text
stringlengths 163
1.05M
| url
stringlengths 16
927
|
|---|---|
Duodji Reader
Sámi eallin filosofiija
Sámi girjjálašvuođaguovddáš / Samisk litteratursenter 02.06.2020
Teahter teaksta čálli Rawdna Carita Eira
Čáhcegáttesámiid kultuvra
Time Is A Ship That Never Casts Anchor
Kátjá nuoraidromána
Myths, Tales and Poetry
Logg inn førs | https://www.gavpi.org/blog/22_poehta-ja-govvadaiddar-sagastallan-gaskal-synnove-persen-ja-harald-gaski.html |
Ođđasat
- Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái
- Lovisa Mienna Sjöberg oažžu dutkanbálkkašumi
- Ođđa raporta: Mii lea sámi perspektiiva ođđa oahppoplánain?
- Ofelaččat ohcet eambbo bártniid! Ođđa ohcanáigemearri.
- Ođđa Dieđut-girji almmuhuvvon
- - Dán jagi mii ohcat olles guhtta ođđa sámi ofelačča!
- Ođđa girji sámi dáidaga ja duoji dili birra
- Sámi hálddašansuohkaniid sátnejođiheaddjit čoahkkanan Sámi allaskuvllas
- Ođđa Sámi dieđalaš áigečála almmuhuvvon
Oahpaheaddjit ovdanbuktet sámemáilmmiid Minecraft spealus
Sámi allaskuvllas lea dán oahppojagi leamašan vejolaš studeret Oahpaheaddji digitála gelbbolašvuohta ja gáiddusoahpahusa čađaheapmi-fága. Oahppu lea geasuhan oahpaheddjiid miehtá Sámi. Oahppu lea leamašan olles jagi oahppu (15oč) ja juhkojuvvon golmma modulii. Fága oasit leat leamašan Oahpaheaddji profešuvdnafágalaš digitála gelbbolašvuohta, Gáiddusoahpahusa čađaheapmi ja Geavatlaš reaiddut ja hárjehusat. Máŋimus modulas leat oahpaheaddjit beassán bargat Minecraft spealluin.
Ovttasbargu gaskal Sámi allaskuvlla, Sámi lohkanguovddáža ja Agder universitehta
Sámi allaskuvlla ja Agder Universitehtta oktasaš Minecraft-prošeavtta bokte leat leamašan oahpaheaddjit oahpaheamin Minecraft spealu geavaheami oahpahusas ja bagadallan sámi oahpaheddjiid ráhkadit iežaset máilmmiid ja geahččalit daid oahpahusas. Minecraft prošeavtta kordináhtor, universitehtalektor Line Reichelt Føreland Agder universitehtas lea Sámi allaskuvllas dan oahppojagis viiđat gieđahallan sierralagan webinarain Minecraft spealu geavaheami sámi skuvllain. Mielde leat leamašan maid Karuss ja Vigvoll skuvllaid oahpaheaddjit Kari Midtsund Nordbø ja Eirik Hodne. Sámi allaskuvlla SOA-goađi bealis Minecraft prošeavttas bargá ja kordinere vuosttašamanuensa Rauni Äärelä- Vihriälä. Lohkanguovddaš lea mielde prošeavttas maid.
- Oahpaheaddjit ledje ráhkadan máŋggabealat máilmmiid ja geavahan Minecraft spealu máŋggabealat vugiin oahpahusas. Sii leat čátnán spealu geavaheami ee. matematihkkii, sámegillii ja luonddufágaide. Oahpaheaddjit leat beassan nannet árbevirolaš máhtu ja sámegiela geavaheami ođđa arenain. Maiddái ohppiid iešráđalašvuohta, ohppiid ja oahpaheaddjiid gaskasaš gulahallama nannema leat beassán ovddidit Minecraft spealu geavaheami bokte, muitala Sámi allaskuvlla vuosttašamanueansa Rauni Äärelä-Vihriälä.
Joatkit digitála oahpuiguin
Váikko Oahpaheaddji digitála gelbbolašvuohta ja gáiddusoahpahusa čađaheapmi-fága nohká dál, de leat Sámi allaskuvllas plánemin juo boahttevaš digitála oahpuid. Maiddái Sámi allaskuvlla ja Agder universitehtta Minecraft ovttasbargu joatkašuvva ain. Bargguid vuolde lea oktasaš báiki gos gávdnojit gárvves Minecraft -máilmmit sáme oahpahussii oktan bagadusain. Jus leat sáhkki gullat eambbo dán prošeavtta birra dahje Minecraft vejolašvuođain, de váldde áinnas oktavuođa Sámi allaskuvllain, prošeavtta kordinerejeaddji Rauni Äärelä-Vihriäläi [email protected]. | https://www.samas.no/se/a/oahpaheaddjit-ovdanbuktet-samemailmmiid-minecraft-spealus?page=2 |
Bohccuid dálveguohtumat leat gáržon ja hedjonan olles boazodoalloguovllus. Dat boahtá ovdan Luondduriggodatguovddáža (Luke) odne almmustahttojuvvon boazoguohtundutkamušas. Sivvan guohtumiid hedjoneapmái leat sihke boazodoalu, vuovdedoalu ja viidon eanangeavaheami sierra- ja oktasaš váikkuhusat. Jeageleatnamiid hedjoneapmái váikkuha jáhkkimis ain eanet maiddái dálkkádatrievdan.
Luondduriggodatguovddáš lea dutkan jagiin 2016–2018 dálveguohtumiid olles boazodoalloguovllus ja dát lea goalmmát geardi go Luke lea dahkan viiddis guohtundutkamuša. Vuosttaš geardde guohtundutkamuš čađahuvvui jagiin 1995–1996.
Guohtundutkamuš galgá leat ávkin earret eará alimus boazologu meroštallamis boahttevaš logi jahkái.
Inventerema vuođul goahccevuovdeguovllu oktilaččamus ja buoremus boares vuvddiid jeagel- ja lahppoguohtumat leat Vuovde-Lappi viiddis suodjalanguovlluin, dego álbmot- ja luonddumehciin.
Heajumus dálveguohtumat fas leat boazodoalloguovllu mátta- ja gaskaosiin, gos guohtumiid hálddašit vuovdečuohppanguovllut, veságuovllut ja nuorra šaddadanvuovddit.
Boazodoalloguovllu mátta- ja gaskaoasi 33 bálgosis turisma, ássanguovllut, eanadoallu, ruvkket, darfebuvttadanguovllut ja geaidnofierpmádat gokčet jo badjel 25 proseantta guohtumiid oppalašviidodagas. Davi duottar- ja meahccebálgosiin fas eará eanageavaheami váikkuhus guohtumiidda lea viehka unni.
Jeagelšaddu geahppánan goalmmádasain – muhtin duottarbálgosiin goit lassánan
Luondduriggodatguovddáš kártii bálgosiid dálveguohtumiid satelihttagovaid vehkiin. Boazodoalloguovllu davvioasi 20 bálgosis jeagelguohtumiid dili ja nuppástusaid dutke veardidemiin jagiid 2005–2008 ja 2016–2018 inventerejuvvon bissovaš iskkusguovlluid šattolašvuođa meriid ja mihtidemiid. Luke dutkamušas čielggadedje maiddái boazoguohtumiid ráhkadusa ja man láhkai lahppovuvddiid mearri lea dutkanáigodagas rievdan.
Luondduriggodatguovddáža guohtundutkamuša mielde 20 davimus bálgosis jeagelšaddu ja jeagelbiomássát leat geahppánan maŋimuš logi jagi áigge gaskamearálaččat 30 proseantta. Seammá áigodagas dakŋasat ja sámmálat fas leat lassánan mearkkašahtti olu.
Eanemus jeageleatnamat leat gollán Duottar-Sámi ja Gaska-Lappi bálgosiin, gos ii leat čielga guohtonlotnašuvvan (sg. laidunkierto) dálve- ja geasseguohtumiid gaskka.
Jeagelšaddu lea goittotge veháš lassánan njealji duottarbálgosis, main guovttis statistihkalaččat mearkkašahtti olu.
Stuorimus jeagelbiomássát gávdnojit ain Vuovde-Lappi bálgosiin dakkár guohtuneatnamiin, mat leat suodjalanguovlluin ja gos bohccot guhtot dušše dálvet.
– Statistihkkaanalysa vuođul iskkusguovlluid jeagelbiomássáide váikkuhit čielgasepmosit dat, goas boazu guohtu guovllus, man ollu bohccot leat ja maiddái vuovdedoalu dagahan nuppástusat vuvddiid ráhkadusas ja boares vuvddiid mearis. Maiddái eanageavaheami viidodat ja jáhkkimis dálkkádatrievdan čilgejit šattolašvuođanuppástusaid, muitala Luondduriggodatguovddáža spesiáladutki Jouko Kumpula.
Luke: Boazodoallu, vuovdedoallu ja ear√° eanangeavaheaddjit fertejit rievdadit doaibmam√°lliid
Luondduriggodatguovddáža mielde dálveguohtumiid dili buorideapmi gáibidivččii ollislaš ja guhkesáigásaš boazoguohtumiid dikšunplánaid. Boazodoalus bálgosiid guohtonlotnašuvvanvuogádagaid (sg. laidunkiertojärjestelmä) ovddideapmi ja boazomeriid muddema dárbbut ja vejolašvuođat galggašedje váldot vuhtii.
Vuovdedoallu fas galggašii seastit dahje gieđahallat várrugasat dakkár boazodollui dehálaš boares vuvddiid mat leat suodjalanguovlluid olggobealde. Luondduriggodatguovddáš deattuha maiddái, ahte vuvddiid máŋggabealat gieđahallanvugiid ovddideapmi ja eanangeavaheami plánen buoridivčče guohtumiid dili. | https://yle.fi/sapmi/3-10782406 |
Norga áigu juksat NATO guovtteproseantaulbmila ja nu lasiha suodjalusbušeahta 91 miljárdda ruvnnus 104 miljárdda ruvdnui dán jagi. Dat mearkkaša ahte guovtteproseantta mihttu olahuvvo jagi mielde.
Buot NATO miellahttoriikkain lea 2014 rájes leamaš mihttun geavahit 2 proseantta riikka brutto sisaboađuin suodjalussii ovdal go 2024 loahpahuvvo.
– Ovdal 2036 galgá suodjalusbušeahtta leat 166 miljárdda 2024 ruvnno, dajai stáhtaministtar Jonas Gahr Støre (Bb) preassakonferánssas duorastaga gaskabeaivvi.
– Go mii válddiimet badjelasamet ráđđehusa 2021 čavčča, de lei suodjalusbušeahtta sullii 65 miljárdda ruvnnu. Dál dat šaddá measta 105, cealká ruhtadanministtar Trygve Slagsvold Vedum (GB).
Ruđat galget nannet Suodjalusa návccaid.
– Mii áigut buoridit Suodjalusa doaimmaid, dajai Støre. (©NTB) | https://www.avvir.no/lasiha-suodjalusbuseahta/ |
Blar i Brage på tittel
Viser treff 11-30 av 80
-
"Čállima bálgát ja mohkit" : Sámegiela vuosttašgiela oahpaheapmi máŋggagielat birrasis - álgooahpahusagi ohppiid čállima iešvuođat
(Master thesis, 2019)Dát masterdutkamuš guorahallá álgooahpahusagi sámegiela vuosttašgielat ohppiid teavsttaid. Sámegielat teakstačállinbargu čađahuvvo 3. ceahki ohppiin ovtta Sámi hálddašanguovllu sámi skuvllas. Dutkamušas oasálastet 9 oahppi. ... -
(Master thesis, 2020)Davviriikkalaš sámi giellalávdegoddi dohkkehii Davvisámegiela oktasaš čállinvuogi 1978:s ja dasa bohte muhtin rievdadusat 1984:s. Dan rájes leat buot oahppogirjjit čállojuvvon dan ortografiija mielde. Dattege čájehuvvo ...
-
(Doctoral thesis, 2011-06-15)Dutkamušas guorahallojuvvo davvisámegiela finihtta vearbahámiid morfologiija ja morfofonologiija oččodeapmi vuollel golmmajahkásaš máná gielas. Guorahallama teorehtalaš duogážin adnojuvvo ovda- ja árramorfologalaš ...
-
"Dáppe ellet gielat bálddalaga" : Giellaoahpahus gaskadásis gos majoritehtagiella lea sámegiella ja minoritehtagiella dárogiella
(Master thesis, 2019)Dát masterbargu lea guovttegielat oahpahusa birra muhtin sámi skuvllas. Dutkan lea čađahuvvon gaskadassiluohkás gos majoritehtagiella lea sámegiella ja minoritehtagiella dárogiella. Áiggun guorahallat guovttegielatohppiid ... -
Defining the limitations and opportunities in the consultation with the Sámi: The cases of the Arctic Railway and the Davvi Vindpark
(Peer reviewed; Journal article, 2021)This paper points to a number of limitations in the consultation with the Sámi, such as incomplete information, lack of transparency and the failure of governments to build relationships based on trust with the Sámi. The ... -
Diiddaid ja sátnevádjasiid geavaheapmi buolvvas bulvii: Muittuhussan mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide
(Master thesis, 2020)Dán masterbargu fáddá lea movt diiddaid ja sátnevádjasiid geavaheapmi lea leamaš ovdal, movt dat doaibma dál ja movt daid sáhtášii heivehit ja ođastit boahtteáiggi várás oahpahusas. Sámemánáid bajásgeassimis leat diiddat ... -
(DIEĐUT;3/2014, Book, 2014)
-
(Master thesis, 2020)Dutkamuša ulbmil lea ovdanbuktit mot sámegieloahpaheaddjit vásihit sámegieloahpahusa. Dát masterdutkamuš guorahallá sámegieloahpaheddjiid oainnuid ja vásáhusaid sámegieloahpahusa hárrái Ruoŧa beale Sámis. Dutkosis čielggaduvvo ...
-
Gáidosis lahkoneamen sámástangoahtái : Nuppigiela oahppi sártnodeapmi oahppaheaddjiin gáiddusoahpahusas
(Master thesis, 2019)Dán masterbarggu fáddán lea njálmmálaš gulahallan sámegiela nuppigiela gáiddusoahpahusas. Njálmmálaš gulahallan lea dehálaš vuohki oahppat giela, muhto sámi gáiddusoahppis sáhttá leat unnán vejolašvuohta gulahallat sámegillii ... -
(Master thesis, 2014)
-
(Master thesis, 2011)
-
(Dieđut;5/2014, Book, 2014)Dán giellasosiologalaš dutkamušas guorahalan davvisámegiela etnolingvisttalaš ceavzinnávccaid guovtti gránnjágielddas; Deanus Norgga bealde ja Ohcejogas Suoma bealde. Mákrodásis, mesodásis, sámi servodatdásis ja ...
-
(Master thesis, 2019)The objective of this Master´s thesis is to examine the decolonizing pedagogy, stories and practices in Ohcejohka and Deatnu River Valley. It is done by collecting stories on the Indigenous ways of learning rooted in ...
-
(Master thesis, 2019)
-
(Master thesis, 2019)
-
(Peer reviewed; Journal article, 2023)
-
International News Coverage of Extractive Industries in Indigenous Environments: Factors in News Gatekeeping of Mining Coverage in Scandinavia and Greenland
(Master thesis, 2017)Extractive resources derived by the global mining industry are critical to modern existence. Without iron ore, bridges, tunnels, skyscrapers, mass agricultural equipment, telecommunications infrastructure, and transportation ... | https://samas.brage.unit.no/samas-xmlui/browse?etal=-1&offset=10&order=ASC&rpp=20&sort_by=1&starts_with=J&type=title |
Olggosoaidnin
Riegádeamit golggotmánu
[rievdat wikiteavsttain]- Golggotmánu 1. beaivi (1956:s) — Andrus Ansip, Esteriikka politihkkár.
- Golggotmánu 7. beaivi (1952:s) — Vladimir Putin, Ruošša politihkkár ja dála stáhtaministtar.
- Golggotmánu 12. beaivi (1929:s) — Ella Holm Bull, sámegiel oahpaheaddji ja girječálli.
- Golggotmánu 22. beaivi (1882:s) — N.C. Wyeth, amerihkálaš dáiddár.
- Golggotmánu 29. beaivi (1968:s) — Aili Keskitalo, norgga sámepolitihkkár, Guovdageainnus eret.
- Golggotmánu 31. beaivi (1632:s) — Johannes Vermeer, nederlándalaš dáiddár.
Jápmimat golggotmánu
[rievdat wikiteavsttain]- Golggotmánu 7. beaivi (1849:s) — Edgar Allan Poe, amerihkálaš girječálli ja doaimaheadji.
- Golggotmánu 19. beaivi (1926:s) — Ludvig Karsten, dáža dáiddár.
- Golggotmánu 25. beaivi (1956:s) — Risto Ryti, suopmelaš politihkkár, advokáhta ja ekonoma.
- Golggotmánu 31. beaivi (1926:s) — Harry Houdini, amerihkálaš neavttár, filosofa, filbmabuvttadeaddji, historihkkár. | https://se.wikipedia.org/wiki/M%C3%A1lle:Ovdasiidu/Kaleandar/10 |
… lea girjji namma, muhto maiddái čálli čuoládat maŋŋá go doavttir attii sutnje dan sávakeahtes dieđu.
Girječálli Elin Sandvik
Priváhta govva
Girjjis Ale vuollán fal! muitala čálli Elin Sandvik mo lea oažžut dieđu ahte lea ožžon kreafta. Vuosttaš mii bážii millii, lei suhttu, dasto áŧestus, muhto eanemus jápminballu. Ii fal ballu iešalddis jápmimii, muhto eanemus ballu guođđit iežan ráhkkásiid. Olmmoš šaddá maiddái hui hearki ja njuoras. Olmmoš čirro dávjjit go navdá ahte buot maid dahká ja vásiha, lea maŋimuš geardde.
Elinii lei hui dehálaš čállit beaivegirjji buot dáhpáhusain ja vásáhusain, ja nu dáid čállosiin riegádii girji. Girjjis čállá maid lea vásihan buohcciviesus ja ruovttus. Maid nákcii dahkat ja maid ii nákcen, ja dan birra mo lea buohccát ja fas dearvvasmuvvat, ja mat áššit leat dehálaččat vai olmmoš ii doaivvohuva. Girjjis maid deattuha man dehálaš lea ahte muhtin lea das go buohccá. | http://www.davvi.no/index.php?cat=news-archive&id=38&lang=se |
Latest news
- 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid
- Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana
- Sami Education Conference: New deadlines
- Min birrasat conference is open for registration
- Sami health conditions
- Oahppu ii deatte (education does not weigh down) podcast - new episode every week
- Sami cultural heritage's place in relation to global challenges
- Fall 2024 Study Programs
- State budget 2024: Allocation to the Sami university of applied sciences
Sáme-symposia bovdejuvvon logaldallit
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa symposia lágiduvvo Sámi allaskuvllas geassemánu 3. ja 4.b. dán jagi. Symposia bovdejuvvon logaldallit leat Ole Henrik Magga ja Jane Juuso. Ole Heandarat addá historjjálaš gova 400 jagi sámi gielladutkamis ja Jane gis hállá sámi giellaguovddážiid oaidninsajis makkár gielladutkama sii sávvet.
Lasi dieđuid dieđiheami birra symposia ruovttusiidduin: https://samas.no/se/a/samegiela-ja-girjjalasvuoda-symposi | https://www.samas.no/en/node/4690?page=1 |
Ođđasat
- Lovisa Mienna Sjöberg oažžu dutkanbálkkašumi
- Ođđa raporta: Mii lea sámi perspektiiva ođđa oahppoplánain?
- Ofelaččat ohcet eambbo bártniid! Ođđa ohcanáigemearri.
- Ođđa Dieđut-girji almmuhuvvon
- - Dán jagi mii ohcat olles guhtta ođđa sámi ofelačča!
- Ođđa girji sámi dáidaga ja duoji dili birra
- Sámi hálddašansuohkaniid sátnejođiheaddjit čoahkkanan Sámi allaskuvllas
- Ođđa Sámi dieđalaš áigečála almmuhuvvon
- Studeantačálus 2: "Movt don sáhtát váiban go leat dušše beaivvi stoahkan mánáiguin?"
Váikkuhusat Sámi allaskuvlii go 27 bargis lea bargoheaitta
Guovddáš bálkášiehtadallamat gaskal stáhta ja bargiid fágaservviid oktasašlihttu Unio ii leat lihkostuvvan ja dat lea dagahan boatkaneami šiehtadallamis beliid gaskkas. Sámi allaskuvllas leat geassemánu 3. beaivvi rájes váldon 27 bargi bargoheaitagii ja das leat diehttelasat váikkuhusat allaskuvlla beaivválaš doaimmaide jus bargoheaitta bistá guhká.
Diehtu mii dássážii lea doaimmaid ektui
Studeanttaid ektui:
- Čálalaš ruovttueksámenat čađahuvvojit nu go plánejuvvon.
- Skuvlaeksámen maiddái čađahuvvo nu go plánejuvvon.
- Jus streaika bistá, de čuohcá njálmmálaš eksámeniidda.
- Loahpahandoalut 14.06. čađahuvvojit nu go planejuvvon.
Dieđut ođastuvvojit dađistaga jus bargoheaitta bistá ja studeanttaide geaidda leat váikkuhusat ožžot dieđu Canvasa bokta.
Stivrra ektui:
- Stivraseminára 12.06. čađahuvvo nu go plánejuvvon.
- Stivračoahkkin 13.6. dollojuvvo, muhto leat muhtin áššit maid stivra ii sáhtte meannudit. Dat leat áššit mat galget ráđđádallot bargiid fágaservviiguin ovdal go mannet stivrii.
Barggut maŋŋonit
Muđui leat barggut maid ii sáhte čađahit dál ja mat bargoheaitaga geažil maŋŋonit, omd. studeanttaid sisaváldin, virgádeamit, dutkiid almmuheamit ja prošeavttaid čađaheamit.
Bargit geain lea bargoheaitta čuvvot dieđuid mat bohtet Unio bokte.
Bargit geain ii leat bargoheaitta barget nu go dábálaččat, muhto eai sáhte bargat daid bargguid maid sii geat leat bargoheaitagis livčče galgan bargat. | https://www.samas.no/se/a/vaikkuhusat-sami-allaskuvlii-go-27-bargis-lea-bargoheaitta?page=2 |
Latest news
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
- Utvikling av nye undervisningstilbud med 3D-teknologi
- Vertssamarbeid mellom Samisk høgskole og Kautokeino kommune
- Samisk utdanningskonferanse: nye frister
- Min birrasat konferanse er åpnet for påmelding
- Samers helseforhold
- Oahppu ii deatte (utdanning tynger ikke) podkast - ny episode hver uke
- Samisk kulturarvs plass i forhold til globale utfordringer
- Studieprogrammer høsten 2024
Ođđa rektoráhta sajis
Sámi allaskuvlla ođđa rektoráhta
Dás beasat veháš oahpásmuvvat Sámi allaskuvlla ođđa rektoráhtain, rektor Gunvor Guttorm ja prorektor Line Kalak geat leaba dán mánu álgán bargat.
Professor Dr. Art Gunvor Guttorm lea bargan Sámi allaskuvllas dan rájis go dat álggahuvvui 1989. Son lea eará bargoguimmiiguin álggahan duodjeoahpuid Sámi allaskuvllas; álggos oahpaheaddjioahpuin ja dađistaga duodjebachelora ja mastera. Son čađahii PhD dáiddasuorggis Tromssa universitehtas. Son lea jagi leamaš Duodji-, luonddu- ja ealáhusgoađis goahtejođiheaddji. Maŋimuš golbma jagi lea leamaš koordináhtorin duodjemasteris. Son lea 2013 rájis leamaš Sámi allaskuvlla stivrra fágabargiid áirrasin. Norgga dutkanráđi sámeprográmma stivrras lea son čohkkán 2012 rájes.
Guttorm lea riegádan 1958 ja bajásšaddan Kárášjogas. Sus lea báiki ja bearaš Johkamohkis.
Master riektediehtagis Line Kalak.
Kalak gárvvistii iežas masteroahppu riektediehtagis juridihkalaš fakultehtas Tromssa Universitehtas 2013. Das ovdal son lea lohkan fitnodatekonomiija, prošeaktajođiheami ja sosiálaantropologiija. Son álggii Sámi allaskuvlii dutkin ja allaskuvlalektorin 2014. Seamma jagi álggii ráđđeaddin Árbediehtoprošeavttas. Ovdal son lea bargan juristan Davvi-Norgga Seastinbáŋkkus finánsaossodagas ja Biebmobearráigeahčus konsuleantan. Line Kalak lea dál stivraláhttu Dutkansearvvis allaskuvllas.
Line Kalak lea riegádan 1980s ja bajásšaddan Lágesvuonas mearrasámi guovllus. Sus leat golbma máná.
Sámi allaskuvla sávvá bures boahtin ja olu lihkku ođđa rektoráhtii! | https://www.samas.no/nb/node/863?page=3 |
Latest news
- Kaleanddar 2020
- Sámi lohkanguovddáža juovlakaleanddar
- Reálafágaáŋgiruššan: Matematihka bargoseminára mánáidgárddiide
- Reálafágaáŋgiruššan: Matematihka bargoseminára vuođđoskuvlla oahpaheddjiide
- Maid mearkkaša máhttit matematihka?
- Čuovvolahttin Sámegiela lohkama nationála geahččalemiin
- Gielladoaibma giellavahkkui
- Dovddut plakáhtas
- Sámi lohkanguovddáža giellavahkku doaimmat
Álgosiidu
Riikkaidgaskasaš eamiálbmotgiella jagi – IYIL 2019 oktavuođas, háliida Sámi lohkanguovddáš čalmmustahttit sániid mat čatnasit dovdduid čilgemii. Mii leat ráhkadan plakáhta ámadajuin ja sániin mat čájehit iešguđetlágan dovdduid. Plakáhta lea ráhkaduvvon golmma sámegillii, julev-, lulli-, ja davvisámegillii. Plakáhta lea nuvttá ja dan sáhttá diŋgot Sámi lohkanguovddážis.
Viečča dás:
Ådå plakáhtta: Dåbdo
Rijkajgasskasasj álggoálmmukgielaj jage aktijvuodan sihtá Sáme låhkåmguovdásj tjalmostit dåbdojt ja man ájnas la bágoj máhttet dåbdojt tjielggit. Dálla almodip plakáhtav dåbddo-bágoj aktan tjuorggasij. Plakáhtas li dagádum gålmmå variánta (julevsámegiellaj, oarjjelsámegiellaj ja nuorttasámegiellaj). Plakáhtav nåvkå juohkep ja dav máhttá Sáme låhkåmguovdátjis oadtjot.
Orre plakaate: Domtesh
Daan jaepien internasjonaale aalkoealmetjejaepien Saemien lohkemejarnge åtna vihkeles domtesh maehtedh baakoejgujmie buerkiestidh. Dan gaavhtan mijjieh plakaatem dorjeme, baakoe- jïh ååredæjjajgujmie, mah ovmessie domtesh vuesiehtieh. Plakaati leah golme ovmessie varijaanth (noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïele) jïh maahta plakaatem Saemien lohkemejarngeste åadtjodh. | http://lohkanguovddas.no/se/dovddut-plakahtas?page=4 |
Latest news
- Sámi pedagogalaš fágabeaivvit
- Psyhkalaš dearvvašvuođa máilmmibeaivvi 2020
- Oahpporessursa dovdduid birra
- Ođđa spealut
- Gihpa guovttegielatvuođa birra
- Lihkku mánáidgárdebeivviin 2020 - "Iešguđetláganat ovttas"!
- Kultuvrra, giela ja «matematihka» ovttasdoaibman Māoriin, Australia Aborgiinnain ja Sámiin
- Sámi álbmotbeaivi
- Ođđa oahpahusláhka árvalus
Álgosiidu
Sámi mánáidgárdekonferánsa maŋiduvvo miessemánu 4.-5. beivviide 2022
Mii leat ovttasráđiid Romssa ja Finnmárkku Stádahálddašeddjiin mearridan maŋidit Sámi mánáidgárdekonferánssa.
Sámi mánáidgárdekonferánsa lágiduvvo dasto miessemánu 4.-5.b. 2022, Diehtosiiddas, Guovdageainnus.
Ágga maŋideapmái lea go Romssas ja Finnmárkkus lea ollu Covid-19-njoammun dál, ja erenoamážit sámi mánáidgárddit gártet hearkkes dillái jus ollu olbmuide njoammu dávda oktanis.
Mii šállošit go dilli šattai ná. Mii almmuhit mánáidgárdekonferánssa ođđasit.
Ođđa konferánsadáhtoniid miessemánu 4.-5. b. 2022 leat bidjan dainna eavttuin ahte pandemiijadilli ii heađuš lágideami.
Samisk barnehagekonferanse blir utsatt til 4.-5. mai 2022
Vi har i samråd med Statsforvalteren i Troms og Finnmark besluttet å utsette Samisk barnehagekonferanse.
Samisk barnehagekonferanse vil bli avholdt 4.-5. mai 2022 i Diehtosiida i Kautokeino.
Grunnen til utsettelsen er at det høy smitte av Covid-19 i Troms og Finnmark, og spesielt samiske barnehager kommer i en utfordrende situasjon dersom mange blir smittet samtidig.
Vi beklager at situasjonen ble slik. Vi vil annonsere barnehagekonferansen på nytt.
De nye konferansedatoene 4.-5. mai 2022 er satt med forbehold om at pandemisituasjonen tillater arrangement med mange deltakere. | http://lohkanguovddas.no/se/sami-manaidgardekonferansa-mangiduvvo?page=3 |
poonkorpi rávvagat ja njuolggadusat
Rávvagat Sipoonkorpi álbmotmeahcis johtaleapmái
Sipoonkorpi álbmotmeahcis lea
lobálaš
- johttin vácci, čuoigga, suga ja mealu
- sihkelasttin lea lobálaš juohkeolbmovuoigain
- čoaggit murjjiid ja ávkeguobbariid
- oaggun earret Byabäcken-, Ritobäcken- ja Hälsängsbäcken-jogain sihke Storträskis.
- guolásteaddji: dárkkis guolástusráddjehusa (kalastusrajoitus.fi, suomagillii).
ráddjejuvvon
- sajusdola cahkkeheapmi ja gohtten, mat leaba lobálaččat dušše daidda čujuhuvvon báikkiin.
- eará go juohkeolbmovuoigatvuođaide gullevaš doaimmaide dárbbašuvvo eanas dáhpáhusain lohpi Meahciráđđehusas. Dakkár lobit leat ee. dutkanlobit ja stuorra dáhpáhusaid lobit.
- Meahciráđđehus lea hábmen sierra rávvaga ja skovi (metsa.fi) daid lobiid ohcamii.
gildojuvvon
- gittiid duolbman
- guohttu ealliid biebman ja hehtten
- sajusdola cahkkeheapmi meahccebuollinváruhusa áigge
- biebmoelliid luoitin luovos
- eará go biebmoguobbariid čoaggin sihke muoraid, miestagiid dehe eará šattuid ja daid osiid váldin ja vahágahttin
- eanan- dehe báktevuođu vahágahttin ja eananávdnasiid dehe ruvkeminerálaid váldin
- luonddudilálaš riggeelliid bivdin, goddin dehe badjelii geavvan dehe daid besiid heavaheapmi
- čielgedávttehis elliid bivdin dehe čoaggin
- mohtorfievrruin vuodjin earret dasa čujuhuvvon luottaid mielde
- ribahuhttin ja ráhkadusaid vaháguhttin
Ovddalgihtii ráhkkaneapmi
Mátketelefuvnnaid gullon
- Vaikko Suoma mátkekommunikašuvdnafierpmit leat gokčevaččat, de Sipoonkorpi guovllus sáhttet leat itkoguovllut eandalii duoddariid gaskasaš gurain. Dárkkis mátkekommunikašuvdnafierpmi gokčevašvuođa iežat telefunoperáhtoris. Dasa lassin leat báikkit, gos mátketelefuvdna ii doaimma dehe telefuvnnain leat hehttehusat. Dalle gánnáha omd. mannat allelažžii, jalges sadjái ja/dahje váldit telefovnna SIM-goartta eret heahteriŋgema boddii. Gánnáha maid váldit vuhtii, ahte sierralágán mátketelefuvnnaid gaskkas leat gullonerohusat.
Dorvvolašvuohta
- Jus dus reaissustat boahtá heahti, ovdamearkan láhppot, lápmašuvat dahje áiccat meahccebuollima, riŋge nummirii 112 ja daga heahtedillialmmuhusa.
112 Suomi -mobiilaaplikašuvdna
Go heahtetelefovdnii riŋgejuvvo 112 Suomi -aplikašuvnna (112.fi, suomagillii) bokte, de heahteguovddášgohcci oažžu automáhtalaččat dieđu riŋgejeaddji sajádagas.
Lappis leat ollu báikkit gos telefon ii gullo, ja dihto telefonmállet eai doaimma buollašis. Nuba máđidjaplána oktan áigetávvaliin lea buorre almmuhit soapmásii. Gánneha doallat telefovnna liekkasin sihke biepmu ja juhkamuša fárus. Vai mátketelefovnnas ii nogaše rávdnji, váldde mielde ovdamearkan liikerávdnjerusttega, várrebáhttera dahje boares telefovnna, mas lea buorre báhtter.
Vánddardanetikeahtta
1. Gudnejahte luonddu.
2. Vállje merkejuvvon máđijaid.
3. Váldde čielgasa leago gohtten lobálaš du válljen čuozáhagas.
4. Geavat dušše merkejuvvon dolastallansajiid.
5. Ruskkahis vánddardeapmi. | https://web.archive.org/web/20210924144158/https:/www.lundui.fi/sipoonkorpi/ravvagatjanjuolggadusat |
Geat sáhttet ohcat?
Proseassa birra:
Masa sáhtát ohcat doarjaga?
Lea vejolaš ohcat doarjaga
- bissovaš áiddiid ja cakkadanáiddiid, ja gárddiid, ovdamearkka dihte čohkken-, njuovvan-mearkun- ja guohtungárddiid goluid gokčamii
- ođđa gárddiid ceggemii
- viiddidit dakkár gárddiid mat leat juo ceggejuvvon
- ásahuvvon boazodoallorusttegiid dárbbašlaš nuppástusaide vai sáhttá geavahit ja lohkat elektrovnnalaš indiviidamearkkaid
- gaikkodit gárddiid go ii dieđe gii eaiggáda dahje hálddaša gárddi
Doarjja ii juolluduvvo gárddiid ja áiddiid divodeapmái.
Doarjja gokčá čuovvovaš goluid:
- ávnnasgoluid (dávvirat mat leat seainnis gitta)
- fievrredangoluid
- erenoamáš bargguide golut (elektrihkkár, bohccebargi je.)
- iežas bargu (máksomearri iežas barggus lea eanemusat 210 ruvnno diimmus)
Erenoamáš oktavuođain, jus ovdamearkka dihte cegge stuorát gárddiid, de sáhttá láigohuvvon konsuleantaveahkki rehkenastojuvvot doarjjavuoigaduvvon gollun. Njuovvangárddiid ja eará gárddiid oktavuođas sáhttet maiddái luodda-/biilabisanan- ja čáhce-/rufegolut rehkenastojuvvot mielde.
Oanehaččat ortnega birra
- Siidaoasit galget deavdit eavttuid doarjaga birra siidaosiide ja boazoservviide
- Orohagat ja boazosearvvit galget deavdit eavttuid njuolggadusas doarjaga birra orohagaide ja boazoservviide
Gárdi/áidi galgá:
- leat dárbbašlaš boazodollui
- leat bistevaš. Njuovvangárddit sáhttet spiehkastit, ovdamearkka dihte jus lea njuovahatbusse (mobiila njuovahat)
- gárdi/áidi ii galgga leat giksin dahje dakkár mii dagaha mearkkašahtti vahága dahje hehttehusa eanaeaiggádii dahje eará vuoigatvuođalaš beroštumiide
- galgá leat válddahallon dohkkehuvvon doaibmanjuolggadusain ja ráhkaduvvon orohatplánain
- ceggemiin ii galgga álgán go sádde doarjjaohcamuša Eanandoallodirektoráhttii.
Dasa fertet ráhkkanit
Ohcamuššii galget mildosat. Mii ávžžuhit ahte dus leat dat gárvásat go registreret ohcamuša.
Ruhtadangáldu
Boazodoalu ovdánahttinfoanda
Skovvi
Geavat skovi Doarjja boazodoallorusttegiidda (LDIR-654) ohcat.
Boazodoallorusttegiid doarjagii ii leat ohcanáigemearri, lea vejolaš ohcat birra jagi. Doarjjaohcamušaid meannudit Boazodoalu ovdánahttinfoanda. Geahča Boazodoalu ovdánahttinfoandda čoahkkináiggiid.
Ohcamušas galget čuovvovaš dieđut:
- ohcci namma
- kontonummár
- masá ohcá doarjaga
- haddeevttohus ja ruhtadanplána
Dasa lassin galget mielddusin
- huksenlohpi (go cegge ođđa gárddiid/áiddiid)
- hattiid oppalašgovva
- ruhtadanplána
- sárgojuvvon gárdi/áidi mihtuiguin
- njuovahagaid váste: fitnodatplána unnimusat golmma jagi ovddas ja dárbbašlaš almmolaš duođaštusat
- gárddiide/áiddiide mat mákset badjel 150 000 ruvnno – duođaštus ahte lea jearran fálaldaga unnimusat golbma fáladeddjiin
Sáddet ohcamuša
Sádde ohcamuša mildosiiguin Eanandoallodirektoráhttii e-poastta bokte čujuhussii [email protected], dahje poastta bokte čujuhussii Landbruksdirektoratet, Postboks 1450 Vika, N-0116 Oslo.
Go Eanandoallodirektoráhtta lea ožžon ohcamuša, de oaččut máhcahusa e-poastta dahje poastta bokte ahte ohcamuš lea boahtán.
Vuostáiváldin
Go Eanandoallodirektoráhtta lea ožžon ohcamuša, de direktoráhtta iská dieđuid maid leat addán. Jus dárbbašit eanet dieđuid, de direktoráhtta sáhttá bivdit daid.
Meannudeapmi
Álggos meannuda Eanandoallodirektoráhtta ohcamuša. Direktoráhtta ráhkkanahttá ášši Boazodoalu ovdanahttinfoandda stivrii. Stivra árvvoštallá ohcamuša ja dahká áššemearrádusa. Jus dárbbašuvvo, de sáhttá direktoráhtta bivdit eanet dieđuid ja árvvoštallat ohcamuša ođđasit. Muhtun áššit sáhttet meannuduvvot Eanandoallodirektoráhtas delegašuvnna bokte hálddahuslaččat. Áššit mat sáhttet hálddahuslaččat meannuduvvot leat áššit main eai badján prinsihpalaš čuolmmat ja ohcansupmi lea vuollel 200 000 ruvnno.
Dárkkisteapmi
Ohcamuš sáhttá dárkkistuvvot. Don leat geatnegahtton dohkkehit dárkkisteami, addit dárbbašlaš dieđuid ja veahkehit čađahit dárkkisteami. Dárkkisteapmi sáhttá maŋidit áššemeannudeami.
Vástádus
Dábálaččat váldá oaneheabbo áiggi meannudit áššiid hálddahuslaččat go Boazodoalu ovdánahttinfoandda stivrras. Boazodoalu ovdánahttinfoanddas leat dábálaččat njeallje čoahkkima jagis. Čoahkkináiggiid ja eará dieđuid gávnnat dáppe. Vástádus ohcamuššii boahtá e-poastta dahje poastta bokte go ohcamuš lea meannuduvvon.
Máksin
Jus doarjja juolluduvvo, de dat dábálaččat mákso maŋŋil. Erenoamáš oktavuođain sáhttá 50 proseantta doarjagis máksojuvvon ovddalgihtii. Máksin dahkko dađistaga go rusttet huksejuvvo.
Eanandoallodirektoráhtta dat máksá.
Ovdal go ruhta mákso
Eanemusat jagi maŋŋel go gárdi lea gárvvisin huksejuvvon, de galggat:
- čálalaččat dieđihit go gárdi lea ceagganan. Dábálaččat boahtá stáhtahálddašeaddji diđoštit ja duođaštit ahte gárdi lea ceagganan ja ahte dan sáhttá geavahit. Jus gáibiduvvo huksenlohpi suohkanis, de galggat maiddái čájehit gárvvisduođaštusa.
- raporteret ruđa golaheami. Dan dagat go sáddet rehketdoalu Eanandoallodirektoráhttii. Jus doarjja lea juolluduvvon sierra eavttuiguin, de galggat sáddet duođaštusaid maiddái dasa.
Dieđut galget sáddejuvvot Eanandoallodirektoráhttii. Dábálaččat máksojuvvo doarjja go buot duođaštusat leat dohkkehuvvon. Jus don it dárbbašan olles ohcansupmi, de ii máksojuvvo dutnje supmi man it dárbbašan.
Váidin
Don sáhtát váidit áššemearrádusa. Váidaga galgá sáddet Eanandoallodirektoráhttii. Direktoráhtta ráhkkanahttá váiddaášši Boazodoalu ovdánahttinfoandda stivrii, geat dáhket áššemearrádusa. Ášši sáddejuvvo Eanandoallo- ja biebmodepartementii váiddameannudeapmái ja loahpalaš áššemearrádussii.
Váidináigemearri: 3 vahkku dan rájes go áššemearrádus bođii dutnje
Ruovttoluottamáksin ja unnideapmi
Jus lea boastut máksojuvvon, jus njuolggadusat leat rihkkojuvvon dahje don leat addán boasttudieđuid, de sáhttá olles dahje oassi doarjagis gáibiduvvot ruovttoluotta máksojuvvot. | https://www.landbruksdirektoratet.no/se/innhold-pa-samegiella/doarjja-boazodoallorusttegiidda |
Dutki, filosofiija magisttar Minna Rasmus hálai Troandimis dutkamušastis, maid son lea bargan sápmelaččaid ásodatvásáhusaid birra.
Son muitalii pro gradu -barggustis, man lea almmustahttan 11 jagi dass√°. D√°l son joatk√° dutkanbarggu doavttirn√°kkosgirjji v√°r√°s.
Su dehálamos bohtosat dán rádjái leat golmma váldogažaldaga miel. Sus ledje maid evttohusat Sámedikkiide.
Mielalaš, fysalaš givssideapmi ja seksuála veahkaváldi
Vuosttažettiin Rasmus dutkkai dan, makkár givssidanhámiid Suoma beale sápmelaččat leat vásihan ásodagas.
Buot veahkaválddi hámit: mielalaš givssideapmi, fysalaš givssideapmi ja maiddái seksuála viehkaválddi bohte ovdán.
– Ferten namuhit dan, ahte buot dáid veahkaválddi hámiin gávdnojit ovdamearkkat. Leat boahtán ovdamearkkat fysalaš, mielalaš ja maiddái seksuála veahkaválddis, son dadjá.
Informanttain son gulai garrage muittuid seksu√°la veahkav√°lddis.
– Moadde informantta muitaledje munnje, ahte mun ledjen nubbi olmmoš, geasa leat muitalan, ahte leat vásihan dakkára.
Nuortalaččat vásihan guovttegeardásaš soardima
Rasmus dutkamuša oktan váldogažaldahkan lei maiddái Suoma beale sápmelašjoavkkuid hierarkiija. Orru, ahte nuortalaččat leat vásihan guovttegeardásaš soardima sápmelaččaid ja suopmelaččaid bealis.
– Muhtun ásodatdutkamušain lea boahtán ovdán, ahte nuortalaččat leat vásihan guovttegeardásaš soardima. Ja dat lea boahtán maid ovdán ođđa jearahallamiin, lohká Rasmus.
– Leat ieža muitalan, ahte sihke sápmelaččat ja suopmelaččat leat nuortalaččaid soardán. Maid eará sápmelaččat leat dán birra muitalan.
"Háliidan iežan barggu bokte maiddái fállat veahki sápmelaš ásodatmánáide"
Ásodatortnet lea daddjojuvvon leat "huksejuvvon ortnet bilidit olbmo olles eallima."
– Muhtun sámemánáide leamašan garra dilli bajásšaddat ásodagas, muhtumat fas leat lohkan doppe lei iešalddes somá, son muitala.
– Nákkosgirjji ulbmilin leage dutkat daid áššiid, mat leamašan váddásat sápmelaččaide. Háliidan iežan barggu bokte maiddái fállat veahki sápmelaš ásodatmánáide, geat dovdet, ahte sii leat báhcán viehka okto gieđahallat daid ásodatáššiid, Rasmus joatká.
Mot galggašii buoridit sápmelaš skuvla- ja ásodatmánáid dili?
Soabadallanbeallin evttohii Rasmus buot golmma Sámediggái iešguđetlágan doaimmaid. Dutkin son ii váldán oasi ságastallamii dađi eanet.
– Almmolaččat hállen vehá dan birra, ahte Ruoŧas leat átnon ándagassii sápmelaččaiguin, Norggas leat átnon ándagassii, lea muhtin ásodatmánáid gillámušaid buhtadan ruđalaččat. Dan mun namuhin, ahte Suoma stáhtta ii leat átnon sámiin ándagassii, muitala Rasmus.
Rasmus muitala, ahte sus ii leat vástádus dasa, maid Sámedikkit galggašedje dahkat soabadeami dáfus. Suoma bealdee goit galgá buohkaid guldalit, buot sámejoavkkuid.
Evttohusat sus goit ledje buot golmma Sámediggái, mot galggašii buoridit sápmelaš skuvla- ja ásodatmánáid dili.
– Sávašin, ahte sidjiide sáhtášii ordnet dakkár ásodatveajuiduhttimiid (suom. asuntolakuntoutus). Fállat ja plánet, geaiguin lea dárbu gieđahallat daid áššiid.
Oktan evttohussan livčče maiddái konfereansa, gos livčče ámmátolbmot veahkeheamen áššiid gieđahallamis. Dasa lassin galggašii su mielas jođánit álggahit systemáhtalaččat čoaggit ásodatmuittuid.
– Lea hirbmat dehálaš daid jearahallamiid dahkat dál, go muhtun olbmot leat juo viehka boarrásat. Álo go boarrásut olbmot sirdásit áigeordda duohkái, de dehálaš historjjá manná sin mielde. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/minna_rasmus_asodatmanaide_sahtasii_ordnet_asodatveajuiduhttimiid/9449307 |
Ovttasbargofitnodat ii leat goassege ovdal leamaš ná bivnnut, ja Coop vuordá ahte ožžot eanet go 2,5 miljovnna miellahtu oktiibuot dán jagi.
– Ođđa miellahtut nu lassánit, ja mii leat movttegat go dađis eambbosat háliidit leat oassin Coopas. Stuorra haddefokus servodagas ovttas unniduvvon oastinfámuin dagaha ahte olusat oidnet vejolašvuođa seastit, dadjá hálddahuslaš direktevra Coop Norge SA:s Philipp Engedal.
2023 beallemuttus lea Coop ožžon 67 443 ođđa miellahtu, ja dál leat oktiibuot 2 117 226 miellahtu Coopas. Dat lea 3,2 proseantta lassáneapmi vuosttaš guđa mánus dán jagi. | https://www.avvir.no/coop-miellahtut-leat-seastan-14-miljardda-ruvnnu-dan-radjai-dan-jagi/ |
1Muhtin áiggi geažes Josefii muitaluvvui ahte su áhčči lei buozus. Son vulggii áhčis lusa ja válddii mielde goappašiid bártniidis, Manasse ja Efraima. 2Go Jakobii almmuhuvvui ahte su bárdni Josef lei boahtán, de son ražastii čohkkedit seaŋggas.
3Jakob dajai Josefii: "Buotveagalaš Ipmil almmustuvai munnje Kanaana Lusis, buressivdnidii mu 4ja celkkii munnje: 'Mun dagan du šattolažžan ja eatnatgeardásažžan, nu ahte dus šaddet eatnat álbmogat, ja mun attán dán eatnama du nállái agálaš opmodahkan.' 5 Dat bártniguovttos geat leaba riegádan dutnje Egypta eatnamis juo ovdal go mun bohten deike, leaba mu bártnit. Manasse ja Efraim leaba mu bártnit seammá ládje go Ruben ja Simeon. 6Muhto dat mánát geat leat riegádan dutnje sudno maŋŋil, leat du, muhto sii galget gohčoduvvot vieljaideaset čearddaid namain dan eatnamis maid sii ožžot opmodahkan. 7Go mun ledjen máhccamin Paddanis, de mus jámii Rakel. Dat dáhpáhuvai Kanaanis, go ain lei mátki Efratai, ja mun hávdádin su dohko Efrata geainnu gurrii." Efrata lea seammá go Betlehem.
8Go dal Israel oinnii Josefa bártniid, de son jearai: "Geat dát leaba?" 9Josef vástidii: "Soai leaba mu bártnit, geaid Ipmil lea addán munnje dáppe." Dalle Jakob dajai: "Buvtte sudno mu lusa, vai mun beasan buressivdnidit sudno." 10Israela čalmmit ledje hedjonan boarisvuođa geažil, iige son šat oaidnán bures. Josef buvttii sudno áhčis lusa, ja son cummistii ja fátmmastii sudno. 11Israel dajai Josefii: "Mun in livčče jáhkkán ahte beasašin vel oaidnit du muođuid, ja dál Ipmil lea suovvan mu oaidnit maiddái du mánáid!"
12Josef válddii bártni guoktá su fátmmis ja gopmirdii eatnamii muođuid. 13De Josef buvttii sudno goappašagaid áhčis ovdii, olgeš gieđain son bijai Efraima Israela gurut beallái, ja gurut gieđain son bijai Manasse Israela olgeš beallái. 14 Israel geigii olgeš gieđa ja bijai dan Efraima oaivvi ala, vaikko Efraim lei nuorat, ja gurut gieđa son bijai Manasse oaivvi ala; son nappo bijai gieđaidis ruossut. Muhto Manasse lei vuosttašriegádeaddji.
15Ja Israel buressivdnidii sin ja celkkii:
"Dat Ipmil gean ovddas
mu áhčit Abraham ja Isak vádjoleigga,
dat Ipmil guhte lea leamaš mu báimman
mu riegádeami rájes
gitta otná beaivvi rádjái,
16dat eŋgel gii lea lonistan mu
buot bahás,
buressivdnidehkos dán bártni guoktá.
Sudno bokte galgá eallit mu namma
ja áhčiidan Abrahama
ja Isaka namma.
Eatnánehkoset sudno maŋisboahttit
eatnama alde."
17Go Josef oinnii ahte su áhčči bijai olgeš gieđa Efraima oaivvi ala, de son ii liikon dasa, ja son dohppii áhčis gieđa vai beassá sirdit dan Manasse oaivvi ala. 18Josef dajai áhččásis: "Ale nie, áhčážan, dát lea vuosttašriegádeaddji. Bija olgeš gieđa su oaivvi ala." 19Muhto áhčči biehttalii ja dajai: "Mun dieđán, bártnážan, mun dieđán. Son šaddá maid álbmogin, ja son šaddá maid stuorisin, muhto su nuorat viellja almmatge šaddá vel stuoribun, ja su nálli šaddá álbmogiid eatnatvuohtan."
20Nu son buressivdnidii sudno dan beaivvi ja dajai: "Go israellaččat buressivdnidit, de sii namuhit dudno namaid ja celket: 'Ipmil dahkos du Efraima ja Manasse veardásažžan.'" Nu son bijai Efraima Manasse ovdalii.
21Dasto Israel dajai Josefii: "Mun jámán, muhto Ipmil lea dinguin ja doalvu din ruoktot áhčiideattet eatnamii. 22Ja ovdalii du vieljaid mun attán dutnje dan várrečielggi maid válden amorlaččain mihkiinan ja dávggiinan."
(c) Det Norske Bibelselskap, Suomen Pipliaseura, Svenska Bibelsällskapet 2019
(c) Norwegian Bible Society, Finnish Bible Society, Swedish Bible Society 2019 | https://www.bibeln.se/bibel/NS2019/GEN.48 |
√°mi allaskuvlla vuosttas amanuensa Asta Balto ja su 18 kollega, sin joavkkus earret ear√° Ole Henrik Magga, Kaisa Rautio Helander ja Vuokko Hirvonen, s√°ddejedje geassem√°nus allaskuvlla stivrii reivve, mas g√°ibidedje bissehit stipeandaproseassa.
Reivii ii leat Basto mielde gullon vástádus. Sámi allaskuvlla stivra čoahkkanii suoidnemánus, muhto ii sáhttán mearridit áššis, go stipeandamearrádus gulai álgoálggusge vuođđudusstivrii, ii Sámi allaskuvlla stivrii.
- Mii leat vehá fuolas das, ahte dat orru servodagas dakkár áddejupmi, ahte Sámi allaskuvla lea dán juohkima duogábealde ja mii hálidit dán divvut. Dán stipeandda lea ráhkanahttán ja juohkán vuođđudusstivra, mas lea moadde olbmo. Mii eat hálit ahte galgá leat dakkár govva, ahte mii bargit dáppe leat dán duogábealde, Balto dadjá.
"Dehalaš ahte mis lea buorre gulahallan sámi servodagain"
Balto dadjá fágabargiid guldalan dárkilit máhcahaga, mii lea boahtán Suoma beale Sámis ja Sámiráđis. Son lea fuolas Israel Ruong -juolludeami beaggimis Sámi allaskuvlla nammii.
- Midjiide lea hui dehalaš, ahte mis lea buorre gulahallan sámi servodagain. Mii leat ásahuvvon sámi servodaga nammii. Eat mii sáhte dušše buhtes dutkama árvvoštallat, muhto maiddái lea mis geatnegasvuohta gulahallat servodagain ehtalaš njuolggadusaid mielde, erenoamažit go mii leat eamiálbmotásahus, Balto oaivvilda.
Balto morašta dan makkárin Israel Ruong -stipeandda juohkin lea šaddan.
- Dat lea hui unohassan šaddan dát Israel Ruong -stipeanda, mii lea ásahuvvon hui buori vuoiŋŋain Sámi instituhta áigge. Juohkin lávii lea hui ilolaš ja buorre dáhpáhus. Dál lea dat šaddan dákkár riidogaskaoapmin. Dát lea nu váivi, Balto šuohkiha.
"Sámi allaskuvla šaddan nu stuorisin, ahte gulahallamis buoridanmunni"
Vuođđudusstivrra ságadoalli ja rektor Jelena Porsanger mieđiha, ahte Sámi allaskuvllas lea buoridanmunni erenoamažit siskkáldas gulahallamis.
- Rabasvuohta lea dieđusge hui, hui dehalaš. Jos muhtin čuolmmat lea gulahallamis, de mis lea buoridanmunni álo. Olbmot galget dovdat, ahte sii leat sihke ožžon dieđuid ja ahte sis lea leamašan vejolašvuohta viežžat dieđuid, go diehtu ii leat dušše dakkát mii addojuvvo. Mađe stuorát ásahus šadda, dađe eanet leat gulahallanhástalusat, Porsanger analysere.
Divvojuvvon 11.11.2013 diibmu 12:50: Sámi allaskuvlla stivra ii bisuhan suoidnemánus mearrádusa juolludit Israel Ruong -stipeandda Erika Sarivaarai. Baicce dat ii sáhttán mearridit áššis, go stipeandamearrádus gullá vuođđudusstivrii, ii Sámi allaskuvlla stivrii. | http://yle.fi/uutiset/balto_sami_allaskuvlla_njunus_fagabargit_eai_dohkket_israel_ruong_-juolludeami/6918766 |
ámediggi áigu sihkkarastit ahte gilit Finnmárkkus sáhttet geavahit ja hálddašit ođasmuvvui resurssaid sin lagas guovlluin. Sámedikki mihttomearrin lea ahte sámi vuoigatvuođat olggobealde Finnmárkku dohkkehuvvojit nu ahte árbevirolaš meahcásteapmi guovlluin mátta bealde Finnmárkku sáhttá máiddai ovdánit boahtteáiggis. | https://sametinget.no/areala-dalkkadat-ja-biras/meahcasteapmi/vuoigatvuohta-luondduresurssaide/ |
Bearráigeahččá visot mii guoská dolastanrusttegiid dárkkisteapmái (nu mot dolastan sajit, gohkensystemat, suovvarevret ja suovvabohcci), buollinvárrehusaide, jáddadanrusttegiidda, báhtarangeainnuide ja ahte buot ásodagain leat vurkensadji buollinjaddedanrusttegiidda.
Buot ollesáiggeásodagain ruhttejuvvojit suovvabohccit dárbbuid mielde, unnimusat juohke njealját jagi. Buot suovvakanálat dolastanrusttegiin ruhttejuvvojit. Ruhttejeaddji geahččá dárbbu ruhttemii, ja dat vuolgá das man olu giehpa lea ja makkár dolastanrusttet lea.
Jus leat gažaldagat dahje áiggut eambbo dieđuid, váldde oktavuođa buollinčáskadanhoavddain Kristen Finmark 918 76 281. | https://www.lavangen.kommune.no/ruhtten.433605.se.html |
Liste over TimedText-sider som ikke har tilknytning til noen fil.
Čuovvovaš dieđut leat buktojuvvon gaskamuittus ja dat leat maŋimusta beaiváduvvon suoidnemánnu 28 b. 2024 dii. 12.36. Gaskamuittus leat eanemustá 5 000 bohtosa.
Davvisámegiel Wikipedias ii gávdno dán siiddu
Sáhtát álggahit artihkkala OrphanedTimedText. | https://se.wikipedia.org/wiki/Erenoam%C3%A1%C5%A1:OrphanedTimedText |
PRD: Ilus 20 miljovnna ruvdnosaš lasáhusainSámediggi oažžu 20 miljovnna ruvdnosaš lasáhusa maŋŋel bušeahttašiehtadallamiid Sosialisttalaš Gurut bellodagain (SG) ja ráđđehusbellodagaid gaskka. Sotnabeaivvi almmuhuvvojedje loahpalaš vuoruheamit stáhtabušeahtas ja sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR) lea duhtavaš bohtosiin. – Lea hui buorre go Sámediggi oažžu 20 miljovnna ruvnno lassin. Mun háliidan giitit bellodaga SG go sii duođai leat áŋgiruššan dán lasáhusa ovddas bušeahttašiehtadallamiin, dadjá sámediggepresideanta. Sámediggi lea čujuhan mo Sámediggi ja sámi servodat lea bázahallan ruđalaččat go stádabušeahtta almmuhuvvui gieskat. – Dát lassáneapmi addá midjiide vejolašvuođa earret eará gokčat veaháš dan bázahallama maid oaidnit sihke sámi ásahusain ja Sámedikki ohcanvuđot ortnegiin, dadjá sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto (NSR), geas lea ovddasvástádus bušeahtas. Sámedikki dievasčoahkkin meannuda 2024 bušeahta juo gaskavahku juovlamánu 6. beaivvi. 20 miljovnna ruvdnosaš lasáhus juhkkojuvvo geassemánu 2024 reviderejuvvon bušeahtas. – Mii dárbbašat eanet go badjelaš guokte beaivvi áššemeannudit 20 miljon ruvdnosaš lasáhusa dohkálaš vuogi mielde. Danne mii árvalit ahte dát dahkkojuvvo go mii ođasmahttit bušeahta ovdal geasi boahtte jagi, dadjá Myrnes Balto. Bušeahttasoahpamušas lea maid mielde 17 miljovnna ruvdnosaš lasáhus álbmotdearvvašvuođaiskkadeapmái Saminor 3 ja 7 miljovnna ruvdno Sámi allaskuvlii. -Mii leat hui ilus dan ovddas. Saminor 3 lea deaŧalaš iskkadeapmi mii addá eanet máhtu álbmotdearvvašvuođa birra Sámis ja Sámi allaskuvla dahká deaŧalaš barggu sihkkarastit gelbbolašvuođa maid sámi servodat dárbbaša, loahpaha Myrnes Balto. Almmuhuvvon 04.12.2023 12.26 Maŋemusat rievdaduvvon 04.12.2023 12.28 | https://sametinget.no/oddasat/prd-ilus-20-miljovnna-ruvdnosas-lasahusain.28638.aspx |
VT Norrbotten dieđihit ahte korona dávda njoammi boarrásiid siiddain Norrbottenis ja dal duorastaga leat dieđihuvvon gávccis jápmán dávdii leanas.
Maŋemus vahkus leat Jielleváris golmmas jápmán seamma boarrásiidsiiddas korona dávdii dieđihit SVT Norrbotten. Okta jámii buohccevissui ja guovttis boarrásiid siidii.
– Min geahččalit eastadit dávddanjoammuma muhto dat dávda njoammu miehta Ruoŧa ja máilmmi. Boarrásat mas eará dávddat buohccájit garrasit dan korona dávdii, dadjá Annette Viksten Åhl SVT Norrbottenii.
Vearrámus miessemánus
Anders Nystedt Region Norrbottena njoammueastadandoavttir dieđiha SVT Norrbottenii ahte son jáhkka ahte eanemus njommomat Norrbottenis bohtet leahkit miessemánu álggos ja de unno dávda mihcamáraide.
– Vearrámus dilli orro šaddame álgogeažis miessemánu. Mun ávžžuhan olbmuid bissut ruovttus dal beasážiid vai dávda ii njommo dadjá Anders Nystedt
Maiddái Girona boarrásiid siiddain lea dieđihuvvon korona dávda
Dal leat dieđihuvvon 128 olbmos korona dávda Norrbottena leanas
54 olbmo ožžot divššu buohcceviesuin ja ovccis dain leat vuoidanmáinnas. Gávccis leat jápmán Norrbottena leanas.
Ruoŧas leat oktiibuot 8.419 olbmui njommon korona dávda ja 687 leat jápmán. Eanemus njommo dávda Ruoŧa oaivegávpogis Stockholmmas. | https://www.avvir.no/norrbotten-korona-njommo-boarrasiid-siiddain-8-japman/ |
Latest news
- Ny rapport viser behovet for parallell likeverdig samisk læreplan i matematikk
- Forskningspris til Lovisa Mienna Sjöberg
- Ny rapport: Hva er det samiske perspektivet i de nye læreplanene?
- Kjente på et savn ved å ikke kunne samisk
- Ny bok om samisk kunst og duodji lansert
- - Dette året søker vi hele seks samiske veivisere!
- Ny bok om samisk kunst og duodji i Sápmi
- Ordførere fra samiske forvaltningskommuner samlet på Samisk Høgskole
- Stor satsning på tolking i samiske språk på Sámi allaskuvla
mai 26. beaivi 2015
Oza stipeandda árrat
Leatgo joatkime oahpuin čakčii? Dál sáhtát ohcat doarjaga Loatnakássas jus dus lea juo oahpposadji.
Vuolláičále elektrovnnalaččat
Don sáhtát álkit vuolláičállit šiehtadusa BankIDain dahje Buypassain njuolga "Du siidduin". Jus áiggut vuolláičállit elektrovnnalaččat, de fertet válljet dan ohcamis go ozat doarjaga. | https://samas.no/nb/node/824?page=1 |
Latest news
- Raeriestimmieh darjoemidie Saemiej åålmegebiejjien gaavhtan
- Biejjielåhkoe 2024
- Gïelevåhkoe 2023
- Saemien kultuvregoerkese maanagïertesne jïh skuvlesne
- Raeriestimmieh darjoemidie Saemiej åålmegebiejjien gaavhtan
- Biejjielåhkoe 2023
- Jåvlebiejjielåhkoe 2022
- Maanagïertebiejjie 2022 - Vïenevoete – Datne jïh manne
- Lahkoe biejjine!
Home
Sámi mánáidgárdekonferánsa maŋiduvvo miessemánu 4.-5. beivviide 2022
Mii leat ovttasráđiid Romssa ja Finnmárkku Stádahálddašeddjiin mearridan maŋidit Sámi mánáidgárdekonferánssa.
Sámi mánáidgárdekonferánsa lágiduvvo dasto miessemánu 4.-5.b. 2022, Diehtosiiddas, Guovdageainnus.
Ágga maŋideapmái lea go Romssas ja Finnmárkkus lea ollu Covid-19-njoammun dál, ja erenoamážit sámi mánáidgárddit gártet hearkkes dillái jus ollu olbmuide njoammu dávda oktanis.
Mii šállošit go dilli šattai ná. Mii almmuhit mánáidgárdekonferánssa ođđasit.
Ođđa konferánsadáhtoniid miessemánu 4.-5. b. 2022 leat bidjan dainna eavttuin ahte pandemiijadilli ii heađuš lágideami.
Samisk barnehagekonferanse blir utsatt til 4.-5. mai 2022
Vi har i samråd med Statsforvalteren i Troms og Finnmark besluttet å utsette Samisk barnehagekonferanse.
Samisk barnehagekonferanse vil bli avholdt 4.-5. mai 2022 i Diehtosiida i Kautokeino.
Grunnen til utsettelsen er at det høy smitte av Covid-19 i Troms og Finnmark, og spesielt samiske barnehager kommer i en utfordrende situasjon dersom mange blir smittet samtidig.
Vi beklager at situasjonen ble slik. Vi vil annonsere barnehagekonferansen på nytt.
De nye konferansedatoene 4.-5. mai 2022 er satt med forbehold om at pandemisituasjonen tillater arrangement med mange deltakere. | http://lohkanguovddas.no/sma/node/698 |
Erasmus+
Erasmus+ lea Eurohpa riikkaid gaskkas, ja prográmma bokte lea vejolaš vuolgit sihke guhkitáigge ja oanehisáiggi lonohallamii din oahpus.
Don gii háliidat vuolgit lonohallamii leat studeanta bachelor-, master dahje doavttirgrádadásis. Don beasat mannat lonohallamii maŋŋel go leat čađahan ja ceavzán vuosttaš jagi oahppoprográmmas, čatnasa movt dat heive du oahppoprográmmaplána. Lonohallan heivehuvvo oahppoprográmmaplánii, ja lea maiddai várrejuvvon sierra áigi prográmmaplánas lonohallamii. Erasmus+ čađa sáhtát oahpásmuvvat Europain, ja sáhtát vuolgit lonohallamii buot eará Erasmus+ miellahtuoahppoásahusaide.
Don sáhtát vuolgit čuovvovaš riikkaide Eurohpás:
Lea maiddai vejolaš vuolgit lonohallamii eará sajiide máilmmis. Loga eanet makkár riikkaide dáppe
Man guhka sáhtát leat lonohallamis, ja man ollu stipeandda oaččut?
Erasmus+ prográmma čađa lea vejolaš vuolgit lonohallamii Eurohpái gaskal golbma ja guoktenuppelohkái mánu. Dát addá dutnje vejolašvuođa beassat čiekŋudit fáttáide ja surggiide mat eai soaitte gávdnot Norggas.
Stipeandda submi mearriduvvo dan vuođul makkár riikii vuolggat ja man guhka doppe leat. Jus leat lonohallamis olles semestera, don sáhtát oaččut:
- € 530 juohke mánu ovddas jus vuolgat Lonohallamii Danmarkui, Supmii, Islandii, Irlandii, Liechtensteinii, Luxembourgii ja Ruŧŧii.
- € 470 juohke mánu ovddas eará programmáriikaide.
Jus oanehisáige lonohallamii(gaskal 5-30 beaivvi) don sáhtát unnimusat oaččut 420 Euro váhkkus, čatnasa gosa vuolggát. Norgga bealde studeanttain lea vuoigatvuohta oažžut lonohallanstipeanda stáhta Loatnakássas lassin eará stipeanddaide. Jus vuolggat eará sajiide máilmmis de ii lea fásta submi stipeanddaide.
Jus lea beroštupmi ohccát Erasmus+ prográmma lonohallamii, de váldde oktavuođa Sámi allaskuvlla internašunaliserenráđđeaddin Ida Holm Hansen Kemi.
Fina juogo oahppohálddahusa ovdakantuvrras dahje sádde e-boasta čuovvovaš čujuhussii [email protected].
Ohcanáigemearri lonohallamii Europas lea 15.09(giđđaohpuide) ja 01.02.(čakčaohpuide) juohke jagi.
Jus háliidat vuolgit lonohallamii boahtte oahppojági eará sádjái máilmmis, de ohcanáige mearri lea 15.09 juohke jagi. | https://www.samas.no/nb/node/5032 |
Ealga
Ealga lea min stuorámus meahciealli. Ealga sáhttá deaddit 600 kg, muhto eanaš ealggat deddet dušše beali das. Dušše varris ealggain leat čoarvvit.
Borrá
Ealga borrá šattuid ja bárkku, ovssiid ja urbbiid ja lasttaid muorain. Jos fuomášat muora meahcis mas lea bárku billašuvan guokte dahje golbma mehtera bajábealde eatnama, de dieđát ealga lea fitnan das. Dat fasku bárkku eret ovdabániiguin. Ealggas eai leat ovdabánit badjin.
Láhtte
Čorvviid geavahit ragatáigge čakčat. Čorvviid dárbbašit go galget doarrut njiŋŋálasaid alde. Go ragatáigi lea nohkan, de gahččet čoarvvit eret ja ođđa čoarvvit fas šaddagohtet. Njiŋŋálas ealga oažžu ovtta dahje guokte miesi giđđat. Miesit čuvodit njiŋŋálasaid olles jagi, dassá go ožžot fas ođđa misiid.
Orru
Ealgga ruoktu lea meahcci ja smávit rabas sajit gos lea vuovdi lahkosis. | http://www.calliidlagadus.org/web/index.php?artihkkal=422&giella1=sam |
Latest news
- Statsbudsjettet 2024: Tildeling til Samisk høgskole
- Offisiell åpning av studenthuset
- Offisiell åpning av det nye studieåret
- Bli kjent med vår nye rektor
- Ny mulighet for å søke på høstens studier
- Lanseringen av årets "Samiske tall forteller" rapportserie er under planlegging
- Sámi allaskuvla fikk besøk av KIF-komitéen
- Nytt forskningsprosjekt søker unge deltakere med tilknytning til reindrift
- Ny mulighet til å søke på høstens studier
Dulkkaid autoriserenvuogádat
Ođđajagimánu 2022 fápmuibiddjo ođđa dulkaláhka, mas ee. daddjo ahte almmolaš ásahusat galget geavahit dohkkehuvvon dulkkaid. Norggas gávdno nationála registtar mas boahtá ovdan geat leat dohkkehuvvon dulkkat, ja das oaidná earret eará ahte leat dušše golbma stáhtaautoriserejuvvon dulkka davvisámegielas, ja ii oktage julev- ja lullisámegielas. Lea IMDI (Integrerings- og mangfoldsdirektoratet) mii hálddaša registara.
- Sámi allaskuvla lea čoahkkinastan IMDI:in čielggadan dihte heive go otná autoriserenvuogádat sámegielaide ja makkár rolla Sámi allaskuvllas sáhttá leat sámegielat dulkkaid autoriseren- ja guovttegielatvuođageahččaleami hárrái, muitala Giela-, duoji- ja servodatdiehtagiid goahtejođiheaddji Anne Britt Klemetsen Hætta.
OsloMet ja Sámi allaskuvla ovttasbarget sámi dulkaoahpu ásahemiin
Čoahkkimis lei maid sáhka sámi dulkaoahpu birra. Dál lea OsloMet mii fállá almmolaš dulka bacheloroahpu. OsloMet lea ovttas Sámi allaskuvllain guorahallame vejolašvuođa ásahit dulkaoahpu Sámi allaskuvlii.
- Dulkaohppui gullet maid dulkonehtalaš ja dulkonteknihkalaš fáttat. Lea ásahuvvon bargojoavku mii galgá buktit sin evttohusaid álggogeahčen 2022, dadjá Klemetsen Hætta.
Dárbu liige ruhtadeapmái
Ođđa dulkaláhka ja giellaláhka Norggas bohtet fápmui 01.01.22 rájes ja bidjet garra gáibádusaid dulkomii almmolaš ásahusain.
- Sámi allaskuvla lea Máhttodepartementii ovddidan dárbbu dákkár oahpu ásahit, ja dárbbašit liige ruhtadeami dasa, dadjá goahtejođiheaddji. | https://www.samas.no/nb/node/5351?page=4 |
Zimbabwe dahjege Zimbabwe dásseváldi lea siseananriika lulli-Afrihkás. Dan viidodat lea sullii 391 000 km² ja olmmošlohku lea sullii 14 miljovnna ássi. Riikka oaivegávpot ja stuorámus gávpot lea Harare. Zimbabwe rádjašuvvá davvin Zambiai, nuortan Mosambikii, lullin Lulli-Afrihkái ja oarjin Botswanai. Davveráji alde golgá Zambezijohka, masa gullojit maiddái Victoriagoržžit, Zimbabwe stuorámus turistabáiki.
Jagis 1965 Lulli-Rhodesia koloniija stáhtaministtar Ian Smith julggaštii riikka iešheanalažžan Ovttastuvvan gonagasriikkas namain Rhodesia, muhto ii ožžon dovddastusa eará riikkain. Guhkes siskkáldassoađi maŋŋel riika oaččui jagis 1980 eanetlogustivrema ja nu maid riikkaidgaskasaš dovddastusa, ja rievdadii nama Zimbabwen. Robert Mugabes šattai ođđa riikka vuosttáš presideanta ja stivrii dan 2017 dassái. Dan maŋŋel Emmerson Mnangagwa lea leamaš Zimbabwe presideanta.
Zimbabwe ekonomiijalaš dilli lea šaddan hui headjun maŋimus jagiin, ja hyperinflašuvdna lea leamaš stuorra váttisvuohta. Riikka bargguhisvuođadássi lea 80–95 %. Deháleamos eksportagálvvut leat koalla, bumbol, duhpat, golli, nihkkel, sohkar ja máisa ja deháleamos gávpeguoimmit leat Lulli-Afrihká, Ovttastuvvan gonagasriika, Jáhpan, Duiska ja USA. | https://se.wikipedia.org/wiki/Zimbabwe |
Geassi buktá nuppástusaid Kela bálvalanbáikkiid rabasáiggiide
Geassitge Kela áššiid gánneha dikšut MuKelas dahje riŋgemiin telefonbálvalussii. Máŋggain Kela bálvalanbáikkiin rabasáiggit nuppástuvvet geasi áigái.
Kela bálvalanbáikkiid rabasáiggiin leat rievdadusat geasi áigge. Geasserabasáiggit bohtet fápmui dađistaga geassemánu rájes ja nohket maŋimustá 30.9.2024.
Anára bálvalanbáiki (Petsamontie 3, 99800 Avvil) lea gaskaboddosaččat gitta 1.7.2024–31.8.2024.
Rabasáiggiid, mat leat áiggidásis, gánneha dárkkistit čujuhusas . Don sáhtát maiddái geahččat sierra listtu .
Kela áššiid don sáhtát dikšut álkit neahtas dahje telefovnnas
Sáhtát dikšut eanaš oasi Kela áššiin neahtas: ohcat ovdamearkan ovdduid, dárkkistit mearrádusa, oaidnit goas doarjja máksojuvvo, doaimmahit čuvvosiid ja sáddet Kelai dieđuid. Kela neahttasiidduin chattirobohtta rávve birra jándora earret eará áššiin, mat laktásit áigáiboahtodoarjagii, almmolaš ássandoarjagii, studeanttaid doarjagiidda ja bearašovdduide. Kela bálvala áššehasaid maiddái Facebookis ja Instagrammis.
Jos du áššái ii gávdno vástádus neahtas, sáhtát riŋget Kela telefonbálvalussii. Telefonbálvalus lea geassit maid rabas vuossárggas bearjadahkii dmu 9–16. Mihcamárruohttan 21.6. min telefonbálvalus lea gitta. Telefovnnas sáhtát dikšut seamma persovnnalaš áššiid go bálvalanbáikkisge.
Sámegielat bálvalusat geassit
Kela nuortalašgielat telefonbalvalus lea rabas duorastagaid dmu 9–11 nummiris 020 634 4795 (gitta 17.6.–5.7. ja 29.7.–9.8.2024). Davvisámegielat telefonbálvalus lea doaisttážii gitta.
Sámegielat áššehasat sáhttet guođđit maiddái oktavuođaváldinbivdaga šleađgapostii čujuhussii [email protected].
Mo divššun Kela ášši, jos lagamus bálvalanbáiki lea gitta?
Jos it sáhte dikšut iežat ášši neahtas dahje telefovnnas ja lagamus Kela bálvalanbáiki lea gitta, sáhtát oažžut veahki Kela áššiide maiddái eará sajis. Máŋgga báikegottis lea virgeoapmahaččaid oktasaš áššiiddikšunbáiki, gos rávvejuvvo almmolaš dásis Kela áššiin. Kela áššiin oažžu rávvema maiddái máŋggain Ohjaamoin, Lähitoriin ja bálvalanguovddážiin. Dan lassin máŋgga báikegottis lea Kela gáiddusbálvalus, man bokte oaččut Kela bargái govva- ja jietnaoktavuođa. Gáiddusbálvalus vástida bálvalusa, mii fállojuvvo Kela iežas bálvalanbáikkis.
Báverpoastta sáhtát sáddet čujuhussii Kela, PL 10, 00056 KELA. | https://www.kela.fi/web/davvisamegillii/aigeguovdilis/geassi-bukt%25C3%25A1-nupp%25C3%25A1stusaid-kela-b%25C3%25A1lvalanb%25C3%25A1ikkiid-rabas%25C3%25A1iggiide-1 |
Bás prinssaš (fránskkagillii: Le Petit Prince) lea fránskalaš girječálli Antoine de Saint-Exupéry oanehis romána, mii ilbmái jagis 1943. Davvisámegillii girjji lea jorgalan Kerttu Vuolab, anárašgillii (Uccâ priinsâš) Iisakki Mattus ja nuortalašgillii (U'cc priinsâž) Kati-Claudia Fofonoff. | https://se.wikipedia.org/wiki/B%C3%A1s_prinssa%C5%A1 |
- Oahput
- Dutkan
- Studeanttaide
- Ođđa studeanta?
- Oahppohálddahus
- SSO Studeantaovttastus
- Astoáiggevejolašvuođat
- Progrešuvdna- ja oahpahusplána
- Sisaheiveheapmi
- Oahpaheaddjeoahpuid hárjehallamat
- Eksámen ja Wiseflow
- Grádat ja árvosátnečállosat/ oahppoduođaštusat
- Njuolggadusat
- Doarjjaortnegat
- Studeantastivra
- Oahppodoaimmaid kvalitehtasihkkarastin
- Lonohallan
- Dieđit spiehkasteami
- Dieđit duođalaš diliid birra
- Studeantaáittardeaddji
- Heaitit studeantan
- Individuála heiveheamit oahpahussii
- Vuordime máná?
- Permišuvdna oahpus
- IT - konto
- Sámi allaskuvla
- Sámi lohkanguovddáš
- IT-support
Progrešuvdna- ja oahpahusplána
Mii lea progrešuvdnaplána?
Universitehtaid ja allaskuvllaid lága § 4-2 vuoðul galgá buot studeanttaide geat váldojit sisa ohppui man viidodat lea 60 oahppočuoggá dahje eambbo, ráhkaduvvot progrešuvdnaplána. Progrešuvdnaplána lea šiehtadus gaskkal oahppoásahusa ja studeanta. Dás leat guokte oasi. Vuosttaš oasis čilgejuvvojit geatnegasvuoðat gaskkal studeanta ja oahppoásahusa. Nubbi oassi čájeha mo studeanta galgá čaðahit oahpustis. Buot studeantat Sámi allaskuvllas, geat čaðahit oahpuid maid viidodat lea eambbo go 60 oahppočuoggá, galget dohkkehit progrešuvdnaplána.
Mii lea oahpahusplána?
Oahpahusplána ráhkaduvvo studeanttaide geat váldojit sisa oahpuide maid viidodat lea unnánat go 60 oahppočuoggá. Oahpahusplánas lea dušše oktagaslaš oassi mas leat du oahpu oahppoovttadagat. Go dohkkehat oahpahusplána, de dieđihuvvot eksámenii oahppoovttadagain mat leat oahpahusplánas.
Mo oaččun progrešuvdna-/oahpahusplána?
Sihke oahpahusplána ja progrešuvdnaplána hábme Sámi allaskuvlla oahppohálddahus. Plánaid gávnnat Studentwebas. Progrešuvdnaplána lea guovtti oasis. Vuosttaš oassi lea oktasaš oassi ja nubbi lea oktagaslaš oassi. Oktasaš oasis gávnnat dieðuid earret eará dan birra ahte mii progrešuvdnaplána lea ja makkár njuolggadusat gusket studeanttaide. Oktagaslaš oasis leat du oahpu oahppoovttadagat. Oahpuin sáhttet leat sihke geatnegas ja válljenmuni oasit. Oahpahusplánas lea dušše oktagaslaš oassi.
Mo rievdadit progrešuvdna-/oahpahusplána?
Juohkehaš ferte dohkkehit progrešuvdna-/oahpahusplána ovdal oahppu álgá. Dát dahkko Studentwebas viissis áigemeriid ovdal. Muhtumin sáhttá plána rievdaduvvot. Jus it sáhte čaðahit oahput nu mo plánejuvvon, dahje jus háliidat heaittihit oahput, de fertet váldit oktavuoða Sámi allaskuvlla oahppohálddahusain. | https://www.samas.no/se/studeanttaide/progresuvdna-ja-oahpahusplana |
Psyhkalaš doaimmashehttejuvvon olbmuide, siiddas orru olbmuide ja psykiatriija ja gárrendilledivššu pasieanttaide lea suohkanis goatnjedis beaivefálaldat.
Psyhkalaš doaimmashehttejuvvon olbmuide lea beaivefálaldat 2-4 beaivvi vahkkus čadnon olbmo doaibmannávccaide, juhkkojuvvon 5-viđa beaivái Kåfjord vekst A/S fitnodagas. Mis lea maiddái beaivefálaldat bargohárjáneami hámis eará fitnodagain suohkanis.
Siiddas orru olbmuin ja geavaheddjiin gárrendilledivššu ja psykiatriija bealde lea beaivefálaldat mii dál lea dearvvašvuođasiiddas Biertaváris ja Oasenis Olmmáivákkis.
Gaskavahkkuid lea deaivvadanbáiki rabas buohkaide ja doppe vuvdet mállásiid, gáfe ja váffeliid, juohke nuppi bearjadaga lea vuorrasiidbeaivi, juohke nuppi duorastaga lea beaivefálaldat siiddas orru demeanttaide.
Leat muhtin áiggi geahččalan oažžut johtui tuvrabeivviid gárrendilledivššu/psykiatriija beallái, vuosttašceahkkefálaldahkan, ja dat beaivvit leat bidjon bearjadagaide.
Suohkan oastá dasa lassin bálvalusaid Kåfjord vekstas vai fuolaha beaivefálaldaga eanet joavkkuide.
Mis lea maiddái doaibmevaš doarjjaolmmošbálvalus mii koordinerejuvvo beaivefálaldaga bakte. | http://www.kafjord.kommune.no/cppage.433520.se.html |
Latest news
- Videreutdanning for alle landets barnehagelærere om samisk språk og kultur
- Nå kan du søke på høstens studier
- Sámi allaskuvla igang med å etablere samisk AI Lab
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Søk studier til våren 2024
- Utvid din kompetanse innen samisk språk
- Statsbudsjettet: Styrker samisk høyere utdanning
- Samiske tall forteller 15 er publisert
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
Buohccidivššároahppu: ovttasbargošiehtadus UiT:in sajis
Dál lea UiT Norgga arktalaš universitehta ja Sámi allaskuvla vuolláičállán šiehtadusa mii sihkkarasta ahte sámi buohccidivššároahppu álggahuvvo juohke nuppi jagi Sámi allaskuvllas.
Šiehtadusas boahtá ovdan ahte oahppu lea oassin UiT buohccidivššár bacheloroahpus, ja Sámi allaskuvllas lea ovddasvástádus sámi sisdoalus ja lohkanbáiki lea Sámi allaskuvllas Guovdageainnus. Stuoradiggi lea 2019:s juolludan ruđa ásahit sierra sámi buohccidivššároahpu. Vuosttaš studeantajoavku álggii 2021:s ja oahppu bistá njealjje jagi.
-Lea hui buorre go dál lea vuolláičállon Sámi buohccidivššároahpu ovttasbarggus gaskkal UIT ja Sámi allaskuvlla. Oahppu han lea juo jođus. Mihttun lea ahte mii duođaid vuoruhat ja ovdánahttit buohccidivššároahpu, ja ahte dát lea davviriikalaš dásis, miehtá Sápmái, dadjá rektor Liv Inger Somby. | https://www.samas.no/nb/node/6039?page=2 |
Eanan- ja meahccedoalloministeriija hálddahus ja plánen ossodaga hoavda Pentti Lähteenoja muitala, ahte Norggas ja Suomas lea seamma vuosttasprioritehta -oahpamuššii beassan.
– Ministtar Sundtoft čállá reivvestis, ahte jus dán jagi áigge eai Suopma ja Norga beasa soahpamuššii Deanujoga ođđa guolástansoahpamušas, nu Norga ráhkkana eretcealkkit boares fámus leahki soahpamuša, nu ahte jagis 2017 ii livččii soahpamuš obage, dat lea Norgga nubbi prioritehta. Suoma nubbi prioritehta lea, ahte jus ođđa soahpamuš ii šaddá, nu de joatkkálii boares soahpamuš. Danin go suoma oaidninguovllus ja maiddai riikkaidgaskasaš soahpamuš lea čájehan, ahte go guokte riika, dahje eanet riikkat geavahit seamma guollenáli ávkin, nu dábálaččat bissovaččat čoavddus lea dat, ahte lea juogalágan soahpamuš go dat ahte ii leat soahpamuš obage, dadjá Lähteenoja.
Čuovvovaš coahkkin lea borgemánu 16. beaivve
Pentti Lähteenoja muitala, ahte bargu ráđđádallanbohtosa oažžumii lea jođus oba áigge.
– Suopma lea iežas oasil dieđusge válmmaš ja bargá dan ovdii, ahte mii gávnnalivččiime ráđđádallanbohtosa. Dat lea min vástádus ja norgalaččaiguinhan lea juo sohppojuvvon čuovvovaš ráđđádallamat borgemánu áigge, nu ahte bargu lea oba áigge jođus, dadjá Lähteenoja.
Čuovvovaš čoahkkin lea borgemánu 16. beaivve. Čoahkkimis gullet báikkálaš áššeoapmahaččaid perspektiivvaid.
– Čuovvovaš čoahkkin lea iešalddes 16 beaivve borgemánus, nappo guovtti vahkku geahčen sotnábeaivve Ohcejogas. Juste sihkkarastui, ahte ministara sierraveahkki Jukka-Pekka Kataja ja maiddai ministeriija virgealbmát leat dalle boahtimen Ohcejohkii ja dárkkuhussan lea ságastallat ja gullat baicce suoma sáttagotti, ja eará áššeoapmahaččaid perspektiivvaid Deanujoga guolásteapmái, ovdal go mii de ráđđádallat norgalaččaiguin, dadjá Lähteenoja.
90% turisttaide mieđihuvvon lobiin vuvdojuvvo Suoma bealde
Lähteenoja muitala, ahte mearkkašahtti ráddjehusat Deanu guolásteapmái lea boahtimen.
– Gal sihkkarit mearkkašahtti ráddjehusat mis leat goittotge boahtimen, dadjá Lähteenoja.
Lähteenoja mielde stuorámus earru Suoma ja Norgga gaskkas Deanoráji guolásteamis lea guolástanturisma.
– No gal loahpaloahpas lea várra gažaldat guolástankultuvrra earuin. Norgga bealde deattuhit baikkalaš guolástanvuoigatvuođaid oamasteddjiid ja eará báikkálaččaid guolásteami ja fas Suoma bealde lea juo guhkit áigge biddjojuvvon deattu guolástanturismii. Turisttaide mieđihuvvon lobiin 90% vuvdojuvvo Suoma bealde, nu ahte das lea oalle stuorra earru riikkaid gaskkas, ja dán earu dihte Norgga bealde leat olu várrogaččat dán guolástanturismma ovddidemiin, go Suoma bealde. Gal dat lea stuorámus earru Norgga ja Suoma gaskkas Deanoráji guolásteamis, dadjá eanan ja meahccedoalloministerija Hálddahus ja plánen ossodaga hoavda Pentti Lähteenoja. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/borgemanus_gullet_baikkalaccaid_perspektiivvaid_deanu_guolasteapmai/8202618 |
- Ruoktot
- Min birra
- Kurssat
- Prošeavttat
- Sámegiela oahpahus
- Mánáidgárdi
- Mánáid ja nuoraidskuvla
- Joatkkaskuvla
- Realfága
- Min buktagat
- Teavsttat, listtut ja eará
- Dutkamat
- Giellaiskosat ja eará kártenreaiddut
- Oktavuohta
Goallossátnespeallu
Okta gielladoaimmain Sámi lohkanguovddáža almmuhan girjjis Gielladoaimmat ÁGORII, mii galgá leat veahkkeneavvun mánáidgárdde giellabarggus, leage ráhkadit goallossániid. Dasa leat ráhkadan govvagoarttaid main sáhttá ráhkadit goallossániid. Ulbmil lea oahpahit mánáide ahte guovtti sánis sáhttá ráhkadit ovtta eará sáni. Spealu sáhttá viežžat www.ovttas.no:s dahje mildosiin vuollelis:
Speallu lea vuos dušše davvisámegillii. | http://lohkanguovddas.no/se/samegiela-oahpahus/manaid-ja-nuoraidskuvla/goallossatnespeallu |
Ođđasat
- Studeantačálus: Don it leat beare boaris mánáidgárddis bargat
- Doarjja Sámi allaskuvlla joatkkaoahpuide
- Oza čavčča oahpuide!
- Nanu dulkaáŋgiruššan sámegielain Sámi allaskuvllas
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu addá ođđa bargovejolašvuođaid
- Ovttastallan ja siiddat otnábeai servodagas
- Lihkku beivviin!
- Sámi allaskuvllas lea girjás ja miellagiddevaš prográmma Sámi vahkkus
- Sámi allaskuvla lea ásahišgoahtime sámi AI Lab
2018 giđa oahput
2018 giđđalohkanbaji oahpuid ohcanáigemearri lahkona.
1.12.17 lea dáin oahpuin ohcanáigemearri.
Boazodoallooahput:
Duodjeoahput:
Sámegieloahput
Álgokursa
Bachelordásis
- Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 2. Dán oahpus leat oahppoovttadagat maid sáhtát lohkat sierra.
- SAM 180 Sámegiela geavaheapmi almmolaš gulahallamis (oahppu ii gula Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 2 ohppui)
Sámegieloahput mat addet sámegielgelbbolašvuođa lohkagoahtit sámegiela dahje eará oahpuid bachelordásis Sámi allaskuvllas:
Servodatoahput
Joatkkaoahput: | https://www.samas.no/se/a/studenter/2018-gida-oahput?page=3 |
Muhtin bárdni lea ráhkásnuvvan ovtta čáppa niidii. Nieida ii diehtán dan. Muhto olles mánnu geahččalii diet bárdni juoidá bargat vai dá nieida fuobmái su. Oktii, guktii bárdni lea jearran sus "Leago irgi dus?"
Nieida álo vástidii "ii leat"
De jurddašii bardni: "De gal lea buorre dilli juoga geahččalit ovttastállat dainna nieiddain". Ja barggai nie vai nieida fuobmášii dan, su miella.
Fáhkkestaga nogai mánnu. Bárdni lea dolkan go nieida iige áiggu fuobmát su.
De dan maŋŋá bárdni čállá reive gos čilge vissot ja jearra nieiddas "leago son vejolaš leahkit mielde? jna.."
Dasa bođii vástadus: "ii leat vejolaš, go mus ge lea ráhkis bárdni, geasa ráhkásnuvvan hui ollu" ...
Dál ge mus lea jearraldat. Movt dahje mainna lágiin nieida jurddaša go álgus lohka sus ii leat irgi, muhto seammaš maŋŋil lohka sus lea ráhkis? Iigo lea buot álkemus ja buoremus álgorájes dadjat čielgas: De leat dahje ii leat.
Várra in goassige sáhttán ipmirdit movt son nieida jurddaša. | http://sapmelash.blogspot.com/2010/10/ovtta-nieidda-birra.html#comment-form |
Latest news
- Housing, dining and kindergarten when you are student
- Haven't applied for studies yet for the coming autumn? We have extended the application deadline!
- New book on the conditions for Sámi art and duodji in Sápmi and the importance of self-determination
- Apply for studies at Sámi University of Applied Sciences this fall!
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa
- Samiske tall forteller 15 er publisert
- Apply for spring studies 2024
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
July 03. beaivi 2018
Ain rabas oahpposajit
Sámi allaskuvllas leat čavčča 2018 ain rabas oahpposajit eanas oahpuide. Boađe studeantan máilmmi áidna sámegielat oahppoásahussii! Mii fállat gelddolaš oahppoprográmmaid ja ovttaskas oahpuid sámi ja álgoálbmot perspektiivvas.
Oahppoprográmmat:
Oahppoovttadagat:
Lea maid vejolaš čoaggit ovttaskas oahpuid ja hukset friddja bacheloroahpu, dahje dušše lohkat muhtin ovttaskas oahpu Sámi allaskuvllas. Mii fállat oahppoovttadagaid boazodoalus, duojis, sámegielas, servvodatdiehtagis, álgoálbmotjournalistihkas ja oahpaheaddjeoahpuin.
Boazodoalus:
Duojis:
Sámegielas:
Servodatdiehtagis:
Journalistihkas:
Oahpaheaddjeoahpuin: | https://www.samas.no/en/node/4383 |
Olggosoaidnin
Njukčamánu 15. beaivi lea gregoriánalaš kaleandara mielde jagi 74. beaivi (gárgádusjagi 75. beaivi). Jagis leat vel 291 beaivve.
- sámi kaleandar: Doffá
- dáža kaleandar: Christel, Christer ja Chris
- ruoŧŧelaš kaleandar: Kristoffer ja Christel
- suopmelaš kaleandar: Risto
- suomaruoŧŧelaš kaleandar: Kristoffer
- Suoma ortodoksalaš kaleandar: Armas
- 1857 – Christian Michelsen, dáža politihkkár ja stáhtaministtar (1905–07)
- 1868 – Karl Bernhard Wiklund, Uppsala universitehta suopmelaš-ugralaš gielaid professor (jagiid 1905–33)
- 1933 – Ruth Bader Ginsburg, amerihkálaš jurista ja Ovttastuvvan stáhtaid alimus rievtti duopmár.
- 1905 – Amalie Skram, dáža girječálli
- 1937 – H. P. Lovecraft, amerihkálaš girječálli
- 1970 – Tarjei Vesaas, dáža girječálli | https://se.wikipedia.org/wiki/Njuk%C4%8Dam%C3%A1nu_15. |
Ijahis ija prográmmii lea boahtán ođđa lasáhus, dat lea Juoigiidsearvvi ordnen Juoiggas fal -juoigankursa. Juoigankursa lea bearjadaga mánáid- ja nuoraid beaivvi maŋŋá diibmu 15.00-17.00 Sajosis. Juoigankursa lea rabas buohkaide, muitala Guttorm.
– Dat lea leamašan juo árat Lujávrris dat seamma kursa ja dan namma lea juoiggas fal. Dat lea oaivvilduvvon vuosttažettiin nuoraide muhto dat lea dieđusge rabas maid buohkaide earáide.
D√°n jagi Ijahis ijas gullo olu luohti
Juoigankurssa oasseváldiin lea vejolašvuohta juoigat bearjadaga Johtti clubbas mii lea Hotealla Kultahovis.
– Dat geat dohko juoigankursii servet, de sis lea maid vejolašvuohta juoigat bearjadateahkeda doppe Johtticlubbas, mii lea Hotealla Kultahovis. Doppehan lea dakkár openmic oassi, mas de dasto dat Juoiggas fal -kurssa oasseváldit ja dieđusge maiddai eará olbmot jos bivdet vuoru, de ožžot rohttestit luođi, muitala Ijahis ija buvttadeaddji Oula Guttorm.
Dán jagi Ijahis ijas gullo olu luohti ja Guttorm dadjáge, ahte jus boahtte vahkkoloahppa áigge ii gula Anáris luođi, nu de gal ii leat leamašange Anáris. | http://yle.fi/uutiset/ijahis_ija_buvttadeaddji_goalmmat_festivalatipsa_juoiggas_fal_-juoigankursa/8220802 |
Alle barn burde ha en som Áhkku
Omtale
Daate lea guvviegærja mij edtja våaroeminie årrodh maanajgujmie soptsestidh vædtsoesvoeten jïh daaresjimmiej bïjre, men maahta aaj soptsestimmieh jeatjah teemaj bïjre rïhpestidh, goh dåeriesmoerh
irhkeminie. Daamtaj geerve maanajgujmie sååjrehke teemaj bïjre soptsestidh goh daate, jïh dan åvteste juvnehtibie geerve almetje voestegh asta bïhkedimmiem lohkedh gærjan minngiegietjesne. Gærja tjaalasovveme julevsaemien, åarjelsaemien, noerhtesaemien jïh daaroengïelesne.
Dát la gåvvågirjje mij máhttá vuodon liehket ságastallamijda mánáj vahágahttema ja råhtsatjime birra. Dat máhttá aj rahpat ságastallamijda ietjá tiemáj gáktuj, duola dagu givsedimgássjelisvuoda. Álu l gássjel sáhkadit mánáj vájvedahtte tiemáj birra, ja dajna oajvvadip ållessjattuk vuostak bagádallamav girje maemusán låhkå. Girjje l tjáleduvvam julevsámegiellaj, oarjjelsámegiellaj, nuorttasámegiellaj ja dárogiellaj.
Dát lea govvagirji man sáhttá atnit vuoun go ságastallá mánáiguin veahkaváldima ja rihkkumiid birra. Dat sáhttá maid rahpat vejola.vuoa ságastit eará temáid, ovdamearkka dihte givssideami birra. Lea dávjá váttis ságastit mánáin dákkár váivves temáid birra, ja danin áv..uhuvvo ahte ollesolbmot váldet áiggi lohkat bagadusa, man gávdná girjji loahpas. Girji lea cállojuvvon julevsámegillii, lullisámegillii, davvisámegillii ja dárogillii.
Dette er en bildebok som er ment som utgangspunkt for samtaler med barn om vold og overgrep, men den kan også åpne for samtaler om andre tema, som for eksempel mobbeproblematikk. Det er ofte vanskelig å snakke med barn om sårbare tema som dette, og det anbefales derfor at den voksne først tar seg tid til å lese veiledningen bak i boken. Boken er på lulesamisk, sørsamisk, nordsamisk og bokmål.
Produktinformasjon
- ISBN/Varenr: 9788281044982
- EAN: 978-82-8104-498-2
- Utgivelsesdato: 31.01.2022
- Utgivelsesår: 2022
- Forlag: Orkana forlag
- Innbinding: Innbundet
- Språk: Flerspråklig, Bokmål, Sørsamisk, Nordsamisk, Lulesamisk
- Personer: Amundsen, Marie-Lisbet, Bjerklund, Monica, Ekblad, James, Fjellgren, Joseph
- Litteraturtype: Faglitteratur
- Emne: Seksuelle overgrep, Barn
- Omfang/format: 68 sider
- Målgruppe: Voksne
- Aldersgrense: 0
- Opplag: 0
- Utgave: 1
- Illustrert: Ja
- Sider: 68 | https://www.bibsent.no/alle-barn-burde-ha-en-som-ahkku-gaajhkh-maanah-lin-byoreme-dagkeres-aahkam-utnedh-9788281044982 |
Otná beaivvi rájes leat fámus ođđa oahpponjuolggadusat.
Ođđa láhka universiteahtaid ja allaskuvllaid birra lea fámus borgemánu 1. beaivvi rájes. Das čielggaduvvo earret eará mii iežasplagieren lea, go ođđasis geavaha iežas barggu.
Ođđasis geavahit barggu mii ii leat almmuhuvvon, ja barggu mii ii leat buvttadan oahppočuoggáid, ii leat ođđa lága mielde verrošeapmi, čállá Khrono.
Alimus ráŋggáštus verrošanáššiin loktejuvvo guovtti jahkái, boahtá ovdan ođđa lágas. Dat lea beali eanet go ovdal.
Studeanttat geat válddahallet verrošeamis eksámenis eai beasa šat makkárge ohppui njealji lohkanbadjái.
(©NTB) | https://www.avvir.no/ranggastit-verroseami-garraseappot-go-ovdal/ |
1Gonagas Nebukadnesar dagai gollegovvabácci mii lei guhttalogi állana alu ja guhtta állana govddu. Son ceggii dan Duraleahkái Babylona provinsii. 2Ja gonagas Nebukadnesar gohčui rávkat satráhpaid, stivrejeddjiid, eatnanhearráid, ráđđeaddiid, vearrovurkejeddjiid, goziheddjiid, duopmáriid ja buot eará provinssaid ráđđejeddjiid govvabácci vihahanávvudeapmái. 3Dalle čoagganedje satráhpat, stivrejeaddjit, eatnanhearrát, ráđđeaddit, vearrovurkejeaddjit, duopmárat, goziheaddjit ja buot eará provinssaid ráđđejeaddjit govvabácci vihahanávvudeapmái, ja sii čuoččastedje govvabácci ovdii. 4Gulaheaddji gulahii alla jienain: "Gullet, buot álbmogat, čearddat ja gielat! 5Dalán go dii gullabehtet dorvve, njurgganasa, sitára, hárppa, suotnačuojanasa, seahkkabosanasa ja eará čuojanasaid jiena, de galgabehtet čippostit ja rohkadallat dán gollegovvabácci maid gonagas Nebukadnesar lea ceggen. 6Dat gii ii čippos iige rohkadala, bálkestuvvo dallánaga buolli uvdnii." 7Dalán go gullui dorvve, njurgganasa, sitára, hárppa, suotnačuojanasa ja eará čuojanasaid jietna, de čippostedje buot álbmogiid, čearddaid ja gielaid olbmot ja rohkadalle gollegovvabácci maid gonagas Nebukadnesar lei ceggen.
8Dalle bohte muhtun nástečilgejeaddjit ja guoddaledje juvddálaččaid. 9Sii dadje gonagas Nebukadnesarii: "Ellos gonagas agálaččat! 10Almma don, gonagas, leat gohččon juohkehačča gii gullá dorvve, njurgganasa, sitára, hárppa, suotnačuojanasa, seahkkabosanasa ja eará čuojanasaid jiena, čippostit ja rohkadallat gollegovvabácci, 11ja ahte dat gii ii čippos iige rohkadala, galgá bálkestuvvot buolli uvdnii? 12Muhtun juvddálaš olbmát, Šadrak, Mešak ja Abed-Nego, geaid don leat bidjan hálddašit Babylona provinssa, eai beroš du gohččumis, gonagas, eai bálval du ipmiliid eaige rohkadala gollegovvabácci maid don leat ceggen." 13Dalle Nebukadnesar moaráhuvai ja gohčui viežžat Šadraka, Mešaka ja Abed-Nego. Go olbmát ledje buktojuvvon gonagasa ovdii, 14de Nebukadnesar jearai sis: "Šadrak, Mešak ja Abed-Nego, leago duohta ahte dii ehpet bálval mu ipmiliid ehpetge rohkadala gollegovvabácci maid lean ceggen? 15Jos dii dál go gullabehtet dorvve, njurgganasa, sitára, hárppa, suotnačuojanasa, seahkkabosanasa ja eará čuojanasaid jiena, dallánaga čippostehpet ja rohkadallabehtet bácci maid mun lean ráhkadan, de buorre! Muhto jos dii ehpet rohkadala dan, de dii bálkestuvvobehtet dallánaga buolli uvdnii. Leago dalle oktage ipmil gii máhttá beastit din mu gieđas?" 16Šadrak, Mešak ja Abed-Nego dadje gonagas Nebukadnesarii: "Dán áššis mii eat dárbbaš vástidit dutnje maidege. 17 Ipmil gean mii bálvalit, lea fámolaš gádjut min buolli uvnnas ja maiddái du gieđas, gonagas. 18Muhto jos nu ii geavaše, de oaččut diehtit, gonagas, ahte mii eat bálval du ipmiliid eatge rohkadala gollegovvabácci maid leat ceggen." 19Dalle Nebukadnesar moaráhuvai Šadrakii, Mešakii ja Abed-Negoi nu sakka ahte su ámadadju botnjasii. Son gohčui báhkadit uvnna čieža geardái báhkkaseabbon go dábálaččat, 20ja son gohčui muhtun gievrras soahteolbmáidis čatnat Šadraka, Mešaka ja Abed-Nego ja bálkestit sin buolli uvdnii. 21Nu dát olbmát čadnojuvvojedje ja bálkestuvvojedje buolli uvdnii oalgebivttas, buvssat ja eará biktasat gárvun ja gahpir oaivvis. 22Go gonagas lei gohččon báhkadit uvnna nu sakka, de njuorššut godde daid olbmáid geat ledje doalvumin Šadraka, Mešaka ja Abed-Nego uvnna lusa. 23Ja dat golmmas, Šadrak, Mešak ja Abed-Nego, gahčče čatnagasas buolli uvdnii.
24Fáhkkestaga gonagas Nebukadnesar čuožžilii ja jearai suorganemiin ráđđeaddiinis: "Almma mii bálkesteimmet golbma olbmá čatnagasas dollii?" "Vissásit, gonagas!" sii vástidedje. 25Son dajai: "Muhto dál mun oainnán njeallje olbmá váccašeamen dolas čatnasiid haga, eaige sii leat buollán. Ja njealjáda hápmi lea ipmilbártni láhkásaš." 26Dalle Nebukadnesar manai buolli uvnna njálbmái ja dajai: "Šadrak, Mešak ja Abed-Nego, alimus Ipmila bálvaleaddjit, bohtet olggos!" Ja Šadrak, Mešak ja Abed-Nego bohte olggos dola gasku. 27Satráhpat, stivrejeaddjit, eatnanhearrát ja gonagasa ráđđeaddit čoagganedje geahččat olbmáid, ja sii áice ahte dolla ii lean boaldán sin: Sin vuovttat eai lean guorban, sin oalgebiktasat eai lean billašuvvan iige sis dovdon oppa civnnahádjage. 28Dalle Nebukadnesar sártnui: "Máidnojuvvon lehkos Šadraka, Mešaka ja Abed-Nego Ipmil, gii vuolggahii eŋgelis ja gájui bálvaleddjiidis! Sii luhtte sutnje eaige beroštan gonagasa gohččumis, muhto válljejedje milloseappot heakkavára go bálvalit dahje rohkadallat eará go iežaset Ipmila. 29Danne mun gohčun ná: Jos muhtun, gullos man álbmogii, čerdii dahje gillii ihkinassii, bilkida Šadraka, Mešaka ja Abed-Nego Ipmila, de son čuohpaduvvo bihttán ja su viessu dahkkojuvvo čievračopman. Dasgo ii leat oktage eará ipmil gii máhttá nu beastit." 30Ja gonagas attii Šadrakii, Mešakii ja Abed-Negoi alla virggi Babylona provinssas.
(c) Det Norske Bibelselskap, Suomen Pipliaseura, Svenska Bibelsällskapet 2019
(c) Norwegian Bible Society, Finnish Bible Society, Swedish Bible Society 2019 | https://www.bibeln.se/bibel/NS2019/DAN.3 |
Latest news
- Stor satsning på tolking i samiske språk på Sámi allaskuvla
- Videreutdanning for alle landets barnehagelærere om samisk språk og kultur
- Nå kan du søke på høstens studier
- Sámi allaskuvla igang med å etablere samisk AI Lab
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Søk studier til våren 2024
- Utvid din kompetanse innen samisk språk
- Statsbudsjettet: Styrker samisk høyere utdanning
- Samiske tall forteller 15 er publisert
Logi ođđa oahpposaji ja okta ođđa rekruterenvirgi Sámi allaskuvlii
Sámi allaskuvla ozái cuoŋománus Máhttodepartemeanttas ruhtadeami vai beasašii liige oahpposajiid fállat sámegiela álgokursii. Álgokurssat lea bivnnuhis oahppofálaldat Sámi allaskuvllas, gos dáro- ja eará amasgielagat ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela allaskuvladásis. Dán ohppui leat juohke jagi ollu ohccit, ja oahpus leat dán rádjai leamaš duššo 15 oahpposaji. Dál lea ráđđehus almmuhan ahte sii ruhtadit logi ođđa oahpposaji sámegiela álgokursii. Lassin oahpposajiide oažžu allaskuvla vel ovtta ođđa stipendiáhttavirggi.
- Lea illusáhka Sámi allaskuvlii go ráđđehus lea vuhtiiváldán min sávaldaga ja go mii oažžut dál fállagoahtit eanebuidda sámegieloahpahusa. Mii diehtit ahte leat ollu rávisolbmot geat háliidivčče oahppat davvisámegiela, ja dál beassat mii fállat oktiibuot 25 studentii oahpposaji álgokurssas. Allaskuvla háliida nannet álgooahpahusa, go mii diehtit doppe leat maid ollu sápmelaččat geat háliidivčče oahppat giela man eai soaitte beassan oahppat ruovttus. Dát lea fas buorrin sámi servvodahkii, go sámegielmáhttu addá ollu oahppo- ja bargovejolašvuođaid studeanttaide, dadjá allaskuvlla rektor Laila Susanne Vars.
Sámegiela stipendiáhttavirgi
Ráđđehus lea maid juolludan ovtta ođđa rekruterenvirggi (stipendiáhta) Sámi allaskuvlii. Sámi allaskuvla lea ge áidna oahppoásahus gos lea vejolaš váldit sámegiela álgokursadásis gitta doavttirgrádadássái. Sámi allaskuvllas leat dál 10 stipendiáhtavirggi sámegiela ja girjjálašvuođa doavttirgrádaprográmmas. Ja dál ožžot vel ovtta virggi man bokte sáhttet nannet sámegielas fágabirrasa.
- Sámi allaskuvllas lea dál dat dilli ahte mis lea stuorebuš stipendiáhtajoavku gos leat eanas nuorra dutkit geat leat min ásahusa boahtteáigi. Mis lea áigumuš ahte dát nuorra dutkit bissot allaskuvllas ja jotket dutkamin ja dakko bokte nannejit min sámegiel fágabirrasa vai allaskuvllas bissu alla dássi min oahpahusas. Mis livččii áigumuš eanet sámi nuoraid movttiidahttit dutkat, ja dát virgi addá ge midjiide vejolašvuođa nannet allaskuvlla dutkandoaimmaid, loahpaha Sámi allaskuvlla rektor Laila Susanne Vars.
Duogáš
Máhttodepartemeantta dieđuid mielde leat dán jagi earenoamáš ollu ohccit allaskuvllaide ja universitehtaide, ja ráđđehus lea vuoruhan rahpat 4000 ođđa oahpposaji dakkár fágasurggiin máid servodat dárbbaša boahtteáiggis. Eaktun oažžut ođđa oahpposajiid lea ahte oahpahus sáhttá álggahuvvot čakčat 2020. Sámegiela álgoohppui ledje 2020 giđa 45 ohcci 15 oahpposadjái, ja dál oažžu allaskuvla fállat 25 ohccái oahpposaji. | https://www.samas.no/nb/node/4833?page=2 |
Ođđasat
- Rabas oahpposajit vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus- oza ovdal 01.09.24!
- Oahput maidda sáhttá ohcat 01.09.24 rádjai
- Orrut, boradit ja mánáid fuoláhit go leat studeanta
- Sisabeassangáibádusat oahpaheaddjeoahpuide leat ložžejuvvon
- It leat vel ohcan oahpposaji čakčii? Mii leat guhkidan ohcanáigemeari!
- Guhtta ođđa sámi ofelačča
- Áiggošit go lonuhit vuoruheami oahpposaji ohcamis?
- Oahppojagi loahpaheapmi
- IndigMEC2 konferánsii lea dieđiheapmi rabas
Studeantamentor virgealmmuheapmi
Sámi allaskuvllas leat guokte gaskaboddosaš 30%-virggi studeantamentoriin mas álgin lea farggamusat. Vuosttažettiin lea bargu olggos giđđalohkanbaji 2021, muhto doaibma sáhttá guhkiduvvot 2021-2022 oahppojahkái.
Studeantamentor galgá bargat dan ovdii ahte Sámi allaskuvlla studeanttain lea buorre ja fátmmasteaddji oahppobiras. Son galgá earret eará láhčit dili studeanttaide deaivvadit ságastallat fágalaš áššiid birra, leat olámuttos eará studeanttaide fágalaš áššiid oktavuođas, leat mielde pláneme studeanttaid vuostáiváldima 2021 čavčča. Studeantamentor galgá maid leat veahkkin ásahit fásta mentor-ortnega Sámi allaskuvlii. Don boađát ovttasbargat nuppi mentoriin, ja galgá leat lagas gulahallan oahppohálddahusain ja prográmmakoordináhtoriiguin.
Ohcan
Sádde ohcamuša masa čálát iežat birra, makkár oahpus leat, guđe jagi studeantta leat ja manne don sávašit virgáiduvvot studeantamentoriin. Bija CV mielddusin.
Ohcamuša oktan CV:in sáddet Canvasa bokte. Njuolggoliŋkka: Studeantamentor virgalmmuheapmi (instructure.com)
Ohcanáigemearri: 15.04.2021.
Eanet dieđuid virggi birra oažžu oahppohoavddas Áila Márge Varsi Balto, tlf + +4778448503, e-boasta: [email protected] | https://www.samas.no/se/a/studeantamentor-virgealmmuheapmi |
Latest news
- Cinema premiere
- We are at Tråante2017 in Trondheim
- ARCTIC COUNCIL CAFF 25 YEARS ANNIVERSARY SEMINAR
- Meet the new director
- Sámi School History Conference 2016
- Join the Master programme in Indigenous Journalism
- Sámi University of Applied Sciences offers PhD program in Sámi language and literature
- Journalists gathered on Inclusive Journalism
- Go on a north2north exchange, spring 2016!
Loahpahandoalut/ Graduation ceremony
Sámi allaskuvla lágida 2020-2021 oahppojagi loahpahandoaluid Diehtosiiddas gaskavahkku geassemánu 16. beaivvi, diibmu 12:00 - 14:00. Mii ávvudit ja juohkit diplomaid kandidáhtaide geat leat gárven oahpu dán oahppojagi.
Korona njuolggadusaid dihte sáhttit dušše bovdejuvvon gussiid luoitit doaluide, muhto ávvudoalut bohtet streamejuvvot vai maiddái earát besset leat mielde ávvudeamis. Čuovo ávvudoaluid streama bokte.
Prográmma:
Guoimmuheapmi
Oahppohoavda Áila Márge Varsi Balto sávvá bures boahtima
Rektor Láilá Susanne Vars rahpansárdni
Dearvuođat ja diplomajuohkin kandidáhtaide
Snoahpamuš, gáffe ja gáhkku Diehtosiidda kantiinnas
Guoimmuheapmi - Ivnniiguin
Oktasaš govven
Guommuheapmi - Ivnniiguin
Sámi vuosttaš rockejoavku Ivnniiguin lea leamaš dehálaš hábmemis stuora oasi sámi musihkkahistorjjás. Ivnniiguin joavku álggahuvvui áiggis go dáruiduhttin garrasit váikkuhii sámi kultuvrra ja giela, ja lea leamaš dehálaš davvisámegiela, identitehta ja luođi nannemis Guovdageainnus ja vel viidát Sámis.
Guovdageainnu ásahusat Sámi beassášmárkanat ja Beaivváš Sámi Nášunálateáhter ávvudit 50- ja 40-jagi jagis 2021. Ivnniiguin vuosttaš konsearta lei jagis 1978, Plasthállas Sámi beassášmárkaniin, ja leat ge okta dain joavkkuin maid geahččit juohke jagi sávvet čuojahit beassážiid. Ivnniiguin joavku lea leamaš guovddážis hábmemis musihka Beaivvážii álgojagiid. Joavku komponerii earret eará musihka "Min duoddarat" bihttái, mii lei vuosttaš teáhterbihttá maid Beaivváš Sámi Nášunálateáhter ovdanbuvttii. Beaivváš ávvuda ge 40-jagi beaivvi geassemánu 12.06.21.
Joavkkus leat:
Áilloš/Iŋgor Ántte Áilo Gaup
Heaika Hætta
Roger Ludvigsen
Nils Martin Kristensen
Sverre Hjelleset
Ville Söderbaum (guosseartista)
Ivnniiguin - Govven: Mads Suhr Pettersen
Čuovo áinnas streama bokte!
Join Zoom Meeting
Meeting ID: 633 9252 2886
Passcode: 426447
One tap mobile
+46844682488,,63392522886#,,,,*426447# Sweden
+46850163827,,63392522886#,,,,*426447# Sweden | https://www.samas.no/en/node/5183?page=7 |
Románalaš gielat gullet indoeurohpálaš gielaide.
Románalaš gielat aragoniagiella | asturiagiella | corsicagiella | fránskkagiella | galegogiella | itáliagiella | katalánagiella | oksitánagiella | portugálagiella | retorománagiella | romániagiella | sassarigiella | sardigiella | sisiliagiella | spánskkagiella | vallonagiell | http://se.wikipedia.org/wiki/Rom%C3%A1nala%C5%A1_gielat |
Ođđasat
- Sámi oahpahuskonferánsa: guhkidan dieđihanáigemeriid
- Buohccidivššároahppu: ovttasbargošiehtadus UiT:in sajis
- Min birrasat konferánsii dieđiheapmi
- Sámiid dearvvašvuođadilálašvuohta
- Oahppu ii deatte podkast - ođđa oassi juohke vahku
- Sámi kulturárbbi sajádat globála hástalusain
- Prográmmaoahput 2024 čavčča
- Stádabušeahtta 2024: Sámi allaskuvlii ruhtadeapmi
- Mis leat ain rabas oahpposajit - geahčes dás makkár oahpuide sáhtát ohcat
Ođđa studeantawebba
Sámi allaskuvla lea váldán atnui ođđa veršuvnna Studeantawebbas. Sisaloggen lea rievdan. Dál logget sisa feide-geavaheaddjinamain (studeantanummár) ja čiegussániin maid ožžot go ráhkadit IT-konto. Jus it muitte čiegussáni, váldde oktavuođa supportain.
Ođđa studeantawebbas lea ođđa hápmi. Stuorámus rievdadusat leat
-
Ovdasiiddus lea registreren, boahttevaš dáhpáhusat ja dehálaš dieđut. Jus registreren gaskkalduhtto dahje botkejuvvo, de boahtá diehtu dán birra ovdasiidui nuppes go logget sisa.
-
Boahttevaš dáhpáhusaid vuolde oidnojit eksámeniid áiggit ja lanjat.
-
Dieđiheamit oahpahussii ja eksámenii(-dda) dáhpáhuvvá automáhtalaččat go rabat oahpahusplána/progrešuvdnašiehtadusa (utdanningsplan)
-
Oaččut e-boastta mii duođašta ahte leat registrerehan iežat ja e-boastta mii dieđiha ahte registreren ii leat ollašuhtton.
-
Eambbo dieđut dan birra ahte makkár dieđut leat mannan Loatnakássii. | https://www.samas.no/se/a/odda-studeantawebba?page=5 |
Lars Jacobsen Hætta dahjege Jáhkoš-Lásse (ođđajagimánu 5. b. 1834 Guovdageaidnu - guovvamánu 17. b. 1896) lei badjesápmelaš, Biibala jorgaleaddji ja duodjár. Guovdageainnu stuimmiid geažil son dubmejuvvui jápmimii, muhto borgemánu 7. b. 1854 jápminduopmu láivuduvvui eallinahkái ráŋggáštusbargun giddagasis. | https://se.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Vahku_artihkal/Vahkku_7 |
Lappi ja Avvila bálgosiid ođđa njuovahat lea ožžon ruhtajuolludeami
Lappi ja Avvila álgosiid ođđa njuovahat lea ožžon ruhtajuolludeami mannan vahkus. Lappi bálgosa boazoisit Antti Äärelä muitala, ahte sis lea ulbmilin ahte ođđa njuovahat livčče anus jo jagi geažes.
– Dál go mis lea huksenlohpi ja ruhtadeapmi, de jurddan livčče, ahte jagi geažes čakčat mis lea ođđa njuovahat anus.
Lappi ja Avvila oktasaš boares njuovahat bulii ovddit geasi. | https://yle.fi/a/3-12469765 |
- Álbmotmeahcit
- Eará guovllut
- Historjáčuozáhagat
- Johtolagat
- Luondduguovddážat
- Sámi meahcceguovllut
- Stobut
- Boazodoalloguovlu
Háldi, várrenstohpu
Tiipa
Várrehusstohpu, 12 olbmui
Fuomáš, ahte koronadili dihtii várrenstobuid seaŋgabáikkiid leat geahpedan beallái, muhto geahpedeapmi ii oidno stobu várrenkaleandaris! Ovtta jovkui stobu sáhttá várret ollásit.
Sajádat, gárttat ja oppalaš govvádus
Davvi-Lappi, Eanodat gielda (enontekio.fi, suomagillii), Giehtaruohttasa meahcceguovlu
Stobu koordináhtat: Euref-Fin (~ WGS84) lat: 69° 17.1802' lon: 21° 16.0864' ETRS-TM35FIN; P: 7696874 I: 274025.
Ovddeš rádjegozáhusa stohpu lea Háldi lulábeale jávrri davvigáttis, sulaid 1,5 km geahčen Kalohttageinnodagas. Vuođđodivvun dahkkojuvvon jagi 2003.
Kalohttageinnodaga gárta
Háldi - Gilbbesjávri olgolihkadangárta / Halti - Kilpisjärvi ulkoilukartta 1:50 000
Retkikartta.fi (suomagillii)
Haddi ja várrehusat
12 € / idja / olmmoš (sis 10% alv).
Várrehusat: Gilbbesjávrri luonddudállu, 99490 Gilbbesjávri, tel. 0206 39 7990. Várrehusat, go luonddudállu lea gitta: Duottar-Sámi luondduguovddáš, Goddeluodda 15, 99400 Eanodat, tel. 0206 39 7950.
Čoavdagiid sáhttá viežžat Gilbbesjávrri luonddudálus dan rabasorrunáiggiid, muđuid Duottar-Sámi luondduguovddážis.
Biergasat
Kamiidna ja gássaomman. Vealtameahttun vuoššanlihtit (gievdni, báiste, gáffebánno). Geardeseaŋggat, main guottat, bolstarat ja filttet.
Fuopmášumit
Stohpui ii oaččo buktit biebmoelliid.
Vistti nuppi geažis lea ávdinstohpu / 8 olbmo.
Bázahusfuolahus
Stobus eai leat ruskalihtit. Juohke stobu geavaheaddji buktá iežas bázahusaid eret meahcis. Loga lasi ribahis vánddardeamis.
Fuolahusas vástida
Meahciráđđehus, Lappi Luonddubálvalusat. Lassidieđut Duottar-Sámi luondduguovddáš, tel. 0206 39 7950.
Vánddardanetikeahtta
1. Gudnejahte luonddu.
2. Vállje merkejuvvon máđijaid.
3. Váldde čielgasa leago gohtten lobálaš du válljen čuozáhagas.
4. Geavat dušše merkejuvvon dolastallansajiid.
5. Ruskkahis vánddardeapmi. | https://web.archive.org/web/20211021123313/https:/www.lundui.fi/haldivarrehusstohpu |
Ođđasat
- Laila Susanne Vars lea nammaduvvon The International Arctic Science Committee (IASC) lávdegoddái
- Ylva Jannok Nutti oažžu Várdduo dieđalaš bálkkašumi 2023
- Oza giđa 2024 oahpuide
- Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa
- Sámi logut muitalit 15 raporta lea almmuhuvvon
- Barggat go vai lea go dus beroštupmi bargat dulkan?
- 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid
- Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana
- Sámi oahpahuskonferánsa: guhkidan dieđihanáigemeriid
3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid
Sámi allaskuvlla duodje- ja hábmenoahpaheaddji ja dál maiddái prorektor Samuel Valkeapää, lea mielčálli artihkkalis mas lea sáhka mo teknologiija atnit veahkkin dutkamis, ee. go galggalii dutkat sámi čoakkáldagaid mat leat museain máilmmis.
Teknologiija vehkiin oahpásnuvvat dávviriidda museavuorkkáin
Smithsonian institušuvdna áimmahuššá 158 miljon dávvira, main 56 dávvira gullet Sápmái. Dát sámi dávvirčoakkáldat lea oalle unni go dán veardida juoba Smithsonian institušuvnna eará árktalaš čoakkáldagaid viidodahkii. Unnit čoakkáldagat sáhttet museain adnojuvvot eahpedievaslažžan ja unnit beroštahttin dutkamiidda. Jurddašeapmi ollislaš ja dievaslaš vuorkkáid birra lea guhká leamašan cieggan museasuorgái máilmmiviidosaččat. Dát čálus buktá ovdan, mo servošvuđot metodologiija bokte sáhttá čatnat oktii servoša masa dávvirat álgoálggus gullet ja gáiddus museačoakkáldagaid golbmadimenšunála (3D) teknologiijaid vehkiin.
- Mii čalmmustahttit unna dávvirvuorkkáid mearkkašumi eamiálbmotjoavkkuide. Dán čállosis deattuhuvvo sámeservoša sajádat sihke dutkamis fágasuorggi dásis ja riikkaidgaskasaš ovttasbarggus museasuorggis. Dát dutkamuš guorahallá dan, mo 3D-teknologiija sáhttá atnit gulahallan- ja dutkanreaidun eamiálbmogiid gulli čoakkáldagaid dutkamis—erenomážit jus daid vurkkodit guhkkin eret servošiin. Dutkangávdnosiid vuođul mii bastit dutkat dáid čoakkáldagaid mearkkašumi sámeservošii. Mii čájehit mo 56 dávvira čalmmustahttet lotnolasgávppi historjjá ja ja kolonialismma, muhto maiddái mielddisbuktet vejolašvuođa láhčit oahppan- ja ovttasbargooktavuođaid museaiguin. Dánu mii hástalit sajáiduvvan museadoaimma vugiid, bidjat guovddážii servošiid, sihke ovttaskas olbmuid ja servoša oktasaš dásis, dadjá Valkeapää.
Unna čoakkáldagažat, lihkká mávssolaččat, sisttisdollet dávviriid ja ávdnasiid maid servošat atnet alla árvvus. Dat unna dávvirvuorkkážat sáhttet bohciidahttit ođđa doaimmaid, maid eamiálbmogat ieža álggahit olahan dihtii eambbo dásseárvosaš gaskavuođaid museaiguin.
Olles artihkal lea almmuhuvvon eŋgelasgillii (deaddil liŋkka):
- Small collections remembered: Sámi material culture and community-based digitization at the Smithsonian Institution
Artihkkal muitala UArctic ruhtaduvvon prošeavtta mas lei mátki oahpásmuvvat Smithsonian instituhta sámi čoakkaldahkii suoidne-/borgemánus 2022.
Sámi allaskuvllas lea Three-Dimensional Technologies and Indigenous Material Culture doarjjaoahppu hábmejuvvon prošeavtta olis.
Prošeavtta olis lea vuođđuduvvon temahtalaš fierpmádat. Dan birra sáhttá eambbo lohkat dán liŋkkas: UArctic - University of the Arctic - Thematic Network on Digital North: Three-Dimensional Technologies and Arctic Education. | https://www.samas.no/se/a/3d-teknologiijain-vejolas-habmet-odda-oahppofalaldagaid?page=4 |
Ođđasat
- Sámi allaskuvla lea ásahišgoahtime sámi AI Lab
- Laila Susanne Vars lea nammaduvvon The International Arctic Science Committee (IASC) lávdegoddái
- Ylva Jannok Nutti oažžu Várdduo dieđalaš bálkkašumi 2023
- Oza giđa 2024 oahpuide
- Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa
- Sámi logut muitalit 15 raporta lea almmuhuvvon
- Barggat go vai lea go dus beroštupmi bargat dulkan?
- 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid
- Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana
Sámi allaskuvllas lea girjás ja miellagiddevaš prográmma Sámi vahkkus
Mii bovdet studeanttaid, bargiid ja gussiid Diehtosiidii dán ja boahtte vahkku. Mii čájehat daid ođđaseamos sámi filmmaid, leat logaldallamat giella, girjjálašvuođa ja goanstajierpmi birra ja mis lea maid erenoamaš guossin dáiddár ja girječálli Synnøve Persen, eret Bevgohppis, Poršáŋggus. Lea maid vuogas fállat buriid logaldallamiid mas lea oassin sihke árbevierut ja oahppat makkár vejolašvuođat leat goanstajirpmiin. Duohtavuođakommišuvnnaid barggut leat maid áigeguovdilat, ja danne lágiidat ságastallama dán fáttás.
Dál lahkona fas Sámi álbmotbeaivi ja miehtá Sámi leat ráhkkaneamen doaluide ja min ásahusas maid ávvudat Sámi álbmotbeaivvi dahje Sámi vahkku. Lágideamit álget juo, duorastaga dán vahkku, guovvamánu 1. beaivvi.
Diehtosiiddas čájehat Sara Margrethe Oskala ođđa guhkesfilmma "Eallogierdu" ja Oskal iežas neavttáriiguin servet min doaluide. Vahku maŋŋil, guovvamánu 7. beaivvi, de čájehat Katja Gauriloff filmma "Je'vida". Gauriloff boahtá ieš muitalit filmma birra ja son lea vuoitán Tromsøpalmen bálkkašumi dán jagi Romssa Internationála Filbmafestiválaš, TIFFas .
- Min prográmmas lea sámegiella guovddážis máid mii dán háve gaskkustit iešguđet ládje. Guokte ođđa filmma, "Eallogierdu" ja "Je'Vida" leat filmmat main sámegiella geavahuvvo ja leat sámi geahčestagas ráhkaduvvon ja maid mii leat háliidan čájehit min eahketprográmmas. Mis lei nu lihkku ahte ISFI ovttasbargguin oaččuimet filbmadahkkiid boahtit deike dalle go filmmat čájehuvvojit, muitala rektor Liv Inger Somby.
Logaldallamat ja ságastallamat rabas buohkaide
Beaivet leat logaldallamat main maiddái lea sámegiella fáddá. Guokte nuorra dutki, Saia Stueng ja Mikkel Rasmus Logje, leaba sámegiela ja girjjálašvuođasuorggis dutkame ja ovdanbuktiba iežaska dutkanprošeavttaid boahtte vahku.
Dasa lassin lea Sámi allaskuvllas dál virggis professor geas lea goanstajierbmi dutkanfáddá. Professor Lars Ailo Bongo ovdanbuktá Sámi goanstajierpmi birra ja hástala ge olbmuid ságastallamii maiddái, ahte máid galgá sámi goanstajierbmi bargat ja máid ii galgga.
Dáiddár ja girječálli Synnøve Persen ges lokte iežas ságastallamis ovdan sámegiela árvvu ja mávssolašvuođa buot su dáiddalaš bargguin olu jagiid badjel.
Dasto lea vel Norgga ja Ruoŧa duohtavuođakommišuvnnaid bargguid ovdanbuktin ja ságastallan, go Liv Inger Somby lea Norgga duohtavuođakommišuvnnas leamaš mielde ja dál lea Laila Susanne Vars ges ruoŧabeale duohtavuođakommišuvnnas mielde.
- Mis leat dán jagi sámevahkku sihke áigeguovdilis filmmat, dutkit ja eará servodatváikkuheaddjit min prográmmas. Buot lágideamit leat rabas buohkaide, ja mii sávvat ahte olbmot bohtet. Geahčes lágidemiid dieđuid detálljaprográmmas, dadjá rektor.
Sámi allaskuvlla fágačeahpit leat maid eará lágidemiide searvama Sámevahkku. Professor Harald Gaskis leat logaldallamat sihke Adde Zetterquist dáiddagalleriijas Nordlánddas ja Bergen International Literature Festival:s. Professor Lars Ailo Bongo ges logaldallá UiT Norgga Árktalaš Universitehtas ja Báhpajávrri skuvllas.
Prográmm | https://www.samas.no/se/a/sami-allaskuvllas-lea-girjas-ja-miellagiddevas-programma-sami-vahkkus?page=4 |
Ođđasat
- Gietkkama ja wahakura kultuvrralaš mearkkašumi ovdanbuktán stuora dáiddačájáhusas
- Váikkuhusat Sámi allaskuvlii go 27 bargis lea bargoheaitta
- Harald Gaski nammaduvvon gudnedoavttirin
- Rabas virggit
- Lovisa Mienna Sjöberg válddii vuostá dutkanbálkkašumi Uppsalas
- Guovttegielatiskkadeapmi giđđat 2024
- Ohcciidlogut oahpaheaddjeoahpuide
- Ođđa raporta čájeha ahte lea dárbu sámi parallealla seammaárvosaš oahppoplánii matematihkas
- Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái
Gelbbolašvuođalokten mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas
Sámi allaskuvla fállá ovttasbargat mánáidgárddiiguin ja skuvllaiguin nannen- ja lokten dihte gelbbolašvuođa sámi oahpahussuorggis.
Máhttodepartemeantta lea asášan doarjjaortnega lokten dihte gelbbolašvuođa ja kvalitehta mánáidgárdin, vuođđoskuvllain ja joatkkaoahpahusas suohkanin ja fylkkasuohkanin ja allaskuvllain ja universitehtain. Oahpahusdirektoráhta ruovttusiiddus sáhtát lohkat eanet doarjaga birra: Tilskuddsordning for lokal kompetanseutvikling i barnehage og grunnopplæring (udir.no)
Lea Stádahálddašeaddji iešguđet fylkkain gii hálddaša doarjjaortnega. Mánáidgárdde ja skuvlaeaiggát árvvoštallet iežaset dárbbuid ja dieđihit dárbbuid/ohcet doarjaga stádahálddašeaddjis.
Okta eaktu doarjjaohcamii lea ahte mánáidgárdde- dahje skuvlaeaiggát galgá ovttasbargá muhtin allaskuvllain dahje universitehtain.
Sámi allaskuvla lea ovdavázzi sámi oahpaheaddjeoahpuin. Sámi árbevirolaš máhttu, kultuvra ja sámegielat leat guovddážin min oahpuin. Mii fállat ollašuhttit sámi servodagaid máhttodárbbuid.
Jus din mánáidgárddis/skuvllas leat jurdagat ja plánat gealbudeapmái, válde oktavuođa
Sámi allaskuvllain gulahallat mo sáhtášeimmet ovttasbargat.
Gulahallanolmmoš:
Karen Lovise Siri Stångberg
Tlf. 99505838
[email protected]
Ovdasiiddu gova govven: Stine Marje Vars/Árvu | https://www.samas.no/se/a/gelbbolasvuodalokten-manaidgarddiin-ja-vuoddooahpahusas?page=1 |
Go ealáska, de lea váttis dápmat
Book
Published version
Utgivelsesdato
2014Originalversjon
DieđutSammendrag
Dán giellasosiologalaš dutkamušas guorahalan davvisámegiela etnolingvisttalaš
ceavzinnávccaid guovtti gránnjágielddas; Deanus Norgga bealde ja Ohcejogas
Suoma bealde. Mákrodásis, mesodásis, sámi servodatdásis ja mikrodásis
dutkojuvvojit áššáigullevaš bealit mat ovttas hábmejit sámegiela ceavzinnávccaid
dán guovtti gielddas. Erenoamáš fuopmášumi bijan dasa, mo mákrodási
nuppástusat váikkuhit mikrodási sámegiela geavaheapmái sámegiela
ealáskahttináigodagas mii álggii 1990-logu álggus. Dutkamušas geavahan
dokumeantaanaliissa, jearahallanskovi, áiccademiid, áššejearahallamiid ja
kvalitatiiva dutkanjearahallamiid.
Dokumeantaanaliisa ja áššejearahallamat leat dehálamos metodat
mákrodási, sámi servodatdási ja mesodási dutkamis. Gažadanskovi lean
geavahan guorahallat 10–16-jahkásaččaid giellamáhtu, giellageavaheami,
gielalaš historjjá, gielalaš doaladumiid ja etnihkalaš identitehta. Dát dutkamuš
lea veahkadatguorahallan, mas leat fárus gaskacehkiid ja nuoraidcehkiid/
gaska- ja badjedási oahppit gávcci skuvllas Deanu ja Ohcejoga gielddas.
Oktiibuot 193 oahppi dahjege 71 proseantta gielddaid skuvllaid oahppiin
oassálastet dán veahkadatguorahallamii. Bohtosiid geavahan analyseret
sámegiela ceavzinnávccaid mesodásis ja mikrodásis. 12 bearraša leat fas
fárus kvalitatiiva dutkanjearahallamiin. Das guorahalan váhnemiid sámegiela
oččodeami, sámegiela lingvisttalaš oktavuođaid individuála fierpmádagaid ja
dáid fierpmádagaid rolla sámegiela sirdáseamis mánáide. Guovddáš gažaldat lea maid, mo váhnemat árvvoštallet sámegiela ceavzinnávccaid ja mo sin
mielas ođđa sámepolitihkka lea čađahuvvon ruovttugielddas.
Dutkamušas boahtá ovdan ahte sámegiela giellamolsun dárogillii ja
suomagillii lea dáhpáhuvvan dutkanguovllus, muhto giellamolsun lea
dál measta bisánan dan láhkai, ahte eanaš sámegielat váhnemat sámástit
mánáideasetguin. Sámegiela giellamolsuma jorgaleapmi dáhpáhuvvá maid
dan láhkai, ahte muhtimat giellamolsuma vásihan sápmelaččain leat oahppan
sámegiela ja/dahje sin mánát máhttet sámástit. Eanaš sámemánát eai
dattetge oahpa sámegiela nu bures ahte šaddet aktiiva hállin, jos ii leat
sámegielat váhnen guhte sámásta singuin ruovttus. Váhnemat geat ieža eai
sámás, vásihit ahte mánáidgárddit ja skuvllat eai nagat oahpahit sámegiela
sin mánáide. Váhnemat geat leat nagadan bajásgeassit mánáid sámegielagin,
atnet fas mánáidgárddiid, fulkkiid ja ustibiid nana doarjjan mánáid
sámegiela oččodeamis. Skuvllaid rollas mánáid sámegiela oččodeamis lea
gielddaidgaskasaš erohus. Deanu gieldda váhnemat atnet skuvlla dehálaš
sámegiela doarjjan. Ohcejoga gieldda váhnemat fas atnet skuvlla hehttehussan
mánáid sosialiseremis sámegielagin.
Dán dutkamuša analiissas boahtá ovdan ahte hehttehusat, maid váhnemat
vásihit, bohtet sihke mákrodásis ja mesodásis. Dáro- ja suomagielat
sámemánáin ii leat mákrodási láhkavuogádagas vuoigatvuohta oahppat
sámegiela beaktilis oahpahusmálle mielde dego giellabesiin ja vuođđoskuvlla
giellalávgunluohkáin. Mákrodássi addá vejolašvuođa dákkár beaktilis
oahpahusmálliide, muhto mesodási gielddat eai lágit oahpahusa mánáide
beaktilis oahpahusmálle mielde. Mákrodássi addá maid vejolašvuođa
ásahit sámegielat skuvllaid, muhto dákkár skuvlabálggis ii leat sámegielat
mánáid vuoigatvuohta. Deanu gielda lea dattetge válljen lágidit sámegielat
oahpahusa sierra sámegielat skuvllain. Ohcejoga gielda lea válljen lágidit
sámegielat oahpahusa sámegielat luohkáin suomagielat skuvllain. Dát
válljemat váikkuhit čielgasit mánáid ja nuoraid giellaválljemii ja joatkagis
mesodási válljemat váikkuhit dáid mánáid sámegiela máhttui.
Vai sámegiela ealáskahttin lihkostuvašii buorebut dutkanguovllus, de
dárbbašuvvojit nuppástusat sihke mákro- ja mesodásis. Mákrodássi sáhttá
mearridit ahte lea mánáid vuoigatvuohta beassat vázzit sámegielat skuvlla
ja oažžut sámegielat beaivedivššu ja oahpahusa beaktilis oahpahusmálle
mielde. Mesodási gielddat sáhttet dál juo dálá mákrodási rámmaid siskkobealde
rievdadit iežaset mánáidgárde- ja oahpahusvuogádagaid nu ahte
dat vástidivčče buorebut giellaealáskahttima dárbbuid. In this sociolinguistic dissertation I examine the ethno-linguistic vitality
of North Sámi in the two neighbouring municipalities of Deatnu/Tana in
Norway and Ohcejohka/Utsjoki in Finland.
Different factors on macro, meso, Sámi society and micro level together
shape the ethno-linguistic vitality of the Sámi language in these two municipalities.
The Sámi language revitalization era began throughout Sápmi
in the early 1990s but manifested differently in different areas. I argue this
is based on the larger socio-political conditions – thus the macro society
influences language on a micro level. My research focuses on how these
differences influenced local level revitalization processes. I utilized a variety
of qualitative research methods including: document analysis, participant
observation and interviews in addition to creating and analyzing questionnaires.
Although document analysis and case study analysis proved most
informative to locate larger socio-political trends, I used questionnaires
to focus on the actual practice of language and language revitalization.
Specifically the questionnaires solicited information on the ethnic identities,
linguistic history and language skills as well as actual language use of my
informants: children and youth age 10-16 years in the primary schools and
upper secondary schools in Deatnu/Tana and Ohcejohka/Utsjoki. All together
193 pupils or 71 percents of the pupils took part in the research. The results
of the questionnaires have been used to analyse the ethno-linguistic vitality
of Sámi language on meso and micro level.
I interviewed 12 families focusing on their roles in language revitalization.
The interviews focused on their process in learning Sámi language
and their network of linguistic contacts and specifically the role of these
networks in the transmitting of Sámi language to the children. The underlying
question in most of these interviews is how parents evaluate the vitality of
Sámi language and the role of the new Sámi policy in their home community.
One result of my research is that although there was a language shift
in the past away from Sámi to Norwegian and Finnish among some of the
Sámi people this language shift has nearly stopped because most of the
Sámi speakers now are speaking Sámi to their children. In fact one can
argue there is a reverse language shift occurring where some of the Sámis
that had lost their ancestors' language as children have chosen to learn
Sámi as adults and are now speaking it with their own children. There are
even cases where the parents haven't learned the language themselves but
encourage their children to do so thus ensuring the Sámi language is alive
and developing for the next generation.
The findings of my research indicate that children involved in the Sámi
language revitalization processes most often come from homes with at
least one, and sometimes two, Sámi speaking parents. Although formal
education in Sámi language is important so are larger extended linguistic
networks. For the parents that have raised their children as Sámi speakers,
kindergarten, extended family and friends are the most important supporters
for the language learning of the children.
When it comes to the role of the school, there is a clear difference between
the municipalities. The parents in Deatnu/Tana municipality consider the
school to play a significant role in the promotion of Sámi language. In
Ohcejohka/Utsjoki most of the parents consider the school as an obstacle
for the children's socialisation as Sámi speakers.
In parents opinion the obstacles have roots both on the macro and
meso levels. Linguistically assimilated Sámi children lack legal rights to
learn Sámi language through strong forms of bilingual education such as
language nest or immersion classes in the formal school setting. Although
the state provides provisions for intensive language learning methods, the
municipalities don't implement these possibilities for those children who
are not already speaking Sámi in the home. And although the state does
provide for the possibility of separate Sámi language schools these are also
implemented very differently in the two different municipalities. Deatnu/
Tana municipality organizes education in Sámi language for the Sámi
speakers in separate Sámi schools whereas Ohcejohka/Utsjoki municipality
organizes education with Sámi and Finnish as the languages of instruction
in the same Finnish schools. My data from questionnaires with children
and youths shows that these ways of organisation Sámi language education
influences clearly the use of Sámi language among children. The children
on the Finnish side use Sámi language considerably less than the children
on the Norwegian side. As a consequence of these meso level decisions,
the children on the Finnish side also feel that they master Sámi language
less fluently than the children on the Norwegian side.
In conclusion I argue there is a need for changes both on the macro
and meso levels in order to enhance revitalization of Sámi language in the
researched area. The macro level should decide that education in Sámi
language shall be given in separate Sámi language schools and furthermore,
Sámi children should have a legal right to get strong forms of bilingual
education in kindergarten and elementary school. And in addition, the
municipalities as the meso level should change their kindergarten and school
structure in order to better meet the requirements of the revitalization of
Sámi language. | https://samas.brage.unit.no/samas-xmlui/handle/11250/2473199 |
Inga Hansen
Lea erenomáš buorre journalisttan oahppat ja sámi- ja eamiálbmotáššiid birra. Ráhkistan Sámi allaskuvllas leahkit.
Inga Maybritt Bongo
– In vuordán ahte galggai ná somá. Háliidan earáide ávžžuhit Sámi allaskuvlla duodjeohppui ohcat. Lean Bistevaš design oahpu čađahan 2014 čakčabájis.
Åsa Márgget Anti
Lean PPO oahpus erenoamážit oahppan dan mo sámi árbemáhtu laktit skuvlii ja oahpásmuvvan maiddái oahpahusmálliide eará álgoálbmogiin.
Inga Hansen
Lea erenomáš buorre journalisttan oahppat ja sámi- ja eamiálbmotáššiid birra. Ráhkistan Sámi allaskuvllas leahkit.
Gisle Soleng
- Áigi lea buoremus oahpaheaddji. Sámi oahpaheaddjeoahppu lea erenoamáš buorre go sámi giella ja kultuvra lea nu nanus oassi juohke fágas.
Kurage Kohji Ohhashi
– Álgen Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa jahkeovttadahkii go áigon ovdánahttit iežan sámegielmáhtu. | http://samiskhs.no/se/a/i-love-allaskuvla-journalist-inga-hansen#main-menu |
ámedikki 2017 jahkedieđahus
Ávjovárgeaidnu 50
9730 Karasjok/Kárášjohka
+47 78 47 40 00
[email protected]
www.sametinget.no
Sametinget 2018
Govven: Kenneth Hætta, siidu 10
Eará govat: Sámediggi
ISBN: 978-82-91200-29-3
Sisdoallu
1.OASSI - JOĐIHEADDJI MUITALA .......................................................................................................9
2. OASSI - OAHPÁSNUVVAT DOAIMMAIN JA VÁLDOLOGUIGUIN ........................................................11
1.1 SÁMEDIKKI POLITIHKALAŠ ORTNET ...................................................................................................................................................... 12
1.2 SÁMEDIKKI HÁLDDAHUS ......................................................................................................................................................................... 15
1.3 SÁMEDIKKI INTERNEAHTA STATISTIHKKA ............................................................................................................................................ 17
1.3.1. STATISTIHKKA SÁMEDIGGI NEAHTTASIIDU 2017 .................................................................................................................................................................................................. 17
1.3.2. STATISTIHKKA SOSIÁLA MEDIAIN 2017 ................................................................................................................................................................................................................... 17
1.3.3. FACEBOOK ..................................................................................................................................................................................................................................................................... 17
1.3.4. INSTAGRAM.................................................................................................................................................................................................................................................................... 18
1.3.5. TWITTER ......................................................................................................................................................................................................................................................................... 18
1.4 ČOAVDDALOGUT ....................................................................................................................................................................................... 19
3. OASSI - JAGI DOAIMMAT JA BOHTOSAT, VÁIKKUHANGASKAOAMIT, DOAIBMA POLITIHKALAŠ JA
HÁLDDAHUSA DÁSIS REVIDEREJUVVON BUŠEAHTA EKTUI ..............................................................20
1.4.1. DEPARTEMEANTTAID JUOLLUDUSAT ....................................................................................................................................................................................................................... 21
1.4.2. VÁIKKUHANGASKAOAPMEREHKETDOALLU 2017 ................................................................................................................................................................................................. 22
1.4.3. EARÁLÁHKAI GEAVAHEAMIT ...................................................................................................................................................................................................................................... 23
KONSULTAŠUVNNAT ........................................................................................................................25
1. GIELLA .........................................................................................................................................27
1.1 SÁMEGIELA GEAVAHEAPMI ..................................................................................................................................................................... 27
1.1.1. GUOVTTEGIELATVUOĐADOARJJA GIELDDAIDE - NJUOLGGADOARJJA ............................................................................................................................................................ 27
1.1.2. GUOVTTEGIELATVUOĐADOARJJA FYLKKAGIELDDAIDE - NJUOLGGADOARJJA .............................................................................................................................................. 28
1.1.3. EALÁSKAHTTIT NUORTALAŠGIELA - PROŠEAKTA ................................................................................................................................................................................................... 28
1.1.4. SÁMI GIELLAGUOVDDAŽAT - NJUOLGGADOARJJA ............................................................................................................................................................................................... 29
1.1.5. GIELLAISKADEAPMI - PROŠEAKTA ............................................................................................................................................................................................................................ 29
1.1.6. TERMINOLOGIIJA- JA BÁIKENAMMAKURSA ............................................................................................................................................................................................................ 29
1.1.7. NÁČ 2016: 18 - VÁIBMOGIELA ČUOVVOLEAPMI ................................................................................................................................................................................................... 29
1.2 SÁMEGIELAID OVDDIDEAPMI ................................................................................................................................................................. 30
1.2.1. GIELLAPROŠEAVTTAT - OHCANVUĐOT DOARJJA .................................................................................................................................................................................................. 30
1.3 GIELLAMOVTTIDAHTTIN .......................................................................................................................................................................... 31
1.3.1. SÁMI GIELLAKAMPÁNNJA - PROŠEAKTA .................................................................................................................................................................................................................. 31
1.3.2. STIPEANDA OHPPIIDE GEAIN LEA SÁMEGIELLA FÁGAN JOATKKASKUVLAS -OHCANVUĐOT ....................................................................................................................... 31
1.3.3. GIELLAMOVTTIIDAHTTIINBÁLKKAŠUPMI GEIGEN 2017:S ................................................................................................................................................................................... 32
1.4 SÁMI GIELLAGÁLDU .................................................................................................................................................................................. 32
1.4.1. SÁMI GIELLAGÁLDU - PROŠEAKTA ............................................................................................................................................................................................................................ 32
2. OVTTASBARGOŠIEHTADUSAT.......................................................................................................34
2.1 REGIONÁLA OVTTASBARGU .................................................................................................................................................................... 34
2.2 OVTTASBARGOŠIEHTADUSAT GIELDDAIGUIN ..................................................................................................................................... 34
2.3 GIELDDA- OG GUOVLOOĐASTUS .......................................................................................................................................................... 35
3. MÁHTTU ......................................................................................................................................37
3.1 SÁMI MÁNÁIDGÁRDDEFÁLALDAT .......................................................................................................................................................... 37
3.2 SÁMI MÁNÁIDGÁRDEFÁLÁLDAGA SISDOALLU .................................................................................................................................... 37
3.2.1. DOARJJA SÁMI MÁNÁIDGÁRDDIIDE JA MÁNÁIDGÁRDDIIDE MAIN LEA SÁMI OSSODAT - OHCANVUĐOT DOARJJA. ............................................................................. 39
3.2.2. SEMINÁRA MÁNÁIDGÁRDEBARGIID VÁRÁS - KONFERÁNSA ............................................................................................................................................................................... 40
3.2.3. SÁMI MÁNÁT OĐĐA SEARVELANJAIN - PROŠEAKTA ............................................................................................................................................................................................. 40
3.3 GIELLABARGU MÁNÁIDGÁRDDIIN ......................................................................................................................................................... 40
3.3.1. TILSKUDD TIL SAMISK SPRÅKOPPLÆRING - SØKERBASERT TILSKUDD ........................................................................................................................................................... 40
3.3.2. DOARJJA PROŠEAVTTAIDE JA OVDDIDANBARGUI - OHCANVUĐOT DOARJJA ................................................................................................................................................ 41
3.3.3. DOARJJA SÁMI GIELLAOAHPAHUSSI - NJUOLGGADOARJJA ................................................................................................................................................................................ 41
3.4 PEDAGOGALAŠ ÁVDNASAT ..................................................................................................................................................................... 42
3.4.1. PEDAGOGALAŠ ÁVDNASAT JA DUHKORASAT - OHCANVUĐOT DOARJJA ........................................................................................................................................................ 42
3.5 SÁMI VUOĐĐOOAHPAHUS ...................................................................................................................................................................... 43
3.6 SÁMI OAHPPI VUOIGATVUOĐAT, RÁVESOLBMUID VUOIGATVUĐAT JA SKUVLLA SISDOALLU JA ÁRVOVUOĐĐU ................ 43
3.6.1. ÁRBEDIEHTU JA SÁMI MEAHCÁSTEAPMI VUOĐĐOSKUVLLAS – OHCANVUĐOT DOARJJA .......................................................................................................................... 44
3.7 OAHPPANBIRRASA RÁMMAEAVTTUT .................................................................................................................................................... 45
3.7.1. SÁMEGIELOAHPAHUS FIERBMÁDAT - PROŠEAKTA ................................................................................................................................................................................................ 46
3.7.2. ARTIC INDIGENIOUS EDUCATION CONFERANCE (AIEC) - PROŠEAKTA .............................................................................................................................................................. 46
3.7.3. OKTASAŠ SKUVLA SIRBMÁ BAJÁSŠADDANGUOVDDAŠ - PROŠEAKTA .............................................................................................................................................................. 46
3.8 OAHPPONEAVVUT ..................................................................................................................................................................................... 47
3.8.1. DOARJJA OAHPPONEAVVORÁHKADEAPMAI - OHCANVUĐOT DOARJJA .......................................................................................................................................................... 47
3.8.2. OVTTAS - AKTAN - AKTASNE - NJUOLGGADOARJJA .............................................................................................................................................................................................. 48
3.8.3. DOARJJA LULLISÁMEGIELA OAHPPONEAVVO JA TEARBMAOVDDIDEAPMI - NJUOLGGADOARJJA ............................................................................................................ 49
3.8.4. OAHPPOPLÁNAID OĐASMAHTTIN - PROŠEAKTA ................................................................................................................................................................................................... 49
3.9 ALIT OAHPPU JA DUTKAN ........................................................................................................................................................................ 50
3.10 VÁLDI JA OVTTASVASTADUS ................................................................................................................................................................ 50
3.11 OAHPPU JA DUTKANDÁRBU ................................................................................................................................................................. 50
3.12 REKRUTTEREN SÁMI ALIT OHPPUI JA DUTKAMII .............................................................................................................................. 50
3.12.1. STIPEANDA ALIT OHPU VÁRÁS - OHCANVUĐOT DOARJJA ............................................................................................................................................................................... 51
3.13 SÁMI PERSPEKTIIVVA IMPLEMENTEREN ALIT OHPPUI JA DUTKAMII. .......................................................................................... 51
3.14 ÁRBEDIEHTU ........................................................................................................................................................................................... 51
3.14.1. ÁRBEDIEHTU - OHCANVUĐOT DOARJJA ............................................................................................................................................................................................................... 51
4. AREÁLAT, BIRAS JA DÁLKKÁDAT ...................................................................................................53
4.1 AREÁLAID HÁLDDAŠEAPMI ..................................................................................................................................................................... 54
4.1.1. VUOĐĐUDUS PROTECT SÁPMI - NJUOLGGADOARJJA ......................................................................................................................................................................................... 54
4.1.2. EARÁ ČUOVVOLEAPMI SÁMI ÁREALAID JA RESURSAID – OHCANVUĐOT DOARJJA ...................................................................................................................................... 54
4.1.3. AREÁLA- JA BIRASDIEĐÁHUSA GÁRVVISTEAPMI .................................................................................................................................................................................................. 54
4.2 ÁRBEDIEHTU AREÁLAHÁLDDAŠEAMIS ................................................................................................................................................. 55
4.3 DÁLKKÁDAT ................................................................................................................................................................................................ 55
4.4 MEAHCÁSTEAPMI ...................................................................................................................................................................................... 55
5. EALÁHUS .....................................................................................................................................57
5.1 VUOĐĐOEALÁHUSAT ............................................................................................................................................................................... 57
5.1.1. DOARJJA VUOĐĐOEALÁHUSAIDE - OHCANVUĐOT DOARJJA ........................................................................................................................................................................... 57
5.1.2. FISKERI .............................................................................................................................................................................................................................. 58
5.1.3. BOAZODOALLU ............................................................................................................................................................................................................................................................. 59
5.1.4. EANANDOALLU ............................................................................................................................................................................................................................................................. 59
5.1.5. BORASPIRET .................................................................................................................................................................................................................................................................. 59
5.2 JUOHKELÁGAN EALÁHUSAT, LOTNOLAS- JA MEAHCÁSTANEALÁHUSAT, ÁRVOHÁHKAN JA OĐĐAÁSAHEAPMI .................... 60
5.2.1. DOARJJA EALÁHUSAIDE, FITNODATOVDDIDEAPMÁI, LOTNOLAS- JA MEAHCÁSTANEALÁHUSAIDE - OHCANVUOĐOT DOARJJA ....................................................... 60
5.2.2. LOTNOLAS JA MEAHCÁSTANEALÁHUSAT ................................................................................................................................................................................................................ 61
5.2.3. SÁMI MÁTKEEALÁHUSAT - PROŠEAKTA ................................................................................................................................................................................................................... 61
5.2.4. SÁMI MÁTKEEALÁHUSAT – OHCANVUĐOT DOARJJA ............................................................................................................................................................................................ 61
5.3 SÁMI KULTUREALÁHUSAT ........................................................................................................................................................................ 62
5.3.1. DOARJJA SÁMI KULTUREALÁHUSAIDE – OHCANVUĐOT DOARJJA .................................................................................................................................................................... 62
5.3.2. GELBBOLAŠVUOĐAVUĐOT KULTUREALÁHUS - PROŠEAKTA .............................................................................................................................................................................. 63
5.3.3. SÁMI MUSIHKKAFEASTAVAHKKU ÁLTTAS - NJUOLGGODOARJJA ....................................................................................................................................................................... 63
5.4 DUODJI ........................................................................................................................................................................................................ 63
5.4.1. DOARJJA DUODJEINSTITUHTTII - NJUOLGGODOARJJA ....................................................................................................................................................................................... 64
5.4.2. BOAZODOALU OAHPAHUSKANTUVRA - NJUOGGODOARJJA.............................................................................................................................................................................. 64
5.5 DUOJI EALÁHUSŠIEHTADUS .................................................................................................................................................................... 64
5.5.1. DOABMADOARJJA - OHCANVUĐOT DOARJJA........................................................................................................................................................................................................ 65
5.5.2. INVESTEREN- JA OVDDIDANDOARJJA - OHCANVUĐOT DOARJAGAT ............................................................................................................................................................... 65
5.5.3. DUODJESTIPEANDA - OHCANVUĐOT DOARJAGAT ............................................................................................................................................................................................... 66
5.5.4. ČÁLGOORTNEGAT - OHCANVUĐOT DOARJAGAT ................................................................................................................................................................................................... 66
5.5.5. GELBBOLAŠVUOHTA, OAHPAHUS, KURSSAT .......................................................................................................................................................................................................... 67
5.5.6. DOAIBMABIJUT MAT BUORIDIT VUOVDIMA - OHCANVUĐOT DOARJAGAT ..................................................................................................................................................... 67
5.5.7. DUOJÁRIID EALÁHUS SEARVI - NJUOGGODOARJJA ............................................................................................................................................................................................. 67
5.5.8. SÁMI DUODJI - NJUOGGODOARJJA.......................................................................................................................................................................................................................... 67
5.5.9. FAGA- JA EKONOMIIJALÁVDEGODDI ........................................................................................................................................................................................................................ 67
5.5.10. HOSPITERING .............................................................................................................................................................................................................................................................. 68
5.5.11. VUOVDIN, VUOVDALEAPMI JA MEARKAGÁLVOHUKSEN ................................................................................................................................................................................... 68
5.5.12. DUODJEDOAIBMABIJUT 2017 ÁVVUDANJAGI OKTAVUOĐAS .......................................................................................................................................................................... 68
6. KULTUVRA ...................................................................................................................................70
6.1 ČIELGASAT OVTTASVÁSTADUS SÁMI KULTUVRRAS ........................................................................................................................... 70
6.2 BUORIT RÁMMAEAVTTUT SÁMI DÁIDDÁRIIDDA ................................................................................................................................. 71
6.2.1. SÁMI DÁIDDÁRŠIEHTADUS - ŠIEHTADUS ................................................................................................................................................................................................................ 71
6.2.2. DOARJJA LUOHTÁI JA SÁMI MUSIHKKII – OHCANVUĐOT DOARJJA .................................................................................................................................................................. 71
6.2.3. LUOHTEGUOVDDÁŠ - PROŠEAKTA ........................................................................................................................................................................................................................... 72
6.2.4. DOARJJA RIIKKAIDGASKASAŠ SÁMI FILBMAINSTITUHTTII - NJUOLGGODOARJJA ......................................................................................................................................... 72
6.2.5. DOARJJA NOEREH! - NJUOLGGODOARJJA .............................................................................................................................................................................................................. 72
6.2.6. DOARJJA KULTURDOAIBMABIJUIDE - OHCANVUĐOT DOARJJA ......................................................................................................................................................................... 72
6.2.7. TRÅANTE 2017 - PROŠEAKTA ................................................................................................................................................................................................................................... 73
6.3 SÁMI KULTURÁSAHUSAT SÁMI KULTUVRRA GASKKUSTAN- JA VÁSIHANARENAN ....................................................................... 74
6.3.1. FESTIVÁLAT - NJUOGGODOARJJA ............................................................................................................................................................................................................................. 74
6.3.2. TEÁHTERAT - NJUOLGGODOARJJA ........................................................................................................................................................................................................................... 76
6.3.3. MUSEAT - NJUOLGGADOARJJA .................................................................................................................................................................................................................................. 76
6.3.4. NUORTASÁMI MUSEA RAHPAN - PROŠEAKTA ......................................................................................................................................................................................................... 78
6.3.5. SÁMI KULTURVIESUT JA KULTURGASKKUSTANÁSAHUSAT - NJUOLGGADOARJJA .......................................................................................................................................... 78
6.3.6. DOARJJA ARENAIDE DÁIDAGA JA KULTURGASKKUSTEAMI VÁRÁS – OHCANVUĐOT DOARJJA ................................................................................................................... 78
6.4 SÁMI GIRJJÁLAŠVUOHTA JA MEDIAT ..................................................................................................................................................... 79
6.4.1. GIRJEČÁLLIN - PROŠEAKTA ......................................................................................................................................................................................................................................... 79
6.4.2. DOARJJA GIRJJÁLAŠVUOĐA OVDDIDEAPMÁI JA OVDÁNAHTTIMII – OCHANVUĐOT DOARJJA ................................................................................................................... 80
6.4.3. DOARJJA SÁMI LÁGÁDUSAIDE - OHCANVUĐOT DOARJJA .................................................................................................................................................................................. 80
6.4.4. SÁMI MEDIAT - NUOLGGADOARJJA .......................................................................................................................................................................................................................... 81
6.4.5. DOARJJA SÁMI GIRJEBUSSIIDE - NJUOLGGADOARJJA ......................................................................................................................................................................................... 81
6.4.6. KONFERÁNSA SÁMI GIRJJÁLAŠVOĐA JA KULTUVRRA BIRRA .............................................................................................................................................................................. 82
6.5 SÁMI VALÁŠTALLAN .................................................................................................................................................................................. 82
6.5.1. SÁMI VALÁŠTALLAN - NJUOLGGADOARJJA DIREKTE TILSKUDD ........................................................................................................................................................................ 82
7. KULTURMUITOSUODJALUS ..........................................................................................................83
7.1 SÁMI KULTURMUITOSUODJALUSA RÁMMAEAVTTUT ........................................................................................................................ 83
7.2 KULTURMUITOHÁLDDAŠEAPMI .............................................................................................................................................................. 84
7.2.1. DOARJJA SÁMI KULTURMUITOSUODJALUSSII - OHCANVOĐOT DOARJJA ....................................................................................................................................................... 84
7.2.2. NJUOLGGODOARJJA SÁMEDIGGÁI RÁFÁIDAHTTOJUVVON VISTTIIDE MAT LEAT PRIVÁHTA OAMASTUSAS (STÁHTA BUŠEAHTTA POASTA 71) – OHCANVUĐOT
DOARJJA .................................................................................................................................................................................................................................................................................... 85
7.2.3. VISTESUODJALANPROŠEAKTA RIIKAANTIKVÁRA OLIS ......................................................................................................................................................................................... 85
7.2.4. NUORTALAŠ KULTURBIRAS SÄÄ'MSIJDD – PROŠEAKTA ....................................................................................................................................................................................... 88
7.2.5. DIKŠUN JA GASKKUSTEAPMI CEAVCCAGEAĐGGI KULTURMUITOGUOVLLUS – PROŠEAKTA ........................................................................................................................ 88
7.2.6. BARK - PROŠEAKTA ...................................................................................................................................................................................................................................................... 89
7.2.7. KULTUREANADAT MASA LEA NATIONÁLA BEROŠTUPMI (KULA) ......................................................................................................................................................................... 89
7.3 SÁMI KULTURÁRBBI OAINNUSMAHTTIN ............................................................................................................................................... 90
7.3.1. GALBBAT MAT ČÁJEHIT GEASUHUSAID ................................................................................................................................................................................................................... 90
7.3.2. HÁLDDAŠANPLÁNA SÁMI VISTTIID VÁRÁS ............................................................................................................................................................................................................. 90
8. DEARVVAŠVUOHTA JA SOSIÁLA ...................................................................................................91
8.1 DÁSSEÁRVOSAŠ DEARVVAŠVUOĐA- JA SOSIÁLABÁLVALUSAT ....................................................................................................... 91
8.1.1. GEAVAHEADDJIFÁLALDAGAT VUORRASAT SÁPMELAČČAID VÁRÁS - NJUOLGGADOARJJA .......................................................................................................................... 92
8.1.2. SÁMI DOAVTTIRSEARVI - NJUOLGGADOARJJA ..................................................................................................................................................................................................... 92
8.1.3. DEARVVAŠVUOĐA- JA SOSIÁLAPROŠEAVTTAT – OHCANVUĐOT DOARJAGAT ................................................................................................................................................ 93
8.2 DÁSSEÁRVOSAŠ MÁNÁIDSUODJALUSBÁLVALUS SÁMI MÁNÁIDE .................................................................................................. 94
8.3 ETIHKALAŠ NJUOLGGADUSAT SÁMI DEARVVAŠVUOĐADUTKAMA VÁRÁS ................................................................................... 94
8.3.1. OLGGOBEALDE BARGOJOAVKU OVDDIDEAMI VÁRÁS ETIHKALAŠ NJUOLGGADUSAID SÁMI DEARVVAŠVUOĐADUTKAMII, OKTAN SÁMI HUMÁNA BIOLOGALAŠ
ÁVDNASIID HÁLDDAŠEMIIN JA GEAVAHEMIIN - PROŠEAKTA ......................................................................................................................................................................................... 94
8.4 VEAHKAVÁLDI LAGAS GASKAVUOĐAIN ................................................................................................................................................ 95
9. EARÁ DOAIBMABIJUT ...................................................................................................................96
9.1 SÁMI GUOSKI STATISTIHKKA NORGGAS ............................................................................................................................................... 96
9.2 DOARJJA SÁMI VÁLDOORGANISAŠUVNNAIDE ................................................................................................................................... 96
9.3 DOARJJA DAID BELLODAGAID JA JOAVKKUID ORGANISAŠUVNNAIDE MAT LEAT OVDDASTUVVON SÁMEDIKKIS ............. 96
9.4 SÁMEDIGGEVÁLGGA DUTKAN ................................................................................................................................................................ 96
9.5 EARÁ ÁŠŠIT ................................................................................................................................................................................................. 97
9.5.1. KONSULTAŠUVDNANJUOLGGADUSAT ..................................................................................................................................................................................................................... 97
9.5.2. BUŠEAHTTAORTNET SÁMEDIKKI VÁRÁS .................................................................................................................................................................................................................. 97
9.5.3. RUVKEDOAIBMA NUSSIRIS JA GUMPPENJUNIS ..................................................................................................................................................................................................... 97
9.5.4. ALIMUSRIEKTEDUOMUT ............................................................................................................................................................................................................................................. 97
9.5.5. DUOHTAVUOĐAKOMMIŠUVDNA .............................................................................................................................................................................................................................. 98
10. RIIKKAIDGASKASAŠ OVTTASBARGU ...........................................................................................99
10.1 DAVVIRIIKKALAŠ SÁMEKONVENŠUVDNA ........................................................................................................................................100
10.1.1. DOARJJA RIIKKAIDGASKASAŠ BARGUI - NJUOLGGADOARJJA .......................................................................................................................................................................100
10.1.2. WCIP ČUOVVULEAPMI - PROŠEAKTA ...................................................................................................................................................................................................................101
11. DÁSSEÁRVU .............................................................................................................................102
11.1 KONSULTAŠUVNNAT OKTASAŠ DÁSSEÁRVO- JA VEALAHANLÁGA BIRRA .................................................................................102
11.2 ON NISSONKOMMIŠUVDNA (CSW) ...................................................................................................................................................102
11.3 ILLASTANÁŠŠIT DIVTASVUONA SUOHKANIS ...................................................................................................................................102
11.4 ON NISSONLÁVDEGODDI (CEDAW) ..................................................................................................................................................102
12. POLITIHKALAŠ DÁSSI ...............................................................................................................103
12.1 POLITISK ORGANISERING....................................................................................................................................................................103
12.1.1. SÁMEDIKKI DIEVASČOAHKKIN ..............................................................................................................................................................................................................................103
12.1.2. SÁMEDIKKI DIEVASČOAHKKINJOĐIHANGODDI ................................................................................................................................................................................................103
12.1.3. SÁMEDIKKI FÁGALÁVDEGOTTIT JA DIEVASČOAHKKIMAT................................................................................................................................................................................104
12.1.4. SÁMEDIKKI BEARRÁIGEAHČČANLÁVDEGODDI..................................................................................................................................................................................................104
12.1.5. SÁMI PARLAMENTÁRALAŠ RÁĐĐI (SPR) .............................................................................................................................................................................................................104
12.1.6. SÁMEDIGGERÁĐĐI ..................................................................................................................................................................................................................................................105
12.1.7. SÁMEDIKKI NUORAIDPOLITIHKALAŠ LÁVDEGODDI (SÁNUL) ........................................................................................................................................................................105
12.1.8. SÁMEDIKKI VUORRASIIDRÁĐĐI ...........................................................................................................................................................................................................................105
12.1.9. SÁMEDIKKI VÁIDDALÁVDEGODDI .......................................................................................................................................................................................................................106
12.2 VÁIKKUHANGASKAOAMIT DIEVASČOAHKKINJOĐIHANGOTTI HÁLDUI .....................................................................................106
12.2.1. DOARJJA SÁMEDIKKI POLITIHKALAŠ JOAVKKUIDE ..........................................................................................................................................................................................106
12.2.2. OPPOSIŠUVNNA BARGOEAVTTUT ........................................................................................................................................................................................................................107
12.2.3. TILSKUDD TIL LISTER VED SAMETINGSVALGET 2017 .....................................................................................................................................................................................107
12.2.4. SAMETINGSVALGET 2017 .....................................................................................................................................................................................................................................107
13. HÁLDDAHUSLAŠ DÁSSI ............................................................................................................110
13.1 SÁMEDIKKI HÁLDDAHUS.....................................................................................................................................................................110
13.1.1. HÁLDDAHUSA BAJIMUS MIHTTOMEARRI ...........................................................................................................................................................................................................110
13.1.2. BEAKTILIS SÁMEDIGGEPOLITIHKAR JA MIELBARGI – DIGITALISEREN SÁMEDIKKIS ..................................................................................................................................110
4. OASSI - DOAIMMA STIVREJUPMI JA BEARRÁIGEAHČČU ..............................................................112
5. OASSI - BOAHTTEÁIGGI VEJOLAŠVOUĐAT ÁRVVOŠTALLAN ........................................................113
6. OASSI - JAHKEREHKETDOALLU ..................................................................................................116
1.1 JOĐIHEDDJIID MEARKKAŠUMIT ...........................................................................................................................................................116
1.1.1. ULBMIL .........................................................................................................................................................................................................................................................................116
1.1.2. DUOĐAŠTUS ................................................................................................................................................................................................................................................................116
1.1.3. REHKETDOALU DEAŦALAŠ BEALIT ..........................................................................................................................................................................................................................116
1.1.4. REVIŠUVDNAORTNET ...............................................................................................................................................................................................................................................116
1.1 PRINSIPPANOTA JAHKEREHKETDOLLUI ..............................................................................................................................................117
1.1.1. PRINSIHPPARIEVDADUSAT JA BUOHTASTAHTTINLOGUID RIEVDADEAPMI ..................................................................................................................................................117
1.1.2. SIRDINVUĐOT BOAĐUT ............................................................................................................................................................................................................................................117
1.1.3. SISABOAĐUT JUOLLUDUSAIN JA SISABOAĐUT DOARJAGIIN JA SIRDIMIIN ...................................................................................................................................................117
1.1.4. GOLUT ...........................................................................................................................................................................................................................................................................117
1.1.5. VUOĐĐORUSTTEGIID KLASSIFISEREN JA ÁRVVOŠTALLAN ..............................................................................................................................................................................118
1.2 JOHTOOMIID JA OANEHISÁIGGE VELGGIID KLASSIFISEREN JA ÁRVVOŠTALLAN ......................................................................118
1.2.1. STÁHTA KAPITÁLA .......................................................................................................................................................................................................................................................118
1.2.2. LIDNEN .........................................................................................................................................................................................................................................................................118
1.2.3. REAIDARUHTABARDIN ...............................................................................................................................................................................................................................................119
1.2.4. STÁHTA RÁMMAEAVTTUT .........................................................................................................................................................................................................................................119
1.2.5. JUOLLUDUSRAPORTEREN ........................................................................................................................................................................................................................................119
1.3 BOAĐUSREHKETDOALLU .......................................................................................................................................................................120
1.4 BALÁNSA ...................................................................................................................................................................................................121
1.5 NOHTAT JAHKEREHKETDOLLUI ............................................................................................................................................................123
1.5.1. NOHTA 1 DOAIBMABOAĐUT ....................................................................................................................................................................................................................................123
1.5.2. NOHTA 2 BÁLKÁGOLUT .............................................................................................................................................................................................................................................124
1.5.3. NOHTA 3 EAHPEÁVNNASLAŠ OAMIT ......................................................................................................................................................................................................................124
1.5.4. NOHTA 4 BISTEVAŠ DOALLOBIERGASAT ...............................................................................................................................................................................................................125
1.5.5. NOHTA 5 EARÁ DOAIBMAGOLUT ............................................................................................................................................................................................................................126
1.5.6. NOHTA 6 FINÁNSABOAĐUT JA FINÁNSAGOLUT...................................................................................................................................................................................................126
1.5.7. NOHTA 7 REHKENASTIN JUOLLUDUSRUHTADUVVON DOAIMMAIN ...............................................................................................................................................................127
1.5.8. NOHTA 8 DOARJJAHÁLDDAŠEAPMI JA EARÁ SIRDIMAT STÁHTAS ...................................................................................................................................................................127
1.5.9. NOHTA 9 OSSOSIID JA OSIID INVESTEREN ...........................................................................................................................................................................................................128
1.5.10. NOHTA 10 OASTIGÁIBÁDUSAT ..............................................................................................................................................................................................................................129
1.5.11. NOHTA 11 EARÁ GÁIBÁDUSAT ..............................................................................................................................................................................................................................129
1.5.12. NOHTA 12 BÁŊKOBIJUT, REAIDARUHTA JA SULLASAČČAT .............................................................................................................................................................................129
1.5.13. NOHTA 13 JUOLLUDUSAT, DOARJAGAT JA SIRDIMAT MAT EAI LEAT FIEVRRIDUVVON BOAHTUN .........................................................................................................130
1.5.14. NOHTA 14 SAJUSTEAPMI SÁMEDIGGEVISTTI BAJÁSDOALLAMII ...................................................................................................................................................................130
1.5.15. NOHTA 15 OANEHISÁIGGI VEALGI .......................................................................................................................................................................................................................131
1.5.16. REAIDARUHTABARDIN NJUOLGGA VUOGI MIELDE ..........................................................................................................................................................................................132
1.5.17. JUOLLUDANRAPORTEREN ......................................................................................................................................................................................................................................133
1.oassi - jođiheaddji muitala
2017 lei min ávvojahki. Mii leat čalmmustahttán 100 jagi rahčama sámi demokratiija,
rievttálašvuođa, girjáivuođa ja min gievrodatvuođa. Sámediggi lea guhkit áiggi juo geahččalan
lasihit almmolaš aktevrraid ovddavástádusa ja saji sámi dáidaga ja kultuvrra fuomášuhttimis ja
nannemis. Tråante 2017 lágideamit, sámi dáiddáriid oasálastin Documenta 14 čájáhusas ja sámi
dáidda ja kultuvra fáddán Norggá Kulturráđi 2017 jáhkekonferánssas, leat ge buorit bohtosat dán
barggus.
Sámediggi lea diibmá joatkán proseassa ráđđehusain rievdadit bušeahttamálle. Sámediggi sávvá
ahte ođđa bušeahttamálle attášii Sámediggái friddjavuođa mearridit bušeahtas badjel, nu movt
ráđđehusa riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat gáibidivčče.
Ráđđehusa evttohuvvon stáhtabušeahtta 2017:s attii Sámediggái 1,6 % lasáhusa. Dát lei unnit go
meroštallojuvvon haddelassáneapmi. Sámedikki bušeahta reálaovdáneapmi lei danne mihá heajut
dehálaš surggiin go buohtastahttá dáid surggiid stáhtabušeahtas. Vai sámi servotat galgá ovdánit
de ferte Sámedikkis leat ekonomalaš rámmat vai sáhttá čađahit daid servodatbargguid.
Sámegiela ovdáneapmi lea okta Sámedikki
deaŧaleamos bargguin. Sámediggi lea
dán áigodagas álggahán NAČ 2016:18
Váibmogiella čuovvolanbargguid, earret eará
defineret ođđa sámi giellaguovllu iešguđetge
suohkankategoriijaiguin ja hábmegoahtán
giellaođastusa. Sámediggi lágiidii
gulaskuddansemináraid ja hástalii olles
sámi buktit cealkámušaid NAČ:ii, ja ollugat
bukte cealkámušaid. Maŋŋa dan det lea
Sámediggi čuovvolan muhtin čealkamušain
mat bohte Váibmogiella oktavuođas ja eret
eará defineren sámi giellaguovlluid ieš guđet
gielddakategoriain ja álggahan hápmet
giellareforbmá.
Sámediggi lea 2017:is bargan guovddáš
áššiiguin bajaššaddama ja skuvllaid ektui.
Sámediggi lea váikkuhan sámi sisdoalu
mánáidgárddiid ođđa rámmaplánai ja daid
ođđa bajitdásse oahpahusplánaid. Boađus dain bargguin lea dohkálaš daid rámmaeavttuid vuođul
mat ledje biddjon. Sámediggi lea duhtavaš go Sámi lohkanguovddáš šattai nášunála guovddážin
diibmá máŋŋel go Sámediggi gáibidii dan máŋgga geardde. . Sámediggi lea mannan jagi deattuhan
bargat studeantarekrutteremiin sámi oahpaheaddjeoahpuide. Barggus leat buorit bohtosat, go
čájehuvvo ahte ohcciidlohku sámi oahpaheaddjeoahpuide lea lassánan.
10
Sámediggi lea guolástuspolitihkastis vuoruhan guolástusealáhussii rekrutterema. Maŋimuš jagiid
leat riiddut guollebiebmama mii lassána dađistaga ja riddoguolásteami gaskka lassánan, ja dat lea
dagahan ahte riddoguolásteami areálasuodjaleapmi lea loktejuvvon dađistaga badjelii ságastallamis.
Alimusriekti lea 2016:s ja 2017:s cealkán duomuid máŋgga áššis main lea stuorra prinsihpalaš
mearkkašupmi sámi vuoigatvuođaide. 2017:s vuoittáhalai earret eará boazodoallu riektevuogádagas
sisabahkkenáššiin. Sámedikkis lea áigumuš dáin áššiin gulahallat sámi beliiguin dan birra mo áššiid
galggašii čuovvulit.
Sámi kulturmuitobarggus leat deaŧaleamos áššit 2017:s vuosttažettiin leamaš ođđa ráfáiduhttinrájá
rievdadeami ja mearrideami čuovvuleapmi sámi kulturmuittuid ektui kulturmuitolágas, bargu
regiovdnaođastusain ja dasto vel kulturmuittuid regiovnnalaš plánabarggu loahpaheapmi Finnmárkku
várás. Sámi vistesuodjaleamis lea earenoamáš deaŧalaš čujuhit Sámedikki dievasčoahkkima
mearrádussii áibbas ođđa hálddašanplána birra sámi huksehusaide ja loahpahanbargguide sámi
visttiid registreremis oktan loahpahančalmmustemiin Gállogiettis Evenáššis borgemánu loahpas, mii
lihkostuvai hui bures.
Sámediggi lea duhtavaš go Stuorradiggi 2017:s mearridii ásahit Duohtavuođa- ja
seanadankommišuvnna. Sámediggi eaktuda ahte mandáhta ja bargguid hábmen dahkkojuvvo oktii
ráđiid Sámedikkiin Norggas. Ovdal go suokkardanbarggut álggahuvvojit lea deaŧalaš sihkkarastit ahte
mandáhta hámis ja sisdoalus lea legitimitehta sámi servodagas.
2017 loahpas čielggai man gallis leat geat Divttasvuonas gillájit seksuálalaš illastemiid geažil.
Sámediggi čuovvu Divttasvuona illastanáššiid čuovvuleami hui dárkilit. Lea maid álggahuvvon sierra
čuovvulanprošeakta Jasska – trygghet.
Dá leat dušše oasážat doaimmain mat Sámedikkis leat leamaš diibmá. Dán jáhkedieđáhusas sáhtat
lohkat eambbo daid birra.
Kárášjohka, ođđajagimánu 31. b. 2018
Aili Keskitalo
Sámedikki presideanta
11
2. oassi - oahpásnuvvat doaimmain
ja váldologuiguin
Gonagaslaš Majestehta Gonagas Ovllá V rabai vuosttaš Sámedikki golggotmánu 9. b. 1989. Sámediggi lea sámi álbmoga
álbmotválljen parlameanta Norggas ja lea iehčanas álbmotválljen orgána.
Sámediggi galgá nannet sámiid politihkalaš sajádaga ja ovddidit sámiid beroštumiid Norggas, váikkuhit dasa ahte sámi
álbmot oažžu dásseárvosaš ja vuoiggalaš meannudeami ja leat mielde láhčimin dilálašvuođaid dasa ahte sámit sáhttet nannet
ja ovddidit gielaset, kultuvrraset ja iežaset servodateallima.
Sámiid álbmotválljen orgánan Norggas lea Sámedikki mihttomearrin oažžut dohkkehuvvot sámiid vuođđovuoigatvuođaid
vuođđun dasa ahte gáhttet ja nannet sámi kultuvrra, giela ja servodateallima ja bisuhit iešguđet sámi árbevieruid.
Sámediggi lea demokráhtalaš reaidu sámi iešmearrideami várás ja ávkkálaš ja dárbbašlaš bálvalusaid ja fálaldagaid
ovddideami várás sámi álbmogii. Sámediggi lea sámiid jietnaguoddi riikka ja riikkaidgaskasaš dásis. Sámediggi áigu
váikkuhit dasa ahte vuoigatvuođat ON julggaštusas álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra, váldojuvvojit mielde daidda lágaide
ja geavatlaš politihkkii mat váikkuhit min árgabeaivái.
Sámediggi jođihuvvo parlamentáralaš prinsihpa vuođul, mas ráđđejeaddji Sámediggeráđi doaibma lea vuođđuduvvon
dievasčoahkkima luohttámuššii. Sámedikki dievasčoahkkin lea Sámedikki bajimus orgána ja váldi. Diggi heiveha iežas
doaimma Lága vuođul Sámedikki ja eará sámi riektediliid birra (sámeláhka).
Dievasčoahkkin mearrida dikki bargamušaid, oktan njuolggadusaiguin buot Sámedikki eará doaimmaid várás. Lávdegodde-
ja dievasčoahkkimat dollojuvvojit njelljii jahkái. Lávdegodde- ja dievasčoahkkimat njukčamánus ja čakčamánus čađahuvvojit
seamma vahkus, ja miessemánu-geassemánu ja skábmamánu- juovlamánu lávdegodde- ja dievasčoahkkimat dollojuvvojit
sierra vahkuin go lávdegoddečoahkkimat lágiduvvojit guokte vahku ovdal dievasčoahkkima.
Sámediggeválga lágiduvvo juohke njealját jagi seamma beaivvi go stuorradiggeválga. Sámediggi lea sámediggeválgga bajimus
válgaeiseváldi. 7 válgabiirre gokčet olles riikka, juohke válgabiire oažžu mandáhtaid biirre jienastuslogu sturrodaga vuođul.
Oktiibuot válljejuvvojit 39 áirasa olles riikkas
12
1.1 Sámedikki politihkalaš ortnet
Dievasčoahkkinjođihangottis leat 5 lahtu maid dievasčoahkkima áirasat válljejit iežaset gaskkas gor- relohkoprinsihpa
vuođul.
Dievasčoahkkinjođihangottis ledje dát áirasat 11.10.17 rádjái:
•
Jørn Are Gaski (BB), jođiheaddji
• Anita Ravna (NSR), nubbijođiheaddji
• Mathis Nilsen Eira (NSR)
• Aud Marthinsen (OB)
• Marie Therese Nordsletta Aslaksen (Sámit lulde)
Sámedikki dievasčoahkkin valjji ođđa dievasčoahkkinjođihangotti 11.10.17:
• Elisabeth Erke (BB), jođiheaddji
• Tor Gunnar Nystad (NSR), nubbijođiheaddji
• Aili Guttorm (NSR)
• Thomas Åhren (NSR)
• Tor H. Mikkola (NORD)
Dievasčoahkkinjođihangotti bargu lea gohččut Sámedikki lávdegodde- ja dievasčoahkkimiidda ja jođihit
dievasčoahkkimiid Sámedikki čoahkkinortnega mielde. Dása gullá maid virgelohpeohcamiid gieđahallan ja dárbbašlaš
mearrádusaid dahkat gažaldagain mat gusket Sámedikki áššemeannudeapmái ja regulatiivva ja njuolggadusaid dulkomii.
Dievasčoahkkinjođihangoddi ovddida árvalusa Sámedikki áššemeannudannjuolggadusain ja Sámedikki politihkkáriid
buhtadusain.
Dievasčoahkkinjođihangoddi ovddida evttohusa dievasčoahkkimii Sámedikki áššemeannudeami njuolggadusaid oktavuođas
ja Sámedikki politihkkáriid buhtadusaid oktavuođas
Lea dievasčoahkkinjođihangotti bargamuššan hálddašit Sámedikki jienastuslogu ja válgga Sámediggái. Dasa lassin lea
fuolahit ovddastandoaimmaid Sámedikki bealis ja nammadit Sámedikki oassálastiid čoahkkimiidda, konferánssaide ja nu
ain.
Buot Sámedikki áirasat leat lahttun ovtta dan golmma fágalávdegottis mat meannudit áššiid ja ovddidit evttohusaid
Sámedikki dievasčoahkkimii:
• Plána- ja finánsalávdegoddi
• Bajásšaddan- fuolahus ja oahppolávdegoddi
• Ealáhus-ja kulturlávdegoddi
Fágalávdegottit leat ásahuvvon dainna áigumušain ahte ávkkástallat buot dainna sámepolitihkalaš máhtuin mii lea Sámedikki
áirasiin, seammás go láhččojuvvo dasa ahte áirasat besset buorebut searvat daid áššiid ráhkkaneapmái, maid Sámedikki
dievasčoahkkin galgá meannudit. Sámediggeráđi, vejolaččat dievasčoahkkinjođihangotti, evttohusa vuođul lávdegottit
ovddidit evttohusa dievasčoahkkimii dain áššiin maid dievasčoahkkinjođihangoddi sádde lávdegottiide.
Dievasčoahkkimiid dulkojit njeallje bistevaš dulkka dáro- (ruoŧa-), davvisáme-, julevsáme ja lullisámegielas/- gillii
(ruoŧagielas/-gillii), dađi mielde guhte giella geavahuvvo sárdnestuolus.
Fágalávdegottiid čoahkkimiid leat dulkojuvvon davvisámegielas dárogillii, okta dulka juohke lávdegottis.
13
Olgeš
Nordkalottfolket
Fágálávdegottiin ledje dát áirasat 11.10.17 rádjái:
Pláná ja finánsalávdegoddi
Ellen Kristina Saba, jođiheaddji
Toril Bakken Kåven,
nubbijođiheaddji
Thomas Åhrén
Geir Johnsen
Aud Marthinsen
Hartvig Hansen
Marit Kirsten A. Gaup
Knut Inge Store
Jovna Zakarias Dunfjell
Anita P. Ravna
Ann-Mari Thomassen
Henrik Olsen
Viktor Inge Paulsen
NSR
Bargiidbellodat
Frp
Sorjjasmeahttun
Bargiidbellodat
Bargiidbellodat
Åarjel-Saemiej Gïelh
NSR
NSR
NSR
NSR
Bajásšaddan- fuolahus ja oahppolávdegoddi
Åarjel-Saemiej Gïelh
Ellinor Marita Jåma, jođiheaddji
Árja
Lars Oddmund Sandvik,
nubbijođiheaddji
Tor Gunnar Nystad
Kjellrun Wilhelmsen
Johan Vasara
Solveig Jensen
Ragnhild M. Aslaksen
Aili Kirste Solheim Strømeng
Sandra Márjá West
Christina Henriksen
Aili Keskitalo
Jørn Are Gaski
Fred-Rene Ø. Buljo
NSR
Nordkalottfolket
Bargiidbellodat
Bargiidbellodat
Bargiidbellodat
Olgeš
NSR
NSR / SáB
NSR
Bargiidbellodat
Árja
Ealáhus- ja kulturlávdegoddi
John Kappfjell, jođiheaddji
Silje Karine Muotka,
nubbijođiheaddji
Mathis Nilsen Eira
Beaska Niillas
Kirsti Guvsám
Lisa-Katrine Mo
Per Mathis Oskal
Per A. Bæhr
Marie Therese Aslaksen
Arthur Tørfoss
Isak Mathis O. Hætta
Jan Åge Biti
Kjetil Romsdal
Bargiidbellodat
NSR
NSR
NSR / SáB
NSR
Bargiidbellodat
Bargiidbellodat
Johttisápmelaččaid listu
Sámit lulde
Frp
Dáloniid listu
Árja
Nordkalottfolket
14
Guovddášbellodat
Bargiidbellodat
Maŋŋa válggaid 11.10 i 2017 ja válgaáigodagas 2017-2021 leat fágalávdegottiin dat áirasat:
Pláná ja finánsalávdegoddi
Cecilie Hansen, jođiheaddji
Ronny Wilhelmsen,
nubbijođiheaddji
Runar Myrnes Balto
Aili Guttorm
Tor Gunnar Nystad
Thomas Åhrén
Karen Anette Anti
Klemet Erland Hætta
Tom Sottinen
Synnøve Søndergaard
Lars Filip Paulsen
Toril Bakken Kåven
Isak Mathis O. Hætta
NSR
NSR
NSR
NSR
NSR
NSR
Bargiidbellodat
Bargiidbellodat
Olgeš
Nordkalottfolket
Guovdageainnu Dálon
searvi
NSR / SáB
Bajásšaddan- fuolahus ja oahppolávdegoddi
Márjá-Liissá Partapuoli,
jođiheaddji
Jørn Are Gaski, nubbijođiheaddji
Piera Heaika Muotka
Gunn Anita Jacobsen
Anne Henriette Reinås Nilut
Niko Valkeapää
Ann Karin Kvernmo
Nils Mikkelsen Utsi
Ellinor Marita Jåma
Elisabeth Erke
Kåre Olli
Kjellrun Wilhelmsen
Ann-Elise Finbog
Bargiidbellodat
NSR
NSR
NSR
NSR
NSR
NSR
Åarjel-Saemiej Gïelh
Bargiidbellodat
Bargiidbellodat
Nordkalottfolket
Sámealbmot bellodat
Ealáhus- ja kulturlávdegoddi
Bjørn Inge Mo, jođiheaddji
Nora Marie Bransfjell,
nubbijođiheaddji
Mathis Nilsen Eira
Sandra Andersen Eira
Jovna Vars Smuk
Sandra Márjá West
Hans Ole Eira
Anders Somby jr.
John Kappfjell
Arild Pettersen Inga
Arthur Tørfoss
Tor H. Mikkola
Inger Eline E. Fjellgren
Bargiidbellodat
NSR
NSR
NSR
NSR / SáB
NSR
Guovddášbellodat
Johttisápmelaččaid listu
Bargiidbellodat
Bargiidbellodat
Frp
Nordkalottfolket
Árja
15
2017'is gitta 11.10 válggat ráddjai ledje Sámediggeráđis dát áirasat:
Presideanta Vibeke Larsen
Sorjjasmeahttun
Sadjásašpresideanta Lars Filip
Paulsen
Ráđđelahttu Mariann Wollmann
Magga
Olgeš
Bargiidbellodat
Ráđđelahttu Per Mathis Oskal
Bargiidbellodat
Ráđđelahttu Inger Eline Eriksen
Árja
Maŋŋa válgga 11.10 i 2017 ja válgaáigodagas 2017-2021 leat Sámediggerađis dát áirasat:
Presideanta Aili Keskitalo
Ráđđelahttu Henrik Olsen
Ráđđelahttu Silje Karine Muotka
Ráđđelahttu Mikkel Eskil
Mikkelsen
Ráđđelahttu Berit Marie P. E. Eira
NSR
NSR
NSR
NSR
Johttisápmelaččaid listu
Sámediggeráđđi doaibmá Sámedikki "ráđđehussan" ja doaimmaha beaivválaš politihka.
1.2 Sámedikki hálddahus
Sámedikki hálddahus lea lávdaduvvon 8 iešguđet báikái. Sámedikki parlameantavisti ja váldohálddahus lea Kárášjogas.
Kantuvrrat leat ásahuvvon deaŧalaš sámi guovlluide gos dat eanaš báikkiin juogadit lanjaid eará sámi ásahusaiguin. Dat
addá sihke buriid fágabirrasiid ja deaŧalaš gealbobargosajiid smávva bargomárkaniin. Dasa lassin váikkuha lávdaduvvon
kántorstruktuvra dasa ahte lea álkit fidnet bargiid ja dasa ahte bargit loktet bures go besse válljet bargosaji.
Sámedikki kántorbáikit
16
Sametingets háldahuslaš organiseremin
Sámedikki hálddahusas lea okta stába ja 7 fagáossodaga. Fágaossodagat leat fas juogaduvvon iešguđet fágajuhkosiidda.
Hálddahusa bajimus jođiheaddji lea direktevra Rune Fjellheim. Muđui leat bajimus jođihangottis čuovvovas
ossodatdirektevrrat:
• Rávdná Buljo Gaup, Dievasčoahkkinstaba
•
Inger Eline Eira Buljo, Bajásšaddan ja oahpahus
• Magne Svineng, Ealáhus-, Kultuvra ja dearvvašvuohta
• Anne Britt Klemetsen Hætta, Giella
•
Jan Roger Østby, Gulahallan
• Tommy Somby, Hálddahus
•
Sunniva Skålnes, Kulturmuittut, areála ja biras
• Hege Fjellheim, Vuoigatvuođat ja riikkaidgaskasaš áššit
2017:s oaččui Sámediggi juolludusaid 6 iesguđet departemeanttas, mas Gielda- ja ođasmahttindepartemeantta juolludus
dagai 64 %. Dasa lassin oaččui Sámediggi juolludusaid dáin departemeanttain 2017:s; Máhttodepartemeanta, Dálkkádat-
ja birasdepartemeanta, Kulturdepartemeanta, Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta, Mánáid-, dásseárvo- ja
searvadahttindepartemeanta ja Olja- ja energiijadepartemeanta.
Jahkebarggut lassánedje ovttain 2016 rájes go ledje 145,3 jahkebarggu nu ahte 31.12.17 muttus leat 142,3 jahkebarggu.
Sohkabealejuohku Sámedikki hálddahusas lea 67 % nissonat ja 33 % dievddut. Dievdduid lohku lea njiežan 2 % 2016 rajis.
Jođihangottis leat 55 % nissonat ja 45 % dievddut.
Sámedikki mihttomearri lea ahte dat buozalmasjávkan maid doavttir dieđiha, ii galgga leat stuorát go 5,6 %. Doaktára
dieđihan buozalmasjávkan lea lassanán 6,2 proseanttas 2015:s 5,6 prosentii 2016:s ja 7,5 proseanta 2017:s. Dát lea bajábeal
mihtuid ja sivván dasa daida guhkesáiggebuozalmasvuohta. Vuolábealde oaidnit mo doaktára dieđihan buozalmasvuohta lea
rievdan áigodagas 2013 - 2017.
Turnover Sámedikkis 2016:s lei 4,2% ja 2017:s lei fas lassanan 12,5 prosentii. Dát mieldisbukta ahte 100 Sámedikke bargiin
leat 12 geat eai leat barggus Sámedikkis jagi maŋŋel.
17
Buozalmasjavkan statistihkka
1.3 Sámedikki interneahta statistihkka
1.3.1. Statistihkka Sámediggi neahttasiidu 2017
Sámediggi almmuhii ođđa neahttasiiddu álgo geahčen 2017. Neahttasiidu lea ráhkaduvvon ovttas Netlife Research AS:in.
2017:s ledje 180 094 galledeami neahttasiiddus. Dat lea olles 35 % lassáneapmi. 2016:s ledje 133 033 galledeami Sámedikki
neahttasiidui. Ledje 95 831 sierranas geavaheaddji dan ektui go ovddit jagi ledje 76 401 sierranas geavaheaddji. Dat
mearkkaša 25 % lassáneapmi. Siidočájehemiid lohku lassánii maid 31 proseanttain 492 839 rájes 375 705 rádjai.
Juohke geavaheaddji siidočájeheapmi lea sullii nu mo ovdal. Statistihkka čájeha ođđa geavaheaddjit lasihit johtolaga. Dat
mearkkaša ahte gaskamearálaš geavaheaddji geavaha seamma ollu áiggi neahttasiiddus go ovdal, muhto mii leat ožžon ollu
eanet geavaheddjiid.
Johtolat boahtá vuosttažettiin ohcanmohtoris (Google) ja doppe mii oažžut sullii beali min galledemiin. Mii oaidnet 20 %
johtolatlassáneami sosiála mediain.
Go guoská min sisdollui, de lea ovdasiidu eanemus bivnnut ja dat dahká su. 27 % buot johtolagas. Dasto boahtá "Doarjagat
ja stipeanddat" nubbin su. 3 proseanttain johtolagas. Goalmmát ja njealját sadjái bohtet válgasiiddut ja čáliheapmi
jienastuslohkui. Dasto boahtá siiddu "Sámedikki birra" ja siidu "Lágideamit". Dát statistihkka čájeha ahte lea stuorra
beroštupmi sisdollui, go johtolat juohkása miehtá hui ollu siidduid. Eai leat dušše moadde siiddu mat čájehit stuorra
johtolaga.
Go guoská geografiijii, de lea čielgasit Norgga johtolat mii lea stuorámus ja dahká 92 % buot galledemiin. Dasto boahtá
Ruoŧŧa (2 %), USA (1,2 %) ja Suopma (1 %). Go mii geahččat Norgga dárkilat, de mii oaidnit ahte johtolat Finnmárkkus
dahká 33 % johtolagas ja Oslo fas 20 %. Dasto Romssa fylka 11 % ja Nordlánda 6 %.
Go guoská neahttalohkkiid geavaheapmái, de mii oaidnit ahte 40 % geavahit Chrome ja 22 % fas geavahit Safari. Explorer lea
goalmmát sajis 17 proseanttain ja Firefox 8 proseanttain.
Mis lea ain eanaš min johtolagas desktopas, muhto dat rievdá mieđaid mieđaid. 2017:s lei 67 % desktopas mii lea njiedjan
74 proseanttas 2016:s. Sivvan dasa lea mobiila ovttadagaid lassáneapmi mas mis lea lassáneapmi 25 prosentii 19 proseanttas
2016:s. Breahtat leat leamaš dássidat su. 6,5 % goappašiid jagiid.
1.3.2. Statistihkka sosiála mediain 2017
Sámediggi geavahan Facebook, Twitter, Instagram og YouTube.
1.3.3. Facebook
Liikoncoahkkalemiid ovdáneapmi:
1.1.2017: 5008
18
1.1.2018: 6030
Dás lea liikoncoahkkalemiid logu ovdáneapmi maŋimus guovtti jagis, 1.1.16 rájes 4.1.18 rádjai:
Čuovvut
57 % čuovvuin leat nissonat ja 41 % leat albmát.
23 % leat gaskal 45-54 jagi, 20 % leat gaskal 35-44 jagi, 18 % leat gaskal 25 ja 34, 17 % leat gaskal 55-64 jagi, 10 % leat 65+ jagi
ja 8 % leat 18-24 jagi.
4512 leat Norggas, 508 leat Ruoŧas, 241 leat Suomas, 137 leat USA:s, 63 leat Duiskkas, 53 leat Ruoššas, 47 leat Dánmárkkus,
30 leat Espánnjas, 26 leat Polskkas, 25 leat Stuorra-Británnias.
Norgga čuovvut: 644 Oslos, 470 Romssas, 398 Kárášjogas, 366 Guovdageainnus, 263 Álttás, 128 Tråantes, 114 Birggonis, 90
Nordlánddas, 76 Leavnnjas
Olaheapmi
Ollislaš olaheapmi (galle olbmot leat oaidnán doaimma siiddu oktavuođas):
Gaskamearálaččat áigodagas 1.1.17-1.1.18: 3308
Gaskamearálaččat ovddit áigodagas 1.1.16-1.1.17: 2172
Eanemus 5 olaheami sáhkavuorus:
•
Sáhkavuorut govaiguin 8. Sámedikki rahpanbeaivvi: olahan 37 698 olbmo
• Video mas Vibeke Larsen iežas sámediggeráđiin lávlu Nuoraj-TV:s: olahan 32 831 olbmo
• Video giđđaloddema birra: olahan 23 429 olbmo
• Ođđa sámediggeáirasiid govva: olahan 19 168 olbmo
• Video – ávžžuhus čálihit iežas jienastuslohkui: olahan 18 500 olbmo
1.3.4. Instagram
925 čuovvu. 70 % nissonat, 30 % albmát. Eanaš čuovvut leat ahkejoavkkus 25-34 år.
Eanaš eksponeremat (oktiibuot galle geardde sáhkavuorru lea čájehuvvon) leat leamaš ođđa sámediggeáirasiid govvii, mas
leat 2052 eksponerema ja 130 váimmu.
Instagrámmas oaidnit dušše statistihka maŋimus vahkus.
1.3.5. Twitter
2672 čuovvu, 51% nissona, 49% albmá.
19
Twitteris oaidnit dušše statistihka maŋimus mánus ja vahkus, statistihka mánuid mielde.
1.4 Čoavddalogut
Govadat čajeha man ollu dokumeanttat registrerejuvvojit Sámedikki arkiivii.
20
3. oassi - jagi doaimmat ja bohto-
sat, Váikkuhangaskaoamit, doaib-
ma politihkalaš ja hálddahusa dásis
reviderejuvvon bušeahta ektui
Jagi 2017 rehketdoallu čalmmustuvvo reviderejuvvon 2017 bušeahta ektui.
Čujuhit Sámedikki reviderejuvvon 2017 bušehttii, áššái 19/17, mearriduvvon geassemánu 1. b. 2017, mas bušeahtta 2017 lea
ođđasis juogaduvvon
Doaibmaboađut
Departemanttaid juolludusat
Doaibmaboađuid submi
Váikkuhangaskaoamit
Váikkuhangaskaoamit
Váikkuhangaskaoamit submi
Doaibmagolut
Politihkalaš dási doaibma
Hálddahusa doaibma
Doaibmagolut submi
DOAIBMABOAĐUS
Jahkebothosa geavaheapmi
Eará iežas kapitálii
Geavaheami supmi
Rehket-
doallu
Bušeahtta
2017
Erohus
% erohus
465 691 000 465 691 000
465 691 000 465 691 000
0
0
300 150 255 302 511 238
2 360 983
300 150 255 302 511 238
2 360 983
36 326 978
36 576 000
123 604 324 124 027 000
159 931 301 160 603 000
249 022
422 676
671 699
5 609 444
2 576 762
3 032 682
0,0 %
0,0 %
0,8 %
0,8 %
0,7 %
0,3 %
0,4 %
-5 609 444
0
21
1.4.1. Departemeanttaid juolludusat
Departemeanttaid juolludisaid juohkin lea ná:
Gielda- ja ođasmahttisdepartemeanta - GOD
Máhttodepartemeanta - MD
Máhttodepartemeanta - MD
Rehket-
doallu
304 167 000 304 167 000
Bušeahtta
2017
42 551 000
42 551 000
16 565 000
16 565 000
Máhttodepartemeanta - MD - Váibmogiella
5 000 000
5 000 000
Dálkkádat- ja birasdepartemeanta - DBD
3 541 000
3 541 000
Kulturdepartemeanta - KD
Dearvašvuođa- ja fuolahusdep. DFD
Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindep.
Submi
Sámeálbmot foanda
Submi
81 900 000
81 900 000
5 547 000
5 547 000
1 000 000
1 000 000
460 271 000 460 271 000
5 420 000
5 420 000
465 691 000 465 691 000
Erohus
% erohus
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0,0 %
0,0 %
0,0 %
0,0 %
0,0 %
0,0 %
0,0 %
0,0 %
0,0 %
0,0 %
0,0 %
Sámedikkis lei áššis 19/17, Sámedikki 2017 reviderejuvvon bušeahtta, juolludus oktiibuot 465 691 000 ru.
Lassin juolludusaide mat leat bajábealde namuhuvvon, lea Sámediggi ožžon lassejuolludusaid ja doarjaga mat leat
fievrriduvvon sisaboahtun eará váldopoasttaid vuolde rehketdoalus.
Čilgehus
NÁČ 2016:18 - Váibmogiella
Sámi valáštallan
Riikaidgaskasaš bargu
Gáhttet ráfáidahtton priváhta vistiid
Sámi viesuid identifiseren- ja registreren Norggas
Kulturhistorjjálaš eanadahkki Romssa fylkkas masa lea
nationála beroštupmi (KULA)
Válljejuvvon arkeologalaš kulturmuittuid ja kulturbirrasa
suodjalanprográmmii
Válljejuvvon arkeologalaš kulturmuittuid ja kulturbirrasa
suodjalanprográmmii
Giellagaldu
Tråante 2017
Tråante 2017
Tråante 2017
Tråante 2017
Sum
Juolludan
Submi
GOD
GOD
OD
Riikaantikvára
Riikaantikvára
Riikaantikvára
Riikaantikvára
Riikaantikvára
Romssa fylkkasuohkan
Tråante tjïelte
Davvi- Trøndelága
fylkkasuohkan
Lulli-Trøndelága
fylkkasuohkan
Nordlándda
fylkkasuohkan
1 000 000
750 000
1 100 000
2 200 000
4 200 000
100 000
495 000
32 000
750 000
480 000
280 000
280 000
100 000
11 767 000
22
1.4.2. Váikkuhangaskaoapmerehketdoallu 2017
Giella
Ovttasbargošiehtadusat
Máhttu
Areálat, biras ja dálkkádat
Ealáhus
Kultuvra
Kulturmuitosuodjalus
Dearvvašvuohta ja sosiála
Eará doaibmabijut
Riikkaidgaskasaš ovttasbargu
Submi
Rehket-
doallu
Bušeahtta
2017
Erohus
% erohus
82 493 074
83 788 000
1 294 926
2 703 616
1 500 000
-1 203 616
43 305 032
45 134 000
1 828 969
1 339 151
1 250 000
32 786 248
33 068 000
-89 151
281 752
125 841 427 125 470 238
-371 189
2 698 259
3 175 000
2 973 202
3 185 000
4 387 000
4 387 000
476 740
211 798
0
1 623 246
1 554 000
-69 246
300 150 255 302 511 238
2 360 983
1,5 %
-80,2 %
4,1 %
-7,1 %
0,9 %
-0,3 %
15,0 %
6,6 %
0,0 %
-4,5 %
0,8 %
Oktiibuot čájeha váikkuhangaskaoapmerehketdoallu 2017 badjelbáhcaga mii lea 2 360 983 ru.
Sámediggeráđđi juogada ohcanvuđot váikkuhangaskaomiid Sámedikki bušeahta siskkobealde, earret daid
váikkuhangaskaomiid mat leat biddjojuvvon dievasčoahkkinjođihangotti geavahussii.
2017:s lea fápmudus movt ođđasis geavahit, geavahuvvon vuolláibáhcaga gokčamii ovttaskas doarjjapoasttain eará
doarjjapoasttaid ektui main lea leamaš badjelbáza, gč. tabealla vuolábealde. Dievasčoahkkimii lea dieđihuvvon dán birra ráđi
dieđáhusa bokte 2017 juovlamánus.
23
1.4.3. Earáláhkai geavaheamit
Sámediggeráđđi mearridii čakčamánus ja skábmamánus áššiin SR 188/17 ja SR 216/17 earáláhkai geavahemiid rehketdoalus.
Dán birra dieđihuvvui ráđi dieđáhusas dievasčoahkkimii 2017 juovlamánus.
Čilgehus
Bušeahtta
2017
Ruđaid
maid sáhttá
earaláhkai
geavahit
Gevahuv-
vo dáidda
poasttaide
31.08.17
Ruđaid
maid sáhttá
earaláhkai
geavahit
Gevahuv-
vo dáidda
poasttaide
31.10.17
Bušeaht-
ta 2017
maŋŋá
rievdade-
miid
11000 Giel-
laprošeavtta
11100 Stipeanda
ohppiide geain
lea sámegiella
fágan
joatkkaskuvllain
12000 Sámi
giellagáldu
13100 Giella-
iskkadeapmi
Submi giella
21000 Doarjagat
oahppodeav-
voráhkadeapmái
21110 Stipeanda
alit ohppui
21130 Doarjja
árbedihtui ja
sámi meahcce-
geavaheapmai
vuođđoskuvllas
21200 Sámi
mánáidgárdit ja
ossodagat
21210 Doarjja
sámi giella-
oahpahussii
21220 Prošeak-
tat ja
ovddidanbargu
21230 Pedago-
galáš ávdnasat
21300 Árbe-
diehtu
22900 Oktasaš
skuvla Sirpmá
bajásšaddan-
guovddáš ja
Ohcejohka
Submi máhttu
3 310 000
0
723 000
3 000 000
-323 000
3 000 000
0
400 000
-400 000
0
0
0
0
0
-800 000
0
1 000 000
0
0
0
9 710 000
-723 000
723 000
-800 000
1 000 000
19 740 000
2 450 000
0
0
500 000
-100 000
7 341 000
2 739 000
2 739 000
1 539 000
1 000 000
0
0
0
0
500 000
-100 000
0
0
0
0
0
0
0
0
-737 000
0
0
0
-1 000 000
-316 000
686 000
0
0
0
0
847 000
-247 000
-433 000
0
0
0
0
38 548 000
-200 000
0
-2 733 000
1 533 000
24
15015 Vilgesvár-
ri
17100 Doarjja
kulturdoaim-
maide
17300 Doarjja
dáidda- ja kul-
turgaskkustana-
renaide
17500 Kon-
feránsa sámi
girjjálašvuođa ja
kultuvrra birra
Submi kultuvra
40000 Doarjagat
vuođđoealáhu-
saide
40510 Doarjja
ealáhusaide ja
fitnogatovddide-
apmái
40511 Lotnolas-
jg meahcástane-
aláhusaide
41002 Sámi kul-
turealáhusat
41011 Sámi mát-
kkoštanealáhu-
sat - Prošeakta
41012 Sámi mát-
kkoštanealáhu-
sat - ohcanvuđot
doarjja
41054 Gelbbo-
lašvuohta, oa-
hpahus, kurssat
41061 Hospite-
ren
Submi ealáhus
45000 Doarjja
regionálaovd-
didanprošeavt-
taide
Submi ovttas-
bargošiehtadusat
Submi váikku-
hangaskaoamit
170 000
-217 000
3 610 238
-713 000
0
0
1 509 000
100 000
0
0
1 030 000
100 000
5 389 238
-930 000
1 130 000
5 500 000
5 400 000
0
0
1 100 000
1 100 000
2 200 000
-2 200 000
0
1 000 000
0
300 000
1 000 000
-500 000
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
400 000
200 000
0
0
0
100 000
0
0
1 000 000
400 000
100 000
0
0
0
200 000
0
0
-300 000
-100 000
16 600 000
-2 700 000
2 700 000
-400 000
700 000
1 500 000
1 500 000
0
0
0
0
0
0
700 000
700 000
-4 553 000
4 553 000
-3 933 000
3 933 000
25
Konsultašuvnnat
Obbalašlistu konsultašuvnnain mat čađahuvvo 2017is
Ášši
Konsultašuvdnaoasálaš
Stáhtus
Boađus
Guovloođastus – guovllu álbmotválljendási ođđa
juohkin
Gulaskuddancealkámuš – Bajimuš oassi – árvvut ja
prinsihpat vuođđooahpahusas
Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta
Loahpahuvvon
Sohppojuvvon
Máhttodepartemeanta (Hálddahusa dásis)
Loahpahuvvon
Sohppojuvvon
Bajimuš oassi - árvvut ja prinsihpat vuođđooahpahusas Máhttodepartemeanta
Loahpahuvvon
Sohppojuvvon
Prográmmaplána sámi dutkanprográmmii III
Dutkanráđđi
Loahpahuvvon
Ii
sohppojuvvon
Prográmmaplána P-SÁMI III várás
Dutkanráđđi
Loahpahuvvon
Sohppojuvvon
Oktasaš rámmaplána dearvvašvuođa- ja
sosiálafágaohppui
Máhttodepartemeanta
Loahpahuvvon
Sohppojuvvon
Guovlu – ja gieldaođastus –gieldajuohku
Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta
Loahpahuvvon
Sohppojuvvon
Hálddašanovddasvástádus ruđain muhtun
doaibmabijuid čuovvuleapmái Sámegiela doaibmaplánas
Norlándda Fylkkamánnis Sámediggái
Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta
Loahpahuvvon
Sohppojuvvon
Ođđa bušeahttamálle Sámedikki várás
Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta
Dahkkojuvvomin
Konsultašuvnnain
ii gergojuvvon.
Ođđa rámmaplána mánáidgárdái
Láhkaásahusat mánáidgárdeoahpahusa ođđa
rámmaplánii
Barggahandokumeanttat allaskuvllaide ja
universitehtaide main lea sámi oahpahus
Máhttodepartemeanta
Máhttodepartemeanta
Loahpahuvvon
Sohppojuvvon
Loahpahuvvon
Sohppojuvvon
Máhttodepartemeanta
Loahpahuvvon
Sohppojuvvon
Boahtteáiggi mánáidgárddi (2018-2022) gelbbolašvuođa
strategiija ođasmahttin barnehage
Máhttodepartemeanta
Loahpahuvvon
Sohppojuvvon
Boađusčielggademiid njuolggadusaid rievdadeapmi
Biras- ja dálkkádatdepartemeanta
Loahpahuvvon
Sohppojuvvon
Konsultašuvnnat guolástusregulerema siskkobealde 2018 Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta/
Loahpahuvvon
Sohppojuvvon
Evttohus bajimuš bivdoeari bajideamis riddofatnasiin
joavkkus 11-15 mehtera, ja 8 bivdoeari mat leat badjel
15 mehtera
Guolástusdirektoráhta
Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta
Loahpahuvvon
Gonagasreabbábivddu birra 2018:s
Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta
Ášši jahkásaččat
Ii
sohppojuvvon
Ii
sohppojuvvon
Distriktabivdoeari fievrrideapmi dorski várás –
Gáŋgaviikka ja Davvesiidda gielddat
Geahččalan reahkabivdu
Guolástus Riddobivdoearis 2018:s
Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta
Loahpahuvvon
Sohppojuvvon
Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta /
Guolástusdirektoráhta
Meannuduvvomin
Sohppojuvvon
Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta /
Guolástusdirektoráhta
Ášši jahkásaččat
Loahpahuvvon
Sohppojuvvon
Ráđđehusa Mearrastrategiija ealáhusovddideapmái
Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta
Loahpahuvvon
Sohppojuvvon
Riddobivdoeari geavaheami birra – Bargojoavkoraporta
maid EGD ja Sámediggi leat ráhkadan
Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta
Dahkkojuvvomin
Sierra riddobivdoeari sajušteapmi 2 000 tonna sallit
rabas jovkui
Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta
Dahkkojuvvomin
Konsultašuvnnat
eai leat
gergojuvvon
Konsultašuvnnat
eai leat
gergojuvvon
Proseassa loahpaheapmi ođđa láhkaásahusa
mearrideamis mii guoská dieđihangeatnegas guolástussii
anadromalaš luossabivddus
Birasdirektoráhta
Loahpahuvvon
Sohppojuvvon
Stuorradiggedieđáhus boazodoalu birra
Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta
Loahpahuvvon
100-jahkeráji rievdadeapmi kulturmuitolágas
Dálkkádat- ja birasdepartemeanta
Loahpahuvvon i
januar 2018
Ii
sohppojuvvon
Sohppojuvvon
Guovloođastus, kulturmuitosuodjaleapmi
Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta
Loahpahuvvon
Sohppojuvvon
Nationála dearvvašvuođa- ja buohcciviessoplána
Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta
Loahpahuvvon
Sohppojuvvon
Barggahandokumeanttat jahkái 2018 regionála
dearvvašvuođadoaimmahagaid várás
Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta
Loahpahuvvon
Ii
sohppojuvvon
26
Ášši
Konsultašuvdnaoasálaš
Stáhtus
Boađus
Buohcciruovttuid ja ruovttubálvalusa
ovddidanguovddáža organiseren sámi álbmoga várás
Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta
Dahkkojuvvomin
Konsultašuvnnat
eai leat
gergojuvvon
Juolludusreive mánáidsuodjalusa siskkobealde 2017
Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta
Loahpahuvvon
Sohppojuvvon
Konsultašuvdnanjuolggadusat sámelágas
Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta
Dahkkojuvvomin
Ruvkedoaibma Nussiris ja Gumpenjunis
Dálkkádat- ja birasdepartemeanta
Dahkkojuvvomin
Oktasaš dásseárvo- ja vealahanláhka
Loahpahuvvon
Konsultašuvnnat
eai leat
gergojuvvon
Konsultašuvnnat
eai leat
gergojuvvon
Ii
sohppojuvvon
Nationála rámma bieggafápmui nannámis
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta
Dahkkojuvvomin
Sohppojuvvon
Sáltoduoddara-Svartisen álbmotmeahci viiddideapmi ja
ođasmahttin
Birasdirektoráhta
Loahpahuvvon
Reipkrokelva
Mellomdalelva
Smalakelva
Vasselva
Leirbukta kraftverk
Lavangselva kraftverk
Stokkfjellet vindkraftverk
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta
Loahpahuvvon
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta
Loahpahuvvon
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta
Loahpahuvvon
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta
Loahpahuvvon
Ii
sohppojuvvon
Ii
sohppojuvvon
Ii
sohppojuvvon
Ii
sohppojuvvon
Ii
sohppojuvvon
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta
Loahpahuvvon
Sohppojuvvon
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta
Dahkkojuvvomin
Sohppojuvvon
Oljo- ja energiijadepartemeanta
Loahpahuvvon
Ii
sohppojuvvon
Kopperå vindkraftverk
Oljo- ja energiijadepartemeanta
Loahpahuvvon
Sohppojuvvon
Stikkelvika kraftverk ja Kjerringvatnet reguleren
(Sámediggi searvvai áicin konsultašuvnnain orohagain)
Oljo- ja energiijadepartemeanta
Váiddameannudeamis
Oljo- ja energiija-
departemeanttas
Ii
sohppojuvvon
Øvre Foldvik kraftverk
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta
Dahkkojuvvomin
Småkraftpakke Beiarn
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta
Dahkkojuvvomin
Småkraftverk i Namsskogan
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta
Dahkkojuvvomin
Konsultašuvdna eanaeaiggátovddastusain Skarvan ja
Roltdalen ja Sylan álbmotmeahci geahččalanortnega
ektui
Dálkkádat- ja birasdepartemeanta
Loahpahuvvon
Konsultašuvnnat
eai leat
gergojuvvon
Konsultašuvnnat
eai leat
gergojuvvon
Konsultašuvnnat
eai leat
gergojuvvon
Ii
sohppojuvvon
Meahccesuodjaleapmi
Hålogalandsvegen
Evenes girdinhámman
Dálkkádat- ja birasdepartemeanta
Loahpahuvvon
Sohppojuvvon
Stáhta Geaidnodoaimmahat/ Gielda- ja
ođasmahttindepartemeanta
Suodjalusvisttit / Gielda- ja
ođasmahttindepartemeanta
Loahpahuvvon
Sohppojuvvon
Dahkkojuvvomin
Konsultašuvnnat
eai leat
gergojuvvon
Sámegielaid registreren lea mielde Álbmotregistaris
Finansdepartementet
Loahpahuvvon
Sohppojuvvon
27
1. Giella
Váldomihttomearri:
y Buot sámiide galget sihkkarastojuvvot vejolašvuođaid geavahit sámi giellaarenaid, sámi
bálvadusfálaldagaid ja geavahit iežaset giela.
Čoahkketabealla - giella
Sámegiela geavaheapmi
Sámegielaid ovddideapmi
Movttidahttindoaimmat
Sámi Giellagáldu
Submi
1.1 Sámegiela geavaheapmi
Čoahkketabealla - sámegiela geavaheapmi
Guovttegielatvuođadoarjagat gielddaide
Guovttegielatvuođadoarjagat fylkkagielddaide
Nuortalaš giela ealáskahttin
Sámi giellaguovddážat
Giellaiskkadeapmi
Tearbma- ja báikenamma kursa
NÁČ 2016: 18 - Váibmogiela čuovvoleapmi
Rehketdoallu
2017
Rev. buš. 2017 Boađus. rev.
buš. ektui
72 429 036
73 878 000
4 572 700
3 314 758
2 176 579
3 310 000
3 600 000
3 000 000
1 448 964
-1 262 700
285 242
823 420
82 493 074
83 788 000
1 294 926
Rehketdoallu
2017
Rev. buš.
2017
Boađus. rev.
buš. ektui
46 453 975
46 824 000
5 113 000
0
5 200 000
200 000
20 155 000
20 034 000
0
277 838
429 223
400 000
324 000
896 000
370 025
87 000
200 000
-121 000
400 000
46 162
466 777
Submi
72 429 036
73 878 000
1 448 964
1.1.1. Guovttegielatvuođadoarjja gielddaide - njuolggadoarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Sámi álbmogis sámegiela halddahusguollus lea duohta vejolasvuohta geavahit sámegiela almmolaš háld-
dašeami bálvalusain
Poastta badjebáza mii lea kr 370 025 vuolgá ruovttoluotta geassimis dáin gielddain; Divttasvuotna, Gáivuotna ja Kárášjohka.
Sámegiela hálddašanguovlu suohkanat ja fylkkasuohkanat leat dehálaš ovttasbargooasálaččat sámegielaid nannenbarggus.
Suohkanat sámegiela hálddašanguovllus galget láhčit dili nu ahte sápmelaččat galget beassat seailluhit ja ovddidit gielaset,
sámelága giellanjuolggadusaid mielde. Sámediggi juolluda guovttegielatvuođadoarjaga suohkaniidda vai suohkanat bastet
doallat sámelága giellanjuolggadusaid ja ovddidit sámegiela
28
Sámediggi lea johttán ja fitnat hálddašanguovlu suohkaniid galledeamen. Fáddan politihkalaš čoahkkimiin lea leamaš
suohkaniid ovddasvástádus ja Sámedikki vuordámušat suohkaniidda hálddašit guovttegielatvuođadoarjaga ja sámegiela
doaimmaid ovddidit
Sámediggi lea ođastan doarjjaeavttuid buoridan dihte suohkaniid gielladoaimmaid ja giellaovddideami. Sámediggi bovdii
čoahkkimiidda buot hálddašanguovllu suohkaniid ja fylkkasuohkaniid, ja lágidii čoahkkimiid Værnesas, Romssas ja
Kárášjogas, ja buot suohkanat ja fylkkasuohkanat čuvvo čoahkkimiid doppe gos sidjiide heivii.
Čoahkkimis lei fáddan golbma jagi doaibmaplána 2018-2020 maid suohkanat daid ođđa njuolggadusaid mielde galget
hábmet, ja čuovvulit. Suohkanat ja fylkkasuohkanat leat dál hábmen golbma jagi plánaid mat čájehit suohkaniid áigumušaid
ja mihtuid sámegiela ovddidanbarggus, ja sámegiela ovddidandoaimmaid mat leat heivehuvvon mánáidgárdde- ja skuvllaáigi
mánáide.
Ođđa suohkan hálddašanguovllus geassemánu 2017 rájes lea Aarporte suohkan.
Muđui lea lea Gielda - ja ođasmahttindepartemeanta sádden sámelága giellanjuolggadusaid láhkaásahusrievdadusevttohusa
gulaskuddamii dan olis go Plassje suohkan lea ohcan beassat sámegiela hálddašanguvlui. Sámediggi lea maid ožžon dieđu
ahte Skániid suohkana suohkanstivra lea guovvamánus 2017 mearridan ohcat beassat mielde sámegiela hálddašanguvlui, ja
das lea hui ollu mearkkašupmi sámegiela ovdáneami dihte.
NOU 2016:18 váibmogiella čuovvoleami olis lea Sámedikki juovlamánu dievasčoahkkimis gieđahallan ášši
Suohkankategoriijat - Sámi giellaguovllut mas lea mearriduvvon ahte Sámegiela hálddašanguovlu rievdaduvvo sámi
giellaguovlun.
1.1.2. Guovttegielatvuođadoarjja fylkkagielddaide - njuolggadoarjja
Doarjjaortnega mihttomearri
•
Sámi albmogis galgá duođas leat vejolasvuohta geavahit sámegiela gi deaivadit almmolaš institušuvnnaiguin.
Poastta badjebáza mii lea kr 87 000 vuolgá ruovttoluotta geassimis Finnmárkku fylkkagielddas.
Fylkkasuohkanat sámegiela hálddašanguovllus ožžot guovttegielatvuođadoarjaga čuovvolit sámelága giellanjuolggadusaid
ja ovddidit sámegiela. Sámediggi lea lágidan čoahkkimiid hálddašanguovllu suohkaniiguin ja fylkkasuohkaniiguin, mas lea
leamaš fáddán 3-jagi plánat.
Sámediggi ja fylkasuohkanat leat ođasmahttime ja ovttastahttime regionala ja giellaovttasbargašiehtadusaid gaskal Sámedikki
ja fylkasuohkaniid, ja dan olis leat dollon hálddahuslaš bargočoahkkimat fylkkasuohkaniiguin. Sámediggeráđđi ja Romssa
fylkkasuohkan lea doallan čoahkkima ovttasbargošiehtadusa birra Sámedikki ja Romssa fylkkasuohkana gaskkas. Lea maid
leamáš politihkkalaš čoahkkin gaskal Sámedikki ja Trøndelaga fylkkasuohkana.
Sámediggi oassálastti Romssa fylkkasuohkana sámekonferánssas 2017 mas leai guovddážis regiovdnareforpma sámi
dimenšuvdna, duohtavuohta- ja seanadankommišuvnna mearkkašupmi Romsii, ja "Váibmogiella" NAČ čuovvoleapmi.
Konfereansas lei maid gažaldat dan ektui mii guoská ovttasbargošiehtadusa ođasmahttimii gaskal Romssa fylkkasuohkana ja
Sámedikki.
Konferássa oasseváldit ledje sámi birrasat Romssa fylkkas, politihkkárat ja almmolaš eiseválddit ja maid organisašuvnnat ja
lágádusat mat barget sámi áššiiguin.
1.1.3. Ealáskahttit nuortalašgiela - prošeakta
Nuortalaš giela ealáskahttima ovddidedje áirasat dievasčoahkkimis dalle go Sámedikki 2017 bušeahtta meannuduvvui.
Sámediggi lea geahččalan vuolggahit ovttasbarggu nuortasámi birrasiin álggahan dihtii ealáskahttinprošeavtta singuin,
muhto dat ii leat lihkostuvvan. Biras lea unni ja nuortasámi musea rahppojuvvui 2017:s masa manne ollu sin resurssat.
Badjelbáza poasttas 200 000 ru boahtá das go eai leat leamaš resurssat fágabirrasis prošeavtta čuovvuleapmái.
Okta oassi nuortalašgiela ealáskahttinbarggus lea ahte Sámediggi lea šiehttadallagoahtántranskriberet Isak Saba
čohkkejuvvon teavsttaid nuortalašgillii. Sámediggi lea šiehtadan ahte 23 leu'dd galget heivehuvvot otná nuortalašgiel
čállinvuohkái. Leu'ddat leat čohkkejuvvon Njávdáma guovllus.
29
1.1.4. Sámi giellaguovddažat - njuolggadoarjja
Doarjjaortnega mihttomearri
•
Sámi giellaguovddažat barget árjjalaččat ovdanahttit sámegiela iežaset guovlluin
Poastta vuolláibáza mii lea kr 121 000 vuolgá badjelmeare geavaheamis.
Sámi giellaguovddážat leat sádden 3 jagi doaibmaplánaid Sámediggái gos čájehit sin gielladoaimmaid.
Giellaguovddášdoarjaga oassin lea aktivitehtadoarjja, mii galgá adnot giellakurssaide ja giellaarenaide. Plána bokte goziha
Sámediggi ahte doarjaga mihttu olahuvvo. Giellaguovddážat lea Sámedikki deháleamos ovttasbargoguoimmit sámegiela
seailluheamis ja ovddideamis, ja giellaguovddážat dahket earenoamáš dehálaš barggu sámi guovlluin. Giellaguovddážiid
doaimmaid bokte lágiduvvojit olu giellaarenat ja giellakurssat, ja sámi álbmot beassá geavahit iežaset sámegiela
giellaguovddážiid doaimmaid bokte.
Sámediggi lea hui ilus go eanet giellaguovddážat ilbmanit Sámis. Dán jagi leat Sijti Jarnge, Oslo ja Bådåddjos ožžon doarjaga
sámegiel doaimmaide mat lea vuođđun ásahit sámi giellaguovddáža.
1.1.5. Giellaiskadeapmi - prošeakta
Poastta badjebáza mii lea kr 400 000 vuolgá das go hálddahus ieš leš lea čađahan questbacka ja sádden ávdnasiid sámi
statistihka fágalaš analysajovkui čuovvuleapmái. SSB lea 2017:s dahkan metodaovddidanoahpu geahčadan dihte vejolaš
metoda mainna ráhkadivččii statistihkalaš populašuvnna mii sáhtašii lea vuolggasadjin giellaiskkademiide Norggas.
Sámediggi lea čađahan giellaiskkadeami 1996 iskkadeami vuođul masa leat lasihuvvon ođđa gažaldagat ja mas maid leat
mielde dat gielddat mat dan rájes leat šaddan giellahálddašanguovlun. Nu lea dál vejolaš sihke buohtastahttit dálá almmolaš
giellageavaheami dainna diliin mii lei 20 jagi dassái gielddaid hálddahusas ja maiddái oažžut ođđa gielladieđuid almmolaš
giellageavaheami birra mat adnojuvvojit deaŧalažžan.
1.1.6. Terminologiija- ja báikenammakursa
Poastta badjebáza mii lea kr 46 162 vuolgá unnit goluin go vurdojuvvon.
Golbma fágakurssa báikenammaregistreremis leat čađahuvvon 2017 čavčča. Kurssat leat lágiduvvon davvisámi giellaguovllus,
julevsámi giellaguovllus ja lullisámi giellaguovllus. Kurssaid mihttomearri lei oažžut eanebuid čohkket sámi báikenamaid.
Oktiibuot ledje 40 oassálasti.
Sámedikki nammanevvohat oaidná ahte eanet suohkanat válljejit geavahit sámi báikenamaid, dat guoská maiddái
suohkannamaide. Ođđa suohkannamat ja fylkkanamat mat leat mearriduvvon sámegillii, leat Hársttáid suohkan, Suorttá
suohkan ja Trööndelagen fylhkentjïelte.
1.1.7. NÁČ 2016: 18 - Váibmogiela čuovvoleapmi
Poastta badjebáza mii lea kr 466 777 vuolgá das go prošeakta ii lean jođus ovdal go 2017 čavčča. Sámediggi mearridii
Sámedikki reviderejuvvon 2017 bušeahta gieđahallamis áššis 19/17 várret ruđaid NAČ 2016: 18 Váibmogiella čuovvuleapmái.
Sámediggi lea guhkit áiggi ovddidan dárbbu ođasmahttit ja nannet sámegielaid rivttiid ja ortnegiid. NÁČ 2016:18
Váibmogiela evttoha doaimmaid mat gusket sihke láhkarievdadusaide ja muđui rievdadusa ortnegiidda ja evttoha
doaimmaid mat galggašii nannet sámegielaid dili Norggas. Čuovvoleapmi lea vuoruhuvvon bargu Sámedikkis, ja Sámediggi
vuordá ahte NÁČ čuovvoluvvo jođánit ja ollislaččat maiddái ráđđehusa bealis. Čuovvolanbarggu lea loktejuvvon sihke
ráđđádallan- ja gulahallančoahkkimiin ráđđehusain. Sámediggi lea oasálasttán ja veahkkin lágidan gulaskuddan semináraid
mat ledje go NÁČ lei gulaskuddamis. Dievasčoahkkin lea meannudan ášši guktii ja lea mearriduvvon ahte Sámediggi bargá
ásahan dihte ođđa giellaguovllu, gos leat iešguđetge kategoriijat gielddain. Sámediggi árvvoštallá ásahit vihtta kategoriija
gielddaide; giellaresursasuohkanat, giellaovddidansuohkanat, giellaealáskahttinsuohkanat, gávpotsuohkanat ja eará vejolaš
giellasuohkanat. Sámediggi veardida ahte dát vihtta kategoriija válddášii buoremus láhkai vuhtii giellaerohusaid suohkaniin.
Dievasčoahkkin lea maid mearridan ahte dorjot giellalávdegotti rávvaga gos dadjo ahte sihke suohkanat, departemeanta ja
Sámediggi sáhttet váldit álgaga oažžut ođđa suohkaniid.
30
Sámediggi lea čuovvolan NÁČ Váibmogiela iešguđetge proseassain, earret eará mánaidgárdeprošeavttain "Sámi mánát ođđa
searvelanjain" ja sámegiela registrerema álbmotregisterii.
1.2 Sámegielaid ovddideapmi
Čoahkketabealla - sámegielaid ovddideapmi
Giellaprošeavttat
Submi
Rehketdoallu
2017
Rev. buš.
2017
Boađus. rev.
buš. ektui
4 572 700
4 572 700
3 310 000
3 310 000
-1 262 700
-1 262 700
Čielggadusas NOU 2014: 8 - Tolking i offentlig sektor - et spørsmål om rettssikkerhet og likeverd, sámegillii 'Dulkon
almmolaš suorggis - gažaldat riektesihkarvuođas ja dásseárvvus', lei láhkaárvalus almmolaš eiseválddiid dulkageavaheami
ovddasvástádusa hárrái. Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta lea bargame láhkaárvalusain. Sámedikkis lei čoahkkin
departemeanttain njukčamánus 2017 gos šihttojuvvui konsulteret láhkaárvalusa birra maŋŋel go lea leamaš almmolaš
gulaskuddamis. Almmolaš gulaskuddan ođđa dulkalága árvalusas šaddá jáhkkimis 2018:s.
Ođđa álbmotregisttarlága mielde mii bođii fápmui golggotmánus 2017 lea vejolaš registreret sámegiela geavaheami.
Sámediggi leai gáibidan dahkat vejolažžan registreret maiddái nuortalašgiela ja biŧonsámegiela geavaheami. Loahpalaš
ráđđádallamiin Ruhtadandepartemeanttain sohppojuvvui ahte álbmotregistara láhkaásahusain váldojuvvojit mielde dušše
dat sámegielat main leat rievttit giellahálddašanguovlluin.
Norga lea ratifiseren Europharáđi giellalihttu ja galgá juohke goalmmát jagi raporteret dán birra. Sámediggi lea sádden sisa
suoivvanraportta gos earret eará fuomášuhttit ahte julev- ja máttasámegiella berrešii leat seamma dásis go davvisámegiella
lihtus. Sámediggi maid bovdi Eurohparáđi ekspeartalávdegotti galledit Sámedikki, ja ekspeartalávdegoddi finai Sámedikkis
ovdalaš juovllaid Norgga galledeami oktavuođas. Sámediggi maid searvvai Eurohparáđi giellalihttu 25 jagi ávvoseminárii
Budapestas, gos digaštallui earret eará giellalihttu mearkkašupmi unnitlogu- ja regionála gielaide ja giellalihttu
buoridanvejolašvuođat.
1.2.1. Giellaprošeavttat - ohcanvuđot doarjja
Doarjjaortnega mihttomearri
•
•
Váikkuhit sámegielaid ja terminologiija ovddideami prošeaktadoarjaga bokte
Háhkat máŋggalágan sámegielat doaimmaid báikegottiin
11000 Giellaprošeavttat
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
4 572 700
3 310 000
3 660 000
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
-1 262 700
Rehket-
doallu
2017
11000 Giellaprošeavttat
5 284 000
636 300
75 000
4 572 700
11000 Giellaprošeavttat
34 ohcama
23 ohcama
11 ohcama
Ohcamat
oktiibuot
Juolluduvvon Hilgojuvvon
Poastta vuolláibáza vuolgá badjelmeari geavaheamis ja Sámediggeráđđi lea ođđasis juogadan ruđaid postii, gč. ráđi áššiid SR
188/17 ja SR 216/17 Rehketdoalu ođđasis juogadeapmi.
31
Doarjja lea addojuvvon 7 giellaapplikašuvdnii, 3 giellagáhttenprošektii mánáid ja nuoraid várás, 3 giellaguovddážii mat lea
ásahuvvomin, 3 sátnegirjeráhkadeapmái, 2 terminologiijaprošektii, 2 oahpahuskursii rávesolbmuid várás, 2 prošektii maid
mihttomearri lea nannet giellasirdima buolvvaid gaskkas ja ovtta báikenammaprošektii.
Dán jagi leat Bådåddjo, Aarporte ja Oslo ožžon doarjaga prošeavttaide mat galget leat vuođđun sámi giellaguovddáža
ásaheapmái.
1.3 Giellamovttidahttin
Čoahkketabealla - giellamovttidahttin
Sámi giellakampánnja
Stipeanda ohppiide geain lea sámegiella fágan
joatkkaskuvllas
Giellamovtidahtin bálkášupmi
Submi
1.3.1. Sámi giellakampánnja - prošeakta
Rehketdoallu
2017
Rev. buš.
2017
Boađus. rev.
buš. ektui
526 771
2 677 000
110 987
3 314 758
500 000
3 000 000
100 000
3 600 000
-26 770
323 000
-10 987
285 242
Poastta vuolláibáza mii lea kr 26 770 vuolgá das go Workshopat gárte divraseabbon go bušeterejuvvon.
Giellakampánnja Sámás Mánáin loahpahuvvui giđa 2017.Sámediggi vásihii stuorrá áŋgiruššama sámi váhnemiid bealis
kampánnja oktavuođas. Ávžžuhus čuozai ollugiid dovdduide, ja ollugat leat muitalan Sámediggái ahte dát lea deaŧalaš fáddá.
Kampánnjaváhnemat háliidit vuolggahit erohusa ja doaibmat min ambassadevran servodagas, ja vaikke vel kampánnja lea ge
loahpahuvvon, de sii háliidit joatkit ambassadevran ja rávvet ja bagadit giellaválljema ja giellabarggu birra, dan birra makkár
vejolašvuođat váhnemiin leat ja vuoigatvuođaid birra oažžut sámegiela mánáidgárddis ja skuvllas.
Ávžžuhus lea juksan ollugiid, ja mii doaivut ahte olbmot dihtet gos oažžut veahki giellaválljema oktavuođas dahje jus dovdet
eahpesihkarvuođa. Sámedikki kampánnjabargit leat háhkan buori gelbbolašvuođa giellaválljemis ja máŋggagielalašvuođas, ja
sáhttet searvat semináraide ja konferánssaide sáhkavuoruiguin dán fáttá birra. Bagadusgihpa juhkkojuvvo ain váhnemiidda
go mii deaivat sin, ja kampánnja mielbargit ođasmahttet ja hálddašit facebook-siiddu.
Dieđihuvvo ruovttoluotta ahte dearvvašvuođastašuvnnat eai leat čuvvon Sámedikki ávžžuhusa rávvet ja bagadit váhnemiid
oahpahit mánáidasaset sámegiela ja dearvvašvuođastašuvnnat leat hárve fállan baby-páhkaid, vaikke vel Sámedikkis
lea leamaš oktavuohta buohkaiguin ja lea rávven stašuvnnaid bargat dan. Dárbu oahpahit dearvvašvuođabargiid
máŋggagielalašvuođas ja dan ávkkis lea stuoris ja dakkár oahpahusa ferte nannet vai eanet váhnemat válljejit sámegiela
ruovttugiellan.
1.3.2. Stipeanda ohppiide geain lea sámegiella fágan joatkkaskuvlas -ohcanvuđot
Doarjjaortnega mihttomearri
•
•
Oažžut eanet sámegielat fágabargiid buot servodatsurggiin.
Váikkuhit dan ahte eanet olbmot hálašedjesámegiela, erenoamážit movttiidahttit nuoraid váldit oahpahusa
sámegielain.
• Movttiidahttit váhnemiid válljet sámegiela ruovttugiellan.
11100 Stipeanda ohppiide geain lea sámegiella fágan
joatkkaskuvllas
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
2 677 000
3 000 000
3 000 000
323 000
32
Badjelbáza dan poastas vuolgá das ahte ohcciin geain lea sámegiella vuosttaš giellan lea niežan.
2013
2014
2015
2016
2017
Sámegiella 1.
giellan: 196
Sámegiella 2.
giellan: 195
Sámegiella
amasgiellan: 78
Sámegiella 1.
giellan: 208
Sámegiella 2.
giellan: 234
Sámegiella
amasgiellan: 65
Oktibuot: 553
Oktibuot: 503
Oktibuot: 469
Oktibuot: 507
Sámegiella 1.
giellan: 199
Sámegiella 2.
giellan- 2. dasis: 103
Sámegiella 2.
giellan- 3.ja 4. dasis:
162
Sámegiella
amasgiellan: 47
Oktibuot: 511
Movttiidahttin dihtii nuoraid válljet sámegiela fágan joatkkaskuvllas juolluda Sámediggi stipeandda ohppiide geain lea
sámegiella fágasuorggis. Skuvlajagis 2016/17 addojuvvui stipeanda 199 oahppái geain lei sámegiella vuosttašgiellan, 265
oahppái geain lei sámegiella nubbingiellan (buot dásiin) ja 47 oahppái geain lei sámegiella vierisgiellan.
2017:s juolluduvvojedje oktiibuot 511 stipeandda. Go buohtastahttá 2016 juolludemiiguin, de leat lassán
stipeandajuolludeamit sámegillii nubbingiellan, muhto njiedjan sámegillii vuosttašgiellan ja sámegillii vierisgiellan. Dat go
eanet oahppit joatkkaskuvllas válljejit sámegiela, sáhttá čujuhit dan ahte stipeanda movttiidahttá ohppiid válljet sámegiela.
Sámediggi jugii dieđuid stipeandda birra buot joatkkaskuvllaide Davvi-Norggas ja Trøndelágas ja buot fylkkasuohkaniidda
lulábealde Trøndelága.
1.3.3. Giellamovttiidahttiinbálkkašupmi geigen 2017:s
Poastta vuolláibáza mii lea kr 10 987 vuolgá stuorát almmuhusgoluin go eaktuduvvon.
Jane Astrid Juuso Unjárggas oaččui Sámedikki jagi 2017 giellamovttiidahttinbálkkašumi. Jane Astrid Juuso lea barggus
bokte gieldda giellaguovddážis, Isak Saba guovddáš, bargan áŋgirit dainna ahte ásahit sosiála arenaid gos giella vuoruhuvvo.
Dat lea fátmmastan sihke mánáid, nuoraid, rávesolbmuid ja vuorrasiid, ja son lea áŋgiruššan dainna ahte oažžut sámegiela
geavahuvvot ja fievrriduvvot viidáseappot Unjárgga gielddas. Juuso lea maid bargan fágalaččat giellaealáskahttimiin "Válddán
giellan ruovttoluotta/Jeg tar språket mitt tilbake" nammasaš oahppolágidemiin. Bálkkašupmi lei 50 000 ru ja vel Sven Niklas
Blindh dahkan dáiddadiploma.
1.4 Sámi Giellagáldu
Čoahkketabealla - Sámi Giellagáldu
Sámi giellagáldu
Submi
1.4.1. Sámi Giellagáldu - prošeakta
Rehketdoallu
2017
Rev. buš. 2017 Boađus. rev.
buš. ektui
2 176 579
2 176 579
3 000 000
3 000 000
823 420
823 420
Doarjjaortnega mihttomearri - Sámi Giellagáldu:
•
Váikkuhit dan ahte šaddá bissovaš doabma davviriikkalaš ovttasbargoorgánas mii doaibmá bajimus mear-
ridanorgána sámegielfágalaš áššiin. Sámi Giellagáldu lea ovttasbargu Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid
gaskka..
33
Poastta badjebáza mii lea kr 823 420 vuolgá váldoáššis guoros virggiin ja lassin dasa seastimis mátkegoluin go ollu
čoahkkimat lea čađahuvvon telefovnnain. Sámediggi lea ožžon juolluduvvot kr 750 000 stáhtalaš Interreg-ruđaid ja
regiovnnalaš mielruhtadeami Romssa fylkkagielddas ohcama vuođul 2017:s.
Sámediggi atná davviriikkalaš rájáid rasttildeaddji giellaovttasbarggu hui dehálažžan sámegielaid oktasaš vuođu seailluheami
dáfus. Norggas hubmojuvvon sámegielain lulli- ja julevsámegiela hupmet maiddái Ruoŧas. Davvisámegiela ges hupmet Ruoŧa
lassin maiddái Suomas. Sámegielaid oktasaš vuođđu seailluheapmi lea dehálaš, vai sámegielaid sáhttá geavahit ja daiguin
sáhttá gulahallat riikkarájáin beroškeahttá. Suoma, Ruoŧa ja Norgga Sámedikkit álggahedje 01.05.2015 Sámi Giellagáldu
joatkkaprošeakta. Prošeakta bistá 30.05.2018 rádjai.
Sámi Giellagáldu lea davviriikkalaš sámegielaid fágalaš áššedovdi orgána, mii fállá nuvttá giellageavaheddjiide
giellageavaheapmái guoski rávvagiid. Sámi Giellagáldus leat vihtta giellajuhkosa mat normerejit ođđa tearpmaid ja čállingiela.
Davvisámegiela giellajuogus čoahkkanii 2017:s golbmii ja normerii oktiibuot 128 ođđa tearpma davvisámegillii čuovvovaš
fágasurggiin: garraduoji ámmáttearpmat, medisiinnalaš tearpmat, biebmokemikálat, beahcešattut ja kulturmuitosánit.
Julevsámegiela juogus čoahkkanii njelljii ja normerii sullii 170 ođđa tearpma julevsámegillii. Julevsámegiela juogus oaidná
dárbbu ahte maiddái julevsámegiela várás ráhkaduvvo sullasaš riektačállinrávagirjjáš mii davvisámegielas juo gávdno.
Lullisámegiela juogus čoahkkanii golbmii ja gieđahalai birrasii 565 tearbmaárvalusa, main juogus normerii 287 ođđa
tearpma lullisámegillii. Árvaluvvon ođđa tearpmain birrasii 86 tearpma leat juo muhtun muddui anus lullisámegielas. Juogus
normerii goallossázu geavaheami ja stuorra bustáva geavaheami nammasániin teavsttas.
Sámi Giellagáldu lanserii čakčat 2017:s ođđa neahttasiidduid (http://giella.org). Ođđa neahttasiiddut leat ráhkaduvvon
geavaheddjiid dárbbuid vuođul. Giellageavaheaddjit gávdnet dál álkibut sámegielaide guoski dieđuid. Giellagáldu ođđa
neahttasiidduin leat sierra siiddut lulli-, julev- ja davvisámegiela sihke anárašgiela ja nuortalašgiela várás. Dáin siidduin
giellageavaheaddjit gávdnet ođđa tearpmaid ja varraseamos čállingiela norpmaid. Dasa lassin neahttasiidduin almmolaš
dieđut sámegielaid ja Sámi Giellagáldu birra maiddái dáro-, ruoŧa- ja suomagillii.
34
2. Ovttasbargošiehtadusat
Váldomihttomearri:
y Sámi álbmot galgá ieš, iežas eavttuid vuođu, beassat ovddidit iežas servodagaid, giela ja
kultuvrra buoremus lági mielde.
Regionála ovttasbargu
Gieldaođastusa čuovvoleapmi
Submi
2.1 Regionála ovttasbargu
Rehketdoallu
2017
Rev. buš.
2017
Boađus. rev.
buš. ektui
2 703 553
1 500 000
-1 203 553
63
0
-63
2 703 616
1 500 000
-1 203 616
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Árjjalaš ja ulbmillaš ovttasbargu regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin nannen ja ovddidan dihte sámi
kultuvrra, giela ja servodateallima.
45000 Tilskudd til regionalutviklingsprosjekter
2 703 553
1 500 000
2 000 000
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
-1 203 553
Rehket-
doallu
2017
45000 Tilskudd til regionalutviklingsprosjekter
3 112 000
331 500
76 947
2 703 553
Poastta vuolláibáza vuolgá badjelmeari geavaheamis ja Sámediggeráđđi lea ođđasis juogadan ruđaid postii, gč. ráđi áššiid SR
188/17 ja SR 216/17 Rehketdoalu ođđasis juogadeapmi.
2.2 Ovttasbargošiehtadusat gielddaiguin
Áŋgiruššansuorggi mihttomearri:
•
Fuolahit sámi giela ja kultuvrra sámi álbmoga várás dáin ovttasbargošiehtadussuohkaniin.
Sámedikkis leat ovttasbargošiehtadusat gávpotsuohkaniiguin Oslo, Bådåddjo ja Romsa. Dasa lassin leat oččodeamen
ovttasbargošiehtadusa Álttá suohkaniin. Sámediggi lea gulahallan Mátta-Várjjaga gielddain oččodan dihtii
ovttasbargošiehtadusa.
Romssas lea álggahuvvon šiehtadusa ođasmahttin mii jotkojuvvo 2018:s. Sámedikkiin lea ollugat váldán oktavuođa go
mánáidgárdesajit váilot Romssas. Viidáseappot lea Romssa suohkan fárrehan Gáisi giellaguovddáža Skansenii mii lea ladni
ja visti lea Romssa boarráseamos. Deaŧalaš čuovvulančuoggát viidásat ođasmahttinbarggus lea mo áššebealit šiehtadusa
bokte sáhttet doarjut Sámi Viesu Romssas ja oažžut doarvái mánáidgárdesajiid Romsii. Romssa suohkan lea addán
gulaskuddanárvalusaid NAČ 2016:18 – Váibmogillii. Áššebealit galget ságaškuššat dán ášši vuosttaš jahkebealis 2018.
Sámedikkis lea leamaš čuovvulančoahkkin Oslo gielddain ođđajagimánus ja miessemánus 2017. 2017:s lea earret eará
doaibmadoarjja Sámi Vissui Oslos leamaš fáddán. Sámediggi lea dieđihan boahtteáigge plánaid birra Sámi Viesu várás Oslos,
ođđa lanjaid birra Dronningens gáhtas 8 Oslos. Sirdimis lea dat boađus ahte viessoláigu lassána 200 000 ruvnnuin. Ođđa
lanjat ollašuhttet geavaheddjiid dárbbuid buorebut go ovddeš lanjat. Sámediggi ja Oslo gielda leat maid ságaškuššan NAČ
35
2016:18 – Váibmogiella ja earret eará juohkán dieđuid raportta birra guhtes guoibmáseaskka. Oslo gielda lea addán sierra
gulaskuddanvástádusa NAČ 2016:18 - Váibmogillii.
Sámedikkis leat leamaš čuovvulančoahkkimat Bådådjo suohkaniin ovttasbargošiehtadusa birra miessemáhus, borgemánus
ja juovlamánus 2017. 2017:s lea dáid čuovvulančuoggáin erenoamážit deattuhuvvon sámi giellaguovddáža ásaheapmi
Stormen nammasaš girjerádjui, ja sierra sámi mánáidgárdeossodaga ásaheapmi Jentofta mánáidgárdái Bådådjos maid
mii leat oččodeamen doaibmagoahtit borgemánu 1. b. 2018 rájes. Bådådjo suohkan galgá sáddet ohcama Eurohpáráđđái
šaddat Eurohpa kulturoaivegávpot 2024. Bådådjo suohkan háliida oažžut Sámedikki mielde ohcanprosessii. Sámediggi
lea dovddahan ahte regiovnna sápmelaččat, sámi birrasat/ásahusat fertejit váldojuvvot mielde bargui, dan láhkai sáhttá
Sámediggi čuovvut mielde barggus sin bokte. Ovttasbargošiehtadus lea doaibman bures lagabui golbma jagi, áššebealit leat
duhtavaččat. Áŋgiruššan sámevuođain lea ođas Bådådjos, ja danne lea ovttasbargošiehtadus deaŧalaš.
Sámediggi ja Álttá suohkan leat bargan ovttasbargošiehtadusain. Čoahkkin dollojuvvui ášši birra skábmamánus, das
sohppojuvvui geahččalit gárvvistit šiehtadusteavstta mii sáhttá meannuduvvot politihkalaččat vuosttaš njealjádasjagis 2018, ja
vuolláičállojuvvot ovdal geasi.
Gulaskuddanseminára oktavuođa NAČ 2016:18 – Váibmogiela birra Mátta-Várjjagis njukčamánus dollojuvvui čoahkkin
gaskal Mátta-Várjjaga sátnejođiheaddji ja Sámedikki. Fáddán lei earret eará sávaldat ahke ásahit áššebeliid gaskasaš
ovttasbargošiehtadusa. Surggiid maid berrešii deattuhit dakkár šiehtadusas leat: Savio Musea, giella ja oahpahus. Gulahallan
lea jotkojuvvon 2017:s dakkár šiehtadusa ásaheami birra. Bargu čuovvuluvvon 2018:s.
2.3 Gieldda- og guovloođastus
Áŋgiruššansuorggi mihttomearri:
•
Sámi beroštusat leat fuolahuvvon suohkan- ja regiovdnaođastusas
Sámediggi oažžui 2016:s 600 000 ru Gielda- ja ođasmahttindepartemeanttas Sámediggi gieldaođastus bargguide.
Rehketdoalloloahpaheapmi 2016:s bidjui 237 500 ru gokčandihte nuppi oasi máksit šiehtadusa mii lei dahkon Noodt &
Reiding A.S konsulentafitnodahki " kostnadsnøkkel til kommuner som betjener en samisk befolkning" ( mo goluid juohkit
gieldain geain leat sámi assit.) Dat sirdin lea sisaboahtun fievriduvvon dan poastti ja seamma lea gollu mii lei 63 ru eambbo
go sirdin.
Sámediggi ja Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta (GOD) leat čađahan konsultašuvnnaid dokumeantta Prop. 84 S (2016-
2017) birra man namma lea Regionreform - ny inndeling av regionalt folkevald nivå. Das lei ovttamielalašvuohta daid
máinnašumiid ja doaibmabijuid oktavuođas mat gusket sámi oainnuid fuolaheapmái. Dasa lassin lea Sámediggi ovddidan
mearkkašumiid dasa mii guoská sámi ealáhusovddideapmái.
Sámediggi lea čuvvon suohkanođastusa sihke suohkaniid, regionála ja nationála dásis. Sámediggi lea ráđđádallan
ráđđehusain ja gulaskuddan Stuorradikki lávdegottiiguin vejolaš ovttastahttimiid birra. Ovttastahttimat mat leat leamaš
erenoamáš dehálaččat Sámediggái lea Skánit ja Dielddánuori suohkana, ja Divttasvuona suohkana juohkin, gos Sámediggi
lea maid gulahallan báikkálaš berošteddjiiguin. Doalahit ja nannet dáláš giellavuoigatvuođaid ja ealáhusberoštumiid leat
leamašan guovddážis Sámedikki veardádallamiin suohkanođastusas.
Fylkajuogadeapmi loktejuvvui politihkalaš ságaškuššamii gaskal Sámedikki ja GOD njukčamánus 2017. Sámediggi oaččui
maŋŋá šiehtadusa gaskal Gurutbellodaga, Risttalaš álbmotbellodaga, Ovddádusbellodaga ja Olgešbellodaga Stuorradikkis
ođđa fylkajuogadeami birra, muhto ii beassan konsulteret Romssa ja Finnmárkku fylkkaid ovttastahttima birra ovdalgo
mearrádus dahkkojuvvui.
Sámediggi deaivvadii Stuorradikki gielda- ja hálddašanlávdegottiin miessemánus 2017 mas deaddu lei biddjojuvvon
sámegielaid nannemii ja mo dan sáhttá dahkat gielda- ja regiovdnaođastusa oktavuođas, ja NAČ 2016:18 – Váibmogiela
oktavuođas. Sámediggi čujuhii seammás Stuorradiggái ahte Stuorradiggi livččii galgan konsulteret Sámedikkiin, go
Stuorradiggi dahká dakkár mearrádusaid mat gusket sámi beroštusaide.
Sámediggi oassálasttii golggotmánus 2017 Romssa ja Finnmárkku fylkasuohkaniid gaskasaš oktasaš fylkačoahkkaneapmái.
Ságaškuššančoahkkin dollojuvvui dannego lea plána lea bákkus ovttastahttit dien guokte fylkkasuohkana. Čoahkkimis lei
earret eará diehtojuohkin Áššedovdilávegotti bealis, ođđa fylkkasuohkana namma, ođđa fylkkadiggelahtuid lohku ja oktasaš
fylkkalávdegoddi.
Jahkebeallásaš čoahkkimis Gielda- ja ođasmahttindeparteanttain juovlamánus lei regiovdnaođastus áššelisttas. Dat lei
vuosttažettiin gullan dihtii GOD dieđuid ášši viidásat proseassa birra. Bargamušaid ja válddi sirdin Sámediggái sámi
kulturmuittuid oktavuođas ja makkár mearkkašupmi Romssa ja Finnmárkku fylkkasuohkaniid ovttastahttimis lea
36
finnmárkoláhkii ságaškuššojuvvui maiddái čoahkkimis. Ráđđehusa áigumuš lea ahte ođđa bargamušjuogadeapmi galggašii
boahtit fápmui go ođđa fylkkasuohkanat ásahuvvojit ođđajagimánu 1. b. 2020.
Áššedovdilávdegoddi lea nammaduvvon regiovdnaođastusa várás ja lea ožžon bargun árvvoštallat eanet bargamušaid
fylkkasuohkaniidda. Áššedovdilávdegotti jođiha professor Terje P. Haugen.
Sámediggi lea nammadan áirasa lávdegotti referánsajovkui. Sámedikkis lei čoahkkin muhtun osiiguin Áššedovdilávdegottis
juovlamánus 2017. Áššedovdilávdegottis lei áigemearrin guovvamánu 1. b. 2018 dahkat loahppaoaivila, ja galgá geiget
rávvagiiddis guovvamánu 25. b. 2018.
Suohkanođastusa oktavuođas čađahuvvojedje konsultašuvnnat gaskal GOD ja Sámedikki. Earret eará konsultašuvnnaid
vuođul evttohii departemeanta juohkit Divtasvuona suohkana Nordlánddas. Evttohus mearkkaša ahte nuortbealli
ovttastahttojuvvon Áhkanjárgga ja Bálága suohkaniiguin ja suohkana oarjjabealli fas ovttastahttojuvvo Hábmera suohkaniin,
vai julevsámi biras fuolahuvvo buorebut.
37
3. Máhttu
Servodatmihttomearri
y Ollislaš sámegiel oahppofáladat
Čoahkketabealla - máhttu
Sámi mánáidgárdefáláldaga sisdoallu
Giellabargu mánáidgárddiin
Pedagogalaš ávdnasat
Sámi oahppi vuoigatvuođat, rávesolbmuid vuoigat-
vuođat ja skuvlla sisdoallu ja árvovuođđu
Oahppanbirrasa rámmaeavttut
Oahpponeavvut
Rekrutteren sámi alit ohppui ja dutkamii
Sámi perspektiivva implementeren alit ohppui ja
dutkamii
Submi
3.1 Sámi mánáidgárddefálaldat
Rehketdoallu
2017
Rev. buš.
2017
Boađus. rev.
buš. ektui
9 230 189
6 607 200
1 532 351
387 026
10 041 000
5 888 000
1 539 000
500 000
997 308
1 450 000
20 960 153
22 266 000
3 024 500
566 305
2 450 000
1 000 000
810 811
-719 200
6 649
112 974
452 692
1 305 847
-574 500
433 695
43 305 032
45 134 000
1 828 968
Váldomihttomearri:
•
Sisdoallu sámi mánáidgárddiin lea huksejuvvon sámi jurddašanvuogi, árvvuid, kultuvrra ja giela vuođul.
Sámediggeráđđi lea juolludan mánáidgárdedoarjjan 15,1 milj. ruvnnu 62 mánáidgárdái ja 20 ovddidanprošektii
ja ávdnasiidda mánáidgárddiide. Sámediggi lea ožžon eanet ohcamiid go ovddit jagiin, ja eanet mánát ožžot sámi
mánáidgárdefálaldaga. 2017:s ožžo 848 máná Norggas sámi mánáidgárdefálaldaga, dan ektui go 2016:s ožžo 758 máná
dakkár fálaldaga.
Dat čájeha ahte Sámedikki áŋgiruššamis sámi mánáidgárdefálaldagain lea leamaš ávki.
3.2 Sámi mánáidgárdefáláldaga sisdoallu
Mihttomearri:
•
Sámi mánáin lea riekti oažžut mánáidgárdefálaldaga mas lea buorre ja nanu kvalitehta sámi árvvuin, kultuvrra
ja árbevierid vuođul.
38
Čoahkketabealla - Sámi mánáidgárdefáláldaga sisdoallu
Sámi mánáidgárddit ja ossodagat
Seminára mánáidgárddiid bargiide
NÁČ 2016: 18 - Váibmogiela čuovvoleapmi
Submi
Láhkarievdadus
Rehketdoallu
2017
Rev. buš.
2017
Boađus. rev.
buš. ektui
6 468 723
170 343
2 591 122
9 230 189
7 341 000
100 000
2 600 000
10 041 000
872 277
-70 343
8 878
810 811
Giellalávdegoddi lea almmolaš čielggadusastis (NAČ 2016: 18 - Váibmogiella) maiddái oaidnán dárbbu oažžut lága
rievdaduvvot ja čujuhan Sámedikki sávaldahkii ahte nannet sámi mánáid vuoigatvuođa sámi mánáidgárdefálaldahkii.
Giellalávdegoddi lea evttohan ahte gielddas galgá leat geatnegasvuohta fállat sámegielat mánáidgárdefálaldaga nana
giellamodealla vuođul buot mánáide go váhnemat dan háliidit. Giellalávdegoddi evttoha ahte gieldda geatnegasvuohta
nannejuvvo lága bokte. Sii dadjet ahte sámi mánáidgárdi lea deaŧaleamos eaŋkilmearrádus sihkkarastit, gáhttet ja ealáskahttit
sámegielaid. Sámediggi lea ovddidan Máhttodepartementii láhkarievdadusgáibádusa mii nannešii mánáid vuoigatvuođa
sámi mánáidgárdefálaldahkii. Gáibádussii ii leat mieđihuvvon, muhto Sámediggi lea gulahallan Máhttodepartemeanttain
dán áššis máŋgga čoahkkimis. Eiseválddit leat váldán ášši diehttevassii. Sámediggi áigu čuovvulit ášši ja bargat viidáseappot
oažžut lága rievdaduvvot. Mánáidgárdeláhka ferte maid sihkkarastit ahte sámi mánáidgárddiid bargit hálddašit sámegiela.
Sivvan dasa lea go dálá lágat eai atte vuoigatvuođa sámi mánáidgárdefálaldahkii, eai ge dat gáibit ahte bargit galget leat
sámegielagat, dušše dan ahte galgá leat vuoigatvuohta oažžut mánáidgárdesaji. Sámediggi lea vásihan ahte váhnemat eai leat
ožžon sámi mánáidgárdefálaldaga mánáidasaset nu mo sii háliidit.
Mánáidgárddi rámmaplánat
Mánáidgárddi ođđa rámmaplána almmuhuvvui cuoŋománu 24. b. 2017 ja lea fámus borgemánu 1. b. 2017 rájes. Sámedikkis
lea leamaš sihke politihkalaš ja hálddahuslaš konsultašuvdna Máhttodepartemeanttain rámmaplána birra. Proseassa lea
leamaš buorre ja dat lea dagahan ahte ođđa rámmaplána fuolaha sámi mánáid vuoigatvuođaid ja sámi dimenšuvnna. Earret
eará boahtá ovdan ahte mánáidgárddit sámi mánáid várás galget ovddidit mánáid sámegielmáhtu, sámi mánáidgárddit
galget geavahit sámi árbevirolaš oahppan- ja bargovugiid ja ahte mánáidgárdefálaldagat olggobealde sámi guovlluid galget
heivehuvvot mánáid sámi duogážii. Mánáidgárdelágas leat iešguđet gáibádusat mánáidgárdefálaldahkii siskkabealde ja
olggobealde sámegiela hálddašanguovllu. Mánáidgárddiide olggobealde sámegiela hálddašanguovllu leat eahpečielgasat
gáibádusat sámi mánáidgárdefálaldaga sisdollui, muhto sii sáhttet dattetge válljet addit dievaslaš sámi mánáidgárdefálaldaga.
Dattetge ii leat dat mihttomearri ollašuhttojuvvon ahte oažžut sierra sámi rámmaplána, muhto Sámediggi áigu ain bargat dan
ala.
Oahpahusdirektoráhtas (Odir) lea ovddasvástádus ođđa rámmaplána implementeremis. Odir lea Sámedikki ávžžuhusa
vuođul álggahan sierra implementerenproseassa sámi mánáidgárddiid várás, mas Sámediggi lea mielde bidjamin rámmaid
ja eavttuid rámmaplána sámi implementeremii. Áigumuš sierra sámi implementerenproseassain lea ahte sámi dimenšuvdna
galgá leat vuođđun bargui. Oassin dán ovttasbarggus lea Sámediggi doallan logaldallama dan rámmaplánakonferánssas maid.
Ovttasbargu mánáidgárddiiguin
Sámediggi addá dieđuid ja bagadusa mánáidgárddiide sámi mánáidgárdefálaldaga birra. Sámedikkiin váldet sihke dáža
ja sámi mánáidgárddit dávjá oktavuođa sihke telefovnna ja e-poastta bokte. Sámediggi doallá maiddái čoahkkimiid
gielddaiguin mat eaiggáduššet mánáidgárddiid ja mánáidgárdebargiiguin go mii galledit mánáidgárddiid. Mánáidgárdebargit
muitalit ahte dakkár čoahkkimat leat ávkkálaččat ja ollugat movttiidahttojuvvojit bargat viidáseappot sámi gielain ja
kultuvrrain mánáidgárddis. Mii juohkit maid dieđuid doarjjaortnegiid birra, ja máŋga mánáidgárddi mat eai leat diehtán
ahte sii sáhttet ohcat, leat ohcan ja ožžon doarjaga.
Ođđa mánáidgárdedilli
Sámedikkis lea leamaš gulahallan mánáidgárdeeaiggádiiguin/gielddaiguin ođđaásahuvvon mánáidgárddiid/ossodagaid
gielladili birra earret eará Troantes ja Plassjes. Ođđaásahuvvon mánáidgárddiin dahje ossodagain leat dávjá ollu hástalusat
sámegielat mánáidgárdefálaldaga sisdoalu ja organiserema ektui. Sámediggi lea dorjon ođđaásahemiid bagadusain ja
39
doarjagiiguin. Sámedikki bagadusas deattuhuvvo ahte máhttu lea deaŧalaš dan birra mo mánát, sihke dat geain lea sámegiella
vuosttašgiellan ja dat geain lea sámegiella nubbingiellan, doibmet joavkkuin, vai sáhttá láhčit giellabarggu. Go giellabargu
šaddá diehtomielalaš, de sáhttá dustet daid hástalusaid mat čuožžilit go dárogiella lea nu ollu gievrrat go sámegiella
mánáidgárddis dahje ossodagas.
Sámediggi oaivvilda ahte buohkat geat háliidit sámi mánáidgárdefálaldaga mánáidasaset, galget oažžut dan, maiddái sii
geain lea dárogiella vuosttašgiellan. Ferte dattetge leat dihtomielalaš válljen váhnemiid bealis ahte mánná galgá oahppat
sámegiela ja leat oassin sámi mánáidgárdebirrasis. Gáibádussan dáidda váhnemiidda galgá leat ahte sii čuovvulit máná
sámegielovdáneami maiddáiolggobealde mánáidgárddi ja nu dorjot máná sámegiela ovdáneami.
Kvalitehta mánáidgárddis
Sámediggi lea oassálastán referánsajovkui kvalitehta mánáidgárddis maid Oahpahusdirektoráhta jođiha. Sámediggi lea dán
ovttasbarggu bokte earret eará hábmen sisdoalu jagi 2017 nationála váhneniskkadeapmái. Sámediggi lea bargan dan ala
ahte váhneniskkadeapmi galgá heivehuvvot sámi váhnemiidda ja sáddejuvvot buot váhnemiidda sámi mánáidgárddiin ja
mánáidgárddiin main lea sámi ossodat ja ahte iskkadeapmi maiddái galgá leat davvisámegillii. Sámediggái lei deaŧalaš ahte
váhneniskkadeapmi hábmejuvvui mánáidgárddiid rámmaplána sámi dimenšuvnna vuođul. Váhneniskkadeapmi čađahuvvui
skábmamánus 2017. Váhneniskadeami bohtosat geavahuvvojit mánáidgárddiin ja mánáidgárddeeaiggadiin veahkin veardidit
ja hápmet mánáidgárddefaláldaga. Oasit Váhneniskadeamis almmuhuvvojit neahtasiddus barenhagefakta.no.
3.2.1. Doarjja sámi mánáidgárddiide ja mánáidgárddiide main lea sámi ossodat - Ohca-
nvuđot doarjja.
Mihttomearri:
•
Sámi mánáidgárddiin ja mánáidgarddiin main lea sámi ossodat darogielat mánáidgárddin huksejuvvojit sámi
giela ja kultuvrra vuođul.
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
21200 Sámi mánáidgárddit ja ossodagat
6 468 723
7 341 000
7 341 000
872 277
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Rehket-
doallu
2017
21200 Sámi mánáidgárddit ja ossodagat
6 940 023
433 000
38 300
6 468 723
21200 Sámi mánáidgárddit ja ossodagat
32 ohcama
32 ohcama
0 ohcama
Ohcama oktii-
buot
Juolluduvvon Hilgojuvvon
Doarjja sámi mánáidgárddiid ohcanvuđot ortnegiidda gehččojuvvojit ovttas. Dat mearkkaša ahte badjebáza dán poasttas
gokčá 21220 poastta vuollebáhcaga. Doarjja lea juhkkojuvvon 32 mánáidgárdái, sihke priváhta ja gielddalaš. 2017:s ožžo 718
máná sámi mánáidgárdefálaldaga sámi mánáidgárddis dahje sámi ossodagas dáža mánáidgárddis. Lohku lassánii 67 mánáin
2016 rájes goas 651 máná ožžo dakkár fálaldaga.
Njealji maŋimus jagis lea sámi mánáidgárddiid ja ossodagaid lohku bissun sullii seamma dásis.
Jahki
Sámi mánáidgárddit
Sámi ossodagat
2017
2016
2014
2015
24
7
24
7
23
9
23
8
40
3.2.2. Seminára mánáidgárdebargiid várás - konferánsa
Poastta vuollebáza mii lea kr 70 343 vuolgá lassigeavaheamis vuorddekeahtes dulkagoluin ja goluin logaldalliide.
Sámediggi lea 2017:s čađahan guokte seminára mánáidgárdebargiid várás. Nubbi seminára lágiduvvui davvisámegielat
mánáidgárdebargiid várás, vihttalogis oassálaste. Seminára fáddán lei mánáid giellaovdáneapmi ja identitehta. Nubbi
seminára lei lullisámi guovlluid mánáidgárdebargiid várás. Dát lea ovttasbargu gaskal Sámedikki ja Nordlándda, Davvi- ja
Lulli Trøndelága fylkkamánniid. Seminára fáddán lei dakkár doaimmaid válljen mat ovddidit giellamovtta ja oahppanmiela.
Golbmalogis oassálaste dán seminárii.
Seminára mánáidgárdebargiid várás lea dakkár sadji gos mánáidgárdebargit besset deaivvadit earáiguin geain leat seamma
vásáhusat ja vuolggasadji barggusteaset. Dakkár deaivvadansadji lea vuolggahan vásáhuslonohallama, gelbbolašvuođa
loktema ja bagadeami. Seminárat nannejit ovttasbarggu gaskal Sámedikki ja mánáidgárddiid.
3.2.3. Sámi mánát ođđa searvelanjain - prošeakta
Sámediggi lea 2017:s álggahan prošeavtta mii gohčoduvvo "Sámi mánát ođđa searvelanjain." Prošeakta lea NAČ 2016:18 –
Váibmogiela doaibmabijuid čuovvuleapmi. Sámediggi oažžui reviderejuvvon našunalbušeahttas ruđa prošektii. Rámmas mii
lea kr 2 600 000 2017 jahkái lea kr 591 122 geavahuvvon 2017:s. Báhcán rámma mii lea kr 2 000 000 sirdojuvvo jahkái 2018.
Prošeakta galgá ulbmillaš doaibmabijuid bokte loktet sámi mánáidgárddi kvalitehta. Earret eará pedagogalaš lahkoneami
rievdadeami bokte, nu ahte mánáidgárddiid vuolggasadjin galget leat sámi árvvut, sámi giella ja árbediehtu. Prošeakta
lea dán rádjai bargan dainna ahte čielggasmahttit mihttomeari, ulbmiljoavkku, beroštusaid, bargovugiid ja čatnaseami.
Prošeakta lea ráhkadeamen prošeaktaplána mearriduvvon mihttomeriid vuođul. Váldomihttomearri lea; Pedagogalaš bargu
sámi mánáidgárddiin vuođđuduvvo filosofiijii sámi mánáidgárdepedagogihka ja didaktihka birra. Sámi oahppohábmen,
giella, kultuvra, árbediehtu leat sirdojuvvon ođđaáigái ja lea sámi mánáidgárdepedagogihka filosofiija vuođđun. Prošeakta
lea oahpásmahttojuvvon Máhttodepartementii (MD), Oahpahusdirektoráhtii, Finnmárkku, Romssa, Nordlándda, Davvi- ja
Lulli- Trøndelága ja Oslo ja Akershusa fylkkamánniide. Prošeakta lea maid oahpásmahttojuvvon Ruoŧa sámeskuvlii ja Skierri
ovdaskuvlii Jielleváris. Viidáseappot dat lea oahpásmahttojuvvon Finnmárkku ja Romssa fylkka sámi mánáidgárdebargiide.
Prošeakta lea maid vuođđuduvvon earret eará Sámedikki dahkamuššii mánáidgárddiid ođđa rámmaplána
implementerenproseassa oktavuođas ja 2018-2022 gelbbolašvuođa ja rekruterema reviderejuvvon strategiija čuovvuleapmái.
3.3 Giellabargu mánáidgárddiin
Čoahkketabealla - giellabargu mánáidgárddiin
Sámi giellaoahpahus
Prošeaktat ja ovddidanbargu
Doarjja sámi giellaoahpahussii
Submi
Rehketdoallu
2017
Rev. buš.
2017
Boađus. rev.
buš. ektui
2 421 300
3 775 900
410 000
6 607 200
2 739 000
2 739 000
410 000
5 888 000
317 700
-1 036 900
0
-719 200
Mihttomearri:
• Mánáidgárddiin main lea sámegielfálaldat leat buorit giellaoahpanmállet.
3.3.1. Tilskudd til samisk språkopplæring - søkerbasert tilskudd
Mihttomearri:
• Mánáidgárddit fállet sámegiel giellaoahpu.
41
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
21210 Mánáidgárdi - sámi giellaoahpahus
2 421 300
2 739 000
1 539 000
317 700
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Rehket-
doallu
2017
21210 Mánáidgárdi - sámi giellaoahpahus
2 535 000
113 700
0
2 421 300
21210 Mánáidgárdi - sámi giellaoahpahus
32 ohcama
32 ohcama
0 ohcama
Ohcamat
oktiibuot
Juolluduvvon Hilgojuvvon
Doarjja sámi mánáidgárddiid ohcanvuđot ortnegiidda gehččojuvvojit ovttas. Dat mearkkaša ahte vuolláibáza dán poasttas
gokčojuvvo 21220 ja 21210 poasttaid badjebáhcagiin. Doarjja juhkkojuvvui 31 mánáidgárdái miehtá riikka. Váldooassi manai
Romssa fylkii gos ledje 90 máná mánáidgárddiin mat addet sámegieloahpahusa. Ođđa tendeansa lea ahte dál leat eanet
mánáidgárddit Oslos ja Akershusas mat fállet sámegieloahpahusa.
3.3.2. Doarjja prošeavttaide ja ovddidanbargui - ohcanvuđot doarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
• Mánáidgárddit main lea sámegiel fáláldat ja barget árjjalaččat nannet ja ovdanahttit sámi giela
mánáidgárddiin.
21220 Mánáidgárdi - prošeaktat ja ovddidanbargu
3 775 900
2 739 000
1 539 000
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
-1 036 900
Rehket-
doallu
2017
21220 Mánáidgárdi - prošeaktat ja ovddidanbargu
3 775 900
0
0
3 775 900
21220 Mánáidgárdi - prošeaktat ja ovddidanbargu
19 ohcama
19 ohcama
0 ohcama
Ohcamat
oktiibuot
Juolluduvvon Hilgojuvvon
Doarjja sámi mánáidgárddiid ohcanvuđot ortnegiidda gehččojuvvojit ovttas. Dat mearkkaša ahte vuolláibáza dán poasttas
gokčojuvvo 21220 ja 21210 poasttaid badjebáhcagiin. Doarjja lea juolluduvvon 19 ovddidanprošektii. Prošeavttat leat
deattuhan dan ahte nannet mánáidgárddiid juohkebeaivve giela báikkálaš árbevirolaš sámi kultuvrra bokte. Earret eará lea
addojuvvon doarjja sierra sámi giellačehpiide mánáidgárddiin sihke davvi- ja lullisámi guovlluin. Dán jagi juolludemiin
vuoruhii Sámediggeráđđi ođđa mánáidgárdefálaldaga ásaheami.
Troante tjielte oaččui 300 000 ru ođđa sámi mánáidgárddi ásaheapmái.
3.3.3. Doarjja sámi giellaoahpahussi - njuolggadoarjja
Doarjjaortega mihttomearri:
• Mánáidgárddiide áddo vejolašvuohta bálkahit liige giellabargi vaikko leat doarvai bargit. Giellabargi nanne ja
movttidahtta julevsámegielat mánáid giellaovdaneami
42
Árran mánáidgárdi oaččui njuolggadoarjaga sámegieloahpahussii. 18 máná leat ožžon julevsámi mánáidgárdefálaldaga
2017:s dán mánáidgárddis.
3.4 Pedagogalaš ávdnasat
Čoahkketabealla - pedagogalaš ávdnasat
Pedagogalaš ávdnasat
Submi
Rehketdoallu
2017
Rev. buš.
2017
Boađus. rev.
buš. ektui
1 532 351
1 532 351
1 539 000
1 539 000
6 649
6 649
Mihttomearri:
•
Álkit rekrutteret ja bisuhit sihke sámegieat mánáidgárdeoahpaheaddjiid ja veahkkebargiid.
Sámedikkis lea leamaš lahttu dan ođđa mánáidgárdeoahpaheaddjioahpu čuovvunjoavkkus maid Máhttodepartemeanta
nammadii 2013:s. Sámedikki rolla čuovvunjoavkkus lei gozihit ahte sámi perspektiiva fuolahuvvo. Čuovvunjoavku lea
dán njealji jagis doallan máŋga čoahkkima, doallan jahkásaš konferánssaid ja almmuhan 4 jahkásaš raportta, lassin
loahpparaportii. Fágajoavku lea barggus bokte fuomášuhttán ahte sámi perspektiiva ii deattuhuvvo nu mo láhkaásahus
gáibida. Sámediggi konsulterii ođđa mánáidgárdeoahpaheaddjioahpu rámmaplána láhkaásahusa birra.
Mánáidgárddi sisdoalu ja bargamušaid vuođul galget buot mánáidgárddit Norggas muitalit sápmelaččaid ja sámi kultuvrra
birra. Sámediggi lea maŋimus jagiid oaidnán ahte dáža mánáidgárddit dárbbašit ollu diehtojuohkinávdnasiid maid sáhttet
geavahit mánáidgárddis. Dattetge eai leat ráhkaduvvon doarvái ávdnasat sámi dilálašvuođaid birra. Jearru lea lassánan,
erenoamážit sámi álbmotbeaivvi fáttáid birra. Sámediggi lea dan vuođul ráhkadahttán guokte koaffara mas leat dieđut ja
ávdnasat nu go gávttit vávváide ja mánáide ja filbmabihtážat dan birra mo gávtti galgá coggat vávváide.
2017:s leat koaffarat luikojuvvon njealji gildii 84 mánáidgárddiin. Koaffarat leat ollu jearahuvvon ja ollugat leat vuordimin
daid oažžut luoikkasin. Mánáidgárdebargit muitalit ahte lea leamaš buorre oažžut luoikkasin koaffara ovdal sámi
álbmotbeaivvi čalmmusteami. Koaffar lea leamaš buorre veahkkin gaskkusteamis sámi kultuvrra geavahettiin biergasiid mat
leat koaffaris.
Sámediggi lea ráhkadeamen eanet koaffariid stuorra jearu geažil. Áigumuš lea heivehit koaffariid sisdoalu eanet sámi
guovlluide.Sámedikki oahpponeavvoguovddáš registrere buot sámi oahpponeavvuid ja pedagogalaš ávdnasiid Bibsysii.
Sámedikki oahpponeavvoguovddáš luoiká nuvttá ávdnasiid mánáidgárddiide, skuvllaide, studeanttaide ja eará berošteddjiide.
Dán áigodagas leat eatnašat jearahan plakáhtaid iešguđet fáttáin, ja fáddávuđot gihppagiid mánáidgárddiid várás. Sámi
álbmotbeaivvi ávvudeami oktavuođas leat ollugat diŋgon ávdnasiid sámi giela ja kultuvrra birra. Dasa lassin jearahit
mánáidgárddit dahkosiid maid sii sáhttet geavahit sámi giela ja kultuvrra gaskkusteami oktavuođas.
Sámediggi lea mánáidgárddiide ráhkadeamen "álginpáhkaid" main leat bagadanávdnasat sámi árbevieruid ja kultuvrra
birra. Ollu mánáidgárddit leat dovddahan ahte sii dárbbašit vuođđodieđuid ja bagadanávdnasiid sámi dilálašvuođaid
birra. Oahpponeavvoguovddáš oaidná dárbbu oažžut ráhkaduvvot sihke diehtojuohkin- ja bagadanávdnasiid ja dakkár
oahpahusdahkosiid mánáidgárddiid várás mat leat heivehuvvon mánáidgárddiid dárbbuide ja mat sihkkarastet sámi sisdoalu
mánáidgárdefálaldagain.
3.4.1. Pedagogalaš ávdnasat ja duhkorasat - ohcanvuđot doarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
• Mánáigárddit main lea giellafálaldat ja barget árjjalaččat nannet ja ovdanahttit sámi giela mánáidgárddiin.
43
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
21230 Pedagogalaš ávdnasat ja duhkorasat
1 532 351
1 539 000
1 539 000
6 649
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Rehket-
doallu
2017
21230 Pedagogalaš ávdnasat ja duhkorasat
1 568 800
36 449
0
1 532 351
21230 Pedagogalaš ávdnasat ja duhkorasat
1 ohcan
1 ohcan
0 ohcama
Ohcamat
oktiibuot
Juolluduvvon Hilgojuvvon
Dán jagi lei dušše okta ohcan dán ortnegii. Davvi Girji AS oažžui doarjjaga ávnnaspáhka ráhkadeapmái mas leat pedagogalaš
ávdnasat mat movttiidahttet geavahit áiccuid ja fysihkalaš doaimmaid.
3.5 Sámi vuođđooahpahus
Váldomihttomearri:
•
Sámi álbmogis lea máhttu, gelbbolašvuohta ja gálggat mat gáibiduvvojit sámi servodaga suodjaleamis ja
ovddideamis.
3.6 Sámi oahppi vuoigatvuođat, rávesolbmuid vuoigatvuđat ja skuvlla
sisdoallu ja árvovuođđu
Čoahkketabealla - sámi oahppi vuoigatvuođat, rávesolbmuid vuoigatvuđat ja skuvlla sisdoallu ja
árvovuođđu
Árbedihtu ja sámi meahccegeavaheapmi
vuođđoskuvllas
Submi
Rehketdoallu
2017
Rev. buš.
2017
Boađus. rev.
buš. ektui
387 026
500 000
112 974
387 026
500 000
112 974
Mihttomearri:
•
Sámi ohppiin, beroškeahtta orrunbáikkis, lea vejolašvuohta oahpahussii sámegielas ja sámegillii sámi giela,
kultuvrra ja servodateallima vuođul.
Guovvamánus 2014 almmuhii OECD raportta "OECD Skills Strategy Diagnostic Report Norway" mii buktá ovdan
Norgga deaŧaleamos hástalusaid gelbbolašvuođasuorggis. Raportta váldocealkámuš lea ahte Norga ii nagot ávkkástallat
doarvái bures álbmoga gelbbolašvuođain. Raporta čujuha earret eará hástalusaide dan geažil go ollugat loahpahit
gaskan oahpuset ja ovdánit njozet oahpahusas ja oahpus, ja go fálaldagat eai leat heivehuvvon jerrui ja go bargoeallima
gelbbolašvuođagáibádusat rivdet nu johtilit. Nationála strategiijadokumeanta lea okta dain doaibmabijuin mat galggašedje
njulget dili. Kompetanse Norge lea doaibman čállingoddin dan strategiijabarggus maid Máhttodepartemeanta jođiha.
Sámediggi lea oassálastán árjjalaččat prosessii ráhkadit nationála gealbopolitihkalaš strategiija sihke hálddahuslaš ja
politihkalaš dásis. Sámedikki árvalusat leat váldojuvvon mielde dokumentii. Earret eará dan ahte nationála gealbopolitihkalaš
strategiija galgá fuolahit maiddái daid erenoamáš hástalusaid ja dárbbuid mat sámi bargoeallimis leat. Viidáseappot lea bargu
boazodoalu fidnooahppiortnegiin fuolahuvvon. Sámediggái lea leamaš deaŧalaš oažžut ovdan strategiijas ahte oahpahus
sámegielas biddjojuvvo dássálagaid oahpahusain dárogielas.
44
Departemeanta lea mearridan ahte galgá ásahuvvot máhttodárbolávdegoddi mii earret eará galgá guorahallat bargoeallima
dárbbuid. Sámediggái lea leamaš deaŧalaš ahte lávdegottis lea sámi ovddastus, muhto ii leat lihkostuvvan dainna gáibádusain.
Bohtosat Máhttoloktema ođasmahttima oktavuođas (Meld. St. 28 (2015-2018) Fag – Fordypning – Forståelse vuođul lea
Máhttodepartemeanta ođasmahttigoahtán Máhttoloktema. Ođasmahttima vuosttas muddu válmmastuvvui 2017:s. Ođđa
oppalaš oasi mii lea bajimus oassi, árvvut ja prinsihpat vuođđooahpahussii, mearridii Máhttodepartemeanta čakčamánu
1. b. 2017. Bajimus oassi galgá leat geađgejuolgin oahpahussii. Dat čilge oahpahuslága ulbmilparagráfa árvovuođu ja
vuođđooahpahusa bajimus prinsihpaid ja galgá leat vuođđun viidásat bargui fágaid oahppoplánaiguin. Sámediggi lea
ovttasbargan Máhttodepartemeanttain sisdoalu birra. Sámedikkis ledje konsultašuvnnat Máhttodepartemeanttain sihke
ovdalgo evttohus sáddejuvvui gulaskuddamii, muhto maiddái ovdalgo dat mearriduvvui loahpalaččat. Sámediggái lea leamaš
deaŧalaš ahte bajimus oassi galgá leat buorre vuođđun sihke Máhttoloktema Sámi oahppoplánaide ja oahppoplánaide muđui
sámi sisdoalu ektui. Sámediggi lea duhtavaš sihke bargoproseassain ja loahpalaš bohtosiin.
Oahpahusdirektoráhtas lea ovddasvástádus bargat oahppoplánaid ovddidemiin. 14 fágajoavkku leat nammaduvvon
mat galget geahčadit mat leat fágaid deaŧaleamos elemeanttat, váimmuselemeanttat. Sámedikki lea nammadan lahtuid
váimmuselemeantajovkui sámegielas, ja referánsajoavkku sámi váimmuselemeantajovkui. Dát joavkkut gerge bargguineaset
juovlamánus 2017, ja dat sáddejuvvojit gulaskuddamii guovvamánus/njukčamánus 2018. Sámediggi lágidii seminára
Romssas golggotmánus, masa mii leimmet bovden erenoamážit váimmuselemeantajoavkkuid sámi lahtuid gullat makkár
hástalusat sis leat váimmoselemeantabarggus.
Máhttoloktema ođasmahttin bidjá gáibádusaid Sámediggái, mas lea ovddasvástádus vuođđooahpahusa sámegiela
oahppoplánain, erenoamáš sámi fágain joatkkaskuvllas ja nationála oahppoplánaid sámi sisdoalus ja sámi bálddalas
dásseárvosaš oahppoplánain. Oktanaga váimmuselemeantabargguin bargojuvvo maiddái oahppoplánastruktuvrrain.
Sámediggi lea oassálastán bargoseminárii skábmamánus ja evttohan earret eará ahte ferte láhččojuvvot dasa ahte fuolahit
sámi perspektiivva oahppoplánain, ja ođđa oahppoplánaid dárogielas ja sámegielas ferte rahkadit oktanaga.
Referánsajoavkku láhttu Áššedovdilávdegoddái daid mánáid ja nuoraid várás mat dárbbašit sierra heiveheami. Sámediggái
lea deaŧalaš ahte dat sámi mánát geain leat sierra dárbbut, ja/dahje eará hástalusat, ožžot mánáidgárde- ja skuvlafálaldaga
mas lea kvalitehta. Lea stuorra dárbu sámi kárten- ja diagnostiserenávdnasiidda, - oahppanresurssaide ja sámegielat
erenoamášpedagogaide ja eará fágaáššedovdiide ja danne lea Sámedikki mielas erenoamáš deaŧalaš ovttas dáid surggiid eará
deaŧalaš oassálastiiguin ovddit čielga oainnuid lávdegoddái. Raporta bidjá vuođu viidásat doaibmabijuide mánáidgárddi ja
skuvlla erenoamášpedagogalaš hástalusaid ektui. Áššedovdilávdegoddi geige raporttas njukčamánus 2018.
Sámedikkis lea jahkebeallásaš ovttasbargočoahkkimat Máhttodepartemeanttain gos mii ságaškuššat iešguđet mánáidgárde-
ja skuvlaáššiid birra ja lonohallat dieđuid. Sámediggi lea máŋgii lokten dan hástalusa ahte váilot erenoamášpedagogalaš
kárten- ja diagnostiserenávdnasat dan golmma sámegielas ja lea čujuhan ahte dat sáhttá mielddisbuktit stuorra erohusaid
dan mánáidgárde- ja oahpahusfálaldaga kvalitehtii maid sámi mánát ja dat mánát geat eai leat sápmelaččat, ožžot.
Oahpahusdirektoráhta áigu ovttas Statpedain ráhkadit plána das mo sii galget bargat dáinna hástalusain. Plána galgá
biddjojuvvot ovdan 2018 giđa.
2017 čavčča nammaduvvui ođđa almmolaš lávdegoddi mii galgá geahčadit vuođđooahpahusa njuolggadusaid ja
evttohit ođđa oahpahuslága. Sámedikki ja Máhttodepartemeantta gaskasaš ovttasbargočoahkkimis njukčamánus 2017
muitalii Máhttodepartemeanta láhkalávdegotti birra ja ahte galgá ásahuvvot referánsajoavku mas leat organisašuvnnaid
ovddasteaddjit, maiddái sámiid bealis. Muitaluvvui ahte Sámediggi galgá beassat evttohit ovddasteddjiid referánsajovkui.
Sámediggi lea bovdejuvvon searvat referánsajovkui. Lávdegotti čállingoddi bovde čoahkkimii ja juohká eanet dieđuid barggu
birra. Lávdegoddi bovdejuvvui čoahkkimii Sámediggái árrat 2018:s.
3.6.1. Árbediehtu ja sámi meahcásteapmi vuođđoskuvllas – ohcanvuđot doarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Heivehit sámi árbedieđu ja meahccegeavaheami oahphussii ja báikalaš oahpoplánaide.
45
21130 Árbedihtu ja sámi meahccegeavaheapmi
vuođđoskuvllas
21130 Árbedihtu ja sámi meahccegeavaheapmi
vuođđoskuvllas
21130 Árbedihtu ja sámi meahccegeavaheapmi
vuođđoskuvllas
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
387 026
500 000
500 000
112 974
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Rehket-
doallu
2017
464 800
77 774
0
387 026
Ohcamat
oktiibuot
Juolluduvvon Hilgojuvvon
8 ohcama
8 ohcama
0 ohcama
Poastta badjebáza mii lea kr 112 974 vuolgá ovddeš juolluduvvon doarjagiin mat leat ruovttoluotta gessojuvvon.
Sámediggi lea 2017:s addán doarjaga 8 prošektii iešguđet vuođđoskuvllain Finnmárkku, Romssa ja Nordlándda fylkkain.
Earret eará oaččui sámeluohkká Álttá suohkanis doarjaga prošektii mii deattuha oahpahusa sámegielas ja árbedieđus ja
sámegiela ja árbedieđu gáhttema dakkár geavatlaš bargguid bokte go guolásteami, boazodoalu ja duoji.
3.7 Oahppanbirrasa rámmaeavttut
Čoahkketabealla - oahppanbirrasa rámmaeavttut
Sámegieloahpahusa fierpmádat
Arctic Indigenous Education Conference (AIEC)
Oktasaš skuvla Sirpmá bajásšaddanguovddáš ja
Ohcejohka
Submi
Rehketdoallu
2017
Rev. buš.
2017
Boađus. rev.
buš. ektui
800 000
82 231
115 077
800 000
150 000
500 000
0
67 769
384 923
997 308
1 450 000
452 693
Mihttomearri:
•
Sámi ohppin lea oadjebas ja buorre fysihkalaš ja psykososiála oahppobiras, mii movttiidahtta buori oahppamii
givsideami ja vealaheami haga.
Sámediggái lea deaŧalaš ahte sámemánáin lea oadjebas psykososiála oahppanbiras, ja Sámedikkis leat máŋga doaibmabiju
mat dorjot dakkár barggu ja masa mii váikkuhit iežamet gelbbolašvuođain.
Sámediggái lea deaŧalaš ahte oahppanbiras skuvllain galgá leat buorre ja danne lea Sámediggi mielde Searvevuođa
givssideami vuostá. Searvevuohta ráhkada oktasaš vuođu daidda stáhta oassálastiide mat barget mánáidgárdebirrasiin,
skuvlabirrasiin, givssidemiin ja eará gudnerihkkumiiguin. Sámediggi lea 2017:s rievdadan iežas rolla searvevuođas
givssideami vuostá dárkojeaddjin. Sámediggi lea politihkalaš ja sorjjasmeahttun organisašuvdna bajimus dásis ii ge sáhte
čatnat iežas searvevuođa mearrádusaide. Sámediggi rievdadii 2017 giđa iežas stáhtusa dárkojeaddjin.
Sámediggái lea sámi mánáid ja nuoraid psykososiála biras ja bargu nannet sámi mánáid identitehta deaŧalaš. Sámediggi
almmuhii 2017:s čuoládatgilvvu skuvladásis masa skuvllat bovdejuvvojedje sáddet čuoládatevttohusaid mat galge
leat fátmmasteaddjin ja čájehit mo mii berret láhttet guhtet guimmiideamet vuostá. Bohte ollu evttohusat ja loahpas
nammaduvvon árvvoštallangoddi válljii guokte guokte skuvlla vuoitin. Vuoitoskuvllat ledje Kárášjoga ja Raavrevihken
skuvllat. Sámedikki presideanta galledii dan guovtti skuvlla. Vuoitoskuvllat ožžo leavggaid masa čuoládagat ledje
prentejuvvon ja 5000 ruvdnosaš šeahka.Sámediggi lea mielde Dronnet Sonja skuvlabálkkašumi ja Benjamin-bálkkašumi
46
árvvoštallangottiin. Sámediggái lea deaŧalaš ahte váhnemat ja fuolaheaddjit geain leat mánát mánáidgárddis ja
vuođđoskuvllas, guldaluvvojit. Danne juolluda Sámediggi doarjjaga mánáidgárddi váhnenlávdegoddái/FUB ja vuođđoskuvlla
váhnenlávdegoddái/FUG.
Sámedikkis leat leamaš máŋga čoahkkima vuođđooahpahusa váhnenlávdegottiin/FUG mas earret eará FUG lea bivdán
Sámedikki várret ruđaid bušeahtas lágidit seminára. Sámediggi juolludii 150 000 ru sámi váhnenkonferánsii Tråante 2017
oktavuođas.
Sámedikkis leat guokte jahkásaš gulahallančoahkkima Oahppolihtuin guovddáš dásis ja mis lei čoahkkin miessemánus. Áššit
mat meannuduvvojedje ledje Váibmogiela gulaskuddan, ođđa Oppalašoasi-Bajimusoasi-árvvuid ja prinsihpaid gulaskuddan
ja Statped juolludusreivve sisdoallu.
Sámediggi lea ožžon vuoigatvuođa nammadit guokte lahtu sámi joatkkaskuvllaid stivrii. Ođđa stivrra nammadeapmi lea
leamaš guhkes proseassa. Stivra nammaduvvui 2017 čavčča áigodahkii 2017- 2019. Sámedikki lahtut leat Sigbjørn Dunfjeld
várrelahtuin Toini Bergstrøm ja Silje Karine Muotka várrelahtuin Lars Joar Halonen. Silje Karine Muotka lea bivdán luvvema
doaimmas go son šattai sámediggeráđi lahttun. Asta Balto lea nammaduvvon ođđa stivralahttun ođđajagimánu 2018 rájes.
Dan oktavuođas go Norga áigodatlaččat dieđiha mo sii čuovvulit ON mánáidkonvenšuvnna, lea Sámediggi sádden
lasseraportta ON lávdegoddái mánáid vuoigatvuođaid várás.
Golggotmánus oassálasttii sámediggi čoahkkimii ON mánáidlávdegottiin Genevas. Sámediggi muitalii muhtun hástalusaid
birra mat sámi mánáin ja nuorain leat. Sámediggi deattuhii maid dan ahte sámi mánáid vuoigatvuođain dan olis go sii leat
mánát, ferte geahččat sin vuoigatvuođaid ektui dan olis go sii gullet álgoálbmogii.
Sámediggi válddii ovdan dan duođalaš hástalusa mii dat lea go sámi mánát mat leat mánáidsuodjalusa fuolahusas ja leat
erenoamáš rašis joavku, eai álo oaččo saji dakkár biebmoruktui mas lea máhtolašvuohta sámegielas ja sámi kultuvrras. Mii
muitaleimmet daid hástalusaid birra mat sámi bálvalusfálaldagas leat earret eará dan geažil go váilot nu ollu sámegielat bárgit
sihke dearvvašvuođasuorggis, mánáidgárddis ja skuvllas. Viidáseappot dieđihii Sámediggi stuorra dárbbu dutkamii dakkár
fáttáin go givssideamis, veahkaváldimis ja psyhkalaš ja fysihkalaš dearvvašvuođas, vai diehtit guđe doaibmabijuid mii fertet
čađahit.
Sámediggi oaččui maid vejolašvuođa váldit ovdan daid birasváikkuhusaid maid guolásteapmi ja boazodoallu
vásihit ruvkedoaimmaid geažil sámi guovlluin, ja ahte sámi boazodoalloguovllut noađuhuvvojit dakkár birasseasti
energiijaávkkásttalamiid ásahemiiguin go biegga- ja čáhcefápmorusttegiiguin. Dán ovdáneamis leat negatiiva váikkuhusat
sámi mánáid bajásšaddaneavttuide.
3.7.1. Sámegieloahpahus fierbmádat - prošeakta
Bealli juolludusas geavahuvvui oastit friija jođiheaddji beallevirgái ja stivrra čoahkkinbálkkáide. Reasta geavahuvvui
kurssaide ja semináraide lahtuid várás. 2017:s lea NetSam lágidan guokte seminára, main sis lei miellačájeheapmi
Stuorradikki olggobealde ja čoahkkin Máhttodepartemeanttain earret eará dan birra ahte váilot oahpponeavvut sámegillii ja
sámegieloahpaheaddjit.
3.7.2. Artic Indigenious Education Conferance (AIEC) - prošeakta
Badjelbáhcaga sivva 67 769 ru poasttas lea dat go ledje unnit golut go vurdojuvvon 2017:s. Oassin álgoálbmotovttasbarggus
lea Sámediggi dahkan ovttasbargošiehtadusa, organisašuvnnain Memorandum of Understanding/ MoU on Cooperation on
Indigenous Education. Ovttabargošiehtadus geatnegahttá beliid doallat konferánssa Artic Indigenous Education Conferance
(AIEC) oahpahusa birra juohke goalmmát jagi. Boahtte konferánsa dollojuvvo 2019:s, ja 2017:s leat ruđat mannan
ráhkkananbargui ovdal konferánssa 2019:s.
3.7.3. Oktasaš skuvla Sirbmá bajásšaddanguovddaš - prošeakta
Badjebáza mii lea kr kr 384 923 vuolgá das go prošeavtta álggaheapmi maŋŋonii. Prošeakta namma lea «Rádjarasttideaddji
skuvlaovttasbargu Sámis» ja álggahuvvui go prošeakta ovddiduvvui áššin Sámi parlamentáralaš ráđđái ja lea maid
namuhuvvon dokumeanttas NAČ 2016:18 – Váibmogiella. Dan maŋŋá ásahuvvui bargojoavku ovddasteddjiiguin sihke
Norgga, Suoma ja Ruoŧa Sámedikkiin, ja dain gielddain mat leat vuolggahan prošeavtta, Deatnu ja Ohcejohka Suoma bealde.
Bargojoavku lea maid nannejuvvon Sirpmá/Ohcejoga skuvlabirrasa fágagelbbolašvuođain.
47
Bargojoavku lea fitnan oahppomátkkis Háhpáránddis/Durdnos/Anaris gos hui bures lihkostuvvan rádjarasttideaddji
skuvlaovttasbargu lea bistán 30 jagi. Anaris oahpásmuvaimet buorebut daidda digitála čovdosiidda mat gávdnojit.
Oahppomátkkit leat leamaš hui ávkkálaččat dasa ahte oaidnit makkár vejolašvuođat gávdnojit ja dasa ahte mo konkretiseret
prošeavtta.
Bargojoavku lea evttohan dakkár ceahkkálas modealla rádjarasttideaddji skuvlaovttasbargui mii sáhttá geavahuvvot miehtá
Sámi ja heivehuvvot iešguđet skuvlla dárbbuide ja sávaldagaide. Joavkočálli galgá virgáduvvot ja geahčadit raporttaid ovddeš
skuvlaovttasbargguid oktavuođas ja eará guovdilis raporttaid ovdalgo son čálligoahtá prošeaktaraportta.
3.8 Oahpponeavvut
Mihttomearri:
•
Oahpponeavvut ovdánit ulbmilaččat ja ollislaččat ovdaneapmi
Čoahkketabealla - oahpponeavvut
Rehketdoallu
2017
Rev. buš.
2017
Boađus. rev.
buš. ektui
Doarjagat oahpponeavvoráhkadeapmái
18 345 374
19 740 000
1 394 626
Ovttas - Aktan - Aktasne
Doarjja lullisámi oahpponeavvo- ja terminilogi-
ijaovddideapmi
Oahppoplánaid ođasmahttin
Submi
1 000 000
1 026 000
1 000 000
1 026 000
0
588 779
500 000
20 960 153
22 266 000
-88 779
1 305 847
3.8.1. Doarjja oahpponeavvoráhkadeapmai - ohcanvuđot doarjja
21000 Doarjagat oahpponeavvoráhkadeapmái
21000 Doarjagat oahpponeavvoráhkadeapmái
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Rehket-
doallu
2017
18 345 374 19 740 000 20 940 000
Juollu-
duvvon
2017
20 928 000
Máks.
ruovt.
2017
Gess.
ruovt.
2017
2 062 900
Boađus.
rev. buš.
ektui
1 394 626
Rehket-
doallu
2017
519 726 18 345 374
Badjebáza dan poastas vuolgá ovddeš juolluduvvon doarjagiin mat leat ruovttoluotta gessojuvvon ja ruovttoluotta
gessojuvvon doarjja prošeavttain mat eai leat čáđahuvvon.
21000 Doarjagat oahpponeavvoráhkadeapmái
32 ohcama
12 ohcama
20 ohcama
Ohcamat
oktiibuot
Juolluduvvon Hilgojuvvon
12 dain biehttaluvvon ohcamiin ledje olgobeal dan jagaš vuorohemiid.
48
Vuoroheamit
Juolluduvvon
Dabalaš oahpponeavvu
Matta sámegillii
Julev sámegillii
Davvi sámegillii
Erenomážit heivehuvvon oahpponeavvut
Matta sámegilli
Julev sámegillii
Davvi sámegillii
Lohku
Ohccon
ruvnno
Juolluduvvon
ruvnno
12
8
3
1
4
4
1
1
2
21 672 848
18 342 348
4 200 588
2 110 000
12 031 760
3 330 500
544 000
544 400
20 928 000
61 000
4 016 000
1 973 000
11 972 000
2 967 000
544 000
544 000
2 242 100
1 879 000
Sámedikki áigodaga 2015-2018 doaibmaplána oahpponeavvoráhkadeami várás lea vuođđun Sámedikki jahkásaš
vuoruhemiide. Sámediggi lea doalahan oahpponeavvodoarjagiid seamma dásis go ovdal, vaikke vel oahppoplánat leat
leamaš ođasmahttojuvvomin. Fágaođasmahttima geažil lea Sámediggi vuoruhan doarjagiid oahpponeavvuide dain fágain
mat vuordimis eai rievdaduvvo nu sakka maŋŋá fágaođasmahttima ja maid sáhttá geavahit vaikke vel bohtet ge ođđa
oahppoplánat, ja jearahuvvon oahpponeavvuid ođđaprentema.
Sámediggi lea 2017:s addán doarjaga joatkit álggahuvvon oahppodahkosa davvisámegielas vuosttasgiellan ja lullisámegiela
vuosttasgiellan joatkkadásis, davvisámegielas nubbingiellan 7.-9. dásis ja duojis 8.-10. dásis davvisámegillii. Doarjja
addojuvvui jorgalit ja heivehit oahppodahkosa sámi historjjás julev- ja lullisámegillii joatkkaskuvlii ja luonddufágas
lullisámegillii 1.-4. jahkecehkiide.
Erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid vuoruheami vuolde addojuvvui doarjja ráhkadit appa olbmuide geain leat
giella- ja hupmanváttisvuođat. Sámegielat logopedat leat jearahan dakkár oahppanresurssaid. Doarjja addojuvvui maiddái
álkeslohkangirjeráidui julev- ja lullisámegillii. Sámedikki jotkojuvvon áŋgiruššama oktavuođas givssideami eastademiin lea
čájehuvvon ahte dát lea dakkár fágasuorgi mas ollásit váilot oahppanresurssat sámegillii. Danne lea Sámediggi juolludan
dorajaga givssidaneastadeami oahppanresursii mas lea oahpaheaddjibagadus, neahttasiidu filbmabihtážiiguin ja neahttaspilla
ja ohppiidgirji. Dat oahpponeavvoprošeavttat mat leat ožžon doarjaga Sámedikki 2017:s, galget leat válbmasat maŋimusat
2021 giđa.
2017:s válmmastuvvojedje oktiibuot 16 oahpponeavvu, dát leat prošeavttat mat leat ožžon doarjaga ovddit jagiin. Mii
leat dál válmmastan luonddufágadahkosa davvisámegillii 8.-10. jahkecehkiide, ovtta fágaidrasttideaddji oahpponeavvu
sámegielas nubbingiellan davvisámegillii fáttáiguin várri, leahki ja vuotna. Vuosttas oassi oahpponeavvus lullisámegielas
vuosttasgiellan válmmastuvvui. Lassin guovtti bođu oahpponevvui fágas. Maiddái válmmastuvvojedje oahppodahkosiid
bođu oasit servodatfágas ja geografiijas lullisámegielas, davvisámegiella vuosttasgiellan ja davvisámegiella nubbingiellan 4.-8.
jahkecehkiide, álkeslohkangirjjit davvisámegillii ja okta breahttaspilla luonddufágafáttáin smávvaskuvladássái.
2017:s gárvvistuvvojedje 1.-3. luohká matematihkkaneavvut julevsámegillii ja máttasámegillii. 2018:s galgá gárvvistuvvot
julevsámegillii dat mii lea báhcán 4.-7. luohká neavvuin. Jorgaleapmi máttasámegillii lea maŋŋonan ja šaddá ain maŋŋonit
go váilot jorgalanresurssat.
Dán jagi juolludemiiguin ja oahpponeavvuid válmmastemiiguin mii leat gokčamin daid guovddášfágaid main váilot sámi
oahpponeavvut dálá oahppoplánaid vuođul. Nu mo dál orru leamen, de ii juvssa Sámediggi dan mihttomeari ahte ahte galget
leat oahpponeavvut buot fágain ja buot golmma sámegielas ovdalgo bohtet ođđa oahppoplánat 2020:s. Sivvan dasa lea go
Máhttodepartemeanta juolluda menddo uhccán ruđa ja čállit ja jorgalanresurssat váilot. Erenoamážit julev- ja lullisámegielas
leat leamaš stuorra ja guhkilmas hástalusat, mat váikkuhit oahpponeavvoprošeavttaid ovdáneapmái.
3.8.2. Ovttas - Aktan - Aktasne - njuolggadoarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Buori dieđut sámi oahpponeavvuid birra, reaiddut maid bokte almmustahttit ja juogadit digitála
oahpponeavvuid
49
Sámedikki njuolggadoarjagat juolluduvvojit sámi oahpponeavvoportála, Ovttas - Aktan – Aktesne, oasseruhtadeapmái. Sámi
allaskuvllas, Sámi lohkanguovddáža bokte, lea ovddasvástádus neahttabáikki doaimmaheamis, jođiheamis ja viidáseappot
ovddideamis.
Oahpponeavvoportála lea čohkken dieđuid buot sámi oahpponeavvuid ja pedagogalaš ávdnasiid birra. Sámedikki
oahpponeavvoguovddáš registrere buot sámi oahpponeavvuid/pedagogalaš ávdnasiid mat leat girjerádjovuogádagas Bibsysis.
Ovttas- Aktan – Aktesne lea čadnojuvvon Sámedikki oahpponeavvoguovddážii Bibsysa bokte, ja oahpponeavvoguovddáš
hálddaša buot luoikkahemiid Ovttas.no bokte. Ovttas- Aktan – Aktesne doaimmaha juogadanbáikki gos sáhttá ráhkadit ja
juohkit iežas buvttadan sisdoalu nu go quiz, govaid, dokumeanttaid ja leaŋkkaid.
2017 rádjai leat juogaduvvon oktiibuot 419 resurssa ja 1368 gova juogadanbáikki bokte, ja dán jagi leat registrerejuvvon
419 viežžamat juogadanbáikkis. Dasa lassin sáhttá oahpponeavvoportála buvttadanreidduin buvttadit sámi digitála
oahpponeavvuid. 2017 rádjai leat válmmastuvvon ja almmuhuvvon 15 resurssa buvttadanreaidduin.
Neahttasiidu lea 2017:s registreren oktiibuot 111 156 čađahuvvon ohcama, ja njeallje maŋimus jagi galledanlogut čájehit ahte
oahpponeavvoportála geavaheapmi lea lassánan:
Jahki
2017
2016
2015
2014
Galle ohcama
36068, 16,41 % lassáneapmi
30984, 21,46 % lassáneapmi
25510, 14,04 % lassáneapmi
22369
3.8.3. Doarjja lullisámegiela oahpponeavvo ja tearbmaovddideapmi - njuolggadoarjja
Doarjjaortnega mihttomearri
•
Lullisámegiela oahpponeavvo- ja tearbmaovddideapmi.
2013:s dahke Sámi allaskuvla, Engerdal suohkan ja Sámediggi 3-jahkásaš ovttasbargošiehtadusa. Ovttasbargošiehtadus
geatnegahttá ovttasbargobeliid váikkuhit dasa ahte dat lullisámi gealboguovddáš mii ásahuvvui ja ovddiduvvui Elgå-
prošeavtta bokte, ovddiduvvo ja fuolahuvvo ja ahte dasa sihkkarastojuvvojit rámmaeavttut boahtteáiggi doibmii. Sámediggi
jotkkii šiehtadusa 2016:s ja 2017:s. 2017 doarjja lea geavahuvvon dasa ahte oasseruhtadit Sámi lohkanguovddáža barggu
lullisámi giellagelbbolašvuođain, dakko bokte ahte bisuhit Elgå-birrasa mii lea ovddideamen guoskevaš lullisámi
oahpponeavvuid, tearbmaovddidanprošeavttaid ja eará giellaprošeavttaid, vai lullisámi oahppit ožžot nannejuvvon sámi
skuvlafálaldaga. Šiehtadusáigodagas 2013-2017 lea Elgå lullisámi gealbobiras ráhkadan, kvalitehtasihkkarastán, válmmastan
ja almmuhan oahpponeavvuid maid giellamovttiidahttinprošeakta ovddidii, ovttasbargošiehtadusa 3. čuoggá vuođul, ja
Sámediggi atná dán barggu leat čađahuvvon ja loahpahuvvon. Seamma guoská dan tearbmaovddidanbargui mii čatnasa dáid
oahpponeavvoprošeavttaide.
Sámediggi lea jagiin 2013 rájes 2017 rádjai jahkásaččat juolludan 1 miljon ruvdnosaš njuolggadoarjaga lullisámi
oahpponeavvo- ja tearbmaovddideapmái. Šiehtadusbealit leat šiehtadusáigodagas ja jagiin dan maŋŋá bargan dan ala
ahte oažžut njuolggajuolludemiid GODs Sámi allaskuvlii, Sámi lohkanguovddážii. GOD lea dál čuovvulan dan, ja Sámi
lohkanguovddáš oažžu 01.01.08 rájes stáhtusa nationála guovddážin. Sámi allaskuvla Sámi lohkanguovddáža bokte lea dan
oktavuođas ožžon 2,5 miljon ruvdnosaš lassijuolludusa departemeanttas. Dat lea dagahan ahte Sámedikki njuolggadoarjja
lullisámi oahpponeavvo- ja tearbmaovddideapmái loahpahuvvo 2018 rájes.
3.8.4. Oahppoplánaid ođasmahttin - prošeakta
Poastta vuolláibáza mii lea kr 88 779 vuolgá badjelmeare geavaheamis stuorát goluid geažil čađahuvvon semináraide ja
čoahkkimiidda.
50
3.9 Alit oahppu ja dutkan
Váldomihttu
•
Sámi alit oahppu ja dutkan galgá váikkuhit máhtu ja olmmošlaš resurssaid ekonomalaš kultuvrralaš ja sosiála
ovdáneami sámi servodagas.
3.10 Váldi ja ovttasvastadus
Mihttomearri:
•
Sámediggis lea lagaid, njuolggadusaid ja konsultašuvnnaid bokte váldi.
Sámediggi ja Norgga dutkanráđđi leat konsulteren prográmma birra sámi dutkanprográmma III várás. Sámediggi evttohii
dutkanfáttáid sámediggedieđáhusas alit oahpu ja dutkama birra, earret eará dutkama árbedieđus, dearvvašvuođas, gielas,
historjjás, areálas ja birrasis, vuoigatvuođain ja oahpahusas. Sámedikkis leat leamaš čoahkkimat ja konsultašuvnnat
dutkanráđiin prográmmaplána ráhkadeami birra sihke ovdal ja maŋŋá dan plánalávdegotti nammadeami mii ráhkadii
dutkanplána. Sámediggi evttohii ođđa prográmmastivrra ja konsulterii stivrra čoahkkádusa birra. Sámediggi lea duhtavaš
loahppabohtosiin.
Sámediggi ja Máhttodepartemeanta leat konsulteren láhkaásahusa birra dearvvašvuođa- ja sosiálafágaoahpuid oktasaš
rámmaplánii. Sohppojuvvui ahte oktasaš oahppofitnega vuolde biddjojuvvo gáibádussan ahte kandidáhta galgá dovdat
sámiid vuoigatvuođaid ja ahte sus galgá leat máhttu ja ipmárdus sámiid stáhtusis álgoálbmogin. Viidáseappot galget nationála
njuolggadusat mearriduvvot daidda 19 oahpuide maidda láhkaásahus guoská. Sámediggi lea šiehtadan konsultašuvnnaid
2018:s ovdalgo njuolggadusat sáddejuvvojit gulaskuddamii ja ovdalgo dat mearriduvvojit.
Sámediggi lea čoahkkimiin Máhttodepartemeanttain ovddidan árvalusaid stuorradiggedieđáhussii kvalitehta birra
alit oahpus. Departemeantta loahppabarggus dieđáhusain mearriduvvui dollojuvvot čoahkkin gaskal Sámedikki ja
departemeantta. Sámediggi biehttaluvvui geahččamis dokumeanttaid ovdal čoahkkima. Ii ge váldojuvvon vuhtii sávaldat
beassat geahččat dieđáhusa doaibmabijuid. Danne ii lean vejolaš Sámediggái árvvoštallat dieđáhusa duohta sisdoalu dahje
ovddidit oainnuid dasa čoahkkimis.
Sámediggi lea evttohan lahtuid UiT Norgga árktalaš universitehta stivrii. Evttohusat eai váldojuvvon vuhtii.
Sámediggi lea gulahallan Máhttodepartemeanttain bargamušdokumeanttaid birra allaskuvllaide ja universitehtaide main lea
sámegiella oahpusteaset ja beasai ovddidit árvalusaid bargamušdokumeanttaide jagi 2018 várás.
3.11 Oahppu ja dutkandárbu
Sámi servodat mii lea ráhkkanan boahtteáigái dárbbaša buriid oahppovejolašvuođaid. Das galget leat mánáidgárde- ja
vuođđoskuvlaoahpaheaddjit ja dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš bargit geain lea máhttu sámi servodatdiliid, sámegiela ja
sámi kultuvrra birra. Otna dilis váilot dát bargit.
Sámediggi lea čoahkkimis Davvi universitehta rektorgottiin ságaškuššan rekrutterema birra, oahppofálaldaga birra
sámegielas ja lulli- ja julevsámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahpu birra. Sámedikkis lea leamaš lagaš gulahallan ollu
áššebeliiguin proseassas vai namuhuvvon vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahppu duohtandahkkošii. Davvi universitehta pláne
álggahit lulli- ja julevsámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahpu 1-7 jagi 2018 čavčča rájes.
Mii diehtit ahte váilot buohccedivššárat geain lea gelbbolašvuohta sámegielas ja sámi kultuvrras. Sámediggi lea lokten
Máhttodepartementii ja Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartementii Sámi allaskuvlla ja UiT Norgga árktalaš universitehta
evttohusa ásahit sámi buohccedivššároahpu. Sámedikki oaidnu lea ahte guovddáš eiseválddiin lea čielga ovddasvástádus
láhčit dasa ahte sámi buohccit sáhttet geavahit iežaset giela dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusas, ja ahte sámi
buohccedivššároahppu sáhtášii dan ollašuhttit.
3.12 Rekrutteren sámi alit ohppui ja dutkamii
Mihttomearri:
•
Eanet fágaolbmot geain lea sámi giella ja kulturgelbbolašvuohta.
51
3.12.1. Stipeanda alit ohpu várás - ohcanvuđot doarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Eanet fágaolbmot gain lea sámi giella ja kulturgelbbolašvuohta.
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
21110 Stipeanda alit ohppui
3 024 500
2 450 000
2 450 000
-574 500
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Rehket-
doallu
2017
21110 Stipeanda alit ohppui
3 094 000
0
69 500
3 024 500
Oastta vuolláibáza vuolgá das go 2017:s ledje hirbmat ollu ohcamat. Sámediggái bohte oktiibuot 375 ohcama 2017:s, 176
ohcama 2017 giđa ja 199 ohcama 2017 čavčča.
3.13 Sámi perspektiivva implementeren alit ohppui ja dutkamii.
Sámedikkis lea leamaš lahttu mánáidgárdeoahpaheaddjioahpu čuovvunjoavkkus. Čuovvunjoavku lea barggus bokte
fuomášuhttán ahte sámi perspektiiva ii leat deattuhuvvon nu mo láhkaásahus gáibida. Hástalussan lea sámi perspektiivva
implementeret oahpuide. Čuovvunjoavku lea ávžžuhan departemeantta evttohit Sámi allaskuvlla ásahit gealboguovddáža
oahpaheaddjioahpuid várás. Sámediggi áigu dan čuovvulit departemeantta ektui.
Sámediggi lea konsulteren dearvvašvuođa- ja sosiálaoahpuid oktasaš rámmaplána láhkaásahusa birra ja áigu dan čuovvulit
konsultašuvnnaiguin ovdalgo njuolggadusat mearriduvvojit. Sámediggi lea konsulteren dutkanráđiin P_SAMISK III ođđa
prográmmaplána evttohusa sisdoalu birra.
3.14 Árbediehtu
3.14.1. Árbediehtu - ohcanvuđot doarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
Sámi árbedieđui duođašteapmi
•
21300 Árbediehtu
21300 Árbediehtu
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
566 305
1 000 000
1 396 000
433 695
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Rehket-
doallu
2017
566 305
0
0
566 305
Poastta badjebáza vuolgá das go ledje unnán kvalifiserejuvvon ohcamat.
21300 Árbediehtu
7 ohcama
4 ohcama
3 ohcama
Ohcamat
oktiibuot
Juolluduvvon Hilgojuvvon
52
Árran julevsámi guovddáš lea ožžon doarjaga Levende landskap prošektii. Govvagiisá Guovdageainnus oaččui doarjaga
Sophus Tromholt govven boares govaid digitaliseremii. Mearrasámi gelbbolašvuođaguovddáš Porsáŋggus oaččui
doarjaga Båtkultur ved Porsangerfjorden prošektii ja Aajege saemien gïele- & maahtoejarnge oaččui doarjaga máttasámi
dálkkasšattuid duođašteami ja gaskkusteami prošektii.
53
4. Areálat, biras ja dálkkádat
Váldomihttomearri:
y Sihkkarastit sámi oassálastima sámeguovlluid luondduresurssaid geavaheapmái.
Čoahkketabealla - areálat, biras ja dálkkádat
Areálaid hálddašeapmi
Submi
Rehketdoallu
2017
Rev. buš.
2017
Boađus. rev.
buš. ektui
1 339 151
1 339 151
1 250 000
1 250 000
-89 151
-89 151
Sámediggis lea vejolašvuohta ovddidit vuostecealkámušaid gielddaid ja fylkagielddaid areálaplánaide. Daid háviid go
Sámediggi lea buktan vuostecealkámušaid árealplánaide 2017:s lea leamaš go plánat gusket sámi beroštusaide. Eanaš háviid
leat lihkostuvvan oažžut gulahallama ja mieđiheami vuostecealkámušaide.
Davvimáđiija (Hålogalánddageainnu) muddenplána mearridii ráđđehus stáhta plánan borgemánus. Sámedikkis lea
leamaš lagas dahkamuš dáinna áššiin konsultašuvnnaid bokte ja lea bálkáhan Protect Sápmi bargat áššiin. Sámediggi lea
duhtavaš vuđolaš čielggadanbargguin mas váidudeaddji doaibmabijut sámi beroštusaid várás leat mieđihuvvon ja mas lea
jurddašuvvon birasvuđot čuovvuleapmi geaidnogaskka ektui guoskevaš njealji orohaga várás.
Dan jagi leat čađahan konsultašuvnnaid Evenášši girdistašuvnna plánaprográmma birra dan oktavuođas go Ánddasullo
suodjalusbása galgá fárrehuvvot dohko. Danne mii deattuhit árra seaguheami ja mii leat dál láhčán govda čielggadanvuođu ja
oažžut mielde dakkár sámi beroštusaid go boazodoalu ja dan sámi álbmoga muđui geasa girdistašuvnna huksen guoská.
Maŋimus jagiid leat riiddut gaskal lassáneaddji guollebiebmama ja riddoguolástusaid lassánan, mii dagaha ahte
riddoguolástusa areálasuodjalus loktejuvvo badjelebbui ja badjelebbui áššelistui. Sámediggi vuordá dán dili vearránit go
ráđđehusa áigumuš lea eanedit mearradoalu viđain gerddiin ovdal 2050. Dát lassáneapmi gártá eanaš dáhpáhuvvt árbevirolaš
sámi riddoservodagain. Dattetge leat mis 2017:s leamaš uhccán riddoavádatplánaáššit. Muhto mis leat leamaš muhtun
hástalusat guollebiebmama konsešuvdnaáššiiguin maid oktavuođas dávjá leat boares riddoavádatplánat mat eai váldde vuhtii
sámi beroštusaid. Sámediggi bargá lahkalagaid Davvi Guolástusdirektoráhtain, nu mo plánejuvvon areáladieđáhusas, vai mii
leat ovddabealde riddoavádatplánaid nu ahte árrat plánenmuttus sáhttit váldit vuhtii sámi guolástusberoštusaid.
Smávvafápmoáššiid lohku lea njiedjan veaháš dan geažil go ruoná sertifikáhtaid sertifiserenortnet heaittihuvvo 2020:s.
Muhto mii leat vásihan eanet bieggafápmoáššiid mat gusket sámi boazodoalu guovddášguovlluide. Dat guoská sihke
ovddežis addojuvvon konsešuvnnaide gos dahkkojuvvojit rievdadusat ja maiddái ođđa konsešuvnnaide. Sámediggi lea
maid hástalan NČE dainna lágiin ahte juogo cealkit eret min konsultašuvdnašiehtadusa singuin dahje ahte sii čuovvulit
konsultašuvdnaprosedyraid nu mo šiehtaduvvon, ja čuvvot riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid. Mii vuordit ain vástádusa sis
dan birra. Nuppi bealis mii leat eanet duhtavaččat Oljo- ja energiijadepartemeantta váiddaáššiid meannudemiin. Fápmoáššiid
ja fápmui guoskevaš áššiid čuovvuleapmi nu go nationála bieggafápmorámma nannámis, lea gáibidan hui ollu resurssaid, ja
gártá ain dahkat dan. Dáin áššiin leat mii vásihan ahte doaibmabijuid stuorámus negatiiva váikkuhusat čuhcet boazodollui.
54
4.1 Areálaid hálddašeapmi
Čoahkketabealla - areálaid hálddašeapmi
Protect Sápmi vuođđudus
Eará čuovvoleapmi sámi areálaid ja resursaid
Válbmen areála- ja birasdieđahusa
Submi
Rehketdoallu
2017
Rev. buš.
2017
Boađus. rev.
buš. ektui
500 000
750 000
89 151
500 000
750 000
0
1 339 151
1 250 000
0
0
-89 151
-89 151
4.1.1. Vuođđudus Protect Sápmi - njuolggadoarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Protect Sápmi vuođđudus galgá bargat dan ala ahte sámi vuogatvuođalaččat sáhttet friija mieđihit
huksenáššiin ovddalgihtii addojuvvon dieđuid vuođul.
Boazodoallofágalaš čielggadus ráhkaduvvui deattuhettiin kumulatiiva váikkuhusaid Åarjel-Fovsen Sijteii. Raporta
geavahuvvui duođaštussan árvvoštallanriekteáššis gaskal Åarjel-Fovsen Sijte ja Fosen Vind Diggegottis, Tråantes geassemánu
12.-14. b. 2017.
4.1.2. Eará čuovvoleapmi sámi árealaid ja resursaid – ohcanvuđot doarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Sámi eatnamat ja resursavuoigatvuođat galget fuolahuvvot sámi guovlluid areálaid geavaheamis.
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
30500 Eará čuovvoleapmi sámi árealaid ja resursaid
750 000
750 000
750 000
0
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Rehket-
doallu
2017
30500 Eará čuovvoleapmi sámi árealaid ja resursaid
750 000
0
0
750 000
30500 Eará čuovvoleapmi sámi árealaid ja resursaid
9 ohcama
4 ohcama
5 ohcama
Ohcamat
oktiibuot
Juolluduvvon Hilgojuvvon
Guokte ohcama mat ožžo doarjaga, guske Deanu čázádahkii. Okta guoskkai mearrasámi vuoigatvuođaide ja okta guoskkai
boazodollui.
4.1.3. Areála- ja birasdieđáhusa gárvvisteapmi
Vuolláibáza poasttas 89 151 ru boahtá das go Sámediggi ráhkadii sierra Areála- ja birasdieđáhusas 2016:s, go muhtun golut
prošeavttas fievrriduvvojedje gollun 2017:s das.
55
4.2 Árbediehtu areálahálddašeamis
Áŋgiruššansuorggi mihttomearri:
•
Árbediehtu dohkkehuvvo ja deattuhuvvo dássálagaid dutkanvuđot máhtuin mearridanproseassain eatnamiid ja
resurssaid geavaheamis ja suodjaleamis.
Sámediggi lea ovttas NBR:in konsulteren váikkuhusčielggadusaid njuolggadusaid rievdadusaid birra. Konsultašuvnnain
deattuhuvvui ahte čielggadeddjiin berre leat gelbbolašvuohta sámi ealáhusain ja ahte árbediehtu lea váilon
váikkuhusčielggadusaid ráhkadeami oktavuođas. Departemeanta lea ovttaoaivilis das ahte ferte ráhkaduvvot metodihkka dan
fuolaheami várás go ráhkaduvvot čielggadusat boazodoallosuorggis.
Sámediggi lea oassálastán bargočoahkkimii biologalaš šláddjivuođa konvenšuvnna (CBD) oktavuođas Montrealas.
Konvenšuvnna dálá bargoprográmma loahppá 2020:s ja mo viidásat bargu konvenšuvnna implementeremiin galgá
lágiduvvot dasto, lei okta deaŧaleamos áššiin čoahkkimis. Sámediggái lea deaŧalaš ahte buorre álgoálbmotsearvan
sihkkarastojuvvo maiddái boahttevaš konvenšuvdnabarggus. Boahttevaš organiseren šaddá deaŧalaš áššin áššebeliid
čoahkkimis mii dollojuvvo Egyptas
Sámediggi lea addán gulaskuddancealkámuša Ruoŧa ráđđehussii ovddiduvvon pormemoria birra Norgga-Ruoŧa
boazoguohtunkonvenšuvnna oktavuođas. Gulaskuddanvástádusas deattuhii Sámediggi dárbbu váldit sámi bargojoavkku
evttohusa diehttevassii konvenšuvnna ratifiserema oktavuođas. Gulaskuddanvástádusas gieđahallojuvvojit earret eará
ovttasbargošiehtadusat, riidočoavdinorgánat ja dárbu einnostanvejolaš rámmaide vuoigatvuođaid čielggadeami, boraspiriid
ja areálasisabahkkemiid oktavuođas. Dan proseassas lea Sámedikkis leamaš oktavuohta daid eará áššebeliiguin mat ledje
mielde sámi bargojoavkkus.
4.3 Dálkkádat
Áŋgiruššansuorggi mihttomearri:
•
Árbediehtu, innovašuvnnat ja geavat galget dohkkehuvvot jáhkehahtti reaidun barggus
dálkkádatrievdamiiguin.
Sámediggi lea oassálastán jahkásaš dálkkádatšiehtadallamiidda mas mearriduvvui mo ON dálkkádatkonvenšuvnna
Pariisa-šiehtadusa álgoálbmotvuođđodokumeanta galgá váldojuvvot atnui. Álgoálbmotvuođđodokumeanta galgá láhčit
dasa ahte álgoálbmogat buorebut galget sáhtti váikkuhit boahttevaš dálkkádatšiehtadallamiidda, ja ahte álgoálbmogiidda
sihkkarastojuvvo dásseárvosaš oassálastin daidda prošeavttaide ja mearridanproseassaide mat čatnasit vásáhusaide
ja buoremus geavadii árbedieđu, dálkkádatrievdamiid dávástusa ja dálkkádatheivehemiid oktavuođas. Stáhtat sohpe
vuođđodokumeantta ulbmila ja doaimmaid, ja ahte dat galget čađahuvvot álgoálbmotvuoigatvuođaid vuođul ja ahte
šiehtadallamat galget jotkojuvvot álgoálbmogiid vuođđodokumeantta struktuvrra ja stivrenmálle sisdoalu ektui.
4.4 Meahcásteapmi
Áŋgiruššansuorggi mihttomearri:
• Meahcásteapmi suodjaluvvo lága bokte ja oažžu ovdánanvejolašvuođaid álbmotrievttálaš standárddaide
dávistettiin.
Sámedikki dievasčoahkkin ásahii geassemánus lávdegotti mii galgá geahčadit rievdadusaid mohtorjohtolatlágas ja evttohit
rievdadusaid lágas ja sámi giliid ja báikegottiid hálddašeamis. Lávdegotti vuosttaš čoahkkimis mearriduvvui ahte sii
áigot bargat dihto fáttáiguin meahccehálddašeamis, earret eará mohtorjohtolagas, fuođđohálddašeamis, guolásteamis ja
goahtehuksemis. Bargu lea maŋiduvvon eahpečielga ekonomalaš rámmaid geažil. Lávdegoddebargu jotkojuvvo 2018:s
dainna áigumušain ahte geiget strategiijanotáhta Sámedikki dievasčoahkkimii čakčat.
Johkaeaiggátsearvvi ja Gáivuona suohkana álgaga vuođul lea Sámediggi dorjon gáibádusa ahte háhkat ođđa ja
ođasmahttojuvvon dieđuid joga birasdiliid birra Guolášjoga fápmorusttega konsešuvdnaeavttuid oktavuođas Gáivuona
suohkanis. Sámediggi lea maid bivdán oažžut čađahuvvot konsultašuvnnaid konsešuvdnaeavttuid birra. Sivvan dasa manne
mii leat bargagoahtán áššiin, lea joga sámi báikkálaš álbmoga geavaheapmi ja dat árbediehtu mii čatnasa dan geavaheapmái.
Mohtorjohtolat meahcis lei váldojuvvon mielde fáddán jahkebeallásaš čoahkkimii Gielda- ja ođasmahttindepartemeanttain.
Sámediggi háliida guorahallat njuolggadusaid go dat váikkuhit eahpegovttolaččat daidda sámi dáloniidda geat ávkkástallet
mehciin. Ášši galgá maid ságaškuššojuvvot jahkásaš čoahkkimis Dálkkádat- ja birasdepartemeanttain ođđajagimánus 2018.
56
Dat guoská maiddái doaibmabijuide loddemáddodatárvvoštallamis giđđaloddema oktavuođas Guovdageainnu suohkanis.
Eaktun lea ahte dakkár árvvoštallamat galget čađahuvvot ovdalgo Birasdepartemeanta sáhttá mearridit lasihit eriid dahje
lasihit šlájaid maid sáhttá báhččit daid gustovaš láhkaásahusa mearrádusaid vuođul mat muddejit giđđaloddema.
57
5. Ealáhus
Váldomihttomearri:
y Nana ja juohkelágan ealáhuseallin mii lea vuođđun eallinfámolaš báikegottiide gosa
olbmot háliidit ásahit.
Čoahkketabealla - ealáhus
Vuođđoealáhusat
Juohkelágan ealáhusat, lotnolas- ja meahcástanealá-
husat, árvoháhkan ja ođđaásaheamit
Sámi kulturealáhusat
Duodji
Submi
Rehketdoallu
2017
Rev. buš.
2017
Boađus. rev.
buš. ektui
7 078 992
7 244 071
5 500 000
9 600 000
5 002 278
13 460 908
32 786 248
3 900 000
14 068 000
33 068 000
-1 578 992
2 215 929
-1 102 278
607 092
141 752
5.1 Vuođđoealáhusat
Mihttomearri:
•
Buoridit ja ovddidit vuođđoealáhusaid
Čoahkketabealla - vuođđoealáhusat
Vuođđoealáhusat
Submi
Rehketdoallu
2017
Rev. buš.
2017
Boađus. rev.
buš. ektui
7 078 992
7 078 992
5 500 000
5 500 000
-1 578 992
-1 578 992
5.1.1. Doarjja vuođđoealáhusaide - ohcanvuđot doarjja
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
40000 Doarjja vuođđoealáhusaide
7 078 992
5 500 000
6 000 000 -1 578 992
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Rehket-
doallu
2017
40000 Doarjja vuođđoealáhusaide
8 440 000
1 361 008
0
7 078 992
Vuollaibáza dan poastas vuolgá das go ledje ollu ohccit.
40000 Doarjja vuođđoealáhusaide
90 ohcama
41 ohcama
43 ohcama
Ohcamat
oktiibuot
Juolluduvvon Hilgojuvvon
58
5.1.2. Guolástus
Váikkuhangaskaomiid geavaheami bokte mariidnaealáhusaide lea Sámediggi veahkehan nannet ássanahtanuššama,
árvoháhkama ja barggolašvuođa sámi riddo- ja vuotnaservodagain.
Sámediggái lea guolástuspolitihkas leamaš deaŧalaš nannet rekrutterema guolásteapmái, ja dat boahtá ovdan
váikkuhangaskaomiid hálddašeamis. Sámediggi lea nannen dihtii rekrutterema vuoruhan doarjut ohcciid geat leat vuosttaš
geardde oastimin bivdofatnasa, ja dasa lassin doarjut bivdosiid ja reaidduid oastimiid, vai erenoamážit nuorra guolásteaddjit
ožžot buoret ekonomalaš vuođu ásahit guolástusdoaimma. Oktiibuot lea juolluduvvon doarjja 15 guolásteaddjái. Eatnašat
leat nuorra guolásteaddjit gaskal 30 ja 40 jagi geain buohkain leat vuoigatvuođat rabas joavkkus. Eanet nannen dihtii
rekrutterema guolástusámmáhii lea Sámediggi rahpan doarjut nuoraidbivdoprošeavttaid maid muhtun guolástusgielddat
jođihit. Olahusjoavkun leat nuorat gaskal 14 ja 24 jagi geat ožžon praksisa ja oahpahusa ámmáhis prošeaktajođiheaddji/
guolásteaddji bokte iežas dahje láigohuvvon fatnasis.
Sámediggi lea maid deattuhan bisuhit ja nannet gádderusttegiid sihkkarastin ja buoridan dihtii vuostáiváldindiliid dakkár
riddo- ja vuotnaguovlluin main lea heajos infrastruktuvra. Sámediggi lea juolludan doarjaga 6 iešguđet gádderusttegii,
sihke danne vai lea vejolaš báikkálaččat gáddet varasguliid, ja láhčit bálvalsaid guollebivdiide. Lea juolluduvvon doarjja
earret eará vuostáiváldinrusttegiid divvumii ja ásaheapmái, njuovvan- ja páhkkenrusttegiid ođasmahttimii, govdokájaide
ja bálvalusvisttiide. Váikkuhangaskaoamit dáidda rusttegiidda leat leamaš mielde addimin unnimus ja eanemusat báikái
čadnojuvvon fatnasiidda sihkkaris hápmana ja bálvalusvejolašvuođaid ja vejolašvuođa gáddái buktit guliid iežaset
lagasbirrasiin.
Sámedikki dievasčoahkkin meannudii ášši "Ealáhusovddideapmi mearrasámi servodagain" ovddidan ja fuolahan dihtii
ássama ja guolástusberoštusaid mearrasámi guovlluin. Ášši čuovvoluvvo boahte áiggis.
Konsultašuvnnat mat gusket guolástusaid muddemiidda, lea leamaš váttis juksat mieđiheami ja duohta áddejumi
Sámedikki politihkkii nu ahte dát ferte buorranit vai mearrasámi kultuvrra nannejuvvo. Konsultašuvnnain jagi 2018
gonagasreabbábivddu birra ovddidii Sámediggi iežas evttohusa ja ákkaid, mii earret eará lei ahte doaibmangáibádusa ferte
sihkkut ja ii ainjuo loktet 2017-dási ektui. Dasto aiddostahtii Sámediggi ahte ferte earuhit gáibádusaid gaskal stuorra ja
smávva fatnasiid doaibmangáibádusa ektui. Sámediggi ii ožžon eará vástádusa stáhtaráđis go dan ahte son áiggui geahčadit
doaibmangáibádusa ja dan váldit mielde iežas viidásat bargui. Konsultašuvdnašiehtadusa ektui galgá buriin jáhkuin
konsulteret dainna ulbmilin ahte soahpat, ja dat mearkkaša ahte ferte árjjalaččat guorahallat sierra vejolaš čovdosiid dákkár
konsultašuvnnain.
Ovdabargguin Vuotnabivdolávdegotti ásaheamis sohppojuvvui, Guolástusdepartemeantta ja Sámedikki gaskka ahte
lávdegoddi galggai oažžut ekonomalaš rámma man olis lea vejolaš ollašuhttit lávdegotti mandáhta. Vuotnabivdolávdegottis
lea leamaš beroškeahttá das váttis ekonomalaš dilli, ja dan geažil ii leat sáhttán meannudit áššiid, čađahit čoahkkimiid
ja diŋgot čielggadusaid oainnusmahttin dihtii mearrasámi hástalusaid ja áššečuolmmaid mat gusket sierra lágaid ja
hálddašandoaibmabijuid čađaheapmái. Ášši lea váldojuvvon ovdan Guolástusdirektoráhtain ja dan geažil leat šaddan
buorebuš ekonomalaš rámmat, muhto eai leat doarvái mandáhta čađaheapmái albma láhkai.
Konsultašuvnnaid ja čoahkkimiid bokte Guolástusdepartemeanttain, Guolástusdirektoráhtain ja Muddenčoahkkimiin
lea Sámediggi čalmmustahttán Guolástusdirektevrra evttohusa suovvat feastonuhtiin bivdit reahkaid Porsáŋggu ja
Deanu vuonain 2018:s. Dat lea buvttihan vuorddekeahtes guoskevašvuođa ja fuomášumi go eatnašat eai leat diehtán dan
birra. Ášši lei Sámediggái guoskevaš go báikkálaš beroštusat eai lean váldojuvvon vuhtii, dárbbašlaš konsultašuvnnat eai
lean čađahuvvon ja dálá deaŧalaš gonagasreabbábivdu ja reahkabivdu merddiiguin dán guovllus ii lean namuhuvvon.
Konsultašuvnnaid bokte Ealáhus- ja guolástusdepartemeanttain lea dál sohppojuvvon guorahallat ášši ođđasis, ja ahte sihke
departemeanta, Sámediggi, Mearradutkaninstituhtta ja Guolástusdirektoráhta ovttas galget gávnnahit sáhttá go ja gos sáhttá
čađahit vejolaš geahččalanreahkabivddu. Geahččalanbivdu ii álggahuvvo ovdalgo dát proseassa lea loahpahuvvon.
Konsultašuvnnain Ealáhus- ja guolástusdepartemeanttain riddoeari bivdima birra 2018:s mieđihuvvui Sámediggái ahte
earrelasáhus biddjojuvvo jagi 2017 dássái (16 tonna) ja ahte dat addojuvvo dáhkiduvvon lasseearrin.
Sámedikkis ii leat dán rádjai leamaš vejolašvuohta konsulteret ráđđehusain nationála mearradoallopolitihka birra. Dat
dagaha ahte dál leat stuorra hástalusat ja stuorrá váilevašvuođat dálá mearradoallopolitihkas. Sihkkarastin dihtii ahte
álgoálbmotperspektiiva fuolahuvvo mearradoallopolitihkas, Sámediggi lea máŋgga oktavuođas čuoččuhan ahte dáin áššiin
ferte čađahit konsultašuvnnaid, nu mo dál dahkkojuvvo eará guolástus- ja riddohálddašeami oktavuođas.
59
5.1.3. Boazodoallu
Sámediggi lea vuoruhan oassálastit proseassaide mat leat vuođđuduvvon boazodoallopolitihka váldomihttomeriide ja doarjut
daid proseassaid.
Oktavuohta ja gulahallan sihke boazodoaluin ja boazodoallohálddahusain lea vuoruhuvvon 2017:s. Sámedikkis lea leamaš
jeavddalaš oktavuohta Norgga Boazosápmelaččaid Riikkaservviin (NBR) áššiin mat leat jođus. Dasa lassin lea Sámedikkis
leamaš čoahkkimat iešguđet orohagaiguin gulaskuddama vuođul. Sámediggi lea oassálastán čoahkkimiidda dain regionála
gulahallansajiin mat leat ásahuvvon fylkkaid gulahallanarenan. Gulahallansajit leat váikkuhan lagat oktavuhtii ja buoret
gulahallamii gaskal boazodoalu, fylkkamánniid ja Sámedikki.
Sámediggi oassálastá dárkojeaddjin stáhta ja NBR gaskasaš boazodoallošiehtadusaide. Sámediggi ovddida árvalusaid
ja cealkámušaid šiehtadallanbeliide. 2017 šiehtadallamiin deattuhii Sámediggi árvalusastis daid váikkuhangaskaomiid
mat dorjot kultuvrralaš ceavzima, boazodoalu areálavuođu sihkkarastima, boazodoalu čálgoortnegiid, rekrutterema ja
ovttadássásašvuođa, ja ekonomalaš ovdáneami.
Ráđđehus lea 2017:s geigen ođđa stuorradiggedieđáhusa boazodoalu birra, maŋŋá viiddes konsultašuvdnaproseassa
Sámedikkiin ja NBR:in. Sámediggi árvalii guorahallat boazodoallolága ja evalueret boazodoalu stivrema ja hálddašeami,
rievdadit buhtadusnjuolggadusaid go boazu lea dagahan vahágiid, rievdadit boraspire-, areála- ja vearropolitihka, nannet
bearašvuđot boazodoalu, hábmet eavttuid ceavzinmihtuide, lasihit elliiddávddaid goziheami ja lasihit DBS-barggu
boazodoalus. Ovttamielalašvuohta ii juksojuvvon Eanadoallo- ja biebmodepartemeanttain gávdnat ollislaš čovdosiid
stuorradiggedieđáhusa doaibmabijuid ektui. Sámediggi moaitá erenomážit dan go departemeanta háliida dakkár
rievdadusaid boazodoallolágas maidda Sámediggi ja NBR eai mieđit.
Konsultašuvdnaproseassas lei buorre ja konstruktiiva ságaškuššan boazodoallopolitihkalaš mihttomeriid birra, ja
sohppojuvvui bargagoahtit ceavzinmihtuid lagat definišuvnnain, ja hábmet mihtuid eaktun dahje boađusindikáhtorin.
5.1.4. Eanandoallu
Eanadoalloohcamiid lassáneapmi lea leamaš ollu stuorát go dan rámma mii lei biddjojuvvon vuođđoealáhusaide 2017 várás.
Dat dagahii ahte eanet ohcamat biehttaluvvojedje go ovddit jagiin. 29 meannuduvvon ohcamis biehttaluvvojedje 13 (45 %)
ja 15 ohcama ožžo doarjaga. Mieđihuvvon ohcamiid gaskkas ožžo 14 ohcama uhcit doarjaga go dan maid sii livčče ožžon
njuolggadusaid vuođul. Gávccis ožžo doarjaga doaibmavisttiide sávzzaid várás, guovttis gáiccaidgoahtái, okta vuokságoahtái.
Sihke sii geat ožžo doarjaga doaibmavisttiide sávzzaid ja gáiccaid várás, sáhtte lasihit buvttadeami ja nu gánnáhahttivuođa.
Mielkerobohtaid ektui eahpiduvvo sáhttá go ekonomiija šaddat buoret, muhto ohcciid bargu geahppána.
Ávjovárreprošeakta, masa Porsáŋgu, Kárášjohka ja Guovdageaidnu oassálaste, loahpahuvvui 2017:s. Das lea leamaš buorre
ávki rekrutteremii, gealbudeapmái ja doaluid ásaheapmái guovllus. Okta prošeavtta lihkostuvvanfáktoriin lea ahte mii leat
ožžon mielde eanadolliid ja beassan čuovvulit sin. Dat stuorra doallologu njiedjan mii dáhpáhuvai 2013 rádjai, lea bisánan ja
doaluid lohku njiejai 2,6 % 2014 rájes 2016 rádjai. Sávzzaid lohku lassánii 21 %, ja mielkegusaid lohku fas njiejai 3,1 %. Ođđa
prošeakta " Prošeakta Sápmi/Agri álggahuvvon 2017:s ja dál leat maiddái Deanu ja Unjárgga gielddat mielde. Áigumuššan lea
oažžut positiiva ovdáneami eanadoalus Porsáŋggus, Guovdageainnus, Kárášjogas, Deanus ja Unjárggas.
Ovddidanprošeakta man ulbmil lei lasihit biergobuvttadeami Finnmárkkus ja Romssa fylkkas, álggahuvvui 2014:s ja
loahpahuvvui 2017:s. Prošeavtta boađusin lei ahte vuovssáid njuovvandeaddu lassánii 10 % Finnmárkkus ja 4 % Romssa
fylkkas
5.1.5. Boraspiret
Sámedikki dievasčoahkkin mearridii 2017:s boraspirepolitihka strategiijaid. Sámedikkis galgá leat váikkuhanfápmu Norgga
boraspirepolitihkkii ja boraspirehálddašeapmái. Sámedikki váldomihttomearrin lea dakkár boraspirepolitihkka mii
sihkkarastá dássedeattu gaskal boraspiremáddodagaid ja ceavzilis sámi guohtunealáhusaid.
Sámediggi doalai čoahkkima guovvamánus 2017 boraspireregiovnnaid 5 – 8 boraspirelávdegottiiguin. Áigumuš čoahkkimiin
lei diehtojuohkin boraspiredili birra dáin regiovnnain ja oažžut árvalusaid dáidda áššiide maiguin Dálkkádat- ja
birasdepartemeanta lei bargamin.
60
Dálkkádat- ja birasdepartemeanta nammada boraspirelávdegottiid lahtuid ja várrelahtuid dan 8 boraspireregiovdnii masa
Norga lea juogaduvvon. Dasa lassin nammada Sámediggi lahtuid ja várrelahtuid regiovnnaide 5 – 8 mat geográfalaččat
gokčet guovlluid Hedmárkku rájes davás guvlui. Skábmamánus 2017 nammadii Sámediggi ođđa lahtuid ja várrelahtuid dáid
regiovnnaid boraspirelávdegottiide.
Birasdirektoráhtas lea leamaš gulaskuddamis ođđa buhtadusláhkaásahus bohccuid várás maid boraspiret leat goddán.
Sámediggi lea ovttas Norgga Boazosápmelaččaid Riikkaservviin (NBR) čujuhan dan ahte boazodoalu vásáhusvuđot máhttu
váilu dálá máhtus ja ahte ferte álggahit barggu mii vuogádahttá ja kvalitehtasihkkarastá boazodoallosámi vásáhusmáhtu.
Dálkkádat- ja birasdepartemeanta lea dál orustahttán láhkaásahusa rievdadeami. Seammás háliida departemeanta ahte
Sámediggi ja NBR váldojuvvojit eanet árjjalaččat mielde bargui háhkan dihtii eanet máhtu boraspiriid birra boahttevaš jagiin.
Sámediggi lea maid addán gulaskuddancealkámušaid eará boraspireáššiide, earret eará evttohussii rievdadit mearrádusaid
mat guske daid goaskimiid báhčimii mat leat vahágin. Evttohus guoská gaskaboddasaš geahččalanortnegii guovtti
prošeaktaguovllus Fovsenis ja Romssa fylkkas. Sámediggi vuordá ahte čađahuvvojot konsultašuvnnat eiseválddiiguin
evttohuvvon rievdadusaid birra.
5.2 Juohkelágan ealáhusat, lotnolas- ja meahcástanealáhusat, árvohá-
hkan ja ođđaásaheapmi
Mihttomearri:
•
Ceavzilis ealáhusovdáneami ođasmuvvi resursaiguin
Čoahkketabealla - juohkelágan ealáhusat, lotnolas- ja meahcástanealáhusat, árvoháhkan ja
ođđaásaheapmi
Doarjja ealáhusaide, fitnodatovddideapmái,
lotnolas- ja meahcástanealáhusaide
Ođđaálggaheapmi ja ealáhushutkan
Doarjja ođđaásaheimiide ja ealáhushutkamii
Sámi mátkeealáhusat - prošeakta
Sámi mátkeealáhusat - ohcanvuđot doarjja
Submi
Rehketdoallu
2017
Rev. buš.
2017
Boađus. rev.
buš. ektui
6 354 800
5 400 000
-954 800
0
2 200 000
2 200 000
-140 000
16 871
1 012 400
7 244 071
0
1 000 000
1 000 000
9 600 000
140 000
983 129
-12 400
2 355 929
5.2.1. Doarjja ealáhusaide, fitnodatovddideapmái, lotnolas- ja meahcástanealáhusaide
- ohcanvuođot doarjja
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
40510 Doarjja ealáhusaide ja fitnodatovddideapmái
6 354 800
5 400 000
6 400 000
-954 800
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Rehket-
doallu
2017
40510 Doarjja ealáhusaide ja fitnodatovddideapmái
7 609 600
1 163 300
91 500
6 354 800
Poastta vuolláibáza vuolgá badjelmeare geavaheamis.
61
40510 Doarjja ealáhusaide ja fitnodatovddideapmái
61 ohcama
38 ohcama
23 ohcama
Ohcamat
oktiibuot
Juolluduvvon Hilgojuvvon
Dalle go 2017 bušeahtta mearriduvvui lei meahcceealáhus vuoruhuvvon dán poasttas. Reviderejuvvon bušeahtas mearridii
dievasčoahkkin ahte poasta dattetge galggai juhkkojuvvot ja várrejuvvui 2,2 miljon ru sierra ohcanvuđot ortnegii
meahcceealáhusaide ja 1 miljon ru dán poasttas geavahuvvui eará ulbmilii.
Sámedikki doarjja lea buvttihan eanet ásahemiid ja juo leahkki doaimmaid viiddideami. Dát lea buvttihan máŋga ođđa
bargosaji smávva ja stuorát sámi báikegottiin.
Nuorra ealáhushutkan
Dat bargu maid Ungt Entreprenørskap nammasaš organisašuvdna čađa, nannešii daid gielddaid servodateallima mat
oassálastet prográmmaide ja das livččii stuorra mearkkašupmi ođđa ealáhusálggahemiide gielddain. Ungt Entrepenørskapas
leat sierra áŋgiruššamat Kárášjogas, Guovdageainnus, Porsáŋggus, Unjárggas ja Deanus. Ungt Entrepenørskap Finnmark
háliida dál bargat garraseappot sámi gielddaid ektui ja háliida earret eará oažžut jorgaluvvot prográmmaávdnasiid sámegillii.
Ovttasbargu innovašuvdna Norggain.
Sámediggi ja Innovašuvdna Norga guhkidedje dálá ovttasbargošiehtadusa 2017 lohppii. 2017:s barge Sámediggi ja
Innovašuvdna Norga konstruktiivvalaččat dainna áigumušain ahte oažžut sadjái ođđa ovttasbargošiehtadusa mii galgá gustot
áigodahkii 2019 – 2021. Innovašuvdna Norga lea mielde ruhtadeamen prográmma hutkás ealáhusa, Dáhttu 2.0.
5.2.2. Lotnolas ja meahcástanealáhusat
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
40511 Meahcástanealáhusat
0
2 200 000
0
2 200 000
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Rehket-
doallu
2017
40511 Meahcástanealáhusat
0
0
0
0
Badjelbáza poasttas vuolgá das go unnán ohcaluvvojedje váikkuhangaskaoamit dán ortnegis.
Dalle go 2017 bušeahtta mearriduvvui ledje meahcceealáhusat vuoruhuvvon poasttas 40510. Reviderejuvvon bušeahtas
mearridii dievasčoahkkin ahte poasta dattetge galggai juhkkojuvvot ja várrejuvvui 2,2 miljon ru sierra ohcanvuđot ortnegii
meahcceealáhusat.
5.2.3. Sámi mátkeealáhusat - prošeakta
Prošeavtta namma lea Johtit - Samisk reiseliv ja prošeaktaeaiggát lea NordNorsk Reiseliv. Prošeavttas lea leamaš uhccán
ovdáneapmi. Guokte stivrenjoavkočoahkkima leat dollojuvvon. Prošeakta lea maŋŋonan guvttiin jagiin ja vurdojuvvo
válmmastuvvot 2020:s danne lea 983 129 ru badjelbáza.
5.2.4. Sámi mátkeealáhusat – ohcanvuđot doarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
Sámi mátkeealáhus ovdána.
•
62
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
41012 Sámi mátkeealáhusat
1 012 400
1 000 000
1 000 000
-12 400
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Rehket-
doallu
2017
41012 Sámi mátkeealáhusat
1 012 400
0
0
1 012 400
41012 Sámi mátkeealáhusat
22 ohcama
13 ohcama
9 ohcama
Ohcamat
oktiibuot
Juolluduvvon Hilgojuvvon
2017:s bohte Sámediggái ollu doarjjaohcamat investeremiidda ja ovddidemiide. 70 % ohcamiin ožžo doarjaga.
Johtit – sámi mátkeealáhus álggahuvvo jagi 2018 álggu geahčen. 25 fitnodaga galget čadnojuvvot dan 3-jagi prošektii.
Turisttaid lohku Davvi-Norgii lea lassánan, mii dagaha ahte maiddái sámi fitnodagaide váikkuha dát lassáneapmi. Dat boahtá
oidnosii ohcanhivvodagas, ja Sámediggi lea ožžon eanemus ohcamiid investeremiidda ja ovddidemiide. Dat sáhttá čujuhit
ahte sámi kultuvra jearahuvvo eanet márkanis.
5.3 Sámi kulturealáhusat
Čoahkketabealla - sámi kulturealáhusat
Sámi kulturealáhusaide – ohcanvuđot doarjja
Gelbbolašvuođavuđot kulturealáhusat - prošeakta
Sámi musihkkafeastavahkku Álttás
Submi
Rehketdoallu
2017
Rev. buš.
2017
Boađus. rev.
buš. ektui
1 557 750
3 294 528
150 000
5 002 278
1 000 000
2 750 000
150 000
3 900 000
-557 750
-544 528
0
-1 102 278
Mihttomearri:
•
Sámi kulturealáhus šaddá daid deaŧaleamos ealáhusaid gaskii sámiide boahtteáiggis.
5.3.1. Doarjja sámi kulturealáhusaide – ohcanvuđot doarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Sámi kulturealáhusat main lea dienas sin buktagiin ja bálvalusain
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
41002 Sámi kulturealáhusaide
1 557 750
1 000 000
1 000 000
-557 750
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Rehket-
doallu
2017
41002 Sámi kulturealáhusaide
1 557 750
0
0
1 557 750
63
Poastta vuolláibáza vuolgá badjelmeare geavaheamis.
41002 Sámi kulturealáhusaide
20 ohcama
9 ohcama
11 ohcama
Ohcamat
oktiibuot
Juolluduvvon Hilgojuvvon
Oktiibuot bohte 16 ohcama ja 8 ohcama ledje hutkás ealáhusa investeremiidda ja ovddidemiide. Dain ožžo golbma ohcama
doarjaga. Okta dain ohcamiin mii oaččui doarjaga, lei Sámi magasiidna.
Loahpageahčen 2017 bohte Sámediggái máŋga buori álggahandoarjjaohcama. Sivvan dasa sáhttá leat ortnega buorre
vuovdaleapmi earret eará Dáhttu-prográmmaid oktavuođas. 50 % ohcamiin ožžo doarjaga, ja sii geat ožžo doarjaga
doarjjaortnegis ledje earret eará Dáidda Dállu ja Sámi Stories.
5.3.2. Gelbbolašvuođavuđot kulturealáhus - prošeakta
Vuolláibáza poasttas 5 440 528 ru boahtá das go prošeavttas lei ollu aktivitehta. 2017:s dahkkojuvvui earret eará analysa
ealáhushutkamis sámi guovlluin (NORUT), mii guoskkai sihke hutkás ealáhusaide ja eará ealáhusaide mat biddjojuvvojedje
dán postii.
Bohtosat Dáhttu barggus
Dáhttu 1.0 álggahuvvui árrat 2017:s 12 fitnodagain Finnmárkkus. Maŋimus čoahkkaneapmi lei Kárášjogas čakčamánu 12.-
13. b. 2017. Vuosttaš Dáhttu 2.0 prográmma álggahuvvui juovlamánus 2017. Dát prográmma lea daid fitnodagaid várás geat
háliidit stuorrut. Oktiibuot oassálastet 12 fitnodaga olles Sámis.
Dáhttu ja hutkás ealáhuskonferánssa bokte deattuha Sámediggi ovttasbarggu ja fierpmádatduddjoma. Dan lea Sámediggi
vuoruhan go máŋga fitnodaga leat uhcit ja rašit.
Boađus dan barggus ahte nannet FoU-doaimma sámi kulturealáhusas
2017:s čađahii Norut iskkadeami Sámedikki ovddas: Muligheter og barrierer for samiske entreprenører (sámi ealáhushutkiid
vejolašvuođat ja hehttehusat). Raporta čájeha earret eará ahte Sámedikki áŋgiruššan álggaheaddjidoarjagiin lea lihkostuvvan.
Raporta čájeha ahte Sámediggi sáhttá buorebut vuovdalit iežas doarjjaortnegiid.
5.3.3. Sámi musihkkafeastavahkku Álttas - njuolggodoarjja
Njuolggo doarjja Sami music week / Sámi musihkkavahkku manai 2017:s searvái Audioland AS:ii mii lea musihkkavahku
vuolggaheaddji. Juolludus addá eanet gelbbolašvuođa ja fierpmádaga sámi musihkkabirrasa siskkobealde. Dát vahkku
lágiduvvui ođđajagimánu 31. b. – guovvamánu 4. b. 2017, konsearttaiguin ja eará aktivitehtaiguin.
5.4 Duodji
Mihttomearri:
•
Buoridit iežas buvttaduvvon dujiid vuovdima stuorat márkaniidda.
Čoahkketabealla - duodji
Doarjja Duodjeinstituhttii
Doarjja duodjeealáhusa ovddideapmái ja dasa
Duoji ealáhusšiehtadus
Submi
Rehketdoallu
2017
Rev. buš.
2017
Boađus. rev.
buš. ektui
4 938 000
1 630 000
6 892 908
4 938 000
1 630 000
7 500 000
13 460 908
14 068 000
0
0
607 092
607 092
64
5.4.1. Doarjja Duodjeinstituhttii - njuolggodoarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Ovddidit duodjeinstituhtta resursan duodjeealáhusa ovddideamis.
Vuođđudus Duodjeinstituhtta lea friija ja iešheanalis organisašuvdna mii vuođđuduvvui 1993:s Sámiid Duoji, Sámi
Allaskuvlla/Samisk høgskole, Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla/ Samisk videregående – og reindriftsskole ja SIVA
beales – industriijaahtanuššanrusttega searvi. Njuolggo doarjja gokčá doaimma mas mielde maiddái Gaska-Finnmárkku,
Nuorta-Finnmárkku, Romssa, Norlándda ja máttasámi guovllu bagadeaddjivirggit. Vuođđudusa ulbmilin lea vuosttažettiin
doaibmat ovddidan- ja gealboguovddážin duodjái ealáhussan, kultuvra ja giehtaduodjin. Duodjeinstituhtta addá
heivehuvvon bagadusa geavaheddjiide.
5.4.2. Boazodoalu oahpahuskantuvra - njuoggodoarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Sihkarastit rekrutterema duodjeealáhusii ja koordineret fágareiveoahpahusa duojis.
Oahpahuskantuvra koordinere ja beavttálmahttá čanastat oahppofitnodagaid fidnoohppiid ja oahppokandidáhtaid
oahpahusa boazodoalus ja duojis. Ulbmilin lea ahte nuorat šattašedje čeahpes fágabargin boazodoalus ja duojis.
Oahpahuskantuvra addá viidásetoahpu oahppofitnodagaide dainna áigumušain ahte váldit fágareivve ja addit duođaštusa
gelbbolašvuođas. Oahpahuskantuvrras ledje 10 oktilaš fidnooahppisoahpamuša bálkádoarjagiin.
5.5 Duoji ealáhusšiehtadus
41050 Doaibmadoarjja - ohcanvuđot doarjagat
41051 Investeren- ja ovddidandoarjja – ohcanvuđot
doarjagat
41052 Duodjestipeanda - ohcanvuđot doarjagat
41053 Čálgoortnegat - ohcanvuđot doarjagat
41054 Gelbbolašvuohta, oahpahus, kurssat
41055 Doaibmabijut mat buoridit vuovdima -
ohcanvuđot doarjagat
41056 Duojariid Ealahus Searvi - njuolggodoarjagat
41057 Samiid Duodji OS - njuolggodoarjagat
41058 Faga- ja ekonomiijalávdegoddi - prošeakta
41061 Hospiteren
41063 Vuovdin, vuovdaleapmi ja
mearkagálvohuksen
41064 Duodjedoaibmabijut 2017 ávvudanjagi
oktavuođas
Submi
Rehketdoallu
2017
Rev. buš.
2017
Boađus. rev.
buš. ektui
1 880 620
1 165 587
1 700 000
1 500 000
140 000
67 156
68 600
350 000
600 000
1 250 000
175 320
0
895 625
200 000
50 000
400 000
350 000
600 000
1 250 000
150 000
100 000
900 000
-180 620
334 413
60 000
-17 156
331 400
0
0
0
-25 320
100 000
4 375
300 000
300 000
0
6 892 908
7 500 000
607 092
Sámedikki bajimuš mihttomearri Duoji ealáhusšiehtadusain lea váikkuhit ealáhusguvllot duoji ahtanuššama mas lea buoret
gánnáhahttivuohta ja iežas gálvvuin buoret gávpejohtu.
Duoji ealáhusšiehtadussii 2017 várrejuvvui 7,5 miljovnna. Šiehtadus sohppojuvvui ja dohkkehuvvui Sámedikki
dievasčoahkkimis. Organisašuvnnat áigot áŋgiruššat dujiin ealáhussan, vuovdimiin, vuovdalemiin ja
mearkagálvoduddjomiin. Duojárat háliidit joatkit mearkagálvoprošeavtta ja vuođđudit hálddašanfitnodaga mearkagálvvu
várás. Organisašuvnnat áigot ain bargat oktasaš duodjemearkka várás dakkár eavttuiguin maid njealji riikka sápmelaččat
65
sáhttet dohkkehit. Duojárat háliidit joatkit mearkagálvoprošeavtta ja vuođđudit hálddašanfitnodaga mearkagálvvu várás.
Organisašuvnnat áigot ain bargat oktasaš duodjemearkka várás dakkár eavttuiguin maid njealji riikka sápmelaččat sáhttet
dohkkehit. Várrejuvvon ruđain 5 096 951 ru juolluduvvojedje ulbmilii. Váttis lea dadjat maidege manne doalut leat vátnon,
muhto dan sáhttá čilget ahte duodjedoaimmaid gaskkas lea leamaš unnit investerendáhttu ja ahte muhtun ohcamat
áigevátnivuođa geažil sirdojuvvojedje 2018:s.
5.5.1. Doabmadoarjja - ohcanvuđot doarjja
Doarjjaortnega mittomearri:
•
Ovdánahttit duoji ealáhussan mas lea dienas ja johttu iežas buvttaduvvon duojis.
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
41050 Doaibmadoarjja - Duodji
1 880 620
1 700 000
1 700 000
-180 620
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Rehket-
doallu
2017
41050 Doaibmadoarjja - Duodji
1 880 620
0
0
1 880 620
Vuolláibáza poasttas boahtá das go lea menddo ollu geavahuvvon danne go ledje ollu ohccit 2017:s.
41050 Doaibmadoarjja - Duodji
26 ohcama
26 ohcama
0 ohcama
Ohcamat
oktiibuot
Juolluduvvon Hilgojuvvon
2017:s ledje 26 bargi geat ohce doaibmadoarjaga. Ohcansubmi lei oktiibuot 2 087 003 ru. Sámedikki mearridan
njuolggadusaid ektui, unniduvvui danne stuorámus submi 130 000 ruvdnui. Sámediggi unnidii proseantalogu mielde buot
dohkkehuvvon ohcamiin, unnideapmi lea 19 % álgoálgosaš doarjjasupmis.
Gaskamearálaš duojáris lea gaskamearálaččat duodjegávpejohtu 220 000 ru. Doaibmadoarjja lea ain deaŧalaš fáktor duojára
ekonomiijai. Doaibmadoarjaga haga livččii gaskamearálaš duojáris leamaš hui unnán dienas.
5.5.2. Investeren- ja ovddidandoarjja - ohcanvuđot doarjagat
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Buoridit iežas buvttaduvvon dujiid vuovdima stuorat márkaniidda.
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
41051 Investeren- ja ovddidandoarjja - Duodji
1 165 587
1 500 000
1 500 000
334 413
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Rehket-
doallu
2017
41051 Investeren- ja ovddidandoarjja - Duodji
1 223 350
57 763
0
1 165 587
Badjelbáza poasttas bohtá das go ledje unnán dohkálaš ohcamat ja juolludeamit gessojuvvojedje.
41051 Investeren- ja ovddidandoarjja - Duodji
16 ohcama
10 ohcama
6 ohcama
Ohcamat
oktiibuot
Juolluduvvon Hilgojuvvon
66
Investeremat duojis siskkildit eanaš doarjaga unnit prošeavttaide investeren- ja ovddidansuorggis. Guokte divraseamos
prošeavtta leat leamaš goarrunbadji, ja duodjebáji ásaheapmi doppe. Golmma duodjekursa ohcamii juolluduvvui doarjja.
Sámediggi oaidná dárbbu sihkkarastit máhtu fievrrideami duojis, ja dat kurssat sáhttet áiggi mielde leat mielde nannemin
ealáhusa. Sámediggi juolludii maiddái ovtta ásahandoarjaga.
5.5.3. Duodjestipeanda - ohcanvuđot doarjagat
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Buoridit iežas buvttaduvvon dujiid vuovdima stuorat márkaniidda.
41052 Duodjestipeanda
41052 Duodjestipeanda
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
140 000
200 000
200 000
60 000
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Rehket-
doallu
2017
140 000
0
0
140 000
Ohcamat
oktiibuot
Juolluduvvon Hilgojuvvon
41052 Duodjestipeanda
15 ohcama
14 ohcama
1 ohcan
Badjelbáza dan poastas vuolgá das go ledje unnán ohcama.
5.5.4. Čálgoortnegat - ohcanvuđot doarjagat
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
•
Buoridit iežas buvttaduvvon dujiid vuovdima stuorat márkaniidda.
Ovdánahttit duoji ealáhussan mas lea dienas ja johttu iežas buvttaduvvon duojis.
41053 Čálgoortnegat
41053 Čálgoortnegat
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
67 156
50 000
50 000
-17 156
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Rehket-
doallu
2017
67 156
0
0
67 156
Vuolláibáza dan poastas vuolgá das go ledje ollu ohcama.
41053 Čálgoortnegat
7 ohcama
7 ohcama
0 ohcan
Ohcamat
oktiibuot
Juolluduvvon Hilgojuvvon
67
5.5.5. Gelbbolašvuohta, oahpahus, kurssat
2017:s juolludii Sámediggi Boazodoalu ja duoji oahpahuskantuvrii doarjaga minsttarkonstrukšuvnna ja fágatevdnema
oahpahussii. Árbevirolaččat lea unnán teoritiseren fáddán árbevirolaš oahppofitnodagaid gaskkas, muhto oahppoplánas
deattuhuvvo dattetge dat ja fidnoohppiin galgá leat máhttu dán birra.
5.5.6. Doaibmabijut mat buoridit vuovdima - ohcanvuđot doarjagat
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Buoridit eará duojariid duodjebuktagiid vuovdima.
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
41055 Doaibmabijut mat buoridit vuovdima
350 000
350 000
350 000
0
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Rehket-
doallu
2017
41055 Doaibmabijut mat buoridit vuovdima
350 000
0
0
350 000
41055 Doaibmabijut mat buoridit vuovdima
2 søknader
2 søknader
0 søknader
Ohcamat
oktiibuot
Juolluduvvon Hilgojuvvon
5.5.7. Duojáriid Ealáhus Searvi - njuoggodoarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Ovddidit duodjeorganisašuvnnaid resursan duodjeealáhusa ovddideamis
Duojáriid Ealáhussearvi (DES) lea duojáriid ealáhusorganisašuvdna man ulbmilin lea bargat dan ala ahte ovttaskas duojár
oažžu dohkálaš bargoeavttuid ja ovdánanvejolašvuođaid. DES lea nubbi guovtti duodjeorganisašuvnnas mii searvá duoji
ealáhusšiehtadusa jahkásaš šiehtadallamiidda.
DES lágida máŋggalágan kurssaid, muhto 2017:s lea váldofokus leamaš MIS of Sápmi mearkagálvaprošeavttas ja Tråante
2017 ovdaprošeavttas.
5.5.8. Sámi Duodji - njuoggodoarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Ovddidit duodjeorganisašunnaid resursan duodjeealáhusa ovddideamis
Sámiid Duodji lea riikaviidosaš lahttoorganisašuvdna mii bargá buoridan dihtii duojáriid rámmaeavttuid lassin iežas lahtuid
bálvalan- ja diehtojuohkindoaimmaide. Sámiid Duojis leat guhtta geográfalaš regiovnna. Sámiid Duodji lea nubbi guovtti
duodjeorganisašuvnnas mii searvá jahkásaš šiehtadallamiidda duoji ealáhusšiehtadusa ektui. Sámiid Duodji lea earret eará
bargan Tråante 2017 ektui ja lea maiddái searvan bargui duodjemearkaprošeavttain.
5.5.9. Faga- ja ekonomiijalávdegoddi
Ekonomalaš lávdegoddi galgá geahčadit ekonomalaš raportta duodjeealáhusas ja addit rávvagiid duodjeorganisašuvnnaide
duoji ealáhusšiehtadusa jahkásaš šiehtadallamiidda. 2017:s lei fágalávdegottis okta čoahkkin.
Duoji fágalávdegoddi čoahkkana dalle go muhtun ohcá duodjeregisttrarii váldima. Fágalávdegoddi árvvoštallaš
duodjebuktagiid kvalitehta ja mearrida besset go ohccit mielde duodjeregisttarii. 2017:s lei fágalávdegottis okta čoahkkin.
68
5.5.10. Hospitering
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Buoridit iežas buvttaduvvon dujiid vuovdima stuorat márkaniidda.
41061 Hospiteren
41061 Hospiteren
Rehket-
doallu
2017
Juollu-
duvvon
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
0
0
100 000
100 000
100 000
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Rehket-
doallu
2017
0
0
0
Badjelbáza dan poastas vuolgá das go doarjjaortnet lei gáržžiduvvon,
5.5.11. Vuovdin, vuovdaleapmi ja mearkagálvohuksen
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Buoridit iežas buvttaduvvon dujiid vuovdima stuorat márkaniidda.
41063 Vuovdin, vuovdaleapmi ja
mearkagálvohuksen
41063 Vuovdin, vuovdaleapmi ja
mearkagálvohuksen
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
895 625
900 000
900 000
4 375
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Rehket-
doallu
2017
895 625
0
0
895 625
Sámedikkis lea ulbmilin ahte duodji galgá ovddiduvvot boahtteáiggeguvllot ja geasuheaddji ealáhussan sámi guovlluin.
Danne lea Sámediggi addán doarjaga Duojáriid Ealáhussearvái MIS of Sápmi mearkagálvoáŋgiruššama joatkimii duojis. Dál
eai leat makkárge eará mearkagálvoorganisašuvnnat duoji siskkobealde Norggas. Mearkagálvoorganisašuvdnaáŋgiruššama
mihttomearrin lea háhkat gánnáhahtti ja ceavzilis doaimmaid. Duodjedoaibmabijut 2017 ávvudanjagi oktavuođas.
5.5.12. Duodjedoaibmabijut 2017 ávvudanjagi oktavuođas
41064 Duodjedoaibmabijut 2017 ávvudanjagi
oktavuođas
41064 Duodjedoaibmabijut 2017 ávvudanjagi
oktavuođas
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
300 000
300 000
300 000
0
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Rehket-
doallu
2017
300 000
0
0
300 000
69
Tråante 2017 ávvudeapmái lei Sámediggi várren oktiibuot 300 000 ru mas duodjeorganisašuvnnat Sámiid Duodji ja Duojáriid
Ealáhussearvi sáhtte ohcat doarjaga. Sámiid Duodji ozai ja oaččui 150 000 ru doarjjan duodječájáhussii ávvovahkus, ja
dasa ahte ráhkadit johttičájáhusa dan maŋŋá. Sámiid Duodji ja Duodjeinstituhtta ovttasbarge prošeavttain, ja sis ledje 34
čájeheaddji. Duojáriid Ealáhussearvi ozai ja oaččui 150 000 ru doarjjan lágidit duodjemárkana Trondheim Torg nammasaš
báikkis ávvudeami oktavuođas. Máŋga duojára oassálaste duodjemárkanii, man ulbmil lei vuovdalit ja vuovdit sámi duoji.
70
6. Kultuvra
Servodatmihttumearri:
• Máŋggabealat kultureallin mii nanne sámi oktiigullevašvuođa, identitehta ja giela, ja váikkuha ealli
báikegottiide.
Čoahkketabealla - kultuvra
Buorit rámmaeavttut sámi dáiddáriidda
Sámi kulturásahusat
Sámi girjjálašvuohta ja mediat
Sámi valáštallan
Submi
Rehketdoallu
2017
Rev. buš.
2017
Boađus. rev.
buš. ektui
15 399 596
84 790 755
22 885 076
2 766 000
15 738 238
84 112 000
22 854 000
2 766 000
338 642
-678 755
-31 076
0
125 841 427
125 470 238
-371 189
6.1 Čielgasat ovttasvástadus sámi kultuvrras
Valdomihttumearri:
•
Juohkelágan kultureallin nanne sámi gullevašvuođa, identitehta ja giela, ja váikkuha ealli báikegottiid.
Ovttasbargu iešguđet almmolaš oassálastiiguin lea deaŧalaš strategiija dasa ahte juksat áŋgiruššansuorggi váldomihttomeari.
Sámedikkis lea earret eará jahkebeallásaš hálddahuslaš gulahallančoahkkin Kulturdepartemeanttain. Čoahkkimiid fáddán
leat earret eará guovdilis áššiid diehtojuohkin ja ságaškuššan, iešguđet huksenproseassaid stáhtus ja čuovvuleapmi,
ja Sámedikki bušeahttadárbbu gaskkusteapmi. Dasa lassin mii galledit dábálaččat sámi kulturásahusaid čoahkkimiid
oktavuođas, mii addá ásahusaide vejolašvuođa muitalit iežaset birra ja bidjat ovdan iežaset dárbbuid ja hástalusaid.
Kulturministtar oassálasttii Tråante 2017 ávvudeapmái Tråantes ja Norgga kulturráđi jahkekonferánsii. Sártnistis
jahkekonferánssas buvttii ministtar positiiva signálaid mat sáhttet mearkkašit lávkki ovddasguvlui duddjomis stuorát
ipmárdusa sámi kultuvrii ja servodahkii.
Sámediggi lea guhkit áiggi bargan dainna ulbmiliin ahte lasihit almmolaš oassálastiid ovddasvástádusa ja rolla sámi dáidaga
ja kultuvrra oainnusmahttimis ja nannemis. Tråante 2017 čađaheapmi – sihke ávvudeapmi Tråantes muhto maiddái
mannanjagi kulturlágideamit muđui – sámi dáiddáriid oassálastin dáiddačájáhussii Documenta 14, áŋgiruššan ásahemiin
riikkaidgaskasaš dáiddárkollektiivvain Mázii, sámi oassálastima ráhkkaneapmi Frankfurt 2019 girjemessui, ja sámi dáidaga ja
kultuvrra válljen fáddán Norgga kulturráđi jagi 2017 jahkekonferánsii, leat dán barggu buorit bohtosat.
Office of Contemporay Art, Norway lea čuoččaldahttán Máze Dáidda Siidda ásaheami sierra vuođđudussan
interiibmastivrrain. Sámediggi lea dorjon dán barggu maŋŋágo sámi dáiddabirrasat leat háliidan ásahit dakkár
ásodatguovddáža mii vuosttažettiin galgá leat álgoálbmotdáiddáriid, -kuráhtoriid ja -dutkiid várás. Guovdageainnu suohkan
lea juo várren ovddeš Máze dáiddárkollektiivva dan várás. Ásodat galgá divvojuvvot ja doaibmaruđaid ferte háhkat. OCA
lea juo várren ruđaid prográmmabargui dán ásodaga várás, ja gulahallagoahtán Girko- ja kulturdepartemeanttain Máze
Dáidda Siidda divvuma ruhtadeami birra. Departemeanta lea dovddahan ahte Sámediggi berre gávdnat ruhtadančovdosiid.
Sihke OCA ja Sámediggi leat čielgasit dadjan ahte Máze Dáidda Siida lea siviila prošeakta ja ahte maiddái dát prošeakta
galgá sáhttit ohcat ruđaid departemeanttas seamma láhkai go vástideaddji prošeavttat Norggas. Bargu Máze Dáidda Siidda
ásahemiin jotkojuvvo.
Sámediggi lea oassálastán Kulturráđi jahkekonferánsii mii lágiduvvui Oslos skábmamánu 8.-9. b. Dán jagi konferánssa
fáddán lei Sámi moarri. Duogážin lei 100 jagi ávvudeapmi ja ahte Kulturráđđi háliidii deattuhit sámi dáidaga ja kultuvrra ja
dan dohkkeheami oassin nationála muitalusas. Sámediggi lei ovddastuvvon prográmmalávdegottis ja lei mielde lágideamen
konferánssa ovttas Kulturráđiin. Presideanta Aili Keskitalos lei sáhkavuorru Kulturráđi jahkekonferánssas. Presideanta
čujuhii earret eará dasa ahte maiddái Norgga ásahusain lea ovddasvástádus das ahte sámi kulturpolitihkka fuolahuvvo
Norggas. Son ávžžuhii Norgga ásahusaid árvvoštallat maid sii sáhttet dahkat lokten dihtii sámi dáidaga ja kultuvrra
siskkáldasat iežaset ásahusas, ja ovttasbargat lagabui sámi ásahusaiguin čađahan dihtii prošeavttaid.
71
6.2 Buorit rámmaeavttut sámi dáiddáriidda
Čoahkketabealla - buorit rámmaeavttut sámi dáiddáriidda
Sámi dáiddáršiehtadus
Dáiddárkonferánsa
Doarjja juoigamii ja sámi musihkkii
Doarjja Riikkaidgaskasaš Sámi Filbmainstituhttii
Doarjja Noereh! organisašuvdnii
Doarjja kulturdoaimmaide
Tråante 2017
Submi
6.2.1. Sámi dáiddáršiehtadus - šiehtadus
Rehketdoallu
2017
Rev. buš.
2017
Boađus. rev.
buš. ektui
7 650 000
3 153 400
300 063
1 478 000
200 000
2 567 794
50 339
7 650 000
2 500 000
300 000
1 478 000
200 000
3 610 238
0
15 399 596
15 738 238
0
-653 400
-63
0
0
1 042 444
-50 339
338 642
Dáiddáršiehtadusa mihttomearri:
•
Sámi kulturorganisašuvnnain ja sámi dáiddáriin leat buorit ja einnostanvejolaš rámmaeavttuid doaibmaseaset.
Sámediggi ja Sámi dáiddárráđđi leat soahpan ovttasbargošiehtadusa áigodahkii 2016 – 2019. Áigumuš
ovttasbargošiehtadusain lea ásahit njuolggadusaid, ovddasvástádusa ja geatnegasvuođaid jahkásaš šiehtadallamii sámi
dáiddáršiehtadusa oktavuođas, ja eará ovttasbargguide beliid gaskkas sámi dáiddapolitihka oktavuođas. Dán ovttasbarggu
oktavuođas dolle bealit gulahallančoahkkima geassemánus 2017 mas oppalaš dáidda- ja kulturpolitihkalaš doaibmabijut
ja hástalusat ságaškuššojuvvojedje. Dáiddasuorggis leat ollu doaimmat, ja gulahallan gaskal Sámedikki ja sámi
dáiddárorganisašuvnnaid lea buorre. 2018 dáiddášiehtadus dohkkejuvvui juovlamánu dievasčoahkkimis.
Dáiddafoandda bokte juolluduvvui doarjja 19 iešguđet prošektii 2016:s, oktiibuot 800 000 ru. (2017 logut eai leat válbmasat
ovdalgo jahkeraporta lea sáddejuvvon Sámediggái).
Sámi dáiddárráđđi hálddaša Sámedikki dáiddárstipeandaortnega. Oktiibuot leat 8 bargostipeandda doaimmas 2017:s. 2017:s
juolluduvvojedje 2 ođđa bargostipeandda ja okta seniorstipeanda. Dasa lassin juolluduvvojedje 13 eará stipeandda. Oktiibuot
bohte 126 ohcama iešguđet stipeanddaide 2017:s.
6.2.2. Doarjja luohtái ja sámi musihkkii – ohcanvuđot doarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Sámi musihkka ja luohti gaskkustuvvo ja vásihuvvo servodagas, sihke nationála ja riikkaidgaskasaš dásis.
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
17012 Doarjja juoigamii ja sámi musihkkii
3 153 400
2 500 000
2 500 000
-653 400
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Rehket-
doallu
2017
17012 Doarjja juoigamii ja sámi musihkkii
3 379 600
226 200
0
3 153 400
Poastta vuolláibáza vuolgá das go ledje badjelmeare kvalifiserejuvvon ohcama ja ruovttoluotta geassimis árat juolluduvvon
doarjagiin
72
17012 Doarjja juoigamii ja sámi musihkkii
76 ohcama
67 ohcama
9 ohcama
Ohcamat
oktiibuot
Juolluduvvon Hilgojuvvon
2017:s lea doarjja addojuvvon sihke ođđaáiggi ja árbevirolaš sámi musihkkii. Máŋga artistta leat nuorra artisttat, earret eará
leat Marja Helena Fjellheim Mortensson, Felgen Orkester, ISÁK ja Nils Rune Persen Utsi ožžon doarjaga. Doarjja lea maid
addojuvvon máŋga luohtealmmuheapmái, ovtta árbevirolaš juovlaskerrui sámegillii ja musihkkaalmmuhemiide mánáid
várás.
6.2.3. Luohteguovddáš - prošeakta
2017 bušeahttas varrejuvvui ruhta luohteguovddáš prošektii. Reviderejuvvon bušeahttas juolluduvvui 300 000 ruvnno dan
prošektii. Sámediggi lea álggahan ovttasbarggu Sámi dáiddárráđiin ásahan dihtii ásahuslaš ruovttu luođi várás. Proseassa
galgá oažžut mielde luohtebirrasa ja deattuhit árbevirolaš musihkkaovdanbuktima. Prošeakta galgá vuolggahit raportta mas
leat rávvagat luohteguovddáža organiserema ja dan mandáhta várás.
6.2.4. Doarjja riikkaidgaskasaš Sámi Filbmainstituhttii - njuolggodoarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Ovddidit sámi filmma ja sámi filbmaráhkadeddjiid
Riikkaidgaskasaš sámi filbmainstituhtta (ISFI) oaččui 2017:s bistevaš doaibmadoarjaga Sámedikkis. Dasa lassin oaččui
ISFI 4,54 miljon ruvdnosaš doarjaga Kulturdepartemeanttas. ISFI addá ovddidan- ja buvttadandoarjaga iešguđet
filbmadoaibmabijuide, earret eará spillenfilmmaide. ISFI oassálastá máŋgga riikkaidgaskasaš filbmafestiválii gos čájehit
ja oainnusmahttet sámi ja álgoálbmogiid filmmaid. Stuorra buvttadeapmi mas ISFI lei ovttasbargoguoibmin, lei Amanda
Kernell filbma Sameblod, mii lea ožžon stuorra fuomášumi ja vuoitán máŋga bálkkašumi.
6.2.5. Doarjja Noereh! - njuolggodoarjja
Doarjaortnega mihttomearri:
•
Váikkuhit eanet kulturdoaimmaide ja deaivvadansajiide sámi nuoraide ja sámi nuoraiguin
Noereh! váldomihttomearri lea doaibmat riikkaviidosaš organisašuvdnan daid sámi nuoraid várás geain ii leat politihkalaš
čatnaseapmi, ja sámi nuoraid deaivvadansadjin. Noereh! váldodoaibman lea vuosttažettiin lágidit riikkačoahkkima.
Oktanaga riikkačoahkkimiin lágiduvvojit kurssat ja seminárat. Kurssat ja seminárat váldet ovdan sámi gielaid ja suopmaniid
ja workshops ja logaldallamat lágiduvvojit luođi, dáidaga ja organisašuvdnagelbbolašvuođa birra.
Noereh! ovttasbargá maiddái sámi festiválain, Márkomeannu, mas sis lei ovddasvástádus addimis fálaldaga nuorat
festiválaoassálastiide ja lágidit deaivvadansajiid doppe. Dasa gullet intiibmakonsearttat, drop-in giella- ja luohtekurssat ja
eará smávva lágideamit olles beaivvi. Dasa lassin sii leat bargan ovttas Ijahis ijain Suoma bealde vuovdalan dihtii Sápmi Pride
ja oainnusmahttin ja čalmmustahttin dihtii sámi lesbbaid, bifiillaid, tránssaid ja homofiillaid vuoigatvuođaid.
Organisašuvdna lea hui servodatberošteaddji ja lea nu bures go sáhttá leat, mielde dakkár konferánssain ja čoahkkimiin
maidda sin mielas sámi nuorat berrešedje searvat. Sii čállet maiddái muhtun aviisačállosiid dan oktavuođas ja barget viidát
ovttas eará organisašuvnnaiguin sihke badjel riikkarájáid ja siskkáldasat Norggas.
6.2.6. Doarjja kulturdoaibmabijuide - ohcanvuđot doarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Buorre ja máŋggabealat dáidda- ja kulturovdanbuktin mii váikkuha sámi máŋggabealatvuhtii
73
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
17100 Doarjja kulturdoaimmaide
2 567 794
3 610 238
4 089 000
1 042 444
17100 Doarjja kulturdoaimmaide
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
3 529 400
886 606
Máks.
ruovt.
2017
75 000
Rehket-
doallu
2017
2 567 794
Poastta badjebáza vuolgá ruovttoluotta geassimis ja ruovttoluotta makojuvvon doarjagat.
17100 Doarjja kulturdoaimmaide
108 ohcama
61 ohcama
47 ohcama
Ohcamat
oktiibuot
Juolluduvvon Hilgojuvvon
Vuoruheamit:
•
"Kulturdoalut mas fokusis sámi kultuvra ja servodatdigaštallan mii ovdánahttá ja gaskkusta sámi dáidaga, kultuvrra ja
girjjálašvuođa". Oktiibuot bohte 85 ohcama main 41 ožžo doarjaga ja 44 eai ožžon.
•
«Prošeavttat/doalut main lea guoskevašvuohta Tråante 2017, ja maid lea áigumuš čađahit 2017:s»
• Vuoruheami bokte bohte 13 ohcama ja geat ožžo. Ledje hui máŋggalágan doaibmabijut, nu go čájáhusat,
teáhterčájáhusat, konsearttat jna
"Sámi filbmabuvttadeamit» Njeallje ohcama ja buohkat ožžo.
«Sámi filbmabuvttadeamit» vuoruheapmái lei Sámedikkis okta vuoruheapmi mii attii vejolašvuođadubbet
mánáidfilmmaid sámegillii. Das bođii okta ohcan mii oaččui doarjaga.
•
•
Kulturdoaibmabijuid ohcanvuđot ortnegis leat 6 vuoruheami mánáid ja nuoraid várás. Dáidda vuoruhemiide leat boahtán
uhccán ohcamat, ja ovtta vuoruheapmái ii boahtán ii oktage ohcan. Viđa eará vuoruheapmái bohte 7 ohcama main 3 oaččui
doarjaga ja 4 eai ožžon doarjaga.
6.2.7. Tråante 2017 - prošeakta
Mihttomearri:
•
Čalmmustahttit jagi 1917 historjjálaš dáhpáhusa ja gaskkustit máhtu sápmelaččaid, sámi kultuvrra ja historjjá
100-jagi perspektiivvas.
Jagi 2016 loahpas várrejuvvui 2 740 000 ru jahkái 2017 Tråante čađaheapmái. Poasttas lea vuolláibáza. Sámediggi lágidii
Tråante ovttas Troanddima gielddain ja Davvi- ja Mátta-Trøndelága fylkkagielddaiguin. Goappašagat fylkkagielddat ja gielda
veahkehedje ruhtademiin. Dasa lassin lea Sámediggi ožžon doarjaga 100 000 ru Norlándda fylkkagielddas. Dát ruđat eai leat
máksojuvvon Sámediggái ja daid ferte bidjat gáibádussan balánssas ja fievrriduvvot sisaboahtun prošektii 2017:s.
Tråante 2017 lei historjjálaš čalmmusteapmi ja kultuvrralaš ja dáiddalaš manifestašuvdna. Dat čalmmustii 100 jagi
dáistaleami sámi demokratiijas, vuoiggalašvuođas ja girjáivuođas. Ávvodoalut ledje guovtti oasis: lei váldočalmmusteapmi
ávvovahkus sámi álbmotbeaivvi guovvamánu 6. b. oktavuođas ja Troanddin lei isitgávpot, ja dasto ávvuduvvui ávvojahki
2017 miehtá sámi ássanguovllu, ja searvit ledje ovttaskas olbmot, organisašuvnnat ja almmolaš ásahusat.
Tråante 2017 – prošeakta lea leamaš ovttasbargoprošeakta Sámedikki, Davvi- ja Mátta-Trøndelága fylkkagielddaid
ja Troanddima gieldda gaskka. Sámediggi válddii badjelasas ovddasvástádusa prošeavtta čađaheamis miessemánus
2016 Troanddima gielddas. Prošeavtta leat ruhtadan namuhuvvon oasálaččat, ja dasa lassin lea Gielda- ja
ođasmahttindepartemeanta juolludan ruđaid.
Ávvovahkku Troanddimis lei vuosttažettiin sámi ávvudeapmi politihkalaš čoahkkimiiguin ja dáiddalaš osiin buot osiin
Sámis, muhto lei maiddái nationála čalmmusteapmi masa Gonagasviessu, Stuorradiggi ja Ráđđehus serve. Ávvovahkku
bovttii maiddái fuomášumi riikkaidgaskasaččat. Ávvovahkus ledje badjel 120 sierra doalu mat čielgasit čájehedje sámi
74
dáidda- ja kultureallima govdodaga. Beroštupmi sierra doaluide lei stuoris, earret eará ledje okto rahpanseremoniijas
Troanddima torggas birrasii 6500 oasseváldi.
Sierra raporta lea ráhkaduvvon Tråante 2017 prošektii ja ávvojahkái ja ávvovahkkui. Eanet dieđuid gávnnat dán raporttas
masa mii dás čujuhat.
6.3 Sámi kulturásahusat sámi kultuvrra gaskkustan- ja vásihanarenan
Čoahkketabealla - Sámi kulturásahusat sámi kultuvrra gaskkustan- ja vásihanarenan
Sámi festiválat
Sámi teáhterat
Sámi museat
Nuortasámi musea rahpan
Rehketdoallu
2017
Rev. buš.
2017
Boađus. rev.
buš. ektui
4 737 000
23 795 992
36 362 000
200 000
5 111 000
23 696 000
36 362 000
200 000
374 000
-99 992
0
0
Sámi kulturviesut ja kulturgaskkustanásahusat
16 847 000
17 234 000
387 000
Doarjja dáidda- ja kulturgaskkustanarenaide
2 848 763
1 509 000
-1 339 763
Submi
84 790 755
84 112 000
-678 755
6.3.1. Festiválat - njuoggodoarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Sámi festiválat mat oainnusmahttet, gaskkustit ja ovddidit sámi kultuvrra.
Go Julevsámi vahkku ja Áltta Sámi festivála eai ožžon doarjjaga dan jagi de šattái 374000 ruvnno badjelbazan.Ohcciguovttos
eabba ollášuhttán juolludaneavttuid.
Dat sámi festiválat mat ožžot njuolggadoarjaga Sámedikkis, leat hui máŋggabealagat ja buohkain leat iežaset mihttomearit
ja sivat manne dat leat ásahuvvon ja maid dat galget čalmmustahttit. Dat boahtá ovdan sihke prográmmaprofiilla válljemis,
dáiddalaš ja kultuvrralaš ovdanbuktinvugiin, artisttaid diŋgomis ja eará prográmmasisdoaluin.
Seammás go festiválat vuolggahit sámi deaivvadansajiid iežaset surggiide, de dat leat maid arenat mat lea mielde
čalmmustahttimin dakkár kritihkalaš servodatgažaldagaid main lea mearkkašupmi sámi servodahkii, ležžet dal tabuide
čadnon fáttát vai eará guovdilis servodatáššit. Festiválat eai leat dušše dakkár arenat gos sámi musihkka, dáidda ja kultuvra
bohtet oidnosii, dat leat maid dakkár arenat gos sámi artisttat ja dáiddárat deaivvadit ja duddjojit ođđa fierpmádagaid.
Festiválaid oktavuođas leat badjánan ollu šaŋŋeriid rasttideaddji prošeavttat ja prošeavttat gaskal artisttaid badjel rájáid. Sámi
festiválat leat identitehta duddjojeaddjit ja leat mielde bajideamen beroštusa sámi kultuvrii, dáidagii ja musihkkii sihke sámi
ja eará guldaleddjiid várás. Dat čájeha ahte Sámediggi festiváladoarjjaortnega bokte buori láhkai lea mielde ollašuhttimin dan
mihttomeari ahte oainnusmahttit, gaskkustit ja ovddidit sámi kultuvrra.
Raporttat galledemiin ja lágidemiin 2016:s ja 2017:s bohtet Sámediggái easkka borgemánus 2018. Almmuhuvvon loguid ferte
váldit várašumiin go festiválain leat iešguđet vuogit mo ovdamearkka dihtii registreret gallededdjiid logu, dasa lassin ahte
festiválat leat nu sierraláganat ja máŋggabealagat sihke sturrodaga ja sisdoalu ektui.
75
Márkomeannu
Riddu Riđđu
Festivála:
Sámi vahkku
Romssas:
Alta Sámi Festi-
val
Gallededdjiid lohku 2 484
(guldaleaddji/
geahčči geat leat
máksen: 766)
4 000
7 139
(lágidemiid
galledeaddjit: 27
802)
Ii leat
almmuhuvvon
Konsearttaid lohku 12
37
Eará lágidemiid
lohku
18
97
1
8
18
18 (Muhtimat fitne
maŋgga gearde/
beivviid, ja ledje 4
čájáhusa)
Eará
Ásahusas leat
leamaš eará doaim-
mat, lágideamit ja
konsearttat mannan
jagi festivála- pro-
grámma olggobe-
alde.
Ásahusas leat
leamaš eará doaim-
mat, lágideamit ja
konsearttat mannan
jagi festiválapro-
grámma olggobe-
alde.
Raasten rastah/
Lullisámi kultur-
festivála
Guovdageainnu
musihkka-
festivála
Kárášjoga
beassášfestivála
Julevsame
vahkko
400
0
5
Gallededdjiid lohku 2 873
2 600
1 600
(Badjel 600 áidnal-
unddot oassálasti)
Konsearttaid lohku 4
26
Eará lágidemiid
lohku
Eará
6
2
5
2
Gallededdjiid lohku
lea dušše vižžojuv-
von
dain lágidemiin
maid
Kárášjoga
beassášfestivála
lágida dahje lea
mielde lágideamen
beassážiid áiggi.
Sámi Grand Prix lea
biddjojuvvon eará
lágidemiid logu
vuollái
ii ge sieiva
konsearttaid
vuollái.
Gallededdjiid lohku
lea dušše vižžojuv-
von
dain lágidemiin
maid
Guovdageainnu
musihkkafestivála
lágida dahje lea
mielde lágideamen
beassážiid áiggi.
76
Beaskan LuossaRock:
Dát festivála oaččui njuolggadoarjaga Sámedikki bušeahta bokte vuosttaš geardde 2017:s. Dat mearkkaša ahte sii eai leat
dieđihan gallededdjiid logu, konseartalogu dahje eará lágidemiid logu 2016 várás.
6.3.2. Teáhterat - njuolggodoarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Ásahuvvon sámi teáhterat sáhttet ovdánit dáiddalaččat, buvttadit alladási lávdedáidaga ja sáhttet mátkkoštit
dakkár lávdedáidagiin mii addá kulturmuosáhemiid ja oainnusmahttá sámegielaid
Vuolláibaza dan poastas muitala ahte lea geavahuvvon 99 992 ruvnno eambbo go plánejuvvon Beaivváš Sámi
Našunálteáthera ođđa visti iskadeamis.
Tråante 2017 ávvudeapmi Tråantes attii dan golmma sámi teáhterii vejolašvuođa ovdanbuktit rámálmas čájáhusaid stuorra
ja govda álbmogii, maiddái ovttas eará kulturásahusaiguin; ávvočájáhusain«Jielemen Aavoe», čájáhusaiguin «Elsa Laula»,
«Plupp en joikikal» ja «Lohkkat nollii». Sámediggi juolludii lassiruđaid dán čájáhussii jagi 2016 reviderejuvvon bušeahtas.
Sámediggi lea máŋggaid jagiid bargan ráđi ektui dainna ahte oažžut huksejuvvot ođđa vistti Beaivvážii. Teáhtera dilli lea
áibbas eahpesihkar muhto ráđđehus ii leat dattetge vuoruhan dakkár vistti ruhtadeami. Statsbygg ráhkadii Sámedikki ovddas
vejolašvuođaguorahallama Beaivváš Sámi Našunálateáhtera ođđa teáhtervistti várás. Guorahallan dadjá ahte dárbu ođđa
lanjaide lea bures vuođustuvvon. Sihke sierra ođđavisti ja ođđavisti ovttas Sámi joatkkaskuvllain leat árvvoštallojuvvon
buorrin ja realisttalaš molssaeaktun. Ráđđehus bivddii golggotmánus Statsbygga ráhkadit čuovvulanguorahallama mas galgá
čielggaduvvot sihke oktiisajustan-molssaeaktu ja dakkár molssaeaktu mas goappašat ásahusat ožžot sierra ođđavistti, vai
sáhttá bohtosiid bidjat dohkálaš vuođđun válljemii. Čuovvulanguorahallan vurdojuvvot leat válmmas 2018 giđa.
Vuolábealde loguid vuođđun leat dieđihuvvon logut 2016 várás dannego Sámediggi oažžu 2017 loguid easkka borgemánus
2018.
Beaivváš Sámi
Našunálateáhter
Åarjelhsaemien
Teatere
Sámi Mánáid Teáhter
Čájáhusaid lohku
Čájáhusat sámegillii
136
(5 iežas buvttadeami, 4
ovttasbargobuvttadeami.)
136
49
(ja 5 workshops ja feara
mii vel)
Eanaš čájáhusat leat muh-
tumassii sámegillii
Čájáhusat sámegillii
mánáid
ja nuoraid várás
31
(2 buvttadeami/
ovttasbargo buvttadeami)
40
Gehččiid lohku
12 080
4 049
(main 2574 máná/nuora
leat mielde prošeavttas ja
čájáhusain)
Ii leat almmuhuvvon galle
čájáhusa (buvttademiid
lohku: 4)
Ii leat almmuhuvvon galle
čájáhusa (buvttadeamit
sámegillii: 4)
Ii leat almmuhuvvon galle
čájáhusa (čájáhusat sáme-
gillii mánáid ja nuoraid
várás: 4)
Ii leat almmuhuvvon
6.3.3. Museat - njuolggadoarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Ahte sámi museat leat fágalaččat nannosat dakkár surggiin go hálddašeamis, dutkamis, gaskkusteamis ja ođas-
mahttimis.
Sámi museat barget fágalaččat bures dán njealji fáttáin; Gaskkusteapmi, Ođasmahttin, Dutkan ja Hálddašeapmi. Sii leat
mielde Sámi museasearvvis ja Sámi museafierpmádagas. Sii leat maiddái bargan bures ja árjjalaččat Bååstede dávviriid
77
juogademiin, ja eanaš dávvirat leat juogaduvvon. Norgga musealihttu lágidii nationála museačoahkkima Fredrikstadas, mas
lei stuorra deaddu museaid sámi sisdollui ja sámi museaide ja daid rámmaeavttuide.
Čađa-
huvvon
proše-
avttat
ja lági-
deamit
Galle-
deddjiid
lohku
oktiibu-
ot
Dain lei
mánáid
ja
nuoraid-
lohku
Annet
Árran
julev- sáme-
guovddasj
Saemien
Sijte
RiddoDuot-
tar
Museat
Tana og
Varanger
museumssi-
ida
Várdobáiki
Dávvi
álbmogiid
guovddáš
28
28
19
56
7
15
2 086
1 699
9 930
26 811
679
8 450
310
329
Ii leat
almmuhuvvon
2 643
125
Ii leat
almmuhuvvon
Várdobáiki
lea bargan
oastin dihte
ođđa vistti
Evenáššis. Sii
leat ožžon
loatnagaranti-
ija Sámedikkis
sihkkaras-
tiin dihte
viessoláiggo
goluid.
Davvi álbmo-
giid guovddáš
almmuhii
neahttaportála
www.sjøsame-
ne.no, mas sii
gaskkustit
iešguđet
mearrasámi
fáttáid.
Álbmot
ávžžuhuvvo
juogadit ieža-
set muitalu-
said doppe.
Tana og Va-
ranger muse-
umssiida lea
oastan dan
priváhta Bang
čoahkku mas
leat badjel 400
John Savio
dáidabárggut.
Oassi dáid-
dačoakkus lea
Savio-museas.
Å'vv Nuort-
tasámi musea
rahppojuvvui
maŋŋa maŋg-
ga jagi viesso
huksemiin ja
ollu bargguin
vuođđočájálm
asain.
Saemien Sijte
lea geavahan
ollu áiggi ja
ruđaid dasa
ahte oažžut
álggahando-
arjaga ođđa
vistái. Dasa
lassin
oassálasttii
Saemien Sijte
árjjalaččat
Tråante 2017
oktavuođas.
Árran
julevsámi
guovddáš
evttohuvvui
bálkkašupmái
Jagi musea
2017, ja lea
bargan
árjjalaččat
tabui guoski
fáttáiguin
servodagas
oppalaččat, ja
deattuhan
seksuála
illastemiid
RiddoDuot-
tarMuseat lea
bierggastan
ođđa dáidda-
vuorkká
láigohuvvon
lanjain, ja
doppe leat dál
1202 dáidda-
barggu. Sii
leat dál regis-
treremin ja
govvemin
daid. Dav-
vi-Norgga
dáiddamusea
vuittii Jagi
2017 musea
bálkkašumi,
muhto válljii
dan juogadit
RiddoDuot-
tarMuseain
čalmmustah-
tedettiin dan
Sámi dáid-
damusea mii
ii gávdno.
78
Sámi museasearvi
Sámi museasearvi (mii lea sámi museaid ja daid museaid lahttoorganisašuvdna, mat barget sámi kultursuodjalusain ja
kulturhistorjjáin) lea ovttastuvvon Sámi museafierpmádagain, go dat dadjat leat seamma lahttomuseat. Sii barget sihke
museapolitihkalaččat ja -fágalaččat. 2017:s sii lágidedje, ovttas Bååstede-prošeavttain, čájáhusa Tråante 2017 ávvudeami
oktavuođas. Dát čájáhus čájehuvvo dál iešguđet museain.
Bååstede
Bååstede-prošeakta Norgga álbmotmusea bokte lea láhčán dávviriid juogadeapmái ja bargan eastadeaddji konserveremiin.
2017:s juogaduvvojedje 2/3 oassi dain badjelaš 4000 dávviris sámi museaide. Ieš máhcaheapmi čađahuvvo go museat sáhttet
váldit vuostái dávviriid, ja go sis lea ruhta konserveremii, páhkkemii ja fievrrideapmái. Dat sáhttá dáhpáhuvvat áramusat
2018 čavčča rájes ja boahttevaš jagiin muhto sorjá ráđđehusa juolludemiin.
6.3.4. Nuortasámi musea rahpan - prošeakta
Geassemánu 16. b. 2017 rahppojuvvui Ä'vv Saa'mi mu'zei Njávdámis. Ä'vv mearkkaša beaivváža speadjalastin. Máŋga čuohte
olbmo oassálaste Statsbygga allaáiggálaš viessočoavddageigemii Njávdáma boarrásepmosii. Vuođđočájehus «Skoltelandet»
lea mátki nuortalaš sámi historjjás sullii 300 dávviriin. Musea man viidodat lea 870 kvm, lágida maiddái gaskaboddasaš
čájáhusaid ja lea rabas juohke vahkkobeaivvi.
6.3.5. Sámi kulturviesut ja kulturgaskkustanásahusat - njuolggadoarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Sámi ásahusat sámi kultuvrra gaskkustan- ja muosáhusarenan
Sivvan go lea 387 000 ru badjelbáza dan poastas lea og Vilgesvárre ii lea ožžon doarjjaga ja ja doarjja mii lea ovdal
juolludovvon lea gessen ruovttoluotta.
16 iešguđet sámi kulturviesu ja kulturgaskkustanásahusa ožžot njuolggadoarjaga Sámedikki kulturbušeahta bokte.
Doaibmadoarjagat molsašuddet ásahusaid sturrodaga ja doaimmaid mielde, Villmarkscampen i Tollådal (Báidára suohkanis)
rájes gitta Sámi dáiddaguovddáža (Kárášjogas).
Dat mii dáin lea oktasaš, lea ahte sii buohkat gaskkustit sámi dáidaga, kultuvrra ja kulturárbbi. Sii gaskkustit
mánáidgárddiide, skuvllaide ja rávesolbmuide. Sii lágidit konsearttaid, čájáhusaid, semináraid ja eará fálaldagaid álbmogii.
Dávjá dat dáhpáhuvvá ovttasbarggus giellaguovddážiiguin, museaiguin, organisašuvnnaiguin ja suohkaniiguin. Dát
fálaldagat leat mielde oainnusmahttimin hutkás ja ealljáris sámi báikegottiid, dáiddáriid ja kulturdoaimmaheddjiid.
6.3.6. Doarjja arenaide dáidaga ja kulturgaskkusteami várás – ohcanvuđot doarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Sámi ásahusat leat sámi dáidaga, kultuvrra ja kulturárbbi hutkás ja innovatiiva gaskkusteaddjit
17300 Doarjja dáidda- ja kulturgaskkustanarenaide
2 848 763
1 509 000
1 959 000
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
-1 339 763
Rehket-
doallu
2017
17300 Doarjja dáidda- ja kulturgaskkustanarenaide
3 160 250
311 487
0
2 848 763
Poastta vuolláibáza vuolgá badjelmeare geavaheamis ja ruovttoluotta máksimis
79
17300 Doarjja dáidda- ja kultur- gaskkustanarenaide
27 ohcama
24 ohcama
3 ohcama
Ohcamat
oktiibuot
Juolluduvvon Hilgojuvvon
Dušše dat ásahusat mat ožžot njuolggadoarjaga Sámedikki bušeahta bokte, sáhttet ohcat doarjaga arenaortnega bokte.
2017:s leat ortnegis leamaš guokte vuoruheami: «Doarjja doaimmaide mat leat lassin daidda dábálaš doaimmaide maid
doaibmadoarjja galgá gokčat, ja mat váikkuhit sámi ásahusaid guhkálmas ovdáneapmái» ja «Prošeavttat/doaibmabijut main
lea guoskevašvuohta Tråante 2017:i ja maid lea áigumuš čađahit 2017:s».
Sámediggi oaidná dan dárbbu ahte sámi ásahusat besset ovdánit ja ođasmahttojuvvot. Gulahallama bokte leat ásahusat bidjan
ovdan dárbbuideaset, ja Sámediggi lea nu bures go vejolaš addán bagadeami gávdnan dihtii buoremus čovdosiid daidda
dárbbuide mat leat dieđihuvvon. Eanaš ohcamiin lea ásahusaid guhkesáiggi ovdáneapmi deattuhuvvon.
Ásahusaid ohcanhivvodat čájeha doaimmaid máŋggabealatvuođa. Lea lunddolaš ahte máŋga ohcama leat deattuhan Tråante
2017. Oidno ohcanhivvodagas ahte ásahusat leat deattuhan gaskkustit buriid ja servodatávkkálaš prošeavttaid sihke daid
sámi servodagaid várás maid sii ovddastit, ja gaskkustit sámi kultuvvrra birrasii muđui.
6.4 Sámi girjjálašvuohta ja mediat
Čoahkketabealla - Sámi girjjálašvuohta ja mediat
Rehketdoallu
2017
Rev. buš.
2017
Boađus. rev.
buš. ektui
Girječálliprošeakta
Doarjja girjjálašvuođa buvttadeapmái
Doarjja sámi lágádusaide
Sámi mediat
Doarjja sámi girjebussiide
Konferánsa sámi girjjálašvuođa ja kultuvrra birra
700 000
5 459 327
2 892 992
4 273 000
9 388 000
171 757
700 000
5 500 000
2 893 000
4 273 000
9 388 000
100 000
Submi
22 885 076
22 854 000
0
40 673
8
0
0
-71 757
-31 076
6.4.1. Girječállin - prošeakta
Prošeavtta mihttomearri:
•
Rekrutteret eanet sámi girječálliid čállit sámegillii ja sámi dálááiggi birra
Girječálliprošeavtta/girječállioahpu vuolggahedje Sámediggi ja Sámi Girječálliid Searvi (SGS) sámi girječálliid evttohusa
vuođul go dálá sámi servodagas váilu čáppagirjjálašvuohta sámegillii nuoraid várás. Áigumuš prošeavttain lea movttiidahtti
eanet girječálliid almmuhit čáppagirjjálašvuođa sámegillii.
Girječálliidoahpu vuosttaš áigodat loahpahuvvui guovvamánus 2017. Guovtti jagi áigodagas leat 8 oassálasti deaivvadan
oahppočoahkkanemiide gos oassálastit leat čađahan máŋga čáppagirjjálašvuođa fáttá. Dan 8 oassálastis leat golmmas geigen
girjelágádussii almmuheapmái gárvves girjemánusa sámegillii. Buot leat almmuhuvvon 2017:s ja leat čállojuvvon nuoraid
várás. Buot oassálastit muitalit ahte sin čállinmiella lea badjánan vaikke vel girjemánus ii lean ge válmmas almmuhuvvot
2017:s. Dasa lassin leat oassálastit čállán noveallačoakkáldaga mas buohkat leat čállán teavstta mii almmuhuvvui 2017:s
Tråante 2017 ávvudeami oktavuođas.
Prošeakta lea álggahan dakkár vuoru mii galgá čađahuvvot seamma hámis go vuosttaš vuorru. Prošeavtta namma lea
rievdaduvvon ja gohčoduvvo Čális fal, 8 ođđa studeantta leat ožžon saji ja sis lei vuosttaš čoagganeapmi skábmamánus 2017.
Čális fal galgá bistit 2 jagi.
80
6.4.2. Doarjja girjjálašvuođa ovddideapmái ja ovdánahttimii – ochanvuđot doarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
• Kvalitatiiva buorre girjjálašvuohta sámegillii
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
17010 Doarjja girjjálašvuođa buvttadeapmái
5 459 327
5 500 000
5 800 000
40 673
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Rehket-
doallu
2017
17010 Doarjja girjjálašvuođa buvttadeapmái
6 217 100
642 773
115 000
5 459 327
Poastta badjebáza vuolgá ruovttoluotta geassimis ja ruovttoluotta máksimis.
Ohcamat
oktiibuot
Juolluduvvon Hilgojuvvon
17010 Doarjja girjjálašvuođa buvttadeapmái
26 ohcama
24 ohcama
2 ohcama
Eanet almmuhusat galget ilbmat oktiibuot go muhtun ohcamat leat dakkárat ahte das lea sáhka máŋgga girjjis ii ge dušše
ovtta girjjis. Ovdamearkka dihtii sáhttá namuhit ahte doarjja Bamse nammasaš bláđđái sámegillii, lea dakkár ráiddu
almmuheapmi mas leat 18 bláđi. Dasa lassin veahkeha doarjja almmuhit máŋga nuoraid- ja mánáidgirjji lullisámegillii,
uhcimusat 5 girjji. Dasa lassin leat muhtun mánáidgirjjit mat almmuhuvvojit sihke davvi-, julev- ja lullisámegillii juogo
seamma almmuheamis dahje golmma almmuheamis. 2017:s lea originálagirjjálašvuohta deattuhuvvon nu bures go vejolaš.
Deattuhuvvon lea maid addit doarjaga almmuhemiide davvi-, julev- ja lullisámegillii nu ollu go vejolaš lassin doarjagiidda
buot čáppagirjjálašvuođa ja fágagirjjálašvuođa šaŋŋeriin.
6.4.3. Doarjja sámi lágádusaide - ohcanvuđot doarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Doarjja sámi lágádusaide - njuolggadoarjja
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
17040 Doarjja sámi lágádusaide
2 892 992
2 893 000
2 893 000
8
Juollu-
duvvon
2017
Gess.
ruovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Rehket-
doallu
2017
17040 Doarjja sámi lágádusaide
2 892 992
0
0
2 892 992
17040 Doarjja sámi lágádusaide
5 ohcama
5 ohcama
0 ohcama
Ohcamat
oktiibuot
Juolluduvvon Hilgojuvvon
81
6.4.4. Sámi mediat - nuolggadoarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
• Máŋggabealat sámi mediat mat čalmmustahttet giela, kultuvrra ja servodateallima.
Sámediggai lea deŧalaš hukset ja nannet sámi mediaid. Otná dilis og máŋggabealat mediat váldet stuorat ja stuorat oasi min
eallimis, de lea erenoamaš deŧalaš ahte sámi mediat váikkuhit servodatberoštupmái ja servodatdigaštallamii. Sámi median
lea potensiála seailuhit ja ovdánit giela sihke čallon mmediaid, radio ja tv bokte ja vel geavahit daid vejolašvuođaid maid
interneahtta bukta.
Sámedikkis lea stuorat fokus mediabálvalussi ja áigu ráhkadit ja vuoruhit boahtte áigge media politihkka 2018:s.
6.4.5. Doarjja Sámi girjebussiide - njuolggadoarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Buorit ja álkit olahahtti sámi girjerádjobálvalusat olles sámi álbmogii ja earáide
Go Sámediggi easkka borgemánus 2018 oažžu raporttaid organisašuvnnain 2017 doaimmain, de mii dieđihit 2016 loguid
dás. Girjebusset dieđihit luoikkahemiid juohke jagi, muhto luoikkaheamit raporterejuvvojit iešguđet láhkai ja danne lea váttis
buohtastahttit bussiid luoikkahanloguid.
Gáhppálagat
–ávdnasat
sámegillii
Luoikka-
heamit –
sámegiela
ávdnasat
2016 (2015)
2016 (2015)
Luoikk-
aheamit
girjjálaš
vuohta
sámi diliid
birra eará
gielaide
2016
(2015)
Sámi kultur-
lágidemiid
lohku
Sámi gelbbolašvuoh-
ta girjebusses
2016 (2015)
3 989 (4 040)
1 486 (1 407)
5 287 (2 805) 23 (16)
Sámi giellagelb.
454 (445)
160 (111)
50 (40)
25 (27)
303 (342)
270 (202)
14 (4)
Ovttasbargu ee. Vár-
dobáikkiin
Váldet kurssa sámegielas
Lullisámi
girjebusse
Romssa
fylka
Lulli-
Trøndelága
Gáivuotna
Unjárga
Guovda-
geaidnu
485 (439)
(máná)
597 (567)
(rávesolbmot)
553 (569) (95%
čoakkáldagas lea
luoikkahuvvon
sámi girjerád-
jobálvalusas)
1 514 (1 488)
188
419 (503)
Suoma girjer.
vuogádagas ii
leat dakkár
statistihkka
Suoma girjer.
vuogádagas ii
leat dakkár
statistihkka
Divtta-
svuotna
Statistihkka
váilu
Statistihkka
váilu
27 (24)
Ovttasbargi sámi gir-
jerádjobálvalusain
18 (23)
Sámi giellagelb.
Sámi giellagelb.
Suoma girjer.
vuogádagas ii
leat dakkár
statistihkka
Statistihkka váilu Sámi giellagelb.
Ii sáhte
viežžat
dakkár
statistihka
Ii sáhte
viežžat
dakkár
statistihka
Suoma gir-
jer. vuogá-
dagas ii leat
dakkár
statistihkka
Statistihkka
váilu
82
Eanaš girjebussebargiin lea gelbbolašvuohta sámegielas. Ollugat barget maiddái ovttas iežaset guovllu eará sámi ásahusaiguin
oažžun dihtii veahki earret eará sámi lágidemiiguin. Vuodjinruvttut heivehuvvojit dávjá vai buohkat ožžot ávkki bálvalusas,
maiddái guovllu sámi geavaheaddjit.
Sámedikkis lei jahkásaš gulahallančoahkkin girjebussiiguin čakčamánus
6.4.6. Konferánsa sámi girjjálašvođa ja kultuvrra birra
Vuollaibáza dan poastas lea sivvan go borramušgolut leat 71 757 ru alibut og plánejuvvon.
Sámi Allaskuvla Guovdageainnus lágidii čakčamánus 2017 sámi girjjalašvuođa konferanssa.
6.5 Sámi valáštallan
Áŋgiruššansuorggi mihttomearri:
•
Sihkkarastit sámi valáštallan doaimmaid
Čoahkketabealla - Sámi valáštallan
Sámi valáštallan
Rehketdoallu
2017
Rev. buš.
2017
Boađus. rev.
buš. ektui
2 766 000
2 766 000
0
6.5.1. Sámi valáštallan - njuolggadoarjja direkte tilskudd
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Sihkkarastit maŋgabealat sámi valáštallama govdodaga
Lassin Sámedikki iežas juolludeapmái sámi valáštallamii, lea Kulturdepartemeanta juolludan 750 000 ru sámi valáštallamii
(spillenruđat). Juolludus lea juhkkojuvvon viidáseappot Sámiid valáštallanlihttui- Norga/Samenes idrettsforbund-Norge
(SVL-N) ja Sámi heargevuodjinlihttui/Samisk reinkappkjøringsforbund (SHL).
Dát golbma sámi valáštallanorganisašuvnna, mat ožžot njuolggadoarjaga Sámedikki bušeahta bokte, leat mielde čohkkemin
sámi mánáid ja nuoraid, ja maiddái rávesolbmuid, máŋggabealat valáštallandoaimmaide.
Sámediggi addá doarjaga sámi nuoraid oassálastimii Arctic Winter Gamesii mii lágiduvvo juohke nuppi jagi. 2016:s AWG
lágiduvvui Ruonáeatnamis, ja AWG 2018 lágiduvvo Kanadas.
Sámediggái lea deaŧalaš ahte heargevuodjima ja njoarosteami rámmaeavttut galget leat nu buorit go vejolaš. Danne lea
Sámediggi dorjon ruđaiguin oažžut ollásit ruhtaduvvot Duottar Hearggit heargevuodjinrusttetprošeavtta Guovdageainnus.
Rusttet lea maid ožžon spillenruđaid Finnmárkku fylkkagieldda bokte.
Sámediggi ja dat golbma valáštallanorganisašuvnna leat 2016:s álggahan prošeavtta man ulbmil lea čohkket dan golmma
organisašuvnna ovtta goavddi vuollái. Áigumuššan dainna lea sihkkarastit eanemus vejolaš valáštallandoaimmaid daid
ruđaiguin maid Sámediggi addá sámi valáštallamii, ja addit sámi valáštallanorganisašuvnnaide stuorát iešmearridanválddi
daid ruđaid badjel mat juolluduvvojit sámi valáštallanáigumušaide. Dát proseassa leamaš jođus 2017:s, ja áššebeliid áigumuš
lea oažžut ođđasis organiserema doaibmat 2018 rájes.
83
7. Kulturmuitosuodjalus
Váldomihttomearri:
y Kulturmuittuid sihkkarastin ja dan máhtu gaskkusteapmi mii kulturmuittuin lea, dahkko-
juvvo dan várás ahte sihkkarastit ja viidáseappot fievrridit sámi kultuvrra.
Čoahkketabealla - kulturmuitosuodjalus
Kulturmuittuid hálddašeapmi
Submi
Rehketdoallu
2017
Rev. buš 2017
Boađus. rev.
buš. ektui
2 698 259
2 698 259
3 175 000
3 175 000
476 740
476 740
7.1 Sámi kulturmuitosuodjalusa rámmaeavttut
Sámi kulturmuitohálddašeapmi
Mii leat jagi 2017 sámi kulturmuitosuodjalusas bargan guvttiin stuorra áššiin: 100-jagi rájáin kulturmuitolágas ja
regiovdnaođastusain.
100-jagi rájá rievdadeapmi meannuduvvui Sámedikki dievasčoahkkimis juovlamánus 2016. Dasto lea Sámediggi čuovvulan
ášši Dálkkádat- ja birasdepartemeantta ektui 2017:s, ja konsultašuvnnat departemeanttain čađahuvvojedje jagi loahpas. Dan
oktavuođas sohppojuvvui ahte ođđa ráfáidahttinrádján biddjojuvvo 1917 mii mearkkaša ahte buot sámi kulturmuittut mat
leat boarrásat go 1917, leat automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuitolága mearrádusaid vuođul.
Regiovdnaođastus lea viiddes ođastus mii maiddái guoská sámi kulturmuitohálddašeapmái. Mannan jagi čađahuvvojedje
konsultašuvnnat regiovdnaođastusa birra, mas kulturmuitosuodjalus lei oassin konsultašuvnnain. Konsultašuvnnaid
oktavuođas sohppojuvvui ahte Sámediggái sirdojuvvo seamma váldi ja seamma hálddašanbargamušat go daid ođđa
regiovnnaide. Bázii vel soahpat mo bargamušat galget sirdojuvvot. Dat galgá dahkkojuvvot konsultašuvnnaid bokte maŋŋágo
ođđa regiovnnaid váldi ja hálddašanbargamušat leat mearriduvvon.
Sámediggi lea ovttas Finnmárkku fylkkagielddain ráhkadan oktasaš regionálaplána kulturmuittuid ja kulturbirrasiid várás
Finnmárkkus. Plána galgá leat vuođđun ollislaš hálddašeapmái ja ovddidit viidáseappot ovttasbarggu gaskal Sámedikki,
fylkkagieldda, gielddaid ja eará áššebeliid mat hálddašit ja gaskkustit Finnmárkku kulturmuittuid. Plána lea 2017:s leamaš
viiddes gulaskuddamis ja čakčat meannudii Sámediggi ja Finnmárkku fylkkagielda gulaskuddancealkámušaid ja lágidii
gulaskuddanseminára plána birra. Boađusin lea sohppojuvvon kulturmuitoplána maid Finnmárkku fylkkadiggi dohkkehii
juovlamánus 2017 ja maid Sámedikki dievasčoahkkin galgá meannudit njukčamánus 2018.
84
7.2 Kulturmuitohálddašeapmi
Čoahkketabealla - kulturmuitosuodjalus
Doarjja sámi kulturmuitosuodjalussii
Nuortasámi kulturbiras Nuortalaš gilis
Dikšun- ja gaskkustanbargu Ceavccageađggi
kulturmuitoguovllus
Sámi visttiid registreren
BARK
KULA
Submi
Rehketdoallu
2017
Rev. buš 2017
Boađus. rev.
buš. ektui
2 121 589
2 400 000
0
373 512
10 136
186 080
6 942
200 000
375 000
0
200 000
0
2 698 259
3 175 000
278 411
200 000
1 488
-10 137
13 920
-6 942
476 740
Sámi kulturmuitosuodjalusas ledje maiddái 2017:s ollu doaimmat. Mannan jagi sáddiimet 2525 reivve cealkámušaiguin
iešguđet plánaáššiide ja eará áššiide mat sáhttet guoskat sámi kulturmuittuide.
Dáid áššiid oktavuođas dieđihuvvojedje ja čađahuvvojedje 117 iešguđet sturrosaš ja iešguđetlágan báikediđoštallama, dás
ovdamearkka dihtii muddenplánaid, bartaáššiid, smávvafápmorusttegiid, suodjalusa báhčinguovlluid, meahccegeainnuid,
ođđa eanagilvimiid ja eará ealáhusdoaibmabijuid oktavuođas. Dás eai leat namuhuvvon buot áššit. Muhtun stuorra áššit maid
mii diđoštalaimet, ledje guovlomuddenplána Struhppu nammasaš báikki várás Gáŋgaviikka gielddas, Klubben næringspark
Leaŋgáviikka suohkanis, vurkenguovllut ođđa E6 várás Oarjjelij Foaldda suohkanis, Haltdalen nammasaš báhččin- ja
hárjehallanguovlu Holtålen suohkanis.
Bearráigeahččandiđoštallamiid oktavuođas sáhttá namuhit Ivvárstáđiid boares girkogárddi dárkilat iskkadeapmi gos lea
stuorra dárbu dikšut earret eará girkogárddi boares hávdemuittuid. Gieddebarggu oktavuođas registrerejuvvojedje oktiibuot
509 ođđa sámi kulturmuittu miehtá sámi guovllu.
Sámediggi lea máŋggaid jagiid čađahan registreremiid álbmotmehciin ja suodjalanguovlluin, Fylkkamánni ja
suodjalanguovlostivrraid ovddas. Dát lea vuosttažettiin leamaš čadnojuvvon suodjalanguovlluid hálddašanplánaide.
Álbmotmeahcit ja suodjalanguovllut Sámis leat dieđusge maiddái sámi geavahan- ja ássanguovllut mat dávjá leat
heajut iskkaduvvon kulturmuitohálddašeami bealis. Danne dárbbaša dávjá buorebut kártet kulturmuittuid lokten dihtii
máhtu suodjalanguovlluid kulturmuittuid birra ja hálddašan dihtii daid rivttes láhkai, ovdamearkka dihtii daid iešguđet
láhčindoaibmabijuid oktavuođas mat plánejuvvojit.
Romssa fylkkas čađahuvvo dál dakkár prošeakta Rohkunborri álbmotmeahcis Beardus ovttas Romssa fylkkasuohkaniin
álbmotmeahccestivrra ovddas. Dán jagi registrerejuvvui guovlu Geavdnajávrri birra, gos eai leat čađahuvvon
kulturmuitoiskkadeamit 1970 rájes. Registrerejuvvojedje iešguđetlágan bivdorusttegat (bivdorokkit ja čilat), goahtesajit
ja biebmovuorkkát. Eanaš kulturmuittut leat vázzinbálgáid guoras. Álbmotmeahccestivra háliida áinnas gaskkustit
kulturmuittuid, vejolaččat galbemiin. Bargu jotkojuvvo boahtte jagi jus oažžut barggu ruhtaduvvot.
Bargu Gravholmen nammasaš báikki dákterikkiiguin Báhčaveajis Mátta-Várjjaga gielddas ii leat vel loahpahuvvon. Mannan
jagi lea leamaš oktavuohta gaska Sámedikki ja Oslo universitehta, muhto ii leat vel mearriduvvon mii galgá dahkkojuvvot
viidáseappot bázahasaiguin. Sámediggi oaivvilda dattetge ahte lea deaŧalaš oažžut čielggasin buot beliid áššis rivttes láhkai
ovdalgo mearrádus dahkkojuvvo ja ahte buohkat geaidda ášši guoská, besset ovddidit oainnuset ovdal dan áiggi. Dát guoská
earret eará sápmelaččaide geat dál orrot Suoma bealde Sámis.
7.2.1. Doarjja sámi kulturmuitosuodjalussii - ohcanvođot doarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Nannet máhtu sámi árbevieruid ja historjjá birra ja nannet sámi kulturmuittuid áimmahuššan ja suodjaleami
vuođu.
85
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
35000
Doarjja sámi kulturmuitosuodjalussii
2 121 589
2 400 000
2 400 000
278 411
Juollu-
duvvon
2017
Gess. ru-
ovt.
2017
Máks.
ruovt.
2017
Rehket-
doallu
2017
35000
Doarjja sámi kulturmuitosuodjalussii
2 666 000
544 411
0
2 121 589
Poastta badjebáza vuolgá ruovttoluotta geassimis ja ruovttoluotta máksimis prošeavttain mat eai leat čađahuvvon.
35000 Doarjja sámi kulturmuitosuodjalussii
25 ohcama
17 ohcama
9 ohcama
Ohcama oktii-
buot
Juolluduvvon Hilgojuvvon
Ruđat leat juhkkojuvvon 17 iešguđet prošektii Sámedikki iežas doarjjaortnega várás. Boađus juolludemiin dávjá ii
boađe ovdan seamma jagi go dat juolluduvvojedje. Máŋga sámi kulturmuittu ođđa registreremat leat registrerejuvvon
Riikaantikvára guovddáš kulturmuitodiehtovuđđui 2017:s, Sámedikki ovdal 2017 doarjjalohpádusaid geažil.
2017:s addojuvvui doarjjalohpádus 5 prošektii mat áigo registreret kulturmuittuid. Okta jagi 2017 registrerenprošeavttain
lea válmmastuvvon ja kulturmuittut leat lágiduvvon Askeladdenii. Dat 5 prošeavtta mat ožžo doarjaga 2017:s, leat dakkár
guovlluin gos sámi kulturmuittut leat uhccán iskkaduvvon.
Máŋga doarjaga juolluduvvojedje visttiide main lea erenoamáš mearkkašupmi sámi báikegottiide nu go návsttut Lávkgietti
fiervvás Gáivuona suohkanis. Lea maid juolluduvvon ruhta seailluhanplánaid ja restaurerenplánaid ráhkadeapmái sámi
visttiide ja vistebirrasiidda.
Okta prošeakta duođašteamis muittuid ja historjjáid 2. máilmmisoađi oktavuođas nu go boaldin, eváhkku ja Davvi-Norgga ja
Finnmárkku ođđasishuksen, oaččui doarjjalohpádusa 2017:s. Dát prošeakta lea álggahuvvon, muhto ii leat válmmastuvvon.
Okta stuorát prošeakta dain prošeavttain mat čatnasit Sámedikki ja fylkkasuohkaniid gaskasaš ovttasbargošiehtadusaide sámi
kulturmuitosuodjalusa oktavuođas, lea válmmastuvvon; Spittá Návuonas.
7.2.2. Njuolggodoarjja Sámediggái ráfáidahttojuvvon visttiide mat leat priváhta oamas-
tusas (Stáhta bušeahtta poasta 71) – ohcanvuđot doarjja
Lassin Sámedikki iežas juolludussii poasttas sámi kulturmuitosuodjaleapmái leat mii ožžon juolluduvvon 2 200 000 ru
Riikaantikvára doarjjaruđain ráfáidahttojuvvon visttiid suodjaleapmái mat leat priváhta oamastusas. Dán juolludusas lea
2017:s geavahuvvon 2 030 000 ru ja loahppa juolludus mii lea 170 000 ru várrejuvvo jahkái 2018. Lassin dán sajušteapmái
várrejuvvui jagi 2016 jahkeloahpahusas 840 000 ru dasa. Oktiibuot lea várrejuvvon 1 010 000 ru jahkái 2018 bargui
ráfáidahttojuvvon visttiid suodjaleapmái mat leat priváhta oamastusas.
2017:s addojuvvui doarjja 8 divvunprošektii ja 2 ođasmahttinplánii. Dušše okta doarjjaprošeakta lea čađahuvvon, earát leat
ohcan jagi maŋideami.
7.2.3. Vistesuodjalanprošeakta riikaantikvára olis
Sámediggi lea 2017:s ožžon juolluduvvot 4 200 000 ru sámi visttiid registreremii. Juolludusas lea 2 800 000 ru
dienasfievrriduvvon dán poasttas 2017:s, loahppa juolludus lea várrejuvvon jahkái 2018. Dasa lassin várrejuvvui 2016:s 1 998
000 ru prošektii, dát sajušteapmi lea dienasfievrriduvvon dán poasttas 2017:s.
Sámediggi lea prošeavttas identifiseren ja registreren boares sámi visttiid mat leat ovdal 1925 huksejuvvon. Ulbmil
prošeavttain lea leamaš oažžut ollislaš gova ráfáidahttojuvvon sámi visttiin Norggas. Prošeaktaáigodagas mii lea 2011
– 2017 leat vuollel 1000 vistti registrerejuvvon, Plassje rájes máddin Detnui davvin. Borgemánus čalmmustuvvui sámi
86
87
visteregistrerenprošeavtta loahpaheapmi Gállogietti friluftmuseas Evenášši suohkanis. Ruvdnoprinsa Haakon searvvai
čalmmusteapmái.
Registreren lea mielde oainnusin dahkamin sámi kultuvrra ja identitehta sihke báikkálaččat ja nationálalaččat. Registreren
lea ráhkadan vuođu visttiid boahttevaš hálddašeapmái, ja Sámediggi galgá ovttas Riikaantikvárain ja Dálkkádat- ja
birasdepartemeanttain čuovvulit dán deaŧalaš barggu.
2017:s registrerejuvvojedje 135 vistti.
88
7.2.4. Nuortalaš kulturbiras Sää'msijdd – prošeakta
Poastta badjebáza mii lea kr 200 000 vuolgá das go áŋgiruššan Sää'msijddas lea 2017:s leamaš eanaš seailluhanbargu
kulturmuitoguovllus ja Geavgŋás. Kapasitehtahástalusaid geažil ii leat leamaš vejolaš bidjat johtui makkárge stuorra
restaureren- dahje seailluhandoaibmabijuid 2017:s dán guovllus.
7.2.5. Dikšun ja gaskkusteapmi Ceavccageađggi kulturmuitoguovllus – prošeakta
Maŋimus jagiid lea čađahuvvon dábálaš dikšunbargu Ceavccageađggi kulturmuitoguovllus. Bargguid čađaha Várjjat sámi
musea ráđđádaladettiin Sámedikkiin. Musea parkenšilju ja diehtojuohkinguovllu divvun Ceavccageađggis lea álggahuvvon.
Vuosttaš oassi šiehtadusas, mii lei parkerensaji lokten, lea máksojuvvon, ja báhcán kr 180 000 sirdojuvvo jahkái 2018.
Divvumat galget addit gallededdjiide buriid vuogasvuođaid láhččojuvvon guovllus.
Ceavccageađggi kulturmuitoguovlu gullá Várjjat siidii, maid Sámediggi ovttas earáiguin háliida oažžu mielde UNESCO
máilmmiárbelistii. 2017:s lei Sámedikkis ain gulahallan Riikaantikvárain barggu oktavuođas máilmmiárbeguovllu
vuođđodokumeanttaiguin. Erenoamáš ja oppamáilmmálaš kulturmuitoárvvut, ollu sámi kulturmuittut ja stuorra áigečiekŋun
mii Várjjat siiddas lea, dahká dan ahte guovlu galggašii leat min oktasaš kulturárbbi oassin.
89
7.2.6. BARK - Prošeakta
Jahkeloahpaheamis 2016 várrejuvvui kr 900 000 BARK-prošeavttaide. Várrejuvvon ruđain lea kr 146 000 fievrriduvvon
prošektii boahtun 2017:s geavaheami geažil. Lassin dasa lea Sámediggái juolluduvvon kr 495 000 ja kr 32 000 BARK-prošektii
2017:s Dáin ruđain lea kr 495 000 fievrriduvvon boahtun dán postii ja báhcán submi várrejuvvon 2017:s. Oktii buot lea kr
786 000 várrejuvvon BARK-prošeavttaide 2018:s.
Spittá kulturbálggis Návuonas Romssa fylkkas
Sámediggi lea sádden loahpparaportta Riikaantikvárii doarjjaruđaid ovddas ásahit kulturbálgá Spittái Návuonas.
Bálgá guoras Rappvika nammasaš báikkis Skagendalen nammasaš báikái leat ceggejuvvon máŋga kulturhistorjjálaš
diehtojuohkingalbba. Dát Sámedikki, Romssa fylkkasuohkana ja Spittá gilisearvvi gaskasaš ovttasbargu lea bistán 2012
rájes ja loahpahuvvui 2017. Kulturbálggis lea deaŧalaš dasa ahte čalmmustahttit mearrasámi kulturhistorjjá dakkár guovllus
masa dáruiduhttin lea čuohcan garrasit. Máŋga rašis ja hárvves sámi kulturmuittu leat prošeavtta bokte sihkkarastojuvvon
boahttevaš buolvvaide. Áigumuš lea rahpat kulturbálgá 2018 giđa.
Sáltoduoddara kulturbálggis Nordlánddas
Sámediggi lea joatkán Sáltoduoddara kulturbálgá duohtandahkama. 6 stuorra diehtojuohkingalbba ja máŋga smávit
galbba galget ceggejuvvot. Dat galget ceggejuvvot Røkland, Storjord, ja Stødi nammasaš báikkiide, Sáltoduoddara
hotealla lusa, poláragierdoguovddáža lusa ja Stokkabekken nammasaš bummastašuvnna lusa. Prošeakta lea Sámedikki,
Álbmotmeahccestivrra, Nordlándda álbmotmeahcceguovddáža, Saltdal suohkana ja Stáhta geaidnodoaimmahaga gaskasaš
ovttasbargu. Máŋggalágan sámi kulturmuittut galget láhččojuvvot; earret eará goahtesajit, stálloduvttat, bivdorokkit, muorat
main bárku lea loggojuvvon, goađit ja bálvvosbáiki.
Stálut Činavuohpis Porsáŋggus Finnmárkkus
Plánenbargu láhčit ja dikšut Stáluid Činavuohpis Porsáŋggus lea jotkojuvvon ovttas Porsáŋggu gielddain. Stálut leat
bivnnuhis mátkemearrin. Dán čáppa eanadahkii čatnasit ollu sámi muitalusat luonddu hábmen dolomihttahámid
oktavuođas. Lassin kulturhistorjjálaš galbemii galgá prošeakta hehttet nuoskkideami ja golaheami. Sámediggi lea ovdal
ráhkadan dikšun- ja láhčinplána mii lei vuođđun ruhtaohcamii Riikaantikvárii 2017:s. Ohcan mieđihuvvui.
Skárffu girkogárdi Návuonas Romssa fylkkas
Raporta geigejuvvui Riikaantikvárii Sámedikki barggu birra Skárffu girkogárddis. Sámi girkogárddi boares muorrabácciid
ovddešteapmi lea dahkkojuvvon ovttas Nordtroms museain.
7.2.7. Kultureanadat masa lea nationála beroštupmi (KULA)
Jahkeloahpaheamis 2016 várrejuvvui kr 150 000 KULA-prošektii. Várrejuvvon ruđain lea kr 150 000 fievrriduvvon boahtun
prošektii 2017:s. Lassin dasa lea Sámediggái 2017:s juolluduvvon kr 100 000 KULA-prošektii. Dát ruđat lea várrejuvvon
jahkái 2018.
Kultureanadat masa lea nationála beroštupmi lea bargamuš maid Riikaantikvára doaimmaha Dálkkádat- ja
birasdepartemeantta ovddas. Barggu boađusin galgá leat registtar mii čájeha dakkár kultureanadagaid. Áigumuššan lea
fuolahit stuorát eanadagaid main lea mihtilmas ja deaŧalaš
kulturhistorjá, ja loktet plánaeiseválddiid máhtu ja diehtomielalašvuođa eanadagaid birra. Sámedikkis lea ovddasvástádus
válljet eanadagaid main lea sámi kulturhistorjá, ja čállit daid birra. Romssa fylkka dáfus lea bargu válmmastuvvon, ja
válljejuvvon eanadagaid galgá Sámediggi meannudit politihkalaččat. Romssa fylkkas leat čuovvovaš sámi kultureanadagat
válljejuvvon Spittá/Lohkkalsuolu/Skárfu Návuonas, Ivgobađa Márkanšillju Omasvuonas, Sálašoaivi Romssas, Skárfvággi/
Čáhputvuovdi Gáivuonas, Leinavann Beardus. Dasa lassin lea Romssa fylkkasuohkan válljen máŋga kultureanadaga gos
maid leat ollu sámi kulturmuittu, earret eará Rivttágis ja Skiervvás.
Sámedikki hálddahus lea maid válljen eanadagaid Trøndelágas, Nordlánddas ja Finnmárkkus. Trøndelágas leat čuovvovaš
eanadagat válljejuvvon: Dalbusjøen, Johkagaske, Hestvika, Riasten, Skarpdalen ja Sankådalen, Gressåmoen, Storbekkhaugen
ja Vollhaugen nammasaš báikkit. Nordlánddas leat čuovvovaš eanadagat válljejuvvon: Sáltoduottar, Divtasvuodna, Veggen
90
ja Øksfjorden. Finnmárkkus leat čuovvovaš eanadagat válljejuvvon: Ássebákti, Goarahat ja Sandvikhalvøya, Ceavccageađgi,
Deanuleahki, Sandvikhalvøya ja Savvon.
7.3 Sámi kulturárbbi oainnusmahttin
7.3.1. Galbbat mat čájehit geasuhusaid
Stáhta geaidnodoaimmahaga oktavuođaváldima vuođul lea Sámediggi čujuhan báikkiid gosa mii háliidit ceggejuvvot
riŋggalgalbbaid mat čájehit geasuhusaid. Sámediggi lea evttohan galbet čuovvovaš kulturmuitobáikkiid: Bivdorokkiid
Røkland:s, muora Polarsirkelen Høyfjellshotella luhtte mas lea loggojuvvon bárku, Stødi nammasaš bálvvosbáiki,
stálloduvttat Stokkabekken lahka, sámi orohat Lurøyas, Husjordøya kulturmuitoguovlu Lodegiin, Børra nammasaš
bálvvosbáiki Ánddasullos, Kjelvik sámi láigodálolašbáiki Oarjjelij Foalddas, Ivgobađa márkanšillju, Skithelveteskåken
nammasaš visti Gáivuonas, Činavuohpi stálut, Porsáŋggus, Gállogietti olgomusea, Evenáššis, Ássebákti orohat, Kárášjogas,
Bivdorokkit Deanuleagis, Deanu musea Buolbmágis, márkosámi orohat, Storjord nammasaš báikkis Giehtavuonas.
7.3.2. Hálddašanplána sámi visttiid várás
Registrerenprošeavtta bokte duođašta Sámediggi sámi historjjá deaŧalaš osiid. Sámi huksenkultuvrra ja geavahanvieruid árvu
čalmmustahttojuvvo. Dát lea bargu mii ovdal ii leat dahkkojuvvon ja mii čájeha ahte visttiid lea dárbu ollislaččat hálddašit.
Hálddašanplána automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi visttiide lea stivrenreaidu. Das leat prinsihpat ráfáidahttojuvvon
sámi visttiid hálddašeapmái. Plána láhčá saji hálddašeapmái maid sáhttá einnostit ja mii lea deaŧalaš sihke eaiggádiidda
ja sámi servodahkii. Dan áigumuš lea ahte galget vuoruheamit dahkkojuvvot mat maŋit áigái sihkkarastet sámi visttiin
ovddasteaddji válljenmuni. Hálddašanplána ráhkaduvvui lagas gulahallamiin Riikaantikvárain ja Dálkkádat- ja
birasdepartemeanttain. Hálddašanplána gieđahallojuvvui ja mearriduvvui Sámedikki dievasčoahkkimis 2017 geassemánus.
91
8. Dearvvašvuohta ja sosiála
Váldomihttomearri:
y Sámi álbmogis lea buorre dearvvašvuohta ja dásseárvosaš dearvvašvuođa- ja sosiála-
bálvalusat seamma dásis go álbmogis muđui ge.
Čoahkketabealla - dearvvašvuohta ja sosiála
Buorre dearvvašvuohta ja ovttaárvosaš dear-
vvašvuođa- ja sosiálabálvalusat
Sámi humána biologalaš ávdnasiid hálddašeami ja
geavaheami
Veahkaválddálašvuohta lagas oktavuođain sámi
servodagas
Submi
Rehketdoallu
2017
Rev. buš 2017 Boađus. rev.
buš. ektui
2 074 024
2 585 000
510 976
752 040
450 000
-302 040
147 138
150 000
2 862
2 973 202
3 185 000
211 798
8.1 Dásseárvosaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat
Čoahkketabealla - dásseárvosaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat
Geavaheaddjivuđot fálaldat vuoras sápmelaččaid
várás
Sámi doavttersearvi
Doarjja dearvvašvuođa- ja sosiálaprošeavttaide
Submi
Rehketdoallu
2017
Rev. buš 2017 Boađus. rev.
buš. ektui
591 000
591 000
160 000
1 323 024
2 074 024
160 000
1 834 000
2 585 000
0
0
510 976
510 976
Sámediggi lea 2017:s vuoruhan lagas gulahallama Davvi Dearvvašvuođain RHF ja guovddáš eiseválddiiguin vai mii oažžut
oktasaš ipmárdusa sámi buhcciid dárbbuin spesialistadearvvašvuođabálvalusas. Sámedikki áŋgiruššan lea váikkuhan dasa
ahte lea álggahuvvon bargu nationála strategiijain ovddidan dihtii spesialistadearvvašvuođabálvalusaid sámi buhcciide, ja
oažžut sadjái ovttasbargošiehtadusa gaskal Sámedikki Ja Davvi Dearvvašvuođa RFH. Sámediggi lea maid leamaš mielde sámi
spesialistadearvvašvuođabálvalusaid organiseremin ja viidáseappot ovddideamen, earret eará Sámi dearvvašvuođasiidda
huksemin.
Sámedikkis ledje konsultašuvnnat ráđđehusain Nasjonal helse og sykehusplan (Meld. St. 11 (2015- 2016) oktavuođas.
Sámediggái mieđihuvvui ahte Davvi Dearvvašvuohta RHF galgá ráhkadit spesialistadearvvašvuođabálvalusaid strategalaš
ovddidanplána sámi álbmoga várás. Davvi Dearvvašvuohta lea bovden Sámedikki strategiijaplána álggahanbargui.
Sámediggi ja Davvi Dearvvašvuohta RHF leat 2017:s soahpan ovttas ráhkadit prinsihppadokumeantta mii bidjá vuođu
bargui, bargamuša mihttomeari, sámi mielmearrideami ja mielváikkuheami, plána doaibmaguovllu ja sámi fága- ja
geavaheddjiidmielváikkuheami.
Sámediggi ja Davvi Dearvvašvuohta RHF leat 2017:s soahpan ráhkadit ovttasbargoplána. Davvi Dearvvašvuođa RHF ja
Sámedikki gaskasaš ovttasbargošiehtadus galgá leat mielde ovddideamen spesialistadearvvašvuođabálvalusa, mii sihkkarastá
sámi álbmogii dásseárvosaš dearvvašvuođabálvalusaid.
92
Sámedikkis leat leamaš konsultašuvnnat regionála dearvvašvuođadoaimmahagaid jagi 2018 bargamušdokumeanttaid birra.
Sámediggái mieđihuvvui ahte dearvvašvuođadoaimmahagat galget váikkuhit dasa ahte dearvvašvuođafálaldagat daidda
mánáide ja nuoraide geat leat mánáidsuodjalusa fuolahusas, ovddiduvvojit viidáseappot nu ahte maiddái sámi mánáid giella-
ja kulturduogáš fuolahuvvo, ja ahte regionála dearvvašvuođadoaimmahagat galget čađahit doaibmabijuid vai lea álkit dáidda
sápmelaččaide geat leat giddagasas, oažžut psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalusa.
Sámediggi evttohii maiddái ahte regionála dearvvašvuođadoaimmahagat galget movttiidahttit bargiid váldit oahpu
sámegielas ja láhčit vejolašvuođa dasa. Dat ii mieđihuvvon Sámediggái.
Sámediggi lea 2017:s evttohan lahtuid regionála dearvvašvuođadoaimmahagaide.
Buhcciid- ja geavaheddjiidáittardeaddji galgá bargat dainna ulbmiliin ahte geavaheddjiid dárbbut, beroštusat
ja riektesihkarvuohta fuolahuvvo spesialistadearvvašvuođabálvalusa ektui ja suohkaniid dearvvašvuođa- ja
fuolahusbálvalusa ektui. Buhcciid- ja geavaheddjiidáittardeaddji vuogádagas lea buhcciidáittardeaddji juohke fylkkas
sierra hálddahusain. Áittardeddjiin ii gáibiduvvo dál sámi giella- ja kulturgelbbolašvuohta. Dakkár sierra sámi buhcciid-
ja geavaheaddjiáittardeaddji dárbbašuvvo mas lea sámegielgelbbolašvuohta. Sámediggi lea doallan čoahkkima ja
gulahallan davvi regiovnna buhcciidáittardeddjiiguin sámiid hástalusaid birra dearvvašvuođabálvalusas, ja buhcciid-
ja geavaheddjiidáittardeaddji rolla ja gaskavuođa birra sámi buhcciid ektui. Sámedikkis lea maid leamaš gulahallan
Dearvvašvuođadirektoráhtain guorahallan dihtii mo sáhttá organiseret vejolaš buhcciidáittardeaddji sámi buhcciid várás, ja
mo sámi geavaheaddjit ja buohccit sáhttet oažžut dohkálaš bálvalusa go sii dárbbašit buhcciid- ja geavaheddjiidáittardeaddji.
Lokten dihtii gelbbolašvuođa dearvvašvuođas leat guovddáš eiseválddit ovdal ásahan máŋga ovddidanguovddáža
buhcciidsiiddain ja ruovttubálvalusain buot fylkkaide. Sámi álbmoga várás ásahuvvui regionála sámi ovddidanguovddáš
buhcciidsiidii ja ruovttufuolahussii Kárášjohkii. 2016:s čađahedje guovddáš eiseválddit riikka ovddidanguovddážiid
ođđasis organiserema nu ahte dál lea okta guovddáš juohke fylkkas. Sámedikki ávžžuhusa vuođul doalahuvvui sámi
ovddidanguovddáš organiserema olggobealde, dainna ulbmiliin ahte galgá čađahuvvot sierra proseassa sámi guovlluid
ovddidanguovddážiid várás. Raporta lea ráhkaduvvon mii evttoha iešguđet čovdosiid fálaldaga ektui sámi álbmogii.
Dán raportta lea Dearvvašvuođa- ja sosiáladepartemeanta meannudeamen. Dat gelbbolašvuohta mii SÁNAGas, sámi
dearvvašvuođadutkamis ja earáin lea sámi buhcciid dárbbuid birra, lea áidnalunddot. Dát gelbbolašvuohta ferte boahtit
buorebut ávkin sámi álbmogii ja sámi buohccái go dál. Dál ii leat mearriduvvon dakkár loahpalaš čoavddus buhcciidsiiddaid
ja ruovttubálvalusaid ovddidanguovddážii mii ollašuhttá daid dárbbuid mat sámi buhcciin lea. Sámediggi lea konsulteremin
Dearvvašvuođa- ja sosiáladepartemeanttain viidásat doaibmabijuid birra.
2016:s almmuhii Ráđđehus Demensplan 2020. Plánas leat hui uhccán doaibmabijut sámi dementa buhcciid várás.
Dan lea Sámediggi čujuhan, ja jearahan demensaplána sámi dementa buhcciid várás. Ášši lea digaštallojuvvon
dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggi sámi fágaolbmuiguin, ja Dearvvašvuođadirektoráhtain. Sámediggi lea maid jearahan
kártenreaidduid heivehuvvon sámi dementa buhcciide. Buhcciidsiiddaid ja ruovttubálvalusaid ovddidanguovddáš sámi
álbmoga várás lea ovttas muhtun sámi suohkaniid demensaoktiiordnejeddjiiguin heivehišgoahtán kártenreaidduid, ja
Dearvvašvuođadirektoráhta lea mielde dán bárggus.
8.1.1. Geavaheaddjifálaldagat vuorrasat sápmelaččaid várás - njuolggadoarjja
Doarjjaortnegiid mihttomearri:
•
• Geavaheaddjidoaibmabijut vuorrasat sápmelaččaid várás.
Várdobáiki sámi guovddáš lágida dearvvašvuođadeaivvadeami guovllu vuorrasat sápmelaččaid várás ja veahkeha daid eará
giellaguovddážiid ja sámi ásahusaid lágidit dearvvašvuođadeaivvademiid sámi vuorrasiidda. 2016:s veahkehii Várdobáiki
sámi guovddáš Sámi viesu Oslos álggahit dearvvašvuođadeaivvademiid Oslo vuorrasat sámiid várás. Sii leat maid bagadan
Oslo sámi viesu bargiid, galledan ja oassálastán deaivvademiide Oslos ja čuovvulan Oslo sámi viesu prošeavtta.
Várdobáikkis leat máŋga eará dearvvašvuhtii guoski doaimmat nu go álgosáhkavuorut seminárain, fágabeaivvit ja nu
ain suohkaniid, UiT, Viken, SÁNAG ja earáid várás. Várdobáiki sámi guovddážis lea ovttasbargu Ellas Minne nammasaš
buhcciidsiiddain Ráhkás, gos sis leat maiddái soahpan lágidit muitodeaivvadeami. Várdobáikki bargu lea čalmmustahttán
vuorrasiid sápmelaččaid eallindili.
8.1.2. Sámi doavttirsearvi - njuolggadoarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Dearvvašvuođabálvalusfálaldagat sámi giela ja kultuvrra vuođul.
93
Sámi doavttirsearvi oassálastá iešguđet forumiin main sii sáhttet leat mielde ovddideamen heivehuvvon
dearvvašvuođabálvalusaid sámi buhcciid várás. Sii leat ovttasbargan Davvi dearvvašvuođain RHF, Finnmárkku
buohcciviesuin, ja oassálastán čoahkkimiin regionála ja báikkálaš dearvvašvuođaeiseválddiiguin, ja sámi suohkaniiguin
sihkkarastin dihtii ahte sámi suohkanat fidnejit doaktáriid ja ahte sii loktet orrut doppe. Sámi doavttirsearvi
rekruttere árjjalaččat sámi studeanttaid bargat sámi guovlluin ja sis leat iešguđet doaibmabijut ja deaivvadeamit sámi
doavttirstudeanttaid várás. Sámi doavttirsearvi lea 2017:s lágidan seminára sámi doavttirstudeanttaide dainna áigumušain
ahte rekrutteret sin.
Sis leat maid čoahkkimat guovddáš eiseválddiiguin, ja sii leat jeavddalaččat oassálastán čoahkkimiidda
Dearvvašvuođadirektoráhtain ovttas earret eará Sámedikkiin, SÁNAGin ja earáiguin. Sámi doavttirsearvvi lahtut leat mielde
iešguđet dearvvašvuođadoaibmabijuid bargojoavkkuin sámi buhcciid várás.
8.1.3. Dearvvašvuođa- ja sosiálaprošeavttat – ohcanvuđot doarjagat
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Buorre dearvvašvuohta ja dásseárvosaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat sámi álbmogii seamma dásis go
álbmogii muđui.
26000 Doarjja dearvvašvuođa- ja
sosiálaprošeavttaide
26000 Doarjja dearvvašvuođa- ja
sosiálaprošeavttaide
Rehket-
doallu
2017
Rev. buš.
2017
Bušeahtta
2017
Boađus.
rev. buš.
ektui
1 323 024
1 834 000
2 034 000
510 976
Juollu-
duvvon
2017
Gess. ruovt.
2017
Máks. ru-
ovt.
2017
Rehket-
doallu
2017
2 149 800
479 870
346 906
1 323 024
Poastta badjebáza mii vuolgá ruovttoluotta geassimis ja ruovttoluotta máksimis árat juolluduvvon doarjagat.
26000 Doarjja dearvvašvuođa- ja
sosiálaprošeavttaide
Ohcama oktii-
buot
Juolluduvvon
Hilgojuvvon
27 ohcama
13 ohcama
12 ohcama
Juolluduvvon ohcamat juogaduvvon vuoruhemiid mielde:
•
•
•
•
«Prošeavttat mat loktejit dearvvašvuođa- ja sosiálabargiid sámi giella- ja kulturgelbbolašvuođa buot dásiin» – 7
ohcama.
«Prošeavttat maid ulbmil lea nanne sámi mánáid ja nuoraid psyhkalaš dearvvašvuođa» - 3 ohcama
«Prošeavttat maid ulbmil lea ásahit deaivvadansajiid sámi vuorrasiid várás» - 1 ohcan
«Prošeavttat mat váikkuhit rabasvuhtii veahkaválddi birra lagas gaskavuođain sámi servodagain ja dan eastadeapmái»
- 2 ohcama
2017:s válmmastuvvojedje 15 ovddeš prošeavtta. SÁNAG/Finnmárkku buohcciviessu válmmastii ovttas Sámiráđiin raportta
iešsorbmeneastadeami birra Sámis. Buhcciidsiiddaid ja ruovttubálvalusa ovddidanguovddáš sámi álbmoga várás válmmastii
prošeavtta sámi biebmovieruid nannema birra buhcciidsiiddain. Norges astma og allergiforbund válmmastii prošeavtta:
biebmo- ja gáhkkokoarta davvisámegillii, mas máinnašuvvo guđe ávdnasat biebmogálvvus leat. UiT Norgga árktalaš
universitehta lágidii geassemánus konferánssa Áltá 2017, 4th International Indigenous Voices in Social Work Conference.
Dát lei 4. riikkaidgaskasaš álgoálbmotkonferánsa sosiálafágalaš barggu várás. Konferánsa čohkkii su. 200 álgoálbmogiid
fágaolbmo miehtá máilmmi, ja 14 riikka ledje ovddastuvvon konferánssas.
Sámediggi attii 2017:s doarjaga earret eará Mental helse Ungdom nammasaš searvái prošektii eanet máhttu nuorra
sápmelaččaid dearvvašvuođa birra. Prošeavtta ulbmil lei kártet nuorra sápmelaččaid psyhkalaš dearvvašvuođa dainna
94
áigumušain ahte čađahit eastadeaddji doaibmabijuid mat nannejit suodjalanbeliid nuorra sápmelaččaid identitehta ja
psyhkalaš dearvvašvuođa oktavuođas. Kárten galgá addit máhtu dan birra mo nuorra sápmelaččat vásihit iežaset psyhkalaš
dearvvašvuođa ja guđe suodjalanfáktoriid ja riskafáktoriid nuorat vásihit. Prošeakta galgá čađahuvvot earret eará ovttas sámi
nuoraidorganisašuvnnain Noereh!, Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegottiin (SáNuL) ja Sámi nationála gealboguovddáža
– psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalusain (SÁNAG).
8.2 Dásseárvosaš mánáidsuodjalusbálvalus sámi mánáide
Daidda sámi mánáide mat leat mánáidsuodjalusa fuolahusas, lea deaŧalaš ahte sii ožžot dásseárvosaš bálvalusaid, ja ahte sin
vuoigatvuohta sámi gillii ja kultuvrii fuolahuvvo.
Gávdno uhccán duođaštuvvon máhttu daid mánáid birra, mat leat mánáidsuodjalusa fuolahusas ja mo singuin maŋŋá
manná. Dat lea hástalus lassin daidda hástalusaide mat čatnasit sámi biebmoruovttuid rekrutteremii. Lea deaŧalaš sihkkarastit
mánáide vuoigatvuođa sámi gillii ja kultuvrii go sii dárbbašit veahki mánáidsuodjalusbálvalusas, ja ollu biebmoruovttuid
mielas lea deaŧalaš ahte sámi mánát ožžot dan veahki ja fálaldaga maid sii dárbbašit vai besset nannet sin sámi identitehta.
Sámediggi lea doallan čoahkkima Bufetatiin ja Bufdiriin mas fáddán lei dat sámi mánát mat leat mánáidsuodjalusa
fuolahusas. Doppe digaštalaimet dan dárbbu ahte ásahit dakkár gealbobirrasiid sámi mánáidsuodjalusas, mas earret eará
galget leat bagadandoaimmat mánáidsuodjalusa várás. Dasa lassin ságastalaimet doaibmabijuid mat galget sihkkarastit ahte
sámi mánáid erenoamáš vuoigatvuohta fuolahit gielalaš ja kultuvrralaš duogáža, čuovvuluvvo vuohkkasit, ja doaibmabijut
rekrutteren várás eanet sámi biebmoruovttuid.
Sámediggi ja Norsk fosterhjemsforening leat muhtun jagi dás ovdal soahpan ovttasbargošiehtadusa. Dán
ovttasbargošiehtadusa bokte háliida Sámediggi váikkuhit dasa ahte dat sámi mánát mat leat biebmoruovttuin, ožžot dohkálaš
fálaldaga. Ovttasbargošiehtadus galgá ođasmahttojuvvot ja jotkojuvvot.
Norsk fosterhjemsforening doalai jahkečoahkkima Álttás, ja Sámedikkis lei sáhkavuorru doppe. Sáhkavuorus váldojuvvui
ovdan daid sámi mánáid vásáhusat, geat leat leamaš mánáidsuodjalusa fuolahusas ja mo sii leat massán iežaset sámi
identitehta ja gullevašvuođa, kultuvrra ja giela, ja makkár váikkuhusat das leat leamaš sin eallimii.
8.3 Etihkalaš njuolggadusat sámi dearvvašvuođadutkama várás
Čoahkketabealla - etihkalaš njuolggadusat sámi dearvvašvuođadutkama várás
Olggobealde bargojoavku ráhkadit etihkalaš njuolg-
gadusaid sámi dearvvašvuođadutkama várás
Submi
Rehketdoallu
2017
Rev. buš 2017 Boađus. rev.
buš. ektui
752 040
450 000
-302 040
752 040
450 000
-302 040
8.3.1. Olggobealde bargojoavku ovddideami várás etihkalaš njuolggadusaid sámi dear-
vvašvuođadutkamii, oktan sámi humána biologalaš ávdnasiid hálddašemiin ja geavahe-
miin - prošeakta
Prošeavtta mihttomearri:
•
Čuovvulit Girkonjárgga-julggaštusa sámi humána biologalaš ávdnasiid vuoigatvuođaid ja hálddašeami ektui
sierra bargojoavkku bokte sámi dearvvašvuođadutkama etihkalaš njuolggadusaid várás oktan sámi humána
biologalaš ávdnasiid hálddašemiin ja geavahemiin.
Poastta vuollebáhcaga sivvan lea eanet golut prošeavtta loahpaheapmái go vurdojuvvon.
Sámi dearvvašvuođadutkama etihkalaš njuolggadusaid ráhkadeami bargojoavku lea válmmastan ja geigen raportta
sámi dearvvašvuođadutkama etihkalaš njuolggadusaid birra oktan sámi humána biologalaš ávdnasiid hálddašemiin ja
geavahemiin. Raporta oahpásmahttojuvvo ja čuovvuluvvo 2018:s.
95
8.4 Veahkaváldi lagas gaskavuođain
Čoahkketabealla - veahkaváldi lagas gaskavuođain
Veahkaválddálašvuohta lagas oktavuođain sámi
servodagas
Submi
147 138
150 000
147 138
150 000
2 862
2 862
Rehketdoallu
2017
Rev. buš 2017 Boađus. rev.
buš. ektui
Sámediggi ja ráđđehus Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeantta bokte leat ovttas ruhtadan ja bargan dakkár
dutkanprošeavttain man áigumuš lea háhkat dutkanvuđot máhtu veahkaválddi birra lagas gaskavuođain sámi servodagain.
Nasjonalt kunnskapssenter om vold og traumatisk stress (NKVTS) čađahii dutkama veahkaválddi birra lagas gaskavuođain
sámi servodagain ja raporta «Jus don duosttat jearrat, de olbmot dustet vástidi» almmuhuvvui Kárášjogas njukčamánu 8.
b. Dieđut raporttas galget addit buoret vuođu politihkkaovddideapmái dán suorggis. Sámediggi lea doallan čoahkkima
politihkalaš dásis Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanttain ja Mánáid- ja dásseárvodepartemeanttain raportta viidásat
čuovvuleami birra. Raporta lea maid oahpásmahttojuvvon Romssa suohkanii ja Snåase tjïeltei.
96
9. Eará doaibmabijut
Čoahkketabealla - eará doaibmabijut
Rehketdoallu
2017
Rev. buš 2017 Boađus. rev.
buš. ektui
Sámiguoski statistihkka Norggas
Doarjja sámi váldoorganisašuvnnaide
Doarjja organisašuvnnaide, bellodagaide ja joavk-
kuide main lea ovddastus Sámedikkis
Sámediggeválggaid dutkan
Doarjja sámi dásseárvoorganisašuvnnaide
375 000
2 319 000
497 000
800 000
396 000
375 000
2 319 000
497 000
800 000
396 000
Submi
4 387 000
4 387 000
0
0
0
0
0
0
9.1 Sámi guoski statistihkka Norggas
2017:s vuolláičálle Sámediggi ja Statistihkalaš guovddášdoaimmahat (SGD) ođđa šiehtadusa. Ođđa sámi statistihkka
almmuhuvvo guovvamánus 2018. Sámediggi háliida statistihkkavuođu viiddiduvvot, muhto SGD ođđasis organiserema
geažil dat ii leat leamaš vejolaš 2018 almmuheami ektui.
9.2 Doarjja sámi váldoorganisašuvnnaide
Doarjjaortnega mihttomearri – Doarjja sámi váldoorganisašuvnnaide:
•
•
Váikkuhit dasa ahte bisuhit máŋggabealat organisašuvdnaeallima.
Váikkuhit dasa ahte ovddidit ođđa riikaviidosaš sámi kulturorganisašuvnnaid.
Jagi 2017 bušeahtas rahppojuvvui vejolašvuohta ahte ođđa sámi váldoorganisašuvnnat galge sáhttit ohcat doarjaga
dán poasttas. Ovtta bellodagas bođii gažaldat ahte lei go vejolaš ohcat doarjaga dán bušeahttapoasttas. Bellodat ii leat
meroštallojuvvon váldoorganisašuvdnan, iige danne sáhttán ohcat doarjaga.
Sámediggái bohte guokte ohcama, ja daidda juolluduvvui doarjja.
9.3 Doarjja daid bellodagaid ja joavkkuid organisašuvnnaide mat leat
ovddastuvvon Sámedikkis
Doarjjaortnega mihttomearri – Doarjja daid bellodagaid ja joavkkuid organisašuvnnaide mat
leat ovddastuvvon Sámedikkis:
•
Sihkkarastit daid bellodagaid ja joavkkuid organisašuvnnaid ekonomalaš vuođu, mat leat ovddastuvvon Sáme-
dikkis.
Doarjjaortnega ulbmilin lea sihkkarastit ruhtadanvuođu organisašuvnnaide, bellodagaide ja joavkkuide main lea ovddastus
Sámedikkis. 2017:s ohce 7 bellodaga/joavkku doarjaga. Buot ohcamiidda juolluduvvui doarjja.
9.4 Sámediggeválgga dutkan
Sámediggeválgga dutkama áigumuša lea:
•
Analyseret dakkár válgademokráhtalaš vuogádaga eavttuid, doaimma ja hástalusaid mas leat sápmelaččat ja
mii lea sápmelaččaid várás Norggas (Sámediggi).
Hukset sámi válgadutkangelbbolašvuođa mas deattuhuvvojit sámi kultuvrralaš ja gielalaš dilit.
•
97
Sámediggeválgaiskkadeapmi 2013 loahpahuvvui 2017:s. Dán sámediggeválgaiskkadeami bohtosat leat oahpásmahttojuvvon
Sámedikki dievasčoahkkimii. Dasa lassin leat almmuhuvvon máŋga artihkkala dárogillii ja eaŋalsgillii.
Sámediggeválgaiskkadeapmi 2017 álggahuvvui 2017:s ja almmuheapmi dahkkojuvvo dađistaga
9.5 Eará áššit
9.5.1. Konsultašuvdnanjuolggadusat
Sámelága konsultašuvdnanjuolggadusat leat konsulterejuvvon 2017:s. Dát bargu ii loahpahuvvon 2017:s go ii lean
ovttamielalašvuohta Sámedikki váikkuhanfámu ektui bušeahttavuoruhemiin sámi gillii, kultuvrii ja servodateallimii,
ja eará gažaldagaid ektui nu go suohkaniid ja fylkkasuohkaniid konsultašuvdnageatnegasvuohta ja vuosttaldanáššiid
meannudeapmi. Konsultašuvnnat jotkojuvvojit 2018:s dainna áigumušain ahte sohppojuvvon láhkaevttohusa sáhttá ráđđehus
ovddidit Stuorradiggái 2018 giđa.
9.5.2. Bušeahttaortnet Sámedikki várás
2017:s leat leamaš konsultašuvnnat Gielda- ja ođasmahttindepartemeanttain ođđa bušeahttaortnega birra Sámedikki várás
muhto almmá ovttamielalašvuođa juksama haga. Stuorradiggi lea maŋimus jagis dahkan guokte ávžžuhusmearrádusa
ođđa bušeahttaortnega ektui. Juovlamánus 2016 mearridii Stuorradiggi ahte : «Stortinget ber regjeringen komme tilbake
i revidert nasjonalbudsjett 2017med en vurdering av eventuell budsjetteringsmodell for Sametinget» (Stuorradiggi bivdá
ráđđehusa reviderejuvvon nationála bušeahtas 2017 árvvoštallat vejolaš bušeahttamodealla Sámedikki várás). Dakkár
árvvoštallan Sámedikki ovttamielalašvuođain ii ovddiduvvon ja Stuorradiggi dagai ođđa mearrrádusa skábmamánus
2017 mas daddjojuvvo ahte: «Stortinget ber regjeringen i konsultasjon med Sametinget vurdere om alle eller de fleste
bevilgninger til Sametinget i forslaget til statsbudsjett 2019 skal samles på én budsjettpost, som Sametinget selv disponerer»
(Stuorradiggi bivdá ráđđehusa konsultašuvnnas Sámedikkiin árvvoštallat galget go buot dahje eanaš juolludusat Sámediggái
stáhtabušeahta 2019 evttohusas čohkkejuvvot ovttta bušeahttapostii, maid Sámediggi ieš beassá hálddašit). Konsultašuvnnat
dan birra jotkojuvvojit 2018:s dainna áigumušain ahte juksat dakkár ovttamielalašvuođa mii sáhttá čuovvuluvvot jagi 2019
stáhtabušeahtas.
9.5.3. Ruvkedoaibma Nussiris ja Gumppenjunis
Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta dohkkehii muddenplána plána- ja huksenlága vuođul ruvkedoaimma várás
Nussiris njukčamánus 2014. Dálkkádat- ja birasdepartemeanta attii luoitinlobi ruvkedoaimma nuoskkidanlága
vuođul juovlamánus 2016. Sámediggi geigii gulaskuddancealkámuša Mineráladirektoráhtii čakčamánu 2017
doaibmakonsešuvdnaohcamii minerálalága vuođul. Sámediggi vuosttaldii doaibmakonsešuvnna ja ášši meannuda danne
Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta. Fefo meannudii čakčamánus 2017 gulaskuddancealkámuša doaibmakonsešuvnna
birra minerálalága vuođul ja rievdaduvvon meahccegeavaheami birra finnmárkolága vuođul oktanaga. Sámedikki
nammadan áirasat vuostálaste ahte addojuvvui lohpi rievdaduvvon meahccegeavaheapmái finnmárkolága vuođul ja ášši
lea danne ovddiduvvon Sámedikki cealkimii finnmárkolága vuođul. Sámediggi meannuda cealkámuša njukčamánu 2018
dievasčoahkkimis ja áigu konsulteret Ealáhus- ja guolástusdepartemeanttain doaibmakonsešuvdnaohcama birra. Sámediggi
bidjá viidáseappot vuođđun ahte guoskevaš orohagat galget konsulterejuvvot áššis buot muttuin.
9.5.4. Alimusriekteduomut
Alimusriekti lea 2016:s ja 2017:s cealkán duomuid máŋgga áššis main lea stuorra sámerievttálaččat prinsihpalaš
mearkkašupmi. Dat guoská sihke dupmui eaiggáduššanvuoigatvuođa birra Sállamis, buhtadusvuoigatvuhtii Álttesjávrri
huksemiid oktavuođas, muddenplána ja bággolotnuma lágalašvuhtii fylkkageainnu oktavuođas Ráidnái ja Oarje-Finnmárkku
siidaosiid boazologu geahpedanmearrádusa lágalašvuhtii. Buot dáin áššiin ii leat Alimusriekti deattuhan Sámedikki ii
gi sámi áššebeliid mearrádusaid lágaid ektui ja áššeipmárdusaid ektui. Erenoamážit Ráidná-áššis ja boazolohkoáššis ii
árvvoštala Alimusriekti olus dahje oppanassiige maid dat mearkkaša ahte váilot konsultašuvnnat. Vuođđun biddjojuvvo ahte
Alimusrievtti guottut sáhttet vásihuvvot nu ahte stáhta hovdejeaddji guottut leat vuoigadat. Dat lea hui fuolastahtti ja čujuha
ahte lea dárbu rievdadit boazodoallolága ja
98
konsultašuvdnalága nu ahte dat dahká čielggasin ahte iešstivrejupmi ferte árvvusadnojuvvot siskkáldas sámi dilálašvuođain
ja ahte ferte čuovvut gáibádusa duohta prosessii konsultašuvnnaid oktavuođas juksan dihtii ovttamielalašvuođa dahje
mieđiheami jus sámiid iešmearridanvuoigatvuohta galgá árvvusadnojuvvot.
9.5.5. Duohtavuođakommišuvdna
Sámi álbmogii čuozai stáhta dáruiduhttinpolitihkka garrasit ja bisttii guhkit go 100 jagi. Ollu sápmelaččat leat ain
hávváduvvan dáruiduhttima geažil, sihke olmmožin ja servodahkan. Seanadeapmi, luohttámuša nannen ja gaskavuođaid
ođasmahttin gaskal sámi, kvena ja dáža servodaga berre čađahuvvot dakkár proseassain mat duddjojit árvvusatnima,
dohkkeheami ja álbmotrievttálaš standárddaid. Dohkkeheamis ja seanadeamis ii leat sáhka dušše sápmelaččaid, kvenaid
ja dážaid gaskavuođas, muhto seamma ollu dan dohkkeheamis ahte assimileren čuozai iešguđet láhkai. Sámediggi lea dán
dohkkeheami vuođul bargan dan ala ahte oažžut Duohtavuođakommišuvnna ásahuvvot. Evttohus lea maid ožžon doarjaga
buot Sámi parlamentáralaš ráđi lahttoriikkain.
Juovlamánus 2016 ovddideigga stuorradiggeáirasat Kirsti Bergstø ja Torgeir Knag Fylkesnes Sosialisttalaš Gurotbellodagas
(SG) áirrasevttohusa 30 S (2016–2017) ahte ásahit duohtavuođakommišuvnna dáruiduhttinpolitihka várás ja dan
vearrivuođa várás mii lea čuohcan sámi ja kvena álbmogii Norggas. Sámi parlamentáralaš ráđi áirasat dan golmma
Sámedikkis Norggas, Ruoŧas ja Suomas, ja sámi áirasat Ruoššas, leat dorjon duohtavuođakommišuvnna ásaheami.
Sámediggi meannudii Duohtavuođakommišuvnna ášši geassemánu dievasčoahkkimis. Mearrádusastis deattuhii Sámediggi
earret eará dan ahte kommišuvdna galgá árvvoštallat beliid mat gusket identitehtii, kultuvrii, gillii, ealáhusaide, eatnamiidda
ja iešmearrideapmái, ja daidda váikkuhusaide mat dáruiduhttimis leat leamaš midjiide ovttaskassan ja servodahkan.
Kommišuvnnas lea sáhka das ahte ásahit dakkár ođđa máhtu ja máhttogaskkusteami mii dahká vejolažžan ipmirdit dálá
servodaga Norggas. Sámediggi deattuha dan ahte Norgga eiseválddiin lea ovddasvástádus ovddidit árvvusatnima sámiid
vuoigatvuođaid ektui ja hehttet ovddeš vearrivuođa ođđasis dáhpáhuvvamis dahje gávdnamis ođđa vugiid. Dohkkeheapmi ja
seanadeapmi eaktudit ovddasvástádusa dohkkeheami, ja dásseárvosaš ja vuoiggalaš riektedilálašvuođa ođđasis ásaheami.
Stuorradikki bearráigeahččan- ja vuođđudanlávdegoddi doalai rabas gulaskuddama geassemánus 2017 evttohusa
birra mas bođii ovdan govda sámi doarjja kommišuvnna ásaheapmái. Stuorradiggi mearridii geassemánus 2017 ásahit
duohtavuođakommišuvnna sámi ja kvena álbmoga várás Norggas. Sámediggi bidjá eaktun ahte beassá konsulteret
kommišuvnna mandáhta ja sisdoalu birra. Sámediggi áigu sámi servodagas viežžat lobálašvuođa mandáhta hábmemii.
Juovlamánus oassálasttii Sámediggi čoahkkimii Stuorradikki presideantagottiin duohtavuođakommišuvnna ásaheami birra.
99
10. Riikkaidgaskasaš ovttasbargu
Váldomihttomearri:
y Čájehit oktiivuollevašvuođa eará álgoálbmogiiuin.
Čoahkketabealla - riikkaidgaskasaš ovttasbargu
Barentssekretariatet IKS
Sámiráđđi - Norgga juogus
Mama Sara Education Foundation
doCip
WCIP čuovvoleapmi 2014
Submi
Sámi parlamentáralaš ráđđi
Rehketdoallu
2017
Rev. buš 2017 Boađus. rev.
buš. ektui
373 000
408 000
166 000
107 000
569 246
373 000
408 000
166 000
107 000
500 000
1 623 246
1 554 000
0
0
0
0
-69 246
-69 246
Norgga bealde Sámediggi lea jođihan Sámi parlamentáralaš ráđi (SPR), Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid gaskasaš
parlamentáralaš ovttasbargoorgána, čakčamánu 2016 rájes ja olles 2017. SPR bargamuššii gullet buot áššit mat ráđi mielas
gusket dahje sáhttet guoskat sápmelaččaide oktan álbmogin. SPR doaibmaplána, dohkkehuvvon 22.9.2016 mihttomeriiguin
ja doaibmabijuiguin lea čujuheaddjin SPR bargui. Dán áigodagas vuoruhuvvojit dát áššesuorggit: Bargat Davviriikkalaš
sámekonvenšuvnnain, giellaáššit, Álgoálbmotvuoigatvuođaid máilmmikonferánssa loahppadokumeantta čuovvuleapmi,
viđát sámeparlamentarihkarkonferánssa čađaheapmi ja buoridit diehtojuohkima SPR birra.
Viđát Sámeparlamentarihkarkonferánsa, maid SPR organisere, lágiduvvui Tråantes guovvamánu 7. b. 2017
fáttáin Duohtavuohta ja seanadeapmi. Loahppajulggaštus mearriduvvui. Julggaštuvvui ahte lea deaŧalaš álggahit
seanadanproseassaid váidudan dihtii daid negatiiva váikkuhusaid ja unohisvuođa ovdáneami mat leat noađuhan sámi
álbmogii, sihke oktasaš ja oktagaslaš dásis, assimilerenproseassaid bokte.
Okta SPR stivralahtuin lea oassálastán bistevaš árktalaš parlamentarihkarlávdegotti čoahkkimiidda bistevaš
oassálastistáhtusiin. Sámi parlamentáralaš ráđđi lea 2001 rájes oassálastán Árktalaš parlamentarihkarovttasbargui bistevaš
oassálastin Árktalaš bistevaš parlamentarihkarlávdegottis, mii vástida Árktalaš ráđđái. Lávdegoddi čoahkkana njelljii jahkái
ja das leat 1-2 lahtu juohke lahttoparlameanttain.
SPR lei ovddastuvvon Indigenous peoples Summit nammasaš čoahkkimis Moskvas cuoŋománus, maid Barentsovttasbarggu
álgoálbmogiid bargojoavku ja Barents álgoálbmotkantuvra BIPO lágidedje. Čoahkkima ulbmil lei ovddidit lagat gulahallama
gaskal álgoálbmogiid, regionála eiseválddiid ja Suoma, Norgga, Ruošša ja Ruoŧa eiseválddiid.
Sámi parlamentáralaš ráđđi nammada golbma lahtu guđa lahtus Barentsovttasbarggu álgoálbmogiid bargojovkui (WGIP).
Bargojoavkkus lea oassálastistáhtus Barentsráđi čoahkkimiin ja ámmátolbmolávdegotti čoahkkimiin ja Barents regiovdnaráđi
ja -lávdegotti čoahkkimiin.
Sámedikki sáttagoddi Sámi parlamentáralaš ráđđái (SPR-N) nammada 2 lahtu Ráđđehusa Eurohpapolitihkalaš forumii.
Ráđđehusa Eurohpapolitihkalaš forum adnojuvvo leat deaŧalaš arenan dasa ahte háhkat dieđuid dan birra mii áiggis áigái
dáhpáhuvvá EU vuogádagas. Forum lea deaivvadansadji gaskal departemeanttaid politihkalaš dási (stáhtačállidási) ja
fylkkasuohkaniid, suohkaniid ja Sámediggi álbmotválljen áirasiid.
Álgoálbmotparlameanttaid ja ovddasteaddji iešstivrenásahusaid stáhtus ON vuogádagas.
Sámediggi oassálasttii árjjalaččat árktalaš regiovnna bokte oažžun dihtii ON dahkat dakkár mearrádusa mii ráhkkanahttá
álgoálbmotáirasiid ja álgoálbmotásahusaid, oktan álgoálbmotparlameanttaiguin, oassálastima čoahkkimiidda guoskevaš
ON-orgánain áššiin mat váikkuhit sidjiide, ovttas Ruoŧa ja Suoma bealde sámedikkiiguin ja sámiráđiin ja Inuit Circumpolar
100
Counciliin. Álggaheaddji konsultašuvnnaid ja šiehtadallamiid jođihedje guokte stáhta ráđđeaddi; Suoma ja Ghana, ja
guokte álgoálbmotráđđeaddi; James Anaya ja Claire Charters. Resolušuvdna rabai dan vejolašvuođa ahte álgoálbmogiid
ovddasteaddji orgánat ožžot seamma vejolašvuođa oassálastit ON-vuogádahkii go dat mii nu gohčoduvvon dárkojeddjiin
lea. Dat mearkkaša vejolašvuođa oassálastit buot ON-vuogádaga dásiide, maiddá Váldočoahkkimii. Dát ovdabargu ii
lihkostuvvan áibbas stáhtaidgaskasaš šiehtadallamiin loahpa geahčen go álgoálbmogiin ii lean njunušrolla.
Dattetge mearriduvvui ON Váldočoahkkima 71. sešuvnnas ahte bargu galgá jotkojuvvot nu ahte sáhttá dahkkojuvvot
mearrádus ON váldočoahkkima 74. sešuvnnas čakčamánus 2019. Ášši galgá ráhkkanahttojuvvot ja ságaškuššojuvvot
gulaskuddamiid ja čoahkkáigeassimiid bokte ON váldočoahkkima 72., 73. ja 74. sešuvnnain, ja ON golmma
álgoálbmotmekanismmain mat leat ON Álgoálbmot áššiid bistevaš forum, ON álgoálbmotvuoigatvuođaid
áššedovdimekanisma (EMRIP) ja ON Álgoálbmotvuoigatvuođaid erenoamášdieđiheaddji.
Sámediggi Norggas lea ovttas eará álgoálbmotorganisašuvnnaiguin bargan dan ala ahte ásahuvvošii sierra álgoálbmotfoanda,
Ája Foundation. Foandda ulbmilin lea čohkket ruđaid mainna ruhtadit riikkaidgaskasaš álgoálbmotbarggu. Buot formála
ohcamat dohkkeheami ektui čálgovuođđudussan USA:s leat sáddejuvvon ja dat lea meannuduvvomin amerihkálaš
vearroeiseválddiid luhtte. Proseassa viidáseappot lea dán meannudeami duohken.
ON álgoálbmotjulggaštusa implementeren lágaide ja geavatlaš politihkkii
Sámediggi bidjá ovdan ON álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusa standárddaid ja prinsihpaid konsultašuvnnain stáhta
eiseválddiiguin. Go lea guoskevaš, de mii geahččalit oažžut dohkkehuvvot dakkár sátnehámiid mat leat vuolgán njuolgga ON
álgoálbmotjulggaštusas. Konkrehta bohtosiid várás čujuhuvvo iešguđet láhkaáššái dahje doaibmabidjui.
10.1 Davviriikkalaš sámekonvenšuvdna
Davviriikkalaš sámekonvenšuvdna lea deaŧalaš Davviriikkaide ja sámi álbmogii. Dat bijašii vuođu ovttalágan rievttálaš
ja politihkalaš ovdáneapmái dan golmma davviriikka sápmelaččaide ja beaktilis ja buori ovttasbargui gaskal stáhtaid
sihkkarastin ja ovddidan dihtii sámi kultuvrra, giela, ealáhusaid ja servodateallima.
Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna šiehtadallanevttohus biddjui ovdan ođđajagimánus 2017. Šiehtadallanevttohusas leat
muhtun čuolbmás bealit mat váttásmahttet dohkkeheami Suoma, Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid bealis. Davviriikkalaš
sámekonvenšuvnna gitta šiehtadallanproseassa lea bidjan midjiide muhtun hástalusaid das ahte ipmirdit ja vuođđudit
sátnehámiid mearkkašumi muhtun mearrádusain. Mii leat maŋŋágo šiehtadallanevttohus almmuhuvvui, háhkan
áššedovdiárvvoštallamiid, doallan rabas čoahkkimiid ja oktasaš seminára gaskal sámedikkiid. Árvalusat ja cealkámušat mat
bohte, čájehit ahte lea dárbu heivehemiide.
Sámi parlamentáralaš ráđđi lea ságaškuššan ášši máŋgga oktavuođas ja lea áššis 30/2017 cealkán ahte lea deaŧalaš
oažžut dohkkehuvvot dakkár konvenšuvnna mas lea viiddes fágalaš ja politihkalaš doarjja, ja ahte danne ferte dahkat
moadde deaŧalaš rievdadusa konvenšuvdnateavstta evttohusas. Danne leat stáhtaid bivdán čájehit dáhtu dasa ahte oažžut
konsentrerejuvvon ja čoavddusdiđolaš čuovvuleami sámedikkiiguin dainna áigumušain ahte miehtat daidda hástalusaide
maid Sámi parlamentáralaš ráđđi oaidná šiehtadallanevttohusa oktavuođas. Dat galgá čuovvuluvvot konkrehta oaiviliiguin
stáhtaid ektui 2018:s dainna áigumušain ahte juksat dárbbašlaš ovttamielalašvuođa sámekonvenšuvnna ektui.
10.1.1. Doarjja riikkaidgaskasaš bargui - njuolggadoarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
•
Čájehit oktiigullevašvuođa eará álbmogiiguin.
Barents álgoálbmotkantuvrra (BIPO) bargamuššan lea doaibmat bargoreaidun ja bálvalusásahussan Barents Euro-Arktisa
álgoálbmogiid ovttasbargui, ja doaibmat Barents Euro-Arktis Region (WGIP) bargojoavkku čállingoddin. BIPO lea maiddái
Barents ovttasbarggu iešguđet dásiid hálddahuslaš lađas ja riikkaidgaskasaš barggu organisašuvnnaid bálvalusásahus. Doarjja
Barentsčállingoddái IKS lea geavahuvvon Murmánskka kantuvrra doaimmaheapmái.
Sámiráđđi lea sámi eahpestáhtalaš kulturpolitihkalaš ja politihkalaš ovttasbargoorgána sámi organisašuvnnaid várás Suomas,
Norggas, Ruoŧas ja Ruoššas. Sámiráđi váldoulbmil lea ovddidit sámi vuoigatvuođaid ja beroštusaid mat gusket sápmelaččaide
dan njealji riikkas gos sápmelaččat ásset.
Ráđi bistevaš orgánat leat Norgga, Ruoŧa, Suoma ja Ruošša juhkosat, bargolávdegoddi,
101
kulturlávdegottit ja čállingoddi. Juhkosiiguin oaivvilduvvo ovttaskas riikka ráđđelahtut. Ráđis leat 15 lahtu, maid gaskkas leat
vihtta lahtu Norggas. Áigumuš doarjagiiguin lea doarjut Sámiráđi Norgga juhkosa ja sin rájáidrasttideaddji barggu. 2017:s
lágiduvvui Sámekonferánsa Tråantes, Norggas, ja lei vuosttažettiin Norgga juogus mii plánii ja čađahii konferánssa.
Mama Sara Education Foundation lea álgoálbmogiid veahkkeorganisašuvdna mii doarju Maasai mánáid ja nuoraid
skuvlavázzima ja skuvlavistti. Organisašuvdna koordinere fáttardoaimma. Fáddarat mákset ruđa kontui Norggas mii
sáddejuvvo guktii jagis olgoriikka fáttarmánáide. Dasa lassin lea organisašuvdna huksegoahtán ođđa skuvlla ovttas
NORADin Loliondoi. Skuvlaprošeakta lea válmmas ja geigejuvvon skuvlaeiseválddiide. Doarjja lea veahkkin organisašuvnna
doibmii.
Docip, dahje Center for Documentation, Research and Information lea Šveicca eahpegávppálaš foanda man váldoulbmil
lea doarjut álgoálbmogiid sin barggus suodjaleamen iežaset vuoigatvuođaid, vuosttažettiin ON-vuogádagas ja eurohpálaš
ásahusain. Doarjaga áigumuš lea nannet dan veahki maid ásahus addá álgoálbmogiidda iešguđet čoahkkimiid oktavuođas
ON-vuogádagas. Doarjja lea geavahuvvon teknihkalaš čállingotti veahkkin álgoálbmot sáttagottiide, oktan nuvttá
máŋggagielat jorgalančovdosiiguin UNPFII, EMRIP, WIPO čoahkkimiin.
10.1.2. WCIP čuovvuleapmi - Prošeakta
Vuolláibáza poasttas 69 246 ru boahtá das go aktivitehta lei stuorát go lei vurdojuvvon.
Sámediggi oassálastá árjjalaččat Norgga sáttagottis Árktalaš ráđi čoahkkimiin. Das deaivvadit ollu
álgoálbmotorganisašuvnnat ja NGOat main dávjá leat oktasaš beroštusat das ahte sihkkarastit ceavzilis ovdáneami
luonddu, birrasa ja kultuvrra várás davvin. Suopma válddii badjelasas Árktalaš ráđi ovdagotti áigodahkii 2017-2019.
Ovdagotteprográmmas deattuhuvvo dálkkádatrievdamiid gieđahallan ja ceavzilis ovddideapmi. Evttohuvvon vuoruhemiide
gullá birasgáhtten, meteorologalaš ovttasbargu ja oahppu Arktisas.
Sámedikkis lea leamaš jeavddalaš gulahallan máŋgga ruhtadanásahusain nu go DAPL, ja oaidnán ahte sihke Seastinbáŋku
1-joavku, Storebrand, KLP, ja DnB leat geassádan oljobohcceprošeavttas dainna ákkain ahte prošeakta rihkku álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid. ON álgoálbmotvuoigatvuođaid erenoamášdieđiheaddji lea árvvoštallan prošeavtta. Sii leat cealkán ahte
prošeakta rihkku álgoálbmotvuoigatvuođaid, earret eará ii leat guoskevaš álgoálbmot ožžon dievaslaš dieđuid eai ge leat
čađahuvvon duohta konsultašuvnnat gaskal álgoálbmoga ja eiseválddiid. Sámediggi oassálasttii oktasaščoahkkimii mas
Standing Rock Sioux Tribe álgoálbmoga nissoniid sáttagoddi deaivvadii stáhta olgoriikka ealáhatfoandda etihkkaráđiin
(Etikkrådet til Statens pensjonsfond utland) (Oljofoanda).
Etihkkaráđđi árvvoštallá rihkkot go foandda investeremat muhtun fitnodagain stáhta olgoriikka ealáhatfoandda etihkalaš
njuolggadusaid, ja rávve Norgga báŋkku fitnodagaid dárkumiid ja lihccumiid oktavuođas.
Sámediggi oassálasttii gulaskuddamii Stuorradikki finánsalávdegottis SV áirrasevttohusa birra mii evttoha ahte láhkaásahus
njuolggadusaid birra dárkumiid ja lihccuma oktavuođas Stáhta olgoriikka ealáhatfoanddas, rievdaduvvo nu ahte galget leat
mielde geatnegasvuođat álgoálbmotvuoigatvuođaid ektui. Sámediggi ákkastii ahte lea deaŧalaš ahte searvevuođa resurssat
oljofoandda bokte hálddašuvvojit nationála lágaid vuođul ja daid riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid vuođul maid Norga
lea dohkkehan. Daidda geatnegasvuođaide gullet earret eará olmmošvuoigatvuođaláhka ja ILO konvenšuvdna nr. 169
álgoálbmogiid birra maid Norga lea dohkkehan. Danne ii galggašii Oljofoanda sáhttit investeret dakkár prošeavttaide,
doaimmaide ja sullasaččaide mat rihkkot álgoálbmogiid vuoigatvuođaid. Danne berre njuolggadusaid rievdadit nu ahte
čielgasit boahtá ovdan ahte sii geat dahket investeremiid, galget árvvoštallat álgoálbmotvuoigatvuođaid. Stuorradiggi ii
váldán vuhtii Sámedikki árvalusa, ja njuolggadusat bissot rievdatkeahttá.
102
11. Dásseárvu
Váldomihttomearri:
y Dásseárvosaš sámi servodat mas buohkain leat seamma vuoigatvuođat ja vejolašvuđat.
11.1 Konsultašuvnnat oktasaš dásseárvo- ja vealahanlága birra
2016:s čađahuvvojedje konsultašuvnnat oktasaš dásseárvo- ja vealahanlága birra mas sohppojuvvui ahte Vuođđolága §
108 ja Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođat sápmelaččaid ektui galget máinnašuvvot vuđoleappot proposišuvnnas.
Ovttamielalašvuohta ii juksojuvvon das ahte galgá go oktasaš dásseárvo- ja vealahanlágas leat álgoálbmotdefinišuvdna
ja galgá go álgoálbmotgullevašvuohta namuhuvvot ovdamearkan čearddalašvuhtii láhkateavsttas. Loahppaprotokolla lei
válmmas guovvamánus 2017 ja konsultašuvnnat oktasaš dásseárvo- ja vealahanlága birra leat loahpahuvvon.
11.2 ON nissonkommišuvdna (CSW)
Sámediggi oassálasttii Norgga sáttagoddái ON nissonkommišuvdnii (CSW) New Yorkas njukčamánus 2017. Sámediggi
geigii árvalusaid CSW loahppadokumeantta Norgga oassái. Sámi nissoniid vuoigatvuohta hálddašit ja suodjalit iežaset
árbevirolaš guovlluid maid deattuhuvvui. CSW oktavuođas oassálasttii Sámediggi interaktiiva digaštallamii maid UN
Women lágidii namahusain: «Empoverment of indigenous women». Sámediggi, ovttas Forum for kvinner og likestilling,
lágidii dasa lassin guokte siidolágideami namahusaiguin: «Urfolkskvinner og arbeidsliv» ja «Urfolkskvinner og vold». Dáidda
lágidemiide oassálaste maiddái Guatemala álgoálbmotnissonat. Das biddjojuvvui ovdan Nasjonalt kunnskapssenter om vold
og traumatisk stress (NKVTS) aiddo bálii almmuhuvvon dutkanraporta «Om du tør å spørre, tør folk å svare» veahkaválddi
birra lagas gaskavuođain sámi guovlluin.
11.3 Illastanáššit Divtasvuona suohkanis
Sámediggi oassálasttii čoahkkimis Gielda- ja ođasmahttindepartemeanttain Divtasvuona suohkana illastanáššiid
čuovvuleami birra. Nordlándda fylkkamánne oaččui bargamuššan oktiiordnet Divtasvuona suohkana illastanáššiid
čuovvuleami ja eastadeami. Sámediggi geigii čálalaš evttohusa Nordlándda fylkkamánnii, mas earret eará deattuhuvvui
dárbu sámi kultuvrii ja giellamáhttui eastadeamis ja dikšumis. Maiddái deattuhuvvui ahte lea dárbu bargat máŋgga dásis,
servodatsuorggis ja áigeperspektiivvas.
Sámediggi lágidii golggotmánus 2017, ovttas Norgga ásahusain olmmošvuoigatvuođaid várás ja dásseárvo- ja
vealahanáittardeddjiin, čoahkkima iešguđet organisašuvnnaiguin háhkan dihtii árvalusaid bargui veahkaválddiin sámi
servodagain. Sámediggi ja dásseárvo- ja vealahanáittardeaddji vuolláičálle ovttasbargošiehtadusa, sihkkarastin dihtii viidásat
čuovvuleami áššebeliid gaskkas dásseárvo- ja vealahangažaldagain.
11.4 ON nissonlávdegoddi (CEDAW)
Sámediggi geigii čálalaš ja njálmmálaš árvalusa ON nissonlávdegoddái, CEDAW, go Norggas váilu dutkan dan birra go sámi
nissonat gillájit veahkaválddi sámi servodagain. Norgga jearahallamis vástidii Ráđđehus njálmmálaččat ahte dát áššit galget
čuovvuluvvot ruhtaduvvon dutkama bokte ja viidáseappot ovttasbarggus Sámedikkiin guoskevaš áššiiguin. Lávdegoddi
evttohii ahte Norga berre ráhkadit doaibmaplána veahkaválddi ektui sámi nissoniid vuostá.
103
12. Politihkalaš dássi
Čoahkketabealla - politihkalaš dássi
Politihkalaš dási doaibmagolut
Váikkuhangaskaoamit dievasčoahkkinjođihangotti
geava
Submi
Rehketdoallu
2017
Rev. buš 2017 Boađus. rev.
buš. ektui
25 529 904
10 797 074
25 851 000
10 725 000
321 096
-72 074
36 326 978
36 576 000
249 022
12.1 Politisk organisering
Samletabell - driftsutgifter politisk nivå
Sámedikki dievasčoahkkin
Sámedikki dievasčoahkkinjođihangoddi
Sámedikki fágalávdegottit
Sámedikki bearráigeahččanlávdegoddi
Sámi parlamentáralaš ráđđi
Sámediggeráđđi
Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi
Sámedikki vuorrasiidráđđi
Sámedikki váiddalávdegoddi
Submi
12.1.1. Sámedikki dievasčoahkkin
Rehketdoallu
2017
Rev. buš 2017 Boađus. rev.
buš. ektui
11 057 869
12 034 000
1 652 971
1 634 000
475 694
854 480
1 370 318
9 014 876
439 695
483 925
180 075
762 000
927 000
1 300 000
8 111 000
371 000
443 000
269 000
25 529 904
25 851 001
976 131
-18 971
286 306
72 520
-70 318
-903 876
-68 695
-40 925
88 925
321 097
Badjelbáza poasttas 976 131 ru boahtá das go aktivitehta lei unnit go lei vurdojuvvon 2017 bušeahtas.
12.1.2. Sámedikki dievasčoahkkinjođihangoddi
Vuolláibáza poasttas 18 971 ru boahtá das go aktivitehta lei stuorát go lei vurdojuvvon 2017 bušeahtas.
Dievasčoahkkinjođihangoddi ráhkada áššelistta, gohčču Sámedikki dievasčoahkkimiidda ja jođiha daid. Sii mearridit earret
eará virgelohpeohcamiid, ovddidit árvalusaid dievasčoahkkimii dakkár áššiin mat gusket Sámedikki čoahkkinortnegii ja
dahket dárbbašlaš mearrádusaid dievasčoahkkimiid áššeráhkkaneami ektui.
Dievasčoahkkinjođihangottis lea ovddasvástádus Sámedikki jienastuslogus ja sámediggeválggas.
Dievasčoahkkinjođihangoddi galgá Sámedikki dievasčoahkkima bealis fuolahit ovddastusdoaimmaid, dahje válljet earáid
dakkár doaimmaide, ja válljet Sámedikki oassálastiid čoahkkimiidda, konferánssaide jna.
Dievasčoahkkinjođihangottis leat vihtta lahtu maid dievasčoahkkima áirasat válljejit áirasiid gaskkas.
Dievasčoahkkinjođihangoddi lea 2017:s doallan 7 čoahkkima ja meannudan 32 ášši.
104
12.1.3. Sámedikki fágalávdegottit ja dievasčoahkkimat
Badjelbáza poasttas 286 306 ru boahtá das go okta fágalávdegoddi ii čađahan lávdegoddemátki dan sivas go unnán ledje
dieđihan mátkái.
2017:s doalai Sámediggi njeallje lávdegodde- ja divasčoahkkima. Njukčamánu ja miessemánu čoahkkimat dollojuvvojedje
seamma vahkus, ja skábmamánus/juovlamánus fas lei vahkku lávdegoddečoahkkimiid ja dievasčoahkkima gaskkas.
Sámediggi doalai vuođđudeaddji dievasčoahkkima golggotmánu 11. b. 2017.
Oktiibuot ovddiduvvojedje 59 ášši dievasčoahkkima meannudeapmái.
Plána- ja finánsalávdegoddi lea doallan 4 čoahkkima ja meannudan 9 ášši. PFL lea čađahan 1 lávdegoddemátkki Osloi
áigodagas 26. - 27.04.2017.
Ealáhus- ja kulturlávdegoddi lea doallan 4 čoahkkima ja meannudan 10 ášši. EKL lea čađahan 1 lávdegoddemátkki Tråantii
áigodagas geassemánu 7. - 9. b. 2017.
Bajásšaddan-, fuolahus- ja oahppolávdegoddi lea doallan 4 čoahkkima ja meannudan 6 ášši. BFOL lea čađahan 1
lávdegoddečoahkkima Romsii, Gárgánii, Málatvuopmái ja Ivgobahtii áigodagas geassemánu 6. - 7. b. 2017.
12.1.4. Sámedikki bearráigeahččanlávdegoddi
Badjelbáza poasttas 72 520 ru boahtá das go aktivitehta lei unnit go lei vurdojuvvon 2017 bušeahtas.
Sámedikki bearráigeahččanlávdegoddi galgá doaimmahit parlamentáralaš bearráigeahču ja stivrenbearráigeahču.
Bearráigeahččanlávdegoddi galgá guorahallat ja čielggadit áššiid ja dan árvvoštallat ásahuvvon eavttuid ja ortnegiid ektui ja
čujuhit vejolaš meattáhusaid ja váilevašvuođaid.
Bearráigeahččanlávdegottis ledje/leat čuovvovaš lahtut:
•
•
01.01.17 - 11.10-17 - Arthur Tørfoss (jođiheaddji), Marie Therese Aslaksen, Tor Gunnar Nystad, Ragnhild M. Aslaksen
ja Kirsti Guvsám.
12.10.17 - 31.12.17 - Jørn Are Gaski (jođiheaddji), Ann Elise Finbog, Arthur Tørfoss, Gunn Anita Jacobsen ja Mathis
Nilsen Eira.
Bearráigeahččanlávdegoddi lea jagi 2016 jahkedieđáhusastis (dievasčoahkkinášši 018/17) 4. čuoggás Guorahallamat mat
galget čađahuvvot boahttevaš jagiin, dadjan ná:
Bearráigeahččanlávdegoddi áigu bargat dan ala ahte sáhttit čađahit hálddašanrevišuvnna. Revišuvdna galgá čalmmustahttit
giellaruđaid juolludeami ja mo dat ovdamearkka dihtii leat geavahuvvon fylkkasuohkanis ja suohkanis.
Bearráigeahččanlávdegoddi ii leat, uhccán bušeahttaruđaid geažil, nagodan čađahit dan hálddašanrevišuvnna.
Bearráigeahččanlávdegoddi lea 2017:s čađahan 6 čoahkkima ja meannudan 39 ášši. Dasa lassin lea
bearráigeahččanlávdegottis leamaš siskkáldas oahpaheapmi bearráigeahččanlávdegotti rollas ja bargamušain ja
geahčadan erenoamáš njuolggadusaid bearráigeahččanlávdegotti ovddasvástádusa bargamušaid ektui ja bagadusa
bearráigeahččanlávdegotti njuolggadusaide.
12.1.5. Sámi parlamentáralaš ráđđi (SPR)
Vuolláibáza poasttas 70 318 ru boahtá das go aktivitehta lei stuorát go lei vurdojuvvon 2017 bušeahtas.
Sámedikkit Suomas, Ruoŧas ja Norggas leat ásahan oktasaš ovttasbargoorgána, Sámi parlamentáralaš ráđi. Ráđis lea
ásahuvvon ovttasbargu gaskal sámedikkiid dakkár áššiin mat gusket sápmelaččaide máŋgga stáhtas dahje sápmelaččaide
oktan álbmogin. Čállingoddedoaibma čuovvu dan sámedikki mas lea presideantadoaibma. Dat sámi organisašuvnnat
Ruoššas, mat leat Sámiráđi lahttun, oassálastet bistevaččat ráđđái.
Stivra lea jagis 2017 doallan 6 stivračoahkkima, ja ovtta oktasaš čoahkkima Sámiráđi ovddasteddjiiguin. Stivra lea dahkan
mearrádusa viđa áššis, stivraprotokolla dohkkeheapmi ja formála nammadeamit, ja lea ožžon čilgehusa guovtti ášši birra,
International Sámi Film Institute ja bargu PGA konsultašuvdnaproseassain álgoálbmotsearvamis ON orgánain. Stivra lea
2017:s mearridan cealkámuša šiehtaduvvon Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna čuovvuleamis, strategiija Sirpmá ja Ohcejoga
105
skuvllaid gaskasaš čuovvulanovttasbarggus, lea addán prinsihppacealkámuša čađahaniskamuša čađaheamis ruovdemáđija
ektui Suoma ja Norgga gaskka ja leat soahpan oktasaš cealkámuša 23. Beallalaščoahkkimii ON dálkkádatrievdama
rámmakonvenšuvnna vuolde.
12.1.6. Sámediggeráđđi
Vuolláibáza boahtá váldoáššis mátkedoaimma, maŋŋábálkká ođđajagimánus, dulkomis ráđđečoahkkimiin ja
gulahallanfágalaš veahkki geažil. Sámediggeráđđi lea meannudan oktiibuot 578 ášši 2017:s. Áigodagas 01.01 - 12.10. 17
lei Vibeke Larsen presideanta. Dalle meannudii ráđđi 445 ášši. Áigodagas 12.10.17 - 31.12.17 doaimmai Aili Keskitalo
presideantan. Keskitalo-ráđđi meannudii 133 ášši.
Sámediggeráđis leat leamaš 6 fysihkalaš čoahkkima, 4 čoahkkima Larseniin ja 2 čoahkkima Keskitaloin. Dasa lassin leat ráđis
leamaš máŋga telefončoahkkima.
12.1.7. Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi (SáNuL)
Vuolláibáza poasttas 68 695 ru boahtá das go lei stuorát aktivitehta go lei vurdojuvvon. Sámedikki nuoraidpolitihkalaš
lávdegoddi lea lágidan/leamaš mielde lágideamen guokte stuorra seminára/ konferánssa.
Sámi Parlamentáralaš Ráđi nuoraidkonferánsa lágiduvvui Tråante ávvodoaluid 100 jagi čalmmusteami oktavuođas.
Konferánsa lei mielde nannemin oktavuođa ja ovttasbarggu sámi nuoraid gaskka riikarájáid rastá. Dasa serve sámi nuorat
Ruoŧas, Norggas, Suomas ja Ruošša bealde. Konferánssa fáddá lei «Engasjement». Oasseváldit mearridedje resolušuvnna.
Ovttasbargguin Mánáid-, nuoraid ja bearašdirektoráhtain (Bufdir), Nuoraidorganisašuvnnaid riikasearvi (LLNU) ja Sámi
nationála gealboguovddáš – psykalaš dearvvašvuođa suodjaleapmi ja gárrenndilli (SANAG) lágidedje SáNul seminára nu
gohčoduvvon Oadjebas Sápmi. Olahusjoavkun ledje sámi organiserejuvvon nuorat. Prográmmas ledje máŋggalágan fáttát
mat sáhttet váikkuhit Oadjebas Sámi organisašuvdnaeallima siskkobealde. Gažaldagaid vuolggasajis nugo: ráját ja rájiid
bidjan. Movt eastadit seksuála sávakeahtes láhttema? Láhttenmearrádusat ja ovdagovat. Movt mii oahppat dáid fáttáid birra
skuvllas, jna.
Čoahkkimis Sámediggeráđi ja Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegotti gaskka ledje fáddán earret eará lahtuid
nammadeapmi SáNul:ii, hálddahusa resurssaid nannen, SáNul rolla, ja dasto stuorát prošeakta mainna SáNul bargá.
Sámediggeráđđái lea deaŧalaš nannet eavttuid dan rollii mii SáNul:is galgá leat, ja áigu ovttas lávdegottiin guorahallat dán
čuovvuleami.
12.1.8. Sámedikki vuorrasiidráđđi
Sámedikki vuorrasiidráđđi lea doallan golbma čoahkkima 2017:s. Tråante čoahkkima oktavuođas guovvamánus deaivvadii
vuorrasiidráđđi Västerbotten sámi vuorrasiiguin ja sii ságaškušše vejolašvuođa ásahit ovttasbarggu, ja sámi vuorrasiid oktasaš
hástalusaid badjel riikkarájáid. Sámedikki vuorrasiidráđđi ávžžuhii Ruoŧa bealde sámi vuorrasiid váldit oktavuođa Ruoŧa
bealde Sámedikkiin dainna áigumušain ahte ásahit vuorrasiidráđi maiddái Ruoŧa beallái Sámis. Vuorrasiidráđđi ávžžuhii
maiddái Sámi parlamentáralaš ráđi váikkuhit dasa ahte Ruoŧa ja Suoma bealde sámedikkit ásahit vuorrasiidráđi.
Sámedikki vuorrasiidráđđi lea čájehan beroštusa sámi vuorrasiid dillái ja erenoamážit dasa mii guoská gillii ja kultuvrii.
Erenoamážit lea vuorrasiidráđđái deaŧalaš ahte suohkaniid dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusas galgá leat giella- ja
kulturgelbbolašvuohta. Vuorrasiidráđđi lea ásahan oktavuođa ja ovttasbarggu Stáhta seniorráđiin, ja fylkkasuohkaniid
vuorrasiidráđiin, váikkuhan dihtii áššiide mat gusket vuorrasat sápmelaččaide.
Sámedikki vuorrasiidráđđái lea deaŧalaš mo dáruiduhttinproseassa lea váikkuhan sámi servodahkii, sámi vuorrasiidda ja
sápmelaččaide oppalaččat. Stuorradiggi lágidii gulaskuddama duohtavuođakommišuvnna ásaheami birra, ja Sámedikki
vuorrasiidráđi áirasat oassálaste gulaskuddamii sáhkavuoruiguin dan birra mo dáruiduhttin lea váikkuhan sápmelaččaide.
Stivračoahkkimiid oktavuođas lea vuorrasiidráđis leamas čoahkkimat suohkaniiguin, hálddahuslaš ja politihkalaš dásis, ja
suohkaniid vuorrasiidráđiiguin ságastallan dihtii vuorrasat sápmelaččaid dili birra dan suohkanis ja daid hástalusaid birra
mat sáhttet čuožžilit, erenoamážit sámegiela geavaheami ektui suohkaniid dearvvašvuođadoaimmain. Vuorrasiidráđđi lea
maid cealkán ahte lea deaŧalaš ahte vuorrasiidráđđi beassá deaivvadit suohkaniid njunušgottiiguin dain báikkiin gos sis leat
čoahkkimat, oainnusmahttin dihtii suohkana sámi vuorrasiid, ja bajidit suohkana dihtomielalašvuođa dasa ahte guoskevaš
suohkanis ásset sápmelaččat.
106
Vuorrasiidráđđi lea maid leamaš ovddastuvvon Dearvvašvuođadirektoráhta bargojoavkkus mii bargá buhcciidsiidda ja
ruovttubálvalusaid ovddidanguovddážiin sámi álbmoga várás.
Sámedikki vuorrasiidráđđi lea ráhkadan doaibmaplána mas evttohuvvojit máŋga ášši mat vuorrasiidráđi mielas leat
deaŧalaččat ahte Sámediggi čuovvula viidáseappot, ja mii sáhttá leat vuođđodokumeantan sámi vuorrasiidstrategiija
hábmemis.
Sámedikki vuorrasiidráđđi áigodagas 2014 - 2017:
•
Inga Karlsen, Divtasvuodna, jođiheaddji
• Kåre Eriksen, Omasvuotna
•
•
Jonhild Joma, Namsskogan
Ingolf Kvandahl, Bálák
• Berit Ellen Nikkinen Varsi, Kárášjohka
Várrelahtut:
• Morten Danielsen, Snåase
• Kristine Julie Eira, Guovdageaidnu
• Berit Anna Gaup, Áltá
•
Synnøve Brevik, Slemmestad
• Hans J. Eriksen, Deatnu
12.1.9. Sámedikki váiddalávdegoddi
Badjelbáza poasttas 88 925 ru boahtá das go lei unnit aktivitehta go lei vurdojuvvon. Sámedikki váiddalávdegoddi galgá
meannudit váidojuvvon eaŋkilmearrádusaid ollašuhttin dihtii hálddašanlága njuolggadusaid váiddameannudeami birra.
Váiddalávdegottis leat čuovvovaš lahtut: Ingar N. Kuoljok, jođiheaddji, Josef Vedhugnes, lahttu ja Sølvi K. Pettersen, lahttu.
Váiddalávdegoddi lea 2017:s doallan 5 čoahkkima ja meannudan oktiibuot 27 váiddaášši. Meannudeapmi čájeha ahte
19 áššis bisuhuvvui biehttaleapmi. 6 áššis fámohuhttojuvvui mearrádus ja sáddejuvvui ruovttoluotta Sámediggái ođđasis
meannudeapmái. 2 áššis váldojuvvui váidda vuhtii ja mearrádus rievdaduvvui.
12.2 Váikkuhangaskaoamit dievasčoahkkinjođihangotti háldui
Čoahkketabealla - Váikkuhangaskaoamit dievasčoahkkinjođihangotti háldui
Sámedikki politihkalaš joavkkut
Opposišuvnna bargoeavttu
Doarjja listtuide 2017 Sámediggeválggain
Sámediggeválggat 2017
Submi
Rehketdoallu
2017
Rev. buš 2017 Boađus. rev.
buš. ektui
3 505 999
1 780 392
2 466 502
3 044 181
3 506 000
1 819 000
2 500 000
2 900 000
10 797 074
10 725 000
0
38 608
33 498
-144 180
-72 073
12.2.1. Doarjja Sámedikki politihkalaš joavkkuide
2017:s ožžo 10 politihkalaš joavkku ruđaid. Maŋŋágo 2016 rehketdoalut ledje reviderejuvvon ja dievasčoahkkinjođihangoddi
lei daid dohkkehan, máksojuvvui nubbi ja maŋimus oassi 2017 joavko- ja opposišuvdnaruđain čakčat. Okta joavkkuin oaččui
uhciduvvot máksima 38 606 ruvnnuin go menddo maŋŋit buvttii rehketdoalu (áigemearri 01.04.17).
107
Joavkoruđat juogaduvvojedje ná:
• NSR 1 127 763 ru
• Bargiidbellodat 871 555 ru
• Árja 359 140 ru
• Nordkalottfolket 273 738 ru
• Ovddádusbellodat 88 335 ru
• Åarjiel-Saemiej Gielh 188 335 ru
• Olgeš 188 335 ru
•
•
Sámit lulde 102 932 ru
Johttisápmelaččaid listu 102 932 ru
• Ávjovári dáloniid lista 102 932 ru
2017:s ledje 7 joavkku opposišuvnnas. Ruđat opposišuvdnii juogaduvvojedje ná:
• NSR 951 304 ru
• Nordkalottfolket 239 520 ru
• Ovddádusbellodat 168 342 ru
• Åarjiel-Saemiej Gielh 168 342 ru
•
•
Sámit lulde 97 164 ru
Johttisápmelaččaid listu 97 164 ru
• Ávjovári dáloniid listu 97 164 ru
12.2.2. Opposišuvnna bargoeavttut
Badjelbáza poasttas 38 608 ru boahtá das go juolludeamit leat gessojuvvon ruovttoluotta ja šadde oanádusat máksimiin dan
geažil go menddo maŋŋit bukte rehketdoalloraporttaid.
12.2.3. Tilskudd til lister ved sametingsvalget 2017
Badjelbáza dan poastas lei 33 498 ru go okta dain listtain mii ceggejuvvui válgii ii ohcan doarjaga Sámedikki 2017 bušeahta
kapihttala 14.2.1 bokte lea juolluduvvon 2,5 miljon ruvnnu válgadoarjjan. Válgii dohkkehuvvojedje 63 listta. 2,5 miljon
ruvdnosaš juolludus juogaduvvo luohtta listaevttohusaid gaskkas nu ahte juohke lista oažžu 39 682 ru.
12.2.4. Sametingsvalget 2017
Vuolláibáza dan poasttas lea 144 180 ru ja vuolgá das go prentengolut ledje eambbo go lei vurdojuvvon.
Sámediggeválga čađahuvvui seamma beaivvi go stuorradiggeválga 11.9.2017. Válgaoassálastin lei 70,3 %, dan ektui go dat
2013 válggas lei 67,8 %.
Sámediggeválga lea juogaduvvon čieža válgabiiren ja vuolábealde tabealla čájeha válgaoassálastima iešguđet biirriin.
108
Oassálastin %
2017
Oassálastin
% 2013
Válgabiire
Listtaid lohku Mandáhtat
Nuortaguovlu
Ávjovárri
Davviguovlu
Gáisi
Viesttarmeara
Åarjel Saepmie
Lulli-Norga
Submi
8
14
8
10
8
6
9
63
Jienastan-
vuoigadeaddjit
2303
3738
2540
2547
1788
1148
2894
5
8
6
5
5
4
6
39
16958
78,3
75,7
70,8
71,9
65
65,5
61,4
70,3
Oktiibuot ledje 11925 jienasteaddji sámediggeválggas. Dain adde 168 jienasteaddji guoros jiena ja 28 jiena bálkásedje.
Vuolábealde tabealla čájeha iešguđet bellodagaid válgabohtosiid ja mandáhtalogu:
Bellodat/lista
Mandáhtat
Norgga sámiid riikkasearvi
Rievdan
16
Bargiidbellodat
Nordkalottfolket
Guovddášbellodat
Ovddádusbellodat
Norgga sámiid riikkasearvi / Sá-
meálbmot Bellodat
Guovdageainnu dáloniid listu
Olgeš
Johttisápmelaččaid listu
Sámeálbmot Bellodat
Árja
Åarjel-Saemiej-Gïelh
Dáloniid lista Sámedikkis
Oktiibuot
9
3
2
1
2
1
1
1
1
1
1
0
39
74,7
74,8
67,9
65,6
63,9
62,3
57,7
67,8
+5
-1
0
+2
-1
0
+1
-1
0
+1
-3
-1
-1
1
Sámedikki mihttomearri lei lasihit válgaoassálastima dán jagi válggas ja oažžut eanet nuoraid čálihit iežaset jienastuslohkui.
Válgii lei bálkáhuvvon sierra válgabargi, gii erenomážit galggai deattuhit diehtojuohkima válgga birra. Prošeaktabargi galggai
bargat nuoraid ektui, aiddo fal dainna ahte oažžut eanet nuoraid čálihit iežaset jienastuslohkui ja jienastit válggas.
Tabealla čájeha mo sii geat leat čálihan iežaset jienastuslohkui, juohkásit agi mielde iešguđet biirres.
109
Válgabiire
18-19
20-24
25-29
30-39
40-49
50-59
60-66
67-
Submi
Nuortaguovlu
Ávjovárri
Davviguovlu
Gáisi
Viesttarmeara
Åarjel Saep-
mie
Lulli-Norga
Submi
24
61
30
33
24
12
34
218
86
202
88
120
103
56
127
782
93
191
136
16
116
109
253
516
402
468
305
222
471
648
501
547
334
221
476
799
567
486
373
238
333
512
346
331
211
123
567
809
470
402
322
167
2303
3738
2540
2547
1788
1148
207
1012
602
2768
679
3401
620
3559
310
2166
315
3052
2894
16958
2013 válggas ledje 66 jienasteaddji (0,4 %) ahkejoavkkus 18-19 geat ledje čálihan iežaset jienastuslohkui. 2017 válggas ledje
218 (1,3 %) seamma ahkejoavkkus geat ledje čálihan iežaset jienastuslohkui, mii lea 0,9 % lassáneapmi. Čuovvovaš tabealla
čájeha ahte ain leat jienasteaddjit badjel 30 jagi geat leat stuorámus ahkejoavkun Sámedikki jienastuslogus.
Válgabiire
18-19
20-24
25-29
30-39
40-49
50-59
60-66
67-
Nuortaguovlu
Ávjovárri
Davviguovlu
Gáisi
Viesttarmeara
Åarjel Saep-
mie
Lulli-Norga
Gaskamearri
1,0 %
1,6 %
1,2 %
1,3 %
1,3 %
1,0%
1,2 %
1,3 %
3,7 %
5,4 %
3,5 %
4,7 %
5,8 %
4,9 %
4,4 %
6,0 %
4,0 %
5,1 %
5,4 %
6,3 %
6,5 %
9,5 %
7,2 %
6,0 %
11,0 %
13,8 %
15,8 %
18,4 %
17,1 %
19,3 %
23,5 %
16,3 %
20,5 %
17,3 %
19,7 %
21,5 %
18,7 %
19,3 %
23,5 %
20,1 %
20,7 %
21,4 %
22,3 %
19,1 %
20,9 %
20,7 %
21,4 %
21,0 %
14,5 %
13,7 %
13,6 %
13,0 %
11,8 %
10,7 %
10,7 %
12,8 %
24,6 %
21,6 %
18,5 %
15,8 %
18,0 %
14,5 %
10,9 %
18,0 %
Sámediggeválggas leat sii geat leat čálihuvvon Sámedikki jienastuslohkui geat besset jienastit válggas. Sin lohku geat leat
čálihan iežaset jienastuslohkui, lea lassánan ovddit válgga rájes. Tabealla čájeha jienastuslogu ovdáneami 2013 válggas ja
gaskajagis 2015 mii lea vuođđun dasa galle mandáhta iešguđet biire oažžu válggas.
Válgabiire
2013
2015
2017
Netto rievdan
2013-2017
Nuortaguovlu
Ávjovárri
Davviguovlu
Gáisi
Viesttarmeara
Åarjel Saepmie
Lulli-Norga
Submi
2236
3624
2168
2189
1568
969
2236
2229
3561
2247
2228
1608
1030
2453
2303
3738
2540
2547
1788
1148
2894
14990
15356
16958
67
114
372
358
220
179
658
1602
2017 loahpas oaidnit ahte ain leat jienasteaddjit geat ohcet čálihuvvot jienastuslohkui. Maŋŋá 2017 válgga leat su. 600
jienasteaddji geat ohce čálihuvvot jienastuslohkui.
110
13. Hálddahuslaš dássi
Čoahkketabealla - Hálddahuslaš dássi
Hálddahusa doaibmagolut
Submi
13.1 Sámedikki hálddahus
13.1.1. Hálddahusa bajimus mihttomearri
Rehketdoallu
2017
Rev. buš 2017 Boađus. rev.
buš. ektui
123 604 324
124 027 000
123 604 324
124 027 000
422 676
422 676
Bajimus mihttomearri:
•
Sámediggi bargá dan ala ahte dat galgá leat rabas, geavaheaddjiláđis ja čáhkkil – Sámediggi álbmoga várás.
Sámedikki hálddahusa árvovuođu vuođul, ja dan mihttomeari vuođul ahte Sámediggi galgá leat rabas, geavaheaddjiláđis ja
čáhkkilis ásahus, leat mii 2017:s áŋgiruššan muhtun surggiid nannemiin.
Erenoamáš deaddu lea biddjojuvvon gelbbolašvuođa nannemii sámegielas min bargiid gaskkas ja min bálvalusaid
digitaliseremii. Dasa lassin leat mii ovddidan sierra statistihkkaalmmuheami Sámedikki juolludemiid badjel oassin dan
barggus ahte juohkit dieđuid dan birra masa Sámediggi juolluda doarjaga.
Váldotariffašiehtadus bistá guokte jagi ja váldošiehtadallan lei 2016:s, ja 2017:s lei gaskašiehtadallan bohtosa
viidásetfievrridemiin 2016:s goas bohte guokte Váldotariffašiehtadusa, okta Akademihkkariiguin ja oktasaš LO-Stáhtain, YS-
Stáhta ja Unio.
Gaskaloahppameanus 2017 sohppojuvvui ahte šiehtadallamat galge čađahuvvot báikkálaččat. Ruđat mat ledje
várrejuvvon šiehtadallamiidda ledje juogaduvvon dan guovtti váldošiehtadussii. Akademihkkariidda lei rámman 0,85 %
Akademihkkariid lahtuid bálkáhivvodagas golggotmánu 1. b. 2017 muttus ja LO Stat, Unio ja YS Stat ožžo rámman 0,80
% LO, Stat, Unio ja YS Stat lahtuid ja eahpeorganiserejuvvon bargiid bálkáhivvodagas suoidnemánu 1. b. 2017 muttus.
Báikkálaš bálkášiehtadallamat čađahuvvojedje golggotmánus 2017, mas juksojuvvui ovttamielalašvuohta goappašiid
váldobálkášiehtadallansurggiin.
Sámedikkis leat leamaš 13 almmuhuvvon virggi 2017:s mas leat leamaš sihke gaskaboddasaš ja bistevaš virggit. Oktiibuot
ledje 136 ohcci dáidda virggiide mii mearkkaša gaskamearálaččat 11 ohcci juohke almmuhuvvon virgái.
13.1.2. Beaktilis sámediggepolitihkar ja mielbargi – digitaliseren Sámedikkis
Doaibmabiju mihttomearri:
•
Beaktilis hálddašeapmi Sámedikkis
Sámedikki beavttálmahttimis mii leat 2017:s čađahan muhtun doaibmabijuid mat galget dahkat Sámedikki bálvalusaid
geavaheddjiid ja Sámedikki áššemeannudeddjiid barggu álkibun. 2017:s leat eanaš ohcanvuđot doarjjaortnegiid ohcanskovit
digitaliserejuvvon. Boađusin lea uhcit reivepoasta ja álkit registreremat arkiivvas ja buoret vejolašvuohta ođđasis geavahit
dieđuid. Viidáseappot lea Sámediggi váldán atnui digitála vuolláičállima válljejuvvon doarjjaohcamiin.
Oassin dan mihttomearis ahte beavttálmahttit ja álkidit čoahkkimiid digitála čađaheami, ja mihttomearis dahkat
politihkkariid/čoahkkinoassálastiid báhpáriid haga, lea buot Sámedikki politihkkarat ožžon ođđa dihtoriid ja beassan
geavahit digitála čoahkkinportála. 2017:s válde buot Sámedikki lávdegottit atnui politihkarportála, Sámedikki
dievasčoahkkin válddii dan atnui skábmamánus/juovlamánus. Politihkarportála seastá ja álkidahttá Sámedikki
áigegeavaheami ja goluid sakka go eat dárbbaš sáddet fysihkalaš dokumeanttaid, go buot 2017 rájes leat dušše fidnemis
elektrovnnalaš politihkarportálas.
111
Sámediggi lea ođasmahttán telefonguovddáža, telefovdna- ja ovttasdoaibmanvuđđosa. Vuogádagat addet stuorát
fleksibilitehta ja mobilitehta, ja telefonguovddáš bearráigeahččá juohke bargi čoahkkimiid nu ahte sáhttá addit buoret
bálvalusa sidjiide geat riŋgejit. Viidáseappot addá ovttasdoaibmančoavddus sávnnjehis gulahallama siskkáldasat ja
olgguldasat vástideaddji vuogádagaid ektui.
Sámediggi lea váldán atnui ođđa intraneahtta 2017:s. Dat galgá buorebut ovddidit gulahallama, diehtojuohkima ja
máhttojuogadeami. Viidáseappot lea mihttomearrin ahte dat galgá váikkuhit dasa ahte Sámediggi nanne siskkáldas
ovttasbarggu rastá kántorbáikkiid, juhkosiid ja ossodagaid.
Sámedikki ekonomiijahálddašeami njuolggadusaid lea Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta (GOD) mearridan čakčamánu
26. b. 2017 Sámelága § 2-1, goalmmát lađđasa ja stáhta ekonomiijastivrema njuolggadusaid § 3, nuppi lađđasa vuođul.
Njuolggadusat leat mearriduvvon ovttasráđiid Sámedikkiin.
112
4. oassi - doaimma stivrejupmi ja
bearráigeahčču
Sámedikkis lea buorre stivrejupmi ja bearráigeahčču doaimmain. Sámedikkis leat guhkesáiggi mihttomearit ja sihke
strategiijat ja dasa gulli doaibmabijut leat váikkuhan dasa ahte Sámediggi 2017:s lea lahkonan daid mihttomeriid maid
mii leat bidjan.
Hálddahus vuođđuda iežas doaibmastivrema ulbmil- ja boađustivrema prinsihppii. Dan vuođđun lea Sámedikki
servodatbargamuš, min oktasaš árvvut, Sámedikki álginjulggaštus, mearriduvvon dieđáhusat ja eará áššit maid
dievasčoahkkin lea mearridan, ja jahkásaš sámediggebušeahtta mas iešguđet fágasurggiid mihttomearit oktan gullevaš
strategaiguin leat mearriduvvon. Direktevrras lea ovddasvástádus čuovvulit daid strategiijaid ja doaibmabijuid mat
leat mearriduvvon jahkásaš bušeahttadokumeanttas. Direktevra galgá sihkkarastit ahte mearriduvvon mihttomearit ja
boađusgáibádusat juksojuvvojit beaktilis vuogi mielde.
Bušeahtta lea Sámedikki boahttevaš jagiid doaibmaplána ja lea vuođđun hálddahusa bargui.
Dievasčoahkkináššis 17/05 Ovddasvástádus ja váldi Sámedikki ekonomiijahálddašeamis lea Sámediggi fápmudan
válddi Sámedikki presidentii hálddašit daid juolludemiid maid Sámediggi juolluda iežas bušeahtas ja Sámedikki
vuođđonjuolggadusaid vuođul. Viidáseappot lea presideanttas ovddasvástádus das ahte ráhkadit ekonomiijanjuolggadusa,
vejolaččat dan sáhttá fápmudit direktevrii.
Presideanttas lea ovddasvástádus ekonomiijahálddašeamis ja das ahte hálddahus čuovvula dohkálaš siskkáldas stivrejumiin
ja bearráigeahčuin. Ráđi mearridan ekonomiijanjuolggadusain lea direktevrii fápmuduvvon oktiiordnen- ja bajimus
ovddasvástádus ekonomiijahálddašeamis.
Hálddahusas fápmuduvvo bušeahttahálddašanfápmudus viidáseappot direktevrras ossodatdirektevrraide. Dat addá rámmaid
viidásat fápmudemiide vulos guvlui organisašuvnnas. Lea ráhkaduvvon lista mii čájeha gustojeaddji fápmudusaid ja dat
ođasmahttojuvvo dađistaga go rievdadusat dahkkojuvvojit.
Sámedikkis lea jeavddalaš fuomášupmi dasa ahte viidáseappot ovddidit min siskkáldas stivrejumi ja bearráigeahču.
Sámediggi árvvoštallá ahte doaimma stuorámus riskasuorgi lea doarjjahálddašansuorgi. Riikarevišuvnnas lea seamma
árvvoštallan, ja lea danne vuoruhan revideret doarjjahálddašansuorggi jahkásaččat. Dasa lassin lea Riikarevišuvdna
jagiide 2016 ja 2017 evttohan doahttalanrevišuvnnaid. Revišuvdna lea čađahuvvon doahttalanrevišuvnna riikkaidgaskasaš
standárddaid, ISSAI 4200, vuođul. Áigumuš doahttalanrevišuvnnain lea árvvoštallat čuovvu go dihto áššedilli
bušeahttamearrádusaid ja gustovaš njuolggadusaid. Riikarevišuvdna lea iskan hálddaša go Sámediggi doarjagiid Sámedikki
mearrádusaid ja eavttuid vuođul ja stáhta ekonomiijastivrejumi njuolggadusaid vuođul. 2016:s reviderii Riikarevišuvdna
giela ja ealáhusa. Riikarevišuvdna lea 2017:s revideren buot Sámedikki doarjjaortnegiid njuolggadusaid, sihke ohcanvuđot
ja njuolggadoarjagiid. Doahttalanrevišuvnna revišuvdnadieđáhus vurdojuvvo leat válmmas 2018 giđa. Sámediggi lea
gulahallamis Riikarevišuvnnain ja Bearráigeahččanlávdegottiin bivdán ahte Riikarevišuvdna vuoruha doarjjahálddašeami
doahttalanrevišuvnna, go dat lea Sámedikki doaimma deaŧalaš ja mearkkašahtti oassi. Sámediggi lea duhtavaš go dat lea
vuoruhuvvon ja ahte revišuvdna lea álggahuvvon.
Bearráigeahččanlávdegoddi, mas lea bargamuššan čađahit parlamentáralaš bearráigeahču Sámedikki doaimmain, ovddida
geassemánu dievasčoahkkimii jahkásaš dieđáhusa iežas doaimma birra ovddit jagis.
113
5. oassi - Boahtteáiggi vejo-
lašvouđat árvvoštallan
Ovdal válgga 2017 vásihii Sámediggi ahte jienastuslohkui registreren lassánii ja válgasearvan lassánii go buohtastahttá 2013
válggain. Čájeha ahte leat vuordámušat Sámediggái álbmotválljen orgánan. Sámedikkis lea dattetge hástalus ollašuhttit daid
vuordámušaid mat sámi álbmogis leat Sámediggái. Ollu dasa lea sivvan dat go Sámedikki bušeahtta ja bušeahtta eará sámi
ulbmiliidda unnán lassána. Bušeahtta lea lassánan unnit go stáhtabušeahtta gaskamearálaččat ja dat mearkkaša ahte sámi
servodat vulos vuoruhuvvo. Ná lea leamaš jagi 2013 válgga rájes. Dát mearkkaša dan ahte rámmaeavttut sámi servodahkii
hedjonit dađistaga.
Stáhtabušeahtas 2018 oaččui Sámediggi lasáhusa juolludussii 5,31 %. Hástalussan dainna juolludusain lea ahte ruđat ledje
ovdagihtii várrejuvvon. Várren dagahii gal dan ahte Sámediggi oaččui kruvnnuid mielde eanet. Sámedikki fuolastuhttá
dat go Sámedikki bušeahtta lea dego ovdagihtii juo mearriduvvon. Ovdáneapmi 1999 rájes lea ahte čanastusat Sámedikki
juolludusaide leat unnon. Addin dihtii Sámediggái stuorát vejolašvuođa ieš vuoruhit go lea álbmotválljen orgána.
Bušeahtta 2018 goazaha Sámedikki iešmearrideami máŋgga láhkai. Ráđđehus ja Sámediggi leat 2017:s ain proseassas ođđa
bušeahttamálle ektui Sámediggái. Sámediggi doaivu ahte ođđa bušeahttamálle buvttášii Sámediggái stuorát friijavuođa
bušehttii nu ahte dat earret eará dávistivččii riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaide maidda ráđđehus lea čadnojuvvon.
NAČ 2016: 18 - Váibmogiella čuovvuleapmi lea bures álggahuvvon ja Sámediggi áigu čuovvulit doaibmaevttohusaid ja
láhkarievdadusevttohusaid 2018:s, muhto maiddái ráđđehus ferte čuovvulit. Sámediggi vuordá ahte ráđđehus bargagoahtá
láhkaproposišuvnnain mas láhkarievdadusat ja vejolaš ođđa lágat hábmejuvvojit. Ođđa sámi giellaguovlu galgá hábmejuvvot
ja Sámediggi galgá álggahit giellaođastusa mas fátmmastuvvojit buot servodatsuorggit. Jos giella galgá suodjaluvvot ja
ovddiduvvot guhkkit áiggi badjel, de gáibiduvvo ahte olles servodat áŋgiruššá ja ođasmahttojuvvo vuđolaččat iešguđege
dásiin. 2017:s oaččui Sámediggi ruđaid reviderejuvvon bušeahtas, doaibmabijuid čuovvuleapmái NAČ:s sámi mánáid ektui
erenoamážit. NAČ:s čujuhuvvo ahte ferte álgit sámi mánáid giellaovddideami sihkkarastimiin jos gielat galggaše seailut.
Ruđat mat leat addojuvvon Sámediggái leat geavahuvvon álggahit prošeavtta čájehit mii lea sámi mánáidgárdepedagogihkka
ja didaktihka filosofiija. Prošeavtta namma lea "Sámi mánát ođđa ja ođđaáiggi lanjas" ja galgá čielggadit mii lea
sámi mánáidgárdepedagogihka ja didaktihka filosofiija. Go dát lea dahkkojuvvon galgá filosofiija heivehuvvot sámi
mánáidgárddiin ja servodagas.
Oahpponeavvut iežas gillii ja dan gillii mainna oahpahuvvo lea eaktun buori oahppamii. Oktilaččat váilot sámi
oahpponeavvut. Sivvan dasa vuosttažettiin leat resurssat sihke ođđa oahpponeavvuid ráhkadeami ektui muhto maiddái
kapasitehta ektui geat ráhkadit oahpponeavvuid. Erenoamážit máttasámi ja julevsámi guovlluin gos juo leat unnán
giellageavaheaddjit lea váttis oažžut gelbbolaš olbmuid ráhkadit daid oahpponeavvuid maid dárbbašit. Váilevaš resurssas lea
stuorát árvu go resurssas mii lea menddo ollu, ja dat ferte maiddái speadjalastojuvvot das ahte árvvus atnit daid giellaguddiid
mat leat. Dat mearkkaša dan ahte fertešii bajidit bálkkážiid sidjiide geat ráhkadit oahppaneavvuid julev- ja máttasámegillii,
seammás ferte álggahit doaibmabijuid oažžun dihtii eanet kvalifiserejuvvon oahpponeavvobuvttadeddjiid.
2019:s galget buot ođđa oahppoplánat leat gárvásat, ja dat hástalit nana áŋgiruššama ođđa oahpponeavvuid ráhkadeapmái.
Máhttodepartemeanta lea álgán ođasmahttit fágaoahppoplánaid. Go dán barggus lea stuorra mearkkašupmi maiddái sámi
ohppiide ja sámi skuvlii, ja Sámedikkis lea ovddasvástádus ja váldi oahpahusa sisdoalu ektui gč. oahpahuslága § 6-4, de lea
deaŧalaš ahte Sámediggi searvá Máhttoloktema ja Máhttoloktema Sámi ođasmahttinbargui. Sámediggi lea giitevaš veahki
ovddas sámi fágabirrasiid beales ja lea duhtavaš ovttasbargguin ja konsultašuvnnaiguin departemeanttain. Sámediggi lea
oadjebas das ahte ođđa Bajimuš oassi – árvvut ja prinsihpat bidjá buori vuođu sámi vuođđooahpahusa oahppoplánaide,
joatkkaoahpahusa erenoamáš sámi fágaid oahppoplánaide, sámi sisdollui nationála oahppoplánain ja sámi bálddalas
dásseárvosaš oahppoplánaide. Fágaođasmahttin mainna leat bargamin gáibida hui ollu resurssaid ja earret eará leat alla
gáibádusat ráđđehusa beales Sámedikki searvama hárrái. Danne lea deaŧalaš ahte Sámediggái addojuvvojit resurssat dán
čuovvuleapmái.
Sámedikki servodatmihttu go guoská sámegillii lea ahte sámegiella lea dárogielain seamma árvvus. Dát suodjaluvvo
lágaid bokte, muhto duohtavuođas ii leat nu. Sámegielagiin lea vuoigatvuohta geavahit sámegiela muhto eai leat makkárge
váikkuhusat jos vuoigatvuođat eai čuovvuluvvo. Dát hehtte Sámedikki ja ráđđehusa duohtan dahkamis lága mii addá
dárogillii ja sámegillii seamma árvvu.
Deaŧalaš oassi giela ovddideamis lea normeren. Sámegielaid bajimus fágaorgánas, Sámi Giellagáldus, lea ovddasvástádus dán
suorggis. Dál ii leat ortnet bissovaš ja jos nu galggaš šaddat de gáibiduvvo fásta ruhtadeapmi maiddái Ruoŧa ja Suoma bealde.
114
Prošeaktaáigodat loahpahuvvo 2018 miessemánu loahpas, ja lea hoahppu gávdnat čovdosiid normerenbargguide. Sámediggi
lea vuoruhan giellaovttasbarggu danne go min mielas dat leat deaŧalaš sámegielaid seailumii oktasaš vuođuin.
Sámi báikenamat leat deaŧalaš kulturárbi, ja dat fertejit čohkkejuvvot ovdal go sii geat dovdet báikenamaid jávket eret min
gaskkas.
Sámi kulturmuitosuodjaleapmái lea guovloođastusa čuovvuleapmi stuorát hálddašanovddasvástádusa sirdimiin Sámediggái
deaŧalaš bargu. Boađus huksenregistrerenprošeavttas, mas leat gitta 900 ráfáidahttojuvvon sámi vistti, lea stuorra hástalus
sámi kulturmuitohálddašeapmái boahttevaš jagiin, go dárbbašuvvojit eanet resurssat. Bargu oažžut Várjjat siidda čálihuvvot
UNESCO máilmmiárbelistui lea deaŧalaš ášši mii gáibida čuovvuleami ovddos guvlui.
Hástalus mii Norgga sámi servodagas lea, lea dat go váilu oppalaš máhttu sámi álbmoga birra, sámi historjjá, oktasaš sámi
historjjá ja sámegielaid birra. Go sámi sisdoallu ii deattuhuvvo seamma dásis dáža sisdoaluin, dábálaš fágain skuvllas nugo
servodatfágas, historjjás ja giellafágain, de sámi álbmot ii sáhte šaddat goassige seamma árvui dážaiguin. Jávohisvuohta
sámiid ektui ovddeš, dáláš ja
boahtteáiggis lea earret eará dáruiduhttinpolitihka ja dan joatkkašuvvama boađus. Sámediggi doaivu ahte
Duohtavuođakommišuvdna maid Stuorradiggi galgá ásahit sáhttá čuvget daid hástalusaid ja nie váikkuhit rievdama
nationála dásis. Sámediggi vásiha dáid hástalusaid juohke beaivve go lea oktavuohta departemeanttain ja direktoráhtain.
Ráđđehusa ovddasvástádus dat lea erenoamážit buoridit stáhta bargiid gelbbolašvuođa dán suorggis. Sámediggi geavaha
dárbbašmeahttun ollu áiggi earret eará oahpahit stáhta bargiide sámi áššečuolmmaid birra ja oahpahit sámi historjjá ja sámi
servodaga birra.
Sámediggi vásiha ahte sámi servodat ollu surggiin dego deaddašuvvá majoritehtaservodaga beales. Okta duođaštus
dasa lea dat ollu riekteáššit mat leat leamaš ja mat bohtet boahtteáiggis. Dáin duomuin ja das movt alimusriekti dulko
riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid mat biddjojuvvojit vuođđun duomu mearrideapmái lea stuorra mearkkašupmi sámi
álbmogii boahtteáiggis. Oppa áiggi plánejuvvojit stuorát duohtadeamit sámi guovlluin ja vásihuvvo ahte oppalaččat lea
vuosteháhku oaidnit makkár váikkuhusat dáin duohtademiin leat sámi álbmogii. Sámediggi áigu bargat nu bures go sáhttá
sihkkarastin dihtii sámi váikkuhanfámu dákkár áššiin, sihke konsultašuvnnaid ja eará veahki bokte njuolga veahkehit
ovttaskas olbmuid. Sámit geat dáistalit gádjun dihtii iežaset kultuvrra iešguđege eaŋkil áššiin váldet noađi min buohkaid
ovddas. Nuorra sámi dáiddárat čájehit earret eará dáidaga bokte mo preassa ja heahti čuhcet sámi kultuvrii. Dan geažil oaččui
Norgga kulturráđi konferánsa 2017:s namman "Sámi suhttu". Dat go dáža servodat ii oainne iige ádde dán duššástuvvama,
fuolastuhttá. Nugo dáiddár Máret Ánne Sara muitalii sáhkavuorustis konferánssas gos suhttu boahtá ja manne son vállje
geavahit dáidaga politihkalaččat. "Vi snakker ikke om historiske overgrep. Vi snakker om pågående storpolitiske overgrep
mot oss som mennesker, mot vår næring, vår kultur og våre rettigheter."
Bohtet ollu hástaleaddji riekteášši áiggis ovddas guvlui ja daiguin áigu Sámediggi bargat árjjalaččat. Oppa áiggi plánejuvvojit
stuorát duohtadeamit sámi guovlluin ja mii áigut bargat dan ala ahte sihkkarastit sámi váikkuhanfámu dákkár áššiin. Sámit
geat dáistalit iežaset kultuvrra gádjumiin iešguđege ovttaskas áššiin váldet noađi badjelasaset min buohkaid ovddas. Mii
áigut bargat dan ala ahte oažžut áigái ortnegiid mat dorjot sámi vuoigatvuođaoamasteddjiid vejolašvuođaid bealuštit iežaset
vuoigatvuođaid. Dat mii buktá eahpesihkarvuođa bargui ovddas guvlui, leat signálat mat bohtet eiseválddiin vugiin movt dat
meannudit riektenákkuid. Sámi gáibádusat eai gozihuvvo, ja dađi bahábut mannet áššit menddo dávjá riektevuogádahkii.
Dat maid mii vásihat lea ahte vaikko Norgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eatnamiidda, sámiid ja dážaid, de
ii leat Norgga riektestáhta huksejuvvon guovtti álbmoga riekteáddejupmái. Dán rádjai leat oaidnán duššástuhtti duomuid
maid Norgga stáhta lea vuoitán. Dáid duomuid áigut mii čuovvulit ja doarjut sámiid geat fertejit váidit riikkaidgaskasaš
duopmostuoluide.
Okta deaŧaleamos áššiin mainna Sámediggi galgá bargat áiggis mii boahtá, lea duohtavuođa- ja seanadankommišuvdna.
Vuosttaš bargun lea hábmet mandáhta kommišuvdnii. Mii leat álgán rabas čoahkkimiiguin mat galget veahkehit min dán
mandáhta fakkasteamis sámi servodagas. Mii vuordit maiddái ahte duohtavuođa- ja seanadanproseassaid boađus galgá
dagahit ahte stáhtat váldet ovddasvástádusa ja ovttasráđiid sámedikkiiguin, nannejit sámi sajádaga álbmogin davviriikkain.
Vai mii galgat ovdánit min historjjás viidáseappot, de fertet mii oahpásmuvvat dasa maid dáruiduhttin dagahii ja ain dagaha
midjiide sámiide. Dán kommišuvnna bargu galgá maiddái čuvgehit earáide go sámi álbmogii ahte mis lea oktasaš historjá.
Go dan dovdagohtet buohkat, de soaitá geaidnu viidáseappot geahpput ja áddegohtet eanet maid eahperiekti maid sámit
vásihedje beaivválaččat.
Sámediggi áigu dán áigodagas jođihuvvot višuvnnain sámi iešmearrideami ja nana sámi oktavuođa birra. Sámedikkis lea
mihttomearrin ahte stáhtaid rájit galget nu unnán go vejolaš hehttet min ovttas doaibmama guđet guimmiideametguin
álbmogin. Sámiid gaskka rájáid njeaidin galgá vuoruhuvvot ja loktejuvvot sierra politihkalaš ovddasvástádussuorgin
sámediggeráđis. Sámi Parlamentáralaš Ráđi bokte ja ovttasráđiid Sámiráđiin, áigut mii nammadit lávdegotti čielggadit sámiid
gaskkas rájáid njeaidima, oanehis ja guhkes áigge doaibmabijuiguin. Mii leat okta álbmot, mii leat gievrramusat dalle go mii
115
leat ovttas ja bargat ovttas, beroškeahttá riikarájáin. Sámi kultuvra galgá ovddiduvvot viidáseappot sámiid iežaset eavttuid
mielde. Sihkkarastin dihtii nannejuvvon rámmaeavttuid ja buoret oktavuođa juolludeaddji ja láhkaaddi eiseválddiiguin, áigut
mii bargat dan ala ahte Sámedikkis galgá leat bissovaš ovddastus oaivegávpogis dán áigodagas.
116
6. oassi - Jahkerehketdoallu
1.1 Jođiheddjiid mearkkašumit
1.1.1. Ulbmil
Sámediggi lea organiserejuvvon hálddašanorgánan mas leat sierra bruttofievrrideami fápmudusat stáhta bušeahta
olggobealde (nettobušeteren doaibma). Stuorradiggi lea mearridan juolludannjuolggadusaid bruttobušeterenprinsihpas ja
duođaštuvvo juohke jagi netto juolludanmearrádusain gollopoastta 50 vuolde.
Stuorradikki mearrádus mearkkaša ahte doaibma:
• Lassin sisaboađuide 50-poasta juolludusas sáhttá hálddašit olggobeale sisaboađuid ollásit doaimma ulbmilii.
• Oažžu fievrridit dán jagáš doaibmabohtosa čuovvovaš bušeahttajahkái. Doaibma hálddaša vejolaš positiivvalaš
jahkebohtosa ja das lea ovddasvástádus vejolaš negatiivvalaš jahkebohtosa gokčamis.
Sámediggi juohká juolludusaid iežas vuoruhemiid mielde, muhto dávistettiin Stuorradikki bušeahttamearrádussii.
1.1.2. Duođaštus
Jahkerehketdoallu dahkkojuvvo čuovvovaččaid vuođul:
•
•
•
Stáhta ekonomiijastivrema njuolggadusat ja stáhta ekonomiijastivrema mearrádusat.
Johtočálus 115 stáhtalaš doaimmaid jahkerehketdoalu ráhkadeapmi ja ovdanbidjan.
Johtočálus 114 Stáhta rehketdoallostandárddaid (SRS) geavaheapmi doaibmarehketdoalus.
• Gielda- ja ođasmahttindepartemeantta lea mearridan njuolggadusat Sámedikki ekonomiijahálddašeami várás.
• Gielda- ja ođasmahttindepartemeantta juolludusreive 2017 várás.
Mun oaivvildan ahte rehketdoallu addá buori gova dain juolludusain maid Sámediggi beassá hálddašit, Sámedikki
rehketdollui fievrriduvvon goluin, boađuin, omiin ja velggiin.
1.1.3. Rehketdoalu deaŧalaš bealit
Sámedikki doaibmarehketdoallu lea ovdanbiddjojuvvon SRS ja dasa gullevaš bagadusnotáhtaid mielde maid
Finánsadepartemeanta ja Ekonomiijastivrema direktoráhta leat ráhkadan.
Sámediggái guoskkai maiddái ráđđehusa fievrridan eaŋkalastojuvvon Stáhta penšunkássa penšunmáksinmálle. Ovdal ii
máksán Sámediggi penšunruđaid Stáhta penšunkássii muhto 01.01.2017 rájes fertii máksigoahtit.
1.1.4. Revišuvdnaortnet
Riikarevišuvdna lea Sámedikki revisora ja duođašta Sámedikki jahkerehketdoalu. Jahkerehketdoallu ii leat vel gárvvisin
reviderejuvvon, muhto jáhkkit ahte revišuvdnadieđáhus boahtá nuppi njealjehasas 2018.
Revišuvdnadieđáhus almmuhuvvo dalán go ovddiduvvo Riikarevišuvnnas, ja galgá almmuhuvvot go oažžut dan.
Kárášjohka, ođđajagimánu 31. b. 2018
Aili Keskitalo
Sámedikki presideanta
Rune Fjellheim
Direktevra
117
1.1 Prinsippanota jahkerehketdollui
Sámedikki rehketdoallu lea bardojuvvon ja biddjojuvvon lagat njuolggadusaid mielde mat leat stáhta ekonomiijastivrema
mearrádusain. Jahkerehketdoallu biddjojuvvo stáhta ekonomiijastivrema mearrádusaid čuoggá 3.4 gáibádusaid mielde,
lagabuidda namuhuvvon Finánsadepartemeantta johtočállosis R-115, čuoggás 4, ja iežas departemeantta vejolaš
lassegáibádusaid mielde.
Ovttasráđiid GOD:in lea Sámediggi mearridan bardit iežas jahkerehketdoalu stáhta rehketdoallostandárddaid (SRS) vuođul,
gč. Mearrádusaid čuoggá 3.4.2 ja čuoggá 3.1.5 "Sámedikki 26.09.2017 ekonomiijahálddašannjuolggadusat".
1.1.1. Prinsihpparievdadusat ja buohtastahttinloguid rievdadeapmi
Buohtastahttinlogut ovddit rehketdoalloáigodagas oidnojit juohke rehketdoallolinjá ja nohtaid oktavuođas.
Vuostálas buohtastahttin
Juolludusboađut fievrriduvvojit sisaboahtun vuostálas buohtastahttinprinsihpa vuođul maiddái jagi loahpas. Dát čuovvu
dain rievdadusain mat bohtet ovdan SRS:s 10 Sisaboađut juolludusain.
1.1.2. Sirdinvuđot boađut
Sisaboađut sisafievrriduvvojit go dat leat dinejuvvon. Sirdimat boađusfievrriduvvojit dainna árvvuin mii mávssus lea go
sirdin čađahuvvo. Gálvovuovdin fievrriduvvo sisaboahtun lágidanáigemuttus. Bálvalusvuovdin fievrriduvvo sisaboahtun
dađi dađistaga.
1.1.3. Sisaboađut juolludusain ja sisaboađut doarjagiin ja sirdimiin
Sisaboađut juolludusain ja sisaboađut doarjagiin ja sirdimiin boađusfievrriduvvojit dan áigodagas go dat doaimmat mat
leat eaktuduvvon ruhtaduvvot sisaboađuiguin, leat čađahuvvon, dat mearkkaša dan áigodagas go golut gártet (vuostálas
buohtastahttin). Vuostálas buohtastahttinprinsihppa geavahuvvo jagi loahpas.
Dat oassi juolludussisaboađuin ja sullasaččain mat geavahuvvojit eahpeávnnaslaš omiid ja bistevaš doallobiergasiid háhkamii
mat fievrriduvvojit balánsii, eai fievrriduvvo sisaboahtun háhkanáigemuttus, muhto fievrriduvvojit dan rehketdoallolinnjá
balánsii, mii čájeha stáhta eahpeávnnaslaš omiid ja bistevaš doallobiergasiid ruhtadeami.
Dađi mielde go eahpeávnnaslaš omiid ja bistevaš doallobiergasiid geahpádusat fievrriduvvojit gollun, de fievrriduvvo
sisaboahtun vástideaddji submi stáhta eahpeávnnaslaš omiid ja bistevaš doallobiergasiid ruhtadeamis. Áigodaga sajusteami
sisaboahtofievrrideapmi boađusfievrriduvvo sisaboahtun juolludusain. Dat mielddisbuktá ahte gollun fievrriduvvon
geahpádusat leat mielde doaimma doaibmagoluin almmá dan haga ahte dat váikkuhit bohtosii
1.1.4. Golut
Golut mat gusket sirdinvuđot sisaboađuide fievrriduvvojit gollun seamma áigodagas go gullevaš sisaboahtu.
Golut mat ruhtaduvvojit juolludussisaboađuin ja doarjja- ja sirdin sisaboađuin, fievrriduvvojit gollun dađistaga go doaimmat
čađahuvvojit.
Penšuvdna ja joavkoeallindáhkádus
SRS 25 addosat bargiide bidjá vuođđun álkiduvvon rehketdollui guoski lahkoneami penšuvnnaide. Danne ii leat
rehkenastojuvvon vejolaš badjelbáza/vuollebáza penšunortnega geažil nu mo NRS 6 čilge.
Sámediggi máksá penšunmávssu ja bargoaddioasi Stáhta penšunkássii (SPK) bargiid, politihkalaš ráđđeaddiid ja
ollesáiggepolitihkkariid várás, Sámedikki juolludus gokčá goluid.
118
Sámediggi gullá daid doaimmaide mat eai mávsse joavkoeallindáhkádusa SPK:ii. Jahkái 2017 lea Sámediggi várren
joavkoeallingoluid balánssas ja fievrridan sajusteami sisaboahtun kontoi 3973 Joavkoeallima boađut (eai máksi). Dan vuođul
galgá SRS ektui čájehit joavkoeallingoluid doaibmarehketdoalus sihke gollun ja sisaboahtun rehkenastimin.
1.1.5. Vuođđorusttegiid klassifiseren ja árvvoštallan
Vuođđorusttegat leat bistevaš ja hui stuorra oamit maid doaibma hálddaša. Bistevaš mearkkaša ahte ávkkástallanáigi lea 3
jagi dahje eanet. Hui stuoris mearkkaša bođuháhkan (oastin) mas háhkanárvu lea 30 000 ru dahje eanet. Vuođđorusttegat
fievrriduvvojit balánsii háhkanárvun mas leat gessojuvvon eret geahpádusat.
Kánturgálvvut ja dihtorat (PCat, bálvvárat jed.) maid ávkkástallanáigi lea 3 jagi dahje eanet, leat fievrriduvvon balánsii sierra
joavkun.
Vuođđorusttegiin njeidojuvvo árvu duohta árvui vejolaš geavahanrievdama geažil, jus duohta árvu lea uhcit go balánsii
fievrriduvvon árvu.
Ossosiid ja osiid investeren
Ossosiid ja osiid investeremat fievrriduvvojit balánsii gollohaddin. Dát guoská sihke guhkesáiggi ja oanehisáiggi
investeremiidda.
1.2 Johtoomiid ja oanehisáigge velggiid klassifiseren ja árvvoštallan
Johtoomiide ja oanehisáigge velggiide gullet poasttat maid máksináigemearri lea jahki maŋŋá oastináigemuttu. Eará poasttat
leat klassifiserejuvvon vuođđorusttegiin/guhkesáigge vealgin.
Johtooamit árvvoštallojuvvojit dan vuolimus árvui háhkangolus ja duohtaárvvus. Oanehisáigge vealgi fievrriduvvo balánsii
dainna supmiin mii lei go vealgi ásahuvvui.
Gáibádusat
Vealgugasgáibádus ja eará gáibádusat leat fievrriduvvon balánsii dainna árvvuin mii gáibádusas boahtá ovdan maŋŋá go lea
gessojuvvon eret submi mii fievrriduvvo vurdojuvvon vealgevahágin. Vealgevahát fievrriduvvo rehketdollui juohke gáibádusa
oktagaslaš árvvoštallama vuođul.
Doarjagat
Juolluduvvon doarjagat fievrriduvvojit gollun dan jagi go dat leat juolluduvvon debehtaposteremiin gollokontoi ja
kredihtaposteremiin lágideaddjivealgái. Go doarjja máksojuvvo, de debiterejuvvo lágideaddjivealgekonto ja báŋkokonto
krediterejuvvo.
1.2.1. Stáhta kapitála
Stáhta kapitálii gullet doaibmakapitála, lidnemat ja stáhta eahpeávnnaslaš omiid ja bistevaš doallobiergasiid ruhtadeapmi SRS
1 vuođul. Boađusrehketdoalu ja balánssa bardinplánat. Oassi čájeha mo stáhta ollislaččat ruhtada doaimma.
1.2.2. Lidnen
Nettobušeterejuvvon doaimmaid oktavuođas lea buot balánsapoasttaid netto submi earret eahpeávnnaslaš oamit ja bistevaš
doallobiergasat, ruhtaduvvon lidnejuvvon juolludusruhtaduvvon doaimmain, doaibmakapitálain dahje dakkár juolludusain,
doarjagiiguin ja sirdimiiguin mat eai leat fievrriduvvon sisaboahtun.
Mo stáhta ruhta eahpeávnnaslaš omiid ja bistevaš doallobiergasiid
Eahpeávnnaslaš ja bistevaš doallobiergasiid balánsii fievrriduvvon árvvus lea vástideaddji poasta stáhta eahpeávnnaslaš
omiid ja bistevaš doallobiergasiid ruhtadeami rehketdoallolinnjás.
119
1.2.3. Reaidaruhtabardin
Reaidaruhtabardin lea ráhkaduvvon dan njuolgga málle vuođul, mii lea heivehuvvon stáhta doaimmaide.
1.2.4. Stáhta rámmaeavttut
Iešdáhkideaddjiprinsihppa
Stáhta doaibmá iešdáhkideaddjin. Danne eai leat vel váldojuvvon mielde daidda poasttaide balánssas dahje
boađusrehketdoalus, mat geahččalit čájehit molssaektosaš netto dáhkádusgoluid dahje geatnegasvuođaid.
Stáhta konsearnakontoortnet
Stáhta doaimmaide guoská stáhta konsearnakontoortnet. Konsearnakontoortnet mearkkaša ahte buot beaivválaš máksimat
loahpahuvvojit daid loahpparehkenastinkontoid ektui mat leat doaimmas Norgga Báŋkkus.
Nettobušeterejuvvon doaimmat ožžot ruđaid dađistaga birra jagi bajimuš departemeantta máksinplána vuođul. Doaibma
hálddaša sierra loahpparehkenastinkonto Norgga Báŋkku konsearnakontoortnegis. Das ii rehkenastojuvvo reantu.
Nettebušeterejuvvon doaimmat ožžot iežaset háldui likviditehta jagi loahpas.
1.2.5. Juolludusraporteren
Juolludusraporterema bardimii gullá bajit oassi mas lea juolludusraporteren ja vuolit oassi mii čájeha doaimma ruhtaráju
kapitálarehketdoalus. Juolludusraporterema bardin lea ráhkaduvvon seamma prinsihpaid vuođul go jahkerehketdoallu.
Prinsihpat vástidit gáibádusaide mat leat Mearrádusaid čuoggás 3.5 das mo doaimmat galget raporteret stáhtarehketdollui.
Submelinnjá "Netto raporterejuvvon juolludusrehketdollui" lea dat seamma goappašiid bardimiin.
Nettobušeterejuvvon doaimmain lea álkiduvvon raporteren stáhtarehketdollui. Doaimmaid máksingaskkusteapmi galgá
dahkkojuvvot stáhta konsearnakontoortnega ja Norgga Báŋkku loahpparehkenastinkonto bokte.
120
1.3 Boađusrehketdoallu
Doaibmaboađut
Juolludusboađut
Doarjja- ja sirdimiid boađut
Vuovdin- ja láigoboađut
Submi doaibmaboađut
Doaibmagolut
Bálkágolut
Geahpádusat eahpeávnnaslaš omiid ja bistevaš do-
allobiergasiid
Eará doaibmagolut
Submi doaibmagolut
Doaibmaboađus
Finásaboađut ja finánsagolut
Finásaboađut
Finásagolut
Submi finásaboađut ja finánsagolut
Áigodaga doaimmaid boađus
Rehkenastimat ja juogadeapmi
Rehkenastin juolludusrulhtaduvvon doaimmain
(nettobušeahtta)
Submi rehkenastimat ja juogadeapmi
Doarjjahálddašeapmi ja eará sirdimat stáhtas
Doarjjamáksimat earáide
Rehkenastimat stahtákassa doarjjahálddašeapmi
Submi doarjjahálddašeapmi ja eará sirdimat stáhtas
Nohta
31.12.2017
31.12.2016
178 342 741
170 388 374
8 914 850
1 651 719
7 008 872
3 967 568
188 909 310
181 364 814
105 204 610
6 205 955
71 879 023
183 289 588
110 969 574
6 004 168
68 075 340
185 049 082
5 619 722
-3 684 268
1 561
11 840
-10 278
84
9 338
-9 255
5 609 444
-3 693 523
5 609 444
-3 693 523
5 609 444
-3 693 523
304 833 701
-304 833 701
0
282 653 615
-282 653 615
0
1
1
1
2
3,4
5
6
6
7
8
8
121
1.4 Balánsa
OPMODAGAT
A. Rusttetruđat
I Eahpeávnnaslaš oamit
Prográmmagálvu ja eará sullaslaš rievttit
Submi eahpeávnnaslaš oamit
II Bistevaš doallobiergasat
Viessosajit
Visttit ja eará gittaopmodat
Gándin viessodávvirat ja reaiddut jna.
Fastá viessodávvirat, sierra visti
Dihtor bálvvárat, AV-reaiddut, máŋgenmašiidna
Submi bistevaš doallobiergasat
III Ruđalaš rusttetruđat
Ossosiid ja osiid investeremat
Submi ruđalaš rusttetruđat
Submi rusttetruđat
B. Johtooamit
II Gáibádusat
Oastigáibádusa
Eará gáibádusat
Submi gáibádusat
III Báŋkobijut, reaidoruhta ja sullasaččat
Báŋkobijut
Submi báŋkobijut, reaidoruhta ja sullasaččat
Submi johtooamit
Submi opmodagat
Nohta
31.12.2017
31.12.2016
465 009
465 009
363 548
363 548
1 790 000
94 500 000
1 937 939
15 300 000
6 224 780
1 790 000
96 750 000
2 143 181
16 950 000
4 282 050
119 752 719
121 915 231
7 714 415
7 714 415
7 714 415
7 714 415
127 932 143
129 993 194
674 069
2 939 584
3 613 653
2 212 211
1 022 474
3 234 685
157 695 432
157 695 432
165 324 848
165 324 848
161 309 085
168 559 533
289 241 228
298 552 728
3
4
4
4
4
4
9
10
11
12
122
Nohta
31.12.2017
31.12.2016
STÁHTA KAPITÁLA JA VEALGI
C. Stáhta kapitála
II Rehkenastin
Rehkenastin juolludusrulhtaduvvon doaimmain
7
Submi rehkenastin
11 146 755
11 146 755
5 137 653
5 137 653
III Stáhta eahpeávnnaslaš omiid ja bistevaš
doallobiergasiid
Stáhta eahpeávnnaslaš omiid ja bistevaš doallobier-
gasiid ruhtadeapmi
Submi stáhta eahpeávnnaslaš omiid ja bistevaš do-
allobiergasiid
Submi stáhta kapitála
D. Vealgi
II Guhkesáiggi geatnegasvuođat
Bajit guhkesáiggevealgi
Submi guhkesáiggevealgi
III Oanehisáiggi vealgi
Lágideaddjivealgi
SPK lahttooasi várren (2 %)
Velggolaš vearrogessosat
Velggolaš almmolaš divadat
Sajuštuvvon luopmoruđat
Juolludusat, doarjagat ja sirdimat mat eai leat fievrri-
duvvon
Bajit guhkesáiggevealgi
Eará oanehisáiggi vealgi
Eará oanehisáiggi vealgi doarjagin
Doarjjajuolludusat mat eai lea juogaduvvon
Submi oanehisáiggevealgi
3
120 217 728
122 278 779
120 217 728
122 278 779
131 364 484
127 416 432
14
13
14
15
8
8
0
0
4 351 846
4 351 846
2 735 683
0
4 172 934
293 001
8 153 041
4 976 000
4 351 846
6 586 593
125 597 646
1 010 000
157 876 745
892 399
11 880
4 184 220
1 353 353
8 424 327
8 053 500
0
8 371 942
135 492 828
0
166 784 450
Submi vealgi
157 876 745
171 136 296
Submi doaibmakapitála ja vealgi
123
289 241 228
298 552 728
1.5 Nohtat jahkerehketdollui
1.5.1. Nohta 1 Doaibmaboađut
Juolludusboađut
Juolludus bajimus departemeanttas
Juolludus eará departemeanttain
- brutto investeren eahpeávnnaslaš omiide ja biste-
vaš doallobiergasiidda
+ maŋiduvvon fievrrideamit várrejuvvon investere-
mii (geahpádus)
+ penšuvdnaboađut
31.12.2017
31.12.2016
171 302 481
4 777 500
-4 144 903
151 093 997
1 462 500
-2 444 561
6 205 955
6 004 168
201 708
14 272 270
Submi juolludusboahtu
178 342 741
170 388 374
Doarjja- ja sirdimiid boahtu
Doarjja eará stáhtalaš doaimmain
Doarjja organiseašuvnnain ja vuođđudusain
Doarjja suohkan ja fylkka etáhtain
Eará doarjagat
50 000
-10 000
1 890 000
6 984 850
0
0
280 000
6 728 872
Submi doarjja- ja sirdimiid boahtu
8 914 850
7 008 872
Vuovdin- ja láigoboađut
Vuovdindienas, vearrogeatnegahtton
Diđoštallanboađut
Prošeaktaboađut (vuovdinboađut bálvalusain, divat-
keahtes)
Deivvolaš boađut
0
1 366 761
201 053
83 905
0
3 697 931
7 343
262 294
Submi vuovdin- ja láigoboađut
1 651 719
3 967 568
Submi doaibmaboađut
188 909 310
181 364 814
124
1.5.2. Nohta 2 Bálkágolut
Bálkkát - barggit
Bálkkát - ollesáige politihkkárat
Luopmoruđat
Eará dieđihangeatnegas buhtadusat
Bargoaddidivat
Penšuvdnagolut
Buohcanruđat ja eará ruovttoluotta máksimat (-)
Eará buvttut
Submi bálkágolut
Jahkebarggut:
1.5.3. Nohta 3 Eahpeávnnaslaš oamit
31.12.2017
31.12.2016
77 916 733
6 184 777
8 461 931
5 821 587
1 122 203
9 057 605
-5 263 986
1 903 760
105 204 610
76 776 044
5 488 052
8 845 598
7 402 892
1 382 678
12 762 385
-4 182 438
2 494 364
110 969 574
142
145
Háhkangollu 01.01.
Jagi háhkanvejolašvuohta
Háhkanárvu
Geahpádusaid akkumuleren 01.01
Jahkásaš dábálaš geahpádusat
Balánsii fievrriduvvon árvu 31.12.2017
Prográmmagálvu j.s.
vuoigatvuođat
Submi
545 748
223 437
769 185
182 200
121 976
465 009
545 748
223 437
769 185
182 200
121 976
465 009
Háhkanárvu máksinmearri (eallinahki)
5 jagi / lineæra
125
1.5.4. Nohta 4 Bistevaš doallobiergasat
Viessosadji Visttit ja
eara gitta-
opmodat
Submi
Gándin
viesso-
dávvirat,
ja reaiddut
jna.
Fastá vi-
esso-
dávvirat,
sierra visti
Dihtor
bálvvarat,
AV-reidd-
ut, máŋ-
gen- maši-
idna
Háhkanárvu 01.01
1 790 000 135 000 000
5 350 740
45 000 000
7 990 273 195 131 013
Jagi háhkan-
vejolašvuohta
Háhkanárvu
Geahpádusaid ak-
kumulere 01.01
Jahkásaš dábálaš
geahpádusat
Fievrriduvvon
árvu balánsii
31.12.2017
Háhkanárvu mák-
sinmearri
(eallinahki)
Eallináigi
0
0
347 147
3 574 320
3 921 467
1 790 000 135 000 000
5 697 887
45 000 000
11 564 593 199 052 480
0
0
38 250 000
3 207 559
28 050 000
3 708 222
73 215 781
2 250 000
552 389
1 650 000
1 631 590
6 083 979
1 790 000
94 500 000
1 937 939
15 300 000
6 224 780 119 752 719
Ii
geahpiduvvo
Eallináigi ii
leat ráddje-
juvvon
2 %
10%
3-5%
6-33%
60 jagi
10 jagi
20-30 jagi
dekomponert
3-10 jagi
126
1.5.5. Nohta 5 Eará doaibmagolut
Viessoláigu
Iežamet visttiid ja rusttegiid ortnegisdoallan
Láigolanjaid ortnegisdoallan ja rievdadeapmi
Eará golut opmodagaid ja lanjaid doaimmaheapmái
Mašiinnaid, stohpogálvvuid ja sullasaččaid láigoheapmi
Smávit reaidooastimat
Mašiinnaid, reaidduid jna. divvun ja ortnegisdoallan
Olggobealde balvalusaid oasttin
Mátkkit ja borramuš
Táhpa jed.
Eará doaibmagolut
Submi eará doaibmagolut
1.5.6. Nohta 6 Finánsaboađut ja finánsagolut
31.12.2017
31.12.2016
11 274 267
10 709 428
750 292
146 622
3 231 633
2 898 428
1 472 506
325 202
17 978 041
21 202 564
88 266
12 511 202
71 879 023
494 136
103 154
3 824 261
3 085 237
860 175
1 394 884
15 450 663
23 443 520
125 360
8 584 522
68 075 340
84
84
9 338
9 338
Finánsaboađut
Reantoboađut
Submi finánsaboađut
Finánsagolut
Reantogolut
Submi finánsagolut
31.12.2017
31.12.2016
1 561
1 561
11 840
11 840
127
1.5.7. Nohta 7 Rehkenastin juolludusruhtaduvvon doaimmain
31.12.2017
31.12.2016
Erohus
Rehkenastin juolludusrulhtaduvvon doaimmain
Ruđalaš rusttetruđat
Submi rehkenastin juolludusrulhtaduvvon doaimm
3 432 340
7 714 415
11 146 755
-2 576 762
-6 009 103
7 714 415
5 137 653
0
-6 009 103
Lidnema jahkásaš divvumat (kongrueansaero-
hus)
Lidnema rievdadeamit juolludusruhtaduvvon do-
aimma balánsas
Divvun lidnejuvvon luopmuruhttá (bargit sirdet
eará stádaásahussii)
Lidnema eará divvumat spesifiserejuvvon
Lidnen juolludusruhtaduvvon doaimma boađusreh-
ketdoallu
-6 009 103
99 659
300 000
-5 609 444
1.5.8. Nohta 8 Doarjjahálddašeapmi ja eará sirdimat stáhtas
Juolluduvvon doarjagat mat eai leat mákson
Doarjagat gielddaide
Doarjagat fylkkagielddaide
Doarjagat eahpegávppálaš fitnodagaide
Doarjagat állodoaluide
Stipeanda
Doarjagat ideála organisašuvnnaide
Doarjagat stáhtahálddašeapmái
Submi doarjjamáksimat earáide
31.12.2017
31.12.2016
9 895 182
72 767 924
13 056 762
164 459 540
1 419 150
5 881 500
33 300 653
4 052 990
304 833 701
-2 723 388
68 018 035
12 624 216
163 242 703
1 861 100
5 830 288
29 867 272
3 933 389
282 653 615
Juolluduvvon doarjagat mat eai leat máksojuvvon gusket ollu doarjjajovkui (fylkkagielddaide, gielddaide, dállodoaluidu jna.),
muhto iešguđet geažil ii sáhte bidjat ovttaskas jovkui.
128
Vealgi doarjjahálddašeami oktavuođas
31.12.2017
31.12.2016
Erohus
Lágideaddjivealgi ealáhus
Lágideaddjivealgi kultuvra
Lágideaddjivealgi oahpahus
Lágideaddjivealgi giella
Lágideaddjivealgi Sámeálbmotfoanda
Lágideaddjivealgi njuolggadoarjagat
Lágideaddjivealgi eará doaimmat
Vealgi eará doarjjaoažžut
Submi vealgi doajjahálddašami oktavuođas
19 024 638
16 407 998
58 726 396
6 408 050
619 500
6 300 200
20 497 572
23 172 390
56 155 075
6 980 550
1 800 200
7 451 902
16 513 864
19 435 139
1 597 000
0
125 597 646
135 492 828
1 472 934
6 764 392
-2 571 321
572 500
1 180 700
1 151 702
2 921 275
-1 597 000
9 895 182
Doarjjavealggi rievdamat
Doarjagat ja gessojuvvon ruovttoluotta doarjagiid
submi
Doarjja vealggi rievdamat
Submi doarjjamáksimat 2017is
294 938 519
9 895 182
304 833 701
Juolludusat mat eai leat juogaduvvon
Sajusteapmi riikaantikváras 2016:s 2017:ii
Juolludus Riikaantikvára 2017
Kulturdepartemeantta juolludus - speallanruđat
Juollduvvon doarjja dán guovtti postii 2017:s
Submi doarjjajuolludusat mat eai lea juogaduvvon
840 000
2 200 000
750 000
-2 780 000
1 010 000
1.5.9. Nohta 9 Ossosiid ja osiid investeren
Fitnodat-
kantuvra
Vuođđudan-
beaivi
Ossosiid-
lohku
Eaiddát-
oassi
Jienaid-
lohku
Fitnod. jagi
boađ
Balánsii
fievrrid.
EK fitno-
dagas
31.12.2016
Balánsii
fievrrid.
árvu kap.
rehket-
doallu
Balánsii
fievrrid. árvu
doaibm.
Rehket-
doalus
Beaivvaš Sámi
Našunalteahter AS
Guovda-
geaidnu
01.02.2010
40
Gáivuotna
20.04.2009
6 540
Senter for Nordlige
Folk AS
Åarjelhsaemien
Teatere AS
Mo i Rana
09.09.2012
Samisk Hus Oslo AS Oslo
10.12.2013
Internasjonalt
Samisk Filminstitutt
AS
Guovda-
geaidnu
07.04.2014
55
392
90
40 %
30 %
55 %
66 %
44 %
40 %
53 900
4 267 000
40 000
1 680 000
30 %
244 000
16 200 000
1 308 000
4 819 200
55 %
-154 000
2 172 000
55 000
654 897
66 %
44 %
-28 000
63 000
155 000
172 000
39 200
90 000
145 418
76 650
Vardobáiki
Evenes
20.03.2015
600
48 %
48 %
869 000
2 284 000
150 000
338 251
Balánsii fievrri- duv-
von árvu 31.12.2017
7 714 415
129
1.5.10. Nohta 10 Oastigáibádusat
Oastigáibádusaid árvu
Várrejuvvon vurdojuvvon massimiidda (-)
Submi oastigáibádusat
1.5.11. Nohta 11 Eará gáibádusat
Mátkeovdaruhta
Loatna bargiide
Ovddalgihtii máksojuvvon láigu
Ovddalgihtii máksojuvvon golut
Eará gáibádusat
Submi eará gáibádusat
31.12.2017
31.12.2016
715 578
-41 509
674 069
31.12.2017
31.12.2016
14 600
0
2 241 258
683 726
0
2 939 584
2 337 571
-125 360
2 212 211
78 416
34 582
275 953
283 524
350 000
1 022 474
1.5.12. Nohta 12 Báŋkobijut, reaidaruhta ja sullasaččat
31.12.2017
31.12.2016
Bijut stáhta konsernkontoi
Eará báŋkokonttut
Reaidaruhtarádju
157 695 432
165 324 848
0
0
0
0
Submi báŋkobijut ja reaidoruhta
157 695 432
165 324 848
130
1.5.13. Nohta 13 Juolludusat, doarjagat ja sirdimat mat eai leat fievrriduvvon boahtun
31.12.2017
31.12.2016
Erohus
Juolludusat, doarjagat ja sirdimat mat eai leat fievrri-
duvvon boahtun (vealgi)
Riikkaantikvára - Doarjja BARK prošektii
Riikkaantikvára - Doarjja sámi visttiid registreremi
2013-2016
Riikkaantikvára - Čázádat
Riikkaantikvára - Kulturhistorjjálaš eanadat Romsa -
KULA 2015-2016
Riikkaantikvára - Soahtemuittut Davvi-Sálttus
Riikkaantikvára - suodjalit ja sihkkarastit ráfái-
duhttojuvvon ja suodjalan veara kultur
Gielda- ja ođasmahttisdepartemeanta - Suohka-
nođastusbargui
Gielda- ja ođasmahttisdepartemeanta - Válgadut-
kanbargui
Sajušteapmi dearvvašvuođakonferánsa
Sajušteapmi Tråante 2017
Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta - Gieldaođas-
tus
Máhttodepartemeanta - Váibmogiella
Sajusteapmi luohteguovddáš
Sajusteapmi Ceavccageađgekulturmuitoguovlu
Riikaantikvára - Sámi visttiid registeren 2017
Riikaantikvára - BARK Činavuohppi
Riikantikvára - KULA 2017
Trondheim gielda - Tråante 2017
Davvi-Trøndelága fylkkagielda - Tråante 2017
Mátta-Trøndelága fylkkagielda - Tråante 2017
Norlándda Fylkkasuohkan - Tråante 2017
Submi juolludusat, doarjagat ja sirdimat mat eai leat
fievrriduvvon boahtun
754 000
0
0
0
0
0
0
0
0
0
1 000 000
2 000 000
50 000
180 000
1 400 000
32 000
100 000
-80 000
-80 000
-280 000
-100 000
4 976 000
900 000
1 986 000
146 000
1 986 000
50 000
150 000
150 000
840 000
50 000
150 000
150 000
840 000
237 500
237 500
700 000
700 000
300 000
2 740 000
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
300 000
2 740 000
-1 000 000
-2 000 000
-50 000
-180 000
-1 400 000
-32 000
-100 000
80 000
80 000
280 000
100 000
8 053 500
3 077 500
1.5.14. Nohta 14 Sajusteapmi sámediggevistti bajásdoallamii
Sajušteapmi visttiid bajásdoallamii
Sajušteapmi sámediggevistti bajásdoallamii
Submi sajušteapmi visttiid bajásdoallamii
31.12.2017
31.12.2016
Erohus
4 351 846
4 351 846
4 351 846
4 351 846
0
0
2016:s sajusteapmi sámediggevistti bajásdoallamii lei boastut juogustuvvon guhkesáigge vealgin. 2017:s lea dat sajusteapmi
juogustuvvon oanehisáigge vealgin.
131
1.5.15. Nohta 15 Oanehisáiggi vealgi
Velggolaš čoggon bálkágolut
Remitteringkonto bálká (bargiid kontos kontoi)
SPK lahttooasi várren (2 %)
Sajuštuvvon gruppelivsforsikring
Eará oanehisáiggi vealgi
Čoggon golut
Submi eara oanehisáiggi vealgi
31.12.2017
31.12.2016
3 447 784
0
0
0
396 849
2 741 960
6 586 593
3 069 454
-251
107 216
8 890
650 000
4 536 634
8 371 942
132
1.5.16. Reaidaruhtabardin njuolgga vuogi mielde
31.12.2017
Reaidaruhtajohtu jođiheami doaimmain
Sisamáksimat
juolludusaid sisamáksimat
doarjagiid ja sirdimiid sisamáksimat
sisamáksimat gálvo- ja bálvalusvuovdimiin
eara sisamáksimat
Sisamáksimiid submi
Olggosmáksimat
olggosmáksimat gálvo- ja bálvalusoasitimiid ovddas
bálká- ja sosiála goluid olggosmáksimat
vearuid ja almmolaš goluid olggosmáksimat
eará olggosmáksimat
Olggosmáksimiid submi
Netto reaidaruhtajohtu jođiheami doaimmain
Reaidaruhtajohtu investerendoaimmain
olggosmáksimat eahpeávnnaslaš omiid ja bistevaš doallobiergasiid vuodima okta
Netto reaidaruhtajohtu investerendoaimmain
Reaidaruhtajohtu sirdimiid oktavuođas
doarjagiid ja sirdimiid olggosmáksimat earáide
Netto reaidaruhtajohtu sirdimiid oktavuođas
Netto rievdadus reaidoruđain ja reaidoruhtaekvivaleanttain
Reaidoruđa ja reaidoruhtaekvivaleanttaid rádju áigodaga álggus
Reaidoruđa ja reaidoruhtaekvivaleanttaid rádju áigodaga loahpas
476 718 000
540 000
2 867 275
98 817
480 224 092
-59 707 686
-79 223 065
-38 975 600
-945 288
-178 851 638
301 372 454
-4 168 169
-4 168 169
-304 833 701
-304 833 701
-7 629 415
165 324 848
157 695 432
133
1.5.17. Juolludanraporteren
Juolludanraporteremis oidnojit dat rehketdoallologut maid Sámediggi lea raporteren stáhtarehketdollui. Dat biddjojuvvojit
daid kapihttaliid ja poasttaid mielde maidda Sámedikkis lea fápmudus hálddašit. Das oidnojit buot ruđalaš opmodagat ja
geatnegasvuođat mat Sámediggái leat biddjojuvvon stáhta kapitálarehketdoalus. Kolonnas juolludus oktiibuot oidno maid
Sámediggi lea ožžon geavahussii juolludusreivves juohke buohtalas kapihttalii/postii.
Juolludusraporterema bidjamis lea mielde bajit oassi mii čájeha mii lea raporterejuvvon stáhtarehketdoalu
likviditehtaraporttas. Likviditehtaraporttas oidnojit doaimma sáldo ja likviditehtalihkadusat ruhtačilgehuskontos Norgga
Báŋkkus.
Rádjoruđat mat leat raporterejuvvon kapitálarehketdollui logahallama vuolit oasis, čájehit buot ruđalaš opmodagaid ja
geatnegasvuođaid mat doibmii leat biddjojuvvon stáhta kapitálarehketdoalus.
Juolludusraporterema bardin
Kapihtalnamma
Poasta Poastateksta
Gollo
-kap.
560
560
560
560
223
231
231
320
762
854
1429
1429
1429
1429
Sámediggi
Sámediggi
Sámediggi
Sámeálbmotfoanda
Sámediggi
Mánáidgárddit
Mánáidgárddit
Oppaláš kulturáigumušat
Vuođđodearvvašvuođa-
balvalusat
Doaibmabijut mánáid- ja
nuoriadsuodjalusas
Riikkaantikvára
Riikkaantikvára
Riikkaantikvára
Riikkaantikvára
1429
Riikkaantikvára
1429
Riikkaantikvára
-
163
118
Kulturdepartemeanta
Heahteveahkki hum. veahk-
ki ja ollmošvuog. jn.
Dávviguovludoaibmabijut
jn.
Juolludus
buohkan-
assii
301 617 000
2 550 000
1 000 000
5 420 000
42 551 000
16 565 000
5 000 000
81 900 000
5 547 000
1 000 000
3 541 000
2 200 000
4 200 000
100 000
32 000
495 000
750 000
715 000
385 000
50
50
50
54
50
50
50
53
50
50
50
71
21
21
70
70
-
72
70
Sámediggi
Sámediggi - Lassin 1. Nummarii -
guovttegielatdoarjagii ja penšuvdnii.
Sámediggi – Lassin 3. Nummarii -
NÁČ 2016:18 Váibmogiella
Sámeálbmotfoanda
Doarjja sámi kulturmuitobargui
Doarjja sámi mánáidgárdefálaldagaide
Doarjja sámi mánáidgárdefálaldagaide-
NÁČ 2016:18 -Váibmogiella
Sámediggi
Sámi dearvvašvuohta
Dutkan ja ovddideapmi
Doarjja sámi kulturmuitobargui
Gáhttet ráfáidahtton priváhta vistiid
Sámi viesuid identifiseren
Kulturhistorjjálaš eanadahkii masa lea
nationála beroštupmi
Čáhcebohcceroggamiid arkeologalaš
goziheapmi - Trollholmsund
Čáhcebohcceroggamiid arkeologalaš
goziheapmi - Spildra
Spillenruđat sámi valáštallamii 2017
Olmmošvuoigatvuođat
Davveguovlodoaibmabijut ja proš. ovt-
tasb. Ruoššain
134
Rájut dieđihuvvon likvidaraporttas
Nohta
Rehketdoallu 2017
Sisa saldo Norgga Báŋkku loahpparehketkontos
Rievdadusat áigodagas
Submi olggos saldos Norgga Báŋkku loahpparehket-
kontos
12
0
165 324 848
-7 629 416
157 695 432
Ruhtarájut dieđihuvvon kapitálarehketdollui (31.12)
Konto
Teaksta
Nohta
Ruhtarájut kontos (kontoin) Norga Báŋkkus 12
Beaivváš Sámi Našunálateahter AS
Senter for Nordlige Folk AS
Davvi álbmogiid guovddáš OS
Åarjelhsaemien Teatere AS
Sámiid viessu Oslos AS
9
9
9
9
Riikkaidgaskasaš Sámi Filbmainstituhtta AS 9
1961
1351
1352
1353
1354
1355
1356
2017
157 695 432 165 324 848
2016
Erohus
-7 629 416
40 000
40 000
1 308 000
1 308 000
55 000
39 200
90 000
55 000
39 200
90 000
0
0
0
0
0
0
Várdobáiki
9
150 000
150 000
135
136
137 | https://sametinget.no/_f/p1/i3e248f5b-2584-4c69-a743-da884110c6ed/sametingets-arsmelding-2017-nordsamisk.pdf |
Maŋŋel vuosttaščájálmasa, mii lihkostuvái hui bures, lea kabarea "Boahtte geassi" finádan sihke Deanus ja Kárášjogas, gos maid bohte ollu geahččit ja geat maid liikoje bures Sámi Našunálateáhtera ođđa kabareai.
Maŋŋel vuosttaščájálmasa, mii lihkostuvái hui bures, lea kabarea "Boahtte geassi" finádan sihke Deanus ja Kárášjogas, gos maid bohte ollu geahččit ja geat maid liikoje bures Sámi Našunálateáhtera ođđa kabareain.
Áltái, Romsii ja loahpaha Guovdageainnus
Dál manná mátki viidáset Áltái (24.10) ja Romsii (31.10.), ovdal go loahpahit ruovttus Guovdageainnus boahtte mánu álggus. Dás oainnát gos ja goas lea čájehuvvon ja gos ja goas vel čájehuvvo. Čuojaheddjiid ja neavttáriid Roger Ludvigsen, Egil Keskitalo ja Nils Henrik "Nicko" Buljo bokte fállá Sámi Našunálateáhter Beaivváš gehččiide hearvás leaikkastallamiid ja dovddus musihkka "Boahtte geassi" kabareain. Earret eará beassat gullat "dološ" šuoŋaid sihke AC/DCas ja Deatnogátte nuorain ja iešguđet áigeguovdilis áššiid birra mat leat dáhpáhuvvan sihke Sámis ja muđui máilmmis maŋemus áiggiid.
Buorit árvvoštallamat
Ja Ávvira árvvoštallii gal maid liikui bures kabareii, ja čállá earret eará ná: "Musihka gaskkas ovdanbukte neavttárat smávva geahčastagaid ja satiirra das mii sihke Sámis ja stuora olgoriikkas lea áigeguovdil. Sii deive oppalaččat eanas áigeguovdilis dáhpáhusaid vuogas humoriin, mas áššiid deattuhedje somás miellalágiin eaige njuolggut bilkidan ovttage. Nu han kabarea galgáge. Namuhuvvon albmát leat dego sámi teáhtera A-joavku, go sis lea nana máhttu ja dievasmahttet nubbi nuppi. Buohkat leat čeahpes musihkkárat, ja leat maiddái čeahpit neaktit. Rogeris lea iežas vuohki deavdit suohtas bottuid mat čuojahuvvojit lávddis, vaikko son ii leat nu hárjánan neavttár. Geahččit lokte bures ja reaškkas maid gullui rievttes sajiin. Miellaláhki lei gaskkohagaid hui buorre ja lei maid buorre oktavuohta lávddi ja gehččiid gaskkas. Dat mearkkaša ahte Egil Keskitalo ja su bargoustibat leat lihkostuvvan heivehemiin ja ráhkadan bihtá mii fátmmasta viidát, nuoramusain gitta boarrásit gehččiide. Sii lávlot maid dárogillii ja eŋgelasgillii ja eanas hupmet sii sámegiela, muhto bihttá lea vuođđuduvvon musihkkii ja bihtás hupmet maid eŋgelasgiela ja dárogiela, nu ahte bihttá heive eanas olbmuide." | https://beaivvas.no/stuora-illu-fas-deaivvadit-gehcciiguin/ |
áhtát oažžut Kelas buhtadusa iežat dikšuma geažil ollašuvvan mátkegoluin Suomas, jos
- orut bissovaččat dehe leat oadjuduvvon buohcama várás Suomas
- don leat oadjuduvvon buohcama várás nuppi EU- dehe Eeg-riikkas, Stuora-Británnias, Sveiccas dehe Austrálias ja don leat ožžon dálkkasdieđalaččat vealtameahttun dikšuma gaskaboddasaš orodeamát áigge Suomas
- don orut bissovaččat nuppi EU- dehe Eeg-riikkas dehe Sveiccas ja Suomas lea ovddasvástádus buohccedikšumat goluin (ealáhatolbmot)
- don leat ožžon dikšuma Suomas iežat orrunriikka mieđihan ovdalobiin (skovvi S2).
Sáhtát ohcat buhtadusa mátkegoluide Kelas.
Jos ohcalat dikšumii Supmii, govččat dábálaččat ieš dikšuma mátkegoluid
Jos ohcalat dikšumii Supmii nuppi EU-riikkas almmá ovdalobi haga govččat álohii ieš dikšuma mátkegoluid sihke buohcceviessosirdima ollašuvvan goluin Suomas. Jos dutnje lea mieđihuvvon ovdalohpi (skovvi S2) dikšuma várás, mii addojuvvo Suomas, de sáhtát oažžut Kelas buhtadusa Suomas ollašuvvan mátkegoluin maŋálgihtii seamma ládje go olmmoš, gii orru Suomas.
Jos du buohccedikšuma goluid gokčama ovddasvástádus lea eará riikkas go EU- dehe Eeg-riikkas dehe Sveiccas, de dus lea dábálaččat alddis ovddasvástádus gokčat dikšuma mátkegoluid.
Ambulánsafievrrideapmi
Oaččut Suomas fievrrideami ambulánssain ja gádjunhelikopteriin iežasovddasvástádushaddái, go čájehat iežat eurohpalaš buohccedikšungoartta ambulánssa bargiide.
Jos orut bissovaččat nuppi Davviriikkas, sáhtát čájehit eurohpalaš buohccedikšungoartta sajes maid identitehtaduođaštusa. Juos don leat boahtán Stuora-Británnias, don sáhtát čujuhit iežat vuoigatvuođa dikšumii juogo Stuora-Británnia EU-lahttuvuođa dehe brexita sirddaáigge mieđihuvvon eurohpalaš buohccedikšungoarttain, "Citizens Rights" -goarttain dehe GHIC-goarttain (Global Health Insurance Card).
Jos orut bissovaččat Austrálias, sáhtát oažžut buhtadusa Kelas ambulánsafievrrideami goluin maŋálgihtii Suoma ja Austrália gaskavuođa buohccedikšunsoahpamuša vuođul.
Stáhtaid rájiid rasttildeaddji mátkkit
Go ohcalat dikšumii Supmii, de don galggat ieš ordnet ja goasttidit iežat mátkki Supmii ja ruovttoluotta ruoktot. Kela ii buhtte mátkegoluid Suomas du ruovttueatnamii, muhto sáhtát ohcat goluide buhtadusa iežat buohcanoadjolágádusas.
Máhccanmátki nuppi Davviriikii
Sáhtát oažžut Kelas buhtadusa, jos orut bissovaččat nuppi Davviriikkas ja don leat buohccán gaskaboddasaš Suomas orodeamát áigge ja šattat buozalmasat geažil geavahit iežat ruovttumátkái divrasit fievrru, go mii lei álgoálggus ulbmil. Eaktun lea, ahte leat orodan Suomas gaskaboddasaččat, ovdamearkka dihte luopmomátkkis.
Sáhtát ohcat maŋálgihtii buhtadusa Kelas. | https://www.eu-dearvvasvuodadiksun.fi/maid-ies-mavssat/matkkit-mat-laktasit-suomas-addojuvvon-diksumii/matkkiid-buhtten-buohccai-gii-boahta-olgoriikkain/ |
ámi mánáidkulturguovddáš Mánnu lágida ihttin Uhca máinnastanfestivála Anáris sámekulturguovddáš Sajosis. Máinnastanfestivála álgá diibmu 10 ja doppe leat máinnasteamen earet eará Siiri Magga-Miettunen, Heli Aikio ja Niilo Vuomajoki. Máidnasiid lassin festiválas gullo maid luohti ja dan loahpas čájehit golbma oanehisfilmma.
Lassedieđut ja almmuheamit skuvllaid sámeoahpahusjoavkuin doaimmajođiheaddjái tel. 040-7325503 dahje petra.magga(a)samediggi.fi.
Festiv√°laprogr√°mma:
Diibmu 10.00
"Bures boahtin!" Petra B. Magga-Vars / M√°nnu
1. Álggahansáhkavuorru / Vuokko Hirvonen (30 min)
2. Eallit muitalit / Siiri Magga-Miettunen
3. Ulmuu pyeremus ustev / Heli Aikio
4. Dánsa / Elin Kåven
5. Ohcejoga ja Anárjot sis máidnasat / Niilo Vuomajoki
Boddu 30 min
6. "Mire bale kaale hin"Romana-álbmoga muitalus ja musihka /Henna Huttu, Sirpa& Jani Långström (Pohjois-Suomen Romanit ry.)
7. D√°hpahuvai oktii meahcis / Hans Niittyvuopio
8. Govva muitala eambbo go duh√°t s√°ni / Sergey Gavrilov
9. Guhtora eallima birra/ Siiri Magga-Miettunen
10. Lásse-ádjá luohti / Lassi-äijän joiku (trad.) / PetraB.Magga-Vars
11. Oahp√°snuvvan Jovnna-fariin / Hilkka Magga
Diibmu 12.30 loahpaheapmi oanehisfilmmaiguin:
Tara- piannâi (2010) nuortalašgillii
Häldeeh (2010) anárašgillii
Rievssat ja meahccealmm√°i (2010) davvis√°megillii | http://yle.fi/uutiset/manaide_lagidit_maebargga_mainnastanfestivala_anaris/7538543 |
Olgoriikkain šaddan buohccedikšuma golut ja áššehassii maŋálgihtii máksojuvvon buhtadusat leat unnánaš loktaneame, go sessojuvvojit statistihkat, maid Áel lea čohkken suopmelaččaid fáhkka buohccámis ja iešdoaibmi dikšumii ohcaleamis ruovttueatnama rájiid olggobeallái. Statistihkain leat váldojuvvon vuhtii dat dilálašvuođat, main áššehas mávssii buot goluid ieš ja ozai buhtadusaid maŋálgihtii Áel:s. Golut, main lea sáddejuvvon rehket stahtaidgaskasaš rehketsáddema olis, eai leat dáin loguin váldojuvvon vuhtii.
Jagi 2016 EU- ja Eeg-riikkain ja Šveiccas addojuvvon dikšuma golut ledje sulaid 10 miljovnna euro, main buhtadusat máksojuvvojedje badjel 4 miljovnna euro. Jagi 2012 danveardásaš buohccedikšuma buhtadusat ledje 6,5 miljovnna euro, main Áel-buhtadusat máksojuvvojedje sulaid miljovnna euro.
Dikšumii ohcaluvvo eanemusat Estteeatnamii, Espánnjii ja Uŋgárii
Eanemusat suopmelaččat leat geavahan dearvvašvuohtabálvalusaid Estteeatnamis, Espánnjas, Uŋgáris, Duiskkas ja Belgias, go dikšumii lea ohcaluvvon iešdoaimmalaččat, dehege almmá Áel:a mieđihan ovdalobi haga. Estteeatnamis addojuvvon dikšuma golut ledje jagi 2016 measta 3,5 miljovnna euro, main Áel-buhtadusat máksojuvvoje sulaid 650 000 euro. Estteeatnamis addojuvvon dikšuma golut ledje measta 80 proseantta buot EU- ja Eeg-riikkain ja Šveiccas addojuvvon buohccedikšungoluin, mat ledje oktiibuot sulaid 4,5 miljovnna euro.
Eará riikkain addojuvvon buohccedikšuma golut ledje jagi 2012 sulaid 6 miljovnna euro ja diibmá 5 miljovnna euro. Dáin dikšumiin Áel mávssii buhtadusaid sulaid miljonbeale euro goappášiid jagiid. Eanemusat dearvvašvuohtabálvalusaid suopmelaččat geavahe jagi 2016 Thaieatnamis, Ovttastuvvan riikkain, Durkkas, Ruoššas ja Kiinnás. Áel buhtte eará go EU- dehe Eeg-riikkain ja Šveiccas šaddan buohccedikšungoluid dalle, go gažaldat lea fáhkka buohccámis. Iešdoaimmalaš dikšuma ohcaleapmi ii buhttejuvvo.
Dikšumii Suoma olggobeallái sáhttá ohcalit nuppi EU- dehe Eeg-riikii dehe Šveicii maid Áel:a mieđihan ovdalobiin, goas áššehas máksá dikšumis dušše áššehasmávssu. Diibmá ovdalobit mieđihuvvoje 126, go jagi 2012 ovdalobit mieđihuvvoje 45 stuhka. | https://www.eu-dearvvasvuodadiksun.fi/aigeguovdil/dearvvasvuohtabalvalusaid-geavahus-olgoriikkain-ja-ael-buhtadusat/ |
Artihkkalat Sámi dieđalaš áigečállagis:
Sammallahti, Pekka 2007: Davvisámegiela distributiiva cealkagat. [English summary: On distributive clauses in North Sami.] – Sámi dieđalaš áigečála 1-2/2007: 24–41.
Sammallahti, Pekka 2004: Davvisámegiela vearbbaid giellaoahpalaš suorggideapmi. – Sámi dieđalaš áigečála 1/2004.
Sammallahti, Pekka 2002: Cealkkaráhkadus ja cealkkalahtut. – Sámi dieđalaš áigečála 1/2002. | https://site.uit.no/aigecala/pekka-sammallahti/ |
Latest news
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
- Utvikling av nye undervisningstilbud med 3D-teknologi
- Vertssamarbeid mellom Samisk høgskole og Kautokeino kommune
- Samisk utdanningskonferanse: nye frister
- Min birrasat konferanse er åpnet for påmelding
- Samers helseforhold
- Oahppu ii deatte (utdanning tynger ikke) podkast - ny episode hver uke
- Samisk kulturarvs plass i forhold til globale utfordringer
- Studieprogrammer høsten 2024
Concert in the canteen 16.08!
Photo by: Olena Hætta
Each year we celebrate the beginning of the academic year with speeches, greetings and a concert. The event is at the Diehtosiida campus in Sáhkaskáidi auditorium 15.08.2023 at 10.00 - 13.00.
This year we gave great yoikers at the stage, in the canteen at 11.40. Etnešguovttos, Inger Marie Nilut and her daughter Sárá Gáren Ánne Nilut will perform yoiks to us after lunch.
Oahppojagi almmolaš rahpan / Opening of the Academic Year
Sáhkaskáidi 16.08.23, 10:00-13:00
Guoimmuheapmi /
Entertainment
Bures boahtin Sámi allaskuvlla direktevra Anne-Marie Gaino bokte /
Welcome speech by Anne-Marie Gaino, Director of Sámi allaskuvla
Rahpansárdni Sámi allaskuvlla rektora Liv Inger Somby bokte /
Opening speech by Liv Inger Somby, Rector of Sámi allaskuvla
Dearvuođat Sámediggeráđi Mikkel Eskil Mikkelsen bokte /
Greetings by Mikkel Eskil Mikkelsen, Member of the Governing Council of the Sámi Parliament
Dearvuođat Guovdageainnu sátnejođiheaddji Hans Isak Olsena bokte /
Greeting by Hans Isak Olsen, Mayor of Guovdageaidnu Municipality
Dearvuođat Sámeráđi presideanta Áslat Holmberga bokte /
Greetings by Áslat Holmberg, President of the Saami Council Dearvuođat
UiT Norgga árktalaš universitehta várrerektora Bente Haug bokte/
Greetings by Bente Haug, Vice Rector UiT - Arctic University of Norway
Dearvuođat studeantastivrra jođiheaddji Martin Velky bokte/
Greetings by Leader of the Student Board at Sámi allaskuvla
Ofelaččaid soabbegeigenseremoniija/
Sámi Pathfinder ritual
Lunša /
Lunch
Guoimmuheapmi Inger Marie Nilut ja Sárá Gáren Ánne Nilut bokte /
Entertainment by Inger Marie Nilut and Sara Garen Anne Nilut
Welcome! | https://www.samas.no/nb/node/5956?page=3 |
Olles mannan vahkku leat Sámi allaskuvlla studeanttat leamaš Sámi musihkkaakademiijas Ohcejogas ja čađahan sámi musihkkavahkku. – Váldojurdda lea fállat sidjiide musihkkaoahpu, mii lea áidnalunddot, dasgo dakkár musihkkaoahpu ii leat vejolaš gazzat gostige eará sajis, muitala koordináhtor ja oahpaheaddji Annukka Hirvasvuopio-Laiti.
Ođasvuorká
Filtrer etter år
Sámi alit oahpahus ja dutkan, earenoamážit mii guoská julev- ja lullisámegielaide, kultuvraide ja servodateallimii, nannejuvvo dál strategalaš ovttasbarggus šiehtadusa bokte gaskal Nuortta universtiehta ja Sámi allaskuvlla.
Giellavahkku oktavuođas lágiduvvo Inga Juuso – Tribute konsearta bearjadaga 29.10.21 Sámi allaskuvllas Guovdageainnus. Sámi allaskuvlla studeanttat ožžot nuvttá bileahta. Dieđit ovdal duorastaga 28.10.21.
Sámi oahpahuskonferánsa lea guktii maŋiduvvon korona pandemiija geažil ja disdaga de viimmat álggahuvvui golbma beaivásaš konferánsa. Konferánsa lea ovttasbargu gaskal Sámi allaskuvlla ja Sámedikki, mas prošeakta Sámi mánát ođđa searvelanjas (SáMOS-prošeavtta) lea vuolggasadji. | https://www.samas.no/se/News?page=15 |
Latest news
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
- Utvikling av nye undervisningstilbud med 3D-teknologi
- Vertssamarbeid mellom Samisk høgskole og Kautokeino kommune
- Samisk utdanningskonferanse: nye frister
- Min birrasat konferanse er åpnet for påmelding
- Samers helseforhold
- Oahppu ii deatte (utdanning tynger ikke) podkast - ny episode hver uke
- Samisk kulturarvs plass i forhold til globale utfordringer
- Studieprogrammer høsten 2024
Čohkkeje boazosápmelaččaid Sámi allaskuvlii
Birrasiid 200 olbmo ledje čoahkkanan Boazodoallokonferánsii 2022 Diehtosiidii. Konferánsa lea ovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáža (ICR), ja Rievdan dutkanprošeakta lei vuolggasadji konferánssa lágideamis.
Konferánssa ulbmil lei almmuhit ođđa dutkanbohtosiid Rievdanprošeavttas, lonohallat sihke dutkan- ja boazobargiidvásáhusaid. Seammás ráhkadit gulahallan- ja deaivvadanarena boazobargiide, dutkiide, politihkkáriidda ja studeanttaide.
- Oasseváldit lohke ahte lea dehálaš ahte dakkár arenaid ásahit ja ahte bohte garra ávžžuhusat oasseváldiin joatkit ráhkadit dakkár arenaid. Lea dehálaš maid ahte dutkanbohtosat gaskkustuvvojit boazodolliide, ja ledje ge eanas boazosápmelaččat geat serve konferánsii, muitala lágideaddji ovddasteaddji Inger Marie Gaup Eira
Seammás addá dutkanprošeakta vuođu ráhkadit ođđa mastergráda boazoealáhusa fágasuorggis.
- Dát leat dehálaš hukset ja nannet Boazoealáhusa máhtu Sámi allaskuvllas ja seanadit oarjemáilmmi máhtu. Dál fállá Sámi allaskuvla bachelorgráda Boazoealáhusas, ja dat boahtte lávki livčče fállagoahtit mastergráda boazoealáhusas. Dakkár prošeavttat addet dán vejolašvuođa, muitala Eira Gaup.
Rievdan-prošeavtta bohtosat
Bistevaš boazoealáhusláhki vásiha guohtuneatnamiid dáfus stuora rievdadusaid jođánis nuppástuhttimiid geažil nu go dálkkádatrievdamiid ja guohtoneatnamiid massimiid dáfus. Rievdan-dutkanprošeakta lea dutkan boazosápmelaččaid vejolašvuođaid heivehit dákkár rievdademiide geavahettiin sin iežaset boazodoallomáhtu.
Rievdan-prošeavttas, maid Norgga dutkanráđđi lea ruhtadan, lea fágaidrasttideaddji lahkoneapmi, mas leat dákkár bohtosat: 18 fágaguoibmeguorahallan dieđalaš artihkkala, 12 artihkkala girjjiin árbevirolaš máhtu suorggis, ja 33 kapihttalat riikkaidgaskasaš raporttaid. Fágaguoibmeguorahallan artihkkalat guovtti girjjis Springer Nature Polar ráiddus leat almmuheamis ja dasa lassin okta girji Árktalaš eamiálbmot biebmosystemaid fáttáin Dieđut-ráiddus.
Geahča govaid konferánssa
Das vuolábealde lea govvaráidu. Govas lea njuolla maid sáhtát deaddilit go háliidat boahtte gova geahčat. | https://www.samas.no/nb/node/5708?page=3 |
Latest news
- Statsbudsjettet 2024: Tildeling til Samisk høgskole
- Offisiell åpning av studenthuset
- Offisiell åpning av det nye studieåret
- Bli kjent med vår nye rektor
- Ny mulighet for å søke på høstens studier
- Lanseringen av årets "Samiske tall forteller" rapportserie er under planlegging
- Sámi allaskuvla fikk besøk av KIF-komitéen
- Nytt forskningsprosjekt søker unge deltakere med tilknytning til reindrift
- Ny mulighet til å søke på høstens studier
Skuvlajahki álggahuvvon
Sámi allaskuvlla doalai almmolaš rahpandilálašvuođa odne 19.08.2015.
Diehtosiidda sáhkaskáidi dievai odne go Sámi allaskuvllas rahppojuvvui ođđa skuvlajahkái.
Sámi allaskuvlla ovddeš rektor Jelena Porsanger sirddii rektordoaimma ođđa rektorii Gunvor Guttorm.
Elle-Hánsa, Hans Ragnar Mathisen nammaduvvui Sámi allaskuvlla gudnedáiddárin.
Guovdageainnu suohkana sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta buvttii dearvvuođaid ja studeantastivrra jođiheaddji Mikkel Rasmus Logje muitalii ođđa studeanttaide vejolašvuođaid.
Mingá joavkku Iŋgá-Máret Gaup-Juuso guoimmuhii luđiiguin.
Ovddeš Sámi ofelaččat sirde ofelašdoaimma ođđa ofelaččaide. | https://www.samas.no/nb/node/867?page=4 |
Muitotávval sisttis maid Majestehtalaš Gonagas Olav V vuolláičálii oassin Norgga dokumeantaárbbis Majestehta Gonagas Olav V lea vuolláičállán sistečiŋa vuosttaš sámedikki rahpamis golggotmánu 9. b. 1989. Muitotávval čájeha sámi ávnnasgeavaheami mas ceavzilvuohta ávnnasválljemis ja hábmemis lea guovddážis. Dat galgá čájehit ja muittuhit ahte sámit leat álgoálbmot geain leat iežaset árvvut ja árbevierut. Nama lea maŋŋá duojár Martha Jåma gorron datneárppuin. Jon Ole Andersen lea ráhkadan muorrarámma. Sisti oainnusmahttá historjjálaš dáhpáhusa ja váikkuha sámiid politihkalaš stáhtusa eanet oainnusmahttima ja dohkkeheami Norggas. Dan vuolláičálii Majestehtalaš Gonagas Olav V muitun vuosttaš sámedikki historjjálaš rahpamis. Sistečikŋa speadjalastá muittuid sámiid birra nomádaálbmogin ja siseatnanolmmožin. Sisti lea mihtilmas estehtalaš almmuhanvuohki, dasa lassin go ovdanbuktimis iešalddis lea stiila dáfus árvu. Mii jáhkkit ahte Gonagas Olav V vuolláičálus sisttis lea deaŧalaš oassi Sámedikki historjjás ja das lea nana symbolaárvu. Sistemuitotávval, maid Majestehtalaš Gonagas Olav V lea vuolláičállán golggotmánu 9. b. 1989 váldojuvvui mielde oassin Norgga dokumeantaárbbis 2020:s | https://sametinget.no/samedikki-birra/muitotavval-sisttis-maid-majestehtalas-gonagas-olav-v-vuollaicalii/ |
Árrabajásgeassimis leamašan juo guhká váttisvuođat gávdnat bargiid. Sámegielat mánáiddivššus dát váttisvuohta oidno čielgasit.
Anára gielddas Čeavetjávrri nuortalašgielat giellabeasi doaibma lea bisánan dál oalát, go giellabeassái ii leat gávdnon bargi.
Čeavetjávrilaš Anni Koivisto 2-jahkásaš gánda lea gártan dán geažil suomagielat beaivedikšui. Vánhen atná dili hirbmat váivin.
– Mánáshan livčče riekti dasa, go son lea nuortalašgielat eatnigielat mánná ja dál dasto dat árrabajásgeassin ii šat ordnejuvvo lága mielde. Dieđusge dat lea hui váivi. Ja lean hui fuolas, ahte makkár váikkuhus das lea máná gielladáidui, dadjá Koivisto.
Koivisto oaivvilda, ahte giellabeassi lea hirbmat dehálaš olles nuortalašgielat servošii. Son sávváge, ahte su gánddaš fas beasašii eatnigielat árrabajásgeassimii.
– Lea dieđusge fuolla das, go mánná lea doppe vierisgielat birrasis, ja oainnán ahte dat ii mange láhkái leat máná ovdu. Sámegielat mánná gullá sámegielat árrabajásgeassimii ja sámegielat birrasii, dadjá Koivisto.
Sámegielat sadjásaččaid veadjemeahttun fidnet
Koivisto gánddaš ii leat áidna, gean sámegielat árrabajásgeassinbálvalusaid hedjoneapmi guoskkaha. Anára gieldda árrabajásgeassinhoavda Pikko Saarela muitala, ahte sámegielat bargiid vátnivuohta lea stuorra váttisvuohtan gildii, go illá suomagielat dikšobáikkiidege gávdnet sadjásaččaid.
– Sámegielat bargit leat nu unnán. Dilli lea hedjonan maŋemuš jagi áigge. Sáhttá leat, ahte korona lea váikkuhan dasa maid. Olbmot buhcet olu eanet ja maiddái buohcciluomut leat lassánan. Sadjásaččaid dárbu lea lassánan, čilge Saarela.
Gielda atná nuortalašgielat bálvalusaid dehálažžan. Bargi gávdnan Čeavetjávrri giellabeassái orru goit váttis.
– Dieđusge sávašin, ahte gos nu gávdnošedje bargit ja vel nuortalašgielat bargit. Sávan, ahte sii válddášedje oktavuođa midjiide ja boađášedje roahkkadit bargui. Vejolašvuohta lea maid oahppat giela, muitala Pirkko Saarela.
Eanodagas váttisvuođat gávdnat gelbbolaš bargiid
Maiddái Eanodaga gielddas leamašan váttisvuođat gávdnat sámegielat mánáiddivššu bargiid. Dilli lea hedjonan mannan borgemánu rájes. Mánáidgárdeoahpaheaddji doaibma leamaš guktii rabas ja dasa leat ohcan dušše formálalaččat eahpegelbbolaš olbmot.
Eanodagas leamašan maid váttis gávdnat sámegielat sadjásaččaid golmma beaivedikšobáikái Heahttá, Gárasavvonii ja Gilbbesjávrái, muitala árrabajásgeassinjođiheaddji Sarita Helttunen.
S√°megielat joavkkuid bargiin lea goittot buorre s√°megiela d√°idu, dadj√° Helttunen.
– Giige ii leat báhcán divššu haga. Mii leat váldán bargui dalle olbmuid, geat eai leat gelbbolaččat, muhto geain lea goittot buorre sámegiela dáidu, čilge Helttunen. | https://yle.fi/a/74-20013043 |
Konjunkšuvnnat ja subjunkšuvnnat
Sámegillii | På norsk | In English
Ruovttoluotta grammatihka váldosiidui.
Konjunkšuvnnat
Konjunkšuvnnat (= bálddalasti konjunkšuvnnat) čatnet seammalágan lađđasiid oktii:
- Piera 'ja' Lemet leaba boahtán.
- Mun oainnán sihke Piera 'ja' Lemeha.
- Mun lean sápmelaš, 'muhto' in máhte sámegiela.
Muhtun konjunkšuvnnain lea sullii seammá mearkkašupmi, muhto geavahuvvojit iešguđetlágan oktavuođain. Omd. vai, -ge, dahje. Jearaldagas geavahuvvo vai, biehttaleaddji cealkagis lasihuvvo partihkal -ge verbii. Muđuid geavahuvvo dahje.
- Mun boađán odne 'dahje' ihttin.
- Boađátgo odne 'vai' ihttin?
- In juga gáfe 'inge' deaja.
- Jugan juogo gáfe 'dahje' deaja.
Subjunkšuvnnat
Subjunkšuvnnat (= vuollálasti konjunkšuvnnat) čatnet oalgecealkagiid váldocealkagii:
- 'Jus' asttan, de boađán.
- Iŋgá dadjá 'ahte' Elle boahtá.
- Veahkehan du 'vai' gearggat.
- Veahkehan du 'vaikko' it dárbbašge veahki.
- Don borat 'dego' spiidni.
- Daga 'nugo' mun.
- Veahkehan du 'nu ahte' gearggat.
Muhtun subjunkšuvnnain sáhttet leat máŋga mearkkašumi, omd. go.
- Mun boađán 'go' asttan.
- Mun boađán 'go' lean bovdejuvvon.
- Mun lean stuorát 'go' don.
Subjunkšuvnna go sáhttá geavahit ovttas advearbbain ja adposišuvdnadajaldagain:
- Mun boađán 'ovdal go' don vuolggát.
- Mun boađán easkka 'maŋŋil go' don leat mannan.
- Vuordde 'dassážii go' mun boađán.
- Bargen leavssuid 'dan botta go' earát ođđe.
- Vuolggán 'dalle go' gávppit rahpasit.
- Lea guokte jagi 'dassái go' bohten Romsii.
- Mun boađán 'danne go/danin go /dainna go/dan dihte go/ lean bovdejuvvon. | https://oahpa.no/sme/gramm/konjunksjoner.html |
NJÁVDÁN Georg Ivanowitz váccaša iežas šiljus Njávdáma gilis, Norgga bealde. Njávdánjohka šávvá aivve su ruoktoviesu guoras. Dobbelis oidno nuortalaččaid rohkosviessu tsasouvdna. Dát leat su máttuid duovdagat, Njávdáma nuortalaččaid guovllut. Ivanowitz diehtá gii son lea ja gos boahtá. Muhto nu go earáge Norgga beale nuortalaččat, son ii leat oahppan iežas eatnigiela.
– Dalle go ledjen unni, de oktage ii hállan munnje nuortalašgiela, eai dalle oahpahan. Go ledjen 12-jahkásaš, de áhčči sámástišgođii munnje, muhto dalle in šat háliidan gullatge dan giela, ii dat šaddan maninge, muitala Ivanowitz.
Ivanowitz morašta, ahte dán áigái Norgga bealde ii šat oktage hála nuortalašgiela. Dušše Suomas Norgii fárren nuortalaččat vel sámástit.
– Ii oktage šat hála dan Njávdáma suopmana. Dáppe gal orrot sihke Suoma ja Norgga beale Njávdámis dakkárat, geat hállet Beahcáma suopmana. Dat lea oalle láhka Njávdáma suopmana, čilge Ivanowitz.
"Nuortalašgiela geavahit duođai uhcán"
Norgga bealde leat árvalusaid mielde 150–300 nuortalačča, muhto nuortalašgiella gal lea guovllus jávkan measta oalát.
Norgga Sámediggi leage dál čielggadišgoahtán, mo nuortalašgiela sáhtášii ealáskahttit. Guorahallama dahkki, filosofiija doavttir ja Sámi allaskuvlla journalistihka vuosttaš amanueansa Torkel Rasmussen muitala, ahte su bargun lea čielggadit Norgga nuortalaččaid gielalaš dili.
– Ulbmil lea guorahallat dan, ahte maid nuortalaččat ieža háliidit iežaset gielain ja man láhkai sii háliidit lasihit geavaheami. Dálá dilis geavaheapmi lea duođaid uhcci ja danin Sámediggi guorahallá mo livččii vejolaš lasihit geavaheami, čilge Rasmussen.
Nuortalaččat ásset sihke Suomas, Ruoššas ja Norggas. Rasmussen leage dál čielggadeame, mo nuortalašgiella geavahuvvo iešguđetge riikkas.
– Dás sáhttá oaidnit vejolašvuođaid ovttasbargat ja maiddái oaidnit buriid ovdamearkkaid, makkár giela almmolaš geavaheapmi lea nuppi riikkas. Dán barggus ferte guorahallat, man muddui nuortalašgiella geavahuvvo skuvllain, mánáidgárddiin ja universitehtain. Ja makkár vejolašvuođat leat, jus háliida olles olmmožin oahpahallat nuortalašgiela. Čielggadan maid, ahte man muddui nuortalašgiella geavahuvvo gielddaid ja Sámedikkiid hálddahusas, muitala Rasmussen.
"Lágat hehttejit giellaealáskahttima"
Guovddážis Rasmussena čielggadeamis leat riikkaid lágat, mat gusket nuortalaččaide. Norgga nuortalaččain leat seamma vuoigatvuođat go earáge sápmelašjoavkkuin, muhto ii ovttage sámejoavkkus leat seammalágan vuoigatvuođa dilli go nuortalaččain Suoma bealde.
– Nuortalašláhka lea áibbas earenomáš ja fámolaš, dadjá Rasmussen.
Norgga bealde leat guokte lága, mat hehttejit nuortalašgiela ealáskahttima, oaivvilda Torkel Rasmussen.
– Lea earret eará oahpahusláhka, mii ii atte vuoigatvuođaid nuortalaččaide oahppat nuortalašgiela skuvllas. Báikenammaláhka fas ii atte vejolašvuođa geavahit nuortalašgiela almmolaččat báikenammagalbbain ja gárttain. Lágat gusket dušše julev-, mátta- ja davvisámegielaid. Dat dagaha dan, ahte ii leat vejolaš bidjat geaidnogalbbaid nuortalašgillii ja mánáin ii leat vuoigatvuohta oahppat nuortalašgiela skuvllas, čilge Rasmussen.
Čielggadeami váras Rasmussen johttá jearahallamin Norgga beale nuortalaččaid, ja raporta galgá gárvánit juovlamánu bealle muddui. Nuortalašgiela lea vejolaš ealáskahttit Norgga bealde, muhto ii fal ovttasbarggu haga, oaivvilda Rasmussen.
– Oainnán, ahte nuortalašgiela ealáskahttin Norgga bealde livččii veadjemeahttun jus dat ii dáhpáhuva ovttasbarggus Suoma ja Ruošša beale sápmelaččaiguin. Dákkár ovttasbarggus dárbbaša oktasaš giela, ja áiggi mielde sáhttá nuortalašgiella šaddat oktasaš giellan. Gielalaš resurssat, oahppofálaldagat ja vásáhusat giellaealáskahttimis leat dálá dilis Suoma bealde, ja lea olu maid sáhttá oahppat das, dadjá Rasmussen.
"Norgga stáhta lea rivven Njávdáma nuortalaččaid"
V√°ikko Georg Ivanowitz lea mass√°n m√°ttuid giela, de son amasta jurdaga l√°hppon giela eal√°skahttimis.
– Orru vehá ártet. Dat mii lea mannan, dat lea mannan. Ii dat boađe šat ruovttoluotta. Ii leat ávki ealáskahttit dan giela dáppe, go kultuvra lea jávkan. Dál dušše Norgga stáhta geahččala divvut dan boasttuvuođa, man lea ieš dahkan. Norgga stáhta vehkiinhan leat rivven Njávdáma nuortalaččaid, beaškala Ivanowitz.
Ivanowitz čujuha dasa, mo Njávdáma nuortalaččat masse rivttiid iežaset eatnamiidda ja čáziide ja šadde garra dáruiduhttima vuollái. Njávdáma siida gárttai sierra eará nuortalaš siiddain jo jagis 1826, go eará siiddat báhce Suoma ja Ruošša rájáid duohkái. Norgga beale nuortalaččat masse guolástanrivttiid jogaide ja vuonaide. Maiddái guovllu boazodoallu gáržžohalai ja nogai vehážiid mielde.
Ivanowitz goit ain vehá váivašuvvá dáinna, ahte ii máhte nuortalašgiela
– Leahan dat váivi, go gulan Čeavetjávrri sámiid hállamin nuortalašgiela gaskaneaset. Muhto lean leamašan nuortalaš olles ealliman, váikko in máhtege nuortalašgiela. Lean birgen suoma- ja dárogielain. Mus leamašan vejolašvuohta oahppat giela, muhto in darvánan dan vejolašvuhtii go nággejin vuostá.
Ivanowitz muitala, ahte Njávdáma guovllu sámiin Norgga bealde leamašan álot buorit gaskavuođat Suoma beale sámiiguin Čeavetjávrris. Leat su iežas mánátge leamašan Čeavetjávrri giellabeasis. Ivanowitz ii goit duostta jáhkkit, ahte boahttevaš buolvvat sáhtáše vel Norgga bealde oahppat nuortalašgiela.
– Dat sáhtášii leat áibbas buorre, muhto mun in jáhke dasa. Dat lea mannan. Suomas leat dikšon hui bures nuortalaččaid áššiid, muhto eai Norggas gal, oaivvilda Ivanowitz.
"Álot lea doaivva"
Nuortalaččat leat Suomas, Norggas ja Ruoššas oktiibuot birrasiid 1 000. Suoma bealde nuortalašgiela hállet dálá dilis birrasiid 300 olbmo ja giella gullo vel Ruošša bealdege.
Suomas nuortalašgiella lei ovtta gaska oalát jávkame, muhto áŋgiris giellaealáskahttin doaimmaid vehkiin vánhemat bidje mánáid giellabesiide ja maiddái ollesolbmot lohkagohte áitatvuloš giela.
Suomas nuortalašgiela lea vejolaš lohkat skuvllas go maiddái čállit studeantačállosiinge. Giella gullo beaivválaš eallimis ja oidno maiddái álmmolaš ásahusain go maiddái geaidnogalbbain.
Čeavetjávrilaš Eeva Nykänen oaivvilda, ahte giela gal lea vejolaš ealáskahttit, go dan fal hállá.
– Álot lea doaivva, jus fal okta olmmoš sámásta ja sirdá giela ovddos guvlui. De dalle giella lassána, dadjá Nykänen.
D√°t artihkal lea oassi Yle S√°mi giellavahku sisdoaluin. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/lagat_hehttejit_masa_oalat_javkan_nuortalasgiela_ealaskahttima_norgga_bealde__georg_ivanowitz_illa_jahkka_boahttevas_buolvvaid_samastisgoahtit/11601783 |
Rumbokurssa leat sávvan guhká. Leago beroštupmi duddjot rumbbu? Kursaalmmuhus galgá doallat.
Rumpukurssia on toivottu pitkään. Onko rumpukurssiin kiinnostusta? Tarvimme sitovat ilmottautumiset.
Govva/kuva: Elle Maaret Helander duodji (facebook)
Rumbokursa (ođastuvvon 28.8.)
Dáhttut Elle Maaret Helandera doallat kurssa. Kursii galget leat unnimustá 6 oasálasti ja eanemustá 10 olbmo, ja dat bistá s. golbma beaivve. Kursa álgin manná giđa beallái.
Geahča eanet dieđuid Gáregasnjárgga rubmokurssas (facebook liŋka).
Sáhtat geahččat rumboovdamearkkaid Facebookas. Juohkehaš MII-searvvi miellahttu máksá goit beali iežas rumbogoluin. Rumbu sáhttá máksit gaskal 250-350 euroa rumbbu sturrodaga mielde.
Bivdit čatnasit kursaalmmuheapmái, sádde dieđu čujuhussii [email protected].
Rumpukurssi (päivitys 28.8.)
Pyydämme Elle Maaret Helanderia pitämään kurssin. Kurssilla minimi 6 osallistujaa ja maximi 10 henkilöä. Kurssi kestää kolme päivää. Kurssin aloittaminen menee kevään puolelle.
Katso lisätietoja Karigasniemen rumpukurssin tiedoista (facebook linkki).
Voit katsoa rumpuesimerkkejä Facebookista. Jokainen MII-yhdistyksen jäsen maksaa ainakin osan omista rumpukuluista. Rumpu voi maksaa 250-350 euroa rummun koon mukaan.
Pyydämme sitovia ilmottautumisia osoitteeseen [email protected]. | https://miisearvi.wordpress.com/2017/08/25/leago-berostupmi-duddjot-rumbbu-kiinnostaako-rumpukurssi/ |
Jos buohkaid guottut ja dagut rivdet givssideami ektui, de sáhttá bissehit ja eastadit givssideami. Girji lea nuoraid várás. Ulbmilin lea oažžut johtui jurdagiid givssideami birra. Maiddái galgá girji hástalit ohppiid ja oahpaheddjiid jurddašallet ja digaštallet mii givssideapmi lea, ja manne mii givssidit. Buohkat, sihke mánát, nuorat ja rávisolbmot leat vásihan givssideami. Dat lea maiddái skuvllaid ja servodaga váttisvuohta. Girji lea vuosttas dokumentáraráiddus maid ČálliidLágádus almmuhišgoahtá dáinna girjjiin. Anne Lene Turi (r. 1978) ja Margrethe Bals (r. 1976) leaba 2003 rájes bargan mánáid- ja nuoraid psykologan. Dál leaba doavttirgráda stipendiáhtat ja bargaba psykologan Tromssa Universitehta buohcceviesus. | https://web.archive.org/web/20191016122636/http:/www.calliidlagadus.org/web/index.php?egavpi=1&giella1=sam&girji=190 |
DAHKÁ VÁLI: Várrepresideanta Kamala Harris (olgešbealde) doaimmaha Deb Haaland virgeváli dahkama. Nieida Somáh Haaland lea gasku. Haaland maŋábealde lea su ovttasássi, Lloyd Keith Sayre. Govvejeaddji: Tami Heilemann Department of the Interior.
ČÁLII OLE MORTEN ORSET – Washington, DC
"– Kongreassa gulaskuddamis dadjen, ahte mii buohkat beroštit iežamet riikka boahtteáiggis. Beroškeahttá mii du politihkalaš bellodat dahje poastanummir lea, du máttuid sohka dahje sisaboahtodássi, de fertet mii buohkat váldit duođas máŧohis hástalusaid mat lea min ovddabealde. Ovttas fertet mii alvvalaččat čoavdát čuolmmaid," celkkii Deb Haaland, go son dagai váli USA ođđa sisáššiidministtarin.
Ii leat dađi uhcit go historjjálaš, ahte Debra Anne «Deb» Haaland (60) Pueblo Lagunaálbmogis New Mexicos, dál lea šaddan USA Sisáššiiddepartemeantta hoavdan. Oktoeadni. Eamiálbmotaktivista. Politihkar gii lea njeaidán cakkiid ja gállán ođđa láhtuid.
Haalanda nammadeapmi USA viđaloginjealját sisáššiidministtarin («Secretary of The Interior») sádde deaŧalaš signála, man eatnat buolvvat leat vuorddašan: Lea vejolaš olbmui, gii ovddasta eamiálbmogiid, goargŋut gitta bajimužžii ja hovdet dán departemeantta, mas buolvvaid čađa lea leamaš váttis ja hástaleaddji gaskavuohta amerihkálaš eamiálbmogiidda.
Sisáššiiddepartemeanta soaitá leamen deaŧalaččamus departemeanta, ja virggálaš oktavuođalađas, eamiálbmogiid ja amerihkálaš stáhta, USA, gaskkas. Čoavddainstitušuvdna, mii galggai čuovvulit soahpamušaid ja eamiálbmogiid vuoigatvuođaid, muhto mas maiddái jagiid guhkkodahkii lea leamaš sihke lossa ja dávjá gitta uksa eamiálbmogiidda.
OKTAVUOĐALAĐAS JA GOAHCANLOHTI
Haaland šaddá dál alimus vásttolažžan departementii, mii oaivvildii ahte amerihkálaš stáhta galggašii vel garraseappot gieđahallat eamiálbmogiid go leai juo dahkan, dallego «Trail of Tears», gatnjaliid bálgá bokte bákkus sirddii eamiálbmogiid sin oami vuoigatvuođalaš eatnamis eret. Departemeanta, mas lea leamaš dakkár jođiheaddjit go sisáššiidministtar Alexander H. H. Stuart. Jagi 1851 dát almmái čálii Sisáššiiddepartemeantta jahkedieđáhusas, ahte áidna molssaeavttut mat ledje vel báhcán USA eamiálbmogiidda, ledje «siviliseret ja jávkadit" sin. Dahje Eller Carl Shurz, sisáššiidministtar 1877 rajes 1881 rádjai, gii čuoččuhii ahte: "Juos indiánat oppanassiige galggašežžet eallit, de galget eallit dego vilges dievddut."
Dallego Haaland dagai virgeváli sisáššiidministtarin, de smiehtai maid su ovdamannit ledje dadjan. «Dát lea hui earenoamáš boddu,» Haaland dajai ovdalgo lasihii: «Mun lean ealli duođaštus, ahte issoras ideologiija eahpelihkostuvai. Mun čuoččun iežan máttuid ja buohkaid daid olbmuid olggiid alde, geat leat uvhridan vai mun beasan leat dáppe," celkkii sisáššiidministtar Haaland.
DAHKÁ HISTORJJÁ
– Dál dahkkojuvvo historjá, ođđasit, dajai várrepresideanta Kamala Harris, go Deb Haaland dagai virgeváli. Ieš dajai ođđa sisáššiidministtar čuovvovaččat:
– Mun lean rámis ja njuoras, go beasan hovdet dán ealljáris joavkku Sisáššiiddepartemeanttas, go mii dál galgat geahččalit guođđit ealehahtti planehta boahttevaš buolvvaide. Ovttas galgat bargat ollašuhttit presideantta Biden oainnáhusa, ja gudnejahttit min našuvnnas-našuvdnii-gaskavuođa eamiálbmogiidda, giddet fuopmášumi dálkkádat- ja luondduheahtediliide, ovddidit birasvuoiggalašvuođa ja hukset boahtteáiggi, mas lea buhtes energiija ja mii duddjo bures bálkáhuvvon bargguid ja nanne min našuvnna, dajai Deb Haaland go álggii ođđa bargui.
NORGA JA NEW MEXICO
Eatni bealde New Mexicos sáhttá Deb Haaland guorrat iežas Pueblo Laguna soga šiega 35 buolvva maŋás guvlui. Muhto goargu boahtá Norggas ja áhči sogas. Dallego Haaland dagai virgeváli sisáššiidministtarin, gárvodan earenoamážit designejuvvon arvedávgeivnnat stáhpevuolppuin mas ledje čielga govastagat, ii lean oppa eahpideames ahte leai gievrras nisu Pueblo Laguna-álbmogis New Mexicos gii dagai symbolalaš virgeváli várrepresidentii Kamala Harris. Virggálaš válli dahkkojuvvui moadde beaivvi ovdal priváhta meanuin.
Instagramas celkkii designár Agnes Woodward, gii leai duddjon vuolppu Haalandii, ahte leai váttis govvidit dovdduid, go son fuobmái ahte ođđa sisáššiidministtar leai válljen garvodit aiddofal dán biktasa go dagai váli:
«– Stáhpevuolpput muittuhit midjiide matriarkála vuoimmi, man mii eamiálbmogat guoddit. Dat guddet muitalusaid birgemis, heiveheamis ja bassivuođas. Álbmotgoddima ceavzin mii geavahit stáhpevuolppuid iežamet ruohtastuhttit dihtui ja máhttui, ja doallat oktavuođa eatnamiin ja iežamet máttuiguin. Go dainna gárvoda, de lea dat oamiválddi dahku, ja dahku mainna váldit ruoktot dan geat mii leat. Dat addá midjiide vejolašvuođa leat rámis ja báhkkodit garra cealkámušaid sidjide, geat muhtimin eai dáhto oaidnitge min."
MOAITÁMUŠAT
Ja givrodaga ja vuoimmi gal dáidá ođđa sisáššiidministtar dárbbašit. Republikánalaččat ovddaldaste su garra moaitámušaiguin dallego evttohuvvui bargui. Sisáššiiddepartemeanta badjeliigeahččá ja dárkkista earret eará energiijabohkama federála eatnamiin. Sisáššiidministara nominašuvdnagulaskuddama olis rogge máŋga republikánalaš senáhtora Haaland ovddeš cealkámušaid ovdan. Earenoamážit sániid maid leai cealkán, ahte vuosttalda fossiila boaldámuša ja doarju buhtes energiija. Ja go leai twittren ahte "republikánalaččat eai jáhke diehtagii». Son liikká dohkkehuvvui Senáhtas 50 jienain 41 jiena vuostá, maŋŋilgo máŋga republikánalaš senáhtora jienastedje su kandidatuvrra beali.
Eallima ollodahkii lea Deb Haaland, dál 60, lehkkon uvssaid ja čállán historjjá. Maŋŋilgo leai gilvalan New Mexico várregovernora válggain jagi 2014, son válljejuvvui vuosttas politihkarin, geas leai eamiálbmotduogáš, oassestáhta demokráhtalaš bellodaga jođiheaddjin. Son lea maid okta ovddimuš eamiálbmotnissoniin, geat leat válljejuvvon Kongressii. Son leai válljejuvvon ođđa áigodahkii Áirasiid vissui (House of Representatives), go presideanta Joe Biden jearai su álgit ođđa sisáššiidministtarin.
PERSOVNNALAŠ GIVRODAT
Deb Haaland lea fágalaččat dohkálaš virgái. Son lea oahppan jurista, ja lea bargan priváhta ealáhuseallimis. Muhto sus lea maid persovnnalaš dovddiidusduogáš ja valjis hástalusat. Dovddiidusat maid máŋga eami-olbmo ja earát maid dovdet amerihkálaš servodagas. Son diehtá mo lea eallit bálkábeaivvis bálkábeaivái, almmá ruhtavári haga kontos. Son šattai bajás militearabearrašis, ja bearaš fárrestalai dávjá. Haaland váccii 13 iešguđege almmolaš skuvllas, ovdalgo gearggai joatkkaskuvllas Highland Higch School Albuquerque gávpogis.
Sisáššiiddepartemeantta ruovttusiiddus sáhttit lohkat muitalusa oktoeatnis Deb Haaland, gii barggai eaktodáhtolažžan mánáidgárddis vai su nieida beassá vázzit mánáidgárddis. Ahte son fertii goaddat «food stamps» – sosiálabiebmoruđaide – vai suitá biepmu alccesis ja uhca bearrašasas. Ja go son 28-jahkásažžan álggii studeantan New Mexico universitehttii. Doppe son logai vuos eŋgelasgiela, ja maŋŋil válddii doavttergráda láhkadiehtagis. Dát lea universiteahtta, gos sihke son ieš ja su nieida leigga studeanttat, ja gosa ain máksiba ruoktot goabbatge oahppoloana. Lassin lea Haaland velá doaimmahan smávva fitnodaga, mii buvttadii ja hermetiserii Pueblo Salsa, ja lea maid bargan ealáhusgárgedemiin lagunaide New Mexicos.
LIHKUSÁVALDAGAT JA VUORDAGAT
Eamiálbmogiin ja našuvnnain miehtá USA leat dearvvuođat ja lihkusávaldagat šávihan sutnje.
Fawn Sharp, National Congress of American Indians presideanta ja Quinault Indian Nation of Washington lahttu, celkkii čuovvovaččat: "– Našuvdna dárbbaša su jođiheami ja oainnáhusa, su veahki dáistalit dálkkádatrievdamiid vuostá, ja hálddašit min eana- ja kulturvalljodagaid. Ja nu ahte USA ja oppa federála ráđđehusa sihke luohttámuš ja soahpamušgeatnegasvuođat bisuhuvvojit min čearddaid ja min álbmogiid hárrái."
Iowa Tribe Moore, Oklahomas cealká publikašuvdnii Smithsonian Magazine: «– Dát lea historjjálaš, ja juoga man mii leat guhká vuordán. Mis lea viimmat okta, gii sáhttá min ášši ovddas sárdnut. Deb lea gállán luotta ja jalgen geainnu midjiide earáide. Mii eat oppa sáhtášiige leat lihkolaččat ja rábmáset go dá. Buot min čearddaid máttut gehččet vuolás midjiide ja moddjájit odne!»
Seamma magasiidnii dadjá Lipan Apache Tribe of Texas Fort Collins, Colorados: «– Lea viimmat áigi ahte dán eatnama álgoálgosaš hálddašeaddjit ožžot máŧolašvuođa váldit fas badjelasaset hálddašanválddi. Mun lean gievvundilis, go Haaland lea dohkkehuvvon, muhto mun dovddan maid hástalusaid ja hehttehusaid, maid son lea šaddan vuoitit vai olle dohko gos dál lea. Muhto givrodagain ja oavánvuođain son lea gierddahallan.»
Ja Deb Haalandii leat dál sihke stuorra hástalusat ja stuorra vuordagat. Dannehan son dovddiidusain ja ipmárdusain celkkiige čuovvovaččat, go álggii bargui sisáššiidministtarin: "– Rievdadusat mat dárbbašuvvojit, gáibidit garra barggu ja sávrodaga, muhto mun dieđán ahte juos mii ovttas bargat, de ii gávdno mihkkege maid mii eat nagat ollašuhttit." | https://samimag.no/sme/oddasat-sme/historjjalas-sisassiidministtar-usas-deb-haaland-lea-vuosttas-eamiolmmos-171-jagis-gii-hovde-usa-eamialbmotassiid/ |
Vahku geažis čoahkkanit eamiálbmogat Áltái, gos Sámediggi vuostáiváldá ON eamiálbmotkonferánsii mii ráhkkanahttá boahtte jagáš máilmmikonferánsii New York:as. SNF-Sámi NissonForum lea organisašuvdna mii čohkke njealji riikka sámenissoniid ja atná dehálažžan ahte sámenissonat oasálastet ja sáhttet váikkuhit eamiálbmogiid riikkaidgaskasaš barggus, nu go earáge eamiálbmotjoavkkut ja -guovlluin.
Danne Sámediggi bovdejuvvui SNF jahkečoahkkimii Anárii čakčamánus 2012 juohkit dieđuid Álttá-konferánssas 2013. Sámediggeráđđi Vibeke Larsen bođii dohko. Vástádussan mo SNF sáhttá oasálastit, son čilgii ahte eamiálbmotnissonfierbmádagas galgá leat guovddáš rolla Álttás 2013, ahte SNF boahtá bovdejuvvot ja lea lunddolaš ahte SNF lea "bárisin mielde" eaktodáhtolaš searvin Álttás. SNF áddii ahte eamiálbmotnissoniidda galggai láhččot guovddáš sadji Áltái 2013 ja leimmet duhtavaččat searvadahttimiin. Sámediggi lohpidii maiddái bargat Norgga Olgoriikadept (UD) ektui vai SNF sáhtášii searvat ON nissonkommišuvnna-sáttatgoddái njukčamánus 2013, danne go "lea dehálaš ahte sámi nissonorganisašuvnnatge leat ovddastuvvon", ledje su sánit.
Ja mii de geavai? Na, logaimet medias ahte sámediggeráđđi Vibeke Larsen jođii mottiin čoahkkimiin NY:s gos eamiálbmotnissoniid dilli lei fáddan. Mis ledje diehttelas vuordámušat, muhto SNF sámi nissonorganisašuvdnan ii ožžon dieđuid iige lean bovdejuvvon oasálastit Áltái 2013.
29.03.13 muitala Salangen Nyheter neahtas eamiálbmotnissoniid ovddastumis Álttás 2013, bajilčállagiin "Bovdejuvvon, muhto olgguštuvvon". SNF oinnii mo dál lei geavvamin – ahte nissonolbmuid jiena ja ovddastumi dehálašvuohta vuot lei duššindahkkon, ja ahte sii geat sáhtte váikkuhit ja geas dát lea bargosuorgin, nu go Gáldu-Álgoálbmotvuoigatvuođaid gealboguovddáš ja Sámediggi, eai dása cealkán maidege almmolaččat. Eaige sámi mediatge čuovvolan ášši.
SNF ii sáhttán jienajávohaga ja čálii modii Sámediggái das ahte lea sakka šállošahtti ja eahpedemokráhtalaš go nissonat eai leat ovddastuvvon eavttuideamet mielde Álttás ja eamiálbmotnissoniid dilli de ii váldo duođalažžan. Miessemánu 18.b. 2013 cealká SNF epoasttas eamiálbmotnissoniidda (GWIC), čoahkis ON Eamiálbmotforumas NY:s, leat šállošahttin go nissonat eai oaččo sierra jiena Álttás 2013 ja go ii SNFge leat bovdejuvvon oasálastit. Ruoŧa sámeradio ja Ávvir-aviisa guđet leigga NY:s gulle GWIC-joavkkus dán ja válde oktavuođa SNF:ain. Media dattetge ii čállán SNF oainnus maidege, muhto GWIC jođiheaddji Murielle Borst-Tarrant lei ovtta oaivilis das ahte nissonat, ja velá nuoratge, dahkkojit oaidnetmeahttumin ja olgguštuvvojit go eai beasa sierra sáttatgoddin Áltái. Sámediggeráđđi Vibeke Larsen ii lohkan diehtit dán áššis ovdal njukčamánus. Gáldu seniorráđđeaddi Janne Hansen ges vástidii ahte lea hirpmástuvvon dán dilis. Son oaivvildii ahte sierra nissonsáttatgoddi dárbbašuvvo ja áiggui vuosttas lágis dás hállat Sámedikkiin.
Muhto mii lea geavvan? Ii mihkkege. SNF oaivvilda dán čájehit ahte sihke Sámediggi ja Gáldu guđđet iežaset ovddasvástádusa: Sámediggi lea ieš bovden Áltái 2013 ja lea, nu go muitaluvvon, čakčamánus 2012 lohpidan ahte Álttás dollo sierra eamiálbmotnissonforum. Gáldu ges lea geatnegahtton háhkat ja juohkit dieđuid eamiálbmogiid dilis ja barggus, maiddái das lea go nissonolbmuin dohkálaš ovddastupmi čoahkkimin ja konferánssain. Ja lea go sámi mediat čuovvolan ášši? Na eai.
Seamma áigge SNF:ii viimmat bođii vástádus Sámedikkis, mii čilgii ahte Álttá 2013 nissonovddastupmi lea bures áimmahuššon guovlluid áirasiid nomineremiid bokte Áltái 2013, maiddái árktalaš guovllu bealis. Dát veadjá leat diehtemeahttunvuođas vástiduvvon. Aŋkke lea heahpat oaidnit ahte diggi ii earut dás: 1) nissonolbmuid áirrastumi logu Álttas, geat ovddastit man joavkku ja maid áššiid ihkinassii, ja 2) nissonolbmuid guđet bargguset bokte nisson- ja dásseárvogažaldagaiguin leat dáid ožžon beaivečuvgii ja lea háhkan alcceseaset dán suorggis gelbbolašvuođa ja máhttu, ja danne leat sii geat sáhttet ja galget ovddastit nissonolbmuid eavttuideaset mielde.
SNF ii jáhke ahte Sámediggige dohkkehivččii ahte gii ihkinassii ovddastivččii sámeálbmoga almmolaš oktavuođain – muhtun guhte ii máhte áššesuorggi historihka jea geas ii leat vásáhus iige máhttu ovdanbuktit áššiid mat leat dehálaččat sámeálbmogii. Danne ii dohkketge SNF dán árvvoštallama: Ahte go čohkke vissis logu nissonolbmuid beroškeahttá sin duogážis ja gealbbus de lea nissonovddastupmi bures áimmahuššon – ja mahkáš Álttás de lea sierra sáttatgoddi mii máhttá ovddidit nisson- ja dásseárvoáššiid!
Leimmet vuordán ahte demokratiija Sámis lea dan muddui joavdán ahte nissonorganisašuvnnatge sáhttet váikkuhit riikkaidgaskasaš eamiálbmotkonferánssaid ráhkkaneamis ja ahte min bargu lea joksan dakkár árvvu ahte nisson- ja dásseárvogažaldagat leat áššelisttain, nu go earáge eamiálbmotguovlluin. Sihke Asias, Afrihkás ja Amerihkás leat ásahuvvon eamiálbmotnissonfierbmádagat. Manne Arktisas ii, min iežamet guovllus? SNF vásáhusat Álttá 2013-oasálastima hárrái lea buori muddui dán vástidan – ja čájeha ahte dihto ásahusat hilgot ovddasvástádusaset ja badjelgehččet eamiálbmotnissonservviid rahčamušaid stuorát váikkuhananválddi, alit árvvu ja eanet bargoresursaid ovdii.
ON nissonkommišuvnnas njukčamánus 2012 oasálasttii sámediggeráđđi Vibeke Larsen oažžut áigái sierra eamiálbmotnissoniid cealkámuša, mas stáhtaid hástalit doarjut nissonolbmuid oasseváldima ON eamiálbmotkonferánssas NY:s 2014. Mo galgá dohko sihkkaruššat nissonolbmuid ovddastumi, go ii leat dássážii láhččon dilli sierra nissonsáttátgottiide, ii Áltáige?
SNF-Sámi NissonForum stivra
Gudrun E E Lindi, Kárášjohka, Mirka Halonen, Roavvenjárga, Åse-Márgget Holm, Sirbmá/Ohcejohka, May-Lisbeth Myrhaug, Oslo, Ellacarin Blind, Ubmi.
Govva vulobealde lea SNF jahkečoahkkimis SAJOSis Anáris čakčamánus 2012. Gurut b. Liisa Holmberg, dasto Biret Elle Láilá/Laila Somby Sandvik ja Ristenrauna Magga. | https://web.archive.org/web/20150406125257/http:/www.saminissonforum.org/2013/06/samenissonat-ja-eamialbmotpolitihkka |
- Álbmotmeahcit
- Eará guovllut
- Historjáčuozáhagat
- Johtolagat
- Luondduguovddážat
- Sámi meahcceguovllut
- Stobut
- Boazodoalloguovlu
Bállása láigogoahti
Bállásgoahti lea oaivvilduvvon fitnodatdoalliid ja joavkkuid atnui. Láigohangoahti addá jovkui ráfi leiba gažaldagas giehpagáffegievdne gáfiiid vuoššan ja vuoiŋŋasteapmi vádjoleami gaskkas dahje smávvalágan ávvudandilálašvuohta duottara vuolde. Bállásgoađi bálddas lea dolastallansadji ja rabas goahti, maid vánddardeaddjit sáhttet geavahit friija vuoiŋŋasteapmai ja dolastallamii.
Tiipa
Láigogoahti, heive 20 olbmo.
Sajádat
Oarje-Lappi, Muoná gielda (muonio.fi, suomagillii), Bállas-Ylläsduoddara álbmotmeahcci
Hirsagoahti lea Bállás- ja Palkaskeroid vuolde, čáppa lágešmarrasis vádjit kilomehtera geahčen Bállásduottara luodduguovddážis.
Bállásduottara geainnus vuolgá Orava-Avenueksi ristojuvvon duovddadáiddadujiid geinnodat, mii joatkašuvvá Palkaskero mohkkin Palkaskero ala. Bállásgoađi geaidnoruossa lea 0,5 km geahčen stuorra geainnus ja goahti lea Bállásjávrái manni bálgá guoras.
Stobu koordináhtat: Euref-Fin (~ WGS84) lat: 68° 2.543' lon: 24° 4.772' ETRS-TM35FIN: N: 7550471 E: 378172
Gárttat
Bállas-Ylläsduoddara álbmotmeahci gárttat
Retkikartta.fi (suomagillii)
Haddi
35 € / 0–4 dii
50 € / 4 dii–jnd (hattit sis 10% alv)
Várrehusat
Čoavdagat
Čoavdagiid sáhttá viežžat Bállásduoddara luondduguovddáš.
Biergasat
Rabas dollasadji, dalán goađi lahka goikehivsset, maidddái invahivsset. Láigogoahti lea ráhkaduvvon easttaheapmin dahjege dat heive maiddái lihkadanrájálašolbmuide. Goađis eai leat káffevuoššanlihtit eaige earáge lihtit, muhto láigolaš galgá buktit iežas lihtiid fárus.
Vuodjinráva ja almmolaš fievrrut
Bállásgoahti lea vádjit 1 km vázzinmátkki geahčen Bállásduottara luondduguovddá-žis.
Muonios lea árgaiđediid linjabiilaoktavuohta boastabiillain Bállásduottarii. Linjabiilaoktavuohta Roavvenjárga - Gihttel- Jerisjávri- Muonio vuddjojuvvo juohke beaivve, joatkkafievredeapmi, juos diŋko, Jerisjávrris Bállásduottarii.
Lassidieđut linjabiilavuoruin (matkahuolto.fi, suomagillii). Sesoŋkaáigge busse dahje bovdehustákse vuodjá Gihttela girdingiettis Hotelli Jerisa ja Olosa bokte Muonioi. Joatkkafievredeapmi, juos diŋgo, Jerisjávrris Bállásduottarii.
Bázahusfuolahus
Vánddardeaddjit galggašedje ieža buktit bázahusaideaset eret meahcis. Loga lasi ribahis vánddardeamis.
Fuopmášumit
Stohpui ii oaččo buktit biebmoealliid.
Fuolahusas vástida
Meahciráđđehus, Lappi Luonddubálvalusat.
Lassedieđut: Bállásduoddara luondduguovddáš.
Vánddardanetikeahtta
1. Gudnejahte luonddu.
2. Vállje merkejuvvon máđijaid.
3. Váldde čielgasa leago gohtten lobálaš du válljen čuozáhagas.
4. Geavat dušše merkejuvvon dolastallansajiid.
5. Ruskkahis vánddardeapmi. | https://web.archive.org/web/20211021105107/https:/www.lundui.fi/Ballasalaigogoahti |
Ođđasat
- Gietkkama ja wahakura kultuvrralaš mearkkašumi ovdanbuktán stuora dáiddačájáhusas
- Váikkuhusat Sámi allaskuvlii go 27 bargis lea bargoheaitta
- Harald Gaski nammaduvvon gudnedoavttirin
- Rabas virggit
- Lovisa Mienna Sjöberg válddii vuostá dutkanbálkkašumi Uppsalas
- Guovttegielatiskkadeapmi giđđat 2024
- Ohcciidlogut oahpaheaddjeoahpuide
- Ođđa raporta čájeha ahte lea dárbu sámi parallealla seammaárvosaš oahppoplánii matematihkas
- Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu addá ođđa bargovejolašvuođaid
2024 čavčča álggahuvvo fas sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu. Guovvamánu rájes lea dus vejolašvuohta ohcat masterohppui. Sámi allaskuvla lea fállan dán oahpu badjelaš logi jagi ja álggu rájes leat nuppelohkái studeantta ožžon mastergráda. Dá lea buorre fálaldat sidjiide geat háliidit bargat sámegielain iešguđet surggiin ja dásiin. Jus dus lea bachelorgráda sámegielas ja sámi girjjálašvuođas, de áinnas oza min masterohppui.
Manne válljet masteroahpu?
Sámegiela mastergráda rahpá uvssaid iešguđet fágasurggiide ja bargguide. Earret eará beasat oahpahit sihke mánáid- ja nuoraidskuvllas, joatkkaskuvllas, bargat universitehta- ja allaskuvlasuorggis, kultuvra- ja lágádussuorggis, almmolaš hálddašeamis, mediaásahusain, fitnodagain ja eará surggiin. Go válddát mastergráda, de sáhtát ohcat Sámi allaskuvlla doavttirgráda prográmmii mas bálkkáin beasat lohkat sámegiela alimus dássái. Muđui leat otná bargomárkanis mastergráda gáibádusat eanas bargguide, earenoamážit jođiheaddjebargguide.
Maid don oahpat
Mastergrádaoahppu hukse nana fágalaš vuođu bargat sámegielain ja girjjálašvuođain vuosttažettiin oahpahus- ja dutkansurggiin, muhto maiddái iešguđetlágan servodat- ja fágasurggiin, main gáibiduvvo nana sámegielgealbu ja gos girjjálašvuohta buvttaduvvo ja gaskkustuvvo. Don sáhtát čiekŋudit gillii dahje girjjálašvuhtii, dahje váldit seaguhusa dán guovtti suorggi gaskkas.
Mihttun mastergráda prográmmas lea ahte galggat oahppat analyseret ja máhttit dieđalaččat čilget sámegiela surggiid. Loahppaeksámen lea masterčálus ja dán ovdanbuktin.
Dáppe beasat lohkat ovddeš mastergráda bargguid (liŋkka). Fuomáš ahte siiddus leat maiddái mastergráda barggut eará fágasurggiin.
Oahpahan ja oahppanvuogit
Oassi oahpahusas lágiduvvo fysalaš deaivvadeapmin Guovdageainnus, ja oassi neahttaoahpahussan. Dán oahpus oahpat čilget, analyseret ja geavahit guovddáš giella- ja girjjálašvuođadiehtaga doahpagiid, metodaid ja teoriijaid. Masteroahpus oaččut persovnnalaš bagadallama nu ahte sáhtát hábmet oahpu du fágalaš beroštumiid ja dárbbuid vuođul. Sámi allaskuvllas leat hui buorit fágalaš fálaldagat sámegiela masterstudeanttaide. Earret eará besset giellasymposiain ovdanbuktit iežaset bargguid. Masterprográmma koordináhtor lea Inger Marie Gaup Eira
Loga eanet oahpu birra dáppe: Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa mastergrádaoahppu | Sámi allaskuvla (samas.no) | https://www.samas.no/se/a/samegiela-ja-sami-girjjalasvuoda-masteroahppu-adda-odda-bargovejolasvuodaid?page=1 |
Lágideamit loahta luhtte ja loahttapárkkas
Buohkat geat hálidit lágidit juogalágan dilálavuođa loahta luhtte dahje loahttapárkkas, fertejit sáddet čálala ohcamua Gonagasla hovvii dan birra.
Lágideamit maid ferte ohcat leat ovdamearkkadihte:
- Demonstrauvnnat ja čalmmustahttimat
- Filbmen
- Govven (mearkkaa ámmátgovven mas geavaha statiivva ja diekkáriid)
Čálala ohcamu
Mii bivdit oaut čálala ohcamua e-poasttas dahje dábála reiven. Sáddejuvvo deike: post[at]slottet.no dahje
Det kongelige hoff
Det kongelige slott
0010 Oslo
Ohcamua sisdoallu
Mii bivdit ohcamuii deavdit čuovvova dieđuid, vai sáhttit johtileappot meannudit dan:
- Makkár lágideamis lea sáhka / markeren / demonstrauvdna
- Gii lea lágideaddji
- Áigi
- Man guhká bistá
- Man ollu olbmuid vurdet searvat
Vástádus ohcamuii
Buohkat geat ohcet, oon čálala vástádusa juogo reiven dahje e-poastan. Vástádus sisttisdoallá ohcamua momeanttaid čoahkkáigeasu ja vejolaččat eavttuid maid vuođul lohpi addojuvvo.
Čálala lobi galgá váldit mielde lágideapmái. | https://www.gonagasviessu.no/artikkel.html?sek=74957&tid=93939 |
Kunder som kjøpte dette produktet kjøpte også:
kr 249.00
Ellen Anne Gaup
Maid borrá boazu? Manne leat muhtun bohccuin čoarvvit ja earáin eai?
Dán fágagirjjis mii čuovvut gabbamiesáža vuosttaš eallinjagis: maid dat vásiha ja bargá, gos eallá, maid borrá jna. Girji lea...
kr 189.00
Cecilie Lanes & Ilze Dambe
Dán girjjis leat don dálvemátkkis Hurttiruvttuin Julie ja Truolla Ovllá mielde Romssas Máhkarávjui. Sámegánda Jovnna lea ofelaš, go mátki joatkašuvvá heargesáhtuin duoddarii gos doivot...
kr 199.00
Astrid Lindgren
Oversatt av Siri Kappfjell Päiviö
Astrid Lindgrens barnebok «Jag vill också gå i skolan» på sørsamisk. Jeg vil også gå på skolen, sier Leena som er fem år. Hun forsøker å late som om hun har en egen...
kr 225.00
Siri Broch Johansen
Aehtjebe lea Saarese soptsestamme båeries-skodtjen bijre mij Laaran- baektesne årroeminie.
11 jaepien båeries Saara lea sjiere laakan Baektien–Laarese veadtaldihkie.
Saaran gærja lea rovmaane...
kr 200.00
Torkel Rasmussen
Barnebok på 3 samiske språk, nordsamisk, lulesamisk og sørsamisk.
Om kattungene, Milli og Bolfi som drar på rypejakt
kr 295.00
SIRI BROCH JOHANSEN / JUHO -SIRE
Siri Broch Johansen skriver et personlig brev til Sannhets – og forsoningskommisjonen. Ikke bare på vegne av seg selv og sin egen fortelling, men også fortelling til mange samer, og på...
16 andre produkter i samme kategori:
kr 330.00
Aino Hivand
"Soames háve go eallin dovdo lossadin ja gámisin, muitte dalle ahte eallimii gullá maiddái illu ja buot árvedávggi ivnnit."
Njoammeleallin ii leat dušše geassi ja ávvu. Dat leat máŋggat váralašvuođat mat...
kr 98.00
Gunilla Wolde
Gunilla Wolde mánáidgirjjiin Duommá ja Emmá birra lea čielga juotna, ivdnás govat ja vuohkkasit čállojuvvon teavsttat.
Girjjit leat jorgaluvvon ollu máilmmi gielaide ja dál girjjit ilbmet nuppi háve...
kr 229.00
Karen Anne Buljo
Om jenta som seilte i ei tønne fra fjellet til havet. Fritt fortalt etter et samisk sagn.
En gang for lenge siden, langt mot nord, var en samejente i tjeneste hos en rik reineier. Jenta gjette...
kr 199.00
Margareth Anker
Jorgaleaddji Lill Hege Anti
Váibmománná Steažžaleaddji Sámmol deaškkeha ustitvuhtii Ullo-Oliviain go lea ohcamin váralaš njuovččadola. Olivia lea gávpotmánná Londonis eret, ittis ja čuorbi....
kr 98.00
Gunilla Wolde
Gunilla Wolde mánáidgirjjiin Duommá ja Emmá birra lea čielga juotna, ivdnás govat ja vuohkkasit čállojuvvon teavsttat.
Girjjit leat jorgaluvvon ollu máilmmi gielaide ja dál girjjit ilbmet nuppi háve...
kr 249.00
Carl-Johan Forssén Ehrlin
Elle Elefánttašt manná imašlaš vuovddi čađa nahkáriid oččodit. Váccidettiin oađđinsadjái deaivá iešguđetlágan máinnasoruhiiguin.
Lea nubbi girji nohkkadahtti girjeráiddus. Vuosttaš girji...
kr 110.00
Ulla Pirttijärvi
Musihkkagirji. Ulla Pirttijärvi šuoŋat ja sánit.
Girjjis leat nuohtat, sánit ja govat. Govaid leat Gáregasnjárgga skuvlamánát sárgon jagi 1995. Girjái gullá CD, DATCD-23, gos buot girjji šuoŋat leat...
kr 98.00
Gunilla Wolde
Gunilla Wolde mánáidgirjjiin Duommá ja Emmá birra lea čielga juotna, ivdnás govat ja vuohkkasit čállojuvvon teavsttat.
Girjjit leat jorgaluvvon ollu máilmmi gielaide ja dál girjjit ilbmet nuppi háve...
kr 300.00
Inga Hætta Skarvik
Sangbok med kjente, gamle barnesanger oversatt til nordsamisk. De fleste av dem oversatt av Inga Hætta Skarvik. Å synge er en morsom og god måte for å lære og utvikle språk. Selv har hun savnet...
kr 310.00
Rita Sørlys
Rita Sørlys ilbmá jo nubbi guovttegielat mánáidgirji. Girji muitala mo maorilaš dutkiguovttos Aihe ja Whina johtiba mearaid mielde Otakos gitta Gaŋgaviikii konferansii. Doppe soai muitaleabage maid...
kr 275.00
Karen Anne Buljo
Boka handler om helbredelse, og barns frykt når foreldre blir syke.
Det er samefolkets dag. Kronprinsparet har kommet til Karasjok. Gutten Issát ønsker å møte Kronprinsessen og gi henne en gave. Han...
kr 60.00
Bjørn Ousland
Til jul ønsker Pelle seg en drage. Han er veldig spent og glad på julaften. Men en drage krever mye stell, mye mat, masse mosjon og livsfarlig tannstell. Noen ganger kunne Pelle tenke seg å bytte ut...
kr 219.00
Hanne-Sofie Suongir
«Buorre idja, Sunnáš» (god natt, lille Sunná) handler om den lille humleungen Sunná som liker så godt å fly. Det er leggetid, men Sunná vil ikke sove, hun vil fly ut i den store verden. Men Sunná...
kr 149.00
Jietna čuorvu Elsai! Fárrolaga Annain, Kristoffain, Sveniin ja Olafiin vuolgá son davás, mierkká čada, dohko dan báikái gos amas vuordá. Son gávdná ođđa ustibiid go lea ohcame vástádusaid Arendella gonagasválddi dološ... | https://www.gavpi.org/for-barn-pa-nordsamisk/524-biret-duoddaris-bierit-duoddarin-braejhta-vaeresne.html |
Miellahttoservviide // Jäsenjärjestöille
Sámi Siida rs. Ohcejohka/Utsjoki
Johtti Sápmelaččat rs. Eanodat/Enontekiö
Roavvenjárgga Sámiid Searvi Mii rs. Roavvenjárga/Rovaniemi
Suoma Sámi Nuorat rs. SSN Ohcejohka/Utsjoki
Sámi Soster rs. Anár/Inari
Suoma Boazosámit rs. Anár/Inari
Saa'm Nue'tt rs Anár/Inari
BOVDEHUS OVDDASTEADDJIID (JAHKE-) ČOAHKKIMII 19.6.2021
Stivrra 2. čoahkkin 17.5.2021 bovde miellahttoservviidis ja gussiidis jahkečoahkkimii Anárii Sámi Soster-searvvi doaibmavissui, álgin diibmu 12:00.
Čoahkkimii sáhttá maid oassálastit gáiddusoktavuođain.
Áššit:
- Čoahkkima rahpan, ságajođiheaddji
- Čoahkkima ságajođiheaddji ja várreságajođiheaddji válljen
- Čoahkkima čálli válljen
- Beavdegirjji 2 dárkkisteaddji válljen (seammás doibmejit jietnalohkkin)
- Čoahkkináirasiid fápmudusa dárkkisteapmi ja čoahkkima lágalašvuođa ja mearridanválddi gávnnaheapmi
- Áššelisttá dohkkeheapmi bargoortnegin
- Dearvvahusat jahkečoahkkimii
- Jagi 2020 doaibmamuitalusa ja rehketdoalloloahpahusa ja dárkkisteaddjiid muitalusa ovdanbuktin
- 2020 doaibmamuitalusa ja rehketdoalloloahpahusa nannen ja ovddasvástádusfriijavuođa mieđiheapmi doaibmaolbmuide
- Stivrra lahtuid válljen 2022-2023
- Guovtti doaimmadárkkisteaddji ja sudno várreolbmo válljen 2022 jagi rehketdoalu ja hálddahusa goziheaddjin
- Lahttomávssuid sturrodat 2022
- Doaibmaplána 2022
- Bušeahtta 2022
- Njuolggadusaid divvun
- Diehtun áššit
- Eará vejolaš áššit
- Čoahkkima loahpaheapmi
BURESBOAHTIN JAHKEČOAHKKIMII!
Stivra 17.5.2021
***
KUTSU EDUSTAJAINKOKOUKSEEN 19.6.2021
Hallituksen 2. kokous 17.5.2021 kutsuu jäsenjärjestönsä ja vieraansa edustajainkokoukseen (vuosikokoukseen) Inariin Sámi Sosterin toimipaikkaan lauanataina 19.6.2021, alkaen klo 12:00. Mahdollisuus osallistua etänä tietoliikenneyhteyksien kautta.
Käsiteltävät asiat:
- Kokouksen avaus, puheenjohtaja
- Kokouksen puheenjohtajan ja varapuheenjohtajan valinta
- Kokouksen sihteerin valinta
- Kokouspöytäkirjan tarkastajien (2) valinta (toimivat myös ääntenlaskijoina)
- Edustajien valtuutusten tarkastus ja kokouksen laillisuus ja päätösvaltaisuus
- Asialistan hyväksyminen työjärjestykseksi
- Tervehdykset
- Vuoden 2020 vuosikertomuksen ja tilinpäätöksen ja tilintarkastajien lausunnon esittely
- Vuoden 2020 toimintakertomuksen ja tilinpäätöksen vahvistaminen sekä vastuuvapauden myöntäminen vastuuvelvollisille
- Hallituksen jäsenten valinta 2022 -2023
- Valitaan kaksi toiminnantarkastaja ja heille varamiehet 2022 tilejä ja hallintoa tarkastamaan
- Jäsenmaksujen suuruus 2022
- Toimintasuunnitelma 2022
- Tulo- ja menoarvio 2022
- Sääntömuutosesitys
- Tiedoksi saatettavat asiat
- Muut kiireelliset asiat
- Kokouksen päätös
TERVETULOA VUOSIKOKOUKSEEN!
Hallituksen kokous 17.5.2021 | https://samiidguovddassearvi.wordpress.com/2021/06/03/jahkecoahkkin-19-6-anaris-edustajainkokous-19-6-inarissa/ |
Ávžžásjávri – Gáijjoga gilli, gili eallin govain 40 jagi áiggis
Vuossárga 10. Golggotmánnuta 2016, 06.25Sámemusea Siidda ođđa molsašuvvi čájáhus Ávžžásjávri – Gáijjoga gilli lea ovdan Anáris 16.10.–12.3.2017. Govvejeaddji Jyrki Kallio-Koski fiinna govat muitalit Ávžžášjávrri sámi giláža eallimis 40 jagi áiggis. Kallio-Koski lea vurken govaide olbmo ja luonddu gaskasaš oktavuođa, mii lea hui earenoamáš ja guoskkahahtti.
Ávžžášjávrri giláža eallinvuohki ja máilmmigovva leat geasuhan Kallio-Koski dokumenteret gili árgabeaivvi ja siidda eallinvuogi sirdáseami sohkabuolvvas nubbái.
"Čájáhus lea gudnečájáhus gili olbmuide ja dán eallinvuohkái". Jyrki Kallio-Koski.
Okta Ávžžášjávrri gili mihtilmasvuođain lea dan sajádat. Gilli lea Eanodaga gieldda davimus oasis, Giehtagierragis. Gillái beassá sullii 40 kilomehter mátkki bálggesgeainnu mielde, dan johtet dán áigge dálvet mohtorgielkkáin ja geasset njealjejuvllagiin. Ovdal gillái beasai dušše čuoigga dehe vácci. Ávžžášjávrri gili olbmuid eallima vuođđun lea boazu ja boazodoallu. Gilis leat logenar viesu, main orrot olbmot boazodoalu jahkodagaid mielde. Gilli ii goittot goassege leat ávdin, go álot muhtun viesus lea olmmoš.
Čájáhus fállá earenoamáš buorre vejolašvuođa vásihit Ávžžásjávrri eallima iluid ja morrašiid.
Lassedieđut: Čoakkáldatmeašttir, Marjo-Riitta Rantamäki, [email protected], Tel. 040 571 5670
Sámi musea, Siida, Inarintie 46, FI-99870 Anár, tel. +358 (0)400 898 212, [email protected], www.siida.fi | https://web.archive.org/web/20171214152801/http:/www.siida.fi/sisdoallu/diedahusat/vsjvri-2013-gijjoga-gilli-gili-eallin-govain-40-jagi-iggis |
Ođđasat
- Sámi allaskuvla lea ásahišgoahtime sámi AI Lab
- Laila Susanne Vars lea nammaduvvon The International Arctic Science Committee (IASC) lávdegoddái
- Ylva Jannok Nutti oažžu Várdduo dieđalaš bálkkašumi 2023
- Oza giđa 2024 oahpuide
- Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa
- Sámi logut muitalit 15 raporta lea almmuhuvvon
- Barggat go vai lea go dus beroštupmi bargat dulkan?
- 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid
- Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana
Sámi oahpahuskonferánsa: guhkidan dieđihanáigemeriid
Leat go oahpaheaddji dahje dutki ja háliidivččet juogadit iežat máhtu ja/dahje vásáhusaid Sámi oahpahuskonferánssas? Jus háliidat ovdanbuktit du oahpahus- dahje dutkanbarggu, de dieđit allaskuvlii ja sádde teavstta dahje abstrávtta sisa. Áigemearri buktit teavstta dahje abstrávtta lea 23.10.23. ️
Skábamánus deaivvadit sámi oahpaheaddjit ja dutkit konferánssas Guovdageainnus
Sámi allaskuvla lágida ovttas Sámedikkiin Sámi oahpahuskonferánssa skábmamánu 7. ja 8. beaivvi. Ulbmil lea lonohallat oahpahanvásáhusaid ja buktit oidnosii pedagogalaš jurddašemiid ja oahpaheaddječehppodat sihke oahpahusas ja dutkamis.
Go pedagogat lonohallet ja juhket vásáhusaid ja bohtosiid, de lea dat doarjjan ja vuođđun pedagogalaš jurddašemiide maid sáhttá ávkkástallat oahpahusas sihke sámi mánáidgárddis, skuvllas ja alitoahpahusas. Jus áiggut čuovvut konferánssa, de lea ođđa dieđihanáigemearri skábmamánu 1. beaivi.
Logis eai dárbbaš konferánsadivada máksit
Konferánssa lávdegoddi árvvoštallá buot abstrávttaid ja gávdná daidda heivvolaš saji konferánssa prográmmas. Logi sámi mánáidgárdde- ja skuvlaoahpaheaddji geat dollet ovdanbuktima, eai dárbbaš máksit konferánsadivada. Lávdegoddi árvvoštallá ja addá dieđu ovdal go konferánssa dieđihanáigemearri giddejuvvo.
Eambbo dieđut ja skovvi mainna dieđihat abstrávtta gávnnat dáppe (deaddel liŋkka). | https://www.samas.no/se/a/sami-oahpahuskonferansa-guhkidan-diedihanaigemeriid?page=4 |
Giehtagirji hárjehallamiidda
Giehtagirjái leat čohkkejuvvon dieđut, njuolggadusat ja rávvagat mat gusket hárjehallanoahpu praktihkalaš čađaheapmái. Oahpaheaddjeoahpuid nationála láhkaásahusat, rámmaplánat ja njuolggadusat leat báikkálaččat heivehuvvon Sámi allaskuvlii ja sámi oahpaheaddjeoahpuide. Giehtagirji lea hábmejuvvon šiehtadusaid vuođul mat gusket verddeskuvllaide, verddemánáidgárddiide, hárjehallanmánáidgárddiide ja hárjehallanskuvllaide ja dáid ovttasbargui Sámi allaskuvllain.
Giehtagirji lea buohkaid váste geain lea dahkamuš hárjehallanoahpuiguin, nu go oahpaheaddjestudeanttaid, fágaoahpaheddjiid, hárjehallanoahpaheddjiid, rektoriid, mánáidgárdejođiheddjiid ja earáid geat dárbbašit dáid dovdat.
Čakčat 2024 boahtá ođastuvvon giehtagirji dása. | https://www.samas.no/nb/node/5258 |
Latest news
- Basádisrijmmo - Juovlakalenddar - Jåvlebiejjielåhkoe 2020 - 21
- Basádisrijmmo - Juovlakalenddar - Jåvlebiejjielåhkoe 2020 - 20
- Basádisrijmmo - Juovlakalenddar - Jåvlebiejjielåhkoe 2020 - 19
- Basádisrijmmo - Juovlakalenddar - Jåvlebiejjielåhkoe 2020 - 18
- Basádisrijmmo - Juovlakalenddar - Jåvlebiejjielåhkoe 2020 - 17
- Basádisrijmmo - Juovlakalenddar - Jåvlebiejjielåhkoe 2020 - 16
- Basádisrijmmo - Juovlakalenddar - Jåvlebiejjielåhkoe 2020 - 15
- Basádisrijmmo - Juovlakalenddar - Jåvlebiejjielåhkoe 2020 - 14
- Basádisrijmmo - Juovlakalenddar - Jåvlebiejjielåhkoe 2020 - 13
Home
Sámi mánáidgárdekonferánsa maŋiduvvo miessemánu 4.-5. beivviide 2022
Mii leat ovttasráđiid Romssa ja Finnmárkku Stádahálddašeddjiin mearridan maŋidit Sámi mánáidgárdekonferánssa.
Sámi mánáidgárdekonferánsa lágiduvvo dasto miessemánu 4.-5.b. 2022, Diehtosiiddas, Guovdageainnus.
Ágga maŋideapmái lea go Romssas ja Finnmárkkus lea ollu Covid-19-njoammun dál, ja erenoamážit sámi mánáidgárddit gártet hearkkes dillái jus ollu olbmuide njoammu dávda oktanis.
Mii šállošit go dilli šattai ná. Mii almmuhit mánáidgárdekonferánssa ođđasit.
Ođđa konferánsadáhtoniid miessemánu 4.-5. b. 2022 leat bidjan dainna eavttuin ahte pandemiijadilli ii heađuš lágideami.
Samisk barnehagekonferanse blir utsatt til 4.-5. mai 2022
Vi har i samråd med Statsforvalteren i Troms og Finnmark besluttet å utsette Samisk barnehagekonferanse.
Samisk barnehagekonferanse vil bli avholdt 4.-5. mai 2022 i Diehtosiida i Kautokeino.
Grunnen til utsettelsen er at det høy smitte av Covid-19 i Troms og Finnmark, og spesielt samiske barnehager kommer i en utfordrende situasjon dersom mange blir smittet samtidig.
Vi beklager at situasjonen ble slik. Vi vil annonsere barnehagekonferansen på nytt.
De nye konferansedatoene 4.-5. mai 2022 er satt med forbehold om at pandemisituasjonen tillater arrangement med mange deltakere. | http://lohkanguovddas.no/smj/node/698?page=2 |
Diehtu min birra
Nuohtti lea ohcanbálvalus, mii fállá beassama sámi kultuvrra digitaliserejuvvon arkiivamateriálaide, mat seailluhuvvojit máŋggain eurohpalaš muitoorganisašuvnnain. Historjjálaš sivaid sihke árktalaš guvlui ja eamiálbmogiidda guhká čuohcán beroštumi dihte mearkkašahtti oassi sámi kulturárbbi materiálain seailluhuvvojit Sámi olggobealde. Sáhtát oahpásnuvvat Nuohtti -bálvalussii materiálaideaset fálli organisašuvnnaide dán logahallamis.
Nuohtti lea ovttasbargu gaskkal Sámi arkiiva, Arkiivadoaimmahat; Sámi arkiiva, Suoma Riikkaarkiivva ja Ruoŧa Riikaarkiiva.
Nuohtti gárgehuvvui Digital Access to the Sámi Heritage Archives (Digitála beassu sámi kulturárbearkiivvaide) -prošeavttas (2018–2021), man ruhtadeaddji lei EU Interreg Nord -prográmma. Prošeaktaguoibmi ledje Suoma ja Norgga Sámi arkiivvat, Lappi universiteahtta (prošeavtta jođiheaddji) sihke Oulu ja Ubmi universiteahtat. Lassidieđut prošeavttas leat dáppe.
Giitosat
Dán bálvalusa teknihkalaš ovddideamis Digital Access to the Sámi Heritage Archives -prošeakta basttii atnit ávkki ovdaleappos bargojuvvon vuođđobarggu: dása gulle ovdamearkka dihte ohcanportála- ja ohcanmašiidnavuolažiid ovddideapmi, mat juo leat leame, sihke árvvolaš bargu, mii lea buktán gielalaš ja báikediehtodáhta bálvalusaid ja resurssaid oažžunsadjái.
Dasa lassin prošeakta lea ávkahuvvan sakka GLAM-sektora (galleriijat, girjerájut, arkiivvat ja museat) ja digitála árbbi áššedovdiid, dutkiid ja ovddideddjiid logijagiid bistán barggus dálááigásaš digitála kulturárbbi infrastruktuvrra ovddideamis ja stáđásnuhttimis.
Digital Access to the Sámi Heritage Archives -prošeakta háliida earenoamážit giitit čuovvovaš beliid ja prošeavttaid:
- VuFind (Falvey Memorial -girjerádju, Villanova universiteahtta)
- Finna, Finna-VuFind ja RecordManager (Suoma Riikkagirjerádju ja Finna-ovttastupmi)
- Finto (Suoma Riikkagirjerádju)
- Giellatekno, Neahttadigisánit, Neahttadigisánit and Nettidigisäänih (Romssa universiteahtta)
- Wiktionary (The Wikimedia Foundation ja Wikimedia Community)
- OpenStreetMap (OpenStreetMap-vuođđudus ja veahkeheaddjit)
- Nominatim geocoder (Brian Quinion, Sarah Hoffmann, Marc Tobias Metten ja veahkeheaddjit)
- Apache Solr (The Apache Software Foundation)
- Leaflet.js (Vladimir Agafonkin)
- K-Samsök (Ruoŧa álbmotárbbi virgdoaimmahat, Ruoŧŧa)
- Europeana (Europeana-vuođđudus)
- Sihke visot diehtobuvttadeaddjiguoimmi | https://nuohtti.com/Content/about |
Ođđa skuvlalaččat! Skuvlii almmuheapmi lahkona, de muittuhit skuvlalaččaid vánhemiidda.
Uudet pienet koululaiset! Kouluun ilmoittautuminen lähestyy, joten muistutus koululaisten vanhemmille.
Nu buorre go válljet sámegiela diimmuid! Illudit!
Jos hálidat čakčat mánnásat Roavvenjárggas anáraš-, davvisáme- dahje nuortalašgiela oahpahusa, de gánneha almmuhit das iežat skuvlla rektorii ja oahppiid veaigedoaimmaid láidesteaddji Mervi Pöykiöniemii sihke sámegiela oahpaheaddji Karoliina Harvalai (virgefriijas giđđalohkanbaji).
Ilmoittautuminen esiopetukseen lukuvuodelle 2021–2022, rovaniemi.fi
Hienoa! Iloitsemme että valitset saamen kielen tunnit!
Jos/kun Rovaniemellä haluat lapsellesi inarin-, koltan- tai pohjoissaamen opetusta syksyllä, kannattaa siitä ilmoittaa oman koulun rehtorille ja iltapäivätoiminnan koordinaattorille Mervi Pöykiöniemelle ja saamen kielen opettaja Karoliina Harvalalle (virkavapaalla kevätlukukauden).
Ilmoittautuminen esiopetukseen lukuvuodelle 2021–2022, rovaniemi.fi | https://miisearvi.wordpress.com/2021/01/06/skuvlii-almmuheapmi-kouluun-ilmottautuminen-4/#more-7768 |
Communities
Select a community to browse its collections.
Recently Added
-
(Master thesis, 2017)
-
(Dieđut;1/2024, Book, 2024)
-
(Peer reviewed; Journal article, 2023)
-
(Dieđut;2020-1, Book, 2020)Gjennom samtaler med sjølaksefiskere har dette prosjektet funnet frem til tradisjonell kunnskap i et stort geografisk område. Denne kunnskapen presenteres i fem kategorier. Prosjektet har ikke hatt ambisjoner om å dokumentere ...
-
Saamelaisen koulun kielimaisema: Etnografinen tutkimus saamen kielestä toisen asteen oppilaitoksessa
(Dieđut;2014-2, Book, 2014)Dát nákkosgirjedutkamuš guorahallá sámegiela sajádaga ja oidnoma sápmelaš joatkkaskuvllas gielladuovdagat-doahpaga bokte. Doaba "gielladuovdagat" govve giellageavahusa, mii lea almmolaš sajis nugo oahppolágádusas. Dutkamuš ... | http://samas.brage.unit.no/samas-xmlui/?locale-attribute=en |
Olggosoaidnin
Álgovuolggalaš fiila (1 384 × 1 436 piksela (govvačuoggá), fiilasturrodat: 3,14 MiB, MIME-tiipa: image/png)
Fiilla historjá
Go deaddilat beaivemeari, oainnat makká fiila lei dalle.
Liŋkkat
Fiilla vuogádatviidosaš geavaheapmi
Følgende andre wikier bruker denne filen:
- Geavaheapmi prošeavttas ar.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas as.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas bn.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas dag.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas en.wikipedia.org
- Wikipedia:Barnstars
- Wikipedia talk:WikiProject Wikipedia Awards/Archive 18
- Template:Barnstar ExtensionsDev
- User:Dreamy Jazz
- User talk:KHarlan (WMF)
- User:Dreamy Jazz/appreciation
- User:MPGuy2824/Barnstars
- User talk:TheresNoTime/Archive 15
- User talk:Sohom Datta/Archive 1
- User talk:Dreamy Jazz/Archive 13
- User talk:Sohom Datta/Archive 2
- Geavaheapmi prošeavttas fr.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas gu.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas it.wikipedia.org
- Utente:Jalo
- Utente:Jalo/Barnstars
- Utente:Rotpunkt
- Wikipedia:Scherzi e STUBidaggini/Wikioscar/2012
- Wikipedia:Scherzi e STUBidaggini/Wikioscar/2013
- Discussioni utente:Jalo/Archivio24
- Discussioni utente:Rotpunkt/Archivio 2014
- Wikipedia:Scherzi e STUBidaggini/Wikioscar/2014
- Discussioni utente:Jalo/Archivio25
- Discussioni utente:Rotpunkt/Archivio 2015
- Wikipedia:Scherzi e STUBidaggini/Wikioscar/2015
- Discussioni utente:Rotpunkt/Archivio 2016
- Wikipedia:Scherzi e STUBidaggini/Wikioscar/2016
- Discussioni utente:Rotpunkt/Archivio 2017
- Wikipedia:Scherzi e STUBidaggini/Wikioscar/2017
- Wikipedia:Scherzi e STUBidaggini/Wikioscar/2018
- Discussioni utente:Valerio Bozzolan/Archivio 2017
- Discussioni utente:Valerio Bozzolan/Archivio 2018
- Geavaheapmi prošeavttas ka.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas km.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas kn.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas www.mediawiki.org
Vis mer global bruk av denne filen. | |
Dál lea juste ovdalaš go fitnodagat ožžot vearro- ja divatgáibádusaid njuolga iežaset mobiila- dahje neahttabáŋkkuide, mii álkidahttá oaidnit goluid ja máksit daid.
Vearroetáhta vásiha ahte lea erenoamáš váttis ovttaolbmofitnodagaide ja smávva oasusservviide áddet ja bargat riekta. 35 % buot oktavuođaváldimiin Vearroetáhtain leat go háliidit diehtit man ollu sis lea vealgi ja go dárbbašit oažžut kontučáláhusa oažžun dihte bajilgova. Danne buktá Vearroetáhta dál ođđa bálvalusa.
«Gáibádusat ja máksámušat» addá ealáhusdoaimmaheaddjái ollislaš gova das mii sus lea vealgi ja mii lea buorrin njuolga mobiillas dahje neahttabáŋkkus. Bálvalus galgá veahkehit ealáhusjođiheddjiid oaidnit buorebut iežaset ekonomiija ja máksit rievttes áigái, vai eai geava vealgeváttisvuođaide ja reastaluvvamii. | https://www.avvir.no/ollu-smavvafitnodagain-lea-vattis-diehtit-makkar-vearut-ja-divadat-galget-maksot/ |
10.3: Gávpogis
Dát teaksta lea Romssa birra. Romsa lea Davvi-Norgga stuorimus ja Norgga ovccát stuorimus gávpot. Gávpoga guovddáš lea sullos. Guovddáža bajábealde lea Báhpajávri. Jávrri guora manná čuovgaláhttu, ja das lahkosis leat sihke sámi mánáidgárdi ja skuvla mas leat sámegiel luohkát. Romssa sullo oarjjabealde lea Sállir, ja sullo nuorttabealde lea Sálašvággi ja Sálašoaivi. Dohko beassá sihke šaldi ja tunealla bokte. Šaldi lahka lea beakkán girku, Ishavskatedralen.
Gávpoga guovddážis leat ollu boares muorraviesut, ja Romssa duopmogirku lea Norgga áidna duopmogirku mii lea huksejuvvon muoras. Verdensteateret lea Davvi-Eurohpá boarráseamos kino mii lea ain geavahusas. Ráđđeviesu bálddas lea ođđaáigásaš kino, mas leat guhtta sále. Gávpoga davábealde lea máilmmi davimus universitehta. Maŋimuš jagiid leat huksejuvvon stuorra ođđaáigásaš gávpeguovddážat gávpotguovddáža olggobeallai.
Sálašvákkis manná gondola vári ala, ja doppe sáhttá oaidnit hui guhkás.
- Muital eanet Romssa birra dahje muital iežat ruovttubáikki birra.
- Oza buot adjektiivvaid mat leat superlatiivvas ja čále daid vuođđohámiid. Manne muhtun adjektiivvain lea -mus ja earáin fas -eamos?
- Oza buot postposišuvnnaid teavsttas.
Mange pre- og postposisjoner har stedsbetydning:
- på/frastedsbetydning (jfr. lokativ) Ikte leimmet áhku 'geahčen' boradeame.
- tilstedsbetydning (jfr. illativ) Vuolgge mielde áhku 'geahčai'!
- med betydning langs etter noe (jfr. genitiv) Buoremus lea čuoigat 'davágeaže' jávrri!
Nomenet står alltid sammen med post- og preposisjonen, og kan ikke som i norsk skilles, f.eks.: Hvem var du hos? (hvem …… hos) Gean luhtte don ledjet? (gean luhtte)
- Gápmagat leat beavddi vuolde.
- Bija gápmagiid beavddi vuollai!
- Beana lea stuolu duohken.
- Beana manná stuolu duohkai.
- Girji lea girjelána alde.
- Bija girjji girjelána ala!
- Ánne lea mu luhtte dál.
- Ánne boahtá mu lusa.
Loga eanet dán birra grammatihkas: Pre- ja postposišuvnnat. | https://kursa.oahpa.no/2011/10/31/gavpogis/ |
Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida
Bures boahtin Siidii
Siiddas doibmen Meahciráđđehusa Luondduguovddáš ja Sámemusea ovttas. Siiddas don oaččut maid Meahciráđđehusa máŋggabealat áššehasbálvaleami. Siidda vuođđočájáhus muitala luonddu, olbmo ja kultuvrra gaskavuođain Sámis. Vuođđočájáhusa leat Sámemusea ja Luondduguovddáš buvttadan ovttas.
Vuođđočájáhusas sámiid kultuvra ja davviguovllu luondu čatnaseaba oktii oktan čájáhusollisvuohtan, mii fállá muosáhusaid, visuála vásihusa ja maiddái ollu dieđu. Olgomusea lea rabas geassi. Suohtas kafea-restoráŋŋa Sarridis sáhtát finadit vuoiŋŋasteamen ja gáfestallamin ja de fas joatkit čájáhusaide.
Siida-ráhkadus vuođđodivvojuvvo ja viiddiduvvo 2020 – 2022. Viiddidanosiide bohtet Sámemusea čoakkáldatlanjat ja restoráŋŋa. Sámemusea ja Luondduguovddáža oktasaš vuođđočájáhus ođasmahttojuvvo. Mii bálvalat ođasmahttima áigge (earret miessemánus 2021, goas Siida lea gitta). Rahpat vuođđodivvojuvvon ja viiddiduvvon Siidda ja ođđa čájáhusa cuoŋománus 2022.
Rabasáiggit 2021
1.1.2021- 30.4.2021 vuossárga-lávvardat diibmu 10–17 (sotnabeaivi gitta)
1.5.2021-31.5.2021 Siida leat gitta ođastusaid dihtii
1.6.2021-30.9.2021 juohke beaivi diibmu 9–17
1.10.2021-31.3.2022 vuossárga-lávvardat diibmu 10–16
1.4.-31.5.2022 vuossárga-lávvardat diibmu 10–17
1.6.2022 rájes
1.6.-31.9. juohke beaivi diibmu 9–18
1.9.-31.5. vuossárga-lávvardat diibmu 10–17
Bileahttavuovdin nohká diibmobeale ovdal giddema.
Doalahit vuoigatvuođaid rahpanáiggiid rievdadusaide.
Oktavuođadieđut
Čujuhus: Inarintie 46, 99870 Anár
Telefovdna: 0206 39 7740
Šleađgapoasta: [email protected]
Oktavuođadieđut Anár–Suoločielgi turismarávvemii Siiddas
Telefovdna: 040 168 9668
Šleađgapoasta: [email protected]
Almmolaččat
Gos: Davvi-Lappis Anára girkosiiddas buriid johtinoktavuođaid guoras. Loga lasi johtinoktavuođain Siidii.
Galledala: Rabas geassebajis beaivválaččat, dálvebajis gitta vuossárggaid. Bileahtta 10/8/5 €. Čájáhusoahpisteapmi máksá 120 € / joavku / 1 h, ja dat várrejuvvo ovdalgihtii.
Dahkamuš ja oaidninveara: Čájáhusat, olgomuseaguovlu, AV-čájáhusat, joavkoofelastimat, dáhpáhusat, Juvdu-bálggis (5 km). Loga lasi Siidda čájáhusain.
Heivvolašvuohta: Olles bearrašii heivvolaš máŋggabealat ja beroštahtti galledanbáiki, gos áigi hurgá johtilit iđidis eahkedii. Inva-wc, easttakeahtes lanjat siste. Luondduguovddážii ii oaččo buktit biebmoealliid. Oahpisteaddji- ja veahkkebeanaávkkástalliin lea lágaid dorvvastan riekti johtit buot sajiin, dát guoská maiddái earálágan Meahciráđđehusa stobuid, luondduguovddážiid ja daid restoráŋŋaid.
Bálvalusat: Buori kvalitehta atnu- ja skeaŋkadiŋggat Siida Shopas, restoráŋŋa Sarrit, tuvrarávven, guolástan-, meahcástan- ja eará lobit, Anár gieldda turistarávven, WiFi-interneahtta. Soahpamušfitnodatdolliid bálvalusat fidnemis. Loga lasi Siidda bálvalusain.
Dán siiddu čujuhus lea lundui.fi/davvisamiluondduguovddas. | https://web.archive.org/web/20211024072012/https:/www.lundui.fi/davvisamiluondduguovddas |
Latest news
- Utvikling av nye undervisningstilbud med 3D-teknologi
- Vertssamarbeid mellom Samisk høgskole og Kautokeino kommune
- Samisk utdanningskonferanse: nye frister
- Min birrasat konferanse er åpnet for påmelding
- Samers helseforhold
- Oahppu ii deatte (utdanning tynger ikke) podkast - ny episode hver uke
- Samisk kulturarvs plass i forhold til globale utfordringer
- Studieprogrammer høsten 2024
- Statsbudsjettet 2024: Tildeling til Samisk høgskole
Fas ođđa studeantalohkoolahus Sámi allaskuvlii
270 studeantta álge Sámi allaskuvlii dán čavčča. Dat lea justte seammá lohku go diibmá. Eai leat goassege ovdal leamašan nu olu studeanttat Sámi allaskuvllas. Studeanttat mielas bohtet Sámi allaskuvlii.
Sámi allaskuvlla rektor Gunvor Guttorm lea duhtavaš studeantaloguin.
– Mii lean hirbmat movttegat. Diibmá lei earenoamáš buorre jahki, eatge bálljo duosttan jáhkkit ahte fas galggai ná bures mannat. Mis lei mihttu olahit badjel 200 studeanta, dadjá Guttorm.
Lassin raporterejuvvon studeantalohkui bohtet vel studeanttat geat čađahit sierraheivehuvvon oahpu ruoŧabeale man Ruoŧa Skolverket lea ruhtadan. Nu lea duohta studeantalohku lahka 300.
Jahkásaččat gerget sullii 200 oahppi norgga joatkkaskuvllain geain lea sámegiella juogo vuosttášgiellan dehe nubbingiellan. – Dát buktá veháš perspektiivva man stuora oassi boahtá Sámi allaskuvlii, lohka Gunvor Guttorm.
– Dovddan hui lihkolažžan go bessen dán ohppui, dadjá studeanta Kare Elle A. Eira.
Kare Elle A. Eira lohká geabbilis praktihkalaš pedagogalaš oahpus (GPPO), seammás go bargá pedagogalaš jođiheaddjin Guovdageainnu suohkana mánáidgárddis. Sámi allaskuvllas leat olu neahttavuđot, gáiddusoahpahus dehe nu gohčoduvvon geabbilis oahpahusat mii lea stuora oassi manne olu studeanttat Sámis válljejit boahtit Sámi allaskuvlii. Kare Elle lea okta sis.
– Oahppu orui mu mielas nama mielde jo hui gelddolaš, dadjá Kare Elle A. Eira. – Oahpaheaddji guovttos leaba hui čehpet huksen ja heivehan oahpu stuđeanttaide.
Birrasii 30 studeantta leat álgán ohppui. Kare Elle oaidná ahte dáinna oahpuin oažžu eambbo vejolašvuođat eará bargguide ohcat.
Studeanttat ieža čađahit máhttoháhkama earret eará digitálalogaldallamiid bokte ruovttus, go sidjiide heive. Deaivvademiin de barget bargobihtáiguin, joavkobargguiguin ja ovdanbuktiimiiguin mat leat čadnon digitálalogaldallamiidda. Dát mearkkaša ahte GPPO:as jorgaluvvo máhttoháhkan nuppe ládje go dat mii lea dábálaš árbevirolaš skuvllas, gos oahpaheamis leat logaldallamat luohkkálanjas ja studeantabarggut fas leat ruovttus. | https://www.samas.no/nb/node/4435?page=3 |
Joavkun
Amathea fállá joavkoságastallamiid nieiddaide ja nissonolbmuide geain lea unnitloguduogáš, sisafárrejeaddji duogáš ja/dahje migrašuvdnaduogáš.
Ulbmil joavkoságastallamiid lea nannet nieiddaid ja nissoniid máhtu iežaset goruda ja vuoigatvuođaid birra.
Ovdamearkka dihte ovttasbargat mii: asylavuostáiváldimiin, rávisolbmuid oahpahusain, roassoguovddážiiguin, oahpistanklássaiguin, NAV:in, báhtareaddjibálvalusain ja Rukses Ruossain
Ulbmil joavkoságastallamiiguin lea:
- Fysiologiija/ anatomiija
- Nissondearvvašvuohta
- Prevenšuvdna ja bearašplánen
- Aborta
- Norgga dearvvašvuođasuorgi
- Du vuoigatvuođat
Mii heivehit sisdoalu joavkoságastallamiiguin guhkkodaga ja oasseváldiid mielde ja ovttasráđiid dinguin.
Ulbmil joavkoságastallamiiguin lea
- Eastadit sávakeahtes áhpehisvuođa ja aborttaid ja duddjot buoret bearašplánema máhtu, prevenšuvdnabagadeami ja prevenšuvdnafidneme bokte
- Loktet máhtu ja doaibmagealbbu seksuála- ja reproduktiiva dearvvašvuođa ja vuoigatvuođaid birra,
- Loktet máhtu ja veahkehit smiehtadit negatiiva sosiála kontrolla birra, veahkaválddálašvuođa birra lagas oktavuođain ja vahágahtti vieruid birra
- Loktet máhtu Norgga dearvvašvuođasuorggi birra vai buoridit olbmo eavttuid vára váldit alddis ja iežas bearrašis
- Veahkkin duddjot buori integrerenproseassa, erenoamážit oahpahusa ja barggu
Háliidat go ahte boahtit din lusa ja doallat joavkoságastallama?
Váldde oktavuođa minguin, e-boastačujuhus lea [email protected] dahje riŋges 90 65 90 60. | https://amathea.no/se-no/min-balvalusat/joavkun/ |
Bievrrašjávrri rávvagat ja njuolggadusat
Vuovde- ja gulubuollinváruhusa áigge dolastallan lea lobálaš dušše bohcciiguin, gokčojuvvon dolastallanbáikkiin sihke ávdinstopuid ja barttaid dollasajiin earenoamáš várrugasvuođain. Dola cahkkeheaddji vástida álo dolastallama dorvvolašvuođas. Válddathan vuhtii, ahte dolastallan dain sáhttá gildojuvvot báikegottiid guovdu.
Dárkkis fámus lean váruhusaid (ilmatieteenlaitos.fi, suomagillii)
Rávvagat Bievrrašjávrri guovllus johtaleapmái
-
Guovllu ávdin- ja várrenstobuide oažžu buktit ruoktoelliid juos dat heive maiddái earaide stobus.
-
Sáhtát guođđit ilmmuhusat iežat birra, áigedávvalisttat ja reaisoplánastat omd. Duottar-Sámi luondduguovddážii. Muitte almmuhit maid iežat ollemis mearrebáikái, vai ohccit eai biddjo duššás váraid nala. Gádjunbálvalus bearrá mávssu dušši ohcamiin.
Dola cahkkeheapmi
-
Meahcceguovllus sáhttá cahkkehit dola almmá sierra lobi haga, muhto boaldenmuorran galgá atnit dušše eatnamii gahččan ovssiid ja rissiid. Muorahis guovllus dola cahkkeheapmi ii ávžžuhuvvo. Geavat boares dollasajiid, jos dakkárat leat. Eanabuollinváruhusa áigge dola cahkkeheapmi lea gildojuvvon.
Ovddalgihtii ráhkkaneapmi
Mátketelefovnnaid gullon
-
Vaikko Suoma mátkekommunikašuvdnafierpmit leat gokčevaččat, de Bievrrášjávrre meahcceguovllus sáhttet leat itkoguovllut eandalii duoddariid gaskasaš gurain. Dárkkis mátkekommunikašuvdnafierpmi gokčevašvuođa iežat telefunoperáhtoris. Dasa lassin leat báikkit, gos mátketelefuvdna ii doaimma dehe telefuvnnain leat hehttehusat. Dalle gánnáha omd. mannat allelažžii, jalges sadjái ja/dahje váldit telefovnna SIM-goartta eret heahteriŋgema boddii. Gánnáha maid váldit vuhtii, ahte sierralágán mátketelefuvnnaid gaskkas leat gullonerohusat.
Biergasat
-
Go johtá Bievrrašjávrre meahcceguovllus, de galggale leat fárus aŋkke gárta, kompássa ja áššálaš reaisobiergasat reaissu guhkkodaga mielde. Muitte, ahte duoddaris dálkkit rievddadit hui jođánit ja geassetnai sáhttá muohttit.
-
Meahcis vánddardeapmi lea mihá eambbo gáibideaddji go merkejuvvon geinnodagaid mielde johtin, danin doppe jođedettiin dárbbašuvvo vánddardanvásáhus.
Dorvvolašvuohta
-
Jus dus reaissustat boahtá heahti, ovdamearkan láhppot, lápmašuvat dahje áiccat meahccebuollima, riŋge nummirii 112 ja daga heahtedillialmmuhusa.
-
Váldde mielde vuosttašveahkki dárbašiid.
Sesoŋŋaáiggit
-
Bivnnuheamos vánddardanáigi lea geasset, geassemánu rájes gitta čakčamánnui, muhto mahkkege duohta alimus bahkkehallanáiggiid guvlui eai leat.
112 Suomi -mobiilaaplikašuvdna
Go heahtetelefovdnii riŋgejuvvo 112 Suomi -aplikašuvnna (112.fi, suomagillii) bokte, de heahteguovddášgohcci oažžu automáhtalaččat dieđu riŋgejeaddji sajádagas.
Lappis leat ollu báikkit gos telefon ii gullo, ja dihto telefonmállet eai doaimma buollašis. Nuba máđidjaplána oktan áigetávvaliin lea buorre almmuhit soapmásii. Gánneha doallat telefovnna liekkasin sihke biepmu ja juhkamuša fárus. Vai mátketelefovnnas ii nogaše rávdnji, váldde mielde ovdamearkan liikerávdnjerusttega, várrebáhttera dahje boares telefovnna, mas lea buorre báhtter.
Vánddardanetikeahtta
1. Gudnejahte luonddu.
2. Vállje merkejuvvon máđijaid.
3. Váldde čielgasa leago gohtten lobálaš du válljen čuozáhagas.
4. Geavat dušše merkejuvvon dolastallansajiid.
5. Ruskkahis vánddardeapmi. | https://www.lundui.fi/bievrrasjavri/ravvagatjanjuolggadusat |
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 2. Davvi Girji 2007.
– Don ledjet várra vuosttaš sámi mekanihkaroahpaheaddji. Mo don ledjet ieš oahppan dan maid galget oahpahit? – Sáhttá dadjat ahte dat lei soađi sivva. Soađi áiggi mun guorahallen veahá doppe Porsáŋggus. Iskkadin makkár rusttegat duiskalaččain ledje. De ballen ahte duiskalaččat ledje fuomášan maid bargen, ja 1943:s fertejin báhtarit. Mun čuigen Ruŧŧii, ja loahpas bohten Stockholmii. Doppe bessen vázzit fidnoskuvlla ja oahppat mekánalaš barggu. Skuvlla maŋŋil bargen muhtin barggahagas, gos ráhkadedje biilaosiid ja eará diŋggaid.
Soađi loahpas ledjen mielde norgga soahteveaga joavkkus mii galggai Skotlándii. Muhto de šattai ráfi ja mu ossodat sáddejuvvui Trandumii (soahteveahkaleaira 5 miilla davábealde Oslo). In beassan vel mannat ruoktot Finnmárkui. Go bessen soahteveagas, de vázzen Drammenis ovdakurssa beassat teknihkalaš skuvlii ja Oslos realskuvlla ja gymnása. Dan maŋŋil mannen fas Ruŧŧii ja vázzen Göteborgas teknihkalaš skuvlla. Dát lei mu duogáš oahpahit ruovde- ja metállafágaid.
– Fidnoskuvla lei dušše leamaš bráhkain, ja sierra skuvlavisti gárvánii easka 1960:s. Galge leat golbma suorggi: Mekánalaš, snihkkár ja goarrun. Ja leimmet dušše fal golbma oahpaheaddji. Rektor lei Sigurd Skoglund, gii lei Viesterállasis eret. Son lei maiddái snihkkároahpaheaddji. Kárášjohkalaš Biret Stueng lei goarrunoahpaheaddji, ja mus lei buot oahpahus mekánalaš fágain ja maiddái teorifágain nugo matematihkas ja dárogielas.
Go mun bohten dohko 1960 čakčamánu eai lean go guoros lanjat. Ovdal go sáhtiimet álgit fertiimet oastit buot mašiinnaid, bargoneavvuid ja ávdnasiid iešguđetge ossodahkii. Easka veahá ovdalis juovllaid sáhtiimet váldit ohppiid vuostá, nu ahte vuosttaš jagi ii šaddan olles skuvlajahki.
–– Dus lei buot oahpaheapmi mekánalaš fágain ja teorifágain. Dus fertejit leat leamaš máŋga oahpahandiimmu vahkkui?
– Na, ohppiin ledje 42 diimmu vahkkui, ja mus ledje várra seamma. Ja dasa lassin ledjen váktan internáhtas, juohke nuppi eahkeda. Mus lei eamit mielde ja maid guokte máná go fárrejin Guovdageidnui, ja goalmmát ja njealját mánná leaba riegádan doppe. Muhto šattai unnán áigi leat ruovttus.
– Na ba oahppit, gos dat bohte?
Álggos bohte eatnasat Guovdageainnus, maŋŋil bohte maiddái eará sajiin Finnmárkkus. Vuosttaš jagiid ledje veahá boarráset olbmot, go ii lean leamaš dakkár fálaldat ovdal. Muittán vuosttaš jagi ee. Klemet J. K. Hætta, Guovdageainnus, Nils Turi, Kárášjogas ja Albert Johannessen, Porsáŋggus.
– Ii lean. Skuvla lei ain «heimeyrkeskole», mii mearkkašii ahte jurdda ii lean ahte oahppit galge šaddat albma fágabargit. Dat galge oahppat fága mii lei ávkkálaš lassemáhttu go galge bargat boazodoalus ja eanandoalus.
Eará sivva dasa ahte ii lean vejolaš čuovvut oahppoplánaid lei ahte fertiimet álgit hui vuđolaččat, sihke praktihkalaš barggus ja teorifágain. Eanaš sámegielat oahppit geat bohte fidnoskuvlii ledje ožžon hui váilevaš vuođđooahpu. Fertiimet measta stávet dárogiela, go máhtte unnán dárogiela ja máŋgasat eai báljo máhttán lohkat eai ge čállit. Máŋga jagi dan maŋŋil muitalii muhtin dain ohppiin munnje ahte son ii lean oahppan maidege, «ovdal go don bohtet Guovdageidnui ja oahpahit min lohkat». Mii han geavaheimmet seamma girjjiid go muđui Norggas, muhto manai oalle njozet.
Dađe mielde bohte eanet oahppit eará sajiin, ja sii ledje oahppan eambbo skuvllas. Lei čielga erohus – go buot oahpaheapmi lei dárogillii, de ledje dárogielat mánát oahppan eambbo go sámegielat mánát. Orui dalle maiddái nu ahte Guovdageainnus, gos lei internáhtta, ledje mánát oahppan eambbo go Kárášjogas, gos ii lean vel internáhtta dalle go dát oahppit ledje álbmotskuvllas.
Maŋŋil rievdaduvvui skuvla ruovttufidnoskuvllas dábálaš fidnoskuvlan, ja dalle geavahišgohte našunála oahppoplánaid. Muhto dat dáhpáhuvai easka moadde jagi maŋŋil go mun heiten.
– Na álggos oahppit fertejedje oahppat geavahit bargoneavvuid ja mašiinnaid, bovret, fiilet, sveiset jna. Dan áiggi ii lean vel makkárge mekánalaš barggahat Guovdageainnus, ja olbmot bohte skuvlii ruovdediŋggaiguin maid bivde min divvut. Ledje maiddái vuosttaš skohterat boahtime dan áiggi. Dat dagahii ahte mis lei hui buorre oktavuohta olbmuiguin olggobealde skuvlla, ja dat dagai oahpahusa hui miellagiddevažžan ohppiide. Ráhkadeimmet maiddái niibbiid ja jiehkkuid ja dakkár diŋggaid mat ledje anus sámi birrasis.
– Mo gielladilli lei dalle, lei go oahpahus sámegielas dahje sámegillii?
– Mis ii lean sámegiella fágan dalle. Luohkkáoahpaheapmi lei dárogillii, vaikko dieđusge sámástin sámegiel ohppiiguin. Mis ledje sihke sámegielat ja dárogielat oahppit. Ieš in lean oahppan sámegiela lohkat in ge čállit ja ledjen ožžon buot fágaoahpu dárogillii ja ruoŧagillii.
–– Don ledjet maiddái jagi rektorin...
– Na measta jagi ledjen sadjásažžan Skoglunda ovddas, 1963/64. Bargagohten dalle skuvlla viiddidanplánain, go skuvla lei juo dalle menddo gárži. Min jurdda lei dalle juo ahte skuvla galggai šaddat sullii nu go dál lea šaddan. Muhto dađe bahábut golai guhkes áigi ovdal go viiddiduvvui, ja lei máŋga jagi hui gárži. Mus lei dalle buorre oktavuohta stivrrain, ii lean makkárge váttisvuohta stivrra ja skuvlla hálddahusa gaskkas, nu go lea leamaš muhtin eará áigodagaid skuvlla historjjás. Stivrajođiheaddjin lei dalle Oddmund Sandvik, gii lei Guovdageainnu suohkana oadjohoavda.
– Lean leamaš mielde álggaheame golbma sámesearvvi: Oslos, Kárášjogas ja Guovdageainnus. Go álggaheimmet sámeservviid ledje deháleamos áššit: skuvla, bargu ja kultuvra. Juo Oslo Sámi Searvvis mis ledje álggu rájes jurdagat dan birra mo buoridit skuvlafálaldaga sámiide, erenoamážit joatkkaoahpu.
Go heiten Guovdageainnus 1965:s, de fárrejin Áltái, gos ožžon barggu fidnobagadallin. Dalle ledjen Bargiidbellodagas mielde, ja ledjen muhtin áiggi Álttá Bargiidbellodaga jođiheaddjin. Áirrasgoddi (Representantskapet) mearridii doarjut barggu hukset geainnu Kárášjoga ja Guovdageainnu gaskkas, nu gohčoduvvon «indre riksveg», ja sámi gymnása, muhto fylkkadikkis min áirasat manaiga dan vuostá. Go journalisttat dalle jerre manne soai eaba čuvvon áirrasgotti mearrádusa, vástideigga ahte lei Hans Guttorm gii lei dájuhan olbmuid. Dalle mun guđđen Bargiidbellodaga, ja dan maŋŋil in leat searvan dáža bellodagaide. Serven baicce Sámeálbmot listui ja 1973:s, ja go mii vuosttaš háve searvvaimet stuoradiggeválgii, de ledjen vuosttaš evttohassan. Sámelisttu barggus ledje skuvlaáššit hui guovddážis.
– Ii lean nu álki dalle gazzat oahpu Finnmárkkus, ii ge nuorain ii ge váhnemiin lean álo nu stuora skuvlamokta. Min bargu lei movttidahttit nuoraid ohcat skuvllaide. Fertejin vuos čilget nuoraide makkár oahppan olbmuid ja bargosajiid mii dárbbašit dáppe Finnmárkkus, ja de veahkehit sin ohcat skuvllaide ja ruhtadit oahpu. Johten hui ollu skuvllaid mielde, miehtá Finnmárkku. Ledjen vuođđoskuvllain, álbmotallaskuvllain ja joatkkaskuvllain. Muhtumin vázzen nuoraid ja váhnemiid lusa doppe gos eai lean luottat.
Muittán erenoamážit muhtin doaresbeal orru nuora gii lei hui čeahppi skuvllas ja son háliidii ohcat Norges tekniske høgskolii. Muhto dasa son dárbbašii bargohárjehallama maid ii sáhttán oažžut ruovttugielddas. Mun lohpidin ordnet dan ášši. Čuojahin iežan hovdii, fylkabargohovdii, ja guokte beaivvi dan maŋŋil lei son ordnen bargohárjehallama Svalbarddas. Manai hui bures, son manai dohko, válddii oahpu NTH:s ja dan maŋŋil sus lea leamaš buorre bargu. Sáhtášin muitalit máŋga sullásaš ovdamearkka. | http://skuvla.info/skolehist/hansgut-s.htm |
15/12/2021 KIRSI PALTTO Giissáid gárvemin Kárášjoga Sámiid Searvi lea lágidan giisákurssa, ja dál beasat guovtti artihkkalis čuovvut makkár bargomuttut giissá ráhkadeamis leat. Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši. Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa. Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákk | https://samimag.no/sme/?p=13226&post_type=post |
Latest news
- Samisk høgskole har fått nye ambassadører i Russland
- Ta chansen och sök till en kurs som är anpassad för dig som arbetar som samiska lärare
- SMS tjeneste
- Samisk barnehagekonferanse utsettes til våren 2022
- Samarbeid mellom Samisk høgskole og Nord universitet
- Inga Juuso – Tribute konsert: Gratisbilletter til Sámi allaskuvlas studenter
- Ny mulighet for å søke på Sámi allaskuvla
- Studiestart høsten 2021
- Glemt å søke studieplass? Vi har fortsatt ledige studieplasser høsten 2021!
Ođđa dieđalaš girji soabadan ja duohtavuođa kommišuvnnaid birra
Dál lea ođđa girji " Trading Justice for Peace? Reframing Reconciliation in TRC Processes in South Africa, Canada and Nordic Countries" almmuhuvvon. Girjjis leat Lulli-Afrihká, Canada ja Norgga soabadan ja duohtavuođa kommišuvnnaid barggut guovddáš fáddán. Sámi allaskuvlla dutkit Lovisa Mienna Sjöberg ja Mikkel Nils M. Sara leaba ovtta kapihttala čallan girjái. Girji lea ovttasbargu gaskkal Lulli-Afrihká, Canada ja Norgga dutkiid.
Soabadan ja duohtavuođakommišuvnnat leat ásahuvvon iešguđet hámis ja guovllus, earret eará Lulli-Afrihkas, Canadas ja Norggas. Dien golmma riikka duohtavuođa ja soabadeami proseassaid buohtastahttin vuolggahii dutkiid lagabui geahččat ja problematiseret dáid proseassaid dan ektui makkár servodathástalusat doppe leat odne. Das de ásahuvvui oktasaš internationála dutkanprošeakta jagi 2018.
Girji lea čállon ovddemusat dutkiid, universitehta- ja allaskuvllabargiid ja studeanttaid várás, muhto sáhttá maid miellagiddevaš sidjiide geat beroštit soabadan- ja duohtavuođakommišuvnnaid bargguin mat dál leat jođus Norggas ja Suomas. Girjji 15. kapihttalis bohtet ovdan ollu bealit mat gullet dákkár bargguide.
Sámi allaskuvlla oassi girjjis
Vuosttašamanueansa Lovisa Mienna Sjöberg ja vuosttašamanueansa Mikkel Nils M. Sara leaba čallan guđat kapihttala girjjis "When justice has borders: Some reflections on national borders in relation to the TRC in Norway". Dás bohtet ovdan muhtun ovdamearkkat das movt riikarájiid ásaheapmi dahket oanehet ja guhkit áigái sámi servodaga ovdii, ja das maiddái makkár dahkamuš stáhtalaš girkuin lea leamaš dás.
Girji lea neahtas
AOSIS Publishing lágádus lea almmuhan girjji, ja doaimmaheaddjit leat Sigríður Guðmarsdóttir, Paulette Regan, Demaine Solomons. Girjii lea boađus fágaidrasttildeaddji ovttasbargoprošeavttas mas leat fárus dutkit geat barget iešguđet universitehtain/alit oahppoásahusain Lulli-Afrihkás, Canadas ja Davviriikkain.
Girji sáhtát lohkat neahtas dán liŋkka bokte, ja dat lea buohkaide rabasin lohkat neahtas.
Digitála logaldallan fátta birra
Mannan čavčča doalaiga Mienna Sjöberg ja Sara digitála logaldallama seamma fátta birra sámegillii, ja dán lea vejolaš geahččat das vuolábealde. | https://www.samas.no/nb/node/5467?page=8 |
Ođđasat
- Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái
- Lovisa Mienna Sjöberg oažžu dutkanbálkkašumi
- Ođđa raporta: Mii lea sámi perspektiiva ođđa oahppoplánain?
- Ofelaččat ohcet eambbo bártniid! Ođđa ohcanáigemearri.
- Ođđa Dieđut-girji almmuhuvvon
- - Dán jagi mii ohcat olles guhtta ođđa sámi ofelačča!
- Ođđa girji sámi dáidaga ja duoji dili birra
- Sámi hálddašansuohkaniid sátnejođiheaddjit čoahkkanan Sámi allaskuvllas
- Ođđa Sámi dieđalaš áigečála almmuhuvvon
Annika Pasanen virgáduvvon Sámi allaskuvlla ođđa professoran
Sámi allaskuvlla stivra lea virgádan Annika Pasanena sámi sosiolingvistihkka professora virgái. Annika Pasanen lea nákkáhallan doavttirin jagi 2015:s anárašgiela ealáskahttima fáttás.
- Sámi allaskuvllas illudit mii sakka go Annika Pasanen dál fargga doaibmagoahtá sámegiel professoran allaskuvllas, ja dakko bokte nanne min giellafágalaš birrasa iežas nana gelbbolašvuođain. Mu sávaldat lea ahte Sámi allaskuvlla oahpahusfálaldagat áiggi mielde fátmmastivčče buot sámegielaid. Go dál leat anárašgiela giellačeahpi ožžon min searvái, de sávan dat váikkuha dasa ahte mii beassat fállat oahpuid iešguđet sámegielain allaskuvllas, dadjá rektor Laila Susanne Vars.
Giellaealáskahttin lea guovddážis
Annika Pasanenas lea viehka viiddis vásáhus eamiálbmot- ja unnitlogugielaid birra Davviriikkain ja Ruoššaeatnamis. Son dovdá iešguđet sámegielaid diliid, earenoamážit dieđusge anárašgiela, man ealáskahttima lea dutkan ja man servošis iešge lea mielde.
- Mánáid máŋggagielatvuohta, stáhtaid giellapolitihkka, giellaservošiid ideologiijat ja iešguđetlágan giellaealáskahttindoaimmat leat munnje oahpes ja dehálaš fáttat. Sávan, ahte iežan skuvlejumi, máhtuid, dieđuid ja vásáhusaid bokte beasan nannet ja viiddidit sosiolingvistihka oahpahusa ja dutkama Sámi allaskuvllas. Ja viidáseappotge, lasihit áddejumi gielladiliid ja giellaealáskahttima birra, nu Sámi Allaskuvllas go olles sámi servodagas, dadjá professora Annika Pasanan.
Sámegielat bargobiras geasuha
Annika bargá dál Helssega universitehta dutkin. Su postdoc-dutkamuš guorahallá sámegielaid ođđa hálliid: olbmuid, geat lean studeren anáraš-, nuortalaš- dahje davvisámegiela rávis olmmožin ja geavahišgoahtán giela aktiivvalaččat.
- Lean studeren, nákkáhallan ja bargan guhká Helssega universitehtas. Go lean ollu bargan okto, de lea dál máilmmi somá beassat sámegielat bargoservošii ja studeanttaid gaskkii, eará olbmuiguin ovttas bargat ja guorahallat mu miellafáttáid, illuda Annika.
Annika Pasanen álgá virgái allaskuvlii 01.01.2021. | https://www.samas.no/se/a/annika-pasanen-virgaduvvon-sami-allaskuvlla-odda-professoran?page=2 |
Øvre Eiker lea gielda Buskeruda fylkkas. Dan olmmošlohku lea 17 729[1] ja viidodat lea 457 km². Gieldda hálddahusguovddáš lea Hokksund. Øvre Eiker rádjegielddat leat .
Drammen • Flesberg • Flå • Gol • Hemsedal • Hol • Hole • Hurum • Kongsberg • Krødsherad • Lier • Modum • Nedre Eiker • Nes • Nore og Uvdal • Ringerike • Rollag • Røyken • Sigdal • Øvre Eik | http://se.wikipedia.org/wiki/%C3%98vre_Eiker |
Ođđasat
- KIF-lávdegoddi finai Sámi allaskuvllas
- Ođđa dutkanprošeakta ohcá boazosámi nuoraid geat searvvaše dutkamii
- Sámi allaskuvla bovde boahtit gullat njuolggosáddaga "Mii guldalit"
- Ruvdnaprinseassa boahtá Sámi allaskuvlii
- Ođđa vejolašvuohta ohcat čavčča oanehisáiggeoahpuide
- Olgoriikastudeanttaid oahppodivat
- Čavčča deaivvadanplána ja diibmoplána
- Innspill på åpent høringsmøte i Stortinget
- Ohcciidlohku lassánan ollu moatti jagis
Stádabušeahtta 2021
Sámi allaskuvlla rámmaruhtadeapmi lassána 6,8 miljon ruvnnuin (7 %). Ovddit jagiid buorit studeantalogut ja ođđa sámegiela álgooahpu ođđa studeantasajit dat čilgejit lassáneami.
Lassáneapmi lea čadnon guovtti váldooassái: vuođđorámmii ja boađusjuolludeapmái.
Sámi allaskuvlla vuođđorámmii addo lassáneapmi mii galgá gokčat hadde- ja bálkálassáneami.
Dasa lassin almmuhuvvui giđđat ahte Sámi allaskuvla oažžu liige juolludeami ásahit logi ođđa oahpposajiid sámegiela álgoohppui, mii addá 1,4 miljon ruvnno lassaneami. Dan mielde maid čuovui stipendiáhtavirgái ruhtadeapmi, oktiibuot 450 000 ruvnno.
Boađusjuolludeami lassáneapmi lea čadnon studeantalohkui ja dutkamii 2019s. Studeantalogu oassi stuorru 2,7 miljon ruvnnuin, earenoamážit dan geažil go allaskuvla bures lihkostuvai sihke alla studeantaloguin ja buori kandidáhttabuvttademiin. Unnit EO-ruhtadeami ja unnit dutkanalmmuheami geažil aŋkke gesso ruhtadeamis 538 000 ruvnno boađusjuolludeamis.
Go visot dáid bidjá oktii, de bušeahttalassáneapmi lassána 7 proseanttain, dehe 4 proseantta lassin haddegoargŋuma. | https://www.samas.no/se/a/stadabuseahtta-2021?page=7 |
Subsets and Splits