language
stringclasses 1
value | country
stringclasses 1
value | source
stringclasses 1
value | license
stringclasses 1
value | level
stringclasses 1
value | category_en
stringclasses 1
value | category_original_lang
stringclasses 1
value | file_name
stringclasses 2
values | original_question_num
int64 1
75
| question
stringlengths 49
4.08k
| options
sequencelengths 2
7
| answer
stringclasses 7
values |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 30 | Vali igale lause algusele sobiv lõpp.
Talverõõmud
Valmis lumekuju tuleb veega kasta, | [
"kui ka nende isadele-emadele.",
"siis ärge väga keerulist kuju valige.",
"et sellega ei oska midagi ette võtta.",
"mida tahate lumest ehitama hakata.",
"et nad hästi välja tuleksid?",
"sest vesi muudab selle tugevaks.",
"talispordist lumekujude valmistamiseni."
] | 6 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 1 | Loe lühiuudist ja vasta küsimusele. Vali sobiv vastus.
Tammelehed, kasemahl, nõgesed ja punapeet – sellest kõigest teeb Limbaži lähedal elav John Harald Brown veini, mida sobiks pakkuda ka tipprestoranides. Inglismaal sündinud ja kasvanud ning alles 11 aastat tagasi oma vanemate sünnimaale kolinud John Brown alustas veiniteoga ema kõrvalt. Kui Inglismaal oli veinimeistriks ema, siis Lätis rollid vahetusid – nüüd aitab ema poega vaid veini pudelitesse villimisel.
Aastas toodab Brown koduses köögis umbes 1000 liitrit veini. Siiani on ta turustanud oma veinikeldri saadusi turismigruppidele, kellele talus degustatsioone korraldab. Umbes nädal tagasi aga said korda viimased paberid ning nüüd on tal ametlik luba, mis võimaldab oma veine pakkuda ka edasimüüjatele. Seega on tuleval aastal Lätis veinipoodi sattuvatel inimestel põhjust huvi tunda, kas müügil on ka John Browni veinikeldrist pärit eksootilise sisuga pudeleid.
Allikas: Maaleht
Kus hakatakse pakkuma John Browni valmistatud veine? | [
"Inglismaa erinevates tipprestoranides",
"Inglismaa ja Läti turismitalude veinikeldrites",
"Mitmetes Lätis asuvates veinipoodides"
] | 3 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 2 | Loe lühiuudist ja vasta küsimusele. Vali sobiv vastus.
Enamasti firmakinkidega tegelev ettevõte Kommikeskus alustab lähiajal gurmaanidele mõeldud suitsutatud krevettide ja karpide müüki. Müügikanaliks on nad valinud sotsiaalvõrgustiku Facebook.
Suitsutatud mereande tootva Saksa firma Gourmet Generation juht Martin Gedig arvas, et Saksamaal ei tuleks nende toodete müük sotsiaalvõrgustiku kaudu kõne allagi. Eestis on see aga hea idee, sest kuulu järgi on peaaegu iga eestlane juba Facebookis.
Kuigi Saksamaal valmistatud suitsutatud mereande on plaanis müüma hakata ka mõnes valitud kaupluses, püütakse laiemat ostjaskonda saada Facebooki kaudu. Firma seab suhtluskeskkonda üles suitsutatud krevettide ja karpide brändinimega Scampi diSanti profiili ja selle kaudu saavad soovijad esitada tellimusi.
Allikas: Tarbija24
Miks hakkab Kommikeskus suitsutatud mereande müüma Facebooki kaudu? | [
"Sellepärast, et Saksamaal on müük end sellisel viisil õigustanud.",
"Sellepärast, et Eestis on väga palju Facebooki kasutajaid.",
"Sellepärast, et kauplused pole selliste toodete müügist huvitatud."
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 3 | Loe lühiuudist ja vasta küsimusele. Vali sobiv vastus.
Septembris alanud õppeperiood kergitas Tallinna üüriturul korterite hindu 10 protsendi võrra. Tallinnas tervikuna on üürikorterite pakkumishinnad selle kvartali jooksul tõusnud umbes kümnendiku võrra võrreldes eelmise kvartaliga ning pakkumiste hulk on vähenenud 30 protsenti, kirjutas Ober-Hausi analüütik Rain Rätt. Eelkõige on hinnatõus tabanud eelistatavas asukohas paiknevaid väiksemaid odavamate kõrvalkuludega kortereid.
Võrreldes üürikorterite pakkumiste hulga tipuga 2009. aasta talvel on nende hulk vähenenud lausa 60 protsenti.
Allikas: E24.ee
Missugune muutus on toimunud Tallinna kinnisvaraturul? | [
"Väikeste ülalpidamiskuludega üürikorterite hind on tõusnud.",
"Hinnatud kohtades on väiksemate korterite üür langenud.",
"Hea asukohaga üürikorterite pakkumisi on senisest rohkem."
] | 1 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 4 | Loe lühiuudist ja vasta küsimusele. Vali sobiv vastus.
Majanduskriisist räsitud Eesti autotööstus hakkab tasapisi tumedast ajastust välja tulema ning inimeste koondamise asemel värvatakse tööle aina uusi oskustöölisi.
Eestis on ekslikult jäänud mulje, et kogu riigi autotööstus koosneb ühest turvavöösid tootvast endisest börsifirmast nimega Norma. Kuigi klassikalist autode tootmist meil tõesti pole, on siin mitmeid firmasid, mis toodavad Euroopa suurtele autotööstustele erinevaid osi ja materjale.
Autosalongides kasutatavat taftingriiet tootvat ettevõtet Mistra-Autex tabas langus 2008. aastal. Tootmine kolis Rootsi, sest emafirma otsustas ühe projekti sinna viia. Siinne käive vähenes 33 protsenti ning üle poolesaja inimese leidis end tänavalt. Praegu töötab tehases aga juba 165 inimest, mis näitab, et masu hakkab firma jaoks mööda saama.
Allikas: E24.ee
Milline pealkiri uudisele sobib? | [
"Eesti autotööstuses koondatakse töölisi",
"Eestis autoosi tootvad firmad lähevad börsile",
"Eesti autotööstus hakkab kriisist toibuma"
] | 3 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 5 | Loe lühiuudist ja vasta küsimusele. Vali sobiv vastus.
Personaliotsinguga tegeleva Manpower OÜ tegevdirektori Heigo Kaldre sõnul on tunda tööturu elavnemist. Kõige suurem nõudlus on spetsialistide järele, kuid ka lihttöölised leiavad endale ametikoha üha kiiremini.
Statistikaameti andmetel kerkis keskmine brutopalk kolmandas kvartalis protsendi jagu.
Tavainimeste palganõudmistes see muutus veel ei kajastu, kuid on näha, et ettevõtetel on vaja üha rohkem uusi töökäsi.
Kaldre sõnul tuleb enam tööpakkumisi tugiteenuste vallast, aga ka tööstusest ja tootmissektorist. Praegu on ettevõte leheküljel üleval kolmkümmend tööpakkumist. Eestis on puudus spetsialistidest ning isegi keskmisest mitu korda suurema kuupalgaga on raske kvalifitseeritud töötajaid leida.
Allikas: E24.ee
Milline muudatus on tööturul toimunud? | [
"Tööotsijate palganõudmised on suurenenud.",
"Tööjõu leidmine on keerukamaks muutunud.",
"Tööpakkumiste arv on mitu korda vähenenud."
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 1 | Loe lühiuudist ja vasta küsimusele. Vali sobiv vastus.
Eesti Posti postiteenuste divisjoni juhi Jaan Vainulti sõnul jääb igal aastal valesti märgitud sihtnumbri või selle puudumise tõttu kohale toimetamata nii kirju kui pakke või pikeneb nende kohalejõudmise aeg. Eesti Post tuletab meelde, et kirja saatmisel on oluline korrektne aadress. Täpselt peab märkima ka saatja andmed, seda juhuks, kui saadetis tuleb tagastada.
Tulenevalt postiseadusest säilitab Eesti Post kättetoimetamata postisaadetisi vähemalt kuus kuud. Iga nädal saabub hoiustamiskohta Paidesse keskmiselt 100 saadetist, millest suurem osa on lihtkirjad. Kõigil siia sattuvatel saadetistel on ühine puudus: neil ei ole saatja andmeid, seega puudub võimalus saadetis omanikule tagastada. Arhiivis leidub ka kirju, millel puudub nii saaja kui saatja aadress.
Allikas: Tarbija24
Miks satuvad saadetised hoiustamiskohta? | [
"Neile on märgitud vale sihtnumber.",
"Neile on saatja aadress märkimata jäetud.",
"Neile on saaja aadress valesti märgitud."
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 2 | Loe lühiuudist ja vasta küsimusele. Vali sobiv vastus.
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse värske uuringu kohaselt on huvi säästmise vastu kasvamas. Mida suurem on pere sissetulek, seda levinum on säästmine ja suuremad on ootuspäraselt ka säästetavad summad. Üldjuhul jääb säästetav summa 1–10% vahele pere kuu sissetulekust – nii palju suudab säästa pea neljandik peredest. 11–20% kuu sissetulekust suudab säästa 10% ja enam kui viiendiku teenitust 11% peredest.
Uuring näitas, et säästjate maksekäitumine eristub keskmisest parema maksedistsipliini ja -kontrolli poolest. Inimesed, kes raha kõrvale panevad, ei hiline maksetega ning pea pooled neist eelistavad arveid tasuda tähtajaks. Teine pool tasub arved kohe sissetuleku laekumisel. Selliseid säästjaid, kes maksetega sageli hilineksid, vastanute seas polnud.
Euroopa Liidu riikidega võrreldes on Eesti säästumäär jõudsalt kasvanud (13,33%) ja saavutas 2009. aastal EL-i keskmise taseme (13,4%), mis tähendab, et kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused on olnud väiksemad teenitud kogutulust.
Allikas: Maaleht
Mida Swedbanki uuring näitas? | [
"Säästjad maksavad oma arveid õigeaegselt.",
"Raha säästvate perede arv on järjest vähenenud.",
"Perede tarbimiskulutused on tunduvalt kasvanud."
] | 1 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 3 | Loe lühiuudist ja vasta küsimusele. Vali sobiv vastus.
Suurim veebikaubamaja Amazon tuli mõttele, kuidas vähendada soovimatute kinkide saamist. Klient saab kehtestada reeglid oma tuttavate ja sugulaste kingivaliku suhtes. Kui klient teatab, et ei soovi näiteks tädi Vilhelmiinelt kingituseks enam ühtegi flanellpluusi ega labakindapaari, saab ta teate kohe, kui tädi on Amazonist just säärase kingituse ostnud. Sellisel juhul saab klient kingituse teekonna peatada juba laohoones ja tellida endale midagi muud summa eest, mis tädi on flanellpluusile kulutanud. Kusjuures soovimatu kingituse ostja ei saa teada, et kingitusesaaja on kingi ära vahetanud. Kingitus, millest on loobutud, läheb omakorda kingitustebörsile, kust keegi teine saab selle endale tellida. Veebikaubamaja võttis uuele logistikasüsteemile patendi ja julgustab oma kliente seda kasutama.
Allikas: E24.ee
Kellele on mõeldud Amazoni uus teenus? | [
"Klientidele, kes jäävad sobiva kingituse leidmisel hätta",
"Klientidele, kel on kingituste otsimiseks liiga vähe aega",
"Klientidele, kes tahavad loobuda ebasobivast kingitusest"
] | 3 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 4 | Loe lühiuudist ja vasta küsimusele. Vali sobiv vastus.
Varasemad täiskasvanute ja teismeliste peal tehtud uuringud on näidanud, et videomängurite ja telerivaatajate kehamassiindeks on suurem kui nendel, kes videomänge ei mängi ning vaatavad keskmiselt vähem televiisorit.
Michigani ülikooli teadlased valisid välja 482 kaheteistaastast last ning jälgisid nende arengut kolme aasta jooksul. Vanemad ja lapsed pidid selle aja jooksul tehtud kuue küsitluse käigus vastama laste internetikasutust, videomänge ja mobiiltelefoniga rääkimisele kuluvat aega puudutavatele küsimustele. Lapsevanemate käest küsiti ka laste koolihinnete, pikkuse, kaalu, rassi ning sotsiaalmajandusliku olukorra kohta. Lapsed pidid lisaks vastama ka lugemist, matemaatikat, ruumitaju ja enesehinnangut puudutavatele küsimustele.
Ajakirjas Computers and Human Behavior avaldatud artiklis leiavad teadlased, et tähtsamateks kehakaalu mõjuteguriteks on hoopis rass, vanus ning sotsiaalmajanduslik staatus. Teadlased leidsid, et kuigi videomänge kasutati internetist ja mobiiltelefonidest rohkem, ei avaldanud nende mängimine mõju lapse kaalule ega ka kehamassiindeksile. Teadlased leidsid ka, et tehnoloogia kasutamisel on positiivseid mõjusid. Näiteks rohkem internetis aega veetvate laste lugemisoskus on parem, videomängurid paistsid aga silma parema ruumitajuga.
Allikas: Tarbija24
Mida teadlased uuringu tulemustest järeldasid? | [
"Videomängude mängimine ja interneti kasutamine suurendab laste kehakaalu.",
"Videomängude mängimine ja interneti kasutamine mõjub lapsi arendavalt.",
"Videomängude mängimine ja interneti kasutamine sõltub laste vanusest."
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 5 | Loe lühiuudist ja vasta küsimusele. Vali sobiv vastus.
Suvemajade hind on väga varieeruv: lammutamist vajavad suvilad võivad maksta vähem analoogse maja alusest maatükist, väga heade suvemajade väärtus võib olla suuremgi kui sama piirkonna eramutel.
Suvemajad on elukondliku kinnisvara turul üks laiema hinnaskaalaga varadegruppe. Suvilate hind sõltub palju rohkematest asjaoludest kui korterite või ka eramute puhul. Peamiseks hinnamäärajaks on see, mida antud hoonega tulevikus edasi saab teha. Mida vähem võimalusi, seda odavamaks suvemaja hind kujuneb. Unikaalse asukohaga väga heas seisukorras suvemajad on aga väärtuslik kaup, mida otsitakse tikutulega taga ning mille eest ollakse valmis maksma tihti rohkemgi, kui kuluks krundi ostmisele ja maja ehitusele.
Allikas: Aed ja kodu
Mida võib uudise põhjal järeldada? | [
"Heas asukohas suvila võib eramust rohkem maksta.",
"Väga heas seisukorras suvilatele leidub vähe ostjaid.",
"Suvila hind sõltub kõige enam krundi suurusest."
] | 1 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 1 | Loe tekstilõiku ning vasta selle põhjal küsimustele. Vali sobiv vastus.
Raamatututvustus
Hiljuti ilmus kirjastuselt Varrak väga huvitav raamat, prantsuse autori Daniel Pennaci „Nagu romaan” (tõlkinud Anti Saar). Pennaci esmakordselt 1992. aastal ilmunud teos sellest, kuidas teismelisi raamatuid armastama ja nautima panna, on ülemaailmne hitt, pedagoogiline essee, mida on keelatud kasutada „pedagoogilise piinamise otstarbel”. Mida siis kirjanik ja kunagine õpetaja Pennac ütleb? Laias laastus järgmist: kui lugemise mõnu teismeeas ongi kadunud, on see ometigi siinsamas ja hõlpsasti leitav. Lapsevanemad saavad oma teismelisega minna tagasi lapsepõlve; istuda õhtul ta voodile ja lugeda valjusti ette – ilma kohustuseta loetu üle arutada, täiesti jumalamuidu ja lapse lemmikjutte. Pennac lubab, et ühel õhtul teatab teie teismeline: „Ma loen sinuga koos.” Valjusti lugemist soovitab ta ka õpetajale. Pennac rõhutab, et hajutama peaks hirmu mittearusaamise ees ning välistama kasumlikkuse tagaajamise ja sunduse. Lisaks sõnastas Pennec lugeja kümme õigust (mitte kohustust!), millest esimene on õigus mitte lugeda. Ülejäänud üheksa pole sellest vähem liberaalsed.
Lühidalt: Pennac paneb lugemisarmastuse kriisi lahendamise mitte noorte, vaid nende vanemate ja õpetajate õlgadele, lükates ümber stereotüübi loodrist teismelisest, kes on justkui ise oma huvipuuduses süüdi ja keda tuleks selle eest karistada. Näiteks raamatute lugemisega.
Allikas: Mari Peegel, Eesti Päevaleht
Vasta küsimustele.
Mida Daniel Pennac oma raamatus väidab? | [
"Kui laps lugeda ei taha, on huvi tekitamine küllalt keeruline.",
"Kui laps ei armasta lugeda, tuleneb see tema iseloomust.",
"Kui lapsel lugemishuvi puudub, ei tohi teda lugema sundida."
] | 3 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 2 | Loe tekstilõiku ning vasta selle põhjal küsimustele. Vali sobiv vastus.
Raamatututvustus
Hiljuti ilmus kirjastuselt Varrak väga huvitav raamat, prantsuse autori Daniel Pennaci „Nagu romaan” (tõlkinud Anti Saar). Pennaci esmakordselt 1992. aastal ilmunud teos sellest, kuidas teismelisi raamatuid armastama ja nautima panna, on ülemaailmne hitt, pedagoogiline essee, mida on keelatud kasutada „pedagoogilise piinamise otstarbel”. Mida siis kirjanik ja kunagine õpetaja Pennac ütleb? Laias laastus järgmist: kui lugemise mõnu teismeeas ongi kadunud, on see ometigi siinsamas ja hõlpsasti leitav. Lapsevanemad saavad oma teismelisega minna tagasi lapsepõlve; istuda õhtul ta voodile ja lugeda valjusti ette – ilma kohustuseta loetu üle arutada, täiesti jumalamuidu ja lapse lemmikjutte. Pennac lubab, et ühel õhtul teatab teie teismeline: „Ma loen sinuga koos.” Valjusti lugemist soovitab ta ka õpetajale. Pennac rõhutab, et hajutama peaks hirmu mittearusaamise ees ning välistama kasumlikkuse tagaajamise ja sunduse. Lisaks sõnastas Pennec lugeja kümme õigust (mitte kohustust!), millest esimene on õigus mitte lugeda. Ülejäänud üheksa pole sellest vähem liberaalsed.
Lühidalt: Pennac paneb lugemisarmastuse kriisi lahendamise mitte noorte, vaid nende vanemate ja õpetajate õlgadele, lükates ümber stereotüübi loodrist teismelisest, kes on justkui ise oma huvipuuduses süüdi ja keda tuleks selle eest karistada. Näiteks raamatute lugemisega.
Allikas: Mari Peegel, Eesti Päevaleht
Vasta küsimustele.
Kuidas saab vanem oma last raamatuid lugema ärgitada? | [
"Lugeda teismelisele lemmikraamatuid ette nagu väikesele lapsele",
"Teismelisega koos raamatuid lugeda ning nende üle arutleda",
"Selgitades esmalt välja teismelise lugemishuvi puudumise tagamaad"
] | 1 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 3 | Loe tekstilõiku ning vasta selle põhjal küsimustele. Vali sobiv vastus.
Ebapärlikarpide kaitsmisest
Kuna Eestis veel vaid ühes Lahemaa jões elutsevate ebapärlikarpide hulk on viimastel aastatel hirmuäratava hooga vähenenud, kavatsevad looduskaitsjad lähiajal üksikasjalikult kirja panna kõikvõimalikud tegevused, mis aitaksid need haruldased selgrootud surmasuust päästa. Tänavu ebapärlikarpide viimases kantsis seiret teinud hüdrobioloog Nikolai Laanetu nentis uuringuid kokku võttes, et kui näiteks 1993. aastal küündis vaatluskohtades karpide arvukus pea 2500 isendini, siis sel aastal luges ta kokku ainult 787 karpi. Kuna karpide hulk on vähenenud pea kolm korda, on Laanetu sõnul praegu viimane aeg nende heaks midagi kiiresti ette võtta. Meie kõigi kaitsealuste liikide hea käekäigu eest seisva keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi tunnistas, et ebapärlikarpide hingusele minekust päästmine on looduskaitsjatele samasugune proovikivi nagu näiteks juttselg-kärnkonnade ehk kõrede ja Euroopa naaritsate uuele elule aitamine. „Järgmisel aastal on plaanis ametlikult kinnitada ebapärlikarpide kaitse tegevuskava, millega määrame ära kõik hädavajalikud tegevused ja nende eeldatava maksumuse,” sõnas Talvi.
Allikas: Ulvar Käärt, Eesti Päevaleht
Vasta küsimustele.
Mis viitab vajadusele ebapärlikarpe kaitsta? | [
"Nende ainsas elupaigas on toimunud mitmeid muutusi.",
"Nende arvukus on viimasel ajal tunduvalt kahanenud.",
"Nende elupaikade hulk on pea kolmekordselt vähenenud."
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 4 | Loe tekstilõiku ning vasta selle põhjal küsimustele. Vali sobiv vastus.
Ebapärlikarpide kaitsmisest
Kuna Eestis veel vaid ühes Lahemaa jões elutsevate ebapärlikarpide hulk on viimastel aastatel hirmuäratava hooga vähenenud, kavatsevad looduskaitsjad lähiajal üksikasjalikult kirja panna kõikvõimalikud tegevused, mis aitaksid need haruldased selgrootud surmasuust päästa. Tänavu ebapärlikarpide viimases kantsis seiret teinud hüdrobioloog Nikolai Laanetu nentis uuringuid kokku võttes, et kui näiteks 1993. aastal küündis vaatluskohtades karpide arvukus pea 2500 isendini, siis sel aastal luges ta kokku ainult 787 karpi. Kuna karpide hulk on vähenenud pea kolm korda, on Laanetu sõnul praegu viimane aeg nende heaks midagi kiiresti ette võtta. Meie kõigi kaitsealuste liikide hea käekäigu eest seisva keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi tunnistas, et ebapärlikarpide hingusele minekust päästmine on looduskaitsjatele samasugune proovikivi nagu näiteks juttselg-kärnkonnade ehk kõrede ja Euroopa naaritsate uuele elule aitamine. „Järgmisel aastal on plaanis ametlikult kinnitada ebapärlikarpide kaitse tegevuskava, millega määrame ära kõik hädavajalikud tegevused ja nende eeldatava maksumuse,” sõnas Talvi.
Allikas: Ulvar Käärt, Eesti Päevaleht
Vasta küsimustele.
Mida ebapärlikarpide kaitseks esmalt ette võetakse? | [
"Koostatakse vajalike toimingute loetelu.",
"Analüüsitakse teiste haruldaste liikide kaitset.",
"Kinnitatakse ametlikult vastav tegevuskava."
] | 1 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 5 | Loe tekstilõiku ning vasta selle põhjal küsimustele. Vali sobiv vastus.
Intervjuu suusatajaga
Kas oled tagantjärele kahetsenud, et otsustasid möödunud kevadel veel ühe hooaja tippsuusatamise karmis konkurentsis vastu pidada?
Kõik algab ikkagi sellest, kui sa saad teha seda, mis sulle kõige enam meeldib. Tippsorti ei saa teha seltskonna pärast, selleks on vaja sisemist põlemist ja palavat soovi maksimaalselt hästi teha. Jah, olen pärast ebaõnnestumisi vahel endamisi arutlenud, milleks mulle seda kõike veel vaja on, aga tegelikult ma ei mõtle konkreetsetest kohtadest või saavutusest juba mitu hooaega. Soovin oma sooritustest leida rõõmu. Medalitest mõtlemise asemel soovin saavutada sportlikku vormi, mis lubab nautida pingutust ja valu. Keskendungi vaid oma asjadele ja püüan võistlusi nautida. Kui olen seejuures heas vormis, siis tuleb ka korralik koht. Nooremana mõtlesin rohkem oma tulemustele, mis tõi vahel kaasa kibeda pettumustunde. Keskpärased kohad ei paku kunagi rahuldust, aga selle asemel, et nüüd heituda, pühendun analüüsile, miks nii läks ja mida saaksin parandada.
Allikas: Veiko Visnapuu, Eesti Päevaleht
Vasta küsimustele.
Mida suusataja enda kohta räägib? | [
"Tippspordiga jätkamine oli vale otsus.",
"Aeg-ajalt kimbutab teda motivatsioonipuudus.",
"Keskpärased saavutused soodustavad eneseanalüüsi."
] | 3 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 6 | Loe tekstilõiku ning vasta selle põhjal küsimustele. Vali sobiv vastus.
Intervjuu suusatajaga
Kas oled tagantjärele kahetsenud, et otsustasid möödunud kevadel veel ühe hooaja tippsuusatamise karmis konkurentsis vastu pidada?
Kõik algab ikkagi sellest, kui sa saad teha seda, mis sulle kõige enam meeldib. Tippsorti ei saa teha seltskonna pärast, selleks on vaja sisemist põlemist ja palavat soovi maksimaalselt hästi teha. Jah, olen pärast ebaõnnestumisi vahel endamisi arutlenud, milleks mulle seda kõike veel vaja on, aga tegelikult ma ei mõtle konkreetsetest kohtadest või saavutusest juba mitu hooaega. Soovin oma sooritustest leida rõõmu. Medalitest mõtlemise asemel soovin saavutada sportlikku vormi, mis lubab nautida pingutust ja valu. Keskendungi vaid oma asjadele ja püüan võistlusi nautida. Kui olen seejuures heas vormis, siis tuleb ka korralik koht. Nooremana mõtlesin rohkem oma tulemustele, mis tõi vahel kaasa kibeda pettumustunde. Keskpärased kohad ei paku kunagi rahuldust, aga selle asemel, et nüüd heituda, pühendun analüüsile, miks nii läks ja mida saaksin parandada.
Allikas: Veiko Visnapuu, Eesti Päevaleht
Vasta küsimustele.
Mis on suusatajale sportimise juures kõige tähtsam? | [
"Elu edasiviiv tohutu võidutahe",
"Õigel ajal parimas vormis olek",
"Spordi kui protsessi nautimine"
] | 3 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 7 | Loe tekstilõiku ning vasta selle põhjal küsimustele. Vali sobiv vastus.
Kultuuriloost
Selle kultuurikäsitluse alused, millest on lähtutud paaril viimasel sajandil, loodi Prantsuse revolutsiooni järel. Otsus muuta Bourbonidele kuulunud kunstikogu avalikuks kollektsiooniks, mida kõik kodanikud saavad külastada, oli osa valgustuslikust haridusprojektist, aga ka kultuuripoliitiline otsus.
Kunst (võime seda laiendada kultuurile tervikuna), mida said varem endale lubada üksnes privilegeeritud seisused, muudeti kättesaadavaks kõigile. Veel 17. sajandil pidasid kunstnikud näiteks näitustel osalemist alandavaks, sest tõeline kunstnik töötas üksnes tellimuste alusel ja näitustel pakkusid ennast need, kes tellimusi ei saanud. Kunstimuuseumi kui avaliku institutsiooni loomine, mis Louvre’i avamisega aset leidis, murdis ka selle kivinenud traditsiooni ja kunstist sai avalik teenus, hüve, mis pidi olema kättesaadav kõigile. Seda, mida kodanikud endale üksi lubada ei saanud, said nad lubada endale ühiselt. Oluline ei olnud mitte kunsti omada, vaid piisas ka sellest, kui saadi seda kogeda. Kunstikogemus pidi olema riiklikult doteerituna kõigile kättesaadav. Väikse panuse piletihinna näol võisid anda ka vaatajad, aga see ei olnud mingi reegel. Inglismaal näiteks olid muuseumid pikka aega tasuta, sest muuseumi külastamist peeti kodanikuõiguseks. „Louvre’i mudel” (nimetame seda nii) on aluseks kogu kodanlikule kultuuripoliitikale.
Allikas: Anders Härm, Eesti Päevaleht
Vasta küsimustele.
Mida väidetakse Prantsuse revolutsiooni eelse aja kunstnike kohta? | [
"Endast lugupidavad kunstnikud tegid vaid tellimustöid.",
"Näitustel said osaleda kõik seda soovivad kunstnikud.",
"Väärikad kunstnikud osalesid näitustel ja täitsid tellimusi."
] | 1 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 8 | Loe tekstilõiku ning vasta selle põhjal küsimustele. Vali sobiv vastus.
Kultuuriloost
Selle kultuurikäsitluse alused, millest on lähtutud paaril viimasel sajandil, loodi Prantsuse revolutsiooni järel. Otsus muuta Bourbonidele kuulunud kunstikogu avalikuks kollektsiooniks, mida kõik kodanikud saavad külastada, oli osa valgustuslikust haridusprojektist, aga ka kultuuripoliitiline otsus.
Kunst (võime seda laiendada kultuurile tervikuna), mida said varem endale lubada üksnes privilegeeritud seisused, muudeti kättesaadavaks kõigile. Veel 17. sajandil pidasid kunstnikud näiteks näitustel osalemist alandavaks, sest tõeline kunstnik töötas üksnes tellimuste alusel ja näitustel pakkusid ennast need, kes tellimusi ei saanud. Kunstimuuseumi kui avaliku institutsiooni loomine, mis Louvre’i avamisega aset leidis, murdis ka selle kivinenud traditsiooni ja kunstist sai avalik teenus, hüve, mis pidi olema kättesaadav kõigile. Seda, mida kodanikud endale üksi lubada ei saanud, said nad lubada endale ühiselt. Oluline ei olnud mitte kunsti omada, vaid piisas ka sellest, kui saadi seda kogeda. Kunstikogemus pidi olema riiklikult doteerituna kõigile kättesaadav. Väikse panuse piletihinna näol võisid anda ka vaatajad, aga see ei olnud mingi reegel. Inglismaal näiteks olid muuseumid pikka aega tasuta, sest muuseumi külastamist peeti kodanikuõiguseks. „Louvre’i mudel” (nimetame seda nii) on aluseks kogu kodanlikule kultuuripoliitikale.
Allikas: Anders Härm, Eesti Päevaleht
Vasta küsimustele.
Mis on kirjeldatud kultuurikäsitluse põhimõte? | [
"Kõik kunstnikud peavad saama oma töid eksponeerida.",
"Kunst ja haridus tuleb omavahel tihedalt siduda.",
"Igal inimesel on õigus kultuurist osa saada."
] | 3 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 9 | Loe tekstilõiku ning vasta selle põhjal küsimustele. Vali sobiv vastus.
Savimaja
Ökoloogilise ehituse eelistest on üsna palju kirjutatud ja räägitud. Ometi on uut kodu planeeriv inimene jäänud skeptiliseks ning maale ja linna kerkib endiselt tüüpmaju. Küllap on inimene liialt mõjutatud lääne ehitustarvikute ja materjalide maaletoojatest, kes reklaami ja propagandaga teevad valju häält, nii et keskkonnasõbrad jäävad varju. Ökoloogilisi ehitisi – konkreetselt savimaja – pole üksikute eranditega veel eriti kusagil näha. Ehk eeldab see inimeselt julgust eksperimenteerida, pioneeriks olla.
Tallinna äärelinna on aga üks savimaja kerkimas. Punaste seintega, armsa aia varjus.
„Miks me tegime maja savist? Mu lapsed on allergikud ja sellist kilekoti tüüpi maja me ei tahtnud. Meil oli aga juurdeehitust vaja, maja on jäänud perele kitsaks,“ kommenteerib majaomanik Anne. Ta teab, et saviehitis loob elukeskkonna, mis on allergeenivabam kui mis tahes muu tehismaterjal. „Teine põhjus savimaja ehitamiseks oli see, et seda sai ise ehitada, see on suur asi.“ Palkmaja ehitus näiteks oleks juba märksa keerulisem, kallim ja erialaseid oskusi nõudev.
Allikas: Helen Arusoo, ajakiri Loodus
Vasta küsimustele.
Mis on artikli autori arvates savimajade vähesuse põhjuseks? | [
"Inimestel on vähe infot ökoloogilise ehituse kohta.",
"End lastakse reklaamist liigselt mõjutada.",
"Savimaja on väga keeruline ise ehitada."
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 10 | Loe tekstilõiku ning vasta selle põhjal küsimustele. Vali sobiv vastus.
Savimaja
Ökoloogilise ehituse eelistest on üsna palju kirjutatud ja räägitud. Ometi on uut kodu planeeriv inimene jäänud skeptiliseks ning maale ja linna kerkib endiselt tüüpmaju. Küllap on inimene liialt mõjutatud lääne ehitustarvikute ja materjalide maaletoojatest, kes reklaami ja propagandaga teevad valju häält, nii et keskkonnasõbrad jäävad varju. Ökoloogilisi ehitisi – konkreetselt savimaja – pole üksikute eranditega veel eriti kusagil näha. Ehk eeldab see inimeselt julgust eksperimenteerida, pioneeriks olla.
Tallinna äärelinna on aga üks savimaja kerkimas. Punaste seintega, armsa aia varjus.
„Miks me tegime maja savist? Mu lapsed on allergikud ja sellist kilekoti tüüpi maja me ei tahtnud. Meil oli aga juurdeehitust vaja, maja on jäänud perele kitsaks,“ kommenteerib majaomanik Anne. Ta teab, et saviehitis loob elukeskkonna, mis on allergeenivabam kui mis tahes muu tehismaterjal. „Teine põhjus savimaja ehitamiseks oli see, et seda sai ise ehitada, see on suur asi.“ Palkmaja ehitus näiteks oleks juba märksa keerulisem, kallim ja erialaseid oskusi nõudev.
Allikas: Helen Arusoo, ajakiri Loodus
Vasta küsimustele.
Miks otsustas Anne pere savimaja ehitamise kasuks? | [
"See sobib tehismaterjalist maja juurdeehituseks.",
"Savimaterjal loob tervislikuma elukeskkonna.",
"Palkmaja ehitamine oleks olnud ülemäära kulukas."
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 23 | Loe lauseid ning vali lünkadesse sobivad sõnad.
Vali lünkadesse sõnad.
Kuna nüüd on mul firma juhina vastutus töötajate ees, ei saa ma kuidagi olla enam see romantiline kunstnik, kes. | [
"hõljub pilvedes",
"kukub kõrgelt",
"on kahe jalaga maa peal"
] | 1 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 24 | Loe lauseid ning vali lünkadesse sobivad sõnad.
Vali lünkadesse sõnad.
Need armsad naeratused panevad südame sulama ja teevad. | [
"suured silmad",
"head nägu",
"meele härdaks"
] | 3 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 25 | Loe lauseid ning vali lünkadesse sobivad sõnad.
Vali lünkadesse sõnad.
Ei ole hea, kui sulane peremeheks saab, sest tal ei ole peremeheks olemise eeldusi ja majapidamine. | [
"käib alla",
"käib närvidele",
"käib asja ette"
] | 1 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 26 | Loe lauseid ning vali lünkadesse sobivad sõnad.
Vali lünkadesse sõnad.
Mu põlv on peaaegu paranenud,ainult siis, kui treening on väga raske. | [
"võtab vaevaks",
"annab tunda",
"tuleb esile"
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 27 | Loe lauseid ning vali lünkadesse sobivad sõnad.
Vali lünkadesse sõnad.
Mitmesugustel põhjustelvälispaneelid tuleb parandada ja vuugivahed korrastada enne maja soojustamist. | [
"pleekinud",
"tuhmunud",
"murenenud"
] | 3 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 28 | Loe lauseid ning vali lünkadesse sobivad sõnad.
Vali lünkadesse sõnad.
Lahkarvamustega tuleb sageli rinda pista, kuid mõnikord on siiski targem. | [
"vastu võtta",
"tagasi tõmbuda",
"kaasa minna"
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 29 | Loe lauseid ning vali lünkadesse sobivad sõnad.
Vali lünkadesse sõnad.
Tähtsate otsuste tegemisel on meilgi õigus. | [
"kaasa rääkida",
"arvesse võtta",
"järele anda"
] | 1 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 30 | Loe lauseid ning vali lünkadesse sobivad sõnad.
Vali lünkadesse sõnad.
Ma pole küll ammu kohal käinud ega midagi teinud, aga loodan, et te pole mind siiski veel. | [
"kaasa rääkida",
"arvesse võtta",
"järele anda"
] | 1 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 31 | Loe lauseid ning vali lünkadesse sobivad sõnad.
Vali lünkadesse sõnad.
Lugesin su kirja jubaja su sõnad jäid mind kummitama. | [
"ära jätnud",
"maha kandnud",
"välja langenud"
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 32 | Loe lauseid ning vali lünkadesse sobivad sõnad.
Vali lünkadesse sõnad.
See töö paistab olevat justkui: tundub huvitav ja vaheldusrikas, eeldab head inglise keele ja suhtlemisoskust ning niisuguseid kogemusi, mis mul juba varasemast ajast olemas. | [
"ette nähtud",
"mulle loodud",
"õigesti valitud"
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 1 | Loe tekstilõiku ning vasta selle põhjal küsimustele. Vali sobiv vastus.
Välismaale ülikooli
Välismaale minnakse õppima peamiselt ajendatuna soovist näha maailma ja panna ennast proovile ja/või akadeemilistel kaalutlustel. Oleks selge liialdus väita, et Eesti ülikoolid ei ole piisavalt head ja ainult piiri taga saab korraliku hariduse. Üldse on bakalaureusetaseme hariduse puhul tegemist kõigest hariduse aluse loomisega, mille pealt magistrantuuris spetsialiseeruda. Ometi on välismaal õppimisel tihti eeliseid, mida Eestis õppimine ei paku.
Maailma parimad ülikoolid meelitavad kokku helgeid päid üle maamuna ja sinna sissesaanutel avaneb võimalus olla akadeemilises keskkonnas, mida ei suuda pakkuda ükski Eesti õppeasutus. Kuid eelised ei ole vaid kõige helgemaile – haridusturu globaliseerumisega on avardunud abiturientide võimalused kõikjal. Tihti pakutakse kusagil sellist programmi, mida Eestis ei leidu.
Samuti ei kehti levinud arvamus, et piiri taga on tingimata kulukam õppida kui Eestis. Euroopa Liidus ei tohi ükski liikmesriik nõuda Euroopa Liidu kodanikelt teistsugust õppemaksu, kui ta nõuab oma riigi kodanikelt, ja nii võibki paljudele, kes Eestis peaksid oma õpingute eest tasuma, avaneda võimalus õppida mujal Euroopas tasuta. Muidugi on elamiskulud Eestis allpool EL-i keskmist ja see teeb välismaal õppimise siiski kallimaks kui Eestis.
Allikas: Gustav Kalm, Õpetajate Leht 31.03.2011
Vasta küsimustele.
Milline on artikli autori seisukoht? | [
"Välismaal õppides saab korralikuma hariduse kui Eesti ülikoolides.",
"Maailma juhtivad ülikoolid pakuvad ainukordset akadeemilist keskkonda.",
"Võimalus piiri taga õppimiseks avaneb vaid edukamaile õppureile."
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 2 | Loe tekstilõiku ning vasta selle põhjal küsimustele. Vali sobiv vastus.
Välismaale ülikooli
Välismaale minnakse õppima peamiselt ajendatuna soovist näha maailma ja panna ennast proovile ja/või akadeemilistel kaalutlustel. Oleks selge liialdus väita, et Eesti ülikoolid ei ole piisavalt head ja ainult piiri taga saab korraliku hariduse. Üldse on bakalaureusetaseme hariduse puhul tegemist kõigest hariduse aluse loomisega, mille pealt magistrantuuris spetsialiseeruda. Ometi on välismaal õppimisel tihti eeliseid, mida Eestis õppimine ei paku.
Maailma parimad ülikoolid meelitavad kokku helgeid päid üle maamuna ja sinna sissesaanutel avaneb võimalus olla akadeemilises keskkonnas, mida ei suuda pakkuda ükski Eesti õppeasutus. Kuid eelised ei ole vaid kõige helgemaile – haridusturu globaliseerumisega on avardunud abiturientide võimalused kõikjal. Tihti pakutakse kusagil sellist programmi, mida Eestis ei leidu.
Samuti ei kehti levinud arvamus, et piiri taga on tingimata kulukam õppida kui Eestis. Euroopa Liidus ei tohi ükski liikmesriik nõuda Euroopa Liidu kodanikelt teistsugust õppemaksu, kui ta nõuab oma riigi kodanikelt, ja nii võibki paljudele, kes Eestis peaksid oma õpingute eest tasuma, avaneda võimalus õppida mujal Euroopas tasuta. Muidugi on elamiskulud Eestis allpool EL-i keskmist ja see teeb välismaal õppimise siiski kallimaks kui Eestis.
Allikas: Gustav Kalm, Õpetajate Leht 31.03.2011
Vasta küsimustele.
Mida on öeldud välismaal õppimise maksumuse kohta? | [
"Euroopas on õppemaks üldjuhul kõrgem kui Eestis.",
"Võib leida ka võimaluse täiesti tasuta õppimiseks.",
"Elamiskulud on tänapäeva Eestis Euroopaga võrdsel tasemel."
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 3 | Loe tekstilõiku ning vasta selle põhjal küsimustele. Vali sobiv vastus.
Lavastaja elust
Viimase kuu aja jooksul on näitleja ja lavastaja Mart Kolditsa taktikepi all Tallinnas Vabaduse väljakul õitsele löönud kultuurioaas ja Viljandis Ugala teatris lavale jõudnud tempokas etendus, suure vaeva nägija ise aga kaotanud päris mitu kilo oma kehakaalust.
„Riided on seljas lotendama hakanud jah,“ naeris Mart Koldits (32) Ugalas laupäeval esietendunud efektse ja tempoka tüki „Kollane nool“ järelpeol oma särki sikutades. Allavõtmises pole tema sõnul aga midagi erakordset: „Eks närvipinge ja sisemine põlemine need kilod viivad. Kuigi esietenduse-eelsel ajal püüad ikka süüa ka, on samas palju jooksmist laval, ja nii see läheb,“ muigab Koldits, tõdedes, et kaalulangus koos esietendusega on tema puhul normaalne.
Kuigi pärast „Kollase noole“ lavale jõudmist jäi kaalul käimata, on senine rekord koos uue tüki sünniga kaotada seitse kilo.
Sedakorda oli lavastaja elu muidugi topeltpingeline, sest kõrvuti uue näitemängu lavaletoomisega rajas ta Tallinnas Vabaduse väljakul kultuurioaasi ehk „Objekt 2011“ loomeinimeste rahutemplit.
Allikas: Silja Paavle, Õhtuleht 12.03.2011
Vasta küsimustele.
Mis on Mart Kolditsa suuremaid saavutusi viimase kuu jooksul? | [
"Ülesastumine uue näidendi „Kollane nool“ osatäitjana",
"Pingutav, kuid suurepärase tulemuseni viinud kaalulangetamine",
"Tallinnasse vabaduse väljakule „Objekti 2011“ rajamine"
] | 3 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 4 | Loe tekstilõiku ning vasta selle põhjal küsimustele. Vali sobiv vastus.
Lavastaja elust
Viimase kuu aja jooksul on näitleja ja lavastaja Mart Kolditsa taktikepi all Tallinnas Vabaduse väljakul õitsele löönud kultuurioaas ja Viljandis Ugala teatris lavale jõudnud tempokas etendus, suure vaeva nägija ise aga kaotanud päris mitu kilo oma kehakaalust.
„Riided on seljas lotendama hakanud jah,“ naeris Mart Koldits (32) Ugalas laupäeval esietendunud efektse ja tempoka tüki „Kollane nool“ järelpeol oma särki sikutades. Allavõtmises pole tema sõnul aga midagi erakordset: „Eks närvipinge ja sisemine põlemine need kilod viivad. Kuigi esietenduse-eelsel ajal püüad ikka süüa ka, on samas palju jooksmist laval, ja nii see läheb,“ muigab Koldits, tõdedes, et kaalulangus koos esietendusega on tema puhul normaalne.
Kuigi pärast „Kollase noole“ lavale jõudmist jäi kaalul käimata, on senine rekord koos uue tüki sünniga kaotada seitse kilo.
Sedakorda oli lavastaja elu muidugi topeltpingeline, sest kõrvuti uue näitemängu lavaletoomisega rajas ta Tallinnas Vabaduse väljakul kultuurioaasi ehk „Objekt 2011“ loomeinimeste rahutemplit.
Allikas: Silja Paavle, Õhtuleht 12.03.2011
Vasta küsimustele.
Mismoodi Mart Koldits oma kaalukaotust kommenteerib? | [
"Seekordne erakordselt suur närvipinge pärssis söögiisu.",
"Esietendustele eelneval ajal pole tal aega söömisele mõeldagi.",
"Uut lavastust ette valmistades on kilode kaotamine tavapärane."
] | 3 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 5 | Loe tekstilõiku ning vasta selle põhjal küsimustele. Vali sobiv vastus.
Tasuta mobiilivõrk
Taavet Hinrikus rajab koos partneritega uhiuut „tasuta globaalset mobiilivõrku“ Voxtrot.
Sarnaselt Skype’iga vajab ka Voxtrot võrguühendust ja võimaldab teha tasuta kõnesid kõikjale maailmas. Hinrikus räägib, et Skype töötab hästi arvutis, aga mitte mobiilis, kuhu ta pole tegelikult mõeldudki. Samuti tuleb Skype’is luua endale uus identiteet ning koostada uus kontaktide nimekiri. „Meie arvates on see absurdne ja ebavajalik,“ ütleb Hinrikus. „Voxtrot on lihtsaim võimalus mobiililt tasuta helistada. Installeerid selle oma telefoni, pole vaja arvutit, e-maili ega uut identiteeti. Sinu identiteet on sinu mobiilinumber!“
Mõnevõrra pärsib Voxtroti arengut mobiilse interneti levik ja selle (eriti roaming-teenuste) hind. Hinrikus leiab, et see mure siiski leeveneb, igast maailma nurgast on võimalik osta soodsaid 3G võrgukaarte ja lepinguline mobiilne internet aina odavneb. „Mobiilne internet areneb maailmas palju jõulisemalt kui tavaline internet,“ räägib Hinrikus. „Suurtel turgudel, nagu India, Indoneesia ja Hiina, ei saa meie eluea jooksul kõigil olema arvuteid. Küll aga on kõigil varsti internetiühendusega mobiiltelefonid.“
Allikas: Eesti Ekspress, 17.03.2011
Vasta küsimustele.
Mille poolest on Voxtrot mugavam kui Skype? | [
"Voxtroti kaudu kõnede tegemiseks pole vaja internetti.",
"Voxtroti saab kasutada nii arvutis kui ka mobiilis.",
"Voxtrot ei nõua uue nime ja numbri registreerimist."
] | 3 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 6 | Loe tekstilõiku ning vasta selle põhjal küsimustele. Vali sobiv vastus.
Tasuta mobiilivõrk
Taavet Hinrikus rajab koos partneritega uhiuut „tasuta globaalset mobiilivõrku“ Voxtrot.
Sarnaselt Skype’iga vajab ka Voxtrot võrguühendust ja võimaldab teha tasuta kõnesid kõikjale maailmas. Hinrikus räägib, et Skype töötab hästi arvutis, aga mitte mobiilis, kuhu ta pole tegelikult mõeldudki. Samuti tuleb Skype’is luua endale uus identiteet ning koostada uus kontaktide nimekiri. „Meie arvates on see absurdne ja ebavajalik,“ ütleb Hinrikus. „Voxtrot on lihtsaim võimalus mobiililt tasuta helistada. Installeerid selle oma telefoni, pole vaja arvutit, e-maili ega uut identiteeti. Sinu identiteet on sinu mobiilinumber!“
Mõnevõrra pärsib Voxtroti arengut mobiilse interneti levik ja selle (eriti roaming-teenuste) hind. Hinrikus leiab, et see mure siiski leeveneb, igast maailma nurgast on võimalik osta soodsaid 3G võrgukaarte ja lepinguline mobiilne internet aina odavneb. „Mobiilne internet areneb maailmas palju jõulisemalt kui tavaline internet,“ räägib Hinrikus. „Suurtel turgudel, nagu India, Indoneesia ja Hiina, ei saa meie eluea jooksul kõigil olema arvuteid. Küll aga on kõigil varsti internetiühendusega mobiiltelefonid.“
Allikas: Eesti Ekspress, 17.03.2011
Vasta küsimustele.
Mida räägib Hindrikus tulevikust? | [
"Soodsate võrgukaartide kasutamine muutub populaarsemaks.",
"Kõige perspektiivikamalt areneb mobiilne internet.",
"Varsti on kõikjal maailmas igal inimesel oma arvuti."
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 7 | Loe tekstilõiku ning vasta selle põhjal küsimustele. Vali sobiv vastus.
Karud ohustavad mesitarusid
Käes on karude taliuinakust virgumise aeg. Pika talve maganud pruunkarud on ärgates näljased ning võivad toiduotsinguil kahjustada ka mesitarusid.
Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi ütles, et esimeste ärganud ja ringiliikuvate karude jälgi on juba nähtud. „Kuna karu on väga hea haistmisega, järjekindel ja tugev loom, võivad kahjustused kord juba karu poolt avastatud mesilas osutuda väga suurteks ja kesta pikka aega. Karu iseloomustab hästi eesti vanasõna „Üheksa mehe ramm, ühe mehe mõistus“,“ ütles bioloog.
Keskkonnaamet soovitab mesinikel võtta kasutusele abinõusid karude poolt mesitarudele tekitatavate kahjustuste ennetamiseks. Parim viis on ümbritseda mesitarud korralikult paigaldatud ja töötava, vähemalt viietraadilise elektrikarjusega. Lisaks võib mesitarude kaitseks elektrikarjust kombineerida tavalise tugeva ja vähemalt 1,5 meetri kõrguse võrkaiaga, kasutada visuaalseid, akustilisi ja keemilisi peleteid.
Allikas: Eger Ninn, Tabija24, 17.03.2011
Vasta küsimustele.
Mis iseloomustab pruunkarude käitumist? | [
"Enne talveunne suikumist on nad eriti rahutud ja näljased.",
"Kui nad on mesila avastanud, rüüstavad nad seda korduvalt.",
"Lisaks sellele, et nad on tugevad, on nad ka kavalad."
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 8 | Loe tekstilõiku ning vasta selle põhjal küsimustele. Vali sobiv vastus.
Karud ohustavad mesitarusid
Käes on karude taliuinakust virgumise aeg. Pika talve maganud pruunkarud on ärgates näljased ning võivad toiduotsinguil kahjustada ka mesitarusid.
Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi ütles, et esimeste ärganud ja ringiliikuvate karude jälgi on juba nähtud. „Kuna karu on väga hea haistmisega, järjekindel ja tugev loom, võivad kahjustused kord juba karu poolt avastatud mesilas osutuda väga suurteks ja kesta pikka aega. Karu iseloomustab hästi eesti vanasõna „Üheksa mehe ramm, ühe mehe mõistus“,“ ütles bioloog.
Keskkonnaamet soovitab mesinikel võtta kasutusele abinõusid karude poolt mesitarudele tekitatavate kahjustuste ennetamiseks. Parim viis on ümbritseda mesitarud korralikult paigaldatud ja töötava, vähemalt viietraadilise elektrikarjusega. Lisaks võib mesitarude kaitseks elektrikarjust kombineerida tavalise tugeva ja vähemalt 1,5 meetri kõrguse võrkaiaga, kasutada visuaalseid, akustilisi ja keemilisi peleteid.
Allikas: Eger Ninn, Tabija24, 17.03.2011
Vasta küsimustele.
Mis on mesitarude kaitseks kõige efektiivsem? | [
"Ideaalses töökorras elektritara",
"Tavapärasest kõrgem võrkaed",
"Mitut sorti peletusvahendid"
] | 1 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 9 | Loe tekstilõiku ning vasta selle põhjal küsimustele. Vali sobiv vastus.
Töölepingu lõpetamine
Uus töölepinguseadus (TLS) on varsti juba kaks aastat kehtinud ja võiks arvata, et töösuhte pooltel – tööandjal ja töötajal – on tekkinud teatav oskus uutes keerulistes juriidilistes terminites orienteeruda. Paraku tuleb juristidele siiski pidevalt selleteemalisi küsimusi. Tööandjad ja töötajad murravad pead selle üle, mida üks või teine sõnakombinatsioon maakeelde ümberpanduna tähendab ning kuidas oma nõudeid või tahteavaldust juriidiliselt korrektselt sõnastada.
Lihtsaim viis töölepingut lõpetada on poolte kokkuleppel. See võib toimuda suuliselt, kuid võimalike vaidluste ärahoidmiseks on eelistatav siiski kirjalik vorm.
Teiseks võimaluseks on töösuhte lõpetamine ülesütlemisega, mida väljendatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud tahteavaldusena, st saadetakse näiteks e-kirjana või faksitakse. Kui vorminõuet on järgitud ja tahteavaldus jõudnud lepingupartnerini, ei saa teine pool suhte lõppemist takistada (nt tööandja töötajat kinni hoida) ning tööleping lõpeb ülesütlemisega ilma temapoolset nõusolekut vajamata.
Ainult töötaja saab töölepingu üles öelda korraliselt, mis tähendab, et tal tuleb järgida 30-kalendripäevast etteteatamistähtaega ja töölt lahkumise motiivi avalduses põhjendama ei pea.
Siiani on põlvkondade kaupa sõnastatud avaldust selliselt, et palun minuga tööleping lõpetada omal soovil. Järgides uue TLS terminoloogiat, tuleks tööandjale esitada umbes selline töölepingu ülesütlemise avaldus: „Teatan, et ütlen korraliselt üles oma töölepingu nr 28 - 02.01.2008. a TLS § 85 lg 1 alusel, viimane tööloleku päev (või: töölepingu lõppemise päev) 1. aprill 2011. a.“
Allikas: Neenu Pavel, Tarbija24, 21.03.2011
Vasta küsimustele.
Miks uus seadus töösuhte pooltele raskusi tekitab? | [
"See on alles lühikest aega kehtinud.",
"Selle sõnastuses on palju uut ja keerukat.",
"Seda ei suuda juristi abita lahti mõtestada.."
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 10 | Loe tekstilõiku ning vasta selle põhjal küsimustele. Vali sobiv vastus.
Töölepingu lõpetamine
Uus töölepinguseadus (TLS) on varsti juba kaks aastat kehtinud ja võiks arvata, et töösuhte pooltel – tööandjal ja töötajal – on tekkinud teatav oskus uutes keerulistes juriidilistes terminites orienteeruda. Paraku tuleb juristidele siiski pidevalt selleteemalisi küsimusi. Tööandjad ja töötajad murravad pead selle üle, mida üks või teine sõnakombinatsioon maakeelde ümberpanduna tähendab ning kuidas oma nõudeid või tahteavaldust juriidiliselt korrektselt sõnastada.
Lihtsaim viis töölepingut lõpetada on poolte kokkuleppel. See võib toimuda suuliselt, kuid võimalike vaidluste ärahoidmiseks on eelistatav siiski kirjalik vorm.
Teiseks võimaluseks on töösuhte lõpetamine ülesütlemisega, mida väljendatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud tahteavaldusena, st saadetakse näiteks e-kirjana või faksitakse. Kui vorminõuet on järgitud ja tahteavaldus jõudnud lepingupartnerini, ei saa teine pool suhte lõppemist takistada (nt tööandja töötajat kinni hoida) ning tööleping lõpeb ülesütlemisega ilma temapoolset nõusolekut vajamata.
Ainult töötaja saab töölepingu üles öelda korraliselt, mis tähendab, et tal tuleb järgida 30-kalendripäevast etteteatamistähtaega ja töölt lahkumise motiivi avalduses põhjendama ei pea.
Siiani on põlvkondade kaupa sõnastatud avaldust selliselt, et palun minuga tööleping lõpetada omal soovil. Järgides uue TLS terminoloogiat, tuleks tööandjale esitada umbes selline töölepingu ülesütlemise avaldus: „Teatan, et ütlen korraliselt üles oma töölepingu nr 28 - 02.01.2008. a TLS § 85 lg 1 alusel, viimane tööloleku päev (või: töölepingu lõppemise päev) 1. aprill 2011. a.“
Allikas: Neenu Pavel, Tarbija24, 21.03.2011
Vasta küsimustele.
Kuidas omal soovil töölepingu lõpetamist uues seaduses nimetatakse? | [
"Töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel",
"Lepingupartnerile tahteavalduse esitamiseks",
"Töölepingu korraliseks ülesütlemiseks"
] | 3 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 23 | Loe lauseid ning vali lünkadesse sobivad sõnad.
Vali lünkadesse sõnad.
Koosoleku õhkkond oli närviline, nii mõnelgi teemal. | [
"võeti päevakorrast maha",
"läks tuliseks vaidluseks",
"ütlesid sõna sekka"
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 24 | Loe lauseid ning vali lünkadesse sobivad sõnad.
Vali lünkadesse sõnad.
Anne on ülemuste silmis, seetõttu ei julge keegi teda kritiseerida. | [
"palju kiidetud",
"tihti jutuks",
"heas kirjas"
] | 3 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 25 | Loe lauseid ning vali lünkadesse sobivad sõnad.
Vali lünkadesse sõnad.
Ta andis, et kavatseb järgmisel korral samamoodi käituda. | [
"tunda",
"mõista",
"rääkida"
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 26 | Loe lauseid ning vali lünkadesse sobivad sõnad.
Vali lünkadesse sõnad.
Kevad on käes, nüüd on toomingadki. | [
"õide puhkenud",
"lehte ajanud",
"juurde kasvanud"
] | 1 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 27 | Loe lauseid ning vali lünkadesse sobivad sõnad.
Vali lünkadesse sõnad.
Ta on ülimalt hoolikas, teeb oma töödja väga täpselt. | [
"põhjaliku süvenemisega",
"tohutu vaevaga",
"suure kiiruga"
] | 1 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 28 | Loe lauseid ning vali lünkadesse sobivad sõnad.
Vali lünkadesse sõnad.
Üritasin arvamust avaldada, aga ei teised. | [
"ei näidanud väljagi",
"ei vaadanud poolegi",
"ei teinud kuulmagi"
] | 3 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 29 | Loe lauseid ning vali lünkadesse sobivad sõnad.
Vali lünkadesse sõnad.
Sul tuleb ise oma, muidu kasutatakse su heatahtlikkust ära. | [
"õiguste eest seista",
"raskustega rinda pista",
"vaidlustes sõna võtta"
] | 1 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 30 | Loe lauseid ning vali lünkadesse sobivad sõnad.
Vali lünkadesse sõnad.
Kohtumine jäi täna ära, see. | [
"alustati natuke varem",
"lükati järgmisele nädalale",
"võeti hiljem vastu"
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 31 | Loe lauseid ning vali lünkadesse sobivad sõnad.
Vali lünkadesse sõnad.
Õhtupoolikul tuul, suur torm on tulemas. | [
"kasvab",
"tõuseb",
"paisub"
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 32 | Loe lauseid ning vali lünkadesse sobivad sõnad.
Vali lünkadesse sõnad.
Ma ei tea, mis teda küll vaevab, ta on viimasel ajal nii. | [
"endasse sulgunud",
"nurka surunud",
"kinni kiilunud"
] | 1 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 1 | Loe küsimust ja vali sobiv vastus. Ainult üks vastus on õige!
Kus te kohtusite? | [
"Aprillis",
"Naisega",
"Tänaval"
] | 3 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 2 | Loe küsimust ja vali sobiv vastus. Ainult üks vastus on õige!
Tule ometi kiiremini! | [
"Ma ei jõua.",
"Ma ei lähe.",
"Ma ei istu."
] | 1 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 3 | Loe küsimust ja vali sobiv vastus. Ainult üks vastus on õige!
Kas te saate hiljem tulla? | [
"Vist mitte.",
"Kui kaua?",
"Pole tõsi!"
] | 1 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 4 | Loe küsimust ja vali sobiv vastus. Ainult üks vastus on õige!
Kuidas toit maitses? | [
"Juba parem",
"Päris hästi",
"Üsna paras"
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 5 | Loe küsimust ja vali sobiv vastus. Ainult üks vastus on õige!
Kas ma võin midagi küsida? | [
"Muidugi!",
"Tänan!",
"Tarvis!"
] | 1 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 6 | Loe küsimust ja vali sobiv vastus. Ainult üks vastus on õige!
Millal teie töö valmis sai? | [
"Paari tunni pärast",
"Mõni teine kord",
"Just hetk tagasi"
] | 3 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 18 | Loe teksti ja selle all olevat lauset. Vali sobiv vastus.
Mis teeb õnnelikuks?
Maria, August ja Liisa on sugulased. Nad räägivad sellest, mis teeb neid õnnelikuks.
Kõik kolm inimest on erinevas vanuses. Maria on abielus. Liisa õpib alles gümnaasiumis. August on pensionär ja elab üksi.
Marial on ilus korter. Ta armastab veeta puhkepäevade õhtuid kodus. Augustile ja Liisale ei ole kodu kõige tähtsam. „Minu jaoks on esimesel kohal suhtlemine,“ ütleb Liisa. August arvab samamoodi. Ta mõtleb oma täiskasvanud lastele, kelleta ta ei kujuta oma elu ette. Liisa kohtub igal vabal hetkel oma sõbraga. Marial pole kahjuks sõprade jaoks aega.
Aga kas rikas inimene on õnnelik? „Palju raha toob õnnetust,“ sõnab Maria. Liisa kahtleb selles. Tema arvates teeb hea palk hoopis õnnelikuks. August rõhutab, et alati on vaja midagi osta. „Kuid raha ei muuda elu paremaks,“ leiab ta.
Augusti arvates on iseenda tervis kõige olulisem. Maria on temaga peaaegu nõus. „Mina olen kõige õnnelikum just siis, kui mu lapsed on terved,“ räägib noor ema. Liisa on veel noor ja temal terviseprobleeme ei ole.
Kodus meeldib olla | [
"Mariale.",
"Augustile.",
"Liisale."
] | 1 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 19 | Loe teksti ja selle all olevat lauset. Vali sobiv vastus.
Mis teeb õnnelikuks?
Maria, August ja Liisa on sugulased. Nad räägivad sellest, mis teeb neid õnnelikuks.
Kõik kolm inimest on erinevas vanuses. Maria on abielus. Liisa õpib alles gümnaasiumis. August on pensionär ja elab üksi.
Marial on ilus korter. Ta armastab veeta puhkepäevade õhtuid kodus. Augustile ja Liisale ei ole kodu kõige tähtsam. „Minu jaoks on esimesel kohal suhtlemine,“ ütleb Liisa. August arvab samamoodi. Ta mõtleb oma täiskasvanud lastele, kelleta ta ei kujuta oma elu ette. Liisa kohtub igal vabal hetkel oma sõbraga. Marial pole kahjuks sõprade jaoks aega.
Aga kas rikas inimene on õnnelik? „Palju raha toob õnnetust,“ sõnab Maria. Liisa kahtleb selles. Tema arvates teeb hea palk hoopis õnnelikuks. August rõhutab, et alati on vaja midagi osta. „Kuid raha ei muuda elu paremaks,“ leiab ta.
Augusti arvates on iseenda tervis kõige olulisem. Maria on temaga peaaegu nõus. „Mina olen kõige õnnelikum just siis, kui mu lapsed on terved,“ räägib noor ema. Liisa on veel noor ja temal terviseprobleeme ei ole.
Lapsed on tähtsad | [
"Mariale.",
"Augustile.",
"Liisale."
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 20 | Loe teksti ja selle all olevat lauset. Vali sobiv vastus.
Mis teeb õnnelikuks?
Maria, August ja Liisa on sugulased. Nad räägivad sellest, mis teeb neid õnnelikuks.
Kõik kolm inimest on erinevas vanuses. Maria on abielus. Liisa õpib alles gümnaasiumis. August on pensionär ja elab üksi.
Marial on ilus korter. Ta armastab veeta puhkepäevade õhtuid kodus. Augustile ja Liisale ei ole kodu kõige tähtsam. „Minu jaoks on esimesel kohal suhtlemine,“ ütleb Liisa. August arvab samamoodi. Ta mõtleb oma täiskasvanud lastele, kelleta ta ei kujuta oma elu ette. Liisa kohtub igal vabal hetkel oma sõbraga. Marial pole kahjuks sõprade jaoks aega.
Aga kas rikas inimene on õnnelik? „Palju raha toob õnnetust,“ sõnab Maria. Liisa kahtleb selles. Tema arvates teeb hea palk hoopis õnnelikuks. August rõhutab, et alati on vaja midagi osta. „Kuid raha ei muuda elu paremaks,“ leiab ta.
Augusti arvates on iseenda tervis kõige olulisem. Maria on temaga peaaegu nõus. „Mina olen kõige õnnelikum just siis, kui mu lapsed on terved,“ räägib noor ema. Liisa on veel noor ja temal terviseprobleeme ei ole.
Sõbraga tahab koos olla | [
"Maria.",
"August.",
"Liisa."
] | 3 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 21 | Loe teksti ja selle all olevat lauset. Vali sobiv vastus.
Mis teeb õnnelikuks?
Maria, August ja Liisa on sugulased. Nad räägivad sellest, mis teeb neid õnnelikuks.
Kõik kolm inimest on erinevas vanuses. Maria on abielus. Liisa õpib alles gümnaasiumis. August on pensionär ja elab üksi.
Marial on ilus korter. Ta armastab veeta puhkepäevade õhtuid kodus. Augustile ja Liisale ei ole kodu kõige tähtsam. „Minu jaoks on esimesel kohal suhtlemine,“ ütleb Liisa. August arvab samamoodi. Ta mõtleb oma täiskasvanud lastele, kelleta ta ei kujuta oma elu ette. Liisa kohtub igal vabal hetkel oma sõbraga. Marial pole kahjuks sõprade jaoks aega.
Aga kas rikas inimene on õnnelik? „Palju raha toob õnnetust,“ sõnab Maria. Liisa kahtleb selles. Tema arvates teeb hea palk hoopis õnnelikuks. August rõhutab, et alati on vaja midagi osta. „Kuid raha ei muuda elu paremaks,“ leiab ta.
Augusti arvates on iseenda tervis kõige olulisem. Maria on temaga peaaegu nõus. „Mina olen kõige õnnelikum just siis, kui mu lapsed on terved,“ räägib noor ema. Liisa on veel noor ja temal terviseprobleeme ei ole.
Raha on oluline | [
"Mariale.",
"Augustile.",
"Liisale."
] | 3 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 22 | Loe teksti ja selle all olevat lauset. Vali sobiv vastus.
Mis teeb õnnelikuks?
Maria, August ja Liisa on sugulased. Nad räägivad sellest, mis teeb neid õnnelikuks.
Kõik kolm inimest on erinevas vanuses. Maria on abielus. Liisa õpib alles gümnaasiumis. August on pensionär ja elab üksi.
Marial on ilus korter. Ta armastab veeta puhkepäevade õhtuid kodus. Augustile ja Liisale ei ole kodu kõige tähtsam. „Minu jaoks on esimesel kohal suhtlemine,“ ütleb Liisa. August arvab samamoodi. Ta mõtleb oma täiskasvanud lastele, kelleta ta ei kujuta oma elu ette. Liisa kohtub igal vabal hetkel oma sõbraga. Marial pole kahjuks sõprade jaoks aega.
Aga kas rikas inimene on õnnelik? „Palju raha toob õnnetust,“ sõnab Maria. Liisa kahtleb selles. Tema arvates teeb hea palk hoopis õnnelikuks. August rõhutab, et alati on vaja midagi osta. „Kuid raha ei muuda elu paremaks,“ leiab ta.
Augusti arvates on iseenda tervis kõige olulisem. Maria on temaga peaaegu nõus. „Mina olen kõige õnnelikum just siis, kui mu lapsed on terved,“ räägib noor ema. Liisa on veel noor ja temal terviseprobleeme ei ole.
Enda tervis on esikohal | [
"Marial.",
"Augustil.",
"Liisal."
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 10 | Loe teksti ja vali küsimusele sobiv vastus.
Toitu tööl tervislikult
Eestimaal on ikka öeldud, et kes sööb, see jõuab palju. Õige toitumine annab energiat ja aitab terveks jääda meie külmas kliimas. Tervislik toitumine teeb ka tuju heaks. Energiat ja head tuju aga on vaja, et jõuaks oma igapäevast rasket tööd hästi teha.
Söögikordi võiks iga päev olla vähemalt neli. Päeva tuleb kindlasti alustada hommikusöögiga. Sama kindlalt tuleb ka lõunat süüa. Enne tööpäeva lõppu oleks tervislik süüa veel üks kergem eine. Loomulikult ei tohiks ka õhtusööki unustada.
Kui kellelegi meeldib öösiti süüa, siis arstid seda tavaliselt heaks ei kiida. Kindlasti aga peavad öösel sööma inimesed, kes öösiti tööl käivad. Süüa tuleks siis muidugi vähem kui päeval, kuid küllaltki sageli ning korraga vähe. Väga täis kõht teeb ju uniseks.
Ei ole oluline, kas inimene sööb lõunat kell üksteist või üks või koguni kell kolm. Tähtis on see, et ta sööks igal päeval samal ajal. Siis ei pea keha kogu aeg uue söögiajaga kohanema ning kõht läheb tühjaks ühel ja samal kellaajal.
Toitumisspetsialistid armastavad öelda, et inimene on oma toidu nägu. Kuidas ja millal me sööme, on küll tähtis, kuid veel olulisem on see, mida me sööme. Kui süüa valesid asju, läheb inimene paksuks, tal on vähe energiat ning isegi tema mõtlemine muutub aeglaseks. Seepärast ei tohiks töö juures süüa väga rasvaseid ega väga magusaid toite.
Mõnes asutuses pakutakse näiteks koosolekul kohvi ja maiustusi. Arstid ei soovita siiski sellist toitu süüa. Ülemus, kes oma töötajate tervisest hoolib, laseb lauale tuua vett ja puuvilju. Kui süüa töö juures tervislikult, siis jõuab ka pärast tööd teha palju toredat ja huvitavat.
Meie kliimas aitab terveks jääda | [
"hea tuju.",
"õige toitumine.",
"raske töö."
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 11 | Loe teksti ja vali küsimusele sobiv vastus.
Toitu tööl tervislikult
Eestimaal on ikka öeldud, et kes sööb, see jõuab palju. Õige toitumine annab energiat ja aitab terveks jääda meie külmas kliimas. Tervislik toitumine teeb ka tuju heaks. Energiat ja head tuju aga on vaja, et jõuaks oma igapäevast rasket tööd hästi teha.
Söögikordi võiks iga päev olla vähemalt neli. Päeva tuleb kindlasti alustada hommikusöögiga. Sama kindlalt tuleb ka lõunat süüa. Enne tööpäeva lõppu oleks tervislik süüa veel üks kergem eine. Loomulikult ei tohiks ka õhtusööki unustada.
Kui kellelegi meeldib öösiti süüa, siis arstid seda tavaliselt heaks ei kiida. Kindlasti aga peavad öösel sööma inimesed, kes öösiti tööl käivad. Süüa tuleks siis muidugi vähem kui päeval, kuid küllaltki sageli ning korraga vähe. Väga täis kõht teeb ju uniseks.
Ei ole oluline, kas inimene sööb lõunat kell üksteist või üks või koguni kell kolm. Tähtis on see, et ta sööks igal päeval samal ajal. Siis ei pea keha kogu aeg uue söögiajaga kohanema ning kõht läheb tühjaks ühel ja samal kellaajal.
Toitumisspetsialistid armastavad öelda, et inimene on oma toidu nägu. Kuidas ja millal me sööme, on küll tähtis, kuid veel olulisem on see, mida me sööme. Kui süüa valesid asju, läheb inimene paksuks, tal on vähe energiat ning isegi tema mõtlemine muutub aeglaseks. Seepärast ei tohiks töö juures süüa väga rasvaseid ega väga magusaid toite.
Mõnes asutuses pakutakse näiteks koosolekul kohvi ja maiustusi. Arstid ei soovita siiski sellist toitu süüa. Ülemus, kes oma töötajate tervisest hoolib, laseb lauale tuua vett ja puuvilju. Kui süüa töö juures tervislikult, siis jõuab ka pärast tööd teha palju toredat ja huvitavat.
Enne tööpäeva lõppu võiks | [
"süüa lõunasööki.",
"süüa õhtusööki.",
"süüa kerge eine."
] | 3 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 12 | Loe teksti ja vali küsimusele sobiv vastus.
Toitu tööl tervislikult
Eestimaal on ikka öeldud, et kes sööb, see jõuab palju. Õige toitumine annab energiat ja aitab terveks jääda meie külmas kliimas. Tervislik toitumine teeb ka tuju heaks. Energiat ja head tuju aga on vaja, et jõuaks oma igapäevast rasket tööd hästi teha.
Söögikordi võiks iga päev olla vähemalt neli. Päeva tuleb kindlasti alustada hommikusöögiga. Sama kindlalt tuleb ka lõunat süüa. Enne tööpäeva lõppu oleks tervislik süüa veel üks kergem eine. Loomulikult ei tohiks ka õhtusööki unustada.
Kui kellelegi meeldib öösiti süüa, siis arstid seda tavaliselt heaks ei kiida. Kindlasti aga peavad öösel sööma inimesed, kes öösiti tööl käivad. Süüa tuleks siis muidugi vähem kui päeval, kuid küllaltki sageli ning korraga vähe. Väga täis kõht teeb ju uniseks.
Ei ole oluline, kas inimene sööb lõunat kell üksteist või üks või koguni kell kolm. Tähtis on see, et ta sööks igal päeval samal ajal. Siis ei pea keha kogu aeg uue söögiajaga kohanema ning kõht läheb tühjaks ühel ja samal kellaajal.
Toitumisspetsialistid armastavad öelda, et inimene on oma toidu nägu. Kuidas ja millal me sööme, on küll tähtis, kuid veel olulisem on see, mida me sööme. Kui süüa valesid asju, läheb inimene paksuks, tal on vähe energiat ning isegi tema mõtlemine muutub aeglaseks. Seepärast ei tohiks töö juures süüa väga rasvaseid ega väga magusaid toite.
Mõnes asutuses pakutakse näiteks koosolekul kohvi ja maiustusi. Arstid ei soovita siiski sellist toitu süüa. Ülemus, kes oma töötajate tervisest hoolib, laseb lauale tuua vett ja puuvilju. Kui süüa töö juures tervislikult, siis jõuab ka pärast tööd teha palju toredat ja huvitavat.
Kes töötab öösiti, peab | [
"tihti sööma.",
"palju sööma.",
"söömata olema."
] | 1 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 13 | Loe teksti ja vali küsimusele sobiv vastus.
Toitu tööl tervislikult
Eestimaal on ikka öeldud, et kes sööb, see jõuab palju. Õige toitumine annab energiat ja aitab terveks jääda meie külmas kliimas. Tervislik toitumine teeb ka tuju heaks. Energiat ja head tuju aga on vaja, et jõuaks oma igapäevast rasket tööd hästi teha.
Söögikordi võiks iga päev olla vähemalt neli. Päeva tuleb kindlasti alustada hommikusöögiga. Sama kindlalt tuleb ka lõunat süüa. Enne tööpäeva lõppu oleks tervislik süüa veel üks kergem eine. Loomulikult ei tohiks ka õhtusööki unustada.
Kui kellelegi meeldib öösiti süüa, siis arstid seda tavaliselt heaks ei kiida. Kindlasti aga peavad öösel sööma inimesed, kes öösiti tööl käivad. Süüa tuleks siis muidugi vähem kui päeval, kuid küllaltki sageli ning korraga vähe. Väga täis kõht teeb ju uniseks.
Ei ole oluline, kas inimene sööb lõunat kell üksteist või üks või koguni kell kolm. Tähtis on see, et ta sööks igal päeval samal ajal. Siis ei pea keha kogu aeg uue söögiajaga kohanema ning kõht läheb tühjaks ühel ja samal kellaajal.
Toitumisspetsialistid armastavad öelda, et inimene on oma toidu nägu. Kuidas ja millal me sööme, on küll tähtis, kuid veel olulisem on see, mida me sööme. Kui süüa valesid asju, läheb inimene paksuks, tal on vähe energiat ning isegi tema mõtlemine muutub aeglaseks. Seepärast ei tohiks töö juures süüa väga rasvaseid ega väga magusaid toite.
Mõnes asutuses pakutakse näiteks koosolekul kohvi ja maiustusi. Arstid ei soovita siiski sellist toitu süüa. Ülemus, kes oma töötajate tervisest hoolib, laseb lauale tuua vett ja puuvilju. Kui süüa töö juures tervislikult, siis jõuab ka pärast tööd teha palju toredat ja huvitavat.
Oluline on lõunat süüa | [
"enne kella kolme.",
"iga päev ühel ajal.",
"siis, kui kõht on tühi."
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 14 | Loe teksti ja vali küsimusele sobiv vastus.
Toitu tööl tervislikult
Eestimaal on ikka öeldud, et kes sööb, see jõuab palju. Õige toitumine annab energiat ja aitab terveks jääda meie külmas kliimas. Tervislik toitumine teeb ka tuju heaks. Energiat ja head tuju aga on vaja, et jõuaks oma igapäevast rasket tööd hästi teha.
Söögikordi võiks iga päev olla vähemalt neli. Päeva tuleb kindlasti alustada hommikusöögiga. Sama kindlalt tuleb ka lõunat süüa. Enne tööpäeva lõppu oleks tervislik süüa veel üks kergem eine. Loomulikult ei tohiks ka õhtusööki unustada.
Kui kellelegi meeldib öösiti süüa, siis arstid seda tavaliselt heaks ei kiida. Kindlasti aga peavad öösel sööma inimesed, kes öösiti tööl käivad. Süüa tuleks siis muidugi vähem kui päeval, kuid küllaltki sageli ning korraga vähe. Väga täis kõht teeb ju uniseks.
Ei ole oluline, kas inimene sööb lõunat kell üksteist või üks või koguni kell kolm. Tähtis on see, et ta sööks igal päeval samal ajal. Siis ei pea keha kogu aeg uue söögiajaga kohanema ning kõht läheb tühjaks ühel ja samal kellaajal.
Toitumisspetsialistid armastavad öelda, et inimene on oma toidu nägu. Kuidas ja millal me sööme, on küll tähtis, kuid veel olulisem on see, mida me sööme. Kui süüa valesid asju, läheb inimene paksuks, tal on vähe energiat ning isegi tema mõtlemine muutub aeglaseks. Seepärast ei tohiks töö juures süüa väga rasvaseid ega väga magusaid toite.
Mõnes asutuses pakutakse näiteks koosolekul kohvi ja maiustusi. Arstid ei soovita siiski sellist toitu süüa. Ülemus, kes oma töötajate tervisest hoolib, laseb lauale tuua vett ja puuvilju. Kui süüa töö juures tervislikult, siis jõuab ka pärast tööd teha palju toredat ja huvitavat.
Kõige tähtsam on see, | [
"mida süüa.",
"millal süüa.",
"kus süüa."
] | 1 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 15 | Loe teksti ja vali küsimusele sobiv vastus.
Toitu tööl tervislikult
Eestimaal on ikka öeldud, et kes sööb, see jõuab palju. Õige toitumine annab energiat ja aitab terveks jääda meie külmas kliimas. Tervislik toitumine teeb ka tuju heaks. Energiat ja head tuju aga on vaja, et jõuaks oma igapäevast rasket tööd hästi teha.
Söögikordi võiks iga päev olla vähemalt neli. Päeva tuleb kindlasti alustada hommikusöögiga. Sama kindlalt tuleb ka lõunat süüa. Enne tööpäeva lõppu oleks tervislik süüa veel üks kergem eine. Loomulikult ei tohiks ka õhtusööki unustada.
Kui kellelegi meeldib öösiti süüa, siis arstid seda tavaliselt heaks ei kiida. Kindlasti aga peavad öösel sööma inimesed, kes öösiti tööl käivad. Süüa tuleks siis muidugi vähem kui päeval, kuid küllaltki sageli ning korraga vähe. Väga täis kõht teeb ju uniseks.
Ei ole oluline, kas inimene sööb lõunat kell üksteist või üks või koguni kell kolm. Tähtis on see, et ta sööks igal päeval samal ajal. Siis ei pea keha kogu aeg uue söögiajaga kohanema ning kõht läheb tühjaks ühel ja samal kellaajal.
Toitumisspetsialistid armastavad öelda, et inimene on oma toidu nägu. Kuidas ja millal me sööme, on küll tähtis, kuid veel olulisem on see, mida me sööme. Kui süüa valesid asju, läheb inimene paksuks, tal on vähe energiat ning isegi tema mõtlemine muutub aeglaseks. Seepärast ei tohiks töö juures süüa väga rasvaseid ega väga magusaid toite.
Mõnes asutuses pakutakse näiteks koosolekul kohvi ja maiustusi. Arstid ei soovita siiski sellist toitu süüa. Ülemus, kes oma töötajate tervisest hoolib, laseb lauale tuua vett ja puuvilju. Kui süüa töö juures tervislikult, siis jõuab ka pärast tööd teha palju toredat ja huvitavat.
Koosoleku ajal peaks laual olema | [
"kohv.",
"maiustused.",
"vesi."
] | 3 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 1 | Loe artiklit ja vali küsimusele sobiv vastus.
Ökoloogiline eluviis
Ökoloogilisest ehk rohelisest eluviisist räägitakse ja kirjutatakse aina rohkem. Internetis artikli jaoks väikest uurimistööd tehes üllatas mind kirg, mis selle teema ümber leegitseb. Ühiskonnas on rohelise eluviisi esindajaid, kes oma kogemusi teistega rõõmuga jagavad, ja üha rohkem ka neid, kes seda elulaadi pooldavad, kuigi ise selle põhimõtteid ei järgi. Mõned peavad ökoinimesi leebelt väljendudes lihtsameelseiks, kuid õnneks on sellised arvajad vähemuses.
Kes on ökoloogilise eluviisiga inimesed? Need, kes teevad oma igapäevaseid valikuid säästlikult ja keskkonnateadlikult. Nende seltskond on kirju, kõrgepalgalisest tipptöötajast maal elava pensionärini. Mul on tunne, et pensionäride näol on meil olemas suur ökokogukond, lihtsalt enamik neist ei arva, et nende eluviis ongi kõige moodsam.
Olgu siinkohal lühidalt üles loetud põhimõtted, mida ökoinimesed igapäevaelus järgida püüavad: toit peab olema taimne ja eestimaine, mõningal määral ka ökoloogiliselt puhas välismaine; energiat tuleb tarbida võimalikult vähe; prügi peab sorteerima; uusi asju soetatakse vajaduse, mitte meelelahutuse pärast; kodukeemia on maksimaalselt looduslik ning seda kasutatakse minimaalselt.
Selliste põhimõtete järgimiseks läheb vaja veidi püsivust ja organiseerimist. Kõige lihtsam on alustada oma igapäevaste harjumuste muutmisest: poodi minnes riidekott tasku, tuled kustu, hambapesu ajal kraan kinni, pesu pesta kõige madalamal soovitatud temperatuuril.
Mahetoit on omaette teema. Poest ostes on see tõesti märgatavalt kallim, ka valik on väiksem.
Elan Tartus ja olen oma sisseostud jaganud järgmiselt: jahud ja helbed pudru- ning leivateoks ostan Tartu turuhoonest mahevilja letist, juurvilja saan kas otse maalt tuttava käest või ökokeskusest Supilinnas. Sealt leiab aeg-ajalt ka talunike toodetud maheliha. Mahekana ja -kala Eestis kahjuks veel saada pole. Välismaised puuviljad, pähklid ja seemned ning maiustused ostan viimasel ajal ökopoest, aga neid pean luksuskaubaks, mida kulub harva ja vähe. Niimoodi jagatuna saab ökoeluga hakkama küll.
Paljud, kes ökopoodide hindadega esimest korda kokku puutuvad, saavad alguses kurjaks. Mina arvan, et 60 krooni banaanikilo ja 40 krooni šokolaaditahvli eest ongi õiglane hind. Kui mõelda, kui kaugelt need tulevad, siis on tegelikult absurdne, et sissetoodud kaubad toidupoodides nii odavad on. Eestimaise toidu eelistamine vähendab toidu teekonna pikkust kasvukohast toidulauani. See on asi, mida teadlik inimene jälgib.
Samas on ka ebameeldivaid üllatusi, näiteks ostsin viimati ökopoest päevalilleseemneid ja avastasin, et need on Hiinas kasvatatud. Kas tõesti ei ole võimalik neid lähemalt saada? Kasvav konkurents mahetootjate seas sunnib neidki niinimetatud suurele kaubandusele omast praktikat kasutusele võtma ja see on kurb.
Üks mu hea tuttav juhtis tähelepanu suurte firmade moodsale silmakirjalikule poliitikale: üks ja seesama firma müüb nii tavalist kui mahedat õiglase kaubanduse kohvi. Et natuke võtame kohviistanduste jaoks vihmametsi maha ja natuke oleme õiglased ka. Viimased näited iseloomustavad hästi seda, et rohelisest eluviisist on saanud mõnes mõttes moeasi ja suurfirmade uus sissetulekuallikas. Ettevõtted püüavad ökotootena näidata toodet, mis seda tegelikult pole. Minu meelest tuleb olla tähelepanelik ja vaadata, mis on siltide taga.
Olin varem võitlev ja tulihingeline igas uues maailmapäästmise katses, aga nüüd usun, et vägisi kedagi järele mõtlema ei pane. Muidugi saan ma aru, et ökoloogiline tootmine põhineb samuti naftal ja kehtival maailmakorral. Aga mida siis teha? Ennast ja loodust edasi mürgitada? Teadlik ökoinimene olla ei ole kerge. Süda alalõpmata valutab. Ma ei tea, kas maailma rahvastiku pideva kasvamise korral on võimalik keskkonnasaastet ja äravisatavat prügi vähendada. On päevi, mil ma sellesse ei usu. Samas pean meeles, et elul on kombeks üllatada. Kui nafta ükskord otsa saab, oleme ju kõik ökoinimesed.
Allikas: Maarja Jakobson, Maaleht (22.01.2009)
Mida kirjutab artikli autor ökoinimestest? | [
"Nende eluviisi kajastatakse üsna vähe.",
"Nendesse suhtumine on valdavalt halvustav.",
"Nende hulka võib lugeda ka pensionärid."
] | 3 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 2 | Loe artiklit ja vali küsimusele sobiv vastus.
Ökoloogiline eluviis
Ökoloogilisest ehk rohelisest eluviisist räägitakse ja kirjutatakse aina rohkem. Internetis artikli jaoks väikest uurimistööd tehes üllatas mind kirg, mis selle teema ümber leegitseb. Ühiskonnas on rohelise eluviisi esindajaid, kes oma kogemusi teistega rõõmuga jagavad, ja üha rohkem ka neid, kes seda elulaadi pooldavad, kuigi ise selle põhimõtteid ei järgi. Mõned peavad ökoinimesi leebelt väljendudes lihtsameelseiks, kuid õnneks on sellised arvajad vähemuses.
Kes on ökoloogilise eluviisiga inimesed? Need, kes teevad oma igapäevaseid valikuid säästlikult ja keskkonnateadlikult. Nende seltskond on kirju, kõrgepalgalisest tipptöötajast maal elava pensionärini. Mul on tunne, et pensionäride näol on meil olemas suur ökokogukond, lihtsalt enamik neist ei arva, et nende eluviis ongi kõige moodsam.
Olgu siinkohal lühidalt üles loetud põhimõtted, mida ökoinimesed igapäevaelus järgida püüavad: toit peab olema taimne ja eestimaine, mõningal määral ka ökoloogiliselt puhas välismaine; energiat tuleb tarbida võimalikult vähe; prügi peab sorteerima; uusi asju soetatakse vajaduse, mitte meelelahutuse pärast; kodukeemia on maksimaalselt looduslik ning seda kasutatakse minimaalselt.
Selliste põhimõtete järgimiseks läheb vaja veidi püsivust ja organiseerimist. Kõige lihtsam on alustada oma igapäevaste harjumuste muutmisest: poodi minnes riidekott tasku, tuled kustu, hambapesu ajal kraan kinni, pesu pesta kõige madalamal soovitatud temperatuuril.
Mahetoit on omaette teema. Poest ostes on see tõesti märgatavalt kallim, ka valik on väiksem.
Elan Tartus ja olen oma sisseostud jaganud järgmiselt: jahud ja helbed pudru- ning leivateoks ostan Tartu turuhoonest mahevilja letist, juurvilja saan kas otse maalt tuttava käest või ökokeskusest Supilinnas. Sealt leiab aeg-ajalt ka talunike toodetud maheliha. Mahekana ja -kala Eestis kahjuks veel saada pole. Välismaised puuviljad, pähklid ja seemned ning maiustused ostan viimasel ajal ökopoest, aga neid pean luksuskaubaks, mida kulub harva ja vähe. Niimoodi jagatuna saab ökoeluga hakkama küll.
Paljud, kes ökopoodide hindadega esimest korda kokku puutuvad, saavad alguses kurjaks. Mina arvan, et 60 krooni banaanikilo ja 40 krooni šokolaaditahvli eest ongi õiglane hind. Kui mõelda, kui kaugelt need tulevad, siis on tegelikult absurdne, et sissetoodud kaubad toidupoodides nii odavad on. Eestimaise toidu eelistamine vähendab toidu teekonna pikkust kasvukohast toidulauani. See on asi, mida teadlik inimene jälgib.
Samas on ka ebameeldivaid üllatusi, näiteks ostsin viimati ökopoest päevalilleseemneid ja avastasin, et need on Hiinas kasvatatud. Kas tõesti ei ole võimalik neid lähemalt saada? Kasvav konkurents mahetootjate seas sunnib neidki niinimetatud suurele kaubandusele omast praktikat kasutusele võtma ja see on kurb.
Üks mu hea tuttav juhtis tähelepanu suurte firmade moodsale silmakirjalikule poliitikale: üks ja seesama firma müüb nii tavalist kui mahedat õiglase kaubanduse kohvi. Et natuke võtame kohviistanduste jaoks vihmametsi maha ja natuke oleme õiglased ka. Viimased näited iseloomustavad hästi seda, et rohelisest eluviisist on saanud mõnes mõttes moeasi ja suurfirmade uus sissetulekuallikas. Ettevõtted püüavad ökotootena näidata toodet, mis seda tegelikult pole. Minu meelest tuleb olla tähelepanelik ja vaadata, mis on siltide taga.
Olin varem võitlev ja tulihingeline igas uues maailmapäästmise katses, aga nüüd usun, et vägisi kedagi järele mõtlema ei pane. Muidugi saan ma aru, et ökoloogiline tootmine põhineb samuti naftal ja kehtival maailmakorral. Aga mida siis teha? Ennast ja loodust edasi mürgitada? Teadlik ökoinimene olla ei ole kerge. Süda alalõpmata valutab. Ma ei tea, kas maailma rahvastiku pideva kasvamise korral on võimalik keskkonnasaastet ja äravisatavat prügi vähendada. On päevi, mil ma sellesse ei usu. Samas pean meeles, et elul on kombeks üllatada. Kui nafta ükskord otsa saab, oleme ju kõik ökoinimesed.
Allikas: Maarja Jakobson, Maaleht (22.01.2009)
Millist põhimõtet järgib ökoinimene? | [
"Tarbida odavaid toiduaineid ja asju",
"Hoida kokku energiat ja piirata tarbimist",
"Loobuda kodukeemia kasutamisest"
] | 2 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 3 | Loe artiklit ja vali küsimusele sobiv vastus.
Ökoloogiline eluviis
Ökoloogilisest ehk rohelisest eluviisist räägitakse ja kirjutatakse aina rohkem. Internetis artikli jaoks väikest uurimistööd tehes üllatas mind kirg, mis selle teema ümber leegitseb. Ühiskonnas on rohelise eluviisi esindajaid, kes oma kogemusi teistega rõõmuga jagavad, ja üha rohkem ka neid, kes seda elulaadi pooldavad, kuigi ise selle põhimõtteid ei järgi. Mõned peavad ökoinimesi leebelt väljendudes lihtsameelseiks, kuid õnneks on sellised arvajad vähemuses.
Kes on ökoloogilise eluviisiga inimesed? Need, kes teevad oma igapäevaseid valikuid säästlikult ja keskkonnateadlikult. Nende seltskond on kirju, kõrgepalgalisest tipptöötajast maal elava pensionärini. Mul on tunne, et pensionäride näol on meil olemas suur ökokogukond, lihtsalt enamik neist ei arva, et nende eluviis ongi kõige moodsam.
Olgu siinkohal lühidalt üles loetud põhimõtted, mida ökoinimesed igapäevaelus järgida püüavad: toit peab olema taimne ja eestimaine, mõningal määral ka ökoloogiliselt puhas välismaine; energiat tuleb tarbida võimalikult vähe; prügi peab sorteerima; uusi asju soetatakse vajaduse, mitte meelelahutuse pärast; kodukeemia on maksimaalselt looduslik ning seda kasutatakse minimaalselt.
Selliste põhimõtete järgimiseks läheb vaja veidi püsivust ja organiseerimist. Kõige lihtsam on alustada oma igapäevaste harjumuste muutmisest: poodi minnes riidekott tasku, tuled kustu, hambapesu ajal kraan kinni, pesu pesta kõige madalamal soovitatud temperatuuril.
Mahetoit on omaette teema. Poest ostes on see tõesti märgatavalt kallim, ka valik on väiksem.
Elan Tartus ja olen oma sisseostud jaganud järgmiselt: jahud ja helbed pudru- ning leivateoks ostan Tartu turuhoonest mahevilja letist, juurvilja saan kas otse maalt tuttava käest või ökokeskusest Supilinnas. Sealt leiab aeg-ajalt ka talunike toodetud maheliha. Mahekana ja -kala Eestis kahjuks veel saada pole. Välismaised puuviljad, pähklid ja seemned ning maiustused ostan viimasel ajal ökopoest, aga neid pean luksuskaubaks, mida kulub harva ja vähe. Niimoodi jagatuna saab ökoeluga hakkama küll.
Paljud, kes ökopoodide hindadega esimest korda kokku puutuvad, saavad alguses kurjaks. Mina arvan, et 60 krooni banaanikilo ja 40 krooni šokolaaditahvli eest ongi õiglane hind. Kui mõelda, kui kaugelt need tulevad, siis on tegelikult absurdne, et sissetoodud kaubad toidupoodides nii odavad on. Eestimaise toidu eelistamine vähendab toidu teekonna pikkust kasvukohast toidulauani. See on asi, mida teadlik inimene jälgib.
Samas on ka ebameeldivaid üllatusi, näiteks ostsin viimati ökopoest päevalilleseemneid ja avastasin, et need on Hiinas kasvatatud. Kas tõesti ei ole võimalik neid lähemalt saada? Kasvav konkurents mahetootjate seas sunnib neidki niinimetatud suurele kaubandusele omast praktikat kasutusele võtma ja see on kurb.
Üks mu hea tuttav juhtis tähelepanu suurte firmade moodsale silmakirjalikule poliitikale: üks ja seesama firma müüb nii tavalist kui mahedat õiglase kaubanduse kohvi. Et natuke võtame kohviistanduste jaoks vihmametsi maha ja natuke oleme õiglased ka. Viimased näited iseloomustavad hästi seda, et rohelisest eluviisist on saanud mõnes mõttes moeasi ja suurfirmade uus sissetulekuallikas. Ettevõtted püüavad ökotootena näidata toodet, mis seda tegelikult pole. Minu meelest tuleb olla tähelepanelik ja vaadata, mis on siltide taga.
Olin varem võitlev ja tulihingeline igas uues maailmapäästmise katses, aga nüüd usun, et vägisi kedagi järele mõtlema ei pane. Muidugi saan ma aru, et ökoloogiline tootmine põhineb samuti naftal ja kehtival maailmakorral. Aga mida siis teha? Ennast ja loodust edasi mürgitada? Teadlik ökoinimene olla ei ole kerge. Süda alalõpmata valutab. Ma ei tea, kas maailma rahvastiku pideva kasvamise korral on võimalik keskkonnasaastet ja äravisatavat prügi vähendada. On päevi, mil ma sellesse ei usu. Samas pean meeles, et elul on kombeks üllatada. Kui nafta ükskord otsa saab, oleme ju kõik ökoinimesed.
Allikas: Maarja Jakobson, Maaleht (22.01.2009)
Millest soovitab autor eluviisi muutmist alustada? | [
"Osta kõiki kaupu ökopoodidest",
"Loobuda uute asjade ostmisest",
"Muuta oma tarbimisharjumusi"
] | 3 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 4 | Loe artiklit ja vali küsimusele sobiv vastus.
Ökoloogiline eluviis
Ökoloogilisest ehk rohelisest eluviisist räägitakse ja kirjutatakse aina rohkem. Internetis artikli jaoks väikest uurimistööd tehes üllatas mind kirg, mis selle teema ümber leegitseb. Ühiskonnas on rohelise eluviisi esindajaid, kes oma kogemusi teistega rõõmuga jagavad, ja üha rohkem ka neid, kes seda elulaadi pooldavad, kuigi ise selle põhimõtteid ei järgi. Mõned peavad ökoinimesi leebelt väljendudes lihtsameelseiks, kuid õnneks on sellised arvajad vähemuses.
Kes on ökoloogilise eluviisiga inimesed? Need, kes teevad oma igapäevaseid valikuid säästlikult ja keskkonnateadlikult. Nende seltskond on kirju, kõrgepalgalisest tipptöötajast maal elava pensionärini. Mul on tunne, et pensionäride näol on meil olemas suur ökokogukond, lihtsalt enamik neist ei arva, et nende eluviis ongi kõige moodsam.
Olgu siinkohal lühidalt üles loetud põhimõtted, mida ökoinimesed igapäevaelus järgida püüavad: toit peab olema taimne ja eestimaine, mõningal määral ka ökoloogiliselt puhas välismaine; energiat tuleb tarbida võimalikult vähe; prügi peab sorteerima; uusi asju soetatakse vajaduse, mitte meelelahutuse pärast; kodukeemia on maksimaalselt looduslik ning seda kasutatakse minimaalselt.
Selliste põhimõtete järgimiseks läheb vaja veidi püsivust ja organiseerimist. Kõige lihtsam on alustada oma igapäevaste harjumuste muutmisest: poodi minnes riidekott tasku, tuled kustu, hambapesu ajal kraan kinni, pesu pesta kõige madalamal soovitatud temperatuuril.
Mahetoit on omaette teema. Poest ostes on see tõesti märgatavalt kallim, ka valik on väiksem.
Elan Tartus ja olen oma sisseostud jaganud järgmiselt: jahud ja helbed pudru- ning leivateoks ostan Tartu turuhoonest mahevilja letist, juurvilja saan kas otse maalt tuttava käest või ökokeskusest Supilinnas. Sealt leiab aeg-ajalt ka talunike toodetud maheliha. Mahekana ja -kala Eestis kahjuks veel saada pole. Välismaised puuviljad, pähklid ja seemned ning maiustused ostan viimasel ajal ökopoest, aga neid pean luksuskaubaks, mida kulub harva ja vähe. Niimoodi jagatuna saab ökoeluga hakkama küll.
Paljud, kes ökopoodide hindadega esimest korda kokku puutuvad, saavad alguses kurjaks. Mina arvan, et 60 krooni banaanikilo ja 40 krooni šokolaaditahvli eest ongi õiglane hind. Kui mõelda, kui kaugelt need tulevad, siis on tegelikult absurdne, et sissetoodud kaubad toidupoodides nii odavad on. Eestimaise toidu eelistamine vähendab toidu teekonna pikkust kasvukohast toidulauani. See on asi, mida teadlik inimene jälgib.
Samas on ka ebameeldivaid üllatusi, näiteks ostsin viimati ökopoest päevalilleseemneid ja avastasin, et need on Hiinas kasvatatud. Kas tõesti ei ole võimalik neid lähemalt saada? Kasvav konkurents mahetootjate seas sunnib neidki niinimetatud suurele kaubandusele omast praktikat kasutusele võtma ja see on kurb.
Üks mu hea tuttav juhtis tähelepanu suurte firmade moodsale silmakirjalikule poliitikale: üks ja seesama firma müüb nii tavalist kui mahedat õiglase kaubanduse kohvi. Et natuke võtame kohviistanduste jaoks vihmametsi maha ja natuke oleme õiglased ka. Viimased näited iseloomustavad hästi seda, et rohelisest eluviisist on saanud mõnes mõttes moeasi ja suurfirmade uus sissetulekuallikas. Ettevõtted püüavad ökotootena näidata toodet, mis seda tegelikult pole. Minu meelest tuleb olla tähelepanelik ja vaadata, mis on siltide taga.
Olin varem võitlev ja tulihingeline igas uues maailmapäästmise katses, aga nüüd usun, et vägisi kedagi järele mõtlema ei pane. Muidugi saan ma aru, et ökoloogiline tootmine põhineb samuti naftal ja kehtival maailmakorral. Aga mida siis teha? Ennast ja loodust edasi mürgitada? Teadlik ökoinimene olla ei ole kerge. Süda alalõpmata valutab. Ma ei tea, kas maailma rahvastiku pideva kasvamise korral on võimalik keskkonnasaastet ja äravisatavat prügi vähendada. On päevi, mil ma sellesse ei usu. Samas pean meeles, et elul on kombeks üllatada. Kui nafta ükskord otsa saab, oleme ju kõik ökoinimesed.
Allikas: Maarja Jakobson, Maaleht (22.01.2009)
Kuidas hangib autor igapäevaseid toiduaineid? | [
"Käib turul ja ökokeskuses ostmas",
"Teeb sisseoste kallites ökopoodides",
"Sõidab maale talunike käest ostma"
] | 1 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 5 | Loe artiklit ja vali küsimusele sobiv vastus.
Ökoloogiline eluviis
Ökoloogilisest ehk rohelisest eluviisist räägitakse ja kirjutatakse aina rohkem. Internetis artikli jaoks väikest uurimistööd tehes üllatas mind kirg, mis selle teema ümber leegitseb. Ühiskonnas on rohelise eluviisi esindajaid, kes oma kogemusi teistega rõõmuga jagavad, ja üha rohkem ka neid, kes seda elulaadi pooldavad, kuigi ise selle põhimõtteid ei järgi. Mõned peavad ökoinimesi leebelt väljendudes lihtsameelseiks, kuid õnneks on sellised arvajad vähemuses.
Kes on ökoloogilise eluviisiga inimesed? Need, kes teevad oma igapäevaseid valikuid säästlikult ja keskkonnateadlikult. Nende seltskond on kirju, kõrgepalgalisest tipptöötajast maal elava pensionärini. Mul on tunne, et pensionäride näol on meil olemas suur ökokogukond, lihtsalt enamik neist ei arva, et nende eluviis ongi kõige moodsam.
Olgu siinkohal lühidalt üles loetud põhimõtted, mida ökoinimesed igapäevaelus järgida püüavad: toit peab olema taimne ja eestimaine, mõningal määral ka ökoloogiliselt puhas välismaine; energiat tuleb tarbida võimalikult vähe; prügi peab sorteerima; uusi asju soetatakse vajaduse, mitte meelelahutuse pärast; kodukeemia on maksimaalselt looduslik ning seda kasutatakse minimaalselt.
Selliste põhimõtete järgimiseks läheb vaja veidi püsivust ja organiseerimist. Kõige lihtsam on alustada oma igapäevaste harjumuste muutmisest: poodi minnes riidekott tasku, tuled kustu, hambapesu ajal kraan kinni, pesu pesta kõige madalamal soovitatud temperatuuril.
Mahetoit on omaette teema. Poest ostes on see tõesti märgatavalt kallim, ka valik on väiksem.
Elan Tartus ja olen oma sisseostud jaganud järgmiselt: jahud ja helbed pudru- ning leivateoks ostan Tartu turuhoonest mahevilja letist, juurvilja saan kas otse maalt tuttava käest või ökokeskusest Supilinnas. Sealt leiab aeg-ajalt ka talunike toodetud maheliha. Mahekana ja -kala Eestis kahjuks veel saada pole. Välismaised puuviljad, pähklid ja seemned ning maiustused ostan viimasel ajal ökopoest, aga neid pean luksuskaubaks, mida kulub harva ja vähe. Niimoodi jagatuna saab ökoeluga hakkama küll.
Paljud, kes ökopoodide hindadega esimest korda kokku puutuvad, saavad alguses kurjaks. Mina arvan, et 60 krooni banaanikilo ja 40 krooni šokolaaditahvli eest ongi õiglane hind. Kui mõelda, kui kaugelt need tulevad, siis on tegelikult absurdne, et sissetoodud kaubad toidupoodides nii odavad on. Eestimaise toidu eelistamine vähendab toidu teekonna pikkust kasvukohast toidulauani. See on asi, mida teadlik inimene jälgib.
Samas on ka ebameeldivaid üllatusi, näiteks ostsin viimati ökopoest päevalilleseemneid ja avastasin, et need on Hiinas kasvatatud. Kas tõesti ei ole võimalik neid lähemalt saada? Kasvav konkurents mahetootjate seas sunnib neidki niinimetatud suurele kaubandusele omast praktikat kasutusele võtma ja see on kurb.
Üks mu hea tuttav juhtis tähelepanu suurte firmade moodsale silmakirjalikule poliitikale: üks ja seesama firma müüb nii tavalist kui mahedat õiglase kaubanduse kohvi. Et natuke võtame kohviistanduste jaoks vihmametsi maha ja natuke oleme õiglased ka. Viimased näited iseloomustavad hästi seda, et rohelisest eluviisist on saanud mõnes mõttes moeasi ja suurfirmade uus sissetulekuallikas. Ettevõtted püüavad ökotootena näidata toodet, mis seda tegelikult pole. Minu meelest tuleb olla tähelepanelik ja vaadata, mis on siltide taga.
Olin varem võitlev ja tulihingeline igas uues maailmapäästmise katses, aga nüüd usun, et vägisi kedagi järele mõtlema ei pane. Muidugi saan ma aru, et ökoloogiline tootmine põhineb samuti naftal ja kehtival maailmakorral. Aga mida siis teha? Ennast ja loodust edasi mürgitada? Teadlik ökoinimene olla ei ole kerge. Süda alalõpmata valutab. Ma ei tea, kas maailma rahvastiku pideva kasvamise korral on võimalik keskkonnasaastet ja äravisatavat prügi vähendada. On päevi, mil ma sellesse ei usu. Samas pean meeles, et elul on kombeks üllatada. Kui nafta ükskord otsa saab, oleme ju kõik ökoinimesed.
Allikas: Maarja Jakobson, Maaleht (22.01.2009)
Milline ebameeldiv üllatus tabas hiljuti autorit? | [
"Ökopoes oli väga väike puuviljade valik.",
"Ökopoes olid müügil ülikallid maiustused.",
"Ökopoest ostetud kaup oli kaugest riigist pärit."
] | 3 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 6 | Loe artiklit ja vali küsimusele sobiv vastus.
Ökoloogiline eluviis
Ökoloogilisest ehk rohelisest eluviisist räägitakse ja kirjutatakse aina rohkem. Internetis artikli jaoks väikest uurimistööd tehes üllatas mind kirg, mis selle teema ümber leegitseb. Ühiskonnas on rohelise eluviisi esindajaid, kes oma kogemusi teistega rõõmuga jagavad, ja üha rohkem ka neid, kes seda elulaadi pooldavad, kuigi ise selle põhimõtteid ei järgi. Mõned peavad ökoinimesi leebelt väljendudes lihtsameelseiks, kuid õnneks on sellised arvajad vähemuses.
Kes on ökoloogilise eluviisiga inimesed? Need, kes teevad oma igapäevaseid valikuid säästlikult ja keskkonnateadlikult. Nende seltskond on kirju, kõrgepalgalisest tipptöötajast maal elava pensionärini. Mul on tunne, et pensionäride näol on meil olemas suur ökokogukond, lihtsalt enamik neist ei arva, et nende eluviis ongi kõige moodsam.
Olgu siinkohal lühidalt üles loetud põhimõtted, mida ökoinimesed igapäevaelus järgida püüavad: toit peab olema taimne ja eestimaine, mõningal määral ka ökoloogiliselt puhas välismaine; energiat tuleb tarbida võimalikult vähe; prügi peab sorteerima; uusi asju soetatakse vajaduse, mitte meelelahutuse pärast; kodukeemia on maksimaalselt looduslik ning seda kasutatakse minimaalselt.
Selliste põhimõtete järgimiseks läheb vaja veidi püsivust ja organiseerimist. Kõige lihtsam on alustada oma igapäevaste harjumuste muutmisest: poodi minnes riidekott tasku, tuled kustu, hambapesu ajal kraan kinni, pesu pesta kõige madalamal soovitatud temperatuuril.
Mahetoit on omaette teema. Poest ostes on see tõesti märgatavalt kallim, ka valik on väiksem.
Elan Tartus ja olen oma sisseostud jaganud järgmiselt: jahud ja helbed pudru- ning leivateoks ostan Tartu turuhoonest mahevilja letist, juurvilja saan kas otse maalt tuttava käest või ökokeskusest Supilinnas. Sealt leiab aeg-ajalt ka talunike toodetud maheliha. Mahekana ja -kala Eestis kahjuks veel saada pole. Välismaised puuviljad, pähklid ja seemned ning maiustused ostan viimasel ajal ökopoest, aga neid pean luksuskaubaks, mida kulub harva ja vähe. Niimoodi jagatuna saab ökoeluga hakkama küll.
Paljud, kes ökopoodide hindadega esimest korda kokku puutuvad, saavad alguses kurjaks. Mina arvan, et 60 krooni banaanikilo ja 40 krooni šokolaaditahvli eest ongi õiglane hind. Kui mõelda, kui kaugelt need tulevad, siis on tegelikult absurdne, et sissetoodud kaubad toidupoodides nii odavad on. Eestimaise toidu eelistamine vähendab toidu teekonna pikkust kasvukohast toidulauani. See on asi, mida teadlik inimene jälgib.
Samas on ka ebameeldivaid üllatusi, näiteks ostsin viimati ökopoest päevalilleseemneid ja avastasin, et need on Hiinas kasvatatud. Kas tõesti ei ole võimalik neid lähemalt saada? Kasvav konkurents mahetootjate seas sunnib neidki niinimetatud suurele kaubandusele omast praktikat kasutusele võtma ja see on kurb.
Üks mu hea tuttav juhtis tähelepanu suurte firmade moodsale silmakirjalikule poliitikale: üks ja seesama firma müüb nii tavalist kui mahedat õiglase kaubanduse kohvi. Et natuke võtame kohviistanduste jaoks vihmametsi maha ja natuke oleme õiglased ka. Viimased näited iseloomustavad hästi seda, et rohelisest eluviisist on saanud mõnes mõttes moeasi ja suurfirmade uus sissetulekuallikas. Ettevõtted püüavad ökotootena näidata toodet, mis seda tegelikult pole. Minu meelest tuleb olla tähelepanelik ja vaadata, mis on siltide taga.
Olin varem võitlev ja tulihingeline igas uues maailmapäästmise katses, aga nüüd usun, et vägisi kedagi järele mõtlema ei pane. Muidugi saan ma aru, et ökoloogiline tootmine põhineb samuti naftal ja kehtival maailmakorral. Aga mida siis teha? Ennast ja loodust edasi mürgitada? Teadlik ökoinimene olla ei ole kerge. Süda alalõpmata valutab. Ma ei tea, kas maailma rahvastiku pideva kasvamise korral on võimalik keskkonnasaastet ja äravisatavat prügi vähendada. On päevi, mil ma sellesse ei usu. Samas pean meeles, et elul on kombeks üllatada. Kui nafta ükskord otsa saab, oleme ju kõik ökoinimesed.
Allikas: Maarja Jakobson, Maaleht (22.01.2009)
Mis muudab artikli autori murelikuks? | [
"Ökokaupadena püütakse pakkuda ka tavalisi tooteid.",
"Ökokaupu ostetakse sageli ainult moe pärast.",
"Ökokaupade tootmisel kasutatakse üha rohkem naftat."
] | 1 |
et | Estonia | https://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon | open | Elementary | Language Proficiency Test | Eesti keele tasemeeksamid | Diagnoostestid.pdf | 7 | Loe artiklit ja vali küsimusele sobiv vastus.
Ökoloogiline eluviis
Ökoloogilisest ehk rohelisest eluviisist räägitakse ja kirjutatakse aina rohkem. Internetis artikli jaoks väikest uurimistööd tehes üllatas mind kirg, mis selle teema ümber leegitseb. Ühiskonnas on rohelise eluviisi esindajaid, kes oma kogemusi teistega rõõmuga jagavad, ja üha rohkem ka neid, kes seda elulaadi pooldavad, kuigi ise selle põhimõtteid ei järgi. Mõned peavad ökoinimesi leebelt väljendudes lihtsameelseiks, kuid õnneks on sellised arvajad vähemuses.
Kes on ökoloogilise eluviisiga inimesed? Need, kes teevad oma igapäevaseid valikuid säästlikult ja keskkonnateadlikult. Nende seltskond on kirju, kõrgepalgalisest tipptöötajast maal elava pensionärini. Mul on tunne, et pensionäride näol on meil olemas suur ökokogukond, lihtsalt enamik neist ei arva, et nende eluviis ongi kõige moodsam.
Olgu siinkohal lühidalt üles loetud põhimõtted, mida ökoinimesed igapäevaelus järgida püüavad: toit peab olema taimne ja eestimaine, mõningal määral ka ökoloogiliselt puhas välismaine; energiat tuleb tarbida võimalikult vähe; prügi peab sorteerima; uusi asju soetatakse vajaduse, mitte meelelahutuse pärast; kodukeemia on maksimaalselt looduslik ning seda kasutatakse minimaalselt.
Selliste põhimõtete järgimiseks läheb vaja veidi püsivust ja organiseerimist. Kõige lihtsam on alustada oma igapäevaste harjumuste muutmisest: poodi minnes riidekott tasku, tuled kustu, hambapesu ajal kraan kinni, pesu pesta kõige madalamal soovitatud temperatuuril.
Mahetoit on omaette teema. Poest ostes on see tõesti märgatavalt kallim, ka valik on väiksem.
Elan Tartus ja olen oma sisseostud jaganud järgmiselt: jahud ja helbed pudru- ning leivateoks ostan Tartu turuhoonest mahevilja letist, juurvilja saan kas otse maalt tuttava käest või ökokeskusest Supilinnas. Sealt leiab aeg-ajalt ka talunike toodetud maheliha. Mahekana ja -kala Eestis kahjuks veel saada pole. Välismaised puuviljad, pähklid ja seemned ning maiustused ostan viimasel ajal ökopoest, aga neid pean luksuskaubaks, mida kulub harva ja vähe. Niimoodi jagatuna saab ökoeluga hakkama küll.
Paljud, kes ökopoodide hindadega esimest korda kokku puutuvad, saavad alguses kurjaks. Mina arvan, et 60 krooni banaanikilo ja 40 krooni šokolaaditahvli eest ongi õiglane hind. Kui mõelda, kui kaugelt need tulevad, siis on tegelikult absurdne, et sissetoodud kaubad toidupoodides nii odavad on. Eestimaise toidu eelistamine vähendab toidu teekonna pikkust kasvukohast toidulauani. See on asi, mida teadlik inimene jälgib.
Samas on ka ebameeldivaid üllatusi, näiteks ostsin viimati ökopoest päevalilleseemneid ja avastasin, et need on Hiinas kasvatatud. Kas tõesti ei ole võimalik neid lähemalt saada? Kasvav konkurents mahetootjate seas sunnib neidki niinimetatud suurele kaubandusele omast praktikat kasutusele võtma ja see on kurb.
Üks mu hea tuttav juhtis tähelepanu suurte firmade moodsale silmakirjalikule poliitikale: üks ja seesama firma müüb nii tavalist kui mahedat õiglase kaubanduse kohvi. Et natuke võtame kohviistanduste jaoks vihmametsi maha ja natuke oleme õiglased ka. Viimased näited iseloomustavad hästi seda, et rohelisest eluviisist on saanud mõnes mõttes moeasi ja suurfirmade uus sissetulekuallikas. Ettevõtted püüavad ökotootena näidata toodet, mis seda tegelikult pole. Minu meelest tuleb olla tähelepanelik ja vaadata, mis on siltide taga.
Olin varem võitlev ja tulihingeline igas uues maailmapäästmise katses, aga nüüd usun, et vägisi kedagi järele mõtlema ei pane. Muidugi saan ma aru, et ökoloogiline tootmine põhineb samuti naftal ja kehtival maailmakorral. Aga mida siis teha? Ennast ja loodust edasi mürgitada? Teadlik ökoinimene olla ei ole kerge. Süda alalõpmata valutab. Ma ei tea, kas maailma rahvastiku pideva kasvamise korral on võimalik keskkonnasaastet ja äravisatavat prügi vähendada. On päevi, mil ma sellesse ei usu. Samas pean meeles, et elul on kombeks üllatada. Kui nafta ükskord otsa saab, oleme ju kõik ökoinimesed.
Allikas: Maarja Jakobson, Maaleht (22.01.2009)
Mis on artikli eesmärk? | [
"Tutvustada ökoloogiliselt puhtaid toiduaineid",
"Tutvustada ökoloogilist eluviisi isiklike kogemuste põhjal",
"Tutvustada kodumaiste ökokaupade suuremaid tootjaid"
] | 2 |