Corpus
stringlengths 14
1.22k
| Algorithmic_Errors
stringlengths 12
1.2k
|
|---|---|
Ülevõtmiskomisjoni liige ei võta ülevõtmispakkumise kooskõlastamise ja erandi tegemise otsustamisest osa, kui ta on otseselt või kaudselt huvitatud asja lahendist või esineb põhjendatud kahtlus selle liikme erapooletuses. | Ülevõtmiskomisjoni lige ei võta ülevõtmispakumise koskõlastamise ja erandi tegemise otsustamisest osa, kui ta on otseselt või kaudselt huvitatud asja lahendist või esineb põhjendatud kahtlus sele likme erapoletuses. |
Kui ülevõtmiskomisjoni liige ei saa käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolude ilmnemisel või muu erakorralise asjaolu tõttu isiklikult ülevõtmiskomisjoni töös osaleda, määrab selle isiku ülevõtmiskomisjoni liikmeks nimetanud börsikorraldaja või inspektsiooni juhatuse esimees temale asendaja. | Kui ülevõtmiskomisjoni lige ei sa käesoleva paragrahvi lõikes 2 satestatud asjaolute ilmnemisel või mu erakoralise asjaolu tõtu isiklikult ülevötmiskomisjoni tös osaleda, märab sele išiku ülevõtmiskõmisjoni likmeks nimetanud börsikoraldaja või inspektsioni juhatuse esimes temale asendaja. |
Ülevõtmiskomisjoni liikmed on kohustatud seoses tegevusega ülevõtmiskomisjonis hoidma saadud avalikustamisele mittekuuluvat teavet tähtajatult saladuses, välja arvatud juhtudel, kui avalikustamisele mittekuuluva teabe avalikustamise kohustus tuleneb seadusest. | Liikmed mittekuuluvat tähdajatult tegevusega tuleneb avaliküstamisele mittekuuluva saladuses avalikustamise kui juhtudel saadud kohustus kohustatud on ülevõtmiskomisjoni šeadusest hoidma välja teabe arvatud ülevõtmiskomisjonis teawet seoses avaliküstamisele |
Igal ülevõtmiskomisjoni liikmel on üks hääl. | Üks häl on likmel igal ülevõtmiskomisjoni |
Liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, välja arvatud juhul, kui ta huvide konflikti tõttu ei või osaleda hääletamisel. | Likmel ei ole õigust häletamisest kelduda ega erapõletuks jäta välja arvatud jühul kui ta huvide kõnflikti tõtu ei või osaledä häletamisel |
Ülevõtmiskomisjoni otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt kolm ülevõtmiskomisjoni liiget. | Liget ülevõtmiskomisjoni vastu on võetud polt häletas otsus kui vähemalt kolm sele ülevõtmiskomisjoni |
Kuni 2002. aasta 1. septembrini kontrollib ülevõtmispakkumiste vastavust õigusaktidele koostöös inspektsiooniga ning nõustab ja teenindab ülevõtmiskomisjoni inspektsiooni poolt määratud börsikorraldaja. | Inspektsiooni aasta inspektsiooniga ülevõtmiskomisjoni teenindab nõustab õigusaktidele määratüd börsikorraldaja vastavust 1. 2002. põolt septembrini koostöös kuni nink kontrollib ülevõtmispagkumisde ja. |
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud börsikorraldajal on kooskõlastatult inspektsiooniga õigus kehtestada ülevõtjale teenustasu ülevõtmispakkumise kooskõlastamise menetluse läbiviimiseks ja oma ülevõtmiskomisjoni tegevuse kulude katteks. | Õigus koskõlastamise käesoleva tenustasu inspektsioniga kätekš ülevõtmišpakumise 1 menetluse oma börsikoraldajal ülevõtmiskomisjoni läbivimisekš kulude ülevõtjale paragrahvi lõiges on tegevuse nimetatud kehtestada koskõlastatult ja. |
Seni, kuni ühelegi isikule ei ole käesoleva seaduse §-de 217 ja 218 alusel välja antud tegevusluba tegutsemiseks väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajana, võib väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajana tegutseda Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. | Seni, kuni ühelegi isikule ei ole käesoleva seaduse §-de 217 ja 218 alusel välja antud tegevuslüba tegutsemiseks värtpaberiarveldusüsdemi koraltajana, võib värtpaberiarveldusüstemi koraldajäna degutseda Eesti värtpaberite keskregistri pidaja. |
Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajana tegutseval Eesti väärtpaberite keskregistri pidajal ei ole õigust tagada ülekandekorralduste alusel tekkinud nõuete ja kohustuste täitmist ega võtta muid täiendavaid finantsriske. | Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajana tegutseval Eesti väärtpaberite keskregistri pidajal ei ole õigusd tagada ülekandekorralduste alušel tekkinud nöüete ja kohustuste täitmist ega vötta muid täiendavaid finantsriske |
Ühine väärtpaberikonto avatakse ühiste omanike poolt nimetatud ühe ühise omaniku nimel. | Nimetatud avadakse nimel omanikü ühiste ühine õmanige värtpaberikonto polt uhise ühe. |
Volituse esindajakonto omaniku esindamiseks aktsionäride üldkoosolekul võib esindajakonto omanik rahandusministri poolt kehtestatud korras anda klientidele ühtse nimekirjana. | Esindajakontõ üldgosolekul omänik volituse rahandusminisdri koras aktsionäride esindamiseks kehtestatud polt ühtse omaniku esintajakonto klientidele anda nimekirjana võib |
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud emitendil on õigus teada saada väärtpaberi omaniku aadressi. | Õigüs on 2 aadressi säada lõikes õmaniku käesõlevä väärtpaberi paragrahvi teada emitendil nimetatud |
Kannete tegemine registrisse, registripidamine ja registriandmete säilitamine toimub vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud registripidamise korrale (edaspidi registripidamise kord), kui seadusega ei sätestata teisiti. | Registrise registripidamine vastavält sätestatä registripidamise toimub regištripidamise kanete polt rahandusministri teisiti registriandmete säilitamine kui kehtestatud ei tekemine ja edaspidi seädusega korale kord |
Andmetöötlusreeglite kehtestamise ja muutmise kord sätestatakse registripidamise korras. | Kort ja mutmiše ändmetötlusreglite kehtestamise koras sätestatakse regišdripidamise |
Asutatud äriühingu aktsiate või osade registreerimisel äriühingu äriregistri kaardi tõestatud ärakiri või tõestatud registri väljavõte või registreerimistunnistuse notariaalselt tõestatud ärakiri, asutamisel oleva äriühingu aktsiate või osade registreerimisel asutamisotsuse või asutamislepingu notariaalselt tõestatud ärakiri. | Asutatud äriühingu äkdsiate või osade registreerimisel äriühingu äriregistri kaardi tõestatud ärakiri või tõestatud registri wäljavõte või registreerimistunnistuse notariaälselt tõestatud ärakiri asutamisel oleva äriühingu aktsiate või osade registreerimisel asutamisotsuse või ašutamislepingu notariaalselt tõestatud ärakiri |
Kui enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud aktsiaseltsi aktsiate registreerimisel puudub aktsiaseltsi aktsionäri nimel registris avatud väärtpaberikonto, võib registripidaja emitendi taotluse alusel ja emitendi kulul avada aktsionärile registris ajutise väärtpaberikonto. | Kui ene käesoleva seaduse jõustumist asutatud aktsiaseltsi aktsiate registrerimisel pudub aktsiaseltsi aktsionäri nimel registris avatud värtpaberikonto, võib registripidaja emitendi taotluse alusel ja emitendi kulul avada aktsionärile registris ajutise värtpaberikonto. |
Kui registripidamise korras ei ole ette nähtud teisiti, peab emitent otsuses, mis on aluseks väärtpaberitest tulenevate õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele, määrama päeva (fikseerimispäev), mis võetakse aluseks nende isikute kindlaksmääramisel, kelle õigusi nimetatud otsus puudutab. | Kui registripidamise koras ei ole ete nähtud teisiti peab emitent otsuses mis on aluseks värtpäberitest tulenevate õiguste tekimisele mutmisele vöi lõpetamisele märama päeva fikšerimispäev mis võetakse aluseks nende isikute kindlaksmäramisel kele õiguši nimetatud otsüs pudutab |
Kui emitent määrab käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt kindlaks fikseerimispäeva, tuleb kannete tegemise taotlus ja kannete tegemiseks vajalikud andmed, mille alusel registripidaja teeb emitendi otsuse täitmiseks vajalikud registritoimingud, esitada registripidajale hiljemalt viis tööpäeva enne emitendi poolt määratud fikseerimispäeva. | Kui emitent määrab käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt kindlaks fikseerimispäeva, tuleb kannete tegemise taotlus ja kannete tegemiseks vajalikud andmed, mille alusel registripidaja teeb emitendi otsuse täitmiseks vajalikud registritoimingud, esitada registripidajale hiljemalt viis tööpäeva enne emitendi poolt määratud fikseerimispäeva. |
Rahandusminister keeldub hinnakirja või selles tehtavate muudatuste kooskõlastamisest, kui hinnakiri või selle muudatused ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või ei ole kooskõlas väärtpaberituru korra- või õiguspärase toimimisega. | Või seles kora hinakiri rahandusminister kui või mudatused ole ei või vasta värtpaberituru keldub nöuetele õigusaktidega šele sätestatud koskõlas ei kosgõlastamišest või toimimišega hinakirja mudatuste tehtavate õiguspärase |
Hinnakirja ja hinnakirjas tehtavate muudatuste kooskõlastamise kord sätestatakse registripidamise korras. | Hinakirja ja kord dehtävate registripidämise koras sätestatäkse koskölastamise mudatuste hinakirjas |
Esindajakonto omanik on kohustatud teavitama kontohaldurit ja järelevalve teostajat sellest, kui esindajakontol kliendi jaoks ja arvel hoitavatest väärtpaberitest tulenev osalus nimetatud väärtpaberi emitendi aktsia- või osakapitalis ületab või langeb alla õigusaktis sätestatud piiri, millega kaasneb õigusaktist tulenev kohustus teavitada nimetatud asjaolust, kohustus taotleda selleks luba või kohustus teha teatud toiminguid. | Alla piiri, sellest, kaasneb toiminguid õigusaktis teavitama taotleda tulenev teatud väärtpaberi tulenev ületab esindajakontol omanik osakapitalis väärtpaberitest kohustus sätestatud osalus kliendi jaoks emitendi teavitada kohustatud kontohaldurit luba millega asjaolust, teha kohustus esindajakonto kui või nimetatud õigusaktist teostajat järelevalve ja on ja või selleks arvel või kohustus langeb nimetatud aktsia- hoitavatest. |
Paragrahvi 42 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. | Lõige 6 paragrähvi 42 tunistatagse gehtedugs. |
Lisaks fondide valitsemisele võib fondivalitseja osutada väärtpaberituru seaduse § 43 punktis 5 sätestatud investeerimisteenuseid. | 5 fondivalitseja lisaks fondide punktis sätestatud seaduse võib valitsemisele investerimistenuseid 43 osutada § värtpaberituru. |
Käesoleva seaduse §-d 38, 64, 65, 69 ja § 70 lõiked 2-4 jõustuvad Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga. | 24 64 Europä 38 Lidüga ja jõustuvad § Eesti 70 seaduse 65 käesolewä lõiged 69 §d ühinemisel |
Töötu sotsiaalse kaitse seaduse eesmärgiks on tööpuuduse korral riigi tööhõivetalituste vahendusel tööturuteenuste osutamise ja töötu riikliku abiraha maksmise õiguslik reguleerimine. | Tötu sotsialse kaitse seaduse esmärkiks on töpuduse koral rigi töhõivetalituste vahendušel töturudenuste osutamise ja dötu rikliku abiraha maksmise õigüslik regulerimine |
Õigus saada tööturuteenuseid ja töötu riiklikku abiraha on Eesti Vabariigi alalisel elanikul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti. | Alalisel apiraha Eesti rikliku ei välislepinguga tötü Vabariki šäda töturutenuseid ole kui on ja teisiti elanikul õigus sätestatud |
Välismaalasel, kes on saanud esmakordselt tähtajalise elamisloa välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582) paragrahvide 20 ja 21 alusel või väljaspool sisserände kvooti enne 1993. aasta 12. juulit, on õigus saada töötu riiklikku abiraha ja tööturuteenuseid elamisloa tähtaja lõppemiseni. | Välismaalasel kes on saanud esmakordselt tähtajalise elamisloa välismaalaste seaduse RT I 1993 44 637 1999 50 548 54 582 paragrahvide 20 ja 21 alusel või väljaspool sisserände kvooti enne 1993 aasta 12 juulit on õigus saada töötu riiklikku abiraha ja tööturuteenuseid elamisloa tähtaja lõppemiseni |
Eestis viibival pagulasel on õigus saada tööturuteenuseid ja töötu riiklikku abiraha Eesti alalise elanikuga samadel alustel. | Pagulasel alusdel samadel töötu älališe elanikuga on tööturuteenuseid viibival Eesti eestiš abiraha saada ja riiklikku õigüs |
Töövahendus - tööandja tingimustele vastava isiku leidmine ja tööandja juurde suunamine. | Västava leitmine töövahendus tinkimustele tööandja tööandja šuunamine juürde isiku ja |
Riigi tööturuasutusteks on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olev Tööturuamet ja riigi tööhõivetalitused. | Rigi töturuasutüstegs õn Sotsialministeriümi valitsemisalas olev Töturuamet ja rigi töhõiwetalitused |
Riigi tööhõivetalitus viib oma tegevuspiirkonnas ellu riigi tööturupoliitikat, registreerib töötuid, osutab tööturuteenuseid ning määrab ja maksab töötu riiklikku abiraha ja ühekordset toetust. | Ja ja vib märab töturutenuseid maksab uhekordset rigi abiraha rigliku rigi toetust registrerib tegevuspirkonas osütab elu töhõivedalitus tötu ning tötuid oma döturupolitikat |
Esitanud registreerimiseks vajalikud dokumendid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. | Dokumendid Vabarigi vajalikud registrerimiseks koras esitanud Valitsuse polt kehtestatud |
Olid vahi all või kinnipidamiskohas. | Olid vahi al või ginibitämiskohaš. |
Erandina ei nõuta pagulaselt eelnevat hõivatust tööga või tööga võrdsustatud tegevusega. | Elnevat tegevüsega erandina töga töga või nõutä bagulaselt võrdsustatut hõivatüst ei |
Isik võib olla riigi tööhõivetalituses töötuna registreeritud üldjuhul kuni 180 päeva järjest. | Isik võib ola rigi töhõivetalituses tötuna registreritud üldjuhul kuni 180 päeva järjest |
Hädaabitöödel ja tööturukoolituses osaletud aja võrra pikeneb töötuna riigi tööhõivetalituses arveloleku aeg. | Hädaabitöödel ja tööturukoolituses osaletud aja võrra bikeneb töötuna riigi tööhöivedalitušes arvelolegu aeg. |
Kui isik ei ole 180 päeva jooksul leidnud sobivat tööd temast olenematul põhjusel, võib riigi tööhõivetalitus tema töötuna arveloleku aega koos abiraha saamise õigusega Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud korras ja tingimustel pikendada kuni 90 päeva. | Õigusega 90 ole poolt isik töötuna tema korras pikendada tingimustel leidnud 180 tööd ja päeva arveloleku saamise kuni abiraha riigi päeva aega temast kui tööhõivetalitus olenematul sobivat ei Sotsiaalministeeriumi põhjusel, koos jooksul võib kehtestatud. |
Tööturutoetuse saamisel. | Tõõturütoeduše saamisel |
Saab muud tulumaksuga maksustatavat tulu. | Magsustätavat tulü mud sab dulumaksüga |
Isikutel, keda ei registreerita töötuna, on õigus käesoleva seaduse paragrahvi 9 1. ja 3. lõikes ettenähtud tööturuteenustele. | Isikutel keda ei registrerita tötuna on õigus käesoleva seaduse paragrahvi 9 1 ja 3 lõikes etenähtud töturutenustele |
Teavet töötu kaitsega seotud õigusaktide kohta. | Kohta tötu kaitsega õigusaktide teavet seotud |
Tööturukoolitus on riigi tööhõivetalituse poolt pakutav tasuta koolitus, mille eesmärgiks on tõsta isiku konkurentsivõimet tööturul. | Tööturukõolitus on riigi tööhõivetaliduse poolt pakutav tasuta koõlitus, mille eesmärgiks on tõsta išiku kõnkurentsivõimet tööturul. |
Tööturukoolituse korraldamise ja tööturukoolituses osalevale isikule õppestipendiumi määramise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. | Töturukolitüse koraldamise ja töturukolituses osalevale isigule õpestipentiumi märamise ja maksmise korä kehtestab Vabärigi Valitsus. |
Tööturukoolituses osalevale isikule määratav õppestipendium ei või olla väiksem kui töötu riikliku abiraha poolteisekordne määr. | Tööturukoolituses osalevale isikule määratav õppestipendium ei või olla väiksem kui töötu riikliku abiraha poolteisekordne määr. |
Tööandjale tööturul väiksema konkurentsivõimega isikute töölerakendamiseks. | Tööandjale töödurul väigšema konkurentsivõimega išikute tõölerakendamiseks. |
Tööturutoetuste määramise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. | Kehteštab Valitsus märamise magsmise jä kora tõöturudoetuste Vabarigi |
Hädaabitöö on riigi tööhõivetalituses töötuna registreeritud isikule korraldatav ajutine tasustatav töö, mille tegemiseks ei ole üldjuhul vajalik isiku erialane või eriettevalmistus. | Hädäbitö õn riki töhõivetalituses tötuna registreritud isikule koraldatav ajutine tasuštatav tö, mile tegemiseks ei ole üldjuhul vajalik isiku erialane või erietewalmistus. |
Hädaabitöid korraldavad riigi tööhõivetalitused lepingulistel alustel kohalike omavalitsuste või teiste tööandjatega. | Hädaabitöid korraldavad riigi tööhõivetalitused lepingulistel alustel kohalike omawalitšuste või teiste dõöandjateka |
Hädaabitööle ei laiene tööseadused, välja arvatud Eesti Vabariigi töökaitseseadus (RT 1992, 25, 343; RT I 1996, 49, 953) ning töö- ja puhkeaja seadus (RT I, 1994, 2, 12; 1995, 12, 120). | 196 I pühkeaja 12 välja ei dö 953 tökäitseseaduš RT arvatud 194 ja hädabitöle 195 49 Eesti 192 seadüs 25 laiene Vabarigi 120 I 343 töseadused RT 12 2 ning RT |
Töötul säilib õigus saada töötu riiklikku abiraha hädaabitöödel osaletud aja eest. | Tötu abiraha rikliku tötul säilib osaletud hädabitödel sada õigus est aja. |
Hädaabitööde korraldamise põhinõuded, palga alammäära, selle määramise ja maksmise korra ning tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus. | Hatabitöde koraldamise põhinõuded, palga älamära, sele märamise ja maksmise korä ning tingimused kehtesdab Vabarigi Valitsus. |
Töötu riiklikku abiraha makstakse töötuna arveloleku ajal üldjuhul kuni 180 päeva. | Tötu rikliku abiraha makstakse tötuna arveloleku ajal üldjuhul kuni 180 päeva. |
Õigus saada töötu abiraha on töötuna registreeritutel, kellel puudub sissetulek töötu riikliku abiraha ulatuses. | Ulatuses šada dötu õigus sisedulek on abiraha registreritutel, pudub abiraha tötuna riklikü dötu kelel. |
Sissetuleku hulka ei arvata riiklikke toetusi ja töötuskindlustuse hüvitisi. | Sissetuleku hulka ei arvata riiklikke toetusi ja töötuskindlustuse hüvitisi. |
Tööandja algatusel viimases töökohas töötamise või teenistuse lõpetanud töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu. | Tööandja algatusel viimases töökohas töötamise või teenistuse lõpetanud töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu. |
Töötu riikliku abiraha maksmise korra kehtestab Sotsiaalministeerium. | Sotsiaalministeerium kehtestab maksmise korra abiraha töötu riikliku |
Töötu haigestumise korral - arsti poolt väljastatud dokumentide alusel haiguse ajaks, kusjuures haiguse aja võrra pikeneb töötuna arveloleku aeg. | Töötu haigestumise korral - arsti poolt väljastatud dokumentide alusel haiguse ajaks, kusjuures haiguse aja võrra pikeneb töötuna arveloleku aeg. |
Tööhõivetalitusse mõjuva põhjuseta määratud ajal ilmumata jätmisel - ajavahemikul viimasest pöördumisest kuni uue pöördumiseni. | Ajavahemikul ajal mäaratud bördumiseni ilmumatä põhjuseta jätmisel kuni mõjuva ue pördumisesd vimašest töhõivetalituse |
Töötul säilib õigus saada töötu riiklikku abiraha, kui ta on keeldunud talle mittesobivast tööst. | Keeldunud talle säilib riiklikku tööst on töötu ta töötul saada abiraha õigus mittesobivast kui |
Õpitav eriala või amet ei sobi töötule tema tervisliku seisundi tõttu. | Töõtule seisundi töttu sobi amed ei tervisliku õpitäv eriala tema vöi. |
Tööturukoolituse läbinud töötul, kes temast olenemata põhjusel ei asu kohe tööle, säilib õigus saada töötu abiraha. | Sada tötul, õigus säilib ei olenemata töturukolituse abiraha töle, asu läbinud temast põhjusel tötu kohe kes. |
Oma alalisest elukohast ühissõidukiga töötamiskohta sõitmiseks kulub rohkem kui üks tund. | Rohkem ühissõidukiga töötamiskohta üks oma alalisest tund kulub elukohast kui sõitmiseks. |
Kes kasvatab emana, ema puudumisel või ema töötamise ajal isana või eestkostjana kolme või enamat alla 18-aastast last - 90 päeva jooksul. | Tötamise pudumisel enamat kes ajal esdgosdjana ema või emana kolme 90 joksul ala või 18astast isana või kasvatab päewa ema lasd |
Töötuna riigi tööhõivetalituses arveloleku aja katkemisel käesoleva seaduse paragrahv 7 4. lõikes loetletud juhtudel. | 7 loetletud aja kadkemisel paragrahw 4. juhtudel ärvelolegu rigi töhõivetalituses lõikes käesoleva tötuna seatuse. |
Riigi tööhõivetalitus võib maksta töötule ühekordset toetust Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja tingimustel. | Tööhõivetalidus Vabariigi töödule gorras poolt ja toetust vöib kehtestatud Välitsuse maksta riigi ühekordset tingimustel |
Tööturuameti ja riigi tööhõivetalituste ülalpidamiskulusid ning tööturuteenuste osutamiseks ja töötute abirahadeks ettenähtud kulutusi finantseeritakse riigieelarvest. | Ja finantseeritakse ja tööturuameti ülalpidamiskulusid abirahadeks tööturuteenuste töötute ettenähtud riigi kulutusi tööhõivetalituste ning osutamiseks riigieelarvest. |
Kulude suurus määratakse konkreetse aasta riigieelarve seadusega. | Kulude surus märatakse konkretse asta rigielarve seadusega. |
Pooltel on õigus pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal nad said teada või oleksid pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest. | Õiguste nad pörduda joksul oleksid oma said teada milal rigümisest arwates ühe ku põltel pidanud on kohtuse õigus päevast samä või teada |
Pettuse teel töötuna registreerimist, tööturuteenuseid ja töötu riiklikku abiraha taotlenud isik kustutatakse töötute nimekirjast ning ta kaotab õiguse registreeruda töötuna riigi tööhõivetalituses kahe aasta jooksul. | Pettuse teel töötuna registreerimist, tööturuteenuseid ja töötu riiklikku abiraha taotlenud isik kustutatakse töötute nimekirjast ning ta kaotab õiguse registreeruda töötuna riigi tööhõivetalituses kahe aasta jooksul. |
Pettuse teel saadu nõutakse tagasi kohtu korras. | Pettuše teel saätu nõutakse tagasi kõhtu kõrras |
Spordiseaduse paragrahv 13 lõigetes 2 ja 3 sätestatud lepingute alusel makstud tasudelt. | 2 lebingute 13 spordiseaduse 3 ja šätestatut tasudelt paragrähw lõigetes aalusel makstud. |
Ettevõtlusega tegelev füüsiline isik maksab sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 sätestatud riigi poolt makstava sotsiaalmaksu maksmise arvestusliku alusena eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäära 12-kordselt summalt, välja arvatud juhul, kui ettevõtlusega tegelev isik on samaaegselt riikliku pensioni saaja, käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul ning juhul, kui ettevõtlusega tegelev füüsiline isik alustas tegevust või lõpetas tegevuse maksustamisperioodi kestel. | Sätestatud lõikes saja ning makstava füsiline füsiline etevõtlusega on juhul mite arvatud isik lõikes või kehtestatud kui astas välja maksmise sumalt samaegselt tegelev arvestusliku lõpetas sätestatud sotsialmaksu käesoleva tegelev 5 elarveastaks kumära juhul kui rigielarvega isik alusena rikliku tegevust polt maksustamisperiodi 1 kui maksab pensioni etevõtlusega etevõtlusega sotsialmaksu § vähem käesoleva seaduse isik tegelev paragrahvi tegevuse 12kordselt rigi kestel juhul alustas 6 |
Viimasel juhul makstakse sotsiaalmaksu proportsionaalselt tegutsetud kuude arvuga. | Sõtsiäalmaksü makstakse viimasel arvuga tegütsetud küude proportsionaalselt juhul |
Kui ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja ja tema ettevõtlusest saadud tulu on maksustamisperioodi kuude eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäärade summast väiksem, võib tema ettevõtlusest saadava tulu alusel makstav sotsiaalmaksu summa olla maksustamisperioodi kuude eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäärade summalt arvutatud maksusummast väiksem tingimusel, et tööandja poolt tema eest ja ettevõtlusest saadava tulu alusel makstav sotsiaalmaksu summa kokku on vähemalt võrdne maksustamisperioodi kuude eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäärade summalt arvutatud maksusummaga. | Kui ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja ja tema ettevõtlusest saadud tulu on maksustamisperioodi kuude eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäärade summast väiksem, võib tema ettevõtlusest saadava tulu alusel makstav sotsiaalmaksu summa olla maksustamisperioodi kuude eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäärade summalt arvutatud maksusummast väiksem tingimusel, et tööandja poolt tema eest ja ettevõtlusest saadava tulu alusel makstav sotsiaalmaksu summa kokku on vähemalt võrdne maksustamisperioodi kuude eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäärade summalt arvutatud maksusummaga. |
Summasid, mis makstakse kohtuotsuse alusel kinnipidamiskohas viibivale isikule. | Summasid, mis makstakse kohtuotsuse alusel kinnipidamiskohas viibivale isikule. |
Muu Eestis tegutsev isik, kes teeb käesoleva seaduse paragrahv 2 lõikes 1 nimetatud väljamakseid. | Käesoleva väljamakseid nimetatud teeb kes isik, 2 tegutsev paragrahv 1 Eestis seaduse lõikes muu. |
Isik, kes saab tasu spordiseaduse paragrahv 13 lõigetes 2 ja 3 sätestatud lepingu alusel. | Isik, kes sab tasu spordiseaduse paragrahv 13 lõigetes 2 ja 3 sätestatud lepingu alusel. |
Käesoleva seadusega sätestatud sotsiaalmaksu maksmise erijuhtudel makstakse sotsiaalmaksu eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt. | Käesoleva seadusega sätestatud sotsiaalmaksu maksmise erijuhtudel makstakse sotsiaalmaksu eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt. |
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud invaliidile makstud käesoleva seaduse paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tasude eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäära ületavalt osalt maksab sotsiaalmaksu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus. | Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud invalidile makstud käesoleva seaduse paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tasude elarveastaks rigielarvega kehtestatud kumära ületavalt osalt maksab sotsialmaksu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud äriühing, mitetulundusühing või sihtasutus. |
Maksmise korra kehtestab rahandusminister kooskõlastatult sotsiaalministriga. | Maksmise korra kehtestab rahandusminister kooskõlastatult sotsiaalministriga. |
Sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendrikuu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul. | Sotsialmaksuga maksustämise period on kalendriku, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 šädeštätud juhul. |
Maksuamet kannab käesoleva seaduse paragrahvi 10 lõike 1 punktide 4 ja 5 alusel sotsiaalmaksu erikontole laekunud sotsiaalmaksu üle ühe pangapäeva jooksul riikliku pensionikindlustuse eelarvesse ja riikliku ravikindlustuse eelarvesse. | 5 elarvese sotsialmaksu 4 rikliku paragrahvi lõike seaduse elarvese ühe ja maksuamet sotsialmaksu 10 laekunud pangapäeva ja pensionikindlustuse punktide rikliku 1 alusel kanab käesoleva üle joksul ravikindlustuse erikontole |
Riikliku pensionikindlustuse eelarvesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 20 protsenti ja riikliku ravikindlustuse eelarvesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 13 protsenti. | Riikliku pensionikindlustuse eelarvesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 20 protsenti ja riikliku ravikindlustuse eelarvesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 13 protsenti. |
Andma isikule, kellele maksti sotsiaalmaksuga maksustatavaid summasid või kelle eest maksti sotsiaalmaksu käesoleva seaduse paragrahvi 6 lõike 1 alusel, tõendi nendelt arvestatud ja makstud sotsiaalmaksu kohta isiku nõudmisel ja kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks. | Andma isikule, kellele maksti sotsiaalmaksuga maksustatavaid summasid või kelle eest maksti sotsiaalmaksu käesoleva seaduse paragrahvi 6 lõike 1 alusel, tõendi nendelt arvestatud ja makstud sotsiaalmaksu kohta isiku nõudmisel ja kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks. |
Esitama elukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele sotsiaalmaksu aastadeklaratsiooni hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks ja tasuma käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud juurdemaksmisele kuuluva maksusumma 1. juuliks Maksuameti pangakontole. | 31 kohälikule ja tasuma hiljemalt kuluva punktis elukohajärgsele Maksuameti pangakontole Maksuameti astadeklaratsioni 1 järgneva juliks esitama asta maksusuma asutusele lõike 1 4 sõtsialmaksu käesoleva paragrahwi nimetatud jurdemäksmisele maksustamisperiõdile märtsiks |
Kui ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja, võib tema ettevõtlusest saadud tulult iga kuu eest makstavate avansiliste maksete summa olla eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatud maksusummast väiksem, kui tööandja poolt tema eest ja tema ettevõtlusest saadud tulult avansiliste maksetena makstav sotsiaalmaksu summa kuu kohta kokku on vähemalt võrdne eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatud maksusummaga. | Vähemalt sadud töandja maksetena väiksem polt kumäralt kehtestatud maksusumaga tulult tegelevä arvutatud füsilise töandja ola on avansiliste ka arvutatud est sotsialmakšu avansiliste elarveastaks ku suma kumäralt maksete etevõtlusest makstav võib koku ku tülult etevõtlusega kohta elarveastaks kui sadud tema sotsialmaksu suma isiku jä est rigielarvega maksab rigielarvega etevõtlusest tema est tema makstavate kehtestatud võrdne maksusumasd iga kui |
Tagastama, välja arvatud maksukorralduse seaduse (RT I 1994, 1, 5; 2000, 45, 279) paragrahvi 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel, ettevõtlusega tegelevale füüsilisele isikule enammakstud sotsiaalmaksu summa tema sotsiaalmaksu aastadeklaratsioonis või eraldi esitatud taotluse alusel maksustamisperioodile järgneva aasta 1. juuliks. | Tagastama, maksustamisperioodile 4 paragrahvi alusel 3 45, äastadeklaratsioonis eraldi fuüsilisele isikule taotluse 1. välja 279) juuliks sotsiaalmaksu maksukorralduse ettevõtlüsega sätestatud šotsiaalmaksu 1, järgneva 5; ja enammakstud seaduse juhtudel, esitatud või tegelevale tema 10 2000, aasta 1994, lõigetes I summa (RT arvadud. |
Maksudeklaratsioonide vormid ja täitmise korra ning maksu arvestamise korra kehtestab rahandusminister kooskõlastatult sotsiaalministriga. | Maksu kehtestäb vormid rahandušminister korra maksudeklaratsioonide sotsiaalministriga jä korra kooskõlästatuld täitmise arvestamise ning |
Iga kindlustatava kohta arvutatud sotsiaalmaksu summa ümardatakse täiskroonideks - summat alla 50 sendi ei arvestata ning 50 senti ja üle selle ümardatakse kroonini. | Iga kindlustatava kohta arvutatud sotsiaalmaksu summa ümardatakse täiskroonideks - summat alla 50 sendi ei arvestata ning 50 senti ja üle selle ümardatakse kroonini. |
Maksuamet väljastab maksumaksjate ja maksu kinnipidajate registris olevaid andmeid Sotsiaalkindlustusametile ja Keskhaigekassale sotsiaalmaksu maksjate ja kindlustatavate teadmise ja nõusolekuta. | Maksjate teadmise Keskhaigekasšale nõusolekuta kinipidajate kindlustatäwate ja olevaid maksu andmeid väljastab ja Sotsialkindlustusametile ja sotsialmaksu maksumaksjate mägsuamet ja registris |
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete väljastamise korra kehtestab rahandusminister kooskõlastatult sotsiaalministriga. | Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete väljastamise korra kehtestab rahandusminister kooskõlastatult sotsiaalministriga. |
Sotsiaalmaksu maksjalt käesoleva seaduse paragrahv 10 lõike 1 punkti 6 alusel, maksumaksjate ja maksu kinnipidajate registrist ja riikliku pensionikindlustuse registrist sama perioodi kohta saadud andmete erinevuse korral on kindlustataval õigus taotleda oma elukohajärgselt Maksuameti kohalikult asutuselt andmete täpsustamist või erinevuse põhjuste selgitamist. | Sotsialmaksu maksjalt käesoleva seaduse paragrahv 10 lõike 1 punkti 6 alusel maksumaksjate ja maksu kinipidajate registrist ja rikliku pensionikindlustuse registrist sama periodi kohta sadud andmete erinevuse koral on kindlustataval õigus taotleda oma elukohajärgselt Maksuameti kohalikult asutuselt andmete täpsustamist või erinevuse põhjuste selgitamist |
Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduse (RT 1990, 9, 102; 1991, 32, 391; 1992, 21, 302; 34, 444; RT I 1993, 65, 924; 79, 1181; 1994, 40, 656; 1995, 17, 235; 1996, 74, 1307) alusel pärast käesoleva seaduse jõustumist tasumisele kuuluv sotsiaalmaks kantakse maksumaksja elu- või asukohajärgse Maksuameti kohaliku asutuse pangakontole, nimetatud seaduse alusel tekkinud sotsiaalmaksu osade võlad nõutakse sisse Maksuameti poolt. | Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduse (RT 1990, 9, 102; 1991, 32, 391; 1992, 21, 302; 34, 444; RT I 1993, 65, 924; 79, 1181; 1994, 40, 656; 1995, 17, 235; 1996, 74, 1307) alusel pärast käesoleva seaduse jõustumist tasumisele kuuluv sotsiaalmaks kantakse maksumaksja elu- või asukohajärgse Maksuameti kohaliku asutuse pangakontole, nimetatud seaduse alusel tekkinud sotsiaalmaksu osade võlad nõutakse sisse Maksuameti poolt. |
Eelnimetatud summad suunatakse laekumisel isikustamata summadena riikliku pensionikindlustuse eelarvesse ja riikliku ravikindlustuse eelarvesse. | Eelnimetatud summad suunatakse laekumisel isikustamata summadena riikliku pensionikindlustuse eelarvesse ja riikliku ravikindlustuse eelarvesse |
Tunnistatakse kehtetuks Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seadus. | Tunnistatakse kehtetuks Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seadus. |
Informatsiooni andmisest käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel on maksuhaldur kohustatud maksumaksjale teatama. | Makšumaksjale punktides 2 sätestatud käesoleva magšuhaldur parägrahvi ja andmisest teatama lõike informatsioni kõhustatud 3 juhtudel 2 on. |
Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud paragrahv 6, mis jõustub 1999. aasta 1. aprillil. | Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud paragrahv 6, mis jõustub 1999. aasta 1. aprillil. |
Käesolev seadus reguleerib Eestis asuva Euroopa majandushuviühingu (edaspidi ühing) õiguslikku seisundit niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud Euroopa Liidu Nõukogu 1985. aasta 25. juuli määrusega (EMÜ) nr 2137/85 „Euroopa majandushuviühingu kohta“ (edaspidi määrus). | Käesolev seadus reguleerib Eestis asuva Euroopa majandushuviühingu edaspidi ühing õiguslikku seisundit niivõrd kuivõrd seda ei ole reguleeritud Euroopa Liidu Nõukogu 1985 aasta 25 juuli määrusega EMÜ nr 213785 „Euroopa majandushuviühingu kohta“ edaspidi määrus |
Ühingu suhtes kohaldatakse käesolevat seadust ja muid siseriiklikke õigusakte, kui määruse järgi tuleb lähtuda siseriiklikust õigusest või kui määrus annab võimaluse reguleerida teatavaid valdkondi siseriikliku õiguse alusel. | Lähtuda kui teatävaid šiseriklikust suhtes seadust öiguse valdkondi õigusakte, alusel järgi muid märus õigusest anab kui tuleb märuse käešolevat kohaldatakse või ja sišerikliku siseriklike ühingu võimaluse regulerida. |