text
stringlengths 163
1.05M
| url
stringlengths 16
927
|
|---|---|
Ođđasat
- Studeantačálus: Don it leat beare boaris mánáidgárddis bargat
- Doarjja Sámi allaskuvlla joatkkaoahpuide
- Oza čavčča oahpuide!
- Nanu dulkaáŋgiruššan sámegielain Sámi allaskuvllas
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu addá ođđa bargovejolašvuođaid
- Ovttastallan ja siiddat otnábeai servodagas
- Lihkku beivviin!
- Sámi allaskuvllas lea girjás ja miellagiddevaš prográmma Sámi vahkkus
- Sámi allaskuvla lea ásahišgoahtime sámi AI Lab
– Leatgo dis oahpaheaddjit midjiide?
Sámis lea stuora dárbu Sámi oahpaheddjiide.
Sámi allaskuvla lea odne ja ihttin Romssa oahppomeassus. Doppe jearahii okta vuođđuskuvlaoahpaheaddji leago Sámi allaskuvllas oahpaheaddji sidjiide.
– Mun sihten su fállat barggu min dálá oahpaheaddjestudeanttaide, muitala Mikkel Ole Eira, Sámi allaskuvlla rekruterenkonsuleanta.
Álgge oahpaheaddjin čakčii
Dábáleamos gažaldat
– Sáhttágo vaikko gii oahppat sámegiela? Mikkel Ole Eira muitala ahte dát gažaldat sáhttá leat dat dábáleamos maid beassá gullat dákkár oahppomeassus. Mikkel Ole Eira ja Ellen Marianne Siri leaba Tromsøhallenis vuovdaleamen Sámi allaskuvlla oahppofálaldagaid.
Soai láveba vástidit ahte ii dárbbaš leat sápmelaš Sámi allaskuvlla studeantan šaddat. Muhto eanasoassi oahppofálaldagain leat sámegillii. Datge ii dárbbaš hehttehussan leat, go Sámi allaskuvla fállá oahpuid maiddái eará gielaide.
Sámi allaskuvla fállá sámegieloahpu easkaálgidásis gitta doavttirgráda dássái.
Šatta don maid studeantan Sámi allaskuvllas!
Geahča min oahppofálaldagaid. | https://www.samas.no/se/a/leatgo-dis-oahpaheaddjit-midjiide?page=3 |
Guokte sámi muitalusa
Guokte sámi muitalusa. Vižžon Just Qvigstad girjjis "Sámi máidnasat ja dološ muitalusat.
Fra Just Qvigstad "Samiske sagn og eventyr"
De leigga guokte Dálošvákkiha, vulggiiga sugadit Rissevutnii čeavraid geahčadit giđđaija, go ijat leat čuovgadat. De suhkaba Rissevuona smávva mohkiid birra. De leigga lahka vuotnabađa; de lea akta jorba lássa. De huobmá dat, gii mánnegeahčen vuohppáhaddá: orrida (lássa) nalde čohkkáha dego livččii čeavrris. Dego boahtiba lagabuidda, de lea dego olmmoš, čuoččahii ja šattai
máđohis guhkki. De dadjá ovdaolmmái:
– "Geahčas donnai, maid mon jáhkken ahte dat leai čeavrris; muhtte dat ii lean. Dat lea mearraháldi munno beahttaleame. Máhco ruoktot, dan meađe go lea buorre dálki!»
Manneolmmái dadjá: – "Ean moai das bala."
De dadjá vuot ovdaolmmái: – "Dat lea buoremus ahte moai máhcce ruoktot. Dál šaddá vissat harbmat bahá dálki!".
Manneolmmái vástida: – "li dat šatta mihkkege bahá dálkkiid."
De soabaiga nu, ahte suhkaba fastten, go lea nu buorre dálki. De riemaiga geaččat dan lássa guvlui, muhtte eabage oaidnán lássa. De dadjá manneolmmái;
– "Eai dat lean iežá go munno čalmmit beahtaleame mearrahálddiid. Gal mon lean dakkár givttan leamaš ovdal."
De sugaiga gáddeguora. De bođiiga ovtta jalge geaillu guovdu, ja leai guhkki sisa. De suhkaba geaččat, leatgt čeavrat doppe luottastallan. De bođiiga geaillu sisa, ja leai binnaš boares muohta ja ránes sáttu fiervván.
De oaidniba: das leat čeavrat luottastallan. De sárdnuba gaskaneaskka ahte:
– "Moai dál galge vancca sirdiilit olgoliidda ja galge mannat goappát geailobeallái fáktet dasságo čeavrat olggos bohtet ráiggiin."
Go leaba čohkkåheame; de iđistii ovtta ráiggin dego livččii olbmo hápmi; de dadjá:
-"Doai galgabeahtti vuolgit eret dakkaviđe nu johtilepmusit go johtibeahtti. Galgabeahtti mannat ovstabeallái dán njárgga. Mon dieđán ahte doppe leat vállji čeavrat, ja álligen oro das makkárge! Dat lea min orrunbáiki."De dat ruohtasteigga vancii ja sugaiga ovstabeallái njárgga. Bodiiga njárgageahčåi; de dadjá ovdaolmmái- Moai galge vuolgit ruoktot suhkat. Munnuide ii daide bures šaddat.»
De dadjá nubbi: – "It don galgga hoavridit. Mii dal lea sugadit, go lea nu buorre dálki? Moai suhke dohko, gosa háldeáddjá lea gohččon."
De bođiiga ovtta báktegeaillu guovdu, de huobmái ovdaolmmái go čeavrris ruohtastii ráigái. De dat njágaiga siivun dan geailumohkkái ja bijaiga vancca geailonjálbmái. De manaiga ieža goappát ravdii geaillu; čohkkáheaigga veahá áiggi; de bohte guokte čeavrá juovvaráiggiin olgos. De bážiiga goabbát čeavrá; de guttiiga vancii. De dadjá ovdaolmmái:
– "Gal moai goit gottiime goabbat čeavrá."
De galggaiga vuolgit suhkat; de huobmá vuot manneolmmái go mái go čeavrris bođii mearan ja manai bákteráigái. De manaiga ruoktot fastten ja manaiga goappát geaillu beallái čohkkáhit. De leaigga čohkkáhan lahka ullimeara; de bohte vuot en guokte čeavrá räiggiin olggos. De bážiiga ja gottiiga vuot en čeavrá goabbát. De guttiiga vancii ja vulggiiga suhkat ruoktot ja leai buorre dálki ja bođiiga ruoktot suhkanbuvrraheaska. De bijaiga nohkkat, ovdalgo čeavráideaska njuovaiga. De niegada manneolmmái:
– Jos doai eahppi livčče vuolgán nu jođánit suhkat ruoktot, de doai livččeje gávnnahallan harbmat bahá dálkái ja iige livččeje dudnuin bures mannan.
Dego badjáineaigga, de leai boahtáin harbmat garra dálki.
2.
De leigga guokte rievssatbáhčči, vázziba rievssatváriin gaskal Ivgobađa ja Olmmáiivákki. De bođiiga uhca rievsatmoađáš guovdu, riemaiga bivdit ja bođiiga báhčádahkii; de bážiiga ja oruiga iežaska mielan deaivan goappát giruna. De vulggiiga váldit girunild, muhtte girdiledje eabage ožžon. De vuot vulggiiga giruniid ochat. De gávnnaiga vuot en ja de bážiiga nu lahka ahte dolggit manne aktat borgan, ja de jáhkiiga: gal soai gottiga. De čuoččaheaigga ja luđiiga bissuideskka ja vuggiiga, go valbmaneigga, dieid giruniid váldit, muhtte girunat girdiledje. De dadjá nubbi:
– Dat eai dáidde albma girunat.
De oinniiga gosa seivo. De lei juo beaivi álgán skávvái geassit; de vuot njágaiga giruniid lusa ja bođiiga báhčádahkii ja bážiiga vuot en. De vulggiiga váldit dieid.
giruniidiska. De vulge ruohttat iešguđet guvlui, ja eabage ožžon gitta; ruohtahalaiga dassá go sevdnjodii. De dadjá nubbi:
– Dat dat galle dat dološ neavrri eangelat, mii lea jápmán dán vári nala boares áiggi, ja dat ripme aldda eangelat munno givssidit, vaikko moai ean ovdal huobmán.
De manaiga botnái, goste oruiga, márkanbáikái. De niegada nubbi:
– Jos doai livččide ožžon dieid lottiid gitta, de doai ivččide sorbmanan, badjel bávtti gahččan. Oanžžubeahtti giitit, ahte doai eahppi diehtán ahte mon lean vealláhan dáppe lahka čuođi jagi. | https://nordligefolk.no/hjem-2/fortellinger-sagn-og-myter/to-samiske-sagn/?lang=sa |
Almmuheamit
Dás gávnnat ráđđehusa almmuhemiid, čielggademiid
(NAČ:id), raporttaid, gulaskuddan notáhtaid, bagadallamiid ja skoviid,
doaibmaplánaid, áigodagaid ja dokumeanttaid čadnon stádabušehttii.
Oanehaččat ráđđehusa almmuhemiid
birra
Ráđđehus váldá oktavuođa Stuoradikkiin
proposišuvnnaid ja dieđuid bokte:
Stuoradiggedieđáhusat (St dieđ)
geavahuvvojit go ráđđehus áigu čájehit áššiid Stuoradiggái mat
eai leat čadnon láhkaevttohussii dahje plenarmearrádussii.
Stuoradiggedieđáhusat leat dávjá dego raporttat Stuoradiggái, bargguid
birra mat leat dahkkon earenoamáš suorggis, dahje politihkalaš digaštallamat ja
evttohusat boahttevaš politihkkii. Dieđáhusat ja meannudeamit Stuoradikkis
ráhkadit dávjá vuođu boahttevaš proposišuvnnaide.
Stuoradiggeproposišuvnnat (St prp) geavahuvvojit go ráđđehus sihtá Stuoradikki dahkat
mearrádusaid mat eai leat láhkamearrádusat. Dát sáhttet leat áššit mat leat
čadnon stádabušehttii dahje eará mearrádusevttohusat. Dievas Stuoradiggi
gieđahallá stuoradiggeproposišuvnnaid ja dat mearriduvvojit
plenarmearrádusaid bokte.
Odeldiggeproposišuvnnat (Od prp) geavahuvvojit
láhkaáššiin, ležžet dal ođđa láhkaevttohusat dahje otná lágaid
heaittiheapmi ja rievdadeapmi. Go meannudit láhkaáššiid, de juohkása
Stuoradiggi Odeldiggái ja Lágadiggái.
Odeldiggedieđáhusat (Od
dieđ) geavahuvvojit láhkaáššiin go ráđđehus geassá ruovttoluotta
láhkaevttohusaid dahje osiid láhkaárvalusas.
Dasa lassin ásaha departemeanta lávdegottiid ja bargojoavkkuid mat
buktet čielggadusaid. Dát almmuhuvvojit juogo NAČ:n (Norgga almmolaš čielggadusat) dahje
raportan.
Almmuheamit leat dehálaš oasit aššemeannudeamis Stuoradikkis. Geahča
Stuoradikki áššemeannudeami dás.
Almmolaš almmuhemiid
dingon | https://web.archive.org/web/20070202184529/http:/www.odin.no/odin/sami/dok/raddehusprentosat/bn.html |
jávrelaš Paadara bearaš lei ruoktojávrri sáttogáttis vuojadeamen báhkka beaivve. Ruoktot váccedettiin mánát imaštalle, go liikkis orro leamen dego olu lávžžáid gáskkástagat.
Ruovttus áhčči Jan-Eerik Paadar goit fuomášii, ahte dat eai sáhte leat dušše gáskkástagat, go mearkkat ledje miehtá goruda.
– Gávnnaimet eanet dieđu jávresakŋášis. (sg. järvisyyhy) Gulaimet, ahte earáin leat maiddái seammá dávdamearkkat. Dat lea unohas giksi, muhto lihkus dat ii leat váralaš, dadjá Paadar.
Njamasmáđut johtet lottiid fárus
Jávresaŋáš boahtá njamasmáđuid dagahan reakšuvnnas. Dat leat čáhcelottiid parasihttat.
Lappi EJB-guovddáža biologa Jukka Ylikörkkö muitala, ahte jávresaŋáš lea dábálaš ealli maiddái davi čáziin.
– Dat leat juohke geasi miehtá Lappi. Járresaŋáša eallinbirrasii váikkuhit lottit ja riipput, mat gávdnojit maiddái Anáris, muitala Ylikörkkö.
Jus diehtá, gos jávresaŋáš soaitá leat, de vuojadeami maŋŋá gánneha basadit albmaláhkái, vai máđut soitet čuoldásit liikkis, rávve Ylikörkkö.
Biologa ávžžuha válljet iežas vuojadanbáiki dárkilit.
– Dát njamasmáđut ohcalit lottiid, muhto muhtumin dat darvánit olbmuide. Buoremus vuohki garvit jávresakŋášiid lea dat, ahte vuojada čiekŋalis čázis. Máđut orrot milloseabbot coages čázis, gos šaddet šattut, dadjá Ylikörkkö.
Vuojadanbáiki molsašuvai johkii
Jávresaŋáš lea dihtton Anáris maiddái eará bivnnut vuojadanbáikkiin. Áššedovddiid mielde dan leavvama lea goittotge hástaleaddji čuovvut.
Paadara bearrašis leat dál ijaid beivviid vuoidan mánáid liikki ja sakŋideapmi lea gozihan buohkaid.
Unohis v√°s√°husas fuolakeahtt√°, sii eai √°iggo heaitit vuojadeamis.
– Molssuimet vuojadanbáikki jávrris johkii. Ferte maid muitit basadit albmaláhkái. Gal mis Sámis reahkkájit čázádagat, gos vuojadit. Dál das ferte návddášit liegga dálkkis, muitala Paadar. | https://yle.fi/a/74-20101235 |
Latest news
- Stor satsning på tolking i samiske språk på Sámi allaskuvla
- Videreutdanning for alle landets barnehagelærere om samisk språk og kultur
- Nå kan du søke på høstens studier
- Sámi allaskuvla igang med å etablere samisk AI Lab
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Søk studier til våren 2024
- Utvid din kompetanse innen samisk språk
- Statsbudsjettet: Styrker samisk høyere utdanning
- Samiske tall forteller 15 er publisert
Ohcanáigemearri guhkiduvvon
Diehtun ahte ohcanáigemearri oahpuide mat álget dán giđa leat guhkiduvvon 18.12.2020 radjái. Dat guoská buot oahpuide mat ledje almmuhuvvon ohcanládje ovdal ordineara ohcanáigemeari.
Ohcanáigemearri ii šat guhkiduvvo mannjel 18.12.20
Oza Søknadsweb bokte: Pålogging - Søknadsweb (fsweb.no) | https://www.samas.no/nb/node/4977?page=2 |
Ođđasat
- Oahppu ii deatte - ođđa podkasta
- Muitosánit ávvuoahpheaddji Edel Hætta Eriksen eretvádjoleami oktavuođas
- Studeanttaviesu almmolaš rahpan
- Sámi allaskuvlla almmolaš rahpandoalut
- Etnešguovttos: Konsearta kantiinnas 16.08.23
- Ođđa rektorin oahpásmuvvat
- Ollu oahput ja alla ohcciidlogut Sámi allaskuvllas
- Ođđa vejolašvuohta ohcat čavčča oahpuide
- Sámi allaskuvlla ođđa stivra
Máŋgasat háliidit mielde ofelašprográmmii
"Mii leat hui ilus ja maiddái veaháš gelddolaččat, dadjá Risten Länsman Sámi allaskuvllas guhte bargá ofelašdoaimmain".
Ohcanáigemearri beassat mielde ofelašprográmmii nogai mannan ija ja Sámi allaskuvla guhte jođiha ofelašdoaimma, dieđiha ahte leat olles 13 sámi nuora miehtá sámi guhte leat sádden ohcama.
- Mii leat vásihan ahte lea alla dássi ohcciiguin ja jagis jahkái leat vásihan ovttalágan luksus váttisvuođa daningo mii eat sáhte válljet eanetgo 4 nuora ofelašprográmmii dadjá Länsman. Mii ohcat sámi nuoraid miehtá sámi ja maiddái earálágan kulturduogážiin.
Dán jagáš njeallje ofelačča Anne Berit Pulk, Jon-Christer Mudenia, Sara Marja Utsi ja Yvonne Marie Miniggio gerget farga doaimmas ja addet dan viidásit 4 ođđa sámi nurrii.
Ofelašalmmuheapmi dáhpáhuvvá Márkomeanu festiválaš bearjadaga 24. Beaivvi suoidnemánus.
Gulahallanolmmoš:
Risten Länsman Mobil: 950 52 984 E-mail: ristenrl | https://www.samas.no/se/a/sami-ofelaccat/ovdasiidu/manggasat-haliidit-mielde-ofelasprogrammii?page=6 |
Vuorasolbmuidráđđi -
Eldrerådet
Møtebok 02/24
Ávjuvárgeaidnu 50, N-9730 Kárášjohka
Telefon +47 78 47 40 00
Telefaks +47 78 47 40 90
[email protected]
www.samediggi.no
Følgende medlemmer møtte: Parti
Inge Anders Svonni
Kristine Julie Eira
Laila Somby Sandvik
SAB
Erstattes av:
Følgende varamedlemmer
møtte:
Frank Bertheussen
Inga Pettersen Lindi
Parti
AP/BB
Følgende medlemmer hadde
forfall:
Rávdna Anti
Toamma Bientie
Parti
Erstattes av:
Frank Bertheussen
Inga Pettersen Lindi
Sametingsråd Berit Marie E Eira deltok under sak 010/24 Handlingsplan for Sametingets
eldrestrategi.
Møtesekretær:
Side 2 av 13
Saksordfører Skyggesaksordfører
14.05.2024
Tid:
Sted: Lakselv
Saksliste:
Saksnr Sakstittel
008/24 Referatsaker
009/24 Orienteringer - Stortingsmelding 12
(2023-2024) om samisk språk,
kultur og samfunnsliv – Folkehelse
og levekår i den samiske
befolkningen
010/24 Handlingsplan for Sametingets
eldrestrategi
011/24 Nordisk samarbeid
012/24
Samisk representasjon i
fylkeseldrerådene
013/24
Forebyggende hjemmebesøk
014/24
Aldersdiskriminering
015/24
Postfordeling i Norge
016/24 Deltakelse på samisk
helsekonferanse i Tromsø
Møtesekretær:
Side 3 av 13
008/24
Referatsaker/
14.05.2024 Vuorrasiidráđđi - Eldrerådet
- Høringsinnspill til Endring av pasientreiseforskriften – forenkling og forbedring
av reglene for pasientreiser.
- Nettverksmøte RVTS om Nord- Norsk kampanje for selvmordsforebygging
-
Innspill fra Kautokeino eldreråd
- Organisering i Helse Nord – "Tiltak for å sikre bærekraft i Helse Nord"
- Nasjonale kostråd – høring
-
Innspill fra Tana eldreråd
VR - 008/24:
Tas til orientering.
009/24
Orienteringer - Stortingsmelding 12 (2023-2024) om samisk språk, kultur og samfunnsliv –
Folkehelse og levekår i den samiske befolkningen/Dieđut - - Stuoradiggedieđáhus 12 (2023-
2024) Sámi giella, kultuvra ja servodateallin – Sámi álbmoga álbmotdearvvašvuohta ja eallindilli
14.05.2024 Vuorrasiidráđđi - Eldrerådet
Saksfremlegg
Regjeringen la 15.mars 2024 frem Stortingsmelding 12 om samisk språk, kultur og samfunnsliv –
folkehelse og levekår i den samiske befolkningen.
I meldingen er Sametingets eldrestrategi omtalt i boks 4.4. Meldingen beskriver dagens situasjon,
historikk, og utfordringer i dagens samiske samfunn. For øvrig bygger meldingen på:
Møtesekretær:
Side 4 av 13
· Folkehelsemelding – Stortingsmelding 15 (2022-2023) – nasjonal strategi for utjamning av
sosiale forskjeller
· Bo trygt hjemme reformen
· Opptrappingsplan for psykisk helse
· Rapporten fra Sannhets – og forsoningskomiteen.
· Det vises også til rapporten Aldring i et samisk samfunn fra UiT.
Foruten helsetilstand i den samiske befolkningen tar meldingen opp:
Samisk språk, kultur og tradisjoner,
· Fremme sunne levevaner
· Familiens betydning i samiske samfunn
· Barn, unge, eldre
· Naturens betydning for helse
·
· Tro og livssyn
· Mat
· Psykisk helse, bl.a. selvmordsforebygging, Hets, rasisme og diskriminering
·
· Historiske traumer
· Miljø og helse,
· Klimaendringer
·
Innsats mot vold og overgrep
Samarbeid over landegrenser
Punkter som omhandler samiske eldre viser meldingen til Innsatsområder som Regjeringen vil:
Styrke det samiske innslaget i arbeidet med aldersvennlig samfunnsutvikling
Ivareta samisk perspektiv i utviklingsprogram om gå- og aktivitetsvennlig nærmiljøutvikling
Inkludere medlem med samisk bakgrunn i folkehelsepolitisk råd
·
·
·
· Fremme forskning om folkehelse og levekår i den samiske befolkningen
Meldingen har også en del om Aldersvennlig Norge og samiske eldre i pkt 4.5:
· Helsedirektoratet og Senteret for et aldersvennlig Norge, sammen med Sametinget,
Sametingets eldreråd og kommunale aktører, skal se nærmere på hvordan man kan
tilrettelegge bedre for en god og aktiv alderdom for eldre med samisk bakgrunn.
Vurdering
[Tekst]
VR - 009/24:
Orientering tas til orientering.
010/24
Møtesekretær:
Side 5 av 13
Handlingsplan for Sametingets eldrestrategi/Sámedikki vuorasolbmuidstrategiija
doaibmaplána
14.05.2024 Vuorrasiidráđđi - Eldrerådet
Sametingets eldrestrategi har som ett av strategiene at det vedtas en handlingsplan for
strategien. Det er Sametingsrådet som fremmer handlingsplanen, men denne skal utarbeides i
samarbeid med eldrerådet. På eldrerådets siste møte i Lødingen fordelte eldrerådet strategiene
slik at alle medlemmer i rådet har i oppgave å formulere tiltak til strategiene. Eldrerådet
diskuterer innsendte innspill på møtet.
VR - 010/24:
Mearrádus
Ášši meannuduvvo nuppes čakčamánu čoahkkimis. Dassážii fertejit buohkat sádden cealkámuša
doaibmaplánii. Áigemearri 15.06.2024. Daid čuoggáid main ii leat vel teaksta, juogaduvvojit
vuorasolbmuidráđi miellahtuide.
Vedtak
Saken behandles på nytt på møtet i september. Til da må alle sendt inn innspill til handlingsplanen.
Frist 15. juni 2024. De punktene som ikke har tekst fordeles innad i eldrerådet.
011/24
Nordisk samarbeid/Davviriikalaš ovttasbargu
14.05.2024 Vuorrasiidráđđi - Eldrerådet
Sametingets eldreråd vedtok på forrige møte å invitere representanter for samiske eldre på finsk og
svensk side til eldrerådets møte. Grunnet omstendigheter med omvalg i Sametinget på finsk side ble det
enighet om å utsette invitasjonen til senere.
Davviriikkalaš ovttasbargu
Čujuhit VR-áššiide 19/23 ja 4/24 gos mearrideimmet bovdet Ruoŧa ja Suoma beale Sámedikkiin sâmi vuorasolbmuid
áirasiid oktasaščoahkkimii Norgga beale Sámedikki vuorasolbmuid ráđiin Levdnjii miessemánus d.j.
Mii mearrideimmet manjidit oktasaš davviriikkalaš čoahkkima dan dihte go Suoma beale Sámediggi ferte doallat
ođđa válgga geassemánus go mannan čavčča válga gomihuvvui.
Norgga beale Sámedikki vuorasolbmuid ráđđi doallá čoahkkima skábmamánus d.j. Gáivuonas. Jus Suoma beale
Møtesekretær:
Side 6 av 13
Sámediggái manašii bovdehus juo geasset, de galggašii sis áigi nammadit sámi vuorasolbmuid áirasa/áirasiid oktasaš
davviriikkalaš čoahkkimii skábmamánus.
Váldoáššin berre leat ovttasbargovugiid árvvoštallan.
Nordisk samarbeid
Det vises til VR-sakene 19/23 0g 4/24 der vi vedtok å invitere samiske eldrerepresentanter fra
Sametingene på svensk og finsk side til et nordisk samarbeidsmøte i forbindelse med Sametingets
eldrerådsmøte i Lakselv i år.
Vi bestemte å utsette dette nordiske samarbeidsmøtet på grunn av at Sametinget på finsk side må avholde
et nytt Sametingsvalg fordi valget i fjor høst ble ugyldiggjort.
Sametingets eldreråd har møte i november i år i Kåfjord. Dersom Sametinget på finsk side får tilsendt
invitasjonen allerede i sommer, burde de ha tid nok til å velge samiske eldrerepresentanter til et nordisk
samarbeidsmøte i november.
Hovedtemaet på møtet bør være diskusjon om samarbeidsformer.
VR - 011/24:
Mearrádus
Sámedikki vuorasolbmuid ráđđi bovde davviriikkalaš oktasaščoahkkimii moadde sámi vuorasolbmuid
áirasa goappaš nai Suoma beale ja Ruoŧa beale Sámedikkiin Gáivutnii 05.11.24.
Váldoáššin lea min ovttasbargovugiid árvvoštallan.
Vedtak
Sametingets eldreråd inviterer et par samiske eldrerepresentanter fra hvert av Sametingene på svensk
og finsk side til et nordisk samarbeidsmøte i Kåfjord 05.11.24.
Hovedtemaet på møtet er diskusjon om våre samarbeidsformer.
012/24
Samisk representasjon i fylkeseldrerådene/Sámi áirras fylkkaid vuorasolbmuidráđiin
14.05.2024 Vuorrasiidráđđi - Eldrerådet
Sámi áirras fylkkaid vuorasolbmuidráđiin
Sámedikki vuorasolbmuidráđđi lea čakčat 2023 árvalan sámi áirasiid fylkkaid vuorasolbmuidráđiide fylkasuohkaniid
njeallje jagi válgaáigodaga álggádettiin.
Čuovvovaš fylkasuohkanat leat vuhtiiváldán Sámedikki vuorasolbmuidráđi árvalusaid ja válljen čuovvovaš áirasiid ja
várrelahtuid:
Møtesekretær:
Side 7 av 13
·
·
·
·
·
·
·
·
Finnmárkku fylkasuohkana vuorasolbmuidráđis lea Inga Pettersen Lindi áirrasin ja su várrelahttun Laila Somby
Sandvik
Romssa fylkasuohkana vuorasolbmuidráđis lea Johanne Sommersæter áirrasin ja Olav Andersen su várrelahttun
Nordlándda fylkasuohkana vuorasolbmuidráđis lea Inge Andersen Svonni áirrasin ja Betty Kappfjell su várrelahttun.
Oslo fylkasuohkana vuorasolbmuidráđis lea Ingrid Jåma áirrasin ja su várrelahttun lea Roger Moen.
Trøndelaga fylkasuohkan ii leat vuhtiiváldán Sámedikki vuorasolbmuidráđi árvalusa iige leat nammadan ovttage sámi
áirasa fylkka vuorasolbmuidráđđái.
Lea váidalahtti go Trøndelága fylkka vuorasolbmuidráđis ii leat sámi áirras go Trøndelaga lea stuora fylka mas orrot
ollu sámit ja go vuorasolbmuidráđis ii lea sámi áirras, de eai gullo sámi álbmoga oaivilat, ja sii masset
váikkuhanvejolašvuođaid.
Samisk representasjon i fylkeseldrerådene
Sametingets eldreråd har høsten 2023 foreslått samiske representanter i fylkenes eldreråd i starten av
fylkeskommunenes fireårige valgperiode.
Følgende fylker har etterkommet Sametingets eldreråds forslag og valgt følgende representanter og
vararepresentanter:
I Finnmark fylkeskommunes eldreråd er Inga Pettersen Lindi representant og Laila Somby Sandvik vararepresentant.
I Troms fylkeskommunes eldreråd er Johanne Sommersæter representant og Olav Andersen hennes vararepresentant
I Nordland fylkeskommunes eldreråd er Inge Andersen Svonni representant og Betty Kappfjell hans vararepresentant.
I Oslo fylkeskommunes eldreråd er Ingrid Jåma representant og Roger Moen hennes vararepresentant.
Trøndelag fylkeskommune har ikke etterkommet Sametingets eldreråds forslag og har ikke valgt noen samiske
representanter i fylkeskommunens eldreråd.
Det er beklagelig at Trøndelag fylkeskommunes eldreråd ikke har samisk representasjon siden Trøndelag er et stort
fylke der det bor mange samer og uten samisk representasjon i eldrerådet, kommer ikke samiske folks synspunkter
frem, og de mister sine medvirkningsmuligheter.
VR - 012/24:
Mearrádus
Lea váidalahtti ahte Trøndelága fylkkasuohkana vuorasolbmuidráđis ii leat sámi áirras, go Trøndelága lea stuora
fylka gos ásset ollu sámit. Sámiid oainnut eai boađe ovdan go ii leat sámi áirras vuorasolbmuidráđis , ja nu masset
mielváikkuhanvejolašvuođa.
Sámedikki vuorasolbmuidráđđi bivdá Trøndelága fylkka lasihit sámi áirasa aktan várrelahtuin Trøndelága fylkka
vuorasolbmuidráđđái.
Sámedikki vuorasolbmuidráđi árvalus lea Sigbjørn Dunfjeld lahttun ja Nora Brandsfjell su várrelahttun
Vedtak
Forslag til vedtak
Det er beklagelig at Trøndelag fylkeskommunes eldreråd ikke har samisk representasjon siden Trøndelag er et
stort fylke der det bor mange samer og uten samisk representasjon i eldrerådet, kommer ikke samiske folks
synspunkter frem, og de mister sine medvirkningsmuligheter.
Sametingets eldreråd anmoder Trøndelag fylkeskommune om å supplere eldrerådet i Trøndelag fylke med en
samisk representant med personlig vararepresentant.
Sametingets eldreråd forslag er Sigbjørn Dunfjeld som representant og Nora Brandsfjell som hans
vararepresentant.
013/24
Møtesekretær:
Side 8 av 13
Forebyggende hjemmebesøk/Eastadeaddji ruovttugalledeapmi
14.05.2024 Vuorrasiidráđđi - Eldrerådet
Eastadeaddji vuorasolbmuid ruovttugalledeapmi
Vuorasolbmot lassánit ja lassánit Norggas ja ollu eará riikkain máilmmis. Lea ipmirdahtti ahte suohkanat rahčet buriid
fálaldagaid láhčimiin vuorasolbmuide geain leat fuolahusdárbbut go ollu suohkaniin eai leat dieđut iežaset suohkaniid
ruovttusorru vuorasolbmuid dili birra. Juohke dárboohcan boahtá dego fáhkkestaga go suohkaniin lea leamaš váilevaš
kártenbargu ja eai leat ráhkkanan dasa man ollu fuolahusdárbbašeaddji vuorasolbmot leat vuordimis.
Mii diehtit ahte muhtin hárve suohkanat Norggas leat čađahišgoahtán "eastadeaddji vuorasolbmuid
ruovttugalledeami" juo máŋgalot jagi áigi dahje juo álgo 2000-logu rájes, muhto eanas suohkanat leat easka dál
geahččaladdame dien ortnega.
"Eastadeaddji vuorasolbmuid ruovttugalledeapmi" galgá maid adnot dasa veahkkin ahte vuorasolbmot ožžot rávvaga
mo sii guhkimus lági mielde beasašedje ruovttus orrut ja eaige dárbbašivčče fárret fuolahusruovttuide. Lea hárve ahte
vuorasolbmuin leat viesut "eallinagistandard";ris. Ovdamearkka dihte vuorasolbmot geain leat heitot juolggit orrot
loktaviesuin, de sáhttet nevvojuvvot makkár rievdadandárbbut orrot leamen sin viesus ja makkár
ruhtadanvejolašvuođat gávdnojit. Boarráset viesuin sáhttet leat nu baskkes uvssat ahte juvlastuoluin ii beasa čađa
dahje basadanlatnja lea menddo unni juvlastullui dahje lasat alladat. Diekkár bárttiide dárbbahit vuorasolbmot ráđiid
oažžut.
Jus olbmot heivehit iežaset viesuid iežaset návccaid ja dearvvašvuođa dillái, de helpe dat suohkaniid dan dáfus ahte
eai dárbbat háhkat dárbbašmeahttumiid eanet fuolahusvisttiid.
Suohkanat mearridit dieđusge ieža makkár vugiiguin gulahallet ruovttusorru vuorasolbmuiguin, muhto
ruovttugalledeapmi addá suohkaniidda buori gova vuorasolbmuid orrundili birra dan sadjái go bovdešii
vuorasolbmuid sagastallamii muhtin kantuvrii suohkanviesus.
Forebyggende hjemmebesøk for eldre
Det blir flere og flere eldre i Norge og i mange andre land i verden. Det er forståelig at kommuner strever med å
tilrettelegge for gode tilbud for eldre som har omsorgsbehov siden mange kommuner ikke har informasjon om
kommunens hjemmeboende eldres situasjon. Alle behovssøknader føles som om de kommer plutselig siden
kommunene har hatt manglende kartlegging og ikke er forberedt på hvor mange omsorgstrengende eldre som er i
anmarsj.
Vi vet at enkelte kommuner i Norge har satt i gang med "forebyggende hjemmebesøk for eldre" for flere titalls år siden
eller i starten av 2000-tallet, men de fleste kommuner er først nå i gang med å prøve ut ordningen.
"Forebyggende hjemmebesøk for eldre" skal også brukes til å være til hjelp for eldre slik at eldre får veiledning for
hvordan de lengst mulig kan bo i sine hjem uten å måtte flytte til omsorgsboliger. Der er sjelden at eldre har hus med
livsløpsstandard. Hvis for eksempel noen eldre er dårlig til beins og bor i hus med flere etasjer, kan de få veiledning
om husets ombyggingsbehov og hvilke finansieringsmuligheter som finnes.
I eldre hus kan det være så smale dører at rullestol ikke rømmes igjennom eller at det ikke er plass for rullestolen på
badet eller at dørtersklene er for høye. Ved slike tilfeller har eldre behov for veiledning.
Dersom folk tilpasser sine boliger etter sine evner og helsetilstand, da avlaster de kommunen ved at kommunen ikke
behøver å bygge unødvendig mange omsorgsboliger.
Kommunene bestemmer selvfølgelig selv hvilke metoder de bruker for kommunikasjon med hjemmeboende eldre,
Møtesekretær:
Side 9 av 13
men oppsøkende hjemmebesøk gir kommunen et godt bilde av eldres bosituasjon i motsetning til hvis eldre blir
invitert til samtale på et møterom på kommunehuset.
VR - 013/24:
Mearrádus
Sámedikki vuorasolbmuidráđđi ávžžuhivččii suohkaniid atnit "eastadeaddji vuorasolbmuid ruovttugalledeami"
reaidun oččodit suohkaniid buori ahkeustitlaš suohkanin.
Suohkaniid vuorasolbmuidráđit berrešedje váikkuhit suohkaniid buori gulahallama ruovttusorru
vuorasolbmuiguin vai vuorasolbmot oččošedje dárbbašlaš neavvagiid mot sii oadjebasat beasašedje guhkimusat
orrut ruovttuin ja suohkanat gerget bures ráhkkanit vuostáiváldit vuorasolbmuid dalle go sii eai birge šat iežaset
ruovttuin.
Vedtak
Sametingets eldreråd anbefaler kommunene om å bruke "forebyggende hjemmebesøk for eldre" som redskap for
utvikling av en god aldersvennlig kommune.
Kommunenes eldreråd bør påvirke kommunene til god kommunikasjon med hjemmeboende eldre slik at eldre får
nødvendig veiledning for å kunne bo lenge trygt hjemme og kommunene får god tid til å planlegge å ta imot de
eldre når de ikke lenger klarer å bo i sine hjem.
014/24
Aldersdiskriminering/Ahkevealaheapmi
14.05.2024 Vuorrasiidráđđi - Eldrerådet
Ahkevealaheapmi
Norga galggašii leat ahkeustitlaš riika, muhto oaidnit ollu ahkevealaheami riikkas.
Digitála olggušteapmi lea hui oinnolaš ja beaivválaš váttisvuohtan ollu vuorasolbmuide. Nugo diehtit, de eaige leat nu
ollu teknologalaš čovdosat sámegielaide.
Dál galgá juohke dáfus nana digitála gelbbolašvuohta jus galggat omd. diŋgon busse-, toga dahje girdibileahta, ii dušše
máksima ektui, muhto gávdnat goas obba mannet ge diet oktasašjohtolatfievrrut. Máksit fertet maid dávjá app:ain. Jus
báŋkogoarttain dahje ruđain mávssát, de šaddet diŋgojumit divraseappot. Jus áiggut teáhterii dahje konsertii, de maid
fertet vuollánit app;aid háhkat ja atnit.
Diŋgonreidun ferte leat jierbmetelefuvdna, Ipad dahje neahttafiellu dahje juo dihtor mat eai soaitte buot
vuorasolbmuin olámuttos. Earret buori digitála gelbbolašvuođa diŋgodettiin, de ferte maid vuorasolbmos leat buorre
hoalda jus galgá deaivat daid unna boložiid, goit earenomážiid jierbmetelefuvnnas.
Dás ii suitte namuhit buot vuorasolbmuid vealaheami, muhto vuollelis čuvvot moadde ovdamearkka.
Go kredittgoarttain máksá omd oktasašjohtolatbileahtaid, de čuovvu dábálaččat dan mielde mátkedáhkádus, muhto
báŋkkut leat dasa bidjan ahkemeari nu ahte vuorasolbmot šaddet gillát vejolaš ekonomalaš vahágiid iežaset mátkkiin.
Mátkedáhkádusain lea maid muđui biddjon gáržžideapmi vuorasolbmuide.
Norggas lea 70-jagi ahkemearri biddjon ollu surggiin, omd. ámmatvirgevahátbuhtadussii, buohcanruhtadeapmái
daidda geat ain leat bargguin ja biilaláigoheapmái alimus ahkemearri muhtin biilaláigofitnodagain, ja
veahkkeduopmáriin diggái ii sáhte šat válljejuvvot ja muđui lea ollu vuorasolbmuid vealaheapmi bargoeallimis.
Aldersdiskriminering
Norge skal være et aldersvennlig land, men vi ser mye aldersdiskriminering i landet.
Møtesekretær:
Side 10 av 13
Digital utenforskap er godt synlig og en daglig vanskelighet for mange eldre. Som vi vet, er det heller ikke
mange teknologiske løsninger på de samiske språkene.
Nå må man ha høy digital kompetanse dersom man for eksempel skal bestille buss-, tog- eller flybillett, og
ikke bare i forhold til betalingen, men for å finne ut om rutetider for de forskjellige
kollektivtransportmidlene. Ofte må man også betale med app. Dersom man betaler med bankkort eller
kontanter, da blir ordrene dyrere. Dersom du skal på teater eller konsert, da må du også nedverdige deg til
å installere flere app;er og bruke dem.
Bestillingsredskapet må være smarttelefon, Ipad eller nettbrett eller også datamaskin som kanskje ikke er
tilgjengelig for alle eldre. Foruten en god digital kompetanse ved bestilling, må den eldre ha en god
motorikk for å treffe de små knappene, spesielt på en smarttelefon.
Det er ikke mulig her å komme på alle tilfeller for diskriminering av eldre, men nedenfor nevnes noen få
eksempler.
Når for eksempel billetter for kollektivtransport betales med kredittkort, er reiseforsikring vanligvis
inkludert, men bankene har satt en øvre aldersgrense for gyldighet slik at eldre må lide eventuelle
økonomiske skader på sine reiser. I reiseforsikringene for eldre er det ellers også satt begrensninger for
erstatning.
I Norge er 70 år satt som en aldersgrense for flere sektorer, for eksempel yrkesskadeerstatning,
sykepengeutbetaling for de som enda er i arbeid og øvre aldersgrense for leie av bil i enkelte
bilutleiefirmaer, og ikke kan man velges som meddommer i retten og ellers er det mye
aldersdiskrimineres i arbeidslivet
VR - 014/24:
Mearrádus
Sámedikki vuorasolbmuidráđđi ávžžuha suohkaniid ja fylkkasuohkaniid vuorasolbmuidráđiid cuiggodit
ahkevealaheami ja ávžžuhit suohkaniid ja fylkkaidsuohkaniid doarjut ja ásahit ahkeustitlaš ortnegiid
maiddái sámi vuorasolbmuide.
Vedtak
Sametingets eldreråd utfordrer kommunenes og fylkeskommunes eldreråd om å kritisere
aldersdiskriminering og utfordre kommuner og fylkeskommuner om å støtte og etablere aldersvennlige
ordninger også for samiske eldre.
015/24
Postfordeling i Norge/Poastajuohkin Norggas
14.05.2024 Vuorrasiidráđđi - Eldrerådet
Boastajuohkin Norggas
Buot boastajuohkin dahje boastasirren Norggas lea muhtin hirbmat stuora visttis lulli Norggas
Lørenskogas olggobealde Oslo. Olles visti lea 75 000 njealjehaskilomehtera stuoru golmma gearddis ja
jurdda lea stuorrudit dan vel moaddelot duhát njealjádasmehteriin. Doppe leat birrasit 4 000 bargi.
Dán jagi njukčamánu rájes heaittihuvvujedje dat guokte maŋemus boastasirrenterminála mat ledje davvi-
Norggas, namalassii Romssas ja Bodeadjus ja oktiibuot 80 olbmo masse bargguideaset.
Váldoággan boastasirrema čohkkemii Lørenskogii lea okta oassi stáhta "ruoná molsun"-politihkas.
Olbmuide lea váttis ipmirdit ahte gánnáha reivviid ja báhkaid sáddedit máŋggaid čuđiid miillaid ruoktot -
Møtesekretær:
Side 11 av 13
ovdan biillaiguin, togaiguin ja girdiiguin dálkkádatustitlaš ákkain.
Jurddašan jus omd. Sámediggi sáddešii čoahkkingohččuma boasttain munnje gii orun 50 mehtera eret
Diehtosiiddas Guovdageainnus gos Sámedikki kantuvrrat leat, de sáddejuvvo dat boasta álggos
boastabiillain Diehtosiiddas Guovdageainnu boastajuohkimii Remai, dasto boastabiillain Áltái, das
sáddejuvvo viidáseappot juogo trailariin dahje soaitá girdiin Gardermoenii, das biillain Lørenskogii, doppe
sirrejit boastta Guovdageidnui, boasta sáddejuvvo seamma geainnu fas Guovdageidnui ja Guovdageainnus
Remas biddjo boasta mu boastaboksii. Sámedikki čoahkkingohččun lea vánddardan birrasiid 400 miilla ja
ádjánan gosii vahku ovdal mun oaččun dan. In dieđe sáhttá go diet ipmirduvvot "ruoná molsun"-
politihkkan ja dasa lassin ádjána boasta mihá guhkit go dalle go reiveboasta lávii nuppe beaivve juo ollet
dohko gosa galggai.
Norggas leat ollu vuorasolbmot geat eai hálddaš e-boastta, Digiboasta dahje Altinn man čađa sáhtášedje
oažžut reiveboastta, ja ollu vuorasolbmot eai máhte app;ain máksit reive- dahje báhkkaportto ja dakko
bokte šaddet divrasit porto máksit boastakantuvrrain. Posten Norge olggušta earenoamážiid
vuorasolbmot geain ii leat gelbbolašvuohta ođđaáigásaš digitála čovdosiidda.
Sámediggi sáhtášii muhtin lágan duhtameahttucealkámuša sáddet Posten Norgii.
Postsortering i Norge
All postfordeling eller postsortering skjer i en svært stor hall i Sør-Norge, i Lørenskog utenfor Oslo. Hele
hallen er på til sammen 75000 m2 i tre etasjer, og planen er å utvide hallen med enda nær tyve tusen m2.
Det er omkring 4000 ansatte der.
I mars i år ble de to siste postsorteringsterminalene som var i Nord-Norge, nemlig i Tromsø og Bodø, lagt
ned og 80 ansatte mistet sine jobber.
Hovedbegrunnelsen for samling av postsorteringen til Lørenskog er statens "det grønne skiftet"-politikk.
For folk er det vanskelig å begripe at det skal lønne seg å sende brev og pakker hundrevis av mil frem og
tilbake både med biler, tog og fly med en klimavennlig begrunnelse.
Jeg tenker hvis for eksempel Sametinget skulle sende en møteinnkalling gjennom posten til meg som bor
50 meter unna Diehtosiida der Sametinget har sine kontorer, da sendes posten først med postbudbil fra
Diehtosiida til "post i butikk" på Rema, der etter med postbudbil til Alta, der i fra med trailer eller fly til
Gardermoen, der i fra med postbudbil til Lørenskog der posten sorteres til Kautokeino hvor på posten
transporteres samme vei tilbake til Kautokeino og Rema legger min post i min postboks. Sametingets
møteinnkalling har vandret ca. 400 mil og brukt nesten en uke på veien før jeg mottar den. Jeg tviler på at
dette kan oppfattes for "det grønne skiftet"-politikk og i tillegg har brevet brukt mye lenger tid enn den
gang brevpost kunne komme frem allerede neste dag.
I Norge er det mange eldre folk som ikke behersker e-post, Digipost eller Altinn som kunne ha vært brukt
til forsendelse av brevpost, og mange eldre kan heller ikke betale brev- eller pakkeporto med "Posten
app";en og må derfor betale dyrere porto på postkontoret. Posten Norge diskriminerer eldre folk som ikke
har kompetanse i nymotens digitale løsninger.
Sametinget kunne sende en "misfornøyd"-uttalelse til Posten Norge.
VR - 015/24:
Mearrádus
Ášši ságastuvvui.
Vedtak
Saken ble diskutert.
Møtesekretær:
Side 12 av 13
016/24
Deltakelse på samisk helsekonferanse i Tromsø/Oassálastit sámi dearvvašvuođakonferánssas
14.05.2024 Vuorrasiidráđđi - Eldrerådet
Samisk helsekonferanse arrangeres i Tromsø 5. og 6. juni 2024 der temaet er følgearbeidet av Sannhet- og
forsoningskommisjonen sin rapport. Representant fra Sametingets eldreråd bør delta på konferansen.
VR - 016/24:
Mearrádus
Laila Somby Sandvik oassálastá vuorasolbmuidráđi ovddas, ja sadjásaš lea Frank Bertheussen.
Vedtak
Laila Somby Sandvik deltar for eldrerådet på konferansen med Frank Bertheussen som vara.
Møtesekretær:
Side 13 av 13 | https://sametinget.no/_f/p1/i11201509-6765-43d6-9653-8505ffee85da/protokoll-eldreradet-002-24.pdf |
Dál lea jođus sámi giellavahkku. Anára girkosiiddas dat oidno earret eará borramušgávppiin, go doppe leat sámegiel šilttat buktagiin.
Daid šilttaid leat ráhkadan ja dolvon gávppiidda Sámi oahpahusguovddáža davvisámegieloahppit. Oahppi guovttos Katariina Guttorm ja Inka Kaartokallio mielas šilttaid ráhkadeapmi leamašan somá ja ávkkálaš.
– Miihan orrut ja leat dáppe sámeguovllus, ahte gal dat fertešii oidnot álo, ii beare dál go lea giellavahkku. Dat lea buorre veahkki buohkaide, ahte mii dat leige dat buđet, ja mo mun čálán dan, oaivvilda Guttorm.
Gávpejačča mielas giellavahku oidnon lea dehálaš. Dát lea nubbi jahki, go Anára Sales váldet giellavahku vuhtii ná. Diibmá dan dahke anárašgielatoahppit golmma sámegillii. Gávpejačča mielas dat leage šaddamin jo dego árbevierrun, ja gávppi beales sávvet dan joatkašuvvat boahttevuođasge.
– Munge lea stuđeren daid šilttaid ja geahččan, ahte mo dat daddjojuvvo sámegillii. Lea fiinna ášši go lea dakkár, ahte daid sáhttá geahččat, jos ii ieš máhte giela, lohká gávpehoavda Teemu Kanala.
Dát davvisámegiel šilttat eai goittotge gávppis oidno eará go dán vahku áigge. Kundariin lea vejolašvuohta sávvat sámegielaid eambo oidnosii muđuige go dušše giellavahku áigge.
– Vel eat leat ožžon dakkár máhcahaga, muhto jus kundarat dan sávvet, de mii geahččat mo dat lea praktihkas vejolaš. Berrešii maid smiehttat, galgetgo buot golbma sámegiela oidnot, muitala Kanala. | https://yle.fi/a/74-20056944 |
- Álbmotmeahcit
- Eará guovllut
- Historjáčuozáhagat
- Johtolagat
- Luondduguovddážat
- Sámi meahcceguovllut
- Stobut
Bassičearru, ávdinstohpu
- Bassičearru, ávdinstohpu. Govva: Maarit Kyöstilä.
- Bassičearru, ávdinstohpu. Govva: Marko Huusko.
- Bassičearru, ávdinstohpu. Govva: Marko Huusko.
- Bassičearru, ávdinstohpu. Govva: Marko Huusko.
- Bassičearru, láhttugafea. Govva: Heikki Sulander / Rinkkaputki.com.
Tiipa
Ávdinstohpu, 5 olbmui
Sajádat, gárttat ja oppalaš govvádus
Oarje-Lappi, Eanodaga gielda (enontekio.fi, suomagillii), Bállás-Ylläsduoddara álbmotmeahcci
Stobu koordináhtat: Euref-Fin (~ WGS84) lat: 68° 20.5731' lon: 23° 43.2225' ETRS-TM35FIN: N: 7584686 E: 364981.
Stohpu lea sulaid 1 km Heahttá - Bállás -geinnodaga guoras 7 km Heahtás.
Bállás-Ylläsduoddara álbmotmeahci gárttat
Retkikartta.fi (suomagillii)
Biergasat
Biise, gássaomman
Fuopmášumit
Alimus bahkadasat leat beassážat ja ruškeáigi. Šilljobirrasis lea bálvalanstohpu, mas doaibmá giđđasesoŋŋan gáffestohpu. Eará áigge stohpu lea láigoheamis fitnodatolbmuide. Láigohemiid dikšu Duottar-Sámi luondduguovddáš.
Stohpui oažžu buktit ruoktoelliid juos dat heive maiddái earaide stobus.
Bázahusfuolahus
Stobus lea bázahusaid ordnenbáiki. Álbmotmeahcis vigget ribahis vánddardeaapmái ja vánddardeddjiid vurdet buktit iežaset bázahusaid eret meahcis.
Loga lasi ribahis vánddardeamis.
Fuolahusas vástida
Meahciráđđehus, Lappi Luonddubálvalusat.
Lassidieđut Bállásduoddara luondduguovddáš, tel. 0206 39 7930 ja Duottar-Sámi luondduguovddáš, tel. 0206 39 7950. | https://web.archive.org/web/20201114104912/https:/www.lundui.fi/bassicearruavdinstohpu |
Latest news
- Sámi lohkanguovddáš ja Ovttas čájehit oahpponeavvuid
- Doaimmat Sámi álbmotbeaivái
- Rijmmo - Biejjielåhkoe
- Giellavahkku 2023
- Saemien kultuvregoerkese maanagïertesne jïh skuvlesne
- Árvalusat bargguide Sámi álbmot beaivvi oktavuođas
- Kaleanddar 2023
- Kulturvuđot matematihkka & programmeren
- Juovlakaleandar 2022
Álgosiidu
2020 - 14
Julevsámegiellaj:
Javllamáno 14. biejvve: Ságastihtit bájkálasj sáme báhkovádjasij ja moallánagáj birra ma li dåbdoj birra. Tjállit báhkovádjasijt mállaj ja tjáledahttit. Tjadnit lájgijn/báttijn, ja gatsostihtit hærvvan.
Davvisámegillii:
.
GUOVDU VÁIMMU Čilgehus: Go lea nu movt háliida, dahje nu movt ii hálit Ovdamearka: Dát lea váimmoguovdo borramuš, mearrádus ii leat buohkaid guovdu váimmu.
Åarjelsaemiengïelesne:
Daan jaepien jåvlebiejjielåhkoesne sïjhtebe fïerhten biejjien darjomh vuesiehtidh.
Dïhte mov vaajmoem hov aejkeste. = Aavodem destie. | http://lohkanguovddas.no/se/node/566 |
Joret Mihkkal Bals
– Olmmoš fuobmá man nuorra čálalaš sámegiella lea. Go logat sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bacheloroahpu de soaittát vel fuobmát mii sápmelaš lea.
Marta Okotetto
- Thank you, it was one of the best practices in my life!
Bernt Morten Bongo
– It is a nice place for a student here, very good atmosphere. I studied Árbediehtu/Traditional knowledge, Bistevaš Design and Sámi language here.
Inga Hansen
To learn about indigenous issues and the Sámi issues as a journalist is great. I love to be in Sámi allaskuvla.
Lieuwe Jan Hettema
– Here I gained insights on the role of media and the construction of society and minorities, such as the Sámi and Frisians. | http://samas.no/en/node/742#main-menu |
•
Ovdasiidu
•
Ođđasat
•
Almmuhusat
•
Bargit
•
Diŋgon
•
Min Áiggi birra
•
Cavgil Min Áigái
Sotnabeaivi borgemánu 19. b.
Viimmat Ivnniiguin skearru
Sámi vuosttaš rockajoavku, Ivnniiguin, lea 30 jagi dán jagi. De leat viimmat ráhkadišgoahtán CD-skearru.
30 JAGI MAŊŊEL: Ivnniiguin lea dál báddeme Guovdageainnu musihkkariid searvvi visttis lávlagiid maid heive bidjat skearrui. Roger Ludvigsen, Heaika Hætta, Nils Martin Kristensen, Sverre Hjelleseth ja Iŋgor Ánte Áilu Gaup.
GUOVDAGEAIDNU: Elle Merete Utsi
Guovdageainnu nuoraidskuvlla musihkkalatnjii čoahkkanedje vihtta nuorra luntta jagi 1977. Lunttat čuojahedje ja nu ilmmai sámi vuosttas rockajoavku. Ivnniiguin šattai joavkku namma. 30 jagi maŋŋil leat lunttat fas čoahkkanan. Ivnniiguin lea ráhkadišgoahtán viimmat CD-skearru.
– Muosis bargat
– Mii leat leamaš iešguđet guovllus iešguđet bargguin, čilge Iŋgor Ánte Áilu dasa manne eai ovdal leat dan barggu bargan. Ja čilgejit dál dili erenoamážin.
– Mis leat dás buot rusttegat maid dárbbašit. Mii eat dárbbaš studioláigguin gilvalit, muhto beassat muosis bargat, čilge Iŋgor Ánte Áilu ja rámida Heaika Hætta ja Nils Martin Kristensena oktan morssiin go leat háhkan Guovdageainnu musihkkariidda sierra čuojahanvistti.
Olbmot jearahallan
1979:s ilmmai sin LP-pláhtta Jav. Ivnniiguin lea leamaš bivnnut konsearttain ja skearru lea čuojahuvvon ollu Sáme radios. Erenoamážit Ále gul čiero ja Jávrrášriehpu. Muhtun jagiid lei joavku jávkkus, muhto ii vajálduvvon.
– Olbmot leat jearahallan goas CD-skearru ilbmá. Ja dáláš 18-19 jahkásaččat lávlot konsearttain min lávlagiid bajil. Dat ferte mearkkašit ahte olbmot liikojit min musihkkii. Eai midjiide boares diŋggaide goit sáhte liikot, himahallá Iŋgor Ánte Áilu.
Válljeme lávlagiid
Dal bargá joavku nu ahte báddejit iežaset studios ja ohcet buoremus lávlagiid maid heive bidjat skearrui, ovdalgo mannet stuorát studioi.
– Mis leat 40 lávlaga maid gaskkas galgat válljet, lohká Heaika Hætta. Buohkat orrot erenoamáš duhtavaččat bargguin.
– Olmmoš jur nuorasmuvvá, leaikkastallá Iŋgor Ánte Áilu.
– Dál lea ollu álkit bargat go dovdat guhtet guimmiideamet nu bures, dál dadjat juste maid oaivvildit áššiid birra, bogostallá Sverre Hjelleseth ja earát leat dasa ovtta oaivilis. Hjelleset lea áidna gii ii oro Guovdageainnus, muhto áigu dáid áiggiid boahtit Guovdageidnui nu dávjá go astá skearru dihte.
Seamma musihkka
– CD-skearrus leat muhtun ođđa lávlagat mat leat dušše konsearttain gullon. Muhto sáhttet maiddái muhtun oahpes nuohtat, muitalit sii.
– Muhto Ivnniiguin «jietna» galgá ain leat, eat galgga ovttage eará áđđestahttalit, dáhkida Nils Martin Kristensen ja muittuha ahte lávlagiid teavsttat leat ain liikká áigeguovdilat. Dattetge goas CD-skearru ilbmá eai duosta Ivnniiguin lunttat lohpidit.
– Sávan skearru boahtá boahtte jahkái, lohká Iŋgor Ánte Áilu, muhto ovdal dan ferte ruhtadeapmi čielgat ja lávlagat bures darvánan báddái.
03.08.2007 09:24
Cavgil earaide
E-postti:
Iežat e-poasta:
Oaivil:
BÁBIRAVIISA
Oastte pdf-aviissa dego eaŋkalnummirin dahje guhkit áigái
Maŋemus ođđasat
Movttegis Mari lihkastahttii
15.08.2007 08:57
Hilgu direktoráhta meahccejohtolatlága
10.08.2007 09:47
Luossagilvvu stuorámusat
10.08.2007 09:46
Árgabeai sáŋgár
10.08.2007 09:45
Eiseválddit bilidit sámegiela
08.08.2007 14:10
Márkana čorgejeaddjit
08.08.2007 14:07
«Landskytterstevnet» – báhččiid jagi stuorámus dáhpáhus
08.08.2007 13:59
Giliolbmuin riekti vuodjit
03.08.2007 09:25
Viimmat Ivnniiguin skearru
03.08.2007 09:24
Gánddat sihkkelaste «Finnmárku hástalusa»
03.08.2007 09:24
Suollagat dolvo Store Norske dávviriid
01.08.2007 09:09
Márkosámiid menestuvvan joatkašuvvá - 2.700 galledeaddji
01.08.2007 09:08
Gáibidit ruvkedoaimmain divvagiid
01.08.2007 09:07
Norgga nuoramus girdi
26.07.2007 15:01
Nállat sarváid lea dohkálaš
26.07.2007 14:59
FeFo nieiddaid vuoruheami eahpida
25.07.2007 09:04
Sis-Finnmárku geologalaččat miellagiddevaš
25.07.2007 09:03
Guovžabeana «Raisa»
25.07.2007 09:01
Oza Min Áiggis
Ut i verden
Google
Yahoo
Kvasir
Altavis | https://web.archive.org/web/20070928134316/http:/www.minaigi.no/index2.php?id=1195 |
Viimat bearjadat! Beasan veahá vuoiŋŋastit. Dát gal ledje guokte albma buorit vahkut! Ollu barggu dat gal lea leamaš. Muhto somá lei. Muhto han lea vel okta vahku hárjehallamis, de gal šaddá somá oaidnit makkár dalle áššiid nágodan buktit. :D
Leatgo oaidnán dáid áššid maid ledje dán vahku Ođđasiin? Mo lei?
Leatgo oaidnán dáid áššid maid ledje dán vahku Ođđasiin? Mo lei? | http://sapmelash.blogspot.com/2011/03/ |
Latest news
- School sessions and gatherings autumn 2022
- 6 good reasons to study at Sami University of applied sciences
- Cooperation agreement signed
- Call for abstracts: Landscape Practices Conference
- New student ambassadors for Sámi University of Applied Sciences in Russia
- Inga Juuso – Tribute concert: Free tickets for students at Sámi University of Applied Sciences
- Welcome to register to the online part of the Sámi Education Conference 2021
- Start of studies autumn 2021
- The application deadline for autumn semester studies 2021 has been extended!
Buohkat eai lean buresboahtin skuvlii
Skuvlenideologiijat ja marginála oahppijoavkkut – skuvlenhistorjjá oaidninvuogit vehádagaid deaivvadeapmái
Sámi allaskuvlla doseanta, PhD Pigga Keskitalo, Dr. artium Jukka Nyyssönen (Romssa universitehtamusea), PhD Merja Paksuniemi (Lappi universiteahtta) leat doaimmahan Ennen ja nyt – Historian tietosanomat historjjálaš journála fáddánummira, mii lokte ovdan marginálajoavkkuid vásáhushistorjjá skuvlalágádusas: mo iešguđet oahppijoavkkuid, ahkebuolvvaid ja ohppiid erenomášdárbbut leat váldon vuhtii skuvlavuogádagain, maid skuvlaideologiijat báidnet.
Skuvlalágádusa mearkkašupmi olbmo eallimis lea stuoris – doppe dáhpáhuvvá sosialiseren servodahkii ja bargoeallimii ja individuálat ohppet dárbbašlaš dáidduid. Skuvlalágádusa ja skuvlejumi láidesteaddji ideologiijain leat stuorra váikkuhusat olbmuid eallimii. Vásáhushistorjjá lassin skuvlavuogádaga servodatlaš mearkkašupmi lea stuoris; skuvla lea ásahuvvon bálvalit našuvnnalaš ulbmiliid. Skuvlii biddjon servodatlaš vuordámušat speadjalastet servodaga ideologiijaid viidásabbotge. Luteralaš váikkuhus geahppánii girkku ja álbmotskuvlla sirrema maŋŋá, ja čavgadeamos oinnolaš nationalismma jávkan nuppi máilmmisoađi maŋŋá, álbmotlahttuvuođa huksen ja dásseárvu – ja loahpas gilvui nákcejeaddjit olbmuid bajásgeassin leat leamašan skuvlenideologiijaid ulbmilin. Skuvllas viiddis ulbmilat gilvalit hegemoniijas oahppái lagat ideologiijaiguin ja pedagogiijaiguin.
Temánummira artihkkaliid ovttasta válddi doaba, mii lea ožžon máŋggaid ilbmanemiid skuvlalágádusas. Skuvlalágádus gullá deháleamos servodaga nannejeaddji váldehuksehusaide, main buvttaduvvo servodatlahttuvuohta ja álbmotvuohta. Kontrollamekanismmat leat dovdomis; muitui leat báhcán bahča dovddut.
Artihkkaliin suokkardallo earret eará dat, manin buohkat eai lean buresboahtin skuvlii. Dahje manin mánás vigge rivvet su ruohttasiid. Temánummiris jerro maiddái dat, makkár vejolašvuođaid eallimii oaččui olmmoš mii jurddašuvvui juo vuolggasajis leat bahádábát.
Skuvllain leat guhká leamašan dološ jurdda- ja doaibmadábit go dili geahččá dálá fátmmasteaddji skuvlla oaidninvuogis. Skuvlalágádus lea leamašan ja lea ain rievdanmuttus. Okta oassi lea servodatlaš ideologiijaid ja pedagogiijaid rievdanproseassa vuorrováikkuhus. Ođđa oahppoplánain deattuhuvvo servodatlaš ulbmilin dásseárvvu, ovttaveardásašvuođa ja vuoiggalašvuođa ovddideapmi. Vuođđooahpahusa ulbmilin lea girjejuvvon ovdamearkan máŋggabealat kultuvrralaš máhttima ja kulturárbevieru árvvošteami ovddideapmi. Dát ođastus boktá doaivaga dásseárvosaš skuvllas, masa mánát leat buresboahtin.
Ennen ja nyt – Historian tietosanomat temánummir gávdno neahttačujuhusas: http://www.ennenjanyt.net/
Lassedieđut:
Pigga Keskitalo, [email protected]
Jukka Nyyssönen, [email protected]
Merja Paksuniemi, [email protected] | https://www.samas.no/en/node/3655?page=3 |
Ođđasat
- Laila Susanne Vars lea nammaduvvon The International Arctic Science Committee (IASC) lávdegoddái
- Ylva Jannok Nutti oažžu Várdduo dieđalaš bálkkašumi 2023
- Oza giđa 2024 oahpuide
- Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa
- Sámi logut muitalit 15 raporta lea almmuhuvvon
- Barggat go vai lea go dus beroštupmi bargat dulkan?
- 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid
- Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana
- Sámi oahpahuskonferánsa: guhkidan dieđihanáigemeriid
Prográmmaoahput 2024 čavčča
Leat go álgán plánet oahpu gazzat oahppojagi 2024-2025, muhto it riektá dieđe vel masa galggat ohcat? Mii leat ráhkadan bajilgova min prográmmaoahpuin mat álget čakčalohkanbajis 2024, ja maidda rahppo oahppofálaldagaid sisaváldin govvamánu 1. beaivvi 2024. Sámi allaskuvla lea mearridan bidjat čuovvovaš prográmmaoahpuid johtui:
Ohcanvuogádat: Samordna opptak
Jus it leat ovdal ozan Samordna opptak bokte, mii leat ráhkadan láidehusa mot ozat
Ohcanáigemearit:
Dábálaš ohcanáigemearri lea 15.04 oahpuide mat álget čakčalohkanbajis.
Ohccit geat ohcet oahpuide realgelbbolašvuođa vuođul ja eavttuid vuođul, dahje geat dárbbašit árrasisaváldima, berrejit ohcat ovdal 01.03 oahpuide mat álget čakčalohkanbajis. Reálagelbbolašvuođa gáibádusat ja árrasisaváldima gáibádusat gávdnojit Sámi allaskuvlla sisaváldinnjuolggadusain.
Sisabeassangáibádusat
Gáibádussan beassat studeantan Sámi allaskuvlii lea oppalaš lohkangelbbolašvuohta ja sámegiella. Jus dus ii leat oppalaš lohkangelbbolašvuohta, de sáhtát ohcat reálagelbbolašvuođa vuođul. Sámi allaskuvlla vuođđooahpuin ja eanaš eará oahppofálaldagain gáibiduvvo dihto dási sámegielmáhttu. Muhtin oahppofálaldagain sáhttet erenoamáš gáibádusat. Dát čilgejuvvojit sierra iešguđet oahppofálaldagas.
Jus leat ohcci Ruoŧas, Suomas dahje Ruoššas sáhtát gávdnat Samordna opptak siiddus eambo dieđuid makkár gáibádusat guoskkahit du.
Sádde duođaštusaid
Muitte laktit duođaštusa ahte deavddát sisabeassangáibádusaid nu jođánit go vejolaš maŋŋel go ohcan lea registrerejuvvon.
Goas oaččut vástádusa oahpposaji ohcamii?
Vástádus almmuhuvvo Samordna opptak siiddus 20.07.
Jus leat ohcan árrasisaváldima bokte dahje reálagelbbolašvuođa vuođul, de almmuhuvvo vástádus oahpposajiohcamii 20.05. Samordna opptak siiddus
Jearaldagat?
Jus dus leat gažaldagat ohcama oktavuođas, de váldde áinnas oktavuođa oahppohálddahusain e-boasta dahje telefovnna botke: [email protected]/ +78 78 44 84 00. | https://www.samas.no/se/a/programmaoahput-2024-cavcca?page=4 |
Marastat ja Viibosduottar
Álbmotmeahci gaskaoasi hálddaša heailla meahci čábbaseamos duovdda: badjel 70 km guhkkosaš Leammi, ja dan birrasa Marastat ja Viibosduoddarat. Leammileagi vilttiid gokčá boares beahcevuovdi, makkár ii dáidde gávdnot eará sajis Suomas.
Meahci davvefiesttar- ja davveosiin leat Skiehččanjohka ja Fášku. Duovdagis vuhtto čielgasit davvivuohta. Johkalegiid beahcevuvddiin leat valjis oanehis ja gassa áikkat.
Johkalegiin bajás manadettiin beahcevuovddit nuppástuvvet dađistaga soahkevuovdin ja loahpas guorba alážin. Duoddariid alážiin oaidná davvi luonddu garasvuođa. Nuppe dáfus alimusge alážiin lea eallin, ja doppe sáhttá oaidnit viehka hárvenaš duottarlotti, girona. Bajás gánneha gakcut jo fiinna duovdagiid dihte, dasgo buorre dálkin badjosis oaidná logiid kilomehteriid duohkái.
Leammi Álbmotmeahccái gullet mihtilmasat maiddái viiddis jeakkit. Oassi jekkiin leat čáhccás opmujeakkit, maid ii sáhte rasttildit. Máttaoasi Riebanskáiddi jeakkit leat fas viiddis Áhpejeakkit, Riebanskáiddis manná maiddái guosa leavvanguovllu davverád¡á. Meahci davvioasi jekkiin sáhttá oaidnit lavdnjebalssaid.
Hárvenaš šattut ja eallit
Leammi Álbmotmeahcis gávdnojit ee. čuovvovaš áitatvuloš šattut: arnihkka, jeaggenarti, njeaššelukti, suoidnečoavddarássi, gieračoavdda, nuortagáiskkit, biikasiepman, nuortasiemanásti ja márjjáčoavdda. Guovllus hárvenaččat leat maiddái čáhppeslukti, duottarsillan ja alášbađverássi. Hárvenaš ealliin meahcis dihttojit ee. geatkkit ja soaittáhagas gumppet.
Geatki Leammis
Geatki lea Suoma stuorimus neahteealli. Dan ivdni lea sevdnjes ruškat dahje čáhppesruškat. Siiddus ja rattis lea čuovgadeabbo guolga. Njiŋŋálasgeatki deaddá gaskamearálaččat 10 kilo, muhto stuorra varrisgeatkkis sáhttet deaddit badjel 20 kilo. Guhkkodat lea 70-80 cm. Stuorra geahpilat ealli deattu ektui álkidahttet dan johtima muohttagis.
Geatki garvá olbmo dagahan hehttehusa ja danin meahcceguovlu Leammi álbmotmeahcis lea dasa heivvolaš guovlu. Beahtun geatki borrá bierggu, dego muolddaha ja bohccui sihke buot eará vejolaččaid das gaskkas.
Geatkki leavvanviidodat gokčá olles davimus eananspábbabeali. Leavvanviidodaga máttimus rádjá johtá doppe, gos lea muohta ain cuoŋománus. Suomas geatki eallá Joensuu-Vaasa -linnjá davábealde. Ovttaskas getkkiid leat oaidnán áibbas Helssega lahka.
Earenoamážit varris geatkkit vádjolit guhkes mátkkiid, muhtumin čuđiid kilomehteriid. Dábálaš mearka geatkkis muhtun dihto guovllus leage luoddaráidu muohttagis. Ieš geatkki oaidnin gáibida lihku.
Leammi álbmotmeahci geatkkit johtet riikkarájáid rastá ja leat oktasaččat Norgga Badje Anárjoga álbmotmehciin. Álbmotmeahcis ellet 5-10 geatkki dan mielde, makkár jahki ja jagiáigi lea. Njiŋŋálasgeatkkit ellet uhcit guovllus. Dat guoddá muohttagii goivojuvvon beassái guovva-njukčamánus gaskamearálaččat juohke nuppi jagi. Čivggat čuvodit eatnis gitta čakčii.
Amas oidnosat - serpentiidnabávtti | https://web.archive.org/web/20190322223507/https:/www.lundui.fi/en/leammi/luondu |
Oahpistanortnega ulbmil lea nannet aiddo boahtán sisafárrejeddjiid vejolašvuođaid beassat johtilit bargui dahje ohppui. Bargu ja oahppu leat ereliiggán mávssolaččat dan dáfus, ahte daid bokte beassá servodaga oassin ja olaha ruđalaš iehčanasvuođa.
Ollu norgga gielddain ásset sisafárrejeaddjit, geat leat aiddo boahtán riikii, ja dárbbašit vuođđogelbbolašvuođa. Sis lea vuoigatvuohta ja geatnegasvuohta searvat oahpistanprográmmii. Vuoigatvuohta ja geatnegasvuohta guoská maiddái dárogiela ja servodatmáhtu ohppui, man viidodat lea 600 diimmu. Gielddain dat lea ovddasvástádus lágidit oahpistanprográmma ja dárogiela ja servodatmáhtu oahpahusa.
Sis, geat servet oahpistanprográmmii, lea vuoigatvuohta oahpistandoarjagii.
Sii, geat sáhttet oažžut oahpu ja doarjaga oahpistanlága vuođul, registrerejuvvojit Nationála oahpistanregistarii (NOR). Registrerejuvvon dieđuid vuođul gielddat sáhttet ohcat ruđaid dárogiela ja servodatmáhtu oahpahussii. Doarjaga juolludit dan vuođul, gallis gielddas gullet vuoigatvuođa ja geatnegasvuođa ulbmiljovkui, ja lassijuolludeami oažžu čađahuvvon dárogieliskosiid logu vuođul. Rávis dorvobáikeohcciid dárogieloahpahussii maid juolludit doarjaga daid gielddaide, geain lea dorvobáikeohcciid guovddážat.
Fylkkamánni dat dohkkeha nationála oahpistanregistara ohcamušaid, ja máksá doarjagiid. Oahpistanlágas leat máŋga láhkamearrádusa, mat gusket ovttaskas olbmuid vuoigatvuođaide ja geatnegasvuođaide. | https://se.wikipedia.org/wiki/Oahpistanortnet |
Latest news
- Bo, spise og barn i barnehage mens du studerer
- Opptakskravene til lærerutdanninga er endret
- Studere til til høsten? Vi har forlenget søknadsfristen!
- Seks nye samiske veivisere
- Nye samiske veivisere offentliggjøres i Europas kulturhovedstad 2024
- Vil du omprioritere studieønsket ditt?
- Konsekvenser for Sámi allaskuvla når 27 ansatte er i streik
- Harald Gaski utnevnt til æresdoktor
- Tospråktesten våren 2024
oktober 23. beaivi 2015
Lihkkosávaldagat studeantastivrii
Rektor ja prorektor sávvaba Sámi allaskuvlla studeantastivrii lihkku válggain.
- Allaskuvlii lea dehálaš go mis lea studeantastivra mii goziha studeanttaid beroštumiid dadjá rektor Gunvor Guttorm. | https://www.samas.no/nb/node/902 |
Latest news
- School sessions and gatherings autumn 2022
- 6 good reasons to study at Sami University of applied sciences
- Cooperation agreement signed
- Call for abstracts: Landscape Practices Conference
- New student ambassadors for Sámi University of Applied Sciences in Russia
- Inga Juuso – Tribute concert: Free tickets for students at Sámi University of Applied Sciences
- Welcome to register to the online part of the Sámi Education Conference 2021
- Start of studies autumn 2021
- The application deadline for autumn semester studies 2021 has been extended!
Matematihkkaoahpahus álgoálbmogiid gaskkas
Movt lea kultuvrra, giela ja matematihka ovttasdoaibman oahpahusas maori, Australia aborigiinnaid ja sámiid gaskkas? Guovvamánu 18. ja 19. beaivvi čoagganit sullii 40 oahpaheaddji fágaseminárii Sámi allaskuvllas čuovvut logaldallamiid ja gullat vásáhusaid movt skuvllat atnet sihke kultuvrra ja giellamáhtu veahkkin matematihkaoahpahusas. Logaldallit bohtet sihke Aoteoroas/Ođđa Zealánddas, Australias ja Sámis.
Seminára álgá dii 0930 distaga 18.b. ja loahpahuvvo gaskavahku dii 12:s.
Seminára fágalaš gulahallanolmmoš lea professor Anne Birgitte Fyhn, ja praktihkalaš áššiid gulahallanolmmoš lea Nils Ole Skum. | https://www.samas.no/en/node/4686?page=3 |
Johtti Sápmelaččat -searvi lea juo máŋggaid logiid jagii ordnen Heahtá Márjjábeivviid heargevuodjin- ja njoarostangilvvuid. Dan jagi ledje sulaid 40 hearggi ja sulaid golbmalogi njoarosteaddji.
– Gilvvut leat goit dál meattá ja leat heakkas čielgan, dadja Johtti Sápmelaččat -searvvi sátnejođiheaddji Samuli Näkkälä.
– Eai lean nu ollu gilvohearggit, eanetge livččet gal čáhkan, muitala Samuli Näkkälä vel.
Gilvvut leat goitge lihkostuvvan bures dego juohke have juo lávejit. Gilvaleaddjit eai leat goitge moaitan su gullosis goassige daid gilvvuid ordnemiid, lohká Näkkälä duhtavažžan.
Suoma boazocup-gilvvut Heaht√° M√°rjj√°beivviide
–- Mun lean dan mielas ahte, dál lea áigi láddan juo dása, ahte miige juo searvat heargevuodjima Suoma boazocup-gilvvuide, dadja Samuli Näkkälä.
Näkkälä maid muitala, ahte vuosttáš heargevuodjingilvvut Suomas leat leamašan Heahtá Márjjábeivviin ja daninge son juo háliida, ahte Márjjábeivviide ohccojuvvojit Suoma boazocup-gilvvut heargevuodjimis.
– Maiddái gilvaleaddjit leat háliidan ahte cup-gilvvut ordnejuvvoše Heahtá Márjjábeivviin, muitala Samuli Näkkälä.
– Iežan mielas oainnán, ahte mii livččiimet gal juo gergosat daid Suoma boazocup-gilvvuid ohcat.
Maid Johtti Sapmelaččat -searvvi stivra ja eará ordnejeaddjit lohket, dan su jurdagii, dasa ii Samuli Näkkälä diehtán vástidit, muhto iežat bealis livččii válmmas cup-gilvvuid ohcat.
Dat lágideaddjit, mat leat beroštuvvan lágidit heargegilvvuid oassin Boazocup-vuogádaga, galget sáddet ohcamušaid Bálgosiid ovttastussii ovdal miessemánu 15. beaivve, Bálgosiid Ovttastusas muitalit.
Norgga ja Ruoŧa hearggit mielde Suoma boazocup-gilvvuin
– Dat lea nu unná joavkkuš, dat geat gilvalit herggiiguin, ahte lea hui dehalaš go buot vejolaččat besset mielde gilvalit, oaivvilda Samuli Näkkälä.
Dan dihtege sumielas ii leat jierbmi ráddjet gilvvohallliid eret čearddalašvuođa vuođul.
– Juohke guvlui fal rabas vearráhat, dainna málliinhan dat jođaneamos heargige gávdno, meinne Samuli Näkkälä.
Gilvvohallanb√°iki rievdan
Heahtá Márjjábeivviid gilvvohallamiid leat juo guhká ordnen Ovnnešjávrri jieŋa nalde. Jiekŋa láve fal leat muhtimin jagiin árvitmeahttun ja suddit ja soavlebáikkit barggahit ollu.
– Mii leat gal plánen juo guhkkit áigge rievdadit gilvvohallanbáiki, vai dat livččii eatnama nalde. Gilvvohallanbáiki fal dalle livččii olggobealde gili, muitala Samuli Näkkälä.
– Midjiide ordnejeaddjiide ii leat dáđi gummet ávki dás, leatgo gilvvut gili siste vai olggobealde gili. Ferte álgit dál báikkalaš fidnodagaiguin gulaskuddat, ahte leago sis miella doarjugoahtit daid heargegilvvohallamiid vai ii, dasto searvi oaidná ahte gokko ordne gilvvohallamiid, dadja Samuli Näkkälä.
Ođđa gilvvohallanbáiki livččii vuomis ja Samuli Näkkälä leage juo fidnan gulaskuddame dan vuomi oamasteaddjis láigonvejolašvuođa. Son muitala, ahte dan vuopmái čágalii bures ovtta kilomehtera gilvobána ja iige dat livčče nu guhkkin eret geainnu guorasge.
– Gilvobáikkit gál gávdnujit. Jávrre nala lea dange dihte váttis dahkat gilvobána, go muhtimin olbmot sáhtet rutniid boret, juogo váhagis dahje váseten, muitala Näkkälä.
– Fertejit dieđus buot bealit váldojuvvot vuhtii gilvobáikki mearridettiin Näkkälä.
Gilvvuid ođasmahttimat joatkašuvvet boahttevuođasge
Dan jagi Heahtá Márjjábeivviid gilvvuin lei maiddái ođđamállet njoarostangilvu, mas njoarostedje johtti stolpuide.
– Olbmot álot liikojit go lea juogá ođđa. Mii áigut boahttevuođasge hutkat álohii juoidáid ođđa vugiid gilvvohallat ja muđuitge, vai olbmuin bisošii beroštupmi ja eanet boađale Heahtá Márjjábeivviide buori ja postiivvalaš mielain dan máilmmijođus, lohpida Samuli Näkkälä. | http://yle.fi/uutiset/nakkala_boazocup-oassegilvu_heahta_marjjabeivviide/7898831 |
Ođđasat
- Buohccidivššároahppu: ovttasbargošiehtadus UiT:in sajis
- Min birrasat konferánsii dieđiheapmi
- Sámiid dearvvašvuođadilálašvuohta
- Oahppu ii deatte podkast - ođđa oassi juohke vahku
- Sámi kulturárbbi sajádat globála hástalusain
- Prográmmaoahput 2024 čavčča
- Stádabušeahtta 2024: Sámi allaskuvlii ruhtadeapmi
- Mis leat ain rabas oahpposajit - geahčes dás makkár oahpuide sáhtát ohcat
- Oahppu ii deatte - ođđa podkasta
NAISA 2024
Dál leat badjel 1000 dutki čoahkkanan NAISA dutkankonferánsii Bådådddjos. Lea vuosttaš geardde go NAISA lágida konferánssa Eurohpas. Eamiálbmogat viidát leat boahtán Bådåddjoi ja sámi dutkit Norgga-, suoma- ja ruoŧabealde oassálastet.
Sámi allaskuvllas leat máŋga dutki bovdejuvvun NAISAi. Sis leat logaldallamat ja servet ságastallamiidda.
- Lea dehálaš ahte sámi dutkan ja dutkanfáttát leat guovddážis go NAISA fierpmádaga dutkit leat Sámis ja vuhtto bures ahte lea stuorra beroštupmi oahpásmuvvat sámi dutkiide ja gullat sin fáttáid. Mii čatnat ođđa oktavuođaid ja šaddá miellagiddevaš oadinit boahttevaš jagiid mo sáhttit ávkkiástallat NAISA konferánssa bohtosiiguin. Mun lean nu duhtavaš iežamet dutkiid ovdánbuktimiin, sis leat vuđolaš ja girjás fáttát, dadjá rektor Liv Inger Somby.
Dás vuolábealde leat virjjit NAISA prográmmii: | https://www.samas.no/se/a/naisa-2024?page=5 |
áŋgii dájuhan jápmima – Lea lossat, muhto in vuollán goassege
80- ja 90- logus lei son stuora valáštallannásti Sámis. Dál Joar Eira Rasdal (46) dáhttu muitalit movt eallin oalát rievdá go okta nubbi buozalmas čuožžila. Visot álggii 2003 čavčča go fáhkkestaga, vuojedettiin biillain, fáhtehalai vuoiŋŋasvardimimii. | https://www.avvir.no/son-lea-mangii-dajuhan-japmima-lea-lossat-muhto-in-vuollan-goassege-2/ |
Davvi-Sámi eanangoddeláva 2040 plánenbargu lea dál álggahuvvon ja oaidninláhkái. Eanangoddelávva lea strategalaš ovdánahttima gaskaoapmi, mii váikkuha gielddaid lávvaráhkadeapmái, eará guovlluidgeavaheapmái ja eiseválddiid doaibmamii.
Davvi-Sámi eanangoddelávva guoská Anára, Soađegili ja Ohcejoga gielddaide.
Davvi-Sámi eanangoddeláva 2040 loahpalaš ulbmilat šaddet dárkilebbon jagiid 2017–2018 áigge guovllu gielddaiguin, ássiiguin, ealáhusaiguin ja Sámedikkiin ja eará čanusjoavkkuiguin čađahuvvon ulbmilságastallamiid vuođul.
– Davvi-Sámi eanangoddelávva 2040 lea dan dáfus earenomáš, ahte guovllus leat viiddis Natura-guovllut ja oassi guovllus gullá sámiid ruovttuguvlui. Guovlu maiddái guoská ránnjáriikkaide, nuba rájárasttildeaddji váikkuhusaidge galgá árvvoštallat, muitala Lappi lihtu plánenhoavda Riitta Lönnström.
Jiekŋameara ruovdegeaidnu guorahallama vuolde
Guovddáš ášši, mii lávvabarggus guorahallojuvvo, lea Jiekŋameara ruovdegeaidnu. Maiddái eará johtalusoktavuođat, ruvkedoaibma ja minerálapotentiála, galbmateknologiija, testendoaibma, turisma, energiijabuvttadeapmi ja fápmojođasfierpmádat, rádjarasttildansajit ja Bealuštanfámuid ja rádjegozáhusa dárbbut galget vuhtii váldojuvvot.
Eanangoddelávvaproseassa áigge lávvahápmosis ja lávvaevttohusas bivdojuvvojit cealkámušat, oaivilat ja muittuhusat eiseválddiin, guovllu gielddain, servošiin, fitnodagain ja eará oasálaččain.
Gullandilálašvuođat guovllu buot gielddain
Ássiid gullama várás lávas ordnejuvvojit gullandilálašvuođat guovllu buot gielddain. Davvi-Sámi eanangoddelávvaproseassa sáhttá čuovvut Lappi Lihtu neahttasiidduin.
Eanangoddeláva ráhkadeapmi lea máŋgga jagi proseassa ja dat ođasmahttojuvvo sullii 10-12 jagi gaskkain. Ulbmilin lea, ahte Davvi-Sámi eanangoddeláva 2040 válmmaštallanmateriála biddjo oaidninláhkái jagi 2018 loahpageahčen ja lávvaevttohus jagis 2020.
Davvi-Sámi eanangoddeláva 2040 oassálastin- ja árvvoštallanplána lea oaidninláhkái gielddain ja Lappi lihtu Internet-siidduin. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/davvi-sami_eanangoddelavva_2040_planenbargu_alggahuvvon__jiekameara_ruovdegeaidnu_guovddasassin/9606546 |
10.3: Gávpogis Gávpogis – jietnafiilan. Dát teaksta lea Tromssa birra. Tromsa lea Davvi-Norgga stuorimus ja Norgga ovccát stuorimus gávpot. Gávpoga guovddáš lea sullos. Guovddáža bajábealde lea Báhpajávri. Jávrri guora manná čuovgaláhttu, ja das lahkosis leat sihke sámi mánáidgárdi ja skuvla mas… Loga eambbo10.3: Gávpogis
11.4: Meahcieallit Min mehciin leat eallit nugo albbas, rieban, geaŧki, gumpe, guovža, njoammil, roahttu, goddesáhpán ja oarri. Dás leat dieđut dáid elliid birra. Makkár ealli lea X? X lea badjeolbmuid stuorámus vašálaš. Dan orrunsajit leat duoddarat, stuorra viiddes vuovddit ja… Loga eambbo11.4: Meahcieallit
10.4: Mana olgeš guvlui Biret Ánne fitná Máreha guossis Márehis lea ásodat gávpogis, aiddo guovddáža bajábealde. Son vuordá Biret Ánne guossái ja lea báhkkun ja vuoššan káfe. Telefovdna čuodjá ja Máret vástida: – Hei, dá lea Máret. – Na… Loga eambbo10.4: Mana olgeš guvlui
11.1: Sohka Bearrašis leat dávjá eadni, áhčči, viellja ja oabbá, muhto sáhttet maid leat eadnebealle, áhččebealle, oabbábealle ja vielljabealle. Sihke eatni vánhemat ja áhči vánhemat leat munnje áhkut ja ádját. Sin vánhemat leat fas mu máttarvánhemat. Muhto… Loga eambbo11.1: Sohka
11.3: Eanadoallu Sámis Eanadoallu lea guhká leamaš dehálaš ealáhus sámiide – erenoamážit Deanuleagis ja mearragáttis. Dábáleamos šibihat leat leamaš gusat, sávzzat ja gáiccat. Gussanávehis leat dán áigge sullii 20 mielkegusa, dasa lassin guiggut ja gálbbit. Burru ii leat… Loga eambbo11.3: Eanadoallu Sámis
11.5: Murjen Muorjjit leat leamaš hui dehálaččat sápmelaččaide, sihke gávpegálvun ja borramuššan. Eanáš murjjiin leat ollu vitamiinnat mat leat dahkan olbmuide vejolažžan birget dáppe davvin. Dolin lei erenoamážit jokŋa dehálaš go lei álki daid vuovdit ja nu sáhtii… Loga eambbo11.5: Murjen
12.1: Beassážat Beassážat – jietnafiilan. Dál leat beassážat. Olbmot leat čoagganan Kárášjoga márkanii, go márkanis leat beassášdoalut. Beassážiid leat dábálaččat heargevuodjingilvvut, sihke Kárášjogas ja Guovdageainnus. Ollu turisttat leat boahtán Kárášjohkii, ja sisge soapmásat servet vuodjit gilvvu herggiiguin. Beassážat leat… Loga eambbo12.1: Beassážat
9.4: Mearragáttis Mearragáttis – jietnafiilla Odne lea sotnabeaivi ja mii buohkat háliidit vuolgit mearragáddái dolastallat. Lea čáppa dálki – áibbas goalki ja beaivváš báitá. Beaivvádagas lea oalle liekkas. Mun álggán ráhkkanit. Go mu isit ja mu guokte bártni gárvodit,… Loga eambboMearragáttis I | https://kursa.oahpa.no/category/isak-saba-oahpaheaddji/ |
Kurage Kohji Ohhashi
– Álgen Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa jahkeovttadahkii go áigon ovdánahttit iežan sámegielmáhtu.
Ann Maret Eira
– Árbediehtooahppui álgen vuoi oahpan movt seailluhit árbevirolaš máhtu viidásit.
Inga Hansen
Lea erenomáš buorre journalisttan oahppat ja sámi- ja eamiálbmotáššiid birra. Ráhkistan Sámi allaskuvllas leahkit.
Åsa Márgget Anti
Lean PPO oahpus erenoamážit oahppan dan mo sámi árbemáhtu laktit skuvlii ja oahpásmuvvan maiddái oahpahusmálliide eará álgoálbmogiin.
Joret Mihkkal Bals
– Olmmoš fuobmá man nuorra čálalaš sámegiella lea. Go logat sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bacheloroahpu de soaittát vel fuobmát mii sápmelaš lea.
Gisle Soleng
- Áigi lea buoremus oahpaheaddji. Sámi oahpaheaddjeoahppu lea erenoamáš buorre go sámi giella ja kultuvra lea nu nanus oassi juohke fágas. | https://samas.no/se/a/samegielmahttu |
Latest news
- Stor satsning på tolking i samiske språk på Sámi allaskuvla
- Videreutdanning for alle landets barnehagelærere om samisk språk og kultur
- Nå kan du søke på høstens studier
- Sámi allaskuvla igang med å etablere samisk AI Lab
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Søk studier til våren 2024
- Utvid din kompetanse innen samisk språk
- Statsbudsjettet: Styrker samisk høyere utdanning
- Samiske tall forteller 15 er publisert
2022 Gollegiella bálkkašupmi Ole Henrik Maggai
Sámi allaskuvlla professor emeritus Ole Henrik Magga lea ožžon Davviriikkaid sámi giellabálkkašumi Gollegiella 2022.
Ruoŧŧa lea dán jagi ovddasvástideaddji riika Gollegiella giellabálkkašumi geigemis, mii geigejuvvo logát gearddi. Bálkkašupmi geigejuvvo ministtariid ja sámediggepresideanttaid čoahkkima olis mii lei Stockholmmas ođđajagimánu 18. beaivvi 2023.
Sámi allaskuvla sávvá lihkku bálkkašumiin
Magga lea Sámi allaskuvlla professor emeritus gii lea sihke oahpahan studeanttaid, ovdánáhttán sámegielaid čállingiellan ja dutkan sámegielaid ja dainna lágiin leamaš dehálaš giellafágalaš ovddasmanni ja maiddái doarjjan fágabirrasiidda.
- Ole Heandarat gal duođai ánssáša fuomášumi sámegielaid ovdánahttinbargguid ovddas, ja sávan hui ollu lihkku bálkkašumiin. Sus lea nanu fágamáhttu máŋgga sámegielas ja lea leamaš ollu jagiid ja lea ain earenoamáš dehálaš olmmoš fágabirrasii Sámi allaskuvllas. Dasa lassin lea sus viiddis servodatipmárdus ja beroštupmi ja lea áŋgir oainnusin dahkat ja fuomášuhttit sámi áššiid maiddái olggobealde Sámi, dadjá Sámi allaskuvlla rektor Laila Susanne Vars iežas lihkusávaldagain Gollegiella 2022 bálkkašumi vuoitái. | https://www.samas.no/nb/node/5757?page=2 |
Ohcanáigemearri borgemánu 20. Beaivi 2024. Dákko ozat virgái.
Mii ohcat suohkandirektevrra
Gái...
loga eanet
Oahpponeavvut
Materiálaid ja govaid maid sáhtát viežžat dán siiddus, it oaččo geavahit gávppalaš oktavuođain jus ii leat sohppojuvvon minguin. | http://www.kafjord.kommune.no/oahpponeavvut.433973.se.html |
Earenomáš oahppofálaldat sámi oahpaheddjiide ruoŧabeale
Sámi allaskuvla lea guhkidan ohcanáigemeari giđa 2022 oahpuide. - Dál lea ain vejolašvuohta ohcat Samisk språkdidaktik med fokus på språkanvändande och berättande texter ohppui. Oahppu lea heivehuvvon ruoŧabeale oahpaheddjiide geain váilu sámegieloahpu dahje oahpaheaddjeoahpu, dahje sidjiide geat leat váldán oahpaheaddjeoahpu ja sávašii váldit joatkkaoahpu, muitala oahpu prošeaktaovddasvástideaddji Ylva Jannok Nutti.
Oahppu lea heivehuvvon Sámi oahpaheddjiide geat barget Ruoŧa bealde ja lágiduvvo geabbilis vuogi mielde.
- Vai nu olusat go vejolaš dain geain lea buorre giellamáhttu ja barget oahpaheddjiin galget sáhttit searvat, de galget digitála gulahallanreaiddut leat guovddážis. Eaktun searvamii lea dieđusge ahte oahpaheaddji lea skuvlaeaiggádiin gulahallan ja dat lea miehtan ahte searvvašit ohppui, muitala oahpu koordináhtor Elisabeth Utsi Gaup.
Dat oahppu addá vejolašvuođa kursaáigge atnit ávkki iežas vásáhusain oahpaheaddjebarggus.
- Lea oktasaš álggaheapmi, gos beassá seammás oahpásmuvvat ja nu nannet sámi oahpaheddjiide fierpmádaga. Maŋŋil dan juohkásit giellajoavkkuide mii addá buori vejolašvuođa vuodjudit iežaset guovllu njálmmálaš árbevirrui ja atnit dan gulahallamis, muitala oahpu koordináhtor Elisabeth Utsi Gaup.
Oahppovuogit ja oahpu lágideapmi
Ohppui gullet njeallje oasseáiggi kurssa mas juohke kurssas oažžu 7.5 oahppočuoggá. Giđđat álggahuvvo Samisk språkdidaktik med fokus på språkanvändande och berättande texter oasseáigge kursa mii lea oassin dán oahpporáiddus. Jus čađahat visot oasseáigge kurssaid de gártet oktiibuot 30 oahppočuoggá allaskuvladásis. Oahpu ulbmil lea nannet ja čiekŋudit gelbbolašvuođa sámegielas, ja nu maiddái loktet gelbbolašvuođa ja addit lassioahpu sámi oahpaheddjiide.
- Dat lea earenoamáš fálaldat skuvllaide geat háliidit loktet gelbbolašvuođa, muhto ii leat resurssa sáddet oahpaheddjiid guhkit áigái eará guovlluide váldit oahpu, muitala prošeaktaovddasvástideaddji Ylva Jannok Nutti.
Oahppu mii boahtte giđa fállojuvvo álgá 07.02.2022 ja ohcanáigemearri lea 24.01.2022.
Loga eanet oahpu birra: Samisk språkdidaktik med fokus på språkanvändande och berättande texter
Sámi allaskuvlla ja Skolverket ovttasbargu
Sámi allaskuvla álggahii dán oahpporáiddu 2018 ovttasráđiin Skolverketiin, ja dál lea soahpamuš fállat nuppi kursaráiddu 2021-2023. Oahpporáidu lea bidjui johtui go Ruoŧa ráđđehus oinnii dárbbu nationála veahádatgielaid oahpaheddjiid vátnivuođa čoavdit. Ráđđehusa doaibmabidju galgá guhkit áiggi geahčastagas buktet eanet gelbbolaš oahpaheddjiide.
Oktavuođa dieđut
Jus háliidat eanet dieđuid ohccáma ja duođaštusaid birra, de váldde oktavuođa Sámi allaskuvlla oahppahálddahusain.
- Sámi allaskuvlla oahppo- ja dutkanhálddahusas, tlf. +47 78 44 84 00, e-poastta [email protected]
Jus háliidat eanet dieđuid oahpu sisdoalu ja čađaheami birra, válde oktavuođa Sámi allaskuvlla fágabargiin. | https://www.samas.no/en/node/5345?page=8 |
Helssega gávpot ohcá diibmooahpaheaddji guovttegielat suoma- ja sámegiela oahpahussii Pasila vuođđoskuvlii 1.-3. luohkáide. Ohcanáigemearri lea 29.4.20 dii 15 rádjái.
– Pasila vuođđoskuvllas Helssegis lea álgán guovttegielat oahpahus čákčát 2018. Dalle mis lei lihku go oažžuimet sámegielat oahpaheaddji deike min lusa, muitala skuvlla rektor Maria Uutaniemi.
Dál lea oahpaheaddji virgi fas ohcanlahkái.
– Guovttegielat oahpahus lea 5-jahkásaš prošeakta ja mii sávvat ahte dat šattašii bistevažžan. Mis leat dál guhtta oahppi luohkáin 1.-3. ja dasa lassin maiddái ovdaskuvla. Doppe mis lea sámegielat ovdaskuvlaoahpaheaddji. Vuođđoskuvla ja ovdaskuvla bargaba hui olu ovttas.
Oahpahus lea sámegillii earret muhtin fágain, lohká Uutaniemi.
– Mii leat nu rámis go diibmá 2019 oažžuimet Sámedikkis Sámi gielladahkku -bálkkašumi. Mii leat bargan áŋgirit ovddidit guovttegielat oahpahusa min skuvllas. Mii leat čájehan ahte gávpogis maid sáhttá geavahit sámegiela, eallit sápmelažžan ja oahppat kultuvrra, illuda Uutaniemi.
Soađegilis ja Eanodagas rabas virggit
Soađegili gielda lea almmuhan gaskabottosaš sámegiela oahpaheaddji virggi áigodahkii 3.8.2020 - 4.6.2021 giellabeasis. Sisabeassangáibadussan lea davvisámegiela dáidu. Ohcanáigemearri lea 27.4.20 dii 14 rádjai.
Eanodaga gielddas lea rabas árrabajasgeassima oahpaheaddji bistevaš virgi. Bargosadji lea Beaiveruoktu Rievssat. Ohcanáigemearri lea 1.6.2020 dii 15 rádjai.
Eanet dieđut virggiid birra gávdno njuolga bargoattiin.
Saamen kielen opettajan virkoja avoinna Helsingissä, Sodankylässä ja Enontekiöllä
- Helsingissä on avoinna päätoiminen tuntiopettajan virka kaksikielisessä opetuksessa (saame-suomi). Hakuaika on 29.4. klo 15 saakka. Työpaikka sijaitsee Pasilan peruskoulussa.
- Sodankylän kunta hakee saamen kielen opettajan sijaista ajalle 3.8.2020 – 4.6.2021. Hakuaika loppuu 27.4. klo 14.
- Enontekiön kunnassa on avoinna saamen kielisen lastentarhanopettajan virka. Ensisijaisena sijoituspaikkana on Päiväkoti Riekko. Hakuaika on 1.6.2020 klo 15
- Lisätietoja avoinna olevista viroista saa suoraan työnantajil | https://www.lapinkansa.fi/oahpaheaddji-virggit-ohcanlahkai-helssegis-soadegi/805319 |
Latest news
- Housing, dining and kindergarten when you are student
- Haven't applied for studies yet for the coming autumn? We have extended the application deadline!
- New book on the conditions for Sámi art and duodji in Sápmi and the importance of self-determination
- Apply for studies at Sámi University of Applied Sciences this fall!
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa
- Samiske tall forteller 15 er publisert
- Apply for spring studies 2024
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
June 19. beaivi 2024
Áiggošit go lonuhit vuoruheami oahpposaji ohcamis?
Leat go fuomášan ahte livččet galgan earaládje vuoruhit? Ii leat beare maŋŋit rievdadit!
Suoidnemánu 1. beaivvi rádjái sáhtát rievdadit iežat oahpuid vuoruheami dan ohcamis maid bidjet Oktasaš sisaváldimii/Samordna opptak giđđat. | https://www.samas.no/en/node/6273 |
Ođđasat
- Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái
- Lovisa Mienna Sjöberg oažžu dutkanbálkkašumi
- Ođđa raporta: Mii lea sámi perspektiiva ođđa oahppoplánain?
- Ofelaččat ohcet eambbo bártniid! Ođđa ohcanáigemearri.
- Ođđa Dieđut-girji almmuhuvvon
- - Dán jagi mii ohcat olles guhtta ođđa sámi ofelačča!
- Ođđa girji sámi dáidaga ja duoji dili birra
- Sámi hálddašansuohkaniid sátnejođiheaddjit čoahkkanan Sámi allaskuvllas
- Ođđa Sámi dieđalaš áigečála almmuhuvvon
– Nuppi karriearan ollejin geahčái, dadjá ođđa professor Sámis.
Johan Lemet Kalstad lea ođđa professor Sámi allaskuvllas.
Johan Lemehis lea nanu duogáš Sámi servvodateallimis, sámi ásahusain, dutkamiin ja hálddašemiin. Boahtte disdaga Sámi allaskuvla čalmmustahttá ođđa professoriid ja okta dain lea ge Johan Lemet Kalstad. Dan oktavuođas son logaldallá fáttás "Sugadit gaskal dieđamáilmmi ja álgoálbmotmáilmmi".
Sihke dieđamáilbmi ja álgoálbmotmáilbmi leat doahpaga ja duohtavuođat maid Johan Lemet dovdá bures. Go Johan Lemet Kalstad lei nuorra studeanta Oslo universitehtas, son beasai leat fárus pláneme Sámi Instituhtta álggaheami. Dát lei jagi 1974. Muhtun áigodaga son nuorran barggaige instituhtas. Ovdalgo Johan Lemet álggii dutkin son lei ollen bargat guovtti departemeanttas ja guovllu hálddahussan. Giđđat 1996 loahpahii son dr. grádabargguin UiT:s ja álggii Sámi Instituhttii direktevran.
– Mu áigodagas jođiheaddjin instituhtta rievdaduvvui ráinnas dutkanásahussan. Vuosttaš lei ođđasit organiseret, čállit dutkanplána ja ohcat ožžodemiin oahppan dutkiid, dadjá Johan Lemet Kalstad.
Kalstad muitala ahte go dat oasit lihkostuvve, de lihkostuvai gávdnat ruhtagálduid. Oktii buot lihkostuvai Sámi Instituhta nana dutkanásahussan. Instituhtta oaččui maiddái rámi Stuoradikkis go dat 2000-vuođđologu álggos meannudii stuorradiggedieđáhusa sámi alitoahpu ja dutkama birra. Instituhtta beasai fárrui stuorit doaimmain nugo Norgga olgoriikadepartemeantta barggus Árktalaš Ráđi ovddas, boazodoalu dili hárrái Ruoššas ja davvin muđui. Dehálaš doaimmaid leat boahtán johtui dan oktasaš barggu olis, muitala Kalstad.
Maŋil daid jagiid instituhtas Johan Lemet lei vuosttašamanueansan Álttás, dálá UiT ossodagas doppe. Sámi Instituhtta ja Sámi allaskuvla ovttastahttuide 2005, ja muhtun jagi maŋŋel časkuiga dat guokte ásahusa oktii.
Go Sámi allaskuvllas álggahuvvui boazodoalooahppu, Kalstad álggi dasa bargat jagi 2006. Son lea oahpahan boazodoallofágain, plánen ja oahpahan metodaoahpus, organisašunoahpus, servodatdieđaoahpuin ja earenomážit sámepolitihka birra Ofelaš-oahpus ja oahpaheaddjioahpus. Ovtta jagi Kalstad doaimmai servodatdieđagoađi dekánan. Maŋŋel lea moanaid jagiid leamašan fárus doaimmaheamen Sámi dieđalaš áigečállaga. Maŋemus jagiid lea almmuhan dutkanbargguid sámegillii, ja Johan Lemeha artihkkalat leat almmuhuvvon sámegillii earet go dáru- ja eŋgelasgielaide.
– Mun lean beassan johtit earenomážit davvi guovlluin, ja lean leamaš dutkanguossin McGill universitehtas Montrealas, Kanadas ja Ilisimatusarfik universitehtas, Nuukas, Kallaalit Nunaatas/Ruonáeatnamis ja maiddái Camebridgas Englánddas, dadjá Johan Lemet Kalstad guhte lea hui movttet go professorin beassan.
– Dát professorámmát mearkkaša ahte mun iežan nuppi karriearan ollejin geahčái, seammás mearkkaša ahte mu dutkan barggut leat dohkkehuvvon bajimus dásis, dadjá Kalstad. | https://www.samas.no/se/a/nuppi-karriearan-ollejin-geahcai-dadja-odda-professor-samis?page=2 |
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009.
Klemet buorástahttá sámegillii ja ságastallá sámegillii feara man birra, muhto go mii galgat jearahallat, de molsu dárogillii. Vaikko sámegiella lea eatnigiella, de son lea geavahan giela unnán maŋimus logijagiid ja cealká ahte sátnerádju ii leat doarvái buorre muitalit buot fearániid birra maid son lea vásihan. Go mii bivdit su muitalit skuvlavásáhusaid birra, de son álggaha iežas sogain:
– Mu eatni váhnemat leigga boazosámit. Sis lei dálveorohat Joganjálmmis Álttás ja dálveguohtun Sávvon-guovllus. Geasseorohat lei Fálás. Áddjá gulai Spein-sohkii. Dalle go son jámii bázii áhkku, Joret Inga, njeljiin mánáin. Son náitalii mearrasápmelaččain Fálás, Poala Johániin, gii lei guolásteaddji ja bivdi. Soai eaba nagodan doalahit boazodoalu, ja ásaiduvaiga dasto Stállogárggui. Áhkku jámii 1935:s, muhto mu áddjábealli elii gitta 1954 rádjái. Son adnojuvvui muhtinlágan «mearrasámehoavdan». Sus lei guhkes skávžá, sus lei álo gákti badjelis ja háhtta. Gákti lei alit gággásis mas ledje unnán hearvvat.
Mu eadni elii nappo vuosttaš oasi mánnávuođastis Álttás. Áltá lei dan áiggi hui juohkásan giela dáfus; Joganjálmmis lei eanaš suomagiella, Bossegohpis eambbo sámegiella, Fállejogas hupme muhtin lágan nuortadárogiela. Eatnis lei sámegiella eatnigiellan, muhto oahpai maiddái sihke dárogiela ja suomagiela. Dát giellamáhttu váikkuhii ollu dasa ahte son oaččui barggu Televerketis. Dađe mielde go telefonlinnjá 30-logus huksejuvvui Álttá ja Guovdageainnu gaskii, de son orui ja barggai duottarstobuin. Son álggii Gargias, de Suolovuomis ja loahpas Biggejávrris. Son ii šat ollen guhkkelii, dasgo dalle son deaivvadii suinna gii dasto šattai mu áhččin, ja šattai áhpeheapmin.
Eadni fárrii dalle ruoktot Stállogárggui ja ásai ovttas bearrašiinnis. Vaikko mu váhnemat eaba goassege náitalan, de ožžon dalá nammavieru mielde áhči goarggu, ja šadden bajás Klemet Hættan. In ipmirdan manne mus ii sáhttán leat Spein-goargu nugo eatnis, ednuin, vilbeliin ja oambealis lei.
Ii lean álki eadnái dikšut mu, ja danin son bijai mu iežas oappá háldui. Mu goaski lei náitalan, mánáheapmi ja orui Beretčievrras. Su ruovttus hupme dušše sámegiela. Muhto de bođii soahti, ja eadni balai gártat duiskka bálvalussii. Danin son vieččai mu ruoktot fas 1941:s. Mu edno viesus hupme eanas dárogiela, muhto mun in máhttán sáni ge dárogiela, nu ahte fertejedje sámástit munnje. Go mii mánát eat galgan ipmirdit, de rávesolbmot hupme suomagiela. Danin mun ipmirdan muhtin muddui suomagiela maid. Eadni náitalii 1941:s ja mun ožžon áhččebeali. Son lei álggoálggus Kárášjogas eret, muhto lei mánnán addojuvvon Goavdeluktii, moadde kilomehtera Stállogárgos.
Seamma čavčča bođii eváhkko. Dámpa «Bodin» vieččai buohkaid geat orro Fálá siskkobealde. Fanas lei issoras dievva, das ledje moadde geardde eambbo olbmot go dan masa dat lei sertifiseren. Manaimet konvoias, mátkki nalde muhtin fatnasat fallehuvvojedje, muhto mii olliimet lihkus dearvvasin Romsii. Doppe fertejedje buohkat gáddái buot gálvvuideasetguin. Min ásaiduhtte Romssa duopmogirkui ovttas máŋggain eará evakuerejuvvon olbmuin. Dát historjá lea munnje muitaluvvon maŋŋil, ieš in muitte nu ollu das. Ledje vártnuhis dilit. Moadde beaivvi maŋŋá oaččuimet dieđu ahte fanas galggai dattege joatkit. Dál lei fanas bassojuvvon, eai lean nu ollu mátkkošteaddjit ja oaččuimet iežamet gájogiid.
Min fanasmátki nogai Musseres, gos bidje min Steinkjera togii. Min stuorabearrašis leimmet sullii 15 olbmo geat evakuerejuvvuimet ovttas. Mii internerejuvvuimet golmma dállui mat ledje lahkalagaid. Boanda, gean luhtte mu eadni ja mun galggaimet orrut, lei duiskkaustitlaš, ja go ráfi bođii, de son bálkestii min olggos. Oaččuimet ođđa ruovttu, mealgat doaresbealde, muhtin láigodálolašbáikkis.
1945 čavčča álgen skuvlii, Sandvollan skuvllas Inderøyas. Ii lean skuvlasáhttu, nu ahte lei oalle skárppis 8-jahkásažžii. Lei 8–9 km skuvlii. Vázzen 2–3 km Hustad-gárdimii. Das lávejin háiket mielkevuoddji fárus, muhto sus lei ollu barganláhkai miehtá geainnu, nu ahte bohten measta álo beare maŋŋit skuvlii.
Máhtten unnán dárogiela dalle go evakuerejuvvuimet, muhto ledjen juo oahppan giela oalle bures dáluin main leimmet orron ovdal go álgen skuvlii. Dárogiella maid ohppen lei dieđusge báikkálaš suopman doppe Sis-Trøndelágas. Mun ja mu vilbealit ja oambealli hupmagođiimet Trøndelága suopmana maiddái gaskaneamet. Dien áiggi maŋŋá mii sámásteimmet dušše rávesolbmuiguin.
Skuvllas mis lei boares skuvlarivgu, frøken Grønnesby, son humai boaresáigásaš sis-trøndelága suopmana. Muhto lokten gal bures áiggi skuvllas, ožžon skuvlaolbmáid ja ledjen oalle skuvlačeahppi. Oahpahusgiella doppe lei ođđadárogiella, nu ahte lei dat maid ohppen lohkat ja čállit. Ii suopman ii ge čállingiella lean čuolbman munnje doppe, muhto nu šattai dan maŋŋá go bođiimet ruoktot Finnmárkui.
Stuoraboanda Brakstad dálus, gos mu eanu lei eváhkoáigge loahpas, sáddii davás viessohuksenávdnasiid. Dat ledje gárvásit sahájuvvon mihtuide ja jurddašuvvon «trønderlån»ii, dakkár orrunvissui mii lea mihtilmas Trøndelaga dáluin. Muhto Finnmarkskontoret, mii hálddašii ođđasithuksema, ii dohkkehan dan, dat ii heiven dan huksenmállii mii sin mielas galggai leat. Danin ávdnasat gárte veallát moadde jagi. Viimmát viessu huksejuvvui ja čuožžu ainge doppe.
1947 giđa oaččuimet saji bráhkas, mii gohčoduvvui «Tusenhjemmet». Dat lei jurddašuvvon čieža bearrašii. Doppe ii lean nu buorre dilli priváhta eallimii, álggus ledje dušše ránut bearrašiid gaskkas. Min šibihat ledje maiddái seamma bráhka vuolde.
Soađis mu áhččebealle bággejuvvui duiskalaš bálvalussii norgalaš fatnasis. Fanas torpederejuvvui, ja maŋŋá sus ledje stuora váttisvuođat dan geažil maid lei vásihan soađis. Danin mun fertejin árrat juo rahčat ollu šibitdoaluin ja guolástemiin ealihan dihte iežamet.
Juo ovdal soađi ledje vuostálasvuođat min sámiid ja eará bearrašiid gaskkas Stállogárgos. Mu dáfus dat dušše šattai vearrábun dainna mii lei dáhpáhuvvan eváhkos. Earáin lei leamaš sin iežaset dárogielat biras, ja sis lei suopman seilon. Mun fas máhtten dušše trøndersuopmana, mun in lean goassege hupman dárogiela Finnmárkku suopmaniin. Earát hárde mu: «Dál lea sápmelaš hilgon gápmagiid ja šaddan nu fiinnisin ahte ii máhte hupmat dábálaš dárogiela ge.» Oktilassii hárde mu dan dihte go «in máhttán dárogiela». Ain otná beaivvi ge mus ii leat juste seamma suopman go earáin dáppe. Álggos jurddašin ahte sivvan mu hárdimii lei ahte ledjen sápmelaš. Mu fulkkiid maid hárde, nu ahte dat sáhttá leat oktan sivvan. Muhto mu hárde eanemusat, ja ledje han dasa gal maiddái eará sivat. Álggu rájes juo jearahallen ollu ja ohppen jođánit. Seammás mun sierranin earáin gielainan.
Tusenhjem-bráhkka lei aiddo dastán skuvlla lahka, mun báhtarin ohpihii skuvllas ruoktot. 1949:s oaččuimet iežamet viesu, dalle guhkkui skuvlageaidnu čuohtenáre mehteris kilomehterii. Dán gaskka johttin lei issoras, go miehtá áiggi givssidedje nuppit oahppit mu. Mun maŋŋonin álo, dasgo in duostan mannat luohkkálatnjii ovdal go oahpaheaddji lei boahtán.
Lei njeallje vahku skuvlla ja njeallje vahku friddja. Go friddjaáigodat lei mannan, leimmet juo vajálduhttán eanaš das maid leimmet oahppan. Muhtumin ledje maid guđavahkkosaš áigodagat.
Oktan váttisvuohtan lei go eará mánát givssidedje. Muhto meannudeapmi maid ožžon oahpaheddjiid dáfus ii lean ollu buoret. Sis ii gávdnon makkárge ipmárdus dasa ahte mus lei eará gielalaš duogáš go nuppiin lei. Mis lei ee. muhtin oahpaheaddji gii ii lean go sullii 20 jagi boaris. In dieđe makkár oahppu sus lei, muhto ráhpa dat ii sáhte leat leamaš. Mun ledjen gal oalle čeahppi dárogielas, ledjen máŋgga dáfus oahppan eambbo eváhkos go earát skuvllas. Máhtten čállit stiilla ja bájuhit. Čuolbman lei ahte máhtten čállit dušše fal ođđadárogillii, ja dat ii dohkkehuvvon. Oahpaheaddji ii máhttán ođđadárogiela ja go son logai jitnosit luohkás dan maid mun ledjen čállán, de boagustedje eará oahppit. Muittán oktii go čállen: «Eg sykla etter vegen» (Sihkkelasten luotta mielde). Oahpaheaddji logai jitnosit: «Eg sykla etter veggen» (Sihkkelasten seainni mielde). Son geahččalii čoaggit eret buot mii lei ođđadárogillii, ja das bohtosiin mu čállingirji lei áibbas dievva rukses sázuin. Ceavzin dihte luohkás fertejin dahkaluddat seamma čuorbin go earát, bidjat iežan 7–8 jahkásačča dássái. Gárten erenoamáš dillái luohkás dan dihte go ledjen «čuorbi». Oahpaheaddji bijai de mu sárgut bustávaid ráŋggáštushárjehussan. Uhkiduvvui maiddái sáddet mu erenoamášskuvlii. Ii lean disipliidna luohkás, go oahpaheaddji ii lean olus boarrásut go mii, ja son ii goassege cuigen go oahppit hárde ja givssidedje nubbi nuppiid.
Oahpaheaddji Nilsen, gii dál lei boahtán ruovttoluotta duiskalaš fáŋgavuođas, oahpahii stuoraskuvlla dan botta go mun ledjen smávvaskuvllas. Muhto Nilsen ii báhcán guhkes áigái, ja farga oaččuimet fas ođđa oahpaheaddji, Torbjørn Paulsena. Son lei Oslos eret, lei olgodaddanolmmái ja radiodivodeaddji. Son šattai hui bivnnuhin gilis dan dihte go divodii radioid. Sus ledje máŋga beatnaga ja bijai mu beanafáktan, bessen vuodjit beatnagiiguin ja reagain. Son oinnii ahte earát givssidedje mu skuvllas ja geahččalii veahkehit mu, ee. attii munnje liige ruovttubargguid. Maŋŋil bođii su sadjái Nuth, gii lei vuorrasut, garralunddot olmmái. Son lei bahábeakkálmas dan dihtii go sáhtii časkit ohppiid suorpmaide, muhto seammás lohke ahte oahppit ohppe ollu sus. Muhto dat han lei maŋŋil mu áiggi.
Ledje unnán oahppogirjjit dalán soađi maŋŋil, dávjá oaččuimet lokton rámssuid lulde, ollu vuolláisárggastemiin. Muhto nuppi dáfus sáhtte vuolláisárggasteamit ja notáhtat girjjiin leat ávkkálaččat maid.
Eai lean makkárge váhnenčoahkkimat eai ge ságastallandiimmut, inge muitte ahte oktage oahpaheaddji goassege livčče lean min geahčen.
Dat, masa mus lei miella, lei vázzit fidnoskuvlla ja oahppat muhtin giehtaduodjefága, muhto in beassán álgit dan sivas go máhtten beare unnán oppalašfágaid. De bođii rihppaskuvla, mas mis lei báhppan Johannes Gilleberg. Son lágidii munnje saji Hámmárfeastta fidnoskuvlii, muhto dalle eadniges ii suovvan mu vuolgit. Son dárbbašii mu ruovttus šibitdoallobarggus. Mun ledjen álo bargan šibihiiguin, earret eará searvan sávzzaid njuovvamii dan rájes go ledjen unni. Fertejin dahkat stuora oasi eanandoallobargguin, bivden guliid ja háhkat fuoddariid šibihiidda.
Gergen vuođđoskuvllas 1951:s, easkka 1953/54:s bessen viidásut ohppui. Dalle vázzen Svanvik nuoraidskuvlla, mii dan áiggi lei Skáiddi hoteallas. Dat lei geassehotealla, isolašuvnna haga, ollu jiella ja galmmas. Dálvet ii lean rabas luodda vutnii, ja mii oahppit fertiimet mannat heasttain ja reagain Riehppovuona ruggui viežžat jáffoseahkaid, mielkki ja feara maid skuvlii. Báikkálašfanas bođii gálvvuiguin 2–3 geardde vahkus. Ledje 60-lihtar lihtit ja 50-kilosaš jáffoseahkat. Čakčat ja giđđat lei álkit, dalle gálvvut fievrriduvvojedje guorbmebiillain.
Vaikko skuvlavisti ii lean dat buoremus, de lei duođaid buorre jahki midjiide. Mis lei visot nuvttá. Paul Kjelsberg lei rektor, son lei ovdal leamaš mu eatni oahpaheaddjin dalle go son váccii fylkkaskuvlla Álttás. Muittán erenoamážit ovtta oahpaheaddji. Son lei Namsosas eret ja galggai rievtti mielde leat juo ealáhagas. Son oahpahii munnje dan matematihka mii mus váillui. Son lei seammás duodjeoahpaheaddji ja beasaimet mannat duodjelatnjii eahkedis maid.
Geavahin ollu áiggi lohkamii. Skuvllas lei el-rávdnji dušše iežas aggregáhtas, ja dat jáddaduvvui eahkedis. Dalle mun veallájin gokčasa vuolde lummalámppáin ja lohken. Golahin gal máŋga lummalámpábáhttera dan dálvvi.
Lei buorre áigi dan dihte go beasaimet oahpásmuvvat olbmuiguin miehtá Finnmárkku. Leimmet 13 bártni ja 24 nieidda. Ledje eanaš gilinuorat, geat ledje bajásšaddan sullasaš diliin go mun, ledje unnán gávpotnuorat min gaskkas. Ledjen háliidit áinnas vázzit vel jagi doppe, muhto dan in beassan.
De ožžon barggu FFR:s – báikkálašfatnasis, ja turisttaid fievrridit Musseres davás. Muhtin áiggi maŋŋel álgen riddoskiipahoavdaskuvlii, muhto heiten go gávnnahin ahte háliidin baicce gáttis bargat. Dál leimmet unnidan smávva dállodoalumet Stállogárgos, mis ledje dušše sávzzat iežamet dárbbu várás ja okta áidna gáica.
1963 álgen Findusis truhkkavuoddjin, muhto dat ii bistán go moadde jagi. Oainnat roasmmehuvven go truhkka vujii mu ala. De ožžon muhtin áiggi bargomáhccanoaju. Dalle geavahin ollu áiggi reiveskuvlii, NKS bokte, muhto dat han ii addán makkárge formálalaš gealbbu. De bargen muhtin áiggi gávppis Lávželuovttas, ja guhkes áiggi dáhkádusageantan, dassái go šadden barggu haga go dáhkádusfitnodagat oktiičaskojuvvojedje.
1980-logu álggos dovden dárbbu oahpásmuvvat iežan sogain Guovdageainnus. Dalle bargen doppe jagi, Slåtta Auto nammasas biiladivohagas. Deiven áhčán vuosttaš háve ja oahpásmuvven vieljaiguin ja oappáiguin. Dalle bessen maiddái varastit iežan sámegiela.
Maŋŋil bargen guorbmebiilavuoddjin. Dat bargu doalvvui mu Oarje-Norgii (Vestlandet). Doppe oahpásmuvven nissoniin gean goargu lei Vik. Ja go náitaleimme de válden su goarggu. Ožžon dalle barggu girkobálván su ruovttugilis. Muhto náittosdilli nogai, ja 1997:s máhccen ruovttoluotta Fálesnuorrái, gos fas ožžon barggu girkobálván. Dat bargu mus lei dassážii go 2006 álggus ollejin ealáhatahkái.
Gulan daidda máŋgasiidda geat ožžo unnán oahpu soađi áigge, ja lean rahčan ollu dan dihte. Danin lean maiddái dieđihan iežan USKAV-searvái ja vuoittahalliid searvái, muhto in leat ožžon makkárge buhtadusa. | http://skuvla.info/skolehist/klemetvik-s.htm |
Vássán koronajahki leamašan lossat sámi artisttaide go konsearttat leat šluhttejuvvon dahje sirdojuvvon virtuálamáilbmái. Dat ii leat goit goddán sámemusihkkáriid bargomovtta, baicce ođđa musihkka almmustuvvá dál masá jo beaivválaččat.
Ohcejohkalaš musihkkár Anna Näkkäläjärvi-Länsman goit vel nagoda illudit, go beassá bargat musihkain. Näkkäläjärvi-Länsman joavku Ánnámáret almmustahttá dál ođđa skearru sámi álbmotbeaivvi.
– Dát jeđđe dál go lea beassan bargat albumiin ja lea beassan dahkat musihka. Dat lea hirbmat buorre dálkkas dán koronaáiggis, muitala Anna Näkkäläjärvi-Länsman.
Diibmá sámemusihkkaskearrut šaddege olahusmearri. Yle Sámi musihkkalisttuid mielde jagis 2020 almmustuvve juoba 304 ođđa bihtá.
Yle Sámi musihkkadoaimmaheaddji Pentti Kusmin muitala, ahte seamma almmustahttinritma lea joatkašuvvan dán jagi bealde: dušše ođđajagimánus 2021 Yle Sámi musihkkavuogádahkii vurkejuvvojedje juo 55 ođđa bihtá. Dat lea mánotbajis badjel beannot bihtá ovtta beaivvi ala.
S√°memusihkka beagg√° viid√°sit
Sámemusihkka ii leat šat dušše sámiid várás, baicce luohti ja sámeartisttat leat juo mielde stuorra máilmmi lávddiin. Njuolga stuorra nástin lea báitigoahtán ISÁK-joavkku solista Ella-Marie Hetta Isaksen Norggas.
Luohti lea gullogoahtán su ja máilmmibeaggán DJ Alan Walkera bihtáin birra máilmmi. Maŋimus bihttá Sorry almmustahttojuvvui dán jagi bealde. Moadde jagi dassái ISÁK-joavku lei mielde Walkera ja DJ Steve Aoki Are you lonely-bihtás.
– Min musihka báddet olu seamma studioin Alan Walkeriin, ja sii gulle mu luođi, man sehkkejin pop-musihkkii. Sii liikojedje hui bures dán luohtesoundii, muitala Hetta Isaksen.
Hetta-Isaksenii lea dehálaš, ahte sámi musihkkáriin leat vejolašvuođat maid lebbet sojiideaset.
– Luohti, min árbevierut ja min giella, das lea alla árvu, ahte olbmot miehtá háliidit guldalit, ja doppe gávdno olu beroštupmi. Mun sávan dat buktá iešdovddu eará sámi artisttaide maid, oaidná Hetta Isaksen.
ISÁK-joavku olggosattii maid iežas ođđasamos albuma ođđajagimánus 2021. Roassut-nammasaš albumis ISÁK joatká elektrovnnalaš dánsunmusihkain.
Gajánas-joavkku skearru šattai álbmotbeaivái
Dál go sámi álbmotbeaivi lahkona, ođđa skearruid olggosaddimat maid lassánit. Earret eará Felgen Orkester almmustahttá Čuđit -skearru ja Áidna-joavku almmustahttá Viimmat -skearru.
Ohcejohkalaš Hilda Länsman joavku Gájanas buokčala dál progressiivvalaš rock máilbmái sin debyhttaskearruin.
Koronaráddjehusaid dihte Gájanas ii beasa dál johtit čuojaheamen iežas musihka, muitala Länsman.
– Dát orru ahte lea dál hui mávssolaš ja dehálaš, ahte beassá almmustahttit musihka dál, go ii muđui geava mihkkige. Dál lea buorre áigi eambboge báddet musihka, muitala Länsman.
Länsman ieš govvida Gájanasa musihka mátkin. Progressiivvalaš musihkas soitet njuikut máilmmis nubbái juoba gaskkal bihtá.
– Mii mannat vehá maid čiekŋalis máilmmiide ja de leat muitalusat earret eará vehá aktivismamielas, luonddu dili ja dan gáhttema birra ja maiddái vehá vuoiŋŋalašlágan lávlagat, dadjá Länsman.
Gáidduskonsearttain ođđa vuogit guoskkahit gehččiid
Ánnámáret-joavku vel liggedallá almmustahttinkonseartta várás Anára Sajosis. Ođđa _Nieguid dovdagat -_albuma musihkkii beassá sámi álbmotbeaivvi oahpásmuvvat virtuálakonsearttas. Ođđa musihkka lea maid earálágan, go ovddit skearruin leat gullon: váldooasis lea juoigán ja šuokŋa lea elektrovnnalaš.
Solista ieš lea gealdagasas. Virtuálahámát konsearta ii leat seamma ášši go livččii čuojaheamen live-gehččiid ovddas. Son goittotge sávvá, ahte bastá musihkainis guoskkahit olbmuid.
– Dat leage munnje hástalus, mo mun basttán dan gáiddusoktavuođa bokte dahkat. Mun in geavat nu olu sániid. Kánske duođai ferte gosnu roggat daid dovddut vai manná dat ášši guldaleaddjiide, smiehtada Näkkäläjärvi-Länsman. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/oa_samemusihka_almmustahttet_juo_badjel_beannot_bihta_beaivai__annamaret_ja_gajanas_olggosaddet_musihka_sami_albmotbeaivvi/11769969 |
7. LUOHKá
Lohkandiploma
____________________________________________________________
lea čađahan lohkandiploma
____________________________________/ 202_______________
____________________________________________________________
Dohkkeheaddji vuolláičálus
____________________________________________________________
girjerájus / skuvllas
8. LUOHKá
Lohkandiploma
____________________________________________________________
lea čađahan lohkandiploma
____________________________________/ 202_______________
____________________________________________________________
Dohkkeheaddji vuolláičálus
____________________________________________________________
girjerájus / skuvllas
9. LUOHKá
Lohkandiploma
____________________________________________________________
lea čađahan lohkandiploma
____________________________________/ 202_______________
____________________________________________________________
Dohkkeheaddji vuolláičálus
____________________________________________________________
girjerájus / skuvllas
____________________________________________________________
lea čađahan lohkandiploma
_____________________________________/ 202______________
____________________________________________________________
Dohkkeheaddji vuolláičálus
____________________________________________________________
girjerájus / skuvllas
Lohkandiploma
7. LUOHKá
Bargobihtát
Persovnnain
1. Vállje girjji bálddihaččamus /gelddolaččamus dáhpáhus. Daga dáhpáhussii
jietnamáilmmi ja ovdanbuvtte luohkás.
2. Daga ohcangulahusa girjji rihkolačča birra.
3 Vállje girjji persovnnain su, gean buoremus ustit háliidivččet leat. Čále sutnje reive.
4. Sárggo oaivepersovnna sohkamuora.
5. Čohkke girjji persovnnain galleriija. Daga tabealla, masa leat čohkken persovnnaid
golmma sierra jovkui: muitaleaddji(t), duohta persovdna, persovnnat ja
miellagovvidus/ fiktiivvalaš persovnnat.
6. Vállje ovtta dehálaš dáhpáhusa girjjis. Govahala iežat mielde dán dáhpáhussii.
Mot girjji sáŋgára doaibma rievddašii, jus don livččet mielde dáhpáhusas? Čále!
7. Jearahala muhtin eará, gii lea lohkan seammá girjji. Veardádala iežat
girjevásáhusaid su vásáhusaide.
8. Mot don háliidivččet rievdadit oaivepersovnna eallima? Čále sutnje reivve dahje e-maila.
9. Vállje girjjis guokte suohttaseamos dáhpáhusa/ášši. Čále ja muital daid vitsa hámis.
Ráidogovva
Dutkka ja muital ráidogova sárgostiilla birra. Sárggo dahje muital stiilla iešvuođaid.
Oanehisprosa
1. Vállje guokte novealla ja lonut girjjiid oaivepersovnnaid gaskaneaskka.
Makkár fearánat ja moivvit šaddet lonohallama dihte. Čále!
2. Vállje buot du lohkan noveallaid vuođul vihtta ášši, mat leat seammaláganat buot noveallain.
Čohkke daid ja ovdanbuvtte earáide.
3. Čohkke noveallain vihtta jurdaga ja vuođuštala daid.
Divttat ja čájálmasat
1. Vállje girjjis guoktelogi buot miellagiddevaččamus sáni. Daga dain sátnečilgenspealu.
2. Čále ovtta lassevearssa divtta álgui, gasku ja lohppii.
3. Sárggo girjái ođđa ovdabearpma ja čále maŋŋeberbmii deavstta. Sáhtát maid dahkat ovda- ja
maŋŋebearpma vuosttaš siidduid, main sáhttet leat duogášdieđut čálli birra.
Diehtogirji
1. Daga iežat luohkkái 10 diehtogirjejearaldaga, girjji birra man leat lohkan. Daga jearaldagaid nu,
ahte daidda ii sáhte vástidit dušše jua dahje ii. Luohká oahppit vástidit jearaldagaide joavkkuid
mielde. Joavkut ožžot geavahit veahkkin girjjiid ja interneahta.
2. Čále diehtogirjji birra, nuorat ohppiide go maid ieš leat, oanehis áššeteavstta,
mas muitalat girjji fátta birra.
3. Čále diehtogirjji birra 50 – 100 sáni oktiigeasu.
Lohkandiploma
8. LUOHKá
Bargobihtát
1. Čále ođđasa girjji rihkkosa birra.
2. Čále girjái ođđa loahpa.
3. Daga girjjis máidnosa. Sárggo, govve dahje čájáhala dán.
4. Ordnejehket jearahallama báraid mielde; nubbi lea doaimmaheaddji ja nubbi fas muhtin
girjji persovnnain. Čájáhallet!
5. Duohta vai gielis: Čále goarttaide guokte duohta ášši girjji oaivepersovnna birra ja ovtta giellasa.
Sáhtát maid čájáhallat dán iežat luohkkálaččaide ja diktit sin árvidit,
mii dain áššiin doalai deaivása ja mii ii.
6. Čále ohcamuša, mas ozat čállinustiba muhtin girjji persovnna ovddas ja vástit dasto dása.
7. Daga girjjis filbmaplakáhta máidnosa.
Fantasiija
1. Duddjo girjji buriin ja bahás figuvrrain/persovnnain speallangoarttaid. Ovdanbuvtte!
2. Pláne ja govve girjjis girjetrailera.
3. Čále girjji dáhpáhusjorggáldagas.
4. Govvaráidu: Veardit govvaráiddu dás dáhkkojuvvon filbmii dahje girjái.
Persovnnat
1. Čále oaivepersovnna beaivegirjji. Čále erenomážit dán birra, mot oaivepersovnna
olmmošoktavuođat rivdet girjjis.
2. Daga olmmošoktavuođatabealla girjji persovnnain. Čilge mearkagiela man leat geavahan ja
vejolaš ivnniid mearkkašumi birra.
3. Vállje muhtin musihkkabihtáid, mat heivejit oaivepersovnna eallimii. Ákkastala válljemiiddát!
4. Čále oktiigeasu oaivepersovnna eallindiliin viđa ráidogovvaruktui.
Mátkkis
1. Muital luohkkái girjji birra, man leat lohkan. Geahččal muitalit girjji birra nu somás vuogi mielde,
ahte sidjiide maid šaddá miella lohkat dán seammá girjji.
2. Daga beaivegirjji mátkki birra, nu ahte dás leat mielde kárta ja earálágan
birrasat. Veardit oaivepersovnna eallima du eallimii. Čále!
3. Diehtogirji – bargobihttá: Daga girjái heivvolaš mátkkoštanmáinnus.
Luonddumuitalusat
1. Čále girjji vuođul oaivilčállosa luonddu- ja elliidsuodjaleami bealis.
2. Čále oaivepersovnna monologa girjji fátta birra.
Suohtas
1. Čále girjji birra golbma bajilčállaga ja dáidda iŋgreassaid.
2. Čále girjjis urbanlegeandda.
3. Daga inventára girjji oaivepersovnna eallima birra.
Oanehisprosa
1. Rievdadehpet iežadet lohkan teavstta diktan.
2. Ordnejehket pantomima čájálmasa ovtta noveallas.
3. Ollašuhttet joabba goabbá čuovvovaš molssaeavttuin:
1. Guoros stuollu: Govahala, ahte girjji oaivepersovdna čohkka du ovddabealde guoros stuolus.
Jeara sus jearaldagaid, mat bohtet dutnje millii girjji logadettiin.
2. Dievas stuollu: Čohkket stullui dego livččet ieš girjji oaivepersovdna.
Vástit jearaldagaide maid dutnje dahket
Divttat ja čájálmasat
1. Daga jearahallama divttaid čállái.
2. Čále girjjis mediateavstta: ođas, máidnos, bloggačálus, girjeárvvoštallan.
3. Vállje buoremus divttaid du ustibiid skeaŋkakoarttaide. Duddjo goarttaid.
4. Makkár ruossalašvuođaid/hehttehusaid/eastagiid gávnnat čájálmasas?
Diehtogirji
1. Daga girjji fáttain vihtta ođasbajilčállaga ja vállje daidda govaid.
2. Čále bloggačállosa, mii váldá beali diehtogirjji fáddái.
Lohkandiploma
9. LUOHKá
Bargobihtát
1. Doala lohkabeaivegirjji. Čále beaivegirjái unnimusat girjji almmustahttindieđuid, siidomeari ja
oanehis juotnaoktiigeasu.
2. Jus leat rihkusgirjji lohkan, de čále polesraportta dahje čilgehus girjji dáhpáhusain.
3. Veardit guovtti diplomalisttu girjji gaskaneaset. Čále!
4. Čále girjeárvvoštallama báikkálaš áviisii.
5. Buori ja bahá gaskasaš dáistaleapmi lea fantasiija girjjálašvuođas dábálaččat juotnan.
Smiehta buori ja bahá dáistaleami girjjis man leat lohkan.
6. Vállje girjji buot miellagiddevaččamus persovnna ja govvit su eallima.
Dievasmahtte vejolaš "guoros" báikkiid girjjis ja vuođus dievasmahttimiid girjji dáhpáhusaid vuođul.
7. Smiehta sáhtášiigo du lohkan girjjis šaddat klassihkkar. Čále.
8. Smiehta suomagielat ja sámegielat nuoraidrománaid erohusaid – gávdnojitgo dat?
Mat dat leat du mielas? Čále!
9. Makkár lea sámegielat girjji/sápmelaš girječálli sajádat dálá Suomas? Čále.
Persovnnat
1. Oahpásmuva girječálli eallimii. Makkár seammalágašvuođaid gávnnat
girječálli ja girjji gaskkal? Čále!
2. Govahala iežat mielde guovtti girjji dáhpáhussii. Čále dáhpáhusaid
ođđasit, dego don ieš livččet mielde.
3. Čále oanehis muitalusa juogo realisttalaš dahje romantihkalaš málle mielde.
4. Govahala iežat oaivepersovnna buoremus olmmájin. Rávve su váttisvuođaid čoavdimis.
Čále ja čájehala iežat bárain golbma dialoga.
Luonddumuitalusat
1. Rievdat girjji muitaleaddjin muhtin girjji elliin. Čále novealla ođđasit ealli geahččanguovllus.
2. Daga gráfalaš ovdanbuktin (dego jana dahje stoalpodiagrámma...) man ollu girjjis govvidit
luonddu ja man ollu girjjis geavahuvvo muitalanvuohki.
3. Makkár lea luonddugovvideami (birasgovvideami) mearkkašupmi girjjis? Čále dán birra.
Suohtas
1. Rievdat girjji/humoroassi tv:a suohtastallanprográmman. Čále giehtačállosa prográmmii.
2. Rievdat girjji áššeteakstan (diehtogirjeteaksta, ođas).
3. Daga girjji/girječálli fánsaáviissa (A3).
Oanehisprosa
1. Makkár geahččanguovllut girjji sierra noveallain gávdnojit? Čohkke daid joavkun.
Ovdanbuvtte dahje čále!
2. Loga Rosa Liksom novealla suoma- ja sámegillii. Veardit vuosttážin čállojuvvon girjji
teavstta jorgaluvvon tekstii. Muital maid leat fuopmášan.
Divttat ja čájálmasat
1. Rievddat iežat divtta hupmin. Mot girjji geahččanguovlu rievddašii?
Čále golbma divtta ođđasit.
2. Áđestala čálli diktatávtta ja čále golbma divtta su čállinvuogi mielde.
3. Čále čájálmasa, mas golbma olbmo doddjojit jávrái.
Ráidogovva
Daga statistihkalaš jearahallama olbmuide. Man oallugat dovdet ráidogova girjji/áviissa,
man donge leat lohkan.
Diehtogirji
1. Daga sátnevuoruid (replihkaid) diehtogirjji fátta vuođul omd. skuvlabeaivve iđitrahpamii,
vánhemiideahkedii dahje skuvlaávvudeapmái.
2. Daga girječálli birra govahallon jearahallama.
3. Čále diehtogirjji fáddái heivvolaš divtta. Geavat divttas diehtogirjji doahpagiid. | http://kirjasto.one/lohkandiploma/pdf/diplomit/LOHKANDIPLOMA_7-9.pdf |
Latest news
- Official Opening of the Student House
- Official Opening of a New Academic Year
- Concert in the canteen 16.08!
- Get to know our new principal
- Tuition fees for international students
- School sessions and gatherings autumn 2023
- Become a student at Sámi University of Applied Sciences this fall!
- Unique on-line courses on special education
- Landscape Practices-conference in Kautokeino is open for registration
Kulturmeassut Guovdageainnus
RiddoDuottarMusea Guovdageainnu gilišilju, Árbediehto-prošeakta, Sámi allaskuvla, Guovdageainnu suohkan ja Guovdageainnu historjjásearvi lágiidit dáid beivviid kulturmeassuid Guovdageainnu gilišiljjus.
Dát dahkkojit kulturmuitobeivviid oktavuođas ja álge ikte 11.09 ja bistá ihttážii 13.09.14.
Teahter čájálmas
Odne bearjadaga eahkeda diimmu 18:00 rahppasa teahter káfea Bonggo viesus, Gilišiljjus ja diimmu maŋŋá 7A luohkás lea čájálmas "Skuvla dáruiduhttináigge".
Eanet prográmma ektuid ja mii dáhpahuvva boahtá vuollelis.
Suohttasat
Quiz gilvu lágiiduvvo "Gonagas Haralda bálgá" mielde, gosa lea ea.ea. ceggejuvvon čilla láddogáddái.
Árbediehto-prošeakta ja Sámi allaskuvlla oahpaheaddjioahpu studeanttat lea leamaš mielde čállime diehtoárkkaid ja Quiz-gažaldagaid maid ulbmil lea gaskkustit árbevirolaš máhtu ja dieđuid kulturmuittuid birra skuvlaohppiide.
Árbediehto-prošeavtta filbma "Giđđalodden- dat lea dego darvánan varrii" čájehuvvo gilišiljus olles kulturmuitobeivviid. Doppe čájehuvvojit nai boares govat Guovdageainnus maid Guovdageainnu gilišilju lea ožžon iešguđetge govvejeddjiin ja ásahusaiguin.
Prográmma
Bearjadaga dii 18.00:
• 7A luohkás lea čájálmas: «Skuvla dáruiduhttináigge" (Bonggo vieso luhtte) dii. 19.00
• Teater kafeá rabas dii. 1800-20.00 (Bonggo viesus
Lávvordaga dii 12.00-18.00:
• Árbediehto-prošeavtta filbma "Giđđalodden- dat lea dego darvánan varrii" čájehuvvo boares internáhtas
• Dološ govat čájehuvvojit boares internáhtas
• Dihtet go..? ja Quiz «Gonagas Haralda bálgás»
• Čájahus «Mun fárren/Jeg flytter» gilišilljus. Dáiddár lea Geir Backe Altern.
Quiz-árkka ja kártta oažžut museas. Vástit gažaldagaid ja leage mielde vuoittuid vuorbádeamis. Vástádusaid bijat vilges poastakássii mii musea olggobealde. | https://www.samas.no/en/node/550?page=2 |
ámiráđi kulturlávdegotti kulturdoarjagiid ohcanáigi lea 1.10.2021. Geahča dás vuolde kulturlávdegotti lahtuid.
Saamelaisneuvosto kulttuurilautakunnan avustusten hakuaika on 1.10.2021. Katso tästä alta kulttuurilautakunnan jäsenet.
Doarjagat, maid sáhttá ohcat, leat prošeaktadoarjja, mátkestipeandda dahje bargostipeanda. Loga eambbo ja oza doarjaga Sámiráđi neahttasiiddus: https://www.saamicouncil.net/samiraddi-kulturdoarjagat
Doppe gávnnat maid njuolggadusaid ja oainnát geat leat ovdal ožžon doarjaga.
Saamelaisneuvostosta voi hakea projektitukea, opintomatkastipendiä tai työskentelystipendiä. Tutustu ja hae kulttuuriavustusta saamelaisneuvoston kotisivulla:
https://www.saamicouncil.net/samiraddi-kulturdoarjagat
Sieltä löydät säännöt ja ketkä ovat saaneet avustuksia.
Sámiráđi kulturlávdegoddi 2021-2022
Matti Aikio (sd)
Andrei Danilov
Irene Partapuoli
Mary Sarre
Niko Valkeapää | https://samiidguovddassearvi.wordpress.com/2021/08/03/samiradi-kulturdoarjagiid-ohcanaigi-2022-saamelaisneuvoston-kulttuuriavustuksien-hakuaika-2022/ |
Ođđasat
- Studeantačálus 2: "Movt don sáhtát váiban go leat dušše beaivvi stoahkan mánáiguin?"
- Studeantačálus: Don it leat beare boaris mánáidgárddis bargat
- Doarjja Sámi allaskuvlla joatkkaoahpuide
- Oza čavčča oahpuide!
- Nanu dulkaáŋgiruššan sámegielain Sámi allaskuvllas
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu addá ođđa bargovejolašvuođaid
- Ovttastallan ja siiddat otnábeai servodagas
- Lihkku beivviin!
- Sámi allaskuvllas lea girjás ja miellagiddevaš prográmma Sámi vahkkus
SÁMI PEDAGOGIHKA BIRRA GIRJI EŊGELASGILLII
Pedagogihka doavttir Pigga Keskitalo, professor Kaarina Määttä ja áššedovdi Satu Uusiautti leat almmuhan girjji sámi pedagogihka iešvuođaid birra. Girjjisteaset sii buktet ovdan sámi skuvlengažaldagaid máŋggabealagit.
Girjji duogášdieđut
Eamiálbmogiid skuvlengažaldagaid ovddideapmi lea áigeguovdilis fáddá ja dat lea boktán beroštumi viidát. Riikkaidgaskasaš oaidninvuogis ođđa girji hástala giddet fuomášumi sámiid skuvlejumi ovddideapmái. Mo dorvvastit eamiálbmogiid ja vehádatgielaid hálli oahppiid skuvlejumi dásseárvvu? Mo ordnet oahpahusa nu, ahte dat nanne ja dorvvasta sámegiela ja kultuvrra boahttevuođas? Mo doarjut oahpaheaddjiid, bajásgessiid ja oahpaheaddjiskuvlejeaddjiid barggu máŋggabealat diliin? Earret eará dáid fáttáid Keskitalo, Määttä ja Uusiautti guorahallet.
Girjji sisdoallu
Girji lea juhkkon viđa oassái. Čállit buktet ovdan vuosttaš oasis sámi skuvlahistorjjá, mii lea báidnon koloniserema ja amasvuođa ilbmanemiiguin. Ulbmilin lea leamašan sámiid gielalaš ja kultuvrralaš suddadahttin váldoálbmogiidda. Girji maiddái suokkarda sámedutkama ja dan reaidduid, erenomážit skuvladutkama ehtalaš gažaldagaid. Guovddáš fáttát girjjis leat sámi pedagogihka kultuvrralaš ja gielalaš iešvuođaide gullevaš oahpahusa rievdadeami vuogit ja reaiddut. Girjjis sámegiella lea oahpahusa guovddážis. Dieno háliduvvo čalmmustahttit ahte oahpahusa berre viiddidit giellaealáskahttima guvlui ovddibu eanet. Girjji maŋimuš oasis bukto ovdan skuvlamálle, mii vuođđuduvvá sámeoahpahusa áššedovdiid oaidninvugiide máŋggabealat sámeskuvlla birra.
Girjji mearkkašupmi
Keskitalo, Määttä ja Uusiautti girji "Sámi Education" rahpá ságastallama skuvlla ovddideami birra buot dásiid ektui. Go oahpahusa sajádat suokkardallo de seammás čállit háliidit čalmmustahttit mo oahpahusa berre ovddidit dutkama ja aktiivvalaš doibmiid bokte. Lea dárbu nannet ovttasbarggu. Girji lea oaivvilduvvon buohkaide, geain lea beroštupmi eamiálbmogiid skuvlendiliide.
Girjji "Sami Education" goasttideaddji lea Peter Lang-lágádus.
Girjji birra dieđut:http://www.peterlang.com/download/datasheet/71348/datasheet_262597.pdf
Lassedieđut:
1.amanuensa, PhD Pigga Keskitalo, Sámi allaskuvla tel. + 358 40 419 7175
[email protected]
Professor Kaarina Määttä, Lapin yliopisto tel. +358 400 696 480
[email protected]
Áššedovdi, PhD Satu Uusiautti, Lapin yliopisto tel. +358 40 484 4167
[email protected] | https://www.samas.no/se/node/289?page=3 |
sti
Árbevirolaš sámeduoji mávssoleamos iešbuvttaduvvon materiála lea šaddobárkejuvvon bohcconáhkki. Sisttis leat duddjon dolin buotlágan gárvvuid, maid dán áigge sáhttá ráhkadit gággásis. Sisttis duddjojit ainge náhkkegárvvuid, -lávkkaid ja -seahkaid ja sistti atnet ainge smávit duodjeosiin. Ovdal iešráhkaduvvon náhki atne maiddái bohccogeassáin. Sisti lea dán áigge divrras duodjemateriála, dasgo dan hui hui áddjái ráhkadit.
Sistti ráhkadeapmi álgá bohcco njuovvamis. Duollji njaldojuvvo fuolalaččat ja biddjojuvvo dasto muohttaga sisa vuordit gieđahallama. Duolji sáhttá navildit maŋŋelis giđđat suddi muohttagis dahje álgogeasis čáziin guohcagahttimiin. Luvvan guolggat gavvojuvvojit suorpmaiguin ja asibeale biergo- ja buoidebázahusaid dellojuvvojit dárkilit jiehkkuin.
Navilduvvon bohcconáhkki bárkejuvvo nu, ahte dat luvvaduvvo vuos vuššojuvvon ostocohkodagas. Cohkodat galgá leat álggos viehka láivi, amas bilidit náhki. Dat dahkkojuvvo dađistaga veahkadeabbon. Gieđahallan bistá 1-2 vahku. Dasto náhkki goikaduvvo ja neskojuvvo, meidojuvvo ja dipmaduvvo vanahallamiin.
Sieđgabárku (ostu) addá bohcconáhkkái čáppa liekkusruškes lasseivnni. Dán ivnni sáhttá čohkodahttit, go lasiha ostocohkodahkii leaibe- dahje soahkebárkocohkodaga. Fiidnenvuoiddasin leat ovdal atnán sáiddevuoivvasoljju ja čázi seaguhusa. Dán áigge atnet beallemas- dahje juoba borramušoljju. Seamma bargovuogit leat adnojuvvon maiddái náhkkegárvvuid dikšumis ja suddjemis dalle, go eai leat anus.
Bárku latnjasa ruŋggus álkimusat njali áigge geasseguovdil. Njalli lea guohcadakŋasa lieđđuma áiggiid. Sieđgabárku latnjasa alimus lanji áigge gieđain gaikumiin guhkkodahkii muhto dan sáhttá maŋŋelis bođđet maiddái buvkkuin dahje bárkenruvddiin vuollamiin. Guđege atnui galgá leat iežaslágan bárku: roavváset bárku ja hui njuorra sieđggažiin vullojuvvon bárku. Fiinna bárkostiellasiin lávejedje vuoššat vátna čázis dáigasa, mainna dasto bárkejuvvui náhkki.
Sistti gorrot áimmiin ja dávggasis suotnaárppuin. Ovdal sistti goarrumii atne bohcco savosuonas bodnjojuvvon suona. 1950-logu rájes náhkkegárvvuid leat gorron syntehtalaš árppuin, vuos nailonárppuin ja dán áigge guhkessáras filameantaárppuin, mii maiddái galgá vuos bodnjojuvvot ovdalgo goarrugoahtá. Go áibmi nahkehuvvo náhki čađa, de adnojuvvo suorbmageažis sisttis gorrojuvvon suorbmagoahti.
Erenoamáš fiinna ja litna vilges sistti lávejit ráhkadit loahpageahčen giđa beaivvádahkan muohttaga alde. Vilges sisti ii leat seamma nanus go dábálaš sisti, muhto dainna sáhttá maiddái hervet.
Lassedieđut:
Sisnaa poronnahkaa – sisnanteon opas. Sisnaa poronnahkaa -hanke. Sámi oahpahusguovddáš. 2. prentehus. 2012.
Somby, Seija Risten: Sisti Duodji. Sámediggi. Vaasa 2008.
Arja Jomppanen (sámás: Jouni-Antti Vest) | https://web.archive.org/web/20160315223240/http:/siida.fi/sisdoallu/manaide-ja-studeanttaide/jagiiggi-tem/arkiiva/sisti |
Ođđasat
- Deaivvadeamit 2022 čakča
- 6 buori ákka studeret Sámi allaskuvllas
- Ovttasbargošiehtadus vuolláičállon
- Oahppojagi 2021-2022 ávvudoalut
- It leat vel ohcan oahpposaji čakčii? Mis leat ain rabas oahpposajit!
- Oahpaheaddjit ovdanbuktet sámemáilmmiid Minecraft spealus
- Árbevirolaš práksisaid bokte mii áimmahuššat eamiálbmogiid eatnamiid ja čáziid
- Oza čavčča oahpuide!
- Sámi ofelaččat servet láidesteaddjin stuorra dáiddačájáhussii
Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái
Sámi allaskuvlla stipendiáhtta Saia Marilena Stueng lea nominerejuvvon Davviriikkaid ráđi mánáid- ja nuoraid girjjálašvuođabálkkašupmái girjjiinis "Hamburgerprinseassa eallá dušše oktii".
- Munnje lea hirbmat dehálaš ahte sámi girjjálašvuohta ja giella adnojuvvo árvvus. Oainnán maid ahte sámegiella ja sámi girjjálašvuođa oahpu lea munnje boahtán ávkin ja lea mu nannen girječállin, dadjá Saia Marilena Stueng.
Girječálli deattuha ahte sutnje lea dehálaš loktet giellaberoštumi ja nannet sámegiela fágalaččat.
- Jus duođaid galggan dadjat, de in rievtti mielde beroš nu olu persovnnalaš gudnejahttimis ja beaggimis, muhto baicce eanet sámegielas ja sámi girjjálašvuođa ovddideamis. Mun sávan ahte dat loktešii dán giellaberoštumi ja árvvu, loahpaha Saia.
Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby lea hui ilus go ásahusa doavttirgrádastipendiáhtta oažžu fuomášumi davviriikalaš dásis ja sápmelaš girječállit geat čállet mánáide ja nuoraide leat vadnát.
- Girječállái lea dát stuorra olahus, evttohuvvot Davviriikkaid ráđi mánáid- ja nuoraid girjjálašvuođa šáŋŋeris. Saia Stueng lea čeahpes čálli gii máhttá gávdnat muitalusaid mat heivejit nuoraide, dadjá rektor Liv Inger Somby.
Rektor sávvá Sámi allaskuvlla bealis olu lihkku erenoamáš olahusain ja nominašuvnnain.
- Saia han lea mis nuorra akademihkkár gii dutká girjjálašvuođa ja dát kombinašuvdna riggodahttá fágasuorggi. Dál iluin vuorddašit ahte šaddá go Saia vuosttaš sápmelaš gii vuoitá bálkkašumi dán šáŋŋeris, dadjá Somby. | https://www.samas.no/se/a/nominerejuvvon-girjjalasvuodabalkkasupmai?page=12 |
Latest news
- SAMISK KULTURFORSTÅELSE I BARNEHAGE OG SKOLE
- Nye utgivelser Gielladåjma ÁGÅRij og Gïeledarjomh MAGE:se
- Samiske pedagogiske fagdager
- Gïelevåhkoe 2020 - Podcast med Sig-Britt Persson
- Gïelevåhkoe 2020 - Podcast med Johan Martin Stenfjell
- Verdensdagen for psykisk helse 2020
- Læringsressurser om følelser
- Čállot! Čállingilvvu vuorbádeapmi
- BROSJYRE OM TOSPRÅKLIGHET
Hjem
Dán jagi juovlakaleandaris almmuhit beaivválaččat muhtun dadjanvugiid ja sátnevádjasiid.
Mii leat árabut dán jagi almmuhan plakáhta mas leat dovdduid sánit. Dál almmuhit dadjanvugiid dahje sátnevádjasiid mat čatnasit dovdduide. Almmuhit vurrolagaid davvi-, julev, ja lullisámegielat dadjanvugiid dahje sátnevádjasiid.
Geahča eará beivviid dás | http://lohkanguovddas.no/nb/node/428?page=2 |
2"Muhtun gávpogis lei duopmár gii ii ballan Ipmilis iige beroštan olbmuin. 3Seammá gávpogis lei leaska gii ovttot ládje bođii duopmára lusa átnut: 'Veahket mu oažžut iežan vuostálastis dan masa mus lea vuoigatvuohta.' 4Guhká duopmár ii dáhtton, muhto maŋážassii son jurddašii: 'In mun gal bala Ipmilis inge beroš olbmuin, 5muhto dát leaska vuorjá mu. Mun veahkehan su oažžut dan masa sus lea vuoigatvuohta, muđui son váivvida mu jámas.'"
6Hearrá celkkii: "Die de gullabehtet maid vearálaš duopmár jurddašii. 7Diehttelas dalle Ipmil veahkeha olbmuid geaid lea válljen, oažžut vuoigatvuođa, go sii čurvot sutnje ijatbeaivái. Songo ádjánivččii veahkeheames? 8Mun cealkkán didjiide: Son addá sidjiide vuoigatvuođa ájahalakeahttá. Muhto go Olbmobárdni boahtá, de gávdnágo son oskku eatnama alde?"
Farisealaš ja tuollár
9Jesus muitalii dán veardádusa muhtumiidda geat luhtte iežaset vanhurskkisvuhtii ja badjelgehčče earáid:
10"Guokte olbmá manne tempelii rohkadallat. Nubbi lei farisealaš, nubbi tuollár. 11Farisealaš čuoččui sierranassii ja rohkadalai: 'Ipmil, mun giittán du go in leat nugo eará olbmot, rievvárat, beahttit, furrošeaddjit inge nugo duot tuollár. 12Mun fástudan guktii vahkus ja attán logádasaid buot das maid oasttán.' 13Tuollár čuoččui maŋŋeleappos. Son ii arvan velá čalmmiidge bajidit almmi guvlui, muhto čorbmadii rattiidis ja dajai: 'Ipmil, leage munnje suttolažžii árbmugas!'
14Mun cealkkán didjiide: Tuollár manai ruoktot vanhurskkisin, muhto nubbi ii. Dasgo gii alida iežas, dat vuoliduvvo, muhto gii vuolida iežas, dat aliduvvo."
Jesus ja mánát
15Olbmot bukte maiddái uhca mánážiid Jesusa lusa, vai son guoskkaha daid. Go máhttájeaddjit dan oidne, de sii šiggugohte buktiid, 16muhto Jesus rávkkai mánáid lusas ja celkkii: "Diktet mánáid boahtit mu lusa, allet hehtte sin, dasgo Ipmila riika gullá dakkáraččaide. 17Duođaid, mun cealkkán didjiide: Gii ii váldde Ipmila riikka vuostá nugo mánná, dat ii eisege beasa dohko."
Jesus ja rikkis olmmái
18Muhtun oaivámuš jearai Jesusis: "Buorre oahpaheaddji, maid mun galggan dahkat vai árben agálaš eallima?" 19Jesus vástidii: "Manne don gohčodat mu buorrin? Ii oktage leat buorre earret Ipmila. 20Don dovddat báhkkomiid: Don it oaččo rihkkut náittosdili, don it oaččo goddit, don it oaččo suoládit, don it oaččo cealkit vearreduođaštusa, gudnejahte áhčát ja eatnát." 21Olmmái dajai: "Buot dáid mun lean doallan gitta nuorravuođa rájes." 22Go Jesus dan gulai, de son celkkii: "Okta dus vel váilu: Vuovdde buot mii dus lea, ja atte gefiide, de dus lea dávvir almmis. Boađe dasto ja čuovo mu!" 23Go olmmái dan gulai, de son šattai morrašii, danne go son lei hui rikkis.
24Go Jesus dan oinnii, de son celkkii: "Man váttis lea daidda geain lea ollu opmodat, beassat Ipmila riikii! 25Álkit lea kamelii mannat nállošalmmi čađa go riggái beassat Ipmila riikii." 26Dat geat ledje das gullamin, jerre: "Gii dalle sáhttá bestojuvvot?" 27Jesus vástidii: "Dat mii olbmui lea veadjemeahttun, lea vejolaš Ipmilii."
28Peter dajai: "Mii leat guođđán visot mii mis lei, ja čuvvon du." 29Jesus celkkii sidjiide: "Duođaid, mun cealkkán didjiide: Juohkehaš gii Ipmila riikka dihte lea guođđán viesus, áhkás dahje vieljaidis, vánhemiiddis dahje mánáidis, 30oažžu máŋggageardásaččat ruoktot juo dáppe dán áiggis, ja boahtti máilmmis agálaš eallima."
Jesus einnosta vel oktii iežas jápmima
31Jesus rávkkai lusas guoktenuppelohkái máhttájeaddjis ja celkkii sidjiide: "Geahča, mii mannat bajás Jerusalemii. Doppe ollašuvvá buot maid profehtat leat čállán Olbmobártni birra. 32Son addojuvvo báhkiniid gihtii, sii bilkidit ja givssidit ja čolget su, 33ja sii spihččejit su ja goddet su. Muhto goalmmát beaivvi son čuožžila jábmiid luhtte." 34Máhttájeaddjit eai ádden Jesusa sániin maidege. Ášši lei sis čihkkojuvvon, eaige sii ipmirdan maid Jesus oaivvildii.
Jesus buorida čalmmehis gearjideaddji
35Go Jesus lahkanii Jerikoi, de geaidnoguoras čohkkái gearjideamen čalmmehis olmmái. 36Go son gulai ollu olbmuid mannamin das meattá, de son jearai mii dat lei. 37Olbmot muitaledje ahte nasaretlaš Jesus lea mannamin dakko meattá. 38Dalle olmmái čuorvvui: "Jesus, Davida bárdni, árpmit mu!" 39Dat geat vázze ovddemus, gohčo su jávohuvvat, muhto son čuorvvui vel jitnoseappot: "Davida bárdni, árpmit mu!" 40Jesus orustii ja gohčui láidet su lusas. Go olmmái bođii, de Jesus jearai sus: 41"Maid don dáhtut mu dahkat alccesat?" Son vástidii: "Hearrá, atte munnje fas oainnu." 42Dalle Jesus celkkii sutnje: "Šatta oaidnin! Du osku lea beastán du." 43Dallánaga olmmái oaidnigođii, ja son čuovvulii Jesusa ja máinnui Ipmila. Ja buohkat geat dan oidne, giite ja máidno Ipmila.
(c) Det Norske Bibelselskap, Suomen Pipliaseura, Svenska Bibelsällskapet 2019
(c) Norwegian Bible Society, Finnish Bible Society, Swedish Bible Society 2019 | https://www.bibeln.se/bibel/NS2019/LUK.18 |
Latest news
- Stor satsning på tolking i samiske språk på Sámi allaskuvla
- Videreutdanning for alle landets barnehagelærere om samisk språk og kultur
- Nå kan du søke på høstens studier
- Sámi allaskuvla igang med å etablere samisk AI Lab
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Søk studier til våren 2024
- Utvid din kompetanse innen samisk språk
- Statsbudsjettet: Styrker samisk høyere utdanning
- Samiske tall forteller 15 er publisert
Sámi oahpahuskonferánsa 2017
Hotealla lea dievvan Guovdageainnus. Diehtosiidda olggobealde oidno lávvu. Muohta ii leat vel áibbas suddan ja biegga davás. Diehtosiidda siskkobealde barget Sámi allaskuvlla bargit maŋimus ráhkkananbargguid ovdalgo Sámi oahpahuskonferánsa álgá odne. Lea gaskariikkalaš konferánssa mas guossit ja oassálastit bohtet viidát máilmmis.
Ulbmil dáinna konferánssain lea ahte eamiálbmogat besset oahpahusvásáhusaid lonohallat gaskaneaset. Dat lea konferánsa mii lokte oidnosii sámi mánáidgárddiid ja skuvllaid oahpaheddjiid ja bargiid. Sin vásáhusaid ja árgabeivviid muitalusaid.
Eamiálbmotkultuvra vuođđun
Sámi oahpahuskonferánssas boahtá ovdan movt eamiálbmotkultuvra lea vuođđun mánáidgárddiin, skuvllain ja allaoahpahusas. Dutkit, oahpaheaddjit ja studeanttat juogadit iežaset vásáhusaid konferánssas. Doppe leat duddjon ja lávostallanbottožat, logaldallamat, dieđalaš oanehissáhkavuorut, filmmat studeanttain ja oahpaheddjiin, posterat ja maiddái estehtalaš ja akademalaš bargobájit.
Sámegiella ja engelasgiella leat konferánsagielat mat dulkojuvvojit.
Eanet dieđut ja maiddái buot ođđaseamos dieđut ihtet čuovvovaš siidui: | https://www.samas.no/nb/node/3888?page=2 |
RI-5 davvisámegillii/nordsamisk
RI -5 (Riska Indeaksa 5) lea kártenreaidu mii geavahuvvo cehkiid mielde dárkumis máná vejolaš giellaváttisvuođaid. Dat lea veahkkeneavvu gávnnahit dysleksiija riskka nu árrat go vejolaš.
RI-5 čájeha viđajahkásaččaid riskka ovddidit dysleksiija skuvlaagis. RI-5 vuođđun lea gaskamearálaš skora, mii lea rehkenastojuvvon váhnemiid ja mánáidgárddi oahpaheaddji vástádusaid vuođul.
RI-5 Skora
- vuollegis čájeha unnán riska ovddidit dysleksiija
- alla čájeha ahte sáhttá ovddidit dysleksiija
Skála mearkkaša ahte
- 0- ii gávdno makkárge riskamearka addojuvvon vástádusaid vuođul
- skora mii lea 100 mearkkaša ahte mánás leat stuora ja viiddis váttisvuođat mat gusket eará beliide go dysleksiijai
RI-5 berrejit fágaolbmot administreret ja dulkot. Sis galgá leat earenoamášmáhttu mánáid giellaovdáneame birra ja iešguđetlágan lohkan -ja čállinváttisvuođaid birra. Skovi galget deavdit sihke váhnemat/ovddasteaddjit ja dat mánáidgárdeoahpaheddjit geat máná dovdet buoremusat.
Jus mánná oažžu skora mii čujuha su definerejuvvon riskajoavkui, de berre joatkit individuála čielggademiin. | https://www.statped.no/laringsressurser/sprak-og-tale/samisk-spraktale/ri-5-davvisamegillii/ |
ámediggi (lullisámegillii: Saemiedigkie, julevsámegillii: Sámedigge, nuortalašgillii: Sääʹmteʹǧǧ, dárogillii: Sametinget) Norggas ásahuvvui golggotmánu 9. 1989. Vuosttas Sámedikki rabai Gonagas Olav V. Nama vuostaš oassi Samie/Sáme/Sää'm/Same láktasa Sámi álbmogasas Sápmelaččat/Sámit dahje álbmogasas guovllu nammii Sápmi. Nama nubbi oassi, diggi, laktasa Vikingaid mearridanásahusa nammii, ting, nugo dážaid parlamenta namma ge dahkká, Stortinget.
Sámedikki bajimuš orgána lea dievasčoahkkin mii dábálaččat dollojuvvo njealje geardde jagis.
Sámediggeválga ordnejuvvo juohke njealját jagi seamma beaivvi go stuorradiggeválga. Vuosttas válga ordnejuvvui jagis 1989. Sámedikki válggas leat 7 válgabiire mis válljejuvvojit oktiibuot 39 áirasa.
Sámediggeválggain jienastusvuoigatvuohta lea buot Norgga beale sámiin geat leat dahje devdet válgajagi 18 jagi. Jus hálida jienastit sámediggiválggas de ferte leat sámi jienastuslogus. Sámi jienastuslohkui sáhttá čálihit iezas jus:
Norgga Sámedikki viessu lea Kárášjogas. Norgga Gonagas Harald V rabai viesu almmolaččat skábmamánu 2. beaivve 2000. Jagis 1996 dollojuvvui arkiteaktagilvu ođđa Sámediggeviesu hábmemis, man vuittiiga Stein Halvorsen ja Christian Sunby. Sámediggeviessu mávssii 128,7 miljon kruvnnu ja das lea oktiibuot 5300 njealjehasmehtera. | https://se.wikipedia.org/wiki/Norgga_S%C3%A1mediggi |
Realities : Exclusion of Guarani and Kaiowa perspectives in majority press discourse in Mato Grosso do Sul, Brazil
Master thesis
Published version
Utgivelsesdato
2016Sammendrag
Indigenous peoples in Brazil have fought for the devolution and demarcation of parts of their traditional territories over the last decades. Indigenous rights are recognized in the Federal Constitution of 1988. In practice, many indigenous groups are still prevented from accessing their rights to land and such basic rights as health and education. The south of the Brazilian state Mato Grosso do Sul, on the border with Paraguay, was historically established by the confinement of native people and occupation of the land by the new settlers. Nowadays, indigenous people struggle for the demarcation of their lands. The areas are currently significantly transformed by the farms of the agribusiness and many of the lands are in judicial dispute. Confrontations between landowners and indigenous people are frequent. This paper proposes a critical discourse analysis of the texts published in the largest newspaper in Mato Grosso do Sul concerning a specific confrontation that happened in August 2015. The analysis employs a post-colonial perspective, and is aware of continuing marks of coloniality and dehumanization. Brasilia álgoálbmogat leat rahčan sirdit válddi ja ráddjet osiin sin árbevirolaš eatnamiin dáid maŋemuš moaddelogi jagi. Álgoálbmogiid vuoigatvuođat ja rievttit leat dohkkehuvvon 1988 federála vuođđolágas. Duohtavuođas de váilot ain máŋgga álgoálbmot čearddas iežaset eananvuoigatvuođat ja rievttit, eai ge sis leat vuođđovuoigatvuođat numo dearvvašvuhtii ja ohppui. Brasilia stáhta Mato Grosso do Sul lulábealde, Paraguaya rájis, lea historjjálaččat ceggejuvvon caggan dihte álgoálbmogiid ja eatnanvuolasteapmi dain ođđa sisafárrejeddjiin. Dálá áiggis, álgoálbmogat ain rahčet suddjet eatnamiiddiset. Sin duovdagat leat rievdame eanandoallo-guovlun, ja ollu eananáššit leat riektedikkiin. Riiddut gaskkal eanandolliid ja álgoálbmogiid leat ollu. Dát dutkkus evttoha kritihkalaš diskursaanalysa teavsttain almmuhuvvon Mato Grosso do Sul stuorámus aviissas ovtta spesifihkka guoskevaš deaivideapmái mii dáhpáhuvai borgemánu 2015. Dát analysa atná maŋŋekolonisttálaš perspektiivvaid, ja dieđus maiddái geahčastagain movt koloniija válddis jotket loavkašuhttimin ja fámohuhttimin olmmoščearddaid. Nas últimas décadas, povos indígenas lutam pela devolução e demarcação de partes de seus territórios tradicionais no Brasil. Os direitos indígenas são reconhecidos pela Constituição Federal de 1988, porém, na prática, muitas comunidades indígenas ainda são impedidas de acessar seus direitos territoriais têm negados direitos básicos como saúde e educação. O sul de Mato Grosso do Sul, na fronteira com o Paraguai foi historicamente estabelecido pelo confinamento dos povos indígenas. Atualmente, indígenas resistem pela demarcação de seus territórios. As áreas estão significantemente transformadas por fazendas do agronegócio e muitas delas estão em disputa judicial. Confrontos entre fazendeiros e indígenas são frequentes. O presente trabalho propõe uma análise crítica do discurso dos textos publicados pelo maior jornal de Mato Grosso do Sul sobre um confronto específico que ocorreu em agosto de 2015. A análise emprega uma perspectiva pós-colonial e atenta a marcas contínuas de colonialidade e desumanização. Ko'aga rupi, tetãnguéra Ava/Te'ýi añeha'ã ojevy jey ha oñeme'êtee haĝua hekohakuéra añete brasilpe. Pe tekokatu oñemoañete pe Constituiçao Federalpe ary 1988pe, upeichavérõ, pe oñemoañete haĝua, heta tekoha ava ha Te'ýi mba'e ojejoko oiketee pe tekokatu ha'éva tesãi ha ñemoarandúre. Ko kuarahy reikeha gotyo Mato Grosso do Sulpe, paraguai rembe'ýre ymaiteguive oñemomichĩmba Ava/Te'ýi rekohakuéra. Agaite, Ava/Te'yikuéra oñemohatã oñedemarca haĝua hekohakueratee. Ko'ã yvy pehẽ oikopa chugui tuicháva agronegócio ha heta umi yvy oĩme ñorairõme judicialpe. Ñorairõ karai ijyvy hetáva ha Ava/Te'ýi kuérandi py'ỹi oiko. Ko tembiapo ohechukáta jesarekotee umi ñe'ẽ ojehaiva'ekue ha oñemosambi va'ekue tuichavéva kuatiahai Mato Grosso do Sulgua pe ñorairõ oikova'ekue jasypoapype mokõisu papo jave. Ko jesareko ohechauka peteĩ mba'e ñemoaranuduha hérava pos colonial ha ohechakuaa opa ivaíva ha ojapo'íva umi Ava/Te'yikuérare. | https://samas.brage.unit.no/samas-xmlui/handle/11250/2650655 |
Njuike váldosisdollui
Norgga Gonagasviessu
Oza
Oza
NORSK
SÁMEGIELLA
ENGLISH
Barnesider
Váldoválljen
Ovdasiidu
Áigeguovdil
Gonagasbeara
Dálá monarkiija
Historjá
Gonagasla čoakkáldagat
Gonagasla opmodat
Gonagasla hoavva
Gonagasbeara
Majestehta Gonagas Harald
Biografiija
Govvaalbum
Sártnit
Stáhtaguossástallan
Suddjendoaimmat
Majestehta Dronnet Sonja
H.K.H. Ruvdnaprinsa
H.K.H. Ruvdnaprinseassa
H.K.H. Prinseassa Ingrid Alexandra
Prinsa Sverre Magnus
Prinseassa Märtha Louise
Prinseassa Astrid
Gongagas Harald
Album
Njuike govvačoakkáldagat
Gonagas Harald V
Gonagasbárra 75 jági
Gonagasbárra 70 jagi
Falástallangonagas
Amazonasis
Sivdnádallan 1991
Heajat 1968
Soahti 1940 45
Gonagasbárra 75 jági
Gonagasbárra
Stuorát govva
Kong Harald og Dronning Sonja fylte begge 75 år i 2012. Jubileene ble feiret samtidig, med boller og juice på Slottsplassen og festforestilling på Operataket 31. mai. (Foto: Stian Lysberg Solum / NTB scanpix)
Slottsplassen
Stuorát govva
Gardens drillkorps omkranset av barnehagebarn på Slottsplassen (Foto: Svein Barmen, Statsbygg)
Slottsplassen
Stuorát govva
3 000 barnehagebarn var samlet på Slottsplassen (Foto: Lise Åserud, NTB Scanpix)
På balkongen
Stuorát govva
Kongen og Dronningen hilser fra Slottsbalkongen (Foto: Lise Åserud, NTB Scanpix)
På balkongen
Stuorát govva
Gonagas Harald, Ruvdnaprinseassa Mette-Marit, Marius ja Prinseassa Ingrid Alexandra (Govva: Lise Åserud / NTB scanpix)
På balkongen
Stuorát govva
Prinseassa Ingrid Alexandra (Govva: Lise Åserud / NTB scanpix)
På balkongen
Stuorát govva
Kronprinsparet med Prinsesse Ingrid Alexandra og Prins Sverre Magnus (Foto: Lise Åserud / NTB scanpix)
På balkongen
Stuorát govva
Prinseassa Ingrid Alexandra ja Prinsa Sverre Magnus (Govva: Lise Åserud / NTB scanpix)
På balkongen
Stuorát govva
Prinseassa Ingrid Alexandra ja Prinsa Sverre Magnus (Govva: Lise Åserud / NTB scanpix)
På balkongen
Stuorát govva
Prinsesse Märtha Louise og Ari Behn var på Slottsbalkongen med døtrene sine (Foto: Lise Åserud / NTB scanpix)
Små prinsesser
Stuorát govva
Barn fra Godlia barnehage hadde kledd seg som prinsesser i anledning feiringen (Foto: Lise Åserud / NTB scanpix)
Garden
Stuorát govva
Garden ga Kongeparet en drilloppvisning i bursdagspresang (Foto: Liv Osmundsen, Det kongelige hoff)
Garden
Stuorát govva
Gardens drill- og musikktropp holdt oppvisning for Kongeparet (Foto: Svein Barmen, Statsbygg)
Garden
Stuorát govva
Mange av barna kunne godt tenke seg å bli gardister når de ble store... (Foto: Liv Osmundsen, Det kongelige hoff)
Boller og juice
Stuorát govva
Venter på Slottsplassen (Foto: Lise Åserud, Scanpix)
Boller og juice
Stuorát govva
Ansatte ved Det kongelige hoff delte ut boller og juice til alle barna. Det var Oslo kommune som spanderte (Foto: Sven Gj. Gjeruldsen, Det kongelige hoff)
Boller og juice
Stuorát govva
Ansatte ved Det kongelige hoff delte ut boller og juice til alle barna. Det var Oslo kommune som spanderte (Foto: Sven Gj. Gjeruldsen, Det kongelige hoff)
Boller og juice
Stuorát govva
Ansatte ved Det kongelige hoff delte ut boller og juice til alle barna. Det var Oslo kommune som spanderte (Foto: Sven Gj. Gjeruldsen, Det kongelige hoff)
Boller og juice
Stuorát govva
Boller på Slottsplassen (Foto: Lise Åserud, NTB Scanpix)
Gaver og gratulasjoner
Stuorát govva
Stortingspresident Dag Terje Andersen avduker maleriet signert Anne Vistven - Stortingets gave til Kong Harald og Dronning Sonjas 75-årsdager (Foto: Erlend Aas / NTB scanpix)
Gaver og gratulasjoner
Stuorát govva
Ordfører Fabian Stang overrakte gaven fra Oslo, en statue av Kong Haakon laget av Nils Aas. (Foto: Erlend Aas / NTB scanpix)
Gaver og gratulasjoner
Stuorát govva
Sametingspresident Egil Olli (t.v.) og plenumsleder Jarle Jonassen (t.h.) var blant gratulantene på Slottet (Foto: Erlend Aas / NTB scanpix)
Operataket
Stuorát govva
Herborg Kråkevik ledet festforestillingen på Operataket (Foto: Stian Lysberg Solum / NTB scanpix)
Operataket
Stuorát govva
Kongeparet på Operataket (Foto: Stian Lysberg Solum / NTB scanpix)
Operataket
Stuorát govva
Kongeparet på Operataket (Foto: Stian Lysberg Solum / NTB scanpix)
Operataket
Stuorát govva
Kongeparet på Operataket (Foto: Stian Lysberg Solum / NTB scanpix)
Operataket
Stuorát govva
Siren Sundby, Olaf Tufte og Kjetil André Aamodt brakte hilsener fra Idretten (Foto: Stian Lysberg Solum / NTB scanpix)
Operataket
Stuorát govva
Ole Paus var blant artistene på Operataket (Foto: Fredrik Varfjell / NTB scanpix)
Njuike váldosisdollui | https://www.gonagasviessu.no/fotoalbum.html?kategori=26911&sek=74922&tid=101124 |
Ođđasat
- NAISA 2024
- Gietkkama ja wahakura kultuvrralaš mearkkašumi ovdanbuktán stuora dáiddačájáhusas
- Váikkuhusat Sámi allaskuvlii go 27 bargis lea bargoheaitta
- Harald Gaski nammaduvvon gudnedoavttirin
- Rabas virggit
- Lovisa Mienna Sjöberg válddii vuostá dutkanbálkkašumi Uppsalas
- Guovttegielatiskkadeapmi giđđat 2024
- Ohcciidlogut oahpaheaddjeoahpuide
- Ođđa raporta čájeha ahte lea dárbu sámi parallealla seammaárvosaš oahppoplánii matematihkas
Dál lea vejoláš ohcat Sámi Ofelažžan
Dála Sámi ofelaččat leat dál loahpahišgoahtán sin doaimmaid ja nu lea fas áigi gávdnat ođđa ofelaččaid. Eli Karianne V. Hætta, Ellen Karen Inga Skum ja Vanja Tørresdal muitalit sis lea leamaš earenoamáš jahki go leat doaimmahan ofelaš bargguid.
- Ofelažžan beasat oahpásmuvvat iežat riikkain dan botta go muitalat váibmo ášši birra. Dat lea duođai niehku, muitala Eli Karianne.
Ellen Karen Inga ja Vanja Tørresdal leaba ovttaoaivilis. Soai muitaleaba ahte dat jahki lea leamaš hui earenoamáš ja ávžžuheaba olbmuid ohcat.
- Don beasat deaivat nu ollu iešguđetlágan olbmuid miehta Norgga. Seammás lea dat jahki hui gelddolaš maid it gal boađe vajálduhttet, dadjá Vanja.
Sámi ofelaš lea fálaldat, mas njeallje sámi nuora logaldallet sámiid birra, mii doaibmagođii 2004 rájes. Ofelaččat johtet viidát deaivvadan dihte eará nuoraiguin ja sii fitnet skuvllain ja eará arenain gos leat nuorat. Ohcanáigemearri dása lea geassemánu 1.beaivvi 2019.
Ofelaččaid doaimmat
Ofelaččat logaldallet vuosttažettiin joatkkaskuvllain miehtá Norgga, muhto sáhttet maid logaldallat eará skuvllain (nugo nuoraid- ja mánáidskuvllain), oahpaheaddji studeanttaide ja doppe gos lea dárbu eanet dieđuide sámiid birra. Sii leat čađahan oahpu Sámi allaskuvllas ovdal go johtigohtet ja leat dáinna lágiin bures ráhkkanan. Iešguđet ofelaš oačču 213 000,- ruvnnu rádjái stipeandda skuvlajahkái 2019/2020. Dása lassin čađahit vel kurssa "Samisk kultur- og samfunnskunnskap" mii addá 15 oahppočuoggá čakčat ja 15 oahppočuoggá giđđat. Ođas dán jagi lea ahte ofelaččat ožžot vel 30 oč ofelašdoaimma ovddas. Oahppu lágiduvvo Sámi allaskuvllas Guovdageainnus.
Eanet dieđuid Sámi ofelaččaid birra ja ohcan dieđuid gávnnat dáppe dahje Facebookas "Samiske veivisere".
Sádde ohcama oktan CV:in, bargo-ja oahppoduođaštusaid kopiijaiguin ja 3 referánssain elektruvnnalaččat dása: [email protected] . Merke e-poastta "Sámi ofelaččat". Čáles maid leago dus vuoddjinkoarta vai ii.
Oktavuođa dieđut:
Ráđđeaddi Sámi allaskuvllas Marie Elise Nystad tlf. 78 44 85 32 / 950 52 984
E-boasta: [email protected]
Ohcanáigemearri lea geassemánu 1. beaivvi 2019. | https://www.samas.no/se/a/dal-lea-vejolas-ohcat-sami-ofelazzan?page=1 |
sivaha Sámeráđi doaibmat sámesogaid vuostá ja vuodjit seamma politihká go Suoma sámediggi. Sarivaara čállá, ahte Norgga sámedikkis leat fámus ehtalaš njuolggadusat, maid vuođđun lea earret eará ovttaveardásašvuohta. Son ávžžuha maiddái Suoma beale sámepolitihkkáriid čuovvut dáid ehtalaš njuolggadusaid.
Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia
Telefonoktavuođat botkon Sámis 5G-fierpmi huksema dihtii – ii galggašii váikkuhit dorvvolašvuhtii, dadjet gádjunlágádusas
Ođđa fierpmi huksen dagaha báikkálaš telefonboatkkaid DNA ja Telia mátketelefonbálvalusain ovdamearkka dihte Anárjávrri davábealde ja Ohcejotnjálmmis.
Sámemusihka stiillat riggon maŋimuš jagiid áigge – sadji livčče maid geahppasut bándamusihkkii
Yle Sápmi guldalahtii sierralágan sámemusihka suopmelaččaide. Ritma lea sidjiide dehálut go giella dahje musihkastiila.
Vilho-Simon Mäkinen čeargu roaves jienain – su deathcoremusihkas leat mielde maid sámebálddonasat
Son ii smiehta liikojitgo olbmot su musihkkas, iige leat sihkkar, ahte guldalitgo S√°mis oba dakk√°r musihkka. | http://yle.fi/uutiset/lk_sarivaara_cuiggoda_samepolitihkkariid/6628497 |
Oassi artihkkala sisdoaluin ii vealtameahttumit doaimma ovdamearkka dihte šearbmalohkanprográmmain.
Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia
Telefonoktavuođat botkon Sámis 5G-fierpmi huksema dihtii – ii galggašii váikkuhit dorvvolašvuhtii, dadjet gádjunlágádusas
Ođđa fierpmi huksen dagaha báikkálaš telefonboatkkaid DNA ja Telia mátketelefonbálvalusain ovdamearkka dihte Anárjávrri davábealde ja Ohcejotnjálmmis.
Sámemusihka stiillat riggon maŋimuš jagiid áigge – sadji livčče maid geahppasut bándamusihkkii
Yle Sápmi guldalahtii sierralágan sámemusihka suopmelaččaide. Ritma lea sidjiide dehálut go giella dahje musihkastiila.
Vilho-Simon Mäkinen čeargu roaves jienain – su deathcoremusihkas leat mielde maid sámebálddonasat
Son ii smiehta liikojitgo olbmot su musihkkas, iige leat sihkkar, ahte guldalitgo S√°mis oba dakk√°r musihkka. | https://yle.fi/a/3-8285391 |
Latest news
- Biejjielåhkoe 2022
- Čállot! Tjállup! Tjaelebe!
- Artihkele maanaj gïelen bïjre
- "Bealketje, bealketje, gusnie leah?" - animasjovnefilme
- Gïelevåhkoe 2021
- Filme domtesi bïjre åarjel- jïh julevsaemien gïelesne
- Saemien maanagïertekonferaanse 2021
- Biejjielåhkoe 2021
- Jåvlebiejjielåhkoe - Basádisrijmmo - Juovlakalenddar 2020 - 23
Home
Nasjonalt senter for samisk i opplæringa markerer morsmålsdagen ved å utgi et spill man kan lage sammensatteord med.
Nasjonalt senter for samisk i opplæringa har utgitt boka Gielladoaimmat ÁGORII, som kan være til hjelp med språkarbeid i barnehagen. Vi har i den forbindelse utarbeidet noen læremidler med samisk utforming som er foreslått brukt i boka. En av språkaktivitetene er å lage sammensatte ord. Til dette har vi laget bildekort som en kan lage sammensatte ord av. Formålet er å lære barna at man kan lage ett nytt ord av to forskjellige ord. Spillet kan skrives ut på nettsiden www.ovttas.no.
Otne eatnigielaid beaivvi almmuha Sámi lohkanguovddáš spealu mainna sáhtát ráhkadit goallossániid. Dát lea oassin Sámi lohkanguovddáža almmuhan girjjis Gielladoaimmat ÁGORII mii galgá leat veahkkeneavvun mánáidgárdde giellabarggus. Mii leat ráhkadan oahpponeavvuid main lea sámi hápmi ja mat leat evttohuvvon doaibman dán girjjis. Okta dain gielladoaimmain leage ráhkadit goallossániid. Dasa leat ráhkadan govvagoarttaid main sáhttá ráhkadit goallossániid. Ulbmil lea oahpahit mánáide ahte guovtti sánis sáhttá ráhkadit ovtta eará sáni. Spealu sáhttá viežžat www.ovttas.no:s. | http://lohkanguovddas.no/sma/node/348?page=1 |
Latest news
- Forslag til oppgaver i forbindelse med Samenes nasjonaldag
- Sørsamisk versjon av Samisk kulturforståelse i barnehage og skole
- Kalender for 2023
- Samiske pedagogiske fagdager
- Fagseminar for samiskopplæring
- Fjernundervisningsseminar
- Barnehagedagen 2022 – Vennskap – Du og jeg
- Velkommen til årets samiske barnehagekonferanse
- Kalender 2022
31 mai 2016
Hjem
Dál lea jorgaluvvon gihppagaš oahpaheddjiide mas sáhttá álkit geahččat mo sáhttá lohkama plánet oahpahusas. Gihpa galgá maiddái almmuhuvvot báberhámis, muhto sáhtát dan maiddái viežžat dás: Lohkanplána oahpaheaddjái. | http://lohkanguovddas.no/nb/node/248 |
Juovlamánu 8. beaivi
Čále divtta. Geavat ovdamearkka dihte dáid vearbbaid: Libardit, šleađgut, čuovgat. Cavgileapmi:
Libardit/libaidit: Vearba. Juoga mii lihkada, doarggista. Guovssahas sáhttá libardit almmis. Dárogillii: skjelve, flagre, vaie.
Šleađgut: Juoga mii šealggeha, čuovga mii iđista ja jávká. Dárogillii:blinke, glimte. Šleđggon šleađgu seavdnjadin go biila vuodjá meaddel. | http://lohkanguovddas.no/se/juovlamanu-8-beaivi |
Ođđasat
- KIF-lávdegoddi finai Sámi allaskuvllas
- Ođđa dutkanprošeakta ohcá boazosámi nuoraid geat searvvaše dutkamii
- Sámi allaskuvla bovde boahtit gullat njuolggosáddaga "Mii guldalit"
- Ruvdnaprinseassa boahtá Sámi allaskuvlii
- Ođđa vejolašvuohta ohcat čavčča oanehisáiggeoahpuide
- Olgoriikastudeanttaid oahppodivat
- Čavčča deaivvadanplána ja diibmoplána
- Innspill på åpent høringsmøte i Stortinget
- Ohcciidlohku lassánan ollu moatti jagis
Ođđa vejolašvuohta ohcat Sámi allaskuvlii
Sámi allaskuvllas lea dál loahppasisaváldin guoros oahpposajiide 2021 čavčča oahpuide. Dál lea vejolašvuohta sidjiide ohcat geat ledje árvvoštallan ohcat, muhto eai ollen. Oahpuide sáhtát ohcat otná beaivvi rájes 01.09. ja loahpalaš ohcanáigemearri lea 05.09.
Fuom! Mii fuomášuhttit ahte ohccit galget deavdit gustojeaddji sisabeassangáibádusaid jus gálget váldot sisa studeantan. Dieđut gávdnojit min ruovttusiiddus ovttaskas oahpuid vuolde. Oppalaš lohkangelbbolašvuođa gáibádusat gávdnojit Samordna opptak siiddus. Muhtin oahppofálaldagain sáhttet erenoamáš gáibádusat. Dát čilgejuvvojit sierra iešguđet oahppofálaldagas.
Prográmmaoahput
Jus háliidat ohcat rabas oahpposajiide prográmma oahpus, de ozat oktasaš sisaváldima siiddus, Samordna opptak.
Dáid prográmma oahpuide lea ain vejolašvuohta ohcat oktasaš sisaváldimis:
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelorprográmma BA SÁM, koordináhtor Outi Guttorm
- Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu, koordináhtor Inga Berit Sara Skum
- Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1.-7. ceahkki master, koordináhtor Ylva Jannok Nutti
- Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5.-10. ceahkki master, koordináhtor Rauna Rahko-Ravantti
Oahppoovttadagat
Jus háliidat ohcat oahppoovttadagaide, de ozat báikkálaš sisaváldimis, Søknadsweb.
Dáid oahppoovttadagaide lea ain vejolašvuohta ohcat báikkálaš sisaváldima bokte:
- DUO 121 Knowledge of indigenous cultural expressions and arts, koordináhtor Inga Elisa Påve Idivuoma
- OSK 1000/1001 Osku ja eallináddejupmi sámis, koordináhtor Lovisa Mienna Sjøberg
- Árbediehtu / Tradisjonell kunnskap, koordináhtor Inger Marie Gaup Eira
- Samisk språkdidaktik med fokus på muntlig tradition och grundläggandefärdigheter, koordináhtor Elisabeth Utsi Gaup
- Oahpaheaddji digitála gelbbolašvuohta ja gáiddusoahpahusa čađaheapmi, koordináhtor Rauni Äärelä-Vihriälä
Sisabeassangáibádusat
Gáibádussan beassat studeantan Sámi allaskuvlii lea oppalaš lohkangelbbolašvuohta ja sámegiella. Jus dus ii leat oppalaš lohkangelbbolašvuohta, de sáhtát ohcat reálagelbbolašvuođa vuođul. Sámi allaskuvlla vuođđooahpuin ja eanaš eará oahppofálaldagain gáibiduvvo dihto dási sámegielmáhttu.
Sádde duođaštusaid
Visot dokumentašuvnnat mat leat ohcamii guoskevaččat, fertejit laktojuvvot ohcamii dahje sáddejuvvot jođánepmosit maŋŋel ohcama registrerema ja ovdal čakčamánu 6.beaivvi.
Ohcciin geat ohcet oahpaheaddjeohppui ja praktihkalaš pedagogalaš ohppui, gáibiduvvo politiijaduođaštus. Dan doaimmahat Sámi allaskuvlii mannjel go leat váldon ohppui sisa. Politiijaduođaštusa ozat www.politi.no.
Oktavuođadieđut
Jus leat gažaldagat dahje váttisvuođat ohcat ohppui, váldde oktavuođa juogo
Ronja Christine Oskaliin, (+47) 78 44 85 31, [email protected]
dahje
Oahppohálddahusain, [email protected] | https://www.samas.no/se/a/odda-vejolasvuohta-ohcat-sami-allaskuvlii?page=7 |
ámediggi, Sámiráđđi ja Duodjeinstituhtta bovdejit digitála čoahkkimii Sámi duodjemearkka birra Sámediggi, Sámiráđđi ja Duodjeinstituhtta dollet webinára 03.11.2023 dii. 10:00 – 11:30. Čoahkkima fáddán lea ođđa Sámi duodjemearka ja rievdaduvvon g...
Addá doarjaga ođđaásahemiide guolástussuorggis ja nuoraidguolásteapmái Sámediggeráđđi lea juolludan oktiibuot 975 500 ruvnnu golmma ođđaásaheapmái guolástansuorggis, ja nuoraidguolásteapmái Gáŋgaviikkas.
Sámi nuorat oassálaste ON máilmmeviidosaš nuoraidčoahkkimii Sámediggi lea vuosttaš geardái sádden sámi nuoraid delegašvunna servat ON Global Indigenous Youth Forum gos leat digáštallan álgoálbmogiid biebmo- ja ...
Sárdni Giellaloktenbálkkašumi 2023 juohkima oktavuođas Dán jagáš giellaloktenbálkkašupmi geigejuvvui Emil Karlsenii su barggu ovddas oahpahit, čalmmustahttit ja geavahit sámegiela almmolaččat. Dá lea Sámed...
Emil Karlsen lea dán jagáš Giellaloktenbálkkašumi vuoiti Dán jagáš giellaloktenbálkkašupmi geigejuvvo Emil Karlsenii su barggu ovddas oahppat, čalmmustahttit ja geavahit sámegiela almmolaččat.
Sámediggepresideantta Silje Karine Muotka rahpansánit Giellavahku 2023 Sámedikki presideanta Silje Karine Muotka searvvai Sámi giellavahkku 2023 almmolaš rahpamii., mii dán jagi lei Ivgobađas Omasvuona suohkanis. Sámedigg...
Sárdni Freavnantjahke gievrie sirdinseremoniijas Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka lea oassálastán lullisámi goavdása Freavnantjahke gievrie sirdinseremoniijas Meiningen museas Duiskkas golggo...
Doarjja ovdaprošektii boahtteáiggi dáiddárresidensii Mázes Sámediggeráđđi juolluda 150 000 ruvnno Máze Giehtadáidu dáiddársearvái ovdaprošektii, mii galgá bidjat vuođu váldoprošektii, man ulbmil lea ođasmahtti...
Doarjagat Giellavahku 2023 lágidemiide Sámediggeráđđi lea juolludan Giellavahku prošeavttaide doarjagiid 807 282 ruvnno ovddas.
Ávžžuha gielddaid fállat čuovvoleami Fovse-akšunisttaide – Sáhttá leat lossat boahtit ruoktot maŋŋá dákkár vásáhusa, go jurddaša ahte olmmošvuoigatvuođarihkkumat ain jotket ja ahte ollugat deaividit sihke cu... | https://sametinget.no/oddasat/?Side=17 |
pma
Suopma dahjege Suoma dásseváldi (suomagillii: Suomen tasavalta dahje Suomi, ruoŧagillii: Republiken Finland dahje Finland) lea ieh�anas dásseváldi[1] Davvi-Eurohpás Nuortameara nuortadavábealde. Suopma gullá Davviriikkaide ja Eurohpá Uniovdnii[2]. Suoma rádjeriikkat leat Ruoŧŧa oarjin, Norga davvin, Ruošša nuortin ja Suomaluovtta lulábealde Estteeana. Suoma oaivegávpot ja stuorámus gávpot lea Helsset (suomagillii: Helsinki, ruoŧagillii: Helsingfors). Ålánda lea demilitariserejuvvon autonomalaš eanangoddi, mii gullá Supmii.
Suoma vuođđolága mielde Suoma riikkagielat leat suomagiella ja ruoŧagiella. Vuođđolága mielde sámiin álgoálbmogin, románain ja eará unnitlohkoálbmogiin lea vuoigatvuohta bajásdoallat ja ovddidit iežas giela ja kultuvrra.
Suomas leat sullii 5,5 miljovnna ássi.
Historjá
rievdatOvdahistorjá
rievdatSuopma lei jieŋa vuolde maŋimus jiekŋabaji áigge. Go jiekŋa álggii suddat sullii 10 000 jagi dassái, saddjii ja hápmii dat ollu eatnama. Vuosttas mearkkat ássiin leat s. jagis 8000 oKr. Sii ledje bivdit ja guolásteaddjit. Sii bivde omd. guovžžaid, lottiid ja njuorjjuid. Eanandoallu bođii Supmii s. 2000-1500 oKr. Olbmot gávppašedje goitge Ruošša ja Skandinávia guovllu ássiiguin. Suomas leat maiddai gávdnojuvvon badjel 60 báktemálema, mat leat eanas govat elliiguin.
Hálddahus ja politihkka
rievdatSuoma stáhtahápmi lea dásseváldi. Suoma stáhta oaivámuš lea dásseválddi presideanta, gii válljejuvvo njuolggo válggain juohke guđat jagi.
Hálddahus
rievdatHálddahus, gean barggu jođiha oaiveministtar, geavaha doaimmahanválddi dahjege fuolaha hálddahusa beaivválaš áššiid.
Vuođđolága mielde stáhtaváldi gullá Suomas álbmogii[2] ja hálddahusválddi lea juhkkon dásseválddi presideantta ja stáhtaráđi gaskkas. Stáhtaráđđi galgá návddašit riikkabeivviid luohttámuša[3]. Ovttakámmár riikkabeivviin leat 200 riikkabeaiáirasa, geat válljejuvvojit juohke njealját jagi riikkabeaiválggaiguin[4]. Riikkabeaiválggat dollojuvvojit juohke njealját jagi]][5]. Riikkabeaivvit ásahit lágaid ja dohkkehit stáhta bušeahta.
Duopmostuolut
rievdatDuopmoválddi geavahit sorjjasmeahttun duopmostuolut[1]. Dábálaš duopmostuolut leat gearretrievttit, hoavvarievttit ja alimus riekti[6]. Almmolaš hálddahusa doaimmain ja mearrádusain dahkkon váidagiid gieđahallet hálddahusduopmostuolut. Bajimuš riektedásit leat alimus riekti ja alimus hálddahusriekti[1].
Stáhta guovlohálddahus
rievdatStáhta guovlohálddahusa várás Nannan-Suomas leat guhtta guovlohálddahusvirgedoaimmahaga ja Ålánddas lea okta[7].
- Lulli-Suoma guovlohálddahusvirgedoaimmahat
- Nuorta-Suoma guovlohálddahusvirgedoaimmahat
- Lappi guovlohálddahusvirgedoaimmahat
- Lullioarje-Suoma guovlohálddahusvirgedoaimmahat
- Oarje- ja Sis-Suoma guovlohálddahusvirgedoaimmahat
- Davvi-Suoma guovlohálddahusvirgedoaimmahat
- Ålándda stáhtavirgedoaimmahat
Maŋimus leatnajuohkin lea leamašan anus jagi 1997 rájes gitta 2009 rádjái, goas dáhpáhuvai guovlohálddahusođastus:
- Lulli-Suoma leatna
- Oarje-Suoma leatna
- Nuorta-Suoma leatna
- Oulu leatna
- Lappi leatna
- Ålándda leatna lea stáhta guovddášhálddahusa organisašuvdna autonomalaš Ålándda eanangottis.
Ovdal jagi 1997 leatnaođastusa leanat ledje oktiibuot 12: 11 Nannan-Suomas ja 1 Ålánddas.
Leatnahálddahusas eai leat válggain válljejuvvon ovddasteaddjit.
Stáhta báikkálaš hálddašeami dihte leanat ledje juhkkojuvvon 90 gihligoddái jagi 2008 rádjái.
Báikkálaš hálddašeapmi
rievdatSuomas leat vehá eambbo go 300 gieldda.
Suoma álbmot
rievdatGielat
rievdatSuoma vuođđolága mielde Suoma riikkagielat leat suomagiella ja ruoŧagiella[1]. Eatnigiellan suomagiela hálli 89,3 % ja ruoŧagiela 5,3 % álbmogis. Suopma, Estteeana ja Ungára leat máilmmi áidnu ieh�anas riikkat, geaid riikkagiella lea suopmelaš-ugralaš giella.
Geah�a maid
rievdatGáldut
rievdat- Suoma vuođđoláhka 2000: Vuoigatvuođaministeria. Čujuhuvvon 31.01.2016.
- Stáhtaváldi Suomas gullá álbmogii: Vuoigatvuohtaministeriija. Čujuhuvvon 19.04.2015.
- Suopma lea ieh�anas dásseváldi: Vuoigatvuohtaministeriija. Čujuhuvvon 19.04.2015.
- Válggain válljejuvvojit 200 riikkabeaiveáirasa: Vuoigatvuohtaministeriija. Čujuhuvvon 19.04.2015.
- Riikkabeaiválggat 2015 2015: Vaalit.fi. Čujuhuvvon 31.01.2016.
- Riektelágádus > Duopmostuolut 02.02.2015: Vuoigatvuođaministeriija. Čujuhuvvon 31.01.2016.
- Guovlohálddahusvirgedoaimmahagat 28.05.2013: Vuoigatvuođaministeriija. Čujuhuvvon 31.01.2016.
Liŋka
rievd | http://se.m.wikipedia.org/wiki/Suopma |
- Ruoktot
- Min birra
- Kurssat
- Prošeavttat
- Sámegiela oahpahus
- Mánáidgárdi
- Mánáid ja nuoraidskuvla
- Joatkkaskuvla
- Realfága
- Min buktagat
- Teavsttat, listtut ja eará
- Appat maiguin sáhttá sámegiela geavahit
- Appat sámegillii
- Biebmoquiz
- Kåseriija
- Jietnagirji Jiednagirjje Tjoejegærja
- Juovlakalenddar
- Sámi biebmogirjjit
- Čállingilvvu teavsttat
- Oahpporessursa dovdduid birra
- Spealut Spela Spïelh Spill
- Språkbadsbarnehager
- Sámi pedagogalaš fágabeivvit - logaldallamat
- Árvvoštallan
- Čállingirjjáš
- Doaimmat Sámi álbmotbeaivái
- Juovlakaleanddar 2021
- Kaleanddar 2024
- Dutkamat
- Giellaiskosat ja eará kártenreaiddut
- Oktavuohta
Doaimmat Sámi álbmotbeaivái
Dás gávnnat dieđuid Sámi álbmotbeaivvi birra ja dieđuid fáttáin maiguin heive bargat Sámi álbmotbeaivvi oktavuođas. Árvaluvvon doaimmaid sáhtát ieš heivehit vuohkkasepmosit dási ektui. (Siidu ođastuvvo dađistaga).
Mánáidgárdi:
-
Stoahkat sámi stohkosiid/ ja doaimmahit eará aktivitehtaid. Resurssat Ovttas.no siiddus
-
Bargat juoigamiin ja sámi musihkain. Resurssat Ovttas.no siiddus
-
Bargat sámi kultuvrii gullevaš elemeanttaiguin, ovdamearkkat leat gietkka, guksi, lávvu, suohpan, biktasat.
- Oassálastit doaluin.
1.-4. ceahkki:
-
Bargat sámi leavggain, omd. ivdnet, tevdnet, ráhkadit bearralgova. Leavga
-
Bargat juoigamiin ja sámi musihkain. Joik i barnehagen | Nasjonalt senter for kunst og kultur i opplæringen (kunstkultursenteret.no)
- Ráhkadit kaleandara mas lea sámi fáddá: kaleanddar_biejjielahkoe_rijmmo_2024
-
Bargat sámegielain. Ovdamearkka dihte Gielladoaimmat.
-
Njoarostallat čorvošiid.
-
Bargat sámi APPaiguin: Search | Ovttas/Aktan/Aktesne
-
Oassálastit doaluin
5.-7. ceahkki:
-
Disco sámi musihkain
-
Muitalusboddu lávus, dollagáttis dahje siste.
-
Dramatiseret muhtun sámi muitalusa dahje máidnasa.
-
Oahpásnuvvat sámi sátnevádjasiiguin.
-
Bargat sámi báikenamaiguin. Dovddát go sámi báikenamaid?
-
Oahpasnuvvat sámi artisttaiguin. Láigidit juoigan dahje lávlunbottu. Lea go ohppiin luohti?
-
Ráhkadit stašuvnnaid maid mielde oahppit mannet, main leat fáddán ovdamearkka dihte musihkka, drama, duodji, biebmovierut, muitalusat.
-
Juohke oahppis lea faktaárka sápmelaččaid birra ja ovdanbuktá dan earáide luohkás.
-
Oassálastit doaluin.
-
Oahpásnuvvat Sámedikkiin. Minecraft Sámedikkis
8.-10. ceahkki:
-
Bargat sámi divttaiguin, muitalusaiguin ja máidnasiiguin
-
Goarrut, ráhkadit sámi gárvvu, ovdamearkka dihte luhka.
-
Oahpasnuvvat eamiálbmot doahpagii. Geat leat eamiálbmogat/álgoálbmogat ja mii lea čilgehus doahpagii?
-
Oahpásnuvvat iešguđetlágan sámi musihkkii ja juoigamii, ja sámi artisttaiguin.
- Oahpásnuvvat eanet sámi leavggain ja sámi leavgabeivviiguin
- Oahpásnuvvat Sámedikkiin, ja Sámedikkiiguin sihke Norggás, Suomas ja Ruoŧas.
-
Oassálastit doaluin.
Joatkkaskuvla:
-
Oahppit čohkkejit muitalusaid ja čállet daid, klássa ráhkada girjji daiguin muitalusaiguin.
-
Lohkat ja čállit sámi girječálliid birra.
-
Guldalit eará sámegielaid go iežas sámegiela musihka dahje lohkat álkes teavsttaid. Mat leat erohusat ja ovttaláganvuođat.
-
Oahpásnuvvat Duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna bargui.
-
Oassálastit doaluin.
- Ovttas.no; Čohkkejuvvon dieđut sámi álbmotbeaivvi birra
- Ovttas.no: Resursagihppagaš Sámi álbmotbeaivvi birra mánáidgárddiide
- Sámi álbmotbeaivi ja našuvnnalaš dovdomearkkat - Sámediggi (sametinget.no)
- Našunálabeaivi/nasjonaldag, Store norske leksikon
- Samisk nasjonaldag (6. februar): Undervisningsressurser – Teach Indigenous Knowledge (wordpress.com)
- Det samiske flagget og samefolkets dag - Min stemme
- Sámi álbmotbeaivi ja našuvnnalaš dovdomearkkat - Sámediggi (sametinget.no)
- Animašuvdnafilbma sámi álbmotbeaivvi birra, dárogiel teavsttain
- Barnehage.no: Fem tips til hvordan feire samenes nasjonaldag i barnehagen
- Ovttas.no: Resursagihppagaš Sámi álbmotbeaivvi birra mánáidgárddiide
- NRK Skole: Samenes nasjonaldag
- NRK: Samenes nasjonaldag
- Ovttas.no artihkalgihpa: Sámi kulturipmárdus mánáidgárddiin ja skuvllain
- Ovttas.no: Čohkkejuvvon dieđut sámi álbmotbeaivvi birra, guovvamánu 6. beaivvi
- Gaavnoes.no: Tips til 6. februar i skole og barnehage
- Gaavnoes.no: Slik kan dere feire samisk nasjonaldag
- Samiskbibliotektjeneste.tromsfylke.no: Samenes nasjonaldag 6. feb. og samisk uke 2022
- NRK Sápmi: Sju ting du bør vite om samenes nasjonaldag
- Sámi álbmotbeaivi – NAFO (oslomet.no)
- Redd Barna: Hvorfor feirer vi samenes nasjonaldag? Video og undervisningsopplegg
- Tema, joik, samer. Skolerom
- Undervisningsopplegg samenes nasjonaldag. Lærerbloggen.
Gáldu: Sámediggi.no, Ovttas.no, SNL.NO | http://lohkanguovddas.no/se/samegiela-oahpahus/teavsttat-listtut-ja-eara/doaimmat-sami-albmotbeaivai |
Latest news
- Giellavahkko 2021
- Gulldalit ja duodjuhit – jieddnáslåhkåm Ájluovtan ja Bådådjon
- Filmma dåbdoj birra julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj
- Giellalávggommánájgárde
- Sáme kultuvrradádjadus mánájgárdijn ja skåvlåjn
- Rijmmo 2021
- Sáme låhkåmguovdásj almot girjijt Gielladåjma ÁGÅRij ja Gïeledarjomh MAGE:se
- Basádisrijmmo - Juovlakalenddar - Jåvlebiejjielåhkoe 2020 - 23
- Basádisrijmmo - Juovlakalenddar - Jåvlebiejjielåhkoe 2020 - 22
Home
Mikrolekšuvdna – ruvdet ja lohtat/lohttet
Sámi lohkanguovddáš čalmmustahttá Mánáidgárdebeaivvi 2018 ođđa mikrolekšuvnnain ruvdema ja lohttema birra. Mánáidgárdebeaivvis 2018 lea fáddán dáidda, kultuvra ja hutkáivuohta, ávžžuhusain «Divtte min duddjot!»
Dát lea mikrolekšuvnna demo, mii čájeha ruvden- ja lohttenteknihkaid, ja mo sáhttá geavahit låhtåmmuora veahkkin. Lassilohkamušat ja čilgehusat leat dárogillii.
Mikroleksjon – fletting
Nasjonalt senter for samisk i opplæringa markerer Barnehagedagen 2018 med å publisere en mikroleksjon om fletteteknikker. Barnehagedagen 2018 har kunst, kultur og kreativitet som tema, og slagordet er «Vi vil skape!»
Dette er en mikroleksjon-demo, som viser teknikkene ruvdet og lohtat/lohttet, og hvordan man kan bruke låhtåmmuorra som hjelpemiddel. Hjelpetekster og tale er på norsk. | http://lohkanguovddas.no/smj/node/306?page=1 |
– Lea movttiidahtti oaidnit ahte ihtet máŋggalágan ealáhusat sámi guovlluin. Mun lean ilus go Sámediggi lea mielde loktemin smávva fitnodagaid nu ahte dat sáhttet čađahit iežaset prošeavttaid. Fitnodatovddideami máŋggabealatvuođas ja girjáivuođas lea ovdánanvejolašvuohta ja barggolašvuohta, dadjá sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR).
Oktiibuot vihtta fitnodaga leat ožžon doarjaga mátkeealáhusbuktagiid ovddideapmái.
– Mátkeealáhus Sámis lea ealáhus mii ovdána, ja das leat stuora vejolašvuođat. Dan oaidnit viidodagas dain iešguđet ohcamiin. Mun sáhtán namuhit ovdamearkan Arctic Nuvsvåg AS mii lea ožžon 70.000 ruvnno viiddidit iežas doaibma- ja konseaptafálaldaga. Fitnodat háliida fállat holisttalaš yoga ja mindfullness konseapta 2024 geasi rájes, mas mediteren, yoga ja mindfullness doaimmahuvvo olgun dan erenoamáš luonddus ja jaskesvuođas mii birastahttá Cuokcavuona, dadjá Sámediggepresideanta Muotka.
Gievkkan, goahti ja ovdaprošeakta
Guokte fitnodaga leat ožžon doarjaga gievkkanprošeavttaide. Varanger Brygge Eiendom AS lea ožžon juolluduvvot 347.000 ruvnnu kursagievkkanprošektii. Varanger Brygge AS háliida viiddidit fálaldagaidis iežaset gussiide kursagievkkana bokte. Visttis galget leat guollečoallunlatnja, resepšuvdna, lounge, hivssegat ja gievkkan. Kursagievkkanis háliida fitnodat fállat biebmoráhkadankurssaid gussiidasaset.
XLyngen AS lea ožžon 500 000 ruvnno hukset stuoragievkkana mas lea gullevaš guossohansadji, restauráŋŋa, ođđa profiilla ja sávnnji. Prošeavtta ulbmil lea geasuhit eanet kundariid/turisttaid fitnodahkii. XLyngen lea Davit-Ittarvuonas, Ivggu suohkanis.
Mikkelvik Eiendom AS, mii lea turismadoaibma Hansnesas davábealde Romssa, lea ožžon 136 500 ruvnno goahteprošektii. Sii háliidit viiddidit iežaset fálaldaga dainna lágiin ahte hukset sámelágan bartta/goađi. Prošeavtta ulbmil lea gaskkustit sámi kultuvrra riikkaidgaskasaš gussiide ja seailluhit ja dohkkehit sámi kultuvrra historjjálaš sárgosiid báikkis.
Olderfjord Turistsenter AS Porsáŋggu gielddas lea ožžon 387 000 ruvnnu ovdaprošektii mii galgá ovdánahttit fitnodaga buktagiid. Fitnodat jođiha turistarusttetguovllu Ruoššanjárggas Porsáŋgguvuonas.
Divodanbálvalusat, filbma ja fierpmit
Guokte fitnodaga Guovdageainnus leat ožžon doarjaga doaibmabijuide. Divvun AS fitnodat lea ožžon 82.400 ruvdnosaš doarjaga divodanreaidduid investeremii. Fitnodat lea aiddo álggahuvvon ja galgá doaimmahit karosseriijabargguid ja eará divodanbálvalusaid. Dasa lassin lea govvagiisá Svein Solheim ožžon 62.000 ruvdnosaš doarjaga oastit rusttegiid iešguđetlágan filmmaid/jearahallamiid ja duođaštemiid buvttadeami várás.
Earát geat leat ožžon doarjaga Máŋggabealat ealáhus ortnega bokte lea Nordnes Garnmontering, mii lea ožžon 39.000 ruvnno firpmiid válbmenmášiidnii.
Buot dát doarjagat, oktiibuot 1.624.300 ruvnno, leat juolluduvvon doarjjaortnegis Máŋggabealat ealáhusat. | https://sametinget.no/oddasat/doarjja-fitnodatovddideapmai-adda-ovdananvejolasvuodaid-ja-barggolasvuoda.28991.aspx |
Blar i Studeantabarggut / Student papers på tittel
Viser treff 9-28 av 47
-
(Master thesis, 2020)Davviriikkalaš sámi giellalávdegoddi dohkkehii Davvisámegiela oktasaš čállinvuogi 1978:s ja dasa bohte muhtin rievdadusat 1984:s. Dan rájes leat buot oahppogirjjit čállojuvvon dan ortografiija mielde. Dattege čájehuvvo ...
-
"Dáppe ellet gielat bálddalaga" : Giellaoahpahus gaskadásis gos majoritehtagiella lea sámegiella ja minoritehtagiella dárogiella
(Master thesis, 2019)Dát masterbargu lea guovttegielat oahpahusa birra muhtin sámi skuvllas. Dutkan lea čađahuvvon gaskadassiluohkás gos majoritehtagiella lea sámegiella ja minoritehtagiella dárogiella. Áiggun guorahallat guovttegielatohppiid ... -
Diiddaid ja sátnevádjasiid geavaheapmi buolvvas bulvii: Muittuhussan mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide
(Master thesis, 2020)Dán masterbargu fáddá lea movt diiddaid ja sátnevádjasiid geavaheapmi lea leamaš ovdal, movt dat doaibma dál ja movt daid sáhtášii heivehit ja ođastit boahtteáiggi várás oahpahusas. Sámemánáid bajásgeassimis leat diiddat ... -
(Master thesis, 2020)Dutkamuša ulbmil lea ovdanbuktit mot sámegieloahpaheaddjit vásihit sámegieloahpahusa. Dát masterdutkamuš guorahallá sámegieloahpaheddjiid oainnuid ja vásáhusaid sámegieloahpahusa hárrái Ruoŧa beale Sámis. Dutkosis čielggaduvvo ...
-
Gáidosis lahkoneamen sámástangoahtái : Nuppigiela oahppi sártnodeapmi oahppaheaddjiin gáiddusoahpahusas
(Master thesis, 2019)Dán masterbarggu fáddán lea njálmmálaš gulahallan sámegiela nuppigiela gáiddusoahpahusas. Njálmmálaš gulahallan lea dehálaš vuohki oahppat giela, muhto sámi gáiddusoahppis sáhttá leat unnán vejolašvuohta gulahallat sámegillii ... -
(Master thesis, 2014)
-
(Master thesis, 2011)
-
(Master thesis, 2019)The objective of this Master´s thesis is to examine the decolonizing pedagogy, stories and practices in Ohcejohka and Deatnu River Valley. It is done by collecting stories on the Indigenous ways of learning rooted in ...
-
(Master thesis, 2019)
-
(Master thesis, 2019)
-
International News Coverage of Extractive Industries in Indigenous Environments: Factors in News Gatekeeping of Mining Coverage in Scandinavia and Greenland
(Master thesis, 2017)Extractive resources derived by the global mining industry are critical to modern existence. Without iron ore, bridges, tunnels, skyscrapers, mass agricultural equipment, telecommunications infrastructure, and transportation ... -
(Master thesis, 2019)
-
(Master thesis, 2013)
-
(Master thesis, 2017)
-
(Master thesis, 2020)Dán masterbarggu fáddá leat sámi árbevierut ja sámi mánáidčáppagirjjálašvuohta. Dutkančuolbma lea mo sámi čáppagirjjálašvuohta sámi mánáide sáhttá ovddidit sámi árbevieruid, ja jearaldat lea ahte ohppet go oahppit sámi ...
-
Mus lea ollu muitalit, muhto dus nu unnán áigi : Life-stories told by elder Sámi women - A critical social analysis
(Master thesis, 2016)This thesis is about women's untold lifestories. Told by elder Sámi women who lived in two different countries, the Norwegian- and Finnish side of Sápmi. For more than twenty years ago I conducted twenty-seven elder women ... | https://samas.brage.unit.no/samas-xmlui/handle/11250/177124/browse?etal=-1&offset=8&order=ASC&rpp=20&sort_by=1&starts_with=N&type=title |
Latest news
- Offisiell åpning av studenthuset
- Offisiell åpning av det nye studieåret
- Bli kjent med vår nye rektor
- Ny mulighet for å søke på høstens studier
- Lanseringen av årets "Samiske tall forteller" rapportserie er under planlegging
- Sámi allaskuvla fikk besøk av KIF-komitéen
- Nytt forskningsprosjekt søker unge deltakere med tilknytning til reindrift
- Ny mulighet til å søke på høstens studier
- Studieavgift for internasjonale studenter
Alumni studeanttat searvaba čájáhusprošektii
Sámi allaskuvlla alumni* studeanttat Maarit Magga ja Ann Majbritt Eriksen searvaba oktasaš čájáhusprošektii gaskal Sámi allaskuvlla, Lappi Universitehta, Bergen Universitehta ja Reykjavika dáiddaskuvla.
Rahpan dilálašvuođat Roavvenjárggas:
- Galleria Napa and Studio Mustanapa distaga 21.2.2017. diimmu 18:00.
- Hämärä, Kilo, Lyhty ja Kajo, Lappi universitehtas gaskavahkku 22.2. diimmu 17:00.
Kurator:
Ásthildur Jónsdóttir
Dáiddárat:
Rakel Blomsterberg, IS
Ann Majbritt Eriksen, NO
Maria Huhmarniemi, FI
Jóní Jónsdóttir, IS
Thelma Björk Jónsdóttir, IS
Gabriel Johann Kvendseth, NO
Maarit Magga, NO
Marjo Pernu, FI
Antti Stöckell, FI
Kiyoshi Yamamoto, NO
*Alumni mearkkaša ahte leat geargan master grádain. Ovddeš studeantat. | https://www.samas.no/nb/node/3827?page=4 |
Bargobiraslávdegoddi
Bargobiraslága kap. 7 vuođul ja láhkaásahusa "forskrift om organisering, ledelse og medvirkning» (organiseren, jođiheapmi ja mielváikkuhan láhkaásahus) kap. 3 vuođul lea Sámi allaskuvllas nammaduvvon bargobiraslávdegoddi (BBL).
BBL lea sihke mearrideaddji ja ráđđeaddi orgána man ovddasvástádus lea doaimmahit ahte ásahusas lea ollislaččat dohkálaš bargobirasvuogádat ja -čuovvuleapmi.
BBL galgá oasálastit sihke plánemis suodjalan- ja birasbargguin, ja dárkilit čuovvut mot doaimmat ovdánit mat gusket bargiid sihkarvuhtii, dearvvašvuhtii ja čálgui, geahča bargobiraslága kap. 7. Buot bargit sáhttet loktet áššit BBL'ai.
Sámi allaskuvla bargobiraslávdegottis leat 4 láhttu – guokte geat ovddastit bargoaddi, ja guokte geat ovddastit bargit. Hemis čuovvu čoahkkimiid, muhto Hemisis ii leat jienastanriekti.
Nammadeapmi bargobiraslávdegoddái dáhkko čuovvovaš vuogi mielde: Bargoaddi nammada bargoaddi láhttuid, váldosuodjalanáittardeaddji galgá leat okta bargiid láhtuin ja nubbe bargiláhttu válljejuvvo válgga bokte.
Áigodat bistá guokte jagi.
Áigodahkii 13.05.2022 - 13.05.24 leat čuovvuvaš láhttut:
- Anne-Marie Gaino
- Várrelahttu: May-Kristin Utsi Vars
- Mikkel Anders Kemi
- Várrelahttu: Mette Irene Hætta
- Váldosuodjalusáittardeaddji - Sylvi Granaas
- Várrelahttu: Suodjalusáittardeaddji Ingá Elisá Påve Idivuoma
- Marit M.Eira Murud
- Várrelahttu: Torunn Pettersen
- HEMIS ovddasteaddji
Láhkavuođđu:
Čujuhuvvo bargobirasláhki kápihttal 7: https://lovdata.no/dokument/NL/lov/2005-06-17-62
Čujuhuvvo láhkaásahussii organiseren, jođiheapmi ja mielváikkuheapmi kápihttal 3: https://lovdata.no/dokument/SF/forskrift/2011-12-06-1355
Arb. miljøloven § 7-1. Plikt til å opprette arbeidsmiljøutvalg
(1) I virksomhet hvor det jevnlig sysselsettes minst 50 arbeidstakere, skal det vere arbeidsmiljøutvalg, der arbeidsgiveren, arbeidstakerne og bedriftshelsetjenesten er representert. Arbeidsmiljøutvalg skal opprettes også i virksomhet med mellom 20 og 50 arbeidstakere, når en av partene ved virksomheten krever det. Der arbeidsforholdene tilsier det, kan Arbeidstilsynet bestemme at det skal opprettes arbeidsmiljøutvalg i virksomhet med færre enn 50 arbeidstakere.
(2) Arbeidsmiljøutvalget kan opprette underutvalg.
(3) Det lokale arbeidstilsyn skal ha melding når arbeidsmiljøutvalg er opprettet. Hvilke personer som til enhver tid er medlemmer av utvalget skal kunngjøres ved oppslag på arbeidsplassen.
(4) Arbeidsgiveren og arbeidstakerne skal ha like mange representanter i utvalget. Lederen for utvalget velges vekselvis av arbeidsgiverens og arbeidstakernes representanter. Representantene for bedriftshelsetjenesten har ikke stemmerett i utvalget. Ved stemmelikhet gjør lederens stemme utslaget.
(5) Departementet kan gi forskrift med nærmere regler om arbeidsmiljøutvalget, herunder om sammensetning, valg og funksjonstid. Departementet kan gi regler om at andre samarbeidsorgan i virksomheten, på nærmere vilkår, kan fungere som arbeidsmiljøutvalg. | https://samas.no/en/node/3678 |
Norgga doaktáriid dálkkasgirjjis gohčoduvvojit sápmelaččat ain «lappan». Dan atná Kárášjoga gielddadoavttir hui unohassan.
Doaktáriid váldogirjjis, mas leat dieđut dálkasiid birra, lea čállon ahte pasieanttat geain lea hárvves árbejuvvon laktaseváili (Lapp-laktasemangel), eai berre geavahit dán dálkasa go das lea mielkesohkar. Ollu sámit eai gierdda ge mielkesohkkara dahje laktosa.
Sápmelaš ja Kárášjoga gielddadoavttir, Amund Peder Teigmo, reagere dasa go 2015:s ain gohčodit sápmelaččaid «lappan». Teigmo ii astan searvat jearahallamii, muhto čállá SMS bokte Ávvirii čuovvovaččat:
«Mu mielas lea vearrái go sápmelaččaid gohčodit «lappan» ain 2015:s. Váldogirji lea doaktáriid almmolaš girji, mas vižžet dieđuid dávddaid ja dálkasiid birra, ja diekkár sánit eai berre adnot doppe».
Doarju sámi doaktára moaitaga
Sámedikki seniorráđđeaddi giellaáššiin, Nils Øyvind Helander, lea seamma oainnus go Kárášjoga gielddadoavttir. Son ii loga dan dohkálažžan ahte almmolaš doavttergirjjis lea ain giellageavaheapmi mii ii gula dán áigái.
Helander lohká imašin go diekkár sátni geavahuvvo, go eai han dat leat dušše sápmelaččat geat eai gierdda laktosa. Son lohká su dieđu mielde de leat olu olbmot geat eai gierdda laktosa, ja danin ii oro su mielas vuogas almmolaš girjjiin ain ovddiduvvojit sánit mat eai gula šat dán áigái.
– Livččen ipmirdan jus dat galgá muitalit dávdda dahje buozalmasvuođa mii dušše sápmelaččain lea, muhto dalle atnet «same laktasemangel». Mu mielas ii leat giellageavaheapmi dohkálaš, go adno dakkár sátni čilget mii lea negatiivvalaš sámiid ektui, lohká son.
Rievdadit «lapp» namahusa
Helander lohká ahte ii hal dat galggaše mihkke váttisvuođaid rievdadit nama váldogirjjis.
– Girji lea čállon dárogillii, ja dalle han berre leat dárogillii dat sátni. Jus livččii latiinna namma buozalmasvuođas mas diekkár namma lea, dalle livččii váddáset dan rievdadit. Go lea dárogillii, dalle galggašii maid rievdadit nu ahte lea riekta, lohká son.
Ii ášši midjiide
Sámi Doaktáriid searvvi ovdaolmmoš, Ole Mathis Hetta, lágidii doavttersearvvi jahkečoahkkima Kárášjogas. Čoahkkin lei maŋŋel go Ávvir deaddiluvvui. Son ii loga gal dien sidjiide áššin jahkečoahkkimis.
– Ii die gal leat midjiide nu stuora ášši. In jáhke dá lea ášši maid mii ságastit eahkes, lohká Hetta.
Eŋgelasgielas
Hætta čilge ahte sátni jáhkkimis boahtá eŋgelasgielas, gos gohčodit ain sápmelaččaid «LAP», ja danin son jáhkká lea maid šaddan nu dan Norgga girjái.
– Rievdadit gal dieđus sáhttá, muhto dalle ferte loktet ášši ovdan. In jáhke dan lea nu váttis rievdadit, muhto go lea váldogirjjis dalle sáhttá leat veahá hástalus, lohká son.
Ii lonut sáni
Felleskatalogen, dahje váldogirjji redaktevra Bente Cecilie By Jansen, ii loga alddis ovddasvástádusa mii girjjis čuožžu mas son lea redaktevra. Son čujuha ahte lea Stáhta dálkkasguovddáš dat leat geat sutnje sáddejit daid namahusaid buozanvuođain ja dávddain, ja dán oktavuođas lea Lapp-laktasemangel namahus mii lea dohkkehuvvon.
– Mun in ge sáhte dálkasiin ja dávddain lonuhit nama, go máinnusnjuolggadusaid mielde de fertejit namahusat leat dat seamma go Stáhta dálkkasguovddáš geavaha. Mii lea duogáš dasa go sii atnet dakkár namahusa, dan in sáhte mun vástidit, lohká son. | https://www.avvir.no/gohcodit-sapmelaccaid-ain-lappan/ |
Latest news
- School sessions and gatherings autumn 2022
- 6 good reasons to study at Sami University of applied sciences
- Cooperation agreement signed
- Call for abstracts: Landscape Practices Conference
- New student ambassadors for Sámi University of Applied Sciences in Russia
- Inga Juuso – Tribute concert: Free tickets for students at Sámi University of Applied Sciences
- Welcome to register to the online part of the Sámi Education Conference 2021
- Start of studies autumn 2021
- The application deadline for autumn semester studies 2021 has been extended!
Ođđa direktevrrain oahpásnuvvat
Sámi allaskuvlla ođđa direktevra Anne-Marie Gaino lea leamaš allaskuvlla doaimmas golbma vahku. Vuosttaš bargovahku manai oahpásnuvvat áššiide mat ovddiduvvoje allaskuvlla stivrii. Muđui lea áigi mannan bargiiguin ja vuogádagaiguin oahpásnuvvat.
- Lea miellagiddevaš ja gelddolaš ođđa bargui álgit. Lea miellagiddevaš go oainnán hui čielgasit ahte mii bargat sámi servodaga ovddas, go sihke oahput ja dutkan leat dakkár barggut mat galget ovdánahttit sámi servodaga. Lean dássážii oaidnán ahte dáppe leat vuogádagat mat doibmet bures, ja muhtun oasit maid sáhttá ain buoridit. Lean bures váldon vuostá ja oainnán ahte Sámi allaskuvllas leat ollu čeahpes jođiheaddjit ja bargit, dadjá ođđa direktevra.
Studeanta- ja bargiidrekrutterema lea dehálaš vuoruhit seammás go doalahit sin geat leat juo sajis
Sámi allaskuvllas leat dál badjelaš 200 studeanta. Juovllaide gerget soapmásat, ja ođđajagis fas álget ođđa oanehitáigge oahput. Ođđajagis álgá maid bargu oažžut ođđa studeanttaid čavčča oahpuide Sámi allaskuvllas. Oahput rahpasit ohcan ládje guovvamánu 1. beaivvi, ja ohcanáigemearit leat giđđadálvvi.
- Studeantarekrutteren ja sisaváldin lea stuora ja dehálaš bargu. Studeanttaid nalde lea garra gilvu visot allaskuvllaid ja universiteahtaid gaskkas, ja sáhttá leat hástalus doalahit studeantalogu badjin. Mu áigumuš lea goit ahte mii nagodit fuomášuhttit Sámi allaskuvlla geasuheaddji molssaeaktun nuoraide miehtá Sámi go sii galget válljet makkár oahpuide ohcet giđđat. Lea maid dehálaš ahte eat ribat sin geat leat beassan sisa, ahte sii álget ohppui go čakča boahtá. Maiddái doalahit dálá studeanttaid vai sii jotket boahtte čavčča dáppe lea dehálaš, dadjá Anne-Marie.
Lea fágabargiid gelbbolašvuohta mii váikkuha makkár oahpuid allaskuvla sáhttá fállat. Čájehuvvi ahte fágavirggiide lea hástaleaddji gávdnat olbmuid. Seammás galgat fállat oahpuid mat geasuhit nuoraid. Sámi allaskuvllas lea dál alla gelbbolašvuohta surggiin nu sámegielas, duojis, servodatdiehtagis ja sámi oahpaheaddjeoahpuin.
- Mu ulbmil lea ahte mii galgat nagodit ovttasbargat viidát vai mii olahit daid mihtuid maid stivra lea bidjan. Lea ovttasbargu sihke eará ásahusaiguin ja min siskkáldas ovttasbargu gaskal hálddahusa, bargiidservviid ja fágagođiid mii addá bohtosiid, čilge direktevra.
Guhkes jođihanvásáhus addá oadjebasvuođa
Anne-Marie Gaino lea 56 jagi boaris, lea siviilaekonoma ja sus lea masteroahppu jođiheamis. Lea bargan ekonomiijahoavdan Guovdageainnu suohkanis, sadjásaš ráđđeolmmájin sihke Guovdageainnus ja Vestvågøy suohkanis (Lofuohtas), ja ráđđeolmmájin Ráissa suohkanis. Ovdal go bođii allaskuvlii, de lei jođiheaddji Norgga Sámedikki ealáhusjuhkosis. Ođđa direktevrras lea viiddis bargovásáhus, ja lea earret eará 25 jagi leamaš jođiheaddjevirggiin.
Son lea Guovdageainnus eret, sus lea ruoktu sihke Ráissas Davvi-Romssas ja Guovdageainnus. Sus lea ovttasássi ja golbma rávis máná ja 3 áhkkuba.
- Dovddan bures sihke mearrasámi ja siseatnama diliid sihke iežan bargovásáhusa geažil, muhto maiddái priváhta eallimis. Dás duohko galggan maiddái miehtá-Sámi perspektiivva muitit, ahte Suopma, Ruoŧŧa ja Ruošša leat maiddái min bargoguovllut, loahpaha Sámi allaskuvlla direktevra Anne-Marie Gaino. | https://www.samas.no/en/node/5352?page=3 |
Dál de lea vihkkehallat, guđemuš gávtti son nahkkeha ala.
Mánnán jo niegadišgođii Jagi sápmelaš, Outi Länsman ja hálidišgođii daid Suoma fiidnásamos doaluide, presideantta iehčanasvuođabeaivvedoaluide. Sotnabeaivve dát niehku ollašuvvá ja sihkkarit badjel miljovnna suopmelaš tv-geahčči oidnet su ja su isida dearvvaheamen Suoma presideantta.
– Mus lea leamašan ainge 11-jahkásačča rájes dakkár niehku, ahte dohko presideantta doaluide, dohko mun áiggun ja háliidan. Ja dál mun beasan dohko. Nu ahte buot lea vejolaš.
– Álo galgá niegadit ja bargat dan ovdii, ahte buot lea vejolaš, gusto, rávve Länsman.
Áigu lobbet sámiid áššiid
Outi Länsman lea jagi sápmelaš 2015 ja Turku girjemeassuid sámi ossodaga áŋgiris bargi. Politihkkáriid ja riikka deháleamos mearrideaddjiid gaskkas ii áiggo dušše suohtastallat, baicce binnáš vel barggastit sámiid ovdii.
– Áiggun leat hui sosiála ja feaskárastit, nugo diekkár doaluin galgáge. Ádden dieđusge dange, ahte politihkkárat leat nuppe dáfus luomus, dat lea sidjiide feasta ja gánske eai hálit menddo leat bargoáššiin gitta.
– Muhto jua, de áiggun geahččalit háleštallat máŋggaid olbmuiguin, muitala Länsman.
Muhto dat gažaldat, mo áigu čiŋadit?
Gávtti ii eisige ovddalgihtii čájet, ii soljjuge. Daid mii oaidnit easkka sotnabeaivve eahkedis TV:s. Juoidá son goit muitala.
– Muhtin muddui dat lea árbevirolaš muhto muhtin muddui dat galgá čuovvut bling blinga ja dálá áiggi. Das boahtá leat modearna sámi design mielde.
– Dan sáhtán muitalit, ahte dat lea Seija Ranttila, mii mus boahtá leat doppe mielde.
– Seija lea munnje, dušše munnje ráhkadan juoidá nu fiinna, nu čáppa diŋgga, ahte ii leat oba leaikage, geažida Länsman. | http://yle.fi/uutiset/su_mannavuoa_niehku_ollasuvva_go_oaccui_bovdejumi_suoma_presideantta_iehcanasvuoabeaivve_doaluide/8502741 |
Ođđasat
- Sámi oahpahuskonferánsa: guhkidan dieđihanáigemeriid
- Buohccidivššároahppu: ovttasbargošiehtadus UiT:in sajis
- Min birrasat konferánsii dieđiheapmi
- Sámiid dearvvašvuođadilálašvuohta
- Oahppu ii deatte podkast - ođđa oassi juohke vahku
- Sámi kulturárbbi sajádat globála hástalusain
- Prográmmaoahput 2024 čavčča
- Stádabušeahtta 2024: Sámi allaskuvlii ruhtadeapmi
- Mis leat ain rabas oahpposajit - geahčes dás makkár oahpuide sáhtát ohcat
Doarjja Sámi allaskuvlla joatkkaoahpuide
Oahpahusdirektoráhtas lea doarjja oahpaheddjiide lohkat joatkkaoahpuid Sámi allaskuvllas.
Váikko Sámi allaskuvlla joatkkaoahput oahpaheddjiide eai leat oahpahusdirektoráhta oahppokatalogas, de lea daidda vejolaš ohcat doarjaga nu ahte oahpaheaddjit ožžot stipeanda- dahje sadjásašortnega searvat buot oahppofálaldagaide mat addet oahppočuoggáid.
Jus áiggut ohcat oahppofálaldaga olggobealde oahppokataloga, de ferte oahpaheaddji:
(1) Vállje "Eará oahppofálaldat" Oahpahusdirektoráhta ohcanvuogadágas
(2) Oza Sámi allaskuvlla ohppui allaskuvlla ohcanportála bokte. Dá leat joatkkaoahput Sámi allaskuvllas boahtte čávčča.
Oahpahusdirektoráhta ohcanskovis sáhttá oahpaheaddji almmuhit vuosttaš ja nuppi vuoruhemiid stipeanda- dahje sadjásašortnega válljemis.
Jus skuvlaeaiggát dohkkeha ohcama, de skuvlaeaiggát seammás vállje ovtta molssaeavttuin maid oahpaheaddji lea válljen.
Sadjásašortnegis skuvlaeaiggát oažžu sadjásašruđaid ja oahpaheaddji oažžu friddja lohkat. Stipeandaortnegis oažžu oahpaheaddji stipeandda.
Dehalaš áigemearit:
Loga eanet oahpahusdirektoráhta siiddus: | https://www.samas.no/se/a/doarjja-sami-allaskuvlla-joatkkaoahpuide?page=5 |
Ođđasat
- Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái
- Lovisa Mienna Sjöberg oažžu dutkanbálkkašumi
- Ođđa raporta: Mii lea sámi perspektiiva ođđa oahppoplánain?
- Ofelaččat ohcet eambbo bártniid! Ođđa ohcanáigemearri.
- Ođđa Dieđut-girji almmuhuvvon
- - Dán jagi mii ohcat olles guhtta ođđa sámi ofelačča!
- Ođđa girji sámi dáidaga ja duoji dili birra
- Sámi hálddašansuohkaniid sátnejođiheaddjit čoahkkanan Sámi allaskuvllas
- Ođđa Sámi dieđalaš áigečála almmuhuvvon
25-jagi ávvudoalut
Sámi allaskuvlla 25-jagi ávvudoaluid oktavuođas bovdet mii buot Sámi allaskuvlla studeanttaid eahketmállásiidda, 20.08.14 Diehtosiidii. Doalut álget 19.00. Eahketmállásiid oktavuođas lea mis maiddái kultuvrralaš guoimmuheapmi. Okta dán eahkeda guoimmuheddjiin lea Jon-Henrik Fjällgren! Jus orru geasuheaddji eahket, de áinnas dieđit donge mállásiidda. Jus leat boahtimin eahketdoaluide, fertet dieđihit e-postii: [email protected] dahje dieđihat allaskuvlla ovdakantuvrii ovdal 15.30, 18.08.14. Bures boahtin!
Ávvudoaluid prográmma gávnnat dá: | https://www.samas.no/se/node/497?page=2 |
Latest news
- 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid
- Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana
- Sami Education Conference: New deadlines
- Min birrasat conference is open for registration
- Sami health conditions
- Oahppu ii deatte (education does not weigh down) podcast - new episode every week
- Sami cultural heritage's place in relation to global challenges
- Fall 2024 Study Programs
- State budget 2024: Allocation to the Sami university of applied sciences
Fágaođastusa evaluerenbargu
Sámi allaskuvla lea ožžon stuora dutkanbarggu mas galgá háhkagoahtit dieđuid das movt ođđa oahppoplánat váldojuvvojit atnui sámi skuvllain ja muđui sámi ohppiide. Galgá maid iskojuvvot láhčá go Fágaođastupmi dili nu ahte sámi ohppiid vuoigatvuođat nannejuvvojit.
Nanu fágajoavku Sámi allaskuvllas
Goahtejođiheaddji John Marcus Kuhmunen lea ilus ja rámis go Sámi allaskuvlla fágabiras lea vuoitán dán gilvvu ja dál besset dutkagoahtit Fágaođastusa váikkuhusaid sámi oahpahusa hárrái.
- Mun giitán min čeahpes fágabargiid nanu ovdabarggu ovddas, erenoamážit háliidan namuhit professor Kamil Özerk, vuosttašamanueanssa Ylva Jannok Nutti ja professor Nils Dannemark geat leat ovttas Sámi allaskuvlla eará fágabargiiguin ja hálddahusa vehkiin hábmen buori dutkanvuođu. Dát mearkkaša olu min dutkanbirrasii ja addá vuordimis mávssolaš ja dehálaš dieđuid eiseválddiide ja servvodahkii. Mii illudit oaidnit bohtosiid dán dutkamušas ja čalmmustahttit allaskuvlla fágagelbbolašvuođa dán suorggis, dadjá Kuhmunen.
Sámi allaskuvlla vuittii fálaldatgilvvu
Prošeakta álggahuvvo 2020 čakčat ja bistá gitta 2025 rádjái. Fágaođastumi árvvoštallama stivrra mearrádusa vuođul lea Oahpahusdirektoráhtta juolludan Sámi allaskuvlii 5 mill NOK dán barggu čađaheapmái.
- Mis leat ollu vuordámušat ahte dán prošeavttas nagodit oažžut ođđa ja dárbbašlaš dieđuid guovddáš ovdánahttinproseassain mat norgga skuvllain leat jođus muhtun jagiid ovddosguvlui. Fágaođastumi bokte lea eamiálbmot- ja sámi perspektiivvat ožžon čielgasit rolla go ovddit oahppoplánain. Dán prošeavttas beassat čohkket dehálaš dieđuid movt diet perspektiivvat duohtan dahkkojit, dadjá Elaine Munthe, gii lea professor Stavanger Universitehtas ja gii maid jođiha prográmmastivrra mii árvvoštallá fágaođastumi.
Prošeaktadieđut:
Árvvoštallamis leat golbma oasseprošeavtta:
- Vuosttaš oasseprošeakta galgá guorahallat movt sámi sisdoallu ja sámegielat, árvvut ja kultuvra ovdanbuktojuvvojit oahppoplánain, movt dat ipmirduvvojit ja sisafievrriduvvojit skuvlii.
- Nuppi oasseprošeakta galgá guorahallat máid fágaođastus mearkkaša oahpahussii sámegielas ja sámegillii.
- Goalmmát oasseprošeakta galgá guorahallat movt fágaođastus váikkuha sámi skuvllaid doaimmaide ja ohppiid oahppamii.
Loga eambbo fágaođastusa árvvoštallama birra, ja Sámi allaskuvlla prošeavtta birra Oahpahusdirektoráhta neahttasiiddus (dárogillii): https://www.udir.no/laring-og-trivsel/lareplanverket/fagfornyelsen/evaluering-av-fagfornyelsen/ | https://www.samas.no/en/node/4872?page=1 |
Allaagát bargguhis olbmo doarjja
Jos leat riegádan jagi 1964 dahje dan ovdal, sáhtát beassat nu daddjon ealáhatordnemii elege oaččut lassibeivviid dienasbeaiveruhtii dahje vuođđobeaiveruhtii. Dalle oaččut beaiveruđa dassážii, go sirdásat boarrásiidealáhahkii.
Váldde oktavuođa Kelai, jos smiehtat, sáhtátgo oažžut lassibeivviid vuođđobeaiveruhtii. Jos háliidat lassibeivviid dietnasii čatnašuvvan beaiveruhtii, váldde oktavuođa iežat bargguhisvuođakássii.
Sáhtát ohcat boarrásiidealáhaga ovdal go deavddát 65 jagi, jos leat riegádan ovdal jagi 1962. Lassin don galggat leat bargguheapme ja oaččut lassibeivviid vuođđobeaiveruhtii.
Loga lasi | https://www.kela.fi/web/davvisamegillii/allaagat-bargguhis-olbmo-doarjja |
22/11/2021 Johan Mathis Gaup Garra nisu mii berošta Sámis Vuorddekeahttá oaččui sirbmálaš Nancy Charlotte Anti telefovnna ahte su sávve gielda- ja ođasmahttinministera Bjørn Arild Gram stáhtačállin, maiddái gohčoduvvon sámi stáhtačállin. Deanu nisu oinnii stuorra vejolašvuođa, iige measta háhppehan almmuhit iežas bearrašii ovdal vuostáiválddii virggi. Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši. Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa. Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákk | https://samimag.no/sme/?p=13002&post_type=post |
Latest news
- Graduation students 2018
- World Indigenous Research and Education Conference
- New dean
- Departement of Sámi Teacher Educations and Indigenous Journalism has a new dean.
- Tuition fees
- Public opening
- Office - Free of charge for our students
- From Kalaallit Nunaat to Sápmi
- Alumni students take part in exhibitionproject
Dulkkaid autoriserenvuogádat
Ođđajagimánu 2022 fápmuibiddjo ođđa dulkaláhka, mas ee. daddjo ahte almmolaš ásahusat galget geavahit dohkkehuvvon dulkkaid. Norggas gávdno nationála registtar mas boahtá ovdan geat leat dohkkehuvvon dulkkat, ja das oaidná earret eará ahte leat dušše golbma stáhtaautoriserejuvvon dulkka davvisámegielas, ja ii oktage julev- ja lullisámegielas. Lea IMDI (Integrerings- og mangfoldsdirektoratet) mii hálddaša registara.
- Sámi allaskuvla lea čoahkkinastan IMDI:in čielggadan dihte heive go otná autoriserenvuogádat sámegielaide ja makkár rolla Sámi allaskuvllas sáhttá leat sámegielat dulkkaid autoriseren- ja guovttegielatvuođageahččaleami hárrái, muitala Giela-, duoji- ja servodatdiehtagiid goahtejođiheaddji Anne Britt Klemetsen Hætta.
OsloMet ja Sámi allaskuvla ovttasbarget sámi dulkaoahpu ásahemiin
Čoahkkimis lei maid sáhka sámi dulkaoahpu birra. Dál lea OsloMet mii fállá almmolaš dulka bacheloroahpu. OsloMet lea ovttas Sámi allaskuvllain guorahallame vejolašvuođa ásahit dulkaoahpu Sámi allaskuvlii.
- Dulkaohppui gullet maid dulkonehtalaš ja dulkonteknihkalaš fáttat. Lea ásahuvvon bargojoavku mii galgá buktit sin evttohusaid álggogeahčen 2022, dadjá Klemetsen Hætta.
Dárbu liige ruhtadeapmái
Ođđa dulkaláhka ja giellaláhka Norggas bohtet fápmui 01.01.22 rájes ja bidjet garra gáibádusaid dulkomii almmolaš ásahusain.
- Sámi allaskuvla lea Máhttodepartementii ovddidan dárbbu dákkár oahpu ásahit, ja dárbbašit liige ruhtadeami dasa, dadjá goahtejođiheaddji. | https://www.samas.no/en/node/5351?page=6 |
Guovdageainnus Heahttái lea sullii 80 kilomehtera mátki ja guovdageaidnulaččat leatge hárjánan finihit Suoma bealde gávppašeame ja sogaid deaivvadeame. Seamma dilli lea Omasvuona ja Gilbbesjávrri gaskkas. Dál lea Suoma ja Norgga rádji leamaš gitta juo badjel 2 mánu.
– Mis leat olu čanastagat Suoma beallái. Guovdageainnu olbmot leat hárjánan vánddardit doppe beaivválaččat. Mii gal sávvat ahte gearggašeimmet dáinna koronavirusiin ja beassat máhcahit fas dábálaš eallimii, lohká Guovdageainnus sátnejođiheaddji Hans Isak Olsen.
– Mun in oainne das várálašvuođaid ahte Suoma ja Norgga rádji fas rahppo, nu guhká go olbmot fal muitet njuolggadusaid ja čuvvot daid, čilge Olsen.
Dusten bures leavvama
Guovdageainnu gielddas leat bures dusten koronavirusa leavvama.
– Mis lea dán rádjái leamaš dušše okta koronavirusnjoammun. Mii leat gal ráhkkanan ovdagihtii ja ceggen koronaguovddáža juos eambbo olbmot buohccájit. Mis lea viessu mas leat 10 seaŋgabáikki. Dohko sáhttit bidjat dikšui olbmuid geain lea koronadávda.
Guovdageainnu gielda lea njukčamánus juo ásahan koronabargogotti nugo fylkamánni lea ávžžuhan. Dát bargogoddi deaivvada guktii vahkus, muitala Olsen Guovdageainnu koronadoaibmabijuid birra.
Norgga Dearvvašvuohtadirektoráhta mielde Norggas duođaštuvvui vuosttas koronavirusnjoammun guovvamánu 26. beaivve. Njukčamánu 14.beaivve rájes Olgoriikkadepartemeanta ávžžuhii norgalaččaid garvit mátkkošteames visot riikkaide.
Norgalaččain viessovovnnat Gilbbesjávrris
Omasvuona sátnejođiheaddji Geir Varvik muitala ahte Gilbbesjávrris leat sullii 200 norgalaččaid viessovovnna.
– Dilli lea áibbas jáhketmeahttun. Dát ii leat gal buorre. Suoma eiseválddit leat lohkan ahte norgalaččat sáhttet boahtit viežžat vovnnaid eret, muhto go bohtet fas ruoktot Norgii, de šaddet njuolggadusaid mielde 10 beaivái erremii, dadjá Varvik.
Su mielde Omasvuona gielddas ii leat leamaš oktage koronavirusnjoammun.
– Mii vuordit eambbo dieđuid Norgga Dearvvašvuođadirektoráhtas jus mii gávdnat muhtin čovdosiid.
Virggálaččat Norgga eiseválddit galget addit eambbo dieđuid mátkkošteami birra geassemánu 15. beaivve.
– Mun sávan ahte rádji davviguovllu gielddaid gaskkas rahppojuvvo fas fargga. Olbmot leat nu hárjánan johtit riikkaid rastá dáppe davvin. Dát lea maiddái stuora ekonomalaš vahát fitnodateaiggádiidda, morašta Varvik.
Oaivegávpoga eiseválddiin ii doarvái ipmárdus
Jyri Rantapelkonen, Eanodaga gielddahoavda oaivvilda ahte Norgga ja Suoma davvigielddaid rájiid gidden lea bistán ilá guhká.
Eanodaga gielddas leat iskkan koronavirusa, muhto doppe ii leat gávdnon oktage njoammun.
– Gilbbesjávri eallá norgalaččain, lohká Rantapelkonen.
Su mielas oaivegávpoga eiseválddit galggaše dan gal ipmirdit.
– Dat lea bures dahkkon go mii leat nagodan doallat olbmuid dearvvašin ja sii leat oahppan njuolggadusaid, nugo namalassii bassat gieđaid ja doallat gaska earáide. Ja dál oažžu roahkka ložžet riikkarájiid Norgga ja Suoma gaskkas. Dát lea mu peršovnnalaš oaidnu, dadjá Rantapelkonen.
Kautokeinon, Storfjordin ja Enontekiön kunnanjohtajat: "Rajat Norjan ja Suomen välillä saisi jo avata"
- Suomen ja Norjan välinen raja on ollut kiinni jo yli 2 kuukautta. Kautokeinon, Storfjordin ja Enontekiön kunnissa ei ole tällä hetkellä lainkaan koronavirustartuntoja. Näiden kuntien johtajat toivoisivatkin, että rajat avattaisiin pian.
- Storfjordin kunnanjohtaja Geir Varvikin mukaan Kilpisjärvellä on pari sataa norjalaisten omistamaa asuntovaunua. Lain mukaan vaunut voidaan hakea takaisin Norjaan, mutta takaisin palattuaan Suomessa käyneet henkilöt joutuvat Norjan viranomaisten mukaan 10 päivän karanteeniin.
- Pohjoisten kuntien välillä on totuttu liikkumaan päivittäin. Rajojen kiinnipitäminen aiheuttaa kunnanjohtajien mukaan yrittäjille huomattavia taloudellisia tappioita.
- Norjan viranomaiset antavat seuraavan kerran rajoja koskevan tiedotteen 15.6. Ainakin siihen saakka rajat pysyvät edelleen kiinni. | https://www.lapinkansa.fi/guovdageainnu-omasvuona-ja-eanodaga-gielddajoihead/2556014 |
1Peter, Jesus Kristusa apostal, dearvvaha válljejuvvon olbmuid geat ellet vierisin bieđgguid Pontosis, Galatias, Kappadokias, Asias ja Bitynias 2ja geaid Ipmil, min Áhčči, áigumušas mielde lea Vuoiŋŋainis basuhan eallit Jesus Kristusii gulolažžan ja su varain buhtistuvvon. Árbmu ja ráfi šaddos valljugasat didjiide!
Ealli doaivu
3Máidnojuvvon lehkos Hearrámet Jesus Kristusa Ipmil ja Áhčči! Stuorra váibmoláđisvuođastis son lea riegádahttán min ođđasis ealli doivui Jesus Kristusa bajásčuožžileami bokte jábmiid luhtte, 4nohkameahttun, duolvatmeahttun ja goldnameahttun árbái mii lea vurkejuvvon albmái din várás. 5Dasgo Ipmila fápmu várjala din oskku bokte dan bestojupmái mii lea gárvvis almmustuvvat maŋimuš áiggi.
6Danin dii oažžubehtet ávvudit, vaikko dii dál oanehis bottoža šaddabehtet gillát máŋggalágán geahččalusaid. 7Velá gollige geahččaluvvo dolas, ja din oskuhan lea sakka mávssoleabbo go nohkavaš golli. Geahččalusain din osku gávnnahuvvo leat albma, ja dat buktá máidnojumi, hearvásvuođa ja gudni dalle go Jesus Kristus almmustuvvá. 8Vaikko dii ehpet leat su oaidnán, de dii almmatge ráhkistehpet su, vaikko dii ehpet dál oainne su, de dii almmatge oskubehtet sutnje, ja dii ávvudehpet cealkemeahttun almmálaš iluin, 9danne go dii joksabehtet oskku meari, sieluid bestojumi.
10Dán bestojumi profehtat leat ohcan ja guorahallan, go sii leat profehtastallan dan árpmus mii boahtá din oassin. 11Sii leat suokkardan guđe dahje makkár áigái čujuhii Kristusa Vuoigŋa mii sin siste váikkuhii, go dat einnostii Kristusa gillámušaid ja dan hearvásvuođa mii boahtá daid maŋŋil. 12Sidjiide dieđihuvvui ahte sii eai lean bálvaleamen iežaset, muhto baicca din, go sii sárdno dan sága maid didjiide leat almmuhan dat olbmot geat almmis vuolggahuvvon Bassi Vuoiŋŋas leat buktán didjiide evangeliuma. Dan bestojupmái eŋgelatge áibbašit geahčastit.
Bassi eallin
13Lehket dan dihte gárvásat ja gohcet. Bidjet doaivvu ollásit dan árbmui mii addojuvvo didjiide dalle go Jesus Kristus almmustuvvá. 14Lehket jegolaš mánát alletge divtte anistumiid báidnit iežadet nugo ovdal, go eliidet diehtemeahttunvuođas. 15Nugo son guhte din rávkkai lea bassi, nu šaddos bassin oppa din eallin. 16Čállojuvvonhan lea: Lehket basit, dasgo mun lean bassi.17Jos dii rohkadaladettiin gohčodehpet Áhččin su guhte almmá olbmo hápmái geahčakeahttá dubme juohkehačča su daguid mielde, de ellet Ipmila balus dán vierisvuođadet áiggi. 18Diihan diehtibehtet ahte dii ehpet leat lonistuvvon nohkavaš diŋggain, silbbain dahje golliin dan duššálaš eallimis maid leiddet árben áhčiin, 19muhto baicce Kristusa, dan máinnehis ja vigihis lábbá, mávssolaš varain. 20Son lei válljejuvvon juo ovdal go máilbmi vuođđuduvvui, ja dál áiggiid loahpas son lea almmustahttojuvvon din várás. 21Su bokte dii oskubehtet Ipmilii guhte bajásčuoččáldahtii su jábmiid luhtte ja attii sutnje hearvásvuođa, nu ahte dii oskkus bidjabehtet doaivaga Ipmilii.
22Go dii duohtavuhtii jegolažžan lehpet buhtistan iežadet vai máhttibehtet eallit duohta vieljalaš ráhkisvuođas, de ráhkistehket guhtet guimmiideattet oskkáldasat ja olles váimmus. 23Diihan lehpet riegádan ođđasis, ehpet nohkavaš, muhto nohkameahttun siepmanis, Ipmila ealli sánis mii bissu agálaččat. 24Danin go
olmmoš lea dego rássi
ja buot su hearvásvuohta dego gietti lieđđi.
Rássi goldná ja lieđđi gahččá,
25muhto Hearrá sátni bissu agálašvuhtii.
Aiddo dát sátni lea illusáhka mii didjiide lea sárdniduvvon.
(c) Det Norske Bibelselskap, Suomen Pipliaseura, Svenska Bibelsällskapet 2019
(c) Norwegian Bible Society, Finnish Bible Society, Swedish Bible Society 2019 | https://www.bibeln.se/bibel/NS2019/1PE.1 |
20.2. lávvardahkii plánejuvvon deaivvadeami dollojuvvo 27.2.
20.2. lauantaiksi järjestetty tapaaminen pidetään lauantaina 27.2.
Dán jagi nubbi Duodji Café -deaivvadeapmi Jyväskyläs lahkona. Mii duddjot ja gáfestallat ovttas lávvardaga 27.2. diibmu 12.00-16.00, Maŋgakulturguovddáš Glorias, čujuhusas Matarankatu 6. Báiki ja áigi sáhtet rievdat, čuovo dieđáhusaid. Lassedieđut Áiles aile.waselius(at)gmail.com.
Deaivvadamis lea vejolaš joatkit iežas dujiid dahje álggahit aibbas ođđa duoji. Áile rávve searvvi lahtuid nuvttá, muhto earát, fertejit máksit oahpahusas 5 e/geardi.
Almmut Áilei maid hálidat duddjot vai son diehtá váldit dárbbašlaš materiálaid fárrui. Smávva datnje- ja sistedujiide materiála fidne searvvis materiálamávssu vuostá. Máksu duoji dahje čiŋa málle mielde. Stuorát dujiide váldde iežat materiálaid fárrui.
Bures boahtin!
Vuoden toinen Duodji Café -tapaaminen Jyväskylässä. Tehdään käsitöitä ja kahvitellaan yhdessä lauantaina 27.1. kello 12-16, Monikulttuurikeskus Gloriassa, osoitteessa Matarankatu 6. Paikka ja aika saattavat muuttua, seuraa tiedotusta.Lisätietoja Ailelta aile.waselius(at)gmail.com.
Tapaamisessa on mahdollista jatkaa käsitöitä tai aloittaa uuden työn. Aile neuvoo yhdistyksen jäseniä maksutta, mutta muut maksavat opetuksesta 5 e/kerta.
Ilmoita Ailelle mitä haluat tehdä, jotta hän tietää ottaa tarvittavat materiaalit mukaansa. Pieniin tinalanka ja sisnatöihin materiaalia saa yhdistykseltä pientä materiaalimaksua vastaan. Materiaalimaksuun vaikuttaa korun malli. Isompiin töihin ota omat materiaalit mukaasi.
Tervetuloa! | https://barbmu.wordpress.com/2016/02/13/jyvaskyla-duodjicafe-20-2/ |
poonkorpi rávvagat ja njuolggadusat
Geahča lassidieđuid ja čuovo min rávvagiid.
Rávvagat Sipoonkorpi álbmotmeahcis johtaleapmái
Sipoonkorpi álbmotmeahcis lea
lobálaš
- johttin vácci, čuoigga, suga ja mealu
- sihkelasttin lea lobálaš juohkeolbmovuoigain
- čoaggit murjjiid ja ávkeguobbariid
- oaggun earret Byabäcken-, Ritobäcken- ja Hälsängsbäcken-jogain sihke Storträskis.
- guolásteaddji: dárkkis guolástusráddjehusa (kalastusrajoitus.fi, suomagillii).
ráddjejuvvon
- sajusdola cahkkeheapmi ja gohtten, mat leaba lobálaččat dušše daidda čujuhuvvon báikkiin.
- eará go juohkeolbmovuoigatvuođaide gullevaš doaimmaide dárbbašuvvo eanas dáhpáhusain lohpi Meahciráđđehusas. Dakkár lobit leat ee. dutkanlobit ja stuorra dáhpáhusaid lobit.
- Meahciráđđehus lea hábmen sierra rávvaga ja skovi (metsa.fi) daid lobiid ohcamii.
gildojuvvon
- gittiid duolbman
- guohttu ealliid biebman ja hehtten
- sajusdola cahkkeheapmi meahccebuollinváruhusa áigge
- biebmoelliid luoitin luovos
- eará go biebmoguobbariid čoaggin sihke muoraid, miestagiid dehe eará šattuid ja daid osiid váldin ja vahágahttin
- eanan- dehe báktevuođu vahágahttin ja eananávdnasiid dehe ruvkeminerálaid váldin
- luonddudilálaš riggeelliid bivdin, goddin dehe badjelii geavvan dehe daid besiid heavaheapmi
- čielgedávttehis elliid bivdin dehe čoaggin
- mohtorfievrruin vuodjin earret dasa čujuhuvvon luottaid mielde
- ribahuhttin ja ráhkadusaid vaháguhttin
Ovddalgihtii ráhkkaneapmi
Mátketelefuvnnaid gullon
- Vaikko Suoma mátkekommunikašuvdnafierpmit leat gokčevaččat, de Sipoonkorpi guovllus sáhttet leat itkoguovllut eandalii duoddariid gaskasaš gurain. Dárkkis mátkekommunikašuvdnafierpmi gokčevašvuođa iežat telefunoperáhtoris. Dasa lassin leat báikkit, gos mátketelefuvdna ii doaimma dehe telefuvnnain leat hehttehusat. Dalle gánnáha omd. mannat allelažžii, jalges sadjái ja/dahje váldit telefovnna SIM-goartta eret heahteriŋgema boddii. Gánnáha maid váldit vuhtii, ahte sierralágán mátketelefuvnnaid gaskkas leat gullonerohusat.
Dorvvolašvuohta
- Jus dus reaissustat boahtá heahti, ovdamearkan láhppot, lápmašuvat dahje áiccat meahccebuollima, riŋge nummirii 112 ja daga heahtedillialmmuhusa.
Heahtenummir 112
Jus dus reaissustat boahtá heahti, ovdamearkan láhppot, lápmašuvat dahje áiccat meahccebuollima, riŋge nummirii 112 ja daga heahtedillialmmuhusa (pdf, 182 kt, 112.fi). Dárkilut rávvagat heahtedillái (suomagillii).
112 Suomi -mobiilaaplikašuvdna
Go heahtetelefovdnii riŋgejuvvo 112 Suomi -aplikašuvnna (112.fi, suomagillii) bokte, de heahteguovddášgohcci oažžu automáhtalaččat dieđu riŋgejeaddji sajádagas.
Lappis leat ollu báikkit gos telefon ii gullo, ja dihto telefonmállet eai doaimma buollašis. Nuba máđidjaplána oktan áigetávvaliin lea buorre almmuhit soapmásii. Gánneha doallat telefovnna liekkasin sihke biepmu ja juhkamuša fárus. Vai mátketelefovnnas ii nogaše rávdnji, váldde mielde ovdamearkan liikerávdnjerusttega, várrebáhttera dahje boares telefovnna, mas lea buorre báhtter. | https://web.archive.org/web/20201020192641/https:/www.lundui.fi/sipoonkorpi/ravvagatjanjuolggadusat |
Ijahis idja 2024 -festivála prográmma lea almmustahtton
Ijahis idja -eamiálbmogiid musihkkafestivála prográmma lea almmustahtton otne. Festivála lágiduvvo Anáris borgemánu 16.–17. beaivve ja ávvuda dál jo 20 jagi historjás. Festiválavahkkolohppii gullet konsearttaid lassin duodjemárkanat, njoarostangilvvut, Ijahis idja 20 jagi -seminára, taleantalávdi sihke mánáid ja nuoraid prográmma.
Dáhpáhus álgá bearjadaga 16.8. mánáid- ja nuoraidprográmmain. Beaivvi áigge ovddalgihtii almmuhan mánát ja nuorat oassálastet bargobájiide ja eará prográmmii ja besset maiddái čájehit iežaset dáidduid Násttážat-konsearttas.
Festivála rahppojuvvo bearjadaga dii 17.30, muhto jo duorastaga lea vejolaš álggahit vahkoloahppa Ijahis idja -ovdafeasttas, Wilderness Hotel Juutuas ovttas Yungmiquin. Ovdafeastta lágida Wilderness Hotel Juutua ja ovdafestii lea nuvttá sisabeassan.
Bearjadaga konsearttaid Ijahis ija festiválaguovllus álggaha aiddo giđđat ođđa skearru almmuhan Ravggon. Čuovvovažžan lea vuorus maid ođđa albuma almmuhan artista, Ánnámáret, guhte loaiddasta Sajosa auditorias. Bearjadaga olgokonsearttat joatkašuvvet sihkkarit garra leavttuin go lávdái njuikejit Tundra Electro, Lávre ja Kevin Boine.
Lávvardaga 17.8. festiválaguovlu rahpasa dii 14.00, muhto jo ovdal dien lea Sámemusea ja luondduguovddáš Siiddas sihke Ijahis idja 20 jagi -seminára ja Ánnámáreha soolokonsearta. Vuosttas konsearta festiválaguovllus lea Sajosa auditorias, gos lea Jalvvi Niillasa Luođik -jietnaduoji almmuhankonsearta. Olgun prográmma álggaha Taleantalávdi, mas lávddi ala besset artisttat, geat eai vel leat leamašan olu oidnosis.
Ijahis ija lávddis loaiddasta lávvardaga maiddái Ed Littlefield, gii lea eret Sitkas, Alaskas. Árbevirolaš sámemusihka Ijahis ija lávdái buktet fas Anna Lumikivi, Nils-Heikki Paltto ja Lars Heaika Blind. Konsearttaid olis festiválaguossit besset njoarostit. Dárkilvuođa gáibideaddji gilvu lágiduvvo Sajosa šiljus. Lávvardaga konsearttat nohket garra trioi, go lávdái bohtet maŋŋálagaid Mari Boine, DJ Ailo & DJ iDJa sihke Ailu x Amoc & Trio Boogiemen.
Jagi 2024 Ijahis ija plakáhta lea hábmen dáiddar Ellen-Maarit Juuso.
Ijahis idja 16.–17.8.2024 Anáris. Bileahtaid ovddalgihtii vuovdin álgá duorastaga 4.7.2024. Ovdabileahtaid sáhttá oastit čujuhusas lippu.fi sihke Lippupiste doaibmabáikkiin. Ollesolbmuid vahkkoloahpa ovdabileahta haddi lea 65€ ja mánáid (7-15j) ovdabileahtta lea 20€. Ovddalgihtii oston ollesolbmuid beaivebileahtta lea 34,99€ ja mánáid 9,99€. Lippu.fi siiddus haddái lasihuvvo lippu.fi bálvalanmáksu ja diŋgonmáksu.
Uvssas ollesolbmuid vahkkoloahpa bileahta haddi lea 80€ ja mánáid 25€ ja ollesolbmuid beaivebileahta 45€ ja mánáid 15€. Vuollái 7-jahkásaččaide lea nuvttá sisabeassan.
Ávžžuhit olbmuid oastit bileahta ovddalgihtii ja geavahit koartta, jos ostet uvssas. Bábirruđain sáhttá maid máksit uvssas.
Buot Ijahis ija festiválagiehtabáttiin beassá maid nuvttá sisa Sámemusea ja Luondduguovddaš Siidda čájáhusaide festiválavahkkoloahpa (be-so) áigge.
Ijahis ija ordnejit Anára Sámisearvi rs, Sámediggi, Sámekulturguovddaš Sajos, Sámi oahpahusguovddáš sihke Sámemusea ja Luondduguovddáš Siida. Festivála ovttasbargoguoibmi lea Wilderness Hotel Juutua.
Lassidiehtu:
Veahkkebuvttadeaddji
Aleksi Ahlakorpi
aleksi.ahlakorpi(át)samediggi.fi
+358 44 901 4950 | https://www.ijahisidja.fi/dav/ijahis-idja-2024-programma-almmustahtton/ |
bbada luonddumeahcci
Dárkkis dieđuid guovlluid siidduin. Ráddjehusaid fámusáigi lea guvllolaš. Dárkilut guvllolaš dieđut leat guovlluhálddahusdoaimmahaga siidduin (avi.fi, suomagillii).
Nuorta-Lappi, Soađegilli
Viidodat 179 km², vuođđuduvvui 1956
Soabbada luonddumeahcci lea UK-álbmotmeahci bálddas, ja dainna geahččalit vuosttažettiin seailluhit meahcce-, duottar- ja jeaggeluonddu boahtteáiggi várás ja dieđalaš dutkama dárbbuide. Luonddumeahcci lea navdojuvvon boares Soabbada sámesiidda mielde. Boazodoallu lea guovllu okta vuođđoealáhusain ja dainna bargan gullá mávssolaš oassin maiddái luonddumeahci duovddagovvii. Vánddardeaddjái Soabbada luonddumeahcci fállá áidnalunddot luondovásáhusaid.
Luonddumeahci váibmosis leat Náttašduoddara čohka duottaralážat. Duottarguovllu lulábealde lea Soabbatjávri ja dan davábealde UK-álbmotmeahci viiddis duottarguovlu. Soabbada luonddumeahci merkejuvvon johtolagaid mielde sáhttá dahkat miellagiddevaš beaivevánddardeami dahje dákkár vánddardeami sáhttá laktit oassin guhkit vánddardeapmái.
Soabbada luonddumeahcci laktása čavgadit UK-álbmotmeahccái, ja nuba álbmotmeahci dikšuma ja geavaheami plánen lea váikkuhan maiddái luonddumeahci johtolagaid, dolastallanbáikkiid ja eará bálvalanrusttegiid sajáiduhttimii. Soabbada luonddumeahci ortnetnjuolggadusa (julkaisut.metsa.fi) mielde luonddumeahcis lea lohpi johtalit birra jagi dušše meahccái merkejuvvon johtolagaid mielde. Gohttet oažžu dušše Soabbatjávrri gáttis.
Guovllu dikšu: Meahciráđđehus, Lappi Luonddubálvalusat (Lapin Luontopalvelut).
Dán siiddu čujuhus lea lundui.fi/soabbadaluonddumeahcci. | https://web.archive.org/web/20220123051400/https:/www.lundui.fi/soabbadaluonddumeahcci |
Ráfibálkáumičájáhus Cape Townas
Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet mátkkošteigga Cape Town gávpogii nuppi beaivvi iežaska Lulli-Afrihkká stáhtaguossástallamis. Dáppe rabai Dronnet čájáhusa "Strengths and Convictions" maŋŋá go Gonagasbárra lei boradan almmolaš lunsja ovttas ráfibálkášumi vuitiiguin ovdalaš seamma beaivvi.
Cape Town lea Lulli-Afrihkká nubbin stuorámus gávpot ja lea riikkaidgaskasaččat dovddus danin go doppe lea earenoamáš hámmán ja beakkán eanadovdomearkkat nugo Table Mountain ja Cape Point.
Gonagas ja Dronnet deaivvadeigga ráfibálkášumi vuitiiguin Desmond Tutu, Frederik Willem de Klerk ja Nelson Mandela ja Albert Luthuli ovddasteddjiiguin almmolaš lunsj dilálašvuođas. Leigga Mandela ja Luthulis nieiddat, Albertina Nomathuli Luthuli ja Maki Mandela geat ovddasteigga iežaska áhčiid.
Rabai ráfibálkášumičájáhusa – "Strengths and Convictions"
Dronnet Sonja rabai ráfibálkášumičájáhusa Lulli-Afrihkká nationálgalleriijas. Čájáhus govvida dien njealji Lulli-Afrihkká ráfibálkášumi vuoiti eallima ja dálááiggi. Fotogovat, dálááiggi dáiddaduojit ja oanehis filmmat leat biddojuvvon oktii ja čájehit riikka molsašuddi historjjá ja movt riikka rievddaid apartheid stivrejumis demokráhtalaš servodahkan. Rahpansártnistis gesii Dronnet ovdan Lulli-Afrihkká ovdamearkan:
- South-Africa has taught the world what can be done when you have visionary statesmen and courageous people. Your country has shown us what can be done when you have strengths and convictions.
Čájáhus galga čájehuvvot Oslos geassemánus skábmamánnui 2010 ja Londonis 2011 giđa.
Maŋŋá seamma beaivvi deaivvadeigga Gonagas ja Dronnet norgga ealáhusaid ovddasteddjiiguin geat barget Lulli-Afrihkkás.
Kultureahket Boiniin ja Madosiniin
Eahkes leaba Gonagas Harald ja Dronnet Sonja mielde kulturdoaluin, gos Mari Boine band čuojaha ovttas Lulli-Afrihkká artisttaiguin Madosini ja Abaqondisi Brothers.
Boine lea riikkaidgaskasaš beakkán gii earenoamáš bures ovddasta sámi kultuvrra. Son ovttastahttá sámi álbmotmusihka ollu eará musihkkavugiiguin, ja maŋemus skearrus lea ge son ovttasbargan Madosiniin.
Madosini lea dovddus stuora musihkar, muitaleaddji ja dánsár, ja su doaibmabáiki lea Townshipas olggobealde Cape Town. Nugo Mari Boines ge, de leat Madosinis maid ruohttasat árbevirolaš musihkas.
Boine ja Madosin čuojaheaba ja lávluba ovttas Abaqondisi Brothers ('ipmárdusa vieljažat'). Koaras leat 12 meillahtu ja lávlu a-capella.
"A taste of Norway"
Eahket loahpahuvvo borramušdilálašvuođain "A taste of Norway", gos norgalaš ja lulli-afrihkká goahkat guossohit njálgámus norgga borramušaid ollu gussiide.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit
Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2023 jahkeraportta
Gonagasviesu doaimmat diibmá speadjalastet otná Norgga. Gonagasbearraša mátkkit 47 suohkanii, almmolaš galledeamit viđa eurohpalaš riikkain, iešguđetlágan lágideamit ovttas riikka suodjalusain ja riikka gearggusvuođa guovdilastin, čájeha mii lea dehálaš Norgii ja masa gonagasbearaš lea bidjan návccaid.
Lihkusávaldagat Dánmárkku ođđa gonagasbárrii
Majestehta Gonagas Harald cealká liekkus lihkusávaldagaid Majestehta Gonagas Frederik X ja Majestehta Dronnet Mary guoktái truvdnolotnahuvvama oktavuođas Dánmárkkus. | https://www.gonagasviessu.no/nyhet.html?sek=74887&tid=81731 |
Nuortalašgiella
Nuortalašgiella (nuortalašgillii: sääʹmǩiõll) lea giella, mii gullá sámegielaid nuortasápmelaš gielaid nannánjovkui ovttas anárašgielain ja áhkkilsámegielain. Nuortasámegiela lea sámegiella man nuortasápmelaččat hállet.
Guovlu
rievdatNuortasámegiella hállojuvvo eanemustá Suomas Čeavetjávrri ja Nellima guovlluin. Norgga bealde ja Ruošša bealde lea maid muhtun veardde olbmot geat máhttet nuortalašgiela. Ruošša bealde Kuola gávpogis lea 20-30 olbmo geat hállet Notozero suopmana. Dan suopmanis ii leat iežaset girjegiella, muhto dat muittuha hui ollu nuortalašgiela.
Alfabehta
rievdatJietnadatoahppa
rievdatGiellaoahppa
rievdatSátnevuorká
rievdatČállingiella
rievdatHistorjá
rievdatDálá dilli
rievdatNuortalašgiela seailluheapmái lea jagis 1997 ovddosguvlui geavahuvvon giellabesiid, main vuođđojurddan lea addit mánáide birrasa gos dikšojeaddjit hállet sidjiide dušše sámegiela. Doppe mánát ohppet giela lunddolaččat árgabeaivvi bargguid ja stoahkama bokte. Giellabesiid dihte lea šaddan ođđa nuortalašgielat sohkabuolva, geaid gielladáidu lea skuvlaagis seamma buorre go sis geaid eatnigiella lea sámegiella.
Anára gieldda badjedásiin oahpahuvvo nuortalašgiella ng. B2-giellan. Avvila logahagas nuortalašgiela sáhttá lohkat B2- dahje B3-giellan. Giđđat 2005 lei vuosttas geardde vejolaš čađahit stuđeantadutkosa vierisgiela iskosa nuortalašgielas.
Girjjálašvuohta
rievdat- Feist, Tim: A grammar of Skolt Saami. Manchester, 2010.
- Korhonen, Mikko. Mosnikoff, Jouni. Sammallahti, Pekka. Koltansaamen opas. Castreanumin toimitteita, Helsinki 1973.
- Mosnikoff, Jouni ja Pekka Sammallahti 1988: Uʹcc sääm-lääʹdd sääʹnnǩeârjaž = Pieni koltansaame-suomi sanakirja. Jorgaleaddji.
- Mosnikoff, Jouni and Pekka Sammallahti 1991: Suomi-koltansaame sanakirja = Lääʹdd-sääʹm sääʹnnǩeʹrjj. Ohcejohka : Girjegiisá.
- Moshnikoff, Satu: Muu vuõssmõs sääʹmǩeʹrjj.
Liŋkkat
rievdat- Sámi lottit
- Sääʹmjieʹllem Siidda siidu nuortalaččaid historjjá birra Suomas
- Zita McRobbie-Utasi Gielladieđeartihkkalat nuortalašgiela birra.
- Erkki Lumisalmi hupmá nuortalašgillii (mp3)
- Mánáid TV-prográmma Binnabánnaš nuortalašgillii | http://se.m.wikipedia.org/wiki/Nuortala%C5%A1giella |
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009.
Deanu gielda lea seamma stuoris go olles Østfold fylka, badjel 4000 km2. 1.1.1964 stuorui Deanu gielda sakka, go sámegielda Buolbmát ja dáruiduvvon vuotnagielda Deatnu oktiičaskojuvvojedje. Otná dan beaivve vel lea sámegiella ja sámevuohta nannosamos boares Buolbmát gielddas, vaikko vuolle-Deanus ge lea olu dáhpáhuvvan sámevuođa ektui.
Dálá gielddaguovddáš, Deanušaldi, plánejuvvui ja huksejuvvui ovddeš gielddarájá ala. Dál leat eanáš gávpedoaimmat ja bargosajit sirdojuvvon Deanušalddi birrasii, nu maid mánáidgárddit. Deanušalddis leat dál guokte priváhta sámemánáidgárddi ja gieldda stuorimus mánáidgárdi, Deanušalddi mánáidgárdi, mii lea dárogiel mánáidgárdi golmmain ossodagain. Muđui lea gielddas sámemánáidgárdi Sieiddás, 5 km davábeale Deanušalddi gos maiddái gieldda stuorimus skuvla lea. Gielddas leat maid bajásšaddanguovddážat Bovccás, mii lea 20 km davábeale Deanušalddi, Deanu oarjjabealde, ja Juovlavuonas, mii lea 45 km davábeale Deanušalddi Deanu nuorttabealde. Buot dárogiel mánáidgárddiin lea muhtunlágan sámegiela- ja kulturfálaldat. Sirpmás, 50 km máttabeale Deanušalddi, ii leat šat mánáidgárdi. Sirpmá mánáide leat mánáidgárdesajit Ohcejoga mánáidgárddis Suoma bealde, dahje sii geavahit mánáidgárddiid Deanušalddis.
Vuosttaš mánáidgárddit Deanus álggahuvvojedje 1979. Dat ledje Buolbmágis, mii lea moadde miilla máttabeale Deanušalddi, Suoma rájá lahka, ja vel Juovlavuonas.
Deatnogátte mánáidgárdi lei vuosttaš sámi mánáidgárdi Deanus. Álggahuvvui čakčat 1979 Fanasgiettis, gos lea leamaš, ja ain lea ealas ja ođđajurddašeaddji sámebiras. Doppe bohte maid muhtumat dain vuosttaš mánáin, geat vázze Buolbmát skuvlla sámeluohká [1].
Dássážii leat Deanus leamaš njeallje sámemánáidgárddi: Deatnogátte mánáidgárdi Fanasgiettis ja Sirpmás (1979–2006), Diddi mánáidgárdi Deanušalddis (1987–), Sieiddá mánáidgárdi (1997–) ja Giellavealgu mánáidgárdi Deanušalddis (2006–).
Anne-Lise lei Deatnogátte sámi mánáidgárddi jođiheaddji 1985–86. Deatnogátte sámiid searvi – NSR oamastii mánáidgárddi. Dalle ledje guokte ossodaga, Fanasgiettis ja Sirpmás. Anne-Lise de jođii ossodagaid gaskkas. Jagi maŋŋá, 1986–87, de jođihii fas Diddi mánáidgárddi, man Deanu sámiid searvi – NSR oamasta. Diddi mánáidgárdi lea dábálaš ássanvisttis Deanušalddis.
Anne-Lise lea maid leamaš Sieiddá mánáidgárddi hoavda máŋga jagi. Sieiddá mánáidgárdi lea áidna sámi mánáidgárdi maid Deanu gielda oamasta.
– Dál leat várra máŋga máná Giellavealgu mánáidgárddis geat eai oba gulage sámegiela ruovttus. Eará mánáidgárdebargit leat muitalan ahte dakkár dilis ferte olmmoš leat garas. Leat go don leamaš garas?
– Garasvuohta sámegiela ja kultuvrra ovddideami ektui lea leamaš dárbbašlaš, muhto ii fal leat dárbu leat garas mánáid ektui. Mun lean leamaš garas dán ektui ahte fievrridit sámegiela ja kultuvrra ovddos guvlui, muđui livččii otná dan beaivve ge sámevuohta ja sámegiella badjelgehččojuvvon. Mánáidgárddit leat dehálamos ásahusat giela birgema ektui. Jus mánáidgárddis ii lihkostuva gielain, de giella jápmá.
Garasvuohta lea maid dárbbašlaš váhnemiid ektui. Go gieldda mánáidgárdái álgen, de dadjen váhnemiidda ahte sii fertejit maid doarjut mánáideaset giela ektui.
– Jáhkát go ahte váhnemat dál dihtet masa servet go mánáideaset bidjet sámi mánáidgárdái?
– Dan sii sihkkarit dahket, muhto ii leat liikká doarvái. Otná servodat lea hohppos servodat, váhnemat áinnas háliidivčče mánáideaset čuovvulit, muhto áigi lea vátni, ja vuordámušat leat várra stuorrát mánáidgárdái. Mii galgat vuordit eambbo váhnemiin. Mun in bala gáibádus-sánis.
– Sáhttá go nu vel geavvat, ahte váhnemat ohppet sámegiela mánáidisguin mánáidgárdejagiid mielde?
– Juo, nu lea dáhpáhuvvan. Lean earret eará vásihan ahte passiivagielat olbmot leat álgán hállat sámegiela.
Láven maiddái stohkosiiguin álggahit váhnenčoahkkimiid, vai váhnemat galget beassat dadjat juoidá sámegillii. Lean vásihan juohke mánáidgárddis ahte measta buot váhnemat leat fárus stoahkamin.
Mun in leat bággen mánáid hállat sámegiela, muhto lean oahpahan duhkoraddama ja fillema bokte. In leat goassege dadjan ahte dál fertet hállat sámegiela. In daja goassege njuolgga, divttán mánáid dárostit maiddái. Ii dárogiela galgga badjelgeahččat, de ohppet mánárt ges sámegiela badjelgeahččat ruovttoluotta. Galggašii čájehit beroštumi guktuid gillii.
Muhto ferte bargat dihtomielalaččat gielain, smiehttat gos golahit astoáigge. Dien olis lea váhnemiin stuorra ovddasvástádus. Mánát galggašedje vásihit ahte sámegiella lea eará sajisge go mánáidgárddis. Ieš vikkan dan álo čájehit go mii leat mátkkis mánáidgárddiin. Vaikkoba go buvddas fitnat, jus doppe lea sámegielat bargi, de manan suinna dáikit. De mánát vásihit ahte giella eallá.
– Lean sámegielain bargan 20 jagi. Dán áigodagas lea sámegiella hirbmat ovdánan. Mus leat bealjit rahpasan maiddái boarrásut olbmuide dáppe guovddášbáikkis. Go jođán mánáiguin dáppe de vásihan ahte olbmot hállet eanet ja eanet sámegiela, leat eambbosat álgán sámegiela hállat maiddái olbmuid gaskkas. Mu mielas lea sámegiella ovdánan. Goittot ii leat maŋos mannan. Dan goit livččii dahkan jus eai livčče sámi mánáidgárddit!
– Eará bargiid gaskkas háliidan erenoamážit namuhit Helena Guttorm ja Anna-Liisa Guttorm-rohki. Deatnogátte mánáidgárddis lei ossodat sihke Fanasgiettis ja Sirpmás, ja moai Anna-Liisain doaimmaime goabbat sajis. Anna-Liisa lei okta dain gii barggai riikkarájáid rastá, son áŋgirušai hirbmat olu ovddidit oktasašbarggu rájá rastá, go mis han lea oktasaš sogat, oktasaš giella, oktasaš ealáhusat jna. Son han ráhkadii girjjiid maid iežas oanehis eallinagis, ja daid atnit mánáidgárddiin ja skuvllain. Mun jáhkán dat lea stuorra riggodahkan leamaš, go Anna-Liisa oaččuimet deike dán beallái bargat. Ja Helena Guttorm lea maid olu bidjan návccaid bargui dáppe, son lea maiddái bargan Diddi mánáidgárddis jođiheaddjin moadde jagi. Beasaimet váldit buoremus beliid Suoma ja Norgga mánáidgárdeárbevieruin veahkkin hábmet pedagogihka.
– Daid áiggiid go álgen Deatnogátte mánáidgárdái, leimmet mii buohkat stoahkki ja movttat ja árgabeaivi ii deaddán... Mis eai lean matge oahpponeavvut, eai lean matge dán áiggáš plánat, eai matge dakkárat. Árgabeaivi lei árgabeaivi, mii válddiimet vuođu das, mii birrasis lei. Mii čuovuimet jahkodaga, ja dan mielde hábmiimet mii mánáidgárdebeaivvi. Mis ledje buohkain oktasaš mihtut: sámegiela dikšut ja nannet. Mánáidgárddiid eaiggádat, sámesearvvit, dieđusge bidje seammá mihtuid. Mii leat ovttasráđiid hutkan, guorahallan, bidjan doaimmaid, mo, goas, gos. Mis lei fágabiras. Dál leat buot dát almmuhuvvon girjji hámis, ja leat ráhkaduvvon plánat.
Measta lea gal nu ahte eat mii nu guhkás dan listtus gal leat beassan. Mun lean dalle 80-logu rájes... go lean fitnan dain čoahkkimiin ja bargan dáinna, máŋgii dovdan ahte listui čálestit buot maid dárbbašit, dat lea dego juovlastállui čálestit sávaldatlisttu. Ja ii ba leat guhkes áigi ge, go oidnen dan listtu fas ja mun oainnán ahte lea ollu mii ii leat vel boahtán.
– Jáhkát go don ahte mánáidgárddit livčče doaibman vel buorebut eanet oahpponeavvuiguin?
– Mun gal jáhkán ahte jus livčče eambbo veahkkeneavvut, de livččii várra buoret. Dat dat gal leat giela nannemin. Lea mearri maid olmmoš ieš veadjá hutkat.
Dálá áigi lea eará go álgoáigi. Leat eará gáibádusat, dán áigge galgá eambbo dokumenteret maiddái. Diet stuorrá gáibádus ii lean dalle. Leaččan go obage namman čállán gosage dalle, muhto dál! Ja it don sáhte okto maidege dokumenteret, dus ferte leat masa čujuhit, makkár veahkkeneavvu leat geavahan, man gáldus leat gávdnan ... it don sáhte nu ovttageardánit: «Mun lean hállan dien birra.» Ii leat oba dohkálaš ge! Dál leat olu stuorát gáibádusat bargiide.
Muhto mun lean várra menddo álkidit dohkkehan dan ahte mun ledjen okto dakkár virggis. Livčče galgan eambbosat. Nu mun dovden go doppe johten, oktii vahkkus fitnat, dat lei dego goaikkanas ábis. Muhto nugo Pedar Jalvi lohká: juohke goaikkanasas, go dat čoggojit... Hás das boahtá juoidá loahpas?
– Dáppe Deanus leat min ovdaskuvlaoahpaheaddjit leamaš erenoamáš viššalat ja čeahpit. Sii leat ráhkkanahttán nu olu mánáid sámeskuvlii ahte skuvla lea spagga dievva. Jus smiehtan daid mánáidgárddiid birra de hui dávjá smiehtan daid olu áŋgiris olbmuid geaiguin bargen ovttas. Dat fas addá munnje movtta bargat ain viidásabbot. Ja de háliidan giitit nu olusiid dan áiggi ovddas go mun lean bargan mánáidgárddiin.
– Diddi mánáidgárdi startet opp i 1987. Vi ville se om det var mulig å bedre barnas samisk. Diddi har alltid vært for liten, det har alltid vært barn på venteliste der.
– Hvordan har det pedagogiske innholdet i barnehagen vært?
– Barnehagen har drevet på dispensasjon etter norske mål. Noen år har det vært pedagog der, men det har alltid vært folk som har engasjert seg for det samiske, som har styrt barnehagen. Jeg synes det har fungert like godt enten det har vært pedagoger eller andre som har ledet barnehagen. Diddi har klart å bygge opp et samiskspråklig miljø fordi Diddi sjøl har kunnet velge hvilke barn som får begynne der. Fordi det alltid har vært flere søkere enn plasser, og fordi Diddi er privat, har den hatt anledning til å «skumme fløten» i barnegruppa. Det har aldri vært mer enn to barn om gangen der som ikke behersker samisk godt. Og så må man være hard!
– På hvilken måte må man være hard?
– I Diddi mánáidgárdi har også norsktalende barn begynt å snakke samisk. Hvis man skal oppnå dette, må man være hard både på den måten at man ikke slipper inn for mange norsktalende barn om gangen, for da ville språkmiljøet bli ødelagt. Man må også være hard i forhold til hvert enkelt barn, ikke gi dem anledning til å snakke norsk i barnehagen. Vår erfaring er at vi på denne måten klarer å opprettholde det samiskspråklige miljøet.
– Diddi har kunnet velge hvem de tar inn. Mener du at det derfor er en fordel å være en privat barnehage?
– Tja, det har alltids vært en fordel i forhold til inntaket, men økonomisk har det vært svært usikkert. Først fra og med 1999 har barnehagen fått fast støtte fra kommunen, men støtten er avhengig av kommunestyrets flertall til enhver tid. De 100 000,- som vi får, går til et språkstyrkingsprosjekt. Og det er et vilkår for den kommunale støtten at vi deltar i kommunens felles inntak til barnehagene, og da ligger det også faglige kriterier til grunn for hvem som får begynne i barnehagen. – Deanu sámiid searvis styre er også barnehagens styre. Hvordan fungerer det?
– Daglig leder i barnehagen tar hånd om lønn, forsikringer osv. De har ikke høyere herrer over seg, slik som de har i kommunens barnehager. Baksiden av medaljen er jo at dersom noe skulle gå galt, så har styret det juridiske ansvaret, men fordi lagsarbeid er fritidssyssel, har vi ikke ressurser til å følge med på den løpende driften slik som vi burde
– Ii sáhte bidjat seamma málle mielde go dárogiel mánáidgárddiide. Sámi mánáidgárdi han lea oahppoguovddáš. Mánáid gielalaš bajásšaddanbiras galggašii leat Sámedikki vuosttaš prioritehta, dás lea sáhka birgehit sámegiela. 2005-prognosa čájeha ahte giellaguoddiid lohku unnu ja unnu. Loahpaloahpas gahččet eret lunddolaččat buot sámegiel bargosajit jus dušše dat sámit báhcet geain ii leat go gákti ja leavga. Sii eai leat kulturguoddit, eai ge giellaguoddit.
– Galggašeimmet oažžut páhka, ahte go váhnen bidjá mánás sámemánáidgárdái de galggašedje dát váhnemat seammás oažžut sámegieloahpu. Galggašii dahkkot šiehtadus váhnemiiguin, ahte sii geatnegahtášedje iežaset oahppat sámegiela, dahje oahppat čállit sámegiela. Sii ges galggašedje oažžut friddja barggus bálkkáin dan botta go sámegiela ohppet. Dan mađe ferte leat, jus giela galgat birgehit.
[1]
[2] | http://skuvla.info/skolehist/deatnusiri-s.htm |
ME: Lávlagiid sániiguin guokte leat Lyrics Translate FROZEN 2 (OST) -siiddu bokte (Amas mu vuordá, Gávnnat buot). Juos fuomášat meattáhusaid, de sáddes áinnas divvumiid [email protected] dahje njuolga Lyrics Translate -siidui iešguđege lávlaga buohta.
ENG: North Sámi lyrics are transcribed by Frozensamas, two are from Lyrics Translate (Gávnnat buot and Amas mu vuordá). Translators and the one who was kind enough to transcribe lyrics are credited.
Jikŋon 2 lávlagat [songs]
- Gávnnat buot [All Is Found]
- Buot áššit rievdda eai [Some Things Never Change]
- Amas mu vuordá [Into the Unknown]
- Go rávásnuvan [When I get older]
- Boazu lea buoret go olmmoš [Reindeer(s) Are Better Than People]
- Láhpposis nu [Lost In The Woods]
- Čájet mat [Show Yourself]
- Daga de riekta fal [The Next Right Thing]
- Luoitte dál/ Luoitil dál [Let It Go]
- YouTube – Jikŋon 2 (Originála Filmma Lávlagat), 11 video, Frozen sámás
- YouTube- Jikŋon 2 (Originála Filmma Lávlagat), 56 video, Disney Music Sami VEVO
- Spotify – Jikŋon 2 (Originála Filmma Lávlagat)
[All Is Found North Sámi translation]
Davvebiegga mearas lea
Doppe johka mas leat muittožat
Oađe njálgát biiggážan
Das go dan jogas gávnnat buot
Ja dat johka čieŋal nu
Doppe vurdet vástádusat du
Buokčal jikŋii čiekŋalit
Muht várut heavvaneames fal
Son lávlu daidda geat gullet
Ja lávlagis lea čábbodat
Muht johka diehtá mas balat
Duostat go danin gávnnadit
Davvebiegga mearas lea
Doppe eadni geas leat muittožat
Boađe ruoktot biiggážan
Go láhppon leat de gávnnat buot
See also: Lyricstranslate. Written: gyudg6432 and Icey. Translator: Ailu Valle, Sara Margrethe Oskal, Cathrine Bang Norum
[Some Things Never Change North Sámi translation]
Anna: Biegga bossu olu galbmaseppot
Ja mii leat boarraseappot.
Ja go čakčat bossu, balvvat johttájit.
Buot gurppešaddot šaddet gusto duktan.
Olaf: Ja mu lasttat leat buot šlundon ja váiban.
Anna: Danne luohtán mun gal dihto áššiide.
Buot áššit rievdda eai.
Giehtalágaid moai álohii.
Áššit rievdda eai
Anna & Olaf: Munnos lea somá álohii.
Anna: Dološ muvrrat ain leat, álo bissume
Diet áššit seilot nu
Áššit rievdda eai
Ja mun doaladan gitta dus.
Kristoff: Ja lasttat juo álge gahččat.
Sven, juo boahtteáigi čuorvu munno.
Sven: Oaivvildatgo ahte soagŋostallame don fargga leat?
Kristoff: In fal, mun in máhte dákkáriid plánet.
Ginttalčuovggas suorbmasiid fáhtet
Sven: Amma divttát romantihka mu fal fuolahit?
Kristoff: Buot áššit rievdda eai
Ah' mun ráhkistan su álo
Áššit rievdda eai
Ahte bohccot leat álkibut.
Muh juos duosttašin, de mun dagašin
Ja dieđášin maid dadjat, vai?
Sven: Áššit rievdda eai.
Kristoff: Sven, du duohken dat buot lea dál.
Elsa: De galbma biegga, de mungo gulan danne jienaid?
Mu lahkoneame, muh mun in háliit áššiid rievdat go
Dat beaivvit čábbát, daid bissut sávašin
Daid mun doalahivččen vai sáhtán mannat olggos návddašit.
Buohkat: Ja biegga bossu, dat lea nu galmmas
Olaf: Ja mii gal buohkat de rávásnuvvat.
Anna & Kristoff: Dál mii giitit, čakčat buot min ja din leahkit
Buohkat: Mis álo lea vallji gonagasriikkas.
Lea buorre ja buohkaide ávkin.
Elsa: Ja mun lohpidan ah Arendelle leavgga levget dál
Anna: Mii leavgga levget dál
Buohkat: Mii leavgga levget
Mii leavgga levget dál
Áššit rievdda eai
Jođiha, áigi goliha
Áššit rievdda eai
Fargga ihtážii moriha
Lehkos mis lihku, ovddežii giitu
Áigi dat hurgá nu
Áššit rievdda eai
Anna: Ja mun doalan gitta dus
Elsa: Doalan gitta
Olaf: Doalan gitta
Kristoff: Doalan gitta dus
Anna: Doalan gitta dus
See also: Lyricstranslate. Translator: Ailu Valle, Sara Margrethe Oskal, Cathrine Bang Norum
[Into the Unknown North Sámi translation]
Gulan mun du, guldal in
Diet váttisvuođat eai geasut mu
Mus leat duhát siva manne mun in beroš dain
Mun maid sávan ahte vare jávkkaše buot dat
It albma leat – bealljis nu čuodjá, nu dát lea
Jus gulašin du – in mun gal – ja oidnojun dat lea
buohkaid geaid lean ráhkistan leat dáppe siste juo
Lea dušse munnje lávlut mun in vástit dutnje go
Mus leat fearánat ja in dárbbat lasi šat
Balan mun oaidnit geavvat jus čuovun du apmasii
Amas mu vuordá, amas mu vuordá
Amas mu vuordá
Maid háliidat? Du dihte gozán ijaid mun
Leatgo mu dájuheame, vai vuohon boastut dagan?
Leagoson soames dieppe guhte sulastahttá mu?
Gii dovdá go in leat das gos berrešin
Ja mun beaivvis beaivái dovddan mun fal gievrrun veahážiid
It go'n dieđe oassi mus fal ohcala?
Amas mu vuordá, amas mu vuordá
Amas mu vuordá
Leat go dieppe? Go don ozat
Go mu dovddat, ale čiegat
Gosa don manat?
Mun imaštallan go dajat "čuovo mu"
Amas mu vuordá!
Source: Lyricstranslate. Written down: Pilvilinna. Translator: Ailu Valle, Sara Margrethe Oskal, Cathrine Bang Norum
[When I get older North Sámi translation]
Mii die lei? Samantha?
Daid mun ipmirdan go rávásnuvan
Ovtta beaivve máhtán čilget dan
Lean de doarvái boaris ja ádden ođđa dieđuid
Ahte ipmašat leat áibbas dábálaččat
Mus leat vástádusat go lea rávis
Aht manin vuovdi geidojuvvon lea
Dieđán fargga dienge mun
Dal lean nu mánálaš
Aht ii dat leat nu váralaš, buorre
Ođđasit
Sturron lean geahččaladdat
Iskkadit dán máilmmi fal
Go mun rávis lean
Áibbas oadjebas mun lean
Ja go buohkat fasttit
manne gehččet munnje nu
Ja daid mun ipmirdan go rávásnuvan
Inge bala, heađásnuva in mun šat
Niegadan fal beare dain
Áiggiin go lean ealašan
Go rávásnuvan
Buot daid *luottaid máhtán čilget dál
Man buorre
See also: Lyricstranslate. Translator: Ailu Valle, Sara Margrethe Oskal, Cathrine Bang Norum
[Reindeer(s) Are Better Than People North Sámi translation]
Kristoff: Boazu lea buoret go olmmoš.
Sven, manin mus váigat?
Sven: Du dovddut leat albma,
ráhkesvuođa dovddut,
It don dárbbaš suddjet iežat.
See also: Lyricstranslate. Translator: Ailu Valle, Sara Margrethe Oskal, Cathrine Bang Norum
[Lost In The Woods North Sámi translation]
Vuot jávket don,
sierranas bálgá al' go mun,
mun áibbašan,
galggašingo son du čuovvut.
Don vulget dál,
don dieđusge fertejit,
ja vare mun gávnnašin du fas ihtin
Leago ná, dego moai,
šadde ain boarraseappot.
Goas bat mun šadden dat,
gii álo du ohcala dás.
Dál mun oainnán, jorggihan,
mun lean láhpposis nu,
jorgut buot, beaivvit maid,
go manat.
It leat dás, du áibbašan,
muhto dál lean láhpposis nu,
in dieđe man bálgá al' leat don.
Lean láhpposis nu.
Dássážii, de jearan mii dál dahkkot galgá?
In goasge jáhkkán, ahte jearaldat jerro.
Gii lean mun, juos in leatge šat du?
Gos lean mun, juos ean ovttas leatge?
Álo de
Dál mun dieđán, leat mu davvi,
go lean láhpposis nu.
Jorgut buot, beaivvi maid, go don manat.
Oo, deaivvan dušše duinna,
dál lean láhpposis nu,
Beroštatgo don ain mus?
Mun vuorddán.
Mearkka dás.
Go mun lean du.
Aht don leat mu.
Dassážii, lean láhpposis nu.
Lean láhpposis nu.
Lean láhpposis nu.
See also: Lyricstranslate. Translator: Ailu Valle, Sara Margrethe Oskal, Cathrine Bang Norum
[Show Yourself North Sámi translation]
Elsa: Olles gorut mus dál sparga, galbmon mun in leat
Juoga lea nu oahpis, niehku man fáhte in, in šatta'al ge.
Munhan oainnán du, olmmái gean mun dovdan lean,
fargga olleme, ja mun ruovttus orun dál.
Nanus álo mun fas leamaš, mas ollu čihkosis,
dus lea maiddái ja it dárbbat čiegadit.
Čájet mat. De munnje fal iežat
Čájet mat. Don ges dal
Leatgo don dat gean lean ohcan olles eallima?
Čájet mat. Mun áiggon oahppat.
In leamaš mun ná sihkkar, eallin gaikon lea mu
Ja dat lea oidnojuvvon, dan dihte go mun lean riegádan.
Leamaš álo earálágán, heiven leat in gosage.
Dál go son don de čájehat, ahte manne leamaš nu.
Čájet mat. Mun doarggis in šat dál.
Dás mun lean, ja mun lean dás.
Ohcan du, munhan lean álohii, eallimis fal álo
Čájet mat. Oainnán mun de gii don leat.
Boađe lusa, raba uvssat.
Ále vuorddit, šat bottuge.
Oo, boađe lusa, raba uvssat.
Ále vuorddit, šat bottuge.
Koarra: Davvebiegga mearas lea,
doppe johka mas leat muittožat.
Iduna: Boađe ruoktot biiggážan.
Elsa: Mun dás lean.
Elsa & Iduna: Čájet mat. Ah' dus fámut leat dal
Stuoro dál, juoga ođasin.
Iduna: Ohcan don iežat leat álohii.
Elsa: Eallimis fal (Eallimis fal)
Čájet mat
See also: Lyricstranslate. Translator: Ailu Valle, Sara Margrethe Oskal, Cathrine Bang Norum
[The Next Right Thing North Sámi translation]
Dákkár seavdnjadas, lea issoras
Galmmas lea, guoros dat lea, gáldnan lean
Ja de nogai eallin mus, čuovggat jádde
Hei seavdnjadas, mun dál de vuollánan
Mun čuovun du manjis, nu álo lean
Mannan leat báikái man in gávnna mun
Moraš dovdo lossadit, dat deaddá mu
Unna jienaš de, munnje savkala:
"Láhppon leat, doaivva ii
Ferten mun joatkit
De daga riekta fal"
Leago beaivi šat mannjel ija?
In dieđe šat mii lea duohta das
In dieđe guđe guvlui, áibbas akto
Ledjet áidna násti man čuvvon mun
Mo beasan mun bajás?
Juos dan in du dihte daga?
Daga de riekta fal
Lávki vuos, nubbi de
Dat lea buot maid sáhtán dahkat
De riekta fal
In geahča de guhkkelii
Mun in birge šahten ná
Muitte álo vuoiŋŋastit de
Mus dal lea mearrádus maid sáhtán mearridit
De váccán ija mun
Oainne inge maid'e šat
Daga riekta fal
Ja iđđes ija, mii dasto
Gii diehtá, ii mihkkige leat goassige nugo ovdal
Dál lea mun válljen
Jiena gullat
Dagan de riekta fal
See also: Lyricstranslate. Translator: Ailu Valle, Sara Margrethe Oskal, Cathrine Bang Norum
Luoitil/Luoitte dál
[Let It Go North Sámi translation]
Luoitil dál (Let It Go), Annukka Hirvasvuopio-Laiti (15/12/2019)
Veaigin muohta čeaská vár'al
Eai luottat oidnoge
Isolašuvnna riikkas
Eamidasttán mun
Biegga holvu siskkáldas jorrestoarbman
In sáhttán doalahit, vaikko viggen ge
Ale luoitte daid sisa, amaset oaidnit
Leage dat nieiddáš gii don leat
Hávkat dovdduidat, dat eai oačču diehtit
Na dál dat dihtet gal
Luoitte dal, luoitte dal
In sáhte doalahit dan šat
Luoitte dal, luoitte dal
Jorggit eret ja beaškal uvssa
Daddjoset maid sii háliidit
Stoarbma bistá ain
Lean álo bivvan buolašin
Imaš ahte dobbelis
Olmmoš unnáša visot
Ja balut mat ovdal stivrejedje
Eai bastte munnje šat
Lea áigi iskat máhtuidan
Geahččal rájiid ja bahkke čađa
Riektat dahje boastut ii gávdno šat, lean
friddja dál
Luoitte dal, luoitte dal
Biekka fáro manan albmái
Luoitte dal, luoitte dal
In goassege čieru
Dás mun lean ja bisun dás
Stoarbmá bistá ain
Mu vuoibmi borgá áimmus eatnamii
Siellu skirvehallá jiekŋafraktálain birrasan
Miella šaddá kristállan ja jiekŋan bávkkeha
In mun máhca šat
Vássán dat gal lea
Luoitte dal, luoitte dal
Badjánan iđitguovssun
Luoitte dal, luoitte dal
Duot dievaslaš nieida jávkkai
Dás mun lean beaivečuovggas
Stoarbmá bistá ain
Lean álo bivvan buolašin
Written down: Sámitranslator. Source: Lyricstransl | https://frozensamas.wordpress.com/lavlagiid-sanit/ |
Dávdamearkkat
Sáhttet leat molsašuddi dávdamearkkat dađi mielde guđe oasis vuoiŋŋamaččain ja/dahje čielgeađđamis parasihtta lea ja man olu dat vaháguhttá. Muhtun bohccuin šaddet váttisvuođat lihkadit ja lea mihtilmas ahte oaidná dávdamearkkaid bađageahčen. Go čužžot jaska de lea bađageahči vuollin ja oidno ahte čielgi lea sojul. Dávjá leat livzasat ja bađageahči lea njuolvvas go lihkadit. Muhtimiin leat váttisvuođat čuožžilit. Eará dávdamearkkat leat niskki botnjan ja eallit mat vázzet birratbirra, ja bohccot mat álohallet oaivvi guovtte guvlui. Earát fas sáhttet vázzit bisánkeahttá ja orrot jorbbodan, ja muhtumat sáhttet orrot lojibut go dábálaččat. Dávdamearkkat sáhttet muhtumin oidnot dušše jođidettiin dahje vuojehettiin. Muhtun bohccuin sáhttet leat unnán symptomat, muhto leat heajos vuoimmis ja guiret.
Njoammunávnnas ja njoammungeainnut
Vuoiŋŋamašmáhtu dárbbaša sihte bohccuid ja riippuid ollašuhttit iežas eallinbirrajođu. Vuoiŋŋamašmáhtu bidjá máđuid baikii ja njoammuda riippuide mat leat guohtumis geasset ja čakčat. Riippus jotket máđut ahtanuššat. Dát ahtanuššan manná jođáneappot go leat alla temperatuvrrat ja njoammundeaddu lassána dainna lágiin ahte šaddet eanet olles šattot máhtun guohtumis. Boazu borrá riippuid main leat máđut go guohtu. Boazu gierdá dábálaččat veahá njoammuma, muhto skihppá jus borrá olu. Čoalis luovvanit máđut riippus, mannet varrii ja vánddardit máŋggaid mánuid bohcco gorudis, ja maiddái vuoiŋŋamaččaid ja čielgeađđama čađa. Leat vahágat vuoiŋŋamaččain ja čielgeađđamis mat buktet dávdamearkkaid (govus 1). Ádjána 1-2 mánu dan rájes go lea njommon dassážii go oažžu vigi.
Dávda sáhttá njoammut sihke sávzzaide ja gáiccaide go guhtot guovlluin gos leat bohccot. Parasihtta sáhttá buktit sullasaš dávdda daidda go bohccuide, muhto dat eai baikke máđuid ja doalvvo njoammuma viidáseappot.
Iskkusváldin
Mihtilmas dávdamearkkat leat deaŧaleamos vuohki mearridit diagnosa ealli elliin. Máđuid fuomášeapmi baikkas ii leat doarvái, danne go gávdno dábálaččat maiddái dearvvaš bohccuin. Jápmán elliid obduseren ja vuoiŋŋamaččaid ja čielgeađđama iskan mikroskohpain lea áidna sihkkaris vuohki mearridit diagnosa.
Dikšun
Ii gávdno dikšu mii ávkkuha skihpá elliide. Muhtun eallit sáhttet dearvvašmuvvat go ii leat nu duođalaš dáhpáhus, muhto daid ferte dávjá bearráigeahččat ja biepmat. Dikšu lea teorehtalaččat vejolaš ovdal go parasihtta joksá vuoiŋŋamaččaid ja čielgeađđama, mii mearkkaša ovdal go čuožžilit dávdamearkkat, muhto dát ii leat geahččaluvvon go gávdnojit unnán heivvolaš máhtodálkasat main lea doarvái guhkes bistináigi várjalit bohcco olles njoammunáigodaga (geasset ja čakčat).
Eastadeapmi
Guohtumat gos leat unnán riipput, nugo várreguohtumat, unnidit njoammunvára.
Buhtadus
Lea vejolaš ohcat Eanandoallodirektoráhtas buhtadusa go massá olu bohccuid njoammudávddaid geažil. Ohcamušgáibádusat leat čilgejuvvon Boazodoalu ovddidanfoandda njuolggadusaid 2. kapihttalis. Eanet dieđut movt dát dahkkojuvvo go livzá lea čuožžilan, geahča artihkkala Boazodoalloođđasiin 2020, nr. 2, siidu 18-23.
Eanet dieđut
Eanet dieđut livzzá birra bohccuin gávnnat dás (vetinst.no) ja dás (actavetscand.biomedcentral.com).
Jus dus leat gažaldagat livzzá birra dahje eará vigiid birra mat bohccuin leat, de sáhtát Boazodearvvašvuođabálvalusa telefovdnanummarii 48 50 70 06 dahje e-bostii: [email protected] váldit oktavuođa. | https://www.vetinst.no/reinhelsetjenesten/samisk/helse-og-sykdom/livza |
Latest news
- Sámi lohkanguovddáš ja Ovttas čájehit oahpponeavvuid
- Doaimmat Sámi álbmotbeaivái
- Rijmmo - Biejjielåhkoe
- Giellavahkku 2023
- Saemien kultuvregoerkese maanagïertesne jïh skuvlesne
- Árvalusat bargguide Sámi álbmot beaivvi oktavuođas
- Kaleanddar 2023
- Kulturvuđot matematihkka & programmeren
- Juovlakaleandar 2022
Álgosiidu
Makkár váikkuhusat leat leamaš 30 jagi ILO konvenšuvdna nr. 169 ratifiseremiin
Movt lea dilli sámeoahpahusa ektui dál go lea 30 jagi áigi dan rájes go ILO konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain ratifiserejuvvui. Norga lei vuosttaš riika gii ratifiserii konvenšuvnna geassemánu 20. beaivvi 1990. Loga movt Karen Inga Eira ja Juan Gabriel Espinola čoahkkáigeassiba ášši Oahppolihtu ja Education International (riikkaidgaskasaš oahpaheaddjiorganisašuvnnaid organisašuvda) ovddas: | http://lohkanguovddas.no/se/dilli-30-jagi-ilo-konvensuvnnain |
Maidd√°i Oahpahus- ja kulturministeriija h√°lida seastit s√°mem√°n√°id giellabesiin. Oahpahus- ja kulturministeriija boahtte jagi ruhtadoallo√°rvalusas evttohit s√°mi giella- ja kulturbesiide seamma supmi, go maid ruhtaministeriija evttoha, 400 000 euro.
Evttohuvvon ruhtadeapmi lea 150 000 euro unnit go dán jagi. Dat mearkkaša sulaid 27 proseantta seasttuid giellabeassedoaimmain.
Dán jahkái stáhta bušeahttaárvalusas lei čujuhuvvon sámi giellabesiide 550 000 euro ja jagi 2013 ruhtadoalloloahpahusas 500 000 euro. Suomas ledje dán jagi čieža giellabeasi, mat ožžo stáhtas ruhtadeami: guokte nuortalašgielat beasi Avvilis ja Čeavetjávrris, guokte anárašgielat beasi Anáris ja Avvilis ja golbma davvisámegielat beasi Vuohčus, Gáregasnjárggas ja Ohcejogas.
Diibm√° OKM evttohii measta beali eanet
Diibmá oahpahus- ja kulturministeriija evttohii, ahte stáhta juolludivččii sámemánáid giellabeassedoaimmaide dán jahkái 700 000 euro.
Ruhtaministtar Jutta Urpilainen goittotge evttohii giellabesiide dušše 300 000 euro ruhtadeami ja loahpaidloahpas bušeahttaráđđádallamiid maŋŋá sámi giellabesiide čujuhedje dán jahkái 550 000 euro. | http://yle.fi/uutiset/maiddai_okm_halida_seastit_giellabesiin/7400406 |
Norgga girjjálašvuođa ambassadevra
Gonagaslaš Allavuođa Ruvdnaprinseassa Mette-Marit earenoamáš bargun boahttevaš jagiid lea ovddidit norgga girjjálašvuođa internašuvnnalaččat.
Norgga girjjálašvuođas lea buorre dilli internašuvnnalaččat ja das leat ge hui miellagiddevaš áiggit vuordimis. Okta stuora dáhpáhus dan oktavuođas lea ahte Norga beassá oasálastit váldoriikan, «guosseriikan», máilmmi stuorámus ja deháleamos girjemeassuin, Frankfurt Girjemeassuin 2019.
Go Ruvdnaprinseassa lea norgga girjjálašvuođa ambassadevra, de son áigu ge oasálastit guovddáš lágidemiin mat gusket guosseriikaprošeavttaide Frankfurt Girjemeassuin.
Norgga girjjálašvuohta viidána máilmmis
- Lean čeavlái ja ilus go beasan álgit bargat norgga girjjálašvuođa ambassadevran Frankfurt 2019 doaluid guvlui. Nugo buohkat mis dihtet, de lea norgga girjjálašvuohta gávdnan guovddáš saji internašuvnnalaš girjehilduin maŋemus jagiid, logai Ruvdnaprinseassa Norgga girjjálašvuođa suorgái ja eará kulturaktevrraide, geat ledje boahtán Sentralen báikái Oslos odne.
Lean čeavlái ja ilus go beasan álgit bargat norgga girjjálašvuođa ambassadevran Frankfurt 2019 doaluid guvlui.
NORLA, Guovddáš mii goziha Norgga girjjálašvuođa olgoriikkain, lei čohkken 250 deháleamos norgalaš aktevrra konferánsii gos galge beassat buktit oaiviliid ja jurdagiid girjemeassuide. Konferánsa čalmmustahtii ahte dál de duođas álget barggut Frankfurt 2019 guvlui. NORLA lea norgga guosseriikkaprošeavtta čađaheami ovddasvástideaddji.
Váldoriikan máilmmi stuorámus girjemeassuin
Oaivilbuktinkonferánssas lei maid Frankfurt-meassuid direktevra Juergen Boos.
Frankfurt girjemeassut leat máilmmi stuorámus ja deháleamos girjesuorgemeassut. Ja go meassut lágiduvvojit Duiskaeatnamis, mii ollu jagiid lea leamaš norgga girjjálašvuođa uksarahppi máilbmái, lea diehttelas maid buorre.
Meassuin fitnet birrasii 300 000 guossi juohke jagi.
Ruvdnaprinseassa rolla
Ruvdnaprinseassa rolla norgga girjjálašvuođa ovddideaddjin lea liikká máilmmiviidosaš bargu mii bistá guhkit go 2019 rádjái.
Ráđđehus ja NORLA oidnet Ruvdnaprinseassa girjjálašvuođa áŋggirdeami dehálaš oassin norgga girjjálašvuođa saji nannemis olgoriikkain. Ruvdnaprinseassa lea ollu jagiid čájehan stuora persovnnalaš beroštumi girjjálašvuhtii ja dasa man dehálaš lea movttiidahttit olbmuid vel eanet lohkat, earenoamážit mánáid ja nuoraid.
Mii livččii Englánda Shakespeare haga? Mii livččii Duiska Goethe haga? Mii livččii Norga Ibsen haga?
Ruvdnaprinseassa čujuhii álggus iežas sártnis odne dasa movt girjjálašvuohta veahkeha hukset sihke olbmuid ja servodaga:
- Mii livččii Englánda Shakespeare haga? Mii livččii Duiska Goethe haga? Mii livččii Norga Ibsen haga? Nie sáhtášeimmet namuhit riika riikka maŋis, buot máilmmi osiin. Ii dušše danin ahte doallat diein dološ čehpiin, muhto danin ahte oainnusindahkat movt girjjálašvuohta hábme min identitehta. Dat hukse našuvnnaid. Dat lea veahkkin ásaheamen min referánssaid, min oktasaš árbbi ja min DNA – dovddažit dál mii iežamet duogáža vai eat. Girjjálašvuohta veahkeha hukset min – eaŋkilolmmožin, servodatoasálastin, norgalažžan, eurohpálažžan ja máilmmiboargárin.
Frankfurt girjemeassut
Frankfurt girjemeassut leat máilmmi stuorámus ja deháleamos girjemeassut. Dat bistet vahku golggotmánus. Vuosttaš golbma beaivvi leat buhtis girjesuorggi beaivvit. Dan maŋŋá rahpet uvssaid álbmogii. Duiska girjemárkan lea nubbin stuorámus olles máilmmis.
Girje- ja mediaolbmot 125 riikkain čoahkkanit oastit ja vuovdit vuoigatvuođaid. Meassuin fitnet birrasii 300 000 guossi juohke jagi. Sullii 10 000 journalistta miehtá máilmmi gokčet diein lágideami.
Norga galgá leat meassuid váldoriika (guosseriika) 2019:s – mii lea boađus olles norgga girjesuorggi oktasaš áŋggirdemiin. NORLA – Norwegian Literature Abroad – jođiha barggu 2019 guvlui. Okta váldoulbmilin lea loktet ovdan ođđa girjjálaš jienaid.
Guosseriika čalmmustahttojuvvo earenoamáš bures, ii dušše meassuin, muhto miehtá Duiskaeatnama. Frankfurtas čájehit guosseriikka ollu lágidemiin čavčča mielde – buot kultursurggiin.
NORLA oaivilbuktinkonferánsa cuoŋománu 26. beaivvi 2017 mearkkašahtii dan ahte dál álgá bargu Norgga áŋggirdemiide hábmet sisdoalu. Ulbmilin lea čájehit min buoremus girjjálašvuođa ja kultuvrra.
Eará guosseriikkain leat hui buorit vásáhusat. Suopma lei konferánssa guosseriika 2014:s ja Islánda 2011:s.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit
Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2023 jahkeraportta
Gonagasviesu doaimmat diibmá speadjalastet otná Norgga. Gonagasbearraša mátkkit 47 suohkanii, almmolaš galledeamit viđa eurohpalaš riikkain, iešguđetlágan lágideamit ovttas riikka suodjalusain ja riikka gearggusvuođa guovdilastin, čájeha mii lea dehálaš Norgii ja masa gonagasbearaš lea bidjan návccaid.
Lihkusávaldagat Dánmárkku ođđa gonagasbárrii
Majestehta Gonagas Harald cealká liekkus lihkusávaldagaid Majestehta Gonagas Frederik X ja Majestehta Dronnet Mary guoktái truvdnolotnahuvvama oktavuođas Dánmárkkus. | https://www.gonagasviessu.no/nyhet.html?sek=74887&tid=153209 |
Ođđasat
- Oahput maidda sáhttá ohcat 01.09.24 rádjai
- Oza sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu masterii
- Orrut, boradit ja mánáid fuoláhit go leat studeanta
- Sisabeassangáibádusat oahpaheaddjeoahpuide leat ložžejuvvon
- It leat vel ohcan oahpposaji čakčii? Mii leat guhkidan ohcanáigemeari!
- Guhtta ođđa sámi ofelačča
- Áiggošit go lonuhit vuoruheami oahpposaji ohcamis?
- Oahppojagi loahpaheapmi
- IndigMEC2 konferánsii lea dieđiheapmi rabas
Ohcanáigemearri oahpuide láhkonišgođii
Sámi allaskuvllas álget ollu oahput čakčat, ja maidda lea ohcanáigemearri cuoŋománu 15. beaivvi. Leat sihke ollesáigge masteroahput, bacheloroahput, lohkanbadjeoahput, joatkkaoahput oahpaheddjiide ja oanehit kurssat. Máŋggaid kurssaid ja lohkanbadjeoahpuid lea vejolaš lohkat seammás go leat barggus, jus válddát virgelobi deaivvademiide ja logaldallamiidda.
Norgga Sámedikkis lea sierra stipeandaortnet sidjiide geat váldet oahpaheaddjeoahpuid dahje oahpaheddjiide geat váldet lassi oahpu sámegielas - loga eambbo stipeanddaid birra Sámedikki neahttasiiddus.
Jus dus leat jearaldagat oahpuid dahje ohcanvuogádaga birra, de váldde áinnas oktavuođa oahppohálddahusain, e-poasta: [email protected] dahje telefuvnna bokte 78 44 84 00.
Dieđut koronadilálašvuođa birra mii guoská oahpuid álgimii/čađaheapmái čakčalohkanbajis, boahtá dađistaga. Sámi allaskuvllas lea vejolaš čađahit oahpuid digitála oahpahussan. | https://www.samas.no/se/a/ohcanaigemearri-oahpuide-lahkonisgodii |
Lei oalle lahka, ahte vuolggasadji dán válgaanalysii livčče leamašan áibbas earálágan.
Maid jos ohcejohkalaš Juha Tapiola, guhte lei Ruoná lihtu evttohassan Asikkalas Mátta-Suomas, livčče beassán čađa, dego ovtta gaska válgaeahkeda orui? Naba jos Ruonáid Riikka Karppinen Soađegilis livčče ožžon logemat jiena eanet ja livčče vuoitán guovddášbellodaga Markus Lohi gilvvohallamis Lappi válgabire maŋimuš báikkis eatge dárbbašivčče vuordit gitta gaskavahku dárkkistanlohkama rádjái?
Na, lihkká riikkabeaiválggaid bohtosa analyseren sámi geahččanguovllus ii leat áibbas oktageardán.
Sámeáššiid ovdáneapmái čuovvovaš njealji jagi áigge váikkuhit máŋga ášši. Válgaboađus mearrida makkár ráđđehus ja ráđđehusprográmma dan vuođul ceggejuvvojit. Nubbin, Lappi válgabires čađa mannan evttohasat leat guovddážis, daningo Helssegis sii adnojuvvojit sámeáššiid áššedovdin. Loahpas, maiddái Suoma sámedikkis lea vejolašvuohta geahččalit váikkuhit čuovvovaš ráđđehusprográmmii iežas lobbenbargguin.
Suopma v√°lddii l√°vkki gurot guvlui
Riikkabeaiválggaid boađus doalvvui Suoma moadde ceahki gurot guvlui, mii dábálaččat dárkkuha eanet miehtemielalašvuođa sámiid rivttiid ovddideapmái.
Válgaboađus lea goittotge dán háve dakkár, ahte dan vuođul lea vejolaš cegget iešguđetlágan ráđđehusaid. Suoma riikkabeivviin leat 200 báikki. Vejolaš ráđđehusbellodagain sosiálademokráhtat ožžo 40 báikki. Vuođđosuopmelaččat ožžo 39 báikki ja olgešbellodat Kokoomus 38 báikki. Ruonátges ožžo 20 ja Gurutlihttu 16 báikki. Ruoŧŧelaš álbmotbellodaga 9 báikki sihkkarit maid dohkkejit muhtin ráđđehusmolssaeaktui mielde.
Lea oalle čielggas, ahte sosiálademokráhtaid sátnejođiheaddji Antti Rinne álggaha ráđđehusráđđádallamiid, muhto ii leat ollenge sihkkar, ahte mat bellodagat čuovvovaš ráđđehusas čohkkájit.
Máŋgga ráđđehusmolssaeavttu dihtii lea váttis analyseret, ahte makkár sámepolitihka čuovvovaš ráđđehus vejolaččat ovddida. Buot bellodagat eai oba máinnašan sámeáššiid iežaset riikkabeaiválgaprográmmain. Sámeáššiin ii muđuige olus ságastallojuvvon dáid válggaid áigge, ja dušše Lappi válgabire válgamášeniin ledje gažaldagat ILO-soahpamušas ja Jiekŋameara ruovdegeainnus.
Válggain eanemus báikkiid ožžon sosiálademokráhtat máinnašedje sámeáššiid iežaset guhkes válgaprográmmas, muhto váldotemáid vuollái sámeáššit eai loktanan. SDP bellodatčoahkkin lea goittotge linjen, ahte ILO 169 -soahpamuša galgá ratifiseret. Danin lea áibbas vejolaš, ahte ILO 169 -ratifiseren viimmat ovdána, jos SD lea stáhtaministtarbellodat ja ráđđehusguoibmin sis leat ovdamearkan Ruonát ja Gurutlihttu, mat válgaprográmmain lohpidedje ratifiseret ILO-soahpamuša.
Eará riikkabeaiáirasat atnet Lappi válgabire ovddasteaddjiid sámeáššiid áššedovdin
Sámeáššiide miehtemielalaš ráđđehusprográmma ii goittotge vel dárkkut, ahte sámeáššit ovdánivčče riikkabeivviin.
Okta váttisvuohta lea dat, ahte eará riikkabeaiáirasat atnet Lappi válgabire áirasiid sámeáššiid áššedovdin. Jos čađa mannet dakkár evttohasat, geat vuostálastet sámi rivttiid ovdáneami dahje lebbejit disinformašuvnna sámeáššiin, nu sámiid rivttiid nannen sáhttá bisánit dasa.
Lappi válgabire ođđa riikkabeaiáirasat leat Katri Kulmuni (guovddáš), Kaisa Juuso (VS), Mikko Kärnä (guovddáš), Markus Mustajärvi (gurut), Johanna Ojala-Niemelä (SD), Heikki Autto (olgeš) ja Markus Lohi (guovddáš).
Jos vuot geavaha ILO-soahpamuša mihttun, de Yle válgamášenis sáhttá dárkkistit maid Lappi válgabire ođđa ovddasteaddjit áššis oaivvildit. Buot čieža áirasa dadjet, ahte sii eai leat ovttaoaivilis dainna, ahte ILO-soahpamuša galggašii ratifiseret čuovvovaš válgabajis. Viđas čujuhit dasa, ahte mahkká ii livčče čielggas gii lea sápmelaš, ja geavahit dan sivvan vuostálastit ILO-soahpamuša ratifiserema.
Jos dárkkistanlohkamis geavvá nu, ahte Riikka Karppinen (ruonát) loktana riikkabeivviide, de son livčče áidna Lappi válgabire ovddasteaddji, gii lea ovttaoaivilis dainna, ahte ILO-soahpamuša galgá ratifiseret čuovvovaš njealji jagi áigge.
Suoma sámediggi geahččala váikkuhit ráđđehusprográmmii
Suoma sámedikkis lea vel vejolašvuohta váikkuhit čuovvovaš ráđđehusa sámepolitihkkii.
Jos sámediggi ii goittotge beasa mielde ráđđehusráđđádallamiidda, dego njeallje jagi dassái geavai, de sii sáhttet lihkká geahččalit lobbet politihkkáriid.
Sámediggi lea jo čakčat bargagoahtán ráđđehusprográmmii váikkuhemiin. Válmmaštallanbarggu bohtosiin ii goittotge leat vel muitaluvvon almmolašvuhtii. Danin lea váttis árvvoštallat, ahte leigo válgamášeniin dušši jearrat ILO-soahpamuša ratifiseremis. Sáhttáhan leat, ahte Suoma sámediggi mearrida vuoruhit áibbas eará ášsiid Suoma čuovvovaš ráđđehusprográmmii.
Čálli: Pirita Näkkäläjärvi
Njulgejuvvon 16.4.2019 dbm 13:15: Čállosii lea divvojuvvon, ahte SDP válgaprográmma guhkes veršuvnnas lea máinnašupmi sámeáššiin. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/pirita_nakkalajarvi_kolumna_suopma_sirdasuvai_gurot_guvlui_muhto_sameassit_eai_vealttakeahtta_lihkka_ovdan/10740332 |
Guhkesáigásaš sámepolitihkkár Anne Nuorgam lea válljejuvvon Ovttastuvvan Našuvnnaid álgoálbmogiid bissovaš foruma, UNPFII várreságadoallin áigodahkii 2017-2019. Nuorgam lea doaibman álgoálbmogiid bissovaš foruma láhttun jagi 2017 álggu rájes.
Nuorgamis lea nana vásáhus ja máhttu álgoálbmot áššiin, nu guolástusrivttiin go maiddái árktalaš guovlluide guoski áigeguovdilis gažaldagain. Anne Nuorgam bargá dál Lappi universitehta riektediehtagiid dieđagottis sámedutkama nuorat dutkin.
Nuorgam lea doaibman Sámedikki láhttun jagi 2000 rájes ja Sámedikki várreságadoallin son lei jagiin 2004-2007. Dasa lassin son lea doaibman maiddái Sámiráđi ságadoallin jagiin 2000-2002 ja leamašan láhttun davviriikalaš sámesoahpamuš doaibmagottis ja Deanu soahpamuš doaibmagottis. Nuorgam lea maiddái nammaduvvon Ovttastuvvan Našuvnnaid eaktodáhtolaš ruhtaráju (UN Voluntary Fund for Indigenous Peoples) stivrra láhttun jagiide 2015-2020.
Dán jagaš fáddán vuoigatvuođat eatnamiidda ja čáziide
ON:a álgoálbmogiid bissovaš foruma, UNPFII (United Nations Permanent Forum on Indigenous Issues) lea ON:a ekonomiija- ja sosiálaráđi ECOSOC vuollásaš ráđđeaddiorgána. Forumii gullet 16 sorjjaskeahtes áššedovdiláhttu, main ECOCOC:a ságadoalli vállje gávcci iešguđet álgoálbmotguovllus ja álgoálbmot organisašuvnnaid evttohan evttohasain. Loahpaid gávcci láhttu ECOSOC vállje válggain stáhtaid ásahan evttohasain. Ovdamearkka dihte Nuorgama ásahedje bissovaš foruma evttohassan Sámiráđđi ja Inuit Circumpolar Council ja su válljema doarjjui Sámi Parlamentáralaš ráđđi.
Nuorgam lea vuosttas sápmelaš nissonláhttu ja várreságadaolli bissovaš forumis. Maŋimuš sápmelaš lahttu bissovaš forumis lea leamašan Lars Anders Baer jagiin 2008-2010. Ole Henrik Magga fas doaimmai álgoálbmogiid bissovaš foruma vuosttaš ságadoallin jagiin 2002-2004.
Bissovaš foruma ulbmilin lea loktet ságastallamii álgoálbmogiidda guoski ja čuohcci gažaldagaid eandalitge ekonomalaš ja sosiálalaš ovdáneamis, kultuvrras, birasáššiin, skuvlenáššiin, dearvvašvuođas ja maiddái olmmošvuoigatvuođain. Bissovaš forum rávve stáhtaid, ráđiid, ON:a sierraorganisašuvnnaid ja doaibmá ságastallanforuman álgoálbmogiid ja stáhtaid gaskkas. Bissovaš forum čoahkkana jahkásaččat logi beaivái New Yorkii ON:a váldovistái. Dán jagaš foruma fáddán leat álgoálbmogiid vuoigatvuođat eatnamiidda ja čáziide.
UNPII ordnejuvvo New Yorkas 16. -27.4. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/anne_nuorgam_valljejuvvon_ovttastuvvan_nasuvnnaid_algoalbmogiid_bissovas_foruma_varresagadoallin/10165334 |
11.3: Eatnandoallu Sámis
Eatnandoallu lea guhká leamaš dehálaš ealáhus sámiide – earenoamážit Deanu leagis ja mearragáttis. Dábáleamos ealibat/ealut/oamit (šibihat) leat leamaš gusat, sávzzat ja gáiccat.
Gussanávehis leat dán áigge sullii 20 mielkegusa, dasa lassin guiggut ja gálbbit. Burru ii leat nu dábálaš danne go ealibiid doavttir (šibitdoavttir) sáhttá sahkkehit gusaid goanstasahkkeheami bakte. Eatnandoalli bohčá gusaid iđđes ja eahkes, ja mielkebiila boahtá viežžat mielkki golbmii vahkus. Dálvet gusat leat návehis birrajándora, geasset galget juohke beaivvi leat olgun giettis.
Sávzanávehis leat dávjá eanet go 100 sávzza. Eanaš sávzzat guddet cuoŋománu loahpas, ja juohke sávza guoddá 2-3 lábbá, muhtumin 4 lábbá. Go lábbát leat sturron doarvái, de eatnandoalli luoitá gait sávzzaid olggos. Sávzzat oktan lábbáiguin leat meahcis gitta čakčamánnui. Dalle lea bargu čohkket sávzzaid ja sáddet lábbáid njuovahahkii. Lea dábálaš beaskidit sávzzaid guktii jagis, ja ullut sáddejuvvojit ullofabrihkaide.
Muhtun báikkiin leat gáicadoalut. Olmmáivákkis Gáivuonas leat ain dálge geassenávehat badjin vákkis. Doppe leat gáiccaide buorit guohtumat, ja eatnandoallit bállejit lájuin bargat.
Dás leat sátnelistu elliid birra.
- Muital eanadoalu birra guovllus gos don orut.
- Muital eará šibihiid birra. Geavat sátnegirjji veahkkin. | https://kursa.oahpa.no/2013/01/15/11-3-eanadoallu-samis-gg/ |
kholbma
Stockholbma (ruoŧagillii: Stockholm) lea Ruoŧa oaivegávpot, stuorámus gávpot ja riikka politihkalaš, kultuvrralaš, medialaš ja ekonomiijalaš guovddáš. Stockholbma lea Ruoŧa ja maiddái Davviriikkaid stuorámus gávpot olmmošlogu ektui. Hálddahusla��at Stockholbma gullá Stockholmma letnii.
Govat
rievdat-
Stockholmma metro Tunnelbanan T-Centralena stašuvdna
-
Riddarholmma girku lea Stockholmma boarráseamos visti. Dan visti lea jagis 1270.[1]
-
Stockholmma kárta sullii jagis 1888.
-
Stockholbma
Gáldut
rievdat- Riddarholmskyrkan: Sveriges kungahus. Čujuhuvvon 27.6.2012. (ruoŧagillii) | http://se.m.wikipedia.org/wiki/Stockholm |
ÁRGU desginfitnodat almmuha logi ođđa sámi GIF-gova, maid sáhttá geavahit Snapchatas dahje Instagram storys. Mielde lea buorit juovllat. Ohcansátni lea SÁRGU dahje SAMISK.
- Ti nye samiske GIFs, SÁRGU facebook siidu 24.11.2022
Govvagiittus: Šearbmagovva SÁRGU siiddus. Ti nye samiske GIFs, | https://juovllat.wordpress.com/2022/12/01/sargu-designfitnodat-almmuha-odda-sami-gif-govat/ |
NORDIC BRIDGES 2022 – CANADA https://www.norden.org/no/news/kulturinitiativet-nordic-bridges-utsettes-til-2022 Home Juoigiid Searvvi ovddas lean bargagoahtán oažžut saji Canadai miellahtuide Jagis 2022s. Dan oktavuođas dárbbahivččen dál dieđuid dis din […] - Read More
Ođđasat
Годовое собрание Juoigiid Searvi требует того, чтобы на ту должность, которую занимал Ула Графф, был нанят сотрудник на столько быстро, насколько возможно. По мнению Juoigiid […] - Read More
Juoigiid Searvvi jahkečoahkkin 2021 gáibida ahte Ola Graff ovddeš virgái virgáduvvo bargi farggamusat. Juoigiid Searvvi mielas lea dehálaš ahte Tromssa univesitehta ain áimmahuššá luohtevuorkká. Dán […] - Read M | https://samidaiddar.no/juoigiid-searvi/oddasat/page/3/ |
Mohtorjohtolat, bievlavuodjin - lágat, skovvi ja kártátLytt til tekstenStopp avspillingBievlavuodjimii gáibiduvvo váldonjuolggaduslaččat vuodjinlohpi, láhka mii mearrida lea bievlavuodjinláhka. Gustovaš lágat ja láhkaásahus gávnnat dás, nu maid ohcanskovi ja dárbbašlaš kárttát masa maid fertet čujuhit go leat molssaevttolaččat ohcame lobi. Almmuhuvvon 29.05.2019 14.33 Maŋemusat rievdaduvvon 10.04.2024 11.38 Láhka, láhkaásahusDás gávnnat mohtorjohtolat lága.Vuodjit ja čuovvut tráktorgeainnuid Guovdageainnu suohkanis, láhkaásahusOhcanskovviSkovi fertet deavdit neahtas, geavahat persovnnanummára ja BankID go rabat skovi. Go deavddát iežat persovnnanummára deavddidettiin, de ihttet du dieđut automáhtalaččat, dát dieđut bohtet Det Sentrale Folkeregister:is - Dá lea bievlavuodjin ohcanskovi.Meahcástanlávdegoddi meannuda ohcamiidLea meahcástanlávdegoddi guhte meannuda bievlavuodjinohcamiid, dás oainnát goas sii ain čoagganit meannudeapmái. KárttátKárta 7 (PDF, 794 kB)Bievlageainnut/Barmarksløyper Guovdageainnus/i Kautokeino (PDF, 311 kB)Kárta 1 (PDF, 516 kB)Láhttu 2 - Máze-Soagnjujávri (PDF, 366 kB)Kárta 2 (PDF, 692 kB)Láhttu 1 - Máze-Ragesluoppal (PDF, 386 kB)Láhttu 2 - Máze-Soagnjujávri (PDF, 366 kB)Láhttu 3 - Vuoddašjohka-Ahkárvárri-Iešjávri (PDF, 347 kB)Láhttu 4 - Nedre Máze-Duottarvirdnejávri (PDF, 346 kB)Kárta 3 (PDF, 762 kB)Láhttu 5: Mieron-Njárgajávri (PDF, 374 kB)Láhttu 6: Mohkkejeaggi-Geašjávri (PDF, 370 kB)Láhttu 8: Ávzi-Bealjašjávri (PDF, 556 kB)Láhttu 9: Ávzi-Vuolgamašjohka-Lávvojávri (PDF, 371 kB)Kárta 4 (PDF, 796 kB)Láhttu 3: Vuoddašjohka-Ahkárvárri-Iešjávri (PDF, 347 kB)Láhttu 7: Lahpoluoppal - Náhpolsaiva (PDF, 351 kB)Kárta 5 (PDF, 777 kB)Láhttu 10: Suohpatjávri-Ávzevuopmi (PDF, 345 kB)Láhttu 12: Áksomutki (Økseidet) - Goahteluoppal (PDF, 340 kB)Láhttu 11: Oskal - Rietnjajávri (PDF, 288 kB)Kárta 6 (PDF, 742 kB)Láhttu 9: Ávzi-Vuolgamašjohka-Lávvojávri (PDF, 371 kB)Láhttu 10: Suohpatjávri-Ávzevuopmi (PDF, 345 kB)Láhttu 11: Oskal-Rietnjajávri (PDF, 288 kB) | https://www.guovdageainnu.suohkan.no/balvalusat/luondduhalddaseapmi/bievlavuodjin/ |
Lappi eanangotti ođastusa válmmaštallit leat johtán sámeguovllus.
Gáregasnjárggas válmmaštallit bisánedje háleštit olbmuiguin, ovdalgo jotke mátkki Ohcejohnjálbmái.
Uhca Ásllat Káre, Kaarin Laitis ledje čielga dearvvuođat válmmaštalliide.
–Dárbbašit deike dakkár boarrásiidsiidda, man oktavuođas lea maid bargolatnja doaktárii ja dearvvašvuođadivššárii. Dasa heivešii maid beaiveruoktu, lohká Laiti.
Sus leat maid sávaldat báikkis.
–Dat galggašii leat duolbaeana, vai dakko sáhttá rolláhtorin váccašit. Dása lahka buot, vai doppe lea álki fitnat ja doppe beassá maid eret go ii juolggehis olmmoš beasa vustolahkii. Ii fal doaresbeallái, deattuha Laiti.
Nubbi dehálaš ášši livčče beassat álkibut dikšui Kárášjohkii.
–Vaikko dáhtošiige sáddenreivve Kárášjohkii, reive ádjána Roavvenjárggas menddo guhká dahje lea muhtumin juobe láhppon. Dat galggašii leat seamma álki go Suomas lea, lohká Laiti.
Su mielas Kárášjogas fidne buriid dearvvasvuođabálvalusaid ja sakka oanehabbo mátki go Roavvenjárgii.
–Dat šattašii hálbbibun maid Kelai, geažuha Laiti.
Diesa Lappi eanangotti nuppástusjođiheaddji Marja Perälä čilge, mo dálá lágat eastadit ovttasbarggu nugo ovdamearkan dáhkádusláhka.
–Daid lágaid galgá rievdadit nu ahte dat šaddet vejolažžan ja njuovžilabbon, gáibida Laiti.
Perälä gulaskuttai das, mo muhtun bálvalusat ja fálaldagat sáhtašedje johtit vaikko busse mielde ja boahtit olbmuid lusa. Máŋgasiid mielas diet sáhtašii leat buorre čoavddus.
Ovddeš gielddapolitihkar Osmo Niittyvuopio sávašii ahte optihkar finašii fas Gáregasnjárggas.
–Ovdal gal finai muhto dál ii fina šat, šálloša son.
Niittyvuopio logai fuomášan ahte searvegotteovttasteami maŋŋá Ohcejoga searvegoddi ruđalaččat govssahallá ovddeža ektui ja eahpida ahte diet šaddá boahttevuođa mállen earáge áššiide.
–Eat sáhte gilvalit Anára gielddain, go doppe leat lassin anáraš- ja nuortalašgiella. Dát lea davvisámegielat guovlu. Dál Ohcejoga searvegoddi fidne dušše oasáža das, maid ovdal fidnii.
Loahpas Niittyvuopio deattuhii ahte dálá bálvalusat galggašedje boahttevuođas bissut seamma dásis.
Kaarasjoelle lääkäriin
Lapin maakunnan Uusi Lappi -kuntakierros pysähtyi Karigasniemellä 30.5. Valmistelijat istahtivat karigasniemeläisten kanssa keskustelemaan ja saivat kuulla selkeitä toiveita. Toivottiin vanhustenpalvelutaloa, jonka yhteyteen tulisi myös lääkärille ja terveydenhoitajalle työhuoneet.
Lisäksi toivottiin että Kaarasjoen saamenkielisiin terveyspalveluihin pääsisi yhtä helposti kuin Suomessa. Kaarasjoelle on Karigasniemeltä lyhyempi matka (n. 20 km) kuin Utsjoen kirkonkylälle (n. 100 km). Myös lähetteet viipyvät Lapin sairaanhoitopiirissä liian kauan tai jopa häviävät. Nykyään lait monesti estävät Norjan palvelujen käytön, mutta siihen toivottiin pikaista muutosta.
Lisäksi liikkuvat palvelut toivotettiin tervetulleeksi ja toivottiin että liikkuva optikko toisi palvelut takaisin Karigasniemelle. | https://www.lapinkansa.fi/garegasnjarggas-cielga-savaldagat-karasjohkii-galg/129577 |
Njeallje bargi heaitán oanehis áiggis.
Sámi oahpahusguovddáža stivra, Johkamohkis, lea mannan vahkku doallan heahtečoahkkima sivas go njeallje bargi, 13 bargis, leat dán čavčča cealkán eret ja heaitán iežaset virggiin.
Stivrra jođiheaddji, Mariana Wiik, lohká SVT Sápmái ahte sii váldet duođalažžan ášši go nu máŋggas heitet oktanaga ja lohká sin áigut guorahallat ášši. Stivrajođiheaddji lohká maid váldán oktavuođa fitnodatdearvvašvuođabálvalusain.
– Mun in háliit inge mun sáhte kommenteret bargiidáššiid dađi eambbo, dadjá Wiik.
Stivrajođiheaddji ii loga diehtit movt dát ášši čuohcá doibmii ovddosguvlui, muhto lohká oahpahusa joatkit nu movt dábálaččat. | https://www.avvir.no/dolle-heahtecoahkkima/ |
Lappi EJB-guovddáš lea almmustahttigoahtán namaid sis, geat leat ožžon spiehkastatlobiid bivdit luosa Deanus. Lappi EJB-guovddáš almmuha namaid oktan eavttuiguin.
Lobi ožžon smiehttá gánnihago fatnasa oba hoigalitge johkii
Ohcejoga gievrrat -searvvis Ilmari Tapiola muitala, ahte sis lea lohpi njáŋggofierbmái Badje-Geavgŋá vulobealde.
Son ii leat nu ilus, vaikko searvi oaččui spiehkastatlobi. Su ilu geahpeda dat, go sii eai oaččo váldit go vuollai 65 sentte guoli.
– Njeallje guoli oažžut váldit. Mii diehtit, ahte dittit leat hui vánet dahje eai leat oba loktanange. Ferte geahččat searvvi lahtuiguin, ahte gánnihago fatnasa oba hoigatge, smiehttá Tapiola.
Bivdu doalvu Tapiola mielas olu √°iggi ja barggaha.
– Galggašii lobi mielde dávjá oahppat dan. Fertešii doppe leat fáktemen. Guolli go čákŋá, de beassá luoitit dan, jus doppe lea stuorát guolli, čilge Tapiola.
Bivdu guokte beaivvi vahkus, ovttain bivdosiin h√°vil
Kultuvrra- ja oahpahusa várás mieđihuvvon lobiin leat máŋggat eavttut. Muhtun spiehkastatlobiin čuožžu, ahte bivdit oažžu 15.–28.7.2024 gaskasaš áigge, muhto dušše guokte beaivvi vahkus.
Lobi ožžon olmmoš, dahje doaibmi galgá maiddái dieđihit guollefávttaide dan, goas bivdosat leat bivddus. Mieđihuvvon lobi eaktun lea, ahte bivddus galgá doallat sálašbeaivegirjji.
Lobi ožžon oažžu bivdit dušše ovttain bivdosiin hávil.
Juohke mieđihuvvon lobis leat sierra merkejuvvon galle luosa spiehkastatlobiin oažžu bivdit. Juohke áidna badjel 65 sentte guhkkosaš luosa galgá luoitit ruovttoluotta johkii.
Detnui ledje ohcan 30 sierralobi luossabivdui
Lappi EBI-guovddáš vuostáiválddii 30 sierralohpeohcamuša luossabivdui Deanus. Dain árvalit moatti dahje eanemustá logi luosa váldima sálašin.
Ohcamušaid galggai guođđit EBI-guovddážii 15.6 rádjai.
Luossabivdu ii rahppojuvvon Deanus dán jahkái olláge heajos luossanáli dihtii. Vuosttamuš miessemánu guolástannjuolggadussii lasihuvvui goittotge njuolggadus, man mielde eiseválddit sáhttet ovttaskas dáhpáhusain mieđihit sierralobiid luossabivdui oahpaheami dahje kulturdáhpáhusaid vuođul, čállá EBI-guovddáš.
Divvojuvvon 10.7.2024 dii. 12:02 Ohcejoga gievrrat searvi valáštallansearvvis sámesearvin.
Lasihuvvon 11.7.2024 diib. 9:20 15. spieahkastat lobi oažžu: máŋga vuođđodálu, maid eai leat sierra namuhan. | https://yle.fi/a/74-20098955 |
Artista, aktivista ja neavttár Ella Marie Hætta Isaksen (26) gudnejahtto dán jagaš Áillohaš musihkkabálkkašumiin.
– Dá lea stuorámus gudni maid goasse lean ožžon iežan karriearas, dadjá Ella Marie.
NRK hálešta suinna oanehis áiggi maŋŋel go oaččui dieđu ahte son lea jagaš Áillohaš-bálkkašumi vuostáiváldi. Dalle ii lean diehtu vel riekta vuddjon.
– Mun lean álo dadjan ahte dát bálkkašupmi lea dat mii soaitá eanemus mearkkašit oažžut iežan karriearas.
Juohke jagi juhkkojuvvo musihkkabálkkašupmi Sámi Grand Prixas, ja rehkenastojuvvo dego Sámi stuorámus musihkkabálkkašupmi.
Maŋemuš jagiid lea Ella Marie vuoitán olu bálkkašumiid, sihke neaktima ja aktivisma dihte. Dáid bálkkašumiid eai leat sámi organisašuvnnat juohkán.
Áillohaš-bálkkašupmi gis juhkkojuvvo Guovdageainnu suohkanis ja Guovdageainnu sámi searvvis.
– Dat juhkkojuvvo sámi álbmogis. Lea dat mii dahká ahte dát mearkkaša nu olu, dadjá Ella Marie.
– Vuođuštusas bidjet vuođđun mu rahčamuša sámi álbmoga ovddas, ja ahte das leamaš mearkkašeapmi mu iežan álbmogii. Dát njuorrasmahtta gitta váibmoruohttasii, son lasiha vel.
Álggii Sámi Grand Prixas
2016 searvái Deanu nieida Sámi Grand Prixii ja faskii gal maid vuoittu lávlunoasis.
Sámi Grand Prix šattai vuolggasadji su karrierii. Jagi maŋŋel ásahuvvui Isák-joavku, ja dan rájes lea karrieara dušše mannan ovddasguvlui.
2018 searvái Ella Marie NRK-prográmii Stjernekamp, man nai vuittii.
Son lea ožžon olu fuomášumi iežas lávlagiid ovddas, sihke Sámis ja olggobealde Sámi. Lávlla «Sorry», maid ráhkadii DJain ja musihkkabuvttadeddjiin Alan Walkeriin, lea otná dáhtonis čuojahuvvon badjel 55 miljovnna geardde.
2023 heaittihuvvui Isák joavku, ja njukčamánus dán jagi almmuhii Ella Marie iežas vuosttaš sololávlaga. Lávlla lea dedikerejuvvon su oabbái gii guddojuvvui eret bolesiin Fovse-akšuvnnaid oktavuođas guovvamánus ja njukčamánus diibmá.
Dán áigge bargá son iežas vuosttaš skearruin soloartisttain. Geasset galgá čuojahit moadde konsearta, ja sávvá almmuhit eambbo musihka boahtte jahkái.
Áillohaš-bálkkašupmi šaddá liige jođihanfápmu bargui ovddasguvlui.
– Lea váttis dovdat ahte ánssášan bálkkašumi ollásit. Dalle šaddá dát dego motivašuvdna reasta iežan eallimii bargat dasa ahte ánssášan dán.
Loktii sámi musihkka ođđa dássái
Áillohaš musihkkabálkkašumi ásahii Guovdageainnu suohkan ja Guovdageainnu Sámesearvi 1993:s gudnin Áillohažžii su 50 jagi beaivvi oktavuođas.
Dat galgá geigejuvvot artisttaide, juigiide, musihkkáriidda, jovkui dahje earáide geat Áillohačča vuoiŋŋa mielde leat bargan sámi musihka ovddidemiin.
Musihkkabálkkašupmin lea diploma ja 20.000 ruvnnu, man Guovdageainnu sámi searvi ja Guovdageainnu suohkan addet. Vuoiti beassá maid orrut Áillohačča Lásságámmis.
Elle Mari Dunfjell Oskal lea stivraláhttu Guovdageainnu sámi searvvis ja lohká leat váttis čállit vuođuštusa mii govvida buot maid Ella Marie lea bargan ja olahan.
– Mii livččiimet sáhttit hupmat su birra máŋga diimmu, eat ge livčče namuhit seamma ášši guktii, joatká son.
Ovttas Isák joavkkuin lea Ella Marie lokten sámi musihka ja juoigama ođđa dássái.
– Sii leat dahkan sámi musihka čaffadin stuorraservodahkii ge. Nu son lea bargan Áillohačča vuoiŋŋa mielde, dadjá Oskal.
Dasa lassin lea bálkkašumi vuoiti leamaš nana politihkalaš jietna, ja son lea leamaš guovddáš ságadoalli Fovse-akšuvnnain.
Eará Fovse-akšunisttat leat muitalan jury ahte Ella Marie lea mearkkašan ollu olles jovkui akšuneremiin, ja ahte son almmolaš olmmožin lea váldán olu badjelasas.
– Son lea váldán ollu dain heajos beliin mat sis leat leamaš. Nu son lea suddjen earáid, ja dainna leat sii illosat, dadjá Oskal.
Loga olles vuođuštusa: | https://www.nrk.no/sapmi/ella-marie-haetta-isaksen-oa__ui-dan-jaga_-ailloha_-balkka_umi-1.16822655 |
Ođđasat
- Gietkkama ja wahakura kultuvrralaš mearkkašumi ovdanbuktán stuora dáiddačájáhusas
- Váikkuhusat Sámi allaskuvlii go 27 bargis lea bargoheaitta
- Harald Gaski nammaduvvon gudnedoavttirin
- Rabas virggit
- Lovisa Mienna Sjöberg válddii vuostá dutkanbálkkašumi Uppsalas
- Guovttegielatiskkadeapmi giđđat 2024
- Ohcciidlogut oahpaheaddjeoahpuide
- Ođđa raporta čájeha ahte lea dárbu sámi parallealla seammaárvosaš oahppoplánii matematihkas
- Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái
Gietkkama ja wahakura kultuvrralaš mearkkašumi ovdanbuktán stuora dáiddačájáhusas
Mannan vahkus lea leamaš Architecture of Aroha čájáhus sihke Johkamohkis ja Lulejus, oassin Luleåbiennalen 2024:s.
Sámi allaskuvlla duodjeprofessor Gunvor Guttorm ovttas Zoe Black, gii bargá Object Space nammasaš galleriijas mii lea Aucklandas, Tanya White gii lea maori duojár ja bargá maid Unitecas (teknihkalaš universitehtas) ja erenoamážit maori servošiid ektui, ja Jasmine Tehira gii bargá duojárin ja lea maiddái iežas dáiddalaš masterin bargamin. Maiddái Sámi allaskuvlla ovdalaš duodjestudeanta Biret Kristine Andersen Guvsám lea leamaš mielde.
- Mii leat dan maŋimuš jagi ráhkkanan čájáhussii Architecture of Aroha mii lea čájehuvvon Lulejubiennalas. Mii leat prošeavttas geahččan makkár kultuvrralaš mearkkašupmi lea gietkamis ja wahakuras. Čájáhusas Luleju biennalenis de čájeheimmet guokte wahakura, maid Tanya White lea duddjon ja guokte gietkama maid moai Biret Kristiniin letne duddjon, muitala Gunvor Guttorm.
Ávdnasat meahcis gárvves duodjin
Joavku lea bargan ovttas 2021 rájes go Norwegian Crafts ráhkadii Vessel bláđis čállosiid gietkama ja wahakura (maori mánnágore) birra. Mannan vahkus lea bargojoavku vuosttas geardde gávnnadan fysalaččat.
- Mii leat gávnnadan Johkamohkis gos mii leat beassan vázzit meahci ja oaidnit makkár vejolašvuođat leat ávnnastit, ja mo mii duddjoma oktavuođas oaidnit dan dáppe Sámis ja fas Aotearoas. Mii de meahccevánddardeamis leat geahččan mo min gieđalaš máhtut gávnnadit ja lei ge searveoahppan meahccevánddardeamis, muitala Gunvor.
Eamiálbmogiid jurddašeapmi buresveadjima ektui
Luleåbiennalena loahppadoaluin dolle maiddái duddjonbargobáji, mas geavahedje ee. osttuid ráhkadit goriid. Dat čatná oktii sámiid ostogeavaheami ja maoriid bargoteknihka go gođđet wahakura. Sotnabeaivve lei maid panelaságastallan gos digaštallojuvvui eanet makkár mearkkašupmi lea eamiálbmogiid jurddašeamis bures veadjimis das go jurddaša mo lihkada birrasis, čanastagat ovddežii ja sirdašupmi boahtte áigái.
- Min geahččansadji lea leamaš mo guovlu, jagiáigodagat, min lihkadeapmi meahcis ja ovttas ávdnasiiguin váikkuhit dálá gietkka- ja wahakura duddjoma, ja mo dan čatná oktii daiguin dieđuiguin gietkama ja wahakura birra mat leat gaskkustuvvon giela, lihkademiid ja geavaheami bokte. Mii leat maid fuomášuhttán dán prošeavttas ahte dát dávvirat lea nannosit čadnon riegádahttimii ja mánnádikšumii, dadjá Gunvor.
Čájáhussii leat maiddái ráhkaduvvon guokte oanehisfilmma, nubbi wahakura duddjomis ja nubbi gietkama duddjomi, ja filbmadahkki lea Karl Oskar Gustafsson.
Luleåbiennalen lea Skandinavia boarraseamos dáiddačájáhus. | https://www.samas.no/se/a/gietkkama-ja-wahakura-kultuvrralas-mearkkasumi-ovdanbuktan-stuora-daiddacajahusas?page=1 |
Latest news
- Stor satsning på tolking i samiske språk på Sámi allaskuvla
- Videreutdanning for alle landets barnehagelærere om samisk språk og kultur
- Nå kan du søke på høstens studier
- Sámi allaskuvla igang med å etablere samisk AI Lab
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Søk studier til våren 2024
- Utvid din kompetanse innen samisk språk
- Statsbudsjettet: Styrker samisk høyere utdanning
- Samiske tall forteller 15 er publisert
april 11. beaivi 2023
Ná ozat Samordna opptak bokte
Oahppu ii deatte, nu dadjá sámi sátnevájas. Ohcanáigemearri alitohppui lea cuoŋománu 15. beaivvi dii. 23:59, ja dan oktavuođas leat ráhkadan bagadusa movt galgá ohcat prográmmaoahpuide Samordna opptak bokte.
Ná ozat oahpuide Samordna opptak bokte:
- Manat Samordna Opptak neahttasiidui, ja deaddilat Logg inn.
- Jus dus lea norgga persovdnanummar: Vállje logget sisa elektronisk ID bokte (MinID, BankID, Buypass ID dahje Commfides). Deavdde dieđuid iežat birra ja oktavuođadieđuid. Jus dus leat juo dieđut doppe, de dárkkis daid.
- Jus dus ii leat norgga persovdnanummar: Vállje Gå til innlogging uten norsk fødselsnummer. Jus dus ii leat norgga persovdnanummar, muhto lea geavaheaddji ovdalaččas, de deavdde iežat e – boasta čujuhusa ja vállje Logg inn.
- Jus dus ii leat norgga persovdnanummar ja ii leat geavaheaddji ovdalaččas, de vállje Registrer ny bruker ja deavdde iežat oktavuođadieđuid. Go leat deavdán buot dieđuid, de deaddilat opprett bruker.
- Go leat loggen sisa dahje ráhkadan geavaheaddji, de fertet bidjat elektrovnnalaš oahppoduođaštusa dahje eará duođaštusaid mat duođaštit ahte deavddát oahpu sisabeassangáibádusaid. Dan dagát Elektroniske Vitnemål og dokumenter vuolde.
Fuomáš!
- Jus leat čađahan joatkkaskuvlla Norggas jagis 2000 dahje maŋŋel, de lea dus elektrovnnalaš oahppoduođaštus maid du joatkkaskuvla sádde njuolga Samordna opptak siidui. Jus fuomášat boasttuvuođaid iežat oahppoduođaštusas, de fertet váldit oktavuođa joatkkaskuvllain. Jus don easka dán giđa gárvet joatkkaskuvlla, de sádde du joatkkaskuvla elektrovnnalaš oahppoduođaštusa go leat gárven joatkkaskuvlla.
- Jus it leat čađahan joatkkaskuvlla Norggas, dahje dus ii leat elektrovnnalaš oahppoduođaštus, de fertet ieš bidjat sisa oahppoduođaštusa oahpposajiohcamii. Dan dagat go deaddilat last opp dokument ja iskat vel lea go duođaštus gyldig.
- Go leat iskan ahte du ohcamis leat buot duođaštusat mat duođaštit ahte deavddát oahpu sisabeassángáibádusaid, de sáhtát viimmat álgit ohcat oahpuide. Dan dagat ovdasiiddus go válljet Søknad Universitet og høgskole ja søk her.
- Dál sáhtát ohcat ja válljet iešguđetlágan oahpuid Norgga universitehtain ja allaskuvllain. Go leat gávdnan oahpu masa háliidat ohcat, de deaddilat velg.
- Jus leat válljen máŋga oahpu, de fertet vuoruhit makkár ohppui háliidat buot eanemus beassat sisa, makkár ohppui háliidat nubbineanemus jnv. Dat mearkkaša ahte jus don oaččut oahpposajifálaldaga ohppui mii lea vuosttaš vuoruheamis, de it oaččo oahpposajifálaldaga oahpuide mat leat vuollelis. Dat eará oahput vuoruhanlisttus gáhččet eret. Don sáhtát oktiibuot ohcat 10 iešguđetlágan oahpuide.
- Go leat vuoruhan oahpuid ja iskan ahte du ohcamis leat buot dieđut riekta, de sáddet sisa ohcama. | https://www.samas.no/nb/node/5869?page=2 |
Máze mánáidgárdiLytt til tekstenStopp avspillingMáze mánáidgárddis leat 22 saji. Almmuhuvvon 13.06.2018 00.02 Maŋemusat rievdaduvvon 10.04.2024 08.13 Mánáidgárddis leat 2,5 jahkebarggu. Leat jođiheaddji ja assisteantat. Mánáidgárddis lea okta ossodat.Plánen- ja kursabeaivvitGo mánáidgárdebargiin leat plánen- ja kursabeaivvit, lea mánáidgárdi steaŋggas:Mánáidgárdejagi 2023/2024 plánen- ja kursabeaivvit: 07.08.23., 28-29.09.23., 22.12.23., 01.03.24., 10.05.24., 21.6.24., 11-12.07.24.Buohkat leat sámegielagatMáze mánáidgárdi lea 100% sámi mánáidgárdi. Buot mánát ja bargit leat sámegielagat. Mánáidgárddi mihttu ja višuvdna: "Mánáidgárdi galgá nagodit seailluhit, nannet sámegiela ja sámi árbevieruid fáttáid, bargguid ja vásáhusaid bokte." Min lagasbiras ja kultuvra lea guovddážis go hábmet fáddáplánaid. Fáttat válljejuvvojit dan vuođul mii lea lunddolaš min lagasbirrasis, ja mii dáhpáhuvvá eanandoalus, boazodoalus, meahcástallamiin, kulturdáhpáhusain áigodagain jagis. Maiddái SAÁOMánáidgárdi stuoriduvvui 2010. Mánáidgárdi ja skuvlaasttuáiggeortnet leat časkojuvvon oktii, ja mánáidgárdi lea de maid SAÁO fálaldat skuvlamánáide geat leat ovttas mánáidgárddi mánáiguin.Ráhpanáiggit:Diibmu: 07.30-16.30 Gaskaboddosaš ráhpanáiggit: 08.15-15.45 Máze mánáidgárdi/barnehage, vinter/dálvet Máze mg Máze mánáidgárdi/barnehage, visti, vinter/dálvet Máze mg | https://www.guovdageainnu.suohkan.no/balvalusat/manna-ja-bearas/manaidgardi/gavnna-manaidgarddi/maze-manaidgardi/ |
12.5.2016: Leanadáiddar Ánne Kirste Aikio studios (álgá áiggis 01:14:14) (sámegillii)
11.5.2016: D√°iddar Jenni Hiltunen (suomagillii)
10.5.2016: Čoakkáldat-intendeanta Arja Miller (álgá áiggis 36:57) (suomagillii)
Vuoden 2025 talousarvioesityksessä valtio aikoo leikata saamelaiskäräjien itsehallintoon tarkoitetuista varoista yli puoli miljoonaa euroa.
Jagi 2025 bušeahtaárvalusas stáhta áigu čuohpastit Sámedikki kulturiešmearrideapmái oaivvilduvvon ruđain 568 000 euro.
Vuohču Sámi márkanat lágiduvvojit fas moatti jagi bottu maŋŋá. Prográmmas leat earret eará dujiid vuovdin, lagaš biebmu ja olu musihkka. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/mas_sapmi_sagastalla_guldal_grind-jearahallamiid/8876011 |
Subsets and Splits