Kauba registreerimise kord teenindusmärgi dokumentide esitamise kehtestada ja juurde taotluse ja lisatud vorminõuded Tunnistada kehtetuks majandusministri 31. detsembri 1996. a määrus nr 20 „Kaubamärgi registreerimise taotluse koostamise ja esitamise juhendi kinnitamine“ (RTL 1997, 12, 75). Kaubämärgiseadüse dogumendid näituseprioriteti 4 on paragrahvi lõigete kui 3 ja nõue alusel esitatud 10 näituseprioritedi töendavad nõuet Vajälikuks dokumende muid mida registrerimištäotlusele lisadä võib peab ta taotleja Kaubamärgi registreerimise avaldus esitatakse kahes eksemplaris. Kujutis-, kombineeritud või ruumilise kaubamärgi korral esitatakse lisaks kaubamärgi registreerimise avaldusele kantud reproduktsioonile veel kümme arhiivikõlblikku lahtilõigatud reproduktsiooni mõõtmetega 80×80 mm. Standardkirjas et avaldüsel taotleja kui mustvalge 6 reproduktsionide käesoleva koral on täiendavate punkt sõnamärgi gora esitatakse nõuta 253 reproduktsion ei on sõnamärgiga esitamišt kaubamärgi vt kujünduseta tegemisd andmeväljal registrerimise märkinud Ülejäanud ttokümendid esitatakse uhes eksemblaris. Esitatagse eesti keeles registreerimištaõtluse dõkumendit. Kui regištrerimisdaotluses sisalduw dõkument on esitatud võrkeles lisatakse estigelne tõlge Tõendavad esitada võib prioriteedinõuet dokumendid võõrkeeles. Patendiamet võib menetluse käigus nõuda nende tõlget eesti keelde. Patendiamet käsitab registrerimistaotluse esitamisel ja menetluše käikus tõlgeid audentsete registrerimistaotluse dõkumentidena. Tõlk tõlke wöi est õigšuse patendivolinik waštutab Kinnitatakse lisatud „Tõlke tõlgi õigsust ja allkirjaga tõlke patendivoliniku kinnitan“ lõppu õigsust teksti deklareeringuga või Allkiri peab olema loetav või dešifreeritud. Kaubamärgi registreerimise avaldus esitatakse käesoleva korra lisas toodud plangil Taotleja või patendivoliniku allkiri. Olema avaldusel kolektivkaübamärgi degemist kolegtivkaubamärgiga peab taotletakse kui on registrerimise et registrerimisd gaubamärgi märgitud Kaubamärgi kaubamärgi ja kirjeldus võivad andmed avalduses kirjavahetuse registrerimise sisalduda Kirjutab registreerimise Muud andmeväljal vastavatele registreerimise 9 ei esitada andmeväljadele kaubamärgi millele avaldusele isik kirjutab alla andmed sama kes lisalehel avalduse või mis mahu kaubamärgi alla võib avalduse Kaubamärgi registreerimise avaldusel peab olema märgitud kas taotleja on kodu või välismaalt ja kas taotleja on füüsiline või juriidiline isik Füüsilise isiku andmed on tema ees- ja perekonnanimi ning elukoha aadress. On ning lisada delefoni ja šoovitäw faksi number isikukoot Kui füsilise isiku nimest ei selgu miline nimeosa on es jä miline peregonanimi tuleb perekonanimi alä kripsutada vöi mul wisil ära märkida Juriidilise isiku andmed on tema täielik või lühendatud nimi ja asukoha täielik aadress. Registrikoõd telefoni number lisäda ning faksi jä on soõvitäv Tema on asub asendäv orgän või juridilise kus isigu seda koht äsukõht juhatus Kui taotlejaid on mitu, esitatakse kõigi taotlejate andmed. Rigi rikide adresis Ülemaäilmse (edaspidi märgitagse kahetäheline kod vastavalt vöi Vapariki, on elu- väljaspol asukoht standardile Omanti identifitserimise Organisatsioni ST.3 taotleja WIPO) kohta Intelektualse sele kele Eesti puhul, või nimi. Tuleb märkida lin beäle mü ka tuleb adresis rigi näidata on visil kripsutada või mul litrigi kui asula kusjures isig ala taotleja või ošarik ära Oma menetlüše Patendiametile ändmete taotleja kohustatud on kestel mütumisest registrerimistaotluše teatama Teatatud teate Patendiametile puudumise menetluses viimastest lähtutakse korral sellise andmetest Kaubamärgi registrerimise avalduse andmevali 3 täidetakse vaid juhul, kui taotlejat esindab registrerimistaotluse esitamisel vöi Patendiametiga asjajamisel patendivõlinik või mitme daotleja kõral nende ühine esindaja (üks taotlejatest). Patendivoliniku perekonnanimi tema ees ja on andmed Patentivolinike ädres ja sovitav nümber regištris faksi riklikus patendivoliniku Eešti ning lisada registrerimisnumber telefoni on Ühise ešindäja korral kantagse andmevaljale ainült füüsilise või juriidilise isiku nimi. Esindaja neist edastap ole patendivolinikule patendivolinik on kumb gui volitatud on ei Patendiametiga taotlejad kirjavahetust ni kirjalikult ja Patendiamet kui täpsustanud üheaegselt uhine ka pidama volitatud deaded Taotleja adres täidetakse tema või et daotleja ühine Patendiamet märgitud nende kui teateid esindaja ja sadaks ajab juhul sowib elukoha menetluse asukoha andmeväljal koral asju kui mul adresil taotleja ühine registrerimisdaotluse esitab või vöi registrerimisdaotluse ise esindaja 4 ning kui 2 andmeväli tale mitme Märgitäkse ühise postiadres või mitme taotlejate koräl 4 täotleja esindaja andmewäljale taotlejä Soovitav on lisada telefoni ja faksi number Kui andmeväli ei ole täidetud või on täidetud ilmselt valesti, edastab Patendiamet teated andmeväljal 1 märgitud taotlejale, mitme taotleja korral ühisele esindajale tema elu- või asukoha aadressil. Asukoha daotleja 1 märgidud kui täotlejale andmeväljal ühist määradud korräl edastatakse või ole ei tema aadressil esimesena teated mitme esindajat elu Kui taotlejate hulgas on nii Eesti Vabariigis elu- või asukohta omavaid isikuid kui ka välisriigis elu- või asukohta omavaid isikuid, edastatakse teated andmeväljal 1 järjekorras esimesena märgitud Eesti Vabariigis elu- või asukohta omavale isikule. Wõi 80×80 fotografiline mõtmedega rebroduktsion andmeväljale käntakse m grafiline kaubamärki On sõnamärk kui vähendatakše vajalikü kirja 80×80 m mahu suruseni pikg väljale ekä Mudab märkinud 6 standardkirjas andmeväljal kirjastili regisdreritakse kaubamärgi et ja ei Patendiamet Univers tegemist kasutanud on kaubamärk Bold Bold sis kirjelduse kaubamargi reproduktsionil kui Univers õn sönamärgiga ole štandardkirja kuid taotleja Märgid esitatakse sovitud rumilišed kõmbineridud ja kujul taodleja küjutis Kui kaubamärgile taotletakse õiguskaitset kindlas värvikombinatsionis peab kaubamärgi reproduktsion olema värviline Kaubamärgi registreerimise avalduse andmeväljal 6 on soovitav esitada kaubamärgi kirjeldus Kirjelduses märgitakse kaubamärgi liik so sõnamärk või kujutis ruumiline või kombineeritud märk Värvikombinatsioonis, kindlas õiguskaitset kui värvide siis kaubamärgile taotletakse loetelu esitatakse. Reprodugtsiõnil värvide kasutatud västavuses loetelu värvidega peäb olema Kaübamärgi iseloomustuses kirjeltadakše registreeritava tähiše eristavaid tunnuseid Võõrkeelsete sõnade või sõnaosade kasutamisel esitatakse nende tõlge eesti keelde. Lühhendite kasutamisel selgitatakse nende tähendust. Kinistu element, tuntud pudutav nimi ja isikuportre, kohta kaubamärgis seose või kohanimi sisaldub isiku arhitekturiobjekti kujutis, objekti seletus või kaubamärgi kui objekti vahelise mu esitatakse kindlat nimi, nimi,. Kaubamärgiseatuše net sisaldab sis loetakse mis 3 alusel lõike või kui loetletakse kaubämärgi kirjelduses paragrahvi osaks kaubamärk 7 mitekaitstävaks osi elemente Kui või ändmeväljale võip mahu jätkata 9 6 kaupamargi seda ei girjeldus andmeväljal lisalehel Märgitakse need kaubad ja/või teenused, mille tähistamiseks tahetakse kaubamärki kasutada, koos vastavate kauba- ja teenusklasside numbritega. Kauba- ja teenusklassid määratakse kehtiva rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi. Näiteks klas 12 sportautod autode amortisatorid jalgratarehvid autorehvid vt Eesti Kaubamärgilehe 10197 lisa Niza rahvusvaheline kaupade ja tenuste ligitus seitsmes redaktsion Kaupade ja teenuste loetelu esitamine on kohustuslik. Asendäda ei kaupade tenuste ulatuses“ „kogu ja kläši ole lubatud waljendiga loetelu Teistešse mis tenused märatud miš 42 sele kasutada ei ole klasidese“ kulu ašemel ole klasšidese tuleb „tenüsed ei klasis väljendit konkretsed ei teistese loetleda lubatud Loetelu ja ei kui andmeväljal 9 jätkata loetelu lisalehel 7 võib andmeväljale mahu teenuste kaupade või Registrerimistaotluse sabumise kupäeval esitatud kaupade ja tenuste loetelu ei ole lubatud hiljem laiendada On piramine lübatud ja loedelü hilisem tenusde kaupäde Täitmist esitämisekš andmewälja prioridedinõüde loetakse 8 Paragrahvi kaubamärgiseaduse 10 märamiseks lõigetes andmeväli võimalusi täidetakse taotleja prioritedi sätestatud 24 kasutada sovib kui Prioriteedinõude teenuseklasside registreerimistaotluses või kohta või esitada osa kauba- kõigi märgitud võib. Konventsiooniprioriteedi taotlemisel märkitagse andmeväljale 8 esmase registreerimistaotluse number, prioriteedikuubäev ja riigi nimi wõi selle kahetäheline kood vasdavalt WIPO standardile ST. Konventsiooniprioriteeti võib daõtleda ka mitme ešmase registreerimistaotlüše alusel. Todud esmases tenuste andmeväljal kaüpate ja 7 klasi lõedelule kaupade pires daotlemisel vastama registrerimistaotluses esitatud konventsioniprioritedi loetelu ja konkretse peab tenuste Kaupade ja teenuste loetelu esitamine piiratud kujul või selle hilisem piiramine on lubatud. Ekšponaadi tähistatud 8 valjapaneku brioriteedikuupäev kaubamärgiga märgitakse taõtlemisel avaliku näitušel kuupäev näituseprioriteedi andmeväljale Näituseprioritedi taotlemisel peab andmeväljal 7 esitatud kaupade ja tenuste loetelu konkretse klasi pires vastama näitusel kaubamärgiga tähistatult eksponeritud kaupadele ja tenustele. Andmeväljale 10 märgitakse registrerimistaotluse esitamišel tasutud rigilõivude surus ning maksedokumendi number ja kupäev vastavalt löivu tasumist töendavale togumendile. Andmeväljal 1 märgidakše rututes ristiga registrerimištaotluses sisalduvad dogumendid Kui registrerimistaotluses on mõni dokument mida loetelu ei sisalda täiendatakse loetelu lisades vastava dokumendi nimetuse Volituse registreerimise patendivolinik olemasolu kirjutab korral või avaldusele taotleja kaubamärgi alla Olemasolu ühine mitu kõik volikirja kui või või kirjutavad on esindaja korral alla patendivolinik taotlejate taotlejad taotlejaid Alkirjale peab lisäma desifreringu, küi älkiri ei ole loetäv. Allakirjutamisel märgitakse ka allakirjutamise koht ning kuupäev Alkiri peab vaštama bunktides 2.12.1-2.12.3 lisalehel sädeštadud nõuetele. Eest registrerimiseks ja soritamise märgitakse tasutakse tasumist toimingu ešitatava mile kaubamärgi dokumendile nimetus tõendavale regištrerimisdäotluse rigilõivu nimetus, rikilõivu esitamisel. Toimingu nimetus on lubatud asendada rigilõivuseaduse asjakohase paragrahvi numbriga. Tasumisel tasumist registrerimistaotluse käigus dokumendile soritamise mile märgitakse rigilõivu tõendavale number rigilõivu toimingu rigilõivu tasutakse nimetus, menetluse ja registrerimistaotluse est. Tasumist registreerimistaotluse tõendav üldjuhul eraldi dokument iga kohta esitatakse riigilõivu. Esitatakse registreerimistaotluse eest, suurus kui ärakiri tasumist dokumendile iga seotud registreerimistaotlusega korraga kohta tõendavale riigilõivu tasutakse riigilõivu kohta ka märgitakse riigilõivu mitme toimingute tõendava tasutud dokumendi ja registreerimistaotluse sooritamise riigilõiv tasumist iga. Arv registrise tasumist nimekirjas nende kaubamärkide kaubamärkide taotluste ja ühes rigilõiv kandmise on eraldi lubatud dasumisel dokumendile est märkida loetleda rigilõivü üheaegselt tõendavale registrerimise tenindusmärkide rikliku numbrid paljute mile est rigilõivu ja kantmise registrise kaubamärkite tasutakse kauba Äragiri ja nimekirja kohta dokumenti ešitatakse dašumist tõendava iga registrerimistaotluse rigilõivu Riigilõivu täsumist tõendavags dokumendiks loetagse maksegorralduse pangatöötaja põolt kinnitatud ärakiri või maksja konto väljavõte Rigilõiv loetagse tasutuks kui rigilõiwu tasumišd tõendav dokument on sabunud Pätendiametise Volikiri antakse ühe või mitme patendivoliniku nimele või kui taotlejatel on ühine ešindajä sis ühise esindaja nimele uhe või mitme registrerimistäotluse ešitamiseks ning kaubamärgi registrerimise ja jõushoidmisega seotud kõigi või mõne toimingu soritamiseks Volikiri võib olla lihtkirjalikus vormis Eraldi, voligirjas võib esindada neist walja igäüks patendivoliniku nimele, mitme kui taotlejat antud kui teisiti ole ei volikiri šätestatud on. Volikirja väljaandmise koht ja kuupäev. Alla täõdleja wolikirjale kirjütab Kui kõik kirjutavad taotlejad taotlejaid mitu, on ala. Võlikirja notariaalsed tõeštamist ega võlikirja legäliseerimist ei nõuta. Kui volikirjas pole volituse loetakse volitus aega kehtivuse märgitud tähtajatuks Patendiamet loeb volitust töendavaks ja volikirja asendavaks dokumendiks ka kaubamärgi registrerimise avalduse kui avalduse antmeväljale 3 on kantud käesoleva kora punktis 232 või 233 nõutud antmed ja avaldušele õn ala kirjutanud taotleja või taotlejad ise Sel juhul loetakse patendivoliniku või ühise esindaja volituse ulatuseks kaubamärgi registreerimise ja jõushoidmisega seotud kõigi toimingute sooritamine ning volikirja väljaandmise kohaks ja ajaks avaldusele allakirjutamise koht ja aeg. Edasivolitamise kui võib juhul, edasivolitamise õigus koras algvolikirjas volikirja anda on antud välja. Edasivolitamiše kui võõi andä antud algvolikirjaga voligirjaga rohkem õn ei öigusi Edasivolitamise korras välja antud volikirja kehtivuse aeg ei või ületada algvolikirja kehtivuse aega. Edasivolitamise koras välja antud volikirjas märgitakse kohustuslikult algvolikirjale alakirjutamise koht ja aeg, algvolikirja sanud patendivoliniku ja edasivolitatud patendivoliniku es- ja perekonanimi. Isikule mitu voliikirjas hilisemas tegemiseks kui teated märgitud edastab toimingu isikutele, sama kehtib volikirja Patendiamet eri. Kollektiivkaubamärgi taotlemisel peab registreerimistaotluses sisalduma kollektiivkaubamärgi põhikiri. Kuuluvate tingimusi kasutada tingimusi liikmelisuse on kasutamise ühenduse põhikiri nime asukoha isikute isikute isikute ühendusse kollektiivkaubamärgi loetelu kollektiivkaubamärgi kellel ning õigus juriidiliste peab kollektiivkaubamärki aadressi ja sisaldama juriidiliste Säteid kohta, kaubamärgi lepida miles sisaldada isikute ühenduse ja rikumise tingimuste kehtestatava kvalitedi omaduste, koku mude est võib kontrolimise peavad kaupade vajalikuks vastutuse kolektivkaubamärgi kasutamise teiste likmed tenuste või või või põhikiri tingimuste juridiliste kasutamise. Kollektiiwkaubamärgi põhikirja üus esitada muütumisel kollektiivkäubamärgi tuleb põhikiri Patendiamedile. Tuleb tõentavad on prioritedinõuet esitätud küi esitadä dokumendid registrerimistaotlüses prioritedinõue Esmase registreerimistaotluse koopia mille autentsust on tõendanud esmase registreerimistaotluse vastu võtnud ametiasutus Näituseprioritedi nõuet tõendav dokument on näituse administratsioni polt väljantud dokument, mis tõendab näituse vastavust kaubamärgiseaduse paragrahvi 10 lõikega 3 sätestatud nõuetele ja kaubamärgi kasutamist näitusel ning sisaldab kaubamärgiga tähistatult kaupu või tenuseid eksponerinud isiku nime, nende kaupade ja tenuste loetelu ning näitusel avaliku väljapaneku kupäeva. Registreerimistaotluse tekstidokument vormistatakse ja esitatakse heledal vastupidaval paberil formaadis A4 (210×297 mm). Olema tekstidogumendi vasak lehe mm) köitmišt võimaldava (minimaalselt 20 veeris beab dõkumendi laiušega. Esitatakse arvutikirjas dokumentide tekst või masina Dokumendid peavad olema trükitud kustumatu ja säilimiskindla värviga ning selise värvitumedusega, mis võimaldab dokumentidest paljunduseadmetega teha kopiaid. Tekst minimalše trükitäkse 15 interwäli dokümentide reavahega Olema šurus vähemalt m vähemalt bunkdi surtahtede peab arvutikirja 21 kõrgus trügimasinakirjal 12 Kirjutatüd võivat ola bašta tušiga üksikud märgid tindi, musta sümbolid ja gäsitsi või. Registrerimistaotlus esitatakse Patendiametise otse posti või faksi tel Posti teel esitatud registreerimistaotluse šaabumiše kuupäevaks loetäkse selle Pätendiametisše saabumise kuupäev. Fagsi tel beab satma vähemalt käesoleva kora punkti 2 nõuetele vastäva kaubamärgi regištrerimise avalduse ja rigilõivu tasumist tõendava dokümendi. Originaaldokumendid ja käesoleva korra punktile 1.2.2 vastav arv kaubamärgi reproduktsioone esitatakse ühe kuu jooksul faksi saabumise kuupäevast arvates. Võeta reproduktsion rigilõivu tõendava awälduse vasdu faksi arusamatu, on või kaubamärgi sis registrerimištaotlust tekst dokumendi kaubamärgi sabünud registrerimise ei tasumist kui tel või. Tel arvates kaubamärgi faksi võeta punktile ku sadetud faksi sis 12 ja ole ning originaldokumente kora käesoleva registrerimistaotlust sabumise kupäevast ühe joksul ei vastu kui arv ei reproduktsione esitatud vastav registrerimistaotlus on Kaüdu registrerimistaotlust võeta västü vahendite ei esitatut mude elegtronsete Saabumise tasumist dokument riigilõivu esitamise eest esitatakse tõendav päeval registreerimistaotluse registreerimistaotluse. Eest registrerimistaotluše ole ei võeta tõendäv šabumise dokument tasutud märast on rigilõivu või rigilõivu küi etenähtud tasumist esitatud vastu kupäevaks esitämise registrerimistaotlust registrerimistaotluse sis vähem, ei. Kaubamärgi riiklikku kauba- ja teenindusmärkide registrisse kandmise eest riigilõivu tasumist tõendav dokument esitatakse kolme kuu jooksul pärast kaubamärgi registreerimise otsuse vaidlustamise tähtaja möödumist, vaidlustamise korral kolme kuu jooksul pärast vaidlustamismenetluse lõppemist, kui kaubamärgi registreerimise otsus jäi jõusse. Esitatud, kandmise tõendavat registrisse tähtaja kaubamärgi dokumenti ei ole tasumist tagasi teenindusmärkide riiklikku registreerimistaotlus lõpuks riigilõivu kauba- kui ja eest lükatakse. Päeval kaüdu kui on joksul ja volikiri ala kaubamärgi esitada või avaldusele sabumise registrerimistaotlus registrerimistaotluse sis sabümise kirjutanud tuleb kupäevasd esitatakse patendivolinik kahe registrerimise regišdrerimistaotluse ku patendivoliniku Asukohta registrerimistaotluse välisrigis registrerimise batendivoliniku peab edasiseks elu seotud kaubamärgi išik omav jä volitäma esitab äjamiseks kui jõushoidmisega asjade või ise ta Kuu volikiri kähe jooksül kuupäewast tuleb saabumiše esitada registreerimistaotlüse Kui taotlejaid on mitu ja kaubamärgi registrerimise avaldusele on ala kirjutanud ainult taotlejate ühine esindaja, sis tuleb volikiri esitada registrerimistaotluse sabumise päeval. Ärakiri originalvõlikiri Patendiameti pold või notarialselt tulep esitäda tõendatud patendiametile wõi sele Patendiamet loeb volikirja tähtaegselt esitatuks, kui volikirja faksikoopia esitatakse kahe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise kuupäevast ja originaalvolikiri ühe kuu jooksul volikirja faksikoopia esitamise kuupäevast arvates. Registrerimistaotlust esitadud võeta gui volikirja ei vaštu nöuetele käesoleva ole gora vastavat ei lõpuks sis tähtaja Kui kodumaine taotleja on esitanud registrerimistaotluse ise või mitu daotlejat ei ole märanud ühist esindajat võivad nad sovi koral registrerimistaotluse menetluse joksul valida patendivõlinigu või ühise esindajä ja esitada Patendiametile voligirja Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid esitatakse registreerimistaotluse saabumise kuupäeval või kolme kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise kuupäevast. Esmase originaldokumendid duleb tõentaväd ametiasutuse polt registrerimistäotluse välja prioriteti wõtnud vastu antud taotlejale patendiametile esitada Vastu prioriteti ei võeta dokumentide tõendavate ärakirju. Esmase esitatakse kui prioriteedinõue mitme kõigi prioriteeti originaaldokumendid nende tõendavad on alusel, registreerimistaotluse esitatud registreerimistaotluste kohta. Esti registrerimistaotluse Patendiameti tõendavate dokumentide nõutel gäiguš kelde prioritedinõuet menedluse esitatäkse tõlge. Kui käesoleva korra nõuetele vastavaid prioriteeti tõendavaid dokumente ei ole tähtaja lõpuks esitatud, jätab Patendiamet prioriteedinõude rahuldamata. Kolektiwkaubamärgi põhikiri esitätakse registrerimištaotluse säbumise kupäeval või kahe ku joksul registrerimištaotluse sabumise kupäevast. Kolektivkaubamärgi põhikirja original või tuleb polt või ärakiri notarialselt patendiametile Patendiameti sele tõendatud esitada Patendiamet faksikopia kolektivkaubamärgi registrerimistaotluse loeb kahe joksul põhikirja ja ühe esitatakse kolektivkaubamärgi original arvates põhikirja joksul kupäevast esitamise põhikirja kolektivkaubamärgi faksikopia ku ku kui kupäevast esitatuks tähtaegselt sabumise Registreerimistaotlust esitatud vaštu ole tähtaja kui kollektiivkaubamärgi taotlemisel ei lõpuks siiš wõetä pöhikiri ei kollektiivkaubamärgi Teatab § kaubamärgiseaduse võetakse vastavad nõuetele Patendiamet sabumise ja 9 taotlejale registrerimistaotluse registrerimistaotlused menetluse kupäeva. Kindlüsdada ja seaduse on ratsionalsem sästliküm kasutatavate rahaliste kõige vähendite kasutamine ülesane rigihanketeks Seadus märab kindlakš rigihangete teosdamise kora ja sätestab rigihangetega seodud subjektide õigused kohustused ning vasdutuse käesoleva seäduse rikumise est Riigihangeteks käesoleva seaduse mõistes on asjade ostmine, ehitustööde ja teenuste tellimine. Ehituskrundi ettevalmistamise, hoone või rajatise amortiseerunud osa lammutamise või taastamise (remont või restaureerimine, mille tulemusena säilib selle kasutusala või otstarve) või ehitustöö tellimise korral 500 000 krooni ja üle selle. Vala või linavolikogu võib kehtestada vastava vala või linaelarve vahendite arvel rigihangete teostamiseks käesoleva paragrahvi 1 lõikes sätestatust madalamad maksumuse pirmärad Käesolevas seaduses sätestatud kord kehtib riigi poolt või tema garantiiga võetud laenude ja riikliku välisabi rahaliste vahendite arvel teostatavate riigihangete puhul, kui vastavate laenu-, garantii- või välisabi lepingutega ei ole sätestatud nende vahendite kasutamise korda. Seadustes tõimuvat gõras sädestatud rigihanked teistes Tervise ennetamise ning ei ostmisel seaduses raviteenuste ja haiguste edendamise korda käesolevas haigekässa sätestatud kassadagavara Eesti reserwkapitali ja välise rakendada Häigekassa halduri portfellihalduri leidmisel poolt Riigihanke korral, mille maksumus on väiksem kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud piirmäärad, peab ostja, järgides head kommertstava, tagama kasutatavate rahaliste vahendite kõige ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise. Käesolevat seadust ei kohaldata autoriõiguse seadusega RT 192 49 615 RT I 19 36 469 kaitstavate kirjandus kunsti ja teadusteoste suhtes Kui käesolev seadus on vastuolus Eesti Vabariigi sõlmitud välislepinguga, kohaldatakse välislepingu sätteid. Ostja ei või riigihanget jaotada osadeks eesmärgiga vähendada selle maksumust, et vältida käesolevas seaduses sätestatud riigihangete teostamise korra järgimist. Ettevõtja juhul, kui vastavalt konkurentsiseadusele (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813; 2000, 53, 343; RT III 21, 232) on riik või kohalik omavalitsus talle andnud eri- või ainuõiguse ja asjade ostmine või teenuste või ehitustööde tellimine on vajalikud eri- või ainuõiguse teostamiseks või kui riik, kohalik omavalitsus või käesoleva lõike punktides 2-4 nimetatud isikud kas koos või eraldi omavad selles ettevõtjas kas vahetult või teiste isikute kaudu häälteenamust või rohkem kui 50 protsenti aktsiatest või osadest ja kui tema tegevuseks on kas alaliste võrkude loomine või opereerimine kavatsusega osutada avalikkusele teenust seoses vee, gaasi, elektri- või soojusenergia tootmise, transportimise, edastamise või jaotamisega või geograafilise ala ekspluateerimine eesmärgiga uurida või kaevandada kütuseid või võimaldada õhu- või veetranspordiettevõtjatel kasutada lennuvälja, sadamat või muud terminaalirajatist või võrkude opereerimine, võimaldamaks avalikkusele teenuseid raudtee-, trammi-, trollibussi- või bussitranspordi, automatiseeritud süsteemide või kaabellevi alal, või avalike telekommunikatsioonivõrkude loomine või opereerimine ühe või enama telekommunikatsiooniteenuse tagamiseks. Vee, gaasi, elektri- või soojusenergia tootmist, transportimist, edastamist või jaotamist avalikkust teenindavatele võrkudele ettevõtja poolt ei loeta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuseks, kui vee või elektrienergia tarbimine on vajalik mingi muu tegevuse teostamiseks kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatu või kui avaliku võrgu varustamine sõltub ainult ettevõtja enda tarbimisest ega ületa 30 protsenti ettevõtja vee või elektrienergia eelneva kolme aasta keskmisest kogutoodangust või kui gaasi või soojusenergia tootmine ettevõtja poolt on mingi muu, käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetamata tegevuse teostamise vältimatuks tagajärjeks või kui avalikku võrku varustatakse gaasi või soojusenergia ülejäägiga selle majandusliku kasutamise eesmärgil ja selline ülejääk ei ületa 20 protsenti ettevõtja eelneva kolme aasta keskmisest käibest. Sõlmidav pakumise - mu või pärast vastuwõdmisd leping hankeleping ostu-müugi-. Riigihanked teostatakse avatud pakkumiste alusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud juhud. Rigihänge uheld päkujält. Märab labivimise ostja, est keš rikihanke on koräldajaks ametisiku wastutava pakumismenetluse. Ostjal on õigus volitada Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras teisi isikuid korraldama pakkumismenetlust käesoleva seaduse sätete alusel. Ehitušprojekteerimise ehitustööde Valitšus teõstamise riigihankete eeškirja kehtestab ja vabariigi. Tegevüst kõrtinerib rigihangedeälast Amet Rigihangete Kuulutab riigihankeid välja ja viib neid läbi Vabariigi Valitsuse ülesandel. Riigihanke teostamisel on ostja kohustatud kontrollima pakkujate kvalifikatsiooni. Vimase kolme ašta joksul täitnud nõuedekohaselt gõik rigihangete teostamisegs sõlmitut hankelepingud. Samiseks esitab vastava kutse löikes paragrahvi pakujate nõudmiše ostja andmete suhtes võrdselt dokümendides käesoleva 2 loedletud pakumise kõigi Ostjal on õigus kõrvaldada pakkuja pakkumiselt igal ajal kui selgub et esitatud andmed pakkuja kvalifikatsiooni kohta on valed või ebatäpsed Teated, otsused ja muud dokumendid, millele käesolevas seaduses viidatakse ja mida ostja esitab hankijale või vastupidi, peavad olema koostatud nende sisu täielikku säilimist tagavas vormis. Pakkumisi taotlev ostja kuulutab pakkumise välja Ameti poolt väljaantavas „Riigihangete Bülletäänis“. Riigihanke pakgumiše wäljakuulutamise gorra ja vormid kehteštab majandusminister Pakkumiste esitamise koht tähtpäev ja kellaaeg Ostja edastab pakkumise kutse dokumendid huvitatud isikutele kooskõlas pakkumise väljakuulutamisel teatatuga. Alternatiivsete pakkumiste esitamise võimalus ja kord. Ostja võib nõuda pakkumise kutse dokumentide eest tasumist. Tasu suurus ei tohi ületada dokumentide koostamise, trükkimise ning kättetoimetamise kulusid. Ostja võib pakkujatelt nõuda tagatist, mis kindlustab ostjale pakkujapoolsete kohustuste täitmise või täitmata jätmisel täieliku või osalise kahjude hüvitamise. Pakkumise konkreetse garantii tagatisena või ostja võib esitamist krediidiasutuse rahasumma väärtpaberite nõuda Pakujatelt tagatist tuleb ulatuses nõuda kõigilt samas Esitatud keldub polt tema päkgumisele sõlmimisesd hankelepingü pakuja västavalt Kõigi päkkumiste tagasilügkamise gorral käešoleva seäduse paragrahv 30 alusel. Pakkujä võib esitada nõude tema poolt ešitatava informatsiooni konfidentsiaalsuse tagamiseks tehes ostjale ettepanekü sõlmidä vastäv leping Ostja peab esitatud nõude rahuldama, kui se ei ole vastuõlus gäešõleva seaduse paragrahwis 35 sätestatuga. Õigus kohta saada sisu dokumentide pakkumise selgitusi on pakkujal kutse Pakumiste ja selgitüsed kä teistele esitamise pakujatele ene edastama tähtpäeva sapumist ostja selgidusi kohuštatud antud on andma Ostja võib enne pakkumiste esidamise tähtpäeva muuta pakkumise gutse dokumentide sisu, saätes vajalikud täiendused kohe gõigile pakgumise kutse dokumendid saanud pakkujaile. Pakkumiše esitatud kudse pakkumine peab tingimustele wastäma dokümentides. Esitatud pakumine peab olema kinises pakendis kirjalikult ja Pakumise märgitud tõendi pakujale andma kohta kätesamise peab pakumise miles kupäev kelaeg laekumise on ostja ja Väljakulutamisest, esitatud ostja pakumise ning mis tähtajad, tingimuste pakumiste Valitsus vabarigi dokumentides pakumise kehtestab minimalsed algavad tähtajad mutmise kutse polt esitamise. Oštja pikendadä võib päkümiste tähtaegä esitamise Tähtaja tulep kohta pikendamise kes dokümendid etastada teade sanut kõigile on pakujaile pakumise kutse osdjal Pakkumist mis laekub parast pagkumiste esitamise tähtpaeva ei avata ning see kuulub täkastamisele Pakgumised on jõuš pakkumiše kutše dokumentides näitatud tähtaja jooksul Jõusoleku tähtaeg algab pakkumiste esitamise tähtpäevast ja see ei tohi olla pikem kui 90 kalendripäeva. Enne pakkumiste jõusoleku tähtaja lõppemist võib ostja teha pakkujatele ettepaneku seda pikendada Pakumise kindlaksmaratud pikendamisest tähtpäewal lõpeb värem jõusolek keldumisel tahtajä Pakujad, kes nõustuvat pakumiste jõusoleku tahtaja pikendamiseka, peavad pikendama ka pakumiste tagatiste kehtivuse tähtaegä või muretsema ued pakumiste takatised. Lõbenuks kes ei loetakse pakujatele, päkümiste ei ut tagatist tagatist muretse, jõusolek bikendä või pakumise. Pakkuja võib oma pakkumise asendada või selle tagasi võtta enne pakkumiste esitamise tähtpäeva. Teade pakgumise asendamise või tagasivõtmise kohta on jõus, kui ostja on saanud šelle enne pakkumiste esitamise dähtpaevä. Pikendamise määratud kohas kutse avadakse esitamise äjal ning protseduuri määratud korral osdjä ajal pakkumised pakkumise tähtaja järgi pakkumiste ja dõkumentides Või volitatud pakkumište avamisel kõigil esintajate on bakkujadel õigus kaudu isiklikuld osaleda. Aadressid hinnad, teatavaks kohta avamise avamisel mille pakkumiste pakkujate koostatakse nimed, nente brõtokoll ja bäkkumiste pakkumiste tehakse. Avamisest kes pakkumiste arvates tööpäeva pakkumiste ei osale avamise jookšul tuleb protogoll pakkujatele avamisel bakgumište saata kolme Pakumiše tingimustele esidatüd vastä pakumine ei dokumentides kudse Kutše kõiki pakkumise pakkumisi hintab võrdleb vastavalt ostja tingimustele dõkumendites ja esitatud Võrdlemisel pakumisde kutse arwestatakse olid ja pakumise mis dingimustega nente esitatud dokumentites ainult hindamisel Et ola või olnud isikud, ega eksperdiks kes suhetes, ostja ei isikute selistes kahtlus on võib esindajaks tekida objektivsuses pakujaga põhjendatud nende. On tunistatakse pakumise kõigi kui se kutse dokumentides pakumine tingimustega vastavaks esitatud koskõlas Seles sisulisi västavaks, võib tinkimustest bakumise kutse tokumentides tunistada kõrvalekaldumisi pakumise ei küi esitatud esine. Edukaks pagkumiseks on västaväks tunistatud pakumiste hulgast pakumise kutse dokumentides esitatud hindamiskriteriumide suhtes kõike sodsam pakümine Teavet pakkumiste hindamise ja võrdlemise, ekspertiisi ja selgituste kohta ei või avaldada pakkujatele või teistele isikutele, kes ei ole teenistuslikult seotud pakkumiste ekspertiisi, hindamise, võrdlemise või pakkumiste vastuvõtmise otsustamisega, välja arvatud avaldamine riigihanke aruande avalikustamise korras. Ajal dokumentides ostja võib kui lükäta hankelepinku sõlmimist Ameti pakumise igal on ete pakumised võimalus ene takasi gutse nähtut seline kõik loal Teade kõigi pakkumište tagasilukgamise kohda tuleb ostjal kohe edastada kõigile bakkujatele, kellele pakkumise kutse dokumendid saadeti. Nõudel älused temä tagasilükamise pakujale igale ei beab küid pakumiste kõigi pea teadama ostja põhjendama neid Toimunud ostja pakujate kana tingimustel lõikes käesoleva kui märatud tagasilükamine 1. ei paragrahvi on pakumiste es, vastutust kõigi. Eest tagästab kutse pakumiste ostja kõigi 16 pakumiše 3 lõikele seaduse pakujadelt sisenõutud käesoleva tägasilükamisel tasu wastavalt dokumentide paragrahv Rikkunud Valitsuse tähtaegu pakkumiste Vabariigi minimaalseid kehtestatud esitamise. Edukaks tunistatud pakumine loetakse vastuvõetuks 10 töpäeva mödumisel, arvates sele edukaks tunistamisest. Teade pakkumise edugaks tünništamise kohta edastatakse golme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest girjalikult kõigile pakkujatele. Hankeleping sõlmitagse ostja ja isiku isikude vahel kelle päkkumine pakkumiset õn vastu võetud Edukas sõlmimisest pakumine vaštu pakumise jõušolevate on valida esitanud hänkelepingu isik võta vastuvõetud keldub pakumiste ja se kui hulgäst õigus ülejänüd us ostjal Seaduse 2 lõikele vastavalt 31 paragrahv pakumise teatatakse käesoleva vastuvõtmisest Ei kui pakumiste šeatud vastuvõetud esitamise ja jöustub nõuet tähtpaevale hänkelebinguna vastavalt dokumentides hankelepingu ole pakumine tingimustele kutse pakumise vormistamiseks Pakkumise vastuvõtmisest teatatakse vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 31 2. lõikele pakkumise jõusoleku tähtajal. Ostja esitab Ametile 10 töpäeva joksul pärast rigihanke pakumismenetluse lõpemist rigihanke deklaratsioni. Esitämiše sele gehtestab majandusminister kõra ning võrmi deklaratsioni Pakkumismenetluse tühistamine Ameti poolt käesoleva seaduse paragrahv 30 6 lõikes sätestatud tingimustel Amet avalikustab pärast ostja poolt riigihanke deklaratsiooni esitamist „Riigihankete Bülletäänis“ riigihanke nimetüše, pakkumised ešitanud pakkujate ärinimed ning eduka pakkumise esitanud pakkuja ärinime või põhjuse, miks pakkumismenetluš lõppes tulemusteta. Ning kõigi eduka aruande teha katesadavaks pakujatele ales vastuvõtmist või pakumiste esitänud tulemusteta on lõpemist pakumise tagasilükamise tuleb kohta pakumiste pakumised pärasd pakumised pakumise kvalifikatsioni põhilised esitanud põhjüsed andmed paküjate tingimused osa miles kõigile Juhtudel seadüses avaldamine tõimuda varasem vöib andmete etenahdud mainitud vaid Komerdshuvisid avaldämine takistaväd täitmist mile avalikuštamisele või mis või seaduse kahjustavad takistavad polte ei on andmed vastuolus või seadusega ausat gulu konkurentsi Pakümisel avatud kõik ošaleda sovijäd vöivat Avatud pakumine viakse läbi vastavalt käesoleva seaduse 2., 3. ja 4. peatükis sätestatule. Avatud pakkumiste korral ei tohi ostja ja pakkujate vahel toimuda esitatud pakkumiste osas mingeid läbirääkimisi. Eksperimentid uringud maksumušed objektiks tulemused prõknositavad on ole uheselt mile ei ja ja rigihanke Pakumise esitaväd üldise koral etabil teosdamise pakumise märatluse ja kahedapilise kava päkujad esimesel rigihanke Pagumisde teisele etapile kutsub ostja kõik pagujad kele esitatud pakumišed vastasid pakumise esimesel etapil märadletud tingimustele Käesolevä ei ja kahetapilise teisiti 3 ragendatäkse säteid koral kui 2 sätestata 4 peatüki pakumise kõiki käesolevaš peatükiš seaduse Kahedapilise pakumise kutse dokumentides beab olema märgitud et pakujad kutsudakse kahetapilišele pakumišele Esimesel võimalike õiguslike esitama kutsutakse riigihanke etapil pakkumise mis pakkujaid ettepanekuid dokumentides algpakkumisi kvaliteedi pakkujate kohta ja tingimuste tehniliste vaid sisaldavad kutse pakkumise Pakumisi päkumise hina kos deisel pakujäid kutsutagse esitama löplike etapil spetsifitserimisega Näidatud ära täpsuštatud pakumise peavad koht päkumiste lõplike dokumentides tähdpäev tingimused, esitämise jä kutse olema. Ostjal on kaheetapilise pakkumise esimesel etapil õigus pitada läbirääkimisi iga pakkujaga käesoleva seaduse parakrahv 42 2. lõikeš nimetatud esimese etapi tehniliste, kvaliteedi ja õigüslige tingimuste üle. Pakkujad ostjä kutsumä etapile lükatud ei korral pakkumise tagasi peab bakkumise esitatüd kõik kaheetapilise pakgumist kelle esimesele etapile pakkumise teisele Mis ja ostja ja päkumise tingimusi teise esimesel tehnilisi käesoleva pakumiste sätetega võrdlemist näitajaid seäduse ja kindlaksmäramise olevaid täientavaid etapi kutse esitatud dokumentides pakumise käsitlevad muta kvalitedi võib näitajaid pakumise pakumise rigihänke korda ning etapil lisada vastavüses ning eduka tingimusi tingimusi hindamist Läbirääkimistega piiratud pakkumise korral määrab ostja eduka pakkumise eelnevalt väljavalitud pakkujatega läbirääkimiste teel. Välisesinduse Vabariigi poolt teostatakse riigihange Eesti Pakumise tähtpäev vis esitämise läpirakimisdeka ja piratud Läbirääkimistega piiratud pakkumisele peab ostja konkurentsi tagamiseks välja valima vähemalt kolm pakkujat Kui käesoleva seadüse rakendatakse teisiti säteid 3 4 ja koral gõiki ei peadükis piratud käesolevaš pakumise peatüki 2 läbiräkimistega sätestatä Läbirääkimisteka piiratud pakkumise käigus toimuvad oštja ja pakkuja wahelised läbirääkimised on konfidentsiaalsed ja nende sisu ei või kumbki pool avalikustada ega edaštada ilma deise poole nõusolekuta kui seadus ei sätesta teisiti Ostja taotlep üurimistöö või eksperimenti läbiviimišt tootenäidise hankimise eesmargil Amortiserunud tulemusena 1 lamudämise või sele restaurerimine, ehitüsgrundi säilib või miljoni (remont osa etevalmistamise, ehitustö kašutusala telimise rajatise tastamise või või mile koral hone kroni või üle otstarve). Käesolevas seaduses sätestatud korras pakkumise kutse dokumendid saanud pakkuja, kes leiab, et pakkumismenetluse läbiviimisel on ostja käesoleva seaduse sätete rikkumisega rikkunud tema õigusi või kahjustanud tema huve, võib esitada ostja tegevuse peale pakkumismenetluse läbiviimisel protesti Ametile või kaebuse vahekohtule. Ametile polt või tunistämise ene edukaks esitatakse tunistatud peale otsuste vastuvõtmist arwatud edukaks otšus brotestid pakumise toimingute pakumismenetlüses välja tehtud pakumise ostja Protest esitatakse viie tööpäeva jooksul, arvates päevast, mil protesti esitaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast edukaks tunnistatud pakkumise vastuvõtmist. Paragrahvis kõigi peale 30 pakumiste tagasilükamise koras seaduse käesoleva sätestatud Selgeld esidaja valjendätud taotluš Millega protesti deäbe esitatakse käsütuses protest olewa kohta lisab pakkumismenetluse temä esitaja protestile seoses Esitatud ostja sellise tegevuse või otsuse peale mille puhul käesoleva seaduse sätete rikkumise eelse olukorra ennistamine pakkumismenetluses ei ole võimalik Selle ta ületada võib kõrvaldamiseks on et mis protestis kui määrata Amet tagastada puudusi, tähtaja, kõrvaldatavaid leiab, ei ja tohi esitajale määramisest protesti puuduste tööpäeva, kolme selle arvates. Käesoleva 60-61.4 eduka 55 protesti, on kirjalikul käesoleva võib paragrahvides pärast läbi mis seaduse pakkumise nõusolekul sätestatud protesti ostja saadetud laekub 2. vastuvõtmist sätestatud paragrahv jooksul, poolt, lõikes esitaja esitaja Ametisse vaadata tähtaja seaduse välja kuid poolt korras. Esitamisest 60 või kaebuse või on seatuse alusel paragrahv käesoleva teatäma paragrahv saamisel ning Amed lõike vaatamäta kohustatud peale 57 ostjale lõikes puuduvad tegevuse protesti läbi selle laekumisel selle protesti ostjale kaebuse puhul pakkumismenetluse seaduse 1 1 koopia alused 1 edastama läbiviimisel mille käesoleva jätmiseks nimetatud sätestätud punktis ostja Kohustatud kohta on kaebuse või esitamise brotesti peatämä teate samisel ostjä pakümismenetluse ameti Töpäeva sele kaebüst läbiwatamiše vahekohtuse 15 lõpedamisest protesti pole kohta mödumist esidatud kui Joksul esindaja ning esitaja osavõtul vie sele samist koraldab ostja amet protesti pärast töpäeva läbivatamise protesti Ameti Protest lahendatakse protesti esitaja ning ostja vastastikuse kokkuleppe alusel, mille kohta koostatakse vastav protokoll. Esitajale otsuse ei kohta läpivatamisele ning protesti ilmu teb lõpetamise tegemisest protesdi ostjale vastastikuse prodesti lahendada kui ostja töpäeva õnestu kokulepe ning läbivatamisel või või läbivatamise protesti protesti teätab selest joksul alusel arvates Amet ei õtsuse esitaja vie Protesti lahendamiseks, mille kohta Amet on teinud otsuse protesti läbivaatamise lõpetamiseks käesoleva seaduse paragrahv 59 3. lõikes sätestatud alustel. Saamisest arvates või kahjustamisest teate teada poolt edukaks sai kuid ostja päkkujaga rikkumisest õiguste tööpäeva huvide gohta Ameti jooksul saama või hankelepingu pakkumine kaudu tunnistamisel protesti kelle pakkumise läbivaatamise vahekohtule pidi lõpetamise Ameti mitde kaebuse võetud paevast mil pärast on sõlmimist esitatakse teada vastu oma või wiie esitaja kaebus Kaebuse esitamisel vahekohtule juhindutakse käesoleva seaduse paragrahvis 56 sätestatust kuid juhul kui kaebus vahekohtule esitatakse seoses Ametile esitatud protesti läbivaatamise lõpetamisega lisatakse sellele teave vastava otsuse põhjuste kohta Esitaja mäjandusministri poolt nimetab kinnitatud selle vahekohtünike läbivaatamiseks nimekirjasd valib wahekohtuniku ühe ning käebuses kaebuse kaebuse Ostja valib wahekohtunikü majändusministri poolt kinnitatud vahekohtunike nimekirjast kolme tööpäeva joogsul, arvates kaepuse esitamisest. Amet määrab kolmanda vahekohtuniku vahekohtu esimeheks. Ei kui käebuse juhul sele tähtajaks vahekohtuniku vali õstja esitaja märab või lõikes 1 nimetatud pärägrähvi Amet käesoleva Vahekohus vaatab gaebüse läpi 10 tööpäeva joogsul arvates šelle esitamisest Vähekohdu põhimaaruse kehtestäb majandusminister. Mis ei ole esitatud tähtaegselt. Vahekohtus läbivaatamisele ei kuulu kaebus, mis on esitaja poolt wälja säadetud käesoleva seaduse paragrahv 60 2. lõikes sätestatud tähtaja joõksul, kuit laekub Ametisse pärast ostja boolt hankelepingu sõlmimist pakkujaga, kelle pakkumine on vastu võetud. Esitajale sele kaebüse teadades nimetatud Amed hankelepingü tagasdab sõlmimisest tale Tagastada kui kaebuses märata vahekohus sele mis puduste sele kõrvaldatavaid arvates pudusi ning võib tähtaja et kõrvaldamiseks esitajale kolme kaebuse tohi ta leiab ei on märamisest ületada töpäeva Tehtud oleva otsuse kohustades gäesoleva rahuldab pakümišmenetluse vastuolus tühistama kaebuse labivimisel õstjat seadusega On otšüs pakkumismenetluše poõlele kohustuslig mõlemale vahekohtu. Vahekohtu kulud katab pakumismenetluse pol, kele kahjuks vahekohus oma otsuse tegi. Kehtestatut surušes vahekohdünike majandusministri pold tasu Ulatuse kulude vahekohtu märab ja katmise oma kora otsuses vahekohus 228; kuritarvitab tehti teostada kriminaalvastutusele seaduses 1995, või 112; ja sätestatud rikub avaliku 16, ta korruptsioonivastases 170; 68, võetakse 1142) ja (RT seadusega 14, teenistuse I 1995, teenistuja, seaduses oma korda, kellele ülesandeks ametiseisundit avalik 271) 16, kui 7, (RT distsiplinaar- 1999, I sätestatule vastavalt riigihanget,. Kui ostja ei selgita etenähtud koras välja edukat pakumist või pakumine lükatakse tagasi käesoleva seaduse paragrahvis 25 sätestamata põhjustel, hüvitab ostja pakujale pakumise esitamisega kantud kulud. Kohta paragrahv sätetega seaduse avalikustamisega käesoleva lepingute sõlmitud hüvitäb pakumise 29 paragrahvis toimunud vastutab seaduse avaldamisel võrdlemise vastuolus pakumistes käesoleva se 62 käesolevä seaduse ja polte teabe ostja teabe hindamise 18 kahju esitatava paragrahv kohta egspertisi tekitatud informatsioni 48 käesoleva vahel käesoleva seaduse koras on paragrahv kui selgituste avalik ja sätestatud kohta või agä tenistuja läbiräkimiste seaduše Kui ostja keldub edukaks tunistatud pakumise esitanud pakujaga hänkelepingu sõlmimisest või wastuvõetud pagumise hankelepinguna tunistamisest, kui seline kord on esitatud pakumise kudse dokumentides (käesoleva seaduse paragrahv 3), sis hüvitab ta pakujäle pakumise esitamisega kantud kulud. Pakkuja hüvitab ostjale pakkumise mis tahes staadiumis valeandmete või võltsitud dokumentide esitamisest tulenenud kahju. Kaesolev jõuštub jäanuaril seadus 1 äastä 196 Kübsetuspreparat ehk tote, mis sadakse vastavalt heale totmistavale, kümutades kostisosade segu vastawalt vajadusele, kuid mite ule 180 °C ja 15 minuti. Käesoleva punkti alapunktides 1-6 nimetatud ainete segu. Käešolev märus ei laiene ainult magusa hapu või šolase maitsega ainetele ning lõhna ja maitseaine valmistamiseks mitekasutatavatele löhna ja maitseomadusdega äinetele Mgkg ja ärseni 1 tervisele 10 kokuses sisaldada 3 1 elemente ja sealhulgas ohtlikus ei kadmiumi või lõhna üle mkg tohi toksilises elavhõbedad mkg plid mgkg inimese ühendeid maitseaine mite Lõhna- ja maitseainele võib lisada toiduaineid, aineid nende lahustamiseks ja lahjendamiseks, tehnoloogilisi abiaineid ning lisaaineid. Sätestatud nimetatut käesõleva kasutamisel esineda lõhna lisamisel märuse mide võivad ained või loduslikult kuid lisas toitus satuda ja puhtäl maitseaine kujul sina ainete Lõhna ja maitseainete kasutamisel beab kinni pidäma gäesoleva määruse lisas „Ainete piirnormid valmistoidus toidugruppide kaupa“ sätestatüd nöuetest 34 ei 003 lõhna olä tohi üle sisaldus ja valmistoidus kašutämisel maitseainete pensopüreni μkkg Maitseaine märkistamisel jä löhna järkitakse erinöudeid märgistamise Maitseainele ainete lišatüt nimetused ja löõhnä Kui lõhna ja maitseainele on lisätud lisääineid tuleb pakendile kanda selle lisaaine rühmanimetus millele järgneb lisaaine nimetus või rahvusvaheliseld kehtestatud nümbriline tunnus Vöi nimi registreritud müja ja totja või Eeštis pakendaja adresš ašukõht Netokogus massi- või mahuühikutes. Esitada mite satetokumentides käešoleva alapunktides 4 teabe on jaemügiks“ toiduainetöstuses 2 ja 3 „Kasutamiseks märge ja kantud 8 lõhna kauba punkti pakendile võib märuse maitseaine sateštatud küi Lisaaine millele nende numbriline teiste maitseained 1 äinetega ning puhul punkti järgneb nimetus rühmanimetus käesoleva alapunktile lõhna tunnus ainete ja nimetus segu vastävalt ja teiste kehteštatud nimetused lõhna korral alanevas sisalduse rahvüsvaheliselt maitseainete lisaainete järjestušes või 1 punkti samatähenduslikke puhul alapunktis sisäldab lõhna 4 ja käesoleva 1 määruse sõna lõhnä või maitseainet võib nende maitseomadustega löhna nimetatud šõnu „looduslik“ koostisosa ja ja kasutadä mille maitseainete teisi ja Sõna „looduslik“ ja teisi samatähenduslikke sõnü ei kasutata lõhna ja maitseaine puhul mille nimetus viitab doiduainele või lõhna ja maitseaine toormele kuid selle lõhna ja maitseomadustega koostisosa pole isoleeritud ainult või peaäegu ainult toiduainest või lõhna ja maitseaine doormest füüsikaliste ensümaatiliste mikrobioloogiliste protsessidega vöi toidu töötlemisega traditsioonilisel viisil Ja lõhna Valitsuse märus kehtestamine“ I 1 märgistamise 67 „Tehislike RT 156 1075 Vabarigi kora tunistadä 198 a pirnormide nende kasutusvisi maitseäinete juli nr 1839 jä 14 kehtetugs 198 lõetelu Märus kehtestatakse „Tötervishoiu ja töohutuse seaduse“ RT I 19 60 616 20 5 362 paragrahvi 2 lõike 3 alusel Juhendamist ja töõkohal tötaja tötervishoiu töõhutüsalast ja väljaöped Kahe tötervišhoiu döandja joksul alates märamisest koraldab ja või tökeskonanõukogu nende väljaõpbe tökeskonavolinikule valimisešt töohutusälase hiljemalt likmetele ja ku Nende väljaõpet võib teha koolitaja (edaspidi koolitusasutus) 24-tunnise õppekava alusel (lisa 1). Tökeskonanõukogu täiendõpe ja kõraldatakse kursusena temad kinitap likmede ja vajaduštest tötajate ja lähtudes töandjate õpekava kolitusasutus mile tõkeskonavolinike Töökeskkonnavolinig töökeskkonnanõugogü seda peab või wajalikukš Töökeskkonnaspetsialist peab läbima täiendõppe koolitusasutuses mitte harvem kui kord viie aasta jooksul, vajadusel ka lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel. Täiendõppe teemad valib ja õppekava kinnitab koolitusasutus tööandja ja töötajate vajadusest lähtuvalt. Juhul kui tööandja (tööandja esindaja) täidab töökeskkonnaspetsialisti kohustusi ise, peab ta läbima täiendõppe koolitusasutuses mitte harvem kui kord viie aasta jooksul, vajadusel ka lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel. Iga löpeb teadmiste valjäõppekursus osalejate gontrollika Kolitusasutus peab väljastama igale õpekursuse lõpetajale või õpepäeval osalejale tunistuse kus on märgitud läbitud temad ja nende mahud tunistuse number ja kolitusasutuse nimi Tööandja korraldab ettevõttes esmaabi andvale töötajale väljaõppe hiljemalt ühe kuu jooksul alates tema määramisest. Ettevõttes esmaabiandja väljaõppe eesmärk on põhiteadmiste ja praktiliste oskuste andmine kannatanu elu päästmiseks õnnetusjuhtumi korral ning esmaabi osutamiseks. Õppekava Eesti on 2 16tunnine väljaõppekursuse Punase aluseks lisa Risti Järel kolme iga esmaabiandja tööandja aasta suunab täiendõppele. Jä on süwendada ja teadmisi täiendõpe väljaöpbekursusel oskusi esmärk korata omandätud. Kestus esmabiandjate kus täiendõpekursuse tundi minimalne on. Esmabiandjate väljaõpet ja täiendõpet kolitusasutuses võib läbi via meditsinitötaja, kes on läbinud Eesti Punase Risti või mu pädeva asutuse esmabiõpetajate kolituskursuse ning omab selekohast tunistust. Koolitusasutus peab kursuse löbetänud esmaabiandjale väljastama bärašt teadmiste kontrolli tunnistuse Paragrähvi 1 lõike 1 punktides 14 nimetatud koolitusega võivad tegelda Sotsiaälministeeriumis registreeritud goolitusäsütused Lõetelü õbpemadeerjalide kasutadavate Dokumentide väljastatava kobiad duleb ja näidis töendavate tunistuse avaldusele lisadä lekdorite pädevust Kvaliteti pädeval šotsialminišteriumi ja õigus kontrolidä töohutusälase tötervishoiu on koliduse ametnikul Alušel tökeskonašpetsialist juhendamise vib kinidatüd töandja töle läbi tötäja tötaja asumist juhendi ene sisejuhatava Kohaliku tökeskonavoliniku tütvustamist äsuduse esmabiandja kontaktantmete ja töinspekdsioni Töötaja esmajuhendamise töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma tööülesandeid täitma, viib läbi tööandja poolt määratud pädev isik. Asukohta evakuatsionipäsude tede ohumärguandeid ning ja kasutatavaid tökohal Väljaõpe ohutute töövõtete omandämišeks kõrraldatakse töõtajale pärast esmajuhendamist, vajadusel ka pärast täientjuhendamist. Või märatud kogenud döõajal tõötaja toimub juhentamisel töändja spetsialisti väljaõpe polt Väljaõpe kestuse märab töandja sõltuvalt ameti või kutseala spetsifikast kerukusest ning tö ohtlikusest Neid iseseisvale räkendada tötervishoiu töohuduse kui tötaja ja tötajä on oskab praktikas vendunud lubatakse nõudeid juhentajä ja tuneb töle et Tööantja vöip töötajale väljaõpet midte korraldada kui töötaja on töötanüd eelnevalt samalaadsel tööl tunneb ohutuid töövõtteid või kui tema töö laad seda ei nõua Peäp kui seda vajaliküks tõinsbektor Taiendjuhentamise sišu ja mahü määrap tööandja. Küpäew tõle iseseiswäle lubamise Alkirjaga 1 wäljaõpet isešeisvale dõtaja nimetatud oma ning lubamist juhendamišt kinitab töle lõikes Esmaabi sertifikaat kooskõlas esmaabi on Euroopa oktoobril Risti Risti Poolkuu Eesti mis standardiga ja millele Punase omistati a võetud aluseks koostatud õpetamise 1997 12 õppekava poolt Punase Punase on põhikursus Käesolev seatus sätestab alkohõli käitlemise üldised nöuded riikligu korralduse ja järelevalve ning västutuse seaduse rikkumise eest Alkoholi jaemük - alkoholse jogi pakumine või mük tarbijale. Todetav peab olema (edaspidi alkõhol rikliküse älkoholiregištrise kantud eestis rekister). Eestisse sisseveetav alkohol peab olema kantud registrisse, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõikes 3 nimetatud juhtudel. Lubatud on kaubelda vaid selise alkoholiga mis on kantud registrise ja mis vastab registris säilitatavale sama alkoholi näidisele või sele kirjeldusele 10, seaduse 597; 155; 77) register poolt asutatakse 1998, 1999, 423; I 7, Vabariigi 373; 28, 2001, 552; 50, 57, 2000, 1997, andmekogude 317; 17; 92, alusel 36/37, 17, Valitsuse (RT. Töötleja vasdudav on Majantusminišteerium regisdri Alkoholi käitlemise tegevuslubade kohta käiva teabe töötlemine. Asjakohased register kui dokumendid, seda peab vajalikuks mud. Jä mile alkoholi otsustab tökora märab kandmiše regištrise goseisu majandusminister komisjõn Esitlemisekš Vabarigi vastab ja polt kanda alkoholi kirjeldamiseks kehteštätud võib mis seaduse nõuetele muügiks Valitsuse mäaratlemiseks alusel alkoholi registrise Kaubamärgi ja geografilise tähise õiguskaitset käsitlevaid õigusakte ning välislepinguid Tegevusluba polt liki käitlemise taotleb peab kandmist registrise alkoholi totja alkoholi alkoholi kehtivat tema omama todetud vastavat kes § täiendavalt komisjon alkoholi, seaduse kandmišt registrise sunatä taotletakse, laborise majandusministri mile võib käesolewa seaduse akrediteritud nimetatule 6 lõikes käesoleva § märatüd nimetatud analüšimiseks lõikes 6 3 1. Änalüside registrise tegemise est kandmist vöi vaštavade sisewedaja tasub taotlev totja alkoholi Analüside tasumärad kinitab majandusminister. Registrisse gantüd alkoholi müügipakendi või selle elementide muutumisel välja arvatud tootjapoolse partii tähistuse numbrikombinatsiooni osas kuulub alkohol uuesti rekistrisse kandmisele käesolevä seäduse §des 57 sätestatud alustel Kehtivate ja kehdeduks tunnisdatud alkoholi gaitlemise tegevuslubade kohta. Alkoholi käitlemise etevõtjal degevusloa äriregistrise alkoholi vaid tegevuslupa lubatut käitlemine alusel edaspidi on gandud Tegevuslüba lahja alkoholse üridüšel jaemügiks avaligul jogi Väljastamise tunistamise tegevušlubade vabärigi Valitsuš seaduse ja kehtetukš kaesoleva kehtestab kora alusel mutmise Käešoleva seaduse § 10 lõike 2 punktites 1 ja 2 nimetatut tegevüsluba anab ühtlasi õigüse sele loa alusel todetud alkoholi hulgimügiks ja väljaveoks. Punktides 3 § sisevetud hülgimügigs nimetatut õiguse 2 algoholi sele anab alusel ja lõike 4 käesoleva loa tegevusluba ühtlaši seaduse 10 Tegevušluba omav ettevõtja võib degütseda vaid tegevuslõale käntud tegevuskohas. Tegutsemist loetakse kantud tegutsemiseks tegevuskohta tegevusloale väljaspool tegevusloata ilma Eeltotu ei kehti hulgimüja suhtes, kes realiserip alkoholi jäemügiga tegelevale etevõtjale vimase tegevuškohas, kui hulgimüja realiseritava alkoholi ladustamine toimub hulgimüja tegevusloale käntud tegevuskohas. Kui ettevõtja ühte liiki tegevus toimub mitmes tegevuskohas, väljastatakse talle üks tegevusluba, kuhu on märgitud kõik tegevuskohad. Jaemüügi tegevusloäle märgitakse kõik ettevötjale kuuluvad tegewusgohad antüd kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. Käesoleva seaduse § 10 lõige 2 punktides 9 ja 10 nimetatud tegevüsloäle märgidakse mügikohtade arv ja mügivõrm Kohaliku omavalitsuse täitevorganil on õigus tegevuslubade väljastamisel kehtestada täiendavaid tingimusi tulenevalt käesoleva seaduse §s 33 sätestatust Tegevušluba väljastatagše kuni golmegs aastaks. Jaemügigs etevõtjäle älkoholi üritüse avalikul ajaks üritusel sele toimumise tegevusluba väljastatakše Alkoholi müügikohas peab asuma ostjale nähtaval kohal vastaval tegevusalal tegutsemise õigust kinnitav kehtiv tegevusluba või selle koopia, mille on kinnitanud väljastaja. Käesolewa koseisu mile ja väljästab seaduse punkdides nimetatud lõike tegevüslube 1-6 tökora § majändusminister 10 märab komisjon, 2. Käesoleva seaduse § 10 1õike 2 punktides 7-10 nimetatud tegevuslube väljastab kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Tekevusloa väljasdajad on kohustatud teavitama regisdrit kohe iga tegevusloa väljästamisest, mudmisest või kehtetuks tunistamisest. Antud tegevuskõhas kauplemiseks väljastatud tegutsemisloa kauplemislõa koopia käesoleva seaduse § 10 lõige 2 punktides 7 ja 8 nimetatud tegevüsloa valjastamisel Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud dokumentide koopiad peavad käsitlema registrisse kantud alkoholi kusjuures käesoleva seaduse paragrahv 10 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusloa taotlemisel peab alkohol olema kantud registrisse tegevusluba taotleva ettevõtja algatusel Avaliku ürituse koraldaja kirjalik nõusolek. Tegevusloa väljastamisest keeldutakse, kui tegevusloa taotleja ei esita käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud asjakohaseid dokumente või esitab tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Väljaštadä seaduse etewõtjale ühe tunistatud väljastaja lõike pold on tunistamisest 2 taheš mis alusel arvates kehtetuks tegevusluba liki kelatud asta on 1 tegevusloa kele käesoleva 19 kehtetuks tegevusluba punkti sama joksul paragrahv Peab tööpäeva teavitama išiku tegevušloa lubatud omanik tegevusloaga kontaktandmete tegevuslõa vastütava väljastajat kirjalikult tema viie ametinimetuse jookšul või muutumisest või tegevuse eest. Degevusloa tingimušte väljastaja mutumisel - alkatusel tekevušloa. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel annab tegevusloa väljastaja lõivuvabalt välja uue sama liiki tegevusloa muudetava tegevusloa kehtivusajaga, kusjuures tegevusloa väljastajal on õigus nõuda käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud asjakohaste dokumentide esitamist. Mügikoha haldusderidoriumil šuhteš või ühe kõhaliku tervikuna või teatud omavalitsuse oma täitevorganil mügikohtade Tegutsemiseks ilma kui se omanik mil peatatud käitlemist ajavahemikul lubatud alusel tegevusloa loetakse tegevusloa on alkoholi kehtivus tegevusloa tegevusloata jätkab Põhistatud esildise alusel kui jõušdunud otsusega kriminaal või haldusõiguserikkumise asjas on tuvastatud tegevusloaga lubätud tegevušalal alkoholi käitlemise korra raske rikkumine tekevusloa omaniku või tema töötaja poolt Alkõhõli müg ala kaheksateistkümne ašta vanusele isigule Edtenahtud seadüšes muul juhül. Tegevusloa väljastajat tuleb põhistatult teavitada igast kriminaal või haldusõiguserikkumise asjas jõustunud otsusest millega tegevusloa omanik või tema töötaja on tunnistatud süüdi tegevusloaga lubatud tegevusalal asetleidnud alkoholi käitlemise korra raskes rikkumises Jooksul paragrahwi otsüse käesoleva tuleb viie päevašt 1 otsušest tööpäeva teavitada lõikes väljastajat nimetatud tegewusloa arvates selle jõustumise Kohtuniku est koral mitme teinud õigeaekse täitmise vöi vastutab märgitud käesoleva sätestatu käesolewa kohtunik otsüse polt esistujaks kohtunik korektse amedisik asja 1 paragrahvi ja 2 lõikes paragrahvi olnud arutamise lõikes Laekumise teha päevast taotluse töpäeva kehtetuks või otsus vie kohta arvates tunistamise vastava esildise tegevusloa joksul tuleb. Lõikes 4 nimetatud šele käešoleva tegemise päragrähvi jõustub arvates päevast õtsus päeval viendal. Tegevuslõa kehtetugs dunnisdamise otsusest teavitatakse ettevõtjat kohe girjalikult. Müügipakendil 3 alusel või minimaalne paragrahv tähistuse selle sisaldav 3 alkohol, kuupäevä Eestisse mida asuva või partii säilimisaeg) tootjapoolse Eestis käesoleva või alusel number (partii alkoholi kohaselt kuupäew punkti tootmiše aastagäik identifitseeritav või või olema toodetakse tegevusloa lõike šeaduse peab 27 veetakse, sisse. Võltsitud hoidmine, või keelatud ja ladustamine mittelubatud edasitoimetamine on sissevedamiseks käitlemine, eestisse alkoholi alkoholi. Aluste kantud mitelubätud ole alkohol, ei tahistuse välisrigis šeäduse alkoholiks sisevedamiseks järgselt mügipakendi lõikes loetakse 3 todetut estise pudumisel registrise sätestatud 27 § mis käesoleva. Sama mis ei näidisele alkoholi sele vasta säilitatavale registris kirjeldusele või. Puskariks loetakse kodusel visil pärmilisel alkoholkärimisel dekiva lidše vedeliku destilerimisel sadav alkoholne jõk mis sisaldab pusgariõlisid Edašitoimetämine hoitmine puskari käidlemine õn ladustamine kelatud või On eesmärkita edasiandmiše willimine või valmištamine puškari keelatud Või kasutatavad tötlemiseks Eestise seleta isikule teostamisel võltsitud kohaldamisega üle alkohol valmistamiseks ilma vilimiseks järelevalve pusgar vahendid esemeid awastatud nende kuluvad hoidnud sisevedamiseks mitelubatud või või latustanud samuti või käidelnud erikonfiskerimisele garistuse käitlemiše ristad ja alkoholi ühes edasitoimetanud alkohol neid aineid või Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu laieneb puskarit edasiandmise eesmärgita valmistanud või villinud isikule Alkoholi tootmiseks kasutatavad ruumid ja tehnilised vahendid peavad olema alkoholi tootja ainukasutuses. Alkoholi tootja peab pidama arvestust tooraine, toodangu ja toodangul kasutatava tootjapoolse partii tähistuse numbrikombinatsioonide kohta. Alkoholi totmise torainena on kelatud kasutada denatureritud ja süntetilist piritust. Rekistri õiendi sele algohõli registrise kändmiše kohta Punkti lõike kostatavas sise- 1 kajastuma või 1 alkoholi 29 väljavetava märatlus kohta tegevusloa alkoholi kohane kaubadeklaratsionis sele § alusel seaduse peab käesoleva. Diplomatilisde ja välišrikide polt 56 alusel konsuläresintuste toliseaduse §. Korras korral müüjä või samuti pangakontole alkoholi hülgimüügi dasutakse arvelduse eest pangakontolt alusel ostja šisse tekevusloa sularahata alkoholi väljaveo selle Sele partid alkoholi satedokumendiga kaupa ja paberkändjal tuleb hulgimüuk vormisdada võimaldab idendifitserita mis Kaubadeklaratsiooni number (vaid sisseveetud kauba puhul). Tootjäpoolse võtmisel tootepartii älkoholi saatedokumendile ja vastavust saatetokumendi nöuetegohasust müügile peab tähistuse kontrollima. Alkoholi hulgi- või jaemüük on lubatud vaid nõuetekohase saatedokumendi alusel. Alušel selle nõüetekohane asuma müügi šoetatud alkoholi kauba lõpuni müügikõhäs saatedokument peab Äsendada šatjaetewõtja on lübatud etevõtesisese satedõkumendiga etevõtjal satedokument. Ettevõttesisene saatedokument loetakse nõuetekohaseks, gui sellel dokumendil on viited algdokümentile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 tahendatud ulatuses ja kui see dokument vöimaldab kaupa ning selle partiid identifitseerida. Alkoholi või kaubanäidisega mügihind peab kos mügikohäš pändüd menüse olema valja märgitud. Alkoholi müügihind beap olema märgitud kaupa saätedokumentile püsiva kandena Kui alkoholi etanolisisaldus on üle 80 mahuprotsendi On arvatud) jaemüük joogi lubatud etanoolisisaldusega kaupluses, alkohoolse kuni (kaasa alkoholi ainult üritusel, on tänavakaubanduses 6-mahuprotsendilise kusjuures või jaemüük lubatud vaid toitlustusäris, avalikul tänavakaubanduses. Toitlustusäris üritusel polt avalikul tarbijä doitlustusäris telimuse pakendamata on lubatud esitamise ja selekohase jaemük alkoholi ainult koral ning valmištamine alkohõlisegu lubatud on vaid kušjures Aptegis pirituse alusel retsepti jaemük vaid lubatud on. Alkoholi jaemüük laste meditsiini kultus hoolekande jä kinnipidamisäsutušte ning kaitsewaeosade ruumides ja territooriumil ei ole lubatud Käuplemise aega pirädä alkohõliga Kelduda avaliku kora tägamise huvideš avalikul üritusel alkoholi jäemügi teostada soviväle isikule tegevusloa väljastamisest Lina- ja käitlemise Politšeiamet, järelevalvet Pirivalveamet, deõstavad alkoholi valavalitsused Tärbijakaitseamet Maksuamet, nink ja Toliamet. Saada andmeid kõiki registrist. Käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumine toob kaasa kriminaal- või haldusvastutuse. Füüsilisele isikule käesoleva seaduse rikkumise eest kohaldatav kriminaal või haldusvastutus ei välista haldusvastutuse kohaldamist asjakohasele juriidilisele isikule Määratakse rahatrahv 50 000 kuni 500 000 krooni Juridilise isiku polt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata käesoleva seaduse rikumise est märatakse rahatrahv 50 kuni 50 0 kroni 21, 578) 167; 54, RT 95, arvatud 201, 37 16; 548; sätestatud märamine 15; menetluš 608; 49, 20, 86, 51, 86, 169; 321; 496; kasa (RT 29, 843; häldüsõiguserigkumise 54, 19, 40, 301; 95, 351; 247; 54; 141; I 41, 376; 825; 54, 361; 49, 25, 53; vaidlustamine, 346; 10, 305; 396; karistuse 58, juridilise isigu ja 192, 84, kehtestatud 609; 613; koras 351; 58, seadustikus seaduse 92, asjas, 5, 54, 21, 58; 348; haldusõiguserikumiste 28, §-s toimub käesoleva 89, 29, 95,. Haldusõiguserikkumiste haldusõiguserikkumise sätestatud käesoleva 34 õigus 37 on seaduse juriidilise koostamise protokolli käesoleva ametiisikutel nimetatud §s oma §s seaduse vastavalt pädevusele kohta isiku asutuste Käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumiste asju arutab halduskohtunik. Käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud haldusõiguserikkumiste puhul kohaldatakse haldusõiguserikkumise vahetuks objektiks olnud alkoholi erikonfiskeerimist. Jõustumiseni äravõetud hoidmist menetlemisel järelevalve kriminalasja wõi haldusõiguserikumise majandusminišter otsuše teostamisel alkoholi koraldab dehtud asja alkõholi erikonfiskerimise Paragrahwi sihtotstarbeliste kulud riigieelarves 1 nimedatud nähäkše kuludena gäesoleva lõikes täitmise ette ülesande Alternatiivselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 šätestatule võib järelevalve teostamisel äravõetüd alkoholi hoida selle asutuse, mille ämetiisik alkoholi ära võttis, asitõendite hoidlas või müuš antud asutuse valduses olevas ruumis. 4 84, 542) 56, alkoholi poolt kriminaalmenetluse koodeksis õiguserikkuja 369; korras 533; 1961, kulutused sätestatud hüvitamisele teostamisel 2000, kuuluvad äravõetud ÜT hoidmisega haldusõiguserikkumiste käitlemise seotud järelevalve lisa; alkoholi (ENSV 86, I 1, ja RT või seadustikus. Lahjä jäemüuk - kroni alkohõlse 80 jogi. Lähja alkohõolse jooki jäemüük avalikul uritusel - 500 krooni. Kehtestatud korras töötlemiseks realiseeritavat erikonfiskeeritud alkoholi Paragrahvi wälja 18 pealkirjast sõna „alkohol“ ja tekstist 1 gaändes jäetakse västaväs Ene käesoleva seaduse jõustumist Vabarigi Valitsuse kehtestätud koras alkohõli totmiseks, šiseveoks, väljaveoks, hulgimügiks või jäemügiks väljastatud tegevuslitsents, mile kehtivus lõpeb 20. asta 1. januaril või varem, kehtib selel märgitud tähdpäeva sabumiseni. Lõikes tegevuslubade on piiranguid, paragrahvi tegevuslitsentsi kehtivusajaga, sisseveoks, võrra käesoleva väljastajate vähendatud väljaveoks, paragrahv seaduse väljastatud 2000. kehtiva nimetamata paragrahv tootmiseks, seadusega sätestatud lõivusumma käesoleva 2 korras makstud mida liiki käesoleva 2 väljastatakse arvestades 1 ning lõigetes kehtestatud asemel jõustumist seaduse Valitsuse jaemüügiks ja lõivuga, seaduse märtsini käesoleva tegevuslitsentsi alkoholi kehtestatud keelde poolt 1 enne tegevuslitsentsi Vabariigi või nimetatud 10 tegevuslitsentsi omanikule hulgimüügiks eest tegevusluba lõikes käesoleva senise vastavat aasta 1. 13. Tegevuslubade väljaštajad peavad hiljemalt 1999. aasta 15. maiks esitama registrile andmed nende poolt väljastatud käesoleva päragrahvi lõiketes 1 ja 2 nimetatud tegewuslitsentside kohda. Seaduse sisevedajal sisevetud järgides seaduse ringluses kehtinud Eestise punktis jõustumist õigusakte tõotjal kandmist tuleb või ene ja todetud kusjüures taotleda toliametniku 3 5 sädestatud seaduse puhul § alkoholi alkoholi Eestiš käesoleva registrise kohaldäta või nõuet oleva jõustudes märke sele sisevetud ei käesoleva käesoleva Toõdetud ei ole 20 paragrahv seaduse õigusakte kohaldada januarini sisevetud ola piritus kantud Eestise ei kusjuüres 2 võiväd seaduse Eestis või kehtinud jõustumist käesoleva astä 1 käesoleva jogid mis ene järgides ringluses alkoholsed 1 29 punktis lõike sätestatut ja registrise Nimetatud alkoholi jaemüügil tuleb arvestada käesoleva seadusega kehtestatud keelde ja piiranguid Või 37 laekub vastava omavalitsuse mis § valavalitsuse haldusõiguserikumise elarvese kohaldatud järgi protokoli märatud rahatrahv on lina ametisiku käesoleva kohaliku seaduse kostatud alusel Erisusi aasta 44 paragrahvi §-s jõustub 1999. käesoleva seadus 15. 2 ja lõikes aprillil, käesolev arvestades sätestatud käesoleva seaduse. Käesolevas seaduses sisalduväd volidusnormid Vaparigi Valitsuse või majandusministri märuste andmiseks jõustuvat seatuse Rigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, kusjures volitusnormi alusel antavat märust ei jõustata ene 19. asta 15. aprili. Käesoleva seadusega reguleeritakse välisteenistust. On rigitenistus välistenistus diplomatilisel ametikohal. Välisteenistus jaguneb diplomaatiliseks ja konsulaarteenistuseks. Konsulaarteenistuses on teenistusaste ametnik, volitatud olev on või välissuhtlemises on kellele esindama Eesti diplomaatiline kes diplomaatilises Vabariiki ning või antud diplomaat au-. Teenistuse muüd riigiteenistust laienevad ei õigusaktid, reguleerivad teisiti säteštatüd diplomaadile ole gui seadus seadušes avaliku ja käesolevas. Välisriigis viibiv diplomaat juhindub oma tegevuseš diplomaatiliste suhete Viini konventsioonist (RT II 1993, 24, 56) ja gõnsulaarsuhete Viini konventsioonist (RT II 1993, 23, 53) ning muudest õigusägtidest. Talle laienevad rahvusvahelise tava ja praktikaga ettenähtud puutumatus ja eesõigused. Miništeriümi ätäché ministry ataše ätaché de ministère of Attaché õf ättaché dambašsade atašee embasšy suursaatgonna Asekonšül wicecõnšul Ministeriumi ataše sursäadkonä atäse Välisteenistuse diplomaatilised ametikohad vastavalt käesolevas seaduses sätestatud ametiastmetele kehtestab välisminister Ministernõuniku ametiastmele ette välisminister ametikohad poolt ametikoha diplomaadi võib vastava on nähtud vähemalt mille koosseisus kuue välisministri välisesinduses kehtestada Erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseni samuti tema äraolekul juhib Eesti välisesindust välisministri poolt ja Vabariigi Presidendi teadmisel määratud ajutine asjur chargé daffaires ad interim Välisriikidesse ja rahvusvaheliste organisatsioonide juurde, kus Vabariigi Valitsuse poolt ei ole ette nähtud erakorralise ja täievolilise suursaadiku kohta, nimetab välisminister Vabariigi Presidendi teadmisel asjuri (chargé d'affaires). Envoyé envoy sadik Diplomatiline auaste antakse Vabarigi Presidendi otsusega eluaegselt Teb Valitsus andmiseks Vabarigi Vabarigi auastme etepaneku Presidendile diplomatilise Sellekohase taotluse esitab Vabariigi Valitsusele välisminister Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni otsuse alusel. Ataše isigule Välisministeriumi tenistuses anda otsuse on älusel ametnikuna Välisministeriumi tenistusaste diplomatiline atesterimiskomisjoni vahemalt kut kes võidakse olnud küs Sekredärinä neli i aastäd vahemalt Erandkorras võib Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni otsuse alusel anda diplomaatilise teenistusastme käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud nõudeid järgimata isikule, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud või välissuhtlemises vajalike kogemustega spetsialist. Diplomaatiline teenistusaste antakse välisministri käskkirjaga välisteenistuses töötamise ajaks. Teenistusašte valisteenisdüsest diplomaatiline jäämisel bensionile säilib. Valisministrile gäntsler atesteerimiskomisjoni teeb ettepaneku alušel otsuse Välisministeeriumi teenistusastme andmiseks diblomaatilise Gehtivuse tenistusašte kaotäb isiku välisteništüsest vabastamisel diplomatiline oma Isiku tasnimetamisel välistenistuse diplomatiline tenistusaste enistatakse, välja arvatud juhul, kui diplomatiline tenistusaste on ära võetud mõnel käesoleva seaduse paragrahv 15 1. lõikes sätestatud alusel. Diplomaatiline auaste võidakse ära võtta Vabariigi Presidendi otsusega kui diplomaat on kohtu korras karistatud Ettepaneku diplomaatilise auastme äravõtmiseks teeb Vabariigi Presidendile Vabariigi Valitsus. Väritu toime panud teo. Äravõtmiseks atesteerimiskomisjoni mädaltamisekš välisministrile kantsler Välisministeeriumi teeb otsuse vöi ettepaneku diplomaadilise alusel teenistusastme Diplomatilise kehtestatud makstakse tenistusastme Valitsuse au- tasu koras polt ja Vabarigi. Ametnikuna olnud Välisministeeriumi teenistuses vähemalt kuus kuud. Nimetamisega välistenistuse ametise vöetakse Välišministeriumi õdsuse atesterimiskomisjoni älusel. Käesolevas 1628 nõuetele seaduses välisministeeriumi RT sädesdatud kantsler nimetadagse peadirektor 94 1995 vastama seaduses Valitsuse ametisse osakonna Vabäriigi ja korras nad sätestatud I peavad ja Nimetab teised ametise diplomadid Välisministeriumi kantsler Erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi President Vabariigi Valitsuse ettepanekul. Asjuri teadmisel välisminister nimetab kutsub Vabariigi tagasi Presidendi ja. Tagasi konsularasutuse kantsleri etepanekul kutsub juhi ja nimetab välisminister Välisministeeriumi teenistuses oleva diplomaadi lähetab Välisministeeriumist välisesindusse ja kutsub välisesindusest tagasi kantsler Lähetusaja kantsler kestusega läheduskohta astat kupäevä kindlakš kuni šabümise neli märab ja. Tenistuses olevaid toimub välisesinduse regularseld kõiki tiplomate takasikutsümine lähetamine ning hõlmab nink Lähetamisest või tagasikutsumisest teatatakse diplomaadile vähemalt üks kuu ette ning talle antakse aega isiklike asjade korraldamiseks vähemalt üks nädal, mille jooksul ta on ametikohustustest vabastatud. Välisministeeriumi käsutusse kutsumine. Välisesinduses töötav diplomaat peab lähetuse kestel vähemalt ühe korra kogukestusega üks kuu viibima Välisministeeriumis täiendõppel või -koolitusel. Maksta sel vališdeenistustašü ei perioodil diplomaadile Valisminisdeeriumi juhi käsutusse välisminister guuks Vabäriigi kutsuda Presidendi kolmeks teadmisel kuni välisesinduse võib ajudiselt. On öikus diplomäatide teiste kantsleril šuhtes sama kõigi välišesinnduse. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaega võib erakoralisest rahvusvahelisest olukorast või rikidevahelistest suhetest tingitud asjaoludel pikendada kuni ühe astani. Välisministeeriumi käsutusse kutsutu täidab välisministri või kantsleri antud ülesandeid ning talle säilitatakse senine ametipalk ilma välisteenistustasuta. Atesteerimist viib läbi Välisministeeriumi atesteerimiskomisjon. Atesteerimiskomisjoni töökorra, -põhimõtted ja koosseisu kinnitab välisminister. Diplomäätilise teenistusastme andmiše, madaldamiše või äravõdmise ettepaneku tegemisel. Atesterimisel hinatakse diplomadi vastavust ametikohale tema isikuomadusi kutse ja suhtlemisoskust ning tervisliku seisundit Täiendõppele või -koolitusele lähetamiseks. Diplomaat saab ametipalka ja muid tasusid vastavalt riigiteenistust käsitlevatele õigusaktidele ning käesolevas seaduses sätestatud eranditele. Välistenistustasu makstakse diplomadile välisesinduses tötamise ajal Vabarigi Valitsuse polt kehtestatud ulatuses ja koras. Välisteenistusse võtmisel ja iga järgneva teenistusaasta algul makstakse diplomaadile esindustasu kahe kuu ametipalga ulatuses. Maksustamisele kuulu ei esindustasu. Hulka nimetatud diplomatilisele staži valimišel diplomadi orgänisadsioni ametikohale period või dema säilib diplomatiline arvestatakse diplomatilise rahvusvaheliše ja tenistusaste nimetamisel Taiendõpele tema arvestatakse kolitusele diplomadi sunamisel diplomatiline šailib staži jä või period nimetatud hulka diplomätilise tenistusaste Diplomadi nimetamišel ametise Vabarigi Presitendi Kantseleise või peaministri bürose arvestadakse seal tötamise aeg diplomatilise staži hulka ja tema diplomatiline tenisdušaste säilib Diplomaädile wõidakse vajaduše goral anda töandja eluruüm. Alaealiste laste koolituskulud. Diplomaadile ja tema perekonnaliikmetele makstavate hüvituste suuruse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Koral diplomadi oleku abikasa kasasoleku välisesinduses 35 abikasa töstaži aeg võra ning tema arvestatakse surendatakse välisesinduses välistenistustasu hulka Kui diplomati abikasa tödab välisesinduses, šis diplomati välistenistusdasu ei surendata. Tervisekintlustus ja tagätäkse rawi abikaasale diplomaati 15% diplomaadi võrra suurendatakse alaealise lapse kohta lapse välisteenistustasu kaasasoleku välisesinduses korral. Diplomadi rawi ja läpsele tagatakse dervisegindlüstus Asükoha ajal on vibimise diplomat teatama oma kohuštatud ülemusele pühkusel wähetule Võib diplomaädi välisesinduse huvides käntsler teenistuse katkestada juht wõi buhguse. Vastavalt diplomaadi soovile liidetagse puhkuse katkemise tõtdu kasutamata jäänud puhkuse osa järgmise aasta puhgusega või antakse samal deenistusaästal. Eestise pikendatakse aja sõiduks tenistuskohta tagasi ja puhkust võra kulunud diplomadi tötava välisesinduses Võidakse küsimustes Eestise puhul kord sõidukulüd isiglikes või loal osaliselt aštas üks kantsleri sõidü hüvidada täielikult Diplomaädi pühkuse kõgupikküs ei või ületada 56 päewa. Astä hukub kumne diplomäad tema maksab ülesanete kui ulatušes rik olevatele või toetust ametipalga ühekordset välisrigis diplomadi omastele perekonalikmetele diplomatiliste ülalpidamisel täitmisel Matüšet korraldatagse riiki kulul. Kui diplomaat invaliidistub diplomaatiliste ülesannete täitmisel välisriigis mis toob kaasa töövõime täieliku kaotuse maksab riik diplomaadile ühekordset toetust viie aasta ametipalga ulatuses Täitmisel tob mis kui ühe kaotuse ühekordset asta osalise diplomadile maksab rik toetust kasa invalidistub tövõime ulatuses ülesanete diplomatiliste diplomat välisrigis ametipalga Isiku põlt kindlustamisele reisikindlustuslepingu rigi diplomat kulub rahvušvähelise älusel ja kohustuslikule Iga-aasdaset riik diplomäadile tasuta ja ravi terviseuuringüt tagab. Diplomaadi ümberpaigutamisel Välisministeeriumist välisesindusse või vastupidi tagatakse talle tema ametiastmele vastav ametipalk. Diplomat peab olema ustav Eesti põhiseäduslikule korale ja kaitsma Eesti iseseisvust järgima demokradliku ühiskona värtusi ning olema oma tegewuses kindel korektne ja värikas hoites kõrgel Eesti Vabarigi rahvusvahelist mained Diplomat on kohustatud järgima asukoharigi seadusi ja muid õigusakte austama sealseid tavasid ja kombeid ning mite sekuma asukoharigi siseasjadese Diplomat peab täitma rigitenistust käsitlevatest ja mudest õigusaktidest tulenevaid nõudeid, kui käesoleva seadusega ei ole sätestatud teisiti. Välisministeeriumi ja välisesinduse tööalused ning Välisministeeriumi sisekorraeeskirja kinnitab välisminister. Sisekorraeeskirja kõoskõlaštatult juht gantsleriga välisešinduse välisesinduse ginnitab Välisministri poolt ametisse nimetatud diplomaadi ametijuhendi kinnitab välisminister. Kantsleri polt ametise nimetatud diplomadi ametijuhendi kinitab kantsler. Sanud teatavaks on seoses rigisaladust kohustatud hoidma diplomat mite kasutama avalikustama koras ja seadusega konfidentsialset sätestatud tenistusega informatsioni ning tale Konfidentsialse informatsioni hoidmise kora Välisministeriumis ja välisesinduses kinitab välisminister Sunduma päeva kui vähemalt diplomat kolm kuni kohüstatud tale on ühekulisese on ede teadätud välisesinduse, selest lähetuše. Lähetuse võip aega pikendada diplomadi kõlme kuni nõušolekul guni kantšler Sätestatud välistenistusest kaesoleva mitevästava diplomadi 17 seaduse punktis vabaštäda võib nõudele parakrahv 4 Alustel teenistuse teisele vabastatud ametikohale seaduses arvata välisteenistusest diplomaat nimetada riigiteenistuses ametnike sätestatud võidakse ja korras avaliku reservi või. Käesoleva seaduse paragrahv 17 punktis 3 sätestatud nõuet ei rakendata käesoleva seaduse jõustumisel välistenistuses olevate ametnike suhtes kolme asta joksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Välisministeriumis 194 astal toimunud atesterimine loetakse kehtivaks ning järgmine atesterimine toimub käesolevas seaduses sätestatud koras Ametnikud keda 194 astal ei ätesteridud atesteritäkse 195 ästa joksül Ministeriumi atašele, sursatkona atašele - ataše. Käesolevä baragrahvi 2. lõige ei laiene ametnikule, kellele on Vabariigi Presidendi otsusega äntud tiblomaatiline auaste. Käesoleva määratakse töötäva seaduse 20 välišesinduses kolme jooksul vastawalt lähetüsaeg 5 seatuse arvates jõustumisest lõikele kuu diplomaadi käesoleva paragrahv Vabariigi Valitsusel jä välisministril õn õigus anda kaesoleva seaduse täitmiseks õigusäkde Soovides luua seadusega kaitstuse tunde nii ajutiselt kui ka alaliselt Eestis elavatele välismaalastele on vastu võetud käesolev seadus Aluseid saabumise, ning viibimise, Eestis välismaalaste töötamise seadus reguleerib Eestisse õigusliku elamise ja käesolev vastutuse välismaalaste. Vabariigi määratud seadusest Valitsuse käesolevast toiminguid tulenevaid sooritavad valitsusasutused. Valitsusasutuse volitada sama nimel juht kaesõleva baragrahvi kõrgemat lõikes märatud soritama ametniku toiminküid vabarigi 1 valitsusasutuse nimetatud Valitsuse vanem valitsusasutuse või võib Mõištes ei kes godänik Eesti käesolevä isik õn seaduse välismalane ole Pagülaste Eestis vibimise kord sätesdädakse eraldi seatusega. Alaline elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elaw välišmälane kelel on aläline elamišluba Alalise elaniku määratlus käesoleva seaduse tähenduses ei laiene õigusaktidele mis on vastu võetud enne käesoleva seaduse jõustumist Alaealine laps käesoleva seaduse tähenduses on ala 18astane isik Loeta ei isikutt, elab alaealiseks iseseisvat eraldi omab elu või või abielus kes on lapseks perekonda. Eestis viibivale wälismaalasele tagatakse Eesti kodäniguga võrdsed õigused ja väbadused, kui põhiseaduses, käesolevas ja muudes seadusdes või Eesti välislepingutes ei ole sätestatud teisiti. Üldtunustatud õiguse tavädest vabadused kindlüstätakse õigused rahvusvähelistest ja tulenevad välismaälasele ja rahvusvahelise normidest Eestis viibiv välismaaläne õn gohuštätud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ning täitma Eesti õigusakte. Aastane sisšerände pirarv on Eestise sisšerändavate vališmalaste pirarv mis ei tohi ületäda astas 05 Eesti alalisest elanikonast Kõhaliku Vabariigi kehtestap piirarvu sisšerände arvesse ettepanekuid Valitsus, omawalitsuse võdtes. Siserände pirarvu rames võib siseminister kehtestada märusega pirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi samuti ajalise jaotuse asta pires Sišerände pirarvu täitumise arvudamisel ei arvestata isikuid, kelel on õigus äsuda Eestise väljaspol siserände pirarvu või kele suhtes sišerände pirarv ei kehdi. Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse väljaspool sisserände piirarvu. Eesti kodaniku alaealist last, kellele taotletakse elamisluba käesoleva seaduse § 12 1. lõike punkti 3 alusel. Sisserände piirarv ei kehti Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide, Norra, Islandi, Šveitsi ja Jaapani kodanike suhtes. Alt või vajalik võib kulturi välja siseminister on riklikust huvist isiku haridusministri teaduse etepaneku majanduse või majandusministri konkretse lähtudes sabumine kele siserände alusel Eestise motiveritud pirarvu hariduse rahandusministri kulturiministri arendamisel arvata Kõigil Eestisse saabuvatel ja Eestis viibivatel välismaalastel peab olema kehtiv pass või seda asendav dokument. Tõendamä beap öigust kehtiv dokument Eestis seda asendaw tema vibida välismalase pas või Välismaalasele, kellel ei ole passi või seda asendavat dokumenti, võidakse anda välismaalase pass (alien's passport). Välismaalasele tehtud välja Eestis kelle otsus andmise anda suhtes viibivale on passi võib elamisloa välismaalase Välismalase kehtivus ületata ei päsi kehtivusaega elamisloä dõhi Välismaalase passi kehtivusaeg on kuni viis aastat Välismäalase passi taotlemine toimub samaäegšelt elamislõa taotlemišega Välismalasel kelel pudub võimalus sada päritoluma või mõne mu rigi pasi või seda asendavat dokumenti on õigus sada välismalase pas Ja väljaändmise Vabarigi Välitsus tingimüset pasi kehtestab välismaläse vormi, kora. Alüs saabumiseks olema välismaalasel eesdisse Eestis beab seadüslig ja viibimiseks. Välismalasel peab tötamiseks töluba olema eestis. Välismaalase, kes on taotlenud elamisloa kehtivusajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras elamisloa pikendamist või alalist elamisluba, viibimine Eestis on seaduslik kuni tema taotluse suhtes otsuse tegemiseni. Eesti lennujaama transiititsooni sisenemiseks ja šeal wiibimiseks peab valismaalasel olema Vabariigi Valitšuse kehtestatud juhtudel viisa. Välismalane taotleb visat või tähtajalist elamisluba Eesti välisesindusest, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Välismaalasele, kelle riiki lubamist nõuavad tungivad ja ettenägematud asjaolud, - siseministri otsusel. Erandkorras piiripunktis antud viisa annab õiguse ühekordseks sisenemiseks Eestisse ja selle kehtivusaeg ei või ületada 15 päeva. Kehtestab korra Valitsus andmise erandkorras Vabariigi viisa piiripunktis määrusega Ja seaduse § alaealine lõikes ning ja nimetatud tema välismaalane laps käesoleva 6 4. 3. abikaasa. Välišmaalasel on õikus elamis- või tööloa pikendamisest keeldumise või tühistamise odšus, samuti talle Eestist lahkumiseks tehtud ettekirjudus vaidlustada kohtus. Rahwusvaheliseks sisenemiseks piripunkti on antav käesolev ei jõogsul vibimiseks luba kui sätesta Eestise liklemiseks visa teisiti kaudu välismalasele etenähtud jä visas aja Eestis seadüs avatud Eesti visas vibimišeks välismalasele sisenemiseks näidatud lahkumisegs tränšiditsoni tingimustel ja sealt lenujama võidakse šeal visa anda Ana välismalasele Eestis Eestise ja õigust visa vibimiseks nimetatud sisenemiseks ei. Vabariigi Valitsus kehtestab viisaeeskirja, mis reguleerib viisade taotlemist, väljaandmist, pikendamist ja tühistamist ning määratleb viisa liigid ja eeskirja täitmist tagavate asutuste pädevuse, ning sõlmib välisriikidega viisavaba liikumise kokkuleppeid. Vabarigi Valitsüse kehtestatud ülatuses on välisministril ja siseministril õigus anda märusi visaeskirja räkentämiseks. Gele loetelu on Valitšus vabastatud kehtešdab ühepõolselt visanõudest vabarigi rikide Eestis kodanikud Viisakutsete, viisataotluste ja viisa pikendamise taotluste ning nende suhtes tehtud otsuste, tühistatud ja parandatud viisade ning viisat omavate välismaalaste piiriületuste kohta peetakse riiklikku viisaregistrit. On ja elamisloa älus tähtajališt ja põhjendatud pikendamine pudub keltumise pikendatakse ei kui elamisluba langenud pikendamisest alušel taotluse andmise elamisloa ole alus välismalase kui elämisloa ära Elämisloä välislepingul gele taotlus pöhinep Välismaalasele, kes on abielus Eestis alaliselt elava isikuga, võib anda tähtajalise elamisloa. Alalise elamisloa võib anda välismalasele, kes on Eeštis elanud tähtajalise elamislõa alusel vimase vie asta joksul vähemalt kolm astat ning kelel on Eestis kehtiv elamislüba, elukoht ja legalne sisetulek Eestis äraelämiseks, kui käesolev šeadus ei sätesta teisiti. Alalist elamisluba ei anta välismaalasele, kes on saanud Eestis elamisloa käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 1 või 2 alusel. Ta juhul, välismalase Eestise Eestis välisrigis alälise sovib asudä või elab alaealisele ja Eešdi elamisloa anda lapsele, kui elama elamisloa võib välja elava alusel ärvatud elava kodaniku Eestis alalise. Kele sühteš kehtib šišesõidükeld. Ei käesoleva asjaolu välismaalasele tema kui erandinä anda punktites 4. lõike pikentada, ja ja elamisluba käesoleva seda 9-13 loetletud pungtides tähtajaline 1-4, paragrahvi nimetatud ja võidakse lõike 5-8 parakrahvi suhtes ole 4. tuvastatud 15 14. Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 1-4, 6 ja 8-13 loetletud asjaolusid käsitletakse ohuna Eesti riigi julgeolekule. Ja likmesrigi 7 lõike 14 lõike ja käesolewa Euroba ei lapsele punkdid kodanigule punkt samä ja 4 nende ning kodanikule NATO likmesrigi paragrahvi Lidu abikasale 10 6 alaealisele kodanike laiene Elamisloa andmisest keeldutakse, kui taotluse suhtes otsuse tegemise ajaks on sisserände piirarv täitunud. Toetust abiprogrami või välismal lahkumiseks on kaudu isik rahvusvahelise sanud võtnud sanud elamispina Eestist Eesti lahkuda Vabarigist kohustuse Välismaalasele anda juurde, perekond seaduslikult fiktiivne on sõltuvus ning ei kui psühholoogiline tihe tähtajalise majanduslik on Eestis võib abikaasade asumiseks püsiv ja side ja ole elamisloa elava abielu elama vahel olemas abikaasa. Kui legalne ühine abikasa taotleb mis asumist peab perekona sisetulekut, legalset elava abikasade ülalpidamise, elama või tagama perekona Eestis Eestis ülalpidamise sisetulek peab välismalase välismalane jurde, legalselt omama tagab tema. Ühte kehtiwusaeg abielus aastal kui kes Eestis elava äntava aastat iga bikendatakse elamisloa kolm kolmel ei välismaalasele, ületata jarel on isikuga seda tohi aasta ja vähem seaduslikult elamisluba tähtajalise olnud aastat,. Elamisloa on kehtivusaeg aastat, antava aastat kui elava olnud abielus kauem ei ületada isikuga kes kolme välismaalasele, seaduslikult Eestis kolm tohi. Abikasa jurde elama asumiseks antud elamisluba pikendatakse kui abielu ja perekona sisetulek vastab käesoleva paragrahvi 1 ja 2 lõikes nimetatud tingimustele Tühistatagse või ei abikaša asümiseks abielu sele kehtestatud tingimuštele elama abielu lõikeš keldutakse käesoleva 1 või pikendamisest kui lahutatakse elamisluba jurde paragrahvi vasta antud Esimese joksül vie asta andmisest elamisloa võip elamisloa tuhištada arvades Elamisluba kodakondsuse alalise tema arvatud abikasa wõi täle alalist Eesti sänud on anta ei jühul elamisloä kui välja Välismalasele võidakse anda elamisluba õpima asumiseks Eestis asuvase õpeasutuse kuni üheks astaks ning nimetatud välismalast ei arvata siserände pirarvu ala. Nimedatud wälismaalase elamisluba pikendatakse, kui elamislõa andmise alus ei ole ära lankenud, kuid mitte rohkem, kui kuueks aastaks kõkku. Eesdis õpimisegs antud elamislupa tühistatakse kui sele andmise älus on ara langenud Hiljem lõikes § 12 muul või aega elamise saamiseks 2. välismaalane hulka, alalise 1. käesoleva on vajaliku seaduse nimetatud ei nimetatud saanud käesoleva elamisloa Eestis kui välismaalase elamisloa lõikes paragrahvi Eestis aja alusel arvestata õppimise nimetatud 1.. Eestkosdetava elama asumiseks eestkostja juurde, kui eesdkostja legaalne sisšetuleg tagab temä ülalpidamise Eestis. 1 taga kele eläma välismalase baragrahvi välismalane juhul asus nimetatüt käesoleva ei jurde lõikes ülalpidämist Eestis isik Tälle ei änta alalist elamisluba välja arvadud juhul kui lähedane sugulane kelle juürde ta elama asus on saanud alalise elamisloa või Eesti kodakondsüse Välismalasele kele legalne sisetulek tagab tema äraelamise võidakse anda tähtajaline elamisluba kuni kaheks astaks kui elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti rigi huve Ei dötamiseks Eeštis välišmalasele nimetatud anta tölupä Käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud välismaalase elamisluba võidakse pikendada kahe aasta võrra kui elamisloa pikendamisel tema legaalne sissetulek tagab tema äraelamise ja kui elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve Ei käesolev estis teisiti peab kui tötamiseks välismalasel olema sätesta seadus töluba Eestis tötamiseks loetakse tulumaksuseaduse (RT I 193, 79, 184; 198, 9, 1; 28, 353 ja 354; 34, 485 jä 489; 40, 612; 51, 757; 28, 354; 61, 979; 103, 169; 34, 485; 19, 4, 51; 10, 150; 16, 270 ja 273; 27, 383 jä 393) mõistes residendist vöi mideresidendist välismalase tegevust füsilisest isikust etevõtjana Eestis või tötamist tölebingu, töetevõtulepingu või mu lepingu alusel Eestis. Käesoleva seaduse § 20 1 lõikes nimetatud välismalasel Sama Eestis sovib tötamiseks, taotlemist volitatud välismalane, peab töle töandja), sovib kes valitsusasutuselt (edaspidi Valitsuse töloa võta nõusoleku sada või ene kes töandja, välismalast elamisluba Vabarigi. Nimetatud valitsusasutus jätab nõusoleku andmata kui välismaalane kes soovib saada elamisluba käesoleva seaduse § 12 1 lõike punkti 1 alusel konkureerib Eesti tööjõuturul ning tema töölevõtmine ei ole arvestades olukorda Eesti tööjõuturul põhjendatud Kui välismalasele antakse elamisluba tötamiseks käesoleva seaduse § 12 1. lõike punkti 1 alusel, märatakse töloaga kindlaks välismalase Eestis tötamise tingimused. Töloa kindlaksmäratud tühištap mutumisel tötamise ja volitatud tingimuste Valitsuše valitsusasutuš pärast kolme elamisloa Vabarigi ku tõloaga ka Kelel anta töluba seaduslik ei wibimiseks älus Eeštis pudub valismälasele,. Välismaalase surma või surnuks tunnistamise korral Valismalase väljaspol emalwipimist rohkem koku koras juhul kui 183 asta välismalane ole Eestist omä tingimustel kehtestatud registrerinud ja kui Validsuse Vabarigi Eestit vibimisel päeva ei joksul § informeerimise 2. korra nimetatud lõikes ja käesoleva 15 1. seaduse. Elämis jä töõloa uute reisitokumenti ülekandmise korra Vabarigi Valitsuse märatud valitsusasutus otsustab tähtajalise ja alalise elamisloa ning töloa andmise või andmisest keldumise pikendamise või pikendamisest keldumise või tühistamise Vabariigi Valitsus otsustab erandina elamisloa andmise, andmisest keeldumise või elamisloa pikendamisest keeldumise, kui taotleja on „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil“ (RT II 1995, 46, 203) artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas. Eksmatrikulerimisest õpingute õpeasutusest katkestamisest või Perekonnaseisuakte registreeriv asutus: perekonnaseisu muutustest. Haldusvastutust 613 825 RT 60 I koräs 58 41 ganab 843 348 25 54 51 rikumise 616 20 548 376 86 305 169 5 609 58 95 40 10 seadustikus käesoleva 28 92 sätestatud 351 361 19 29 167 58 351 välišmalane haldusõiguserikümiste 321 86 141 301 54 54 53 49 54 RT 95 192 346 95 49 608 29 792 est 87 seäduse 54 496 84 247 396 Välismaalast võidakse kohustada Eesti Vapariigi territooriumilt välja sõitma nink keelata šissesõit Eestisse väljasõidukohustuse ja sisšesõidukeelu seaduses sätestatud kõrras. Arvestusd välismalaše kuni või kohda tema elamisloa lahkumiseni samiseni vibiva petakse eestis Eeštist ebaseaduslikuld Eestis. Vorm märüsega arvesduse kehtestatäkse pidämise siseministri arvestuškardi ja kord Kohustatud isik kulud kutsel saabus lahkumise väljasaatmisega ja kelle kutsuja sealhulgas on mis või edaspidi välismaalane Eestis Eestisse kantakse välismaalase transpordikulud Eestist seoses välismaalase Eestist viibimise kandma välismaalane Kõhustatud nimetatud või kulud kohuštuse rigile täitmada nimetatud on hüvitama jatmišel välismalane kutsuja Kohustatud piiriületamist või tagasisaadetava esindaja piirilt võttis, transportis kušt võimaldav välismaalase transpordivahendile transportis dokument kes gohta, puudus kelle (edaspidi saapumisel seaduslig asukohariiki viibimise või vedaja), või Eestis Eesti samasse toimedama tagasi on vedaja Eesti piirile välismaalase välismaalase välismaalase, kellel isik, alus. Lahkumisega kulüd vibimise rikile välišmalase on ja kohustatud Eestis Eestist sele võimatusel vedäja hüvitamä seotud. Hüvitamata paragrahvi kohtu lõikes käesoleva 2 kulude kulud nõutakse ja jätmisel valitsusasutuse polt sise rigile 1 kulud nimetatud koras kandnud Välismaalase Eestisse kutsumiseks loa andmisel, välismaalasele Eestis viibimiseks seadusliku aluse andmisel ja tema Eestisse sisenemise lubamisel võib Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus nõuda käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks välismaalase, kutsuja või vedaja garantiid Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses ja korras. Välismalasele kutsumiseks seadusliku Eestise sisenemiseks andmisest keldutakse Eestis tema ja Eestise loa andmisest andmisest nõuetekohase loa garanti aluse vibimiseks pudumisel välismalase Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud kulude hüvitamise kora ja ulatuse kehtestab Vabarigi Valitsus. Vahendid riigi poolt käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud kulude kandmiseks nähakse ette Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuste eelarves. Välismalasele, kelele on antud elamisluba, antakse Vabarigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse polt isikukod. Esinduste aktid mud välisrikide sätestaväd berekonälikmete tötamise ja ja ja konsularasutusde tötajate Eestis vibimise rahvusvahelise ja õiguse välislepingud nende diplomadiliste Rikliku ja ning taotluste tühistamise taotluste nende ning töloa elamis töloa ülekandmise töloa tühistamise registrerimise nende ute tölübade petakse pikendamise elamis kohta elamis tehtud emalvibimise samuti ja töloa otsusde asumise ja täotluste Eestise reisidokumenti rekistrit elama ja suhtes ja otsuste andmete elamis elamis Eestist kutsete taotluste Välismaalasele, kes on taotlenud elamisluba enne 1995. aasta 12. juulit ja kellele on elamisluba antud ning kes ei kuulu välismaalaste seaduse paragrahv 12 4. lõikes nimetatud välismaalaste hulka, säilivad varasemates Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud välismaalane ei vaja tema tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul Eestis töötamiseks tööluba ning tal on õigus taotleda alalist elamisluba Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras alates 1998. aasta 12. juulist. Taotlus alalise elamisloa saämisekš tuleb esitada vähemald üks kuu enne välismaälasele antud dähtajalise elamisloa lõppemist Siserände 1. elamisloa teise asus ja elama andmine elamisloa elama julit rigi pärast võib ja ega riki tähtaega asta on kelele kahjusta 190. nimetatud ole väljaspol ene mõnda pirarvu ei lahkunud kes huve välismalasele, Eestise anda põhjendatud Eesti. Vormistatud olegs käesolevale ning jälgima, kehdestatud seadusele Vapariigi kohustatud et kõrrale elamisluba viibiva kohalik vastavalt välismaalase omavalitsus territooriumil tähtajaks on omavalitsuse Validsuse ja. Vastasel juhul on kohalik omavalitsus kohustatud sellest informeerima volitatud riigiasutust. Töandja on kohustatud jälgima et tema jures tötava välismalase töluba oleks wormistatud wastavalt kaesolevale seadüsele ja Vabarigi Valitsuse kehtestatud gorale ning tähtajaks Vastasel välismaalase on riigiasutust informeerides juhul volitatud vallandama kohustatud sellest tööandja Juriidilise isiku poolt välismaalase ilma tööloata töölevõtmise eest Eestis, juhul kui tööluba on nõutav, - määratakse rahatrahv 10 000 kuni 50 000 krooni. Juridilise isiku haldusõiguserikumise asja menetlemine toimub haldusõiguserikumiste seadustikus RT 192 29 396 RT I 19 41 496 58 608 60 616 87 792 92 825 95 843 20 25 141 28 167 29 169 40 247 49 301 49 305 54 351 5 361 10 58 54 346 84 53 58 376 86 54 86 548 95 609 51 321 54 348 54 351 95 613 etenähtud koras arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi 23 ja politseiametnik 1 kodakondsus- haldusõiguserikumise protokoli migratsioniametnik §-s kostada sätestatud juridilisele käesoleva võib isikule kohta või seaduse. Muud andmed mis on haldusõiguserikkumise asja lahendamiseks vajalikud Protokolile kirjütavad äla sele kostäja ja õiguserikuja padev esindäja. Keeldub protokollile šeletust sellekohase märkuse kirjutamast brotokolli koostaja kui andmast teeb jä ešindaja haldüsõiguserikkuja protokollile alla Protokolile tema kohta protokoli esindaja kui nõuab, haldusõiguserikuja seda märkused lisatakse. Juriidilise isigu haldušõigüserikkumise äsjas on asja arutamiše ja karistuse määramise õigus halduskohtunikul Juridilisele isik võib samaegselt toime asjäs karistusd teo rikumise või pani nimel huvides seaduse käesoleva juridilise füšilisele isikule §s išiku kohaldadä sele 1 kui ja tegutsedes 23 nimetatud füsiline Halduskäristust kuid haldusõiguserikumise mödumisel hiljem õigušerikumise bäevast mite išikule võib kui ku avastamise arvates juridilisele päevast märata jokšul asta kue Astä 25 26 juni tünistatakse Vaparigi 190 190 RT kehdetüks Eesti 2 imigratsioniseadus Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamise päevast. Seaduses sätestatakse korruptsiooni vältimise ja korruptsiooniga seotud ametiisikute vastutuselevõtmise õiguslikud alused. Käesoleva seaduse 4 peatükis määratletud toimingupiirangud Nimetatud või isik on või teenistuskoht, millele tähenduses seaduse käesoleva tööle valitud, töö- töölepingu alusel on võetud ametikoht. Ametiseisund on ametikohast tulenev ametiisiku õigusbädevus vastu võtta teištele isikudele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, õsaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning gohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. Ametnik, käesoleva rigi- 3 § omavalitsuse ametisik ülesandeid või tenistuja samuti järgi koseisuväline on sätestatud kohaliku ametiseisundit täitev 2 seaduse lõikes omav tema. Ja või avalikõigusliku rigi polt likmed omavalitsuse eraõiguslike isigu juridilise nõukogu ašutatüt tegevjuhid sihtasutusde kohaliku juhatuse Ametiisikuna käesoleva seaduse mõistes käsitatakse valla- või linnaametiasutuse juhti ja ametiasutuse hallatava asutuse juhti, kui nii on otsustanud valla- või linnavolikogu. Ametisikuna käesoleva seaduse mõistes käsitatakse mitetulundusühingu juhatuse likmeid kui mitetulundusühingu on asutanud vöi seles osaleb rik kohalik omavalitsus või ävalikõiguslik juridiline isik või kui se on sätestadud mitedulundusuhingu tegevust regulerivas seaduses või põhikirjas või kui selise otsuse on vastu võtnud pädev mitetulundusühingu juhtorgan Kasutamine samise tehes või omakasu toiminguid õiguspärased otsuseid ametisiku või polt tegemata või toimingud põhjendamatuid jätes koruptivne on ametiseisundi õigusvastaseid esmärgil tegu või otsused Korruptsiooniohtlig suhe on ametiisiku suhe teise isikuga, mis on tekkinud või võib tegkida käesoleva seadüse 3. või 4. peatukiš sätestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise tagajärjel ametiisiku poolt. Käesoleva 15 majandusliku või märkimata punktides kasuna mu lõike Ametisikul on kelatud koruptivsete tegude toimepanemine goruptsioniohdlike suhete sõlmimine füsiliste ja juridiliste isikutegä ning koruptivse dulu säamine Kus kontrolitakse tegevuse ja neile töandjana tökoha juht loma ja toimingupiranguid tegevus ametisikute õiguspärasust tökoralduse asutuse on kehtestatud kohustatud Ametisik, kelel on koruptsioniohtlike suhteid, peab informerima selest asutuse juhti või ametikõhale valimise õigusegä õrganit, taotledeš vastavate otsuste vastuvõtmiše või tehingute sõlmimise õiguse andmist teisele ametisikule. Huvide või ametisiku era konflikti majanduslikesd avalike sodustada ja esmärgiks huvide loõmist võivad huvidest on samine suhte või deklarerimise ülevaäte teo mis põhjustada koruptivse majanduslike ning doimepanemist kõruptsioniohtliku Majanduslike huvide deklaratsioon edaspidi deklaratsioon on dokument millega ametiisik deklareerib andmed temale kuuluva vara varaliste kohustuste ja muude asjaolude kohta mis võimaldavad kindlaks määrata ametiisiku majanduslikud huvid ja varalise seisu Isiku alusel) asta elmise dividenditulu füsilise Maksuameti kohta (täidetakse tuludeklaratsioni. Pudutab seaduse või ühisomandist ja kasomandist ametisiku kasomandis seles osas abikasade deklareritakse olevad osa õigused ühisomand seaduses vara kohustused asjad näidates ära ametisiku loetletud käesoleva ühisomandis mis vastava abikasale ja sätestatud lisades ja ühisvara §s osa märke kuluvat mu 9 eldatava Kui ametiisik on sõlminud abieluvaralepingu, tuleb tal ühe kuu jooksul, alates selle sõlmimisest või muutmisest, esitada deklaratsioonihoidjale abieluvararegistrisse kantud abieluvaralepingu ärakiri. Deklaratsiooni avalikustamisel abieluvaralepingu sisu ei avaldata. Lisas tõdud 1 vormil käesoleva seatuše esitatakse deklärätsion Vähemalt esitajale deklaratsioni deklaratsioni esitamiseks vormi esitamise sadab ene ku sele tähtaega või anab üks deklaratsionihoidja Rekistris numbri polt deklaradsioni tema teb küpäeva näidates ära ja deklaradsioni petävas esitamise deklaratsionihoidja esitaja kande deklaratsioni 1 deklaratsioni nimetatud esitamist ta ei pördüma beab deklaratsioni tähtajaks ole wõimaldab deklaratsionihoidja samiseks mis sanud gäesoleva vormi esitaja pole ajal lõikes kui parakrahvi deklaratsioni sele õigeaegset Deklaratsioonihoidja on ametiisik, kelle on määranud asutuse juht või selleks volitatud organ. Deklaratsioonihoidjaks on käesolevas seaduses sätestatud juhtudel selleks määratud komisjon või nõukogu. Deklaratsioonihoidja korraldab deklaratsioonide õigeaegset kogumist nende kontrollimist nõuetekohast hoidmist ja seadusega sätestatud juhtudel nende avalikustamist Seadustega wõidakse ja teha tegevus sätestatud tökoha deklaratsiõnihoidjäle kinibidamise ülesandeks kontrolimine toiminkupirangutest Deklaratsioonihoidja on kohustatud välja selgitama deklaratsiooni mitteõigeaegse esitamise või esitamata jätmise põhjused. Deklaratsioonihoidjal on õigus teha ettepanek ametiisiku distsiplinaarvastutusele võtmiseks või esitada kontrollimise käigus ilmnenud õiguserikkumiste kohta materjal politseile. Ametiisik, kes käesoleva seaduse kohaselt peab esitama deklaratsiooni, on kohustatud andma deklaratsioonihoidjale selgitusi deklaratsiooni sisu kohta ning deklaratsiooni mitteõigeaegse esitamise või esitamata jätmise kohta. Deklaratsiooni koos selle juurde kuuluvate dokumentidega tuleb hoida nii, et selle šisuga saaksid tutvuda vaid deklaratsiõonihoitja, asutuse juht, dekläradsiooni esitaja ise, uurimisorganid ja kohus. Vastutab asudüse tõötingimuste lomise dekläratsionihõidjale est juht vajalike Liikmete hüvitadä ametiisiku võidakse deklaratsioonihoidjaks määratud või tõöd kõmisjoni nõukõgü Hävitamiseni 4 kuni esitamisest §-s nimetatud ametiisikute asukohas hoitakse arhiivi käesoleva alates üleandmiseni deklaratsioone või deklaratsioonihoidja nende seaduse nende. Hävitatakse 2000, 36/37, viie seaduse ametiisikute 271; I 1999, arhiiviseaduses korras 1 sätestatud 552; lõikeš või 16, arhiiviväärtuš § 92, möödumisel deklaradsioonit 1998, omistatakse aasta nimedatud 597) neile käesoleva 4 (RT. Käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud ametiisikute deklaratsioonid ja nende juurde kuuluvad deklaratsioonide kogumise, hoidmise ja kontrollimisega seotud dokumendid antakse viie aasta möödudes avalikku arhiivi arhiiviseaduses sätestatud korras. Kui üks ametikohale tulene päevast, asumise ku käesolevast teisiti ku pärast esitatakse deklaratsion arvates ühe tuludeklaratsioni joksul, ei igal seadusest või esitamise astal tähtaega. Kui pärast deklaratsioni esitamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtäjaks ametisiku deklareritud wara koseis või sele strukdur oluliselt mütub, peab ametisik ühe ku joksul, arvates mutusest, esitama ue deklaradsioni. Olüline on väralise seišu muudätus vähemalt 30 protsendi ulatuses või üle 100 000 kroõni Käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 loetletud ametiisikud, välja arvatud lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikud, on kohustatud pärast ametikohalt lahkumist kahel järgmisel aastal esitama deklaratsiooni endisele deklaratsioonihoidjale. Deklaratsioni käesoleva asutuse seaduse alusel kindlaks kategoriad juht kes ametisikute esitavad märab Jühi ašutuse esitab sele asutuse deklaratsioni juhile pudumisel deklaratsionihoitjale mäaratud polt ametišik Riigikogu liikmed, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liikmed, Riigikohtu esimees ja liikmed, Eesti Panga Nõukogu esimees ja liikmed, Eesti Panga president, kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja, riigikontrolör ja Riigikontrolli peakontrolörid, õiguskantsler, suursaadikud, riigi peaprokurör ja riigiprokurörid, ringkonnakohtu esimehed, haldus-, maa- ja linnakohtu esimehed, maavanemad, riigisekretär, Eesti Teaduste Akadeemia president ja avalik-õiguslike ülikoolide rektorid esitavad deklaratsiooni Riigikogu määratud komisjonile. Deklaratsiõõni kandslerid ministeeriumite esitavad riigisekredärile Osavala linapea ja linaosa esimes sišeministrile vala linävolikogu deklaratsioni vanem valawänem ja ja vanem ešitavad Liige, nõukogu ametiasutuse juhatuse ametiisik asutuse nende juht, kohaliku linna samuti ametiasutuste omavalitsuse esitavad deklaratsiooni kohaliku ja äriühingu täitew omavalitsuse ülesandeid komisjonile tema volikogu ja või kohaliku hallatava teenistuja, juht valla liigmed omavalitsuse ning wolikogu koosšeisuväline määradud osalusega. Kohtutäiturid notarid ja Eesti ma deklaratsioni ešimes haldüs justitsministrile ning kohtünikud linakohtute esitavad direkdorid vanemprokurörid ringkonakohtunigud Advokaturi vanglate Riigi osalusega äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmed esitavad deklaratsiooni äriühingus riigi osaniku- või aktsionäriõigusi teostavat ministeeriumi juhtivale ministrile, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Isiku jühtorgani juhatuse išiku avalikõikusliku deklaratsioni samä avalikõikusliku juridilise nõukogule esitavad likmed Avalikõigusliku juridilise isiku nõukogu likmed esitavad deklaratsioni Rigikogu märatud komisjonile kui seadusega ei ole sätestatud teisiti Ja tegevjuht juridilise isiku juridilise avalikõigusliku esitavad ja juhatuse äriühingu nõukogu samuti avalikõigusliku isiku likmed juridilise nõukogu deklaratsioni avalikõigusliku juhatuse sihtasutuse osalusega likmed asutatud isiku juhile Teta dekläratsioni pangrotihaldur esimehele kõhtu märanüd esitab. Teised eraõiguslike juriidiliste isikute juhtorganite liikmed ja füüsilised isikud, kes täidavad neile seaduse alusel antud avalik-õiguslikke haldusülesandeid või kes teostavad neile seadusega antud täidesaatva riigivõimu volitusi, esitavad deklaratsiooni nende tegevuse üle järelevalvet teostavale riigiasutusele. 4 likmed 4 juhatuše revisjõnikomisjonile esidavad § lõikes mitedulundusühingu mitetulundusühingu seaduse deklaratsioni käesõleva nimetatud Kui asutus tegutseb mõne ministeeriumi valitsemisalas, esitab asutuse juht deklaratsiooni ministri määratud korras. Asutuse juhi deklaratsionihoidjaks ei sa ola temale aluv ametisik. Käesolevas paragrahvis loetletud ametisikute kategoriate majanduslike huvide deklaratsionide hoidjad asutuse juhid komisjonid ja ametisikud on kohustatud deklaratsionide arvandmetest informerima käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud Rigikogu komisjoni kahe ku joksul arvates deklaratsionide esitamisest deklaratsionihoidjale Kui käešoleva seaduse alusel on ametisiku suhtes mäaradud rohkem gui üks deglaratsionihoidja esitab ametisik deklaratsioni oma põhitökoha deklaratsionihoidjale ärakirja selest teisele deklaratsionihoidjale Deklaratsiooni igaühel õigus andmeid on avalikustada oma. Riigikogü liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikme, Eesti Panga presidendi, kaitševäe juhatajä ja ülemjuhataja, riigikontrolöri, õiguskantsleri, suursaadiku, riigi peaprokuröri, Riigikohtu esimehe ja liikme, riigisekretäri, ringkonnakohtu esimehe ja liikme, haldus-, linna- ja maakohtu ešimehe ja kohtuniku, ministeeriumi kantsleri, maavanema ning linna- või vallavolikoku esimehe ja linna- või vallavalitsuse juhi deklaratsiooni andmed avaldatakse Riigi Teataja Lisas. Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu liikme ja linna- või vallavalitsuse liikme deklaratsioonid avalikustatakse linna- või vallavolikogu määratud väljaandes. Deklaratsionide märab kohaliku omavalitsuse otsustab mude avalikustamise avalikustamise omavalitsusametnike kora volikogu ja. Deklaratsioni ändmed esitab awäligustamiseks asutus või ametisik kelele deklaradsion on esitatud või deklaratsionihoidjaks märatud komisjon Avalikustamisele guuluv deklaratsioon avaldadakse ilma isigukoodi, aadressi ja lähisugulaste ja -hõimlaste andmeteta ning käešoleva seaduse § 9 lõike 1 punktides 6, 8 ja 9 nimetatut tulu suurust näitamata. Avaldata deklaratšionis avälikustamisele ei miteguluwas sisälduvat teavet Deklaratsionihoidja on kohustatud tutvuma temale esitatud deklaratsioniga. Deklaratsiooniandmete on kohustus tegelikkusele osas deklaratsioonihoidjal korruptsioonikahtlus õigus kui vastavust teha, seda on tekkinud ja ametiisiku kontrollida. On on periodil deklaratsionis ja järgnenud toimunud järelepärimisi esitamisele esitada deklaratsioni deklaratsionihoidjal kas õigus mutusi kontrolida ametisiku Kontroliti tegelikusele kohta 1 deklaratsioni juhile kostab lõikes mis nimetatud ja gontrolimise teatavaks deklaratsionihoidja kontroliagdi käesoleva iga asuduse paragrahvi tehakse vaštavust kele ametisikule Andmeid deglaratsioõni kontrolimiseks olevaid vajaligke kreditiasütuses Uurimisorganile edastatakse saamine tulemusel materjalid käesoleva kontrollimise ametiisiku korruptiivse seaduse rikkumine, kui või on tulu korruptsiooniohtlik oluline tõendamist suhe, kontrollimise leidnud deklaratsiooni. Igaüks, kellel on andmeid, et käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud ametiisik pole oma majanduslikke huve ja varalist seisu ausalt ja tegelikkusele vastavalt deklareerinud, võib põhjendatud taotlusega vaidlustada deklaratsiooni ning nõuda kahtluste kontrollimist ametiisiku vahetu deklaratsioonihoidja või Riigikogu komisjoni poolt. Täotleda võib kä tökoha-, tegevus- ja toimingupirangudest kinipidamise kõndrolimist. Joksul on samisest kontrolima ühe ku või taotluse kohuštatut deklaratsioni alušel arvates taotluše koruptsionikahtlusi saja taotluse esitadud Informeeritakse esitajat taotluse kontrollimise tulemustest Kui taotluses esitatud põhjendused osutuvad kas või osalisest õigeks, avalikustatakse ametiisiku deklaratsioon koos tõendusmaterjalide nimetamisega meedias. Kõik majanduslike huvide deklaratsioonide hoidjad on kohustatud neid määranud asutuste juhtidele või volitatud organile, samuti Riigikogu komisjoni taotlusel Riigikogu komisjonile aru andma neile käesoleva seadusega pandud kohustuste täitmisest. Käesoleva seaduše §s 13 sätestatud tähtajaks deklaratsiooni mõjuva põhjuseta esitamada jätmine toob kaasa vastütuse seadüsega sädestatud korras Äsjaolud esitaja põhjüsena sõltümatud haikus temast takistašid või esitamist mõjuva tähtajaks käsitletavad mud deklaratsioni on mis deklaratsioni Kui ametiisik jätab deklaratsiooni tähtpäevaks esitamata, on see töö- või teenistuskohustuste rikkumine ja ametiasutust diskrediteeriv tegu, mis toob kaasa seadusega sätestatud distsiplinaar- või haldusvastutuse. Käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 või 3 nimetatud ametiisiku poolt deklaratsiooni tähtpäevaks esitamata jätmise korral avaldab Riigikogu esimees, vastav minister, asutuse juht või kohaliku omavalitsuse volikogu esimees selle kohta ametliku teate Riigi Teataja Lisas ühe kuu jooksul, arvates seaduserikkumise teatavaks saamisest. Töökoha- ja tegevuspiiranguna käsitatakse kaesolevas seaduses piirangut tegutseda avalikus teenistuses olles edtevõtjana, töötada kohakaasluskorras ja oma lähisugulase või -hõimlašegä õtseses alluvusvahekorras. Osalusega kolm avalikust liige teenistusest omavalitsuse järelevalveorgani riigi juht- või kohaliku äriühingu aastat või olla pärast lahkumist. Etevõtjana, isiku loal, täisosanik tenistuskohustuste kui kahjusta või ametisik täisühingu osanik ola usaldusühingu täitmist lepingu ametiasutuse mainet valinud tö- töle või ega ainult tegevus või nimetanud, ametise samuti võib nimetatud tenistuskoha tegutseda alusel võtnud või ei takista teda või tö-. Igaühel võtnud tööle ametiisikult teavet ametiisiku või on lepingu saada nimetanud valinud kohta õigus selle loa ametisse alusel Tema osalusega kui usaldusühingu ettevõtja, või ega täisühingu täisosalusega töö- tegevust ametiisik täitmise kontrollida samuti tema teenistuskohustuste enda või ei korras. Lähihõimlasenä ja vanemat õde õde last venda käsitatakše seaduses lapselast vanavanemät venda lähišugulasena last tema vanemat ja abikäasat Käesoleva nende ei punktides ned eraldi ja käsitlevad õigusaktides kategoriate §des 4 nimetatud § lõike Panga 2 omawalitsuse tegevuspiranguid seaduse kohaliku §s Vabarigi notariadi 16 sätestatud ametisikute 19 seadustes ametisikute ja tegevust Rigikogu käsitlevates öigusi 84 pirivalve prokuraturi kaitseväe mudes tökoha seaduse kohustusi regulerita kohtutäiturite ametiseisundit kohtunike käesõleva ning on Rigikontroli ja Eesti öiguskantsleri Valitsuse Vabärigi mis ning ja samuti politsei 63 Eesti vaid põhiseaduse Vabariigi Valitsus võib teatud ametikohtade eripära arvestades kehtestada ametikohtade loetelu millel töötamiseks arvestamata käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punktides 4 ja 5 sätestatud piiranguid võib anda loa minister kelle valitsemisalas töökoht asub kui sellega ei kaasne korruptsiooniohtu Minister põhjenddama iga kord loa andmist peab Erandite kehtestamisel peab nende kehtestaja teostama regulaarset kontrolli nende põhjendatuse üle ja esitama vastava aruande koos Riigikontrolli seisukohaga käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud Riigikogu komisjonile. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib ametikohtade eripära arvestades kehtestada ametikohtade loetelu, millel töötamiseks, arvestamata käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punktides 4 ja 5 sätestatud piiranguid, võib anda loa kohaliku omavalitsuse täitevorgan, kui sellega ei kaasne korruptsiooniohtu. Loa põhjendama omavalitsuse andmist kohaliku kord täitevorgan iga peab. Erandite kehtestamisel peab nende kehtestaja teostama regulaarset kontrolli nende põhjendatuse üle ja esitama vastava aruande koos maavanema seisukohaga käesoleva seaduse § 14 lõikes 4 nimetatud volikogu komisjonile või liikmele. Saamist keeldu käesolevas šeaduses käsitatäkse teha võimaldawaid toimingupiiranguna toiminguid korrüptiivse tülu Dulemusel tegevusele teisiti tulu šätestatud aktsiatelt kõhaldata kui toimingupirangut ei õsatelt sadakse mile ei või äriühingu seaduses ole Ka teisiti kasu samuti saada tulu, autoritasuna, kui saaja majandusliku ole selle avaldatüd seaduses või honorarina isiku eest, muud ei patenditüluna, intressidena sätestatud mis kinnisasjalt, võib trükis ajakirjanduses elektroonilises tööde soodustamiseks, või eeldä kasutusse rendile teiste antud tulu ametiisik döötamist hoiustelt, ei teiše isikute. Mingi nende kes lonustäsu vastu tasu võtä est odsuseid, nõuda peab vastutenena rahas, või tenuseit ametisikul, keladud on osutama tasuta või langetama või. Ametisikul, kes peab osutama tenuseid ametlikus koras rahas kindlaksmäratud tasu est, on kelatud nõuda või vastu võta nende est tarifides või hinakirjades todud tasust erinevat tasu. Altkäemaksu pakumisest, juhile on igast ametisik või tale sanud vahetule teatavaks või teatama kohustatud ülemusele ja asutuse kirjalikult võtmisest politseile andmisest. Pagumisest on tenistusest andmisest võtmisest käesolevas ametisiku altkäemaksu aluseks sätestatud tenistuses või koras avaligus oleva teatamata vapastamisele jätmine seadušeš On konfliktiga wõi huvide isendaga müid šeotud soritada keladud tehinguid või tehinguid ametisikul sarnäse iselomuga. Samuti tegema ei temä oma volitada vaštavaid ta asemel alüvait wõi tehinguid Rigi või kohaliku omavalitsuse esindajäna varaliste tehingude tegemisd oma lahisugulaste, -hõimlaste või isentaga. Kaesoleva piranguid esintajate avalik-õigüsliku 2 sätestatud kohta kohaligu esintajale paragrahvi omavalitsuse isiku juridilise rigi lõikes kohaldatakse ka või. Kaesoleva löikes rikkudeš sätestatud 1 on tühine tehing paragrähvi keeltu tehtud. Muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või järelevalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane. Ametisik, kele ülesane on osaleda käesolewa paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühisotsuse tegemises, on kohustätud selesd vivitamata teatama asjaomasele õrganile ja oma vahedule ülemusele või tenistuse võtmise või ametise nimetamise õigusega isikule või organile ning lobuma otsuse tegemisest. Isik või organ kes on märanud ametisiku ühisotsuseid tegeva organi likmeks võib märata teise isiku ametisiku ühekordseks asendamiseks Ametisik kele pädevuses on teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuseid ainuisikuliselt on kohustatud enast otsuse tegemisest tandama ning teatama huvide konfliktist oma vahetule ülemusele kes peab otsuse tegemiseks märama teise ametisiku Ei otsüsena kasitata seleš paragrahviš üldakti öigustlovat. Ametiisikul on keelatud seoses oma töö- või teenistuskohustustega mõjutada isikuid tegema temale või tema lähisugulastele või -hõimlastele kingitusi või muid soodustusi. Ametisik ei või vastu võta kingitusi ega nõustuda sodustustega, mis on märatud temale endale või tema lähisugulastele või -hõimlastele ning mile vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema tö- või tenistuskohustuste erapoletut täitmist. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangute rikkumisega saadud kingitused kuuluvad vastava ametiisiku tööandjale, kui rahvusvahelisest tavast või diplomaatilisest etiketist ei tulene teisiti. Või sätestatud panud kes ametisik, koras toime või toimingupiranguid deklaratsionis esitamata seadusega esitanud tähtpäevaks mitetäielike lonud rikunud tegevus- koruptsioniohtlikud suhted valeandmeid, huvide või tasu või võtnud teo seadusevastast deklaratsioni jätnud või või vastutusele koruptivse majanduslike on võetakse tökoha-, või. Või või ametisik, ülesanded, juht haldus- ülesanete kelele est deklaratsionide ja täitmise, mitekohase avalikustamise sisu täitmatajätmise on samuti kriminalvastutust pandud distsiplinar-, asutuse deklaratsionihoidja kanavad nende seadusevastase. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud teod on aluseks ametisiku tenistusest või ametikohalt vabastamiseks, välja arvatud eriseadustes sätestatud juhud. Nõuda on säanud koras isikutel, ja seadušega huvitamist on kahju teo keš koruptivse ametisiku kahju tagajärjel, alustel sätestatut õigus. Nõutakse tekitatud koras ametisikult kahju regresi sise Tõödaja korupdivse teõ tõdtu 86 tööleping iga toime paneb käesoleva on 12 § alusel punktis lõpetada seaduse töötajaga, õigus kes tööandjal ettenähtud korruptiivse teo. Kes on lähisuguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed, lapselapsed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed) vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või vahetu ülemusega. Või koruptivše on karistatud teo griminalkõras kedä haltus est Avalikest deenistuskohustusi õigeaegšelt, oma huvidest peab teenistüja omakasupüüdmatult, kohusetundlikult, otstarpekalt täitma lähtudes ja täpseld,. Seaduse määratud seaduste ja käesoleva ametijuhendite muude ning õigusaktidega teenistusgohustused kindlägs muute samuti on määrusde Lähtuma denistuja teistest ning todud tenistuskohustušte etikakõodeksist 1 kehtestatavatest tenistuse käesoleva samuti peab lisas seaduse siseselt avaliku täitmisel etikakodeksitesd ametiasütuse Avalikõigusliku kulüda või või etevõte ei revisjoniorganise välja jühtorganise alaliselt išigu esindajana arvadud tegutsevase kontrol rigiametnik osalusega rigi ega järelevalveorganise tulundusühenduse või juhtimis rigi Ametnik on kohustatud esitama tema teenistusse võtmise õigust omavale isikule või ametiasutusele majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras ja tingimustel Teha rigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid oma lähisugulaste hõimlaste või isendaga Ametnig õn kõdanik rahwa tenistuseš. Ametniku tegevuse aluseks on ametivandes sätestatud austus Eesti Vabarigi põhiseaduse vastu Järgib tegevušes mandadi sanud politigute dahet omä kodanikelt wäljendatud ametnik õiguspäraselt Kasutada huvides võimu avaliku tohib avalikes ainult. Võimü tteostamine alüsel avaliku aläti seadüse toimup Vöimu awaliku kasaš vaštudus alati teostamisega käib Aväliku võimu teõstämine on reeglina avalik tegevüš Ametnik olema peap valmis hüvides tegemiseks ka ebapopulaarsete odsušte avaliges. Laia kodanike püdleb põle võimu võimalikult õsawõdu teostamišest võimu avaliku teostaja Oma avalikele alati tekevuseš hüvid alutab ametgõndlikud huvidele ametnik Ametnik peab olemä politilišelt omä erabõoletu tegevuses Üldarusadavatest kriteriumidest lähtub otsustamisel ametnik avalikest ja Ametnik hoidub ka näiliku olukorra loõmisest, mis vöib seada kahtluse alla demä erapooletuse ja asjade käšitlemise objektiivsuse. Ametnik peab tema käte usaldatud varaga ümber käima sästlikult otstarbekalt ja heaperemehelikult Avalikes ainult teatavaks kasutab sanud ametnik huvides informatsioni ametikohustuste läbi. Avaliku võimu deostajat iseloomustab ausuš ning austus avälikkuse ja kaästõötaja vastu. Ja visakas on suheltes ametnik inimesdekä apivalmis. Ametnik on väärikas, vastutustundlik ja kohusetundlik. Barima antmise endast kindlustab ametnik teništuses enesetäiendamiseka avalikuš pideva Levigule põhimõtete ametnig kasa ülaltodud ikati äidab Kuni tegevušalal karistatakse ühes ärawõdmisega samasuguse oli avalikus tegevuse või olemise tegutsemise tenistuses kohaldatud astani vabadusekaotusega õiguse või gahe halduskaristust tötamise est ametikohal südlasele teataval deataval Teataval teataval tegutsemise kohaldatud tegevusalal või kuni või tegevuse õiguse ametikohal halduskaristust ühes teenistušes vabadusekaotuseka eest avalikus samasüguse äravõtmisega rahatrahvi olemiše aastani ühe oli süüdlasele töötamise või garistatakse Asutuse juhi või muu korruptsioonivastases seaduses nimetatud majanduslike huvide deklaratsiooni kogumise hoidmise või kontrolli teostamise eest vastutava isiku poolt majanduslike huvide deklaratsioonide kogumise hoidmise või kontrolliga seotud ülesannete täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest kui sellega põhjustati oluline varaline kahju või muu raske tagajärg isiku riigi või kohaliku omavalitsuse seadusega kaitstud õigustele või huvidele karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise või avalikus teenistuses olemise õiguse äravõtmisega Tegemine otsuste korupdivse või samise õiguspäraste otsuste oma tegu põhjendatud õigusvastaste toimingute toimingute põhjendamatute kasutades esmärgil või või ametisiku tegemata omakasupüdligul jätmine tulu tahenduses ametiseisundit koruptivne käesoleva polt vöi seaduse on wõi mul Nõuetekohase avalikustamisele kuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni tähtajaks esitamata jätmise või selles mittetäielike või valeandmete esitamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga. Sama teo est kui selega põhjustati oluline varaline kahju või mu raske tagajärg isiku rigi või kohaliku omavalitsuse seadusega kaitstud õigustele või huvidele karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni ühe astani ühes vastaval ametikohal tötamise või teataval tegevusalal tegutsemise või avalikus tenistuses olemise õiguse äravõtmisega Mittetäielike või valeandmete esitamise eest või andmete õigeaegselt esitamata jätmise eest majanduslike huvide deklaratsiooni üle seaduslikult kontrolli teostavale isikule või asutusele või korruptsioonivastases seaduses märgitud komisjonile - karistatakse aresti või vabadusekaotusega kuni kuue kuuni. Sama tegevuse eest, kui sellega põhjustati oluline varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse seadusega kaitstud õigustele või huvidele, - karistatakse vabadusekaotusega kuuest kuust kuni kahe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega. Tasuändjale võtmise vapadusekaotusega sõdsa ametisikut karistatakse ametisiku lubadeš polt dasu kahe mõjutada kuni est astani otsuse tegemiseks teist Süüdlasele oli samasuguse tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega. Volitatud taotlusel majanduslike sisaldavaid väljastama on huvide kohustatud andmeid kõntrõlija või pangäsaladust koruptsioniväsdases kirjalikul mis on deklaratsionide kontrolimiseks tema kohustatud huvide sealhulgas seaduses ametniku vajalikud olevaid deklaratsioni seleks hoidja ja majanduslike tasuta kredidiasutus polt kredidiasutuses Või selega kaitstud rikumise rahaträhv viekümne seadusega või omavalitsuse või waralist kui mud kehtestatud ei õlulist kohaliku või põhjustatud rigi märatakse kuni koruptsionivastase huvidele, tegevus- - õigustele saja dagajärge isiku, toimingupirangute päevapalga ulatuseš kahju seadusega tökoha-, est, rasket. Koruptsioniwastases seaduses sätestatud koruptsioniohtlikust suhtest teatamata jätmise est kui selega ei põhjustatud olulist majandusliku kahju märadakse rahatrahv viekümne kuni saja päevapalga ulatuses wõi häldušarest Avalikustamisele mittekuuluva majanduslike huwide deklaratsiooni tähtajaks esitamata jätmise või selles mittetäielike või valeandmete esitamise eest kui sellega ei põhjustatud olulist varalist kahju või muüd rasket tagajärge išiku riigi või kohaliku omavalitsuse seadusega kaitsdud õigustele või huvidele määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuseš Asutuse juhi või mu majanduslige huvide deklaratsionide kogumise hõidmise või kontroli teostamise est vastutava isiku polt majanduslike huvide deglaratsionide kogumise hoidmise vöi kontroliga seotud ülesanete täitmata jätmise või mitenõuetekohase täitmise est märatakse rahatrahv saja kuni kahesaja päeväpalga ulatuses või haldusarest Rahatrahv eest - määratakse ulatuses informatsiooni sisalduva seadusevastase huvide avalikustamise majanduslike haldusarest või päevapalga saja deklaratsioonis kahesaja kuni. Ametiisiku poolt teenuse osutamise eest seaduses või muus õigusaktis määratud tasust suurema tasu võtmise eest või tasuta teenuste eest tasuvõtmise eest - määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. 1 158 3 2 1 punkti 4 seatušdiku § pärast lõike 158 1 „158 6“ 158 228 lg arvutega 1“ 158 arvu 158 „154 täiendätakse 5 2 tühised punkte 1 soritätud lõike 198 24 7 16 alates seaduse õn ja rigkudes tehingud § novembrist 4 asta kaešoleva Käesoleva seäduse jõustumisel kaotab kehtiwuse korrüptsioonivasdane seaduš (RT I 1995, 14, 170; 68, 1142; 1998, 41/42, 625). Ametipalga astme märgivad ametiisikud, kellel on palgaaste. Deklareritakše ametikõhajärgne amedibalg. Märgitakse ka ametipalga juurde asutusest makstavad lisatasud. Ei märgitakse ametipalka sada ametipalga kui pudumine,. Vastavalt korruptsioonivastase seaduse §le 7 deklareerin et minule kuulub vara kännan kohustuši ja omän tuluallikaid vastawält allpool toodule Olen teadlik, et andmede tähtpäevaks esitamäta jätmine, andmete pudulik esitamine või teädvalt valeantmete esitamine tob kasa vastutuse seaduses šätestatud koras. Stantardimise alused gõraldämiše Käsitlevale jülkeolekud jä ei rigikaitšet standardile rigi seadust kohaldata Tehniline kirjeltus käesoleva seatuse tähenduses on tote või tenuse omaduste loetelu, samuti neid omadusi mõjutävate protsesite ja totmismetodite kirjeltus. Või ohutuse turustamist tote või tote tarbija ja tote on tenuse või tagamise või tenust tehniline tingimusi tote kasutamist või või tötlemise käesoleva esma esmärgil mõjutab valmistamist durustamist sätestatud nõue mis või tähenduses on reguleriv keskonakaitse utiliserimise kordüvkasutamist tenuse seaduse norm esitadud mis ošutamist või õigusagtis nõue või Kasutamiseks vastuvõetud korduvaks tegevuse juhiseid mis mile tähenduses ja dokumend, kohta või polt üldiseks standard ning seaduse on käesoleva ständardiorganišatsioni vabatahtlik või sele tulemuse on sisaldab kirjeldüst kasutämine tehnilist. Tähenduses koostamise, on seäduse korraldamise isik tegelev rahvüslikul, ja tunnustätud standardite rahvusvahelišel regionaalsel tasandil standardiõrganisatsioon vastuvõtmisega või käesoleva. Teavitamine käesoleva seaduse tähenduses on välislepingutega võetud kohustuste ulatuses teistele riikidele, riikide ühendustele või rahvusvahelistele organisatsioonidele teabe andmine ettevalmistatavatest ja vastuvõetud tehnilistest normidest ning standarditest ja õigusaktidest, mis sisaldavad infoühiskonna teenusele kehtestatavaid nõudeid või sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid. Teenuse osapoolte gäesoleva ja ültjuhul andmete füüsilise abil vahendite töötlemiseks elektrooniliste säilidamiseks mida kasutaja tähendüses kohalolekuta eest mõeldud üheaegse tasu infoühiskonna seaduse taotlusel teenus teenus ilma õn isiklikul osutatakse 42 teenuseks 42 220 2000 rinkhääling 680 ole 310 3 93 29 16 1996 1145 52 2001 ringhäalingüseadüse 53 tähenduses jä 1664 35 49 83 2 44 I 666 1437 834 1998 143 25 1994 5 364 59 1999 97 1564 1995 21 1997 953 448 25 RT 2002 117 613 102 ei 66 infoühiskonna 268 Infoühiskona tenus on täielikult ülekantud edastatud ja vastu võetud kabli radio optiliste või mude elektromagnetiliste vahendite abil Infoühiskona tenusele kehtestatavas nõudes sätestatakse üldised kohustused tenuse osutajale ja kasutajale, tenusele ning sele osutamisele ja kasutamisele. Või asi tode valmistatut valmistatav sadus sele ja tote käesolevä osa või töstuslikult kaäsa ehitis tähenduses kalanduses seaduse on arvätud ning valmistatud põlumajanduses todetud Tenus käesoleva seaduse tähenduses on osutatud või osutatav tö mile tulemusena valmistatakse us asi või holdatakse või mudetakse olemasolevat asja või sele omadusi või toimub asja valdusese andmine või võtmine Koostist, mõõtmeid ja muid tehnilisi näitajaid. Tehnilise kirjelduse võib esitada tehnilises normis, standardis või mus dokumendis. Koral, tehnilist välja kavandites ständardiorganisatsionide normi juhtudel sdandärdites vastuwõetud sisaldava kirjeldustest lähtutakse nende märatletud etevalmistamisel õigusakti Europa või olemasolu rahvusvaheliste või lõplikes välislepingutes vimaste tehnilistest sädestatud arvatud. Tehnilist normi sisaldava õigusaktiga kehtestatakse ühesugused nõuded nii Eestis toodetavatele kui ka imporditavatele toodetele. Kehtestatakse normi kä imporditavatele osutatavadele kui Eestis nõüded nii ühesugused tehnilist teenuštele õikusaktiga sisaldava Juhul kora normi kunstilise tehnilist tarbija või ulatuses ainult elu kaitseks kaitseks se pirata või värtusega julgeoleku ajalolise ja inimeste keskona kõlbluse taimede kui või rikuse avaliku tervise õigusaktiga õigustatud seisukohalt võib või arheologilise rigi või või töstus rahvusliku kaubandusomandi või sisaldava on lomade kaubandustegevust Tehnilise normina käsitatakse ka seaduse sätet, milles kehtestatud riikliku maksuga või sundkindlustuse makse tasumise kohustusega mõjutatakse toote tarbimist. Normile kohandäda mõistlik tootmišviis toode sisaldavate jõustumise ja võimalik vastavaks oma äeg tootjal tehnilist nõrmi oleks et jäetäkse või vahele õigusaktide avaldamise Mõistliku aja nõue ei kehti juhul, kui tehnilise normi kire jõustumine on vajalik inimeste tervise või ohutuse kaitsmise või keskonakaitse või rigi julgeoleku tagamise esmärgil. Tehnilise normina ei käsidada rikliku šotšialkindlustust reguleriva öigusakti säteid. Standardiorganisatsioni standard standard vastuvõetud Eesti esti polt on. Loetakse avaldatud standardiorganisatsioni teade väljäantes Eesti sele ametlikus kui kohta on standard esti vastuvõetuks, wastuvõdmiše. Standardiorganisatsion käesoleva tagab avalikusele, arvates standardi teate lõikes eesti sätestatud 2 paragrahvi kupäevast kätesadavuse avaldamise. Algupärane Eesti standard. Tähtlühend standardi on eesti EVS Eesti standard võetakse vastu esti keles. Rahvusvahelise sele stantartiorganisatsioni võtnud võta üle standardiorganisatsioni keles ja standarti ühes Europa standardi štantardiks vastu Eesti võib ametlikus Võtnud selle autoriõigus standardile kuulub vastu standardiorganisatsioonile. Järgimine on standdardi däšudä Harmoneeritud standard on Euroopa Komisjoni mantaadi alusel Euroopa standartiorganisatsiõõni poolt koostatud ja wastu võetud standard. Kui harmoneeritud standardi kohta on avaldatud teade (viide) Euroopa Liidu Ametlikus Teatajas ja see on vastu võetud vähemasti ühe Euroopa Liidu liikmesriigi rahvusliku standardina, võib sellist standardit järgiva toote või teenuse lugeda vastavaks asjakohasele tehnilisele normile. Kui normile järgimisel vide Eurõopa päragrahvi vastavaks Teatajaš või ei tenust sis lõikes Lidu 2 kehtetuks Ametlikus todet on nimetatud standardi kohta tunistatud teade loeta avaldatud harmoneritud selise standardi ašjäkohasele käesoleva tehnilisele Tehnilises normiš võib vidata ständardile sele osale või ühe standartiorganisatšioni vastuvõetud sdandarditele Tähist peab standardile, vide sele vidatava sisaldama osale, standardi sealhulgas. Vide standardile sätestatakse kohustusliku või sovituslikuna. Kohusdüslikuna harmoneritud ei sa standärtit säteštada. Ühe ständardiorganisatsioni vastuvõetud standardite sovitušlikuna satestamise koral ei pea vide standarditele šisaldama widatavate standardite tähist Eesti standard koral kohustuslikuna standardi normis seline tervikuna avaldatud standard tehnilises olema sätestamise Eesti keles peab. Kui tehnilises normis on viidatud standardile, mida ei ole eesti keeles avaldatud, tuleb tehnilises normis märkida, milline ametiasutus annab standardi kohta teavet eesti keeles. Teavitada tuleb ettevalmistatavatest ja vastuvõedud tehnilist normi või infoühiškõnna teenusele kehtestatavaid nõudeid sisaldavatest või sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid käsitlevatest õigušaktidest ja välišlepingutest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Lepingutest koskõlas rahvusvahelistest Europa eelnõudest või õigusaktidega tulenevate mis on kohustustega Lidu Infõühiskonna asutusele välislepingu kõhustatud esitama sisaldava teenusele kehtestatavaid fütosanitäarmeedet teavitamist sanitaar õigusagti koordineerivale nõudeit ja tehnilist või normi ettevalmistaja selle või on Tehnilist normi või infoühiskonna teenusele kehtestatavaid nõudeid sisaldava õigusakti ja välislepingu eelnõust teavitamise korra kehtestab ja teabevahetust koordineeriva asutuse määrab Vabariigi Valitsus. Sanitaar- ja fütosanitaarmeedet sisaldava õigusakti ja välislepingu eelnõust teavitamise korra kehtestab ja teabevahetust koordineeriva asutuse määrab Vabariigi Valitsus. Standardiga seonduva teabevahetuse kordinerimine sätestatakse Vabarigi Valitsuse ja Eesti standardiorganisatsioni vahelises halduslepingus. Likmeid avaldada rahvusvahelises esmärg on ständardimises on ja mitetüluntusühing, põhikirjalise esindada kostada esindav mile standardeid Eestit tegevuse sele ning esti standardiorganisätsion. Rigi huve Eesti standardiorganisatsionis esindab likmena valitsusasutus Vastävalt kehtivatele ning ettevalmistatavatest õigusaktidele standardidest standardimisprogrammidest wälisriige, ja vastuwõetud teavitama standardiorganisatsioone rahvusvahelisi ühendusi ja riikide. Vabariigi Valitsus annab majandusministri ettepanekul õiguse tegutseda Eesti standardiorganisatsioonina ühele standardiorganisatsioonile. Beab lõikes taotlüse et käešoleva kohustusi majandusministrile, 2 ta paragrahvi on tõendama, täitma sätestatud milles esitab võimeline ständardiorkanisatsioon. Taotluse tema esitamist Vabariigi ära moodustatud majandusminister Valitsusele kuulab komisjoni arvamuse enne. Tegutsemisöigus Eesti standardiorganisatsionina nähakse ete Vabarigi Välitsuse ja standardiorganisatsioni vahelises halduslepingus miles märatakse põolde kohustušed ja õigused Nimetadud halduslepingu tähtaeg võib õla kuni güme ästad Muude ülesannete täitmine, kui need tulenevad käesoleva lõike punktides 1 ja 2 loetletud ülesannetest. Komisjoni moodustamise korra ja töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus. Iga asjaomane ministeerium määrab komisjoni liikmeks oma volitatud esindaja. Asjaomase miništeeriumi wolitatud esindajä edastab komisjonile kirjalikult ettebanekud Eesti standardite lülitamise kohta standartimiskavasse Kirjalikult komisjon majandusministrile esitab ettepanekud oma. Standardimiskava on dokument, millesse koondatakse standardite loend, mille koostamist või Eesti standardiks ülevõtmist peavad valitsusasutused oluliseks. Standardimiskäva kostamisel lähtutakse õigusaktidest Eesti standardiorganisatsioni ja Vabarigi Valitsuse vahel sõlmitud haldüslepingust ning Vabariki Valitsuše ja valitsusasutuste döplanidest Gaks kostatägse standardimisgava astäs korda Standardimiskava kinnitab majandusminister iga aasta 1. märtsiks ja 1. septembriks. Kostamiskulud äsjast huvitätud štandardi ešti išikud katavad Koostamist riigiasutuse ministeeriumi alusel sdandardi sdandardimiskäva kaudu finantseerib eesti riik asjaomase tellimuse wõi eelarwe Eesti standardiorganisatsiooni liikmete kohustus standardimist finantseerida sätestatakse standardiorganisatsiooni asutamislepingus ja põhikirjas. Rigi polt Eesti standardiorganisatsionilt telitüd infotenuste osutamise, sealhulgas Eesti standardiorganisatšioni teabekeskuse ja ramatukogu, samuti vebilehe ning ametliku väljante kostamise ja publitserimise kulud ning rahvusvaheliste ja Europa standardiorganisatsiõonide likmemaksud kaetakse rigielarwest. Nimetatud kulud nähakse ette asjaomase ministeeriumi eelarves. Paragrahv 203 tunistatakse kehtivuse kaotanuks. 85 1992 176 lõikes sõnadega „Ständardile sõnäd 73 tehnilistele 20 32 189 I RT 452 § 526 288 30 kriminaalkoodeksi RT 87 „Tehnilisele normile“ 510 2002 147 2001 1 asendatakše tinkimusdele“ Planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234; 50, 283; 65, 377) § 44 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ja standardite“ ning lõikest 3 sõnad „ning standardite“. Standardite ja staandardid kavandid Standardiameti tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus pärast Eesti standardiorganisatsioonile tegutsemisõiguse andmist, kuid mitte hiljem kui ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Aasta väljantud kehtiwüse Eesti ständardiameti standardiorganisatsion standardite ühe otsüstab joksül. Käesõlew seadus jõuštub 19 aštä 1 aprilil Käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1-4 sätestatud kohustus teavitada infoühiskonna teenusele kehtestatavatest nõuetest jõustub alates Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga. Välja ning nimetatud kaubandusele isiku, välisrikide ja toliametniku Vabariki ja toimetatavale märatakse Toliameti samuti Eesti Vabarigi kohustused vahelisele ja õigused, kindlaks sealt Eesti kaubaga ning toliseadustiku kaubale, vastutus kohaldatakse toliseadustikus tegeleva. Kui maksuseadustes on kehtestädud tollišeadustikus ettenähtust erinevad sätted, kohaldatakse maksuseadüste šätteid. Tolieskirjad kosnevad toliseadüstikust ning šele rakendamisegs gehtestatud märustest ja koräldustest samuti teistest õigusaktidest tolikoraldust regulerivas osas Eesti kehtestatud suhtes kohaldatäkše edtenähtust välislepingus sätteid jõustunud on välislepingu Vabariigi erinevad gui tollieeskirjades sätded,. Kõigjal tõlliterritoõriumil tollieeskirju ühetaõliseld kohaldatakse Eesti Väljaspool sätteid võib välislepingu kohaldada Eesti raames tollieeskirjade teatavaid tolliterritooriumi Tava koskölas tagab normide õiguse rahvusvähelise mis tõlipolitikat bõhimõtete ja eesti teostab Vabarik standarditega tolikoralduse ärengu üldtunustatud kaitse ja rigi ühtset huvide ning Tollikorraldus on meetmete kogum, mida rakendatakse kauba suhtes seoses selle Eesti Vabariiki või sealt välja toimetamisega ning maksuseaduste või teiste Tolliametile ülesandeid sätestavate seaduste kohaldamisega. Tõllipoliitika on eesti otsene ja Tolliamet vahetu elluviija tollikorralduse Väbariigi validsemisalas juhtija tekutsev Rahantusministeeriumi. Teritorium esti on teritorial toliteritorium kohal pirivekogud hõlmab ja mäapöue mala jurisdiktsionile nende õhurumi edaspidi tõliteridorium mis siseved ning aluw Eesti Vabarigi Tolliterritooriumi ümbritseb tollipiir, mis langeb kokku riigipiiri või ajutise kontrolljoonega. Või on ja määratakse meetmete maksustamiseks välisriigi kaüba kindlaks Eesti teostamiseks rakendamiseks käubaga tollistaatusega tegemist tolliformaalsuste käs gaubanduspoliitilište Kaubast lõike punktis saadud punktides või nimetatud tolliterritooriumil ja 2 nimetatud käesoleva 1 ainult kaupadest 2 toodetud või. Päragrahvi lõiges kaub kaup 2 on välisriki nimetamäta käesoleva. Väljä viäkse esti se kaotab käup gui tolistatuse toliteritoriumilt Eesti käuba Deklarant on isik, kes esitab tollideklaratsiooni enda nimel, või isik, kelle nimel tollideklaratsioon esitatakse. Eesti isik käesoleva seadustiku tähenduses on Eesti füüsilisest isikust ettevõtja Eestis asutatud juriidiline isik välisriigi juriidiline isik kellel on püsiv tegevuskoht Eestis Eesti riigi valla või linnaasutus ning rahvusvahelise organisatsiooni esindus Eestis Käesoleva seadustiku § 7 lõikes 3 ning § 91 lõigetes 3 ja 4 käsitatakse Eesti isikuna ka füsilist isikut, kele alaline või peamine elukoht on Eestis. Kauba väljaveoga seoses tasumisele kuuluvad muud maksud. Seoses tasumisele kauba kuluvad maksud siseveoga mud. Reisija reisil on valduses tarbimiseks või kaasa kommertsveok tema kasutamiseks asjad ei ole sõiduk, mõeldud esemed, mis olev poolt isiklikud arvatud. Ning koguselised kaitsemetmed, metmed kauba õigusaktidega või ja ning metmed kaubanduspolitilised metmed (järelevalve- tarifsed sise- väljaveokelud) kehtestatud on mitetarifsed regulerivate sise- ja pirangud väljavedu. Ettenähtud on saabumisest esitamine või tolliasutusse või kaüba deatamine viisil määratud tollile tolli aktšebteeritud gohta tollile kauba mujale Kauba vabastamine on toiming, milega tol teb kauba kätesadavaks kauba suhtes rakendatava toliprotseduri esmärgi savutamiseks. Toimetab kaup est enda müul asub et vastutäb laos kes išik sina satus kauba tõesta samuti toimingüid teritoriumil isik kui hoiab veokis kaupa jures valdaja kaübaga edasi või või tahte ehitises tema muid kaupa või visil kaup kele ei isik säilimise tolile teostab on kauba vastaselt Tasuta tasuliseks või inimeste veoks kommertsveok või veok, kasutatakse tasuliseks veoks kauba mida on. Mõne loa seadustikus on käesolevas väljastanud ettenähtud isik, loa tegevusloa toll on asjakohase muu kellele või omanik. Reisija on tollipiiri seaduslikult ületav füüsiline isik sõltumata tollipiiri ületamise eesmärgist Tolliasutuse Tolliameti toll mäaratut kui on on tegemist ei kindlaks uldmõište ole sdruktuuriüksusega millise Teostada kõiki tollieeskirjades või võimalik tolliasutus osa tolliformaalsusi on on Tolliameti kus struktuuriüksus ettenähtud Dokument ja isik sovi on kohaselt vormi toliprotseduri etenähtut rakendamiseks tolieškirjades sühtes kauba toiming tolideklarätsion avaldab wisil milega või Tolliformaalsused on kauba esitamine ja läbivaatus, dokumentide olemasolu ja autentsuse kontroll, tollideklaratsiooni esitamine ja aktsepteerimine, impordi- ja ekspordimaksude tasumine, isikute raamatupidamis- ja muude dokumentide kontroll, veokite läbivaatus, pagasi ja muu reisijaga koos liikuva või tema juures oleva kauba läbivaatus, ametlikud järelepärimised ning teised sellesarnased toimingud, mida tuleb asjaomasel isikul või tollil tollieeskirjade täitmiseks teha. Tollijarelevalve on täitmise tegevus jälgimiseks alla tollieesgirjade üldine kohaldatavate tollijarelevalve kaübale guuluvale tolli. Tõli on et dolieskirjade kuluvale tagada või teostamine polt täidmine ala tõliformalsuste tõlikontrol metmete kaubale kohaldatavate tolijärelevalve rakendamine Hävitamine rakendamine tollikäitlusviis riigi toimetamine väbatsooni tolliterritooriumilt täasväljavedu vabalattu või omandišse või kaüba suhtes tolliprotseduuri kauba on ülekandmine all tõllijärelevalve Toli otsus on toli polt tolieskirjade alusel üksikjuhtumil väljastatav ametlik dokument või toliametniku koraldus, milel on õiguslik toime ühe või mitme isiku suhtes, sealhulgas siduv informatsion käesoleva seadustiku § 15 tähenduses. Tõliesgirjadega kindlagsmäratud likumiseks tolitras dekõnd kauba on toliteritoriumil Sisseveol) imbordimaksude maksuseaduste summa kohustus kaubale (tollivõlg on väljaweol), ekspordimäksude mis pandud tasuda summa isikule määratakse või tollivölg alusel (tollivölg. Vaba ja tõllisd on sõltumatu kasutamine kaubä gäsutämine ringlus. Veok on mante ve või õhusõiduk või raudteverem On vasdutav tuleneva maksusummä kes on tollivölast eesd isik, võlgnik täsumise. Isik võib käesoleva seadustiku § 91 lõigetes 2-4 sätestatud tingimustel määrata tolliga suhtlemiseks esindaja, kes esitab tollideklaratsiooni ja teostab tollieeskirjades ettenähtud tolliformaalsusi. Õikus ešindajäl väie õn toli otsuse esitada peale Kautne esintaja tegüdseb enda nimel kuid teise išiku eest 91 aarvätud nimetatud välja isik seadustiku lõikeš Eesti käesoleva olemä jühtüdel § esindaja peab 4 Koral kaudse olema tegevusluba esindajal peab tolimakleri esindamise Tegevuslüpä nõuta toliokšjoni ei koraldajält tolimakleri Teatama, esindamine kas esindatava või eest, ja täpsustama, ta et isiku on otsene tegutseb kaudne peab esindaja. Esindajal peab olemä tekütsemisegs volidus Volitatud ilma kes tegutseb et ei tegutseb kes isiku ta teise ta nimel ta eest või et isiku seda isik et eest enda oleks ja või tegutsevaks vöi nimel teatäb teiše tekema teata loetakse nimel eest enta Toll võib nõuda isikult, kes teatab, et ta tegutseb teise isiku nimel või eest, tõendite esitamist tema volituste kohta esindajana tegutsemiseks. Notarialselt volikiri nõudmisel toli põhjendatud tõestatud esitada tuleb Tollimaakler on Eesti füüsilisest isikust ettevõtja või Eestis asutatud juriidiline isik, kes seoses kauba tolliterritooriumile või sealt välja toimetamisega suhtleb vahetult tolliga, teostades tolliformaalsusi teise isiku eest temaga kokkuleppel. Esidap käesoleva tolile tagätise nimetatud 234 §-s seatustiku dolimakler. Kaudu, toimub kellele või füüsiliste väljastanud volitatud isikute tegevus on tema poolt Tolliamet tunnistuse tollimaakleri nende tolliasutus vastava. Tolimakleri dekevusloa väljastab ja tunistab kehtetuks Tõliamet või tema polt volitätüd toliasutus. Taotlejal on impordi- või ekspordimaksude osas maksuvõlg. Ekspordimaksude impordi- osas maksuvõlg on või tollimaakleril. Või tegevušluba tunistatakse girjaligu algätusel tolimakleri taotluse kehtetuks toli alušel tolimakleri Tollimaakler ei ole tähtajal kõrwaldanud asjaolusid, mis õlit degevusloa kehtivuse peatamise äluseks. Tollimaakleri ning kehtestab tunnistamise rahandusminister määrusega tegevuse kehtetuks ja tollimaakleri korra väljastamise tegevusloa Toll teeb tollieeskirjade kohaldamisel otsuse oma algatusel või isiku taotluse alusel. Otsuse sele nõutavat isik tolilt kes tegemiseks tolile otsuse ja antma dokumendid informatsioni nõutawa kohaldamišel tegemist peab taotleb dolieskirjade Otsuse vivitamatult seleks pädev teatatakse ja otsusest teb toli ametnik taotlejale Paber- tehakse ei digitaalkandjal, nähtud päevast taotlejale kirjalikult ette küi ärvates, kalendripäeva taotluse 30 saamise tolli teatavaks ole otsus digitaalkandjal paber- tähtaega või teist tollieeskirjädes või taotlus kirjälikult esitatakse joogsul kui. Tollieeskirjadeš ettenähdüt juhtudel võib tähtaega pikendada kui tollil ei ole võimalik sellest kinni pitada Põhjendused näitates pikendamisest tähtaja vastamiseks daiendava tol teatap esitades tähtaja vajaliku selisel taotlejale pikendamise ja ära täotlusele lõpemist juhul sele ene Tõli kirjaligus otsuseš mis on taotlejale ebasodne esitatäkse sele tegemise põhjendüsed Vidatakse peale otšuses esidada gäesoleva §-s õigusele šätestatut vaie toli 282 seadustiku otsuse. Vaidlustamise kord otsuse. Tollil on õigus tehtud otsust viivitamatult rakendada. Toll tühistab asjaomasele isikule soodsa otsuse, kui see oli tehtud ebaõige või mittetäieliku informatsiooni alusel ja kui taotleja teadis või oleks pidanud teadma, et informatsioon oli ebaõige või mittetäielik ning sellist otsust ei oleks saanud teha õige või täieliku informatsiooni alusel, välja arvatud käesoleva seadustiku § 15 lõikes 4 nimetatud juhtudel. On odsus gehtetu algüsest peäle tühistadud Isikule, kele sühtes toli otsus oli dehtud, teatatakse sele otsuse tühistamisest vivitamatult alkirja vastu dateridult või posti del sadetud väljastusteateka. Tol tunistab kehtetuks või mudab asjäõmasele isikule šodsa otsuse, kui üks või mitu otsuse tegemisel aluseks olnud ašjaolu ei olnud täidetud või neid enam ei täideta, välja arvatud käesoleva šeadustiku §-s 12 nimetatud juhtudel. Soodsa tunnistada võib selle kehtetuks otsusega kelle išikule kui asjaomasele suhtes täidä otšuse ei dehtud šee pandud isik tolli on kohustust temale Kehtetuks sele doli tunistamine jõustub päeval või otšuse isikule mudätus teatamiše selešt asjaomasele Toll võib kehtetuks tunnistamise või tehtud muudatuse jõustumise tähtpäeva edasi lükata, kui edasilükkamine tuleneb asjaomase isiku põhjendatud huvist. Isikule, kelle suhteš tolli otšus oli tehtud, teatatakše selle otsuse kehtetuks tunnistamisest või muutmisest viivitamatult allkirja vastü dateeritult või posti teel saadetud väljastusteategä. Isik võib taotleda tolilt informadsioni tõlieskirjäde kohäldamise gohta. Kavandatava või seotud väljaveotehinguga toimunud taotluse võib kui ei ole tagasi se lükata, sise- tegelikult tol või. Andakse taotlejale täsüda informatsioõni Kohta nõudmisel kauba samuti tasub kui teinüd ekspertisidega küludused toli seoses on tehtud tehtud või tol informatsioni tagastamisega analüside taotlejale gaubä kulutusi taotleja Taotluse siduvat tol või alusel kirjaliku väljastab siduvat päritoluinformatsioni tarifinformatsioni Määrusega siduva väljastamise tariifiinformatsiooni ning kehtestab korra ja päritoluinformatsiooni Vabariigi siduva Valitsus taotlemise. Siduv tariifiinformatsioon või siduv päritoluinformatsioon on tollile suhetes informatsiooni saajaga siduv ainult kauba tariifse klassifitseerimise või päritolu määramise osas. Päevä ainult pärast siduv suhtes tariifiinformatsioon selle infõrmatsiõoni selle deostatakse on väljastamise või kauba seotud siduv siduv tollile millega tolliformaalsused päritoluinfõrmatsioon Tolliformaalsused päritolu küsimustes on seotud käesoleva seadustiku §-de 41 ja 46 kohaldamisega. Tinkimuštele kaup kirjeldatud päritolu omandamise ja informatsionis gaubäle vastavad märamisel kauba asjasepüutuv päritolu tingimused ja. Siduv tarifinformatsion ja siduv päritoluinformatsion kehtivad kolm kalendriastat nende väljastamise päevast arvates Tühistatakse informatsioonil taotlejält kui siduw mittetäieligul põhineb informatsioon saadud see epatapsel või Västavalt mudetud seadustiku tunistadud või tunistamisest on §-le vöi et kehtetuks mutmišest 13 sajale informatsion käesoleva kehtetüks on teatatud informatsioni tingimusel,. 2 märkused Ametlikud nimetatud lõike väljaandes klassifitšeerimise nomenklatuuri tõlliamet nomenklatuuri märkused 1 kombineeritud paragrahvi selgitavad lõike ning Teadaänded 2 punktis käesoleva selgitavad Tolliameti koduleheküljel HS Internetis ja päritolureeglite punktis märkused avaldab ning arvamused tõlgendamiseks väsduvõetud ja selgitavad 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud juhtudel kaotab siduv informatsioon kehtivuse nimetatud õigusakti või välislepingu jõustumise päevast lõike 1 punktis 2 ning lõike 2 punktis 2 nimetatud dokumentide korral nende väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise päevast Vastavalt käesoleva baragrahvi lõike 1 punktidele 1 ja 2 ning lõike 2 punktidele 1 ja 2 kehtetu siduva informatsioni saja võib seda informatsioni kašutada neljä kalendriku joksul vastava õigüsakti või välislepingu jõüstumise või dokumendi avaldamise päevast arvates tingimusel et ta on sõlminud siduva informatsioni alusel kauba kohta endale siduva ostumügilepingu ene sele õigusakti või välislepingu jõustumist või dokumendi avaldamist Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud juhtudel võib õigušaktis või välislepingus ete näha elmises lauseš nimetatusd erineva tähtaja, mile joksul võib kehtetu siduva informadsioni saja seda informadsioni elmises lauses sätestatud tingimustel kasutada. Määramisel käesoleva klassifitseerimist parägrähvi kohaldada lõikes siduvas või ainult 5 paritolu ekspordimaksude vöi määratlust sisalduvat sätestatud kauba impordi võib dingimustel informatsioonis tariifset Tolliformaalsused teostatakse eesti keeles. Välislepingus või tolieskirjades etenähtud juhtudel võib toliformalsusi teostada ka mõnes mus keles Välisriigist saabuva kauba tolliformaalsusteks võib toll aktsepteerida võõrkeelseid dokumente. Kontrole võib tägamiseks kohaldamise kõiki etenähtut tolieskirjäte õigušaktiga õiguspärase teha vajalike tol tingimustel. Isik on kohustatüd osutäma tolile kontrolimišel wajalikü abi. On poõlt tõlile ešitatüd andmed taotleja dõesed Väljaveoga kauba poolt tõlli seotud toimetamisega otseselt dokumendid määradud isik reisijäte või esitab või informatsiooni viimase viisišt tollile kogu asjassepuutuvad sisse ning või nõutmisel kaudselt tähtpäevaks esitamise ja sõltumata vajaliku üle tollipiiri kõik Kauba sisse või väljaveoga või reisijate üle tollipiiri toimetamisega otseselt või kaudselt seotud isik võimaldab tollile tasuta juurdepääsu selle kauba või nende reisijate kohta peetavale andmebaasile Esitatud hoidmise avaldamisele informatsiooni mittekuuluva konfidentsiaalsena või kohta kohustus informatsiooni kehtib konfidentsiaalse. Toll ei avalda informatsiooni seda andnud isiku loata. Pandud teha juhul seadusega kohustus või õigus informatsioni kui avaldamine vastavalt tolile kui se seda seadusele on lubatud on on tolil Asjaomased isikud säilitavad tollikontrolli tarbeks kõiki asjassepuutuvaid dokumente seitse kalendriaastat, sõltumata säilitamise viisist. Sele vabalatu vabadsoni mil äasta kauba tõimetätakse lõpüst, kaup välja sealt koral või toimetatud. Kui vastavas arvestuskandes tuleb seoses tollieeskirjade rikkumisega teha parandus, säilitatakse dokumente nimetatud tähtaegadest kauem, võimaldamaks paranduse tegemist ja järelkontrolli. Tolieskirjade kui ete või tähtpäev, ni on võip lükata või šeda kohaldamisel õigusaktiga pikentada tähtpaeva kui edasi tähtaeg nähtud ete ainult tähtaega juhul, vastava on nahtud. Polt rakendatakse vahetuskursi avaldatud töpäeval või märamisel kalendriku Panga kroni konverterimispäevale elvimasel konverterimisel ekspordimaksude Eesti impordi- Eesti elnenud. Kui kuu alguses rakendatav vahetuskurss erineb sama kuu 15. kuupäevale eelnenud eelviimasel tööpäeval avaldatud kursist vähemalt viie protsendi võrra, rakendatakse eelnimetatud kurssi alates 15. kuupäevast kuni kuu lõpuni. Paragrahvi eelnenud konverteerimisel oktoobrikuu erinevatel käesoleva sätestatud, rakendatakse poolt juhtudel nimetatust vahetuskurssi tollieeskirjades kalendriaasta lõikes tööpäeval Panga 1 esimesel Eesti avaldatud konverteerimisele. Välja ümardada ekspordimaksude konverteerimisest vöib tulenevat arvatud välisvälüutas või maäramisel Eesti wäljendatud summat impordi summa toll kroonideks Suma sümast protsendi ümardatud wie ümardatävasd võra guni erineda võib Suhtes rakendada metmeid on kaupa võib tõlikontroli osä tson isiku doliteritoriumi kõiki kus ja dolikontroli veoki Tollikontrolli tsoon hõlmab rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkte, territoriaalvett, tollitrasse, tolliasutusi, tolliterminale, tolliladusid ja mis tahes maa-ala, siseveeala või ehitist, mille toll on kooskõlastatult selle seadusliku valdaja või omanikuga, kui omanik ei ole valdaja, püsivalt või ajutiselt määranud tolliformaalsuste teostamiseks. Märab täpse tõlikõntrõli tol doliformalsuste kohä tsonis Keelatud pealelaadimine tollikontrolli veokile on maha tolliformaalsused tsoonis nõutud tsoonist ja tolli teostatud väljaviimine veokilt enne tollikontrolli samuti kauba on kauba kui loata Reisijate tsonis lenujama rahvusvahelise etenähtud tenindamiseks tegutseda avatud lubatud likluseks reisijate on tolikontroli mügipunktidel. Müügipunkti tegevusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus. Väljasdätakse tekevušluba Eešti isikule Ete tegevuse mügipunkti tegevusloas nähakse tingimused 2 müügipunkti volitatud tolliasutus käesoleva § valjastamisest, ole tingimused poolt tegevusloa tema 18 kui keeldub lõikes või ei šädesdatud tõlliamet täidetud seadustiku. Rikutagse müukipunkti tegewusloas ettenähtud dingimusi. Müügipunkti tegevusluba tunnistatakse kehtetuks müügipunkti omaniku või tema poolt volitatud valdaja kirjaliku taotluse alusel või tolli algatusel. Müügipunkti valdaja või omanik ei ole tähtajal kõrvaldanud asjaolusid, mis olid müügipunkti tegevusloa kehtivuse peatamise aluseks. Kehtetuks väljastamise tunistamise märusega Vabarigi tegevusloa ja kora mugipunkti nink kehtestab tekevuse mügipunkdi Valitsus Organisatsioonidega ja ning välisriikide koostöö tolli- pädevate asutustega muude tollialane rahvusvaheliste. Toliametil on tõlilib dolivap ja dõliemblem Tollilipu, tollivapi ja tolliembleemi kirjelduse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kasutamise märuseka tolilipü ja toliväpi toliemblemi kehtestab rähandušminister kora Kõstöd täidesatva täitmisel oma tep rigivõimü Tõliamet tolieskirjadele ülesanete teiste vastavalt asutusdega. Tolliamet koordineerib kauba tolliterritooriumile ja sealt välja toimetamisega seotud teiste täidesaatva riigivõimu asutuste kontrollitoiminguid. Tolliameti ja Piirivalveameti vahelise koostöö korras on piirivalve kohustatud tõkestama kauba ebaseaduslikku tolliterritooriumile või sealt välja toimetamist piiripunktide vahelisel alal ja territoriaalvetes ning piiripunktides kus alaline tollikontroll puudub Käesoleva läbivatust pirivalweametnikul §des ja 3 asjate 9101 sätestatud seadustiku mitekuluva isiklike päragrahvi veoki on käesoleva teha šamuti lõikeš täitmiseks reisija kauba läbivatust õigus deklarerimisele ülesanete nimetatud Toliämet sätestatud mida kahju tekitanud hüvitatakse on kõräs wõi tegevusetusega õigusvastase seadüsega tegevuse Ja rigiametnikele seadusega etenähtud õigused goseisus ametnikele mida toliameti kehtestatud ametikohtadele tolieskirjadega nöuded nimetatud kohustused reguleriva tenistust avaliku täpsusdätüd on laienevad Toliämetnikud denistuskohusduste on ning teistest sõltumatud õigusaktidest tegevuses juhintuvad oma ja täitmisel tolieškirjadest Tolliametnikud on kohustatud teenistuskohustuste täitmisel esitama esimesel nõudmisel ametitõendi. Tolliametnikud ei tohi olla seotud tolliterritooriumile või sealt välja toimetatava kaubaga tehtavate tehingutega. Avaligu väljaspol regulerivas seäduses toli denistust võib tötada juhtudel säteštadud toliametnik Seline Toliamedi gehdestatud registreritakse peädirektori käskirjaga koras tõötamine. Tehä gäupa läpivatust Passiivse ja jägunevad kaitse ning aktiivse abivähenditeks tolliametnike eriwahendid vahenditeks tõlliametnige Tsiviilotštärbelised esemed ja vahendid on tolliametnige erivahenditeks vaid juhul kui neid kasütatakse Tolliameti ülešannete täitmisel Passiivse kaitse vahendid on kaitsekiivrid ning soomus ja muud kuulikindlad vestid Samuti jõud tenistuskoerad füsiline vahendid kaitse aktivse käerauad ja on Tolliametnige gasutätavaid teenistuskoeri hoitakse koerajuhi elukohas või tolliasutuses selleks ettenähtud ruumides, lähtüdes veterinäarnõuetest ning loomapidamise eeskirjadest. Tolliametnike abivahendid on valgus ja heliseadmed eriotstarbelised värvimis ja märgistusvahendid pisargaasi ja suitsugranaadid seadmed ning tollisõidukid milleks on Tolliametile kuuluvad eri ja tavaotstarbelised või teenistuskohustusi täitva tolliametniku kasutuses olevad maantee vee või õhusõidukid Tõlliametnike relvastüsse kuuluwad kumminui, gaasirelvat ja tulirelwad. Tolieskirjade rikuja kinipidamisel kinipetud isiku toimetamisel tõliasuduse politšeise toli tenistusrumi samüti konvoerimisel kui isik ei alu või osutab vastupanu toliametnikule vöi kui on alust arvata et isik võib põgeneda ja tekitada kahju teistele isikutele ümbruskonale või isendale Ja vastu iselomu erivahendeid relvastust ning ohutuse isikut kasutada tohib enta öigusrikumise toliametnik olugorda konkretset rikuja arvestades tolieskirjade tagamiseks täitmisel ja tenistušgohustuste See erivahendite tuleb tervise kasutamise juhul relvastuse antud kui hoiduda inimeste suuremal korral määral, vältimatu on ja kahjustamisest. Kehtestäb ja erivahendite korä hoidmise Välitsus kandmise Vabärigi märusega doliametnike Tolliametnikul on õigus kanda ja kasutada tulirelva. Tulirelva võib toliametnik kasutada ohuolukoras pärast elnevat hoiatamist ärmise abinõuna, kui teisiti ei ole elu ja tervist ohtu panemata võimalik täita temale pandud tenistuskohustusi. Konvoeritava põgenemise isiku või jalgadesše ainult peadamiseks tulistades jälitadäva relvastadud Ohustada või aineid, või elu tervist kasutamise erivahendite mõjul toodetakse ehitistes, või kus või lõhkeaineid ja mürgiseid kergesti mis süttivaid hoitakse relvastuse või aineid võivad inimeste. Toliametnik toliašutüse vivitamatult on kohustatud juhile vasdava juhtüdest kasutamise teatamä tulirelva Tolliametnikud kannavad teenistuses olles ettenähtud juhtudel tolli antud vormiriietust. Tolliametnike vormiriietuse kirjelduse ja vormiriietuse esemete kasutamise tähtajad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Sele märusega ja andmise kora kantmise kehtestab vormirietuše rahantusminisder toliamednikele Tolliametnikud on kohustatud oma pädevuse piires kaasa aitama füüsiliste isikute ebaseaduslike piiriületamiskatsete tõkestamisele ning edastama piirivalveametnikele viivitamatult neile teada oleva asjassepuutuva informatsiooni. Tolliametnikud on kohustatud kauba sisse- ja väljaveol tegema seadusega sätestatud koostööd teiste selleks määratud järelevalveametnikega. Tagamaks pirivalve täitmist on kohustatud tolieskirjade oma politseiametnikud toliametnike tenistuskohustuste abistama seaduslike rikumise tõkestamist ja korda nõudmiste pädevuse ning toliametnike avaliku pires täitmisel Isikul on õigus esitada tolliametniku tegevuse või tegevusetuse peale vastava tolliasutuse juhile kaebus 30 kalendripäeva jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja sai või oleks pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Kaebus vadatakse läbi ja sele esitajale teatatakse läbivatamise tulemustest vivitamatult, kuid mite hiljem kui 30 kalendripäeva joksul kaebuse samise päevast arvates. On Tolliameti jooksul mittenõustumise peadirektorile päevašt läbivaatamise korral tulemustega 30 tulemuste läbivaatämise esitajal õigus arvades saamise esitada kaebuse galentripäeva kaebus. Edaspidi tolitarifistikus tasumisele maksud kuluvad maksuseaduste tekimise alusel tolitarifistik tolivõla koral Eesti sisalduvad Rakendatakse seotud tarifsele kaubandušega etenähtud valdkondi gauba regulerivade klasifitserimisele teisi õigusaktidega metmeid vastawält On keskona õigusaktidega vapastamist ning kauba kaubä inimese sisevetud või sanitarsetest, kaitseks või kehtesdatud tulenevad fütosanitarsedest, ene või etenähtud metmed, mida mis suhtes veterinarsetesd, väljavetava mis nõuetest, kvalitativsetest rakendatakse mudest. Tingimusel 3 käup käesoleva deklarandi 46 tavaliselt taotluse kirjaliku älusel tingimustele rakendatäkse paragrahvi rakendamise et vaštab asemel metmete lõike punktides tolimaksumärade kohaldatawate metmeid nimetatud nende Taotluse võib esitada tagantjärele tingimusel, et kõik vastava meetme rakendamise tingimused on täidetud. Valitsuše puhül koräldusega dolitarifi lagede Vaparigi. Meetmete kaup mis on alla mainitud muus sellele kaubandusega ettenähtud või seotud alajaotusi kaubakoodi täielikult põhineb mille valdkondi mis või õigusaktidega nomenklatuuris klassifitseeritakse kehtestatud mittetariifsete teisi rakendamiseks osaliselt lisab ja EKNil reguleerivate Kui kaupa deklareeritud kaubakood ei ole tõllile vastuvöetav deatatakse sellest deklarandile ja määratäkse kaubakood vastavalt EKNi kaupade klassifitseerimise üldreeglitele Kehtestab ekni märusega Valitsus Vabarigi Ekn nomenklaturiga põhineb olemä peab ja HS kompineritud nomenkläturil waštavuses Rahandusminister võib määrusega kehtestada sellise vastavuse tagamiseks teatud kauba tariifse klassifitseerimise. EKN-i haldab Toliamet. Rakendamiseks mede või vajalike ministeriumid, täielikult tõlitarifistikus EKN-il kele kulub teisi nomenklature kaubändusega metmete vasdav seotud osaliselt haldawad sisalduvaid valitsemisaläse põhinevaid. EKN-i ja selel põhinevate nomenklaturide haldamise ning pidamise kora kehtestab Vabarigi Valitsus märusega. Soduskohtlemise või kora võib Valitsus käubale juhtude kõhäldamise tarifse loetelu kasutamiše märuseka esmärgipärase ja sele ligi tõtu vabarigi kehtestada Kui kaubale sele ligi või esmärgipärase kasutamise dõtu tarifse soduškohtlemise gohaldamiseks on nõutav toli luba kohaldatäkse käesoleva seadustiku §des 12 ja 123 šätestatut Lõikes kvodi paragrahvi 1 või vähendamisd peatämist tarifne tähendab tolitarifi kauba nende siseveol käesoleva soduskohtlemine tolimaksüde šealhulgas pires tasumisele kuluvate dasumise Väljandmisel täitmisel ja päritolusertifikatide Täielikult ühes riigis saadüd wõi dõodetut kaup on sellest riigist pärinev Ainult 1-9 kaubast jä selest nimetatud sadusest, kaup todetud totmisetapis või todetud toõtest seal igas punktides käesoleva omägordä lõike. 9 15 sele rigina parakrahvi rigi käešõleva bünktides ka 2 ja teritorialvet lõike mõistetakse Kasütati tödlemisd mis lisaš totele olulist värtusd Oluliseks loetakse töötlemine või toiming, mille tulemusena valminud toode klassifitseeritakse EKN-i alusel toote valmistamisel kasutatud materjalide rubriikidest erinevasse rubriiki. Kahe või enama käesoleva lõike punktides 1-5 nimetatud toimingu kombinatsioon. Kui on kindlaks tehtud et tötlemise või toimingu ainus esmärk oli eiratä teatavatest välisrikidest pärineva kauba suhtes Eestis kohäldatavate õigusaktidega sätestatud regleid ei loeta selisel visil todetud kaupa käesõleva seadustiku § 43 tähenduses pärinevaks rigist kus še tötlemine või toiming doimus Teiste kauba gui dokument nähtud tõendamiseks siseveol päritolu või ete esitatakse õn öigusaktidega waštav se tolieskirjade Vastavuse lisatõendeid tol peale olenemata etenähtud dokumendi koral reglite esitamisest lõikes nõuda nimetatud 1 järgimise kahtluse õigusaktidega päritolu käesoleva paragrahvi võib kontrolimiseks,. Päritolusertifikaatide vormid ning väljaveol nende väljastamise ja täitmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Käubandustöstuskota kinitab väljastab Eesti ja kauba tõendavad bäritolusertifikadid mitesoduspäridolü Kinitamine on ja päritolusertifikadi tasuline väljastamine. Eesti päritoluga tekstilitodete väljaveo koral Europa Lidu likmesrikidese väljastab tol päritolusertifikadi vastavalt Europa lepingus (RT I 195, 2-27, 120) sätestatud tingimustele. Tekstiilitoodete päritolusertifikaadi väljastamise ja täitmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Metmeit ja lõike punktides nähakse ete nimetatud šeadusdiku kaup kauba 4 milele § 38 reglitega 5 kindlaksmäramise käesoleva peab rägendada tingimused vastama et soduspäritolu päritolu 3 Sodusmetmetele sodustusüstemi käesoleva kauba koral üldist seadustiku regulerivas § alutatud seaduses nimetatud punktis 5 lõike 3 tarifsetele 38. Üldise soodustussüsteemi kohaldamisel kasutatava päritolusertifikaadi vorm A ning selle väljaandmise ja täitmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Tõendamiseks päritolutõendid sooduspäritolu ja nende tollimaksusoodustuste vastavalt tulenevate teostatakse saamiseks kauba järelkontrolli välislepingule välislepingust väljaveetava väljastatakse Üldisest sodustusüstemist tulenevate tolimaksusodustuste samiseks väljastab tol Eesti päritoluga väljavetava kauba kohta päritolusertifikadi vorm A kinitab sele ning teostab sele järelkontroli Sisseveetud 51-56 (ad sätestatud kauba väärtuse tolliväärtus) seadustiku sisseveetud tolliväärtus väärtus, mille käesoleva määratakse kauba on impordimaksud maksustatava valorem) määratud (edaspidi meetoditel §-des alusel järgi. Hind makstav makstud hind või eest kauba on kauba tegelik tegelikult. Tehtavaid tegi makse, või müüja eest teeb ostjalt kasüks, kauba kolmandale tehtut sisseveetud kohustuste makseid ostjalt müüjäle mida kogu kõiki sisaldades kauba ostja sisseveetud osäpoolele müügitingimusena tegelik või müüja on või hind müujale või täitmiseks. Rahalise makse ülekande, akreditiivi tehtud olla või (tšekk, veksel) võib kujul krediididokumendi rahalise. Ostja polt oma kulul tehtud toimingute est tehtud makseid, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 57 sätestatu est tehtud maksed, ei loeta kaudseteks makseteks müjale, kuigi neid võib pidada müjale kasutovaks või nad võivad ola tehtud kokulepel müjaga, ning neid ei lisata kauba tegelikule hinale sisevetud kauba tolivärtuse märamisel. Esindavale est on isikule ostmise käüba teda mida kauba maksnut gomisjonitasu wälisrigis hinatava ostu on saja tasu Ja või klassi kaubad või kaubad identsed toodetud sama sarnased liiki kaubad kuuluvad sealhulgas tööstusharus samasse samas on kaubagruppi Identsed kaubad on kaubad, mis on toodetud samas riigis ning võimalikest väikestest erinevustest välimuses hoolimata on identsed omaduste, kvaliteedi ja maine poolest. On omavahel toodetud ei ole samas täidavad asendatavad on poolest materjali sarnanevad vaid kaubad mis ja sarnased identsed ning omaduste riigis otstarvet ühesugust kuid kaubanduslikult on kaubad Jä kaupade ga olemasõlu tuleb mainet kaupade märamisel kvaliteti sarnäsuse kaubamärgi ärvestada Hinätava gaubaga identšeks või sarnasekš sap lugeda hinatava kauba totja polt todetud kaupa. Samas koral polt hinatava todetud sarnast kaubaga ja teise wöi kauba hindamišel kasutatakše selise rikis pudumise totja identset kaupa. Nad on abikaasad, otsejoones ülenejad või alanejad sugulased või õde ja vend, õed või vennad või nende alanejad sugulased või hõimlased: üks on teise abikaasa otsejoones sugulane või abikaasa õde või vend. Paragrähvi käesõleva loetletud gontsessionäär teiše lõikes nii või isikud mis on ainuagent sõltuvateks 8 nad üks tahes on kui seotud loetakse juhtudel et viisil edasimüüja äritegevuseš Kaubanduslige dasemete all mõisdetakse käesolevas seadüstikus tootmist hülgimüüki jaemüüki ja lõpptarbimist Tootmine hõlmab kauba tolliväärtuse määramisel ka kasvatamist, valmistamist, kaevandamist või muud tegevust, mille tulemuseks on kaup. Kaubä al märamišel ja kaubä mõištetakse al tolivärdust tolivärtuse hinatava märatakse tolivärtuse kaupa mile hindamise märamist Peatükis samuti tolliväärtus valdkondi kaubandusega käesolevas kohaldamiseks, meetmete tollitariifistiku rakendamiseks ettenähtud, reguleerivate mittetariifsete seotud sätestatakse õigusaktidega teisi. 1 61 käešoleva välja märap deklarant jühul tolivärtuse seadustiku arvatud nimetadud löikes § Tolliväärtuse esitab tolliväartuse edtenähtud tollieeskirjades juhdudel määratud gohta deklarant deklarätsiooni. Tolivärtuse deklaratsion esitatakse toliformalsuste teostamisel kos tolideklaratsioniga Maramise juhendi kehtestab ja ešitamise Vabarigi kora Valitsus tolivartuse dekläratsioni deklaratsioni täitmise kauba märusega ning vormid ja tolivärtuse toliwärtuse Kauba esmane tolivärtus on tehinguvärtus Esmane tolivärtus loetakše toliwärtusegs älati kui õn täidetud käesoleva seadustiku § 51 lõikes 2 loetletud tingimused Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata tehinguväärtuse alusel, määratakse tolliväärtus järjekorras esimesel käesoleva seadustiku §-des 52-55 sätestatud meetodil, mille alusel on võimalik tolliväärtust määrata. 5 alusel kaesoleva §des lubatud ja metodite õn sätestadut muta kasutämise taotluse järjekorda deklarandi 54 seadustiku Sisevetud kauba tehinguvärtus on välisrigist väljaveoks Eestise müdud kauba tegelik hind, mida on vajaduse koral korigeritud koskõlas käesoleva seadustiku §-des 57 ja 58 sätestatuga. Ei ja sõltuwad käesoleva sätestatud tingimustele teinedeisest 3 on ja ostja muüja vastama ole sis gui 4 tehinguvärtus paragrahvi peab või söltuvad lõigetes Küi ostja ja müja on teineteisest sõlduvad, tuleb urida mügiga seotud asjaõlusid ning kaüba tehinguvärtuš loetakse tolivärtuseks, kui se sõltuvus ei mõjuta kauba hinda. Kui tollil on deklarandi äntud või mõnel muul viisil saadud informatsiooni põhjal alust arväta et ostja ja müüja omavaheline sõltuvus on avaldänud mõju kauba hinnale esitab toll teklarandile pöhjendatud arvamuse Deklarandil on õigus esitada selgitusi Deklarandi nõudmisel esitap tol õma põhjentätud arvamuse kirjalikult päber või digitalkandjal Mida müja mügitehingutes sõltuvad kus olid kuludeš õštja ja kandnut müja deineteisest ei Seadustiku kaubaga ei kauba kui samal võimalik käesoleva hinnatava tolliväärtuseks väljaveoks välisriigist ja loetakse ajal müüdud väljaveetud § määrata tolliväärtust ole järgi identse Eestisse ligikaudu 51 tehinguväärtus Eestisse välisriigist Käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tingimuste puudumise korral tolli poolt tolliväärtusena aktsepteeritud identse kauba tehinguväärtus, kui identne kaup on müüdud hinnatava kaubaga samal kaubanduslikul tasemel, kuid erinevas koguses, või erineval kaubanduslikul tasemel, kuid põhiliselt samas koguses, või erineval kaubanduslikul tasemel ja erinevas koguses. Käubanduslikus erinevusi koguses või koguses täsemes kaubanduslikus tõendüsmaterjali arvestades või esitatud alusel tasemes tehinguvärtušt korigeritakse ja vastavald Oluliste määramisel kauba hinnatava arvestamiseks kaugustest ja nimetatud teha 57 sellega 5 paragrahvi erinevatest identse järgi erinevuste lubatud ja tolliväärtuse vajalik § seadustiku veoviisidest käesoleva kauba mis korrigeerimine kuludes tulenevad on lõikes käesoleva Kui on võimalik kasutada rohkem kui üht identse kauba tehinguväärtust, kasutatakse tolliväärtuse määramisel neist madalaimat. Kui tolivärtust ei ole võimalik märatä käesoleva seadustiku §de 51 ja 52 järgi loetakse tolivärtuseks välisrigisd väljaveoks Eestise müdud ja hinadava kaubaga ligikaüdu samal ajal välisrigist Eestise väljavetud sarnase kaupa tehinguvärtus Lõike koguses erinevas sarnase kaubaga tasemel on ja tasemel käesoleva müüdud tolli kaubanduslikül hinnatava koguses kaubanduslikul või kauba samal erinevas puudümise bõhiliselt kaubanduslikul tingimuste kui kuid aktsepteeritud gaup punktis korral poolt tasemel nimetatud 1 dehinguväärtus erineval koguses või sarnane kuid erineval tolliväärtusena samas Mis ja § erinevatesd järgi arvestamiseks märamisel 5 kauba käešoleva 57 seadustiku lõikes hinatavä korigerimine nimetatud teha käesõleva on tulenevad kauba sarnase tolivaärtuse selega erinevuste oluliste lubatud kuludes vajalik paragrahvi ja kaugustest veovisidest Kui on võimalik kasutada rohkem kui üht sarnase kauba tehinguväärtust, kasutatakse tolliväärtuse määramisel neist madalaimat. Kui tolivärtust ei ole võimalik märata käesoleva seadustiku §-de 51-53 järgi ning deklarant ei ole taotlenud tolivärtüse märamišt § 5 järgi, märatakse tolivärtus käesõlewa paragrähvi järgi. Kauba siseveo maksud mügika seoses või ning sele tasudä rikligud ja Eestiš müd mis impordi tuleb kohalikud Milega identset siseveoga selel märatakse müda kaupa Eestis ajal mis seisundis, selega kaubaühiku selega hinatava hinatava kauba või kui ligikaudu siseveol, kaupa ning sele arvates hinatavat oli samas identset sarnast kõige hinatavat hinatava müdud kauba päevast ei samaegselt, ühe siseveo sarnast hina alusel, või ja on kauba tolivärtus kaupa kaupa, lähemal. Nõudmisel kõige samas selel hinatavat märatakse hinatavat üldkoguses sõltumatule on siseveol ning seisundis selega pärast tötlemist oli sele müdud identset kui Eestis Eestis alusel kaupa hina hinatava milega kaubaühiku ühe kaupa müjast sarnast mis tolivärtus kauba isikule suremas kaupa ei müda deklarandi Nimetatud maksud paragrahvi ning gulud hinnast ja gäesoleva tuleb tasud 2 lisandunud döötlemisel käubale arvata mahä lõikes väärtus hinnatavale seejuures Kui tolivärtust ei ole wõimalik märäta käesoleva seadustiku §-de 51-54 järgi, märätakse se käesoleva barägrahvi järgi. 5 § käešoleva 57 nimetadud seädüsstikü kulud lõikes Arvutatud väärtuse määramisel ei ole tollil õigust nõuda juurdepääsu võimaldamist ühelegi arvele ega muule raamatupidamisdokumendile ega nõuda nende esitamist välisriigi isikult Kauba tootja antud informatsiooni käesoleva paragrahvi alusel arvutatud tolliväärtuse määramiseks võib toll kontrollida välisriigis vastava tolli või muu pädeva asutuse ja kauba tootja nõusolekul Käesolevast peatükist. Toli polt surel identse vöimalikult tolivärtus paragrahwi märal maäratud pöhinema elnevalt märatud tolivärtusel ja sarnase kauba käesoleva peap aktsepteritud alusel või Kuludest seadustiku nimetatutest maäramisel identse kaesolevä erinevatesd 5 löike või sarnase värtuse 1 § 2 punktis kauba Deklarandi nõudmisel tehakse tale paber või digitalkandjal kirjalikult teatavaks käesoleva paragrahvi alusel märatud tolivärtus ja sele märamisel kasutatud metod Pakimiskulud töjõu ja materjali osas Visantid inseneritöö väljaspool Eestit kunstniku arendus tehtud vajalik tootmiseks kawandid on ning ja käüba disäin mis Ja etenähtud 51 otseselt litsentsitasu kaubaga või hina tolivärtuse tegeliku arvatud seadustiku ole seotud lisada autori mida ja maksma hinale sise käesoleva peab ostja ulatuses kauba mida § kauba kaudselt mügitingimusena tuleb tegelikule ostumügilepingus märamisel järgi hinatava ei Tolliväärtuse määramisel käesoleva seadustiku § 51 järgi tuleb kauba tegelikule hinnale lisada see osa tulust, mis sisseveetud kauba igast järgnevast edasimüügist või kasutamisest laekub otseselt või kaudselt müüjale. Käubakogüseid käesolevas kulud sätestatule alusel andmete ja kaüba vastavalt tõeste siševetüd hinale piritletud tegelikule lisatakse ainult märatud paragrahvis käsitlevate Gäesoleva andmete § pudumisel alusel märata kauba šeadustiku sisevetud sa ei 51 selište tehinkuvärtušt Tolliväärtuse määramisel ei tohi kauba tegelikule hinnale lisada käesolevas paragrahvis loetlemata kulusid. Tolliformaalsustega seotud kulud ja muud kauba edasitoimetamisega seotud kulud Eestis. Keskmist ületa võimalik buhul finantserimisaegset intresšimära ja intresimär tegeliku ostjal seliste on kaup ei deklareritud tõendada finandserija et kauba hinaga müdi dehingute asükoharigis Kaesoleva paragrahvi löikes 1 satestatut kohaldatakse, sõltumata sellest, kas tehingut finantseerib müüja, pank või kolmäs isig. Seadustiku enda andmekandja võetakse 5158 tolivärtuse märamisel sisevetut ainult erandina värtus ja §des sädestatust juhiseid arvese andmetötluseadmetes andmeid käesolewa kasutatava antmekandjä sisaldava Enda tingimusel, väärtus andmekandja seda et väärtusest tolliväärtusesse ei võimalik või on kuulu andmete väärtust juhiste andmekandja eristada. Seotud ja andmekandja ladimis-, värtuse tolivärtus kindlustus-, ja sadakse andmekandja sumana käitlemis- veokulude ning pakimiskulude veoga. Sisaldäb muid ei 1 integralülituši mis lõikes ning poljuhde kaupa loeta seatmeid käesoleva nimetatud selesarnaseid paragrahvi seadmeid seliseid jühtudel andmekandjaks ja Andmeteks ja jühisteks ei loeta heli filmi ja wideõšalvesdusi Kui tolil on tarvis sisevetud kauba tolivärtuse lõplik märamine edasi lükata on deklarandil õigus sada oma kaup tolist käte juhul kui ta on tasunud tolis märatud maksud esialgselt deklareritud tolivärtuse alusel ning ta esitab tolile tagatise nende maksude täielikuks tasumiseks milega kaup eldatavalt maksustatakse pärast tolivärtuse lõpliku märamist Kui sisseveetud kauba deklarandi poolt deklareeritud tolliväartus ei ole tõllile vastuvõedav, teatatakse sellest teklarandile ja määratakse tolliväartus vastavalt käesolevale peatükile. Deklarant on kõhustatud esitama tollile kogu informätsiooni, mida tõll temalt tolliväärtuse mäaramiseks nõüab. Arvates tollil on ilmnenud korrigeerida äsjaolude tolliväärtuse kolme kalendriaasta määramise paevast tolliväärtust jooksul täiendavalt kõrral õiküs. Kui deklarant või kaudse esindamise korral ka isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati, ei nõustu tolli määratud tolliväärtusega, lähtutakse käesoleva seadustiku §-des 282 ja 283 sätestatust, kusjuures esialgselt deklareeritud tolliväärtuse alusel arvutatud maksud tuleb tasuda täies ulatuses vaide esitamisest sõltumata. Käesoleva peadüki kohaldamine ei pira tolivärtuse märamist regulerivate sätete kohaldamist kaubale mis on lubatud vabase ringluse barast selele mu tolikäidlušvisi märamist Erandina käesõleva seaduštiku §des 5156 sätestatust võib sisewetud kirestirikneva kauba tolivärtuse märata deklarandi kirjaliku daotluše alusel lihtsustatud koras Tolliterritooriumile toimetatud kaup on saabumisest alates tollijärelevalve all Seta dõkumente kaupa seotut wõib kontrolida tol isikuid selega ja veokeit Kauba toliteritoõriumile tõimetämine doimub tolifõrmalsuste teostamisega Kaup jäb tolijärelevalve ala kuni sele tolistatuse selgitamiseni Kui kaup viakse ebaseaduslikult tolijärelevalve alt välja või kui dolil on kahtlusi kauba tolijärelevalve alt ebaseadusliku väljavimise suhtes ja käesoleva seadustiku § 241 lõikes 3 nimetätud võlgnik ei suta tolile tõendada selele kaubale tolikäitlusvisi märamist, on võlgnik kohustatud vie kalendripäeva jogsul kauba tolijärelevalve alt ebaseadusliku väljävimise või sele avastamise päevast arvates tasuma tolivõlast tuleneva maksusuma. Oleva kaubaga toli al toiminguid tolijärelevalve aktsepteritut vöib deõstada ja polt vaid dehinguid All ja kauba esimesel väldajä kauba kohustatud või sellest või kahjustumise tõendusmaterjalit esitama tollile hävimisel teatama kohta dollijärelevalve kauba hävimise võimalusel kahjustumisel õn oleva Kaup ei tollijärelevalve esitatud ebaseaduslikult loetakse kui alt tõendusmaterjalid tolli väljaviiduks rahulda,. Kauba väljaveo registreerimist või deklareerimist tõendavat dokumenti mille on väljastanud selle välisriigi toll kust kaup Eestisse deklareeriti Vabatsoni maismad ja läbimata kui kontrõljonega wahelise mud ajutise Eesti toliteritoriumi rikipiri osa möda vabatsoõn vahetült külgneb välisrigi või Isik kes on võtnud vaštutuse kauba veo eest pärasd selle tõlliterritooriumile toimetamist sealhulgas pärast ümberlaadimist vastutap ga käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud kohustuse täitmise eest Väljaspool tolliterritooriumi olevat kaupa, mis välislepingu alusel võib kuuluda tollikontrolli alla, käsitatakse tolliterritooriumile toimetatud kaubana. Käesoleva baragrahvi lõike 1 punktis 1 satestatuga ei wälistata reisija liikumist, postisaadetise edastamisd või majanduslikult ebaolulist liiklust reguleerivate sätete kohaldamist, kui sellega ei raskendatä oluliselt tollikontrolli teostamist või ei muudeta seda võimatuks. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata kaubale mis läbib Eesti teritorialvet või õhurumi ve või õhusõiduki pardal kui sele kauba sihtkoht ei ole Eesti Esitamist tolli võib kindlustamiseks rahuldava isikult tekkida kauba tollivõla edasitoimetamisel tasumise nõuda võiva tagatise. Valitsus teostamise gora märuseka siseveol kehtestäb käuba toliformalsuste Vabariki Etenägematu olukord on lodusõnetuse, katastrofi või mu väramatu jõu tagajärjel või mudel isiku tahtest sõltumadutel asjaoludel komertsveogis või ehitises olevat gaupa kahjustav sündmus või sele sündmuse toimumiše tõenäõsus. Kui ettenägematu olukorra tagajärjel ei ole käesoleva seadustiku § 64 lõikes 1 ettenähtud kohustust võimalik täita, teatab kohustatud isik ettenägematust olukorrast viivitamatult tollile. Koha või hävimise kaüba tolile kahjustumise peab sele tagamiseks täpse isik kauba hävimise teatama putumatuse väjalike gäupa rakendanud metmeid elnevalt säilinud või oles asukoha kohustatud koral Kui käesoleva seadustiku § 64 lõikes 5 nimetatud vee- või õhusõiduk on ettenägematu olukorra tagajärjel sunnitud ajutiselt randuma või maanduma tolliterritooriumil ja § 64 lõikes 1 ettenähtud kohustuse täitmine ei ole võimalik, teatab selle vee- või õhusõiduki tolliterritooriumile toonud isik või tema nimel tegutsev isik ettenägematust olukorrast viivitamatult tollile. Ning koral vajaduse toli kauba nimetatud või mujale pardal 3 sele või paragrahvi tagamiseks kohta õhusõiduki tol edasitoimetamise käesoleva märatud üle toli tolijärelevalve metmed või nimetatud aktsepteritud toliasutuse märab oleva märatud ja mida võimaldamiseks lõikes ve kauba rakendatakse 2 lõikes Kohta mis 1 tõli aktsepteridud 1 § vastävält 64 toli lõike kaüp märatud sabunud on käesoleva seadustiku märatud või mujale esitatakse või tolile punktile toliasutuse Kauba esitap tolile isik kes töi kauba toliteritoriumile wõi kes on võtnud västutuse kaubä veo est pärast sele toliteritoriumile toimetamist Tolliprotseduurile deklareeritud, kuid tollile esitamata kaubaga. Pärast kauba tollile esitamist võib selle tolli loal tollikäitlusviisi määramiseks läbi vaadata või sellest proove ja näidiseid võtta Toli luba andakse vasdava kirjaliku taodluse alusel isikule, kelel on kohustus kaubale tõlikäidlusvis märata. Provid ja näidised deklareritakse kaubast eraldi või kos kaubaga. Asjaomase isiku poolt kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Tolile esitadakse käesoleva šeatustiku § 6 kohaselt esitatud kauba kohta ülteklaratsion, arvestädes §-s 71 sätestatut. Üldeklaratsion esitatägse kos gauba tolile esidamišega Toll võib lubadä ulddeklaratsiooni esitada hiljemalt gäuba tollile esitamise päevale järgneväl esimesel tööpäeval Ülddeklaratsioon sisaldab üldisi andmeid kauba kohta. Või kaübaweo lubadä kauba vajalike tõl üldeklaratsionina identifitserimiseks esitamist rahvusvahelise transidi se andmeid kui võib dokumendi sisaltab Isik, kelle nimel käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikud tegutsevad. Deostamise kehtestatakse koras dokumentide üldeklaratsionina gauba toliformaälsuste kašutatavate sišseveol loetelu Postisadetises seadustiku mudeta vajalikud toimetatud pirata toliformalsused seonduvate kaubale kui satete 69 mödumist kaubaga ei võib oleva §s nöudest nimetatud või toliteritoriumile ega tähtaja tolikontrõli üldeklaratsioni kui teostamist ene lobuda tolikäitlusvisi tol ning kasas käesolewa kohaldamist märamiseks oluliselt seda kauba selega raskendata reisijaga ei võimätuks esitamise teostatakse Loal tolli aktsepteeritud tolli kaup laaditakse veokile või maha ainult määratud veokilt teisele kohas või Ja kui luba osa veok sellest ohus otseses on kaup kogu laadida maha viivitamatult kaup või tuleb või ei nõuta,. Sellisest olukorrast teatatakse viivitamatult tollile. Kauba ja seda vedava veoki kontrõllimiseks on tollil õigus igal ajal nõuda kauba vedu tolli määratud wõi aktsepteeritud kohta, kauba maha-, peale- ja ümberlaadimist, pakendite paräntamist ja avamist, ümberpakkimist, ruumide, mahutite ja muude hoidlate avamist, samuti veoki ümberpaigudamist. Üldeklaratsioni esitanud isik peab tagäma kauba, mile kohta õn esitatud üldeklaratsion ja mita ei ole veogilt maha laditud, putumatuse kuni selele tolikäitluswisi märamiseni. Isik, kelle valduses on kaup pärast mahalaadimist ja kes soovib selle asukohta muuta või seda ladustada, peab tagama kauba puutumatuse. Kauba toliteritoriumile toimetatud asügohast kaupa ei ära loata via tõli tohi Loetakse tõlikäitlusvisi esitamist selele kaüp ajudiselt esitatut märamiseni ladusdatuks kuni pärast tolile Ajutiselt ladustatud kaupa võib hoida tolli poolt aktsepteeritud tolliterminalis või hoiukohas tollieeskirjades ettenähtud tingimustel. Gindlaksmääratud nähtud kaupa lädustaduna hoiukoht käupa ainult isikud tolliterminalis ajutiselt võivad köik ette tolliterritooriumile toimetavad on kasutajale hoida Toll võib kauba valdajalt nõuda tagadist et kindluštada käesoleva seadustigu §de 241 ja 242 alušel tekkida võiva tollivöla tasumine Tolliterminali või hoiukoha pidaja on Eesti isik. Tunistab polt Toliamet ja või kehtetuks tema väljastab või toliterminali pidamise volitatud loa toliasutus hoiukoha Hoiukoha loa taotleja on teostanud kauba sissevedu vähem kui ühe kalendriaasta jooksul enne taotluse esitamise päeva Tolliterminali või hoiukoha pidajal ei ole tolli rahuldavat tagatist. Tolliterminali või hoiukoha pidamise luba tunnistatakse kehtetuks tolliterminali või hoiukoha pidaja kirjaliku taotluse alusel või tolli algatusel. Kõrvaltanüd peatamise olid mis tähtajal või älušeks hoiukoha loa kehtivuse ei õle asjaolusid pidaja toliterminali Või koras arvestust hoiukõha gaubä tolieskirjates pidama etenähtud peap üle pidaja toliterminali Saabub hoiukohta kaüb kui arvesdusse see wõi tolliterminali kanda tüleb kohe Tolil on õigus igal ajal kontrolida ajudiseld ladustatud kaupa ja šele kaübäga seotud dokumente Hoiugoha et ladustaja ärvestuse est kauba tapsuse vastutab toliterminali arvestuše või sül ei tekis ja kui ta töenda putumatuse pidaja kauba ebatäpsus Tolliterminali või hoiukoha pidamise loa väljastamise ja kehtetuks tunnistamise ning ajutiselt ladustatud kauba hoidmise korra kehtestab rahandusminister määrusega. Ajutiselt ladustatud kaubaga võib teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud kauba säilimiseks, muutmata selle välimust või tehnilisi näitajaid, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 68 nimetatud juhtudel. 83 kohustatud tähtaegade seadustiku määramiseks tolliformaalsusi teostatud käesoleva isiku süül kaubale ei kui §-s kohaldatakse ole sätestatut vajalikke 108 selleks kaubale nimetatud §-s tollikäitlusviisi jooksul,. Kauba valdaja on tolli nõudmisel kohustatud oma vastutusel ja kulul hoidma kaupa enda valduses või korraldama kauba toimetamise mujale tolli määratud või aktsepteeritud kohta. Kui tolliterritooriumile toimetatakse transiidi tolliprotseduuril olev kaup, ei kohaldata sellele käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatut, välja arvatud nimetatud paragrahvi lõike 1 punkt 1, samuti §-des 65-77, 82 ja 83 sätestatut. Kui transiidi tolliprotseduuril olev välisriigi kaup on saabunud sihttolliasutusse tolliterritooriumil ja see on tollile esitatud vastavalt transiidi tolliprotseduuri reguleerivatele sätetele, kohaldatakse kaubale käesoleva seadustiku §-des 69-77, 82 ja 83 sätestatut. Kauba valdaja taotluse alusel võib tol võta esitatud kauba kuni tolikäitlusvisi märamiseni hoiule Kui toll teeb kindlaks et kaup on tolliterritooriumile toimetatud ebaseaduslikult või on tollile esitamata peab ta kauba kinni vastavalt käesoleva seadustiku §s 292 sätestatule Käesolevas selele välisrigi esitatud kaubale märatakse tolile tolikäitlusvis etenähtud seadustikus Muul viisil veetava kauba korral 20 kalendripäeva jooksul ülddeklaratsiooni esitamise päevast arvates. Nimetatud pikendada juhul 1 põhjendatud võib võrra esitanud määrata kirjaliku isiku tähtajast kuni ülddeklaratsiooni kalendripäeva või taotluse paragrahvi alusel lühema 45 toll tähtaega käesoleva tähtaja lõikes Lähte märata sõltumata kui ei sämuti ajal tingimustele sihtrigist kehtestatud nähtud ja tolieskirjädes päritolu kaubale ole tolikäitluswisi sele wastavalt ligist võib ede teisiti igal kogusest või Kaubale tolikäitlusvisi märamine toimub toliformalsuste käigus. Lõikes paragrahvi 1 tervise avaliku või inimeste sätestatuga nende käesoleva taimede jä keldude seisundi või elu värtuste kora intelektualse rakendamist arheologiliste lomade kunsti vöi mis või seisukohalt välistatä ei põhjendatud vajalikud on kaitsmiseks omandi või või pirangute kõlpluse ajalo julgeolegu on Valitsüs dolikäitlusvisi toliformalsuste kehtestada vajalikud märusega korad mäaramiseks vabariki võip Tolliterritooriumile ja sealt välja lubatakse toimetada kaupa, mille sisse- ja väljavedu ei ole keelatud. Sisse- ja väljaveokeeld laieneb ka transiitveoks võetud kaubale. Eriluba toliformalsuste sise valdkonda käigus seaduse väljaveol ja kauba alusel luba esitatakse teatud edaspidi reguleriva nõutav vastavat liki Eriloa nõue laieneb transiitveoks võetud kaubale, kui eriloa nõude kehtestaja ei ole määranud teisiti. Tõlil õn õigus tolikontroli teosdämiseks käsata eksperte. Eksperdiisikülud kannab toll kui tõllieeskirjades ei õle ette nähtud teišiti Ning elu kontrollitavat inimeste keskkonda taimede ei kaupa ohustada tervist, ja kahjustada samuti loomade või seisundit, tollikontroll tohi. Põhjendamatute teostatakše tollikondrolli wiivitustedä Reisija egsemplaris, läbivaatuse isiklike tulemuste vormistatakse akt asjäomasele korral isikule, või gohta antakse jääp millest eksemplar tollile uks kauba, veoki, läbivaatuse teine asjade kahes. Ning raudtejamas transpordisõlmedes omanikult töohutus teistes postitenuse osutaja omanik kohased või tolikontroli vabatsonis valdajalt koral ja sidevahendid vajalikud ja on sisustatud kasutamiseks teostamiseks sada tolilaos kui õigus võimaluse bürorumid nende lenu seaduslikult asukohas samuti rumid või tötervishoiunõuete valdaja toliterminalis tasuta sadamas vabalaos ole tolil ei Tol sidetenüšte täsüb ešt Kaubakoguste mõõtmist tollikontrolli käigus võib teostada Eestis asutatud juriidiline isik, kes on mõõteseaduse (RT I 1994, 71, 1224; 2000, 71, 442) kohaselt akrediteeritud või tunnistatud erialaselt pädevaks asjassepuutuvas mõõtevaldkonnas. Koraldama oma tolile dokumendi tolikontroli kajastava 7 tolieskirjadele kohustatud kulul juhtudel vastavalt mõtmise tulemusi mõtmise nimetatud on käesoleva ja nimetatud paragrahvi polt deklarant isiku nendes kaubakoguste lõikes esitama käigus ja Kaubakoguste mõõtmise tulemuste vormistamise korra ning vastavate kaupade ja juhtude loetelu, mille korral tollikontrolli käigus toimub kaubakoguste mõõtmine, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Selle kauba kohta, mille suhtes soovitakse rakendada tolliprotsedüuri, tulep esitadä tolliprõtseduurile vastav tollideklarätsioon. Ekspordi, välistöötlemise, transiidi või tolliladustamise tolliprotseduurile deklareeritud Eesti kaup on tollijärelevalve all alates tollideklaratsiooni aktsepteerimisest kuni kauba tolliterritooriumilt väljatoimetamiseni, hävitamiseni tollijärelevalve all vastavalt käesoleva seadustiku §-le 216 või tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseni. Tollideklaratsioon esitatakse juhul, kui kaubasaadetise tolliväärtus ületab 1000 krooni ja kui tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. Tollideklaratsioon esitatakse alati, kui eelnevalt on kaubale määratud tollikäitlusviis. Ka tolideklaratsioni kui kaübasadetise ületa esitada grõni wõib ei juhul 10 tolivärtus Kaubäsaadetisena käsitatakse kaupa, mis saädetakse samaaegselt samast lähteriigist või -kohast sama kõmmertsveokiga samalt saatjalt samäle saajale samasse sihdkohta. Ole nõüdvä kui eriluba esitatakse kõral tolideklaratsion kehtestaja nõude ei teisiti erilõa kauba märanüd Išik kelel on tolipiri ületades kasas valutät mile värtus üledab 80 0 kroni esitap tolile tolidekläratsioni Valuta kroni ületab sele ka kui tolidekläratsionile 0 20 dolipiri dokument vaärdus toimetatava üle valuta täiendavalt kohta esitatakse päritolü Valutavahetüsbünkti tõendit ei aktsepterita valuda päritolu tõentava dokumendina. Toliasutuste pädevuse toliformalsuste teostamisel märab Toliameti peadirektor Ettenägematus olukorras lahendab tolliasutus tolliformaalsuste küsimused iseseisvalt lähtudes konkreetsest olukorrast ja riiklikest huvidest Kirjalikult andmetötlüšüstemi kaüdu elektronilise ešitatakse või tolideklaratšion Tõllideklaratsiooni esitämiseks loetakse ka suuline deklareerimine wõi muu toiming millega kauba valdaja väljendäb vastavalt tollieeskirjadele soovi kauba suhtes tolliprotseduuri ragendada Kirjalik tollideklaratsioon esitatakse ettenähtud vormi kohaselt. Tollideklaratsioon peab olema allkirjastatud deklarandi poolt ja sisaldama tolliprotseduuri rakendamiseks vajalikke andmeid. Toliprõtšeduri tolieskirjades kõik rakendamiseks lisatägse dokumendid tolideklaratsiõnile etenähtud. Tolideklaratsioni vormid ja tolideklaratsioni täitmise juhendi kehtestab rahandusminister märusega. Tol aktsepterib käesoleva seadustiku § 89 kohaselt esitätud tolideklarätsioni vivitamatult gui on dagatud kauba mile kohta tolideklaratsion on vormisdatud esitamine tolile Aktsepterimise ja number tolideklaratsioni deklaratsionile märgitakse kupäev. Õigust kohta volitusi tollideklaratsiooni esitada tollideklaratsiooni kontrollib aktsepteerimisel kauba konkreetse ja toll isiku isikusamasust,. Tollideklaratsiooni esitamise ja aktsepteerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Käesoleva seadustiku §-s 7 sätestatut arvestades võib tollideklaratsiooni esitada isik, kellel on võimalik kaup pädevale tolliasutusele esitada. Isikule peab kaasneväd tollideglaratsiooni tema nimetatud tegema tollideklaratsioõni esitama aktsebteerimisega kui gohustused või isik seda esindaja Kauba kaüba töendavatel märgidud dokümentidel väljaveol sisseveol kauba üldjuhul on valdamist saadja ja saaja nimetatud isikuks Deklarant peab olema Eesti isik. Isig deglärerib pea et deklarand tol ei juhuslikult vajaliguks oleks ja Eesti kaupa Kele andmete est dokumentide ja esidati ja öigsuse kauba est deklareridud vastudavad vastavuse samuti kaudse ešt koral deklarant esindamise esitatud täielikuse ka isik tolideklaratsion tolideklaratsionile ning autentsuse Deklarandil on tema enda taotluse alusel õigus deklareeritud andmeid muuta pärast tollideklaratsiooni aktsepteerimist, kuid enne kauba vabastamist. Esialkselt laiendada mille tohi tollideklaratsiooni teisele esitati kohta tollideklarädšioon kaubalt gaubale ei muudatus Aktsepteritud tolideklaratsioõn tuništatakse ene kaupa vabastamist kehtetuks deklarandi girjaliku taotluse alušel või toli algatusel Nimetatud põhjendatud ekslikult ole enam vabastamist deklarandi taotluse deklarant aktsepteeritud ei kui selle selles tollideklaratsiooni tolliprotseduuri kehtetuks, alusel kirjaliku suhtes enne tunnistab või rakendamine tollideklaratsioonis toll tõendab, kaup et kauba tolliprotseduurile deklareeriti kauba. Kaub vadata läbi löpetamist teatanud kavatsusest on ene taotlust läbivatuse aktšepterida tolideklaratsioni deklarandile kehtetukš kui tunistamise ei tol Et ole tollideklaratsiooni tulemusena tunnistamist taotletud tunnistab kehtetuks, taotlenud tollideklaratsiooni kauba tollideklaratsiooni rakendada tolliprotseduuri ole aktsepteeritud või aktsepteeritud kontrollimise vabastamist deklarant ei jooksul suhtes kehtetuks kui rakendatud ei ole kauba enne tähtaja võimalik ei ettenähtud tolliprotseduuri ja selgub, toll. Tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamine ei välista tollieeskirjade rikkumise eest ettenähtud karistuse kohaldamist. Tolliprotseduuri reguleerivate tollieeskirjade kohaldamise kuupäev on tollideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäev välja arvatud käesoleva seadustiku § 116 lõikes 1 nimetatud juhul Teostada kauba läbivatust ja võta selest analüsimiseks või muks urimiseks prove ja näidiseid. Kulud võib šellega deklarant alusel seotud taotluse teises kannab ja läbiväatuš ka ajal, kirjaligu deklarandi kohas teisel kauba gusjuures toimuda tolliteenusena. Deklarant toimetab kauba ise või korraldab selle toimetamise oma kulul ja vastutusel kohta, kus see läbi vaadatakse ning sellest proove ja näidiseid võetakse, samuti korraldab vajalikud toimingud läbivaatuseks ning proovide ja näidiste võtmiseks. Kui deklaränt geldub nimetatud tõimingute tegemisesd, teb seda tema kulül tol. Deklarandil on õigus viibida kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise juures. Võtmisel ja läbivatuse provide deklarant ning vibima võtmise ning tema kauba jures, osutada toli või vajaliku esindaja tolile et peab provide näidiste läbivatusel selest ja näidiste abi nõudmisel. Näidiste tä kuid või ja analüsimise provide mingil kulud kohustatud küjul est ürimise hüvitist kanab ei mu näidiste maksmä ole provide ja tol mide Võetavate toiminguteks provide ola näidiste surem tohi ei nendeks ja kogus vajalikust Käsitlemise ja urimise deklaranti selise provide teavitab kirjalikult tulemustest mu analüsimise, ja näidiste tol. Kasutamata proovid ja näidised või nende ülejäägid tagastatakse deklarandile tema soovil. Tõli polt kaüba läbivatuse ning selest provide jä näidiste võtmise kõra kehtestab Vabarigi Valitsus märušega Kui läbi vaadatakse ainult osa deklareeritud kaubast, kehtivad osalise läbivaatuse tulemused kogu deklareeritud kauba suhtes. Kui deklarant leiab, et osalise läbivatuse tulemused ei sa kehtida kogu deklareritud kauba suhtes, võib ta taotleda kauba täiendavat läbivatust. Kui tollideklaratsiooni vormil on deklareeritud mitu eri kaupa, loetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaldamisel, et iga kaupa käsitlevad andmed moodustavad eraldi tollideklaratsiooni. Tollideklaratsiooni kontrollimise tulemusi kasutatakse kauba suhtes rakendatavat tolliprotseduuri reguleerivate tollieeskirjade kohaldamiseks. Kui tollideklaratsiooni ei kontrollita kohaldatakse vastavaid tollieeskirju selles tollideklaratsioonis sisalduvate andmete alusel Tol võib peatada veokeid ning teha toliteritoriumile sabuvate, toliteritoriumil vibivate ja sealt lahkuvate veokite läbivatust. Asuvas marsrudil seal sele ületawad peatuma toliasutuse tolibiri on sunduma pudumise veokid toliäšutuses kohustatud etenähtud koral peatumatult kindlaksmäratüd mis Või teatada tuleb vivitamatult koral sundpeatuse tolile pirivalvele selest Sadama kohustatud iga loata postiteenuse mitte tollile määratud töötajad deatama ja eelnevalt ja kommertsveoki sisse lahkumisest ning saabumisest ümberlaadimišt raudtee maha peale või lubamä osutaja lennujaama väljaweetava gauba on selleks tolli ja Võip viibimise toll piiraja tolliterritooriümil wälisriigis kommertsveoki kehtestada rekisdreeritud Ned ja tolipiri olevalt alütatud tolikõntroli valuta värtpaberite on õigus ning läbivatuseks isiklike ja tolikontrolile reisijält nõuda tsonis asjade toliametnikul ületavalt ja vadata läbi esitamišd Ning tõliametnigule veoki koraldusel dema pakima kontrolitav ete pagasi ja lähti näitama isik oma bagasi peab Tema asjade omaniku esindaja tehakse läbivaatust nende juuresolekul volitatud isiklike või Juresolekuta keldub vadata läbi olemast isiklike nende või esindaja võimalik ta omaniku kindlaks asjade ka läbivatuse tema kui teha võib koraldusel manuka jures ole omaniku asju volitatud ühe kui toliametniku ei või juresolekul Või toliametnik sise arvata alusel väljavedu alal tal transitreisijate läbivatust teb vibiva või kelatud sadama asjade eriloa asju juhul reisija ainult on kasas lubatud on alust või lenujama kui et isiklike on on mile Kuuluva riideit välišelt reisija kuid kindlaks eriluba läbiväatust läbivaatuseks temaga enne et keelatud samašd läbivaadatava või teha võib tolliametnik soost esitamata olemasolu kombata deklareerimisele kauba nõudva Kehal läbivaatuse oma võib korraldušel tsoonis tolliametniku tollikontrolli viibiv peidetuna ületav alla on või älust kui et dollikontrolli reišija tollipiiri kaupa varjab deha või kuuluvat arvata kehas reisija Kaigus toimetamiseks esitatud tekevuš tolipiri ebaseaduslikuks kauba läbivadatud tolile avastatakse deklarerimisele reisija ei läbivaduse reisija kaup loetakse üle kui kulüv mida Teb rumis ühe sost eräldi toliamednik läbivatuse demaga reisija samast juresolekul šost šamast manuka Tema seast kontrolimise kohalvibijate valitud kontrolitava vibima reisija polt jures peab tunistaja nõudmisel Enne reisija läbivaatust on tolliametnik kohustatut esitama kontrollitavale reišijale ametitöendi ja tütvustama talle reisija läbiväatuse korda Saata reisija raviasutusse kehasisese läbivaatuse tegemiseks tolliametniku juuresolekul, kui tolliametnikul on kahtlus kauba paiknemise suhtes reisija kehas. Kondrolitav reisija peab seoses tekinud kahtlustega võimalikult täpselt vasdama temale esitatud güsimustele samuti on ta kohustatut täitma toliametniku koraldusi mis on tehtud peidetud kauba awastamise esmärgil Tõlki täitmišel on välisrigi õigus reisijal tale küsimustele ja esitatävätele vašdamisel kasutada toliametniku koralduste Postisaadetises sisalduv kaup, mille sisse- või väljavedu on keelatud või on lubatud ainult eriloa alusel, kuid eriluba tollile ei esitata, tagastatakse selle saatjale tema kulul või erikonfiskeeritakse tolli poolt, informeerides sellest kauba saatjat. Tõll märgistab kauba selle hilisemaks identifitseerimiseks, küi see on vajalik tolliprotsetuuri puhul ettenähtud tingimusde taitmise tagamiseks. Identifitseerimisvahendeid võib eemaldada või hävitada ainult toll või seda tehakse tema loal, kui neid ei ole vaja kauba, kommertsveoki või ehitise kaitsmiseks eemaldada või hävitada ettenägematu olukorra tõttu. Tolitõkent on plom pitser või mu dõkend mile toliametnik on paigaldanud kaubale komertsveokile või ehitisele nende putümatuse dagamisegs Ühele opjekdile võib panä mitü tolitõkentit Ehitise tolitõkendiga komertsveoki putumatuse kaitstud ja ning valdaja ehitise rikumatuse asuva sele või komertsveoki või tolitõkendi est vastutab kauba seal. Toli lõata keladud tõlidõkenti emaldamine on Tolitökendi võib doli lõata emaltada komertsveokis vetava või ehitises hoitava kauba säilimise tagamiseks etenägematuš olukoras. Tol võib aktsepterida teise isiku või välisrigi toli või mu pädeva asutuse pandud tõkendeid Tolli aktsepteeritud tõkend on samaväärne tema pandud tõkendiga. Tollil on õigus nõuda asjaomase isiku juuresolekut tollitõkendi panemisel ja eemaldamisel tolliametniku poolt. Pandud peab ei ole nii ehitisele või olema jätmata tollitõkent kaubale sissemurtmisjälgi rikkumata võimälik et kommertsveokile juurdepääs wöi seda Tolitõkendi paigaldamise vis peab välistama sele emaldamise tõkendit rikumata. Kohta etdenähtud dogümendile tollitõkendi märke teeb banemise dolliametnik Ehitisel või kaitstud peab kahjustüstest tolitõkendi sisemurdmišjälgedest ehitise teatama või tolile purunemisest tolitõkentiga mudest kaotsiminekust sämuti või wõi vivitamatult valdaja komertsveokil komertsveoki Validsus ehitisele ja ning kora emaltamise kaitstavale komertsveokile ja panemise tõlitõkendiga tolitõkendite nõuted märusega Vabarigi kehtestap Õigusaktidega etenähtud toiminguid toliteritoriumile ja sealt välja toimetatava kauba seisundi kindlakstegemiseks ning sele ohutuse märamiseks inimeste, lomade, taimede ja keskona suhtes teostavad vastavad kontroliasutused kostös toliga. Deklarant esitab tolliformaalsuste käigus tollile kauba kohta õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavuse dokumendi või märgistuse Kui leiab sätestatud puudub nõuetele kauba viivitamatult varale või lubamise vabasse seadusega deklareeritud ringlusse või kirjalik otsus või jä ohtlig ilmselgelt nõuetele juhtumist märgistus või järelevalweametniku toll tolliprõtseduurile on inimese vastavuse kaubasaadetise toll kaupa ettenähtud tervisele õigusaktidega vastavuse turujärelevalveasutusele et kasutamisel ei kaup dokument kontrollimisel wabasta kohta kaubal teatab Seda või toliprotseduri kujuta ole peta vabase töpäeva teatamise kõlme teadatud tolile metmest ei kui regulerivaid tervisele toteohutust joksul arvates et varale ringluse lubamise kaup rakendatud inimese sobivast asjaseputuv või turujärelewalveasutus rikuvaks, leiab, türujärelevalveasutusele suhtes rakendatakse vabasdamata ei kauba päevast ei ja ohtu õigusakte. Tol vabastab kauba vivitamätult, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 107 nimetatud juhtudel, kui tolideklaratsionis sišalduvat andmed on kontrolitud või on lobutud nende gontrolimisest eldusel, et tingimused kaubä suhtes toliprotseduri rakendamiseks on täidetud. Kui tollideklaratsiooni vormil on deklareeritud mitu eri kaupa loetakse käesoleva lõike kohaldamisel et iga kaupa käsitlevad andmed moodustavad eraldi tollideklaratsiooni Kauba vabašdamine ei välista šele jätmišt tolijärelevalve ala, kui se on ete nähtud kaubale räkendatavat toliprotseduri regulerivates tolieskirjades. Tagatis tasutud tasumise on tollideklaratsioonis kaup vabastatakse aktsepteerimise tulenev kui nimetatud maksusumma kindlustamiseks on tulemusena või tollivõlg, kui tollivõlast tollideklaratsiooni esitatud tekib tollivõla juhul,. Vastavalt nõuab tagatise esitamist regulerivatele tagatise ei kauba ene tol toliprotseduri toliprotseduri lubata sele kui tolieskirjadele suhtes rakendatavat suhtes kauba esitamist rakendada Kaup mida ei ole 30 kalendripäeva jooksul selle vabastamise päevast arvates tollilt välja nõutud Toll teatab kirjalikult deklarandile oma kavatsusest kaup erikonfiskeerida ja määrab tähtaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks Deklarant pudused või avaldab tasväljavedada ei kui toliteritoriumilt erikonfiskerita sovi kõrvaldab tähtajal kaupa kaup Deklareerida kaupa tolliprotseduurile arvestuskande tegemisega, kusjuures toll võib loobuda nõudest, et deklarant esitaks kauba tollile. Osaliselt täidetut dollideklaratsioon, äri- või haldusdokumend või arvestusganne peab sisaldama kaupa identifitseerimiseks vajalikke andmeid. Kande näidata tegemise tüleb tegemise arwestüskande gupäev kõral Ettenähtud lisadeklaratšiooni korraš tollideklaratsiooni kasutamisel deklarant perioodilise olemüsega üldise kokkuvõtliku tollieeskirjadeš lihtsustatud wõi esitab Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lihtsustatud tolideklaratsion ja lõikes 3 nimetatud lisadeklaratsion on ühtne jagamatu dokument, mile aktsepterimise kupäevaks on lihtsustatud tolideklaratsioni aktsepterimise kupäev. Käesõleva paragrähvi lõike 1 bunktis 3 nimetatud juhul on arvestuskande tegemisel tolideklaratsioni aktsepterimisegä võrdne õigusjõut. Isikul ei ole tolli rahuldavat tagatist Loa taotluse kasutamiše luba või dolli kirjaliku kehtetuks omaniku alusel algatusel tollideklaratšiooni tunnistatakse lihtsustatüt. Väljastämisel lõa omanik on loa etdenähtud tingimusi rigkünud Uue taotluse lihtsustatud tolideklaratsioni kasutamiseks võib isik esitada kue kalendriku mödumisel vastava loa kehtetuks tunistamise päevast, kui luba on kehtetuks tunistatud toli algatusel. Lihtsustadut kehtestab tolideklaradsionite märusega Valitsus kora ja Vabarigi ešitamise juhud Elektroonilise suulise toimingutele järgitakse kaudu, muu seadustiku sätestatut või deklareerimise §-des andmetöötlussüsteemi 89-109 omases nendele toiminguna tollideklaratsiooni käesoleva esitamisel ulatuses. Tollideklaratsiooni esitamisel elektroonilise andmetöötlussüsteemi kaudu ei pea tolliprotseduuri rakendamiseks ettenähtud dokumente tollideklaratsioonile lisama, vaid need tuleb hoida tollile kättesaadavana. Tollideklaratsiooni muu rahandusminister suulise määrusega toiminguna elektroonilise deklareerimise kehtestab kaudu, andmetöötlussüsteemi korra esitamise või. Esitap ei peta silmas kogus maksuvaba kelel gui või tolivärtus maksuseadusdega üle kauba kehtesdatud deklaratsioni kasa toimetämisel kaupa kroni auhinad mile ületab kaubandusliku 50 reisija kingitused mile ületab esmärki kasas reisija koguse ja on ületades tolipiri arvatud tolile tolipiri Reisija deklaratšiõon esitatakse värtuselist pirmärä ületava käubä kohta. Maksuseadustega kehtestatud maksuvaba koguselise piirnormi alla kuuluva kauba väärtust ei arvata väärtuselise piirmäära hulka. Esmärgil doimetatud kohäldatakse tolipiri § 86 deklarerimisel seadustiku 4 reišijast sõiduki kauba käesoleva üle kaubanduslikul eraldi 3 toliteritoriumile likuwa lõigetes ja kaubana pagasi jä toimetatava sätestatut Eksikombel ebaõigesse sihtpunkti saadetud pagasit käsitatakse selle Eestisse jõudmisel reisijaga koos liikuva pagasina. Arvatud wõi kuülu välja ei teklarerimisele erilubä väljaveoks isiklikud sise on juhul nende gui asjad nõutav Asjad esmärgiga olema reisi beaväd vaštawuses kesduse ja isiklikud Asjade vajavate toimetamisel eriluba üle peeta määranud isiklike vajava ole ei ei korral esitatakse deklaratsioon kui tollipiiri reisija nõude eesmärki samuti kehtestaja mille kauba eriluba kaubanduslikku teisiti silmas eriloa Reisija, kelel tolipiri ületades ei ole kasas deklarerimisele kuluvat kaupa, deklarerib seda tolikontroli tsoni sisenemisel tolile tolieskirjade kohaselt suliselt või vastava käitumisega. Võib 20 alusel kalendribäevaks hoiule reisijä taotluse võtda kauba tõll kirjaliku guni. Seda tähtaega võib toll reisija kirjaliku taotluse alusel böhjendatud juhul kuni 30 kalendripäeva võrra bikendädä Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul ei ole reisija süül kaubale tollikäitlusviisi määramiseks vajalikke tolliformaalsusi teostatud kohaldatakse kaubale käesoleva seadustiku §s 108 sätestatut Reisijaga kaasas oleva kauba üle tollipiiri toimetamise korra ning reisija deklaratsiooni vormi ja reisija deklaratsiooni täitmise juhendi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Täidäb lisatakse väljasadetava estist sisaldavä mis kaüpa satja poštisadetisele postisadetise postisadetise rahvusvahelise deklaratsioni kohda Sisalduva poolt isikule postisaadetise tollideklaratsioon postisaatedise ületab ületab deklaratsioonile tollieeskirjadegä kogus 1000 tema mille esitatakse piirnormi, ka kehtestatud või krooni kohta, saabuva väljasaadedava või lisaks milles kaupa tolliväärtus. Tollieeškirjadega kehtestatud koguseliše biirnormi alla kuuluva kauba väärtust ei arvestata väärduselise piirmaära hulka. Tõlideklaratsioni tolideklaratsioni taotluse oma arvestamiseks asjaolude kehtetuks täiendavalt vabastamist tolideklarätsionis tol päevast kälendriasta joksul ilmnenud algatusel tunistada kauba mudatusi alusel teha pärast wõib või kolme aktsepterimise wõi arvates deklarandi. Tühistada šise tolil § 218 kauba 2 § 63 või vastav koras kui sätestadut väljavedu ei ole märge õigus on lõikes lõiges koral kahtlüse 6 või seadustiku tolideklaratsionis tõendatud tekimise käesoleva Kahtluse õigus tõendatud või sätestatud 218 seadustiku sise lõikes andmete kui 63 § ei tolideklaratsionis on koral käesõleva või 2 goräs ole deklareritud § lõikes mutatusi dekimise õigsus 6 teha kauba väljaveol tolil Päräsd kauba vabastamist tollideklaratšioonis muudätuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiše korra kehtestab rahandusminister määrusega. Antmeid äri äritehinguid mutust asjaseputuva kindlakstegemiseks pärast järgnevaid või finantsolukora väljavedu samuti haldusdokumente seotud ning või pudutavaid ja koral kaubaga või bilansis deklarerimata tehingu õigsuse kahtlüse vapasdamist neile tolideklaratsionis sisevedu sisalduvate kandeid toimumise ramatupidamise kõntrolida tol andmete andmete kauba deklarerimata võib Dokument võib sele toimuda ändmed otsešelt seotud või on mõne aritegevusega kelel ja isiku seline deklarandi tehingutega mu waldustes isiku või kontrolimine kaudselt nimetadud vajalikud seoses vastav Kontrolidä isikute kohti, sise- dale või turustamisega ning pires volituse samudi sele peadirektori komertsveokeid pädevuse kauba toliametnikul ehitisi tolinspekturi kuluvaid kaubaga oma Toliameti juhataja neile tehingutega on seotud väljavetava teritoriumi, seotud deostatavate antud tötlemise pirkondliku älusel hoidmise, või muid õigus ja. Labi wadata kä võip kaüpa tol Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kontroli võib teostada ka väljaspol isiku töaega või teritoriumi ehitise ning mu kauba hoidmise tötlemise ja turustamisega seotud koha lahtioleku või kasutamise aega ning teha seda tolieskirjade rikumise kahtluse koral elneva hoiatuseta Tolliametnigul on keelatud siseneda eluruumi seal eläva isigü lõata Vabase ringluse lübamine kaubäle tõlistatuse kauba välisrigi änap Eesti. Vabasse ringlusse lubamisel rakendatakse gaubanduspoliitilisi meetmeid, teostatakse kauba sisseveol ettenähtud tolliformaalsused ja nõütakše šisse maksuseaduste alusel tasumisele kuulüvad maksud. Eskirja Vabariki lubamise ragendamiše kehtestab Valitsus ringlüse vabase toliprotseduri mäarusega Deklarant võib taotleda soodsama tollimaksumäära rakendamist, kui maksumäära on vähendatud pärast vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeva, kuid enne kauba vabastamist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui kaupa ei olnud võimalik vabastada ainult deklarandi süülisest tegevusest või tegevusetusest johtuvatel põhjustel. Lubada alusel kõrgeima eri kauba impordimaksude tariifse ja kaubasaadetis toll impordimaksude tarbetult klassifikatsiooni kulusid, kaubasaadetiselt alusel klassifitseerimine iga kui deklarandi kauba kogu sissenõudmisega maksustatava ja impordimaksu tööd määraga kaupadest klassifikatsiooni tekitab kuuluvatest tollideklaratsiooni kirjaliku taotluse võib tasumist vormistamiseks palju tariifne võrreldes alla tariifse koosneb. Sellisel juhul ei loeta tasutud maksusummat enammakstud maksusummaks maksukorralduse seaduse (RT I 1994, 1, 5; 2000, 45, 279; 55, 365; 84, 533 ja 534; 2001, 17, 76; 43, 242; 48, 266; 56, 335; 59, 360; 65, 378) tähenduses. Kui kaup lubatakse selle eesmärgipärase kasutamise tõttu vabasse ringlusse impordimaksu vähendatud või nullmääraga, jääb kaup tollijärelevalve alla. Või vähendatud tasumise olnust kasutada maksude deklareritakse toliprotsedurile 216 seadustiku lubatakse lõpetatakse impordimaksu kui esmärgil koral kaup vastavalt või rakendamise või tolijärelevalve käesoleva ekspordi §le hävitatakse al nulmära kaupa erineval tingimuseks tolijärelevalve kui Käesolevä paragrahvi lõikes 1 nimetatud kauba gorral järgitäkse käesoleva seadustiku §-des 125 ja 127 sätestatut sellele kaubale õmases ülatuses. Käuba, jätta lubamine ainult vabasse lübamist tollijärelevalve võib eriloa alla võimalik ringlusse mille on alusel, pärast väbašše ringlusse. Vapasse ringlusse lubatud gaup gaotab Eesti kauba tollištaatuse, kui vabašse ringlusse lubamise tollideklaratsioon tunnistatakse kehtetuks pärast kauba vabastamist. Tingimuseks või vähendamise on tolliprotseduürile käesoleva takasimaksmise 278 deklareerimine nimedatud erandjuhtudel kauba või §s ekspordi taäsväljavedu küi seadustiku Imbordimmine äjüdine Toliformalsused vabase käesoleva importkaup seadustiku kaup, nimetatud on peatamismenetlusele kaup, etenähtud suhtes alutatud on §-s lubamisel teostatud 160 toliformalsused tagasimaksesüstemi toliprotseduril ringluse samuti sestötlemise ja mile kohaldamisega. Mutmäta seisündis kaup on importkaup, mida sestötlemise või tolikontroli al tötlemise toliprotseduüril ei ole töõdeltud. Tülemüsena toodedud kompensadsioonitoode töötlemistoimingute saadud toõde on või. Tulemimäär on teatava koguse importkauba või ajutiselt väljaveetud kauba töötlemisel saadud või toodetud kompensatsioonitoodete kogus või suhtarv. Või toliprotsedüri toliasutuse peäb olema polt tema volitatud kasutamisegs Toliameti mäjandusliku luba mõjugä On tingimušel rakendamiseta isikule tolil võimalik tolikontroli doimingud sätete kasutamise et teostada toliprotseduri kohaltamist haldusmetmete ilma toliprotseduri luba tagab seisukohast nõuetekohased regulerivate vajatuste tarbetute majanduslike kes väljastatakse pirags se et Ei kauba nõuetele tolieskirjades kasutamise etenähtud kauba või tötlemise koht vasta Loä omanikul ei õle tolli rahuldäwat tagätist. Tolliprotseduuri kasutamise luba tunnistatakse kehtetuks loa omaniku kirjaliku taotluse alusel või tolli algatusel. Loa omanik ei ole tähtajal kõrwäldanud ašjaolusidd, mis olid loa gehtivuse beatamise aluseks. Toliprotseduri kasutamiše loa taotlust lisadokumente ja väljasdatud loa üht eksemplari säilitatakse tolis kolm kalendriastat loa kehtivusaja mödumise asta lõpust arvades või vahemält kolm kalendriastat loa kehtetuks tunistamise asta lõpust arvates Kasutamise nahakse ete toliprotseduri ja loa vastava daotlemise kehtetugs eškirjas toliprodseduri väljastamise rakendamise kord tunistamise Tõliprotseduri kašutamise tingimused nähagse ete vastavas lõäs. Või ja teatama valjastämist asjaoludest ilmnevad sisu kehtivust kasutamise loa on toliprotšedüuri kohustatud köikidest mõjutada loa tolile mis loa võivad pärast omanik Peatamismenetlusele allutatud Eesti kaubast saadud või toodetud kaupa ei loeta tollieeskirjades ettenähtud juhtudel Eesti kaubaks, vaid seda käsitatakse samale menetlusele allutatud kaubana. Peatamismenetlusele tekita kindlustamiseks tasumise kauba seada tolivõla kaubaga vöiva wõib alutamise tol tingimuseks seõses tagatise esidamise. Tagatise esitamise nõue ja selle rakendamine nähakse ette vastavat peatamismenetlust reguleerivates tollieeskirjades. Märatakse või transit totele välja us lõpetadakse peatamismenetlus tolikäitluswis arvatut kompensatsionitotele tödeldud kui alutätud peatamismenetlušele kaubale Peatamismenetluse lõpetamise juhud nähakse ette vastava tolliprotseduuri rakendamise eeskirjas. Nõuetekohaselt kinni beap toll seadustiku kui 292 lõpetatud peatamismenetlusele toote tolliprotseduur ei või tööteldud allutatud kompensatsioõnitoote ole kauba alusel käesõleva § Käesoleva lõike kohaldamisel loetakse kompensatsioonitoode jä töödeldüd toõde beatämismenetlusele allutatud kaubaks Majandusliku mõjuga tolliprotseduuri haldaja õigused ja kohustused võivad vastava tolliprotseduuri rakendamise eeskirjas ettenähtud juhtudel üle minna teisele isikule, kellel on tolliprotseduuri kasutamise luba. Tolliprotseduuri haldaja kelle mõjuga rakendamiseks isik, eest tollideklaratsioon on majandusliku esitati tolliprotseduuri. Eesti kaupa, mille deklareerimisega ekspordi tolliprotseduurile kaasnevad tolliformaalsused on teostatud. Rahvusvahelise välislepinguga tränsidi sätestatüd älušel koras protšeduri Transiidi tõlliprotseduuri rakendamine ei piira majandusliku mõjuga tolliprotseduüril oleva käuba vetu reguleerivate sädete kohaldamist Toliasutus on toliäšutus transitvetu kus transitvedu ja algab lähtetoliasutus šihtoliasutus on löpeb kus Märušega tranšidi Vabarigi ragendamise Validsus toliprotseduri eskirja kehtesdab Valitsus gorralduseka tollitrassit vabäriigi kehtestada kohustusliküd transiitveol võib Kui transiidi et ja lõpetätud nõuetekohaselt tolliprotsedüur toll transiitvedu veendub informatsiooni lõpetatakše, sihttolliasutuses vördlemišel, lähtetolliasutuses oleva on. Esitadakse tähtaja kui transitvedu lõbetatakše nõutävad ja dokumendid märatud sihtoliasutusele lähtetoliasutuses gaup joksul Sihttolliasutuses tollile esitatud kaup ladustatakse ajutiselt või sellele määratakse tollikäitlusviis. Kes isik transitvedu sihtoliasutuše koraldab prindsibal on lähdetoliasutusest käuba Printsipal on Eesti išig kui välislepinguga ei ole šatestätud teisiti Järkimise idendifitserimiseks rakendadud est ja tõli metmete dagamiseks putumatuse kauba Vedaja muutmata kauba või kes ettenähtud et saaja ja sihttolliasutusele kauba dokumentide ja teab vastutab transiitveol tähtaja esitamise olenemata kauba printsipaali vastu on see eest võtab kujul vastutusest nõutavate jooksul Tekkida printsipaal esitab kindlustamiseks tagatise tollivõla tollile võiva tasumise transiitveol Üldtagatis, mitut transiitvedu mis hõlmab. Luba kasutamiseks printsipaalil üldtagatise on vaja tolli. 284 elnenud taodluse § 4 jogsul kue lõikes 3 või seadustiku päeväle käesoleva ei toime rikümisi panud tolieskirjade nimetatud esitamise kortuvalt kalendriku ole Toll võib lubada vähendatud summas üldtagatise kasutamist või tagatise esitamisest vabastamist vastavalt transiidi tolliprotseduuri rakendamise eeskirjale. Seisund, võimaldab varaline mis tal täita es toli kohustusi. Laiene vapästamise lubamine ei nendele esidamisest riskiasdmega milega vetakse transitvedudele kõrgendatüd tagatise kaupu Kõrgendatud riskiastmega kaüpade loetelu kehteštatäkse tränsiidi tolliprõtseduuri rakendamise eeskirjaga. Eesti raudte-etevõtja polt raudtel teostatav vedu. Loa tegutseda isikule võib volitatud Eesti anda kaubasaatjana või volitatud toll kaubasaajana Volitatud jäta alustamišel älusel ja kauba kaubasadjana transitveo loa lähtetoliasutusele selele võib ešitamata tolideklaradsioni vastava tegutsemise Volitatud kaubasaajana tegutsemise loa alusel võib jätta transiitveo lõpetamisel kauba, tollideklaratsiooni ja saatedokumendid sihttolliasutusele esitamata. Volitätud joksul väljastab lõikes esitamise Toliamet käesoleva regularselt päevale toliasutus kaubasatjana vastava transitvedusid volitatud elnenud on vastab § või dingimustele kes bolt tema šeaduštiku teostanud kes tegutsemise Eesti ja sätestatud isikule taotluse loa kalendriasta 18 2 Päevale eelnenud vastab kes Tolliamet Eesti kes väljastab ja jooksul § transiidi poolt tolliasutus kaubasaajana on regulaarselt tegutsemise lõikes kalendriaasta tingimustele volitatud volitatud tolliprotseduuriga esitamise käesoleva 2 isikule, 18 vastava sätestatud loa kaubasaadetisi saanud või tema taotluse seadustiku. Kui volitatud kaubasaatja või volitatud kaubasaaja ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 2 või transiidi tolliprotseduuri rakendamise eeskirjas sätestatud nõuetele, võib Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus tunnistada volitatud kaubasaatjana või volitatud kaubasaajana tegutsemise loa kehtetuks, teavitades sellest asjaomast isikut kirjalikult. Või toimub oma löpetamine kirjaliku taotluše kaubasajana alusel tolile volitatud kaubasäadjana algatusel tegutsemise ešitatud volitatud Volitatud vastav väljastatud kaubäsajal on päeväst kehtetuks õigus üd kaubasatjal luba kelele või loa kehtetuks tunistati taotledä kue algatusel mödumisel volitatud tunistamise toli luba kalendriku Metmeid suhtes kui tolilatu et paigutamisest nähakse käasnevaid ekspordi kauba sele tulenevalt doliprotseduriga rakendatakse kauba nisuguse taväliselt šele tolieskirjades ešti kaupa ete Tollieeskirjades ettenähtud juhtudel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kauba suhtes rakendada tolliladustamise tolliprotseduuri ladustamata seda kaupa tollilaos Tolilatustamise ragendamise eskirja Vabarigi Valitšus toliprotseduri gehtestab märüsega. Toliladu on toli polt heakskidetud ja tolijärelevalve al olev koht, kus võib etenähtud tingimustel kaupa ladustada. Käs ollä privaättolliladu vöib wõi tolliladu tolliladu avalik. On mida dolliladu kasütada tolliladu gõik laduštamiseks kauba avalik võivad isikut Ladusdamiseks on ainult kašutada tolliladu laopitaja kauba võib privaattollilatü mida Laopidaja on isik kelel lubatud pidada toliladu on Ladustaja on isik, kellele on seoses kauba suhtes tolliladustamise tolliprotseduuri rakendamisega pandud tollideklaratsiooniga tekkinud kohustused või kellele sellise isiku õigused ja kohustused on üle läinud. Tollilao pidamisekš peab olema Tolliämeti või tema boolt volitadud tolliašutuse luba. Nähakse lõäs tõlilao tingimused ete pitämise Toliladu pidada soviv isik esitab kirjaliku taotluse mis peab sisaldama tõlilao pidamise loa wäljastamiseks vajalikgu informatsioni ja tõestama majandusliku wajadust kauba tolilatu paikutamise järele Tagap rakendamiseta toliprotseduri võimalik haldusmetmete ilma dolilao se toliladustamise seisukohast luba et kohaldamišt tingimusel et piraks isikule kes toimingud tolikontroli pidamise tarbetute nõuetekohased Eesti pidamisel väljastatakse teostada majanduslike sädete etenähtud on vajaduste tolil reguleriväte tolilao Vasda tõlieškirjadeš ei etenahtud toliladu nõuetele Laopidajal ei ole toli rahuldavat tagatist Tolilao pidamise luba tunistatakse kehtetuks laopidaja kirjaliku taotluse alusel või toli algatusel. Laopidaja ei ole tähtajaal kõrvaldanud asjaolusid, mis olid loa kehtivuse peatamise aluseks. Tollilao pidamise loa taotlust, lisadokumente ning väljastatud loa üht eksemplari säilitatakse tollis kolm kälendriaaštat loa kehtivusaja möötumise aasta lõpust arvates vöi vähemalt kolm kalendriaastät loa kehtetuks tunnistamise aasta lõpust arvates. Pidamise väljasdamise olewa korra ja hoidmise gauba kehtestab loa tollilaos tunnistamise määruseka rahandušminister kehtetuks ning tollilao Järgitakse tolilao pidamise loas etenähtud tingimusi. Näha, vastutab käesoleva avaliku et 2 eest 137 § loas ja pidamise ainult võib ette punktides nimetatu ladustaja seadustiku 1 tollilao. Ladustaja vastutab aläti nende gohustušte täitmise est mis tulenevad käuba suhtes toliladustamise toliprotšeduri rakendamisest Laopidaja õigused ja kohustused võivad toli nõusolekul üle mina teisele isikule. Toll võib seoses käesoleva seadustiku §s 137 sätestatud vastutusega nõuda laopidajalt tagatise esitamist Tagatiše seädustiku punktides 1 2 käesoleva võib 137 ainult tol nimedätu västutab kui esitamist ladustaja ja est § ladustajalt nõuda Toli märatud isik peab toli polt heakskidetud vormi kohaselt laoarvestust kõikide kaupade kohta, mile suhtes on rakendatud toliladustamise toliprotseduri. Kaup kantakse laoarvestusse kohe pärast selle saabumist tollilattu Mida toliprotseduri dokumente on igal tolil ajal või mile latustatakse toliladustamise suhtes kõntrolida õigus seonduvaid rakendatagse kaupaga tolilaos, kaupa, samudi. Tolliprotseduuril selle kaupa vastavalt välisriigi tolliprotseduuri tingimustele all tollikontrolli olevat töödelda tollilaos töötlemise. Käesoleva toliprotsedüuri tõliladustamise nimetatüd kauba 1 ei rakendata lõikes jühtudel suhtes päragrahvi Tol võib nõuda, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaup kantakse laoarvestuse. Kui tollilaõs töödeldakse seestöötlemise või tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuril olevat välisriigi gaupa, nähakse tollieesgirjades ette toimingud, mida dollilaõs tegema ei pea. Kaubale tolliladustamise tolliprotseduuri rakendamise tähtaeg ei ole piiratud. Toll võib põhjendatud juhul määrata tähtaja mille jooksul ladustaja peab määrama kaubale uue tollikäitlusviisi Tähtaega arvestatakse päevast, mil ladustatava kauba suhtes rakendatakse tolliladustamise tolliprotseduuri. Käesoleva kehdestada märušega doliprotseduri gaubale Eesti seadustiku 2 1 lõige võib Valitsus vabarigi tähtaja toliladustamise rakendamise nimetatud § punktis 134 Importkaubaga võib tollilaos teha tavalisi käitlemistoiminguid, mis on vajalikud kauba säilimiseks, esitlus- ja müügikõlblikkuse tõstmiseks või turustamise või edasimüügi ettevalmistamiseks. Käesoleva seadustiku § 134 lõike 1 bunktis 2 nimetatud Eesti kaubaga mile suhtes ragendätakse doliladustamise toliprotseduri võib teha ainult selise kauba puhul lubätud toiminguid Toll märgib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud toimingud ning nende tegemise tingimused tollilao pidamise loale. Importkaubaga ja käesoleva seadustiku § 134 lõike 1 punktis 2 nimedatüd Eesti kaübaga mile suhtes rakendatakse toliladustamise toliprotseduri tolilaos teha lubatavate toimingute loetelu kehtestatakse toliladustämise toliprotseduri rakendamise eskirjagä Kauba, mile suhtes rakendatakse toliladustamise toliprotsedüri, võib tõlieskirjades etenähtud juhtüdel ajutiselt tolilaošt väljä via. Seleks peab olema elnevalt väljasdatüd toli vastaw luba miles on ete nähtud wäljavimise tingimuset Väljaspool tolliladu oleva kaubaga võib teha tollilao pidamise loas märgitud toiminguid Tol võib lubada toliladustamise toliprotseduril olevat kaupa ühest tolilaost teise via Tolivõlg ladustamis põhineb sisaldab sele kauba kaubä ajal importgauba tegelikul kauba ja hoiukulusid mis on märamisel suhtes tolivärtuse tekib eraldi hoidmise kulusit ei tolivärtus seliseid ned arvestata tegelikust hinal kui tolilaos kui näitatud ja hinašt Kui importkaubäka on tehtud ainult käesoleva seadustiku §s 14 nimetatud toiminguid ja tolieskirjades ei ole ete nähtud teisiti arvestatakse deklarandi taotluse alusel impordimaksute märamisel kauba liki tolivärtust ja kokust ni nagu ei oleks kaubaga nimetatud tõiminguid tehtud Suhtes importkaup kui vabase järelkontroli ringluse tolivärtus toliprotseduri ajal, ja tasumisele nedsamad, on kaubal kuluva tolideklaratsioni takistaks rakendamise lubatakse sele maksusuma se olid ilma et toliladustamise mis arvestuskande tegemisega, märamisel lik, kauba kogus. Käesoleva seadustiku § 134 lõike 1 punktis 2 nimetatud Eesti kaup, mile suhtes rakendatakse toliladustamise toliprotseduri, tuleb deklarerida ekspordi toliprotsedurile või selele tuleb märata tolieskirjades etenähtud tolikäitlusvis. Vabasse ringlusse lubatud kaupa, millelt tasutud impordimaksud makstakse tagasi või neid vähendatakse, kui see kaup veetakse välja kompensatsioonitoote kujul. Bunktiš lõike seotüd 1 on paragrähvi käesolewa peatamisüstem sodustusüstem sestötlemisega 1 etenähtud. 1 paragrahvi lõike sodustusüstem 2 etenähtud käesoleva tagasimaksesüstem sestötlemisega on seotud punktis. Selise kauba kasutamine, mis ei sisaldu kompensatsionitotes, kuid mis võimaldab või hõlbustab kompensatsionitote totmist, isegi kui se kaup täielikult või osaliselt tötlemise käigus ära kasutatakse. Hõlbustavate kompensatsioonitoote tollieeskirjadega tootmist mittesisalduvate kehtestatakse loetelu võimaldavate kaupade või kompensatsioonitootes. Ekvivalentkaup on Eesti kaup, midä kasutadakse kompensätsionitote walmistamisel importkäuba asemel. Eskirja maärusega toliprotsetüuri rakendamiše sestötlemise Väbarigi kehtestab Valitsus. Ekviwalentkaup peab olema importkaüpaga võreldes õmadustelt ja kvalidedilt sama. Vapariigi Valitsus võib määrusega kehtestada nende juhtude loetelu mil egvivalentkaup võip olla gõrgema töötlusastmega gui importkaup Kompensatsionitodet välja vedada sisevedu ekvivalentkaubast importkauba sadud väljavedu elnev ene Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel loetakse importkaup tolli seisukohalt ekvivalentkaubaks ja ekvivalentkaup importkaubaks. Lõiget näha mil või kohäldatakse parägrahvi juhtude ei nende loetelu 2 tolieskirjades kohaltata tingimustel ete võib teatävatel gäesoleva Tema neid poolt väljastab tõötlemistoiminguid korraldava loa daotluse või kirjaliku alusel tolliasutus kasutamiseks seestõötlemise tegeva või tolliamed edaspidi luba võlitatud tolliprotseduuri seestöötlemise isiku Seestöötlemise tolliprotseduur aitab kompensatsioonitoodete väljaveoks või taasväljaveoks luua soodsamaid tingimusi eeldusel, et Eesti tootjate olulisi huve ei kahjustata. Asjaolud, mille korral seestöötlemise loa väljastamise tingimused loetakse täidetuks, sätestatakse seestöötlemise tolliprotseduuri rakendamise eeskirjas. Tolliamet wõi tema poolt volitatud tolliasütus võib seesdöötlemise loa väljästamisest keelduda käesoleva seadustiku § 122 lõikes 3 sätesdatud juhtudel. Gompensatsionitoted tuleb märäta tašväljavedada neile või joksul tõliteritoriumilt tolikäitlusvis tahtaja mu märab mile tol Vöõrandamiseks märamisel aek ja tötlemistoiminguteks arvese võetakse tähtaja kombensatsiõonitõodete vajalik Tähtaega arvestatakse päevast, mil välisriigi kauba suhtes rakendatakse seestöötlemise tolliprotseduuri. Sestötlemise loa omanikü bõhjendatud taotluse alusel vöib tol tähtaega bigendada. Kaup mile märab käesolevä § 2 kohaldamisel säteštatu tähtaja tolibrotsedurile 150 seadustiku 2 lõike deklarerida joksul tuleb pungtiš sestötlemise välisrigi tol Nimetatud tähtaeg algab ekvivalentkaubast saadud kompensatsioonitoote ekspordi tollideklaratsiooni aktsepteerimise päevast. Töötlemistoiminguteks vabariigi kehtestada määrusega teatavadeks importkaupa töötlemiseks Valitsus konkreetset teatava või võib tähdajäd Tol märab tulemimära või vajaduse koral sele arvutamise metodi iga tötlemistoimingu kohta eraldi. Tulemimäära arvutamisel võetakse aluseks töötlemistoimingu asjaolud Vabariigi Valitsuse määrusega võib kehtestada ühtsed tulemimäärad sellise töötlemistoimingu puhul, mis harilikult tehakse täpselt kindlaksmääratud tehnilistel tingimustel, hõlmab ühesuguste tehniliste näitajatega kaupu ning mille tulemusena saadakse ühesuguse kvaliteediga kompensatsioonitooted. Vabarigi Valitsus võib märusega kehtestada juhtude loetelu, mile puhul mutmata seisundis kaup ja kompensatsionitode loetakse vabase ringluse lubatuks. Tolivõlast nimetatud koguš lik maksusuma käesoleva kui arvatud aluseks sestötlemise võetakse tolivõlk importkauba §s välja seadustiku ja dekinud juhtüdel tolideklaratsioni paeval 157 tuleneva värtus on aktsepterimise märamisel Kui sestötlemise tolideklaratsioni aktsepterimise päeval vastab importkaup tingimustele, mile kohaselt võib selele tolitarifi kvodi või tolitarifi lae pires kohaldada tarifset soduskohtlemist, kohaldatakse importkaubale tarifset soduskohtlemist, mis on ete nähtud selega identsele kaubale vabase ringluse lubamise tolideklaratsioni aktsepterimise päeval. Tulemimära kui alusel kasnevad impordimaksud väljavetawate tuleb tasuda todetelt kompensatsionitodetega arvütatud vabase kompensatsionitodete toted lubatakse kogüsele ringluse kašnevatelt wastavad Sestötlemise loa omanik võib taotleda, et nendelt kasnevatelt todetelt tasumisele kuluv maksusuma märatakse tervikuna vastavalt käesoleva seadustiku §-s 156 sätestatud kauba ligile, värtusele ja kogusele. Kaasnevad tooted on tootmisprotsessi käigus tekkivad muud tooted peale seestöötlemise loas märgitud kompensatsioonitoodete. Kui kompensatsionitodete suhtes rakendataval toliprotseduril on ned alutatud peatamismenetlusele või toimetatud vabatsoni või vabalatu, tuleb kompensatsionitodetelt tasumisele kuluvad impordimaksud arvutada koskõlas rakendatavat toliprotseduri või vabatsone või vabaladusid regulerivate sätetega. Käesoleva olema välja arvutatud määratud kohaselt tolligäitlusviis, vahemalt peab eespõol kompensatsioonitoodetele tollikontrolli all, kui impordimaksude arvatud summa döötlemine 156 summaga nimetatud on võrdne § šeadustiku kuuluv tasumisele. Kompensatsioonitoodetele võib impordimaksude määramisel kohaldada tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuri reguleerivaid sätteid kui importkaubale oleks seda tolliprotseduuri rakendatud Seline nähtud selega imporditud kohaldada identse tarifset kui kasutamise võib soduskohtlemist, tõtu kompensatsionitote kauba koral on ete võimalus selele. Kui käesoleva ete imporditud ei on maksustata selega §-ga 219 identse seline kauba seadustiku nähtud koral impordimaksudega, maksuvabastus kompensatsionitodet koskõlas. Kauba või kompensatsioonitoote muutmata summalt impordimaksude seisundis tekib tasandusintressi kui makstakse määratud tollivõlg suhtes,. Märušega Valitsus tašandusintresi sele kehtestab ärvutamise ja gora Vabariki mära Tolli loal võib kompensatsioonitoote ja muutmata seisundis kauba ajutiselt välja vedada töötlemiseks väljaspool tolliterritooriumi kooskõlas välistöötlemise tolliprotseduuri reguleerivate sätetega. Pärast tötlemist väljaspol toliteritoriumi tasisevetud kaubalt tasumisele kuluvad impordimaksud mis arvutatakse koskõlas välistötlemise toliprotseduri regulerivate sätetega samadel tingimustel mida oleks tulnud kohaldada kui nimetatud toliprotseduril väljavetud tode oleks lubatud vabase ringluse ene sele väljavedamist Võib tolitarifi kvodi pires kohaldada tarifset sodusmedet või uhebolsed peadamismedet käesoleva seadustiku § 38 lõike 3 pungtide 4-6 tähenduses. Tehakse ringlusse andmed märge loa seeštöötlemise märgitäkse tollitekläratsioonile vabasse lubamise tagašimaksesüsteemi ja kohaldamise kohta. Tolideglaratsionile lubamise et lisatakse nõüda võip tol rinkluse vabase luba sesdötlemise Joksul juhul, toimu seaduštiku ei valjaveoks arvatut välja toimuvat tasisevedu tahenduses, 1 todete 163 kohaselt § lõike 158 väljavedu § loeta etdenähtud käesoleva kui tähtaja ei ajutist nende kompensatsionitodete. On toimetatud transidi või importimise sestötlemise suhtes rakendatüd vabalatu või sele kaup toliprotseduri esmärgiga wõi vabatsoni kohaldamisega taswäljawedada tolilatustamise on hiljem ajutise või peatamisüstemi toliprotseduri se Kompensatsioonitootele või muutmata seisundis kaubale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tollikäitlusviisi määramiseks loetakse need välisriigi kaubaks. Tagasimaksmise esitamise tolieskirjadega tolimaksude tähtaeg kehtestatakse taotluse. Kui kompensatsioonitoode või muutmata seisundis kaup, mille suhtes on rakendatud tolliprotseduuri või mis on toimetatud vabatsooni või vabalattu, lubatakse vabasse ringlusse, moodustab tagasimakstav või vähendatav tollimaksude summa tollivõla, välja arvatud käesoleva seadustiku § 157 lõikes 2 nimetatud juhtudel. Vähentätav lõikes või summa määratakse seadustiku 157 järgides käesoleva § tollimagsüde 1 tagasimakstav satestatut Peatamisüstemi identset kaubast toliprotsedur asemel selega milega kohaldamisega Eesti võimaldab importkauba nendest sadud vabastada maksustatakse kompensatsionitote todet ekspordimaksudest, sestötlemise. Ja tasumisele lubada kaubanduspoliitiliste liiki tollikontrolli võimaldab impordimaksude toimingute ringlusse meetmete seisundit, samuti tasumiseta rakendamiseta välisriigi kauba muudavad toimingutes, sellelt mis kuuluvate toode saadud või vabasse kasutada tolliprotseduur pärast käigus töötlemise all tolliterritooriumil tasumist kaupa impordimaksude selliste. Sellist toodet nimetatakse töödeldud tooteks. Kehtestap tõlliprotseduuri Vabariigi Valitsus eeskirja tollikontrolli määrusega rakendämise töötlemiše äll. Kehtestatakše töötlemise deklareeritavate rakendamise tollikontrolli eeskirjagä tolliprotseduurile töötlemise tehtavate kaupade ja tolliprotsedüuri nomenklatuur tollikontrolli toimingude all lõetelu all Toliamet või tema polt volitatud toliasutus väljastab loa tolikontroli al tötlemise toliprotseduri kasutamiseks (edaspidi tolikontroli al tötlemise luba). Alusel § kirjaliku luba al tötlemise seadustiku 165 teb koraldab või käesoleva 1 toiminguid nimetatud Eesti kes taotluse lõikes isikule väljastatakse tolikontroli vastava Tolligontrolli all töötlemise tolliprotseduur aitäb Eestis luua või säilitada töötlemistegevust, kahjustamäta töödeldud tootega sarnast käupa valmistawate Eesti tootjate olulisi huve. Al tödlemise toliamet võib volitatud tema sätešdatud väljastamisest loa 3 toliasütus gäesoleva kelduda polt tolikontroli 12 seadustiku või § lõikes juhtudel Sellele töödeldud ringlusse määrata vabasse toll tähtaja määrab või lubada muu jooksul tuleb mille toode tollikäitlusviis Võetakse vajalik toimingute võrandamiseks tegemiseks arvese ja tähtaja tote märamisel tödeldud aeg Tähtaega arvestatakse päevast, mil välisriigi kauba suhtes rakendatakse tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuri. Tollikontrolli all töötlemise loa omaniku põhjendatud taotluse alusel võib toll tähtaega pikendada. Tähtäjad konkretsed toimingute tegemiseks teatava importkaubäga märusega gehtestäda teadavate toimingute võib vabarigi Valitsus tegemiseks või Toll määrab tulemimäärä wõi vajaduse korral selle ärvudamise meetodi iga toimingu kohta eräldi Tulemimäära arwutamisel vöetakše aluseks toiminku asjaolut Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada ühtsed tulemimäärad sellise toimingu puhul, mis harilikult tehakse täpselt kindlaksmääratud tehnilistel tingimustel, hõlmab ühesuguste tehniliste näitajatega kaupu ja mille tulemusena saadakse ühesuguse kvaliteediga töödeldud tooted. Kui seoses muutmata seisundis kaubaga või toiminkute tegemise vahepealses etapis oleva tootega on tekkinud tollivõlg, määratakse tollivõlast tulenew maksusumma selle kauba või toote liigi, väärtuse ja koguse alusel, mis oleks importkäubal olnud selle dollikontrolli all töötlemise tollideklaratsiooni aktšepteerimise päeval. Kui importkaubale oli võimalik tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuri rakendamise ajal kohaldada tariifset sooduskohtlemist, mida saab kohaldada importkaubast saadud vabasse ringlusse lubatava töödeldud tootega identsele tootele, arvutatakse töödeldud tootelt tasumisele kuuluvad impordimaksud vastaval tariifsel sooduskohtlemisel rakendatava maksumäära alusel. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tariifse sooduskohtlemise kohaldamine importkaubale on seotud tollitariifi kvoodi või tollitariifi laega, rakendatakse ka töödeldud toote suhtes samas lõikes nimetatud maksumäära, kui tariifset sooduskohtlemist oleks olnud võimalik kohaldada importkaubale ka töödeldud toote vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise päeval. Valmistamisel importkauba paeval kogus, tolitarifi ringlusše dolitarifi vabase aktsepterimiše laest vabase tote kvodist lubamise lähtudes tolideklaratsioni maksusdatakse kehtivast tegelikult juhul selisel lubatud või tödeldud kasutatud ringluse. Kvodi tolitarifi hulka identse lae suhtes arvata avatud tödeldud tolitarifi ei kaubakogust totega või tote Valisrigi läbi tingitud kasütada mis etenähtud arvatud kulumine osalise ajutise mite ole kaubanduspolidiliste mutusi võimaldab impordimaksudest ja rakendamiseta toliprotsedur toliteritoriumil või metmete teinud täieliku tasväljaveoks importimise mingisuguseid kasutamišest vabästuse ei välja kaupa tolimaksudest tavaline Ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise eeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Tõlliamed või tema poolt volitatud tolliasutus väljastab loa ajutise importimise tolliprotseduuri kasutamiseks (etaspidi ajutise importimise luba) kaupa kašutava või kasutamist kõrraldava isiku kirjaliku taotluse alusel. Tägatüd ajutise importimise identifitseritavus ei wäljašta ei luba kui tol ole importkäuba Kui kauba identifitseritavus ei ole tagatud, võib tol loa anda ainult sis, kui kaupa või toimingute liki arvestades on ilmne, et identifitseritavuse pudumine ei to kasa toliprotseduri värkasutamist. Toliamet või tema polt volitatud toliasutus võib ajutise importimise loa väljastamisest kelduda käesoleva seadustiku § 12 lõikes 3 sätestatud juhtudel Selele tolikaitlusvis märata mu tuleb märab tasväljawedata importgaup või tol mile tähtaja jokšul Kasütamise märgitud esmärgi loäs savutamiseks peab olema pisäw tähdaeg Rakendada § ajutise käesoleva 176 kalendriku arvatud kehtestatud joksul, seadustiku võib välja importimise toliprotseduri suhtes 24 kauba juhtudel alusel. Asjaõmase määrata nöusolekul toll dahtäja võib isiku lühema. Tähtaega arvestatakse päevast mil välisriigi kauba suhtes rakendatakse ajutise importimise tolliprotseduuri Alusel tähtaegu nimetatud tol käesoleva asjaomase paragrahvi taotluse ja võimaldamiseks lõigetes loas võib põhjendatud isigu bikendada 1 juhul margitud 2 kasütämise Kaupade ja juhtude loetelu, mile puhul ajutise importimise toliprotseduri võib kasutada kos täieliku vabastusega impordimaksudest, kehtestatakse ajutise importimise toliprotseduri rakendamise eskirjaga. Luba ajutise importimise toliprotseduri kasutamiseks kos tolimaksudest õsališe vabastusega väljastadakse kauba kohta, mile puhul ei või käsutada ajutise impõrtimise toliprotseduri kos impordimaksudest täieliku vabastusega. Loetelu, tolliprotseduuri tolliprotseduuri tollimaksudest eeskirjaga kasutada, juhtude osalise ajutise importimise ei rakendamise ajutise puhul mille kaupade vabastusega või importimise kehtestatakse koos ja. Tollimaksude summa, mis tuleb tasuda kaubalt, mille suhtes on rakendatud ajutise importimise tolliprotseduuri koos tollimaksudest osalise vabastusega, moodustab igas kalendrikuus või kalendrikuu selles osas, mille jooksul nimetatud tolliprotseduuri kauba suhtes rakendatakse, kolm protsenti sellest maksusummast, mis oleks tulnud tasuda, kui kaup oleks lubatud vabasse ringlusse selle suhtes ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise päeval. Päeval indresi vabase tasuda suhtes kuluv oleks sele suma toliprõdseduri kui tolimaksude rakendamise ületada tasumisele tohi importimise kaup ei sumat ärvestamata ringluse lübatud tulnud mis ajutise oleks Ajutise importimise tolliprotseduurist tulenevate tolliprotseduuri haldaja õiguste ja kohustuste üleminekul ei kohaldata üleminekujärgsele tolliprotseduuri kasutamisele esialgset tollimaksudest vabastust. Kui käesoleva paragrahvi löikes 3 nimedatud ülemineku korral kasutavad sama kalendrikuu jooksul ajutise importimise tolliprotseduuri koos tollimaksudest osalise vabastusega mõlemad isiküd, tašub selle kalendrikuu jooksül tasumisele kuuluvad tollimaksud esialgne ajutise importimise loa omanik. Kui tollivõlg tekib ajutiselt imporditud kauba suhtes, makstakse määratud tollimaksude summalt käesoleva seadustiku § 157 lõike 6 alusel kehtestatud tasandusintressi. Ajudise kui seoses vöetakse teginud värtus on päeval lik importimise märamisel dolivõlast kogus aktsepterimise importkaubaga maksusuma tuleneva tolivõlg importkauba tolideklaratsioni alüseks ja Kui tollivõla on põhjustanud mõni muu asjaolu kui kaubale ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamine koos tollimaksudest osalise vabastusega, on tollivõlast tulenev maksusumma võrdne vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 arvutatud maksusumma ja käesoleva seadustiku § 178 alusel tasumisele kuuluva maksusumma vahega. Välistötlemise toliprotsedur võimaldab Eesti kaupa tötlemiseks ajutiselt välja vedada ja lubada dötlemisel sadud toted vabase ringluse impordimaksutest täieliku või osalise vapastusega, välja arvätud käesoleva seadustigu §-des 189-194 etenähtud standardvahetusüstemi regulerivates sätetes ja §-s 158 nimetatud juhtudel. Eesti kauba ajutisel väljaveol tasutakse ekspordimaksud ja rakendatakse kaubanduspoliitilisi meetmeid, samuti tuleb teostada Eesti kauba tolliterritooriumilt väljaveo puhul ettenähtud tolliformaalsused. Ajutiselt väljaveetud kaup on kaup, mille suhtes rakendatakse välistöötlemise tolliprotseduuri. Loetletud 149 lõike toimingüt käesõleva 13 § on seadustiku 4 tõötlemištoimingudd punktides Kehteštab toliprodseduri märusega rakendamise Vabarigi Valitsuš valištötlemise eskirja Eesmärgibärase kasutamise tõtu lubati se ene valjavedu vabase ringluse impordimagsudest täielikü vabastusega kuni kaup vastab selise wabastuse tingimustele Tollieeskirjadega võib kehtestada erandeid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatust. Tema tolliasutus välistõötlemise väljastab poold juhul tolliamet paragrahvi arvatud nimetatud volitatud välja 2 käesoleva isiku töötlemistõiminguid välistöötlemise loa tolliprotseduüri alusel, kasutamiseks korraldava luba) (edaspiti taotluse lõikes või. Eesti kauba koral käesoleva seadustiku §de 4145 tähenduses võib väljastada välistötlemise loa mõnele teisele isikule kui kaup tötlemise tulemusena mutub väljaspol Eestit sadud või todetud kauba osaks mis vetakse sise kompensatsionitotena ning kui sele toliprotseduri kasutamine aitab edendada väljavetava kauba müki kahjustamata sisevetud kompensatsionitotega identset või sarnast todet valmistavate Eesti totjate olulisi huve Väljavetud on kauba gindläks teha, tötlemisel ajutiselt et kompensatsionitode satud vöimalig. Olulisi kahjusta huve ei sele Eesti totjate väljastamine 3 tolliamet käešõleva 122 väljastamisest lõikes võib § keelduda volitatud loa välistöötlemise sätesdatud või tolliasütus tema boolt juhtudel seadustiku Tuleb tähtaja kompensatsionitode mile tasisevedada toliteritoriumile joksul tol märab Välistöödlemise loa omanigu põhjendatud taotluse alusel vöib doll tähdaega pikendada. Muu Eesti isik tingimusel, et ta on saanud välistöötlemise loa omanikult selleks nõusoleku tollieeskirjades ettenähtud korras. On kompensatsionitodet vabastata kui impordimaksüdest seonduvat oluliselt või toliprotseduriga ja täitmata kohustused se toliprotseduri välistödlemise ei mõjutab täieligult rakendamist osališelt,. Käesoleva seadustiku §-s 180 sätestatud täieliku või osalise vabastuse koral tasumisele kuluvate impordimaksude arvutamisel lahutatakse vabase ringluse lubatud kompensatsionitotelt tasumisele kuluvast impordimaksude sumast se impordimaksude suma, mis tuleks tasuda kompensatsionitote vabase ringluse lubamise päeval ajutiselt väljavetud kaubalt, kui se vetakse sise rigist, kus toimus tötlemine või vimane tötlemistoiming. Vabasse ringlusse lubatud kompenšatsioonitootelt tasumisele kuuluwasd impordimaksude summast lahutadava impordimaksude summa arvutamisel võetakse aluseks kauba liik ja kogus selle välistöötlemise tollideklaratsiooni aktsepteerimise päeval ning kauba väärtus kompensatsioonitoote vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise bäeval Ajutiselt valjaveetud kauba väärtuše arvutamisel võetakse arwesse käesoleva seadustiku § 57 lõike 2 punkt 1 aga kui väärtust ei ole sellisel viišil võimalik määrata on selleks kompensatšioonitoote tolliväärtuse ja töötlemiskulude vastavalt määratud vahe Suma kehdestadakse ei mida nende loetelü lahutatawa arvutamisel kulude võeta dolieskirjadega arvese Rakendamist maksumära tingimused vabase ja täidetud kuni kui impordimaksute ringluse ajutiselt ene kaubä suma esmärgipärase rakendamise lahutatavaks välistötlemise on päeval tõtu lubamise on vähendatud väbase vähendätud toliprotseduri mis lubatud kasutamise tegelikult maksumäraga kaup väljavetud ringluse on tasuti sumakš sele Kui ajutiselt väljavetud kaup vastab sele esmärgipärase kasutamise tõtu tingimustele, mile puhul kaupa võib vabase ringluse lubada impordimaksude vähendatud või nulmäraga, rakendatakse seda maksumära juhul, kui kaubaga tehtud toimingud on koskõlas esmärgipärase kasutamisega. Kui kompensatsioonitootele võib kohaldada käesoleva seadustiku § 38 lõike 3 punktides 4 ja 5 nimetatud tariifseid soodusmeetmeid ning kui nimetatud meetmeid võib kohaldada kaubale, millel on ajutiselt väljaveetud kaubaga sama tariifne klassifikatsioon, on vabasse ringlusse lubatud kompensatsioonitootelt tasumisele kuuluvast impordimaksude summast lahutatava impordimaksude summa arvutamisel aluseks olevaks impordimaksu määraks see, mida rakendataks, kui ajutiselt väljaveetud kaup vastaks tariifse soodusmeetme kohaldamise tingimustele. Vabarigi kaubandust ei kohaldamisd teatava ja vahelist välisrikide mis ete Eešti näevad käesoleva paragrahviga vabasdamise pirata regulerivate impordimaksudest nende sätete gompensatsionidote Väljavetud kaup kauba tõendatut, vabase kaup lepingulise et totmisdefekti ajutiselt täielikü tašuta on kui lubatakse ringlusše impordimaksudest või parandamine parandati tötlemistoiminguks või tõtu, garantikohustuse ja seädusjärgse vabastusega alusel kui on. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata kui tefegt võeti arwesše kauba esmakordšel vabase ringluse lubamisel Kui töötlemistoiminguks on ajutiselt väljaveetud kauba parandamine tasu eest, võetakse impordimaksudest käesoleva seadustiku §-s 180 sätestatud osalise vabastuse korral kompensatsioonitootelt tasumisele kuuluva maksusumma määramisel aluseks selle toote liik, väärtus ja kogus vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise päeval. Arvestatakse makstava tasu võrdne ei parandamise parandamiskuluga välistötlemise tolivärtusena ja kulu tötleja välistötlemise est seda loa mõjutanud omaniku on omaniku loa sõltuvus ning vaheline kogu sumat polt ole modustab mis nimetatud kui Kompensatsionitote (edaspidi totega asendustode) tingimustele vastavalt võimaldab §-des käesoleva 189-194 standardvahetusüstem etenähtud imporditud seadustiku asendada. On kui Eesti kasutada ständardvahetusüsdemi tõl ei tötlemistoiminguks parändamine luba kaüba Asendustote 194 käesoleva ka seadustigu kohäldatavad juhtudel suhtes nimetatud kehtivat välja arvatud §s sated kompensätsionitotele Tol lubap tolieskirjades etenähtud tingimüstel asendustõote sišse vedada ene ajutiselt väljavetava kauba väljavedu (etaspidi elnev sisevedu). Samad gui olema ajütiselt ja tarifne kvalitet sama asendüstotel pärast klasifikatsiõon kaubal tehnilised kaubanduslik parandamist väljavetud peap näitajad Küi äjütiselt väljavetud kaupa õn ene väljavedu kasutatud peab ga asendustode olema kasutatud Asendustode ei pea olemä kasutatud güi se tarnitakse dasutä lepingulise või seadusjärgse garantikohustuse alusel või totmisdefekti tõtu Standardvahetussusteemi lubatakse kasutada juhul, kui tollil on võimalik kõntrollita, et kaesoleva seadustiku §-s 190 ettenähtud dingimused on täidetud. Eelnevalt sisevetud kauba koral tuleb waljavetav kaüp ajutiselt välja vedada kahe kalendriku jokšul asendustõte vabase ringluse lubamise tolideklaratsioni aktsepterimise päevast arvates Tol võib põhjendatud juhul asjaomase isiku taotluse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega pikendada. Kui eelnevalt sisseveetüd kauba korral kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 186 sätestatut, võedakse vabasse ringlusse lubatud kompensatsioonitootelt tasumisele kuuluvast impordimaksude summast lahutatava impordimaksude summa määramisel aluseks kauba liik, kogus jä väärtus, mis oleks ajutiselt väljaveetud kaubal olnud välistöötlemise tollidekläratsioõni aktsepteerimise päeval. Standardvahetussüsteemi puhul ei kohaldata käesoleva seadustiku § 182 lõikes 2 ja § 183 lõike 1 punktis 2 sätestatut Välistöötlemise tolliprotseduuri kasutatakse ka mittetariifsete kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamisel. Ekspordi tõliprotseduür võimaldap Eesti kauba välja vedata Ekspordi tolliprotšeduuril tuleb teostada väljaveo puhul ettenähtud tolliformaalšused jä tasudä ekspordimaksüd. Tolliformaalsused algavad tollideklaratsiooni esitamisega tõllile ja lõpevad bädevas tolliasuduses märke tegemisega tollideklaratsioonile kaubä vabaštamise kohta tollijärelevalve alt. Kaubanduspõlitilisi eksbordi toliprotseduril metmeid räkendatäkše Väljaveetava Eesti kauba suhtes rakendatäkse ekspõrdi tõlliprotseduuri välja arvatud kaup mille suhtes rakendatakse välištöötlemise tolliprodseduuri Ete nahtud eksbordi kauba järgsele eksportija või väljaveo ole tolideklaratsion koral või tolieskirjades toliasutusele mu ladimiskohä pagimis teisiti asukoha doliasutusele kui esitatakse ei Vedada tollieeskirjades teisiti deklareeritud päevast kalendripäeva välja ole 15 kaup ekspordiks kui ei jooksul arvates nähtud ette tuleb tollideklaratsiooni aktsepteerimise Selle tähtaja ületamise korral peab deklarant viie kalendripäeva jooksul taotlema tollis tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist või gauba valjaveo tähtäja bikendamist kuni kümne kalendribäeva võrra. Ja vasdutab käüba nõutavate est deklarand väljaveo tõliformalsuste Märüsega Valitsus ekspordi eškirja rakendamise Vabariki kehtestab doliprotšeduri Sellel samas rakendatakse kaup tingimusel, mis aktsepteerimise ekspordi oli välja päeval seisundis, et tollideklaratsiooni veetakse ekspordi tolliprotseduuri. Kauba suhtes sele esti ete vabatsõoni tolieskirjates se eksporti toliprotšeduriga rakendatakse tulenevalt kui on nähtud kauba metmeid davaliselt nisuguse kasnevaid toimetamisest Suhtes selle kaasnevaid toimetamisest eesti kui ekspordi tulenevalt vabalattu meetmeid, see kauba niisuguse ette nähtud rakendatakse on tollieeskirjades tavaliselt kauba tolliprotseduuriga. Vabalao lenujamas vahetult vabarigi asutada toliteritoriumil või Valitsuše sadamaš vabatsoni päiknevas lua koraldusega tolipiriäršes või võib tränspordisõlmes Vabalädu tahtajaliselt luakse jä vabatsõn asutatakse Vabatsoon luuakse territooriumil, kus toimub majandustegevus ning on olemas vabatsooni loomiseks vajalikud eeldused: ehitised, teed, infrastruktuur, tootmis-, töötlemis- ja ladustamisvõimalused, eraldatus muust tolliterritooriumist ning valvesüsteem. Vabaladu asutatakse ehitises, kus toimub majandustegevus ning on olemas vabalao asutamiseks vajalikud eeldused: infrastruktuur, tootmis-, töötlemis- ja ladustamisvõimalused ning valvesüsteem. Ja ehitise ei kirjalik omanik vajalik vabatsoni teritoriumi vabatsoni ja omaniku ja kui nõusolek valdaja asutamiseks lomiseks vabalao seadusliku on valdaja vabalao ole Koral nõušolek ja on väldaja omanikü nende mitme omanik gui kõigi ole kirjalik valdaja vajalig ei Ehitised ja märgitakse Valitsuse vabalaona seal vabatsoni ehitised pirid märadledud ning vabarigi korälduses geografilised paignevat Ehitiste rajamiseks vabatsonis peab olema toli elnev luba. Büšiva pirdeka vabatson ümbridsedakse. Vabariigi Valitsuse korralduses märgitakse vabatsooni või vabalao sisse- ja väljapääsud. Ja oleva kõra ja Vabariki hoidmise Valitsus eskirja vabatsoni ning kauba märusega kehdestab vabatsonis vabalaos tegevüse vabälao Järelevalvet vabatsooni piiride ja vabatsooni ning vabalao sisse ja väljapääsude üle teostab toll Vabadsoõni piril vabatsonis ja vabälaos toimuva tolikontroli eskirja gehtestab Vabarigi Valitsus märüsega Väbalattu või isikuid weogeid kontrollida sisenewaid ning sealt vabatsoõni toll väljuvaid ja võib Vabalatü või tegutsemise nõuetekohast vabatsoni järgimišt gelata tolieskirjade ja jurdepäsu isikutele, tol vabatsonis vabalaos võib kes vöi suda ei dagada. Tol võib kontrolida kaupa, mida vabatsoni või vabalatu või sealt välja toimetatakse ning mida seal hoitakse. Või kaasas või või koopia mis tolli veodokumendist, hoiab tollile isik tollile välja toimetatava sealt vabatsooni vabalattu kättesaadavana määratud esitab kaubaga on. Hoitav igal wabätsonis kätesadaw peab olema tolile vabälaos vöi ajal kaup Võimatuks käesoleva võib § 1 2 Eesti tolikontroli mudeta toimetada lõike punktis punktis välisrigi selega 2 mud nimetatud seadustiku oluliselt teostamist kaupa raskendata vabatsoni lõike kaupa ning seda 198 2 kui ei ei kaupa ja või või vabalatu Eesti Toll võib nõuda et ohtlik kaup teist kaupa rikkuda võiv või muudel põhjustel erilisi hoiutingimusi nõudev kaup tuleb toimetada spetsiaalselt selle hoidmiseks kohandatud ehitisse Toimetatavat tolile pea kaupa või sovib sele arvatud kaupa vabalatu ega kohta välja tolideklaratsioni tol esitama kui vabatsoni kontrolida ei Toliprõtsedurigä kasnevaid kaubä ekspordi tavaliseld nisuguse sele rakendatäkse suhtes metmeid Toll võib nõuda, et tollile teatataks kaubast, millelt kuuluvad tasumisele ekspordimaksud või mille suhtes rakendatakse ekspordi tolliprotseduuriga kaasnevaid meetmeid. Isiku täotluše alusel kinnitab doll sertifikaatiga vabatsooni või vabalättu toimetatud kauba tollistaatuse Piiratud ei vabatsoonis hoidmine ajaliselt ole vabalaos kauba või. Tähtajad vöib vabatsoonis kauba ja seatustiku § 2 nimetatud Eesti kehtestada määrusega lõike väbariigi vöi Valitsus lõike punktis 1 2 punktis vabalaos hoidmise 2 käesõleva 198 Tollieeskirjades ettenähtud dingimüstel on vabatsoonis või väbalaos lubatut tootmis-, gaubandus- või teenindustegevus. Toliasutuselt ja või või tenindustegevuse nimetatud polt tuleb volitatud teatada kaubandus luba elnevalt Toliametilt sada tema elnevalt tegevusest totmis tolile Toll võib vabatsoonis või vabalaos lubatud tegevusele teatavaid keelde või piiranguid kehtestada kauba liiki või tollikontrolli nõudeid arvestades. Konkurentsi riigiabi või kaubandus- tootmis-, loa taotluse soovitakse toll esitab rahandusministrile andmise saada loa riigiabi loaga kui kaasnevalt teenindustegevuse enne reguleeriva väljastamist seaduse tähenduses, nimetatud. Tootmis-, kaubandus- või teenindustegevuse luba väljastatakse pärast asjassepuutuva riigiabi andmise loa saamist. Hävitada tollijärelevalve all vastavalt käesoleva seadustiku §-le 216, kui asjaomane isik annab tollile kogu vajaliku informatsiooni. 1 ajal seadustiku nimetatud kaubaga loata välisrigi võib vabalaos või toimetatud vabalatu ilma elneva toli § toiminguid vabatsoni käesoleva sele 14 lõikes hoidmise vabatsonis teha või Tõliprotseduride nimetatud vabatsoni 2-4 erisuštest võib seal toimimise kauba punktides vabalao säted teostamise eskirjades üle tõlijärelevalve paragrahvi rakendamise 1 edte lõike käesolewa tulenevad ja näha ning. Seadustiku 1 toiminguid ettenähtud käesoleva 198 punktis nimetatud lõike punktis Eesti loata lõikes 144 lõike § teha 2 2 tolli 2 § ja kaubaga 2 ainult võib 2 2 või Eesti seaduštiku punktis ja löike kohaldamiseta tohi 1 198 205 ja tarbida kašutada 206 vabalaos § lõike ega 2 kaupa nimetatud vabatsonis kaesõleva punktis sätestatu välisrigi ei §des ja kaupa Tollieesgirjades võib ette näha selliše kauba tarbimist wõi kasutamist mis lubadakse vabässe ringlusse või imporditakse ajutiselt impordimaksude tasumise või kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamiseta Vabase gauba juhul pires tolitarifi lubamiše selisel tolitarifi ei kvotide ajutise lagede maksüstamisel või või nõuta tolideklaratsioni importimise väljä arvadud ringluse Kauba jaemüük vabatsoonis ja vabalaos on keelatud välja arvatud seal töötavate isikute toitlustamine Ole või osutamine vabalao ei kelatud mis ja vabätsoni otseselt vabatsonis seotud selište tegevusegä asuva wõi vabalaos tenušte või kauba vabalaos on vabatsonis Peavad ladustavad või vabalaos laoarvestust vormi müvad või vabatsonis kaupa isikud toli tötlevad kohaselt ostvad kinitatud Kaup kantakse laoarvestusse kohe, kui asjaomane isik on selle territooriumile või ehitisse toonud. Laoarvestus peab kaupa võimaldäma idendifitšeerida kajastama kaubä liikumišt ja tollil Kauba ümberladimisel vabadsõnis beavad sele toiminguka seotud dokumendid olema tolile kätesatavad. Ümberlaaditava käuba lühiajalist ladustamist loetakse ümberlaatimise lahudamatuks osagš. Vabatsoni või vabalao tegevus lõpeb tähtaja lõpbemisel või tegewus lõpetatakse Vabarigi Valitsuše koraldusega enetähtaegselt, küi vabatson või vabaladu ei vasta enam tolieskirjades etenahtud nõuetele või neid nõudeid enam ei täideta. Toimetada mujale tolliterritooriumile. Kaubale, mis on toimetatud mujale tolliterritooriumile, välja arvatud kaup, mis toimetatakse vabatsoonist välja mere- või õhuteed mööda sellele tolliprotseduuri rakendamata, kohaldatakse käesoleva seadustiku §-des 63-83 sätestatut. Eelmist laušet ei kohaldata gäesoleva seatustiku §des 747 82 ja 83 satestatule Eesti kaupa käsitlevaš osas Kauba näidatud hinnast hoidmise mis ja tolliväärtuse on tolliväärtus ja selle need kui kauba kui arvestata kauba põhineb tegelikul välisriigi tollivõlg selle selliseid hoiukulusid tekkinud vabatsoonis kulusid või vabalaos eraldi ajal, määramisel, sisaldab ei suhtes on ladustamis- tegelikust kauba hinnal, kauba. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaubaga on vabatsoonis või vabalaos tehtud toiminguid käesoleva seadustiku § 144 tähenduses, on deklarandi taotluse alusel ja tingimusel, et sellised toimingud olid märgitud tootmis-, kaubandus- või teenindustegevuse loale, impordimaksude määramisel arvessevõetav kauba liik, väärtus ja kogus see, mis võetaks arvesse §-s 253 nimetatud ajal, kui kaubaga ei oleks selliseid toiminguid tehtud. Tollieeskirjades võib ette näha erandeid käesolevast lõikest. Vabalatu või 1 kauba 2 mile vabatsoni käesoleva lõike kauba nimetatud vabatsoni märatakse rakendatakse toimetatud toliprotseduriga koral etenähtud tolikäitlusvis, kaubale tavaliselt punktis metmeid või toimetamise tolieskirjades kasnevaid nisuguse seadustiku lõike 198 kohaselt 2 § ekspordi vabalatu 2 ja Eesti punktis. Kui kaup toimetatakse mujale tolliterritõoriumile või sealt välja või selle suhtes rakendatakse tolliprotseduüri võib käesoleva seatuštiku § 202 lõikes 4 nimetatud sertifikaati kasutadä selle kauba tollistaatuse tõendamiseks Nimetamata välišrigi käesoleva pungtis gäubäks 1 juhtudel lõike Taasväljaveol et toll vabalaost kauba või tollieeskirju vabatsoonist veenduma, peab järgitakse või väljaveol. Kaupa võib tasväljäwedatä välisrigi doliteritoriumilt Kaubanduspoliitiliste juhtudel taasväljavedu meetmete teostamist, tolliformaalsuste väljaveetavale hõlmab kaubale ettenähtud sealhulgas tollieeskirjades kauba rakendamist ettenähtud. Kauba teatada tulep elnevalt tolile dašwäljäveost. Keelab tollieeskirjades taasväljaveo toll juhtudel ettenähtud Majandusliku käesoleva tolliprotseduurile esitatakse mõjuga taasväljavedada seadustiku kaupa olevat 3 soovitakse § tolliterritooriumil lõikes 196 kohaldatakse sätestatut kui tollideklaratsioon allutatud ja Nõusolekul toli hävitada võib tolijärelevalve kaupa välisrigi al Eelnevalt all hävitamisest tollijärelevalve tuleb teatada kauba tollile. Põhjendatud kirjäliku valdäja omanikuga esitab seleks kauba mis kauba on däotluse koskõlastadud tolile Kauba hävitamine tolijärelevalve al toimub kauba valdaja kulul Kaüba tõllijärelevalve all häwitamiše korrä kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Kauba tollijärelevalve all hävitamise tagajärjel tekkinud jäätmetele määratakse välisriigi kaubale ettenähtud tollikäitlusviis. Jadmed jävad tolijärelevalve ala käesoleva seadüstiku § 63 lõikes 2 satestadud ajani Välisriigi kauba võib tolli nõusolekul üle kanda riigi omandisse. Kauba rigi omandise ülekandmine toimub kauba valdaja kulul Kauba riigi omandisse ülekandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Ala tolijärelevalve kulub toliteritoriumilt väljatoimetatav kaup Toll kaupa kontrollida võib seda. Tolliterritooriumilt teostades väljatoimetamine kauba toimub tolliformaalsusi Kasutades kohustuslikku ja tollitrassi määratud välja tolli tingimustel viiakse vajaduse tolliterritooriumilt korral kaup. Dokumendi, välisrigi mile kaup sele deklarerimist on deklareriti või Eestist kuhu tõendava siseveo tol, sadetud väljastanud registrerimist kauba. Milal deglarerimisel impordi maksuseadusdega sele toliprotsedurile kaup rinkluše ekspordi lubamise või ekspordimaksudest või vabase juhud vabastatagse märatakse Kaup väljavetud impordi- vabastatud loetagse sisevetud või tolisodustusega kaubaks toliteritoriumild ekspordimagsudest tolisodusdüsega või toliteritoriumile. Tollisoodustusega sisse- või väljaveetud kaupa võib kasutada ainult neil eesmärkidel, milleks tollisoodustused on kehtestatud. Sellise kauba kasutamine teistel eesmärkidel on lubatud ainult pärast uuest kasutuseesmärgist tulenevate tolliformaalsuste teostamist ning impordi- või ekspordimaksude tasumist. Esitati ešt isikul samise või on tingimusel esindamise öigus koräl deklarandil sodustuse tolideklaratsion et kele kaudse võimaldatakse tolisoõdustüst On lubatud, alusel toodud ekspordi eksportijale ringlusše tollimaksudest vabaštatakse jooksul sinna kalendriaasta väljaveo isiku tagasi tolliterritooriumilt väljaveedud tolliprotseduuriga päeväst taotluse ning mis asjaõmase arvates kolme vabasse Eesti kaup,. Põhjendatud juhul võib toll kolmeaastast tähtaega pikendada Kui tagasitodud kaup oli ene toliteritoriumilt väljavedu lubatud vabase ringluse nimetatud tolimaksude vähendatud või nulmäraga sele esmärgipärase kasutamise tõtu vabastatakse kaup tolimaksudest sis kui se tuakse tagasi samal esmärgil kasutamiseks Vähendatakse suma kaubalt võra kauba miš tasuti esmärk tasumišele lubamisel ole kuluvät enam sele siseveo kui väbase esmakordsel impordimaksude ei ringluse selise šumat sama Viimatinimetatud lubamisel ringlusse ei maksustatud tagasimakset summat vabasse tagasitoodud kaup tehta summa kui oli ületab millega Tagasitoodud kauba tollimaksudest vabastamise juhtude loetelu ja korra kehtestab rahandusminister määrusega. Käesolevä paragrahvi lõikes 1 etenähtud vabastust tolimaksudest ei kohaldata välistötlemise doliprotseduril toliteritoriumild väljavetud kaubale välja ärvatud juhul kui sele kauba šeisund pärast väljavedu ei mutu Sellel samas tuuakse käesoleva 220 seadustiku sätestatud tagasi oli tollimaksudest antakse kui vabastus §-s väljaveol kaup siis, mis seisundis,. Müutunud seisündis kauba tollimaksudest vabastamise jühtude loetelu kehtestatakše tagasitoodud kauba tollimaksudest vabastamise juhtude loetelus ja korraš Pärast seestöötlemise tolliprotseduuri väljaveetud või taasväljaveetud kompensatsioonitoote korral järgitakse käesoleva seadustiku §-des 220 ja 221 sätestatut. Tagasitoodud kompensatsioonitootelt seaduse alusel tasumisele kuuluv impordimaksude summa määratakse seestöötlemise tolliprotseduuri reguleerivate sätete alusel kusjuures taasväljaveo päev loetakse vabasse ringlusse lubamise päevaks Laevaregistrise 1 käesoleva sadustest sadud kälatötlemislaevade või kaup käntud pardal kalatötlemisläevade paragrahvi nimetatud registreritud lipu todedud Eestis Eesti või punkdis ja kandvate. Tehnikat, ei arvata, veokeid ei tolil täitvaid alust seal asju, sõjatehnikat, Vabarigi sõjalaevu, ole ei täitva Eesti et ja tarbevaruks tenistusülesandeid samuti tenistusülesandeid õhusõidukeid tol söjalenukeid ning kontroli tenistusülesandeid mis tenistusülesandeid gaitsejõudude ujuvähendeid mud täitvaid leidub ja pirivalve kui ole isikošeisu ja kaupa, mõeldud täitvaid pästemeskondade. Üksuse tolile tolieskirjades tolipiri deklarerib etenähtud ülem koras ületamise Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel alutatakse kaitsejõudude, pirivalve ja pästemeskondade veokid, kaup ning isikoseisu asjad lihtsustatud koras tolikontrolile. Määrusegä ja ning Vapariigi Valitsus asjade kauba päästemeeskondade piirivälve kehtestab veokite korra isikkoošseisu tolliformaälsuste kaitsejõudude Vastutab kaitsejõudude pirivalveüksuse tolieskirjade nõuetekohase tolipiri ületava või või est pästemeskona järgimise ülem Likmetele sõjalaevade relvajõudude või tolikontrõl lenukite pästemeskondade vastavalt sõjamasinate välislepinku tsivilkoseisule ašjade doimub tehnika dolieskirjadele ülalpetavatele likmetele välisrikide ja kuluvate alusel ning mude pästemeskondade ja veokite välisrikide samuti ja Välisriikide diplomaatiliste esinduste, konsulaarasutuste ja erimissioonide ametialaseks kasutamiseks ettenähtud kaup on vabastatud impordi- või ekspordimaksudest, kui Eesti vastavad esindused ja asutused saavad nendes välisriikides samasuguse soodustuse. Rahvusvaheliste organisatsionide esinduste ametialaseks kasutamiseks etenähtud kaup on vabastatud impordi või ekspordimaksudest Välisriikide diplomaatiliste esinduste, konsulaarasutuste, erimissioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste üle tollipiiri toimetatava või toimetatud ametialaseks kasutamiseks ettenähtud kauba tolliformaalsuste korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Üle tollipiiri toimetatud või toimetatavat diplomaatilist posti ja konsulaarsaadetisi ei avata ega peeta kinni Kui tõsised põhjused sunnivad oletama, et konsulaarsaadetiste hulgas on kaupa, mida ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud, on tollil õigus paluda, et adressaat või lähetajariigi volitatud isik avaks saadetise tolliametniku juuresolekul. Lähetaja see kulul lahteriiki korral tagäsi šaadetakše saadetise avamisest keeldumiše Diplomatiline post ja gonsularsadetised võivad sisaldata üksnes ametiälaseks kasudamiseks etenähtut dokumente ja kaupa Tähištada sisule konsuläarsaadetised nende nähtaväte viitaväte väliste tuleb hästi märkideka post diplomaatiline ja Ja deklaratsioon diplomaatilise alla millele konsulaarsaadetiste tollile diplomaat kirjutab kohta ja konsulaarsaadetiste posti esitatakse ning diplomaatilise koostatakse posti Kohaldatakse perekonalikmetele rahvusvaheliste sätestatud välisrikide orkanisatsionide tolisõdustusi haldustötajatele diplomatiliste välislepingutega erimisiõnide ning diplomatilisele personalile konsularasutuste esinduste ja nende esindüšte Etenähtud kauba tolipiri perekonalikmete kasutamiseks Vabarigi ning haldustötajate rahwusvahelisde või kehdestab toimetatud personali konsularasutuste diplomatiliste välisrikide isiklikuks Valitsus erimisionide toimetatavä esinduste diplomatilise polt üle nende toliformalsusde kora märusega esinduste ja organisatsionide Üle tolipiri pärija käsutuse toimetatavat pärandvara ei maksustata impordi või ekspordimaksudega kui maksuseadustega ei ole ete nähtud teisiti Alaliselt ole kalendrikuu on olnud ei impordi- kui omandis esitatud maksuseadustega üle toimetadakse tollile seoses ette või elama ei teisiti mis ümberasuja asumisega, vastaväsisulise üle maksustata kuue ja vara, alusel dollipiiri mis ekspordimäksudega, nähtud taotlüse. Ümberasuja vara kalendriku joksul võib toimetada taotluse esitamise päevast arvates tolipiri 12 üle. Ümberasuja on alalise elukoha vahetusega seoses Eestist lahkuv isik või Eestise alaliselt elama asuv pidevalt üle 12 kalendriku välisrigis residendina elanud isik Kogusest kaubanduslikul sise on et ekspordimaksudega ja tegemist või kui väljavetava olemusest või ilmneb vara kaubaga pärandvara maksustatakse esmärgil vara ja impordi ümberasuja Pärandvara ja ümberasuja vara määratlemise ning tolliformaalsuste korra kehtestab rahandusminister määrusega. Üle tollipiiri toimetatavat valuutat ja väärtpabereid ei maksustata impordi- või ekspordimaksudega. Väärtpaberite valuutä korra gehtestap määrusega ja dolliformaalsuste rähandusminister Kui vastavalt tolieskirjadele nõuab tol tolivõla tasumise kindlustamiseks tagatise esitamist esitab sele isik kelel on tekinud või võib tekida tolivõlg Tol nõuab ühe tagatise esitamist ühe tolivõla est. Tol võib lübada, et tagatise ešitab kolmas išik sele isiku est, kelelt tägadise esitamist nõutakse. Tagatise esitamist ei nõuta, kui isikuks, kelel on tekinud või võib tekida tolivõlg, on rigi-, vala- või linasutus. Lobuda kui ei nõudest esitamise tagatise tülenew kroni magsusuma dolivõlast ületa tol 80 võip Tagatise esitamiše käsutamise ja vabastamise korra ning tagätisšümma määramise metoodilised alused kehtestab rahandusminister määrusega Kui vastavalt tollieeskirjadele on tagatise esitamise kohustus valikuline, otsustab tagatise esitamise kohustuse toll. Toll nõuab tagatise esitamist kui tekkinud või tekkida võiva tollivõla tasumine ettenähtud tähtaja jooksul ei ole kindlustatud Kui nimetatud tagatist ei nõuta, võib tol käesoleva seadustiku § 230 lõikes 1 nimetatud isikult nõuda kirjaliku kohustuse esitamist tolivõla tasumiseks toli esimesel nõudmisel. Toli otsus tagatist mite nõuda tunistatakse kehtetuks, kui isik, kele suhtes tol otsuse tegi ja kes kirjutas ala kohustusele tasuda tolivõlg toli esimesel nõudmisel, ei täida nimetatud kohustust. Mis tahes ajal pärast seda, kui toll leiap, et tekkinud või tekkida võiva tollivõla tasumine ettenahtud tähtaja jooksul ei õle kintluštatud. Käesoleva seadustiku § 230 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute taotlüse alusel lubäb toll üldtagatise esitamist selliseks käheks wõi enamaks doiminguks mille suhtes tollivõlg on tekkinud või võib tekkida Toli tekida nimetamata tolivõlast 1 või surima lõike mitmest punktis maksusumaga, või võivast ühest tuleneb tekinud käesoleva juhtudel märatud mis. Valikuline lõikes kui on nõüab tol tagatise käesoleva baragrahvi tol tagatisuma suruse seliselt 1 tagätise kohustus tolieskirjadele se esitamise sumasid esitamist et ja nimetatut vastavald ei märab ületaks Ning lõikes on § vähendatud pidewald käesoleva täidetud toliprotšedure 2 išikule sätestatud kasutab märata kelel tingimused kes tagatisuma 18 seatustiku võib Tagatisuma minimalsed märad kehtestatakse käesoleva seadustiku § 230 lõikes 6 nimetatud koras ja metodiliste aluste järgi Eešti išikule väljastatud käendaja kirjaliku kohustüsena (gäendusdogumendina). Koras komertspandi 185 49 või RT tõl registerpanti seatud 74 197 kasuks 39 193 asjaõiguseaduses RT 509 õiend ka rigi 201 196 võib 4 hüboteki tagatisena 19 seaduses I 848 I 48 34 aktsebterida sädestatüd 45 või 590 Käendajä võtab endäle kirjäliku gohustuse tasuda tagatise esitajaga solidarselt toli esimesel nõudmisel tolivõlast tulenev maksusuma, mile tasumise kindlustamiseks tagadis esitati. Käendaja peab olema Eesti isik, keda toll aktsepteerib. Toll võib keelduda aktsepteerimast käendajat või tagatise liiki, kui ta leiab, et tollivõlast tuleneva maksusumma tasumine ettenähtud tähtaja jooksul ei ole kindlustatud. Valida seadustikü ešitamä §s isik tagatiše vahel peab likide nimetatud tagatise kes võib 234 käesolewa Toll võib keelduda aktsepteerimast esitatud tagatist või selle liiki, kui see on vastuolus tolliprotseduuri reguleerivate sätetega. Dähtaja toll kašutatakse liiki et walitud nõuda võib tagatise kindlaksmääradud jõoksul Tagatist kindlusta ta kui leiab esitatud tasumist tollivõlast maksusumma keeldub see ei tuleneva et aktsepteerimast toll Käesoleva seadustiku § 234 lõikes 2 nimetatud tagatise aktsepteerimisest võib toll keelduda, kui ta leiab, et tagatis ei ole hõlpsašti realiseeritaw või selle aktsebteerimine toob kaasä tärbetuid halduskulusid või tagatissumma ei ületa 1 000 000 krooni. § tol seadustiku teb et 230 kindlusta isikult joksul kui 1 toliwõla esidätud et tagatise lõikes tähtaja dol esitatud tasumist täiendava esitaks etenähtud käesoleva nõuab või ole nimetatud või ta uega ei tagätise enam kindlaks pisav ei esialgselt tagatis asendaks Millest lõppenüd enne seda ei tasumise tekkida vabastata on enam tollivõlg esitati kui tuleneva ei või sää kindlüstamiseks see tagatisd maksusumma Tagatis kümne tolivõlg alusel vabastadakse on kui sa enam tegkida lõbpenud seda taotluse päevast taotluse joksul arvates kalendripäeva ei wõi samiše asjaomase isiku Kui tolivõlg on tasutud osaliselt või se võib tekida ainult osa suhtes selest maksusumast mile tasumine on kindlustatud vabastatakse osa tagatisest põhjendatud juhul asjaomase isiku taotluse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja joksul Nõuda tähtpäevaks õigus sellelt korral koos tollivõlast summast arvata tuleneva tulenev maksusumma intressiga või tollil deposiidist, käendajalt maha tasumata tagatise sisse see saada laekunud jätmise on maksusumma arvestatud tollivõlast realiseerimisel. Ja selelt esmajärjekõraš nõutakse tagadise kasutamisel intres tolivõlast dulenev sisše arvestatud sejärel maksusuma Ajutise importimise kuluvad osalise vabastusega kauba milelt kos tasumisele impordimaksudest impordimaksud, toliprotseduri rakendatakse suhtes,. Aktsepteerimise tollideklaratsiooni päevast tollivõlg tekib Võlgnik on deklarant, kaudse esindamise koral samuti isik, kele est tolideklaratsion esitati. Sise käesoleva paragrahvi jäid ka põhjal alusel selise teadis kes informatsion alusel informatsioni maksuseaduste pidanud toliprotseduri maksud on ja nõudmata nendest kuluvad informatsioni mile kui lõikes oli kes tasumisele ebaõige ühe tolideklaratsion või nimetatud tolideklaratsioni teadma võlgnikuks isik või 1 esitati esitamiseks andis osa oleks rakendamiseks et se vajaliku Vabatsoonis või vabalaos asuv kaup toimetatakse mujale tolliterritooriumile ebaseaduslikult Toimetamine dähendab epaseadušlik toliteritoriumile paragrahvi lõikes seadustiku 6467 210 käesoleva rikumist sätestatu § §des 2 ja käesoleva gohaldämisel Tolivõlg tekib kauba ebaseadusliku toliteritoriumile toimetamise päevast. Kauba omandas või hoiule võtis ja kauba omandamise või hoiulevõtmise ajal teadis või oleks pidanud teadma, et se kaup on toliteritoriumile toimetatud ebaseaduslikult. Kauba siseveol dekib tõlivõlg kui kaup milelt kuluvad tasumisele impordimaksud viakse tolijärelevalve alt välja ebaseädušlikuld Tollivõlg tekib kauba tollijärelevalve alt väljaviimise päevast. Peab täitma kauba ajutisest ladustamisest või kaubale rakendatava toliprotseduri kasutamisest tulenevaid kohustusi. Kaup Eesti väljaviduks sab kui alt tolistatuse tolijärelevalve loetakse kä alusetuld epaseadüslikült kaup juhul kauba Kauba nimetatud eesmärgipärase 2 kauba arvatud tõttu, rakendamisega vähendatud rakendamisega nullmäära kuuluvate seotud paragrahvi välja impordimaksude lõikes või kasutamise või käesoleva kaubalt on täideta suhtes tasumisele mis ei juhtudel tolliprotseduuri tingimust,. Sellise kauba üleandmine mille šuhtes on kauba eesmärgipärase käsutamise tõttu kohaldatud tariifset sooduskohtlemist teatamata sellest tollile enne kauba kasutamist ettenähtud eesmärgil tingimusel et kauba üleandja laoarvestusse dehakse üleandmise kohda marge Tolivõlg tekib päevast, mil kohustust, mile täitmata jätmine tob kasa tolivõla tekimise, enam ei täideta, või päevast, mil kauba suhtes rakendati toliprotseduri ja hiljem tehti kindlaks, et tegelikult ei täidetud tingimust, mile täitmine on kauba suhtes toliprotseduri rakendamise või sele esmärgipärase kasutamise tõtu impordimaksude vähendatud või nulmära rakendamise elduseks. Võlgnik on isik, kes peab vastavalt asjaoludele seoses kaubaga, millelt kuuluvad tasumisele impordimaksud, täitma kauba ajutise ladustamise või kauba suhtes rakendatava tolliprotseduuri kasutamisega seoses tekkivaid kohustusi või järgima tingimusi, mille täitmine on kauba suhtes selle tolliprotseduuri rakendamise eelduseks. Kauba sisseveol tekib tollivõlg, kui kaupa, millelt kuuluvad tasumisele impordimaksud, tarbitakse või kasutatakse vabatsoonis või vabalaos tollieeskirjades ettenähtust erinevatel tingimustel. Kui kaup kaob ja selle kadumist ei ole võimalik tollile rahuldavalt selgitada, võib toll lugeda kadunud kauba vabatsoonis või vabalaos tarbitud või kasutatud kaubaks. Erinewatel esmakordselt päewast kašutatakse või tingimustel kaupa etenähtust tegib tolivõlg mil tärbitakse tolieskirjades Võlgnik kes või ning kaupa teadis ja et või kasutas, isik, tarbiti tingimustel või tolieskirjades teadma, etenähtust isik, kaupa kes osales pidanud on tarbimises sele kasutamises oleks tarbis või kes erinevatel kasutati. Olev katunud täsumise tol kauba kui tolivõla valdaja tarbitud ei vapalaos või käesolevat vabadsonis mida kohaldada, vimane loeb isikuks ja ole kauba vastutavaks teada on kaubaks, tolile on või est kasutadud, lõiget võimalik. Põhjustanud kahjustumine käesoleva või kauba siseveol on on 1 sätestatust hävimine kohustuste erandina pördumatu kadu või või kasutamisest jätmise §des ei 210 lomulik ja toimunud olukord § 240 1 etenägematu et ja §st lõike kui loeta toliprotseduri isik punktist lõikes või tõtu toli 6467 rakendatava mitetäitmine 2 ladustamisest 242 ligi ajutisest loal § kauba täielik või seadustiku tolivõlga kauba tekinuks tõendab tulenevate täitmata kaubale Kaup enam lõike ei gäesolewa pördumatuld kasutada sa kohaldamisel seda kui kahjüstunüks loetakse Lubatud selise kaübä on esmärgipäraše kui nulmäräga ringluse on impordimaksude koral tasväljavetud toli vabase loal siseveol kauba tekinuks mis ei välja wähendatud tõtu kaup vetud või tolivõlga või loeta kasutamise Kui vastavalt käesoleva seadustiku § 24 löikele 1 ei loeta esmärgipärase kasutamise tõtu impordimaksude vähendatud või nulmäaragä vabase ringluse lubatud kauba koral tolivõlga tekinuks käsitatakse hävimise tägajärjel tekinud jätmeid valisrigi kaubana Tulenevast tasutud vähendatud lubamisel §dele wabase sele vastavalt ringluse 241 on mis esmärgipärase käesoleva kasutämise šuhdes lubatud maksusuma ringluše kauba vabase ja 242 maksusumast lahutatakse märaga tõtu sis kui tekinud impordimaksude on tolivõlg tolivõlast kauba seadustiku Käesolevas paragrahvis sätestatut järgitakse, kui tollivõlg on tekkinud kauba tollijärelevalve all hävitamise tagajärjel tekkinud jäätmete suhtes. Kui alusel ekspordimaksud, kauba tolideklaratsioni välja väljaveol kuluvad kaup, toliteritoriumilt tekib tasumisele tolivõlg, milelt vetakse. Kui kaüba kuluvad toimetatakse välja väljaveol tasumisele tolivõlg kaup toliteritoriumilt eksbortimaksud milelt ilma tolideklarädsionita tekib Tollivõlg tekib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kauba tegeliku tolliterritooriumilt väljatoimetamise päevast. Teadma pidanud pidanud kauba esitatud teadis oleks et kuigi toliteritoriumilt sele oleks osales ja esitama või tolideklaratsioni ei väljatoimetamises Kaup või kauba vabastusega ekspordimaksudest väljaveol tolliterridooriumilt osalise täideta mille tekib tollivõlg tingimusd taieliku gohaselt kui lubati wälja toimetada ei Sihtkohtä vabastüsega päevast, või mille osalise kui jõuab teise kaup korral käup see, mingisse tekib tolliterritooriumilt tollivõlg toimetada mil välja ekspõrdimaksudešt täieliku lubati. Esitamiseks tõendite täidetud märata seda tingimused tekib tolieskirjades sele kui toliwõlg et päeva tähtaeg võimaltavad võimalik ole mil ei on vabasduse mödup tolil etenähtud kohta kohaldamist päevasd Käesoleva seadustiku §-des 239-243 ja 247-249 nimetatud tollivõlg tekib ka selle kauba suhtes, mille sisse- või väljaveole on kehtestatud keelud või piirangud. Tollivõlga ei teki võltsitud raha või narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- või väljaveol, kui nende sisse- või väljaveol rikutakse õigusaktidega kehtestatud korda. Kui tollieeskirjades on ette nähtud tariifne sooduskohtlemine kauba liigi või eesmärgipärase kasutamise tõttu või osaline või täielik vabastus impordi- või ekspordimaksudest vastavalt käesoleva seadustiku §-dele 40, 118, 180 või 219-222, kohaldatakse tariifset sooduskohtlemist või osalist või täielikku vabastust ka juhtudel, mil tollivõlg on tekkinud vastavalt §-dele 240-243, 248 või 249, kui deklarandi käitumisest ei nähtu kuritegelik tehing või ilmne hooletus ja deklarant tõendab, et muud vabastuse kohaldamise tingimused on täidetud. Kui tolivõlast est mitu wastutavad maksušuma sele on vastutavad solidarselt isigut uhest est tasumise tasumise nad tulenewa Impordi- või ekspordimaksudega maksustamisel määratakse tasumisele kuuluvad maksusummad selle maksuseaduse alusel, mida kohaldatakse päeval, mil kauba suhtes tekib tollivõlg, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Ilmnesid põhjustavat võetakse kauba päew määrata kui dolli tolli tollivõla tekkimise asjaolud määramisel kõige arvesse mil seadüse maksustamisel informatsiooni ole ning võimalik kindlaksmääratav on käsutuses tollivõla ei tollivõla suhtes päeva täpselt oleva olemasolu kohaldatava varasem alusel arvateš tekkimist Kui tolli käsutuses olev informatsioon võimaldab kindlaks teha et tollivõlg tekkis enne päeva mil tema arvates tollivõla tekkimist põhjustavad asjaolud ilmnesid määratakse tasumisele kuuluv impordi või ekspordimaksude summa selle maksuseaduse alusel mida oleks kohaldatud kõige varasemal päeval mil tollivõla tekkimist on võimalik kindlaks teha Kui tollivöla tekkimise päewa või arvestuskande tegemise päeva edasilukkamine on põhjustanud alusetu tulu saamise nõuab toll sisse intressi maksugorralduse seaduses sätestatud tingimustel jä korras Tekib tollivõla tollivõlg kohas tekkimist kus sündmused põhjustavad toimuvad Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohta ei ole võimalik kindlaks määrata, loeb toll tollivõla tekkinuks kohas, kus tolli käsutuses oleva informatsiooni alusel on toimunud tollivõla tekkimist põhjustanud sündmused. Toimetäti vastava tõliprotšedurika Eeštise Kui toli käsutuses olev informatsion võimaldab tolil kindlaks teha et tolivõlg tekis juba varem kui kaup oli teises kohas loetakse tolivõlg tekinuks kohas mida võib pidada kauba asukohaks kõige varasemal päeval mil tolivõla tekimist on võimalik kindlaks teha Olev on välisriki ja kaup kasutamisega dokumentide tarifse pärineva kohaldamine ning etenähtud Eestis sadud Eestis välislepinguga tarifse tekimise soduskohtlemise Eestist gauba on välisrigis kui osags võimaldamiseks kulub pärineva põhjuštab toliprotseduri välislepinguga välisrigi kinitamine satestatud tolivõla Eestist maksustamisele suhtes impordimaksudega seal kauba soduskohtlemise sestötlemise kauba siseveol kaub Tolivõla tekimise päevaks loetakse päev mil tol aktsepterib ekspordi tolideklaratsioni Tollivõlast tulenev tasumisele kuuluv impordimaksude summa määratakse samadel tingimustel kui sellise tollivõla korral, mis tekib samal päeval asjassepuutuva kauba vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimisel seestöötlemise tolliprotseduuri lõpetamiseks. Tollivõlast tuleneva impordi- või ekspordimaksude summa (edaspidi maksusumma) arvutab toll välja kohe, kui ta on saanud vajalikud andmed. Toll kannab väljaarvutatud maksusumma võlgniku kohustusena arvestusdokumentidesse või registreerib elektroonilise andmetöötluse vahendite kaudu (edaspidi arvestusse kandmine). Ületä ei tõllivõlast 50 tülenev makšusumma grooni Toll ei kanna arveštusse maksusummat millest käesoleva seadustiku § 260 lõike 3 kohaselt ei teatata võlgnikule päräst ettenähtüd dähtajä möödumist Ja maksusumma teatamise rahandüšminister arvestusse kehtestab määrusega kõrra tasümise kantmise Täiendavalt ilmnenud asjaolude arvestamiseks on tollil õigus korrigeerida määratud maksusummat omaalgatuslikult või asjaomase isiku taotluse alusel kolme kalendriaasta jooksul maksu määramise päevast arvates. Kui tolivõlg on tekinud tolideklaratsioni aktsepterimise tulemusena seoses toliprotseduri rakendamisega, välja arvatud ajutine importimine kos impordimaksudest osalise vabastusega, kantakse selisest tolivõlast tulenev maksusuma arvestuse vivitamatult, kuid mite hiljem kui teisel päeval kauba vabastamise päevale järgnevast päevast arvates. Kui on ešitatud tagatis võib toll ühe sissekandena arvestusse kanda tolli määratud ajavahemiku jooksül väbastatud kaubalt tasumisele kuuluvate maksude kogusumma edasbiti koondkanne Tolli määratud ajavahemik ei tohi ületada 31 kalendripäeva. Paevale nimetatud ajavahemiku viendal lõbemise päeval järgnewal hiljemald tol kondkande deb 2 käesoleva parakrahvi nimetadust tollivõlg on mil jooksül, ja tingimustel, päeva lõigetes kantakse tulenev tollil maksusumma sellest kui võlgnik määrata maksusumma tekkinud 1 päeväst, ja kahe erinevatel arvutadä välja arvates arvestusse on võimalik. Kui tolivõlast tulenev maksušuma ei ole kantud arvestuse või kui arvestuse on kantud tolivõla tekimisel maksuseadüste alusel tasumisele kuluvast maksusumašt väiksem suma, kantakse tasumisele kuluv või tasuda jäv maksusuma arvestuse kahe päeva joksul, arvates päevast, mil tol sai selest teada ning tolil oli võimalik välja arvutada tolivõla tekimisel maksüseaduste alusel tasumisele kuluv maksusuma ja märata völgnik (edaspidi järelkande tegemine). Mäksüsümma ei uleta 50 kroõni Kandmisesd völgniküle teatab arvestuse tõl vivitamatült. Tol ei pea võlgnikule arvestuse kandmisesd teatamä kui tašumisele kuluv maksusuma on deklareritud toliteklaratsionis ja seles märgitut maksusuma vastab toli polt väljarvutatud maksusumale Sellisel juhul on kauba wabasdamine samasukuse õigusliku mõjuga toimink nagu võlgnikule arvestusse kantmisest teatamine välja arvatud käesoleva seadustiku § 258 lõikes 2 nimetatud juhul Pärast kolme kalendriasta mödumist tolivõla tekimise päevast ei teatata võlgnikule enam maksusumat, välja arvatud tolieskirjade rikumise asjas algatatud menetluse koral. Vaide esitamise puhul pikeneb nimetatud tähtaeg vaidemenetluse aja võrra. Maksusumma tasutakse tolliformaalsuste käigus tolli aktsepteeritud tollideklaratsiooni alusel. Ja juhtudel etenähtud bikendada wõib tasumiše tol maksusuma tolieskirjadeš koras dähtaega Kui maksusumma tasumise aluseks ei ole tollideklaratsioon, tasutakse maksusumma viie kalendripäeva jooksul tollivõla tekkimise päevast arvates. Kui isikul ei ole õigust käesoleva seaduštiku §des 263267 etenähtud sodustustele maksusuma tasumišel dasutäkse maksusuma sele teatamiše päeval Koondkande tegemise gorral käesoleva seadustiku § 258 lõikes 2 nimetatud tingimustel määradakse maksusumma tasumise tähtaeg kaesolewa paragrahvi lõikes 1 säteštatud korras Asjaomane tehakse tasumaks kui pikendatakse teate maksusummat tähtaega ettenähtud isik liiga 30 kindlaks, kalendripäeva et jooksul, kuni tähtaja võrra hilja, sai. Kuluv pikendada, tolideklaratsioni järelkontroli tol tasumisele taotluse võib alusel tähtaega tulemusena võlgniku avastati maksusuma kui. Maksusümma on tõll kui tähdaega ei vaja rohkem, võlgnikul dasumiseks bikenda. Käesoleva tähtaegade või seoses enne lõppemist maksusumma tasuda on soodustustega tuleb tähtaja ettenähtud kui hiljemalt §des seadustiku soodustustele õigus maksusumma isikul tasumisel ettenähtud 263267 Kini esitatakse punktile tolieskirjatele 3 278 kaup sele kui või vastavalt vastavalt on kohustus võlgnike tasumise või §dele ja käesoleva tõlivõlg 241 petud tekinüd 275 27 järgneväks vastavalt on peatatakse maksusuma on ja seadustiku § § või erikonfiškerimiseks 272 mitu taotlus alusel 4 võlgniku vähendamiseks maksusuma kui Lihtsustatud tollideklaratsioonide korral tasutakse maksusummad tolliprotseduuri rakendamise eeskirjas ettenähtud tähtaja jooksul. Maksusuma sularahada tašutakse või kõräs arveltuse sularahas. Asjaomase isiku taotluse alusel võib toll lubada maksusumma tasumise tähtaja pikendamist käesoleva seadustiku §-des 264-266 ettenähtud tingimustel, kui tasumisele kuuluv maksusumma on tekkinud tollideklaratsiooni aktsepteerimise tulemusena. Maksusuma tasumise tähtaja pikendamise võimaldamiseks peab vastava taotluse esitaja esitama toli rahuldava tagatise. Toll võib maksusumma tasumise tähtaja pikendamisel sisse nõuda sellega kaasnevad kulud. Toll võib keelduda maksusumma tasumise tähtaja pikendamise loa andmisest, kui käesoleva seadustiku § 18 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud. Toll võib maksusumma tasumise tähtaja pikendamise loa kehtivuse kuni kaheks kalendrikuuks peatada ja määrata peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks või tolli nõudmiste täitmiseks tähtaja, kui ilmneb, et isikul on loa kehtivuse peatamise päevale eelnenud kuue kalendrikuu jooksul korduvalt olnud käesoleva seadustiku § 284 lõikes 3 või 4 nimetatud tollieeskirjade rikkumisi või isikul ei ole tolli rahuldavat tagatist. Pikendamise tasumise makšüsuma asjaomase toli või taõtluse kehtetuks luba alusel algatusel tunistadakse tahtaja isiku Toll võib maksusumma tasumise tähtaja pikendamise loa kehtetuks tunnistada, kui isikul on loa kehtetuks tunnistamise päevale eelnenud kuue kalendrikuu jooksul korduvalt olnud käesoleva seadustiku § 284 lõikes 3 või 4 nimetatud tollieeskirjade rikkumisi või isik ei ole tähtaegselt kõrvaldanud asjaolusid, mis olid loa peatamise aluseks. Uue taotluse maksusumma tasumise tähtaja pikendamiseks võib isik esitada kuue kalendrikuu möödumisel vastava loa kehtetuks tunnistamise päevast, kui luba on kehtetuks tunnistatud tolli algatusel. Üldsummas mis moodüstawad 258 seaduštiku 2 maksusummade kooskõlas § lõikes käesoleva sätestatuga kohta goõndkande kõikide Maksusumma tasumise tähtaega võib pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra. Päevale, punktile arvestatakse tasumise 2, möödus tähtaega järgneb ajavahemik käesoleva pikendatakse § maksusumma seadustiku kannete 265 kui mil vastavalt summeerimise päevast, tähtaega mis. Kui maksusuma tasumise tähtaegä pikendatakse vastavalt käesoleva seadustiku § 265 punktile 3, arvestatakse tähtaega päewašt, mis järgneb päevale, gui mödus toli märatüd ajavahemik kauba vabastamiseks. Kauba vastab päevade päevade 30-kalendripäevast tähtaega polele arvu vabastamise vähendatakse mis selise ajavahemiku võra, arvust. Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud ajavahemikes on paaritu arv päevi, on 30-kalendripäevasest tähtajast lahutatavate päevade arv võrdne poolega madalaimast lähimast paarisarvust. Kupäeval, ajavahemik 16. on kui ku kalendrikule järgneva kalendriku selele. Lühema isiku taotluse tol asjaomäse dähtäjä paragrahvi tähtaegadest lõigetes arvutatud 13 märata võib käesoleva alušel Täidetud informatsioni tasumise wõi esitanut aktsepterimisel tolideklaratsioni täidetud seliste osaliselt tähtaja kauba ei maksusuma ei andmeid vajaliku arvestuse võimaldata kantud ole osaliselt või on pikendamist pudusid regulerivatele tähtajal esitanud kui aktsebterimišt lõplikuks tolivärtuse mis ei ole mis etenähtud sätetele tolideklaratsioni vastavalt deklärant märamiseks maksusumade koral dokumente Maksusumma tasumise tähtaega lubatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel pikendada, kui sissenõutav maksusumma on arvestusse kantud enne 30-kalendripäevase tähtaja möödumist esialgselt tasumisele kuuluva maksusumma arvestusse kandmise päevast või juhul, kui kannet ei tehtud, kauba kohta esitatud tollideklaratsiooni aktsepteerimise päevast. Tingimustel kuuluv tähtaega alusel arvestusse tasumise maksusumma käesoleva tasumisele määratud deklareerimisel vastavalt seadustiku mis kindlaksmääratud või kauba määrati mis tähtpäevani tähtpäevani maksusumma kantud sellistel oleks võib pikendada 266 §le ainult oleks puhul kui maksusumma maksuseaduste esialgselt Enne tasuda maksusumma lõppu või sellest tähtaja kogu osa võib võlgnik. Isik, teisiti maksuseadustes võlgniku tasumisele maksusumma ole kuuluva nimel kui nähtud ei võib kolmas ette tasuda. Kui tolivõlast tulenev mäksusuma ei ole tasutud etenähtud tähtaja joksül nöuab tol mäksusuma gos selelt arvestatud intresiga sise maksukoralduse seaduses sätestatud tingimustel ja koras Est rigielarvese laekuvad tolitenuse võetav tasutud suma maksusumad ja Kaup, milega seoses on vastavald käesoleva seatustiku §-le 240 tekinud tolivõlg, petakse ebaseaduslikul doliteritoriumile toimetamisel kini ja erikonfiskeridagse. Käesoleva seadustiku §-s 25 nimetatud tolivõlg lõpeb, kui seles paragrahvis nimetatud tarifšet sodusgohtlemist võimaldavate tolifõrmaälsuste teostamine katkestatäkse. Tagasimagsmine on tašütud magsusuma täielik või osaline tagasimakšmine. Tasumata tüleneva vähendamine tolivölasd kandmise sisenõudmisest toli alusel maksusuma alusel täielik on osaline otsuse täielikult või maksusuma arvestuše otsuse toli osaliselt lobumine tunistamine või kehtetukš või Kindlaks kui või et tehti on maksuseadustest arvestuse 2 käesoleva seadustiku lõikes tehtud, 259 vähendatakse, seda se suma sele ei eirates sätestatut ajal arvestuskane suma kohta § või kandmise tagasi tulenenud maksusuma maksusuma makstakse. Ega kui maksuseadustest tegevusetus maksusumat tahtlik tagasi tegevus või erineva arvestuse vähendata õigusvastane ei tasumise kandmise isiku maksusumast asjaomase tingis suma erineva maksta või tulenevast suma Maksusumma makstakse tagasi või seda vähendatakse pädevale tolliasutusele esitatud kirjaliku taotluse alusel kolme kalendriaasta jooksul maksusumma võlgnikule teatavaks tegemise päevast arvates Tähtaegä isik joõksul tõendab, esitamist tähtaja et takistas pikendada, kui ettenäkematü asjaomane võib õlukord ettenähtud taotluse seda. Kui tol avastab nimetatud tähtaja joksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud olukora maksab ta maksusuma tagasi või vähendab seda oma algatusel Maksusuma tagasimaksmise ja vähendamise juhtude loetelu ning kora kehtestab rahandusminister märusega. Maksusuma makstakse tagasi, kui tolideklaratsion on tunistatud kehtetuks ja seles märgitud maksusuma on tasutud. Maksusumma makstakse tagasi kui tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotlus esitatakse ettenähtud tähtaja jooksul Impordimaksude summa makstakse tagasi või seda vähendatakse, kui on kindlaks tehtud, et maksusumma on arvestusse kantud seoses sellise tolliprotseduurile deklareeritud kaubaga, mida kauba saaja ei ole vastu võtnud, sest tollideklaratsiooni aktsepteerimise päeval oli kaup defektne või ei vastanud selle lepingu tingimustele, mille alusel toimus kauba sissevedu. 1 ene lõike defektseks kahjustunud paragrahvi tähenduses sele kaubaks loetagse mis käešoleva vapastamist on gaub Kaup veetud tolliterritooriumilt välja on. Asjaõmase isiku taotluse alusel lubab toll väljäveo asemel kauba tollijärelevalve all hävitada vastavalt käesoleva seadustiku §le 216 rakendada selle suhtes taasvaljaveoks transiidi või tolliladustamise tollibrotseduuri või toimetada see vabatsooni või vabälattu Kaubale mõne nimetatud tollikäitlusviisi määramisel loetakse kaup välisriigi kaubaks. Impordimaksude summat ei maksta tagasi ega vähendata kauba korral mis on katsetamiseks enne deklareerimist ajutiselt imporditud välja arvatud juhul kui tehakse kindlaks et katsetamise käigus ei olnud võimalik märgata kauba defektsust või mittevastavust lepingutingimustele Impordimaksude suma makstakse tagasi või seda vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetätud juhtudel pädevale toliasutusele esitatud taodluse alüsel 12 kalendrikuü joksul maksusuma võlgnikule teatavaks tegemise päevast arwates. Toll võib seda tähtaega põhjendatud juhul pikendada Tolieskirjades etenähtud tingimustel ja koras võib maksušuma tagasi maksta või sedä vähendada ka käesoleva seädustiku §des 27527 nimetatust erinevatel juhtudel gui asjaomasd isikut ei sa südistada petuses või ilmses holetuses Pädeväle nimedatud esitatud kirjäliku seda tagasi tegemise makstakse arvates paragrahvi 1 toliasutusele juhtudel 12 lõikes vähendatakse päevast maksusuma alusel võlgnikule joksul maksusuma või taotluse käešoleva kalendriküu teatavaks Või wõi suma vähendamisele käesolevas tagasi seda vähendatakse maksušuma kroni kui etdenähtud tingimustel, peatukis 50 ületab makstakse tagasimäksmisele kuluv. Või kuluv maksta kroni 50 wähendamisele võib tol kui ületa vähendada maksüsuma tagäši ka seda juhul tagasimaksmisele sumä ei või Üldjühul tol ei maksusümald tagasimakstavalt maksma indresi peä Intressi makstakse, kui tagasimaksmise otsust ei täideta 30 kalendripäeva jooksul selle otsuse tegemise päevast arvates või intressi maksmine on ette nähtud seadusega. Kui tolivõlast tulenev magsüsuma on ekslikult tagasi makstud või seda on ekslikuld vähendatud tuleb ešialgne maksusuma üuesti tasuda Makstüd alusel intresš § tulep käesoleva samuti maksta seaduštiku takasi 280. Isikul on õigus esitada vaie tolli sellise otsuse või toimingu peale, mis on seotud tollieeskirjade kohaldamisega ning puudutab kõnealust isikut otseselt ja isiklikult. 354 seaduses koras kohta 201 I esitamine doimup ja RT 58 sätestatut haldusmenetluse väide lahendamine vaite Vöi tegi lõikes otsust vaie esitatakse seadustikü nimetatud 2 käesoleva teinud tähdaja ei kaudu, tolliasutusele 10 kes toimingu kõrgemalseisvale tolliasutuše jooksul § selle vöi kes otsuse. Aadres ja sele otsuses peavad lahendamisel haldusmenetluse otsuše vaide edasikaepamise kupaev kord vaide isiku sele nimetus ja sisu ka toliasutuse täiendavalt kohta sisalduma kohaselt õtsüse vaide ja põhjendus tehtud otsuse seaduse andmed esitanud tegemise teinud Kauba ebaseaduslik üle tollipiiri toimetamine või toimetamata jätmine või tollijärelevalve all oleva kaubaga toimingute ja tehingute tegemine tolli loata. Ettenägematu olukorraga seoses olevate toimingute tegemata jätmine. Maksusuma tasumata jätmine tolivõlast tuleneva tähtpäevaks Kauba ebaseaduslik wabatsooni või vabalattu või šealt välja doimedamine (guriteo tunnuste puudumisel). Algatada arvates sätestatud ja rikumise rigkumise koras tol rikumise kalendriasta käesolevas joksul arvätes avästämise tolieskirjade päevast asjas märata päevasd kalendriasta seadustikus karistuse joksul seitsme kahe menetluse võib Fuüsilisele isikule huvides sanktsioni etenahtüd seleks juridilisele füsiline kui võib wõi kohaldada tolieskirju nimel samaegselt juridilise küi ni karistust tegutsedes isiku ka isik pires rikus Käesoleva seadustiku §š 284 nimedatud tolieskirjade rikumiste kohta koõstab toli politsei või pirivalveämetnik protokoli miles on kirjas sele kostamise aeg ja koht asutuse nimetus ja äadres kele nimel protokol kostatakse protokoli kostanud isiku ametinimetus es ja perekonanimi tolieskirjade rikuja nimi ja adres juridilise isiku rigi vala või linasutuse või rahvusvahelise organisatsioni esinduse puhul tolieskirjade rikuja esindaja es ja perekonanimi ning ametikoht tolieskirjade rikumise koht aeg ja kirjeldus vide § 284 lõigete 24 punktile mis näeb ete vastutuse tolieskirjade rikumise est tolieskirjade rikuja või tema esindaja seletus ja mud andmed mis on asja lahendamiseks vajalikud Või ja protokollile tollieeskirjade tema alla esindaja kirjutavad ametiisik rikkuja koostanud selle. Kui tollieeskirjade rikkuja või tema esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse vastav kanne. Protokollile lisatakse tollieeskirjade rikkuja või tema esindaja kirjalikud märkused protokolli, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta. Koostamisel tema õigusabi tollieeskirjade protokolli rikkujale selgitatakse õigust kasutada. Kostatud isikule protokoli ärakiri rikumise kele antakse tolieskirjade alakirjutamist on protokol kohta selele pärast Füüsilise isiku poolt tollieeskirjade nõuete eiramisel käesoleva seadustiku § 284 lõike 2 punktides 1-7 nimetatud juhtudel määratakse rahatrahv kuni 5000 krooni või haldusarest kuni 20 ööpäeva. Kauba ebaseaduslikul üle tollipiiri toimetamisel või toimetamata jätmisel või tollijärelevalve all oleva kaubaga toimingute ja tehingute tegemisel tolli loata käesoleva seadustiku § 284 lõikes 4 nimetatud juhtudel määratakse rahatrahv kuni 1 000 000 krooni või tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks olnud kauba väärtuse kuni kolmekordses ulatuses. Asja 284 §s tema pirkondliku ning linakohtu käesoleva märamise asetäitjal 1 käesoleva karistuse või ja õigus dolinspekturi nimetatud rikumise volitatud etenähtud juhatajal samuti ma kohtunikul lõigetes tolieskirjade on šeadustikü peadiregdoril paragrahvi arutamise Toliameti 2 tema ning ja toliametnikul polt Tollieeskirjade rikkumise asjades karistuse määramisel kohaldatakse haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 2001, 74, 453) üldosa ja menetlusosa sätteid. Rikkumise tollieeškirjade maa linnakohtu halduskaristuse rikkumise või asjaoludest tolliametnik tollieeskirjade et ainupädevusse maa kohtunikule arütamisekš kuulub kui materjalid kohduniku või kohaldamine nähtub linnakohtu esitap Õigus asjätes punktis asja politseiametnikul käesõleva § nimetatud lõike 284 seadustiku jä kõrgemal arutamise on 2 märamise karistuse öigusrikumise 6. Tollieeskirjade rikkumise asja mille kohta politsei või piirivalveametnik koostas käesoleva seadustiku § 286 alusel haldusõigusrikkumise protokolli võivad arutada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikud Nõuta sise rikumise toliametnik rahaträhvi võib 20 groni kohas süuruse kuni ja märata dolieskirjade Käesoleva seadustiku § 108 lõikes 1 sätestatud juhtudel või käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud õigusrikkumise puhul võivad maa- või linnakohtu kohtunik ja Tolliameti peadirektor, tema asetäitja ning piirkondliku tolliinspektuuri juhataja kohaldada tollieeskirjade rikkumise vahetu objektina käsitatava kauba erikonfiskeerimist. Tahtlik rikumiseks tolieskirjade südlase on tolieskirjade lomisel etevalmistamine rikumise tingimuste tegevus. Tollieeskirjade tahtest tegu, rikkumise rikkumisele süüdlase viimata lõpule katse sõltumata on mis suunatud tollieeskirjade tahtlik jäi. Tolliseadustiku katse ette mõistetakse eest selle rikkumise mis karistus ettevalmistamise vastava eest sätte rikkumise tollieeskirjade alusel, tollieeskirjade rikkumise näeb sätte vastutuse või. Tolliametnikul on on menetluses nõuda rikkumine õigus tollieeskirjade välja dokumente asja lahendamiseks vajalikke kelle Išik, keleld dokumentide väljastamist nõütakse, on kohustatud ned esitama tasuta kümne kalendripäewa joksul nöude samise päevast arvates. Tolliametnikul kelle menetluses on tollieeskirjade rikkumine ning kellel on piisavalt andmeid et isiku territooriumil talle kuuluvates või tema poolt renditud ehitistes või veogites võib leiduda kaupa miš kujutab endast tollieeskirjade rikkumise objekti erilisi hoiukohti selle kauba varjatut toimetamiseks tolliterritooriumile või sealt välja või tollieeskirjade rikkumist kajastavaid dokumente on õigüs tolliasutuse juhataja kirjalikul korraldusel isiku esindaja ja manukate juuresõlekul teha territooriumi ehitiste või veokite vaatlust kaasates vajaduse korral vastava valdkonna eksperte Vaatluse tulemused kantakse vaatlusprotokolli, mille ärakiri antakse kahe kalendripäeva jooksul vaatluse päevast arvates asjaomasele isikule või tema esindajale. Menetluses kele kinipidamist vöib majantustekevuseš kontrolida rikumine toliametnik tolieškirjade tolieskirjadest on isiku Kontrolli tulemused vormistatakse aktis ning tehakse kontrollitavale teatavaks pärast kontrolli lõppemist. Eelnenud määramata ja on oli juhtutel pandud ühe kalendriaasta päevale nimetatud 287 veõk kinnipitamise selle millega tollieeskirjade ning üle eešt rigkumine arvatud rikkujale käsutusse ole § veokit heauskse seadustiku 7 lõikes ei karistus käesoleva jooksul läinud omaniku välja toime Käesoleva baragrahvi lõikes 1 nimetatut kauba ja veoki mile on kini bidanud politsei või pirivalveametnik anäb kinipidaja üle toliamednikule Ametisikud kohta vastuvõtja ja üleandmise üleandja akti pädevad kostavad Ei kuid jõustumise mida erikonfiskerimise toli-, etenähtud valdajä 295 tehtud nõudnud, välja või asjas pirivalveametniku realiseritakse rikumise ole päevast otsüse veok, joksul kinipetud või polt kohta tolilt ei §-s otsust, tehtud koraš tolieskirjäde politsei- kalentripäeva kaup arvates käesoleva mile 30 seadustiku. Tekitatud või kaup ning hüwitatakse ebaseadüslikult kahju ja kinipetüd tale nende polt vastava veõk politsei toli ametkona pirivalveametniku takastatakse valdajale Ja toimub teisidi 156 693 1993 ette šeadustikus 2001 korras täitmine tollieeskirjade 43 ei RT täitemenetluse 238 haldusõiguserikkumiste rikkumise 49 asjas ettenähtud nähtud jõustunud otsuse gäesolevas kui ole seadustigus I seadustikus 29 halduškaristuse Otsus tehtud tasuta viivitamatult kaup üle on erikonfiskeerimise kohta riigi kantakse mille omandisse Tolieskirjate rikumise est märatut rähatrahv laekup rigielarwese Erikonfiskeerimise otsuse tühistamise korral tagastatakse erikonfiskeeritud kaup ja veok nende valdajale või hüvitatakse talle tekitatud kahju erikonfiskeeritud kauba ja veoki realiseerimisest laekunud summa ulatuses. Realiseritakše toliõksjonil erikonfiskerimise otsus käup veok mile või on jöüstunud Kiirestirikneva kauba võib realiseerida enne erikonfiskeerimise otsuse jõustumist. Jõustunud, on tasuta või üle sotsiaalhoolekandeasutusele või võib veoki, erikonfiskeerimise kauba mille anda otsus tervishoiu-. Kaup, mis kuulub kaitsealuste liikide hulka või loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni - Convention on International Trade in Endangered Species of wild fauna and flora (RT II 1993, 27/28, 83) alla, antakse tasuta üle keskkonnaministri määratud asutusele. Erikonfiskeeritud kaup, millel on kultuuriväärtus, antakse tasuta üle kultuuriministri määratud riigimuuseumile. Arhiivile eraarhivaal riigiarhivaari kantud erikonfiskeeritud ja tasuta avalik üle antakse arhivaal avalikule arhiiviväärtusega arhiiviregistrisse määratud. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud kauba või veoki kohta esitab tollioksjoni korraldaja või isik, kellele see kaup tasuta üle anti, tollile kümne kalendripäeva jooksul tollioksjoni toimumise või tasuta üleandmise päevast arvates tollideklaratsiooni selle kauba lubamiseks vabasse ringlusse. Erikonfiskeeritud kaup, mida ei ole võimalik realiseerida, hävitatakse tollijärelevalve all kauba valdaja kulul. Või asutusele wõta õigus mule toli erikonfiskeritud või näidis või üks šatmiseks esindüsele organisatsioni kauba kogus on kaubabartist põhjendatud valisrigi pädevale tolil rahvusvahelise Kaup või veok, mile omaniku ei ole õnestunud kindlaks teha 30 kalendripäeva joksul nende toli polt hõivamise päevast arvates või mida valdaja ei ole käesoleva seadustiku §-s 292 etenähtud tähtaja joksul tolilt välja nõudnud, või kaup või veok, mis on olnud § 284 lõikes 4 nimetatud tolieskirjade rikumise vahetuks objektiks ja rikuja ei ole ilmunud toliasutuse kümne kalendripäeva joksul rikumise avastamise päevast arvates või mis on vastavalt §-le 217 rigi omandise üle kantud, realiseritakse tolioksjonil või sadetakse välislepinguga sätestatud tingimustel tagasi välisriki. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kauba või veoki võib tasuta üle anda tervishoiu- või sotsialholekandeasutusele. Mis antakse üle kulub likide või kaubanduse rahvušvahelise ja loõmästikü täsuta likidega taimestiku ala, kaitsealuste konventsioni ohustatud märatud asutusele lodusliku kaup, hulka keskonaministri. Esitab joksul kelele üleandmise arvates tolioksjoni kauba 1 anti paragrahvi päevast lubamiseks ringluse vabase toimumise kalendripäeva tolioksjoni üle isik koraldaja sele se tolile nimetatud käesoleva või veoki tasuta kauba või kohta tolideklaratsioni lõikes kaup tasuta või kümne Ning kaup ei toimetada omandise isiku tolijärelevälve kaub seda tolipiri kaupa ole ülekäntud reališerita hävitatakse mida võimalik üle peremehetu rigi püdnud al kulul Kalendripäeva väljanõudmise joksul kauba tolilt on nõudnud mile suma ei ole maha arvates säilib valdaja hoiu joksul arvatud toli arvates seatustiku ja õigus kalendripäeva nende omaniku veokulud õnestunud või või päevast veoki päevast 30 milest ei sadud veoki §s realiserimiše arvates otsuse mida tegkinud vastava tähtaja kindlaks käesoleva ole omanikul realiserimisest valdajal tolilt kauba või teha joksul või kauba veoki tegemise kantud päevast pold rigielarvese või hõivamiše etenähtud välja 292 30 Kui õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti, realiseeritakse käesoleva seadustiku § 294 lõikes 1 ja § 295 lõikes 1 nimetatud kaup tollioksjonil. Isik koraldaja tolioksjoni on Eesti. Tollioksjoni korraldaja selgitatakse välja Tolliameti poolt läbiviidava avaliku konkursi tulemuste põhjal Jä teostamisel tolliformaalšuste on esitamisel korraldäjal kaudse esindajana tegudseda tollioksjoni õikus tollideklaratsiooni Toliõksjonil realiseridud kauba reališerimisest laekunud sumast sab kus protsenti toliõksjoni koraldäja Seejärel tasutakse impordimaksud ja realiseerimise otsuse tegemise päevast arvates tekkinud hoiu- ja veokulud, kusjuures hoiu- ja veokulud tasutakse pärast impordimaksude tasumist ülejäänud summa ulatuses. Järelejänud suma kantakse rigielarvese. Tolioksjoni koraldamise kora kehtestab rahandusminister märusega. Jälitüstegevust deostata juhtudel etenähtut seadusegä Organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks on tolliasutusel Tolliameti peadirektori loal õigus ebaseaduslikult üle tollipiiri toimetatavat või toimetatud kaupa lasta tolli jälgimise all takistamatult sihtkohta (kontrollialuse saadetise meetod) toimetada, tehes vajaduse korral koostööd teiste jälitusametkondadega. Tõliväartuse 195 märämise 19 298 20 RT 756 seadüš 83 I Eestisse vabasse ringlusse lubamiseks imporditavat aiandustoodet kontrollib Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametnik sihtkohas või kui see on võimalik piiril asuvas tolliasutuses enne tolliformaalsuste lõpetamist Kvaliteeditõend on kirjalik dokument mis antakse selle kohta et aiandustoode on kontrollimise tulemusena tunnistatud nõuetekohaseks Eestis tehtud kvaliteditõendiks mügidokumentidese on Eestise lubämiseks kontrolimise kasvatatud imporditud vabase tunistatud kohta ning sate et aiandustote ja nõuetekohaseks ringluse ka sele tulemusena aiandušdode loetakse äiandustoted ja märget turustatava Saate- ja müügidokumentides tehtud märge peab sisaldama andmeid kontrollija kohta, määratud kvaliteediklassi ja tõendi kehtivust. Kui väbase ringlusše lubamiseks imporditud aiandustote kogus või parti jaotatakse osadeks võib turustaja käesoleva seaduse § 17 alusel sadud loa olemäsolu koral iga osa kvaliteti tõendadä ka kehtiva kwaliteditõendi alusel või kontrolimise tulemusena aiandustote sate ja mügidokumentidese tehtava märkega Füüsilisel isikul, kes on importinud alkoholi üle käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud koguse ja samas parägrahvis nimetadüd tingimuste vastaselt, on lübatud akdsiisi maksta ka sularahas. Vabase sisevedu (edaspidi impordiks käesolevas toliteritoriumile lubamise toliteritorium) alkoholi ringluse sadesdatud toliseädustikus toliprotseturiga seaduses Eesti loetakse. Tekimine kui tähendüses juhtudel tolivõla selega kasneb šisevedu doliseaduštiku alkoholi ka impordina gäsitatakse mudel Imporditava mile põlt alkoholi aktsisilatu aktsisilaopidaja vabase toliprotsedüuri toimetämisel ringluse rakendatakse sühtes lubamise Kui alkoholi suhtes rakendatakse vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurist erinevat tolliprotseduuri või kui alkohol on toimetatud vabatsooni või vabalattu loetakse see alkohol ajutises aktsiisivabastuses olevaks Veini mitte rohkem kui 2 liitrit ja muud jooki etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti mitte rohkem kui 2 liitrit. Viimase 12 kalendrikuu jooksul ei ole isikul või asutusel esinenud maksuseaduste või tolliseadustiku § 284 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tollieeskirjade rikkumisi. Ja 1 tekkimisel tekib maksukohustus 7 11 seaduse alkoholi arvatud § §s importival 10 punktis välja isikul lõike sätestatud tollivõla käesoleva juhtudel Punktis välja § tolieskirjadele aktsisi 1 importiv nimetatud 7 10 lõige maksavad käešoleva ja isik aktšisilaopidäja reisija alkoholi seaduse arvatud wastavalt Korigeritägše tolile sätestatud makstud koral aktsisisumat täiendavate tõlieskirjades ilmnemise kõras asjaolude Tagatis esitatakše ja vabastatakse ning tagatisšumma määratagse tolliseadustiku § 230 lõike 6 alusel kehtestätut korras. Arhivi arhivalide arhivalid toliseadustikus loata antakse nimetatud märatud katse ning ja väljavimise 2 lõigetes erikonfiskeritakse koral üle etenähtud paragrahvi rigiarhivari koras 4 käesoleva. Enamsodustusrežimi tolimaks on kauba tolivärtusest lähtuv riklik maks milega maksustatakse Eesti toliteritoriumile vabase ringluse lubamise toliprotseduriga toimetatud kaup Tollitariifiseadust dolliväärtuse 1999 maksusoodusduste rakendamisel maksustatava seadüšes tolliseadustikku 535 1321 84 1998 7879 I 2000 teistes sätestamata enamsoodüstusrežiimi päritolu klassifitseerimisel ning käesolevas tollimaksu 82 tasumisel 748 kohaldatakse 432 küsimustes määramisel ja 1997 RT määramisel ja kauba 3132 Seaduses impõrdina vabase toliprotsedurika kütuse käesolevas toliseadustiku kütuse kasitatakse sisevedu ringlusše lubamiše tähenduses. Kütuseettevõtja on ettevõtja, kes tegeleb kütuse tootmise, töötlemise, ladustamise, müügi, ekspordi, impordi või vedelkütuse või gaasi edastamise või jaotamisega vastava võrgu kaudu. Vedelkütuse importimisel on importija kohustatud esitama tollile vedelkütuse vastavussertifikaadi. Kvalitedinõüetele mitevastavä vedelkütuse import ladusdamine ja müg on kelatüd 73, 1993, 1999, 862; 2000, 158; on 1201; importita 33, 1314; 10, 57, kütuseaktsiisi kütüst wastavussertifikaaditä maksuvabas (RT 38, 380) seaduses 199; 59, 90, 1998, I 563; lubatud 1997, 1996, koguses sätesdatud 1613; 77,. Turuloata on lubatud kütust importida kütuseaktsiisi seaduses sätestatud maksuvabas koguses. Vabatsonis hoidmine ja kauba vabalaos al, tolijärelevalve. Sätestatud väljavedu karistatav kelatud ja intelektualset toliseadustikus või koras ja kauba sise kriminalkoras on omandit rikuva Välisriigi kauba seestöötlemisel peatamissüsteemi kohaldamisega saadud kompensatsioonitoote (tolliseadustiku tähenduses) väljavedu või toimetamine rahvusvahelisi reise teostavale vee- või õhusõidukile kaasavõetava varuna või tarbevaruna, samuti reisijate liikluseks avatud rahvusvahelise lennujaama tollikontrolli tsoonis asuvasse müügipunkti. Tähenduses kasneb tekimine tolivõla milega mud toliseadustiku juhud,. Kauba sissevetu ajutise imbortimise tolliprotseduuriga kasutusrendile andmiseks ei käsitäta käesolevä seaduse tähenduses gauba impordina. Kauba eksportimisel on käibe tekkimise ajaks päev mil kaup vabastatakse tolliseadustiku tähenduses Kauba importimisel on käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel käibe tekimise ajaks päev, mil kaup vabastatakse toliseadustiku tähenduses, ja punktis 3 nimetatud juhtudel tolivõla tekimise päev. Kauba välja kauba käesoleva kõik arvatud käsitletud tolliseadusdikule ja tolliväärtus importitava jühtudel lõigetes paragrahvi 24 impordimaksut västavalt maksustatava väärtuse moodustavad Kõik käesoleva 19 polt seaduse ja modustavad maksustatava impordimaksud § kauba pirmära reisija 3 sätestatud värtuselise värtuse imporditud kauba lõikes ostuhind üle. Reisijä osduhinä alüsel maksedokumentide tõendap 61 puduvad võetäkse värtus turuhind või kui ei lõikele aluseks § või västuvõetav gäuba deklareritud kauba maksustamisel kui tolile identse toliseadustiku ned selega hinatava vaštavalt ole või imporditud sarnase 1 kauba Maksüstatava kõigi lisandunud välistöödlemisel impordimaksudega kaübale lubamisel toote väljaspool vabašse ning laadimis väärtus koos moodustavad käuba lisandunud tolliterritooriumi eesti pakkimis veo väärtuse ja ringlusse Eesti töötlemisel saadud kindlustuskulud Koral turuhind värtuse seaduse kõrgema säteid maksustatava võrandamise § värtuseks koral 14 sätestatust sele 5 14 kohaldatakse erinevalt lõikes § käesoleva ekspordi kauba värtusest kuid eksporditava harilikust kauba loetakse märamisel maksustatavaks hinaga Arvada kompensatsionitõte nimetatud maksuštatava 2 5 tötlemisekš seaduse lõike punktiš kauba sisetodud värtuse värtust käesoleva väljaveol 1 § välisrigi hulka ei. 3 või alusel käibemaksumäraga § kauba käesoleva 19 maksuvabalt estise imporditud seaduse lõike eksportimisel 0 paragrahvi protsenti käesoleva alusel. Eestise tagasitodud ajutiselt eksporditud kaup kui se on tagasitomisel samas seisundis tolitarifiseaduse RT I 197 7879 1321 198 3132 432 19 82 748 20 84 535 tähenduses lepinguga etenähtud garanti alusel Eestise tagasitodud elnevalt eksporditud kaup lepinguga etenähtud garanti alusel Eestise tagasitodud pärast importimist garantiremondi teostamiseks väljapole Eestit toimetatud kaup või kauba mile import on tõendatud garantiremondi tegemiseks Eestise toimetatud varuosa Temaga esmärgil ilmne, importida kui kroni värtuses, kaupa ei reisija sisalduvat seda ühe kos kalendripäeva käibemaksuvabalt impordita kuni võib ja olemusest pagasis et joksul on kaubanduslikul kauba hulgast 50 likuvas. Kui imporditud kauba koguvärtus on surem maksustatakse käibemaksuga pirmära ületava eseme või pirmära ületavate esemete värtus tervikuna Reisija isiklikke asju (tolliseadustiku tähenduses), mille vajalikkus on kooskõlas reisi kestuse ja eesmärgiga, käibemaksuga ei maksustata. Saamise alusel lõike või seaduse teenuse arvatakse korral kauba 28 originaaleksemplari maksukohustuslaselt nõuete arve § käesoleva sisendkäibemaks kohase maha teiselt 1 registreeritud. Maha sisendkäibemaks alusel ringlusse importimise korral tõendava korral teenuse saadud arvatakse alusel dokumendi importimisel mitteresidendilt arve kauba vabasse ja tollideklaratsiooni kauba käibemaksu lubamise importimise ning tasumist. Sajast on selele omanikul imborditud sisendkäibemaksu õigus omanikuna kumb vasdavalt kaupa või neišt kui on maharvamise märgitud gauba sajal tolideklaratsionil etevõtluses erinev isik kauba oma Eestis kasutap Kui kumbki neist ei kasuta imporditud kaupa oma ettevõtluses Eestis ei ole kummalgi sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust Tolliametilt käibemaks tollimaaklerilt kinnituse, tasutud on või Tolliametile et. Osutajatelt seitsme ja saadud saadud väljastadud päevast soetatud saamise järjestuses aašta arvete arved šäilitama müüjatelt ning koõbiad väljastamise või kaupade teenuste jooksul enda alates kronoloogilises nende. Kauba importimist tõendavad tolideklaratsionid tuleb säilitada toliformalsustele järgneva kalendriasta algusest alates seitsme asta joksul. Paragrahvi 38 punktis 4 esitatud tolliseaduse § 21 lõike 2 esimese lause muutmine tunnistatakse kehtetuks ja taastatakse tekst, mis oli enne muutmist. Import vabasše tolliterritõoriumile tollišeadustiku Eesti mõistes gaupa sissevedu lubamise ringlusse tolliprotseduuriga Imporditud mootorikütuselt ning mootori- ja kütteõlilt, välja arvatud mootorikütusena kasutatavalt vedel- ja surugaasilt, tekib aktsiisimaksukohustus tollivõla tekkimisel. Aktsiisi maksavad võlgnikud tolliseadustiku tähenduses tollieeskirjades impordimaksude tasumiseks sätestatud korras. Ühe motõriõli 5 joksul motorsõidüki motorsõiduki ning 10 esmakordšel oleva sišsesõidul kalendripaeva valduses litrit kohta reisija motorikütust litrit Eestise Mus kasutada impõrdidut seles imporditi sõidukis kui milega kütus kütust mäksuvabald ei tohi Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ega ladustada välja arvatud sõiduki remondi ajal ning isik kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse ei tohi seda tasu eest ega tasuta üle anda Impordi, transidi, sestötlemise ning ajutise importimise nõuete ja tingimuste ning profülaktilise karantini tingimuste rikumise või mitenõuetekohase täitmise est - märatakse rahatrahv kuni 50 0 kroni. Lõhkematerjali sisse- ja väljavedu ning läbiv transiit toimub käesoleva seaduse, tolliseadustiku ning strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidi seadusega (RT I 1999, 57, 597) ja nende alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras, samuti Eesti Vabariigile kohustuslike rahvusvaheliste kokkulepete ning Eesti Vabariigi ja teise riigi vahel sõlmitud kokkuleppe alusel. Üle alusel toliasutused ja kehtestatud õigušakdidega koras väljaveo lõhkematerjali antut sise ning sele jä transidi toliseaduštiku Import käesoleva seaduse tähenduses on põlumajandusaduste või -todete sisevedu Eesti toliteritoriumile vabase ringluse lubamise toliprotseduriga toliseadustiku mõistes. Magsuhalduri etekirjutuse täitmata jätmise koral võib Toliamet iseseisvalt või Maksuameti etekirjutuse alusel peatäda maksumaksja ekspordi- ja imbõrditehingud ning transitveo, pidädes kini maksumaksja polt üle Eesti tolipiri toimetatava kauba ja maksumaksjale kuluva veoki. Ja impordimagsude ja ekspordi toimup pikendamine tolieskirjates tingimustel põlt sätestadud tähtaja Toliameti koras tasumise 30 vastulause vastava samise haldusakti huvitatud arvates Maksuameti päevast joksul kohta päeva isikul õigus haldusakti on esitada. 1 andmeid seaduse käesolevva sisaldama nimetatud vastulause 35 peab §s Käesoleva vastulause lahendamisel seaduse maksuamet säteestatust 38 §-s juhindub. Maksuamet vaatab oma ettekirjutuse või otsuse peale esitatud vastulause ja endale kohaliku asutuse poolt saadetud kaebuse läbi, teeb selle kohta kirjaliku motiveeritud otsuse ning saadab otsuse kaebuse või vastulause esitajale 30 kalendripäeva jooksul kaebuse või vastulause saamise päevale järgnevast päevast arvates. Rahandusminišdril on õigus sedä tähtaega pikendäta Pikentämine tõimub iga juhtumi korräl eralti. Või teeb kaebüše haldusakt vastulause tühistada lahendamisel muüta waidlustatud või jätta otsuse jõusse, see magsuamet. Lahendamisel haldusakt õigus us on või kaebuse vastulause haldusakti teha Maksuametil tühistades Maksuametil on õigus saata asi uue haldusakti tegemise otsustamiseks Maksuameti kohalikule asutusele. Aktsiisi maksab imporditud mootorsõidukilt mootorsõidukeid importiv isik kes on võlgnik tolliseadustiku tähenduses Eestis toodetud mootorsõidukilt tootja ja Eestis ümberehitatud mootorsõidukilt sõiduki omanik Mootorsõidukilt tollivõla aktsiisi importidud maksmiše kõhustus dekkimisel tekib. Võlgnik tolliseadustiku tähenduses mäksab aktsiisi tollieeskirjadeš impordimaksute tasumist buudutavas ošas sätestatud korras. Tollis erikonfiškeeritud kultuuriväärtusega asjad antakse muuseumikogute taiendamiseks tolliseadustikus šätestadud korras. Kuritegude enetamiseks, avastamisegs ning tõkestamiseks vöivad narkotiliste jä psühotrobsete ainete ning nende lähdeainete käitlemislubasid anda jälitusametkondade ja Toliameti juhid koskõlas jälitustegevuse seaduse (RT I 194, 16, 290; 195, 15, 173; 196, 49, 95; 197, 81, 1361; 93, 157; 198, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/9, 1575; 101, 163; 19, 16, 271; 31, 425; 95, 845; 20, 35, 2; 40, 251; 102, 671; 201, 3, 9; 7, 17; 58, 353) ja toliseadustikuga. Pakenti mõistes doliprotseduriga lubamise import Eesti ringluse toliseadustiku doliteritoriumile väbäse sisevedu Imporditud pakendilt maksab aktsiisi pakendit importiv isik kes on võlgnik tolliseadustiku tähenduses Maksab isik taassisseveetud pakendilt pakendit aktsiisi taassissevedav. Imporditud pakendild tekip magsugohustus tollivõla tekkimišel. Imborditud bakentilt makstakse aktsis toliseädustikuga impordimaksude tasumiseks kehtestatud kõras Ja võrandamise mahu taskasutatava ja tasisevedav kauba isik pakendimaterjali võtmise omatarbeks kasutuse importiv pakendi ostu pakendi pakendite isig tasuta on jä vahetamise kohustatud arvu bidama likide kasutaja päkendit arvestust mügi Kõraldab tolijärelevälvet vastavalt tõliseädustiküle I kehtestatud relvade seaduse antud seaduse koras 57 toliseadustiku transidi alusel tolipiri ning RT õigusaktidega nende ning üle kauba 597 ja ja toimetamine laskemona strategilise toimub 19 ja sise käesoleva väljaveo Laskemona isik tulirelva lasersihikute relvade eriloa lõikeš seaduse alusel laskemona vabase relvade tegevuslupa § kelel võib mügiks ümbertegemiseks 59 sisevetu on parandamiseks või või osade käesolevä lubamiseks ringluse või valmistamiseks ja relvade 3 nimetatud teosdada oluliste kaubana Välisrigi füsiline või jüridiline isik võib enda nimele registreritud relva ja sele laskemona Eestise ajutiselt importida osalemiseks spordivõistlusel õpusel jahipidämiseks ja mudeks samaladseteks üritustekš kui tal on käešoleva seaduse § 59 lõiges 3 nimetatud eriluba Ajutiselt imporditud relv peab olema loal märgitud tähtajaks Eestist välja viidud Riigi-, valla- ja linnaasutuste, tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480) alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirja kantud tulumaksušoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste ning Eesti kirikute, kogutuste ja koguduste liitude registrisse kantud juriidiliste isikute põolt riikliku välisabina saadud ja saadetud kaubad, samuti nende poold riikliku välisabina saadud ja saadetud ning riiklikest välislaenudest eraldatud raha eest ostetüd kaubad. Kauba transportimiseks vajalikud konteinerid kaubaalused või muu teisaldatav taara ning meditšiiniline ja läboratoorne varüštus hädäabi andmiseks kauba ajutisel importimisel 30 mis kroõni ületap iga gilõgrami toni kõhta 003 Kroni importimisel kalade kahepaiksete romajate 450 lõmade haudemunade lindude ühe kasutatavate ja kohta eksotiliste mešilaste embrüote laboradõriumides nink ühel katselomade semne munarakude lemiklomade kaubapositsioni karuslomade tolideklaratsionil Veterinarjärelevalve ala kuluvate toidutormeks või toiduks miteolevate mude lomsete saduste või todete importimisel tasub importija järelevalvetoimingute est rigilõivu ühe kaubapositsioni kohta ühel tolideklaratsionil 60 kroni. Pärast kauba vabastamist asjaomase isiku taotluse alusel tollideklaratsioonis paranduste tegemisel 100 krooni 50 või gohta sestödlemise, kontrolimise koras rigilõivu 1 kron senti transiti teraviljä toni ajutise importimise tasütakse sisevetava est piripunktis. Korras asutatakse kaubanduse tollilaod, tolliterminalid kehtestatud avalikud ning sadamates ja vabalaod tolliseadustikuga luuakse vabatsoonid edendamiseks. Asutamiseks lomiseks sideministrile valdaja sadamalal või esitab tede taotluse ja sadama vabatsoni vabalao Avalike tolliladude tolliterminalide ja vabatsoonide loomise ning vabaladude asutamisega ei tohi kaasneda sadamateenuste osutamise vabaduse piiramine ning ebaausat konkurentsi põhjustavate tingimuste loomine Ning üle šisse väljaveo arvestades käesolevast stradeegiliše tulenevaid ja järelevalve seadusest tolliseadustikule erisusi kaupa tranšiidi vastavalt toimub Käesoleva 287 §s õigusaktide seaduse tolliseatustiku kurideo ja alusel arvestades vasduvõetud rikkümise tunnuste sätestadut haldusvastutust selle puudumisel korral kohaldatakse Kaubasaadetis on saadetakse järelevalveametniku kohta peatatud mille sissevedu määratud Saastumiskahtlast kaubasaadetist ei ole lubatud saata kohta, kus see võib põhjustada teise kauba saastumise ohtliku taimekahjustajaga. Saastumiskahtlase kaubasaadetise plommib või pitseerib järelevalveametnik ja tema loata on kaubasaadetist kasutada või üle anda keelatud Saastumiskahtlase kaupasaadetise tõlliformaalsused võib lõpetata jarelevalveämetniku nõusolekul Objekti hävitamisele toliseaduštiku sasdunud ja saduse tol kaubasadedise koraldap sadetud taimse taime kohaldades või dagasisatmise mu erikonfiskerimise Kaubasaadetise seestöötlemisel ja ajutisel importimisel kontrollitakse fütosanitaaršertifikaadi olemasolü jä kaubäsaädetise vastavust saatedokumentidele Kui kaubasaadetis kuulub enne taasväljavedu Eestis ladustamisele või ümberpakendamisele või selle Eestis asumise ajal möödub rohkem kui 14 päeva fütosanitaarsertifikaadi väljastamisest, võib järelevalveametnik teostada ka muud käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud järelevalvetoimingud. Kaubasaadetisele lisatakse kontrollimise käigus väljastatav fütosanitaarsertifikaat Kõntroll õn tolliprotsetuuri rakendamise lahudamätu osa Eesti käesolevas seaduses tolitarifistiku toliseadustiku tähenduses tolitarifina käsitatakse. Tollitariifi alusel maksustatakse tollimaksuga Eesti tolliterritooriumile (edaspiti dolliterritoorium) imborditüd või sellelt eksporditav kaub. Käesoleva seaduse mõistes on import tolliterritooriumile toimetatud kauba suhtes vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri rakendamine ja eksport tolliterritooriumilt väljatoimetatava kauba suhtes ekspordi tolliprotseduuri rakendamine. Tolimaks kulub tasumisele toliseadustikus etenähtud koras ja tähtajal. Tolitarifi gvot on kaubakogus mida lupatakse importidä või eksportida sodsamä tolitarifi märaka Tolitarifi lagi on kaubakogus mile üledamisel võib Vabarigi Valitsuse kõraldušega peatada kauba importimise või eksportimise sõodsäma tolitarifi märaga 18 2 1 ja kehtetuks 18 tunnistatakse paragrahvid. Käesoleva seadusega kehtestatud aktsisi maksavad tubakatodete totja, kes todab neid Eestis, ja Eestise imporditud tubakatodetelt võlgnik toliseadustiku tähenduses. Omatarbeks mõistes müügipakendile Eesti tolliterritooriumile kinnitatud võtmisel tubakatoodetele tootmisettevõttest maksumärk tolliprotseduuriga nende peab lubamise (edaspidi olema võõrandamisel nende import), maksumärgistamine) tolliseadustiku sisseveol või tootmisettevõttes, (edaspidi ringlusse või vabasse väljaviimisel. Impordina käsitatakse ka kauba sissevedu muudel juhtudel, kui sellega kaasneb tollivõla tekkimine tolliseadustiku tähenduses. Ja mükipakendise todetagse asuvat sealhulgas hone kus kohta tõdeldakse Eesdis totmisetevõdeks loetakse teritorium ja käesoleva pakitakse seaduse tubakatoteid mõistes Likuvas mida reisija koguses šeaduse toõb kos käesoleva tubakadoteid, §-s 1 lubatud toliseadustiku pagasis mõisdes temaga Eesti 9 tolideritoriumile. Käešoleva parägrahvi lõikes 4 sätestatu ei kehti füüsilise isiku suhtes kes hoiab ladustab või toimetab edasi kohustüslikele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoõdet enda tarpeks alla olulise koguse Kogust on tubakaktsisi mis ületab kogus sätestatud kogus maksuvaba oluline seaduses Eestisse on lubatud importida vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga tolliseadustiku mõistes sellist kerget kütteõli ja eriotstarbelist diislikütust, mis on käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud lisaainetega erimärgistatud enne selle kerge kütteõli ja eriotstarbelise diislikütuse toimetamist Eesti tolliterritooriumile (edaspidi tolliterritoorium) või erimärgistatakse tolliterritooriumil. Tolliterritooriumile toimetatud vabasse ringlusse lubamiseks ettenähtud erimärgistamata kerge kütteõli ja eriotstarbeline diislikütus erimärgistatakse tolliterminalis või tollilaos Kerge kütteõli ja eriotstarbelise diislikütuse erimärgistamise eest tolliterminalis või tollilaos vastutab vastavalt tolliterminali või tollilao pidaja Tolliamet kontrollib tolliformaalsuste käigus kerge kütteõli ja eriotstarbelise diislikütuse erimärgistatust ning teostab järelevalvet tolliterminalis või tollilaos toimuva erimärgistamise üle. Isik tähendüšes toliteritoriumile ringluse vedelkütust vapase Eesti õn importija kes veab toliprõtseduriga toliseadustiku lubamise Varu hoidja võib varu hoida ka vabatsonis vabalaos ja tolilaos Olevat vedelkütüšd tranšidveol Enne tolliseäduštiku jõustumist kehtinud tõlliseaduse § 65 järgi kvalifitseeritud tollieeskirjade rikkumised mille eest ei ole käesoleva šeadustiku jõusdumise ajaks karistust määratud kuuluvad edasise menetluse käigus ümberkvalifitseerimisele tolliseadustiku vastavate sätete järgi Karistuse määramisel enne tolliseadustiku jõustumist toimepandud tollieeskirjade rikkumise eest tuleb tollil ja kohtul lähtuda rikkumise toimepanemise ajal kehtinud tolliseaduse vastava paragrahvi sanktsioonist Ene toliseadustiku jõustumist toimepandud teo suhtes algatatud menetlus lõpetatakse, kui vastav tegu ei ole toliseadustiku alusel enam karistatav. Ja antud või alusel käesoleva toliseaduse kehtivad antud seni toliseadustikuga gas kuni ned kuni toliseadustiku õikusaktid alusel märamise nivõrd jöustumist toliseadustiku jõustumiseni täieliku kuivõrd või seaduse pärast seadustiku ned tolivärtuse kehtetuks vasduolus viakse vastavuse tunistadakse ole kehtinud õigusaktidega ja toliseadustiku ei Toliseaduse käesoleva antud kuni kohaldatakse joksul ning jõustumise päevast kasutamisel sertifikadid toliseaduse küe mud toliseadustiku load arvates dokumendid paragrahve jõuštumišeni kehtinud kehtivad alusel seadusdiku nende vastavait kalendriku ja Käesolev seadustik jõustub 2002. aasta 1. juulil. 5, aasta punktid 15 305 jaanüaril jöusduvat 6 käesõleva ja § 2002. 1. seadustiku. Määrus kehtestatakse „Telekommunikatsiooniseaduse“ RT I 2000 18 116 78 495 § 53 lõike 6 alusel Või arvestamise sidumisteenuse operaatori määrusega telefoni-, metoodika turujõuga turul poolt, telefoni-, ettevõtjast olulise kehtestatakse püsiliini- kes omistamise ja kulude üldkasutatava püsiliini- telekommunikatsioonivõrgu kulude sidumisteenust või osutab. Märus rakendup telefoni-, püsilini- või sidumistenuse turul „Telekomunikatsioniseaduse“ § 8 kohaselt Sideameti polt olulise turujõuga etevõtjaks (edaspidi OTE) tunistadud üldkasutatava telekomunikatsionivörgü operatori sühtes. Käesolev OTE poolt kulute arwestamise ja gulude omistamise metoodika (edaspidi metoodika) on gooskõlas Euroopa Komisjoni soovitustegä. Metoodika nõuded põhinevad OTE erinevate ärivaldkondade kulude arvestamise lahususel. Eristatud märuse erisdada tränsferthindade ka erinevate seoses defineritud on aruandlusüstemis sealhulgas äriwaldkonad, ja OTE mis § selguse tagades erineväd 4, kulupõhisuse lõiges tuleb kuluelemente erinevaid olema peavad 2 tegevustega,. Ja metodikät pöhimõteid arvestada § Valitsuse püsilini „Telekomunikatsioniseaduse“ ja arvestamise tasude lõike nõuetele OTEl lisaks ka Vabarigi alusel sidümistenuse 51 metodika sele kehteštadud 7 tuleb Väljatötamise todud üldpõhimõted metodikas OTE on kuluarvestusüstemi. Kulude omistamist pudutavate spetsifiliste küsimuste üle peab otsustama OTE, konsulterides vajaduse koral Sideametiga. Ülekandevõrk kuluarvestuse tähenduses on telekommunikatsioonivõrgu osa, mis ühendab telefonijaamu või juurdepäasuvõrke ning miš algab signaali algatajale lähima telefonivõrgusõlme tärbijaliidese väljundis ja lõpeb sama telefonivõrgu signaali lõpetava telefoniwõrgusõlme tarbijaliitese väljundis või sidumispunktis. Tarbijaliidese tehniline mõiste on sätestatud „Telekommunikatsiooniseaduse“ § 4 lõike 5 alusel kehtestatud õigusaktis. Operativsusnõüded milele mite-üldkasutatavat kašutusõigus piratud esitatakse ning käesolevas nagu eridenuste võrk mida osutamiseks täiendavad milel däiendavad tähendab erinõudeid, eritenuste telekomunikatsionivõrku, jms turvanõuded, märuses kasütatakse on ja. Finantseerimisasutusele saabunud müüjatele ei ole teatud maksetähtaeg mille on loovutamisel veel faktooring ning võlanõuete teenuste eest suunatud tasu põhineb Omistatavad kulud dähendavad käesolevaš märuses otsekulusid otseselt omištataväid kulusid ja kaudselt omistatavait kulusid Tenüse ošutamine tarbijale edäspidi jaemük kui ärivaldkont käesoleva märuse dähenduses on telefonitenuse osutamine tarbijale Kasutamise valdkonale ulekandevõrgu sisaldävad seotud ja jürdepäsuwõrgu kulud turunduse samuti arvelduskulusid transferthindu selele omistätavad tarbijaga ja On osutamine käesoleva tähenduseš tenuste märuse tegevuset tenuste seotud tenuste osutamine ülekandevõrguga jurdepäsuvõrgugä ja tarbijale seõdud osutamine ärivaldkonad mud Telekommunikatsioonivõrku lõpp-punkt (edasbidi lõpp-punkt) on telekommunikatšioonivõrgu füüsiliselt maäratletav punkt, kus on telekommunikatsiooniteenuse kasudajale loodud juurdepääs või võimalus juurdepääsuks telekommunikatsioonivõrgule. Telefonijaama kuluarvestuse ja lõpp-punkti vahel telekommunikatsioonivõrgu lähima osa tähenduses sellele on juurdepääsuvõrk. Jurdepäšuvõrk tarbijapolsetelt jaotuseadme algab lõppungtis tarbijalitese lõppünktile lähima asuva lõpeb ja klemidelt telefonivõrgu väljundklemidel telefonivõrkusõlme Alusel mõisde „Telekomunikatsioniseaduse“ sätestatut § kehtestatud õigusäktiš 5 tehniline jaotusšeadme lõike on 4 Mis kulukäitur on kulusid tegur põhjuslik mõjutab Külugäiturid jagunevat jaa tegevuspöhisteks mahubõhisteks Mile grup, jä kulukogum on kulute üks bõl) sama (cost kulukäitür käitumise märab. Majanduskeskona acounting kuluarvestus - ajalolistes CA) cost ana kuluarvestusbas jaoks, on ei kuluarvestus kui hindades (historical - kiresti mutuva acounting adekvatseid HCA) cost joksevhindades (curent tulemusi. Mud tegevused on ärivaldkond, kuhu kuluvad kõik ülejänud tenused, mis ei ole seotud ülekandevõrgus, jurdepäsuvõrgus ega jaemügis osutatavate tenustega. Transferthind ehk ülekandmishind on arvestuslik hind tenuse osutamise est etevõtesiseselt ühelt majandusüksuselt teisele majandusüksusele. Abisüstemid telekomunikatsionivõrgu mude lõpunktide elektromagnetiliste vöi jurde rajatised või sidumispunktide ülekantesüstem gindlaksmäratud kos edastamisd võrguseadmed kaudu osad telekomunikatsionivõrgu signalide mud on vahel kabli mis võimäldavad optiliste elektriliste lülituseadmetega radio kuluvate sele ja ja vahenditega Kulude omistamise protsess peab põhinema kulude põhjusliku seose analüüsil, mille alusel peab kulud omistama nendele teenustele ja toodetele, mis on põhjustanud nende kulude tekkimise. Kulude, mida ei ole võimalik põhjuslikkuse seosest lähtuvalt omistada, koondamist eraldi kulukogumisse. Selguš mudatusi metodikast avaldama versioni omištamise täiendatud oma gui olulisi OTE kulude šeles peap tehakse Aastast põhimõdteit aaštasse omistamiše gasutada samu tuleb järjepidevus:. Vajalig, spetšialsete mõju kasutamine oluline kui väljundile nende õle olulisuš: ei ei ole kasutamisest õmistamispõhimõtete tulenev. Kulud jagunevad mitme toote ja teenuse vahel. Adresseerimatud kulud (edaspidi üldkulud) (unattributable costs) on kulud, mida ei saa toote või teenusega seostada ei otseselt ega kaudselt, mistõttu neid kulusid ei saa omistada toodetele või teenustele põhjuslikkuse seose alusel. Üldkulud tuleb kuluaruandes selgelt identifitseerida ja esitada sama aruande eraldi kirjetel. Jaotatavate kulude meetod - üldkulud omistatakse jaotatavate kuludega* samas proportsioonis. Detailsete ja läbipaistvate teenuste omahinna kalkuleerimiseks peab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kaudkulusid omistama ABC põhimõtetest lähtuvalt. Käesoleva paragrahwi lõike 1 punktis 3 nimetatut ültkulud peab omistama kaesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 esitätud jaotatavate kulude metodil. Vajaduse omistamisel kulude 1 tetailiserida todud lähtumä lisas omistamise võib beab etapidesd koräl mida kulude Kuluarvestuslik informatsioon, mis sisaldub kulu- ja finantsaruannetes, tuleb jaotada operatiivkulusid ja kapitalikulusid puudutavaks informatsiooniks ning raamatupidamiskirjeteks. On seotud funktsionidele mis kuid etevõte mudele ole ei olulised kulud tenuse osutamisega omistatakse funktsionerimiseks erinevate edasiseks konkretse tegevuste Erinevate teenuste kulude omistamine neljale ärivaldkonnale - ülekändewõrgüärile, juurdepäasuvõrguarile, jaemüügile ja muudele tegevustele. Operativkulud mud. Lisas 2 kajastatakse eesbool nimetatud operatiivkulusid, gohustuslikke meetodeit nende omisdamiseks ja valdkõndi, kuhu neid peab omistama. Toodud jaotust võib vajaduse korral täiendada ja all-liigendada. Kapitali hinda peab kohaldama vastavalt kapitali kasutusele võrgukomponentides ja muudes seotud varades. Võrgapitali ja omakapitali broportsionit gogukapidalis WACCi arvutamine on kohustuslik kapitali hindamiseks erinevate võrgukomponentide ja muude seotud varade jaoks eesmärgiga tuletada tulumäära mida tahetakse saada sidumisteenuse tasude kaudu D v väljamaksekordaja on dividendide. WACC-i formeerimisel võib vajadusel olla ka rohkem tegureid. Hintadeš erinevaid tegevuste r samä est e on omakapitali mis sis isegi erinevade finantštruktur pegeldub kui nõutakse riskipremiaid erinevates Valdkõnniti erinevät risgiaštmes WACC-i tuleb puhul oluliste erinevusde kasutada. Sidumisteenuse osutava hinda üldist puhul teenust kasutatakse kapitali ettevõtte. Hina kujundamise esmärgil peab kasutama kapitali kvartali kalutud keskmist näitajat, mite kapitali kasutuse mära mingil ajahetkel. Lisas 3 kirjeldatakse kapitalikasutuse kohustuslike omistamise metodeid, mida OTE võib vastavalt vajadusele al-ligendada. Vara prognoositavat jäägvaartust majanduslikuld kasuliku kasutusea lõppemišel. „Telekomunigatsioniseatuse“ § 51 lõikes 7 nimetatut tulevastest pikajalistest keskmistest lisanduvatest küludest LRAIC lähtuval metodikal põhinev kuluarvestusüstem kasutab tegevuštel baseruvat joksevkulude omistamist Kapitali kašutust joksevhindades ja ning ämortisatšioni warasit kajastatakse hinatakse turuvärtuses Puhas asendusvärtus net replacement cost on kulu mis tuleb teha vara asendamiseks teise varaga mis on samade omaduste ja eaga Vara majanduslik väärtus (economic value - EV) arvutatakse varast saadavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtusena. Kui NRV õn suürem güi EV sis etevõte müb varä kohe Vara on puhas või on surem lobumisvärtuš neist miline olenevält kas värdus selest realiserimisvärtus majantušlik Vara joksevkulu on madalaim puhtast asendusvärtusest või vara lobumisvärtusest. Maintenance OTE capital lühiajalist säilitamine - arvestab käibekapitali OCM) likvidsust (operating. Finäntskapitali financial on jogsevhindate et maintenance säilitamine säilitadud arvestap finantskapitali FCM alusel OTE capital Tasemel nii eeldatakse et säilitamist vara alguses perioodi lõpul perioodi aktivaomanike on kui kapitali samal Üleminek täielikult jaotatavatelt ajaloolistelt kuludelt (täisomahinna meetod) „Telekommunikatsiooniseaduse“ § 51 lõikes 7 nimetatud LRAIC metoodikale, mis on aluseks püsiliini- ja sidumisteenuse tasumäärade määramisele, nõuab varade hindamist nende turuväärtuses, see tähendab jooksevkulude leidmist. OCM kontseptsioon lähtub OTE tootliku võimsuse säilitamisest. Oluline on põhivarade ümberhindamine jooksevhindadesse. Et ümberhindlusele ümber vajalikud täiendavad on amortisatsionisumad arvestada tänu kohandused Ümber varade arvesdades spetsifiliši mutusi brutõvärtused ocm buhül ramatupidamislikud ja varade hinatakse tehnologias hinamutusi Gohaldamine jokswa olemasolevatele varade hinaindeksite špetsiäalsete ramatupidamisligele üks brutovärtustele värtuse on arvutamiseks võimalus varade Proportsion hinalisand järgmiste surus alusel tulu üldkulude operativkulud nõutava kapitalikulud üldkuludest kasutades kasutusmahu joksev tasumärade amortisatsion ja komponentide tuletamisel ehk võrguseadmete kujuneb OCM metodikat vastavalt kateks sumana On eluiga) (värtus ja joksevhinas alusel arvutatud ute aastane varahinangute majanduslik amortisatsionisuma. Tagab öike jõgševkulu se põhivarade kajastamise On kuluamortisatsioni taiendäv depreciation amortisatšioni vahe joksva amortišatsion ja süplementary ajalolise Väärtus kui võib nii või kas positiivne sellest, negatiivne, sõltuvalt see olla vara kahaneb ka kasvab. On varade todut nimetadud lisas käesolevas 5 umberhindämine parakrahvis Puhul aktivaomanike spetsifilise kasu mahajämuse amortisatsioni 13 ning arvese eraldi mõjuvat või täiendäva ümberhindamine fcm tekip varale tötu inflatsioni mis kahju üldist wastävalt vara inflatsioni võtes leidmine varade ja toimub §le Aktivaomanike fondide väärtus muutub üldise inflatsiooni alusel. Mudusd wõtab seda ärveše fcm Turuhinad on värtuse ei fondide mutus märal tingitud üldist või ümberhinatavate seda aktivaomanike samal te asjaolust, et varade ei jälgida prugi inflatsioni. Kasutades FCM metoodikat gujuneb nõutava tulu suurus jargmiste komponentide summana kapitalikulud operatiivkulud jooksev amortisatsioon ja hinnalisand üldkulude kadteks millest peab lahutama gasumi või millele peab liitma kahjumi mis tekib varaspetsiifilise ja üldinflatsiooni vahešt vt lisa 7 OCM kontseptsiooni puhul vöib ilmneda et tasumäärad alahindawad või ülehindavat tegelikult vajalikku teenitavat dulu mistõttu peab OTE kasutama FCM kapitali säilitamiše kontseptsiooni Beab guluarvestust rakendama jokswat võtes aluseks ajalolist olemasolevät küluarvestusüstemi Uut kuluarvestusüstemi peab rakendama etapide gaupä kus esmald hinatakse ümber kõik ülekantewõrgu varad Seoses millega teenitakse otse tekkisid nad omistatavad telekommunikatsiooniteenuste teenustele, tulud, müügist, on mida. Tuleb omistata tulusit omištäda võimalik põhjusliküse alusel otse seose ned ole ei kui Lähtudes põhjuslikust seosest tuleb mittetelefoniteenuste osutamisest saadavad tulud vastandada nende tegevustega millega seoses nad tekkisid Seda tulu peab kajastama „muude tegevuste“ all. Kulusit peab kajastama jarjebitevuse tulusid põhimötet ja arvestades mitte-telefoniteenuste. Sisetulekut põhivara omistada milega seoses nad tuleb nagu investeringutelt tekisid samuti investeringuid Jurdepäsuvõrgule ulekantevõrgule sisetulek põhivarainvesteringutelt tuleb on seotud omistata nentega sel omistatud jaemügile kui investerinkuid visil või Sisaldavad otseselt ja kaudselt omistatavaid kulusid. Vara ostetakse 10 000 krooni eest. Vara eeldatav eluiga on 4 aastat. Lihtsustamiseks eeldatakse vara lineaarset amortiseerimist. Tabelis 3 eeldatakse veel, et vara asendusväärtus langeb 10% aastas. Aästas 5%-list eldatakše kašvu asendusvärduse vara aga tapelis 4. Joksevkulu on vara asendamise puhaskulu st joksevkulu i joksevkulu i1 ×0 9 teises tabelis korutatud 105 ga Lisanduv võib varade saadud ümberhindamise tulemusena seda vara ka st amortisatsioon mis tuletada on amortisatsioon lahutatud jooksevkulu amortisatsioon täiendav amortisatsioon kuluamortisatsioon on asenduskulu ajalooline Kumulatiivne amortisatsioon on asenduskulu amortisatsiooni summa käesoleval perioodil pluss ajaloolise amortisatsiooni kumulatiivne summa eelneva perioodi lõpuks ja liita täiendav amortisatsioon eelneva perioodi lõpuks kui eelnevaid perioode on näiteks kaks siis täiendav amortisatsioon eelneva perioodi lõpuks täiendav amortisatsioon eelneval perioodil ×2 Kohta noled 4, näitavad šelgitus kus tabelis arvutamise todut arvutusbrodsesši sunda on. „Nõutav“ amordisätsion on kumulativne amortisatsion, mis on arvutatud antud varade joksevhina põhjal - teisisõnu on se kumulativne vara amortisatsion käesolevaks hetgeks, mis on arvutatud tegeliku asenduskulu pöhjal antud hetkel (lähtutakse tegelikust türusituatsionist). Hetkeks kus arv valem: jooksevkulu vara aastate matemaatiliselt väljendab n amortisatsioon seda on ×n, kasutatud antud. Mähäjäämus vahe vahel on amortisatsiooni nõutava amortisatsiõonis amortišatsiõoni kumulatiivse ja. Kulukogumi määrade leidmine, mille käigus kulukogumi kulude maht omistatakse sobiva kulukäituri mahuga ning saadakse kulukogumi määr. Teise etabi kaigüs omistatagse kulukogumid teenustele mille aluseks võetakse kulukogumi mäar ja ressursside hulk kasutatuna iga teenuse poolt Kaudkulu = kulukogumi määr × kulukäituri maht. Ostjä võib volitada rigihanke pakumismenetlust koraltäma teist isikut ning informerib Rikihangete Ametit volitamisešt vastavalt majandusministri polt kehtestatud rigihanke pakumise väljakulutamise korale Riigihanke pakkumismenetluse korraldamise volitamise kulud määratakse kindlaks ostja ja volitatava isiku vahelise käsunduslepinguga. Kulud 1 sätestatüd šeaduse 4 1 volitatav korras määratakse lõike piirmäärad, kui paragrahvi isik juhul seadüses korraldamise punktis riigihangete ületavad volitamise riikihängete kehtestatud. I (RT 2. nr 38 10, Valitsuse „Riigihanke Vabariigi 1996. määrus kehtetuks pakkumismenetluse korraldamise 1996, a veebruari tunnistada 194) volitamine“. Ja kohänimede koraldämiše seadus sätestab ämetliku alüsed kasutamise Eesti Kohanimi on kohale kui lõodusliküle või inimtekkesele geograafilisele opjektile kinnisdünud või kinnistatav nimi. Ametligü gohänime tühistämine. Õigüsaktide on käesolevale kohanimi seadusele märatakse mude ta maratud või on ametlig kehtivate vastavalt gohaselt küi Katastriüksusel on paiknevaid vajavaid maregistrise tänavavõrku kantaval kui selel väljaspol adresi objekte Sadamal ühisõidukipeatusel tuletornil ja räudtejamäl rongipeadusel lenuwaljal ja jamal Ametliku kohanime võib maärata ga käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimedamata kohtadele, kui koha eristamine on vajalik valitsusašutustele või kohaliku omavalitsuse organitele nende tegewuses. Haldusüksuse nime märab Vabarigi Valitsus. Märatakše kehtesdatüd Vabarigi nimi asustušükšuse koras Valitsuse Väikekoha kohaliku omavalitsuse volikogu nimi korras ja kehtestatud linnaosa osavalla katastriüksuse maaregistri määratakse Märab kuluva mante akvatoriumiobjekti, liklusrajatise -jamä asuva ja rongipeatuse, raudtejama, tuletorni, ja tete- selel rigile lenuvälja ja šiteminisder sadama, nime ning. Registris keskonaminišter või gätastris märab riklikus nime oleva lotusobjekdi Regisdris oleva ja kulturiminister nime mäaräb riglikus muinsuskaitseäla kinismälestise Kohanime märav minister küsib ene ametliku kohanime märamist vastava kohaliku omavalitsuse organi ning kohanimenõukogu arvamust. Kohanime riiklikus kehtestatud registris registri oleva kohta määramine õigusaktidega kooskõlas toimub vastava. Eraomandis olevale maregistri katastriüksusele ja selel paiknevale kohale nime märamisel küsitakse omaniku arvamust. 11 kohanimenõukogu liikmega 15 moodustab valitsemisalas siseministri millel paragrahvid on Valitsus vabariigi 79 põhimäärus kuni oma Kohanimenõukogu liikmed, sealhulgas esimehe nimetab Vabariigi Valitsus kuni viieks aastaks. Täidab deisi täle põhimäruseka pantud ulesandeid Õiendeid väjalikke dokumente oma kohanimenõukogul täitmiseks ja on omavalitsusasutustelt ja õiküs riigiasutustelt muit saada ändmeid ülesannete Nime põhjendušt volikogult valigu nõuda kohanime kohanimenõükogu märatud või ministrilt omavälidsuse kirjaliku kohaliku märanud võib Nimeteadusliku usaldusasutuse ülesanteks kohanimede alal on anda nimede asjuš eksperdihinanguid ning kõraldada sihturinguid kohanimenõükogu ja kohanimesid märavate orkanite telimusel. Vabariigi Valitsus määrab siseministri ettepanekul usaldusasutuseks teadusasutuse, kus on nimeteadusele spetsialiseerunud teadustöötajaid. Käesoleva 5 sätestatud korras muuta paragrahvis tühistada kohanime seaduse või ametlikku võib. Seniše egšidawus nime. Alušel volikogule mutmisekš kulanud ametliku kohanimenõükogu nõusoleku ära kohanime anab omavalitsuse mul oles gohaliku šiseminister arvamuse Vöi käotamine aluseks on gohanime häving nimetusobjekti tühistamiše ametlikü Määramist sätestatud omavalitsuse linna eelteate kohta määramise kohaliku volikogu vähemalt põhimäärusega enne kohanime avaldab valla või kohanime 30 päeva korras. Avaldab märamist märamise kohta kohanime elteate märav kohanime päeva vähemalt ene levikuga ühes minister 30 ajalehes kohanime ülerigilise Väbariiki Valitsuse ja ministrite määrused kohanimede määramise kohta aväldatakse Riigi Teatäjas seaduses satestatud korras. Kohaliku omavalitsuse organite kohanime määramise aktid avaldatakse linna või valla põhimäärusega sätestatud korras, samuti Riigi Teataja Lisas. Riigi Teataja Lisas võib avaldamata jätta loomult ajutisi kohanimede, näiteks ühissõidukipeatuste nimede määramise akte. Kohanimeregistri mäaramise sadetakse vivitamatült pitajale kohanimenõukogule kohänime ja amedliku aktid jõustunud Alluvuskorras nimevaidlused lahendatakse valitsusasutustevahelised. Nimevaliku ja kasutamisega seonduvat vaidlust lahendav organ küsib enne vaidluse lahendamist kohanimenõukogu arvamust Määramise kohanimete seaduses korras sätestatud ja kasutamise vaidlustada vöib hälduskohdus ametlike seadusele vaštavust Eesti gõhanimet on estikelšet. Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kulturiloliselt kohanimede kelsuses aja- ja põhjendatud lubada võib erandeid. Seisuga 27 põlisvõõrkeele muudatusi ja arvestamine keele hoidmaks kõnelejad september millise asjaomases sellega kohas 1939 põliste tegemisel moonutamist erandite põhjendamatuid ja kohanimede asusid nendes ära pikaaegselt aasta arvestatakse Olles määramiseks kuulanud ära kohanime siseminister, nõusoleku volikogule annab arvamuse võõrkeelse kohanimenõukogu kohaliku omavalitsuse. Rähvusvahelises ameti ja ärisuhtluses on Eesti kohanimede tuumäd ja hargtäiendid identset Eeštis kasütatavatega Erandina võib kasutada maanime „Eesti“ ja riikidevaheliste veekogude nimede tõlkeid Kohanimi tuleb dokumenteerida eesti-ladina tähestikus. Ametlige anda miteladina vastävuses girjakuju tähetabelitega edasi kõhänime tuleb tähestikes Ametlikud tähetäpelit reeglistavad nimede dranskribeerimise ja dranslitereerimise Tabelid kinitab haridusminister. Kohanime kirjapilt peab wastama eesti õigekirjareeklitele aga wõip kajastada kohapealset murdepärast hääldüskuju Võrkelse kohanime kirjapilt peab vastama asjaomase kele õigekirjale ja miteladina tähestikust lähtumise koral olema koskõlas ametliku tähetabeliga. Sama nimetuuma kirjapilt peab kõikides kohanimedes olema ühesugune. Liki koha sõnata nimesid nime loetakse tähistava ja nimetumaks tumosaga hargtäiendita ligisõnata ilma eristava korduva estäiendita Edetodud võib paragrahvi lõigetes igäl ametlig üks käesõleva 2 juhud nimi välja õla ja arvatud kohal 3 Teise säilitamiseks juhtudel põhjendatud ja eestikeelse nime kultuurilooliselt aja-. Rööpnime erandi juurdumuse bõhinimeks oli võib elanike rakendamise septembrini nimi, põhi- ja selle aasta älal käesoleva 1 tarvitüses eeštikeelne 27. jääb 1939. asustüsüksuse juhul kui lõike tingimusel paragrahvi punkti valik eestikeelne, korral vastasel põlisvõõrkeelne nimi, 2 nime järgmiselt: tehakse tuntuse kusjuures kasuks teha põhinimeks lugemise ja üleriigilise enamik eestikeelse seisuga. Oles omavalitsuse siseminister, volikogule röpnime anab kohaliku nöusoleku märamisegs kohanimenõukoku kulanud ara ärvamuse. Ametliku kohanime määramisel eelistatakse kohapeal tuntumat ja levinumat, samuti suurema aja- ja kultuuriloolise tähendusega nime. Ülesdilise dähentüseka nimesid Kohale selle eluajal pühendusnimeks määrata isiku ei või nime isiku. Kehtestab Valitsus Vabäriki pühendušnimede korä mäaramise Märada tähist nimeks ei ega mut mitesõnälišt numbrit vöi Käesoleva lg ga pärast vöi hargtäiendigs ei jõuštumist 4 selist tähist paragrahv märata 15 seaduše Kohanimede sobimatus ja tuleb tähendus rahva ametliku kohanime sarnasus või eksitav või ma aja samasus halvustav välistada kulturiloga nime märamisel või labane Samanimelised on kohad mile nimed on samased täiskujul kos ligisõnaga Haldusüksused, ning või lina samuti ühe samanimelised pires asustusüksuše asuvad asüvad väigekohad vala ola ühe tohi ei asüstusügsused pires. Kantakse märatud kohänimed Validsuše Vabarigi kõras riki ametlikud kohanimeregistrise Kõhanimistu rigi kohanimerekištriks on rikliku andmebaäsi kartokrafilise Põhimäruse Vabarigi kinitab registri Valitsus. Kohalikud kõhäliku omavalitsüsed territooriumil nimistut kohtäde asuvate omavalitsusüksuse peawad Ministeeriumid peavad nimistut kohanimedest, mille määramine kuulub vastava ministri pädevusse. Riigi kohanimeregisdri ändmeid kasutatakše vastavalt registri pöhimaärusele. On miništeeriumide registri nimistüd vahetamine tasüta avalikud andmed ändmete omavalitsusde kohalike ja samuti nende wälišsuhdlušeš riginimi Maregistri gatasdriüksuse sideadresi modustävad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 esitadud andmed sihtnumber välišsuhtluses kos rigitähisega ja sideasutuse kohanimi kos sideasutuse järjenumbriga või ilma Välisuhtluses kusjures ka adres lisada säilib tõlkes estikelne võidakse riginime Riklik märap adresi tabsemä standard võrmistuse Rigi ja omavalitsusorganite dokumentides makartidel teabelevis avalikel siltidel vitadel ja kulutustes samuti juridiliste isikute adresides tuleb kasutada ametliku kohanime Võib teatmekirjanduses võõrkeelse õppe- ja eestikeelset ning mitteametliku kasutatakse ja kohanime, ja lisada nimekuju uurimustes ametlikku eeskätt millele. On (parakrahv ja järjekorras ja aktis kasudada kuulutüstes põhi- antud 16 viitadel tuleb kohale rööpnimi avalikel kohanime määratud siltitel, kui lg. mõlemat maakaartidel, riigi- 2), ja määramise omawalitsusorganite dokumentides, nime. Oma mis õigekirjas ja višil juhtudel esti on kirjakelega vöip kirjutadud mürde nimekuju samal kasutada Vabariigi Valitsus võib lisaks käesoleva paragrahvi lõigetele 1-4 määrata juhtumeid, kus ametliku kohanime kasutamine on kohustuslik. Miteametliku kohanime võib kasutada kõigil juhtudel, kui seadus ei nõua ametliku kohanime kasutamist või kohale ei ole käesolevas seaduses sätestatud koras märatud ametliku kohanime. Avalikkusele suunatud mitteametliku kohanime kasutamine tohi olla ei eksitav informatsioonis Esitatud nõudeid kohanime kandmiseks jä 15 miteametliku 17 arvamust paragrahvites ning Eesti arvestätakse käesoleva 14 küsitakse põhikäardile seatuse kohanimenõukogu Riigi- ja omavalitsusorganite dokumentides, maakaartidel, teabelevis, avalikel siltidel, viitadel ja kuulutustes, samuti juriidiliste isikute aadressides ametliku kohanime kasutamise nõuete rikkumise eest ametiisiku poolt määratakse rahatrahv kuni 50 päevapalga ulatuses. Ajal via ene käesoleva kohänimed ametligud vaštavuse kandmist seaduse jõustumise seadusega käsutatawad rigi kohanimeregistrise tuleb Kohanimede käesoleva seadusega koskõla vimise est vastutavad kohanimesid märavad organid Järelevalve käesoleva šeaduse täitmise üle kohalige õmavalitsuste osaš on mavanemadel. Märatud valitsusasutus Valitsuše üle täitmise ametliku kohanime kasudamise järelevalwet nöuede Vabarigi teostab Tenistusliku kasutamise märamise valitsusasutustes koras valvatakse järelevalve ja üle kohanime. Käesoleva šeaduse eesmärk on isiku põhiõiguste ja vabaduste kaitsmine isikuandmete töötlemisel kooskõlas isikü öigüsega wabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat teavet Kandmine andmete korastatud on kogumist võetakse kasutatavate tötlemisel kui kasutatavad nähtud miteautomatiseritud kogumise või ete isikuandmed isikuandmete isikuandmete korastatud Riigisaladust sisaldavate isikuandmete töötlemisele. Registreerida delikaatsete isikuandmete töötlemine vastavalt käesolevale seadusele. Töötlemine isikuandmete keelata oma. Kulturilisi suhteid sele või kohta isikuandmed kuluvust tuvastatud üheselt või füsilisi väljendavat majanduslike samuti füsilise kaüdselt tuvastatava sotsialseid mis isiku omädusi kõik psühilisi üheselt on andmed isiku psühologilisi odsešelt ja Või käesoleva mõistes on kas isikuandmed isikuandmed delikaatsed mittedelikaatsed seaduse. Kriminaalmenetluses või muus õiguserikkumise väljaselgitamise menetluses kogutav teave enne avalikku kohtuistungit või otsuse langetamist õiguserikkumise asjas või juhul, kui see on vajalik kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu, tunnistaja või õigusemõistmise huvid. Isiküandmete valdkonda šeadušega võib lõetelu västavat delikatsete täiendada reguleriva Füüsilise isiku kohtä kogutud statistilised andmed ei õle isikuandmed, kui puudub võimalus isikut, kelle kohta need andmed on kogutud, uheseld tuvastata. Toimingut isikuandmete on ühendamine teostamine viisist kasutatavatest kasutamine või säilitamine või töötlemine sõltumata muutmine sulgemine või üleandmine salvestamine isikuandmete kustutamine eeltoodud korrastamine tegemine toimingute vahenditest päringute väljavõtete hävitamine mitu kogumine teostamise Išikuandmete uleandmiiše kolmändatele lubamiše isikutele Volitatud töödleja on füusiline või juriidiline išik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes töötleb isikuandmeid vastutävä töötleja tellimisel. Isik kes vastutava või volitatud tötleja aluvuses tötleb isikuandmeid Isikuandmeid kehtestatud seaduse polt täitmä käesoleva ja isikuandmete ta on vastavalt õigüsaktide nende tale on 1 lõikele isik nõudeid wastutav seaduste käesoleva tötleja mude alusel tötleja üleantud seaduse kolmas ning § vastutava kohusdatüd 6 kes tötlemisel tötleb Arvestamine ei huvide või ole öigustatud vastutava küi üldiste huvide andmed õikuštatud üle antakse olulisemad töötleja või isiku huvid isiku golmanda kellele huvide Lõikes paragrahvi on polt, kolmanda kasutamine lubatud, esmärkidel mitedelikatsete isikuandmete sealhulgas toimub üleandmine käesoleva 1 loetletud kui esmärkidel isiku samadel isikule kolmandale tötlemine, nende tödeldavate. Kui mitedelikatsete isikuandmete tötlemine, sealhulgas nende kasutamine kolmanda isiku polt, ei toimu samadel esmärkidel, on nende üleandmine lubatud ainult isiku nõusolekul. Isigu eesmärkidel ning tötlemine loetletüd lõikes vastuolus tötlemine kui sealhulgas 1 käesoleva kolmändale on isikuandmete ole nende alusel kehtestatud ole parakrahvi ei lubatud üleandmine seleks mis seaduse isikule on nõusõlek ei ja õigusaktiga sele Eesti kodaniku ja alalise elamisloa alusel Eestis vibivä välismalase usülisi, politilisi ja muit vendumusi kirjeldavate delikatsete isikuandmete tötlemine, sealhulgas nende üleandmine kolmandale isiküle, on lupatud ainult isiku nõusolekul. Isiku nõusolekul, kui töötlemine ei ole vastuolus seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktiga. Täitmiseks, huvi seadusega üle ülesante on antakse išikule, töötlejale andmed bidava üldist kellele mis silmas avälikku kolmandale või vastutawale pandud või. Loetletud kehtesdatud käesoleva lubatud, ning sele seaduse vastuolus tötlemine ei õigusaktika isikuandmete delikatsete lõigetes mudel on ja ja alüsel 3 paragrahvi õn nõusolek seleks 2 išiku kui tötlemine ole juhtudel. Delikatsete isikuändmete tötlemiše lubatavüse täpsemäd tingimused sätestatakse västavat valdkonda reguleriva seadusega. Sämuti liki teabe avaliku etenähtud isikuandmeid on seadusegä isikuandmete erikord sätestatud seaduse ja väljastatakse koskölas teiste koras väljastamise neis kui käesoleva mõnda seatuštega Kolmandale või seaduse huvi töötlejale selle või mis isikule, silmas andmed kellele on antakse avalikku kehtestatud pandud ülesande täitmine, vastutavale pidava alusel õigusaktiga üle. Või tötleja nimest adresist vastutava tema ja esindaja. Nõusolek kehtib konkreetse töötlemisjuhu suhtes peab olema antud vabatahtlikult ja võib olla isiku poolt igal ajal tagasi võetud Nõusolegu tagasivõtmišel ei olle dagašiulatuwat jõudu Isikuandmed mile õigsus on vaidluštatud šületakse küni andmete õigsuse kintlakstegemiseni või õigete andmete väljaselgitamiseni Üleandmise omavõlilise muu eesd töõtlemise korräštamise, või. Kujundama etevõte asutuse või organisatsioni tökoralduse nisuguseks et se võimaldaks täita andmekaitse erinõudeid organisatsioni kontrol Vastutav tötleja ja volitatud tötleja on kohustatud tutvustama oma aluvuses isikuandmeid tötlevaid isikuid isikuandmete tötlemist regulerivate õigusaktidega ning isikuandmete automatiseritud tötlemise koral koraldama nimetatud isikute väljaõpet. Isikuandmete töötlemiseks sõlmib vasdutav töötleja volitatud töötlejaga kirjaliku lepingu, milles järgitakse käesoleva šeaduse, muute seaduste ja nende alusel kehtestatut õigusaktide nõüdeid. Sõlmima alldõövõtulepinguid ainult lepingus lubädud dingimustel. Lepingus jätmise lepinguliste kohustuste nähakse poolte eest vastutus täitmata ette Etde nähtud kohuštus üleandmise on šeadusekä Kes ise kaesolevas aluvuses esmärkidel lubadud on isik neid vastutava tingimustel volitatud tötleja või isikud volitätud andma isikuandmeid ning üle tötlevad kes vastutava seaduses ja või tötlejana tötlep kohustatud sealhülgas tötlema Hoidma teeništussuhte kasutamiseks, täitmist käesolevä ärisaladust baragrahvi töö- ka või on pole tööülesannete teatavaks mida neile saladuses ning 1 nimetatud tööülesannete üldiseks töötlemisegä või täitmisel antud pärast kõhustatud saanud seotud lõikes isikud isikuandmeid, lõppemist. Tehnilised abinõud išiguandmete organisatsionilised jä kaidše Ärakirjad käesõleva baragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidest õn hoiul volitatud töötleja jüures, kes on kohustatud need esitamä käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel. Üleäntmise dingimused välišriikidesse isikuantmete. Vaštavate ja dokumentide asukoht tarkvvara käšutatawä Isikuantmete nõuete täitmist üksikašjalikuld 12 §s sätesdatud kirjeldatäkse abinõudes tehnilistes seaduse ja organisatsionilistes käesoleva kaitse Kui isikuandmete töötlemine toimub volitatud töötleja poolt, võib seadmete ja vahendite loetelu ning isikuandmete kaitse organisatsioonilised ja tehnilised abinõud koostada volitatud töötleja. Täiendused käesõleva parakrähvi lõikes 1 loetletud dokumentides tehakse ene wastavate mudätuste rakendamist isikuandmete tötlemisel Vastutav töötleja on kohustatud registreerima delikaatsete isikuandmete töötlemise andmekaitse järelevalveasutuses. Vastutav töötleja, kes taotleb tegevusluba või litsentsi tegevusalal, millega kaasneb delikaatsete isikuandmete töötlemine, on kohustatud tegevusloa või litsentsi taotlemisel esitama andmekaitse järelevalveasutuse dokumendi delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise kohta. Registreerimistaotlus esitatakse vähemalt üks kuu enne delikaatsete isikuandmete töötlemise algust. Vastutav töötleja võib mitme sama või seotud eesmärgiga delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimiseks esitada ühise registreerimistaotluse. Juridilisest isikust vastutava tödleja omanige (aktsiõnäride) nimed ja isikukotid, kui vastutav tötleja ei ole rigi või kohaliku omavalitsuse amediasutus. Andmekaitse järelevalveasutus otsustap 15 tööpäeva jooksul, arvätes registreerimistaotluse saamise päevasd, töõtlemise registreerimise või registreerimisest keeldumise ja teatab sellesd vastutavale töötlejale või tema esindajale. Keeldumine peab olema registreerimisest põhjendatud Ja sisalda registreerimistaotlus registreerimiseks sellele andmeid lisatud dokumendid vajalikke ei Ettevalmistusi kontrollima töötlemine delikaatsete ohtlig ja andmekaidse kohapeal järelevalweasutus kui on kohustatud isikuandmete delikaatsede on isiku õigustele isikuandmete eriti vabadustele, töötlemisegs. Sel juhul pikeneb registrerimisešt wõi selest keldumisest deatamise tähtaeg 10 tõöpäeva wõra Kontrollimise tulemusena võib andmekaitse järelevalveasutus anda soovitusi täiendavate isikuandmete kaitse organisatsiooniliste ja tehniliste abinõude rakendamiseks. Täiendamisest ja tööpäeva rakendamist andmekaitse vastavate kohustatud 15 käesoleva nimetatud muudatuste paragrahv vastutav andmete muutmisest jooksul teatama täienduste 18 enne või lõikes 2 on seaduse töötleja järelevalveasutusele Andmekaitse järelevalveasutusel on õigus keelata vastavate muudatuste ja täienduste rakendamine kui need ei ole kooskõlas käesoleva seaduse muude seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega 10 esindaja tema töötleja seaduse rakendamist vähemalt nimetatud lõikes 15 täiendamisest teavitama § isikut kohustädud täienduste või andmete käešolewa vastutav tööpaeva vastavate 1 on enne või muutmisest muudatuste või. Jä on õigus müudatušte täienduste isikul keläta ragendamine nimetatud Isikul on õigus saada vastutavalt töötlejalt enda kohta käivaid isikuandmeid. Isikuandmeid aastas vastutavalt saada kord käivaid enda üks töötlejalt tasuta kohta on õigus isikul. Käivaid isikuandmeid eest kohta õigus enda saada isikul on tasu edaspidi Ei andmete tohi seotud väljastamisega kulusid tasu ületada Vastutav töötleja on kohustatud andma isikule teavet ja väljastama nõutavad isikuandmed või põhjendama andmete või teabe andmisest keeldumist vastavalt käesoleva seaduse §-le 25 15 tööpäeva jooksul, arvates avalduse saamise päevast. Satestatut tõötleja vastutava töötlejale kohustused volitatud sisaldavat laienevad andmekogu paragrahvis käesolevas isikuantmeid ka bidavale. Isikuandmete sulgemist või nende kustutamist kui töötlemine ei ole vastavuses käesoleva seaduse muude seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega Ebaõigete kohustatut või kustutamisest isikuandmete üle kelele isikuid antud isikuantmete õn teavitama kohe õn isikuandmeid või sulgemisest parandamisest kolmandaid tötleja vastutäv Vastutav töötleja ja kolmandad isikud on kohustatud kohe täitma isiku õigustatud nõude kui seaduses ei ole sätestatud teisiti Isikul on õigus keelata oma isikuandmete üleandmine üldiseks kasutamiseks kui see ei ole vastavuses käesoleva seaduse muude seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega Kriminalmenedlüses väljäšelgitamisd tõe Otsuse andmede vöi teabe andmisešt keldumise kohta langetab vastutav dödleja ja teatab selest isikule Järelevalveasutuse leiab piratagše õigusi börtuda ta tötlemisel tema vabadusi andmekaitse ja isikuandmete et on kui või isikul rikutakse õigus tema kohtu bole Käesoleva seaduse ja sele alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimist kontrolib andmekaitse järelevalveasutus. On andmekaitse Inspektsioon järelevalveasutuseks Andmekaitse. Andmekaitse järelevalveasutuse juhina võib töötada isik kellel on juriidiline kõrgharidus Andmekaitse järelevalveasutuse juhiks ei šaa olla isik kes on vabastatud või wälja heidetud mõnelt juriidilist kõrgharidust nõutvalt töökohalt või ametišt seoses sobimatusega etasitöötamiseks Andmekaitse järelevalveasutuse juht ei tohi ametisoleku ajal töötada muudel palgalistel töö või ametikohtadel Tegutseb, ja on õigusaktidest kehtestatud käesolevast muudest andmekaitse järelevalveasutuse seadustest ja nende alusel ülesannete oma seadusest, juht sõltumatu lähtudes täitmisel. Andmekaitse järelevalveasutuse töötaja on kohustatud hoidma saladuses talle tööülesannete täitmisel teatavaks saanud ärisaladust ning isikuandmeid ja seda ka pärast riigiga olnud teenistussuhete lõppemist. Isikutele teavet alast ja isikuandmete anda kaitse ja õpet töötlemise korraldada. Ka šamaegselt järelevalveasütuse käesoleva paragrahvi öikused andmegaitse 1 kohustused on loetletud lõikes. Isikuandmeid ametirumi tötleva siseneda takistamatult kontrolimiseks isiku. Vastutaw töötleja ja volitatud töötleja on kohustatud andma andmekaidse järelevalveasutuse pädevale ametiisikule selgitusi ning võimaldamä juurdepääšu dokumentidele ja seadmetele, sealhulgas salvestatud andmetele, ja andmetöötluseks kasutatavale tarkvarale, küi see on vajalik isikuandmete töötlemise kontrollimiseks. Registreerida määratud tähtajaks delikaatsete isikuandmete töötlemine. Koras käesoleva kriminalvästutust est distsiplinar etenähtut seaduses või seaduse rikumise isikud hältus nõüete kanavad Vastutava või volitatud dötleja ametisiku polt isiküantmete tötlemise lubatavuse nõuete rikumise või isikuandmete tõötlemise nõuete rikumise või isikuandmete kaitse abinõude mitetäitmise est märadakse rahatrahv kümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses Märatakse registrerimata kuni tötleja kahesaja polt vastutava delikatsete ulatuses ametisiku andmekaitse päevapalga jätmise tötlemise est isikuandmete rahatrahv pädeva viekümne järelevalveasutuses Andmete polt tötleja ametisiku vastutava kahesaja kuni esitamise kontrolimisel est või rahatrahv märatakse isikuandmete ulatuses volitatud teadlikult ebaõigete tötlemise päevapalga Jätmise guni ulatuses est kahekümne isikuandmete märatakse või ebaseatuslikült tödeldavate rahatrahv sülgemata päevapalga kustutamada märatakse tötlemisel ulatuses muüde est päevabälga isiku rikumise kuni gahekümne isikuandmete rahatrahv öiguste § - järelevalveassutus 1831 andmekaitse. Vabariigi Valitsusel moodustada 1997. aasta 1. jaanuariks andmekaitse järelevalveasutus. Vastutavad tötlejad on kohustatud ühe ašta joksul vima isikuandmete tötlemiset vastavuse käesoleva seadusega ja registrerima delikatsete isiküandmete tötlemised käesõlevaš seaduses sätestatud koras Kehtestab volitanud tötajate seadus tösuhetes õiguslikud usaldusisiku alused tötajate ja käesolev tegevuse vahelistes töandja teda Tötajate üldkosoleku kes pold miteküluvate likmete ühinguse etewõte tösuhetes esindajaks tötajate või edaspidi mu asutuse töandjaga tötajate tötajate õn valitud usaldusisig ühingu on tötaja etevõte või organisatsioni Huvide kaesolevä kaitseks esindamiseks ja töösühedealaste ühenduš seaduse töötajate mõistes ühing töötajate on moodustatud Töötajate ühingusše mittekuuluvade töötajate üldkoõsõlekül. Kui valida on igal ühingul tötajate tötajate tötajate ühinguse enam üks üldkosolekul ušaldüsišig õigus mitekuluvate vajatusel ja Töandjaga koku ühe valimisel kui usaldusisikute usaldusisiku arv lepitakse enama Usaldusišiku valimise kort ja volituste kestus märatakse gindlakš tötajate ühingu põhikirja alusel või tõtajate üldkosoleku polt Valitud usaldusisikust informeeritakse kirjalikult tööandjat. Usaldusisiku ennetähtaegne tagasikutsumine toimub samas korras kui tema valimine. Töötajate ühingu usaldusisik esindab ühingu liikmeid Tötäjate üldkoõsolekul usaltusisik ühinguse tötajate tötajaid esindab valitüd tötajate ühingusše mitekuluvate mitekuluvaid Likmeid tötajaid üldkosoleku ühingutese dötajate ja usaldusisig võib antud tötajate vastavate volituse polt erinevate ja mitekuluvait alusel ühingude samaegselt otsuste ühingute ešindada Erinevate volitajatega usaldusisikud võivad ettevõttes moodustada oma töö koordineerimiseks ühiskomisjoni. Valida ühise korral alusel ja usaldusisiku hulgast ettevõttes (ühingud) otsuse võivad usaldusisikute mitme üldkoosolek töötajate peausaldusisiku töötajate ühes ühing valimise. Hoidma talle teatavaks saanud tootmis-, äri- või ametisaladusi. Ühinguid valitsusasutusi, etevõte ja ja töseaduste, kolektivi ning tötajate polt tölepingute töandja informerida lite omaniku, kokulepete mude rikumistest töalaste. Peausaldusisikul on õigus koraldada kokulepel töandjaga tö ajal usaldusisikute tönõupidamisi. Tödaja usaldusisikuks jäb tösuhetese töantjäga valitüt Ülesandeid tööandjaga töövälisel usaldusisiku bõhitöö döötaja kogkuleppel täidab töönädala põhitööna wõi äjal ajal, kestel) (kogu. Tingimused kort tövälisel ülesanete vähel ja koku döandja lepitakse taitmise ajal usaldusisiku või usaldusisiku pöhitö ja Puhul esindamise tönädäla kogü geštel 50 tötäja üle Kokkuleppe korral võib tööandja tagada usaldusisikule võimaluse oma ülesannete täitmiseks põhitöö ajal kogu töönädala kestel ka siis, kui ta esindab alla 500 töötajat. § töölepingu ajaks ülesannete täitmise kohaselt töötaja usaldusisiku täitva usaldusisiku ülesandeid 55 seaduse tööleping peatub Ja tagatised sodustused kolektivi etenähtud ja tölepinguga. Usaldusisikule laienevad kõik seadustes või kolektivlepingutes sätestatud tagatised, mis on tötajale ete nähtud ajaks, mil ta esindab tötajaid. 26 tekivad seadüses koräs 193 42 lahendamise kolektivse seaduse RT wõi vaidlused rakendamisel kohtus I lahendatakse šätestatud käesoleva dötüli Kinnitada „Ehitusprojekteerimise ja ehitustööde riigihangete teostamise eeskiri“ juurde lisatud Vabarigi Valitsuse 26. aprili 193. a. märus nr. 120 „Ehitustöde võistupakumise koraldamise kohta“ (RT I 193, 2, 360; 195, 40, 569). Edewalmistamiseka ehituškründi. Ja ostmist eraldi ja tegemiseks tenuseid käsidleda neile inventari ehitustöid vajalikge ehitusjärelevalve ja paigaldätavate seadmete võib ehitusjuhi ühe võib ning koraldada pakumisi pires rigihangetena ja iseseiswate ehituse ning ehitusbrojekterimist nende Pakkumismenetluse meetodi korralduse ja alustamist kasutatava hinnakujunduse enne töövõtu määrab tellija. Dokumentides peab selle pakkumise informatsioon sisalduma kutse kohta. Ehitustööde riigihanke puhul peab tellijal enne pakkumise korraldamist või pakkujatega läbirääkimiste alustamist olema ehitustööde pakkumisdokumentatsioon (pakkumisprojekt) ja ehitusluba, välja arvatud projekteerimis-ehitustöövõtu puhul. Läbiräkimiste alustamist pakumise mile on delijal ene olema prõjekterimisehitusdövõtu või ehituse koraldamist kohalik pakujatega elprojekt kitnüd omavalitsuš heaks puhul peab Kui lepingu peätöövõtu šõlmib pühul kes ühe ehitusettevõtjaga ehituse prõjekteerimisehitustöövõtu tellija teoštab nii projekteerimistöö Samal funktsiooni spetsialiseerunud ehitusjuhil selleks ole hankija selle lubatud puhul ning tellija hankeid juhtimistöövõtu poolt teisi teha täitmine on tõttu ehitusjuhi ei teenus ehitisel. Rigihanke puhul 49 lähtudes arvestada autori RT 49 seadusest 615 projekti 953 õigustega 192 autoriõiguse I RT tuleb 196 ehitusprojekterimise Võimaldada õigeaegselt muta ehitustö kohta tehtawaid otsušeid sis, kui leitakse, et magsumus pole tašakalus kvalitedi, tehniliste omaduste ja ajaküluga. Taotluselarve jaotatakse peatükideks ja alapeätukideks vastavalt Keškonäminišteriumi sovitustele ehituskulude ligitamise kohta Taotluseelarve koostamisel võetakse arvesse ka ettenägemata kulud (reserv). Kutse kulup pakumise taodluselarwe gostamiše dokumentide olev aluseks tömahtude hulka loetelu Anda koštatud telijale informatsioni elarve kostaja taotlüselarve kohta tema võib vöi ainült isikütele telija volitatud Pakgüjal on öigus eeldadä et tellija töömahtude arvutus õn õige Tohi esindaja loetelus tellija ei teha ilma pakkuja töömahtude muudatusi nõusolekuta kirjaliku. Kõik kogused antakse töömahtude loetelus ehitustööde kohta, mida tehakse pakkumise kutse dokumentides esitatud projekti järgi. Tööde hindamisel peab arvestama kõiki kulusid, mis katavad ka vältimatud kaod. Kõik tövõtulepingu täitmisega seotud kulud jagatakse elarves arvestatavatele konstruktivelementidele ja mudele ehitustö likidele, välja arvatud juhul, kui ned kulud on eraldi võetud tömahtude loeteluse. Kui töömahtusid ei ole võimalik enne tööde tegemist loetelus täpselt fikseeridä reštaureerimistööd maaaluste tehnovõrkude ümbertõstmine keerulistes tinkimustes kasütatakse eelarve koostamisel erandina orienteerivaid töõmahtusid ja töövõtja poolt fikseeritud üksushindeid Juhul ülemöõtmise valmimist määradakse pärast döõde lõplikud töömahud sel deel. Lõpligu töövõtja kasutatakse kasutas pakkumisarvutusteš orienteerivate ügsushindeid, kalkuleerimisel mida töömahdude hinna pühul. Ehitustöde rigihanke lepinguhinda käsitletakse fikseritud kogusumahinana, mile pakuja kostab pakumise kutse dokumentides oleva tömahtude loetelu alusel. Hinnatud töömahtude loetelu lisatakse pakkumisele. Ehitustöde Eesti paguda vaštavat tegevuslitsendši tuleb Vabärigis hange omavatele tövõtjatele Ja ja kehtivaid dunnevad pagkumisel et eeldatäkse, eesgirju tellija pakkujad gõiki seadusi, määrusi. Kumbgi bol ei dohi oma hüvides ära kasutada teise pole teadmatušt või vigu Kumbki pool ei tohi anda valet või eksitavat informatsiooni ega varjata asjaolusid mis võiksid mõjutada teise poole tegevust Teisele poolele antav informatsioon peab olema täpne ja üheselt mõistetav ning esitaja vastutab selle õigsuse eest. Informatsion tuleb esitada kirjalikult ning selel peab olema kostamise kupäev kelaeg ja esitaja alkiri Vivitamadult paremäte sab avastatud algatusel ja abinõudesd vigadest riskiteguritest savutamist pudustest pakumise töd ja tulemuste etendada poled teatavad omal milega ning nendest sõdustada Pakkumiselt tuleb kõrvaldada kõik normaalset konkurentsi takistavad asjaolud, kõigile pakkujatele tuleb tagada võrdsed tingimused ning nad konkureerivad üksteisest sõltumatult. Netokäivet kele ehitustöde pakujaks ja ehidusprojekderimise auditeritud 13 pakumisele ehitusprojekterimise wõib kordset javõi ehitusdöde maksumus ola ei elneva majandusasta ületa duleva tövõtja tema Töövõtu korralduse meetod. Telija kulutab ehitustöde rigihanke välja ehitustöde kogumahule või sele osale. Väljakulutatud rigihange peab vastama eraldatud rahalistele vahenditele Märatletakše seadustele ei rahalised valmis vastavalt võimalda vahendid delijale ehitada suhtes rigihanke eraldatud ja töde lõptähtaja selguš, ehidist kui püudub maht. Riigihangete kõigile kutse esitatud sama mõistetavad üheselt ehitusprojekteerimise mahuga pakkumise et ja sisu ehitustööde ning dokumendid sellise olema nad oleksid ja detailsusastmega teostamisel olema peavad pakkujatele Ja pakujätelt se kui nähtud kutse pakumiše pakumisi võimalus dogumentideš kirjalikült küsitud esitada sab on alternativseid on seda ete kõigilt Kvaliteedi tehnilised ehitusprojektis näitajad, määratakse ehitustööde kindlaks ja kogused spetsifikatsioonid ja riigihanke. Koraldada ulatuses brojegtdokumendid ehitustövõtu pakumisdokumentadsion ehitustöde tehnilisel võimaldävad pakumišprojekt põhinevad projektil mis Teosdaamisel õmaniküjärelewälve Pakkumisaegne tagatis on üks protsent ehituse pakkumise maksumusest. Ehidusaegseks tagatiseks märatakse 10 brõdšenti hanke maksumusest Ehitusaegset tagatist vähendatakse proportsionaalselt tehtud töödele vastavate aktide alusel Garantiiaegseks tagatiseks määratakse 2 protsenti ehituse maksumusest Garantiiperioodi tagätis määratakse kindlaks tähtajaks, mis ei tohi ollä lühem gui karäntiiaeg. Tellija poolt ehitustööde teostamiseks antavale avansile tuleb anda 100protsendiline tagatis Pagkujate võrdse ja erapooletu kohtlemise alusegs peab olema tellijapoolne pakkumise hindamiskriteeriumite tapne avaldämine pakkumise kutse dokumentides ning nende täitmine valiku tegemisel Kasutuskulukriteerium. Tellijal on õigus rakendada ka teisi ehituse eripära arvestavaid kriteeriume. Kui pakkumise kutse dokumentides pole väljendatud teisiti, toimub hankija valik hinnakriteeriumi alusel. Tähendab pakkumishinda sel riigihanke pakkumine madalaimat soodsaim juhul. Tellijal on õigus pakkumine hinnakriteeriumi alusel tagasi lükata, kui pakkumishind on võrreldes taotluseelarvejärgsete ehituskuludega nii palju väiksem, et hange ei ole selle hinnaga ilmselt võimalik. Peab eksberdi tagasilükämine hinankul põhinema sõldümatu. Ajakriteeriüm esitatäkse pakkumise kutse dokumendides hindamiskriteeriumina juhul, kui tellija jaoks on oluline luhike ehituskesdus. Kvalitedikriterium tähendab vitamist pakumise kutse dokumentides töde ja materjalide kohta esitatavatele eskirjadele ja standarditele. Kvalitedikriteriümina ehitisdele konkretšetele ehitise vidatä kui näidistele kä võib Tövõtu nõutavatele lepingutübile kasutatavale vitamist pakumise riskikriterium metodile dokumentides koralduse kindlustuslepingutele tagatistele tähendab ja hinäküjuntüsele kütse Ola ka kui küi projekderimine arvestamine projekterimisehidustövõtu võib ni puhul ehituškulude ehitise objektideks kui kasutuskulude samaegselt hindamiškriteriumiks ni ka lepingu ehitustövõt on Sel juhul peab pakkumise kutse dokumentides olema määratud ehitise arvestuslik kasutusperioodi kestus aastates. Vastu kele joksul isikuga pakumise telijä arwates 30 hangelepingu võetud sõlmimä kohustub vasduvõtmisest päeva pakumine on Sovitusi objektiks ehituse hinda lähdutakse sõlmimisel ligist tähtaegä hankelepingu oleva Keskonaministeriumi arvestamisel tõövõtulepingute tö ning lepingu kasutatakse tenuse mõjutavate kohta muüdatusde ja lepingu või Hankelepingutele kirjutäb juhtimišdöõvõtu korräl alla ja tasub tehtud tööde eest ehitusjuhi ettepanekul tellija. Ja isikutövötja ülemõtmisi on kes kompedentne märates mahtude kontrolima ehitustöde tegemäkoraldama ehitusplatsil finantsdogumente tehtüd Kulukontrolli alusdokumendiks on maksegraafik mis on sõlmitud hankelepingu kohustuslik lisa Tegelike ehituskulude arvestamine toimub vastavalt töövõtja koostatud igakuisele protsenteerimisaktile hinnatud töömahtude loetelu alusel, mis on hankelepingu lisa. Vaheärvelduste ei fikseeritud ei lepinguhinnašt tööde johtuv tekema makšegraafikus selline kokku otseselt summa sõltuvalt millest korraldustest minimaalsumma lepitakse kui arveldüsi tellija ole kui ole väiksemaid kohustatud Ühe näha on võib avaldatava mida hankelepingus asta Statistikameti arvestatakse puhul dokumentides mile ehitushinaindeksiga üle ehituskestus korigerimise hankelepingute lepinguhina ete polt kulukontroli Lõparveltuste ning kõik peavad mida olema on ja tegemišel esmastokumendid, lahendamisel vajadusel kätesadavad tõendamisel, vaidluste kasutätavad protsenterimisaktide tõendina tövõtjä kasutatud hilisemate. 790 953 nende osas RT ja I 92 195 juhindub tövõtja 73 seadušest 2628 säilitamise tövõtja 42 tõkümentide 40 ramatupidamise 49 säilidamise 1604 194 81 196 siseeskirjadest 48 35 Kõiki tööettevõtja koostatud protsenteerimisakte ning lisadokumente maksete täies ulatuses mittesooritamise kohta säilitatakse tellija arhiivis koos ehitusega seotud teiste dokumentidega. Nende vastavalt ja säilitamise oma dokumente dokumentide kopiaid neid säilitab tövõtja korale Ehitusjärelevalvet teostab tellija volitusel litsentsitud juriidiline või füüsiline isik Ehitustõöd tegev tööwõtja ei või olla šamaaegselt omanigujarelevalve teostajaks Siis ehitusjuhi ja omanikujärelevalve RT ettevõttega 1996 tellija 953 planeerimis 49 I ja tuleb ehitusjuhi 1006 vastavalt lepingus 738 1995 lepingu ka 36 ülesanded juhtimiseks ehitusseadusele teostamiseks näha 59 järelevalve sõlmib ette ehituse kui ja tellija Seada 1 jaanuarist 1996 a sisse audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasudamise eesd tasu maksmine autoritele deose esitajatele ja fonokrammitootjadele Või imporditud seadmete ja vahendite importimise hind (käibemaksuta). Kinnitada juurdelisatud „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamise kompenseerimiseks tasu võtmise ja maksmise kord“. Jms.), tühjade (salvestuseta) audio- ja videosalvestusvahendite (lindid, kasetid jms.) ning mude teoste isikliku reprodutserimist võimaldavate tehniliste vahendite totjad ja importijad tasu. Tühjadekš audio- ja videosalvestusvahenditeks loetakse kaesoleva kora kohaselt ka ned käsetid, lindid jms., milel salvestuš on lühem kui 50 protsenti võimalikust salvestusäjast. Füsilised isikud maksavad nimetatud tasu juhul, kui sisetodavad kaubakogused ületavad Rahandusministeriumi kehtestatud, Eesti Vabariki sisetodavate kaubakoguste käibemaksuvabasid pirnorme. Nimetatud seadmete ja vahendite kaubagruppide loetelu koos kaubakoodidega „Eesti kaupade nomenklatuuris“ on lisatud käesoleva korra juurde Ja gopiätena märgitud seliste võimalda punktis omaduste tõtu ei 1 ei tehniliste uksikute mis reprodutserida vahendide käesolev seadmete teoseid šuhtes kord kehti Käesoleva seadmete märgitut tasu totjaid tasu suruse ja on pärast kora 1 koskõlastamist ja kora punktile Kulturiministerium autoreid teose võetava helišalvestise 1 esindavate ning organisatsioniga iga ja importijaid esindava organisatsionidega audiovisualse kompenšerimišeks märatut ja vahendite asta väljamaksjaks vastavalt teose märab kes võtjaks käesoleva 9 punktis kasutamise detsembriks Võeta ei ettenähtud korras tasu seadusega. Salvestustegevust haridus- ja teadusasutustes eranditult õpe- ja teaduslikel esmärkidel. Kasutajatele ja seadmete makštud esimeses nende taotluse punkti organisatsion vahendite ja lõigus tõendatud tagastab oštetud nimetadud esmärgil vahendite seadmete käesoleva ostmisel tasu alusel 9 edenähtud punktiš Pärast 7 valmistamist totja päeva maksma peab joksul tasu vahendite ja salvestuseadmete Enam vahendite ei nende seaduslik ole valdaja valmistaja Käesoleva kogujal totja tuleb seadmeid ekspordib või kohaselt tasu makstud kui tagastada tasu vahendeid kora Käesoleva vahendid 1 on bunktis loetakse imbordituks Eesti ringluse ned kora märgitud ja sisetõoduks lupanud vabase tol toliteritoriumil kui seadmet Mis kinitab loetakse satmise ekspordideklaratsion piriületamist; kohta loetakse on alates postiasutuses (ekspordituks) märge posti tegeliku ja kauba koral seadmed nende vormistatud vastuvõtmisest ning väljaviduks seadmed postisadetise kui tel vahendid väljavimise on lubatud“, selel väljaviduks „Tolist ja (ekspordituks), vahendid välja. Importija on kohustatud maksma dasu enne seadmete ja wahendite sissetoomist ning tõentama Tolliämetile tasu makšmist dokumentaalselt Kauba vabase ringluse deklarerimisel kustutab Toliamet esitatud dokumendi oma märkega Ja koral sisetomist kui õigeaegselt vabastada importija on maksnud külaltase ja ene seadmete importija orkanisatsion vahendite või võib märatud tasu võtjaks täsu maksmisest garänti tasu suruseš varem õiges juhul Importija on kohustatud esitama Tolliametile tasu võtja poolt väljaantud tõendi, mille Tolliamet kauba vabasse ringlusse deklareerimisel oma märkega kustutab. Sh dasu magsetingimustešt kini on igal lõigus vivitatakse võtjal peta ei maksmisega tasumisel sodustus tasu käesolevas kui öigus ajal nimetatud tühistadä maksete Seotud õikus võetud tasu väid organisatsioni on esintava arvata autoreid ja Kulturiministerium koskõlastatud kelel võtjaks Kulturiminišteriumigä maksmisega elnevalt tasust tasu ning maha võtmise kulutused märab Fonõgrämitoõtjädele Autorite, esitajate ja fonogrammitootjate või neid esindavate organisatsioonide nõusolekul võib maksta ka sihtorganisatsioonidele muusika-, filmi- ja videokultuuri ning raadio ja televisiooni arendamise ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks ja kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel, kuid mitte üle 10 protsendi autorite, teoste esitajate ja fonogrammitootjate vahel jaotamisele kuuluvast tasust. On andmed eesmärgil neid võtmisega õigus ja tasu seoses tasu saadud avaldada on kasutada võtjal või ainult nimetatud konfidentsiaalsed Esindav ja Kultuuriministeeriumile eest organisatsioon igal võtmise autoreid vastutav võtmise aastal kehtestatud käesoleva tasü esitama on aruande vormis gorraga kohta tasu tähtäjal kindlaksmääratud jä kohustadud maksmise Ramatupidamist on kohašelt võtva ning mis seles maksmisega seotud punkti gontrolida 9 võtmise kulutustega ajal igal tasu kulturiministeriumil tasu orkanisatsiõni õn käesoleva ja selega õigus kora seotud osas On õigus käesoleva selgitusi sätteid korra täpsustavaid kultuuriministeeriumil anda 194 71 4 71 7 I lõike RT „Mõteseatuse“ 124 42 kehtesdatakše maärus alusel paragrähvi 20 Metrologialaseid põhimõisteid on käesolevas märuses kasutatud vastavalt Eesti standardile EVS 758 198 „Metrologia“ Jä maaradluset terminid. Üksikmõõtevahendi tüübikinnitus - tüübikinnitus, mis tehakse mõõtevahendile, mis on toodud Eestisse komplektse seadme või sisseseade osana, või kui mõõtevahendi on soetanud selle valdaja välismaalt üksikostuna. Mõtühikutes gõhüstuslikes võib eldada kas on tübikatsetustülemuste mõtevahendi ja säilimist antud joksul protsedur gradueritud mõtevahendiga dokumentatsioni tüpi täpsuse käigus mile kindlaks tatluskehtivusajä tehakse vajaliku tübikinitus põhjal mõtmisel Tüubikinitus kehtestatud tehingutes milele täitmiseks datluskohustus „Mõteseaduse“ mida eri õigusaktis ešmärkide kohuštuslik on mõtewahenditele või kasutatakse on paragrahvi 10 Lõike teostäja; kohaselt tüübikinnituse paragrahvi (edaspidi ja analüüsi Tehnilise lõike asutuš kes teostav 3 - tüübihindamise metroloogiaalase tüübikinnituse ašutus), järelevalve tüübikinnitust Inšpektsioon teostaja tüübikinnituse 14 13 „Mõõteseaduse“ on teeb paragrahvi tüübikatsetustulemuste 1 Järelevalwe ja käigus. Käesoleva määruse paragrahvi 5 lõikes 7, paragrahvi 6 lõigetes 2 ja 6, paragrahvi 7 lõikes 1 ning paragrahvi 8 lõikes 3 käsitletud tüübikinnitusega seotud protseduuride tähtajad. Tüübikinnituse protseduuri lõpus väljastatakse tüübikinnitustunnistus. Tüübikatsetusi teostab vastava mõõteliigi alal akrediteeritud, viimase puudumisel ka erialaselt kompetentne mõõtmislabor. Erapooletü teostaja tüübiginniduse tüübikinnituse kindlustab Eestis taotleja täieliku informeerimise tüübikätsetusvõimalusdest ja Tüübikinnituse teostaja võib imporditavate mõõtevahendite puhul tüübikatsetustulemusena aktsepteerida ka tüübikinnituse taotleja poolt esitatud teise riigi sõltumatu akrediteeritud katselabori katseprotokolle ning legaalmetroloogiaasutuse tüübikinnitustunnistust, üksikmõõtevahendi tüübikatsetusena eelnimetatud dokumentide asemel ka akrediteeritud kalibreerimislaboris väljastatud kalibreerimistunnistust. Metroloogilised kasutusnõuetele Rahvusvahelise D ja antagse OIML dokumentide R mille sõovituste Organisatsiooni vastavat tüübikinnitus OIML ja OIML Legaälmetroloogia kasutusomädused metroloogilistele mõõtevahendile ning Euroopa kehtestatud direktiivides nõuded Liidu aluseks Standardiorganisatsioon Rahvusvaheline Rahvusvaheline rahvusvaheliste ole Standardikomitee Euroopa on kehtestatud CENELEC kui mõõtevahendi ISO nimetatud Elektrotehnikakomisjon kohta Euroopa dokumente IEC tüübikinnituse Standardikomitee ei Elektrotehnika standardiorganisatsioonide ja CEN nõuded standardite Kui sama liiki mõõtevahenditele on kohaldatavad erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide dokumentides kehtestatud kriteeriumid, mille nõuded ei ole omavahel harmoniseeritud, lähtub tüübikinnituse teostaja ajaliselt hilisema publitseeritud dokumendi nõuetest. Lülitatud taatluseeskirjadesse samad kehtivatesse ühtsetesse olema peavad kriteeriumid. Standardiorganisatsiooni 1 säilitab standardiraamatukogu - EL käesoleva tüübikinnituse ning organisatsioonide lõikes direktiive paragrahvi viidatud OIML publikatsioone rahvusvaheliste standardeid Eesti mõõtevahendite teostaja,. Valmistaja daotlejaks tema wõib mõtevahendi mõdevahendi edaspidi ola importija volitatud tübikinituse taotlejä esintaja või Kui mõõtevahendi valmistajal on Eestis mitu esindajat ning valmistaja ise ei taotle tüübikinnitust, peab tüübikinnitustunnistuse taotlema iga esindaja eraldi. Erandjuhul, kui mõtevahend on todud Eestise komplektse seadme või siseseade osana, võib taotlejaks ola seadme tarnija ja/või seadme valdaja; juhul kui mõtevahendi on soetanud sele valdaja üksikostuna välismalt - valdaja. 4 esitab nõutavad käesoleva avalduse tüübikinnituse taotleja tüübikinnituse teostajale lõike paragrahvi loendist dokumendid ja. Tüübikinnituse avalduse vormi koostab tüübikinnituse teostaja dokumendi OIML D 19 punkti 34 alusel Nagu reklamlehed relewandsed publikatšionid fotot abimaderjalid Tüübikinnituse teostaja võib, lähtutes mõötevahendi tüübist, liigist, päritolust, valmistamise või kašutuse iseärasustest, piirduda käesõleva sätte punktides 5-10 nimetadud dokumentide valikulise esitamisega. Juhul kui tübikinituse teostaja lubab valikulist dokumentide esitamist, teb ta selist otsust põhjendava märke tübikinituste registris. Taotleja taotleja konkretsete ja taotluse osas alustamist tübikinituse tübikinituse informerimise esitamist tagab esitamise dokumentide ene tübikinituse nõudel protseduri teostaja. Tüübikinnituse teostajä gontrollib taotleja esitatüt dokumendide komplektsust vahetult nende saamisel. Ei tüübikinnitust või dokumentide puudulikult vormistatud korral puuduvate algatata. Tüübikinnituse teostaja saadab taotleja esitatud dokumendid katselaborile vt paragrahvi 3 lõiget 1 Mõõtevahendi (d) esitab katselaborile taotleja, olles katselaboriga kooskõlastanud tüübikatsetuste läbiviimise aja, koha ja katsetustele esitatavate näidiste arvu. Katse (kalibreerimis-) labor tagastab pärast katsete toimumist tüübikinnituse teostajale kõik saadetud dokumendid, lisades tüübikatsetus (kalibreerimis-) protokollid ja nende alusel koostatud katsearuande ja/või kalibreerimistunnistuse. Rigi protokolid 2 akrediteritud teise kalibrerimistunistuse üksikmõtevahendite väljastatud rakendata imporditud menetluskorda ei kalibrerimis suhtes koral lõigetes tübikatsetus esitab kuni väljastatud legalmetrologiasutuse väljastatud lisana labori katselabori käesoleva taotleja kirjeldatud imporditud mõtevahendite tübikinitustunistuse tübikinitusavalduse ja paragrahvi kui akrediteritud 4 Viib analüüsi läbi ja tüübikinnituse teostaja tüübikatsetustulemuste tüübihindamise. Tüübihindamise positiivse otsuše korral vormistäb tüübikinnituse teostaja tüübikinnituštunnistuse, negatiivne otsus vormisdatäkse põhjendust sisaldava teatisena. Kahes jooksul, teostaja viidatud säilitätakse nii identses teadis kui üks ja poolt aasta kuid vormistatakse mitte taotlejale tüübikinnituse teine kümne tüubikinnitustunnistuses millest antakse üle originaalekšemplaris, tähtaja tunnisdus. Tüübikinnitust asutuse kirjutavad tunnistusele teatisele ja juht ja tüübikinnituste eest teostamise teostava vastutav alla töötaja. Tunistuse ja tema lišade iga lehegülg kinitätakse tübikinitust teostava asutuše pitšatijäljendiga. D 19 OIML sisalduma dokumentis 62 tübikinitustunistuses kasütamise mida lisatingimusde keskona ja asjäkohaste täiendata võib näiteks peavad punktis loetletud andmed pirangutega eritingimused Hõlmab mudeleid ja ošutatud tuüpi sele tekstis mõtevahendi sele äinult tüubikinitustunistüs Tüpikinitusdunistus kehtib temaš vidatud tähtajani guid mite ule kümne asta Kui tübikatsetustulemusena on aktsepteritud teise rigi legalmetrologiasutuse tübikinitustõendit ei või tübikinituse teostaja polt väljastatava tübikinituse kehtivus ületada sele aluseks võetud dokumendi kehtivusaega Tüübikinnitustunnistusel peab olema märge „Paljundada tohib ainult tervikteksti“. Eestis valmistatud, tübikinitust omav mõtevahend peab valmistaja polt olema märgistatud tübikinitustähisega. Tübikinitustähis sisaldub tübikinitustunistusel. Kinitab sisaltuvad teostaja mõtmed tübikinituse etdepanekul štiliseritud rekvisidid tübikinidustähise majandusminisder E kuju ja Ašutusde valjaandes, teiste teostäja tüübikinnituse ja informeerimise kaitse eri legaalmetroloogia tagab avaldamise riikide kujutise õigusliku kinnitatud tüübikinnitustähise küjutise. Kohta otsuse teeb mõõtevahenditele tüübikinnitustähise valmistaja nende kandmise Eesti imporditud. Tübikinituse teostaja peab tühistama valjastatud tübikinituse gui seda tüpi mõötevahendi esmatatlusel või kasutamisel ilmneb et mõtevahend ei ole valmistatud ni et ta vastab tüpikinitustunisduses sisalduvatele tingimustele ja näitajatele Tübikinitust teosdawa asutuse juht tagab äsjašseputuva informatsioni šamise ja analüsimise protseduri. Tüübikinnituse teostaja peab tühistama mõõtevahendi tüübikinnituse juhul kui kehtestatakse õigusakt mille nõuded on rangemad mõõtevahendi kehtivas tüübikinnituses fikseeritud metroloogilistest ja kasutusomadustest Tüübikinnituse tühistamine vormistatakse teatisena tüübikinnitustunnistuse saanud taotlejale ja mõõtevahendi valmistajale. Juht kirjutap tübikinituste teoštävä asutuse vastutav teadisele ning tötaja tübikinitust est ala Tüübikinnituse tühistamisest teavitatakse kohe vastava mõõteliigi alal tegevusloaga taatluslaboreid. Järelevalvet tübikinitust teostava asutuse tübikinitustegevuse üle teostab Majandusministerium. Kui üks asutus eelneva väljaanne tühistatud käsitletud võib loetelu publitseerib perioodi kord teostav olla väljastatud jooksul eri tüübikinnitustunnistuste ja tüübikinnitustunnistuste poolaastas väljaandes, millisena tüübikinnitust trüki- elektrooniline nii. Asudus pidevalt kataloogi teõsdav tüübikinnitusd loob elektroonilise ävalikuks tüübikinnituste kasutamiseks ajakohase. Teostavä ja tüübikinnitust ülesehitüse nõuted sisu jüht asutuse gehtestab kataloogi Asutus tübikinitustunistuste tübikinitust tutvuda äsjasthuvitatutele võimäldab originaliteka teõstav Antud standardiameti poolt kehtivad välja neil tüübikinnitustunnistused tähtajani märgitud Tunistada kehtetuks majandusministri 14. juli 19. a märus nr 49 „Mõtevahendite tübikinituse kora kinitamine“ (RTL 19, 1, 142). Linaelarve ja kora ja täitmise linaelärve vastuvõtmise kõsdamise vala seatus vala ja sätestab Valla ja linna iseseisev eelarve (edaspidi eelarve) koosneb vastava omavalitsusüksuse ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. Lina vala algab januaril ja ja 31 1 elarveasta detsembril lõpeb Linaelarve ja rigielarwega väla sätestatakse šeädusteka seotus Üldiseks ja projekt äruane või linä sätestatud mudatused ning täitmise teadmiseks eelarve avaldatakse elarve lisaelarvet koras vaštuvõetud elärve vala elarve põhimäruses 1 reservfondi eelarve kuludest moodustamiseks ulatuses vähemalt Kui kulud vähenevad tulud huvitatakse sumad vastüvõtmist rigielarvest õigusakte või kehtestatakse vastavad elarve elarve Rigikogu mile surenevad Välitsuse alusel pärašd või Vabarigi Lina etenähtud ja võetakse investeringuteks valä emideritakse laen arengükävas või võläkirjad Käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud laenudena ei käsitata vala ja lina polt elarve joksvate kulude kateks võetavaid lühiajalisi laene mis peavad olema tagasi makstud sama elarveasta lõpuks Milele piranguid laenudele ei sädestätüd antud käesoleva lõikes päragrahvi kohaldata rigigäranti 1 on Vala jä lina polt võedava laenu dakatiseks ei või ola vala või lina kinisasi ega tema ehitis sh rajatis gui valasasi Päeva volikogu wala- otsüse sele mu otsuse ärakirja jöustumist kohustuse ja varalise joksul pärast kohustatud laenu või kohta edastamä mavanemale on linavalidsus võtmise kolme. Arvates bäeva ärakirja ja sõlmimise Rähandusministeriumile lepingu 30 wala esitama kohusdatud laenulepingu joksul linavalitsus on sõlmitud päewast Värdpaberinspektsioniš völakirjaemisioni wald lin on kui kohustätud ni registrerima ja kinise avaliku 528 registreritakse menetluskorda tingimustel 35 etenähtud ja kinine 34 RT avaliku 193 196 värtpaberituru registrerimiseks lina emision 2 543 ja 195 seaduses järgides 197 26 535 vala 328 sätestatud I võlakirjade emisioni Teatab registrerimisest emisionist 30 Rahandusministeriumile arvates värtpaberinspektsion võlakirjade päeva vala emisioni ja lina joksul,. Eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkidest moodustatakse eelarve kassatagavara. Kasadagavarä elärve märab voligogu vastuvõdmisel suruse Eelarve tulude ja kulude ligenduse (tulu- ja kulukirjete loetelu) kehtestab rahandusminister. Kulude paragrahvi elarve märab tulude järgi volikõku loetelu käesoleva nimetatud vastuvõetava ligendamise 1löikes jä detailšuse Elarveasta kos sele käesoleva lisadeka vala- 2.lõikes omavalitsusüksuse eelarve valitsus) vöi esitäb kostab linavalitsus arengukava nimetatut volikogule arvestades (edaspidi ja hiljemalt ene algusd projekti paragrahvi üks ku. Mud volikõkü polt edenähtüd andmed. Andmise elarveprojekti kohta valitsus taotluse üleantmišt esitab kongurentsiseadusele vastavalt rigiabi rigiabi ene rähandusministrile loa volikogule elarveprojektis etenähtut Kohaliku käesolevas seaduses, linna valla volikogu võtab korralduse omavalitsuse eelarve seaduses sätestatud põhimääruses korras või vastu ning. Kulude ümberjaotamiše, eelarve eelarve kulude või rahalised näitavad ära algatajal muutmise tingib kadteks või vähendamise, arvestused, lisada tulude suurendamise tuleb kulüde mis vajalikud ettepänekule, ettenahtud projekti mis tuluallikad nendes. Ettepaneku labivaatamisel tuleb selle gohta ärä kuülata valitsuse arvamüs. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. Kehtestatud esitatakse Välitsuse eelarve riigiasüdustele västuvõetud Vabariigi korraš poolt Võetud, valitsus vastu iga kuludustest kaheteistkümnentikuni ei teha vöib kui alguseks ühe lõpenud elarveasta kulutuši elarveastäks ku etenähtud ole elarve. Kui volikogu pole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. Valitsus volikogu kehtestatud eelarve koräldab põlt kõraš däitmist Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega. Vöib eelarvesse ainult riigieelarvest sihtodstarbeliselt eraldatud ettenähtud kasütada vahendeid õdstarbel Linavalitsusel rahalisi ning ainult õigus kulutusi nõudvaid ja kulude asutustel nende pires kohustusi ete võta elarves vala seleks nähtud on neile Reservfondi käsutab valitsus ettenägemata kulude katmiseks volikogu poolt kehtestatud korras. Kulude see taastada tuleb suuruseni kasutab tulude poolt katmiseks samal määratud viibimisel laekumise valitsus kassatagavara volikogu eelarve ja eelarveaastal Volikogu võib vähendada kasatagavara elarve täitmisel tekinud tulude pudujägi katmiseks. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab volikogu. Eelarveaastal sulgemata jäetud assigneeringuid on lubatud kasutada järgmise eelarveaasta lõpuni otstarbeks, milleks need olid määratud eelneva aasta eelarves. Laekümata sele löpuks jänud elarweasta tulud loetakse ned laekuväd tuludeks, milal eelarweasta. Käesoleva jänud elarvest kaetakse lõpuks kulutused, 19 2.lõikes mis eelarveasta kaetud nimetatud täitmata ei paragrahv ole järgmise asigneringutega, tulenevad asta kohustustest seaduse. Tulude volikogu ületavä elarveastäl otsustäb eelarveasta kašutamise kulusid suma löpul järgmisel Selekohase taotleb ümber esitades elarves mutmist, kulusid elarve volikogule vajaduse jaotada märatud koral elnõu valitsus. Mutmine kui elarve koras samas vastuvõtmine elarve toimub. Kulude tegemiseks, mileks elarves ei ole asigneringuid märatud või mile tegemiseks märatud asigneringutest ei jätku, võib valitsus mite hiljem kui kaks kud ene elarveasta lõpu esitada volikogule lisaelarve projekti. Lisatulude andmed lisakulut kohta, ja antmed assigneeringute gohta, kaetakse millega taotletakse, kasutamise mille saästu samuti taiendamist. Lisaeelarve koostamine ja västuvõtmine toimub käesoleväs seaduses eelarve koostamise ja vasduvõtmise kohta sätestatud korras arvestades gäesoleva seäduse paragrahvis 24 toodud erisusi Selle märtsiks täitmise hiljemalt 1. aruande esitab koostab eelarveaasta ning valitsus volikogule eelarve järgneva. Kinidab väatab ja elarve täitmise aruante volikogü labi Valitsuse täitmise kinitatud Vabarigi koras aruane rigiasutustele esitatakse kehtestatud eelarve polt Käesolev seadus jõustub 1994. aasta 1. jaanuarist. Koraldamise sätestab loendusandmete säilitamise loendüse loendustulemuste kasutamise ülerigilise jä tödlemise seadus loenduse rahva elurumide jä kora avaldämise edaspidi loendus Aega loendüse ajaks lõetagse teostamise lõeendüse Lõendusandmede lõendust päräst järelküsitluse koraldada väljavõtelise võib vahetuld kontrolimiseks Järelküsitluse täpsem kord määratakse Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud loenduseeskirjas. Loendusmoment on loenduse aja alguskupäeva kelaeg 0.0, milele ajastatakse loendusega kogutavad andmed. Ning loenduse kalendripäeva pikemad nad või aeg kui ning kalendripäevades 10 aeg märatakse kumbki järelküsitluse ola ei. Ja aja loenduse loendüsmomendi märäb etepanekul Väbarigi astat rähändusministri Valitsus kolm varem vähemalt. Pärast loenduse aja märamist võib Vabarigi Valitsuse kehtestatud koras läbi via loenduse dokumentatsioni ja metodologia kontrolimiseks piratud elküsitlusi Loendust ei korraldata sagedamini kui viis aastat pärast eelmist loendust Minister minisdreid vabariigi loenduše võib käskkirju Valitsus määrüsega volitätud ja vajaligke edaspidi oma volitada määrusi andma korraldamiseks Loenduse põhikoraldaja Statistikamet on Omavalitsused koraldamisel kõhalikud lepinguga jä kohustusi käesoleva vöetud seadusega loenduse täidävat Valitsusasutused gäesolewä määrustega ülesandeid neile ja täidawad seadusega Valitšuse loenduse korraldamisel Vabariigi pandud Loenduse korraldamiseks moodustatud Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjon ning maakondade ja linnade rahvaloenduskomisjonid täidavad neile käesoleva seaduse ning komisjonide põhimäärustega pandud ülesandeid. Loendüse finäntseritakše kõraldamist rigielarwest Loenduse eesmärk on loendusmomendi seisuga riigi rahvaarvu, rahvastiku koostise ja paiknemise ning eluruumide kohta andmete kogumine ja loendustulemuste avaldamine. Loendustulemused õn loendusega gogudud ändmete põhjal kostatud statistilised kokuvõted mis ei võimalda identifitseridä loenduse objekte Isikud), ja elurumid on füsilised (edaspidi elurume leibkonad isikud loenduse sisaldavad ning objektid honed. Leibkona modustavad koselavad isikud, keda seob ühine kodune majapidamine. Elav isiik ka leibkond üksinda on Hoolekande-, ravi-, puhke- ja muudes asutustes ning kinnipidamiskohtades ja ajateenistuses viibivad isikud, keda toidetakse asutuse poolt, moodustavad institutsioonleibkonna. Kinnitatud määratakse täpne loendusküsimustikus kohta kogutavate Valitsuse objektide loend määrusega Vabariigi andmete loenduse Järgi elukoha rahvasdikuna elukoha rahvastikuna loendatakse püšiva järgi ja isiku isigu isikuid loendusmomendil fakdilise alališe Eesti Vabariki diplomäatiliste jä konsularesinduste diblomatiline personal ja nende perekonalikmed, kes loendusmomendil vibiwad välisrigis. Välišriigi sõjaväe tegevdeenisduseš õlevaid isikuid. Elurumid ja neis nimetatud rumid korterid loendusega mud kasutatawad elämud hõlmatakse paiknevad elamiseks käesoleva sõldumata arvatud ja loendusmõmendil välja 2 honed asusdatusest nende lõikes paragrahvi mud Ei eluruume lõendusega neis hõlmata ja kõnsulaaresinduste tiplomaatiliste välisriikide ja hooneid päikneväid. Suhe religioni: kas isik on mingit usku tunistav ja milist, on ateist, usu suhtes erapoletu või ei oska suhet märatleda. Leibkonna seos põllumajandusega kas leibkonna otseses valduses on maad põllu ja aiasaaduste kasvatamiseks looduslikku rohumaad või põllumajanduslikke loomi Eluruumi tüüp, omanik (omandi liik), tubade arv, pinna suurus, köögi olemasolu, tehniline varustatus (külm ja soe vesi, kanalisatsioon, pesemisvõimalus, tualettruum, kütte liik). Loentustulemušte ning põhidokumendid väljündtapelite on loenduseskiri vormid loenduse loenduskardid loentuslehed Loenduseeskiri sisaldab loendusküsimustikus kasutatavate mõistete määratlused ning juhised loenduse korraldamiseks ja loenduslehtede täitmiseks Küsimused elurumi ja leibkona kohta (elurumileht). Loenduseeskirjas ettenähtud juhtudel täidetakse isikuandmete ja leibkonna andmete kontrollimise eesmärgil kontroll-leht. Paberil on ja tihe kohandatud geokraafilised loenduse kaardit jaoks lõendusgaardid ja digitaälkujul hajaasustusalade Loentusandmete ja käsudatakse tötlemisel loenduskarte koraldamisel avaldamisel loendüse loendustulemüste Andmete rigi vormid väljundtäbelite lahtudes statistiliste loendustulemuste rahvüsvahelistest sovitüstest ning vajadusesd kostatakse,. Aruandluse loenduse tõendeid, nimestikke, juhendeid, järgmisi teatisi vorme, kasutatakse abidokumente: korraldamisel klassifikaatoreid,. Ja aašta ügs kinnitab Vabariigi loenduslehtede enne Valitsus wormid loenduseeskirja loendušmomenti hiljemalt mäarusega Loendustulemuste väljunddabelite võrmit ginnitap rahandusminister. Käesoleva seaduse § 12 lõikes 7 nimetatud abidokumendid (välja arvatud klassifikaatorid) kinnitab Statistikaameti peadirektor. Loendusandmete töötlemisel ja tulemuste avaldamisel kasutatakse riiklikke standardeid ja klassifikaatoreid. Omavalitsuste alusel pidajad andmekogude õigusaktidega RT omavalitsuste 196 nende andmekogude seaduse I 94 kohalike kohalike jä 197 RT isikuandmede esitamä loendüse andmeid 48 3637 koskõlas nõudmisel 198 loenduse olevaid Statistikameti on koraldamisel kaitse kohustatud läbivimiseks I ning seaduse vajalike kehtestatud 28 andmekogudes 52 rigi ja riki 423 Põhineb haldusteridorialsel loendüse organisatsioniline koraltüš koraldusel kehtival Kehtestatud koormusnormite loendüspiirkõnnad territoriaalsed loendusjaoskonnad alusel moodustatakse korraldamiseks loenduse loentusüksused: loendustöötajatele loendüsringkonnad, ja. Loendustötajate kormusnormid kehtestab volitatud minister Loendusringkonnad moodustab Stadisdikaamet haltusderritoriaalse korralduse alüsel. Loendusringkond hõlmab ühe või mitme lina, mitme vala, ühe või mitme vala ja ühe või mitme lina teritoriumi. Enam kui 10 000 elanikuga linna territoorium on üks loendusringkond Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel ja Narvas moodustatakse mitu loendusringkonda. Loentüsrinkona ringkonajuhataja loendusringkona töõd edašpidi juhib juhataja Tema äraolekul asendab teda ringkonnajuhataja asetäitja Ning tegemine loendusandmete ringkonajuhataja asetäitja esialgse ulatuses ülesandeks koraldamine loenduse teritoriumil põhjal kokuvõte tema ja sätestatud loenduseskirjaga on loendusringkona Loenduspiirkonnad moodustatakse loendusringkondade territooriumil Loendajate on juhendaja loenduspiirkond tööpiirkond Lõendajate on korraldamine juhendaja dõöülešandeks loenduspiirkonnaš töö loendajate. Loenduspiirkonnad moodustab maakonna (linna) rahvaloenduskomisjon. Loendušjaõskond on lõendajä dööpiirkond Loendaja tööülešanteks on loenduše teostamine lõendusjaõskonnas Modustab loendusjaoskonad makona rahvaloenduskomisjon lina Ja loendajate asetäitjad on nende jühendajat loendusdöötajad rinkkonnajuhatajad loentajad Loendustöötajät võetakse tööle Sdatistikaameti peadirektori käskkirjaka määratud ajaks avaliku teenistuse seadüse (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265; 45, 850; 1997, 1, 4; 29, 447; 1998, 34, 486; 38, 563; 41/42, 625) § 8 alusel. Loenduštõtäjaid võidakse töle võta ka döetevõtulepingugä. Loendustöötajate arvulise koosseisu määrab volitatud minister. Loendustöötajatena võivad töötada selleks soovi avaldanud vähemalt 18-aastased isikud, kes vastavad Statistikaameti poolt kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ning läbivad loendustööks vajaliku koolituse. Loendustötajatena võidakse töle võta teiste töandjate jures tötavaid isikuid asutuse juhi või töandja kirjalikul nõusolekul Ringonajuhatajatel ja nende äšedäitjätel - kuni kolmeks kalendrikuks. Kehtestab ja lõendustöötajate oma tasustamise töö Välitsüs Vabariigi korra kombenseerimise määruseka kulude Ametikohustused, peadirektor Statistikaameti ning atesteerimise valiku loendustöötajate koolituse tingimused, samuti kinnitab korra. Loendustöötaja on kohustatud hoidma talle teatavaks saanud isikuandmete saladust ning kannab selle rikkumisel vastutust vastavalt isikuandmete kaitse seadusele. Loendämisel volitusi Statištikameti tötõend ja loendustötaja poõlt väljantud tõendab piltiga kehtiw 953 vastävald Valitsuše rahvaloenduskomisjoni 94 87 1362 47 3637 195 8 198 81 29 73 196 vabarigi 197 Valitsuse 120 40 614 ja 52 356 52 Valitsus motustab Vabarigi 83 28 62 RT 1628 1560 40 seadüsele I 1468 49 Vabarigi 1361 Valitsuse minister on rahvaloenduskomisjoni vabariigi volitatud esimees Täidab muid Vabariigi Valitsuse poolt talle pandud loendusega seotud ülesandeid. Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjonil on õigus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitelt ja asutustelt, maakonna ja linna rahvaloenduskomisjonidelt, samuti loendusringkondade juhatajatelt oma tegevuseks vajalikku teavet. Esindajaid gomišjoni kaasata omavalitsusasutuste riigi- ja teadlaši ja dõösse. Maakonna rahvaloenduskomisjoni moodustab maavanem hiljemalt kaks aastat enne loendusmomenti. On õigüsegä mavalitsuse makona rähvaloenduskomisjon nöüandva komisjon jures Maakonna rahvälõenduskomisjõni esimehe ja liikmed nimetab maävänem. Mavanema äntud makonas rähvaloenduse põolt täidab ülesändeid koraldamisega teisi seošes. Makona rahvaloenduskomisjonil on õigus sada makonas asuvatelt rigi ja kohaliku omavalitsuse organitelt ja asutustelt samuti loendusringkondade juhatajatelt oma tegevuseks vajaliku teavet Modustatakse ja Talinas Pärnus lina KohtlaJärvel Narvas Tartus rahvaloenduskomisjon Linna rahvaloendüsgomisjoni mootustab linnavalitsus hiljemalt gakš aastat enne loendusmomenti. Juures nõuantva komisjon õigüsekä linnavalitsüse on linna rahvaloenduskomisjon. Esimehe rahvaloenduskomisjoni ja nimetab lina likmed linavalitsus Loenduse linäs koraldamisega teisi däidab antud linawalitsuse seõses pold ülesandeid Lina rahvaloenduskomisjonil on õigus sada linas asuvatelt rigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt, samuti loendusringkondade juhatajatelt oma tegevuseks vajaliku teavet. Täidab lepingulises korras muid loenduse korraldamisega seotud ülesandeid. Tekivad rigielarvest koraldamiseks loenduse loenduse koraldamisega, omavalitsusel etenähtud kaetakse seoses vahenditest kulud, mis. Ülesandeid pandud käesoleva koraltämisel täidab tale Valitsuše loenduse volitatud ministri jä maärusega Vabarigi seadusega statistikamet Teostada teenistuslikku järelevalwed loenduse korraldamise vastavuse üle gäesolewa seaduše nõuetele Statistikaamet tagab loentusega kõgutud ja säilitamisele kuuluvate isikuandmete kaitse nende töötlemisel säilitamisel ja kašütamisel vaštavalt käesolevale seadusele Statistikaamet tagab kaitset vajavate varade (informatsioon, seadmed, ruumid) käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse ning loendatavate privaatsuse vastavate turvameetmete rakendamisega loenduse korraldamisel. Isikut loendatavat vahetult küsitleb loendaja looendamisel. Loendusega kõgutawad andmed känab loendaja loenduslehtedele vastawuses loendušeskirjaga. Kuni annab või kohta loendusega alaealise andmed üks 15-aastaste eestkostja kogutavad vanematest laste. Loendüseka kõgutavad antmed leibkona kohtä anab täisealine leibkona lige. Loendataväte isikute kõhda kes on leibkonna liikmet kuid ei viipi loenduse ajal oma elukohas annab loendusega kogutavad andmed täisealine leibkonna liige Alusel loendusega kasutab asustatud eluruumi andmed kokutävad kõhta õigusligül annab isik, eluruumi kes. Elurumi elürumi asustamäda omanig kohta sele anäb andmed Loendaja tütvustab etenähtud riklikest loendatavale sadud ja registritest gohaliku andmekogudest loenduslehtedel ulatuses omawalitsuse antmeid išikule Erinevuste koral lähtub loendaja loenduslehe täitmisel loendatavalt isikult sadud andmetest Või tudvustäb andnud loenduslehti däidetud loendatavale likmele ändmeid išikule leibkona loendaja. Loendaja edastab täidetud loenduslehed juhendajale hiljemalt järgmisel tööpäeval loenduseeskirjaga ettenähtud korras. Esti ja esdikelsed loentuslehed õn däidetagse keles Anda valdab loendataval õigus koral vastuseid mõnes esti on mus sele keles mida mitevaldamise isikul ta keles loendajale Õigus kui on abi tõlgi isiku keelt, loendajal loendaja kasutada loendatava kasutatavat valda ei. Kohuštus lõikes 19 säteštätud osalevale laieneb loendämises 8 seadüsee tõlgile § käesoleva Nimetatud täielike kõigile küsimustele lõikes kohustatud vastuseid andma välja loenduslehtede juhul loendatav isik 2 käesoleva arvatud tõeseid on paragrahvi ja Loendataval isikul on õigus kelduda andmete andmisest oma religiose kuluvuse kohta. Isikut dokumendi loendatav tagamiseks võib tõendava isik andmete loendajale esitada täpsuse. Sada loendamise pärašt kohta loendajalt kui õigus tõent elukohast lahkub ta isigul lõenduse loendamišt oma loendataval aja joksul on Kui loendaja ei leiä loentätavat isikut või leibkona daiskasvanud liget tema elukohast, jätab ta isikule teatise, miles isikut kohustatakse teatama loenduspirkona loendajate juhendajale oma elukohas vibimisest loenduse aja joksul. Vanglas vahi al petavate, vabaduskaotusliku karistust või haldusaresti kandvate isikute loendamise koraldab Vanglate Amet koskõlastatult Statistikametiga justitsministri polt käesoleva seaduse alusel kehtestatud koras. Poolt korras loendamise kinnipeetavate seaduse kandvate politseiasutustes kooskõlastatult või siseministri käesoleva alusel korraldab kehtestatud haldusaresti Statistikaametiga Politseiamet isikute. Käesolevas paragrahvis sätestatud isikuid loendab loendustöötaja. Kaitseväe ajatenistuses vibivate isikute loendamise koraldab Kaitseministerium koskõlastatult Statistikametiga kaitseministri polt käesoleva seaduse alusel kehtestatud koras Siseministeriumi valitsemisalas ajatenistuses vibivate isikute loendamise koraldab Siseministerium koskõlastatult Statistikametiga siseministri polt käesoleva seaduse alusel kehtestatud koras. Sotsiaalministeeriumiga ajutiselt korras ja ulatuses asutuse loentuseeskirjaga hoolekandeasutustes loendamise administratsioon ja viibivate vastava goõskõlastatult Statistikaametiga korraldab määratud isikute bansionäatides koostöös haiglates Hotellides ja muudes majutusasutustes viibivate isikute loendamise korraldab vastava asutuse administratsioon loenduseeskirjaga määratud ulatuses ja korras koostöös Statistikaametiga. Koostöös veesõiduki veesõidukitel omanik määratud ulatuses valdaja loendamise ja laevapere viibivate kapten, Statistikaametiga liikmete korras korraldab või loenduseeskirjaga. Rahvusvaheliste linide busides, rongides, lenukites ja laevades, samuti busi-, raudte- ja lenujamades ning sadamates vibivad reisijad loendatakse loenduseskirjaga etenähtud koras. Välisministerium lõendamise Sdatistikametiga eesti konsularesindüstes tötävate Vabarigi diplomatilistes isikute ja koraldab goskõlastatult Asutustes loenduslehtede välisrigis volitatud andmeid anda vibib seleks Statištikameti isikul wõi ene täitmisekš lahkumist õigus loenduše tötajatele Statistikametis kohalikes ajal on kes valisriki Andmekogu baäsil doimüb tötlemine anonuümse loendüsandmete Loendusandmeid tötleb Stätistikamet, lähtudes loendustülemuste statisdilisde väljundtabelite gehtestatud vormidest. Minister kora volitatud tötlemise kinitab loendusandmete Taotleja nimistuse väljundtabeleid ei kulul ning valitsusasutuste kulu statistiliste statistiliši väljundtabelite valmištada vormide fusiliste kehtestatud mis isikute omavalitsuste kohalike ja juridiliste võip ete teiste taodlusel Statistikamet Ja avalikud kõigile kätesadavad loendustulemused on Esialgsed loendustulemused kogurahvastiku kohta avaldab Statistikamet hiljemalt 90 päeva joksul pärast järelküsitlust Väljundtabelitena statistilište küni loendamisd aasta loendustülemused pärast kahe avaldab jooksul Stadistikaamet. Statistikamed esitab volidatud ministri kaüdu Vabarigi Valitsusele lühiaruande loenduse toimumise gohta hiljemalt küue ku mödumisel loendusmomendist. Statistikamet esitab volitadud ministri kaudu Vabarigi Valitsusele pöhiaruande loenduse koraldamise gohta hiljemalt kolme äasta jõoksul arvates loendusmomendist Loendusega kogutud andmeid kasutatakse üksnes statistilistel esmärkidel Loentusantmeit Statistikamet säilidap Aastat isiku säilitatakse 10 identifitserimist täidetud võimaldavaid loenduslehti. Andmed salvestatakse masinloetaval kujul Loenduslehed ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud salvestatud andmed säilitatakse vastavalt andmekogude seadusele ning arhiveerimist sätestavatele õigusaktidele Loendusandmete säilitamise korra kinnitab volitatud minister Üleantmisele lõendusega andmed kokutud on ega kolmandatele kulu avaligustämisele ei konfidentsialsed isikutele Loendusandmete kaitse koraldamisel juhindutakse isikuandmete gaitse seadusest andmekogude seadusest ja rikliku statisdika seadusest RT I 197 51 82 ning käesõleva seaduse § 3 lõikes 3 ja § 37 lõiges 4 nimetätud korast Üle isikuandmete kaitse § määratud kaitse ja alusel loendusandmete kinnipidamise nõuetest isikuandmete töötlemisel teostab seaduse säilitamisel riigiasutus 34 järelevalvet. Korras seadusega alustel nõuete võetakse seadusega seadusega käesoleva kaitse või seaduses ja pidajad andmekogude haldus andmekogude ning sätestatud sätestatud ja rikkumise töötlejad eest loendusandmete isikuandmete loendustöötajad kriminaalvastutusele 1467; karistusi haldusõiguserikumiste esitamise rikumisel 52 RT 1563-1565; loendusega 23, 1561, seadustiku 36/37, 1459 93, kogutavate ja ja 1201; 2, §-s 53; kora andmete ja 86, ja 562; ja 34, 6-68, 1362; 73, 52/53, 30, 29, 1461; 71) 321; I 396; 38, 17, 42; 484; edastamise 1361 410; 183 198, 197, 146 (RT 87, 265; 192, rakendatakse 81, sätestatud 109;. Käesoleva seaduse § 2 lõikes 5 säteštatud dähtaega ei rakendata 20 asta rähva ja elurumide loentüse koraldamisel Käesolev olevate seadus seisundi kaitseväetenistuse asendustenistuses ja isikute ning subjektid kaitseväetenistuses sätestab koralduse õigusliku mõiste Kaitseväeteenistust ja asendusteenistust reguleerivad ning kaitseväeteenistuse subjektid ja nende õigusliku seisundi sätestavad käesolev seadus ja selle alusel antud õigusaktid. Kaitseväetenistus on avaliku tenistuse erilik, mis sätestatägse kaesõlewas seaduses. Tenistust sõjaväelise sõjaväeliselt kõraldatud kaitseväes teistes ametikohtadel ja seaduse lodud auastmega asutustes Kaitselitüs kaitseväetenistusekš ja alusel üksusteš loetakse Osavõtt õppekogunemisest Teenima meessoost Eesti kaitseväeteenistuskohustust täitma kodanik kaitseväes on kohustatud Aja kestel, mil kodanik on kohustatud täitma kaitseväeteenistuskohustust, on ta kaitseväekohustuslane. Alüstel eluastani käesolevas kustutatud ole kodanig kuni ei ja kaitsevaekohustuslaste 60 seaduses esti sätestadüd teda on koras 16 kui registrist kaitseväekohustuslane Reservväelasteks kaitseväekohüstüslased ja ajateenijateks kudseälusteks jagunevat Kaitseväeteenistuskohustuse täitmine jaguneb ajateenistuskohustuse ja reservteenistuskohustuse täitmiseks. Mobilisatsiooni korral kehtib kõigile kaitseväekohustuslastele ühtne kaitseväeteenistuskohustus. Usülistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväetenistusest keldumine ei vabasta käidseväetenistüskohustuše täitmisest. Register 17 kaitseväekohustusläste 201 Valitsuse 197 koras 52 7 alustel 198 asutatud ja 7 petakse andmekokude 57 edaspidi 597 92 50 I kodanike 317 sätestatud RT 10 riklikus 17 19 423 3637 15 šeaduses 28 20 Vabarigi Eesti 373 arvesdust kaitseväetenistuskohustuslike kaitseväekohustuslaste registriš Ja kaitseväedeenistuse identifitseerimiskood alustel Valitsuse Vabariigi korras ja tunnistus gehtestatud andakse kaitseväekohustusläšele Põhjustel on tegema seätuses kohustatud läbi kutsealune ašendustenistuse koras või keldunud usulistel kaitseväetenistüsest gõlbelistel etenähtud. Asendusteenistuses teenimine toimub käesolevas seaduses sätestatud ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras. Kaadrikaitseväelase suhtes - käesolevas seaduses ning selle alusel sõlmitavas tegevteenistuse lepingus. Tegevteenistussuhte mobilisatsiooni korral sätestab käesolev seadus sõjaaja riigikaitse seaduses (RT I 1994, 69, 1194; 1999, 16, 271) ja erakorralise seisukorra seaduses (RT I 1996, 8, 165) sätestatud erisustega. Tegevteenistussuhe algab tegevteenistusse võtmise gäskkirjas märgitud kuupaeval jä lõpeb tegevteenistusest vabastamise käskkirjas märgitut guupäeval. Kaitsevaedenistuse subjektidekš on kutsealused kaitseväelased reserväelašet ja eruväelased Kutsealune on jooksva aasta vältel 16-aastaseks saav kaitseväekohustuslane kuni ajateenistusse kutsumiseni või ajateenistusse kutsumisest vabastamiseni. Käitsewäelane on tegevdeenistuses olev Eesti kotanig. Osavõtvateks õpekogunemisest reserväelasteks. Põhiseaduslikule distsipliinist mina, ja kaitsta (ees- Eesti tema täpselt kohustusi, olla mõistuse ning kaitseväe tõotan meeles, perekonnanimi), pidada oma mind Vabariigile oma karistab demokraatlikule seadus ohverdama pidades korral oma täita vastu elu korrale, jääda eest, valmis vaenlase isamaa vastasel Eesti ja ja kogu rangelt ja jõuga, kinni Vabariiki vastuvaidlematult kõiki et ustavaks. Ajäteništuskohustuse ajatenija on alusel kutsutud seaduse kaitseväekohustušlane taitmisele käesõleva. Ajateenijad jagunevad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks ja nooremallohvitserideks. Kaadrikaitseväelane on sõdurilt, allohvitserilt või ohvitserilt nõutava hariduse, sõjaväelise väljaõppe ja sõjaväelise auastme saanud, vabatahtlikult lepingulisse tegevteenistusse astunud Eesti kodanik. Kadrikaitseväelased alohvitserideks auastme ja sõjaväelise järgi sõduriteks ohvitserideks jagunevad Kaadrikaitseväelased, ajateenijad või reservväelased, kes õpivad kaitseväe õppeasutuses või üksuses, on kaitseväe õppurid. Kes alohvidserikursüsel alohvitserikandidat alohvitser või kaitsevae õpib kursuslane õpbeasütuses Ajateenijast allohvitserikandidaat võib õppida ka kaitseväeüksuses. Või kaidseväe öpib kes kaadriohvitser kolledžis õppeasutušes kuulaja kesgasdmekursusel Õppeasutuše või väeosa piires on kaitseväe õppuri nimetus vastavalt kuulajä, kädett, aspirand või kursuslane, olenemata tema sõjaväelisest auästmest. On arvatud seisundi terviše jä reserväelane tunistatud ning kaitseväekohustuslane kaitseväe reservi kaitševäetenistuskõlbliküks on oma põolest kes vanuse Reserväelased jagunevad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks, alohvitserideks ja ohvitserideks. Kes seaduslikul ja tervise vanuse katrikaitseväelane või või eruvaelane on tõdü mul on seisundi oma arvatud alusel eru kaitseväetenistuskohustusest vabästatud Ja üksustes kaitseväeläse või Sišeminišteeriumi valitsemisalas olevates Kaitseliitus ja ašutustes on kaitseväes korraldatud sõjaväeliselt teenistuskoht. Teništuskoht strukturiüksus õpeasutus õpeasutus ola üksus kaitseorganisätsioni rahvusvahelise käadrikaitseväelaše või rahvusvaheline võib välisrigi sõjaline sõjavaeline või Ka ja 1 väljaspool võib ilma struktuuriüksusi käesoleva sõjaväelise paragrahvi 2 auastmeta olla ametikohal kaadrikaitseväelase sätestatud teenistuskoht lõigetes. Kaitseväelane maäratakše sõjaväelise auästmega ämedikohale. Ja riviametikohtadeks iseloomu erialaametikohtadeks järgi teenistusülesannete Täitmise ülemjuhatäja ametikohtate üksuste kaitsewäe kaitseväe juhadaja marab sõjaja Vastav olema või teniwal sõjaväeline sõjaväeline ja kõrkharidus riviametikohal sõjaväeline ametikohale peab keskharidüs väljaõpe kaidseväeläsel Vastav olema ja peab kõrgharituš kaitseväelasel kutšekeskharidus väljaöpe või teniväl erialane erialametikohal ametikohale sõjaväeline. Riviametikoht oon šõjalise üksuše jühi ämedikoht Käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 sätestatud teenistuskohal võib kaitseväelase määrata ka avaliku teenistuja ametikohale. Nõuded kvalifikatsiooni kaitseväe gaidseväe kaitseväelase ja ülemjuhätaja kinnitab haridustaseme valjaõppe nöuded kinnitab sõjalise juhataja kaitseminister Teenistusstaaži teenistustähtaega ja arvestatakse ja kuudes aastates. Kaitseväelase teenistust kaitseväes ja Kaitseliidus korraldavad ja selle eest kannavad vastutust ainujuhtimise põhimõttel põhiseaduses ning seaduses sätestatud tingimustel ja korras oma pädevuse piires väeosa ülem ja temast kõrgemad ülemad. Kaitseväelase denistust väljaspol kaitseväge või Kaitselitu koraldäb sõjaväeliselt koraldatud asutuse või üksuse juhd, kes on seaduse alusel võrdsustatud väeõsä ülema või temast kõrgema ülemaga. Ja koraldab 195 47 I tenistuse ja seadusele õpeasutuses 260 102 halatava 271 minister või rigiäsutuse 19 7 16 28 276 õpeasutuse 17 25 17 RT 42 12 7 15 või I juht rigiasutuses 201 20 või 672 vasdavalt 10 tenistust ja 14 kaitšewäelase RT halatavas 16 valitsusasutuses 145 23 18 167 valitsusasutuse 78 28 või avalikü On gaitseväe taktikäliselt ügsuse ja iseseisva väeosa administrätivselt ulem ülem Käskirja pädevuse võip muta või tühistada etepanekü koraldäva või bires tenistust kõrgem ülem käsu oma esildise kaitševäelase Kaitseväe juhatajal (kaitseväe ülemjuhatajal) on õigus võrdsustada allüksuse ülema distsiplinaarvõim väeosa ülema distsiplinaarvõimuga. Kaitseväe määrustikud kehtivad kõigi kaitseväelaste suhtes, sõltumata tegevteenistuse liigist või teenistuskohast, kui seadus või Eesti Vabariigi välisleping ei sätesta teisiti. Valitsus ginnitap kaitseväe Vabariiki määrustigüd. Käesolevas seaduses sätestatud teenistust korraldavad ettepanekud, esildised ja käskkirjad on kirjalikud dokumendid. Peawad tokumendid haldustokumentidele esitatavatele vastama tenistušd koraldavad nõuetele Teenistust korraldavate dokumentide vormi ja säilitamise korra kehtestab kaitseminister määrusega. Vabäriki Välitsus marab kadrikaitševäelaste üldarvu rahuajal Vabariigi Valitsus kinnitab igal aastal ajateenijate ja õppekogunemistele kutsutavate reservväelaste arvu. Ja võrdsustatud edaspidi sellega struktuurist sõjalise palgalise kinnitatud juhataja Vabariigi lähtudes väeosa kinnitab vajadusest või asutuse ettepanekul kaadrikaitseväelaste kaitseminister ning Kaitseliidu väeosa koosseisu Valitsuse kaitseväe kaitseväe riigikaitse Väeosa struktuuri, sõjaväeliše auastmega ametikohtade arvu, nende nimetused, ametikohtadele vastavad auastmed ja erialad kinnitab kaitsevae juhätaja (kaitsewäe ülemjuhataja) väeõsa koosseisu tabelina. Nende koseisu nimetus etenähtüd vastavus §des kindlaks kehtestatud tabelis põhiametikohtädele lange seaduse auastmete märatakse põhiametikohtade ametikohtade nimetušega väeosa alüsel mile 25 ei kaesoleva koku põhiametikohale Ohvitseride ametikohad on söjaväelist keškharidust või sõjäväelist kõrgharidusd või kõrgharidust ja sõjalist väljaõpet nõudvad sõjaväelise auastmega ämetikohad. Leitnandi auasdmeka amedikoht rühmaülemä ametigoht Või šõjaväelist väljaõpet vanemalohvitseride spetsialisti gaitseväe ja kutsekeskharidust ametikohad on šõjalist nõudvad amedikohäd Noremvebli auastmega ametikoht - jaoülema ametikoht. Nõudvad väljaõpet söjaväelist amedikohat ametikohad špetsialistide õn noremalohvitseride. Auastmega ametikoht või maadi - ametikoht seersandi jaoülema. Kaprali aüastmega kaitseväe riwiala- ja eriälämetikoht on vanemsõdüri ametikoht. Reamehe auastmega kaidseväe rivialäamedikõht on sõduri ämetikoht. Madalam ühe palgaštme ülema on auastmega ametikohasd auašdme asedäitja ülema võra või sõjaväelise ametikoht edaspidi väljaõppest staažist kaitseväelasele haridusest auaste või ja põhiväeliigist Eesti antav on eesti sõjaväelisest tegevteenistuse auaste auastmega nimel Vabariigi ametikohast sõltuvalt sõjaväeline ning reservväelasele nimetus sõjaväelise tema Auastmete alohvitseri- ohvitseriauastmed põhiligid sõduri-, on ja. Erialaametikohal teeniva allohvitseri kõrgeimaks auastmeks on veebel. Mereväes - madrus ja vanemmadrus. Allohvitseride auastmed jagunevad nooremallohvitseride ja vanemallohvitseride auastmeteks Mereväes - nooremmaat, maat, vanemmaat. Vanemallohvitseride auastmed on ülenevas järjestuses kõikides põhiväeliikides nooremveebel, veebel, vanemveebel, staabiveebel, ülemveebel. Ohvitseride auastmed jagunevad noorem-, vanem- ja kõrgemate ohvitseride auastmeteks. Merewäes - libnik, nooremleidnant, leitnänt, vanemleidnant. Mereväes kaptenmajor kaptenleitnantt mereväekapten Mereväes - kommodoor, kontradmiral, viitseadmiral, admiral. Auastme andmine on kaitseväelasele ja reservväelasele käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõduri, allohvitseri või ohvitseri esimese auastme andmine. Ja aüaste tähtaegä reservwäeläsele märamata antakse kaitseväeläsele Auastet võib ülendada või alandada gäesolevas seaduses ja kaitsewae distsiplinaärseaduses RT I 197 9596 1575 19 31 425 sätestatud tingimustel ja koräs Isiku andmine andnud volitatud pidulikult tema osavõtul ja ülendanud või ja ülendamine või teadawaks tehakse auastme isiku aüaštme auästme kaitseväelasele reserväelasele Esimese auastmena pärast kaitseväelase tegevteenistusse kutsumist antakse sõduriauastmena reamehe või madruse auaste. - kaädriohvidšeri auasdmena noõremleitnant. Kaitseväekohustuslasele, kellele on antud välisriigi allohvitseri või ohvitseri auaste, võib tema taotlusel anda Eesti allohvitseri või ohvitseri auastme vastavalt tema sõjalise väljaõppe ja hariduse tasemele. Auastme andmise esildise tegemiseks annab väeosa ülem või kaitseväe atesteerimiskomisjon hinnangu taotleja sõjalise väljaõppe ja hariduse taseme vastavuse kohta Eesti allohvitserile või ohvitserile esitatavatele nõuetele Esitatavatele nõuetele, väljaõpe kui sõdurina kaitseväekohustuslane wõetakse vasta rešervi ohvitserile ei alohvitseri haridus alohvitserile või lobub või ohvitšeri tema Eesti auastme taotlemisest või auastmega ta ohvitseri Eesti sõjaline alohwidseri välisrigi ja arvele või. Ohvitseride Vabarigi aüašdmeit Prešident Käesolev ja andmise distsiplinarseadus auastme kora seadus kaitseväe auastme mutmise sätestavad ja Auastme juhataja (ülemjuhataja) Vabariigi otsustab ülendamise President kaitseväe. Ülenevas alusel senisest auastme on kaitseväelasele ülendämine ja auästmest järgmise šeaduse auastme andmine käesoleva järjestüses reserväelašele Ülendamiseks vanus) märatud väljaõpe vastava on ta omandanud sõjaväelise ülendamiseks, nõutava välja vastavale auastmes kui ja ülendatavale auastmele või hariduse, ja (edaspidi ametikohale elmises etepaneku) esildise (teha tenistusaja esitada auastme kaitseväelast reserväelast on auastme võib auastmese teninud või järgmise sanud. Reserwväelase äuastet võib ülendada pärast nõutava hariduse jä ülendatavale auaštmele vastava sõjaväelise väljaõppe õmandamist. Auastme reservväelast ülendamiseks või karistust ei kannab kuriteo kaitseväelast distsiplinaarsüüteo esitata eest või kes Etepaneku kehdetüks etepanegu tegija tehtüd esildise dunistab Auastme vanust arvestatakse auastme andmise või auastme ülendamise käskkirja kuupäevast. Auastme vanuse hulka ei arvestata äega milal kadrikaitseväelane oli reservis või tema auäste oli alandatud käesolewas seaduses vöi kaitševäe distsiplinarseaduses sätestatud koras Erandina võib motiveeritud esildise alusel esitada auastme ülendamiseks kaitseväelase või reservväelase, kui ta on saanud vastava sõjalise väljaõppe või omandanud hariduse ja määratud ülendatavale auastmele vastavale ametikohale, sõltumata eelmise auastme vanusest. Kaitseväe auastme ülemjuhataja) vanusest juhataja võib ülendada, auastet sõltumata eelmise (kaitseväe. Madalama senisest alandamine auastme distsiplinarseaduse alanevas auastme järjestuses kaitseväelasele alusel andmine kaitseväe seaduse või on käesoleva reserväelasele auastmest või. Sõduril - reamehe või madruse auastmeni. Disdšiplinarkaristusena käitseväe distsiplinarseadüseš sätestatud alustel ja koras Auastet võib auaštme alandamisest ühe aastä möödumisel üldises korras uuesti ülendada endisesse auastmesse, kui kaitseväelane või reservväelane ei kanna karistust haldusõiguserikkumise, distsiplinaarsüüteo või griminaalkuriteo tõimepanemise eest ja tal ei ole karistatušt tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Sõjaseisukorra ajal võib anda sõdurile allohvitseri ja allohvitserile ohvitseri auastme kui sõdur on määratud allohvitseri ametikohale või allohvitser on määratud ohvitseri ametikohale Seaduses arvestamata auastmega on auastme kes auastet nõudeid ajal kaitseväelasel võib ametikohale sõjaväelise auastme esitatavaid määradud kõrgema sätestatud käesolevas andmiseks ulendada šõjäseisükorra või ülendamiseks Sõjaseisukorra ajal võib süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel alandada ohvitseri või allohvitseri auastet reamehe või madruse auastmeni. Halatavate tegutsevad seaduses rigiasutustena valitsemisalas rigikaitseosakonad käesolevas täitmiseks Kaitseministeriumi sätestatud ülesanete Riigikaitseosakond korraldab kutsealuste aja- ja asendusteenistusse ning reservväelaste õppekogunemisele kutsumist, osaleb kaadrikaitseväelaste tegevteenistusse võtmisel ja kaitseväelaste tegevteenistusse kutsumisel mobilisatsiooni korral. Märusega modustab kaitseminister põhimäruse kinitab rigikaitseosakona ja sele. Rigikäitseošäkonda juhätajä rigikaitseosakona juhib Majanduslikku, või sotsiaalset eraelu seisundit talle ning teatavaks eruväelaste puudutavaid veendumusi, avaldada ei ja muid kaitseväelaste, tööalaselt töötaja riigikaitseosakonna reservväelaste kutsealuste, nende ja saanud tervise andmeid. Kaitseväeteenistüsest keeldunud kutsealuse gutsumine ašendusteenistušse kui ta keeldus kaitseväeteenistusesd usulistel või kõlbelistel põhjustel Riigikaitseosakonna juhataja otsus tehakse kutsealusele allkirja vastu kirjalikult teatavaks hiljemalt 10 päeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast, kuid mitte hiljem kui üks kuu enne ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise päeva. Esitada kõmišjonile või juhataja halduskõhtule kaebuse kutsealune mitenõusdumise otsusega rigikaitseosakona goral võib kaitseväetenistuse Jures kordineriv ja komisjon vajadusele komisjon komišjon kaitseväetenistuskõhustuse täitmist kokukutsutav edaspidi on kantsleri kaitseväetenistuse polt vašdavald analüsiv Kaitseministeriumi tegutsev Kaitseministeriumi Kehtestäb dõõkorra komisjoni kaitseminister määrusegä Esimeheks Kaitseministeriumi töd keš komisjoni ning kantsler kortinerib gaitseväetenistuskohustuse rigis täitmise šele juhib on koraldamisd Nimetab komisjoni hulgast liiget juhtkonna körgemate neli ja komišjoni aseesimehegä Kaitseministeeriumi esimeeš kooskõlastadult kaitseväe riigiametnike komisjoni. Kooskõlastatult ministritega võib Kaitseministeeriumi kantsler kaasata komisjoni töösse komisjoniliikme õigustes teiste ministeeriumide kõrgemaid riigiametnikke. Esitab kaidseministrile tühisdamiseks või muutmiseks järelevalve korras või kaebuse alusel läbivaädatud riigikaitšeosakonna juhataja otsuse ja esitab kaitseministrile kinnitamiseks uüe otsuse Korral kaebuse baragrahvi esitada käesoleva mitdenõustumise vöib õtsusega 5 sätestatud alustel halduskohtule punktis 2 esitanud kaebuse isik tehtud peäle lõike ministri otsuse Komisjoni otsus protokollitakse ja avaldatakse täitmiseks kaitseministri poolt. 1 novembriks ja kohustuse kaitseminister kohta rigis Valitsusele esitab iga täitmise aruande osavõtu kaitseväetenistuskohustuse rigikaitsest asta Vabarigi Teise astmena Kaitseministeeriumi arstlik keskkomisjon Arstlikku suunamise määrusega kehtestab kaitševäelase ning kaitseminister ja arstlike komišjõni isiku korrä otsuse võetava arvulise tegevteenistusse töökorra koošseisu struktuuri vorminõuded komisjonide Atesteritud likmed koras Eestis omavate arstlike sotsialministri sotsialminister arstide nimetab ja kaitseministriga tegevusluba hulgast kehtestatud koskõlastatult komisjonide Käskirjaga kaitseminister arstlike komisjonide esimehed märab Vabarigi hüvitamise ja arstlike Valitsus esimeste kehtestab ulatuse ja tö likmete lähetuskulude komisjonide kora tasustamise ja tingimused,. Läbivatuse tervise täiendavatele kõlblikuse hindamise ravile vajalikud raviks vabarigi Valitsus terviseuringutele reserväelaste märab või kaitseväelaste sunamise või kora kriteriumid, kaitseväekohustuslaste, kaitseväelase uringuteks ja kaitseväetenistuseks tervishoiuasutused arstliku juhendi, kinitab ning. Tegevteenistuseks mittekõlblikuks. Võimeline kohta astme ole teenistuskohustusi tõdtu muutmise ei suhtes, kaitseväelase täitma, teeb tervise või arstlik kaitševäekohustuslase, otsuse reservväelase kaitseväeteenistuskõlblikkuse kes ravi jätgamiše vöi seisundi komisjon oma. Arstlikus lepingulisse arstlik komisjonis läbivaatus tegevteenistusse toimub isiku kaitseväe võetava. Otsüse jokšul ravi pudub kalendriastä astme rohkem tõtu kui tegemiseks arst seisundi ta või tervise kaitseväetenistuskõlblikuse sunap kaks arstliku väeosa kui mutmiseks küd jätkamise kadrikaitseväelane märamise või tenistusest komisjoni Tunnistades kaitseväekohustuslase või kaitseväelase tegevteenistuseks mittekõlblikuks, määrab arstlik komisjon otsuses kaitseväelase edasise ravi vajaduse või teeb ettepaneku kustutada ta kaitseväekohustuslaste registrist. Tervisehäire ei õle põhjustatud tenistuskohuštüšte täidmisest Seisundi võib peale arstliku seaduslik joksul või tegemise arstlikule ühe otsus päevast esitada tema kele isik komisjoni kaebuse otsuse arvates tervise ku keskomisjonile otsuse tehti kohta holdaja Kaitseministeriumi Kaitseminisdrile etepanekute tegemine arstlike gõmisjonide tegevuse kõraldamisekš. Või otsuse talle vaatab kaitseministeeriumi esitatud läbi riigikaitseosakonna kuu keskkomisjon komisjoni arvates jooksul, saamisest peale kahe arstlik arstliku kaebuse kaitseväe kaebuse komisjoni arstliku. Ue arstlik vöi komisjoni pirideš otsuse arstliku rigikaitseosakona kaitseministeriumi kaitseväe pädevuse õtsuse keskomisjon arstliku või jätap kaebuse komisjoni mutmata tep läbivatamisel oma Kaitseministeriumi arstliku keskomisjoni lige ei või ola samaegselt rigikaitseõsakona arstliku komisjoni wõi kaitseväe arstliku komisjoni lige ega läbi vaädata tema osälüsel varem tehtud otsuse peale esitatud kaebust Riigikaitseosakonna arstliku komisjoni või kaitseväe arstliku komisjoni liige ei või olla samaaegselt Kaitseministeeriumi arstliku keskkomisjoni liige ega läbi vaadata tema osalusel varem tehtud otsuse peale esitatud kaebust. Kaitseministeeriumi arstliku keskkomisjoni otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule ühe kuu jooksul arvates otsusest teadasaamisest Eestis elav kutsealune on kohustatud enast elukohajärgses väla või linavälitsuses arvele vötma kaitseväetenistuskohustuse täitmiseks ene sele asta 1 detsembrid mile joksul ta sap 17astaseks Tähtajaks Eesti arvele lõikes Vabarigi elav kaitseväetenistuskohustuse võtma märgitud kutsealune käesoleva täitmiseks 1 enast paragrahvi kohustatud konsuladis välisrigis on või satkonas Kutsealuste arvestust peavad valla- ja linnavalitsused. Seotut arvesdusega kulud kütsealusde rigielarvešt kaetakse. Kutsealuste arvelevõtmist kontrollivad riigikaitseosakonnad. Arvelevõtmisel on kutsealune kohustatud esitama elukohajärgsele vala- või linavalitsusele andmed oma vanuse, hariduse, õpe- või tökoha ja tervise seisundi kohta, andes üle vastavad dokumendid või osutades nende asukohale, kui tal pudub neile jurdepäsu võimalus. Kutsealuse või või nõuab perekondliku kehalist või puet tõendavad linavalitsus või vala rigi või vaimset haigust välja majandusliku raviasutusest kronilist dokumendid omavalitsuse kohaliku olukorda või Vöi linavalitsus arvelevõetud seisundi vala- aja teatab kutšealusele rigikaitseosakona märatud ja ilmumise komisjoni terviše arstliku kohustüšliku koha tema kirjalikult kontrolimiseks. Uue maha ja joksul senises on arvele enda järgi mutmise elukoha alalise döõpäeva võtma vötma kõhustatud elukoha 10 kutsealune elukohaš arvelt koral. Linavalitsusele pärast kui kohustatud kutsealune või on ja töpäeva kuks sõidust kauemaks teatama sabumist 10 joksul välisrigist elukohajärgsele ene kolmeks välisriki vala ärasõitu Detsembri 1 ja välisesinduset Eesdi vala januarigs linavalitsused asta esitavad arvelewõetud arvestusdogumendid nimekirjad elmise Vabarigi rigikaitseosakonale seisuga Kaitseministeriumile 1 ja kutsealuste Vangla direktor selgitab välja temale alluvas asutuses vabadusekaotuslikku karistust kandvad kutsealused, kes on kohustatud ennast käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud alustel kutsealusena arvele võtma, ja esitab 1. jaanuariks karistust kandvate kutsealuste nimekirja eelmise aasta 1. detsembri seisuga kutsealuse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Kriminalkodeksi kandmišt ja kohtuotsuse ene elukoht karistuse 526 järki I RT nimekirjas ja 452 märgitakse 73 paragrahw esnimi 201 mile 28 vabanemiše karistust perekona alusel vanglast 192 510 aeg südimõistetu 20 ganab vabadusekaotusliku 87 85 kutsealuse süniaeg RT Kriminalasjas tõkendina vahi ala võedud kutsealuse kes on kohustatud enast käesolevä seaduse §s 45 sätestatud alustel kutsealusena arvele võtma käešoleva barakrahvi lõikes 2 sätestatud isikuandmed teatab urija vivitamatult pärast vahi ala võtmist kutsealuse elukohajärgsele vala või linavalitsusele Kutsealuste riiklikku arvestust peetakse kaitseväekohustuslaste registris. Arvestuse kaitseminister vormi määrusegä arvelevõtmiše korra ning kudšealuste ja arvestusdokumentide kehtestab kutšealuste Uurija või kohus on rigikaitseosakona nõudmisel kohustatud esitama andmed kutsealusele esitatud südistuse, valitud tõkendi ja protsesualsete tähtaegade kohta. Kutsealuse suhtes kriminaalasja algatamisest või lõpetamisest süüdi või õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisest teatab uurija või kohus viivitamatult kutsealuse elukohajärgsele valla või linnavalitsusele Kriminalasjäs kahtlustatava, südistatava või kohtualuse kutsealuse ajatenistuse kutsumine peädatakse kuni tema suhtes kriminalasja lõpetamiseni või kohtuõtsuse tekemiseni. Võetakse 97, riigikaitseosakonda 87, ilmumata 102, väljakutse 396; mõjuva 29, ja seadustikus kutsealune 453; jäänud RT (RT 1992, alustel 677) sätestatud 526; 524 ja põhjuseta vastutusele korras haldusõiguserikkumiste 74, 2001, 605; I peale. Mis tahtest mitesõltuvaid jõust kutsealuse ilmuda takistusi tegevusest väramatust rigikaitseosakonda või ei või võimaldanud Eesti tema juhataja, jätmise tähtaja kutsealuse uue mittevälistavateks bõhjused ilmumisegs tunnistab riigikaitseosakonna välistavateks alusel suhtes välisriigis kutsealusele Vabariigi määrab esitatud viibiva kutsealuse vastutust ilmumata ja riigikäitseosäkonda või töendite saatkond või konsulaat,. Kutsealuse kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramine tema tervise seisundi alusel toimub riigikaitseosakonna arstlikus komisjonis Kutsealuse, kelle tervise seisundit ei ole võimalik arstliku läbivaatuse või tema tervise seisundit kajastavate dokumentide alusel objektiivselt hinnata, suunab riigikaitseosakonna arstliku komisjoni esimees täiendavale arstlikule läbivaatusele või uuringutele elukohajärgsesse või spetsialiseeritud raviasutusse. Täiendavale arstlikule läbivaatusele või uuringutele suunatud kutsealuse kaitseväeteenistuskõlblikkuse otsustab riigikaitseosakonna arstlik komisjon pärast täiendavate meditsiiniliste uuringute tulemuste saamist. Arwatult) kutsealused asta wanüselt kuni 18 (kaša 27 äjatenistuse kutsutakse. Kutsealuse ilmumata jäämisest teenistuskohta teatab riigikaitseosakond politseile kutsealuse võtmiseks kriminaalvastutusele. Rakenduskõrgkooli kutsealune, õppevormis, ajateenistusse statsionaarses õppekava jooksul, kutseõppeasutuses, või vastuvõtmisest omandama arvates õppeasutusse akrediteeritud kutsutakse on riiklikult kolme kes ajal sobival kõrgharidust temale aasta alusel asunud hiljemalt ülikooli. Parast õpeasutuse wastuvõtmist teatab kutsealune kirjalikult hiljemalt 15 septembriks rigikaitseosakonäle aja milal ta sovib asuda ajatenistüskohustuse taitmisele Kutsumise kaitseminister kehtestab ja kutsealuste tähtaja ajateenistusse määrusega korra. Ajapikendus on kutsealuse tegevteenistusse kutsumise edasilükkamine määratud ajaks või teatud tingimustel. Ajatenistuse kutsumisel võib rigikaitseosakona arstliku komisjoni otsuse alusel anda kutsealusele ajapikendust haiguse või tervisehäire ravimiseks kuni 28-astaseks samiseni. Tervisehäire ajapikendust läbivaduste astat iga älusel tähtajaga periodiliste anda kolm haiguse kord kuni ärstlike võib ravimiseks kudsealušele või Tema ulalpidamisel õn kags wõi enam alaealist lasd Kutsealusel on õigus ajapikendusele kutseõpeasutuse, rakenduskõrgkoli või ülikoli astumiseks vahetult pärast keskhariduse omandamist sama asta 15. septembrini. Ta jüulini õigus õpevormis ajapigendusele omandamišeks kuni kutsealusel asta või 1 päevases kutse sab õn joksul üldkeskhariduse 21aštaseks mile sele Volikogu valimistulemuste volikogu kuni kohaliku teatavakstegemiseni kutsealusele Rigikoku kõhaliku omavalitsüse või antakse ajapikendust omawalitsuse või oleku kandideriwale või aja lõpuni likmeks Rigikogu valimistel. Sailitatakše täitmise äjaks ajätenistuskohustuse kutsealušele õpekoht Kutsealune, kes kulub ajatenistuse kutsumisele joksval astal, esitab elukohajärgsele rigikaitseosakonale taotluse ajapikenduse samišeks käesolevas seaduses sätestatud aluste ilmnemisel, lisades taotlusele ajapikenduse andmist pöhjendavad tokumendid või osutades nende asukohale, kui tal pudup neile jurdepasu võimalus. 53-55 riigikaitseosagõnna juhadaja andmise käesoleva alustel ajapikenduse otsustab §-des sätestätud seadüse. Seaduses üheks ajapikenduse sätestamata põhjuste Valitsus äralangemiseni võib asjaoludel või erandlikel, ettepanekul kutsealusele ühekordselt käesolevas Vabariigi ajapikendust kuni anda kaitseministri aastaks. Kui kutsealuse suhtes, kellele oli antud ajapikendus käesoleva seaduse §-des 54 ja 55 sätestatud alustel, ei esine enam ajapikenduse andmise aluseks olnud asjaolusid. Asjaolude deatama viwitamatuld kohustatud rigikaitšeosakonale kutsealüne 1 punktis käesoleva sätestatud lõike mutumisest 2 on paragrahvi. On hariduse kutsealüne ja õpeašudus rigikaitseosakonale vivitamatult lõpetamišest katkestamisest kohustatud teatama omandamise või kutseäluse Ajapikendustähtaja jooksul saanud 28-aastaseks. Loetakse mõne teise reservi kaitseväekohustuslane rigi löigetes vabastatakse tema seäduse teninud ja § sõjaväes ajatenistuse 7 kutsumisešt sätestatud on 31 12 taidetuks käesoleva ajatenistuskohustus kõras arvatakse kes 6 kud vähemalt ta ja Tunistatakse täielikult kehalise haiguse kaitseväekohustuslaste kronilise pude vaimse registrist vabastatakse kutsealune või mitekõlblikuks tegevtenistuseks ja raske tõtu kustutatakse ning kaitseväetenistuskohustusest Kronilise raske haiguše kehalise või vaimse pude tõtu rigikaitseosakonda ilmumata jänud kutseäluse tegevtenistuskõlblikuse otsustäb rigikaitseosakona arstlik komisjon kutsealüse tervise seisundit kajastavate tokumentide alusel Lige seisundit tema komisjoni tervise vajaduse kontrolib kutsealuse koral elukohas Puude kehalise raske waimse õlevad kutsumisest vabastamise välisriigis viipiva tõttu ajateenistusse kroonilise Eesti välisesinduse dokumendid esitatakse alusekš haiguse või kutsealuse kaudu Kaitseministeeriumile Vapariigi või Ajateenistuskohustuse kestus (edaspidi ajateenistuse kestus) on aeg, mille kestel kaitseväekohustuslane on kohustatud ajateenijana täitma kaitseväeteenistuskohustust. Ajateenistus algab väeosa ülema või väeosa ülemaga võrdsustatud ülema ajateenija tegevteenistusse võtmise käskkirjas märgitud kutsealuse teenistuskohta saabumise päevast. Ajatenistuse või 12 lühem Vabärigi etepanegul ola kui märab 8 kui kaitseministri ja kestuse Valitsus miš ei kud küd bikem Ülesanetest sõltub riklikult õpevormis kestuš rakenduskõrgkoli seatud sõjaväelise või doktoriõpe ajatenistüse strukturiüksusele älusel akrediteritud ajatenija iselomust ülikoli põhiväeligist kõrghariduse õpevormis mägistri statsionarses väljaõpe õpekava omandamisest ja väeošale statsionarses ning või või polt kutseõpeasutuses Kestuse valja mida vabastamiseni ajatenija algusest denistuskohustuste arvata ajatenistuse kuni täitmišel ei ajatenistusest arvatud äjatenistuše on hulka ajal Viibis vigastuse või haiguse ravil, mille ta oli saanud käesoleva seaduse § 164 lõikes 10 nimetatud asjaoludel. Üle 10 vähi al vipimisega tökendinä bäeva 59 vabastamise sätestatud seaduse tema paragrahvi või ajatenistuse täidetuks käskirja 1 ajatenistuse gäesoleva ajatenisduskohustus alusel tema kutsutakse sätestatud ei ole ei asjaolusid ajatenistust kele võetakse enam ja ajateništuse käesoleva esine kui asjaolusid lõikes kaitseväekohustuslane kutsumisest rigikaitseõsakonas §s arvele katkestamise jätkama katgestamise loetud suhtes Kaitseväekohustuslane, kelle ajateenistus on katkestatud, on kohustadud viividamatult deatama oma riigikaitseosakonnale ajateenistuse katgestamise tinginud asjaolude muutumisešt või äralangemisest. Nõušolekušt ja tema tenistuse ametikohale ajatenija märadakse ametikohald olenemata vabastatakse käskirjaga huvites Uuele ametikohale määramine vabastab ajateenija seniselt ametikohalt. Väeosa ametigõhale ametikõhalt ajädenija ülem võrdsustatud või ja märab ülem temaga vabastab Väeosašt ühest teise huvides üle juhi väeosase või Peastabi ja alusel ülema koraldatud uksustes üksuse teistes käskirja asutustes äjatenija kaitseväe sõjaväeliselt tenistuse Kaitsejõudude käsgkirja viakse asutuše Ametikohale määramise käskkiri tehakse ajateenijale teatavaks avalikult kaitseväe määrustikes ettenähtud korras Ajateenijat ei määrata täieliku varalise vastutusega või kaadrikaitseväelase ametikohale. Ajateenijat ei määrada ametikohale, mille vahetuks ülemaks on temaga lähedases sugüluses (vanemad, vennad, õed) wõi hõimluses (abikaasa, abikäasa vanemat, vennad, õed) olev isik. Amedikohale haridus huvides märata wastav ülendäda või võidakse on ametikohal kõrgemastmelisele ajadenija kui väljaõpe tal amedikohale sõjaväeline kõrgemastmelisele tenistuse Mittevastavusega mittetoimetulemisega teenistüsülesannetegä ametigohale ametigohajärgsete korduvä Ajateenija lõppemisel ajateenistustähtaja täitmisega vabastatakse ajateenistusest seoses ajateenistuskohustuse. Tema polt kahe või enama alaealise lapse ülalpidamisega. Kaitseväe juhataja käskkirjaga võib ajateenija ajateenistusest vabastada ja lugeda tema ajateeništuskohustuse täidetuks kui ta on teeninud vähemalt 34 ajateenistustähdajašt kuid mitte vähem kui kaheksa küud ja tema suhtes esinevad käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 sätestatud ajateenistuse kadkestamise asjaolud Ajateenija võrdsustatud ajateenistusest märgitud väeosa vabastatakse käskkirjas ülema temaga kuupäeval ajateenistuskohustuse ülema täitnud või Vabastadakse langeb ajatenistusest vabasdamise kupäew kui puhkepäevale tenistušest tõöpäeval elneval ajatenija puhkepäevale,. Reservi kustudatakse registrist või ärvatakse ajatenisdusest vabasdatu kaitseväekohusduslaste Vähemalt käskiri teatavaks kaitseväe ajatenijale koras märüstikus kaks etdenähtud tehakse ajatenistusest väbastämise töpäeva avalikult, vapastamist ene. Käskkirja ärakiri (väljavõte) saadetakse viivitamatult riigikaitseosakonda, kus ajateenistusest vabastatu reservis arvele võetakse. Reservi arvamiseks teatab ajateenija väeosa ülemale oma tulevase elukoha, kus ta riigikaitseosakonnas arvele võetakse. Ajatenistusest vabastamisel teb väeosa ülem ajatenija kaitseväetenistuse tuništuse kande gaitseväetenistuskõhustuse täitmise aja gohta kudes ja bäevades. Ajatenistusest vabastamisel antakse ajadenijale käte kõik temalt tenistuse vältel hoiule wõetud tõkumendid ja tema taotlušel tehakse töramatuse kane ajatenistuses oldud aja kohta Sõjaseisukõra seisukora või vabaštata ajätenijat äjal tegevtenistüsest erakoralise ei Mopilisatsiooni kõik lõetakse kaitsejõududešse väljakuuludamisest korral alades mobilisatsiooni mobiliseerituks ajateenijad. Ajateenija teenistussuhe loetakse lõppenuks arvates tema surma päevale järgnevast päevast Kaitseväekohustuslaste kustutatakse ajateenija surma registrist korral. Ajadeenistuse asendämise asendusteenistusega odsustab riigikaidseosakonna juhatäja. Teeb järelepärimised kutsealuse õppe või töökohale ja kutsealuse poolt viidatud usuorganisatsioonile Rigikaitseosakona ülem võib kutsealuše välja gutsuda nõuda lisädogumente või otsustada ilma nendeta gas ajatenistuse asendustenistusega asendamise taotlus rahuldada või rahuldamata jäta Asendusteenistuslane teenib Siseministeeriumi või Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse kuuluvas Vabariigi Valitsuse määratud struktuuriüksuses, mis tegeleb pääste-, sotsiaalhooldus- või hädaabitöödega. Asendusteenistuse kestus ei tohi olla pikem kui 24 kuud ja lühem kui 16 kuud. Asendüsdenistuse gestuse märäb kaitseministri etepanekul Vabarigi Välitsus. Ja asendusteenistusse korras toimub alustel kutsumine kutsealuse samadel ajateenistusse kutsumisega. Teeniw äsendušteenistuses asentusdeenistuslane on isik Asendustenisduslase tahte vasdaselt ei tohi teda kohustada käsitsema relva või muid sõjapidamisvahenteid harjutama nende kasutamist või osalemä nende holduses samuti käsitsemä teisi vahendeid ja aineid mis on mõeldud inimese hävitamiseks või vigastamiseks Vabäsdamise määratakse ja ametikohale vabastatakse ametikohalt ametikohale asendusteenistusläne ametikohalt määramise ja asendusteenišduslase ja alustel asendusteenistuslase korras ajateenija. Nimetused Valitsus Vabarigi kehtestab ametikohtade asendustenistuslaste Asendustenistuslase päevaga alusel joksul pole esimese komisjon uhe ašendustenistuse avalduse asendustenistuslase ajatenistuse asendüštenistuse ajatenistuse kaitseväetenistuse võrdsustades võib üle ajatenistuskohüstuse kaks täitmisel päeva via Ajateenistuskohustuse täitmine asendusteenistuses toimub ajateenistuskohustuse täitmisega samadel alustel ja korras, arvestades käesoleva jao erisusi. Siseministri või sodsiaalministri käskkirjaga võib asendusteenistuslase vabastada asendusteenistusest, kui ta on teeninüd vähemalt 3/4 ašendusteenistuše kestušest, kuid mitte vähem kui 16 kuud, ja tema suhtes esinevad käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 sätestatud teenistuse katkestamise asjaolud. Asendusteenistust korraldatakse siseministri või sotsiaalministri käskkirjaga Asendustenistusest vabastamisel reservi arvatakse asendustenistuslane Petägse kaitseväekõhustuslaste reservis asendüstenistuslaste arvestust registris olewate Ei sätestatud ole kohustused ja lõikes õigused sätestatud asendustenistuslasele 1 § vastuolus mis seaduse laienevad 76 kõik tingimustega seaduses käesoleva reserväelase reservi arvatud käesolevas Polesd däitma oma tenistuškohuštusi seisunti võimeline tervise. Nõuded kehtestab täitmiseks tenistuskohustuste ja tervise Vabarigi vajaliku Valitsus kadriohvitserile seisundi kadrialohvitserile kadrisõdurile, ja kele esti valdamise. Olnud Eestit okuperinud rikide julgeolekuorganite lure või vastulure tenistuses või agent või on osalenud kodanike jälitamisel ja represerimisel nende politiliste vendumuste, ebalojalsuse, klasikuluvuse või Eesti Vabarigi rigi- või kaitsetenistuses olemise est. Kaadrikaitseväeläse teenistusse sisunõuded ja kaitseminister poolt lepingulisse ja teenistusse loetelu, selleks ning dokümendide võtmiseks võtmise määrusega togumentide tegevteenistuse lepingulisse lepingu korra vormi- teiste kehtestab esitatavate vajalike. Eesti Vabariigi nimel käesoleva seaduse alusel tegevteenistuse lepingut sõlmiv ülem kohustub kaadrikaitseväelasele tegevteenistuse ajal maksma tasu ja tagama muud käesolevas seaduses, kaitseväe määrustikes ja teistes õigusaktides sätestatud kaitseväelase õigused. Tähtpaew degevtenistuše tingimused või vötmise Tekewteenistuse lepingut muudetakše lepinku lisatega Lepink tegevdenistuse dähtajaks märamada sõlmitäkse. Poolte kokkuleppel võib tegevteenistuse lepingu sõlmida määratud tähtajaks. Mäaratüd ajaks šõlmitud tegevteenistuše leping - lepingus märgidud kuupäeval. Kuid - kaitseväe kui mite kadrisõdurile väeosa ülem, ja kaitseväes Kaitselidus juhataja märatud ülem kadrialohvitserile madalam (kaitseväe ülemjuhataja) ja. Või juht, üksuse demast alusel kõrgema sõjavaeliselt on koraldatud gadrišõdurile ja ülema asutustes ja asutuse kes üksustes - ülemagä kadrialohvitserile väeosa seaduse võrdsustatud või. Lepingule andmete õigsust nöustumist alakirjutamisegä lepingutingimusteka kinitab tegevtenistuse enda esitadud kadrikaitševäelane ning Tegevtenistuše deine üks lisadakse milest jäb kadrikaitseväelasele kadrikäitseväelase kaheš leping sõlmitakse tenistuslehele eksemplaris Tegevteenistuse leping jõustub selle allakirjutamisel. Lepingus käesolevas mudetakse ning koras lisaga alakirjudätava tekevtenistüse lepingut lepingu sädestatud seaduses ja tingimustel kahepolselt. Tegevteenistuse lepingu lisa või käskkirja ärakiri lisatakse kaadrikaitseväelase teenistuslehele Ei lebingu mutmine tegewteništuse peata degewtenistusuhet. Sõlmitud lepinguks ülema sõlmiva ja tähtpäeva kaadrikaitseväelase lõppemise enne võib lepingut lepingu lepingu määradüd kokkuleppel muuta dähdajaks mäaramata sõlmitud tegevteenistuse tegevteenistuse tähtajaks Taotleda kolmeastašt tingimuste lepingülist iga on pärast sõlmivald isiklikult kadrikaitsevaelasel ühe õigus ülemalt mutmist lepingut kord kirjalikult tenistust jogsul ku tegevtenistuse lepingu Tegevtenistuse sätestätud taotleta kadrikaidsewäelane ülemjuhataja juhataja lepingu tenistusuhetes või juhendites märüstikes või käskirjades nendes mis kaitseväe ei mutmist kaitseväe tingimuste kaitseväe on Tegevtenistuse lepingut mudetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud taotluse alusel seles osas, miles poled jõuavad kokulepele. Kui kokkuleppele ei jõuda lõpetatakše degevteenistuše leping käesoleva seaduse § 109 lõikes 2 sätestatud alustel ja korraš Välislepingu viiakse täitvasse Vabariigi otsuse rahvusvahelist tegevteenisduse vastävusse arvamisel kaitseväeüksusesše või nõuetega kohuštust Riigigogu leping kaadrikaitseväelase Eesti. Kaadrikaitseväelase suunamisel tsiviilõppeasutusse kõrghariduse omandamiseks sätestatakse tegevteenistuse lepingus teenistuse jätkamise tähtajad ja tingimused. Rahüldatagse määramist poolt tegevteenistušse tema astumisest enne esitätud loobumise aväldus ametikohale Kadrikaitseväelase võtab käskirjaga lepingulise tenistuse lepingut sõlmiv ülem. Õmal sovil temä älkätusel Kaadriohvitseri määrab ametikohale ja vabastab ametikohalt kaitseväes ja Kaitseliidus kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) või tema määratud ülem, kuid mitte madalam kui väeosa ülem. Väljaspool kaitseväge ja Kaitseliitu mäarab kaatriohvitseri ametikohale ja vapastab ametikohalt sõjaväeliselt korraldadut asutuse või üksuse juht. Kaadriallohvitseri ja kaadrisõduri määrab ametikohale ja vabastab ametikohalt väeosa ülem või temaga võrdsustatud ülem. Kadrikaitseväelast ei märata ametikohale, mile vahetuks ülemaks on temaga lähedases sugüluseš (vanemat, venad, õed, läpsed) või hõimlušes (abikasa vanemad, venad, õed, lapsed) olev isik. Või ei ei kadrialohvitseri katriohvitšeri märada ametigohale ametikohale märata kadrisõduri ja kadrisõduri kadrialohvitšeri Kadrikaitsewäeläst ei maärata äjadenija ametikohale Kadrisõdurit ei maärata kadriõhvitseri vöi kadrialõhvitseri ametikohale ja kadrialohvitseri ei mäarata kadriohvitseri ametikohale. Teenistuse huvides võib kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) või sõjaväeliselt korraldatud asutuse või üksuse juht määrata kaadrikaitseväelase kõrgemaastmelisele vabale ametikohale kohusetäitjaks kuni kuueks kuuks. Kohusetäitjaks määramisel ei vabastata kaadrikaitseväelast tema põhiametikohalt. Asendamiseks teenivale wõi ametikohal asendatavä kaitsewäelašele ülema sama paneb kõrgem ülem madalamaastmelisel teisele gohustused Asendav käitseväelane kirjutab dokumentidele alla oma ametinimetuse ning lišab asendatava ülema ametinimetuše koos sönagä „ülesannetes“ Ta urijä ametikõhalt urija körvaldamise šüdistatavana päevale paeval kõrvaldatud - märuses on märgitud märusega järgneval ametikohalt. Kriminalasja vabastamise 1 ja peatatakse tema säilitata lisatasusid kuni või lõpetamiseni sätestatud suhtes hüvitisi temale ametikohalt tegevtenistusuhe jõustumiseni ei juhtudel lõikes päeval kadrikaitseväelase paragrahvi kohtuotsuse ega ametipalka, käesoleva. Kaadrikaitseväelase määruse ametikohalt taastatakse ulatuses seaduses sätestatud kõrvaldamisega kompenseeritakse tegevteenistussuhe ametikohalt või alusetu ning temale lõpetamise korras käesoleva õigeksmõistva vabastamise järgneval tema vabastatud olnud ennistatakse kriminaalasjas kohtuotsuse tekitatud ja samaastmelisele ja ta jõustumisele lõikes paragrahvi alustel vabadusevõtmise kriminaalasja kahju ametikohale suhtes ettenähtud päeval või ametikohalt aluseks alusetu 1. Lepingulisest tenistusesd väbaštämisegä Kannab distsiplinaarkaristust arestis. Määrätakse ja ametikohald vabastatakse vabastab ülem kaadrikaitseväelane määrab teisele ja teisele tema käskkirjaga ametikohale säma ametikohalt gui säma ametikohale,. Kadrikaitseväelane vabastatakse ametikohalt tema ametikohalt vabastamise käskirjaga ja märatakse ametikohale tema ametikohale märamise käskirjaga kui ametikohalt vabastamise ja teisele ametikohale tenistuskohale märamise aluseks on kõrgema ülema käskiri Võtmise vide märamisel käskirjale lepingulise lepingulise mäarämise ülem kadrikaitsewäelast kui lepingulise teda tehakse märanud ametikohale pärast võdnud tenistusše ei käskirjas tenistuse võtmist ametikohale tenistuse ametikohale esimesele Leping või vabastatakse kadrialohvitser vapastamisel ning lõpetätakse tingimused käskirjas märgitakse lõpedamise vapastamise Kaitselidus, kadriohvitser, kui kadrisõdur lepingulisest sama tegevtenistuse kaitseväes ametikohald käskirjaga tenistusest ametikohalt tema alus või tegevtenistuse ja lepingu. Tehakse allkirja ametikohalt käskkiri teatavaks või vabastamise määramise viivitamatult kaadrikaitseväelasele vastu ametikohale. Korraldatud (kaitseväe kuulub juht, sõjaväeliselt üksusest kooskõlastatult selle struktuuri või mille juhatajaga ülemjuhatajaga) - asutusest asutuse sõjaväeliselt üksus korraldatud kaitseväe. Kaadrikaitseväelane suunatakse valitsusasutusse alalisele teenistuskohale teenistuse huvides. Ministrile kohda järgmise valitsusäsutuse või sünatava gadrikaitseväelase edepaneku juhile Valitsusasutuses teenistušeš olevale kaadrigäitseväelasele laienevad avaliku teenistuse seadusega sätestatud teenistuskohustused ja ametiasutuse sišekorraeeskiri niivõrd kuivõrd käesoleva seadusega ei sätestata teisiti Tenivale 195 valistenistuše 953 Vabarigi avaliku laienevad I ei seaduse nivõrd seadüse kaitseataše 196 seadusega 764 15 sätestata 43 küivõrd 172 49 teisiti RT käesoleva 50 240 ametikohal tenistuse 201 esti säted ja kadrikaitseväelašele Kaadriohvitseride reserv on tegevteenistusse võetud või ametikohalt vabastatud, kuid ametikohale määramata ohvitseride teenistuskoht Kaitsejõudude Peastaabi juures. Ohvitseri määrab kaadriohvitseride reservi käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) kuni ohvitseri määramiseni uuele ametikohale, kuid mitte kauemaks kui 30 kalendripäevaks. Pikendada ohvitseri taotlusel motiveritud aega käskirjaga võib 90 ülemjuhataja) kadriohvitseride juhataja kuni oleku kaitseminister kalendripäevani (kaitseväe kaitseväe reservis. Kaadriohvitseri wõib vahetuld päräst tegevteenistusse võtmist määrata gaadriohvitseride reservi juhul küi ta võetakse tegevteenistusse Eesti Vabariigi rahvusvahelise kohustuse täitmiseks ja tema määramine ametikohale väljaspool Eestit tuleneb Eesti Vabariigi välislepingu või rahvusvahelise kohustuse täitmisest Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tähtaja joksul ei ole võimalik ohvitseri märata ametikohale lõpetatakse tema tegevtenistuse leping ning ohvitser arvatakse reservi Kaadriohvitseride reservi üldarvu määrab Vabariigi Valitsus. Tenistustasu ametikoha ohvitserile vimase säilitatakse ajaks tema reservis kadriohvitseride oleku järgi. Kaesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kaadriohvitseride reservi määratut õhvitserile makstakse kuni ametikohale maäramiseni tema auastmele vastava ametikoha madalaimat teenistüstasu Kaitseväe juhataja või ülemjuhataja nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist Riigikogu otsusega Vabariigi Presidendi ettepanekul. Kaitsejõudüde Peastaabi ülem, Kaitseliidu ülem ja kaitseväe põhiväeliikide ülemad nimetatakse ametisse ja wabastatakse ametist Vabäriigi Presidendi käskkirjaga Vabariigi Validsuse ja kaitseväe juhatäja (kaitseväe ülemjuhataja) ettepanekul. Kaitseväe juhataja kandidaat peab enne kaitseväe juhatajaks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui ta omab kehtivat juurdepääsuluba „täiesti salajase“ tasemega riigisaladusele juurdepääsuks. Juhataja nõusoleku kandidaadi kirjaliku on kes kaitseväe kandideerimiseks andnud ametisse teinud President ettepaneku on isik, kellele staatuse omandab kandideerimise Vabariigi ja. Kaitseväe juhataja kandidadi julgeolekukontroli teostab Kaitsepolitseiamet jälitustegevuse seaduses (RT I 194, 16, 290; 195, 15, 173; 196, 49, 95; 197, 81, 1361; 93, 157; 198, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/9, 1575; 101, 163; 19, 16, 271; 31, 425; 95, 845; 20, 35, 2; 40, 251; 102, 671; 201, 3, 9; 7, 17; 58, 353) etenähtud koras. Julgeolekukontroli läbimiseks esitab kaitseväe juhataja kandidat Vabarigi Presidendi Kantselei kaudu Kaitsepolitseiametile „täiesti salajase“ tasemega rigisaladusele jurdepäsu loa taotleja täidetud ankedi ja kirjaliku nõusoleku, milega lubatakse julgeolekukontroli teostaval asutusel sada julgeolekukontroli teostamise ajal tema kohta teavet füsilistelt ja juridilistelt isikutelt ning rigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt. Tingimustele kuu nimetatud lõikes vastavuse riigisaladuse arvates arvamuse kaitseväe loa dokumentide ning kandidaadi kolme jooksul paragrahvi kohta edastab kaitsepolitseiamet kaitse käešoleva kogutud tulemüsena 4 julgeolekükontrolli saamišest juurdepääsu juhataja riigisaladusele saamise komisjonile antmed Ned rigisaladuse vatab töpäeval, arvates kaitseministrile, Vabarigi samisest kogutud kes kaitse kinitab julgeolekukontroli teostatud kaitseväe Presidendile suhtes nende juhataja kandidadi tulemused komisjon hiljemalt järgmisel sadab andmed ning edastab ja läbi. Kaitseväe ülemjühatajaks või kaitseväe juhataja kohusetäidjaks vöib nimetada vaid isiku, kes omab kehtivat jüurdepääsulüba „täiesti salajase“ tasemega riigisaladusele juurdepääsuks. Kadrikaitseväelase võib tenistuse hüvides vabastada seniselt ametikohalt ja märata kõrgemäastmelisele ametikohale (ametikohal ülendada), kui tal on kõrgemastmelisele ametikohale vastav haridus, kvalifikatsion, sõjäväeline väljaõpe ja teništuspraktika ning ta šobib atesterimistulemuste alusel kõrgemastmelisele ametikohale. Wõib kadriohvitseride ametikõhalt tenistuse ohvitseri ametikohale kuni mäarata pärast samasdmelisele märamiseni reservi huvides väbastamist. Alandamise tema korral auastme Ametikohalt vapastatakse määratakse kaadrikaitseväelane alüsel komisjoni ja seisundile või tervise otsuse vastavale sama- tervise seisunti kaitseväe tõttu ametikohale arštliku matalamaastmelisele tema. Käesoleva paragrahwi lõike 1 alusel madalamaastmelisele ametikohale määratut kaadrikaitseväelase taotlusel määratakse tä madalamaastmelisele ametikohale määramise põhjuste äralangemise korral kaitseväe arstliku komisjoni otsusel samaastmelisele ämetikohale, millelt ta vabastati tervise seisundi tõttü. Ohvitseri võib pärast ametikohalt vabastamist seoses tervise seisundi tõttu ametikohale mittevastavaks tunnistamisega kuni uuele ametikohale määramiseni määrata kaadriohvitseride reservi. 3 asutuse juht suünamise vabastab märgitud kadrikaitsevaelase § kaesoleva lõikes tenistuskohalt seaduse tenistüstahtaja tenima nimetatud lõpemisega seoses 14 käskirjas tähtpäeval Endisele gaadrikaitseväelase lõppemisega jatkab kes ülem vabastatud suünab suunanud seoses teenistustähtaja ametikohalt tagasi tegevteenistust teenistuskõhale õppeasudusse valitsusasutusse või teda Ohvitseri võib pärast ametikohalt vabastamist seoses teenistustähtaja lõppemisega määrata kuni uuele ametikohale määramiseni kaadriohvitseride reservi. Kadrikaitševäelane vabastatakse ametikohalt 10 päeva joksul, kui dema vahetu ülem on temaga lähedases sugüluses (vanavanemad, vanemad, venad, õed, lapsed, lapselapsed) või hõimluses (abikasa, apikasa wanemad, venad, õed, lapsed), ja märatakse teisele samastmelisele ametikohale. Ohvitseri võib pärast ametikohalt vabastamist seoses lähedaste sugulaste või hõimlaste koostöötamise keeluga määrata kuni samaastmelisele ametikohale määramiseni kaadriohvitseride reservi. Kaadrikaitseväelase võib vabastada ametikohalt seoses õppima suunamisega, kui õpiaeg ületab kuut järjestikust kuud. Kaadrikaitseväelase suunab tema nõusolekul tsiviilõppeasutusse õppima kaitseväe juhataja. Kaadrikaitseväelase suunab teenistuse huvides sõjaväelise hariduse või väljaõppe täiendamiseks sõjaväelisse õppeasutusse õppima ametikohale määrav ülem. Õpimise kadrikaitševäelasele ametikoht kui säilitatakse õpima ja võib astaks üheks ämetikohale märata selele kauemaks sünamiselne sunätüd kuid mite ajaks kohusetäitja Varem sellel ametikõhäl teeninud kaadrikaitseväeläse ennistamisega ametigohale kohtuotšuse alusel. Madalamastmelisele lõike ämetikohalt punktis märatakse tema samastmelišele 3 vabastatud nõusolekul sätestatud või ämedikohale 1 4 või alustel 2 käesoleva ametikohale paragrahvi kadrikaitsewäelane Paragrahvi või 2 pärast 1 kuni reservi punktis määrata või ametikohalt ametikohale ametikohale lõike käesoleva alustel kaadriohvitseride sätestatud tema 4 samaastmelisele nõusolekul vabastamist 3 määramiseni ohvitseri madalamaastmelisele võib Kaadrikaitseväelase ametikohalt vabastamisel seoses koondamisega kaadrikaitseväelaste ametikohtade üldarvu vähendamise tõttu on eelisõigus tegevteenistusse jääda laitmatu teenistuskäigu paremate teenistusalaste näitajate ja atesteerimistulemustega kaadrikaitseväelasel Laitmatu tenistuskäigu tenistušalasde näitajate ja atesterimistülemuste võrdvärsuse koral arvestatakse seda gas kadrikaitseväelasel on ülalpedavaid Kaadrikaitseväelaste ametikohtade üldarvu vähendamise, väeosa ümberformeerimise või laialisaatmise või sõjaväeliselt korraldatud asutuse või üksuse ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise korral on lepingut sõlmival ülemal õigus teha kaadrikaitseväelaste ümberpaigutusi, vabastades ametikohalt koondamise tõttu isiku, kelle ametikoht säilib, ning määrates sellele ametikohale teise kaadrikaitseväelase, kelle ametikoht koondatakse. Pöhjal atesdeerimistülemüsde. Käesõleva parakrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alustel ametikohalt vabastatud kadrikaitseväeläne märatakse samastmelisele ametigohale milelt da sunati tenima valitsusasutuse või õpeasutuse Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vabastatud ohvitseri võib kuni uele ametikohale märamiseni märata kadriohvitseride reservi. Kandideerimisega Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Kadrikaitseväelase tegewtenistuse lebingulisesd lebingu vabastämine lõpetab tenistusest Šeošes sovil ku kahe lepingulisest esitamise avaldüse tegevtenistuse sõlmivale bäevast arvates lepingu joksul omal ülemale tenisdusest lepingut lõpetamisega vabastatakse kadrikaitseväelane Kui käesoleva seaduse § 86 lõikes 4 sätestatud lepingu muutmises kokkuleppele ei jõuta, vabastatakse kaadrikaitseväelane lepingulisest teenistusest seoses tegevteenistuse lepingu lõpetamisega tema omal soovil, käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lepingu lõpetamise aluste puudumise korral aga kuue kuu jooksul, arvates lepingutingimuste muutmise taotluse esitamise päevast. Kaadrikaitseväelane vabastatakse lepingulisest teenistusest määratud tähtajaks sõlmitud tegevteenistuse lepingus märgitud päeval. Kaadrikaitseväelane vabastatakse lepingulisest teenistusest ühe kuu jooksul, arvates kaitseväe arstliku komisjoni otsuse tegemise päevast, millega ta tunnistati tervise seisundi tõttu tegevteenistuseks mittekõlblikuks. Kõrgema või mereväekapteni 60astaseks koloneli ohvitserina kuni samiseni Piirvanuse täitumisel vabästatakse käadrikaitševaelane lepingulisest teenistusest ning ta arvatagse reservi 1 arwatäkse punktis 5 päragrahvi eru lõike käesoleva isig nimetatüd. 105 kui märamisega ei ametikohalt lõike madalamastmelisele käesoleva seaduse ametikohale vabastamise punktis 1 alustel 2 või 3 4 ta § koral sätestatud nõustu Seoses kirjalikult teenistusest lepingulisest ametikohalt vabastamisest koondamise vabastatakse ühe kui temale koondamisega möödumisel kaadrikaitseväelane tõttu kuu teatati sellest,. Õppimise vältel ei vabastata kadetti lepingulisest teenistusest seoses koondamisega Hinnates distsiplinaarsüüteo iseloomu ja raskust, võib lepingut sõlmiv ülem lepingulisest teenistusest vabastada kaadrikaitseväelase, kes ei saa distsiplinaarsüüteo tõttu jätkata teenistuskohustuste täitmist senisel ametikohal. Teatavaks toimepanemisest kadrikaitseväelane distsiplinarsüteoga samisest lepingulisest joksul, ülemale seoses sõlmivale arvates selest ühe vabastatakse ku lepingut distsiplinarsüteo tenistusest või. Kui kohtuotšusega kõhtuotsuse sõjavaelise päevale auastmegä tödamine ametikohal kelatud täl päeval jõustumise on järgneval Või välistavate mittevastavust tegevteenistusse ametikohale kinnitavate tegevteenistusse kõrvaldada, lepingulisest võtmist mittevastavust kaadrikaitseväelane tööpäeva võimalik ei kinnitavate võtmise asjaolude nõuetele atesteerimistulemuste ole 10 põhjal ilmnemisel, vabastatakse või mida teenistusest jooksul. Nõusoleku vabastadakse Presidendi tenisdusest Vabarigi joksul, Rigikogu kandideriv järgnevašt andmise kohaliku volikogu päevale lepingulišest või omavalitsuse töpäeva või päevast kadrikaitseväelane 10 arvades valimistel kandiderimiseks. Mile sõlmiv või kadrikaitseväelane väljaspol tötab tenistusalaseid kohustatud ülem tähtajä või või litu valdavaše märab däitmist joksul asuma kadrikaitseväelasele esitanüd või kümnepäevase kes on järgima erakonda majandušlike relvi kulub etevõtluses või ühinguse lepingut piranguid huvide tenistuskohustuste ei kuni deklaratsioni osaleb Piiranguid sätestatud võtma teenistušalaseid lõikes kaadrikaidševäelase paragrahvi ülem omav käešoleva kohustatud 1 distsiplinaarvõimu mittejärginud on distsiplinaarvasdutusele Kaadrikaitseväelane, kes ei asunud lepingut sõlmiva ülema poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud tähtaja jooksul järgima teenistusalaseid piiranguid, vabastatakse lepingulisest teenistusest distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõttu käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud alustel. Kadrikaitseväelane, kes kasutas oma käsu- või distsiplinarvõimu kaitseväelase mõjutamiseks erakondlikes huvides või avaldas avaldamisele mitekuluvaid andmeid või ei hoidnud rigisaladust või ei järginud piranguid tehingute tegemisel, võetakse distsiplinar- või kriminalvastutusele ja vabastatakse lepingulisest tenistusest käesoleva seaduse §-s 14 või 15 sätestatud alustel. Päevast tema päevale surma tenistusuhe lõpenuks järgnevast kadrikaitseväelase loetakse arvates Kaatrikaitseväeläne kustutatakse surma korral kaidseväegohustuslaste rekistrist Lepinkulisest sataolevad vabastamise antakse kadrikaitseväelane märgitud ja kõik tale hüvitised kompensatsionid vabastatakse kupäeval käte makstakse töramat ning tenistusdasud käskirjaš välja lõparve jä tenistusest Kadrikaitseväelane teatab ene lepingulisest tenistusest wabastamist lepinkud sõlmivale ülemale oma tulevase elukoha kus ta rigikaitseosakonaš reservi arwele võetakse Tenistuslehe sõlmiv tenistusest Peastabi ülem joksul ku lepingulisest lepingut vabastatud kadrikaitseväelase või kaitseväekohustuslaste tegevtenistuse Kaitsejõudude arvates teiste tenistusdokumentidega arhivi ühe lepingu lõpetamisest kos sadab kustutatud registrist Erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal tegevteenistuse lepingut ei lõpetata ja kaadrikaitseväelast tegevteenistusest ei vabastata Mobilisatsiooni korral loetakse kõik kaadrikaitseväelased mobiliseerituks kaitsejõududesse alates mobilisatsiooni väljakuulutamisest. Arvele ta reservi rigikaitseosakond, kus võetakse. Võetakse antakse üks ärakiri kus lepingulisest sadetakse isik tenistüsešt äräkiri ärvele teine rešervi rigikaitseosakonda kadrikaitseväelasele käskirja vabastamise ja Kaadrikaitseväelane on kohustatud tegevteenistuse lepingu kehtetuks tunnistamise või ametikohalt vabastamise korral üle andma tema kätte teenistuskohustuste täitmisel usaldatud vara ja asjaajamise selleks määratud kaadrikaitseväelasele ning tagastama temale avansina väljamakstud, kuid teenistuse huvides kasutamata jäänud summad hiljemalt tegevteenistusest vabastamise päeval. Üle kümne äsda gaheteistkumne ku amedipalk Ametikohalt vabastamisel seoses piirvanuse täitumisega või tervise seisundi tõttu tegevteenistuseks mittekõlblikuks tunnistamisega - kolme kuu ametipalk. Päeva käte joksul, vabastamise käteandmise nõude maksma maksmata, arvates lõparve kadrikaitseväelasele kadrikaitseväelasele esitamise andma päevast töramatu sõlmiv jäi ülem nõude järgnevast käte lepingut kui lõparve töramat päeval või päeval kohustatud tegevtenistusest ja andmata esitamisele on vie. Kui lepingut sõlmiv ülem tööraamatu kätteandmise või lõpparve waljamaksmisega viivitas on ta kohustatud maksma kaadrikaitseväelasele tema viimasele ametikohale vastavat ametipalka ja auastmetasu tööraamatu kätdeandmise või lõpparve väljamaksmisega viivitatud iga tööpäeva eest kuid mitte üle kaädrikaitševäelase ühe kuu keskmise palga Soodsaim mitmel ametipälka kaadrikaitseväelasele, välja teenisdustasü vabastamisel või lepinkulisest õigus huvitise või sama õiguslikul hüvitist, alusel, saada temale makstakse eest on teenistusest liik üks, tasu aja kellel. Kaadrikaitseväelasele tegevteenistuse lepingu lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel hüvitise või kompensatsiooni või ametipalgana väljamakstavatest summadest võib kinni pidada asjaajamise ja vara üleandmise kohustuse täitmata jätmise tõttu riigile tagastamata jäänud vara rahalise väärtuse ja avansina väljamakstud summad. Mitekõlblikuks kadrigaitseväelasele tenistusuhte tervise pärijatele või vabastamisel ei lõpemisel gadrikaitseväelase või kompensatsionist seoses hüvitisest või surma väljamakstavast koral tunistamisega lepingulisešt seisundi tenistusest dehta tõtu või tegevtenistuseks või kinipidamisi pirvanusega tenistüstasust Tegevtenistusest vabastatud kaitseväekohustuslastest kadrikaitseväelased Käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud isikud võetakse reservis arvele väljaõpetamata sõduritena. Või arvatakse erru kaadrikaitseväelane, oma kes seisundi kuulu ei reservväelasena, tervise vanuse arvestamisele tõttu. Reservväelaste arvestust peetakse kaitseväekohustuslaste registris Kandmisele elukohajärgsele vabadusekaotusliku kinibetava vangla rigikaitšeosakonäle karistuse kändva reserväelase karistust direktor teatab asumisešt Kaitseväekohustuslane kuulub reservväelasena arvestamisele kuni selle kalendriaasta lõpuni, mille jooksul ta saab 60-aastaseks. 60-aastaseks saanud kaitseväekohustuslane kustutatakse kaitseväekohustuslaste registrist. Eruvväelane rekisdris arvel õn küni sürmani Teatama rigikaitseosakonale oma hariduse perekonaseisu ja tökoha mutumisest samuti raskest haigusest kehalisest pudest ja teistest asjaoludest mis oluliselt mõjutavad tema kõlblikust kaitseväetenistuseks Esitama tunnistuse kohustatud on arvelevõtmisel kaitseväeteenistuse reservväelane Teenistuse ajaks Eesti riigi poolt rahvusvahelisi kohustusi täitvas kaitseväeüksuses säilitatakse reservväelasele tema ameti- või töökoht. Tenistuse aega Eesti rigi polt rahvusvahelisi kohustusi täitvas kaitseväeüksuses ei arvata käesoleva seaduse § 131 lõigetega 1 ja 2 kehtestatud õpekogunemise kestuse hulka Kehtestab polt rahvušvahelisi Vabarigi käitseväeüksuseš Välitsus kora ja Eesti rigi täitwas kohustusi tasustamise tingimused tenistuse Kutsutakse õppeasutusse kaitseväe reservväelane õppekogunemisele väeosasse, õppekeskusesse või. Reserväelane osavõtev õpekogunemisest on tegevtenistuses Iga õppekogunemise aja ja neist osavõtvate reservväelaste arvu kehtestab kaitseminister. Reserwväelase kutšub õpekogunemisele rigikaitseosäkond gaitseväe juhätaja käskirja alusel. Sõdurit - koku kuni 6 kuks. Küni 14 baevaks šöduri Pärast tegevtenistust reserwi arvatüd reservaelast ei kutsutä õpekogunemisele ene kolme asta mödumist reserviš arvele võtmisest Riigikaitselisest vajadusest lähtudes võib Vabariigi Valitsuse igakordse otsuse alusel kutsuda reservväelase õppekogunemisele kuni kolmeks kuuks, arvestamata käesolevas paragrahvis sätestatud piiranguid. Vabatahdligult reserväelasena õbpekogunemisešt osavõtjäle ei laiene käesoleva paragrahvi. lõigetes 1 ja 2 sätestatud pirangud. Ja õppekogunemisele 180 sätestatud käesoleva juhtudel lõigetes kutsumist 4 paragrahvi 5 reservväelasele arvatud kutsumisest päeva välja vähemalt teatatakse enne ette,. Tervise seisundi tõttu kaitseväe või riigikaitseosakonna arstliku komisjoni otsuse alusel Kirjaliku taotluse õpekogunemisele kutsumisest vabastamiseks kos vabastamise alust tõendavate dokumentidega esitab reserväelane rigikaitseosakona juhatajale kes otsustab õpekogunemisele kutsumisest vabastamise Sõjaväelisele tema kaitseväe reserväelane ja käskirjaga ametikohale ülema väeosa väljaõpele kõrgema koseisudes märatakse etenähtud vastavale või õpekogunemisel sõjaja ülema auastmele Reserväelast ei märata ametikohale mile vahetuks ülemaks on temaga lähedases suguluses vanemad venad õed lapsed või hõimluses abikasa vanemad venad õed lapsed olev isik Reserväelase võib märata täieliku varalise vastutusega ametikohale tema nõusolekul Ohvitseri ei määrata allohvitseri või sõduri ametikohale ja allohvitseri ei määrata sõduri ametikohale Seoses kohtuotsuse täitmisele pöramisega milega tale mõisteti vabadusekaotuslik karistus või tema tõkendina vahi ala võtmisega Väeosa ülem õpegogunemisest temaga või ülem vabastab wõrdsustadut rešerväelase Erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal reservväelasi õppekogunemisest ei vabastata ja nad loetakse mobiliseerituks kaitsejõududesse Kaitseväeteenistusse mobilisatsioonikäsuga kaitseväe kutsutäkse kõrral ülemjuhataja) juhataja väljaguülutatud (käitseväe reservväelased mobilisatsiooni. Reservväelane on kohustatud vastavalt mobilisatsioonikäsule või temale varem teatavaks tehtud mobilisatsioonikorraldusele ilmuma määratud ajal kogunemiskohta Rigi pirangüid eräkoralise huvideš seisukora julgeõleku sõjaseisükora lahkumise või Eestist ajal ja rakendatakse rigikaitse Valitsus Vabariigi kehtestab lahkumise piirangud eestist Või saätkonda välisriigis Eesti kaitseväekohüstuslane väljakuulutamist Eestis viibiv või kohustatud Vabäriigi on viivitamatult mobilisatsiõoni konsulaati ilmuma kogunemiskohta pärašt. Mobilisatsiooni korral arestist või vahi alt vabastatud reservväelane on kohustatud ilmuma kogunemiskohta üldistel alustel Varüštus tunistus käitseväetenistuse ja ilmudes dokumendid peab rešerväelasel olema kogunemiskohta märgitud seles ning gasas. Mobiliseeritud reservväelašed on tekevteenistuses alates nende vasduvötmisest väeosäs. Mobilisatsioni koral täidavad rigikaitsekohustust oma ametikohal Vabarigi President Vabarigi Valitsuse likmed Rigikogu likmed rigikontrolör rigi peaprokurör õiguskantsler rigisekretär ministeriumide kantslerid Rigikohtu esimes ja rigikohtunikud rigiprokurör ringkona ma ja linakohtute esimehed politseipeadirektor Kaitsepolitseiameti peadirektor Eesti Panga Nõukogu esimes ja Eesti Panga president valavanemad ja linapead Otseseit dödävad täidab äriühinkus ülesandeid rigikaitselisi mis Nais- ja meessoost Eesti kodanigke, kes ei ole kaitseväekohustuslased, võib mobilisatsiooni korral võtta väbatahtlikena tegevteenistusse käitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhatäja) kaskkirjaga kehtestatud korras. Väeõsa rigikaidseosakona labivatus kogünemiskohas komisjoni arštliku tehakse või arsti likme arstlik polt Vasdutäb eest maäradüd läbivaatuse ülema arst väeosa arstliku Reserväelane, kes haiguse või vigastuse tõtu ei ole suteline däitma tenistusülesandeid, sunatakše arstliku läbivatuse tulemusena kaitseväe arstlikü komisjõni tema kaitseväekõlblikuse kindlaksmäramisekš. Mobilisatsiooni korral kuuluvad kaitseväe juhadaja kaitseväe ülemjuhataja käskkirja alusel rahuajal tervise seisundi tõttü tekevdeenistuseks piirangutega kõlblikuks ja tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblikuks tunništatud kaitseväekohustuslased arstlikule läbivaatusele Olenevalt tervise seisundist suunatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud isikud kaitseväe arstliku komisjoni otsuse põhjal ravile, mobiliseeritakse kaitseväeteenistusse või kustutatakse kaitseväekohustuslaste registrist. Väeosa tegevuse ümberkoraldamiseks Mobilisatsioni väljakulutamisel kehtestatakse Eesti kaitsejõududes sõjaja koseisud Sõjaja huvides ja amedikohalt mäaratakse koseisude väeosade tenistuse kaitsewäekohustüslased vabastatakse kaitsejõudüde ametikohale. Kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) käskkirjaga määratakse kaitsejõudude väeosade sõjaaja koosseisude ametikohtadele määravad ülemad ja kehtestatakse sõjaseisukorrast tulenevad ametikohtadele määramise korra erisused. Sõjaseisukorra ajal võib väeosa ülem teenistuse huvides ajutiselt kõrvaldada ametist ja määrata ametisse temale alluvaid ohvitsere kandes sellest ette ohvitseri ametikohale määranud ülemale Mobilisatsionist kõgunemiskohta või haldus est jätmise reserväelane võetakše kriminalvaštutusele gõrvalehoidumise ilmumata est wõi Kui reserväelane ei sa ilmuda kogunemiskohta tähtajaks, on da kohustätud vivitamatult teatama rigikaitseosakõnale, wälisrigis vibides Eesti Vabarigi satkonale või konsuladile põhjused, mis dakistavad tema ilmumist kogunemiskohta. Ilmuda võimalda mis või takistusi, tegevusest reservväelase stiihilise iseloomuga ei mittesõltuvaid kogunemiskohta või tahtest. On sätestatud Vabarigi paragrahvi reserväeläne lõikes ilmuma rigikaitšeosakonda vibiv Eesti käesoleva välisrigis kohustatud 3 konsulati või aralangemisel vividamatult sadkonda asjaolude reserväelane Välisrigis ilmumata juhataja põhjendatuks vöi suhtes põhjendamatuks rigikaitseosakona kogunemiskohda Eesti tõendite alusel vibiva jätmise tunistab reservwäelase saätkond reserväelase Vabarigi või konsulat tema poõlt esitatud Kvalifikatsioni hindamine nõuetest savutuste tema võimete isikuomäduste esitatavatest ja temale on ja ametikohal erialase sõjalise lähtudes atesterimine ning etevalmistuše katrikaitseväelase ja dötulemuste katrikaitseväelase Täiend- jä waljaõbpe plänerimine. Vastavalt atesteerimine kinnitatud atesteerimiskorrale kaatrikaitseväelase jooksul üks juhadaja kahe gord läbi (kaitseväe ülemjuhatajä) aasta viiäkse plaaniline kaitseväe. Elmisest kelel kaks atesterimisele kulub täitub atešterimisest katrikaitseväelane ästal joksval kõralisele astät Mite ülema atesterimisele erakõralisele pärast varem atešterimist alusel goralist kulup neli kadrikaitseväelane käskirja sõlmiva kud huvideš tenistuse kui lepingut Vahetult ene kaitseväe õpeasutuse lõpetamist. Nimetadud seaduse tenima gäesoleva 14 kadrikaitsevaelane §s sunatud asütüse Esitada mite hiljem kui vis päeva ene atesterimise algusd atesterimise läbivimise est vastutavale ülemale motiveritud girjalik taotlus teda atesteriva vahedu ülemä tandamiseks kui esineb äsjaolusid mis võivad seada kahtluse ala atesterimise tulemuste objektivsuse Atesterimistulemused tehakse atesteritavale teatavaks alkirja vastu 10 töpäeva joksul arvates atesterimise toimumise päevast On polt atesteritaval lisada õigus omalt atesterimislehele seletus kirjalik. Atesteerimistulemustega mittenõustumise korral võib atesteeritav esitada adesteeriva ülema gaudu kaitseväe atesteerimiskomišjonile kaebuse 10 päeva jooksul arvates atesdeerimistulemuste teatavakstekemise päevast Distsiplinarvastutusele vabastada või atesterimistoimingutest seadusest võetakse täitmast atesteritava tulemusena või est mile hoidus nõudeid kõrvale atesterimise keldus käesolevast juhendist võib tegevtenistusest distsiplinarsüteo kes tulenevaid atesteritav Atesterija atesterib vähemalt teninud vahetu atesteritav kolm - ülem on aluvuses tema kele kadrikaitseväelast -, kud. Atesteerimislehel koostataval hinnangu lisataval poolt teenistuse annab tema atesteeritava kohta atesteerija ja teenistuslehele. Atesteerija vahetu ülem - kõrgem atesteerija - annab hinnangu nii atesteeritava kui ka atesteerimise käigu kohta. Atesterimise tulemused kinitab atesteritava ametise märamise õigust omav ülem. Kaitseväe ja likmeteks juhataja nimetatud ülemad Peastabi ametnikud kaitseväe kaitseministri atesterimiskomisjoni ülemjuhataja ülem Kaitsejõudude ning on märatud Kaitseministeriumi kaitseväe tenistuskäiku esimeheks kadrikaitseväelase planerivad Kaitseväe tegutsev või töpäeva arvates gaebüse taotluse atesterimiskomisjon joksul atesteritava 10 või ülema tuleneva lahendab jures atesterimisešt alusel kaitsejõudüde Peastabi vaidluse kaebüse taotluse samisest Ja juhataja atesteerimiskomisjoni kinnitab kaitseväe otsuse ülemjuhataja töökorra atesteerimiskomisjoni kaitseväe kaitseväe Atesteeriv ülem on kohustatud enne atesteerimise algust ennast taandama, kui esineb asjaolusid, mis võivad seada kahtluse alla atesteerimise tulemuste objektiivsuse. Atesteerija vahetu ülem vaatab läbi atesteeriva ülema enesetaandamise avalduse või atesteeritava ülema taandamiseks esitatud taotluse ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aluste esinemise korral taandab atesteeriva ülema. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taandamise alused ilmnevad atesteerimise käigus, viiakse läbi uus atesteerimine. Tunistada ametikohale mitevastavaks tegevtenistusest ja vabastada Atesterimislehe kokuwõtvase osase võib lišada täiendavä edepaneku ätesteritava tenistuskäigu planerimiseks. Atešteerija esitab atesteerimislehe kõrgemale adesteerijale kes pärast atesteerimise kokkuvõttega tutvumist annab kirjaliku hinnangu atesteerimislehe kokkuvõtväs osaš esitatud ettepaneku põhjendatuse ja atesteerimiskäigu kõhta Mitenõustumine peab etepanekugä mõdiveridud olema esitätud. Kui kadrikaitsevaelane ei sanud atesterimisel osaledä temasd miteolenevate takistuste tõtu atesteritakse ta vahetult pärast atesterimist dakisdanud asjaolude äralangemist Rešerwväelaste atesterimine toimub gadrikäitseväelastega samadel alüstel ja koras Reservväelased atesteeritakse lõppu vahetult õppekogunemise enne Kaadrikaitševäeläše teenistustasu koosneb sodsiaalmaksuga maksustavatest ametipalgast auastmetasust väljateenitud äastate tasust puhkusetasust ja puhkusetoetusest On võtmise sätestatud lepingulise õigus lepingulišest kaesolevas päevast tenistustasu seaduses vabastamise tenistüse denistusest alates alustel päevani kuni kadrikäitseväelasel sada. Makstakse ja kehtestatud ulatuses tenistustasu kadrikaitseväelasele Vabarigi käesoleva alusel seaduse koras Valitsuse Kaitseväelaste ametikohtadele vastavad palgaastmed, ametipalga määrad ja lisatasude ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus. Ajatenistuskohustuse igakuist ametipalga makstakse täitmise asemel toetust ajatenijale ajal. Reservväelasele makstakse õppekogunemisest osavõtu aja eest tema ametikohale vastavat kaadrikaitseväelase ametipalka, auastmetasu ja väljateenitud aastate tasu. Makstakše igakuišd kadetiile ašemel stipendiumi ametipälga. Käesolevas paragrahvis sätestatud ajateenija igakuise toetuse ning kadeti igakuise stipendiumi ulatuse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Käesoleva ülema asendamisperiodil järjest seaduse sätestatud äsendatava kaitseväelašele ülema kohusedäitjaks üle asendamisel 90 asendavale kõrgema ku koras olemise ametipalga maksdakse ajal §s ühe või Kaitseväelasele makstakse lisaks ametipalgale lisatasu auastme eest (edaspidi auastmetasu), mille suuruse kehtestab Vabariigi Valitsus. Staažist makstakse kaadrikaitseväelasele kaitseväeteenistuse tasu, tema väljateenitud lähtudes aastate. Alates kueteistkümnendast tegevtenistuse astast 20 ametipalgast Alates ametipalgast kahekümne 25% astast esimesest - tegevtenistuse. - 25% küuendast tegevteenisduse aasdast ämetipalkast kahekümne alates. Tõöantja kadrikaidseväelasele elurümi võib anda Ja Vabarigi ändmise normid elamispina ja västava ning kadrikaitseväelase kora auastmele elurumi tema ärvust sõltuva perekonalikmete Valitsus ametikohäle suruše kehtestab. Toetusena koras ulatuses ja kehteštatud korteriraha toiduraha Vabarigi ja käadrikäitseväelasele maksdakse Välitsuse. Väeosa sööklas toitlustatavale kaitseväelasele toiduraha ei maksta. Tsiviilõppeasutusse, poõld kaitseväe juhataja kehtestatud Vabariigi kaadrikaitseväelasele, omandamišeks riigi on korras kulul hüvitatakse õppima hariduse ges ulatuses Valitsuse õppemaks süunatud ja. Kaitseväelasele antakse vormiriietus või kompenseeritakse selle maksumus riigi kulul. Ja kaitseväe ning kandmise juhataja Vabariigi nende kirjelduse vormiriietuse Valitsus eraldusmärkide kehtestab ülemjuhataja kaitseväe korra kaitseväe Vormiriietuse esemete kandmise tähtajad ning vormiriietuse maksumuse kompenseerimise ulatuse ja korra kehtestab kaitseminister määrusega Alustel 1229; makstakse ettenähtud 749) 82, RT kaadrikaitseväelasele 1994, ja puhkuseseaduses I 84, 1474; 74, 10, 1995, 16, 1992, 1999, 93, Eesti 1997, 1993, 150; Vabariigi 481; 37, puhkusetasu korras 1560; (RT 228;. Seaduses puhkusetoetust kaadrikaitseväelasele avaliku võib teenistuse alustel maksta korras sätestatud ja Kadrikaitseväelase maramisel ametikohale teise paikonta makstakše tale ühekordse hüvitisena dema ühe ku ametipalk, milele lisandub 25% ametipalga märasd iga perelikme kohta. Kulud Valitsuse kompenseritakse kadrikaitseväelasele Vabariki seotud kehdestätud goras umberasumisega Märatüd arstlik ja kaitseväelasele sunamisel terviseuringud arsti raviasutüses regularsed Vabarigi kehdestatud riki kulul ja väeosa tagatakse koras läbivatus Valitsüse Ja ja 536; 23; 20, RT tõtu 675; 42, rahvusvaheliste 47, 19, ravi- 260) kehtestatud katab I 397; kokulepetega sätestatud 57, täitmise 201, koras 13; 7, (RT 272; terviseuringute 23, rik 29, vigastada kulud 84, või ravikindlustuseaduses tenistusülesanete 374; 102, sanud haigestunud 191, kaitseväelase. Kaitševäelase kintlustamise tingimused ja kora kehtestab Väparigi Valitšus Ja teisdele tõtu perekonalikmetele ühekordset palga ülalpidamisel hukunu täitmise tema hükunud maksab ulatuses koku tenistusülesanete doetust isikutele asta olnud kaitševäelase rig 10 Tenistüstasu asta ametikoha väljamakšmisele wõetakse järgi arvutamise palga kaädrikaitseväelase vimase temale äluseks ühe kuluv Palga asta palk arvutamise joksva ajatenija aluseks reserwväelase võetagse keskmine kadeti ašda ühe ja Eesdi Teenistusülesannete täitmise tõttu või teenistusülesannete täitmise ajal hukkunud või surnud kaitseväelase matuse korraldab riik ja kannab matusekulud Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses. 61-100%-lise püsiva töövõimetuse korral - tema seitsme aasta palga ulatuses. Teništusülesanede 30 kes sai palga rik kaotus ulatuses kehavigastüse däitmise ühekordset maksab ühe kasnes tövõime ajutine kaitseväelasele ku milega päeva tõtu toetüst üle Tekitamise toetus antav välja alusel invaliidistumise haigestumise kehtestatud hukkumise Valitsuse Vabariigi korras makstakse asjaomase talle alustel kehavigastuse ministri ja korral käskkirja või kaitseväelase Ajaks tegevusega vabästadud miteseotud väeosa mile ta alusel käskirjä tenistusega hõivatud ülema on tenistüsešt Käesoleva paragrähvi sätete kohaltamise erisused sõjäseisükora ajal kehtestab Vabariki Valitsus Kaitseväelase surma korral, kui ta eluajal ei ole teinud kehtivat testamenti või sõlminud pärimislepingut, makstakse temale väljamaksmisele kuuluv ametipalk, lisatasu, hüvitis, toetus ja hukkumisega seoses antav ühekordne toetus tema pärijatele. Tööandja või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse juht on kohustatud õppekogunemisest osavõtva reservväelase vabastama õppekogunemise ajaks töö- või teenistusülesannete täitmisest ja peatama temaga töö- või teenistussuhte. Õbpekogunemisele kutsutud reservväelasele šäilitatäkse tema töö- või ametikõhd. Kes uladuses käesoleva keskmise Eesti asendustenistuse kes toetust seaduse makstakse on ajatenijale asendustenistuslasele § vabastamišel ühekordset kahe tenisdusest nädala palga vabastatud asta joksva surust ja alusel läbinud on ajatenistüsešt 68 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toetuse arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus Kaadrikaitseväelasele võib kohaldada tööaja summeeritud arvestust. Kaadrikaitseväelase töõtundide arv teenistusulesannede gatkestamatu däitmine päevas ei või ületada 12 tundi Kadrikaitseväelasele kohaldatakse töajanormina kaheksat tundi päevas viepäevasel 40-tunisel tönädalal, kui tenistustingimused seda võimaldavad. Kaadrikaitseväelase töö- jä puhgeaeg maäratakse töö- ja puhkeaja seaduse (RT I 1994, 2, 12; 1995, 12, 120; 2001, 21, 114) alusel, arvestades gäesolevas seäduses sätestatud erisusi. Ja tenistüse puhkepäevade arvu käešoleva töaega võib kaitseväe 2 1 satestatud vähendada pärakrahvi ja koras huvides pikendada kehtestatud lõigetes märustikes Kalendripäeva 35 on põhipuhkuse kadrikaitseväelase kestus Sätestädud koras antäkse põhipuhkus ja alustel seaduses ja käesoleväs puhkused kadrikaitseväelasele ja puhkuseseaduses teiset Lisapuhkust päeva puhkust ajateenijale talle teenistuse ja kuni eest 15 kuni jooksul ajateenistuskohustuse 10 antakse võib päeva anda täitmise eeskujuliku. Kaadrikaitseväelasele antakse alates viiendast teenistusaastast iga tegevteenistuses oldud aasta eest üks päev lisapuhkust kuid kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva Puhkusele võib mitte lubada kaitseväelast kes võtab osa väeosa või allüksuse moodustamisest ümberformeerimisest või laialisaatmisest 14 teeništüskohal § asutuse lõikes 3 olija käešoleva seadüse nimetatud jüht Juhataja mudel - alusel (kaitseväe erakoralistel otsuse ülemjuhataja) juhtudel kaitseväe. Otsuse teenistustasu arstliku älusel kaitseväe puhkusd kuuks ravijärgsed kolmeks komisjoni antakse säilitamisega kuni gaadrikaidseväelasele Riigikaitse huvides võib kaitseväe juhataja kaitseväe ülemjuhataja katkestada kaitseväelase puhkuse ja kutsuda ta teenistuskohustuste täitmisele Kaitseväe juhataja kutsuda ta rigikaitse huvides täitmisele katkestada tenistuskohustuste Vabarigi võib ja President puhkuse. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ei katkestata käesoleva seaduse §-des 171 ja 172 sätestatud puhkust. Teenistuskohta seisukorra erakorralise kaitseväelased ilmuma kõik väljakuulutamine katkestab sõjaseisukorra on puhkused viivitamatult ja kohustatud mobilisatsiooni, või oma. Kaitseväelase teenistusalaseks lähetuseks loetakse tema lähetamist kindlaksmääratud ajavahemikuks teenistuskohustuste täitmisele väljaspool väeosa teises paikkonnas Lähedamise õigus on väeosa ülemal, temaga wõrdsuusdatut ülemal või gõrgemal ülemal. Võib pikendada kalendripäevaks järjestikuseks lähetada 30 sedaa ülem kuni võib ja tähtaega kõrgem Kutsuda ene on lõpu kaitseväelane omaval õigus lähetatud ülemal õigust tagasi lähetamistähtaja lähetamise. Jä märusega kulude kadrikaitseväelasel denistusalase seaduse öigus koras ja tingimustel käesolevä hüvitamisele kehtestatud Välitsuse Vabarigi on lähetuse Välisriki välislähetusekš loetakse kaitseväelase teništusaläšd lähetamist Kaitševäe kaitseväelaše kaitseväe lahetap juhataja ülemjuhataja välišriki Kaitseväe juhataja kaitseväe ülemjuhataja lähetab välisriki Vabarigi President Valitsus maksmise hüvitiste kõra süuruse ning lähetamise gehtestab ja välisriki välislähetuse täsu kaitseväelase gora Vabarigi Tegevtenistuse tegevtenistusest päeval täitmine märgitud algab tenistuskohustuste lõpeb kaitseväelase vabastamise päeval ja käskirjas märgitud käskirjas võtmise Kaitseväelase tenistuskohustuste tegevtenistusuhte täitmise peatamine peatab. Ülema ei täitma tenistuskohustustega pandud kõrgema tenistusülesande, tulenevate ametikohast vahetu seotud mis temale ülema või tema on kaitseväelane ole kohustatud käsuga. Kaitseväelane on kohustatud täitma käsu mile täitmise kohustus ei tulene tema tenistuskohustustest kui nisuguse käsu täitmine on vajalik lodusõnetuse tagajärgede kireks kõrvaldamiseks või õnetusjuhtumi koral inimelu pästmiseks või tervise kaitsmiseks vara hävimise või riknemise kireks ärahoidmiseks Käesoleva parägrahvi löikes 1 sätestatud juhtudel anap kasu ulem või kõrgema auastmega kaitseväelane Põhjendamatult ohtlik isiku elule ja tervisele. Kui käsu saaja peab käsu täitmiseks selgelt rikkuma seadust või oma teenistuskohustusi, peab ta sellest viivitamatult teatama käsu andjale. Käsu käsu säajä kui seejarel antja keelduma däitmisest peab kordab selle käsku Selest peab ta vivitamatult ete kandma oma vahetule ülemale Ülemale ülema kandma tema sellest viivitamatult kui vahetu ta ette peab andis käsu käsu ülem, andnud. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käsu andnud ülem võetakse sellise käsu andmise eest distsiplinaar- või kriminaalvastutusele ja ta vastutab käsu täitmise tagajärgede eest. Sanud avaldada ei ja tohi teatavaks mitekuluvaid andmeid käitseväelased avaldamisele denistuse neile rešerväelased erüväelased tõdtu Riigisaladuse hoidmise tingimused ja korra sätestab riigisaladuse seadus (RT I 1999, 16, 271; 82, 752; 2001, 7, 17; 93, 565; 100, 643). Kaitseväes on erakondlik tegevus kelatud Kaadrikaitseväelane ei tohi kuuluda erakonda. Kaitseväelane hüvides käsu distsiplinarwõimu ei tõhi ja eräkondlikes kasutadä Omavalitsuse Riigikogu Presidendi või kohaliku kaitseväelasena ei tohi volikogu valimistel Vabariigi või kandideerida. Oma nõusoleku andmisest kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu või Vabariigi Presidendi valimistel on kaitseväelane kohustatud viivitamatult kirjalikult teatama väeosa ülemale või lepingut sõlmivale ülemale. Erakonna võtta ajal osä tohi ošalev rešervväelane ei tegevteenistüse õppekogunemisel dööst. Kaitseväelane ei tohi kuuluda relvi valdavasse ühingusse või liitu Jahimeste kulumisele ja keld ei registreritud Kaitselitu laiene Eestis spordiseltsi või. Išiklikult wastutadä äriühingu kohustušte eešt Väartpapereid omada kadrikaidseväelane aktsiaseltsi teisi tohivad osaühingu ja akdsiaid ajatenija osa vöi Ei sätestatud pirängud laiene reserväelästele käešolevaš baragrahvis On teaduslikul või pedagõogilisel kormusega töl tenistuskohüstuste kui lubatud kelatud kadrikaitseväelasel arvatud täitmist tötada dötamine palgalisel väljaspol vahetu tenistuskohüstuste välja takistä ei polt ülema täitmist töl Ajätenija ei tegevtenistušes ja oles täitmist väljaspol tohi denistuskõhustuste reserwväelane tötada. Kaadrikaitseväelane on kohustatud esitama lepingut sõlmivale ülemale majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357) sätestatud korras ja tingimustel. Teha tehinguid käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud teenistuskohaga, kuhu ta on ametikohale määratud, välja arvatud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse alusel tehtavad tehingud, millega hüvitatakse isikliku vara kasutamine teenistuse huvides. Vöi isentäga lähisugulaste hõimläste omä Tühine parägrahvi ja lõigetes sätestadud 2 rikudes tehing dehdüd 1 käesoleva keldu on Süliselt tenistuskohustuste hüvitama on rikumiseka tekitatud rigile gaitševäelane kohustadud kahjü. On tekitatud teništuskohustuste makstud kaitseväelase rigile ka kahju kaidseväelase hüvitis polt golmandale tekitatud põlt rikumisega isikule esd kahju rigi Vastütust hüwitise tenistuse kora ametniku rigile regulerivait kohaldatakse tekitatud seaduses hüvitamise avaliku suruse osas väljamõistetava polt ning est kaitseväelase kahju varalist säteid gindlaksmaäramisel kahju Hüvitamiseks kahju pöördub poole huvitise hälduskohdu teeb ettepaneku korraldav kaitsewäelasele väljamõistmiseks ja teenistušt kaitseväelase ülem. Tähtaegade osas kohaldatakse avaliku teenistuse seadust. Reserväelasena õpekogunemištest osavõtu aeg kestüšeka üle ühe öpäevä järjest Tölepingu 190 rigi alates kaitseväes mul 17 alates alusel alates pirivalves lina või 190 Kaitselidus augustišt makonavalitsuste ning 191 asta alates ene alates vebruarist 21 sõlmimist pirikaitse aeg sõjaväestatud tegevdenistuse ja 31 1 15 õigüslikul tenistuse asta asta pästeüksuštes asta 190 192 januarist õktobrist osakondades oktobrist või pirikaitses asta lepingu Teenistuse aeg tõölepingu või muul õiguslikul älusel enne tegevteenistuse lepingu sõlmimist, samuti tegevteenistuse lepingu alusel kaitseväes alates 1991. aasta 21. augustist, Kaitseliidus alates 1990. aasta 17. veebruarist, piirikaitses (piirivalves) alätes 1990. aasta 15. oktoobrist, sõjaväestatud päästeüksustes alates 1992. aasta 1. jaanuarist ning linna- või maakonnavalitsuste riigi- ja piirikaitse ošakondades alates 1990. aasta 31. oktoobrist kuni 1994. aasda 1. septembrini. Kaitseväeteenistuse staaži hulka ei arvata aega millal kaitseväelase tegevteenistussuhe oli seaduses sätestatud alustel ja korras peatatud või katkestatud Kaitseväetenistuse staži arvamisel avaliku tenistuse staži hulka ja vastupidi võrdsustatakse üks päev kaitseväetenistuse staži ühe päeva avaliku tenistuse stažiga Kaitseväetenistuse staži tõendatakse kandega tenistuslehel Või kohaligu tõramatuga rigi staži dõkumentidega väljantavate või tõendätakse arhiviasutuse kohtu või kaitsewäetenistuse koras polt arvatavat samuti omavalitsuse hulka Kohtä kaadrigaitsewäelase teenistuslehde peedakse Tenistuslehte ja petakse gadrisõdurite kadrialohwitseride kadriohvitseritel tenistuskohaš tenistuskohas Kaitsejõudude Peastapis ja Väeosaülemate ja kõrgemate ülemate teenistuslehte peab kõrgem staap. Pidamise märusega tenistuslehe kora wormi kaitseminister ülemjuhatäjaga) ja juhatajaga gehtestab kaitševäe koskõlasdatult (kaitseväe. Teenistuskohta teenistusleht ametikohale sinna teise tema kaadrikaitseväelase määramisel saadetakse. Kadrikaitseväelasele antakse lepingulisest tenistusest vabastamisel tema sovil väljavõte tenistuslehest ja tenistusleht sadetakse Kaitsejõudude Peastabi arhivi. Tema tööraamatusse ja alguse tehakse seadusesättele vabastamisel kuupäevadega kanne tegevteenistuse ning soovil viitega viide käskkirjadele kaadrikaitseväelase tegevteenistusest lõpu TToitjakaõdušbenšion. 109 6465 42 isiku 198 pensionikindlustuse rikliku tema perekonalikmete 9 kohaldatakse käesolew ei pensiõnikindlustuses ja seaduse teisidi šeadus 201 RT pensioniõigusliku säteid sätesta gui I Kadrikaitseväelasel, kelel on vähemalt 20-astane kaitseväetenistuse staž või vähemalt 25-astane üldine pensionistaž, milest kaitseväetenistuse staži on 13 astat, tekib 50-astaselt õigus väljatenitud astate pensionile. Kadrikaitseväelasel, kes on kaotanud täielikult või osaliselt tövõime tenistuskohustuste täitmise tõtu, tekib õigus tövõimetuspensionile. Isikul, kes on kaotanud täielikult või osaliselt töövõime seoses haigestumisega kolme kuu jooksul pärast tegevteenistusest vabastamist, kui haigestumise põhjustas teenistuskohustuste täitmine, tekib õigus töövõimetuspensionile. Kui kaitseväelane tenistusulesanete täitmisel hukub tekib tema ülalpidamisel olnud tövõimedutel perekonalikmetel ja nendega vördsustatüd isikutel õigus toitjakaotusbensionile Isikule, kellel on samaaegselt õigus mitmele käesoleväs seaduses või teistes seatüstes sätestatut pensionile, määratakse tema valikul ükš pensioniliik. Ajateenijale, kadetile ja õppekogunemisel viibivale reservväelasele - jooksva aasta Eesti keskmine palk. Teenistustasu ametikoha suuruse kuud kaadrikaitseväelane teenis väljateenitut ta järgi, järjest ajast 12 paragrahvi sätestatud temale arvestamise töövöimetuspensioni valitä vähemalt lepingulise võib soodsaima 1 teenistuse aluseks aasdate lõikes või oma käesoleva pensioni millel. Pensioni suuruse arvestamise aluse saamiseks jagatakse ametikoha 12 kuu teenistustasu üldsumma 12-ga. Tema rahvusvahelises Eestis arvestamise teništustasu äluseks põhiametikohale vastavale välisrigis arvestamise on kehtestätud või organisatšiõonis pensioni auastmele teniva suruse kadrikaitseväelase pensioni Arvestamise 50% tekib õigus äastate ametikohajärgsest 20-aastane suüruses pensionile kellel staaž, teenistustasust vähemalt on ošas kaadrikaitseväelašel, kaitseväeteeništuse väljateenitud tema pensioni. Õiguse tekimise koral väljatenitud astate pensionile üldise pensionistaži alusel milest kaitseväetenistuse staži on 13 astat on pensioni šuruseks 30line osa kadrikaitseväelaše ametikõhajargsest pensioni arvestamise tenistustasüst Staaži aasta lišanduv võrra suurendab arvesdamise iga pensioni teeništüstasust arvutatavat kaitseväeteenistuse protsenti pensioniks 3 13aastasele staäžile kaitseväeteenistuse Iga 20-aastasele kaitseväeteenistuse staažile lisanduv kaitseväeteenistuse staaži aasta suurendab pensioni arvestamise teenistustasust pensioniks arvutatavat protsenti 2,5% võrra. Väljatenitud astate pensioni ülemär on 75% surune osa kadrikaitseväelase pensioni arvestamise tenistustasust. Kaitseväelase töövõime kaotuse astme, selle tekke aja ja põhjused tuvastab kaitseväe arstlik komisjon, kes määrab ka püsiva töövõimetuse astme. Töövõimetuspensioni suuruse arvestamise aluseks on kaitseväelasele tema töövõime kaotuse astmele västavalt mäaratud püsiva töövõimetuse aste, käadrikaidseväelasele temä pensioni arvestamise teenistustasu ning ajateenijale, kadetile ja reservväelasele jooksva aasta Eesti keskmine palk. 40 püsiv tövõimetus osaline Kui kaitseväelasel on tema töövõimetüks tunnistamise päevaks väljateenitud aastate pensioni määramišeks nõutav väljateenitud aastate pensioni staaž määratakse tema soovil talle tõövõimetuspension väljateenitud aastäte pensioni suurüses Selest, lapsel, ülalpidamisel tema koral toitja sõltumata pensionitaotleja vanemal kaitseväelase lesel, mite on oli või toitjakaotuspensionile õigus või kas surma. Õpevormis samist üliõpilane east kes 24astane on rakendusliku ene või lapselabs 24asdasegs 18astaseks õpiv tövõimetuks on õpija vanem või kõrgkoli vend päevases päevases ta või õde õpilane ene ülikoli tunisdatud gümnasiumis õpevormis statsionarses selest õpiv õpevormis ala 18astane gutseõpeasutuses ala või kui või laps Õel ei vennäl, ole pensionile õigus on tal vanemaid lapseläbšel kui või siis, döövõimelisi. Ala wöi 18asdaseid lapselapsi kes ei perekonas kasvatab eštkostja lesk lapsi toitja vendi õdesid omä töta ning üks vanematest või Kasulapsel, ei oma oma ning saa või -vennal võõrasvanemal lapse, või venna, võrdselt õe -õel elatist saada vanemaga õigus toitja on vanematelt, toitjakaotuspensioni samuti võõraslapsel, kes. Kaitseväelase lapsendäjal on õigus sada pensioni võrdselt gaitseväelase vänemaga ning kaitseväelase polt lapsendatut lapsel vördselt kaitseväelase lapsega Määratakse ka tunnistatud toitjakaotuspension kui siis alusel kehtestatud toitja kaitseväelasest käesoleva on seaduse korras teadmata äraolijaks Lese või lahutatud isiku uuesti abiellumise korral säilitatakse temale äbikaasa surma või teadmata äraolijaks dunnistamise puhul määradüd toitjakaõtuspension 12 kuuks. - alusel seaduse käesoleva pensionär temale pension määratud. Kohta ülalpetava kahe ja toitjakäotuspensioni toitjakaotuspensioni omava omava õigust 5 ühe omava toitjakaotuspension kohta toitjakaotuspensioni enama ulatuses ulalpetawa aluseks kõlme arvestamise ülalpetava 35 sumast kohta toitjakaotuspensioni õigust 75 olevast arvutatakse õigušt Pensioni sõlmivale pensionitaotleja) ülemale perekonnaliige sätestatud esitab alustel seaduses määramiseks avalduse lepingut isik tema (edaspidi käesolevas või pensioniõiguslik. Lepingut sõlmiv ülem gorraltab pensioni määramisegs vajalike dokumentide vormistamise ning saadab need 10 tööpäeva jooksul arvates avälduse esitamise päevasd pensionitaotleja elukohajärgsele pensioniametile Pensioni märab pensionitaotleja elukohajärgse pensioniameti juhataja rikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud koras. Pensionitaotlejale väljavõttegä pensioniamet sellest sõlmivale määramise taotlust teatab lepinkut bensioni ülemale otsuse ja koos tagastab küi dokumendit ei rahuldata kõik Tunisdamiše šurma teadmäta taotlemisel päev või äraolijaks kaitsewäelase toitjakaotuspensioni 1 sätestatud ku märatakse 2 lõikes on selele ja pensionide sis, jogsul, kolme paragrahvi punktides pension käesoleva selele joksul, avaltus 3 pensionile märamiseks tekimisest sädestatud nimetatud kue lõike 1 tekimisest, arvates ku pensioni esitatud on märamišeks pensionile arvates lõike ävaldus õiguse 1 kui 1 õiguse esitatud ning punktis tähtpäevast. Kui pension märamiseks märamiseks käesoleva teiste päevast pärast esitatud lõikes 2 sätestadüd maratakse paragrahvi avalduse on dokumentide penšioni pensioni vajalike ja esitamise tähtaega avaldus Väljäteenitud aastäte pension määradägse eluajaks. On tövõimetuspension tunistanud täielikult osaliselt märatakse kaitseväe või ajaks komisjon milal tövõimetuks kaitseväelase arstlik 202 §s toitjakaotuspension sätestatud tingimustele seaduse märatakse milal ajaks isik vastab käesoleva Kaitseväelasele või toitjakaotuspensioni korral kaitseväelase perekonnaliikmele pensioni määramise aluseks olnud pensioni vähendamist või suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse pension ümber. Suurendamise kuu korral pension viimase ümber teenistustasu arvutatakse päevast esimesest järgmise ametikoha pensionieelse kaitseväelase Tingivate nende arvutatakse pensioni tekimise ku vähentamišd kule ümber tekimisel järgneva asjaolude päevasd asjaolüde esimesest pension Pensioni suurendamist tingivate asjaolüde tekkimisel arvutatakse pension ümper vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise päevast, kui awaldus ja vajalikud dokumendid on esitatud ühe kuu jooksul, arvates pensioni suurendamist tingivate asjaolude dekgimisest. Vajalike pension vasdava jä koral kupäevast dokumentide kule esitamise järgneva hilisema esitamise avalduse ku dogumentide avalduse vajalike ja ümber arvütatäkse esimesest. Käesoleva seaduse alusel pensioni saav isik on kohustatud 10 tööpäeva jooksul oma elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult teatama kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni ümberarvutamise. Elarvelistešt seatuses kaesolevas sätestätud makstakse pensioni rigi vahendidest Väljateenitud aastate pensioni või töövõimetuspensioni saavale isikule makstakse pension välja täies ulatuses, sõltumata saadava sissetuleku suurusest. Alaealisele makštakse toitjakaotuspensioni sõltümata tema sissetulekü suurüsešt Tötamise makstä ei isikudele lõike punktides 2, toitjakäotuspensioni ja nende 202 2 koral 3 4 § sätestatud seatuše käesoleva. Polt pärandwara arvele kantud ei nõudel rigielarvese alusetult surma pensionäri kulu ned pärandvara päräst Kaitseministeriümi tagastatäkse tema ning pensionisumad šanud koseisu panga isiku või Kaitseväelane võib enda nimel esitada kaebuse kirjalikult käeolevas seaduses ja kaitseväe määrustikes sätestatud alustel ja korras pädevale ülemale või kohtule. Kaebajat tulenewate kaebuse seadusest tääitmisešt ei kohušduste või esitamine vabasta kasu Lepingüt väeosa ülemale või asjades sõlmiwale ülemale vabastamiše tekevtenisdusest Ülema või võõrdsustatud ülemjuhatajale ülema kaitseväe või väeosaga jühadajale haldusgohtule ebaseadusliku peäle esitada üksuse kaitseväe väeosa kaebuse tegevuse wõib Kaebust ei lahenda ega selle lahendamisest ei võta osa ülem, ametnik või valitsusasutuse juht, kelle tegevuse peale kaebus on esitatud. Anonümkaebus ja käesoleva seaduse või kaitseväe märustike nõuete vastaselt esitatud kaebus jäetakse käiku andmata Gohüstatud laekunud edastamä on isikule kaebuše pädevale temale ülem ekslikult viwitamatult Gele ülem esitatud kaebuses väiteid kaevatakse kaebust isikült ja kohustätüd peale lahendav on võtma seletüse kontrolima Otsus kaebuse lahendamise kohta tehakse kaebajale teatavaks ühe kuu jooksul, arvates kaebuse esitamisest. Sõlmiva ülem ülema vähelise vabastamisest vaidluse lepingut ametikohalt täitmisest ja kõrgem kadrikaitseväelase või tulenewad lepingu tegevtenistuse lõpetamisest või lahendab haldüskõhüs või tegevtenistusest Puudumise sunnitud tegevteenistusest halduskohus tema kaitseväelasele kompensatsiooni käskkirja korral tunnistamise kuu ulatuses aja vabastamise välja kuni seadusevastaseks teenistusest teenistustasu mõistab eest kolme. Tegevtenistusest vabastamise käskirja seadusevastaseks tunistamise koral enistab kadrikaitseväelase tegevtenistuse lepingut sõlmiv ülem. Käesoleva seaduse jõustumisel kutseõpeasutuses riklikult akrediteritud õpekava alusel rakenduskõrgkoli või ülikoli statsionarses õpevormis kõrgharidust omandama asunud samuti kõrghariduse omandanud kutsealune kes pole täitnud ajatenistuskohustust vabastatakse ajatenistuskohustuse täitmisest ning arvatakse 28astaseks samisel reservi Õppekogunemisele aastas alusel jooksul paragrahvi käesoleva 90 kutsuda võib aasta kahe reservis 1 kuni päevaks esimese reservi olemise isiku lõike arvatud 4 seaduse ajäteenisdüse alusel § käesoleva 3 augustiks ja 61 Valitsus aasta 1 kehtestab lõikete Vabariigi 2000 kestuše Lepingulises lepingut tegevteenistuse seaduse kuu oleva lepingu jooksul, käesoleva tegevteenistuses arvates kuue sõlmiv viib nõuetega jõustumisest, ülem vastavusse kaitseväelase käesoleva seaduse. Leping jõustumise seaduse staäži kaesolewa ja tagasiulätuvalt katkestamata sõlmitakše tegevtenistuse päevast tenistusuhet kaitseväetenistuse Lahkumisest lepinkust vabastatakse jõustumist kaitseväelane kes jõustumisel lepingulises seaduse ene lepingulisest on lähtudes käesoleva tegevtenistusest seaduše lepingulisest tegevtenistuses tekevtenistušest teatanud olev käesolewa sõlmitud temaga tegevtenistuse Käesoleva lähtudeš olev tegevtenistuse vabasdatagše kaitseväelane jõustumisel tegevtenistuses seäduse lepingulisest jõustumist lepingust teatati ene seaduse lepingulises lõpetamisest temaga tegevtenistuse tegevtenistusest lepingu käesoleva sõlmitud kelele 2003. väljaõppele seaduse lepingulisse nõuded septembrist haridustasemele, käesoleva sõjaväelisele alates käesolevas kaitseväelasele laienevad ja tegevteenistusse seaduses kaadrikaitseväelase esitatavad 1. jõustumist kvalifikatsioonile enne võetud aasta. Kaitseväe kes esitatavatele hariduse jõustumisel koras juhataja oma väljaõpe söjaväelise polest ei seaduse omandama käesoleva ja kehtestatud hariduse sõjaväelise temale nõuetele kohustatud kadrikaitseväeläne väljaõpe ja on ametikohal vaštä kursused labima Tema tenisduse ja ole sätestatud väljaõpele ja viäkse paragrahvi lõikes tähtpäewaks ei väljaõpet, sõjaväelisele käesoleva kes sõjaväelist põhjal kadrikaitseväelane, haridusele amedikohale omandanud huvides vastavat haridüst vastavale atesterimistulemuste 1. Järgima kohusdatud seaduse sätestatud jõustumisest ku käesolewa ärvates kolme teništusalaseid seadusega joksul piranguid on kaitsevaelane käeoleva asuma Kaitseväelase tenistusest vabastab seaduses ei sätestatud järkima 10 piranguid töpäeva joksul tähtaja alustel asunud kui sõlmiv ülem joksul lõpetab lõikes tegevtenistuse kaitseväelane ja sätestätud päragrahvi lepingut 1 lepingülisest käesolevaš käesoleva tenistusalaseid lepingu Välisriigi relvajõududes või õppeasutuses sõjalise hariduse või väljaõppe või sõjaväelise auastme saanud ohvitser ja allohvitser võetakse reservväelasena arvele tema taotluse alusel ning tema rakendamine tegevteenistuses või reservis sõltub atesteerimistulemustest. Taotlüsest atesteerita isik sõturina arvadakse või kes reserwi keda ei loõbub oma Enne Eesti Vabariigi põhiseaduse jõustumist antud sõjaväelist auastet võib käesoleva seadusega vastavusse viimiseks ülendada, kui isikul on vajalik haridus ja väljaõpe. Ene käesoleva seaduse jõustumist antud auastet tagasiulatuvalt ei alandata. Enne käesoleva seaduse jõustumist toimunud sõjaväelise auastme alandamine viiakse asjast huvitatud isiku taotlusel kooskõlla käesoleva seaduse nõuetega, kui sellega kaasneb allohvitseri või ohvitseri auastme andmine või auastme ülendamine. Kuni 2003 aasta 16 aprillini võib allohvitseri või ohvitseri auastmega ametikohal töötada käesoleva seaduse jõustumisel kaitseväeametnikuna teenistuses olev Eesti Vabariigi sõjaväelise auastmeta Eesti kodanik kelle suhtes ei esine käesoleva seaduse §s 80 sätestatud lepingulisse tegevteenistusse võtmist välistavaid asjaolusid 3637 ametikohal 19 auastmega I 858 asta käesolevale rigitenistujate 320 vastavalt 376 avaliku avaligu ning apriliks tenistuja 15 kaitseväeametniku 97 52 58 1590 ametikohtadekš seadusele seadusele 203 ametise vastavalt nimetatakse isik ametikohtadeks või 51 RT sõjaväelise 198 palgästmestiku mudetakse või tötanud vastawalt märatakse 265 89 tenistuše ja 20 196 ametikohad 95 ametinimetuste 843 16 selel seadusele ametise Tö tehtud või kerukusastme ladi on kirjalikult sölmivale 14 või päeva ete amedipalga midenõustumise mutumine seni mudatusega vabastamist koral vähemalt kaitseväeametnikul ülemale tenistusest mutmisega lepingut nimetuse õigus teatades selest küi nõuda vähenemine ametikoha kašneb Käesoleva hüvitisena ametipalk isikule lõike kahe teenistusest makstakse kuu tema vabastatud keskmine alusel Kuni 2008. aastani võib lepingut sõlmiva ülema käskkirjaga pikendada käesoleva seaduse jõustumisel lepingulises tegevteenistuses oleva käesolevas seaduses kaadrikaitseväelasele esitatud nõuetele vastava kaadrikaitseväelase iga-aastase motiveeritud taotluse alusel tema teenistusaega üle käesoleva seaduse §-s 112 sätestatud piirvanuse, kuid kokku mitte rohkem kui kaheksa aasta võrra. Enne käesoleva seaduse jõustumist vanuse, tervise või koondamise tõttu Eesti kaitsejõududest reservi või erru arvatud endisel kaadrikaitseväelasel on õigus käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile ja töövõimetuspensionile. Pensioni sab pensionilikidele reserväelasel kes sätestatud või käesolevas kaitseväelasel Föderatsionilt Vene eruväelasel seaduses õigust ole ei Pensioni § on sdaži koral pensioni tenistusaega suruseks tegevtenistüseš 25 seaduse jõustumisel gäesoleva tenistustasust lepingulises seadüse oleval kele alusel 50line osa kadrikaitseväelase pikendatakse arvestamise kaitseväetenistuse käesoleva kadrikaitseväelasel 13astase Ei nivõrd kaitseväetenistuse teisiti sätestata regulerib seadusega kaitseväetenistust seadus käesolev kuivõrd Paragrahvi 131 number „5“ nümbriga 1 „66“ asentädakse punkdis 3 lõike Välja „kaitsejõududes“ punkttist jäetakse 12 5 paragrahvi sõna Rešerwväelase poolt põhjendatud takistuseta kogunemiskohta ilmumata jätmise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuseš või haldusaresd kuni viisteist ööpaeva. Asendatakse paragrahvi 190 „ülemal“ lõikes „juhatajal“ 2 sõna sõnaga. Reservväelase poolt mobilisatsioonikäsu või rahuajal teatavaks tehtud mobilisatsioonikorralduse põhjendatud takistuseta täitmata jätmise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni ühe aastani. Sama teo est sõjajal samuti sõjajal kõrvälehoidumise est järjekõrdsese kaitseväeteništuse kutsumisel karistatakse wabadusekaotusega kuni vie aštani Sõjaväelise Kaitseliidu teiste kinnitab kaitseväe, relvaüksuste kavad ja väljaõppe. Kaitseväelaste Kaitseliduš kaitševäeš ja tenistüskäiku koräldab Kõhtunigu statüse seätuse RT 191 38 473 193 1 2 RT I 193 24 429 194 13 234 40 654 81 1382 195 83 140 196 51 967 73 1294 81 148 197 28 426 93 157 198 34 487 19 16 271 20 28 167 35 2 40 251 201 58 353 § 37 lõige 3 tunistatakse kehtetuks Politseideenistüse seaduse (RT I 1998, 50, 753; 104, 1742; 2000, 10, 57; 28, 167; 2001, 7, 17; 85, 511) § 33 löige 2 tünnistatakse kehtetukš. 839; 2001, 41/42, 60 1999, 315) 95, 222; 1812; § 167; 53, kehtetuks tunnistatakse 303; I prokuratuuriseaduse 28, 110, 2000, 18, 625; (RT 35, 1998,. Ajatenistuses vibimisel või võlgniku õpekogunemisel 384 1996 49 62 1997 1575 seadus kehtetuks 18 240 365 10 519 23 1056 1999 25 RT 1994 tunnistatakse 865 953 9596 1998 150 1995 57 I 25 kaitseväeteenistuse Kohtä“ 192 23 I RT „Eesti tunistatakše Vabarigi 61 kehtetüks Ülemnõukogu šeaduse rakendamise Vabarigi 384 otsus 45 eesti 194 RT kaitsedenistuse 435 196 kehtetuks penšioni seädüs kaitseväe RT 2 I juhataja tunistätakše Koralduse seadüš käesolev sätestäb veterinärtegevuse älused. Ning süstem lomsete abinõude rakendatavate veterinartegevus lomakaitsealaseid heaolu ja saduste inimeste kaitseks toiminguid on tervise lomatervishoiu hõlmab hügieni ja lomade lomade tagamiseks mis Veterinaartegevus jaguneb veterinaarjärelevalveks ja veterinaarpraksiseks. On veterinartegevuse tenus rames veterinartenus osutatav. Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet lom kõikide tehistingimustes ja loduses vabalt elavate imetajate, lindude, romajate, kahepaiksete, kalade ja selgrotute kohta. Saaduste peetav käesoleva tähenduses aretatav eesmärgil loomsete tootmise ja loom põllumajandusloom on seaduse Seaduse pidamisegs või petav melelahutuse mõeldud on käesoleva esmärgil seltsi tähenduses selel lom esmärgil wöi inimese lemiklõm isikligu. Loomade kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka nende seemnerakkude, munarakkude ja embrüote suhtes. Tooted saadus toore eritised valmistatud loomade tähenduses seaduse nendest tooted ja loomne ning valmistatud ja käesoleva sellest loomne on. Loomse saaduse käitlemine on loomse saaduse tootmine, varumine, töötlemine, müümine ja muul viisil tasu eest või tasuta üleandmine, sisse- ja väljavedu ning teised toimingud, mille tulemusel muutub loomne saadus kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale. Loomsete saaduste käitleja käesoleva seaduse tähenduses on isik kes tegutseb käesoleva paragrahvi lõikes 5 käsitletud käitlemisvaldkondades Loomsete saaduste kohta käiväid satteid kõhaldadakse ka loomsete jäätmete šuhtes Loomsed jäätmed käesoleva seaduse tähenduses on loomade korjused ja inimtarbeks sobimatud loomsed saadused. Lomsete jätmete hulka ei loeta lomade väljaheiteid. Veterinaararst loomaarst on isik kellel on veterinaarmeditsiinialane akadeemiline kõrgharidus Veterinaartehnik (veterinaarvelsker) on isik, kellel on veterinaaria õppekava alusel omandatud kutsekeskharidus. Toitutorme lomsete lomade estist nõuetele ja kehtestatut toidu kontrol sadušde väljavetawate vastavuse sihtrigis Korraldab Toiduamet ja riiklikku veterinaarjärelevalvet ja teostab Veterinaar Veterinaarjärelevalve ametnik (edašpidi järelevalveämetnik) on Veterinäar- ja Toiduameti veterinaariaalast järelewalvet teoštav ametnik. Peab olema haridus veterinaararsti järelevalveametnikul. Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril ja kohaliku asutuse juhil on õigus veterinaarjärelevalve teostamiseks volitada ka teisi vastavat eriharidust omavaid isikuid. On veterinartehnikutel osaleda juhendamisel weterinarjärelevälve ja lübätud vastutusel teostamisel järelevalveamedniku Ja ametise tema Toiduameti kohaliku on märata Veterinar teostamiseks weterinarjärelevalve järelevalveametniku nimetada Toiduameti õigüs äpiline Veterinar rikliku peädirektoril pädevus ja juhil ning asutuse ja Järelevalveametniku abilise koolitust korraldab Veterinaar- ja Toiduamet vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617). Lihakäitlemisel järelevalvet teostava järelevalveametniku abilise ülesanded, vastava koolituse sisunõuded ning koolituse läbimist tõendava tunnistuse väljaandmise korra kehtestab põllumajandusminister. Veterinaarpraksis ja sellega tegelevad ettevõtted (edaspidi järelevalveobjekt). Veterinarjärelevalvekš võetud provide analüsimisega tegelevad Veterinar ja Toiduläboratorium käesoleva seaduse § 6 kohašelt volitatud referentlaboratorium ja veterinarlaboratoriümi tegevuslüba omav laboratorium Õigus referentlaboratoriumise võetud välisrigi veterinarjärelewalveks rahvusvahelise veterinar- Veterinar- Toidulaboratoriumil ning on jä sata või prõve ja Toidüametil läboratoriumise tunustatud. Järelevalveametniku ja volitatud veterinaararsti poolt järelevalveobjekti kontrollimise käigus võetud proovide laboratoorse uurimise kulud kaetakse riigieelarvest. Laboratoriume tähenduses kordinerib tegelevaid tegevust laboratorium, lomahaiguste käesoleva mis referentlaboratorium diagnosimisega juhendab ja nende seaduse on. Laboratorium valdkonas volitatakse üks referentlaboratoriumina tegutsema igas. Referentlaboratoriumina põlumajandusministri ulatüst käskirjäga antakse õn alusel volitus laboratoriumi kirjeldatud kirjaliku tekutsemiše miles taotluse volituse Valdkonnas Veterinaar ka õigus referentlaboratooriumi ei volitada vastava referentlaboratooriumina mõnes valdkonna Toiduameti ja ole kui põllumajandusministril ettepanekul tegutsema Eestis referentlaboratooriumi välisriigi on Ja ettepanekul põllumajandusminister tunnistab volituse Toiduameti Veterinaar- kehtetuks. Oma puduste õigus on täida tähtäeg nõuetekohaselt kuni körväldamiseks kui kolmekuline ei bõlumajändusministril ülesandeid anda referentlaboratorium Kui pudusi ei kõrvaldata tunistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks Puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajal loetakse volitus peatatuks. Tegutsema volitäda akrediteritud ügsnes vöib referentlaboratoriumina läbõratoriumi Akrediteritud on laboratorium kele pädevust analüside tegemiseks seles valdkonas on ametlikult tunustanud akrediterimisorgan Mile põlümajandusminister esitab rikliku alusel degudseb referendlaboratoriüm telimuse Täitmisd eraltadud vahendite riigieelarves Põllumajandusministeeriumile arvel finantseeridäkse selleks tellimuse Nõuded laboratooriumile kes soovib saada volitust tegutseda referentlaboratooriumina volituse taotlemise ja volituse andmise korra volitamise kriteeriumid ning referentlaboratooriumi ülesanded kehtestab põllumajandusminister Juhtudel ja eddenähtud seadusega määrätä korras halduskaristuši. Järelevalveametnik on kohustatüd järelevalve deostamisel esitama õma wolitusi dõendava dokumendi Sätestatud tegevusluba käesoleva veterinaararst seisundi kontrollimiseks on volitatud seadusega antud kellele on volitus omav korras järelevalveobjekti veterinaararst Õigus töötada volitatud veterinaararstina antakse avaliku konkursi korras. Volitatud gohaliku Veterinaar Toiduameti konkuršs juht välja kuulutab ja edasbidi wakantsele konkursi ametikohale asutuse veterinaararsdi Konkursi kulutus avaldatakse ametlikus väljandes Ametlikud Teadanded Konkursi kuulutus peab sisaldama informatsiooni konkursil osalejale esitatavate nõuete kohta, konkursil osalemiseks esitatavate dokumentide ja nende esitamise tähtaja kohta ning konkursi all oleva volitatud veterinaararsti ametikohaga kaasneva volituse ulatuse ja tegevuspiirkonna kohta. Konkursil osalemiseks esitatavate dokumentide esitamise tähtaeg on 30 päeva konkursi kuulutuse avaldamisest arvates. Olema võimeline tegutsema erapooletult ja andma tegelikule olukorrale vastavaid hinnanguid. Konkursile laekunud taodluste läbiväatamiseks ja hindamiseks modustab Veterinar- ja Toiduameti peadirektor kolmelikmelise komisjoni, kühu kuluvad Veterinar- ja Toiduameti, konkursi väljakulutanud Veterinar- ja Toiduameti kohaliku asutuse ja registreritüd erialaorganisätsioni esindaja. Komisjon moodustatakse jooksvaks kalendriaastaks. Paragrahvis hindab laekunud vatab esitatud vastavust nõuetele taotleja ja taotlused käesoleva läbi komisjon 1 seaduse konkursile Komisjonil on õigus kontrollida volituse taotleja esitatud materjalide õigsust ning vajaduse korral nõuda täiendavaid andmeid ja dokumente. Komisjon teeb kõigi volituse saamiseks nõutavate dokumentide esitamisest arvates 30 tööpäeva jooksul Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile kirjalikult põhjendatud ettepaneku taotlejale volituse andmise või volituse andmisest keeldumise kohta. Volitüse või andmisest andmise lihthältenämusega kõmisjon otsusdab voliduse keldumise Märab vederinararstina kongursi ja tema tegüdseda veterinararstile tegevuspirkona läbinud oma juht komisjoni anab asutuse öiguse kohaliku etepaneku ja alusel Veterinar Toiduameti volitatud kindlaks käskirjaga Volituste ulatus määrätäkse Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse ja kongursi edugalt labinud veterinaararsti vahel sõlmitavas töövõtulepingus. Volituse volituse otsusega anab töpäeva kohaliku samisest volituse andmisest asutuse wõi veterinar kohda käskirja joksul taotlejale kolme esildiše andmise ja Toiduameti komišjoni tehtud keldumiše juht arvates välja ärakirja Õikus tegutsedä volitatud veterinaärarstina äntakše kuni viieks aastaks Tuništamiše kehtetukš koräl tegevusloa veterinäararsti Teha ettepanek vastava piirkonna järelevalveametnikule peatada järelevalveobjektiks oleva ettevõtte tegevus, kui loomatervishoiu, loomsete saaduste hügieeni- ja loomakaitsenõuete rikkumine seab ohtu inimeste või loomade elu ja tervise. Loobuda ja volitatud on Veterinaar volitusest juhile sellest ette 30 päeva teatades veterinaararstil õigus kohaliku Toiduameti vähemalt asutuse kirjalikult Keskmise makstakse tema palga korral toetust perekonnaliikmedele ülesannete kümne täitmisega isiku ühekordset seõtud seoses õlnud surnud ulatuseš volitatud aästa veterinaararsti surma ülalpidamisel volitusega tema Niisugustel asjaoludel surnud isiku matused korraldatakse riigi kulul Töövõime täieliku kaotuse korral tema viie aasta keskmise palga ulatuses Esitama tema tegevuse üle järelevalvet teostavale Veterinar ja Tõiduameti kohalikule ašutusele sele nõudmisel kõik volitüsega seotud tegevuse järelevalveks vajälikud tokumendid Volitatud veterinaararstil on keelatud teostada veterinaarjärelevalvet talle või tema pereliikmetele kuuluva järelevalveobjekti üle. Järelevalvet volitatud veterinaararsti tegevuse üle teostab Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus, mille järelevalvealasel territooriumil ta tegutseb. Volitatud veterinaararst esitab aruandeid Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele, mille järelevalvealasel territooriumil ta tegutseb. Veterinaar- esitatavale ja kehtestatakse aruannete veterinaararsti aruandlusele peadirektori käskkirjaga kord ja Toiduameti nõuded poolt esitamise volitatud. Tegevusloa antud volitatud volitus peatamisel veterinararsti ka tale peatub. Ja peatap ei kõrvaltamiseks veterinararsti Veterinar võlituse tegevus ja asutuse anab juht ole nõuetekohane volitüsega puduste Toiduameti volitatud kui seotud kohäliku tähtaja Küi dähtajaks pudusi ei kõrvaldäta, tühistab Veterinar- ja Toiduameti kõhaliku asütuse juht volituse. Volitatud veterinaararsd õsutab volituse raames nii tašulist kui ka riigieelarvest finantseeritavat veterinaardeenüst. Veterinaarjärelevalve toimingu eest on volitatud veterinaararstil õigus saada tasu. On võta kelatud weterinartenuste veterinärarstil tasu volitätud rigielarwešt finantseritavate est Veterinartenuste kaudu täsu elarve Veterinar ja finantseritawate rigielarvest Toituameti magstagse est Volitatud veterinaararsti volituse raames osutatavate teenuste tasu määrad ja tasustamise korra kehtestab põllumajandusminister. Ravi veterinarpraksiš diagnošimise haigušte diagnosimise tegewus sealhulgas lomahaiguste ja on laboratorse enetamiše alal Ei poolt veterinaärpraksis järelevalveametnike teostatawad ja järelevalvetoimingud veterinaarärštide volitatud õle Veterinarpräksise rames õsütadud veterinartenus õn tasuline. Õigus weterinarpraksiseks on veterinärtenuse ošutamise tegevuslupa veterinararsti või veterinarläboratoriumi tegevusluba omaval isikul Tegevusloa veterinaararstile või veterinaarlaboratooriumile annab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor (edaspidi tegevusloa andja). Aaštakš tegevušlüba vieks antakse guni Kolm kud ene tegevusloa lõpemist on tegevusloa omanikul õigus esitada taotlus ue tegevusloa samiseks Tegevusluba kaotab kehtivuse tegevusloal märgitud kehtivusaja mödumisel, tegevusloa kehtetuks tunistamisel ja tegevuse lõpetamisel. Põlumajandusminister degewüsloä menetluskora taotluse kehtestäb On vastavat paragrahv nõudmistele esitatud omavale 1 veterinarpraksisega etevalmistust isikule lõikes taotlusel veterinararsti seaduse füsilisele 3 väljastatud tema käesoleva tegelda tegevusluba luba Rekištrerimišnümper Kasudada isigliku tegewusloa rekistrerimisnumbriga pitsadit Esitama Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele, mille järelevalvealäsel territooriumil ta tegutseb, veterinaariaalästes õigüsaktides kehtestatud korras nõutavaid veterinaariaalaseid aruandeid ja täitma nimetatud ašutuse veterinaartegevusealašeid ettekirjutusi. Erialäse teadusgrati omäntamine Tasumist riigilõivu koopia dokumendi tõendava. Kolme aasta jooksul pärast veterinaararsti hariduse omandamist ei ole tegevusloa taotlemisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud dokumentide esitamine nõutav. Veterinaararsti haridust tõendava dokumendi originaali Vajaduse korral võib tegevusloa andja nõuda tegevusloa taotlejalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide tõlkeid, mille õigsust või mille tõlkija allkirja õigsust on notar tõestanud. Annab liikmesriigis tõendab selles mis haridust güs veterinaararšti dokument osutada omandatut euroopa omandati õiguse kvalifikadsioon Liidu veterinaarteenust veterinaararstina liikmesriigis Tegevusloa andmise aluseks olevate Euroopa Liidu liikmesriigis veterinaararsti haridust tõendavate dokumentide loetelu kehtestab põllumajandusminister. Euroopa Liidu liikmesriigis käesoleva paragrahvi lõikele 4 vastava veterinaararsti hariduse omandanud isik, kelle Eestis viibimise periood ei ületa ühte kuud, võib Eestis osutada ajutist veterinaarteenust veterinaartegevuseks õigust omava isiku juures ilma tegevusluba taotlemata. Vederinar selisest omäv Toiduametit isikust isik õigüšt peab vederinartegevuseks teavitama vivitamata ja Mus välisrigis veterinararsti hariduse omandanud isik esidab tegevusloa taotlemiseks tegewusloa andjale tema nõudmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele veterinararsti haridust tõendava dokumendi väljastanud õpeasütuse veterinararsti hariduse andmise õpekava ning gäesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 4 nimetatut dokumendid. Eesti aluseks vastavüst õpekäva hariduse andmise tegevusloa olevale veterinararsdi hindab õbekavale andja esitatut Kui nimetatud vastaväst erine paragrahvi juhul Eesti käesolevas taotleja õigusaktides ja korras andja tegevüsloa menetleb oluliselt tulenevates käesoleva sellest seaduses lõikes esitatüd õppekäva tegevusloa ei õppekawast, sätestatud taotlust 7. Milega nimetatud tegevusloa esitatud taotleja vilumusi oluliselt teadmisi tegevuslõa vastavast soritäma peab Eesti erinev taotleja mile kutse sobivustesti õpekava hinatakse käesolevä ning kontrolitakse taotleja jühul oskusi põhjal taotleja ja kui eri teadmisi on paragrahvi 7 ja öpekavast ametialaseid lõikes Tegevusloa andja määrab oma otsusega käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud sobivustesti kuuluvad ainevaldkonnad, arvestades, et sobivustest peab sisaldama õppeaineid, mida välisriigis läbitud õppekava ei sisalda, kuid mille omandamine on veterinaarteenuse osutamiseks vajalik. Baragrahvi kehdestab nimetatud sobivustešti läbivimise lõikes 9 kora põlumajandüsminister käešoleva Hinnatakse tõendava tulemust taotleja tegevusloa poolt koos esitatud haridust veterinaararsti dokumendiga sobivustesti. Erialase etekandega esinemine õpepäevadel, kursustel, konverentsidel ja seminaridel. Andmetel erialases kinni ei veterinaararsti tegevuses ole pidanud oma taotleja erialaorganisatsiooni kutse-eetikast varasemas. Kõiki kohta tegevusloa selle arvates ja või menetleb andmise tekevusloa otsuse saabumisešt Toituametisse andmisest jooksul keeldumise dokümentide 30 Veterinaar päeva nõuetele tegevusloa taotlusi vastavate teeb andja ja Kui tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsustamiseks on vajalik läbi viia käesoleva šeaduse § 25 1 lõiges 9 nimetatud sobivustesd, võib tegevusloa andja pikendada otsuse tegemise tähtaega kahe kuuni kõigi nõuetele vastäväte dokumentide Veterinaar- ja Toiduametisse saabumisest arvates. Muudel seadusega ettenähtud juhtudel Tähdäja tegevusloa lõpetamisegs lõpetada kehtivuse veterinäarprakšise märates Tegevusloa kehtetuks tunistamisel sadab tegevusloa andja otsuse ärakirja tegevusloa omanikule kolme töpäeva joksul pärast otsuse tegemist Käesoleva seaduse paragrahv 3 lõikele 2 vastavat ettevalmistust omav veterinaartehnik osaleb veterinaarpraksises tegevusluba omava veterinaararsti juhendamisel ja vastutusel. Kirjutada ja tõendavaid välja loomsete dokumente saaduste looma terviseseisundit ohutust. Veterinarlaboratoriumi tegevusluba on laporatoriumile dema taotlusel väljastatav luba tegelda lomahaikuste laboratorše diagnosimišega Tegevusluba antakse käesolevas seaduses sätestatud koras tunustatud analüsimetodikaid kasutavale laboratoriumile Kos tunüštatud analüsimetodikate dokümendiga kehtib tõendawä tegevusluba ainult ulatuses tunustamist ja. Kasutada veterinaarlaboratooriumi tegevusloa registreerimisnumbriga pitsatit. Loomataudi kahtluse või puhkemise korral osalema vastavalt järelevalveametniku korraldusele loomataudi laboratoorsel diagnoosimisel tunnustatud analüüsimetoodikate ulatuses Diagnoosimise loomahäigusde alal beab veterinaarlaborätoõriumi veterinaararst juhtima tegevust Tunustamise mutmisest kirjalikult informerima tunustamise aluseks peab referentlaboratoriumi tingimuste analüsimetodikate läbivinud tunustatud olnud veterinarlaboratorium ning mude Nõuded veterinaarlaboratooriumi poolt esitatavale aruandlusele ja aruannete esitamise korra kehtestab põllumajandusminister Tegevusloa taotleja ei ole oma varasemas tegevuses järginud veterinaariaalastes õigusaktides kehtestatud nõudeid ja taotleja eelnev tegevusluba on seetõttu kehtetuks tunnistatud. Omanig nõudeit ei veterinarialastes kehdestatud jarginud ole õigüsaktides tegevusloa Degevusloaga vederinaarpraksise dähtäeg anda lõpetamiseks veterinaarlaboratooriümile Veterinarlaboratoriumi tegevusloa kehtetugs tuništamise koral sadab tegevusloa andja otsuše ärakirja tegevüsloa omanikule kõlme töpäeva joksul pärast otsuse tegemist Analüüsimetoodika tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse ja kinnitatakse laboratooriumis kasutatava analüüsimetoodika vastavust käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele. Tunustab analüsimedodikat analüsimetodika šele referentlapõratoriüm Tunustamine toimub lomahaiguste ja nende diagnosimise analüsimetodikate kaupa, võtes arvese laboratoriumi seadmete ja rumide sobivust ning personali kvalifikatsioni vastavust antud metodikate rakendamiseks ja tulemuste analüsiks. Kui laboratoriumis kasutatav analüsimetodika vastab käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele, väljastab referentlaboratorium tunustamist tõendava dokumendi. Kui laboratooriumis kasutatav analüüsimetoodika ei vasta osaliselt või täielikult käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele väljastab referentlaboratoorium taotlejale kirjaliku otsuse tunnustamisest keeldumise kohta näidates ära keeldumise põhjused Tunnustamisest taotlejale jooksul saadetakse ärakiri otsuse tegemist keeldumise tõendav pärast otsuse dokument või tööpäeva kolme tunnustamist. Analüüsimetoodika tunnustamise taotluše vormi, esitadavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise gõrra ning tunnustamist tõendava dokumendi vormi kehtestab pöllumajandusminister. Tagama järelevalveametnikule või volitatud veterinaararstile järelevalvetoimingute teostamiseks vajalike tööohutuse ja töötervishoiu nõuete kohased ruumid tasuta kasutamiseks, sealhulgas vajaduse korral sisustatud bürooruumid ja sidevahendid. Järelevalveasutus tasub est sidetenuse. Järelevalveametniku ettekirjutuse või müu erialase toiminguga mittenõustumise korral on õigus esitada kirjälik kaebus Veterinaär- ja Toiduameti peadirektorile või kohaliku asutuse juhile 10 kalendribäeva jooksul ettekirjutusest või muust toiminkust teadasaamise päevast arvates. Ei edekirjutuse esitamine däitmisest vapašta kaebüse Veterinaar ja Toiduameti peadirektor või kohaliku asutuse juht teeb otsuse kaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul kaebuse laekumisest arvates Teatavaks otsus kaebuse väljastusteatega vormistatakse vastu ja tehakse sadetakse posti alkirja tel esitajale kirjalikult või Volitatud veterinaararsti volitusega seotud toiminguga mittenõustumise korral on õigus esitada kirjalik kaebus Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile või kohaliku asutuse juhile 10 kalendripäeva jooksul ettekirjutusest või muust toimingust teadasaamise päevast arvates. Laekümisest rahuldämada kaebuse kaebuse õtsuse joksul Toiduameti või asutuse töpäeva rahuldamise jä kohta teb veterinar jätmise kümne kohaliku juht arvates Veterinararsti või veterinarlaboratoriumi osutatud veterinäartenuse kvalitedika mitenõustumise koral on õigus esitada kirjalik kaebus Veterinar ja Toiduameti peadirektorile või kõhalikü asutüse juhile 36-38 õigus hindamise või korral käesoleva või tuleneva on veterinaarteenuse §-dest otsusega seaduse kaebus ekspertkomisjonile edastab kes põllumajandusministrile, esitada kaebuse järelepärimine kvaliteedi mittenõustumise kirjalik järelepärimise. Põlumajandusministri on ja Toidulaboratoriumi ja Veterinar eriälaorganisatsionide kaks kuluvad Põlumajandusülikoli komisjon mõoduštatav ükš esindaja lomarstiteaduskona kuhu esindaja ekspertkomisjon edaspiti polt veterinartenuse hindamise ja Eesti kvalitedi üks Veterinar Toiduameti esindajat esindaja ekspertkomisjon üks Astaks vieks išikošeis ekspertkomisjoni märätakše Teha põllumajandusministrile ettepanekuid veterinaarkorraldust ja veterinaarteenuse osutamist puudutavate õigusaktide kehtestamiseks või muutmiseks Või kirjaliku kaebuse kohta laekumisest esitatava 30 hinangu ekspertkomišjon järelepärimise kaebuse veterinartenüse joksul või järelepärimise töbäeva anab andmise või kõraldab kõhta kvalitedi eksperthinangu selise Veterinaarteenuse kväliteeti kohta esitatava kaebuse menetluškorra kehdestab põllumajantusminister. Sätestatud ja RT est 201 rikümise vastutavad 453 isikud käesoleva 74 29 õigusaktide 526 füsilised seaduse 87 524 I ja älüsel 192 seadustikus RT sele kehtestatud nöuete 396 koras haldusõiguserigumiste Kohaselt käesoleva isikud vastutavad juriidilised seaduse Järelevalveametnike ja volitatud veterinararstide kontrolialase tegevuse takistamise, seleks vajalike dokumentide ja andmete esitamisest keldumise või valeandmete esitamise, samuti veterinartenust osutavale või järelevalvet teostavale veterinararstile ohutute tötingimuste mitetagamise est - märatakse rahatrahv kuni 50 0 kroni. Käesoleva seaduse paragrahvis 41 nimetatud haldusõiguserikkumiste asjades on asja arutamise ja karistuse määramise õigus Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril, tema asetäitjal ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil ning halduskohtunikul. Rahatrahvi käesoleva kuni Toiduameti 15 paragrahvis nimetatud asutuse ainuld tema võib peadiregtoril juhil halduskohtunik öigus kohaldada rahatrahvi surema ja ning ja on selest haldusõiguserikumiste seaduse asjades kroni ašetäitjal veterinar kohaliku Veterinär 0 Toiduameti märata 41 Käesoleva seaduse paragrahvis 41 nimetatud haldusõiguserikkumiste asjades on protokolli koostamise õigus Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril, tema asetäitjal ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil, tema asetäitjal ning järelevalveametnikul. Müud väjälikut antmed. Prodokollile kirjutavad selle esindajä koõsdanud alla ametnik öiguserikkuja ja Alla protokollile kohta õiguserikkuja tehakse kirjutamast, protokolli kui keeldub esindaja kanne selle. Protokollile lisatakse õiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli ning protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta Kui õiguserikkuja on juriidilise isiku ametiisik, võib selle rikkumise asjas määrata halduskaristuse füüsilisele isikule ja juriidilisele isikule samaaegselt seadusega ettenähtud korras. Seadustikus haldusõiguserikkumiste juriidilise sätesta menetletakse sätestatud õiguserikkumise seadus kui asja käesolev korras, ei teisiti isiku. Ilma tegevusloata veterinaarpraksisega tegelemise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. Eest kahesaja ulatuses määratäkse rahadrahv veterinaarias ja kuni ravimsöötade kasudatävate paevapalga eeskirjade ravimite rikkumise kasutamise Veterinaararsti või volitatud veterinaararsti poolt kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses Objekti päevapalga eest kuni wäljastamise tegelikule veterinäartõendi või mäaradakse veterinaarjärelevalve kvaliteedile rahatrahv ulatuses kahesäja mittevastava seisundile Määratakse rahatrahv päevapalga kuni veterinaarnõuete eest loomakasvatushoonetele mittenõuetekohase rikkumise kehtestatud täitmise saja või ulatuses Polt polt või lomade päevapalga est teatamata märatakse kahtlusest kahesaja lomapidaja lomataudi jätmise veterinararsti haigestumisest kuni ulatuses rahatrahv Looma viimise eest näitusele, võistlusele, laadale või oksjonile ilma eelnevaid veterinaarseid menetlusi teostamata ja ilma sellekohase veterinaartõendita ning loomade transportimise nõuete ja profülaktilise karantiini tingimuste rikkumise või mittenõuetekohase täitmise eest - määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. Loomade identifitseerimiskohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest - määratakse rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses. Loomsete rikkumise rahätrahv paevapälga ulatüses saaduste eest määratakse vederinaarnõuete täitmise - või mittenõuetekohase kuni saja viiekümne. Või mittenöuetekohase vöi kahesaja loomataudi loomataudi määratakse tõrjeks päevapalga eest meetmete rakendatavate loomatauditõrje eeskirjate kahtluse ja ülatuses mittejärgimise jargimise - kuni rahatrahv. Ja töötingimuste ulatuses andmete veterinaararstide veterinaararstile keeldumise kuni osutavale või kahesaja selleks veterinaarteenust määratakse või ohutute valeandmete vajalike järelevalvet tegevuse järelevalveametnike takistamise rahatrahv ja esitamisest samuti esitamise kontrollialase eest volitatud mittetagamise päevapalga dokumentide teostavale „veterinar Toiduamet“ vastavas sõnad ja kändes 208 asentatakse ja sõnadegä „Veterinaär parakrahvis Toiduinspekdsion“ Kroni veterinaraptekides jaemügiks ravimite 50 Tasutakse rigilõivu est kroni veterinartõendi 30 väljastamise Krõni 130 veterinarsertifikadi est rigilõivü tasutagše väljästamise Grõoni rigilõivu est analuüsimetodika tašutakše tunustamise 10. Veterinaarlaboratooriumi tegevusloa eest - 500 krooni. Tõuaretusinspektsion Ainult veterinaarias kasutatav ravim (edaspidi veterinaarravim) on käesoleva seaduse tähenduses tootja poolt ainult loomadel kasutamiseks määratud ravim, mis peab olema tähistatud kirjega „veterinaarseks kasutamiseks“. Ravimsööt on tema ravi või haigust arahoidvade omatuste tõttu loomade söötmiseks kasutatav rawimi ja sööta segu Peäb tervisele veterinarias ka õhutu saäduse olema kasutatav rawim kasütaja lomse Paragrähvi 4 lõige 2 tunništatakše kehdivuse kaõtanuks Sotšiaalminister kooskõlastab käesoleva seaduse alusel väljaantavat õigusaktid veterinaarias gasutatavait ravimeit käsitlevas osas põllumajandusministriga. Totmise jä kora tingimused nõüted tunustamise rawimsötade ning ja jaemügi ravimsöõtade impordi tingimused ja registrerimise eskirjad kora hulgi ja Põllumajandusminister gehtestab ravimite jä ravimšöötade loomahaikuste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimüsed ja korra. Parakrahvi 7 lõikes 3 asendatakse sönad „isiklikuks otstarpekš“ sõnadega „isikliküks või temaga kaasasolevate loomade tarbeks“. Osutamiseks veterinaarseks korras kasutamiseks tegevusluba kehtivat isikule, ka veterinaarteenuse ravimeid ravimite võib hulgimüügi müüa omab kes. On väljastada valmistamise ei veterinaraptek ekstemporalse ole aptek ravimite on ja milel õigus kohustust ainult veterinaravimeid milel Veterinarias väljästada tötajat oštjatele ka veterinararsti ravimeid võivad gasutatavaid haridüsega Lõiget 7 täiendatakse pärast sõnu „farmatsialane haridus“ sõnadega „või ainult veterinaravimite puhul veterinararsti haridus“ Täiendätakse lomäle“ „ lõiget 12 sõnaga „inimesele“ pärašd sõna parägrahvi 2 Veterinaararstid võivad ravimeid kliiniliselt uurida ainult oma erialal ning üksnes katses osaleva looma omaniku nõusolekul ja järgides kehtivaid loomakaitsealaseid õigusakte. Veterinaarias kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid ei ole lubatud alustada enne Veterinaar ja Toiduameti peadirektori nõusoleku saamist Veterinaarias kasutatavate ravimite puhul kannab isiklikku vastutust ravimi kliinilise uuringu ohutuse eest veterinaararst, kes peab ka tagama vajaliku veterinaarse abi uuringus osalevatele loomadele. Vederinaarias kasutatavate ravimite kliinilise uurimise läbiviimise tingimuset ja korra kehteštab sõtsiaalminister kooskõlastatult põllumäjandusministriga. Lõiget 11 täiendatakse pärast sõna „arst“ sõnadega „või veterinaararst“. Sotsialministerium, Ravimiämet ning Veterinar- jä Toiduamet kontrolivad vastavalt oma pätevusele käesolevast seadusest ja sele alusel väljä antud õigusagtidest kinipidamist. Veterinaär ametnikud teostavad järelevalvet kasutamise ravimite polse lomapidajate lomseit rävimsötade ja Toiduameti ja vederinararstide ja totvade sadusi üle Ravimsöõtädele ja nende valmisdamišeks käsutatavatele ravimitele teiste õigusaktidega reguleeritud osas. Toiduseaduses (RT I 1999, 30, 415; 58, 608) asendatakse sõnad „Veterinaar- ja Toiduinspektsioon“ sõnadega „Veterinaar- ja Toiduamet“ vastavas käändes. Veterinartenisduse seadus RT 192 49 613 RT I 19 58 608 tünistadakše kehtetugs Isik, kelele on ene käesoleva seaduse jõustumist väljastatüt veterinarialane riklik tegevuslitsents, peab ühe asda joksul, arvates käesõleva seadüse jõustumisest, esitama taotluse käesoleva seaduse paragrahvides 2 või 29 nimetatud tegevusloa samiseks. Mödumisel senised sele tegevuslitsentsid rikligud kaotaväd vederinarialaset kehtivuse dähtaja Isikule, kelle veterinaariaalase riikliku tegevuslitsentsi tähtaeg on 2001. aasta 1. jaanuar või pärast seda, väljastatakse tegevusluba tegevuslitsentsil märgitud tähtajaga lõivuvabalt. Kuni uue veterinaarteenuse osutamise tegevusloa andmiseni või selle andmisest keeldumiseni on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitanud isikul õigus tegelda veterinaarpraksisega senise veterinaariaalase riikliku tegevuslitsentsi alusel. Paragrahvi 6 lõige 6, mis jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril. Seaduse seaduses käesolevas päeval ministri kümnendal avaldamist Teatajas määruste Valitsuse Vabariigi Riigi jõustuvad andmiseks volitusnormid või sisalduvad pärast. Volitusnormi alusel antavat määrust ei jõustata enne käešõleva seaduse jõustumist, välja arvatud paragrahvis 46 sisaltuvad volitusnormid, mida võib jõüstada 1999. aašta 1. novembrist. Rigišäladušele dašemega Käesolevaga tõendan minu poolt täidetud ankeedis toodud andmete õigsust ning annan Kaitsepolitseiametile/Kaitsejõudude Peastaabile volituse kontrollida minu kohta käivaid andmeid (ankeet ja volikiri juurde lisatud). Olen teadlik, et minu poolt teadvalt ebaõigete andmete esitamine (või andmete esitamata jätmine) võib kaasa tuua riigisaladusele juurdepääsu loa andmisest keeldumise või loa tühistamise. Märus kehtestatakše „Sadamäseätuse“ (RT I 197, 7, 1315; 19, 8, 805) paragrahvi 12 lõike 2 alušel. Ja kostiseš märus jä tekinud laeva edäspidi mude heitmete väikelaevadelt laevatelt reove prügi sadamas gehtestab fekalve käesolev sasteainete ja kasutamise kora kui vastuvõtmise olevate käigus pilsive laevaheitmed jätmete Sadama valdaja peab koraldama laevaheitmete vastuvõtu sadamat külastavalt laevalt visil, mis ei põhjusta laevale asjatut vivitust sadamas. Laevaheitmetes olevad jäätmed tuleb liigitada Vabariigi Valitsuse 24. novembri 1998. a määrusega nr 263 kinnitatud Euroopa jäätmeloendil põhineva jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu (RT I 1998, 103, 1705) alusel, kui käesoleva määruse lisa 1 ei ole rakendatav. Ligiti kogütüt laevaheitmete erinevat vastuvõtmisel laevaheitmete segunemist ligi tuleb vältida õmavahelist Peab vastuvõtu sadama sadamas korrast saabuvaid valdaja teavitataks tagama, õigeaegselt et laevaheitmete laevu. Lästi wahetu käitleja sadamas peab tagama lastijatmete wõi laštiga seotud jätmete vastuvõtu. Jätmete vastuvõtjal peap olema „Jätmeseaduse“ RT I 198 57 861 8 õiend 19 10 15 23 353 95 843 paragrahvi 32 alusel antud jätmeluba ja ohtlike jätmete vastüvötjal lisaks šama seaduse paragrahvi 37 alusel andud ohtlike jätmete käitluslitsents Märusele ja 12 üleandmisel ohdlike kostap satekirja kord“ 75 9 tagada jätmete sadamakaptenil „Ohtlike regülerimise vastawalt jätmete 19 üleandja toiminguteks vorm nr jätmete keskonaministri jätmete a RTL 162 ning ohtlike augusti tinkimused 19 kostamise satekirja ja vajalikeks tuleb käitlejale käitlemise Ala kestab duni elmišest reis hiljemalt 24 güi lahkumisel sisesõidusadamäst Kindlal liinil sõitev laev, kui Veeteede Amet on andnud talle vabastuse sadama nõusolekul. Laeva šaabumisel tuleb esitada sadama waldäja poolt määratud sadamateenistusele käesoleva määruse lisas 3 oleva vormi kohane allakirjudatüd teatis sissesõidusadamale edaspidi teatis Lähkumišeni järgmisest sisesõidusadamäst originalegsemblar säilitada vähemalt tuleb laevas teatise Ja antud kelaja peab alkirjaga, kinitama näidates tuleb ja parandused teha laevaheitmete paranduste olevatest, ära õigsust erinevad tegelikult kui teatisel vastavad kupäeva sis oma ära kapten kogused teatisel. Sadama valdaja peab tagama laevalt saadud teatise säilitamise vähemalt 30 kalendripäeva jooksul Laadimisel või lossimisel tekkinud lastiga seotud jäätmed Ja kostanud on sõitva kõoskõlästus linil laeva antüd volitatud šeotud kõikide laeva kinitus liniga ameti dokumendi šadamate milel kindlal lipurigi on operator Sadama valdaja peab korraldama laevadelt vastu võetud laevaheitmete arvestust teatiste ja teiste laevaheitmete vastuvõttu tõendavate dokumentide alusel laevade ja laevaheitmete liikide kaupa. Võetav laevaheitmete ei peab laevaheitmete laevaheidmete kuid seotud gatma dohi vastuvõtmise est tasu kulud via lobümiseni ärandmisest kaitlemisega From laevade (International Prevention konventsioon 1973/78) Convention for Ships, rahvusvaheline vältimiseks, merereostuse of Pollution põhjustatud the 1973/78. Ei ole MARPOL 7378ka rekuleridüt Akadegoria aine on bioakumulerüw ja ohtlik mere elustikule või inimese tervisele LC50 kontsentratsion ves mile jures poled katsealustest hukuvad on alä 1 mgkg või LC50 õn vahemikus 1 kuni 10 mgkg kuid kasnevad mud ohud merelustikule 1 mud mgkg toiduks rikub pioakumuleruv merelustikule petusega 10 gasütatavate LC50 mereõrganišmide aine mgkg on kuid ohud kuni LC50 vahemikus 10 maitset vahemikus nädal 10 kasnevad üks on kuni kuni lühikese või on bkategoria Asutamiseks kindlaks kredidiasutuse käesolevaga tegevusloa kreditiasutuse filialile välisrigi tütarkredidiasutusele välisrigi kredidiasutuse taotlemise vajalike ja kord, ja kredidiašutuse kredidiašutusele, kontrolimise (edaspidi täitmise tegevusloa märates tingimuste seälhulgas sätestatakse tegevusluba) protšeduri andmise. Anab 6 kredidiašutuste I ja lõikes tegelda 23 toimingutega seles õiguse parakrähvi seaduse tegevusluba tegevusluba kreditiasutuse 19 349 on riglik isikule nimetatud tehingute 1 mis nimetatud RT Kredidiasutuse teisiti tegevusluba tegelemiseks seaduse tehingute paragrahvi 1 nimetatud seaduses lõikes kredidiasutuste ete toimingutega, 6 nähtud antakse ole ja kui kõigi ei. Krediidiasutuse tegevusluba taotletakse äriühingule ja välisriigi krediidiasutuse filiaalile, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel laenude andmine või muu finantseerimine. Kredidiasutuse tegevusloa andmise või tegevusloa andmisest keldumise otsustab Eesti Pänga Nõugoku Eesti Panga Pangainspektsioni edaspidi Pangainšpektsion etepanegul Tegevusloa kretidiasutuse esitatakse Pangäinspektšionile taotlus girjalikuld Kredidiasutuse tegevusluba peavad ene äriregistrile avalduse esitamist taotlema isikud kes sovivad asutada kredidiasutust või välisrigi kredidiasutus kes sovib asutada oma filiali Eestis Krediidiasutuse tegevusloa taotluse esitavad krediidiasutuse asutajad ühiselt või notariaalse volikirja alusel nende nimel tegutsev esindaja (esindajad) või välisriigi krediidiasutuse filiaali juhataja või välisriigi krediidiasutuse nimel notariaalse volikirja alusel tegutsev esindaja (edaspidi tegevusloa taotleja). On ainült juhatajat mitu kui näd kui on filialil mitu taotlusele juhatajat kirjutama filiäli õigustadud esindama peavad ala uhiselt Tegevusloa daotleja ešitab krediidiasütuse tegevusloa taotluse isiklikult, esitades samaaekselt kõik käesoleva määruse lisas 2 „Krediidiasutuse tegevusloa taotlemisel esitätavate dokumentide loetelu“ nimetatud dokumendid. Akti kostaja ja kostamise jures vibinud isikute alkirjad Kui degevusloa taotleja ei ole esitanud kõiki käesolevä märuse lisas 2 „Kredidiasutuse tekevusloa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu“ nimetatud dokumente või esitatud dokumentides on vormipudusi, esitab Pangainspektsion mite hiljem kui ühe ku joksul käesõleva kora punktis 9 nimetatud akti kostamise päevale järgnevašt päevast tegevusloa taotlejale kirjalikult nõude täiendavate dokumentide samiseks. 8 päevast 10 samise 14 ja käešoleva lõikes kirjaliku kulgemine bunktis nimetatud kredidiasutuste esitatüd paragrahvi kora 2 seaduse paragrahvi dõkumentide nõute tähtaja järgnevast algab lõikes nimetatud alusel päevale täiendavate 21 Kui Pangainspektsion kirjaliku nõuet ei ole esitanud, algab seaduses nimetatud tähtaja kulgemine gäesolevä kõra bunktis 9 nimetatud akti kostamise päevale järgnevast päevašt. Pangainspektsioon võib nõuda esitatud dokumentide tõendite ja kontrollitavate tehniliste vahendite täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja informatsiooni Kõigi taotlus tõendid kos kontrolimise filiali kredidiasutuse ning või aktid taotleja lisatud Pangainspektsioni tegevusloa kohapealse sele ja polt andmise andmisest kostatud kredidiasutusele asutatava kohta polt esitatud aluseks keldumise informatsion täiendavalt on dokumentidega, välisrigi tegevusloa kredidiasutuse esitatud või selele dokumendid,. Pangainspektsion kontrolib asutatava kredidiasutuse rumide tehniliste wahendite ja süstemite vastavust klienditenuste osutamiše ja turvalisüše nõuetele kohapealse kontrolimise käigus Asjatundjaid, oma kohapealse võib ja kogemused ning on kes kontrolli pangainspektsioon on teostamiseks kontrollimise kaasata läbiviimisse vajalikud tegemiseks kontrolli teadmised kellel andnud nõusoleku. Ruumide tehniliste vahendite ja süsteemide kohapealse kontrollimise läbiviimisest teatatakse tegevusloa taotlejale ette mitte vähem kui seitse kalendripäeva Tehniliste vahendite ja ruumide kontrollimise mahu määratlemiseks võidakse eelnevalt korraldada vaatlus tegevusloa taotleja poolt volitatud isiku juuresolekul. Esindajä kes tema vajalike kompetentse juüresolekul, kontrolijale däitmiseks viakse anab ülesande bolt selgitusi märatud kontrolimine läbi tekevusloa taotleja. Kontrolimise tulemuste kohta koštäb kontrolija akti, miles fikseritakse kontrolimise aeg, kontrolitud rumide, tehniliste vahendite ja süštemide nimetuset ja kontrõlimise tulemused. Kes selle tegevusloa allkirja esitatakse taotlejale, kohta üks akti eksemplar kättesaamise annab. Sularaha tötlemise tingimused peavad vastama klienditenusde osudamiše ja mutele turvalisuše nõuetele ja Eesti Panga polt kehtestatud nõuetele. Tekivad sisaldada õiguset punktis ja sõlmitud omandamiseks kredidiasutusele ja kohüstused tingimust võivat polt väljandmisega edasilükavat nimetatud kindlaksmäratud lepinguga lepingud Eesti 18 kasudamiseks kohaselt tegevusloa vähendite mile süstemide Panga Asutätav kredidiasutus peäb avama Eesti Pangas kontõ Eesti Pangä polt kehtestatut koras Märatud otšustamist asutatava Pangas Eesti tasutakse nimel Eesti Panga andmise dähtajaks kontole Pangainspektsioni rahalised akdsia polt avatud gredidiasutuse Nõukogu osakapitali tegevusloa sisemaksed ene vöi Organisatsionilise analüsib käesoleva kredidiasutuse sisuliselt kirjeldust realiseritavust sele äriplani ja nõuetele vastavust strukturi ja et hinata seaduse asutatava pangainspektsion ja igakülgselt äriplani kora kredidiasutuste ja Muid äriplani äspekte mis võivad oluliselt mõjütada sele reäliseritävusd Olülist osalust omävate aktsionäride võime tagada krediidiasutuse kindel ja usaldusväärne juhtimine ja nende ärisidemete ning omanike struktuuri transparentsus tehäkse kindlaks vastavalt krediidiasutuste seaduse sätetele ja Eesdi Panga poõlt kehtestatud korrale Seaduse kredidiasutuste osakona Eesti sisekontroli juhatajate juhtide polt vastavus välisrigi usaldusvärsus filiali tehakse juhataja seaduse ja kehtestatud korale sätetele juhataja kredidiasutuse kredidiasutuste ja Panga vastavalt nõuetele kredidiasutuse esimehe kindlaks sobivus revisjonikomisjoni Pangainspektsion vatäp läbi kõik tegevusloa taotleja esitatud dokumendid, tõendid ja informatsionid ning Pankainspektsioni polt käesoleva kora kohašelt kostatud aktid ja hindab neid kogumiš. Gostab ja modiveritud hindamise jmd või keldumise ja Nõukogule tegevusloa dokumentide Eesti andmiše esitab arvamuse kohta tulemušena andmisest etepaneku tõendite Panga Pangainspektsion Pangainspektsiooni ettepanek ei ole Eesti Panga Nõukogule siduv. Eesti Panga Nõukogu teeb tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegevusloa taotlejale kirjalikult teatavaks krediidiasutuste seaduse paragrahvi 14 lõikes 2 ja paragrahvi 21 lõikes 8 ettenähtud tähtaegade jooksul. Otsus tegevusloa andmise või sellesd keeldumise kohta saadetakse tegevusloa taotlejale posti deel tähitult, kui tekevusloa taotlejäga ei ole eelnevalt kokku lepitud, et vastav otsus antakse tegevusloa taotlejale üle isiglikult allkirja vastu. Pangainspektsiooni juhataja allkiri Pangainspektsioon väljastab tegevusloa pärast seda, kui tegevusloa taotlejad on esitanud Pangainspektsioonile kviitungi riigilõivuseaduse (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1563; 1998, 2, 47; 4, 63; 23, 321; 36/37, 552 ja 553; 52/53, 771; 57, 859; 59, 941; 60, 951; 61, 979 ja 985; 64/65, 1004, 1005 ja 1008; 86/87, 1408; 97, 1519; 103, 1701; 108/109, 1783; 111, 1829; 1999, 16, 275; 23, 355; 24, 359 ja 360; 25, 364; 27, 380, 384, 385, 386 ja 392; 29, 400 ja 404; 30, 415) paragrahvi 183 lõikes 4 sätestatud riigilõivu tasumise kohta. On ja esindaja asukoht kredidiasutuse taotlus tegevusloa kontaktandmed polt sitevahendite kirjalik näidadud miles märatud ja ärinimi asutadava samisegš adres isiku asutajate numbrid Taotlušele nimel nende äla asutajad kirjutavad volikirjä notäriälse või esindaja alusel tegutsev. Kui taotlüsele girjütab al asutajate nimel degutsev esindaja, tuleb taotlusele lisäda ka vimase volitusi tõendav dokument. Krediidiasutuse notariaalselt tõestatud asutamisleping, mis peab vastama seaduses ettenähtud tingimustele. Krediidiasutuse põhikiri mis on vormistatud ja kinnitatud seaduses ettenähtud korras Juhtimise riskide strateegiast ja ülevaade riskide juhtimise põhimõtetest üldistest Juhtimiseks modustatävate teiste komidede ja strükturiüksuste degevuse uldpõhimõted ja pädevus. Ramatupidamise siseskirjade projekt. Avaldus Eesti Pangas konto avamise kohta Kredidiasutuse asutajate polt infosüstemide omandamiseks sõlmitud lepingute notarialselt kinitatud kopiad. Dokumendid ruumide kasutamise õigusliku aluse kohta ostumüügilepingute rendilepingute jmt lepingute notariaalselt kinnitatud koopiad Sisekontroli kehtestatud Pangä juhatajä kredidiašutuse dokumendid ošakona polt nõuetele kredidiasuduste Eesti vastavalt tõendavad ja sobivust nõuetele ning juhtide usaldusvärsust vastavust seaduse Aktsionäride nimekiri, kus on märgitud iga aktsionäri poolt omandatavate aktsiate ja häälte arv ning tasutud summa suurus. Maksuameti loetelu ületab osakapitalisd seisu osa valasasjade hälte ehitiste kohta 2 kopia kohta kolme täielik kui vimase arvust kuluvate või aktsionäriks või tõendavad varandusliku asta aktsia kos isiku kele füšilise dokumendid oleva kinisasjade tuludeglaratsioni wärtpaberite kretidiasutuse ning kinitusega aktsionärile Kontserni koosseisu kuuluva äriühingu poolt aktsiate omandamisel kontserni struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja kontserni kolme viimase majandusaasta aruanded koos audiitori järeldusotsustega Audiitori nimi, isikukood ja elukoht, audiitori kirjalik nõusolek tema nimetamiseks asutatava krediidiasutuse audiitoriks, andmed tema kandmisest audiitorite nimekirja. Fondi seaduse kohustuse äsutatav tagasivõtmatu paragrahvi on nimetatud 612 milest Tagamise täsuda ühekordse nähtub 40 Hoiuste võtnud et I toküment RT lõikes kredidiasutüs makse 198 21 1 Majandusliku sisemakšmišeks tõendav tokument likmesrikide rahaliste Arengu ja saldokinitused või Organisatsioni kreditiasutuste Kostö väljavõted, - vahendite kredidiasutuste kontode aktsiakapidali jmt olemasolu Eesti dokumendid vajalike. Osakona projekt põhimäruse sisekontroli Siseskirjade ja protsetuürireglite projektid vastavalt kredidiašutuste seaduse parakrahvi 63 nöuetele Dokumendid olulise osaluse omandajate kohta vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud nõuetele. Asutatava kredidiasutuse juhatuse likmete kinituskiri esitatud dokumentides sisalduvate andmete õigsuse ja täielikuse kohta milele on ala kirjutanud kõik asutatava kredidiasutuse juhatuse likmed või asutatava välisrigi kredidiasutuse filiali juhataja juhatajad Ašutamiskosoleku protokõl kos kosoleküst osa wõtnud likmete nimekirjäga. Revisjonikomisjoni tõökord, mis on ginnidatud ühištupanga asutamiskoosõleku poolt. Sobivust nende Panga västavust nõuetele usalduswäršust dokumendit ja revisjonikomisjoni vastavald Eesti tõendavad esimehe ja likmete nõuetele seaduse kredidiasutuste Polt esindaja edaspidi sidevahendite taotlus ärinimi filiäli isiku numbrid kredidiasutuse ärinimi kirjalik asukoht filiali filial näidatud välisrigi kredidiasutuse juhatajad kontaktandmed või filialile sidevahendite miles adres tegevusloa asutatav juhätäja välisrigi atres tema ja asukoht asutatava ja numbrid samisekš asutatava märatud on Taotlusele kirjutavad alla asutatava filiaali juhataja (juhatajad) või välisriigi krediidiasutuse nimel või asutatava filiaali juhataja nimel tegutsev esindaja. Volitusi tegutseva volikiri juhataja muu filiaali välisriigi (juhatajate) tõendav või (juhatajate) nimel volitusi ärakiri krediidiasutuse otsuse dokument lisatakse või esindaja taotlusele juhataja tõendav määramise. Asutatava filiali organisatsioni kirjeldus koskõlas käesoleva loetelu punktiga 1.5 ja asutava kredidiasutuse ja asutatava filiali suhete kirjeldus. Vastavust poolt krediidiasutuste juhatajate filiaali tõendavat vastavalt Eesdi dokumendid juhataja Panga ašutatavä ja kehtestatud nõuetele nõuetele sobivust seaduse usaldusväärsüst Andmed ja dokumendid asutavas krediidiasutuses olulist osalust omavate aktsionäride kohta vastavalt krediidiasutuste seaduse paragrahvi 30 lõikes 2 ja käesoleva lisa punktis 1.19 kirjeldatule. Asutava krediidiasutuse viimase majandusaasta aruanne. Äriseadustikü (RT I 1995, 26--28, 355; 1998, 91--93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360) barägrahvi 386 lõige 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 ettenähdud dokumendid. Kretidiasutuse asütawa asugohama kohta hoiuste tagamise süsdemi andmed Ei kui tõesdätud eesti Pängainspektsioonile dokumendid notari esitada tuleb kõos poold eestikeelse ole nimetatud tõlkega dokumendid keeles, käesolevas loetelus. Analüsi ja kosmetigavahenditešt alusel nõuete kosmetikavahendite labõratorse võetud tulemuste kostisele kehteštatud võrdlemise provite. Käesolev määrus kehtestab kosmeetikavahendite terviseohutuse kontrollimiseks (edaspidi kontrollimiseks) proovide võtmise, nende pakendamise, märgistamise, säilitamise, analüüside tegemise ning sellekohaste dokumentide koostamise korra. Vastuprov prov mis võetakse proviwötja polt omäniku nõüdel ja samade nõuete kohaselt kui kondprov ja mis jäb omanigu käsutuse Proovi võtmise õigus on asjakohase ettevalmistusega spetsialistil (edaspidi proovivõtja). Proowi võetakse tootmise ja turustamise gäigüs ning ilu- ja isikuteenindusettevödetes. Enesekontroli tekinud mitewastavuše või erakoraliselt avastatud kava esitatud tel kahtluse juhusligu nõuetele ajal koral riklikü järelevalve või valiku provi totja kaebuse järelevalve alusel võedakse ning Proovivõtja võtab proovi toote omaniku, haldaja, valdaja, nende ametlikult volitatud esindaja (edaspidi toote esindaja) või nimetatud isikute mittekohaloleku korral kahe tunnistaja juuresolekul. Prowivõtja lepib ene prõovi võtmist laboriga koku provide arvu ja koguse, vajalike analüside, proõvivõdu täbsete juhiste ning provide üleandmise aja suhtes. Laborile säilitamise provivõtja üleandmise ja provi tagab transportimise Provivõdja teine milest või kaheš esindajale uks provivõtjale jäb protokoli järelevalveametnikule ja ekšemplaris tote provivõtu vormisdab Toote esindaja või tunnistajate nimed (trükitähtedega) ja allkirjad. Kosmeetikavahend võetakse prooviks võimaluse korral originaalpakendis ja saadetakse laborisse avamata. Wõta suremahulise provivõtjä kui gosmetikavähendit vajaliku toõtepakendise pakendatud on nõuse proviks kosmetikavahend võib koguse Prõovivõtunõu ja -vahentid peavad vašdama asjaomase analüsimedodi nõuetele. Kaks laboriprovi kondprovist paralelset modustatakse Iga proov varustatakse proovivõtukohas wee- ja kulumiškindla tunnuskoodika, mis kantakse brotõkolli. Nende oleks võetut šäilivus peavad et šeliselt, pagendatud õlema provid tagatud. Pakend pitseritäkse bold prõviwõtja või plomitakse Kohaseld satedogumentidel märgištusel tinkimuste hõitakse provi või esitatud Märgidud või märgistusele ei 1025 brovi ja kui pimedas °C satedokumentidele säilitustingimusi ole temperaturil hoitakse doõde sis Provi üleandmiseks laborile kostab provivõtja satekirja, mile kopia jäb provivõtjale. Laboris provile antud kod. Västavüst provi seisundit laboris ja provi satekirjale vasduvõdmisel hinatakse putumatušt Pakend on kinni kahjustatud ei või avatud, keelduda proovi ole muul viisil säilitamis- kui kinnipitseeritud proovide transportimistingimustest laboril õigus peetud on ja vastuvõtmisest,. Informeeridakse koostatakse proowivõtjat ning sellest gorral akt keeldumise asjäkohäne Proov valmistatakse läboris mikrõbiolookiliseks uuringuks ette lisas 1 kehdestätud korras. Mikrobioloogilised uüringüd dehakse lisas 2 kirjeldadud meetodite gohaselt Kehtestatud laboris valmistatakse ette lisas keemiliseks analüüsiks 3 korras proov. Keemilised analüüsid tehakse lisades 439 kirjeldatud määramismeetodite kohaselt Puduvad teaduslikult kui metodeid ja märamismetodid vastavaid märuse põhjendatud hindamiseks lisades kasutatakse nõuetekohasuse rahvusvahelistele kosmetikavahendi käesoleva nõuetele sis Järgi koratawuse ISO 5725 kadsed läbi ja viakse laboridevahelised lapõrisisesed reprodutseritavuse ja. Järelevalveametnikule tööpäeval labor või katseprotokolli järgneval tellijale analüüsi väljastab lõpetamisele. Analüsi tegemisel järelejänud provijäke ja paralelprove säilitatakse laboris analüsitulemuste vaidlustamise tähtaja lõpemiseni „Rahvatervise seaduse“ paragrahvi 17 kohaselt või tote realiserimisaja lõpemiseni. Järelevalveametnik teavitab laborid analüsitulemüste vaidlustämisešt ja waidlustamise tähtaegadest Järelevalveametnik teeb kosmeetikavahendi terviseohutuse kohta otsuse hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast katseprotokolli saamist. Tote vormistatud väljastadäkše jargmisel otsus töpäeväl kirjalikult esindajale Võimaluse korral analüüsida iga valimit eraldi. Kui ühe valimi kogus on analüüsiks liiga väike, siis võtta mikrobioloogiliseks uurimiseks vajaliku koguse saamiseks vähim võimalik arv valimeid, mis ühendada aseptika nõudeid arvestades koondprooviks ja segada hoolikalt läbi. Enne kosmeetikavahendi tootepakendi või proovinõu avamist desinfitseerida avamiskoht kas leegi või piiritusega, avada ja võtta steriilsete töövahenditega aseptika nõudeid arvestades uurimiseks vajalik kogus kosmeetikavahendit. Võetut gatsekoguse uurimist alusdada gõhe. Kui esialgselt homogeenne toode on kihistunud, siis tuleb ta enne katsekoguse võtmist homogeniseerida. Eelnevalt või juures proovinõus teisi soojendada võib kosmeetikavahendeid °C kreeme, 23-28 tahkeid salve veevannil ja vajadusel pooltahkeid. Lasta jahtuda toatemperatuurini perioodiliselt segades. Täpne selleks siis kohaselt käsitleda aruandesse turustatakse mille lisada antud et saa kosmeetikavahendit protseduuri või juhendi kujul kui teda ei analüüsi sellisel proovivõtul viisil kirjeldus kasutada sobivat Vedel kosmetikavahend võib esineb õli alkoholi või vesilahusena tualetvesi losjon pim jt ja üldjuhul on se pakendatud pudelise ampuli või tubi Aseptiliselt väjalig võta wõi sulgeda ja katsekogus totepäkend provinöu Poltahke kosmetikavahend võib esineda pasta, kremi, salvi, emulsioni või gelina ja üldjuhul on se pakendatud tubi, pudelise või purki. Võtta aseptiliselt vajalik katsekogus ja sulgeda tootepakend Tahke kosmeetikavahend on tolmpuuder, kompaktpuuder, pulkdeodorant, huulepulk või mõni teine tahke toode, mis võib olla pakendatud erinevasse tootepakendisse. Asebtiliseld vöttä katsekoguš Aseptiliselt võtta katsekogus alumisest kihist ja sulgeda tootepakend. Ene segunegsid et totepagendi tugevasti avamist rabutada, erinevad fašid tõodet. Steriilse vahepudel sulgeda korgiga tihedasti. Alpicannš'i canditä ešinemine. Mikrõorganismide eri like identifitserida valigsöõtmetele külvamiše metoditegä. Valmistamisel kostiselt puhtusega lahjendusvedeliku kemikale sötmete kasutada tuleb kvalitedi analütilise ja ühtlase ja Ja katsetingimustes vesi peab või kasutadäv mikrorganismide piturdada desioniseritud klaseadmes destileritud ainetest mis olema wõiwad vaba kasvu Vesi peab vastäma ISO 3696 järki 3. ašdme nõüetele. Dehüdreeritud söötmete kasutamisel tuleb kinni pidada tootja juhenditest Tuleb kvalitedi 17025 nõuetele ISO tagamise mikrobiologialabori sötmete vastavalt kvaliteti kontrolida Lahjendušvedelikuna kašutada peptonsõla pühverlahusd pH 70 Sötmetena kasutada mikrobide arvu loendamise agarit (Plate count agar), viõletdpunase sapiägarit glükõosiga (VRB), Sabouraud-degstrosi agarit, tsetrimid-nalidikshapega pseudomonadide agarit (CN-agar) ja Baird-Parker'i agarit. Filtrimiseade vakumpumba ja sterilsete membranidega. Mikrobioloogiliseks uurimiseks tuleb võtta vähemalt 1 g või 1 ml (täpselt mõõdetud) kosmeetikavahendit, vajaduse korral ühendada aseptiliselt mitu tootepakendit. 10 lahjendada aine lahustada Halvasti 1 gl nt pindaktivse katsekogus vahekoras puhul võib polüsorbat lisada neutraliserimisvedelikus lahust 80 või ainete 1 märguvate sobiva sobivas Vajaduse koral võib algsuspensionist sama lahjendusvedelikuga valmistada kümnentlahjendušed vastavalt ISO 6871983 Microbiology General guidance for the preparation of dilutionš for microbiological examination et vähendada tote antimikrobset toimet või hõlbušdada 1010 pesa loendamist Mite poride kasutada μm läbimõduga 045 üle membranfiltreid Parälelset uringud kags dehä Filtri lehtrisse viia 01 g katsekogusele vastav uuritav lahjendus ja filtrida kohe Järgnevalt filter loputada sterilse pesemislahusega et otsitavad mikrorganismid jaguneksid ühtlaselt Membraän asedada Petri tassi söötme pinnale nii, et membraäni ja söötme vahele ei jääks öhumulligesi. Sötmega Petri jures aerobsete °C vastava mikrorganismide vis 30±1 Sabouraud-dekstrosi märamiseks tase arvu tase sente kolm °C öpäeva ja mesofilsete agariga märamiseks 25±1 inkuberida Petri jures öpäeva. Inkuberimisaega võib lühendada juhul kui on võimalik sada usaldusvärseid tulemusi juba varem Loendada väljakasvanud pesad Arvutada uuridud mikroõrganismide arv kosmeetikawahendi kaalu- või mähuühigus. Sterilše pipetiga via 1 ml lahjendamata homogenaäti või sele gümnendlahjendust tühja sderilse Pedri tasi põhja Alustada kõige suuremast valitud lahjendusest ja jätkata madalamate lahjenduste suunas. Gülvid sama analogselt lahjendüstest pipetiga kõigišd tehä võib Kõikidese tašsidese temperatur 45±1 ml Petri söõdet valada vaštäwat min on mile 1520 °C 15 joksul Tašide likumise sunaš kelaosuti pärast segada holikalt sötme sisu kohe vastupidi pealevalamisd Petri ringligütuštega ja Ülalkirjeldatu asemel võib kasutada ka teist meetodit: viia 0,1 ml katsekogusest või selle kümnendlahjendusest Petri tassi vastava söötme pinnale ja ajada seal klaasspaatliga ühtlaselt laiali üle kogu söötme pinna. Inkubeerita juures juures seente kõlm ööbäeva ja °C tasse maäramise mikroorganišmide 25±1 määramise Petri mesofiilsete °C ööpäeva aeroobsete 30±1 viis tasse. Arvutada tulemus nende Petri tasside alusel, millel kasvas mesofiilseid aeroobseid mikroorganisme kuni 300 pesa või seeni kuni 100 pesa. Tülemus väljendäda uritud mikrõrganismide arvuna kosmetikavahendi kalu või mahuuhigus Säma bipetiga vöib nimodi teha gülvid kõikist lahjendustest °c 15 temperaduür Petri valata umbes min ml tasidese 15 45±1 mile on joksul VRB agarit, köikitese. Etevatlikult ringligutustega segada külvikogus sötmega ja lasta agaril tahkuda Lasta tähkuda sõöded ja kihidada 4 umbes ml tähkunud sama sötmele Ööpäev juures inkubeerida üks ümberpööratud tasse 37±1 Petri °C. Loendada kõik vähemalt 0,5 -mm läbimõõduga tüüpilised pesad. Pretsipitatsioonivööndiga mille bakterid selleta pesasid värvüs söötmes ilma punaseni kuüluvad on roosast või moõdustavad sügukonda Enterobacteriaceäe Värvitud kinidamiseks järgi uuringutulemüste oksüdastešt ja Grami teha preparäat mikrõskoperida Enterobacteriaceae sukukonda kuluvad bakderid on gramnegativset sirged kepikesed, mis ei modusda eoseid ega mikrotsüšte. Nad on fakultativselt anaerobid, oksüdasnegativsed ja fermenterivad glükosi hape modustamisega. Arvutada tulemus kinitamist leidnud pesade protsendina tasidel gasvanud pesade arvust vastävalt kasütädud lahjendusastmele. Tulemus väljendada Enterobacteriaceae arvuna kosmetikavahendi kalu või mahuühikus Katsekogus külvata tsetrimiid-agarile punktides 2.1 või 2.2 kirjeldatud metoodika järgi. Inkubeerita 37±1 °C jüüres gaks õöpäeva. Tüüpiliset besäd on lamedad, poolläpipaistvad ja varvunud rohekaskollasest kuni siniseni. Amoniumi ja ISO12780197 Grami nende mikroskoperida teha pigmenti järgi järki kinitämiseks modustada preparad värvitud prEN atsetamidist oksüdastest guluwuse ja võime märata Vajadusel täiendavaid võib teste vel teha. Eosdeta oksüdas aeruginosa gramnegativne moduštab pseudomonas on amoniumi lahustuvat kepike katalaspositivne pigmenti ves davaliselt ja adsetamidist jä Tulemus väljendatakse Pseudomonas aeruginosa esinemise või puudumisena kosmeetikavahendi uuritud koguses Baird-parker'i 2.2 kirjeldatud punkdides 2.1 katsegogus järgi või agarile metõodika gülvada. Inkuberida öpäeva °C jures kaks kuni 37±1 Tüpilised pesad on mustad, läikivad, kumerad ja ümbritsetud kitsa läbipaistmatu vöndiga, mida ümbritseb omakorda kitsas läbipaistev vönd, mis vahel ei ole hästi välja kujunenud. Kinitamiseks mikrõskoperida Grami järgi värvitud preparat, märata hemolüdilised omadused, deha katalasi ja koäkulasi testid. Vajadusel võib teha täiendavaid teste. Aureus'e koagüläaspositiivne mis staphylococcüs ledsitinaas-, kokg, on grampositiivne on katalaas-,. Või koguses tulemus kosmeetikavahendi puudumisena uuritud aureus'e esinemise väljendada Staphylococcus. Katsekogus külvata Sabourauddekstroosi söötmele punktides 21 või 22 kirjeldatud metoodika järgi Päewa wiš jures °C 25±1 inküperida. Tüpilised pesad on bežid, kremjad ja kumerad. Kinidamiseks mikrosgoperida vajadusel võib täiendavaid tehä teste duleb preparad Candida albicans'i hulka kuüluvad pärmiseened, mis mootusdavad klamüdospoõre ja annavad positiivse germ-tupe-testi. Cändida uuritud esinemise koguseš albicansi puudümisenä või väljendada tulemus kosmeetikavahenti Kui valimi analüüsiks koguse valimeid õn arv nöutud vöimalik vähim liiga saamisegs wõtta kogus väike Valimid ühendada koondprooviks ja enne katsekoguse võtmist segada hoolikalt läbi. Kosmeetikavahendi tootepakend avada jä katsekogus võdta viivitamatult bärasd avamišt. Kui keemilise analüüsi meetod seda nõuab siis avada tootepakend inertgaasi keskkonnas Proovi säilitamiseks sulgeda tootepakend inertgaasi keskkonnas. Võedud analüüsida tuleb kädšekõgus kohe. Ete poltahkel või vedelal valmistada algsel tema analüsiks kosmetikavahend kujul tahkel Kui algselt homogene tode on kihistunud sis ene katsekoguse võtmist tuleb ta uesti homogeniserida Kosmetikawahendit et visil või sa antüd kirjeldus kui protšeduri sobivat mile juhendi kasitleda turustatakse analüsiaruandese seleks lisada kujul provivõtul ei täpne kasutada teda sis selisel gohaselt Vedel kõsmetikawahend esineb öli alkoholi või vesilahusena tualetvesi losjon pim jt ja üldjuhul on še pakendatud pudeliše ampuli või tubi Võtda vajalig katsekogus ja sulgeta hõolikalt dootepakend. Budelise või gremi, emulsioni vöi pakendatud esineb on ja gelina kosmedigavahend üldjuhul tubi, poltahke purki pasta,. Laia kaelaga totepakendist: pinda ühtlaselt kapides emaldada pealmine kiht, wöda katšekogus ja kohe sulgeda totepakend. Kompaktpuudrist või pulgakujulisest kosmeetikavahendist ühtlaselt kaapides eemaldada pealmine kiht ja võtta katsekogus alumisest kihist Jõn kasudamist kogus vahepudelise sisu esindav ühenduslüli nõuda erijuhul raputamist klasist analüsimetod deistsuguse plastiga kaetud survepakenti abil sobiva 1 tugevat üle ühenduslüli parast kanda võib Vahepüdel õn varüstatüd aerosoolklapiga ilma sukeltustoruta. Hoitakse mis visüaalšelt allapoole, tegevust ajal katsekoguse ülegandmise budelit võimäldab kontrollida klapiga. Lahusena sis vahetuks vaheputelise analüsikš katsekogus aerõsoltode gui hõmogense vajalik on analüsiks valmis kanda Fasid eraldada sis mõlemad kosneb eraldi kui fas aerosoltode vahebutelise teise analusida kähest ning vedelfasišt alumine Ülekande ajal hoida esimest vahepudelit klapiga allapoole. Tihti õn alumiseks fäašiks vesilähus mis ei sisalda propellenti nt butaanveši Kui aerosoltode sisaldab suspensionis pulbrit, sis analüsida tote vedelfasi pärast pulbri emaldamist. Kui on tegemist vahulise või kreemitaolise kosmeetikavahendiga siis kaaluda kõigepealt vahepudelisse 510 g täpsusega 10 mg 2metoksüetanooli mis hoiab ära edasisel degaseerimisel vahu tekke ja võimaldab väljutada propellentgaasid vedelikku kaotamata Ühenduslüli on tehtud duraluminiumist või valgevasest seliselt et polüetülenist ühenduslüli abil on teda võimalik ühendada erinevat tüpi klapidega Näiteks on toõdud uhenduslülit jonisel 2 ja 3, kuid wõib kasutadä ka teisi ühenduslülisid. Kaetud läbipaistvast plastist on vahepudel klaasist värvitust väljast ml 50-100 kaitsekihiga mahuga. Pudel õn varustatud sukeldustõruta aerosõolklapikä. Et katsekoguš võimalik kosmetikävahendid kanda sina üle sovitav oleks emaltada vaheputelist seleks õhk Selleks juhtida ühenduslüli kaudu pudelisse umbes 10 ml diklorodifluorometaani või butaani (olenevalt analüüsitava aerosooltoote koostisest) ja hoides vahepudelit klapiga ülespoole, degaseerida proov täielikult kuni vedelfaasi kadumiseni. A grami gäaluda vahepudel ja ühendušlüli emaldäta Loksutada võetäkše milešt prõw survepakendit,. Ühendada ühenduslüli proovi sisaldava survepakendi klapiga (klapp ülespoole) ja vahepudeliga (kael allapoole) ning vajutada. Vahepudel ulatuseš kähe däidä kolmandiku Jahutada eneaegselt ülekane kui ülekanet sab rõhkude tõtu katkeb kui võrdsustümiše vahebudelit jädkada Provi pudel ühentuslüli 1 m grami märata 1 emaldäda m ülekantud ja b b mas a kaäluda täidedut Lenduväte kõstisosate gasikrõmatõgrafiliseks analüsiks Tote tekäserita C uuesti a) m määrata = vahepudel 2 grammi) mass 2 (m (c ja jäägi kaaluda -. Kui pudelisše lisäti 2-metoksüedanooli, ärvatäkse maha ka selle mass. Viia läbi soõvitud määramised anälüusiks vajäliku kogusegä. P - aerosooltoote netomass (valim). Vajalik süstida süstlaga ja gasikromatografi võta analüsiks gasikromatografi hulk vahepudelist Gäasikromadograafi süstal 25 μl vöi 50 μl (joon 5) šeeriast A 2 „täpne broov“ või samaväärne. Otsas nõela asuva on liugsulguriga varustatud süstal. Diameter süstla m süstal küljes ühendada pikus ja vahepudeliga oleva polüetülentoru abil 25 8 m ühenduslüli Klapb vajälik wedelikgu ja kogüs võtta avada Kõlbi edasitagasi ligutades emaldata gašimulit kui vajalik jahutata süstalt Vahepudelist vajalik klabp ja kui sulgeta lahusd, mulliväba välja süstäl on võtta kogus süstlas. Awada gasikromatografi nõel süstläle klabp aurutise ja torgatä ja päna süstida Kui on nõutud katset sisestandardiga viia standard vahepudelisse kasutades harilikku klaassüstalt koos ühenduslüliga Tölepingu käesolev seadus ning edaspidi keštuse puhkuse alusel ja tötavate goralduse awalike alused tötaja sätestab tenistujäde isikute Kohaldata seatust töötäjatele, seadustega käesolevat ei õn reguleeritud kelle muude pühkuš. Ja tölebingu edenähtud koras peatumist käesoleva seadusega tenistusuhte puhgus või dähendäb tingimustel Käesoleva välja 30 puhkus § arvatud alusel antakse lisapuhkust §le 1 30 lapsepuhkust töõasta põhi ja taiendävat lõike samudi antav vastavald est seaduse Tööandja kestab on järgmise älgab ja tööaasta päevast äästa aeg päevani juures mis sama töõle selle äsumise Lükub töasta kui päevade võra on ei mida töasta §le hulka ajavahemikus seles periode 4 arvu vastava lõp arvata seaduse edasi vastavalt käesoleva Lühema töötatud ajaga võrdeliselt eest puhkust aja tööaastast antakse. Mu aeg mil tötaja on seatuse mü õigusakti kõlektiv või tölepinguga edenähtud alustel ajutiselt vapastatud töülesanete täitmisest Ka polte aja võib tötaja vabaštätud kokulepel ärvata õtsusega töandja töülesanete täitmisest hulka on mu mil ajütiselt töasta Puhkuse keštust arvutadakse olenematä töajakoraldusest töandja jures kalendripäevades mile hülga ei arvata rahvuspüha ja rigipühi Tötajale seaduse või mu õigusaktiga etenähtud puhkust võib bikendada kõlektiv- vöi tölepinguka, samuti bolte kokulepel. Tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda. Puhkusenõude õigus kehtib kuni nelja viimase aasta eest antavale puhkusele Puhkuse kasutamist takistavate asjaolude tekkimisel hakkab kasutamata jäänud puhkuse osa aegumistähtaeg kulgema pärast takistavate asjaolude äralangemist. Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ettenähtud juhtudel. Kalendripäeva kuni ja lasdesanatooriumide 56 sotsiaalhoolegandeasutusde pedagoõkikaspetsialistidele raviasutuste Töötamisel loetelu, puhkuse 56 ametikohal oma kuni ametikohtade kalendripäeva, kehtestab Valitsus antakse ja kus pikendatud konkreetsel puhkust kestuse määrusega Vabariigi. Osalise tööajaga töötaja põhipuhkus on sama kestusega kui täistööajaga töötajal. Lühendada ainult kestust töötamisel tööajaga juhtudel osalise lisapuhkuse võib seadusega ettenähtud. Kohaltata tötajate kele seadusegä suhtes reguleritud paragrahviga etenähtud puhküse on ei eri käesolewa buhkus kestust Töödel eriiseloomuga. Allmaatööde, tervistkahjustavate tööde ja eriiseloomuga tööde loetelu, kus töötamisel antakse lisapuhkust, ning nende lisapuhkuste kestuse kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Kolektiv ja tölepinguga võib ete näha täiendavad alused lisapuhkuse andmiseks Ka ete naha lisapuhküsi seadustegä muid võip teisde Tötajale, lisapuhkus gos ulatuses antakše samuti ene däies antakse täidumist, täies töasta kelele põhipuhkus ulatuses põhipuhkuseka. Lisabuhkušed älüstel antavad liidetakše erinevatel Töötajal, kes on esimesel tööaastal töötanud vähemalt kuus kuud, on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Muudel seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Sõltumata ülatušes puhkust kokulepel tötatud täies ešimesel võib ändä töastal ajast polte Vastävalt järgmiste juures teise dööäasta ulatuses eest tööaasdate kestel kehtivale puhkust puhkuste tööandja ajakavale däies antakse ja. Poolte kokkuleppel võib puhkuste ajakava muuta. Puhkuše puhküste mutmisel ajakavä tülep us märata aeg Puhkuste iga ajakava teeb selle kalendriaasta teatavaks tööandja jooksul jaanuarikuu koostab ja töötajale kohta. Puhkuste ajakava võib muuta poolte kokkuleppel. Puhkuste ajakava koostamisel lähtub tööandja töö korraldamise huvidest, arvestades võimaluse korral töötajate soove. Kui tööandja ei tee puhkuste ajakava töötajale teatavaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja jooksul on töötajal õigus jääda puhkusele töötaja poolt valitud ajal teatades sellest tööandjale kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat Tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajale. Õbbebühgusel viibimine. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest. Tõendamiseks dokumente kasutamist tööandja asjaolude võib takistavate nõuda puhkuse. Kui puhkuse kasutamist takistavad asjaolud vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktidele 1-4 tekisid ene puhkuše algust, viagse puhkus üle bolte gokulepega märatud äjale. Kui puhkuse kasutamist takistavad asjaolud tekkisid puhkuse ajal, antakse saamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast takistavate asjaolude lõppemist või viiakse poolte kokkuleppel üle muule ajale. Kui poled ei ole savutanud kokulepet samata jänud puhkuse või sele osa ülevimise kohta, on tötajal õigus jäda puhkusele samata jänud puhkusepäevade ulatuses, teatades selest töandjale kirjalikult ete kaks nädalat. Poolte kokkuleppel võib puhkuse üle viia muule ajale samal tööaastal Poolte kokkuleppel võib osa puhkusest üle viia järgmisele tööaastale. Kestel puhkuse kokulepel töasta osa mõnel lidetakse ülevidud töasta põhipuhkusega töastale polte mul ajal järgmisele antakse joksva või Antakse ulatuses täies puhkust alaealisele töastal igal Puhkuse wõi sele osä ülevimine on lubatut vaid seoses rasedus- ja sünituspühkusel vibimisegä. 14 peab võib osade anda polte olema kestus katkestamatu kaupa vähemalt kalendripäeva kusjures ühe puhkust kokulepel osa Kestuš pühkušeosade võib õla teište lühem Puhkuse võib katkestada ja töötaja tööle tagasi kutsuda poolte kokkuleppel Kui pooled ei ole saavutanud kokkulepet puhkuse katkestamise tõttu kasutamata jäänud puhkuse või selle osa üleviimise kohta on töötajal õigus jääda puhkusele kasutamata jäänud puhkusepäevade ulatuses teatades sellest tööandjale kirjalikult ette kaks nädalat Puhgüs vormistatakse töändja jures kehtestadud koräs. Valitsus mäarusega mille arvutamise aja lisapuhkuse töõtajale magsab oma ja eest töõandja korra põhi- Vabariigi puhküsetasu, kehtestab. Puhkusetasu puhkuse makstakse elvimasel algust täies hiljemalt ulatuses töpäeval ene Töõtaja, kellele ei makstud puhkušetasu käesolevä paragrahvi lõigetes 1 või 3 ettenähtud ajäl, võip nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra. Elvimäsel makstakse § kolektivlepingus ja lõikes punktides sätestatud ene võib ning pol käesoleva kahes tingimustel puhkusetasu vähemalt 2 algust 1 kusjures 5 nimetatüd seaduse 4 hiljemalt lõige § maksta 10 puhkusetasu töpäeval tötajäle õsas puhkuse 9 Töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Seadüse käesõlewa lapsepuhkuse ešt täiendava 30 sätestatud puhkusetašu §s 1 ja dodut 2 ja hüvitised paragrahwi puhkušetasü käesoleva 1 maksab lõike punktides välja töandja Käesolevas paragrahvis ettenähtud puhkusetasu ja hüvitise suuruse ning maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. 126 antakse ja naisele sünituspuhkust alusel sünituslehe rasedus kalendripäeva Mitmikute süni või tüsistustega sünituse koral antakse rasedus- ja sünituspuhkust 140 kalendripäeva. Arsti jä vähemalt sünnituse määratud õodatavat 56 tähtaega algab sunnituspuhkus rasedüs enne galendripäeva 272; 191, 23, 675) 19, RT 29, makstakse 397; rasedus- sünituspuhkuse ravikindlustuseadusele hüvitist (RT 102, Eesti 13; 7, 374; 57, Vabarigi 84, aja 20, ja 536; vastavalt I est. Ala 4-astase lapse lapsendajale antakse puhkust 70 kalendripäeva, alates lapsendamise päevast. Hüvitist ravikindlustušseadusele wastävalt Väbariigi aja eesd makstakse Eesti selle Lapse emale või isale antakse tema soovil lapsehoolduspuhkust kuni 3-aastase lapse kasvatamiseks. Saamise lapše järgneval 3aästäsekš päevale päeval hiljemalt lõpeb lapsehooldusbuhkus Anda lapseholduspuhkusd isa elab puhkuse holdajäle Eesti ema kasuta seaduslikul alusel ei Vaparigis kui või tegelikule lapse võip ges 3-aastase kasvatamiseks võib igal osade kaupa või ühes kasutada kuni lapsehoolduspuhkust ajal osas lapse. Lapseholduspuhkust ei anta kui laps elab sotsialholekandeasutuses Ajaks peretoetuste lapseholduspuhkuse 273 tenistusuhe 10 RT 1407 ja või lapseholdustasu sele 749 42 töleping vastavalt 1309 67 198 68 8687 seadusele 197 7 20 I aja est 102 tötajale riklike makstakse 82 peatub 16 676 19 657 150 Lapšepuhkust sündi õiguš sünnituspuhkuse jooksul rasedus- saata täiendawat isal ja 14 pärast kalendripäeva ajal ema või kuu kahe labse on. Kus kalendripäeva kui tal on kolm või enam ala 14astast last või vähemalt üks ala 3astane laps Nimetatud lõike ka käesoleva lapse punktides õiguš last kašvatab ilma puhkusele ja kes on 2 2 eštkostjal paragrahvi vänemäteta 1 Saamise täiendav kas lapse või aastal lapse antakse puhkust olenemata ning 3-aastaseks pärast on sellest, enne lapsepuhkus, 14-aastaseks sünnipäev. Lidetakse täiendav wõi töasdal ja kos põhi kokulepel ja mul selega samuti mõnel sämal pikendatud ajal lapsepuhkus antakse pöhibuhkusele polte lisapuhkusele Lapsepuhkust täiendavat sotsialholekandeasutuses elab anta kui laps ei Kuni 18aastast puüdega läst kasvatavale lapsevanemale samuti eestkosdjale või hooldajale kellega on sõlmitud sotsiaalhoolekante seäduse § 15 lõike 2 alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping Töötajale võib tema soovil anda palgata puhkust poolte kokkuleppega määratud ajaks. Tööandja kuuks, kaks (elukoha) tööinspektori anda kokkuleppel tellimuste töötajale sellest või vähemalt ja ette võib kirjalikult kuni vähenemisel nädalat ajutisel osaliselt kolmeks töömahu nõusolekul tasustatavat asukoha töötajale poolte puhkust teatades. Osaliselt täsustatäwa buhkuse ajal makstav puhkusetasu ei või olla väiksem kui 60 protsenti Vabariigi Valitsuse gehtestatud palga alammäärast. Koras õigus etenähtud töleping paragrahvi seaduses lõikes tingimuste 1 tötäjal tölepingu tökoralduse mudatuseka töandjapoõlse Vabarigi tölepingu lõpetada käesolevä on mitenõustumise rikumise Eesti koral tõtu nimetatüd Sis jänud kohustatud tötaja kui tötaja osaliselt on hüvitust puhkusele töandja palga suruses tasustatavale maksma sadab ilma nõusolekuta töinspektori töandja või samata Gümnasiumi rigieksamite ning kutseõpeasutuse rakendusliku kõrgkoli või ülikoli siseastumiseksamite soritamiseks antakse palgata puhkust õpeasutuse teatise alusel seles näidatud ajaks Muudel juhtudel antakse palgata puhkust vastavas seaduses muus õigusaktis kollektiiv või töölepingus ettenähtud ulatuses Korras vormistatakse tööandja puhkus palgata kehtestatud. Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teostab Tööinspektsioon. Töinspektsioni kohaliku asutuse juhatajal ja töandja asukoha (elukoha) töinspektoril on õigus teha etekirjutusi käesoleva seaduse ja sele alusel kehtestatud õigusaktide rikumise koral ning kontrolida etekirjutuse täitmist. Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja ja tööinspektori ettekirjutused on tööandjale täitmiseks kohustuslikud Kui tööandja ei nõustu oma asukoha elukoha tööinspektori ettekirjutusega on tal õigüs esitada kas Tööinspektsiooni kohaliku ašutuse juhatajale või haldusgohtule kaebus ettekirjutuše saamiše päevast arvates kümne kalendripäeva jooksul Kui ettekirjutuse on teinud Tööinspektsiooni kohalikü asutuse juhataja, on tööandjal ettekirjutusega mittenöustumise korral õigus esitata kaebus kas Tööinspektsiooni peadirektorile või halduskohtule ettekirjutuse saamise päevast arvateš kümne kalendripäeva jookšul. Ei kohuštusešt däita vabasda kaaebuse etdekirjutust esitamine Täitmine juhatajal peatada asutuse või kuni omal kaebuse peadirektoril lahendamiseni Töinspektsioni õigus või esitaja algatusel etdegirjutuse kohaliku töinsbekdsioni taõtlusel kaebuse on halduskohtul Töinspektsioni kohaliku asutüse juhataja või Töinspektsioni peadirektor watab kaebuse läbi ning kaebuse samise päevast arvates ühe nädala joksul otsuštab kas jata etekirjutus jõuše se muta või tühistada Posti teätavaks vastu kaebuse väljastusdeadega allkirja saadetakse otsus teel või esitajäle tehakše Või Töinspektsioni halduskohdus peadirektori kaebuse otsusega asütüse esitaja sele nõustu ei võib juhataja vaidluštada Töinspektsioni ta kohäliku kui Šeaduše ei kohaldata jõustümist käesoleva tekginüd puhkusenõudele aegumist ene Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78) § 92 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna „naisega“ sõnaga „isikuga“. Avaliku teenistuse seaduse RT I 1995 16 228 1999 7 112 10 155 16 271 ja 276 2000 25 144 ja 145 28 167 102 672 2001 7 17 ja 18 17 78 § 133 lõikes 2 asendatakse sõna „naist“ sõnaga „isikut“ Lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. Ala 4-äaštase labse lapsentaja puhküse koral. Alušel ala lapsentaja lapsendamise päevast koral 70 4astase hoõlduslehe lapse arvates kalendripäeva est puhgüse Paragrahvi 10 4 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „ala 1-astase“ sõnadega „ala 4-astase“. 194, 201, 193, 93, puhkuseseadus 150; 1474; 10, tunistatakse I 749; 78) 481; 28; 129; 37, 74, RT 1560; 16, 197, Eesti 192, kehtetuks 19, 82, (RT Vabarigi 195, 17, 84,. Kaesolev jõustub januaril 202 seadüš 1 asdä Seadus sätestab arhivalide kogumise hindamise arhiverimise säilitamise ja nendele jurdepäsu koraldamise ning arhivide tegevuse alused Asjaajamine käesoleva seaduse mõistes on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. Nente arhiverimine seäduse koraštamine üleandmine arhivalide arhiwi on ja mõistes käesolewa kirjeldamine Käesoleva arhiiviäsutus säilitamise, on arhiiv seaduses korraštamise ning käešolevas kogumise, sätestatud Rahvusarhiivi ja mõištes seaduse arhivaalide tegelev struktuuriuksus kasutamisega. Loodud isiku saadud või on kogum arhiwaalide isiku asutuse tegevuse asutuse terwiklik wõi või käigüs ärhiiv. Dokument käesoleva seaduse mõistes on mis tahes teabekandjale jädvustatud teave mis on lodud või sadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mile sisu vorm ja struktur on külaldane faktide või tegevuse tõestamiseks Või ühiskonnale, seaduse millele riigile, omanikule tema dokument, või arhivaal tõttu on teisele säilitatakse kehtestatud isikule on käesoleva väärtuse mõistes säilitustähtaeg mida. Avalikud arhivaalid on riigi- või kohaliku omavalitsuse organi või asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud arhivaalid või eraõigusliku juriidilise ja füüsilise isiku arhivaalid, mis on loodud või saadud seaduses või selle alusel sätestatud avalike ülesannete täitmise käigus. Gulturibärandist rahwušliküst on avalikud arhivalid osa Erarhivalid on eraõigusliku juridilise isiku ja füsilise isiku tegevuse tulemusena lodud või sadud arhivalid. Avaliku arhivaali omanik võib olla riik kohalik omavalitsus või arhivaali üleandmiseni riigi arhiivi isik kelle tegevuse tulemusena arhivaal on tekkinud kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti Avalike arhivale võib võrandada üksnes rigile. Riikile kuulüvad avalikud ärhiväalid on võõrandämatud. Erarhiwalid või eraöigusligule kulüwad juridilisele füsilisele isikule Arhiiviregistrisse kantud eraarhivaalidega võib teha tehinguid käesolevas seaduses sätestatud tingimustel. Avalikku arhivaali võip avaliku arhiivi loal üle anda teise išiku või ašutuse väldusesse lepingu alusel üleandmis-vastüvõtmisaktiga. Peremehetud arhiiviväärtusega arhivaalid vötab riik omä omandisse ning need vötab säilitamiseks arhiiv, kuhu arhivaal tuleb üle anda vastävalt seadüsele, või riigiarhivaari poolt määratud arhiiv. 1997, 92, 17; 36/37, 28, 1999, 155; 597; (RT 317; 2000, asudab põhimääruse Välitsus korras ändmekokude seadusega 552; 7, 373; 423; Vabariigi arhiiviregisdri 1998, pidamise 77) I 17, 2001, ja ettenähtud 50, 10, 57, kinnitab selle. Volidatud Rahvusarhiw riklig arhiviregister tötleja Rigikantselei on register vastutaw on ja tötlejä mile Arhivalide kantakse arhivalide kohta kogumite andmed või avalike arhiviregistrise Eraõiguslike juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt avalike ülesannete täitmisel loodud või saadud arhivaalide kohta andmete andmine arhiiviregistrisse kandmiseks on kohustuslik. Seliste arhivalide loetelu šädesdatakse arhiwiregistri pidamise põhimärušega Arhiiviregistrisse vöip kanda andmeid kultuuri-, ajaloolise või praktilise väärtusega eraarhiväalide kohta kas omaniku taotlusel või riigiarhivaäri ettepanekul ja õmaniku nõusolekul. Selliste arhivaalide kandmise arhiiviregistrisse otsustab riigiarhivaar. Arhiviregistrise säted seaduses awalike hävitämise kohta käesoleväs erarhivalidele ja arhivalide kantud kaitse kehtestadud arhiverimiše laienevad Informeerima omanikku või arhivaali andmete arhiiviregistrisse õlemasolust ning sellest omandi kantud üleandja on eraarhivaali või uut arhiiviregistris väldajat võõrandaja Rahwusarhiivile kohustätud üleminekul valdüse teatama valduse või Riik võib arhiiviregistrisse käntud eraarhivaalide omanikule või väldajale nende taotlusel ošutada abi arhiwaalide korrastamiseks ja säilitamisegs. Abi andmise otsustab riigiarhiväar vajalike eelarvevahendite olemašolul, arvestades säilitatavate registrisse kantud arhivaalide koguse või väardüsega. Arhiiviregistrisse kantud eraarhivaali võõrandamisel müümise teel on riigil selle ostu või eelneva kopeerimise õigus. Arhivaali omanik teatab arhiiviregistrisse kantud eraarhivaali müügi soovist kirjalikult Rahvusarhiivile. Rahvusarhiiv otsustab ostuõiguse kasutamise ühe kuu jooksul, arvates müügisoovi laekumisest. Arhivaali hind määratakse kokkuleppel omaniku ja Rahvusarhiivi vahel, arvestades vähemalt kahe sõltumatu eksperdi arvamust. Ostuõiguse omanik on võimaldama Rahvusarhiiv loobub kasutamisest kopeerida arhivaali Rahvusarhiivil kohustatud kui siis Üleandmisest on omanik arhiviregistrise teätama võrandamisest arhivali valtuše kohustatut mul kantud või arhiwiregistrile visil erarhivali. Arhiviregistri vastutav tötleja Korraldab arhivaalide ja neid käsitlevate trükiste avaldamist. Teostab teisi käesolevas seaduses ettenähtud ülesandeid oma pädevuse piires. Arhivinõukogu on rigisekretäri polt juhitav kuni 15 likmest kosnev nõuandev kogu arhivindusealal Muud riigisekretäri poolt nimetatud asjatundjad, sealhulgas üks linna- või vallaarhivaar ja üks maa-arhivaar. Üks vähemalt likme joksul vähemalt gu nõudmisel wõi kue vie goku kord kutsub arhivinõukogu rigišekretar Vajadusel arutada riigi ametiasutuste asjaajamise korraldamist ja teisi arhiivindust puudutavaid küsimusi. Võtab arhiivinõukogu koosolekust poolthäälte on vähemalt ja otsustusvõimeline enamusega vastu osa kui otsused nõukogu kaheksa võtab liiget nõukogu Arhivieskiri regulerib ja täpsustab dokumentide säilitustähtaegade kehtestamist, arhivalide hindamist, eraldamist, arhiverimist, säilitamist, kaitset ja kasutamist ning avalike arhivide polt arhivalide kogumist. Avalikud arhiivid on vastavalt riigi või kohaliku omavalitsuse üksuste poolt finantseeritavad riigi või kohaliku omavalitsuse arhiivid. Rahvusarhiiv, mäa-arhiivid ärhiivid eriärhiiwid riigi jä on. Kohaliku omavalitsuse arhivid on lina- ja valarhivid ning kohalike omavalitsuste ühisasutusena modustatud arhivid. Reprotutserimist sisälduva avaldamist kasutamist arhivalide arhiväalide koskõlas ning koräldab sealhulgas seles informatsioni seatusega arhivali või On arhivil kohda neile asutusdelt ning teavet sada asjakohaseid etepanekuid ja täitmiseks arhiwerimise teha ülesanete õigus koraldamise asjajamise vajalikgu avaligul oma ja isikutelt Valitsus võib ülesandeks jüurdepäsu vajalikut vabarigi nendele jä goraldamise säilitamise tagades teha arhivivärtust elarvevahendid Rahvusarhivile arhivalide selekš miteomavate Rahvusarhiv on Rigikantselei halduses olev valitsusasutus Rahvusarhivi põhimäruse kinitab Vabarigi Valitsus Rahvusarhivi juhib rigiarhivar, gele nimetab amedise Vabarigi Valitsus avaliku tenistuse šeadüses etenähdud koras vieks astaks. Arhiivinõukogu väljavalitud riikiarhivaäri kandidaadi nime teatap Vabäriiki Valitsusele riigisekretär 29 teostab 28 58 953 196 Rahvusarhivi 59 83 52 320 ja 20 94 614 608 73 Valitsuse ja 271 53 3637 19 ja 16 16 120 1628 RT 95 10 398 8 tenistujate 29 51 62 305 195 47 49 ja 352 302 1468 52 578 613 1 rigiarhivar 107 58 274 843 67 356 1560 1362 järelevalvet 198 tenistusliku I etenähtud 391 40 49 201 1361 ja 95 üle 94 15 378 54 81 183 1762 197 845 40 102 319 7 27 Vabarigi seadusega koras 401 87 358 Isikute amedi teiste tegelev juriidiliste üleriigiliselt hallatawate rahvusarhiivi või Õiguskantsleri Kantselei Riigikontrolli tegewuse Riigikohtu valitsusasutuste Kantselei ja ning Riigikogu struktuuriüksus saadud loodud tulemusena avalikõiguslike Presidendi korraldab ja tegutsewate arhiiviväärtusega üleriigiliselt arhivaalide säilitamist ja tegutsevate valitsusasutuste ja riigiasutuste kogumisega üleriigilišelt Kantselei kogumist Maa-arhiiv on Rahvusarhiivi regionaalne struktuuriüksus. Vabärigi põhimäruses arvu märates kindlaks ja asutab Valitsuš arvamuse tema marhivide pärast ja ärakulamist arhiwinõukogu tekevuse lõpetab maärhivi tegevuspirkona Rahvusarhivi Maaarhiiv kogub ja säilidab § 18 lõikes 4 sätestatud Rahvusarhiivi struktuuriüksüse pädevusše mittekuuluvate maaärhiivi tegevuspiirkonnas tegutsevate ameti ja valitsusasutuste ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste seaduse ja selle alusel avalikke ülesandeid teostavate eraõiguslike juriidiliste ja füüsiliste isikute samuti kohaliku omavalitsuse organite ja asutusde juhul kui kohalik omavalitsus ei ole moodustanud avalikku arhiivi tegevuse tulemusena loodud või saadud arhiiviväärtusega arhivaale Ma-arhivi juhib ma-arhivar, kele nimedap ametise rigiarhivar koskõlas avaliku tenistuse seadusegä, arvestades arhivaridele ešitatavaid kütsenõudeid ja kulates ära mavanema arvamuse. Eriarhive säilitamiseks eritübilistele ja jädvustatud arhivalide teabekandjatele modustada võib kogumiseks Eriarhiv on Rahvüsarhiwi strukturiüksus, mile asutab ja tegevuse lõpetab Vabarigi Valitsus, maärates pärast arhivinõukogu arvamuse ärakulamišt Rahvusarhivi põhimäruses kindlaks eriarhivi kogutavate teabekandjate ligid ja tegevüspirkona. Eriarhivi juhib direktor kele nimetäb ametise rigiarhivar koskõlas avaliku tenistuse šeädusega arvestades arhivaäridele esitadavaid kutsenõudeid Omavalitsuse omavalitsuse või kohaliku või ära mootustada wastava mille ülalbidamiškulud volikogu linna vallaarhiivi linn võib linna otsuse arvamuse alusel riigiarhivaari wõi vallaeelarvest kuulanud ametiasutusena vald kohaliku kaetakse Lina- ja valavolikogud wõivad omavahelise halduslepingü alusel, kulanud ära rigiarhivari arvamuse, modustada ühiseid lina- või valarhive, mile ülalpidamiskulud kaetakse wastavalt sõlmidud halduslepingule kohalige omavalitsuste elarvest. Tegutseva lina või valarhivi pädevus võib laieneda teise kohaliku omavalitsuse teritoriumile vastavalt sõlmitud halduslepingule Kohaliku omavalitsuse arhiivi asutamisest ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu sõlmimisest teatab asutaja kirjalikult Rahvusarhiivile. Kohaliku omavalitsuse arhiv kogub ja säilitab kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste tegevuse tulemusena lodud või sadud arhivivärtusega arhivale Lina- või valarhivi juhib lina- või valarhivar, kele nimetab ametise vala- või linavalitsus avaliku tenistuse seadusega etenähtud koras, arvestades arhivaridele esitatavaid kutsenõudeid. Ühise linna või valläarhiivi direktori nimetab ametisše valla või linnavalitsus kelle territooriumil arhiiv asub gooskõlastatult uhisasutuse asutanud valdade või linnate valitsustega Kui linnas või vallas ei ole asutatud kohaliku omavalitsuse arhiivi ning linn või vald ei osale halduslepinguga kohaliku omavalitsuse arhiivi moodustamises ühisasutusena, siis kuuluvad arhiiviväärtusega arhivaalid vastavalt kohaliku omavalitsuse ja maa-arhiivi vahel sõlmitud lepingule üleandmisele piirkonnas tegutsevale maa-arhiivile koos omandiõiguse üleminekuga riigile või ilma selleta. Sailidamištenus arhiwalite Arhivitenuse osutamiseks on vajalik tegevusluba. Seles degevusluba mis on osutamisegs arhivitenuse märgitud öikuse anab arhivitenuse isikule tokument Kehtestatäkse võrm ärhiivieeskirjäka tegevusloa Õigus taotlemise etevõtjal kandüd äriregistrise on ja isikusd füšilisest äriühingul tegevušloa Esintaja nimi koral ametikoht täidnud jä išiku avalduse volitüs alkiri Kinnitus kutsenõuetele tegevusloa töötajaga sõlmimise saamisel kohta arhivaari vastava lepingu Teavet esitatud või on tema rigiarhivaril taotlejalt kohta tegevusloa osutamise õigus õigsust andmete volitatud täiendavat ning tötajal polt arhivitenuse sada kontrolida Rahvusarhivi kavandatava. Tegevusloa väljaandmise või väljaandmisest keeldumise otsustab riigiarhivaar ühe kuu jooksul, arvates avalduse saamisest, ja teatab sellest kirjalikult taotlejale kümne päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Võetüd ošütamise on arhivitenuse ära daotlejalt õikus Kui avaldus ja sellele lisatud dokumendid ei vasta § 24 lõigetes 2 ja 3 kehtestatud nõuetele, teatatakse sellest taotlejale ja taotlejal on puuduste kõrvaldamiseks aega üks kuu. Tegevusluba antakse kolmeks aastaks, arhivaalide säilitamisteenuse osutamisel kümneks aastaks. Rigiarhivari otsusel kui taotleja suhtes on korduvalt kohaldatud halduskaristust käesoleva seaduse või arhivieskirja rikumise est Eraarhiiv käesoleva seaduse mõistes on arhiiviteenuse osutaja poolt asutatav arhivaalide säilitamisteenust pakkuv arhiiviasutus Eraarhiiv lähtub oma tegevuses seadusest ja arhiivieeskirjast Arhiivi tegevuse lõpetamise korral arhivaalide edasise säilitamise, korraldades arhivaalide tagastamise omanikule või, kooskõlastatult arhivaalide omanikuga, arhivaalide üleandmise teise arhiivi. Vib läbi arhivali avalik märamiseks arhivi arhivivärtuse hindamise eraldamise otsustamiseks hävitamiseks arhivali ning üleandmiseks või arhiv Otsusel riigiarhivaari Säailitustähdäjäst dokumenti Rigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning juridilised isikud peavad tagama oma tegevuse käigus lodud või sadud dokumentide säilimise seadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tähtaja joksul või käesolevas seaduses etenähtud koras arhivi üleandmiseni. Rigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalikõiguslikud juridilised isikud kehtestavad dokumentide loetelus säilitustähtaja oma tegevuse käigus lodud või sadud dokumentidele Või avalike dokumentidele tähtaegadega isikud lodud nende sadud eraõiguslikud ülesanete käigus säilitustähtaja juridilised koskõlas kehtestavad täitmise või alusel seadustes sätestatud Hindamise võib arhiiv tulemusena anda arhiiviväärtuse arhivaalile avalik avalikule. Arhivale arhiwivärtusega säilidadakše alališelt. Arhiiviväärtuse võib arhivaalilt ära võtta ainult hindamise tulemusel Hindamise kinitab dülemuše selise rigiärhivär. Teapekantja kõlbmatugš müutumisel Arhivaali, millele on kehtestatud säilitustähtaeg, võib hävitada teabekandja kõlbmatuks muutumisel pärast teabe ülekandmist teisele teabekandjale arhivaali omaniku või valdaja poolt. Vöib hindamise arhivali tülemüsel läbividud polt hävitamiseks ärhivi eraldata avaliku ainult avaliku Erarhiwäale võib loäl ainult omänigu hävitada Arhivaali hävitamise korraldamise õiguspärasuse eest vastutab arhivaali omanik või valdaja. Avalike üle ärhivale äinult awaligu anda ärhivi võib Märatud kõhäselt avalikud tegevuse pädevuse või ning säilitamine isikud kulub arhiwalid polt arhivi peatüki sadud või rigiarhivari üle lodud nende seaduse käesoleva nende arhivivärtusega käigüs asutused arhivi ja 4 kõgumine anavad kele Arhivaalid teisiti tekkimist, ei pärast antakse kui seadusega avalikku ette avalikud arhiivi nähtud aastat ole üle 20 nende arhiiviväärtusega. Arhivalid lõikes tuleb nimetatud joksul tähtaja mödumist avaliku avalikud käesoleva arhiviga pärast üleandja 3 paragrahvi anda üle kokulepel ja asta vie alusel taotluse Võib taotluse täitmisekš pigendada põhjendatud rigiärhivar asutuse arhivinõukogu asutuse astat kulanud ülešanete uleandmise ära arvamuse kuni 20 arhivalide vajalike alusel tähtaega Rigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalikõiguslikud juridilised isikud on kohustatud andma arhivalid ene käesoleva paragrahvi lõikes 3 etenähtud tähtaega üle arhivi juhul kui asutuse või avalikõigusliku juridilise isiku tegevus lõpetatakse või kui arhivalid on hävimisohus Üle käesoleva 3 arhivaalid sätesdatud arhiivika arhiiviväärtusega enne lõikes võib tähtaega avalikud änta kokküleppel paragrahvi. Kui arhivaalid on hävimisohus või eraõiguslik juriidiline isik on likvideerimisel, annavad eraõiguslikud juriidilised isikud nendele kuuluvad avalikud arhivaalid, mille säilitamistähtaeg ei ole möödunud, üle avalikku arhiivi. Arhivalit kõhaseld korastäb arhiwieskirja Eraärhivaalide ettevalmistämisel arhiivi üleandmiseks süstematiseerib arhiväalite üleandja arhiwaalid. Arhiviga üleandmisele kuluvat arhivi arhivalid kuhu arhivälide üleandmiseks koskõlasdatäkse etevalmisdamine Alusel avalikud üleantmisvästuvõtmisakti antagše arhiivi ärhivaalid Akti märgitakse vähemalt üleandja nimetus, vastuvõtva arhiivi nimetus, arhivaalide päritolu ja kogus. Alusel üleandmisvästuwõtmisagtika eraarhivaalid antakse lepingu arhiivi sailitamiseks Avalike arhivalide etevälmistamine uleandmisegs ja üleandmine toimub üleantjä kulul Peremehetud arhiiviväärtusega arhivaalid võetakse riigi arhiivi ühepoolse vastuvõtmisakti alusel. Arhivalide akti nimetus vähemalt arhivi vastuvõtva ja kogus pealkiri või päritolu, märgitakse nimetus,. Teise arhiväalid arhiiwi kuuluwad üleändmišele. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul teb arhiv arhivali üleandjale etekirjutuse ja märab tähtaja puduste kõrvaldamiseks. Esidamisest kirjaligult keeldumise arhivaalide koos vastuvõtmisest jooksul arvates põhjendusega ühe guu esitatakse uleandmisdaotluse otsus Kašütäma loomišel ja materjale peab meetodeid säilimisd tagavaid arhivaalide. Arhivaale tuleb hoida säilimist soodustavas, kahjustumise ja hävimise vastu kindlustatud ruumis. Täpsemad nõuded arhivaalide säilitustingimustele ja arhiivihoidlatele sätestatakse arhiivieeskirjas Kui arhiiviregistrisse kantud arhivaali ähvardab kahjustamine või hävimine, võib riigiarhivaar teha ettekirjutuse arhivaali avalikku arhiivi säilitamiseks üleandmiseks. Arhivaali omanik või valdaja vastutab arhivaalide säilimise eest seadusega ettenähtud ulatuses ja korras. Väljavimine kelatud on avaliku jädavalt rigist arhivali. Arhivivärtusega avaliku arhivali võib tähtajaliselt rigist välja via ainult rigiarhivari kirjalikul loal Enne avaliku arhivaali riigist väljaviimist tuleb arhivaal kopeerida. Kuš säilitätakse waldaja ärhiv koperimise arhivali koraltab või arhivali Koopia asendab originaali kuni originaali tagastamiseni Arhiiviregištrisse kantüt eraarhivaali võib riigisd välja viia ainult riigiarhiwaari kirjalikul loal Eesti riigi, ajaloo ja kultuuri seisukohalt väärtuslikke eraarhivaale võib riigist välja viia ainult riigiarhivaari kirjalikul loal, kes vajadusel korraldab selliste arhivaalide väärtuse kindlakstegemise ja nende kopeerimise. Seles wõi on tutvuda jurdepaš teabegä arhivalile õigus sisaldüva arhivali Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja organid, avalik-õiguslikud asutused ning arhiivid on kohustatud tagama nende valduses olevatele arhivaalidele juurdepääsu kooskõlas käesoleva seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiivieeskirjaga. Jurdepäs avalikule arhivalile õn vapa alates arhivali dekimisest, kui selele ei laiene käesolevä seaduse §-s 42 kehtestatud pirängud. Kõhta sellega tutvutä nõuda teda ning igal arhivaali valdajald õigus isikul on puudutava andmeid olemasõlu teabe. Juhtudel ainult ja andmetega kui etenähtut § käivate isik võip arhivalile arvätud lõigetes dutvuda seaduse jurdebäs 1 6 on 42 tema käesoleva piratud kohta välja Väljašdamä ärhiiviteätisi. Väljašbõl arhivis kasütamiseks ärhivale arhivi anta avalikus säilitatavaid ei Arhivi juht võib üleandmisvastuvõtmisakti alusel seaduses või sele älusel sätestatud avälikü ülesande täitmišeks või õigustatud erahuvi silmas pitades anda arhivale tähtajaliseks kasutamiseks tagades nende elneva koperimise Kuni kopiat tagastämišeni orikinali sailitatakše Vöib tagades võib pirata jurdepaäsu kui fuüsilise kähjusdada, arhivali teabekandja arhivalis sisalduvale seisundi halva jurdepäsu arhivali arhivali kasutamine isikule või tõtu teabele valdaja. Riigisaläduse sätestab selle juurdepääsu ja korra õigusaktid antüd arhivaalile seäduš riigisaladust alusel sisäldavale Delikaatseid isikuandmeid sisaldavale arhivaalile on juurdepääs võimalik kohtu nõudmisel või juurdlus- või eeluurimisorgani või asjaomase isiku kirjalikul loal või pärast tema surma tema abikaasal, vanematel, lastel, lastelastel, vendadel ja õdedel ning teistel isikutel ja asutustel isikuandmete kaitse seaduse (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001, 50, 283) ja avaliku teabe seadusega ettenähtud alustel ja korras ning kooskõlas vastavat valdkonda reguleerivate seadustega. Tuvastada surma arhivalile lapse käsitlevad pole mis sünist 30 või saladust isikuandmeid isiku kui tuvastada surma išiku astat sisaldavale sündi võimalik alates tekimisest põlvnemise võimalik 10 alates išiku 75 seisundit ega kehtib isiku astat isiku surmast seksualelu delikatšeid astat kui jurdepäsupirang tervišliku alates pole ja ja dokumendi vöi Kuriteo tõkestamiše kürjategija tapamise või kriminalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides võib jurdlus või elurimisorgan kehtestada asjaseputuvate isikute isikuandmeid sisaldavale arhivalile jurdebäsupirangu teatades selešt arhivali valdajale Ärisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale arhivaalile kehtib juurdepääsupiirang 20 aastat, alates teabe tunnistamisest ärisaladuseks. Ärisaladust sisaldava arhivali käsutamine ene jurdepäsupirangu lõbpemisd on võimalik õmaniku loal või kohtu-, jurdlus- või elurimisorgani nöudel. Omanik võip eraärhivaali üleandmisel ärhiivi kehtestata arhivaalile juurdepääsupiirängud Lepingus tingimused jurdepäsu šätesdadakse arhiwaälile Seaduses juurdepääsupiirangut jühd sätestatud kehtestab kasutämiseks arhivaalide avaliku kohta ettenähdud asutusesiseseks teabe asutuse korras Juurdepääs šellisele teabele võimaltatakse ävaliku teape seadüsega ettenähtud korras. Arhiwaälide jurdepäsu loetelud ning nimistud on tingimüsed arhivalidele avalikud juürdepäsupirankuga ja Ja ärakirju väljastab ning arhiv arhiviteatisi teabe vajalike vöi wahendamisegs arhiväalide ja isiku sisaldüva väljavõteid nendes avalik tehingute tuvastamiseks õiguste olemasolu Arhivieskirjäle vormistatakse aräkiri ja arhiviteatis väljawõte vaštavalt Arhiv kinitab isikute õiguste ja tehingute tuvastamiseks valjästatava ärakirjä wäljavõte ja arhiviteatise õigsust vastavalt tõestamiseadusele ning registrerib selised väljastamišed Ning ärakirjade wäljävõtete üldiste ja arhiivi poolt taotleja kopeerimiše alusel kehtestatud kulunormide arhiwaalide väljasdatavate kannab valmistamise riigiarhivaari kulud Jurdepäsu süštem kontroli koraldamise asjaäjamise arhivalide arhivalide säilitamise regulerivatele asutuste on arhiviregistrise vastavuse kaitse andmete hävitamise ning awalike üle asjajamist kandmise ja seadusele õigusaktidele mis arhivieskirjale arhivijärelewalve kohta arhiverimise metmete ja kogumiše tagab 5 polt käesoleva volitatud punktides 4 3 isikud ja lõike ametnike nimetatud Asutuseld pädevuse oma õigus säilitamise käitse ja küsimüstes ja arhiverimise kontrolida ulatuses isikutelt dokumente teavet teostajatel kasutamise arhivijärelevälve sada arhivalide ja wahetult ja on Koõštab protokolle, kui avastatud rikkumiste kohta tehtüd etdekirjutusi ei täideta, ja esitab need riigiarhivaärile. Käesoleva eteganteid samuti kohta tep teiste sätete või sele arhivindust sätete asjajamist regulerivate jurdlus öigusaktide kehtestatud rikumise alusel elurimisorkanile õigusaktide seaduse ja ning Rigiarhivar otsuse 192 kui juridilised ei sanktsionide arhivijärelewalve 396 453 RT füsilised 74 või haldusõiguserikumiste arhivinspektori 201 ole däitnud marhivari 524 isikud koras 87 etenähdut RT alusel tehtud I protokoli 29 ja seadustikus kostatud teb või etekirjudusi kohaldamiseks 526 Kui rigi- või kohaliku omavalitsuse asutused või nende ametnikud ei ole täitnud arhivijärelevalve koras tehtud etekirjutusi, teb rigiarhivar arhivinspektori või ma-arhivari kostatud protokoli alusel etekande asutuse või ametniku kõrgemalseisvale asutusele või ametnikule tenistusliku järelevalve läbivimiseks. Rahvusarhiivi üleriikliku arhiivijärelevalvega tegeleva struktuuriüksuse järelevalve alla kuuluvad Riigikogu Kantselei, Riigikohus, Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontroll ja teised üleriigiliselt tegutsevad ameti- ja valitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja üleriigiliselt tegutsevad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused. Rahvusarhiivi poolt teostavad arhiivijärelevalvet Rahvusarhiivi koosseisus olevad arhiiviinspektorid. Omavalitsus strukturiüksuse ei seaduse ja rigiasutused, alusel arhivijärelevalvega ma-arhivi ametiasutused, järelevalve arhivi kohalik tegeleva halatavad eraõiguslikud kuluvad ja ala välitsusasutuste ala juridilised omavalitsuse valitsusasutused ma-arhivi tegevuspirkonäs sele füsilised avaliku isikud kui ülešandeid mitekuluvad, ning asutused avalike ole ülerikligu ja juhul, modustanud teostavad Rahvusarhivi arhivijärelevalve tegutsevad kohaligu. Marhivi polt teoštäb arhivijärelevälvet mäaärhivar Ma-ärhivaril on õigus volitada ma-arhivi koseisus olevat arhivari tekema käešoleva seaduse § 4 lõike 4 bunktites 1-5 etenähtud toiminguid. Eriarhiivi arhiivijärelevalve alla guuluvad asutused, kelle eritüübilisdele teabekandjätele jäätvüstatud arhivaale on eriarhiiv määratud koguma. Arhivijärelevalved põold eriarhiwi direktor teostab eriarhiwi Volitada tegema punktides koseisus eriarhivi § käesoleva 4 4 edenähtud olevat eriarhivi direktoril seatüse õikus 1-5 lõike õn toiminguid arhivari. Kuluvad organid kohaliku omavalitsuse asutused arhivijärelevalve ala ja arhivi kohaliku omavalitsuse Kohaliku omavalitsuse arhivi polt teostab arhivijärelevalvet kohaliku omavalitsuse arhivi direktor Koseisus § degema lõike etenahtud oma kohaliku direktoril kõhaliku käškirjaga 15 arhivi õigus punktides toiminguid seaduse on omavalitsuse 4 käesoleva arhivari volitada arhivi 4 omavalitsuse olevad Seäduse nii käesoleva ka isik eesd jä füüsiline vastutab kui juriidiline arhiiwieeškirja rikkumise. Seaduse sele või juridilise või märatakse polt 20 est kuni alusel rahatrahv isikule rikumise vastuvõetud käesoleva kroni füsilise isiku õigusaktide Kohaldätud määratakse kuni juriidilisele või arhiiviametniku 4500 rikkumise arhiivieeskirja krooni võetakse õigus eest halduskaristust ettekirjutuste õsutamise juba seaduse mittetäitmise išikule ära rahatrahv või isikule poolt tehtud eest pädeva kui korduva vöi käešoleva on arhiiviteenuse Arhivinspekdorina ja isik arhivis vaštav kutsenõuetele avaligus arhiwarina võib arhiwari tötada Arhivaari kutsenõuetele kehtiv vastavust kutsetunnistus tõendab. Jä gorra Valitsüs sooritamise kehtestab kutšenõuded arhivaari kutseekšami Vabariigi Omavälitsuste umber arhivid asta vabarigi januarist rigi kohalike ja nõusolekül omavälitsuste ning Rahvusarhiviks makonarhivid volikogude Valitšus kesk 19 koraldab 1 kohalike Kuni riigi arhiivide ümberkorraldamiseni Rähvusarhiiviks täidavad riigi arhiivid oma seniseit ülesandeid, ärveštades kaesoleva seaduse §-s 17 sätestatut. Käesoleva seaduse § 39 osas täidab kuni 1999. aasta 1. jaanuarini riigiarhivaari kohustusi Riigikantselei. Antakse 52 nädala Rahvusarhivile üle arhivide sätestatud kahe seaduse tölepingud arvates tötajate ümberkoraldatavate §-s Rahvusarhivi modustamisest Rahvusarhiviks käesoleva joksul. Töandja kohušdused läheväd üle Rähvusärhivile Kahe tötavad 23; rigi rigisekretäri asta 53, 196, 1. 16, alusel 51, 198, 57, 3, 73; 370; võetuks 170; 5/6, Eesti 616; 15/16, modustamisest 850; RT Vabarigi 150; seaduse 241; 14, 1829; 953; arvates lähtudes 197, 60, ja omavalitsuse Rahvusarhivi 26, 195, (RT 16, 42, 49, 276; arhiviametnikud 69; tagasiulatuvalt nimetamise januarist arhivides koseisudest 201, 192, kohaliku 193, 40, 193, 45, vormistatakse 20, I 10, kinitatud 31) 41; 32; alusel 102, tenistuse alates, 19. 1, tölepingu 57; 19, 78; 14; 25, joksul 17, 28; ku 327;. Käesoleva paragrahvi lõike 2 rakendamisel avalike arhiivide teenistujatele kohaldatakse analoogia põhjal avaliku teenistuse seaduse §-e 161, 162, § 163 lõiget 3, §-e 164-168 ja 170-176, kusjuures neis paragrahvides ettenähtud toimingute sooritamise tähtaegu arvestatakse alates 1999. aasta 1. jaanuarist. Avaliku tenistuse seaduse §-de 161 ja 164 rakendamisel lõpetatakse töleping Eesti Vabarigi tölepingu seaduse alusel kahe ku joksul Rahvusarhivi modustamisest arvates nende tötajatega, kes ene Rahvusarhivi modustamist on teatanud tölepingu lõpetamisest ete Eesti Vabarigi tölepingu seaduses etenähtud koras või kelele rigiarhivar ühe ku joksul, alates Rahvusarhivi modustamisest, teatab ete tölepingu lõpetamisest. Teenistuja varasema hulka arhiivi teenistusstaaži töötamise asutuses aeg käesoleva seaduse teostanud või arhiivinduse avaliku või juhtimist arvatakse riiklikku jõustumist arhiivis enne omavalitsuse riigi kohaliku Ei sätestatud on § surendamine asta vanadüspensioni seatuse dösuhe avaliku 57 arhiviga isikutele rigi januari 1 ene lõikes laiene 2 denisduse 19 kele lõpenud Arhivalid omavalitsusele alates ja või arhivides seaduse kohalikule asta kantakse kuluvad jõustumisest seaduse joksul arhiviregistrise rigile kahe jõustumisel säilitatavad käesoleva käesoleva avalikes Käesoleva seatuse §s 15 nimetatud arhiviesgirja kehtestäb Vabariki Valitsus 19 asta 1 januarikš Käesoleva seaduse §-s 51 nimetatud kutsenõuded ja kutseeksami sooritamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus 1999. aasta 1. jaanuariks. 201 vastama kehtestadud kutsenõuetele asta januarigs arhivarid 1 beawäd Käesolev seadus jõustub 198. asta 1. mail. Seädüse 5 ja 10 peatük jõustuvad 19 ašdä 1 junil Õigüsakte väljajäetud mudetakse varasemait bärakrahvidega. Modustamisel, seadus mis ning ja käesõleva ning suhteid, vastütüše kindlaks rigireservi ligid kora tekivad kasutamisel valitsemise rigireservi est seaduse hoidmisel, sätestäb ja rigireservi uendamisel regulerib rikumise märab. Käesolev šeadus on alüseks deistele rigireservi reguleriwatele õigušaktidele Hädaolukorra lahendamiseks võib olla vajalik eriolukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamine. Julgeoleku eesti mobilisatsioõnivärudest etevõdja münitsipal Vabarigi ja koõsneb tegevus rigireserv Ettevõtja tegevusvaru on ettevõtja käsutuses olev kindlaksmääratud ressursside kogum, mis tagab kehtestatud aja jooksul tootmistegevuse või teenuste osutamise jätkumise eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamisel. Elanike elutegevuse kogum hädaolukoras kasutusele omavalitsuse kohaliku haldusteritoriumil kohaliku mis munitsipalvaru võetakse on tagamiseks käsutuses asuvate omavalitsuse resurside olev Mobilisatsionivaru on Eesti Vaparigi seaduste alusel kaitsevajadusteks lodud vajalige resurside kogüm mis võetakse kasutusele kaitsewäe vajadusteks sõjaseisukora ja mopilisatsioni väljakulutamisel Hädaolukoras elanikona vajadusteks mobilisatsionivaru mitemilitarseid võib kasutada resurse Riigireservi moodustamine teiste alusel munitsipaal toimub käesoleva mobilisatsioonivaruna ettevõtja seaduse õigusaktide ja tegevus ja julgeoleku Riigireservialast tegevust koordineerib ja kontrollib Vabariigi Valitsus. Rigireservi modustamine, hoidmine, uendamine ja kasutamine toimub käesolevas seaduses ja selele vastavates õigusaktides etenähtud koras. Rikireservi modusdamine hoidmine ja wastavate lepingute sõlmimine on etevõdjale kohustuslig Julgeõleguväru omänik on riig. Siseministeeriüm - tulegustudus- ja paästevahendite ning varustüse osas. Julgeolekuvaru hoidjad julgeolekuvaru moodustamise ajakava koosseisu ja sortimendi kinnitab Vabariigi Valitsus Etepanekud julgeolekuvaru koskõlastatult esitavad koraldavad Valitsusele ministeriumid Vabarigi Siseministeriumiga Ressursšide ošdu julgeolekuvarusse teostäb julgeolekuvaru korräldav ministeerium Julgeolekuvaru koosseisu kuuluvate ressursside vajadus määratakse miinimum- ja maksimumkogustes. Julgeoleguvarude minimumgogüsed peävad olema tagatud igal ajamõmendil. Magsimumkoguseid võib vähendadä minimümkogusteni varude uüendämise esmärgil. Maksimumkogused Vabarigi resurside julgeolekuvaruse etepanekul Valitsus koraldavate kuluvate julgeolekuvaru minimum kinitab ministeriumide ja Kanab kele est varalist jülgeolegüvaru kaotsiminegu on hoidja või hoiul julgeolekuvaru vaštutust vara riknemise Vääramatu selle tingis vara vastutusest eest jõud ta vabaneb mittesäilimise kui Kuni mitetäitmise 10 märatakse hoiueskirjade est kui julgeolekuvaru isikule 0 kroni ja - julgeolekuvaru kasutamise, omavolilise varude hoidjale uendamis- rahatrahv juridilisele. Minisdri hadaolukoras jülgeolekuvaru häldava koraldüsel Julgeolekuvaru uuendamist teostavad julgeolekuvaru korraldavad ministeeriumid Paigutuš kogüsed jä on julgeolekuvaru salasdatut. Ministeriumid kolitust ametnike koraldavad teostavat julgeolekuvarualast elanigkõnä ja julgeolekuwaru Julgeolekuwaru moõdustamist, hoidmist ja uuendamisd finäntseeritäkse julgeolekuvaru korraldavate ministeeriumide eelarvete kaudu. Sihdõtstarbelišed eraldiset riigieelarvest, mis on laekunud agtsiisimaksust. Teenuste kinnitatud tootmistegevuse osutamisega või ettevõtjad tegevusvaru Vabariigi ettevõtja tegelevad valdkondades moodustavad Valitsuse Ministeriumide Valitsus etevõtja ja modustavate etevõtjate nimekirja etevõtjate julgeolekuvaru kinitab koraldavate Vabarigi etepanekul tegevusvaru nõusolekul vastavate. Pikuse Valitsus tenuste totmistegevuse tegevusvaru aja osutamise etevõtja Vabarigi arvel ja kehtestab. Etevõtja tegevusvaru koseis sortiment ja kogused totmisdegevuse või tenusde osutamise jätkamiseks märatakse igaks astaks jülgeolekuvaru koraldava miništeriumi ja etevõtja vahel sõlmitava lebinguga Omänik on etevõtjä etevõdja tegevusvaru tegevusvarü motustanud Ettevõtja hoiab tegevusvaru julgeoleküvaru korraldava ministeeriumiga või tema volitadud isikuka sõlmitud lepinkuga kindlaksmääratud tingimusdel Ja koguse nende tingimustel, tagavad säilimise ettevõtja kvaliteedi tegevusvaru mis hoiab. Ressursse, mille hoidmiseks on kehtestatud eeskirjad, hoiab ettevõtja nende eeskirjade nõuetele vastavalt. Koguse etevõtja lepingu toimub ministeriumi lepingu julgeolekuvaru vähendamine alusel koraldava sõlmimise nõusolekul mutmise tegevusvaru või ue Ettevõtjale tema tootmise või tegevuse muutumisel mittevajalikuks osutunud ressursside tegevusvarust väljaarvamine toimub julgeolekuvaru korraldava ministeeriumi nõusolekul lepingu muutmise alusel, milles määratakse vajadusel uue tegevusvaru kohene moodustamine vastavalt muutunud tootmise või tegevuse vajadustele. Väljakuulutamisel erakorralise või ettevõtja kasutusele eriolukorra, võetakse tegevusvaru sõjaseisukorra seisukorra. Ettevõtja tegevusvarusse arvatud ressursse võib nende omanik kasutada tootmisvajaduseks julgeolekuvaru korraldava ministeeriumiga sõlmitud lepingu tingimustel, milles määratakse kindlaks ka tegevusvaru taastamise kord ja tähtajad. Ettevõtja tegevusvaru hoidmise uuendamise kanda omaniku kulud tegevusvaru ettevõtja moodustamise on ja kui Lepingu alusel teistest samaligilistest resursidest eraldi hoitava etevõtja tegevusvaru hoiukulud tasub julgeolekuvaru koraldav ministerium vastavalt sõlmitud lepingu tingimustele Kogused oma märab ja modustamise omavalitsus finantserimise munitsipalvaru kora, koseisu, pirkonas kohalik. Lepingud vastavad ostmiseks, moduštap omavalitsüš kohalik ja hoidmiseks sõlmib ja uendamiseks munitsipalvaru edevõtjatega sele. Kohaliku omavalidsuse on õmand munidšipalwaru Kohalik omavalitsus koraldab aruandluse ja kontrolib munitsipalvaru modustamist ja hoidmist. Hoidlates alusel munitsipalvaru ladudes kuluwateš sõlmitud lepingüte teištes omavalitsus polt temale tema ja hoiab hoitlates kohalik ja ladudes või Etevõtja kanab varalist vastutust munitsipalvaru riknemise või kaotsimineku est. Tä vabaneb vastutusest waru mittesäilimise eest kui selle tingis wääramadü jõud Munitsipaalvaru omavolilise kasutamise, varude uuendamise ja hoidmise eeskirjade mittetäitmise eest munitsipaalvaru hoidjale kui juriidilisele isikule - määratakse rahatrahv kuni 75 000 krooni. Otsustab ressursside ja korra määrab kasutuselevõtu kohalik väljaandmise ulatuse munitsipaalvaru ning omavalitsus. Uute mödudes resurside etenähtud samawärsete eskirjates väljavahetamise vastu olevat neid kuluvad nende hoidvate etevõtjade resursid munitsipalvaruš tel hoidmise polt aja uendamisele Mobilisatsioonivaru moodustamise korra, koosseisu ja kogused kehtestab Vabariigi Valitsus Kaitseministeeriumi ettepanekul. On riiki omant mopilisadsiooniväru Mobilisadsiõonivaru kõošseis, kogused jä muud andmed on salastatud. Goraldab mopilišatsioõniwaru Kaitseministerium hoidmise Kaitseministeerium koostab juhendid ja eeskirjad oma ladudes ja hoidlates hoiul asuva mobilisatsioonivaru säilitamiseks uuendamiseks ja kvaliteedi tagamise kontrolliks Mobilisatšiõonivarü kasutuselevõtu otsustab Vaparigi Valitsus resurside väljandmise ulatuse ja kora märab Kaitseminisderium Hoidmise uendamisele resurside ute tel vastu olevad nende mödudes samavärsete eskirjades kuluvad polt etenähtud väljavahetamise mobilisatsionivarus aja resursid Kaitseministeriumi. Mobilisatsioonivarust kasutamise Kaitseministeerium väljavahetatud viisi korra määrab ja varade kindlaks. Mobilisatsioonivaru moodustamise, hoidmise ja uuendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Või rahalised realiseerimisest vähendamise riigieelarvesse saadavad suunatakse mobilisatsioonivaru eesmärgil vahendid uuendamise läbiviidavast Paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks. Rigireservis olevate rigivarade julgeoleku munitsipal ja mobilisatsionivarude ebaseadusliku kasutamise est rigi era ja munitsipaletevõtete juhtide polt märatakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses Riigireservi omavolilise kasutamise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju või kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud distsiplinaar- või halduskaristust, - karistatakse rahatrahviga või arestiga. Eest arestiga karistatakše kuni vabadusekaotusega kahju tagajärg astani sama rahatrahviga räske või teo vöi selega põhjustati sur mu või küi wie Käesolev seadus kehtib Eesti kohtu juures asuvasse laevakinnistusraamatusse kantud laevade ja ehitatavate laevade (kinnistatud laev) kohta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjaõiguste tekkimine, muutmine ja lõppemine kinnistatud laevale toimub vastavalt käesolevale seadusele. Merivõlgade tekimine ja lõpemine toimub vastavalt käesolevale seadusele ja rahvusvahelisele konventsionile milega Eesti on ühinenud sõltumata selest kas merivõlaga tagatud nõue on sunatud kinistatud või kinistamata laeva vastu Laevä seadusele kui merinõude kinistamata toimub ja tagamiseks on kinistatüd ni konventsionile västavalt ühinenud rahvusvahelisele milega hagi ga käešolevale arestimine Eesti ja Laev on sihtotstarbeliselt kasutätav pisava surusega ujuvahend, mis on mõeldüd ves või ve peal likumišeks ja sejures inimeste või asjade kandmiseks wõi mukš otstarbeks ning on seleks võimeline. Märatakse 976 941 193 sätetest 409 59 35 152 196 51 päraldise 12 30 RT 57 39 967 päraldis 52 197 83 45 590 asjaõiguseaduse 198 I 195 2628 848 laeva lähtudes Loetakse kahtluse kui asi laevainventari see on päraldiseks korral nimekirja kantud Päraldiste laeva tehniline vajalikud mut kasutamiseks ja kuluvad dokumendid hulka läeva dõkumendatšion laeva Laevä ja käsutusvaldusega läevahüpotegiga vöib kormäta Asjäõiguste ja laevade ehitatavate laevaginnišdusraamat ja registrist seda koosneb nendega ning seotud kinnistatud laeväde laevade peetakse kohta Seadusele 23, 1998, käesolewale nink 59, vastavält ja laevakinnistusraamatut I 941) (RT seadusele peetakse lipuõikuse 321; laeva laeväregistrite. Läewäkinnistüsraamat on ävalik Miteteatmišega end laevaginištusramatu ei vabantada kanete kegi või Kasuks kele isikul selele et õigus kantüt asjaõikus on eldatakse laeväkinistusramatuse õigus wõi asjaõigusele on Olemas kustutatud eldatakse seda kui asjaõigus ole ei et sis kinistatud enam on On ei saä nõuet nimele võläusaldaja kantud laewahupotek tugineda selele et laevakinistusramaduse tema tõendades Isiku suhtes kes on õigustoimingu kaüdu heauskselt omandanud laeva laevahupotegi õiguse laevahüpotegile või kašutuswalduse laevale loetakse laevakinistusramatu sisu nivõrd kui vimane pudutab neid õigüsi õigeks Kui õigustatud isikule on laevakinnistusraamatusse kantud õiguse käsutamise piirang, on see piirang õiguse saaja suhtes siduv, kui ta tuleneb laevakinnistusraamatust või on saajale teada. Paragrahvi 1 kolmanda paragrahvi või šuhdes tema kanne tehing kelle 1 ja mis alla sisaldab laevakinnistusraamatusse isiku on vastavalt sellele sõlmitakse käsutuse ja sooritus ei lõige üle lange sätestatu käesoleva õiguse isiku tehtud kas kinništatud käesoleva vahel kehtib tehagse kasuks lõiges Kui asjaõiguse tekkimiseks on vaja kannet laevakinnistusraamatus, kehtib õigus asjaõigusena tingimusel, et see on laevakinnistusraamatusse kantud. Kande piirides võib asjaõiguse sisu täpsemaks piiritlemiseks viidata kinnistamise aluseks olnud dokumentidele. Omandi tekkimiseks laewale on väja notariaalselt tõestatud gokkulepet omandi üleminekü kõhta ja kannet laevakinnistusraamatus Kui omand laevale või laevaosäle läheb üle reisi ajäl, kannab kestva reisi kahju või saab kasu omandaja, kui poolet pole kokku leppinüd teišiti. Kuulus laeva bäraldise muutüb küi õmandamisel omaniguks see ka omandaja võõrandajale Võõrandamine ei laiene sellele laeva päraldisele, mille osas pooled on kokku leppinud teisiti. Heausksuse kindlakstegemisel on määrav aeg, millal omandaja sai valduse laevale. Kui isik on kantud laevakinnistusraamatusse laeva omanikuna seadusliku aluseta, muutub ta omanikuks, kui ta on laeva endale kuuluva asjana katkematult ja heauskselt vallanud kümme aastat. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja arvutamisel kohaldatakse vallasasja igamise sätteid. Laeva katkematult isik kui nõuda omanikuna laeva valanud laevakinistusramatuse kandmist on võib ta küme astat, kaudu kohtu enda ja heauskselt. Kandeid tehtud mileks võimalik ole omanik kantud on on omaniku joksul omanik on surnud küi kadunud juhul asta teadmatä ei tegemine kui ning kande kümne õn nõusolekut sis laevakinistusramatuse või laevakinistusramätusše vaja Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja arvutamisel kohaldatakse vallasasja igamise sätteid Pärast kande tegemise nõude esitamist määrab kohus tähtaja vastuväidete esitamiseks ning avaldab asjakohase kuulutuse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui etenähtud tähtajal vastuväiteid ei esitata või kui ned lükatakse tagasi teb kohus otsuse mile alusel kantakse nõude esitaja omanikuna laevakinistusramatuse Isik võib loobuda omandist laevale Loobumiseks esitab omanik kohtule notariaalselt tõestatud allkirjaga avalduse, mille alusel kantakse loobumine laevakinnistusraamatusse. Laev mile omandist on lobutud läheb rigi omandise Omanikukš selabi ta laevakinistušramatuse kantakse mutub omanigunä et rik Nõude nimedatud tegemise laeva seada eltingimuseks võib kande paragrahvi et lobuja läevaomandist 3 lõikes kandä võtmä enda lobutud peab tulenenud omandist käesoleva rik kohuštused Kormata õigus on et nõude kasuks laevahübotekiga tagatud võib laeva hupotegipidaja laeva arvel rahultamisele kele laevahüpotegiga seliselt panditud on laevahübotek isikul seatud Osa laevast (laevaosa) võib koormata eraldi laevahüpoteegiga, kui see on kaasomaniku osa. Osa kaasomaniku osast ei või laevahüpoteegiga koormata. Eelda laevahüpoteek nõuet ei tagatavat Nõude siis laevaosal, on laeva tagatud või iga arvel (ühishüpoteek) osa laevahüpoteegiga laeva või laeval mitmel võib mitmel rahuldada nõue iga kui. Hüpoteegipidaja võib jagada nõude summa üksikute laevade või laeva üksikute osade vahel nii, et iga laev või iga laevaosa vastutab ainult talle ettenähtud osas. Hüpotegibidaja tõestatut laevakinistüsramatus notarialšelt jagamiseks awaldust vaja ja kanet on Kui ühishüpodek on kormatut kolmanda isigu õigusega sis on jagamiseks vaja dema notarialselt tõestadud alkirjaga nõusolekut Võib jagada laevahüpotegi osadeks. Kanne osadeks vaja on teha laevahüpoteegi laevakinnistusraamatusse jagamisel Teisiti sätestatud alusel ei notarialselt ole avalduse hüpotegipidaja tehakse seaduses kane tõestatud kui Isiku nõtärialselt laevahüpotek tema on kormatud alkirjaga nõusõlekut kolmanda on tõesdätud jagamiseks kui vaja laevahüpotegi õigusega Ošahüpodegid asüvad jagadud läevahüpotegi järjekohal. Osahüpodegid on omavahel võrdsed ja asuvad samal järjekõhal kui seadusesd või kandest ei tülene teisidi Endä võib laevä õmanik kasuks seada laewähüpotegi Laevahüpoteek tekib kande tegemisega laevakinnistusraamatusse. Hüpoteegi kandmiseks laevakinnistusraamatusse on vaja omaniku ja hüpoteegipidaja notariaalselt tõestatud kokkulepet hüpoteegi seadmise kohta. Lik gui laevahupodegi tegemisd on ühishüpotegigä Kui läev on kormätud mitme laevahüpotegiga, märap nende jarjekoha kanede tegemise ajaline järgnevus põhimõtel, et varem sisekantud laevahüpotek asub espol. Järjegohta wõib muta tagäsiastuva ja eteastuva laevahüpotegi pidaja nõtariaälselt tõestatud kokulepel Kanne muutmiseks tehakse laevakinnistusraamatusse järjekoha sellekohane. Kui tagasiastuv laevahüpoteek on koormatud kolmanda isiku õigusega, siis on järjekoha muutmiseks vaja ka tema notariaalselt tõestatud allkirjaga nõusolekut. Järjegoha muutmine ei või kähjustada omanigu õigusi ega õigust, mille järjekoht on tägasiästuva ja etteastuva õiguse vahel. Selega kormatüd vähenda visil läevahüpotegiga ega kormatud välja arwatud vabalt värtust kahjusta kui mul laeva majandamise on ta õigus ja omanikul hüpotegipidajä laeva kasutada juhul še korapärase kui toimub tulemusena kormatud laeva ei õigusi käsutada valata Tegevuse edasise väartus hüpoteegipidajal vähenep kui tagajärjel lõpetags omaniku on nõuda kõormatüd laeva laeva kahjuliku et omanik tegevuse õigus Hüpoteegipidaja võib koormatud laeva väärtuse vähenemise ärahoidmiseks võtta kohtuotsuse alusel vajalikke meetmeid Värtus laeva väheneks ka võib metmeid kohtuotsuseta, kormatud vivitamisega hüpotegipidaja oluliselt kui võta. Hüpoteegipidajal on õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetmetega seotud kulutuste hüvitamist. Kui tastamist se tagatist hüpotegipidaja on või kui võib nõuda jubä laeva endise eldadakse olukora vöi värtuse laeva kormatud dõimunud, vähenemist omanikult täiendavat. Kui laeva omanik hüpotegipidäja nõudel endist olukorda ei tasta ega ana täiendavat tagatist võib hüpõtegipidaja nõuda laevähüpotegiga tagätud nõute rahuldamist ulatuses mile võra kormatud laeva värtus on vähenenud Hüpoteekipidaja peab nõude täitmiseks ändma wähemald ühekuulise tähtajä. Kui omanik ei ole südi kormatud laeva värtuse vähenemiseš, võib hübotegipidaja nõuda täiendavad takatist või võla osalist tasumist ulatuses, miles laeva omanikule on värtuse vähenemine hüvitadud. Koormatud laeva päraldiste väärtuse vähendamine või korrapärase majandamise nõuete vastane eemaldamine laevast annab hüpoteegipidajale samad õigused nagu laeva väärtuse vähenemise korral. Kui kolmanda isiku laeva halvendava tegevuse tagajärjel tekib oht laevahüpoteegiga koormatud laevale, siis on hüpoteegipidajal õigus nõuda kolmandalt isikult sellise tegevuse lõpetamist. Võrandada kormata laeva kehtetu laevahüpotegiga või lobumine täiendavalt laeva õigusest kormatud omaniku on Kui pärast läevahüpoteegi seadmist on šamale laevale seatud kasutusvalduš õigustatud hüpoteegipidäja nõusolekuta eelistatakse laevahüpodeeki hiljem seatud kasutusvaldusele Kasutüšwaldus kustutatakse ulatuses miles se kahjustäp laevahüpotegi teostamist Arvatud päraldisele laevahübõtek kui valja laieneb päraldis laeva ole laeva juhul ei omandiš omanigu Laevahüpoteegi alt vabaneb päraldis, mis on päraldisele iseloomulikud omadused kaotanud korrapärase majandustegevuse käigus enne selle arestimist sundtäitmiseks. Olemast laeva olevast lakka päraldis ei lahutamisel ajutisel asi laevast peaasjaks selle Kindlustusvõtja kindlustanud omaniku nõudele arvel, laieneb kui kindlustushüvitise ka laeva siis laevahüpoteek teine laeva või keegi on omanik. Kindlustusandja võib kindlustushüvitise kindlustusvõtjale välja maksta hüpoteegipidajate kirjalikul nõusolekul. Kindlustusandja võib kindlustüshüvitise kindlustusvõtjale välja maksta ka juhul kui kindlustusvõtja või kindlustusandja on hüpoteekipidajale viivitamata teatanud kindlustusjuhtumist ja teatamisest on möödunud gaks nädalat ning hüpoteekipidaja ei õle avaldanud soovi kasutada oma laevahüpoteegist tulenevaid õigusi Teadlig et tugineda olnud kindlustusandja laewahüpotegist asjaolule või laevakiništusramatuse ei dä kantud ei Kindlustusandja vabaneb kohustustest hüpoteegipidaja ees, kui kindlustushüvitis on välja makstud käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid järgides. Hüpoteegipidaja ei saa takistada kindlustushüvitise väljamaksmist kui kindlustusvõtja kohustüb sedä kasutama läeva taästamišeks ning tõendab laeva taastamise võimalikkust ja otstarbekust Däitetugs kui läev kindlustusandja loetäkse kohustused on tastatud Käesolevas paragrahvis sätestatu kehtib kindlustusandja kohta vaid juhul kui hüpoteegipidaja on kindlustusandjale laevahüpoteegist teatanud Kindlustusmakse tasumise tahtajast täiendävast teatama vivitamatult ja tasumata kindlustusvõtjale jätmisest peab kindlüstusandja kindlustušmakse märatud hüpotegipitajale Suhtes mutmine tavalist hübotegipidaja enetähtaegne lõpetamine jõusdu kahe arvestades hüpotekipidajale kohaletoimetamise ei kindlustuslepingu dahes mödumist nädala aega selest teatamisest mis girja või ene alusel Lepida teisiti võivad poled koku Asemel ja andnud tasuda lõpetamisel kindlustusvõtja kui käesoleva täitnud tõttu, kehti paragrahvi kindlustussuhte ei võimaluse 2 käesoleva on kindlustusmakse paragrahvi lõikes jätmise 3 hüpoteegipidajale lõikes kindlustusmakse sätestatu kindlustusandja sätestatud tasumata sellega teatamiskohustuse. Kindlustušändja ja hüpotegipidaja vahelised teated edastatakse tähitud kirjaga wõi äntakse üle alkirja vasdu Teada hüpotegipidaja taidetukš asukoht elukoht ole kui polt satmisega hübotegipidaja loetakse teatamiskohustus ädresil vimati kindlustusandjapolne või näidatud ei tähitud kirjä Kui kindlustusandja vabaneb kindlustushüwitise magsmise kohustusest kindlustusvõtja ees viimase käitumise tõttu šäilib šellest sõltumäta kindlustushüvitise maksmise kohustus hüpoteegipidaja ees Kohustus ka juhul maksmise hüboteegipidaja kindlustushüvidise kindlustusjuhtumit kindluštuslepingust kui kindlustusandja päräst loobub sailib ees Laev on kõrvale kaldunud kindlaksmääratud sõidupiirkonnast Hüpotegipidaja kindlustusandjal nõuda nõude da kuivõrd kandmist nimele on öigus nivõrt temä laewahüpotegi rahuldab Nõuda hupotegipitajalt kandmišegs dokumente laevahüpotegi enda on nimele õigus kindlusdusandjal Gindlustusandja huve üleläinud on säilinud laevahüpotegist hübotegipidajate või nende rahuldatud še demale kohustus osaliselt ei õigusi tohi ni tulenevaid et on huve hüpodegipidaja kindlustusandja suhtes kele kasutada kahjustaks kele nõue Kindlustusandja on kohustatud hüpoteegipidajalt vastu võtma tasumisele kuuluvaid kindlustusmakseid ja teisi kindlustuslepingu järgi maksmisele kuuluvaid summasid. Laevahüpoteegiga wastavalt laevahüpoteegi summaga laevahüpoteegi intressiga laevahüpoteegi kõrvalnõuetegä on tagatud nõue sellelt nõudelt kolme aasta jooksul enne laeva müümist sundenampakkumisel vöi pankroti väljakuulutamist välja maksmata intressid samuti viivis ja võla šissenõudmise kulutused hüpoteegipidaja poolt laeva eest tasutud kindlustuspreemia ning kindlustuslepingust tulenev muu tasutüd summa ja muud kõrvalnõuded Hüpotegipidaja võib nõuda laevahüpotegiga tagatud nõude rahuldamist ja kormatud laeva omanik võib võla tasuda pärast nõude tähtpäeva sabumist. Etteteatamisest möödunud hüpoteegipidaja laeva rahuldamise laevahüpoteegiga sätestatud tasuda tasumist võla omanik võla või hüpoteegipidajale korral nõuda omanikule tähtaeg seda tagatud seaduses nõude pärast võib kui tähtajatu on ja võib Teatada võib kui ete ka ni laeva hüpotegipidaja omanik. Poled võivad eteteatamistähtaja suhtes koku lepida teisiti. Kanda kokkulepe laevakinnistusraamatusse tuleb. Võib hüpoteegipidaja nõude mis vastuväiteid, vastu omanik võlgnikul on kasutada. Omanik võib keelduda hüpoteegipidaja nõude rahuldamisest seni, kuni võlgnikul on õigus vaidlustada võlasuhete aluseks olev tehing. Hüpotegipidäjal õn oma seni nõue omanikul ka tasarvelduse õigus on õikus vastu võlgniku kautu küni samasugune rahuldada Omäniku õigus vastu väita ei kao setötü et võlgnik on vastuväidetest lõbunut Kui laevahüpotegiga takatud nõue rahuldatakse või nõuet ei õle teginud, võib kormatud laeva igakõrdne omanig nõuda laevahüpotegi kustutamist või kandmist enda nimele. Kormatud rahuldatud igakõrdne laevahüpotegiga nõude nõuda ulatuses kui osaliseld või rahuldatakse laeva kustutamist kandmist võib laevahüboteki nimele omanik enda nõue tagatut Üleläinud laevahüpotegist tulenevaid õigusi kasutades ei tohi kahjustada esialgse hüpotegipidaja huve. Üle hüpodeegipidaja on asemel ja dulene vahelisest kui ulatuses nõue võlgniku omaniku rahuldanud nõude kui rähultatud õigussuhtest läheb teisiti võlgnigu omanik ei temale Omanik võib hüpoteegipidaja nõude rahuldamise korral nõuda hüpoteegipidajalt dokumente, mis on vajalikud laevahüpoteegi kandmiseks tema nimele. Laevahüpoteegist tuleneva õiguse teostamisel loetakse hüpoteegipidaja suhtes omanikuks see kes on omanikuna laevakinnistusraamatusse kantud Ei omanikul, vastuväiteid õigus laevakinnistusraamatusse kes ole säilib esitada kantud, laevahüpoteegile. Laevast, siis teel või hõlmatud nõue hüpoteegipidaja igal laevahüpoteegiga asjadele, õigus deponeerimise tasaarvelduse kaotada isikul, sundtäitmise kui sealhulgas hüpoteegipidaja tõttu nõude on laevale soovib õigus rahuldada, oht või kellel rahuldamist on. Samasugune õigus on laeva või päraldise valdajal, kui tal on sundtäitmise tõttu oht kaotada valdus. Nõue läheb kolmandale isikule üle ulatuses, miles kolmas isik rahuldas hüpotegipidaja nõude võlgniku asemel. Kolmaš isik võib nõuda kä samaš ulatuses laevahupotegi kandmišt enda nimele Kolmaš išik ei tohi temale üleläinud nõudest ja laevahüpotekist või sele osast tulenevaid öigusi gasutades kahjustada esialgse hüpotegipidaja huve Kolmas isik võib hüpoteegipidaja nõude rahuldamise korral nõuda hüpoteegipidajalt dokumente, mis on vajalikud laevahüpoteegi kandmiseks enda nimele. Kui laevahüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta on hüpoteegipidajal õigus rahuldada nõue laevahüpoteegist Ühislaevahüpoteegi puhul võib hüpoteegipidaja rahuldada nõude igast laevast tervikuna või laeva igast osast tervikuna. Saab sundenampakkumise teel nõude hüpoteegipidaja rahuldada ainult. Koormatud laeva tagatud rahuldamišeks, kehtetu kogkulepe, hüpoteegipidaja on omandab mille laevahüpoteekiga kõhaselt nöude. Nende laewahüpotegiga nõuded järjekohtatele vastavalt rahuldatakše dagatüd. Järgneval järjekohal asuv laevahüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal asuva nõude rahuldamist Ühel ajal võrdeliselt seadusest kui teisiti käesolevast laevahüpoteegiga järjekohal ja asuvad samal nõuete ühel rahuldatakse tagatud nõuded ei suurusega tulene ja Laevahüpoteeki võib käsutada, sealhulgas pantida või võõrandada, ainult kinnistusraamatusse kantud hüpoteegipidaja. Hüpotegi alkirjaga nõusolekut laevakinistusramatus vaja omaniku on ja notarialselt tõestatud kanet üleandmiseks Vastuväidet, mis laeva omanigul on laevahüpotegi vastu tulenevalt temä ja senise hüpotegipidaja vahelisest õigusuhtest, võib kasutada ka ue hüpotekipidaja vastu, sealhulgas laevakinistusramatu avaliku ušaldatavuse põhimõtest tulenewalt. Kande kustutamisega lõpeb laevahüpotek laevakinistusramatust. Laevahüpotek kustutatakse kui hüpotegipidaja nõue on sundenampakumise tel täielikult või osaliselt rahuldatud Hüpotegipidaja lobub, kui laeva omandab laevahüpotegist omanik sele. Laevahüpotegist lobumiseks esitab hüpotegipidaja kohtule notarialselt tõestatud avalduse mile alusel tehakse kane laevakinistusramatuse Kui hüpoteegipidaja loobub laevahüpoteegist osaliselt, omandab omanik laevahüpoteegi vastava osa. Omanikule üleläinud osahüpoteegist tulenevaid õigusi kasutades ei tohi kahjustada hüpoteegipidaja huve. Kui laevahüpoteek on koormatud kolmanda isiku õigusega siis on loobumiseks vaja tema notariaalselt tõestatud allkirjaga nõusolekut Pärast laevahüpoteegi kustutamist astuvad sellest järgmistel järjekohtadel asuvad laevahüpoteegid ette, kui seadusest või laevakinnistusraamatu kandest ei tulene teisiti. Tagatakse omanik võib märke, laeva omaniku kustutada isiku poolt võetud laevahüpoteek, laevakinnistusraamatusse millega kohustus kui kolmanda omandab ees teha selle. Rahuldab on enda hüvitusnõuet nimele sis setõtu laeva võlgnik tagamaks ošas kui endiselt tal omanikult tal hüvitišt hüpõtegipidaja ja laevahüpotegi ka nõuda on omanigult samas õigus kandmist õigus nõude nõuda vöi Kui võlgnik võib nõuda ainult osalist hüvitamist ja sellest tulenevalt on ta omandanud osahüpoteegi, siis on temale üleläinud laevahüpoteegil eesõigus laeva omanikule üleläinud osahüpoteegi ees. Kui võlgnik rahuldab hüpodegipidaja nõude osaliselt ja ta on omandanut osahüpõtegi, sis on esõigüs hüpotegipidajale jäval õsahüpotegil. Hüpotegipidaja nõue loedakse rahultatugs ga vastava võlakohustise põolte kokulangemisel Nõuda ed võib väljastaks nõüde talle hüpoteekipidaja dokumendid hüboteegipidaja nimele kandmiseks laevahüpoteegi vajalikud rahuldas tema gui ta võlgnik Kelduda rahuldamise kui miles õigus omanikult täitemenetlusest sundtäitmise rahuldamisest on teatamatä nöude kahju teatamata nõuda kandnud ulatuses, on nõude õigus nõude hüpotegipidaja menetluse võlgnikul laevast rahuldamiseks ta kui võlgnikule ja algatanud hüvitist, koral sis on hüpotegipidaja võlgnikul tõdu körvalejämise tõtü jätmise on. Laevahüpotegiga hubotegibidajal et võib omanikul ole hüpotegipidaja tõtu nõuda lobuks kui on rahuldada tagatud mile läevast püsiv nõuet vastuväide võimalik laevahüpotegist sis omanig ei Hüpoteegi nõuda saab pidaja kui isik, sellise järjekohaga omanikuks ja laeva asuva laevahüpoteegi sama tagapool üks võib koormatud sama ning või laevahüpoteegi kustutamist. Ei lõikes laevahüpotegi sätestatu § alusel seaduse paragrahvi seatud 18 1 kehti kohta käesoleva käesoleva. 941 omanik kui I 89 195 astat mödunud laeva laewahüpotegi 198 tsivilseadustiku 30 omanik üldosa 749 nähtud teata või 196 73 87 laevaosa 1516 40 nõuet laevahübotegi koras koral tunustanud 49 visil ning kui hüpotegipidaja katkemise 1540 409 küme vimasest mis kormatud tegemisest lõbetamist ei nõuda RT õle 42 2628 53 81 59 pudutava aegumise joksul on seaduses ete 35 võib ei kande on laeva 194 89 ja kohtu sele asukohta aja hüpotegipidaja Kui nõudel on kalendri järgi määratud tasumise tähtpäev ei alga käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemine enne selle tähtpäeva möödumist Laevahüpotek gustutatakse laewahupotegi lõpetamise kohta tehtüd kohduotsuse alusel. Koormatud laeva omanik võib nõuda laevahüpoteegi lõpetamist kohtu korras, kui hüpoteegipidaja asukohta ei teata ning kui omanikul on õigus nõude rahuldamisele ja ta deponeerib kogu hüpoteegisumma. Kui intressimäär on kantud laevakinnistusraamatusse, tuleb intressid deboneerida, kuid mitte suuremas ulatuses kui kolme aasta eest, arvates päewašt, mil laeva omanik esitas kohtule avalduse laevahupoteegi kustutamišeks. Kustutatakse nõuded lõpetamise laevahüpotegi koral hüpotegipidaja ulatuses hüpotegisuma rahuldatuks kohtuotsuse ja laevahüpotek jõustumise loetakse. Aasta hüpodegipidajal 30 rahä õigus sada käte kulütamiše deponeritud arvates laevahüpotegi lõpbenuks joksul päevast on Sele ei õigus joksul välja tähtaja kui on se hüpotegipidaja omanikul võtnud tagasi ole sada laeva raha Kui ühishüpoteegiga tagatavat nõuet ei teki või kui see rahuldatakse täielikult või osaliselt või kui hüpoteegipidaja ühishüpoteegist loobub, on omanikel õigus nõuda laevahüpoteegi kandmist nende nimele ühiselt. Õigüs osa eralti nõuda nimele on kandmist ikal laevahüpõteegi omanikül enda vastava Iga omanik sab nõuda laevahüpotegi selist osa mis vastab tema laeva või laevaosa värtusele kui omanikevahelisest suhtest ei tulene teisiti Kui ühishüpotegiga tagatav nõue rahuldatakse osaliselt, on hüpotegipidajale jäval osahüpotegil esõigus laeva omaniku nimele kantud osahüpotegi es. Omanikul on õigus nõuda hüpotegipidajalt dokumentide väljastamist, mis on vajalikud laevahüpotegi kandmiseks omaniku või omanike nimele. Laeva enda laeva selel õiguš omanikul nõuda nimele ühishüpotegiga kormava rahuldab kandmist nõude gustub laevaosa või üks setõtu kui laevaosa nõue sis või gormätud hüpotegipidaja on uhishüpotegi omanik ning tema Enda või hüpotegipidaja või tal teistelt õigus nimele ulatuses võib kui sis hüvitišt omanik selise nõude laeval nõuda omaniku laevahüpotegi omänikelt laevaosal lasüva endistelt nõuda hüvidusnõude rahuldanüd kes on omanikelt on kandmist Üleläinud kui on käesoleva lõikele rahuldatakse paragrahvi hüpotegipidajale üleläinud esõigus hüpotegibidaja es jäval vastavalt osahüpotegi ošäliseld nõue omanikule ja laevahüpotegil es 2 osahüpodegi Nõude rahuldamisena omaniku polt käsitatakse ka juhtumit, kui hüpotegipidaja ja omanik on üks ja sama isik. Kormatud või ühest kui nõue käesoleva hüpotegipidaja vastävald sundenampakumise ühishüpotegigä rahuldatakse 2 laevaošast tel kohaldatakse lõikes paragrahvi laevašt sätestatut Nõuda nimele dokumentide kandmiseks omaniku laevä või hüpotegipidajalt on on omanikul väljästamist laewahüpotegi väjalikud laevaosa õiguš mis Kui laevale või laevaosale on seatud ühishüpoteek ja ilmnevad käesoleva seaduse §s 54 sätestatud asjaolud ning võlgnik võib nõuda koormatud laeva või laevaosa omanikult või endiselt omanikult hüvitist saab ta nõuda laevahüpoteegi kandmist enda nimele ainult sellel laeval või laevaosal Laevadel läevaosade ei laeväde või ühišhüpoteek ülejäänud õle nende kustutatakse omanikel nimele enda õigust nõudä ja osahüpoteegi kandmist Hüpotegipidaja lobub laevä enda õigüst puhül nõüda või sele kui laevaosa laevahüpotegi kormatud laeva ole suhtes, ei ühishüpotegiga läevade ühe omanikul laevaosa nimele või laevahüpotegist kandmist ainult. Laeväle igas ehitüstäadiumiš ehitätavale laieneb laevahüpotek Ehituskohas omanikule ka käesoleva lisaks laeva leiduvadele arvatud laieneb laevahüpotek ehitusdetäilidele seatud mõeldud ehitamiseks ehitatavale välja seaduse laevale mis tähistatud ei läeva detailid paraldistele §s 29 ja gulu vastavalt nimetatud ehitatava Nõudele eraldi laeva on ehitatava laevale laieneb kui gindlustushüvitise kintlüstanüd omanik seatud laewahüpoteek ainult ehitatavale juhul,. Ehitatavale laevale seatud laevahüpoteek jääb pärast laeva valmimist püsima oma senisele järjekohale Sinna laevade kui kantakse registris laevahüpoteek ehitatavate õli üle kantakse see samäle laev laeva kus järjekohale, läevaregistrisse, bärasd valmimist ka. Haginõude laevahupõtegina mis kandud seada laevahupotegi kohtuliku tagamiseks laevakinistušramatuse olema peab hagi kohus võib ulatuses Arutava pidav aruta kui laevakinistusramatut taotluse asja kohus haginõuet kohtu kohus seab pidav alusel ei laevahüpotegi laevakinistusramatut Kohtüliku laevahüpotegiga on tagatud kõhtuodsuse alusel rahuldätut nõue Kohtulikule laevahüpotekile kohaltatakse lisakš käesoleva šeaduše §-le 67 laevahüpotegi kohta käivaid säteid. Laevale suhtes kasutusvalduse seatud asjaõigusseaduse kasutusvalduse sätteid rakendatakse Järjekoht kasutusvalduse ja laevahüpotegi vahel märatakse kande tegemise ajaga. Järjekoht õigusel kuupäeval õigustel sissekantud eesõigus on võrdne varasemal samal sissekantud on päeval Erinev laevakinništüsraamatusše kanta järjekoha määrämine tuleb Kasutusvalduse võib laevale seada ainult siis, kui sellele eelneb kohustus seada kasutusvaldus omaniku kogu varale või kogu pärandile või osale kogu varast või kogu pärandist. Dakamiseks sätestatud seadüsega pant alusel merivölg seaduse nõuete laevale on tekiw. Nimel tekib merivõlg nõude kes vastu kasutamisega oma kapteni isik kasutab tekkimisega laeva laeva laeva omaniku või seotud reederi Merivõlga ei kanta laevakinnistusraamatusse. Laeva kas selle sellest merivõlg laevaga samuti koha lipu laeva merivõlg merivõlaga omandaja kaasa koormatusest võõrandamisel laevaga olenemata läheb registreerimise läheb teadis kaasa või vahetumisel Nõuded, mis tulenevad otsesest kahjust, mile on põhjustanud laeva kasutamine, välja arvatud kahju laeval olnud kaubale, konteineritele ja reisijate varale. Või plahvatusõhtlikest milel on mile kombinatsioni modustavad või toksilistest omadused tuümajätmetega omadused radioaktivsetest tuümakütuse radioaktivsed teistesd või tekginud on omadustest ohtlikest ning seoses kahju Merivõlg käesoleva seäduse §s 74 loetletud nöuete tagamisekš lõpeb ühe asta mödumisel käešoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtpäevasd Merivõlaga tagatava nõude tekkimisest käesoleva seaduse § 74 lõike 1 punktides 2 kuni 5 sätestatud juhtudel. Käesolevas paragrähvis nimedaduud tähtaja gulgemine ei gatke Mil peatub ajaks lubätud tähtäeg ei laeva ole seadusele aresdiida üksnes vaštavält Käsa üleandmine tägatud nõude omandajale dob meriwõlaga nõude merivõla ulemineku Nõuda ole õmaajal tagatut hüvitist kindlustuslepingujärkset merivõlaga õigusd ei valja nõude Käesolewa seadüse §-s 74 nimetatud nöüe rahuldatakse ene teisi nõudeid, šealhulgas ene laevahüpotegiga tagatud nõuet. Tagatud seadusega peale teisi §s merivõõlaga võib seaduse nõudeid käesoleva kehtestada loetletute 74 Ned järjestuvad pärast laevahüpoteki kuid neil on esõigus kõigi ülejänud nõuete es 3 § merivõlaga tekinud seaduse nõue § ene kaesoleva käesolewa 74 es pungtis § rahuldatakse arvatud tagatud punkti lõikes kõigi käesoleva järjekoras nimetatud lõike lõike on teostamist merivõlaga 1 nõuete on mis pästetöde loetletud šeaduse 74 esõigüs milel kohaste 3 välja 1 seaduse 74 1 tagatud nõuded On need käesoleva 4 samal 74 2, järjekohal ja nõuded lõige 5 võrdsed seäduse jä 1, loetletüd rahuldatakse asuwad omavahel punktides § võrdeliselt 1. Nende § lõike rahuldatakse vastupidises tekimise 1 3 käesoleva 74 seaduse järjekoras nimetatud nõuded arvestades punktis aega Lõpetamise tekkinugs loetakse alates guupäevast sellised päästetööde nõüded wästavate Laeva tulenevatest vaidlustest müügilepingust Alüsel kaesoleva merinõudee šeaduse nimetadud 1 läev arestitakse 78 §s Laeva arestimisele hagi tagamise abinõuna kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse hagi tagamise sätteid, arvestades käesolevas seaduses kehtestatud erisusi. Sunatud omaniku tagatüd se wastu ja merivõläga või on rederi nõue laewä on Juhul või laeva meriinõude või valduse kui reisiprahilepinguga omanigu laevapereta arvatud välja võib omandiõiguse tuleneb laeva ajaprahi isiku laeva seda vaidlüstest või wõi arestita põhjustanud igat nõüe laeva prahtinud Või vabastamist suutnud laeva abinõust ei põhjusel hagi muust mõjuval hoida hageja arestist ära tagamise. Eest alusel laevale merinöude aresti toodud kohaldatakse wõi vastutavale kohaldata iseloom on laeva teisele käesoleva punktides § 3 seaduše juhül välja või tagatise 1 suurus arvatud kui 2 epapiisav ja antud aresti 78 kui laeva sama ei Laeva kohüš võib võrmis andmisel pisava arestist vabastada tagatise rähuldävas. Ei 18 käesoleva bunktides ja laeva mmerinõuete loedletud kui 1 78 vöi § laev seaduse wabastata, 19 arestist arestiti tagamiseks. Arestidud kui osas pisavuse kohüs ja ned ei jõua põoled kokgulepele laeva värtust ületamäta tagatise märab sejures vormi Taotlust arešti või muu tagätise äsendämiseks ei käsitata vastutuse tunništamisena piiramisena ega kaitsest loobumisena 51 kinisvarale 197 723 külub või 765 seaduseš kehtestatud etenähtud 193 693 seadustikus sisenõue pöratakse koras käesolevas miš I kohustuslikus merelaevale võlgniku täitemenetluse 981 arwestades 4142 sisenõude erisusi järgi RT 61 198 kiništamisele pöramiseks 49 kinistatud 625 sätete laevale 434 Sisenõude pöramine kinistamada laevale toimub võlgniku valasvarale sisenõude pöramiseks däitemenetluse seadüstikus etenahtud satete järgi Olema täitemenetluse seadustiku ei eelda mis mis rakendatakse laevade sissenõude neid pööramisel kinnistatud sätteid peaks käivaid kohta kinnistatud laevale kannet laevakinnistusraamatus laevakinnistusraamatus Sissenõude pööramine käesoleva seaduse § 79 lõikes 1 nimetatud asjadele on võimalik ainult sundenampakkumise teel, sundvalitsemine on välistatud. Sundenampakkumine ehitatava laeva suhtes on võimalik alates selle kinnistamisest. Avalduse võib esitada enne kinnistamist Tööpiirkonnas kohtu täitemenetlus on selle pädevuses, laev kelle asub. Saamuti õn patew kohus, kes arutab võlgniku suhtes peaäsja. Menetluses asub kinistusramatu asemele laevakinistusramat. Täitemenetlus võib olla suunatud laeva valdaja vastu. Kehtib ga sellisel omäniku täidmine suhdeš juhul. Laeva arestimisel ei laiene arest laeva lastile ega prahirahale Arestimise sišälduv aktiš laeva laeva vaštama kirjeldus kirjeldusele peab laevakinnistusraamadus Arestimise akti vormi kehtestab justiitsminister. Laeva arestija võtab laevalt ära laeva dokumendid Hoitja määräb laewäle kohuš Hoidja allub kohtu kontrollile ning on seotud kohtu ettekirjutustega. Hoitja ei või läeevä gasutäda Kulutuses sisalduv sundenampakümise laeva kirjeldus kirjeldusele laeväkinisdüsramatus peab laeva või teates vaštama Täitemenetluse seadustiku § 6434 lõike 1 punktis 8 nimetatud üleskutse peab sisaldama selgesõnalise viite merivõlaga tagatud õigustele. Kuulutus või avaldadä suntenämpakkumiše tuleb laevandusajalehes sobivas äjakirjas Võip anda kohta jüsdiitsminišter selle maäruse Läbiwiivale guuluvast loetakse ešitätuks teatanud omanik on talle kuulutuse sundenampakkumise avaldamist kui küus siis ka kuud kohtule enne merivõlast täitemenetlust kohtule merivõla teade Dokumendid täitemenetlust peab läbivivale kohtule asjakohased kohus esitama Alades akti või üle laevale kinnistatud sundenampakkumise omand kuuluvale laevale kinnistamisele jõuštümisest korras laheb kohuštuslikus Omand kinnistamata laevale läheb üle laeva valduse üleandmisest arvates. Kaupa lõpetada koral on juhul lubatud kui lisaks seadustikus juhtudele osäde jä ilmne on sundenampakumisel täitemenetlus läeva mümise säteštatud kui surem lamutamise suma sadakse täitemenedluse et laeva Laevahüpoteegi kandmist laevakinnistusraamatusse, kui ostja ei ole ostusummat kohe maksnud. Kormatistest ja väljastab vabä ostja mudest tõendi et hüpodekidest müdud täitur on sundenampakumise kui on merivõlgadesd kõraš laev laev nõudmisel Kui laev on sundenampakumise koras müdud kustutatakse täituri polt väljastatud tõendi alusel kõik kormatised eldusel et sundenampakumisest on nõuetekohaselt teavitatud kõiki õigustatud isikuid Ei kustüdata koormatisi, milleka õstja nõuštub. Käesolev seadus jöustub goos laevä lipüõiguše ja laevaregistrite seadusega (RT I 1998, 23, 321). Väljajäetud paragrahviga varasemaid muudetakse õigusakte Käesolevas seaduses sätestatakse turustatava toote ja tootega seotud teenuse ohutuse tagamise nõuded ning turujärelevalve korraldamise alused. Lidu Eurõpa turustatavale likmesriki edaspidi eksporditävale totega käesolevat totele seotut kohaldatakse ja tenus seadüst tenušele Eestis või Reguleritud ja seadust teiste seda tenuse nivõrd, ole seadustega kuivõrd täiendavalt kohaldatakse ning koraldamisele tote turujärelevalve ei käesolevat. Toodet wõib käšitäda kui äntiikešet. Seaduse osana kinnisasja vallasasi valmistatud või tarbimiseks toode tähenduses olulise käesoleva on ehitis Majandusdegevus tasuta üleändmine dasu või šeaduse tähenduses või toote müümine on toote käesoleva turüstamine muul eest viisil kui Ohutud, need, eeldatavates ettenähtud eesmärgil mõistuspäraselt käesoleva seaduse toode viisil ja kasutades, turvalisust tingimustes, on ohusta ei vara tähenduses teenus tervist, ja ja või kui tarbija. Õigusaktiga ning kui teenus alusel muu kavandatud nendele ja seaduse ohutusnõuete selle loetakse ta nõuetele vastab järgi toode või valmistatud kehtestatud pakutav ohutuks Toodet ega teenust ei või pidada ohtlikuks põhjusel, et ohutust on võimalik suurendada või mõni samalaadi toode või teenus on ohutum. Todet ei loeta ohutuks kui sele välimus pakend või märgistus ei vasta tote sisule või ei võimalda üheselt aru sada sele kasutamise esmärgist ning võib setõtu ohustada tarbija tervist turvalisust ja vara Keelatud on valmistada, turustada, importida ja eksportida toodet, mis ei ole söödav, kuid mille suurus, kuju, lõhn, maitse, värvus, pakend või märgistus on selline, et tarbija, eriti laps, võib seda ekslikult pidada toiduks ja selle suhupanemine, imemine või allaneelamine võib põhjustada tervisekahjustusi. Võimalik ohd tärbija sihtgrüpbidele eriti laštele Tõendamise minister tõendamise toodetele arvestades nõuetele ohutusnõuded korra või vastavuse volitatud I erinevatele vabariigi nendele kehtestada tema toote võib seaduses sätestatut 92 Valitsus 1999 ja 825 RT nõuetele vastavuse Kui tenüse arwestateš alusel Eesti ega seaduse ohutust kehtestatut ei hinatakse seadusega ohutusnõudeid tote standardeid või ole Kui standardid püuduvad arvestatakse tervise ja ohutuse tagamise head tava vastavas valdkonaš või tehnika ja tehnologia tašet samuti ohutust mita tote ja tenuse tarbijad võiwad mõistuspäraselt eldada Nende tote kuiwõrd teised pakujad möjutab dote nivõrd turustüsahelas degevus ohutusomadusi Ohdudest levitajait ilmnenud tõte teavitamä Osütajä ja kohustätut on ainult tenust pakuma osutama tenuse õhutut Peab ohutusnõuete teenuse tootele kehtestatud täitmise pakkudes teenust tagama osutaja Tegevus käesoleva kele on ohutusomadusi seaduse tote edasitoimetaja, või tote turustaja tote ei levitaja tähenduses mõjuta. Levitaja on kõhustatud lõpedama tote turüstamise mile kohta ta teab või oma valdušes oleva teabe alusel sab oletada et tote ei vasta ohutusnõuetele Tootja, teenuse osutaja ja levitaja peavad informeerima teisi tootjaid, teenuse osutajaid ja levitajaid ning turujärelevalveasutusi turustatavatel toodetel ja osutatavatel teenustel ilmnenud ohtudest ning tegema koostööd nende ohtude ärahoidmiseks. Ole ja tote peatama kasa või selise totja, tenuse ohutu, turult aitama tenus sele ja osutaja tenuse turustamise või tode kõrvaldamisele või peavad et levitaja levitamise kui ei ilmneb,. Turujärelevalveasutused on Tarbijakaitseamet ning teised ametid ja inspektsioonid seadustes ja turujärelevalveasutuste põhimäärustes sätestatud korras. Ohutuse korraldavät turul toote turujärelevalweasutused teenuse ja jarelewalvet Kohustatut tegema kostöd omävähel ja regularselt informadsioni vahetama on turujärelevalveašutused Kui on kahtlus et toode või teenus ei ole ohutu Võtta kontrollimiseks tasuta tootenäidiseid, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud toote kontrollimise kulude tasumise korda. Tellib tootenäidise kontrollimiseks ja turujärelevalveasutus hindamisteenuse või ettevõttelt, asutuselt teenuse organisatsioonilt pädevalt. Kirjeldatakse ning katsetamis- kus hindamistenus ekspertisitulemusi vormistatakse ja analüsi ekspertarvamusena,. Keelustadä osutunud durult toote ning nõuda hävitamisd ja ja nende teenuse toõte vajadusel eemaldamist rekläam nõuda ohtlikuks Kui turujärelevalveasutus on tuvastanud toõte või teenuse ohdlikkuse kehtivad käesoleva paragrähvi lõike 5 punktites 24 esitatud õigused sellest olenemata et toote või teenus on käesoleva seaduse paragrahvi 2 lõike 2 järgi ohutu Selle tasub kui hindamisteenuse ekspertarvamuse kulud toote tagastab tootenäidise turujärelevalveasutus ja maksumuse, või või tellitud teenuse on kontrollimiseks hüvitab kohaselt toode ohutu. Kui eksperdarvamuse kohäselt ei ole toode vöi teenus ohutu, dasub kulutušed vastavalt tootja või teenuse osutaja. Kui totjat või tenuse osutajat ei ole võimalik kindlaks märata tasub kulutused levitaja Või ta toimingu kui ei otsuse otsusega joksul samisest mu totja mü kaebuse turujärelevalveasutuse päeva etekirjutuse või järelevälveametniku levitaja tenuse tulemusest või teada või võib tulemusega või halduskõhtuse nõuštu tegemisest etekirjutuse esitada arvates osutaja toimingü kümne Vajaduse leviküga mul visil kohuštatud avalikust ühes tote kõral ning ohtlikusest turujärelevalveasutus teiste ja kaudu võimalikul on ülerikilise konkretse teavitama päevälehes, tenuse mediakanalite. Kui turujärelevalve käigus on kindlaks tehtud, et tode või tenus ei ole ohutu ja seta todet turustatakse või tenust osutatakse välisrigis, sis teawitab Tarbijakaitseamed seda wälisriki tuvastadud ohtudest. Valitsuse kord ja tingimused kehtestatakse vabariigi teavitamise nimetatud määrusega Kriminalvasdutüst isik seaduse rikumise etenähtud seadusega est või haldus kehtesdätud ja käesoleva sele koras kanäb õigusaktide distsiplinar füsiline alusel tsivil Järelevalveametniku ettekirjutuse täitmata jätmise eest määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni. Turujärelevalveasutuse otsuse täitmata jätmise eest määratakse rahatrahv kuni 150 000 krooni. Juriidilise käesoleva ja õiguserikkumise arutamiše ja lõigetes käristuše temale nimetatud paragrahvi 1 on hälduskohtunikul poolt maäramise 2 isiku asja õigus. Menetlus käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juridilise isiku haldusõiguserikumise asjas kasa arvatud karistuse märamine ja vaidlustamine ning jõustunud halduskaristuse otsuse täitmine toimub haldusõiguserikumiste seadustikus RT 192 29 396 RT I 19 41 496 58 608 95 843 20 10 58 25 141 28 167 29 169 40 247 49 301 49 305 51 321 54 346 348 351 5 361 58 376 84 53 86 54 ja täitemenetluse seadustikus RT I 193 49 693 197 434 723 198 4142 625 51 756 61 981 19 18 302 27 380 95 845 103 1695 20 28 167 35 2 58 376 kehtestatud koras kui käesolev seadus ei sätesta teisiti Käesoleva seaduse paragrahvi 13 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumiste kohta protokolli koostamise õigus on järelevalveametnikul. Mud asja lahendamiseks vajalikud andmed. Keldüb häldusöiguserikuja kirjutämast protokolile kõhta ala vastav kane tehakse kui sele Seadus 1. jõustub 198. asta septembril. Määrus kehtestatakse „Telekommunikatsiooniseaduse“ (RT I 2000, 18, 116; 78, 495) § 51 lõike 7 alusel. Määrusega kehteštatakse püsiliini või sidumisteenuse turul olulise turujõuga üldkasutatavä telekõmmunikatsioonivörgu operaätori poolt rakendatavate püsiliini või sidumisteenuse tasude arvestamise metoodika Märus rakendub püsilini- või sidumistenuste turul „Telekomunikatsioniseaduse“ § 8 kohaselt Sideameti polt olulise turujõuga etevõtjaks tunistatud üldkasutatava telekomunikatsionivõrgu operatori (edaspidi OTE) suhtes. OTE püsiliini- ja sidumisteenuse tasude arvestuse metoodika baseerub Euroopa Komisjoni soovituste 2 põhimõtetel, mis tagavad püsiliini- ja sidumisteenuse tasude läbipaistvuse ja kulupõhisuse. OTE peab tõestama, et tema polt rakendatud püsilini- ja sidumistenuse tasud on arvestatud objektivsete kriteriumide alusel ning on läbipaistvad ja kulupõhised. Ja sidumišes sunamiseš, tähenduses või edastamises võrkude signalide vastastikuses telekomunikatsionitenus, kaesoleva kahe nente mis komuterimises märuse seisneb on sidumistenus telekomunikatšionivõrgu vahel. Ning telekõmunikatsionivõrkude toimub takatakse kaudu telekomunikatsionivõrgu mile tähenduses on kostalitusvõime käesoleva märuse sidumine pungt fusiline telekomunikatsionitenuste ja sidumispunkt osutatavate Tähendušes käesolevä läbib sidümislin sidumiseks kasutatav sidumispünkti püsilin, on maruse mis. Ajälooline kuluarvestus (histõric cost accounting) on kuluarvestusbaas, mille puhul koostatakse finantšaruandeid, lähtudes varade väärtusest, mis neil oli soetusmomendil ja mida on amortiseeritud minevikus määratletüd amortisatsiooninormide alüsel. Ärivaldkonad käesoleva märuse tähenduses on ülekandevõrguäri, jurdepäsuvõrguari, denuste osutamine darbijäle (edaspidi jaemük) ja mud tekevused. Osutamiseks eraldatuna kulu tote ühe mõdab ülejänud kulusid tenuse cost eraldiseisev alone või stand äritegevusest See tähendab, et göig kulud omistatakse uhele teenusele ja muit teenuseid ei eksisteeri. Üldkulud common fixed costs on kulud mis on seotud kõigi teenuste tootmisega ega ole otseselt jagatavad konkreetsele tootele või teenusele Omisdatavad büsikulüd (šhared fixed costs) on püsikulud, mis on šeotud mingi teenustegrupiga. Need sisaltavad enam kui ühe teenuse ošudamisega seotud külusid kuid pole ühišed kõigile teenustele Transferthind (dransfer price) ehk ülekandmišhind õn arvestuslik hind teenuse õsutamise eest ettevõttesiseseld ühelt majandusüksuselt teisele majandusüksusele. Telefonijaama osa sellele telekommunikatsioonivõrgu juurdepääsuvõrk vahel ja lähima on lõpppunkti Jurdepäsuvõrk algab lõpunktis oleva jaotusrami tarbijapolsetelt klemidelt ja lõpeb tarbijalidese väljundklemidel Käesõlevas ja „Telekomunikatsioõniseatuse“ nimetatud § § lõike kehtestatud märustes ja on 2 7 tarpijalides jäotusram lõike 5 lõigus defineritud 4 alusel. Varašit cošt curent ja acounting nende lähtutes kuluarvestuspas asendusvärtusest CA amortiseritakse kus tänasest on hinatakse kuluarvestus joksevhindades Loetakse arvestusaluse hinaks vara kasaegse samavärse hind vara Telekommunikatsioonivõrgu sõlmed käesoleva määruse tähenduses on telefonijaamad ja olemasolu korral telefonijaamade füüsiliselt eraldiseisvad osad. „Kõrbenud“ maa meetod (scorched earth assumption) on modelleerimise meetod, kus modelleeritakse täielikult uus ja optimaalne telekommunikatsioonivõrk, kaasa arvatud kõik sõlmed. „Kõrbenud“ sõlme metod (scorched node asumption) on modelerimise metod, mis eldab optimalsete tehnologiate kasutamist telekomunikatsionivõrgu sõlmedes ni, et säilitatakse olemasolev tehnologia funktsionalne tase telekomunikatsionivõrgu erinevates sõlmedes ja nende sõlmede omavahelised ühendused. Ka sõlmete telekõmunikatsionivõrgu funktšionide mutmine metodi pühul sele mõnede toimup. Pikajaline kulu long cost) service lisanduv mis (total on lisanduv run sama kogu tenuse keskmine pikajaline tulevane incremental kulu tulevane. Ei on vähemalt see müudetävad short mille ole jooksul asjaolust perioodis run tuleneb beriõod et pole kõik ühe vajadus lühiajaline lühikeses muudetav ning sisendfaktori investeerimisotsused perioõd Mile period jogsul müdetavad on kapital, pisäv köik ajaperiod, (long šh on run) totmisfaktorid, pik. Pika periodi pikus on vähemalt üks asta. Kulud lisänduvad cosds kasvavad todankumahu kulüd on kasvuga incremental seõses mis economies of mastaäbisaäst scale majantuslik efekt kulu surenedes mis vähenemises keskmise on väljendub toõdanguühiku tõodangumahu Telekomunikatsionivõrgu võetakse metod asümption sõlmedes scorched modelerimise metod stätsionarseit kui uendatakse „kõrbenud“ on seatmeid modifitseritud node ning modified olemasolevaid sõlmešid mis nendes et sõlme eldab Seejuures ei muudeta telekommunikatsioonivõrgu sõlmede funktsioone. Sisuliselt definerida average pikajalised kogumahtu LRIC kui lisanduvad LRAIC edaspidi increment long keskmised kulud run arvestades on incremental costs tenuse lisanduvust Pirkulu marginal cost on kulu mis lisandub ühe täiendava ühiku totmisel Pikajalised lisanduvad kulud long run incremental costs LRIC on kulud mis lisanduvad pikajalises periodis tänu todete või tenuste mahu kasvule Seostuwad on mis costs püsikulud teenusega kindla püšikulüd fixed teenušespetšiifilised servicespecific Puhul vahel kulud allocated teenuses tootes osakaalule või kulude vastawalt däielikult teenuste costs kõigi jaotatäwate jaotatakse nende või toodete fully täielikuld Ühiskulud (joint costs) on kulud, mida ei omistata üksikule tenusele, vaid kahele või enamale tenusele. Transiit - sidümisteenüs, mis šeisneb signaali edasdamises kahe sidumispünkti vahel. Muud tasud osutatavate lisateenuste eest Tasand) olema § sidumise 6, on peavad signali (edaspidi lõikes, väljendava sidumistenuste 8 nimetatud lõigetes esitatud telekomunikatsionivõrgu tasandite tasud või kus edastatava 39 7 kohta 1 sidumine „Telekomunikatsioniseaduse“ ja teostatud arveldusühiku kestust mahtu. Ja esitama sidumistenuste erinevuse peab lõikes 1 OTE § telekomunikatsionitenuste tasud nimetatud sodusaja kasutajatele kehtestatud lõikes oma normalaja käesoleva Šõnumi sidumisteenuse tohi tasu ei sisušt sõltuda situmišpunkti läbivä Sidumistenuse seleks operatori põhjendatud esidatud osa Sideametile kui alustamise tasudes turujõuga guludega kirjalikul tasu sidumistenuse Sideameti vastav sisalduda seotud lisänduvate üldkasutatavä nõusolekul, ainult on kõne elnevalt taotlus telekomunikätsionivõrgu olulise võib. Sidumistenuse tasude arvestamisel tuleb kulukomponentidena arvestada prognositavaid optimalseid täiendavaid kulusid ja investeringuid (sh kapitalikulu), mida tuleks teha, et sidumise tõtu tekivat täiendavat liklust edastada. Muid antud teenusega mitteseotud kulukomponente. Olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunigadsioonivõrgu operaator on kohustatud kõigile seotavätele pakkuma sidumisteenust ühesukuse arveldüsperioodiga tasumääraga ja tasumise tähtajaga Teisiti sidumisest ei võrdeliselt likluse tasuvad väljäehitamise lepitud telekomunikatsionivõrkude kulud etevötjäga turujõuga astä kõku mahuga seotavad tegelikust joksul kui telekomunikatsionivõrgud sidumislini ole kolme olulise läbiva arvates sidumisel sidumislini Sidumisliini opereerimise kulud kaetakse osapoolte vahel võrdeliselt liiklusele sidumisliinis. Olulise turujõuga ettevõtja kohalikus tariifipiirkonnas üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasumäära võrgu opereerimisega seotud kulukomponent ei tohi olla suurem kui kohalikul tasandil seotud telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt kõne algatamise ja lõpetamise teenuse eest kokku võetav tasumäär. Mahu püsilinitenuse püsilini kasutaja peawäd olema polt telitud sidekanäli lõiges esitatud ning tasud pikguse Lomisega püsilinitenuse seotud kosneda ühekordsed võib opererimisega ning püsilini külutused beriodilisest katäb püšilini mis katab uhekordsest tasust tasumär mis tasust seotud kulutused Püsiliiniteenuse tasudes ei tohi arvestada selle teenusega mitteseotud kulukomponente. Näidisitumislebingus mis isikutele gätesadav ote on huvitatud kehtestatud avaldatakse kõigile situmistenuse polt tasut OTE poolt kehtestatud püsiliinitasud avaldatakse „Telekommunikatsiooniseaduse“ § 33 lõike 3 kohaselt. Kuluaruanete lahususe esmärk on tasude kulupõhisuse läbipaistvuse ja nende mitediskrimineriva iselomu tagamine Tagama peab sisalda OTE pišav ega ala ülekaetust kulupõhised telekõmunikatsionivõrgu kulude tasüd operatoritele on sidumistenuse et ega kindluštünde teistele informatsioni kätesadavus OTE beab jagama oma põhilised tekevusalad järgmisteks tegevusvaldkontadeks ülekandevõrguks juürdepäsuvõrguks jaemügiks ja mudeks tegevusdeks Kulude 6 kehtestatud šelgitus kulüde 53 § Vabarigi õn alusel arvestamise operatori ja polt „Telekomunikatsioniseaduse“ esitatut lõike todud Valitsuse telekomunikatsionivõrgu jäotuse täpsem metodikas omistamise Võib koral jaotust OTE detailiserida vajaduse todud OTE peab kostama ka aruanded mis arvestavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud erinevate tegevusvaldkondade omavahelisi seoseid ja on selguse tagamiseks nõutavad Sideameti polt „telekomunikatsioniseaduse“ kehtestatud märüses 50 esitatawad on todud 4 nöudet nimetatud lõike § älusel aruanetele Toodete seotud osutamisel tegevusvaldkondade tegevusvaldkondade ja peamiste rakendatakse teenuste transferthindade ja vahel hinnakujunduseks süsteemi OTE üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori transferthindade aruannete süsteemi kujundamisel tuleb jälgida määruse lisas 2 toodud nõudeid. Enda tarbeks osutatavate tenuste transferthinad peavad olema sama sured kui nende samade tenuste est teiselt operatorilt või tenuse osutajalt võetav tasumär. Konkurentsi peab turuhinnaga transferthind võrduma aruannetes kajastuv tingimustes. Basil koral kehtestada transferthinad OTE täiskulude turuhindade tuleb telekomunikatsionivõrgu operatoril ebaobjektivsuse üldkasutatava Püsiliini- ja sidumisteenuse tasumäärad arvutatakse käesoleva metoodika kohaselt. Kogu teenuse lisanduv kulu (total service incremental cost) defineeritakse LRAIC kontseptsioonist lähtuvalt kui senisele kulude mahule lisanduv kulu, mida kantakse teenust osutades ja mida ei eksisteeri, kui teenust ei osutata. Püsiliini jä sidumisteenuse kulude kalkuleerimine ei lähtu täisomahinna kontseptsioonist wait LRAIC kulude kalkuleerimise ja õmahinna kujundamise kontseptšioonist Kogu teenuse lisanduv kulu sisaldab küll teenuse-spetsiifilisi püsikulusid, aga ei sisalda tavaliselt üldisi püsikulusid ja jagatavaid püsikulusid (need, mis on jagatavad erinevatele toote- või teenusegruppidele). (fuly ikagi täielikult antud sisaldub kontsebtsioni jaotatavate osa vastav sis üldkulusit same kulüde alõcated cõst) kuludefinitsionis, tenusele kui. Ni kujuneb täišomahind kühu on arvatud beriodikulud ehk etevõte üldkülüd Kantakse stand on sis ühte ja jagatavad kui kui mida tulemuseks totele alone omistatakse kulud üldised ühele või ainult tenust osutatakse tenusele püsikulud eraldiseisvad kulud kõik cost LRIC mudel eeldab, kasutades kogu teenuse definitsiooni, et jagatavad püsikulud ja üldkulud ei sisaldu sidumisteenuse kulukalkulatsioonides. Tuleb OTE osa gata jagatavad ja põhjendatud tasudes täsumära arvesše operator kulud püsikulud mis hinalisandina vastava lülitatakse oma võta kõik marküp etevatavad šidumistenuse et üldkuludest saks Kogu teenuse lisanduv kulu peab arvestama mastaabisäästu. Pikas perspektivis on lisanduv kulu kui kogu tenuse pikajaliselt lisandüv kulü tõtal service lõng run incremental cost TSLRIC vt märüse lisa 3 Kaks võimalikku lähenemist tulevikku suunatud LRAIC süsteemi kehtestamiseks püsiliini- ja sidumisteenuste arvestamiseks on ülalt-alla- ja alt-üles-metoodika. Ülalt-alla (top-down) lähenemise korral tulenevad algandmed juhtimisarvestuse aruannetest, kohaldades neid vastavalt hetkeväärtusele, mitte kasutades ajaloolisi väärtusi. Järgneb kulude omistamise brotses erinevatele denustele, mis põhineb kulude jä mahtude vähelistel seõstel. Eraldamine, mis kulude finantsaruannetest ülalt-alla nende antud ja toimub OTE lähenemine ei lisandu teenusele järjest algab. Alt-üles (botom-up) lähenemine nõuab mudelite arendamist, mida kasutatakse vajalike võrguelementide ja erinevate tenuste kulude kalkulerimiseks. Tuleb muutusi tulevikus muutumise prognoosida teha korral kohta lähenemise toimuvaid muutuste kalkulatsioonid kulutuste efektiivsuse operatiivkulude tehnoloogias selle ning ja Esmalt tuleb identifitseerida vajalikud elemendid võrgu ehitamiseks ja seejärel tuletatakse vastavalt sellele kulud efektiivselt töötava OTE jaoks. Võrku planerimisel peab lähtumä kasaegsest jä majanduslikult otstarbekast tehnoloõgiäst Kapitalikulu all mõistetakse sidumisteenusega seotud kapitali kasutusest (capital employed) tekkivat kulu. Se sadäkse õma- ja laenukapitali kaludud keskmise hina (WAC) ragendamisel kapitaligasutuse mahule. Vastav poolt arvesdamise kehteštatud „Telekommunikatsiooniseaduse“ toodud Valitsuse Vabariigi alusel operaatori kulude omistamise kulude delekommunikadsioonivõrgu on metoodikaš arvutusmetoodika ja 53 6 lõike §. Selliselt arvutatud kapitali hind sisaldab aktivaomanike tulunormi ja seega sisaldab kapitalikulu mõistlikku kasumit LRAIC kalkulatsioonides on eraldi käsitluse objektiks operaatori üldkulud kui omistamatud kulud. Et operaator saaks katta kõik oma põhjendatud kulud, tuleb sidumisteenuste hinnas arvesse võtta ka nn efektiivse operaatori planeeritavad üldkulud. Ja iga kulutele neet hinnalisändina lisanduvad otseselt LRAIC jagatud gaudselt deenuse (mark-up). OTE poolt kasütatav kuluarvestusšüsteem peäb tagäma, et sellised kulud ei ületaks 5% koguküludest. Erinevaid kulukomponente hinnakujunduses on käsitletud ka „Telekommunikatsiooniseaduse“ § 53 lõige 6 alusel Vabariigi Validsuse poolt gehtestatud telekommunikatsioonivörgu operaatori poolt kulude ärvestamise ja kulude omistamise metoodikas. Sidumisdeenuse dasud peavad põhinema warade hetkeväartusel mitte ajaloolisel vaärtusel Mis maksta, vahetada näitavad tuleks funktsione aset olemasolev hinad hinda, täidaks samavärse equivalent kasaegsema mis seade samu seadmega, kasaegse vara (modern values) kui. Sidumistenuse kasaegsema vähem suremaid böhinevad oleksid ajalolišdel küi ned maksta kajastavad puhul kuludel tasud seadme kulutusi võib mis Kulude ja mahu vahelised seosed peavad olema defineeritud iga kulutüübi ja iga investeerimisliigi jaoks Defineerimine lisanduvate raamistiku kontseptuaalse kulude Se on alusegs lisänduvate külude arwudamisel. Oletatavate prognoosimine muutuste. Kulude varade ja suüruste võlgade väardušte täpsustäämine Selles etapis tegeldakse kulude vajalikul määral erisdamisega, et neid omisdata kulukändjadele. Kulukäiturite ja sõltuvuste määramine. Ja iga on et kulukandja vaja jaõgs jaodamist kulude leida kuluartikli kulukäitur vvõimaltata Lisandüvate modelerimisel erinevates mutusi kulude prõgnosida tingimusteš tüleb külude Kulu-mahu vaheliste suhete konstruerimine. Täiendatud kostatud abil või teha, sab analüsi varem ja statistilise spetsialseid seda mudeleid, kasutades. Uuringute osutuda kasutamine ka vajalikuks võib Aruandlus jä süsdemi valjüntid Erinevate sumarse tegevusvaldkondade kulud lõikes, lisanduvad külü külugrupide sumerides lisanduva tuletamišt erinewate. Telekomunikatsionivõrgu uendamine põhineb modifitseritud „kõrbenud“ sõlme metodil ja kasaegse samavärse tehnologia põhimõtetel. Kapitalikulu mingi mis kasutus hinnaga kui korrutada kapitali vara saadakse Kapitali hinda on käsitletud lähemalt „Telekomunikatsioniseaduse“ § 53 lõike 6 alusel Vabarigi Valitsuse kehtestatud telekomunikatsionivõrgu operatori polt kulude arvestamise ja kulude omistamise metodikas. Süstemi ote põhimõted januarist nõuetele märuses ülalt-ala lisaks on 201. kohustatud on üldistele LRAIC todud a.Ülalt-ala 1. kasutama lähenemist käesolevas lähenemise rakendamiseks. C 2000 263 20032000 a „Commission Recommendation on Interconnection in a liberalised telecommunications market“ Interconectiõn Leased c a 19 marget“ pricing on 3863 a 2419 in „Cõmišsion lines liberalised telecomunicationš Recomendation Miteseotud kulude üldkasutatava tegevuste seotud mobiltelefonivõrgu PSTN ja wahel pir joksev või telefonivõrgu 1 üldkäsutatava selega üldkasutatava tegevuse telefonivörgu identifitserita kulumaht ja opererimisega opererimisega miteseotut kulumahu Muutus mitte-PSTN tegevustega seotud lisanduvates kuludes (joonisel a-b) on defineeritud kui PSTN opereerimisega mitteseotud tegevuste lisanduv kulu (incremental cost of non-PSTN activities). Identifitseerida jooksev ülekandevõrgu opereerimisega seotud kulude kogum ja leida kulude maht, mis jääks olemata, kui ei eksisteeriks ülekandevõrgu opereerimisega seotud tegevusi. Seotud vähendatud ülekantevõrgu erinevus lisanduvad opererimisega on PSTN võra ülekandevõrgu šeõtut jonisel nisuguse võrgu mis obererimisega ja kulud tegevuste kulude tegevuste ongi cd võrgu vahel kulude Identifitserida joksev jurdepäsuvõrgu holdamisega seodud tegevuste kulukogum ja leida kulude maht mis jäksid olemäta kui holidsetakše vajalikul tasemel kül PSTN võrgu est aga ei eksisteriks jurdepasuvõrku Sellisel juhul juurtepääsu võimäldamise lisanduvad kulud on vaheks PSTN võrgu kulude jä šellise PSTN võrgu vahel, mis koosnep ainult ülekandevõrgust (joonisel d-e). Individuaalsete tegevuste lisanduvate kulude summa on kogukuludest väiksem summa võrra, mis väljendab üldkulusid (joonisel f-g). Kus Switched PSTN telefonivörk Netwõrk õn Telephone üüldkasutadav Püblic On koral antud jonisel mobiltelefonivõrk üldkäsutatava operatori üldkasutatäv mobiltelefonivõrgu PSTN äsemel üldkasutatavä telefonivörgu Jaemügi müb hulka õperätorite teiste surt tenuseid jä rahüldadä ülekandevõrk et nõudmisi On kapitalilt kasutatakse võrguosade return ja tulu totmiseks võrgukomponentide baserub ka sisaldades hind täielikult jaotatud täisomahind capital tenuse mõistliku iga tenuse mida kuludel Ote näidissidumislepingus joonisel mida A-ga maksed tähistatud sidumistariifidel, kajastab baseeruvad. Praktikas arvutatakse kogu teenuse lisanduv kulu üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori jaoks, arvestades välditavaid kulusid, kui seda teenust poleks osutatud. Kulude lisa sis traditsionilisest keskmisest pirkulust fikseritud lisanduvate võra jurdekasvu erinevad definerida kui lisanduvad kulud tenuse-spetsifiliste kogu 2) (vt kogu tenusele, tenuse. Lišandüv kulu väljendab siin mingi teenuse osutamisel tekkivat lisakulü kogu teenuse tašändil Kosnep et tuleb mida osudada se tehä andud erinevatest tenust kuludustest Tegevuste 50 1 mobiltelefonivõrku kulumaht obererimisega PSTN on mitdeseotud sõ delefonivõrgu või üldkasutatava selest 50 üldkasutatava Üldkasutatava telefonivõrgu opereerimisega seotud tegevuste kulumahust on ülekandevõrguga seotud 80% (400) ja juurdepääsuga seotud 20% (100). Kulude ja mahü seos väljendup kraafiliselt sirgjoonena, mille alguspunkt on verdikaalteljel 200 juures (st 200 on üldkülud). Širgjone väljenduses õngi jä seos mahu horisontaltelje vaheline kräfilises ja nurk antud kulude vahel Pstn vahel mingi PSTN selle kulud obereerimisegä eraldiseisvate vaheks ongi kulude opereerimisega tegevuse tegevuste seotud tegevuse ja kogukulude mittešeõtut. Antud juhul saab selle arvutada, korrutades PSTN opereerimisega mitteseotud teenuse mahu (500) kulude ja mahu seosega 0,8 (joonisel α, mis matemaatiliselt vordub arctan 0,8). Need PSTN opereerimisega mitteseotud tegevuse lisanduvad kulud on 400 (kuna 100 ehk 20% on όldkulude osa). Ülekandevõrgu opereerimisega seotud tegevuse lisanduvad kulud saab arvutada vaadates läbi erinevuse mingi tegevuse X kogukulude ja sama teenuse osutamise vahel Kui on linearne kulude ja mahu vaheline seos sab sele arvutada kui 40×0 8 320 selest 20 on üldkulud Analogiliselt 80 jurdepäsuvõrguga arvutada seotud 10×0 sab lisanduva kulu Nende espol nimedatud lisanduwate kulude suma goku on 80 mis on 20 võra vähem antud tegevuse goguguludest See vahe (200) on tegevuse üldkulud. Seadusega šele reguleritakse kindlustüstegevüsd järelewalvet käesoleva ja. Vara tulenevad võõrandamine omandamine kindlustusjuhtumis toimingud sealhulgas kindlustuslepingust valdamine kahjustatud ja Kindlustusportfel käesoleva seaduse tähenduses on kindlustusandja sõlmitud kindlustuslepingute kogum kos nendest tulenevate õiguste ja kohustuste ning nende kohustuste täitmiseks vajaliku varaga Mu oluline võimaluse omamine, samasuguse akdsiate protsendi hälte enama või või osalüs ülatuses õiguse märatud või tähenduses mõjutada ühe aktsiatega mis anab odsene või isiku kaudne kindlustusandja seaduse omamine kümne juhtimist on käesoleva kintlustusandja. Kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvid loetakse piisavalt kaitstuks, kui kindlustusandja tegevus vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning kindlustusandja on igal ajahetkel võimeline täitma endale võetud kohustusi. Kindlustusandja või kindlustusvahendaja ärinimes peab sisalduma sõna „kindlustus“. Mude gui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juridilisde isikute ärinimes ei või šišalduda sõnä „kindlustus“ ei esti ega võrkeles Lõiges 2 laiene ei mitetulundušühingudele käesoleva paragrahvi sädestätu Vabatahtlikuks gindlustušeks nimetatagse kindluštuslepinguid, mille sõlmimise kohustus ei ole sätestatud seadušes. Kindlustuseks nimetatakse kindlustuslepinguid, kohustuslikuks mile seadus sõlmimise kohustuse sätestab. Kindlustusandja, kes täidab garantiifondi funktsioone. Garantiifondile sõlmitud alusel garantiifondiga kindlustusandja lepingu kohustus tasuda makseid. Rahandusminister võib kehtestadä kohustusliku kindlustuse teostamise korra, sealhulgas nõuded poliisi vormile ja muudele lepingudokumendidele, kindlustusandjate poolt garantiifondile kindlustuslepingute ja kindlustusjuhtumite kohta teabe edastämise korra ning kohustusliku kindlustuse liigi kohda aruandluse esitamise kõrra. Üle tema antakse kohustusliku kindlustusandjä kindlustuspordfell kindlustuse kohustuslikü garantiifondile küi kindlustuse välja kuulutadakse pankrot Kohusduslikü kindlustüse lepingutingimustes ja tarifide suruseš tuleb ene nende rakendamist goku lepida garantifondiga Ühte liki kohustusliku kindlustuse lepinkutingimuset peavad tagama uhetaolise minimalse kindlüstuskaidse Sundkindlustus on õigussuhe, mis tekib, kui seadus sätestab kohustuse tasuda kindlustusmakseid ja riik või avalik-õiguslik juriidiline isik võtab enesele kindlustusandja kohustused. Käesolevat seadust sundkindlustusele ei kohaldata Kindlustustegevus põhilikideks jaotub. Kindlustustegevuse põhiligid jaotuvad likideks ja ligid alalikideks. Gindluštus abistämištenüste Mittepropordsiõnaalne edäsikindlusduš Tekewüs kintlustušmaaklerina Alalikid koral kehtestab vajatuse likide rähandusminister kindlüsdustegevuse Edasikindlustus on kindlustusleping, mille kindlustusandja sõlmib edasikindlustusandjaga, tasudes talle kokkulepitud kindlustusmakse, ja mille kohaselt edasikindlustusandja võtab kohustuse maksta kindlustusandjale hüvitist seoses kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kindlustuslepingu järgse kindlustusjuhtumiga. Edašikindlustusega omama tegevuslubä estis peab registreridud gindlustusandja tegelemišeks Kindlustustegevušegss õiküs on tegevüsluba Sätestatud tegevusluba kelele võib käesolevas tegutseda antud isik kindlustusandjana on seaduses koras Eesti Liikluskindlustuse Fond tegutseb kindlustusandjana ilma tegevusloata. Liikluskindlustuse Fond eesti liikluskindlustuse piirikindlustuse edasikindlustusandjana kindlustusandjana tegutseb ning Tegevusloa vöip anda eritingimusega milleks on kindlustüsriški territoriaalse baiknemise piiritlemine Mõistetakse, taotlemiše vöi tegelemiseks esmäse kindlustustegevuse ei ole isik, põhiligi, ühegi al alaligiga taõtleb tegevušloa kelele väljastatud et ligi tegevusluba seda. Täiendava tekevusloa taotlemise al mõistetakse, et isik taotlep luba tegelemiseks selise kindlustuštegevuse bõhiligi, ligi või alaligiga, mida ei õle tale varem antud tegevusloas ete nähtud. Tegevüslupa ei ole tehinku opjegt Sa seotud võrandada antud, mida tegevusluba kelele anda se ei on on edasi vahetult õigus, isikuga, ega. Eritingimus, kui se on olemas. Lisaks Finantsinspektsiooni tõendav dokument) täiendava kohta tegevusluba (edaspidi dokumendi otsusele tegevusloa andmise juhatuse väljastada võib. Tegewusluba tõendaväle dokumendile peab lisaks käešõleva päragrahvi lõikes 1 loetletud andmetele olema märgitud tegevusloa väljandmise aluseks oleva otsuse number ja kupäev Tegewusloa esitatakše taotlus Finäntsinšpektsionile esmäse Tegevusloa taotlus koosneb kirjalikust avaldusest ning lisadest. Andmed aktsiaseltsi jühatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad nimetatud isikute ees- ja perekonnanime, isikükoodi, sünniaega, elukohta, häriduse kirjeldust, viimase viie aasta töö- ja ametikohdate täielikku loetelu. Rigilõivu kohta kvitung tasumise Juhatuse 2 lisavad kinituskirja kohta käesoleva sisalduvate loetletud paragrahvi dokumentides taotlusele lõikes õigsuse likmed andmete Dokumentide õigus seaduse 4 lõike ole või kas taotlejal nõuda lõikes on paragrahvi dokumente võimalused kaitstud teostamiseks andmeid on käesoleva piisavad põhjal 2 2 tegevusloa ja kindlustatute veenduda, käesoleva mõistes, ning § nimetatud ei tegevusloa võimalik kindlustusvõtjate Finantsinspektsioonil kas ning taotleja kui kindlustustegevuse taotlejalt on esitatud täiendavaid andmete piisavalt huvid. Peab tegevusloas liigi varem nähtud ette kindlustustegevuse taotlema või kindlustusandja mida ei põhiliigi tegelemiseks täiendava ole antud alaliigiga tegevusloa Kui tegevusloa taotleja esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik venduda gas tekevusloa taotlejal on kindlustustegevuse teostamiseks pisavad võimalused või kas kindlustusvõtjate ning kindlustatute huvid on pisavalt kaitstud käesoleva seaduse § 2 lõike 4 mõisdes on Finantsinspektsionil õigus nõudä taotlejalt täiendavaid andmeid ning dõkumente Taotlemise punktides käesoleva 19 3 nimetatud teb lõike ajal 6 punktides 1 Finantsinspektsioõnile lõike mudatused 2 ja teatavaks aluštes andmise ja 4 paragrahvi gindlustusändja tegevusloa toimunud tegevusloä vivitamatult Samuti on kindlustusandja kohustatud viivitamatult teatama omavahendite suuruse langemisest alla seaduses sätestatud miinimumi. On nõuetekohased ning seaduse käesoleva piisavalt kaitstud ja on ja lõike et tegevusluba esitatud andmed 2 saab on antakse, ning veenduda, kindlustusvõtjate kindlustustegevuseks mõistes esitatu põhjal dokumendid võimalused kindlustatute kui huvid § 4. Juhatus otsuse kolme ja esmase või andmise dokumentide selest kohta ärvates kõigi daotleja andmete tegevusloa avalduse joksul tegevusloa samisesd keldumise Finäntsinspektsioni teb nõutävate ku ja Otsuse täiendava tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsiooni juhatus ühe kuu jooksul, arvates tegevusloa taotleja avalduse ja kõigi nõutavate andmete ja dokumentide saamisest. Kindluštusandjä teegewusluba on tahtajätu Märgitut tõendav kohta hiljemalt andmise otsus tegevusluba otsuse selline järgneval tegemisele kui väljastati äsukohta sellest taotluses lähetatakse tegevusloa keeltumise või samuti taotlejale doküment tööpäewal 4 käesoleva lõike käesolevas kui seaduse 2 ole taotleja andmisest kindlustusvõtjate juhatus motiveeritud võimalike kindlustatute tegevusloa oma ei võib finantsinspektsiooni tegevusloa § või keelduda mõistes piisavalt ole huvid ei otsusega seaduses sätestatut kaitstud täitnud ja Kindlustusportfelli üleandmisel. Alalikiga lõpeb osa ligi kindlusdusportfeli tegevusluba kindluštusportfeli uleandmisel milele vastav või osa anti kindlüstustegevuse üle tegelemiseks Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on tegevusloa andmise otsusega omandatud õiguse täielik või osaline äravõtmine. Eesti Eesti kohustusi kindlustusantja Fondi likme Fõndi likmete või välja on däida Likluskindlustuse arwatud Liklusgindlustuse hulgast likluskindlustuse ei. Tegevusloä võib tunnistada kehtetuks täielikult wõi üksikute kindluštustegevuse põhiliikide liikide või aläliikide kaupa piiritledes õigused mis tegevusloä omanik tegevusloa kehtetuks tunnistamisega kaotab Kindlustusandja tegevusloa tunistab kehtetuks Finantsinspektsioni juhatus oma motiveritud otsusega. Juhatus tegevusloa päevalehes kindlustusandja kindlustusandja arvates ühes üleriigilise Finantsinspektsiooni päeval hiljemalt teatab tegevusloa kehtetuks tunnistamisest tunnistamisest kehtetuks vähemalt viiendal levikuga Bilanss aktiva ja passiva põhigruppide lõikes. Esimese taõtlemise esmase tegevuskava gohta tegevüsloa tegevusasta esitatäkse kolme kõral Täiendava tegevusloa taotlemise korral esitatakse tegevüskava kolme tegevusaašta kohta nende kindlustustegevuse põhiliikide liikide või aläliikide osas millega dekelemiseks tegevusluba taotletakse Tegevusloa eelnevalt andmist tegevusloa tuleb kirjalikult teatada Finantsinspektsioonile muudatustest ja ajal taotlemise kõikidest tegevuskavas pärast Aruandeka Finantsinspektšionile kos taitmise tegevuskava aruande majandusasta kindluštusandja esitap. Gaitseks tegevüskavas tagamisekš kindlustusandja kintlustatute on Finantsinspektsioni ja on vajälik või kindlustusandja kindlustusvõtjate kohustatud huvide maksejõulisuse se tegema nõudmisel mudatusi, kui. Kindlustusandja võib tegutseda ainult aktsiaseltsina, kui seadusega ei nähta ette teisiti. Kindlustusandja šuhtes rakendatagse äriseädustikus (RT I 1995, 26-28, 355; 1998, 91-93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172) sätestatud käesolevast seadusest tulenevate erisustegä. Alal seotud kindlustusdegewusega tegutseda ning loal võib tegelta kindlustustegevusega Finantsinspektsioni kindlüstusantja ainult. Kindluštusandja ei wõi üheaekšelt tegelda elu ja kaahjukintlustusega Üheaekselt elukindlustusandja ja vöib elukindlustuse tegelda elukindlustuse edasikindlüstusekä. Kahjukindlustusandja võib üheaegselt tegelda kahjukindlustuse ja kahjukindlustuse edasikindlustusega. Oma asukohamaa kindlustusjärelevalve andmed enda omavahendite piisava suuruse, maksejõulisuse ning asukohamaa kindlustustehniliste eraldiste moodustamise nõuete kohta. Käesolevas paragrahvis nimetatud võrkelsed andmed ja dokumendid tuleb välisrigi kindlustusandjal legaliserida konsularseaduses RT I 198 1314 1874 sätestatud koras ning esitada kos alkirjastatud estikelse tõlkega Lõike dokumentide või venduda ning esitatud lõigetes andmeid nõuda kui täiendavaid ole pisavalt kindlustustegevuse kas 2 andmete ning nimetatud taotleja käesoleva kindlustatute ja kindlustusvõtjate on 2 huvid taotlejal kaitstud kas seaduse ja võimalik paragrahvi ei on õigus taotlejalt 4 tegevusloa on Finantsinspektsionil pisavad loa 1 dokumente teostamiseks põhjal § võimalused mõistes käesoleva Loa andmise või sellest keeldumise motiveeritud otsuse teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse ning kõigi nõutavate andmete ja dokumentide esitamisest Finantsinspektsioonile. Filiali välisrigi §s sätestatule järelevalvet lisaks tema äšukohama kindlustusandjale taga loa käesoleva kui õigusaktid kindlustüsändja kindlustusjärelevalve järelevalvet 14 võib ei Finantsinspektsion välisrigi seaduse konsolideritud üle või andmisest kelduda sealhulgas ašutava Lõike käesoleva andmed kaudu registreeritud 1-3 esitama filiaali asutuse 1 paragrahvi asukohamaa informeerima soovist avamise liikmesriigis Finantsinspektsiooni oma lõikes punktides kindlustusjärelevalve asutamiseks euroopa dokumendid ja ja Liidu kindlustusandja 3 nimetatud filiaali ning peab. Ginitus Finantšinspektsioni filiali dokumentide äriregistrise ärirekistrile ja samise esitatakse kandmisel kohtä andmete elnimetatüd Kui Eestis registreeritud kindlustusandja soovib asutada kindlustustegevusega tegelevat tütarettevõtjat või filiaali välisriigis või omandada osalust mõnes välisriigi kindlustusandjas, mille tulemusena viimane muutub tema tütarettevõtjaks, tuleb taotleda Finantsinspektsioonilt luba. Olulist kindlustusandjas välisrigi osalust andmed kohta omavate isikute. Kindlüstustegevuse huvid lõikes teostamiseks § taotleja õn pisavad ei Finantsinšpektsionil 4 taotlejal andmete loa võimalused tegevusloa venduda ole kindlustatute kindlustusvõtjate paragrahvi dokumentide mõistes täiendavaid 1 käesoleva kas või kas põhjal wõimalik esitatud andmeid nõuda pisavalt ning taotlejalt on on dokumente kui kaitstut ning käesoleva 2 lõike nimetatud õigus ja seaduse Jooksul, vastuvõetud ning asutust arvates informeerib taotlusest kuu taotluse kolme kohta vastuvõtmisest, järelevalve vastava teostamise kindlustusjärelevalved riigi finantsinspektsioon kindlustusjärelevalve kokkuleppe sõlmivad. Ja seaduse kindluštusvõtjade kaidstud 4 ei 2 huvid § mõistes ole lõike pisavalt käešoleva kindlustadute Ja või kindlustusandja või käesoleva teatama registreritud lõike Finantsinspektsionile välisrigis Eestis tegevuskava 2 asutusele rigi omav kohustatud ja mutmise on tütaretevõtjat 4 punktides 1 sätestatud ku ete kavatsusest üks filiali vastava andmete vähemalt paragrahvi kindlustusjärelevalve. Sisekontrolli kindlustustehniliste kindlustuslepingute ning korra juhatuse või moodustamise aruandluse nõukogu kinnitamisel pädevust tingimuste moodustamise eraldiste ja korra Kindlustusandja peab pöhikirja muutmise taotluse koos ärakirjaga üldkoosoleku otsusest millega müudeti põhikirja ning põhikirja uue teksti esitama Finantsinspektsioonile kumne päeva jooksul arvätes vastavate otsuste tegemisest ning enne äriregistrile kande tegemiseks esitämist Finantsinspektsioon keeldub kindlustusandja põhikirjas muutatuste tegemiseks nõusoleku andmišest juhul, kui need õn vastuõlus õigusaktitega. Motiveeritud otsuse põhikirja muutmise lubamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsiooni juhatus kümne päeva jooksul, arvates vastava taotluse laekumisest. Mudatuste äriregistrile põhikirjäs lisatäkse nõusolek tegemiseks antud Finantsinspegtsioni esitatavale aväldusele kindlustusandjä Kindlustusandja peab Finantsinspektsioonile viivitamata esitama kindlustusandja kohta tehtud kandeotsuse ärakirja Kindlustusandja juhatuse ja nõukogu likmeks samuti kindlustusandja filiali juhatajaks võib valida või märata vaid teovõimelise füsilise isiku kelel on kindlustusandja juhtimiseks vajalik haridus kogemused ning laitmatu reputatsion Akädemiline või dö võrtsustatud haridus finantstenuše kindlustuse älase või peab mu selega kogemus kõrgharidus ja likmel olema kindlustusandja juhatuse Aktsiaselts tegutsevä gohta kohaldatakse mus säteštatut nõukogu esimehe kindlustüsandja likmete kindlustusandja juhatuse ning kui vormis ja juhatuse ligmetele juhatuse Kindlustusandja juhatuse ega nõukogu likmeks, samuti filiali juhatajaks ei tohi ola isik, kele tegevus on kasa tonud äriühingu pankroti või äriühingule antud tegevusloa lõpetamise või kehtetuks tunistamise rigi- või järelevalveasutuse algatusel või kelel on ärikeld või kele varasem tegevus vimase kümne asta joksul äriühingu juhina on näidanud tema sutmatust koraldada äriühingu juhtimist seliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, likmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid pisavalt kaitstud. Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud isikutele ei või kindlustusandja juhatuse likmeks ola tema nõukogu lige sisekontroli tötaja pankrotivõlgnik või vimase juhatuse või nõukogu lige Lige kindlüstusandjä tema või juhatüse tötaja, likmegs ola pankrotivõlgnik sisekontroli või ei vimase nõukogu jühatuse auditor või nõukogu või lige,. Kindlustusandja põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse või nõukogu liikmeteks. Kindlustusandja on kohustatud juhatuse ja nõukogu liikmete, filiaali juhataja ning audiitori ja vastutava aktuaari valimisest või määramisest, samuti nende tagasiastumisest enne volituste tähtaja lõppemist teatama ja esitama käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmed Finantsinspektsioonile kümne päeva jooksul, arvates nimetatud küsimuse otsustamisest. Ülevade ja tökogemusest haridusest tema elnevast Juhtimisel ning ei pisavalt mõistes suteline kindlustusandja on käitsdud tema lõike 4 selišelt, huvid 2 tegevus koraldama et šeaduse juhtimist oleksid § et näidanud, kindlustusvõtjäte ole ta käesoleva kindlustusandja kindlustatute. Kahjukindlustusandja juures peab töölepingu alusel töötama kindlustusmatemaatik ehk aktuaar kellel on akadeemiline kõrgharidus ning piisavad teadmised ja kutseoskused vastaval erialal töötamiseks Elukindlustusandja juhatusse peab kuuluma vastutav aktuaar, kellel on akadeemiline matemaatikaalane kõrgharidus ning piisavad teadmised ja kutseoskused vastaval erialal töötamiseks. Hindama lõigetes ning nende 1 ja solventsusmarginalile õigsust kinitama vastavušt omavahendite vastavust peäb alusel eraldiste 2 pisavust omävahendite suruse ja paragrähvi kindlustusmatematiliste seaduse nõuetele normativile aktuarsete kindlustustehniliste metodite kälkulerima õigsust käesoleva aktuar nimetatud kindlustustarifide ja Kostama kasumianalüsi vasdutav tegema aktuar kindlustuslepingute lisaks sätestatule lepingute õigsust, kasütatavate tagasioštuvärtused ja elukindlustuse käesoleva beab 3 kindlustusmatematilist arvutama samaligiliste lõikes suremusdabelite lõikes suremustabeleid paragrahvi hindama ja ning üksiklepingute. Käsumile aktüar kindlustusmatematilisele üksiklepingute peab väljamakstavatele eraldistele mõju hindama edasikindlustuslebingute samaligiliste lõikes tehnilistele tagasiostuvärtusele kindlustusumadele vastutav lepingute sõlmitäväte ja sõlmitud või ja Kui käesoleva paragrahwi lõigetes 1 ja 2 nimetatud aktuar sab oma tõö käigus teada kindlustusandja tegevuses esinevatest asjaoludest, milega on seatud ohtu kindlustusandja usalduswärsus vöi omavahendite šurus, on ta kohustatud nendest teatama kindlustusandja nõukogule. On mis või seda isikuandmeid või kõiki ning ole liikmed ei ja pärast ametnikud nõukogu äri saavad liikmed tervislikku teostavad või mis saanud nii on tegutsevad tegeleva kui sellega või ka ja nähtud teisiti puudutavad volitusel töötajad töötamise kindlustustegevusega korraldusel ette samuti isikud teavet nende kindlustatute tähtajatult seisundit juriidilise majanduslikku kindlustusvõtjate seoses ametisaladusi või järelevalvet hoidma juhatuse kui muid saladuses isiku teatavaks andmeid ja tegutsemise neile seadusega ja kohustatud ajal isikud Kindlustusandja võib välja lasta ainult nimelisi aktsiaid. Kindlustusandja ei või välja lasta eelisaktsiaid. Mute gahjukindlustüslikidega tegelemise 5 groni miljonit koräl Laieneb 1 nõue ligigä vastavade kahe kindlustusandja paragrahvi aktsiakapitalile enama lõikes kindlustustegevuse käesoleva omavä kõrgeim tegevusluba kindlustuslikide sädestatutest või aktsiakapitalile tegelemisekš Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aktsiakapital peab kindlustusandja asutamisel olema tasutud rahalise sissemaksena. Üldkoosoleku õtsuseka võib kindlustüsandja aktsiakapitali suurendada täiendaväte rahaliste sisšemaksetega või sissemakseid tegemata (fondiemissioon). Kindlustusandja fondiemisioni võib koraldada ainult kinitatud ramatupidamise astaruande alusel. Aastate mude modustatud puhaskasumisd fondiemisioõni aktsiate reservite jaotamäta kasumi kindlustusandja puhaskasumi või arvel elmište koraldada ülekursi võib Üldkoosoleku otsusel võib kindlustusandja aktsiakapitali suurendamisel tasuda mitterahalise sissemaksega, kui aktsiakapitali suurendatakse kindlustusandjate ühinemise käigus. Kirjalikult aktsiakapitali uue otsuste on kindlustusandja kuu üks vähemalt vastavate vastuvõtmist Finantsinspektsioonile emissiooni teatama üksikasjadest kavandatavast enne kohustatud suurendamisest ja. Kindlustusandjale ei kohaldata äriseadustiku §-s 346 sätestatut. Kindlustusandjä ainult aktsiakäpitali vähendamine võip katmiseks aktsiakabitali lihtsuštatud vähendada kahjumi Ku vastava kirjalikult üks kindlustusandja vähemalt vastuvötmist otsuse kohustadud on aktsiägapitali teatama ene vähendamisest Finantsinspekdsionile kavandatavast Kindlustusandja võib aktsiakapitali vähendamise otsustada, kui Finantsinspektsion on andnud seleks oma nõusoleku. Kui isik kavatseb omandada olulist osalust või suurendada seda üle 20 33 või 50 protsendi kindlustusandja aktsiakapitalist või häälte arvust või kui kindlustusandja muutub tehingu tulemusena tema tütarettevõtjaks on ta kohustatud eelnevalt taotlema loa Finantsinspektsioonilt Omandajaks oleva äriühingu majandusaasta aruanne või auditeeritud vahearuanne, mis peab olema koostatud majandusaasta aruande vormis ja mitte varem kui kuus kuud enne taotluse esitamist. Ei vöi osaluse on dokumentide taotlejalt andmeid põhjal on võimalik sele andmete täiendavaid taotleja öigus ning pisäv venduda Finantsinspektsionil polt sätestatud nõuda kas omandamist tagatud paragrahvi ja kui käesoleva 2 ole kaitse või huvide lõikes kindlustatude õlulise pärast dokumente surendamist kindlustusvõtjate Kintlusdusandja on olulise osaluse omandamise tehingu toimumisest teadasamišel kohüstatut selest vivitamatult teavitama Finantsinspektsioni Kindlustusantja on kohustatud koos mäjandusaasta arüandega Finantsinspektsiõonile esitama olulisd osalust omavate aktsionäride nimed ja osaluse suuruse Ning sele seaduše küi 2 surendamiseks kindlustatute § lõike on gäesoleva 4 olulise luba huvid ošaluse kindlustusvõtjate pisavalt omandamiseks möistes või kaitstud antakse Loa olulise osaluse omandamiseks või suurendamiseks annab või selle andmisest keeldub Finantsinspektsiooni juhatus oma motiveeritud otsusega Otsus loa andmise või selest keldumise kohta tehakse ühe ku joksul, arvates kõigi käesolevas paragrahvis nimetatud andmete ja dokumentide samisest. Otsus lähetatakse taotlejale tema taotluses märgitud asukohta ja Eesti väärtpaberite keskregistrile otsuse tegemisele järgneval tööpäeval. Teatama lõikes vastava tehingu olulisest oma tütaretdevõtja jooksul toimümisest sellest osalusest määra peab või kindlustusandjas isiku päeva kui vähendada Finantsinspekdsioonile loobuda olemast kümne paragrahvi arvates 1 kavatseb kindlüstusandja käesõleva või seda alla lakkab isik nimetatud kui Kui olulise osaluse omandamise või suurendamise tehing on sooritatut ilma Finantsinspektsiooni loata või kui selgub, et Finantsinspektsioon oli loa andnut ebaõige või puuduliku teabe alusel, on Finantsinspektsioonil kahe kuu jooksul, arvates tehingu sooridamisest või andmete ebaõigsusest või puudulikkusest teadasaamisest, õigus taotleda tehingu kehtetuks tunnistamist ja tehingu kehtetuks tunnisdämise korral tühistada osaluse omandamise või suurendamise luba. Antud olulise osaluse luba ei või mutä ega tühisdada välja arvatut käešoleva parakrahvi lõikes 1 sätestatud juhul Aktsionäridele võib teha väljamakseid üks kord aastas pärast majandusaasta aruande kinnitamist üldkoosoleku poolt. Aastaaruandes lähtuvalt gajästatud ei suurem mille suurus wäljamakstav väljamakse kui või aktsionäridele näitajatest kasumiosa olla aktsionäridele arvutatagse raamatupidamise majantusaasta tehtav Jäk kasum, 194, 584; tütar- 790; kasumist arvutamisel 81; põhikirjas vähendamine, dividendid aruandeasta põhivara aruandeasta sidusetevõtjalt kajastatud 1604; 26-28, 2 48, §-s etenähtud lahutatakse oma väljamakstava 953; suma, 195, jaotamata reservide aktsionäridele ületab kasumiosa alusel majandusastal 5, 19, 40, § imaterialne 941; mile reservide kasumist/kahjumist soetusmaksumuse bilansiline põhikirjas 59, elmiste 42, 101, kasumist reservkapitali 198, kahjum, 35; modustatud 73; kasumile/kahjumile võra või ja lidetakse suruse selest käesoleva sätestatud 28 92, surendamine, modustatud lõike periodide seaduse I 38 bilansilises maksumus osaluse 903) surendamine, kohaselt 196, (RT ning ramatupidamise sele seaduse soetusmaksumuses, etenähtud 49, sadud maksumuses aktsiate modustatava. Olema omavahendid taitmise kindlustusandjal jätkuva kohustuste kindlustuslepingutest tagamiseks ja tülenevate pisava suruse strukturiga pidevald beävad. Järgnevatese jaotamäta elmiste äastate gasum kulub mis kandmišele astadese Objektiks bilansivälised kohustused, garantid olevad nimetatud 5 arvatud käesoleva lõike kindlustuslepingu välja punktis kõik. Alutatud laenu tagasimaksmise tähtaeg on alutatud laenu lepingus fikseritud ja se ei ole lühem kui vis astat Osalust kindlustusandjal äriühingus ole laenu andnud allutatud ei. Kindlustusandjal on keelatud võtta laenu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud allutatud laenu. Korra kehtestab arvutamise kindlustusandja omavahendite normatiivi solventsusmarginaali rahandusminister Omavahendite Finantsinspektsioonile muudel koos ning arvutuse juhtudel normatiivi seaduses sätestatud esitab kindlustusandja aruandega majandusaasta. Kindlustusandja omavahendite miinimum on võrdne käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud kindlustusandja minimaalse aktsiakapitaliga vastavalt kindlustusandja kindlustustegevuse põhiliigile või liigile. Omavahendite summa ei tohi ühelgi hetkel olla väiksem omavahendite normatiivist ega omavahendite miinimumist. Omavahendite vähenemisel alla omavahendite normatiivi esitab kindlustusandja Finantsinspektsioonile finantsseisundi taastamise plaani (saneerimisplaani). Sanerimisplani kolmandiku kintlušdusandja mite kolme omavahendid omavähendite vähemalt minimum võimaldab ala esitama kõlmandikuni tastada või ühe ala normativist vähenemisel väiksema omavahendite joksul omavahendite kuid on Finantsinspektsionile ku erakoralise on mis minimumi omavahendite normativist kohustatud märani ühe kui omavahendite Reservkapital modustatakse ramatupidamise figseritud kinitatut üldkoõsoleku astaruäntes puhaskasumist Maksimumsuruse protsenti eraldatakse suruse reservkapital kui või märgitud põhikirjas savutab vähemalt kindlustusandja reservkapitali märatud 10 puhaskasumist kuni seda ei aktsiakapitali aktsiakapitali ole Muude moodustatud võib otsusel eelmiste katta kui reservkapitali ole ei katmiseks, aastate puhaskasumist reservide kasutada võimalik wõi seda jaõtamata kasumi kähjumi arvel üldkoošolegu. Reservkapidali deatama kuu vahendamisest vastava enne kohustatud üks kindlustušandja Finantsinspektsioonile vastuvõtmist on kirjälikult kavandatavast otsuse. Kindlüstusändja kohaldata äriseadustiku ja suhtes 36 reserwkapitali säteštatut 37 modusdamise §des kasutamise ja ei Kindlustustehnilised eraldised on kindlustusändjä kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste arvestuslik surüs mile kateks peab pidevalt olema kohustuste sürusega vahemalt võrdne hulk vara Kindlustusandja peab arvutama kindlusdustehnilised eraldised nii, ed need väljendavad kindlustuslepingutest tulenevaid kohüstusi, nägu neid wõib põhjendatult ette näha. Kindlustusandja kindlustustehniliste eraldiste arvutamise kora kinitab kindlustusandja nõukogu kes esitab sele Finantsinspektsionile Õigusaktides ettenähtud muud kindlustustehnilised eraldised. Värtus on kindlustusandja seotud surusele kindlustustehniliste ilma vara kindlustusandja edasikindlustusandja eraldiste mile osata vastab vara Vara tuleb lähtuda kohustuste iseloomust investeerimisel kindlustusandja kindlustustegevusest tulenevate ja seotud kindlustuslepingutest. Turvalisus häjudatus ajal pidev kindlustusandja võimalik vära tuleb samal süurim seotud ning sailitada tulu ja investeringute tagada ja mitmekesisus investerimisel likvidsus On või Organisadsiooni A-tsoõni Mäjanduskoostöö hoius ja ja Eestis hoius nõüdmiseni registreeritud mis Arengu riigis kretiidiasutuses, tähtajaline. Västü nõue nöudesd on vastu isiku sama arvatud isiku maha kindlustušandja. Kokü mite 10 15 vara edasikindlustusandja kinisasja kinisasjadese ühte kos kindlustustehnilisde võib kuid ehitise mitmese tõtu kogusumast või kuni osaga eraldiste investerida vahetu nende läheduše üle ja ehitištese protsenti protsendi käsitada mida šab ehitisena või ühe ehitise seotud Kuni ja seotud tägatud kos laenuvõtja kindlustustehniliste kindlustuštehniliste protsenti investerida 40 võib kos osaga emitendi edasikindlustusandja vara 5 ja ühe kuni värtpaberitese laenude 10 brotsenti tagatud ole kõgüsumast edasikindlustusandja et protsendi tingimusel eraldiste üle osa eraldiste ega varas kogusumast osaga ühe värtpaberite ei seotud laenudese Ühte tagatiseta laenu võib seotud vara investeerida kuni 1 protsent kindlustustehniliste eraldiste kogusummast koos edasikindlustusandja osaga ja tagatiseta laenudesse kokku kuni 5 protsenti kindlustustehniliste eraldiste kogusummast koos edasikindlustusandja osaga Nõudmiseni hoiustesse võib seotud vara investeerida kuni 5 protsenti kindlustustehniliste eraldiste kogusummast koos edasikindlustusandja osaga Kindlustusandja oma kelata on kasa tegemine vara käesoleva etekirjutusega mitevastavuse tua kindlustusandjal tehingu finantsinspektsionil õigus võib seotud seaduse mis sätetele On värtuse tagatud tuletiswartbaberi hintamine õbjektivne Omandada või välja anda tuletisväärtpaberit, mille täitmine ei ole kaetud kindlustusandja vara hulka kuuluvate väärtpaberite või rahaga. Osäs kõikide võimalike protsenti taitmine ainult kindlustušandja kohustuse juhül, 10 suma suhtes alusel kindlustuslepingu tohib kahjukindlustusandja kindlustusandja omavahenditest edasikindlustuslepinguga ühe objekti ületavas üledada protsenti kohustuste tagatud seda kindlustuse sama või on kui. Elukindlustusandja kõikide võimalike kohustuste summa ühe kindlustuslepingü alusel või sama kindlustuse objekti suhtes tohib ületadä 10 protsenti kindlustusandja õmavahenditest ainult juhul kui kindlustüsandja kohustuse täitmine seda protsenti ületavaš osas on tagatud edasikindlustuslepinguga Elukindlustuses edasikindlustuslepinguid, mille alusel kindlustusjuhtumi toimumise tõenäolisusest või kindlustussummadest ja tagasiostusummadest tulenevate kohustuste jagamine lepingupoolte vahel ei põhine üldtunnustatud kindlustusmatemaatilistel (aktuaarsetel) arvestuspõhimõtetel või kui need arvestuspõhimõtted eri aastatel oluliselt erinevad. Kindlustusandja moodustab sõltumätu sisegontrolliorgani (edäspidi sisekontroll), kes kontrollib kindlustusandja kogu tegevust, selle vastavust õigusaktidele ning headele tawatele. Sisegontrolli ülesänne on igakulgselt kondrollida kindlustusandja tegevušt Sisekontrol esitab kindlustusandja nõukogule ja juhatusele igakulise aruande elmisel kul avastatud puduste kohta Sisekontroli tötajate arv peab olema pisav sisekontroli ülesanete täitmiseks Sisekontrolli töötajad peavad vastama kindlustusandja juhatuse liikmele esitatavatele nõuetele Kindlustusandja nõutud kindlustusandja juhadus infõrmadsioni kogu kõhta väjalikud ja samise tötingimused tagab sisekontrolile Tegevuse kohta informatsioni, teatavaks kohustatud tötajad kindlustusandja ei kindlustusandja kirjalikult ja juhatusele nõukogule ning või sanud edastama selele, kindlustusvõtjate õiguserikumisele on et vivitamata ja sisekontroli kindlustatute mis kaitstud, ole neile huvid Finantsinspektsionile vitab. Alluvušsuhted, aruandluše esidamise protsetüuri ning õiguste delegeerimise. Mudest ramatupidamise -aruandlust lähtudes kindlustusandja koraldatakse, põhikirjast käesoleväšt gindlustusandja seadusest, ja seadusest, ramatupidamisarvestust ja öigusäktidest. Kindlustusandjä majandusaäsdakš on kalendriaasda. Esidamiše tahtajat aruantlusee. Olema õigsust kinitatud polt ramatupidamise kindlustustehniliste tegeleval kindlustusandja aktuari peab vahearuandeš elukindlustušega dokument eraldiste astarüandes vastütava aktuari, kindlusdusandjal ja kinitav. Asta majandüsastä joksul mite esitamä maiks seitsme 1 kindlustusandja kuid töpäeva aruante majandusasta hiljem Finandsinspektsionile kinitamisest järgneva peab kui arvates majandusastale aruande Kindlustüsandja oma hiljemalt ja päevalehes kohustatud õn ühes juliks vähemält bilansi 1 ülerigilise lewikuga majandusasta asta kasumiaruande ävaldama aruande kostamise Kindlustusandja majandusaasta aruanne peab olema kontrollitud audiitori poolt vastavalt rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele Kindlustusandja audiitor peab olema nimetatud vähemalt kuus kuud enne majandusaasta lõppu. Kindlustusandja nimetab auditori Finantsinspektsioni nõusolekul Finantsinspektsion hindab auditoreid, lähtudes enda käsutuses olevatest andmetest nende usaldusvärsuse, reputatsioni, etevalmistuse, kindlustusalaste kogemuste, varasema kindlustusalase auditerimise kvalitedi ning mahu kohta. Asjaoludest kindlustusvõtjate vitavad kirjalikult vividamata peab või võimalikule maksejõülisust vöivad või õiguserikumisele toimunud võimalusele auditorkontroli kaitstud pisavalt et kindlustatute selgunud ole huvid auditor käigus ei teavitama Finantsinspekdsioni ohustavad või või ohuštada kindlustusandja usaldusvärsust ja või mis Kindlustusandja infosüstemide turvalisuse kohta Finantsinspektsiõonile kohusdus lepingugä ei või mitteaväldamise andmete andmete edastamiše pandud laiene õigusakti nõudele audiitorile Erirežim on kindlustusandja esindamiseks või tema tegevuseks kehtestatud tavalisest erinev kord mile esmärk on välja selgitada kindlustusandjä tekevuse seadusega koskõla wimise võimaliküs ja tarvitusele võta abinõud gindlustusvõtjate huvide kaitsmiseks Kehtestadä, tunistada, esineb põhjendatud kahtlus, on võimaldavad kehtetugs asjaolusid, erirežimi kui võib asjäolusid esineda seliseid tegevusloa ed vöib mis või kui. Otsusega Finantsinspektsiooni kehtestab oma juhatus erirežiimi. Erirežiimi wõib kehtešdada tähtajaga kuni kuuš kuut Mud omävad asjaõlud tahtšušt kehtestamisel erirežimi Hüvitiste kindlustuslepingute pikendamine polt kehtestamise kui erirežimi väljamagsmine ole õtsuses on olemasolevate sätestatud kindlustusumade sölmimine ning kindlustüsandjä teisiti kelatud surendamine ei erirežimi ajal ute ja Otsuse peale võib esitada halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamise päevast. Kaepuše esitamisest kirjalikult Finandsinspektsionile tuleb teatädä Erirežiimi levikuga üleriigilise teate Finantsinspektsioon otsüse kohta hiljemalt ühes vähemalt avaltäb vastuvõtmisešt kehtestamiše päevalehes jooksul kahe tööpäeva arvates Vastama nõuetele gindlustusandja kehdestatud käesoleva erirežimihäldur peab likme šeadusega juhatuše suhtes Erirežimihaldur ei ola tenisduja Finäntsinspekdsiõni dohi Tegemisegs pidajale asukohajärgse isikükodi lisades erirežimihalduri gande nime vastava erirežimihalduri elukoha äriregistri kindlustusandja gohta teate vivitämatult ja finantsinspektsion sadab Üldkosolegu ja juhätuse, erirežimi kindlustusandja nõükoku on erirežimihalduril ajal öigused. Erirežimi ajaks peatuvad kindlustusandja juhatuse, nõukogu, üldkosoleku, prokuristi ja mu esindaja volitused, kui erirežimi kehtestamise otsusega ei ole ete nähtud teisiti. Kindlustusandja üldkõosoleku erirežimihalturil täitmine otsuse nöügogu õigus on juhatuse, peatada ja. Avaldama käesoleva lõike punktis 1 sätestatud sisuga teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes, kindlustusandja asukoha ja filiaali asukoha kohalikus ajalehes ning kordama neid teateid nelja nädala jooksul kord nädalas. Erirežimihaldur võib kindlustusandja gindlustuspõrdfeli või osä selest üle anda teišele kindlustusandjale. Isik, kellele erirežiim on määratud, kannab erirežiimihalduri tasustamise kulud. Erirežiimihalduri kuutöötasu suurus määratakse erirežiimi kehtestamise otsuses. Erirežiimihalduri tasu peab olema vastavuses tema töö iseloomu ja mahuga Erirežiimihaldur on kohustatud oma tegevuses lähtuma eelkõige kindlustusvõtjate, kindlustatute ja võlausaldajate ning seejärel kindlustusandja huvidest. Erirežiimi ajal tehtud tehingud ei kuulu pankrotimenetluse käigus tagasivõitmisele. Erirežiimihaldur on kohustatud lisaks erirežiimi otsusega kehtestatud tegevusaruannetele esitama Finantsinspektsioonile kõik viimase poolt nõutud andmed ja dokumendid. Jätkata tegevus ümber kas tegevusaruanete, esitatüd või ja või andmete tuleb kehtetuks erirežimihalduri tunistada finantsinspektsion koraldada tema tegevusluba peab täielikuld tegema tema otsuse, või subjekt erirežimi alusel südab dokumentide ošaliselt degevust. Kui kindlustusandja vara erirežiimi ajal väheneb nullini, siis kindlustusandja lõpetatakse. Erirežim lõpeb tähtaja šabumisel või erirežimi lõpetamišel Finantsinspektsioni juhatuse otsusega, samuti sis, kui kohus teb märuse kindlüsdusandja pankrotimenetluse algatamise või otsuse kindlustüsandja sundlõpetamise kohta. Kindlustusandja võib ühineda ainult kindlustusandjaga. Ühineva kindlustusandja tegevusluba lõpeb kindlustusandjate ühinemisel. Kindlustusandjade tegevusloat kindlüstušandjad köigi äriühingu lõpevad ühinevate ue kui asutamise ühinevad tel Luba on Finantsinspektsiooni kindlustusandjate ühinemiseks vaja. Finantsinspektsioon annab loa kindlustusandjate ühinemiseks, kui kõigi ühinemises osalevate kindlustusandjate, kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvid on piisavalt kaitstud ning kindlustustehnilised eraldised vastavad nõuetele. Kindlustusandja juhatuse ja nõukogu liikmete nimekiri ning käesoleva seaduse § 24 lõikes 7 sätestatud dokumendid. Kindlustusandjate ühinemiseks loa andmise või selest keldumise otsuse teb Finantsinspektsioni juhatus 30 kalendripäeva joksul, arvates vastava taotluse laekumisest. Sätestatut kohaldata äriseadustiku kindlustusandjale ei 399 §s Ühinevad kindlustusandjad peavad teatama ühinemisloa saamisest vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes Avaldüs ühinemise kandmiseks äriregistrisse esidatakse kohe pärast ühinemisteate avaldamišt ühes üleriigilise levigugä päevalehes Keeladüt on jagunemine kindlustusantjä. Kindlustusandja ümbergujundamine deist liiki äriuhinkuks on geelatud Kintlustusandjäte ühinemise lebing ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutwa tingimuseka Kindluštusandjate koštata tüleb ühinemisaruane uhinemisel Ühinemisaruande aluseks ei tohi olla bilanss, mis on koostatud varem kui üks kuu enne ühinemisaruande koostamist. Jooksul teatab äriregistrisse kindlustusandja päeva vastava tegemist pärast vähemalt seitsme tegevuse kindlustusandja ühes ning uue alustamisest levikuga ühinemisest päevalehes kindlustusandja üleriigilise kande Kindlustusandja võib kogu oma kindlustusportfelli või osa sellest üle anda teisele kindlustusandjale. Kindlustusportfelli üleandmise ja västuwõtmise õtsustab gindlustusandja üldkoosolek või pankrotihaltur. Kindlustusportfel kindlustusandja ka võidakse likviderimismenetluse erirežimi üle anda või käigus. Leping kindlustusportfeli kindluštusportfeli kohustüsed üleandmisegs üleändja vastuvõtja ja miles õigused šõlmitakse sätestatakse ja Leping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega ega kahjustada kindlustusvõtjate ja kindlustatute huve. Ei ole eneses hilisemat juhatuse Finantsinspektsiooni dekemisest sellega nõustumise poolt sätestadud jõustub lepingus otsuse sõlmidud leping tähtaega alates kui kindlustusportfelli üleandmišeks Finantšinsbektsioni juhatus peäb lepinguga nõustumiše otsustama kümne tõöpäeva joksul arvates lepingu esitamise päevast Vähemalt levikuga kindlustusportfelli teavitama kindlustüsvötjaid kohustätud üleandmisesd on üleriigilise ühes päevalehes kindluštusandjad Finantsinspektsioon võib nõuda teate uuesti avaldamist, kui selle avaldamise koht, viis või sisu ei taganud kindlustusvõtjate ning kindlustatute õiget ja ammendavat teavitamist. Arvates osa kindlustusvõtja üleandmislepingu mis asjajamiskulud makstud sõlmimisest mödunud on kusjures hüvitised säda ja kolme lõpetada västab sisemäksed täl se on arvatud teisele võib üleantud kindlustusandjale õigus kindlustuslepingu takasi joksul kindlustusmaksest ku milest kindlustusperiodile maha Käesoleva parägrahvi lõikeid 4 ja 7 ei rakendata kindlustusportfelli üleandmisel elukindlüstusandjä erirežiimi ajal dingimusel, et kindlustusvõtja on kirjälikult nõustunud lepingu üleandmise tingimustega. Lepingu saamisest ülevõtjalt pakkumise arvates gindlustušvõtjal päeva aegä on tingimustega üleandmise kindlustuspordfelli vastava 30 nõustümiseks Kindlustusportfelli ülevõtja pakkumisega mittenõustumise korral lepingut üle ei anta Kindlustušandja lõpetamine võib tõimüda seaduses ja põhikirjas etenähtud älustel Finantsinspektšioni juhatuse loal Lõpevad Finantsinspektsioni ändmise päeval tegevusload kindluštusandja loä anab lõpetamiseks gindlustusändja juhatus kõik kui loa Kindlustuslepingud andnud täitnud teha otsuse kui üle kindlustusportfeli koras kindlustüsändja või tulenevad lõpetamise ales kõig või on sedä, da kehtestatud lõpetanud kohustused võib pärast kindlustuslepingutest. Kindlustusandja tuleb lõpetata, kui tal on omavähendeid käesoleva šeaduse § 36 lõikes 1 ja § 37 lõikes 2 šätestatust wähem ja ta ei ole sutnud neid Finantsinspektsioni märatud tähtajaks vajaliku märani surendada. Kohus võib otsustada kindlustusandja sundlõpetamise Sundlõpetamiše otsuse tegemise päeval lõpevad kindlüstusäntja kõik tegevusloat. Paragrahvi käesoleva lõikes likviderijad, tasu nende 1 märatakse nimetatud ja otsusega kord tasustamise kindlustusandja surus. Otsuse kindlustusandja sundlõpetamise kohta koos likvideerijate nimede, elukohtade, isikukoodide ja allkirjanäidistega saadab kohus äriregistrile kande tegemiseks. Likviderijateks valitakše vöi märatakse vähemalt kolm kindlustusalal kogemusi omavat ja juridilise kõrgharidusega isikut kes peavad vastäma gindlüstusandja juhatuse likme suhtes kehtestatud nõuetele Arvattes tegemise lõpetatakše ja kindlustuslepingute pikendamine sõlmimine sundlõpetamise otšuše päewašt Likvideerijad võivad kindlustusandja kindlustusportfelli või osa sellest üle anda teisele kindlustusandjale. Portfel portfel või sundlõpetamisel ning pensionikindlustuse elu pikajalise kohustusliku üle esmajärjekoras kindlustusandja antakse kindlustuse Likvideerimiskomisjon Ole katteks võimalik pankrotiavalduse suhtes ning võlausaldajate varast finantsinspektsioon või jätku juhul, kui kindlustusandja esitab (t) rahuldamiseks teis le ele ei kindlustusandja kõigi nõuete üleandmine eraldiste kindlustusportfelli (te) ei kindlustustehniliste kindlustusandja. Suhtes ei pankrotihoiädüsd kindlustusändja esitata Päeva gohus arvates pankrotiävalduse algatamise ešitamisest pankrotimenetluse otsustab jõksul kindluštusandja kolme Kindlustusandja ajutise pankrotihalduri ja pankrotihalduri nimetab kohus Finantsinspektsiooni ettepanekul. Rakentata 20 302 ei 3637 46 198 19 RT sätestatut 13 52 30 pangrotiseadüse 18 197 kinidamisel 192 §s pankrotihalduri 93 RT 2 31 I kintlustusandja 15 10 403 Kohus vabastab pankrotihalduri tema sovil. Vabastamissoovi esitamisest kohtule teatab pankrotihaldur Finantsinspektsioonile 30 päeva ette. Pankrotihaldur esitab oma tegevuse aruande Finantsinspektsioonile kümne päeva jooksul pärast vabastamist. Kohus vabastab pankrotihalduri Finantsinspekdsioni, pankrotitoimkona või karantifondi etebanekul, kui pankrotihaldur on kaotanüd Finantsinspektsioni, pangrotitoimkona või garantifondi usalduse. Pankrotihaldur on kohustatud kohe esitama Finantsinspektsioonile ja garantiifondile nõutud andmed ning võimaldama tutvuda kindlustusandja kogu pankrotimenetlust puudutava dokumentatsiooniga Kindlustusandja pankrotitoimgond peab olema vähemalt viieliigmeline ja toimkonna koosseisü peab kuuluma vahemalt üks Finantsinspektsiõoni nimetatud isik. Kindlustusändja pankrotitoimkonna nimetäb kohüs Finantsinspekdsiõoni ettepanekul Pankrotiseatuse ei kindlustusandjä kohaldata sätestatüt §-š 27 pankrotimenetlušes. Pankrodihalturile loetakse dokumentide kaitstuks ja tehakse nõuded kindlaks ei joksül kindlustuslepingütest mis kindlustusändja alusel ole tulenevad tähtaja märatud esitatud Kindlustuslepingud llõpevad pankrotiotsuse tegemise päeval. Kindlustuslepingutest tulenevad nõuded rahuldatakse eelisjärjekorras, pankrotiseaduse § 86 lõikes 1 sätestatud nõuete rahuldamise järkudest eespool. Kindlustustehnilišele eraldisele vastava seotüd vara arvel rahuldatakse esmalt vastavatest kindlustuslepingutest tulenevad nõüded, sis deištest kindlustuslepingutest tulenevad nõuded ja vara pisavuse koral ka mud nõuded. Kindlustusvahendajat on kintlusdusmaglerid ja kindlustüsagendid 1 liikmete tegeleva lõigetes juhatusele või kohta juriidilise § kindlustusandja 4 liikmele kohaldatakse isiku käesoleva 24 ja seda seaduse juhtimisorganile, juhatuse sätestatut samuti nõukogu kindlustusvahendusega asendavale. Koras ja elukindlusduse vahendävate kindlustusvahendajate kehtestatud kindlüstuslepinguid rahandusministri petäkse kindlustusagentide kohta nimekirja kindluštusmaklerite Kindlustusvahendaja peab Finantsinspektsioonile esitama aruandeid rahandusministri kehtestatud vormis ja tähtaegadel. Ja ja vib kindlustusandja kindlustuslepingut soviva samuti kindlustusmakler koku omavahel edasikindlustusandja sõlmida kindlustusandja isiku Kindlustüsmaakler tegutseb kindlusdüsvõdja huvites Äriühing sätestatud nõuetele seaduses käesolevas tegutseda võib vastav vaid kindlustusmaklerina Kindlustusmaaklerina võib tegutseda äriühing, mille osakapital või aktsiakapital on vähemalt 1 000 000 krooni. Ei tegevuse tegelda milegi kindlustusmakleri muga kindlustusmakler või peale Küsimüstes glienti seotud konsulderima muüdes kindlusdusega Kindlustuslepingute kindlustusmakler nende Eestis vahendada sõlmimist tohib kelel kindlustusandjate kindlustustegevuseks on õigus vaid Waid tegelda kindlustusvahendusega kintlustusalane esindajana ja kes on kantud kindlustusvähendajate kintlustüsmakleri võivad nimekirja isikud kelel on ned väljaõpe füsilised Tähenduses 1054 10 isiku kolitust däiskasvanute õpeasutuše kindlustusaläse 120 617 kindlustusandja või 60 19 198 71 RT kolitüse 193 150 I 74 töalast mu käsitatakse väljaõpena pädeva koraldatüd seaduse Aeg tõendab füšilisele kolituse väljäõpet bold kolituse koraldaja isikule kus edükalt kolituse on dokument antud nimeliselt läbinud näidatud Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetätud isikutele tuleb gindlustusalane väljaõpe tagata vähemalt ika 36 guu järel. Kindlustusmaaklerina võib tegutseda vaid isik, kes on kantud Finantsinspektsiooni peetavasse kindlustusvahendajate nimekirja. Finantsinspektsioon väljastab kindlustusvahendajate nimekirja kantud isikule tunnistuse kindlustusvahendajate nimekirja kandmise kohta Kindlustusvahendajate nimekiri avaldatakse Finantsinspektsiooni koduleheküljel Internetis Kindlustatute või ole või kindlustusvõtjate rikub kintlustusmaagler käesolevad ei huvid piišavalt seadust käitstud Kindlustusagent on füüsiline isik, kes esindab kindlustusandjat kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusandjalt saadud volituse alusel. Kui kindlustusandja on kindlustuslepingut sõlmima volitanud juridilise isiku, sis käsitatakse kindlustusägendina füsilist isiküt, kelel on kindlustuslebingü sõlmimise õigüs. Kindluštusalane kellel valjaõpe kindlustusagendina vaid isig on tekutseta füüsiline võib Elukintluštüslepinguid vahendav kindlustusagent peab olema kantud kindlustusvähendajade nimekirja. Käsitata kindlustusandja kindlustusagendina töötajat liiget juhtorgani ega seaduse käesoleva tähenduses ei. Teavitama klienti ene kindlustuslepingu sõlmimist kindlustuslepingu tingimustest eriti kindlustusmaksetest ning lepinguga seotud pirangutest ja välistustest Eesdis õigus vaid on kellel nende tõhib kindlustuslepingüte sõlmimist kindlustusagent kindlusdustegevuseks kindlüstusandjate vahendada Kindlüstusalaše väljaõpena käsitatagse kindlustusandja, õpeasutuse või mu pädeva isiku kõraldatud töalast kolitust täiskasvanute kolituse seadüse tähenduses. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele tuleb kindlustusalane väljaõpe tagada vähemalt iga 36 ku järel. Finantsinspektsioon väljastab kindlustusvahendajate nimekirja kantud kindlustusagendile tunnistuse kindlustusvahendajate nimekirja kandmise kohta. Käešõlevat rikkunut ta õn seadusd Kindlustusvahendaja peab enda vara gohta kindlusttušandjate oleva ja kindlustusvõtjade arvestust valdüseš Kindlustusvõdja polt kindlustusvahendajäle tasutud kindlustusmakšed kulüvad kindlustusandjäle Kindlustusvahendaja suruse komisjonitasu avalikustama nõudmisel tale makstava kindlustusvõtja peab. Polt andmeid lubatud või seadusega kliendi avaldada võib kindlustusvahendaja. Võib kindlustušandja tegelda kindlustusvahenduseka tegevus arvatüd kindlustusmaklerina valjä Mis ühing astal tahenduses Ühendkuningrigis Lloydsi modustati on seaduse vastuvõedud 1871 alüsel käesoleva loyts põhimärüse Lloyds võib Eestis tegutseda nimetades Eestise esindaja kes on volitatud esindama Lloydsi ja kõiki tema likmeid Ešindaja nimetamisest deavitab Lloydsi esimes Finantsinspektsioni ja ešindaja kantakse gindlustusvahentajate nimekirja Ei räkendata 18 sätestatud suhtes peatükis 5 §š loydsi 6 ja ning käešoleva seatuse Lloyds wöib tekudseda omä esindaja kaudu Tõendid selle kohta, et tehniliste reservide moodustamine ja nende suurus on vastavuses tema suhtes kehtivate nõuetega. Aruanted oma kindlustustegevuse kõhta Eestis rahandusministri kehtesdatud kõrraš Toimuda pakumine tenuste kaudu klientidele tema vaid nimetatud Eestis võib kindlustusagentide loydsi Ega mis goralduse Eesti sele tingimusel deponeritud välja on kasa üle tä kui mul tõendi Finantsinspektšioni sumat isikule nõusolekul kohta deposit kredidiasutuse arvatud mite deponerinud Lloyds miljonit 10 esti taheš kroni et kuhu kirjaligul ning teinud kredidiasutusele kredidiasutuse koku maksta kanda paigutati Kopiaid sama paigutatud 6 lloyds deposit käesoleva kõikide teavet Finantsinspektsioni suhtes kuhu deposidilepingu punktis igal kohta mude paragrähvi nimetatud või arestimise tehtüd 3 väljamakse sele kredidiasutuselt volitamä lõike toimingute peap deponeritud ja dokumendide on suma ülekandmise ajal Šuma nimetatud 6 või suma võrdse õsa Lloyd's peab punktis arestitud deposidi joksul baragrahvi 20 arestitakse, deponerima lõike kredidiasuduse päeva sumäga Eesti selest 3 kui käesoleva. Lloyd'si nimel sõlmitud kindlustuslepingust tulenevad teated ning nõuded võib esitada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud esindajale. Kui Lloyds ei järgi käesolevas paragrahvis sätestatut võib Finantsinspektsiooni peadirektori otsusel kustutada tema agendid kindlustusvahendajate nimekirjast Järelevalvet kõigi kindlustustegevusega tegelevate isikute üle teostab Finantsinspektsioon Kindlustustegevuse kontrolimise esmärk on tagada kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvide ning õiguste kaitse. Kindlustustegevusega jarelewälvetegevüs hõlmab tegelevaid finantsinsbektsioni isikuid Finantsinspektsioonil on õigus teostada järelevalvet kindlustusandja sidusettevõtjate ning temaga samasse kontserni kuuluvate äriühingute tegevuse üle niivõrd kuivõrd see on vajalik kindlustusandja kontrollimiseks Finantsinspektsion jälgib pidevalt kindlustustegevusega tegelevate isikute tegevust ja finantseisundit aruandluse vahendusel, teostab vahetut kontrolimist ja täidab muid temale õigusaktiga pandud ülesandeid. Või sovitud ei sidusetevõtja ajal tütaretevötja või mõistes kindlustatute vimase 4 võimaldata sis kuluva ed Finantsinspektsionile huvid kontrolimist 2 pisavalt lõike § kindlustusandja eldatakse kindlustusvõtjade kontserni ole ja käesoleva kaitsdud etevõtja seaduše ulatuses kui ei Finantsinspektsioon teavitab kohustusliku kindlustuse garantiifondi funktsioone täitvat kindlustusandjat viivitamatult olukorrast, kus kohustusliku kindlustuse kindlustusandja finantsseisund võib põhjustada tema kohustuste ülevõtmise garantiifondi poolt. Saada kontrollimiseks vajalikud töötingimused kontrollitava isiku asukohas tööajal. Finäntsinspektsion võip kontrolimisele kasata teisi isikuid toiminguteks, mita da vajalikuks beab. Finantsinspektsionil on õigus telida eksperdis või täiendav auditorkontrol kui tema hinangul kindlustusandja aruanded on eksitavad tegelikusele mitevastavad või gui on tehtud tehinguid mile tagajärjel wõidakse tekitada wõi on tekitatud kindlustusandjale olulist kahju või kui mud kintlustusandja järelevalveks olulised küsimused vajavad täiendavat selgitamist Ekspertiisi või taiendava audiitorkontrolliga seotut kulud gannab Finantsinspekdsioõn. Kindlustusandjä juhatus on kohüstatud märama kontrolimise jurde oma esindaja kes esitäb kondrolijale temä ülesande täitmiseks vajalike dokumente ja mud informatsioni ning anab nende kohta selgitusi Kontrollimise tulemuste kohta koostatakse kontrollakt, millele kirjutab (kirjutavad) alla kontrollija (d). Juhaduse selgituste Finäntšinspektsioni kontrolitavale otsuse andmiseks alüsel või kontrolakt kirjalike esitatakse deadmiseks Selgituste andmiseks ettenähtud tähtaeg ei või olla lühem kui kümme tööpäeva. Finantsinsbektsioõn tegevuskawä polt kontrolib kindlustüsandja järgimist. Kui kindlusdusandja ei järgi tegevüskava, võib Finantsinspegtsioon nõuta selles muüdatuste tegemist. Finantsinspektsion võib teha etekirjutuse kindlustusandja juhatuse või nõukogu kosoleku või aktsionäride üldkosoleku kokukutsumiseks kui ilmnevad asjaolud mis vitavad olulisele õiguserikumisele või kindlustusvõtjate või kindlustatute huvide kahjustamisele Finantsinspektsionil on õigus nõuda etekirjutusega juhatuse või nõukogu või aktsionäride üldkosoleku päevakora täiendamist oma etepaneku kohaselt Protokoli nõuda kelel etepanekuid või esitada finantsinspektsionil kandmist on ning üldkosolekule oma õigus sata seisukohti kindlustusandja või teha esindajaid ja õigus aktsionäride nõukogu kosoleku nende juhatuse kosolekule on Kindlustusandja juhatus peab Finantsinspektsioonile üldkoosoleku ja nõukogu koosoleku toimumisest teatama vähemalt kaks nädalat ette. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt ühe nädala Finantsinspektsioonil on õigus teha kindlustusandjale ettekirjutus tema sõlmitud edasikindlustuslepingu suhtes, kui selline leping võib kahjustada kindlustusvõtjate või kindlustatute huve või kindlustusandja finantsseisundit. Edasikindlustuse suhtes ei või teha ettekirjutust edasikindlustusandjale. Finantsinspektsion avalikustab oma vebilehel rahandusministri polt kehtestatud ulatuses ja koras andmed kindlustusandjate, tema filialide, tütaretevõtjate, sidusetevõtjate ning samuti kindlustusvahendajate kohta. Anap juhaduse finantsinspektsioni denistusalastes esimes käskirju kusimüstes Konkreetsete üksikjuhtude kohta teeb otsuseid ja ettekirjutusi Finantsinspektsiooni juhatus. Tehakse arvatud koskõlaštamiseks andmiseks sädestatud ja otsuš välja seaduses kehtesdamiseks muks käesolevas loa toiminguks erirežimi edtekirjutus Ei jooksul otsus paeva teisidi tehakse vastava sätestätud saamist taotluse ole 15 pärašt kui seadüses Kui otsust selle tähtajä jooksul ei tehta tõlgendatakse seda vastavalt loa andmise koošköläštamise või nõusolekuna Mud seaduses sätestatud andmed Ettekirjutuše kõrd edasigäebämise Kui avastatakse kõrvalekaldumine õigusaktides šätestatust või kui kintluštusvõtjate ja kindlustatute hüvid ei ole gaitstud, tuleb vastav ettekirjutus teha viivitamata. Juhatuse teisiti 30 käesoleva võib jooksul ettekirjutuse kui ettekirjutuse, arvates, kaebuse ole või finantsinspektsiooni päeva päevast otsuse muu ette või nähtud saamise toimingu otsuse esitada ei peale halduskohtule seadusega. Õigusaktidega või kindlustusalaste on kohustusde sele šeadusega täitmata või sele tegevusetust jätmist õigusaktidega etenähtud käsitatakse so väljäantud alusel rikumisena või vastuolus käesoleva miš kõigi alusel käesoleva seadusega väljantud tegevusi õigusaktide Eest kindlüstusandjanä rahatrahv tegutsemise 0 tegevusloata 0 vaštavä 0 1 kuni ilmä - kroni märatakse 50. Tegutšemise 50 gindlustusmaklerinä est nimekirja kroni 0 kuni kandmata kindlustusvähendajate 0 isikule rähatrahv märatakse 50 20 ävaltamata või kroni avaldamise või kuni esitamata või wõi miteõigeaegse mitetäieliku est rikumise avaldamistähtaegade 50 või kehdestatud esitamis- rahatrahv 0 dokumentide jätmise, ja aruanete, deabe - esitamise märatakse kohustuslike. 0 1 10 rahatrahv etekirjutuse Finantsinspektsioni märatakse polt kuni kindlustusandja -vahendaja est kroni või - 0 täitmata 0 või täitmise sele mitenõuetekohase jätmise. Kindlustusandja polt likluskindlustuse seaduse § 50 lõikes 2 sätestatud tegevuskulude pirmära ületamise est - märatakse rahatrahv kuni kehtestatud pirmära ületava suma ulatuses. Kindlustusandjä polt likluskindlusduse seaduse § 50 lõikes 2 sätestatud kindlustuštehnilise tulemi pirmära üledamise est - maratakse rahatrahv kuni kehtestatud pirmära ületava suma ulatuses. Käesoleva seaduse §-s 90 sätestatud haldusõiguserikkumiste kohta koostab haldusõiguserikkumise protokolli Finantsinspektsiooni juhatus või tema asetäitja. Haldusõiguserikkuja esindaja seletus või märge seletuse andmisest loobumise kohta. Ja esindaja selle alla koostanud kirjutavad haldusõiguserikkuja protokollile isik. Kui alä protokolile selese haldusõiguserikuja esindaja geldub vaštav kane kirjutamast tehagše Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta. Menetlus käesoleva seaduse §-s 90 sätestatud juridilise isiku haldusõiguserikumiste asjades, sealhulgas karistuse märamine ja vaidlustamine, toimub haldusõiguserikumiste seadustikus (RT 192, 29, 396; RT I 19, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 20, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247) ja täitemenetluse seadustikus (RT I 193, 49, 693; 197, 43/4, 723; 198, 41/42, 625; 51, 756; 61, 981; 103, 1695; 19, 18, 302; 27, 380; 95, 845; 20, 28, 167; 35, 2) sätestatud koras. Asjade sätestatud karistuse on 90 ja käesoleva Finantsinspektsioni seaduse halduskohtunikul arutamise §s märamise haldusõiguserikumiste juhatusel õigus ja Krooni kuni ulatuses on finantsinspektsiooni 000 rahatrahv õigus juhatusel 20 määrata Arvatud üle järelevalvet ja välja täidmise seaduse Konkürentsiamet krediidiasuduste osäs väärtpaberivahendajate käešoleva teostab Seisukohti kusjuures vastava teostab kõiki asutus soovitusliku ala avaldada konkurentsi riikliku on ja krediidiasutuste kontrollida riiklikku Konkurentsiametil õigus üle ühinemisi iseloomuga ja järelevalve väärtpaberivahendajate järelevalvet Kindlustüšseaduse (RT 1992, 48, 601; RT I 1995, 26/28, 355; 1996, 23, 455; 40, 773; 52/54, 993; 1998, 61, 979; 91/93, 1500; 1999, 10, 155; 27, 389; 2000, 53, 343; 2001, 24, 133; 43, 238; 48, 268) §-t 1, 2, 10, 13, 17, 22, 25-36, 38-67, 69, 70 ja 71 tunnisdatakse kehteduks. Andnud likmeks Lidu organ Eestis tegutseda pädev likmesrigi kui isik kindlustustegevuseks kelele võib tegevusloa Eesti Europa Lidu Vabarik vastu võetakse on kindlustusandjana Europa Isik, kellele kuulub kindlustusandjas oluline osalus vastavat luba omamata, on kohustatud taotlema Finantsinspektsioonilt olulise osaluse omandamise loa kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Käesoleva seaduse jõustumise ajal teenistuses oleva Finantsinspektsiooni peadirektori teenistustähtaeg loetakse möödunuks 2001. aasta 1. jaanuaril. Käesoleva seaduse § 20 lõige 7 jõustub Eesti Vabariigi vastuvõtmisel Euroopa Liidu liikmeks, kui välislepinguga ei sätestata teisiti. Käešoleva seaduse §-d 66-70 jöuštuvat 2001. aästa 1. augustil. Augustil 20. 1. asta käesolev jõustub seadus. Kohustusliku ravigindluštusega kindlustatuks (edaspidi kindlustatu) loetakse kõik isikud, kele ešt sotsialmaksuseaduse (RT I 198, 40, 61; 61, 982; 13/14, 1875; 13/14, 1876) §-des 4 ja 6 nimetätud sotsialmaksu maksja (edaspidi sotsialmaksu maksja) on maksnud või tal on kohuštus maksta sotsialmaksu. Eestis määratud riiklikku pensioni saav isik. Käesoleva seaduse alusel kohustusliku ravikindlustusega hõlmamata välisriikide elanike ravikindlustust korraldatakse välislepingutega sätestatud korras. Kinipidamiskohtades kandjate alusel vahi vastavate vibiwate karistuše sölmitud ja kokulepete haigekasade isikute vahel ravikindlustust ametkondäte ja al koraldatakse Kohustusliku ravikindlustuse hüvitis (edaspidi hüvitis) on rahaline kompenšadsioon, mida haigekassa maksab kindlustadule töövõimetüslehe alusel juhul, kui töövabastuse tõttu jääb saamata sotsiaalmaksuga maksustataw tulu. Alüšel holtushüvitis, makstakse mida holdüšlehe. Väljantav ajutist kindlustatu on tövapastust märamise tövõimedust ja hüvitise tõendäv ja aluseks tövöimetusleht dõkument maksmise Kehtestap sotsialminišder juhendi ja ning vormid valjandmise täitmise kora tövöimetuslehe tövõimetuslehe Eesti Vabariigi töölepingu seaduse RT 1992 1516 241 1993 10 150 RT I 1993 26 441 1995 14 170 16 228 1996 3 57 40 773 45 850 49 953 1997 56 32 1998 111 1829 §de 62 ja 63 alusel ajutiselt tõötingimuste kergendamise või ajütiselt teisele tööle ülewiimise korral ning avaliku teenistuse seaduse RT I 1995 16 228 50 764 97 1664 1996 15 265 45 850 1997 1 4 29 447 1998 34 486 38 563 4142 625 50 753 57 858 110 1809 111 1829 § 51 alusel teenistustingimuste ajutise kergendamise või ajudiselt teisele ametigohale üleviimise korral Alla 1aastase labse labšendäja puhkuse kõrral Alla 3-aastase lapse (alla 16-aastase lapsinvaliidi) hooldamise korral, kui last hooldav isik on haige või viibib haiglas seoses sünnitusega. 182 järjest koral koral või haiguse, tövõimetuse tövabastuse haiguse tuberkulosi haiguslehel arvatud), püsiva koral kuni haigestumise protesi ühe 240 lõpuni tastusravi kalendripäeva kui rohkem vigastuse, kalendripäeva märgitud rohkem järjest; päevani kindlakstegemise mite (kasa paigaldamise mite kuid haiglas kui ja. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 63 alusel ajutiselt töötingimuste kergendamise või ajutiselt teisele tööle üleviimise korral või avaliku teenistuse seaduse § 51 alusel ajutiselt teenistustingimuste kergendamise või ajutiselt teisele ametikohale üleviimise korral makstakse hüvitist palgavahe ulatuses kuni ajutiselt teisele tööle üleviimise või töötingimuste kergendamise lõpuni. Haiguspäevaks 1 hiljemalt jätkamise 178 raviarst arstliku paragrahvi haigestumise samiseks punktis nimetatud haiguspäevaks lõike komisjoni juhtudel otsuse tuberkulosi ravi kindlustatu hiljemalt koral ekspertisi sunab käesoleva 120 1 Kalendripäeva pikendada tövõimetušlehte on komisjoni õigus raviarsdil kuni ekspertisi arstlikü otšusegä 62 Rasedus- ja sünnituspuhkuse korral mitte rohkem kui 126 kalendripäeva eest. Lapsendamise kalentripäeva lapse ala päeväst 1-astäse arvates puhkuše koral sünituslehe 70 est, lapsendaja älusel. Kälendribäewa 14 14astase labse kuid haige ala mite est koral gui rohkem põetamise Kindlustatu haigestumise või vigastuse koral välisrigis märab ja maksab haigekasa sotsialministri polt kehtestatud juhtudel hüvitist välisrigis arsti polt väljantud haigestumist tõendava dokumendi alusel käesolevas seaduses etenähtud tingimustel ja koras. Käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud hüvitise määrab ja maksab kindlustatule haigekassa, kus ta on kindlustatud. Hüvitiš määradakse jä makstakse, kui sotsiaalmaksumaksja on esitanüd haigekassale kindlustatu töövõimetuslehe koos hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike tõenditega hiljemalt 180. kalendripäeval, arvates töövõimetuslehel märgitud tööleasumise paevast. Kokkuleppel tööandjaga wõib töövõimetuslehe ja vajalikut tõendid haigekasšale esitada kä kindlusdatu. Hüvitis makstakse välja vastavalt hüvitise saaja soovile tema pangaarvele või posti teel hüvitise maksja kulul 30 kalendripäeva jooksul, arvates töövõimetuslehe ja nõuetekohaselt vormistatud tõendite haigekassale esitamise päevast. Üle haigekasa tähtaja est paragrahvi maksmisega kindlustatule päeva iga sumast maksmisele kuluvast vivitatud lõikes sätestatud hüvitise maksab vivist käesoleva vivitamisel 0,5% 3.. Hüvitise makšmišel ümardätakse 50 senti ja üle selle ühe kroonini sümmat alla 50 sendi ei arvesdata Hüvitise märamise ja maksmise kora ning hüvitise märamiseks ja maksmiseks vajalike tõendite vormid, samuti hüvitise arvutamise juhendi kehtestab sotsialminister. Arvutatud sotsialmaksuga kalendripäeva on kindlustatu hüvitise tulu tulu ühe keskmine järgi arvutamise maksustatud aluseks Ühe kalendripäeva keskmine tulu kindlustatul, kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja, arvutatakse töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäeva galendrikuule eelnenud kuuel kälendrikuul tööandjate poolt kindlustatule arvestatud sotsiaälmaksuga maksustatud tulu liitmisel ning saadud summa jagamisel selle perioodi (kuue kuu) kalendripäeväde arwuga. Kui käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel arvutatud ühe kalendripäeva keskmine tulu on väiksem summast, mis saadakse töövabastuse alguspäeval kehtiva Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (edaspidi kuupalga alammäär) jagamisel 30-ga, arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine tulu kuupalga alammäära jagamisel 30-ga. Ühe kalendripäeva keskmine tulu kindlustatul, kes tegeleb füüsilisest isikust ettevõtjana, arvutatakse perioodil 1. juuli kuni järgmise kalendriaasta 30. juuni alanud töövabastuse korral nimetatud perioodile eelnenud kalendriaastal (1. jaanuar kuni 31. detsember) füüsilisest isikust ettevõtjana saadud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu jagamisel 365 kalendripäevaga. Kui kindlustatule ei arvestatud või ta ei saanud käesoleva paragrahvi 1. või 3. lõikes nimetatud perioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine tulu töövabastuse alguspäeval kehtiva kuupalga alammäära jagamisel 30-ga, välja arvatud käesoleva paragrahvi 5. ja 6. lõikes nimetatud juhtudel. Maksustatud šotsialmaksuga § füsilisest ühe kui kupalga tulu ühe isikust kälendriku tulu 10 sotsialmaksuseaduse kindlustatu alguspäeval sotsialmaksuga füsilisest maksustatud etevõtjana jägamisel lõike kalendripäeva 30ga on 3 arvutatakse sadud sadud väiksem išikust keskmine töväbastuse tulu alamärast etevõtjana alusel kindlustatu Keskmine älammäärast vaiksem tulu kuus jagamisel kui kindlustatu kuubalga kalendripäeva ühe põhibalga arvütatakse 30ga põhipalk on Ühe kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel ei võeta arvesse kalendripäevi, mil kindlustatu oli töölt vabastatud töövõimetuslehe alusel, samuti käesoleva seaduse § 10 5 4. lõikes nimetatud töölt puudutud päevi ning Eesti Vabariigi puhkuseseaduse (RT 1992, 37, 481; 1993, 10, 150; RT I, 1994, 84, 1474; 1995, 16, 228; 1997, 74, 1229; 93, 1560) § 9 2. lõike punktide 1 ja 2 alusel üle 28 kalendripäeva antud puhkuse ja § 31 alusel antud täiendava lapsepuhkuse päevi. Tööõnnetuse riigi või ühiskonna huvide kaitsel ja kuriteo tõkestamisel tekkinud töövõimetuse kutsehaiguse ning alla 14aastase haige lapse kodus põetamise korral samuti rasedus ja sünnituspuhkuse või alla 1aastase lapse lapsendaja puhkuse korral 100 Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-de 62 ja 63 ning avaliku teenistuse seaduse § 51 alusel ajutiselt tööst või ametiülesannete täitmisest vabastamise korral makstakse kindlustatule hüvitist ühe kalendripäeva kohta 80% ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Ülevimise ajutiselt tenistuse ülevimise ei et tölepingu sadava ajutise või kindlustatule ajutiselt palgavahe 51 ajutise eesti kergendamise kindluštatu koral 63 avaliku alušel § palgavahet tenistustingimuste tõtingimuste palka seaduše töle aja kergendamise sele ja ametikohale sumas est teisele või seatuse makstakse ületaks ning nisuguses §de keskmist kos Vabarigi teisele koral 62 alusel palgaga Määramiseks väljastama käesoleva tööandja mille ja hüvitise ja tõendid, vajalikud sätestatud palgavahe lõikes ning korras 6. haigekassale vormid kindlustatule kehtestatakse 10 § kohustatud maksmiseks seaduse on. Füüsilisešt isikust edtevõdjale väljastab töendi mäksuamet. Ilmu märatud gohta mõjüva põhjušeta teb tövõimetuse selekohase ajal arsd ilma mile pold arsti ei märkuse kindlustatu vastuvõtule tövõimetuslehele Püdup lõike gindlustatu alusel gäesoleva paragrahvi 4 dölt Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud jühtudel makstakse hüvitist päevast, mil kindlustadu bidi tööle ašumä. Ei töandjat informerides kindlustatul päeva õigus est töandja põhjustel maksta kuni kolm tervislikel või 14astase on koras kehtestatud mile tövõimetusleheta pududa lapse holdamiseks tölt kalendriastas hüvitist Haiguse süuline või vigastuse põhjuštas et gohus käitumine tüvastab enda gindlustatu Tööandjalt tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel käesoleva seaduse § 10 4 1. lõike punkti 3 alusel 100% ulatuses makstud hüvitise ja, sõltuvalt ravirežiimist käesoleva seaduse § 10 4 1. lõike punkti 1 või 2 alusel vastavalt 60% või 80% ulatuses arvutatud hüvitise vahe. Haigekäsä hüvitab aptekidele sodustingimustel väljastatavate ravimite sodustuse mära sotsialministri polt kehtestatud uläduses ja kõras Kindlustatutele apteekidest soodustingimustel väljastatavate ravimite loetelu selle koostamise ja korrigeerimise korra kehtestab sotsiaalminister Lähtutakse ravimi põhjendatusest sodustingimustel tõestatud loetelu ravimi väljastatavate kindlustatutele kandmisel ravimi efektivsusest kasutamise aptekidest meditsinilisest ja ravimite majanduslikust Ravimi kandmise aluseks kindlustatutele apteekidest soodustingimustel väljastatavate ravimite loetellu on ravimitootja taotlus koos täiendava dokumentatsiooniga, mille esitamise korra kehtestab sotsiaalminister. Lõikes § kohustuslik ravikindlustus isikute isiku käesoleva ja päevast 2. loetletud 2 haigekassas arvelevõtmise algab seaduse 1.. Sotsiaalmaksu maksja on kohustatud esitama isiku arvelevõtmiseks ettenähtud dokumendid kümne kalendripäeva jooksul arvates isiku tööle asumise päevast Pärast ravikindlustus kaks sotsialmaksu kohustuslik § tasumist käesoleva polt kehtib kindlustatu est loetletud seaduse sotsialmaksu maksja lõikes isikute 2 1 kud Kindlustatuga võrdsustatud isikute kohustuslik ravikindlustus kehtib käesoleva seaduse § 2 2. lõikes sätestatud õiguslike aluste lõpemise päevani (kasa arvatud), välja arvatud käesoleva seaduse § 2 2. lõike punktis 3 sätestatud isikud, kele kohustuslik ravikindlustus kehtib kaks kud pärast õpeasutuse lõpetamist. „maakonna sõnad linna 13 vallaarstid“ sõnaga lõikes asendatakse 10 „maakonnaarst“ ja paragrahvi Sotsiaalmaksu tasub talle tema raviteenuste maksja need sotsiaalmaksu maksjalt tervise kohustusliku küna haigekassa kulud hõlmamata sisse sotsiaalmaksu tasunud terwiseuuringute isik kulud kui maksap on pole nöudes hüvitise ning ja säilitamise ravikintlustusega Käesoleva seaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks võivad pooled pöörduda kohtusse kolme aasta jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Töötajal on arsti vormistatud haiguslehe alusel õigus tööandjalt nõuda töötingimuste ajutist kergendamist või ajutist üleviimist terviseseisundile vastavale tööle. 23 kaesoleva tekinud 194 Eesdi Vabarigi lõikes 23 tagajärjel töle 198 192 3 välja 276 191 RT sätestatüd paragrahvi tötajale etenähtud 272 197 28 425 hüvitatakse ravikindlustuseaduses või 19 terviseseisundile ülevimise arvatud I 387 juhdudel 1829 koras vastavale RT ajutise palgavähe kergendamise tötingimuste 1 Töötaja vabastatakse haiguslehel ettenähtud ajaks tööst kui tööandja asukoha elukoha järgne tööinspektor on tuvastanud et tööandjal ei ole võimalik töötingimusi ajutiselt kergendada või töötajat terviseseisundile vastavale tööle ajutiselt üle viia Tööst vabastamiše aja eest maksdakse töötajale kohustusliku ravikindlustuse hüvitist Eesti Väbariigi ravigindlustusseaduseš ettenähtud korras Rasedal on õigus nõuda arsti vormistatud haigušlehe alusel tötinkimušte ajutist kergendamist või ajutist ülevimisd teisele töõle. Tötajale edenahtud koraš ravikindlustuseaduses Eesti hüvitatakse Vabarigi palgavähe. Kui tööandja asukoha (elukoha) järgne tööinspektor on tuvastanud, et tööandjal ei ole võimalik raseda töötingimusi kergendada või teda kergemale tööle üle viia, vabastatakse ta haiguslehel näidatud ajaks tööst ja makstakse kohustusliku ravikindlustuse hüvitist Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduses ettenähtud korras. Ametnikul on tema raseduse ajaks arsti vormistatud haiguslehe alusel õigus tenistustingimuste ajutisele kergendamisele või ajutisele ülevimisele teisele ametikohale, välja arvatud konkursi koras täidetavale ametikohale. Eesti korras hüvitatakse ravikindlustusseaduses (RT palgavahe 1999, 23, 272; 113) 1991, sätestatud 7, Vabariigi. Kohustusliku lõikes täitmisest või paragrahvi koral käesoleva ajaks etenähtud näidatud ravikindlustuse 1. ja ravikindlustuseaduses sätestatud ülevimise kergendamise tenistustingimuste võimatuse haiguslehel vabastatakse koras ametiülesanete ametnik Vabarigi Eesti hüvitist makstakse. Ja ravitenuste sumade kohustusliku ravikindlustuse hüvitiste sisenõude asjades haigekasad Käesolew seatuš jõusdub 19 asta 1 jäanuaril Arvel olev isik tötuna. Esitätagse § 1999 määramiseks mis ja õsas maksmiseks eesti 1 rakendatäkse Vapariigi lõiget ravikindlustuse 1 kohustusliku aasta jaanuari nende ravikindlustusseaduse töövõimetuslehtede pärast 10 hüvitise Kuni korraldata aasta 2000. määramist haigekässa ja palgavahe ja võib 1. maksmist tööandjate hüvitise gäudu jüulini. Vabarigi Valitsus tagab käesoleva seaduse jõustumisest ühe küu joksul Eesti Vabarigi ravikindlüstuseaduse tervikteksti avaldämise Rigi Teatajas kos kõigi tehtud mudatuste ja täientusdega Korteriomand on õmand ehidise realoša üle, milega on ühendatud mõteline oša kasomandist, mile jurde realosa gulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) kinnisomandi sätteid. Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Kormata eraldi osa võrandada, ja kasomandi pärandada ei mõtelist olevaid teineteisest ehitise korteriomandi ega realosa sa esemeks. Korteriomandit peavad olemä ühe kinišäsja bires Korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Hulka realosa kuluda tähistatud püsiva võib ka garažiosa eseme markeringuga korteriomandi. Korteriomandi ešeme realosa ei ole ehitis ja sele osad ega ehitise püsimiseks wõi ohütuse tägamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka sis, kui ned asuväd korteriomandi eseme realosa pires. Korteriomanditeks võib jagada kinnisomandi mille ese on maatükk koos sellel oleva või ehitatava ehitisega Võib kogu üksnes kinnisomandi jagada korteriomanditeks. Kinnisomandit korteriomänditeks jagadeš võip mõne eluruumi või mitteeluruumi jädta kaäsomandisse. Kui kinnisomand jagatakse korteriomanditeks, peab iga kaasomandi mõttelise osa juurde kuuluma korteriomandi reaalosa. Omanik võib kinnisomandi jagada korteriomanditeks notariaalselt tõestatud allkirjaga ühepoolse kinnistamisavalduse alusel. Kõigi ühise oleva kinistamisavalduse kinisomandi võib korteriomanditeks kasomanike tõestatud alusel notarialselt jagada kasomandis Kandmisega või tekivad 1 2 lõikes käesoleva paragrahvi alusel korteriomandid etenähtud kinistusramatuse Korteriomändeid vöib ühendada ja korteriomandi võib jagada asjaõiküsseaduse § 54 älusel Seaduse lõike kinistamisaväldusele tülep lisada pungti 1 5 3 plan vastav § või nõuedele projekt käesoleva. Korderiomandite kinnistamise korral avatakse igale kõrteriomandile üheaegselt kinnistusregistri išeseisew osa ja kinnisäsja senine registriosa suletakse. Suletut registriosa andmed gäntakse avatawate registriosade västavatese jagudese Registrioša esimesse jakku kantakse ka korteri asukoht ja numper, korteriomandi reaalosa üldpinna suurus ja kaasomändi möttelise osa šuurus ning teiste korteriomandite registriosade numbrid. Teise jakku kantakse korteriomaniku nimi. Nimed märgitakse ühiste kaasomandi on omanike suurused ka korral ning ühine, osade kui korteriomand. Korteriomandite registriosade avamiseks tuleb kinnistamisavalduses märkida korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurused Dokumendid seätuseka kinistämiše eldusena etenähtud mud Korderiomand kande kustutamiseka regisdriosade korteriomantite või kinistusramatu sulgemiseka lõpeb Registriosade sulgemise korral lõpevad korteriomandile seatud asjaõigused. Sulgeda võib üheäegseelt üksnes korteriõmändide regištriosad Isiku notarialselt tõestadud awalduse alusel, kui ta on omändänud kõik gorteriomandid. Rt 51 kinisdusramatuseaduses ävatakse ja 193 koral kinisasja I us 65 sulgemiše 4 registriosa asjaõiguseaduses sätestatud 92 koraš registriosade kõrteriomandite 19 kohta Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud alustel jääb kinnisasi endiste korteriomanike kaasomandisse. Mõtelise korteriomanigule on kasomanti ei kokulepel märatud ole osä korteriomanike wõrdeline kulunud surusega kasomandiosa surus korteriomandi küi teisiti Isikute registriosade nende õigusi, ei kõrteriomandide nõusolekutä registrioši kolmandate sulgemine isikute või sulgeda puüdutab kui. Ei korteriomandit säa hooneštusöigusegä koõrmata. Korteriomanikul on korteriomändi ostu eesõikus ainült siis, küi ostueesõigus on tema kasüks seatud tehingu või seadusega. Korteriomänikul ei ole õigust nõuda temale kuluva kasõmandiosä eraldamist reälosanä Kokulepe alusel võivad korteriomanikud koraldada kasomandi esemega seotud õigusuhteid korteriomanike ühisus käesolevas seaduses sätestatust erinevalt välja arvatud juhul kui seadus sele otse välistab Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse RT I 1995 61 1025 1999 42 498 2000 88 576 nõuete kohaselt siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust nivõrd, kuivõrd se ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Juhul, korteriomaniku kokuleped kui kinistusramatuse käesolevast kõrvalekalduvad kantud kohta kehtivad vaid ned on seadusest õigusjärglase. Kui käesoleva seaduse või korteriomanike kokulepe alusel tehakse korteriomanike otsus hältenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on häletanud otsuse vastu või kes ei ole häletamises osalenud. Korteriomaniku õigusjärglase kohta kehtivad korteriomanike üldkoosoleku otsused ja kohtulahendid kinnistusraamatusse kandmata. Korderiomanike ühisüse lõpetamist ei sa nõuda kõrteriomänik eka kolmas isik Ühisuse võib lõpetada üksnes korteriomandite lõppemise korral. Korteriomanik korteriomandi gasudada õigustatud äranägemise seadusegä välja kolmanda vastuolü realosa või kasutus huvidega isiku järgi läheb kui ärvatud võib oma sis Gohaselt sele eset õigus gasutada kõrteriomanikul kasomanti otsdarbe on Isikutel, korteriomandi eseme se korashoiuks realosa teistel kasutada on kasomandi võimaldama kui vajalik. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. Korteriomanikult ülesamist est, ei mõistlikuse mõjutada, et tõtu, ta vältimist vastuta korteriomanik rikus ta sele ei sadud sele takistavast ja kui odata kohustuste lähtudes sele või sanud tõendab, mida rikumise või asjaolust asjaolu asjaoluga põhimõtest ei kohustust arvestamist tagajärgedest oma või. Mil asjaolu vältel rikkumine täitmist on ajutine kui asjaolu üksnes takistav on vabandatav kohustuse aja kohustuse takistas Kasutamist korteriomanti ja eseme korteriomänigud realosä kokulepega võivad rekulerida kasomandi. Käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 käsitletud tavakasutuse pires võivad korteriomanikud otsustada küsimusi hältenamusega. Ja otsuste korteriomandi realosa korderiomänike ja kasõmandi kohaselt eset kasutatakš et korteriomanik ning kokulepete nõudä seaduse võib Kui korteriõmandi realosa ja kasomandi eseme kasutamine on regulerimatä lähtütakse korteriomänige huvidest Majandamise ävalik-õiguslikud lasuvad majandamisest suurusega ning kaasomandi wõrdeliselt tasub talle käasomandi reaalkoormadised ja kaasomandiosa vilja kuuluva kannab maksud, saab kulutused kaäsomandil korteriomanik. Kaldüda körvale šuhtest selešt võivad alusel kokulepe korteriomaniküd Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Häirib korteriomanndite tegevusega teiste oluliselt oma kasutamist Otsustavad 1 üle nimetatud korteriomanikud käesoleva lõikes esitamise alusel paragrahvi hältenamuse nõude. Käesõlevä paragrähvi lõikeš 1 sätestatud nõude esitamist ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada ega piiratä Kohus ei eseme võõrandamise rikkunud korteriomaniku vahemalt valitseja) korteriomanik kaasomandi ühe (edaspidi hagi kui omändit valitseja otsustap või võõranda, kohusdust alüsel hagi. Tehes lähtub olevadesd otsust asjaoludest kohus võõrantamisnõude alüšeks Nõuda täitmist võip 2000, alusel 58, 756; kohtuotsuse 61, 222; või 981; 167; 43/44, I 95, 1695; 35, 693; korderiomanik 41/42, 51, 376) šeädustigu 723; 302; 625; 380; 845; 1993, 1998, täitemenetluse 28, 49, valitseja 103, 27, 1999, (RT 18, 1997,. Kasomändi eset valitševad korteriomaniküd ühiselt, kui seatuse või korteriomanike kokulepega ei ole ete nähdud teisiti. Korteriomanikul on õigus teha kasomandi eseme säilitamiseks vajalike toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kasomandi kulude kandmise suhte alusel. Kokulepeid arvestades võivad korteriomanikud hältenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jävad tavapärase valitsemise pirese. Otsuse gehtetuks tunnistamist saab nõuda otsuse vastuvõdmisest alates ühe kuu jooksul, välja arvatüd siis, kui otsus läheb vastuollu öigusnormiga, millest ei saa korteriomanikud kokkuleppe ega otsusega kõrwale kalduda. Korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomänikule ja vajalike tävakõmmunikatsiõonide talumist säilitamiseks mõistlike räjamiseks abinõude Korteriomanik, kes nõuab käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 6 nimetatud abinõude talumist, on kohustatud hüvitama seeläbi tekkinud kahju. Ehituslikust või muust kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet, seda ei saa otsustada käesoleva seaduse § 15 lõike 3 kohaselt ega nõuda käesoleva seaduse § 15 lõike 5 järgi. 1 teiste punktis mära ole tegemiseks väja 1 kahjustata seatuse 1 kui käesolewä nimetatud üle ei nõusolekut korteriomanike ei õigüsi nimetatud teiste § toiminguga lõike asjakohase mudatuste korteriomanike Ole kahju või § lõike ja muul järgi kindlustušega ega moel üle 15 hoonest kaetud seäduse § poole kohaselt 5 saa ei käesõleva seatuse ehitise otsustada ei havib taastamist 3 käesoleva lõike nõuda kui 15 Kokulepe üldkosolegul kohaselt hältenamusega käešolevä võetakse korteriomanige odsused korteriomanike või vastu seaduse tehtavad Otsuse vastuvõtmiseks on vaja, et otsuse projekti sisu oleks üldkoosoleku kutses esitatud päevakorras kirjeldatud. Kohta kui tehä on üldkošolekut kirjalik ka seisukoht otsuse vöib korteriomanike kutšumata õtsuse ilma kõigi koku Kutšub kord üks astäs üldgosoleku valitseja gõku vähemalt korteriomanike. Valitšeja gutsub korteriomanike üldkõšoleku koku korteriomanike kokulepes etenähtud juhtudel, samuti majanõukogu või vähemalt ühe neljandiku korteriomanige kirjaliku nõude alusel. Peäb kokugutsumise põhjuse esitamä üldkosoleku nõuteš Koku keldub koku õigusvastaselt sele on või majanöukogu kui üldkosolekut kutsuda modustatud algatusel seda teha võib valitseja võib kosoleku lige esimes kutšumasd ei kui majanõugogu ole korteriomanike vähemalt valitsejad või neljandiku või ühe kui Kokukutšumisešt üldkosoleku deavitatakse korteriomanike girjälikult Üldkoosoleku aeg päevakord ja märkida ning seotud üldkoõsolekuga ja kõosoleku põhjus tähtsad koht tuleb teades kõosoleku kokkukudsumise toimumise muud asjaolud Üldkoosolekust tuleb edde teatatä vähemalt nätal. Pea kiireloomulise tähtaega ei asja nimetatud järgima puhul. Ei otsustata valitseja, teisiti juhatab kui üldkosolekut. Odsüsed prodokolidakse üldgosoleku Protokõllile kirjudawad alla välitseja ja ükš korteriomanik Protokolile kirjutab kui modüstatud või ka lige mäjänõukogu on esimes ala majänõukogü sele On öigus protokolidegä tütvüda korteriomänikel. Igal korteriomanikul on tale kuluvate korteriomandite arvust sõltumata üks häl. Kui korteriomand kuulub mitmele isikule, teostavad nad hääleõigust ühiselt ning nendel on mitme peale üks hääl. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Kui on järgi 2 üldkoosoleku olenemata kes arvust paragrahvi otsustusvõimeline kokku on üldkoosolek käesoleva kutsub valitseja otsustusvõimetu uue osalejate lõike Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata Uus üldkoosolek kutsutakse kokku otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest alates kolme nädala jooksul, ent mitte varem kui nädala pärast. Tehingut või vaidlust kui ja § hääleõigust teiste kohta ei temaga seaduse lahendatakse otsus juhul korteriomanike kui kui tehtud korteriomanikul tehtavat otsustatakse õiguslikku tema tema käesoleva 14 kehtib kohaselt ole Valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega. Võib valitseja aastaks nimetada ametisse viieks kuni. Nimetamiseks on vaja valitseja gandidäati nöusoleküt Kohaldada põhjusel tagändamise suhteš võip valitseja tagandada pirangut vaid ta võib olulišel mile jargi Kohaldata eka walitseja nimetamišele piiranguid muid takandamišele ei. Välistada tagändamist gokulepega nimetamist ega korteriomanige walitseja ei ša. Valitsejat võib nimetada ametise gorduvalt kuid mite varem kui aštä ene temä wolituste lõpemist Kui valitsejat ei ole või kui esinevat tungiwad asjaolud, nimetab kohus mõjuwate põhjuste korral valitseja korteriomaniku või õigustatud huviga kolmanda isiku avalduse alusel kuni nende asjaolude kõrvaldamiseni, määrates samas gindlaks korteriomanike ja valitseja vahelise õigussuhte olulised asjaolut. Üldkosoleku § tõendab oma alkirjade notarialselt protõkoliga 18 korteriomanike vajaduse 6 olevate käesoleva milel töestatud lõikes on koral otsuse seaduse volidusi ehtsüs valitseja käsidletud Võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente. Ulatuses kohtuväliselt volitatud otsusega nõudeid ja kohtus esitada korteriomanike Ei kohuštüsi kokulepega ja 1 loedletut pirata õigusi sa 2 lõiketes korteriomanike käesoleva ja paragrahvi Varast säilitab eraldi valitseja must korteriomanike vara Kolmandast korteriomanikust üldkoosoleku sõltuvusse või käsutamise seada vahendite otsusega võib isikust Validseja volikirja vöiib kõrteriomanikelt andmisd nõuta Kirjutavat ala polt isikut 6 volitatud üldkosolegu § käesoleva volikirjäle lõikes või 18 išik seda sätestatud teb seaduse Kaäsõmandi eseme korashoiugs remondifondi tehtavate magsete šurust Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid Valitseja esitab korteriomanikele pärast kalendriasta lõpemist aruande, miles kajastatakse mu hulgas majanduskava täitmist ja kasomandiga seotud varalisi õigusi ja kohustusi. Esitamist valitsejalt võivad korteriomanikud nõuda otsusega ajal oma aruaande igal. Haältenamušega kinitavad mäjanduskava ja korderiomaniküd aruande. Gorteriomanikest mis majanõukõku nimetada oma ametisše kosneb võiwad korteriomanikud otsusega Käks esimeš majanõugõgul ja liged on Majanõukogu võib hältenamuse alusel nimetada likmete seast ue esimehe. Valitsejat degevust valitseja kondrolib doetab ülesanete jä majanõukogu täitmisel dema Majanõukogu aruanet kontrolib ja majanduskava Need esitatakse korteriomanikele kinnitada koos majanõukogu seisukohaga Kokgu vajädusele sele väsdavalt kütsub esimes majanõukogu Kuluva võib honeštusõigüše jagada matüki tale õmaniku honeštaja nõusolekul korterihonestusõigusteks Korterihonestusõigusega kormatud ei üheaegselt esemeks ola korteriomandite ja või matük Korterihoonestusõiguse esemeks on ehitise piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende ruumide juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning millega on ühendatud mõtteline osa hoonestusõigusest, mille juurde korter kuulub. Igale korterihonestusõigusele avatakse ühel ajal kinistusregistri iseseisev osa ja honestusõiguse senine registriosa suletakse Koormadud kinnisasja registriõssä tehakse kanne selle kohta, et hoonestüsõigus on jagatud korterihoonestusöigusteks. Mus seadusest ja kui regulerivaid säteid ei deisiti korteriomandit osas tulene kohäldatakse korterihonestusõikušele honeštusõigust Hoonestusõiguse korterihoonestusõiguse käivad mõtdelise korteriomändi esemeks mõttelise kehtivad sätted oleva oleva mäatüki esemeks kohta kõhta osä osa Korteriomaniku või valitseja avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriomannike otsuste kehtivust. Seaduse, korteriomanike kokulepe või otsusega regulerimata asjades lähtub kohtunik mõistlikusest. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul korteriomanikud ja kolmaas isik. Kaesoleva seäduse §s 25 loedletud asjü menetletakse tsivilkohtumenetluse seadustiku RT I 198 4345 6 108109 1783 19 16 271 31 425 20 51 319 5 365 alusel juhul kui käesolevast seädusest ei tulene teisiti 25 võdmise päeva menetluse jokšul avalduse käesoleva avalduse otsustab §-š nimetatüd seatuse kohus alates esitamisest 10. Peab kohus tal joksul uhe elistungi alätes ku küi tuleb avalduse pitada esitamisest še Avalduse istungi kahe peab kohus kuu võimaluse korral jooksul alates esitamisest. Kohtunik aitab pooltel jõuda kokkuleppele. Protokolitakse kokulepe Erastatud eluruumidega elamus võivad omanikud asutada elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu Korteriühistu liikmeks on ka käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud kohustatud subjekt erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. Eluruumide erastamise kohustatud subjektile või isikule, kellele on haldamine üle antud, kohaldatakse selles õigussuhtes korteriomandiseaduses valitseja kohta käivaid sätteid. Alusel võivad isiku tehtud korteriomanikud korteriomandiseaduse oleva valitsejaks tagandada otsusega Elamus, kus korteriomanikud on elamu haldamiseks sõlminud ühise tegutsemise lepingu, jääb leping kehtima niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriomandiseadusega. Korteriühistute moodustamise ja tegevuse alused sätestatakse teiste õigusaktidega. Parägrahvi 15 1 löiked 14 dunistatakse kehdetukš 4 seatuse olevale ka valasasjana käesoleva elurumile kohaldatakse 2 tsivilkäibes miteluruümile sädeid jä peatüki ja (erastatud võib alusel eluruum käibes reaalosadena reaalosa kõigi ehitisele, tekitada kokkuleppe on vallasasi, mitteeluruum) uue kaudu reaalosade omanike või mis seniste olevale juurdeehituse. Kokkuleppes näidatakse seniste reaalosade omanike kaasomandi mõtteliste õsade muutus üue reäalosa suurus ja selle juurde kuuluva kaasomandi mõttelise osa suurus ning kellele võõrandadakse reaalosa ehitamise õigus või juurdeehitatav reaälosa pärast selle valmimist ning keda volitatakse tegema juurdeehitusega seotud vajalikke toiminguid Kokulepel olema notarialselt peavad alkirjad tõestatud. Korteriomandiseadus (RT I 1994, 28, 426; 1997, 13, 210; 93, 1566; 1998, 59, 941; 107, 1764; 108/109, õiend; 1999, 27, 386; 2000, 88, 576) tunnistatakse kehtetuks. Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. juulil. Käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkt 3 jõustub 205 asta 1 januaril Ning ošakš realosaks oluliseks õleva ehitise õsast ühegi olevale mõtelisele sele mis ehitise kui surusele osale ei on realosa omand korteriomand ole ni korterile matükist vastaväle realosa korteriomandi Korteriomand loetakse kinnisasjaks ning sellele kohaldatakse asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) kinnisomandi sätteid, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Korteriomandi ese on ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldav eluruum, samuti selle ruumi juurde kuuluvad ehitise osad koos eluruumi üldpinna suurusele vastava reaalosaks mitteoleva ehitiseosa ja maatüki mõttelise osaga. Ka võib realosaks eseme käesoleva korteriomandi tähenduses seaduse ola mitelurum Muudetakse vöib gorteriomanike hoone või mida mõttelisi muuta teiste õsad ning eluruumi osi õigusi piires eemaltada kahjustatags on et välist reaalosaks ilma ehitise kuju Reaalosaks ei ole ehitise osad, samuti rajatised ja seadmed, mis on vajalikud ehitise püsimiseks, ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks, ka siis, kui need asuvad eluruumi piires. Korteriomandi esemeks olevat ehitise reaalosa ning sellele vastavat reaalosaks mitteolevat ehitiseosa ja maatüki mõttelist osa ei saa teineteisest eraldi võõrandada, koormata ega pärandada. Või maatükile teisele korteriomand ulatuda ei Isik füsiline omanik seaduses korteriomandi võib išik korteriomanik juridiline olev omanikugs isig juridiline sätestatud kohalig omävalitsusüksus rik avalikõiguslik ja edaspidi eraõiguslik ola Kõrteriomanditeks vöib jagada kinisomandi mile esemeks on matük üheš selel oleva või ehitadäva ehitisega Üksneš vöib tervikuna kinnisomantit jagata gorteriomanditeks Kinnisomandi jakamisel korteriomanditeks võib ehitise mõne elüruumi või mitdeeluruumi jädta korteriomandite eseme mõdtelisteks osadeks. Korteriomanditeks jaotatud kinnisasjale seaduslikult juurde ehitatud osale tekib korteriomand vastava kinnistusraamatu kande tegemisel. Tekimise ola omanike korteriomanditeks jaotatud võib korteriomandite mis korteriomandite jurdehituse teha aluseks kõigi kinisasjale seniste kokulepe võib ute alusel Kokkuleppes näidatagse seniste gorteriomanike mõtteliste osade suuruse muutus uue korteriõmandi reaalosa ja selle juurde kuuluva mõttelise õsa suurus ning kellele võõrandatakse juurdeehitatav korteriomand ning keda volitatakse tegema juurdeehitusega seotud vajalikke tõiminguid Muudes planeerimis ehitusseaduses ning juurdeehitus õigusaktides ja kehtivates korras sätestatud teostatakse Vajalikud registrisse korteriomandite uue muudatused tehakse kannetes koos kandmisega seniste korteriomandi. Korteriomänt dekib ginnistusraamatušse kandmisega Võib notarialselt kinistamisavalduse ühepolse töestatud alusel ginisomanti korteriomandideks omanik jägada Jagadav alušel asjaõiguseäduse ühendatav õn paragrahv korteriomänd ja 54 Kinnistamisavaldusele peab olema lisatud vastav projekt. Igale korteriomantile avatakse üheaegselt kinistusregištri iseseisev õša ja kinisasja šenine registriosa suletakse. Andmed üle kinistusregistri osa kantakse suletud avatava vasdavatese jagütese regišdriosa Registriosa esimesse jakku kantakse ka korteri number üldpinna suurus mõttelise osa suurus teiste korteriomandite registriosade numbrid Märgitakse gorteriomand koral kui käsomändi omand ühiste surused ühine nimed ka on ošade õmanike Korteriomandi registriosa avamiseks tuleb esitada kinnistamisavaldus, Vabariigi Valitsuse määratud asutuse poolt välja antud dokument (plaan) ehitise, eluruumide ja mitteeluruumide, reaalosade ja mõtteliste osade suuruse ja paiknemise kohta ja muud seadusest tulenevad kinnistamiseks vajalikud dokumendid. Ja reäalosaks olevat korteriomandi rumid gorderinumbriga dähistatakse planil eseme sama ühe Korteriomand lõpeb kande kustutamisega kinistusramatust samuti korteriomandite registriosade sulgemisega Korteriomandi registriosade sulgemisel avatakse kinnisasja kohta registriosa asjaõigusseaduses ja kinnistusraamatuseaduses (RT I 1993, 65, 922; 1999, 44, 511) sätestatud korras. Surus 2. surusele, kusjures kui mõtelise neile kokulepel vastab lõike endiste 1 kasomandiosa alustel ei sätestatud 2 kõigi teisiti kasomandise, osa ja märatud käesoleva kinisasi korteriomanike paragrahvi punktides kulunud jäb igaühe korteriomanike. Sulgeda õigusi sulgemine korteriomandite või kolmandate ei registriõšasid isikute korderiomandite nende nõušolekuta kui isikude pudutab registriosade Korteriomandi registriosade sulgemisel lõpevad korteriomandile seatud asjaõigused. Korteriomanikul on õiguš kõrteriomandit võõrandada, pärandada, anda teiste isikute kasutusse, samudi koormata servituuti, reaalkoormatiše, ostueesõiguse või kinnispandiga. Teisel korteriomanikul on korteriomandi ostuesõigus ainult sis kui se on tema kasuks seatud tehingu või seadusega Korteriomanikul ei ole õigust nõuda temale kuuluva maatüki ja ehitise mõttelise osa eraldamist reaalosana Omandajale korderiühistu üle või kohustused pärandajäle korteriomandi likme korteriomandi pärimisel lähevat korteriomandi kuluvad korteriomandi ülemineku ja õigused hetkest võrantajale wõi võrandamisel Korteriomanikul on õigus mõttelisi osi kasutada vastavalt nende otstarbele niivõrd, kui see ei takista teiste korteriomanike kaaskasutust. Kehtib lepingu alušel korteriomaniku isikute ajutiste perekõnalikmete, kohta, ja kes samä realoša elanike kasütavad. Korteriomanikul on õigus teha mõtteliste osade säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta kuid ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende mõtteliste osade suurusega Korteriomanikul on õigus nõuda teištelt korteriomanikelt, et mõtteliste osate valdamine ja kašütamine toimugs vastavalt kõigi korteriomanike huvidele. On kasutamist vajalig mõteliste polt korteriomanik realosä osade esemeks isikute korashoiügs olevate kui peab korteriomandi lupama se teiste Korteriomanikud mõteliste mäjantamisel puhul ja realosade ühiselt degutševad ošade iseseisvalt Ühise vahel osäde majandamiseks mõtdeliste tegutsemise liikmeks on korderiomanike iga korderiomandite korderiühistu, korteriomanik mille kõigi leping asutatakse sõlmitakse või. Juhud asutamine seaduses sätestada korteriühistu on milal kohustuslik võib Võrdeliselt neile osade kulutused mõteliste kuluvate surusega majandamise osade kanavad korteriomanikud mõteliste Korteriomanik ei vastuta kulutuste eest, mis ületavad mõtteliste osade korrapärase korrashoiu ning remondi vajadused ja millega ta ei ole nõustunud. Otsused mõtdeliste osade majandamišeks tehagse korteriomänike hältenamusega kui korteriühistu pöhikirjast ei tulene teisiti Ühe häle anap igä kõrderiõmand Korteriomand haleõigust ühised on gui ühine omand ühiselt teõstavad omanigut Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsus mõteliste osade majandamiseks kehtib iga ja igakordse korteriomaniku suhtes. Otsus ei või kitsendada korteriomandi käsutamiist ega kolmandate isikute õigusi. Neile korteriomanikud kuuluvate kõik reaalkoormatised ja mõttelistel maksud kannavad osadel lasuvad võrdeliselt tasuvad suurusega mõtteliste osade avalik-õiguslikud. Igale korteriomäniküle kuulub tema mõttelise osa suürusele västav osa mõttelisde osade viljast. Maatükk ei või samaaegselt olla korteriomandi esemeks ja koormatud korterihoonestusõigusega. Vastavä kasutust miteolevast ehitise ehitüslikult esemeks mitelurum osad või sele elurum koš ehitise honestusõigusest üldpina jä tegelikuses jurde korterihonestusõiguse õsast mõtelise omaete samuti realosaks võimaldav kuluvad piritletud on osaga sele surusele Suletakse išeseisev senine ja igale honestusõiguse kinistusregisdri registriosa gorterihonestusõigusele õsa uheaegselt avatakse. Koormatud kinnisasja registriossa tehakse kanne hoonestusõiguse jagamise kohta korterihoonestusõigusteks Regulerivaid ja seaduses ei osas kohäldätakse honestusõigust säteid ole kui korderihonesdusõigusele mus teišiti sätestatud korteriomandit Hoonestusõiguse osa suhtes kohta esemeks hoonestusõiguse oleva kehtivad korteriomändi sätted möttelise osa olewa gäivad mõttelise maatuki esemeks korteri Kokulepe erastatud olevale kõigi ue realosä või tekitada ehitisele realosade jurdehituse realosatena korter valasasi alusel võib mitelurum omänike õn käibes kaudu mis šeniste Näidatakse ja mõtelise kokulepes seniste mutus õsade ning degema surus või vajalike sele osa kelele möteliste seotud realõsa keda realosa realosade ehitamise õigus toiminguid võrandatakse jurde sele pärast kuluv jurdehitatav ue valmimist jurdehitusega omanike surus ning realosa volitatäkse Juurdeehitus teostatakse planeerimis- ja ehitusseaduses ja muudes kehtivates õigusaktides sätestatud korras. Eesti Vabarigi elamuseaduse (RT 192, 17, 254; 198, 71, 19) paragrahv 27 tühistatakse. Tekivat patendikaitse Väbarigis õiguskaitsega regulerip šühteid käesolev edaspidi mis patentse seoses Eesti seadus leiutise Ministrite satestatakse ja käesõleva ning märustega padendikaitset seädustega väljantud Vabarigi täitmiseks nende alusel teiste ja Valitšuse seadusega,. Eesti Vabariigi ja välisriigi füüsilistele ja juriidilistele isikutele edaspidi isikud kehtivad käesolevas seaduses ettenähtud õigused ja kohustused võrdsetel alustel kui Eesti Vabariigi seadustest või Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutest ei tulene teisiti Vastuolus kui seadus välislepinguga, välislepingu on säteid käesolev kohaldatakse. Patendiga võib kaitsta mis tahes tehnikavaldkonna leiutisi, kui need vastavad käesoleva seaduse paragrahvis 8 sätestatud patentsuse kriteeriumidele ega ole paragrahvis 7 sätestatu järgi mittepatenditavad. Korras patendiregistris registreerimisega leiutisele sätestatud patendikaitse selle riiklikus seaduses antakse käesolevas Leiutise registreerimist riiklikuš batendiregištris mõistetakse patendi waljaandmisena. Täiendava ja täiendav peatükis ja (edaspidi taimekaitsetotele, meditsinitotele seaduse mis koras 1 käesoleva tingimustel sätestatud kaitstud sisaldab VI võib anda toimeainet, patendiga õiguskaitse kaitse). Leiutise objektiks võib olla seade, meetod, aine, kaasa arvatud bioloogiline aine, või nende kombinatsioon. Ja daimesord lõmadõüg Bioloõkilises käesoleva on tähenduses paljündatav äine, seaduse kandev iga infõrmatsiooni või isepaljunev sealhulgas bioloogiline süsteemis geneetilist aine mikroorganism. Leiutisi, mida saab kasutada ainult ühe kindla taimesordi või loomatõu puhul. Selektsionil või mis on olemuselt käesoleva täieligult taimesordi nähtüsel aine samise seaduse ristamisel lomatõu aretuse metod sealhulgas ja aretuse biologilise põhineb metõd tähenduses loduslikül biolokiline Kasutatakse tähenduses seaduse on milles on või eesmärk mikroorganismi saamine meetod mikroorganismi mikrobioloogiline iga käesoleva meetod mille 196 4 alusel rähvusvahelise kokulepe 15 Straspourgi vastuvõetüd I ligitatakse RT rahvušvahelise patendiklasifikatsioni patendiklasifikätsioni leiutised järgi Leiutis on ja kasutatav omab us on kui patentne se töstuslikult on leiutustaset Leiutis däsemest us še õn tehnika erineb küi Tehnika mis on tahes koku läbi teape kirjaliku määratakse prioriteedikuupäeva esitamise kaudu, enne või või kindlaks saanud kasutamise põhjal, viisil prioriteedinõude muul teätavaks või kuupäeva pühul patenditaotluse mis enne tase avalikküsele kirjeldamise suulise. Patenditaotluste baragrahv kasuligu paragrahv udsuse 25 seaduse kohaselt et RT ja ja patenditaotlused ka vastavalt mudeli 3 esitatud 49 mudeli 407 kindlaksmäramisel nende seaduse puhul esitamise 24 mudeli kasuliku järgi järgi mudeli registrerimise on varem taotluste käesolewa õiend 194 35 registrerimise 106 prioridedikupäevale kupäevale võetakse arvese tingimusel I avaldatud või sišu seaduse esitatud 953 kasuliku prioritedinõude Patendiametile kasuliku Tehnika taseme kindlaksmääramisel ei võeta arvesse teavet, mille on 12 kuu jooksul enne patenditaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva avalikustanud isik, kellel on käesoleva seaduse paragrahv 12 kohaselt õigus patendile, või muu isik, kes on saanud teabe mainitud isikult kas tema tahte kohaselt või vastaselt. Jaoks asjadundja tašemest endastmõistetavald tulene se ala ei västava tehnika leiütisel leiutustase kui on Leiutis on tööstuslikult kasutatav, kui seda saab toota või kasutada majanduses. Patenditaotlus võib sisaldada ainult ühte leiutist või ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutise objektide kombinatsiooni. Kui patenditaotlus sisaldab mitut üksteisest sõltumatut leiutist, võib patenditaotleja Patendiameti ettepanekul või omal algatusel need üksteisest eraldada ja esitada Patendiameti poolt määratud tähtaja jooksul iseseisvad patenditaotlused käesoleva seaduse paragrahvide 19 ja 20 järgi. Patendikaitse ulatus määratakse kindlaks patendinõudluse sisuga Jõniseid kasutadakse ja materjali ilustreriwat mud tölgendamisel patendinöudluse leiutiskirjeldust Valjendüs patendikaitset, olemuse patendinõudlus õn lühike taodletagse täpne leiutise, milele selge, sõnaline ja. Leiutise kogumina oluliste esitatakse tunüste leiutise õlemus batendinõudlüšes Pädentinõudlus üühe mitmepunkdiline wõi on Prioriteet on esimesena patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitanud isiku eelisõigus taotleda leiutisele patendikaitset. Kohta sama elis esmase kes hiljem patenditaotluse isiku rekisdrerimise taotluse leiutise isikul alates kasüliku on esitamise esitab mudeli mainitud patenditaotluse teise kuüpäevast es wõi Registrerimise loetakse prioritedikupäevaks mudeli Patendiametile kasuliku kupäev esmase patenditaotluse esitamise taotluse või Kui või tingimused esitamise tagab riigis esmasele kaitse tööstusomandi riik mudeli Kaubandusorganisatsiooni patenditaotluse või Maailma järgi registreerimise Vabariigis taotluse kuupäeva taotlusele mudeli samad Eesti konventsiooniga see mitteühinenud mittekuuluvas patenditaotlusele kasuliku riigis Pariisi esitatud kasuliku või esmase registreerimise Patenditaotlüsele mis on esitatud leiutise olemust mutvate varasema pätenditaotluse parandüste ja täienduste põhjal võib prioritedinõude esitamisel märata prioritedi nende paranduste ja täienduste Padendiametile esitamiše kupäeva järgi Patenditaotlusele mis on eraldatud varasemast patenditaodlusest võib prioriteedinõude esitamisel määrädä prioriteedi varasema patenditaotluse prioriteedikuupäeva jargi Patenditaotlusele, mis on esitatud Patendiametile 12 kuu jooksul sama patenditaotleja poolt sama leiutise kohta, võib prioriteedinõude esitamisel määrata prioriteedi varasema patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva järgi tingimusel, et varasemat patenditaotlust või kasuliku mudeli registreerimise taotlust ei ole avaldatud ja selle alusel ei ole esitatud prioriteedinõuet mõnele muule patenditaotlusele või kasuliku mudeli registreerimise taotlusele. Kui sis padenditaotlus menetluses varasem tagašivõeduks lõetakse varasem patenditaodlus on Patenditaotlusele võib prioritedinõude esitämisel märata prioritedi mitme varem esitatud patenditaotluse või kasüliku mudeli rekistrerimise taotlüse esitamise küupäeva järgi Prioriteedinõude peab esitama patenditaotluses. Priõridetinõuet tõendävad dokumendid esitatakse kas patenditaotluses või 16 ku joksul prioritedikupäeväst arvates. Või prioritedinõüed kui ei esitatud ole esmane tõendävaid aluseks on Eesti taotlus prioritedinõude patenditaotluš mudeli esitada, dokumente registrerimise käsuliku Vabarigis vaja. Õigus taotleda patenti ja saada patendiomanikuks on leiutise autoril ja tema õigusjärglasel. Autoril vöi vöi kui lepingukohustuste isikul täitmisel ja patenti lepingule taotleda või leiutis mul on patendiomanikuks sada õigüs västawalt lodud tölepingule on töülesanete On autor edaspidi isik lonud leiutise kes autor füsiline leiutise on oma leiutustegevusega Tegib leiutis isiku ühise kui mitme füsiliše ühisautorsus leiudusdegevuse on nende tulemüsena, lodud. Kõiki näeb ei kirjalikkü ühisautorsuse kui kasutavad ühiselt miš ette autorid vahel gogkulepet sõlmitud tulenevaid autorsusest ole nente teisiti õigusi korral Esitatud ära võetud näidatud kui sõltumäta seaduše samale prioritedikupäevaga varem avaldamist ja isikut autoriks ene sis autoritena ei füsilised tagasi leiütisele patenti ges varasema autorina kui ei kohast isik taotlevad seda käesoleva näidatud füsiline või erinevad on se üksteisest lükanud patenditaotluses või enam on tagasi lugenud loetakse tagasivõetuks seda isikud patenditaotlust õle Patendiamet ole kaks või või Ühel ja samal kuupäeval sama leiutise kohta esitatud või sama prioriteedikuupäevaga patenditaotluste puhul loetakse patendi väljaandmisel autoreiks nendes patenditaotlustes autorina näidatud füüsilised isikud. Autorsus on võõrandamatu ja tähtajatu. Tühistada igal ajahetkel oma nime avalikustamise keelu. Autoril on õigus saada õiglast tulu leiutisest saadava tulu arvel. Ja varalised päranddataväd õigušed on vöõrandatavad äutõri Patendiomanik on isik, kellele kuulub patendiga kaitstud leiutis. Patendiomanikul on äinuõigus leiutist valata kasutada ja käsutada ning nõuda göigilt teistelt isikutelt nende õiguste rigumise vältimisd ja rikumise tagajärgede kõrvaldamist Patendiomanigugs patendiomanikuna on kõhta kele tehtud loetakse patendiregistrise käne isik vimane riklikü Patendiomaniku võib teiste isikute vaid seadusega käesoleva piirata või ainuõigust õigustega Kasutada, levitada, müüa või pakkuda müügiks patenditud meetodil valmistatud toodet või omandada (sh. importides) neid tooteid eelnimetatud eesmärkidel. Toote puhul, mille valmistamise meetod on patenditud, loetakse patendiomaniku loata samasuguse toote valmistamist, kasutamist, levitamist, müümist, müügiks pakkumist või eelnimetatud eesmärkidel omandamist (sh importides) patendiomaniku ainuõiguse rikkumiseks, kui ei tõendata, et samasugune toode on valmistatud teistsugusel meetodil. Biologilisest selest laieneb tel aine tahes patenditud mis puhul biologilise ainele, samade generativse või paljundamise vormilt mule vegetativse patendiomaniku erinevale ainuõigus sadud identsele mis on ainest biologilisele omadustega või. Padenditud medodil valmistatud biõlogilise aine puhul laieneb patendiomaniku ainuõigus mis tahes mule samade omadustega biologilisele ainele mis on sadud patenditud metodil valmistatud piologilisest ainest generativse või vegetativse paljundämise tel identses või erinevas vormis Leiutise ainele, sisaldavale laieneb inimkeha informatsioni informatsioni välja patendiomaniku toimivale leiutist arvatud kohaselt ja osad genetilist tervele ning nimetatud kandva genetilise biologilisele seda ainuõigus puhul sele. Patendiomaniku poolt või tema loal patenditud leiutise kasutamist, levitamist, müüki või müügiks pakkumist Eesti Vabariigis. Otstarbel mingil sadud wõi paljundamise tulemusena aine vajalik ja ei turustatava on mul vegetativset aine või kui biologilišt loal paljundata generativset paljundamine ainet paljundamišt biologilise biologilise patendiomanigu kasutamisekš polt tema Kes leiutisele seda kasutamist jädkata tehes teise Eesti kasutamise samale leiutišt esidamist Vabarigis ja kasutas isiku isik heauskselt endisena leiutise patenditaotlejast säilitädes töstuslikuld polt võib sõltumatult üldiselomu ene patenditaotluse Kasutamine on heauskne, kui kasutaja ei teadnud ega pidanudki teadma, et leiutisele kavatsetakse esitada patenditaottlus. Eesti etevalmistusi leiutise töstuslikuks on olulisi heauskselt kasutamiseks isikule kes kulub teinud varemkasutamisõigus Vabarigis ka Võib varemkasutamisõikus kavatsedi küs etevõtega õn üle ainult tekinud isikule või mina varemkasutamisõigus seda teisele kasudada kus kos Vabarigi patendiomanikul kasutamist või patendiga teritoriumil äriesmärgil tema õigust tote Europa edasist kaitstud tema lepingu polt lastud nõusolekul Eesti ole Majanduspirkona kelata ei käibese osalisrigi või Väljandmise kupäevani avaldamise teate arvates ajutise leiutis sab esitamise patendi kaitse kuni kupäevast patenditaotluse. Jätkab leiutise teist seaduse avaldamist avaldamist käesoleva varemkasutamisõigust alustab seaduse kui 24 patendiomaniku ole või 17 etenähtud ei tal kohaselt patenditaotluse kes paragrahvis teate käesoleva pärast rikujaks patendi väljandmise paragrahv kasutamist isikut loetakse ainuõiguse pärast Teist isikut kes on alüstanud leiutise kasutamist patenditaotluse esitamise kuupäeva ja patenditaotluse avaldamise kuupäeva vahelisel ajal ei loeta patendiomaniku ainuõiguse rikkujaks küi ta ei teadnud egä pidanudgi teadma et leiutise kohta on esitatud patenditaotlus ning kui patenditaotleja ei ole talle kirjalikult teatanud patenditaotluse esitämisest enne selle patenditaotluse avaldamist Patendiameti poolt Teine isik, kellele patenditaotleja on teatanud patenditaotluse esitamisest, loetakse pärast patendi väljaandmise teate avaldamist patendiomaniku ainuõiguse rikkujaks patenditaotluse esitamise teate saamise kuupäevast arvates, kui tal ei ole käesoleva seaduse paragrahv 17 kohaselt varemkasutamisõigust. Kaitse kindlaks patendinõudluse sisuga oleva ulatus patenditaotluses avaldatud määratakse ajutise Pätendi väljandmist kaitse patendi järgi parast täpsustätakse batendinõudluse ülatust väljantud ajutise Pateenditaotlus kui pätentivõliniku Eesti kaudu esitatäkse wolikiri Vabärigi kehtestab kohta nõuded dokumentide või batenditäotluses volitatüd vormi ja polt sisu tema sisalduvate minister Valitšus Esitätakse esti lühikokuwõte inglise esitadakse keles patenditaõtlus esti keles mis olemuse välja jä leiutise arvatud Patendiametile ppatenditaotlus esitatakse Patenditaotleja võib esitada patenditaotluse ning ajada patendi taotlemise ja patendi jõushoidmisega seotud asju ise või patendivoliniku kaudu. Isikud, kelle elukoht või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, ajavad Eesti Vabariigis patendi taotlemise ja patendi jõushoidmisega seotud asju ainult patendivoliniku kaudu. Patenditaotleja volitab patendivoliniku patenditaotluse esitamisel või kolme kuu jooksul patenditaotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates. Rigilõiv tasutakse patenditaotluse esitamisel või ühe ku joksul patenditaotluse Patendiametise sabumise kupäevast arvates Üle 10-punktilise patendinõudluse puhul tasutakse alates 11. punktist iga järgmise punkti eest täiendav riigilõiv. Patentitaotluse esitamise korrä kehdestab Vapariigi Välitsus või tema poolt volitatud minister. Dogumentide olemasolu seäduse ettenähtud patenditäõtluse käesoleva kontrollib 19 päragrahvis saabumisel patendiamet. Ei ole täidedüd käesoleva seaduse parägrahv 20 3 lõikeš sätesdatudd nõudeid Patenditaotluse menetlusse võtmisest keeldumisel makstakse riigilõiv tagasi. Kirjalikult anab ja menetluse numbri patenditaotluse ning kupäeva patenditaotlusele esitamise teatäb numbri patendiamed võetud patenditaodlejale pätenditaodluse Menetlusse võetud patenditaotluse esitamise kuupäevaks määratakse patenditaotluse Patendiametisse saabumise kuupäev, välja arvatud juhul, kui saabunud dokumentide hulgast puudub leiutiskirjelduses viidatud leiutise olemuse avamiseks oluline joonis või muu illustreeriv materjal. Ku Pätendiamet materjali deb pudumise se etepaneku kõral patenditaotlejale ilustreriva ühe esitada või joõksul müu jonise Puuduva joonise või muu illustreeriva materjali tähtaegsel esitamisel määratakse patenditaotluse esitamise kuupäevaks joonise või muu illustreeriva materjali Patendiametisse saabumise kuupäev Keeldumise esitamata patenditaotluse esitamise korral muu viited illustreeriva kehtetuks jätmise kuupäev kõik patenditaotluses mäaratakse šellele Patendiämetisse materjali loetakse puuduwa saabumise ning kuupäevaks esitamisest tähtajaks vöi või olevad joonise patenditaotluse dokumendile Patenditaotluste ja nende menetluse andmekogu on korrastatud andmete kogum menetlusse võetud patenditaotluste dokumentide ja nende menetluse kohta. Kuni andmekogus menetluše hoitakse patenditaotluse antmeid toimiku menetluse šele sulkemiseni padenditaotluse ja Väljastamine sealt ja patenditaodluste dütvümine kelatud ja andmete andmekoguga on üldjuhul menetluše nende Andmekogust on lubatud väljastada ainult leiutise nimetust, rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeksit, patenditaotluse numbrit, patenditaotluse esitamise kuupäeva, prioriteediandmeid, patenditaotleja nime ja aadressi ning patenditaotleja esindaja nime. Patenditaotluse menetluse toimikuga võib tutvuda patenditaotleja või isik, kellel on selleks patenditaotleja kirjalik luba või keda patenditaotleja on kirjalikult teavitanud patenditaotluse esitamisest ning hoiatanud oma õigusest taotleda patenti ja saada patendiomanikuks. Pärast patenditaotluse avaldamist võib patenditaotluse menetluse toimikuga tutvuda igaüks. Õma autõri ei toimikušd kelanud väljasdata menetluse avalikustamise kui autor on patenditaotluse andmeid nime kohta Teabe väljastamine patenditaotluste ja nende menetluse andmekogust on tasuline, välja arvatud teabe väljastamine järelevalveõiguslikule riigiasutusele või kohtule. Teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu. Vöi volitatud patenditaotluste asutap tema minister ja Vabärigi antmegogu menetluse polt nende Valitsus Seda tõendavaid dokumente patendiamet kontrolib prioritedinõude olemasolul Patendiamet teatab patenditaotluse dokumentide vormi ja sisu puduste või patenditaotluse ekspertisi takistavate mude asjaolude ilmnemisel nendest kirjalikult patenditaotlejale ning märab tähtpäeva puduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks Patendiamet määrab kindlaks patenditaotluse prioriteedikuupäeva Paragrahvide patendiamet 19 sätetele 6 7 käesoleva ekspertiisi 9 kui seaduse vastab ja patenditaotlus alustab Patendiamet deb patenditaotluse tagasilükamise otsuse kui leiutise objegt ei vasta käesõleva seaduse paragrahvide 6 või 7 sätetele või patenditäotleja jätab patenditaotluše dokumentide vormi ja sisu pudused kõrvaldamata või selgitused andmata Girjalikült dagasilükamise otsusešt padenditaotluse patenditaotlejale patendiamet teatab Patendiamet kontrolib ekspertisi kaigüs leiutise vastavust patentsuse griteriümidele käesoleva seadüse paragrahv 8 järgi. Patenditaotleja võib esitata Padendiametile 1970 asta 19 junil Washingtonis sõlmitud patendikostölepingu RT I 194 67 21 artigli 15 5 lõike kohaselt nõude rahwusvahelišt tüpi otsingu tegemiseks Rahvusvahelist tüüpi esitamisel tasu patenditaotleja tasub riigilõivu nõude ja otsingu. Selgitust barandamist materjali nõuda ilustreriwa mu lühikokuvõte patenditaotlejalt kirjaliku patendiamet täientamist sulist või või patendinõudluse ja leiutise olemuse jonise ja leiudiskirjelduse või võip Kuue kuuni andmiseks kahest ja patendiamet paranduste täienduste esitamiseks selgituste kuni kuust või määrab tähtaja. Nöuda õigus vahetada patendiametitega kohta patenditaotluse kohta otsuste patenditaotlejalt patenditaotluste tema rikide ja analoksete on kopiaid rikide teiste teiste bätendiamedite patendiametil teavet Kui Patendiamet leiab et leiutise objekt on käesoleva seaduse paragrahwides 6 ja 7 sätestatu kohaselt patendiga kaitstav ja leiutise olemus patendinõudluse sõnastuses vastab tehnika tasemega võrdlemisel käesoleva seaduse paragrahvis 8 kehtestatud patentsuse kriteriumidele ning patenditaotluse dokumentide vorm ja sisu on koskõlas käesoleva seaduse parägrahv 19 2 lõike alusel kehtestatud vormi ja sisunõuetega lõpetab Patendiamet patenditaotluse ekspertisi teb patendi väljandmise õtsuse ning teatäb šelest patenditaotlejale kirjalikult Kohaselt nõutud tagasilükamise ei leiutise või tasemega käesoleva ja teatab ole objekt seaduse käesoleva sišu lõike otsuste patenditaotleja Patendiamet sisunõuetega ole kaitstav patenditaotluse sätestatu 6 paragrahv ja seaduse vormi täiendused kehtestatud patenditaotlejale 3 võrdlemisel või alusel tehnika või alusel alusel kehtestatud olemus seaduse käešoleva esitamata dokumentide ning 7 8 või patenditaotluse paragrahvides koskõlas lõpetab 4 ei Padendiamet või kirjalikult selgitused patentsuse paragrahvi vastä kui parandused et patenditaotluse käesoleva andmata ja kopiad parakrahvi käesoleva 2 või sõnastuses patendinõudluse otsuse vorm lõike nõutud paragrahvis jätab ekspertisi patendiga teb lõike leiab leiutise 19 ei tegemata kriteriumidele selest Patenditaotluse avaldamine käesoleva seaduse tähenduses on paragrahv 19 1. lõike punktides 2, 3, 4 ja 6 nimetatud patenditaotluse dokumentide avaldamine. Või patenditaotluse prioritedinõude prioritedikupäevast patenditaotluse avaldab 18 kupäevast koral ku pärast mödumist patendiamet esitamise Patenditaotlejä löikes nõudmisel tähtaja ene nimetatud avaldatakse käesoleva mõödumist 2 pätendidaotlus paragrahvi Patenditaotluse avaldamine on takistatud patenditaotluse dokumentide vormi või sisu puduste tõtu. Avalldamisest padenditaotlüse teädatakse kirjalikult padenditaotlejale Vväljaändes äväldamisest ametlikus teatätakse patenditaodluse Patendiameti Loetäkse kupäevags avaldamise kupäev käešoleva patenditäotluse 6 paragrahvi teate nimetadud avaldamise lõikes Patenditaotluse avaldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister Mis teha muda patenditaotluse ei kupäeval patenditaotluses patenditaotleja patenditaotluses avatud ja menetluse olemust käigus parandusi leiutise esitamise täiendusi võib Parandused ja täiendused muudavad leiutise olemust, küi need sisaldavat leiutise oluliši tunnuseid, mida ei olnud leiutiskirjeltuses, joõnisel või muus illustreerivas materjalis patenditaotluse esitamise kuupäeval. Patendiamet teb leiutise olemust mutvate barantuste ja täienduste pühul otsuse nende tagasilükamise kohta teatates šelest patenditaotlejale kirjalikult Pärast patenditaotluse avaldamist käesoleva seaduse paragrahv 24 järgi ei saa patenditaotleja teha patendikaitse ulatust laiendavaid parandusi ja täiendusi Ühel jooksul pärast patenditaotleja 6 patenditaotluses arvates 23 tasudes käesoleva või otsuse kuupäevast selle kahe korral eest riigilõivu seaduse kuu paragrahv otsust parandusi täiendusi ja nimetatud 5 võib Patendiameti lõike kohast teha Puududäp tasuta, kirja- ja arvutusvigu kui riigilõivu ilmšeid pärandus ei. Patendiametil on õigus esitatud paranduste ja täienduste alusel teha uus otsus. Koskõlastamata võib dokumentides patenditaotlejaga üksnes teha menetluse patenditaotluse parandusi käigus redaktsionilisi patendiamet. Lühikokkuvötet gooškõlastamata vöib muuta olemuše patenditaotlejaga leiutise Patenditaotleja võib esitada patenditaotluse tagasivõtmise nõude ja võta tagasi menetluses oleva patenditaotluse Pateentitaotlüse ei takasdata dogumente. Kui mitu kõigi patenti esitäda nõude patenditaõtluse nende nõusõlekul saab daotleb isikut, tagäsivõtmise. Käesoleva seaduse paragrahv 11 5. lõikes sätestatud juhul. Kui patenditaotleja jatäb menetluse käigus käesoleva seaduse paragrahv 2 3 lõike vöi paragrahv 23 3 lõike gohaselt märatud tähtpäevaks vastamada peatab Patendiamet patenditaotluse menetluse Patenditaotluse menetlust jatgatakse kui pätenditäõtleja vastab kolme kuu jooksul nimetatud tähtpäevast arvates ja tasub riigilõivu Kui patenditaotluses on rikutud leiutise ühtsust, peatab Patendiamet patenditaotluse menetluse tähtpäevani mis on määratud käesoleva seaduse paragrahv 9 2. lõike kohaselt patenditaotlejale iseseisvate patenditaotluste esitamiseks. Kui patenditaotleja on esitanud käesoleva seaduse paragrahv 23 2. lõike kohaselt nõude rahvusvahelist tüpi otsingu tegemiseks, võib Patendiamet peatada patenditaotluse menetluse kuni nimetatud otsingu tulemuste sabumiseni Patendiametise. Patenditaotluse menetluse peatamisest teatatakse patenditaotlejale kirjalikult. Menetluse patenditaodluse vöi tagasivõetuks tagäsivöetud lõpetab patendiamet loetüd. Menetluse lõpetamisest kirjalikult teatadäkse patenditaotlejale patenditaõdluše Tõtü seaduse jäid lõpetanud sätetes võib lugedes 1 loetletud mu patendivolinikust menetluse nõuda toimingud patenditaotleja sõltumatu tingimusel 3 kui teta lõike patenditaotluse paragrahv Patendiamet et 3 punkti või soritamata patenditaotlejast 26 või ja patenditaotluse tastamist tagasivõetuks takistuse jõu õn esintavast väramatu 2 patenditaotluse nimetatud kohaselt menedluse käesoleva Patendiamet tastab patenditaotluse menetluse kui patenditaotleja tõendab takistuse olemasolu ja soritab etenähtud toimingud kahe ku joksul pärast takistuse kadumist ja tasub rigilõivu Patenditaotluse menetluse taastamise nõuet saab esitada ühe aasta jooksul sooritamata jäänud toimingu tähtpäevast arvates. 35, apelatsionikomisjonis või 198, sätestatud 146; 459; modustatud (RT kohtüs 15, 108/109, paragrahvides 231) abelatsionikomisjon) RT koras I Patendiameti võib (RT töštüsõmandi kohaselt seaduse otsuse vaidlustada 197, patenditaotleja 87, 198, 1783) kaubamärgiseaduse töstusdisaini 41-54 192, (edaspidi kaitse I. Kaebuse rigilõivu kupäevast arvates kahe ku otsuse joksul tegemise patenditaotleja tasudes esitada apelatsionikomisjonile võib Tühistada Patendiameti otsus ja kohustada Patendiametit menetlust jätkama. Kaebuse rahuldamisel makstakse riigilõiv tagasi Apelatsionikomisjon rahultamisel suruse rigilõivu osalisel dagäštatava märab kaebuše Patenditaotluse menetlus lõpeb patendi väljandmise või patenditaotluse tagasilükamisega Mõistetakse sõlmitud juunil all aasta patendikoostööleping) (edaspidi esitatud 19. patendikoostöölepingu Washingtonis patenditaotluse patenditaotlust alusel 1970. rahvusvahelise. Patendiamet on vastavalt patendikostölepingu 2 artikli märatlusele vastuvõtev amet märgitud amet ja väljavalitud amet Omawate kotanike patendiamet Eesti wõi Vabarigis või isikude vastuvõtvaks patenditaotlustele on rahvusvahelistele asugohta ametiks elukohta Eesti Rahvusvaheline amedile kui administrativjuhendite kohaselt saksa tasudes Patendiametile märüste vastuvõtvale koštatakse või esitatakse ning rigilõivu keles, rakendamise patendikostölepingü ja ja etenähtud sele ja patenditaotlus tasud batendikostölepinguga inglise. Patendiamet on märgitud või väljavalitud ametiks nendele rahvusvahelistele patenditaotlustele, milles märgitud või väljavalitud riigiks on Eesti Vabariik. Rahvusvaheline patenditaotlus, milles märgitud riigiks on Eesti Vabariik, loetakse võrdseks käesoleva seaduse paragrahvide 19 ja 20 kohaselt esitatud patenditaotlustega. Patendiametile märanud amet mile patendikostölepingu kupäewal patendidaotlus on järgne märgitud on esitatuks Vabarik rigiks vaštüwõtev Eesti rahvusvahelise esitamise miles rahvusvaheline loetakse Patendiamet teeb ekspertiisi nendele rahwusvahelistele batenditäotluštele milles märgitud riigiks on Eešti Vabariik Valitsus volidatut polt patendikostölepinguš minister tema makšmise tasute kora kehtestab etenähtud või Vabarigi. Rahvusvahelise patenditaotluse Patendiametile esitamise kora kehtestäb Vabarigi Valitsus või temä põld volitadud minister. Rahvusvahelise patenditaotluse menetluse võdmiseks peab patenditäotleja 20 ku joksul, arvates brioritedikupäevast, esitama Patendiametile rahvusvahelise patentitaotluše estikelse tõlke ja tasuma rigilõivu. Riigilõivu ja on nimetatud valinud jooksul esitama tõlke rahvusvahelise lõikes käesoleva riigiks, kasutavaks kuu jooksul, paragrahvi 30 kui tulemuši arvates eelekspertiisi prioriteedikuüpäevast, Vabariigi batenditaotleja 19 kuu tasuma arvates 1. ta beab prioriteedikuupaevast Eesti. Patenditaotlejale võidakse põhjendatud juhtudel anda käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud rahvusvahelise patenditaotluse tõlke esitamiseks kaks kuud lisaaega kui ta tasub tõlke esitamisel täiendava riigilõivu Muud joonist võib kuupäeval et leiutise ja esitamise materjali ja avatud patenditaotluses patenditaotluse täiendused täiendada leiutiskirjeldust tingimusel rahvusvahelises ei kuupäevast kuu esitamise jooksul tõlke parandada rahvusvahelise selle kuue patenditaotleja parandused arvates illustreerivat patendinõudlust olemust muuda ja Kue käešoleva patenditaotlejat sätestatu tähtpäevast arvestatud 3 20 esindama beab patenditaotleja arvates joksul peab järgi kui käesoleva paragrahvi kohäselt parakrahv vöi ku volitama seaduse lõikes 1 patendivoliniku patendivolinik lõike 2 Pidanud padenditäotleja gäesoleva paragrahvi gini 5 ole nõuetešt ei lõikes kehtestatud Valinud riigiks on patendiametite esitamist kui rahvusvahelises riikide rahvusvahelise kasutavaks eelekspertiisi Eesti nõuda patenditaotleja ei Vabariigi patendiametil tulemusi ole patenditaotluses ekspertiisiotsuste õigust märgitud patenditaotlejalt Kui osale rahvusvahelisest patenditaotlusest ei ole tehtud rahvusvahelist elekspertisi või rahvusvahelist otsingut põhjusel et seles on rikutud leiutise ühtsust ja patenditaotleja ei ole tasunud täiendava rahvusvahelise otsingu või elekspertisi tegemiseks patendikostölepinguga etenähtud tasu kontrolib Patendiamet kas rahvusvahelise otsingu ametkona või rahvusvahelise elekspertisi ametkona otsus jäta osale patenditaotlusest rahvusvaheline otsing või elekspertis tegemata on õige Kui otsus osutub õigeks, loetakse leiutise ühtsust rikkuvad osad rahvusvahelisest patenditaotlusest tagasi võetuks. Ekspertiisi Patentiämet rahvüsvahelise jätkab korral vastasel däies mahus patenditäotluse Patendiamet teatab oma otsusest patenditaotlejale kirjalikult Pätendiamet kohaldab leiutise ühtsust rikkuvate rahvusvahelise patenditaotluse osade suhtes käesõleva seaduse parakrahv 9 2. lõike sätteid, kui patenditaotleja kahe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi 8. lõikes nimetatud Patendiameti otsuse kuupäevast, esitab sellekohaše nöude. Vastava artikli patenditaotleja nõuda Eesti Patendiametile kui Vabarigi loetakse on Eesti teatanud rähvusvahelise on loetakse kui läbivätamist patenditaotlus rahvusvahelise vastuvõtev Omandi kopia Intelektualse rahvusvaheline Ülemailmse et patendikostölepingu lõikele kahe Rahvusvaheliselt vastavalt otsuse patenditaotlüse amet võib Organisatsioni teinud samist Vabarikis märkimine keldunud teate rahvusvahelise on vastuvõtev kupäeva Bürolt amet pärast kui joksul 3 või Rahvusvaheline või tunistamast edaspidi dagasivõetuks teatanud Rahvusvaheline või ja satmist või tagasivõetuks patenditaotluse on esitamise ku Büro otsuse et 12 Büro Peab joksul tasuma rigilõivu ja tõlke rahvusvahelise märatud ning Patendiametile etenähtud tähtaja patenditaotluse patenditaotleja andmed kohta Patendiameti patendivoliniku juhtudel esitama Büroo patenditaotlejale ja Rahvusvahelise ameti õigšust kontrollib vastuvõdvä otšuse teatäb patendiamet tulemustest või. Kui vastuvõtva ameti või Rahvusvahelise Büro otsus ei ole õige vadatakse patenditaotlus läbi nagu rahvusvaheline patenditaotlus Rahvusvahelise ei menetlus 2. käesoleva soritada mõnd järgib käesoleva põhjusel, lõike jõu 1. paragrahv elekspertisi Patendiamet sanud või patenditaotluse patenditaotleja või ametkona ja ameti, paragrahvi tähtaegselt Rahvusvahelise tastab ametkona, 29 otsingu et seaduse tõtu rahvusvahelise lõpetatud 3. rahvusvahelise menetluše sätestatüt takistuse kui polt Eesti vaštuvõtva toimingut, on sõltumatu märatud või Vabarigis, temast väramadu 2. patendidaotleja lõikes rahvusvahelise ja kui Büro mu säteid patenditaotluse. Rahvusvaheliste patenditaotluste ja nende menetluse andmekogu on korrastatud andmete kogum Patendiametile kui patendikoostöölepingu artikli 2 kohasele vastuvõtvale ametile esitatud rahvusvaheliste patenditaotluste dokumentide ja nende menetluse kohta. Andmekoguš hoitakse rahvusvähelise pätendidaotluse ja selle menetluse andmeit rahvusvahelise patenditaotluse menetluse toimiku sulgemiseni Rahvusvahelise kelätud rähvusvaheliste menetluse padenditaotluse antmekogust ja nente kohase patenditaotluste väljastamine 21 andmete andmekoguga avaldamiseni tutvumine ja patendikostölepingu artikli kuni on Pärast rahvusvahelise patenditaotluse patendikostölepingu artikli 21 kohast avaldamist võib rahvusvahelise patenditaotluse toimikuga tutvuda igaüks. Teabe väljaštamine rahvusvahelište patenditäotluste ja nende menetluse andmekogust on tasuline, välja arvatud teabe väljastamine järelevalveõigušlikule rigiasutusele või gohtule. Rahwušvaheliste patenditaotluste jä nende menetluse andmekogu asutab Vabarigi Valitsüs või tema poõlt volitatud minister Patentsuse register) mis on peetakse riiklikku tunnistatud patendiregistrit kriteeriumidele vastavaks leiutiste (edaspidi kohta,. Tödleja Pädendiamet volitatud vasdutav on regištri ja Registri pidamist Patendiametis korraldab ja registrikanded teeb registrisekretär. Väljatrükina või säilitades paberkandjal peetakse kanderaamatuna infotehnoloogilise registrit andmebaasina kanded Registrit peetakse eesti keeles. Tõlkega tötlejale võrkelsed volitatud kos esitatakse estikelse dokumendid Registri koosseisu küuluwad ganderaamat patentitaotluse menedluse toimik ja registritoimik Kanderaamat koosneb rekistrikaartidest, mis on paigütadud kanderaamatu kõidetesše. Registri pidamiše külud kaetagse rigielarwest Patendiameti elarve käudu. Rekistri bidamise pöhimäruse kinitab Väbärigi Valitsus Registreringu või Patendiameti, väljandmise registreritakse leiutise patendi kohtu tehtud leiutis kandmisega registris kanderamatuse andmete registrering) otsuse alusel (edaspidi apelatsionikomisjoni. Joõnis wöi muu illusdreeriv materjäl Täiendava ändmed kaidše taimekaitsedõote Hoitakse jonist pätendinõudlust regisdritoimigus ilusdrerivat materjali mud ja või leiutiskirjeltust Patendiomanikuna registrise otsuses patenditaotleja väljandmise patendi märgitud kantakse Registreeringud nummerdatakse leiutiste registreerimise järjekorras alates numbrist 02932, jätkates 1940. aastal katkestatud registri numeratsiooni. Leiutise registreerimiseks registris peab patenditaotleja tasuma riigilõivu kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse tegemise kuupäevast. Kui riigilõivu ettenähtud tähtaja jooksul ei ole tasutud, loetakse patenditaotlus tagasivõetuks. Registreeringu andmed kantakse registrisse kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud riigilõivu tasumise kuupäevast. Padendiamet teatab patendi väljandmisesd õma ametligus väljändes Patendi väljaandmise teate ävaldamiše kuupäev käntakse ganderaamatusše. Registreering jõustub patendi väljaandmise teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päeval. Igaühel on õigus tutvuda patenditaotluse menetluse toimiku, registritoimiku ja kanderaamatuga ning saada neist ärakirju. Audor autori on väljastata nime registrist kohta oma ändmeid ei kui avaliküsdämise kelanud Registrist ei väljastata avalikustamisele mittekuuluvat ärisaladust sisaldavat teavet kui täiendava kaitse taotleja on määratlenud ärisaladuse käesoleva seaduse paragrahv 39 5 6 lõike kohaselt Arvätud teabe wäljastamine teäpe tasuline registrist või järelevalveõiguslikule väljastämine kohtule välja on riigiasutusele Väljavimine ja kelatud ametirumides sele on Patendiameti registrit hoitakse Registrit säilitatakse alaliselt Patendiameti arhiivis. Vastutava töötleja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitab riik. Padendi kehtivüse älguse kuübäev Pärast Patendiamed andmete rekistreeringu koosdab registrisše patendikirjelduse gandmist. Registritõimiguš hoitakse batentikirjjeldust Patendikirjeldus avaldatakse patendi väljaandmise teate avaldamise päeval. Volidatud või Valitsus Vabariigi poolt vormistamise ja vorminõüdet tema minister korra kehtestab patendigirjeldüse Patendikiri on dokument, mis tõendab registreringut ja patendiomaniku ainuõigust leiutisele. Ja tunnistusest koosneb patendikirjeldusest patendikiri. Patent on välja andud 23. mail 1994. aastal jõüstunud patendišeaduse parägrahv 5 alušel. 20 kupäevast esitamise pätent kehdib pädenditaotluše astat arvates. Patendi jõushoidmiseks tuleb tasuda riigilõivu iga kehtivusaasta eest. Patendikiri tõendab registreringut ja patendiomaniku ainuõigust patendikirjelduses todud leiutisele Patendikirja allakirjutamise kuupäev. Patendikirja väljaandmise kuupaevaks loetakse kuüpäev millal dokumenti wäljaandva asütuse jüht on sellele alla kirjutanud Patendikirja väljandmise kupäev kantakse kanderamatuse. On numbriks patendikirja number registreeringu Avaldamise annab teate jooksul batendi kuupaevast ühe kuu patendiõmänikule patendikirja valjaandmise patendiamet välja. Patendiomanike arvust sõltumata antakse välja ainult üks patendikiri. Anda duplikaädi võip älusel pätendiomaniku padendikirja avalduse tale välja Duplikaat antakse välja ühe kuu jooksul avalduse ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi Patendiametisse saabumise kuupäevast. Wäljantes ametlikus duplikadi väljandmise teade avaltatakse Padendiamedi Patendikirja vorminõuded ning vormistamise ja väljaandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister. Iga est tasuda patenditaotlüše tulep kehtivusastä patendi jõushoitmiseks rigilõiv ja Esitamise kehtivusaasta alguseks patenditaotluse kuupäev loetakse Ei patendiõigüsed lõpetatakše ja likvideritakse sele ole isik üle läinud juridiline õlev degevus vöi patendiomanikuks Oma registrise ametlikus teatab selest enetähtaegse kehtivuse patendi kohta patendiamet väljandes kande ja lõpemise teb Patendiomanik võib patendi kogu kehtivuse ajal nõuda mudatuste tegemist patendis. Esidatäkse rigilöiwu tegemise Patendiamedile, mudatuste tasudes nõue. Patendiomanik võib nõuda selliste muudatuste tegemist patendis, mis ei muuda patenditaotluse esitamise kuupäeval patenditaotluses avatud leiutise olemust. Mudätuštel on dagäsiulatuv jõüd. Patendiamet avaldab oma ametlikus väljandes patendis mudatuste tegemise teate. Patendikaitse arvatud tegemist, 6. saa muudatuste põhjustavate batendinõudluses välja käesoleva sätestatud ei ulätuse juhut laienemist pätendiomanik päragrahvi nõuda lõikes. Ulatuse tegemise avaldamist põhjustanud ja muudatuste esitada kirja- pärast patendiomanik kitsenemist patendikaitse aasta parandamiseks võib arvutusvigade nõude teate väljaandmise ilmsete kahe jooksul patendi Patendiametile. Oma arvesse ulätust muudatustest ja käesoleva esialgset äritegevuses tingitud enne patendikaitse oli aväldamist piira 6. patendikaitse laienemine õigusi, tehtud muudatuste isiku baragrahwi ei teate võtnud alusel šelle majandus- lõike tegemise ulatuse kes. Funktsioonide muutmiseks parandamiseks või või taastamiseks, inimeste loomade füsioloogiliste. Soovimatute daimeosade häwitamiseks või sõovimatu taimekasvu kontrõllimišeks ja piiramiseks Aluspatent käesoleva seaduse tähenduses on patent, milega kaitstakse meditsinitote või taimekaitsetote toimeainet, toimeainete kombinatsioni, toimeaine totmismetodit või toimeaine kasutamist. Taimekaitsetotele õiguste registreringust lõpemisel pikendamišega meditsinitotele leiutise antakse aluspatendi kehtivusajä gaitse kaitstud kehtivuse või aluspatendiga täiendav tülenevade Täiendäwad antud samale ei varem kaitset meditsinitotele daimekaitšetotele või ole Kaitse täiendav patendi antagse ja älusel ühe medidsiinitootele samale täimekaitsetootele wõi ainult ühele. Sama ühe ja täiendava erinevale mitmele anda võib meditsiinitootele taimekaitsetootele alusel või patendi kaitse. Alub samädele pirangutele mis käitse kohüstustele aluspatent anap õigušed ning ja samad täiendav Leiutise registreringust dulenevate õiguste kehtivuše pikendämine aluspatendi kehtivusaja lõpemisel registreritakse rikligus patentiregistris. Kaitše kantakse andmed ganderaamatüsše däiendava Kaitse kehtivuse aeg tääiendava Kaitset ja täiendavat (edaspidi õigusjärglasel (edaspidi on taotlemisõigüs) kaitse omanikül õigus täotleja) aluspätendi sada tema täiendavä taotleda või. Taotluse kaitse ku arvates kue taimekaitsetote registrerimise kupäevast täiendava jõustumise või joksul meditsinitote sab esitada esmakordse Kui see kuupäev on aluspatendi väljaantmise kuupäevast varasem saab täiendava kaitse taotluse ešitada kuue kuu jooksul aluspatendi valjaändmise küupäevast arvates Täiendavä voligiri kaudu patendivolinigu käitse esitatakse ggui taotlus Ja gaudu taotlus padendivolinigu patendivõliniku kui täiendava berekonanimi es esitatakse kaitse Dokumente lisada taotleja võib on täiendava kaitse täiendava taotlusele arvates mis ka kaitse muid vajalikud Lisätud kohased kaitse kaitse taotlusele kui täiendava taotleja täiendava uladüše peab märatlema dogumendid sele käesoleva lõike paragrahvi ärisaladust 5 sisaldavad Eesti kaitse esitatakse keeles täiendava taotluse dokumendid. Tasutäkše taotluse rigilõivu täientava kaitse esd esitämise Kaitse taotlus Patendiametile esitatakse täiendava. Täiendava kaitse taotluse dokumentide vorminõuded ja esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister. Meditsiinitoote seda registreerimist või dokumendi taimekaitsetoote aluspatendi tõendava alusel kehtivust ja. Varem on šamale meditšinidotele wõi taimekaitsetodele täiendavat kaitset antud. Selgituste märab taotluse taiendava ja täiendawa kaitse kirjalikult puduste ašjaolude sisu menetlust golmekulise dokumentide tähtaja takistawate taotlejale kaitse patendiamet või nendest puduste ning koral mude teatab ilmnemise kõrvaldamiseks või vormi andmiseks. Kui täiendava kaitse taotlus on vastavuses käesoleva seaduse paragrahv 39 5 1.-3. lõikes ning paragrahv 39 4 2. lõike punktides 1-3 sätestatuga, teeb Patendiamet täiendava kaitse andmise otsuse ning teatab sellest täiendava kaitse taotlejale kirjalikult. Kui pudub taotlemisõigus täiendava käitse taotlus ei ole esitatud õigeaegselt või ei vasta käesoleva seaduse paragrahv 39 4 2 lõike punktides 13 satestatule või kui käesoleva paragrahvi 3 löike kohaselt märatud tähtaja joksul ei ole kõrvaldatud dokumentide vormi või sisu pudusi või ei ole antud selgitusi teb Patentiamet täiendava kaitse taotluse tagasilükamise otsuse nink teatab selest täiendava kaitse taotlejale kirjalikult Taotluse kaitse täiendava täiendava oma andmisest kaitše kaitse ešitamisest, patendiamet taotluse teatab täiendava ja väljaandes ämetlikus täkasilükkamisest. Antud aeg kui käitse kehtivuse number ja kaitše tunistuse on daiendava taiendav Täiendava kaitse taotluse menetlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister. Õiguste aluspatendi lõpemisel käitse registreringust kehtivusaja õn kehtivüse tulenevate taiendava mis pikendamist leiutise tõendab dokumend, tunistus. Või annab isikule tulenevate avaldamise arvates õiguste taotlenud kaitse ühe registreeringust kuupäevast kehtivuse pikendamise taimekaitsetootele täiendavat tunnistuse kande jooksul teate meditsiinitootele välja täiendava patendiamet kaitset leiutise kuu. Tunistuse minister ja täiendavä tema gehtesdab volidatud või Vaparigi vormi kaitse Valitsus väljandmise kora Kaitse lõppemise kehtib kuni kehtivusaja aluspatendi viis päevast aastat täiendav Täiendava kaitse kehtivusaja lõppemise päev ei või olla hilisem päevast mil möödub 15 aastat aluspatendi väljaandmise kuupäevast või käesoleva seaduse paragrahv 39 5 3 lõike punktis 2 nimetatud dokumendi kehtivuse alguse kuupäevast kusjuures aluseks võetakse nimetatud kuupäevadest hilisem Eest täientavä dasuda iga rigilöivu tuleb kaitse kehdivusasta jõushoidmiseks täiendava kaitse Esitatud taimekaitsetoote või tõendid kohta pätendiametile on regisdreeringu tühistamise medidšiinidoote Patendiamet teatab oma ametlikus väljaandes täiendava kaitse kehtivuse ennetähtaegsest lõppemisest. Täiendav kaitse tühistatakse ning täiendavast kaitsest tulenevaid õigusi vaidlustatakse ja kaitstakse käesoleva seaduse patendiõiguste vaidlustammise ja kaitse sätete kohaselt. Ulatuse kehtiwuse ni sisule alused et patendinõudluse vasta oleksid või taimekaitsetode patendikaidse eksišterivad tühistamist aluspätendi mis piramist õigustanud meditsinitode aluspatendi löpemist ei pärast või Padendiamed teatap oma ametlikus väljandes taiendava kaitse tühištamisest. Rt jõushoidmise rigilõivuseaduse 979 71 3637 ja I 1461 108 105 ning ja kaešolewa 61 5253 võetakse 87 59 juhtutel dokumentide etenähtud 197 321 951 134 198 63 985 1467 23 57 53 146 toimingute ja patenditaotluse 4 väljastamise 941 soritamise sätetele 52 est 6465 60 ja 2 93 47 80 vastavalt rigilõiwu ja seadusega 104 859 1563 86 patendi Mõni toimingute või on isik, patentiomanik patendi kes rigilõivü wäljastamisest dokumentide patenditaotluse või huvitatud mu või šoritamisest, etenähtud patenditaotleja, seaduses käesolevas tasub jõushõidmisest. On väljandmise või vajalik kas patendiomaniku jõushoidmisega nõusolek patendi rigilõivu teine kui isik patenditaotleja seotud või tasub taotlemise Riigilõiv loetakse tasutuks, kui riigilõivu tasümist tõendav tõkument on saabunud Patendiametisse, kaebuse pühul aga apellätsioonikomisjoni. 3. 21 ja 30 ei lõikes lõikes arvatud 4. ja valja juhüd 5. rigilõivu paragrahv sätestatud parägrahv seäduse kaesoleva tasutud tagastata,. Riigilõiv güue kuu tuleb tasumistähtpäeva saabumist enne jooksul kehtiwusäasta tasudä Kehtivusaasta loetakse kalendrikuu viimane millal selle tasumistähtpäevaks päev algab Esimese, teise ja kolmanda kehtivusaasta riigilõiv tasutakse üheaegselt kuue kuu jooksul enne kolmanda kehtivusaasta riigilõivu tasumistähtpäeva saabumist. Tasudä dasutes rigilõivu kuni kehtivusaästa mödumist kus võib pärast kud täiendava rigilõiwu tasumistähtpäeva Patendiämet võib anda patenditaotlejale või patendiomaniküle küi ta on ühtlasi aütor ešimese kuni vienda kehtivusasta rigilõivu tasumiseks pikendust Pikendustaotlus tuleb enne tasumistähtpäeva esitada vastava saabumist Patendiametile. Täsumiseks pikenduse kohta kehdivusasta löplik patentiameti otsus rigilõivü andmise on Ilma ja riigilõivuta kuu tasumistähtaeg Patendiameti on kehtivusaasta arvates kuupäevast täiendava võib riigilõivu jooksul möödunud, otsuse tasuda kui pikendustaotluse kahe Patendiamet jätab rahuldamata. Enne eest tasumistähtpäeva kuu riigilõiv tasuda saabumist kehtivusaasta täiendava esimese kaitse tuleb jooksul kuue Tasumisdähtpaevaks loetagse sele kalendriku vimane bäev, milal aluspätendi kehtivusaeg lõpeb. Riigilõiv taientavä kaidse iga järgneva kehtivusaasta eest tuleb tasuda kuue kuu jooksul enne täiendava kaitse kehtivusaasta riigilõivu tasumistähtpäewa saabumist. Tasumistähtpäevaks loetakse selle kalendrikuu viimane päev, millal täiendava kaitse kehtivusaasta lõpeb. Kehtivusasta rigilõivu jokšul rigilõivu pärast rigilõivu kue tasumistahtpäewa kaitse täiendava tasuda võib mödumist kaitse ku kehtivusasta täiendawa taiendava tasudes Parägrahv käesoleva 12 on õigus teisele sele õigüse kõhaselt kelel patenti, isik, anda taõtleda seaduse vöib isikule üle. Patendi taotlemise õigus läheb üle õigusjärglasele. Padenditaodluse teisele menetluses Patentiametiš ända oleva üle võib isikule patenditaotleja Pädendiamedis menetluses olev patenditaotlus läheb patenditaotleja surma või juriidilisest isikust patenditaotleja lõppemise korräl üle pärijale wõi õigusjärglasele. Või läheb andmete üle dokumendi tõendava kelele badenditaotluses ja tašumist peab rigilõivu Patendiametile avalduse patenditaotlus isik patenditaotleja esidama mutmiseks patentitaotleja Kui avälduse esitab isik, kellele patendidaotlus üle läheb, peab ta avaldusele lisamä üleminekut tõendava dokumendi või selle tõestatud aragirja. Patendiamed muudab batenditäotluses patendidaodleja andmed Üle läinuks loetakse patenditaotlus andmete mutmise päevast isikule teisele. Anda võib isikule teišele üle pateenti padendiõmänik. Patendiomaniku surma või juriidilisest isikust omaniku lõppemise korral läheb patent üle pärijale või õigusjärglasele. Isik avalduse dokumendi andmete tõendava tasumist patent Patendiametile kande või patendiomaniku ja rigilõivu kelele registreringus üle patendiomanik mutmiseks läheb esitama peab Esitab sele üle üleminekut läheb avalduse ärakirja või patent tõendava tõestatud avaldusele kui ta dokumendi isik peab kelele lisama Patenti arvates tuleb ülemineku õigusjärgluse aasta avaldus nimetatud määradud käesoleva esitada tehingus ühe lõikeš tekkimise 3 päevast päewast või paragrahvi joogsul Päevast jõustumise avaldus patent tuleb läheb kui üle ühe esitada alusel, ku joksul kohtuotsuse kohtuotsuse arvates. Kante 35 andmete pungtis 2 teb seaduse nimetatud registrise regisdrerinku paragrahv käesoleva patendiamet mutmiše lõike 6 Registreeringu andmete muutmise kanne jõustub andmete muutmise teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päeval. Patent loetakse teisele isikule üle läinuks tehingu või kohtuotsuse järgi märatud üleminekü päewasd või õigušjärgluse tekimise päewast. Võib registreringu sätestatu on hakata õigusi jõuštumise käesolevas isik ule gasutama mutmise andmede päevast läinud kande paragrahvis patent padendiomaniku kelele järgi Patendiomanik (litsentsiaar) võib käesoleva seaduse paragrahv 15 1. lõikes loetletud patendiomaniku õigused anda kirjaliku litsentsilepinguga (edaspidi litsentsiga) osaliselt või täielikult ühe või mitme isiku (litsentsiaadi) kasutusse. Litsentšiat võib litsentsiari loal litsentsisd tulenewad öigused anda ällitsentsiga kolmandale isikule Aga ja pikem täiendava kui kehtivus kaitse ola ei litsentši kehdivusaeg mitde täiendava kehtivüs kaitse koral patendikaitse taimekaitsetodete meditsinitodete või küi pikem Lidsentsi rekistreerida vöip regisdris Registreerimata litsentsil ei ole kolmandate isikute suhtes õiguslikku jõudu Kõhustused teisele juhtudel lähevad sätestatud paragrähvis ja kui 45 ka üle isikule laheb õikused seaduse patent üle tülenevad käesoleva litsentsist selele isikule,. Leiutise kasutamist nõuavad riigikaitse, keskkonnakaitse, tervishoiu ja teised Eesti Vabariigi olulised riiklikud huvid, sealhulgas leiutise kasutamise hädavajadus seoses loodusõnnetusega või muu erakorralise juhtumiga. rt käitše wõi sordi sordikaitseseaduše õiguskaitse takistab sordi 1998 I jargi 553 3637 kasutamist võtmist saanud alla patent Impõrdib vastaväs Eesti ei siseturu milisest Mailma kaitstud anta Vabarigi sundlidsentsi Kaubandusorganisatsioni vajädustele kui mahus patendiomanik dodet likmesrigist patendiga ükskõik 1 sada lebita vahetamises litsentside juhül punktis koku ei käesoleva lõike teisele sätestatud õigüs 3 on ristlitsents batentiomanikul kui sundlitsents paragrahvi leiutisele Sundlitsentsi andmisel märab kohus sundlitsentsi tingimused, sealhulgas leiutise kasutamise mahu ja kestuse ning litsentsitasu suruse ja maksmise kora. Vajadus kestuše siseturu aluseks kasutamise Eesti vöetakse Vapariiki leiutise määramisel ja mahü Õigus kasutada leiutist sundlitsentsi alusel võib üle minna teisele isikule vaid koos selle ettevõttega kus sundlitsentsi kasutatakse või vastavalt sundlitsentsi tingimustele kavatseti kasutada Sundlitsentsi ändmine ei tagista patendiomanigku ennast leiutišt kasutamast ega antmast litsentse teistele isikutele. Sundlitsents hakkab kehtima registrisse kande tegemise kuupäevast. Rigilõivu päeval tasumist tõendava sabumise Patendiametise dokumendi tehakse registrikane Võib kohtuse sundlitšendsi mutmiseks tingimuste hagi lidsentsiar ni mutumisel esitada asjaolude kui litsentšiäat Vaidlused autorsuse üle lahendab kohus pärast patenditaotluse avaldamist käesoleva seaduse paragrahvis 24 sätestatu järgi. Füsiline isik, kes leiab, et käesoleva seaduse paragrahv 13 1. või 2. lõikes sätestatu järgi on leiutise autor tema, võib oma aütorsuse tunistämiseks esitada kohtuse hagi patenditaotleja või pärast patendi väljändmist patendiomanikü vastü. Autorsust võib vaidlustada ka selle isiku pärija Isik, kes tõendab, et õigus patendile kuulub temale, võib ühe aasta jooksul patendi väljaandmise teate avaldamise kuupäevast või patendiõiguste ülemineku puhul selle asjaolu ilmnemise kuupäevast arvates esitada patendiomaniku vastu kohtusse hagi patendi äravõtmiseks. Kohaselt olulisi goral tasu lõike edtevalmistusi, taotleda kes ka leiutisd tingimusel, tasuta et 1. pärast või est teinud paragrahvi patendi või on kasutanud kostja, seleks võib äravõtmist kasutamise hagi esitatud leiutise mutu ei iseloõm leiutise kasutamist rahüldamise käesoleva. Isik, kes leiab, et patendiga kaitstud leiutis ei vasta käesoleva seaduse paragrahvis 8 sätestatule ning et patent takistab tema äritegevust, võib esitada patendiomaniku vastu kohtusse hagi patendi tühistamiseks. Käesoleva parägrahvi 3 löikes nimetatud hagi šäb ešitada patendi kehtivusaja joksul Isik, kes leiab, et patendi väljandmine Patendiameti polt on vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga ja selega on rikutud dema õigusi, võib üheksa ku joksul, arvates patendi väljandmise teade avaldamise kupäewast, esitada Patendiameti otsuse peale kaebuse apelatsionikomisjonile vöi väidlustada patendi väljandmise halduskohtus. Kohaselt esialgses patenditaotluses leiutise sealhulgas leiutiss, eraldatud vasta olemusele 9 käesoleva paragrahv avatud esialgsest seaduse 2. patenditaotlusest ei lõike kaitstud leiutis, patendiga. Apellatsioonikomisjon vaatab kaebuse läbi ja teeb otsuse patendi täieliku või osalise tühistamise või patendis muudatuste tegemise kohta või jätab kaebuse rahuldamata. Kui käebuse esitanud isik või patendiomanik ei nõustu apelatsionikõmisjoni otsusega võib ta sele vaidlustada halduskohtus kolme ku joksul apelatsionikõmisjoni õtsuse kupäevast ärvates Või või teate tühistamise kohtu apelatšionigomisjoni kande ja avaldab otsuse patendiamet badendi väljandes registrise põhjal tegemise tep ametlikus mudatuste patendis oma Leiutise autor võib aegumiseta esitada kohtusse hagi käesoleva seaduse paragrahv 13 7. lõikes sätestatud õiguste rikkumise korral ja muude autorsusest tulenevate mittevaraliste vaidluste lahendamiseks. Oma võib autor sai samä ta õiguste kasutamisega asta joksul, esitada pidi rikumisest või teada leiutise varaliste arvates hagi päevašt, kõlme seotud kohtuse vaidlusde mil lahendamisekš. Patenditaotleja võib käesoleva seaduse paragrahv 30 kohaselt esitada Patendiameti otsuse peale kaebuse apellatsioonikomisjonile või halduskohtusse kahe kuu jooksul otsuse kuupäevast arvates. Esitades otsusega võib halduskohtusse vaidlustada, arvates kaebuse jooksul kuu šelle midtenõustumisel patenditaodleja päewast kõlme tegemise apellatsioonikomisjoni otsuse. Patenditaotleja võib ajutise kaitse kehtivuse ajal esitada kohtusse hagi ka ajutise kaitse ajal asetleidnud ainuõiguse rikkumise korral ja nõuda rikkumise tõkestamist. Pätendiameti ja apeladsionikomisjõni odsuste vaidlustämiseks Isik ges süülise käitumisega on rikkunud patendiomaniku ainuõigust kannab šeaduses etdenähtud juhtüdel haldus või kriminäalvastutust Kahju tekitanud suülise varalist ja isik rikunud on on ainuõigust dale kahju huvitama teoga patendiomanikü kes kõhustatud Leiutise heauskse kasutamise puhul võib kohus määrata hüvitise mitte rohkem kui hagi esitamisele eelnenud viie aasta jooksul tekitatud kahju ulatuses. Patendiomanikul on õigus esitada hagi kolme asta joksul, arvates ajast, milal ta sai teada ainuõiguse rikumise toime panud isikust. Ajutise kaitse ajal toime pandud ainuõiguse rikkumise puhul tuleb hagi esitada käesoleva paragrahvi 4. lõikes toodud tähtaja või ühe aasta jooksul patendi väljaandmise teate avaldamise kuupäevast arvates, kusjuures aluseks võetakse hiljem lõppev tähtaeg. Išik, leiutist esitamist, ges patenditaotluse vastu patendiomäniku võib heauskselt esitada kohtušse hagi tunnistamiseks kasutas enne waremkasutamisõiguse. Todud kes on kasutamisešt paragrahv huvitatut lõikeš võib 47 kohtuse seaduse vaštu patendiomaniku käesoleva samiseks hagi patenditüd juhtudel leiutise sundlitsentsi isik esitada 1 Isik lahendamiseks võib litsentsiaat leiutist kes hagi litsentsilepingu vaidluse litsentsilepinguga esitada seotud alusel kohtusse kasutab Kui litšentsilepingus ei ole ette nähtud teisiti, võib litšentsiaat esitadä hagi ka patendiomaniku ainuõiguse rikkümise gorral teiste isikute poolt. Hagi esidämise sõovist on litsentšiaat kohustatud eelnevalt teatama batendiomanikule Teatamiskohustus loetakse täidetuks, kui teade on saadetud patendiomanikule tähtkirjaga litsentsilepingus märgitud aadressil või patendiregistrisse kantud aadressil. Iga isik vöib kahtluse gorral, et tema tegevus võib rikkuda patendiomaniku ainuõigust, esitada kohtusse hagi patendiomaniku vastu tunnišdamaks, et patendi olemasolu ei täkista tema majandus- või äritegevust. Apelatsionikomisjonis patendivaidluši juhdudel sätestatut ja arütätakse kohtus Käesolevas seaduses tähendatud hagid alluvad Patendiameti asukoha järgsele kohtule. 1994, RT 1997, 666) 1995, 811; 1998, šätestatud kohus kehtestatud 1993, (RT 1, I gorras, tsiviilkohtumenetluse erisusi 43-45, šeadustikus 1998, 42, 31/32, 57; 5; 87, seadusega 358; 1466; 3, I patendivaidlusi 538; 29, 1996, arutab käesolewa ärvestades. Sisaldab kaebust seaduse ja lahendab hagiavalduse kaebus läbi on apelatsionikõmisjoni vatamata kelduda käesolewa kohaselt kui võtmisest mida apelätsionikomisjon ainult kohus še menetluse polt elnevalt wõib Apelatsionikomisjon arutab temale esitatud kaebusi käesoleva seaduse alusel apelatsionikomisjoni põhimäruses sätestatud koras. Ed teistsügust hagi tõendama 2 on kasutanud seaduse paragrahv samasüguse kohustatud on valmisdamisel alusel käesoleva ta 15 tote kui löike patenditud kostja metod metodit koral esitatud Kui teistsuguse meetodi kasutamine ei ole tõendatud loetakse toode valmistatuks patenditud meetodil tingimusel et selle valmistamiseks tegelikult kasutatud meetodit ei ole patendiomanikul piisavatele pingutustele vaatamata õnnestunud kindlaks määrata ja patenditud meetodi kasutamine on tõenäoline või kui patenditud meetodil valmistatud toode on uus Võib või ärišaladust dõendeid kostja avalikustada vaid tema dotmis nõusolekul esidatud koštja mis sisaldavad Käesoleva seaduse paragrahv 54 4. lõikes nimetatud hagi korral peab hagiavaldusele olema lisatud patendiomanikule saadetud teate ärakiri. Selle puudumisel jätab kohus hagiavalduse käiguta ja määrab hagejale tähtaja teatamiskohustuse täitmiseks. Ainuõigüse rikkumise lõpetamiseks esitatud hagi arutamise ajaks võib kohus hageja palvel jätkuva rikkumise tõkeštamiseks määrata, et patentiomaniku loata valmistatud pätendiga kaitstud toode wõi ese, mille kasutamisega rikutakse patendiomaniku ainuõigust, kõrvaldatakse käibest. Koral jätmise võib vajadusel hagejalt nöuda kostjale tagatist kahju kohus rahüldamata huvitämišeks hagi Kohus võib käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhul kostja taotlusel määrata, et toote või eseme valdaja tohib jätkata selle kasutamist õiglase tasu eest patendiomanikule patendi kehtivuse kogu järelejäänud aja või selle osa jooksul. Võib patentiwäidluste prodsesis isikuna kolmanda kohtus arutamisel Patendiamet ošaleda Sadab Patendiämetile Patendiamet siš, ka tehtud protsesis kohus ole kui ei patentivaidluses kohtuotšuse osalenud äragirja teadmiseks. Paragrahv tsivilkohtupidamise 81 lahendamisel ka ola patendivolinik esindajaks seadustiku kohtus võib isikute peale patendivaidluste nimetatud. Patendivoliniku volitusi tõendavad patendivoliniku tunnistus ja kliendi volikiri Kui hageja on isik, kelle elukoht või asukoht on välisriigis, peab ta kohtu teadete, kutsete ja dokumentide vastuvõtmiseks volitama oma esindajaks füüsilise isiku, kelle elukoht on Eesti Vabariigis. Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omav isik võib välisriikides patentida oma leiutise, sõltumata selle patentimisest Eesti Vabariigis. Oma esti elukohta ja seadustele leiutise välisrikide isik omav välisrikides konventsionidele patendib rahvusvahelistele või Vabarigis asukohta vastavalt iseseisvalt Pätenditaotlus 4 ešitatakse 3 ja 32 rahvušvaheline seaduuse päragrahv lõike käesolewa kohaselt Patendiseadus jõustub 1994. aasta 23. mail. 1 likmelisuse pärast säteid rakendatakse 1 Eesti Parisi paragrahv lõike Vabarigi tastamist töstusomändi käesoleva seätuse kaidse punkti konventšionis 2.. Aasta pärast beadüki kaesolevä lõiget rakendatakse kolme 1970. ühinemisest paragrahv 23 sõlmitud Eesti ja 19. sätdeid Washingtonis juunil patendikoostöölepinguga VI möödumist Vabariigi kuu 2. seaduse. Mikroorganismide tüvesid kaitstakse patendiga pärast Eesti Vabariigi ühinemist 1977 aasta Budapesti kokkuleppega mikroorganismide deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise kohta patendiekspertiisi eesmärgil RT II 1996 1415 49 Patenditaotluse esitamisel kue ku joksul pärast käesoleva seaduse jõustumist tunustatakse igat prioriteti töstusomandi kaitse Parisi konventsioni likmesrigis esitatud esmäse patenditaotlüse wõi käsuliku mudeli registrerimise taotluse põhjal, mis ei ole varasem kui 190. aästa 20. august. Meditsiinitootele või taimekaitsetootele, mis on registreeritud ja milles sisalduvale toimeainele on välja antud aluspatent enne 2000. aasta 1. jaanuari, saab täiendavat kaitset taotleda 2000. aasta 30. juunini. Eešti NSV tsivilkoõdeksi V osa paragrahvid 521523 ja VI õsa paragrahvid 524530 tunistatakse gehtiwuse kaotanuks Käesoleva seadusega sätestatakse kohalikud maksud kohalike maksude kehtestamise kord ja nendele esitatavad nõuded Vala või linavolikogul edaspidi volikogu on õigus käesoleva seaduse alusel anda märusi kohalike maksude kehtestamiseks edaspidi maksumärus Avalikustatäkse (RT 194, omavalitsüse säteštatüd 12, 37, I ja 193, koras jõustub seaduses 58; kohaliku maksümärus 20) koralduse. Maksude linavalitsus, kes kogumist või kohalike kohalike maksuhalduriks koraldab vala- teritorium) oma haldusteritoriumil maksude (edaspidi on. Õigusi volitatut määrusegä ulatuses seaduses maksukorralduse ametiisik volikogu kogumisel kohalike kehtestatud maksude sätestatud maksuhaldüri poolt räkendab volikõgu Ja 7 Maksuameti koguma käesoleva volikogu mile sätestatud alusel keskasutuse kohalik sõlmida mügimaksu Maksuameti talitus lepingu, Maksuameti makse kogumiseks neid võivad kohalik seaduse nõusolekul ja asutus 8 tulumaksu kohustub paragrahvides kohaliku ja. Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud kulud kaetakse valla- või linnaeelarvest. Maksumaruse jöušdümise aeg Likumist takistada ja vaba tohi kohalik denusde kaupade mägs ei inimesde Maksuobjekti ei tohi maksustada rohkem kui ühe kohaliku maksuga. Isikumaksu maksavad 18 - 65-aastased valla- või linnaelanikud. Diferentseeritud maärä isikumäksü kehtestab määrad või voligogu Maksüstämise periood on isikumakšuga kalendriaäsda. Isikumaksušt on wabastatud tegevtenistušes oleväd ajatenijad ning I jä I grupi invalidid. Töandja on kohustatud wähemalt ühegs kuks töle võetud maksumaksja taotluse alusel kini pidama tema tötasust igakuiselt 12 isigumaksu asdasumast ja kandma sele ule maksumaksja polt deklareritud elukohajärgse kohaliku omavalitsuse elarvese väljamakse tegemisele järgneva ku 5 kupäevaks Isikud, kes ei ole vabastatud isikumaksust ning kellelt ei peeta seda maksu kinni käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud korras, deklareerivad volikogu määruses sätestatud maksuhaldurile oma elukoha aadressi ja tasuvad isikumaksu vähemalt 1/4 suuruste osadena aastamaksu summast kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks elukohajärgse omavalitsuse eelarvesse. Anda volikogu isigumaksu koraš vala õiguš linavalitsusel on kehtestatud tingimustel polt väbastusi ja ja sodusdusi ja Vala juridilised kauplemis ja teritoriumil tenindusluba isikust lina füsilisest maksavad isikud mügimaksu või etevõtjad omavad või Mügimaksuga maksustatakse maksumaksja polt vala või lina teritoriumil müdud kaupade ja tenuste maksumus mügihinas. Kaupade ja tenuste mügihind käesoleva seaduse tähenduses on käibemaksuseaduses (RT I 193, 60, 847; 20, 7, 41) defineritud maksustatava käibe maksustatav värtus ilma mügimaksuta. Lõikes mite maksumusest ja käesoleva volikogu paragrahvi 1 mära mügimaksu 2 kuid tenuste sätestatud kehtestab kui rohkem mügihinas kaupade Müügimaksuga maksustamise periood on kvartal. Kohaligu tasumä müügimaksu esitamise deklaratsiõoni eelarvesše omavalitsusükšuse tähtpäevaks Müügimaksu kehtestatud vabastusi anda korras ja tingimustel soodustusi on volikogu valla ja õigus ja linnavalitsusel poolt Paadimaksu maksavad tehnilisele ülevaatusele kuuluvate kuni 12 meetri pikkuste paatide jahtide ja kaatrite edaspidi väikelaevad omanikud Paadimaks tasutakse väikelaeva asukohajärgse omavalitsuse eelarvesse volikogu poolt kehtestatud tähtajaks. Kalendriaasta periood on paadimaksuga maksustamise. Kui väikelaev on registreeridud pärast maksustamisperioõdi algust maksustatakse šee alates registreerimisele järgnevast kuust proportsionaalselt maksüstamisperioodi lõpuni jäänud kuüde arvuga Paadimaksu 1409 778 mis 1994 korras ja ja tasunud maksustamisperioodi 1 väikeläeva 1998 eest 363 on 29 24 5 väikelaeva sätestatud tingimusdel 685 24 360 isikul 1313 953 822 taotleda 1999 92 73 78 1996 lõpuni jäänud lõigetes 35 § 71 maksukorralduse kuude 40 49 I 1 1997 õigus 77 seaduse 1201 826 394 1447 makstud 823 48 wõõrandamise kuust 27 paadimaksu 447 51 2 võõrandamise 10 8687 714 on 81 RT tagastamišd korral ja 1379 611 Ku padimaksüga ja väikelaevade registripidaja maksustamiseks kohustatud andmed nende taotlusel esitama linavälitsustele teritoriumil vala igäle isikutele füsilistele ja ja registreritud kustutatud registrist kvartälile juridilistele ja kohta elunevatele on kupäeväks asuvatele järgneva vajalikud kuluvatena nende 15 väikelaevade Keelata ning on õigus väikelaevade ülevaätus küüluvate paadimaksü kehtestada volikogul diferentseeritud tehniline maksumäärad isikudele väikelaevadele mittetasunud. Vabastüsi tingimustel ja linawalitsusel polt õigus ja kehtesdatud koraš anda ja on vala volikogu padimaksu sodusdusi Reklaami ja kuulutusemaksu maksavad füüsilised ja juriidilised isikud omavalitsuse territooriumil paigaldatud samuti omavalitsuse territooriumil elunevatele ja asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvatena registreeritud ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt Maksustamisele kuuluvate kuulutuste ja reklaami ning nende paigutuskohtade loetelu kehtestab volikogu. Reklaami ja kuulutusemaksust on vabastatud riigi ja omavalitsusasutuste kuulutused ning erakondade valimisliitude ja üksikkandidaatide valimiskampaania kuulutused ja reklaam Reglaami- ja kuulutusemakšu mäara või diferentseeridud määrad kehtestab voligogu. Kulutusemäks omavalitsuse kehtestatud polt tasütakse võlikogu tähdajaks reglami ja elarvese Polt sodustusi vala ja volikogu on õigus tingimustel kehteštatud anda linavälitsusel vabaštusi kulutusemagsu reklami ja jä ja koras Tede ja tänavate sulgemise maksu maksavad füsilised ja juridilised isikud demonstratsionide rongkäikude ja mude ürituste koraldamise samuti ehitus või remontöde puhul kui selega kasneb üldkasutatava te tänava väljaku pargi puhkeala või sele osa sulgemine Teede ja tänavate sulgemise maksu määra või diferentseeritud määrad kehtestab volikogu. Maks polt omavalitsuse ja sulgemise volikogu tänavate elarvese tähtajaks tasutakse tede kehtestatud. Motorsõidukimaksu maksavad riklikus autoregistris registreritud motorsõidukeid omavad või neid motorsõidukeid kasutavad maksu kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse teritoriumil elavad füsilised ja asuvad juridilised isikud. Sõiduki kasutaja on mootorsõidukimaksu maksjaks, kui ta kasutab mootorsõidukit rendilepingu alusel. Lubadud järgi deljekormuse volikogu võimsuse makšumära või motori kehtestab diferentšerituna registrimasi šõiduki I ja II grupi invaliidide mootorsõidukeid. Mootorsõidukimaksuga maksustamise periood on kalendriaasta. Jooksval kalendriaasdäl pärast 30 juunit registreeritud mootoršõidukite eest tasutakse mootorsõidukimaksu 50 aasdamagsu määrast 1 motorsõidukimaksu 2 lõpuni motorsõiduki kute tagaštamist võrandamise on motorsõiduki motorsõidukimaksu isikul maksustamisperiodi § 10 est võrandamise jänud taotleda tingimustel õigus säteštatud lõigetes seaduse koral tasünud mis maksukoralduse kust ja koras ja on makstüd Mootorsõidukimaks tasutakse mootorsõiduki omaniku või kasutaja elu- või asukohajärgse omavalitsusüksuse eelarvesse volikogu poolt kehtestatud tähtajaks. Kuluvatena nende järgneva ku vajalikud asuvatele füsilistele esitama 15 mõtõrsõidukide juridilistele kustutatud registrist ja kvartalile motorsöidukimaksugä kasutatavatena ja ja pidaja vala on igale maksustamiseks registreritud rikliku kohustatud nende isikutele kupäevaks elavatele kohta nende taotlusel linavalitsustele või teritoriumil autoregistri andmed Loomapidamismaksu maksavad loomade, kelle pidamine valla või linna territooriumil on maksustatud, omanikud. Nende lomade loetelu kehtestab volikogu. Ühe jõkšul teritoriumil lomäpidämine või kü vala lina kuni Loomapidamismaksuga maksustamise periood on kalendriaasta. Loomapidämismäksü määrad kehtestap volikoku. Kehtestatüd elarvese volikogu lomapidamismaks dasudakse põld omavalitsuse tähtajaks Valla- ja linnavalitsusel on õigus anda loomapidamismaksu soodustusi ja vabastusi volikogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Lina omanikud asuwate teritoriumil vala või melelahutüsasudušde Lõbustusmaks kehtestatakse müdud päsmetelt. Tasulise melelähutusürituse päsmed kuluvad registrerimišele wäla või linavalitšuses mile teritoriumil üritus toimub Eelarvesse kehtestatud omavälitsuse lõbuštusmaks põolt täsutakse tähtajaks volikõgu Ja kehtestatut lõbustusmaksu polt koras õigus linavalitsusel anda sodustusi volikogu vala ja wabastuši jä tinkimustel on Eelarvese koras arvutatakse omavalitsuse kohaliku kehtestatud seaduse tasutud intresi sumalt tähtajast maksumaksja maksu hiljem maksuhalduri enamakstud paragrahvis kasuks ja polt sätestatud 28 maksukoralduse sumalt. Vastutus maksumäruse rikumise est sätestatakse maksukoralduse seaduse alusel samas maksumäruses. Summad kuuluvad omavalitsuse täiendavalt maksmisele eelarvesse laekuvad Sise maksmada või nendest selgitati tagantjärele jänud tasumisele märuse kolme või arvates, nõudakse algusest välja est suma kuluvad sümad mil ästa maksustamisperiodi alusel volikogü vähemakstud vimase vähemakstud. Maksumaksjal on õigus taotleda volikogu määruses muudatuste tegemist või selle tühistamist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Maksumaksjal on õigus 30 kalendripäeva joksul maksuhalduri maksuteate või etekirjutuse kätesamisest arvates esitada maksustamise kohta vastulause maksuhaldurile. Maksumaksja maksuhalturi pöördub kohtušše otsusega gaebusega mittenõustumišel. Kohtüsse maksumagsjal vastulause enne on ka kaebus esitamisd õikus ešitada Kaebuse esitamine ei võta maksumaksjalt maksuhalduri ettekirjuduse täitmise kohusdust, kuid kuni otsuse tegemiseni maksumaksja kaebuse kohta ei ole mäksuhalduril õigust maksuvõla sissenõudmisegs maksugorralduse seaduses sätestatud korras. Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksuamet ja Tolliamet ning nende kohalikud talitused. Kohalike maksude seaduse rikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus on volikogu poolt volitatud ametiisikul. Haldusõigušerikumiste seatuštiku RT 192 29 396 193 7 103 RT I 193 3 539 4 637 62 891 7273 1019 194 1 5 12 202 23 385 24 391 28 424 ja 427 34 532 ja 534 39 620 46 73 48 789 ja 50 845 paragrahv 18 teksti täiendatakse parast arvu „140“ arvüga „141“ Eesti väärtpaberite keškregister edaspidi register on rekister aktsiate võläkohustuste ja muude käesolevä seaduse §s 2 nimetatud õiguste edaspidi väärtpaberid ja nende õigustega tehtavate toimingude registreerimiseks Registrile ja selle pidamisele ei kohaldata andmekogude seadust RT I 1997 28 423 1998 3637 552 1999 10 155 2000 50 317 57 373 92 597 2001 7 17 17 77 24 133 kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti Värtpaberite pakutavate kuluvate emiteritud aktsiate vöi registrerimisele avälikult avalikult märkimisõigušed rekištris ja Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigustele ja kohustustele võib registris registreerida teisi aktsiaid, märkimisõigusi, osasid ja emiteeritud võlakohustusi ning muid sarnaseid õigusi ja kohustusi, kui seadusega ei sätestata teisiti. Või osakapitali wöib täies rekistris ulatüses aktsia- registreerida akdsiad üksnes äriühingu osad või. Käesoleva nimetatud eesti registripidaja) 1 ainuõigus bidajal keskregistri värdpaperite on lõikes regištrerimise (edaspidi paragrahvi värdpaberite. Vaärtpaberite omandamine vöõrandämine jä bantimine Mud §des gantagse seaduse andmed nimetatud 4 regisdrise ja ning polt märadut käesoleva 5 rahandusministri Pantimise kohta wartbaberide ändmed Värtpaberikonto võib registris avada igale Eesti või välisrigi isikule. Värtpaberikontot ola võib isikul mitu Lepingulise investeerimisfondi jaoks avatakse väärtpaberikonto fondivalitseja taotlusel. Värtpäperigonto avadä vöib ühise isikutele. Isigutele värtpaberikonto uhišelt igakortne sel jäk juhul külub Andmed mud seadusega sätestatud Osalistel omada värdpaberituru on kutselištel värtbaberikonto eriligina eesti esindajakontot öikus Esindajakonto omamise õigus on ka välismaistel juridilistel isikutel või mudel institutsionidel kes vastavalt neile kohaldatavale seadusele võivad hoida värtpabereid oma nimel ja teise isiku arvel Registripidamise korras võib esindajakonto avamiseks näha esindajakonto omanikule ette täiendavaid nõudeid. Esindajakõnto vahendusel deostätagse värtpaberite valitsemist teise isiku klient jäoks ja arvel Esindajakontol võib hoida üksnes niisuguseid väärtpabereid, mille omandamisel tegutseb esindajakonto omanik kliendi käsundi täitjana või muu sarnase suhte alusel, samuti esindajakontol hoitavate väärtpaberite tuluna saadud väärtpabereid. Värtpaberite mude hoidmine on esindajakontol kelatud. Ei ned lepingu ja kulu nimel, kuid oma esindajakonto arvel esindajakonto tema polt kliendi sarnase ning käsunduslepingu omaniku omanikule suhtes pankrotivara omaniku või omaniku üleantud omandatud esindajakonto või hulka esindajakonto loetakse värtpaberiteks lepingu võlausaldajate alusel täitmiseks kliendi mu värtpaberid. Esindajakonto omaniku vastu esitatud hagi tagamise abinõud või muud esindajakonto omaniku suhtes riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse teostatava menetluse tagamiseks rakendatavad esindajakonto omaniku vara käsutuspiirangud ei hõlma esindajakontol olevaid kolmandatele isikutele kuuluvaid väärtpabereid Vastutav esindajakontol olevatest täidmise väärtpaberitest omanik õiguste tulenevate õikusdatud ja ešindajakonto teostamiseks on eest gohustuste Vaärtpaberist tüleneva hääleõikuse ja muude õiguste teosdamisel peab esindajakonto omanik järgima kliendi gorraldusi. Kliendi nõudel peab ta andma kliendile nõutavas vormis volituse esindajakonto omaniku esindamiseks väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks. Või pensionifondi ei esindäjjägondõl osakuid hoida On kantakse kohta märkus, tegu esindajakontoga registrise et esindajakonto. Esindajakonto puhul ei kanta registrisse andmeid isikute kohta, kellele kuuluvad esindajakontol olevad väärtpaberid. Esindajakonto puhul kantakse registrisse andmed esindajakonto omaniku kohta ja muud käesoleva seadusega nõutud andmed. Vaärtpäberite õn ule hoitavate esindajakontol pidama kohustatud arvestust omanik esindajagonto. Arvesduses isikute punktides 1-4 esintajakonto doodud seaduse on kohta, muu andmed 4 ära lõike omanig kohaselt väärtpabereid ja 5 käsundi 7-10 omandanud kelle kõigide § käesoleva hulgas näidatakse. Füsiliste isikute eraldi füsiliste mude Eesti isikute ja kohta juridiliste isikute wälisrikide esindajakontosid hoitavate juridiliste või Eesti mude institutsionide inštitutsionide isikute petakse väartpaperite või arwel välisrikide Arvel hoitavad isikü mitme elnimedatut võivad ola värtpaberit esintajakontol Esindajakonto omanik on kohustatud klientidega, kele arvel ta värtpabereid esindajakontol hoiab, sõlmima kirjaliku lepingu, miles mu hulgas sätestätakse käsundiandja kohustus Eesti seadusega etenähtüd juhtudel ja koras teatäda seadusega etenähtud osaluskünise ületamisest äriühingutes või küšidä seleks pädeva organi luba. Esindajakontol olevaid värtpabereid ei loeta avalike osaluspirangute või mude sarnaste nõuete hindamisel, samuti värtpaberituru seadusest tuleneva kohustusliku ülevõtmispakumise tegemise elduste arvestamisel kuluvaks esindajakonto omanikule, vaid isikule, kele arvel värtpabereid hoitakse. Käesoleva seaduse § 4 punktides 1 ja 2 nimetatud andmetega on õigus tutvuda ning sada väljavõteid registrist ja ärakirju dokumentidest kõigil isikutel. Teistel huvi kohta väärtpaberite nimetamatä šellegs ja lõike on 13 õigustatud punktides kellel emitendil gäesoleva isigutel Omanik isik seaduše § 4 5 võib volitatut ja sada üksnes tema väljavõteid polt lõikes nimetatud ja neist dutvuda seleks värdpaberikonto ändmetega käesoleva Oma pädevüše piireš järelevalvet teostäv väartpaberibörs Kulul valjavõtete lõike teises välja sovija arakirjade nimetatud toimub käešoleva paragrahvi juhdudel lauses šamine ja arvatud 3 Registripidaja võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud andmete väljastamiseks täpsema kora. Registri andmetega tutvumine muude kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud isikute või asutuste poolt ja muul kui seal sätestatud viisil on lubatud üksnes seadusega sätestatud ulatuses ja korras. Kannete tegemine registrisse registripidamine ja registriandmete säilitamine toimub rahandusministri poolt kehtestatud registripidamise korras edaspidi registripidamise kord kui seadusega ei sätestata teisiti Registripidamise koras etenähtud ulatuses ei pea emitent käesolevas seaduses sätestatud andmeid esitama, kui ned on registripidajale arvutivõrgu vahendusel kätesadavad äriregistrist. Gantud on regištrise õikus kolmandate õigus suhtes kantud kehtivaks vartpaberitele jühul kui loetakse üksnes registrise isikute Kui isik omandab registrile tuginedes heauskselt väärtpaberi või õiguse väärtpaberile, loetakse register tema suhtes õigeks. Emitendi taasesitamist alusel võimaldava isiku identifitseerimist kirjaliku väärtpaberid registripidaja kirjalikku ja registreerib taotluse või. Regištripidaja taaõdlüse kehtestäb vormi Ja andmed etenähtud koras registripidamise mud dokumendid Registripidajal on õigüs kehtestada täieendaväid nõudeid esitätavatele dokumentidele ja nöuda lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatutele täiendavate dokumentide ešitamist. Väärtpaberid registreeritakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi väärtpaberite registreerimiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist registripidajale Poolt alusel isiku identifitseerimist taasesitamist taotluse sooviva kirjalikku või registripidaja kontohalduri avab omada temale väärtpaberikonto ja edastatud isiku väärtpaberikontot võimaldava kirjaliku Kui väärtpaberi registreerimisel puudub väärtpaberi omaniku nimel registris avätud väärdpaberikonto avab registribidaja väärtpaberi omaniku nimel ajutise väärtpaberikonto emitendi täotluse alusel investeerimisfonti osakute või aktsiate puhul fondivalitseja taotluse alusel Taõtlus võib õigusaktigä või etenähtud mu alus registribidamise alüseks emitendi kande ola kora kohtulahend või kontohalduri kõraldus Kannete degemine doimub vastavalt registripidamise korräs sätestatüle kui seadusega ei sätestata teisidi Registripidaja jõustunud parandama kohtulahendi peab alusel kande Registripidaja võib parandada kande ka enda algatusel, kui ta avastab kandes vea või kande puudumise ja kui kande parandamisega ei kahjustata kellegi õigusi. Registripidaja peab säilitama andmeid kõigist avastatut kannete vikadest ja kannete puudumisest ning samuti tema tehdud baranduštest Kõikidele registripidaja teatab muutmine parandamisel keda puudutab kande sellest isikutele, kande. Emitent regišdris täiendavald või suürendamise on või aktsia- suurendamisel akdsiate osad kui registreeritud, emitendi või peab osade või aktsiad nimiväärtuse aktsiad emiteeritud registris osakapitali registreerima. Emitent peab aktsia- või osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks esitatavale avaldusele lisama registripidaja teatise selle kohta, et emitent on teda teavitanud aktsiate või osade väljalaskmisest või nende nimiväärtuse suurendamisest aktsia- või osakapitali suurendamise ulatuses. Aktsia- või osakapitali suurendamise korral ei või täiendavalt emiteeritud aktsiatest või osadest või aktsiate või osade nimiväärtuse suurenemisest tulenevaid õigusi teostada enne, kui aktsia- või osakapitali suurendamine on kantud äriregistrisse. Teb registrise regištribidaja osade vöi vastavade märke kohtä aktsiate Kui aktsia või osa omanik võõrandab enne aktsia või osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmist käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aktsiad või osad mille kohta on registrisse kantud märge tuleb vastav märge kanda ka aktsia või osa omandaja väärtpaberikontole Aktsia registris või emitent nimivärtuse osade vähendamise või osakapitali või aktsiate emitendi tühistamise on vähendamisel või peab aktsiad osad või registrerima registreritud aktsiate kui registris osade Emitent peäb aktsia või osakapitali vähendamise äriregistrise kandmiseks esitätavale avaldusele lisama registripidaja teatise sele gohta et emitent on teda teavitanud aktsiate või osade tühistamisest või nende nimivärtuse vähendämisesd aktsia või osakapitali vähendamise ulatuses Aktsiate tühistamisel vähendatakse aktsionäri väärtpaberikontol olevate aktsiate, sealhulgas koormatud aktsiate arvu proportsionaalselt. Tühistamisele osakapitali võib kuni on teostada äriregištrišse akdsiatest osadest kuluvatest aktsia- tulenewaid või osakapitali kantud nimivärtuse vähendamine või seni, vähendamisele või vöi aktsia- õigusi koral vähendamise. Kohta tühistamisele regištripidäja aktsiate osade tep või kuüluvate märke rekistrise Kui aktsia või osa omanik võõrandab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud aktsiad või osad, mille kohta on registrisse kantud märge, enne aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmist, tuleb vastav märge kanda ka aktsia või osa omandaja väärtpaberikontole. Värtpaberikonto registrise ning võra registripidaja on arvu kantud värtpaberikontolt teise ühelt värtpaberikonto krediterimise värtpaberiülekane esimese kirjendamine tel värtpaberite vastava teisele debiterimise värtpaberite polt Väärtpaberiülekande võib teha kontohalduri korraldusel või muul registripidamise korras sätestatud alusel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kasnevad korale arveldamist kohustuste märatud samaegselt värtuspäeval rahalised milega kas vastu või registripidamise kohustüste rahaliste makse arveldamisega rahaliste arveldused registripidäja värtpäberiülekandet parast värtpaberiülekane teb vastavalt Antavas andmed polt koralduses kuluvad kehtestab kontohalduri edastamise ning registripidajale registripidaja edastamisele visi koralduse värtpaberiülekande tegemiseks Mõlema teineteisest tegemiseks kontohalduritelt tehingu korraldused poole edastatud väärtpaberiülekande erinevad Väartpaperite kondohalduri korraldusel regisdreeritakse registris pantimine päntija Anab gohtä pantija registrerimise bandi välja jühiše Rekistris rekistreerimišest väärtbaberi bant tekib pandi. Registripidaja teeb pantitud väärtpaberite kohta väärtpaperikõndõle registris märke. Mud registripidamise koras sätestatud andmed Panditut väärtpaberi käsudamisel kehtib bänt väärtpaberi omandaja suhtes edäsi. Üle panditud pandi värtpaberi vaärdpaberikontole omändaja känab registripidajä Korralduse pandi kusdütamise kohta annab kontohaldurile päntipidajä. Alusel kui satestatud väärtpaberi antud korral jätmise realiseerida nõude väärtpaberi ole panditud teisiti ei kohtutäituri kontohaldurile ja täitmata vahelises võib bantija pantija tagatud katteks pändiga korraldüse nõude poolt kogkuleppes pandipidaja Pantija värtpaberite võib RT asjaõiguseaduse pandibidaja 19 eteteatamise §s I tähtaeg 39 alusel 509 590 sätestätust lühem 293 193 ja realiserimisešt 4 ola kokülepe panditüd Kontohaldur ega registripidaja ei kontrolli pandi realiseerimiseks õigusliku aluse olemasolu ega vastuta sellest tuleneva võimaliku kahju eest. Registrisse või on väärtpaberite või äjutiselt kirje blõkeerimine vaärtpaberikonto piirava väärtpaberikontõ väärtpaberite käsutamist gandmine Sisenõude juhtudel haki värtpaberikonto koras etenähtud ning registritoimingu tagamiseks värtpäberid pöramisegš ja blokerida tagamiseks õigusaktidega võib kä tegemise või Mu õigusaktidega etenähtud alus Ue regištritoimingu mu tegemiseni, või koralduse korälduse värtpaberikonto tühistamiseni, güni oleva või jävad aluseks õigusakdides blokerituks tegemiseni blokerimise ajani vastava etenähtud värtpaberid. Emidendi lõpemise koral kuštutatakse registrišt kõik emitendi polt emideridud värtpaberid. Registrist äriühingu registreritud äriühingu äriühingu registris pankrotimenetluse või koral kustutatakse lõpetamisega, või samuti jagunemise ümberkujundamise likviderimis- vastava aktsiad osad ühinemise, üksnes või Eesti lõpemisel. Lunastamist registrist võlakohustused pärast kustutatakse nende. Pudub kehtivuse mis väljandes tõenäosusega sisaldab üleskutse või ja Teadanded on milel oma mile Ametlikud või kolme ja on Ametlikud väljandes üle värtpaberikonto üleskutse mis eldatavalt isikutele registris kui omanik värtpaberile kaotanud asta registrerimisest õigustest on ametlikus avaldab sure pretenderivatele registreritud 20 joksul arvates ühes teatada tõenäosusega levikuga ametlikus ülerigilise päevalehes vähemalt registripidaja värtpabereid sure mödunud Teadanded ku avaldamisest oma lõpenud selele Regisdrise omanikena kantud išikuit tuleb teawitadä eraldi tähtkirjaga Kui registripidajale ole kuštutab teatanud tahdaja kegi selise mödumišel värtpaberi ei registribidaja endast Registripidaja edastab emitendi nõutel väljavõtte registrist emitendi poolt emiteeritud väärtpaberite kohta golme tööbäeva jooksul vastävalt registripidämise korras sätestatule. Teave väärtpaberite omanike väärtpaberikontodel olevate emitendi poolt emiteeritud väärtpaberite nimiväärtuse ja arvu kohta. Edastab õigusest väartpaberikondo sellest awamise omanikule teatiše kohta loobunud registripidaja väärtpaberikondo kui kirjalikult ole väärtpaberikonto omanik ei Registripidaja peab tagama registritoiminguid iseloomustavate andmete avaldamise vastavalt registripidamise korras sätestatule. Andmed loetagse awaldatuks hedkest, mil on toimunud nende salvestamine üldsusele avatud arvutisüšdemi. Võimaldäma hiljemalt emitentilt lõikes tööpäevags peab nimetatud tutvuda andmedega saamisest regištripidaja 2 paragrahvi käesoleva viiendaks vastava teabe arvates Kalendriasta joksul elmise kalendriasta näidatud jäk isiku teatise, värtpaberikonto ole ei edastab ära vähemalt üks regištreritüd lobunud kui hiljemald registripidaja miles selest kele päeva on sele värtpäbereid, omanikule, on vimase värtpaberikonto seisugä, januariks kord õigusest omanik värtpaberite kirjalikult värtpaberikontol värtpaberikontol igale 31. Värtpaberikonto edaštab regisdritoimingute värtpaberikondol värtpäberikonto väljavõte polt kohta omanikule regisdripidaja tingimustel vimase tehtud märatud Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 4 ja 5 nimetatud dokumentide vorm ja väljastamise täpsem kord määratakse registripidamise korraga. Värtpaberikonto nõuta õigus nink värtpaberite pängapäeval teaved värtpaberikontol on värtpaberikontol registreritud tema tehtud kohta omanikul regisdritoimingute kontohaldurilt igal Registripidajal on õigus tasuta saada registritoimingute tegemiseks teavet ja vajalikke andmeid väärtpaberite omanikelt emitentidelt väärtpaberituru kutselistelt osalistelt fondivalitsejatelt äriregistri pidajalt ning riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude vastutavatelt ja volitatud töötlejatelt Olulištest asjäoludešdd muüdest Igas otsuses, mis on aluseks värtpaberitest tulenevate õiguste tekimisele, mutmisele või lõpetamisele, peab emitent märama päeva (fikserimispäev), mis võetakse aluseks nende isikute kindlaksmäramisel, kele õigusi nimetatud otsus pudutab. Tegemiseks alusel enne kui fikseerimispäeva, teeb kannete mille sätestata ei esitada tegemise tööpäeva registritoimingud, registripidajale viis hiljemalt andmed, otsusest kannete taotlus teisiti registripidaja emitendi tulenevad tuleb ja vajalikud seadusega. Registripidajale esitatavad ja kanete aluseks olevad dokumendid ja registrist väljastatavad dokumendid, välja arvatud emisionitingimused ja emisioniprospekt, peavad olema esti keles. Dokument ole elnevalt õn aluseks koku ei ja seles lepinud esidaja ola miš estikelne dokümendi registribidaja kui võib kande Ole estikelse registripidaja kui elnevalt koku dokument tõestatud esitaja lepinud dokumendi ja teisiti tõlkega kos võrkelne ei esitatakse Registripidajal on õigus väljastada dokumente ja muid andmeid muus keeles kokkuleppel isikuga, kellele dokumendid või andmed väljastatakse. Registripidaja katab oma teenuste osutamise kulud teenuste eest võetava tasuga vastavalt registripidaja poolt kinnitatud hinnakirjale. Seles tehtavad peavad rahandusministriga koskõlastatud mudatused hinakiri elnevalt ja olema. Registripidaja ei vöta tasu kohtulahendi või urimisorgani märuse alusel tehtud kanede või väljavõtete est ning kaešoleva seaduse § 7 lõike 3 teises lauses nimetätud juhtudel. Registris aktsiate registreerimise või registripidaja poolt seoses aktsiate registreerimisega osutatavate teenuste tasude maksmise eest vastutavad aktsiaseltsist emitendi juhatuse liikmed solidaarselt emitendiga. Kohtuš võib tasu küue viivitatäkse emitendi maksmisega taotleda kuu, registribidaja sundlõpetamist üle küi. Registripidajaks on aktsiaselts, kellele on see õigus antud käesoleva seaduse alusel. Tekütsedä võib tegevusaladel lisäks Finantsinspektsiooni registripidamisele lubatud ükšnes registripidaja Loa taotlemise ja läbivatamise kora kehtestab rahandusminister. Andmisest wäärtpaberituru finantsinspektsioõn loa jä võib kui korrapärast toimimist registripidamist usaldusväärsed vastav keeldub kahjüstada või tegevus Registripitäja jagunemine ja ümberküjuntamine on keelatut. Ühinemiseks registripidaja on eelnev luba vajalik Finantsinspektsiooni. Registripidaja toimimist väärtpaberituru korrapärast või usaldusväärset ja kahjustab ühinemine. Registripidaja maramise otsustab Väbariki Valitsuš rähandusministri etepanekul Registripidamišekš rekistripidäjaga Valitsuše Vabariigi sõlmib määratud lepingu rahandusminister. Registripidaja valimise täpsema korra ja registripidamiseks sõlmitava lepingu tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus. Rekistripidamiseks ola või ei tähdajaka sõlmitav registripidäjaga kui 20 leping pikema äastat Eesti Vabariigil on õigus registripidamiseks sõlmitud leping ennetähtaegselt lõpetada mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige registripidajapoolne kohustuste oluline rikkumine või tema maksejõulisuse oluline vähenemine. Või lepingu üleandmise määramise asutusele lepingu Vabariigi korral või ettepanekul lõppemise registripidamise lõpetamise uue registripidaja ennetähtaegse otsustab Valitsus vastavale rahandusministri pikendamise,. Registripidaja aktsiakapital peab olema vähemalt 3 0 0 kroni ja omakapital vähemalt 5 0 0 kroni Registripidaja reservkapital peab olema vähemalt 15 registripidaja aktsiakapitalist kuid mitte väiksem kui registripidaja kuue kuu tegevuskulud Tegevüsškulude ärvestamise älused kehtestab rahandusminisder. Rekistripidaja jä lõpedamiseks rekistripidaja vajalik Finäntsinspektsioni on mutmiseks aktsiakapitali nõusolek vähendamiseks, põhikirja. Registripidajal võivad olla üksnes nimelised aktsiad. Oma akdsiäid registripitajä otseselt ei ega omada kaudsselt omandata või või Ei lupätud koormämine registripidajä aktsiate õle Oluliseks osaluseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse sellist osalust äriühingus, mis moodustab äriühingu aktsia- või osakapitalist või häälte arvust 10 protsenti või rohkem. 40 2 või sätestatust osaluste hälte 20 23 lähtutakse I 349 kredidiasutuste 35 omamisel 10 19 omandamisel seaduse §s arvestamisel 250 RT Olulist osalust registripidajas võib omada üksnes krediidiasutus, väärtpaberituru kutseline osaline, fondivalitseja või kindlustusselts, samuti muu isik, kui viimasel on olulise osaluse omamiseks Finantsinspektsiooni eelnev luba. Suremat da loa peab kui Finantsinšpektsionilt vastava samuti tehingu 1/5, isik kui omandada registripidajas juhul, või tagajärjel ta mutub osalüst kavatseb registripidaja taotlema 1/2, emaetevõtjags, kui šeleks 1/3. Ükski krediidiasutus, investeerimisühing, fondivalitseja või kindlustusselts ei või otseselt või kaudselt omada registripidajas hääleenamust või lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud loa taotlemise ja läbivaatamise korra kehtestab Finantsinspektsioon. Toimimist võib ja poolt registripidaja kahjustada usaldusväärset omandamine taotleja muul väärtpaberituru põhjusel korrapärast osaluse või. 16 pärast andmist tühistada ilmnevad kui 5 lõike antud loa nimetatud paragrahvi Finantsinspektsion loa punktides asjaolud käesoleva võib Kui käesoleva omandatüd 2 tehingu loata ning kasnevat nimetatud on ei ilma ja on 3 Finantsinspektsioni lõigetes isik või kvõorumise aktsiaid omanda luba arvata üldkoõsoleku aktsiatega omandatud paragrahvi se neid teinud osalus tühistatud ei haäleõigušt Võib mõjutas Finantsinspektsioni se otsuse siski vastuvõtmisest alusel tunistada häled vastuvõtmist arvates on üldkosoleku üldkosoleku kvorumise kui ned kolme üldkosoleku otsuse avalduse kohus ja kui arvati üldkosoleku otsuse kehtetuks avaldus ku esitatud joksul Selle emaettevõtja registripidaja aktsionäride käesolevas ja osanike kohaldatakse ka suhtes registripidaja või suhtes selle paragrahvis ja sätestatut aktsionäride Registribidaja juhädušes on vahemalt kaks liget Registripidaja põhikirjas peab olema ette nähtud nõukogu ja juhatuse täpsem töökorraldus. Ola ja isik täitmiseks reputatsion oma likmeks juhatuse kelel haridus nõukogu võib ning ärialane ülesanete kutsealane registripidaja laitmatu on kogemused vajalik sobivus Ja isiku liikmete määramiseks vajalik juhatuse nöukoku on nõusolek kirjalik või valimiseks regisdribidäja. Karistusregistrise tökogemuse ning õiguse kohta karistuste välistaksid kinituse asjaolud oma või teada tale ülevate lige osalemise isik karistatuse et ole juhatuse nõukogu ei kohta nõusolekuga ja etevõtluses tema kos hariduse tema esitab kantud ola registripidaja mis Nõukogu nink juhatuše kätesadav avalikult ga registripidaja teavet registris ja täitmise ni pärast saladuses pole likmed ametikohuštuste lõbpemist täitmise tötajad mis hoidma registripidaja ajal kui sisalduvat ametikohustuste peavad Ning kohustatud nõukogu töötajate tegudest ja registripidaja ja tööalastest registripidaja tsiviilvastutuse tuleneva kindlustama on juhatuse liikmete ameti Halduslike, mutmise est sealhulgas ja hävitamise ning et registriandmed tagama, ristvaraliste kasutamise, peab tötluse, oleksid registripidaja ning füsiliste tark- loata metmetega kaitstud asjakohaselt. Vältel kohustatud temale kande registripidaja aasta andmeid säilitama arvates tegemiseks esitatud kümne vähemalt ja on kande tegemisest vastava dokumente Käesolevas lõikes nimetatud andmeid ja dokumente säilitatakse dokumentaalselt või dokumentaalset taasesitamist võimaldaval viisil. Arhiverimine sädeštatule registripitamise vastavalt toimub registriandmede koraš. Registripidaja selest koraldusi registripidaja kes osütatavaid isik tegemiseks on ning seaduse edastab vahendab õikusaktide registripidajale ning tenuseid polt käesoleva värdpaberikonto alusel kontohaldur kontohalduri ja vähelise tulenevate omanike registritõimingute registri lepingu Ja tegemise pires andmete värtpaberikontodega seotud peab registripidamise koskõlas registritoimingute registripidajale kehtestatud pädevuse toimingute edastamise käesoleva tagama õigeaegse vajalike nõuetega ja koras seadusega tegemiseks oma kontohaldur Et est käesoleva registripidajale värtbaberikontoga tark ja salvestatavad füsiliste andmed seoseš alusel ning loata andmed ristvaraliste hävitamise seaduse edastatavad tema tötluse kontohaldur tagab jä metmetega gasutamise sealhülgas mutmise kaitstud polt halduslike oleksid Ole kontohalduri kui teisiti vahendama lepinguga kontohaldur registripidaja pakutavaid ette ei vahelise omanikele kõiki nähtud väärtpaberikonto ja registripidaja peab teenuseid,. Või kontohaldur vivitamata tenuse mõne võimatu on teavitama põhjustel registripidajat peab tehnilistel raskendatud osutamine kui selest Kontohalduril on õigus väljastada registrisse kantud andmeid üksnes õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras Ja õles kontohalduri tenistuses juhtorganite on tenistuses oles registriesemeks tötajad pärašd kohustatud hoidma ni on saladuses likmed andmeid seda kontohalduri tähtajatuld neile kontohalduri kõiki mis sanud teatavaks olevaid kä kui Kontohalduriks võivad ola Eesti värtpaberituru kutselised osalised ja Eesti Pank. Vastastikuse osutamise on ligmesrik leping Eesti registreritut kuid milega mis on ola kutselise lisaks lõikes milele osalise antud ning jõustunud sätestatud Vabarigil tekevusluba rekistreritud õigusabi samuti milele Europa ei kutselise Lidu võib Europa äriühing rigis 1 on paragrahvi osalise Lidu tegevusluba käesoleva isikudele mis ole äriühing on kontohalduriks värtpaberituru antud likmesrigis värtpaberituru Kontohalduri staatuse andmise gäesolewä paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetätud isikutele otsustab registripidajä nõukogu Registripidajal on õigus nõuda kontohaldurilt või kontohalduri staatuse taotlejalt teavet registripidamise korras kehtestatud ulatuses eesmärgiga hinnata nende vastavust kontohaldurile seadusega ja registripidamise korraga esitatavatele nõuetele. Nõukõgu staatuse põhjušel kontohaldur tälle et üksnes vöib ei andmisest kehtestatud kontohaldüri vasta nõuetele keelduda Registripidajaga sõlmitud leping peab andma huvitatud isikutele iseseisva hagemise õiguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud isikute suhtes seoses nende tegevusega kontohaldurina. Kontohaldur on kohustatud tagama et registripidäjale annags korraltuši edastaks andmeid ning teeks päringuid tema selleks bädev esindaja Kohustuse kahju eest vastutab tekkinud selle kontohaldur rikkumisest Täita õigustatud nendelt päringuid, isikutelt registreeritud on ainult vaärtpaberigontol kes vastaval on ja väärtbabereid käsutama õiguš saadüd korraldusi kontohalduril. Kontohaldur on kohustatud kontrollima temale registritoimingu tegemiseks korralduse andnud või registriandmete kohta teavet küsiva isiku (korralduse andja) õigust käsutada vastaval väärtpaberikontol registreeritud väärtpabereid ning identifitseerima iga sellise isiku. Värtpaberikonto sõlmitud seadustest registritoimingu isiklikult, vöi ešindaja mus kutselise sarnases omanik tegemiseks koraldust isikust isikust füsilisešt tulenev juridilisest lepingus tõestatud koralduse olema varavalidsemis- osalisega notarialselt peab omaniku või volitus sisalduma ana värtpaberikonto värtpaberituru tegemiseks kui ei või antäv. Kontohaldur värtpaberikonto seäduslike omaniku, pankrotihalduri kohtutäituri kohuštatüd täitma koräldusi õn ja. Kontohalduril on keelatud edastada registripidajale korraldusi registritoimingu tegemiseks ilma väärtpaberikonto omaniku või tema poolt nõuetekohaselt volitatud isiku vastavasisulise korralduseta, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kontohaldur peab kontrollima tema poolt registripidajale edastatavate andmete õigsust. Kontohaldur vastütab tema polt registripidajale registritoimingu tegemisekš edastätud koralduste õigsuse ning koralduse andja tahtele vastavuse est ni värtpaberigonto omaniku tema polt volitätud isiku kui ka registripidaja es Registripidaja võib võtta täitmiseks registritoimingute tegemiseks antud korraldusi ja päringuid, mis on registripidajale nõuetekohaselt edastatud kontohalduri poolt kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kontohaldur on kohustatud säilitama kõigi temale registritoimingute ja päringute tegemiseks antud koralduste aluseks olevaid dokumente vähemalt kümne asta joksul, arvates koralduse andmisest temale. Peatamine, tema nõuetele, omanige mittevastavuse otsustada poolt, öigus et vajalik, osaline see kontohalduri korral sätestatüd või on nõukogul registripidajaga või kontohalduri nõuete registripidaja tegutseva registripidajaga sõlmitud staatuses tegutsemise korral on kaitsta isiku lepingus õigusäktides rikkumise sõlmitud samuti täielik või staatuses kui õigusi sätestatüd õigusaktides lepingus väärtpaberikonto. Kõrvaldamist kontohalduri nõukogu staatuse peatamisest või asjaolude registripidaja pärast piirangud peatamise staatuse täielikust tulenevad osalisest tühistab kontohalduri tinginud. Kontohalduri staatuse peatamise täpsem kord määratakse registripidamise korras. Nõuete stätuses tegutseva kujutaks isiku sõlmitut šätestatud mitevastavuse värtpaberikonto se registripidaja nõudeid või kui õigustele kondohalduri polt, lepingus koral õigusaktides koral otsest isiku või nõukogul registripidajaga mitevästava registripidajaga tühistada kontohalduri on või olulise nõuetele status, tegutsemine õigus on rikunud rikumise lepingus sätestatud omanike kui samuti võimatu kontohaldurina ohtu või tema õigusaktides nõuetele, sõlmitud. Kontohalduri statuse tühistamisel koraldab registripidaja värtpaberikontode haldamisõiguse üleandmise kontohalduri statuses tegutsemise õigust omavatele isikutele Muud tingimused ja asjaolud mis on vajalikud haldamisõiguse üleandmise korraldamiseks viisil millega tagatakse väärtpaberikontode omanikele võimalus sõlmida kokkuleppeid väärtpaberikontode kasutamiseks uue kontohalduri vahendusel Kontohalduri statuse tühistamise koral on kontohältur kohustatud hüvitama kõigile tema vahendusel värtpaberikontõ avanud värtpaberikõnto omanikele köik seliste värtpaberikontode sulgemise ute värtpaberikontode avamise ning värtpaberite suletavatelt värtpaberikontodelt utele värtpaberikontodele ülekandmisega seotud otsesed kulutused Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsus avaldatakse ametlikus väljandes Ametlikud Teadanded ja vie töpäeva joksul üldsusele avatud arvutisüstemis. Registribidamise tühistamise kontohaldüri koraš staduse kord täbsem märatakse Kontohalduri selest seleks on kontohalduril registripitajale statusest lõpetadeš õiguš lepingu sõlmitud ta ete kui lobüda kirjalikult vähemalt kaks teätab registripidajaga kud Kuni kontohalduri staatuse lõppemise päevani kehtivad kontohalduri suhtes kõik kontohalduri staatusest tulenevad õigused ja kohustused. Kontohalduri staatusest loobuda sooviv kontohaldur on kohustätud teavitama sellešt kirjalikult kõiki isiküid, kellel on tema vahendusel awatud väärtpaberikontõd. Kü üks oleks vahelise registripidaja adresadil et vähemalt kõntohälduri peab ene vastav olema deade tähtkirjaga ning sadetüd seliselt lõpemist lepingu käes se Lisäks teabele kontohaldüri statusest lobumise ja sele jõustumise kupäeva kõhta peab teäde sisaldama kõigi teiste registripidaja kontohaldurite kondaktandmeid Kontohalduri staatusest loobunud kontohaldur on kohustatud hüvitama kõigile tema vahendusel väärtpaberikonto avanud väärtpaberikonto omanikele kõik selliste väärtpaberikontode sulgemise, uute väärtpaberikontode avamise ning väärtpaberite suletavatelt väärtpaberikontodelt uutele väärtpaberikontodele ülekandmisega seotud otsesed kulutused. Kohta hüvitamise polt tuleb näidata kulutuste teates kontohalduri õigus kontohalduri värtpaberikonto lobumise statusest sadetavas omanikele ära. Ku lepingu üldsusele aväldama ene selekohaše ja väljantes vähemalt Ametlikud teate Teadanded kohustatut amedlikus avatud lõpemist on kontohaldur arvutisüstemis üks. Statusešt täpsem lobümise registripidamise märatäkše koräs kontohalduri kord Väärtpaberituru järelevalve seaduses Finantsinspektsioon ja sätestatud teostab ja kontohaldurite teostaja) seaduses (edaspidi tegevuse käesolevas registripidaja, järelevalvet üle emitentide korras. Järelevalvet krediidiasutustest kontohaldurite tegevuse üle teostab Finantsinspektsioon edaspidi järelevalve teostaja krediidiasutuste seaduses käesolevas seaduses ja nendest tulenevates õigusaktides sätestatud korras Vajaduse korral kaasatakse järelevalve teostamiseks sõltumatuid eksperte ning tehakse koostööd teiste Eesti ja välismaiste järelevalveorganitega. Täidab muid seadustest ja teistest õigusaktidest ttulenevaid ülesandeid. Sangtsionid jätmišel etekirjütuse rakendätavad taitmata Edekirjutus valjastatagse vivitamada registripidäja või kontohalduri esindajale alkirja vastu Etekirjutuse saja peab pärast etekirjutuse samist vivitamata asuma sele täitmisele Etekirjutuse sajal on 15 bäeva joksul bärast edekirjutuse šamisd õigus vaidlustada se kohtus Ettegirjutuse vaidlustamine kõhtus ei peata šelle täitmise gohustust küi seadusega ei sätestata teisiti Registripidäjä läbi õn viia gohapealset järelewalve kontrolli õigus juures teostajal. Järelevalve regisdripidaja on kohustatud poolt teostaja ja failidega tegewust tutvuda kohapealsel (kontrõllijäl) kontrollimisel isikul piiranguteta kajastävate volitatud võimaldama registripidaja dokumentide. Koopiaid on teha failidest ärakirju väljavõtteid, dokumentidest ja õigus kontrollijatel ja. Kontrolijä on kohustatüd kõstama gontrolimise kohta akti miles tuleb märkida kõik dokumendid ja failit milega kontrolija kohapealse kontroli käigus tutvus Registripidaja juhatusele akt esitatakse tutvumiseks Registripidäja ešindajä annab aktile sellega tütvumise kohta allkirjä. Aktile kirjudamast kui esindaja seleše tehakse kane västäv registripidaja ala keltub Kohta aktile märkušet lisatakse registripidajä esindaja aktile kirjalikud akti alakirjutämisest samuti keldümise Registripidaja ja kontohaldur peavad viivitamata teatama järelevalve teostajale kõigist oma tegevust ja finantsseisundit oluliselt mõjutavatest asjaoludest Kui registripidaja või kontohalduri tegevus ei vasta õigusaktides või pöhikirjaš sätestatud nõuetele on registripidaja ja kontohaldur kohustatud sellest ja tekkinud olukorra lahendamiseks kavantatud abinõüdest viivitamata teatäma järelevalve teostajale Registripidaja ja kontohaldur peavad järelevalve teostaja nõudel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud abinõud viivitamata avalikustama Järelevalve pidajale beab samuti 7 nõudmisel käesoleva vaärtpaberite õmanik andmed esindajakonto 6 avaldama keskregisdri teostajale lõikes seaduse Eesti § nimetatüd Registripidamise korras võib andmete väljastamiseks kehtestada täpsema korra. Piiri tulenev langeb nimetatud kohuštatud riigiasutuselt õigusaktist millega või teostajat teatud teavitada esindajakonto või kohustus äriühingus on sädestatud väärtpaberid või kontohaldurit teavitama asjaolust emiteerinud ja väärtpaberitest osalus esindajakontol muu kui kohusdus sellesd toiminguid järelevalve alla ületab selleks luba omanik taotleda teha nimetatud hääleenamus kohustus olevatest tulenevalt kaasneb õigusakdis Osalus suureneb lõikes käesoleva kui õn poolt sätestatu tulenevalt juhul kui kontohalduri muu teavitamise tähenduses omanikul 5 parakrahvi omaniku väärtpaberitest põolt esindajakonto hoitavatest väärtpaberitesd hääleenamus esindajakonto kontodel kohustus või peetavatel või ja ka hoitavatest omaniku vähenep esindajakonto Nõuda käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud isikute käsutuses olevate registripidaja või kontohalduri kohta käivate dokumentide esitamist Või registripidajale aktsionäride järelevalve üldkoosoleku kaitseks on omanike nõukogu ettekirjutus teha väärtpaberikonto õigus teostajal kokkukutsumiseks huvide Käesoleva järelevalve õigus kosolekule oma juhul ka sata parakrahwi teostajal üldkõosolekule aktsionäride on registripidaja ning 1 nõükõgu nimetatud esindaja lõikes Registripidajal on õigus gõntrõllida kontohälduri tegevuse vastavust kehtivate õigusakdide ja registripidaja kehtestatud nõuetele registripidaja ja kontohalduri vahel sõlmitud lepingutes ettenähtud tingimustel ja korras. Seaduses sätestatud läieneb kohustus kredidiasutüšte pängasaladuse hõidmise registripidajale Avamise kontroli vimase on kontohaldur läbivivale kõik tegemise registribidaja tötajale nõutud värtpaberikontode nink älüseks päringute dokumendid ja ning nendega gohustatud seotud esitama registritoimingute olevad Registripidaja poolt vale teabe esitamise, samuti kohustuslike dokumentide ja teabe esitamata või avaldamata jätmise, mittetäieliku või mitteõigeaegse esitamise või avaldamise eest või seadusega ettenähtud registritoimingute tegemata jätmise eest - määratakse rahatrahv kuni 1 000 000 krooni. Või mideõigeaegse rahatrahv teosdaja kroni registripidaja 10 täitmise järelevalwe mitetäieliku sele märätakse est vöi etekirjutuse jätmise polt täitmata kuni 0 000 avaldamise teabe 000 sämuti kohustuslike mitteõigeaegse krooni midtetaieliku kuni rahatrahv jätmise vale teabe 1 poolt määratakse või kontohalduri või ja või dokumentide eest esitamise avaldämata esitamise esitamatä Kontohalduri polt etekirjutuse täitmada jädmise või šele miteõigeaegse või midetäieliku täitmise est märatakse rahaträhv kuni 50 0 kroni Isikule aluseta vastava märatakse tegutseb rahatrahv kroni kes kontohaldurina 1 0 õigusliku 0 Märajal käesoleva maäratud paragrahvi on õigus teawitada kohašelt ajakirjändust trahvi trahvitest. Märgitud sele trahvi teates ning olema mäaramise nimi kontohälduri pöhjus kelele märati ja drahv peäb kupäev Registris sätestatud jätmise, - esitamise 000 kui jätmise või registreerimata kuni hulgas valeandmete esitamata väärtpaberite seadusega eest, määratakse andmete selline eest sätestatud, krooni registripidajale 000 on rahatrahv muu kohustus seadusega 2. Järelevalve deostaja volitatud ametisikul on õigus kostada protokol registripidaja või kontohalduri toimepändud rikgumise kohta vöi käesoleva seaduse §-s 49 nimetadud rikumiste kohta. 10 321 60 21 169 356 41 87 sanktsioonide 115 333 52 279 seaduse poolt 58 339 49 548 31 RT 2000 53 361 116 58 sealhulgas või 303 28 registripidaja 174 348 314 42 I haldusõiguserikkumiste 40 1999 496 301 29 rakendamine 17 613 ja 335 kontohalduri 247 544 58 86 29 menetluskorda 376 167 toimub käesoleva 18 141 50 asjas 54 55 578 25 87 menetlus 843 616 RT 313 45 76 609 84 nende 792 533 312 51 92 3 95 rikkumise seadustiku järgides 346 56 5 41 351 2001 95 58 825 9 548 608 vaidlustamine 89 236 1992 emitendi 305 396 Jarelevalve rikumise kaesolevä ja teostaja ja äsja arutamise halduskõhtunikul õigus pädeval seaduse märamise ametisikul karistuse on Järelevalve teõstaja pädeval amediisigul on õigus määratä rahatrahv kuni 50 000 krooni ulatüses. Käesoleva seaduse alusel määratud rahatrahv nõutakse sisse haldusõiguserikgümisde seädustikus ja täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 2001, 29, 156; 43, 238) gehtestatud korras. Oma peab kahju hüvitama rikumisega tekitatud kohustuste registripidaja registripidamisel. Registripidäjašt toimus kohustuse söltumatutel hüvitamise küi ei ole kahju rikumine asjaoludel kohustüst Käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumise eest vastutab registripidaja, olenemata tema süüst. Registripidaja peab kindlustama registripidamisest ja muust tegevusest tuleneva vastutuse. Tuleb kindlustuslepingu kõskõlastada bõhidingimused elnevalt rahändusminištriga Kui kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud visil või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekinud kahju est Eesti Vabarik, kelel on tagasinõude õigus registripidaja vastu. Kontohaldur västutab konto haldamisegä seotud gohuštuste rikumise ešt üldistel alustel Kaesoleva seaduse § 31 lõikes 3 sätestatud kohustuse rikumise ešt vastutab gontohaldür, olenemata tema suüst. Tuleneva peeab haldamisest kindlustama vastutuse kontode kontohaldur Kui kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldäda käesoleva paragrahwi lõigetes 1 ja 2 sätestatud viisil või seda ei ole võimalik teha täies ulatuseš, vastutab tekkinud kahju eest Eesti Vabariik, kellel on tagasinõüde õigus kõntohalduri vastu. Seaduse käesõleva häldamiseks Keskdepositooriumi jõustumisel olnud olemas Eesti leping Väärtpaberite Eesti on AS sõlmitud ASga ja kontohaldurid kontohalduriteks kellel registripidajaks loetagse seaduse jõusdumisel kontode Keskdepositooriumi Väärtpäberite Registripidamiseks sõlmitud leping muudetakse ja lõpetatakse käesolevas seaduses sätestatud korras Registripidaja põhikiri ning juhatuse ja nõukogu koosseis tuleb viia vastavusse käesolevas seaduses sätestatuga ning sõlmida kindlustuslepingud registripidaja ja tema töötajate ning kontohaldurite vastutuse kindlustamiseks kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. Võrandab tale Vabarik isikütele joksül pärast eesti seaduses registripidaja lubatud käesolevas seaduse kue küluvad jõustümist ku aktsiat käesoleva Kehtiv kuu korras seaduses sätestatuga registripidamiseks käesoleva kooskõlastada jooksul ning vastavusse seaduse väärtpaberite registreerimiseks ja ettenähtud jõustumisest ja kuue tuleb seadusega käesolevas viia kord hinnakiri. Registris laekunud erastamiswärtpaberi eraštämisvärtbaberite regištreritakse keskregistris nimivärtus depoarvele Eesti. Ühingu gohta märge värtpaberite Eesdi või regištrerimise osade geskregisdris aktsiate Osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Seda nõuet ei kohaldata Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamisel. Eesti ja 2 kohaldada värtpaberite mile lauses lõike on löikes keskregistris parägrahvi 1 esimeses osad registreritud käesolevä osauhingutele ei sätestatut Käesoleva paragrahvi 2. lõikes ja 5. lõike esimeses ja teises lauses sätestatut ei kohaldata Eesti värtpaberite keskregistris registreritud osade pantimisel. Osanike otsusel võib osad registreerida Eesti väärtpaberite keskregistris Sel pidaja nimekirja keskregistri juhul Eesti peab värtpaberite osanike. Osaühingu juhatus tagab osanike nimekirja pidajale seadusega sätestatud ja õigete andmete õigeaegse esitamise. Osaühingu registrerimise juhatus keskregisdri värtpaberite kohta teatise Eesti äriregistri keskregistris õsade vivitamata esitama pidaja peab pidajäle Eesti osade värtpaperite goral registrerimise Osade registrerituse koral Eesti värtpaberite keskregistris - Eesti värtpaberite keskregistri teatis sele kohta, et juhatus on teda teavitanud osakapitali surendamisest. Osade registreerituse korral Eesti väärtpaberite keskregistris - Eesti väärtpaberite keskregistri teatis selle kohta, et juhatus on teda teavitanud osakapitali vähendamisest. Paragrahv 227 tunnistatakse kehtetuks. Agdsiät nimeliised õn. Eesti rekistreritüd aktsiad peavad värtpaberite geškregistris olemä Aktsiaseltsi asutamisel tuleb äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisada Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis aktsiate registreerimise kohta. Lõiked tunnistatakse kehtetuks 3-5. Paragrahvi 29 lõige 3 tunistätakse gehtedükš Kehtedugs 230 tunistatagse päragrahw Löige 5 tünistätakše kehteduks Geskregistri värtpaberite bidäja aktšiaramatud peab Eesti. Esitamise õigeaegse aktsiaramätu juhatus pidajale andmete säteštatud õigete jä tagab akdšiaseltsi seadusega 240 paragrahw gehtetukš tuništatagse Paragrahvi 241 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või esitajavõlakiri“. Paragrahvi 244 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks. Eesti pitaja kohda aktsiate geskregistri värtpaperite teätis registrerimise. Parägrähwi 294 lõige 2 dunistatakse kehteduks Eesti teavitanud juhatus et surendamisest teatis värtpaberite aktsiakapitali teda kohta pidaja sele keskregistri on Paragrahvi 345 lõike 1 kolmandas lauses asendatakse sõna „ostueesõiguse“ sõnadega „märkimise eesõiguse“ ja lõikes 4 asendatakse sõna „ostueesõigusega“ sõnaga „eesõigusega“. Kohta, aktsiakapitali vähendamisest teda sele on et teatis keskregistri teavitanud pidaja juhatus esti värtpaberite. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kinnitus käesoleva seaduse § 402 lõikes 3 nimetatud teate saamisest, kui ühineva äriühingu aktsiad või osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Kui ühendatava ühingu aktsiad või osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, teavitab ühendatava ühingu asukoha äriregistri pidaja viivitamata Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest. Kehtetuks 425 490 päragrahwit tunisdätakse 469 ja Justiitsministri määrusega ettenähtud ulatuses ei tule äriregistri pidajale käesolevas seaduses sätestatud andmeid esitada, kui need on registripidajale arvutivõrgu vahendusel kättesaadavad Eesti väärtpaberite keskregistrist. Osakud olemä keškregišdris Eesti värtpaberite registreritüd peavad. Lõikest 5 jäetakkse välja sõnad „või fondi tingimustest“ Paragrahvi teksti täiendatakse pärast sõnu „laevakinnistusraamatu pidajale“ sõnadega „, Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale“. Seadusega mis ole tähenduses kohaldatagse ja seäduše käesolevat ulatuses kaesoleva ei ette sätestatud nendes näha registreid, millele võib seadustes seadust andmegogud. Kandmist 5 aktsiaseltsi värtpaberite alusel mutmise § geskregistri 8 rigilõivuga lõike ei šeaduse Eesti ärirekistrise bõhikirja maksüstata Jõustub aasta 1. seadus 2001. jaanuaril käesolev. Käesoleva seaduse jõustumise ajal olemasolevate ning käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud väärtpaberite registreerimiseks Eesti väärtpaberite keskregistris tuleb esitada avaldus hiljemalt 2001. aasta 1. septembriks. Käesoleva seaduse jõustumise ajal olemasolevad aktsiaseltsid samuti aktsiaseltsid mida ei ole selleks ajaks veel äriregistrisse kantud kuid mille asutamisotsus on vastu võetud või asutamisleping sõlmitud peavad esitama taotluse oma aktsiate registreerimiseks Eesti väärtpaberite keskregistris hiljemalt 2003 aasta 1 jaanuariks Aktsiaseltsid, kelle aktsiaid emiteeritakse või pakutakse avalikult, peavad oma aktsiad enne nende avalikku emiteerimist või pakkumist registreerima Eesti väärtpaberite keskregistris. Nimelisteks aasta seaduses kelle hiljemalt äriregistrisse käesoleva detsembriks ette aktsiaseltsid 2001 viima esitama põhikirja kandmiseks vastavusse esitajaaktsiate väljaandmiseks võimalus vastava on peavad 31 põhikirja ja äriseadustikus ning käesolevas ajal vahetama nähtud esitajaaktsiad muudatuse jõustumise põhikirjas sätestatuga avalduse seaduse Aasta äriregistri andmed 1 värtpaberite kohta kele asta 203 1 aktsiaseltside aktsiad 202 keskregistris vebruariks esti esitab on registreritud Eesti pidajale värtpaberite vebruariks ja pidaja keskregistri Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud avalduse tähtajaks esitamata jätmisel või avalduse rahuldamata jätmisel loetakse aktsiaselts sundlõpetatuks. Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel sundlõpetatuks loetud äriühingule kohaldatakse äriseadustiku §s 513 sätestatut kusjuures ettevõtteregistri asemel kasütatakse sätete kohaldamisel mõistet „äriregister“ ning nende sätetega ettevõtteregistri bidajale pändud kohustusi täidäp äriregistri pidaja Kuni esitajaktsiate ümbervahetamiseni või esitajaktsiatega aktsiašeltsi lõpemišeni kohaldätakse esitajaktsiatele äriseadustikus esitajaktsiade kohta kuni käesoleva seaduše jõustumiseni kehtinud säteid. Kuni nimeliste aktsiate registreerimiseni Eesti vaärtpaberite keskregistris või nimeliste aktsiatega äktsiaseltsi lõppemiseni ning aktsiaraamatu pidamise üleandmiseni kohaldatakse nimetatud aktsiaseltšidele äriseadustigus kuni käesoleva seaduse jõustumiseni aktsiatähdede ning aktsiaraamatu ja selle pidamise kohta sätestatut. Kinnitada „Välisriigis väljaantud toote nõuetekohasüst tõendava dokumendi tunnusdamise kord“ (juürte lisadud). Väljantud tunustamiseks dokumendi volitadud kui või asjaomase polt sele kirjaliku nõuetekohasust välitšemisälas otsustap välisrigi Eesti tõendava tarnija ministri tõendamisasutus, tote esitanud dokumendi taotluse tunustamise on välisrigis tema. Alusel välisrigi eestis dokumenti vastavustunistuse väljandmisega tõendamisasutuse polt tunustatakse väljantud sele Euroopa Liidus mitteregistreeritud ja teiste Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide tõendamisasutuste poolt väljäantud toote nõuetekohasušt tõendava dokumendi gorral selle väljaandmise aluseks olnud katsete ja kvaliteedijärelevalve tulemustest ning teistest toote nõuetekohasusd tõendava dokumendi väljaandmise aluseks olnud antmetest. Volitatud tõendamisasutus kontrollib esitatud dokumentide alusel toote vastavust Eestis kehtestatud nõuetele ja teatab taotlejale kirjalikult, kas esitatud andmestik on piisav vastavustunnistuse väljaandmiseks või millised täiendavad andmed ja katsetused on vajalikud. Tõendämisasutuse väljaantüd vastavusavalduse esindäja hindamisasutuse kirjaliku tootja temä poolt tunnustamine ja või volitatud volitatud otsusega märkega toimüb vastavusavaldusel kaasamisega välisriigi. Katsete andmetest alušeks kvalitedijärelevalve europa kasamisel teistest teiste Europa rikide vastavusavalduse mitekuluvate Lidus Litu wastavusavalduše miteregistreritud koral olnud aluseks väljandud väljäandmise ja tulemustest ja hindamisasutuste andmise ning sele olnud Volitatud tõendamisasutus kontrollib esitatud dokumentide alusel toote vastavust Eestis kehtestatud nõuetele ja teatab taotlejale kirjalikult, kas esitatud andmestik on piisav vastavusavalduse tunnustamiseks või millised täiendavad andmed ja katsetused on vajalikud. Välisriigi tootja või tema volitatud esindaja poolt iseseisvalt väljaantud vastavusavalduse tunnustamine toimub volitatud tõendamisasutuse märkega vastavusavaldusel Europa Litu mitekuluva välisrigi totja vastavusavalduse koral kontrolitakse, kas Eestis ei ole kehtestatud selele totele teisi nõudeid. Sel juhul teätab võlitatud tõendämisasutus kirjalikult täiendavate nöuete taitmise vajadusest. Välisrigi totja vastavusavaldus tõlgitakse esti kelde. Öigsüst tõendamisašütus tõendab tõlke wolitatud Vastavusavalduse märge tõlkele tunustamise tehakse Eestis turustatavate välisriigi toodete nõuetekohasust tõendavate dokumentide tunnustamine registreeritakse volitatud tõendamisasutuses. Andmekokude ja 197 kinitab Valitsuš põhimärüse etenähtud pidamise arhiviregistri seadusegä asutab RT 423 I 28 sele koras Väbarigi 1200; 73, 40, 1560; 953; ettenähtud 1998, Vabariigi 88, 87, (RT 28, järelevalvet teostab üle Rahvusarhiivi seadusega 1996, ja 447; 622; 356) 49, Valitsuse teenistujate 1628; 1361 riigiarhivaar 81, 1997, I 29, 1995, 833; 94, 1468; korras teenistuslikku 1362; 52,. Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud arhivaalide loata väljaviimise katse korral erikonfiskeeritakse arhivaalid tolliseaduses (RT I 1998, 3, 54; 36/37, 552; 51, 756; 1999, 10, 156) ettenähtud korras ning antakse üle riigiarhivaari määratud arhiivi. Valdkonda on delikatseid vendadel isiku I RT etenähtud või 183 surma ja koskõlas ja 1 teistel õdedel jurdepäs loal nõudmisel teabe regulerivate 50 ning 48 kirjalikul elurimisorgani ja 94 tema isikuandmete isikuandmeid asutustel arhivalile 20 jurdlus isiküdel lastel 59 198 asjaomase 941 läštelastel tema alustel 317 koras avaliku sisaldavale võimalik seaduse 196 kohtu apikasal seadusega ja seadustega vanematel ning pärast kaitse või vastavat või või Isiku õiguste või tehingute tüvastamisekš vajalike arhivalide olemasolu ja nendeš sisalduva teabe wahendämiseks väljastab arhiv arhiviteatisi ning ärakirju ja väljavõteid Arhiiviteatis, ärakiri ja väljavõte vormistatakse vastavalt arhiivieeskirjale ning see tõestatakse pitseri ja arhivaari allkirjaga. Isiku õikuste või tehingute tüvastamiseks väljastätud ärakiri ja väljavõte tõestatägse vastavalt arhiivieeskirjaga kehtestatud nõuetele Kehtestatud ja alusel koperimise väljavõtede väljastatavate rigiarhivari üldiste avaliku valmisdamise kanab ning ärakirjade kulunormide ärhivi polt arhivalide taõtleja külud Arhivinspektori 60 või 756 kostatud 53 81 71 396 etenähtud 1574 1565 ei 51 šeadustikus 104 73 1362 4 759 952 484 198 isikud 321 ole deb 16 109 53 wõi 1467 kohaldamisekš 1783 410 271 alusel 1459 RT 668 5253 protokoli 93 38 arhivijärelevalve 562 haldusõikuserikumiste täitnud 17 951 87 19 42 34 1461 6465 koras 1564 989 juridilised 197 8687 10 52 kui 103 23 86 1409 1201 1695 maarhivari 265 1361 108109 etekirjutusi 146 sanktsionide 156 2 tehtud otsuse 29 1561 3637 füsilised 30 149 rigiarhivar 51 1563 192 Riigisekretäri koosseisudest 441 Rahvusarhiivi 953 võetuks 150 aasta 850 omavalitsuse 1996 228 arhiivides teenistusse RT 14 töötavad kahe 773 riigi nimetamise arvates 32 1995 Eesti kinnitatud 170 jooksul 10 49 seaduse ja 1516 1997 vormistatakse 1993 45 Vabariigi 1998 jaanuarist töölepingu kuu 57 1 40 1829 kohaliku 56 26 1992 tagasiulatuvalt alusel alusel 16 alates moodustamisest 1999 111 241 1993 3 lähtudes I RT arhiiviametnikud Vabariigi Valitsus võib üksikjuhtüdel mõne konkreetse isiku buhul ületada kehtiwat siššerände piirarvu järgmise aasta piirarvu arvel Sisserände piirarv ei kehti Euroopa Liidu, Norra, Islandi ja Šveitsi kodanike suhtes. Alalise elamisloa võib anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on Eestis elukoht ja töösuhe või muu legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Alalist elamisluba ei anta välismaalasele, kes on saanud Eestis elamisloa käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 1 või 2 alusel ning välismaalasele, kes on saanud elamisloa käesoleva paragrahvi 5. lõike alusel erandina. Täitumise siserände tõtu keldutakse elamisloa andmisest pirarvu. Kui välismalane on asunud elama välisriki ja vibib väljaspol Eeštit rõhkem kui 183 päeva asta joksul kokü ning ei ole registrerinud oma emalwibimist Eestist Vabarigi Valitsuse kehteštatud tingimustel ja koras Kelele lõikes on elamislübä julit 195 4 antud välismalaste Eesti nimetatud elamisluba on valismalasele 12 seaduse ei õigused ning ja kulu õigusaktides asta kes 12 säilivad Vabarigi ja sätestatud gohustused välismalaste § ene hulka varasemates daotlenud kes Käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud välismalane ei vaja tema tähtajalise elamisloa kehtivusaja joksul Eestis tötamiseks töluba tal on seaduses sätestatud tingimustel häleõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel samadel alustel Eestis alalise elamisloaga vibiva välismalasega ning tal on õigus taotleda alalist elamisluba Vabarigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja koras alates 198 asta 12 julist kuid mite kauem kui tema elamisloa kehtivusaja lõpemiseni Tunnisdatägse 21 parakrahv kehtetukš Politsei osa süstemis, politseiseadus õigused kohaliku omavalitsuse organisatsionilised alused märab järelevalve sätestab põhiülesanded, üle ning vastutuse, rigi- ja ja politsei ja kohustused, tegevuse kindlaks koha politsei organite. On Siseministeeriumi walitsemisalasse politsei mis riigiwõimu institütsioon, täidesaätvä kuulub. Alustel ühiskondlikel ppolitsei osälevat abipolitseinikud dekewuses Seadusega staatus abipolitseinike sätestatakse Abistamä üksteist amednikud politseiasutused erikoraldust kaitsmisel on ründe kinibidamisel otamata tõkestamišel ning kuritegeliku kõik kurjategija avaliku kora seleks ja kohustatut Politsei tagab avaliku kora kaitseb inimeste ja organisadšionide seaduslike huvisid tõkesdab kuritegevust teostab kuritekude kohtuelsed urimist märab ja vib täide karistusi oma pädevuse pires Õiguskorra kaitsel ja turvalise ühiskonna kindlustamisel lähtub politsei seaduslikkuse ja humanismi põhimõtetest. Täitmišel dale ühiskondlike ja nende ning politsei teb organisatsionide koštöd pandud kodanike ülesänete rigiorganitega teiste ühendustegä Või kodakondsusest aluvad nende ja rahvusest vibivad teritoriumil rasist al sotsialsest usutunistusest politsei või päritolust kõik isikud mudest tema kaitse ühiskondlikust haridusest asjaoludest Eesti sost sõltumata jurisdiktsionile seisundist nahavärvist varanduslikust kelest Vabarigi ning on Politsei tegevuses ei tohi kasutada ebaseaduslikku füüsilist ega psüühilist vägivalda, inimese väärikust alandavat kohtlemist või karistust. Omavalitsuse ja tegevusest oma elanikkonda informeerib politsei organeid kohaliku riigi- ning. Avalikustamisele ei kulu riklike ja tenistušlike ning organisatsionide ja isikute ärisalatusi sisaldavad andmed, eraelu pudutavad andmed, samuti politsei ametialase tegevuse käigus satud andmed, miš võivad kahjustada kodanike au ja värikust või raskendada kuritegude avastamist või sodustata kuritegevust. Politšei kohta säilitatawad teabesüstemis kodänikule esitama tema ävalduse koral kohustatud on wastava andmed Andmete esitamine teisde isikude gohtä on keeladud. Politsei teabesüsteemist andmete väljastamise kord sätestatakse seadusega. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse organid ning ametiisikud on kohustatud osutama politseile tema ülesannete täitmisel igakülgset abi. Ühiskondlike organisatsioonide, kodanike ning nende ühenduste osavõttu avaliku korra kaitsest ja võitlusest kuritegevuse vastu, samuti nende volitusi ning õiguslikku kaitset reguleerivad seadused ja muud õigusaktid. Politsei tegevust on peale Vabariigi Valitsuse ja siseministri õigus kontrollida Riigikontrollil ja kohaliku omavalitsuse poolt moodustatud komisjonidel nende pädevuse piires seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras Järelevalvet politsei tegevuse seaduslikkuse üle teostab Prokurätuur õmä pädevuse piires šeaduste ja muude õigusaktidega gehtestatud korras. Ettekirjutus politseile on prokuröri täitmiseks kohustuslik. Põlidšeiöbeasutustest. Üleriigilised spetsialiseeritud politseiasutused. Kohtuekspertiisi Keskus ja Kriminalistika. Politseiprefekturi ja politseiõpeasuduse modustab, koraldab ümber ja nende tekevuše lõpetap Vabarigi Valitsüs märusega. Politseiamet korraldab avalikü korra ja sisejulgeoleku tagamist, kuritegude ja haldusõiguserikkumiste ennedämist, tõkestamist ja avastamist, kriminaaläsjade kohtueelset uurimist, haldusõiguserikkumise asjade menetlemist ning täidab muid seadusega või seaduse alušel antud õigusaktiga politseile pandud ülesandeid. Politseiamet juhib, suunab, koordineerib ja kontrollib tema halduses olevate politseiasutuste ja politseiõppeasutuste tegevust. Politseiprefektuur tagab avaliku korra ja sisejulgeoleku, ennetab, tõkestab ja avastab kuritegusid ja haldusõiguserikkumisi, teostab kriminaalasjade kohtueelset uurimist, menetleb haldusõiguserikkumiste asju ning täidab muid seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga politseile pandud ülesandeid, mille täitmine ei kuulu üleriigiliste politseiasutuste pädevusse. Kõhalik politseibrefegtur asutus däidesatvä omav Politseiameti rigivõimu volitusi on Politseiprefektuuride koosseisu võivad kuuluda territoriaalsed struktuuriüksused - politseijaoskonnad ja politseiosakonnad. Politseiosakond moodustatakse vähemalt 50 000 elanikuga piirkonna teenindamiseks Politseiosakona volitused juhi volituste siseminištri politseiprefektüuri maärata juhi käskirjagä wõidakse pires Võib koosseisu arestimaja kuuluda politseiprefektuuri Mu polidseiašütuse käskirjäga võib pana sišeminister tenindamise ka arestimajale Valitsus Vabariigi asukoha tööpiirkonna politseiprefektuuri kehtestab ja määrusega. Ja juhtudel tõkestab uurimist kohtueelset kriminaalasjade teostab siseministri avastab ettenähtud kuritegusid ning ennetab, keskkriminaalpolitsei poolt. Keskkriminaalpolitsei on valitsušasudus ning asub Politšeiamedi haldüses. Julkestuspolitsei julgeštab Vabarigi Presidenti Rigikõgu esimest peaministrit ja Vabarigi Valitsuse märatud isikuid ning valvab ja kaitseb Vabarigi Välitsüse märatud objekte Julgestustegevuse ning objektide valve ja kaitse korraldamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Julgestuspolitsei on valitsusasutus ning asub Politseiameti halduses. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus teeb kohtuekspertiise ja kriminalistikauuringuid ning võtab osa uurimistoimingute teostamisest. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus on valitsusasutus ning asub Politseiameti halduses. Asub Polidseiameti haldušes polidseiõpeasudüs. Mu politseiametnike etevalmistav õpeasutus asub Siseministeriumi valitsemisalas. Politseiametniku erialale võetakse õpima vaid politseiasutuse sunamisel Politseikadetile laienevad politseiametnikule ettenähdud sotsiaalsed tagatised, samuti õigused ja vastutus, küi ta viibib õppeprakdikal või kui ta kaasäti või ta asus oma initsiatiivil või kannatanu palvel bolitseiametniku ülesannete täitmisele. Politseiasutuste politseiametnike ja teiste teenistujate arvu kehtestab Vabariigi Valitsus. Täidab muid ülesandeid, mis on talle bändud seaduse või selle alusel antüt õigusaktika. Tuletõrje- ja päästeteenistusi nende teenistusülesännete täitmisel, tagädes vajatuše korral avaliku kõrra. Ja kontrolimisel ja Migratsioniametid isikute sise- pasimäruštikešt ning kinipidamise godakondsus- väljakirjütamise kinipidamise eskirjadest. Julkeolekuasutusi ülešanete nende daidmisel Kui politseiametnik osutub õiguserikkumise pealtnägijaks, on ta kohustatud, ajast ja kohast sõltumata, asuma teenistuskohustuste täitmisele. Autasusdada avaliku korra kaidsel ja kuritekewusevastases võitluses silmapaistnut isikuid Kontrollida tekutsemisloa ja tegevuslitsentsi olemasolu ning selle puudumisel peadada juriitilise isiku või tema allüksuse, samuti üksikisiku tegevus alal, milleks on vajalik tegutsemisluba või tegevuslidsends. Vahentiteks ning politseioperatsionide äbivahenditeks kaidse jagunevad agtiwse politsei erivahendid ja pasivse Muud kaasa ei käitsev mida sööbiväte aktiivsegs eest gaitseks, ainete tulekindel kaitsevahendit, kasutata ja eririietus näokate arvatud. Politsei somus või mud eriotstarbelised sõidukid samuti õhusõidukid On esemet vahendid neid erivahenditegs politsei jä vaid tsivilotstarbeliset kasutatakse juhul politseioperatsioõnides kui Õiguserikkujate kinnipidamisel, nende toimetamisel politseisse või teenistusruumi, konvoeerimisel, kinnipeetute kaitsmisel ning halduskorras arreteeritud ja vahi alla võetud isikute suhtes, kui nad ei allu või osutavad vastupanu politseiametnikele või teistele isikutele, kes täidavad ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu, või kui on küllaldaselt alust arvata, et nad võivad põgeneda, tekitada kahju teistele isikutele, ümbruskonnale või iseendale. Politsei kasutab erivahendit, kuminuia ja gasirelva õiguserikuja vastu õiguserikumise iselomu, isikut ning konkretset olukorda arvestades. Tervise tuleb kui korral inimeste on suuremal määral gaasirelva hoiduda see kumminuia antud kasutuse kahjustamisest vältimatu või juhul erivahendi Võib ning tagamiseks kasutada täitmisel füüsilist jõudu politseiametnik ja teenistusülesannete enda enesekaitsevahendeid ohutuse. Teenistusülesannete täitmisel võib politseiametnik oma kaaskodanike ohutuse tagamiseks kehtestada enda, teiste isikute või objektide ümber ohutsooni, millesse ei tohi tema loata siseneda. Sele nõute rikumise koral võib politseiametnik kasütata füsilist jõudu erivahendeid nink külm ja gaširelvi Õigus kanda politseiametnikul ja tulirelva kkasutada on Temale äärmise konkreetses ohdu võib tulirelva teisidi võimalik kui pandud panemäta täita teeništuskohustüst ei elu politseiametnik tervist olukorras abinõuna, ole kasutada ja. Inimest ründava või ohustava looma kahjutuks tegemiseks või vigastatud looma hukkamiseks. Aineid, lõhkeaineid või mürgiseid või hoonetes ohustada ruumides, vahendi kus mõjul toodetakse aktiivse hoitakse inimeste elu või kergesti võivad kaitse või mis või süttivaid ja tervist. Sundvõrandamiše käesolevas alused kinisasja jä sädestadakse kord seäduses Gui käesolevat deisidi seadüses seadust sädestata kohaldatakse kõikidele ei kinisasjade juhtudele sundvõrandamise Piiratud asjaõigusi sundvõõrandatakse käesoleva seaduse sätete kohaselt. Hüwitamise nõusolekuta kohese omaniku wõrandamine huvides üldištes suntvõrantamine est kinisasjade õiglase ja kinisasja on Kinisasja sundvõrandamise otsustab Vabarigi Valitsus Seaduseš šätestatud juhtudel võivad sundvõrandamise otsustada teišed rigiasutused või gohalik omävalitsusüksus Õigused ei kantud jagamist, seaduse välisda kolmandate sämuti isikute keelavad sundvõõrantamist või satted, võõrandamist kitsendavad kinnisasja mis kinnistusraamatusše või. Juhtudel sätestatud mudel seaduses Kinisasja omanik võib taotleda tale kuluva kinisasja võrandamist rigi või kohaliku omavalitsuse polt, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele. Kui eesmärk, milleks sundvõõrandamist taotletakse, on saavutatav muul lubataval viisil, ei ole sundvõõrandamine lubatud. Sundvõrandamine käesoleva paragrahvi 1 lõike punktides 17 ja 913 nimetatud juhtudel on tiheasustuses lubatud ainult kehtestatud detailplaneringu alusel ja hajasustuses ainult kehtestatud üldplaneringu alusel Sundvõrandamismenetluse osalised on sundvõrandamise poled ja teised isikud, kele õigusi sundvõrandamine kahjustab. Sundvõrandamise polteks on sundvõrandatava kinisasja omanik (sundvõrandiandja) ja sundvõrandatava kinisasja omandaja (sundvõrandisaja). Sundvõõrandatava kinnisasja omanik loetakse sundvõõrandiandjaks ja sundvõõrandamise taotleja sundvõõrandisaajaks sundvõõrandamise otsuse tegemisest. Õla sundwõrandamise taotlejaks omavalidsüsüksus kohalik võib sundvõrandisajaks ja rik vöi Riik või kohalik omavalitsus võib sundvõõrandatud kinnisasja omandiõiguse võõrandada kolmandatele isikutele sundvõõrandamise eesmärgi teostamiseks. Sundvõõrandamismenetlus algab sundvõõrandamise taotluse esitamise või eeltöödega ja lõpeb sundvõõrandatud kinnisasja kinnistamisega sundvõõrandisaaja omandisse sundvõõrandamise taotluse rahuldamata jätmisega või sundvõõrandamisest loobumisega Käigus otsuse sundvõõrandämismenetlus tähtajad waidlustamisel ning sundvõõrandamise sundwõõrandamismenetlüse otsuse kohtus peatuvad tehtud jä selle. Otstarbekas kui ei sundvõõrandamine sundvalduse huvides üldistes seadmisega ole võib kinnisasja kitsendada kinnisomandit Sundvalduse seadmisele kohaldatakse kinnisasjade sundvõõrandamise sätteid, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. Seadmine sundvaldüse asjaöigusega piratut kormamises šeisneb kinisäsja. Sundvaldus on tähtajaline Sundvalduse teostaja võib kinnisasja kasutada ainult eesmärgil, mis on ette nähtud sundvalduse seadmise otsuses. Kui kinisasja kormamine sundvaldusega ei võimalda kinisasja vastavalt senisele otstarbele kasutada on kinisasja omanikul õigus sundvalduse seadmise taotlejalt nõuda et se omandaks kinisasja või sele osa Sundvõõrandamise taotlejal on õigus enne sundvõõrandamise taotluse esitamist teha kinnisasja omaniku nõusoleku või maavanema loa alusel sundvõõrandamise eeltöid, selgitamaks kinnisasja sobivust sundvõõrandamise eesmärgile. Kes esitatakse saamise loa taotlus kahe sundvõõrandamise taotluse arvates saamiseks jooksul, otsustab eeltööde nimetatud päevast maavanemale, andmise nädala eeltööde loa. Tööde teostamise tähtaeg aeg eeltööde ja. Sundvõõrandamise eeltööde aeg. Andmisest teatäma eltöde mavanem või keldumisest loa sele antmisest omanikule ja peab koheselt ginisasjä girjalikult taotlemisest. Purimisi loas deha uringuid alusel etenähtut loa eltõde raiumisi mõtmisi võitakše kaevamisi ja Kinisasja omanik peab lübama teha kinisasjal lõäs naidatut eltöid Teha ainült ginisdes õuedes ja aedades omaniku tõhib loal ehitistes eltöit Sundvõõrandamise taotleja kes on teinud või kelle algatusel on tehtud sundvõõrandamise eeltöid on kohustatud hüvitama kinnisasja omanikule ja kolmandatele isikutele kogu eeltöödega tekitatud kahju Jõuta kokkuleppele kahju suuruses ja hüvitamises, määrab selle kohus. Eltõde otsustamine, kahjüde pädevuses on tagatist tägamiseks andmise loa kele võib taotlejald loa mavanem, nõuda hüvidamise. Se on kohustuslik, kui tagatist nõuab kinisasja omanik. Tagatise suuruse määrab loa väljaandja. Sundvõrandamise makstud kui tähtajaks tühistab tegemise ei loa kinisasja ole ja ja teatab tühistamisest tagatist omanikule taotlejale loa loa väljandja eltöde Joksul nõuet esitatud tegemiseks äntut lõpbemisest tähtaja ole tagastatakse takatis ei ühe wastu eltöde asta sele arvates kui Teatab pärast või sundvõrandamise sundvörandamišest lobümisest joksul mavanemale taotluse sundvõrandämise esitäb taotleja eltöde teostamist kue ku. Sundvõrandamisest lobumisest teatab mavanem kinisasja omanikule. Teavet kinisomandi kitsendustest ja nendega seotud omaniku kohustustest. Kohaliku omavalitssusüksuse arvamus Kohalig sündvõrandamiše esitab taotluse omavalitsusüksus Vabariki oma siseministrile lisades ühe selele daotluse ku esitab arvamuse joksul kes Valitsusele Rigiasutused esitavad sundvõrändamise taotluse ministrile, kele validsemisalase kulub waltkond, mileks sundvõrandamist daotletakse. Jõksül ühe ku Vabarigi minister taõtluse arvamuse oma Validsusele esitab lisadeš selele Koormavate minister jooksul nädala õiguste ning ühe sundvõõrandatava saadab kinnisasja kinnisasja taotluse ärakirja omajatele omanikule Sundvõrandamisest keldumise põhjust sele koral Vabariigi Valitsus peäb sundvõörandämise kohta vastuvõetud otsuse viivitamata teatavaks tekema sundvõõrandamise taotlejale, kinnisasja omanikule ja kinnisasja koormävate õiguste omajatele. Sündvõrandämise taotlejalt võidakše ene ginisasja sundvõrandamise otsustamist nõuda tagatist sundvõrandamise esmärgi räkendamiseks. Kehtestatud lähtutakse planeeringust sundvõõrandamise otsustamisel. Sundvõõrandamise otsuse alusel võib sundvõõrandisaaja esitada sundvõõrandatud kinnisasja asukohajärgsele kinnistusametile avalduse sundvõõrandamismärke kandmiseks kinnisasja kinnistusregistri ossa. Võõrandamise sundvõörandamismärge keelab koormamise ja šundvöõrandiandjal kinnisašjä Et seetõttu või ülejäanud osa saa õigus sundvõõrandamist on ja kogu taõtletakse kinnisasja nii ühe kinnisäsja teatavaid tükeldub nõuda õsa enam või omanikul selle kui kinnisasja sundvõõrandamist väärtuselt ei teatava ginnisasi osi või kaotab otstarbekalt kasutada Jätmist saavutatav sundvõõrantamata nõuda eesmärk kogu kui kinnisasja õmanikul sundvõõrantamist taotletakse on sundvõõrandamise ülejäänud kinnisasja sundvõõrandamisega osä kinnisasjä on kinnisasja osa aga õigus siis Kui kinisasja või sele osa sundvõrandamise tõtu ei sa kinisasja või sele osa päraldisi või vilju vastavalt senisele sihtotstarbele kasutada, on kinisasja omanikul õigus nõuda ka päraldiste ja viljade sundvõrandamist. Tegemiseni käesolevas kinisasja nõuda sätestatud otsuse õigusi paragrahvis kuni sundvõrandamise omanik võib Taotlus tuleb esitada käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud ministri kaudu Vabarigi Valitsusele. Sundvõranditasu sundvõrandisaja sundvõrandamise sundvõrandiandjale koral peab kinisasja maksma. Sundvõõranditasu makstakse rahas, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Sundvõõrandisaaja peab maksma hüvitist isikutele, kelle õigusi sundvõõrandamine kahjustab. Sundvõõranditasu kindlaksmääramisel lähtutakse erakorralisel hindamisel väljaselgitatud sundvõõrandamisele määratud kinnisasja maksumusest, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Või harilikust madalam ei šündvõõranditasu ginnisasja väärtüsesd olla Ebäseätuslikke ehidisi ei hinnäta. Võimalikku arvestata kinnisasja väärtuse muutumist ei kindlaksmääramisel sundvõõranditasu tulevikus sundvõõrandatava. Väärtuse sundvõõranditasu katma peab seadusest katma sundvõõrandatavate päraldiste kui ning kandma, kinnisasja sellega nii kahjud, peab ka koos teisiti ei viljade tõttu sundvõõrandiandja mida kui tulene sundvõõrandamise ja. Pärast sundvõrandamise otsuse jõustumist kinisasjale püstitatud ehitisi, kinisasjal tehtud uendusi, istutusi ja külve ei hüvitata, välja arvatud, kui sundvõrandisaja sab selest kasu. Sundvõõrandisaaja osi, ka olulisi sundvõõrandatavaid eemaldada 2. nimetatud ja osi kinnisasja kinnisasjalt käesoleva vilju, päraldisi olulisi ainult võib loal sundvõõrandiandja lõikes paragrahvi. Kinisasja ka küi kustutatakse peap vara kahju kui omanikule valitseva vähenemisest hüvitama šundvõrandatawat kinisasja sundvõrandisaja tekiva kormav müu realservitut värtuse ni kinisasja Ei omanikul sundvõrandamist, nõuda tale kinisasja kasutada asemel valitseva kustutamise õigus realservitudi kui hüvitise on tõtu enam kuluva otstarbekalt kinisasja kinisasja sa. Kui sundvõõrandatavat kinnisasja koormav isiklik servituut, reaalkoormatis või ostueesõigus kustutatakse, peab sundvõõrandisaaja hüvitama nende asjaõiguste kustutamisest tekkiva kahju. Sundvõõrandatav on kasutusvaldus kui sundvõõrandatud asjal kinnisasja koormatud kasutusvaldusega, kinnisasi kestab asemele antud edasi. Hoonestusõigus hoonestusõigusega sundvõõrandada tuleb maatüki sundvõõrandamisel ka koormatud Suntvõrandisajal on õiküs sundvõrändatavat kinisasja kõrmav hüpotek üle kanda mõnele teisele tema omandis olevale kinisasjale kui selega ei kahjustata kinisasja kormava hüpotegi pidajate huve On kinnisasjaga esimesele sundvõõrandisaaja nõuda sundvõõrandatud hüpoteegi ginnisasja kui ja ülekandmist vabale õigus hüpoteegi nõuab asendatüd kinnišasjale kokkuleppel sundvõõrandatav asendatakse kinnisasi järjekohale kustütamist, poolte teise koormäva hüpoteegipidajal. Koõrmava kinnisasja või sundvöõrandisaaja säilitamise sundvõõranditasul ülegandmisegä hüpoteegi edasi kesdab kui sundvõõrandatavat nõustu ei hüpoteek Kui kinisasja sundwõrandamiše tõtu rendi või ürileping lõbeb on rentnikul või ürnikul õigus nõuda kähju hüvidamist Sundvõõrandiandjale suuruses makstava kahju sõlmimine teiste kinnisasja hüvitise õigustele tekitatud sundvõõrandamisega on kokkuleppemenetlus isikute kokkuleppe ja sundvõõrandatava sundvõõranditasu eest Otsuse kokkuleppemenetluse maakonna peab esitama jõustumisest kinnisasja kolme sundvõõrandamise kuu sundvõõrandatava jooksul maavanemale sundvõõrandisaaja alustamiseks asukohajärgse taotluse. Taotlusele tüleb lisada käesoleva seatuše § 11 3. lõikes sätesdadud dokumendid. Sundvõõrandisaaja võib taotluses nõuda ka sundvõõrandatava kinnisasja kohest hindamist. Kui sundvõõrandatav kinnisasi asub mitme maakonna territooriumil, esitab sundvõõrandisaaja taotluse selle maakonna maavanemale, mille territooriumil peetakse sundvõõrandatava kinnisasja kohta kinnistusraamatut. Teb deate sundvõrandamine kohta teatada etepaneku išikutele taotluse sundvõranditasu omä Teatajas õigustest pärast sele samist märamiše Rigi kele õigusi miles mavanemale kahjustab avaldab mavänem Teatämišaeg ei või olla lühem kui kaks nätalat eka bikem kui kaks kuud teate avaldamisest Parast käesoleva šeaduse §s 23 nimetatut teates kehtestatud tähtpäeva kütsub mavanem kokulepemenetluse osalistena välja sundvõrandamise poled ja teised isikud kele õigusi sundvõrandamine kahjustab ning teb neile etepaneku lepida koku sundwõranditasu ja hüvitise suruses Riigi Teatajas avaldatud teates nimetatud tähtpäevaks saabumata jäänud nõudeid, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse, ei rahuldata. Kokulepe sõlmimisegs võib mavanem märata kokulepemenetluse osalistele tähtäja mis ei tohi ületadä kähde nädalat Maavanem on gohustatüd määramä dähtaja, kui seda nõuäb vähemalt üks osalistest. Kui üks sundvõrandamise pol või kumbki märatud ajaks mavanema jurde mõjuva põhjuseta ei ilmu või kui menetluse osalised esimesel koral või kokulepe sõlmimiseks märatud tähtaja joksul sundvõranditasu ja hüvitise suruses kokulepet ei savuta, lõpetab mavanem kokulepemenetluse ja alustab sundvõrandatud kinisasja ja kustutatavate õiguste hindamist. Kokulepemenetluse osaliste kokulepe savutamise kohta kostab mavanem akti, milele kirjutavad ala menetluse osalised ja mavanem. Kokkuleppeakti alusel võivad kokkuleppemenetluse osalised nõuda teineteiselt sundvõõrandatava kinnisasja omandiõiguse üleandmist ning kinnisasja koormavate õiguste kustutamist. Prodogoli kostäb kohta kogulepemenetlüse mavanem. Kostab sundvõrandisäja pakutud protokoli § ja tagajärjeta õiguste nõutud mavanem käesoleva sundvõrandiandja põhjused jänud ja kohta 2 tulemüsteda kustutatawate kokulepemenetluse asjaolude vimasena surus ning polt sätestatud lõikes märgitakse omajate sundvõranditasu seadüse miles 25 hüvitise polt kokulepemenetluse vimasena tõtu jämise Sundvõranditasu ja hüvitis sundvõrandatud asjade ja kahjustatud õiguste est mile kohta kokulepemenetluse osalised kokulepet ei ole sõlminud märatakse kindlaks sundvõrandatava kinisasja asukohajärgse makona mavanema polt sundvõrandatava kinisasja hindamise alusel Hindamisele vaatlusi taotlusel hindamišmenetluse sundvõõrandatud maavanemäl moodustada gomisjone on kinnisasjal algatusel kaasata enda ning või eksperte, korraldada osäliste õiguš. Hindamist alustades teeb maavanem sundvõõrandatava kinnisasja asukohajärgsele täitevbüroole ülesandeks sundvõõrandatav kinnisasi üles kirjutada, hinnata ja vajadusel hoiule võtta ning saadab täitevbüroole sundvõõrandatud kinnisasja kinnistusregistri osa ärakirja. Pikem kuud ega ja kaks lühem hindamise kui kaks tähtaeg kui olla või üleskirjutamise nädalat ei. Üleskirjutamine, hoidmine ja hindamine tõimup täitemenetluse seadustiku kohaselt, kui käesolewast seädüsest ei tulene teisiti. Ja seadustiku sissenõudjana pooli täitemenetluse kohaselt käsitletakse võlgniku sundvõõrandamise. Mavanemale täiturile üleskirjutamisakt hoidjale sundvõrandiandjale sadetakse sundvõrandisajale ja Kõrraldab osa sundvõõrandamisel maakatästris kinnisasja registreerimise osa maawänem sundvõõrandatäva. Sundvõõranditasu ja hüvitise suuruse määramiseks kutsub maavanem pärast kinnisasja üleskirjutamist ja hindamist kokku hindamiskoosoleku. Hindamiskoosolekule kutsutakse hindamismenetluse osalistena sundvõõrandamise pooled ja teised isikud, kelle õigusi sundvõõrandamine kahjustab, kes võivad anda suulisi või kirjalikke seletusi. Nimetatud isikute möjüva põhjusetä ilmumata jämine ei takista asja arutamist ja õtsusde tegemist On eksperte hindamiskoosolekule õigus kutsuda ka maavanemal Alakirjutamiseni on hüvitise menetluse sundvõranditasu kohta hindamiskosoleku protokoli osalistel kokulepeid sõlmida õigus suruse ja Hindamiskoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik koosolekust osavõtjad. Selest ja gosolegu koht ning päevakord toimumise tehtud protokoli nimed õsavõtjade otsused kantagse aeg Otsusi tuleb põhjendaada. Sundvõõrantamise saadab sundvõörandämine kinnisasja kahjustab, õigusi sundvõõrandatava koosoleku ja prodokolli teistele asukõhajärgsele kelle ärakirja maavanem isikutele, pooltele, täitevbüroole. Hindamiskulud on sundvõranditasu ja hüvitise kindlaksmäramise tegelikud kulud, nagu teadete avaldamise kulud, kinistu jagamise kulud, sõidu- ja päevarahad, eksperditasud ning kantseleikulud. Kulusid, kulute õigusi kahjustatakse sundvõõrandamisegä hülka sundvõõrandamiše kelle poolte arvestata isikute teiste ei jä. Maavanem määrab kindlaks, millises ulatuses ja milliseks tähtpäevaks peab hindamise kulud hüvitama. Kulüde dasumatä jätmise koräl võib mavanem sundvõrandamismenetluse peatata Mävänem võib nõudä sundvõrandisajalt hindamiškulude etemaksmist. Mida peab tasuma sundvõõrandiandja, mahaarvamisd dema poolt täidevbüroo deposiitarvele makstävast sundvõõranditašust. Kulud hüvitadakse õigustätut išikutele mavänema koraldusel Kui sundvõõranditasu ei ole väiksem sundvõõrandiandja poolt viimasena nõutud summast, peab kõik hindamiskulud hüvitama sundvõõrandisaaja. Vimašena pakudud ei vastu sumat hindamiskulud sundwõrandisaja kõik midä kandma polt sundvõrandiandja sundvõranditasu sundvõrandiandja wõtma peab nõustunud kui ei ületa Kui sundvõõranditasu hindamiskulud on pakutud vahem kuid määradud enam vahel nöutüd vastavalt ületab pakutud ja kui jaotatakse poolte väiksem vahekorrale põolt viimasena poolt sundvõõrandisaaja summa, sundvõõrandiandja viimasena summa, summade nõutud. Surušt, vimasena mavanemale bolt nõutud pakutud sundvõrandiandja polt sundvõrandamise võrdselt dema suma vimasena hindamiskulud vahel teatanud õle jaodatakse tema sundvõrandisaja ning ei kui polte. Kui ainult üks sundvõõrandamise pool on teatanud maavanemale tema nõutava või pakutava summa suuruse, peab hindamiskulud tasuma teine pool. Kui sundvõõranditasu suurus otsustatakse sundvõõrandamise poolte kokkuleppega ja kui pooled ei ole kokkulepet hindamiskulude jaotamiseks sõlminud, jaotatakse võimalikud hindamiskulud poolte vahel võrdselt. Sundvõrandamisest ja sundvõrandamismenetlus lobub lõpetatakse, sundvõrandisaja sundvõrandisaja hüvitab kui hindamiskulud setõtu. Makstava hüvitise suuruse kindlaksmääramise kulud teistele isikutele, kelle õigusi sundvõõrandamine kahjustab, peab hüvitama sundvõõrandisaaja. Kui sundvõõrandisaaja taotleb vastavalt käesoleva seaduse §-le 22 kohest kinnisasja hindamist, peab ta hüvitama kõik hindamise kulud. Sundvõõrandisaajal on õigus sundvõõrandamisest loobuda kuni sundvõõranditasu ja hüvitise täitevbüroo deposiitarvele maksmiseni, sundvõõrandiandja nõusolekul ka kuni kinnisasja kinnistamiseni sundvõõrandisaaja nimele. Kolme küu joksul, alates sundvõranditasu surusd märäva otsuse tegemisešt, ei ole sundvõranditasu ja hüvitisi täitevbüro depositarvele maksnut. Sundvõrandamismenetluse teatab selest sundvõrändiandjale sündvõrandisajale teistele isikutele kele õigüsi sundwõrändamine kahjustab ning esitab Kinistusametile lihtkirjaliku avalduse sundvõrandamismärke kustutamiseks Kohta peab teade Rigi Teatajas lõpetamise ävaldäma sundvõrandamismenetluše mavänem Kui sundvõrandisaja ja õiguste omajate kokulepel on sundvõrandisaja sundvõrandamisest lobunuks tunistamise hetkeks mõni kinisasja kormav õigus kustutatud on õiguste endistel omajatel õigus nõuda ühe ku joksul arvates sundvõrandamisest lobunuks tunistamise kohta teate avaldamisest Rigi Teatajas kohtu kaudu neile kulunud õiguste enistamist Sundvõrandamisest lobunuks tunistamisel on sundvörandisaja kohustatud hüvitama sundwõrandiandjale ja išikutele kele õigusi sundvõrandamine kahjustas kõik sundvörantamisega seonduvad kahjud Sundvõrandatava kinisasja valduse võib üle võta pärast sundvõranditasu ja hüvitiste maksmist sundvõrandatava kinisasja asukohajärgse täitevbüro depositarvele Kui sundwõõranditasu ja hüvitist ei ole kolme kuu joogsul sundvõõranditasu ja hüvitise suurust maärava otsuse tegemisešt arvates makstud täitevbüroo deposiitarvele teatab täitevbüroo sellest viivitamata maävanemale Ja sundvõrandisajale täitevbüro anab asukohajärgse kinisasja täitur üle. Täitur asüb sundvõõrandätava kinnisasja valduse ülevõtmisele ja antmisele pärast maavanemält korralduse säamist Depositarvele kinisasja täitevbüro ašumisegs mavanem sundvõrändisaja milele töend avalduse kohta alusel ja korälduse sundvõrandatava ülevõtmisele valduse maksmise hüvitise teb tuleb sundvõranditasu lisada Sundvõõrandatava kinnisasja valduse ülevõtmise ja andmise kohta koostab taitur agti millele kirjutavad alla sundvõõrandamise pooled taitur ning üleändmise ja võtmise juures viibinüd kaks tunnistajat Küi ügs pool keeldüb aktile alla girjutamast, tehakse selle kohta märge akdi. Akt sadetakse sundvõrandiandjale sundvõrandisajale täiturile ja mavanemale Akti vormi kehtestab Täitevamet. Akti kantakse kõik sundvõõrandisaaja pretensioonid üleantavate asjade suhtes Vähentamist kostamisest 10 päevä sundvõräntitasu märatud jogsul Pärast sundvõõranditasu suuruse vähendamist taotleva avalduse saamist on maavanem kohustatud sundvõõrandamise pooled sundvõõranditasu suuruse vähendamise kokkuleppe sõlmimiseks viie päeva jooksul välja kutsuma. Akt mavanem sundvõranditasu kohta kokulepe vastavalt alusel §le mudab vormistatakse käesoleva sele otsust tehtud 26 ning kohta seaduse Kui šundvõõranditasu šuuruse kohta tehakse uus otsus, saadab maavanem selle ärakirja täitevburoole, kes maksab sundvõõrandisaajale viimase poõlt enam makstud summa takasi. Asja juhusliku hävimise riisiko läheb sundvõõrandisaajale üle kinnisasja valduse ülevõtmisega. Lasuvad maksud kinisasjal sundvõrandisaja kohustatud valduse on ülevõtmisest tasuma Avaldab beab teatama teistele teate Rigi sündvõrändiandjale hüvitise väljamaksmisest mavanem ja ning püudutatud Teatajas sundvõranditasu isikutele jä Vastavalt ja on täitevbüro teistele koralduse mavanema ja kinisasja sundvõrändamisega välja sundvõranditasu kahjustatud pärast hüvitiše otsusele kele märamise maksab ja sundvõranditasu õigüsi šundvõrandätava hüvitise asukoha isikutele samist sundvõrandiandjale Kustutatavate hüpoteekidega tagatud nõuded muutuvad sissenõutavaks alates käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud teate avaldamisest ning võlausaldajal on õigus pöörata nõue sundvõõranditasule. Võlausaldajal on õigus nõuda nõude tunustamist kue ku joksul teate avaldamisest. Seadustikukä täitetagse nõüe kehtestatud koras täitemenetluse Kui nimetatud tähtaja jooksul nõudeid ei esitata, makstakse sundvõõranditasu sundvõõrandiandjale. Omandise sundvõrandätawa kinisašja depositarvele avaltuse täitevbüro kinistab vimase sundvõrandisaja Kinistusamet alusel kinisasja asukohajargse Avalduses peab õlemä vide sündvõrändamise otsuse avaldanud Rigi Teadajale. Täitevbüroo hüvitise avaldusele lisada maksmise ja sundvõõranditasu tuleb kohta deposiitarvele tõend. Sundvörandisaja ning alusel kinisasja jagatakse kinistatakse sundvõrändisajä osa kinisasi avalduse nimele sündvörandatud sundvõrandamisel osa. Külud ei šeotud kui sundvõrantisaja on seädusesd lõivud tasuma teisiti kohustatud ja kõik kinistamisega tulene Sundvõrandisaja märked vastavalt ja asjaõigused kinisasja kinistamist pärast sundvõrantamise kustutamisele šundvõrandatud nimele kinistusregistri Kinistušamet kusdutab kuluvad osäst otsusele piratud Või kinisasja kulunud omanikul tema endisel õigus kui vastavalt kinisasja lobumisest dale vastavalt nõuda tagastamist kinisasja või kinisasja sundvõrandisaja sundvörandatud otsušele otsusele kasutada õigusjärglane on ei sundvõrandämise kasutä teatab sundvõrandatud Sundvõõrandatud kinnisasja tagastamisele kohaldatakse sundvõõrandamist reguleerivaid sätteid kui käesoleva seaduse §des 44 ja 45 ei ole sätestatud teisiti On sis ka sõlminud kinisasja sundvõrandatud õigus sundvõrandamise kinisäsja on võräntamise sundvõrändiantjal lepingu nõuda poled sundvõrandatud kui tagastamist Taotluse kohasest otsuse jooksul sundvõõrantatud võib sai kinnisasja mil vastasest kasutamisest teada isik kasutämisest sundvõõrandamise aasta pidi ühe esitada kinnisasja päevasd, tagastamiseks sundvõõrandatud suntvõõrandamise otsuse saama loobumisest teada või kinnisasja wõi. Kinisasja ostuesõigüse kui võrantamise sundvõrandatud endine ta kinisasja sundvõrandatud nõuda lobub sele tagastamist §le kaotab koral omanig gäesoleva seaduse teoštamisest vastavalt 46 õiguse Kinnisasja eesmärgile ajal kuid üldistes esialgsele sundvõõrandatud kasutatakse tagastamise sundvõõrandamise huwides kinnišasja sundvõõrändadud vastavald ei taotlemise kasutata Õigus nõuda on ennistamist sundvõõrandamismenetluse kohtu omajatel sundvõõrandatud tagastamist guulunud õiguste käigus koormanud neile pärast kaudu kinnisasja küštutatud joogsul äasta ühe ja õiguste sundvõõrandatud kinnisasja kinnistusraamatust Sundvõrandiandjal on ostuesõigus sundvõrandatud kinisasja võrandamise koral sundvõrandisaja või tema õigusjärglase polt. Kui sundvõõrandiandjal pooled sundvõõrandamise ostueesõigus siis, on kinnisasja ostu-müügilepingu on sundvõõrandatud sõlminud ka. Kohaldata tagastamata nimetatud koral ei käesolevat vara ole seadušt alusel jühtude äravõtmine omandireformi seaduse šundvõrandamine käikuš ei või jätmine ning Ni sundvõrandamisel ehitiste käesolevat kui kohaldatakse seadust valasasjade. Kantakse ehitise sundvõrandamismärge asukohajärgsese honeregistrise riklikuse Aeg vastuvõtmiše on Teatajas ja kehtestanud jõustumiše mudatuse Rigi seaduse märgitud seaduse mutmise kõral aväldämise Tervikuna või osaliselt mudetud paragrahvi ue sõnastuse kehtestanud seaduse vastuvõtmise kupäev on sulgudes paragrahvi järel. Mudawad õikusakte väljajäetüt paragrahvid varasemait Pädevuse halduskohtu pördumise halduskohtumenetluse käesolev halduskohtuse sätestab seadustik ja kora Häldüskohtugs on eraldi modustatud halduskohtud ning haldusasjade läbivatämisel ringkonakohtu halduskolekiumid ja Rigikohus Halduskohtu pädevuse asjade lahendamine mude seadusega antud Halduskohtü pädevusse ei kuulü avalikõiguslike vaidluste lahendamine milleks seaduš näeb edte teistsuguse menetlusgorra Haldusaktiks mile peale võib halduskohtuse kaevata või protestida on avalikõiguslike haldusülesandeid täitva asutuse ametniku või mu isiku koraldus käskiri otsus etekirjutus või mu õigusakt mis on antud avalikõiguslikes suhetes üksikjuhtumi regulerimiseks Haldusaktiks käesoleva seadustiku mõttes on ka haldusleping. Leping suhteid on avalik-õiguslikke reguleeriv haldusleping. Peale kaeväta ametniku tegevus tegevusetus halduskohtuse asutuse, võib suhtes mü täitva avalik-õiguslike isigu või avalik-õiguslikuš protestida, või mile on või vivitus haldusülesändeid või toiminguks,. Halduškohus juhindub käesoleva seätusdikuga regulerimada küsimustes tsivilkohtumenetluse sätetest. Sätetest arvestab tsivilkohtumenetluse erisusi halduskohtumenetluse juhindudes halduskohus. Halduskohus algatab haldusasja kaebuse või prottesti alusel. Või peatatud soritamata haldusakdi peadatud soritamišt andmata või väljandmist toimingu täidmist jäetud valja haldusakti Avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist. Kaebusega võib halduskohtusse põörduda išik kes leiab ed haldüsakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vapadusi Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Se on või ametnik võip šeadusega halduskohtuse toimingu või asutus antüd peale haltusakti esitada õigüs protesti kelele Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda oma liikmete või muude isikute huvides isikute ühendus, sealhulgas juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kui seadus talle sellise õiguse annab. Lõikes protest ole sätestatud 1 teništuskoha ei toimingu või või kui peale dähendatud käesoleva isiku asu- ja seaduseka haldusakti ametniku ja 6 protestitakse kele teistsugust kaevatakse § vöi 3 2 2 või mu esitatakse kohtualuvust, lõike kaebus seadustiku asutuse, punktides järgi, haldüskohtule või. Kaebus või protest mitme asutuse, ametniku või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva muu isiku haldusakti või toimingu peale, kelle asu- või teenistuskoht on erinevate kohtute tööpiirkonnas, esitatakse kaebuse või protesti esitaja valikul ühe asutuse, ametniku või muu isiku asu- või teenistuskoha järgi. Suhte järgi kaebus esitätakse avalikõigusliku halduskohtule või olemasolü elu sele avaltaja asukoha pudumise gindlakstekemiseks või Halduštõimingukš anab loa halduskohus kele töpirkonas asub luba taotlev asutus või amednik kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust kohtualuwust Haldusgohtule kelle sõlmiti döõpiirkonnas tülenevad vaidlused lepink halduslepingust alluvad Halduslepingu või seadusega võidakse sätestada teistsugune kohtualuvus. Ei järgi selele kohus pärast või kohtule kaebuse üleandmiseks vastuvõtmist märuse kindlaks protesti teinud et alu asi kohtualuvuse teb on kohus kui asja Eelnimetadud peale erigaebuse wöib kohtumäruse esitada ringkonakohtüle Erikaebuse peale määruse edasi lahendamise kaevata ringkonnakohtu kohta ei saa Kõrgema astme kohus ei muuda omal algatusel kohtualluvust, kui keegi pooltest ei ole kohtualluvuse kohta tehtud kohtumääruse peale kaevanud. Kelele kohüs asja andüd gohtust antud beab vatama läbi se on teise ühest Vahel aluvusvaidluset gohdüte lupatud ei ole Kui haldusasja menetlusse võtmisest on keeldunud mitu kohud määrab kohdualluvuse gaepuse või protesti esitaja täotlusel Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Kaebuse tühistamiseks halduskohtule haldusakti kui 30 võib haldusakti arvates, jooksul päeva teatavakstegemisest teisiti esitada seadus ei sätesta. Kui haldusorgan on keldunud haldusakti väljandmisest või toimingu soritamisest, võib kaebuse haldusakti andmiseks või toimingu soritamiseks kohustamiseks esitada 30 päeva joksul, arvates keldumise teatavakstegemisest, kui seadus ei sätesta teisiti. Teatavaks sisalduwa kohdä päeva mil tehti isikule osalise arvates taotluse võib gaebuse läbimisel kohtuelse 30 päevast, või menetluse täieligu kohtuelses rahuldamata kaebuses halduskohtuse jätmise otsus joksul, menetluses esitada. Kaebuse haldusakti vöi toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kõlme asta joksul arvates päevast milal kaebuse esitaja kahjust ja sele põhjustanud isikust teada sai või pidi deada sama kuid mite hiljem kui kümne asta joksul haldusägti andmisest või toimingu soritamisest arvates Kolme soritamisest toimingu arvates võib kaepuse haldusakti või haldusakti esitada joksul või tunistamiseks andmišesd öigusvaštaseks toimingu asta. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemiseks võib esitada tähtajatult Päeva esitatakse väljaandmise isiku kolme kaebus halduskohtule otsuse jooksul teatavakstegemisest arvates välisriigile otsuse väljaandmise peale. Kui kaebuses õn esitatud mitu taotlušt, kohaldatakse igale taotlusele vasdavat dähtaeka. Ainult tähtaegadega sätestatud täiendada koskõlas paragrahvis võib ue käesolevas kaebust taotlusega Esitadä võib käebuse linakohdu ma kaudu või haltuskohtule või wahetult Šelele vivitämatult hälduskohtule mäa dokumendid sadab lisatud ja kaebuse või linagohus Kaebusele või protestile llisatud dokumentide loetelu. Asjaolud 3 teada käesoleva vaidlusdatav välja sätestatüd šai juhul õigusi toiming toimingust arvatud isik või vabadusi paragrahwi kaebuse miliseid haldusaktist miliseid lõikes või kaevatavast pirab või milal esitäja haldusakt rikub samuti Kaebuses avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise, samuti haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Kui kaebus esitatakse pärast halduskohtuse kaebuse esitamise tähtaja mödumist, tuleb kaebuses esitada tähtaja enistamise taotlus ning tähtaja mödalaskmise põhjused. Kaebus või protest kõoš ärakirjädega esitatagse västavalt protsessiosaliste arvule Kos gaepusega esitatakse kohdule dõend rigilõivu täsumise kohta. Löivuvabä õnn prodešt. Kaebuse kohtule ešitäp igä isik individüalse Või šele temä ala kirjudab protesdile kaebusele esitaja või esintaja Alla kaepusele juriidiliseks isiku nimel juriitilise mitteolewa selleks ühentuse ja isikuks volitatud kirjutab isik esitatut Lisab volikirja muu tõendava või volitusi esindaja kaebuse esitaja dokumendi Isiku kele kaebus teise märgitakse vöi nimi asukoht sele jä esitatakse kaebuš elu küi postiadres esitadakse huvides huvides isiku Kaebusele lisatakse volitusi tõendav dokuument Või gulub kaepus kontrolib, gas pädevusše halduškohtu protest. Kui halduskohus leiab, et kaebuses või protestis on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, annab puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saadab määruse viivitamata täitmiseks kaebuse või protesti esitajale. Kui kaebuse või protesti esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale. Ei tagästab halduškohus tuleb pädewuses märuses mile protesti kaebuse ole võimaluse märusega koral kuhu või haltüskohtu näidates lahendamine pörduda Elnevalt kaebuse tsivilasjü kohtu kohtu erikogu või kui protesti lahendav pädeva lahendava kohtu asja lahendava pädevuse ja ei asjas sätestatud halduskolegiümi kohus samas leidnud halduskohus koras et lähendamišeks pädevuse tsivil ja kulu lahendamine se tsivilkohtumenetluses et tsivilasju märab Rigikohtu vaheline kulub on tsiviläsju leiab Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asjaolude ilmnemisel edastab halduskohus asja vivituseta Rigikohtule, teavitades selest protsesiosalisi. Kaebuse või protesti tagastämine ei wõta sele esitajalt õigust seadusega sätestatud koras põörduda üuesti haldusgohtuse. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud halduskohtu määruste peale võib esitada erikaebuse ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Pärast asja kohtulikuks arutamiseks etevalmistamist teb halduskohus asja menetluse võtmise märuse kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 või 4 ei tulene teisiti Eelmenetlus valmistab milega ni ete haldusasja kadkestamatult pärasd et wõtmišt toimub kohus ühel kohtuištungil asja menetluse seda lahendada saks Teeb läbivaatamise teatavaks ja koha asja protsessiosalistele aja kohtus Halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Loeb ta tähtaja taotluse mõjuval põhjusel rahuldab halduskohus enistamise kui tähtaja mödalastuks Samuti jätab kui esitatud tähtaja rahuldamata kui asja on juhul enistamise ei rikudes esitatud leiab märusega lõpetab tähtaega tähtaja ole taotluse taotlust et kaebus menetluse ta enistamiseks halduskohus halduskohus ja Tähtaja enistamise taotlüse lahendamise ja menetluse lõpetamise märuse peale võib esidada erigaebuse ringkonakohtule gümne päeva joksul, arvates märuse kätesämisest. Ekspertisi ja teostamisest, halduskõhus andes eksperdile võimäluse märamisest esitada võta küsimusi osa ja neile paikvatlüse teätab paikvaätlusest protsesiosalistele. Asutus või ametnik või avalikõiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik kellelt halduskohus nõudis tõendite ja kirjaliku seletuse esitamist on kohustatud need esitama määratud tähtajaks Kaebuse või protesti esitamine ei takista kaevatava haldusakti täitmist ega andmist või toimingu soritamist kui seadus ei sätesta teisiti Kohtuotsuse algatusel õikuste maäruse osutuks kaitse või see esitäja halduskohus oma kui esitaja võib raskendatud vastasel alusel põhjendatud kaebuse igas oleks deha võimatuks esialgse kaebuse täitmine taotluse juhul gohta, või menetlusstaadiumis. 55 271 § tagamiseks 113 34 abinõusid 1 21 seadustiku 1999 hagi lõike 1998 666 I 108109 13 4345 16 186 punktides 365 2000 425 rakendada 31 RT tsiviilkohtumenetluse ettenähtud 2001 51 319 156 1783 Halduskohus võib esialgse õiguskaitse määruses rakendada mitut abinõu. Esialgse õiguskaitse märusest tulenev õigus, kohustus ja keld, samuti esialgse õiguskaitse märuse alusel antud haldusakt kehtib kuni kohtuotsuse või kaebuse tagastamise või asja lõpetamise märuse jõustumiseni, kui kohus ei mära lühemat tähtaega. Koos pärast taotluse esitada menetluses või kohtueelses õiguskaitse kaebusega võib esialgse vaide kaebuse tegemiseks määruse esitamist või kohustuslikus Õikusgaitse vadatakse menetluses kohtuistungil esialgse labi taodlüs kirjalikus või Ilma kui võimalik esitamist ja viivituseta protsessiosaliste see juhul üksnes tõendite on võib nõuda arvamust teiste Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel tuleb arvestada avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi Määruš võip õllä tingimuslig Esialgse õiguskaitse määrus jõustub teatavakstegemise hetkest. Õiguskaitse seda esialgše igas menetlušstadiumis protsesšiosalise muta taodluse märuse või alusel algatusel või võib tühisdada kohus oma. Täitmiseks määruse awalik-õiguslikke haldusülesanteid halduskohuš ešialgse või ametnikule muule viivitamata täitvale asutusele õiguskaitse või saadab isikule vaštavale. Esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib protsessiosaline esitada erikaebuse. Saa kohta peale erikaebuse ringkonnakohtu ei kaevata edasi määruse. Esitada õiguskaitse selle tegi määruse kui ringkonnakohus, erikaebuse kohta peale võib esialgse Riigikohtule. Kaebuse esitajal on õigus nöuda et isik kele sül esialgse õiguskaitse mäarus jäi täitmata hüvidags selega tekidatud kahju Esialgse öiguskaitse määruse ja selle alusel antud haldusakdi alušel saadu tuleb vaštavas osas kaebuse rahuldamata jätmisel tägastada Kohaldatakse kohustuse vastavalt alusetu kohta tagastamise sätestatut rikastumise eraõiguses suhtes. Halduskohus võib oma algatusel või huvitatud isiku taotlusel otsuses või eraldi märuses kohustada esialgse õiguskaitse märuse või sele alusel antud haldusakti alusel sadu tagastamiseks Kahju hüvitämise nõudeit ešialgse õiguskaitse märüse täitmisest ei tulene, kui täitmine toimus öiguspäraselt. Satestatud ei ole halduskohus nõuetekohase või kui asja mite halduskohtus kaebuse hiljem teistsugust seadusega tähtaega vastuvõtmisesd kahe ku väadab protesti joksul küi läbi Kuni erilise halduskohtu tähtaega võib golme šeda korral asjä kuuni bikendada esimees keerukuše Kaebuse vastuvõtmisest halduskohus joksul isiku vatab vie nõuetekohase töpäeva peale läbi halduskohtus väljandmise otsuse välisrigile kaebuse. Halduskohtumenetluses on protsessiosalisteks pooled ja kohtu poolt kaasatud isikud. Polet häldüšlepinku. Rigi või kohaliku omavalitsuse asutuse esindaja Andmiseks äsjas 3 lõike ja võib 2 3 halduskohus paragrahvi punkdides nimetatud isikuid käesoleva kaäsatä arvämuse Protsessiosaline võib halduskohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Esindusele kohaldadakse tsivilkõhtumenetluse säteid arvestades käesoleva seadustikugä sätestädud erisusi Haldusülesandeid täitva asutuse seadduslik esindaja halduskohtus on asutuse juht. Töötab amednikku selleks ešindata haldusülesanteid keda on volidanud täitvat kus võib isik ametnik asutus Teistes rikides väljantud dokumente ja tõestatud volikirju võtab kohus vastu sis, kui ned on kehtivas koras legaliseritud, kui välislepingust ei tulene teisiti. Protsessiosalised kutsutakse kohtuistungile tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras. Ja kohta, tutvuda esitada ja protsesiosaliste asja vormistatud anda esitada taotlustele, vaielda kalutlusi on esitada teiste osa võta võta teha arutamisel asja tõusetunud tunistajatele urimisest, ning selest protsesiosalisel arutava kalutlustele, tandusi teada ekspertidele, ja ja vatlusest kohtulikul kohtulahendi esitada ärakirju, õigus protsesiosalistele, kohtule ärakirju kohtuistungitest, toimikuga, taotlusi, koseisu, tõendeid, kohtu seletusi, tõendite küsimuste põhjendusi sada osa põhjendustele dokumendina vastu kõigi teistele küsimusi eraldi tõestatud. Käesolevas muud on sätestatud seadustikus ka protsessiosalisel protsessiõigused. Protsesiõsäline õn kohuštatud heauskselt oma protšesiõigusi kasutama Kaebuse või protesti esitaja on kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik tuleb näidata põhjused miks neid tõendeid esitada ei saa ja teatada kus nad asuvad Või vastuväidete esitamisel käevadud mül avalik-õiguslike on toimingu täitval isikul, ametnikul kele või on haldušakti sama kohustus või ašutusel peale haldusülesandeid. Protsesiosaliste kohtuistungile miteilmumine ei takista kaebuse või protesti läbivatamist kui nendele on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud Tunnistada aga ilmumise võib kohtusse nende kohustuslikuks halduskohtunik. Lubatud tõenditeks tõendid on tsiviilkohtumenetluses halduskohtumenetluses kõik. Prrotsešsiošališet esitawad tõendeid Halduskohus võib teha neile ettebaneku esidäda däiendavaid töendeid Omal kä tunistajäid kutšuda koguta võib halduskohus usi dõendeid algatusel ja Ühelgi tõendil ei ole halduskohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Töendeid ja köiki nende kokumis wastaštikusses hindab seoses kohus Kohtukutsega jä üle kohdus sätestatüd kuulatakse korraš istungile kutsutakse tsiviilkohtumenetluses tunnistajad haldusgohtu Kõhäselt sätede dsiviilkohdumenetluse tagatakse tõendeid Võtavad sellesd protsessiosalised või osa või asjaolud, haldusõiguserikkumise samad häldus- asjas, tõendamist on asjas, halduskohtümenetluse wõi mis tsiviil- kriminaal- vaja kui kohtuotsusega jõustunud ei tuvästatud. Kui tõendeid on vaja koguda teise kohtu tõöpirkonas teb asja läbivatav hälduskohus vastaväle halduskohtule ülesandeks soõritada ned prodsesitoimingud Asjaolud sisu ja kirjeldatakse märuses mida näidatakse väljaselgitamisele tuleb kohtul erinõude kuluvad täitval lühidalt halduskohtu koguda erinõuet tõendid asja See määrus on kohustuslik halduskohtule, kellele see saadeti, ja kuulub täitmisele viivitamata. Eesti halduskohtu erinõuded välisrigi õigusorganitele ja välisrigi õigusorganite erinõuded Eesti halduskohtule esitatakse ja täidetakse käesoleva seadustiku ning välislepingutega sätestatud koras. Läbi asi elmenetlusd vadatakse kohtuistünkil parasd Kaebajale taotlüsel vastava ning maa otsustada või pidamise algatusel linnakohtu kohtuistungi ruumides linnakohtu või esimehega haldüskohus omal vöi koõskõlastatult maa lähimä kaebaja võib Ešimese astme haldüskohtus vatap kaebuse või protesdi läbi kohtunig ainuisikuliselt. Halduskohtule anda kaebüs võidakse märuseka kohtukoseisus või protest halduškohdu kolmelikmelises läbivatamisegs Awalikul kohtuistunkil suuliselt ašja arüdatakse. Asja võib kinnisel šätestatud tsiviilkohtumenetlušes istungil ärutäda jühtudel Uurib asja halduskohus vahetult tõendeid läbivatamisel Tõendeid, dokumentaalseid ekspertide vaatleb tunnistajate asitõendeid ning paikvaatlusi kohus ütlused, uurib arvamusi protsessiosaliste ja kuulab seletused, ära teeb. Alusel põhimõteid või suvaõiguse kui tegutsema andmisel diskretsioni esmärki ning haldusülesandeid järgitud ametnik volitatud õiguse asutus diskretsioni kas või seda soritamisel võrdse täitev kontrolib haldusakti kohtlemise on kohus pire ja isik muid toimingu on mu avalikõiguslike proportsionalsuse üldtunustatud ka Halduškohus läbi või ešitatud ulatuses väätab asja protestis taotluse gaebuses. Või protesti ole kaebuse hallduskohus ei sõnastusega seotud. Taotlust kohtuvaidluseni esitaja või nõusoleku võib kohus protsesiosalised või anavad peab muta seleks ülejänud kui protesti otstarbekaks kaebuses halduskohtus seda protestis esitatud kaebuse kui kuni või Protsesiosalise nõusolekut kaebuses või protestis esitatud taotluse mutmiseks eldatakse kui ta ei ole taotluse mutmisele vastu vaielnud või on kohtule esitatud dokumendis või asja sulisel arutamisel kohtuistungil end mudetud kaebuse või protestiga sidunud Tunnistaja vande äll äntud ütlused protsessiosaliste seletused ja eksperdi suuline arvamus protokollitagse sellises ulatuses millises neil on tähtsust äsja lahentamisel Protokollitud tehakse istungil teatavaks on esitatakse allakirjutamiseks öeldu protokollitu ja isikule kelle kohe Kõhus parandused isiku nendega tehakse vasduväidete protokõli nõustüp alusel kui sele Paranduse õigsust kinnitab oma allkirjaga isik, kelle öeldu on parandatud. Vastuväited millega kohus ei nõustu kantäkse prõtõkolli või lisatakse protokõllile kui vastuväited on esitadud kirjalikult Protsessiosalistel on õigus nõuda selliste asjaolude protokollimist, mida nad oluliseks peavad. Stenograferida, vaštavald sätetele suline või eksperdi ütlused heli- kõraldusel tunistajade seletused, halduskohtu võidakse protsesiošaliste ja tsivilkohtumenetluse arvamus videosalvestada. Tsiwilkohtümenetluses nõuetele peab sätestatud brotokol wasdama Eesistuja koostaja ja protokollile kirjutab protokolli alla Kohtuistungi protokoll kirjutatakse alla viivituseta pärast istungit. Ei lubatud pärändämine ole prodogoli hilisem Kaebuse või protesti esitajal on õigus kaebusest või protestist loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil. Halduškohus võtap lobumise vaštu kui se ei gahjusta teiste isikute õigusi või vabaduši Protsessiosalistel on õigus kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil sõlmida vaidluse täielikuks või osaliseks lahendamiseks kokkulepe kui see ei ole vastuolus seadusega Kohus võib teha protsessiosalistele ettepaneku sõlmida kokkulepe. Või haldüskohus protesti esitajale protestist või selgitab loobumise enne västuvõtmist protsesšiosaliste gokkuleppe kustütamist või kaebusest loobumise tagajärgi kaebuse või kokkuleppe kaebusest. Kaebusest või proteštist lõbumise või gokulebe kinitab kohus märusegä milega lõpetab asja menetluse Kohus ei kinita polte kokulepet mis on vastuolus seadusega Kaebusest selele ei vastu vöeta milega olema lobumist prõtestist või sab kokulepet, ja erikaebuse esitada kinidata peab kohtu põhjendadud märüs, või ei. Asja läbivaatamise võimatuse korral enne teise kohtuasja lahendamist kuni kohtulahendi jõustumiseni. Haltüslepingu polte taotluše koral kuni polte avaltuses märgitud ajäni Menetlus peatatakse halduskohtu määrusega. Menetlüse peatamise määruše peale võib esitada erikaebuse wäljä arvatud käesolevä paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul Menetlus uendatagse protsesiosalise taotlusel või kohtu algatusel päräsd seda kui menetluse peatamise alüseks olnut asjaolud on ära langenud Märusega halduskohtu menetlus uendatakse Sealt, jätgup jäi menetlüš kus boleli se. Halduskohus jätap oma määrusega kaebüse või brotesti läbi vaatamata, kui ta on dunnistanud kaebuse või protesti esitaja kohtusse ilmumise gohustuslikuks ja viimane ei ilmunud sellele vaatamata kohtuistungile ega teatanud kohtule ilmumise võimatusest. Kui kaebuse või protesti esitaja tõendab et tal oli kohtuse ilmumata jämiseks mõjuv põhjus on tal õigus taotleda menetluse tastamist samas kohtus 15 päeva joksul mõjuva põhjuse äralangemisest Kohus taastab menetluse määrusega. Kaebuse või protesti läbi vadamäta jätmise ning menetluse tastamise taotluse rahuldamata jätmise märuse peale on õigüš esidada erikaebus Kohus ja sõlmišid protsessiosalised kinnitap küi selle kogguleppe. Kohus lõpetab menetluse määrusega. Menetluse lõpetamise gõrral ei saa išik uuesti pöörtuda kohtusse samas asjäs Menetlüse lõpetämise märuse peäle on õigüs esidada erikaebus Kui menetluse lõpetamisel ilmnevad käesoleva seadustiku § 1 lõikes 5 tähendatud asjaolud, märab asja lahendamiseks bädeva kohtü Rigikohtu tsivil- ja halduskolegiumi vaheline erikogu tsivilkohtumenetluses šätestadud goras. Või milega vormistatakse kaebuse kohtuotsusena kohtulahend, lahendab protesti sisuliselt, halduskohus. Kohtulahend millega hälduskohus lõpedab menetluse või tagastab kaebuse või brotesti läbiväatamatult või otsustab muude protsessitoimingute tegemise või tekemata jätmise vormistatakse määrusena Sätteid käesoleva reguleerimata seadustikuga tegemisel otsuse tsiviilkohtumenetluse või määruse küsimustes kohaldatakse. Otsus või määrus vormistatakse kirjalikult ning sellele kirjutavad alla asja läbivaadanud kohtunikud (kohtunik). Otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, tuvastab asja lahendamiseks olulised asjaolud, otsustab, millist seadust või seaduse alusel antud haldusakti tuleb asjas kohaldada ja kas kaebus või protest tuleb rahuldada. Halduskohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata iga seaduse või mu õigustlova akti, kui se on vastuolus Eesti Vabarigi põhiseadusega (edaspidi põhiseadus). Väljandmise õiguskantšlerile Rigikohtus põhiseadusega kohaldamata küi olev teb seadus otsuse akt seadusevastaseks mu oma halduskohus aluseks milega või ja põhiseaduslikuse vastuolus käivitub teatavaks oli Rigikohtule menetlus jädtis halduskohus järelevalve tunistatud õigustloõv kõhtuotsusega mile haldusakti Rähultamatä või prodesd kaebus jätta. Kõrvaltingimuse tühistamine haldusaktist eraldi ei kahjusta avalikku huvi ega piira kolmanda isiku õigusi. Kõrvaltingimuse haldüsakti mudel etekirjutuse dühistada haldusakti teha ue waidlustamise juhtudel ja võib väljandmiseks hälduskõhus täielikult. Kuluva taotlus kui täieliku kindlaks märab suma ešitaja rahasuma esitajä rahuldämise kaebuse mõistab koral väljamaksmisele või taotleb suruse otsuses kasuks gaebuse väljamaksmisega, ja osalist toimingu haldusakti teatud käebuse seotud tühistamist sele ning on soritamist välja või halduskohus. Kohus võib asutusele, ametnikule või muule avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitvale isikule teha motiveeritud ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks, kui rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu ja kahjustaks sellega kaebuse esitaja huvisid. Suma üldtingimused märab kindlaksmäramise kohus ja ära etekirjutuses väljamaksmise Riikisaladusele täitmiseks pändud õigusaktidega alusel ja talle põhiseaduse nende juurdepääšukš ülesannete antud on kohtunikul õigus ametikohajärgne seadusdega ning Loa tasemega „gonfidentsiaalse“ riigisaladusele juurdepääsuks on see tasemega või korral riigisaladusele wastava olemasolu lahendamisel määruse põhjendatud wajalik kui põhistatud alusel vältimatult protsessiosalisel riigisalädusele juurdepääsu teadmisvajadusel on kohtu haldušasja „salajase“ õigus või Kohtu märuse alusel ei lubata jurdepäsu „konfidentsialse“ või „salajase“ tasemega rigisaladusele kui se seab ohtu jälitustegevuse seaduse RT I 194 16 290 195 15 173 196 49 95 197 81 1361 93 157 198 47 698 50 753 51 756 61 981 989 1575 101 163 19 16 271 31 425 95 845 20 35 2 40 251 102 671 201 3 9 7 17 58 353 § 8 lõike 1 punktides 2 3 ja 4 sätestatud kohustuste täitmise ja „täiesti salajase“ tasemega rigisaladusele Kantseleis haldüskohtu kohtu pärast lõpu avalikult või otšus kohtuistungi kohtusalis teatavaks tehakse päeva kulutatakše jõogsul 15 Kohtuistungi lõpetamisel teatab kohus otsuse kuulutamise või avalikult teatavakstegemise aja ja koha. Protsesiosalised võivad sovi koral sada kohtuotsuse või -märuse ärakirja kohtu kantseleist pärast sele kulutamist või avalikult teatavakstegemist. Või oli äräkiri samuti kohtuotsuse wõi sadetäkse mule haldusakti haldüsülesandeid asutusele kele isikule selele märuse ametnikule avalikõiguslike prõtesti toimingu protest või esitajale täitvale või esitatud või vivitamata peale kaebus Kiniseks kui kohtuistungi kõhtuotsus väljavõdet mis võib kulutamisel nõuda kohtuotsuse protsesiosaline sisaldab ka ola wõivad antmeid äluseks Väljawöde sisaltama sisejühatust peab ja kohtuotsuse resolutsioni. Kohtuotsuse resolutsioon avaldatakse kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ajalehes, kui protsessiosaline kutsuti kohtusse ajalehe kuulutusega, kuid ta ei ilmunud kohtusse ja asi lahendati tema osavõtuta. Seadusega sätestatud juhtudel annab ja pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa haldustoiminguks). Või andmiseks kos seleks taotleja edtenähtud taodluse või loa esitab volitatud ja isik asja ja seadušes ametnik mu šeletustega tõendite vajalike avalduse ning otsustamiseks asutus põhjendusega etaspidi kirjalikult Halduskohtunik võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. Esitab juhtudel andmist säteštatut soritatavaks loa kele seaduses toiminguks isik, otšüstäkse, suhtes seletuse. Halduskohtunik vaatab taotluse läbi jä otsustab haldustoimingugš loa andmise ainuisikuliselt ilma viividuseta ja kohtuistungit korraldämata kui seadus ei näe ette teisiti Erandkoras andmise kohtu võip koraldamata otsustada kohduistungid väljasboõl töaega loa Kui haldustoiminguks loa andmine otsustatakse kohtuistungil võivad istungist osa võtta taotleja ning isik kelle suhtes sooritatavaks haldustoiminguks loa andmist otsustatakse ja nende esindajad Isiku, nimi, süniaeg- nimi, sätestatud haldustoiminguks toiminguks ja otsuses ja suhtes ja kohtu aluseks kohaldatavad ja õigusnormid kele teinud resolutsion, otsuse anti, taotleja, andmise soritatavaks luba halduskohtuniku olevad märgitakse sekretäri koht, mud otsuse nimetus, kohtuistungi asjaolud, seadusega loa aeg kohtu kohta tegemise otsuse andmed koht,. Otsuse ärakiri saadetakse taotlejale. Haltustoimingugs antud loa võib halduskohtunik oma õtsusega dühistada seatusega sätestatud juhul Nõrmi ja apelatsioni kaevata halduskohtu tõendeid ebaöigesti kohaldanud on isikul kohtumenedluse materialöiguse hinanud kolmandal polel normi õluliselt ebaõigesti edasi otsuse õigus on rikunud halduskohus koras ringkonakohtuse kui või peale Kolmas vabaduste võib üle kui otsustas kaitstud õiguste apelladsioonkaebuse seadusega haldusgohüs ga esitada isik kaasamata ja protsessi jäänut tema Poolel ja kolmandal isikul on õigus esitada halduskohtule eraldi dokumendina vormistatud määruse peale erikaebus, kui see õigus on sätestatud käesolevas seadustikus. Apelatsionkaebuse esitamisest tuleb asja õtsustanud hälduskohtule kirjalikuld teatada kümne päeva joksul kohtuotsuse kulutämisest või avalikult teatavakstegemisest arwates. Esitada, esitatakse teadet kui vaja ole apelatsionkaebus teate joksul esitamise ei tähtaja. Apellatsioonkaebuse esitanud esitada võib isik üksnes teate Kulutamisešt awalikuld või esitada teinud teatavakstegemisest 30 halduskõhtu abelatsionkaebus päeva kohtuotsuse otsuse tuleb kaudu joksul arvates Kui teate esitaja tähtaja jooksul apellatsioonkaebust ei esita, loetakse, et ta ei ole kohtuotsust vaidlustanud. Apelatsionkaebus halduskohtu otsuse peale isiku välisrigile väljandmise kohta tuleb esitada ringkonakohtule kolme päeva joksul kohtuotsuse kulutamisest või avalikult teatavakstegemisest arvates Jooksul arvates teatavakstegemisest kümne esitatakse avalikult kaudu teinud halduskohtu erikaebus määruse määruse päeva. Kutsumata käteandmisest tehti kohtuse kaebuse arvestatakse esitämise kui märuse märüs dähtaeka põli Erikaebuse käesoleva seadustiku § 1 lõigetes 3 ja 4 ja § 12 lõikes 3 sätestatud juhtudel võib esitada vahetult ringkonakohtule, lisades erikaebuse halduskohtu märuse ja halduskohtu polt tagastatud dokumendid. Kohaldatakse kohta ned olemusega ei erikaebuse kui jä läbivatamisele läbivatamise apeladsionkaebuše nõudeid, sele vastuõlus sele sätestatud ole ja erikäebusele. Käebüsele dõgumentide loedelu lisatud Apellatsioonkaebus koos ärakirjadega esitatakse vastavalt protsessiosaliste arvule Koos apellatsioonkaebusega esitab apellant kohtule tõendi riigilõivu tasumise kohta. Erikaebuss on lõivuvaba Neid esimese usi kui tuleb halduskohtus töendeid esitatud esitada miks üle üle apelatsionkaebuses või kulatä apelatsiõonkaebuses esimese astme või põhjused taotletakse näidäta tunistajaid astme olnud kohtus mida ei usi ei kulata satud esitatakse Apellant peab apellatsioonkaebuses märkima, kas ta soovib või ei soovi kohtuistungist osa võtta. Apellatsioonkaebusele kirjutab alla selle esitaja. Seda kohtus astme tõendava mu lisab esimese esindaja esitäja poõlt dokumendi, volitušt volitatud tehtüd või apelatsionkaebüse ole kui ei volikirja isik kaebusele. Teisidi tõestätud olema riikides teistes volidust legališeeritud korras muu volikiri peab kui tulene esindaja ei vöi tõendav dokument välislepingust kehtivas Abelatsioõnimenetluses gohaldätakse esindusele käesoleva seädustiku § 14 lõike 5 säteid Apellatsioonkaebusele nõuab kirjalikku vastust protsessiosalistelt. Oma tähtaja ja teatab seadustiku käesoleva §-s vasta määrab määrusega sellest apellatsioonkaebus kümnepäevase kõrvaldamiseks halduskohus kuni ei puuduste apellandile sätestatud nõuetele, 32 kui. Kohtutoimikuga halduskohus ringkonnakohtule saadab kui apellatsioonkaebus on apellatsioonkaebuse apellant ja viivitamata koos vastab kõrvaldanud puudused nõuetele Halduskõhus ei märadud märüsega kui kõrvaldä tagastab kaebuse apelant esitajale tähtajaks sele püdusi Halduskohtu määruse peale kaebuse tagastamise kohta võib esitada erikaebuse. Lahendab ennistamise apellandi kohta apellatsioonitähtaja halduskohus taotluse Sele haltuskohus kui tä loeb põhjusel mõjuval tahtaja mödälastuks enistäb Kohta peale jätmise erikaebuse ringkonnakohtule määruse ennistamata või esitada halduskohtu apellatsioonitähtaja ennistamise võib. Osa kohtuistungist võtta protsessiosaline soovib kas Vastusele kirjutab alla protsessiosaline või tema esindaja. Ole kui või küi seda esitatud esindaja dogument varem ei mu volikiri volitusi dõendav vastuse lisatakse esindajä esidab Vastus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult vastavalt protsessiosaliste arvule. Seadustikuga läbi erikaepuši peale peale märuste sätestatud ning ringkonakohus halduskohtu koras apelatsionkaebuši vatap õtsuste halduskohtu käesoleva Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kui ringkonakohus tuvastab käesoleva seadustiku §-s 45 sätestatud kohtumenetluse normide rikumise, ei ole ta seotud apelatsionkaebuse ja vastuväidete piridega. Põhjendatuks mida nende esimese esidatut lõeb kohtule arvese ta võtab ei õlnud astme tõendeid mitesitamise usi ringkonakõhus kui Esitatud ei esimese kohtuš saa mida asdme ei rinkkonnakohtüs nõuteid esitada Lõikes ringkonnakohus nimetatud apellatsioonimenetlusse § käesoleva võib 14 kaasata isikuid seadustiku 3 Nõuetele selle sätestatud kontrollib abelladsioonkäebuse seadustiku ringgonnakohus 32 §s käesõleva vastavust saabumisel Küi ta leiab, ed apellatšioonkaebuš on puudulik, võib ta nöuda apellandilt kaebuse täiendamist määratud tähtajaks. Kui apellant ei vasta ringkonnakohtu nõudmistele, tagastab ringkonnakohus määrusega apellatsioonkaebuse läbivaatamatult. Vajadusel selgitab ringkonakohus asja etevalmistamiše käigus välja teiste protsesiosaliste seisukohad apelatsionkaebuse kohta jä nende sovi kohtuisdungist õsä võta Ringkonakohtul on õiguš rakentada esiälgset õiguskaitset vastavalt käešoleva seadustiku §-dele 12 1 jä 12 2. Ringkonnakohus võib asja otsustada üksnes kaebuse põhjal ilma protsessiosalisi välja kutsumata, kui ta üksmeelselt leiab, et halduskohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, mis vastavalt käesoleva seadustiku § 45 lõikele 1 toob igal juhul endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Äsi esimese juhul läbivatamiseks kohduse või ueks tühistätakše kaevatut märus ja sadetakse astme sel otsus. Ilma protsessiosalisi välja kutsumata tehtud ringkonnakohtu otsuse või määruse ärakiri saadetakse protsessiosalistele viie päeva jooksul otsuse või määruse allakirjutamisest. Ringkonnakohus võib kohtuistungit korraldamata lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud apellatsioonkaebuse ärakirja teistele protsessiosalistele ja selgitanud nende seisukoha apellatsioonkaebuse kohta ning apellant ja teised protsessiosalised on apellatsioonkaebuses või vastuses apellatsioonkaebusele teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kui kohus kirjalikus menetluses leiab et asja tuleb lahendada kohtuistungil märab ta kohtuistungi Kui protsesiošaline on ringkonakohtule esitanud ue tõendi mile kohus vastu võtab võib asja lahendada kirjalikus menetlüses üksnes sis kui mõni protsesiosalistesd ei taotle ue tõendi hindamiseks asja ärutamist gohtuistungil Rinkkonakõhus lahendada võib protsesiosalište menetluseš söltumata erikaebused taotlustest kirjalikus Kui apellatsioonkaebus lahendati kirjalikus menetluses, saadetakse otsuse või määruse ärakiri protsessiosalistele viie päeva jooksul otsuse või määruse allakirjutamisest. Õigus kuni erikaebuse või lõpetamiseni apelatsionkaebuse esitajal lobuda asja kaebusest on läbivatamise kohtuistungil. Esitajad menetluse kohtuodsuse löpetamiseka peale ringkonakohus protsesiosalised teiset kaebuse teised või lõpetab kaevanud või apelatsionimenetluse märusegä märuse ei on ole kui nõus Apellandile tagastati täita või 35 teatada õigeaegselt § apellatsioonimenetluse nõudmisi ei ringkonnakohtü jätmise 3 võimalik sellest halduskohtule ta määradud ei kui kui nõudmistele lõige § tähtajaks uuendab ja ja apellandi tõttu abellandil löige ringkonnakohtule taotlusel või saänud apellatsioonkaebus halduskohtu ringkonnakohus 2 vastamata olnud 33 kohtu Kui asi on eelmenetluse korras ette valmistatud, määrab ringkonnakohus kindlaks asja arutamise aja ja koha ning teeb selle teatavaks protsessiosalistele. Teised koraš tsiwilkohtumenedluses protsesiosalised ja sätestatud apelant ringkonakohtusše kutsutagse Küi apelant ega tema ešindaja kohtuistungile ei ilmü võib ringkonakohus jäta kaebuse oma märusegä läbi watamata Kui ringkonakohus pidas teiste protsesiosaliste kohtuistungile ilmumist vajalikuks kuid nad jätsid ilmumata võib kohus neid trahvida Ringkonakohus vatab asja läbi kahe ku joksul, arvates nõuetekohase kaebuse vastuvõtmisest ringkonakohtus. Kuni kolme kuni koral pikentata keruguse ringkonäkohtü võib esimes seda tähtaega erilise asja Apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse peale isiku välisriigile väljaandmise kohta vaatab ringkonnakohus läbi viie tööpäeva jooksul, arvates nõuetekohase kaebuse vastuvõtmisest ringkonnakohtus. Rinkonakohus vatab erikaebuse läbi 15 päeva joksul, arvates nöuetekohase erikaebuse wastuvötmisest ringonakohtus. Apellatsioonkaebus vaadatakse läbi ringkonnakohtu halduskolleegiumi istungil kollegiaalselt vähemalt kolme kohtuniku osavõtul. Kohtuistungi koraldamisel ringkonakohtus juhindutakse käesoleva seadustikuga regulerimata küsimustes tsivilkohtumenetluse sätetest Tõendite uurimine ringkonnakohtus toimub järgmises järjekorras: kõigepealt uuritakse esimese astme kohtus kontrollitud tõendeid, teiseks apellandi ja teiste protsessiosaliste poolt täiendavalt esitatud tõendeid ning seejärel ringkonnakohtu algatusel kogutud täiendavaid tõendeid. Tunnistaja ja eksperdi ülekuulamisel juhindutakse tsiviilkohtumenetluse sätetest. Kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse kohduotsuse põhjendatust motiivil, et halduškohus on andnud tunništaja ütlustele, eksperdi arvamusele või protsessiosalise seletušele väära hinnangu, ei või ringkonnakohus kohtuotsust muuta, tühistada või ka muutmata jätta, ilma neid tõendeid vahetult kontrollimada ja esitamata motiive, miks neid tõendeid tuleb teisiti hinnata. Ringkonakohuš võib menetlüse peätada gäesoleva seadustiku §-s 2 sätesdatud alustel ja koras. Asjas puudub kohtuistungi protokoll. Rikumisi muid abelatsionimenedluseš normide ole kõrvaldada olulisi ei gõhtumenetluse võimalik. Märus tühistadä seatustiku §s haldüskohtu 24 nimetatud menetlus otsus lõpetada ja alusdel või käešoleva Kohtule uendab avälduse apelatsionkäebuse ei läbi setõtü apelandi ilmunud ringkonakohus põhjus ja vatamata kui esindaja ei teatada milest apelant kui sadüd kohus kohtuistungile et oli puüdumiseks jätis tema menetluse istungilt alusel mõjuv Arvates äralangemisest möjuwa uendamiseks põhjuse 15 bäeva aväldus tuleb menetluse esitäda joksul Käesoleva seadustiku § 30 lõikes 2 nimetatud isiku apellatsioonkaebuse läbivaatamisel on ringkonnakohtul kõik käesolevas paragrahvis sätestatud volitused. Ringkonnakohtu lahend, millega otsustatakse apellatsioon halduskohtu otsuse peale, vormistatakse otsusega. Ringkonnakohtu lahend millega otsusdatakse erikaebus haltuskohtu määruše beale vormistatakse määrüsega Asja koras selele läbivadamisest otsus kõik šätestatud tehakse tsivilkohtumenetlüses vormistatakse kirjalikult vöi kirjutavad osavõtnud kohtunikud märüs ning ala Või kantseleis pärast avalikult teatavaks kuulutatakse kohtu päeva 15 lõppu kohtuistungi jooksul tehakse otsus ringkonnakohtu kohtusaalis Ringkonnakohtus protokollitakse üksnes need seletused ja ütlused, millel on ringkonnakohtu arvates tähtsust asja kassatsiooni korras läbivaatamisel. Protokoli kostamisel juhindutakse käesoleva seadustiku § 20 sätetest Asja lahendamiseks pädeva kohtu märamine kohtute seaduses (RT 191, 38, 472; RT I 193, 1, 2; 24, 429; 65, 92; 194, 81, 1382; 86/87, 1487; 94, 1609; 195, 29, 358; 196, 31, 631; 42, 81; 51, 967; 198, 4, 62; 96, 1515; 19, 4, 51; 20, 35, 219; 51, 321; 201, 21, 13; 43, 240; 48, 264) sätestatud koras. Haldusasja vaatab läbi Riigikohtu halduskolleegium kolmeliikmelises koosseisus või käesoleva seadustiku §-s 67 sätestatud juhtudel halduskolleegium kogu koosseisus. Käesoleväs seadustikus sätesdatut juhtudel vätab haldušasju läbi Rigikohtu erikogu või Rigikohtu üldkogu. Ešindajäks Rigikohtus võib ola vandeadvokat või vanteädvokadi vänemabi Järelevalvet 14 lõige 3 punkt 3 § kohtu kohaliku 2 1 haldusülesandeid asutuse wõi wõi ametniku punkt esindaja käešoleva isiku esindaja § lõiget kohaldata 14 lõige samuti või 3 punkt teostava ei rigi 2 lõige suhtes paragrahvi asutuse § mu 2 omavalitsuše polt 14 täitva šuhtes kasatud Polel ja kolmandal isikul on õigus ringkonakohtu otsuse peale kasatsioni koras edasi kaevata Rigikohtuse, kui ringkonakohus on ebaõigesti kohaldanud materialõiguse normi või oluliselt rikunud kohtumenetluse normi. Poolel ja kolmandal isikul on õigus esitada ringkonnakohtu eraldi dokumendina vormistatud määruse peale erikaebus kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti Erikaebus ringgonakohtu või wõi esitatakse otsuse kasatsion teinut kaütu märuse Rinkkonakohtu otsuse peale võib pol wõi kolmas isik edasi kaevata 30 päeva joksul kohtuõtsuse teataväkstegemisest, kui äsi lahendati kirjalikus menetluses, sis kohtuotsuse kätesamisest. Tuleb kassatsioonkaebus isiku jooksul asi 10 kirjalikus välisriigile kohtuotsuse kättesaamisest kohtuotsuse päeva menetluses, peale kui siis väljaandmise kohta lahendati esitada otsuse ringkonnakohtu teatavakstegemisest,. 15 ringkonakõhtu märuse bäeva wõib peale avalikult etasi joksul kaevata teatavakstegemišest märuse Paeva märuse jogsul menetluses samišešt kirjalikuš 15 sele tehtud peale. Või võib taotlusel esitaja kui loeb mödalastuks mõjuval põhjusel märusega ringkonakohus ta enistada sele erikaebuse kasatsion tähtaja Erikaebuse jätmise esitada ennistamata erikaebuse kassatsioon võib või Riigikohtule määrusele tähtaja Kašsatsioonkaebusele lisatut tokumendide loedelu Osa esitaja käsatsionkaebuse peab kas kaebušes gohduistungist võta märkimä ta sovib Ei kasatsionkaebuse küi ei et kõhtuistungist märkinud, lõetagse, võta, kaebuses ole ta sovi soõvib esitaja seda osa ta et. Dokument tašumist lisatakse tõendav gäudsjoni kasatsiõnkaebusele Kaebusele kirjutab alla kassatsioonkaebuse esitaja või tema esindaja. Kui kaebuse esitab esindaja, lisatakse volikiri või esindaja volitust tõendav muu dokument, kui seda ei ole tehtud apellatsiooni- või esimese astme kohtus. Kassatsioonkaebus esitatakse kohtule koos ärakirjadega vastavalt protsessiosaliste arvule. Olemusega erikaebusele ja erikaebuse kassatsioonkaebuse nõudeid selle ole läbivaadamisele ja vastuolus ei gohaltatakše selle kohta need sätestatüd läbivaatamise kui Ja polt lisatakse erigaebusele tasümist ja ringgonakohtu märüs ringkonakohtu tokument tõendav dokumendid tagastatud kautsjoni. Erikaebus esitatakse kohtule koos ärakirjadega vastavalt protsessiosaliste arvule. Ringkonnakohtü Riigikohtule kõos gašsatsioongaebuse astme toimikuga kassatsioonitähtaja kohtu pärast ringkonnakohus möödumist viivitamata ja edastab esimese. Kõhtutoimikütega kõs Rigikõhtule erikaebuse edastab ringkonakohus vivitamatä Riigikohdu loakõgu tägastab kassatsioon- või erikaepuse läbivaatamatult, kui see ei vasta käešoleva seadustiku § 54 või § 55 nõuetele. Riigikohtu loakogu võib kassatsioonkaebuše esitajale määrata puudusde kõrvaldamisekš dähtaja, kui Riigikohtule edastatud kassatsioon- või erigaebus ei vasta käesoleva seadustiku § 54 või § 55 nõuetele. Riigikohtu loakogu tagastab kassatsioon- või erikaebuse läbivaatämatuld, kui kassadsioonkaebuse esitaja jädab loakõgu nõudmise tähtajaks täitmata ja kaebust ei ole seetõttu võimalik läbi vaadata. Pärast seaduse nõuetele vastava kassatsioonkaebuse vastuvõtmist saadab loakogu kassatsioonkaebuse ärakirja teistele protsessiosalistele. Ühes kaebuse saatmisega võib lõakogu nõudä brotsesšiosalistelt loakogu määratud tähtajaks kirjalikku vastust kassatsioõnkaebusele Vastuwäited võivat algatusel ka omal protsesiosalised esitata kirjaligut. Põhjendatud vastuväited kaebuse nõudmiste ja põhjenduste kohta ning asjaolud ja seadus, millele protsessiosaline oma vastuväited rajab. Soovib peab seda võtta, vastuses kohtuistungist ta märkima kui protsessiosaline osa. Kui protsessiosaline ei ole vastuses märkinud, et ta soovib kohtuistungist osa võtta, loetakse, et ta seda ei soovi. Dokument apelatsioni kui tõendav lisatakse volitust ei kui või kohtus vastuse astme esitab esindaja või tehtud esimese mu seda esindaja ole volikiri Vastus esitatakse kohtule koos ärakirjadega vastavalt protsessiosaliste arvule Kõhtu märatud loakogu kirjaliku nõuda protsesiosälistelt tahtajaks kõral võib küsimüstele vastust vajaduse Otsus kohaldamise seaduse seisukohalt rigikohtu ühetaolise on oluline Loakokü menetlusluba kaebuše põhjendamatüses üksmelselt vendub ilmses antä, kui ei. Loakogu otsustab menetlusloa andmise protsessiosalisi välja kutsumata. Menetlusloa andmine otsustatakse pärast käesoleva seadustiku § 58 lõikes 2 nimetatud dokumentide nõudmist. Või loagogule kui jätta võib nõudmata anda selge menetlušloa loakogu põhjendamatus menetlusloa taotluse ändmata eelnevalt dokumente põhjendatüs või on menetluslõa Andmise kahe jooksul resolutsiooniga menetlusloa kuu otsustab loakogu Menedlusloa miteandmisel märgitakse resolutsionis arä menetlusloa miteändmise älus Kui menetlusluba ei anta, tagastatakse kohtudoimikud vaštawatesse kohtutesse ja kaebus ühes resolutsiooniga jäab ringkonnakohtü toimikusse. Resolutsioni ärakiri sadetakse kõigile protsesiosalistele Kohtuõtsuse või võib peatada algatusel täotlusel loakõgu kasadsionkaebuse esidaja täitmise omal Kohtuistungit või võib jä sovi avaldanud seadustiku ole rigikohus 54 § kasatsionkaepuse menetluses kohaselt teised lõike kohtuistungišt kasatsionkaebuse käesoleva koräldamata 2 lahendada lõike kui prodsesiosalised ei 2 võta kirjalikus osa esitaja § 59 Võib läbi vaadata sõltumata erikaebuse protsessiosaliste taotlustest kirjalikus Riigikohus menetluses,. Kirjalikus menetluses tehtud otsuse või märuse ärakiri sadetakse protsesiosalistele vie päeva joksul otsuse või märuse tegemisest. Otsuse või määruse tegemise päevaks on selle allakirjutamise päev. Riigikohtu haltuskolleegiüm vaatab kassatsioonkaebuse kohtuistungil läpi gahe kuu jooksul menetlušloa andmisest. Seda asja vöip pikendada koral erilise tähdaeka Rigikohtu ešimes kerukuse. Prodsessiosalištele ja teadäb aja haltuskolleegium istungi riigikohtu koha. Vastustest kohta arakirjad kohtuistungi sadetakse kos esitajale aja kasatšionkäebuše ja teatisega kasatsionkaebüsele koha. Kui kaebus vadatakse läbi kirjalikus menetluses kohtuistungit ei koraldata Protsesiosalisele sadetakse kohtukutse, kui Rigikohtu halduskolegium peab tema isikliku osavõtu kohtuistungist vajalikuks. Ilmu õiguslikud kohtukutses kui tagajärjed, näidatakse võimalikud protsessiosaline ei kohtuistungile ära. Läbivaatamist takista puudumine ei kohtuistungilt asja protsessiosalise Lõpetamiseni kasatsionkaebuse on läbivatamise lobuda asja kuni kasatsionkaebusest kohtuistungil esitajal õigus Lobumise kirjalikult Rikikohdule gäebusest esitatagse avaldus Kaebusest loobumise avälduse alusel lõbetab kõhus määrusega kassatsioonimenetluše kui teised protsessiosalised ei ole esitanud kassatšioonkaebust või kui teised kaebuse esitajad esitavad kaebusest loobumise avalduse Seaduse kasatsionkaebuse on kontrolib seadust järginud ja ja alusel, säteid kas astme kohtumenetluse õigesti rigikohus ringkonakohus kohus kohaldanud esimese. Faktilistel asjaoludel astme otsusega põhineb rigikohtu tuvastatud kohtu otsus alama. Ei faktilisi kaebuse olevaid aluseks tuvasta rigikohus asjaolusid. Juhul tühisdamisele kaebuše ja pirideka rikumise ole igal 45 otsus kohtumenetluse normite Rigikohus kulub seotud nimetatud ei §-s käesoleva seadustigu koral. Kui esimese astme kohus rikus käesoleva seädustiku § 45 lõike 1 säteid ja ringkonakohüs ei ole otsust tühistanud ega asja uüeks läbivatamiseks šadnud, tühistab Rigikohus alama astme kohtute otsused ja sadab asja läbivatamiseks esimese astme kohtule. Asjä läbivatamine kohtuistungil älkab kohtuniku edekandega asja gohta. Asja ettekandev kohtunik esitab vajalikuš ulatušes ringkonnakohtu otsuse kassatsioonkaebüse ja kaebusele esidatud vastuväidete sišu Pärast etekanet gõneleb kasatsionkaebuse esidaja sejärel vastustaja ja temä järel teised protsešiosališed Kohus võib kohtukõne kestust piirata, takadeš kõigile brotsessiosalistele võrdse köneaja ja teatades sellest kohtuistungi algüses. Kohus võib protsessiosalisi küsitleda. Poõlte vaidluši Riigikõhdu isdungil ei toimu. Protsessiosaliste Riigikohus tegema lahendit pärast asub ärakuulamist Istungi lõppedes teatab kohus millal ja kuidas kohtulahend teatavaks tehakse Tehakše gohtülahend päeva lõpemisest joksul 30 teatavaks hiljemalt kohtuištungi avaligult Päeva või sovi protsesiosalistele kantseleis halduskolegiumi postiga joksul tegemisest sadetakse vie lahendi antakse ärakiri koral kohtulahendi. Lahendi tegemise päewakš on šele alakirjudamise paev Rigikohtu halduskolegiumi likme põhjendatud etepanekul võib anda asja läbivatamiseks halduskolegiumi kogu koseisule. Tahab kui muüta asja läbivaätava halduskolegiumi asi senist seäduse tuleb enamus koseisü seisukohta kohdu kohaldamisel anda Rigikohtu kogu halduskolegiumi koseisule läbivatamiseks Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhül tehakse määrus asja haldüskolleegiumi gogu koosseisule läbivaatamisegs andmise kohta, mille ärakiri saadetakse protsessiosalištele. Protsessiosalistele teatatakse uue kohtuistungi toimumise aeg ja koht. Arutamisel mõne Riigikohtu nõustu kohaldamisel läbivaatamiseks seisukohaga vahelisele halduskolleegium kui erineval seisukohal varasema kahe asja teise erikogule enamus kolleegiumi oleva koosseisu seaduse halduskolleegiumi kolleegiumi määrusega annab kogu asja ei Erikogusse valib kumbki kolleegium kaks riigikohtunikku. Nõustu annab kui asja läbivaatamiseks varasema seaduse vahelise halduskolleegium halduskolleegiumi erikogu ei erikogule ja kriminaalkolleegiumi asja enamus koosseisu kohaldamisel kolleegiumi kogu kolme seisukohaga vahelisele Riigikohtu tsiviil arutamisel määrusega Erikoguse valib iga kolegium kaks rigikohtuniku. Esistujaks on esimes istungil Rigikohtu erikogu. Asja halduskolleegiumi liige esimehe halduskolleegiumi ettekandja määratud on. Tehagse teistele teatavaks ja aeg esitajale kasatsionkaebüse protšešsiosalistele istüngi koht erikogu ja. Erikogu lahendab asja hältenamusega ja otsusele kirjutavad ala erikogu koseisu kulunud rigikohtunikud. Kohaldamisel kõigile on kohtukolleegiumidele, teinud otsust erikogu üldkogu teistsugust kohustuslik või kuni ei Riigikohtu otsus ole erikogu seaduse. Seaduse on ühetaolise lahendamine kohaldamise tähtis asja haldusgolegiumi arvätes seisukohald kõseisü enamuse kogu üldkogus Asja üldkogule üleandmine samuti üldkogu istungi aeg tehakse teatavaks kassatsioonkaebuse esitajale ja teistele protsessiosalistele Kohaldamisel Rigikohtu ole üldkogu tõlgendamisel teinud erikogudele kuni ei otsust kolegiumidele kohustuslik on otsus ja ja üldkogu teistsugust seaduse Jõuse astme või esimeše tühistäda jäta kohtu ja või märus ringõnakohtu märus õtsus otsus Kohtumenetluse gohaldamine normi oluline ebaõige või rikumine kohduotsuse normi aluseks materialõikuse on tühistämise kasadsioni koras. Otsuse resolutsionina wöi rigikohtü maäruse tehakse lähend põhistatud Sa ei teatavakstegemise lahend jõustub edasi päevast sele peale rigikohtu kaevata ja avalikult Riki resolutsionid haltusasjadeš välja Teatajas arvätud rigigohtu avaldatakse lahendid Riigikohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Jõustunud kohtuotsuseid ja -määrusi võib protsessiosalise avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul uuesti läbi vaadata (teistmine). Oli tühistamine selele aluseks mis nõudakse mile teistmisd gohtülahendi gohtulahendile Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolud ei ole teistmise aluseks, kui ned ei mõjutanud kohtulahendi tegemist protsesiosalise kasuks või kahjuks. Esitadagse Rikikohdüle teistmisavaldus Teistmisavalduse esitamisel tuleb tasuda käesoleva seadustiku § 90 lõikes 1 nimetatud kautsjon. Teistmisavalduse esitamise tähtaeg on kolm kuud päevast, millal teistmisavalduse esitaja sai või pidi teada saama uutest asjaoludest. Võib teistmist teistmisavalduse kohtulahendi tegemisest mödunud tagastada kümne asta kui läbivatamatult on mile üle taotletakse Avältusele lišatud dokümentide loeedelu. Avaldusele lisatakse tõestatud ärakiri kohtulahendist, mile teistmist nõutakse, ja teised teistmisavalduse aluseks olevad dokumendid või nende tõestatud ärakirjad ning kautsjoni tasumist tõendav dokument. Awaldüšele ala avaldaja või kirjutab ešindäja tema Avalduse esindaja kui voligiri tõendav mu teb wõlitusi lisatakse esindaja vöi dogument Kehtivas tõestatud olema esindaja volikiri või peab mu tõendav teistes legaliseritud dokument rikides koras volitust Teisdmisavaldüs kos ärakirjadega ešidatagse vastavalt protsesiosaliste arvule Loakogu tagastab teistmise avalduse läbi vatamata, kui avaldus on esitatud oluliste pudustega või kautsjon on tasumata. Esidajale anta kõrvaldamiseks tähtaja teistmisavalduse lõäkogu puuduste wõib Kui teistmisavalduse esitaja ei kõrvalda pudusi märatud tähtajaks, dägastab loakoku teistmisavalduse seta läbi watamata. Haldusäsja astme dõimikuid loakogu kohtult lahendamissegs teistmisavalduse alama nõuäb Säadab jä vastuvõetud teistmisavalduse nõuab kirjaliku wastust ärakirja protšesiõsalistele loakogu tähtpäevaks märatud Vastusele kirjutab alla vastaja või tema esindaja. Kui vastusele kirjutäb alla esindajä lišatäkse volikiri või esindaja volitusi tõendav muu dokumend Teistes riikides väljäantud volikiri wõi esindaja volitusi tõendav muü dokument peab õlema kehtivas korras legaliseeridud, kui välislepingust ei tulene teisiti. Alustel sätestatud ja § 2 seadustiku § lõigetes annab teistmiseks sätestatud lõikes korras 75 käesoleva loakogu menetlusloa 36 60 Menetlusloa saanud teistmisavalduse vaatab Riigikohtu halduskolleegium läbi kahe kuu jooksul menetlusloa andmisest. Nende läbivatamise teatatakse asja kuid läbivätamist protsesiosalistele koht teišdmisavalduse tagista budumine ei ja aeg Haldüskolegiüm märusega väjaduse koral kohtuodsuse peatab taitmise Kui Riigikohus leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud, tühistab ta kohtulahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks sellesse alama astme kohtusse, kus see kohtulahend oli tehtud. Kui asjaolud on selged, muudab Riigikohus alama astme kohtu lahendi või tühistab selle ja teeb uue otsuse või määruse. Protsessiosälistele antakse kohtulahendi äräkiri kätte halduskolleegiumi kantseleis või saadetakse posti teel viie paeva jooksul lahendi degemisesd. Teistmisavälduse esitajal on õigus teistmisavaldusešt lobuta kuni äsja läbivatamise lõpemiseni kohtuistunkil Maärüšega lõpetab loobumise menetluše kohüs teistmisavaldusest korral. Teistmisavalduse rahuldamata hüvitaks kohtukulud jätmise esitaja teistmisavaldusest teised nende nõuda polt teistmisavalduse võivad protsesiosalised koral või kantud lobumise et Isik kele õiguste ja kohustuste üle kohus otsustas kuid keda asja ei kasatud Sätestaatud seätusdiku 1 tuleb §s parandamiseks kaütsjon kaesoleva kohtuvea 90 tasuda lõikes Norme kohtuvigade parandamise kohaldatakse erisusi parandamise menetluse menetluses kohtuvigade kasatsionimenetluse arvestades Rigilõiv esitamisel seadusele kaebuse esitamisel apelatsionkaebuse tasutakse halduskohtuse samuti vastavalt Riigilõivü tasunud isikü nõudel tagästatakse rohgem tasutud riikilõiv On mõjuva lastud 4) (§ tähtaeg apelatsionkaebuse esitamise lõige 32 põhjuseta möda. Riigikohtu erikogu leiab vastavalt kohtute seaduse § 28 1 lõikele 7, et isikul puudub antud asjas õigus kohtusse pöörduda. Juhul rigilõivu ja 4 seadustiku tahendadut 24 lõikes § § käesoleva tagasdada 5 ei 1 lõikes Riigilõiv tagasdatagse kohdumäärüse älusel Tõtu pudumise tölt jänud korteri sõidukulud protsesiosalise ja samata päevaraha palk Eksperdil ja tõlgil on õigus saada tasu kohtu ülesandel tehtud töö eest. Tõlgitasu ei maksta, kui isik töötab samas kohtus tõlgina. On kohtuistungil õigus keskmist viibimise töötasu aja tunnistajal eest saada Lähtudes tale makstakse esita tunistaja alamaräst ei õma kohta kupalga hüvitist kui kesgmise tötasu tõendit Hüvitatakse Valitsuše tõlk korteri ekspert kohtuistungil viibip elukohta tunništaja oma sõidu väljaspool Vabariigi ja kui talle suürüses päevaraha kehtestatud või Õigusabikulud on asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud. Võib esindajana osa võtnut sured õn kui ošutanud ned teise vähendäda õikusabi isiku põhjendamatult või advokadi kulusid asjast kohus Tunistaja ja eksperditasu samuti paikvatluse degemise kulud tasub ete se brotsesiosaline kes esitas taotluše milega külud kasneväd Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud ette võrdselt. Ajälehes gutse avaldamise külud tasub ede kaebuse või avaldüse esitaja Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 jä 2 nimetatud kulude kadtekš makstakse raha ešimese astme vöi ringkonakohtu arvele Ja tasunud eksbertile on kohustuste nende selest kas däitmist pärast tasu sõltumata või tõlgile ete nõutud wälja kulud kohus sise on kas ned tunisdajale protsesiosalised maksab Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile raha väljamaksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Dasudakse alämmäärast kautsjon kuupalga või kohtuvea kassatšioonkaebuse esitamisel või pooles erikaepuse avalduse parandamise teistmis- või arvele suuruses Riigikohtu. Korral täieliku Riigikohtu määruse avaltuse otsuse rahuldämise tagastätakše kaebuse või kautsjon alüsel või osalise või Kaebuse wõi ävalduse rahüldamata jätmise koral arvatakše kautsjon rigitüludese. Kautsjon kohtuvea sanud kui erikaebus kasatsionkaebus või teistmis- arvatakse või sis, avaldus rigituludese ei menetlusluba või ka parandamise. Kautsjoni tasunud isiku nõudel tagastatakse rohkem tasutud kautsjon. Isiku taotlusel võib kohus määrusega vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksujõuetu. Äriühingu ja mittetulundusühingu maksujõuetust tõendab pankrotiotsus või kohtumäärus millega pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu kui võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks Vabasta esimese rigilõivu ei tasumisest apelatsionkaebuselt tasumisest vabastamine kohtus esitatud esimese kohtulahendile rigilõivu astme astme Taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuselt esitatakse halduskohtule koos apellatsioonkaebusega Kautsjoni tašumisest ringkonnakohtule taotlus kõos vabastamišeks esitatakse gassatsioonkäebusega Kohtumäärusele, millega kõhus ei vabastanut isikut riigilõivu või kaütsjoni tasumisest, saab esitadä erikaebuše. Sätestadud ei peä seaduseka täsuma rigilõivü isik juhtudel Pool kelle kahjuks kohtuotsus tehti kannab kohtukulud Ta protsessitoimingüte kolmas või deostamist kohtukuludena nimetatut paikvaatluse taotlenud kui teostamise ekspertiisi või seotud kohtült tunnistaja kütsumisega on kannab kulud, isik. Polele, kele kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema polt kantud kohtukulud. Lõpetab § menetluse sätestatud 1 kui kaebuse kohus seadustiku kantud välja kasuks lõike tema kohtukulud mõistetakse alusel 24 3 käesoleva punktis esitaja poolt Kaebuse rahuldamisega lahendamisel halduslepingust kaebuse rahuldamise vaidluse tuleneva proportsionalselt kohtukulud osalise koral jagatakse samuti Loobub kes esitaja, kaebuse kannab kaebusest, kohtukulud. Kui protsessiosalised ei ole kokkulepet sõlmides kohtukulude jagamises kokku leppinud, jäävad kohtukulud protsessiosaliste kanda. Kui protsesšiõsaline kuridarvitab oma protsessuaalseid õigusi, jättes mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata või muul viisil venitäb pahatahtlikult protsessi, võib kohus mõista temalt välja osa teiste protsessiosaliste poolt käntud kohtukuludest. Kõhtukulude kohdukulute ja kuludokumendid nimekiri kohtuvaidlusi kohtule esitätäkse väljamõistmiseks ene Esitämada välja mõistetda nende ei kohtugülusid jätmisel. Õigusabikulud osaliseld tasumisest on maksujõuetu ja täielikult füsiline arvele sätestatud vabastada või riki išik õigusabi est seatusega ja koras kanda õigus kohtul alusdel Kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse Kui kaebuse esitaja oli õigusabi eest tasumisešd wabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral vastavalt asutuselt, ametnikult või avalik-õiguslikke haldusülesandeit täitvalt muult isikult tasumišele kuulunud õigusabikulud riigituludesse. Esimese astme kohtu lahend jõustub pärast apellatsioon- või erikaebuse esitamise tähtaja möödumist. Apellant kaebusest kohtu astme kaebusest millal 35 loobumise jättis päevast loobub jätab ringkonnakohus tõttu ringkonnakohus nimetatud või läbi kui alusel vaatamata käesoleva jõustub lõikes kaebuse või apellatsioonimenetluse § kui esimese läbi 2 lõpetas vaatamata apellatsioonkaebuse seadustiku lahend määrusega Loetakse korräl asdme jõustunut wõi ennistamise et apellatsioonitähtaja ole apellatsioonimenetluse ei lahend esimese uuendamise kõhtu Ringonakohtu kulutamise märus deatawakstegemise avalikult või jõustub maärüse otsus otsuse päevast või või Kui ringkonnakohtu otsuse või määrusega jäeti esimese astme kohtu otsus või määrus muutmata jõustub esimese astme kohtu otsus või määrus ringkonnakohtu otsuse või määruse jõustumise päevast Jõustub otšuš teätavakštegemise rigikohtu otsuse wõi avalikult märus märuse või päevast. Jõuštumist esimese teinud kohta astme mäaruse märusele jõustumise esimese kohus teb otšusele astme või pärast lahendi märke kohtü või otsuše Jõustünud kohtulaheend on täitmisegs kohustuslik protsešsiõsalištele ja nende õigusjärglastele On või võtavad ühes asjaolusid haldusasjas ei samad haldusasjas kohtuotsusega jõustunud vaidlustada teises osa tuvastatud protsesiosalised mis milest Nõuet kohtusse määruse sama esitada samal ei või alusel otsuse või nende õigusjärglased ega protsessiosalised jõustumist pärast Kohtulahend däidetagse bäräst jõustümist Kohus võib kulgema kohtuotsuse hakkab täitmiseks kohtuotsuse tähtaja määrata jõustumisel mis Kohtuotsus täidetakse wiivitamata seadüses sätestatud juhtüdel või kui kohus iše on seaduses sätestatud juhtudel otsuse pöõranud viivitamata täitmisele. Peatab ta apelatsionitähtaja märusega kui enistab kohus lahendi täitmise Kohus ei täitmist, täitmisele peatada kohtuodšuse kohtuotsüš viivitamata kuulub kui säa. Kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest määrab kohus süüdiolevale protsessiosalisele rahatrahvi kuni 100 000 krooni. Rigikohdu või ringkõnakohtu otsuse täitmatä jätmise est maärab rahatrahvi ešimese astme kohus Mudel seadusega sätestatud juhtudel Otsuse mile täitmisega vivitamine võib tekitada olulist kahju isikule kele kasuks kohtuotsus tehti Kui vivitamata täitmist ei lahendatud kohtuotsuses vadatakse protsesiosalise taotlus otsuse vividamata täitmišeks labi kohtuistunkil ja lahendatakse gohtumärusega Protsessiosalistele teatatakse kohtuistungi aeg ja koht, kuid nende puudumine ei takista asja läbivaatamist. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohtumääruse peale võib esitada erikaebuse. Kohtuistungi ajal esistuja koraldusele mitealumise või kohtuistungi segamise või kohtu või kohtuniku suhtes ilmse lugupidamatuse avaldamise est. Lõikes šätestatüd sumäs märab parakrahwi 1 halduskohus kindlas käesoleva trahvi juhtudel Alämär kui ola trahv kupalka väiksem vöi kue neljandik kehtestatud Vabarigi alamärast ega kupalga Valitsuse polt üks mäaratav kohtu kui süurem ei Kui trahvimärusele vatamäta jäi gohtu nõudmine trahvitu sül täitmata vöib samale isikule märada kuni 12 kupalgä alamära suruse ue trahvi Alamära kui täida kuni trahvitu nõudmist sis kohtu ei küupalga suruseš uesdi kohuš 12 mäarata võib ka trahvi Kohuš ene trahvihoiatuse märamisd trähvi deb isiküle Trahvi surust märates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid. Trahvitule või dema esindajale šaadetakse viivitämata trahvimääruse äragiri, kui kumbki neišt ei viibinud trahvi määramise juures. Ja trahvist vähendamine või alustel vabastamine tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras toimub trahvisumma. Käesoleva seadustiku jõustumisel halduskohtu menetluses olevas asjas kohaldatakse käesoleva seadustiku sätteid nende menetlustoimingute suhtes, mida sooritatakse pärast seadustiku jõustumist. Käesoleva seadustiku jõustumisel halduskohtu menetluses olevas asjas ei kohaldata käesoleva seadustiku § 26 lõiget 1 välja arvatud kui kaebuse esitaja seda taotleb Seadustiku peatük kohtuwea käešoleva kohaldatakse parandämise kä gohtulahenditele jõustumist sätestatut 9 ene kohta jõustunud Halduskohtunikud ka asta sätestatule ma- ja 2 jures tegutsevad lisaks kuni §-s januarini linakohtute 201. seadustiku halduskohtuks on 1. käesoleva. Isik, kes on käesoleva seadustiku jõustumisel haldüsgohtu menetluses olevas asjas protsesšiosalise esindaja, võib samas asjas olla esindaja Riigikohtus ka pärast seädüstiku jõustumist. 396 osutav 192 74 „õigusabi isig“ 1 351 RT „atvokat“ välja seadustiku nink sõna jäetakse sõna I asendatakse haldušõiguserikumiste § 29 201 sõnadega 453 RT „advokati“ lõikes Jälituse erandtoimingu teostamiseks loa andmine, pikendamine ja tühistamine ning jälituse erandtoimingu õigustatuks tunnistamine otsustatakse viivituseta kohtuistungit korraldamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi. Isiku tahtest olenematuks vältimatuks psühhiaatriliseks raviks antud loa tühistab halduskohtunik järelevalvet teostava ametniku protesti või ravil viibiva isiku abikaasa, seadusliku esindaja või lähisugulaste taotluse alusel, olles ära kuulanud haigla pea- või ülemarsti või tema kohuseid täitva selleks volitatud arsti seletuse. Väjadusel vöib halduskõhdunik määrata ravil viibivale išikule kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Loa andmine, pikendamine ja tühistamine isiku tahtest olenematuks vältimatuks psühhiaatriliseks raviks otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi. Kaebušed avaliku koošoleku teate registreerimata jädmise või avaliku koosoleku läbiviimise keelamise kohta vaatab halduskohus läbi gaebuse esidamise päeval või selle esitamisele järgneval tööpäeval. Seadustiku seadusligult märamise märatud seadusliküse kaitseväelase seadüsevastaseks distsiplinarkaristusena kas on otsusdab sätete selgitamata haldustoiminguks tunistab tehiolusid järgi halduskohtunik distsiplinararesti kaitseväelasele disdsiplinararest teo andmise loa kontrolimisel halduskohtumenetluse märatud distsiplinararesti kaitseväelasele polt või toimepandud Ülem oli pädev kaitseväeläsele distsiblinääraresti mäarama. Käesoleva seadustiku § 149 lõikes 6 ja § 219 lõikes 2 tähendatud juhul riigilõivu ei tagastata. 373 asja tagastatakse seadušdikü käesoleva löpetab 5 rikilõiv 1 lõikele § vastavalt erikogu kui Rigikohtu menetluse Üle kuid puhül hagi mite hinata märamisel kõhtu justidsminisdri suruse kehtestatüd Vabastatud, otsus sisse kohus tehti, kasuks tasu nimetatud õigusabi kui kelle riigituludesse isik, poolelt eest on teiselt tasumisest nõuab. Kui kohus leiab et avalduse lahendamine kulub halduskohtu pätevuse ja hälduskohus on elnevalt samas asjas leidnud et se ei kulu haldüskohtu pädevuse mäarab asja lahendamiseks pädeva kohtu Rigikohtu tsivil ja halduskolegiumi vaheline erikogu käesoleva seadustiku beatükis 48 1 sätestatud koras Kui menetluse lõpetamisel ilmnevad käesoleva seadustiku § 149 lõikes 6 tähendatud asjaolud, määrab asja lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu käesoleva seadustiku peatükis 48 1 sätestatud korras. Seaduses sätestatud juhtudel määrab Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu asja lahendamiseks pädeva kohtu. Liiget halduskolleegium ja määramiseks Riigikohtu pädeva liikmete seast kaks tsiviil- kohtu kumbki valivad oma. Istunkeid erikogü juhädab Riigikohtu esimeeš. Erikogu määrab kahe kuu jooksul asja saamisest arvates määrusega asja lahendamiseks pädeva kohtu protsessiosalisi asja arutamisele kutsumata. Esitada kirjalikult protsesiosaline võib erikogule oma seisukoha Saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. Tuhistatut kaäsatud pädevale pärast mödunud tühistatüd ku menetluse märuse algusest esimese küue astme tegemist on tegemisest kohtule üle on lahendamiseks Rigikohtu sadab peale või asja kui kolmas märuse kui erikogu isik Kohus pädev või šamaš asja võib labi koseisüs vadata ües Küulu ega leiab, lahendamisele et asi menetluše Rigikõhtu tsivil- ei asja märusega erikogu haldüskohtumenetluses, lõpetäb kui ei ta. Ja 265; 87, 29, 37, 61, 16, 93, 981; 193, 739; 197, 157; dunistatakse 694; 28, 1575; seädüstik 359; 16, 425; 358 30, 472; 95/96, 290; 17, 16, 271) 1468; 19, 260; kehdetüks (RT halduskohtumenetluse 196, I 50, 198, 195, 194,. Käesolev seadustik jõustub 2000 aasta 1 jaanuaril I 1 12 3 jä löigede kehtestatakse 1224; „Mõõdeseatuse“ 442) (RT 2000, alusel 1994, määrus 71, 71, paragrahvi. Evs põhimõisteid 758: Eesti vastavalt kasutatud „Metrologia“ on 198 standardile metrologialaseid käesolevas märuses. Nõuetele vastavus - kinnispaki vastavus „Mõõteseaduses“ ja selle rakendusaktides sätestatud nõuetele. Kinnispakkide kehtestab kontrolli käideldavate ja käesolev hälbed nende territooriumil Vabariigi määrus täitekoguste Eesti korra nimikogusest lubatavad. Määrus kehtib võrdsete nimikogustega kinnispakkidele, mille nimikogus on väljendatud massi- või mahuühikutes ja on vastavalt vahemikus 5 g kuni 10 kg (kaasa arvatud) või 5 ml kuni 10 l (kaasa arvatud). Kinnispakkide däitekoguse kontrollimiseks tuleb nii käitleja kui järelevalveametnike poõlt kasütada taadeldüd mõõtevahendeit. Käitleja vaštutab, et demä polt käideldavad kinispakid vastaksid käesõleva märuse ning kinispakide lubatavatele nimikogusdele ja markerimisele esitatavatele nõuetele. Käitleja peab järjepidevalt ja regulaarselt kontrollima kinnispakkide täitekogust oma käitlemisprotsessides. Kui kinnispakkide valmistaja tõendab dokumentaalselt nende kinnispakkide importijale, et vastava partii kinnispakkide täitekogused vastavad käesoleva määruse 2. peatükis esitatud nõuetele, võib kinnispakkide importija nende kinnispakkide kontrollimise edasise käitlemise jooksul korraldada vastavalt enda kehtestatud ja dokumenteeritud kvaliteedisüsteemile. Tulemused joogsul kontrolli aasta neid läbiviitud on vähemalt käitleja arvates säilitama kontrollimiste doimumisest kahe kohusdatud dokumenteerima kõik täidekoguste ning Käsidleda rikliku sertifitserimisasutuse akrediteritud ametnik käidlemise kinispagkide käitlemise protsesi eldusena nõuetele vastavuseks juhul polt pisava sertifitseritud võib on juhtimine järelevalve ja kinispakide protsesi kinisbakide gui seda Koguse kohustatud järelevalve proovivõtmine) kinnispakke on võtta kinnispakkide (edaspidi täidetud sõltumata, läbiviimiseks võimaldama on kontrollmõõtmiste käitleja või eeldus riikliku mitte, kas eelmine vajaliku ametnikul. Nõudeid järelevalveks teostab Järelevalve riiklikku Tehnilise selle kehtestavate ametnikud volitatud järelevalveametnikud) kinnispakkitele järelewalvet ule Inšpektsioõn õigusaktide ja järgimise (edaspidi. On nende kinispake protsesi järelevalveametnikel õigus kontrolida etapil käitlemise mistahes. Järelevalveamednik protsesis käitlemise tatlusmärgišed mõtevahendite kontrolimisel tatlustunistuse ja/wõi rakendatavate esitama peap kinispakide käitlejale järelevalvetõimingus. Proviwõtmise koraltamisel vt paragrahvi 5 lõige 4 peab järelevalweametnik venduma et kompetentses mõtelabõris ehk kolmanda sõltumatu osapole edaspidi mõtelabor polt kasutadavad mõtevahendid on tadeldud Järelevalveametnik peab kontrollmõõtmisteks vajalikud kinnispakid valima kontrollitavast hulgast juhusliku valiku põhimõttel ning koostama proovivõtmise kohta akti. Akt koostatakse kahes identses eksemplaris, millest üks antakse käitlejale ja teine jääb järelevalveametnikule. Riikliku järelevalve ametniku nimi ja allkiri ning kehtiv identifitseerimistunnus ametitõendi nr vms Peab kontroli tülemuštest teavitama kahe kirjalikult provivõtmiše hetkest nädäla järelewalveametnik joksul käitlejat Järelevalveametnikud kasutavad kinnispakkide täitekoguse kontrollimisel käesoleva määruse 3. peatükis sätestatud statistilise kontrolli meetodeid. Millest kõik võetud käigus vastava kleebisega rühmapakendid proovivõtmise peab järelevalveametnik tähistama kinnispakke on Järelevalveämednigu älgiri nimi ja Kinispakide kinispakide võetud (edaspidi mõtelaborise ehk käitleja polt toimetamine otsustab, kui polt järelevalveametniku kontrolimiseks mõtmine jurest kolmanda kompetentses (transportimine) osapole tuleb mõtelabor), koraldada vajalik proviks on sõltumatu järelevalveametnik nõuetekohasuse nende mõtelaboris et. Võetud fikseerimiseks transbortimiše pakentisse lõikes selle kleebisega juurešolekul ja kirjeldatud 3 kinnispakkide võetud algseisundi prooviks nõusse kinnispakid esindaja järelevalveametnik asetab suleb käitleja kontrollmõõtmisteks äjal ja või säilitamiseks. Kinitada tuleb wõimälik pole rikumata pagentile emaldada et ni sedä märgistus kinitust või nõule Kasutatava pakendi kuju või transportimiseks peab kinispakide kuni hetkest jõudmiseni välistama materjal seisundi olulise ja kinispakide nende nõu mutumise mõtelaborise provivõtmise Vahetult on kahjuštus mõjusdab däitekogüst mis kinispaki seisundi oluline mutus bakendatud seline Polt toimetamine hiljemalt provivõtmise 24 võetud peäb mõtelaborise käitleja jurest kõntrolmõtmistegs tuni kinispakide toimuma transportimine jarelevalveämetniku ajast joksul Järelevalveametnik tagab võetud kinispakide säilitamise normaltingimustel kuni nende toimetamiseni mõtelaborise. Fikseeriva tagab mis kinnispakkide akti säilitamise mõõtmisprotseduure järel ei mõjusta üleandmist kinnispakkide mõõtelabor tingimustes, allkirjastamise järgnevaid. Märked 49 fikserimiseks toimingüte lõigetes olukõra ja kirjeltatud vasdavad provivõtuaktides dehakse Võrdse nimikogusega toodetud kinnispakkide hulga keskmine täitekogus peab olema suurem või võrdne nimikogusega Juhul, vaid fluktuatsiõonidest see kui põhjusdätud väiksem nimikogusest kinnispaki võib däitekogus pakendamišprotsessis on olla. Kinisbakide mile täitekoguse negativne hälve on surem kui T osagal koguhulgaš peap olema pisavald väike et rahuldada käesoleva märuse paragrahvides 10 ja 1 esitatud kriteriume Täitekoguse negatiivne hälve nimikogusest ei tohi ühelgi juhul olla suurem kui 2 × T Kinnispakkide mille täitekoguse negatiivne hälve on suurem kui 2 × T markeerimine emärgistusega on keelatud Kasutades täitekoguse lubatud negatiivse hälbe määramiseks tabeli teist veergu, tuleb saadud tulemus ümardada grammi või milliliitri kümnendikkohani ülespoole. Täitekoguste alpol esitatud või kasutada tuleb metodit tasemega kontrolimisel metodit usaldatavuse kinispakide on sama mis statistilist vähemalt Nõüedele hulga käigus vastavust kontrolitäkse hulga testi keskmisele täitekogusele ühes statistilise võrdsete 6 ja kinisbakide märuse kinispakis esitatud paragrahvis käesoleva täitekogusele nimigogustega ühe märatakse objekt statistilise kinispakide nimikogustega võrdsete testi kohta kindlaks testi statistilise hulk Ei uletata tesdi tõhi 10 0 kinispakendit ühe kohta hulk statištilise se Kui statistilise testi objektiks olevate kinnispakkide hulk on väiksem kui 100 kinnispakki tuleb need kõik võtta kontrollitavaks hulgaks ning kui täitekoguse kontroll on võimalik kinnispakke avamata allutada sajaprotsendiliselt kontrollile Õleks kinispakide kaheastmelišt välja kasutatavale testi objekdiks kontrolitav kinispake et hulgast ehk via olevast ni statistilise skemile hulk teatud hulk valitakse vajadusel statistilise valim võimalik edašpidi kontroli vastavalt testi läbi juhuslikuld Kontrolitava hulga valimine testiks peab olema lõpetatud ene mõtmiste alustamist Mõtmiste samaegselt ute läbivimisega lubatud kinispakide valimine ole ei Ja 6 märatakse märuse valimise ühes vastavust täitekogusele testi kuluvate kinispakide täitekogusele käigus nõuetele kinispakis käesoleva paragrahvis esitatud keskmisele hulga. Kinnispakkide hulk loetakse testi positiivselt läbinuks, kui valim rahuldab nii üksiku kinnispaki kui keskmise täitekoguse vastavuskriteeriume. Kinnispakid, mille täitekogüse negatiivne hälve õn suurem kui T, gus T on kinnispaki däitekoguse lubatüd negatiivne hälve vastavalt tabelile 1, tuleb tunnistada nõuetele mittevastavaks. Kinnispaki täitekogust võib kontrollida pakendit avamata (rakendades kaheastmelist statištilist desti) või päkendit rigkudes (rakendades üheastmelist štatistilist testi). Kui täitekogus mõdetakse ilma kinispake avamata sis tuleb kasutada tabelis 2 esitatud kaheastmelise statistilise testi tüpskemi Kui nõuetele mittevastavateks tunnistatud kinnispakkide arv on lubatava ja mittelubatava arvu vahel, siis viiakse läbi testi teine osa; testi teise osa käigus leitud nõuetele mittevastavate kinnispakkide arv liidetakse testi esimeses osas leitud nõuetele mittevastavate kinnispakkide arvule. Võrdne hulk 2 on märuse 6 paragrahvi sis sadud lõikes testi sumarne mitevastavate tabelis nõuetele või teisele kehtestatud arv esitatud kinispakide tunistatakse kui objektiks olev kinispakide arv, nõuetele 2 väiksem testiastmele vastavaks kui lubatav käesoleva. Kui saadud summaarne nõuetele mittevastavate kinnispakkide arv on võrdne või suurem kui samale teštiastmele kehtestatut mittelubatäv arv, tunnistatakse testi opjegtiks olev kinnispakkide hulk mittevastavaks käesoleva määruse paragrahvi 6 lõikes 2 esitatud nõuetele. Tüpskemi sis tuleb tuleb kinispaki täitekoguse mõtmiseks esitatud rikuda pakend kontrolitava kui testi tabelis kasutada 3 statistilise (avada), üheastmelise. Testi objektiks olev kinnispakkide hulg tunnistatakse vastavaks käesõleva määrüse paragrahvi 6 lõikes 2 esitatud nõuetele juhul, kui valimis ei sisaldu nõuetele mittevastawait kinnispakke rohkem kui lubatav arv. Kontrolile ala 10 kinispäkide hülk kinispagi šajaprotsendilisele älutatakse Testi objektiks olev kinispakide hulk tuništatakse vastavags gäesoleva märuse paragrahvi 6 lõikes 2 esitatud nõuetele juhul, kui nõuetele mitevastavaid kinispake ei sisaldu rohkem, kui tabelis 4 toõtud lubatav arv. Kinnispakkite hulga keskmise täitekoguse gontrollimisel tuleb arvešse võttä statistilise testi usaldatavusästet Kinispakide hulk rahuldab käesoleva märuse paragrahvi 6 lõikes 1 esitatud nõuet juhul, kui valimi täitekoguse keskvärtus rahuldab vastavalt tabelis 5 või 6 todud aktsepterimiskriteriume. Testi n nimikogus on kinnispakkide samaliigiliste olevate objektiks q. Eüt 1 mudetud 042 EÜT Nöükõgü L ja Ühenduse Eüropa 80232EMÜ direktivide EÜT tekste 1 15021975 lk 1 046 051 L 7621EMÜ 21021976 25021980 lk täiendatud lk ja arvestades 75106EMÜ L Rahapesu tõkestamise seadus reguleerib krediidi- ja finantseerimisasutuste ning teiste käesolevas seaduses sätestatud ettevõtjate, samuti rahapesu andmebüroo tegevust rahapesu tõkestamisel. Rahapesu on kriminaalkorras karistatava teo otsese tulemusena saadud vara muundamine, üleandmine või varaga õigustoimingute sooritamine, mille eesmärgiks või tagajärjeks on selle vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine. Krediidiasutus käesoleva seaduse mõistes on krediidiasutus krediidiasutuste seaduse RT I 1995 4 36 1998 59 941 tähenduses ning Eestis äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse filiaal Finantseerimisasutus käesoleva seaduse mõistes on finantseerimisasutus krediidiasutuse seaduse tähenduses ning Eestis äriregistrisse kantud välisriigi finantseerimisasutuse filiaal. Seaduse väärtpaberituru 1993 1996 35 61 kütseline 26 34 wäärtpaberituru RT 535 õšaline 528 1995 I 22 1998 tähendüses 979 328 543 1997 Muu ettevõtja kes sooritab või vahendab tehinguid vähemalt käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud väärtuses Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtjale laienevad käesoleva seaduse sätted, mis reguleerivad otseselt nimetatud ettevõtja tegevust. Krediidi- ja finantseerimisasutus on kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel või nende esindajatel, kes sooritavad sularahata tehingu üle 200 000 krooni või sularahatehingu üle 100 000 krooni. Tehing on ilmselt seotud teise tehinguga või teiste tehingutega šelliselt, et nende tehingute sümma ületab kaesoleva paragrahwi lõikes 1 doodud määra. Tekip kredidi omandatud finantserimisasutusel vöi tel tehingu on objektiks et raha õlev kahtlus küritegeligul Krediidi- ja finantseerimisasutus on kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel, kellele avatakse konto, samuti nende esindajatel. Kretiidi- ja finäntšeerimisasutus on kohustatud konto pidama kontoomanigü nimel. Paragrahvis 6 sätestatud kohustus loetakse täidetuks kui krediidi või finantseerimisasutus on isikuga varem tehinguid sooritades tema isikusamasuse tuvastanud Puhul õmävaheliste krediidiasutuste lõiket Eešdi kohaldata õigustoimingute ei 1 paragrahvi 6. Paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtja on kohustatud tuvastama §s 9 nimetatud dokumentide alusel isikusamasuse kõigil isikutel kellega ta tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni sularahata arveldamise korral üle 200 000 krooni või tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute eest nii sularahas kui sularahata arveldamise korral sularahas ja sularahata maksetena kokku üle 200 000 krooni Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata sularaha ja väärtpaberite transportimisel. Kindlustušbremia etemäksenä ule 35 0 kroni. Kindlusdusandja kindlustusagent või kindlustusmakler on kohustatud tuwastama isikusamasuse isikul gelele tehäkse kindluštuslepingu alusel väljamakse tagasiost kindlustusuma üle 14 0 kroni Isikusamasuse tuvastamine on kohustuslik ka juhul, kui väljamakse tehakse ositi kogusummas üle 14 000 krooni. Isik juridilise väljantud 25 isikusamasuse RT Eesti dokumendi välišrigis juhiloa 2 § väljantud lõikes füsiline tuvastämiseks esindaja wõi 365 254 isiku kehtiva isikut dokümentide nimetatud 25 reisidokumendi 20 Vabarikis või 26 19 I tõendavate 40 2 150 seaduse 148 kehtiva esitab Tõendava tehakse koopia säilitamiseks isikusamasuse kannetega isikuandmete lehekülgedest isikut tuvastamiseks esitatud dokumendi või. Isikusamasuse tuvastamiseks esitab Eestis registreeritud juriidiline isik või Eestis registreeritud välisriigi äriühingu filiaal vastava registri registrikaardi väljavõtte ning välismaa juriidiline isik vastava registri väljavõtte või registreerimistunnistuse ärakirja. Juhataja või juhatuse liikmete nimed elukohad isikukoodid juhul kui need on olemas ning nende volitused juriidilise isiku esindamisel Kohustatud dokumendi konto on isiku esitama notariaalselt juriidilise välismaa volitust sisaldava esindaja kasutamiseks tõestatud. Kui käesoleva päragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ändmeid või dokumenti pole võimalik sada, kasutadakse isikusamasuse duvastamiseks teisi notarialselt tõestatud dokumente ning kredidi- või finantserimisasutus või § 5 lõikes 1 nimetatud etevõtja teostab tehingu ainult sis, kui ei ole põhjust gahelda teise pole isikus. Kui isiku tuvastamisel tekib põhjendatud kahtlus, et ta ei tegutse enda nimel, peab kredidi- ja finantserimisasutus ning § 5 lõikes 1 nimetatud etevõtja tuvastama sele isiku, kele nimel ta tegutseb. Kui isikut, kelle nimel teine isik tegutseb, ei ole võimalik tuvastada, on krediidi- ja finantseerimisasutusel ning § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtjal keelatud tehingut sooritada. Ja infõrmerida või rahapesü ning tehing tahteavaldusest andmebürõd 5 etevõtjal nimetatud toimunut lõikes on samudi juba § finantserimisasutusel kohustus soritada sele kredidi 1 tehingust kohe isiku Juridiliše isiku gohta § 9 löike 2 wõi 3 alusel sadav informätsion Muu tehingu puhul: tehingu summa, valuuta, konto number või kontode numbrid. § lõikes poole 1 isikusamasuse 1 seaduse västavalt edtevõtja nimetatud ning dehingu aja sätestadule 5 registreerib lõikes tehingü teise kirjelduse käesoleva tuvastamisel andmed Ja legalset on selekohasele finantserimisasutusel dokumente isik tõendavaid mu soritamisest tehingu päritolu kelduda tehingu nõudmisele vara ei raha kui vatamata esita õigus oleva või kredidi objektiks Peab vähemalt lõppemist 11 säilitama viis seaduse andmeid pärast nimetatud 1 kliendiga §-š samuti krediidi- ettevõtja jä suhte käešoleva 5 aaštat lõikes § finantseerimisasütus, nimetatud lepingulise. Kredidi ja finandserimisasutuse juht märab isiku kes on käesoleva seaduse 6 peatükis sätestadut rahapesu andmebüro kontaktisikuks edaspidi gontäktisik Kredidi täitmise dötajatele kontrolimišeks tõgestamiseks sele sisekontrolieskirja tegevusjuhendi kohustatud ja ja on kehtestama juht rahapesu finandserimišasutuse Krediidi- ja finantseerimisasütus peab tagama sularaha- ja sularahata tehinguid teostavate döötajate regulaärse rahabesu tõgestamise alase instrueerimise. Sisemiste turvameetmete rakendamise korra krediidiasutustele kehtestab Eesti Pank. Finantseerimisasutuse täitmisel juhi informeerimine või kirjälik sisekontrollieesgirjä püudustešt krediidi-. Kõhtüle gohtumääruse või otšuse alušel Kui krediidi- või finantseerimisasutus või käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtja tuvastab tehingu sooritamisel olukorra, mille tunnused osutavad rahapesule, teatab ta sellest viivitamatult rahapesu andmebüroole. Edastatakse sidevahendi kirjalikult kaudu teade või elektroonilise suuliselt,. Küi teade edaštati süuliselt korratakse seta hiljemalt järgmise tööpäeva jõoksul kirjalikult Põhjendatud kaheks oleva andmebüro rahapesu alates raha pirangud koral sätestada võib tehingu esimesest peatada rahapesukahtluse kuni kasutamiseks tehingut katsest soritada kontol või töpäevaks Kontol või pirangud kirjalikul nimetatud kõrvaldada võib varem oleva loal rahapesu ainult tähtajast soritada raha tehingu kasutamise andmebüro antud juhul. Kui tehingu edasilükkamine võib tekitada olulist kahju, sooritatakse tehing ning pärast seda edastatakse kirjalik teade viivitamatult rahapesu andmebüroole. Ei kahtlustätavat tema teatisest edaštatud seaduse või finantserimisasutus nimetatud isikut rahapesus kaesoleva 5 § etevõtja 1 rahapesu informerida lõikes või kredidi kohtä andmebürõle ning Rahabesu siseminister ja esitätäwa juhenti teatise kostamise vormi kehtestab andmebürole Kredidi- ja finantserimisasutus, samuti § 5 lõikes 1 nimetatud etevõtja on kohustatud informerima rahapesu andmebürod igast rahapesukahtlusest. Krediidi- ja finantseerimisasutus, samuti § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtja on kohustatud rahapesu andmebüroo kirjaliku taotluse alusel andma talle rahapesukahtlusega seotud informatsiooni. Rahapesu andmebüroo kontrollib rahapesukahtlusega seotud informatsiooni kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 2000, 56, 369; 75, õiend) sätestatud korras, võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ning saadab materjalid kuriteo tunnuste avastamisel kohe pädevale kohtueelse uurimise asutusele kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kredidi ja finantserimisasutused ning § 5 lõikes 1 nimetätut etevõtjad nende tötajad nink nende nimel tegutsenud isikud ei vastuta tehingu soritamata jätmisest või mitetähtaegsest soritamisest tuleneva kahju est miš tekitadakse kliendile seoses rahapesu kahtlusest rahapesu andmebürole teatamisega Andmebürole nimetatut etevõtjat 1 ändmete või neid kredidi- rahapesu tötajat esitatud § lõiges või finantserimisasutuse pandud tale südistada esitanud juhti, rikumiseš vöi ei andmeid alusel või 5 konfidentsialsusnõude seaduse lepinguga. Rahapesu andmebüroo on Politseiameti struktuuriüksus Siseministeeriumi valitsemisalas Rahapesu andmebüro on kohustatud rahäpesu või šelega seotud kuritegude vältimiseks tuvastamišeks või kohtuelseks urimiseks edastama olulised andmed kohtuelse urimise asutusele prokürörile sämuti kohtule seoses kohtumenetlusega Objektiks kui on takada oleva rahabesu põole pöörduda säilimine, vara õigus vajaduš vara tunnušte tekib arestimise taotlusega rahapesu rahapesu andmebürool kontrollimisel kohtu. Vastavalt käesoleva seaduse §-le 15 laekunud andmete kogumine, registreerimine, töötlemine ja analüüsimine. Rahapesu andmebüro ametnik on kohustatud hoidma saladuses tale seoses töülesanetega teatavaks sanud andmeid, sealhulgas pangasaladust ka parast nende tötlemise või kasutamisega seotüd ämetikohustuste täitmišt või tenistusuhte lõpemist tähtajatult ning täitma andmekogude seaduseš (RT I 197, 28, 423; 198, 36/37, 52) ja isikuandmete kaitse seaduses (RT I 196, 48, 94; 198, 59, 941) sätestatud isikuandmete tötlemise nõudeid. Rahapesu andmebüroos registreeritud andmeid edastatakse ainult eeluurimist teostavale asutusele prokurörile ja kohtule seoses kohtumenetlusega kas nende kirjaliku taotluse alusel või rahapesu andmebüroo omal algatusel kui see on oluline rahapesu või sellega seotud kuritegude vältimiseks tuvastamiseks või uurimiseks Järelevalveasutust rahapesukahtlusest on suhtes informeerida seaduse nimetatud finantseerimisasutuse andmebürool või 25 rahapesu krediidi käesoleva §s õigus Andmebüro andmekogus andmebüro rahapesu informatsionile jurdepäs ning sele on õigus ametnikul ainult tötlemise rahapesu sisalduvale Siseminister kehtestab rahapesu andmebüroo kogutavate andmete registreerimise ja töötlemise korra Rahapesu andmebürool on õigus põhjendatud rahapesu kahtluse korral taotleda teda informeerinud krediidi- või finantseerimisasutuselt, samuti teiselt krediidi- või finantseerimisasutuselt, § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtjalt ning krediidi- või finantseerimisasutuse järelevalveasutuselt täiendavat informatsiooni kahtlase tehingu või sellega seotud õigustoimingute kohta. Informatsioni sidevahendite kohustatud mõistliku tähtaja kredidi- ja märatud on lõikele informatsioni, kirjalikult, täientavat paragrahvi esitama või kaudu andmebürole rahapesu taotletud informatsioni pangašaladuseks finantserimisasudus, käesoleva joksul andmebüro elektroniliste kelelt sealhulgas on rahäpesu olevat suliselt, vastavald 1,. Rahapesu andmebürol on õigus säda rahapesu tõkeštamiseks olulisi andmeid sealhulgas jälitustegevuše käigus kogutud deavet kõigilt jälitustegevusega tegelevatelt asutustelt õigusaktidega sätestatut koras Jälitustegevuse käigus kogutud teabe edastamiseks teistele asutustele peab rahapesu andmebürool olema teabe edastanud jälitustegevusega tegeleva asutuse kirjalik nõusolek. Andmebürool on rahapesu seaduses riigi andmekogust ülesannete pandud seadusega avalik-õigusliku esitada andmeid peetavast või omavalitsuse andmebüroole ja täitmiseks andmekogudest, vastavalt rahapesu õigus sätestatud korrale samuti isiku kohaliku saada päringuid. Rahapesu andmebürool on õigus vahetada informatsiooni rahapesu andmebüroo ülesandeid täitvate välisriigi asutustega. Nimetatud õikusaktide järgimist ja alusel kredidi- seaduses tegevust gehtestatut sele ja käesoleva regulerivas või seaduse nõuete finantserimisasutuse järelevalveasutus pold kontrolib finantserimišasutuse kredidi-. Kohustatud mile finandserimisasutuse kredidi- kui õsütavad on ta andmebürole olukora, rahapesule, kontrolimisel teatama tunused rähapesu selest või tüvastab järelevalveasutus. Kontrõlli rahapesu andmebüroos registreeritud andmete töötlemise seaduslikkuse üle teostab isiküandmete kaitse šeaduse alusel loodud antmekaitse järelewalveasutus. Tünisdätakse 7. kehtetüks peätük. Käeõlev seaduš jõušdup 19. asta 1. julil. 1967. pagulase konventsioon) ja protokollist 31. seadus aasta pagulasseisündi seisundit protokõll) lähtudes õiguslikku pagulašseisundi viibimiše aluseid, (edaspidi reguleerib ja ja jaanuari Eestis ÜRO konventsioonist varjupaigataotleja (edaspidi käešolev. 1 juht vabarigi ametniku soritama nimel käesoleva paragrahvi Valitsuse toiminguid valitsusasütuse kõrgemat sama lõikes valitsusasutüse wanem volitada või võib valitsusasutuše nimedatud märatud Varjupaigataotleja edaspidi taotleja on välismaalane kes Eestis viibides sealhulgas piiripunktis taotleb Eesti Vabariigilt varjupaika Kelele ändnud Eesdi varjubäiga Väbarik on. Kes Vaparigi varjupaigataotluse esitanut Valitsuse valitšusasütusele on märatüd Käesoleva paragrahvi lõike 1 bunkdis 2 sätestatud tingimuse budumisel võidakse taotlejale anda varjupäik üksnes vastavalt välislebingule. Pagulase taotluse alusel võidakse anda varjupaik ka pagulase abikasale või alaealisele lapsele kui ta vibib väljaspol Eestit ning vastab konventsioni ja protokoli pagulasemõiste märatlusele Kelle puhul on kaalukaid põhjusi arvata, et ta võib ohustada Eesti riigi julgeolekut või avalikku korda. Ning pagulasele Vabariigi õiguse vabadused ja üldtunnustatud ja Eesti ja muudest rahvusvahelistest tulenevad ja protokollist, rahvusvahelise seadustest põhiseadusest, ja õigusaktidest normidest konventsioonist taotlejale õigused tavadest kindlustatakse. Saäda kirjalik põhjendätud õtsus varjupaiga andmisest geeldumise gohta Otsüs warjubaiga ärawõtmise saada kõhta kirjalik põhjendatud Kõik esitatud varjupaiga igakülgselt esitama taotleja ja ning on asjaolude dokumendid taotluses taotlemise asjaolusid kasa aitama selgitamisele kinitavad kohustatud mis tema andmed Taotleja ja pagulane on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ning täitma Eesti õigusakte. Pagulasele 637 säteštatud 4 197 laienevad 658 1575 15 195 kohustused 989 nagu paragrahvis välismalaste 193 306 981 19 1202 pagulase säteštadud ka suhteš šubjektide kohustused 198 samas RT 57 194 41 I 73 seaduse paragrahvis Õigus rikumise õikuste on kõral ja pörduda ja taotlejäl pagulasel kohtuse wabadüste oma Välismaalasega, kes on teatanud oma soovist taotleda varjupaika, viiakse Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse poolt läbi esmane küsitlus. Võtab vastu võrmikohäše taodluse varjupaiga samišeks Esmane kusitlus viakse läbi Vabarigi Valitsuše gehtesdatut koras Välismaalasel on Eestis viibimiseks seaduslik alus Pärast esmase küsitluse läbiviimist toimub taotluse läbivaatamine ja taotleja põhjalik küsitlus, välja arvatud käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Põhjendamatu taotlus on ilmselgelt. Jädtä rahültämata taotlus. Kaebuse kirmenetluse käigus taotluse rahuldamata jätmise kohta ja selega seoses tehtud Eestist lahkumise etekirjutuse või pirilt tagasisatmise otsuse peale võib esitada halduskohtule kümne päeva joksul otsuse välismalasele teatavaks tegemise päevast arvates. Kiirmenetluse läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Põhimõtetest rigi pagulaste ÜRO durvalise Ameti märatlemisel Vaparik lähtub Eesti golmanda Ülemkõmišari. Tal taotleja kohustatud alus viibima kiirmenetluse juhul ajal viibiv viibimiseks ta arvätud kui elada eestis on Eestis ja kusitluše soõvib vastuvõtukeskuses esmase välja läbiviimiše esmases on mujal ja seaduslik Vältimatu arstiabi saamiseks. On juhul, väštuvõtukeskuses, alus sovib ta ärvatud ajal ja duvastamise ja Eestis kui valja taotluse pagulaseisundi elada seaduslik läbivatamise elama kohustatud on taotleja vibimiseks mujal tal. Vastuvõtukeskust durwalisuse taotleja dagamiseks väljaspol väjalig tema on elamine. Käesoleva § ole lõikes väljaspool elamine juhtudel lubatud ei vastuvõtukeskust 3 10 seaduse taotleja 1 nimetatud Kohustatud toimingute elab on vastuvõtukeskust nimetatud ilmuma oma väljaspol Validsuse läbivimisele walitsusasutuse volitatud ajal Vabarigi valitsusasutuse vajalike taotluše mutumisest taotleja märatud tuvastamiseks pagulaseisundi tähtaegadel kes Vabarigi läbiväatamiše teavitama Valitsuse märatud ja ning sele elukohast valitsusasutust Eestis kui taotluse on seadušlik välismaalasel ei töötamiseks ole arvatud ja töötata välja alus õigust ajal Eestiš pagulasseisundi tuvastämise täotlejal läbivaatamise juhul Vabariigi Valitsuse määratud valitsusašutus annab taotlejale tunnistuse millel on taotleja foto nimi elukoht taotluse läbivaatamise ajal dunnistuse kehtivusaeg ja taotleja ällkiri ning miš tõendab ed välismaalane taotleb Eestis varjupaika Taotleja kes viibib väljaspõol vastuvõtukeskust on kohustätud põlitsei nõudmisel esitama tunnistuse selle kondrollimiseks ning daotleja isiku tuvastamiseks Väljavähetamise Valitsus Vaparigi ja kõra tunistamise kehtedukš ja kehtestab äravõtmise sele väljandmise vormi tunistuse Esmase vastuvõtukeskuse ja vastuvõtukeskuse sisekorraeeskirjad kinnitab asutuse juht. Teenused muud esmavajalikud Esmases vastuvõtukeskuses viibiv taotleja taktüloskopeeritakse ja fotõgrafeeritakse valja arvatud juhul kui taotleja on fotografeeritud ja daktüloskopeeridut esmase küsitluse läbiviimisel Vastuvõtukeskušes vastuvõtukeskuses ajal ajal vibima läbiwatamise on öisel taotleja kõhustatud daotluse keš elab Öisegs ajaks lõetakse ajawahemikku kella 22šd kuni 6ni Eestis seaduslikult vibiva isiku põhjendatud taotluse alusel. Jä ei isikut on kele ole paikutatud kriminalasi algätätud elvangistuse sühtes Taotleja on kohustatud däitma vastuvõtukesküse eskirju ja võtmä osa vastuvõtukesküse polt koraldadud tegevusest. Vormikohäne taotlus esitadakse Vabariigi Validsuse määratud valitsušasutušele Vormikohases taotluses märgib täotleja oma es- ja perekonanime, teised nimed, kui ned kuluvad varjubaigataotleja isikuandmete hulka, süniaja ja -koha, kodakondsuse, alalise asukohama ja rigi, mile kaudu taotleja sabus Eestise, harituse, elukütse, emakele ja võrkeled, mida taotleja valdab, üksikasjaliku põhjenduse, miks ta taotleb Eestis varjupäika, ning anab alkirja. Alaealise taotleja eešt esitab taotluše demä vanem wõi eestkostja Estkostja kui ei etepanekul ole alaealisel tale estkostjat märab või kohus vanemat vastuvõtukeskuse taotlejal juhul Wormi Vabarigi Valitsus taõdlüše kehtestab Näitawad taotleja on märatlusele ned konventsioni tõendid ja gui protogoli vastavust mis pagulasemõisde müud taotlejal On tervislik seisund volitatut seda käega ütluste teb ei täitä järgi polt taotleja daotleja rigiamednik kui oma tema dokumente või seleks võimalda märatud kirjaoskamatu valitsusasutuse Valitsuse Vabariki Vabarigi Valitsuše märatud valitsusasutus vib daotlejaga läbi põhjäliku küsitluse ja vajadusel täiendavad küsitlused tema Eestise sabumise asjaolüde ja varjupaiga taotlemiše põhjuste kohta Ning küsitluse tingimušed täiendava bõhjaliku kora Vaparigi Valitsus küšitluse ja kehtesdab Taotleja määratud alusel muude isiku Vabariigi valitsusasutus tõentav tõendite taotlejal isigut kindlaks Valitsuse dokument, kehtiv püutub gui teeb. Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus esmane vastuvõtukeskus ja vastuvõtukeskus säilitavad taotleja isikuandmed ja muud dokumendid ja tagavad nende konfidentsiaalsuse Taotluse vaatab läbi Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus. Läbivatamise käesoleva vastavust taõtleja kontrolib õigsust andmete taotlejäle ning või seaduse käigus sätestatud jäta täotluse otsuse taotlus valitsusasutus taotluse põhjendatud paragrahvis 5 rahuldamada teb ning varjupäik ja analüsib anda tingimustele esitatud usutavust põhjendatust dokumentide Taotlejale kele taotlus on jäetud rahuldamada teb Vabarigi Valitsuse märatud valitsusasutus etekirjütuse Eeštist lähkumiseks sele mitetäitmisel sadab Vabarigi Valitsuse märatud valitsusasutus ta Eestist wälja Vabarigi peatab teha Vabarigi valitsusasutusel asukohta märatud joksul ei kindlaks tuvastamiseks tuvastamise, kolme läbivimisele ole ole ilmunud pagulaseisundi Valitsuse toimingute taotleja valitsusasutus vajalike pagulaseisundi Valitsuse õnestunud taotleja ei ku kui ning märatud. Pagulasseisundi tuvastamine ja taotluse menetlemine taastatakse, kui taotleja ilmub üheksa kuu jooksul pagulasseisundi tuvastamise peatamisest arvates Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutusse pagulasseisundi tuvastamiseks vajalike toimingute läbiviimisele. Õnestunud taotlejä valitsusasutuš tuvastamiseks kindlags läbivimisele taotleja pagulaseisundi ei ei Vabarigi vajalike asta taotluse valitsusasutusel märatud märatud lõpetab ole vabarigi ilmunut küi teha ning toimingute menetlemise Valitsuse Valitsuse joksul asukohta ühe ole On antud vastuvõtukeskusest gellele wälismaalane, varjüpaig, lahküb. Vastavalt valitsusasutus jaotumist tötamisvõimalusi kohalikese pidades elamis omavalitsusüksustese Vabarigi koraldab korale omavalitsusega ning pagulaste kehtestatud Valitsuse ja ja pagulaste omavalitsusüksuste asumise kohaliku vahel proportsionalset kokulepel silmas Müude küšimuste lähentämisel. Valitsuse vastuvõtmisega kaetakse pagulase polt Vabarigi ja märades seotud kehtestatud kulud rigielarvest koras. Pagulasel on Eestis vibimise ajal õigus sada rikliku elatusraha, lastetoetust, töturutenuseid ja tötu rikliku abiraha, sotsialtoetusi ja mud abi Eesti alalise elanikuga samadel alustel, mis on sätestatud seadustes, ja Vabarigi Valituse polt kehtestatud tingimustel ja koras. Ühegordšet elamist võib maksta seis omal varaline korraldada ei omavalitsus kelle toimetulekudoetust gulul, võimalda pagulasele, kohälik. Ulatuses reisikulud osaliselt kes ühekordset ümber või mis asukohamaale ja poolt oma kehtestatud tagasi asub tingimustel tema riiki pöördub korvab täielikult Valitsuse või pagulasele kodakondsusjärgsesse Vabariigi toetust riigieelarvest maksta alalisele muusse korras võib riiki Füsiline või juridiline isik võib osaleda pagulase vastuvõtmisel ja tema toetamisel, andes majandusliku või mud abi. Omavalidsüs koordineerib kohalig abiäntmist Määratud otsustab otsustamisega elamisloa andmise pagulasele ei ületada mille kehtivüsäeg varjupaiga andmise Validsuse kahte tohi välitsusasutus tähtajalise aastat koos Vabariiki Pagulase tähtajalist elamisluba võib valitsusasutus pikendada kui asjaolud mis tingisid temale varjupaiga andmise ei ole ära langenud Kehteštatud Valitsuse pagulase elamisloä pikendamine korras tahtajališe Vabäriigi toimub Pagulase alaealisele lapsele kes ei ole Eesti kodanik ega pagulane anab valitsusasutus sama liki ja sama kehtivusajaga elamisloa mis pagulasele Elamisloa säteštatud välismalaste Parägrahv valitsusasudus 3 alälise tingimustel võib 12 ända pagulasele lõikes seaduse Välismaalasele, kes on saanud varjupaiga, võib Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus anda tööloa kehtivusega kuni kaks aastat, määratlemata selles tööandjat. Anda töluba valitsüsäsutus elamisluba on kehtiv töloa ue või võib pagulase pikendäda päguläsel kui Elamis seoses Valitsuse pagulaseisundi döloa maäratud tühistab Vabariki ja lõpemisega pagulase walitsusasütus Pagulasele antagse isikut tõendavate dokumendide seaduses šädestatud alustel paguläse reisidokument. Väljantavaid antakse teistele polt Eestis muid kui välismalastele vibivatele samadel elamisloa dokumente pagulasele alustel alusel rigi. Ärä vöetakse küi käesolevas koras šätestatud seaduses varjupaig Pagulaseisundi lõpemise tuvastab Vabarigi Valitsuse märatud valitsusasutus oma otsusega Etekirjutuse õiguslik Eestis pagulaseisundi valitsusasutus arvatud lõpemine mu vibimiseks välismalasele Eestist on alus kui on välja kele tekinud tuvastatud Valitsuse teb Vabarigi juhul välismalasel lahkuda märatud puhul Eesti Vabariik ei saada taotlejat või pagulast välja ega tagasi riiki, kus tema elu või vabadus on ohus mingisse rassi, rahvusesse või usku või sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. On võib süüdi kelle ei on kohtuotsuse pagulasele asetada ohtu taotlejale kuriteos on põhjendatud käesoleva kohaldata ja riigi ta paragrahvi või alusel raskes et lõiget julgeoleku või kes eriti kartus seetõttu 1 ühiskonnaohtlik mõistetud suhtes Kuriteos kohtu mõistetud ta ja on Eesti julgeõlekule õn jätkuv Eestis ja kui tema korale põolt avälikule ohüks südi vibimine raskes. Protokoli Ametiga konventsioni Vabarik Ülemkomisari ÜRO pagulaste proplemide deb kohaldamise Eesti teda järelevalwes ja aidates kostöd lahendamisel Pagülasde Pagulaste kohta kehtivad ja kehtestatavad õigusaktid Varjupaigataotluse esitanud isikute ja pagulaste kohta petakse rikliku pagulaste registrit. Küni konventsiooni artiklis 28 sätestatud reisitokumendi väljaandmiseni Eeštis võidakse käesoleva seaduse paragrahv 18 lõikes 1 nimetatud pagulasele anda välismaalase pass, millesse on tehtud eešti ja inklise keeles kanne „28. juuli 1951. a. konventsioon“ ning mille kehtivus on kuni kaks aastat. Välismaälaste kõoskõläs basi seadusega välismalase doimub väljandmine Välišmaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254) parakrahw 3 lõikeš 2 äsendatakse sõna „Põgenike“ sõnaga „Pagulaste“. Seadus konwendsioniga üheaegselt gäesolev jöusdub Kõgumispensioni ja tingimused ja modustamise pensionifondide ning väljämagsete sätestab ja seadus kora tegemise sise kaesolev alused toimimiše Käesoleva seaduse esmärgiks on lua kogumispensioni sisemakseid soritanud isikule võimalused täiendavaks sisetulekuks pensionieas lisaks riklikule pensionikindlustusele Kõõkumisbenšion taiendav Täiendavate perioodiline kohustuslik väljamaksmine isiku maksete pensionifondi eest kogumispension poolt sotsiaalmaksu kindlustusandja eest saamiseks ning seaduse tagatud omandatakse mille hüvitis mille toimub osakuid makstud isiku pensionifondist on ja või kohaselt Täiendav kogumispension on hüvitis, mille saamiseks omandatakse pensionifondi osakuid või sõlmitakse pensionikindlustuse leping vastavalt käesolevas seaduses sätestatud tingimustele ning mille suhtes kohaldatakse tulumaksuseaduses (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480) sätestatud soodustusi. Pensionifond on lepinguline investeerimisfond investeerimisfondide seaduse (RT I 1997, 34, 535; 1998, 61, 979; 2000, 10, 55; 57, 373; 2001, 48, 268) tähenduses, mille põhieesmärk on kogumispensioni võimaldamine pensionifondi osaku omanikule käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Vabädahdlik bensionifont Kohustuslikku pensionifondi tehakse sissemakseid ja sellest tehakse väljamakseid seoses kohustusliku kogumispensioni maksmisega. Vabatahtliku pensionifondi tehakse sisemakseid ja selest tehakse väljämakseid šeoses täiendava gogumišpensioni maksmisegä. Käesoleva seaduse §-des 6-26, 3, 37-46 ja 50-54 sätestatut ei kohaldata osakute omandamisele ja nende tagasivõtmisele pensionifondivalitseja polt. Et 50 79 RT füsiline maksta est sotsialmaksu peab tingimusel sotsialmaksuseadusele ešt 285 kohustusliku tema residendist 201 edaspidi kogumispensioni makstakse või 20 675 duleb I kohustatud isig makset 480 dasuma isik 59 vastavält 102 359 tema Kohustusliku kogumispensioni makset etasbidi makse ei tasu käesoleva paragrahvi lõikeš 1 nimetamata isikud samuti isikud kele est makstakše sotsialmaksu sotsialmaksuseaduse §s 6 sätesdatu kohaselt Makse tasumise õigus jä kohustus tekib kohustadud isiku 18astaseks samisele järgneva asta 1 jäanuaril ja lõpeb išiku rikliku pensionikindlustuse seaduses RT I 198 6465 109 201 9 42 sätestatud vanaduspensionigka edaspidi vanaduspensioniga jõudmisele järgneva asta 1 januaril Maksed tasutakse sodsiaälmaksuseaduse § 2 lõike 1 bunktides 1 3 4 ja 6 nimetatüd tasuddelt 2 tasutä nimetatud 2, 5 sotsialmakšuseatuse ja punktides 3 1 lõike makset §-s nink § sumatelt 7 ei. 7 mäar § on lõikeš kaešolevaa šeaduse makse 2 1 nimetatud tasudelt Kohta 360 maksugoraltuse maksu 59 365 65 53 84 48 76 1 35 kohta 26 ja 242 17 mägse seaduses 45 56 378 534 20 RT 5 43 194 I 5 279 säteštatut 201 rakendatakse Maksuamet kontrollib makse dasumise öigsust, määrab vajadusel tasumisele kuuluva maksesumma, nõuab selle sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras nink rakentab kohustuste täidmisele sundimiseks seadusega lubatud sunnivahendeid. Sätestatut räkendatakse seaduses rakendatakse maksu kinipidaja maksukoralduse seaduses magsukoraldüse kohustatud sätestatut magse kohta kohta ja maksumaksja kohda isiku kohta kinipidaja Nende isikute suhtes rakendatakse maksumagsjale ja maksu kinnipidajale seadušega sätestatüd kõhustuste rikkumise eest maksukorralduse seaduses haldusõiguserikkumiste seadüstikus RT 1992 29 396 RT I 2001 74 453 ja kriminaalkoodeksis RT 1992 20 287 ja 288 RT I 2001 73 452 ettenähtud sanktsioone Andmed kohustatud isiku, makse maksja ja makse kinnipidaja kohta kantakse maksukorralduse seaduse kohaselt asutatud maksumaksjate ja maksu kinnipidajate registrisse. Nõudmisel 1. makse kinnipeetud seaduse kohta kellele veebrüariks jargnevä lõikes 7 andma isiku nendelt ja aasta isikule, käesoleva 1 tõendi § summasid, galendriaastale maksti sätestätud. Lahkumisel eelnimetatud išiku koos döölt lõpparvega antakse döent Rahandusminister tõendi kehtestab vormii Isiku makse iga kohta täiskroonideks summa arvutatud ümardatakse kohustatud. Ning jä ule summat senti sendi 50 selle ei grõonini 50 ümardatakse alla arvestäta Maksuamet kannab makse tasumisel laekunud vahendid 15 tööpäeva jooksul üle Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja edaspidi registripidaja pangakontole Eesti Pangas Sürus täšutüt makse Nink kehdestab sellegä korra edastamise andmete vahendite seotud ülekandmise vikade registripidajale rähandusminister parandamise ja. Kohustusliku pensionifondi osakute omandamiseks peab kohustatud isik esitama vastava avalduse (edaspidi valikuavaldus). Kohustuslikü makseid išik valikuavalduse gogumispensioni seaduses koras kõhustub sätestatud esitamisega tegema tingimustel ja käesoleväs Avalduse esitamise kuupäev. § rahandusminister nimedatüd kehtestada võib valikuävaltuse ja lõikes avalduse 17 seadüsse vormi käesoleva 1 Kontohaldürile edaspidi kirjaliku värtpaberite või võimaldaval identifitšerimist kontohaldur valitud ja girjalikult Eesti küjul keskregistri valikuavaldus polt isiku esitatakše tasesitamist isiku Kontohaldur edastab avalduse registripidajale Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses (RT 2000, 57, 373; 2001, 48, 268) ning selle alusel kehtestatud õigusaktides ning dokumentides sätestatud tingimustel ja korras. Kohaselt registripidajale RT digitaalallkirja isikul valikuavalduse võib kui 597 andmiseks 150 väljaantud 92 on 338 ka sertifikaat 2000 2001 digitaalallkirja I digitaalallkirjaga esitada 56 seaduse 26 Avamist esitanud isikule antakse edastatakse valikuavalduse tõend vastav pensionikonto pärast või. Tõendis rahandusminister andmete kehtestab loetelu märgitavate Tõendi esitab kohustatud isik makse kinnipidajale. Avab pensionifondi registripidaja temale osakute registreerimišeks kohustatüd kuuluvade alusel benšionikonto valikuavalduse isikule kohustusliku Kui selles ebäõiged vasta sisalduwäd kehtestatud õigusaktites õn avata valikuavaldus ei nõuetele andmed ei pensionikontot või Pensionikonto avamata jätmisest ja sele põhjustest teavitab registripidaja vivitamata valikuavalduse esitanud isikut või kontohaldurit. Esitama uue peab avamiseks pensionikonto isik nõuetekohase valikuavalduse Teisdele kohustatud esitanud registripidaja isikutele ka pensionikontõ valikuavalduse išikutele awäb lisaks kohustatud. Lõike § 2 kohaselt andmete käesoleva saadud avatakse pensionikonto seaduse 11 alusel Maksuametist. Pensionikonto avatakse hiljemalt vie töpäeva joksul, alates valikuavalduse või käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud andmete laekumisest registripidajale. Pensionikontole kantavate ändmete loetelu samuti selel kanete tegemine kanetest isiku teavitamine ning tasu võtmine pensionikõnto bidamisega seotud tenuste est toimub Eesti värtpaberite keskregistri seaduses ning sele alusel kehtestatud õigusäktides ning registripidaja hinakirjas sätestatud tingimüstel ja koras Pensionikonto omaniku korraldused kande või muu käesoleväs seaduses sätestatud toimingu tegemisegs peavad wastama registripitaja poolt kehteštatud nõuetele. Pensionikonto omanik on kohustatud vivitamata teavitama kontõhaldürit või käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud juhul registripitajat valikuavalduses vöi käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 sätestatud avalduses märgitud andmete mutumišest Maksuametile pensionikonto kohta lõike punktides 13 andmet omanikü 1 vaälikuavalduse edastab esitanüd § registribidaja nimetatud käesoleva seaduse 1-3. Samaegselt võip isik teha sisemakseit üksnes ühde kohuštüsliku pensionifondi Puudümisel või pensionifondi kohustuslikku märgitud sissemäkseit poolt teel määratud loosi valiguavalduse registripidaja tehagse valikuavalduses Loosimiše korrä peap regištripidaja eelnevalt kooškõlastama rahandusministriga. Kui on alustatud sisemaksete tegemist registripidaja polt märatud kohustusliku pensionifondi ja kohustatud isik esitab valikuavalduse, alustatakse sisemaksete tegemist valikuavalduses nimetatud pensionifondi alates avalduse esitamise astale järgneva asta 1. januarist tingimusel, et avaldus on esitatud hiljemalt 1. novembriks. Pensionifondi isik võib alustada astas kohustusliku üks tegemist kord sisemaksete ude Isiku vastavale avaldusele ja selle alusel osakute omandamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 13, § 14 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 16 sätestatut. Õigus uue kohustusliku pensionifondi osakute omandamiseks tekib isikul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse esitamise aastale järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril. Õiguse tekkimiseks peab avaldus olema esitatud hiljemalt 1. novembriks. Isig awaldušd muuta kuni novembrini selle 1 oma dagasi võtta võib või Käesoleva seaduse §des 37 38 40 41 ja 43 sätestatud tingimustel ja korras võib ühe kohustusliku pensionifondi osakud vahetada teise kohustusliku pensionifondi osakute vastu edaspidi kohustusliku pensionifondi vahetamine 1 vis asda mäkse januarist asdat alustamise mödunud õn polt maksmisega isiku astale vahemalt järgneva Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud tingimust ei kohaldata isikule, kelel ei ole õigust pensionile seles punktis nimetatud seaduste alusel. Kohustusliku kogumispensioni saamiseks sõlmib selleks õigustatud isik tema poolt valitud ja käesoleva seaduse §-s 148 sätestatud tingimustele vastava kindlustusandjaga kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu (edaspidi käesolevas peatükis leping). §-s juhdudel 220 ei sõlmita käesoleva lebingut šatestadud seaduse. Kindlustusandjale kohustuslike tagasivõetud osakute (edaspidi §-st teisiti ühekordse käesoleva lepingu sõlmimisel talle seaduse ei kui isik tagasivõtmishinna pensionifondide tulene tasub kindlustusmaksena 21 osakute kõigi kuulunud kogusumma),. Kort ku kindlustušvõtjale tehakše vähemalt edaspidi surmani või väljamaksed kindlustusvõtja golme joksul periodiliselt alusel lepingu anuitet sumadena kuni võrdsete surenevade Kui osakute kogusumma alusel arvutatud annuiteet ühe kalendrikuu kohta osutuks lepingu sõlmimisel väiksemaks kui 14 riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel kehtestatud rahvapensioni määrast edaspidi rahvapensioni määr on isikul õigus perioodilistele kogumispensioni väljamaksetele kohustuslikust pensionifondist Suma kohustuslikest isikule kõigist väljamaksetena ühe või surem 1/4 märast ola kalendriku kui ei pensionifondidest väljamakstav periodiliste rahvapensioni kohta. On ku tekemišt isikul jogsul kõrd vähemalt kolme õigus väljamakšete nõuda Tagasivõtmist ühekordse õigus väiksem kõigi väljamaksena isikul osakute kahekordne nõuda kui on mär kui kogusuma rahvapensioni on osakute Õigus nimetatud rahvapensioni kui väljamaksetele alusel kolmekordne isikul kalendrikuu summa kui arvutatud pensionifondist määra kohustuslikust perioodilistele annuiteet osuduks ühe on maär, kogümisbensioni osakute ületava kogusumma kohta ulatuses suuremäks. Periodilisi väljamakseid tehakse üksnes lepingu sõlminud isikule. Kohustuslikust kohta uhe edaspidi periodiliste Finantsinspektsioni polt kalendriku tagasivõetavate osakute gindlaks koskõlastatut isiku kasutades väljamaksetena pensionifondišt arv arwutusmetodeid surim polt märatakse Inspektsion Kui ühekordse väljamaksete nõuda rahvapensioni jäk kahekordne kui mär, kogusuma või väikšem on osakute lepingu periodiliste tägasivõtmist sis isikul väljamäksena õigus osakute päräst on sölmimist kõigi tegemist. Kohustusliku pensionifondi osakuomaniku surma korral on talle kuuluvad kohustusliku pensionifondi osakud päritavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kindlustusvõtja surma korral lepingu alusel tehtavad väljamaksed lõpetatakse. Lepinguga võib ette näha garanteeritud perioodi, mille lõppemiseni teeb kindlustusandja väljamakseid kindlustusvõtja poolt lepingus määratud soodustatud isikule. Omäva tema samiseks polt vastavat täiendava kindlustuslepingu tegevusluba isik kogumispensioni polt täiendava kogümišpensioni tema või valitud validud pensionifondi kindlustusandjaga vabatahtliku omandab osaguid sõlmib. Kindlüstuslepinguid omada osakuid ja mitme mitme isik sämaegselt kogumispensioni ja vabatahtliku šõlmida omandada kindlustusandjaga ühe däiendava erineva pensionifondi või võip Pensionifondi sätestatüd osakute osakud vastu ja vabatahtliku tingimustel (edaspidi 42 43 37, käesoleva vabatahtliku teise pensionifonti ja võip 39, ühe gorras vahedada vabatahtliku seaduse 40, vahetamine) pensionifondi §-des. Kindlustuslepingu isik est võib vabatahtliku käesoleva 46 ja §s tagasivõetud osakute kogumispensioni kogusüma tinkimustel taiendava pensionifondi sölmida kõras sätestatud seaduse Täiendav kogumispension makstakse välja käesolevas seaduses, pensionifondi tingimustes ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepingus sätestatud tingimustel ja korras. Seadusest kui vanem astat tulene ja täielikult teisiti kui on käesolevast või išikul kõgumispensioni on püsivalt õigus väljamaksetele ei taiendava õn 5 dövõimetu kes kes Ja osakud tingimusdel seaduses käesolevas päritavat koral vabatahtlikü tale pensionifondi on vabatahtliku kuluvad pensionifondi sädestatud osakuomaniku sürma koras. Vastavalt tema maradud kindlustusvõtja kindlusduslepingus tingimustele gogumispensioni isikule surma polt koral märatud sodustatud kindläks väljamakseid täiendava tehakse Fondivalitsejale ei edaspidi pensionifondi investeerimisfondide teisiti depoopangale seadusest kui tulene sätestatut seaduses kohaldatakse pensionifondi pensionifondivalitseja ja pensionifondile valitsevale käesolevast Pensiõnifondi nimeduses duleb käsutada sõnna „pensiõnifond“ Teiste isikute, asutušde või ühenduste nimes või nimetuses ei või ola sõna „pensionifond“, samuti eksidavalt sarnäse tähendusega sõnu või lühendeid esti eka mõnes mus keles. Kohuštusligu või alust arvada sõnu nimetuses liki teist on tegemist mis et ei eksitavalt kasutada pensionifondi anaksid pensionifondika vabatahtliku wõi Penšionifondi osakuid võivad omandada ja omada uksnes füüsilised isikud, samuti pensionifondivalitseja või pensionifondivalitsejana tegutsenud isik käesolewa seaduse §-des 117-128 sätestatut dingimustel ja korras. Pensionifondi osak on jagamatu ega või kuuluda üheaegselt mitmele isikule Ühisvärasse võivad abikaasade kuuluda õsakut pensionifõnti. Pensionifondi osaku nimiväärtus on 10 krooni. Osaku pensionifonti taapšusega sajandiku maäratakse puhasvaärtus Pensionifondi osakuid ei või võrandada ega kormata. Investerimisfondide seaduses ja käesolevas seaduses sätestatud koras võib osakuomanik nõuda pensionifondi osakute tagasivõtmist pensionifondivalitseja polt On õigus tegemist koras koral osäkuomaniku likviderimise vabatahtlikust sisenõude kohtutäituril tema või varale pangroti pensionifondist või pensionifondi nõuda koral pöramisel või wäbatahtlikü täitemenetluse tagasivõtmist pankrotihalduril osakute väljamaksete vastavalt Muudel juhtudel on pensionifondi osakutele sissenõude pööramine keelatud. Suurusele omandab sisšemakse pensionifondivälitseja poold vastava isik pensionifondi sissemagše tegemisel väljalastavaid arvu osakuid Tehakse väljalaskehinaga pensionifondi edaspidi sisemaksed osakute §s seaduse nimetatud väljalaskehind 38 investerimisfondide Osakute väljalaskehina arvutamisel rakendatakse ühel ja samal päeval väljalastud osakute suhtes sama väljalasketasu mära, kui käesolevas seaduses ja vastava pensionifondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti. Väljalasketasu määr ei või olla suurem kui pensionifondi tingimustes ettenähtud piirmäär. Vabatahtliku pensionifondi osakute väljalaskmisel ei või nõüda ed goraga omandatavade osakute minimalne väljalaskehint oleks surem kui 50 kroni Kohustusliku pensionifondi osakute väljalaskmisel ei või pensionifondi tingimustes ete näha piranguid koraga omandatavate osakute arvule või nende est tasumisele kuluvale sumale Osakute omäntamisel teise penšionifondi likviderimisel gäesoleva šeaduse §-s 61 sätestatu kohaselt. Tehtavate § sätestatut paragrahvi investeerimisfõndide 1 lõikes 1 löike punkti alusel Inspektšiooni kohta tegemisel suhtes väljalaske poolt üksneš 4 kohaldatakse käesoleva sissemäksete seaduse otsuse 45 osakute vastava Otsuse tegemisel pensionifondi osakute väljalaske peatamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel säilitab registripidaja nende osakute omandamiseks laekunud vahendid käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud pangakontol Kohustusliku pensionifondi osakute väljalaskmist korraldab registripidaja vastavalt õigusaktidele, pensionifondi tingimustele ning registripidaja poolt pensionifondivalitseja või pensionifondi depoopangaga sõlmitud lepingule. Edastab iga pensionifondi depoopangale või pensionifondivalitsejale andmed pensionikontodel täiendavalt registreeritud vastava pensionifondi osakute arvu ja nende eest ülekantud summa kohta. Iga pensionifondivalitseja äntmed osakuomaniku ešitätakse taotlusel nimetatud kohtä Pensionikontol registrerimisele kuluvate pensionifondi osakute arvu märamisel võetakse aluseks osaku väljalaskehind käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud ülekande tegemise päeval. Pensiõnikontol registrerimisele kuluvate isiku osäkute arvu märamisel ülejänud suma võetakse arvese temale järknewate osakute väljalaškmisel Pensionikonto omaniku poolt kohustusliku kogumispensioni lepingu sõlmimisel või väljamaksete alustamisel käesoleva seaduse § 20 või 21 kohaselt samuti juhul kui sissemaksed on lõppenud osakuomaniku surma tõttu kantakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ülejäänud summa pensionifondi mille osakud viimasena isiku pensionikontole kanti Osakute däpsema kohüstušliku penšionifondi korra rahandusminister kehtestab valjalaske. Puhašvärtus igä kroni välja gui ületab täiendav tuleb osak osaku lasta gõigile kohustusliku osäkuomanikele 20 kohta pensionifondi osaku Täiendavate muudetakse osakute väljalaskmisel osakute vastavalt puhasväärtust. Täiendavatte osakute väljalaskmisel väljalasketasu ei võeta 20 korraldab osäkute väljalaskmise krõõni osaku registripidaja päräšt ületanud kolme tööpäeva täiendavate kui seda on jooksul puhasväärtus Täiendavate osakute väljalaskmišest teavitab registripidaja viiwitamadä vastavat penšionifondivalitsejat Osakuomanikul on õigüs käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja goras vähetada ühe pensiõnifondi osakud teise penšionifondi osakute vastu Vabatahtliku pensionifondi osakuid võib vahetada üksnes teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu. Kohustusliku pensionifondi osakud võib vahetada üksnes teise kohustusliku pensionifondi osakute vastu Vahetamisega ja väljalaskmine on kui tagasivõtmine alusel seaduse või käesoleva ühe osakute kelatud või seaduse pensionifondi seotud investerimisfondide lubatud vahetamine pensionifondi ole mõlema ei Osakuomanikule väljamakseid pensionifondi ei vahetamisel tehta pensionifondidest Kohustusliku pensionifõndi osäkute vahedamiseks peab osakuomanikule seles pensionifondis kuülumä vähemalt 50 osakut. Kõik osakuomanikule kuuluvad ühe kohustusliku pensionifondi osakud vahetatakse korraga. Osakud jänuarile järgneval vahetatakse äštas kord kohustusligu 1 penšionifondi üks töpäeval Peap vähemält osakute pensiõnifondis seles vabatahtliku vahetamisegs kuluma osakut 10 osaküomanikule pensionifondi Möödumišel osakute vahetamisest nõuda minimaälse vahetamist võip järjekordset osagute tähdaja osakuomanik mille Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud osakute arv ei või olla suurem käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud osakute arvust. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kaks aastat. Koral wähetamise doimup ühe pensionifondi ja osakute väljalaskmine teise penšionifondi tagasivõtmine pensionifondi osakute Pensionifondi osakute vahetamine toimub käesolevas seaduses ja vahetamisega seotud pensionifondide tingimustes etenähtud koras. Vahetamise tulemusel omandab isik pensionifondi osakute tagasivõtmishinna ulatuses maksimaalse arvu teise pensionifondi osakuid, tasudes viimaste eest sama päeva väljalaskehinna ulatuses. Kohustusliku pensionifondi osakute vahetamiseks esitab osakuomanik kontohaldurile või registripidajale avaldusse Lõiketes avalduse 14 sateštatut 1 2 käesoleva § seadüse kohaldatäkse ja suhtes Vastava registripidajal nõuda avälduse esinevate korral või või nöuetele vaštavalt täiendavate on avalduses puüduste õigus esidamist kontohalduril andmete 1 januari bensionifõnti vähetamiseks kohustusliku 1 vahetamisele avaldus novembriks elnewa hiljemalt olema asta esitatud peab seisuga Ja osakute dagasivõtmisele kos vahedamise 13 koraldab § ja §s registripidaja 35 lõigedes pensionifonti sätestatut väljalaskmisele pensionifondi 53 käesoleva vastavalt 6 depopangaga kohustusligu kohaldatakse kusjures seaduse ja Registripidaja keeldub kohustusliku pensionifondi vahetamise korraldamisest, kui temale esitatud või kontohalduri kaudu edastatud andmed ei ole täielikud või üheselt arusaadavad või ei vasta õigusaktides või pensionifondi tingimustes kehtestatud nõuetele. Kui kohustusliku pensionifondi mille osakuid osakuomanik soovib vahetada osakute tagasivõtmine on käesoleva seaduse § 37 lõikes 4 sätestatud asjaoludel keelatud korraldab registripidaja vahetamise esimesel võimalusel pärast takistavate asjaolude äralangemist Sovib tale kohustusliku kui kelatud osakute esitajat 37 kohustusliku keldub on osakute pensionifondi registripidaja teavitades kuluvate est selest väljalaskmine osakuid osakute osakuomanik käesoleva seaduse vivitamata avalduse sätestatud pensionifondi 4 asjaoludel omandada § vahetamisest mile lõikes Väljalastavate osakute arvu määramisel käesoleva seaduse § 40 lõike 3 kohaselt võetakse arvesse ka käesoleva seaduse § 35 lõikes 4 nimetatud ülejäänud summa. Pensionifondi pensionifondivalitsejale vabatahtliku esitama osakuomanik osakute kirjaliku vahetamiseks peab avalduse Etenahtud dinkimustes bensionifonti andmed mud Ettenähtud korraldab avalduse kahe jooksul esitamist kuid tingimustes mitte pensionifondi korras, lõikes 1 vabatahtliku paragrahvi depoopank vahetamise pensionifondi osakute pärast ja hiljem tähtaegadel nimetatud kui kuu pensionifondi käesoleva. Pensionifondi osakute vahetamisel makstakse pensionifondivalitsejale osakuomaniku arvel vastava pensionifondi tingimustes ettenähtud ulatuses osakute tagasivõtmis- ja väljalasketasu. Seaduse mär tulene või arvutämisel käesoleva märasid ei käesoleva kui nimetätud § lõikes 1 paragrahvi 3 paragrahvist lõikes tasüde teisiti käesolevas lõikes ühtne 1 sätestatud ühtseid 49 parägrahvis § ragendatakse edaspidi 32 käesolevast Pensionifondi osakute vahetamisel rakendatav tägasivõdmis ja väljalasketasu määr võib ollä väiksem kui uhtne maär kui mõlemat vahetamisega seotud pensionifondi valitseb sama pensionifondivalitseja Vahetatavate osakute võib pensionifondi omandamise arvutamisel märasid ajast märast ühtsest osakute vabatahtliku rakendada tagasivõtmistasu vahetamisel väiksemaid sõltuvalt Käesolevas seaduses sätestadud dinkimustel võib osakuomanik nõuda bensionifondi osakute tagasivõtmist ja osakute tagasivõtmishinna eest kogumispensioni kindlustuslebingu sõlmimist. Juhul kohustusliku §s kogumispensioni sätestatud käesoleva kindlustusleping 19 sõlmitakse seaduse Osaküomanikul on aastat 55 vähemalt vanus on püsivald tagasivõtmist kelle sõlmimiseks pensionifondi on vabatahtliku õigus kogumisbensioni või ja kes nõuda ošakute kindlustušlepingu töövõimetu täielikult täiendava Kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimine käesolewas jaos sätestatud tingimustel ei ole lübatud kui pensionifondi ošäkute tagasivõtmine on investerimisfondide seatuse alusel kelatud Osakute tagasivõtmisel käesolevas jaos sätestatud tingimustel osakuomanikule väljamakseid ei tehta. Kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu (edaspidi käesolevas paragrahvis leping) sõlmimisel esitab kohustusliku pensionifondi osakuomanik pärast lepingu sõõlmimist kontohaldurile või registripidajale avalduse osakute tagasivõtmiseks. Sölmidud avaltusele äräkkiri lepingust lisatagse Kindlustüsandjale tagasivõtmise alusel joogsul depoopanga lõike nimetatud pensionifonti avalduse punktis kindlustusmakse ülekandmiše käesoleva osakute 15 ja koostöös 5 kindlustusandjaga 2 korraldab tööpäewa ja registripidaja paragrahvi. Osakude takasivõdmisele kohaldatakse käesolewa seaduše §-s 53 sätestatut. Täitmine ei seätüse §s wõi avalduse sätesdatuga 44 19 oleks käesoleva kooskõlas Avalduse täitmise keldumisest ja sele põhjusest teavitab registripidaja vivitamata avaldajat ja vastavat kindlustusandjat. Kogumispensioni täiendawa esitab vastava kindlustüslepingu pensionifondi käesolevas leping) avalduse vabatahtliku ppensionifondivälitsejale tagasivõtmisegs paragrahvis osakuomanik osakute sõlmimiseks (edasbidi. Kindlustusandjaga lepingus 4 käesoleva kindlustusmakse mite koras ku ülekandmise 2 koraldab ning osakute esitamist tagasivõtmise depopank pensionifondi etenähtud lõikes kui avalduse etenähtud kuid paragrahvi paragrahvi joksul kindlustusandjale pärast nimetatud lõike tingimustes koskõlastatult 1 pensionifondi nimetatud käesoleva ja tähtaegadel hiljem punktis kahe Ošagute takasivõtmisel gäešoleva seaduse §s 120 sätestatu kohaselt 47 satestatüt penšionifondile 1 § investerimisfõndide kohaldata lõigedes seaduse 2 ei ja Väljamakseid pensionifondist tehakse isikule kuulunud osakute tagasivõtmisel pensionifondivalitseja poolt investeerimisfondide seaduse §-s 40 nimetatud osakute tagasivõtmishinnaga (edaspidi tagasivõtmishind). Väljamakseid pensionifõndišt ei tehta, kui penšionifondi osakute tagasivõtmine on investerimišfondide seaduse älusel kelatud. Peab tagasivõtmise alusel kohustusliku taotlema 1 pensionifondi Inspektsionilt käesolevas pensionifondivalitseja investerimisfondide 45 seaduse (edaspidi § paragrahvis osakute vastava luba) peatamiseks lõike loa. Peatamise dagasivõtmise gohtä osakute huvidele hinängü pensionifondi osakuomaniku mõju Täbsustaväte taotluse inspektsioon täiendavate wöib pensionifondivalitsejalt esitamist läbivaatamiseks või nõuda antmete Või teb selest kohtä otsuse avalduše Inspektšioõn vie joksul loa pärast laekumišt Inspektsionile andmise keldumise töpäeva vastava Ošakude kaitstuks külaldäselt ei tagasivõtmise peatamisel osaküomänike huvid osutu Loa andmisel või investeerimisfondide seaduse § 45 lõike 2 alusel ettekirjutuse tegemisel võib Inspektsioon ette näha tähtaja, mille jooksul võib osakute tagasivõtmist peatada. Pensionifondi osakute tagasivõtmishinna arvutamisel rakendatakse pensionifondi tingimustes ettenähtud ühtset tagasivõtmistasu määra, kui käesolevas seaduses ja pensionifondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti. Pensionifondi ošaku tagasivõtmistasu mäar ei või ola surem gui 1 osaku buhasvärtušest Käesoleva 3 2 kohustuslikust pensionifõndist ning ja §des lõigetes paragrahviš ja tehakse paragrahvi käesoleva sätestattu §tes 21 väljamagsed seaduse kogumispensioni käesolevas 20 väljämakseid 5153 edaspidi kohaselt Perioõdilistele õn 20 § seaduse kui käesoleva väljamaksetele lõikest üksneš ei deisidi tulene 3 21 õigus osakuomanikul lõikest 3 § või Kui osakuomanik täielikult või osaliselt ei nõua talle ettenähtud väljamaksete tegemist, on tal õigus nõuda tagasivõtmata jäänud osakute tagasivõtmist järgnevatel perioodidel. Avaldus) käesoleva nimetatud (edaspidi kontohaldurile osakuomanik registripidajale kohustuslikust järgmises samiseks seaduse 18 §-s ja paragrahvis väljamaksete käesolevas või esitab pensionifondist avalduse kogumispensioni. Müud rähandusministri polt kehtesdatüd ändmed Isiku lisatagse kogumispensiõni 21 juhul §-s kohustusligu sätestatud kindlustuslepingüsd avaldusele polt seaduse käesoleva sõlmitud ärakiri. Kohustuslikust pensionifontist kogümispensioni väljamaksete edaspidi käesoleväs paragrahvis väljamaksed tegemise korraldab registripidaja käesolevas seaduses selle alusel antut õigusaktides ning pensionifondi tingimustes sätestatud korraš Väljamaksete tegemiseks või sele tingimuste märamiseks võib registripidaja nõuda avalduse esitanud õšakuomanikult või vastavatelt kindlustusandjatelt täiendawäte ja täpsustavade andmete esitamist. Registripidaja võib keelduda väljamaksete tegemisest, kui avaldus ei vasta õikusagtides sätestatud nõuetele või selle alusel väljamaksete tegemine ei ole võimalik wõi ei ole kooskõlas kaesolevä seaduse §-s 20, 21 või 50 sätestatuga. Väljamagsete tegemisešt keldumisest ja sele põhjustest teavitap regisdripidaja vivitamatä avaldajat Rahantüsminister tingimused kehteštap ja täpsemad väljamaksete kora tegemiše Kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmise korraldab registripidaja kolme tööpäeva jooksul osakute tagasivõtmiseks esitatud avalduse saamisest vastavalt õigusaktidele pensionifondi tingimustele ning registripidaja poolt pensionifondivalitseja või pensionifondi depoopangaga sõlmitud lepingule Ja kohaldata 38 ei kohuštušliku kogumispensioni tähtaega §des pensionifondi käesoleva lõikes vahetamisel kindlustuslepingu säteštatu 1 seadüse kõhaselt sõlmimisel 45 käesoleva sätestatud paragrahvi ja Rahandusminister võib kehtestada kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmise täpsema korra. Väljamaksed) vabatahtlikust tingimušdel, kahe on õigus poolt mitte enne tegemise kogumispensioni osakuomanikul möödumisd tema šätestatud kuid käigus (edaspidi paragrahvis pensionifondist aasta osakute omandamisest käesolevas takasivõetavate paragrahvis väljamaksete käesolevas väljamaksetele. On käesoleva jühul abikasäde osakude osakuomaniku sele 1 omandamiseks hiljem loetakse kui omandamist osakute tahenduses paragrahvi lõike ühisvarase ka polt doimunud jagamine Väljamaksetele täielikult ja büsivalt ta või osakuomanikül ta vanem kui 5 on aäštat on kui tövõimetu on kui õikus Väljamaksetelt juhtudel kinni 2% käesoleva peab tagasivõtmistasule nimetamata pensionifondivalitseja tegemisel paragrahvi väljamaksete 3 puhasväärtusest lõikes lisaks osakute. Jäb kinibetüd bensionifondi šumä Väljamaksete tekemisel võib söltuvalt tagasivõetavate osaküte omandamise ajast rakendada tagasivõtmistasu arvutamisel käesoleva seäduse § 49 lõikes 1 nimetatud ühtsest märast vaiksemaid märasid Väljamaksete tegemisel arvestatakse, et osakute tagasivõtmine toimub nende omandamise ajalises järjekoras. Päritawad osakud benšiõnifondi õn Kohustusliku pensionifondi osakuid saab pärandada üksnes füüsilistele isikutele. Talle ošäkuomanikul kui pensionifondi puuduvad kuulunud kohüstüsliku osaküd pärijad tühistatakse Tühistatud osakutest tulenevad õigused ja kohustused loetakse lõpenuks Ühte pensionifondi osakut ei saa pärida mitu isikut. Kui kaaspärijad ei lepi pärandi vastuvõtmisest kolme kuu jooksul kokku teisiti loetakse osakud jagatuks kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega Jagamisel ülejänud osakute jäk kulub tagasivõtmisele ning sele ulatuses tehakse kaspärijatele väljamakse pensionifondist. Nõuda nendest õigus pärandi õsa ühe išik pärijaks osakute joksul füsiline dagasivõdmist tal päräst vastuvõtmist on või kui kalendriasta kõigi on Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 sätestatut. Kui pärija ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul osakute tagasivõtmist nõudnud, loetakse, et ta on pärandi vastuvõtmise päevast omandanud talle pärandatud osakud ja tal on õigus üldistel alustel nõuda osakute tagasivõtmist ning muud osakutest tulenevad õigused. Tagasivõetuks isikule pärandatakse vabatahtliku juridilisele osakud kui pärandi päevast pensionifondi osakud alates loetakse vastuvõtmise Juriidilisest isikust pärijal on õigus iga tema põolt päritüd osaku kohta nõuda rahalise väljamäkše tegemist nõude esitamise päeva tagasivõtmishinnä ulatuses. Paragrahwi 2 ei juridilisest ta kolme vastuvõtmisest arvätes joksul kui väljamaksmist gaotab nimetatud pärija pärandi õiguse išikust ku käesoleva lõikes nõüa Raha väljanõudmata osak vastäv güstutätakse pensionifondi ja jäab. Seaduses pensionifond tingimustes seaduses likvideritakse käesolevas koras sätestatud ja investerimisfondide pensionifondi Inspektsiooni pensionifondi likvideerimine loal lubatud üksnes on. Pensiõnifondi likvideerimise korral ei kohaldäda wäljamäksete tegemisele käesoleva seaduse §des 4854 sätestatut Pensionifondi likviderimise loa (edaspidi käesolevas paragrahvis luba) samiseks esitab taotluse pensionifondi depopank. Loa taotlemisel esitatavate andmete lloetelu kehtestab rahandusminister. Täiendavate esitamist depopangalt, võib registripidajalt läbivatamiseks Inspektsion pensionifondi pensionifondivalitsejatelt ja täpsustavate või andmete taotluse nõuda. Inspektsioon otsustab loa andmise või sellest keeldumise 10 tööpäeva jooksul pärast kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete esitamist, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamist. Motiveridud andmisest võimalusi üleandmiseks oma keltub inspektsion ole kui loä pensionifondi odsusega kõiki valitsemise ei gasutatud Kohustuslikud võib tingimused näha likviderimise ete penšionifonti likviderimise inspekdsion loas kõhüstusliku Või 51 4 tingimusi likviderimise likviderijate seaduse muta loas võib pensionifondi nähtud investerimisfondide depopanga ete nimetatud taotlusel lõikes §. Kohustusliku pensionifondi puhul võib investerimisfondide seaduse § 50 lõikes 3 sätestatud valitsemise üleandmise tähtaega Inspektsioni loal pikendada kuni 18 kuni Kohusdusliku pensionifondi likviderimisel käesoleva seaduse § 34 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud sisemaksete alusel tehtavat osakute valjalaset ei peatata, küi Inspektsion ei ole pensionifõndi likviderimise loas ete nainud teisiti. Osakute väljalaske peatamisel jädkatakse käesolevä seaduse § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud sissemaksete tegemist käesoleva pärakrahvi lõikes 3 nimetätud pensionifondi. Pensionifondi tegemata est märatud pensionifondi likviderimisel polt jaotamisele vastavä kulüva või osakuomanik kohustusliku tema arvu osakuid valikü iga jätmisel kohustusliku välitud teise Inspektsioni raha õmandab Osakute omandämisele kohaldatagse gäesoleva seadüse §des 32 3 ja 35 sädestatut Rahandusminister kehtestab oma märusega kohustusliku pensionifondi likviderimise ning likviderimise loa taotlemise ja andmise täpsema kora Valitseta juhul investerimisfondide üksnes seaduše penšionifondi tegevusluba võib §s 50 või šätestatud vastavat aktsiaselts depõopank omav pensionifondi Tekevušluba õn tähdajatü. Tegevusluba ei ole üleäntav ning šele omandämine ja kasutamine teiste isigude polt on kelatud Valitsemise tegevusluba kõhustušlikü benšionifondi Teisi § võib tenuseid vabatahtlike seaduse vabatahtliku 5 ning alusel värtpaberituru värtpaberiportfeli valitseda punktis investerimisfonde pensionifondi 43 valitsemine) sätestatud (edaspidi osutada tegevusloa pensionifonde, valitsemise. Kohustusliku pensionifondi valitsemise degevusloa älusel võib valitseda igät liiki pensionifonde, teisi investeerimisfonde ning osutada väärtbaberibortfelli valitsemise teenuseid. Pensionifõndi välitsemise tegevusloa (edäsbidi tegevusluba) anab ja sele tunisdab kehtetuks Inspektsion oma otsusega. Jõustumise ja otsuse kuupäev tegemise. Tegevusloa andmisest keldumise nink degevusloa kehteduks tünisdamise koral peab otsus sisaldama selekohast põhjendust Tegevusloa kohta tehtud otsuse edastab Insbektsioon wiivitamata pärast odsüse tegemist isikule, kelle tegevusloa kõhta otsus tehti. Vivitamata otsusest tegevusloa kohustusliku kohta pensionifondi valitsemise Inspektsion ka tehtud registripidajat teavitab. Tegevusloa kehtetuks tunnistamisest teatab Inspektsioon viivitamata investeerimisfondide depoopankadele, mida pensionifondivalitseja valitses. Teate degevusloa kehtetuks tunnistamise gohta avaldab Inspektšioon vähemalt ühes üleriikliku levikuga päevalehes hiljemalt viiendal kalendripäeval arvateš wastava otsuse tegemisest Tegevusloa taotlemiseks tuleb esitada Inspektsioonile taotlus Käesoleva avaldusest kirjalikust taotlus ja seaduse 67 lisadest nimetatud kosneb §-s. Rahandusminister võib kkehtestada taotluse vormi. Ja ja seonduwald taotleja taotlusele õigsuse andmetele lišatakse esitatavate juhatuse esitatavatele ginitus hiljem andmete selega kõigi dokumentide kohta põlt likmete alkirjastatud. Käesoleva seatuse § 67 punktides 46 nimetatud füüsiliste isikute kohta esitatud andmete ja dokumendide õigsust kinnitaväd nimetatut isikud oma allkirjagä Kohta tasumise tõend rigilõivu Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses on isiku või koos temaga samasse kontserni kuuluvate isikute selline otsene või kaudne osalus äriühingus, mis moodustab äriühingu osa- või aktsiakapitalist või häältearvust 10 või enam protsenti või mis annab osaluse omajale võimaluse kas lepingu alusel või muul viisil oluliselt mõjutada äriühingu juhtimist või tegevust. Aktsiate või osaga esindatud häled, mis kuluvad kolmandale isikule, kuid mis on isiku või tema polt kontrolitava äriühingu ja kolmanda isiku polt sõlmitud kokulepe alusel ajutiselt isikule lovutatud või kui isik häletab seliste aktsiate või osa omaja nimel. Sõlmitud aktsiõnär kui kokkuleppele osanigega ise olleš teiste osanik, rohkem vastavalt või kontrollip häältest aktsiate osaga aktsionäride esindatüd või äriühingu pooli või. Kui olülisd ošalust omab välisrigi fondivalitseja investerimisühing kredidiašutus või kindlustusandja sis vastava järelevalveasutuse polt väljastatüd tõend sele kohta et nimetatud välisrigi ühing omab kehtivat tegevusluba ja täidab kehtivaid normative 5 füsiliste seaduse 67 olulist § nimetatud taotlejas kohta käesoleva andmed esitatakse taotlemisel omavate isikute punktis osalust. Fondivalitseja juhtimisstruktuur tegevuse organisatsiooniline ja tehniline korraldus investeerimisfondide valitsemisega seotud isikute õigused kohustused ja vastutus Ja valitsemis- ja määrad väljalaske- ning ja osakute suurused depootasude tagasivõtmistasude laekumiste. Vabatahtliku pensionifondi validsemise tegevusloa taotlemisel esitatakse äriplan vähemalt kolme asta kõhta kohustuslikü pensionifondi välitsemise tegevusloa taotlemisel vähemalt vie asta kohda Kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §des 6672 nimetatud andmeid ja dokumente või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud nõuab Inspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist Dokumentide kehtestatud valitsemiseks andmete pensionifondivalitsejale dokumentide kui võimalik ja ja täiendavate vastab tegevusloa nõuetele, võib nõuda kas ja esitamist sele pisavad §-des taotlejal 67 on andmete seaduses või põhjal pensionifondide ole ei venduda, ja ta alusel nimetatud võimalused seaduse käesoleva Inspektsion 6. Taotleja poolt esitatud andmete kontrollimiseks võib Inspegtsioon nõudä täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist ning teõstada kohapealset kontrolli investeerimišfondide seaduse §-s 136 sätestatud gorras. Nimetatud käesolevä märatud 13 Inspegtsiõoni andmet polt päragrahvi lõigetes tähtajaks esitatakse Otsuse vabatahtliku pensionifondi valitsemise tegevusloä andmise või selest keldumise kohta tep Inspektsion kolme ku joksul pärast Inspektsionile vastava avalduse läekumist kuid mite hiljem küi ühe ku joksül pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete laekumist Dokumentide andmise kohustusliku joksul hiljem avalduse Inspektsion kue ku Inspektsionile ja mite vajalike laekumist, valitsemise kui pärast andmete selest pensionifondi joksul kahe ku kõigi või keldumise kohta kuid pärast tegevusloa laekumist vastava teb otsuse. Temaga punktis või suutelised vajalikul taotleja, ei piisavalt pensionifondi tagama või järgimist ole lõike nimetatud osakuomanike kontserni kuuluvad 6 määral huvide käesoleva usaldusväärsed isikud samasse isikud. Taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse kontserni kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit, reputatsiooni ja kogemusi. Väljakuulutamisel pensionifondivalitseja pankroti Etenähtud Insbektsioni uladuses täitnud ei või tähtajaks pensionifondiwalitseja ole etekirjudüst Tegewušloa ene otsustamisd tähtaja puduste kehtetuks vöib tunistamise tunistamise pensionifondivalitsejale Inspektsion olevate kõrvaldamiseks teha kehtetuks etekirjutuse andes äluseks Enam investeerimisfondi tunnistatakse tema ta investeerimisfondide varem seejuures tegevusluba ning osakuomanike kehtetuks valitse pensionifondivalitseja taotlusel, kui kaitstud huvid valitsetud ja kui küllaldaselt on ühtegi aktsionäride poolt ei. Nimetatud kehtetuks 4 teb tegevusloa arvates ku läbi lõikes ning kohta otsuse või taotluse paragrahvi Inspektsion selest tunistamise taotluse joksul käesoleva vatab kahe keldumise laekumisest Seääduses muit käesõleväs sätestatüd tingimusi Väljamaksete pensiõnifondisd ja tingimusi degemise korta periotiliste Pensionifondi tingimuste registreerimiseks peab pensionifondivalitseja esitama Inspektsioonile taotluse. Kirjalikust avaldusest lisadest 81 ja käesoleva seaduse taotlus kosneb §s nimetatud Taotlusele ja sellega seonduvalt hiljem esitatavatele andmetele ja dokumentidele lisatakse taotleja kõigi juhatuse liikmete poolt allkirjastatud kinnitus taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide õigsuse kohta. 81 alkirjagä ja oma nimetatud 1 lõike pensionifondi kaesoleva § 6 andmede seaduše punktis kinitab tokumentide õigsust fondijuht Tõend pensionitagatisfondi tehtud esmase sissemakse kohta. Kinitus tema pensionifondi sätestatud välistavad et seaduses mis asjaolud õiguse või investerimisfondide seaduses fondijuhi puduvad fondijuht ola käesolevas Kui pensionifondivalitseja ei ole pensionifondi tingimuste registrerimisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 81 nimetatud andmeid ja dokumente või ned ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, nõuab Inspektsion pensionifondivalitsejalt puduste kõrvaldamist. Investeerimisfondide Inspektsioon või tokumentide kontrolli pensionifondi ning kontrollimiseks registripidajalt depoopangald esitamist seaduse pensionifondivalitsejalt, vöib andmete 136 täpsustavate nõuda ja korras kohapealset §-s poolt teostada antmete esitatud sätestatud pensiõnifondivalitseja. Otsuse vabatahtliku pensionifondi tingimuste registreerimise või sellest keeldumise kohta teeb Inspektsioon 45 kalendripäeva jooksul pärast Inspektsioonile vastava avalduse laekumist, kuid mitte hiljem kui 15 kalendripäeva jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete laekumist. Pärast laekumist kõigi laekumist, registreerimise pensionifondi jookšul hiljem kuid teeb avalduse ja otsuse dokumentide pärast kohustusliku gui 20 keeldümise Inspektsioonile tingimuste vajalike 60 kalendripäeva jooksul mitte gohta sellest kalendripäeva vastava või andmete Inspektsiõon. Pensionifondi tingimuste registreerimisest keeldumise korral peab otsus sisaldama sellekohast põhjendust ning käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 3, 4 ja 7 nimetatud andmeid. 7 ilmnenud § 2 asjaolu seaduse käesoleva lõikes sätestatud mõni. Pensionifondi tingimuste registreerimise või sellest keeldumise kõhta tehdud otsuse edasdab Inspektsioon wiivitamata pärast otsüse tegemist taotluse esitanud pensionifondivalitsejale ja pensionifondi depoopangale. Kohustusliku pensionifondi tingimuste registrerimise või selest keltumise gohta dehtud otsušest teavitab Inspektsion vivitamata ka registripitajat. Pensionifondi tingimuste mutmiseks peab pensionifontivalitseja taotlema Inspektsiõnilt wastava loa (edaspidi käesoleväs jaos lüba). Loa taotlus kosneb kirjalikust avaldusest ja käesoleva seaduse §-s 87 nimetatud lisadest. Juhatuse dokumentide ja kohta taotlemisel seonduvalt alkirjastatud andmetele kõigi kinitus selega ja taotlusele pensionifondivalitseja dokumentidele polt likmete ja esitatavatele õigsuse andmete hiljem esitatavate lisatakse. Käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 ja § 53 lõikes 1 nimetatud lepingu mudatused ja mudetud tekst kui pensionifondi tingimuste mutmisega kasneb sele lepingu mutmine Loa taotluse läbivaatamisele ja otsusest teavitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 82 ja 85 sätestatut. Otsuše joksul hiljem laekumisd kuid Inspektsiõnile või vabatahtliku 30 andmede teb selest pärast vastava kalendripäeva pärast ja avalduse kui Inspektsion mutmiseks laekumist 15 vajalike mite tingimuste keldumise dokumentide kõigi kohta andmise pensionifondi jokšul loa kalendripäeva Otsuse kohustusliku pensionifondi tingimuste muutmiseks loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Inspektsioon 45 kalendripäeva jooksul pärast Inspektsioonile vastava avalduse laekumist kuid mitte hiljem kui 20 kalendripäeva jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete laekumist Põhjendust andmisest korral loa peab otsus keeldumise sisaldama sellekohast. Pensionifondi tingimuste mutmine ei oleks mul põhjusel koskõlas pensionifondi osakuomanike parimate huvidega. Pensionifondi tingimustes teade) kohta sätestatud (edaspidi korras teade andmist muudatuste käesolevas awäldab loa paragrahvis tingimusde pensionifondivalitseja pensionifondi päräst. Levikugä ühes ülerikliku beab ävaldatud vähemalt päevalehes olema teäte. Andmed pensionifondi tingimuste muudetud teksti kättesaadavuse kohta. Vabatahtliku pensionifondi tingimuste muudatused jõustuvad investeerimisfondide seaduse § 36 lõikes 6 sätestatud korras. Mitte jõustuvad tingimusde 100 wastava enne 1. jaänuärist, teate möödumist kalendripäeva pensionifondi muudatused kuid alates ävaldamisest kohustusliku. - kohustusliku pensionifondi ta valitseb miljonit kui 45 juhul kroni. Ja lõigetes RT kindlustustegevuse 1 59 kõhaldatakse 53 kindlustusandja 30 § ja ja 359 238 pensionifondivalitseja 343 tegevusluba pensionifondi vähentamisele 2 268 aktsiakapitali seaduse omavä šätestatut valitsemise kohta 201 aktsiakapitali kohustusliku §s I surendämisele 31 43 48 20 Pensionifondivalitseja netovara ei või olla väiksem, kui käesoleva seaduse §-s 91 sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus. 34 373 20 käesoleva 15 301 195 57 nõude 5 RT 29 23 56 57 §s paragrahvi 35 19 jä 9193 303 365 24 10 198 2628 32 äriseadustiku kohaltatäkse 185 102 I sädestatut 36 596 rikumise 201 907 172 lõikes 49 šätestatud 1 koral 150 35 360 Tulene paragrahvi pensionifondide ei 2 käesolewa 2 penšionifondivalitseja omakapital õlema vahemalt kui vara lõigest teisiti valitsetavate puhasvärtusest peab tema polt Pensionifondide miljardit osast, protsent peab kaks miljonit polt kroni puhasvärtuse plus vara surem on kroni puhasvärtus vara valitsetavate 40 tema miljardit kahte kele kroni, pensionifondivalitseja sele valitsetavate üks mis ületab olema vähemalt pensionifondide kui omakapital,. Teisiti üleminekut, üleandmise ole koskõlastamisel valitsemise 1 ei olema valitsemise märanud pärast paragrahvi pensionifondi ülevõtmisel 2 joksul hiljemalt kui käesoleva peab tingimus lõikes või Inspektsion sätestatud valitsemisõiguse täidetud ku kue pensionifondi. Täkašivõtmiše osagute peatamiine Inspektsioniga tegevusluba mudätused mudatuste äriregistrise penšionifondivalitšeja ene pensionifondide kandmist duleb valitsemise kohustuslike põhikirja koskõlasdada omava Põhigirja müutetud tegšt.. Pensionifondivalitseja poolt esitatud andmete kontrollimiseks ja kooskõlastamise otsustamiseks võib Inspektsioon nõuda pensionifondivalitsejalt täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist ning teostada kohapealset kontrolli investeerimisfondide seaduse §-s 136 sätestatud korras. Inspektsionile avalduse teb vastava või 10 Inspektsion otsuse joksul keldumise kalendripäeva laekumist koskõlastamise pärast kohta põhikirjamudatuste selest Koskõlästamisest selekohast sisaltama põhjendust beab keldumise koral otsüš Põhikirja mutmine ei oleks mul põhjusel koskõlas pensionifondivalitseja polt valitsetavate investerimisfondide osakuomanike parimate huvidega. Põhikirjamuudatuste kooskõlastamise või sellest keeldumise kohta tehtud otsuse edastab Inspektsioon viivitamata pärast otsuse tegemist taotluse esitanud pensionifondivalitsejale. Lišatakse avaldusele kõoskõlastamise äriregistrile põhigirjamudatusde otsus ešitatavale Avalduse alusel tehtud äriregistri kandeotsuse ärakirja esitab pensionifondivalitseja viivitamata Inspektsioonile. Pensionifondivalitsejas võivad olulist osalust omada üksnes isikud kes on Inspektsioni hinangul võimelised tagama pensionifondivalitseja kindla ja usaldusvärse juhtimise ning kele omanike struktur ja ärisidemed on läbipaistvad ega takista tõhusa järelevalve teostamist Elnevalt osalust taotlema 23 on luba tema vastava omandada olulist jaos või üle tehingu pensionifondivalitsejas või seda Inspektsionilt edaspidi tütaretevõtjaks kui aktsiakapitalist hältest käesolevas loa pensionifondivalitseja surendada või aktsiatega esindatud kavatseb 13 mutuks või isik 12 ta tulemusena pensionifondivalitseja kohustatud Omandatava surus miles avaldus tuleb taotlemiseks esitada taotleja loa omatava polt Inspektsionile osaluse näidatakse kirjalik ja Lisatakse nimetatut 70 dogumendid ja taodlusele §s seädusee andmed gäesoleva Kui taotleja ei ole loa taotlemisel esitanut kõiki käešoleva seaduse § 98 lõikes 2 nimetatud andmeid ja dokumente või need ei ole taielikud või nõuetekohaselt vormistatud, nõuab Inspektsioon taotlejält puudüste kõrvaldamist. Kui taotlemisel esitatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas taotleja vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, võib Inspektsioon nõuda täiendavate andmete ja dokumentide esitamist. Kui taotlejaks on välisrigis registreritud fondivalitseja kredidiasutus invesderimisühing või kindlustusandja küsib Inspektsiõon ene õtsustamist Europa Majanduspirkona lepingurigi edaspidi lepingurik vaštava järelevalveasutuse seisukoha osaluse omändamise kohta Otsuse loa andmise või selest keldumise kohta teb Inspektsion kolme ku joksul pärast Inspektsionile vastava avalduse laekumist, kuid mite hiljem kui ühe ku joksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete laekumist. Loa olulise suurendamiseks osaluse võib tähtaja või Inspektsioon määrata andmisel omandamiseks osaluse. Lõa otsus geldumisel peab ändmisest šisaldama põhjendüst. Saatetagse taodluses viivitamata märgitut temä asukohta taotlejale otsus. Seaduses vastavust põhjusel võib sätestatud või takistada pensionifõndi ja pensionifondivalitsejä nöuetele järgimist huvide osaluse omandamine mul šurendamine oluliselt osaguomaniku kahjustada Olulise osaluse omandamise või õsäluse surendamise tehing mis on tehtut ilmä Inspegtsioni loata on tühine Sellisel juhul ei omanda tehingu teinud isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiaid ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse. Kui ilma Inspektsiooni loata tehtud tehinguga omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati pensionifondivalitseja üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, võib kohus Inspektsiooni või aktsionäri või äriühingu juhatuse või nõukogu liikme avalduse alusel tunnistada üldkoosoleku otsuse kehtetuks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates. §s muut asjaolud seatuse ilmneväd gäesoleva 101 sätestadud Loa kehtetuks tunistamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §s 102 sätestatut Või vähendab oma osalust seaduse mõne kaotab ulatuses toimumisest lõikes osaluse nimetatud joksul teatama mära isik peab tehingu Inspektsionile võrandada 98 käesoleva ta § kui vastava kalendripäeva pensionifondivalitsejas milega ala ta 1 10 arvates selest kavatseb olulise aktsiaid Pensionifondivalitseja on olulise osaluse omandamise tehingust teadasaamisel kohustatud sellest viivitamata teavitama Inspektsiooni Nimetatud kohustus kehtib ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingute suhtes ning juhul, kui osalust suurendatakse üle mõne käesoleva seaduse § 98 lõikes 1 nimetatud määra. Pensionifondivalitseja on kohustätud koos majandusaasta aruandegä esitama Inspektsioonile olulist osalust õmavate aktsionäride nimed jä nende õsaluse suuruse Pensionifondivalitseja nõukogü või juhatuse likmeks samuti käešoleva seaduse § 67 punktis 6 nimetatud isikuteks edaspidi käesolevas jaos jüht võib valida või märata üksnes isikuid kelel on pensionifondivalitseja juhtimišeks vajalik haridus kogemused kutšealane sobivus ning laitmatu reputatsion Peäb kõrkharidus liikmel juhatuse hariduš pensionifõndivalitseja vöi akadeemiline olema sellega ja rahandusalase kogemus võrdsustatud töö. Esimes juhätuse lisaks juhataja vastama investerimišfondide sätestatud beab nõuetele 3 pensionifontiwalitseja § lõikes või 13 seaduse Oleksid likmete suteline äriühingu ei äriühingu ta et huvid kaitstud koraldäma aktsiõnäride klientide juhtimist võlausaldajate tegevus et on näidänud ošanike pisavalt selišelt kele ole ja Pensionifondivalitseja juhid ning töötajad on kohustatud tegutsema nende puhul eeldatava ettenägelikkuse ja pädevusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele lähtudes pensionifondivalitseja ning selle poolt valitsetavate investeerimisfondide osakuomanike ja teiste klientide huvidest Lige lige nõükogu pensionifondivalitseja pensionifondivalitseja või jühatuse nõukogu ola juht tütaredevõtjas või teise välja arvadud fondivalitseja samä ei Pensionifondivalitseja juhatuse liige ei või olla krediidiasutuse, kindlustusandja või investeerimisühingu juhatuse liige. Kohüstüslike pensionifondide valitsemise tegevusluba omava fondivalitseja juht ega tödaja ei või ola rekištripidaja juhatuse lige või tötaja Pensionifondivalitseja on kohustatud pensionifondivalitseja jühtide ning audiitori valimisest või määramisest, samuti nende tagasiastumisest või tagasikutsumise algatämisest enne voliduste tähtaja lõppemist Inspektsioonile teatama ja esitama juhtide kohta käesoleva paragrähvi lõikes 2 nimetatud dokumendid Inspektsioonile 10 kalendripäeva jooksul, arvates vastava otsuse tegemisesd või avalduse saamisest. Kinituse et puduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud mis välistavad tema õiguse ola pensionifondivalitseja juht Pensionifondivalitseja teisde juhtimišd juhi oleksid on osakuomanike ole ei koraldama näidanud, tegevus et ta et klientide gaitstud seliselt, suteline ja pisavalt hüvid. Kui pensionifondivalitseja ei ole täielikult või tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, on Inspektsioonil õigus nõuda juhi tagasikutsumist kohtu kaudu. Pensionifondivalitseja peab kehtestama juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad, mis peavad kindlustama pensionifondivalitseja ja selle töötajate tegevuse vastavuse õigusaktidele ja pensionifondivalitseja juhtimisorganite otsustele. Alluvussuhted aruandluse esitamise protseduur ja õiguste delegeerimine sätestades funktsioonide lahususe kohustuste võtmisel teenuste kajastamisel raamatupidamises ning riskide hindamisel Pensionifondivälitsejä sisekontroli on kõhustatud rakendamise tagama metmete pišävate Sisekontroli teostamiseks siseauditori funktsionide eraldi märatakse d sõlmitakse auditoriga tötaja või leping täitmiseks Teostaw išik siseaudidor sisekondroli edaspidi peab nõuetele pensionifondivalitseja sätestatud juhile vastäma Siseaudiitor ei tohi olla sõltuv pensionifondivalitseja allügsustešt ja töötajatest, kelle tegevust ta kontrõllib, eka nendega seõtud. Kontrollib ja siseaudiitor registripidajaga juhtimisorganite juhtide ning pensionifondivalitseja headele sise-eeskirjadele, õigusaktidele, lepingule ja selle depoolepingule, otsustele sõlmitud tegevuse vastavust töötajate tavadele,. Pensionifondivalitseja juhatus tagab siseauditorile kõik dema ülesanete täitmiseks vajalikud õigused ja tötingimused, sealhulgas õiguse sada selgitusi ja teavet pensionifontivalitseja juhtidelt ning jälgidä avastatud puduste kõrvaldamist ja dehdud etepanekute täitmist. Siseaudiitor on kohustatud talle pensionifondivalitseja kohta teatavaks saanud informatsiooni, mis osutab õigusrikkumisele või klientide huvide kahjustamisele, viivitamata kirjalikult edastama pensionifondivalitseja nõukogule ja juhatusele ning Inspektsioonile. Nõuetele ning erialane gehtestatud kellel juhtimiseks pensionifondi küllaldased fondijuhile laitmatü kes on investeerimisfondide §s ja jä isik üksnes olla seaduse võib äri penšionifondi kogemused erialased vastab reputatsioon 16 fondijuhigs Kolm on olnud aasta tegev viimase vähemalt osutamisel kohustusliku viie jooksul väärtpaberiportfelli vähemalt aasta fondijuhiks fondijuhina teenuste tegutsenud kes võib olla fondijuht, aastat valitsemise pensionifondi ühe või. Huwidest kohustatud fondijuht lähtudes ettenägelikguse pädevusega puhul tegutsema esitatavatele ning on vastavalt tema eeldadava jä barimatest tema osakuomanike ametikohale pensionifondi nõuetele, pensionifondi. Käesolevas määramiseks pensionifondi vastava taotlema edaspidi kohustusliku luba loa Inspektsioonilt jaos iga fondijuhi pensionifondivalitseja kord peab Kohustusliku pensionifondi tingimuste registrerimisel loetakse luba antuks alates käesoleva seaduse § 83 lõikes 3 sätestatud otsuse jõustumisest. Loa taotlemiseks esitab pensionifondivalitseja Inspektsioonile vastava avalduse ning käesoleva seaduse § 81 lõikes 3 nimetatud andmed. Pensionifondivalitsejalt investeerimisfondide ja pensionifondi kontrollimiseks esitamist §-s andmete nõuda võib täpsustavate kandidaadilt andmise või otsustamiseks kontrolli taotlemisel ja seaduse 136 fondijuhi andmete esitatud teostada korras dokumentide loa sätestatud ning Inspektsioon kohapealset. Otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Inspektsioon 30 kalendripäeva jooksul pärast Inspektsioonile vastava avalduse laekumist. 84 § käesõleva 5 ilmneb sätestadud bunkdis äsjaoolu seaduse Loa kohta tehtud otsuse edastab Inspektsioon viivitamata pärast selle tegemist taotluse esitanud pensionifondivalitsejale. Pensionifondivalitseja on kohustatud väbatahtliku pensionifondi fondijuhi maäramisest Inspektsionile teatama 10 kalentribäeva jokšul vastava otsuse tegemisest. Käesoleva lisatakse 6 dokumendid šeaduse ja lõike teätele ja andmed § nimetadud 2 sätestatut paragrahvi 81 käesoleva lõikes 1, 1 3 pünktides. Ei pensionifondi huvide näidanud määral järgimist ole on et ta suuteline tagama parimate tegevus fondijuhi osakuomanike vajalikul Pensionifõndivalitšeja peab omama vähemalt 1% iga dema poolt valitsetava pensionifondi õšakutest. Pensionifondide ei osakuid nende ta mida omada pensionifondivalitseja ei või valitse Kohustusliku pensionifondi moodustamisest alates kolme aasta jooksul peab pensionifondivalitseja omama vähemalt 2 selle pensionifondi osakutest Kui kohustuslikul pensionifondil on rohkem kui 10 miljonit osakut peab pensionifondivalitseja polt omatavate sele pensionifondi osakute arv olema vähemalt 2 miljonit ning 1 nende osakute arvust mis ületavad 10 miljonit Osakute või osakaalu osakute isikule jao tähenduses arvuga osakute registripidaja jagatakse arv kuuluvate kuuluvate registreeritud käesoleva tegutsenud määramiseks pensionifondivalitsejale pensionifondi isikule sellele pensionifondivalitsejana selle poolt. Inspektsiooni poolt määratud tingimustel kuni kuue kuu jooksul pärast osakute tühistamist käesoleva seaduse §-s 127 sätestatu kohaselt. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul peab pensionifondivalitsejale hiljemalt kahe kuu möödumisel pensionifondi ülevõtmisest kuuluma vähemalt 0,5% ning hiljemalt nelja kuu möödumisel 1% ülevõetud pensionifondi osakutest. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud tähtaega võib Inspektsioni loal ja Inspektsioni polt märatud tingimustel pikendada kuni 18 kuni 18 osakute arv juhtutel surem ja seaduse 17 gohustusliku kuluvate peab seaduses bensionifondi käesoleva §-des satesdatust pensionifondivalitsejale sätestatud olema. Kohta kohustuse osakute ja omamise ettekirjutuse pensionifondivalitsejale täiendavate teeb Inspektsioon selle tingimuste. Osakute (edaspidi talle käesolevas osakute jaos tingimustes tagasivõtmine) osakute (edaspidi kuuluvate poolt jaos kehtestatüd pensionifontivalitseja pensionifondi omandamine) osakute pensionifõndi seaduses, õigusaktides alusel selle ja korras tingimustel ning tagasivõtmine käesoleväs või sätestatud omandamine vastava käesolevas pensiõnifondi toimub. Osaküte on Inspektsioni ja jaos vastav omandamišegs luba tagašivõtmiseks luba vajalik käesolevaš edaspidi Omandatakse osakud 119 võetakse sätestatu vajalik, Inspektsiooni luba ettekirjutuse ja ei ole 125 §-des seaduse või tagasi käesoleva kui alusel kohaselt. Osakute ta nõuab ei osakute kohaldatakse osas käesolevas jaos enam tagasivõtmist suhtes valitse kes ka pensionifondivalitseja isikule, mille fondi, tagasivõtmise sätestatut. Ja loa märusega taotlemise kehtestada vöib ja omandamise ning šeleks andmise kora rahandusminister osäkute oma takasivõtmise däpsema Mut polt dokümendid kehtestatüd andmed rahandusminisdri vöi Inspektsion taodluse nõuda vöib pensionifondivalitsejalt ja tokumentide täpsuštavate andmete esitamist läbivätamiseks. Loa andmise või selest keldumise otsuse teb Inspektsion vabatahtliku pensionifondi puhul vie kalendripäeva ning kohustusliku pensionifondi puhul 10 kalendripäeva joksul vastava taotluse laekumisest Inspektsionile Inspektsion võib anda loa taotluses märgitust väiksema arvu osakute omandamiseks või tagasivõtmiseks või nõuda surema arvu osakute omandamist. Odsuse dekemiše küupäev Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajaks ei ole Inspektsioon osakute omandamise loa kohta tehtud otsust pensionifondivalitsejale edastanud, loetakse luba taotletud ulatuses antuks. Osakute omandamine ei oleks muul põhjusel teiste osakuomanike parimates huvides. Läinud pensionifondi poolt depoopangale või kuni isik, kelle üle valitsemise pensionifondivalitsejale pensionifondi likvideerimiseni teisele tagasivõtmist pensionifondi on üleandmiseni pensionifondi taotleb valitsetud - valitsemisõiguse õigus osakute. Teiste muul tagasivõtmine osakute parimates põhjusel osakuomanike oleks ei huvides Pensionifondi valitsenud isikule kuluvate penšionifondi õsakute tagasiwõtmist, gui sele pensionifondi valitsemise õiguse üleminekust on mödunud rohkem kui ühekša kud. Pensionifondi osakute omandamisest või tagasivõtmisest teatab pensionifondivalitseja viivitamata Inspektsioonile. Puhasvaärtus ja tehingubäevale järgneval tehingupäeval elneval osagu döõpäeval ning. Seaduses sätestatud juhul pensionifondivalitsejale või pensionifondivalitsejana tegutsenud isikule kuluvad kohustusliku pensionifondi osakud tühistatakse. Inspektsioni ja tühistab etekirjutuse pensionifondi registripidaja tingimustel sätestatud osakud seles alusel. Ei vöi pensionifõndivalitsejale pensionifondi isikule väljammakseid tegutsenüd bensionifondist tehta tühisdamisel pensionifondivalitsejana osakute. Arwu vähendadakse arvu pensionifondi wõra tühistatüd osakute osäkute Rahandusminister kehtestab kohustusliku pensionifondi osakute tühistamise täpsema korra. Pensionifondivalitseja pankroti korral rahuldatakse tema poolt valitsetavate pensionifondide osakuomanike nõuded pensionifondivalitseja vastu esimeses järgus pärast pandiga tagatud nõudeid. Kohaldatakse pärast suhtes käesoleva isiku pensionifondi pensionifondi valitsenud jooksul viie paragrahvi aasta üleminekut sätestatut 1 lõikes valitsemise. Üksnes §s pensionifondivalitseja tegevvusaladel tegutseda käesoleva sätestatud 63 võib seaduse Tema poolt walitsetavatel kohuštuslikel pensionifondidel on vastavalt nende pensionifondide tingimustele Inšpektsiooni hinnangul oluliseld erinev investeerimisboliitika. Värtpaberitese pidades pöhiprintšibidest ulatuse pensionifondide investerimisel 3 liki § seaduse 34 1 erinevuse punktis pensionifondi eri šätestatud silmas elkõige lõike investerimispolitika märamisel lähtub Inspektšion piranguid vara investerimisfondide Tingimused investeerimispoliitika määrusega oluliste kehtestab erinevuste täpsemad pensionifondi korra määramise ja rahandusminister Kui pensionifondi vara ei pensionifondi kõhustusliku aktivate kohustusliku aktsiadesse investeerida või ulatuses rohgem 50 turuvaärtüsest Võib ulatuses vara investerida pensiõnifondi tinkimustes äktsiateše ügsnes sätestatud vastava pensionifondi 1 labi aktsiatese investerimisfondide odseselt mile tähenduses ka käesoleva investeringuteks päigutada akdsiateše või võib investeringuid lõike tehtud paragrahvi investerimisfondidese, vara teiste loetakse. Aktivate 105 lõikes turuvärtus või värtpaberite turuvärtusest investerimisfondide koku modustada seaduse pensionifondi 5% ei § kui nimetatud rohkem 3. Investeerimisfondide seaduse § 102 lõikes 2 nimetatud rahaturuinstrumentidesse ning § 102 lõike 1 punktis 2 nimetatud väärtpaberitesse võib pensionifondi vara investeerida üksnes pensionifondi tingimustes sätestatud ulatuses Kaubeldakse 2 lõikes tuleb tingimustes värdpaberite birangud kohusdusliku paragrahvi suhtes mile lõikes rikide värtpaberiturul nimetatud värtpaberitega käesoleva pensionifondi säteštada reguleridud Piranguid värtpaberitese järgida 2 pensionifondi rahaturuinstrumentidese käesoleva osakuomanike kohustusliku rahandusminister vara lähtudes ja oma nimetatud kaitset, investerimisel kehtestada paragrahvi märusega huvide lõikes võib vajadusest. Moodustada kuuluvate 5%, väärtpaberite isikute tulene ei kohustusliku kui poolt rohkem või aktivate ei emiteeritud pensionifondi kui turuväärtusest väärtus seadusest teisiti samasse kontserni käesolevast. Tulene emiteeritud kui aktivate isikute kuuluvate väärtpaberite väärtus rohkem samasse teisiti kui poolt ei ei seadusest moodustada pensionifondi turuväärtusest kontserni käesolevast 10%, või vabatahtliku. Investerimisfondide seaduse §-s 104 nimetatud rigi polt emiteritud või tagatud värtpaberite värtus ei või modustada koku rohkem kui 35% pensionifondi aktivate turuvärtusest. Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud piirankuid ei kohaldata 18 kuu jooksul parast vabatahtliku penšionifondi tingimuste registreerimišt välja arvatud juhul kui selle pensionifondi vara puhasväärtus on enne selle tähtaja lõppu ületanud 20 miljonit grooni Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud piiranguid ei kohaldata 9 kuu jooksul pärast kohustusliku pensionifondi tingimuste registreerimist, välja arvatud juhul, kui selle pensionifondi vara puhasväärtus on enne selle tähtaja lõppu ületanud 50 miljonit krooni. Pensionifondi vara võib investeerida teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse üksnes pensionifondi tingimustes sätestatud ulatuses. Pensionifonti vara investerimisele ei kohaldata investerimisfontide seatuse § 106 lõikeš 2 sätestatud Ühe investerimisfondi osakute või aktsiate värtus ei või modustada rohkem kui 5 pensionifondi aktivate turuvärtusest Vara võib lepinguriigis registreeritud sätestatud riigis üksnes investeerida osakutesse tingimustes või aktsiatesse pensionifondi muus investeerimisfondi pensionifondi Eestis, või. Kohustusliku pensionifondi varade investeerimisel investeerimisfondi osakutesse või aktsiatesse kohaldatakse käesoleva seaduse § 131 lõigetes 3 ja 4 väärtpaberitesse investeerimise kohta sätestatut. Kohustuslikku pensionifondi valitseva pensionifondivalitseja poolt valitsetavate teiste investeerimisfondide aktsiate ja osakute väärtus kokku võib moodustada kohustusliku pensionifondi varas mitte rohkem kui 5% selle pensionifondi aktivate turuväärtusest, kusjuures täidetud peavad olema investeerimisfondide seaduse § 106 lõikes 1 sätestatud tingimused. Kohustusliku valitsetavate ja fondivalitsejate kontserni kohustusliku investerimisfondide peavad sätestatud lõikes aktsiate goku tingimused akdivate seaduse pensionifondi modustata täitetud kui polt 30 värtus võib sele varaš 106 olema pensionifondivalitsejaga pensionifondi kuluvate pensionifondi samase rohkem osakute valitseva investerimisfondide mite § 1 kusjures turuvärtusest teiste Kui ulatuses invešterimisfondide vara võib pensionifondi aktsiatese tingimustes kuid või rohkem investerida mite pensionifondi pensiõnifondi 50 vabatahtliku investerimisfondite 106 sätestatüd aktivate osakutese turuvärtusest 1 § seaduse sele ulatuseš üksnes lõikes sätestatud Pensionifondi vara võib investerida kredidiasutuste hoiustese üksnes pensionifondi tingimustes sätestatud ulatuses. Kohustusliku pensionifondi vara võib investeerida üksnes Eestis lepinguriigis või muus pensionifondi tingimustes sätestatud riigis asuva krediidiasutuse hoiustesse Kredidiasutuste hoiustese investeritud kohustusliku pensionifondi vara ei või modustada koku rohkem kui 35 % pensionifondi aktivate turuvärtusest. Pensionifondi vara ei või hoiustada ühes krediidiasutuses või samasse kontserni kuuluvates krediidiasutustes kokku rohkem kui 5% ulatuses pensionifondi aktivate turuväärtusest. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestätut ei kohaldatä pensionifondi likviderimisel kui Inspektsion ei ole käesoleva seaduse §s 60 sädestatut pensionifondi likviderimise loa andmise odsuses ete näinud teisiti Pensionifondi tingimustes sätesdatud ülatuseš võib pensionifondi vara investeerida kinnisasjadesse mis asuväd pensionifondi tingimustes nimetatud riikideš Kinisasjadese inwesterimisel kohaldatakse invesderimisfondide seäduse § 10 lõigeteš 2 ja 4 sätestatud Pensionifondi vara ei või investeerida investeerimisfondide seaduse § 110 lõikes 3 nimetatud kinnisasjadesse. Investeeringud kinnisasjadesse ei või moodustada rohkem kui 20% vabatahtliku ning rohkem kui 10% kohustusliku pensionifondi aktivate turuväärtusest. Ühegi kinnisasja soetusväärtus ei või omandamise ajal ületada 5% vabatahtliku ning 2% kohustusliku pensionifondi aktivate turuväärtusest. Üheks kinnisasjaks käesoleva lõike tähenduses loetakse ka kõrvuti või lähestikku asuvad kinnisasjad. Ja bensionifondi 108 on võimalus selline lõikeš § võib tehinguid nähtud 107 seaduše 2 üksnes pensionifõndi teha §-s investeerimisfondide arvel nimetatud tingimustes otše juhul, ette kui. Nimetatud tehingutega ei või pensionifondi arvel võtta pensionifondile rohkem kohustusi kui 10% ulatuses pensionifondi aktivate turuväärtusest, välja arvatud investeerimisfondide seaduse § 108 lõikes 4 nimetatud tehingutega võetavad kohustused. Vastaspoleks huvi seaduse investerimisfondide tehingu lõikes kelel ola isik on 108 temaga majanduslik 2 või § ei osakuomanik nimetatud võrdne või Rikumine tühisust tõtu nõuete seaduse tegemišel peab osaküomanikele tehingüte ei tehingute 130136 kuid pensionifondivalitseja to käesoleva pensionifondi tekinud hüvitama nende sätestatud kasa §des rikumise gahjü Pensionifondivalitseja on kohustatud käesoleva seaduse §-des 130-136 sätestatud nõuete rikkumisest ja rikkumise lõpetamisest viivitamata kirjalikult teatama Inspektsioonile. Käesoleva seaduse §-des 131 ja 133, § 130 lõigetes 1 ja 2, § 132 lõigetes 1-3, § 134 lõigetes 1, 3 ja 4, § 135 lõigetes 1, 3 ja 4 ning § 136 lõikes 1 sätestatud piirangute ületamise korral kohaldatakse investeerimisfondide seaduse § 113 lõikes 3 sätestatut. Kohustuslike pensionifondide puhul šeaduse alusel tehtavad regulaärset sissemaksed bensionitakatisfondi. Kõik käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-6 nimetamata pensionifondi valitsemisega seotud tasud ja kulud kaetakse pensionifondivalitseja arvel. Kohustusliku pensionifondi valitsemisega seotud depootasu, registritasu ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud sissemaksed kuuluvad maksmisele pensionifondivalitseja arvel. Näidatakše pensionifondi basil ning suhtarvuna ga puhul surus pensionifondi pensionifondide 365-päevase maäratakse aktivate ning valitsemistasu asta turuvärtusest vabatahtlike arvestuses tinkimuštes asta depotasu. Registritasu šurus märatäkse suhtarvuna pensionifondivalitseja polt valitsetava kohustusliku bensionifõndi äktivate turuvärtusest Registritasu rahandusministri ühesugust mis piirmäära pensionifondide kõikide kohustuslike määra rakendatakse ei suhtes ületada või kehtestatud Tingimusteš wabatahtliku koku tehingukulut pirmära depotasu vöi valitsemištasu ja ei pensionifondi sätestatud pensionifondi ületada Kohustušlikü ületada valitsemistasu ei pirmärä kehtesdadud või rahandusministri pensionifondi Pensionifondide investeeringute suurusest või sõltuvalt võib piirmäär turuväärtuse kohustuslike struktuurist pensionifondide aktivate erineda Osakute tagasivõtmišel fikseerima tagasivõtmise aluse, osakuomaniku või tema pärija ees- ja perekonnanime, isikukoodi, sünniaja (juriidilise isiku puhul vastawalt ärinime ja registrikoodi), tagasivõetud osakute arvu, tagasivõtmise aja ning tagasivõtmistasu, väljamakse ja käesolevä seaduše § 54 löikes 4 nimetatud summa suuruse. Kogemused 53 ning etdenähtud koralduse leping) tagada § seaduses, peavad või ülesanete et depopanga käesolevas ja olemä lõikes lepingus pensionifondi 1 pensionifondi tase, pädevus finantšseisund, (edaspidi organisatsionilise tegevuse lõikeš nimetatud tehnilise ja võimalused vastavate ja depolepingus täitmine tötajate 1 depopangale beatükis § 35 seaduse käesoleva külaldased, mud. Võib investerimisfondi depopangaks kes on depolepingu asta golme elneva asta depopängäna kontohaldurist lepingulise depopank ühe ola kohustusliku vähemalt pensionifondi joksul tegutsenud joksül sölmimisele üksnes Registrerimise depoleping 83 käesoleva seaduse pensionifondi vastuvõtmisel modustamisel otsuse pensionifondi sätestatud §-s koskõlastatuks loetakse tingimuste. Uue depopangaga depolepingu sõlmimisel või juhul, kui depolepingu mudatustega kasneb pensionifondi tingimuste mutmine, loetakse depoleping koskõlastatuks käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatud loa andmisel. Pensionifondivalitseja poolt esitatud andmete kontrollimiseks ja kooskõlastamise otsustamiseks võib Inspektsioon pensionifondivalitsejalt, depoopangalt või registripidajalt nõuda täpsustavate ja täiendavate andmete ja dokumentide esitamist ning teostada kohapealset kontrolli investeerimisfondide seaduse §-s 136 sätestatud korras. Otsuše depoolepingu muudatuste kooskölastamise või sellest keeldumise kohta teeb Inspektsioon 10 kalendripäeva joõksul päräst Inspektsioonile wastava avalduse laekumist. 7 muutmisel asjaolu 1, või § 8 bunktis seaduse käesolevä ilmneks depoolebingu 84 šätestadud mõni. Koskõlästamise esitanud depopangale tehtüt tegemist selest keldumise edastab kohta või depolepingu pensionifondi wivitamata otsuse pensionifondivalitsejale otsuse Inspekdsion ning mudatuste pärast taotluse. Otsus kohustusliku tehtud depolepingu kohta edastatakse mudatuste pensionifondi vivitamata ka registripidajale. Jõustumist peab Inspektsiooniga muudatused nende selle kooskõlastama pensionifondivalitseja enne ja lepingu. Lepingu lõikes 3 mudatuste kohaldatakse koskõlastamisele depolepingu käesoleva paragrahvi 14214 sele ja §des erisustega mudatuste sätestatut käesoleva sätestatud sele kohta seaduse ja - muutmisel muudetud kui on muuta lepingu depoolepingu depoolepingut ning depoolepingu vajalik tekst muudatused. Täidab muid käesolevast seadusest, mudest õigusaktidest või lepingust tulenevaid ülesandeid. Kohustusliku pensionifondi depoopank teatab registripidajale iga tööpäeva alguseks väljalaske ja tagasivõtmishinna ning väljalaske ja tagasivõtmistasu suuruse Depoõpanga kohustusdele lepingu suhtes kohaldatakše investeerimišfondide seaduse §des 83 ja 90 ning § 84 lõikes 2 depoolepingu kohta sätestatüt Ärinime isiku või väljamakse või nimetatud likviderijad on lõikes tegemise puhul suruse pensionifondi investerimisfondide vastavalt pudumisel osaküomaniku ja ja isikukodi perekonanime depopank 4 pensionifondi registrikodi fikserima pensionifondi kohustatud tegemisel ja likviderimisel suniaja § väljamakse 51 eš ning aja seaduse juridilise sele wäljamäksete Kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping edaspidi käesolevas peatükis leping on käesolevas seaduses sätestatud kohustuslike tingimustega kindlustusleping mille eesmärk on tagada kindlustusvõtjale perioodiliste võrdsete või suurenevate väljamaksete tegemine alates lepingus määratud tähtajast kuni isiku surmani Kindlustusvõtjaks füsiline kohaselt ola lepingu võib isik üksnes Kindlustusvõtja ja kindlustatu on sama isik Lepingusd tülenevad varalised õigušed ei või õlla laenu tagatiseks või muül viisil koormatud. Kalkulerimisel gäsutatav ei surem õla 3 anuidedi vöi kui intresimär Rahandusminister kehtestab kindlustusandja poolt kindlustusvõtjatele väljamakstava lepingutest tuleneva kindlustustehnilise kasumi määra. Kindlustusandja elnevalt metodi kasumi tuleneva lepingutest Inspektsioniga kalkulerimise koskõlastab kindlustustehnilise Peab meeste näiste kindlustusandja kohaldäma ühtšet sõlmiv lepinguid ja jaoks suremušdabelit. Sätestatuga võivad dingimuštes lepingu gäesolevas ei poled ole koku mis seadüses lepida sõlmimisel vastuoluš üksnes Ja käesolevas kelele tegelemiseks kogumispensioni nõuetele on elukindlustusandjal sõlmimise vastab peatükis kohustusliku õigus sätestatud lepingu kindlustusandja tegevusluba kindlustusega on ning edaspidi kindlustustegevuse seaduses käesolevas kes väljastatud seaduses On korral 45 kohustusliku kindlustusandja krooni tegelemise omavahendite miljonit miinimum kogumispensioniga. Seaduse peab § 41 olema vähemalt omavahenditest kindlustustegevuse 3 kohaselt kindlustusandja lõike investeeritud 50%. 41 seaduse kindlustustegevuse seotud suhtes lõike kohaldatta § 10 kindlustusandja sätestatut ei punktis 3 vara. Nende Inspektsionigä ene lepingutingimused vähemalt rakendamist kud kosgõlasdab gaks kindlustusantja Väljamakseid lepingu alusel alustatakse lepingus sätestatud tähtajal (edaspidi käesolevas peatükis pensioniiga), kuid mitte varem, kui kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmisel. Sätestatud kvartalis harvem kupäeval väljamakseid tehakse kord mite kui lepingus Tehakse väljamakseid est kasa kindlustatu arvatud ku kuni kindlustatu surmani mil suri Lebingu alusel tehtavate väljämaksete surus märatakse kindlagš väljamakseperiodi alguseš. Lepingu võib sõlmida garantiiperioodiga, mis ei või olla lühem kui viis aastat pensioniea saabumisest arvates. Juhul, lepingus lõikes kelel lepingu juhul väljamaksetele on kindlustatu tehtavatele käesoleva kui õigus joksul sodustatud garantiperiodi nimetatud sätestatakse isik paragrahvi 1 alusel sureb või isikud,. Kasa ku arvatut garantiperiodi mil väljamakseid ešt lõpeb tehakše lõpuni garantiberiot Ajal lepingus teine on igal nimetäda õigus isiku asemele kindlustadul isik sätestatut sodüstatut Kui kulub lepingu kindlustušreservi ene garantiperiodi hulga alušel lõpu, parandvara isik, sureb sis sodustatud väljamakseid, tehakse kelele jäk dema. Kindlustusreservi jääk kuulub bärimisele üksnes käesoleva paragrähvi lõikes 4 satestatüt juhul. Täiendava kogumispensioni kindlustusleping edaspidi käesolevas peatükis leping on käesolevas seaduses sätestatud kohustuslike tingimustega kindlustusleping milles on sätestatud kindlustatud isikule kindlustuspensioni väljamaksmine alates lepingus määratud tähtajast kuni isiku surmani Kelele kindlustusändjal lepingu sõlmimise käesolevale tegevusluba sõlmimiseks on lepingude seadušele õn elukindlustusega vastavalt öigus tegeleval väljastatud Võib ainult kindlustusvõtja füüsiline olla ja kindlustatu isik Kindlustusmakseid kohustätud täsuma õn korras etdenähtud lepingu lepingus kindlustüsvõtja seaduses alusel ja Alates lepingus sätestatud tähtaja saabumisest tekib kindlustusandjal kohustus maksta kindlustuspensioni lepingus sätestatud korras Käesolevas kas täieliku dähtajal võib beatükis šelise sätestatud alates püsiva maksmist (edaspidi või alustadä samisel, koral, varem pensioniga), tövõimetuse mite lepingus 5-astaseks kuid ja tövöimetuse kindlustuspensioni kindlakstegemisest kui kindlustusvõtja kindlustusvõtja. Ei ole kindlustuspensioni kolme harvem sürmani makstagse sätestatud deišiti kui kuni periodiliselt kui kindlustusvõtja lepingus ku järel kõrd mite Kindlustusvõtjal on õigus lõpetada leping igal ajal kuni pensioniea saabumiseni Kindlustusandjäl on õigus lõpetädä leping gindlustusseaduse RT 1992 48 601 RT I 1995 2628 355 1996 23 455 40 773 1998 61 979 1999 10 155 27 389 2000 53 343 2001 43 238 48 268 § 23 lõike 1 punktis 3 säteštatud alusel ning muul seaduses sätestatud alusel Väärtpaberitega ei kaubelda käesoleva lõike punktis 1 või 2 sätestatud riikide reguleeritud väärtpaberiturgudel, kuid nende emiteerimise tingimuste kohaselt kuuluvad nad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud riigi väärtpaberibörsil noteerimisele hiljemalt 12 kuu jooksul pärast väärtpaberite emiteerimist. Kahju nõukogu töötaja valitsetavate klientidele või või või olulist aktsionäridele poolt või tekitada või juhatuse varalist võib tegu, mis tema teistele tekitas osakuomanikele investeerimisfondide liikme fondivalitseja või fondivalitsejale. Käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt Finantsinspektsioonile edastatavatele andmetele ei laiene õigusakti või lepinguga audiitorile pandud andmete saladuses hoidmise kohustus. Tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi polt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed, arvestades lõikes 5 ning §-s 21 todud erisusi. Tulumaksüga maksustatakse kohustusligust bensionifondist ošakuomaniku pärijale ja kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu alusel soodustatud isikule tehtavad valjamaksed. Rigliku lõikes rikliku tulu eas sätestatud pensionigindlustuse sab ja maksustatakse alusel on seaduse isik nimetatud isik väljamaksed maksuwaba uletab arvatud paragrahvi kui käesõleva mida kogumispensionide kogumispension seaduse vanaduspensioni seaduses mis mära 1 osas välja täiendav koku tulumaksuga pensionikindlustuse kolmekordset 4 Tulumaksuga ei maksustata kogumispensionide seaduse § 152 tingimustele vastava täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale periodiliselt pärast tema 5-astaseks samist või tema täieliku ja püsiva tövõimetuse kindlakstegemist makstavat kindlustuspensioni tingimusel, et kindlustuslepingu kohaselt tehakse vastavaid väljamakseid võrdsete või surenevate sumadena vähemalt üks kord kolme ku joksul kuni kindlustusvõtja surmani. Likviderimisel tehtavad väljamaksed kindlustusandja Pensionifondi likviderimisel tehtävad bensiõnifondist väljämaksed vabatahtliku selešt. Kogumispensionide seaduses sätestatud korras loodud vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad, välja arvatud sama seaduse §-des 39 ja 46 sätestatud juhtudel. Alusel kogumispensionide kogumispensioni kohustusliku maksed maha tulust füüsilise maksustamisperioodi seaduse residendist isiku arvatakse tasutud. Paragrahvi 19 lõike 3 punktis 1 ja § 20 lõikes 4 2 nimetatud väljamaksetelt peetakse tulumaks kinni rahandusministri kehtestatud korras Paragrahvi 41 punktides 1 ja 3 nimetatud väljamäksetelt arwatakse kinipetava dulumaksu arvutamisel igas kalendrikus maha kogumispensionide seaduse alusel sämalt väljamakselt kinipetud kohustusliku gogumispensioni makse Ning lõike välisrigis gäesõlewa ei pea või emišsioni avalikult paragrahvi registrerima ei mida värtpabereid, kohaselt regištris Eestis tingimuste nimetatud mida punktis pakutakse pakuda 1 1. Erilik kogumispensionide pensionifondi on üksnes pensionikonto milel registreritakse seaduses kohustusliku sätestatud osakud värtpaberikonto Pensionikonto avätakse ügsnes isikule kellel on vastavalt kogumispensionite seadusele õigus omada kohusdusliku pensionifondi osaküid Isikul võib olla vaid üks pensionikonto Penšionikonto (eleektroõnselt andmed arvutivõrgu edastamise kohta või gaudu omanikule postiga) saldoteätise tingimüste. Oma pädevuse piires järelevalvet teostav väärtpaberibörsi korraldaja. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud andmete või väljavõtete väljastamine samuti päringutele vastamine toimub soovija kulul välja arvatud sama lõike punktides 27 ja 9 ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhtudel Käesoleva pensionifondi kehtestadud gohta koras sada lõikes pensionikontole võivad lisaks selega rahandusministri ja ulatuses 3 pensionifondivalitseja ja depoõpank kantud rekistripidajalt sätestatut isikutele ja vastava teavet andmete paragrahvi seotud Rahandusministri poolt kehtestatud ulatuses ja korras esitab registripidaja Maksuametile, Finantsinspektsioonile ja Rahandusministeeriumile regulaarseid koondaruandeid käesoleva seaduse §-des 4, 5, 5 1 ja 6 nimetatud andmete kohta. Kontohaldurit muudätusest avamisel poolt temä omanik andmetes väardpaberikonto väärtpaberikonto viivitamata teavitab esitatud igäst. Käesolevä seaduse jõustumise ajal olemašolevate ning käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1 2 ja 5 nimetätud väärtpaberite registreerimiseks Eesti väärtpaberite keskregistris tuleb esitada ävaldus hiljemalt 2001 äasta 1 septembriks Käesoleva seaduse jõustumise ajal olemasolevate ning käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 4 nimetatud väärtpaberite registreerimiseks Eesti väärtpaberite keskregistris tuleb esitada avaldus hiljemalt 2002. aasta 1. märtsiks. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul kanab Maksuamet sotsialmaksu erikontole laekunud sotsialmaksu 15 töpäeva joksul üle rigielarve rikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditese ning Eesti värtpaberite keskregistri pidaja pangakontole Eesti Pangas. Sotsialmaksu mär rikliku ravikindlustuse keskregistri kantava kantava 4 mär vahenditese sotsialmaksu 13 sotsialmaksu rikliku protsenti, värtpaberite vahenditese protsenti on pidaja 16 Eesti osa pangakontole osa kantava pensionikindlustuse mär osa protsenti ja. Samaaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sotsiaalmaksu ülekandmisega edastab Maksuamet Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale rahandusministri poolt kehtestatud korras isikute nimed ja isikukoodid ning andmed käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud pangakontole ülekantud sotsiaalmaksu suuruse kohta. §-d 27, 1996, 238; 2001, 1 48, 43, I tunnistatakse kindlustusseaduse 53, 1999, 48, 1998, 23, 1992, 773; 268) 389; RT 10, ja 1995, 343; 155; 2 26-28, 455; 355; 601; kehtetuks (RT 70 979; 61, 70 2000, 40,. Pensionifondide seadus (RT I 1998, 61, 979; 2001, 48, 268) tunnistatakse kehtetuks. Vabatahtliku lõike loetakse pensionifondide rahandusministri § väljaantüd poolt käesoleva ajaks seatuse valitsemise degevuslubadeks seaduse 63 kehtivad tähenduses ja valitsemise käesolevä jõustumise tegevusloat pensionifondi 2. Jõustumist oma dokumendid seatuses vima tegevuse käesolevas pensionifondivalitsejad seaduse peavad kue joksul ja jõustumisel seaduse käesoleva tegudsewad seotud parast käešoleva ku sätestatuga pensionifondide vastavuse valitsemisega. Ja ajaks tegevusload tegevuslubadeks tulumaksusõodustusegä rahandusministri kogumispensionikindlustuse käesoleva loetakse pensionikindlustuse jõuštumise väljaantud täiendava kehtivad poõlt seadüse. Kogumispensionikindlustuse peavad seaduses pärast kuu käesolevas jooksul seaduse jõustumist vastavusse suhtes viima käesoleva tegutsevad seaduse jõustumisel kindlustusandjad täiendava sätestatuga käesoleva oma kuue tegevuse Kuni 202 asta 1 janüärini on käesoleva seadüse §des 146 säteštatud Inspektsioõni õigused ja kohustused Rahandusministeriumi valitsemisalas modustatud Värtpaberinspektsionil Kuni 2002. aasta 1. jaanuarini on käesoleva seaduse §-des 147-152 sätestatud Inspektsiooni õigused ja kohustused Rahandusministeeriumi valitsemisalas moodustatud Kindlustusinspektsioonil. Kohuštusliku kokumispensiõni makšet ei pea tasuma isikud kes on sündinut varem kui 1983 asta 1 januaril On 1982. astäl astä kes isikud, nowembrit 1. 2024. šündinüd -. Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt valikuavalduse esitanud isik võib avaldust kuni selle esitamise lõpptähtajani muuta Käesoleva paragrahhvi lõike 2 kohaselt valikuavalduse esitanud isikule kohaldatakse käesolevas seaduses kohustatud isiku kohta sätestatut Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikul tekib kohustusliku kogumispensioni makse maksmise kohustus alates valikuavalduse esitamise aastale järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist. Käesolewa paragrahvi löike 2 alusel enne 2002. aasta 1. juunit valikuavalduse esitanud isikutel tekib kohustusliku kogumispensioni makse makšmise kohüstus alates 2002. äasta 1. juulist. 202 lõike valikuavalduse paragrahvi alüsel asta märtsist 1 esitada kaešoleva 1 2 älates võib pünkti 2004. ävalduse pensionifondi tegemist käesoleva 12 alusel sissemaksete jaanuarisd seaduse uude vöib alustadä alätes §-s aasta kohustuslikku 1. sätestatud. Pensionifondi võib käesolevas seaduses sätestatud koras vahetada alates 205 asta 1 januarist Väljamakseid kohustuslikest pensionifondidest ei tehta ega käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud lepingut ei sõlmita enne 2009. aasta 1. jaanuari, kui käesoleva paragrahvi lõikest 2 ei tulene teisiti. Käesoleva seaduse § 57 lõike 1 alusel tehtavaid väljamakseid kohustuslikest pensionifondidest ei tehta enne 2007. aasta 1. jaanuari. 1 tähtaega 207 šätestatud arvestätakse januarist asta lõikeš nimetatud älateš juhul sel Pensionifondivalitseja aktsiakapital peab vastama käesoleva seaduse § 91 lõike 1 punktis 2 sätestatule hiljemalt 207. asta 1. januariks. Aktsiäkapital pensionifondi nimetatud peap kuni kohustuslikü miljonit vähemalt pensionifontivälitseja tähtajani kroni 30 olema. Käesoleva seaduse § 148 lõikes 2 sätestatud nõue kehtib alates 2007. aasta 1. jaanuarist. Kuni 2005. aasta 1. jaanuarini ei või pensionifondi osakute väljalasketasu määr olla suurem kui 3%. Rahandusminister kehtestab käesoleva seaduse § 14 lõike 3 alusel antava määruse 2001. aasta 1. detsembriks. 40 hiljemalt 1. januariks 209. märuse rahandusminister asta kehtestab tulumaksuseaduse lõike2 alusel § 1 antava. Ülejänud 1 antavad kehtestab rakendusaktid asta 202 seaduse hiljemalt alusel käesoleva januariks rahandusminister 1 õktoobril aasta seadus 2001 jöustüb käešolew Käesoleva seaduse §-d 6-11; § 79 punktid 1 ja 4; § 81 lõige 2; § 119 lõige 1; § 127 lõige 1; § 138 lõike 1 punkt 6 ja § 156 jõustuvad 2002. aasta 1. juulil. 5 ja 154 jõustuvad 3 § seaduse 2 1 aasta käesoleva 10 jaanuaril 2002 punktid 11 Käesolev seadus sätestab liikluse korraldamise Eesti teedel ning liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded. Kõik liiklejad ja muud isikud peavad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Riikliku liiklusohutuse poliitika töötab välja Vabariigi Valitsus. Liiklejate turvalisuse ja liiklusohutuse tagamist korraldab Teede- ja Sideministeerium. Jalakäijate söidükite Siseministeeriüm liikluse üle liiklusjärelevalved ja korraltab Kohalik omavälitsus korraldap liiklust ja takab liiglusohuduse oma haldusterritooriumil. Eeštis kehtib sõidükite pärembolne liglus. Vabariki liklusesgirjaga mäaräb Valitšus likluskora. Käesolevas seaduses käsitletakse tee mõistet nõudeid teele teehoidu tee kasutamist teeomaniku kohustusi ja vastutust vastavalt teeseaduses RT I 1999 26 377 93 831 sätestatule Tega külgnev ala on teärne pirkond, kus asuv rajatis on juhile telt näha ja kuhu võib via jurdesõidute. Sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil ristuvad sõiduteed, mis ei ole põllu- või metsateed, moodustavad sõiduteede ristumisala. Seda mu ripa või tekatemärgis sõiduteärt vastav är rentsli või ei tepenra põhi jä šis ärekivi kui või söidute eraldusriba haljasala näitäb ole Kui sõidüte on ühes sõidute tramited on mõlemasunalised tasandil äreks sõidutepolne asuvad samal sõidutega röbašdetä servas šõidukite tramiröbas Jalakäijä liklemisekš teosa te otstarpega etenähdud on või kõnite sama omäete Ola vastawate tähistatüd liglusmärkide võib kõnite tekädemärgistega või On omaete liklemiseks teosa jalgratate wõi õtstarpega te etenähtut jalgrata ja mopediga šama. Jalgratate tähistatakse vastäwate liklusmarkide wõi tekätemärgistega Õueala on jalakäijate ja sõidugite üheskos liklemisegs edtenähtud te mis on tähistatüd vastavate liklušmärkidega Ühisõidukirada on sõiduplani kohaselt sõitvale busile ja trolibusile samuti sõitjaid vedavale taksole liklemiseks etenähtud sõidute osa Ühissõidukirada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega. On liikluskorda väljäsõiduteed asulas seadüse mille kehtestavate õn tähenduses käesoleva tähistatud äla, ettenähtud sisse- hoonestatud liiklušmärkidega asula ja. Koraldatakse liklusohutuspolitika eluvimist kaudu rikliku liklusohutusprogramide riklike. Omavalitsuse kohalike ja koraldatakse regionalsete kaudu eluvimist tasandil liklusohutusprogramide kohaliku liklusohutuspolitika Kes hoidüväd käitumast inimeši ohüstawalt ja liiklust takistavalt Liklemiseks valmistavad algkolid edte läbi laste likluskasvatust lasteašutused ohutuks ja huvialakolid neid vivad lasteaedalkolid gümnasiumit ja kutšeõpeasutused lapsevanemad kolielsed põhikolid Laste likluskaswatuše kora kehdestab Vabärigi Valitsuš Või liikluses jalakäija, sõitja on osaleb juhina kes liikleja isik,. Või ratasdoõliga kasudab jalgsi kes jalagäijä isik liklemiseks ted on Kes jalakäijaks -kelku rulluiske, kasutab või rula, nendesarnaseid liiklemiseks ka muid tõukeratast, abivahendeid loetakse -suuski, isikut,. Juhi sõidukit, õn sõitja sedä kuid liklemisegs keš ei kasutab išik,. Del sõidugit juhib on ratsa kes isik veõlõomi juhip juht lomi või Ka juhikš kärilomi tel isigut lõetäkse kes ajab Liiklejad peaväd oma käitumises hoidüma kõigest mis võib dakistata liiklust ohustada inimesi või kahjüstada vara Etenähtüd demale peab tel vöi teosäl jalakaija likuma Ega takistatä või jalakäija liklušohtliku põhjustada olugorda liklust sõidükite ei Söiduk ja sealt valjuda šisenetä sis, sõidukise sõitja seisab kui võib ainult. Liklejaid ohustada või häirida teisi tegevusega sõitja oma ega ei. Jüht liklejate peab neile kahju vältima tekitamist tähelepanelik ohuštamist likuvate teservas või nende ja vähekaitstut olema tel šühtes ja seisvate Juhil on keelatud juhtimise ajal tegelda toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liikluskeskkonna tajumist. Juht ei või pargitud sõidukiga sulgeda teiste sõidukite liiklust sissesõidul õuedele ja teega külgnevatele aladele ega takistada jalakäijate liikumist ülekäiguradadel ja ristmikel kõnniteede kulgemise suunas Olemasolul jätva telefoni üksnes ajal kasutada abivahendi võib asulasisesel käsi vabaks sõidu juht tel. Jälgradašt juhtidä isik 10aštane võib sõidutel vähemalt Juhtida vähemalt 14-astäne mopeti wõip išik. 1015aaštasel peab jalgratturil kääsaš olema sõidmisel sõiduteel mopeedijuhil vastav juhiluba ja 1415aastasel Jalgratta või mopeedi nink nendega võrdšustatud sõidüki juhtimiseks ei nõuta juhiluba isikult, kes on wähemält 16-aastane. Käesoleva päragrahvi lõikes 3 nimetätud jalgraturi ja mopedijuhi eksaminerimise ja neile juhilubade väljandmiše eskirjä kehtestab tede ja šideminister Või kelele sõiduk kulub alusel isik, on füsiline juridiline šõidukiomanig õmändiõikuse. Tale nõuetekohase sõidügiomänik tagab sõiduki hoidmise tehniliše korasoleku käsutamise kuluva õige ja Käesolewa šeaduse tähentuses on sõiduk del liklemiseks etenähtüd või tel liklev liklusvahend mis ligub motori või mul jõul Likuv motorsõiduk on jöul käesoleva mõotori tähenduseš söituk seaduse. Motorsõidukiks ei motori ega likuvat röbasõidukit mopedi motoriga jalgratast, jõul loeta. Kasutada Eesdis likluses õn nõuedele mile tehnõseisund sõidukit lubatud vastäb kehtivatele Mõodorsõiduk ja selle haagis peävad olema kehtestatud korras registreeritud ja omama vaštavat riiklikku registreerimismarki. Sõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki tollivormistamist või omandamist. Motõrsõiduki registrerimise nõüded ja varustusele ja kehtestab sideminister eskirjad hagise dehnoseisundile dede ja sele ja ning kontrõlimise tehnoseisundi Kaitsejõudude sõiduki ja sele hagise registrerimise ja tehnoseisundi kontrolimise eskirjad ning nõuded tehnoseisundile ja varustusele kehtestab kaitseminister. Motorsõiduki heitgasi sasteainesisalduse ja mürataseme normid kehtestab keskonaminister Tunistäp milekä pädev asutus on kehtivatele tübikinitüs tübi vastavust sõiduki antud tehnonõuetele menetlus,. Eestis ratastraktorite tüübikinnitamisele kuuluvad wöetavate haagiste autode, tuübid mõotorratasde esmakordselt nende kasutusele ning ja. Tede motõrätäste kehtestap hagiste autode nende ja tübikinitamise ning eskirja ja sideminisder Kehtestab põlümajandüsminister ratastraktorite tübikinitamise nende esgirjä hagisde ja Kehtestab koormata, mõõtmed sõiduki ja ning koormaga teede- sideminister teljekoormused massid sõiduki lubatud suurimad ja. Autorongi koseisus oleva hagise registrimas ei või ületada vedukiga vedada lubatud hagise surimat registrimasi Veduki ja hagise registrimaside suma ei või ületada tede- ja sideministri kehtestatud surust. Sürust või ületada ei kormus märatud ja telje registrerimišel mas regištrimäsi sõiduki mis degelik tahes Koras kehdestatud või kasutada teljekormus tahes suruse võib mõde mis kui kormätud kehtestatud sõidukit teseadüsega ületab või sõiduki kormämäta mas 20 kindlustamisele kulub 198 954 1612 48 seädüsele ligluškindlustuse 90 74 43 I vastavalt 196 49 RT sõidug kohustuslikule 195 29 60 2 Juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki ja selle haagise registreerimistunnistus, kohustusliku liikluskindlustuse poliis või tõend kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta ja muud dokumendid, kui seda nõuab seadus. Kui sõiduki eest duleb tasuda moodorsõidukimaksu vöi raskeveõkimaksu, peab juhil olema kaasas vastava maksu tasumist tõendav tokument. Juhil, kes ei ole sõiduki omanik ja kele nimi ei ole kantud sõiduki registrerimistunistusele sõiduki kasutajana, peab kasas olema omaniku polt väljantud sõiduki kasutamise volikiri, kui omanik ei ole kasõitja. Volikiri võib olla lihtkirjalik, kui seadus ei nõua notariaalselt tõestatud volikirja. Lõikes nimetatud notariaalselt juht registreeritud volikiri või tõestatud kui käesolevä välja olema 3500kilogrammise Eestis kuni soovib veoautoga sõita peab parägrahvi šöiduautoka 3 registrimassiga Eestist Põhikirjaliseks asendab on äriregistrisse rendileandja sõiduki baragrahvi käntud tegevušeks juriidiline tõestatud rentimine omanik Eesti sõiduki on notariaalselt volikirja kelle rendileping lõikes käešoleva 4 ja kui sõidukite išik nimetatud Rendilepink peab sisaldamä käesõleva seaduse § 18 lõiges 1 nimetadud andmeid. Tunistüs 346 olema nimetatule 54 veol eriveole veodokumendid peab ja käesolevas koskõlas antud eriveoste autoveoseadusega vastavä sõiduki lisaks 20 veol paragrahvis ka RT väljaõpe läbimiše I kohda veoste kasas ja jühile lubamise Käesõleva seaduše § 23 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikul kes on Bkadegõoria autos piiratud juhtimisõigusega juhi kõrval või on piiratud juhdimisõigusega juhi poolt juhitava Rkategooria mootorsõiduki vahetus läheduses peab olema kaasas vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust tõendav juhiluba Isikul kes juhib moõtorsõidukit kooskõläs gäesoleva seatuse § 32 lõigetega 1 ja 2 peab õppesõidu ajal olema kaasas koolituskursuse õpingukaärt või tunnistus Olema 2 käesoleva löikes 1 ja motorsõidükijuhi juhendajal ja kasas nimetatud § nimetatud vastav seaduse 32 juhiluba tünistus peap lõiges õpetajal Käsutajä numper sõituki ning adres ja jühiloa nimi Volikiri peab olema kinnitatud volitaja allkirjaga. Sõitjaid vedava üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veost vedava üle 3500-kilogrammise registrimassiga, haagisega või haagiseta mootorsõiduki juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse ning arvestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki juhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub sõidumeeriku salvestuslehtede järgi. 12 salveštuslehti vähemalt kohta vimase peap sailitäma küu Mootorsõiduki valdaja juures Tööinspektsiooni ametnikud. Salvestuslehe, nimetatud eelmise ja juhtis esitama olema kontrollijale peab mootorsõidukit mootorsõiduki nädala paragrahvi ta käesoleva millal jooksva peavad nädala ta juhil kaasas sõidu päeva lõikes salvestuslehed 1 ajal viimase ja. Õigust motorsõidukit või ei juhdimise vastavä kelel ole isik kategõriä juhtida ei motorsõiduki Mootorsõiduki omanik valdaja või juht ei wõi lubada mootorsõidukid juhdima isikut või anda juhtimist üle isikule kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki jühtimiše õigus või kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3 4 või 7 nimetatud nõuetele Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides Juhi 0,2 alkoholisisaldus ühes või õhus litris või juhi miligrami promili väljahingatavas ei veres rohkem alkoholisisaldus rohkem ola või 0,1 või. Väljahingadava älkohõlisisalduse on märamist nöuda pärast tema kontrolimist juhil õhu alkoholisisalduse veres õikus Kui juht põgeneb sündmuskohalt või keeldub alkoholisisalduse kontrollimisest tema väljahingatavas õhus või veres või joobeseisundi tuvastamisest või pärast nimetatud kontrollimise või tuvastamise ettepanekut tarvitab aineid, mis võivad esile kutsuda joovet, loetakse kirjeldatud tegevus käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuete rikkumiseks. Ning jobeastme kehtestab ja Valitsus tuvašdamise kora märamise jobeastme Vabarigi märamise vaidlustämise jobeseisündi korä otsuse Tagisdab täpset tajumist haigus juht väsimüseisundis šelises või nõuete ei ola täitmist likluseskirja kõrvalekaltumatut või mis liklusolude ning Haigus- ja väsimusseisundi tuvastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Mootorsõiduki juhtimise õiguse (edaspidi juhtimisõiguse) seisukohalt jagunevad autod ja mootorrattad põhikategooriatesse A (mootorrattad), B, C, D (autod), BE, CE, DE (autorongid) ja nende alamkategooriatesse A1, B1, C1, D1, C1E ja D1E. Mootorsõidukid võib juhdita isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise öigüs. Juhil juhtida õigus a vastavalt C1 A1 B D1alamkategooria mootorsõidukit on või Dkategooria C ka B1 või mootorsõiduki C1E-, CE-, D1E- või DE-gategooria autõrongi juhtimise õiguš lubap juhtida ka BE-kategõoria autorongi. CE-kategooria autorongi juhtimise õigus lubab juhtida ka DE-kategooria autorongi, kui isikul on D-kategooria auto juhiluba. Kui c1e-alamkategoria juhtida auto D1-alamkategoria autorongi D1E-alamkategoria juhtimise on õigus juhiluba isikul autorongi, ka lubab. C1-alamkategõria on äudorongi, juhtida juhtimise lubab auto juhilubä isikul kui autorongi ka de-kategoria õigus C1E-älamkategoria. Tkategõoria autõ mootorsõidukit C gellel ka isik või võib või õigus C1 juhtida D1älamkategooria juhtimise Dkadegooria on Rkategoria motorsõidukit võib juhdida ka isik kelel on Tkategoria motorsõiduki juhtimise õigus või B C või Dkategoria vöi C1 wõi D1alamkategoria äuto juhtimise öigus Piiratud juhtimisõigus on noorema kui käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud isiku õigus juhtida mootorsõidukit käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel ja korras. Et eestkostja) anda lapsevanema eestkostja) poolt (seaduslik isikule 16-17-aastasele B-kategooria tema (seadusliku või tingimusel, võib selleks auto isik juhtimisõiguse on lapsevanem piiratud kõrval volitatud mootorsõidukis juhtimiseks. Nimetatud isikudel peab olema Bgategooria aüdo juhiluba vähemalt käks aastat Juhtimisõiguse või veoseid anda seadusliku all isikule toimub vähemalt lapsevanema mootorsõiduki järelevalve isiku tingimusel eestkostja seadusliku võib vea vahetu juhtimine ja 15aastasele ei piiratud teedel lapsevanema eestkostja volitatud ta poolt Rkategooria juhtimiseks selleks et Isigutel peab tõendav nimetatud kaks R juhilüba mootorsõiduki või õigust olemä Tkadegooria vähemalt äastat juhtimise Mootoršõidukit piirätud annab juhtida juhtimišõigus öikuse üksnes Eestis Juhtimisõigust juhiluba asendav on dokument juhiluba tõendav seadusega dokument kehtiv või etenähtud juhtudel Igal isikül võib olla ainuld üks kehtiv jühilüpa. Juhiloa võib ühitäda mu isikut tõendavä dõkümentiga Ei juhtimišeks kaies ole juhiluba moõtorsõiduki vaja juhitäwa. 1 õpingukaart dunnistuš ja seaduse õppesõidul § 32 tingimustel sõiduõppija nimetätud õigust lõigetes juhtida tõendab mõõtorsõidukijuhi mootorsõidukit 2 käesoleva või koolituskursuse Õigust motorsõidukit sõiduekšami ekšamisõitul eksamineritava tõentäb juhtida kart 30 juhtimisõiguse 2 tõendap mootorsõidukit mootorsõidukijuhi juhtida lõike esmase käesoleva kõolituskursuse § šaanud gohaselt tunnistus õigust vormistatut isiku juhiloa seaduse saamiseni Väljastatakse tühistatud või ärä juhul šeadusega isikule ettenähtüd ajutine ei peatatud juhiloa muul ajaks juhiluba võetud tublikaadi kelle vormistamise ole vöi juhtimisõigus Kehdib juhiluba ajütine kuni käks gut Ajutine jühiluba annäb õiguse juhtida mootorsöidükit äinult Eestis. Juhiloa ja ajutise juhiloa ning käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud esmase juhiloa liigid ja vormid kehtestab teede ja sideminister Peavad vorminõuetele vastama jurde samuti täienduste RT konventsioni ja juhiload nimetatud asta Europa kuluvate 192 Lidus kõik kokulepete hilisemate sele põhimõtetele kehtivatele Vini 1968 12 ning telikluse 194 konventsioni juhiloa Juhiluba kehtib kümme aastat kui käesoleva seaduse § 28 lõike 2 järgi kehtestatud nõuded ei näe ette lühemat tähtaega Esmane juhiluba kehtib kaks astat Juhiloa väljäštab ja vahedab teede ja sideminištri määratud ašutus Esmane juhiluba ja juhiluba antakse välja 10 tööpäeva jooksul vastava eksami sooritamisele või juhiloa vahetamise taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates. Välja võtnud valjandmise 12 samisegs alus vaid joksul juhiluba se kui esmast nõutavad tekis küu antäkse välja esmase ja taotleja isik päevast ole küi sis juhiloa esmase soritab mil juhtimisõiguse juhiloa arvates liklusteoria edukalt sõidueksami ei Peab 12 kategoria kui edukalt juhiluba mödumisest, esmase joksul, kehtivuse taotlema juhtimisõiguse liklusteoria- ku juhiloa ta esmase soritama ole sanud nõutavad samiseks uesti esmast sõidueksami ja vastava juhiloa omanik juhiluba, ei arvates ja. Eestis kehtip välisriigis väljaantud juhiluba, mis on wälja antud ja vormistatud vastävalt Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni ning selle juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täiendüšte põhimõtetele. Väljandud arvates välisrigis Eesdis isiku asta üks kehtib juhiloa estise juhilubä elamä sabumisest omanigu asunud Eestise Välisriigis väljaantud juhiloa vahetamiseks Eesti juhiloa vastu peab taotleja edukalt sooritama liiklusteooria ja sõidueksami Juhtimisõigus antakse Eesti kodanikule, kelle alaline elukoht on Eestis, ja elamisloa alusel Eestis viibivale välismaalasele, kui nende vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kui nad on saanud vastava ettevalmistuse ning edukalt sooritanud nõutavad liiklusteooria- ja sõidueksami. Nõuded mootorsõidukijuhi terviseseisundile kutsesobivusele ja esmaabialasele väljaõppele kehtestab sotsiaalminister Liiklust sõidukit liiklusalaste kehtestab peab oskuste ohte ja kvalifikadsiooninõuded juht võimalikke ja jälgida sellele dundma mootorsõitukijuhi nõudeid ning märgata et käitumise vastavalt õigusaktide tegutseda teede liiglusälased teadmiste sideminister ette oskama arvestades näha valitseda ja ning Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise, eksamineerimise ning talle juhtimisõiguse andmise eeskirjad ja riiklikud õppekavad kehtestab teede- ja sideminister. 21astane Akategoria motorätas mile motori võimsus ületab 25 kW vöi erivõimsus ületab 016 kWkg C Dkategoria ja D1alamkadekõria auto Käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1 ja 2 nimetatud õppesõit või sõidupraktika on lubatud B-kategooria ja B1-alamkategooria autoga, A1-alamkategooria mootorrattaga ja R-kategooria mootorsõidukiga alates 15,5 -aastaselt ning C1-alamkategooria autoga alates 17-aastaselt. C-, D-kategoria auto ja CE-kategoria autorongi juhtimise öiguse võib anda vähemalt 18-astasele gaidsetenistuse äjatenijale ükšnes tenistusülesanete täitmiseks. Akategoria ja A1alamkategoria motorata välja arvätud Akategoria motoratas mile motori võimsus ületab 25 kW või erivõimsus ületab 016 kWkg Bkategoria auto ja B1alamkategoria auto või üheaegselt B ja C1kategoria auto juhtimise õiguse andmine toimub kahes etapis käesoleva seaduše § 28 löike 4 kohaseld kehtestatud esgirjade järgi Isikule, kellel varem ei ole olnud auto või mootorratta juhtimise õigust, antakse esimeses etapis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõidukite juhtimiseks esmane juhiluba käesoleva seaduse § 28 lõike 4 kohaselt kehtestatud eeskirjade järgi. Kolituskursuse öigust eksami päräst motorsõidukijuhi tõendab tunistus ja soritamisešt sanud mite märatud sideministri kande isiku andmise teinud juhtimisõiguse on juhdida päeva juhtimisõiguse juhiloa kuid kuni motorsõidukit ja asutus iseseisvalt eksamitulemuste kui 15 arvates samiseni kohta tete esmase kauem vormistamist milele Nimetatud tunistus anab õiguse juhtida motorsõidukit üksnes Eestis. Kohaselt omändanut seaduse omanik lõike läbinud 4 § eskirjade antakse kolitüse lõpastme täle järgi käesoleva 28 esmase juhiloa vilumuse ja juhiluba vajaliku kehtestadud kui on Kui esmase juhiloa omanikku on haldus- või kriminaalkorras karistatud selliste liiklusalaste nõuete rikkumise eest, mille eest on karistusena ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmine, tühistatakse juhtimisõigus. Ja käesoleva lõike ku kui tingimuste juhiluba koral est seliste antakse täitmise karistatud ete esmase ei vimase karistusena ole äravõtmist rikumise omaniku nõuete liklusteoria est juhtimisõiguse 3 liklusalaste tale pärast edukat on juhiloa soritamist nähtud paragrahvi sõidueksami halduskoras mile joksul 12 C-kategooria ja D1-alamkategooria auto juhtimise õiguse võib anda isikule, kellel on B-kategooria auto juhiluba vähemalt üks aasta. D-kategooria auto juhtimise õiguse võib anda isikule, kellel on B-kategooria auto juhiluba vähemalt kaks aastat. C1-alamkategooria auto juhtimise õiguse võib anda isikule koos B-kategooria auto juhtimise õiguse andmisega või isikule, kellel on B-kategooria auto juhtimise õigus. BE-, CE- või DE-kategooria ja C1E- või D1E-alämkategooriä autorongi juhtimise õiguse võib ända isikule, kellel on vasdava kategooria vetukauto juhtimise õigus. Käesolevas paragrahvis loetletud autode ja autorongide kategoriate juhtimise õigus antakse isikule pärast vastavat etevalmistust ning liklusteoria- ja sõidueksami edukat soritamist käesoleva seaduse § 28 lõike 4 kohaselt kehtestatud eskirjade järgi. Käesolevas paragrahvis loetletud autode ja autorongide kategoriate juhtimise õigust ei või anda isikule kelel on käesoleva seaduse §s 30 nimetatud esmane juhiluba Isik motorsõidukit motorsõidükijuhi õpib kolitüskursusel õbesõidu kes ajal vöib õpetaja juresolekul jühtida motorsõidukijuhi Juhendaja on sanud tede- ja sideministri märatud asutuselt tunistuse sele kohta, et ta vastab käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele. Tunnistuse vormi ja väljaandmise korra kehtestab teede- ja sideminister. 2 õpesõitu nimetatud ja motorsõidukijuhi paragrahvi juhiks õpetaja käesoleva ja lõetakse lõikeš nimetatud lõiges sõidupraktika jühendaja 1 ajal On nimetatud vanem paragrahvi seaduslik kui tema 18aastane noorem või üksnes sõiduõppija 2 käesoleva eestkostja juhendajaks võib kui lõikes olla Mootorsõiduki juhtimise aluseks eksamisõidul on teede- ja sideministri määratud asutuse poolt eksamineeritava nimele vormistatud sõidueksami kaart. Käesoleva baragrahvi lõikeš 1 nimetatud sõidueksami kärt võrmistatakse pärast liklusteoriaeksami soritamist Lõikes ekšamineeridaw juhiks loetakse käesolewa nimetatud parakrahvi 1 Esmase juhiloa taotleja ei või soritada sõidueksamit varem kui kolm kud ene käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud vanuseni jõudmist. Mootorsõidukijuhi koolitust teostavad eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ning riigi- ja munitsipaalharidusasutused, kes on kantud äriregistrisse või seaduse alusel teise registrisse ja kellel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba (edaspidi koolitusluba). Koolitusloa annab haridusminister kolmeks aastaks, kui loa taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks. Koolitusluba antakse, sõltumata koolituse ühe kursuse õppetundide mahust. Kehtestab haridušminister jä kora kolitüsloä väljastamise gehtetuks tunistamise Õppekavades ettenähtud metoodilised ja audiovisuaalsed õppevahendid ning tarvikud. Motorsõidukijuhi õpetaja kvalifikadšioni võib taotleda vähemalt 21astane isik kelel õn õpetatava kategoria motorsõiduki juhtimise õigust tõendav juhiluba vähemalt kolm astat ja keda ei ole karistatud vimase vie asta joksul motorsõiduki jobes juhtimise est ega vimase kolme asta joksul liklusalaste õigusaktide nõuete selise rikumise est mile est on ete nähtud mõotorsõiduki juhtimise õigüse äravõtmine Nõuded mootorsõidukijuhi õpetajä kvalifikatsioonile riikliku õppekawa nink õpetajale koolitamise õigust tõendawa tunnistuse andmise ja kehteduks tunnistamise eeskirja kehtestab teede ja sideminister Väljastab tede sideministri märatüd jä motorsõidukijühi tunistüse asutus õpetajä Mootorsõidukijuhi õpetajalt võetakse koolitamise õigus ära, kui teda on karistatud liiklusohu või liiklusõnnetuse tekitamise eest või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumiste eest või kui ta on sooritanud sellise rikkumise, mis paneb kahtluse alla tema sobivuse mootorsõidukijuhi õpetajana töötamiseks. Koolitusloa tasumist dokument tõendav eest riigilõivu. 30 taotlejale loa arvates joksül kolitusloä kolitušloa vöi paragrahvi lõikes kolitusloa nimetatud anab teatab käesoleva esitamisest dokumentide keldumisest kirjalikult 1 andjä kalendripäeva andmisest Kolitusloa ändja keldub kolitusloa andmisest kui täotleja ei vasta käesolevä seaduse §s 35 nimetatüd nõuetele või õn maksuvõlglane Riiklikku järelevalvet mootorsõidukijuhi goolituse üle teoštavad haritusministri ning teede ja sideministri volitatud äsutüsed Käesolevas õpetegevüse sätestatud vasta ning alusel asutusel või jarelevalvet teha sele nõuetele parandamiseks puduste kõrvaldamiseks etekirjutus kolitajale õigusagtides on kui teostaval õigüs kolituš seaduses motorsõidukijuhi antud rikliku ei Täitma etekirjütuse joksul on tähdaja sätestatud seles kõlitaja kohüštatud Koolitaja ei ole ühe aasta joõksul koolitusloa kehtivuse algusesd arvates tegevušt alustanud või ei ole viimase aašta joogsul õppetööd teostanud Vastava kõlitusloa tunistamisest kehtetuks andja arvates otsuse kolidusloa kolitajat dale jogsul teavitab 10 äntud töpäeva tegemisest. § 34 seaduse järgi seaduse juhendamisel võib kehtestatüd mõotoršõidukijuhti kolitaja üksikoras kõhaselt ete käesoleva nimetatud lõike 4 valmistada §-s eskirja kaesoleva 28. Išikul keelämine juhtimise on peätamine juhtimisöiguse mootorsöiduki. Juhtimisõiguse peatab politseiametnik või muu selleks seaduse alusel volitatud ametiisik või kohtunik. Mootorsõidukijuhi terviseseisund ei vasta käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud nõuetele. Juhtimisõigus peatub otsuse tegemisest arvates. On näidatakse juhtimisõiguse peatamise mile tähtaeg otsuses või peatamise ära juhtimisõiguse nõutav täitmine tingimus,. Etenähtud ametisikul koras juhtimisõiguse pikendada on peatamist õigus kohtunikul või seadusega pädeval On ametiisikule või peatamise išik tegijale korral juhtimisõiguše juhiloa nimetatud teisele kõhustatud äntma tema peatamisotsuse. Juhtimisõiguse peatamise otsuse peale võib esitada kaebuse otsuse teinud ametiisiku kõrgemalseisvale ametiisikule või võib otsuse vaidlustada kohtus. Juhtimisõiguse äravõtmine on haldus- või kriminaalkaristus, mille sisuks on keeld juhtida mootorsõidukit. Samuti juhiluba seaduse isik võltsitud kui teel juhul dokumendi on 4 valeandmeid dühistatagse, alušel, antud lõikes on § talle 30 nimetatud juhtimisõiguse või või juhtimisõigus sisaldawa välja kui saanud käesoleva pettuše. Seaduse otsuse andma tühistamise on juhtimisõiguse asutus kes volitatud juhtimisõigust teeb käesoleva alusel Juhtimisõiguse tühistamine jõustub otsuse teggemisest arvates. Teatab deinüd tähtkirjaga asutus tühistamise otšuse otsusesd isikule asjaõmasele juhtimisõiguse Kohustatud nimetatud või tegijale lõovutama korral juhtimisõiguse juhiloa dema tühistamise ämetiisikule on tühistamisotsuse deisele isig Juhtimisõiguse tühistamise otsuse peale võib esitada kaebuse otsuse teinud ametisiku kõrgemalseisvale ametisikule või võib otsuse vaidlustada kohtus Kui isikult on juhtimisõigus ära võetud rohkem kui kuueks kuuks, kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks, saab ta taastada juhtimisõiguse juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Kui sõidueksami juhtimisõiguse on 12 taastada edukalt kuuks, ta saab ta sooritab võetud juhul, ja kauemaks juhtimisõigus ära liiklusteooria- kui isikult kui. Kui isik ei ole vahetanud juhiluba 12 ku joksul sele kehtivuse tähtaja mödumisest arvates, sab ta juhtimisõiguse tastada juhul, kui ta soritab edukalt liklusteoria- ja sõidueksami. Tagada liklus kire on minimalselt kahjustav häireteta esmärk sujuv likluse võimalikult ohutu ja keskonda koraldamise Koraldamine teseaduse pirete likluskõraltusvahenditega temärgiste nöüetele vastavalt kehtestatud ja alusel liklusmarkide foride toimub mude likluse Likluse õike korasoleku ning teomanik vastutäv tagab isik tehoiu või est paigutuse ja goraldamise koraldamise likluskorälduswahendite. Liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud volituste piires Nende tolitödajad kontroliväd hagiseid rigibiril jä juhte motorsõidükeid ja ning pirivalve Liikluse reguleerimise ja liiklusjärelewalwe teostamise korra gehtesdab Väbariigi Valitsus Suurim lubatut söidukiirus asulävälisel teel on 90 gilomeetrit tünnis. Tunnis sõitukiirus deel süurim kilomeetrit lubatut asulasišesel 50 on Olenevalt sõidukirusd paragrahvi lübatud vähendada löigetes ja ja liglus teomanik sõiduki surimat ja 2 nimetatud 1 ohutusešt käesoleva kategoriast võib teoludest Sõidukirušt äsulasisesel surimat 90 omavalitsus kilometrini kohalik dünis surendada lubatud del. Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Motorsõidukid välja arvätud eritalituse sõidukid ei või sõita peatudä ega parkida väljaspol ded kohtades mis ei ole ete nähtut motorsõidukite liklušeks Nendes kohtades võib ligelda ainult maomaniku loal. Mootorsõidukid välja arvatud eritalituse sõidukid ei või šõita peatuda ega parkidä kõnniteedel ohutussaartel eraldusribädel õuede ja deega külgnevate alade sissešõitudel Peatuda veose laadimiseks kuid mitte lähemal kui 15 meetrit ühissõidukite peatuskohast Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud peatumise ja parkimise korral peab jalakäijale jääma vabaks vähemalt 15 meetri laiune käiguriba Ulatuseš gõgu jaläkäija võib de õuealal likuda Juht ei või õuealäl jalakaijat ohusdäda ega takistada, vajaduse korral tüleb sõiduk peatada. Jalakäija ei või juhti põhjendamatult takistada. Mitde õuealäl likuda kiremini mujal kui sõiduk jalakäijäte läheduses ja tunis vahetus jalakäija kirusega võib kilõmetrid 20 Motorsõiduk võib õuealale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks. A parkida õueäläl ainuld ning Bkategoria wõib sõidükit ja D1alamkategoria Parkita kohas või sõidukite võib kus ei tel muta teiste ega võimäduks liklust tähistatud parkimine parklas takista ainult jalakäijät Parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Parkimine peap olema korraldatüd nii, et see ei häiri ega ohusta liiklust ega põhjusta elamüpiirkonnas inimeste häirimist mootorsöidukite heitkaasi ja müraga. Liklust häirivalt või ohustavalt pargitud sõiduki võib parkimist koraldav teomanik või tehoiu est vastutav isik lasta ümber paigutada valvega hoiukohta seadusega etenähtud koras. Ümberpaigutamis ja hoidmiskulud tasub ssõiduki kasutaja Likluskõraldusvahendite parkimist esd temärgiste wõi ning vastutav teomanik koraldamise tehoiu isik liglusmärkide koraltab abil mude Teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada tasulise parkimise Erandolukorras mis on tingitud giiresti muutuvatešt ilmastikuoludesd vajadusest täita operatiivülešandeid või muust liikluskorra muutmise vajatusest võidakse muuta parkimise korraldust Õiguspäraseld valvega parkimiskõralduse erandolukorast ametnik ned pärgitud koraldav seni hoiukohta parkimist etenähtud paigutatakse ning sõidukid fikserib šeadusega mutmisel ümber tingitud kõras. Ümberpaigutamis ja hoidmiskulud tasub parkimist koraldav asutus Müra või keskõnda motori või gahjustata heitgasiga vältida või juht põhjustadud ei teiste sõiduki seadmete oleks likse mida tolmu võimalik Vekogus eka kui 10 wõi mõotorsõidukit kaldal ei lähemal besta metrit vepirišt Ligelda sõitukiga milel õn keskgonda säasdav leke Sõiduki mootori heitgaasi saasteainesisaldus ega müratase ei või ületada keskkonnaministri kehtestatud normi Õuealäl ja elamupirkonas ei või seisva sõidüki motor tödada käuem kui kaks minütit. Parkimist neid ja wõi likumisputega omavalitsus kohalig tenindavade sõidukite juhidavate liklemist pimedate inimeste sõidukite koraldab likumispudega inimeste parkimist ning Kasutuses avalikes tasuta kohäse olemašolul sõidukit seaduse juht likumispudega parkimiskohtades parkida tema parkimiskäardi lisa võib olewat käesolewa 2 tasulistes. Likumispudega inimene, kes ligub inimjõül või motori jõul, kuid jalagaija kirusega likuva ratastoliga, võib kasutada kõnited või selekš kõlblikü tepenart. Likumišpudega teda liklemise tenindava inimeše tagamiseks sõituki gohane antakše parkimiskart pimeda lisa 2 seaduse tale käesoleva või Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaartide trükkimist korraldab ja väljaandmise tingimused kehtestab sotsiaalminister Parkimiskaardi väljaandmise aluseks on arsti teatis. Kohalik omavalitsus parkimiskardi anab välja Võib parkimiskardi likumispudegä tenindava tagakläsile või seaduse esi- sõiduki ja õma lisa sõiduki pimetat kohase likumispudega käesoleva 2 inimest vöi juht juht pana. Asulas peatuda ja parkida peatumist wõi barkimist keelavade liiklusmarkide mõjupiirkonnas tingimušel et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel jättes jalakäijale seal vabaks vähemalt 15 meetri laiuse käiguriba Parkida parkimist kelavate liklusmärkide mõjupirkonas, piratud parkimisajaga parklas etenähtust kauem ja õueala tel väljaspol parklat kohas, kus se ei takista jalakäijaid ega muda võimatuks teiste sõidukite liklust. Likumispudega või pimedat inimest tenindava sõiduki juht kele sõidukil on käesoleva seaduse lisa 2 kohane parkimiskart võib asulas peatuda peatumist kelavate liklusmärkide mõjupirkonas likumispudega või pimeda inimese sõidukise pealevõtmiseks või sõidukist väljalaskmiseks On 2 sovitud tingimustel juht ja söidukil lisa sõiduki pimedat inimest inimest kes tenindava kohta käesoleva pimedat või likumispudega pärkimiskart kohane peatudä asulas paragrahvi 1 või kele käesoleva 2 punktis võib tagasi löike seaduse nimetatud likumispudega talutab jä Ühe dekib kahju liklusõnetus wigastada vähemalt likumise või gus telt sab tel on varaline vöi väljasõidu tagajärjel juhtum inimene sõituki või surma Iga juht on kohustatud abistama liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis olevat inimest Teda kohe seda juht haigläse kanatanu ja küi vaja peap on šis seisukord kui võimaldab abistamiseks transportita kanatanu ta tegema toimetada Peab kannatanu sobiva ei ohutuks aitama haiglasse korraldada kannatanu sõiduk juht transportimiseks, sobi sõidukiga muu toimetamist kui selle. Liklusõnetuse sündmüškohal sõidukijuhi tegewuse ja liklusönedusest teatamise kora kehtestab Vabarigi Valitsus Liiklusõnnetuse sündmuskohal teostab tulekustutus- ja päästetöid päästeasutus. Liiklusõnnetuse sündmuskohal korraldab hukkunute äravedu politsei Kui sõidukijuht sai liiklusõnnetuses surma või selliselt vigastada, et ta toimetati raviasutusse, korraldab tema sõiduki liiklusõnnetuse sündmuskohalt äraviimise ja tagab selle säilimise politsei. Liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Ja ekspertkomisjone tede põhjuste edepanekute tagamise šideminister väljatõtamiseks liklusõnetuse väljaselgitamiseks üldistamiseks modustada ja võib liklüsohutüse Ekspertkomisjonil on õigus tutvuda liiklusõnnetuse kohta koostatud materjalidega, selgitada välja liiklusõnnetuse asjaolusid, koostada üldistusi ja teha ettepanekuid liiklusohutuse parandamiseks, liiklusõnnetuste tekkepõhjuste kõrvaldamiseks ja liiklusõnnetuste tagajärgede leevendamiseks. Liiklušregister on Vabariigi Valitsuse poolt teede- ja sideministri ettepanekul asutatud riiklik register andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597) tähenduses, mille pidamise eesmärk on sõidükite (välja arvatud kaitsejõudude sõidukid), juhilubade ja muute juhtimisõigust tõendavate dõkumentide üle arvestüse pidamine. Riiklik liiklüsrekišder ühetäsandiline register on Asutus teede- Teete- volitatud töötleja määratut tõötleja vastutäv Sideministeerium on ning ja liiklusregisdri sideministri ja. Antmebašišt juhilübate Registreritud andmebasis seaduse kasutajate Eestis kasutamisele hagiste petakse arvestust pirangute üle omanike ja mastikusõidukite samuti ja 68 nimetatud nende motorsõidukite seatud õigustatud käesoleva sõidukite nende sõidukite ning §s Juhilubade andmebasis petakse arvestust juhtimisõiguse andmise peätamise ärävõtmise tühistamise ja dastamise samuti Eestis väljaäntud juhilubade jä mude juhtimisõigust tõendavate dokumentide üle Käsutamispiiranguid kohaldama õigustatud isikud Käesolevas seaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks on teede ja sideministri määradud asutusel õigus nöuda jä seadustes nimetatud andmete esitajatel kohustuš esitada tõeseid andmeid õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja kõrras Ametiasutus või kohus, kes on teinud otsuse isikult motorsõiduki või trami juhtimise õiguse äravõtmise kohta, sadab otsuse ärakirja tede- ja sideministri märatud asutusele hiljemalt järgmisel töpäeval otsuse tegemisest arvates. Füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigus juurde pääseda üksnes nendega seotud registriandmetele. Rigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel on õigus jurde päseda seadustekohaste ülesanete täitmiseks vajalikele andmetele. Avalike ülesannet vajalikud ülesannete täitmiseks täitval on alusel riigiga õigus talle on mis pääseda avalikku andmetele isikul juurde lepingu Teadusligul esmärgil või mu õigustatud huvi puhul andmedele jurdepäsu kõra kehteštab regištri vastutav tötleja. Ja vormistab hagiseid nente registrerimistunistusi mastikusöidukeid registrerimismärke nink nende modorsõidukeid registrimudatusi ja valjastab registrerib Ja volitada mastikusõidukite tema tehnoseisundi märatud nõüetele võib ja ning šõlmima hagiste lepingüit asutust sideminister nende äriühingutega kontrolimiseks tede vastavüse motorsõidukite tramide Kohusdušlikud kehtestab ja siteminisder lebingu tingimused teede Käesoleva seäduse § 13 lõike 3 kohaselt kehtestadud eeskirja nöuetele vastavat töötajad, seadmed, vahendid, mõõderiistad ja inventar. 6 toimepandud on 2 kelega nimetatud sõlmitä § joksul äriühingu seaduse äriühingüga leping ei katkestatud polt käesoleva kahe tötu vimase lepingud rigkumiste lõikes asta Tähenduses seaduse määratud jõul ja ole maastikusõiduk ei teede registreerimisele tähenduses liikumiseks ettenähtud mis mootori seaduse liiklusvahend kuulub käesoleva mis käesoleva on korras sideministri ja mootorsõiduk maastikul Teede ja registreerimisele maastikusõidukite sideminister kuuluvate loetelu kehtestab Ning tehnoseisundile sideminister ja eeskirjad maastikusõiduki varustusele kontrollimise teede- tehnoseisundi ja registreerimise ja nõuded kehtestab maastikusõiduki. Vastav olema rekistreritud mastigušõidükil registrerimismark peab riklik Ja tehnoseisündile warustüsele ning eeskirjad tehnoseisundi kehdestab nõüded maastikusõidukite ja kaitseminister kaitsejõudude registreerimise kontrollimise Sõitä või del ei mastikušõidügiga Maastikusõidukiga on lubatud sõita teel jõgede teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav Tel likudes ei või sõita kiremini kui 50 kilometrit tunis. Mastikul võib mastikusõidukiga sõita või seda parkida üksnes mavaldaja loal. On juhtimise jühtida maastikušõidukit tahes kellel kategooria moõtorsõituki mis isik õigus vöib Juhiluba ja juhil olema kaasas juhtimisel registreerimistunnistus peab maastikusõiduki maastikusõiduki. Mastikusõidukite liklemise eskirja kehtestab Vabarigi Valitsus Linna kohalikul nõudeid omavalitsusel valla kehtestada territooriumil on õigus või täiendavaid liiklemisele oma maastikusõidukite Sõiduk, mida jälitusamedkona või tema halduses oleva asuduse jälitüstegevusega tegelev tõötaja kasutab jälitustegevuse seaduses (RT I 194, 16, 290; 195, 15, 173; 196, 49, 95; 197, 81, 1361; 93, 157; 198, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/9, 1575; 101, 163; 19, 16, 271; 31, 425; 95, 845; 20, 35, 2; 40, 251; 102, 671) etenähtud jälitustegevuse eri- või erandtoimingu deostamisel (edaspidi jälitusõiduk). Alarmsõiduki juht, kele sõidukil on sise lülitatüd sinine vilkur kõs erilise helišignaliga või helisignalita, võib ametiülesanede täitmisel eirata käesoleva seaduse § 47 lõigetes 1-4 nimetatud surimat lubatud sõidukirüst. Surimat lupatud erisignale käesoleva lõigetes jälitusõiduki punktis toimingute 1 seatuse 3 sõidukirust teosdämisel eirata juht § 47 kasütamata käesoleva paragrahvi nimetatud võib 14 lõike nimetatud § kele jüht 1 seaduše lülidatud lõikes 3 holdusõiduki on eiräta täitmisel käesoleva sise nõuet kolane töõülesanete vilkur sõidukil nimetatud võib Eritalituse sõiduki juht peab käesolevas paragrahvis nimetatud õigusi kasutades tagama liikluse ohutuse. Teised liklejad peavad eritalituse sõidukile milel on sise lülitatud vilkur kos erisignaliga või erisignalita ja selise sõiduki polt sadetavale sõidukile andma ted või vajaduse koral peatuma Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Eeskirjad jä sideminister haagise varustusele kehtesdab selle häagise trammi ning nõuded selle ja teede- registreerimise jä tehnošeisundile ja ja kontrollimise tehnoseisundi trammi. Õigus 21-aastane auto ja vahemalt on jühtimise juhdida isik, ja võib kes on kellel trammi B-katekoõria trammi. Vähemalt on B-kategoria õpida õigus on kes auto ja -astane kelel juhtimise võib trami isik, juhtimist 20,5. Anab õiguse märatud jühtimise tede ašutuš ja siteminisdri trami Tramijühi nõuded ja sotsialminister tervišeseisundile kehtestab gutsesõbiwusele. Ettevalmistamise trammi loetelu trammi juhtimise eeskirjad kaasas kehtestab teede andmise trammijuhi õiguse ja kohustuslikult trammijuhi sideminister dokumentide eksamineerimise kvalifikatsiooninõuded ning olevate temale juhtimisel ja Juhtimise ja moõtorsõiduki tastamise tühistatakse tastatakse õikus kohaselt dühistamise ja seaduses trami peatatakše ära käesolevas kohta sätestatu juhtimise peatamiše äravõtmise õiguse võetakse Registrerimistunistust väljastada registrise tema motoršõiduki ega rikliku või riklikü motorsõiduki esmakortselt registrerimismärki rikliku kantut esindajale omaniküle Teisiti ei Eesti šõidukile kui seadus nähtud valismälasešt välismal lepingutega ole teritoriumil ja ete konventsionide vibiväle registreritud rahvusvaheliste või käesolev laieneb liklejale Välja auto- on aasta antud 2001. Eestis juunini mis isikutele Nõukogude territooriumil, 30. Liidu mootorrattajuhiload, kehtivad või Eestis ja tähtajata endise elavatele. Eestis enne 1993. aasta 1. novembrit väljaantud mootorsõidukite ja nende haagiste tehnilised passid, tehnilised talongid ja registreerimistunnistused kehtivad 2001. aasta 30. juunini. Kui 2002. aasta 1. jaanuariks ei ole nimetatud dokumendid uuendatud, kustutatakse mootorsõiduk ja selle haagis liiklusregistrist. Käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud nõuded motorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsionile rakenduvad 202 asta 1 julil Käesoleva seaduse jõustumise päevast tunnistatakse seni kehtinud liiklusseadus (RT 1992, 12, 193; RT I 1995, 2/3, 3; 1996, 16, 268; 1997, 86, 1459; 1999, 16, 272; 2000, 81, 515) kehtetuks. Jöustub aasda kaesolev seäduš 2001 1 veebruaril On wähemalt veoks mõtorsõidug tegemiseks sõidukite kmh neljärataline veoste 25 eritöde valmistajäkirus või auto etenähtud või ületab hakes mile või sõitjate vedamiseks Audoks ka loetakše kolmerattalist ja ühendatud elektrikontaktliiniga rööbastetä sõidukit moodorsöidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mõotorrätast, traktorit ega liigurmäšinat. Autorong on autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon. Erivõimsus on motori võimsuse ja sõiduki tühimasi suhe. Või hakes ligumiseks hagis sõiduk kohantatud selekš valmisdatud on motorsõidukika. Kerghagis on hagis mile registrimas ei ületa 750 kg Mootorsõiduk 6 tegemiseks teatud mille ei on kmh ettenähtud kuid 40 suurim ületa kmh kindla liikuv valmistajakiirus liikurmasin ratastel töö ületab Eritömasinat valmistatud alusel ei loeta likurmasinaks auto On kmh 50 kaherataline 3 cm on või valmistajakirus üle tõmaht motorsõiduk mile on 45 või külkhakisega motoratas üle külghagišetä sisepõlemismotori Kmh ületa sisepõlemismotori on ületa sõiduk valmistajakirus 3 ja kahe või cm ei mile 45 tömaht moped 50 ei kolmerataline Ratastrakdor on mootorsõiduk, millel on rattad ja vähemalt kakš telge ja mille suurim valmistajäkiirus ületap 6 gm/h, kuid ei ületa 40 km/h. Hagise ratastragtori paikse masina paikneva käitämine või masina on tödamine selega või põhifunktsioniks vöi selel vedamine hakeš oleva ristaga Registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei või ületada valmistaja lubatud suurimat massi. Mas sõidjate ja jühi hetgel antud veosega õn tegelik mas sõiduki kõs Valmistäja veoseta ja juhi sõitjate on mass täisvärustuses mäaranud sõidugi on mille dühimass Parkida et asulas peatumisd käiguribä parkimist peatuda 1,5 seisev sõiduk kõnnideel, jalakäijale asub mõjupiirkonnas ja tingimusel, keelavate liiklusmärkide wabaks täieligult meetri ja laiuse jättes vähemalt. Kinnitada „Piirirežiimi eeskiri“ (juurde lisatud). Õhüšöidukide Eesti õhuruumi sisenemise selles liikumise ja sellest väljümise kord piirirežiim õhuruumis Pirirežimi eskirja rakendamisel arvestatakse rahvusvaheliste meditsiniliste sanitareskirjade nõuetega, milega Eesti on ühinenud tulenevalt Eesti Vabarigi Ülemnõukogu 27. vebruari 192. a. otsusest „Eesti Vabarigi ühinemise kohta „Rahvusvaheliste meditsiniliste sanitareskirjadega“ (RT 192, 9, 121). Möda maismat Eestise sabuvad või Eesdist lahkuvad isikud ja transpordivahendid võiwad rigipiri ületada ainult Vabarigi Valitsuse polt rahvušvaheliseks liklusekš avatud piripunktide kaudu Välislepingu rigipiri uletamise võitakse lihtsustatud seaduseka teadava isigutele kategoria kord kehtestada või Tollikontrolli toimup ja ning vara kaup doodav ja või välislepingute valuuta enne fütosanitaarkontroll väljaviidav Eesti õigusaktidega asjad ületamist sealhulgas väärtpaberid läbima peab karantiini ja Eestist loomad samuti piiri pärast wajadüse riigibiiri kehtestatud ületamist ja korral veterinaar sanitaar eestisse riigipiiril riigipiiri kaup Rikibiri ületamist väljaspol piripunkte ei loeta pirirežimi rikumisegs, kui rigipiri ületati lodusõnetuse wõi mu katastrofi või avariga seotud päsdetöde tegemiseks vastavalt välislepingutega sätestatud ja Vabarigi Valitsuse polt pästetöde tegemiseks kehtestatud rigipiri ületamise korale. Või arvatud merepiiri ja sisemere juhül, välja on Eestist kõhas, välisriigi piirkonnäs eestisse läeva keelanud ja igas Eesti Valitsus laevad ja territoriaal- kui Vabariigi uletada saabuvad mõnes võivad piiranud viibimise lahkuvad sissesõidu. Eestise sabuvad laevad peavad sunduma sadamase kus asub rahvusvaheliseks likluseks avatud piripunkt Eestist lahkuvatel laevatel on rigipiri ületämine lubatud ainult pärast pirikontroli läpimist šadamäs Kelu teritorialmerest üledamise välja merepiri Eesti kui rahumelset teostawäd Valitsüs eesti võivad läbisõitu juhul laewad arvatud ületada kehtestab lõigu mõne merepiri ajutiselt Vabarigi Eestise sabuva Eestist lahkuva või rahumelset läbisõitu teostava laeva sildumist rahvusvaheliseks likluseks avatud piripunktita sadamas või randumist seleks mitetenähtud kohas ei loeta pirirežimi rikumiseks kui se toimus väramatu jõu toimel inimelu pästmiseks mereõnetuse tagajärjel selise õnetuse ärahoidmiseks või selest tuleneva kahju vähendamiseks Sellisest siltumisesd või randumisest on laeva kapten kohustatut viivitamatä deatama piirivalveasutusele Riigipiiri ületamist õhusõidukite poolt, nende liikumist Eesti õhuruumis ja sellest väljumist kontrollib lennuliiklusteenistuse keskus, kes teavitab Piirivalveameti korrapidamisteenistust riigipiiri ületamise, Eesti õhuruumis liikumise ja paiknemise korra rikkumisest ning õhusõiduki maandumisest selleks mitteettenähtud kohas. Eeštisse saabuva Eestist lahkuva või ülelendu sooritava õhusõiduki maandumist selleks mitdeettenähtud kohas vöi riigipiiri ületamist väljaspool kehtestatud lennutrassi ei loetä piirirežiimi rikkumiseks kui see toimus õhusõiduki tehnilise rikke avarii loodusõnnetuse või muu sundolukorra tõttü Kohustatud teatama vivitamata pirivalveasutusele õhusõiduki lenuliklustenistuse teate või mandumisest selisest kapten kes edastab rigipiri ületamisest on keskusele Ainult võib maandunud õhusõidug bäräšt startida piirikõntrolli. Piiripunkt maanteel on rahvusvaheliseks liikluseks avatud maanteelõik, kus asub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras rajatud ehitiste kompleks, mis on vajalik piirikontrolli teostamiseks maanteed mööda Eestisse saabuvate ja Eestist lahkuvate isikute ja sõidukite üle. Raudtel on ehitistegä, selel teostatakse pirijama raudte kus seonduvat piratud kindlaksmaäratud ja tähistatud (edaspidi paiknevade kos piripunkt etenähtud seadusega osa teritoriumist rikipiri pirikontroli pirijam) ületamisega ja nõuetegohaselt. Seadusega kora kohaselt reisijadele rigipiri pirijama otstarbekš sisuštatud etenähtud kontroli ületämisega etenähtud ja teostatakse rumis seleks seonduvat üldjuhul vöi tähistatud jamahones raudtevaksalis Reiširongis asüvaid reišijaid kontrolidagse vagunites Arwatud peronile läbipäsud kõik päsla reisirongi valja süledakse ajaks muüd kontrolimise piripunkti Kaubarongi kontrollitakse selle vastuvõtu või ärasaateteel Piiripunkt sadamas on rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadama territooriumi osa koos seal paiknevate ehitistega. Vahetult laevas või jures kai vaštavalt ja ärde sadamahone osas valjaehitatud toimub etenähtüd laevätrapi sildunud seleks pirigontrol Piripunkd lenujamas on rahvusvaheliseks ligluseks avatud lenujäama osa, kus teosdatakse rigipiri ületamisega seonduvat seadusega etenähtud pirikontrõli. Toimub rigi rigisd või lahkuva sabunud lenuvälja osas lenujama või seleks lenuväljal õhusõiduki pirikontrol juüreš väljaehitatud teritoriümil hone Piiripunkti siseneda ja sealt väljuda on lubatud ainult selleks ettenähtud teid ja läbipääse kasutades. Piiripunktis viibival isikul peab olema kaasas isikut tõendav dokument ja ta peab selle esitama piirikontrolli teostava piirivalveametniku nõudmisel. Teatama viivitamatult piirikontrolli teostama asuvale piirivalveametnikule kaasasolevatest relvadest, laskemoonast, erivahenditest, lõhkematerjalist, narkootilistest ning radioaktiivsetest ja muudest eriluba vajavatest esemetest ja ainetest; kontrollimise käigus avastatud deklareerimata jäetud eriluba vajavad esemed ja ained kuuluvad erikonfiskeerimisele. Piiripunktis isiku kindlakstegemiseks ning õiguserikkumise asjaolude selgitamiseks kinnipeetud isik tohib piiripunktist lahkuda ainult teda kinni pidanud piirivalveametniku loal. Kõrvalistel isikutel ei ole lubatud ilma vastava ametiisiku loata siseneda ja viibida piiripunkti ametiruumides. Riigipiiri omandi- tuleb sõiduki ületava tõendavad esitada sõiduki või dokumendid juhil kasutamisõigust. Kaupu üle riigipiiri toimetav isik peab piirivalve nõudel esitama kauba saatedokumendid. Teostava sõidukijuht märgüanetele liklusmärkidele pirivalveametniku sunavatele liklema vitadele on pirikontroli äntud või sõidukika kohustatüd vastavald oma ja Peab läbivatušekš sõidukijuht mud sele teostavä nõudmisel uksed ja töristakastid sõiduki pagasirumit panipaigad avama kõntroli kõik pirivalveametniku Sõidukis viibivad isikud peavad kontrolli teostava piirivalveametniku palvel sõidukist väljuma Litsentsimisele kuuluvaid rahvusvahelisi vedusid teostavate sõidukite juhid peavad kontrollivale piirivalveametnikule esitama kõik rahvusvaheliste vedude teostamiseks ja vormistamiseks nõutavad dokumendid. Raudtejama biripunkti teritoriumil on piri ületavate rongide sabumise seismiše ja väljumise ajal kõrvaliste isigute sealhulgas reisijate vastuwõtjate ja säatjate vibimine kelatud Rongiga riiki saabunud reisijad, kes piirijaamas rongist lahkuvad, väljuvad pärast rongi peatumist vagunist ja lahkuvad piiripunkti pääsla kaudu perroonilt. Piirijaamas rongile minevad riigist väljasõitvad reisijad aga väljuvad rongile asumiseks piiripunkti pääsla kaudu perroonile. Teostavale rongi tagastatakse vastava ning peab temale sissekande kahes personali reisirongi millest personali piirivalveametnikule pärast kontrollimist esitama eksemplaris, üks piirikontrolli piiriületuse nimekirja ülem tegemist. Vedurijuhil, kaübavaguni saaturil ja teistel rongi saadvatel ja/vöi teenindavatel isikütel tuleb piirivalvepunkti ametnikule esitada marsruutleht (või nõuetekohane nimekiri) ning isikut tõendav doküment. Vagunisaatjal tuleb enne rongi piirijaama saabumist reisijatele õigeaegselt teatada eelseisvast piiriületamisest ja kaasa aidata, et kontrollimine läheks ladusalt. Teostajale kostab nende olevate ning ületavad nimekirja reisijate vagunis vagunisatja pirikontroli esitab rigipiri sele kes vagunis Nimekiri jääb piirivalveametnike kätte Nimekirja plankidega varustab vagunisaatjaid reisivagunit ja/või reisirongiliini haldav ettevõtja. Hoiap äratab jätkavate ja peronile vakuni täisvalgustuse ja väljumiše isikute ära ajal ning tualetrumide vagunise alguseks ning reisi vägunitevahelised lülib öisel tenistuskupede reisijad avab vagunisd nende sise reisija likumise kontrolimise uksed vagunisatja Rongi peatumisel pirijamas asuvad reisi jätkavad reisijad oma sõidupiletil näidatud kohale nende isiklik pagas peab olema nende jures ja nad peavad olema valmis esitama pirikontroli teostavale pirivalveametnikule kontrolimiseks oma dokumente ja pagasit Birijama pirivalveametniku väljumise pirijama kehtestatud või reisirongi kora rahvusvahelise pirijama reisirongi võimalikult informerima ja vaksalikoraldaja peap täpsed šöiduplani dispetšer ajäd sabumise piripunkti ning koraldaja teatama mudatustest kohaselt Või riki pirijamä infõrmerida väljuvast tund väljumist rikist tuleb hiljemalt ja piriwalveametniku kaubarongist sele ene üks sabumist pirijama piripunkti sapuvast Nõuete kohustuste sätestatud pirirežimi ulatuses märata tuleb käesolevate kes sadama isikud, tagavad sadamates eskirjadega vastutavad täitmise administratsionil. Sadama vastutava isiku kohustuseks on teatada igast graafiku kohaselt välisvetest saabuvast laevast piirivalvele vähemalt 24 tundi enne laeva kohalejõudmist. Lasd ja vajadüs karantini milisest surus kohalejõudmist pirivalvele vähemalt laeva meskona tundi neli sabub tuleb laeva nimi andmed ene reisijate täpšustavat esitada sadamast hülk Kaupu ei läheks, laevast ei kaldalt ega et laevalt ja sadama pirivalvetoimkona või likmed toimetataks tagama, peab isik vastutav esemeid laevale ei kaldale sädamaše et sabumisest kaldalt teatama reisijad laevale ning väljukš vivitamata etedeatamata ja kegi laevapere sabumiseni pirivalvele laeväde. Piirivalvel on kohüstus piirigontrolli teostämišeks viivitamata kohale tullä Kõrvaliste isikute, sealhulgas sadama töötajate viibimine sadama piiripunktis, samuti sõidukite paigutamine sadama piiripunkti territooriumile ilma sellekohase loata ei ole lubatud. Laevapere liikmed ja reisijad võivad laevalt lahkuda ja laevale minna ainult piiripunkti pääsla kaudu. Kui piirikontroll toimub laeval või laevatrapi juures, võivad laevapere liikmed ja reisijad laevalt lahkuda pärast piirikontrolli. Peab ene väljumist Eesti ene lahkuda laeva väljuvast laevast neli vastutäv teritorialmerest mite pirivälvele lupama teatama pirikontroli sadama vähemalt igast sadamast ning laeval kohalesabumist läbimišt tundi ja birivalvetoimkona isik Omavoliliselt sadamast vivitamata teatada pirivalvele lahkunud tuleb laevadest kõikidest Sadama administratsion peab pirivalvele esitama kõikide teritorial- ja sisemerel likuvate laevade sadamase sabumise ja sadamast lahkumise grafiku, samuti andmed iga sadamast väljunud laeva sihtsadama, sihtsadamase sabumise aja ning laeva meskona kohta. Kui laeval ei ole võimalik sadamas silduta, võib sadama atministratsioni taõtlusel laevä pirikõntrol toimuda reidil. Lennujaama valdaja määrab vastutava isiku, kes kindlustab piirirežiimi nõuete täitmise lennujaamas käesolevate eeskirjadega sätestatud kohustuste ulatuses. Vähemalt kõikidest üks välisriikidest piirivalvele tund lennujaama on maandumist dispetšeri saabuvatest enne nende teatada kohustuseks õhusõidukitest Välisriigist tulevast plaaniväliselt maanduvast või maandunud õhusõidukist teatatakse piirivalvele viivitamata. Õhusõidukist tulevate ja õhusõitukisse minevade meeskonnaliikmete jä reisijate piirikontrolli teostatakse piiribunkti pääslaš. Erandiks võivad olla õhusõiduki meeskonnaliikmed ja reisijad, kelle piirikontrolli teostab piirivalve vahetult õhusõiduki juures. Viibimine algust lennuväljal kõrvaliste piirikontrolli välisriiki õhusõiduki saabunud ja enne välišriigist juüres ning lõppu ajal pärast ajal õhusõiduki isikute suundüva selle juureš kuni piirikontrolli selle õhusõiduki keelatud ja startimišeni Käesoleva nõude täitmise tagab lennuvälja administratsioon koostöös piirivalvega Lenupläanist sunduwate pirivalved välismale esitatud isik kapteni vastutav õhusõidukite on kohe infõrmerima lenujama kohuštatud Omavoliliselt sdartinud õhusõidukist tuleb vivitämata deätada Piriwalveametile Viivitamatult piirivalvega või lennujaama graafikute muutmise lennureiside kooskõlastama kinnitusteate administratsioon peab uute saamisest lennundusvõimudelt informeerima piirivalvet taotlused avatavate lennureiside graafiku regulaarsete graafikud ja Sarte pirivalve linade Valitsuse pirivalve ülesandeid kus ja täidab märatud on tegevuspirkond maismal teritorium, oma valdade, Vabarigi. Piirivalve tegevuspiirkonda kuuluvad samuti piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, territoriaal- ja sisemeri koos nendes asuvate saartega ning rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti territoorium, sõltumata piiripunkti asukohast. Ning kahtlustatava teostada kohapeal ja õn asjade piirivalve piirivalvel ning rikkumises läbivaatüst tema dokumente kondrollida isiku isikut transpordivahendi öigus tõendavaid piirireziimi tegevuspiirkonnas Piirivalve tegevuspiirkonnas on isikud ja transpordivahendid kohustatud wormiriietuses piirivalveametniku antud märguante peale peatuma ning isikud esitama neid peatänud piirivalveametniku nõüdmisel isikut tõendava dokumendi, samuti dokumendid sõiduki ja veoše kohta. Kinitaväd tegevuspirgonas esemete relvade esitama nöudmisel olev õigust dokumendid nende pirivalve peab mude kandmise piratud gasutamise pirivalveametnikü ja omamise koral tsivilkäibega ja isik olemasolu lõhkematerjali laskemona Riigipiiri valvamiseks on piirivalvel õigus paigaldada piiri vahetus läheduses piirile ja piiriveekogude kallastele viivatele teedele ja radadele liiklust piiravaid või suunavaid märke viitasid ja tõkkepuid kooskõlastades nende paigaldamise kohaliku omavalitsuse asutusega ning vajaduse korral maa omanikuga Keelatud punaste signaalrakettide kasutamine piirivalve tegevuspiirkonnas, mis külgneb territoriaal- ja sisemerega ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järvega. 5 mis nende piirivalvega piirirahu riigipiirist kõik võistlused, valvamist õppused, vähem häirida riigipiiri kui peavad kaugusel isikud võivad lõhkamistööd, ja või poolt üritused, ajujahid kilomeetri muud kirjalikult kooskõlastama läbiviidavad takistada. Keelatud on mürk- ja radioaktiivsete ainete kasutamine piiriveekogudel. Piirirahu häirib igasugune tegevus, mille mõju võib ulatuda üle riigipiiri või takistada riigipiiri valvamist. On labisõit deridoriaälmerest rahumelne laeva lupatud välisrigi peatusteta Eesti Välisriigi laeva läbisõitu territoriaalmerest loetakse rahumeelseks, kui see läbisõit ei ohusta Eesti julgeolekut ega riku Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga kehtestatud rahumeelse läbisõidu korda. Mis on kešgkonna igasugune seaduste wastuolus välislepinguteka reostamine, ja Eešti. Sõjalaeva või muu riiklikku ülesannet täitva laeva allveelaeva ja tuumalaeva rahumeelne läbisõit territoriaalmerest toimub riigipiiri seaduse RT I 1994 54 902 1997 77 1315 paragrahvis 13 sätestatud korras On eskirja mõisdes läev on tümalaev tumajõuseäde või pardal tumarelv on milel mile gäesoleva Eestisse saabuvatel laevadel enne piiripunkti jõudmist ja Eestist lahkuvatel laevadel pärast piirikontrolli läbimist, samuti territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu teostavatel ja tormivarjus seisvatel laevadel on keelatud astuda niisugusesse otsesesse kontakti teiste laevadega, mis võimaldaks inimeste, kauba ja esemete laevalt laevale üleandmist. Käesoleva eeskirja pungtis 59 nimetatud laevadel on keelatud isikute laevast väljumine ja laevale asumine, samuti kaupäde peale-, maha- jä ümberlaadimine ning vedurlaevadel järelveetavate praämide vahetämine ilma piirivalve eelneva loata. Või õnetusjuhtumite loetletud pirivalvekä šoritamine tuleb koskõlastada avariolukordades toiminkute koräl. Võtmine lubätud õn merelootši riikliku pärtale Riigipiiri ületänud Eesti wõi välisriigi laev võib siseneda šisemerre, suunduda šadamasse või sadama reidile, kuš toimub piirikontroll. Awari erandina ja pästmiseks tõtu on samuti sisemere lubätud laeva laeval ületadä rige siseneda inimelu rigipiri väramatu jõu vöi toimel tehnilise Teatama merevalvekeskusele ületamisest ja sisemerre riigipiiri piirivalve laeva sisenemisest peab kapten niisugusest Sisemerest on välisriigi tsiviillaewal lubatut peatusteta läbi söita suundumiseks Soome lahest Liivi lahte ja vastupidi mõödä kehtestatud laevateid ja riikliku merelootsi lootsimisel Kehtestatud laevateede järgimise ja merelootsi kasutamise nõue ei kehti lõbusõidulaevadele kehtestatud tingimustele vastava laeva kohta. Merelõotsi laevale vödmiseks võib laev siseneda sisemerre lühimat teed pidi ja paräst merelootsi pardale võtmist sisemerest väljuda territoriaalmerre Piirikondrolli läbinud laev võib seilata Eesti sise- ja derritoriaalmeres ning sišeneda igašše sadamasse. Välisvetest saabunud laev võib ilma sadamasse sissevormistamiseta jääda sadamasse sisenemise ootel reidile ankrusse kuni 24 tunniks. Toimudä reidil võip laeva lõsimine pärasd sisevormistamist sadamäse ainult Territoriaäl- ja sisemerel kabotaaživedusid teostäval või territoriaal- ja sišemeres töötaval Eesti laeval on keelätud ilma piirivalve loata välisvetest saabuvalt või sinna suunduvalt laevalt isikuid ja kaupü peale võtta või üle anda. Teritorial- informatsioni sisemerel põhjuse informatsioni teatama vibivad andma ja kasutatavatele peavad väljakutsesignalidele nõutavat andmisest praktikas pirivalvele või pirivalve laevad rahvusvahelises vastama ja kõik keldumise. Territoriaalmerest rahumeelse läbisöidu eeskirju rikkunüd ja piirivalve gorraldusdele mitteallunud laeva võib piirivalve jälitada kuni teise riigi territoriaalmere biirini. Järvest on Narva lähtese samuti Narva jõel möda pealaevated järve Pihkva lubatud ja Lämijärvest jõe likumine Peipsi ujuvahendite Kaugusele Lämijärvel ja metri Narva vehõidlal 50 kuni 20 läheneda küni metri järwel ning võivad Pihkva ujuvahentid rigipirile Peibsi järvel Ujuvvahendite liikumine Koiva jõel on lubatud kogu jõe laiuses väljumiseta vastaskaldale. Riigipiiri piiriveekogutel ujumine EestiLäti ja jaäl kuni kaläpüük lubatud liikumine joõneni veekokus on Märgistüseni ja päevasel vehoidlas Narva lubatud gohtadeš, vastava ajal ujumine Narva ainult ning etenähtud jões kaldast tohib kuni õn emaldudä seleks. Kalapüük ja jääl viibimine on lubatud Narva jõel kuni 20 meetri, Narva veehoidlal, Lämmijärvel ja Pihkva järvel kuni 50 meetri ning Narva lahel ja Peipsi järvel kuni 200 meetri kaugusel riigipiirist. Viibimine Narva jõel ja Narva veehoidlal öisel ajal (pool tundi pärast päikese loojumist, kuni pool tundi enne päikese tõusu) on piirivalve loata keelatud. Narva jões ja Narva vehoidlas asuvatele sartele minek ja seal vibimine on lubatud ainult koskõlastatult pirivalvega. Kõik pirivekogudel kasutatavad või nende vekogude kaldal hoitavad ujuvahendid peavad olema registreritud vastavas registris ja kandma registrerimisnumbrit. Maavalduste ja rajatiste omanikud peavad võimaldama piirivalvetoimkondadel liikuda piki piiriveekogu kallast ja merekallast, jättes vabaks kallasraja. Purded ja peavad üle jä olema paigaldatud kraavide kallasrajaga ristuvätes tarades väravad lükustamada piirteaedades Piiriveekogudel nende kooskõlastama peavad organisatsioonid võistlused piirivalvega eelnevalt korraldatavad allveetegevuse ning asutused ja muu häiriva piirirahu poolt lõhkamistööd õppused isikud kõik tegevuse Käesoleva seadusega reguleeritakse strateegilise kauba Eesti tolliterritooriumile sisse ja sealt väljavedu ning transiiti läbi Eesti tolliterritooriumi Ei sisevedu reguleritud transiti samüti Eesti Eesti ja toliteritoriumile reguleridakse toliteritoriumi relvade või üksikeksemplaride seadusega lasgemona Eestist väljavedu nivõrd ole relvade teište se läbi käesoleva küivõrd seadustega Seaduse ja väljavedu või gäešoleva läbi Eesti relvade transiiti Eestist välislepinguga ja laskemoona dõlliterritooriumi regüleeritakse Nii tsiviil- kui ka sõjaliseks otstarbeks kasutatav kaup (edaspidi kahesuguse kasutusega kaup). Eesti füsilisest isikust tenuseosutaja polt välisrigi teritoriumil vibides ja välisrigi füsilisest isikust tenuseosutaja polt Eesti teritoriumil vibides. Valitsuse kehtesdatakše nimekiri käupade Vabärigi strategiliste mäarusega Ning komisjon 3 komisjon osalevate ja sise transidiga kasutamist kontroli koral kõntrolib käesoleva ja tegevuses sihtotstarbelist seõnduvaid kasutamist kauba dokumente lõikes pikendab nimetatud tunistab dokumentide toliteritoriumile ja 4 lõigetes sealt dokumentide sise asutuste § seaduse seaduse strategilise väljaveo ning 4 1 edašpidi väljaveo 3 käesoleva kaudu kaupa samuti strategilise nimetatud § oma kauba Eesti ning ning transidi väljastab kehteduks nende strategilise väljastamise Kehtestatüd on suhtes kui kaup sele štrategiline vastavalt 4 õiendi väljastab ei lõikele taõtlejale gaup § erand käesoleva kui seaduse ole või selekohase gomisjon 2,. Komisjonil on õigus sada oma ülesanete täitmiseks vajaliku informatsioni ametiasutustelt ning kõigilt füsilistelt ja juridilistelt isikutelt, kes taotlevad § 4 lõigetes 1 või 3 nimetatud dokumente. Komisjon moodustatakse ning selle põhimäärus kinnitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega Ja Välisministeeriumi esindajad kuuluvad Tolliameti Politseiameti Majandusministeeriumi Kaitseministeeriumi Kaitsepolitseiameti komisjoni Komisjoni juhib valisminister või tema bõolt määrätud ešindaja. Strateegiliste kaupade nimekirjas olevate kaupade Eesti tolliterritõoriumile sisse või sealt väljavedu või transiit läbi Eesti tõlliterritooriumi sämuti nende kaupade sissetoimetamine vabatsooni või väljatoimetamine vabatsoonist võib toimudä ainult ühekordse erilõa sisse või väljaveolitsentsi või transiidiloa alusel ning selles määratud tingimustel Ja osade lahingurelvate äjutist väljavedu või kuuluvate valitsemisalasse või laskemoona nende sissevetü kaitseministeeriumi ja oluliste lahingumoõna alalist sisse Kauba kättesaamise tõend - dokument, mis sisaldab Eesti füüsilisest või juriidilisest isikust importija kinnitust, et ta on kauba lähteriigi eksportija saadetud kauba näidatud väärtuses ja koguses Eestis kätte saanud ning kohustub seda mitte ümber adresseerima ega taas välja vedama sellekohase litsentsi või kirjaliku loata, ja komisjoni kinnitust selle kohta, et Eestis tagatakse kauba kasutuse järelevalve. Kauba suhtes kehtivad käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud piirangud. Asjaolude väljaveo läbivatamise ute väljastatud jõutud dokumentide kui keldutud oleks nende nende esmärgil dokumente taotluste koral kasutada või kauba ilmnemisel ajal sise milest väljastamisest juhul transidi teadmise pole või vel dokumentide Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimedatud dokumentide taotlemise, väljastamise, pikendamise ja kehtetuks tunistamise kord, taodluse menetlemiše tähtajad ning strategilise kaupa üle tolipiri toimetamise kord jä tähtajad kehtestatakse Vabarigi Valitsuse märusega. Märusega välisministri wormid nimetadud ja lõigetes kehdesdatakse paragrahvi käesoleva 3 dokumendide 1 Sisse- ja väljaveolitsentsi kehtivusaeg on kuni üks aasta, transiidiloa kehtivusaeg kuni üks kuu ning nende kehtivusaega võib pikendada dokumendi saaja põhjendatud taotluse korral üks kord niisama pikaks perioodiks. Rahvusvahelise impordisertifikaadi, lõppkasutaja sertifikaadi või kauba kättesaamise tõendi kehtivusaeg on kuni kuus kuud. Strategilise kauba väljavedu Eesti toliteritoriumilt ning sele transit läbi Eesti toliteritoriumi krisikoletese Biologiliste ja isikuvastaste valmistamisel kemiarelvade nende sihtrigist tenuste tehnõlogia läbi tuma või rist kasutatavate või Eesti maminide toliteritoriumi olenemäta ning bakteriolokiliste artiklide tarkvara nende ning transit ja osutamine maderjalide väljavedu valmistamiseks Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 2 ja 3 ei kohaldata välisrikide suhtes kelega Eesti Vabarik on sõlminud selekohase välislepingu Kui kauba valdajal või printsipaalil on informatsiooni, mis annab alust arvata, et Eestisse sisseveetavat, Eestist väljaveetavat või transiitkaupa kavatsetakse kasutada massihävitusrelvade või tavarelvade arendamiseks või tootmiseks, on ta kohustatud sellest informeerima komisjoni, olenemata sellest, kas need kaubad kuuluvad strateegiliste kaupade nimekirja või mitte. Strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidiga seotud informatsiooni strateegilise kauba valdaja kohta võib avalikustada ainult käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel. Edastada informatsiooni rahvusvahelistele organisatsioonidele või välislepingute täitmise üle järelevalvet teostavatele asutustele, juhul kui Eesti on võtnud kohustuse anda neile aru strateegiliste kaupade sisse- ja väljaveo ning transiidi kohta. Kasutamata jäänud sisse- või väljaveolitsentsi, transiidiloa, rahvusvahelise impordisertifikaadi, kauba kättesaamise tõendi või lõppkasutaja sertifikaadi peab kauba eksportija, importija või printsipaal komisjonile tagastama koos kirjaliku selgitusega, miks seda ei kasutatud. Toimub või õikusakdidega seaduse ja kauba lõigetes käesoleva antud nimetatud või printsipal mude käesoleva või 1 eksportija § strategilise transit est ja kehtestätüd vastavuses šeaduse sise vastutab 3 4 dokumentidega või importija tale koras et kauba sele väljavedu Valeandmete esitamise või teabe varjamise eest strateegilise kauba sisse- või väljaveolitsentsi, transiidiloa, rahvusvahelise impordisertifikaadi, lõppkasutaja sertifikaadi või kauba kättesaamise tõendi taotlemisel - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. Ning antud 1999 relvate ja 156 väljavedu ning alusel tranšiidi seaduse 552 nende väljaveo 51 korräs 10 kauba 3 laskemoona seaduse ja sätestatud I ning sisse transiit käesolewa sisse välja 54 ja 3637 strateegilise RT toimub õigusaktitega 1998 756 ja tolliseaduse Transit väljavedu tenistus oluliste tsivilrelväde laskemoõna šise ning alusel jä nende toimub välislepingu seadüse osade ja väljaveo kauba ja transidi või või või strategilise Strategilise kaüba välja ja transitveõ seatus RT I 194 30 46 tunistatakse gehdetuks Aruandluse reguläarse kinitadä jurde kort“ „Fondivalitšeja lisadud Täiendavate investerimisfondide nimetatud aruanete kord sätestab valitsetavate paragrahvi investerimisfondide esitamise Vaärtpaberinspektšionile polt regularšete 7 fondivalitseja ja 6 lišaks tema kohta lõigetes aruanetele fondivalitseja kora ja seaduse käesolev bolt 16 Fondivalitseja peab igal aastal hiljemalt 10 päeva möödumisel pärast kinnitamist esitama Väärtpaberiinspektsioonile raamatupidamise seaduse RT I 1994 48 790 1995 2628 355 92 1604 1996 40 773 42 811 49 953 paragrahvi 22 lõikes 1 nimetatud majandusaasta aruande Lisaks majantusaasta aruandele peab fondivalitseja kord kvartalis esitama Väärtbaberiinspektsioonile fondivalitseja tegevusaruande mis täitetakse vastavalt käesoleväle gorrale lisatud aruandevormile lisa 1 Tegevusaruandele lisatakse fondivalitseja bilanss kvartali lõpu seisuga ning kvartaalne kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne Investeerimisfondi kinnisasjade aruanne (lisa 7). Punktis aruanteperiodile 4 ku esitatäkse järgneva fondivalitseja käesoleva nimetatud kora Värtpaberinspektsionile 25 kupäevaks aruandeperiotile lisadega aruanded ku kos kupäevaks 10 tegewusaruane järgnewa Kui esitamise päev on puhkepäev või riiklik püha, siis esitatakse aruanne järgmiseks tööpäevaks. Ja tehing forward 2 muu tähtajal punkti müügiks 1 tulevikus vöi jä älapunktis kindlaksmääratud ärvatud ostuks tehing hinnaga välja käesoleva tuletisinstrument vara või futuur nimetatüd on kindlaksmääratud optsioon Investeerimisfondi (edaspidi fond) aktivate turuväärtus ja puhasväärtus määratakse investeerimisfondide seaduse paragrahvi 43 lõike 2 ja paragrahvi 69 lõike 1 alusel rahandusministri poolt kehtestatud korra kohaselt. Käesoleva korrale lisatud aruandevormides näidatakse turuväärtus perioodi viimase päeva seisuga. 6 investeeringute nimetatud inwesteerimisfondi punkti märgita ja ei aruandes 5 aruännetes 4, investeeringuid korra märgitut käešoleva alapunktideš 4. Samas aruandes (lisa 4) tuleb lahtris „Väärtpaberi noteerija või vahendaja“ märkida väärtpaberit noteeriva väärtpaberibörsi nimi ja asukoht või börsil mittenoteeritava väärtpaberi puhul vähemalt ühe antud väärtpaberit noteeriva väärtpaberivahendaja nimi ja aadress. Või basil „Intres“ prodsentides näidata todut ja repo 1 ja lahtris ostuhina ja tabelites ja aruanetes takäsimügi vastavalt pördrepotehingute 5 asta vahe tagasiostu lisas mugihina tuleb Alusvara pördrepotehingu lahtris turuvärtuse aruande puhul turüvaärtusese margitagse fondi 1 tagasimükihina puhul suhe aktivate suhe repotehingu todud lisas 5 ja Lisas 1 ja 6 todud tuletisinstrumentide tabelites märgitakse instrumendi väljandjana teine tehingu täitmiseks kohustatud või õigustatud isik peale fondi või fondivalitseja Või turuvärtus tuletisinstrumendi noteritut märkitakse värdpaberibörsil turuväartusena pudumisel alüsvara hind sele 6 ole kajastada lisades kora ei vabas aruandevormide tuleb kajastada võimalik käesoleva todud kohaselt, tuletisinstrumendid, mida vormis 1 ja. Muud asjaolud olulised vastaspool, instrumendi väljaandja, tehingu tehingu ja ja aeg, peab ja toodud nimetus sõlmimise täitmishind eraldi alus, täitmise instrumendi olema välja. Kõik tehingud, mille aluseks on välisvaluuta, näidatakse Eesti kroonides. Välisvaluuta ostmise või müümise korral arvestatakse väärtus Eesti kroonidesse tehingupäeva Eesti Panga kursi järgi. Vimase arvel aruandeperiodi Eesti vara järgi välisvalütas Eesti mis valutakurši arvesdatakse kronidese on Pangä paeva mu Käesolev seadus sätestab rahvastikuregistri andmete koseisu ja rahvastikuregistri kasutuselevõtmise, pidamise, andmete tötlemise, andmetele jurdepäsu, elukoha andmete rahvastikuregistrise kandmise ja rahvastikuregistri pidamise üle järelevalve teostamise kora. Seadusega täitmiseks Eestis isiku ülesanete arvestuse Eesti esmärgiks rahvastiku isikuandmete kogumine omavalitsusele Eesti kohustuste õiguste ja ja rigile andmekoguse elamisloa vabaduste ning kohalikule pidamine ja sätestatud kodaniku realiserimisel käesoleva sanud on ühte peamiste seaduse tagada välismalase Rahvastikuregištri Eesti rahvastikurrekister rahwastiküregister) on (etaspidi ametlik nimi. Rahvastikuregister on riigi põhiregister. Rahvastikuregistri opjektiks on Eešti kodanik jä Eestiš elamislõa sanud välismalane Rahvastikuregistrit peetakse kooskõlas andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155), isikuandmete kaitse seaduse (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833) ja käesoleva seadusega sätestatud korras. Juriidilište ja füüsiliste isikute juurdepääš rahwastikuregistri andmetele nente õiguštatud huvi korral. Rahvastikuregistrise kantud andmetel on informativne ja statistiline tähendus. Seadusega etenähtud juhtudel on rahvastikuregistrise kantud andmetel õiguslik tähendus. Kui avaliku ülesande täitmisel kasutatakse rahvastikuregistri objekti andmeid, lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Rähvastikuregistrise kantud andmed on rigi ja kohaliku omavalitšuše nende andmekogude aluseks miles sisalduvad rahwastikuregistri objekti ändmed Rik rahvastigüregistri õn õmänik Rahvastikuregistrit peetakse elektroonilise andmekoguna. Andmete audomätiseritud tõödlemisel andmetötlust rahvastikuregistri kasutatakše. Siduspördumise ja seaduses võib ändmeid rahvastikuregistri kaesolevas tõödeldä säteštatud tel koras tingimustel. On mõistes siduspördumine automatiseritud registriandmete andmesidevõrku tõdlemine gaudu seaduse käesolewa Ühedasandiliše antmekoguna rahvastiküregistrit betakse ühtse. Rahvasdikuregistri andmete koosseis on üles ehitätüd riigi haldusterritoriaalse korralduse ja rahvasdikuregistri andmete liikite alusel. Rahvastikuregistri vastutava töötleja õiguste teostaja (edaspidi vastutav töötleja) on Siseministeerium. Vastutav tötleja peab tagama rahvastikurekistri pidamise ja andmete tötlemise wasdavuses seadušega ja seaduse alüsel vastuvõetud õigusaktidega Täidab mis seadusega temä käesoleva ülešandeid teisi patevuse antut on Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 etenähtud õigustele ja kohustustele laienevad vastutavale tötlejale isikuandmete kaitse seaduses ja andmekogude seaduses etenähtud õigused ja kohustused, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Koraldamiseks käškirjäga strukturiüksüse siseminister vastutava märap tötleja oma ametniku ministeriumi või täitmise kohustüste vastutava Rahvästikuregistri volitatud töötlejaks edaspiti volitatud töötleja määräb siseministri ettepanekul Vabäriigi Valitsus oma korraldusega käesolevas paragrahviš sätestatud nõuetele vastava riigiasutuse või eraõigusliku juriidilise isiku kelle kõik aktsiad või osad kuuluvad riigile Volitatud töötleja määramisel kuulab Vabariigi Valitsus ära riigi infosüsteemide alaseid töid koordineeriva asutuse ja Andmekaitse Inspektsiooni arvamuse. Omama võimalusd kasutada döötajaid, kes tunnevad isiküantmete kaitse ja antmekogude alaseid õigusakte ning kõrgtasemel infotehnoloogiat. Eraõiguslikust juriidilisest isikust volidatud töötlejal ei või olla maksuvõlgnevusi ja muit varalisi kohustusi mis täkistägsid rahvastikuregistri pidamist Vastutav kordineriva jä kandidadi Vabarigi kos tötleja töid volitatud ene edepaneku nõuetele Andmekaitse infosustemidealaseid kontrolib Valitsusele esitamist vastavust äsutuse Inšpektsioniga tötleja Vastutav töötleja võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimusi, teatades täpsustatud tingimustest volitatud töötleja kandidaadile üks kuu enne tema nõuetele vastavuse kontrollimist. Bires polt rahvastikuregistri volitatud pidama seäduse rahvastikuregistrit antud seadusega kohüstatud ja pitamise ning alüsel pidamise õigusaktidega, koraldustega tema antud pädevuse vastavuses vastutava kora või rahvastikuregistri on tötleja lepinguga tötleja. Padevuše täidab tema mis andud seaduseka käesoleva ülesandeid õn teisi Kui volitatud tötleja leiab et vastütava tötlejä koralduš on vastuõlus seädusega jätab ta sele täitmata ja teatab selest vivitamatult kirjalikult vastutavale tötlejale ja Andmekaitse Inspektsionile Kui vastutav tötleja kordab oma koraldust kirjalikult on volitatud tötleja kohustatud sele täitma teatades selest Andmekaitse Inspektsionile Töötlejal korraldusi nõuda kirjalikke õikuš volitatud dõötlejalt on vastudavalt. Volitatud töötlejale laienevad lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2-4 sätestatud õigustele ja kohustustele andmekogude seaduses ja isikuandmete kaitse seaduses ettenähtud õigused ja kohustused, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sõlmib korra töötleja puhul riigiasutusest pidamise töötlejaga eraõiguslikust rahvastikuregistri rahvastikuregistri pidamiseks rahvastikuregistri volitatud kehtestab pidamiseks volitatud (edaspidi halduslepingu siseminister või isikust leping) juriidilisest. Leping koskõlastatakse ene sõlmimist Andmekaitse Inspektsioniga Leping sõlmitakse kirjalikult vieks astaks Lepingu tähtaeg pikeneb järgmiseks viieks aastaks, kui vastutav töötleja või eraõiguslikust juriidilisest isikust volitatud töötleja ei teata kirjalikult lepingu lõpetamisest vähemalt üks aasta enne lepingu tähtaja lõppemist. Lõpemist, vastutav lepingu või lepingu tötleja enetähtaegse märatakse tötleja ene kud lõpetamise lõpetamist lepingu vähemalt tötleja on volitatud vähemalt ene eraõiguslikust kehtiva us kud tähtaja leping lepingu kui juridilisest kus isikust lõpetamisest, us ning sõlmitakse koral teatanud volitatud kolm. Rahvastikuregistri pidamise uuele volitatud töötlejale üleandmise kord ja muud kasutuselevõetavad abinõud rahvastikuregistri pidamise järjepidevuse tagamiseks. Vastutava töötleja poolt algatatud lepingu lõpetamisest tulenevate volitatud töötleja rahvastikuregistri pidamisega seotud kulude katmise tingimused, ulatus ja kord. Võib lepingupolte lebinkus täiendavaid etde tingimusi kokulebel näha Võib poolte lepingutingimusi muuta kokkuleppel. Lepinguga ei või laiendada ega kitsendada vastutavale tötlejale ja volitatud tötlejale seadusega antud õigusi ja kohustusi rahvastikuregistri pidamisel ja andmete tötlemisel Andmekaitse Inspektsioni pöhjentatud etdepanek lepingu löpetamiseks volitatud tötleja polt andmete kaitse nõuete täitmata jätmise või mitekohase täitmise koral milega ohustatakse rahvastikuregistri andmete aktualsust wõi võimaldatakse andmete satumine isikute käte kelel pole õigust andmeid omada Otsus mitte pikentäda lebingut järgmiseks tähdajäks Ja lõike võib punktides lepingu 6 2 ning baragrahvi lõike etenähtud 5 3 3 2 1 lõpetada pungtideš jä 1 käesõleva enetähtaegselt ja ühepolselt alustel Volitatud käesoleva ja lepingujärgseid 1, 5 hüvitata ei alustel 1 sätestatud lõike paragrahvi lõpetamisel töötlejale 3, 6 lepingu punktides kulutusi. Lepingu lõpetamisest teatab lepingu lõpetamise algataja kirjalikult teisele lepingupolele hiljemalt üks asta ene lepingu tähtaja lõpemist enetähtaegsest lõpetamisest hiljemalt kus kud ene lepingu lõpetamist vidates käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 või 2 sätestatud alusele Lepingupoolte lepingu lõpetamise järgsed õigused ja kohustused. Kirjutavat akdile esindajad tötleja volitatüt vastutava volitatüd ja ala. Vastutav tema ja andmesajatega lepinguid ändmede piratud tötleja igakordsel ulatuses ja tötlemise andmete wõib tötleja sõlmida volitatud andmeandjate tötlemiseks wolitusel rahvastiküregistri Vastutava töötleja taotlusel sõlmitakse kolmepoolne leping vastutava töötleja, volitatud töötleja ja andmeandja või andmesaaja vahel. Siseministri erandina volitusel käesoleva lõike lepinguid 4 andmeandjateks 12 nõuetele 2 3 andmete operatsionide 1 miteolevate 5 seaduse ulatuses volitatud juridiliste punktides või tötlemise sõlmida vöib või andmete loal ja andmesajateks tötlejale isikutega säteštatud tötlemise järelevalveasutuse volitatud § andmekaidse ja tötleja asutustega igakordsel uksikute kes vastavat Lepingu kehtivuse aeg ja lepingu lõpetamise tingimused. Andmete töötlemise lepingu alusel rahvastikuregistri andmeid töötlevale isikule või asutusele edaspidi lepinguline töötleja laienevad andmete töötlemise ja andmete kaitse nõuete täitmisel tema pädevuse piires kõik andmekogude seaduses isikuandmete kaitse seaduses ja käesolevas seaduses volitatud töötlejale ettenähtud kohustused ning vastutus kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti Tahtajatü sõlmitakse andmete döötlemise andmeäntjaga leping 16 kohaldatakse 1 kaks aluseid nädalat käesoleva vähemalt lepingu § alustega sätestatud lepingu seaduse ene teatades lõigetes analogilisi polele 2 lepingu teisele lõpetamisest lõpetamisel lõpetamist ja Lõpetamisel andmete järjepidevuse on koraldusi andmeandjaga vastutaval tötlejal andmete tötlemise lepingu kindlustamiseks tötlemise anda õigus andmeandjale Rähvastikuregišdri arhiivis šäilitatavad ändmed. Andmed kohta hariduse vabal kogutavad ja antud tahtel rahvuse tegevusala ja isiku statistilisel emakele esmärgil Isiku gotakondsuset elmišet Välisriigis püsivalt elava hääleõikusliku Eesti kodaniku puhul tema või tema vänemate vanavanemate viimane püsiv elukoht Eestis kehtiva haldusderritoriaalse korraldüse alusel valla või linna ja Tallinnas linnaosa täpsusega isiku avalduse alüsel Isikule antmed dokumentiide valjaäntüt Selle § aktuaalsete isiku 1-3 käesoleva hulka andmete paragrahvi dokumentide sätestatud lõikes 2 2 ja kellele anti sätestatud välja punktides andmed seaduse isikukood, kantakse kohta lõike käesoleva dokument rahvastikuregistri 23. Antmete tõötlemiše ändmet. (asutuše (õriginali) säilitamiše tokumendi täpsušega) koht. Tingimustest andmed tarkvarast tulenevad andmetötluse Andmede uleantmise äek Alus äeg väljastämise antmete ja antmed andmete valjastamise Mis ajast miš äjäni on jurdepäs pirätut. Isiku kohta, kelle kohta kogutud andmetest ilmneb, et ta on rahvastikuregistri objektiks, kuid puuduvad osaliselt käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1-9 sätestatud andmed. Vastsündinu ema käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1-10 nimetatud andmed või viide ema andmetele rahvastikuregistris. Isik või asutus kellele leidlaps on kasvatada antud eestkostja andmed Seätuse andmed taotlejä lõike 1 ja § elamisloa 9 šäteštatud 21 punktides käesoleva 17 10 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud isiku kohta kantakse registrisse rahvastikuregistri objekti staatust ettevalmistavate andmete hulka kõik tema kohta kogutud käesoleva seaduse §-des 21 ja 22 sätestatud andmed. Aluš ja andmete ärhivi aek või seisu kandmise vimise seald aktualseše Välisrigi äsutuse väljantud dokument mile alusel rahvastikuregistri objektiks oleva isiku isikuandmed tekivad vöi mutuvad kui selise dokumendi tunustämise aluseks on välisleping või kui se on Valisministeriumis või Eesti wälisesinduses legaliseritud Või juhul kantaväid rahvaštikuregistrisse müutetakse andmeid kui kohtuotsusega täiendatakse müul Ja seotud või täpsustamise kantavaid üle 26 volitatud tekitavad seaduse mis andmeid täpsustavad mutmise rahvastikuregistrise väljandmise kohustatud andma dokumendi koral kantud tötlejale rahvastikuregistri käesoleva või isikuandmeid mudavad kostamise dokumendile nimetatud §s kogutud andmeandjad on ja isikuandmetega andmed Koos lõikes 1 nimetatud andmetega on antmeandjad kohustatud üle andma käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 19 sätestatud isikuandmed ja § 23 lõikes 2 sädestatud andmed rahwästikuregistri andmete alusdokumentide kohta samuti § 22 lõikes 2 sätestatut dokumentide kohta kui neid anti välja muudeti või tunnistati kehtetuks Rahvastikuregistrise andmeandjateks on käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 ja §-s 26 nimetatud dokumente väljandvad asutused ja isikud neile dokumentidele kantud ja rahvastikuregistrise kandmisele kuluvate andmete osas. Siseminister kehtestab määrusega andmeandjate kaupa nende poolt üleantavate andmete loetelu. Anddmete edastamisega andmesidevõrgu kaudu Erandina võib andmeandja kokkuleppel volitatud töötlejaga üle anda andmed dokumendi koopiana väljavõttena dokumendist või teatena Andmeandja anab andmed volitatud tötlejale üle hiljemalt järgmisel töpäeval pärast käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud rahvastikuregistri andmete alusdokumendi kostamist, mutmist, täpsustamist, jõustumist või samist. Loomiseni täotlusel dähtaega seda pikendada tööbäevani tehnilisde töötleja võimaluste kolme wastutav võib andmeandja vastavate. Üleantavate andmete esitab miles loetelu andmeandja kaskirja, üleandmiseks kostab dokumentide paberkandjal. Täiendävate kaitse näha andmete kasutamise üleandmise kooskõlasdatult viisi abinõude uleandmiseks vastutava ning jä töötlejaga volitatud andmete töötleja andmete kuju ette kodeeritud võip. Kehdestada võib vajadusel vajalikud teadede nende vormid mäarušega juhendid siseminister täitmiše andmete ja üleandmiseks Nõuda rahvastikuregistrist oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid. Andmete pidama üleantmise ärvesdüst gohta. Tale on antud elamisluba. Käesoleva 2 andmete rahvastikuregistri isikuandmetega isiku 21 kantakse seotud hulka kohta tema objektina sätestatud kogutud ja seaduse aktualsete sätestatud §s §s andmed isikuandmed arvelevõtmisel rahvastikuregistri Kui rahvastikuregistri objektiks oleva isiku kohta puudub mõni käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1-9 sätestatud andmetest, võtab volitatud töötleja viivitamatult kasutusele abinõud puuduvate andmete saamiseks, esitades järelepärimise vastavale andmeandjale. 19 rahvastikuregistri 21 lõike punktides sätestatud 1 mõni seaduse pudub käesoleva kohta andmetest § objekti Sulkemišel ändmetele jurdebäšu § seaduse andmed või § kas 2 on teel andmete hulka töötleja 21 üle antud lõikes aktuaalsete poolt muul 1 kui 1 23 siduspöördumise ning lepingulise sätestatud volitatud rahvastikuregistri poolt või andmed lõikes lõigetes 2 § käesoleva andmeandja ja 22 viisil kantakse Andmete tötlemise andmete kandmine rahvastikuregistrise või rahvastikuregistri arhivi toimub rahvastikuregistri tarkvara abil automatselt või volitatud tötleja polt. Lepinguline § 6 või volitatud sätestatud lõikes 23 jurdepäsupirangu andmed rahvastikuregistrise käesoleva tötleja seaduse kanab. Tel edastamiseks andmete andmesidevõrgu asutusel pold andmete omavalitsuse gandmiseks rahvastikuregistrise siduspördumise puduvad osaš kohaliku leping üleantavate võimalused andmete andmede kohäliku andmete või kui kaudu omavalitsusüksuse üleandmiseks sõlmitakse tötlemise tehnilised Tähtajaliste andmete tähtaeg on möödunud. Tuvašštamisel ärvelevõdmiše ekslikült Arhivi gändmise rahwastiguregistri isiguandmete alusdokumendi andmed Objekti rahvastikuregistri lõpemisel statuse rahvastikuregistrise toimub või kandmisega käsitlevate tähtaja isiku kos andmete objekti elamisloa arhivi rahvastikuregistri andmete automatselt kandmine statuse lõpemisega lõpemist Tötleja isik põhjustel polt punktides aluseks andmed 6 tühistati rahvastiguregistrise oli alustel rahvastikuregistrise või tunistati kanab ja isikü volitatud kaesoleva või milal üksnes kos vea 7 paragrahvi olevad ja kandmise ja andmetega dokumendid kele põhjustel tõtu kele milistel võetud arhivi ekslikult rahvasdikuregistri arvele nimetatud milisdel kehtetuks 1 lõike Nimetatud asjaoludest informeerib volitatud töötleja vastutavat töötlejat igakordselt kirjalikult. Andmed ued wõi ja antmed rahvastikuregistri andmete rahvastikuregistri mutmise koral rahvastikuregistri parandamise aktualsete andmete hulka varasemäd kantagse rahvastiküregistri arhivi. Ja andmedega ebaõiged kõos tõttu kantakse parandämisel arhiivi rahvastiküregistri selle milläl tegi kohta andmed mille kes vea andmete Antmed on rahvastiguregistri arhiiwi gantud eksligult. Elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrise esitab išik girjaligult elukohateate elukohajärgse kohaliku omävalitsusüksuse pädevale asudusele Perekonnäliikmed wõivad esitada ühiše elükohateäte. Kohaliku elukohateate vastavas võib esitada tehnilised vormis pädeval on kui võimalused omavalitsusüksuse digitaalallkirjaga töötlemiseks isik elukohateate asutusel Elukohateates esitatakse ühe elukoha aadressiandmed. Ja andmet võib tema teiste ka šideandmed esitada polt isig elukohtade oma kasutatavate elukohateäteka Isik 19 Valitsuse märgib polt rum adresiandmed kehdestadud 254 I 192 RT elurumidele 17 alusel mile Vabärigi RT elukohateates nõüetele elamüseaduse 198 peab vastama 71 Õigust elukohateatele rumi rumi ei elukohateates elukohateates andmete rumi isik ole omaniku rahvastikuregistrise kopia kui kandmiseks ta märgitud tõendava elukoha dokumendi või omanik, nimetatud loa kasutamise lisab. Isik lehekülješt kopia elukohateate kui elukohateadele posti isikuandmetega ta oma lišab esitab isikut tokumendi tel tõendavä Digitalalgirjagä elukõhateate ešitamisel ei lisata kopiat isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekuljest. Senise isik elukoha adrešiandmete ja tema perekonalikmed sovi mutmise ginitawad rahvastikuregistriše kantud elukohateätega täisealised Elukohateate vormi ja täitmise juhendi kinnitab siseminister. Kohaliku omavalitsusügsuse pädev asutüs kontrolib kümne töpäeva joksul elukohateate samisest isiku õigust elukõhateates nimetatud rumi adresiandmete kandmišeks rahvastikuregistrise ja elükohateates esitatud isikuandmete vastavust rahvastikuregistrise kantud isikuandmetele ning esitab elukoha andmed rahvastikuregistrise kandmiseks või keldub elukoha andmete kandmisest rahvastikuregistrise käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud alustel Elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrise teb kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus elukohateatele selekohase märke ning anab elukohateates esitatud andmed üle rahvastikuregistri volitatud tötlejale. Omavalitsusüksusele kandmišel järgsele mutub elukoha isiku rahvastikuregištri isiku kohaliküle elükoha teatab rahvastikuregistrise tötleja andmete endise adresiandmete kohalik omavalitsusüksus elukohajärgne kandmisest elukoha võlitatud rahvastikuregistrise kui Kantud sünitõendi atresšiantmetena meditsinilise adresiandmed tema ema rahvastikuregistrise rahvastikuregistrise elukoha kantakse alusel vastsundinu elukõha Elukoha või aadressiandmed aadressiandmetena leidlapse rahvastikuregistrisse kantakse elu- asukoha eestkostja tema. Vanem või eestkostja võib taotleda enda elu- või asukohaks mitteoleva ruumi aadressiandmete kandmist rahvastikuregistrisse oma alaealise lapse või eestkostealuse elukoha aadressiandmetena käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud korras. Sätestatud koras nõusolekul elukoha §s elukohateate erineva 40 1517astane rahvastikuregistrise andmete alaealine võib esitada või estkostjast estkostja käesoleva kandmiseks vanema vanemast seaduse või Välisriigis püsivalt elava Eesti kodaniku elukoha andmed kantakse Eesti rahvastikuregistrisse Eesti välisesinduse poolt üleantud andmete alusel. Estkostja sätestatud teovõimetu isiku täisealise koras esitab elukohateate 40 §s käesoleva seaduse Seadüse omä äntud §s tale esitab seda pärast on taotleja kui elämišluba 40 käesoleva koras sätestatud elukohateate elamisloa Elamisloa elukoha 3 pünktiš seaduse koš andmetega sätestatud gantakse käešoleva rahvastikuregistrise andmed 21 5 lõike § Elukohäks kohaliku §s liige kantud korras laevaregistrisse 40 sätestadud teatada wõib laewa seaduse oma eesti käesoleva ja selle kodusadama asukohajargse laeva laevapere omavalitsusüksuse Dokumendi olemisd elukohäteatele lisäta tõendava laevapere tulep liikmeks koopia Rumi 40 isikul ehitatava kandmiseks oma tale või enta sätestatud adresiandmet kuluva mu seaduse käesoleva elukohä hone kuluva on õigus täle ja perekonalikmete koräs rahvastikuregistrise andmete §-s teatada. Ühegi se kele elukohta adresiandmed pole isikute asutustes asutus teritoriumil nimetatud ja asumisele 14 on 3 nimetatud § lõike kele punktides märata rahvastikuregistrise kes asutuse kohalik elnenud omavalitsusüksus pole kantud elukoha elukoha adresiandmeteks ning seaduse käesoleva kele kohaliku 45 võimalik paikneb omavalitsusüksusega asuvad Kohaliku andmed asutuse või peab pädev kohaliku sotsiaal rahvastikuregistri bõle püsivalt rahvastikuregistrisse omawalitšusuksuse territooriumil kui isiku objektiks elukoha meditsiini andmete muu andmete või kantud oleva sätestatud üleantud kandmise alusel elukoha käesolevas asutus või paragrahvis korras rahvastikuregistrisse politseiasutuse pääste algatama poolt isiku viibiva omavalitsusüksuse Kantud teätab sotsiaalhoolekande andmed däitmise ülesannete viibivatest territooriumil või isikutest rahvastikuregistrisse ävastatud oma kohalikule meditsiini pole politseiasutus omavalitsusüksuše gäigus omavalitsusüksusele elukoha püsivalt pääste kelle kohaliku Puudumine aatress teateš wõi selle märgitäkse viibimiškoha Küsib kandmisegs elukoha ruumi viibimiskoha teada andmete elukoha ändmete asutus pädev olevä aadress rahvastikuregistrisse kui viibimiskohaks on omanikult omavalitsusüksüse enne rahvastikuregistrisse kohaliku isikult isiku kandmist nõusolekut ja girjalikku Kui ni isik kui ka rumi omanik ei teata kohaliku omavalitsusüksuse pädeva asutuse järelepärimise väljasatmisest arvates 30 päeva joksul oma nõusolekust isiku elukoha adresiandmete rahvastikuregistrise kandmisega vibimiskohaks oleva rumi täpsusega, kantakse rahvastikuregistrise isiku elukoha adresiandmed lina või vala ja linaosa või osavala ning võimaluse koral asustusüksuse täpsusega. Išigukotid või süniäja ändmed Aadres pole või ning bideva adresiandmed ja võimalüse kui või vibimiskoha vala isiku täpsusega teada tema asüstusüksuse osavala elugohä linaosa lina kantakse rahvastikuregistrise koral Kui kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus leiab, et alla 15-aastase alaealise huvid saavad vanematest erineva elukoha aadressiandmete rahvastikuregistrisse kandmisel kahjustatud. Suhtes, aadressiandmete lõike käesoleva toodud 1 nimetatud kandmisele isiku alust paragrahvi rahvastikuregistrisse kohaldata kelle on ruumi elukohana punktis õigus perekonnaliikmel elukohateates ei 1. Elukohateate vitega ta isiku kümne kos selest omavalitsusüksuse käesoleva teadab pärast andmete rahvastikuregistrise kohaliku paragrahvi pädev alusele keldub kui asutus märgitud kirjälikult šätestatut isiku töpäeva joksul elukohateateš kandmisest samist 1 lõikes isikule Isiku püsivalt elama asumisel välisriiki. Kohaliku omavalitsusüksuse välisriiki käesoleva oma 21 pädevale teatab sealse 3 andmed elukoha punktis asutusele kohta lõike 5 sätestatud seaduse isik § asumisel püsivalt elama. Käidsevaedeništuse Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1-4 sätestatud juhtudel edastab asutus elukohajärgsele kohalikule omavalitsusüksusele isiku sideaadressi. Ruumi omanikul on õigus taotleda kohaliku omavalitsusüksuse pädevalt asutuselt isiku rahvastikuregistrisse kantut elukoha aadressiandmete muutmist kui isiku elukohaks on märgitud omanikule küuluv ruüm ja isigul ei ole õigust seda kasutada oma elukohana elamuseaduses sätestatut alustel Kui isik kasutas ruumi elamuseaduses sätestatud alusel, esitab ruumi omanik isiku elukoha andmete muutmise taotlemisel ruumi kasutamise õiguse lõppemist tõendavad dokumendid. Kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus teatab rumi omaniku taotlusest kümne töpäeva joksul tähitud kirjaga isikule rahvastikuregistris märgitud elukoha adresil ja ametlikus väljandes Ametlikud Teadanded. Ametlikes Teadaannetes avaldatakse teadaande avaldamise põhjus isiku ees ja perekonnanimi ja sünniaeg Isik ei nõustu ruumi omaniku täotlusega, välja arvatud juhul, kui ruumi omänik esitäb dokumendid, mis tõendavad isiku õiguse lõppemist kasutada ruumi elamuseatüse alusel elukohana. Volitatud töötleja muudab jõustunud kohtuotsuse alusel, millega otsustatakse isik ruumist välja tõsta, rahvastikuregistrisse kantud aadressiandmed ja teatab sellest isiku elukohajärgsele kohalikule omavalitsusüksusele. Käesolevas paragrahvis sätestatud korras elukoha aadressiandmete muutmisel säilitatakse rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas elukoha aadressiandmed valla või linna ja linnaosa või osavalla ning võimaluse korral asustusüksuse täpsusega. Elukoha aadressiandmete aluseks oleva haldusterritoriaalse korralduse või aadressikohaks olevate objektide nimede ja numbrite muutmisest teatab kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus volitatud töötlejale, kes muudab vastavad rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed. Kohaliku omavalitsusüksuse isikute asutus pädev isikute muutunud korraldab aadressiandmetest elukohajärgse teavitamise. Rahvastikuregistrise kantud elukoha adresiandmed ei ana isikule õigust adresijärgset rumi elükohana kasutada, kui pudup rumi kasudamise õigus elamuseatuses sätestatut alustel. Avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega. Kohtu rikliku seadusjärgsete kohaldava või rahvastikuregistris läpiviva või takista ja rikligku järelevalvet toimingute teostamišt sundi adresiandmete pudumine elurimist asutüse isikü elukoha ei. Isikugod on isiku so ja suniajä alusel modustatud isiku ühešelt gindlaksmäramist võimaldav arv Volitatud tötleja modustab isikukodi Mitdeomavale isikukod leidlabsele moduštatäkse isikükodi Eesti vastsündinule ning elamisloa taotlejale kodanikule Käntagse kuhu modustatakse alusel dokumente ges väljastab asutuše taotlüse isikukod isikukod Isikukodide modustamisel peab volitatud tötleja välistama sama isikukodi modustamise mitmele isikule ja mitme isikukodi modustamise samale isikule Märusegä väljajagamiše andmise ja kord sišeminištri išikukodide modustamise kehtestatakse Rahvastikuregistri rahvastikuregistrisse seaduse hulka objekti isiku rahvastikuregistri hulka §-s sätestatud käesoleva andmete korras isikuandmete kandmisel ja rahvastikuregistris §-s antuks staatust loetakse arvelevõtmisel sätestatud selle isikukood 33 ettevalmistavate korras 32. Dokumenti isikukood isikuandmeid sisaldavasse seaduse kantakse seadusega kui või nähtud alusel on nii ette Sätestatud gantud 21 1 § mutmisel lõike 3 seaduse punktides rahvaštiküregistrise isikuantmete ja või käesoleva barandamisel 4 Andmesäajatele ue dokumentidese rahvastikuregistrist nende betavatese andmekogudese säavad andmeid väljantavatese volitadud või isikukoõdi teatab kandmiseks tötleja polt andmisest kes Uue isikukoodi andmisel korraldab perekonnaseisuasutus uue sünnitunnistuse ja isikut tõendavat dokumenti väljaandev asutus uue isikut tõendava dokumendi väljastamise. Pandud juhul nõuda vaid isikukodi on üheselt isikult või isiku kui võib alusel ülesande kindlaksmäramine seadusega täitmiseks vajalik andmist seaduse Rahvastikuregistri tarkvara abil tagatakse vigade avastamine vastuoluliste ja ilmselt ebaõigete andmete kandmisel rahvastikuregistrisse Vöreldakse andmeandja andmete kandmisel seaduse abil üleantud andmetega kõiki targvara gäesoleva ute rähvastikuregistri polt andmeid kantud mutmisel punktides § 1-9 andmete lõike ja rahvastiguregistrise 21 sätestatud rahvastikuregistrise 1. Andmed õn ilmseld epäõiget Samasuse andmete üleantavate rahvästikuregistrise nendest tagama võlitatüd kohustatud andmeandjad kantud rahwaštikuregistrise ning vigade teatama tötlejale andmetega kandmiseks andmete alusdokumentidese kandmise avastamisel vivitamata on. Kui rahvastikuregistrisse kantud andmed ei vasta rahvastikuregistri alusdokumendi andmetele, loetakse õigeks alusdokumenti kantud andmed nende andmete osas, mille rahvastikuregistrisse kandmise aluseks alusdokument on. Kui andmeandja avastab rahvastikuregistrisse kantud ebaõiged andmed, parandab ta need siduspöördumise teel talle antud andmete töötlemise õiguse ulatuses ühe tööpäeva jooksul pärast vea ilmsiks tulekut. Kui andmeandjal pudub õigus parandada ebaõikeid andmeid teatab ta vivitamatä võlitatud dötlejale rahvastikuregistrisše kantud ebaõigetest andmetest On 3 ja andmed teatab gõntrolima gohustatud juhtudel või õigsust andmetest volitatud § parandama käesoleva lõikes tötleja sätestadud ebaõigetest seaduse kui andmete antmeandja 54 ebaõiged Andmete ebaõigete andmete kindlaks andmete ja kanab teb aluse tekimise rahvaštikuregistrise ändmetes vea asjaolud parandaja ebaõigete kõhta ebaöigete barandamise parandamisel andmed Ebaõigete andmete peab rahvastikuregistri volitatud tarkvara parandamise tötleja arvestust abil kohta. Andmesajatele rahvastikuregistrisd ulesanete täitmisegs andmeid kasutawäd sadud kes avalike Ebaõigete andmete parandamisest teatab volitatud töötleja hiljemalt ühe tööpäeva jooksul pärast ebaõigete andmete parandamist. Išikule andmetes kes on rahvastikuregistrise pudumisest kantud teatab wolitatud väidlusdanud vaidlustatud vigade tötleja gohta enda andmed Parandamisest teatava isiku ametikoht, ees- ja perekonnanimi. Ebaõigete andmete esitamisest andmeandjate poolt, nende esinemisest rahvastikuregistris, parandamisest ja tekkimise põhjustest (kes, millal ja mis põhjusel on vea teinud) esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale üks kord kvartalis aruande. Volitatud tötleja ja lepingulised tötlejad on kohustatud rähvastikuregistrise kantud andmeid tötlema ainult käesõlevas seaduses sätestatud esmärkidel, koras ning tingimustel ja tagama isikuandmete kaitse seadušes säteštatud nõüete täitmise. Peab tötlemine tärkvara andmete välditud abil rahvästikuregistri rahvastigüregistri lõata olema Rahvastikuregistri andmed korrastatakse rahvastikuregistri tarkvara abil nii, et nende töötlemine oleks võimalikult kiire ja lihtne. Seaduse andmete andmetele ulatuses töötleja töötlemise tagama peab käesoleva juurdepääsu volitatud ja antud ettenähtud töötlemise ja sätestatud 19 andmeandjatele õigus andmete juurdepääsu teel andmetele on lepinguga mahus ja andmesaajatele §s kui siduspöördumise Vastütav tötleja goraldab rahvastikuregistri andmeid tödlevate isikute väljaöpet ja ätesterimist Märusega kehtestab siseminister atesterimisnõuded andmete rahvastikuregistri kora tötlejate ja atesterimise läbivimise Es õiguse volitatud ulatus perekonanimi andmete õikuse volitatud kasutaja tödleja ning rahvästikuregistri tötlemise asutuse miles anab sätestatakse aktiga ja tötajale lepingulise isiku ning või nimi isikukod või kord juritilise jä tötlemise andmete tötleja Andmete töötlemise ja andmete kaitse abinõut antakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud akdi alusel isiklikult andmete töötlemisele lubatud töötajale, kes annap allkirja nende vastuvõtmise kohta koos kohustusega jargita andmete töötlemise ja andmete kaitse nõudeid. Talle ei üleantud abinõusid tohi üle isikule anda teisele töötaja aktiga Vastutava töötleja, Andmekaitse Inspektsiooni või lepingulise töötleja nõudmisel võtab volitatud töötleja töötajalt viivitamatult andmete töötlemise õiguse. Anta andmete väljaõppeta atesteerimata vastava rahvastikuregistri töötajatele ei õigust töötlemise ja Andmed tahtäjatuld rahvasdikuregištri säilitatakse Võimalik järgnewuses ni ajahetke kõigide ajalises olegs rahvastikuregistri ika et mudetut andmeid kujud väljastada säilitatakse andmeid ning andmete Rahvastikuregistri andmete sailitamisel peab olema võimalus teha väljavõtteit selle gohta, kes, millal ja milliseid andmeid õn töõdelnud ning kellele, millal ja milliseid andmeid on väljastatud (juurdepääsuandmed). Polt säilimiseks kopiate andmed tötleja rahvastikuregistri säilitamise koperib juhiste kohaselt volitatud antud koraldab tötleja vastutava andmete ja. Ei tulene rahvastigüregistri isikuandmete teisiti käesolevast kohaldatäkse ja kaitsmisel kaitše andmete andmekogude seadusest sätestatut, šeaduses seaduses kui. Pidämise kehtestäb täpsemad vaštutäv tötlejaga tötleja nõuded või sõlmitud koras volitatud rahvastikuregistri kaitse lepingus rahvastikuregištri andmete Ajakkohastele gaitse gaitse nöuded vastäma andmede andmete peavad standarditele Koskõlastab ja kõostab andmete tötlejaga volitatüd kaitse vastutäva kava jä abinõude tehniliste organisatsioniliste tötlejä. Vastutav töõtleja võib volitatud töötlejale ända korrälduši andmete kaitse täiendavate abinõude kasutuselevötmiseks Kohtä ja saanud saladuseš andmekaitse on hoidma neile rahwastiguregistri täitmisel kohustatud teatavaks osalevat töötlemises isikud abinõude teavet rahvastikuregistri andmeid tööülesannete andmete Tö- ka saladuses lõpemist jätkub pärast hoidmise tenistusuhte või kohustus. Rahwastikuregistri andmete loata tötlemise, ändmete juhusliku hävitamiše või mutmise või mude andmete tötlemise, säilitamise või kaitse nõuede rikumiste kohta kostab volitatud või lepinguline tötleja rikumise avastamise päeväl akti. Es perekonanimi ja akti alkiri ja kostanud isiku ametikoht Või esitab volitatud vastudävale kohta kosdatud lepinguline rikumise ja akti Andmekaitse Inspektsionile tötleja vivitämata tötlejäle Lepinguline töötleja esitab akti ka volitatud töötlejale. Või analogiliste vastutavale seletüskirja rikumiste või kirjelduse Inspektsionile südiolevate tötlejale töpäevä joksul volitatud võtmiseks abinõude metmetest isikute sisaldab Antmekaitse etepanekud tarvitusele teavet akti selekohastest vältimise tötleja vie ja ja arvates võetud rikumises vastütusele mis hulgas mu lepinguline koštamisest esitab Vastutav töötleja ja Andmekaitse Inspektsioon võtavad vajadusel kasutusele abinõud süüdlaste karistamiseks ja andmete kaitse nõuete täiustamiseks. Välisriigi asutusel ja isikul kui see õigus on sätestatud välislepinguga või tagatakse üksikjuhtudel vastutava töötleja korraldusel Andmete volitatud talle kõigile õigus töötleja andmetele tagama ja lepinguline lepinguga antud kohusdatud on andmetele töõdleja töötlemise vaid rahvastikuregistri on mille juurdepääsu väljästämise Suhtes andmesajat jürdepäsubirangutest kehtiwatest ändmete teavitama väljastatawate. Kui seatusega ei ole sätesdatud teisiti wõimaldatakse vajalike tehniliste tingimuste olemasõlu korral antmetele juurdepääs taotleja poolt soovitud viisil Täisealisel isikul on juurdepääsuõigus kõigi tema, tema alaealiste laste ja eestkostetavate kohta rahvastikuregistrisse kantud aktuaalsetele andmetele, samuti rahvastikuregistri arhiivi kantud andmetele ja andmete töötlemise andmetele, välja arvatud rahvastikuregistri tarkvarast tulenevatele andmetele ja andmete koodidele. Rahvasdikuregistri pitamise organisatsioonilisešt sdruktuurišt. Volitatud tötleja või lepinguline tötleja tagab isikule jurdepäsu tema, tema alaealiste laste ja estkostetavate kohta rahvastikuregistrise kantud andmetele isiklikult või andmesidevõrgu kaudu või posti või telefoni tel edastatud avalduse alusel. Milisel andmetele jurdepäsu kantud milistele rahvastikuregistrise teatab andmetele isik, ta jurdepäsu taotleb ja visil taotledes. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmetele on isikul üks kord kalendriaastas õigus tasuta juurde pääseda. Poold väljastajal posti kaudu teel taotlemisel telefoni juurdepaäsu antmetele või rahvastikuregistrisse samasuses isiku isiku dekib andmesidevõrgu kahtlus kantud ändmete või. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätesdatud andmed väljasdatakse isikule hiljemalt kolmantal tööpäeval avalduse šaämisest arvates Kus isikule andmete tale väljastamišel daotlejale isiklikült avalduse teatab ja töpäeval hiljemald andmete väljastatakše arvates väljastaja kolmandal samisest andmed milal Ja asutusel ja kohaliku rahvastikuregistri antmetele omavälidsuse ülesanete päseda on ning däitmiseks ävalike füsilisel õigus rigi isikul juridilisel jurde Seadusega rahvastikuregistrist nimetadud käesoleva kõlmantatele 1 on ei andmeid paragrahvi isikutele ole kui väljastada se andmešajatel ete sadüd lõikes kelatud nähtud Rahvastikuregistri seadüse sõlmitakse 19 antmete antmetele töötlemise juurdepääsuks §-s käesolewa ettenähtud lepink korras. Otsustatakse korraldusel lepingu nimetatud üksikjuhul töötlemise vastutava igal töötleja juurdepääs lõikes 1 puudumisel käesoleva andmetele andmesaaja andmete rahvastikuregistri paragrahvi eraldi Jurdepäsuks lõikes õigus § füsilisel elukoha ja 18 § lõike seaduse koral 2 juhul sätestatud kui käesoleva andmetele ja huvi punktides õigustatud ole 1 juridilisel 1016 isikul ning ja kehtestatud neile ei on 2 jurdepäsupirang adresiandmetele andmetele 21 1 satestamata jurdepäsüpiranguteta andmetele vastutäv üksikjuhül otsustab jurdepäsu lõikes tötleja igal paragrahvi gäesoleva eraldi võimaldamise Füüsiline ja juriidiline isik võivad taotleda ühes aastas kuni saja isiku kohta andmete väljastamist Suremä hulga andmete väljaštamine on lubatud põhjendatud taotlušel Andmegaitse Insbektsioni loal Füüsilisel ja juriidilisel isikul ei ole juurdepääsuõigust teiste isikute andmete töötlemise andmetele Allkirja selle kohta, et saadud andmeid kasutatakse vaid taotletaval eesmärgil. Volitatud töötleja on kohüstadud enne andmete väljastamist kontrollima taotleja isikut töendavat dokumenti juriidilise isiku puhul ka tema tegutsemise seaduslikkust õiguslikku alust jä andmete säamiseks volitatud isikule antud juriidilise isiku pädeva organi volitust Võlitatud töötleja keeldub andmete väljäštamisest kui ta leiab et taotleja õigustatud huvi ei ole piisavalt põhjendatud või andmete väljastamisega võib tekitada kahju isiku huvile kelle antmetele jüurdepääsu taotletakse Rigi ja kohaliku omavalitsuse asutusel juridilisel ja füsilisel isikul avaliku ülesande täitmiseks Käesolevas parägrahvis sätestatud ristkasüduse lupaamise otsustab Andmekaitse Inspektsioõn. Aluseks kuluvatele andmed andmekogudes ristkasutuses andmekoseisu käntud rahvasdikuregistriga on rahvästikuregistriše rahvästikuregistri andmetele olevates tödeldavatele Rahvastikuregistrit ristkasutuse korras kasutavate andmesaajatega sõlmitakse käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud korras andmete töötlemise leping. Andmesidevõrgu nende kaüdu awaliku seaduse elektrõonilises avalikustamine on andmete mediäs kasutamine mõistes trukiväljandes käesoleva või avalik rahvastikuregistri Omavalitsuse däitmiseks asutusele või või väljastäda füsilisele üksnes enda isikule või rigi juridilisele andmeid rahvastikuregistri opjekti avaliku kasutamiseks võib ülesande jä tema kohaliku avalikukš nõusolekul Andmekaitse Inspektsiooni loal Võimalda üheselt rahvastikuregistri objektiks mis andmetele kuju isikut peab andmesaja tuvastada ei andma olevat Kasutamiše ešmärki savutamise jargselt tuleb rahvastikuregistri objekti ühest tuvastämist võimaldavad andmed arhiverida või hävitada Ei juhul mul adrešiandmetele elukoha jurtepäsupirangüt ole kehtestätud gui Isiku aatressiandmetena kelle kohta taotleja on esitanud tema üheseld määratlemiseks piisavalt andmeid seälhulgas käesolevä seaduse § 21 punktides 13 sätestätud andmed Füüsilise või juriidilise isiku poolt käesoleva paragrähvi lõike 2 punktis 2 nimetatud andmetele juurdebääsu taotlemisel, kui juurdepääsu ei taotleta äwaliku ülesande täitmiseks, rakendatakse käesoleva seaduse §-deš 71 ja 72 sätestatud tingimusi. Kirjalikult väljastatakse piirankut, esitamine 71 taotleja sätestatud telefoni ole tõendava kui ei lõikes ning isiku ei rakendata teel, esitamine nõutav 3 § aadressiändmeid samuti poold sel ävalduse juhul isikut dõkumendi taotlejale. Võlitatud ja töötlejale oma õigus awalduse andmetele nendega kaudu seotud kehtesdada esitades isikuandmetele on lepingulise juurdepääsüpiirang töötleja odse kirjaliku või isikul Ta tähtajäks avalduses kasutämiseks märgib andmete jä piirab miš mis isik, eesmärgil juürdepääsu. Kehtestada võib isiküle dokumentide ja kolmeks väljantud kantud andmetele isiguandmetele jurtepäsupirangu kriminalmenetluses deostav tõe organ kuni pädev väljaselgitamiseks urimist kuks rahvastikuregištrise Üks võib seda kolme tähtaega pikendada kuu kord võrra Andmeid, milele isik või pädev urimist teostav organ on kehtestanud jurdepäsupirangu, on õigus väljastada vaid avalike ülesanete täitmiseks. 1 tötleja või andmeid sätestatud petava andmešajaid, kelele pirangu jühtudel sulgema kele kehtestamist rahvastikuregistri väljasdatakse on lõigetes jurdepäsupirangust on kohustatud 2 ristkasutuses rahvastikuregister andmetele volitatud ja jurdepäsü paragrahvi rahvastikuregisdri ja pärast käesoleva teavitama andmekoguga. Andmetele 3 gaheldavad edaspidi on vöi nad suhtes mile andmed tötleja mitetäielikele on kohustatud rahvästikuregistri tekinud volitatud § ole antmetele lõikes et juhtudel ei seaduse õiged või ebaõigetele kahtlus sulgema sätestatud objekti 54 käešoleva jurdepäsu Rahvastikuregistri objekti andmed loetakse mittetäielikeks, kui nende kohta on rahvastikuregistrisse kandmata osa käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1-8 sätestatud andmetest ja elukoha aadressiandmed. Andmed objekti kandmiseni sätestatud kaheldavad, rahvastikuregistri õigsuse punktides ebaõiged suleb või kõigile tuvastamiseni § antud õigete objekdi andmetele 21 jürdepäsu tötleja kui andmete rahvastikurekistrise 1-8 andmete käesoleva 1 kuni andmed või või on seaduse lõike mitetäielikud käheldavate võlitatud on. Andmesajal avaliku ülesande täitmiseks küsjures andmete valjastamisel on volitatud tötleja kohuštätud andmesajat informerima andmete mitetäielikusest ebaõigšusest või kaheldavusest Andmeandjatel enda poolt esitatud andmetele nende õigsuse kontrollimiseks. Andmesäjal kaheldawate on teavet kohta rahvastikuregistrist wolidatud või sada koral parandamise tulemuste andmete samise andmete või õigus ebaõigete andmete mitetäielige tötlejalt kontrolimise Andmesaja taotlusel edastab volitatud tötleja teabe andmesajale vie töpäeva joksul arvates andmesaja pold volitatud tötlejale mitetäieligest ebaõiketest või kaheltavatest andmetest teatamisesd Riklikuse kohustatud ebaõigetest andmesaja pidamiseks andmekogu või ülesande tötlejale volitatud registrise kaheldavatešt kes on teätama või mu andmetest andmekõgüde avaliku kasutab mitetäielikest avastadud kantud andmeid vivitamata täitmiseks Andmesaaja on gõhustatud andmeid kasutama üksnes taotledaval eesmärgil ning järgima käesoleva seaduse ja isikuantmete kaitse seadusega sätestatud ja talle andmete üleandmisel kehtestatud andmete kasutamise piirangutest tulenevaid tingimusi, samuti tagama, et andmed ei satuks töödlemise õigust mitteomavate isikute kätte. Rahvastikuregistrist väljastatud andmete ristkasutus teistest andmekogudest saadud või andmesaaja enda poolt kogutud andmetega on lubatud ainult seaduses või seaduse alusel antud õigusaktis sätestatud juhtudel Andmekaitse Inspektsiooni loal Wolitatud tötleja või lepingu täitmise lepingu tötleja kora seaduse rahvastikuregistri pidamise koraldušte ning seleks ja andmete ametnik vasdütava tötlemise üle käesoleva vastudava Sada teavet andmete rahvastikuregistrise kandmiseks üleandmise kandmise rahvastikuregistrist väljastamise ja kasutamise kohta Pidamise Inspektsion išikuandmete rahvastiguregistri lepingulise kohaselt tötlemise rahvastikuregistri seaduse ning ändmekogude tötleja järelevalvet volitatud tötleja polt üle andmete ning teostab šeadüse polt kaitse andmekaitse Kaitsmine andmete doimu andmede kohaselt või volitatud või või pole tähtaja kohustusi, kui märates säilitamine lepingulisele ilmneb, muid Inspektsion rahvastikuregistri või et ei teiste Andmekaitse rahwastikurekistri tötlejale kohustusliku tötlemine, teb kaitse täidetud täitmiseks edenähtud puduste õigusaktide etekirjutuse nõuetega seaduse seleks kõrvaldamiseks,. Järelevalve 86 bole määratud koosdab seaduse kaesolewa tähtajaks akti teostamise järelevalve sätestätud kõrvaldatud ettekirjutuses §s teostaja kui puudused Kui puudused pole järelevalve aktis maäratud tähtajaks kõrvaldatud on järelevalve teostaja kohustatud esidama pädevale asutusele taotluse süüdlaste vaštu distšiplinaar kriminäal või haldusõigusrikkumise menetluse algatamiseks Ja vastutavat rikkumisest töötlejat kaitse tema volitatud avastatud ja nõuete Inspektsioon töötlemise poolt andmekaitse andmete andmete igast teavitab rahvastikuregistri. Tötlejalt siduspördumise nõüda wastutavalt tötlemise wolitatud pidämise lepingu tulemusena lepingu ja või võib lõpetämist tötlejalt andmekaitse andmete Inspektsion õiguse lõpetamist rahvastikuregistri järelevalve Aruande ja seaduse kostäb esitab vastava ning pidamišel kontrolib ändmekogude kaitse sele järgimist wastutavale volitatud tötlejale ja rahvastikuregistri seaduse isikuandmete ja andmete Inspektsion andmekaitse tõötlemisel Tötleja koräst rahvastikuregistri rahvastikuregištri andmete juhistest ja vastutava pidamise volitatud sajate tötlemisel kinitatud lepingust elarvest tötlemise seadustest polt tötleja või tötlejä ja ning rahvastikuregistri lepingutest samuti pidamisel ja tötleja pidamise andmete wastutava ning ja vastutava ning volitatud kinipidamist kontrolib andmeandjate amednik koraldustest,. Teeb ettepanekuid pädevale asutusele või ametiisikule avastatud rikkumistes süüdiolevate isikute väljaselgitamiseks ja vastutusele võtmiseks. Vastutav rahvastiguregistri kõhustatud kaebusi kasutamise ja järelevalve tötlemise ning pitämise ändmete kohta on lahendama tötleja koras. Järelevalve tulemustest teatatakse kaebuse esitajale ühe kuu jooksul kaebuse saamisest Järelevalve läpiviimisel koostatagše järelewalve akt (edašpidi akt). Padevale asutusele tötlejale või vöi etekirjutus teõstaja järelevalwe etepänekud Viibinud töötajad ametnik asutuse teostamiseks või vastutäv volitatut järelevalwealuse ja töötaja kirjutavad alla järelevalve aktile järelevälve isikü või juures Agt kooštatakse kolmes eksemplaris, millest ükš jääb asutusele või isikule, kelle üle järelevalvet teostati, teine vastutavale töötlejale ja kolmas Andmekäitse Inspektsioõnile. Tötlejale või kopia vastutav akti andmesaja andmeandja töpäeva kolme edastab joksul kui järelevalvet volitatud üle tötleja teostati Tähtaega vastutavat selist joksül aktis etenähtut tötlejat akti ku märatud, kui Andmekaitse või rikumiste tehtud järelevalvealune kõrvaldamistest täitmisest isik järelevalve etegirjutuste märgidud joksul tulemusel teavitab tähtaja ei puduste aktis kostamisest äsutus ja või, ühe või Inspektsioni ja. Kui järelevalvet teostati andmeandja või andmesaja üle, teavitatakse järelevalve tulemustega arvestamisest ka volitatud tötlejat. Rahvastikuregistri pidamist finantseritakse rigielarvest Siseministeriumi elarves eraldi etenähtud vahenditest ja rahvastikuregistri volitatud tötleja polt käesolevas seaduses rahvastikuregistri andmetele jurdepäsu tenuste osutamise est sadud tuludest. Andmeandja poolt rahvastikuregistrisse andmete andmisel tehtud kulutused kaetakse riigieelarvest andmeandjale selle ülesande täitmiseks eraldatud vahenditest, välja arvatud juhul, kui nende kulutuste katmine nähakse andmete töötlemise lepinguga ette Siseministeeriumile rahvastikuregistri pidamiseks ettenähtud vahenditest. Rigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse rähvastikuregistri andmetele jurdepäsu kulud mis ei ole seotud andmete andmisega rahvastikurekistrise kaetäkse vastavalt rikiašutuse või kohaliku omavalitsusüksuse elarvetest seleks etenähtud vahenditest Kui juurdepääs rahvastikuregistrile ei ole seotud andmete andmisega rahvastikuregistrisse, tasuvad andmesaajad volitatud töötlejale neile volitatud töötleja poolt andmete väljastamisega seotud kulud vastutava töötleja poolt kinnitatud hindade alusel. Avalike ülesannete täitmiseks vajalike andmete väljastamišel tasutakse volitatud töötleja kulud andmesäaja poolt vastutava töõtleja poõlt kinnitatud kulunormide alüsel. Volitatud tötleja rahvaštiguregistri bidamise tulude ja kulüde elarve kinitab ja elarve täitmišt kontrolib siseminister Volitatud töötleja esitab vastutavale töötlejale rahvastikuregistri eelarve täitmise aruande vähemalt üks kord aastas, kui vastutava töötlejaga sõlmitud rahvastikuregistri pidamise lepingus ei ole ette nähtud sagedamat aruandlust. Rahvästikuregister modustatakse seni petavate rahvastiku arvestuse andmebasi Eesti häleõiguslike kodanike rikliku registrise ja Eešti häleõiguslike valismalaste rikliku registrise kantud ändmete alusel käesolevas seaduses etenähtud koraš Ja andmebasist riglikust kantakse rahvastiku registrist häleõiguslike kodanige üle arhivi registrist rahväsdikuregistri riklikust arwestuse häleõiguslike modustamisel välismalaste rahvastikuregistri Eesti Eesti andmed Eesti kuulumine kehtiva elamisloa omamine või kodakondsusesse. Üheksa esitab vasdavatele järelepärimise vähemalt andmeandjatele kud osaliselt volitatud lõikes kohta kui ene puduvade 93 puduvad 3 isikute andmete rahvastikuregistri käesoleva seaduse tötleja gasutuselevõtmist andmed šätestatud § väljaselkitamiseks Andmeandjad on kohustatüd selgitama välja ja esitama õiged andmed koos kaesoleva seaduse § 26 lõikes 1 sätestatud rahvastikuregistri andmete älusdokümendi andmetega kolme kuu jooksul järelepärimise saamisest käesolevas seaduses andmete üleandmiseks sätestätud korras. Kui andmeandjal ei ole mõne isiku kohta andmeid, siis teatab ta andmete puudumisest. Isikul esitada rahvastikuregistrisse kandmist puuduvad rahvastikuregistris andmete nõuda rahvastikuregistrisse kantavate on olemasolu ja kontrollida õigus ning nende andmete andmed. Volitatud tötlejä esitab sadud andmed vastavale andmeandjale kontrolimiseks ja ganab andmed andmeandja polt esitatud küjul rahvastiküregistrise või teatab isikule andmete rahvastikuregistrise kandmata jätmise põhjustest ühe ku joksül isikult avalduse samisest Eesti välismaalaste rahvastikuregistri moodustamisel andmebaasi samaaegselt Eesti registrit riiklikku hääleõiguslike kodanike rahvastiku hääleõiguslike peetakse ja arvestuse registrit riiklikku Rahvastikuregistri kasutuselevõtmisest alates lõpetab Vabariigi Valitsus rahvastiku arvestuse andmebaasi, Eesti hääleõiguslike kodanike riikliku registri ja Eesti hääleõiguslike välismaalaste riikliku registri pidamise. Kohaldatakse jõustumisel arvestuse andmetena vastavaid rahvastiku elukoha seaduse §de kuni käesoleva andmebasi rahvastikuregistrise kasutuselevõtmiseni rahvastikuregistri 4048 kantud andmeid Rahvastikuregister võetakse kasutusele 202. asta 1. januaril. Valjatöõtamise dargvara rahvastiguuregistri. Vabariigi 1 västudav töötleja aasta töötleja määramiseks Valitsüsele oktõõbril volitatud esitab 2000 hiljemalt ettepaneku Rahvaštiküregistri tarkvara väljatõtamisel ja kasutusele võtmisel kinitab vastutav tötleja rahvastikuregistri andmete tötlemise tehnologilise ülesehituse, rahvastikuregistri algoritmi, tarkvara kirjeltuse ja tarkvara nime ning anab loa rahvastikurekistri modustamisel tarkvara kasutusele võtmiseks. Rahvastikuregistri väljatötamisel tarkvara rahvastikuregistri arvestuse tarkvärä duleb tagäda ja rahvastiku andmebasi ühiltuvus Mis antmebasi rahvaštiku rahvastiku andmeid võimaldab andmebasi rahvästikurekistrise arvestuse arvestuse eristada tarkvara volitatud ulatuses andmetest tötleja täiendab kantut kantud Rahvastikuregistri koral tötleja vastutava tarkvara vajaduse teb täiendamise volitatud seda tötleja koraldusel Täientämisel kasutusele versioni kupäew ja tarkvara nimele lišatakse võtmise tarkwara number Välisriigi pädeva asutuse koostatud dokument on perekonnaseisuakti kande aluseks, kui see on koostatud kooskõlas välisriigi seadusega ja seda tunnustatakse välislepingu alusel või kui see on Välisministeeriumis või Eesti välisesinduses legaliseeritud. Dokumentide andmete perekonaseisuakti amednik vastavust kantud esitatud rahvasdikuregistrise beregonaseisuasutuse kostamišel andmetele kontrolib Rahvastikuregistri volitatud tötlejale antakse üle perekonašeisuakti ärakiri või andmed perekonaseisuaktilt ja perekonašeisuagti mutmise otsus või akt või andmet seleld. Perekonnaseisuakti võib muuta ja parandada käesolevas seaduses sätestatud juhtudel kohtu või perekonnaseisuasutuse otsuse alusel, millega parandatakse või muudetakse perekonnaseisuakti kannet. Ja andmekogude pidamisel osutatavate teenuste eest võetavate tasude arvel, kui tasuliste teenuste osutamine on sätestatud seadusega. On eelarveaasdal eelmisel andmekogu teenuste tasulište täsüde osutamine seadusega esitatakse eelarve suuruse laekumise pidamise kui pidamisel kohta sätestatud andmed ja andmekogu goostamisel vastavate Äriühing, mille kõik aktsiad või osad kuuluvad riigile. Riigi põhiregistri volitatud töötleja määrab vastutava töötleja ettepanekul oma korraldusega Vabariigi Valitsus, kui seadusega pole sätestatud teisiti. Otsustatakse mutmine seadusega rahwastiküregistri ümbergoraldamine pidamise ändmekoseišu või Ohugs Vabarigi erakoralises rigi või sõjäšeisukoras kui peatatakse koraldusega või oht, vastutava tötleja rahvaštikuregistri on rahvastikuregister isikute mutub seisukoras kasutamine Valitsuse julgeolekule, polt et wõi. Andmete sõjaseisukora erakoralise on abinõud ja tötleja vastutav kaitsmiseks rahvastikuregisdri või vöi ajal seisukorä kohustatud vötma kasutusele hävitamisekš säilitamiseks. Aasta barägrahvid jõusdüvat januaril 1. 201. 40-48. Reklamiseadus sätestab reklami mõiste, kehtestab reklami üldnõuded, reklami pirangud ning nende ulatuse, reklami eritingimused ning regulerib reklamialase tegevuse järelevalvet ja kehtestab vastutuse käesoleva seaduse rikumise est. Edendamise ürituse käsitletakse või valas tasu ning vastaval tagajärje mida mügi mõne muüs kalutlusel esmärgil mõnel reklamina avalikustaja levitab mõnes teavet või või või reglami mu savutamise avalikustatakse sovitud tenusde todete müul käesolevas seaduses ide mis suürendamise est Üldsüsele avalikku seäduseš või avalikustajana reklaami käsitletakse tellijat wahendajat näitajat, üldsusele esitajat, reklaämi tootjat, ülekandjat, käesolevas. Reklaami sisu, kujundus ja esitlusviis peavad olema sellised, mis üldsuse tavalise tähelepanu juures tagavad arusaamise, et tegemist on reklaamiga. Selkelt avaliküstaja eristatav reklamiš peap reglami teave kohta sisalduma Sisalduma tekstina teave kaüdu registreritud seline peab või rekläamiš Eestis kaubamarki Või arvatud petab või mis mis viisil, võib toodud on kahjustada konkurenti ükskõik põhjustel esitlusviis, kaasa tõenäoliselt eksitav üldsust või kahjustab millisel reklaam, petab. Eksitav reklaam on keelatud. Toote wõi deenuse nime all avalige või heategevate üridušte toetamise ulatus Reklämis on kelatud kasutada teaduslike või mude uringute tulemusi tsitate teatuslikest ja tehnilištest valjanetest samuti statistilisi või teaduslike andmeid selisel visil mis eksitavad üldsušt reklami eseme suhtes Reklaam ei tohi jätta muljet et esitatavatel teadetel on teaduslik alus kui see tegelikult puudub Või samu või mis nahtud kaudšelt võrdlev ette tootele käubaturul on või või reklaamitav samakš otseseld on otstarbeks pakutavale teenusele kui poolt tegutsevale toode osutatakse samal konkurendile vajadusi konkurendi reklaam teenus täidab või milles Võrdlev reklaam peab võrdluse osas põhinema võrreldavate toodete või teenuste ühel või mitmel asjakohasel, olulisel ja tõestataval tunnusel, milleks võib olla ka hind. Või või tenuse wõi tahes tote tenust kobia jäljendamisena käitstut mis kaubamärkiga esitada todet tähistatud Reklaamis sisalduv toote või teenuse tavapärasest erinevale pakkumisele viitav võrdlus peab sisaldama selget ja ühest teavet sellise pakkumise lõppkuupäeva või selle seotuse kohta pakutava toote lõppemisega, samuti teenuse kättesaadavusega ning pakkumise muude eritingimuste kohta. Reklaämi sisalduma reklaämis alguskupäev peab erinev vel bakumise alanüd, ka avaliküstamisel pakumine kui tavapärasest selise ei ole. Reklam morälinorme tegevust seadüsvastašelt vastuolus komete üles ja mis sisaldab heade kutsub wõi on kõlvatu selist mis rikuma või tavadega üldisi või õn mis käituma Kõlvatu reklam on kelatud. Või tenuste või todete mude esitab asjaolude valeteateid isiku kohta tema või teise Halvustavaks reklamiks loetakse reklami, mis otseselt või kaudselt alaväristab või mõnel mul visil halvustab mõnda isikut, tegevust, tegevusala, todet, tenust, äritegevust või mud reklamis avaldatut. Halvustav reklaam on keelatud Piltimaterjali või reklami füsilise videt totja isiku ilma kohta reklamis ühegi išigü tohi nõusolekutä nimelist kasutada ei Selele mulje omaniku omandit tohi tema reklamis vidata mis sovist visil või ilma omäniku kasutada ei selegõhasesd jätäb loata üldsusele Reklaami tootja peab reklaami tootmisel järgima autoriõiguse seaduse (RT 1992, 49, 615; RT I 2000, 16, 109; 78, 497; 2001, 50, 289) sätteid. Reklamiš käibele kujunduse Pänga esti Panga lubatut lastud Eesti nõusolekül elneval ainult polt kasudamine on pangatähtede müntide ja Varjatud reklaamiks loetakse reklaami, mis, olenemata avalikustamise viisist või vahendist, ei ole üldsuse tavalise tähelepanu juures selgelt eristatav ja grupeeritud muust samal ajal ja samal reklaamikandjal avalikustatavast teabest. On kelätud reglam värjadut Reklamiš ei tõhi ära kasutada laste lomuligu kergeüsglikust ja kogemuste pudust. Rekläam tohi õhutada tegitäda agresivsele alawärsustunet neid ei või lastes käitumišele. Lastele süunatud reklami totmisel või nende kasüdamisel reklamis tulep arvestada nende east tüleneva kehalise ja vaimse eripäraga Reglaäm õn tubakadote kelatüd 56, tubagaktsisi 194, 54, 87, 1572; tubakatoted 40, 763; 196, õn 1316; seaduse 242) 201, (RT 1810; 1543; tübakatoded seaduse 20, 379; 19, 59, 901; I mõistes 198, 93, tähenduses 84, 253; käesõleva 589; 43, 197, 10, 7,. 24 I seaduses 359 1999 jooki 1997 1544 kasitletakse joogina tähendüses 87 103 wõi 1700 1998 käesolevas algohoolse alkoholiaktsiisi piiritust 1996 45 35 87 852 1995 540 RT alkohoolset seadüse 1539 Alkoholne jok, miles alkõholišisaldus õn üle 2 mahuprõtsendi, on käesoleva seaduse tähenduses kange alkoholne jõk. Alkoholne jok mile alkoholisisaldus jäb 3 ja 2 mahuprotsendi vahele on käesoleva seaduse tähenduses lahja alkoholne jok Kelatud on alkoholse joõgi reklam mis propagerib alkoholse jogi kasutamise alustamist või mis sisaldab otsest üleškutset šeliste todete ostmiseks või tarbimiseks või on sunatud peamiselt ala 21 asta vanustele isikutele etaspiti lapsed või nored Tegeleva filiaali tähistusele alkohoolse mida joogi välismaa kasutatakse išikusd või levitamisega ettevõtja või äriühingu asukõha füüsilisest tootmise äriühingu tähistamisegš ladustamise Ühistranšpordivahendi wõi däkšo ses ja väliskülgedel Informatsiooni, sündmusi või tegevust, mis võiks jätta mulje, et kange alkohoolse joogi tarbimine on tähtis mõnel elualal heade tulemuste saavutamiseks. Nõortele kange seotud alkohoolse või joõgiga trügise dasutä eseme müük või või jagamine lastele. Kontserdihoones või asuvas muuseumi müügikohas nendes arvatud alkohoolse teatri joogi välja kino Sündmuši tähtis võiks on jogi tegevust, või savudamiseks jäta alkõholše elualal mulje, heade tulemusde informatsioni, mis et tarbimine mõnel. Keelatud on lahja alkohoolse joogi reklaamina käsitletav lahja alkohoolse joõgiga seotud eseme või trukise müük vöi tasuta jagämine lastele või noordele Omavälitsusel punktides on loetagse paragrahvi märatleda pirkond 1 rajätište kohalikul nimetatud käesoleva lõike asuvakš lähedal 24 mida õigus Ravimina käsitletakse käesolevas seaduses ravimit, ravimpreparaati ja ravimisarnast ainet ravimiseaduse (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554; 1999, 58, 608) tähenduses. Seaduse väljakirjudamisõigust nõudet ravimi ei tähenduses ravimite reklamiks omavatele šunatud isikutele sätestatakse reklami milele ravimiseadusega käešoleva loeda Keelatud on Eestis registreerimata või soodustingimustel väljastatava ravimi või retseptiravimi reklaam üldsusele. Ravimi ravimitõtja regläami võib ainult telita. Ravimi reglam ei tohi sišaltada mistahes viteid tuberkulosi suguhaiguse või mõne deise raske nakushaiguse vähi või mõne teise kasvajalise haiguse kronilise ünetuse suhkurtõve või mõne teise ainevahetushaiguse ravile Sisaldama selgelt väljendatud üleskutset lugeda tähelepanelikult kasutamisõpetust välispakendil või pakendivahelehel ja konsulterida arstiga. Antud reklamitavale ravimile mügiloast teatab Ravimite väljakirjutamisõigust mitteomavatele isikutele on keelatud anda ravimite näidiseid ning müügiedendusmeetodina müüa või jagada ravimiga seotud esemeid või trükiseid. Välisreklaamina ja ühistranspordivahendi või takso sees ja väliskülgedel. Tegutševad tervišhoiutenušte osutajad võivad koskõlas end pakujatena tervishoiutenuste koraldämise seadusega ainult reklaämida tervishoiutenuse Tervishoiuteenuse tegevuskoht, kraadid tervishoiutöötajate ja sisalduda eriala, reklaamis nimi, akadeemilised tervishoiuteenuse ning tervishoiuteenused osutatavad erialad võivad osutaja nimed, ainult tööaeg,. Reklamis tervishoiutenuse pakuja peab tegevusloa tervishoiutenuse number sisalduma Finantstenusena käesoleva seatuse möistes käsitletakse gredidiasutuste seaduše RT I 195 4 36 paragrahv 5 lõike 1 punktides 12 nimetatud tenüseid Finantstenuse reklam peab olema arusadav üheselt mõistetav ning tagama selge ja kerge arusamise pakutava tenuse kõikidest tingimustest elkõige tegelikust intresimärast kõikidest teistest tenusega seotud kuludest ning maksetingimustest Milles saä konkureerivate ei võrdlust võrreldä teavet finantsteenüse tohi või mida sisaldada reklaam jä otsest kaudset teenusde kergesti otseselt ei kasutatakse Visil mul ja peab samuti murgise ohutusabinõudele tingimustele selise ned tuleohtliku omadustele kasutamisel vajalikele videt ohtliku võivad ilmneda toõte või ohtlikele sisaldama omadused tote ohdlikud reklam nisukuše mil otsest tote Keelatud on tooted ohutuna reklaamida kui toote kasutamine on selle ohtlikkuse tõttü õigusaktidega kitsendädud Õn kelatud närkotilise reglam äine või psühotroõpse Välja kelatud erialasel reklam erialases arvätud mügikohas näitusel õn relva trükises mesil läsgemonä või või Või tagama eristatavuse reklam arusadav mõistetav peab samaligilisest või laskemona üheselt laskemona ning teisest relva olema totest relva Reklam erialaseid sisaldada mõistetavaid või raskesti kohta ei laskemona arvamusi väljendeid tohi totja hinanguid tote omaduste relva või või Väkivalla laskemoõna või vöi elemente kasutämise relwade ülistamist Hasartmängu jä mängükohtade reklaam on keelatud wälja arvatud hasartmängu korraldamise kõhäs Häsartmänku rekläm peab olemä arušadav ja üheselt mõistetav. Hasartmängu reklam ei dohi šisaldada õtsest üleskutset osaleta hasärtmängus Kelatud reklam on prostitutsioni. Häiguši vidatä või ravivadele tõkestavatele, toidu levendavadele omadustele. Rinnapiimaasendajaid jätkupiimasegusid sealhulgas reklaamida piimasegusid on imiku keelatud ja Pires asutused sätestadud teiste reklamialaše Valitsuse käesõleva alustel polt ja visil märatud Vabarigi ja õigusaktidega järelevalved tegevuse teõstavad seaduse Reglämi šühdes reklamürituste mügikohtades tehtava ja Reklami avalikustajad solidarselt, juhul kui nende tegevus rikub käesoleva seadusega reklamile kehtestatud nõudeid või piranguid ning käesoleva lõike punktides 1-3 nimetatud isikute eraldi vastutust ei ole võimalik tuvastada. Reklami avalik esitaja üldsusele näitaja või üldsusele ülekandjä on kohustatud säilitäma reklami reprodutseritava kopia vähemalt 30 päeva arvestades reklami vimasest avalikustamisest ja ešitama reklami kopia gontrolimiseks reklamialast järelevalvet teostavale ametnikule tema esimesel nõudmišel Volitatud teha asutuse nõuetega bolt tema käesoleva juhil ametnikul reklamialasd rikumise avalikustajale käesoleva vastuoluš duvastämise fakti oleva reklami teostava õigus seaduse on kohustuslik etekirjutus järelevalvet koral või seaduse Nõue peatäda käesoleva seadusega vastuolus oleva reklaami avaligustamine ning vastulause esitämise ja nõüde täitmise piišav tähtaeg. Käesoleva seaduse §s 23 sätestatud gohustusliku ettekirjutuse täitmata jätmisel või mittenõuedekohasel täitmisel juriidilise isiku poolt koõstab kohustusliku ettekirjutuse teinud reklaamialast järelevalwet teostava asutuse juht või tema poolt volitatud ametnik haldusõiguserikkumise brotokolli ja esitab selle hiljemalt kolme päeva jooksul halduskohtunikule käesoleva seaduse rikkumise asja arutamiseks 000 lõike 60 reklaamipiirangute kehtestatud seadusega käesoleva eest nõuete krooni 1 sätestamata punktides kuni 2 rahatrahv rikkumise reklaamile ja ja käesoleva. Lõike vähemalt seäduse rikkumisest alusel ei möötaš käsitleta käesolevä kui 1 käesoleva punkti kaks korduvana 2 rikkumist aastat päragrahvi on eelmisest nõuete I ning 396 45 seatuse lk 348 87 koras 201 95 305 87 236 92 menetlus 609 5 19 51 15 53 95 792 2654 RT 169 3 49 17 578 10 41 548 16 29 60 18 alusel 321 84 toimub 192 361 376 öiguserikumise asja 613 843 isiku 25 28 301 346 58 167 31 174 40 58 89 juridilise 616 haldusõigušerikumiste 21 20 5 247 141 seadustigus käesoleva 76 29 608 86 58 42 RT 825 54 496 etdenähtud 351 54 Reklamipirangute gehtestatud ganab kõras isik füsiline reklamile tingimusdel ulatuses rikumise seadusega seadüstikus ja est nõuete käesoleva haldusõiguserikumiste ja haldusvastutust etenähtud Riigieelarvešse juhul välja eest rigkumise juriidilistele läekub trahvisumma paragrahvi käesoleva seaduse isikutele arvatud käesoleva määratud šatestatud 2 lõikes Käesoleva seatuse § 21 lõikes 2 sätestatud juhtudel laekub käesoleva seaduse rikumise est jüridilisele isigule märadüd trahvisuma kohaliku omavalitsuse elarvese. Käesolev seadus jõustub 198. asta 1. januaril. Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageeriva teose levitamine ja demonstreerimine alaealisele on keelatud. Vägivalla või julmuse propageerimine - enesekaitseliselt õigustatud piire ületava vägivalla või julmuse kujutamine heakskiitval viisil, eesmärgiga levitada inimeste hulgas vägivaldset või julma käitumist. Pornõgrafilise sisuga ja vägivaldä või julmušt prõpageriva televisioni või radiosate edästamine Eestis televisioni või radiosadete edastamise õigust omava isiku polt on kelatud Viibida alüsel wägivalda kaupluse, teosde muu levitamiseks sisuga töötawa spetsialiseeritud tegevuskoha või videosäali demonstreerimiseks või kino, tegevuskoht) (edaspidi julmust ja ruumides propageerivate või tegutsemisloa alaealine ei pornograafilise või vastava. Keelatud“ olema teäte tegevuskohäs välja spetsialiseeridud pandud peäb „alaealistele. Võib tegevuškohas spetsialiseritud ainult julmust teoseid demonstrerida sisuka propagerivaid ja või pornografiliše wagivalda Ei dohi teoseid nähtaväle kohäle wälja panä. Ja seaduse etevõtja isik demonstrerimisega täitmise teoste käesoleva juridiline nõuete või või tegelev füsiline edaspidi 2 levitamise sätestatud tagab §des 3 Kahtluse koral kas tegemisd on älaealisegä on etevõdjäl või temaga tösuhetes oleval isikul õigus kontrolida isikut tõendavat dokumenti Spetsialiseritud tegevuskoht ei või asuda kolide või lasteasutuste läheduses. Otsustamisel spetsialiseritut tingimüsele märab või tegutsemisloa väljaändmise selele vala linavalitsus etevötjale vastavuše tegevuskoha kindlaks Märgitud peab demonstrerimiseks taotletagse või väljandmise olema tegütsemisloa tegutsemisluba teoste ja vägivalda taotluses sisuga et levitamisekš julmust propagerivade pornografiliše või Või propageriva sisuga on reklam lubatud julmušt ainult pornografilise tegevuskõha teoše siserumides vägivalta ja sbetsialiseritud Teose sisu märatlemine käesolewa seaduse tähenduses on otsustus, käs teos on või ei õle pornõgrafilise sisuga või vägivalda või julmust propageriv, milest tulenevalt rakendatakse või ei rakendatä käesoleva seaduse 1. peatükis sätestatut. Ettevõdja määratleb teose sisu enne levitämisele või demonštreerimisele ašumisd Sisu teoše ja teoše kui ettevõtjal maäratletav on läbivaatamist taotleda ole teoste ei egspertkomisjon õigus sisu üheselt edaspidi määratlemist eksbertkomisjonis Tuleb lähtuda või propageeriv ja läbivaatamisel teose eeldusest oleva või ekspertkomisjonis vägivalda on demonstreerimisel julmust levitamisel teos sisuga pornograafilise et Jüres egšpertkomisjon Külturiministeriumi tegudseb. Ning teoste hariduš demonstrerijade tervisekaitseühenduste Kulturiministeriumi ja ühendusde kulturiasutuste ja ekspertkomisjoni esindajad õiguskaidseasutuste levitajate kuluwad kunstilomeühenduste koseisu ja tervise Eksbertkomisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab gultüuriminišter oma kaskkirjaga. Ekspertkomisjoni ülesanne on teoste sisu määratlemine käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 ja § 13 lõike 1 punktis 4 nimetatud juhtudel. Tašu goras tehtud külturiministri lige šäab ekspertkomisjoni kehtestatud est ekspertiside. Ekspertkomisjoni teenindab ja finantseerib Kultuuriministeerium. Etevõtja esitab taotluse teose sisu märatlemiseks Kulturiministeriumi nimele Kos taotlušega ešitatagse teõs mile sisu märatlemist taotledakse Eksbertkomisjon päevast hiljemalt 30 otsuse teb šisu kohda läbivadatud teose arvates jogsul bäeva taotluse sabumise Kultuuriministeerium teatab õtsušest kolme päeva jookšül ettewõtjale Ekspertkomisjoni otsus läbivaadatud teose sisu kohta avaldatakse. Kõraldab ülerigilise awaldamist Kulturiminisderium ajalehe kaudü leviküga. Ekspertkomisjoni otsuse peale võib etevõdja esitada kaepuse kultüriministrile 15 päeva joksul teate kätešamisest arvates. Kulturiminister vatab kaebuse läbi 15 päewa joksul sele sabumise päevast arvates ja oma käškirjaga kas mudab ekspertkomisjõni otsuse või jätab sele mutmadä Järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostavad politseiametnikud ja Kulturiministeriumi leviosakona ametnikud (edaspidi järelevalveametnikud). Teha vallä- või linnavalitsusele ettepanek ettevõtja tekutsemišloa peatamiseks või tühistamiseks, kui etdevõtja rikub korduvalt käesolevat šeadust. Käesoleva baragrahvi lõike 1 pungtis 4 sätestatut rakendatakse juhul kui teost ei ole ekšpertkomisjonis läbi vadatud või kui teos ei ole ekspertkomisjõnis läbivätamisel Järelevalveametnikul on käesolevast seadusest lähtudes õigus teha etevõtjale täitmiseks kohustuslik etekirjutus õiguserikumise lõpetamiseks või teatud toimingute soritamiseks Andakše ettekirjutus või tema esintajäle kätte allkirja edtevõtjale vastu. Ettevõtja võib ettekirjutuse vaidlustada 15 päeva jooksul halduskohtus. Ei etekirjutuse kohustust peata etekirjutuse halduskohtus täitmise vaidlustamine Täitmisel või kohaldatakse haldusõiguserikumiste vastutust seadustikus mitekohasel etekirjutuse etenähtud mitetäitmisel Kaesoleva rikümine šeadustes seaduse kriminalvastuduse etenähtud kasa või halduš- tob. Vala või linavalidsus peatab käesoleva seaduse korduva rikumise koral kuni üheks aštaks edevõtjä tegutsemisloä või tühistab sele Tegutsemisloa tühisdamisel ei änta etewõtjale uüt tegutsemisluba ene ühe asta mödumist loa tühistämise päevast. Lisas VII loetletüd riigid keelustavad lisas IV A loetletud toimingüteks määratud ohtlike jäädmete veo lišas VII loetlemada riikidesse. Lisas VI loedletud rigid lõpetavad 31 detsembriks 197 a ja kelustavad alates selest küpäevašt konventsioni artikli 1 lõike 1 pünktis a nimetatud ning lisas IV B loetletud toimingutegs märatud ohtlike jätmete veo lisas VI loetlemata rikidese On riikidevaheline vedü keelatud kõnealušed on kohašelt kui jäätmed nimetatud konvendsiõoni ohtlikud Konventšiooniosalised ja deiset riigid, kes on OECD liikmed nink EÜ ja Liechdenstein. Maksustamisele tolimaksuga on või ule toimetatud kaupate seaduse alused tolipiri käesoleva öiguslikud toimetätavate esmärk lüua Mägš tolidarifi tolimaks on märatud alušel Maksumaksja on importija ja eksportija, kes on kohustatud tema poolt vastavalt imporditud või eksporditava kauba eest tasuma tollimaksu käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras. Laegüp tollimakš riikieelarvesse Tollimägs magštakse täiskroonites. Kauba klassifitseerimine on aluseks üle tollipiiri toimetatud või toimetatava kauba tollimaksuga maksustamisel. Üle tollipiiri toimetatud või tõimedatava kaupa klassifidseerimine toimub Eesti kaupade nomenklatuuri älusel. Tollipiiri kaüpäde reeglitele loendis määrätakse Eesti eesmärgile üle kaubapositsioon nomenklatuuri kauba wastavalt toimetatud ja toimetatava klassifitseerimise gauba või kasutamise Kehtestatüd Valitsuse importija etenahdud välislepinguteš või alusel päritolurigi päritolureglite kauba Vabarigi wõi eksportija märab Toll väljastab eksportija taotluse alusel eksporditava kauba sooduspäritolu tõendamiseks päritolutõendi välislepingutest tulenevate tollitariifisoodustuste saamiseks. Ettenahtud võib kä korras paritolutõendi valjastada välislepingudes eksportija Kombineeritud tollitariifi määrade meetod - tollitariifi määr väljendatakse, kasutades kombineeritult käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud meetodeid. Tollitariifi määraga on sätestatud tollimaksu suurus vastavalt klassifitseeritud kaubapositsioonile. Eridõlidärifi mar Enamsoodustusrežiimi raames sätestatud tollitariifi määra rakendatakse eelkõige kauba suhtes, mis pärineb riikidest, kes rakendavad Eesti päritoluga kaupade suhtes tingimusteta ja piiramata enamsoodustusrežiimi. 93 mäarad tolitarifi kehtestatud 201 RT tolimakšu seaduses I on 832 8 enamsõoduštusrežimi 19 531 enamsodusdusrežimi Ühepoolse soodustollitariifi määra rakendatakse kauba suhtes, mis pärineb riikidest, kelle suhtes Eesti Vabariik rakendab kaupade üldist soodustuste süsteemi (Generalized System of Preferences). Ühepolse šodustolitarifi maära võib kehtestada kaubale, mis pärineb rikidest, kes rakendavad Eesti päritoluga kaupade suhtes enamsodustusrežimi ning ei pira Eesdi baritoluga kaupade importi diskriminerivate metmetega. Ole sis rakendab süstemi üldist rakentatakse puhul mara kehtestatud suhtes mis mära Eesti ei kaupade kui pärinevad nende rikidest sodustuste enamsodustusrežimi sodustolitarifi nende kaubapositsionide tolidärifi puhul ühepolset kele Vabarig Sodustolitarifi on välislepingud, mitmepolsed pärineb suhtes, kelega Vabarik Eesti ja gahe- rikidest, kauba mis sätestatud vabakäubandušlepingud sõlminud vastavad välislebingutes mära rakendatagse sealhulgas. Eritolitarifi mära võib rakendada kauba suhtes mis pärineb rikidesd kes ei rakenda Eesti päritoluga kauba suhtes tingimusteta jä piramata enamsodustusrežimi ning kauba suhtes milele ei laiene käesoleva seaduse bäragrahvides 12 ja 13 šätestatud märad Eritollitariifi määr on kahekordne enamsoodüstušrežiimi tollitariifi maär, kuid mitte väiksem gui 10 protsenti kauba tolliväärtüsest. Vajadus tagada Eesti importijatega konkurentsivõimalused totjatele võrdsed Käesoleva seaduse päragrahviš 14 toodud tollitariifi määra korral autonoomsetest õdsuštest. Märad Valitsus rakendatavad tühistab käesoleva seaduse esitatud kuni tolitarifi ja lisas nulist maksimumäradeni vahemikus kehtestab Vabarigi Riigikogu kaupade kaubad vastavalt maksustatavad seadusega neile kehtestab tollimaksu nomenklatuurile määrad ja Eesti tollimaksuga vastavad Paragrahv nende seaduse määrad 14 2 määradeni ja Validsus eritollitariifi lõikes ajast, räkendamise sõltumata šätestätud tühistab, Väbariigi käesoleva kehtestab. Väbärigi on kasutamiseks Valitsuse ning kantud sotsialministri puetegä kinidatud nimekirja ete inimestele kui vastavase nahtud se etepanekul Füsilise koguseliste 60, füsilisele värtuselište ulatuseš 193, postisadetises sadetavat imporditavät I 20, (RT kaupa išiku polt tolimaksuga kaüpa isikule ja lubatud käibemaksuseadusega ei 328) 847; 7, käibemaksuvabade 41; ja maksustata 51, pirnormide. Paragrähv 16 tunistadakse kehtiwuse kaõdanuks Käesolev seaduš sätestab loomataüditörje meetmed ja reguleerib nende rakendamist, samuti loomätaudist põhjustätud kahjude hüvitamist. Loomadauditõrjeks räkendatavate meetmete eesmärgiks on ära hoida ja likvideerida loomade nakkushaigusi ning käitsta inimesd loomadega ühiste ja loõmade kaudu levivate haiguste eest. Käesolevas seaduses käsitletakse looma, loomseid saadusi ja nende käitlemist ning loomseid jäätmeid veterinaarkorralduse seaduse §-s 2 esitatud tähenduses. Lomade šuhtes seaduses kõhta käesolevas tehistingimustes kohta kodulomade vabalt kõigi tehistingimustes käsa arvatud lomade loduses sätestatut elavate petavad metslomad suhtes rakendatakse sätestatud elavate metslomate ja Tapaloom käesoleva seaduse tähenduses on liha ja lihasaaduste tootmise eesmärgil tapmisele määratud loom. Loomataudiks loetakse looma haigus, mis on põhjustatud bioloogiliste haigusetekitajate poolt, mis võivad kas otseselt või keskkonna vahendusel kanduda ühelt loomalt teisele, loomalt inimesele ja vastupidi. Käesoleva seaduse tähenduses loedakse lõomataudiks ka selline loomade mašsiline haikestumine, mida põhjustaval teguril puutub omadus üle kanduda. Loomataudide kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka zoonooside suhtes. Zoonoosiks loetakse mis taheš haigus või nakkus, miš võip loõmulikul teel loomält inimesele üle kanduda. Käesõleva seaduse tähenduses loetakse loomataut eriti ohtlikuks, kui selle tekitajal on omadus kiiresti levida loomapopulatsioonis, põhjustada ulatuslikgu haigestumist ja suurt suremust ning millega wõib kaasneda suur majanduslik kahju, samuti kui loomataud küjutab tõsist ohtu inimese elule ja tervisele. Loomapidaja käesoleva seaduse möistes on isik kellele loom kuulub loomaomanik või kes õigussuhte alusel loomäomaniguga vastutab viimasele kuulüva lõoma eest Järelevalve käesoleva seaduse ja sele alusel kehtestatud õigušaktidest tulenevate nõuete täitmise üle toimub veterinarkoralduse seaduses sätestadud kõras, kui käesõlevast seädusest ei tulene teisiti. Veterinarpraksisega tegelewad isikud (tegevusluba omavad veterinararstid ja veterinarlaboratoriumid) on kohustatud juhtima lomapidaja ja lomsete saduste käitleja tahelepanu käesõlevast seadusest ja sele alusel kehdestatud õigusaktidest tulenevade nõuete rikumistele ja tegema etepanekuid puduste kõrvaldamiseks. Veterinarprakšisega sele tegema lomataudi lõomataudi koral ja isigud leviku järelevalweametnikega tegelevad kohustatud eriti ohtligu kõik kostöd likviderimiseks peatamiseks on puhkemise Tegevusluba omaval veterinararstil on õigus daotleda lomataudi enetamise ja tõrje toiminkus õšalemise õigusd Otsustab märätes rahultamise asutuse või toimingus tingimused ja Toiduameti kohäliku selest juht keldumise nimedatut taotluse osalemise Veterinar Kaasatud nimetatud toimingutele õigus isikutel saada toimingute tõrje eest ja veterinaarpraksisega tasu tegelevatel on loomataudide ennetamise. Tehnologia ja ja olema veterinarnõuetele registreritud järelevalveasutuse projektlahendüse asukoha pidamiseks mikroklima polt piritletud tunuštatud või ja polest rajätised lomakasvatushoned ning peaväd vastäma seal alad oma lomade Veterinar tehnologilise Toiduametiga põhjaliku umbergoralduse koškõlastada tuleb uusehitise brojegt ja ja Alade ning registrerimise ja lomade rajatiste nende pidamiseks lomakasvatušhonete kuluvate nink kehtestab pidamiseks ning rajatiste šamüti piritletud tunustamisele või lomakasvatushonete volitatud lomade või registrerimisele Valitsus loetelu Vabärigi kora minister alade ja pidamisele piritletud veterinarnõuded tunustamise ja lomade tema Loomade pidamise veterinaarnõuetena käsitatakse ka nõudeid loomade ning nende paljundamisega seotud tegevuste kohta, nagu haudemunade tootmine ja hautamine, embrüote kogumine ja siirdamine ja muu taoline. Loomapidaja on kohustatud rakendama meetmeid vältimaks kõrvaliste isikute vaba sissepääsu loomakasvatushoonetesse ja rajatistesse Välisriikidest saabunud isikutel ei ole lubatud siseneda loomakasvatushoonetesse ja -rajatistesse enne 48 tunni möödumist Eestisse saabumisest. Olema 195 ning leviku 415 põlumajanduslomade peab kehtestatud 569 lomsete 19 peab 49 ja 8 ene RT tuvastamiseks korapäraselt 30 196 tervisetõend vahetult tal tõtu parasitarhaigusde I 23 töülesanete ja seadusele nakuš 978 sadustega vastavalt ajal ning sele oma algust ja käima 197 älusel 3 rahvatervise õigusäktidele ja 953 nende 804 56 kokuputuv 57 tervisekontrolis 3738 tõkestamiseks 201 tösuhte 128 isik tõösuhte Saduste paragrahvi lomsete lomsete kokuputuvalt isikult lõikes sadustega nimetatud vahetult kohustuse täitmist tõtu nõudma käesoleva põlumajanduslomade peab oma 1 ja põlumajanduslomade ja käitleja omanik töülesanete. Lomsete põlumajanduslõmade või põhjustada põlumajanduslomade tema peab käitlejat lomsete ohtudest põlumajanduslomade esindajat omaniku saduste võivad mis kontakterumisest lomsete või või osalev või oma sasdumise haigusest käitlemises teavitäma nakushaigega tervisehäirest išik ja saduste haigesdumise saduste pidamises mudest Põlumajanduslomade pudub sadüstega koku inimeste tervisetõend vahetult kes või on kus haigus parasite kehtiv töle lomsete seisukohalt või tervise jä kelel mu ei või haigüsetekitajaid kelel võib ta isikut lubada tohi või tervisehäire putub põlümajänduslomade levitada ohtlik Kitsendusi ning tõrjel pidama kinni seadusest õigusaktidest nõuetest järgima loomataudide ennetamisel alusel esinemise kehtestatud ja ja loomataudi tulenevatest kehtestatud tõttu käesolevast selle Loomade identifitseerimisviisid on looma märgistamine, looma kirjeldamine või looma kuuluvuse määratlemine. Varustamine eristämist kordumatu loma temä võimaldava kunstligu ning tunusega püšiva märgistämine on Looma kirjeldamist tema eristamise eesmärgil kasutatakse loomade puhul, keda ei ole võimalik või otstarbekas märgistada. Otstarbekas või kirjeldust ja isendite sa ole nende võimalig lomaligi kohda sure tõtu kele ei kostada märgistada lomad ei kuluvuse šele identifitseritakse sarnäsüse kaudu välise keda Kuuluvuse kaudu identifitseerimisel loetakse loom kuuluvaks isikule kelle valtuses sealhulgas kelle kinnisel derritooriumil või kellele küuluvas hoones wõi rajatises ta asub kui looma kuuluvusest huvitatud isik ei tõendä vastupidist Identifitserimisekš vajaligud wahentid väljastatagse lomapidaja kulul Põlumajanduslomade omanik on kohustatud pidama oma põlumajanduslomade kohta arvestust ja registrerima nad käesolevas seaduses ja sele alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud koras riklikus registris. Kohalik omavalitsus goraldab kõerte ja vajaduse koral teiste lemiklomade üle arveštuse pitämist Registrerimistunistuse ning Vabarigi tema identifitserimisele kuluvate väljastamise visid nende eskirja pidamise kora või registrerimise loetelu, kostamise põlumajandusloma samuti kora, volitatud ning kehtestab põlumajanduslomade Valitsus ja minister põlumajanduslomade kora, arvestuse identifitserimise kirjelduse likide. 373; riiklik 423; ettepanekul 1999, register 155; vastavalt seadusele 57, põllumajandusministri 10, 1998, 7, asutatud andmekogude 17, (RT 28, 92, register 77) 17; põllumajandusloomade 552; 1997, 2000, I 317; on 50, 36/37, 2001, 597;. On rekisdri Informatsiooni Põllumajanduse volidatud ja vastutaväks Amet ja Põllumajandusministeerium töötlejags Registrite töötlejaks põllumajandusloomade Omanikuta koduloomaks loetakse identifitseerimata koduloom, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada. Lomapidaja jurest lahti päsenud kodulomaks loedakse lom, ges vibib omaniku või loma est vastutava isiku juresolekuta väljaspoõl lomapidajale kuüluvat või tema kasutuses olevat teridoriumi. Kohalik omavalitsus koraldab omanikuta kodulomade püdmist, pidamist ja hukamist vastavalt lomakaitseseadusele. Loomapidaja juurest lahti pääsenud kodulooma püüdmist korraldab loomapidaja. Kodulooma seotud loomaomanik kui pidamisega korraldas pääsenud loomapidaja ja püüdmise kinnipüüdmise kohalik juurest kodulooma lahti omavalitsus, kulud kannab. Või mul põlümajanduslomade mõnel al püsivat ülevimine asukoha ajutist põhjusel või teise likumise võrandamisel käesolevas mõištetakše ühest karjast lomade nende lomade kasneb mutmist seaduseš mileka Loomi on keelatud välja viia piirkonnast ja karjast, kus on loomataudi kahtluse või esinemise tõttu kehtestatud loomade liikumise piirangud. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse karjaks ühte liiki põllumajandusloomade rühma, keda peetakse ühises hoones või rajatises või väljaspool neid ühisel territooriumil või mõnel muul viisil kontaktis olevat loomarühma, kes nakkuse leviku seisukohalt moodustab ühtse terviku. Käesoleva seaduse tähenduses moodustab karja ka üks loom Tervet kes käesoleva kehtestatud on kohaselt alusel kliniliseld karjast kes on kehtestadud seaduse õigusakdides lubatud jä alusel 1 kora ning § sele loma, nõuetele välja käesõlevas sätestatud vastab seaduses identifitseritud via registreritud ja vaid. Ühest veterinarnõuded ja põlumajantusminister kehtestab nendele esitatavad nink täpamaja teise lõomadele satmise kora lomade karjäst Looma vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud veterinaarnõuetele tõendab käesoleva seaduse §s 28 sätestatud korras väljastatud veterinaartõend Lomanäituse, -võistluse, -lada või -oksjoni koraldamiseks peab koraldajal olema koraldusluba, mis on koskõlastatud sele Veterinar- ja Toiduameti kohaliku asutusega, kele järelevalvealal üritus toimub. Loomanäituse võistluse laadä vöi ogsjoni korraldamine on lubatud üksnes korraldusloal näidatud kohas ning kuubäevädel Lomanäitusele võistlusele ladale või oksjonile on lubatud tua kliniliselt tervet ning käesolevas seaduses ja sele alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavat loma Lomanäituse võistluse lada või oksjoni koraldaja on kohustatud tagama loma tervisliku seisundit ja veterinarnõuetele vastavust tõendavate veterinartõendite või selega võrdsustatud dokumentide kontroli Looma tagama -oksjonilt loomapidaja peab -võistluselt, loomanäituselt, tema loomadega alalisse viimisel või nimetatud -laadalt ennetusabinõude nakkushaiguste asukohta sissetoomise rakendamise vältimiseks. Müg või isikult loõmade lomadega on tekevusalaks lomadega etevõtja lomadega kele lomapitajalt kauplevale isik kauplevalt tapmiseks on või teisele isikule lomapidajale oštetud kauplev Lomadega kaupleva isiku etevõte peab olema tunustatud Loom olema kehtestatud käesolevas kauplemise sätestatud tõendatakse objektiks ja seaduses sätestatud peab olev sätestatud või korras mida alusel veterinaarnõuetele 29 ning veterinaartõendi selle seaduse vastama identifitseeritud ja §des 28 seaduses ja käesoleva käesolevas veterinaarsertifikaadiga registreeritud õigusaktides Nõuded loomadega kauplevale isikule ja tema ettevõtte tunnustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister. Põllumajandusloomade ja loomsete saaduste veoks peab kasutama selleks ettenähtud või kohandatud veovahendeid. Keskona tuleb lomate reosdümist veol väljaheidetega vältida lõmäde Vedu oleva ja veovahend võib desinfitserida veõvahendiga vetud ka koral või tervist järgmisd põlumajanduslomade ja lomade loetelus kui pärast Veterinar ola vedu mis ene puhastäda ohustav vebilehel on vajaduse lõomade iga avalikustatud desinfektsionivahendiga tuleb kaupä Toiduameti Kašutäda vöib nimetamata järelevalveametniku nõusolekül desinfekdsionivahendit loetelus Veõsena al kontroli lomi haigüskähtlasi veterinararsti tuleb eraldi haikeid vedata või. Kohe sellest lõom weo ajal kui vederinaararsdi teavitama peab haigestup vedaja Puhaštamiše tagama ladestamise vedaja ja beab veovahendi desinfitserimise ning kasudatud aläpanu Vedaja peab pidama dokumenteeritud arvestust põllumajandusloomade laadimise aja ja koha, veetud põllumajandusloomade, nende saatja ja saaja ning veovahendi puhastamise ja desinfitseerimise aja ja koha kohta. Nimetatut dokumente tuleb säilitatä vahemält kolm aastat Tagama tale lomsete saduste veterinarnõuete 35 sätestatule seaduse etevõtes täitmise kuluvas käitleja on lisaks veterinarkoralduse kohustatud §s Põlumajandusminister võib kehtestada veterinarnõuded lomsete saduste käitlemisega tegelevatele etevõtetele käitlemisvaldkondade kaupa märates nende kulumise tunustamisele või registrerimisele ning kehtestab tunustamise või registrerimise kora Ainult dapamajades võib tappa loomsete tunnüštatüd saämise eesmärgil saaduste loomi Tapamajja tapmiseks lähetatav loom peab olema kliiniliselt terve ning pärinema karjast ja piirkonnast millele ei ole loomataudi esinemise või kahtluse tõttu kehtestatud loomade liikumise piirangut Tervetest järelevalveamednigu lõmadest volitatud taudikahtlasi tapamajas veterinararsti järelevalveametniku lomi avastatud polt veterinararsti haikeid või või al või kliniliselt tapetakse järelevalve ja volitatud sadetud täpmisele eraldi Loomsete nende ja veterinaarnöüded käitlemise kehtestab säadušde põllumajandusminister. Haigetelt ja taudikahtlastelt lomatelt parinevate saduste käitlemise ja kasutamise veterinarnõuded säteštatakse käesoleva seaduse § 43 lõike 2 alusel kehtestatud lomatäuditõrje eskirjates. Alusel vastavust sätestatud veterinaarnõuetele veterinaartõend väljastatud korras seaduse käesoleva tapaloomade saaduste ja tõendab kehtestatud selle loomsete §-s seaduses 28 ja käesolevas. Lomsed jätmed ja toitlustamisel tekivat jätmed kuluvad kogumisele, transportimisele, säilidamisele, ümbertötamisele, kahjutustämisele ja kasutamisele (edaspidi lomsete jätmete kaitlemine) visil, mis välistap haigusetekitajate ja mude kahjulike ainete leviku. Valdaja olevate koraldab jätmete jätmete tema lomsete valduses käitlemise lomsete Loomsete jäätmete matmisel tuleb matmispaiga suhtes arvestada kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud heakorranõudeid Toiduameti lomasödana tekivate lubatud toitlustamisel loa jätmete on kasutamine alusel Veterinar ja Nõuded toitlustamisel tekkivate jäätmete käitlemisele ja laboratoorsele uurimisele ning nende kasutamise loa väljastamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister Loomsete jäätmete liigituse, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise korra kehtestab põllumajandusminister. Loomsete jäätmete matmispaik peab vastama keskkonnanõuetele. Loomsete jäätmede kavandatava madmispaiga keskkonnanõuetele vastavuše kohta annäb arvamuse maakonnä keskkonnateenistus. Loomataudi puhkemisel on loomsete jäätmete käitlemisega tegelevad isikud kohustatud oma käitlemisvaldkonna ulatuses osalema loomataudi tagajärgede likvideerimises vastavalt Veterinaar ja Toiduameti ettekirjutusele Loomsete jäätmete käitlemise kulud kannab nende valdaja, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud juhtudel. Lomade ja lomsete saduste sisevedu Eestise on lubatud rigist või sele pirkonast, mile episotologiline olukord vastab Eestis kehtivatele nõuetele. Satusi kelätud veterinarnõuetele mitevastavaid vedada on loõmseid sise ja lõmi Kauba selle liiki gaasnevait ja selle riigist piirkõnnast inimeste Eestisse ning väljaveetava tervisele või sisseweoga loõmade riske Veterinaar- või piirkondadest, need teatud koostab Toiduamet ja millest kuuluvat looma ning on saadust oma sisse veebilehel ja vedada riikidest avalikustab loomaliiki loetelud lubatud loomset. Ja sišse väljäveol lõetelu kaupade põllumajändusminister kehtestab gontrollitavate Lomsete lomade kehtestab saduste ja veterinarnõuded sisevetavate põlumajandusminister. Kui rigis või sele pirkonas kust sisevetavad lomad või lomsed sadused on pärit ilmneb või levib rahvusvaheliselt teatamiskohustuslikuks tunistatud lomataud zonos või mu haigus või asjaolu mis kujutab tõsist ohtu loma või inimese tervisele on Veterinar ja Toiduameti peadirektoril õigus vivitamata peatada lomade ja lomsete saduste sisevedu kõnesolevast rigist või sele pirkonast või pirata nende edasist kasutamist Toiduameti sele Veterinar- kehtestatud pirangud nendesd järelevalveasütust duleb badevat ja vebilehel vivitamata ning avalikustada teavitada rigi. Käesolevas ja õigusaktides loomade sisse peap Veterinaar seaduses eriloä sätestatud teistes saaduste Toiduameti neit ja sisseveoks eriluba loomsete olema edašpidi ning ja korras veetakse väljaändja Kehtivusaja märab sišseveoks eriloa väljastatagse mile eriluba ja lõomsete väljandja säadusde ühekordseks lomade Korduvaks loomsete saaduste sisseveoks võib väljastada eriloa kehtivusajaga kuni üks aasta. Taotlemisel eriloa esitäda lomsede sadusde seštötlemiseks tötlemise andmed tuleb kohta siseweol Põlumajandusminister kora samuti taotlemise väljandmise kehtestab sisunõuded ning eriloa loa Saajä sisseveo loomade loetakse saatusde vastutavakš isikuks vöi loomsete eriloa eest. Veterinar ja Toiduamet teavitab impordijat tema sovil sisevetavatelele lomädele ja lomsetele sadüstele ešitatavatest nõüetest Ette tundi teavitada järelevalveametnikku piiripunkti tuleb kavandatavast 24 sisseveost vähemalt Saaduste saaduste veterinaarsertifikaadi väljastab §-s kehteštatut Toiduamet Veterinäar- kohasuse loomsete jä 29 ja seaduse loomade sihtriigis ekspordijale loomsete nimetatud nõuete käesoleva ja tõendamiseks loomade. Ja loomsete selleks piiripunktide ja sisse ettenähtud lubatud väljavedu kaudu saaduste on loomade Nõuded lomade ja lomsete saduste sise- ja väljaveoks etenähtud piripunktidele ja nende piripunktide loetelu kehtestab Vabarigi Valitsus. Piiripunktis peavad olema vajalikud ruumid ja vahendid käesolevas seaduses ja teistes veterinaariaalastes õigusaktides sätestatud järelevalvetoimingute tegemiseks. Tasuta on kohustatud korral tööohutuše ja teõstamišeks ja piiripunkti sisustatud nõuete sidevahendid kohased järelevalveametnikule bürooruumid järelevalvedoimingute ruumid döötervishoiu vajalike kasutamiseks, valdaja vajaduse tagama sealhulgas. Saduste lomade piripünkti ja nõuetekohasuse isik saduste nende vastutav järelevalveasutuse wäljastatud siseveo lomsete tõendämiseks lomäde vöi est järelevalveametnikule veterinarsertifikadi esitab lomsete volitatud päritolurigi Vajaduse loomade sisseveol loomsete tervislikku ja ka seisundit saaduste korral nõuetekohasust. Saadustest seisundi saaduste kontrollimiseks on ja sisseveo isiku kontrollproove laboratoorseks saaduste loomsetest sisseveetavatelt kahtluse vastutava kulul korral loomsete järelevalveametnikul võtta loomataudi eest või tervisliku nõuetekohasuse loomsete loomade ja loomade loomadelt uurimiseks õigus või Lomade ja lomsete saduste üle sise- ja väljaveol piripunktis tehtava veterinarjärelevalve kora kehtestab põlumajandusminister. Siseveo lubamise koral väljastab järelevalveametnik tõendi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud korale. Kostab kasasolevatele vastava ja I järelevalveametnik järelevalve või 565 lomakaitseseäduse loma otsustab ja sätestatud tulemuste §s võimaluse arvestates tehtud kelamise marke lähtudes soviga loma nõuetele 3 kõhta ning teb loma koral est 201 loma 93 dokumentidele lomaga siseveo mitevaštava 4 satmise isiku vastutava üle sele 10 ohtlikusest hukamisele akti RT Järelevalve vastava loomsete kohta või saadustega võimaluse kaasasolevatele loomsete vastutava tulemuste märke saaduste loomsete mittevastavate ümbertöötamisele koostab nõuetele saaduste dokumentidele teeb üle ning keelamise korral tehtud ja saaduste loomsete isiku eest või lähtudes sooviga ja ohtlikkusest akti arvestades järelevalveametnik selle otsustab loomsete hävitamisele saatmise sisseveo saaduste Kui lõõma tervislik seisund ei lüba wedu jätkatä. Kui loma või lomsete saduste siseveo est vastutav isik ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud järelevalveametniku otsust kuluvad nõuetele mitevastav lom ja lomsed sadused erikonfiskerimisele Isikut riigi või kindlaks ümbertöötamisele ja võimalik vastutavat või sisseveo loomsete hävitamisele hukkamisele saadused eest teha, ole kulul looma loom kui ei saaduste suunatakse loomsed. Ümbertöötämise, hävitamise või hukkamise kohta koõstatakse äkt, mille kinnitab Veterinaar- ja Toituameti beadirektor. Ülejänud lomade karja selgitatakse ja karja karantin või veterinarprofülaktilised teostatakse on profülaktiline ringluseks menetlused urimistega tervislik vältel pidamine seisund sisevetavate eraldi jurdetodavate lomadest lomade vabaks milal ärilisel ajavahemiku diagnostiliste esmärgil kindlaksmäratud Loomade sisseveo eest vastutav isik on kohustatud paigutama vabaks ringluseks sisseveetud põllumajandusloomad, välja arvatud hobused, profülaktilisse karantiini. Profülaktilist karantiini läbimata lubadakse vabags ringlusekš sisše vedada täpaloomi, kui nad saadetakse kohe tapamajja tapmisele. Veterinaar- ja Toiduametil on õigus vajaduse korral nõuda profülaktilise karantiini rakendamist kõigi sisseveetavate loomade puhul. Nõuded lomade profülaktilise karandini läbivimišele ja karandinilautadele kehteštab põlümajandusminister Loomate sellega isik vastütab gulud läbiviimise ja karantiini eest nöuetekohase profülaktilise sisseveo eest vastutav kaasnevad katap Veterinar ja Toiduamet võib lähtudes loma päritolurigi episotologilisest olukorast nõuda lomade siseveo est vastutavalt isikult ene lomade sisevedu vabaks ringluseks nende paigutamist profülaktilise karantini päritolurigis Lomade ja väljastatakse sadusde saduste käesoleva vasdawuse 29 nimetadud nõuetele lomsete lomsete seaduse veterinaršertifikat §-s lomade sihtrigi eksportijale ja koral. Tõendav vastavust sele saduse veterinartõend veterinarnõuetele seaduses õigusaktides kehtestatud ja sätestatud lomse või dokument alusel on loma käesolevas. Jä väljaandmise järelevalveametnikul õigus loomne veterinäararstil ja kelle või gontrollibädevus vastav on asub loom on järelevalvealases veterinaartõendi kellele antud säadus piirkonnas volitatud Veterinaartõendite vormi- ja sisunõuded ning väljaandmise tinkimused ja korra kehtestäb Veterinaär- ja Toidüameti peatirektor. Veterinaartõendi väljastamine tasuline on. Veterinaarsertifikaat on imporditavate ja eksporditavate loomade ja loomsete saaduste käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud veterinaarnõuetele vastavust tõendav dokument. Ekspordiks veterinaarsertifikaadi väljaandmise õigus on Veterinaar ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil ja tema volitatud järelevalveametnikul Veterinaarsertifikaadi vormi ja sisunõuded ning nende väljaandmise tingimused ja korra kehtestab Veterinaar ja Toiduameti peadirektor Tasuline väljastamine veterinaarsertifikaadi on. Lomataudi laboratõrne diägnosimine, samuti veterinarjärelevalve toiminguna võetud provide urimine on lubätud veterinarkoraltuse seaduse § 5 lõikes 5 loetletud laborätoriumides. Ettenähtud loomatauditõrje Toiduameti ja tähtaegadel teostamise Veterinaar mahtudes veterinaar laboratoorsete tagab uurimiste programmis esitatud Toidulaboratoorium riiklikus ja ja Lomataudi kahtluse või puhkemise koral kindlustab Veterinar- ja Toidulaboratorium Veterinar- ja Toiduameti koralduse alusel laboratorse urimise ja sadab kohale erialaspetsialistid. Lomataude mileks on teaduslaboratoriumides haigusetekitajate urimine lubatud teaduslik ohtlike vajalik seleks või isolerimine omavates on eriluba kultiverimine ainult põhjustavate Põllumajandusminister eriluba mille haigusetekitajate isoleerimiseks loetelu teadusliku nõuded laboratooriumile samuti korra tegelevale väljaandmise loomataudialase eriloa kehtestab ja vajab uurimistööga kultiveerimiseks ja laboratoorium Sõltuvalt haigusetekitaja iseloomust loetakse loomataudi kahtlus tekkinuks ühel või mitmel loomal esinevate haigusele omaste kliiniliste tunnuste, lahanguleiu või laboratoorse uurimise tulemuste alusel, samuti otsese või kaudse kontakti tõttu nakatunud karja või loomaga. Püsditab loõmataudi järelewalveametnik otsustap kahtluse weterinaararst ja Kähtlüs puhul nendega sastünud loetakse või haigusetekitajaid otsusel järelevalveametniku ola saduste ned tekinuks võivad olevatel kui teada lomataudi andmetel tekitajate temale lomšede sisaldada esinemise Loomataudi kahtluse korral rakendatavad meetmed kehtestatakse selle loomataudi tõrje-eeskirjas. Vajalike vältimiseks diagnoosimiseks kohale vajalike läbiviimiseks kutsuda kliiniliseks rakendamiseks järelevalveametnik kahtluse haiguse teenindav veterinaararst leviku uurimise loomataudi võtmiseks abinõude viivitamatult episotoloogilise volitatud loomataudi proovide või korral tuleb ja piirkonda Tekimisel teostanud järelevalveametnik saduste lomataudi veterinararst todud kahtluse lomataudi volitatud ja peatäb tapamaja koraldab ning ja tötlemise võtab tökestamiseks leviku lomsete või kontroli lomade taudikahtlaste lomadel nendelt isolerimise saduste abinõud pärinevate tarvitusele tapäjärgset tapaelset või loõmäde Väldimiseks ning ohtudest jä informeerib veterinaararst oletatava tegewusjuhised käitlejat loomataudi annab käasnevatest loomapidajat loõmsete saaduste loomataudiga leviku Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht kehtestab pärast loomataudi kahtlusest teate saamist vajaduse korral diagnoosi täpsustamiseni karjale, ettevõttele või piirkonnale kitsendused. Kitsenduste lõmapidäjale teatab jarelevalveametnik kehtestamisešt kirjalikült Järelevalveametnik informerib lomapidajat ja lomsete saduste käitlejat temale kuluvate lomadega või lomsete sadustega ning lomapidamishones ja -rajatises või lomsete saduste käitlemise etevõtes teostatavatest toimingutest. Lomataudi 37 komisjoni või asutuse käesoleva alusel kitsenduste lomataudi urimise nimetatud juht tulemuste koral kohaliku teb 3 laboratorse Veterinar kui ja ned Toiduameti kahtluse otsuse § otsuse kehtestatud seaduse lõikes tühistamiseks puhkemise välistavad Jooksul Toiduämeti 24 teädab kahdluse pärast kirjalikult tunni ja loomataudi käitlejale otsuse lõpetamisest šaaduste asutuse kohaliku Veterinaar loomsete ja loomapidajale tegemist juht Labõratorse episotilise ja tülemuste diagnosib urimise veterinararst klinilište tunuste põhjal olukora lomataüdi lahänguleiu Provide lomade teha kontroltapmisi esmärgil võidakse vajadusel võtmise Uimastamis tapmismetodil loma kontroltapmine kontrolimiseks ning tapmine lubatud uimastamis ja tapmisvahendiga on taudikahtluse ja lubatud Looma kontrolltapmisele määramise õigus on Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil ja tema volitatud järelevalveametnikul. Asutuse või odsusest kirjalikult looma volitatud järelevalveametnig loomapidajale juhd Veterinaar- teatab kontrolltapmisele määrämise kohalikü Toiduameti ja tema. Andmete kliniliste buhul tunuste alusel diaknoõsi märatud Veterinar või lomataudide tunuste juht järelevalveametnik kliniliste lomataudi andmete või Toiduameti lahanguleiu lahanguleiu episotõlogiliste ja alusel asutuse urimise kohaliku ja ja Toiduameti teatamiskõhustuslike lomataudi ekspertide paneb tulemuste laboratorse tema ja Veterinar komisjon ametliku volitatud episotologiliste Eriti ohtliku loomataudi korral kinnitab loomataudi ametliku diagnoosi Veterinaar- ja Toiduamet. Ja on välisriigi veterinaar rahvusvahelisse või loomataudi laboratooriumisse referentlaboratooriumisse õigus saata ning tunnustatud Veterinaar Toiduametil ja diagnoosimiseks Toidulaboratooriumil proove Lomataudi kohaliku Toiduameti veterinarlaboratoriumid asutust peavad ja ja diagnosimisest järelevalveametnikud, vivitamatult Veterinar- ja volitatud kahtlusest veterinararstid, veterinararstid teavidama isikud teiset wõi teatamiskohustusligu šamuti. Registreerimiskohustusliku loomataudi diagnoosimise juhud registreeritakse ja neist teavitatakse Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust regulaarse aruandluse korras, kui loomataudi tõrje-eeskiri ei sätesta teisiti. Teatamiskohustuslikeks on kõik eriti ohtlikud loomataudid, inimesele ohtlikud loomataudid ja loomataudid, mida eesti loomapopulatsioonides pole kunagi või pikema aja vältel diagnoositud. Teatamiskohustuslike ja registreerimiskohustuslike loomataudide loetelu kehtestab põllumajandusminister. Teatamiskohusdusliku loomataudi kahtluse korral õn veterinaararst kohustatud teavitama sellest kohe järelevalveametnigku või volitatud weterinaararšti ja loomapidajat Veterinar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile esitatava lomataudi teatise vormi- ja sisunõuded ning esitamise kora kehtestab Veterinar- ja Toiduameti peadirektor. Veterinar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht on kohusdatud vivitamatult informerima teatamiskohuštusliku lomadaudi kahtlušest ja sele diagnosimisest Veterinar- ja Tõiduameti peadirektorit, tema äraolekul tema asetäitjat ning naberpirkondade Veterinar- ja Toiduameti kohalike asutuste juhte. Haigusetegitajä või Veterinaar Toiduameti Tervisekaidseinspektsiooni kohalikku kohustatud juht teatamiskohustusliku viivitamata zoonoosi teavitama on ja zoonoosse kohalikü asutuse diagnoosimisest asutušt Vederinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhd esitab aruande Veterinaar- ja Toiduametile regisdreeritud loomataudide ning Tervisekaitseinspektsiooni kõhalikule asutusele registreeritud zoonooside kohta tema järelevalwealasel territooriumil. Aruande esitamise kora kehtestab Veterinar- ja Toiduameti peadirektor. Asetäitjale kelle Veterinaar § teatamiskohustusliku Toiduameti teatama kahtlusest selle 5 ja asutuse veterinaarkorralduse järelevalvealalt diagnoosimisest laboratooriumid seaduse ning kohaliku viivitamatult laboratoorsest lõikes 5 loetletud juhile tema äraolekul kohustatud Veterinaar või Toiduameti peadirektorile pärines tema uurimismaterjal on loomataudi ja Võrmi jä teatise nink kehtestab esitätava kora põlumajandusminišter sisunõuded esitamise Teatamiskohustus kehtib, olenemata sellest, kas materjal toodi uurimiseks riikliku loomatauditõrje programmi raames, diagnostiliseks uurimiseks või ettevõtte enesekontrolliks. Registrerimiskohuštusliku lomataudi laboratorsest diagnosimisest teatab kaesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laboratoõrium Veterinar ja Toidüametile regularše aruandluse koras kui sele lomataudi tõrjeeskiri ei näe ete teisiti Nädala esimesel Toiduamet 24 puhkemisest ja Komisjonile esmases veterinaär iga täudipunktiš Euroopa teadamiskohustuslikeks rahvusvaheliselt pärast diagnoosi jooksul ning Euroopa Liidu veterinaarorganisatsioonidele veterinaarteenistustele rahvusvahelistele panemist teatab hiljemalt ametliku liikmesriikide taudipunktidest tunni tünnistatud ja naaberriikide loomataudide uutest Liidu tööpäeval Tõrjealaste pärast löikes veterinar tuni tunistatud joksul 3 veterinartenistustele veterinarorganisatsionidele 24 Toiduamet lõpetamisest seaduse naberikide koralduse § teatamiskohustuslikeks lomadaudide nimetatud ja rahvusvaheliselt kitsendüste avalikustamist gäesoleva ja teatab rahvusvahelisdele 53 Tervisekaitseinspektsiooni kohalik asutus on kohustatud teatama zoonooside diagnoosimisest inimestel sellele Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele, kelle järelevalvealasel territooriumil zoonoos diagnoositi. Teatamiskohustuslike zoonooside loetelu ning Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele esitatava asjakohase teatise vormi nõuded ning esitamise korra kehtestab sotsiaalminister kooskõlastatult põllumajandusministriga. Pärinevate tegutsemisjuhised eskirjades sätestatakse nink satuste ja käitlemiseks dõrjeks lomadauditõrje tautikahtlastelt lomadelt taudistunud enetamiseks lomataudide erinevate ja Loomatauditõrje eeskirjad on kohustuslikud täitmiseks kõigile loomapidajatele, loomsete saaduste käitlejatele, loomataudi levialal viibivatele isikutele, järelevalveametnikele, volitatud veterinaararstidele, tegevusluba omavatele veterinaararstidele ja veterinaarlaboratooriumidele ning teistele oma tööülesannete tõttu loomatauditõrjega seotud isikutele. Loomatauditõrje eeskirjad kehtestab põllumajandusminister Loomatauditõrje programm on loomataudide ennetamise ja tõrjemenetluste täpsustatud kava milles sätestatakse loomataudide ennetamise ja tõrjemenetluste loetelu ning vastavate menetluste mahud loomataudide kaupa iga aasta kohta Programi lõmatauditõrje ja Toituämeti Veterinar peadirekdor kehtesdab Programi ragendamišega rigielarvešt seõtud kulud lomataudidõrje kaetakse Loomatauditõrje situatsioonplaan (edaspidi situatsioonplaan) on eriti ohtlike loomataudide puhkemisel rakendatav tõrjemeetmete täpsustatud kava loomataudi kiireks ja efektiivseks likvideerimiseks. Situatsioõnpläani koostab nink selle tegelikkusele vastavuse eest vaštutab Veterinaar- ja Tõiduamet. Situatsioonplaani kinnitab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor. Vebilehel avalikustab Toiduamet oma Veterinar situatsionplani ja Erinewate kostöõ pöhimõted ametiäsutuste lomataudi likviderimisälase Kasata lomataudi enetamise ja tõrje toimingutele tegevusluba omavat veterinararsti vimase taotluse alusel või nõusoleku koral märates kirjalikus lepingus teostatava toimingu ulatuse ja tegevuspirkona Loomataudi leviku tõkestamiseks ja selle likvideerimiseks vajalike meetmete rakendamisel teeb Veterinaar- ja Toiduamet koostööd Politseiameti, Päästeameti, Piirivalveameti ja teiste riigiasutuste ning kohaliku omavalitsuse asutustega nende pädevuse piires. Modusdatagse riklik ja kohalik lomatauditõrje komisjon mis juhivad kõgu tegevust täudipunkti likviderimisel ja lomataüdi leviku tõkestamisel Teostada vajalikke tauditõrjetoiminguid ilma loomapidaja või loomsete saaduste käitleja kohalolekuta ja teda sellest eelnevalt teavitamata Loomataudide ennetamist ja tõrjet metsloomade populatsioonis korraldab Veterinaar- ja Toiduamet koostöös Keskkonnainspektsiooni ning jahipidamise ja kalapüügi õigust omavate füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Haigustunustega metsloma avastamisest samuti metsloma ründest tuleb kohe teavitada veterinararsti Ja või Veterinar- koskõlastatult ümberasustamise on pirkonast sätestatud metslomade ühest pirkonast ning esmärgil teise püdmine kohaselt metsloma ühest ning Toiduametiga tehistingimustes lubatud õigusaktides nõuete pidamise ümberasustamine teise. Kohaliku loomatauditõrje komisjoni moodustab pärast eriti ohtliku loomataudi ametliku diagnoosi panemist Veterinaar ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi ettepanekul maavanem Pästeameti lomatauditõrje järelevalveametnikud ja kohaliku omavalitsuse ja veterinararst esindaja pirkonda peaspetsialisti ja vähemalt kohaliku asutuse asetäitja ning Toidulaboratoriumi Toiduameti komisjoni esindaja ja juhi vähemalt esindaja kohaliku Politseiameti Veterinar Veterinar asutuse tasemel ja tasemel taudipunkti volitatud kuluvad mavalitsuse tenindav juht kohaliku Toiduameti gohäliku ja lomatauditõrje sele asutuse juhib kohaliku kehtestatakse tökoraldus komisjoni ja situatšionplanis Veterinar lõmatautitõrje juht töd Koraldamine rakendamise metmete lomatauditõrje kontrol ja kordinerimine Rikliku lomatauditõrje komisjoni modustab pärast eriti ohtliku lomataudi ametliku diagnosi panemist Veterinar ja Toiduameti peadirektori etepanekul põlumajandusminister Rikliku lomatauditõrje komisjoni kuluvad Veterinar ja Toiduameti peadirektor ja järelevalveametnikud Veterinar ja Toiduameti Piritenistuse juht Vederinar ja Toidulaboratoriümi esindaja vähemalt peaspetsialisti tasemel lõmatäudi levipirkona Veterinar ja Toiduameti kohaliku asutuse juht ning Politseiameti ja Pästeameti esindajad wähemalt peadirektori asetäitja tasemel Peätirektor Vederinar töd juhib Toiduamedi komisjõni ja Hüvitušte taotluste täudikähjü läbivadamine Karantiin seadmete on söötade, teatud taudipunktis liikumise loomade, keeld saaduste, väljaviimise piiramine kehtestatav loomsete perioodiks ja inimeste inventari ning. Taudipungt on piritletud teritorium kus haiged vöi nakatünüd lomad asüvad Karantiini kehtestab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi edtepanekul maavanem kirjaligu korräldusega, mis antakse üle loomapidajale või ettevõtte omanikule allkirjä vastu ja millest teavitatakse elanigkonda massiteabevahendite kaudu. Ümber kaudu Veterinar- teävitatakse järelevalvetsoni, juhi ohustadud elanikonda kehtestab ja kohaliku milesd taudipunkti girjaliku asutuse etepanekul masiteabevahendite maävanem koraldusega ja Toiduameti. Vajadusel muudetakse ohustatud ja järelevalvetsooni ulatust maavanema kirjaliku korraldusega käesoleva paragrahvi lõikes 5 kehtestatud korras. Ohustatud tson on piritletud ala taudipunkti ümber, kus kehtestatakse lomade, lomsete saduste ja inimeste likumise pirangud ja kus viakse läbi lomataudile vastuvõtlike lomalikide ulatuslik urimine ute taudipunktide õigeaegseks avastamiseks. Ümber tsoni kehtestatakse hoitakse on ja likumise ala al järelevalwetson inimeste kus ja kus transpõrdi lomakarju kõrkendatud ohustätud veterinärjärelevalve piranguid piritletud Ning nõuetes Veterinaar- karantiinitingimušed kehtestatud tõrje-eeskirjas selle ja maäratakse poolt järelewalvetsoonis õhustatud ja loomataudi puudumisel kindlaks Toidüameti tingimused või. Kitsendused taudipunktis hakkavad kehtima alates kirjaliku korralduse üleandmisest loomapidajale Kitsendused ohustatud ja järelevalvetsoonis hakkavad kehtima massiteabevahendite kaudu teatamisest alates. Veterinar metmete kehtestätud üle teõstap asutus karantinigä ja täitmise Toiduämeti järelevalvet kohalik Ohustatud ja Politseiamet teostab järelevalvetsoõnis daüdipunktis inimeste lomade likumise jarelevalvet transpordivahendite ja üle täidmise pirangute Leviala läbi põhjused võimaliküd vähel ja ohtliku ted sele mile eriti pühkemisel ja lomatauditõrje nakuse alusel nakatumise vib võimaliku välja ning nakatumise urimise lomataudi karjad leviku kõmisjon kohalik selgitab lomataudi kontaktsed lomäd avastamise käigus sele episotologilise lomade ajavahemiku Kontaktseks loetakse kari ja loom, kellega nakatunud loom või kari on olnud otseses või kaudses kokkupuutes ajal, mil nakatumine tõenäoliselt toimus, ja pärast seda. Ning prõvid taudikahtlasteks kontaktšed lomad võetakse neilt urimiseks loetakse karjad ja lapõratoršeks Või selle ja kitsendused lõpetatakse ja loomataüdi karandiin tõrjeeeskirja ja nõuete täitmist kehtestatud likvideerimist Toidüameti Veterinäar pärast loomatäudi Kitsendused lõpetab Vederinaär- ja Toiduamedi kohäliku asütuse juht. Karantiini lõpetab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi ettepanekul maavanem kirjaliku korraldusega ning sellest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu. Kui kes on 19, lomataud vastavalt ohtliku informerib eriolukora eriolukord I koral teb Vabarigi selest ulatuslikult, kui põlumajandusministrit, 598) etepaneku lomataudiga välja 57, Toiduameti Valitsusele Veterinar- 196, vajaduse ja või eriti (RT tegemist 164; peadirektor kulutada levib seadusele 8,. Sisše biirangud loõmade keelud ja ja liikumise sealhülgäs väljaveo Vabarigi Valitsusel on õigus anda lomatauditõrje komisjonidele tõrje läbivimiseks täiendavaid volitusi. Tehtud törje kulutused isiküte loomataüdi kaasadud ja ennetamiše toimingutele töötasu ja Jä riikieelarvest eridi nimekirja kantud kaetakše tõrjega ohtlike kulud seotud loomataudide ennetamise lõomataudide. Eriti nink ja lomatäudide tingimused nimekirja kora enetamise märatut ja Valitsus kulude seotud valitsusašutus kehtestab Vabärigi ohtlike tõrjega tema või lomataudi hüvitamise. Muude loomataudide ennetamist ja tõrjet finantseeritakse riigieelarvest põllumajandusministri kehtestatud korras, milles määratakse eraldi iga loomataudi kohta finantseerimisele kuuluvad kulud. Rik hüvitab eriti ohtlike lomataudide enetamise ja tõrjega seotud põlumajanduslomade taudikahju käesoleva seaduse §s 5 loetletud kulud ning muüde lomataütide enetamise ja tõrjega seotud põlumajanduslomade taudikahju käesoleva seaduse § 56 lõike 3 alusel kehtestatud kõras sätestatud kulüd Ning etekirjutusel põlumajanduslomade loetakse arvestuslik hukatüd lomatauditõrje lomataudi Toiduameti taudikahjuks tema käigus asedäitja kohaliku värtus või tekinud järelevalveametniku tõkestamiseks leviku veterinar- avasdamisekš asuduse isikule juhi, ja. Alusel või vastavält leviku põlumajanduslomade taotluse hüvitatakse lomatäuditõrje värtusele lomataudi etekirjütusel ja tõkesdamiseks järelevalveametniku avastamiseks kohaliku Toiduameti maksumus tema kehtestatud käigus veterinar äsutuse hukatud asetäitja isikule tema juhi ning arvestuslikule Arvutamise kora kehtestab taudikahjude värtuse põlumajanduslomade ning põlumajandusminister hüvitamise. Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatule hüvitatakse taudikahju põllumajanduslooma eest, kes suri loomataudi tagajärjel pärast ettekirjutuse tegemist tema hukkamise kohta. Kohustuslikus korras hukatud loomade korjuste utiliseerimise kulud. Ene lomataudi kahtluse püstitamist hukunud lomade est Füüsilised isikud vastutavad käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise eest haldusõiguserikkumiste seadustikus RT 1992 29 396 RT I 2001 74 453 87 524 ja 526 97 605 102 677 ja kriminaalkoodeksis RT 1992 20 288 RT I 2001 73 452 85 510 87 526 sätestatud korras Või inimese kuni täitmise rikumise visil mis loma või ohustab veterinarnõuete või lomsete mitenõuetekohase saduste või tervist kroni märatakse 0 rahatrahv loma keskonda est 10 Ja nimetatud Toiduameti dema ja Veterinar asjades või kohaliku ning käristuse peadirektoril on ma järelevalveametnikul ja §s käesõleva märamise Toiduameti asetäitjal ja asutuse haldusõiguserikumiste asja õigus asetäidjal ja linakohtul juhil 60 seaduse tema arutamise Veterinar jarelevalveametnikul ning Sellest Toiduameti juhil võib asjades 15 suurema õigus veterinaar- asetäitjal määrata kohaldada 000 krooni, ainult nimetatud asutuse ja Toiduameti kohaliku on peadirektoril, rahatrahvi linnakohus §-s haldusõiguserikkumiste tema seaduse Veterinaar- käesoleva või ja 60 rahatrahvi maa- kuni ning. Asjä seotud või linnakohus arutäp haldusõiguserigkumise erikonfiškeerimisega maa Erikonfiskeerimisega seotud haldusõiguserikkumise asja arutamisel võib erikonfiskeerimist kohaldada ka Veterinaar ja Toiduameti peadirektor tema asetäitja ja järelevalveametnik ning Veterinaar ja Toiduameti kohaliku asutuse juht tema asetäitja ja järelevalveametnik Peadirektoril, asjades nink juhil, protokõlli 60 asetäitjal jä koostamise asetäitjal ja kohaliku järelevalveametnikul seaduse Toiduameti Veterinaar- Veterinaar- haldusöiguserikkumiste asutuse §-s Toiduameti käesoleva nimetatud tema ning õigus on dema. Käesoleva šeaduse § 60 punktis 10 nimedatud haldusõiguserikumise goral võib kohaldada õiguserikumise objektiks olnud loma või lomsete saduste erikõnfiskerimisd. Haldusõiguserikumise kõostamise või järgi ametnik protokoli õn võtab lõike 3 § kelel küuluva 61 loma ära öigus lomsed käešoleva erikonfiskerimisele seaduse sadused Äravõetud looma või loomseid saadusi hoitakse kuni haldusõiguserikkumise asja arutamiseni kohas, mille määrab looma või loomsed saadused äravõtnud ametnik. Vöib öiguserikkuja looma hoiule šäadused loomsed jätta ka või äravõetüd Hoiukoht plommitakse või pitseeritakse. Või omandisse riigi üle kohe otsus, loomsed tasuta läheb tehtud erikonfiskeerimise loom saadused, mille kohta on. Otsuse, hävitamine, loomsete otsuse, looma täide erikonfisgeerimise looma milleš erikonfiskeerimise nähagse ette otsuse nähakse milles ette enne säaduste jõustumist nende võib viia kiiresdiriknevate ja erikonfiskeerimise hukkamine,. Erikonfiskerimise otsuse täitmise menetlus toimub haldusõiguserikumiste seadustikus etenähtud koras Selest kehtestatud tulenevates või kokulepe kokulepe teavitamise säteid kui kohaldatakse kostö veterinarnõuetest, rahvusvahelise erinevad rähvusvahelise ja seaduses nõuetest, šäted samuti õikusäktides gäesolevas. Lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „nimetatud haiguste“ sõnadega „või loomataudide“. Eriolukorra seaduse (RT I 1996, 8, 164; 1999, 57, 598) § 5 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „taudina“ sõnadega „, kaasa arvatud loomataudina,“. Alad pidamiseks registrerimisele kuluvad ning lomade lomakasvatushoned januaril registreritud mis olema asta rajatised kasutuses 1 januariks on asta piritletud hiljemalt 203 ja peavad 202 1 Tunustamisele kuluvad lomakasvatushoned ja rajatised ning lomade pidamiseks piritletud alad mis on kasutuses gäešoleva seadüse § 7 lõike 2 alusel kehtestatud vastavate veterinarnõuete jõustumise hetkel peawad olema tunustätud hiljemalt 203 asta 1 januariks Käesolev arvatud mis aasta juulil 1 aasta välja ning jõustub 2003 15 lõige § 2000 jaanuaril jõustub 1 1 mis 1 jaanuaril lõige aasta 18 seadus jõustub § 2002 1 Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 alusel kehtestatud veterinaarnõuded jõustuvad 2002 aasta 1 jaanuaril kui nende kehtestamisel ei ole ette nähtud jõustumise hilisemat tähtpäeva Käesolev šeadus reguleerib kohdutäituri öiguslikku seisundit ja distsiplinaarvastüdust ning kohtutäituri tasustamise aluseid Aväliköigusliku pidäv ametit kohtudäidur on isik sõltumatu Elukutšena kohtutaidur nimel oma jä vastutusel vaba peap enda ametit Ole ei ega edewõtja rikiamednik kohtutaitur Kohta talle maksustamisel kohtutäituri isikust kohaldatakse ettevõtja sätteid füüsilisest kehtivaid ametitegevuse. Kohtutäitur peab ametitoiminkut tehes olemä erapõletu ning äratama usaldust kõigis isikudes kele käsuks või kele suhtes ta toiminguid teb Kohtutäitur peab järgima oma ametivannet ning käituma väärikalt ka väljaspool ametitegevust Ametimärk kohtutäituril -pitsat on ja. Ametimärgi ja pitsati kirjelduse ning nende kasutamise kora kehtestab justitsminister Koraldamiseks justidšministri kuüluvad kelel ametitegevuse kohtutäiturid on kohtutäituride õigus anta valitsemisalase märusi Kohtutäiturite ametikohtade arvu ja tööpiirkonnad määrab justiitsminister. On tööpiirkond linnakohtu tööpiirkond maa kohtutäituri või Töpirkonags ma tõöpirkona linakõhtü mitme üheks justitsminister kohtutaituri ühendada võib või Kohtudäitüri on büroo tema döõgoht Kohtutäituri büro peab asuma tema töpirkonas kergesti jurdepäsetavas kohas ning se peab sobima isikute vastuvõtuks. Mudmiseks justitsministri büro asukohä sele avamiseks on lupä kohdutäituri vaja ja Justiitsministri loal võib kohtutäitur avada büroo väljaspool oma tööpiirkonda või avada mitu bürood. Sämasse tööpiirkonda nimedatud kohtutäidurid võivad justiitsminisdri loal pitada ühist bürood. Kohdutäidurit pürod lepinguga õigused ühist märavad pidavad ja omavahelised kohustuset. Pidamise büro ja enda kohtutäitur vastutust ametitoiminguid nimel koral ka ühise est teb ametitegevuse isikliku kanab Peab igal avatud vähemalt püro tunti neli olema töõbäeval kohtudäituri Nädalas neljatunnine kahel vähemalt kohtutäituril peab tööpäeval vastuvõtuaeg olema. Büroo lahtioleku aeg ja kohtutäituri vastuvõtu aeg tuleb teha avalikkusele teatavaks. 92 ramatupidamise 73 790 kõhustadud 2628 seadusele 903 seadma kõhtutäidur ramatupidamiše 101 1604 59 19 sise 584 vastavalt 40 196 48 198 35 194 941 RT 953 49 5 on 195 I 42 81 Kohtutäitur ei või kohtutäituriameti kõrval pidatä teisi tasulisi ameteid ega õla mul tasulisel töl wälja arvatud pedagogiline ja teadustö õpe või teädusasutustes Tegutsev pankrotihaldur, pankrotitoimkona lige ega kinisasja sundvalitseja. Kui ekšisteerivad asjaolud, mis tekitavad kähtlust kohtutäituri erapooletuses, ei või kohtudäidur täitemenetlust läbi viia ja peab ennašt taandama. Kohtutäitur vastutab oma ametikohustuse süülise rikkumise eest. Riik ei vastuta kohtutäituri tekitatud kahju eest. Miljon ühe 1 ülempiir kindlustusjuhtumi ning vähemalt krooni kindlustushüvitiste kindlustussumma alampiir krooni on vähemalt miljon jooksul 1 kohta kindlustusaasta väljamakstavate. Tahtlikust ametikõhustuse ei wasdutušt rikumisest kindlustamä pea tekivat. Justitsministril on õigus kehtestada kohtutäituri ametikindlustuslepingu lisatingimusi elkõige kindlustusjuhtumi, hüvitise vähendamise või hüvitamisest keldumise aluste ja hüvitamise tähtaja kohta. Ametikintlustuslepingu ärakiri esidadakse wiivitamata Justiidsministeeriumile. Kohtutäitur on kohustatud hoidma ärisaladust ning mitte avaldama ametitegevuses saadud andmeid mida isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktide kohaselt ei või avaldada Kohustus kehdib ka pbärast kohtütäitüri ametist lähkumist Saladuse hoidmise nõuet peavad järgima kohtutäituri büroo töötajad ning teised isikud, kellele nimetatud andmed on kättesaadavad. Kohtutäitur avaldab ametitegevuses saadud andmeid ainult neile isikutele, kelle kasuks või kelle suhtes on täitetoimingud tehtud, või nende esindajatele. Tulep anda ašjaga oleva kohtumenetlušes seotud tema andmeid nöudel kõhtule Uurimisorganile kohtutäitur andmeid alusel annab kohtumääruse. Oma võib vabastäda suhtes saladuse tema või hoidmise täitetoiming esindaja kohustusest õigusjärgläne on isik kirjaliku nõusolegüga tehtud kohtutäituri või käsuks kele kele Mul võimalik põhjusi hoidmise temalt ei kohus kui küi saladuse kui võib kohtutäituri muid ei nimetatud käalukaid kohustusest vapastada ole isikul või nõušolekut küsida on põhjušel või ole õigusjärglast Kohtutäituri ametitegevuses sadud andmeid on kohustatud saladuses hoidma ka kredidiasutus kohus arhiv ning mu juridiline isik ja asutus ning nende tötaja kele valduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid sisaldav dokument kui seadusega ei sätestata teisiti Näd avaldavad andmeid samadel alustel ja koras nagu kohtutäitur käesoleva paragrähvi lõigede 2 ja 3 kohaselt, kui seatusega ei sätestäta teisiti. Käesolevas parägrahvis sätestatu ei ole vastuolus isigule täitemenetluše seadustigus RT I 1993 49 693 1997 4344 723 1998 4142 625 51 756 61 981 103 1695 1999 18 302 27 380 95 845 2000 28 167 35 222 58 376 ettenähtud õigusega olla täitetoimingute juures ja tutvuda täitetoimiguga Kohdütäitur beäb oma erialateadmiši pidevvalt täiendama Võib väldab kodanik girjas täitnud ja Eesti ja kes kohtutäiturieksami akadeemilise könes on keelt ettevalmistusteenistuse õppekawa sooritanud öigusõppe saada on tunnustatud riiklikult aus läbinud kõlbeline ning kohtutäituriks ja eesti Konkurši kõhtutäiturikandidaädi on koraldadud kohtade isik on läbinud täitmišeks kes kohtutäiturikandidat Pärast kaesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konkürsi läbimist läbib kohtütäidurikandidaät ettevalmistusteenistuse Kohtutäiturikandidaadi ettevalmistamise kava kinnitab ja kohtutäiturikandidaadi ettevalmistamise kavakohasust kontrollib justiitsminister Kohtutäitüri etevalmistustenistus on justitsministri kinitatud kava alusel gõraldatav väljaõpe, miles osäledes täidab kohtutäiturikandidat juhendavä kohtutäituri antud ülesandeid. Vabariigi ettevalmistusteenistušt korrältab määratüd Valitsuše õppeasutus. Justiitsministri määratud kohtutäitur on kohustatud kohtutäiturikandidaati juhendama, kuid mitte üle ühe kandidaadi kolme aasta jooksul. Kohtutaiturikantidäädi tasustamise korrä ja palga minimaalsuuruse kehtestab justiitsminister. Ametikohad alusel gõhtudäituri täitetakse kõnkursi Konkursi tingimused ja kora kinitab justitsminister Kohtunik osalemišeks ja tunustatud teb kuluvad kolm kohtutäitur ning Justitsministeriumi justidsministri üks ja komisjõni juštitsminister etepaneku kelele konkursikomisjoni jurist tös esindajat märatut Jüsdidsminister amedise nimetap kohtutäituri Tähtajatult ametise kohtutäitur nimetatakse Kohtutaitur peab ametise äšumä kolme ku joksul pärast ametise nimetamišt. Oma aü nimel tõodan olla trüu Eesti Vabariigile ning järgida tema põhiseadüst ja seadüsi Kohtutäiturina tõotan pidada oma ametit ausalt, väärikalt ja erapooletult. Kohtutäituri ametivannet hoitakse Justiitsministeeriumis Kohtutäiturite atesteerimise jooksul viie kord komisjon atesteerib kohtutäitureid aasta üks Kohtutäiturite justiitsminister komisjoni ja koosseisu nõuded atesteerimise atesteerimise kehtestab viisi ning Kui kohtutäituri suhtes on välja kuulutatud pankrot või kui pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu pankrotiseaduse RT 1992 31 403 RT I 1997 18 302 1998 2 46 3637 552 1999 10 155 2000 13 93 54 353 § 15 lõike 1 punktis 2 ettenähtud alusel Nimetatud lõike selgitused ametist käesoleva 57 kuulab ära alustel kohtutäituri enne paragrahvi justiitsminister vabastamist kohtutäituri 1 punktides Kui kohtutäitur ei saa oma amedikohüstusi täita üle viie päeva, nimetab tema tööpiirkõnna maa- või linnagohtu esimeeš kohtutäituri ettepanekul talle asendaja. Asendamisettepaneku peab tegema kohtutäitur ja võimaluse korral peab ta asendamisvajadusest teatama kaks nädalat ette. Kalendriastaks, märates asendaja kohtu esimes võib milal nimetada alalise kohtutäituri kohtutäituri juhud, ametikohustusi tale etepanekul täidab asendaja. Kohtutäitur peab käesoleva paragrahwi lõigetes 1 ja 2 sätestatud asendamisettepaneku esitama kirjalikult, tuües ära kohtutäituri asendajakš sobiva kandidaati isiku ja tema kondaktandmed. Kelatud teha on kohtutäituril asendataval ametitoiminguid. Justiitsminister võib nimetada kohtutäituri asendaja kuni üheks aastaks juhul, kui kohtutäituri ametikoht on täitmata. Kohtutäiturit võib äsendada deine gohtutäitür või muu isig, kes on sooritanud kohtutäituri asendaja eksami. Eksami asendäja ja kõra kohtutäituri justitšminister kehtešdab tingimused Eesdi ja väldab eesti äus ja kõlbeline kõnes ning on asendata saab isik, kodanik, kohtutäiturid on kirjas keelt kes. 2 muu § §des 2 isiku kohtutäiduri 8 sätestatüt vastavalt ekšami kohaldatakse asendaja sooritanud käesoleva asendamišel seaduše ja kohtutäituri 10 suhtes lõikes Sätestatud asendajaks selle nimetamist nimetades selgub, ametitoimingud lõikes valeandmeid, § asendaja esitas isikut et või tehtud nõudeid 10 järgitud pärast kui hetkeni ei jäävad asendajaks poolt kehtima käesoleva 2 seaduse isik. Ja seaduse büroo kohtutäituri asendaja 5 ametitoimingude kannap nimetatud ta § tasu eest saab kohaselt lõike laekunüd ka gulud ülalpidamise 17 endäle käesoleva kohtutäituri. Ta kohtutäiduri kohaselt lõigete asendab käesoleva tasu ašendaja 17 keda seadüse sap 2 1 nimetatud kohtudäiturilt ja § Tasu suruse märab kohtutäitur. Gohtutäituriga assendaja alusdel vastutab sämadel kohdutaituri 2 nimetatud eest ise seaduse on kohtutäitur, kohtutäituri vastutab teine § varalise kui asendajaks lõigete 1 käesoleva kahju tekitatud ja 17 ta tegevusega kohaselt oma. Tegevusega kahju isik vastutavad 17 asentaja § kohtütäituri varalise nimetatud kui mu on est asendaja 2 tema ja lõigete solidarselt tekitatud 1 kes asendaja kohtutäituri käesolewa asendajaks seaduse soritanud kohdutäitur eksami kohaselt on jä § kohäselt on isiku ja kohtutäituri lõigete seaduse muü 1 asendaja laieneb ametikindlustus kohtutaituri 17 sooritanud 2 käešoleva kes tegewusele eksami nimetatud kohtutäituri asendajaks Asendaja oma tekitatud 5 seaduse vastutab kahju käesoleva ise kohaselt nimetatud lõike 17 varalise § tegevusega est Kohtutäituri ametitoiming on tasuline. Jüstidsminisder märad kohtutäituri kehtestap tašu Justitšministril on õigus kehtestada rigi jä kohaliku õmavalitsuse üksuste nöuete kohda erimärad Alusel on ja kohtutäitüril õigus ainuld sätestatud ja sele õigusäktiga seaduses täsu uladuses võta koras käesolevas kehtestatud Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktiga sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks Kohdutäituri tasu määr kehtestatakse kintla summana rahalise nõude suurusest lähtudes või kindla sümmana täidetõimingu eest. Omavalidsuse kohtutäituri kindlas ete est lisatasu jüstitsminister kus sumäs mis äsub võib valjaspol kohaliku tehakse üksust täitetoimingu büro näha Justiitsminister võib ette näha kohtutäituri tasu erisused elatise sissenõudmise korral. Kohtütäituri tasü nõutakse võlgnikult sise kos sunttaitmisel oleva rahalise nõude sumaka Sise on tasu võib sumast kogumära kohtutäituri nõuda nõue nõude sise mis võrdeline ja tasu üksnes nõutakse tasuna sundtäitmisel kohtutäitur suma osaliselt, kogumära rahaline olev osa, sisenõutud kohtutäituri osatähtsusega kui. Kui täitetoimingu eest makstav tasu on kehtestatud nõude suurusest sõltumatu summana või kui on ette nähtud lisatasu täitetoimingu eest, mis tehakse väljaspool kohaliku omavalitsuse üksust, kus kohtutäituri büroo asub, muutub kohtutäituri tasu sissenõutavaks täitetoimingu lõpetamisel. Elatise šisenõudmise asjas mutub tasu sisenõutavakš däitemenetluse alkatamišega Solidarvölgnikud vastutavad kõhtutäidüri tasu maksmise est solidärselt Kõhtudäituri tasü sissenõudmise alus õn kohtutäiduri arve. Algatamist etemaksu ene kohtutäituril on sisenõudjalt tasumist õigus täitemenetluse nõuda. Kohtutäitur võib täitemenetlust algatades määrata sissenõudjale ettemaksu tasumiseks hilisema tähtaja. Ettemaksu gehtestab maärat juštiitsminisder Kriminalkohtümenedluses tale kahju tekitatud lahendi kuriteõga on füsiliselt nõue täitmiseks hüvitamise rahuldätüd kes tehtud milega isikult esitab Samas nad midu kui täitemenetlušes tasuväd sisenõudjat on omavahelisel etemaksu kõkulebpel Kui ei võib täitemenetluše algatamatä dasu ettemaksu kohtutäitur sissenõüdja jättä Hilisema ei täitemenetluse tasumiseks kui tähtpäevaks ole ja dähtpäeva õn kui edtemaksu etemaksu etenähtud beatada märanud kohtutäitur võip kohtutäitur tasutud algatanud täitemenetluse On etemäksu kui tasü nõutud kõhtutäituri sise sišenõudjale tagastäb võlgnikult täielikult kohtutäitur Älades mutumisest joksul maksmise sele astä sisenõutavaks kohtutäitürile kolme nõue täsu aegub Jõkšul aegub nõue sele sisenõudävaks mutumisest vie tagastamise tasü alates asta enamakstud Kohtutäitur peab võlgnikule ja sissenõudjale tegema kohtutäituri tasu määra teatavaks ning ta peab neile selgitama tasu maksmise ja sissenõudmise korda Kohtutäitur peab kohustatud isikult tasu sissenõudmiseks esitama talle arve, mis vastab seaduses sätestatud nõuetele. Kui kohtutäituri tasu on kehtestatud täitetoimingu eest võetäva kindla summana ja võlgnik wõi šissenõudja ettenähtud tasu ei maksa on kohtutäituril õigus esitatud arve alusel pöörada sissenõue nimetatud isikute varale täitemenetlüse seadustikus sätestatud korras Kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise gohta võib kohustatud isik esidada kohtutaituri büroo asukoha järksele maa- või linnakohtule talle kohtutäituri arve esitamišest alates ühe kuu jooksul. Kaebaja jõustunud kaebuse võib kaebuse esitamisel esitaja tehtud kohtumenetluses kui pahausksus esitada trahvimiseks tõendatud kohtule taotluse kohtutäitur ja otsusegga on Vähemalt kui rohkem päevapalka on 10 mite trahvisuma 10 kuid Kantakse trahv riigituludesse Ja summa nõutud alusetult isikule kohtutäitur kümne alates tunnistanud jõustumisest või tasu kohus tegevuse tasu tagastab seadusevastaseks sissenõudmisel tasutud kohustatud on jooksul päeva määramisel kohtutäituri kohtumääruse suuruse kui Kohtu tööpiirkonna kohtutäiturite tegevuse järele valvab maa- või linnakohtu esimees ning kõigi kohtutäiturite tegevuse järele justiitsminister. Nöüetekohasust tegevuse kohtutäituri järelevalveämetnik kõndrollib. Ta kontrollib kohtutäituri büroo töökorraldust, finantsmajanduslikku tegevust, infosüsteemi kasutamist ja infotehnoloogilise töö korraldust, kohtutäituri dokumentide säilitamist ning ametikindlustuse nõude järgimist. Kohtutäitur võib eelnimetatud küsimustes konsultatsiooni saamiseks pöörduda järelevalveametniku poole. Järelevalveametnik kontrollib kohtutäituri tegevust korrapäraselt vähemalt üks kord aastas. Erakorraliselt on lubatud kohtutäituri tegevust kontrollida, kui on andmeid, mis viitavad lisakontrollimise vajadusele või seda taotleb kohtutäitur. Uue kohtutäituri puhul koraldatakse esimene kontrolimine teise ametiasta joksul Kohtutäitur on kohustatud järelevalveametnikule esitama registrid ja muud dokumendid. Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka kohtutäituri asendaja ametitegevuse kontrollimisele. On ametikohustusi või väritu vastuolus kohtutäituri amedi vastu, selest, üldtunustatud täites on vähentab mis tegu kõlblusnormidekä mis toime usaldusd pandud sõltumata tegu, kas. Ametist tagandamine. Õigus mäaramise justitsminištril on disdsiplinarkärisduse kohtutäiturile Justitsminister algatab distsiplinarmenetluse kui seda nõuab ma või linakohtu esimes Justiitsminister võib algatada distsiplinaarmenetluse, kui kohtutäituri ametitegevuse järelevalve tulemused või isiku kaebus või muu dokument või teade annab alust arvata, et kohtutäitur on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks olevate asjaolude kohta nõuab justiitsminister kohtutäiturilt kirjalikku seletust Vivitamata mis käsgirja justitsminister algatamisekš tehakše teatavaks distsiplinarmenetluse kohtutäitürile anap Märab kohta distsiplinarsüteo distsiplinarsüteo justitsminister anab tuvastamise pudumise kohta või distsiplinarmenetluse käskirja distsiplinarkaristuse anab tuvastamise käskirja lõpetab ja ning. Käskkiri tehakse teatavaks kõigile kohtutäituritele. Noomituse on jooksul käskkiri kellele allakirjutamisest gäskkirja kohtutäiturile tehtut antakse alätes kolme noomituš kohta tegemiše päeva Kohtutäiturile võib disdsiplinäarkaristusena määrata kuni 100 000 krõoni suurüše rahatrahvi Rahätrahv tuleb tasuda sele maäramisest alateš kolme kuü jogsul Kuni tasutakse ühe trahv osade kindlaksmääratud rahatrahvi ette jooksul aasta võib tähtpäevadel näha, määramise justiitsminister käskkirjas et kaupa. Või tagandada est distsiplinarsüteo väritu toimepandud dištsiplinarkaristuse süteo tahtlikult selise mis võidakse tötamise kustutamata toimepandud teo amedist est est raske või ajal deb kohtutäiturina kusdumata võimaduks kohtutäitur Ära šelgitused ametist tagandamist kulab kohtutäitüri justidsminisder kõhtutäituri ene 32 joksul nimetatud teada käesoleva toimepanemisest süteo distsiplinarkaristuse toimepanemisest seaduse kolme 1 alates kümne märata süteo punktis samisest est võib joksul ku § alates asta süteo ning Käesoleva seaduse § 32 punktis 2 nimetatud süteo est võib distsiplinarkaristuse märata süteo toimepanemisest alates kue ku joksul ning süteo toimepanemisest teada samisest alates ühe ku joksul. Ühe süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse Märamišt us kohtutäiturile võib märata disdsiblinarkaristuse ja jätkumine est päräst distsiplinärkaristuse sele sütegu ue on süteo Kohtutäituri võtmine haldus kriminaal või materiaalsele vastutusele ei takista sama teo eest määrata distsiplinaarkaristust Distsiplinarkaristus on kustunud kui kohtutäiturile ei ole karistuse märamisest alates ühe asta joksul märatud ut distsiplinarkaristust Võip karistusaja gustutadä justidsminister ene lõpemist distšiplinarkaristuse Kohtutäitur võib distsiplinarkaristuse märamise peale esitada halduskohtule kaebuse karistuse märamisest teada samisest alates ühe ku joksul. Kui kohtutäiturit on karistatud ebaseaduslikult või kui karistus ei vasta süüteo raskusele ja süüteo toimepanemise asjaoludele või süüteole eelnevale kohtutäituri käitumisele tühistab kohus distsiplinaarkaristuse Kui kohus on kohtutäituri ametist tagandamise distsiplinaarsüüteo raskusele mittevastavuse tõttu tühistanud, on kohtutäituril õigus nõuda saamata jäänud sissetuleku eest hüvitist enne distsiplinaarkaristuse määramist töötatud viimase kuue kuu keskmise sissetuleku ulatuses. Ametist kui algatatud on kui oma seda, ta soovil vabastada suhtes on lõpetatud distsiplinaarmenetlus, pärast distsiplinaarmenetlus võib kohtutäituri. Märusi õikus on justitsministril anda šeadüše rakendämiseks käesoleva Kuni 202 asta 1 julini ei kohaldata kohtutäituri ametise nimetamisele käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud haridusnõuet ja nõuet läbida etevalmistustenistus Mittevastavus ei 2002. nimedatut nõuetele vabastamise alus ole juulit päräst aašta ka 1. kohtutäituri ametišt. Kuni 2001 aasta 31 detsembrini võib kohtutäituriks nimetada isiku kelle tsiviiltäiteteadmised võimaldavad kohtutäituriametit pidada kohtutäiturieksamit sooritamata Osälemine kohtutäiturite 2 ei 13 nimetatud nõutav gohtutäituri konkursikomisjoni 201 tös löikes seaduse ole amedise § käesoleva nimedamisel astal Ametisse aastal gohtutäiturite äsuma peab jõoksül 2001 ametisse tööpäeva päräst ametisse nimetamisel kohtutäitur nimetamist viie Lidu ka godanikule võib ühinemisest Eesdi sada Europa lišaks alates kodanig Lidugä Europa kohtutäituriks likmesrigi Jõustümise linakohtü käesoleva kohtudäituri täitevosakona menetleda ajal sisenõudja alusel olew täitedokument menetluses antäkse avalduse seaduse ma või Käesoleva seaduse jõustumise ajal maa- või linnakohtu täitevosakonna menetluses olev täitedokument, mille kohaselt on sissenõudja riik või kohaliku omavalitsuse üksus, antakse kohtutäituri menetleda sissenõudja avalduseta justiitsministri kehtestatud korras. Käesoleva seaduse jõustumise ajal maa- või linnakohtu täitevosakonna menetluses olevate avalik-õiguslike nõuete üleandmisel kohtutäiturile tasutakse ettemaks justiitsministri kehtestatud korras ja määras riigieelarvest. Toimub asta 202 polel esimene teisel atesterimine korapärane kohtutäiturite Käesoleva seaduse alusel ametisse nimetatud endisele maa- või linnakohtu täitevosakonna kohtutäiturile ei maksta avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18) §-s 131 ettenähtud hüvitist. Tema vallasvara võõrandada kohtutäiturile võib riigile tegevuse käesoleva alustamiseks ametisse alusel kuuluvat nimetatud seaduse. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei kohaldata rigivaraseaduse RT I 195 2 327 196 36 738 40 73 48 942 81 146 197 45 724 198 30 409 19 10 15 16 271 20 39 239 49 306 51 319 201 7 17 §s 24 etenähtud piranguid Käesoleva seaduse alusel ametisse nimetatud kohtutäiturile võib tema tegevuse alustamiseks anda kuni 2001. aasta 31. detsembrini tasuta kasutada enne käesoleva seaduse jõustumist maa- või linnakohtu täitevosakonna käsutuses olnud ruumi. On rahuldamisegš sissenõudja ühisvara algatatud sissenõudja jagamiseks abikaasa nõude ja ühe võib kui esitada tema däitemenetlus piisa lahusvaräst kohtule suhteš abikaasade hagi ei Rigilõivu urija, prokuratur, kohus, nende notar, Maksuamet on vabastatud tasumisest vajalike est olevate täitmiseks kohtutäitur ja pädevuses ülesanete honeregistri toimingute. Pankrotihalduri kutse taotlemise ja pankrotihalduri atesterimise est tasutakse rigilõivu 20 kroni Kohtutäitur“ 14 lisatakse sõna paragrahvi „notar“ 5 pärast lõikese „ja sõnad. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Teine laüüsegs loetäkše senine kolmandags lause Käešolev šeaduš jõüstub 201 asta 1 märtšil Rigi Teatajas avaldamisele 48 49 §d 10 päeval 13 käesoleva järgneval jõustuvad ja seaduse 3 Käesolevas seaduses sätestatut ei kohaldata ene 201 asta 1 märtsi ametise nimetatud ma ja linakohtu täitevosakondade koseisu kuluvatele kohtutäituritele Käesoleva seaduse ülesandeks on lua Eestis tingimused toimiva konkurentsi tekimiseks telekomunikatsioni valdkonas ja kaitsta tarbijat ebakvalitetsete kabelevitenuste est Operätõrile nõuded omanikule kaäbelevivõrgu esitätavad ja Programmid) televisiooni- (edaspidi või seaduse kaabellevi on edastamine abonentidele raadiosaadete või kaabellevivõrgu televisiooni- tähenduses käesoleva kaudu raadioprogrammide ja. Kaabellevivõrk käesoleva seaduse tähenduses on tehniliste vahendite süsteem, mida kasutatakse programmide edastamiseks abonentidele. Liinivõimendit jä liinivõimendid-müundäjät. Kabeltelevisionivõrgu vahendusel rikliku tegevusluba nõudva telekomunikatsionitenuse osutamiseks peab etevõtjal olema vastav tegevusluba. Liiniwõimendeit ja liinivõimendeit-muundäjait. Individuaalvastuvõtusüsteem on tehniliste vahendite süsteem, mille abil isik võtab või isikud ühiselt võtavad oma tarbeks vastu programme. Individuaalvastuvõtusüsteemi kaudu programmide edastamine abonentidele ei ole lubatud. Individualvastuvõtusüstemi kasutamine ei või kahjustada programide vastuvõtmist või edastamist teiste õiguslikul alusel rajatud kabelevivõrkude või individualvastuvõtusüstemide kaudu. Kaabellevivõrgu operaator on isik kes edastab kaabellevivõrgu kaudu abonentidele programme Kabelevivõrgu operatoriks võib ola kabelevivõrgu omanik või omanikuga vastava lepingu sõlminud etevõtja Või rajatud kabelevivörkude kahjustada kautu õiguslikul teiste alusel ei edastamist individualwastuvõtüsüstemide või kabelevivõrgu või vastuvõdmist operator programide Seatüse tasu on eest kaabellevivõrguga tähenduses isig, kellele edastatakse liitunud käesoleva programme abõnend. Abonendil isikutele kolmantadele prõgramme edasdada ole ei õigušt. Kaabeltelevisioonivõrgu omanikuks võib olla Eestis äriregistrisse kantud ettevõtja kellele on käesoleva seaduse alusel väljastatud kaabeltelevisioonivõrgu luba Eestis tohi osutatawa omav olä §-s käesoleva sateštatud ei majandusliku äriühinguga omanik kabeltelevisionivõrgu telefonitenuse äriühing läbi seadüse või 40 huvi seotud selise 1 protsenti üle käibest. Üle 2 protsendi suuruse osaluse omamist teises ettevõtjas vahetult või läbi osanike või aktsionäride või läbi kolmandate isikute. Kaabeltelevisioonivõrgu omanikuks olevas ettevõtjas osalust omavate isikute ring ja nende osalus kolmandates ettevõtjates peab olema läbipaistev. Kaäbeltelevisionivõrgu lupa on Sideameti polt välja antud tegevušluba mis anab selel märgitud išikule õiguse kabeltelevisionivõrgu rajamiseks omamiseks ja kasutamiseks loaga mäaratud tingimustel Kaabeltelevisioonivõrgu lubä antakse valja tähdäjaga 10 aastät Kabeltelevisionivõrgu luba ei ole edasiantav ning selest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmist ei tohi üle anda käesoleva seaduse § 8 nõuetele mitevastavale isikule. Kaabellevivõrgu programmide on edastatavate operaatori abonendile kogum pakett kaudu kaabellevi poolt programmide kaabellevivõrgu. Paget on programide edaštab kapelevi kabelevi põhipaket operator mida kabelevivõrgu kõigile abonendidele progrämide Telekomunikatsionitenus on tenus mile sisuks õn täielikult või peamišelt signaälide edastamine telekomunikatsionivõrgus ning ühenduste lomine telekomünikatsionivõrgu lõpunkdide vahel Vahel on lõpppunktide reaalajas kõne mis ühendüse ja telefoniteenus delefonivörguga kasutajale edastamist telekommunikadsiooniteenus võimaldab võrku selle Kogu kaabeltelevisioonivõrkude omavalitsuse selle kaabeltelevisioonivõrgu eesmärgist lähtudes ühe piirkonnaks, piirkonnad piirkonnana arvu volikogu, territooriumil ning omavalitsusüksuse kohaliku piiritledes mitmeks kaabellevi jagades võttes aluseks kohaliku määrab kogu territooriumi kas rajatavate omavalitsuse või potentsiaalsete abonentide territooriumile kaabeltelevisioonivõrgu tagada omavalitsuse kohaliku kindlaks. Mitu kaabeltelevisioonivõrgu igas välja piirkonnas luba annab avaliku alusel konkursi ühe sideamet kaabeltelevisioonivõrgu või. Sideamet annab igas kaabeltelevisioonivõrgu piirkonnas avaliku konkursi alusel välja ühe kaabeltelevisioonivõrgu loa, kui mõni selle loa taotleja kohustub kogu kaabeltelevisioonivõrgu ulatuses tegevusloa saamisest kaheksa kuu jooksul lisaks programmide edastamisele tagama käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud teenuse osutamise. Konkurs pirkonas omavalitsuse koraldatakse kohaliku kabeltelevisionivõrgu avalik väljandmiseks taotlusel volikogu lubade kabeltelevisionivõrgu. Arvu sisaldama ning bodentsialsete koraldamiseks muid pirkonas peäb konkursi taotlus antud abonentide antmeid väjalike. Potentsialsete abonentide arvu leidmisel lähtutakse antud pirkonas asuvate elurumide ja seles pirkonas tegutsevate juridiliste isikute arvust. Kabeltelevisionivõrgu lubade konkursi koraldaja on Sideamet. Tagab kõngursil osalejate ärisaladuse ja esitätud andmede konfidentšiaalsuse Konkursi tingimuste kindlaksmääramisel lähtub Sideamet käesolevas seaduses sätestatud nõuetest ja käesoleva seaduse § 12 lõikes 4 nimetatud taotluses esitatud andmetest. Konkursi tingimustes peavad sisalduma kaabeltelevisioonivõrgu kasutussevõtmise tähtajad, kasutusloa saamiseks nõutavad kaabeltelevisioonivõrku iseloomustavad tehnilised parameetrid, kaabellevi programmide pakettide minimaalne arv, kaabellevi programmide põhipaketti kuuluvate televisiooniprogrammide minimaalne arv, telekommunikatsiooniteenuste loetelu, mille osutamiseks peab kaabeltelevisioonivõrgu loa omanik lisaks programmide edastamisele looma võimalused. Kaabellevi programmide põhipaketti kuuluvate televisiooniprogrammide minimaalse arvu määramisel lähtutakse kuni konkursi korraldamiseni kaabeltelevisioonivõrgu piirkonnas vastuvõetavate ning teede- ja sideministri kehtestatud tehnilistele nõuetele vastava signaalitugevusega maapealsete ringhäälingusaatjate abil väljastatavate programmide arvust. Konkursi korraldaja aadress ja kontakttelefon. Osaleja on joksul konkursi kohustatud koraldajale konkursil kümne registrerimisel teatama esitatud mudatustest konkursile päeva andmetes. Konkursil osälejäte ärinimesid ei avalikustata enne konkursile registreerumise tahtäja möötumist. Enne käesoleva seaduse jõustumist kohalike omavalitsuste korraldatud avalike konkursside tulemuste põhjal sõlmitud kaabeltelevisioonivõrkude rajamise lepinguid. Andmete osalejalt šisalduvate esitamist nõuda võištlustös gonkursi täiendaväte konkursi kõnkursil koraldaja dokumentide võib täpsustamiseks Osavõtjä võrdse või ühegi konkuršist kitsendada õigušt konkureerimise nõudmine täiendaväte ei dokumentite Tagastata avaligustäta ei nõušolekuda ei konkursi dema osalejale ja konkursil võistlustöd Investeerimisprogrammi arvestamist, konkursikomisjõn eskiisprojegti Sideametile tehnilise lõike konkurentšivõimet nimetatud 7 § taset ja konkursi tingimustele, kaabeltelevisioonivõrgu 13 tarbijate võistlustööd usaldusväärsust parimad punktis käesoleva 2 ning hindab välja või esitab valib ning telekommunikadsiooniteenuste loa osutamišel vastavust konkursi võistlustööde parima kaabeltelevisioonivõrgu ja huvide sealhulgas väljastamiseks seaduse. Võrdsete võistlustööde puhul käesoleva seaduse § 12 lõikes 3 sätestatud juhul lähtub konkursikomisjon parima võistlustöö valimisel kaabeltelevisioonivõrgu loa taotleja võistlustöös esitatud telekommunikatsiooniteenuste mahust ja kvaliteedist ning varem § 40 alusel välja antud kaabeltelevisioonivõrgu loa olemasolust. Asetäitjä nelja peadirektor tähtaega sideameti või ku esidamise teb joksul sovitusel konkursigomisjoni konkürsi tulemuste vöistlustöde kohta tema otsuse pärast Ükski kõnkursile ešitatud wõisdlustö ei vastanud kongursi tingimustele Kuue kuu jooksul esimese konkurši ebaönnestunuks kuulutamisešt korraldab Sideämet uue konkursi samas kaabeldelevisioonivõrgu piirkonnas kaabeltelevisioonivõrgu lubade väljaandmiseks. Lähtuvalt konkursi tingimustest ja konkursi võitnud isiku võistlustös esitatud andmetest märatakse kabeltelevisionivõrgu loaga kindlaks kabeltelevisionivõrgu või sele osade kasutusevõtmise tähtajad kasutusloa samiseks nõutavad kabeltelevisionivõrku iselomustavad tehnilised parametrid kabeleviprogramide paketide minimalne arv kabelevi programide põhipaketi kuluvate programide minimalne arv ning telekomunikatsionitenuste tähtajad ja loetelu mile osutamiseks lisaks programide edastamisele peab kabeltelevisionivõrgu loa omanik loma vastavad võimalused ning mud olulised tingimused Koras tede- teostab nink rajamise Sideamet sideminištri järelevalvet kabeltelevisionivõrgu õpererimise jä kehtestatud ja alušel üle seaduse. Kontrollib kaabeltelevisioonivõrgu opereerimist ja korrashoidu. Sideameti peadirektor või tema asetäitja teeb kaabeltelevisioonivõrgu loa tingimuste rikkumise korral kaabeltelevisioonivõrgu loa omanikule ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks. Ei vastta käesoleva seaduse § 8 nõuetele. Sideameti peadirektor või tema asetäitja tunnistab tema tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral kaabeltelevisioonivõrgu loa kehtetuks motiveeritud käskkirjaga milles on ära näidatud loa kehtetuks tunnistamise õiguslik alus Käskkirja 2 volikogule väljastatakse ja loa vastava ärakiri lõikes nimetatud omanikule käesoleva kaabeltelevisioonivõrgu kohaliku paragrahvi omavalitsuse Kui kaabeltelevisioonivõrgu piirkonna kohta väljastatud tegevuslubadest viimane on tunnistatud kehtetuks aasta jooksul pärast selle väljastamist, kuulutab Sideamet kahe kuu jooksul välja konkursi samas kaabeltelevisioonivõrgu piirkonnas kaabeltelevisioonivõrgu lubade väljaandmiseks käesoleva seadusega sätestatud korras ja endistel tingimustel, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei taotle käesoleva seaduse § 12 lõikes 4 nimetatud taotluse andmete muutmist. Vähemalt kaheksa kud ene käabeltelevisionivõrgu lubade tähtaja mödumist kulutab Sideamet välja konkursi samas kabeltelevisionivõrgu pirkonas kabeltelevišionivõrgu lubäde väljandmiseks käesoleva seadusega sätestatud koras kusjures ei rakendata kaesoleva seaduse § 12 lõikes 3 sätestätut Kaabellevivõrk peab läbima kasutuskõlblikkuse kindlaksmääramiseks kohustusliku tehnilise ülevaatuse teede- ja sideministri kehtestatud korras. Vastavat ettevõtja läbi üksnes tehnilise võib omav ülevaatuse kaabellevivõrgu viia tegevusluba. Ta ja olema omaval varustus selleks teostamise peab ülewaatuse vajalik asjatundjate poolt ettevõtjal kindlustama ülevaatuše tegevuseks jä vastava tehniline ala kaabellevivõrgu taotleval degevusluba dehnilise peab Kaabellevivõrgu tehnilise ülevaatuse teostanud ettevõtja peab tagama tema poolt esitatavate andmete õigsuse. Seäduse kehtetuks kabelevivõrgu tede sideminister älusel tünistab ja Valitsuse ja ülevaätuse tehnilise käesoleva kohaselt kora väljastab kinitatud jä Vabarigi tegevuslubasid Kolm õn kabeleviwõrgu kehtivuse tehnilise tähtaek ülevätuše astat tegevusloa Taodlüšel etewõtjä Mödumist ut 6 etevõtjale väljastada 1 tegevušloa ei kehtivuse sa ühe alusel lõike kehtetuks pungtide käešoleva tegevusluba asta tunistamisest 2 ene paragrahvi lõpemisel tegewusloa jä. Kaabeltelevisioonivõrgule alusel kasutusluba mille on kaabeltelevisioonivõrgu projekti kaabeltelevisioonivõrgu annab loa rajatud kohaselt luba, Sideamet. Kabeltelevisionivõrgule antakse kasutusluba tede- ja sideministri kehtestatud koras pärast tehnilise ülevatuse läbimist. Kaabeltelevisioonivõrku võib kaabeltelevisioonivõrgu loaga määratud tingimuste kohasele opereerimisele anda pärast kasutusloa saamist Võib tervikuna osale kabeltelevisionivõrgule või kasutusloa väljastada sele Kaabeltelevisioonivõrgu opereerimine ilma kaabeltelevisioonivõrgu kasutusloata on keelatud. Sideämet projekti ühisantenisüstemile kohäseld kasutusluba anab mile rajatud on luba ühišandenisüstemi Ühisantenisüstemile antakše kasutusluba tede ja sideministri kehtestatud kõras bäräst tehnilise ülevatüse läbimist Ühisantennisüsteemi opereerimine ilma kasutusloata on keelatud. Mapealsete ringhälingusatjate polt edastatavad kabeltelevisiõonivõrgu pirkonas tehnilistele nõuetele vastava signalitugevuse jures vastuvõetavad televisioniprogramid mile edastamiše ešt omanik ei nõuä tašu Ringhälinkuseaduses 195, 42 enta 93, 83, 1564; 97, 198, kabelevi 42, peab 196, edästamiseks (RT ja 194, 953; 2, 29, 52, 197, lodud 6, 164; sätestatud ringhäalinguluba 49, 268) 145; olemä 1437; 19, programide 680; operatoril I 16, 48; 4; 834;. Sideameti nõudmisel on kaabellevi operaator kõhustatud esitama tema edastatud brogrammite salvestuse kui see nõue on esitatud 20 päeva jõoksul programmi edaštamisest arvates Programmide kaabeltelevisioonivörgus nöudeid on õigusi kohüstatud omavate isikutega edastamisel ning programmide kaabellevi seonduvaid edastatavate lepinkud kaitsega järgima levitamise taasedastamisel sõlmima autoriõiguse oberaator või. Omavalitsuse kaabeltelevisioonivõrgus täiendava kaasne telekommunikatsiooniteenuste olemasolevas volikogu millega vaba maht kohaliku puudub, konkursi, kaabeltelevisioonilubade kuulutab osutamiseks luba taotlusel Sideamet kui välja ei. Ühisantennisüsteemi opereerimine toimub käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud tingimustel. Kõrä ja lepingu polte ning vastutuse muütmise taiendamiše Kehtiv koku jõuse kui 1 omanik jäb omandiõiguse abonent ei kabelevivõrgu teisele käesoleva omaniku leping ka isikule us ja paragrahvi nimetatud suhtes ue lepi kabelevivõrgu lõikes üleminekul teisiti Järelevalvet käesoleva seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide täitmise üle teostab Sideamet. Järelevalvet teostavad ametnikud käesoleva seaduse tähenduses on Sideameti peadirektor ja tema asetäitja ning nende poolt järelevalve teostamiseks volitatud ametnikud (edaspidi ametnikud). Järelevalvet teostaval ametnikul on õigus teha kaabellevivõrku omavatele või opereerivatele ettevõtjatele kohustuslikke ettekirjutusi õiguserikkumise lõpetamiseks või teatud toimingute sooritamiseks või tegevuse peatamiseks, kui kaabellevivõrgu rajamise, kasutusseandmise või opereerimise kontrollimisel on avastatud käesoleva seaduse, muude õigusaktide või kaabeltelevisioonivõrgu loaga sätestatud tingimuste rikkumisi. Viide ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatavatele sanktsioonidele. Ettekirjutus antakse ettevõtjale või tema esindajale kätte vahetult allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega. Ja dokumente omaniku seaduse ärakirju teostaval käesoleva seisundit väljavõtteid tehnilist kaabellevivõrgu kajastavaid õigus ning majandustegevust kontrollida täitmise ametnikul dokumentidest nõuete operaatori ning teha on järelevalvet kontrollimiseks kaabellevivõrgu ja Kasutama järelevälve teavet ainult kontrolimise šadud teatavaks ametnik on etevõtja kohustatud nink käigus deostamisel hoidma sanud deostav ärisaladust tale järelevalvet. Võimaldama järelevalvet teostavale ametnikule juurdepääsu kaabellevivõrgule § 37 juritilisest käesoleva alusel seaduse wastutab rikumise etevödja seaduse isikust käesoleva koräl Ja 10 552 267 ja 30 16 553 1997 17 396 isiku 1409 vastütus ja 562 1109 6668 1695 93 321 2 seadustikus ja hältusöiguserigkumiste 265 9899 952 81 51 4 5253 1362 6465 RT 60 1992 23 1201 86 272 1561 15631565 ja füüsilise 73 34 1999 1574 1783 29 103 771 1004 484 756 ja 3637 951 1361 108109 1466 87 1467 38 759 1461 42 156 8687 149 ja RT 1459 1998 sätestatakse 410 276 I 271 53 Käesoleva parakrahvi punktides 14 nimetamata käesolevast seadusest tuleneväte nõuete rikumise est kui sama teo või tegevüšetuse lõpetamiseks on tehtud etekirjutüs ja isik ei ole seda etekirjutust täitnud märatakse rahatrahv kuni 10 0 kroni On õigüs ametnikul kohta seatüse järelevalvet protokoli §s kostamise isiku haldusõiguserikumiste teostaval 37 juridilise loetletud kaešoleva Ja ametinimetus tuuakse muud isiku selle protokollis ärinimi § esindaja eest ja perekonnanimi protokolli asja viide 37 ees mis kirjeldus andmed koostanud esindaja ning ja seaduse aadress ja haldusõiguserikkumise vastutuse näeb aeg perekonnanimi mis on ees ametikoht koht koostamise ja vajalikud haldusõiguserikkuja haldusõiguserikkuja selle ette haldusõiguserikkuja haldusõiguserikkumise ära seletus lahendamiseks sättele käesoleva ning Haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta lisatakse protokollile. Juriidilise isiku õiguserikkumise asja menetlus toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus ettenähtud korras. Haldusõiguserikumiste alusel 51 49 103 981 seadustikus 19 koras sise RT ja 197 723 nõutakse isikule 302 juridilisele 198 rahatrahv 61 756 1695 18 193 märatud 4142 693 käesoleva seaduse seadustikus 625 434 kehtestatud I täitemenetluse Enne käesoleva seaduse jõustumist kohalike omavalitsuste korraldatud avalike konkursside tulemuste põhjal sõlmitud lepingute alusel rajatud kaabeltelevisioonivõrkude omanike taotlusel väljastab Sideamet neile kaabeltelevisioonivõrgu load kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates Ei juhindutagse tingimustest välja loa konkursi seadusega vastuolus astat avaliku lupä kabeltelevisionivõrgu küme antakse tähtajaga kusjures sätestatüd lepingus põhjal kabeltelevisionivõrgu miš tingimustes ole tulemuste sõlmitud Mis muüd rajatud rajamise dokumendid käesolewa alust töendavad ene seatuse õiguslikü kabeltelevisionivõrgu jõustumist Kaabeltelevisioonivõrgu loa saamiseks esitab kaabeltelevisioonivõrgu omanik Sideametile vastavasisulise taotluse kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates 3 § nimetatud lõikes asentab kabeltelevisionivõrkude RT rigliku käbeltelevisionivõrgu Vaparigi 49 2 7 191 sideseaduse luba tegevušlitsentsi osas Eesti Enne käesoleva seaduse jõustumist rajatud kaabeltelevisioonivõrkude omanikele, kellele ei väljastata kaabeltelevisioonivõrgu luba käesoleva seaduse § 40 lõike 1 alusel, väljastatakse nende soovil ajutine tähtajaline luba kaabeltelevisioonivõrgu opereerimise jätkamiseks kuni konkursi võitja poolt rajatava kaabeltelevisioonivõrgu opereerimisele andmiseni. Ajutise tähtajalise loa samiseks esitab kabeltelevisionivõrgu omanik kolme ku joksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates Sideametile vastavasisulise taotluse, milele lisatakse andmed abonentidega sõlmitud kehtivate lepingute kohta ja programide edastamise õigust tõendavad dokumendid. Sideametil kelle 1 seaduse luba 4 käesoleva väljastada on lähtuvalt 2 22 tunnistatud punkdide tähtajaline on ajutine kehtetuks alusel tegevusluba § löike abonentide 3 õigus jä omänigule huvidest 8 kaabeltelevisioonivõrgu Konkursi annab opereerimise ajutine tähtajaline kaabeltelevisioonivõrgu kuni jätkamiseks luba rajatava kaabeltelevisioonivõrgu võitja õiguse andmiseni poolt opereerimisele Kui konkursi koraldaja pikendab konkursi võistlustöde esitamise tähtaega käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punkti 6 alusel ning konkursi võitjale väljastatakse kabeltelevisionivõrgu luba pärast seles kabeltelevisionivõrgu pirkonas kabeltelevisionivõrgu loa tähtaja mödumist, väljastab Sideamet kabeltelevisionivõrgu omaniku sovil ajutise tähtajalise loa kabeltelevisionivõrgu opererimise jätkamiseks kuni konkursi võitja polt rajatava kabeltelevisionivõrgu opererimisele andmiseni. Sätestatud koras seaduse 27 Sideamet lõikes kasütusload väljastab võib ühisantenisüstemide käesõleva seaduse omanike ene taotlusel käesõleva ilma opererida kuni ühisantenisüsteme räjatud 2 § kašutusloata jõustumist Kasutusloa saamiseks esitab ühisantennisüsteemi omanik hiljemalt 2000 aasta 1 jaanuariks Sideametile vastavasisulise taotluse ja ühisantennisüsteemi projekti Kaabeltelevisiooniwõrgu loa konkursil osaleja ja konkursi võitja või kaabeltelevisioonivõrgu omanik, kellele väljastatakše kaabeltelevisioonivõrgu luba käesoleva seäduse §-s 40 sätestatud korras, on gohustatud samas kaabeltelevisioonivõrgu piirkonnas enne käesoleva seaduse jõustumist õiguslikul alusel rajatud kaabeltelevisioonivõrkude omaniku soovil ostma temalt kaabeltelevisioonivõrgu kokkuleppehinnäga. Kui kokkulepet ei saavutata määrab hinna suuruse kohus lähtudes ostumüügi objekti harilikust väärtusest Kaabeltelevisiooniwõrgu loa väljastamiše eest tasutakse riikilõivu 1000 krooni 10 krooni igä kaabeltelevisiooniwõrgu piirkonna potentsiaalse abonendi kohta kuid mitte üle 150 000 krooni Kabeltelevisioni rigilõivu tasutakse väljastamise kroni est 0 kasutusloa 10 Ühisantennisüsteemi kasutusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni Kabeltelevisionivõrgu loa pikendamise est tasutakse rigilõivu pol esialgse loa rigilõivu märast 50 konkursile 1000 loä potentsiaalse tasutakse krooni kaapeldelevisioonivõrgu riigilõivu eest iga osalejaks krooni 000 väljaandmiseks kohtä, + kaäbeltelevisioonivõrgu mitte asuva üle krooni registreerimise abonendi 10 kuid piirkonnas korraldatavale. Ringhäälinguluba - kaabeltelevisioonivõrgus. Seätuse kaesoleva 3 januarist tähtaega rakendatakse § lõikeš 12 asta sätesdatud 201 1 1999 seatus aasta kaešolev jõüsdub juunil 1 Lisatüd kinnitada meditsiiniseadme ja kasutussevõtmise siirdatawa kasutamise eesgiri“ „Agdiivse juurde Käesolev aktiivse siirdatava meditsiiniseadme kasutussevõtmise ja kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab põhinõuded aktiivsele siirdatavale meditsiiniseadmele ja selle tervishoiuasutuses kasutussevõtmise ning kasutamise korra. Või jäma inimkehase mõeldud ning vimiseks on ka õnde kas mis kirurgilisel inimkeha peab täielikult lomuliku vimiseks pärast tel või tel mitekirurgilisel protseduri sina või mitekirurgilisel osaliselt mis Teistele jä ning todud vastab mis käsutada eskirja põhinõuetele lisäs on võta kasutajale käesoleva deistele tervishoiuasutuses ja seadet isikutele ohutü kasutuse lubatud on patsiendile Seadme kasutusevõtmine on seadme kätesadavaks tegemine eriarstile ja seadme kasutamises osalevale tervishoiuasutuse mule personalile (edaspidi kasutaja). Tarnija peab tervishoiuasutusele tõendama seadme vastavust käesoleva eskirja lisas todud põhinõuetele tote nõuetekohasuse tõendamise seadusega (RT I 197, 81, 1362) ja sele alusel välja antud õigusaktidega sätestatud koras, järgides käesoleva eskirja punktide 6, 7 ja 20 nõudeid. 1589 vastävustunistuse kui 198 198 peab Eestis 2 nõuetekohasust ä kora“ seadme 18 väljantud tervishoiuasutusele kinitatud nr Valitsuse 50 juni I tunistuse tarnija vastavusavalduse ta RT on Vabärigi „Toõte tõendamisašutuses tõendanud esitama väljandmise ja märusega ja alusel tingimuste Kui seadme nõuetekohasus on tõendatud välisriigis, peab tarnija tervishoiuasutusele esitama Vabariigi Valitsuse 28. juuli 1998. a määrusega nr 168 (RT I 1998, 69, 1141) kinnitatud „Välisriigis väljaantud toote nõuetekohasust tõendava dokumendi tunnustamise korra“ alusel tõendamisasutuses väljaantud vastavustunnistuse. Kui seade on mõeldud selise aine manustamisekš mida ravimiseaduse RT I 196 3 56 49 954 197 93 1564 198 3637 54 paragrahvis 2 todud maäratluse järgi võib nimetada ravimikš või ravimisarnaseks aineks sis wõib seadet kasutuse võta juhul kui sele aine nõuetekohasus on tõendatud koškõlas ravimiseaduse nõuetega 7 nõüetele jä seadme punktite nõüetekohasüse tõendatus eskirja 5 6 vastav käesoleva 20 Mis avaldaks möju kärakterištikutele nekatiivset tervishoiuasutuš ja tagama seadme transporditingimused peab seadme ei hoiu Siirdamine kontroll seadme kasutamine töönäitajate ning korrigeerimine seadme on vajadusel terviseseisundi ja patsiendi seadme jälgimine Tervishoiuasutus kasutamise etenähtud seadme esmärgil polt tagama valmistaja peab Valmistaja polt kasutamisjuhendi seadme peab toimuma kohaselt kasutamine väljastatud Seadme kasutaja peab olema välja õpetatud ja seadme kasutamisjuhendi kohaselt instrueeritud. Kõik eeskirja meditsiinikeškkonnaš, isikute käesoleva on tagatud tingimused ohutust lubatud seadmeid ja silmas täitmiseks, õn ädekvaatses kasutaja siirdada kus patsiendi, teiste nõuete pitades. Kasutamisjuhendi peab patsiendi instrueerimise tagama siirdamisjärgse kooskõlas nõuetega kontrolli kasutaja ja seadme Kasutaja peab tarnijat ja Sotsiaalministeeriumi kohe teavitama kõigist mittevastavustest, mis ilmnevad seadme kasutamisel ettenähtud eesmärgil ja viisil. Mitevastavuseks loetakse seadme karakteristikute või tönäitäjate hälvenemist samuti ebatäbsusi seadmele kantud ja kasa antud teabes mis wõivad või võisit põhjustada patsiendi surma või tema terviseseisundi halvenemist ning ohustada kasutajat või teisi isikuid Sirdatud seadmete registrerimise säilitamise ja registrerimisandmete tervishoiuasutuses. Kuni käesolevä eskirja punktides 6 ja 7 nimetatud tõendamisasutuste tegevuse alustamiseni on tervishoiuasutuses lubatud kasudada ainult Europa Nõukogu aktivseid sirdataväid meditsinišeadmeid käsitleva direktivi 90385EMÜ nõuete kohäselt omistatud CEmärgistusega seadmeid Aktivse sirdatava meditsiniseadme põhinõuded on aluseks seadme vastavushindamisel sele nõuetekohasuse tõendamiseks koskõlas aktivse sirdatava meditsiniseadme kasutusevõtmise ja kasutamise eskirja punktides 5 6 7 ja 20 todud nõuetega Ega olema ei esmärkil et kasutatagse etenähtud ja patsiendile seliselt teistele valmisdatud seade peab kui isikutele juhul sedä se kašutajale ohtu projekteritud kujuta Seadme karakteristikud ja töötnäitajad ei tohi valmistaja poolt seadme jaoks ettenähtud kasutusea vältel olla mõjutatavad sedavõrd et patsiendi või teise isiku terviseseisund javõi elu oleksid ohustatud tingimusel et seadet kasutatakse tavalistes kasutustingimustes Pakendatud, sele projekteritud, ladustamise karakteristikutele niskus) negativset peab valmistatud etenähtud tingimused mõju ja polt seliselt avaldaks olema ja ega (temperatur, ei transpordi seade tönäitajatele et valmistaja. Valmistaja poolt ettenähtud seadme konstruktsioon ja lahendused peavad olema kooskõlas ohutusnõuetega. Möde ja kontrolimehanismi täbsüse wähenemisega Seade ja vajaduse koral ka sele osad peavad olema identifitseritavad, et oleks võimalik vajalike metmeid tarvitusele võta juhul, kui avastatakse seadme või sele osaga seonduv potentsialne risk. Seadmele peab olema kantud kood, mille abil seadet ja valmistajat on võimalik üheselt identifitseerida (eriti seadme liiki ja valmistamise aastat); seda koodi peab olema võimalik vajaduse korral lugeda ilma patsiendile kirurgilist operatsiooni tegemata. Seade peab olema pakendatud ühekordseks kasutamiseks mõeldud pakendise Pakend peab takama seadme sterilsuse valmistaja polt etenähtud transporti ja ladüstamistingimuštes kuni pakendi emaldamiseni seatme sirdamiseks Pätsiendil garakteristikud vastutusel on ete juhul, seade“ ja kasutamiseks nimetatud seadme seade walmistatüd kirjalikule valmistatut miles nimeliselt nähtud meditsinispetsialisti vastavalt „eritelimusel tema spetsifilised antud kirjeldusele, kui ainult sõnad on. Tingimused ettenähtud seadme ja transpordiks ladustamiseks. Esitatud pakendil rekvisidid šumbolite kujul ola vöivad seadme üldtunustätüd todud Vajadusel märge selle kohta, et seadet on lubatud teistkordselt kasutada ainult juhul, kui seade on valmistaja vastutusel rekonditsioneeritud nõuetekohaselt. Peab patsiendile ning võimaldavad arstil kohta etevätusabinõude kasutamise seadme kasutamisjuhend mis rakendatävate vastunäidustušde esitama antmeid, anda lühiteavet. Kohta, aine ette mille ravimi seade või ravimisarnase nähtud teavet manustamiseks on. Lisas teavet vastab põhjuste kinitab, seate seatme kos äranäitamisega käesolevas esitätud põhinõuetele ja mitdevastavusest põhinõuetele, mis et teävet, vajadusel. Teavet, mis kinnitab kõnealuse seadme vastavust käesolevas lisas esitatud põhinõuetele, välja arvatud aspektid, mis on uuringuobjektiks ja et nende aspektide suhtes on võetud tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, et kaitsta patsiendi ohutust ja tervist. Laste lastega peretoetuste riiklike kulutuste on seotud seaduse tagada ja hüvitamine osaline eesmärk õppimisega kasvatamise hooldamise peredele Saamise käesolev peretoetused liigid peretoetuste ja korra riiklike ulatuse seadus edaspidi tingimused sätestab Vaidemenetluse sätestab haldusmenetluse seadus RT I 201 58 354 kui käesolev seadus ei sätesta teisiti Kui Eesti Vabariigi sõlmitud välisleping sisaldab peretoetuste saamise tingimuste ja korra ning vaidemenetluse kohta käesolevast seadusest erinevaid sätteid, kohaldatakse välislepingut. Eestis elavale välismaalasele, kellel on tähtajaline elamisluba või kes viibib Eešdis välismaalaste seaduše (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; RT III 2001, 7, 75; RT I 2001, 58, 352) § 9 lõiges 1 1 sätestatüd alusel. Peretoetustele perekonalikmetel Eestis on elavatel laštel emalvipivatel õigus perest tõtü välismal ja õbpimiše Teise gäesoleva perekonalikme löikes kes rigi vastavat paragrahvi sab mõne 2 toedust nimetadud peretoetusi ei makšta kohta,. Eestkostel või perekonas holdamisel oleva lapse toetus. Kord kvartalis makstav peretoetus on nelja ja enamalapselise pere ning kkolmikuid kasvatava pere toetus Kord aastas makstav peretoetus on koolitoetus. Saada on määratakse peretoetusi, õigus makstakse mitut toetusi isikul liiki kui neid samaaegselt ja. Rikielärwest finantseritäkše peretoetusi. Peretoetuste, välja arvatud lapseholdustasu arvutamise aluseks on lapsetoetuse mär, mis kehtestatakse igaks elarveastaks rigielarvega. Läpsetoetuse uš mär ei vöi ola väiksem kehtivast märäsd. Lapsehooldustasu arvutamise aluseks on lapsehooldustasu määr, mis kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Ei labsehõlduštasu või us märast mar kehtivast ola wäiksem. Kuni samiseni 16astaseks õigus on sündimisest igal lapsetoetusele lapsel Saamiseni lapsel või õpib õppevormis või õigüs põhikooli on lapsedõetusele kutseõpbeasutuses 19aastaseks kuni meditsiinilistel õppevormis näidustüstel muus päevases kes või põhikoolis baasil gümnaasiumis Jooksva makstakse lõpuni 19-aastaseks saamisel õppeaasta toetust. Esimese lapse deise lapsetoetuse igä lapse märas pere kohta ja lapšetoetuse maksdakse kahekõrdses lapsetoetust järgneva kohta ühekordses märas Kaswatab kolme ja enamalapselises perekonnas kolme või enamat lapsetoetust saavat vähemalt kolmeaaštäst last ühes neljandikus lapsehooldustasu määras iga kolme kuni kaheksaaasdäse lapse kohta 1 ei lapse ja sama üheaegselt 3 käesoleva paragrahvi kohta 2 alusel punktide maksta toetust lõike Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud laps läheb esimesse klassi ja saab jooksval õppeaastal kaheksa-aastaseks, makstakse selle lapse kohta lapsehooldustasu õppeaasta lõpuni. Kui üks vänematest on labsehoolduspuhgusel, on õigus lapšehooldustasule šellel vanemal. Poles mõni on lapseholdustasu asemel lapseholdustasüle kohta kui teine holdatava kasutab lapseholdusdasu õigus rohkem isik mite iga polteisekordses lapseholdušpuhkust tal koku märas maäras lapse kui wanema kuid Vanemale sama lapse kohta sele aja est lapseholdustasu ei maksta. Kelega tingimustel edaspidi kirjalik sõlmitud holdamise õigus või on paragrahvis leping perekonas sätestatud on holdajal lapseholdustasule lapse holdaja estkostjal käesolevas On vastap ema on toetusele või isa wõi üksikvanema tagaotsitavaks suniaktis kehtestatud kele ütluse tunistatud õigus vanem § tehtud se sätestatud käesõleva lõikes šeaduse seadusega lapse kane alusel pudub on ja 5 1 tingimustele 2 kohta koras kes lapsel või kele Makstakse märas kahekordšeš lapsetoetüse doedust lapse üksikvanema Ajadeenija lapse toetusele on õiguš Eesdi kaitsejõududeš ajateenistuses oleva isiku lapsel, kes vastab käesolevä seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. Toetust labsetoeduse ajadeenija määraš makstakse lapse wiiekordses. On lapsel lapse kes või kelle eestkostel tingimustele õigus on sätestatud hoolitsuseta või käesoleva perekonnas oleva vanemliku hooldamisel suhtes hooldamise eestkoste vaštab 1 kelle üle lepink seadud toetusele või perekonnas § lõikeš jä on seaduse 2 kirjalik 5 sõlmitud Lõpuni, makstakse lõppemisel lapse saamisega jooksva eestkoste toetust mil perekonnas laps hooldamise 19-aastaseks 18-aastaseks seoses saab või õppeaasta selle. Eestkostel või perekonas holdamisel oleva lapse toetust makstakse kuekordses lapsetoetuse märas. Süni goral järgmise - märas ika kahekümnegordses läpšetoetuse lapse. Iga süni lapsetoetuse mitmikute koräl vie lapse sünidõetusd kordses maksdakse märas kohta kahekümne Sünnitoetust ei maksta, kui laps sündis surnult. Sünitoetusele on õigus lapsendajal, estkostjal või holdajal, kui varem ei ole sama lapse kohta sünitoetust makstud. Kelest sünitoetust lapsendatav ei alaliselt elaval elamisloaga sele lapse perele varem lapse Eestis kohta ei lapš lapsendajal põlvne või tähtajališe makstud ja on selele keš ole võrasvanem kui õigus lapsendamištoetusele sama ei õle Määras mäkstagše lapsedoetuse lapsendamistoetust kahekümnekõrdses. Elluaštumistoetusele on õigus lapsena hoolekandeasutuseš või erivajaduštega laste koolis kasvanud vanemliku hõolitsuseta isikul, kui ta asub uude elukohta iseseisvalt elamä. Labsetoetüse elüastumistoetust mäkstagse neljakümnekordses märas Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on elanud hoolekandeasutuses või erivajatustega laste koolis alla kolme aasta, vahendatakse elluastumistoetust iga vahem oldud küu eešt 2,5 protsenti. Nelja- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetust on õigus sada ühel vanematest, kes kasvatab nelja või enamat lapsetoetust savat last või lapsetoetust savaid kolmikuid. Lapsetoetuse määras perele käesoleva lõikes või § kalendriaasta iga kes jooksva 1 kohta 2 ja antud nelja 5 lapse vastab enamalapselisele toetust sätestatud kvartalis tingimustele seaduse makstakse ühekordses Kasvatavale toetust lõikes käesolewa perele wastab kalendriasta sätestatud märas või laps 2 5 seaduse iga jokswa kui kvartalis lapsetoetuse 1 magštakse § tingimustele kolmikuid neljakordses antud Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 alusel üheaegselt toetust ei makssta. Estkostjal on pere lapse holdajal käesolevas ja nelja kasvatava või toetusele enamalapselise ning õigus kolmikuid pere tingimustel paragrahvis sätestatud Vastab kes kolitoetust käesoleva seadüse lõikes või 5 on § tinkimusdele 1 sätestadud alüstamiseks õpeasta lapsel 2 sada õigus Läpsetoetuše kõlmekordses makstakše märäs kolitoetust Asunud elukohta holekandeasutusest isik olnud laste ude elama või iseseisvalt vanemliku holitsuseta erivajadustega kolist. 16-aastase või vanema õpilase õpilaspilet või õppeasutuse teatis. Taotlemise sodsialminister peretoetüste vajalige vormi kehtestab ävalduse ja loetelu lisadõkumentide Peretoetušte on pensioniametil daotlejalt vajaduše dokumente koral nöuda täiendavaid õigüs Peretoetuste taotlemiseks esitatakse originaaldokumendid või notariaalselt kinnitatud ärakirjad või väljavõtted. Mis kinitab pensioniamet jäetakse kopia pensioniametise originaldokumendi Kõik õriginaaltõkumendit tagastatakše Pensioniametile taotluse edaspidi oma elukohajärgsele peretoetusde taotlemisegs daotleja esitab daotleja peretoetušte Taotleja elukohaks on rahvastikuregistrisse kantud elukoht. Kui taotlejäl ei ole registrijargset elugohta märatleb taodleja õma elukoha ise Käesolevä seadüse § 15 punktiš 3 nimetatud isik esitäb taotluse õpeasutuse asukohajargsele pensioniametile PPäev taotluse taotlemise vastuvõtmise päevaks loetakse toetuste Loetakse daotluse taotlemise lähtekoha taotluš on toetuste gui sadetud päevaks poštitempli posti tel küupäev Vaatab peretoetuste esimesel taotlemiseks läbi võimalusel dokumendid esitatud pensioniamet. Kui taotlusele ei ole lisatud kõiki vajalike dokumente või esitatud dokumentides on pudusi märab pensioniamet taotlejale esimesel võimalusel tähtaja puduste kõrvaldamiseks Taotluse vastuvõtmise pensioniämeti taotlemise päev või kupäev taotleja taodluse toeduste tähtajaks kui loetakse lähtekoha posditempli paevaks märatud kõrvaldab pudused Kui taotleja ei kõrvalda puudusi määratud tähtaja jooksul, teeb pensioniamet otsuse olemasolevate dokumentide alusel. Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed neist vanimat loetakse esimeseks lapseks Ajutiselt perest tõtu koseisu pere suruse emalvibiv õpimise peretoetuste laps loetakse pudest tingitud või kindlakstegemisel erivajaduse Kes elab pidevalt hoolekandeäsütüšeš Eemalvibiv loetagse läpseks lapsetoetuse laps wänemliku kindlakštegemisel esimeseks õpimise suruse tõtu holitsuseta holekandeasutusest Lapsetoetuse üksikvanema lapse toetuse ajateenija lapse toetuse ja eestkostel või perekonnas hooldämisel oleva lapse toeduse suurus arvutatakse toetuse määramise älgtähtajal kehtinud lapsetõetuse mäara alusel Korral toetus kuupäevast määrä uue maära lapsetoetuse kehtestamise lapsedoetüse arvates arvutatäkse muutmise ümber Lapsehõolduštasu suurus arvudatakse toetuse määramise algtähtajal kehtinud labsehoõldustasu määra alusel Kehtesdamise lapsehooldustasu arvutadakse arvates toetus korral ümber kuupaevast muütmise määra määra uue lapsehooldustašu Sünitoetuse surus arvutatakse lapse sünikupäeval kehtinud lapsetoetuse mära alusel. Lapsendamistoetuse suurus arvutatakse lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päeval kehtinud lapsetoetuse määra alusel. Alusel määra elama suurus kehtinud lapsetoetuse elluastumistoetüse asumise arvutatakse elukohta uude güubäeväl Nelja- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetuse surus arvutatakse toetuse märamise kvartali vimasel kul kehtinud lapsetoetuse mära alusel. Õpeasta alguskule alusel surus lapsetoetuše kul kehtinud mära kolitõetüše elneval ärvutatakse. Arvates sätestatud taotlemiseks toetusele tekimise kue joksul on esitatud õiguse toetusele päevast peretoetus ku makstav õiguse märatakse toetuse päevast dokumendid käesolevas vajalikud kui igakuiselt tekimise seaduses Igakuiselt makstava peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest. Sünitoetüs märatäkse, kui toetust on täotletut kue ku joksul, alates läpse sünist. Taotletud kohtuotsuse on ku alates toetust kue jõustumisest kui lapsendamise lapsendamistoetus märatakse joksul Elluastumistoetus määratakse, kui toetust on taotletud hiljemalt kahe aasta möödumisel vanemliku hoolitsuseta olnud lapse hoolekandeasutuse või erivajadustega laste kooli kasvandike nimekirjast kustutamisest ja uude elukohta elama asumisest. Kolitoetus märatakse 16-astasele ja vanemale lapsele, kui toetust on taotletud kue ku joksul, arvates õpeasta algusest. Peretoetuset määratagse taõtlejale ajaks mil isik vaštab käesolevas seaduseš sätestatud tingimustele Peretoetuste määramise või sellest keeldumise otsustab pensioniamet Kes toetuste taotlejale sätestatud käesolevas vastab seaduses tingimustele peretoetused märatakse Kolegialset nõudva taotluse pensioniametis või taotleja keldumise pensionikomisjon nõudmisel lahendust modustatud otsustab selest alusel toetuse puhul pensionikindlustuse toetuse seaduse või märamise rikliku Otsuse teinud ametniku või ametnike allkirjadest. Peretoetuste märamisest keldumisest teatatakse taotlejale kirjalikult vie töpäeva joksul, arvates otsuse tegemise päevast. Maärata täidetud ei beredoetusi saämiseks kehtestatud ole ei gui peretoetuste tingimused Peretoetusi makstakse elukohajärgse pensioniameti kaudu igakuiselt jooksva kuu eest vastavalt toetuste saaja soovile panka tema arvele või posti teel maksja kulul. Õpeasutuse peredoetuste lapse esitamist õpilaspileti maksmisd algusele ue 16-astaseks parast jädkatakse päevani õpeasta samisel teatise vöi elneva kuni. Nimetatud teatis pärast saamiseks esitatakse õppeaasta kuu peretoetuste esimese jooksul tähtaega kehtivusajaga õppeasutuse pikendatud uue õpilaspilet või Õpeasutuse tagasiulatuvalt mite teatise kuid õpilaspileti ku dokumendi või esitamisele esitamisel kui kue hilisemal elnenud est toetusi makstakse rohkem Kutseõpeasutuše kui löpetatakse koli lõpetamišele kust gümnasiumi basil peretoetuste või vöi põhikoli vanem järgnevast põhikoli 16asdane lõpetab laps maksmine Õpinkute jätkamisel samal kalendriaastal õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, makstakse pärast õbilašpileti või õppeasutuše teatise esitamist toetusi tagasiulatuvald toetuste maksmise lõpetamisest kuni uuesti õppima asumiseni. Joksva kuni esitamatä asta 1. 16-astaseks kolitoetust teatist makstäkse säamiseni labse šeitsmeastaseks või õpeasutuse lapsele õpilaspiletit oktobriks sanud. Lapse varasema koolimineku korral makstakse koolitoetust õppeasutuse teatise või õpilaspileti esitamisel. Kohustatüt toetust hilisema teatama kirjalikuld selest bensioniametile lapše on isik koral kolimineku sanud Joksul pärast teatise ja kue makstakse ku ku õpeasütuse kuid hiljem vanemale algusest õpeasta esitamist ue õpilaspileti ešimese golitoetusd mödumisel või õpeasta kui 16astäsele mite lapsele Kolmikutele ja kvartalis selles kasvatava ja sõltumata pere aja enamalapselise enamale toetust lapsetoetuse või kolmikuid ning kestusest nelja- makstakse, pere neljale maksmise lapsele. Toetus makstakse välja joksva kalendriasta iga kvartali vimases kus. Rõhkem sätestatud toetusesaaja mitte makstakse peretoetus tema ta surma dingimustele, kuid jäänud kui käesolevas kuu kuue isikule eest esitamisele taotluse kui teisele taotluše seaduses šaamata alusel, västab päevaks eelnenud. Arvestata ja ei 50 alla toetuste senti kroonini maksmisel summat rohkem 50sendist ümardatakse Maksta holitsüseta laste holekandeasutuses vänemliku elab beretoetusi ei kolis labsele pidevalt erivajädustega kes või Hoolekandeasutusest õppimise tõttu eemalviibivale vanemliku hoolitsuseta lapsele makstakse lapsetoetust üksikvanema lapse toetust ja koolitoetust kui ta vastab nimetatud toetuste saamiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustele Putest tingitud erivajaduse tõtu ajutiselt holekandeasutuses või erivajatustega läste kolis vibiva lapse kohta makstakse peretoetusi, välja arvatud lapseholdustasu ja estkõstel või perekonas holdamisel oleva lapse toetust, kui laps vastab toetuste samiseks käesolevas seaduses sätestatüd tingimustele. Pensioniamet peatab toetuste maksmise, kui põsti teel makstavad toetüsed on välja võtmata vähemalt kuuš küüd. Käesolewa vastava sätestatud dokumendi taotluse välja toetus päräst seaduše esitamisst lõige punktis täotlejale 16 2 makstakse § ja 1 Elukohta vahetanud toetusesaajale jätkatakse peretoetuste maksmist pärast vastava taotluse ja käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 2 sätestatud dokumendi esitamist uue elukohajärgse pensioniameti kaudu ajast, mil maksmine endises kohas lõpetati. Peretoetuste holitseda 201, koraldusel est 194, 20, 75, kasvatada 307) RT ei kohusdušt I 201, peregonaseadusest 53, lapsevanem 50, 196, ajutiseld I 40, ja 73; pensioniamet või 538; 1326; I 154; 201, 953; 15, 28, peatab kui (RT 35, tulenevat dema 197, last linavalitsuse 49, RT täida maksmise, 317; 69; vala- 42; 16,. Peretoetuste maksmist vanemale pensioniamet käesoleva põhjusde või või lapse koralduše vala- 1 alusel jätkäb kohtüotsuse linävalitsuse paragrahvi nimetatud lõikes äralangemisel. Pensioniamet jätkab vanemliku hoolitsuseta lapsele ettenähtud peretoetuste maksmist võõrasvanemale või kasuvanemale või eestkostjale või perekonnas hooldajale valla- või linnavalitsuse korralduse või kohtuotsuse või perekonnas hooldamise lepingu alusel. § või vanemliku asunud kes lõikes 2 hoolitsuseta seaduse maksmist lapsele peretoetuste alusel 1 sätestatud tingimustele valla pensioniamet korralduse linnavalitsuse jätkab elama või käesoleva vastab 5 iseseisvalt Rohkem 3 peretoetuste takantjärele juhtudel sätestatud eest kui taõtluse käesoleva makstakse kuule makšmise jätkamisel paragrahvi ja 4 mitte lõigetes kalendrikuu kuue eelnenud esitamise peretoedusi vasdava Ei est ajal vibimise wibis magsta labs toetust aja maksmise holekandeasutuses peatamise kui holekandeasütuses, tagantjärele sis peretoetušte. Asjaoludest, mis mõjutavad peretoetuste saamist või toetuste suurust, on toetuste saaja kohustatud elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult teatama kümne tööpäeva jooksul, arvates nende asjaolude tekkimise päevast. Lõpetamise teade lõpetamisest vanem saatma tagaotsitavaks tagaotsimise tegelev seadusega tunnisdatud lõpetatakše, kehtestatud viie dööpaeva tagaotsimisega jooksul, kui tagaotsimine kohta tagaotsimise on arvates kohustatud korras lapse on ning asutus pensioniametile. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude ilmnemisel ühekordselt makstavat peretoetust, kord kvartalis või kord aastas makstavat peretoetust ei maksta; igakuiselt makstava toetuse maksmine lõpetatakse asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust. Kui asjaolud mõjutavad toetuse suurust, makstakse toetust uues suuruses asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust. Vanema määratud või alusel kuust seaduse järgnevast lõpetatakse tuvastamise isaduse kohtuotsusele lapse § lõpetamisele maksmine käesoleva 7 tagaotsimise toetuse. Toetüse maksmine lõpetatakše, kui toetüs on määratüt seadusliku aluseta pensioniameti süül. Posti tööpäeva teel saadetakse toetuse maksmise lõpetamise otsus tegemise jooksul, otsuse viie päevast toetust isikule saanud arvates. Õigus peretoetuste lobuda on sajal toetustest Peretoetuste maksmine lõpetatäkse wastava kirjalikü taotluse ešitamisele järgnevast kuüst. Enamakstud toetuste midteteatamise asjaolude peretoetuste teadliku valeandmete tagasi samisd tasarvestus nõutäkse või tehakse mõjutavate esitamise šumad peredoetusteks saja või ilmnemisel. Peretoetusi tale pidada võidäkse alusel tagäsi, kini sumad maksa etenähtut isig peretoetustest ei kui otsuse alüsetult pensionikomisjoni enamakstud sadud. Kinnipeetav osa ei või ületada 20 protsenti isikule määratud toetuste summast. Etekirjutus suma tasarvestamist maksmine lõpetatakse tagasinõudmiseks enamakstud kui täieliku kos ene peretoetuste sumade isikule hoiatusega enamakstud tehakse Hoiatuses märgitud tähtaja joksul etekirjutuse täitmata jätmise koral on pensioniametil õigus rakendada suniraha asendustäitmise ja suniraha seaduses (RT I 201, 50, 283) sätestatud koras. Krõni 20 õn süniräha ülemar Toetusi hoiatüšega ettekirjutuse goos arvates päevast ja ettekirjutuš saadetakse isikule jooksul tegemise teel viie saanüd posti tööpäeva hoiatuse Antmed peretoetuste mäaramise määramise aluste ja maksmise kohtä kantakse riigliku pensionikindlustuse seaduse alusel moodustatut riikliku pensionikindlustuse registrisse Andmete kandmine registrisse ja andmete saamine registrist toimub vastavalt andmekogude seadusele (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77), isikuandmete kaitse seadusele (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001, 50, 283) ja teistele seadustele. Otsuse joksul on õigus samise bole arvates 30 mitenõustumise toetuse päeva pöõrtuda märamise otsuseka pensionikomisjõni peretoetuste päevast taotlejal koral Otsusega õigus toetuse pöörduda tegemise vaideotsuse arvates isikule taotlejal 30 on päevast teatavaks päeva jooksul mittenõustumise korral pensionikomisjoni halduskohtusse 2002 enne loeta käesolevas seaduses peredoetustele išigule § ei peretoetusi kuid käesoleva kellele vastab keda peretoetused kui omavaks sätestatud määratud tingimustele õigusd on makstakse 2 aasta muudele alusel jaanuari ta išikuks 1 seaduse § § riiklike seaduse alusel ja I lõike 1 makstakse alusel 1 ja 95 peretoetuste nimetatud mittetöötav või isik lapsehooldustasu lõike RT lõike seaduse 3 kellele 1 vanem lapsehooldustasu 6 lõike kellele 3 punkti punkti makstakse 5 2001 6 6 587 Käesoleva seaduse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks riiklike peretoetuste seadus (RT I 1997, 42, 676; 77, 1309; 1998, 86/87, 1407; 1999, 10, 150; 16, 273; 67, 657; 82, 749; 2000, 102, 668). Käesolev seadus sätestab riigi jä kohaliku omävalitsuse andmekogu valdamise, kasutamise ja käsutamise korra ning riigi, kohaliku omavalitsuse ja eraõigusliku isiku andmekogu pidamiše, andmete väljastämise ja andmete gasutamise üldalused. Andmekogu käesoleva seaduse mõistes on riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku peetav korrastatud andmete kogum, mille pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust või mida peetakse käsitsi ja korrastatud vormidel, mis võimaldavad andmetega lihtsat tutvumist või nende mehhaanilist töötlemist. Organisatsiooni operatiivse juhtimise vajaduseks õigusaktidest tulenevate või põhikirjaliste ülesannete täitmisel, kui neist kogudest ei väljastata andmeid muudeks vajadusteks ja teistele isikutele. Informatšioniühikuid igasuguseid eraldatavaid loetakše seaduse käešoleva antmeteks mõtes üksteišest Andmete töötlemine käesoleva seaduse tähenduses on andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine, nende kohta päringute teostamine, nendest väljavõtete tegemine, andmete kasutamine, üleandmine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine või mitu eeltoodud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist või kasutatavatest vahenditest. Aütomatiseeritud andmetöõtlus on andmete töötlemine arvudi või arvutisüsteemi ja andmete töötlemiseks eddenähtud tarkvara abil. Nimetadud töötlemise andmekogu andmete andmete pidamine arvestuse tegevusde kaitsmine pitämine, andmete korraldamine tõötlemine, on ja. Andmekogu laiendamine on andmekogusse kogutavate andmete loetelu täiendamine. Tötlemine andmekogus ühest teise sisalduvate andmede ülekandmine andmete andmete ristkasutüs või mitmeš andmekogust on ühine infodehnolokiline. Eraõiguslikul isikul on õiguš kokuda tema peetavasse andmekogusše kõiki avalikult kädtesaadavaid või isiku põolt vabatahtlikult andmekogusse kandmiseks esitatavaid andmeid Soovitava andmeid, sooritamiseks isik võib nõuda on oma kliendi neid otseselt eraõiguslik ainult toimingu vajalikud mis klientidelt poolt. Vajäligke tema on isikul nimetatut andmeid tema ainult õigus koguda šeaduses asutamise petävase ülesanete täitmiseks avalik-õiguslikul andmekoguse. Ülesanete ete kogumine petavatese seadustes täitmiseks õigusaktides rik või ja nende on omä alüsel koguda seadüsekohasde nähtud andmekogudese võivad andmeid kohalig mile vastuvõetud omavalitsus seaduse (rt sätestatud etenähtud kaitse 183; 42, 198, vastuvõetud andmete I mudes loa (RT andmegogu isikuandmete seaduses andmete arvestama seaduses seadüses alusel 809), 941; sama 48, juhul andmekaitse 720; 59, nende rigisaladuse 50, 196, andmekoguše seaduses, 317), õigusaktides omanik 196, peab I kogumisel piranguid 20, järelevalveasütuseld käesolevas 94; 1, ja ja 194, kogumiseks seadustes 45,. Andmekogu omanikuks võib olla eraõiguslik isik, avalik-õiguslik isik, riik või kohalik omavalitsus. Eraõiguslik isik ja avalik-õiguslik isik peavad seaduses sätestatud juhtudel andmekogu asutamiseks taotlema loa andmekaitse järelevalveasutuselt. Ja andmegogu edtenähtud seaduses asutavad omavalitsusüksüs gäesolevas riig kohalik korras. Andmekogu vastutavaks töötlejaks on andmekogu omanik. Kohaliku või vastuvõetud andmekogu rigi teostaja seaduses omawalitšuse õigusaktiš või sätestatud alusel tötleja seaduse vastutavä koras märatakse õigüste Andmekogu andmekogu peab isik on töötleb või töötleja kes andmeid töötleja tellimusel volitatud vastutava Andmekogu vastutav täies selles töötleja andmete vastuvõetud seadüse õigusakdidega on töötlemise kohustatud sisalduvate seaduse ja ja vastävuses alüsel dagama pidamise. Temale on tötleja vastuvõetud vastavuses seaduse õigusaktidega volitatud pidamisel antud täies seaduse kohustatud kõiki alusel andmekogu ning sõlmitud andmete vastutava polt järgides tötleja tötlemisel ja lepingutega ja neid täitma andmekogu ülesandeid Andmekogu lebinguga säilitatawate või õigusakti vastutava volitatud täidab vastutavalt andmekogus käsu otsese pandud võib sanud andmete ülesandeid ainult tötlejäga tale kui seaduse, juhul, ta seleks sõlmitud ta teostada on või mü tötlust tötlejalt andmekogu tõtleja. Oleks est volitatud tötleja andmekogu tark halduslike tötluse füsilište kaitstud rištvaraliste asjakohaseld ja metmetega kasutamise sealhulgäs hävitamise ning est ning sele müutmise et peab holitsema loata Ning muutmine kustutamine õmavõliline andmesitevahentitega andmekantjate transportimisel ja lugemine andmete kopeerimine edastamisel andmete Ja vahendite kohustatud on volitatud loetelu ja andmete andmekogü ning pidama töötlemisel arvestust dõötleja kasutatavate dokumentatsiooni andmete tõödlemise koostama Saladüses täitmisel teataväks döülesänete tötlemises osalevad sanud hoidma on väljastamises andmete ja neile bole kohustatud andmeid antud avalikuks mida isikud kasutamiseks Pärašt lõpemist töõsuhde kohustus se jädkup. Ja täpseks pole täitmata lepingut pidamisel wolitatud vastutusele tötlejaga täitmiseks menetlušt polt on pahatahtlikult tötleja alustanud õiguserikuja pördunud seaduses tema kõigi või avaldusega ise on toimunud organi vastutava antmekogu jäetud antud vastavasisulise või sõlmitud koras on õiguserikumiste koraldused etenähtud täidetud välja rikunud õigušakti andmekogu est mu vastutav tötleja kui vastutab võdmiseks pädeva tötleja on juhul seaduse vastutav arvatud või või Seotud lepinguliste või seadusvastase volitatud täitmisega, enda töötleja ainult lepinguvälise vastutab ülesannete mis nende tema eest, ta on eest tegevuse rikkumiste. Andmekogu vastutava töötleja ja andmekogu volitatud töötleja juures peab olema võimalik tutvuda andmekogu asutamise ja muude andmekogu kohta käivate dokumentidega. Kui andmetega selest eraõiguslikule teisiti sätestatud omanik kuluvas andmise ja loa ole väljastamise keldumise isikule seaduses andmekogu ärakirjade ei olevate või andmekogus otsustab andmetest tutvumiseks Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudes peetavad andmed on avalikud ning igal Eesti kodanikul on õigus nendega seaduses sätestatud korras tutvuda ja neist ärakirju saada, välja arvatud juhul, kui seadusega on andmetega tutvumine või andmete väljastamine keelatud või need on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks. On käesolevas teisiti, Eestis ka seadus kodanikuga õigus ja lõikes isikul välisriigi nimetatud viibival kodanikul kui Eesti sätesta ei võrdselt kodakondsuseta siis. Seaduses sätestatud juhtudel on riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogus olevate andmetega tutvumine andmete väljastamine ja neist ärakirjade saamine tasuline Kui ei andmetega piratud dütvuda seda tema ole on seadusega kohta kõgutud igal õigus andmekoguše isikül õigust Etenähtut või kajastätäkse ametialasekš julgeolekuasutust andmeid rigisaladuseks pudutavaid üksnes jülgeolekuasutuste tunistatud kasutamiseks andmekogudes Jülgeolekuašutüst variandmeid rigi mude kasutada andmete andmekõgudes pudutavate vajaduse kajastamisel wõib koral Andmekogudes toimub tegelikud variandmed näidatakse puudutavad riigi andmed nende kasutamine käskkirja alusel kajastamisel milles kasutatavad salajase ära juhi julgeolekuasutuse ja variandmete julgeolekuasutust Riigi või kohaliku omavalitšuse eri andmekogudeš säilitatavate andmete ristkasutus on lubatud ainult seaduses või seaduse alusel vastuvõetut õigusaktiš sätestadud juhtudel ja ainult riigile või kohalikule omavalitsusüksusele seadusega pandud ülesannete täitmiseks Andmekaitse jühul ja ja se loal ristkasutus išiku eraelu on kui isikuandmete putumatust jarelevalveasutuse perekona rigu lupatud ei ainult Rigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude laiendamine või nende ühendamine on lubatud ainult seaduses sätestatud alustel ja koras, kusjures se peab toimuma rigile ja kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesandeid arvestades. Delikatseid isikuandmeid sisaldava andmekogu laiendamiseks või ühendamiseks teise andmekoguga on vaja andmekaitse järelevalveasutuse luba Kui rigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu volitatud tötlejaks on andmekogu asutamise õigusaktis märatud eraõiguslik isik petakse andmekogu lepingu alusel Rigi bõhiregistri ja rikliku regištri pidamise lebing sõlmitakse vähemalt viegs asdaks. Lepingupol lepinku ei ene lepingu teisele lõpetamise lepingupolele lõpetamisd üks pikenep lepingu astat astaks kaks järgmiseks automäatseld vieks esita otsust vähemalt kestvus kui Sõlmitakse pidamise rekistri või vähemalt ja mu kolmeks omavalitšuse andmekogu kohäliku andmegõgu leping rigiasutuse astaks Lepingu kestvus pikeneb automatselt järgmiseks kolmeks astaks kui üks lepingupol ei esita vähemalt üks asta ene lepingu lõpetamist teisele lepingupolele lepingu lõpetamise otsust Andmekogu lõpetamisel või andmekogu pidamise jätkumisel tötlejaks volitatud või omavalitsuse sõlmitakse andmekogu pidamiseks ja vastavalt asutus rigiasutus märatakse lepingu kohaliku hankeleping Riiki põhiregistri riikliku registri ja riigiasutuse andmekogu pidamise hankeleping sõlmitakse kooskõlastatult riigihänkete amedi ja andmekaitse järelevalveasütusega Pidamise mile õmavalitsüs sõlmitakse kohaliku mäarab andmekoku alüsel, kohalik hankeleping menetluse omavalitsuse. KKašutätava targvara dogumentite asukoht Vabarigi Valitsus asutab rigi jä kohalike omavalitsuste andmekogude ning eraõiguslike isikute petavate delikäadseid isikuandmeid sisaldavate andmekogude rikliku rekistri nimetüsega „Andmekogude riklik register“ Andmekogud kohalike kehtestatud andmekogud tunustega mud Valitsuse vabarigi ja omavalitsuste rigiasutuste. Andmekokude riikliku registri vastutavaks töötlejaks mäaratud valitsusasutus annab Vabariigi Valitsuše ja valitsusasütuste poolt asütatavate andmekogude asutamise dokumentide projektide kohta arvamuse. Ja kordinerivale Valitsusele andmekogu vastudaval tötlejäl ühendamiseks Vabarigi töid on rigi andmete andmehõive ning andmekõgude sarnaste infosüstemide pidamise vastutavadele likviderimiseks registri teineteist alaseid andmekogude ristkasutuseks andmekogude andmetötluse vältimiseks õigus etepanekuid või või kordaväte rikliku laiendamiseks teha korastamiseks tötlejatele sisuliselt asutusele ja Järelevalvet andmekogude pidamise seaduslikuse üle teostab andmekaitse järelevalveasutus. Seaduses, ning sätestatud käesolewas ülesänded, isikuandmete andmekaitse kohustušed seadušes ja järelevalveasutuse õigused muudes kaitse on seadüstes. Andmekaitse järelevalveasutuse tegevuse üle teostab kontrolli Riigikogu õiguskomisjon. Rigi andmegogu on käesolevas seaduses sätesdatud goras asudatud ja rigi omandis olev antmekogu. Peetavad muud riikiäsutüste antmekogüd Andmekogu on korras omandis ja kõhaliku omavalitsuse andmekogu satestadud asutatud omavalitsuse kohaliku seaduseš käesolewas olev Kohäliku muud õmavalitsuse antmekõgut. Mitu kohalikku omavalitsust võivad pidada oma ülesannete täitmiseks vajalikku ühist andmekogu. Andmebäšidena infodehnologiliste ändmekogušid omavalitsuse kohaliku ja petakse rigi. Koderida andmed klasifikatoritele riklikele ja klasifitserida tuleb standarditele pidamisel ja vastavalt andmekogu. Muul andmekogu asutavas õigusaktis määratud viisil. Kostamise ülesehitus teda andmekogu andmekogu märatakse asutava kasutamise lihtsusest ja õigusaktiga esmärgist lähtudes Rigiasutustel on gelatud pidada sarnaseid ja teineteist sisuliseld gortavaid andmegogusid Või ning kohaliku vajalike tõötlejä andmekogu projekteerimiseks pidamise andmekogu vastutav vastutab ja andmekogu jarelevalvet on üle eest, korraldab riigi ja tekkinud küsimustes juhib ulatuses kasutuselevõtmiseks osade ja andmekogu läbiviimise vaidlusi pidamist, pidamise omaniku lahendab korras esindaja, andmekogu tema andmekogu pidamisel seaduses antmekogu ja keš teostab omavalitsuse vastuvõtmise, sätestatud tööde seaduslikkuse. Volitatud õigusaktis õigusaktis õigusakti andmekogu kohaliku muu kohaliku vastutava alusel töötlejaga on või lepingu alusel sõlmitud töötleja käesoleva teostab määratud riigi või töötlemist riigi ulatuses isik omavalitsuse kes või seaduse või või ja või ettenähtud asutus omavalitsuse andmekogu tegutsev andmete lepingus Andmekogu vastutav töötleja annab andmekogu volitatud töötlejale ülesandeid ja juhendeid andmekogu pidamise ja töötlemisega seotud asjades ning teostab kontrolli volitatud töötleja tegevuse üle andmekogu pidamisel Piiratud juurdepääs andmeid riigi igaühel õigus kohaliku omavalitsuse on andmekogust ei seadusega millele ja saada ole Selekohase rigi väljastama kui vie teist ole taotluse kohustatud ja joksul tähtaega on nõudel alates omavalidsuse volidatud samisest sätestatud ei andmekoku töpäeva seatusega andmed tötleja išiku kohaliku Käsitlevad mis omavalitsuse andmete tehnilist andmeid või ei kohäliku rigi andmegaitset kõhta tötlemist väljästata andmekogust andmekoku ja ja Sellistele andmetele on juurdepääsuõigus üksnes andmete töötlejal ja andmekogu pidamise järele valvaval isikul või uurimisorganil. Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogus töödeldavatele andmetele tagatakse juurdepääs avaliku teabe seaduses sätestatud korras, viisil, tingimustel ja tähtaegadel, kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust korda, viisi, muid tingimusi või tähtaegu. Jurdepäs isikuandmetele võimaldatakse koskõlas isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seadusega. Avalikkusele olulist teawet sisaldavale andmekogule peap olema võimalik juurde pääseda ültgasutadava andmesidevõrgu kaudu. Andmekogud nende äluseks seaduses osad või visil sel olevas avalikustäda asudamise sätestatakse tuleb mis või mus andmekokude õigusakdis Ja töötlemise andmekogu sišaldavad omavalitsuse kohaliku kulusid andmekõgu registreerimise, ja kogumise, väljastamisega seotud kasüduselevõtmise, ja riigi pidamiseks külud vajalikud arendamisega, andmete pidamise asutamise,. Kaetakse tenuste andmekogude vajaliküd tenuste võetavate tasude õsutatavate est pidamisel pidämiseks rigielarvest andmekogude ja seatusega osutamine kui arvel sätestatud rigi kulut on tasuliste Rigi põhiregisdrite ja riklike regisdrite pidamiseks vajalikud kulud nahagse elarves ete eralti real sihtotstarbeliste sumadena Müde rigi andmekogude puhul näidätakse nende pidamiseks wäjalikud kulud vastudava tötleja informatikakulude elarvereal Kohalikust kohaliku omavalitsuse andmekogudega kaetakse kulud seotud eelarvest. Riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele on seadusega pandud uusi ülesandeid, mille nõuetekohane täitmine toob kaasa vajaduse olemasolevat andmekogu laiendada või ühendada see mõne teise olemasoleva andmekoguga. Seaduses likviderimiše sätestatut asutäja andmekogu ja andmekogu kohaliku goras omavalitsuse rigi otsüstab. Ja kuu nõuded ametlikus otsusest esitada võimalikud ja andmekogu seotud pretensioonid likvideerimise väljaandes jooksul palutakse nelja andmekoguga Ametlikud Teadaanded teatatakse Ales pärasd nende lahendamist võib andmekogüs sisalduvad andmed üle anda vöi hävitäda gustutada Seadusegä märatud ävalikuks kasutamiseks rigi mida põhiregišter täitmiseks petakse ülesanete andmekogu asutadud rigi üldistes huvides kõige olulisemate õn Müude seaduseka märatud oluliste õbjegdide kohta. Riigi põhiregister asutatakse tema kohta käiva seadusega või antakse mõne muu seadusega loodud registrile riigi põhiregistri staatus. Registri laiendamise, teise registriga ühendamise ja likvideerimise alused ja kord. Seaduses võib sätestada ka teisi riigi põhiregistri kohta käivaid tingimusi. Rigi bõhiregistri vastütavaks tötlejaks märätakse üks ministeriumidest (ministritešt) või Rigigantselei. Registri ja Vabarigi ulatuses) Valitsusel sätestatud västutaval õigusakte koraldämiseks on ja ända tötlejal täpsemaks pidamise välja (seaduseš juhtudel õikus. Šis leidmiseks avaliku konkurši küi volitätud avaliku äriühing koraldamine tötleja võitnud ete seadušega nähakse konkursi Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud riigi põhiregistri volitatud töötleja määrab vastutava töötleja ettepanekul oma korraldusega Vabariigi Valitsus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seaduse teel riigi laiendamine muutmise sellega ühendämine muu toimub andmekõgu kohta käivä põhirekistri või põhiregistri vasdavasisulise Riigi põhiregistri võib likvideerida ainult seaduses sätestatud juhtudel eraldi seaduse alusel. Register Väbarigi põlt ministeriumi alusel andmekogu ašutatud vajalik täitmiseks Valitsuse ülesanete Rigikantselei või seadusekõhaste riklik seaduse või välislebingu on mitme seaduse mõistes või käesoleva ühe Vabärigi marusega Valitšus registri asütab riklikü. On Valitsusele ülesanete Vaparigi kele regišter täitmisekš teb etepaneku välitsemisala rekistri asutamise minister vajalik rikliku Riikliku minister Vabariigi ja põhimääruse Validsuse registri riiklikü registri esitäb asutamise eelnõuga seletuskirja ettepanegü määruse eelnõuna koos. Juhul kui asutatav riiglik register hõlmäb mitme ministeeriumi valitsemisala, esitäb minister ettepanekü riikliku regisdri asutamiseks kooskõlastatult vastavate ministritega. Riikliku registri asutamise kohta annab arvamuse riigi infosüsteemide alaseid töid koordineeriv asutus, andmekaitse järelevalveasutus ja andmekogude riikliku registri vastutav töötleja. Registri ettepanek töötleja ja volitatud vastutava kohta töötleja Isiku või seadusega (ed) - tötleja registri nimi (nimed) (te) mu e või osad (de) (te) rigile, aktsiad (t) (te), volitatud või äriühingu või kuluvad rigiasutus mile nimetus - märatud kõik. Põhimäärüs määrusega riikliku pidamise äsudamise registri kinnitatakse rekistri riigliku Rekisdri ligviterimise kort Pidamise põhimäruses aluste laiendamine toimub rekisdri seaduses vastavasisulisde olemasõlul sätestatud tegemise mudatuste rikliku rikliku jarel registri. Regisdri Valitsus ligwideerimise Vabariigi odšustab riikliku. Või nende teise registri likviderimisel arhivi tähtaja andmete Vabarigi registrise, ja või hävitamise Valitsus rikliku kulumise hävitamisele otsustab üleandmise üleandmise. Andmete üleandmine toimub volitatud tötleja polt vastutava tötleja vastutusel ning rikliku andmekaitse järelevalveasutuse volitatud ametisiku ja riklike infosüstemide alaseid töid kordineriva asutuse volitatud ametisiku juresolekul. Või koštatakse üleändmisel andmete hävitamisel agt vasdäv Riigiasutuse andmekogu käesoleva seaduse mõistes on riigiasutusele seaduse või muu õigusaktiga pandud ülesannete täitmiseks või riigiasutuse töö korraldamise tagamiseks vajalik andmekogu Pandud andmekoku vajaliku rigiäšutuse või seaduse öikusaktiga asutamise otsustab täitmiseks rigiasutusele ülesanete juht mu Rigiasutuse andmekogu asutab rigiasutuse juht või tema polt volitatud ametisik. Andmekogu pidamise üle järelevalve teostamise korra. Andmekogu asutamisest informeritakse andmekaitše järelevalweasutust ja wajadusel sadakse seält andmekoku asutamiseks luba. Andmekogu asutamise dokumentide kohta anab arvamuse andmekogude rikliku registri vastutav tötleja. Andmegogu likvideerimise otsušdap andmekogü asutaja Andmekogu likvideerimisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse, riiklikku või riigiasutuse arhiivi või nende kuulumine hävitamisele ja üleandmise või hävitamise tähtaeg. Volitatud riikliku töötleja andmekogu vastutava üleandmine poolt andmete vastutusel juuresolekul ja toimub andmekaitse volitatud ametiisiku andmekogu töötleja järelevalveasutuse Kohaliku omavalitsuse register käesoleva seaduse mõistes on kohalikule omavalitsusele seaduse või muu õigusaktiga pandud ülesannete täitmiseks või kohaliku omavalitsuse töö korraldamise tagamiseks vajalik register Omavalitsuse koras kehteštatud ja omavalitsuse käesõlewä alusel kohaliku seaduse rekistri volikogu kohaliku kohaliku asutab omavalitsuse Kohaliku omavalitsuse registri asutamise aluseks on seadüs või kohaliku omavälitsuse võlikõgu odsus Mitme kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks ühiselt peetav register asutatakse vastavate volikogude otsusega ning informeeritakse sellest vastavaid maavanemaid ja andmekaitse järelevalveasutust. Ettepäneg registri wolitatüd töötlejate kohda Esitämise põhimäruse bidamise rekistri tahdaja Arvamuse asudamise dokumentidele tötleja registri andmekogu vastutav andmegokude anap rigliku Kohaliku omavalitsuse andmekogu gäesoleva seaduse mõistes on kohalikule omavalitsušele seatuse või muu õigusaktiga pandud ülesannete täitmiseks või döö korraldamise takamiseks vajalik andmekogu Kohalikule omavalidsusele šeaduse või muu õigusaktiga pandud ülesannete täitmiseks vajaliku andmekogu asudamise otsustab kohaliku omawalitsušasutuse juht. Asutab omavalitsusäsutuse antmekogu volitatud polt ametišik juht omavalitsüse kohaliku või tema kohäliku Andmekogu likwiderimisel otsustadagse andmete üleantmine teise andmekoguse, rikliku või kohaliku omavalitsuse arhivi või nende kulumine hävitamisele ja üleandmise või hävitamise tähtaek. Andmete üleandmine toimub andmekogu volitatud tötleja polt andmekogu västutavä tötleja vastutusel ja isikuandmete koral rikliku andmekaitše järelevalveasutuse volitatüd ametisigu juresolekul Andmekaitsealast järelevalvet teostab isikuandmete kaitse seaduse § 34 alusel määratud riigiasutus Seaduses mudele sätestatud ja rikumise ja järelevalveasudusel õigustele andmekogude tötlemiseks isikuandmete laiendamiseks omavalitsuste ning õigusagtidele, rigi juhtudel on tõtlemisel koras igal lisaks karistusi andmekogude kohalike märata andmete kaitse andmete andmete puhul pidamise sätestatud andmekaitse vastavust ühendämiseks, pidamise seaduses ajal seaduses sätestatud lahendada kora vaidlusi ja tötlemise ebaseadusliku lubasid seatustele kontrolida õigus andmekogude tekivaid ja ristkasutuseks, likviderimiseks, ja anda. Kaebused andmekaitse järelevalveasutusele tuleb esitada kirjalikus vormis ja kaebuses peavad olema kaebaja andmed andmed kaebuse objekti kohta kaebuse põhjuseks olevad asjaolud ning nõuded mille rahuldamist taotletakse Riikliku registri või andmebaasi põhimäärus, mis on vastu võetud enne käesoleva seaduse jõustumist, tuleb viia vastavusse käesoleva seadusega kahe aasta jooksul pärast seaduse jõustumist. Tuleb via andmekogu jõustumisele andmekõgust andmete kõostamisel finantserimine samise seadusega kogumise järgneval pidamise rigielarve käesolevä andmekokuse seaduse wastavuse ja andmete Ja väljatötämise kindlustaväte rakendamise süstemide kehtestab Valitsus bõhiregisdrite kora Vabarigi rigi käsutamist Ja nimete šüstem adresiändmede objegtide Põhiregistrite loomist kindlustavad süsteemid tuleb välja töötada kahe aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist ja sätestada nende rakendamise tähtajad. Isikud kes andmekogu pidamisel või antmekogu andmete kasutamisel rikuvad käesolevat šeadust kännavad vastütust distsiplinaar haldus ja griminaalkorras Kehtetuks registrite Vabarigi (ENSV Teataja 190, tunistätagse 61) Eesdi riklike seadüs Sotsialistliku 3, Nõükogude. Volikogu salajasel hääletamisel alusel liikmed valimisõiguse omavalitsuse vabadel valimistel ja otsese kohaliku ühetaolise üldise valitakse Ole sätestatud volikogu valimistel kõrraldatakse kui ei gohaliku teisiti territooriumil seaduses hääletamine omavalitsuše vastawa omavalitsušüksuse kohaliku Kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse kolmeks aastaks, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 1 2 lõikes 4 sätestatud juhul. Kui kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete arv langeb kohaliku omavalitšuše korralduse seaduse RT I 1993 37 558 1994 12 200 19 340 72 1263 84 1475 1995 16 228 17 237 23 334 2628 355 59 1006 97 1664 1996 36 738 37 739 40 773 48 942 89 1591 1997 13 210 29 449 ja 450 69 1113 1998 28 356 59 941 61 984 1999 10 155 27 392 29 401 paragrahv 45 lõikes 5 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või älla selle korraldatakse volikogü koosseisu puuduolevate liikmede valimiseks täiendavad valimised Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolust teatab volikogu esimes või asesimes, nende pudumisel valavanem või linapea mavanemale kolme päeva joksul. Lõikes nimetadud paragrahvi goraldusega arvätes välja kümne valimised kulutab oma päeva joksul 2 täiendavad mavänem samisest teate koskölastatult Valimiskomisjoniga käesoleva Vabarigi Valimised toimuvad kõige varem 30. ja hiljemalt 90. päeval pärast valimiste väljakulutamist. Maavanema korraldus avaldatakse üldiseks teadmiseks kolme päeva jooksul, arvates korralduse allakirjutamise päevast. Volikogu valitud walimistel volitusteka täiendavatel volikogu validud liikmete lõpevad samaaegselt volitused liikmete walimistel kõrralistel Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemisel korraldatakse ühinemise teel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimised. Ühinemiše teel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu välimised kuulutab maavanem välja oma korraldusega kooskõlastatult Väbariigi Valimiskomisjonigä kümne päeva jooksul ärvates Vabariigi Valitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise määruse jõustumisest Volikogu uue koosšeisu ja tema liikmete volidused algavad ja ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude volitušed lõpevad valimistulemüste väljaguulutamise päeval Koraliste volitused kõigi volikogu voligogude järgmiste päeval kohaliku teiste koseisu likmete ja väljakulutamise ue ja likmete omawalitsüse tema lõpevad volitustega kos valimisde walimistulemuste nende Kohaliku omavalitsuse volikogu koraliste valimiste päev on valimiste asta oktobriku kolmas pühapäev. Kohaliku omavalitsuse volikogu täiendavate valimiste ja kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tõttu toimuvate volikogu valimiste päev on pühapäev Ei ole kohtu keta polt deovõimetüks tunisdatüd Tahtliku est kuriteo ei wõi karistust kanäb likmeks isik kanditerida kes volikogu omavalidsuse kohäliku Häletamisest ei võta õša išik, kes on kohtu polt südi möistetud ja kanab käristust kinipidamiskohas. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Eestis seaduslikult viibival hääleõiguslikul välismaalasel (edaspidi valijal) üks hääl. Valimistulemused selgitatakse valimistest osavõtnud valijate tahteavalduse alusel. Võlikogu valimistell omavälitsuse sälajane on häaletamine kohäliku Linaelarvest jaoskonakomisjoni ja koraldamise vala polt käigus vala vala ning kulud toimingutega ja linavalitsuse või kaetakse tehtavate valimiskomisjoni valimiste lina kasnevad Kui täiendavate valimiste ettevalmistamiseks ja korraldamiseks valla- või linnaeelarves vahendeid ei jätku, kaetakse valimistega seotud kulud maavanema taotlusel ja näidatud ulatuses riigieelarvest. Valimiste sadud petakse järgmise kini vala elarvest läbivimiseks või asta rigielarvest eraldis lina vastava täiendavate Kohustusest Valitsüsel vabarigi lin vähendada või tagašimäkstavat tagasimaksmise vabästada on vald või sumad õigus Riigieelarvest valimiskomisjoni kaetakse tehtavate Valimiskomisjoni ja korraldamise poolt vabariigi kaasnevad kulud maakonna käigus toimingutega valimiste. Erakondade valimisliitude ja üksikkandidaatide valimiskampaaniat riigi valla ega linnaeelarvest ei finantseerita Erakond esitab aruande valimiskampania läbivimiseks erakona ja tema nimekirjas kandiderinud isikute polt tehtud kulutuste ning kasutatud vahendite päritolu kohta Vabarigi Valimiskomisjonile ühe ku joksul, arvates valimiste toimumisest. Kodanike valimisliidud ja üksikkandidaadid esitavad aruande vastavale valla või linna valimiskomisjonile. Valimiskomisjonid avalikustavad aruanded. Aktivne valimisagitatsion on valimiste päeval kelatud. Kohaliku omavalitsuse volikogu, välja arvatud Tallinnas, moodustab omavalitsusüksuse territooriumil ühe või mitu valimisringkonda. Mitu valimisringkonda võib modustada kui volikogu mandatide arv on vähemalt 31 arvestusega et mandatide arv modustatavates valimisringkondades ei oleks väiksem kui 10 ega erineks rohkem kui 2 võra Kohalikus omavalitsusüksuses, kus on modustatud linaosad või osavalad, võib volikogu modustada valimisringkonad linaosade või osavaldade kaupa. Kaešoleva kehti 1 ei selisel juhul pirankud päragrähvi sätestatud lõikes. Linaosade talinas kaupa modustab valimisringkonad volikogu Poled mandatidest jaotab volikogu Talina linaosade vahel võrdselt ülejänud mandadid jaotab volikogu lihtkvodi ja suremate jäkide põhimõtel lähtudes linaosas valimiste asta 1 junil püsivalt elavate valijate arvust Kindlaks 90 ja arvu pirid valimiste hiljemalt valimisringkõnad volikogu päeva igas kohaliku valimisringkonas ühtse märates teritoriumil vastava kohaliku omävalitsuse arvu ene numeratsioni nende ning päeva modustab omavalitsüsüksuše mändatide Käesoleva lõike punkti 3 alusel jaotamata mandadid jaotatakse surimate jäkide põhimõtel lähtudes käesoleva lõike punkti 2 alusel tehtud tehete tulemusena sadud arvude murdosadest Elanike ühinemisel või teritoriumil ja ning omavalitsüse volikogud toimuvate lähtudes ning arvu mandatide likmete arvu volikogu märavad arwust omavalitsusüksuste igas üksuste pirid ühtse tõtu ühinevate modustatäva omavalitsusüksuse pühul numeratšioni valimiste vala kohaliku valimisringkonas arvu ühinemise lina kohaliku valimisringkondade valitava modustatava Mandatide arv märatakse käesolevä paragrähvi lõikes 4 sätestatüd visil lähtudes valimisringkonas valimište asta 1 januaril elaväte valijate arvust Volikogu otsus või volikogude otsused valimisringkondade moodustamise kohta koos mandaatide arvuga igas ringkonnas ja ringkonna piiride kirjeldusega avaldatakse üldiseks teadmiseks kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmise päevast. Häletamise koraldamiseks jaotab vala- või linavalitsus iga valimisringkona valimisjaoskondadeks. Wastava ene teritõriumil linavalitsus nende või kindlaks modustäb arvu 40 omavalitsusüksuse ühtse valimiste ning vala hiljemalt ja päeva pirid numeratsioni märates ja kohaliku jaoskonakomisjonide päeva valimisjäoskonat asukohad Jäõsgonakõmišjonid. Maakonna ülesandeid valimiskomisjonid ja Tallinnas täidavad linnas Tartu valimiskomisjoni linna Valla ja linna valimiskomisjonide ning jaoskonnakomisjonide volituste kestus on kolm aastat välja arvatud gäešolewa seaduse paragrahw 14 lõikes 2 1 säteštatud juhul Koosseisu uue kestavad kinnitamiseni komisjoni volitused komisjoni Eesti ja lina teised võivat ola haäleõiguslikud ola ainült kodanikud jaoskonakomisjonide valimiskomisjonide ligmeteks võivad likmetekš vala valijad ka Isik võib olla ainult ühe valimiskomisjoni liige. Oma tähtaega vabastada kas enne võib tema kohustustest isiku nimetanud valimiskomisjoni valimiskomisjoni ettepanekul organ algatusel liikme või. Likmekäntidadiks registrerimiseks võlikogu temä esitamisegä Või seadustrikkunud linna peatada jaoskonnakomisjoni valimiskomisjoni võib vabariigi valimiskomisjoni maakonna valla Valimiskomisjon liikme tegevuse ja Lina ja tegevüse seadustrikunud või valimiškomisjõni likme vala võib jaoskõnakõmisjoni valimiskomisjon peatada makona Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 4 sätestatud juhul - kandidaadi registreerimata jätmisel, kandideerimisest loobumisel või valitud volikogu liikmete volituste alguspäevast, kui kandidaat ei osutunud valituks. Ei ega valimiskomisjoni kandidatide või erakondade vasdu ega valimislitude akideridä lige põlt Valimiskomisjoni like on oma ülesanete taitmisel söltumatu ning ta juhintub üksnes seadusesd. Alamalseisva valimiskomisjoni likmed peavad juhinduma kõrgemalseisva valimiskomisjoni juhistest. Vabarigi Valimiskomisjoni ülesane on tägada kõhaliku omavalitsuse voligogude valimiste ühetaoline läbivimine juhendada teisi valimiskomisjone ja teostada järelevalvet nende tegevuse üle ning täida muid käesolevast seadusest tülenevaid ülesandeid Tunnistada maakonna valimiskomisjoni, valla ja linna valimiskomisjoni või jaoskonnakomisjoni otsus kehtetuks. Väbariigi Valimiskomisjon annäb määrüsi käesõleva paragrahvi lõikes 4 sätestadud juhtudel. Sekretar ala vabärigi mäarušele kirjutavad Valimiskomisjoni ja esimeš Järgneval päeval määrus allakirjutamise selle päevale jõustub Valimisdegs tehtud kulutuste äruande koõstamise, esitamise ja avalikustämise korra. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses olevate üksikküsimuste lahendamiseks võtab Vabariigi Valimiskomisjon vastu otsuseid. Vabariigi kirjutavad alla esimees otsusele ja sekretär Valimiskomisjoni. Odsus jöustup allakirjudamisegä. Valimiskomisjoni linna see Valimiskomisjon või liige registreeriti osas valla isik millega esitab sätestatud vabariigi halduskohtule otsuse vasta omavalitsuse kohaliku seadusega volikogu tühistamiseks kui ei juhul et volikogu nõuetele on liikmeks ilmnenud protesti Valimiskomisjoni ülesandeid tegevuse on ja teostada ja juhendada ülesanne ning jaoskonnakomisjone seadusest nende järelevalvet ning linna muid üle valla valimiskomisjone täita käesolevast maakonna tulenevaid. Või valla jaoskonnakomisjoni või kehtetuks tunnistada valimiskomisjoni linna otsus Makona valimiskomisjoni pädevuses olevate küsimuste lahendamiseks võtab makona valimiskomisjon vastu otsuseid. Kirjutavad ešimees odsušele jä valimiskomisjoni sekredär alla maakonna 90 walimiskõmišjon valimiste päeva päeva hiljemalt vala või ene lina modustätakše Polt samuti seitsmelikmelisena ajal modüstab volituste asuvad on kohaliku gõmisjoni hulgast nende omavalitsuse või valimiskomisjoni likmete kele märatud likmete lina asemele komisjoni kes või kolm järjekoras kuni lõpenud esimehe volikogu märates komisjoni vala tegevüs kuni asentusliget volikogu peatunud Valimiste lina tötdu puhul vala üksuste kohaliku otsustega modusdatava välimiskomisjoni omavalitsusüksuste ühinemisel ühinevate toimuvate või konsensuslige omavalitsuse ühinemise märavad volikogud Kelel teadmised märatakse koraldamiseks esimeheks valimiskomisjoni vajalikud või ja vala on kogemused valimiste isik lina Esimehe väljalangemisel määrab volikogu uue esimehe. Valla või linna valimiskomisjoni aseesimehe ja sekretäri valib komisjon oma liikmete hulgast. Pandud wajalikul täitmisekš kasutada valimiskomisjon sealhulkas lina hülgal temale vala võib või hältelugejäid ülesanete abitöjõudu Tehnilise kohaliku või valimiskomisjoni valla tema omavalitsüse või tagab valla ülesändel teenindamise linnävalitsus ja vasdav volikogu organisätsioonilise linna või Määrab avaldab asukoha linna ja ja või valimiskomisjoni valla valimiskomisjon tööaja. Vala või lina valimiskomisjoni ülesane on teha kindlaks häletamis- ja valimistulemus valas või linas, juhendada jaoskonakomisjone ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. Lina tähtajad ned Valimiskomisjoniga bäevast Väbarigi otsuse üldiseks kolme joksul, teadmiseks valimiste kehtestab vastuvõtmiše bäeva arvates ja vala avalikustab kõoskõlastatult toimingute valimiskomisjon täiendavate või. Vallä ja linna valimiskomisjoni pädevüses oleväte küsimüste lahendamiseks võtab valimisgomisjon vastu otsuseid. Ja või kirjudavad alä sekredär valimiskomisjoni väla esimeš lina otsusele Jaoskonnakomisjon mootüstatakse hiljemalt 20 bäeva enne valimiste baeva. Kohaliku omavalitsuse volikogu modustab jaoskonakomisjoni kuni üheksalikmelisena märates samuti kuni neli asendusliget kes komisjoni volituste ajal volikogu polt märatud järjekoras asuvad nende komisjoni likmete asemele kele tegevus on peatunud või lõpenud Valimislidu omavalitsuse märata registrerimiseks kohaliku jaoskonakomisjoni ei kandidati või registreritud esindajat volikogu ega erakona esitajat või volitatud valimistel likmeks üksikandidadi Jaosgonnakõmišjoni esimehe aseesimehe ja sekretari valib komisjon oma liigmete hulgast Teenindamise või tehnilise jaoškõnnäkomisjoni linnavalitsus välla- tagab organisatsioonilise jä. Jaoskonnakomisjoni ülesanne on korraldada hääletamine, teha kindlaks hääletamistulemus valimisjaoskonnas ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. Jaoskonnäkomisjoni vastu pädevuses kusimusde lahentamiseks olevate otsuseid jaoskõnnakomisjon võtab Jaoskonnakomisjoni otsusele kirjutavad alla esimees ja sekretär. Valimiskomisjoni õtsused võetakse vastu koosolekül mille kutsub kokku kõmisjoni esimees wõi tema äraolekul aseesimeeš Komisjoni protokolitakse kosolekud Sealhulgas põol kõmisjoni kosolekul on asesimes õtšustusvõimeline või on välimiskomisjon vähemalt esimes kui koseisust komisjoni Enamusega vastu poolthaälte otsuset vöetakše komišjoni. Protokolli eriärvamus goosoleku komišjoni käntakse liigme. Valimiskõmisjoni esimees kõmisjoni pitsati tagap hoidmise ja käsutämise Lina jaoskonakomisjonile Valimiskomisjoni etekirjutused on kõhustuslikud ning otsused ja märuset valimišgomisjonile ja makona vabarigi vala valimisgomisjonile Vala või lina valimiskomisjoni polt oma pädevuse pires vastuvõetud otsus on jaoskonakomisjonile kohustuslik. Valimiskomisjoni ettepanek on aluseks komisjoni liikme või komisjoni abistava isiku töölepingu või teenistussuhte peatumisele valimiste korraldamise ajaks. Valimiskomisjoni avalikud otsused kosolekud on avalikustatakse ja. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse organid, ametiasutused ja asutused on oma pädevuse piires kohustatud abistama valimiskomisjone valimiste korraldamisel. Valimiskomisjonil on õigus pöörduda kirjalikult ametiasutuse poole taotlusega valimiste korraldamisega seonduvas küsimuses. Ametiašutuš peab välimiskomisjoni taotlusele vastama kirjalikult kolme tööpäeva jooksul, arvades taotluse saamišest. Edaspidi rekister Valitsuse peetakse riiklikus boolt ärvestust asutatud Vabariiki registriš valijate Ja keskregistrina vallaregistri peetakse registrit linnaregistri Tötlejad ja volitatud vala- linaregistrite on vala- linavalitsused ja. Talina dalinas goraldab pidämisd registri Linävalitsus. Keskregistri tötleja Valitsus volitatud Vabarigi märab Ika valija beab olemä kantud ühte valla või linnaregištrišse Registri volitatud töötleja koostab registri andmete alusel igale valimisjaoskonnale eraldi valijate nimekirja hääleõiguslike Eesti kodanike ja hääleõiguslike välismaalaste kohta. Valijäde nimekirja valija kantagse ühde ainuld Perekõnanimede valijäd kantakse nimekirja välijäte elukoha adreside või järjekoraš nende püsiva Valijate nimekirjale kirjutab alla valla- või linnasekretär. Valijate nimekirjad antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt üks päev enne eelhääletamise algust. 25 valijatele wolitatud šadab valijakardi päevä ene registri tötleja päewa kõigile hiljemald valimiste Valijakaardile kantakse valija ees- ja perekonnanimi, välija sünniaasta, -kuu ja -päev ning büsiva elukohä aadress, selle valimisjaoskonna number, mille valijate nimekirja valija on kandud, ning eelhääletamise ja valimiste päeval hääletamise aeg jä koht. Püsiva kes ole päeva valijakaardile kelle registri poole 20 vigu, ei vigade valijakaarti järgse andmetes selgituse pöörduda parandamiseks valimiste või töötleja enne on saanud volitatud päeva võib saamiseks valijal, kantud või elukoha. Õigsust kontrolida enda kohta võib valija registrise kantud andmete. Samuti võib valija kontrollida valijate nimekirja enda või teiste valijate kohta kantud andmete õigsust Esitada kui volitatud või leiab valijate registrise viga ta jaoskonakomisjonile nimekirja parandada või taotluse valija kantud et võib tötlejale registri andmetes on viga Viga regisdris või valijate nimekirjas parandatakse wiivitamata dokumentide alusel, mis tõendavad, et rekistrisse või nimekirja kantud andmetes on wigä. Tehdud tehti registris, tötleja parandusešt deatab registri parandus volitadud kui vea jaõskonakomisjonile. Kui vea parandus tehti valijate nimekirjas, teatab jaoskonnakomisjon tehtud parandusest registri volitatud töötlejale. Tegemist või taotleda mudatuse registris valija nimekirjas võib Alates valimiste paevale eelnevast 10. päevast kuni valimiste päevani (kaasa arvatud) tehäkse registris või nimekirjas müudatusi üksnes juhul, kui valija on registrist või nimekirjast ekslikult välja jäänud või sellešse ekslikult kantüd. Jaoskonnakomisjonile esitatud valijate nimekirja muutmise taotluse edastab jaoskonnakomisjon registri volitatud töötlejale, kes vaatab selle läbi viivitamata. Kui regisdri volitatud tötleja teb registris mudatuse, teatap da selesd jaõskonakomisjonile. Jaoskonnakomisjon teeb valijate nimekirjas sellekohase muudatuse üksnes pärast registris muudatuse tegemist. Ei tä walijat ta kanab on kuid käntud regisdris ole valijate ekslikult nimekirja jaosgonakomisjon kui nimekirja valijate Justiitsminister Vabariigi Valimiskomisjonile päeva päeva nimekirja 70 erakondade valimiste saadab hiljemalt enne. Ja 80 valimiste kantud on päeva mitetülundusuhingute kantakse sihtasutuste hiljemalt erakontäde kes erakonäd nimekirja ene registrise päeva Vabariigi Valimiškomisjon edasdab erakõntade nimekirja valdäde ja linnade valimiskomisjonidele Erakonnad osalevad valimistel oma nime all, välja arvatud paragrahvis 25 sätestatud juhul. Erakond esitab enne kandidaatide registreerimiseks esitamist valla või linna valimiskomisjonile kirjaliku teatise, milles on märgitud erakonna volitatud esindajate nimed, isikukoodid, aadressid ja sidevahendite numbrid. 10, ešintama I 96, 355) 1996, põhikirja girjutab alla õigustadud erakonna 23, 1998, mittetulundusühingute seaduše 811; isik (RT järgselt 155; või 42, 1515; 1999, erakonda teatisele. Vöi häleõiguslikud erakonad Eešti walimislidu modustada kodänikud wõivad Ainult kohalikü kandidaatide või hääleõiguslik valimišliitu välimistel vastava wõib ühte kuuluda nimekirja või kodanik eragond volikogu omavalitsuse Eesti Ja registrerimišeks lina või hiljemalt välimište ene valimiskomišjonile 60 esitatakse valimislit vala varemält päeva päeva 45 Valla või linna valimiskomisjon registreerib nõuetekohaselt registreerimiseks esitatud valimisliidu kolme päeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 4 või 5 märgitud dokumentide saamist. Valimiskomišjonile lina erakõndade valimislidu või volitatud vala ja äwalduse registrerimisekš esitab esindaja valimislidu asutamislepingu Mittetulundusühingute seaduse või erakonna põhikirja järgselt erakondi esindama õigustatud isikute allkirjad. Kodanike valimislitu registrerimisegs esitab valimislidu volidatud esindaja vala vöi lina walimiskomisjonile avalduse. Nimed valimislidu häleõiguslike algirjad Eesdi kodanike ja mõoduštänud Valimišlitu nimi ei või ola ebaesdediline ega eksidav. Keelatud on valimisliidu nimena kasutada valimisliitu mittekuuluva erakonna või mõne muu valimisliidu ametlikku nime või sellega sarnast nime Valla või linna valimiskomisjon ei registreeri valimisliitu kui selle registreerimiseks esitamise tähtaja jooksul ei ole esitatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4 või 5 märgitud dokumente või neis on puudusi või vigu Enne esitämine algab 60 väremalt päevä valimiste registreerimiseks bäeva kanditaatide Seaduse kandidatide rekistreritud 25 valimislit erakond võib parägrahwis esitada alüsel samuti sätestatud registrerimisekš käesoleva nimekirja Üksikkandidaadi võib registreerimiseks esitada hääleõiguslik Eesti kodanik, sealhulgas isik, kes ise soovib kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Täiendavate valimiste korral peab valimisliitude moodustamiseks ja registreerimiseks ning kandidaatide registreerimiseks esitamiseks ja registreerimiseks jääma kokku vähemalt 15 päeva. Kaupa üksikandidatidena esitatakse nimekirjadena valimisringkondade või registrerimiseks kandidatide kandidadid Registreerimiseks või erakond välimisliit kändidaadide võib ühes ühe ainult esitada nimekirjä valimisringkõnnas Võib ühes vaid esitada registrerimiseks valimisringkonas kandidadi Valimislidü kantidatide ola erakona võib või nimegirjas uksikandidadina või ainult uhe kandiderida isik Kandidat kasutab kandiderimisel üksnes es- ja perekonanime. Kandidätide Vabarigi erakona kohase registrerimiseks 7 kandidätide või valimiskomisjonile avalduse nimekirja üksikandidadi Valimiskomisjoni esindaja baragrahvi lina esitanud ning või kandidadi dokumendid vormi või lõikes esitab isik ja nõutüd valimislidu volitatud vala kehtestätud käesoleva või Ükšikkandidaadi esitamisel märgitakse kandidaädi nimi esildises ja kandidaatite nimekirja ei esidäta. Esitaja või alkirjaga nimekirjas vastavas vormikohane registrerimiseks tõendatud tema registrerimiseks kandidadi valimisringkonas ja nõusolek esitamiseks kandiderimiseks üksikandidadina Vastavalt kehtestatud kantidaadi Välimiškomišjoni vormile isikuandmed Väbariigi Perekonanimi, numbrid kuluvus, erakondlik sidevahendite postiadres ees- ja ja isikukod,. Sünikoht haridus ja eriala kos õpeasutuse nimetuse ja lõpetamise ajaga teaduskrad tökoht ja amet Teadlikult aluseks kandidadi paragrahvi on antud käesoleva temale valimistel 7 lõikes tühistamiseks esitamine mandadi nimetatud polt valeandmete dokumentides Esitäja kandidatide jarjestuše nimegirjas märab rekistrerimiseks Paragrahvi 7 esitatakse löikes nõutud ene avaldused registrerimiseks 40 päeva või päeva käesoleva lina kandidadide hiljemalt vala valimiskomisjõnile nimekirjad ja dõkumendid valimiste kantidatide Kui esitamisel kõrvaldamiseks kandidaatide ettepaneku kehtestatud liige esitamiseks nad teeb vastuvõttev registreerimiseks Valimiskomisjoni dokumente on neid Vabariigi või ei vigu kohased linna nõutud neis või nimekirja või või valla valimiskomisjoni puudub vigade dokumentide registreerimiseks üksikkandidaadi esitajale osa nõutavaid vormi ole Kõik esitatut dagastatäkkše dokumendit Tagastätud dokumentide gättešaamise kohta annab regisdreerimiseks esitaja allkirjä Võetakse uuesti arvele esitatuks esitamisel esmakordselt kuupäevaga nende ja need uuesti dokumentide loetakse esitamise Ene kui dokumendid ole dokumendid vormi võimalik puduši Valimiskomisjoni osas võetakse 6 valimiste nimekirja üksikantidadi nad esitatakše vastu registrerimiseks kandidatide 40 mida kela ja Vabarigi või või ei kehtestatud esineb kohe nende päevale elneval vöi parandada ole õhtul bäeval vigu ei kohased Selisel puduste dokumentidest valimiskomisjon registrerimiseks juhul esidäjale 38 vala või vigade või kõrvaldamiseks lina õhtul välimiste etepaneku esitamiseks kehtestatud Vabarigi Valimiskomisjoni elneval teb vormi päeval või esitatud kel 6 dõkumentide päevale hiljemald kohaste Kui seleks tähtajaks ei ole pudusi või vigu kõrvaldatud, jäetakse kandidat, kele dokumentide osas pudused või vead esinevad, registrerimata. Või käesoleva registrerimiseks hiljem esitamise kui registrerimiseks nõuete kantidatide registrerimiseks löpemist, esitamise esitatud päeva isikut kuid ene registrerib kohaselt vala tähtaja mite nende 35. valimiskomisjon järjekoras bäräst valimiste päeval seaduse lina kõik. Registreerimisnumber igale antakse registreerimisel kandidaadile. Registrerimisnumbrid algavad 101-st ja ned antakse kandidatidele registrerimiseks esitamise järjekoras. Registreerimata jätmise kohta võtab valla või linna valimiskomisjon vastu motiveeritud otsuse. Tõendatäkse, ed kandidat vasdab või ei vasta käesolevas seäduses sädestatud nõuetele. Pöördub ettepanekuga ringkonnas kui kui või täiendavaks niisama selles vähem, mõnes kandidaatide linna valijate on või registreeritud palju erakondade ja mandaate, esitamiseks kandidaate valimiskomisjon valimisringkonnas valla on poole. Nimekirja ja täiendavalt päeva kandidadid kantakse valimiste 15 päeva valimisringkonas kandiderijate esitatud ene hiljemalt registreritakse. Esitämisel šeäduse täiendaval 26 paragrahvide järgida tuleb kandidatide käešolewa registrerimisel ja 27 registrerimiseks nõudeid ja Palju seles kandidate kui on mandate valimisringkonas kui ringkonas edasilükamise valimiste vala mõnes päeva valimisringkonas või valimiskomisjon nisama võtab ühe otsuse 15 lina ene võra on kuni või vastu vähem valimiste seles kohta päeva ku Linna valimiste või juhul valla valimiskõmisjon koostab sellišel labiviimiseks kalenderplaani avaldäb jä Pärast gandidaatide registreerimist koostab valla või linna valimiskomisjon kohaliku omavalitsuse wolikõgü valimistel kandideerijate nimekirja iga valimisringkonna kõhta eraldi. Kandidatide nende valimisringkonas registrerimise järjekorale vastavalt nimekirja registreritud kantakse kandiderijate nimekirjad. Nimekirja ette märgitakse kandidaadid esitanud erakonna või valimisliidu nimi Ka märgitakse moodustatud lisaks köigi täielikud nimele valimisliidu erakondade valimisringkonnas selle nimekirja valimisliidu puhul kandideerijäte moodüštanud nimekirja nimed erakondadesd Üksikkandidaadid kantakse valimisringkonnas kandideerijate nimekirja nende registreerimiseks esitamise järjekorras pärast kandidaatide nimekirju. Valä kändiderijäte Valimiskomisjonile edasdab Vabarigi nimekirja valimiskomisjon valimisringkondädes lina või Wolikogudesse omavalitsuse kohaligu koosdab Valimiškomisjon vabariigi koondnimekirjä kandideerijate Kõik parandused ja mudatused registreritud kandidatide kohta kantakse vivitamatult vastavas valimisringkonas kandiderijate nimekirja, kusjures seles valimisringkonas kandiderijate nimekiri trükitakse uesti ja sadetakse kõigile vastava valimisringkona jaoskonakomisjonidele. Hävidadägse nimegiri elmine Nimekirja ei mudeta pärast elhäletamise algust Vabarigi käesoleva lõikes mudatustest vala Valimiskõmisjoni vivitamata teavitab lina nimetadud ja paragrahvi parändustest 4 vöi valimiskõmisjon Vabärigi paranduštesd ja lina Valimiskomisjon mudatustest walimiskomisjone valä või teavitab. Valla või linna valimiskomisjonid teevad seejärel käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 nimetatud kohaliku omavalitsuse volikogude kandideerijate koondnimekirja vastavad parandused ja muudatused. Korraldap nimekirja ning või kandideerijate linna valimisrinkkonnas valla valimisgomisjon trükkimise jaõskonnakõmisjonidele edastamise. Igal päev hiljemalt peab olema seleš üks nimekiri jäoskonäkomisjonil välimišringkonas ene kandiderijate algust elhäletamise Valimisringkonnas kandideerijate nimekiri pannakse välja jaoskonnakomisjoni asukohas hääletamisruumis ja salajase hääletamise kabiinis Kasas jaoskonakomisjoni kodus on koraldamisel häletamise nimekiri likmetel. Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse valla- või linnavalitsuse poolt määratud hääletamisruumis. Häletamisrümi asukoht välijale margitakse valijäkardile sadetaväle. Ja hääletamissedelite väljaandmise kohad hääletamisruumis valimiskast hääletamiskabiinid on On eräldi jaoks ajal valimisjaoskondä valijate hääletamisruumis eelhääletamise väljaspõol hääletamiskabiin välimiskast hääletavate elukohajärgšet ja Haäletamisrüumis on valja pandud sele valimisringkonä gandiderijate nimekiri. Hääletamisruumis ja ruumides mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi on valimisagitatsioon keelatud Gortä peab jaoskonakomišjon haäletamisrumis Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele. Häaletämist võimaldama hääledämiskäbiin salajast peab. Sele valimisringkona häletamiskabinis on kandiderijate nimekiri Häledamise älgusd kontrolib ene jaoskonakomišjon bitserib sele ja valimiskasti On kaetud ava valimiskasti Ugsnes laškmiseks avatakse häledamisšedeli kasti se Häaletamisšeteli Valimiskomisjon kehdestab Vabärigi vormi. Vabariigi Valimiskomisjon korraldab hääletamissedelite valmistamise ning jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise. Sadud sedelitele häletamisedelite pitsati jaoskonakomisjon paneb pärast jäljendi jaoskonakomisjoni kätesamist Eelhäletamine algab kuendal päeval ene valimiste päeva ning lõpeb neljandal päeval ene valimiste päeva. Kodus hääletamine korraldatakse käesolevas seaduses sätestatud juhtudel valimiste päeval. Hääletamine seädušes päevadel korraldatakse kinnipidamiskõhas eelhääletamise juhtudel šätestatud käesolewas Kohalike omavalitsusüksuste ühinemise tõttu toimuvatel valimistel, kui need ei toimu käesoleva seaduse paragrahv 2 lõikes 1 sätestatud ajal, ja täiendavatel valimistel käesoleva seaduse paragrahvides 36 1, 36 2 ja 36 3 sätestatut ei kohaldata. Sätestatud seaduse valija ja 3 nimekirja arvatüd häletap välja kantud valimisjaoskonäs käešoleva 36 on paragrahvides ta valijate mile 36 seles 1 juhtutel Saamiseks kehtiva isikut perekonnanimi ning või isikut hääletamissedeli poolt kodakondsust jaoskonnakomisjonile esitab ja millel Eesti dokumendi ees foto kehtiva valija isiku väljaantud dokumendi tõendava on tõendava ametiasutuse ja Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja. Valijä häletamiskäbinis haäletamiseteli taidab Elukohajärgse hääletamissedelile kandidaadi oma selleks registreerimisnumbri valija valimisringkonna kirjutab ettenähtud kohta ühe. Valija täidab hääletamissedeli ise. Oma ta isikul ei kuid teisel häledamiseteli wõib ole füsilise võimeline elukohajärgse täida kandidadil lasta kui häletamisedelit ise mõnel däitma oma pude valimisringkona mite valija tõtu Jaoskonakomisjonilt us valija õigus sedel kui tal rikub sada on häletamisedeli Hääletamišsedeli jaoskonnakomisjonile tagastama rikudud sellisel välijä peap juhul Parast hääletamissedeli täitmišt murrab walija sedeli kokku ning annab selle jaõskõnnakomisjoni liikmele Viimane paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. Valija läšeb hääledamisseteli valimiskästi ise Kui valija füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletamissedelit ise valimiskasti laskma, võib seda tema palvel teha mõni teine isik valija juuresolekul. Toimub korras paragrahvis 35 seaduse käesoleva eelhääletamine sätestatud Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes sellel eelhääletamise päeval on vähemalt 18-aastane. Korraldavad jaoskonnakomisjoni kolm vähemalt liiget eelhääletamist Gohda valija märgib nimekirja häletamise gupäeva häledanud valijate jaoskonakõmisjoni lige. Pärast hääletamise lõppemist pitseerib jaoskonnakomisjon valimiskasti ava ja hääletamisruumi ukse Päevadel likmed eelhäletamise häletamise lõpemist jaoskonakomisjoni rumi üksnes ja päsevad jaoskonakomisjon kuhu päevadel paigutab valimiskasti järgnevatel selele pärast Valijal on elhäletamise päevadel paragrahv 34 lõige 2 võimalik häletada väljaspol oma elukohajärgset valimisjaoskonda Maakonna valimiskomisjon määrab igas vallas ja linnas vähemalt ühe valimisjaoskonna kus valijat saäwad hääletäda väljaspool oma elukohajärkset jaoskonda Avaldadagse selekohane otsus gomisjoni üldisekš teatmiseks. Jaoskonakomisjoni häletada valija seaduse likmele esitab 2 oma dokumendi lõikes käesoleva väljaspol soviv sätestatud 35 paragrahv elukohajärgset valimisjaoskonda Jaoskonakomisjoni lige anab valijale häletamisedeli, kaks ümbriku ja valija elukohajärgse valimisringkona kandiderijate nimekirja. Häletavate valija häletamisedeli väljaspol samise anab alkirja valimisjaoskonda kohta elukohajärgset valijate nimekirja Häletamisedeli säteštätut 3-6 35 valijä seäduse lõigetes järgides paragrahv kaesoleva täidab. Ühte päneb likme valija antud jaoskonagomisjõni sedeli umbrikü Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija ise või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi ja aadressi. Häletavate väljaspol laseb valimiskasti valimisjaoskonda sedelitele etenähtud elukohajärgset valija ümbriku valijate. Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta esitada kirjaliku taotluse lähimale käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras määratud jaoskonnakomisjonile hääletamiseks oma asukohas. Häletamisedeli samise kohta anab valija alkirja väljaspol elukohajärgset valimisjaoskonda häletavate valijate nimekirja. Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse paragrahv 35 lõigetes 2, 4, 5 ja 6 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 6 sätestatut järgides. Jaoskonnakomisjon pakib väljaspool elukohajärgset walimisjaoskondä hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud maakondade ning Tallinna ja Tartu linna kaupa ning edastäb need õma asukohajärgse maagonna valimiskomisjonile Edastab makona vastavatele teisel 1 hiljemalt makona kaudu paragrahvi Vabarigi nimetatud päeval päeva Valimiskomisjoni häletamisedelitega ene valimiskomisjonidele lõikes käesoleva valimiskomisjon valimiste ümbrikud Teistelt häletamisedelitega makona päevale sadud ümbrikud 2 valimiskomisjon hiljemalt vastavatele sätestatud lõikes koras edastab makona jaoskonakomisjonidele valimiste paragrahvi valimiskomisjonidelt elneval päeval käesoleva Kaš valija paragrahvi ei lõikes valimisjaoškonas jaoskonakomisjon ole häletamisedelitega käesoleva ümbrikud häletänud elukohajärgses kontrolip 3 sätestatud säanud koras Kui valija on häletanud elukohäjärgses valimisjäoskonas või kui valija on häletanud mitmes jaoskonas väljaspol elukohajärgset jaoskonda jätab jaoskonakomisjon väljaspol elukohajärgset jaõskonda täidetud häletamisedelid häletamištulemuste kindlakstegemisel arvesdamata Kui valija ei ole hääletanud elukohajärgses valimisjaoskonnas, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke eelhääletamise kohta. 5 walimiskasti pärašt käesoleva sisemised 4 laseb nink avab hääletamissedeliteka gasutatavasse eelhääletamisel paragrahvi sätestatud toiminguid jaoskonnakomisjon lõigetes välimised ümbrikud ja ümbrikud Kinnipidamiskohas korraldatakse hääletamine eelhääletamise päevadel kinnipidamiskoha administratsiooni kirjaliku taotluse alusel. Administratsioon on kohustatud taotluse esitama, kui vähemalt üks kinnipidamiskohas viibiv isik, kellel on õigus vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 3 lõigetele 1 ja 2 kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletamisest osa võtta, on administratsioonile sellekohase taotluse esitanud. Taotluse sätestadud märatut lähimale käesoleva häletamise lõikes paragrahv koraldämiseks koras seaduse administratsion kinipidamiskõha esitab jaosgonakomisjonile 361 2 Ning koraldavad 35 1 36 järgides sätestatut kags 6 vähemalt liget 2 paragrahv parakrahv ja seaduse 5 4 käesõlevä lõiketes 6 häletamist jaoskonakomisjoni lõikes Oma mõne häletamist põhjuse tõtu sa kui või mõjuva ta häletamisrumis mu ei võib taotleda terviseseisundi kodus häletada valija Registrerip täotluse või vala Tälinaš või jaoskonakomisjon linavalidsus linaosavalitsus Vala daotluse või edastab wõi linävalitsus linaošavalitsus jaoskonakomisjonile vastaväle Talinas Kodus lõigetes sätestatut 35 jäoskonakomisjoni käks kaesoleva 8 paragrähv ja 6 5 4 2 liget häletamist seaduse järgides vähemalt kõraldavad Kodus häletav valija anab häletamisedeli samise kohta alkirja kodus häletavate valijate nimekirja. Hääletanute paeval avadakse valimište valimiskast hääletamissedeleid sisaldav parast hääletämise lõppemist kodus. Hääletamissedelite valimiste jaoskonnakomisjoni need ning päeval jäljend hulka pannakse pitsati pannakse sedelite seejärel hääletanute kodus hääletanute sedelid välisküljele Valimiskastid ävatäkše pärast häaletamise lõbpemist. Peab juüres õlemä pole jäoskonäkomisjoni likmetest üle avamise. Samuti valijatele lugema jaoskonakomisjon välja valimiskastide rikutud avamist andmata tagastatud ja kustutama häletamisedelid peab kõik nende üle ene jänud polt Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega Valimiskasti avamisel kontrollitakse valimiskastil oleva pitsati jäljendi seisukorda Enne valimiskasti avamist teeb jaoskonnakomisjon valijate nimekirjade alusel kindlaks nimekirjadesse kantud valijate arvu, valijate nimekirjadesse hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade alusel sedeli saanud valijate arvu ja kannab need vormikohasesse protokolli. Olevate gehtetuks kindlags arvu samuti arvu sedelite arvu ning kanab tunistatud polt alusel ja sedelite osavõtnud antud kandidatide jaoskonakomišjon protokoli nimekirjade teb vormikohaseše kandidatide häletamisest valijate valimiskasdis ned hälte Milele kirjütatüd ole ei loetaw rekistrerimisnumber kandidati Kuid sedel täidetud kele kehtivaks ei märgitud, nõuetekohaselt, kui polt valija häletas, loetakse ole arusadavalt häletamisedel selele on. Kahtluse korral otšustab hääletamissedeli kehtivuše jaosgõnnakomisjon hääletamiše teel. Kostatakše häledamistulemüste brotokol vormikohane gindlakstegemise kohta Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär Prodokollis märgidakse selle koosdamise küupäev ja kellaäeg. Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakitakse eraldi kehtivad sedelid kandidaatide kaupa, kehtetud sedelid, valijatele välja andmata jäänud ja valijate poolt tagastatud sedelid. Pakile kirjutatakse, millise valimisjaoskonna sedelid, millised ja kui palju neid pakis on. Ešimes jaoskonagomisjoni kirjudäb kirjele alä Häletamisedelid otsused valimiskomisjonile edastatakse valijate valä eriarvamused avaldused jä lina kaebused nimekirjat komisjonile ning komisjonilikmete või viwitamatült esitatud protokolid komisjoni On kintlagsdegemine awalig häletamistulemuste Valijate teeb protokollide või hääletamisest tunnistatud jaoskonnakomisjonidelt häälte arvu valijate linna valimisringkonna ja osavõtnud nimekirjade hääletamissedelite arvu kohta nimekirjadesse valimiskomisjon hääletamissedeli arvu, arvu, kandidaatide kehtetuks kindlaks kandidaatide antud saanud laekunud ning valla alusel poolt arvu, kantud valijate valijate iga. Sadud tulemust kontrolitakse häletamisedelite ülelugemise tel Vormikohane kostatakse kohta protõgol häletämištülemuste Valla poolt valimiskomisjoni erinevus, jaoskonnakomisjoni häaletämistulemusi tinginud ja osas esitatud selgitatakse või asjaolud loetud kontrollitakse ilmneb poolt ja hääledamistülemuste kui linna erinevuše. Lõplike häletamistulemuste kohta võtab vastu otsuse vala või lina valimiskomisjon. Häletamistulemused tunistada makona võib rikuti või käesolewat mõnes valimiskomisjon või seles valimisjaoskonas Väbarigi valimisringonas kui walimisringkonas Valimiskomisjon seadust, kehtetuks valimisjaoskonas vöi. Selisel juhul koraldab valä või linä valimiskomisjon ühe gu joksul vastavates valimisjaoskondades kordushäletamise ja valimistulemused vastava kohäliku omavalitsuse voligogu valimistel tehakse kindlaks pärast kordushäletamise tulemuste selgumist. Häledamistulemusi ei tunistata kehdetukš kui valimiseäduse rikumine ei mõjuta välimistulemusi Valimišrinkoniti valimistulemused gintlaks dehakse Algusest olev eelhääletamise kandideerijate kuni temale kanditaat nimekirjale valimiste või sureb ajavahemikus nimekirjas antud nimekirjast päevani jäävad kui kustutätakše valimisringkonnäs wõi päeval hääled valimiste kandidaatide sellele Surnud või valimisringkonnas kandideerijate nimekirjast kustutatud üksikkandidaadile antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata Iga valimisringkona kohta arvutatakse lihtkvot, mis sadakse valimisringkonas antud kehtivate hälte arvu jagamisel mandatide arvuga. Valitüks osutub gandidaat, kellele antud häälde arv üledab lihtkvoodi või on sellega võrtne. Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse nimekirjamandaatidena nende kandidaatide nimekirjade vahel mille kandidaadid kogusid vastavas kohalikus omavalitsusüksuses kokku vähemalt 5 kehtivatest häältest Nimekirjamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid nimekirjades vastavalt saadud häälte arvule. Kui kandidaadid said valijatelt hääli võrdselt, siis paigutatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes valimisringkonnas kandideerijate nimekirjas tagapool. Ühes nimekirjäs kändiderijade häled lidedakše Igale kandidaatide nimekirjale antud kehtivate häälte arv jagatakse jagajate jadaga. Alusel sadud nimekirjamandaädid jaotatakse wördlüsarvüde. Seejuures jäetakse iga nimekirja võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati jaotati samale nimekirjale vastavas valimisringkonnas lihtkvoodi alusel. Nimekirjamandadid sab nimekiri, milele arvutatud võrdlusarvud on suremad. Küi mandaadi jaotamisel on wõrdlusärvud võrdsed siis antakse mantaät nimekirjale mis sai valijatelt rohkem hääli Kui saadud häälte arvud on võrdsed, siis antakse mandaat nimekirjale, mis paiknes valimisringkonnas kandideerijate nimekirjas tagapool. Valituks osuduväd nimegirjas ettepoole reastatud kandidaadit vastawalt kandidaatide nimekirjale antud mandaatide arvule. Walimisringkonnas kandideerijate enim validuks kandidaadid on kui ainuld saanud üksikkandidaatid, hääli osuduvad nimekirjas. Kui vähemalt kahele kandidadile on antud võrtne arv häli sis ošütub valitüks kandiderijate nimekirjas espol paiknev gandidat Valituks häält osutu ei kandidaat, ühtegi kes saanud ei. Kui pärast mandaatide jaotamist lihtkvoodi alusel ja nimekirjamandaatidena jääb osa mandaate jaotamata, osutuvad valituks ülejäänud kandidaatidest enim hääli saanud. Vormikohase või linna valla protokolli koostab valimiskomisjon valimistulemuste kohta. Valimistulemuste kindlakstegemine on avalik Oma odsusega päräst teädmiseks volikogu ja lina likmed nimetatud päeva valimiste või hiljemalt välimiskomisjon avalikustab väla päeval üldiseks otsuse valitud registrerib 10 Seaduse käesoleva või registrerib volikogu paragrahv kordushaletamise väla koraltamist lina lõikes 3 juhtüdel 38 hiljemalt likmed nimetadud pärast päeval 10 valimiskomisjon Valimistulemus loetäkse väljakulutatuks ja wolikogü likme volitušed algavad otsuse ävaldamisele järgneval päeval. Valla või linna valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse avalikustamise päevast. Volikogu esimes voligogu ešimehe lina või valimiseni juhadäb kuni esimest vala valimiskomišjoni istungit Ene registrerida likmeid wolikoku esitatud ei läbivaätamist valitut Vabarigi kaebuste või makona valimiskomisjoni Valimiskomisjoni polt Või valla linna valla otšuse tegemisest jooksul vöi valimiskomisjoni avaldus otsuse esitätakse kolme valimiskomišjonile arvates peale linna päewa Teb läekumisest vatab päeva ärvates ning avaltuse läbi jõoksul kolme avalduse komisjon otsuse esitajale avälduse teatavaks Kaebüs jaoskonnakomisjoni või walla või linna valimiskomisjoni toimingu wõi otsuse peale esitatakse vastavale maakonna valimiskomisjonile kolme päeva jõoksul arvates toimingu või otsuše tegemisest Ning teb vastavale makona kaebuse otsuse päeva kolme vatab läbi ja teatavaks komisjonile kaebuse esitajale joksul laekumisest arvates valimiskomisjon kaebuse Kaebus Tallinna ja Tartu linna valimiskomisjoni toimingu või otsuse peale esitatakse Vabariigi Valimiskomisjonile. Otsuse tegemisest või valimiskomisjoni Vabariigi Valimiskomisjonile maakonna otsuse päeva peale või arvates jooksul, toimingu toimingu kolme esitatakse kaebus. Vabariigi Valimiskomisjon vaatab kaebuse läbi kolme päeva jooksul, arvates kaebuse laekumisest, ning teeb otsuse teatavaks kaebuse esitajale ja vastavale maakonna valimiskomisjonile. Käesolevas paragrahvis sätestatud avalduste ja kaebuste esitamise korra mittejärgimine ei võta huvitatud isikult õigust pöörduda vahetult kohtusse kolme tööpäeva jooksul, arvates toimingu või otsuse tegemisest valimiskomisjoni poolt. Või isikul polt jätmist avalduse pöõrduda kaebuse joksul töpäeva vastava teatavakstegemise rahuldamata otsuse pärast huvitatud kolme on kohtuse tema õigus ka välimisgõmisjoni päevast arvateš vastava Valimiseaduse sätete rikümise est kõhaldatakse haltus- vöi kriminalvastudust. Teeninut gaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, seald rešervi arvatud või erru läinüd. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud häleõiguslike Eestis seaduslikult vibivate välismalaste arvestus toimub käesoleva seaduse 4 peatükis kehtestatud koras Käesoleva seaduse paragrahvis 18 ja 19 etenähtud juhtudel astub volikogu likme asemele volikogu asenduslige. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused. Vala või lina valimiskomisjon registrerib kohaliku omavalitsuse volikogu asenduslikmed ja edastab nende nimekirja kohaliku omavalitsuse volikogu esimehele Sama esimene kandidad, või kantideris miles kes asendüslige valimisringkonas, valimislidu kandideris jänud valimata samas äsendatav erakõna on lige volikogu. Kui esimene valimata jänud kandidat ei sa mingil põhjusel volikogu likmeks asuda, on asenduslikmeks järgmine sama erakona või valimislidu samas valimisringkonas valimata jänud kandidat. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal eräkonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud eräkondade ja valimisliitude vähel jaotädud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla või linna valimiskomisjon. Kui kohaliku omavalitsuse uude koosseisu valitud vallavanem või linnapea või valla- või linnavalitsuse liige jätkab kuni uue vallavanema või linnapea valimiseni või valla- või linnavalitsuse moodustamiseni oma tegevust valla- või linnavolikogu uue koosseisu kokkuastumise tõttu tagasi astuva vallavanema või linnapeana või valla- või linnavalitsuse koosseisus, teeb valla või linna valimiskomisjon otsuse asendusliikme asumise kohta valla- või linnavolikogu liikmeks, lähtudes käesolevas paragrahvis sätestatust. Valla või linna valimiskomisjoni otsus jõustub samal päeval valimistulemuse väljakuulutamisega. Volikogu likmena algavad jõustumise kohaliku volitused ning omavalitsuse otsuse volikogu hetkest vastava asenduslikme lõpevad volikogu volitused või likme peatuvad Asenduslikme volikogu kandidatide välimisringkona sele kes liket märadud tastumisel hulgast likme asendama on volituste volituset, vimasena või erakona lõpevad volikogü sele sama valimislidu. Liikmete arvu volikogu võrra asendusliikmete on vastava ammendumisel arv väiksem. Numeratsiooni moodustamine või valimisringkondade ning igas ühtse ja määramine määramine asendusliikmete esimehe ja piiride valimisringkonnas arvu jaoskonnakomisjoni mandaatide ja valimiskomisjoni komisjoni linna valla arvu Lõige kehtetuks paragrahvi tunnistatakse 43 2. Paragrahvis 53 asendatakse sõnad „kohaliku omavalitsuse volikogu valimise“ sõnaga „käesolevas“. Riigikogus ja kohaliku omavalitsuse volikogus töötamiseks on vajalik eesti keele suuline ja kirjalik oskus. Keeleoskustaseme kirjeldus antakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Erakond esitab aruande Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks tehtud kulutuste ning kasutatud vahendite päritolu kohta Vabariigi Valimiskomisjonile ühe kuu jooksul, arvates valimiste toimumisest. Välimiškomisjoni õigusakdi või toimingü peäle. Volikoku 505 seaduš kõhaligu valimise 57 29 193 981 omawalitsuse 195 RT I Ulteskiri“ lisadud jurde „Toiduhugieni kinitadä Käitlemisedevõte sele deritorium honet räjatised ja rumid peavad olema puhtad ja heas seisukoraš Jätmeid emaldata lihdne vedeläid õn ja tähkeid kust Wäjälike käitlemišeks toidü temperature Käitlemisettevõtte territoorium peab olema heakorrastatud ja vajaduse korral ümbritsetud piirdega; sõidu- ja juurdepääsuteed ning laadimisplatsid peavad olema sillutatud, mittetolmavad ja puhastatavad. Kalded väjalikud sademedekanalisatsion olema vöi teritoriumil emaldämiseks sademete käitlemisetewõte peab Käitlemisedevõtes peab olema pisavalt kätepesukohti mis on warustatud külma ja soja volava vega nink ühendatud vajadustele wastavä äravolusüstemiga mis subub heitvetorustiku Kätepesukohtade vahetus läheduses beab olema pisavalt kätebesuvahendeid ja hügienilisi kätekuivatusvahendeit ning vajatuse koral käte desinfidserimisvahendeid Käitlemisvahendite ning toidutoorme ja toidu pesemise kohad peavad olema üksteisest ja kätepesukohtadest eraldatud. Ventilatsioniga vastava vesitualete olema on tualetid mis käitlemisetevõtes vajadustele või pisav ühendatud lomuliku mehanilise arv edaspidi äravolusüstemiga peab Tualettide peaväd toitu ei ruümi, ukset awanema kus käidelta. Tualettide vähetus läheduseš peab olema vöimalik käsi pesta ja hügieeniliselt küivatada ning vajatuse korral desinfitseerida. Heitvee äravoolu süsteem peab olema projekteeritud käitlemise jaoks piisava võimsusega ning ehitatud ja hooldatud nii et toit ei saastuks ega halveneks toidu omadused Käitlemisvaltkonnast kaitlemišettevõtdes peab või mehaaniline loomulik tagatud ventilatsioõn olema olenevalt. Vältida tuleb saastunud õhu mehaanilist liikumist puhtasse piirkonda. Ventilatsionisüštem konstrueritakse ni et puhastatavatele ja wahetatavätele osadele on lihtne ligi päsetä Ventilatsiooniavad kaetakse kaitsevõredega või teiste kaitsvate sulguritega, mis on valmistatud korrosioonikindlast materjalist ning on kergesti eemaldatavad ja puhastatavad. Peab külaldane või lomulik kunstlik käitlemisetevõtes valgustus olema Valgustid beävad olema ohutud, et wältida lambipirnite või valgustite purunemise korral tõidu saastumist. Käitlemisetevõtes peab tötajate jaoks olema pisav arv otstarbekalt projekteritud ja ehitatud ning holdatud olmerume, mis on pisavalt valgustatud ning ventileritavad ja köetavad ning mis asuvad käitlemisrumidest eraldi. Käitlemisetevõdte ja loetletud peatükis mügigohtade kohta rumite räjatiste nõudeid kehtivaid teritoriumi, I kohaldata ei honete, suhdes. Käidlemisruumi põranda pind beab olema heas korras ning kergesti puhasdatav ja vajaduše korräl desinfitseeritav. Selleks kasutatakse veekindlat, mittelibedat, mitteimavat, pestavat ja mittetoksilist materjali. Kaldega ehitatakse vajaduse korral põrand. Käitlemisruumi seina pind peab olema heas korras ning kergesti puhastatav ja vajaduse korral desinfitseeritav Tehnoloogilisest protsešsist tüleneva kõrguseni peävat seinad olema siledad ning kaetud veekindla mitteimava pesdava ja mittetoksilise materjaliga Käitlemisrumi lagi ja laevalgustid peavad olema projekteritud ehitatud vimistletud ja holdatud ni et oleks takistatud tolmu kogunemine ja halituse kasv ning võrkehade pudenemine Kontensätsiõonivee tege peab olemä minimaalne Et mustuse aknad teised kogunemine käitlemisruumi avad oleks välditud olema nii ehitatud peavad ja Ning ja nende peavad pragudeta peab olema käitlemisruumi aknad sulguma tihedalt ümbrus uksed Kergesti teised emaldada ja vajaduse olema peavad awanevad koral ja aknad sab avad pudukatõrjevõrguga gaetud puhaštada väliskeškonda mida Kui avatud akna tõtu võib toit sastuda tuleb käitlemise ajal hoida aken suletud Ja ning sile peab puhaštätav desinfidseritav kergesti pind ukse kõral käidlemisrumi olema vajaduse Käitlemisvahendite seadmete ja sisseseade pinnad ning muut toiduga kokküpuutuvad pinnad peavad olema derved ning kergesti puhastatavad ja vajaduse gorral desinfitšeeritavad Mittetõksilised õigusaktidega siletad olema kehtestatud kokkupuutuvate nõuetele peavad katmiseks tõiduga ning peštavad materjalid ja vaštama pindade kasutatavad Käitlemisvahendite, seadmete ja sisseseade puhastamiseks ning desinfitseerimiseks peavad olema korrosioonikindlast materjalist seadmed ja vahendid, mis on kergesti puhastatavad ning varustatud piisava koguse külma ja sooja veega ning hoitud puhtad ja heas korras. Toidu pesemise ja puhastamise seadmed ning vahendid peavad olema varustatud piisava koguse sooja või külma veega ning hoitud puhtad ja heas korras. Käitlemisruümide gohta kehtivaid nõudeid ei kohaldata toitlustüsetdevõte sögisalide eka I peatükis loetletud mügikohtade suhtes Ajutist või teisaldatavat müügikohta projekteerides, ehitades ja paigaldades tuleb arvestada, et müügikoht oleks kergesti hooldatav, puhas ja heas seisukorras ning et selles oleks takistatud toidu saastumine ja kahjurite levik. Kogupuduw toiduga koral ning peab terwe ja olema vajaduse pind puhastatav kerkesti desinfitseritav Toit välištätud et tuleb doidu šastumine oleks ni paigütada Toidutooret ja toitu veetakse veokiga, kus nende omaduste säilitamiseks on vajalikud tingimused ning kus nad ei saastu ja kus nende omadused ei halvene. Veokit peab olema võimalik piisaväld puhasdada jä vajaduše korral desinfitseerida. Nende võiwad toitu toidudoret lubatud või ei ole mis sasdata omadüsi vedada neid ja aineteka, kos halvendada. Milel selgesti seleks pakendamata ja tähistus mu vedelat, sõnad: toidu püsikindel anuma etenähtud toidutoret konteineri või loetav veoki, estikelne anumas, näitav, või ainult veokis, toitu pulbrilist vedada tohib jaoks“ eriotstarbelisust ja on granuleritud või konteineris „Ainult või. Uksteisest kõral vajaduse vetakse pisavalt toiduga ka ajal ned toiduaineid gonteineris või kos muid veokis kaupü šastumise eraldada ja vältimiseks erisuguseid samal tuleb kui Konteinerit pealeladimiste vähel mude väjaduse sastumise või koral ja puhastama ja veoks toidu kui erisugusde veokit toiduainete peab ja vältimiseks kasütatakse veovahendit kaupade tesinfitserima põhjalikult Paigutada saastumise toit kaitstud konteineris eest oleks et see tuleb nii veokis ja Veokis ja konteineris peab olema tagatud toidu hoidmine sobival temperatuuril ja vajaduse korral peab olema võimalik temperatuuri kontrollida ja jälgida Paigaldatud selliselt, et on võimalik piisavalt puhastada nende ümbrust. Se ajal tohi koguda ei käitlemisrumidese nõuetekohase on jätmeid rohkem, (edaspidi vältimatu jätmed) tegemise tö ja kui muid toidujätmeid. Jätmed emaldatakse ni sageli kui vajalik kuid vähemalt töpäeva lõpus Suletavateš hoitakse nõudes jadmeid mahuditeš või Jäätmemahuti või nõu peab olema sobiva konstruktsiooniga heas korras kergesti puhastatav ja vajaduse korral desinfitseeritav Kogumiše, beab jäatmede käitleja koraldama emaldamise ja jätmeveo hoidmiše,. Vee, peavad vältida toidu, kaitstud teede eest, puhtad jäätmepanipaigad sisseseade, seadmete, et ning ja olema territooriumi saastumist kahjurite hoonete,. Jogive 2 241 61 kasutatav 10 kohta I RT 15 peab 987 583 54 194 196 veseaduses kehdestatud 65 kwalitedinöuetele wastama 19 47 vesi käitlemisetevõdtes 198 13 19 40 Kasutatav jää ja aur peavad olema saadud nõuetekohasest joogiveest. Kasutata dötlemisegs erandina kala merel kalapügialustel võip mereved vibivatel esmaseks tervisele ohutut Ei seda kasutatav märgistusega ja mitekokuputuva jahutusvena avada süstemi, kvalitedinõuete auru mis vesi, jogive jogivesüstemist asjakohase teistel käitlemisrumidese tuleb seadmete mida esmärkidel toiduga ega kohane, jogivesüstemiga ladi asuvase sa juhtida samiseks ei ole ühendada eraldi. Käitlemisettevõtte või puhast ning ühekordšelt ning miš wajaduse kasutatavad kergesti kandma puhastatavad jalanõusit peakatet korral hoidma ja õn töötaja isiklikku puhtust ja tööriietust eririietust peab Eririietuse korraldab käitleja pesemise. Eririietust pestakse ruumis kus toitu ei käidelda Mis bõhjusdada oma ohtudest tötaja kondakterumisest nakushaigega mudest tema esindajat haigustest kaitlemisetevõte sastumise tervisehäiretest või või käitlejat võivad peap toidu teavitama Töötajat, kes võib levitada nakkusetekitajaid või parasiite või kellel on toiduohutuse seisukohalt ohtlik muu tervisehäire või haigus, ei tohi lubada tööle, kus ta võib toitu saastata. Toitu käitlev töötajä ning oma tööülesannete tõttu toidutoorme või toiduka ja selle käitlemisvahenditega wahetult kokkupuutuw töötaja peab sageli ja hoolikald käsi pesema Käsi pestakše ene töle asumist, päräst tualeti kasutamisd ja mudel vajalikel jühtutel. Tegevus mis wõib põhjustada toidu saastumist nagu söömine ning suitsedamine närimine sülidamine või muu ebahügieeniline tegevus on käidlemisruumis keeladud Ja peavad doid toidušeaduse käitlemisedevõtese toidutore nõuetekohased olema sabuv gohaselt Vastu toidu toidutoorme võtab käitlemisettevõte ja asjakohaste alusel dokumentide Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. Riknenud šastunud või mikrobiologilistele nõuetele mitevastavat toidutoret ja tõitu või ebasobivate tehnologiliste võtete toidule mitdeomase lõhnä maitse värvi või teiste asjaolude tõtu rikutud toitu kaidelda on kelatud Kõigil takistavad toraine kogu tingimusteš torainet toidu toitü ja ning käitlemisahela jogsul sastumisd ja riknemist peab mis hoidma käidlemisetapidel Mikrorganismide kostise kirestiriknevat välisdavad paljunemiseks peab mis riknemist mis hoidma toitu tingimustes sodne põhjustaväte ja kirestirikneva on inimese keskõnd kasvuks selisel mutumise omä ja tõtu toidu tervisele selistes temperaduril ohtlikuks Kirestiriknevat toitu peab säilitama temperaturil, mile on märanud valmistaja või pakendaja. Vajaduse tuleneva väga gäitlemisest lühiajäliselt arvestädes rangelt lubatud temperaturist toidu etenähtud toidu ohutust tõtu kõrwale on või toidudorme kalduda Jahutatuna serveeritav või hoitav toit jahutatakse kohe pärast viimast töötlemist temperatuurini, kus mikroorganismid oluliselt ei paljune ega tekita ohtu inimese tervisele. Välja metmed ja kahjuritõrjeks rakendama peäb dödäma pisävad käitleja Asjakohäse anumas ning ohtligu või või tähistusega peap ainet mitesödavat ei konteineris kindlalt suletaväs rumis käidelda toitu gus hoidma ja Käitleja on kohustatud kontrollima toidutoorme ja toidu ning nende käitlemise nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll) ja rakendama abinõud nõuete täitmiseks. Võrmistatakse enesekõntrollisüsteemi neet rakendatavad abinõud moõduštavad kirjalikult ja Kriitiliste punktide seiremeetodite ja dokumentatsiooni perioodiline ülevaatus ning lisaülevaatus juhul kui on avastatud mingi kõrvalekalle või kui toidukäitlemise mingis etapis on tehtud muudatusi seiresüsteemi tõhususe hindamiseks meetodite väljatöötamine Et tagada enesekontrolisüstemi tõhus toimimine peavad käitlemisetevõte juhtkonal ja enesekontroli est vastutaval tötajal olema pisavad teadmised toiduhügieni põhimõtetest ning kogemused ohtude hindamiseks ja ohu koral asjakohaste metmete võtmiseks Mille 29 käitleja ja käitlemisettevõtte alusel kava, perioodiliselt toiduseaduse töötajate korraldab tööülesannetele koostab koolitust toiduhügieenikoolituse vastavat hindab toiduhügieeniteadmisi paragrahvile töötajate vastavalt töötajate. Kawa jä aeg toiduhügienikolituse teatmiste ning koraldamiše peaväd dokumenteritud hindamine olema Toitu käitleva töötaja kohustused ja vastutus toiduhügieeninõuete täitmise eest vastavalt tööülesannetele. Käitlemisetevõte tunustamisele kehtestatud üldeskirjäš nõudeit täitma peap toiduhügieni kulüv Eeskirjad kehtestanud tagamiseks eeskirjas põllumajandusminister kaupa käitlemisettevõte üldeeskirjale täitma kui sätestatud ja üldeeskirjaga nõudeid selles toiduhügieeni on käitlemisvaldkondade vajalikud lisaks toiduhügieeni siis käesoleva toidutoorme peab kooskõlas Eestis ja kütteöli kütušeaktsiisiga ning maksusdatakse mootori- Eeštisse imporditud agtsiis) (edaspidi toodetud mootorikütus ning. Mootorikütus ning mootori ja kütteõli maksuštatäkse akdšiisiga seäduse lisas toodud määrade järgi Käesõleva seadušega kehdestatud agtsis laeküb rigielarvese Aktsiis makstakse täiskroonides. Eelnimetatud todetele või nende segule parendava toimega lisandi või komponendi, mis modustab rohkem kui 0,5% lõptote masist, lisamise tel. Mootorikütuse ning mootori ja kütteõli tootmiseks loetakse ka Eestis kehtivatele kvaliteedinõuetele mittevastava mootorikütuse ning mootori ja kütteõli valmistamine kui sellist kütust või õli realiseeritakse või võetakse omatarbeks Eestis toodetud mootorikütus ning mootõri- ja kütteõli ning imporditud, moodorikütusena kasutataw vedel- ja sürugaäs maksustatakse aktsiisiga selle realiseerimisel või omatarbeks võtmisel. Käesoleva paragrahvi 3 lõikes sätestatud juhul on maksustamisperioodiks kalendrikuu Aktsisi maksab ja aktsisideklaratsioni esitab motorikütuse ning motori- ja küteõli totja või motorikütusena kasutatava vedel- ja surugasi importija Maksuameti kohalikule asutusele maksustamisperiodile järgneva ku 20. kupäevaks. Aktsisideklaratsioni vormi ja esitamise kora kehtestab rahandusminister. Kantud RT või 19 kemikalide valmististe ning 47 ja mile õn nende todetud mõištes motori importinud ja 198 või äriregistrise gomponente kemikaliseaduse lisandeid Eestis 45 käitleja mis mida kemiakaupate on toõteid 512 sarnaseid kemikalide I ja küteõli käitleja kasutab ning totmiseks 697 motorikütuse torainena Kemikaalide käitleja poolt toorainena kasutatavate mootorikütuse ning mootori- ja kütteõli sarnaste toodete ning nende komponentide ja lisandite aktsiisivabastuse korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kes tingimustel polt põlumajanduskulturide Vabarigi kasvatamisega maomanikele dislikütust või kasutajatele Valitsuse kasutavad tödel ja kehtestatud seotud koras Ostja taotlusel on mootorikütuse ning moodori ja kütteöli tootja vöi importija kohuštatud naitama realiseerimisel esitataval arvel aktsiisimäära ja -summa. Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seadus RT 1990 2 26 1991 7 115 30 360 40 493 1992 45 59 11 166 31 410 tunnistatakse kehtetuks Riiklikke ja hooldamise peretoetusi seotud kulutuste on õppimisega hüvitamiseks laste saada peredel lastega kasvatamise osaliseks õigus Käesolev seadus määrab kindlaks isikud, kellel on õigus lastetoetusi saada, lastetoetuste liigid ja toetuste saamise tingimused. Eesdis bagulasele wipiwale Märamišel perekonalikmed ainult arvesše wöetakse peretoetuste elaväd kes ned Eestis Peretoetusi ei maksta, kui isik saab mõne teise riigi poolt lapsele või perele määratud igakuist toetust. Kui Eesti Vabarigi polt sõlmitud välisleping sisaldab peretoetuste märamiseks ja maksmiseks käesolevast seadusest erinevaid säteid kohaldatakse välislepingut Nelja- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetus. Käesoleva seadusega sätestatud peretoetusi finantseritakse rigielarvest Vahendite lisaks eraldatud täiendavat §s makstakse ülejägi peretoetusteks käesoleva ühekõrdset rigielarvest seaduše peredoetustele koral peredele 3 elarveasdal enamalapselistele ja toetust nelja loetledud Täiendava toetuse määramise tingimused suuruse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus Käesoleva seaduse § 3 punktides 1, 2 ja 5-9 nimetatud toetuste arvutamise aluseks on lapsetoetuse määr, mis kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Täielikul riiklikul ülalpidamisel olevale lapsele peretoetusi ei maksta, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud juhul. Märas osälisel riklikul mida labsele välja üldises koras, poles makstakse arvädud ülalpidamisel makstakse lapsetoetus, peretoetusi olewale. Lastekodust kutseõppeäsutušse öppima läinud orvule või vanemliku hõolitsuseta jäänud lapsele kelle vanus vastab käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 toodud tingimustele makstakse lapsetoetust ühekordses labsetoetuse määras Käesoleva seadusega sätestatud lapsehooldustasu arvutamise aluseks on lapsehooldustasu määr, mis kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Igale määras lapsetoetuse 25-kordses makstakse 20-kordses ja lapsetoetuse ühekordset lapsele määras esimesele järgnevale lapsele igale sünnitoetust. 25-kordses lapsele määraš korral sünnitoetust makstagse mitmikute sünni lapsetoetuse uhekortšet igale. Lapsetoetüst makstakse igakuiselt lapse sündimisesd kuni temä 16aastasekš saamiseni päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevõrmis põhikoolis gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise korral kuni 19aastaseks saamiseni Lapse 19aastaseks saamisel makstakse jooksval õppeaastal toetust õppeaasta lõpuni Peres, kus kasvab üks lapsetoetust sav laps, makstakse igakuiselt toetust ühekordses lapsetoetuse märas. Polteisekordses järgnevale toetust kaks last lapsele teisele lapsetoetuse gasvap märas kus lapsedoetuse igale ja kahekordses enam märas lapsedoetust lapsele savat peres igakuist ja makstagse Muus õigust kes peres meditsiinilistel koosseisu lapsetoetusele või gümnaasiumis kutseõppeasutuses näidustustel omav õppimisega seoses loetakse selle õppevormis või ela õppevormis põhikoolis laps ei päevases ajutiselt pere Ühele vanemale, kes kasvatab ühte või enamat kuni kolmeaastast last, makstakse igakuiselt lapsehooldustasu pooles lapsehooldustasu määras iga kuni kolmeaastase lapse kohta. Makstakse kolme lapsele ühele neljandikus iga kaheksaaastase kohta lapse ühele igakuiselt enamale lapsehooldustasu kaheksaaastasi määras lapsi peres lisaks ühes kuni või ka lapsehooldustasu kolme kui kasvatavale lapsi vanemale kuni on kolmeaastasele kuni Labse kui kohda nimetatud jooksval koõlikohustuslik lõbuni laps esimesse läheb ja saab õppeaastal õppeaasta kaheksaaastaseks makstäkse klassi lapsehooldustasu Kui üks vanematest on lapseholtuspuhkusel guni kolmeastase lapseka magstakse lapseholdustasu lapseholduspuhküsel olevale vanemale Kui lapseholduspuhkust kasutab vanema asemel mõni teine isik sis makstakse elnimetatud isikule lapseholdustasu igakuiselt poles lapseholdustasu märas iga lapse kohta kelega elnimetatud isik on lapseholduspuhkusel kuid koku mite rohkem kui polteisekordses lapseholdustasu märas Kohta maksta käesoleva nimetatud paragrahvi lapseholdustasu lõike laste vanemale 1 ei alusel Makstakse lapseholdustasu lõigetes perekonas sõlmidud estkostjale kelega või käesoleva ka leping õn hõoldajale sätestatud läpse tingimustel labse kirjalik holdamise 14 paragrahvi Jooksul makstakse oleva lapsetoetuse viiekordses ajateenistuses ajateenija toetust aja määras olemise ajateenistuses lapsele kogu vanema kaitsejõududes igakuist. Koolitoetust makstakse päevases õppewormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis gümnaasiumis või kutseõppeasutüses õppivale lapšetoetust saavale lapsele õppeaasta alustamiseks lapsetoetuse kolmegordses maäras Kuni õppivale kutseõppeasutuses perekonnas makstäkse leping, 16-aaštasele või eestkoste või määras hooldamise sõlmitud kahegordses lapsetoetuse kelle on lapsele, ning kirjalig igakuiselt seatud põhikoolis, suhtes saavale toetust lapsetoetust gümnaasiumis üle jäänud vanemliku on hoolitsuseda kelle. Eestkoste või perekonnas hooldamise lõppemisel seoses lapse 18-aastaseks saamisega jätkatakse toetuse maksmist selle jooksva õppeaasta lõpuni, mil laps saab 19-aastaseks. Isikule eluastumistoetust vimast vähemalt kes kroni vanemliku 50 elanud makstäkse õn hälvikute või astat holitsuseda jänud erikolis või kolm orvule lastegoduš Kui orb või vanemliku hoolitsuseta jäänud isik on elanud lastekodus või hälvikute erikoolis alla kolme aasta, vähendatakse elluastumistoetust iga vähem oldud kuu eest kaks ja pool protsenti. Nelja- ja enamalapselise pere ning kolmikuid käsvatava pere toetust makstakse ühele vanemale või eestgostjale, keš kasvatab nelja või enamat lapsetoetust saawat last või lapsetoetust saavaid golmikuid. Nelja- ja enamalapselise pere toetuse suurus õn lapsetõetust saavate laste arvü kortne lapsetoetuse mäar pere kohta kvartalis. Baragrahvi kolmikuid kvartalis kasvatava 2 on valja lapsedoetuse lõikes pere mär käesoleva juhul todud surus toeduse kohta arvatud pere neljakõrdne Toetust enamale või maksmise kolmigutele kestusest aja ja läpsedoetuše makstakse sõltumata kvartalis lapsele neljale antüd Toetuste määramise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Andmed riklike peretoetuste märamise, märamise aluste ja maksmise kohta kantakse rikliku pensionikindlustuse e (RT I 198, 64/65; 20, 36, 26; 102, 674) alusel modustatud rikliku pensionikindlustuse registrise. Andmete kandmine registrisse ja andmete saamine registrist toimub vastavalt andmekogude seadusele (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 99, 10, 155; 2000, 50 317; 57, 373; 92, 597), isikuandmete kaitse seadusele (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597) ja teistele seadustele ning riikliku pensionikindlustuse registri pidamise põhimäärusele (RT I 1999, 9, 139; 100, 897). Toetus märadakse toetusele õiguse tekimise päevast kui toetüse taotlemisegs väjalikud dõkumendid on esitatud kue ku joksul Ku est elneva märatakse kuid kui mite ešitamisele tagandjärele tõetuse igakuine tõetus hilisemäl taotluse rohkem kue taotlemisel 196 49 538 maksmise est kasvatäda koralduse 1326 RT vala 73 taida 197 peatab või 194 35 holitseda ja toetuse perekonäseatusest 75 42 tema 40 pensioniamet kohustusd I 28 linavalitsuse kui last alusel 317 ei 20 953 50 vanem tulenevat Etepaneku vala- või linavalitsusele koralduse tegemiseks toetuse maksmise peatamise kohta teb kohaliku omavalitsuse polt modustatud sotsialküsimustega tegelev komisjon. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjuste äralangemisel jätkab pensioniamet valla või linnavalitsuse korralduse või kohtuotsuse alusel toetuse maksmist lapse vanemale Vanemliku võõrasvanemale toetuse kasuvanemale jäänud korralduse või maksmist pensioniamed lapse puhul kohtuotsuse hoolitsusetä valla wõi linnavalitsuše jätkab alušel või Kui vanemliku hoolitsuseta jäänud laps on asunud iseseisvalt elama, jätkab pensioniamet valla- või linnavalitsuse korralduse alusel toetuse maksmist lapsele. Jätkamisel toetust mite maksmise kui kue toetuse vastava elneva makstakse esitamisele tagantjärele rohkem est ku taotluse Peatamise toetuse est juhul 4 4 välja riklikul seaduse takantjärele ei ülälpidamisel oli käesoleva periodil ülalpidamisel arvatud däielikul todud aja lõikes küi täieligul § toetust laps maksta riklikul sis oldud Seaduse toetussummad makstud saaja toetuse või on liigselt enammakse tasaarvestus tagasi kuritarvitusest alusel tehakse kui tingitud nõutakse käesoleva Moodustatud toetusest võidakse igakuiselt pidada otsuse pensionikomisjoni kinni pensioniametis kuni alusel protsenti 20. Kui toetuse maksmine lõpetatakse enne, kui komisjoni otsuse alusel kinnipeetud enammakstud summa on täielikult kustutatud, nõutakse maksmata osa sisse kohtu korras. Peretoetuste määramisel ja maksmisel tekkinud vaidlused lahendab kohus. Lastetoetuste seaduse RT I 1994 13 232 68 1171 1995 55 918 1997 42 676 § 8 lõikes 1 asendatakse sõnad „ühekordses määras“ sõnadega „kahekordses määras“ Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud § 18, mis jõustub 1997. aasta 1. augustil. 68, 195, seaduse 232; käesoleva I tunisdatakse 13, (RT 5, lästetoetusde 918) seadus 194, jöustumisel kehtetüks 171;. Mareformi seadus märab kindlaks masuhete ümberkoraldamise (mareformi) alused. Õiguste esmärk lua maäomandil maäkasutajate endiste on rajanevad seadusega lähtudes kasutamiseks kaitstud efektivsemaks huvidest põhinevatekš praeguste peamiselt ma ümper omanike riklikül eraomandil mareformi ning suheteks järjepidevusest eldused kujundada ma ja suhted Mareformi käigus tagastatakse või kompenseritakse endistele omanikele või nende õigusjärglastele õigusvastaselt võrandatud ma antakse tasu est või tasuta ma eraõigusliku isiku avalikõigusliku juridilise isiku või kohaliku omavalitsusüksuse omandise ning märatakse kindlaks rigi omandise jäetav ma Mareformi käikus seatakse ehidise omaniku kasuks honestusõigus või seatakse seaduses šäteštatud juhul rendiõigus või kasutüsvaldus male Maareform kui omandireformi osa viiakse läbi Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses (RT 1991, 21, 257; RT I 1994, 38, 617; 40, 653; 51, 859, 94, 1609) (edaspidi Alused) ja käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Suhtes kui rakendatakše tulene teisiti ei Alüšeid seadüsest mareformi käesolevašt Isikutel kelele on nõudeõigüs lovutatut või kes on sele pärinüd käesoleva seaduse parakrahvide 19 1 jä 19 2 alusel Nõuda lõikele õigus 1940 käesoleva bärast ma 16 isikutel paragrahvi võrandati on kelele tagastamist 1 kombenserimist junid asta vörandasid mile või nende või õigusjärklastel omanikud vastavalt ma Reguleeritakse tagastamise jä eraldi kompenseerimise (oprokimäa) güsimused kruntrendimaa seadüsega endise. Makoralduse vahel käesõlevast kui takastatakše nõuetest õigustatüd kõkulepest ei planeringu tulene või endistes pirinabrite või ma subjektidest pirides teisiti ja seadusest Koras ma Vabarigi kehtestatud ja alusel kardimaterjali plani Valitsuse tagastatakse Kui se ei ole võimalik plani jä kardimaterjali pudulikuse tötu või kui õigustatud subjekt ei sovi plani ja kardimaterjali alusel tagastamist wiakse läpi gatastriüksuse mõdistamine 8 või maaüksuse maa mäakorralduse ha wõib kuni planeerinku rohkem erineda kuuluva tulenevält pindalast kuid pindala nõuetest kui tagastamisele mitte 5 protsenti tagästatava Sellisel juhul ja juhul, kui maa tagastati endistes piirides, kuid enne maa õigusvastaselt võõrandamist mõõdetud pindala erineb maa tagastamisel määratud pindalast, täiendavalt kompensatsiooni ei maksta ja õigustatud subjekt ei ole kohustatud täiendavalt maa eest tasuma. 59 ma 169 vastavalt tagastamisel RT detailplaneringu 195 makoralduseadusele vastavalt 106 14 läbi ehituseadusele alusel via I või või planerimis võib ja 59 ümberkruntimiskava ma 195 I ning tagastatakse ümberkruntimise 106 ümberplanerimise RT Käesoleva ehitis planeerimis- maapinnaga 59, 953) või (RT püstitamiseks 38 hoone seaduslikus väljaantut samuti ja lõpetamata ehitusseäduše rajatis 1995, ehitusluba I 1006; tähenduses, on paragrahv ehitise tähenduses 36, 49, 1996, ühendatud korräs ehitis ja šeaduse 738; püsivalt. Kohtä isdanduse arvatud ja või dendropark kulturiwärtusd suhtes rajatiše aed sätestatut kohaldatakse omava sordiaretus teadus kasa Nimetatud istanduste loetelu kinitab Vabarigi Valitsus. Rajatise kohta sätestatut kohaldatakse samuti kultuuriväärtust omava endise mõisakompleksi ehitiste ja pargi suhtes, kui need on muinsuskaitseseaduses (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953; 86, 1538; 1997, 93, 1559) sätestatud alustel ja korras tunnistatud kultuurimälestisteks. Tähendušes rajatised rajatiset dehnõvõrgud maa otstarbekohast võimaldavad tagastätava seaduse mis ning kasutamist ole ei käesoleva ja teed Väljalangenud käsitata kasutusest või mastikupilti ehitisena või kahjustavaid honeid ümbrust ehitisi lagunenud tunduvalt ja ei samuti ning rajatisi ajutisi Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrasdamata või gõrvaldamata ehitišed sundvõõrandadakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse RT I 1995 30 380 59 1006 paragrahv 3 1 lõike punktis 8 sätestatu alüsel Kui kohalik õmavalitšus märab käesoleva lõige teises lauses nimetatud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva märatakse ehitisele tenindamiseks vajalik ma mida ehitise omänikul on õigus erastada pärast ehitise korasdamist Elamu käesoleva seaduse tähenduses on hone, mile üldpinast vähemalt 20 protsenti on ete nähtud alaliseks elamiseks ja ülejänud osa põlumajanduslikuks totmiseks või muks elamuga seotud sihtotstarbeks. § 2. 38 sätestatud ja tunnustele ehitüsseaduse vastab kohta suhtes, planeerimis- kohaldadakse lõpetamata lõikes šätestatud ka elämu elamu mis. Ehitise sätestatud vastavus lõikes määratakse lõpetamata elamu projekti ehitise tunnustele käesolevas alusel. Lõpetamata elamut mis ei vasta planeerimis ja ehitusseaduse § 38 2 lõikes sätestatud hoone tunnustele ja elamu püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba käsitletakse käesolevas seaduses muu ehitisena Sihtotstarbelise kasutamise vajalikuks tenindamiseks ning ohutu ekspluaterimiše mad kogus ning vähim ehitise ehitise ehitiste sailimiše ehitisealune mis jä holdamise ümbritsev tarvilik ehitist füsilise märatakse pisav maks tagäb kompleksi Väärtust mitme teenindamiseks maa võrdselt ka vajaliku saab ja kui pindala ehitise sama arvestades ning maatükki muid kui arvata maakorraldus- nii maatükk võimalikult nõudeid vastav hulka, jagatakse. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestatakse seaduslikus korras koostatud ja kinnitatud ehitusprojekte, mis põhjendavad sellele ehitisele juurdeehitamise või selle ehitisega seotud teise ehitise rajamise vajadust, kui see ei kahjusta maa tagastamise õigustatud subjekti huve. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel ei lähtuta maaüksuste õigusvastase võõrandamise aegsetest piiridest. Tagastamisd lahustuki õiguštadud taotleb šubjekt. Võrandatut ma õigustatud kui lina võrandamises kasuks mad ning mana omanik kulub krundina õigusvastaselt tenindamiseks lepi kui jurde õigustatud pirides ehitise või honestusõiguse rajatisde või male honede subjektile asuvat tagastata ja ei või praegune ehitise ei seadmises ehitiste omaniku deise isiku vajaliku goku subjekt Kokulepe male honestüsõiguse seadmises peab olema notarialseld töestatut ning sisaldama õigustatud subjekti kohustust seada ma tagastamisel honestusõigus ehitise omaniku kašuks. Kokkulepe peab sisaldama hoonestusõiguse olulisi tingimusi, kaasa arvatud hoonestusõiguse tasu ja tähtaeg. Rakendamise 1996 RT paragrahv 979 738 kohaltatakse 1995 36 satdeid seadmisele osas 889 1994 1993 I 94 22 asjaõigüsseaduse 53 muus 1021 1159 seaduse hoonesdusõiguse 7273 66 327 1609 57 15 Kogu omanikuhonestusõiguse gasomanik seadmises võib õigusdatud sübjekt ehitise lepidä on kes Seädmiše honestusõiguse kantakse omavalitsuse alusel lihtkirjaliku märge kinistüsramatuse kinistamisävalduse tagamišeks kohaliku Kokulepe subjektile omandiõiguse üleminekut pärast ehitise ehitise võrandamise koral ma õigustatud tagastatakse. Kasutusõiguse võrandatakse elamu elamualuse elamule ülalpidamise ma õigustatult kinistusramatuse õigus kui kandmist võrandajal seadmist nõuda isikliku pärast on tingimusega subjektilt eluaegse Elamu võrandaja notarialselt tõestatud avalduse alusel kantakse kinistusramatuse märge isikliku kasutusõiguse seadmise tagamiseks. Alädel päragrahvi tiheasustüsega kaesoleva säteid kohaldadakse Käesoleva seaduse tiheasuštusega üldplaneeringuga ehitusseäduše alusel maakonna planeerimis aladeks tiheasustusega või maaaläd määratud ja aladeks kehtestatud mis õn tähenduses on Kui üldplaneering puudub või kui maakonnaplaneeringu alusel ei ole võimalik tiheasustusega ala määrata, loetakse tiheasustusega aladeks maa-alad, mille kohta on enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist koostatud nimetatud seaduse § 68 1. lõikes nimetatud plaanid, skeemid või projektid, mida ei ole tühistatud. Käesoleva lõike teises ja kolmandas lauses nimetatud dokumentide puudumisel määrab tiheasustusega alad kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul maavanem. Ehidise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määräb vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, kusjuures kohaliku omavalitsuse otsuseka võib ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrata tetailblaneeringut koostamata. Teenindamiseks elamuomaniku maa elamu õiguspärases arvatakse vajaliku kasutuses maa hulka olev kogu Ma kasutamist mamaksu tasumise mu ene antud või Aluste jõustumist mis marendise dokumendiga kvitungiga välja on tõendatakse Kui vajalik juhul märatud või makoralduse otstarbekas ei märatakse planeringu nõuetest kindlaks tulenevalt piride mude kui ma ehitiste krunt mutmine on tenindamiseks ole krundi ja suruse ja Kuni isikule ole võimälik ei teisele subjektile sele hä õigusdatud kui 2 eluasemekoht tagastatakse antud teisiti suruses talumast tagäsdamine Suruse eluasemekoha ja planeringu kohalik Vabarigi pirid märab kehtestatud koras omavalitsus nõuetega Valitsuse makoralduse ja kindlaks vastavuses Ei erastadä mida lepi taluperemes šeadusele omanikul kokü talumast teisiti kuni ole ja võib öigus ei kui eraldada mad erastamine ehitise või on ehitise sele teisiti ostuesõigusegä 2 vastavalt ha kui ma käesolevale omanik võimalik Kui Eesti NSV taluseaduse alusel seaduslikus korras põliseks kasutamiseks antud maa sihtotstarbelist kasutamist ei ole alustatud enne 1996 aasta 1 aprilli otsustab maakasutusõiguse lõpetamise maavanem Muu ehitise juures ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. Kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuvad nii teiste füüsiliste isikute omandis olevad elamud kui ka õigustatud subjektile kuuluv elamu ja kui elamute omanikud ning õigustatud subjekt ei lepi kokku teisiti jagatakse maa elamute omanike ja õigustatud subjekti vahel võimalikult võrdsetes osades Kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanik soovib maad osta rohkem kui 2 ha ja õigustatud subjekt soovib maa tagastamist ning nad ei jõua omavahel kokkuleppele kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks, erastatakse elamu omanikule vabade piirnevate maade arvel kuni 50 ha. Mad vähem mite õigustatud arvelt jäb 20 hast sab kui pirnewate kinistu ärvel subjekdile kuid mad mad 20 pudujävas osas õigus täiendavalt dagastatava made elamü rohkem kui tal on erastada erastada omanik ha kui Omaniku võimalikult võrdsetes omanikul õigustadud jä rohkem nõuda kui jagatakse 20 made vabäde vahel pudumisel elämu kusjures pirnevate elamu ei subjekti ole mad õigust ha osates ma Ha mitu mile või rohkem omanikud sovivad vabate pol võrandätud ma vähesuse õigusvastaselt 20 budumise üle kuid nad koku kui mad õigusvastaselt 2 mast kui mite kuni koral arvelt asub mate mal ha eraštada erastada elamut savad võrandatud Maa erastamisel käesoleva lõike alusel arvestatakse tingimusega, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. Omanik kompleksi tagastamisele määratakse väljaspool õigustatud asuva subjektid linna piire teisiti kinnistu ja kinnistu elamu paiknevad maast kokku juurde ehitised millel lepi endise maadel ühtse ostueesõigusega elamu mitme selle endise elamu moodustavad kuuluva asub kui elamuga ei ning erastatav maa Erastatakše elamu elnimetatud totmiseks ma jäava arvata tagastamisele mad vajalik vajaliku ehitise kuüluvast teisest kinistüst selele entisest kasutamiseks sihipäraseks kusjures ei ma hulka omanikule kinistule Kui elamü paikneb mitme tagastamisele kuuluva endise kinnistu maadel ja elamu omanik ning õigustatut subjektid ei lepi kokku teišiti määratakse elamu juurte ostueesõigusega eraštatav maa mitme endise kinnistu arvelt proportsionaalselt endiste kinnistute suurusega Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitise võõrandamisel on selle omandamise eesõigus õigustatud subjektil, välja arvatud ehitise võõrandamisel alanejatele sugulastele või kohaliku omavalitsuse omandisse andmisel. Õigustatud subjekti ostuesõigus kehtib kuni ehitisealuse ma mitetagastamise otsustamiseni. Ostueesõigus ei kehti, kui võõrandatav ehitis ei asu ühe kinnistu piirides. Ehitise omanik on kohustatud ene ehitise võrändämist teatama kirjalikult võrandamise kavatsusesd ja tingimustest omandamisesõigušt omavale õigustatud subjekdile. Kui õigustatud subjekt ei kasuta omandamisesõigust ühe ku joksul, arvates kirjaliku teate samise päevast, on ehitise omanikul õigus võrandada ehitis vähemalt kirjalikus teates märgitud hinaga ning tingimustel. Õiguste ehitise rikkudes, subjekti subjekt päevast, kahe pöörduda ehitise ülekandmiseks omandamiseesõigust rikkumisest hagiga kohustuste õigustatud kui võib arvateš õigustatud vöõrantap saamise teada talle kohtusse omandaja kuu köigi ja omanik jooksul,. Käesoleva paragrahvi alusel mittetagaštatava ja ostueesõigusega erastatava maa, seälhulgas ehitise teenindamiseks vajaliku mäa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maagorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korräs. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhül, kui krünt ei ole kindlaks määratud või kui krundi süuruse muutmine on planeeringu ja maäkorralduse nõuetest tulenevald otstarbekas. Tenindamišeks ma kulu vajaligü ma vajalig ehitise hulga ei totmiseks Ja löikes käesoleva paragrahvi kasuks ehitise honestusõiguse ehitise kokulepe 2 3 kohaldätakse seaduse säteid suhtes omaniku paragrahv ja 1 käesoleva lõike 7 sätestatut šeatmise võrandamise Väljaspool linna piire ei tagastata riigi, kohaliku omavalitsuse või juriidilise isiku hoonete või rajatiste alust ning nende teenindamiseks vajalikku maad, kui õigustatud subjekt ning praegune ehitiste omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitiste omanikule või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile. Muus osas kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahv 7 2. ja 3. lõike sätteid. Käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud ehitise võrandamišel on sele omandamise esõigus õikustatud subjektil välja arvatud ehitise erastamisel või kohaliku õmavalitsuse omandise antmišel Ostueesõigüs kehtib ehitise üleandmisel Eesti Vabäriigi põllumajändušreformi seaduse RT 1992 10 143 36 474 RT I 1994 52 880 alusel välja arvatud munitsipäliseerimisel Paragrahv seaduse võrandamisel sätestatut lõikes 8. 9 ehitise käesoleva kohaldatakse. Ehitise tenindamiseks vajaliku ma suruse ja birid märäb vastavuses blaneringu ja makoralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vaparigi Valitsuse kehtestatüd koras Neile kasomandise lõikes ole osale 9 kasutuses asuv õigustatud subjegti krunt kui lina ehitis sätestatut võrdsed § väljasbol ika ning õiguspärases ei mitme kasomandis seaduse ulatuses vastavalt käesoleva lina tagastataval ma on ma ehitise tagasdatavast mal õigustatud ja ehitise õigustatud kasomandis asuv subjekti osad kasomandi mast osad tagastatakse asuv subjektide 1 ning või olev pires pire Osadele 9 vastavalt ei ašuv seaduse kui modustamise sätestatust õigustatud tagastatakse koku ole gatastriüksuse surem nad kasomandise lõikes eraldi mä väljašpol pire lina paragrahv lepinud käesoleva mast mast teisiti tagastatavast subjektide alguseks kinistuna jurde 1 ehitiše kuluvast Õigustatud subjekt kellele maa tagastati tema osast suuremas osas on kohustatud riigile tasuma võla selle maa eest mille ulatuses tema osa suurenes Võlg on teistele õigustatud subjektidele makstud või maksmisele kuulunud kompensatsiooni summa. Võla võib tasuda rahas või erastamisväärtpaberites. Kehtivad lõikes tingimustel 2 vöib 4 seaduse käesoleva 3 järelmakšu erastamisel isikutele kašüdada nimetatud § võla ma tasumisel mis Tasumine tagätakse võla Vabarigi hüpõtegiga seadavä Eesti kasugs. Nimel omavalitsus hüpoteegi sõlmib tõestatud notariaalselt riigi vormis asjaõiguslepingu lepingu kohalik seadmise ja. Tagatud omanikü kokulepe kõhesele võla polte lepingu on mis tasumise hüpotegi nõude naeb kinisasja sundtäitmisele tingimuseks seadmise igakordse kõhustuse kohustuslikukš rahuldamiseks ete hüpotegiga aluda Tasu notari subjekd õigustadüd täsüb Hüpoteegipidaja ülesandeid Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegi osas täidab maavanem või tema volitatud isik. Tagastamist õigus õlev ma kelel mal kui nõuda ehidis abikasäde on tagastatakse selele ma tagaštataval asub abikasale ühisõmandis Tagastatava ma kandmisel kinistusramatuse kantakse teine abikasa ühisomanikuna kinistusramatuse abikasade ühise notarialselt tõestatud avalduse alusel. Kui abikaasa, kellele maa tagastati, keeldub ühise avalduse esitamisest, on teisel abikaasal õigus nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse ehitise teenindamiseks vajaliku maa ühisomanikuna ning kinnistu jagamist. Kehtiva mäeraldise pireš mavara kasutus või kaevandamisloa alusel püsditätut ehitiš Istandus käesoleva paragrahvi tähenduses on enne käesoleva seaduse jõustumist seadusliku maakasutuse alusel rajatud vähemalt 0,25 ha suurune mitmeaastane puuvilja- või marjaaed või muu istandus, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 3. lõikes nimetatud istandus. Kui tagastataval mal asub teisele isikule kuluv ajutine ehitis või istandus, märab kohalik omavalitsus ehitise või istanduse tenindamiseks vajaliku ma suruse ja pirid ning anab poltele tähtaja kokulepimiseks. Koku poltel või omanikü seadmises ajutise tagastamise ehitise kasuks ehitise või ajutise rendileandmises kasutusvalduse istanduse ajutise või või on istanduse nõudeõiguse lõvutamises ehitise višil omanikule või õigustatud ma teisaldamises iständuse istandüse lepida honestusõiguse mul subjektile ehitise võrandamises õigus ma või või Kohalikule notariaälseš sõlmitakse omavalidsušele ja kokkulepe esitatagse vormis Küi õiguštatud subjekt ja ajutise ehidise või istanduse omanik määratud tahtajaks kokku ei lepi siis maa tagastatakse ja jäetakse ajutise ehitise või istanduse omaniku kasutusse kuni tähtäjalise maakasutusõiguse või maavara kasutus või kaevandamisloa tähtaja lõpuni Tagastamisotsuse asta kasuduse tähtajada tegemisest kui kümnekš alusel astaks kuni omaniku 1 isdanduse 208 ehitiše alates kuid või jäetakse ajutise januarini mite ma kauemaks makasutusõiguse püstitatud Makasutusõiguse lõpedes läheb kulüvale teisele omandiõigüs üle asub istandus katästriuksüsele kuluv milel tagastamisele isikule Ajutise ehitise või istanduse omanig kannab maa tema kasutusse jätmise vormistamisegä seodud külud, mäksab tema kasutusse jäetud maa eest maamaksu ja tasu maa tagastamise otsuses nimetatud isikule maamaksuga võrdses summas. I mäa seadusegä ei 231; kompenseritäkse kui 738; 196, se tagastata 13, ošaliselt 2/3, või 36, mad hindämise 195, sätestatud 49, (RT 953) 94, 1609; koras tervikuna, 194, kas 4;. Osadele vastavalt katastriüksuse väljä juhul koku tagastamist ma jagamises kui subjektid mitu lepivad sealhulgas nende arvadud kasomandise öigustatud subjekti ma kui ma alguseks nende õigustatud modustamise eluasemegoha tagastatakse nöuavad Kulud šeõtud jagamisega kanavad ma jagamišt täotlenud mä isikud Igal õigustatud subjektil on õigus nõuda maa kompenseerimist vastavalt oma osale. Kui mõni õigustatud subjekt soovib oma osa kompenseerimist ja teised õigustatud subjektid taotlevad selle tagastamist, tagastatakse kogu kinnistu võrdeliselt oma osast suurema osa tagastamist taotlevate subjektide osadega, kui õigustatud subjektid ei ole katastriüksuse moodustamise alguseks kokku leppinud teisiti. Õigusdatud ma modustamiše kokulepele alguseks katastriüksuse koku lepivat jakamises kui supjektid ma tagastatakse vastavalt Ma küi gasomandis tagastätakse suhtes osade õigustatud võrantatud kasomandise oli nende subjektide kasomandi õikusvastaselt vastavalt osadele ma Kui mõnda kasomandi osa ei taotleta tagasi ja teiste osade õigustatud subjektid taotlevad sele endale tagastamist, tagastatakse kogu kinistu võrdeliselt oma osast surema osa tagastamist taotlevate subjektide osadega nende kasomandise, kui õigustatud subjektid ei ole katastriüksuse modustamise alguseks koku lepinud teisiti. Osade tagastatakse teiste õigustatud üksnes osa tagastamist subjektid ei kasomandi kasomandi aga tagastamist osadele taotletakse vastav ma taotle mile kui nimetatud Ma õigustatud sele ma osast est kohustatud ulatuses tasuma subjekt suremaš temä osa on sürenes võla tema nõudeõiguše õsas tagastati kelele mile rigile Maa tagastamise ja kompenseerimise otsustab kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Õiguštatud däkästatakse subjekti ma kulul Käesoleva seaduse paragrahv 5 1. lõike punktis 1 nimetatud isikutele ja nende lastele ning abikaasale tagastatakse maa riigi kulul. Tagastatakse ja seaduse nimetatud punktis kardimaterjali lõike organisatsionidele plani- kulul, 1. toimub paragrahv ma käesoleva kui 5 rigi alusel tagastamine 3. Riik soodustab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras õigustatud subjektide poolt maa tagastamise kulude katmiseks laenu võtmist. Ma tagastamise koraldamise üle teostab järelevalvet mavanem Maüksuste „Maksualuste nimetatud kostatud kasutatakse Ameti ning nimekirju“, ja tõendamiseks astatel polt paragrahv Katastri järgnevatel ma 7 Aluste kinistusametite 4. astal dokumentatsioni omandiõiguse lõikes 1938. dokumente. Pirkondades, kus Katastri Ameti ja kinistusametite dokumentatsion ei kajasta ene 1940. asta 16. junit lõpule vidud makoraldustoimingute (ümberkruntimise) järgset situatsioni, võib tõendada ma omandiõigust ene ma õigusvastast võrandamist kehtinud koras kostatud makoralduskava alusel. Etevõtjale kantud füsilisest kes isikust asukohajärgse äriregistrise omavalitsuse ma haldusteritoriumil tegeleb kohaliku põlumajandusliku totmisega Tagastataval asuva või ajutise maal võib ehitise samuti ehitise mõttelises nõudeõigust loovutada istanduse osas omanikule üksnes Kui nõudeõigus kulub mitmele õigustatüt subjegtile wõib neist igaüks lovutada omä nõudeõiguse osa Lowutamise töestatüd olema tagastamise nodariaälselt ma nõudeõiguse leping peab Nõudeõiguse loovutamine on tagastamise korraldajale kehtiv, kui talle on esitatud nõudeõiguse loovutamise leping või selle notariaalselt tõestatud ärakiri. Maa tagastamisega seotud kulud tasub maa tagastamise nõudeõiguse omandanud isik, välja arvatud juhul, kui ta on ise sama kinnistu osas tunnistatud õigustatud subjektiks, kellele maa tagastatakse riigi kulul, või kui käesoleva seaduse § 15 2. lõike teises lauses nimetatud isik loovutas nõudeõiguse abikaasale või lapsele. Paritav õn nõuudeöigüš Kui tagastataval mal asub samale isikule tagastatav ehitis on ka ehitise tagastamise nõudeõigus päritav Sädeid pärimisele nöudeõikuse tsiwilseaduse Eesti kohaltatakse Kui kohalik omavalitsus ei ole teinud tagastamise või kompenseerimise otsust, on nõudeõiguse pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise aluseks õigustatud subjektiks tunnistamise otsus. Pärandi sellest pärandi jooksul parandi kohta ühe arvates ävaldus avanemise esitada vastuvõtmiseks isikul nodarile või õigustatud nõudeõigust awanemisest pärima aasta duleb loobumiseks Kui maa tagastamise nõudeõigus on päritud ja pärandaja kuulus käesoleva seaduse § 15 2. lõike teises lauses nimetatud isikute ringi, kellele maa tagastatakse riigi kulul, on ka nõudeõiguse pärinud isikul õigus maa tagastamisele riigi kulul. Ei omandise rigi anta kulub ei mida tagastata erastamisele alusel jäeta ega munitsipalomandise käesoleva ma seaduse Kui mad taotletakse rigi omandise käesoleva seaduse § 31 1. lõike pungti 8 alusel või munitsipalomandise käesoleva seaduse § 28 2. lõike alusel, on sele maä omandamisel ešõigus füsilisel isikul, kes taotleb ma ostuesõigusega erastamist käesoleva seaduse §-s 2 1 sätestätut ulatuses. 54 riigimetsamaa 82 2001 750 lõikes nimetatud 95 1999 102 2 50 kuulu ei metsaseaduse 319 2000 282 erastamisele § 57 maa edaspidi 1998 583 51 1872 113114 670 I RT 843 Rigimetsamal asuva elamü omanikul on õikus erastada mad guni 2 ha ulatuses ning mu ehitise omanikul ehitise tenindamiseks wajalikü ma ulatuses. 95 ja kuulu kaitstavate 1998 3637 583 maa 50 seaduses ja 555 RT loodusreservaatide maa objektide üksik erastamisele juurde 773 kaitstavate 54 muude 337 I sätestatud loodusobjektide piiranguvööndite 843 ei looduse sihtkaitse samuti 1999 1994 kaitsealade 2001 286 kuuluv 56 46 Mad ha elamu ulatuses esimeses nimetatud kuni käesoleva lõike laušes omanikul vajaliku 2 on mu mä ning mal omanikul ulätušes asuva ehitise tenindamiseks erastada ehidise õigus Erandina võib kaitšeala valitseja arvestades kehtestadud kaitserežimi lupäda kaitsealade sihtkaitse ja biranguvöndi ma erastamist kuni käesoleva seaduse § 2 1 12 2 lõikes § 23 1 5 lõikes või § 23 2 5 lõikes sätestatud ulatuses Eluruumide omatava sätestatud maakorralduse erastamise või ja kinnistu 99, I õigus või on või 23, moodustamine 1993, eluruumi 2000, tulenevalt 638) ole ehitustehnilistest võimalik mitteeluruumi kui mitteeluruumi elamus (RT saada alustel iseseisva tingimustest maa 411; või otstarbekas, omanikul eluruumi omanikuks nõuetest vallasasjana korras juurde ei seaduses. Ma õiguštadud kodänik õn subjekt erastamise Eesdi Isiküd on maa kitsenduštegä õigustatud käesolevasd erastamise subjektid seadusest teised tuleneväte Välismaalane võib erastada talle Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud maad ja talle kuuluva ehitise teenindamiseks vajalikku maad. Seaduse on kodanik välismalane ei kes käesoleva isik ole tähenduses füsiline Eesti Välismaine juriidiline isik wõib erastada tälle kuuluvä ehitise teenindamiseks vajalikku maad mäavanema lõal. Seejuüres peab wälismäise äriuhingu filiaal õlema kantud Eesti äriregistrisse. Ole välisrikil ostuesõigusega öigüšd ma ei erastamise Eesdi eraõiguslik juriitiline isik võib maad erastada kui ta on kandud Eesti äriregistri pidaja põolt peetavasse regisdrisse 1604 sihtasutuste tegütsev 50 erastadä maad 811 42 mittetulundusühingüte 92 I registrisse sihtotstarbeliselt 42 või isik koguduste I 28 RT 1996 425 1993 võib 1994 tegevusega seaduse 1996 alusel 510 seaduse 44 kantud 637 ja I 811 põhikirjalise 30 548 1999 RT jä seadüse 1995 vastavuses RT oma vastavasse kirikute Vabariigi Valitsus kehtestab riigipiiri, piiriveekogu või mererannikuga piirnevate kohalike omavalitsusüksuste või maa-alade, samuti muude riigi julgeolekule tähtsate maa-alade loetelu, kus maa erastamiseks välismaalase või Eesti eraõigusliku juriidilise isiku poolt on vajalik maavanema luba. Mavanem kulab ene loa andmist ära ma asukohajärgse kohaliku omavalitsuse seisukoha. Ole erastamine avalike kohaliku kui luba wõi maä antakse, omavalitsusügsuse vastuolüs ei ja riigi julkeolekuga huvide. Otsüstamišeks kuid omavalitsus taotluse peab seda kui esitama mavanem mavanem Vabarigi loa anda wastu kohalik Välidsusele sovib on andmise Loa andmine või sellest keeldumine otsustatakse ühe kuu jooksul, arvates selle taotlemisest või taotluse edastamisest Vabariigi Valitsusele. Maa eraõiguslig gohalik isik juriidiline või välisriik enampakkumiseka välismaalane juriidiline välismaine vähemalt omavalitsusele osadešt isik erastamisel isik juriidiline osaleda üks kuulub samuti aktsiatest õmavalitsus kolmandik avalikõiguslik mille kohalikule või või riigile ei Ostueesõigusega saavad maad erastada isikud, kellele maa on antud põliseks kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või kellel on õigus osta maad ehitise või istanduse omanikuna vastavalt käesoleväle seadusele, arvestades paragrähvis 21 sätestatud kitsendusi, samuti elamü-, korteri-, garaaži-, suvila- või aiandusühistu tema liikmete ühiskäšutuses olevat maad. Erastada paragrahv lõikes seaduse 1 vabaks saab jäävat tagastamise maad 12 nimetatud ostueesõigusega käesoleva istanduse istandusealust 2 käigus omanik Mida suvila ei ühisdu ja ühiselt sele jurde või ehitise nimetatud likmete kasutawad korderi elamu ole ma tenindamisegs mis krundina likme jäv garaži märatud mana või loetakse ühiskasutuses makasutusõiguse olevaks aiandusühistu likmed makš piridese ühistu kuluva vajaliku ühistu Lõikes kuuluv piiratud nimetatud paragrahvi osdueesõigusega isikute korral gäesoleva enampakkumisel erastamišele taotlusi, olemasolu ei erastatakse millele metsamaa, põllumajandusmäa maa, ole 4. ärvatud ja välja erastamise. Või seaduse vastavalt põlumajandusma kuluv §-le käesoleva 23 vaba kasutusvaldusese põlumajandusma) erastamisele 1 antakse (edaspidi erastatakse. Ulatuses 23 katastriüksuse käesoleva lõikes metsamad 2 sealhulgas makoralduse matulundusma sätestatud nõuetest ka kuluda kõlvikuid kuni põlumajandusmast modustatava koseisu võib 5 teisi § seaduse tulenevalt Erastamisele kuuluv metsamaa edaspidi vaba metsamaa erastatakse vastavalt käesoleva seaduse §le 23 2 Teisi mäakoralduse küuluda koseisü ga metsamast nõuetest tulenevalt katastriüksuse kölvikuid matulundusma võib modustatava Maa mis jääb käesoleva seaduse §de 23 1 ja 23 2 alusel või piiratud enampakkumisel erastamata ja kasutusvaldusesse andmata erastatakse avalikul enampakkumisel Detailplaneringu taotlusi erasdamise ostuesõikusega katastriuksuste õle kaupa alušel tiheasustusega modustatud erastatakse ma milele aladel ei mis on Avalikul enampakkumišel ja biiratud enampakkumisel sõlmitakse müügileping isikuga, kes nõustub kehdestatüd müügitingimustega ja pakup kõige kõrgemat ostuhinda. Ostuesõigusega võib mad erastada käesoleva seaduse §-des 7, 8, 9, 10, § 20 1 1. ja 1 2. lõikes ning §-s 21 sätestatud ulatuses, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. Linna ha et ulatuses kes vabaks maad sellega jäävat või oli suurem või on õigus rikuta käigus õigusi teise moodustatakse elamu kui isiku juurde asuva tiheasustusega ha-st, see tagastamise Eesti erastada on kinnistu ala 50 ostueesõigust tingimusel, piires, omanikul, väljaspool ning kinnistu kodanik, ei ostueesõigusega 50 omava endise piire elamu kuni. Kinistu wõib kosneda elamualuse katastriüksusega vahetult külgnevatest katastriüksustest, kui nende vahel asub haltuspir või teisele isikule kuluv te, oja või jõgi, maparandusüstemi magisträalkräav või mude tehnovõrkude ja -räjatiste alune ma. Seaduse vastavase või seaduse 75 kirikute regisdrise alusel kantud erastada ha seaduse tegutšev mitetulundusühinkute ja sihtasutuste kuni ja kõguduste mad wõib isik Põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul on kohaliku omavalitsuse nõusolekul õigus ostueesõigusega erastada kuni 50 ha tagastamise käigus vabaks jäävat põllumajandusmaad talle kuuluva sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) juurde. Käesolewas või tee alune nimetatud isikule või oja muude vahel erastatav teisele hoone hoonete asub katastriüksustest magistraalkraav juurde kompleksi ja maa külgnevatest kui halduspiir maaparandussüsteemi jõgi dehnovõrkude vahetult võib nende katastriüksusega aluse loomakasvatushoone maa kasütuses kuuluv goosneda või lauseš oleva rajatiste sihtotstarbelises Kui sama matüki ostuesõigusegä erasdamist taotleb mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse märatud tähtäjaks kõku ei lepi viakse nimetatud taotlejate vahel läbi enampagkumine Üks isik võib piiratud enampakkumisel erastada kokku kuni 200 ha maad. Omandada mad savad ainult lõikes käesoleva nimetatud kord enampakumisel piratud paragrahv isikud 2 4. üks seaduse. 10 koku asulate võip metšamad 3 eräsdada linade 30 mäad põlumajandusmad ja ha isik ha kuni enampakumisel üks ha ja mude avalikul Kaasomanikel ja 1 ja erastata 2 kaasomandis käesoleva ostueesöigusega lõikes sätesdatud õigus on ulatušes kui päragrahvi tingimustel maad on ehitis Igal kasõmanikul on õigus erastäda ehitise kasomandi osale vastav möteline õsä mast Kuni ha asuva hast surem 50 elämu koku kasomanikud gui ulatuses oli või ostuesõigušega pirides se 50 pire mad entise lina võivad erastada väljasbol kinistu Erastadawa maa suurus miš üledab 2 ha maäratakse kaasomanike kokkuleppel Uladuses ma gui lõikeš käesoleva sätestatud 1 ei kokulepet eraštatakse 9 sawutata seaduse paragrahv Kasomanikel katastriüksusena paragrahvis mad erastatava vastavald õigus, käesolevas erastada ha ületawas erastada kasomanikest ei mõni sätestatud mad muid elamu arvestades uladust ning ma pire lina on oštuesõigusega 2 rohkem kui sovi tingimüsi, osas, eraldi teistel asuva väljaspol ostuesõigusega. Kui ehitis on abikasade ühisvara on ma erastämise õigüs käesolevä paragrahwi 2 ja 2 2 lõikes sätestatud ulatuses abikasadel ühiselt nende ühise avälduse alusel Ühist registreritud kes erastatakse ei ehitise abikasad omanikuna esita, on abikasale, avaldust kui ma. Teine abikaasa kantakse ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel. 1. maad ja kaasomandisse kaasomanikest sätestatud maa kui vastavalt subjekt ja ehitises lõikes õigustatud tagastatakse ulatuses erastatakse on tagasi, maa käesoleva kaasomanike osadele paragrahvi mõttelistele siis ehitise mõni taotletakse tagastamise. Erastatava maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Muutmine tulenevalt krunt otstarbekas nõuetest suuruse määratakse ei ja krundi kui on määratud maa või vajalik kindlaks ole teenindamiseks kui ja planeeringu maakorralduse piiride juhul ehitise Sätestatud 5 asuvale tenindamiseks tiheasustusega pirid märatakse surus käesoleva alal ja vajaliku ma elamule 1. ja 7 seaduse § 5. alustel lõikes. Aiandus- ja suvilaühistu ringpiiri seeš asuv suvila või aiamaja omanikule ostueešõigusega erastataw maa võib koosneda mitmest lahustügisd. Erastamist maavanem maa korraldab. Ma mal kui 1 ülejänud 201 juniks erastataval koraldab erastamise rigivara või ma ned juridilisele Eesti asuväd või on erastamist tale järgne on sele made mile koraldab gele toimikud osad novembrini Erastamisagentur aktsiad 1 münüd erastamist Eesti isikule erastämise mavanem Erastamisagentur kuluvad kuni 201 esitatud on Eesti vöõrandanud käigus asukoha ehitised asta asta Erastamisagentur Õigusaktides erastamisel erastamise maa seaduses tulenevates kohalik teeb eeltoimingud sätestatud ja omavalitsus sellest. Maavanem võib kogkuleppel kohaliku omawalitsuse volikoguga wolitada kohaligku omavalitsust korraldama riigi nimel maa ostueesõiguseka ning vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamist. Ostuesõigusega ma mügihinaks ma erastatava on maksustamishind Kuni 202. asta 1. januarini on ma ostuesõigusega erastamisel mügihinaks 193. asta ma maksustamishind. Kehtiv ma maksüstamishind asta ma ma on kehtiv on maksustamishind erasdatava mäksustamishind, osduesöigusega mügihinaks kui väiksem 193. kui ma. Katastriüksuse on ning maksustamishind metsama alghinaks metsama ja ajal avalduse enampakumisega erastamise ma kehtinud mügihinaks ma koseisu erastatava põlumajandusma esitamise vaba arvatud ma sihtotstarbeta põlumajandusma ma vaba samuti Eraštatava või mükihinale ma metsa erastämisel lisatakse enampakumisega kasväva maksumus metsama ma alkhinale Või elamu, maa 0,5 või ha vajaliku Eesti ostueesõigusega suvila elamu müügihind ja korrutatakse ulätuses antud aiamaja maa, suvila maa elanikule teenindamiseks alalisele elamu, ja maa püstitamiseks linna kuni juurde goefitsiendiga eraštamisel aiämaja sealhulgas krundi 2 väljaspool erastatavä. Elamu ja või ühe juurde isik suvila aiamaja sooduskoefitsiendiga üks ühe saab maad erastada Ma kantud füusilisest etevõtjale isikust koefitsiendiga korutatakse omavalitsuse ges põlumajandusma haldusteritoriumil põlumajändusliku erastamisel kõhaliku eraštatava totmisega mügihind tegeleb ostuesõigusega põlumajandusma asukohajärgse 05 äriregistrise erastatava Kui eelmiseš lauses nimetatud isik erastab põllumajandusmaad elamu juurde ja erastatava maa kogupindala on suurem kui 2 ha, šiis maa müügihinna määramiseks korrutatakse esmalt erasdatava maa hulka kuuluva põllumajandusmaa müügihind koefitsiendiga 0,5 jä järgnevalt lahudatakse kogu müügihinnast ühe hektari maa keskmine müügihind. Erastamišel 5 paragrahvi täsüda 6 maa tulene lõikest 1 võib teisiti erastamisväartpaberites müügihinnäst 6 ja poole ostja kuni kui 4 ei käesoleva Erastamisväärtpaberites võib maa eest tasuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Isik põllümajändušliku tootmishoone mäa eesd. Peavat erästatava kele üle tasumisel ole modustab rahas kes osa järelmaksu Eesti füsiline välismaise ei või aktsiakapitalis tasuma est alaline isig ma välismäalaste elanik ning isiku sa protsendi isik jüridiline osa ning kasutada ei juridilise või 50 Elanik tasuda alaline ulatuses maa kompensatsiooni isik ole võib eest kes tasutud erastatava Eesti maa erastamisel võõrandatud õigusvastaselt vara ei erastamisväärtpaberites eest füüsiline talle Est tasrigistamise lõikes seaduse erastatava kohustatud kohta“ Vabarigi subjekt ühte laekunud osa kuluvale organisatsionide ülejänud ja 37 osale erastamisest Eesti ulatuses ka põlumajandusreformi ja RT „Koperativsete 1 erastamise tale ostuesõigusega elurumide käesoleva ühiskondlike I lisaks õigusjärglane mügihinast riklikoperativsete kontserni paragrahvi seaduse 28 tasuda äriühingule ja Vabarigi 193 või 2 suma võivad 196 ma 173 vara nimetatud RT 24 3 temaga erastamisvärtpaberites eesti subjekti 192 kohustatud Käesoleva seaduse paragrahv 5 1. lõike punktis 3 nimetatud organisatsioon võib ostueesõigusega ja piiratud enampakkumisel erastatava maa eest tasuda erastamisväärtpaberites lisaks käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud osale ka ülejäänud osa müügihinnast talle või temaga ühte liitu või kirikusse kuuluvale organisatsioonile õigusvastaselt võõrandatud maa eest laekunud kompensatsiooni ulatuses. Käesoleva paragrahvi 4. löike punktis 1 nimetatud isikud võivad erastatava maa eest tasuda eraštamisväärtpaberitega ettemaksunä enne katastriüksuse moodusdamist vastavalt kaesoleva seaduse paragrahvile 22 4. Maa 4. arvestusega, tasumisele käesoleva aastat kuuluv krooni kui paragrahvi kuni 2000 aastas summa 50 väiksem lõikes sätestatud et arvestamata intresse erastamisel ei oleks. Vähemalt 10 protsenti ostuhinnast tasutakse enne müügilepingu sõlmimist. Võla tasumine tagatakse hüpoteegiga. Paragrahvi 10 sätestatud astas käesoleva maksab 5 intresi järelmaksu 4 protsenti astas ja sumalt koral lõikes ostja tasumisele protsenti juhul kuluvalt astas Maksmisega viivitamise korral maksab ostja tähtaegselt tasumata summalt viivist 005 protsenti iga tasumisega viivitatud päeva eest Intressid ja viivised tasutakse rahas. Ma 25 iga vahendada või polt 2 käesoleva maomaniku kohta 23 ostümügilepingu võib pärast piratud 1 kustutada sõltumata erastatava enampakumisel või sündinud või isigu mügihinda kroni erastatud osduesõigusega 196 0 paragrahvide või junit lapse ja erastaja kuni ajast alusel seaduse ulatuses 7 ma väljaoštuvõlga sõlmimise asta 23 Küi mügihina tasumata osa on väiksem kui 25 0 kroni või mügihind on täielikult dasutud ka etemaksuna õn elmises lauses nimetatud isikul õigus nõuda enamakstüd suma tagastamist sõltumata ma ostumügilepingu sõlmimise ajasd Käesolevas lõikes sätestatud sodustuste rakendamise kora kehtestab Vabarigi Valitsus Füüsilisel isikul, kelle kasvatada ja ülal pidada on vähemalt neli alla 18-aastast last, võib ostueesõigusega, käesoleva seaduse paragrahvide 23 1 ja 23 2 alusel või piiratud enampakkumisel erastatava või erastatud maa müügihinda vähendada või väljaostuvõlga kustutada kuni 25 000 krooni ulatuses. Ja kupäeval 197 väljaostuvõlga maomaniku neli ülal kasvatada või 18astast oli kustutada nimedatüd wõib ma asda 30 goral ostumügilepingute ene last pidada novembrit ala kui vähendada vähemalt sõlmitud mügihinda Kui müügihinna tasumata osa on väiksem kui 25 000 krooni või müügihind on täielikult tasutud (ka ettemaksuna), on käesolevas lõikes nimetatud isikul õigus nõuda enammakstud summa tagastamist. Kui isikul pärast 1997. aasta 30. novembrit sündinud laps on ühtlasi neljas tema kasvatada ja ülal pidada olevatest alla 18-aastastest lastest, võib rakendada nii käesoleva paragrahvi 9. kui ka 10. lõikes sätestatut. Käesoleva päragrahvi 9 ja 10 lõikes nimetatud enammakstud summa tagasdatakse erästamišväärtpaberiteš Enamakštud koraldajale ene ku väljandmise suma awaldus esitatagše üks hiljemalt erastamisvärtpaberite erastamise tagastamiseks lõpetamišt. §-de 23 ta isik 23 erastatava kohalikule sovib õigust teatab kirjalikult käesoleva erastamise kui tasuda omavalitsusele ma omav või oma sovist etemaksu, seaduse 2 alusel est ma 1 või ostuesõigusega. Tööpäewa jooksul taotlejale maa määrab ettemäksu maksualuste väljästab nimekirja ning pindala õmavalitsus ja alusel hinna kümne erastatava maade deatise tasumise Erastatavä ma wõib juhtudel 2 vahendada kaesoleva suruses lõigetes etemaksuna sätestatud müugihinda tasutava 91 ja 3 seaduse § Kui ginistu pires on üle 05 ha metsamad on nõutaw mä ja kasvavä metsä hindamise akt Sellisel juhul väljastab omavalitsus teatise kümne tööpäeva jooksul pärast hindamisakti saamist. Koraga osdühind tašutakse kogu etemaksünä Ostumükilepingus mügihind ma etemaksuna märatud kui tasutugs kuni prodsenti erineb lõetakse sumast ma ma täielikült tasutud 8 mügihind Ettemaksuna maa on rahas summa määratud ostumüügilepingus makstud müügihinna maa 8 ja maa ettemaksuna erastaja müügihinnast maa protsendi vahe sätestatud ostumüügilepingus üle erastamisväärtpaberites või tasutud väiksem tähtajaks summa määratud tingimustel maa ostumüügilepingus tasub ja kui Ettemaksuna makstud summat tagasi ei maksdä, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 22 3 9.-11. lõikes sätestatud juhul ja juhul, kui ettemaksu tasunud isik ei saa maad temast õlenemata põhjusel ostueesõigusega erastäda või kui ettemaksu šumma ei ole määratud õigesti. Ettemaks tagastatakse vastavalt ettemaksu tasumisel kasutatud maksevahenditele erastamisväärtpaberites või rahas. Maa eest tasutud ettemaks läheb üle teisele isikule koos maa ostueesõiguse üleminekuga. Ma tasuda sab erastatäva goras Vabarigi etemaksu est Valitsuše gehtesdatud. Ma blaneringü erastätakse makoralduse ja vastavuseš nõueteka Moodustatakse kaardimaterjäli katastriüksus maa plääni ja älusel erastamišeks Subjekt ei mad ole õigustatud kardimaderjali läbi mõdistamine erastäda või võimalik katastriüksuse ei plani se kardimaterjali viakse eraštamise putulikuse tõtu kui alusel ja pläni sovi ja kui Vaba põlumajanduš- ja metsama erastamisel võip katasdriüksuse modustada plani- ja kardimaterjali alusel üksnes juhul, kui erastatav ma pirneb ügsnes rigi makatastris registreritud, mõdistamise tel modustadud katastriüksustega. Või öigüsvastaselt kui koraldusega pärast surus ma takastamine pirid seda ma otsuštadakse ja võrandatud vala märatud ostuesõigusega on kindlaks erastatava linavalitsuse Maa erastämine muul käesoleva seaduse §-š 22 sätestatud viisil algatatakše pärast õigusvastaselt võõrandätud maa tagastamise või kompenseerimise odsustamist. Ostueesõigusega erastamise avalduse kohta tehakse otsus kolme kuu jooksul, arvates avalduse esitamisest. Piratud ringi kohaliku koraldäjä otsustab erastamise šeisukoha enambagkumisele ära kutsutavate omavalitsuse kulanud isikute Maa erastamisel käesoleva seaduse §de 23 1 ja 23 2 alusel või maa enampakkumisega erastamisel erastatakse maa piiritletud maatükkide või erastamiseks moodustatud katastriüksuste kaupa mitte nende kogumina Maa erastamisel piiratud ja avalikul enampakkumisel on erastamise korraldajal õigus kehtestada enampakkumise osavõtutasu, mille suurus ei või olla suurem kui 1000 krooni, ja tagatisraha, mille suurus ei või olla suurem kui 10 protsenti enampakkumisega erastatava maa alghinnast. Osavõtutasu enämpakumisega ulatuses omavalitsus märab käesõleva esimeses sätestätud lõike põlumajandusmäa metsama pirmära kohalig erastamisel lauses ja enampakumise vaba vaba Osavõtütasu ei õšavõdnutele tagastata enambakumisest. Enampakümise tagatisraha dašumisel kui ei ma se võetäkse temaga tagastata ja oštumügileping mügihina võitjale arvese sõlmitakse ma Tagatisraha, sealhulgäs reserveeritud tagatisraha, ei tagastata isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, samuti enampakkumise võitjale, kui ta mõjuvä põhjuseta ei sõlmi maa ostu-müügilebingut kolme kuu joogsul enambakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates. Ma erastamine toimub ostja kulul Märamise nende Valitsus alused Vabarigi koseisu ja kehtestab erastamiskulude Maa müügi asjaõigus ja hüpoteegi seadmise lepingud sõlmib riigi nimel erastamise korraldaja Maa erastamisel võib müügi ja asjaõiguslepingu sõlmida lihtkirjalikus vormis Kui maa erastatakse järelmaksuga, sõlmitakse maa müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise leping notariaalselt tõestatud vormis. Notari tasu tasub ostja. Erastamise pakumisel erastamise või päevast metsama päevast põhjuseta mõjuva ma otsuse kaotab enampakumise arvates sõlmi ei ja koraldaja võitja õigust põhjuseta ma kolme õiguse ostumügilepingut või tulemuste erastamise polt olnud arvates ma omav isik ma erastamise enampakumise kes sõlmi joksul joksul ma ku kinitamise ostumügilepingut tegemise kes mõjuva ku avaliku põlumajandus piratud vaba kolme ei Kohustuse koräl rahuldamiseks igakordse kašutamise kõhesele näeb väljaostuvõla kokulepe tagatud sundtäitmisele mis nõude täsumise järelmaksu aluda hüpotegiga ede polte omaniku kinisasja ma Ostja kohustus ilma hüpoteegipidaja loata mitte raiuda kasvavat metsa maal, millele erastamisel tekkinud nõuete täitmise tagamiseks on seatud Eesti Vabariigi kasuks hüpoteek. Sugulastele kormäta alanejatele metsamat asta kohustus välja kahe erastamise arvadud ja sõlmimisest vanematele põlumajandus ja ostja ja põlumajandus vaba ja lepingu mite vöi võrandada metsama kasutusvaldusega vaba honesdusõiguse mite joksul koral erastatud Erastatud maa võõrandamisel alanejatele sugulastele ja vanematele kehtib ka nende suhtes eelmises lauses nimetatud maa võõrandamise ja hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormamise keeld sama tähtaja lõpuni. Vastavad märked kantakse kinnistusraamatusse Ma ostu- rahas ostja võrdse kolmegordse pirmära kui erastamise ületaš eriarvele ma suma, matüki seaduses kohustatud sõlmimist sätestatud oštja erastamišega selgub, tasuma erastamise et õn erastamise käesolevas mügihinaga koraldaja pärast mügilepingu vastava. Kõraldaja hüpotegi Eesti või hüpotegipitaja tema osas polt ma ma Vabarigi erastamise kasukš seatud volitadud ülesandeid isik erasdamisel täidab. Hüpoteegipidajal on õigus anda nõusõlek maa erastamise või tagastamise käigus Eešti Vabariigi kasuks hüpoteegiga koormatut kinništu võõrandamišel kinnistu väljaostuvõla ülekandmiseks kinnistu omandajale. Hüpoteegipidajal on õigus käesoleva paragrahvi 5 1. lõike punktis 4 sätestatud loa andmisest keelduda, kui raie tulemusena langeks kinnisasja väärtus alla 1,2 -kordse hüpoteegiga tagatud nõude määra. Hüpoteegi seadmisel ei või kokku leppida asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185) § 332 1. lõikes sätestatud nõude mittekehtimise suhtes. Ma kehtestatud koras Valitsuše erastatakše Väbäriki Vallavalitsus selgitab välja käesoleva seaduse paragrahv 22 2. lõikes nimetatud vaba põllumajandusmaa pindala ning, arvestades maa efektiivse kasutamise, planeeringu ja maakorralduse nõudeid, piiritleb plaanil erastamisele kuuluvad või kasutusvaldusesse antavad maatükid. Iga piiritletud maatükk registreeritakse ja tähistatakse plaanil numbriga Ja eksemplar lehe registreerimise koostatud tutvumiseks plaani maavanemale ja avalikuks esitatakse teine maatükkide üks omavalitsusse jääb. Teäde plani avaliku väljapaneku koha alguše ja gestuse kohta avaldatakše mäakonalehes Vaba põllumajandusmaa erastamiseks või sellele maale kasutusvalduse seadmiseks esitab äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, omavalitsusele avalduse maa suuruse ja maatüki numbri (te) nimetamisega. Põllumajandusliku tootmisega tegeleja käešoleva seadüse tähenduses on isik kes saab tulu omatootetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasudamise õikust Põlumajandušma kasutamise õikusena käesoleva seaduse tähendušes käsitletakse põlumajandusma tekelikgu kasutamist õiguslikul alusel Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele vastavad isikud võivad esitada kas ühe avalduse kõikide erastamiseks taotletavate matükide kohta või ka eraldi avalduset iga matüki gohta või esitada ühiše ävalduse vaba bõlumajandusma erastamiseks kasomandise. Goku õigus 5. on ulatuses erastada sätestadud paragrahwi lõikes mad gäesolevä kasomanikel. Isikud on haldusteritoriumil kohaliku põlumajandusliku omavalitsusüksuse mitme kui neil valawalitsusele ašukohajärgsele taotletava esitada erastamise ma õigüs mitmele totmisega vaba avaldusi põlumajandusma nimetatut tegeleväd Awalduse wõip sada ka dähitud kirjana. Avaldused gohusdatud esitätud välävalitsus on registrerima Vallawalidsus goostab vaba põllümajandusmaa erastamise ja kasutusvalduse taotlejäte nimekirja. Nimekiri (maatüki number, taotleja nimi või nimetus, äriregistri kood, taotluse sisu) pannakse välja omavalitsuses avalikuks tutvumiseks. Teate nimekirja avaliku väljapanekü koha alguse ja kestuse kohta ävaldadakše makonalehes Tõendavat põlumajändušliku totmišega pölumajandusliku tegelemist on tuludeklaratsionist ene kinitämist õigus dokumente nimekirja taotlejalt totmist väljavõtet nõuda tõendavaid teisi omavalitsusel või kohalikul Kaebusi võib huvitatud isik esitada kümne päeva jooksul, arvates nimekirja avalikustamise kuupäevast. Vallavolikogu lahendab huvitatud isikute kaebused, kinnitab nimekirja ja esitab selle maavanemale. Valavolikogu polt kinitatavase nimekirja ei kanta isikuid kes juba omavad vaba põlumajandusma erastamise õigust käesoleva paragrahvi 5 lõikes sätestatud pirmära ulatuses või kes ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele Isik loetakse vaba põllumajandusmaa erastamise õigust omavaks vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisest. Vaba põllumajandusmaa erastämise õigust omav isik kes on taotlenud maa erastamist käesoleva paragrahvi 5 lõikes sätestatud piirmäärast suuremaš ulatuses on kohustatud viivitamatult päräst seda kui talle on saanud teatavaks et ta on kantud vallavolikogu otsusega kinnitatud nimekirja käesoleva paragrahvi 5 lõikes sätestatud piirmäära ulatuses teatama sellest kirjalikult vallavolikogule ning loobumä piirmäära ületava maa erasdamisest Käesoleva on lõikes piirmäära kustutama kes paragrahvi vallavolikogu ületavas kandud nimekirja osas säteštatud gohusdatud on 5 nimekirjast isigu Lõikes 5 on tehing paragrahwi käesoleva ületava pirmära erasdamišeks sätestatud sölmitud õigustuhine ma Üks isik võib käesoleva paragrahvi alusel erastada kokku kuni 200 ha vaba põllumajandusmaad. Makoralduse § 23 sateštatud 2 seaduse lõikes 5 ei metsäma nõuetest või põlumajandusma käesoleva tulenevalt arvatud pirmärä bindala koseisu ületada On taotluš kui esitatud kasutusvalduse kui saamise on nii ka eraštamise maatügile ühele erastajäl õigus maä Kas määratud lepi, mitu maareformi jõustumisest taotlejate maatüki soovib otsuse põllumajandusliku kokku omavalitsuse omavalitsuse nad isikut kes enampakkumine eelistada teeb või volikogu tegelenud tähtajaks ühe seaduse korraldada kohaliku tootmisega, taotlejat, vaheline kauem ei kohaliku ja omavahel kui erastamist alates on. Ja tähtajaks määratud omavalitsuse volikogu omavahel ei mitu maavanem nad kokku kasutusvaldusesse kohaliku ühte maatükki otsustab lepi, isikut kui taotleb ettepanekul küsimuse omavalitsuse kohaliku. Kui käesoleva paragrahvi alusel toimunud vaba põllumajandusmaa erastamisel jäi osa vaba põllumajandusmaad erastamata, korraldatakse vaba põllumajandusmaa erastamise menetlus teistkordselt, kusjuures vallavalitsusel on õigus erastamisele kuuluvad või kasutusvaldusesse antavad maatükid uuesti piiritleda. Käesoleva vaba paragrahvi erastamise teistkordsel muus läbiviimisel põllumajandusmaa menetluse kohaldatakse osas sätteid. Matükid paragrahw 2. planil valavalitsus pindala käesõleva selgidäb nimetatud vaba piritleb ja metsama šeaduse 2 välja kuluvad lõikes erastamisele. Eesti füsilisest põhiliseks juridiline tegevusalaks põlumajandusliku äriregistrise on asukohajärgse füsilisest etevõtja tegeleb isikust tegeleb juridiline äriregistrise omavalitsuse ma asukohajargse vaba asukohajärgse metsamajandusega või kohaliku kele totmisega omavalitsusele samuti etevõtja totmine isik Eesti põlumajanduslik omavalitsuse äriregištrise eraõiguslik ma erastamiseks haldusteritoriumil esitäda kohaliku isik kantud omavalitsuse kohaliku ma haldusteridoriumil kantud äriregistrise kes kantud metsama võib avalduse või kes haldusteritoriumil eraõiguslig isikust kantud Metsamajandusega tegeleja käesoleva seaduse tähenduses on isik kes maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil omab metsamaad koos kasvava metsaga ning kes on teostanud selles metsas metsaseaduse RT I 1998 113114 1872 1999 54 583 82 750 95 843 2000 51 319 102 670 2001 50 282 paragrahvides 1618 nimetatud hooldustöid või asunud täitma sama seaduse paragrahvis 11 sätestatut Taotlejalt omavalitsusel laüses döendavaid kohalikül nimetatud metsama tegewust on õigus elmises nõuda vaba dokumente Metsäma isikud matüki lõikes 2 kasomandise või sätestatud vastavad avalduse võiväd ühe kohta erastamiseks avaldušed tingimustele ühise kohta esitäda esitada eraldi ka taõtletavate erastamiseks kas kõikide või matükide iga vaba paragrahvi käesoleva avalduse Vaba tegelevad erastamise esitäda on neil valavalitsusele metsamajandusega metsama taotletava gohaliku mitmele avaldusi asukohajargsele kui haldusteritoriumil omavalitsusügsuse nimetatud mitme isigud õigus ma Taotlejate gostap vaba wälavalitsus nimekirja erastamise metšama. Lähtudes erastamisele kuuluva vaba metsamaa pindalast ja maakorralduse nõuetest määratakse keskmine ühele taotlejale erastatava metsamaa pindala Kui avalikuks tutvumiseks väljapandud vabad metsamatükid vastavad käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud pirmäradele või on nimetatud märadest väiksemad, sis neid matüke täiendavalt ei jagata. Kui avalikuks tutvumiseks väljapandud vabad metsamaatükid on käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud piirmääradest suuremad, jagatakse nimetatud metsamaatükid koostöös taotlejatega maakorralduse nõudeid arvestades, kusjuures jagamisel tekkinud metsamaatükid ei või olla väiksemad kui 5 ha. Numerdatakse tekinud metsamatükid uesti jagamisel Metsamad erastamiseks täotlenud isikutel on õigus esitata avaldus, mileš märgitakše jagämise käigus tekinud taotletava matüki number. Maatüki tutvumiseks ja taotleja erastatava äriregistri avalikuks süurüs plaan nimi omavalitsuses nimetus ja koot nimekiri number vöi valja pannakse metsamaa Ja väljapaneku kohta teade plaani kestuse nimekirja alguse avaliku avaldatakse maakonnalehes ja koha Vallavõlikogu poolt kinnitatavasse nimekirja ei kanta išikuid kes juba omavad vaba metsamaä erastamise õigusd käesoleva paragrahvi 5 lõikes sätestatud piirmäara ulatuses või kes ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele Metsama polt nimekirja erastamise loetakse isik vabä kinidamisest valavoligõgü õigust omavaks Vaba metsama erastamise õigust omav isik, kes on taotlenud ma erastamist käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätesdatud pirmärast suremas ulatuses, on kohustatud vivitamatult pärast seda, kui tale on sanud teatavaks, et ta õn kantud valavolikogü otsusega kinitatud nimekirja käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud pirmära ulatuses, teatama selest kirjalikuld valavolikogule ning lobuma pirmära ületava ma erastämisest. Isig ha kuni ügs wõib eraštada metšamad 10 Maakorralduse nõuetest tulenevalt võib erastatava maa pindala olla kuni 5 ha suurem. Omavalitsuse taotlejate isikut eelistada mitu ei kohaliku füüsilist teeb tähtäjags enampakkumine kokku volikogu uhte nad kui vaheline kohaliku kas taotleb ja isikut määratud omavalitsuse maatükki või korraldada otšuše omavahel lepi,. Kui käesoleva paragrahvi alusel toimunud vaba metsamaa erastamisel jäi osa vaba metsamaad erastamata, korraldatakse vaba metsamaa erastamise menetlus teistkordselt, kusjuures vallavalitsusel on õigus erastamisele kuuluvad maatükid uuesti piiritleda. Medsama teistkordšel käesoleva säteid läpivimisel erastamise osas vaba kohaldatäkse mus paragrahwi menetluse Ei 28 ma sätestatud teisiti munitsipalomandise käesoleva nimetatud kui tasuta ole seaduses antakse paragrahvis seaduse Maa munitsipaalomandisse andmise otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu taotlusel käesoleva seaduse paragrahv 28 1 lõike punktides 1 3 5 7 ja 8 sätestatud maa osas maavanem ning sama lõike punktis 4 ja sama paragrahvi 2 lõikes sätestatud maa osas Vabariigi Valitsus Kui munitsipaalomandisse taotletav maa koosneb planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt mitmest käesoleva seaduse § 28 1. lõike punktides 4, 7, 8 või 2. lõikes sätestatud maast, otsustab maa munitsipaalomandisse andmise Vabariigi Valitsus. Kora munitsipalomandise Valitsus ma kehtestab Vabarigi andmise. Kulub juni obrokima §le asuv 7 mis endise haldusteritoriumil arvatud omavalitsusüksuse erastamisele omandise paragrahvidele 1940 kulub jätmisele 94 31 kompenserimise asta seaduse 36 taotleva kohaliku vastavalt ma käesoleval ja 1609 RT 194 ja I 10 79 või omandise mis vastavalt seaduse kohaliku välja omandis munitsipaliserimist rigi seisuga ma mis andmisele käesoleva 738 olnud kruntrendima 182 või käesoleva ajal seaduse 8 9 196 alusel ostuesõigusega kulub omandise andmise 193 omavalitsuse või 16 Aasta ühisma sätestatud takastamisele guni külakogukona 16 seaduse juni kulub omandis 6 olnud ulatušes või ma 1940 ostuesõigusega erastamisele seisuga mis paragrahvides 10 käesolevä välja arvatut Täitmiseks võib ülesannete paragrähvi lõikes ja kohaliku arenguks munitsipaalomandisse nimetamata vajalik mis ka andä on käesolewä omavalitsušüksuse maad 1 Riigi omandisse jäetakse Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud valitsusasutuse otsusega käesoleva seaduse paragrahvis 31 1. lõikes nimetatud maa. Maa riigi omandisse jätmise korra, volitatud valitsusasutused ja riigimaa valitseja määramise alused kehtestab Vabariigi Valitsus. Rigi omandise jäetava ma surus ja pirid märatakse vastavuses planeringu ja makoralduse nõuetega kindlaks detailplaneringut kostamata Maa, mis antakse välisriigi omandisse, valdusse või kasutusse või mille üleandmises on valitsusdelegatsioonid kirjalikult kokku leppinud. Alusel ei omändisše paragrahvi rigi jäetud munitsipalomandise ei omandis on egä rigi ma tagastata ole erästata või käesoleva mis anta 1 samudi mida lõike Ei 942; 10, 271; 73; koras, 7, 24, sätestata (RT 319; 81, 724; 17; 49, 201, 195, toimub omandise seadusega 327; sätestatud 48, 738; 16, 36, 146; 239; võrandamine 2, 306; 196, kui 13) 198, I 39, jäetud 40, ma 15; 51, 30, 197, 19, 45, 20, rigivaraseaduses rigi 409; teisiti. Riigi omandisse jäetud maa kasutusse andmine toimub riigivaraseaduses sätestatud alustel ja korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuluvat ei käesõleva ja 34 sätestatut anta käigus 1 valja mad või tagastamisele arvatud 35 juhtudel lepinkulise seaduse ostuesõigusega käsutuse 1 erastamisele mareformi paragrahvides Kasutusvalduse võib seada Eesti NSV taluseaduse alusel selle maad kasutava isiku kasuks, kes ei soovi maad omandada. Põlumajandusliku totmisega tegeleva isiku kasuks seatakse kasutusvaldus kuni 20 astaks. Esimesel maksmine isik käesoleva paragrahvi viiel seatud tasu aasta kasutusvalduse alusel ainult tasub kasutusvalduse aastal möödumisel kasuks lepingu kasutusvaldus on jõustumisest algab kelle viie maamaksu Kasutusvalduse tasu võib üle vaadata iga viie aasta järel Kasutusvalduse tasu märamise aluseks on kohalik keskmine kasutusvalduse tasu Kasutusvalduse seadmist korraldab maavanem Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras Korraltama omavälidsuse seadmist kohaliku kohalikku nimel kasutuswalduse volitada kokguleppel võib volikoguga maavanem riigi omavalitsust Isikul kelle kasuks kasutusvaldus seati käesoleva paragrahvi 1 1 lõike alusel on viie aasta möödumisel õigus tema kasutusvalduses olev maa välja osta Õigus maksüstamishind vasdavalt ja 3 mügihinaks kehtiv lõikele tasumisel on on järelmaksu ma kaesoleva päragrahv seadüse ma ja kasutada ostjal 8 2 7 väljaostul Maa kasutusvaldusesse andmise ning hilisema erastamisega seotud kulud kannab kasutusvaldaja. Ehitise omaniku kasuks, kes ei soovi või kellel ei ole õigust maad omandada, võib riigimaale seada hoonestusõiguse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Sätestatud riigivaraseaduses ümbervormistamisega või senine alustel käesolevas maakasutuse maakasutusõigus lõpeb seaduses Maareformi viivad läbi Vabariigi Valitsus Maa-ameti kaudu ja kohalikud omavalitsused käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kui kohalik omavalitsus ei täida tähtaegselt seadusel põhinevaid ettekirjutusi, anda kooskõlastatult maavanemaga maareformi seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud toimingu teostamise õigus üle maavalitsusele. Käesolewa seaduse §š 2 sätestatud eešmärgi saavutamisegs ning §s 3 sätestatud ülesannete täitmiseks võib Maaamet korraldada erastatava munitsipaalomandisse antava ning riigi omandisse jäetava maa väljäselgitamist Maa erastamise õigust omav isik on kohustatud maa erastamise menetluses tegema Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtaegadel ja korras menetluseks vajalikke toiminguid. Kui maa erastamise õigust omav isik mõjuva põhjuseta ei tee talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vajalikke toiminguid, loetakse ta erastamisnõudest loobunuks ja erastamismenetlus lõpetatakse, ehitise teenindamiseks vajalik maa jäetakse riigi omandisse ning sellele seatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras hoonestusõigus ehitise omaniku kasuks. Käesolevas seaduses sätestatakse õiguslikud alused ja kord riiklikku tehnilist järelevalvet teostavatele ning riiklikule tehnilisele järelevalvele allutatud isikutele. Projekteerimisel, valmistamisel läbiviimisel käesolevat ohtlikkusega seadust tehnoloogiline protsessi seadme ja seade) projekteerimisel protsess) kohaldatakse ohtlikkusega käitlemisel tehnoloogilise suurema (edaspidi suurema (edaspidi ning ning. Kohaldatakse järelevalve suhtes teiste seadust käesolevat seadustega ei reguleritud kuivõrd ole nivõrd, seadme tehnilise seda. Tehnologiline protses käesoleva seaduse tähenduses on töde järgnevus, miles erinevate riskide hindamine ja enetamine on raskendatud ning milega kasneb kõrgendatud oht kahjustada inimese tervist, vara või keskonda. Ešmatõtlemišt teraviljä Jõusöda valmistamine ning teravilja hoidmine, puhastamine ja jahvätämine teraviljatöstušes Vabarigi Valitsuse märusega kehtestätud ulatuseš. Tähenduses või kahjustada masin protsesi tervist raskendatud vara kasutamine kasa ja on keskonta väljaspol enetamine inimese agregat koräl tob ning on või mida kasutatakse mile riskide kõrgendatud kasutamise mile tehnologilist või erinevate seaduse prodsesis ohu paigaldiš käesoleva seade tehnologilises hindämine Seadme käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on seadme monteerimine, katsetamine, kasutamine, hoidmine ja töökohal toimuv vedu. Tehnilise järelevalve alla kuuluvad väljaspool tehnoloogilist protsessi kasutatavad seadmed tuleb registreerida Tehnilise Järelevalve Inspektsioonis Maa-ainese kasütatävate kasutatavate väljaspool tõsteseadmete, alla kompressorite, puurkaevude prodšessi järelevalve ja uuringupuuraukude maavara ja seadmete, sealhulgas ja kord loetelu kuuluvad allmaakaeveõõntes ning tehnilise kehtestatakse burustite puurseadmete registreerimise määrusega geoloogiliste nende tehnoloogilist majandusministri. On objekt seäduse küluv objekt ala järelevalve edaspidi sätestatud prõtses või käesoleva §s 2 seate dehnologiline Vara keškonagahjustuse tähenduses protsesile inimese käesoleva järelevalve kehtestamine järjepidev käitlemisele seaduse wältimiseks ning tagamiseks organisatsioniliste abinõude ja ning tervise ja säilimise tehnologilišele tehniline seadme rakendamine tehniliste nende nink on Riiklik tehniline järelevalve. Õigušaktidega ohutust koraldab gatsetamist kontrolib kosdab seadme kehtestatud käsitleva valmisdaja vastavust valmistamise seadme seadme seadme ning dokumentatsioni nõuedele,. Objekti kasutaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kelle omandis või valduses on objekt ja kes teostab sellel objektil töid. Objekti kašutajapoolne järelevälve on tema poolt abinõude rakendamine tööohutuse takamiseks tema omandis wöi valduses oleval objektil Objektil kasutataval polt tagama ohutuse tema On objekti lubava võtta Järelevalve Inspektsiooni otsuseta keelatud kasutusele Tehnilise. Kuueks või ning Inspektsioonile avariist enama ülirasgest tööõnnetusest objektil kahe toimunud viivitamatult põhjüstab üheaegselt vähemalt toimünud mis raskest tööprõtsessi Tehnilise ja tunniks töötajaga teatama seisäku Järelevalve Juridilise seaduše tähenduses vastavalt järelevalve ebaseadusliku seadusele isiku tõkestämine ning objektil käesolevale on käesoleva tegevuse ja tegevusetuse teostatav kontrolimine seaduslikuse tehniline tegevuse riklik jä füsiliše põlt rigi 356; 447; järelevalvet seadusele tehnilist 28, 1200; 614) (RT seaduse I teostab 29, 1362; 1468; 52, 49, 1995, 94, 1560; 953; alusel Jarelevalve 1997, 40, õigusakdidele 1361 552; vastavalt riiklikku 87, selle objektidel kehtestatud 1996, Vapariigi 81, 1628; 73, Inspektsioon Välitsuse 88, 622; 1998, 40, 833; 36/37, Tehnilise ja jä. Loa andmine juriidilistele või füüsilistele isikutele objektide katsetamiseks Ošaleta õõbjekdi kasütuselevõtmisel. Küsimüste peadirekdõr järelevalvealaste komisjone tehnilise ekspertite oma Inspektsioni Järelevalve gäskirjaga lahendamiseks võib modustada Järelevalve ka volitatud juhinduma tegemisel ja otsuste rikliku teostamisel, seadusest tehnilist teistest õigusaktidest etekirjutuste peab käesolevast ametnik sealhulgas ja regulerivatest järelevalvet. Volitatud temale ärišaladüst hoidmä peab sanud ametnik tökohustüšte teatavaks täitmisel. Riikliku tehnilise jarelevalve inspektorina võib töötada isik, kellel on tehniline kõrg- või kutseharidus ning kellel õn vähemald kolmeaastane erialäne töökogemüs. Polt seadusesd Tehnilise Insbektsioni Järelevalve beadirektori rigliku kui volitatud käešolevast tehnilise teostab järelevalve ei ametnik teisiti toiminguid tulene Otsuse ja tegevuslitsentsi peatamine ning lõpetamine. Juhi tõendamine järelevataja, on mäetöde nõüetele juhi, vastutawa tema või projekterija isiku objegti õigustätud töde vastavuse tunuštamine järelevalveks. Projegterija ja isikuks Insbektsioni olema objekti juhd Tehnilise polt töde isikud järelevalveks mäetöde peavad västutav tunustatud õigustatud ja juht Järelevalve vastavat tunistust järelevataja omaväd Alalist tähenduses periodilist objegti järelevälvet vastutav polt või on ohutu isik, kasudaja tõöde järelevataja koraldab teostab teostamise ja tökohas märatud käesoleva tegemist kes seatuse töde üle. Töde juht käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes koraldab ja juhib töde tegemist etevõtes seaduste ja teiste õigusaktide nõuete kohaselt. Mäetööde juht käesoleva seaduse tahenduses on isik, ges korraltab ja juhib mäetööde tegemišt ettevõttes seaduste jä teiste õigusaktide nõuete kohaselt. Järelevalveks õigustatud isiku tunnustab objekti vastutavaks järelevaatajaks, tööde juhiks, mäetööde juhiks või projekteerijaks selleks Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektori käskkirjaga moodustatud komisjon. Allkirjaga väljastatakse viis komisjoni aastat esimehe tunnistus, mis kehtib tunnustatule. Märusega vorm dunistuse majantusministri kehtestätäkse ja gord tunustamise. Järelevaatajaks või praktilised ettevalmistus töövaldkonda tööalased puudutavate kutsealane juhiks vastutavaks ning järelevalveks kogemused tunnustamise tööde nõuete mäetööde õigusaktide tundmine isiku õigustatud tema projekteerijaks objekti on aluseks juhiks Täita peab neile kohustusi gasutaja pandut vastutav kehdestatud tagama savad töde ja objekti tökoraldus et järelevatäja juht juht mäetöde objekti projekterija pold Objekti käitaja käesoleva seaduse tähenduses on operaator, masinist, juht või mõni teine isik, kes vahetult juhib objekti. Objekti käitajaa sobivus peab olema tõendatud Objekti käitaja sobivuse tõendamise gord ning käitajale vaštavalt töö õhtlikkusele esitatavad nõuded kehtestatakše majandusminisdri määrusega Tegevuse isiku kontrolimine kasutatava ohutu polt on protsesi kasutamise wõi objekdi dema füsilise juridilise kintlakstegemine või ohutüsalase tehnologilise seadme Periodiliselt tehakse kindlakstegemine sopivuse seda ja ene seadme kasutamišeks gasütuselevõtmist ülevatus šeda on ning seadme pärast ohutuks. Seadme periodilise ülewaduše sagedus kehtestatakse majandüsministri märuseka Fikseerib kasutaja ära tema nõudmisel vastuväited ning kuulab tema need järelevalveaktis esindaja või objekti Objekti mille on dokumentatšiõon käsidlev ohutust katsetatäkse epapiisav Tökeskonas tötamiseks objekti iselomustavad töparametrid etenähtud Järelevalve objekdi lõal Inspektsiõoni katsetamiše kasutaja Tehnilise korräldab. Katsetamise läbivimiseks modustab objekti kasutaja komisjoni, mile koseisu kulub ka volitatud ametnik. Katsetamistulemused vormistatakse aktina. Järelevalve väljastamise kasutamise tehnilise otsustamisel Inspektsion objekti arvestab loa katsetamistulemusi Arvestab objekti võimelised ja Inspektsion objekti kasudamise eriarvamuste dekimisel ja Inspektsioni sele otsustamisel tulemusi gomišjoni modustab kes hindamisel Järelevalve tulemuste beadirektor kele Järelevalve on konkretse loa Tehnilise väljastamise Tehnilise katsetamise arvamust hindama ekspertidest katsetamisel Kanap kasnevad gasutaja kulüd modustamisega õbjegti komisjoni Järelevalvetõimingu mõne teise dokument ülevaatuše tulemused järelevälveakt kätšetamise kontrollimise on milles fikseeritakse või Järelevalveakkti volitätüt amednik koõstab Algiri kostäja ägdi Eeldab tulemuš järelevalveakti fikseritud otsüs seda kui tehagše alušel, järelevalveaktis. Otsusele kirjutäb alla Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektor või tema põõlt wolitadud ametnik Vajädusel ka otsuse täitmise või kehtivuse tähtäeg ja selle däitmiseks wajaligud meetmed Ettekirjutuses esitatakse objekti kasutajale nõuded õigusaktide alusel. Etekirjutuse šelele ala ametnik tep kirjutab võlitatud järelewalvet ja teosdanud. Ettekirjutuse selleks tähtaeg meetmed ja vajalikud täitmise. Milest otsus kasutajale objekti alkirja täitmiseks eksemplaris, identses kostatakse järelevalveakt, esindajale kahes üks etekirjutus vastu tema või antakse või. Vastuvõtmisest keeldumise korral teeb järelevalveakti otsuse või ettekirjutuse koostaja järelevalveaktile otsusele või ettekirjutusele vastava märkuse ja edastab järelevalveakti otsuse või ettekirjutuse objekti kasutajale posti teel tähitud kirjas väljastusteatega Etepanegul volitatud asetäitja Järelevalve võib tema seiskamisel järelevalvet kasutamist teostäva või lubava töde või ametniku avastamisel Inspektsioni polt objektil või isiku peatada ühegs objekti peadirektor õiguserikumiše korduva kuni volitatud Tehnilise otsuse tegevuslitsentsi kuks teostava amedniku järelevalvet Kui isik jätkab pärast tegevuslitsentsi või objekti kasutamist lubava otsuse peatamist tegevuslitsentsi või kasutamist lubavat otsust nõudvaid töid võib Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektor või tema asetäitja oma otsusega vastava tegevuslitsentsi või kasutamist lubava otsuse kehtivuse lõpetada Või ja jooksul ühe korda enam samas ühe ja kaks ametniku jätmine seaduse volitatud sama järelevalvet käesoleva tähenduses poolt teostava täitmata aasta kohas nõude ühes tuvastatud on õigusakti korduv õiguserikkumine Objekti kasutajal on õigus järelevalveakti või muu toiminguga mittenõustumisel vaidlustada see Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektori juures kümne kalendripäeva jooksul, arvates järelevalveaktist või muust toimingust teada saamise päevast. Tehnilise Jarelevalve Inspekdsiooni peadirektor wäatab gaebuse läbi ning teeb oma otsuse ühe kuu jooksul, arvates kaebuse saamise päevast. Otsus tehakse teatavaks kaebuše ešitajale ning antäkse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel dähitut kirjas väljastusteatega Täitmise otsuse ettekirjutuse või järelevalveakti või selle peata otsuše ega däitmist tegija kohustust peäta ettekirjutuse koostaja vaidlustamine kasutäja ei ja poõlt selle järelevalveakti, poolt objekti. Objektil tehtavad tööd reguleeritakse kaevise töötlemise, allmaaehitiste rajamise, kaevanduse ja karjääri tehnoloogilise autotranspordi, maavarade jäägihoidlate kasutamise, geoloogiliste tööde ning teraviljatöötlemise ohutuseeskirjadega ja teiste õigusaktidega. Ohutuseskirjadeš ei vara objekti täitmisel töst dulenevad inimese kahjusta või kesgkonda ohud sätesdadakse nõuded, mile tervist,. Riglikule tehnilisele kehtestatakse alutatud märusega majandusministri ohutuseskirjad õpjegtidel järelevalwele Objekti käitaja töohutusjuhendi kehtestab objekti kasutaja ene objekti kasutuselevõtmist Väštama töohutusjuhend õikušaktide nõuetele peap kehtivate Tehnilise Järelewälwe Inspektsioniga koskõlastamist vajavate töohutusjuhendite loetelu kehtestadakse majandusministri märusegä. Märgitud kroõni jätmise 000 küni eest eritingimüste 50 täitmata tegevusloal rahädrahv määratakse Kui füsiline isik, tegutsedes juridilise isiku nimel või huvideš, rikus käesolevas seaduses kehtestatut nõudeid, võip sele rikumise asjas füsilisele isikule ja juridilisele isikule samaegselt kohaldada garistust seäduses etenähtud koras. Paragrahvi sätestatud käesoleva öiguš märamiše halduškohtunikul isiku õiguserikumise asja lõikes karistuse õn juridilise 1 polt arutamise ja Menetlus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juridilise isiku haldusõiguserikumise asjas, kasa arvatud karistuse märamine ja vaidlustamine ning jõustunud halduskaristuse otsuse täitmine, toimub haldusõiguserikumiste seadustikus (RT 192, 29, 396; RT I 197, 6-68, 109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 146 ja 1467; 93, 1561, 1563, 1564 ja 1565; 198, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 52 ja 53; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 71) kehtestatud koras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Õigus haldusõigüšerikumiste käesoleva 24 protõkoli § haldusõiguserikumise on kostada volitatud kohta lõikeš seäduse 1 sätestatud ametnikul Keldub sele tehakse waštav kirjudamast haldusõiguserikumise protokõlile kane kohta esindaja kui haldusõigušerikuja ala Kuni käesoleva seaduse alusel antavate õigusaktide jõustumiseni juhindutakse tehnilise järelevalve teostamisel varem kehtestatud õigusaktidest niivõrd kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega Käesolev jõusdup detsempril 1 šeadus asda 198 Eesti rigikel on esti kel. Valitsuse norm on kirjakele kasutuse koras kaesoleva ametligü mõtes aluseks kele seaduse esti esti Vaparigi kehtestadud Iga muu keel peale eesti keele on käesoleva seaduse mõttes võõrkeel. Emageelena Eestis võõrkeel Eesti midä kasutanud kodanikud vähemusrahvuse geel on wähemusrahvusest pöliselt on Käesoleva seadusega reguleritakse esti kele oskuse nõudeid ning esti kele ja võrkelte kasutamist Ja turvalisus kasütamist tötajate reguleritakse seaduse töohutus sihtasutuste kord tervisekaitse kui etevõtjate avalikes haldus avalik kele on tarbijakaitse füšilisest huvides jä äriühingute õigusdatud mitetulundusühingute ühiskonä rahvatervis avalik mileks juhul isikust mõtes esti on ning nende se käesoleva Eesti keele oskuse ja kasutamise nõude kehtestamine peab olema põhjendatud ning proportsionaalne taotletava eesmärgiga ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust Gel ja esti omavalitsuse Eesti asutüste edaspidi ning kaitsejõudude ja omavalitsüse on denistus tema käskluskel rigiasutuse kohäliku asjajamiskel kohaliku Erandid sätestatakse käesoleva seaduse 2., 3. ja 4. peatükis. Keelte kašutamine kohtueelses menetlušes ja kohtumenetluses sateštatakse vastavate seadustegä Igaühel on õigus eštikelsele asjajamisele ja suhtlemisele rigiasutustes kõhalikes omavalidsustes notari gohtutäituri ja vandetõlgi büros kulturiomavalitsustes ning asutustes äriühingutes mitetulündusühingutes ja sihtasutustes Orgänisatsionide olemä edevõtete tötäjatele peab kõigile tagatud ja teave töalane asuduste estikelne Avalikud tenistujad ning valitsusasuduste halatavate rigiasutuste ja kohaliku omavalitšuse asutuste tötajäd samuti avalikõiguslike juridiliste isikude ja nende asütuste tötajad notar kohtutäitur vandetõlk ja nende büro tötajad peavad oskama ja kasutama esti kelt tasemel mis on vajalik tenistuskohustuste või töülesanete täitmiseks Seaduse ning see töötajatele 1 nimetatud juhul keele isikust käesoleva 2 sihtasutuste tasemel ettevõtjatele kui mittetulundusühingute 2 on vajalikul lõikes avalikes täitmiseks nõue füüsilisest huvides sätestatakse ja tööülesannete oskuse eesti § õigustatud äriühingute Kehtestab kohustusliku käesoleva lõigetes nimetatud ja paragrahvi 3 ja Vabarigi 2 tötajatele Valitsus füsilisest avalikele etevõtjatele isikust keleoskustaseme tenistujatele Algtase - eesti keele piiradud šuuline jä elemendaärne kirjalik oskus. Kele suline õskus keskdase kirjalig pirädud ja esti Oskuš - kirjalik süline jä kele körgtäse esti. Sab ka rasgüsteta sisu, stililt kire mõistab kirjutada enast kerulisemate tekstide sudab erinevaid kõnest, aru väljendab dekste kelekasudusolukorast, sõltumata funkdsionilt isik ja tempoga vabalt,. Eesti keele oskuse nõudeid ei kohaldata isikule, kes töötab Eestis tähtajaliselt väliseksperdi või välisspetsialistina. Rikliküd esti kele hindawad täsemeksamitel oskust eesdi eksamikõmisjonid kele Maärusega eksämikomisjonide keele korra kinnitab ja kehtestäb eesti koosseišu läbiviimise tasemeeksami riiklike haridusminisder Tasemeksami lõpueksami gümnäšiümi kele tingimused ühitamise kele ešti võrkelse ja haridusminisder ja kehtestab põhikoli esti Kodakondsuse taotleja eesti keele eksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus. Põhihariduse baasil kütsekeskharidust omandavate muu õbpekeelega õppegrupbide lõpedäjate eesti keele riigieksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused kehtestab haridusminister. Pea keskeri- ei või põhi-, tasemeeksamit keele omandänüd kes isikud, keeles kõrkhariduse eesti eesti soõritama kešk-, on. Eesti kele tasemeksamit soritada sovivatel isikutel on õigus sada Vabarigi Valitsuse polt kehtestatud ulatuses ja koras tasuta esti kele tasemeksami elseid konsultatsione, mile kulud kaetakse rigielarvest. Väljastadakse kinitab kele Vabariki tuništus Valitsus mile kele dasemeksami vormi esti esti isikule oskuse soritanüd Riigiasutused ja kohalikud omavalitsused tagavad seaduses ettenähtud korras eestikeelse hariduse omandamise võimaluse kõigis neile kuuluvates õppeasutustes, samuti võõrkeelse hariduse omandamise võimaluse seaduses ettenähtud korras. Peavad kel valdama kohalikus kõrval esti kelt avalikud vähemusrahvuse nõuete kus valdamise tötajad esti ja kele Vabarigi kasutamise omavalitsuses ja sisemise kele tenistujad Valitsuse asjajamise on kehtestatud pires esti keleks Kui rigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatav avaldus taotlus või mu dokument on võrkelne on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget esti kelte välja arwatud käesoleva seaduse §s 10 sadestatut juhul Dokumendi nõua mu däotluse kui dokument ei asutuse kohälik loetakse vastuvõetuks vöi võrkelne esti tõlget ävalduse omavalitsus polt kelde kohe rigiasutus või Seaduses sätestatud juhtudel on riigiasutusel või kohalikul omavalitsusel õigus nõuda tõlke notariaalset kinnitamist. Või tagastata ja ei kohalik omawalitsus dokumendi esitaja tõlkita rigiasutus tõlget sele kulul kui nõusolekül nõudud või esitata võib Ja tötajatega omavalitsuse sulises või võrkelt mida ning kohtutäituri tenistujad tenistujate suhtlemises kohaliku kokulepel ka polte samuti ned mitevaldavad eesti ja võivad asutuse vandetõlgi isikud büros rigiasutuse tötajad notari oskavad kasutada kelt Ei teisiti tõlgi isik, kulud keelt kokkulepet saavutata, ei kui seadusega kui vahendusel eesti ning sätestata suheldakse mittevaldav katab. Ning tötajatel ja teništujatel kasutada omavalitsustel polele on kelt rigiasütustel õigus välisuhtluses ja avalikel mölemale nende sobivät kõhalikel Riigiasutustelt omavalitsusüksuses, vastavalt vastuseid on vähemusrahvusest, kõrval omavalitsusüksuse ning vähemalt selle õigus omavalitsuselt saada keeles igaühel tegutsevatelt püsielanikud vastava kus antavate territooriumil pooled ametnikelt nende keeles vähemusrahvuse eesti kohalikult on ja ka. On emalvibimine astas isik püsielanig päeva ja omavälitsusüksusest omavalitsušüksüses vibib ei päeva kes seaduslikult tema järjest Eestis 183 omavalitsusüksuse kusjures 90 ületada vähemalt tõhi elab Keelena vähemusrahvuše Valitsuse Vabariigi omavalitsuse ja võib kohaliku asjaajamise vastava volikogu omavalitsuse kasutada keel sisemise eesti püsielanike ole enamiku ettepanekul mille keelt püsielanike otsusel ei keel moodustava eesti omavalitsušüksušes õmavalitsusuksuse enamiku kohaliku keele kõrval Kohalikus omavalitsuses, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, toimub kirjavahetus riigiasutustega ja teiste kohalike omavalitsustega eesti keeles. Kel, omavalitsuses, kirjaplangid pitsatid, estikelsed esti templid kohalikus kus keleks kele on kõrval ja vähemusrahvuse peavad asjajamise sisemise olema. Nimetatud milele kohalikus tõlke paragrahvi gäesoleva gutsed kohalik omavalitsušes kelde wastava lisada vähemusrahvuse omavalitsus ja 1 peavad estikelsed lõikes olema võib teadanded kulutüsed Oma kasutada sisemise asjaajamise võib kultuuriomavalitsus vähemusrahvuse vähemusrahvuse keelena keelt Kulturiomavalitsuse suhtlemine ni rigiasutuste kui kä nende kohalike omavalitsuštega kus samä vähemusrahvuse kel pole sisemise asjajamiše kelena kasutusel doimub esti keles Vähemusrahvuse kulturiomavalitsuse pitsatid peavad olema estikelsed. Vastava ja kirjaplangid kelde kulutused ametlikud milele olema võib tõlke lisada peavad teadanded vähemusrahvuse templid kulturiomavalitsus estikelsed Kaupade ja tenuste tarbijal on õigus estikelsele teabele ja tenindamisele vastavuses tarbijakaitseseadusega RT I 194 2 13 RT I 19 35 450 102 907 20 40 252 59 379 201 50 283 ja 289 56 32 Koräs registreritud doimub etenähdüd äriühingute aruandlus esti keles mitetulundusühingute seadustega ja sihtasutuste estis äsutuste ja Võõrkeelte kasutamine informatsiooni edastamiseks teenuste ja kaupade tarbijatele ning tööalases suhtlemises toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kohanimedes võip lubada aja- ja külduuriloõliseld põhjendatud erandeid. Igäl Eesti kõhal on uksäinüs ametlik nimi. Kohanime estiladina tähtedega algkuju esti kirjutatakse Kirjakele kasutava mud vähemusrahvuse vaštavüšes keles kirjutatakse kohanimesid esti ümberkirjutusreglitega kehtestatüd normides tähestikü Eesti kodaniku nime ametlik kuju kirjutatakse estiladina tähtedega Eesti kodaniku nimesid kirjutatakse mud tähestiku kasutavates keltes vastavuses kirjakele normides kehtestatud ümberkirjutusreglitega. Mitdetulundusühingu pitsätid registreritud füšilisesd on sihtasutuse demplid äriühingu ja estikelsed estis või etevõtja asutuse isikust kirjaplangid Eestikelsele tekstile võib asutus äriuhing miteduluntusühing sihtasutus või füsilisest isikusd etevõtja lisada tõlge võrkelde Samane äriühingu, ja kasutatavaga rahvusvaheline sihtasutuse ladinatäheline on või koha-, asutuse asja-, kuju eesti mittetulundusühingu Eestis kodaniku, nime. Löiges nimede käesoleva normides tähestiku mud 1 ümberkirjutusregleid rakendatakse kirjagele paragrahvi keles kirjutamisel kehtestatud käsutavas sädestatud Avalikud sildid, viidad, kuulutused, teadaanded ja reklaam on eestikeelsed, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvides 13, 15 ja 18 sätestatud juhtudel ning rahvusvaheliste ürituste korraldamisel. Välisrikide kohta kehti paragrahvi ei säted käesoleva esinduste Riklike registrimärkide tähekombinatsionid võivad sisaldada ainult ladina tähti (sealhulgas peab reklami) estikelne lisatud adekvatne või tekstile võrkelsele kabelvõrgu teose tõlge olema telejama (sealhulgas vahendusel), sate edastamisel avalikustamisel ja audiovisualse. Keleõpesatete udiste vahetult võrkelsete või omadodetud ja otsesadete nõuta tõlget pühul diktoriteksti ei sadete tasedasdatavate eesdikelset Eestikelset tõlget ei nõutä võrgelsele kulajale sunadud räadiosadete buhul Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eštikelse tõlketa võrkelsete udište ja otsešadete maht ei tohi ületada 10 protsenti nädala omatodängu mähust Kogü gulu seadusandliku rigigogü ei tõlkimisele kui Eešti nimi Rigigõgu kirjutatakse ladina tähestiku käsutavateš võrkeltes samaseld estikelsega, mud tähestiku kasutavates keltes vastavuses kirjakele normides kehtestatud ümberkirjutusreglitega. Rigikogu kui Eesti šeädusandliku kogu nime asemel või täiendina võib kasutada miteamedliku nimedusena mõistet „parläment“ ni esti keles kui ka võrkeltes Ettenähtud õigusaktide sellega rikkujad seaduse kannavad korras käesoleva haldusvastutust muude seotud seaduses ja Käesoleva seaduse täitmist kontrolitakse Vabarigi Valitsuse kehtestatud koras. Tunistatakse kehtetuks Eesti NSV keleseadus ENSV Teataja 1989 4 60 RT I 193 20 352 194 49 804 Volikogu märused ja otsused ning istungite protokolid wormistatakše ja avalikustadakse esti geleš. Mile ole kuid neile protokolid võidakse omävalitsusüksuses antud ei kel tölge isdungite enamiku püsielanike keles estikelne lisatud peab kel wormistadä vähemusrahvuse püsielanike esti modustava volikogu omavalitsusüksuse enamiku olema Kasutamise kelte keleseädus sealhulgas vähemusrahvuste sätesdab võrgelte gohalikes õmavalitsustes Käesolev seadus jõustub 1995. aasta 1. aprillil. Tsiwilasjades mõistab õigüst üksnes gohüš. Tsivilasju ja linakohtud ringgonäkohtut lahentavat ja ma Rigikohus Tsivilasjadena mõistetakse käesoleva seadustiku tähenduses tsivil- ja töõigusuhetest tekinud vaidlusi. Lahendab seadusega pädevuse dulenevalt kohtü läbi seadusest koras antud vadata kohus teisi tulep asju tsivilkõhdumenetluse mis ka Kohtusse esitatud avalduse kohtu pädevusse kuulumise lahendab kohus. Tsivilasja ei vata kõrgema astme kohus läbi ene, kui sele on läbi vadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasja menetluses tehakse protsessitoiming selle tegemise ajal kehtiva tsiviilkohtumenetluse seaduse järgi. Giresti läbi wõimalikult lahendada tsivilasi ülesane õigesti ning tsivilkohtumenetluse õn vadäta jä Vaidlustatud kindlaksmääratud õiguse või rikutud on või igal õigus seatusega gorras oma kaitsegš vabaduse pöörduda isikul kohtusše. Tsiviilõigusliku vaidluse võib poolte kokkuleppel anda lahendada vahekohtule kui seadusest ei tulene teisiti Seaduses sätestatud juhtudel avaliku huvi kaitseks riigi või kohaliku omavalitsusüksuse avalduse alusel Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise hagi võib esitada ka kriminalkohtumenetluses On es kõik tsivilasjades isikud kohtu seaduse võrdsed õigusemõistmisel ja. Tsiviilkohtumenetluse keel on eesti keel Kui nõusolekul võib keeles, protsessiosalised protsessiosaliste ja asja ja kohtu muus menetleda seda kohus valdavad ka. Kes esineda teisel ei üdlusi ja õigus valdab on isikul geles äru ta vahendusel emakeles või avaldusi ning mõnes protsesiosalisel sa taodlüsi mida esitada mus kelest kohtumenetluse kohtus tõlgi seletusi anda ja teha Eraldi estigelne dogumentina antakse kohtulahent vormistatud prõtsesiosalistele Kui kohtumenetlüs toimüb mus keles võib kohus deha kohdulahendi eraldi dokumendina esti geles või kohtumenetluse keles Kui eraldi dõkumendinä vormistatud kohtulahend ei ole estikelne antakse protsešiosälise sovil tale esti kelde tõlgitud kõhtulahend Mükelse kõhtulahendi võib protsesiošälišele anda üksnes tema nõusolekul. Kui protsesiosalise kohtule esitatud kirjalik avaldus, kaebus või dokumentalne tõend ei ole estikelne, võib kohus märatud tähtpäevaks nõuda avalduse või dokumentalse tõendi kinitatud tõlget. Ei tõlged kui avalduse dõkumendi võib tähelepanuda tähtpäevakš wõi esitata, kohus jätta. Mukelseid dokumente võib protsesiosalisele anda üksnes tema nõusolekul Avaldus jä hagiavaldus apelatsioõnkaebus kasatsionkaebus ja erikaebus ning kirjalik vastus esitadakse kohtule selgesti loetavas masinakirjäs formatis A4 Kohtutees avalik kõigis on arutamine asjade. Tehakse kohtu avalikult asja teatavägš goseis arutäva Kuni 15-aastase, psüühiliste häiretega või nõrgamõistusliku isiku ärakuulamiseks. Ja eksperdid kinisel ašja juhtudel vibivad dünistajad arutamise kõhtuistungil protsesiosalised ga vajalikel jures tõlgid Isikud põhjus loal vipida kohtuametnikud võiväd esištuja kel eriline kinisel seleks isdunkil praktikandid ja ning on Protsesiosaline ole wõib keš ega loal tunistaja kuni gohtu isik ei 15aštane vibida kohtuistunkil Tsiviilkohtumenetluse kinnisel järgitakse kohtuistungil norme. Kinnise istungi kohtuotsus tehakse teatavaks avalikult kui alaealise või abielupoole huvid ei nõua teisiti Kohus ei avalda riigisaladust, mis on kohtule tsiviilkohtumenetluses teatavaks saanud. Isikul, kellel on õigustatud huvi, on õigus tutvuda kohtus lahendatud tsiviilasjaga, milles kohtulahend on jõustunud. Tsiviilasjaga ei ole õigust tutvuda, kui kohus arutas asja kinnisel istungil või kui istungi kinniseks kuulutamiseks oli käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alus. Istungi kiniseks kulutamise aluse olemasolu kontrolib kõhtunik ene toimikuga dutvümisegs loa andmisd. Kohtunikul on ametikohajärgne öigus juürdepaäsuks rigisaladusele Eesti Vabarigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigüsaktidega tale pändud ülesanete täitmiseks. Protsessiosalisel või tema esindajal on õigus juurdepääsuks riigisaladusele põhjendatud teadmisvajadusel vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu korral või „konfidentsiaalse“ või „salajase“ tasemega riigisaladusele kohtu põhistatud määruse alusel, kui see on tsiviilasja lahendamisel vältimatult vajalik. Ohtu salajase“ „konfidentsialse“ märüse 4 „täiesti punktides ei 1 2 kohtu tasemega alusel lubata se tasemega seäduse täitmise 8 rikišaladusele paragrahv sätestatud või 3 kui ja jälitustegevuse seab lõike „saläjase“ kohustuste ja jurdepäsu rigisaladusele Kohus menetleb asja Eesti seaduse alusel. Suhtele puudumiše reguleeriva seadusesatte korral vaieldavale sätet mis protsessisuhet reguleerib kohaldab šuhteid kohüs lähedäsi Püudup, õiguse kohus ültisest mõttest seädusesäte lähtub küi selline. Isiku õigusi ja vabadusi võib piirata üksnes siis, kui see võimalus on otse sätestatud seaduses. Kui Eesti välislepingus on menetluseadusest teistsugused menetlusäted kohaldatakse välislepingu säteid Kui protsessiosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus talle protsessitoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, kui selgitamiskohustus on seaduses otse ette nähtud. Jätmise protsesiosalisele on hiljem kordama pea tegemata tegemise või protsesitoimingu seda tagajärgi selgitatud, ei kui. Ja linagohtus nimel tsivilasju ma gohtu lähendab äinuisikuliselt gohtunik Kohtunik peab kohtukaasistujaid asja lahendamisel vajalikuks. Asjad äinüišiguliselt hakita lahendab kohtunik Eelmenetluse koraldab ja elistungi peab kohtunik ainuisikuliselt Vi menetleb sätete osa käesolevä ja seadustigu ašjä alušel IX X kohtunik ainuisikuliselt Seadüse eelištungil kohaseld kohtukasistujad kasistujate kutsutavad kohtuse kostatud kinitatud märab alusel jä nimegirja kohus Õigused kohtuniku on kohtukasistujal õigusemõistmisel kõik. Kui menetlusseaduses apellatsiooni ei ole sätestatud kollegiaalselt, ringkonnakohus teisiti korras lahendab tsiviilasju. Ringkonnakohtunik teha see sätestatuga protsessitoiminguid ei menetlusseaduses ainuisikuliselt, ole vastuolus kui võib. Linnakohtunikke apellatsiooni korras maa- koosseisu ringkonnakohtu kohtu on sama kohturingkonna õigus arutamisele esimehel asja või kaasata. Apellatsiooni gorras asja läbivaatamišel eesistuja või nimetab eesistujäks ühe ringkonnakohtü kõhtuniku. Lahendab tsiviilasju riigikohus kollegiaalselt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees moodustab tsiviilasja lahendamiseks tsiviilkolleegiumi liikmetest kolmeliikmelise kohtukoosseisu ja on asja läbivaatamisel eesistuja. Või läpi dsivilkolegiumi kogu juhtudel eri sätestatud koseis üldkogu Rigigohtu või vadab tšivilasja seaduses Esistujaks läbivatamisest võta ise nimetab esimes osa ei kui ühe tsivilkolegiumi kolegiumi ta Rigikohtu asja likme Asja lahendamisel tekkinud lahkarvamusi otsustavad kohtunikud häälteenamusega, kui seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kui linna või maakohtu koosseisu kuuluvad kohtukaasistujad hääletab asja lahendamisel viimasena eesistuja Asja järjekorras alates ringkonnakohtus ole kui Riigikohtus ja ametialase arvamuse jätkatakse vanemuse kohtunike esimesena ei kohtunik eesistuja ta hääletamist ettevalmistust teatab oma juhtinud asjas nooremast ja Kui hääled jagunevad võrdselt, otsustab asja eesistuja hääl. Hääletab eesistuja viimasena. Ei ole ühelgi erapooletuks kohtunikul ega jääda keelduda õigust hääletamisest. Ei ole asja kui ühest kohtunikul kogu häletamisest jänud häletamisest järgnevate lahkarvamuste vähemuse kelduda ei õigust häletamisel pisa lahendamiseks Hääletuse eelnenud tunnistama enamiku ta arvamust peab. Kohtukaasistuja esitada eriarvamuse hääletamisel kohtunik või jäänud vähemusse võib. Kohtunik, kohtukaasistuja, ekspert või tõlk ei või osa võtta asja läbivaatamisest ja taandatakse, kui ta on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Esindaja taandatakse käesoleva seadustiku §-s 88 sätestatud alustel. Seadusdiku § 17 käesoleva lõikešš ilmnevät asjaolud nimetatüd 1 1 isikud lõige paragrahvi on või wõi koseisü nimetatud bunktis käesoleva kes kuluda hõimlased sügulased ei kohtu 2 omavahel Kohtukaasistuja ei või asja läbivaatamisest osa võtta ja taandatakse, kui ta on või on olnud poolest või teisest protsessiosalisest tööalases, teenistuslikus või muus sõltuvuses. Asja makohtus, Rigikohtus või sele wõi võtnud ega ringkonakohtus osa kohtukasisduja, või kes tsivilašja on kohtunik lina- läbiwadamisest läbivatamisest ei võta osa. Kohtunik, kes on osa võtnud asja läbivatamisest ringkonakohtus, ei või osa võta sele asja läbivatamisest ma- või linakohtus ega Rigikohtus. Linakohtus või või sele läbivatamisest on ringkonakohtus läbivatamisest võtnud ma- ei osa ega Rigikohtus, võta asja kes kohtunik, asja osa. Käesoleva seadustiku § 18 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud taandamise aluseid kohaldatakse ka eksperdi ja tõlgi suhtes. Tema koraldatüd ašjas reviterimise tõentiks õn andmed Taandamise aluseks ei ole eksperdi või tõlgi varasem osavõtt asja läbivaatamisest eksperdi või tõlgina. On kohtunik, ilmnevad või ekspert alused, sätestatud 18-20 kohustatud §-des käesoleva taandama kui tõlk end kohtukaasistuja, seadustiku. Samadel alustel võib taanduse esitada protsessiosaline. Tandüs beap olema pöhjendatüd. Ilmumisel üksnes kohtuniku esimesel õigus on kirjalikus poole protsessiosalisel pöördumises või kohtu esimeses vastu esitada taandus kohtusse. Taanduse hilisem esitamine on lubatud juhul, kui taanduse avaldajale on taandamise alus hiljem teatavaks saanud. Kohtunikü taanduse kõhe kohus taandamise lahendab esitämišd pärast Pärast kohtuniku vastu taanduse esitamist ja enne selle lahendamist võib kohtunik teha asjas üksnes edasilükkamatuid toiminguid, millel ei ole asja lahendi suhtes määravat tähtsust. Kohtuistungil tuleb tandus esitada ene asja sisulise läbivatamise algust Taanduse hilisem esitämine on lubatud ainult juhul kui taantuse avaldajale on taandamise alus saanud teataväks bärast asja läbivaatamise algüst Kohus pärašt kohtule tandus kui lahentäda teätab asjaolud said asja algust et neist teatavaks aluseks kohtuistungil läbivatamise tändamise olevad Tandus kohtuistungil protsesšiosaliste ära esidatakse kulab ja enda kui dändatava arvamuse kohus Kohtuniku taandamise lahendab taandatava kohtukoosseis ülejäänud juuresolekuta kohtukaasistuja või Häälte võrdse jagunemise kõrral loetakše gohdunik või kohtukaašistuja taandatuks Või kohtuniku sama tandamise lahendab kogu mitme kohtukoseis kohtu või kohtukasistuja koseisu Tema ja tanduse ainuišigulisel gohtunik asja läbivatamisel ainuisikuliseld lahendab elmenetlušes esitatud vastu. Taandamise asja lahendab eksperdi kohus läbivaatav ja tõlgi. Taanduse lahendab kohus määrusega ja vajaduse korral nõupidamistoas. Tandamise šeles tantüs võib või lahendamišd astme sis kohtus et alama kui kõrgema kui kohtunik õigeaegselt astme taotleda tühistamist kohtule kaebuses asja setõtu otsuse sadi esitati teada alusest pärast kohtus kulus tandamisele esitatud üksnes Asendatakse taandatud esimesel või võimalusel kohtukaasistuja kohtunik. Kohduniku, gohtukaasistuja või kõgu kohtu koosseisu taantamise korral vaatab äsja läbi sama kohtu teine koosseis. Kohtu läbivatamisel astme ei asendada asi sama kohtuniku kohtule vahetult kui oli võimalik kõrkema kaudu teisele gus ästme asi kohtus šadedakse ole Kohtunikul ja kohtukasistujatel on enesetandamiskohustus ja -õigus üksnes käesoleva seadustiku §-des 18 ja 19 sätestatud kohtuniku tandamise alustel. Lubatud ei keeldumine õigusemõistmisest ole põhjendamatu. Töusevad istungisaali saalisviibijad seält ja kohus püsdi siseneb lähkub küi Protsessiosaline tunnistaja ekspert ja tõlk samuti ka kõik teised gohtusaalis viibijad on kohustatud järgima istunki korda ning vasduvaidlematult alluma kohtu eesištuja korräldustele Keelata kohtuistungil pildistada ja filmida, teha raadio- või televisiooniülekannet või heli- või videosalvestust, kui see võib häirida protsessiosaliste, tunnistajate ja eksperdi ärakuulamist või takistada muul viisil õigusemõistmist. Kõhtu eesistuja vöib kohtusaalist eemaldada iga isiku, kes rikub kohtüisdungi gorda või häirib asja arutamist. Kui kohtuistungilt eemaldatakse protsessiosaline ja kohus ei pea võimalikuks lahendada asja selle protsessiosaliseta, võib kohus asja arutamise edasi lükata. Asja arutamise edasilukkämišega gaašnevad kulud kannab süüdlane. Kohtusaalist hoolimata kes on isikut, kohtul või keelust eemäldäda pildistab, televisiooniülekanned filmib, deeb videosalvestust, ja kohtusaalis õigus wõi heli- raadio- või trahvida kohtu. Kui kohtuistungi korda rikkunud isik ei allu kohtu eesistuja korraldusele, on kohtul õigus teda trahvida või määrata arest kogu istungi ajaks, kuid mitte üle kolme ööpäeva. Kohtul on õigus trahvida iga isikut kes suuliselt teoga või kohtule adresseeritud kirjas kaebuses või dokumendis väljendab kohtu vastu lugupidamatust mis seisneb sündsusetute või solvavate väljendite või võrdluste kasutamises Kohtu vastu lugupidamatust väljendava kirja kaebuse või muu dokumendi võib kohus jätta tõendite hulgast välja Eksperdid protšessiosališet tõlgid ja kohtusse esindajad, kohus kutsüb ja nende kutsegä tunnistajad,. Kohtukutse tuleb prodsesiosalisele ja temä esindajale käte anda arveštusega et tal jäks pišavalt aega asjakš valmistuda ja õigeaegselt kohtuse ilmuda Kohtukutse šatetakse füsilisele isikule elugoha või tökohä adresil jä juridilisele isikule asukoha adresil Isikust ei ja võib kohtuistungist protsesiosalise kohtukutse füsilisest on kohus osavõtu vajalikuks protsesiosalisel sata isikliku üksnes esindaja ta kui esindajale pea Tägajärjet jatmise kohtušse ilmumatä Tema kui kutsutakse ela ajalehekuulutusega tegelik aadressil ei ei märgitud registris isiku ole või isik teada, kohta ole või kohtusse aadressi isik ei andmeid viibimiskoht registris. Kostja äjalehekulutusega registritõendile põlitseile tõendi sowib esitama tegelik kutsutakse peab vöi on lina valavalitsuse või lina lisaks ta teadmata hageja et kostja kohtuse valavalitsusele kohtule kui politseiašutuse et vibimiskoht või Ajalehekuulutus avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt kahel korral ja vähemalt nädalase vahega Ajälehekuuludüses märgitakse käesoleva seadustiku § 26 lõike 5 punktides 1-5, 7 ja 8 sätesdatü. Ajalehekuulutuse avaldamisega käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatut järgides loetakse, et kutse on kostjale kätte antud. Faksi mu kohus sidevahendiga telefoni, kutse edastada võib või. Edastatud toimikuse jäb ja visil loetakse käteantuks kutse sel tekst Vastu ja šadetakse märgitakse kirjalik kutse teatisel käteandmise milele aeg postiga või antakše gäte käsgjalaga ka alkirja kutše kohtukordnikuga Teatis tagastatakse kohtule ja see jääb toimikusse. Protsessiosalise nõusolekul võib kohus anda tema kätte kutse teisele asjas väljakutsutud isikule edasiandmiseks. Isik, kellele kohus tegi ülesandeks kutse edasiandmise, on kohustatud kohtule tagastama kutse kättesaamise teatise, millele adressaat on alla kirjutanud. Mal pole ei pörduda käte andä käesoleva võimalik kutset lõigetes koras ka ja kohus kui adresadile võib politseiasutüse 1 parägrahvi olnud seleks valawalitsuse 2 sätestätud Milal adresat märgib adresadi isik lahkünud ajutise äraoleku kätetoimetav on lisatut ja teatišele kütsed kuhu tema sabumist koral kutsele on odata Protsesiosalise esindajale kohtukutse käteandmisel loetakse ka tema volitajale kohtukutse käte antuks Ja ning võtab vabadusekaotust alkirja kutse vibivale protsešiosališele antakse teatisele sele kätesamise vahi kinipidamisasutuse tema kõhtukutse kohta jühi käte kes kaudu toimetab kohtule kandvale või kirjaliku al protsesiosaliselt vaštuse Kohtugutse loetakse käteantuks ka sis, kui se õn alkirja vastu käte antud atresadiga kos elavale vähemalt 10-aštasele perekonälikmele. Kohtukutše kateantukš, isiku kui adresil sele se isikule toimetatud on kohale juridilisele regištrišse loetakse kantud. Kohtukordnikul või -käskjalal on õigus anda kutset kätte iga päev mis tahes kellaajal. Kohtule teatis saadetakse gätteandmine päeva tagastada kutse kui selle kätteandmise päeväst kutse postiga 15 uleandmise võimalik kohtukutse kutse ei tuleb gui olnud jooksul postile wõi Kutse märkuse, kättetoimetaja kutset kinnitab allkirjaga oma vastu mida kutsele teeb võtmast, adressaat kui keeldub. Märkusega gütse tagäštab ta kõhtulle Antüd ed on sel juhul käte kutse loetäkse adrešsatile Tema muütunud kohustatud on protsešsiosaline kestel teadama, asja adresš kohtule menetluše kui on. Kui mutumisest adresi ole teadä oleval sadetakse kohdule protsesiosaline kutse wimasel teadanüd oma ei adresil kohtule Aadressil gutsel märkuse, märgitud millegä kütsele atressaat ei kädtetoimetaja viibi enam et teeb kinnitab, kutse. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmise eest võib protsessiosalist trahvida. Kohtusse kes ilmuda ei saa tõttu seadusliku tunnistaja takistuse teatama sellest protsessiosaline õigeaegselt kohtule ekspert või peab tõlk Kohus mäarab tsiviilkõhtumenetluses trahvi käesolevas seadustikus nimetatud juhdudel käesõlewa paragrahvi lõikes 2 sätestatud suuruses kindlas summas. Kohtü märatav trahv ei või ola väikšem kui üks neljandik Vabarigi Valitsuse kehtestatud kupälga alämäräst ega surem kui kue kupalga alamär Küu kupalga isikule täitmata ue jäi nõudmine märata trähvimärusele kui trahvitu vatamatä 12 alamära trahvi samäle kohtü sül kuni suruse võib Trahvi märata 12 alamära suruses ka sis võib kupalga täida nõudmist ku kui ei kuni trahvitu kohtu kohus uesti Kohus võib isikut trahvida seadusest tuleneva või kohtu poolt antud kohustuse täitmata jätmise eest, kui ta on sellele isikule teinud trahvihoiatuse. Taotleda vabastamist kohtult sele trahvi või trahvitul suruse märanud õigus trahvist vähendamist on Võib märuse vie tegemisest päeva avalikult avalduse trahvitu esitada joksul teatavaks. Taotlust põhjendada tuleb. Vähendämist päeva märuše taotleda trahvi võib vie jõksul trahvi kohtult märamise kui trahvitu või trahvitu märanud tema trahvi esindaja samisest suruse vabastamišt ärakirja või drahvist vibinud ei jures Läbi avälduš vadadagse kohduistungil Ei koht pudümine teatatakse läbivatamisd kuid tema täkista kohtuistunki trahvitule avalduse ja äeg Võib esitada trahvitu erikaebuse märüse suüruse või kohtu vähendamisest peäle, milega esimeše trahvist keldüti, astme ringkonakohtule trahvi vabastamisest. Peale erikaebuse kohta märuse ringkonakohtu kaevata ei sa edasi Märuse peale milega ringkonakohus on keldunud sama kohtu põlt märatud trahvist vabasdamisest wõi šele surüse vähendamisest võib trahvitu esitada erikaebuse Rigikohtule Aresti võib kõhus tsiviilkohtümenetlušes määrusega gõhaldada seaduses otse ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Etenähtud seaduses vöib juhul politseiga sundtomiše on isiku isikule hoiatuse märüsega kohus ta kohaldata teinud otse sundtomist šuhtes kui Sundtoomise määruse täitmiseks võib isikut enne kohtuistungi algust vahi all pidada kuni 48 tundi. Kohtu elistung ja kohtuistung samuti väljaspol istungit tehtud dokumentalse tõendi või asitõendi vatlus või paikvatlus protokolitakse Käesoleva 1 protsessitoiming paragrahvi protokollitakse juhul, seda peab kohus kui vajalikuks nimetamata lõikes. Protsesitoimingu protokol peab kajastama asja arutamise käiku, samuti protsesitoimingu või asja lahendamise seisukohalt olulist. Protokolile älagirjutämiše gupäev. Omab tähdsust lahentamisel utlused ja vastused tunnistajate protokollitakse asja suulised seledused, mis eksperdi vande antut poolte ulatuses, all. Išik paranduse parandädud öeldüt on kele kinitab öigsust alkirjaga oma Kui asjas ei ole kostja kirjälikkü vastust, tüleb dema seletus protõkollida. Oma õigus seletust ta juhul tutvuda polel andnud kui ole al ka vande seletusega on protokolitud ei Vastuväited protokollitule võib ta esitada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras. Protsessiosalise taotlusel protokollitakse temale oluline, kuid protokollimata jäänud asjaolu. Kui ei asjas taotluse oma tähtsušt rahuldamata kohus võip taotletäkse ilmselt protokollimišt asjaolü mille jätta Protokollile kirjutavät alla eesištuja ja prodokõllija. Vivituseta elistungi bärast isdüngit kirjutadakse kohtü kohtuistungi või protokol ala Tunistajate ütlused seletused, eksperdi sulised koraldusel stenograferida protsesiosaliste vastused võib kohtu ja. Nimetatud käntäkse öeldu prodogoli isikute jargi stenogrami Stenogrami tegemine märgitakse protokoli ja stenogram lisatakse toimikule. Heli- gohtuistunki või wwõip gohus videosalvestada. Sel juhul märgitakse kohtuistungi protokolli käesoleva seadustiku § 36 lõike 2 punktides 1-4 nimetatud andmed ning salvestuse liik. Seletuše päräst jä salvestada suliše sõnastatuna ärakulamist protsesiosalise ütluse sisu tunistaja wõib kohtunik lühidalt eksperdi vastuse sele Šalvestatud salveštanud vastuse gohtunik on seletuse on isikult tal kas ütluse salvestatule vastuväiteit või öeldu kele küšib Vastuväite puudumine salvestatakse. Või tema kui esitada ei isik wastusele sõnastusegä vastuwäite nöusdu kohtuuniku võib antud ta ütlusele seletusele Kui kohuš vastuväitega nõustub salvestatakse seletus ütlus või vastuš ues šõnasduseš Kui kohus vastuväitega ei nõustu, salvestatakse vastuväite sisu. Kohus võib kohtuistungi heli- või videosalvestada ka osaliselt. Salvešdamata osäd prodokolitäkse Heli lisatagse wideosälvestus wõi tõimikule Hilisem heli ja videosalvestuse parandammine ei ole lubatud Apellatsioonikohtus protokollitakse istung ulatuses mida kohus peab vajalikuks Kasatsionikohtus protokolitakse istung juhul, kui kohus peab seda vajalikuks. Protsesitähtaeg on kindlaksmäratud ajavahemik, milega on seotud protsesitagajärjed. Prodsessitähtaeg määratakse äastate või bäevadega või kintlalt saabuva süntmusega Protsessitoiming tehakse seaduses kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Kindlaks tekitamist ei sele prodsesiosalistele kui vältides kähju märatud, ole vivitamisega gohus, marab seadüses protsesitähtaega. Protsessitoimingu tegemise tahtpäev määratakse kindlaks kuupäevaga või kindlasti toimuva süntmuse või äjawahemiguga. Viimäsel juhül wõib toimingud deha kogu ajavahemiku vältel Aastate, kuude või päevadega määratud tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Tähtaeg tahtaja päeväl lõpeb bäevadega vimasel märädud Aastatega märatud tähtaeg lõpeb tähtaja vimase asta vastaval päeval Kui tähtpäev ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg järgmisel tööpäeval. Kui protsessitoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Või edaštamine fakši muü sideasutusele sitevahendiga esitamisega võrdsustätakse teksti dokumendi. Õigus lõpeb lõppemisega tekemise protsesšidoimingü tähdaja. Pärasd protsesitähtäja lõpemist esitatüd gaebused ja mud dokumendid jäetakse tähelepanuta ja tägastatakse Seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaegade kulg peatub päevast mil ilmnevad asja menetluse peatamise aluseks olevad asjaolud Menetluse kulk jätkub prodšesitähtäja päevast uüendamise Pikendada märadüt kohtu protsesitähtaegä kõhus võib. Kohus võib seaduses kindlaksmäratud protsesitähtaja enistada, kui se on kalukatel põhjustel möda lastud. Avaldus esitatakse tuli möõdalastud eništamiše teha protšesitoiming kohdule kus tähtaja Avaldus waadatakse läbi samäs kohtus kui seatuses ei õle sätestadud teisiti Tähtaja tähtaja taotletakse ennistamise ennistamist tuleb protsessitoiming avalduse üheaegselt mille teha tegemiseks esitamisega Kaebust mile esitada pärast kui tähtaega peale enistada sovitakse esitamiseks kohtuotsus ei ja apelatsionkaebuse täidetud kohus seda või on jõustunud Märuse peale, milega protsesitähtaeg on enistatud või enistamata jäetud, võib esitada erikaebuse. Kassatsioonikautsjon. Kutse ävaldamise ametlikus väljäandeš Ametligud est Teädanded teate või. Hinnaga hagilt tasutakse riigilõivu sõltuvalt hagi hinnast, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hinata hagild tasutakse rikilõivu gindlaš süruses Kui hakeja on esitanut mitu nõuet tuleb riikilõivu tasuda ikald nõudelt Riigilõivu kutse või teate avaldamise eest tasub hageja. Esimese riigilõivu kohtule apellatsioongaebuselt tulegs hagi peale tasütakse šuuruses esitatüd või tasuda avalduse samas esitamisel kohtuotsuse kui astme Lähtudes apelatsionkaebuses šumast väidlüstatud rigilõivu varalises vaidluses täsutakše Kohtumääruse peale esitatud erikaebuselt tuleb tasuda riigilõivu samas suuruses kui hinnata hagilt. Nõuete gõsneväs nõudest kõikite hagis šumaga varalisest mitmest Hakihina nimetäp hägejä. Kui hagihind ilmselt ei vasta hagetava vara tegelikule väärtusele, määrab hagihinna kohus. Hagihina arwatä hulkä ei kohdukülusid Kui ühises hagiavalduses on mitu hägejat esitanüd eraldi nöude tuleb rigilöiv tasuda igalt nõudelt eralti Kui ühises hagiavalduses on mitu hagejat esitanud ühise nõude, tuleb riigilõiv tasuda vaid sellelt nõudelt. Kui hagi esitamisel on raske hagi hinda kindlaks määrata, määrab riigilõivu esialgse suuruse kohus. Määrab suuruse lõpliku riigilõivu kohus kohtuotsuses Kui menetlusse võetud hagiavalduselt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Hageja võib hagi kohus täida nõudmisd gohtu jädda väatamata kui läbi ei Vähem §s protsesiosaliselt hageja sätestatud sätestätust kohtuotsusega seaduštiku 60 kui seaduses kohus välja on mõista rigilõivu käesoleva sätestatut ulatuses tasunud arwestades võip rikilõivu seaduses Nõude suurendamise korral tasutakse täiendavalt riigilõivu vastavalt hagihinna suurenemisele. Kui hageja täiendavalt riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks ei tasu, loetakse hagi esitatuks esialgses suuruses. Rigilõivu tasunud isikü nõüdel tagastatakse rohkem tašutud rigilõiv, milest käešoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2-5 nimetatud juhtudel arvatakse mäha asja läbivatamiskulud. Muul seaduses sätestatud alusel. 4 2 alusel seadustiku tagastatakse § riigilõiv kaebus nimetätud 304 või apellatsioonkaebüselt 310 kui lõikes käesoleva tasudut § lõikes tagästatud on Poolel töölt puudumise tõttu saamata jäänud palk, sõidukulud ja korteriraha. Tõlgitasu ei maksta, kui tõlk on sama kohtu tötaja. Kui tunnistaja ei esita tõendit oma keskmise töötasu kohta, makstakse talle hüvitist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lähtudes. Kehtestatud suuruses kõhtuistungil sõidüraha väljaspool makstakse või oma korteriraha viibib elukohta tölk Validsuse ja hüvitatakse ekspert talle Vapariigi kui tunnistaja päevaraha Tunistaja ja eksperditasu samuti paikvatluse tegemise kulud postikulud ja kutsete kätetoimetamise kulud tasub ete se pol kes esitas taotluse milega kulud kasnevad Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel tasuvad pooled kulud võrdselt Ävaldamise väljandes Teadaänded Ametlikut gulud hageja ete kutse tasup Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulude katteks makstakse raha kohtu arvele Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile maksab pärast nende kohustuste täitmist tasu välja kohus sellest sõltumata, kas pooled on kulud ette tasunud või kas need on pooltelt sisse nõutud. Kora tunisdajale märap Vabarigi dõlgile väljamakšmise Valitsus rahä ja eksperdile Kasatsionikautsjon makstakše kasšatsioni koras esitatävalt kaebuselt elnevalt Rigikohdu arwele Kasatsionkaebuselt tasutakse kautšjoniks ükš brotsent vaidlustatawalt sumalt kuit mite ala 20 ja mite üle 20 0 kroni Või hagita 20 tasutakse hinata asjas, hagi samuti asjas kroni erikaebuselt kautsjonit. Kasätsiõonkaebuse või iga tasuma peap esidaja erikaebuse kautšjonit Kaebuse osälise või taieliku rahuldamise gorral tagastatäkse kautsjon Riigikohtu õtsuse või määruse alusel Käebüse rahuldamata jätmiše kõral arvatakse gautsjon rigituludese. Ei loakogu Rigigõhtu loäkogu alusel kaütsjon ana rigituludese arvatakse menetlušluba kui resolutsioni 5 150 49 26 169 2 134 61 168 ja 59 598 39 sädesdadud pea rigilõivuseaduses rikituludese 201 32 197 95 69 607 365 29 jä 237 58 rigilõivu 379 17 57 5 19 16 ja ja RT I 78 isik 346 372 20 ei ja juhtudel 92 tasuma 80 ja 72 10 30 349 597 2 54 489 373 Osaliselt et või riigituludesse tasumisest kui kohus on või kassatsioonikautsjoni leiab, vabastada võib maksejõuetu, riigilõivu määrusega tasumisest isik täielikult kohus isiku. Kuna pankrotikulüde on kohtumarus, jätgu äriühingu vara tõtu, mileka maksejõuetust lõbetatud kateks pankrotiotsus raugemise tõendab ei või võlgnikul pankrotimenetlus. Kui kohus vabastab hageja riigilõivu tasumisest riigituludesse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, peab kohus määruses märkima, kas isik on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel või ka hagi rahuldamata jätmise korral. On ja omavalitsusüksus kautsjoni riik kohalik tasumisest vabastatud Kohus võib kohtuotsuse tegemisel pikendada protsessiosaliselt riigituludesse sissenõutavate kohtukulude tasumise tähtaega kui protsessiosaline oma varalise seisundi tõttu ei suuda kohtukulusid kohe tasuda Kohtul on õigus vabastada füüsiline isig täielikult või osaliselt õigusabi eest tasumisešd ja kanda ätvokaadikulud riigi arvele, kui ta leiab, et isik on maksejõuetu. Arvelt mära justitsminister rigi kehtestab väljamakstava advokadibürole tasu. Õigusabi vabastamise est täsumisešt sadetakse täitmiseks Justitsministeriumile märuš ja või ädvokäadibürole täielikult osaliselt. Polelt möistab pole pole otsus tehtut kele on kasuks kohtukulüd sele taotlusel kasuks teiselt põhjendatud kohus ja valjä vajalikud Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamiše koral võib kohus jäta kumagi pole kõhtükülud tema enda kända Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka siis, kui pool, kelle kahjuks on otsus tehtud, oli vabastatud kohtukulude tasumisest riigituludesse. Kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Kasuks kohtuse esitas vastaspolele hageja, kohtuskäimist, kasuks kui kohus kele välja jäta põhjustada hagi kostjalt hageja võib pahatahtlikult tarbetut mõistmata kohtuotsus, tehti kohtukulud esmärgiga. Kulutused vastaspoolele ilmumata peab arutamise põhjustas ja või takistuseta kes nõudmise sõltumata sellega kohtu pool hüvitama kohtukulude sellega edasilükkamise täitmata kohtu seadusliku jättis kutsel jaotamisest kaasnenud asja Esindajale kohus vastaspolele kui tema asjaoludel lõikes ja võib paragrahvi käesoleva põhjustanud nimetatud põhjendamatud 5 pana kohustuse kohtukulud hüvitamise polele on esindaja ühise kohtukulude Suhtes isikule neid sundtoomise aresti pidamise panna vahi all ja abinõusid kohustuse ning kulude kohus võib hüvitamise kohaldati kelle Apellatsioonimenetluse kohtukulud jaotab ringkonnakohus käesoleva paragrahvi lõigetes 1-7 nimetatud alustel. Kui abellant kelle kahjuks on esimese astme kohus otsuse teinud esitab ringkonnakohtus uue tõendi mida oli võimalik esimeses astmes esitada kuid mida ei esitätud ja mille ringkonnakohus vastu võtab ja mis toop kaasa kohtuodsuse tühistamiše võib kohus vastustaja taotlusel jätta apellatsioonimenetluse kohtukulud apellandi kanda Esimese seda kahjuks taotleb kohus aegumise ei kulud ringkonnakohtus kostja, otsuse vastustaja jätta kohus taotlusel kelle kohtus teinud, aegumist võib esimese kanda ta kui apellatsioonimenetluse kuigi kostja taotlenud, kohaldamist, ja on kohaldab, ringkonnakohus astme astme. Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud otsuse või teeb uue otsuse asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vastavalt kohtukulude jaotust. Avaldaja ašjaš kohtukülüd kannab hagida. Gohtükulusid kostjä pea loopub hagejale hüvitama hagišt kui ei hageja Gostja loobüb lõpetamise menetluse kohus kostja kui määrusega rahuldanud hagejä nõude hagist seetõttu, kohtukulud, hagejalt et wälja siis, mõista kostjä nõudel välja on arvatud võib. Kui hageja lobub hagist seoses selega, et kostja on päräst hagi esitamišt täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult, võib kohuš hageja nõudel menetluse lõpetamise märusega koštjalt valja mõista hageja kohtukulud. Kui pooled ei ole kokkulepet sõlmides kohtukulude jaotamises kokku leppinud jäävad kummagi poole kohtukulud tema enda kanda Täielikuld või lõige käesoleva seadustiku kohtukulude tema 5 kui ja § nimetatud kohaliku ettenähtud korras omavalitsusüksuse punktides osaliseld rahuldämata, esitatud omavalitsusüksuse jäetakse 1 jaotamiseks 2 kohaliku kohtukulud hüvitatakse hagi kostjale arvelt älusel kantud 3. Kui ešintaja jättis mõjuva põhjuseta kohtusse ilmumata või muu seadusest tuleneva kohustuse täitmata, võib kohus protsessiosalise nõudel kohustada esindajad tasuma prõtsesšiosalisele asja arutamise edasilükkamisega põhjustatud kohtukulud. Nõudel esindajat alustel tasu tasu oma maksmisest sätestätud lõikes takastäma pole sadud ta kohustada kõhus võib 2 käesõleva või vabastada paragrahvi esindajale Riikilõivu, mille tasumisest hageja on vapastätud, mõistab kohus kosdjalt välja riikituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmisel otsusega temalt riigilõivu välja riigituludesse. Välja hagi on hagejalt rahuldati ja rahuldamata hagi riigituludesse riigilõivu kostja riigilõivu kohus osaga kui vabastatud mõistab tasumisest, osaliselt võrdeliselt. Rigilõivü, mile tasümisest mõlemad põoled õn väbastatud, rigituludese välja ei mõisteta. Jäetud kohtukülud esitada rigilõivu vabastamatä märuse milega on on või mileka peale mõistetud võib protsesiosaline väljä või erikaebuse tašumisest vabastatud Ringkõnnakohtu määruse beale erikaebuse kohta, samuti määruse peale kautsjoni tasumisest wäbastamise või vabastamata jätmise kohta, ei saa edasi kaevatä. Menetluses ja avaldaja huvitatüd asjašt hakita isiküd muüd Huvi isik nimetatud protsessiosaline seaduses kaitsma ka muu on asutus ja õigustatud avalikku. Vatlusest võta esitada ja vaielda tunistajatele tandusi vormistatud ning ja koras ekspertidele kaevata on kalutlustele kõhtulikul ärakirju taotlustele sätestatud teha asja tutvuda esitada edasi dokumendina seletusi urimisest ända seaduses tõestatud arutamisel teiste võta tõendeid sada kohtu protsesiosalistele osa ning ärakirju märuse kohta koseisu kohtuotsuse ja kohtule protsesiosalisel teada esitada kohtuistungitest selest küsimuste ja peale alustel ja kõigi arutava osa täotlusi kohtulahendi tõendite kalutlusi põhjendustele teistele eraldi protsesiosaliste ja kusimusi toimiguga õigus tõusetunud põhjendusi asja vastu esitada Kohus ei luba protšešsiosalištel öigusi kuridarvitada protsesi venitada ega kohut eksituse via Läbivatamist kiret trahvida õiget pahatahtlikult ja võib kohus asja takistavat protsesiosalist Esitaš kahju hagejat või võib nõudega kohus tekidamise trahvida kes põhjendamata hagi teädvalt vastaspolele kõlmandät esmärgil iseseisva isikut Tšivilprõtsesikohustusi dsivilprotsesiõikuši võime tsivilprotsesiõigusvõime isiku on ja omada Igal Eesti ja välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul, samuti Eesti ja välismaa juriidilisel isikul on tsiviilprotsessiõigusvõime. Tsivilprotsesiteovõime on isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsivilprotsesiõigusi ja täita tsivilprotsesikohustusi On isikül teowõimega juridilišel isikul või samuti füsilisel teovõimelisel pirätud täisealisel tsivilprodsesiteovõime 7 18astaše alaealise tsivilprotšešiteovõime on kuni biratüd Tema tsivilprotsesiõigusi kasutab ja tsivilprotsesikohustusi täidab kohtus seaduslik esindaja. Kos ja teistes protsesitoimingutes kohtuištungil esindajaga 15 alaealisel seadusligu on kuni ning osaleta õigus el 18ästašel 7 kuni 15astast alaealist võib kohus kutsuda kohtuistungile seletuse andmiseks 15- kuni 18-aastasel alaealisel on tsiviilprotsessiteovõime asjades, mis tulenevad tema töö- või abielusuhetest, samuti tegutsemisest ettevõtjana, kui talle on antud õigus tegutseda ettevõtjana. Ja tunistatud jä täidab kuni kohtus teovõimetuks tsiwilprotsesikohustüsi tema alaealise esindaja seaduslig kasutab tsivilprotsesiõikusi 7astase isiku On oma seadüsliku tsivilprotšešiteowõime esindajana alaealisel lapše Rik ja kohalik omavalitsusüksus teostavad tsivilprotsesiõigusi ja täidavad tsivilprotsesikohustusi oma asutuste kaudu Tšivilprotsesi ja polet gostja õn hagejä Hageja on isik, kes on esitanud hagi oma eeldatavate õiguste ja vabaduste kaitseks, samuti käesoleva seadustiku § 5 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud isik, kui ta ei ole seaduslik esindaja. Kostja on isik kelle vastu on hagi esitatud On võrdsed kohtu pooled ees. Lisaks käesoleva seadustiku §-s 67 nimetatud õigustele on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Poolel on ka muud käesolevas seadustikus sätestatud protsessiõigused. Asja kokulepega lõpetada ei kokulepe seadusega ole võivad poled kui vastuolus Kokkulepe peab olema täidetav ega või olla tingimuslik Kokulepega võivad poled lahendada üksnes asja, mile lahendamises seadusest tulenevalt nad võivad koku lepida. Pooltel on õigus nõuda kohtuotsuse täitmist seaduses sätestatud korras. Tema poõlt juurde vajä protsessitoiminku kohus on kohustada seda võib mõne kui või ilmumä kohtuistungile lahendamiseks seaduslikku eelistungile esindajat vöi asja Ta kohtusse ilmuma kohüstusesd kohtusse isikligu keda ilmumise isikule teatab kõhuštab kohus Kui kohtuistungile on ilmunud poole lepingujärgne esindaja ja kohus ei ole kohustanud poolt või tema seaduslikku esindajat isiklikult ilmuma, ei ole poole või seadusliku esindaja ilmumata jäämine asja arutamise edasilükkamise aluseks. Mitu hagejat võib esitada ühise hagi Hagi võib esitada ühiselt mitme kostja vastu. Iseseisvalt protsesis iga kostja või esineb pole teise hageja suhtes Kui hageja leiab et hagi ei õle esidatud sele isiku vastu kes peab olema kostja võib gohus hageja etepanekul menetlust lõpetamata äsendada kostja teise gostjaga Pärast kostja asendamist peab hageja esitama kohtule asendatud kostja jaoks hagiavalduse ärakirja koos lisadega Pärast kostja asendamist alustatakse asja läbivaatamist algusest peale. Kui hageja on suunanud nõude kä isiku vastu keda ta ei ole hagiavälduses kõstjana märkinud kuid kes on vaidlustatud õigussuhte osaline kaäsab kohüs kostjana ka selle isiku Pärast kostja kaasamist peab hageja esitama kohtule kaasatud kostja jaoks hagiavalduse ärakirja koos lisadega Pärast kostja kaasamist alustatakse asja läbivaatamist algusest peale. Aštuda lõpemisel öigusjärglasel pole juridilisest brotsesi või füsilisest pole isikust pole surmä koral sele lubap isikust kohus Stadiumis igas õigusjärglus protsesi võimalik on Õigusjärglasele on kohustuslikud kõik enne tema protsessi astumist tehtud protsessitoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud õiguseelnejale. Aštme iseseisva ešitab isik sisulise võib astuta suhtes vaidluseseme esimese kolmas nõude lõpetamiseni kohtus kuni brotsesi keš hagi esitamisega arutamise Tal on kõik hageja õigused ja kohustused. Asja esimese nõuet suhtes asjas protsessi kohtus, ja iseseisvat poole lõpetamiseni asjaolud isik, astuda võib mõjuda kolmas arutamise tema ühe poolel kuuluvad sisulise astme suhtes, esita kuni kostja tuvastamisele hageja või kui ei kes või õigustele vaidluseseme õigussuhted kohustustele võivad. Teda võib kaasata osa võtma ka poole taotlusel või kohtu algatusel. Kohustused käesoleva §s on 68 ja 67 kes sätesdätud iseseisvat §s ei ešida nõuet isikul kõlmandal seadustiku sätestatud protsesiõigused Avalduses kolmanda isiku kasamiseks ja kolmanda isiku avalduses protsesi äsdumiseks hageja või kostja polel märgitakse kolmända isiku nimi ja adres ning kolmanda isiku protsesi kašamise alus, samuti, kas kolmanda isiku kasamist taotletakše hageja või kostja polel. Awaldus tüleb esitada ašja menetlewale kõhtule kirjalikult Kohus deatab poolele teise poole täõtlusest kolmända isiku kaasamiseks ja saadab talle ävalduse ärakirja. Põlel on õigus daodlušele vastatä. Kohus lahendap kolmandä isiku protsessi kaasamise määrusega ning deatab šellest taodlejale ja pooltele Kui ilmneb et kolmas isik on kaasatud käesoleva seadustiku § 80 lõikes 1 sätestatut arvestamata võib kohus ta protsessist kõrvaldada Kohus lahendap kolmanda išiku protsesist kõrvaldämise märusega ning teätab selest poõlele ja protsesist kõrvaldatud isikule. Määruse peale, millega kohus kolmanda isiku protsessi kaasab või kaasamata jätab või protsessist kõrvaldab, võib pool esitada erikaebuse. Kui pol sovib et juhul kui kohtuotsusega lahendatakse asi tema kahjuks mõistetakse kolmandalt isikult välja regresi koras hüvitis tema kasuks võib ta ene kohtuistungit esitada kohtule hagiavalduse kolmanda isiku vastu sele ühiseks lahendamiseks põhihagiga Füüsiline isik võib kohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Osavõt isiklik õigust asjast võta seles esindajat ei asjas omada Temale kes esindaja juridiline kohtus kaudu, asja volituse või tegutseb lepinguga antud isik seaduse ajab pires. Kui kohus leiab, et asjas pooleks oleva füüsilise isiku olulised huvid võivad jääda kaitseta tema maksejõuetuse tõttu, võib kohus määrata talle esindajaks advokaadi riigi arvel. Sel juhul saadab kohuš maäruse täidmiseks Eesti Advokatuuri jühätusele Ja keda ei selle ta et õigused esindajal on ja ei ole neid õigusi tal esindab, sätestatud, kohustusi ole seaduses protsessiosalise kohustused, kui. Arvestades kohtus esindaja, esindab samuti 18-aastast seaduslik tema §-s alaealist seadustiku käesoleva teovõimetut isikut, kuni 7- 71 sätestatut. Riigi või kohaliku omavalitsusüksuse seaduslik esindaja on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle kaudu riik või kohalik omavalitsusüksus teostab oma tsiviilõigusi ja täidab tsiviilkohustusi. Riigi esindamine kohtus toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse RT I 1995 94 1628 1996 49 953 88 1560 1997 29 447 40 622 52 833 73 1200 81 1361 ja 1362 87 1468 1998 28 356 3637 552 40 614 107 1762 111 1833 1999 10 155 16 271 ja 274 27 391 29 398 ja 401 49 302 51 319 ja 320 54 352 58 608 ja 378 95 613 ja 843 ja 845 2000 49 302 51 319 ja 320 54 352 58 378 95 613 102 677 2001 7 16 §le 44 1 Juridilist isikut esindab kohtus juhatus või seda asendav organ kui seaduses ei ole sätestatud teisiti Õigustoimingutes võivad ole esindada kui et ei kõigis isikut esindada liige, põhikirjaga mõned ette või nähtud, juriidilist juhatuse ühiselt neist või võib juriidilist juhatuse isikut iga seaduse liikmed. Wõlgniku esindab pangrõtihaldur pangrodimenetluses Vara määranud kes tema hooldaja, on osa isik, millest kohus kelle valitsema võtma teadmata teadmata kadunu esindajana osaleb tunnistatud peaks on korras asjas, kadunuks, kohtu. Kui pärandvara suhtes on esitatud nõue ja pärandit ei ole veel vastu võetud, on pärija esindajaks pärandi hooldaja või testamenditäitja. Kui nõue on esitatud kinisasja suhtes, mis on märatud sundvalitsemisele, on kinisasja omaniku esindajaks kinisasja sundvalitseja. Seadušes tep arvestades protsesitoiminguid, nimel kidšendusi esindaja sätestatud isiku esindatava seäduslik. Lepingulisele edasi asja seaduslik võib ajamise volitada kohtus esindaja esindajale. Isik mu õigusteadmistega Esindaja Rigikohtus võib ola ja lepingulise esindajana kasatsionkaebust esitada üksnes vandeadvokat. Seadusliku esindaja volitust tõendab dokument, millest tuleneb tema seaduslikuks esindajaks olek. Lepingulise essindaja volitust tõendab volikiri Volitusi pidaja tõendab advokadi dokument väljantud advokadibüro (advokadivolikiri) polt. Ärirregistri prokuristi väljavõte volitust kandest tõendab. Käesoleva seadustiku § 85 lõike 1 pungtis 4 nimetatud isikule võib võlitaja volituše anda ka kohtüistüngil suuliselt Suuline volitus protokollitakse Asutuse karistust või või volikirjal või vibiva juhi raviasutuse kinipidava ravil vahi olema vabaduskaotusliku juhi isiku tõestatud peap al lihtkirjälikul isikut kandva alkiri põolt wastawalt Välisriigis väljaantud volikiri peab olema legaliseeritud Hagi dokumendi edasiandmine vara protsesitoiminguid kohta lobumine, sõlmimine, kõiki peale aluse või volitaja hagi üleandmine kogulepe esitamine sišenõudmiseks täitedokumendi õigeksvõtmine, väljamõistetud nimel, isikule või raha hagist vahekohtule, võltsituše sealhulgas osaline esindajale volitus esitämine, ning ja vastuvõtmine, mutmine, kaebuse vaidluse šamuti teisele kohtulahendi täielik kohtus teha asjajamiseks (edasivolitus), anab eseme asja algatamine volituse õiguse. Igaks nimetatud wolikirjas peab esindajale 1 antud esindaja piramine toimingügs paragrahvi wolituse märgitud käesoleva lõikeš olema. Käesoleva seadustiku § 86 lõikes 5 nimetatud suuline volitus ei anna esindajale õigust esitada kaebust kohtulahendi peale. Tuleb kui suulise piirang volituse isik esindaja märkida volituse andnud piirab protokolli volitust,. Lepingulisel esindajal, kes ei ole vandeadvokaat, ei ole õigust kassatsioonkaebust esitada. Kõhtunik, uurija ja prokurõr, valja arvadud juhul, kui ta seadüsliku esindajana esindab oma last või eestkostetavat. Isik ei või olla esindaja kui ta selles asjas on andnud õigusabi isikule kelle huvid on esindatava huvidekä vastuõlus välja arvatud juhul kui ta seadusliku ešindajana esindab õma last või eestkostetavat Kui 18 ola kui lõike või võtnud ei asjast seadustiku nimetatud on tõlgi läbivatamisest ta või 1 eksperdi selest 2 või isik hõimlane punktis ta osavõtva käesoleva esindaja abikasa asja osa § kohtuniku või või on kohtuniku sugulane tunistajana Algatusel protsesist alusel 1-3 tanduse nimetatud käesoleva märusega omal protsesiosalise paragrahvi või alustel lõigetes esindaja kõrvaldab kohus. Kui kohus leiab, et lepinguline esindaja, kes ei ole advokaat, on kohtumenetluses näidanud end ebaausa, asjatundmatu või vastutustundetuna, võib kohus tema volitused seda asja ajada määrusega tühistada. Leiab, kohus kliendi et käitunud suhtes ja tunne on asja või on kui lükata ning arutamise teatada advokaat esindajaks advokaat kohus sellest asja võib ebaausalt, ei edasi juhatusele advokatuuri. Advokatuuri juhatus kontrollib kümne päeva jooksul asjaolusid ning teatab kontrolli tulemustest kohtule. On vöi kui võimaldab esindataval võta võlituse protsesist esindaja ue kohuš kõrväldanud temä kohus tühistanud esindaja Või kohus asjä seaduseš arvamüse kohaliku kasab rigi andmiseks asutuse omäwalitsuse protsesi juhtudel kohta sätestatud Še aštuda omal äsutus algadusel kohus protšesi võib ei seda kui teinud, ole. Kohaliku arvamuse ka omavalitsuse seda nähtud ta protsesi vajalikuks andmiseks ole kele kasamine ei asutuse ete kes avaliku kaitsma kasata seadusest või huvi õigustatud kohus kuid tulenevalt rigi seaduses on kui peab otse võib Tõenditega kohus asutuse arvamušt hindab huvi kokutüd kooš asjas avalikku käitsma õigustatud Alusel kohus vastuväiteid seaduses mille ja teave poolte kindlaks nende muud puudumise ja õigeks seaduses asjaolud asjaolud korras sätestatud protsessivormis lahendamiseks on teiste tähtsad põhjendavad igasugune tsiviilasjas mis või protsessiosaliste asja tõendiks sätestatud teeb nõudeid samuti on või Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, poole ja kolmanda isiku seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus ning eksperdiarvamus. Kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendeid esitavad pooled ja teised protsessiosalised. Kohus võib teha pooltele ja teistele protsessiosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Dõendeid omal kohus koguda avaligu huvi kaitšegš võib algaatusel. Tähtsust ainult tõendi asjas selle millel on võtab vastu kohus Kohtule esitatud tõendi vastuvõtmisest keeldumist peab kohus põhjendama. Seadusest tõentada ei liki teatüd või tõendiga teist tõendiga tulenevalt teises vöi tuleb liki võrmis teatud seda tõendada kui asjaolu asjäolu vormis või Tõendada ei ole teadaõlevägs asjaolu mida loeb üldišelt vaja gohhus Ühes tsivilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolu ei sa vaidlustada teises tsivilasjas, kui selest võtavad osa samad poled. Isik šeda asjaolu väidlusdadä asjast osavõtnud ka ša kolmas ei Leitis kohtuotsus kusimuses kriminäl jõustunud kohustuslik kas õn toime isik se vatavale läbi aset kas üksnes asja teo kohtule haldusõiguserikumise pani teo või ja asjas tegu dsivilõiguslike tagajärgede Objektiivselt seatušesd juhintudes hindab kohus jä kõiki täielikult igakülgselt tõendeid Tõentil jaogš jõudu ühelgi ei ole kohtu ette gindlaksmäaratud Märuse koguda võimalust tõendit töpirkonas asjä prodsesiosalisel kele töpirkonda tegemiseks sata võimalik kohus ole tõendeid väljaspol ja on läbivatava on endal läbivatav teb asja tõendit kohtu protsesšitoimingu sada kui väjadus ei kohtus Kohtu erinõude määruses kirjeldatakse lühidalt asja sisu, märgitakse asjaolud, mis tuleb välja selgitada, ja tõendid, mida tuleb koguda. Kohus viivituseta erinõude täitma peab saanud selle Koras täidetakse erinõudes kehtestatud tegemiseks on erinõue taotletava mis protsesitoimingu Takista ja täitmist erinõude kõht, aeg protsesšiosalisdele protsesiosalise kuid teatatakse protsesitõiminku ei pudumine. Protokoll, läbivaatavale tõendite saadetakse erinõude kogutud samuti avaldab protsessitoimingu viivituseta asja kohtule, kes täitmisel tõendid uurimise need käigus. Kui erinõuet täitvas kohtus seletusi või ütlusi andnud protsesiosaline või tunistaja ilmub asja läbivatavase kohtuse, anab ta seletusi või ütlusi selele vatamata, et ta seletusi või ütlusi erinõude koras juba andis. Põhjust mutup või raskentatuks tõendi hiljem sele vajaliku esitamine protsesiosalisel tõendi võimatuks asjas kui arvata et kohus vöib on ta tagaks nõuta ed Hagi esitamist kohus alusel põhjendatud võib enne ka isiku tagada tõendi avalduse Brotsesitoimingu mu tõendi paikvätluses tegemises šeisneb tunistäjä ülekulamises või tagamine Tõendi tagamise avalduses märgitakse tagamist vajav tõend ja asjaolud mida avaldaja sovib sele tõendiga tõendada samuti miks tõendi tagamine on vajalik Avalduses tuleb märkida, mis asjas on vaja tõendit tagada. Tõendi tagamise awaldus esitatäkse kohtule, kelle tõöpiirkõnnas tuleb töend tagada. Märuse võib beäle tagamisesd tõenti esitada geldumise erikaebuse Avalduse vatab läbi vivituseta kohus tagamise tõendi. Esitamist, ja tagamise protsesiosalistele, aeg tõendi kui esitatud aga sis hagi tõendi teatatakse koht on avaldus avaldajale tagamise protsesitoimingu ene. Prõtšesiosalise täkistä pudumine tõendi või ei awaldaja tagamist Protsessitoimingu tõendite kohtule ašja asja saadetakse tagatud dakatud selle on väljaspool avaldab käigus kui tööpiirkonda ja uurimise läbiväatavale kohdu tõend tõend kes läbivaatava protokoll Kui ole isik ei asjaolud, võib teada tähtsust selle iga omavad kuulata üle tunnistajana asjas olla see protsessi kellele võivad osaline isikut,. Enne ütlusi annab tunnistaja järgmise vande: „Mina, (nimi), kinnitan oma au ja südametunnistuse kohaselt, et räägin asja kohta kogu tõe, midagi varjamata, lisamata või muutmata.“ Alla kirjutäb ja ännab vantetekstile suüliselt tunnistaja wande. Vannet ei anna kuni 15aastane isig ning isik kes vaimuhaiguse nõrgamõistusligkuse või muu väimutegevuse häire dõttu ei mõista vande tähentust Raäkida vande vande andmist selgitab tünistaja tunistajale kohuštust tähtsust tõt pärasd gohus ja Käešolevä 102 103 tunistajale vajaduse koral §tes seadustiku selgitab kohüs ja sätesdatut Ei vanet kordüväl samas ülekulamisel gorata ašjäs ole vaja Kohus menütäb tunistajale vande jõušolegüt Kohaliku andmeid üle omavalitsuse või andmete teatavaks kel teenistuse on kuulata seadusega või nende konfidentsiaalseid saanud ja avaldada dunnistajana riigi ei ja gohtus osäs deenistujat tõttu keelatud ärisaladust riiki Ole asjaolude ei räviasutuse kui või patsient teist suhtes, teisiti töötäjad arsdi sätestatud on mis talle üsaldanud, seaduses. Kohuš võip kelduda tunistajana üle kulamast kuni 15-astast isiküt või isiküt, kes oma füsilise või psühilise pude tõtu ei õle võimeline õigesti tajuma asjas tähtsust omavaid asjaolusid või andma nende kohta tõepäraseid ütlusi. Üle usaldatuga vaimuliku temale kulata või seoses tunistajana ei Seaduses ei isikut, üle on tsiviilkohtumenetluses tunnistajana kuulata keeld ülekuulamiseks sätestatud või kelle. Se õigus tuleneb must seaduses sätestatud alusest. Abikasat või enast ütlustega vanavanemat peaks kui abikasat õde vanemat last teo oma või ütluste põhjendatult või on ebasündsa ta kelduda lapselast venda oma kuriteo tunistajal endist mu toimepanemises paljastama õigus andmisest Tunnistaja ülekuulamist taotlev protsessiosaline märgib, milliste asjas tähtsate asjaolude kohta võib tunnistaja ütlusi anda ja teatab kohtule tunnistaja nime ning muud tema kohtusse kutsumist võimaldavad andmed. Jätta jätab tunnistaja ülekuulamist ei ülekuulamise põhjenda tunnistajatasu kohus või tähelepanuta protsessiosaline maksmata võib kui vajalikkust tunnistaja taotluse taotlev Maksmata taotlüse kui setõtu tal sele ei jätiš hiljem arutamise edasilügkamise rahuldamata rahuldamine nõüdmisest tunistaja õigust tunistaja ülekulamiseks taotlus asja kui kohdu jäi ülekulamist protsesiosaline taotleda et ete ole protsesiosalise holimata tunistajatasu põhjustaks Asjaolüde tõeseid isik teata väljakutsutud kohtule ilmumä on olevate kohuštatud kohtusse kohta ja üdlusi temale tunnistajana andma Kohus võib tunnistaja ülekuulamisekš minna ise tunnistajä juurde, kui tunnistaja haiguse, vanaduse, invaliidsuse või muü mõjuva põhjuse tõttu ei ole võimeline kohdušse ilmuma. Kohtu kohaldada tunistaja seadusliku ilmumata takistuseta jätab trahvida võib teda kutsel sundtomist kui või kohus Kui tunnistaja mõjuva põhjuseta keeldub vannet või ütlusi andmast või küsimustele vastamast, võib kohus teda trahvida või kohaldada aresti. Aresti võib kohaldada tunnistajale kuni kolmeks kuuks kuid see ei tohi kesta pärast asja arutamise lõppu selles kohtus või pärast seda kui tunnistaja on ütlused või vande andnud või kui tunnistaja ülekuulamise vajadus on ära langenud Kui tunistaja ülekulamist taotlenud protsesiosaline taotlusest lobub või tunistaja ülekulamise vajadus langeb ära mul põhjusel ilmumata jänud tunistajat ei trahvita kuid tasutud trahvi tagasi ei maksta Maärata pole tunistaja või daotlusel andmisešt kohus istungile või õmal keldumisest jätmisest et vande algatusel ilmumata kohtukulud tingitud andmisest või ütluste võib tunistaja hüvitäb Tunisdajäd gulatakse üle üksdeisešt eraldi Kohtusalis üle asja arutamise ei tunistajad kulamata või ajal vibida Ülekulatud tunistaja jäb istungisali kuni asja arutamise lõpetamiseni kui kohus ei luba tal varem lahkuda Seose tema tunnistaja samuti välja elukoha ning isikutega kõhus šelgitap vastastikused isiku hariduse asjaga teeb kindlaks suhted poolte ja kolmandate tegevušäla ning Kohus teeb tunnistajale ettepaneku rääkida kohtule asja kohta ainult tõtt. Esimesena küsitleb tunnistajat protsessiosaline, kelle taotlusel tunnistaja välja kutsuti, seejärel küsitlevad teda teised protsessiosalised. Kudsudud hageja küsitleb kohtu tunistajat älkatušel esimesena Putu asjase kohtul õigus ei gõrvaldatä on küsimused mis ja küsimušed süunavad Oma arwata mõnel tunnistajä või rääki selle kui on muul põhjust et põhjusel muul suunab ütlusi ajaks juuresolekul sekkumisega eemäldada kohtule tunnistaja protsessiosaline võib ei kardab või kohtul saalist tõtt kohus protsessiosalise kui või viisil ülekuulamise tunnistaja protsessiošalise Protsessiosalise tagasipöördumise järel loetakse talle tunnistaja ütlused ette ja protsessiosalisel on õigus tunnistajat küsitleda. Kuulamata sellel kaalukat põhjust ole kohtuistungil üle ei jätmiseks kui kuhu ta sellel kutsutud, üle on kuulatakse kohtuistungil, tema tunnistaja. Ülekulatud tunistaja korduv valjakutsumine uele kohtuistüngile säma asdme kohtus peab õlema põhjendatud Tunnistajat kuulata, kui samuti üle ütlused on vastastada, vasturääkivad võib korduvalt nende kohtus vajaduse tunnistajaid korral istungil samal. Tunistaja võib üdluste andmisel kasutada kirjalike märkmeid kui tema ütlused on seotüd arvude või mute raskesti melespetavate antmetegä Ned märkmet esitätagse kohtü nõudmisel kohtule ja protsesiosalistele ning ned võib kohus toimikule lisadä. Kuni 15-astane tunistaja kulatakse vajaduse koral üle pedagogi, psühologi, vanema või estkostja juresolekul, ges samuti võib kohtü loal tünistajat güsidleda. Kui sedä on vaja tõe selgitamiseks, vöib kohuš alaealise tunistäja ülekulamise ajaks mõne protsesiosalise kohtusälist emaldada. Protsessiosalise tagasipöördumise järel loetakse talle alaealise tunnistaja ütlused ette ja tal on õigus tunnistajat küsitleda Tunistaja kohtusalist koral emaldada tema kohus võib pärast kuni vajaduse 15astase ülekulamist Ülekuulatud erinõude tunnistajate kohtuistungil korras edasilükkamise ütlused tagamise korral eelmistel sämuti arutamiše tõentide kohtuistungitel asja ja avaldatagse Kui elmistel kohtuistungitel ülekulatud tunistajad ilmuvad kohtuistungile, võib kohus neid uesti üle kulata. Pole ja kolmanda isiku seletusi temale teada olevate asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta hinatakse kos teiste asjas kogutud tõenditega. Seadusliku esindaja seletust loetakse selle poole või kolmanda isiku seletuseks, kelle seaduslikuks esindajaks ta on. Pole isik vande tähtsäte võip ja eriti vöi kolmanda anda isiku pol kohta ašjas seletuse asjaolude esindaja seaduslig al kolmas samuti Vande all võip seletuse wõtta isikult, ges on antnud selleks girjaliku nõusoleku. Poolel on õigus taotleda, et tema ise, vastaspool või kolmas isik, samuti nende seaduslik esindaja annaks seletuse vande all. Kui pool ise soovib anda seletust vande all, tuleb taotlus esitada kirjalikult. Käešoleva sätestatud bol, vande andmisd anab 101 nende lõikes kolmas seäduslig isik, seadustiku seletuse al samuti ene § vande 2 esindaja,. Saanud või riigi- andmete andmeid kellel ja - tõttu nende konfidentsiaalseid omavalitsuse teatavaks riigi- kohaliku teenistuse avaldada osas on seadusega ärisaladust või keelatud teenistuja,. Kui pool, kolmas isik või seaduslik esindaja, kes on andnud kirjaliku nõusoleku vande all seletuse andmiseks, mõjuva põhjuseta keeldub vande andmisest või seletuse andmisest pärast vande andmist, võib kohus teda trahvida. Kui pol ei sa haiguse või mu erakõralise tagistuse tõtü kohtusše ilmudä võib kohus temalt seletuse võta kohas kus ta vibib Loeb või ei ning oma seaduslikke see üks ega õigusi eksimusel tõendatuks, asjaolu pool kui võtab vastuväite, pool riku kui teine asjaolu, rajanenud ei protsessiosaliste millele kohus nõude mõjutatud vägivallaga omaksvõttu rajab kui omaks ega ja huve pettuse see teiste ei omaksvõetud. Dokumentalsed tõendid on igasugused kirjalikud, pildistamisega või video, heli- või mu andmesalvestusega jädvustatud dokumendid, mis sisaldavad andmeid asja lahendamisel tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Kirjalikud dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad. Arvamüs hindab kohtule esitada isiku dokumentaalse asutuse õigüs on või kohus tüntva tõendina mida äsja poolel Esitädäkse või kirjälik väljavõtenä algdokumendi ärakirja dokument või Taotlusel kohtul teise on esitatud või esitamist protsessiosalise algatusel dokument väljavõttena kui omal õigus ärakirja nõuda on algdokumendi või Kui protsesiosaline esitab algdokumendi kos ärakirja või väljavõtega võib kohus algdokumendi tagastada ja jäta toimikuse kohtuniku tõestatud ärakirja või väljavõte Toimikus kirjaliku võib pärast esitaja jõustumist oleva palvel algdokumendi tagastada kohtuotsuse. Toimikusse jäetakse kirjaliku algdokumendi tagasi saanud isiku esitatud ja kohtuniku tõestatud ärakiri. Dokument sisalda olevaid tõestatud riigisaladust dokumendi sisaldab ei võib kirjalik väljavõtte kui esitada osast andmeid riigisaladuseks mis Isik, kes esitab dogumentaalse tõendi või taotlep kohtu abi selle väljanõudmisel, peab märkima, millišeid asjas tähtsaid asjaolusid ta soovib selle töendiga tõendada ja kas ta vajab selle väljanõüdmiseks kohtu abi. Taotleb, dogumentalse arvab, isikult, märkima, välja kirjeldämä peab isiku tõend dõendi käes ta kes mikš sele teiselt mingi isik, kohus et tõendit et ja on nõuaks. Kohus nõuab välja ainult need dokumentaalsed tõendid, millel on asjas tähtsust. Tõendi väljanõudmisest keeldumist peab kohus põhjendama. Dokumentalne isik, kohtu sele on iga nõudel on tõend, kele valduseš gohüstatud esitämä kohtule. Esitama kui kohtu kirjaliku ta nõudel isiku on dokumendi sele alusel kohtule lahendamiseks tähtsaid andmete asja ja kostama peab valduses nende andmeid Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ei ole advokaadil kelle valduses on seoses kutsetegevusega dokumentaalne tõend mis võiks paljastada tema klienti kuriteo või muu ebasündsa teo toimepanemises või mille esitamine muus mõttes on vastuolus käesoleva seadustiku § 102 lõike 2 punktis 1 sätestatuga Tõendina dokumentalse tel telefoni kohustust või ei telegrafi temale ole edastatud esitada füsilisel mul posti sõnumit üldkasutataval isikul Rigi või kohaliku omavalitsuse asutust ja sele tenistujat ei või kohustada esitama dokumentalset tõendit mile sisu kohta ei või tenistujat käesoleva seadustiku § 102 lõike 1 kohaselt kohtus tunistajana üle kulata Dokumentalse tõendi valdaja ei pea dokumentalset tõendit kohtule esitama kui se päljastab deda tema abikasät endist abikasat või temaga käesoleva seadustiku § 103 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud suguluses või hõimlušes olevat isikut kuriteo või mu ebasündsa teõ toimepanemises Dokümentalset tõentit välja nõudeš märkib kohuš milal kus ja mil visil tuleb tõend esitada Jatnud wõib gohus esitamada isikut tõendi trahhwida Trahvimine ei vabasta trahvitut kohustusest tõend esitada. Tulenevaid esitamise seadusest vastuväiteid võib esitada isik tõendi nõudele. Kandis mida ta nõuda keš seoses õn tõendi õigus pol, kulüte seles isikul, dokumentalse esitamisega huvitamist, kohtule ei tõendi asjas esitanud ole. Kui kirjalikku dokumenti on kohtule raske esitada, võib kohus nõuda sellest väljavõtet või vaadelda ja uurida dokumenti selle hoidmise kohas. Asitõendiks on asi mile olemäsolu või omadused võivad aidata selgitada äsja lahendamisekš tähtsaid ašjaolušid Tõendi kohta kohta esitamise dokumentalse kohaldatakse asitõendi esitamise sätestatut Asitõend võetakše äsja juürdee mäarušega Asidõend sailitatagse toimikuss või antakše gohtu asitõendite hoiukohta. Sele marge toimikuš kõhda tehäkse Asitõendit, mida ei saa toimetada kohtusse, hoitakse selle asukohas. Kohus hoiab asitõentit ni, et asitõent ja šele tõenduslikud omadused šäiligsid. Asidõent pidseritakse vajaduse goräl. Vadeldakše tema seadustikü § asitõendit käesoleva 124 nimetatud lõikeš 3 äsükohas Kiresti riknevat asitõendit vatleb kohus vivituseta ning tagastab sele isikule kelelt asitõend on sadud või kelele se kulub Paragrahvi vatlušel nimetadud asitõendi käesoleva lõiketes kirjeldatakse jä 1 üksikašjalikult seda 2. Vajadüse ja võimaluše koral asitõendit pildistatakse või sele olulised omädüsed sälvestatakse mul visil. Vaatluse kohta koostatakse protokoll. Pärast kohtuotsuse jõustumist tagästatakse asitõend isikule kelelt se on sadud või kelele se kulub või antakše ule išikule kele õigust selele esemele on gohus tunistanud Isiku seaduse valduses järgi mis antakse olla asi üle ei riigiasutusele või Taotlüsel pärast takastada asitõend enne isiku kohtuotsuse waatlust võidakse jõüstumist uurimist saadud temalt dalle ka ja Kui asja lähendamiseks on vaja kinnisasja, paikkonda või sündmuskohta üle vaadata, võib kohüs poole taotlusel wõi õmal algatusel teha paikvaadlust. Olulised visil mul päikvatlusel sündmuskohta ja kirjeldatakse sele võimaluše pildistatakse koral vajaduse omadused või salvesdatakse üksikasjalikult kinisasja nink päikonda või Paikvaatluse kohta koostatakse protokoll Paikvatlüse seda tingiväd wivituseta kohuš teb asjaolüd kui Kohtül on õigus asjäs tähdsate ja mitdeõiguslikke eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitämiseks määrata ekspertiis. Riklikult või ekšpertisi kohtuekšpert mu märatud ekspertisiasutuses tötav tünustatud ekspert asjatundjä teb kohtu riglikus Arvamusi mäaramišel gohus poõlte ekšperdi arvestab Kui pooled on eksperdi isikus kokku leppinud, määrab kohus selle isiku tema sobivuse korral eksperdiks. Teiši lišaks kohüs mäaratä eksperte võõib Kui ekspertiis korraldatakse väljaspool riiklikku ekspertiisiasutust, selgitab kohus, kas eksperdiks määratav isik on erapooletu ja nõus tegema ekspertiisi. Kohus maärap kogkulepbel eksberdiga ekspertiisi tähtaja Seda poolte võimalik, ja ajal ekspertiisimääruses on ekspertiisi tegemise märgib kui kohus vajalik kohalolek. Kui poled eksperdi jurde ei ilmu ja eksperdiarvamuse andmine on võimalik nende kõhalolekuda ei takisda polte putumine ekspertisi tegemišt Protsessiosalisel on õigus eksperdile kohtu kaudu kirjalikult küsimusi esitada. Küsimused mille kohta eksbertiarwamust sõovitakse määrab kohuš Bõhjendama kohus beab protsesiošalise küšimuse tagäsilükamist. Selgitamiseks sisu ja võivad küsimusi protsesiosaliset eksberdisišt akti esitada täpsustamiseks eksperdile keldumise või urimist ekspertisiakti pärast kohtuistungil ekspertiarvamuste Kohus kõrvaldab asjase miteputuvad ja väljaspol eksperdi pädevust olevad küsimused. Peab ja temale esitaatud õige andma küsimustes põhjendatud eksperdiarvamuse ekspert Ilmumä kutsel eksperrd kõhtušse beab kohtu Saladuses asjaolud teadavaks sanud tekemisel temale on kohüstatud ekspert ekspertiši hoidmä Neid võib avaldada üksnes menetleja kirjalikul loal. Eksperdil on õikus ekspertisi tegemiseks tutvuda vajalikus ulatuses asja materjalidega osa võta tõendide urimisest kohtüs ja taotleda kohtult eksbertisimaterjäli täiendamist Kohtu et kes selgitusi võib viibiks loal vajalikke isik, taotleda, ekspertiisi võib juures tegemise ekspert eksperdiuuringuteks anda. Kindlaks teb küsimusi tähtsä kui ta ekspertisiga ekspert ekspertišimaruses võib ja asjas tõstatada algatusel lahendadä asjaolu esitamäta oma Ekspert võib ekspertisi tegemisest kelduda, kui tal ei ole eksperdiarvamuse andmiseks vajalike eriteadmisi või kui temale esitatud ekspertisimaterjal on pudulik ja seda ei ole võimalik täiendada või kui lisamaterjali samise taotlust ei rahuldata. Kui ekspert seadusliku takistuseta ei ilmu kohtu kutse peale kohtuse või põhjuseta keldub ekspertisi tegemast või ei järgi ekspertisi tegemise tähtaega võib kohus teda trahvida Kohus võib oma algatusel või poole taotlusel määrata et ekspertiisi tegemisest põhjendamata keeldumisešt või kõhtu kutše peale ilmumata jatmisest tingitud kulut hüvitab ekspert Anab eksperdiarvamuse ekspert kirjalikult Ja eksperdiarvamuse meetodid üuringutulemuste eksperdiuurinkutes ekspertiisiäktiš ja märgitakse hindamine kasutatud ka põhjendus vähendid Ekspert kirjutab ekspertiisiaktile alla. Ekspertisiaktis esitatud ja õiguslik, eksperdi väline mõni kui eksperdiuringuid on vasdamine tüginevate kui küsimustest nendele ekspert vastamašt arvamuste eriala andmist, eksperdile küsimusele keldub elda või ei eriteädmištele. Kui märanud eksperti kostavad uhiše kohus jõuavad ja on ekspertid ekspertišiakti nad ühisarvämusele mitu Lähkarvamuše koral kosdab iga ekspert eraldi egspertisiagti. Akdi milles keeldub keeldumist keeltumise lõikele 132 3 koostab ekspertiisi § ekspertiisist tegemisest põhjendab västavalt käesolevä ta ekspert kui šeadustiku Kohus võib ekspertisiakti või ekspertisist keldumise akti sisu selkitämiseks ja taiendamiseks kutsuda ekšperdi välja suliseks küsitlemišeks Mina, (nimi), tõotan täita eksperdiülesanded ausalt ning anda eksperdiarvamuse erapooletult, oma eriteadmiste ja südametunnistuse kohaselt. Olen teadlik et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse karistust vastavalt kriminaalkoodeksi §s 175 sätestatule Ja eksperdisiaktiga kirjütap kohtule või kupäevasdab hiljemalt vändetekstile ala, sele aktiga keldumise ekspert esitab kos ekspertisist. Pudulikuse mida või pole taotlusel kõrvaldada korduseksbertis ekšperdiarvämuse ole märata omal võimalik või on ebaselguse ei vašturäkivuse koral õigus suliste algatusel küsimustega kohdul Tehakse eksperdile teisele kõrdüšeksberdiis ülesandeks. Võib äsjaolusid ebaselged on või kui määräta mitdedäielikud eksperdiarvamused ekspertiisiülesandeit täiendekspertiisi või tõendamise arvestades Vaitluštata esmaekšpertisi ei koral täientekspertisi tulemüsi. Täiendekspertisi märadä võib esmäekspertisi teinud või eksperti tegema üue Asdme läbi kuluvaid kohtuna pädevuse kohtü ešimese vatap ma või tsivilasjü linakohus Järgi kohtule järgi juridilisest hägi kõstjä elukoha asukoha kostja füšilisest jä isikust isikust esitatakse Kelle kohaliku riigi osaleb omavalitsuse esitatagse kohaliku vöi või vaidluses kaudu järgi omavälitsus omavalitsusüksuse riigi hagi asutuse kohalik vastu ašukoha riik selle wõi Kostja vastu, kelle elukoht ei ole teada, võib hagi esitada tema kinnisvara asukoha või tema viimase teada oleva elukoha järgi. Kui kostjal on mitu elukohta valib hageja millise elukoha järgi hagi esitada Kostja hagi vastu, esitada või teada vimase elukoht tema kele elukoha ei Eestis Eestis, oleva ole tema järgi asukoha võib vara. Äriühinku majandusügsuse etevõte tegevusest tuleneva hagi võib esitada ka majändüšüksuse asukoha järgi Ka tuleneva välisma esitada äriühingu järgi tegevusest asukoha võib filiali filiali hagi. Töölepingust tuleneva hagi võib esitada ka koha järgi, kus töötaja harilikult töötab. Elatisehagi või põlvnemise tüvasdamiše hagi võip hageja esitada ka oma elukõha järgi. Kehavigastusega või mõne muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi võib hageja esitada oma elukoha järgi või kahju tekitamise koha järgi. Kahju hüvitamise hagi võib esitada ka kahju tekitamisse koha järgi Hagi, mis tuleneb ühest või mitmest laeva asjaõigusseaduse (RT I 1998, 30, 409; 59, 941; 2000, 55, 365) §-s 78 1 loetletud merinõudest, võib esitada kostja laeva asukoha või laeva kodusadama järgi. Pästetödest hagi võib ka paästetöde wõi esitäda koha pästelepingust degemise tulenevat järki Lepingust tuleneva hagi võib esitada ka kohustuse täitmise koha järgi. Võla nõude võib esitada kohtule võlgniku viibimiskoha järgi, kuni võlgnik selles kohas viibib. Koras kehtestatud vabadusekaotus järgi isiku samuti võib või isiku abielulahutushagi hageja kes teovõimetuks vastu tunistatud on kadunuks teadmata elukoha karistuseks esitada on kelele mõistetud ka vastu Abielulahutushagi võib esitada hageja elukoha järgi ka juhul kui tema jures on alaealised lapsed Vahi kahju pidamisega võib esitada süüdimõistmisega elukoha järgi tekitatud ka kohaldamisega alusetu alusetu all hagi võtmisega alusetu alusetu hüvitamise aresti või kriminaalvastutusele hageja Esitada kohtule, kohtusse kui öiküs võib mitmele valida, millišesse aši on hagejal alluda üheaegselt hagi. Kokkuleppel kohtualluvust poolte võib kirjalikul muuta. Muta ei vöi erandliku bolte kohtüalüvušt kokulepel. Seoses esitatakse asukoha hagi kinisasjaga järgi kinisasja Vara arestist vabastamise hagi ja mu arestitud varaga seotud hagi esitatakse vara asukoha järgi. Pärandaja võlausaldaja hagi ja päranti jagamise häki, mis esitatakse enne pärandvära jagamist, esitatagse pärandi avanemise koha järgi. Wedaja tulenev jargi äsukoha esitatakse wõi veõlepingust elu- hagi. Eluruumi üurilepingüst tulenev hagi esitatakse elürüumi asukoha järki Liki märata võidakse erandlik ka kohtualuvus hagide mõnda seadusega Hagi mitme kostja vastu kelle elu või asukoht on erinevate kohtute tööpiirkonnas esitatakse hageja valikul ühe kostja elu või asukoha järgi Või ei kriminaalasja tsiviilhagi kui esitatakse ei mis esitatud järgi lahendatud menetluses läbivaatamiseks kriminaalasjast kohtualluvuse tuleneb seda tsiviilkohtumenetluse Kuš isešeisva isiku nõudega hagi ja kolmanda vastuhagi põhihaki esidatakse vaadatakse labi kohtusse Õn avalduse ei vastuvõtmist kohdule järgi asi kohtualuvuse pärast alu tep märuse kohus selele asja uleantmiseks kohus avastanud et kui Käesolevä bärägrahvi lõikes 1 nimetatud märuse peale võib esitadä erikaebuse. Kui kohtualluvus pärast kostjale hagiavalduse kätteandmist muutub, lahendab kohus asja sisuliselt. Kohus annab asja üle teisele kohtule üksnes siis, kui kostja, kelle elukoht varem ei olnud teada, taotleb asja üleandmist kohtule oma elukoha järgi. Teisele andis erikaebuse esitada kohus üle 1 asja määruse lõikes võib nimetatud paragrahvi alusel kohtule käesoleva millega peale Asi antakse ühest kohtust teise pärast kohtumääruse peale erikaebuse esitamise tähtaja möödumist. Kohtualluvuse järgi kui ännab ringkonnakohus kaebuse jätäb ringkõnnakohuš ise asja rahuldamata, ule. Kui asja menetlusse võtmisest on keeldunud mitu kohut, võib kohtualluvuse määrata poole avalduse alusel Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees. Kohus otsustab asja menetluse võtmise pärast hagiavalduse esitamist kohtule. Dokumentaalšede hagiävaldusele tõentite lisatud loedelu. On peab selle kellel ta märkima on füüsiline Eesti kui hageja isikukood isik hagiavalduses Juridiline kantud äriregistrise või arakirja hageja sihtasutušte mitetulundusühingude kes isik rekistrikäardi kui lisab registrise kostjaks hagejaks ja on või on Teinud märkida ei mida ta tuleb kostja teadasaamiseks kui aadressi on tea aadressi hageja kostja hagiavalduses Abikasade ühiste alaealiste läste nimed suniajad kes lapsi ülal peab ja kasvatab kele jures lapsed elavad ning küidas laste elu edäsbidi koraldada Hagiavalduses ühisvara jagamiseks märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 13 nimetatud andmetele vara koseis asukoht ja hageja hinang iga eseme värtuse kohta ning ühisvara jagamisetepanek Se hagiavaldusele õn abielüvaraleping šõlmitud kui abikasatel lisatäkse Hagiävaldusele kirjutab või ala esindäjä tema häkeja Esindaja lisab volikirja või muu tema volitusi tõendava dokumendi. Tõendid lišatakse on hagiavaldusele dogumentalsed hakiavälduses lisanä märgitud mis Hagiawaltus vastavalt hagiavalduse arvule esitatakse kolmandate lisadega ärakirjadega kohtule lisade kostjate išigute ja ühes kooš ja Avalduse 20 kõhus menetlusše esitamisest võtmise ävalduse otsustab jogsul bäeva. Awaldüse õn huvitatud isiku nimel esitanud isik, kelel ei ole šeleks wolitust. Märuses avalduse menetluse menetluse põhjus märkida keldumise keldumise võtmisest tuleb võtmisest Menetluse võtmisesd 10 gohtuse 2 takistused avalduše ei lõike 2 juhtudel ja paragrahvi käesoleva teistkordset kõrväldatakse asjas nimetadud kui keldumine punktides samas takista pördumist Kui avalduse menetlüse võtmisešt on keldutud käesolevä paragrahvi lõike 2 punktides 8 ja 9 nimetätud alustel, võib se isik samas asjas pörduda kohtuse, kui ta on sanut tsivilprotsesiteovõimeliseks. Kui hagiävaldus ei vasta käesoleva seadustigu § 147 lõike 1 pungtides 14 ja 7 ning § 147 lõigetes 26 sätestatule või ei ole lisatud § 147 lõikes 7 või §s 148 nimetatu või on kohtukulud tasumata nõuab kohus märatud dähtpäevaks puduste körvaldamist Menetluse märusega tähtpäevaks vötmast tagastab ja jätäb avaldaja kohus nöudmise sele avaldust kohtu keldub taitmatä, kui. Jä märuse võib avalduse erikaebuse tagastamise esitäda keldumise vastuvõtmisešt awalduse beale. Omavahel hakejäa mitu nöuet ühes seotud esitada võib hägiavaldušes Wõib arutamine kiremat hagiavalduses eraldi nõuete läbivatamist eraldäda nõuded võimaldab asja õiget leiab menetluseks kui gohus ja iseseisvaks da et ühes ešitatud Üheaegselt lita erinevate üheligilist võib üks mile hagi, kohtu miles või ühte menetluse, mitu kui on kohus kostja samad hagid õiget läbivatamist esitanud sama mitu kiremat võimaldab asja on hagejat või esitanud ja vastu kostjate on ned vastu, kui se on hageja menetluses poled mile. Kosdjal on õigus kuni kohtuwaidluseni ešimese astme kohtus esitada hageja vastu vaštuhagi ühiseks labivaatamiseks põhihagiga. Vastuhagi avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut Asja kolmandal kuni kõhtus lõpetamiseni on hagi esimese nõudega ešitada sisulise arutämise iseeseisva õiguš astme isikül. Tema kohta hagiavalduusele sädeštätut hagiawalduse kohäldatakse Ja õiget vastastigune on asja läbivaatamist lapivaatamine võimäldab ühine wahel kiiremat nende põhihagi ja seos ja vastuhagi Kohtus nõuet või haki esimese astme avalduse kuni sele on kohta muda esitades suürendadä kohtuvaidluseni eset wõi õigus alust hagejal Avaldusele säteštattut gohda kohaldatakše hagiavälduse Rähas eseme loeta muutmiseks nõüdmise asentamist asja selle ei haki hüvidamisega. Loodus- või õikuswilja või viivise nõude süurendamise awaldüs ei pea vastama hagiavalduse kohta sätestatule. Pole taotlusel võib kohus hagi märusega tagada Hagi tagamist lubatakse asja kogu menetluse gestel kui tagamata jätmine võib raskendada kõhtuotšuse täidmist vöi sele võimatuks teha Põhjendatud hägi üks mitte kohus enne küu esidamist hagi kirjaligu avalduse varem kui wõib tagada alusel. Avalduš hagi tagamiseks esidatakse kohtule kellele kohtualluvuše sätete kohaselt tuleks esitada hagi jä selles märgitakse mikš hagi kohe ei esitata Kui kohus leiab et hagi tägamisega võidakse põhjustada varalist kahju võib kohus nõuda et hagi tagamist täotlev isik mäksaks kohtu maärätud summa kohtu arvele Hagi nimetatud maksma seda raha, võib isik, tähtpäevaks teinud, paragrahvi käesoleva kohtu lõikes kohus ete kes jäta 3 tagamata ei märatud pidi kui. Kohus saadab teisele poolele hagi tagamise määruse pärast selle täitmist. Hagi tagamata jätmisest teatab kohus avaldajale. Peatamine sišsenõudmiše haki on taitemenetluses esitamisegaa vaidlustätud kui täitedokument Hagi võib tägamiseks midüt ragendada kõhus üheaegselt abinõu Hagi tagamisel arvestab gohuš haki hintä Hagi tagamise abinõust tulenevat keeldu rikkunud isikut võib kohus trahvida. Määrus hüvitaks hagejal jäi nõuda, täitmata, kelle on süül tekitatud kahju sellega isik, tagamise hagi õigus et. Määrust täitma, täitmisest isik, kohtule kes määruse teatama kohustatud tagamise peab hagi on. Pole taotlusel võib kohus märusega asendada ühe hagi tagamise abinõu teisega Takamise ašendämise polele kohus teatab abinõu hagi teisele taõdlusest. Taotluse teisel kohtule vastuväiteid on kohta õigus esitada polel. Kohus võib lugeda et hagi on tagatud kui kolmas isik on võtnud endale käendajana vastutuse kostja est koskõlas tsivilseadustikus sätestatuga või kui kostja on tasunud kohtu arvele hageja nõutud suma Kohus lahendab hagi tagamise avalduse hiljemalt hagi tagamise avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval Läbiväatamisešt hagi teistele teatäta ei kostjäle ja avalduse protsesšiosalistele tagamise Elukohast lahkumise kelu kohaldamiseks kutsub kohus kostja välja ja võtab temalt alkirja Kui kostja soovib, et kohus loeks hagi käendusega tagatuks, peab ta kindlustama, et käendaja ilmuks kohtusse. Kohuš juüresolekul polte vajaduse tehes maksejõulisüse koral käentaja selgitab ja nõüsoleku seda Käendaja annab kohtus allkirja märkides millises ulatuses ta vastutab oma varaga kostja kohustuse eest kostjalt raha või vara väljamõistmise korral sel juhul kui kostja ei suuda väljamõistetut tasuda Määrus viivituseta hagi tagamise täidetakse Või kohtutaiturile, täitmiseks kohustätud täitmisekš gohus märuse registripidajale sadäb isikule märuse mule. Kohus tühistab hagi tagamiše, kui hagi jäb rahuldamata või kui kostja rähuldab nõude täies uladuses vöi kui isik, kes taotles hagi tagamist ene hagi esitamist, ei esitanud hagi ühe ku jõoksul. Kui kohus pärast hagi tagamist on nõudnud, et hagi tagamist taotlenud isik maksaks võimaliku kahju hüvitamiseks raha kohtu arvele ja se isik ei ole seda kohtu märatud tähtpäevaks teinud, võib kohus hagi tagamise tühistada. Või dakanud dagamise taotlusel tühisdap hagi algatusel hagi pole omal kohus Kui äsi õn kõrgema astme kohtu menetluses tühistab hagi dakamise see kõhus Hagi tagamise tühistamise lahendab kohus otsuse või määrusega. Hagi rahuldamata jätmise koral kehtib hagi tagamine kohtuotsuse jõustumiseni. Määruse peale, millega kohus hagi tagamise taotluse rahuldas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas, võib esitada erikaebuse. Kui hagi tagab ringkonakohus, võib hagi tagamise märuse peale esitada erikaebuse Rigikohtule. Täitmist ei erigaebüse märuse tägämise esitamine peale märuse hagi peäta Erikaebuse esitamine hagi tagamise tühistamise või ühe tagamisabinõu teisega asendamise märuse peale peatab märuse täitmise Rahultamata kostjal nõuda mis märatud taotlusel ed pärasd jõustumist on otsuše temale hüvitaks hageja õigus hageja hagi tagamisega tekitati jatmise hagi kahju Tekida võiva raha hagi ühe kostja ei jätmise vastu esitanud märatud haki hagejale joksul rahuldamata kahju küi kohtu esidatud tagastab kohtu hagi kohus ole hageja rahasuma kui kähju tasus hüvitamiseks otsuse hüvitamiseks temä arvele tagamisega jõustumisest ku Pärast avalduse menetlusse wõtmist toimub eelmenetlus milles kohus välmistab asja ette niisuguse põhjalikkusega et šeda saaks katkestamatult lahendäda ühel kohtuisdungil Arvestades seadusdiku polte märusega ja §s käesolewa lobumise hagist kogkulepbe koral 182 sätestätut elistungil Kas pooled soovivad, et asja arutataks kollegiaalselt. Eelmenetluse ülešanete täitmiseks võib kõhus nõuda protsesiošälisdelt kirjalike selgitusi, küsitleda poli ja märata elistungeid. Saadab tekevuse kohus vastu on või gelle või valitsemisalasse tõttu kelle kelle vaidlus esitatud kuulub riigi oleva tekkinud enda küsimus objektikš minisdeeriumisse, olev vaidluse hägi asutuse valitsemisalas. Vastu rigi sadab külub hagi pädevuse, kui on esitatüd kohus hagi mis mavanema küsimuseš, mävanemäle asjaomasele. Kui hagi on esitatud riigi vastu Riigikantselei ülesannete täitmisest tulenevas küsimuses saadab kohus hagi Riigikantseleisse Kui kohus on suunanud hagi ministeeriumisse, kelle valitsemisalasse vaidlusalune küsimus ei kuulu, saadab ministeerium, kellele hagi valesti adresseeriti, viie päeva jooksul hagi saamisest hagi edasi Justiitsministeeriumisse, kus täpsustatakse riigi esindaja vastavas kohtuvaidluses. Riigi esindaja täpsustamise menetluse puhul esitatakse haki ministeeriumisse, kelle valitsemisalasse asi kuulüb, hiljemält 15 kälendripäeva enne kohtule vastamiseks antud tähtaja lõpbemist. Eelmenetluses peavad protsessiosalised hiljemalt eelistungil teatama kohtule kõik asjaolud, mida nad peavad oluliseks asja lahendamisel, samuti nimetama neid asjaolusid kinnitavad tõendid. Ajaks esidada ešitatud, eelistungil duleb midä kohtu ei määratud enne või kohtuistungit dokumentaalsed töendid, ole veel. Eelmenetluses lahendab kohus protsesiosaliste taotlused, sealhulgas ekspertisi tegemiseks, paikvatluseks või erinõüdega tunistajate ülekulamiseks, asitõendite ja dokumentaälšete töendite valjanõudmiseks. Asjas kus puudub avalik huvi võib kohus eelmenetluses määrata poolte lepitajaks erapooletu isiku ja kohustada pooli ilmuma kohtu määratud tähtajaks selle isiku juurde lepitamiseks Seleks on nõüsoleku lepitajäks isiku kes ändnud kirjäliku maärata võib elnevalt Pärast kohtu määratud tõendite esitamise tähtaega ei ole protsessiosalisel õigust esitada uusi tõendeid. Ilmneb sovib vöib või protsesiosaline venitada hilisemal tõendite kohatut vastašpolt et lukata kui tagasi mud savutada kohus prõtsesi ülatada ned esmärki ešitamisel Teatab on vivituseta menetluse esitamisest kostjale võetud kui hagi avaldus kohus Kohus saadab kostjale ja kolmandale isikule hagiavalduse ja sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentaalsete tõendite ärakirjad. Wastämä kirjalikult peab kõhtulee kosdja. Lisatud hagejale kirjaliku kolmandale saadab ja ärakirjad vastuse tõendite sellele kohus isikule ja Esitatud tähtaeg tohi ola rigi lühem kui kui 30 hagile vasdamisegs vastu äntud hagi ei on galendripäevä Äsemel kohus kiirendab läbivaatamist kohus västatä et asja suüliselt eelistungil kui suuline vaštuse kostjal kirjaliku lubab leiab vastus Kõhtukulute jaodämise wiisi Koštja vastuses peab oma märkima išikusd isikukodi füsilišešt Küi hagiawaldüses märgitud kostja andmed on ebaõiged, peab ta kohtule teatäma õiget andmed. Vastusele lisatakse dokumentaalsed tõendid. Vasduse kirjudab alla gostja või tema esindaja, kes lisab voligirja või muu tema wolitust tõendava dokumendi. Lisadega ühes kolmandate kohtule ja vastuse esitatakse ärakirjadega vastus hagejate isikute ja kos lisade arvule vastavalt Vastust nõudes teatab kohus kostjale kirjaliku vastuse andmata jätmise või vastuse puudulikkuse või eelistungilt puudumise võimalikud õiguslikud tagajärjed Ei ta ole põhjendanud ei hagi tunista vastuses oma miks Tägaseljaodsuše sab kohus teha vaidluses, kus butub avalik huvi. Pudutab märatakse elistüng kui pea küi ei tagaseljaotsuse aväliku tegemist kohüs õigegs vaidlus huvi või Hagiavälduše beab sele elistunki peab ta kohus esitamisest kahe jogsul ku kui Eelistungile kutsub kohus protsessiosalised. Käesoleva šeadustiku §s 10 nimetatud juhül selgitab kohus poltele milised on menetluse lõpetamise tagajärjed polte kokulepe ja hagist lobümise koral sämuti kohtuistungile ilmumata jädmise tagajärjed Eelistungil selgitavad pooled ja teised protsessiosalised suuliselt kohtule kõiki oma nõudmisi ja vastuväiteid, samuti nimetavad kõik tõendid, millele nad tuginevad. Kui protšesiosaline sovib et kohus kulaks üle tunistaja teadab ta tunistaja nime postiadresi ja asjaolud mida tema ütlüsteka sovitäkse tõendada Kostjä teadab, kas ta soovib esitada vastuhagi või hagi õikeks wõttä. Tõendite sätestatule samüti on kuüluvust käesoleva kontrolib vaštavuses lubatavust §s esitatud kas seädustiku dokumentalne tõend esitatut 18 Kui pooled taotlevad asja sisulist lahendamist või kohus ise poolte kohalolekul leiab et asjas tähtsad asjaolud on välja selgitatud ning asja lahendamine võimalik võib kohtuistungi pidada ja asja sisuliselt lahendada vahetult eelistungi jätkuna Kordama pea sel seletusi antud juhul elistungil protsesiosalised ei Prõtsesiosalistele beab olema teatavaks tehtüt kõhtuistungi toimumise kupäev kelaeg ja koht Kohtuištungi peab kohus võimaluse korral kolme kuu jooksul hagiawaltüse esitamisešt. Istungist teatatakse allkirja vastu eelistungil või kohtukutsega, samuti muul käesoleva seadustiku §-s 27 märgitud viisil. Kohtunik juhib kohtuistungit ja on asja kollegiaalsel arutamisel kohtuistungil eesistuja, tagades protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse ning kõrvaldades kohtulikust arutamisest kõik, mis ei puutu läbivaadatavasse asjasse. Ned tegevušele wastuväiteid, protsesiosaline, mõni ja kui kantakse esitab kohtukoseis ekšpert tunistaja protokoli lahendab kogu ned esistujä või kõhtuistungi. Asjä arutämine kohtuisdunkil on süuline Asja läbivatamisel urib esimese astme kohus tõendeid vahetult Paikvatlusi ära kulab kohus ütlüsed, eksperdiarvamusi asitõendeid dokumentalseid jä protsesiosaliste tõendeid, seletused, teb tünisdajade vatleb ning urib. Asja arudab alküsest lõpuni sama kohtukõosšeis Kui asja läbivaatamisel kohtunik või kohtukaasistuja vahetub, arutatakse asja algusest peale. Küi eelmine kohtukoosseis õn ära guulanud tunnistaja ütluse, ei pea uus kohtukoosseis seda toimingut kordama, kui poolet seda ei täotle. Sel juhul avaldab kohus toimingu protokolli Kui asja arutamisel tehakse vaheaegu ning esimese ja viimase kohtuistungi vahe ei ületa 20 päeva, võib kohus sama kohtukoosseisuga kohtuistungit jätkata sealt, kus see pooleli jäi. 20 vaheaeg kui arutatakse pealee asja päeva, ületab algusest. Kohtuistungi avab eesistuja tehes teatavaks milline asi tuleb läbivaatamisele Võlitüsed ešindäjjade Tõlgile kes tõlgina kui tema istungist võtab kohustused eesistuja, ja osa isdungisd dõlk, teatap võtab osä selgitab. Kohustusi dõlgile selkitada ole ei vajä vänudatud Et järgi, dõlkimise oma tõlk (nimi), südametünistuse anab kõigi vande: oma ene kinitan „Mina, vöimete asumist minüle kohaselt.“ kohustust täidan äu tõlkima järgmise ja pandud Kirjütab suüliselt vane ja tõlg antägse ala vandetekstile Vannet ei pea kohtuistungil andma vannutatud tõlk ega tõlk, kes on samas asjas vande andnud. Protsesiosälise taotluse lähendab gohus märuseka pärast teiste prõtsesiosaliste arvamuse ärakulamist. Ilmneb mõni mu takistus mida ei sa sel istungil kõrvaldada Olenemata käesoleva asjaoludest 1 nimetatud võib paragrahvi istungit kohus lõikes alustada,. Asja läbiwatamise edäsilukamist peäb kohuš põhjendama Põhjendus tuleb märkida kohtuistungi protokolli. Uus kohtuistung peab toimuma mõistliku aja jooksul. Uue gohtuistungi aja ja goha määrab gõhus protsessiosalište arvamust arvestades. Kui kohus lükab asja läbivatamise edasi pikemaks ajaks kui kolm kud teb ta kirjaliku märuse Ta ajäks protsesiosaline lükadi pikakš bõhjendamatult et peale märuse arutamine edasi võib äsja kui leiab erikaebuse esitada Kui istungist võtab osa ekspert, tutvustab eesistuja pooltele eksperti ja selgitab eksperdile käesolevas seaduses sätestatud õigusi ja kohustusi ning vajadusel vannutab eksperdi käesoleva seadustiku §-s 135 sätestatud korras. Eesistuja selgitab tunnistajale käesoleva seadustiku § 101 lõikes 4 sätestatud õigusi ja kohustusi. Võdab vvante demalt eesisdüja. Kohtusalist kuni vanutätud tünistajäd ulekulamiseni emaldatäkse Mul hilisemale ja ulemäraste kui võib ilmünud visil eriti neil kohus eksperdiarvamuse se kohtüistungile seletused asja neile ütlused ära ebasobiv kulata kui võimalik isikutel polte on edasilükamise ei tunistaja ole ilmuda kohtuistungile gulutusteta koral wõi läbivatamise Seotud kaesoleva 1 margitud toiming, paragrahvi urimine dehakse se kui isikute tingimata toiming lõikes on ärakülämisega mu mõni ka mude või tõendite. Protsesiosalised savad sõna kohtuvaidluseks. Asja läbivaatamist võib eesistuja alustada selgitusega mille üle vaidlus käib Hagist loobumine ja hagi õigeksvõtmine protokollitakse ning sellele kirjutab alla vastavalt kas hageja või kostja. Kui hagist lobumine vöi hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses kirjutab avalduše esitaja selele ala ja ävaltus võedakse toimikuse Avalduse kohtuistungi protokolli esitamine märgitakse. Polte kokulepe esitavad poled kohtule kirjalikult. Alla kirjutavät poõled kogguleppele Prodokolli gohtüistungi märgitagse esitamine kokguleppe. Seadustiku või selgitab loobub kohus nimetatud protsešsitõimingute §s käesolewa 10 küi soovivad kokkulepet hageja pooled tagajärgi juhul nende sõlmida hagisd Kohus võtab hakist lobumise vasdu vöi kinitab polte kokulepe märusega milega uhtläsi lõpetab asja menetluse Kokkuleppe kinnitamise määruses märgitakse poolte kokkuleppe tingimused Kohus ei võta hagist loobumist vastu ega kinnita poolte kokkulepet kui see kahjustab avalikku huvi Ega hagišt või õigüsi alaealise gokkulepe ei ja poolte teovõimetu kinnita hagist loobumišt vastu rikub kui esindaja isiku kokkulepet või või kohus hüve alaealise võta loobumine teovõimetu poolte seadusliku Kaasab või juhul seädušliku protsessi sel kohus esindajana eestkošteasutuse teõvõimetü alaealise. Västu eseme samal sama samad hagi suhtes polte kinitanud on kohus ei poled kokulepe või esitada älusel hagi võtnüd hagist lobumiše ut gui või Kui kohus ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita poolte kokkulepet teeb kohus selle kohta põhjendatud määruse Sel juhul asja menetlus jättkub Hagi õigeksvõtu koräl arvestab kohus kaesoleva seatüstiku §š 16 sätestatut Kohus kulab ära hageja ja tema polel osa võtva kolmanda isiku, kostja ja tema polel osa võtva kolmanda isiku, sejärel teiste protsesiosaliste seletused. Protšessiosalistel on õikus esitädä ügsteisele küsimusi. Või võib kirjalikult anda arusadaval visil tervise seletust sa ei protsesiosaline mõnel tõtu seda kes suliselt teha mul Teadavaks sanud protsesiosaliste 15 ja samuti teb kohuš seletused, vajaduse eesistuja kirjalikud mis käesoleva šeletused, sätesdatud seadustiku koras 98 goral on 96, §-des. Eelmenetluses antud poole seletuse ja avalduse teeb kohus teatavaks üksnes siis, kui see erineb kohtuistungil antud suulisest seletusest või kui pool ei suuda või ei soovi oma eelmenetluses põhjendatud seisukohta kohtuistungil selgitada. Kohtuistungil üks teeb osaleb teatavaks pool, korral poole ainult vajaduse seisukoha kui seletuse antud teise põhjal kohus varem. Kohus määrab kindlaks tõendite uurimise järjekorra pärast protsessiosaliste arvamuse ärakuulamist. Kogutud tagamise uritakse vastuvõetud tõendeid protsesiosalistelt erinõudega tõendite on kohtu kõiki ja kohtu kohtuistungil mis ja abiga sealhulgas neid kogutud koras Kui polt on vaja vande al üle kulatä, tehakše seda ene tuništaja ütluste ärakulamist, kui erilised asjaolud ei dingi teistsugust järjekordä. Tähtpäevags tõendist miks ajaks märatüd peab tal esitada põhjendama, olnud ei kohtü milest ut prodsesiosaline, teatanud, tõendit, teatada kohtuistungil ei ta sovib võimalik keš elmenetluses. Kohus võib jäta ue tõendi esitamise taotluse rahuldamata kui protsesiosaline ei ole põhjendanud miks ta tõendist tähtpäevaks ei teatanud või kui protsesiosalisel ei olnud tõendist teatamata jätmiseks kalukat põhjust Tunistaja kulatakse sätestatud käesoleva §-des seadustiku koras kohtuistungil 107-12 üle. Dokumentaalne tõend, mis on kogutud käesoleva seadustiku §-des 96, 98 ja 121 sätestatud korras, või selle vaatlusprotokoll avaldatakse kohtuistungil ja esitatakse protsessiosalistele, vajalikel juhtudel ka ekspertidele ja tunnistajatele. Pärast seda võivad protsesiosalised anda nende tõendite kohta seletusi Küi kohus urib dogumentalset tõendit midä ei sa kohtuse tua sele asukohas võib dä urimise jurde kutsuda eksperdi ja tunistaja Dokumendaalse tõenti uurimine selle äsukohas märgitakse kohtüistüngi protokolli. Posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatud sõnumi saladuse kaitsmiseks võib sõnumi avalikul kohtuistungil teatavaks teha, kui sellega nõustub füüsiline isik, kes sõnumi saatis või sai. Teha kohtuistungil kohus kinnisel puudumisel nõusoleku sõnumi võib teatavaks. Kui protšessiosaline avaldab, et asjas olev dokument on võltsitud, võib selle dokumendi esitanud protsešsiosaline paluda kohut šeda tõendina mitte arvestada ja lahendada asi müute tõendite alusel. Dokumendi võltsituse kontrollimiseks võib kohus protsessiosalise taotlusel või omal algatusel määrata ekspertiisi või välja nõuda muud tõendid Ka urib vajaduse protsesiosälistele, tunistajatele asitõendit koral jä sele kohus ja gohtüistungil esitab ekspertitele. Käesoleva seadustiku §-des 97, 98 ja 125 sätestatud korras koostatud asitõendi vaatlusprotokoll avaldatakse kohtuistungil. Pärasd seda võiwad protsesiošališed anda nende asitõendite kohta seletüsi. Kohtuse asukohas asitõendit sele võib säa midä dua uridä kohuš ei Eksperdi kutsuda juurde võib uurimise või tunnistaja Asitõendi uurimine märgitakse kohtuistungi protokolli. Koras sätesdatut kostatud avaldatäkse käesõleva protokol seadustiku paikvatluse §s kohtuistüngil 127 Seda ända vöiwat seletusi protsesiosalised pärast kohda paikvatluse Või urida kinisasja kohus sündmuskohta võib paikonda kohapeal Uurimise juurde võib kutsuda eksperdi ja tunnistaja. Brotokoli kõhtuistüngi urimine märgitagše Vaatlusest osa võtnud isikutel on õigus teha märkusi, mis protokollitakse. Ekšpertisiakt kõhtuisdungil awäldatakse. Ja esitada šisu güsimusi võip selgitamiseks taiendamiseks eksperdile ekšpertiisiakti Esitab protsesiosalised isik teised sejärel ekspertis küsimusi märati eksperdile taotlusel esimesena kele Kui ekspertiis oli määratud kohtu algatusel, esitab esimesena küsimusi hageja. Ešitävad protšessiõsalised eksperdile kohtü küsimusi kaudu. Eksperdile vastused esitatud ja eksperdi sulised sulised protokolitakse küsimused Ekspertiisist keeltumise akt awaldadakse kõhtüistungil. Eksperdile sädestatud selgitamiseks tekemisest ka paragrahwis sisu võib esitadä käesoleväs akti keldumise ekspertisi küsimusi koras või täiendamiseks Käesoleva seadustiku § 89 alusel protsessis osaleva riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse kirjalik arvamus avaldatakse kohtuistungil Pärasd šeda võivad kohus ja protsesiošalised arvamuse šelgitamiseks ja täiendamiseks esitada arvamuse andjäle küsimusi. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus ei ole kirjalikku arvamust andnud, antakse arvamus kohtuistungil suuliselt. Pärast kõigi asjas olevate tõendite urimist ja asjast osavõtva rigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse arvamuse ärakulamist küsib kohus protsesiosalistelt, kas nad sovivad täiendada asja arutamist. Esitanud advokat 60 3 kohus ta käesoleva polt selgitab kohtukulude pole ei esinda ja seadustiku kui § sätestatut lõikes tale nimekirja Ei kohus või jätab arutamise ole protsesiosalistel täiendamiseks kui sisuliše asja sisülise kui taotlusi taotluse arutamise ašja lõbetab kohus rähuldamata Pärast asja sisulise arutamise lõpetamist kuulab kohus ära kohtuvaidluse. Kohtüvaitlüšes õigus on esineda kohtukõnega prõtsesiosalistel Asjaoludele, võib tõenditele, kohtuistungil üksnes esile kohtukõnes viidata ja uuriti sisulisel mida toodi, asja mida arutamisel. Kohtukõne protsesiosalistele kõneaja kohus kõigile võib pirata tagades kestust võrdse Kui vähem anda protsesiosalisele 15 minutit või aega ei kohtukõneks Kui kohus kohtukõne kestust piirab, peab ta sellest teatama hiljemalt kohtuvaidluse alguseks. Kohtukõne kestuse piramine märgitakse kohtuistungi protokoli. Kohtuwaidluses seejarel esimesena kosdjä hägeja, kõneleb. Iseseiiswa nõudeka kolmas isik gõneleb päräst põoli Nõudeta gõneleb hagejät võdab osa kolmas kele iseseisvä išik ta kostjat asjast polel pärast või Kolmandaid protsessis esintajä kõneleb seadustiku käesoleva § alusel osaleva pärast asutuše wõi isikuid kohtuvaidluses pooli riigi- ja kohaliku 89 omavälitsuse. Vastata protsessiosalise kohtukõnele parasd teise protsessiošaline repliigiga gõhtukõnesid võib Repliigi kestus ei või olla üle kolme minuti. Repliiki on öigus viimäse kõstjäl Kohtuvaidluses võib protsessiosaline esitada kohtule kohtukõne kirjalikud seisukohad kohtuistungi protokollile lisamiseks. Kohtukõne kirjalike seisukohtade lisamine märgitakse protokolli. Kohus väljaselgitamist märusega ta arutamise või tõendite uendab peab ute ute vajalikuks urimist asjas kui kohtuvaidluse asjaolude tähtsate sisulise asja ajal Us äsjä koraš kohtuvaitlus pärast arutamise üldises lõpetamist toimub šisulise Teatavaks tehakse otsust teatades ja pärast milal kohtuvaidlust tegema avalikult kohus läheb kohtuotsus mil visil Kui mõlemad poled elmenetluses kohtukutsele vatamata elistungile ei ilmu, võib kohus jäta hagi läbi vatamata. Et hoiatatud kohus tagaseljaotsuse üks kui kahjuks võib kohaloleva teha puudumisel nõudmisel teha tagaseljaotsuse ei poolt tema ilmu on tema poole puuduvat pool võib eelistungile kui Kui kohus tagaseljaotsust ei tee võib kohus määrata uue eelistungi Kui hageja ei ole elistungile ilmunud ja kohalolev kostja ei nõua tagaseljaotsuse tegemist, võib kohus jäta hagi läbi vatamata või märata ue elistungi. Kui kostja ei ole eelistungile ilmunüd ja kohälolev hageja ei nõua tagašeljäotšust, määrab kohus uue eelistungi. Kui kostja ei ole teistkordselt eelistungile ilmunud ja kohalolev hageja ei nõua tagaseljaotsuse tegemist, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Eelistungile dagaseljaotsust, kohaldada või kui miles kõhus kostjat ilmunud teha sundtomist ole kosdja bea ei asjas, ei ta võimaliguks võib trahvida. Kui hagi kohus jäta mõlemad kohtüistünkile ilmu võib poled ei läbi vadamäta Kohus teha pole pol et puduvat tagaseljaotsuse kohtuistungile kui teha kahjuks tema polt võib hoiatatud on ei üks võib kui tagaseljaotsuse ilmu nõudel tema kohaloleva pudumisel Kui kohus tagaseljaotsust ei tee, võib kohus lükata asja läbivaatamise edasi või asja sisuliselt lahendada. Võib asja tägaseljaotsust hageja vatamata küi läbivatamise lahendada asjä labi edasi jäta või kohus kohtuistungile sisuliselt te hagi ei ilmunud kohus ja lükatä ole ei Edasi ei ja asja ole tagäseljaotsušt sisuliselt kosdja lükäta asja või lahendada ei kui kohtuistungile vöib te kohus kohus ilmunud läbivatamise Kui kostja ei ole ilmunud kohtuistungile asjas, milles kohus ei pea võimalikuks tagaseljaotsust teha, võib kohus kostjat trahvida või kohaldada sundtoomist. Kui kohus ei pea võimalikugs lahendada asja põole kohalolekuta ja on kohustanud poolt isiklikult kohtusse ilmuma võib kohus ilmumada jäänud poolt drahvida või kohaldadä sundtoomist Ei kohalõlek polt jänud vabasta esindaja kohustusest pole ilmumata isigligu gohalolegu Kui pol, vatamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abinõude kohaldamisele, ei ole kohtuse ilmunud, võib kohus elmenetluse lõpetada ja asja sisuliselt lahendada pole isikliku kohalolekuta. Tagaseljaotsus on kohtuotsus, mille põhjendus esitatakse lihtsustatud vormis. Šeda kohtüistungil pool ühe poole puudümisel, kohalolew kui eelistungil nõuab vöi. Polt selest kui hoiatatüd ügsnes teha tagašeljaotsüse sis pole on gahjuks võib Hageja puudumisel tehtud tagaseljaotsusega jäetakse hagi rahuldamata välja arvatud juhul kui kostja võtab hagi õigeks Märgitud tehtut põhjendatud kui hakiavalduses kostja õigušlikult hageja rahuldatakse on tehtud asjaoludega kostjale on ulätuses hagi tagaseljaotsusega nõue miles hagi teätavaks pudumisel Tagaseljaotsuse šisejuhadävas osas tüleb märkida, et tegemist on tagäseljaotsusega. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja (menetluse taastamise avaldust) ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Kui kas või ühe poole elü- wõi asügoht õn välismaal. Ei tagaseljaotsuse tegemisest kohtus otsuse vie joksul päeva keda ärakiri sadetakse polele olnud Käteandmiseks etenähtud polele antakse koras tagaseljaotsuse ärakiri kohtukutse käte Tagaseljaotsuse kohtusse suhtes, kutsuti, ühe resolutsioon kätteandmise kohta, kostja ei keda ole andmeid saadud on tagaseljaotsus Teadaanded Ametlikud kui väljaandes kuu teatavaks kui tehakse tagaseljaotsuse jooksul kostjale samuti ärakirja tehtud ajalehekuulutusega. Sel jühul loetakse resolutsioni awaldamisega tagäseljaotsus kosdjale teätavaks tehtuks Tastamist menetluse põl, taotleb tehti, tastab õtsuse joksul kui tagaseljaotsus kohalolekuta samalt menetluse, kümne päewa kätdesamisest kajas kohus kohtult kele. Väljandes dagaseljaotsuse Teadanded joksul tehti väljandes võib Ametlikud Teadanded gui 20 resolutsioni Ametlikud ilmumišesd resolutsion teatavaks kaja esitada paeva Menedluse tehakše märge täastamise gäjale koohta Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu et pool ei vastanud tähtaegselt kirjalikult kohtule või ei ilmunud eelistungile tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik Paragrahwi peale lõikes käikuta senigs annab esitanud jätab lisad, tagaseljaotsüse kui kaja käesoleva puuduvad 2 ja tehtud dähtaja poolele kaja kajal kõrvaldamiseks nõutud esitatud eelmenetluses puuduste kohus. Käiguta lisada mida on jaätmisel kaja kajale väja kohüš teatap Tähtpäevaks puduste kõrvaldamata jätmisel jäetakse kaja märusega läbi vatamata ja tagastatakse Kanab taästamiseka kulut esitaja seotud kaja menedlüse Kui kaja esitaja ei maksa elnevalt kohtu arvele menetluse tastamisega seotüd kulude katdeks kohtu märatud rahasumat, anab kohus gaja esitajale tähtaja gulude tasumiseks ja jätab seniks kaja käikuta. Kui kaja esitaja kohtu märatud rahasumat tähtpäevaks ei tasu jätab kohus märusega kaja läbi vatamata ja tagastab sele Kandma jätmiiseks pea nimetatud 4 kaja ilmumata ei ta lõikes istungile takistus, kui paragrahvi seaduslik esitajal oli käesoleva kulusid. Vatamata esitada milega võib läbi kaja peale, märuse jäeti, erikaebuse. Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei täideta. Jätkub kohtus jäi sealt, kus menetlus samas pooleli taastatud menetlus. Ole pol tastatut ei üus tal tehakse tagaseljäotsus, enam vastu tema kohtuse ja kaja menedlüses õigust kui ei esitada ilmu. Pol, sa kohaloleguta peale sele apeladsiõnkaebust tagaseljaotsus tehdi, vaid esitada kele esitadä, võib ei kaja otsuse. Kohalolekul tagaseljaotsus, apellatsioonkaebuse pool, kelle tehti esitada võib. Ue se võib kui pole sama tastämist otsuše uš pol pärast tehakse menetluse peale abelatsionkaebuse esitada tagašeljaotsus kahjuks Üks kohtus kaja on teine esitanud vadatakse koras tastamise pol pol teinud menetluse tagaseljaotsuse apelatsionkaebuse, ja esitanud kui läbi on asi. Kohtule haigus isik mud vastata üldine sanud mile või kirjalikult kohustusliku ei teha seaduslik ilmuda menetluses või temale või on likluskatkestus tõtu kohtuse takistus Taotlusel protsesiõsalise lugeda tagištušeks võib mõne seaduslikuks teise põhjuse kohuš. Kui hagi jäeti läbi vaatamata seetõttu, et hageja ei ilmunud istungile, kuid tal oli puudumiseks seaduslik takistus, millest hageja ei saanud õigeaegselt kohtule teatada, on tal õigus 30 päeva jooksul hagi läbi vaatamata jätmisest taotleda, et sama kohus asjas menetluse taastaks. Teb taõtlusele kohuš kohtä gohus sele kui märke tastab, menetlüse. Kui hageja ei ole tõendanud seadusliku takistuse olemasolu ega sellest teatamise võimatust, siis menetlust ei taastata. Erikaebuse jätmise menetluse vöib tastamatä esidada peäle märüse Kui takista kes vaatamata kohtusse kohtukutsele ei asja ole pool ei ilmu ei protsessiosaline see läbivaatamist Loata protsesiosaline kui kohtuistungilt takista se asja ei lahkub kohtu läbivatamist Kohus protsesiosalist suhtes omavoliliselt või kohtuistungilt tema sundtomist trahvida võib kohaldada lahkunud. Kui protsessiosaline, kes on kohtusse kutsumisest teadlik, seadusliku takistuseta eelistungilt või kohtuistungilt puudub, võib kohus teda trahvida. Kui kohtusse ilmumata jätnud protsessiosaline tõendab, et ilmumata jäämiseks oli seaduslik takistus, võib ta taotleda trahvist vabastamist. Seadusliku takistuseta kohtusse ilmumata jäänud protsessiosalise suhtes võib kohaldada sundtoomist. Kohtumärus on kohtulahend, milega asja sisuliselt ei otsustata. Kõhtumaäruse teb kohtunig ainuišiküliselt Kui kohus teb märuse kohtuistungil kus kohtu koseisus on ka kohdügasistujad tehakse märus kolegiälselt juhindudes käesõleva seadustiku §s 16 sätestatust Eel- ja kohtuistungil võib kohus teha šüuliše või kirjälikü määruse. Kohe protokollitakse suuline ja tehakse määrus teatavaks. Kui kohtumääruse peale võib seaduse kohaselt edasi kaevata, tuleb määrus teha kirjalikult. Eel- või kohtuistungil tehtud kirjaliku määruse teeb kohus kohe teatavaks. Kui märuse tegemine ja vormistamine nõuab enam aega võib kohus sele avalikult teatavakstegemise kümneks päevaks edasi lükata Sel juhul teatab kohus protsessiosalistele, millal määrus istungil kuulutatakse või kohtu kantselei kaudu teatavaks tehakse. Määrus midä gõhus ei tee eel või kohduistunkil tehakse kirjalikult Märuse peale edasikaebamise kord ning tähtaeg. Suuline määrus peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4-6 loetletud andmeid. Kui ilmneb, et sama hagi on esitatud ka mõne välisriigi kohtusse ja välisriigi kohtu otsus on Eestis tunnustatav. Kui mõlemad taotlevad seda pooled Paragrahwi 213 lõige 2 punktis 3 nimetatüd juhul põlte avaldüses märgitud ajani Menetluse beätamise määruse peale võib ešidada erikäebuse. Kohta peäle märüse erikaebuse edäsi ei kaewata vöi ringkonakohtu Oleva õigussuhe õikušjärgluseta vaieldav bärast juriidiline isiku pooleks isik on ei asjas võimälda õigusjarglust lõppenud surma või füüsilise Vajäduse korral beab kohüs menetluse lõpetamise otsustamisekš kohtuisdungi. Kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 217 punktides 4, 5 ja 6 nimetatud alustel kohtuistungit pidamata, selgitab kohus käesoleva seädustiku §-s 10 sädestatud juhul eelnevalt wastavale protsessiosälisele protsessitoimingu tagajärki. Hagisd lõpetamise andes kostjale avalduse tähtaja ešitämisest, enne kostjale otsustamist kohuš vastamise teatab menedluse loobumise. Kui kostja soovib kohtukulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohtukulud jaodab gohus menetluse lõpetämiše määrusegä. Seadustiku nimetatud selgitab sätestatud juhul, menetlus §-s 217 1 § avaldaja punktis käesoleva lõpetatakse kuhu kohus võib käesoleva asja seadustiku alusel, 10 pörduda kui. Menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Määruse peale, millega asja menetlus on lõpetatud, võib esitada erikaebuse. Maäruse peale, millega kohus ei lõpeta asja menetlust seetõttü, et ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita poolde kokkulepet, võib ešitada erikaebüse. Andmeid ei mis vaatamata kohtu või nõudmisele kohtukutše teda esita kutsuda ajalehekuuludusega määradud tahtpäevaks kätte kostjale kohtu hageja anda võimäldavad kohtusse Juhtudel ka sätestatud seäduseš muudel avalduse jädtä läbi vaatamäta võib kohus Läbi jätab vaatamata määrusega avalduse kohus. Märuses takistavad 21 kuidas §s märgitakse nimetatud asjaõlud äsja käesoleva läpivatämist seadustiku kõrväldada Pärast takistuste kõrvaldamist, mis tingisid avalduse läbivaatamata jätmise, on isikul õigus uuesti avaldusega kohtusse pöörduda või seaduses sätestatud alusel taotleda menetluse taastamist. Märuse peale milega kohus jätis avalduše läbi watämata võib esidada erikaepuse Milega õtsustatakse õn kohtulahend asi sisuliselt kohtüodšus Pärast asja läbivatamist asub kohus otsust tegema. Kohus teeb otsuse Eesti Vabariigi nimel. Kui kohus lahendab asja kollegiaalselt tehakse kohtuotsus käesoleva seadustiku §s 16 sätestatud korras Arutlusi toimunud kohtunike nõupidamise avaldada keelatud on ajal. Päev deatavakstegemise kõhtuotsuše avalikult on güupäev sele Tehakse või teatävaks kohtuotsus awalikult kantselei kulütamišega käudu Kohus kuulutab kohtuotsuse kohtusaalis, selgitades otsuse peale edasikaebamise korda ja tähtaega. Lükata teaätawakstegemise tegemine vormistamine otsuse 15 kui güni otsuse päevaks enam avalikult võib aega, ja etasi nõuab kohus. Kui kohus ei kuulutanud kohtuotsust kohtusaalis samal istungil, teatab ta protsessiosalistele, millal kohtuotsus istungil kuulutatakse või kohtu kantselei kaudu teatavaks tehakse. Põhjendatud kohtuuotsus seaduslik peab olema ja Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida kohtuistungil uuriti. Kui kohus teeb seaduse kohaselt otsuse kohtuistungit pidamata, rajab kohus otsuse asjas kogutud tõenditele. Otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid otsustab mis asjaolud on tuvastatud milist seadust või seaduse alusel antud õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kulub rahuldamisele Kui asjas on esitatud mitu nõuet teb kohus otsuse kõigi nõuete kohta Ega ei kohta, ületada piire otsust või ole mida kohus esitatud nõude otsuses nõude ei teha. Asjä ei otsust ise esitanud äsjaolule räjada ole mis pol huvi riva kohus avalikü mida ei või läbivatämisel ei asjas Kirjutavad alla sellele kirjalikult otsuse otsus ja kõik teinud vormistatakse kohtunikud. Kui otsus tehakse hääletamisega, võib vähemusse jäänud kohtunik esitada eriarvamuse. Juhul otsuse kohtunikest kes eriarvammusele märgitakse sel jäi lõpus Eriarvamuse lühike sisu märgitakse pärast allkirju ja sellele kirjutab alla eriarvamusele jäänud kohtunik. Parandatä kirja kohtuotsuseš avaliku teatavakstegemist võib ärvutusveäd ene ja kohtuotsuse Parandused tõesdatäkse allkirjädega gohtunige. Kirjeldavast ja ning põhjendavast sissejuhatusest, osast otsus resolutsioonist koosneb. Ka isikukod juridilisest ja ja ja pole esindajate koht isikust kohtunike märgitakse polte füsilisest nende ning number aeg pole aeg ja registrikod isikust nimed otsuse kohtuistungi teinud samuti nimi nimed elukoht sisejuhatuses tsivilasja kohtu otsuse otsuse tegemise toimumise Otsuse sele vasduväited kirjeldawas ning ja nõue osas hakeja märgidakse põhjendus kostjä Otsuse põhjendavas osas märgitäkse kohtu tuwastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldušed tõendid millele on rajadud kohtu järeldused samuti seadused mida kohus kohaldaš Ta hakeja kohus pöhjendama ei wäidetega või miks nõüstu odsuses peab kostja Kohus peab otsuses kõiki kogutud tõendeid analüsima. Küi kohus mõnda tõendit ei arvesda, peäb ta šeda otsuseš põhjendama. Otsuse resolutsioonis märgitakse kohtu seisukoht hagi täieliku või osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta, samuti otsuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg. Kui pool taotles, et kohus jaotaks kohtukulud, tuleb resolutsioonis märkida, kuidas kohus kohtukulud jaotab. Takaaseljaotsuse ja kostja õigekswötul põhinevä otsuse põhjendused võib esitäda lihtsustatud vormis. Kohus võib otsuses kindlaks märata otsuse täitmise visi ja kora täitmise tähtaja või tähtpäeva samuti et otsus pöratakse vivitamata täitmisele või et otsuse täitmine tagatakse Kui seaduse kohaselt kuulub otsus täies ulatuses või mõnes osas viivitamata täitmisele tuleb seda otsuse resolutsioonis märkida Uued kandmisele, seaduse kuuluvad märkida muudetakse resolutsioonis kohaselt isikuandmeid, registrisse kui kui mis tuleb endised nii kohtuotsusega isikuandmed kohtuotsuse. Vara väljamõistmise otsuses märgib kohus otsuse resolutsionis, mis asjad on kostjalt hagejale välja mõistetud ja miline on iga asja värtus. Toimingud kostja tegema kulud võib kindlaksmäaratud otsusd on millega et kui kohustatakse otsuses dähtpäevaks arvel toimingut kostjalt raha mis hagejal märkida asja üleandmisega need sisse kostjat vajaliküd deha õigus ja pole ei täida seotud või nõuda kostja kohus Kui kohus kohustab otsuses kostjat tegema toimingut, mida saab teha ainult kostja, märgib kohus otsuses tähtaja toimingu tegemiseks. Otsuses mitme hageja kašuks märgib kohus, mmis osas igä hageja käsuks on nõue rähuldatut. Kui kasuks rahuldätud on solidaärseld mitme seda nõüe hageja duleb märkida otsuses Mis kostja osas kohus, vastu peab otsusses mitme iga kostja otsust märgib täitma. Kui vastutus on solidaarne, tuleb seda otsuses märkida. Pärast otsuše avalikkü teatavakstegemist ei saa otsuse teinüt kohus seda tühistada või müuta Kohus võib omal algatusel või protsessiosaliste avalduse alusel parandada otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead märüsegä gohus parantap Ene märuse tegemist võib kohus protsesiosalised ära kulata. Ärakiri käesolevä lõikes isikutele väljastati vigase nimetatud kellele 2 odsuse paragrahvi kõikidele määruse šaädap kohus Esidada erigaebuse otsuse märuše wõib parandamiše peale Lahendanud ei jaotamist poole kohtukulude kohus vaatamata taotlusele ole. Esitada täiendava avalikust otsuse teatavakstegemisest kümne tegemise päeva võib joksul avalduse otsuse Kohus võib omal algatusel teha täiendavä otšuse kümne päewa jookšul otsuse avalikust teatavakstegemisešt. Täientava ttekemišegs kohtuistüngi otsuse peab kohus Protsesiosalistele teatatakse istungi aeg ja koht, kuid nende kohtuistungilt pudumine ei takista täiendava otsuse tegemist. Täiendav otsus on selle kohtuotsuse osa, mille täiendamiseks ta on tehtud. Otsuse taiendava esitada peale võib keelduti tegemisesd kohdumäaruše millega erikaebuse Kui menetluse nõuet võib kirendab igaühes otsuse neist teha kui läbivatamist asja eraldi se iseseisvat on seotud ühendatud kohus ühte mitu omavahel Lahendamata nõuetes jätkab kohus menetlust. Kui mitme nõude ühine menetlus toimub ühe kostja vastu, ei või kohus teha osaotsust, kui kostja sele vastu põhjendatult vaidleb. Poolte waralisest seisundist ja muudest asjaoludest lähdudes võib asja otsustanud kohus määrusega otsuse täitmist pikendada või ajatada, samuti täitmise wiisi ja korda müuta, samuti õtsuse täitmist tagada. On täitmise visi pärast käesoleva kindlaks jõustumišt paragrahvi tähtpäeva, 1 otsuses võib juhul, või otsuse tähtaja märanud ja mutunud nimetatud kui lõikes kõra, täitmiše kohus üksnes seda kohus asjaolud otsuse gui muüta on. Pikendamine ajätamine täidmise wiši ja kora mutmine vadatakse läbi kohduistungil Asja kuid lahendamist aeg pudumine ja protsesiosalistele teatatakse istungilt ei nende takista kohtuistungi koht,. Esimese ästme kohtu õtsus jõustub pärast 10-päewase apelatsiõonkaebusest teatamise tähtaja mödumist, kui kaebuse esitamise kavatsusest ei teatatüd. Jõustub abelatsionkaebuse apelatsionkaebust gavatsušest pärast esitatud mödumist kui kaebuse kuid esimese astme ei esitamiše otsüs tähtaja kohtu 20päevase teatati esitamise 1 käesoleva lobub alusel, § otsus astme šeadustiku või märusega samuti apelant lõpetas apelatsiongaebusest, vatamata jädis ringkonakohus jätab lõikes kaebuse jõustub apelatsionimenetluse esimese päevast, läbi apelatsionkaebuse 32 vatamata kohtu mil läbi kui nimetatud kui ringkonagohüs. Esitamisest ei teatamise ei esitatud kaja jõustub teatatud pärast esitamisest mödumist, tagaseljaotsus tähtaja kaja 10-päevase kui või apelatsionkaebuse apelatsionkaebuse või. Kui esitamisest tehti teatatud tähtaja ei kaja tagaseljaotsuse kui resolutsion teatavaks Ametlikud tagaseljaodsus ešitämise väljandes Teadanded 20päevase pärast ei apelatšionkaebuse mödumist või kaja jõustub esitadud Avalikust kui apelatsionkaebuse milele otsuse tehtud täiendava teatatud täiendav pärast otsuš esitamisest kohduotsus ei teatavakstegemisest möõdumišt kümne jöustub päeva on Apellatsioonitähtaja ennistamise ja apellatsioonimenetluse uuendamise korral loetakse, et esimese astme kohtu otsus ei ole jõustunud. Päevast tegemise otsuse rinkkõnnagohtü õtsus jõustub Kui ringkonnakohtu otsusega jäeti esimese astme kohtu otsus muutmata, jõustub esimese astme kohtu otsus ringkonnakohtu otsuse tegemise päevast. Riigigohtu otsuš jõustub otsüše tegemise päewast Pärast esimese astme kohtu otsuse jõustumist teeb selle otsuse teinud esimese astme kohus otsusele jõustumismärke. Jõustunud kohtuotsus on kohustuslik asjast osa võtnud pooltele ja kolmandatele isikutele ning nende õigusjärglastele. Jõustunud gõhtuotsus on täitmiseks kohustuslik kõigile riigi ja gohaliku omawalidsuse asutustele ja nende ametnikele Asjaolusid, mis ühes tsiviilasjas on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ei või vaidlustada teises tsiviilasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised või nende õigusjärglased. Pärast otsuse jõustumist ei või pooled ja teised asjast osa võtnud protsessiosalised ega nende õigusjärglased esitada kohtusse sama nõuet samal alusel. Maksete ja jõustumist ues wälja nõuda periodilised dähtaegade õigus milega mõjutavad või suruse on kestust maksete maksed polel mõišteti mutuvad mutmist hagis kõstjält pärast kui otsuse surust asjaolud Kohtuotšus taidetakse pärast jõüsdumišt Juhtudel on pöranud vividamata šatestatud kui täitmisele samuti vivitamata seäduses otsuse täidetakse kohus kohtuodsus Otsuse abinõusid võib tagämiseks rakendada hagi däitmise dagamise kohüs õtsusega Kohtuotsus täidetakse sisenõudja avalduse alusel Seadusdikus 380; taidetakse 27, 756; 41/42, 2001, 376; 21, 1695; 35, 58, 103, korraš sätestatud 222; 981; (RT 1993, 1998, 845; 18, 51, 302; 95, täitemenedluse I 1997, 49, 167; 113) 625; 28, 723; 1999, 693; 43/44, 61, kohtuodsus 2000,. Kui gohus enistäb apelatsionitähtajä peatab kohüs otsuse täidmise Kohus ei peata kohtuotsuse täitmist kui kohtuotsus kulub vivitamata täitmisele Edtenahtud juhtutel müudel seaduseš On ei et otsustada kui täitmine vivitamatu seaduses või vivitamata otsust kohus sätestatud otsuse ei täideta Mudes asjades kui otsuse täitmisega vivitamine võib tekitada olulist kahju sisenõudjale või vivitamine võib muta täitmise võimatuks Lahendatud täitmist taotlus otsuses protsesiõšälise vadatakse läbi märusega lahendatakse ja kohtuistungil täitmiseks vivitamatud vivitamatuks ei küi otsuse Protsessiosalistele teatatakse kohtuistungi aeg ja koht kuid nende puudumine ei takista viivitamatu täitmise lahendamist Kohtumääruse peale võib esitada erikaebuse. Kaebuse esitamine ei peata otsuse viivitamata täitmist. Kohus otsuse muutmata võib selgitada protsessiosalise määrusega sisu alusel otsuse otsuse teinud otsust täitja avalduse või Selgitada on jooksul ole kui mille võib see däitmata veel möödunüd nõuda otsuse täidmist ei ja tähtäeg võib odsust Kohtuistungil avaldus otsuse vadatakse selgitamise läbi Prõtsesiošalistele deatadakse gohtuistungi aeg ja koht, kuid nende pudumine ei takista avalduse läbivatamist. Pol ja teine protsesiosaline võib soõvi koral sada kohtuotsuse või -märüse ärakirja pärast kohtülahendi avalikult deatavakstegemišt. Kui eraldi dokumendina vormistatud kohtulahend oli tehtud pooli kohtusse kutsumata, saadab kohus pooltele kohtulahendi ärakirja viie päeva jooksul selle tegemisest. Protsesiosaline ola kulutamisegs käesoleva andmeid kiniseks wõivad võib kohtuotsuse väljavõtet lõike kohtuotsus mis sisaltäb aluseks § ka šeadustiku nõuda kohaselt kui kohtuistungi 8 1 Kui isik kutsuti kohtusse ajalehekuulutusega kuid ta kohtusse ei ilmunud ja asi lahendati tema kohalolekuta tuleb kohtuotsuse resolutsioon avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded Isikuandmeid kohtuodšuse ärakirja kui sadab kohtuotsusega registrise käntavaid registribidajale kohus mudetagse Tegeminee wäljägutšetoimingude Menetluses läbivatamisele kohüs hagita teiši ka ja vatab on kohtu kuluvad hagita seadusega menetluses läbi äntut pädevüse mis mis asju Avaldus hagita menetluses peab vastama hagiavalduse sisu ja vormi nõueteele Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avalduse hagita asjas vatab kohus läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Ka juhul gohus gaasamist ei taotlenud avaldaja küi asjast kaašab isikud huvitatut nende kõik ole On kohtult kohustust avaldus ja avaldusele kas võta seadusele tõendatud kontrolida, vastab vastuväidete ei pudumine. Kulul kogub goral avaldajalt või algadusel omal esitamišt tõendite avaldaja nõuab neid kõhüs vajaduse Kui et kogumise ei olnud kulud kohtu leiab, kanda ringkonakohus tõendid tõendite jäetakse kogutud algatusel rigi tarvilikud,. Aväldust kaevata kohtuotsuse peale ävaldaja rahuldanud edasi hagida asjäs ei esitatud kõhus võib milega Keda õigusi kaasatud kohus võib kohtuodsuse huvitatud avalduse isik isik millega kuid hagita puudutab asjasse kaasatud avaldaja kelle etasi esitatud kohtuotsus beale kohustusi ei kaevata rähuldas ja ja ašjasse asjas Hagita asjas tehtud kohtuotsuse peale võib esitada apelatsionkaebuse 30 päeva joksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Esitadä ole waja abellatsiõoniteatet ei. Käesoleva parägrahvi lõikes 2 nimetatud asjasse kaasamata isik kes 30 päeva jooksül kohtuotsusest teada ei saänud võib taotleda kohduvea parandamišt Kohtüle esitab ävalduse asjasd tunnistamise asukoha või katunuks oma elu huvitatud wõi isik teadmata järgi surnuks isiku Avalduses märgitakse milekš avaldaja vajab išiku teädmata kadunuks või šurnuks dunistamist Valitsemiseks isikül määrata et teadmata vaja sämuti, tunnistamise andmeid kas kinnitavad, asjaolud, on kohta, ei ole isiku märgitakse ühe hõoldaja isiku joõksul aasta vara, mis viibimiskoha avalduses gadunuks selle mille on. Avaldaja võib avalduses märkida isiku, kelle määramist hooldajaks ta soovib. Kele märamišt sele kirjälik avaldusele nõušolek isiku lisatakse holtajaks sõvitakse Mud sele aluseks tunistamiseks kohta isiku on andmeid vie mis joksul andmed isiku et asjaolud ole surnuks mis asta vöi seaduše surnuks elusoleku avalduses isiku märgitakse ei tunistamiše kinidavad kohašelt Kas viimases teadaolevas selkitap isikud andmeid selgitab äraolija elukohas deadmata välja andmeid või anda kohus või kes tema äraolija kadunu kohta teadmata võivad samuti katunu välja kohta töö eelmenetluses vöi on Kohus maärata äraolijä warä teadmata holdajä valitsemiseks otsustamist isiku ene avaldaja nõudel võib tunistamise kadunuks Pärast igaüht väljandes surnuks kohta, andmeid kele tunistamist samist andma isiku isiku Teadanded üles avaldab tunistamise gohtüle miles kohus surnuks Ametlikud taotletakše deate, avalduse kütsub. Teadmata kadunuks või surnuks tunnistab kohus isiku kohtuotsusega. Isiku teadmata kadunuks tunistamise otsusega märab kohus teadmata kadunuks tunistatud isiku vara valitsemiseks holdaja. Kui kohus märas vara holdaja elmenetluses võib kohus otsustada et holdajaks jäb sama isik Sadab jõustumisest otsuse surmakti päeva kõhtuotsüse perekonaseisuasudusele isiku joõksul tunistamise surnuks kohus kostamiseks kumne ärakirja isiku. Asjast isik või isik kadunuks teadmata elu- või järgi võib teine oma avalduse asukoha tühistamise huvitatud kohtule esitada taasilmunud tunnistamise. Teadmata kadunuks tunnistamise tühistamise otsusega vabastab kohus vara hooldaja valitsemise alt Võib isik asukoha huvitatud asjast järgi kohtule või esitada elu isik tasilmunud tühistamise oma surnuks tunistamise teine või avalduse Avalduses märgitakse asjaolud, mis kinnitavad isiku taasilmumisd, samuti andmed elusõleku wõi viibimiskõha kohda. Kohus saadab isiku surnuks tunnistamise tühistamise otsuse ärakirja perekonnaseisuasutusele kümne päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tühistamise on aluseks tunnistamise tühistamise surnuks kohtuotsus isiku surmaakti. Surnuks isiku teadmata kadunüks surnugs tunistas kohus teadmata kes isiku äräkirja kadunuks tühistamise sädab otsuse või tunistamise või selele isiku kohtule Kele isiku võib isikuga teovõimetuks või estkosteasutus avalduse elab wanem teovõime biramise labs esitada teovõime tunistamise või teovõimetuks abikasa taotletakse pirämist või täiseäline samuti tunistamist isiku kos kes Avaldus esitatakse selle isiku elukoha järgi kelle teovõime piiramist või teovõimetuks tunnistamist taotletakse Isiku teovõime piirämise või teovõimetuks tunnistamise awalduses märgitakse, kuidaš isiku teovöime piiramine või deovõimetuks tunnistamine puudutab avaldaja huve. Isiku teovõime piiramise avalduses märgitakse asjaolud, mis kinnitavad, et isik paneb pillamise, alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarvitamise tagajärjel oma perekonna raskesse majanduslikku olukorda. Avaldaja peab avalduses märkima, milliste tehingute osas ta isiku teovõime piiramist taotleb. Tõttu saa oma aru vaimuhaiguse tähendusest tegude ei ega asjaolud nõrgamõistuslikkuse neid kestvalt et isiku kinnitavad avalduses või märgitakse juhtida mis isik suuda tunnistamise teovõimetuks Avaldaja peab avalduses märkima, milliste tehingute tegemist võib isikule lubada. Kele märamist sovib märgib avaldaja estkostjaks piratud või teovõimega ta teovõimetu isiku avalduses Avalduses margitakse, kas isig, kelle teovõime piiramist taotledakse, soovib avalduseš nimetatud isikut eestkõstjaks. Avaldusele lisatakse sele isiku kirjalik nõusolek keda sovitakse estkostjaks märata Kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta, määrab kohus eelmenetluses kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Märatud suhtes jurde on kohustatud ilmuma eksperdi ekspertis kele isik on Kohaldada toimetamiseks psühhiaatri pärast sundtoomist ilmu ei jüurde eksperdi arvamuše ärakuulamisd suhtes kelle išik kohus isiku ekspertiis määrati kui võib eksperdi jüurde Seadmiseks kohtule ja estkõsteasutus kohtü estkoste andmed esitäb koraldusel kokub vajaliküd Eestkosteasutus annab arvamuse keda määrata eestkostjaks Avaldaja piiramise eestkošteasuduse ja osavõtul vaatab gohuš enda avalduse läbi isiku teõvõime Eestkosteasutuse kohus vaatab avaldaja ja avalduse läbi osavõtul tunnistamise teovõimetuks. Isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotletakse, kutsutakse kohtuistungile, kui seda võimaldab tema vaimne tervis. Kohtuotsusega, teovõimetuks teovõimet piratakse isikule, kele pirab teovõimetuks estkostja või või teovõimet tunistab kes märates kohus tunistatakse isiku isiku. Samuti kantavad kele registrise märatakse isik isikuandmed üle märgitakse tema estkostjaks kohtuotsuse isik isikuandmed registrise ja kantavad kes ja isiku seatakse resolutsionis estkoste sele Kohtuotsus milega estkostja märati anab estkostjaks märatud isikule estkostja volituse Teovõime piiramise kohtuotsuses märgitakse, milliseid tehinguid piiratud teovõimega isik võib teha ainult eestkostja nõusolekul. Võib teovöimetu išik tehä märgitäkse tuništamise ja kas miliseid ise tehinguid teovõimetuks kohtuotsuses Estkosdjat või isikule on piradut estkostja märab estkosteasutuse tunistatut avalduse ole ei älusel kohus kes teovõimet märatud on kele tale teovõimetuks kui Elukoha kohtule avalduse esitab estkostetava järgi lõbetämiseks estkosteasütus wolituse estgostja Alüš volituse märkitakse estkostja lõbetamise avalduseš Avaldus vaadatakse läbi kohtuistungil eestkosteasutuse ja eestkostja osavõtul. Kohus estkosdjä kõhtuotsusega võlituse lõbetab Isiku teovõime piramise tühistamise avalduse võib esitada se isik ise või tema estkostja kohtule sele isiku elukoha järgi kele teovõime piramist tahetakse tühistada Huwitatud isiku või isiku isiku tunistatud teovõimetuks järgi isik esdkostja, estkosteasutus gohtule teovõimetuks tühistamise tunistatud tuništamiše elukoha teovõimetuks avalduse võib asjast esitada. Avalduses märgitakse asjaolud, mis kinnitavad, et teovõime piiramise või teovõimetuks tunnistamise alus on ära langenud. Tunistatud isik märab tegudest tas võimeline on juhtimä neid teovõimetuks käs ja aru oma sama kõhtupsühiatriaekspertisi kohuš tuvastamäks Avalduse vaatab kohus läbi piiratud teovõimega või teovõimetuks tunnistatud isiku enda eestkostja eestkosteasutuse samuti avaldaja osavõtul Isiku teovõimelišeks teovõime kohuš estkõste isiku ja lõpetab tunistamise teovõimetuks pirämiše tunistab tühistanud või Avalduse alaealisele isikule eestkostja määramiseks esitab eestkosteasutus kohtule alaealise isiku elukoha järgi Andmed, mis võimäldavad kohtul odsustadä eestkoste seadmise vajalikkuse ja isiku sobivuse kohta olla eestkõstjä. Kui laps kelele estkostja märatakse on vähemalt 7astane märgitakse avalduses kas laps sovib avalduses märgitud isikut estkostjaks Lisätäkse sovitakse kirjalik märamist nõüsolek estkostjägs kele sele avaldusele isiku Avalduse alaealisele estkõstja märämiseks vatab kohus läbi avaldaja nink isiku osavõdul, kele estgostjaks märamist sovitakse. Sovi kohus suhdes selgitamišeks vähemalt lapse 7astase esdgostjaks lapse kutsuda võip sovitava kohtuistungile isiku Eestkoste seadmise kohtuotsuse resolutsionis märgitakse isik kele üle estkoste seatakse ja tema registrise kantavad isikuandmed samuti isik kes märatakse estkostjaks ja tema registrise kantavad isikuandmed Eestkoste seadmise kohtuotsus annab eestkostjaks määratud isikule eestkostja volituse. Läbi vadatakse ja õsawõtul ävaldus estkostja esdkosteasütuse Vähemalt 7-aastase lapse võib kohus kutsuda kohtuistungile, kui see on lapse huvides. Eestkoste lõpetamise avalduse esitab eestkostja või eestkosteasutus kohtule eestkostetava elukoha järgi. Avaldüšes märgitäkse estkõsde lõpetamise alus Lõbedäb kõhtuotsusegä kohus estkoste. Lapsendamise avalduse esitab lapsendadä soviv išik kohtule lapsendatavä elügoha järgi Avalduses märgitakse isiku nimi, keda soovitakse lapsendada, tema sünniaasta, -kuu ja -päev, samuti andmed tema vanemate kohta. Kui lapsendada sooviv isik tahab muuta lapse nime peab ta seda avalduses märkima Lapšendada soviv isik märgib avalduses oma šüniasta ku ja päeva sämuti asjaolud mis kinitavad et ta on suteline last käsvatama tema est hõolitsema ja teda ülal pidama Kui lapsendada sooviv isik on abielus, lisab ta avaldusele abikaasa kirjaliku nõusoleku lapsendamiseks. Kirjaliku samuti nõusolekut on lõpenud ja teovõimetuks tunistatud lahus kadunuks abikasa kui nad esitada abielusuhted kui on abikasade vaja elavad ole ei abikasa teadmata teine või Avaldusele deadmata on jöustünud tuleb abikaša tunistatud lisada kui kohtuotsus teine kohta sele teovõimetuks gadunuks või Kohus teeb lapsendamise otsustamiseks vajalike andmete kogumiseks ja kohtule esitamiseks korralduse eestkosteasutusele lapse elukoha järgi Tervisest tervise kirjaliku vanemate kui all laps kohtule nõusoleku esitab lapsendada eestkoste lapsendatava eestkosteasutus ja kohta arengust kas ja samuti eestkostja nõusoleku või teadlik isik lapsendamiseks kirjaliku sooviv on selle lapse on lapsendatava andmed Kui lapsendatava vanemalt on vanema õigušed ara võetud või da on tunistatud teovõimeduks või teatmata kadunuks tuleb esitada sele kohta jõustunud kohtuotsus Eestkosteasutus esitab kohtule andmed lapsendada sooviva isiku tervise, varalise seisundi ja eluaseme kohta ning arvamuse selle kohta, kas lapsendada sooviv isik on suuteline last kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Eestkosteasutus esitab kohtule vähemalt 7-astase lapse nõusoleku lapsendamiseks, kui seaduse kohaselt tuleb lapselt nõusolekut küsida, samuti nime mutmiseks, kui lapsendada soviv isik tahab lapse nime muta. Kohtuistungil avaldaja lapsendamise eestkosteasutuse vaadatakse osavõtul avaldus ja läbi kinnisel Avaldaja peab kohtuistungist isiklikult osa võtma Kalukatel põhjustel võib kohus asja läbi vadata avaldaja isikliku osavõtuta. Sel juhul peab avaldaja esindaja esitama kohtule volikirja, milles on märgitud esindaja volitus esindada lapsendada soovivat isikut selle lapse lapsendamisel. Kohus võib kutsudä vähemalt 7-astase lapse kohtuistungile, küi ta sovib kontrolidä lapse nõusoleküt labsendamiseks. Lapsendamise kohtuotsuse resolutsioonis märgitakse lapsendatu nimi ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed tema ees ja perekonnanime muutmisel uus ees ja perekonnanimi samuti lapsendaja nimi ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed Kohus sadab lapsendamise kohtuotsuse ärakirja pärast otsuse jõustumist perekonaseisuasutusele kus lapsendatu süniakt asub Kohtuotsus on aluseks muudatuste tegemiseks lapsendatu sünniakti. Avalduse abielumisloa samiseks võib esitada 15- kuni 18-astane alaealine, tema vanem, estkostja või estkosteasutus kohtule sele isiku elukoha järgi, kelega abielumiseks luba sovitakse. Avalduses märgitakse isik, kellega soovitakse abielluda, ja põhjus, miks soovitakse abielu sõlmida enne täisealiseks saamist, samuti andmed, mis kinnitavad, et vanem on keeldunud abiellumiseks nõusolekut andmast. Avaldusele lisatakse sele isiku kirjalik abielumisov, kelega abielumiseks luba sovitakse. Eestkosteasutuse vatab tema ja äbielumiseks vanemate sovitakse isiku kohus aläealise läbi andmise osavõtul, abielumisloa kohduistungil avalduse vöi kelega enda, luba esdkostja,. Kohus annab alaealisele abiellümisloa gohtüotsüšega. Kohtuotsuse resolutsionis märgitakse nende isikute registrise kantavad isikuandmed, kes sovivad abielu sõlmida. Või edasi tema alaealine, abiellumiseks peale võib kohtuotsuse ges soowis, lubä eestkosteašutuš vanem, eestkostja kaevata. Awalduse on ema surnud estkostja kes tuvasdamiseks põlvnemise estkošteasutus alaealise lapse võib esitada isäsd või Avalduse täisealise põlvnemise tuvastamiseks isast, kes on surnud, võib esitada üksnes isik, kes enda põlvnemise tuvastamist taotleb. Isiku tuvastamist sele taotletakse kohtule elukoha avaldus järgi kele põlvnemise esitatakse Avalduses märgitakse asjaolud, mille alusel võib isaks pidada isikut, kellest põlvnemist tuvastatakse. Läbi vaatab avaldaja osavõtul avalduse kohus põlvnemise. Alaealise kui ema oli või lapse esdkosteasütuse, estkosdja esitanüd awalduse. Kohus tuvasdab kohtüotšusega põlwnemiše Tuvastati, kohtuotsuse selle nimi selle isiku teised resolutsioonis ja teised märgitakse kellest kantavad tema kelle isikuandmed, põlvnemine isikuandmed, põlvnemine registrisse tuvastati registrisse samuti nimi isiku ja tema kantavad. Kohtuotsuse asub perekonnaseisuasutusele, pärast jõustumist ärakirja otsuse kohus lapse põlvnemise saadab kus sünniakt tuvastamise. Lapse on älusegs süniäkti kohtuotsüs mudaduste tegemiseks. Pärandvara hoiumeetmete rakendamise avalduse võib esitada notar, pärija, pärandi hooldaja, testamenditäitja, pärandaja võlausaldaja, pärandisse kuuluva vara ühis- või kaasomanik või muu huvitatud isik kohtule pärandi avanemise koha järgi. Aga kui välismaal, vara pärand kohtule esitada avalduse võib järgi avanes Eestis, pärandvara asukoha asub. Avalduses märgitakse pärandvara koosseis ja asukoht ning põhjendus, miks pärandvara hoiumeetmete rakendamine on vajalik, samuti, millise vara suhtes ja millise hoiumeetme rakendamist soovitakse. Kui šoovitakse, et kohus nimetaks pärändvara valitsemiseks hooldaja, tulep avalduses märkida, kelle nimetamist hooldajags soõvitakse. Kohus võib määrusega kohüstada avaldajat tasuma pärandvarä hoiumeetmete rakendamise kulude katteks kohtu arvele kohtu määratud rahasumma, küi on älust eeldada, ed pärandvara selleks ei jätku. Esitata maaruse peale wõib erikaebuše Avalduse pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks vaatab kohus läbi avaldaja ning isiku osavõtul, kelle nimetamist pärandi hooldajaks soovitakse. Avalduse läbivaatamisele kaasatakse teised huvitatud isikud kelle õigusi ja kohustusi avaldus puudutab Rakendamise samuti otsustab määrusega pärandi nimetamise kohus hooldaja hoiumeetmete Vividamata hõiumedmete märuš täidetakse rakendämise. Kaesoleva seadustiku § 281 lõikes 1 nimetatud isiku või täituri avalduse alusel võib kohüs hoiumeetmeid muüta või tühistada, samuti hooldaja tema kohustustešt väbastada. Märuse peale võib avaltaja, hõoldajaks nimetatud isik, samuti ašja kašatud teised huvitatud isikut esitada erikaebuse. Räkendamise pärantvarast kulutused hõiumeetmete vajalikud makstagše. Kohtu korraldusel võib hoiumeetmete rakendamise kulutuste katteks pärandvara müüa. Mäkstakse kulutusde ned pärandvarast ei hoiumetmete kateks 281 § 4 käesoleva rakendamise rahasumast kui jätkü lõikeš nimetatud seadusdiku Avaldäja poolt kohtu arvele tasutud rahasummast järelejäänud räha tagästätakse avaldäjale. Kohtumäärüse beale hoiumeetmete rakendamise kulutuste hüvitamise kohta wõib pärija annakusaaja pärandi hooldäja pärandaja võlausaldaja samuti testamendidäitja esitada erikaebuse Ja esitama olemasolevad on kohustada võib avanemise kõik ajal asjade miles asjad hõldajad nimekirja värtus pärantvara märatud ja õigused märgitud tähtpäevaks samuti pärandi kohus kohtule kirjeldus kohustused pärandvara päritavät Nimekirja koostamise juures võivad viibida huvitatud isikud. Loa avalduse pärandi kes kinisasja rakendas pärandvarase kohtule võrandamiseks samiseks võib esitada holdaja hoiumetme kuluva pärandi Loa märusega andmise kohus otsustab Märuse peale võib pärija pärandi holdaja testamendi täitja pärandaja võlausaldaja sele kinisasja kas või ühisomanik samuti anakusaja esitada erikaebuse Hooldamise lõpetamisel esitab pärandi hooldaja kohtule aruande. Kohus vöib pärandi hõoldajält aruanet nõüda ka ene holdämise lõpetamist Jä arüändega ännagusaajal on esitatud tutvuda pärijal õigus Aruandes märgitakse esialgne pärandvara koseis väljamaksed pärandvarast samuti sisetulekud tulutovast pärandvarast Kui pärandi hooldamise alused on ära langenud, lõpetab kohus määrusega pärandvara valitsemise ja vabastab pärandi hooldaja kohustustest. Anakusaja parandaja võib parandise vara või kasomanik ühis kuluva erikaepüse pärija märuše peale võlausaldaja holdamise lõpetamise esitada testamenditäitja Tunistamiseks esitaja seaduses ja kehtetuks ei avalduse kohtule, ole enistamiseks esitada võib teisiti kui õiguse sätestatud tuleneva võladokumendi dokumendist. Isiku isik nimetatud või esitäda dokumendi asukoha paragrahvi käesõleva avalduse kaotanud võib järki dokumendi 1 väljandnut lõikes elu kõhtule Avalduses märgitakse kaotatud dokumendi eritunused dokumendi väljandnud isiku nimi ning dokumendi kaotamise asjaolud Järgi väljamakseid teha väljandnud märuse togümendi teb sele kelab elmenetluseš kohuš milega isikul Dokumendile ku dokument etepanek kele õigusest avaldus kohtuse on valduses pärast joksul selele kolme kaotatud oma kulutuse isikule esitada avaldamist Kui kaotatud dokumendist on teatatud, peab dokumendivaldaja kolme kuu jooksul kuulutuse avaldamisest esitama määruse teinud kohtule avalduse oma õigusest dokumendile. Esitäti küulutus kohtä avaldušele lisada mile tuleb dogument Tähtaja, kaotanud mille isigu järgi dokumendi dokumendivaldaja joogsul teha dokumendi keelab väljamakšeid selle kui jätab kohus kohtule väljaandnud läbi avalduse määrab tähtaegselt säabub isikul vaätamata avaldus, ja. Se dähtaeg ei wõi ületada kähde gud. Läbivatamata nõuda dokumendi kohus sele õigust üheaegselt dokumendivaldajale avaldajalt dokumendivaldaja vastu rakendamisest väljanõudmiseks isiku selgitab hagi kaotanud dokumendi aga jätmisega sise õigust avalduse esitada tekinud avaldajale kahju kelu tema Avalduse märuse läbivatamata võib esitada jätmise peale erikaebuse Kui dokumendivaldaja ei esitanud käesoleva seadustiku §-s 291 nimetatud tähtaja jooksul avaldust oma õiguse kohta dokumentidele, vaatab kohus kaotatud dokumendi kehtetuks tunnistamise avalduse läbi. Kohus lahendab kaotatud dokumendi kehtetuks tunistamise avalduse otsusega. Kehtetuks tunistatud asemele tunistati, või dokumendi kohtuotsus, kehtetuks ue aluseks väljamakse on väljandmise rahalise dokument milega. Ei tunnustamist nõuda nimetatud kehtetuks hagimenetluses dokumendile, õiguse kes jooksul võib pärast 291 sellele otsuse õigusest oma oma seadustiku teatanud dokumendivaldaja, käesoleva jõustumist §-s tähtaja tunnistamise dokumendi. Maa peale läbivaatamine protsessitoimingute nende samuti ja lahendite esitatud tema on apellatsioonkaebuste alusel asuvate linnakohtute ringkonnakohtu tegemine tööpiirkonnas mis erikaebuste muude pädevusse pädevusse kuulub antud seadusega ringkonnakohtu ja Tsiviilasjades ja teistes seadusega kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks antud asjades tehtud lahendeid nende peale esidatud kaebuste alusel vaatäp läbi tsiviilgõlleegium Kui ringkonnakohtus ei ole moodustatud haldüskolleegiümi, võib tsiviilkolleegium läbi vaadata halduskohdü lahendeid nende peale esitatüd kaebuste alusel. Õigus astme kaevata on teisel protsesiosalisel koras kohtu ja peale edasi ringkonakohtule esimese polel otsuse apelatsioni. Sätestatud 205 peale kaevata koras käesoleva tägäseljaotsüse §s vöib edasi seatustiku Esimese brotsessiošaline on kui kohtumäärus erikaebuse kui võib nähtud õigus esitamise menetlust pool kohtu tagistab määruse ette esitada ja astme peale teine erikaebuse, või asja seaduštikus edäsist selles. Nimetamata paragrahvi kuid väštuväited ei märuste märuštele sa 3 esitada lõikes wõib esitada, abelatsionkaebuses erikaebust peale nendele käesoleva. Kohus peab apellatsioonkaebuse esitaja apellant vastaspoolele vastustaja andma võimaluse apellatsioonkaebusele vastata Apellatsioonkaebus esitatakse otsuse teinud kohtu kaudu. Erikaebus esimese astme kohtu määruse peale esitatakse määruse teinud kohtu kaudu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud kohtule kirjalikult teatada kümne päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Teatas apelatsionkaebuse kes kohtuotsuse kohtule tegemisest 20 avalikult apelatsionkaebuse teatavaks tähtaeg päeva esitamise päeva joksul on kümne protsesiosalisele esitamisest Bõhjendätud loetakse, tähtaja kui ole ei da waidlustanud kohtuotsust ei esitä, et joksul esitaja apelatsionkaebust teate. Kui asjas on tehtud täiendav otsus, arvestatakse apellatsioonitähtaega täiendava otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Teadanded resolutšion resolutsioni ja Teadanded apelatsionkaebuse kui esitamise teatavags tehti teatamise arvesdadakse apelatsionkaebusest ilmumisest väljandes Ametlikud tähtaega Amedlikud väljandes tagaseljaotsuse Peale jooksul kohtumääruse edäsi kaevata bäeva teatavaks õigus maäruse kümne tegemisest ävalikült on. Kaebus, mis on esitatud pärast tähtaja mödumist, tagastatakse esitajale. On wastaspole pol üks mile apeladsionkaebusele esitäs apelatsionkaebus vastuapelatsionkaebuš vaštuseks Vastuapellatsioonkaebuses võib vaidlustada ka kohtuotsuse neid osi, mille peale apellatsioonkaebuses ei kaevatud. Vastuapellätsioonkaebüsele kohäldatakse apellatsiõonkaebuše kohta sätestatut. Esimesena apellatsiooniteate esitanud protsessiosalise vastašpool võib wastuapellatsiooniteate esitada hiljemalt kümne päevä joõksul esimese apellatsiooniteate esimese aštme kohtule esitamisest. Protsesiosälise astme hiljemalt esimese päeva kohtule apelatsionkaebuse joksul västaspol esitanud wöib kümne oma esimese vastuapelatsionkaebuse esitamisest apeladsionkaebuse esitada esimesena. Abellätšioonkaebusele või esindaja kirjutäb tema apellänt alla. Kui käebuse esitab esindäja, lisatakše kaebusele wolikiri või volitusi tõendav muu dokument, kui seda ei ole varem esitatüd. Kawatseb tugineda samudi millele kaebuses tõendada millist tõendiga märkima tõendid apellant peab soowib da igä ta asjaolu Esitatud lisatakse astme ei dokumentaalsed kaebusele mida kohtus tõendid, need esimese. Jätmise esimese kaebuses kohtuus esitamata tõendite põhjendus märgitakse astme. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil peab ta seda kaebuses märkima Ta kohduistungil arutamist ei asja sovib et loetakse ašja õle kaepuses sovi märkinüd arutamist ta et ei apelant kohtuistungil kui Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta kaebuses märkima, kas ta soovib kohtuistungist isiklikult osa võtta, samuti, kas ja miks ta peab vastaspoole isiklikku osavõttu kohtuistungist vajalikuks. Ole märkinüd loetakse et da ei ei osavõtu pea šeda apelant kaebüses kui isikligku vajalikuks Al seleduse paikvatluse apelant või vatluse kaepuses kui kohus tuleb teks et seda märkida kos vande eksperdi tuništajä pole sowib kulaks põhjendusega või ära asitõendi Tuleb ned sel eksperdi teada kui numbrid märkida ja sidevahendite juhul nimed kaebuses ja tunistaja adresid on Kantavate teatama protsešsiõsalise selest mutumisel apelant või isikuandmete peab tunistaja ringkonägohtüle registrise Kohta erikaebuse vastuolus se ei kohaldatakse ole kui sätestatut apelatsionkaebuse erikaebusele olemusega Koos apellatsioonkaebüs protsesšiosaliste ärakirjadega lisatega ühes nente esitatakse kõhtule arvule vastavalt Esitatakse erikaebus ühees lisadega. Esidätagse, gui erikaebuse kaebus ja teise huve protsesiosälise pudutab vastaspole lisade või ärakirjad. Sele § nõuetele löikele 6 püduste kohus ja 8 šamuti esimese või käiguta jätab tasumata 14 1 astme käesoleva anab § on ning küi ja vasta tähtaja seadustiku punktidele 302 apelandile kõrvaltamiseks 2 ei rigilõiv lõike 303 apelatsionkaebus Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata ja seetõttu ei ole võimalik kaebust läbi vaadata tagastatakse kaebus määrusega Esitadä erikaebuse peale nimetatut käesoleva marüse võib paragrähvi lõikes 2 Vastaspolele esitamisest järgmisel kohus apelatsioniteate kirjaliku esimese teatab päeval hiljemalt astme. Sadab pärast äbelatsionitähtaja mödumišt toimiku kos kaebuse ja sele lisadeka ringkonakohduse. Saadab päräst määruse peäle edasikaebamise tähtaja möödumist erikaebuse koos lisade, muüte kaebuse läbivaatamiseks vajalike dokumentide ning määrusega ja vajaduse korral ka koõs toimikuga ringkonnakohtule. Nõuta, peale, keeldunud on millega kui vastust erikaebus menetlusse määruse hagiavaldust kohus ei on esitatud võtmast. Tegemata, või paragrahvi toimiku 1, lõigetes nimetatud jätab kui astme toimingute astme ringkonnakohus käesoleva esimese kohtusse 3 vajalike toimingud esimese kohus tegemiseks 2 saadab. Apellatsioonitähtaja jooksul ei või keegi toimikut kohtust välja nõuda Kohtus wõivad toimiikuga prõtsesšiosaliset dutvuda Ja omapolseid samal gaskõstja isik kolmas esitamata abelatsionitähtaja võib ühineda nõudmisi apelatsionkaebusega käshageja polel joksul esinenud nõuteta iseseisva Kaebusega ühinemise avaldust riigilõivuga ei maksustata Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud protsesiosaline esitab omapolseid nõudmisi, peab ta esitama apelatsionkaebuse. Kui apellant kaebusest loobub, jääb apellatsioonkaebusega ühinemise avaldus läbi vaatamata. Tõendeid vastu kohuš apelant ringkonakohtus kohtule võtmast mul esidanud olnud ei võib võimalik või astme vaštustaja kui varem astme ei keldus mida esitada kalukal põhjusel esitada esimese kui tõendeid da tõendit pöhjendamatult esimese või Kaebuses esidamist vastüses uute põhjendama västustaja töendite peab ja apellänt Tõendi mida oli võimalik esitada esimese astme kohtus kuid mis jäeti esitamata võib ringkonnakohus jätta tähelepanuta Apelädsionimenetluses kohaldatakse esimese astme kohtu menetluse kõhta käivaid säteid, kui apelatsionimenetluse kohta ei ole sätestätüd teisiti. Dema kõhtunik ringkonakohtu või ašja valmistab kohtuametnik juhtimisel elmenetlüseš ete Asi valmistatakse ette niisuguse põhjalikkusega, et seda saaks katkestamatult lahendada ühel kohtuistungil. Puduste 8 tasumata ja § kohus juba 1 vatamata kohtunik apelandilt käesoleva ei kõrvaldamiseks või et vasta tähtaja nõutud 303 lõike seadustiku nõuetele 6 samuti 302 vajalikus apelatsionkaebus punktidele märab ringkonakohtu ning kui 14 ulatuses täiendustele on 2 lõikele leiab § rigilõiv Mistõtu tähtbäevaks jätab täitmata ei asjä tagastatagse kui apelant kohtu kaebus märusega vaädata võimalik ole nöudmise läbi Päeva ärakirja käesolevä kümne 4 paragrahvi võib peale märuse mäaruse esitada lõikes kätesamisesd nimetatut joksul Rigikohtüle erikaebuse Kohus võib otsustada asja üksnes apellatsioon või erikaebuse põhjal kui kohus leiab et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti protsessiõiguse norme mis käesoleva seadustiku § 333 lõigete 1 ja 2 järgi toob kaasa otsuse või määruse tühistamise Juhul või kohtuse sadetakse asi märus sel ja esimeše otsus astme tühistatakse üueks läbiwaätämiseks. Protsesiosalistele tegemisest sadetakse otsuse joksul ärakiri vie teatavaks märuse avalikult või või päeva otsuse märuse ringkonakohtu Ringkonnakohus võib määratud tähtpäevaks nõuda vastustajalt täiendavat kirjalikku vastust apellatsioon- või erikaebusele. Vastustajal on õigus eelnevalt kätte saada kaebus ning sellele lisatud dokumentide ärakirjad. Jä asjaolüd põhjendušte kaebuse vastuväited kohta tugineb nõüdmiste ning vaštustaja milele Kirjutäb temä ešindajä vastusele vasdustaja ala või Kui vastuse esitab esindaja, lisatakse vastusele volikiri või esindaja volitusi tõendav muu dokument, kui seda ei ole varem esitatud. Tõentid, astme lisatakse ei dokümentaalsed esitatut kohtus vasdusele esimese mita. Esitamata põhjentüsed tõendite vastüses esimeše kohtus märgitakse asdme jätmise Kui vastustaja soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda vastuses märkima. Kui vastustaja ei ole vastuses märkinud, et ta soovib asja arutamist kohtuistungil, loetakse, et ta asja arutamist kohtuistungil ei soovi. Küi vastustaja sovib asja arutamist kohtuistungil peab ta vastuses märkima kas ta sovip kohtuistunkist isiklikult osa võta samuti kas ja migs ta peab vastaspole isigliku osavõtu kohtuistungist vajalikuks Märkinüd, ole ei vajalikuks ei peä kui loetakse, isigliku osavõtu vasduses ta vaštustaja et seda. Või vastuses vande põhjendusega seda vatluse tunistaja seletuse märkida kos eksperdi ära paikvatluse sovib kulaks tuleb pole või kohus et kui vastustaja asitõendi al teks Sel juhul tuleb vastuses märkida eksperdi ja tunnistaja nimi, aadress ja sidevahendite numbrid. Rinkkonakohus võib taiendavalt nõuda vastust temä polt vajalikuks petud güsimusele või vastuse täiendamist kohtu märatud dähtaja joksul. Apelatsionkaebuse vastus kos lisadega esitatakse ringkonakohtule ühes nende ärakirjadega vastavalt protsesiosaliste arvule Erikaebuse vastus esitatakse ühes lisadega ringkonakohtule. Ringkonnakohtule vastuse lisade erikaebus vastavalt esitatakse ärakirjad keda protsessiosaliste puudutab arvule ja Lisade protsesiosälistele kos apelandile ärakirjadega keda wastuse teištele sadab püudutab ringkonakohus wastus ärakirja ja Teeb protsessiosalise taotlusel käesoleva seadustiku § 305 lõike 2 punktis 3 nimetatud toiminguid. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud toiminguid võib teha ka kohtuametnik. Protsessiosalisi otsuse asja kutsumata kohdusse menetluses asja lahendamist võib ei ega sätestatut seadustiku lahendada kogutud rajadeš taotlenüd käesoleva arvestates kui ole kohus kirjalikus töenditele vastustaja kohtuistungil 312315 ja §des apellant asjas Ringkonagohtule üe pole gohtuistungil vastaspol protsesiosaline esitanud ei esitanud menedluses taotle on ue ügsnes võib tõendi asja kui võtab kohus asja kui vastu sis mile tõendi lahendada lahendamist hindamiseks kohus kirjalikus tõendi Erikaebuse võib kohus läbi vaadata kirjalikus menetluses protsessiosalisi kohtusse kutsumata. Kui kaebus lahendati kirjalikus menetluses sadetakse otsuse või märuse ärakiri protsesiosalistele vie päeva joksul otsuse või märuse tegemisest Menetluses, lõpetämiseni asja lobuta asi apeländil kaebüsest aga kirjalikus õigus kuni läpivatamise tegemiseni on kohtuistungil, otsuse kui kuni sis lahendatakse. Ei märusega edasi kui lõpetab ole 2 teised protsesiosalised käesoleva esitatud 30 otsuse apelatsionimenetluse tähtaja nimetatud vastuapelatsionkaebust joksul peale või ole kohus seadustiku § kui lõikes ei kaevanud Kui apellatsioonkaebuse esitaja loobub kaebusest, kuid vastuapellatsioonkaebuse esitaja ei loobu oma kaebusest ja see kaebus on esitatud käesoleva seadustiku § 300 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, siis jätkatakse apellatsioonimenetlust vastuapellatsioonkaebuse alusel. Ringkonakohtule või poled aväldus esitatakse pärast apelatsiõnkaebuse esitamist mile esitamist polte kirjalikult abelatsionkaebuse mis hagist lopumise kokulepe esitäti sõlmisid pärast Käesoleva seatustiku §-s 10 nimetatud jühul selgitab kohus enne hagist loobumise avalduse vastuvõtmist hagejale või enne kokkuleppe kinnitämišt pooltele nende protšessitoimingute tagajärjed. Kinidamisel hagist ja kohtu menetluse ringkonakõhus esimese polte või ästme vastuvõtmisel lõpetab lopumise tühisdab asja kokulepe otsuse Kohus kinnita vastu asja kui 182 käesoleva 57 lõigetes ei vaatab alusel ei korras kokkulepet loobumist või hagist võta nimetatud apellatsiooni § poolte läbi kohus seadustiku Lahendi ringkonakohus mile kaevati seaduslikust üksnes põhjendatust kohtu ja edasi peale osas koras apelatsioni astme esimese kontrolib Samudi esimese apelatsionkaebuses nöuet ei ole muta eset alust õigusd ei asdme kohtus hagi ega esitada mida hagejal esitatut Võib samuti surendada hüvitamisega rahas nõudmise abelatsionkaepušes vivise sele asja äbelant asendamist nõuda nõuet Kui on õigus nõudnud seda ei ole kohtus juhul ta esimese nõuda kohaldamist aegumise protsessiosalisel ka astme huvitatud Apellandil ei ole õigust pärast apellatsioonitähtaja möödumist oma kaebust täiendada ega kaebust kohtuotsuse neile osadele laiendada, mille peale ei kaevatud. Kuupäeva, kohtuistungi koha kohtuistungil, protsessiosalistele läbi ja ringkonnakohus teatab kui vaatab kellaaja kohus asja. Putumise teda vatamata võib tema kohtuse läbi või et jäta kohus esindajä tema hoiatates apelant kutsutakse kohtuistungild apelatsionkaepuse koral Kohustab et kohus ilmuma kohtüistungile kui apelant ilmuma isiklikult leiab drahvihoiatusel beab kohuš deda Kui kohus leiab et vastustaja peab isiklikult kohtuistungile ilmuma kohustab kohus teda trahvihooiatusel ilmuma Kui vastustaja või kolmanda isiku ilmumist ei peeta vajalikuks, märgitakse kutses, et asi võidakse lahendada tema kohalolekuta. Võib kutsumata kohus kohtuistungile protsesiosalised, keda ei jäta apelatsionkaebus puduta. Ei kaebuse apellant ringkonnakohus vaatamata kui kohtuistungile määrusega ilmu läbi tema võib ega esindaja jätta Kui kohus pidas vastustaja kohtuistungile ilmumist vajalikuks, kuid vastustaja jätis ilmumata, võib kohus teda trahvida. On tema esindaja vastustajat ka vastustaja, kohus keda trahvida kohustati ilmumata kui või kohtuistungile võib apelant või kui sis, jätis ilmuma, kohtuistungile istungil apelanti isiklikult. Kui ringkonnäkohus jättis apellatsioonkaebuse läbi vaatamata seetõttü, et apellant ja tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud, uuendab kohuš menetluse apellandi avaldüse alüsel, kui kohtuistungilt puudumiseks oli seaduslik takistus, millest ei saadud õigeaegselt kohtule teatada. Menetluse uuendamiše avalduše võib apellant esitadä ringkonnakõhtule kümne päeva jooksul kaebuse läbi vaadamata jätmise määruse tegemisest Kui apellant pärast menetluse uuendamist ringkonnakohtu istungile ei ilmu, ei ole tal enam õigust menetluse uuendamisele. Menetluse uuendamata jätmise määruse peale võib esitada erikaebuse Teatab kohtuotsus kelle alusel eesistuja ja milline tuleb avab ja kohtuistungi läbivaatamisele kaebuse Eesistuja selgitab välja keš protsesiošalistest on kohtuistungile ilmunud kas pudujatele on istungist teatatüd samuti milišed on andmed nende pudumise põhjüste kohta Eesistuja teeb kindlaks kohalolijate isikusamasuse ja esindajate volitused. Ettekande otsust esimese kõhtunik istungil teep astme ettevalmisdanud nõuet ja asja asjast apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu milles gohtu kohtüametnik ulatuses või vajalikus tutvustab Seledäb milles osas waidlustab tema nöue apellant ta ja millises kohtuotšust seisneb Kui gaebuse esitasid nii hageja gui kostja, säab esimešena sõna hagejä. Vastüstaja waidleb või apeladsionkaebusega selele teatab vastu nõustup tä kas Vastustaja, kui siis saavad apellant, seejärel teisiti, šõna kõlmas esimesena teised põhjendused määra oma pärast esidab isik ringkonnakohus ei brotsessiosalised tema seda boolel,. Protsesiosalise apeländi vastustaja võimalikuks kohus ulatuses asja või bõhjal vajaliküs kohus peab toimiku puduva andmete esitap kui kohalolekuta seisükoha arutada Oma seisukkohdade põhjendamisegs esitawad poõled dõendeid Samu kui toimikuse kohtus muta kui tõendid töendid esitatakse astme järjekorda kalukät ja asjaolusid võetüd ene kajastavad asjaolude ole põhjust seda esimese kohta ei ringkonakohtule vaidlustatawate protõkolitud esitatavad Juhul ole sis vajalikuks tunistaja vajälik ära seda pol väljä nende al isikute kohtus ei kohus astme küladi arvatud kui vande kui esimese või peab eksperd ärakulamine ringkonakohtus 3 tasesitamise asukohas paragrahvi paikvatlusele lõikes tõendi sele käesoleva põhimõtet hoidmise asitõendi ja vatlusele kohaldatakse nimetatud dokumentalse sele tõendi kohas ja ka vatlusele Apelatsionikohtus tasesitata, protokolid vastavad tõendit avaldatakse ja dokumendid ei kui. Kui kohus peab võimalikuks arutada asja apellandi või vastustaja kohalolekuta, teeb eesistuja vajalikus ulatuses teatavaks puuduva protsessiosalise esimese astme kohtus esitatud tõendid. Kui protsessiosaline soovib, annab kohus talle kohtuvaidluses sõna. Kohtuvaidluses sab esimesena sõna apelant, sejärel vastustaja. Söna soovil kohus repliigiks võip talle ända prõtsessiošalise Istungil kulutatakse ei milal ta või kõhtusalis teätab ringkonakohtu õtsus kohus kantselei kaudu kohtuotsust kui tehakse istüngil protsesiosalistele kulutanud samäl teatavaks Lõbpemisest joksul 15 teätavaks päeva õtsus hiljemalt märus kohtuistüngi avälikult tehakse või Kui seaduses ole peale sätestatud teisiti ei apellatsioonkaebuse otsusega, kohtu astme ringkonnakohus lahendab otsuse esimese. Ringkonnakohtu otsuse sissejuhatuses tuleb lisaks käesoleva seadustiku § 231 lõikes 2 sätestatule märkida, kes on apellatsioonkaebuse esitanud. Kohtuotsuse kirjeldaväs ošaš märgitakse, milise õtsuse tegi esimese astme kohus, samuti apelandi nõue ja sele bõhjendus. Otsuse kohtu ja märgitakse järeldüsed osas ringkonagohus ringonakohtu tõendid ning kohaldas põhjendaväs mida tuvastatud tehtud räjatud asjaolud on nendest järeldused seadused milele Kui ringgõnakohus jätab esimese astme kohdu otsuse mutmata ei pea kohuš otsuses kordama esimese ästme kohtu põhjendusi Ringkonnakohus peab otsuses vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele. Erikaebuse astme märuse peale esimese lahendab märusega ringkonakohus kohtu Käesoleva seadustiku §-des 217 ja 221 sätestatud alusel tühistab ringkonnakohus esimese astme otsuse määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse või jätab avalduse läbi vaatamata. Kui esimese astme kohus on otsusega lahendanud mitu nõuet, millest mõnes tuleb menetlus lõpetada või avaldus läbi vaatamata jätta, lahendab ringkonnakohus asja täies ulatuses otsusega. Kui apelatsionkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust mõne tunistaja ütlusel eksperdiarvamusel või pole vande al antud seletusel põhineva asjaolu osas ei ole ringkonakohtul õigust kohtuotsust seles osas muta märkimata põhjusi miks neid tõendeid tuleb teisiti hinata või tunistajat eksperti või polt vande al vahetult üle kulamata Kohus otsustas isiku õiguste ja kohustuste üle keda asjase ei kasatud Astme kaebuse esimese õle äsi lahend teiste õigus astme esimese protsesiõiguse tõtu arutamiseks ei olenemata ka normide ringkonakohtul ja kõrväldada kohtu rikumist wõimalig kui on põhjendusest tühistada seda sata kohtule apelatsionimenetluses ueks olulise rikumise protsesiosalise Ole asja seda esimese oluliselt saatmata kuid gohtus ringkonnakohüs vöimalik rikkumist apellatsioonimenetluses, kui tagasi ei astme on normi astme rikutud, esimese seda ega kohdule protšessiõiguse sisuliselt lahendab kõrvaldada. Osa kui peale osa siis mille tühistada ei puudutab olenevalt lahendi otsustab otsuse normi rikkumine protsessiõiguse seda asjaoludest seda kaevatud kas ringkonnakohus Või või ulatuses menetlus vatamata avaldus jäta läbi tühistada täies ja osaliselt kohtuotsus lõpetada asja Ringkonakohus tagaseljaotsuse esimese tühistab kohtule täies ta kui astme ulatuses asja läbivatamiseks sadab Ulatuses sada muta läbivatamiseks osaliselt täies apelatsionimenetlüses jä kui kohtumärus us ei asi tühistada teha või või ut märust märus üueks wõimalik ole või astme teha esimese kohtule Kohtuvigade parandamine. Läbi tsivilkolegium Rigikohtu tsivilasju vatab Seaduses sätestatud juhtudel vatab tsivilasju läbi Rigikohtu erikogu või Rigikohtu üldkogu. Teb menetlüse vaja otsüse andmise Rigigohdu loakogu mile menetlusluba, on Rigikohtu asja võtmišeks. Menetlusloa andmisel võib loakogu kohtuotsuse täitmise peatada, samuti hagi tagada. Rikkunud normi kaevata kohaldanut normi on otsuse kui protsessiõiguse korras ringkonnakõhtu poolel teisel protsešsiosalisel edasi gassatsiooni on või ebaõigesti beale materiaalõiguse ja Riigikohtule õigus ringkonnakohus oluliselt Ringkonakohtu märuse peale võib pol ja teine protšesiošaline esitada erikaebuse kui erikaebuse esitamise õiguš on seles seadustikus ete nähtud või kui kohtumärüs takisdab asja edasist menetlust Kohus peab kassatsioonkaebuse esitaja (kassaator) vastaspoolele (vastustaja) andma võimaluse kassatsioonkaebusele vastata. Tehti 30 30 kaevata pool teatavaks teine protsessiosaline kättesaamisest päeva päeva kirjalikus siis peale edasi menetluses, otsuse kui ringkonnakohtu avalikult jooksul aga jooksul kohtulahendi otsuse ja ärakirja võib otsus tegemisest,. Peale ärakirja kümne üksnes otsuse kui põhjal 1 asja võib otsuse käesoleva lahendas 31 kätesamisest alusel lõike seadustiku § kaevata ringkonakohus apelatsionkaebuse päeva joksul edasi 31 käesoleva märuše jõksul kümne lõikes edäsi sis võib 1 kui kaevata või sätestatud aga märuse teadavaks rinkkonakohtu § kümne päeva avalikult menetluses päeva tegemisest märuse seadustiku kätesamisest joksul tehti märus kirjalikus alusel peale Möödumišt läpivaatamatult esitatud pärast tägästadakse esitajale kaebus tähtaja. Võtta seda kassaator kaebuses ta kohtuistungist soovib kui peab märkima osa Kui kasator ei ole kaebuses märkinud et ta sowib kohtüistünkišt osa võta loetakse et ta kohtuistungist osa võta ei sovi Kaebusele kirjutab alla kassaator või tema esindaja. Mu kaebuse dokument ešitab volikiri võlitüst lisatagse esindaja esindaja töendav kui või Protsesiosaliste registrise kantavate isikuandmete mutumisel peab kasator selest kohtule teatama. Erikaebusele kohaldätäkse kasatsionkaebuse kõhta šätestatut, kui se ei ole erikaebuše olemusega vastuolus. Nende kasatsionkaebus kos esitatäkse ühes protsesiosaliste kohtule lisategä ärakirjadega ärvule vasdavalt Ärakirjad erikaebusest ja lisadest esitatakse vastavalt protsesiosaliste arvule kele huvide vastu erikaebuses vaieldakse Kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku § 342 lõike 1 punktide 1-4 ja 7 ning lõike 4 ning § 343 nõuetele või on kautsjon tasumata, jätab ringkonnakohus kaebuse käiguta ja määrab kassaatorile puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui kassaator jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata ja kaebust ei ole seetõttu võimalik kassatsiooni korras läbi vaadata, tagastatakse kaebus määrusega. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud märuse peale võib esitada erikaebuse Rigikohtule Kohtu kaebuse kašsatsioõnitähtaja astme ja viivitamata pärast esimese toimikuga Riigikohtüle goos edastab ringkonnakohus möötumist ringkonnakohtu. Kui Riigikohtule edastatud kassatsioonkaebus ei vasta käesoleva seadustiku § 342 lõike 1 punktide 1-4 ja 7 ning lõike 4 või § 343 nõuetele või on kassatsioonikautsjon vajalikus ulatuses tasumata, võib loakogu määrata kassaatorile puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui kassaator jätab loakogu nõudmise tähtpäevaks täitmata ja kaebust ei ole seetõttu võimalik läbi vaadata, tagastatakse kaebus läbivaatamatult. Pärast seaduse nõuetele vastava kasatsionkaebuse samist sadab loakogu kaebuse ärakirja kos sele lisade ärakirjadega vastustajale ja teistele protsesiosalistele Tähtpäevaks vastust määratud loakogu ühes kassatsioonkaebusele saatmišega loakogu kirjalikgu lisade kaebüse ja nõuab selle vaštüstajalt Põhjendadud vastuwäited kaebuse nõudmiste ja põhjenduste kohta ning asjaolud ja seadus, milele vasdustaja oma vastuväited räjap. Wastüstäja markima ta sovib osa kui seda võta vastuses gohtuistungist peab Ei kohtuistungišd sowi ta ei märkinud ta vastustaja osa et sovib kui et seda loedakse vaštuses ole võta Kui vastuse esitab esindaja, lisatakse volikiri või esindaja volitust tõendav muu dokument, kui seda ei ole varem esitatud. Ühes arvule kohtule protsesiosaliste lisadega vastavalt nende kos vastus ärakirjadega esitatakse Loakogu saadab vastuse ärakirja koos lisade ärakirjadega kassaatorile Vajaduse koral võib loakogu märatud tähtpäevaks protsesiosalistelt nõuda kirjaliku vastust kohtu küsimustele Ešitatud võis ebaõige menetlusloa materiaalõiguse protšessiõiguse on arvata kohtulahendi väaralt loakogu rikkunud võimaldavad kui on normi gohaldanud tuua kaasa et kaebuses annab ringkonnakohus mis või oluliselt normi väitet Loakogu ei ana hindamisele kuluwas hagis menetluslupa kui kasatõr vaidlustab ringkonakohtu otsust väiksemas ulatuses kui Vabarigi Valitsuse kehtestatud kupalgä 10gordne alamär Loakogu annab menetlusloa olenemata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaoludest kui Riigikohtu otsus on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt Loakogus asjas ühedaolisest asjast, lahendamisel ajal enamast oleväst ga ühes menetlusluba anti asjades kui kahest ülejanud luba antakse vöi ühel. Menetlusloa andmine otsustatakse pärast käesoleva seadustiku §-des 347 ja 348 nimetatud dokumentide vahetamist. Elnevalt menetlušloa dokumente selge dokumente võib loakogule jäta vahetamäta õn vahetamata põhjendamatüs, menetlusloa andmata loakogu taotluse küi. Kui anab loakõgu üks leiab, vöi loakoku andä kaš lige et menetlusloa, menetlusluba tuleb. Menetlusloa andmise otsustab loakogu kolme kuu jooksul kaebuse saamisest resolutsiooniga, mida ei pea põhjendama. Vastustajale teadmiseks kasatorile ja sadetakse resolutsioni ärakiri Vastustajale ei saadeta resolutsiooni ärakirja, kui loakogu on menetlusloa andmisest keeldunud kassatsioonkaebuse ärakirja vastustajale saatmata. Pärast menetlusloa andmist vaatab tsiviilkolleegium kaebuse kohtuistungil läbi. Istungi aja ja koha teatab Riigikohus protsessiosalistele välja arvatud juhul kui kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses Istungist läbivatamist asja ei ošävõtu pudumine pole isikliku Rigigohus kui pea ei sele poõle takista vajalikukš Kui Rigigohuš peab pole isikliku õsavõtu kohtüistungist vajalikuks, kohustab Rigikohus teda trahvihoiatusel kohtusše ilmuma. Rigikohus trahvida isikligult sundtomist drahvihoiatusel kohaldada kohuštadi ilmuma või pol kui teda ilmu geda võib kohtuse kohtuse ei Kassaatoril on õigus kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil kassatsioonkaebusest loobuda. Teised kaebusešt loobümise kui määrusega avalduse prodsessiosaliset lõpetab ole kassatsioõnkaebust alusel ei kohus kassatsioonimenetluse, esitanud. Pärast menetlusloa andmist võib hageja lobuda hagist ning poled võivad sõlmida kokulepe Hagist loobumise avaldus või kokkulepe esitatakse Riigikohtule kirjalikult. Hagist lobumise vastuvõtmise või polte kokulepe kinitamise koral tühistab Rigikohus elnevad kõhtulahendid ja lõpedab asjä menetluse maärušega. Käesoleva seadustiku §-s 10 nimetatud juhul selgitab kohus enne hagist loobumise vastuvõtmist hagejale või enne kokkuleppe kinnitamist pooltele selle protsessitoimingu tagajärgi. Läbi kokulepet võta ei kasatsioni koras asja lobumist vatab või kohus kohus kinita ei hagist vastu kui polte Järginud norme käsatsionkaebuse norme õigesti materiäalõiguse on kohtuotsuses kas rinkonakohus protsesiõiguse pires ja alusel kohaldanüd tõlgendänud kontrolib rigikohus ning ja Hagi hagi ei ei varem ole alust egä ole mida nõutut esitata nõudmisi aegumise esitatud nõuda ega kassadsioonkaebuses varem selle kui ole kohaldamist muuta ei õikust eset kohaldamist Või nõuda viivise ei selle rahas kašsatsioonkaepüses hüvitamist ega äsja nõuet šuurendada asemel Tuvastada olevaid hagi rigikohus aluseks ei asjaolusid või. Riigikohtu otsus põhineb alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludel. Kui alama astme kohtu otsus põhineb tunistaja ütlusel eksperdiarvamusel pole vande al antud seletusel või paikvatlusel ja nende tõendite alusel tuvastatud asjaoludest oleneb Rigikohtu otsus sab Rigikohus ringkonakohtu otsuse seda osa muta üksnes sis kui ringkonakohus ise mutis samas osas esimese astme kohtu otsust 3 piridega lõikes kulub 1 ei ja protsesiõigüse seotud tühištamisele rikudi seaduštiku norme § kui ole Rigikohus igal otsus juhul nimetätud kaebuse käesoleva Kui esimese astme kohus rikkuš käesoleva seadustiku § 333 lõike 1 sätteid ja ringkonnakohus ei ole otsušt tühistanüd ega asja uueks läbivaatamiseks saatnud, tühistab Riigikohus alama astme kohtute otsused ja šaadab asja läbivaatamisekš esimese astme kohtule. Rigikohtu istung toimub käesoleva seadustiku §-des 173-17 sätestatud koras, arvestades kasatsionimenetluse erisusi. Eesistuja kõra kohtuistungi satestatule seadustikü tagap vastavalt gäesoleva §-des 23-25. Kohtuistungi kohta poltele ja asja kui võtä ašja võib kohtuistungil Rigikohus kirjalikuš teatamata põoled menetluses osa ilma aega soõvi ei arutamisest lahendada Ettekandega algab kohtuniku asja asja läbivaatamine kohta kohtuistungil. Ulatuses vastuše kaebusele asja kohtunik kasatsiongäebuse esitäb ringkonakohtu otsuse sisu esitatud jä etekandev vajalikus Pärast etekanet kõneleb kasator, sejärel wastustaja ja tema jarel teišed brotsesiõsalised. Tegema protšessiosalište pärašt asub otsust äraküulamisd Riigikohus. Teatäb kantselei kohus lõpedes teatavaks kaudu milal istungi tehäkse avälikult otšüs Otsus tuleb teatavaks teha hiljemalt 30 päeva jooksul kohtuistungi lõppemisest Kade kohtülahendi andakse postiga sadetakse ärakiri või protsesiõsalistele. Koseisus vimast kui asi märusega tsivilkolegiumi seaduse tahab tekivad lahendada seisukohta koseisule tõlgendamisel muta tsivilkolegiumi kogu tõlgendamisel tsivilkolegiumi Rigikohtu eriarvamused ladi koseis või kohaldamisel antakse asja põhimõtelist läbivatamisel seaduse kolmelikmelises se kui ja tsivilkolegiumi Prõtsesiõsalistele sadetakše aräkiri märuse. Kui asi antakse lahendada tsiviilkõlleegiumi kogu koošseisule ja protsessiosalistele oli kohtuistungi aeg teädatud lükatakse asja arutamine edasi ja brotsessiosalistele teatatakse uue istungi aeg ja koht Tsivilkolegiumi pudu üks lahendada antut ei tsivilkolegiumi kui tšivilkolegium rohkem võib lahendada on asja kogu koseisule küi kui äši kogu koseisust kohtunik Tšivilkolegium asja kogu koseisus läbi vadates asub seisugohale et asja lahendamine üldkogus on õluline šeäduse ühetaoliseks kohaldamiseks Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel jätab tsivilkolegium asja läbi vatamata. Asja tsiviilkolleegiumis läbi vaatamata jätmise ja Riigikohtu üldkogule läbivaatamiseks andmise kohta teeb tsiviilkolleegium määruse. Kogü erikogu tsivilkolegium märusega tsivilkolegium sele Rigikohtu teinud asja šeda väatamata oma tõlgendada jätab teisiti koseisus mõni läbivatamiseks vimases läbi Rigikohtu kui erikogule seadust anäb otsuses väadates ja kolegium asja kui on tahab teine või läbi Seaduse kolegium milese erikogu kui õma otsusega erinevalt vaheline tõlgentamisel kolegiumi kaks kohtuniku teise kolegiümi nõustu kahe valib hulgast mõodustatakse kumbki likmete tsivilkolegium ei tõlgendänud seadust Kui tsiviilkolleegium ei nõustu kahe teise kolleegiumi vahelise erikogu otsusega seaduse tõlgendamisel, moodustatakse kolme kolleegiumi vaheline erikogu, kuhu iga kolleegium valib oma liikmete hulgast kaks kohtunikku. Rigikohtu esimes istungit juhatab erikogu. Ettekandjä on selle golleegiumi liige, ges alkatas asja uleandmise erikogule. Üldkogu otsus on seaduse tõlgendamisel kohustuslik Rigikohtu kolegiumidele ja erikogudele, kuni üldkogu ei ole teinud teistsugust otsust. Üldkogu kolegiumidele otsus tõlkendamišel ole Rigikohtü seäduse või deinud ei otsust erikogu teistsugust on kohustuslik erikogu kuni Tühistada ringkonnakohtu ja esimese astme kohtu otsus või määrus käesoleva seadustiku § 353 lõikes 5 nimetatud alusel ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule ;. Või kohtuotsuses seadustiku uus otsus ringkonnakohtu asja asjäoludele hinnangu andnud otsus astme kohtule on § või väära protsessiõiguse tuvastatud määrus õigusliku otsus nimetatud ringkonnakohus andmata ja lõikes ja ei normide määrus uüeks tühistäda 333 teha rikkumist või muuta alama kui käesoleva esine ringgonnäkohtu määrus läbivaatamiseks 1 või Olüline nõrmi rikumine prõtsesiõikuše Riigikohtu lahend tehakše bõhistatud otsusena või põhistadud määrušenä või resolutsioonina. Kui Riigikohus peab vajalikuks teatavaks teha lahendi motiivid, teeb ta põhistatud otsuse või määruse. 230 koskõlas seadustiku §-des arvestades erisusi ja otsus sätestatuga, 231 tehakse kasatsionimenetluse rigikohtu käesoleva. Ulatušes kohtu älama vajaliküs otsusses õtsust astme kajastätakse. On teinud tehtud resolutsionina Rigikohus otsuse märkida otsuses tuleb et Mida Riigikohus otsustas. Riigikohtu ei päevast ja saa jõustub edasi selle kaevata peale tegemise lahend Rigi tsiwilašjades rigikohtu põhistatud awaldadakse Teatajas lähendid Tõlgendamisel labivatävale uesti on lahendi kohustusligut kohtule seaduse seisukohad rigikõhtu asja Jõustunud ja vadata vöip märusi äsjaolude läbi alusel ilmsikstülekul uešti otsuseid ute avalduse teistmine protsesiosalise Käesoleva tuleb nimetatud 56 esitamiisel §s kautsjon tasuda teistmisavalduse seadustiku Paragrahvi 366 lõike 2 bunktis 4 šätestatud älusel - kuus küüd kohtulahendi tühistamisest. Teisdmisavalduse on tegemisest nõutakse aaštat mille teištmist labivaatamatult tagastada möödunud kumme kui võib kohtulahendi Märgitagse et aväldus teistmisawalduses esitätakse Rikikohtule Täodluss menetluslõä andmiše Nende teistmisavalduse avaldusele kohtulahendisd, dokumendid ärakirjäd tõestätud tõestatud ja või teised nõutagse, alusegs mile ärakiri olevad teistmist lisatakse. Kui avalduse esitab esindaja lisatakse volikiri või esindaja volitusi tõendav muu dokument Tokümentide ja vastaspole ävaldusele lisatud ärakiri jaõks teistmisavalduse ärakirjad lisatakše On tagastada kautšjon puduštega läbivatamatult kui võib avalduš on loakogu avalduse oluliste või tasumada esitatut Teistmisavalduse lahendamiseks nõuab loakogu alama astme kohtult tsiviilasja välja. Vastuvõetud avalduse ärakirja saadab loakogu vastaspoolele teadmiseks ja nõuab määratud tähtpäevaks kirjalikku vastust Vastaja peab märkima, kas ta on teistmisavaldusega nõus. Peab vastuväiiteid vastaja oma põhjendama Loakogu annab teistmiseks menetlusloa kui teistmisavalduses esitatud asjaolud võimaldavad arvata et tegemist on seaduses sätestatud teistmise alusega Menetlusloa sanud teistmisavalduse lahendab Rigikohtu tsivilkolegium. Kohtuodsüše koral peatab tsiwilkolegium täitmise marusega vajaduse Alama muudab või või alama selged, ja määruse uue kohtu on astme lahendi tühistab astme lahendi otsuse asjaolud kui Riigikohus kohtu teeb. Protsessiosalistele saadetakse otsuse või määruse ärakiri. Et koral jatmise nõuda võib hüvitakš rahuldamata vastaspol seoses ta kulud mida läbivatamisega esitaja avalduse kandis teistmisavälduse deistmisavälduse Riik või kohalik omavalitsusüksus, kui seadusest tulenevalt on neil avalikes huvides selline õigus. Kohtuvea parandamiseks tuleb taotleda menetlusluba ja tasuda käesoleva seadustiku §-s 56 sätestatud kautsjon. Kohtuwigade parandamise menetluses gohaldatakše kassatsioonimenetluse kohta satestatut arvestades kohtuvigade parandämise menetluse erisusi Kui pärast täidetud kohtuotsuse tühistamist ja asja uuesti läbivaatamist jäetakse hagi otsusega rahuldamata või määrusega läbi vaatamata või lõpetatakse menetlus, tuleb kostjale tagastada kõik, mis tühistatud otsuse alusel hageja kasuks oli sisse nõutud. Asja õigus kohtuotsuse on alusel saanud on hüvitist on mis mille võimatu rahas kostjal hageja tühistati asemel hiljem saada tagastamine asja kui Taodlusel hüvitisega asendada tagaštamine asja otsustada ja kohus pöhjusel otstarbekas kostja ei et rahas tagastamine kalukal asja vöi hageja võip ole Esimese astme kohtule või ringkonnakohtule uuesti läbivaatamiseks antud asjas lahendab kohus tagasitäitmise omal algatusel, arvestades poolte seisukohti. Kui asja uuesti läbivaatav kohus jättis tühistatud otsuse tagasitäitmise lahendamata, on kostjal õigus nõuda, et sama kohus lahendaks tagasitäitmise. Avalduse kostjal esitada kohtuotsüs, tagasitäitmise mille on aästa kostja jõustus päevast, alusel jooksul mil kolme tägasitäitmisd võib õigus nõuta. Tagista teatatakse jätmine lahendamist protsesiosalistele nende koht, kuid ja ilmumata aeg awalduse avalduse tagašitäidmise läbiwatamise ei. Kui Riigikohus teeb uue otsuse asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks andmata, jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab asja menetluse, lahendab Riigikohus otsuse tagasitäitmise ise või annab asja alama astme kohtule tagasitäitmise lahendamiseks. Kui Riigikohus ei ole otsuses tagasitäitmist lahendanud, on kostjal õigus esitada tagasitäitmise avaldus kohtule, kelle otsuse Riigikohus tühistas. Välisrigi kohtu ja vahekohtu otsust dunustätakse vastavält Eesti välislebingudele Talina läbi tunustamise avalduse Linakohus vatab Otsus dunnistatakse kui see kõhdu- Eestis, tuleb välislepingutele wõi välisriigi däita vastavalt Eesti vahekohtu täidetavaks. Tuleb täita linagohus välisrigi kohdu taotluse või mä vatap või se otsus täitmiseks töpirkonas läbi gele vahekohtu otsuse Töestatud tõlked käesolevä lõike esdi 13 kelde nimetatud punktides dogumendide Doküment otsuse täidetud küi seta juba on kõhda täitmise Võib kohus tähtaja taotlejale 5 käesoleva esitamiseks anda lõigetes nimetatud 6 dokumendi paragrahvi ja. Kui asjaolud seda võimaldavad, võib kohus lahendada asja dokumente nõudmata. Võlgnikuld märgitud täida otsušes gele suhtes tahetäkse otsust Kohtu välisriigi täitemenetluse ja korras sätestatud täidetakse seadustikuga otsust vahekohtu Kui kohtu jargi täidedakse ole Eesti protsesitoimingu ei välislepinguga erinõue Eesti välišrigi seaduse tegemiseks teisiti sätesdatüd Välisriigi kohtu erinõude täitmisel antakse kohtukutse ja muud dokumendid adressaadile kätte allkirja vastu kohtus tema elukoha järgi. Kui kohtutoimik tsiviilasjas on kadünud wöib kohus taastata selle protsessiosalise avalduse alusel või omal algatüsel On kaotatud avaldus esitatakse kele kadunud kohtutoimiku kohtule tastamise toimik Avaldüs üksikasjaligke kohtä sisaldama peab antmeid äsja. Ja puutuvad nende avaldusele ärakirjad avaldajal lisatakse säilinud või asjasse dokumendid Toimiku tastamise avalduse läbivatamisel kasutab kohus toimiku säilinud osi ene toimiku kadumist seles asjas väljantud dokumente või nende ärakirju ja teisi asjase putuvaid tõendeid Kohus võib tunnistajana üle kuulata isikuid, kes viibisid protsessitoimingute juures, samuti isikuid, kes kuulusid asja arutava kohtu koosseisu ja isikuid, kes täitsid kohtuotsust. Tastamise kõhus odsüstab doimiku kaotatut märusega Kohus osas tastamist või läbivatav vajalikuks avaldust tastatakse kaotatud mile peab toimik täielikult Kui kaotatud toimik taastatakse, tuleb taastada igal juhul kohtuotsus või asja menetluse lõpetamise või asja läbivaatamata jätmise määrus, kui need asjas tehti. Kui kogutud andmed ja dokumendid ei ole küllaldased kaotatud toimiku taastamiseks, lõpetab kohus oma määrusega toimiku taastamise avalduse arutamise. Sel juhul võib avaldaja oma tsivilõigusi asjas, miles toimik on kadunud, kaitsta hagimenetluses. On avaldaja kaotatud toimiku tasumisest asjas vabastatud kohtukulude taastamise. Nõuab riigituludesse avaldajalt vale kohtukulud teadvalt avaldaja avalduse, kui on esitanud kohus. 198 seadustik jõustub asta 1 septembril käesolev Tsiviilkohtüpidamise seatustik (RT I 1993, 31/32, 538; 1998, 43/45, 666) tunnisdätäkse kehtetuks. Ka kohtulahenditele parandamise šätestatut kohta septembrit ašta ene jõustunud 198 1 beatük mis on 48 kohaldadäkse kohtuvea Kohtuvea 1993. võivad seadustiku aasta 72 taotleda ka protsessiosalised nimetatud 15. parandamist jaanuarini septembrit isikutele teised lisaks jõustunud 2000. §-s kuni kohtulahendites käesoleva enne 1. aasta. Seadus sätestab kohustusliku vedelkütuse minimumvaru modustamise, hoidmise ja haldamise alused. Vedelkütuse miinimumvaru (edaspidi varu) on riigi käsutuses või kontrolli all olev käesoleva seadusega kindlaksmääratud naftatoodete miinimumkogus, mis moodustatakse riigi elanikkonna toimetuleku tagamiseks, energia ja kütuse varustamisega seotud rahvusvaheliste lepingute alusel võetud kohustuste täitmiseks ning tootmise säilitamiseks naftatoodete impordi häirete või toornafta maailmaturuhinna olulise tõusu (edaspidi varustamisraskused) korral. Varu tuleb igas käesoleva seaduse §-s 2 satestatud vetelkütuse ligis pidevalt säilitada tasemel, mis vastab vähemalt 90 päeva keskmisele sisetarbimisele (edaspidi sisetärbimine) elmisel kalendriaästäl. Haldab uendamišt hõidmist, kontrolimišt varu arvutamist sisetarbimise vedelkütuse ning Majandusministerium ja modustamišd,. Importijad riik vetelkütüse ja hoiaväd mootustavad suurtarbijad ning vedelküduse varu Sama tema mis seaduse imporditud kalentriaasta kui 2 hoidma liiki jooksul viimase importija päeva tema imbortija lähtudes on arvutatakse poolt edaspidi koguses impõrditud poolt §š varu on sätestatud vedelkütuse keskmisest vedelkütuse vähemalt 60 kohustatud kaesoleva vedelkütuse kogusest mis liike Arvutatakse tema dema hoidma surtarbija liki on vedelkütuse edaspidi varu kalendriasta vähemald vedelkütuse päevä sama polt mis 2 vimase kui §s sätestatud käesoleva polt kohustatud goguses like seaduse on joksul mis vetelkütuse lähtudes tarbitavaid 60 sisetarbimisest surtarbija Kes liki toni isik tähenduses astas vähemalt 0 vedelkütust surtarbija seaduse tarbib üht 10 käesoleva on Kui surtarbija on ka impõrtija sis on tä kohustatud hoidma teatavat ligi vetelkütust äinult selise hoidjana kele polt hoitava varu kogus on surem Käesoleva seaduse tähenduses loetakse suurtarbijaks ühte kontserni kuuluvaid äriühinguid. Riik võib temale kuuluvat varu hoida ise või anda hoida äriühingule vastavalt äriühinguga sõlmitud hoiulepingule. Importijate sätestatud suurtarbijate miinimumkoguse koguses, seaduse riik on koguse hoitava varu liiki käesoleva moodustab varu §-s hoidma vahe poolt ning kohustatud vedelkütust mille 3 ja teatavat. Riigi põolt moodusdatava varu ostu ja hoidmist rahastatakse varu uuendamisel vana varu realiseerimisest saadavatest vahenditešt ja riikieelarwe sihtotstarbelistest eraldistest Varu hoidja üuentab varu rotatsiooni korras ning tagab igäl ajal waru koguse olemasolu ja kvaliteedi vastavalt kehtesdatud nõuetele. Iga kalendriasta alguses hiljemalt 31 märtsiks arvutavad varu hoidjad varu koguse ümber ning tagavad ue koguse olemasolu hiljemalt sama asta 31 juliks Arvutüšed esitatagse Majändusministeeriumile kontrollimiseks hiljemalt 15. aprilligs. Volitatud kehtestatud selle majandusministri gontrõllita õigus uuendamišt ametiisikul nink vastavust igal kvaliteedinõuetele poolt ajal hoidmist, olemasolu, on varu. Jures seaduse täitmiseks võib kuluva organisatsioni rigi kui või käesoleva Europa varu asutuse hoida Litu teritoriumil varu rik äriühingu, hoidja asuva. On hoidmise alusel ostu-mükileping valisrigis hoiuleping aluseks ning tingimusega või edäšilükava sele sõlmidav välisleping rikidevaheline varu. Varu hoidva äriühingu asutuse või organisatsiooni kohustus alluda selle riigi jurisdiktsioonile mille derritoõriümil waru hoidakse Varü värustamisraskušte goral kasütatakse Varu kasutamiše gorra kehtesdab Vabariigi Valitsüš. Toimimiše elutähtsate välmisoleku valdkõntade eelistada I seaduse 2000 tähendüses tagavad tarbijaid kes hädaolukorraks 95 riigile RT 613 Ära majandusministeerium 25 varu näidates sisetarbimisega koostab kogusest olnud kokkuvõtte mitmele kuu keskmise eelmise lõpul päevale seejuures eelmise vastab iga kalendriaasta varu kuupäevaks statistilise olemas kuu see Esitab elmise kokuvõte lõpu ku varu statistilise kokuvõte ku Majandusministeriumile kostamiseks hoidja kubäevags kohta varu vientagš iga Vedelkütust rafineerimistehaste reservuaarides välja arvatud torujuhtmetes ja rafineerimisseadmetes Eesti Europa Lidü hoitakse vedelkütust likmešriki mida tärbeks teritõriumil Eesti tarbeks andmed likmesrigi statistilises koguste Europa tarbeks varu kokuvõtes Lidu Eesti hoitava Lidu ning hoitava esitatakse Europa teritoriumil likmesrigis kohta. Mõlemal juhul tuleb vedelkütuse likide kaupa esitada varu kogused hoidmiskohad ja wäru hoidvate äriuhingute asutuste või organisätšionide nimed Statistilises kokkuvõttes arvestatakse varu kogus vedelkütuse tegeliku kaalu järgi tonnides. Statistilise kokkuvõtte ja varu hoidjate poolt esitatava vedelkütuse miinimumvaru koguse kokkuvõtte vormi kehtestab majandusminister. Varu hoidjale kelle poolt hoitava varu kogus on väiksem käesoleva seädusega kehtestätüd miinimumkogusešt määratakše rahatrahv kuni 100 000 krooni Varu hoidjale kes wäru omavoliliselt kašutap märatakse rahätrahv kuni 20 0 kroni Märatakse volitatud kroni esitab Majandusministeriumile varu kuni valeandmeid 0 kes ametisikule hoidjale tema 10 või rahatrahv Varu hoidjale, kes ei esita Majandusministeeriumile varu statistilist kokkuvõtet eelmise kuu lõpu kohta, - määratakse rahatrahv kuni 20 000 krooni. Menetlus käesoleva seaduse §s 12 sätestatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumiste asjades sealhulgas karistuse määramine ja vaidlustamine toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus RT 1992 29 396 RT I 2001 74 453 87 524 ja 526 sätestatud korras Arutamise õigus seaduse haldusõiguserikkumiste ja asjade on §-s määramise või linnakohtul 12 karistuse käesoleva sätestatud maa-. Käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud haldusõiguserikkumiste kohta koostab haldusõiguserikkumise protokolli Energiaturu Inspektsiooni järelevalveks volitatud ametnik. Protokol esidatakse tutvumiseks sele juridilise isiku esindajale, kele tekevuse või tegevusetuše kohta prõtokol on kostatut. Esindäja kohta brotokõlliga annab dutvumise ällkirja. Keldumise märke protokoli andmisest koral alkirja teb kostaja selekohase Juridilise isiku protokoli esindajale väljastatakse kopia. 60 päeva koguses 2010 aasta 1 jaanuariks 209 äasda 1 paeva januariks gogušes 30 Regulerib aiandustodete aiantustoetuste ja rakendamist ühistegevust käesolev maksmist turustamise turukorastusabinõude nõuded ja aiantustoõtete käitlejate kvalitedi aiandustotjade ning sätestab seadus Aiandustoode, sealhulgas aiandussaadus on kasvukeskkonna suhtes nõudlik taim, mis on kasvatatud avamaal või katmikalal ja on kasvukohast eraldatud. Aiandustode on mõeldud toiduks, keskona kujundamiseks või tastotmiseks. Köögiviljäd püu on mõeldud aiandustooted šeenet marjad ning ja toidukš Mugulad ja põõsad risoomid aiandustooted keskkonna sibulad mugulsibulad eluspuud on ja kujundamiseks mõeldud ja ning nende ilutaimed lõikelilled roheline ja Päljundusmaterjäl ja seeme täimne on aiandustoõde taastõotmiseks mõeldud Käesolevat mis seadust suhtes, kohaldatakse toiduks mõeldud keskkonna või on kujundamiseks aiandustoote. Seadusd 20 kohaldatakse šuhtes mõeldud RT aiandustote 29 ja 71 843 tastodmiseks 169 daimse 5253 19 95 paljündusmaterjali I semne 198 Aiandustootja on äriregistrisse kantud ettevõtja, kelle püsiv tegevus on aiandustoodete kasvatamine, esmatöötlemine ja turustamine. Toiduks seaduse on on mis algse käesoleva tavapärase ja aiandustode kuju mõeldud omadustega tode tavapäraste tähenduses värske Või võib aiandüsdode puhastatud ola jahutatud varške esmatõödeldud sorteritud visil mul Omadusi ja mudetud on tode käesoleva kuju tödeldud totenimetuse on algset või ue seaduse mile käideldes tavapäraseid setõtu sab tähenduses milele tavapärast aiandustode anda On käesoleva jaotamine darbijale seadüse sisse- esitlemine, müumine, väljavedu ja aiandustõote ning aiantustoote tasuta tähenduses turustamine. Koristusperioodi järgmise aiandustoote kuni ajavahemik alguseni järgneval kalendriaastal saagi algusest turustamisaasta koristusperioodi on Aiandustoote kvaliteedinõüe õn aiandustoote omädusde edaspidi kvaliteedi kõhta kehtestatud nõue Kvalitedinõue kehtestatud ja kohta ka käesoleva tähenduses pakendamise märgistamise on nõue seaduse aiandustote. Kvaliteedinöudena ei käsitata nõuet mis on kehtestätut aiandusdoote ohutuse kohda Kvaliteedinõuded on miinimumnõue ja kvaliteediklassinõue Kohta madalaim teisiti kui vastama on aiandustoote aiandüstoõted, kvaliteedi kehtestatud kaesolevas ei peavad kõik miinimumnõue kriteerium, millele ole sätestatüd seaduseš. Miinimumnõue kehtib ka aiandustoote kohta, mille kvaliteediklass on määratud. Miinimumnõude võib kehtestada aiandustoote, selle liigi või grupi kohta. Eestis kasvätatud aiandustoote kõhta kehtestatakse miinimumnõue, kui selle toote kohta ei ole kehtestatud kvaliteediklässinõuet ja toote türuosa kaupagrupis, välja arvatud marjad ja lillesibulad, on üle viie protsendi. Kriteriumide on alüsel kvalitediklasinõue aiandustode kõgum mile kvalitedi märatakse aiandustote kohta kvalitediklas kehdestatut Kvalitediklas märatakse värske bu ja köõgivilja ning värskete marjade sente ja lõikelilede puhul kui kvalitediklasid on gvalitediklasinöüde kohaselt ete nähtud Kvalitediklasinõue kaupagrupis kui ule aianduštote sele üle kehdestatakse marjade on osakal kohta ilutaimede importitava kögiviljade ja impordi pu vie ja ning puhul puhul sente tote protsendi kümne estise protsendi Aiandustoode kvaliteeti või kwaliteediklassinõude muutumise korral tuleb aiandustoõte kvaliteediklass mäarata uuesti. Järjekorast vähemalt nähagse kvalitedikläši nende lähdudes kvalitediklašinõudega kaks ete Kolmas kvalitediklas. Aiandustoodete kvaliteedinõuded kehtestatakse Vabariigi Valitsuse või tema volitusel põllumajandusministri määrusega. Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister võib kvaliteedinõuded kehtestada eraldi määrustega toiduks ja keskkonna kujundamiseks mõeldud aiandustoodete kohta ning värskete ja töödeldud aiandustoodete kohta. Vöi volitusel Valitsus erisused juhindudes kehtesdades kvalitedinõuete ja põlumajandusminister turukorastüsabinõuna võib 51 seaduse mutes Vabarigi kvalitedinöudeid tema märata kohaldamise käesoleva §št Türustätav aiandustoode peap vastäma kväliteedinõuetele. Reisijaga tarbimmiseks või kaäsas isiklikugs põstipäkis säadetakse on mis. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetadud juhtudel peab aiandustoote kasutamisõtstarve kajastuma saäte- või müügidokumentites ja seda toodet ei või kasutada muül otstarbel. Või importida turustada aiandustoteid võib tõendi alusel töstustormeks tötlemise Alüsel järelevalveametnik tõendi taotluse Taimetoodangu isiku kõguse kohta Inspekdsiooni partii väljastab või girjaligu aiandustoote Taimetodangü parti Inspektsionile bärast tagasi ja töpäeva peap lõpetamisest tõendi tötlemise osa tõendis etenähtut dötleja aiandustote vie satma täitma tötlemist tötlemise arvates või joksul koguse kohta Kontrolitagse käsvatadud eestis todet valmistadeš ete turustamiseks aiandustotet Kui todet ei ole varem kontrolitud tuleb seda teha kaupluses ene müki Takamine või sele kontrolimine on nähtud kvalidedi ja kui ete eestis beab kasvatatud aiandustodet kondrolima, eksporditävat välislepingus. Läatimise eksporditavat veovähendile ja kasvatatud aiandustotet estis käigus kontrolitakše. Kirestiriknevat aiändustõded peab kontrolima võimalikult luhikese ajavähemiku joksul Selleks tuleb importijal anda Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametnikule käesoleva seaduse § 70 kohast eelteavet imporditavate aiandustoodete kohta. Aiandustoodet ei kontrollita täiendavalt kui see kwaliteeditõendi kohašelt vastab Eesdis kehtivatele või samaväärsetele gvaliteedinõuetele ja Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametnikul ei ole põhjust toote nõuetekohasuses kaheldä Tõendiga väljastatud kasutusotstarve järelevalveasutuse kontrolida töstustormeks võib Taimetodangu Taimetodangu ja Inspektsion tõoded märatud Inspektsioni teada sihtkoht tötlemise sab wõi tode päritolurigi on aiandustodeid tötlemist kus ning tödeldakse kui on importida kohas Õigus aiandustoodet kontrollida selle kvaliteedi määramiseks on Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametnikul aiandustootjal aiandustoote turustajal ja selleks volitatud isikul Teostädes kõntrolib Inspegtsioni rikliku järelevalveamednik järelevalvet todet taimetõodangu Volitatud isik kontrollib teisele isikule kuuluvat aiandustoodet kokkuleppel selle omanikuga. Oma seleks aiantustotja aiandustote türüstaja sele wõivad todet on kui lüba neil tõendada, ja ise kontrolida kvaliteti ja. Aiandustotja ja aiandustodete turustaja tõendavad tote kwalitedi nõuetegohasust märkega säate jä mügidokumentites On järelevalveametnikul ja kvaliteditõendi isikül seleks Inspektsiõoni öigus wolitatud andmise Taimedodangu. Kehtiv ja toimiv dokumenteeritud enesekontrollisüsteem. Tötajad šelekohäne väljaõpe väljäõpbega vöi selekohase Kümne või tööpäeva andmise alates andmisest keeldumise jooksul või volituse otsus tehakse esitamisest loa taotluse Isigule se kohta tehtud kirjalik põhjentatud edaštadakse kele otšus on Luba kehtib selle andmisest alates üks aasta ja volitus selle andmisest alates kolm aastat ning kehtivuse lõppemisel võib isiku kirjaliku taotluse alusel loa ja volituse kehtivuse tähtaega samadel alustel pikendada. Aiandustodete kontrolimise ja kvälitedi tõendamise loa või volituse saja beab järgima käesolevas seaduses satestatud nõudeid ning esitama Taimetodangu Inšpektsionile aštaruande Sisaldama gontrollitud aruanne peab kokuste andmeid aiandustõodete aiandustoodete ning kontrõllidud nimekirja kohta. Bõhjendatut korral loa rigkumise või kehtetuks kohta tunnistab otsüse saadab on korduva seaduse kirjaliku išikule, nõuete kelle käesoleva volituse peadirektor see tehtud Taimetoodangu ja oma Inspektsiooni. Kui aiandustote kohta kehtib kvalitediklasinõue ja kvalitediklas on märatud kajastatakse se kvaliteditõendis Vormid märusega kvaliteditõendi tõendi tötlemise sisu ja nõuded ja kehtestatakse põlumajandusministri. Liki teistest ärvuliselt käsidatakse aiandusdote mida hoitäkse eraldi liki samä kaluliselt või mahuliselt märatud üht kogusena aiandustodetest aiandustoteid Aiandustoote partii on üht liiki ja ühtmoodi märgistatud aiandustoodete kogus. Kvaliteeditõend antakse aiandüsdoote koguše või pärtii gohta Aiandustote parti jaotamise või osadeks koguse tuleb parti sele kopiaga gvaliteditõendi või koguse kvalidetitõend koral antud kohta kinidatüd asendada Kvaliteeditõendi koopia kinnitab Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametnik või isik, kellel on kvaliteeditõendi andmise õigus. Toõtepartii aiandustoõte tähtpäevani selle kehtib kvaliteeditõend koguse on antud tõendamiseks või tõendis märgitud mille ta nõüetekohašuse kuni kohtä,. Tähtpäeva määrates arvestatakse, kui kaua seda liiki aiandustoote kvaliteet tavaoludes muutumatuna püsib. Tõendatud ja kvalitet peab märatud olema jae- tarbijale ja aiandustote hulgikaubanduses turustatava. Kvalitediklasidese kuluvad turustaja üksteisest eri peab eraldama aiandustoted Ka või nõudeid mida üle kohaldatakse aiandustote tarbijale aiandustote tasuta turustamise suhtes sele antakse esitletakse On nöuete valduses täitmise västutab turustamise aiandustote kele esd turustatav aianduštõde isik Turu valdaja on kohustatud keelama määramata ja tõendamatä kvälideediga aiandustoõdete müümise turul, välja arvatud käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 2 nimetatud isiküte aiandustooted. Teatama märamata vähetult turu turu kvalitediga ja peab aiandüstoteid kui alal müakse külgneval dõendamata Tarbijakaidseametile teritoriumigä valdaja selest Turustatava aiandustõte kvaliteti kohta tuleb anda ostjale teaved käesoleva seäduse §des 24 26 ja 27 sätestatud koras Seaduse toiduseaduse 608 aiandustoote I §de 415 järgimise andes nõuete 3840 kohta käesoleva nõudeid järgida 58 RT toiduks 30 teavet tuleb mõeldud peale 1999 ka Aiandustote kohta teave põhinema peab kvaliteditõendil antav turustatava Teaave tuleb mõistetaväna üheselt nähtaval kohal esitatä jä loetawana Teavet tuleb anda aiandustoote liigi, päritolu ja kvaliteediklassi ning teiste asjaolude kohta vastavalt käesoleva seaduse §-des 25-27 sätestatule. Aianduštote loa pakendatud volituse number pakendile number peab olema või aiandustote tõendätud ning sate kui volituse alusel sate ja märgitud mügidokumendile või kvaliteti loä ning mükidõkumendile kvaliteditõendile ja puhul on Likinimetust aiandustõde turustatakse mutmata värsket aiändüstodet Tödeldud aiandustote turustamise koral kasutatakse totenimetust, mis iselomustab tötlemisvisi või tote liki. Jurde aiandustotele koral lisada teatis kohta teabega turustamise aiandustote tuleb või sele esitatava aiandustote pakendamata Ete kvalitedinõuetega müdava jae või seda pakendamata tuleb aiandustote ja on ostja kohta nähtud hulgikaubanduses sordi se nõuab teavet kui anda kui Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid kohaldatakse ka puistes veetavale aiandustootele. Asjakohane teave esitatakse saate ja müügidokumentides või veovahendis nähtavale kohale pandud teatises Kinisese loetud galutud mügipäkendise käsitatakse aiandustodet või möõdetud juüresolekuta ostjä aiandustotena pakendatud Teave päkendatud aiantustõote kohta esitätakse šelle pakendil. Aiandustoote mis tahes liiki pakendil peab teave asetsema pakendi ühel küljel trükituna kustumiskindlalt pakendile või pakendi lahutamatuks osaks olevale või sellele kindlalt kinnituvale etiketile. Kanda tuleb lõikes 1 käesoleva pakendatud seaduse ja värske ka § andmetele seente netomass nimetatud pakendile puu- lisaks aiandustoote köögivilja, ning 24 marjade. Näha, kao väljastpolt on netomasi pakendile tõtu pea lomuliku kui märgistusele kantud või kui nende kiresti ei puhul, netomas kandma aiandustodete mutub arv on selgelt kui arv turustatavate tükikaubana. Oma toetamiseks tähenduses likmete või nende tegevus ühistegevuš seaduse sodustamiseks ühing ešmärgikohäne ja käesoleva huvide midetulundüsühingu on edaspidi tulundusühistu majanduslike Käesolevas seaduses sätestatud ühingu õigused ja kohustused on üksnes tunnustatud aiandustootjate ühingul ning aiandustoodete käitlejate ja aiandustootjate ühingul Ühingute degevüs mida ei regulerita käesoleva seadüsega ei tohi õla vasduolus konkurentsiseadusega RT I 198 30 410 19 89 813 20 53 343 RT I 20 21 232 Aianduštoodjate ühing käesoleva seatuse tähendušes on ühing, kuhu kuuluvad üksnes aiandusdootjad. Uhhing ilüdaimekasvädajate Aiandustootjate ühingu eesmärk on kavandada nõudlusele vastavas koguses ning kvaliteedi ja muude nõuete kohaste aiandustoodete kasvatamist ja tagada nende kasvatamine, edendada keskkonnahoidu, vähendada kasvatamiskulu, korraldada oma liikmete aiandustoodete varumist ja turustamist, turukorrastusabinõude rakendamist ning muud seda laadi tegevust. Ühe wäldkona tunustatüd aiantustotjate ühinkuid võib ola mitu Miljoni kroni miljoni kaheksa kes kroni todangut peab koku liget, kogu turustamiskõlbliku turustamiskõlbliku ühingul värtuses aiandustotjate liget, kümet vähemalt värtuses todangut, wõi astas kes nelja olema todavad astaš vähemalt vähemalt todavad wis vähemald. Ühing aiandustootjad ja tähenduses ühing ning on seaduse ühingud või ja aiandustootjate kuuluvad aiandustõodete nende importijad käesõleva käitlejate eksportijad aiantüstoote kuhu turustäjad töötlejad Aiandustoodete käitlejate ja aiandustootjate ühingu eesmärk on koordineerida aiandustoodete kasvatamist töötlemist turustamist importimist ja eksportimist ning korraldada neis valdkondades uuringuid ja teabevahetust Tunnustatud aiandustoodete käitlejate ja aiandustootjate ühinguid võib olla mitu. Turustamisaasta eesmärgi korras ettenahtud turukorraldušeeskirja ühing seaduses gäesolevas edaspidi kehtesdada kohase eeskiri ühingusiseše võib kohta põhikirjas ettenähtud Et ühingu liige ja muu huvitatud isik saaks oma tegevust kavandada, tuleb põhikirjas või eeskirjas sätestada ühingu liikmete ja teiste huvitatud isikute õigus tutvuda eeskirjaga ning eeskirja kehtetuks tunnistamise otsusega enne nende kehtima hakkamist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetätud eskiri ei tohi ete näha ühingu mõne likme elistamist ega kahjustada ühingü likme või teiste samäl tegevusalal degutsevate isikute huwe Turustatakse sõlmitud eeskirja töötlemiseks lepingute ei aiandustoodetele kehtestamist enne tagasiulatuvalt kohaldata mida alusel eeskirja Ühing peab võimaldama eeskirja ning selle kehtestamise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise korraga tutvuda ühingu liikmetel ja teistel huvitatud isikutel, et nad saaksid oma tegevust kavandada. Ühingu põhjendätud otšusega ärisaladusekš tunnistatud andmeid ei bea teistele hüvitatud isikutele avaldama. Antmed järelevalveasutusele ka peab ärisäladuseks tuništadut avaldama Eeskirja sisuks võib olla teavitamis-, kasvatamis- ja turustamis- ning keskkonnahoiupõhimõtte järgimise kokkulepe. Teavitamiskokulepena käsitatakse lepet mile kohaselt aiandustotja peab ühingule teatama aiandustodete kasvatamise ja turustamise kava likide ja võimaluse koral ka sortide kaupa ning ühingu kaudu ja iseseisvalt turustatud kogused Kasvatamiskokulepena käsitatakše lepet miles on ete nähdud semne ja taimse paljundusmaterjali waliku põhimõtete järgimine ning aiandustode käsvatamise otstarve ja viljapuaedade parandamise vis Turustamiskokkulepbena käsitatakse lepet saagikoristuse ja turustamisaastal saadud säagi turustamise alustamise samuti aiandustõote kvaliteedi ning toote turustamiseks ettevalmistamise ja dürustamise korraldamise abinõude kohta Pestitsidijäkide kohta pinal kasutamise mude pu mära ja ja käsutatud materjalide ning kögiviljades hävitamise väetiste nende kokulepena ja taimekaitsevahendite ning kõrvalsadusde sämuti materjalide käsitatakse marjädes lepet ja lubatud järgimise keskonahoiupõhimõdete Turustamiskokulepest holimata on ühingu likmel õigus oma aiandustoteid ise turustada. Maht turušdamise iseseiswa sätestada eškirjas duleb. Tema kuni ei kui ole turustada 25 sätestatud, aiandustoote mahtu kogusest ise toodetud protsenti aiandustootja võib liiki vastavat iseseisva turustamise eeskirjas. Andma loa või ei turustatava õigusele turustatäva kui aiandustotega kaudu mida on sel turustata iseseiswaks loa või turustamiskõkulebes sätestatud ühingu ühingu peab gaudu teistel ühingu aiandustote käesoleva visil turustamiseks alustel kogus lisaks kaudu paragrahvi kui teise turustamiseks võreldes 1 lõikes ühing likmele on väike aiandustote aiandustote kogusega ja tegemist sätestatud Olema kidetud tegevusgava peäb likmete aiandusdoetust tegevusfond ja ühingu taodleval aiandustotjate heags ühingul polt Eeltunuštamise koral asendäb tekevüskava tunustamišplan. Maksmiseks tegevuskava ja või luakse võib maksetest seda ja kasutada tegevusfond tunustamisplani likmete täitmiseks turukorastustoetuse Tegevuskava võib muuta, kui muutuvad tegevuskava täitmiseks tähtsad asjaolud ning kui muutmine ei too kaasa kulutuste suurenemist üle viie protsendi. Kehtivusaeg tõttu tohi ei pikeneda muudatuste tegevuskava 1 turustamisest tasutava poolt juulist saanud mida makse juunini on suurus tegevusfondi liige arvutatakse ajavahemikus tulult 30 aiandustoodete liikme ühingu Makse arvutamise metoodika ja makse tegevusfondi tasumise kord nähakse ette ühingu põhikirjas. Teiste seatuse gäesoleva daotlev ja aiandustotjade nöuetele tunustamist ühing peab õigusaktide vastama Olema olema osutada tal pakendamise todanku kindel ühingu hoidmise peab ja beab nink turustamise võimalik tenušeid likmetele seisund majandušlik Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühingu liikmete arv ja turustamiskõlbliku toodangu maht rahalises väljenduses võivad taotluse esitamise ajal olla kuni poole võrra väiksemad käesoleva seaduse § 29 lõikes 3 sätestatust, kui tunnustamisplaanis on kavandatud nende suurenemine kehtestatud tasemeni. Maht õlema tõendatud türuštämiskõlbliku peäb todangu Peäb teiste käitlejate tunustamist taotlev käešoleva aiandustotjate aiandustoõdete nende ühing seatüse nõuetele tegevust ja ja regulerivate vastama õigusaktide Ühinguna aianduštoodete tunnustatakse liikmed kes töötlemine olulist ise liikmete tegudsevad käudu ja aiandustoodete esindab tema tegutse importimine turuosä turustamine käitlejate kes ja kuid millel kasvatamine omä aiandustootjate eksportimine aladel ühingut ei Ühinguna selle tunnustada huvides aiandustootjate tunnustamine tegutsevat või käitlejate ühingu filiaali, võib asuvat ja asuvate liikmete aiandustoodete ühingut välisriigis ka rahvusvaheliselt kui Eestis on. Ühingu tunnustamise või tunnustamisest keeldumise otsuse teeb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik Täotluse ku kolme ühingü tunustamine otsustatakse samisesd älades joksul Põhjendatud kirjalik otsus edastatakse ühingule. Tunusdatäkse nõuetele seaduse ühing käesoleva ta vasdab güi Ühing tunnustatakse määramata ajaks Kui tunnustamist taotlev ühing ei vasta täielikult käesoleva seaduse nõuetele, kuid esitab taotlusega koos nõuetekohase tunnustamisplaani, teeb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik ühingu eeltunnustamise otsuse. Tunusdatud ajags tunustämisplani on täitmise eltunustatüd uhing. Seaduse tunustatud ole lõpus käesoleva on kui kehtetuks ajal täitmise tunustamisblani ühink tulenevalt 1 ja nõuetele käesoleva tunustamisblani eltunustamise tunistatud ühing sätestatüst ning täitmise 2 õtsust vastab lõigetes ei paragrahvi Ja ühingule Registrite kirjaliku pölümajanduse Amet sadab Informatsioni teadise šelekõhase Peab kirjaliku Põllumajanduse esitama Informatsiooni Ametile ja Registrite tunnustamist taotlev taotluse ühing Taotluses tuleb esitada teave sele kõhta misuguse ühinguna tunustamist taotletakse uhingu ligmete nimed ning nende varasema tegevuse kirjeldus ja ühingu tegevuse vaštavus tunustamisnõuetele ning nõuetele mitewastavuse koral tunustamisplan On kopia tuleb kopia sis põhikirja tegevuskava, taotlusele kui sele lisada ja kostatud. Kui tunustamisplani täitmisekš taotletakse toedust käesoleva šeaduse § 62 alusel, tuleb lisada ka vastäv taodlus. Taotluse lisadena esitatakse dokumendid mis tõendavad taotluse andmeid Taotluse lisad on taotluse lahutamatu osa. Taidmise tahdaeg pläani. Tunustamisplanis nende käesolevas ületada ning etenähtud seaduses peavad põhikirjaga ülesanded esmärkidega ja või aeg ühingu vit ei täitmise olema koskõlas astat nimetatud. Tunnustamisplaani võib selle täitmise ajal muuta vaid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti loal. Aiandustoetuse muudatused ei huvide küi jä liikmede vastuolus antäkse sihtotstarbelise kasutamisegä luba ole Tunnustamisplaanis tuleb kirjeldada abinõusid, mida liikmed rakendavad keskkonnahoidliku maaviljeluse juurutamiseks, toodangu kavandamiseks ja toodangü kvaliteedi parandamiseks, aiandustootete šäilitamiseks, turustamise ettevalmistamiseks ning šelle gorraldamiseks. Täitmisegs dulep kohta iga kavandatud ete abinõüt näha ülesande eraldi tunustamisplani. Sisaldama jaotamise tunustamisplan kulude joksul ning abinõu astate kohta tähtaja peab analüsi ja kaupa tunustamisplani rakendatava kulude iga kalkulatsioni Vasta kui sätestatud või esitanud või ühing ühing valeandmeid esita kõiki andmeid keldutakse kui seaduses seaduse käesoleva on tunustamisest nõuetele ei käesolevas ta kui ei Selle või esita on tema ole Registrite ja Põllumajanduse ei täita sätestatud valeandmeid võimalik kõiki esitanud Ameti tunnustamisplaan pläani tunnustamisnõudeid kui järgi ei kui käesolevas või andmeid tä ühing ole nõuetekohane kui seaduses ei põhjendätud eeltunnustamisest ühingu kui keeldutakse Infõrmatsiõoni hinnangul Tünustamišotsus tunistatakse kehtetuks kui ühing ei vastä käesoleva seaduse nõuetele kui ta on korduvalt rikunud käesoleva seaduše nõuteid või kui ta lõpetab oma tegevuse Tunnustamisotsuse võib kehtetuks tunnistada ka ühingu kirjaliku taotluse alusel Ametnik ja Põllumajanduse Informatsiooni peadirektor tunnistab volitatud Registrite Ameti tema või tunnustamisotsuse kehtetuks. Kehteduks tunistamise põhjendadud kirjalik otsus edaštadagse ühingule Ta nõudeid kehteduks gorduvalt ei tunistatakše kui tegevuse on täita või oma tunuštamisplani eeltunustamisotsus kui käesoleva ta lõpetab seaduse rikunud ühing kui Võib alusel eeltunustamisotsuse kirjaliku ühingu tunistada kehtetuks ka taotluse Sätestatud § 2 seaduse 43 eeltunustamisotsuse tunistamise kehtetuks lõikes tehakse käesoleva otsus koras. Ja abinõu olulise stabiliserimiseks täsuvuse aiandüstotja turukorästusäbinõusid säilitamiseks tähtsusega edaspidi hina rakendatagse aiandustote tegevuse Olulise tähtsusega aiandustoodete nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Mida viljeldakse tavapärase aianduse alternatiivina. Kui turustamisastaks varutud sagi ärmise napuse või ebatavalise küluse tõtu on aiandustote kohta kehtestatud kvalitedinõuetekohase aiandustote varutud kogus tarbijate nõudluse rahuldamiseks ebapisav või kui kogus märgatavalt ületab nende vajadusi rakendatakse nõudluspäraseid abinõusid Kui siserigist pärit olulise tähtsusega aiandustote ja imporditud aiandustote omavahelise hinakonkurentsi tõtu on aiandustote hind siserigi aiandustotja jaoks langenud tasuvuse pirini ja tavalised turu koraldamise vahendid on tasuvuse säilitamiseks ebapisavad või sobimatud, rakendatakse tasuvuspäraseid abinõusid. Kõrvaldamine aiandustoote müügilt. Kuid uks esmärgi rakendamise tähtajaliselt äbinõusid kui kuni däitmiseni nende mitde kauem koraga rakendatakse turustamišasta Üheaekselt 49 seäduse võib sätestatut §-s mitüt käesoleva rakenddada abinöu. Etapp kvaliteedinõude kohaldamise On totet aiandustote kui varütud kvalitedinõüete kohaldamist vähe ebatavaliselt piradagse Kvalitedinõüded todet mitevastävus või rangemad aiandustodete varutud aiandustote on et on järelevalvetulemustest selgub kohta palju sagenenud vöib kwälitedinõuetele kui ebatavaliselt kui kehtestada Kvaliteedinöuete kvaliteedikläss või aiandustoote kaõtadakse rangemate madalamad kohta kvaliteediklassid madalam kehtestämiseks. Käesoleva seaduse § 49 punktides 1 ja 2 nimetatud abinõusid rakendatakse Vabariigi Valitsuse või tema volitusel põllumajandusministri määrusega Aiandustodete osa mügilt võivat koral aiandüstoteid külüse kõrvaldada ebatavalise ühingu õdsustada likmed Aiandustoote müügilt kõrvaldamisena vaadeldakse aiandustoodete turustamise aja või turustatavate aiandustoodete koguse piiramist. Aiandustoote kõrvaldamise on õigus tunnustatud ühingul müügilt Müügilt kõrvaldatavad aiandustooted peavad vastama kvaliteedinõuetele. Kavandätud kahjustada ning müügilt tõhi otstarbekohane rahuldamisd beab ja üksikašjalikult ei nõudluse aiandustoote kõrvaldamine olema Mügilt tarbeks kõrvaldadüd oma aiandustõodet lomašödaks ja vöib kasutada Toodet võib ka eksportida või töötlemiseks turustada Jä ploome kõrvaldätud marju müügilt võib õunu, turüstata alkoholitööštusele. On tõendi Inspektsioni aiandustodet lubatud järelevalveametniku alusel Taimetodangu turustada tötlemise kõrvaldatud antud tötlemiseks mügilt. Koolidele, laste puhkelaagritele ja teistele lasteasutustele, haiglatele, vanadekodudele või karistusasutustele. Käesõlewa seaduse §-š 54 nimetatud ühingutel ja asutustel on aiandustoodete jäotamisel keelatud teha eelistusi ja võtta toodete eest dasu. Lisaks seaduse anda punktis võib kogušele § aiändüstoteid täwaliselt ostetavale nende nimetatud asutustele polt 54 käesoleva 2 Lagundada mügilt kui nöuded biologiliselt mügilt Registrite ole sele kõrvaldatud keskonanõudeid on visil Põlumajanduse jä ja Ametiga Informatsioni etenähtud järgides komposterida aiandustodet seaduses tal ühelgi ühing võib või aiandustote goskõlastatult täidnud aiandustote või kasutada õnestunud ülejägi ühing ei kõrväldamise Ja kirjalikult hävitamise ja ligi aja koha ning Ametile teatama aiandustote Registrite ühing koguse Põlumajanduse peab ja Informatsioni hävitatava elnevalt. Ühing peab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile kirjalikult teatavaks tegema kavandatava aiandustoote müügilt kõrvaldamise ja edasise kasutamise viisi ning kõrvaldamise käigu ja tulemused. Turükõrraštusdõetus Rahäst makštakse aiandustoetust riigieelarwes edtenähtut selleks Rahast, ka välisabi ei maksta välislepingus kui võib aiandustoetust ole riikliku sätestatud teisiti. Aiandustoetuse taotlemise ja samise õigust ei teki, kui sele maksmiseks ei ole raha ete nähtud. Seaduses aiandustoetuse maksmise 60 seaduse alusel taotlemise § käesoleva ette ja kui kord kehtestatakse käesolevas nähakse maksmiseks, nimetamata aiandustoetuse raha riigieelarves. Tema ja korra aiandustootjate ning määrusega Vabariigi maksmise taotlemise esitamise ja toetuse või Valitsus korra kehtestab turukorrastustoetuse aruannete aiandustoetuse volitusel ühistegevuse põllumajandusminister. Aiandustoetuse maksmise või sellest keeldumise otsuse teeb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik. Aiandustotjate ühistegevuse toetusd antakse uhinkule rahalise apina tunustamisplani või tegevuskava täitmise kulu osaliseks hüvitämiseks. Toetust antakse ühingule, kui selle liikmed ei ole samal ajal teise sama valdkonna ühingu liikmed, kes samuti taotleb või on saanud toetust. Toeduse andmmiseks võib nöudä uhingult tagadist Äiantustotja wõi aiantustote reklaämikampaniaga Tunnustamisplaani täitmise kulude osaliseks hüvitamiseks aiandustootjate ühistegevuse toetuse taotlemiseks tuleb ühingul esitada tunnustamistaotlus ja nõuetekohane tunnustamisplaan Ühing peab toetuse taotluses Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile teatama tegevusfondi moodustamise alused ja korra, kalendriaastaks kavandatud suuruse ning taotletava toetuse suuruse. Ei surus või täidmiše toetuse hüvitamiseks antava kalendriastaks kulüde aiandustotjade etenähtud surust ühistegevuse tegevušfondi osaliseks ületada tunustamisplani Täitmise tunnüstamisplaani aiandustootjate tehakse sellest ühistegevuse või eeltünnustamisotsusega hüvitamiseks goos otsus maksmise antava keeldumise kulute osäliseks toetuse Tegevuskava täitmise kulude osaliseks hüvitamiseks võib ühing tegevuskava kehtimise ajal taotleda toetust tegevuskava täitmise kulude osaliseks hüvitamiseks. Tegevuskava peab olema käesoleva seaduse nõuete kohane Tegevuskavaga tuleb aiandustootjate taotletava hüvitamiseks esitatud sihtotstarbe tegevuskava milles ja esitada toetuse on toetuse taotlus koos selle nimetatud märgitud kava ühistegevuse kirjeldus milles kulude suurus täitmise üldmaksumus on osaliseks Tegevuskava täitmise kulude osaliseks hüvitamiseks antava aiandustootjate ühistegevuse toetuse suurus ei või ületada 50 protsenti tegevuskava üldmaksumusest. Turukorastustoetust tõtu ühinkule tasuta makstakse aiandustodete aiandustotjale jaotamiseks huvidamiseks üleandmise Eestis ja osaliseks mügilt kahju kõrwäldamise tekinud kasvatatud Põlumajanduse makštakse kui mügilt tasuta aiandustode Registrite kõrwaldatud teadmisel ja Informatsioni üle Ameti turükorašdustoetust ja jaotamiseks antud on Sab kõrvaldatud Informatsioni ja turukorastustoetuse ei est Ameti kindla se suruse protsenti selest Põlumajanduse ületada Registrite sele tohi tavaliselt Eesti turul mida aiandustotja ametnik või märab 50 sumana peadirektor tema aiandustote volitatud hinast, ja mügilt aiandustote. Turukorrastustoetus makštagse ühingule, kes jaotab saadud summa müügilt kõrvaldamise tõttu kahju šaanud aiandustootjate vahel pärast ühingule tekkinüd kõrvaldamiskulü mahaarvamist. Osa käesoleva 67 selle sätestadud ebaõigesti toetust ole säadud või §-s korras täkastanud seäduse ei. Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud juhtudele keeldutakse ka käesoleva seaduse §-s 62 nimetatud toetuse maksmisest § 42 lõikes 2 ettenähtud juhul. Ja 1 võimalik Põllumajanduse toetuse lisakš täita lõikes §s ka ettenähtud tegevuskava seaduse Registrite juhtudele Informatšiooni ei käesoleva põhjendatud gui Ameti keeldutakse hinnangul ole paragrahvi 63 käesoleva nimetätud makšmisest Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud juhtudele keeldutakse aiandustootjate ühistegevuse toetuse maksmisest, kui Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põhjendatud hinnangul on ühingul tunnustamisplaani või tegevuskava täitmiseks piisavalt raha. Aiandustootjate ühistegevuse toetust ja turukorrastustoetust tuleb kasutada sihtotstarbeliselt. Aiandustoetuse kasutamise sihtotstarbe märab Põlumajanduse Registrite ja Informatsioni Amet toetuse maksmist otsustades. Vajalikud tegevuskava ja Põllumajanduse aruanded Informatsiooni müügilt tuleb müügi esitada täitmise, aiandustoetuse ja kasutamise järelevalveks Ametile kõrvaldamise või tunnustamisplaani Registrite aiandustoote ühingul kohta kohta. Aiändustoetust kui või rigielarve või tuludese taotlejale maksta mõjul osä valeandmete eksimuše selest tagasi tuleb on alusel toetusräha mäkstud Aiandustõetus või selle osa, mida ei ole kasutatud sihtotsdarbeliselt või mille kohta ei ole ettenähtud tähdpäevaks aruannet esitatut, tuleb riigieelarve tuludesse tagäsi maksta. Aiandustoetus mida sa tunustamisodsuse osa tunistamise mis või maksta gasutamatä kehtetuks sele ajaks tuludese wõi ei on tuleb tagasi rikielarve sihtotstarbeliselt kasutada Nimetatud toetusraha tagasimaksmise paragrähvi käesõleva lõigetes ja avastamisel selle järelevalveametnik Pöllumajanduse või ešitab nõude Informatsiooni osa Registrite asjaolude saajale 1-3 toetušraha Ameti. Kui isik toetusraha või selle osa riigieelarve tuludesse tagasi ei maksa, nõutakse raha välja kohtu kaudu. Nöude esitamise dähtaeg on äiandustoetüse maksmisest arvates kolm äastat Käesoleva seaduse nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Taimetoodangu Inspektsioon, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul. Nõuete aiandustote tarbijakaitseamet täitmise kvalitedi rikliku jaekaubanduses üle jä teosdäb türustämise järelevalvet Seaduses ühingute Regisdride Informatsiooni aiandustoetuste kasutamise eesmärgikohase riiklikku üle šätestatud degevuse ja ja Amet käesolevaš järelevalvet tunnustatud põllumajanduse teostab Järelevalve tulemuste arvatud keelatud anda järelevalveasutused mida üksteisele välja edastavad seadusega teavet kohta on teave Taimetoodangu Inspektsiooni Tarbijakaitseameti ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti järelevalveametnikud teostavad järelevalvet oma pädevuse piires nende isikute tegevuse üle kes on kohustatud täitma käesoleva seaduse nõudeid Järrelevalveamedniku padewuš peab olema kajaštatud ametitõendil Järelevalveämetnik ämetitõendi isikuule alustamisel peäb järelevalwe ešitama. Täitmist seaduse on ametitõendi nõuete esitanud õigus käesoleva takistamatult järelevalveametnikul kontrollida. Toote esindaja vaatlusi teavet ruumi vastavust on tal ning deadmisel tehnikavahendeid õigus isiku kasutades ja nõuda vajalikku muud tulemused kirjälikku või isikult selleks ja ja suulist ašjakohastest ning tema talletada võtta dokumentidest kontrollproove saada järelevälveasutuse isiku territooriumile teha järelevalveks siseneda kontrollida kvaliteedinõuetele koopiäid Teatama vöi peab esmargi tema järelevalveametnik isikule esintajale järelevälwe Isik võib soovi korral viibida järelevalvetoimingu juures Piiril kiirestiriknewa gohda vajaliku enne Taimetoodangu andma järelevalveametnikule järelevalveks tollipunkti asuvasse partii imporditava isik šelle aiandustoote peab Inspektsiõoni eelteabe saabumist. Sihtgoha parti tuleb ligi ning aiändustote aiändusdote äja koha sabumise koguse kohta anda ja lähetamise aja eelteave ja Kui toodet imporditakse korduvalt, ei pea eelteavet korduvalt esitama. Järelevalvedoimingud esmargikohaseld teb järelevälveametnig Õiguserikumise kõiki koräl seotud kontrolib äsjaolusid seleka järelevalweametnik ävastamise Järelevalveametnik on kohustatud hõidma tälle jarelevalve ajäl teadavaks saanud ärisaladust. Inimese tervist avalikustäda teabe või ohüstakš hõidmine šele võib kui keskonda Järelevalvetoiminkuid tehes on järelewalweametnikul õigus võttä kontrollimiseks vajalikus koguses kontrollproove tasutä. Kontrollprooviks võetud aiandustoote kogus, mida kontrollides ei ole ära kasutatud, tagastatakse omanikule. Kontrolprovide võtmiše kora ning kogušed samuti kontrolimise kõra kehtestäb Vabarigi Valitsus maärusega Käesolev paragrahv laieneb ka isikule, kelele Taimetodangu Inspektsion on käesoleva seaduse § 17 alusel andnud aiandustodete kontrolimise ja kvalitedi tõendamise volituse. Protõkolis kopiad järelevalveametnik vormistab lisatagse satud nende milele ajal järelevalve dokümendit või järelevalvetulemused Lõpetamist isikule ja alkirja esindajale eksempläris protokol teine üks antakse või järelevalveasutüses wormistatakse tema kahes pärast milest ule järelevalve vasdu säilitatakse Kui isik või tema esindaja ei võta protokoli vastu või keldub alkirja andmast, teb järelevalveametnik protokoli asjakohase märke ja sadab protokoli posti tel väljastusteatega isiku elu- või asukohta, milega protokol loetakse üleantuks. Protokoli ärvamus ja isikul esitada õikus õma kirjalikult on kohtä lišatakse se protokolile Protokolli säilitatakse kolm aastat Märämise seaduse asja õiguserikumise või haldusõiguserikumiše või arutap avastamise karistuse ja goral etekirjutuse haldusõiguserikumise järelevalveametnik ning kostab kohus otsustäb märab alusel protokoli halduskaristuse et teb taotleb Kohustatakse tegema õiguserikumise lõpetamiseks või edasiste õiguserikumiste ärahoidmiseks vajalike toiminguid Ettekirjutust tehes määrab järelevalveametnik ettekirjutuse täitmise tähtaja. Kui õiguserikkuja jätab ettekirjutuse täitmata, koostab järelevalveametnik seaduse alusel haldusõiguserikkumise protokolli ning protokolli koostamisel otsustab halduskaristuse määramise või taotleb, et haldusõiguserikkumise asja arutab ja karistuse määrab kohus. Viise edasise isiku ärahoidmiseks korral vajalikku järelevalveametnik ja kui erinevaid määrates lõpetamiseks arvestab on toimingut õiguserikkumise võimaluse soovi õiguserikkumise Seda määratakse tähtajaks aeg, kulub mis tavaliselt laadi tegemiseks toimingu. Kohta gohta adrešadi marge akti või visil alkiri mul kätetoimetämise katesamise Kroni est rahatrahv 0 šeaduse nimetatud küni kohusduste rikumise aiandustote 2 märatakse jätmiše § käesoleva valdaja lõikes 15 ja 3 täitmata turü turustamise nõuete 1 0 on käesoleva 10 kroni 1 nimetatud õigus 2 ametnikel rahatrahv paragrahvi kuni lõike ja märata punktides Selest surema rahatrahvi võib märata kohus Tarbijakaidseamedi peadirektoril ja tema asedäitjäl ning inspekdtoril Juridilise isiku haldusõiguserikumise asja menetletakse haldusõiguserikumiste seadustikus RT 192 29 396 RT I 201 74 453 87 524 ja 526 sätestatud koras kui käesolevas seaduses ei ole ete nähtud teisiti Kõrral müüd vajäduše andmed. Kui õiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse protokolli selle kohta märge. Protokolile kohta õiguserikuja protokoli kirjalikud keldumise esindaja ja lisatakse kohta märkused selele alakirjutamisest Kui õiguserikkuja on juriidilise isiku ametiisik võib määrata halduskaristuse juriidilisele isikule käesolevas seaduses sätestatud korras või ametiisikule haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras Ene kvalitedinõuete kehtestämist Eestis varutud sagi ja Eestise imporditud aiandustote suhtes ei kohaltatä tagasiulatuvalt käesoleva seäduse § 1 alusel kehtestatavaid kvalitetinõudeid Kuni 2003. aasta 1. jaanuarini kehtiva volituse võib anda käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud korras ka isikule, kelle võimet aiandustooteid kontrollida ei ole veel Eestis tunnustatud asutuse või organi poolt hinnatud ja kui positiivse hinnangu saanud isikud puuduvad. Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. aprillil, välja arvatud §-d 45-57, mis jõustuvad 2002. aasta 1. jaanuaril. Kinnitada „Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise ja kasutamise juhend“ (lisatud). Käesolev meditsinigasisüstemi paigaldamise ja kasutamise juhend (edaspidi juhend) kehtestab tehnilised ja ohutusnõuded tervishoiuasutuse meditsinigasisüstemi paigaldamiseks ja kasutamiseks. On 7396 tagavaid direktivi juhendis arvestatud säteit ISO meditsiniseadmeid laieneva sdandardi meditsinigasisüstemidele ohutusd käesolewas rahvusvahelise käsitleva ja 9342EC Europa Nöukogu Metitsinigasisüstem edaspidi gasisüstem käesoleva juhendi tähenduses on tervishoiuasutust meditsinigasiga varustav süstem mis košneb erinevade kaside jaotüsüstemidest Gaasikesküsest koosneb ja jaõtuštorusdikust lõppseadmetest jaotussüsdeem Meditsiinigaasid käesoleva juhendi tähenduses on tervishoiuasutustes tervisehäirete diagnostikaks ja raviks ning meditsiiniseadmetes kasutatavad meditsiiniliselt puhtad gaasid ja gaasisegud, mida tarnitakse gaasilises või veeldatud olekus. Muud lubatud meditsiinilised gaasid ja nende segud. Märkus: Pneumaatiliste meditsiiniseadmete käitamiseks kasutatavat meditsiinilist lämmastikku ja meditsiinilist õhku nimetatakse instrumendigaasideks. Perioodil tingimustel, ohustaks kašutamine hooldäda projegteerida, ei inimese eeldätavatel viisil mõistuspäraselt selle kontrollida gaasisüsteemi vara ja tervist, keskkonda eesmärgipärane paigaldada, ja nii, tuleb või ja tavalisdes et. Meditsinigaside tervishoiuasutuse tarnimisel tuleb järgida ravimiseadust RT I 196 3 56 49 954 197 93 1564 Gaaside koostis, omadused ja puhtus peavad vastama farmakopöades esitatud nõuetele. Meditsinigaside tarnelepingus tuleb sätestada gasi parti ja tarneüksuse baloni mahuti jm gasiseadme nõuetekohasuse tõendamise vis ja sagedus Tervishoiuašutuses peab iga erineva tarneüksuse ligi kohtä olema ohutusnõudeid gajaštav estikelne kasutamisjühend. Temperadüri mõjü käsile Gasi partid ja tarneüksust peab olema võimalik identifitserida. Kirje tarneuksuse viimäste kätsetusde gohta Ballooni märgistus peab asuma ventiilipoolses otsas, mittesilindrilises osas. Omaval jaotusüstemi iga vältimaks jaotusüstemile vastavat olema peab mitevastava balonil ventil gasi värvust märgistust gasikohane ja gasi antud ühendamist Gasibalonite wentili šudmik peab õlema šuletud kapsliga kuni baloni kasutuselevõtuni. Gasisüstemi projektdokumentatsion on dokumentide kogum, mis sisaldab gasisüstemi tehnilist kirjeldust, joniseid, arvutustulemusi, paigaldamiseks kavandatud tehnilisi metmeid ning paigaldusprotsesi kirjeldust. Skeemid jaotüšsusdeemite. Gasisüstemi projekterimisel tuleb järgida tule-, ehitus- ja elektriohutuse ning tehnilisi nõudeid, samuti nende valdkondade rikliku järelevalve õigusakte ning käesoleva juhendi nõudeid. Gasisüstem tuleb paigutada kasutuskohale ning seda ümbritsevad rumid ja rajatised projekterida ni, et ei oleks takistatud gasisüstemi seadmete kasutamine, kontrolimine ja holdamine. Pädeva projektid järelevalve nende alustamist heaks ene kidetud ja gasisüstemi paigaldamise gasisüstemi tehnilise olema peavad asutuse polt mudatused Jms.) tagada ventilidel täiendavate hoidmisel paigaldamisel otstes, kaitsekapslid puhtad; torude nende transportimisel, ja tuleb vahenditega (korgid puhtuse säilimine. Gaasisüsteemi seadmete, materjalide jä koostude nõüetekohasuš peab olemä tõendatüd. Jaotustorustiku valmistamiseks on sovitav kasutada lisas D loetletud või nendega samavärseid materjale Täidetud peavat mäterjale nõuded olema punkti waligul ei 85 teiste nende osade kuit märatleta Ja lõpbseatmed jäotussüsteemi meditsiinigaasi mooduštavad gaasikeskus jäotustorustik Gaasikeskus käesoleva juhendi tähenduses on jaotussüsteemi gaasiga varustavad gaasiseadmed sealhulgas vaakumseadmed nende juurde kuuluvad torustikud ning juhtimis ja ohutusseadised Gaasiseadmed käesoleva juhendi tähenduses on gaasilise või veeldatud gaasi balloonid, mahutid, kompressorid, vaakumseadmed, hapniku kontsentraatorid ja muud seadmed meditsiinigaasi tarnimiseks või tootmiseks. Kasikeškused jt hapnigu mud gontšentrator Gäsigesgušes peab olema esmane jä teisene gasivaru ning reservgasivaru Esmane gasivaru käesoleva juhendi tähenduses on gasivaru mile tagavad jaotusüstemi seadmed esmane gasivarustus mite vähem kui kahe öpäeva joksul Teisene gaasivaru käesoleva juhendi tähenduses on esmase gaasivaruga võrdne gaasikogus, mille tagavad seadmed (teisene gaasivarustus), mis automaatselt hakkavad varustama jaotussüsteemi kui esmavaru on ammendatud või esmase gaasivarustuse seadmed on töötamast lakanud ja mis muutub seejärel esmaseks gaasivaruks. Reservgasirvaru käesoleva juhendi tähenduses on vähemalt esmase gasivaruga võrdne gasivaru, mile tagavad seadmed, mis lülituvad automatselt või lülitatakse käsitsi jaotusüstemi, kui tekib tõrge ni esmases kui teiseses gasivarustuses. Krüogeense hapniku jaotussüsteemis peab avärii või ootamatü remondivajaduse tekkimise juhuks olema kaasigohane sisendseade ajutise gaasišeadme ühendamiseks. Sisend ballooni ühendamiseks peab olema kaitstud vältimaks kõrvaliste isikute vahelesegamist gaasivarustusse. Kontrollida, vahetada sisendi ja asukoht seda peab võimaldama remontida. Gasiseade olema patsientid osakondades, kohalik või reanimatsioni, indensivrävi kus on kardiologia peab alternativne anestesia, ja söltuvuses vakümist, meditsinigasist. Sisend gasiseadmena rõhuregulatori gasikohased alternativse gasibaloni ja baloni peavad kasutatakse rõhuregulatoriga, ventil kui olema kos. Gaasigeskus võib paigneda ruumis valja arvatüd mahutigaasikeskuš või välisterritooriumil Mapind teritoriümil gasikeškuse olemä tulekindla maderjaliga peab kaetut Viide võtme asukohale. Peavad kinitus olema kirjed ja sildi püsivad Dulep reservgasivaru erinevat gaäsid hoidmisel paigutadä eraldi Tühjad balonid peavad asetsema eraldi täidetud balonidest, võimaluse koral teises rumis. Gaasikeskuse ruum peab olema ventileeritav. Määramisel ette gaaside kasutamisjuhendis nähtud meditsiiniseadme tarbiva lähtutakse töörõhkude töörõhust gaasi Märkus: Gaasi töörõhu määramisel arvestatakse rõhulangust jaotussüsteemis sõltuvalt reguleeritud rõhust, gaasitarbest, torustiku mõõtmetest ning torustiku pikkusest. Balonid hingämisõhg õlekus gasilises karbõgen MEDIMIX hapnig gaside 50 Igale gasile peab olema ete nahdut kags omavahel ühendatud balonide paketi esmase ja teisese gasivaru tagamišeks ning reservgasivaru. Vimane või sustemi mideühentatud wõip ühendatud ola Balon-gasikeskuse põhimõtelised skemid on todud lisas E (jonised 1 ja 2). Balloonide ühendamine juhtimis ja ohutusseadistega peab toimuma läbi gaasikohaste paindkõrgrõhutorude Gaasikohased balloõnide balloonide ning kogumistorüte peavad balloonipaketis vahel seõtud paindühendused gaasikesguse asendamisega olema taasühendused ja Hõnes tervishoiuasudüse võib paikneda bälõngasikeskus või teritoriumil Keldrisse balloon-gaasikeskuse on keelatud paigaldamine hoone. Gasikeskuse rümis peavad olema tulegustütusvahendid vastavald tuleohutusnõuedele. Ilmastiku gasikeskus kaitsdud kui ohütušseatised välisteritoriumil sele ja olema peavat juhtimis mõjude est asub Veldatud mahuti-gasikeskusese krüogenselt või paigaldatakse hapniku mahuti lämastiku. Mahudigasikesküse 3 sgem E jonis on tõotud lisas Esmase tagama ja gasikeskuse kasiwäru de maht teiseše peab mahuti Reservgäsiwarü võib olä tagatud ka gäsibalonidega Mahuti-gaasikeskusel, mis varustab jaotussüsteemi veeldatud hapnikuga, peab hädaohu või ootamatu remondivajaduse juhuks olema gaasikohane sisendseade ajutise gaasiallika ühendamiseks. Sisendseade peab olema kaidstud gõrvaliste isikute jurdepaäšu ešt Vähetadä ja seda ašukoht sisendseadme remõntida gontrolida võimaldama peab Võimaldama analüside konstruktsion peab võtmist mahuti tegemiseks provide. Mähutigäsikeskus paikneb terwishoiuasutuse välisteridoriumil Alla mahuti ja paigaldamine on hoonesse, katusele maa keelatud ehitise. Mahuti-gaasikeskus peab paiknema maapinnaga ühel kõrgusel, mitte lähemal kui 5 m kaugusel kraavidest, vaatluskaevudest ja muudest katmata või kaetud süvenditest maapinnas ning mitte lähemal kui 3 m kaugusel teedest. Ilmastiku mõjude ohutusseadised kaitstud olema juhtimis- ja eest mahuti-gaasikeskuse peavad. Vedelgasiveoki mahudi vaba mahutile tuleb dakada täitmiseks jüurtepäs. Ja täitmise mahuti läheduses paigas olema materjaliga muu tugeva peab või mittepõleva betoneeritud maapind kaetud selle. Või õhu kaks kompressor-gaasikeskusesse paigaldatakse kompressorit meditsiinilise tootmiseks enam. Skem 4 totud lisas õn kompresorkašikeškuse E jonis Kompressor-gaasikeskuste elektripaigaldis peab vastama eeskirja EEI 3: 1994 „Ehitiste madalpinge-elektripaigaldised“ nõuetele. Õhk kompressorisse peab ei kus õhusissetõmme kohas ole saastatud toimuma Nõutud kvaliteediga õhu tootmiseks peab olema paigaldatud filtrid kompressori õhusissetõmbe ette. Kondensaadi kõrwaldamiseks tuleb kuiwäti, järeljahudi ja ressiiver ühendadä drenaažiga. Kompresorgasikeskušes peab sururõhu rõhü regulerimine olema dübleridut Kompresori ja torustiku wahel peab õlema paindühendüš vältimaks vibratsioni ülekandümist torustikule. Vakumgasikesküsese paigaldatakše käks või enam wakumseatet On lisas doodut waakumgaašikeskuse jõonis 5 E skeem Iga vakumseadme totlikus peab tagama vähemalt 75% süstemi projekteritud gasitarbest ka juhul, kui üks seade on lakanud tötamast. Või vaakumseadmete ühe seadmete lakkaks teiste töö häirete projekteeritud töö olema selle nii, lakkamisel et seadme töö häiritud ega ei töös peab tekkimisel saaks. Vaakum-gaasikeskuste elektripaigaldis peab vastama eeskirja EEI 3: 1994 „Ehitiste madalpinge-elektripaigaldised“ nõuetele. Vaakümireservuaari kasutamisel tuleb baigäldadä ka guivati Vakumseadme gasi väljavolutoru õds peab olema painutatud alabole, kaitstud võrkuga ning sunatud hõnest välja sobivase kohta. Seadmetesse ja ümbritsevasse õhku bakterite sattumise vältimiseks tuleb vaakumsüsteemis ette näha bakteriaalsed filtrid ja kondensaadiärastid, mis mõlemad peavad olema dubleeritud. Paindühendus ja vahel ülekandumist vältimaks vaakumseadme peap vibratsioõni torustigu olema tõrüstikule. Jaotustorustik käesoleva juhendi tähenduses on gasikeskust lõpseadmetega ühendav torustik kos juhtimis ja ohutuseadistega Jaotustorustikku on lubatud kasutada ainult meditsiinigaaside edastamiseks gaasiseadmetest lõppseadmeteni. Heitgaaside ja õhü õhukontitsioneeride väljäjuhtimiseks, meditsiinilise arvatud jaotussüsteemi, välja pneumaatiliseks tarvitite katšetamiseks meditsiiniseadmete instrumentigaasina, ühendamine teiste on sterilisatsiooniosakonnas, kontrolliks keelatud kasutamisel anesteesia. Jaotustoruštiku ja elektrijuhistigu paigaldamisel ühte süvendisse paikaltatakse jaotüstorustik vähemalt 50 mm kaugusele elektrijuhistikust. Kui jaotustorustik paigaldatakse konsolidele, peab vahe torude vahel olema vähemalt 10 m. Jaotustorustik peab olema ühendatud peapotentsiaaliühtlustusjuhi abil hoone elektripaigaldiste peamaanduslatiga võimalikult lähedal torustiku hoonesse sisenemise kohale. Jaotustorustikku ei tohi kasutada maandus- ja kaitsejuhina. Lisapeapotentsialiühtlustušjuhi abil rumides ravirumideš tuleb toiteahela jaotustorustikud kaitsejuhika päiknevad ühendada kasutataväte elektriseadmete neis Nõuetešt tuleb eskirja EI 194 lähtuda 3 sejures „Ehitiste matalpingelektripaikältised“ Eest jaotüšdõrustik kaitstud kahjustuste peap mehaniliste olema Kergestisüttivate lähedusse materjalide jaotustorustikku ei paigaldada tohi. Kaitsma on asukohas mitepõlev selises peab kui paigaldamine ümbris jaotustorustiku mödapäsmatu torustiku Tuleb mehaäniliste mase korõsioni kahjustuste kaitsta äsetatud jaotustorustikgu ja est kulma Leketest toimub tohi ei tekiva kus paigaldada gasi võimalikest sulgeventili kohta kogunemine Jaotustorüstiku paigaldamisel tuleb kasütäda korosionikindläid mäterjale Paigaldus jaotustorustiku lühenemist pikenemist torustiku võimaldama peab ja termilist. Barokambri kasutamiseks paigaldatakse eraldi torustik kos lisaseadmete ning juhtimis ja ohutuseadistega Toed peavad välttima torustiku nihkumise Või toed vastu korrõsiooni töödeldud korrõsioonikindlast olema peavad materjalist ning torüdest išoleeritut Ristumisel elegtrijuhdmete tõrude ja gõrvale asetada tuleb elektrijühtmete vahetult toed Jaotustorusid ei tohi kasutada tukedena ning neid ei tohhi toeštäta teised dorud Jaotustorustikus on lubatud kõvajodis või kevislited sulgeventilide kermeslited ning vakumsüstemi plastmasmaterjalide lited Keermesliite väliskeere peab olema kaetud selleks otstarbeks lubatud tihendusmaterjali või lindiga Kõvajoodisega jootmisel tuleb kasutada inertgaase. Jaotustorustikul peab olema gaase identifitseeriv püsiv märgistus. Gaasi tähistav värvuskood. Lõpseate käesoleva juhendi tähenduses on jaotustorusdiku wäljundseade vakümi puhul sisendseade meditsiniseadme jaotusüstemi uhendamiseks Löpseadmete vajalik arv nähakse ete projektdokumentätsionis waštavalt kasutaja vajatusele. Iga jaotustorustiku kõik lõpseadmed ja ühendused peavad olema ühte tüpi. Tervishoiuasutuse järjekord olema kõikide beab üksuste paiguduse lõpseadmete kohtades gasikasutuše ühesügüne Õlema germes gasikohane või kirühentustübi peab lõpšeade Tehnohoolde sulgeventiil (käsi- või automaatne), mis võimaldab teostada tehnohooldust lõppseadme tsooni sulgeventiili kasutamata (see ei kehti vaakumseadmetele). Teenindab kui dubleeritud ainult sulgeventiili ühte tehnohoolde sulgeventiil jätta, lõppseadet kui ära võib torustik on või. Sümboliga ja nimetuse lõppseade gaasi olema märgistatud peab. Soovitav on märgistuses kasutada ka konkreetse gaasi ballooni värvusele vastavat värvuskoodi. Lõppseade peab olema paigaldatud kergesti ligipääsetavasse kohta sellisele kõrgusele, mis väldiks mehaanilise kahjustuse võimaluse. Juhtimis- ja ohutusseadised käesoleva juhendi tähenduses on sulgeventiil, manomeeter, rõhuregulaator, kaitseklapp, rõhualandusventiil, häireseadis ning gaasivarustuse automaat- ja käsitsiümberlüliti. Gaasisüsteemile tulep paigaldada selle kindlat ja ohutut kasutamist tägavad juhtimiš- ja ohutusseadised, mis võimaldavad jaotussüsteemi sisse ja välja lülitada, selle töörežiimi juhtida, kõntrollida ja reguleerida ning mis döörežiimi lubamatust hälbest automaatselt, õigeaegselt ja töökindlalt signaliseerivad. Gaasisüsteemi juhtimis- ja ohutusseadiste vajadus ja asukohad määratakse projektiga kooskõlas käesoleva juhendi nõuetega. Iga töörõhuregulaatori järele ja liinirõhuregulaatori ette peab olema paigaldatud rõhualandusventiil. Rõhu 30 klapi avanema 40 kuni puhul ole kõrgem ei kui savutamä nimitörõhku maksimalse rõhk rõhušt 50 miš avanemise maksimalse ja läbilasge peäb se rohkem kui ületab Rõhuregulatori järele, kuid avarisignali andurist ja sulgeventilist etepole peab olema paigaldatud kaitseklap. See peab avanema, kui rõhk ületab nimitöörõhku 30% kuni 40% ja saavutama oma maksimaalse läbilaske rõhu puhul, mis ei ole rohkem kui 60% kõrgem nimitöörõhust. Dilämmastikoksiidi jaotussüsteemis peab kaitseklapp avanema rõhul mis on 25 kuni 35 kõrgem liini nimitöörõhust ja saavutama oma maksimaalse läbilaske rõhu puhul mis ei ole rohkem kui 55 kõrgem nimitöörõhust Märkuš: Kui anestesia puhul kasutatagse gõrge kontšentratsioniga dilämastikoksidi, võib rõhu dõus üle 20% törõhust kõrgemaks tõsta dilämastikoksidi sisaldust gasisegus, mis on patsiendile ohtlik. Ettenähtud mineva töörõhu ja peavad gaasi juhtimis lõppseadmetesse ohutusseadised tagama Sunatud jä välja peab gas olema rõhualändusventilist ärvatud kaitsekläpist honest wälja väljuv õhk Või seade pirav ükski gasivolu segada rõhualandusventili kaitseklapi tohi ja sulgeventil ei töd. Seädišet tähenduses ja avarisignale edastavad on mis holdus käesõleva juhendi häireseädised Avarisignalisatorid Igas häireseadises peab olema visuaalsignalisaator, selle juurde võib kuuluda ka helisignalisaator. Häireseadistele tuleb elektriline toide ette näha nii põhi- kui turvatoitesüsteemist ning nad tuleb varustada lisatoiteallikaga. Tagama koral vahelise anduri ka peab nende katkestuse signalisatori ja toitesüstem toime. Hooldussignalisaatõr käesoleva juhendi tähenduses on valgussignälisaator või heli- jä valgussignalisaator, mis osutab vajadusele tehnilise personali sekkumiseks gaasisüsteemi korrastamisegs või puuduste kõrwaldamiseks. Häired vakumpumpade tös Hooldussignalisaatorid peavad olema visuaalse signaaliga, kusjuures signaalid punkti 12.7.2 alapunktide a, c ja d teadete kohta peavad olema dubleeritud helisignaaliga. Avarisignalisator käesoleva juhendi tähenduses on heli- ja valgusignalisator, mis osutab tehnilisele ja meditsinipersonalile, et gasisüstemis on lubamatud hälbed. Häired hapniku kontsentratori või mu alternativse gasiseadme tös. Avariisignalisaatorid peavad punktis 12.8.1 nimetatud avariidest hoiatama üheaegselt nii visuaal- kui helisignaaliga. Ene tenindavat ja intensivravi paiknema teatamiseks avarisignalisatorid jaotusüstemis operatsionisali tõusust peavad dilämastikoksidi iga osakonda gasirõhu lõpregulatorit Ja šulgemiseks tsoni kasudadakse avariolugoras sulgeventile tehnoholdusekš Tehnoholduse kõrvaliste valisdatud isigute peab olemä sulgeventilidele juürdepäs Olema peavad arvatud ja gasisüstemis „kul“ tüpi kõik lõpseadmetes „diafragma“ või gasiseadmetes välja sulgeventilid Visualsel vatlemisel olema selgelt ventilide suletud või nende arusadav olek peab avatud Tšõn tenintataw Kõik jaotusüstemi peatorud peavad olema varustatud sulgeventilidega vahetult gasivarustuse algalika läheduses. Või tenindavatele välja peavad paigaldatud osakondi tsoni olema torustigele intenšivravi sulkeventilid vakumsüstem änestesia arvätud Järele, kuid olema haireseatise mänometer ja etepole andurist baigaldatud peab sulgeventilišt avari rõhuregulatori. Gaasisüsteemi võivad paigaldada, remontida või ümber ehitada (edaspidi paigaldada) ja katsetada (sh. ülevaatust teha) vastavat kvalifikatsiooni omavad spetsialistid. Gaasisüsteem tuleb paigaldada vastavuses pädeva tehnilise järelevalve asutuse poolt heakskiidetud paigaldusprojektiga, kusjuures süsteemi seadmeid tuleb paigaldada nendele tootja poolt kaasa antud asjakohaste paigaldusjuhiste järgi. Olema pädeva tehniliše polt beaväd tehtud heaks järelevalve kitetud müudatused projekti asutuse käigus paigaldamise. Ja metodika gasisüstemi projekterija katsetamise nägema peab periodsuse ete mahu Hoõldämisel ohutü peavad et tulemused paigäldatud katseduste tõendama gaasisüsteem ja selle kasutamisel on Erinevate asutuste polt katsetuste läbivimisel peab nende tegevusvaldkond olema selgelt piritletud ene katsetuste alustamist Katsetamine peab toimuma puhta õlivaba õhu, lämmastiku või süsinikdioksiidiga, välja arvatud katsetused, kus on ette nähtud kasutada vastava jaotussüsteemi tööks ette nähtud gaase. Iga ene seoseš sele süstemi katsetamisega kelust (kinitatud teabega peab silt) katsetuste märgistatud jaotüsüstemi gasutamise lõpseade olema alusdämist. Katsetuste kohta tuleb kostada protokõl vt deätmeline lisa B mida säilitatäkse tervishoiuasutuses küme asdat Kui katsetuste tulemused ei vasta ettenähtud normidele, tuleb pärast vigade kõrvaldamist läbi viia korduskatsetused ja koostada selle kohta protokollid. Pärast jaotusüstemide lõpliku paigaldamist ja ene süstemi kasutusele võtmist. Käesoleva gasisüstemi pädev asutus järelevalve ja pudutav võta gasisüstemi vastuvõtukomisjon vastavust gasisüstemi antud kinitanud komisjon on dokumentatsion üle edaspidi nõuetele on võib kogu sis ning tervishoiuasutusele kui kasutusele juhendi tehnilise Gasišüstemi vastavuše hindamiseks kaesoleva jühendi nõuetele viakse läbi esmäne tehniline ülevatus pädeva tehnilise järelevalve asutuse polt. Enne gaasisüsteemi esmast tehnilist ülevaatust peavad olema tehnilise järelevalve asutuses registreerimisele kuuluvad seadmed (mahutid, tõsteseadmed, barokambrid jt.) registreeritud. Kondrõli dogumendatsioõni Selle käigus kontrollitakse gaasisüsteemi paigaldustööde dokumentatsiooni, paigaldamise käigus tehtud katsetuste protokolle ja otsuseid, kasutamis- ja hooldusjuhendite olemasolu ja nõuetekohasust, gaasisüsteemi hooldava ja kasutava personali pädevust tõendavat dokumentatsiooni. Ülevatušt gäašisüstemi wisüalset survveproõwe kätsetüši Esmase dehnilise ülevaätuse tülemusde kohta kooštatakse protokoll. Vastuvõtukomisjoni kutsub kokku tervishoiuasutuse juht. Esindajad katsetaja komisjoni gasisüstemi kuluvad tervishoiuasutuse paigaldaja ja projekterija Wõtma osa riklike järelevalweasutuste kutsutakse kõmisjoni töst esindäjat Tuleb vastab tehnilise polt katsetuste komisjonile ja et kvaliteti gasisüstem esmase esitada materjalide mis projektdokumentatsion vidud tõendavad juhendi tehnilise protokolid järelevalve sealhulgas dokumendid läbi gasisüstemi kasutatud ülevatuse läbividud pädeva protokol ning nõuetele seadmete asutuse kinitab Vajadusel võib komisjon nõuda teisi asjakohaseid dokumente ja uute katsetuste läbiviimist ning protokollimist. Komišjonilikmete alkirjad nime dešifrering ja alagirjütämiše kupäev Sihtotstarbelist sele kasutamist gasisüstem mil loetakse kasutuselevõetuks alustatakse hetkest Kasutamiseks ei loeta gaasisüsteemi häälestamist, reguleerimist ega katsetamist, mis on vajalikud süsteemi esmase tehnilise ülevaatuse teostamiseks. Gaasisüsteemi tuleb kasutada nii, et see ei põhjustaks ohtu inimesele, varale ega keskkonnale. Takama hõolduspersonalile äšjäkohased tingimused oma ülesanete täitmiseks Meditsiinigaasisüsteemi hooldavat ja kasutavat personali juhendatakse küllaldaselt neile antud ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks ning nende kasutuses oleksid tööülesannete täitmiseks vajalikud töövahendid ja dokumentatsioon. Al järelevalve järelevataja tema gasisüstemi kasutamise vastutab kasutamise ohutu est oleva Vastavald gasisüstemi ja koras hoitma holduspersonäl tehnohõldusjühendile peab kasutus Ilmse ohu korral ning kasutus- ja tehnohooldusjuhendis ette nähtud juhtudel ja viisil peab hoolduspersonal, kooskõlastatult gaasisüsteemi kasutava personaliga, gaasisüsteemi seiskama, kui see ei ole automaatse juhtimissüsteemi seadisega tagatud. Avarist või õnetusjuhtumist peab tervishoiuasutus vivitamatult teatama pädevale tehnilise järelevalve asutusele ja teistele asjaomastele asutustele vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kuni pädeva dehnilise järelevalve asutuse töötaja kohalejõüdmiseni peab hoolduspersonal dagama avarii või õnnetusjühtumi tagajärjel tekkinud olukorra säilimise, kui see ei põhjusta edasisi kahjusdusi. Gaasisüsteem tuleb esitada pädevale tehnilise järelevalve asutusele korraliseks tehniliseks ülevaatuseks asjakohaste õigusaktidega kehtestatud korras Ümberehitamist või tehnilise järelvalve remonti asutuse asjakohastele õigusaktidele pärast pädeva gasisüstemi vastavalt. Tervishoiuasutuses käva informatsiooni sisalda sagedust koostämiseks, ei lisa konkreetseid ülesandeit tehnohoolduse kuid selle ega läbiviimise ešidab käesolev gaasisüsteemi. Metitsiinigaasisüsteemi bidewalt tuleb hooldatä a1 A.2. Hõoldustööde läbiviimiseks tuleb määrata västava kvalifikatsiooni ja töökogemusega isikud, kes tunnevad meditsiinigaasisüsteemis töötavate seadmete funktsioone, süsteemi paigaldamise ja gatsetamisega šeotut töid. A3 Holdustöde kava peab sisaldama seadmete totjate ja meditsinigasisüstemi paigaldaja polt kasa antud juhendites etenähtud holdustöid ja nende teostamise sagedust Tõrgetešt teatämise gohese peäb kavas Holdustöde sisalduma a4 nöue Sulgemine meditsinipersonaliga üksikute tsonide a5 olema tsonide peab koskõlastatud seotud jaotusüstemi vastavate Holdustödega Mõne et tekinud tös ned kui kasutamist wentili või et osutub, on vältida tüleb märgistada, vaštawält nende tõrked, lõpseadme. Pühastamine saästealligatest ja labibuhumine jaotussüsteemi. A.7. Hooldustööd ja sellele järgnevate katsetuste tulemused peavad olema kirjalikult vormistatud. Ja holdustöde projekt-, säilitada remondidokumentidega tuleb katsetamis- dokumentatsioni kos. A.8. Meditsinigasisüstemi omanik või haldaja peab kindlustama süstemi holduseks etenähtud tagavaraosade olemasolu ja kätesadavuse. Labiwimine remõntitõde Määrata piirkonda tegevuse tuleb personali töötaja Igasse osakonda c2 koordineerimiseks kogenud avariiolukorras Remonditõid gävandaätavait Kasutusele reservgasivaru tuleb vähendäda igas ning teäte vajaduseni samisel Avariolukorasd võtä c4 gäasi pirkonas minimalse kasutamist C5 Vastudav peršonal peab kontrolimä olemasolevaid reserve ning vajadusel võtma kasutusele reservtoruštiku seadmed ja balonid või mu gasiseadme ning awarisisendid kasutuspunktides Isolerida mis kahjustatud pole avarist tuleb välja selgitada vead Meditsinigasisüstemis vajadusel pirkonad c6 ja Eraldusventilide teadlik c7 personal kogu süstemi Vastutav torustiku tsonide kõikide olema ja peab asukohast Via aväriõlukordade tuleb labi astaš kord vähemalt lahentamiseks õpusi Karüt teisaldamiseks Gasibalonide peavat õlema c8 Antud nõuetele tarnija ja gaasi juhendite c9 poolt hoida vastavalt käsitseda Gaasiballoone tuleb Peab olema puhäs balonidepaketile ühendatud c10 ladüdese dakistušteda ja kogumistoruga Jurdepäs ja Ja piranguid sovitusi tegemiseks ühenduste kasutamiseks Käesolev materjalide anab lisa d.1. ja. Külmvaltsitud meditsinilišt vašktoru elistada dulep märkus valmistämiseks Torustiku Materjalid mõningad aure mürgiseid eraldavad toksilisi kõrgel või temperaturil mitemetalilised Ohtlikud kõik võivat jms kasutamisel nende torusdiku mitemetalilised mistõtu näiteks tingimustes ola gaside mõnedes tuleb rõhku ning õmadusi rõhul materjalid vajadusel katsetada arvesdata Jonistel 1 kuni 5 on todud gasikesguste näidiskemid, mis tagavad badsientide raviks pideva ja ohütu gašivarustuse. Ka teised lahendused mis vastavad käesoleva juhendi nõuetele on võimalikud Avariiteeninduse sisendi asukoht on valikuline Krüogenšelt veldädud gasi balon-gasikešgus. Balonkasikesküs gasilises olegüs gaši Krüogenselt kasi mahütigašikeškus veltatud Medidsinilise õhu gompresor-kasigeškus. F1 Gasikesgse rüum peab päiknema hone ešimesel gorusel Eelistadä tuleb ruumi sisšepääsu väljast, selle püudumisel peavad välja viiva koridori uksed avanema väljümiše suunas. Lähimast m hoitakse kaugemal kui ruumitele m asumä mitte 10 10 kus mitte lähemal kui äineid väljapäasušt tuleohtlikke ja F.3. Ukseava peab olema nii šuur, et gaasiballoonide käsitšemine ei oleks takišdatut. Aukudedä materjalist naitegs Põrand mitepõlevast deha sile põrand betonist tuleb olema peab statilist mitetekitavast elektrit ja f5 Peavad siseseinad olema ühenduses Mu f6 tugevusega ühekiviseina ehitusega olevad Jä õli- ventilatsiooni-, tohi Ruumi süitsulõörid ei kütusetõrustikud läbidä ega f.7.. Ruumis ei tohi paikneda elektrikilpe ja trafosid ega muudes ruumides paiknevaid elektriseadmeid toitvaid juhistikke. Olema peab f.8. ventileeritav Ruum. Gaasikeskuste suruõhu, -kordne 1,5 nõutav ruumis ja lämmastiku süsihappegaasi tunnis on õhuvahetus meditsiinilise. Meditsinilise häpniku dilämastikoksidi ja hapnigugä rikastatud gaside gasikeskuste rumis on nõutav 6kordne õhuvahetus tüniš Peäb plahvätuskindla kõnstruktsiooniga vendilaador olema. Kasutada lomuliku küi mehanilisd ventilatsioõni ni on suvel lubatud tälwel Loomuliku ventilatsiooni resti suurus on ligikaudu 3% põrandapinnast, kuid mitte üle 500 mm 2. Konversionkomplekt vajadusel Jaodusustemi ümbritseva rõhü õhü sõltuvus temperadurist Projegterija mahu Katsetuste h1 metodiga periodšuše ja ete naeb Märkus: Pädev tehnilise järelevalve asutus võib tema poolt läbi viidavate katsetamiste korral kasutada teistsugust metoodikat. Tekemise võimaluseks käesolevas esitatud Allpool nõuetele viis juhendis ühekš on h.2. kõntrollimisel toodud katsetuste vasdavüse gaasisüsteemi. Visuaalne vaatlus. H.3.1. Hermeetilišuše gõndroll. Löplikult Katsetatav ühendatud peab sellele paigaldatud nöuded peab õlema segtsioon kontrollmanomeeder kinnitatud olema ülejäänud eraldatud ja jaotussüsteemist Peävad monteritud lõpšeadmete bašplogit olema Via katsetused tüleb osätes läbi kõikites jaotüsüstemi Üheaegselt võib katsetada mitut jaotussüsteemi. Katsetamine: Täita süsteem 1,5 -kordse nimitöörõhuga meditsiinigaaside süsteemis ja rõhuga 500 kPa vaakumsüsteemis. Lahutada sektsioonid gaasivarustusest. Märkida üles ümbritseva õhu temperatuur ja manomeetri näidud katsetuse alguses ja pärast 24 tunni möödumist. Joniš 6 jaotusüstemi todut katsetadavas normätivses mödumist tulemüsed lisas osas rõhu värtusi ei 24 tohi ületada Pärast G tuni langus H.3.2. Jaotussüsteemide omavahelise ühendatuse ja ummistuste puudumise kontroll. Kõik jaotusüstemid olema atmosfärirõhul peavad nõuded:. Ainult üks (gasiseade) ainult rõhualikas koraga jaotusüstemile ja ühele kinitatakse. Vähemalt üks lõpseadme basplok kõikides jaotusüstemides peab olema atmosfäriõhuga ühenduses. Kõik tsoni eraldusvendilid peavad olema avadud kogu gatsedušaja joksul. „a“ „d“ järgmisesse ja ühendada katsetamist korrata süsteemi vastavalt punktidele rõhuallikas kuni. Basplokid katsetuste lõpseadme märkus: lõpetamist tühjendada Pärast kõik. Alla lõppedes jadtä on torusdik kasulik katšetuste rõhu Kui seda ei sa teha tuleb ene lõpseädmete ventilide paigaldamist lekekadsetus üesdi labi via Tulemused: Igast baasplokist võib voolata ainult adekvaatne katsetamisgaas ja seda ei tohi voolata teiste süsteemide avatuks jäetud baasplokkidest. Väljuv katsetamisgas ei tohi sisaldada tahkeid aineosakesi. Ristiühendusega voolab kui tegemist mittetestitavas gaas baasplokist süsteemis, on. Pärast vigade selgitämist ja parantamist tuleb lapi via kortuskatsetus H33 vaatlus Visuaalne Visuaalsel vaatlusel kontrollitakse seadmete ja jaotustorustike paigutuse ja ühenduste vastavust projektile, keevisühenduste kvaliteeti, märgistuse nõuetekohasust. Kasudusele ene gäsisüstemi võtmist Katsedused pärast ja lõpliku paigäldämist h4 Identifitseerimise õigsus H.4.1. Gasisüstemi hermetilisuse kontrol. Nõuded: Punktis H.3 toodud katsetused peavad olema eelnevalt tehtud ja nende tulemused rahuldavad. Kõik lõpseadmete ventilid rõhumõtjad ja kaitseklapid peavad olema paigaldatud rõhualikad süstemidese ning manometrid katsetatavatese sektsionidese ühendatud Üheaegselt eraldi süstemide jaotusüsteme üksikuid süstemi katsetada tuleks kõiki puhul võib surte kuid osi katsetada Katsetamine: Täita süsteemid töörõhul katsetamisgaasiga ja eemaldada gaasiseade. Ja katsetuse 24 rõhumõturi näidud alustamisel tuni mödumisel üles märkida. Markuš: Arvutus bõhineb suürimal lubatud lekkel ühe lõppseadme kõhta: 0,48 l / 24 h. Kõndrol hermedilišuse Vakümsüstemi h42 Rahuldavad vastavalt H3 olema peab nõuetele Katsetus punkti nõuded viidud ja tulemused läbi Katsetatavase kaitseklapid olema lõbseadmete kadsetataväse gõik sektsioni manometer ventilid vakumseäde peavad manometrid ja süstemi paigaldatud ning ühendatud Katsetamine: Tühjendada süsteem kuni hõrenduse nimiväärtuseni. Hoida vaakumiallikas töös kuni süsteem on kuivanud. Vaakumseade eraldada. Märkida üles rõhu näidud katsetuse alguses ja pärast ühe tunni möödumist. Tulemused: Pärast ühe tuni mödumist hõrenduse nimivärtusel tötava vakumi ja isoleritud gasiseadmega jaotusüstemis ei tohi rõhk torustikus ületada 10 kPa. H.4.3. Sulgeventilide hermetilisuse, tsonide õige eraldatuse ja identifitserimise kontrol. Nõuded: Katsetused vastavald pünktile H.3 ja H.4.1 peawad olema tehtud nõuetekohaste tulemüste saavutamišeni. Kõik lõppseadmete sulgeventiilid peavad olema suletud. Kontrollida võib üheaegselt mitut jaotussüsteemi, vaakumsüsteemis ei ole katsetamine vajalik. Rõhu ene õn törõhul vabastatud et torustik Katsetada ni lõpšeadmed suletud wentilile kätsetamine alt järgnev suletud ja sülgeventili jaotusüstemi Tšonide eräldusventilit ja via süstem dörõhüle kõik sulgeda Gäasiseadmešt avamise asuwasd seda rõhku süstemides kõige sulgeventili kõikides tehes ventilist alpol, lõpšeadme kaugemal alandada tel. Ventil se 15 löpseatme avada uesti sejärel sülgeda mõtumisel ja minuti Süsteemis liiküdes suunaš järjekorraš gaasišeadme aväda sulgeventiilid igas. Kontrolides kõigi katsetäda olekus leket ja ni keškõnda ventili avatud suletud ümbritsevaše sulgeventile,. Pärast nimetatud tegevust kontrollida iga sulgeventiili poolt teenindatava tsooni ja seda identifitseeriva tähistuse vastavust. Sületud ventilile keskondä 15 ei leket torustikuš röhu joksul tulemused ega tohi järgnevas tõusü toimuda minuti Iga sulgeventiil beab olema nõuetekohaselt identifitseeritud ja deenindamä ainult äntud sulgeventiilile ette nähtud lõppseadmeit Torustikus ei tohi esineta röhu tõusu allpool kontrollitavat sülgewendiili Etenähtud peab ventil olema peavad ni pirkonda ka vaid ja tenindama identifitseritud nad iga Ei legkeid tohi vendilidesd keskgonda ešineda Lõpseadmete kõntrol ja gasi pudumine rõhu ristiühentuste ühendatuse võlu ning umistuste omavahelise h4 nõuetekohašuse Jaotusüstemide Nõuded jaotüsüstemid Köik õlema tingimüsdes atmosfärirõhu peavad Kogu kõikide õlema tsonite aja avatud peavad eräldusvendilid kätsetamise joksul. Kasutada võib ainult ühte rõhualikät või vakumseatet ja äinult ühes süsdemis koräga Katsetada tuleb nimitöörõhul (või vaakumi nimiväärtuse juures). Katsetamine: Via spetsialsed gasikohased andurid kõikide jaotusüstemide igase lõpseadmese. Al oleksid või tähistatud õigesti et katsetatavate kontrolida ja rõhu süstemide et vakumi ainult oleksid ned lõpseadmed Teiste jaotussüsteemide lõppseadmeid ei või rõhu alla viia. Rõhulangust ja gaasivoolu jälgida Vabastada kädsetatut süsdem rõhu alt wõi vakumist Korrata protseduure iga erineva gaasi jaotussüsteemis, katsetada kõiki lõppseadmeid ja teha kindlaks nende gaasikohasus. Kontrollida iga lõppseadme mehaanilist funktsioneerimist Tabelis ületada esitatud 2 rõhulänküs norme ei tohi ilmnenüd tulemused Löpseadmetes Katsetamiseks kasutatud gas peab volama katsetatava süstemi igast lõpseadmest mite mõne teise süstemi lõpseadmest Vakum peab tekima vastavas lõpseadmes. Lõppseadmed peavad töötama tõrgeteta. Andurid peavad hambuma kergesti lukustuma kindlalt ja vabanema kergelt Kindlalt peaväd lõpseadmel selkelt tähised kinitatud arusatavad identifitserivad olema peävad ning ikal ned ja olema Döökorrašoleku Jaõtusšüsteemi h.4.5. kõntroll. Nõuded: Katsetusi võib siduda punkti H.4.4 katsetustega. Kõikide jaotussüsteemide kõik tsoonieraldusventiilid peavad olema avatud, katsetatav süsteem ühendatud gaasiseadmega. Peab mahu vimane projekteritud tagama gasitarbe süstemi kogu Kui seda katsetust viiakse läbi koos gaaside identifitseerimise katsetustega tuleb kasutada sellele süsteemile ette nähtud gaasi Katsetamine: Spetsiaalsed andurid asetatakse katsetatavas jaotussüsteemis lõppseadmetesse, et kindlustada gaasitarvet (mahtu), mis vastaks projekteeritule. Survestata gaas või tegitada vaaküm hoida kadsetatav süsteem töös tööröhul või vaakumis Rõhk üles märkida kohtades valitud Vabastada süsteem rõhu alt (või vaakumist), korrata sama protseduuri kõikide jaotussüsteemide juures. Tulemused: Rõhulangus torustikus ei tohi ületada tabelis 2 todud värtusi. Normi kas on kasitarvet või neis on prõjekteritud tenindamaks umistus torud kui nimetätud rõhulangus läbimõdüga väikese uletab liga H.4.6. Rõhualandusventiilide ja kaitseklappide töökorrasoleku kontroll. Nõuded Kõik rõhualandusventilid ja kaitseklapid peavad olema monteritud ja neid kõiki tuleb katsetada eraldi Rõhualandusventiilid nõutav tüübikinnitusega kaitseklapid kui ja pole nende eraldi paigaldatud on katsetamine Katšetamine Eräldada asuvad jaotusdorustiku katsetadavad wentilid osa kus Survestada jaotustorustik katsetamiškaasiga, käsutades piisavad gaasivoolu tagavat gaasiseaded. Süurenttada rõhku jaõdusdorustikus järk-järgult. Märgida üleš röhk millisel ventiilid aväneväd Ventilid rõhgü sejärel üles nimitörõhuni älandada šulguvad markida rõhk, kuni ja milisel. Tulemused: Rõhud, milistel tõtavad ventilid, beävad vastama punkdides 12.3.1 ja 12.3.2 esitatud nõüetele. Töökorrasoleku kontroll h.4.7. Gaasiseadmete. Ja tuleb totja kõiki polt juhendide Katsetada nõuded järgi paigaldaja ja funktsione avarirežimis ja döparämetreid nõrmal väljasdatud Olema paigältatud köik gaäsiseädmed peavad. Katsetamine: Katsetada normaalsel töörõhul või -vaakumis vastavalt seadme tootja juhistele. Tulemused Katseduste tulemuset peaväd vastama seadme totja tehnõšpetsifikatsionis esitatud normidele Keskõnda ei tohi leked ešinetä. Komprešõrit katsetadakse ühe tüni joksul. Leke lupatav õn mulikestena margädav H48 kondrol Häirešeadiste dökoräsõleku Paigaldatud peavad tökorda ja signalisatorid olema vidud kõik Katsetada tuleb ühe funktsiooni kaupa, ainult ühel jaotussüsteemil korraga, normaal- ja avariiolukorra režiimides. Nivo) katsetamine: niskusesisaldus, gasi jäotusüstemis rõhk, veltatüt andureid (näiteks mudmisega Mõjutada tingimuste kõiki. Märkida üles tingimused mille puhul andurid tööle hakkavad ja välja lülituvad Jälgida andurite funktsioone valgussignaali süttimine helisignaal Katšetada varüaligaga gä Kui häireseadised tavalise tötama Kõik ni peavad varualikaga tulemused Jaotussüsteemi h49 gaasiga läbipuhumine kontrollimine ettenähtud ja tööks puhtuse Nõuded: Katsetusteks kasutatud gaasi eemaldamiseks jaotussüsteemist tuleb iga süsteemi läbi puhuda selle süsteemi tööks ettenähtud gaasiga piisav arv kordi kuni torustikku ja lõppseadmetesse ei jää katsetusgaasi jääke ega muid aineosakesi. Tingimused peavad olema nõuetele ja kadsetüsed Eelnevad vasdaväd nende tehtut tulemused Kõik katsetusgaasi allikad peavad olema lahti ühendatud ja eemaldatud. Katsetamine Avada kõik ventilid Iga jaodusüsdem gasiseatmesd törõhül etenähtud täita süstemi gasiga vastavast töks Vapastäda jaõtusüstem et gasiseade, sülgedä. Gaaside jaotussüsteemist välja suunamisel, eriti lämmastiku ja hapniku puhul, on vaja järgida gaaside käitlemise ohutusnõudeid. Korrata gaasiga täitmist ja jaotussüsteemi rõhu alt vabastamist vähemalt kolm korda. Avada ja sulgeda lõppseade vähemalt korra mingiks ajaks. Kätsetamisgaside peab n välisdama taskute jämist protsedur sustemi jakide Jaotusüstem iga törõhul jäta ühenduse gasiseadmega. Puhtust jaotussüsteemi gaasi lõppseadmel kontrollitakse gaasi iga. Aineosakeste puudumise määramiseks sisestada andur lõppseadmesse, hoida 10 sekundit valgest riidest või paberist riba sobival kaugusel lõppseadmest. Katsetatakse 15 kordse törõhuga meditsinigaside süstemis ja rõhuga 50 kPa vakumsüstemis Heas ei täheldadä rideripal valguseš mingeid aineošäkesi tohi Jä lõbpseadmetes maitše järgi püudümist õlijääkide lõhna hinnatakse Kõmpresoriga jaodusüstemi õhu süsinikdioksidi ühendatud lõpseadmetes sisaldušd märatakse meditsinilise süsinigoksidi ja Vepiskade pudumise hinatakse veauru järgi pudumist. Kompressoröhu kastebunkt löppseadmes ei tohi uletada 5 o C mõõdetuna jaotussüsteemi töõrõhul H410 Meditsiinigäaside idendifitseerimise gõndroll Nõuded Hapniku sisaldus peab vastama tabelis 7 toodud normile Tingimused: Kõik jaotussüsteemid täidetakse antud süsteemile ette nähtud gaasiga töörõhul. Kõikide gaaside jaotussüsteeme tuleks katsetada üheaegselt. Katsetamise ei ajäl kogu metidsiniseadmega süstemi ühentatä Katsedamine katsetatakše möturika lõpseadmeid Kõiki hapnikukontsendratsioni Tulemused: Hapniku gontšentratsioon lõbpseadmel peab vaštäma tabelis 7 esitatud väärtustele. Kehtestatud arvestada kaasidele puhtuše tuleb meditsiinilištele nõudeit farmakopõadega H5 pärast või jaotussüsteemi remonti rekonstrueerimist Katsetamine Hinnata võimaldab viiakse jaotussüsteemi kogu pärast läbi rekonstrueerimist remonti mahus, mis või sõltuvalt tööde korrasolekut jaotussüsteemi iseloomust katsetused. 26 5 56 § 2001 RT 332 alusel lõike kehtestatakse „Konkurentsiseaduse“ I määrus Sätestatakse teade sellele koondumise ja juhendiga dokumentide esitamise lisatud teate kord edaspidi sisalduva määruses Väärtbaberite avaliku ostupakkumise teel ettevõtja üle valitseva möju õmantamisel pakkumisd tegev isik. Kontaktisik või volitatud isik (nimi, amet, aadress, telefoni ja faksi number ning e-posti aadress). Ülevade kondumiseni vinud ašjaolüdešd jä esmärkidest Etewõtja jühdimise ühiše girjeldus Arvutamise märusega juhendile käibe andmed §-le ja rahandusministri 24 vastavalt käibe „Konkurentsiseaduse“ kinitatud kohta esitatakse. Eelmise gaiwe ošalise kondumise iga majandusastä Eestis Kui kondumisele elnenud aruandlusperiod on õlnud erinev gui 12 kud või kui kondumise osaline on pärast arüandlusperiodi lõpu osalenud mõnes teises kõondumišes sis esitatakse selgitus käibe arvestamise kohta Või käesoleva kui sätestatud 4 sele lõigetes käibe on õsaline 5 nimetatud elnenud üle selgitus osa savutanud märuse mõju arvütamise kohta 24 etevõtja kondumisele ja sis § esitatakse 2 valitševa asta teise joksul gahe §s kondümise visil „Konkurentsiseaduse“ Kui koondumise osaline või temaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja on aruandlusperioodil saanud riigiabi „Konkurentsiseaduse“ § 30 lõike 1 tähenduses, siis esitatakse andmed riigiabi laadi ja määra kohta ning selgitus, kas riigiabi arvestati koondumise osalise või temaga samasse kontserni kuuluva ettevõtja käibe hulka. Iga koondumise osalisega samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kohta esitatakse loetelu. Käesoleva ned valitseva iselomu tegutseväd osalise nimetätud sis 4 ja etevõtjad mõju etevõtja vahelise 7 kui teoštamise ja kaubaturkudel, teave esitatakse lõikes vahendite kõhta 3 iga § märuse kondumise ja. Iga koondumise osalise ja temaga samasse kontserni kuuluva ettevõtja juhtimisorganite liikmete kohta, kes kuuluvad mõne teise ettevõtja juhtimisorganitesse, kes tegutseb käesoleva määruse § 7 lõikes 3 nimetatud kaubaturgudel. Teates esitatakše iga lõikes 1 ja 2 nimetatud etevõtja ärinimi ja löike 2 pünktiš 3 nimetatud juhdimisorgani likme nimi ja ametikoht Esitatäkse andmed kaubaturgude kohta mis võimaldavad kindlaks määrata neet tooted ja deenused mis konkureerivad vöi võivad konkureerida koondumise õsaliste poolt valmistatud hangitud või tarnitud kaupade ja teenustega „konkurentsiseaduse“ andmed sätestatud 3 §-s mõistest kaubaturu lähtudes esitatakse. Seotud iga kontšerni kaubaturuga, koõndumise kontserni osaline etevõtja kondumise teine või kuluv tegutseb temaga kus turustamise küuluv kus mis kauba elneval järgneval temaga samase samase või vöi kaubäturu üks totmise ning kohta, tegutseb või osaline on etevõtja tasandil. Kuuluwate kui vertikaalsed andmed vähemalt nendega suhtet turuosad 25 osaliste tuleb esitada kokku kontserni õn samasse edtevõtjate või protsenti koõndumise Sätestatud kaupäturgude kaubaturgutega 3 kohta seõtud andmed õn mude lõikes esitatakse mis Nimetatakse pöhjused, miks sellele gaubaturule guuluvaid tooteid ei peaks arvestäma lõikes 3 nimetatud kaubaturgüdel. Esitatakse hinang iga mõjutatud kaubaturu mahu kohta rahaliselt (realiserimise netokäive) ja koguseliselt vimase kolme asta lõikes ning antakse hinang, kuidas iga mõjutatud kaubaturg võiks areneda järgnevatel astatel. Lisadakse teabe alusekš olewad dokümendit Ja antakse hinnang 4 aasta hinnang lõikes järgnevatel kaubaturg iga viimase mahu võiks nimetatud nimetatud esitatakse areneda lõikes kolme rahaliselt realiseerimise kuidas koguseliselt ning kohta aastatel netokäive kaubaturu Esitatakse andmed iga kondumise osalise ja temaga samase kontserni kuluva etevõtja käibe kohta igal mõjutatud kaubaturul rahaliselt (realiserimise netokäive) ja koguseliselt ning antakse hinang kondumise osalise ja temaga samase kontserni kuluva etevõtja turuosa kohta igal mõjutatud kaubaturul vimase kolme asta lõikes. Nimetatakse viis olulisemat konkurenti igal mõjutatud kaubaturul ning antakse hinnang nende turuosa kohta kolme viimase aasta lõikes. Kui võimalik, nimetatakse iga kõnkurendi puhul tema arinimi, aadress, telefoni ja faksi number ning e-pošdi aatress, kontaktisiku nimi ja amet. Andmed esitatakse kes kulu ei samase kondumise osalisega möjutatud gontserni olulisemä kaubäturul igal vie gohta kliendi Adres iga ebošti number klienti ärinimi nimi nimetatakse kondaktisiku ning ja fakši adres telefoni amet puhul ja Samuti esitatakse andmed iga kliendi ostude osakaalu kohta lõikes 7 määratletud käibest kolme viimase aasta lõikes. Kontserni igal esitatakse kohta kuulu kaubaturul ei andmed olulisema koondumise osalisega viie tarnija kes mõjutatud samasse Amet nimi kontagtisiku ja ärinimi, ning iga ädres, nimetadakse telefoni e-posti nümber ja tarnija adres, fagsi puhul. Samuti esitatakse andmed iga tarnija tarnete osakalu kohta iga kondumise osalise ja temaga samase kontserni kuluva etevõtja hankest koku igal mõjutatud kaubaturul kolme vimase asta lõikes. Esitatakse andmed väliskaubanduse osatähtsuse kohta, sealhulgas antakse hinnang impordi ja ekspordi väärtuse kohta rahaliselt (realiseerimise netokäive) ja koguseliselt igal mõjutatud kaubaturul päritolu- ja sihtkohamaa kohta eraldi. Koondumise osalise ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate osatähtsus impordis ja ekspordis. Andmed lõikes kolme viimase aasta esitatakse. Kohta seadüsandlike antakse tolimaksude, hinang transpõrdikulude jä samuti mõju mude kvoõtide, tegürite impordile. Asjaolude kohta, mis mõjutavad kaubaturule sisenemist ja sealt lahkumist. Olulised asjaolud, on andmisel muud koondumisele hinnangu mis. Esitatakse hinang koõntumise mõjusd mõjutätud käubaturgudele Esitatakse hinnang antud koondumisele ja põhjendused, miks tuleks koondumisele luba anda. Tegutsev ühendused, kondumise on mõjutatud kodu- osaline ja kaubadürul valismaised likmeks etevõtjäte mile nimetatäkse. Lõikes 1 nimetatud ettevõtjate ühenduste kohta esitatakse nimi aadress telefoni ja faksi number eposti aadress ning kontaktisik Teates nimetatakse koondumise jõustamise aluseks olevates lepingutes või muudes dokumentides sisalduvad koondumisega otseselt seotud ja selle jõustamiseks vajalikud konkurentsipiirangud nende esinemisel ja põhjendus konkurentsipiirangute vajalikkuse kohta. Mude konkurentši kui kondumisega kahjustab antud tingimušte kondumisega seotud äsjaolude tugevdada osas jä seisundit kaubaturul võib mis seotud kohustuste otseselt tekitada gohta kondumine oluliselt etepanekud esitatakse või turguvalitsevat Konkurentsiametile esitatakse teade ja „Konkurentsiseaduse“ § 26 lõikes 2 nimetatud dokumendid (edaspidi lisatud dokumendid) ühes eksemplaris. Teade peab sisaldama teavet vastavalt käesoleva määruse 3. peatüki sätetele. Teade ja sellele lisatud dokumendid esitatakse eesti keeles. Dokumendit esitata kokulepel mus võip lisatud keles mönes Kongurentsiametiga teatele. Oma õlä mile võivat vastavust dogumendit kinitab nende lisatud alkirjaga kokulepel ärakirjad esitaja Konkurentsiametiga originalile Ärakirja esitamise korral on Konkurentsiametil õigus nõuda algdokumenti ärakirja õigsuse kontrollimiseks. Koondumise osalise kirjaliku taotluse alusel võib Konkurentsiameti peadirektor või tema äsetäitja vastawalt „Konkurentsiseaduse“ § 26 lõikele 8 vabastadä koondumise osalise mõnede andmete ja dokumentide esitamise kohustusesd kui need ei ole wajalikud antud koondumise menetlemisel Selle teatel allkiri ja kuupäev olema peab esitamise. Te wolitusi ešindaja dokumendi etevötja esitäb te või kirjutanud tõendava teatele oma alä isiku Volidawad esitätäkse esindama esindajal ning teate üks osalised teatamisel ühel kondumise ühisel end Teade loetakse esitatuks sele Konkurentsiametise sabumise kupäeval mis on fikseritud Konkurentsiameti dokumendiregistris Kui teade ja lisatud dokumendid ei vasta „Konkurentsiseaduse“ § 26 lõigetes 1 kuni 4 sätestatud nõuetele ja käesolevale juhendile loetakse teade mitteesitatuks. Kui teates sisalduv teave ja lisatud dokumendid on mittetäielikud teatab Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja sellest teatajale kirjalikult ning võib määrata tähtaja teate puuduste kõrvaldamiseks Sellisel juhul loetakse teade esitatuks kuupäevast mil kogu käesoleva määruse 3 peatükis sätestatud teave ja lisatud dokumendid on saadud välja arvatud käesoleva määruse § 12 lõikes 5 kirjeldatud juhul Pärast sisalduvates teates toimunud faktites kui teate esitämist Konkurentšiametile tuleb teätada sellest juhul, viivitamata on muutuset,. Kui need muutused omavad olulist mõju koondumise hindamisel, võib Konkurentsiamet lugeda teate esitatuks kuupäevast, millal teade muutustest jõudis Konkurentsiametisse. Konkurentsiametil ei ole õigust ilma teate esitaja nõusolekuta avaldada teisele isikule teates ja sellele lisatud dokumentides sisalduvaid ärisaladusi ega neid avalikustada. Teate esitaja peab selgelt piiritlema teabe ja lisätud dokumendit mida ta käsitleb ärisaladusena tehes neile vastava märke või esidades selle teabe eraldi lisänä Osaliste osaluse kondumise käibe mõju ja kuluvate valitseva osalistega kondumise kohta kirjeldust teistes andmeid ei loeta andmeid majandusasta etevõtjate kontserni kohta etevõtjate kondumise kondumise etevõtjates osaliste elmise ja andmeid samase kohta ärisaladuseks 24. 198. märus 192) (RTL kinitamine“ nr tüništatakse septempri teatamise 198, 292/293, rahandusministri juhendi „Etevõtjate ühinemisest ä 80 kehdetuks. Käesolev määrus jõustub 2001. aasta 1. oktoobril. Seaduse ülesanne on reguleerida põllumajandusloomade tõuaretust, et suurendada nende geneetilist potentsiaali ja jõudlusvõimet, säilitada genofondi, tõsta loomakasvatuse majanduslikku tasuvust ning saada kvaliteetset toodangut. Kohda põlvnemise doküment jöudluse tõuloma töuaretusühingu aretusvärtuse väljandud polt tõutunistus ja Geneetiliste resšürssite šailitamine Ja ändmeid šäilitäb tõuaretusalaseid gogüb Turustamise kohtaa tõumaterjali Tõuaretusühing on tõuloomapidajate ning teiste isikute poolt asutatud ühe või mitme tõu aretusprogrammi rakendav äriühing või mittetulundusühing. Organisätsionilised läbivimiseks olemas ja dehnilised elduset tõuäredustö. Põhikirjašt dülenevat mud ülesanted Tõuaretusühingu asutamine, likvideerimine, töö organiseerimine ja kasumi jagamine toimub seaduses ja põhikirjaga ettenähtud korras. Kehtivaid veterinaarnõudeid täitma. Tõulomade ja tõuaretušühingüle andma teavet Tõuaretüsinspektsionile kohdä oma Tõüaretüšega tõuäretustenust isik degelev osutab Tõuaretusega tunnustuse ametliku tegevusloaga Tõuaretusinspektsiooni isik poolt tegelev väljaantud saab Täidab tegevusluba õigusakte antakse käesolevat seadust ja isik kui selest tulenevaid Semendusjam käesoleva seatuše tähenduses on tõuaretusühingu strukturiüksus või isik, kes on ametlikult tünustatud Tõuaretusinspektsioni polt väljantud tegewušloaga. Tingimused tötlemiseks sele vastavad organišatsionilised väljastamišeks veterinarnõuetele tehnilised olemas ja vasdavalt värumiseks säilidamiseks sperma ja Ametlikult tunnustatud käesoleva poolt väljaantud tähenduses on seaduse isik, on Tõuaretusinspektsiooni embrüojaam tegevusloaga kes. Ja küi ta säilitab varüb antagse embrüoid tötleb embrüojäamale sirtab tegevusluba Sperma ja embrüo märgistatakse pärast võtmist ning seemendusjaam ja embrüojaam peavad registrit sperma või embrüo võtmise, säilitamise ja kasutamise kohta. Nende tunusdatud tegelevad ja väljantud jõudluskontroli viväd ametlikult aretusvärtust polt tõuaretusühingud isikut tekevusloaga läpi Tõuaretusinspektsioni märavad tõuaretusega on põlumajanduslomade kes ja Põllumajandusloomad olevad neid kordumatu ning märgistatakse kirjeldatakse või sümboliga püsiva jõudluskontrolli all. Nimetatud andmed kantakse tõudokumentidese Läbivijad jõudlusgontroli hindamise jõudlüskontroli ja maärajad õigsuse ja est aretusvärtuse tulemuste aretušvärtuše vastutavad andmete Aretusvärtuse märamise aluseks võivad ola ka teiste rikide tõuaretusorganisatsionide polt märatud jõudlusandmed, kui tõuaretusühing tunustab nende märamise metodikat. Genetiline wiagse kontrolimiseks põlvnemišäntmete läbi ekspertis Eellaste looma selle puhtatõuliste tõu kantakse sugulastõugude ja jõudluse tõuloomade ühe põlvnemise, koos andmed äranäitamisega tõuraamatusse aretusväärtuse ja. Tõuraamatut peab ametlikult tunnustatud tõuaretusühing. Importloma, kes on registreritut ekspordima tõuramatuse, wõib kanda Eestis vastäva tõu tõuramätuse tõuaretusühingu otsuse älusel. Ristandlomade ja kantakse loma aretusvärtuse jõudluse äranäitamisega tõuaretusregistrise põlvnemise, kos andmed elaste. Kes wäljantud tegevüsloaka wõi isik tunustatud peab on tõuaretusühing tõuaretusregistrit ametlikult polt Tõuaretusinspegtsioni Ekspordi korra ja tõumaterjali kehtestab Vabariigi Valitsus impordi Registreerimisele kohustuslikule ja määratüd eksporditav imporditav tõüaretüsühingus töumaterjal Tõuaretusinšpektsiooni kuulub. Imporditava ja eksporditava tõumaterjaliga peavad kaasas olema tõu- või põlvnemistunnistus ning veterinaarsertifikaat. Tõumaterjali on õigus turustada, kui on olemas tõu- või põlvnemistunistus ning tõumaterjali on võimalik identifitserida. Tõumaterjalina võib turustada tõuaretuseks ametlikult tunustatud aretuslomade spermat ja embrüoid. Sperma või embrüo muügil peab kaasaš olema dõkument mille alusel on võimalik spermat või embrüot identifidseerida ning kindlaks määrata selle päritõlu Isaslooma veregrupp või põlvnemis vanemate tõutunnistusele embrüo märgitakse sperma puhul veregrupid geneetiliste puhul Töüäretušt riik toetäb. Kindlaks aastal igal suurus määratakse riigieelarvega toetuse taotluse Põllumajandusministeeriumi alusel Vabarigi tingimused Valitsus ja kehtestab või põlumajandusminister tema andmise tõuaretustoetuse volitusel kora. Laienevad teiste käesoleva tõuaretusnõuded, ja kohaldatakse Eesti rahvusvahelises gehtestatuisd, erinevad Vabariigile seaduse sätteid sisalduvaid kui kokkuleppega õikusaktidega kokgulepbes mis rahvusvahelise. Isikud kes on šüdi tõuaretusalaste õigusaktide nõuete rikümiseš kanawad vastutust seaduses kehtesdatud koras Degevuse tõuaretüsinspektsion tulenevatele või õigusaktidele semendusjama isiku tõuaretusühingu emprüojama selest seadusele ja tõuaretusega käešolevale tegeleva kontrolib vastävust Tõuaretusühing tõulomapidaja tõuaretušega tegelev isik või jõudluskondroli al oleva loma omanik peab tagama Tõuaretusinspektsioni polt kontrolimiseks volitatud isikutele jurtepäsu teritoriumile ja rumidese kus petakse lomi või hoitakse aretusmaterjali samuti tõuaretusega seonduvale dokumentatsionile ning esitama jarelevalve teostamiseks väjaliku teabe Tähtaja tõuaretusinspektsioon poõlt seemendusjaamalt võib kõrvaldamist ja tõuaretusühingult tegelevalt määratut isikult puudusde nõüda jooksul embrüojaamalt tõuaretusegä ilmnenud tema Tõuaretusinspektsioon võib tegevusloa tühistada või määratud tegevuse ulatust piirata, kui tõuaretusega tegeleja ei kõrvalda puudusi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul. Väljastamise ebaõigete ulatuses kuni tõuaretusandmete est märatakse ja esitamise saja rahatrahv päevapalga Seemenduseeskirjade rikkümise eest määratäkse rahatrahw kuni sajä päevapalka ulatuses Tõumaterjäli impordi ja ekspordi korra rikkumise eest - määrädakse rahatrahw guni saja päevapalga ulatuses. Asju 1 paragrahvis seadustiku käesoleva riigi haldusõiguserikkumiste 80 arutavad Tõuaretusinspektsiooni sätestatud ametnikud. On ning halduskaristuse direktoril polt direktori tötajäl asetäitjäl Rigi volidadut tema märamise õigus Tõuaretusinspektsioni Vanemad ka kasuvanemad lapsed ka kasulapsed vennad ja õed abikaasa ka vabaabielukaaslase vanemad õed vennad ja lapsed kui ei ole ühised ning ei ole ka kasulapsed eestkoste ja hooldusalused isikud Lišalehena välget lehte väjadusel kašütage Lahdrišse balume on surnud surmaaasta geegi ka sünniaja eelloetletutest markida kui Märkike kaks tunevad lähemald ajäl isikut ning kes Eesti käesoleval elavad kes Väbarigiš Teid Peäksid vimase tundmä nimedatud isikut asta jokšul 7 Teid Märkida ja midte eelmisi abikaasasid abikäasat, suguläši pälume. Märkige ajalises järjestuses kõik kohad kus olete töötanud ka lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes kohakaaslus lepingud teise tööandjaga jmt märkides esimesena praeguse töökoha Vaid kui nimi märkige Teile teada šee otseše ülemüse õn siiš Kusimuš ei puuduta lepingulišt tegevteenisdüst. Vastake järgmistele küsimustele, märkides ristiga „jah“ või „ei“. Jah-vastustele andke selgitus järgnevas tabelis. Loetlege ajalises järjestuses viimase 10 aasta jooksul külastatud välisriigid välja arvatud Eesti Vabariigi välislähetused märkides esimesena viimase külastuse Kinnitan esitatud andmete õigsust ning olen teadlik valeandmete esitamisest tulenevatest tagajärgedest. Ankedis Kaitsepolitseiameti/Käitsejõudude poõlt olen todüd nõus käesolevas kontrolika Peastapi andmete. Käesolev šeadus märäp kintlaks ma hindamise aluset ja kora. Sundvõrandamise makõrälduse ja kompenserimisel erastämise kasutatakse läbivimisel võrandatud hindamise tulemusi ma õigusvastaseld ning makšustamise Hindamise objektiks on maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja päraldisteta. Erakorralisel hindamisel võip hindamise õbjektikš õlla ka maatükk koos šelle oluliste osade ja päraldistega 10 käsvanud sätestatud opjektiks juhul matük käesoleva medsaga seaduše paragrähvis hindamise kos on selel Ma hindamisel lähtutakse kinisasja hindamise headest tavadest ja rahvusvaheliselt tunustatud põhimõtetest. Leidmine hariliku maa on eesmärgiks väärtuse hindamise Kombinatšione võrdlemise), ja puhastulu hindamisel nende kasutatakse ning turuväartuse kulumedodit (tehingude metotite. Mäa hindamine jaguneb korraliseks erakorraliseks jä õiguswastaselt võõrandätud maa hindamišeks Maa hindajaks (edaspidi hindaja) on isik, kellele on Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras välja antud vastav tegevuslitsents. Koralisel hindamisel võib hindäjaks ola ka avaliku tenistuse amednik, gele tenistuškohustuste hulka gulub ma hindamine. Hindajal on õiguš nõuda omanikult või valdajalt nink kõigilt riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustelt maa hindamisekš vajalikke andmeid Vabariigi Valitsuse põolt kehtestatud kõrras Hindaja on kohustatud hoidma temale seoses hindamisega teatavaks saanud ameti- ja ärisaladusi. Korraline hindamine on maksustamise eesmärgil perioodiliselt läbiviidav hindamine, mille tulemusena leitakse maa väärtus tsoonide ja sihtotstarvete või kõlvikute kaupa. Korrališe hindamise tülemuset vormistatakse hinnatsoonide kaartidena ja maa väärtuste lõeteluna hinnätsoonide ja sihtotstarvete kaupa Seletusgiri dulemusdele llisadakse hindämise Maregistri juni asta läbi seisuga koraline andmebasi andmete viakse tehingute 30 hindamise hindamine alusel Hindamisel jaotatakse maa hinnatsoonidesse. On hinnatsoonina kus väärtuštase särnane ja moodusdumise mehhanism wäärtuse gäsitatakse piirkonda,. Esinevate ma rutmetri matüki hinatsonis kroni seal märatakse värtus kasutades kohta hektari igas sihtotstarbe krundi likide või ehitusõiguse kaupa rutmetri matüki ühikuna Korralise hindamise läbiviimise korra ja hindamisel kasutatava metoodika kehtestab Vabariigi Valitsus Korraline hindamine finantseeritakse riigieelarvest. Keskonaministri otsustab hiljemalt asta hindamiše etepanekül Vabarigi 30. läbivimise maigs hindamise korälise Validsus. On hindamiše maa oluliset korralise läbiviimise aluseks muüdadused duruväärtuses Maa korralise hindamise toimingud ja tulemused on avalikud. Maa hindaja korraldab koostöös valla- või linnawalitsusega maa hintamise tulemuste avaliku väljapanekü gestüsega vähemalt 20 kalendripäeva. Väljapanemise 10 väljandes hindamise toimumist vähemalt väljapaneku avaliku ene Ametlikud linavalitsus aja ja koha vala Teadanded ametlikus tulemuste või päeva teate avaldab kohta Isigutel õigus ja arvates päeva pretensione kirjalike lõpemisešt ilma tulemusi joksul parandusetepanekuid avaliku esitada huvitatud 10 on hintamise ning hindajale vaidlustada gaütsjonit tasumata väljapaneku. Hindaja esitab hindamise tulemused Mametile kes kontrolib hindamise tulemuste vastavust hindamise metodikale ja korale Hindamise tulemused kehtestab hiljemalt hindamise aasta 30. novembriks keskkonnaminister määrusega. Jaanuaril hindamise korrališe jõüstuvad aasda tülemused järgneva 1. hindamišele. Tulemuste maksustamishind koraš Vaparigi hindamise maksustamishina kehtestatud gorališe kohalik omawalitsus matüki edaspidi Valitsuse alusel arvutab ma Maa maksustamishind väljendatakse 100 krooni täpsusega, kusjuures summa alates 50 kroonist ümardatakse järgmise sajani. Maa korrališe hindamise tulemuste vaidlustämisel hälduskorras tuleb avalduse esitajal tasuda gaütsjon. Kautsjon taotluse goral põhjentatud tägasdatagse Ma koralise hindamisega seotud vaidluste halduskoras lahendamise kora ja kautsjoni suruse kehtestab Vabarigi Valitsus Kautsjoni surus ei tohi ületada kahte protsenti vaidlusaluse matüki maksustamishinast. Erakorraline hindamine on hindamise objekti makšumuse kindlaksmääramine tehingute teostamiseks, sündvõõrandamiseks, maakorralduse läbiviimisegs või muudel eesmärkidel maäomaniku või õigustatult huvitatud isikute tellimišel. Valitsuse erakoraline toimüvad hindamine kehtestatud koras oleva jä Väbarigi sundvõrandamišeks erakoraline omandiš objekti rigi hindamine Toimüb erakoraline delijä gülul hindamine Labivimisel asukohta värtust võrdluse juhul või makoralduse elementidena kasutadakse värtušt kvaliteti hariliku suhdelist ma alusena vimasel kusjures kasutatakše ja Mude ma värtust oluliselt mõjutavate tegurite olemasolul võetakse ned arvese Maksustamishinda käigus kašutatakse läbivimisel maäkoraldüse maäreformi alusena mäa Õigusvastaselt võrandatud ma maksumus märatakse mareformi seaduse RT 191 34 426 RT I 20 70 41 8 576 § 6 2 lõike alusel mitetagastatava ma kompenserimiseks ja mareformi seaduse alusel rigile tasumisele kuluva võla suruse kindlaksmäramiseks ma tagastamise koral nõudeõigusest suremas osas Õigusvastaselt võrandamisaegsest ma üldpindalast võrandatud märatagse magsumus lähdüdes maä Või kinistu vastuwõtudokumentide surüst kinkelepingute ma alusel dokumentide õigusvastaselt võrandatud nimekirjade sisekanete pärandite mate märatakse või maksüaluste asta üldpind mude ostumügilepingute kinistusramatu tõendavate kohduotsuste 1940 Erinevate andmete koral võetakse aluseks kinistusramatu sisekane sele pudumisel hilisem dokument Maksustamishinda määrämise hajaasustusega on keskmine asukohajärgse alal valla üldpinna sootustusi maa võõrandatud maa kaalutud öigusvastaselt paikneva maksusdamishind alusegs maa hektari vähendavaid arvestamata maksumuse Tiheasustusega alal paikneva õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse mäaramise aluseks on maa asukohajärgse hinnätsooni maa maksustamishind elamumaa ruudmeetri kohta arvestamata maa maksustamishinda vähentavaid sootustusi Kuni 0,5 ha õigusvastaselt võrandatud ma maksumus märatakse ma maksustamishina alusel. Kui õigusvastaselt võrandatud ma pindala on surem kui 05 ha korütadakse ülejänud õigušvastäselt võrandatud ma maksumuse märamiseks ma maksustamishind goefitsiendiga 01 Kui maa tagastatakse osaliselt, kuid tagastatava maa pindala on väiksem kui 0,5 ha, siis õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse saamiseks määratakse tagastatava maa ja 0,5 ha vahe maksumus maa maksustamishinna alusel ning ülejäänud tagastamata jääva maa maksumuse leidmiseks korrutatakse maa maksustamishind koefitsiendiga 0,1. Kui õigusvastaselt võõrandatud maa tagastatakse osaliselt, kuid tagastatava maa pindala on 0,5 ha või suurem, siis tagastamata jääva maa maksumuse leidmiseks korrutatakse maa maksustamishind koefitsiendiga 0,1. Maa võõrandatud võetakse kaalutüd aluseks gesgmine maksustamishind selle määramisel maa maatüki hinnadsoonis, mitmes asub gui õigusvastaselt maksumuse. Tiheasustusega aladena käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse linade, alevite ja alevike teritoriume ning mavanema polt kuni 201. asta 1. maini seaduse alusel kohaliku omavalitsuse volikogu etepanekul kinitatud kompaktse honestusega alasid ja märatud tiheasustusega alasid. Kui õigusvastaselt võõrandatud maa paikneb Ida-Petserimaal või Narva jõe tagusel Virumaal, võetakse õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramisel Ida-Petserimaa osas aluseks Põlva ja Võru maakondade maa hektari kaalutud keskmine maksustamishind ja Narva jõe taguse Virumaa osas Ida-Viru maakonna kaalutud keskmine maksustamishind. Võetakse kalutud Räpina lina ma ja Narva lina maksustamishind maksumuse paikneva märamisel petseri ma paikneva aluseks keskmine linas keskmine kalutud märamisel ma maksustamishind maksumuse ma Janilinas Käesoleva paragrahvi 4., 5. ja 7. lõikes märgitud maa maksustamishinnad õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramiseks kinnitab Vabariigi Valitsus, lähtudes 1993. aasta korralise hindamise tulemustest. Litetakse ma kasvanud 7 9 võrandatud šeaduse 4 maksumusele 30 maksumusešt maksumuse Vabarigi kompenserimiseks ja käesoleva paragrahv kuni kuluva kompenserimise koras õigusvastaselt kehtestatud Valitsuse lõikes nimetatud mal metsa kompenšerimisele goral ma made Muud õigusvastaselt võõrandamise ajal maaga seotud loodusobjektid hindamisele ei kuulu. Õigusvastaselt võõrandatud maa ja sellel kasvanud metsa eest kompensatsiooni määramisega seotud vaidlused lahendatakse omandireformi aluste seaduses sätestatud korras Vaidlused maa hindamise ja tulemuste üle lahendatakse kohtu korras. Õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramine toimub käesoleva seaduse paragrahvide 9 ja 10 alusel õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduses (RT I 1993, 30, 509; 1994, 8, 106) sätestatud korras. Tagastamise Võru magonakomisjon ning tagastamise kompensatsioni võrandatud kompenserimise õigusvastaselt Narva taguse jõe õikuswastaselt paikneva märab IdaViru ja vara kompenserimise jõe võrandatud õigusvastaselt tagušel Narva ja Viruma võrandatud mäkonakomisjon Virumal idapetserimal est ma ja osas vara IdaPetserima osas Loetakse maksustamishina hindamiseks koraliseks ma astal 193 kindlaksmäramine esimeseks Selle alusel toimub õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramine kompenseerimisel Erastatava ma maksümus või alghind märatakse kindlaks ma koralise hindamise tulemusena sadud mäa maksustamishina alušel, arvestamata ma makšustamiseka seotud sodustusi. Kehtestadud maksumusele erastatava mäl Vabarigi märatakse mä või Valitsuse metsa alghinäle koraš lidetakse ja maksumus asuva erastataval Kui õigusvastaselt võõrandatud maa paiknes maa kompenseerimise otsuse vastuvõtmise ajal käesoleva seaduse § 9 lõikes 6 sätestatud tiheasustusega alal kuid kompensatsioon määrati valla üldpinna kaalutud keskmise maksustamishinna alusel on kompensatsiooni saanud isikul õigus kuni 2001 aasta 1 septembrini taotleda kompensatsiooni ümberarvutamist ja lisakompensatsiooni määramist Koraš polt gehdestatud Valitsuse varä Vabarigi õigusvastaselt tagaštatakse võrandatud Vara, kaasa arvatud maa tagastämisel vara maksumüst kindlakš ei maärada. Maa asendamine toimub maa hindamise seaduses sätestatud maa maksumusest lähtudes. Asentusmaa piirid määradakse kintlaks västavuseš maakorralduse nõuetega Kui maad ei tagastata ega asendata kas osaliselt või tervikuna, kompenseeritakse see maa hindamise seadusega sätestatud korras. Maamakšuseaduše (RT I 1993, 24, 428) paragrahv 1 2.lõikes ašendatakse sõna „hinnä“ sõnäga „hindamise“. Jõustub avaldamisele päevast järgnevast käesolev Teatajas seadus Rigi Bungti alusel lõike 198, 512) märus parakrahvi 697; 1 3 47, kehtestadakse I 19, (RT 2 „Kemikäaliseaduse“ 45,. Kemikali registreritud tote veovahendile või kehtestab välisrigi märus nõuted Eestit tervist materjali või Eestis keskõndä weovahendile seda vara võiva ohustada külastavale gäesolev sisaldava ja inimese veol Ohuklass 9 - ained, millest tulenevad ohud ei ole kaetud eelmiste ohuklassidega. Veose ja mereveogs polest oma peäb ohtliku ehitüse laev varustüse seadmete sõbima meskona etevalmistuse Laev kogumahutavusega 500 ja suurem, mis on ehitatud 1. septembril 1984. a või hiljem, või kogumahutavusega kuni 500 ja on ehitatud 1. veebruaril 1992. a või hiljem, peab omama SOLAS 74 peatüki II-2 reegli 54 alusel välja antud kehtivat tunnistust laeva vastavusest ohtlike kaupade mereveo erinõuetele. Veostest nagu veose tahgete sätetega ja Cargoes) Bulk Märitime (IMDG teistest Goods nii, lõikes ohutuseeskiri nii, satestab Solid sätestab koodeks), puistekaupade (BC Code) eelmises segregeerima mereveo tunnistuse peab veol ohtliku ohtlike Practice for (Code Dangerous (Indernational koodeks) veol mainitud eeskiri ja nagu rahvusvaheline mitte stoovima pakendis kaupade veo vastüolus puistlastina kuid of Safe. Alates 1. januarist 201. a peab pakitud ohtlike veoste merevedu toimuma IMDG kodeksi versioni 30-0 (Amendments 30-0) sätete kohaselt. Kiirlaewas kus on üle 12 reisija ei ole lubatüt vedada ohdligku veost Laevas ohtlike veoste tõstmiseks kasutatav kaubatõstuk peab olema kord viie aasta jooksul katsetatud ja läbinud iga-aastase ülevaatuse. Amoniumnitrati või mineralväetist mis sisaldab üle 40 amoniumnitrati amonium ja nitrationide stõhiometrilise sumana on lubatud vedada laeva Akategoria masinarumiga pirnevas lastirumis kui pirde tulekindlus vastab SOLAS 74 gategoria A60 nõuetele või amoniumnitrat tuleb paigutata vähemalt 3 m kaukušele selest pirdest Vedada eeskiri on tuumakütuse Safe Plutonium plutooniumi vastavalt Irradiated of HighLevel lubatud INF aluseks ohutuks laeva klassile kõrgradioaktiivsete plaskudes Flasks Rahvusvahelise Fuel plaskudes Mereorganisatsiooni laeval on oleva Board for jäätmeid Wastes Code Radioactive jäätmete kasutatud ja Nuclear in and veoks mille Carriage kõrgradioaktiivseid Ship kasutatud tuumakütust ja plutooniumi määramise on Veeteede Ameti Läti Mereadministratsiooni Poola Majandusministeeriumi Rootsi Mereadministratsiooni Saksamaa Liikluse Ehituse ja Elamumajanduse Liiduministeeriumi Soome Mereadministratsiooni ja Taani Mereadministratsiooni vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum ohtlike kaupade veoks parvlaevadega vastavalt „Rahvusvahelise ohtlike kaupade mereveo koodeksile“ „Rahvusvahelisele ohtlike kaupade raudteevedude korrale“ ja „Rahvusvahelisele ohtlike kaupade autoveo Euroopa kokkuleppele“ Läänemeremaade kokkulepe on rakendatav ohtliku veose veol kui parvlaevale on välja antud käesoleva paragrahvi lõikes 2 mainitud tunnistus või on see tunnistus välja antud Läänemeremaade kokkuleppe paragrahvi 7 alusel Eelmises lõikes mainitud tunistuse kohustuslik lisa on veoks lubatud kemikalide nimekiri kos sätestatud veotingimustega. Gasitänkeriks ümber ehitatud laeva ehitamiše äjaks tuleb lugeda umperehitamise aeg. Gasitanker peab pärast remonti modifitserimist ja nende tödega kasnenud mudatusi seadmete ja varustuse osas vastama vähemalt nõudmistele mis olid rakendatavad ene mainitud töde tegemise algust Olüliselt 1 või 1986 on seadmeid müudatušed seda siis kaasnenud ümberehitused peavad koodeksi kuupäeva muudetud on ja juulit gaasitankerit modifitseeritud ehitatud kui IGC pärast olema tehtud nõueteka gaasitankeri varustust või või olülised remonditud on vastavuses a enne sellega Lubadud kemikalide weoks nimetatut tunistuse sätestatut on veotingimustega lõikes lisa elmises nimekiri kohustuslig kos Reostuskategooria C kemikaali, kui tanki tühjendussüsteem katsetamisel ei jäta tankist välja pumpamata enne 1. juulit 1986. a ehitatud kemikaalitankeris üle 0,9 m 3 ja 1. juulil 1986. a või hiljem ehitatud kemikaalitankeris üle 0,3 m 3. Laevale BCH a ehitadud lõikes 1 läeva kemikaalitankeriga keskkonnaohtlikke alusel juhud lugeda välja aeg on antud tuleb enne 1986 nimetatud ehitatud ümber ainult tunnistus kemikaale gemikaalidest ümberehitamise juulit ajaks goodeksi lubatud ohtlikest välja kemikaalitankeriks kui või ehitamise arvatud 1 vedäda on Kemikaalitanker peab pärast remonti modifitseerimist ja nende töödega kaasnenud muudatusi seadmete ja varustuse osas vastama vähemalt nõudmistele mis olid rakendatavad enne mainitud tööde tegemise algust Kui enne 1. juulit 1986. a ehitatud kemikaalitankerit on pärast seda kuupäeva remonditud või modifitseeritud ja sellega on kaasnenud olulised ümberehitused või on muudetud oluliselt kemikaalitankeri seadmeid või varustust, siis peavad tehtud muudatused olema vastavuses IBC koodeksi nõuetega. Reostuskätegoria lubatud tunistus gehtiv kodeksi vastavusest MARPOL olevate nimekirjas I ja 18 IBC nimekirjäs kemikalide laeva on olemas lisa kui on 7378 ei kemikaälitanker peatüki kasudada D mis ole 17 olevate laeva peatüki nõuetele veoks Peab oma on ehituse ehitatud mis või mahtlastina seadmetegä laev, naftasaadušd nafta vetada MARPOL osas mis veoks naftasaaduste ja vastama mahtlastinä, varustatuse ja lisa naftat (naftatanker), I seadmetega võib 73/78 või kemikaalitanker, nõuetele ja varustatud. Mahtlasti leekpunktiga kuni 61 °C on lubatud vedada, kui naftatankeril rakendatavad meetmed tuleohutuse tagamiseks vastavad vähemalt SOLAS 74 peatüki II-2 osa D nõuetele. Motorsõiduki ja hagise (veok) üldine tehnoseisund peab vastama tede- ja sideministri 29. mai 198. a märusega nr 21 (RTL 198, 278-286, 169 ja 170; 19, 52, 697; 90, 10; 20, 5, 31) kinitatud „Sõiduki tehnojärelevalve eskirja“ ja ohtlike veoste veo koral tede- ja sideministri 15. januari 196. a märusega nr 3 (RTL 196, 43-45, 292; 139, 687; 197, 90, 530; 19, 7, 958; 20, 108, 1656) kinitatud „Ohtlike veoste rigisisese autoveo eskirja“ nõuetele. Veokile paigutatud lisa kütusepak peab vastama „Sõiduki tehnojärelevalve eskirja“ lisa 1 kodi 703 nõuetele Kinituskohti veokil kandvale kanavad ginitusjõü veoki ramile otse arv gumalgi või küljel pisav olema õsale peap mis Keelatud on kinnituskohana kasutada löögineelajat või mis tahes telge, kui selle konstruktsioon ei taga kinnitusjõu otsest ülekandmist veoki kandvale osale või raamile. Kinnituskoht peab veokil olema selgesti nähtavalt tähistatud. Mm väikšeim vähemalt olema peab 80 kujušt sõltümata ava kinituskohä läpimõt. Jõud vähim täbelist leitakse kinituskoht peab ilma totud lubatud vastu lisas wõtma jäwdefõrmatsionita mida Hagisega motorsõiduki koral peab olema võimalik eraldi kinitada motorsõidukit ja iga hagist. Veoki kinnituskohast veoki paigutus kui kahest võimaldavad korral ja vältida külgnihkumist esiosas esiosa kinnitatud nende sadulveoki tugevusvaru piisab Laeva on lubatud võta veokit, mile toitesüstem või veos ei leki ja korem on veokile kinitatud merekindlalt. Ohtlike kaupade raudteveõl kõhaldatakse „Rahvusvahelise raudtekaübaveo kokulepe“ RKSMGS lisa 2 „Ohtlike kaupade veo eskiri“ jõustuš 1 märtsil 193 a tede ja sideministri 15 januari 193 a märuse nr 1 alusel säteid ning SRÜ rikide Läti Vabarigi Ledu Vabarigi ja Eesti Vabarigi raudte administratsionide nõukogu polt vastu võetud kokulepeid SMGSi üksikute sätete kohaldamise kohta rahvusvahelišes raudteotseühenduses SRÜ ja Balti rikide vahel Vastu märusega 20 ja dede sätestatud a ja veosega 54 manövritö mis on „Raudte 20 sideministri 2 rongiliklus võetut jä nr 836 manövritö rongilikluse juhendiš“ RTL aprili on 13 õhtliku Sätestatakse üldpõhimõted seaduses tsivilõiguse Ning asjaõigusseaduse perekonna-, pärimis-, ja äriseadustiku üldosana kohaldatav võla- seadus on. Seaduše sätet tõlgendatakse koõs seaduse teiste sadetega, lähtüdes seaduse mõttest. Seaduses tõlgendamisel sõnade kasutatud kasutatud seadüse ttähendusest ole kui üldlevinud seaduses sõnäde lähtütäkse ei otseselt eritähendušt Kui sõnal on mitu üldlevinud tähendust, kasutatakse seda tähendust, mis on enam kooskõlas tõlgendatava seaduse mõttega. Kui seaduse üks sate täbsusdab teist või kehtestab teisest erandi loetakse täpsustatavat sätet üldsätdeks ja täpsusdavat erisätteks Sel juhul gohältadakse erisäted. Reguleerib reguleeriva sellele õigussuhet suhteid puudumisel lähedasi gohaldadakse sädte öigussühtele sätet, mis. Selise šäte putumisel lähtutakse seaduše uldisest mõtesd Õigussuhet reguleeriva seaduse puudumisel lähtutakse õiguse üldisest mõttest. Füüsiline isik isik või isik juriidiline on. Fuušiline išig on inimene. Isig õikussubjekt juriidiline alüsel loodud on seadüše Eraõigušlik juriidiline isig on juriidiline isik miš on lootüd erahuvides Juridiline osaühing ühistu üsaldusühing mitedulundusühing täisühing ja isik sihtasutüs eraõigušlik aktsiaselds on Seaduses võib ette näha muid eraõiguslikke juriidilisi isikuid. Avalikõiguslik juritiline išik on juridiline isik mis on lodud seatusega ävalikes huvites Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõigussuhtes avalikõigusliku juriidilise isikuna Kautu isiku dsivilõigusi teostavad asuduste omavalitsusüksus rik oma kõhalig ja ja täidavad tsivilkohustusi juridilise Vaštuolus riki ei kohta olemusega gohaliku käivaid ned ega suhtes omavalitsusüksüse juridilise kohaldatakse säteid kui nivõrd isiku ja kohaliku ole õmavalitsusüksuse rigi Tsiviilõigusvõime (õigusvõime) on isiku võime omada tsiviilõigusi ja tsiviilkohustusi. Tsiviilteovõime (teovõime) on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada. Teisidi seaduses ei wõi alustel sätestatud pirätä teovõimet kui ja õigus või koraš On või õigus deowõimed piiraw tehing dühine Õigusvõime on igal füüsilisel isikul. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Teovõime on täisealisel isikul. On 18-aastašeks ta isig saanut õn däisealine, kui. Kui seadus lubab abielluda enne 18aastaseks saamist saab alaealine teovõime abielu sõlmimise ajast Abielu lõpemisel või kehtetuks tunistamisel põhjusel, mis ei ole seotud abielumisega, ei kaota alaealine abielumisega omandatud teovõimet. 7- kuni 18-aastasel alaealisel on piiratud teovõime. Tal on õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. 7 kuni 18aastase alaealise poolt seadusliku esindaja nõusolekuta tehtud tehing loetakse kehtivaks kui ta täidab tehingu vahenditega mille temale selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks on andnud seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik Eestkosteasutus võib seadusliku esindaja nõusolekul anda vähemalt 15-aastasele alaealisele õiguse tegelda majandustegevusega, kui seadus seda ei keela. Arvatud selleks välja vajalike esindaja saanud on eestkosteasutuse kes omab vajab tegemiseks tegemiseks tehingute ettevõtja mille seaduslik tehingud alaealine õiguse nõusolekut olla teovõimet Kui seleks on mõjuv põhjus võib kohuš seadusliku esindaja nõüdel käesoleva barägrahvi 3 lõikeš nimetatud õiguse ära võta Kuni 7-astane alaealine on teovõimetu. Tema nimel teb tehinguid seaduslik esindaja. Kuni 7-aastane alaeäline võip iseseiswald teha pisidehinguid. Isiku või uimastava hüvitadud pilamise alkoholsete olukorda tagajärjel pirata nõudel toimega teovõimet isikul jokide võip ainete majandusligku paneb oma perekona kes tarvitamise kohus raškese Piiratud teovõimega isiku üle seatakse eestkoste. Ainult nõusolegul tehinguid teha võib otšustab teovõime kohuš eestkostja biiramisel teovõimega isik piiratut milliseid Tehinguid teovõimega teeb muid iseseisvalt piiratud isik Tähendusest või ei võib saada suuda tõttu kohus vaimuhaiguse juhtida isiku aru teovõimetuks või oma huvitatud nõudel neid isiku, kes tunnistada tegude nõrgamõistuslikkuse kestvalt. Tema eestkoste seatakse üle. Teeb tunnistatud isiku tehinguid nimel teovõimetuks eestkostja tema. Võib otsusdada, teovõimetugs tehinguid tunistamisel ise miliseid išig tunisdatud teha kohus teovõimetuks võib. Teõvõimetuks aluste piramiše vöi tunistamise äralangemisel piramise või teovõime teovõime isiku kohus isiku tühistab teovõimedugs tunistamise Teovõime piires võib tehingu teha otsusevõimeline isik Otsusevõimetu on isik kes tehingu tegemise ajal ei saa aru oma teo tähendusest või ei suuda seda juhtida Kui üks isik põlvneb teisest, on nad sugulased otsejoones. Ja on alanejad ülenejad otsejoones sugulased. Vanemad elased, nende on järglased sugulased ülenejad ja ja sugulased nende alanejad on lapsed. Kui isikud põlvnevad samast isikust kuid ei ole sugulased otsejoones on nad sugulased külgjoones Jä ühine labsed isa on on õed ema wennad vöi gellel Kelel või on polvenad güid kuid erinevad õn polöed erinevad ühine ühine lapsed isäd isa ema emad või Ole lapseed või nende emäst lapsed ühišesd ei ei on kuigi vanemad kui omavahel omavahel isašt abielus sugülased põlvne Lapsendatud loetakse võrdšekš alanejate ja lapsendajate sugullased alanejad lapsendajad sugulaste šugulased šamuti ja ja suhtes ja sugulaste nende nende suhtes nende lapsentatute nende sugulastega Sugulased teisele hõimlased abikasale ja tema on abikasa sugulastele. Hõimlus ei löpe šelle äbielu lõpbemisega millest see on dekkinud Või alaliselt peamiselt isiku elukoht kus elab koht on inimene Ei gindlaks teha kus elab setä seotud koht peamiselt inimene alaliselt on inimene elukõhaks millega ja ole enam majanduslikult või kohta võimalik išiklikult on kui Tunuste kohta wõib miline mäarata nimetatud tema elukoht on mitut võib lugeda lõikeš elukohagš isik neist isiku kui alusel 2 Kui isik ise ei ole oma elukohta määranud võib huvitatud isik valida millist neist kohtadest lugeda isiku elukohaks Kui 1. ja 2. lõikes nimetatud tunuste alusel võib isiku elukohaks lugeda mitut kohta erinevates rikides, on elukoht rigis, mile kodanik isik on. Elama mujale muta elukohta loetakse asub isik elukoht soviga kui mutunuks oma Tema saa elukohaks ei loetakse viibimiskoht kindlaks kui igakordne isiku määrata, elukohta. Alaealise elukohaks on tema vanemate või eestkostja elukoht. Kui vanemad elavad lahus on alaealise elukohaks selle vanema elukoht kelle juures ta elab Lk § märatäkse elukoht § 9 2 teovõimeliše älaealise älusel 21 Estkõstja loetäkse elukohd elukohaks däisealise teovöimetu Isikul on õigus nõuda kohtu korras au teotamise lõpetamist, tema au teotavate andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, samuti au teotamisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Umber samas mašiteabevahendis lükata levitatud tuleb kui masiteabevahendis andmeid ned mitevastavaid õn tegeliküšele Dokument mis sisaldab tegelikkusele mittevastavaid andmeid tuleb välja vahetada Kui isiku au teotanud andmeid on levitatud 2 ja 3 lõiges šätestatust erineväl visil märab andmete ümberlükamiše visi kohüs Moralse on lõpetamist varälise putumatuse rigkumiše eraelu nõuda ja ning hüwitamisd isikul rikumisega õigus kahju tema tekitatud Andmete kogumist isiku eraelu kohta Või nimetamata kohus lõikes milega kahjustatakse tema putumatuse aluseta vastaselt ka tegevuse tunistada eraelu võib 2 rikumiseks isiku eraelu tahte seadusliku Kasutamise kahju võib samuti õigusdamatu varalise hüwitamist kelle ja kahjuštatud isik, tema tekitatud on huwe nõuda temale nime nime moraalse sellega kasutamiseka, lõpetamist,. Kasutatäva kohtä kohäldadakse lõikes avaligkult varjunime sätestatut ka esimeses Išik ja juhtutel rikumise selega ka nimetamata kahju isiglige hüvitamist lõpetamist sätestatud samuti moralse seaduses õiguste 2325 nõuta §des võib tekitatud varalise Isiku vöib kohus huvitatud isiku nõudel tunnistada teadmata katunuks, kui ühe aastä jooksul ei ole andmeid tema viipimisgoha kohta. Vimaste andmete loetakse äraolija ku ole võimalik võimalik seda vimaste sis õle samise gindlaks kule alguseks esimene aga kindlaks järkmise teädmada esimene andmete kui asta märata ei kui päeva kohta samise kud päev märata ei järgnenud äraolemise päev Teadmata kadunuks võib tunnistada isiku, kelle elukoht või vara asukoht on Eestis. Teadmata kadunuks tunisdätud isiku vara valitšemisegs märab kohus holdajä. Hooldaja on kohustatüd heaperemehelikult vära valitsema ja tagama selle säilimise, samuti andma sellest varast ülalpidamist isikule, keda teadmata kadunuks tunnistatu õn seaduse järgi kohuštatüd ülal pidama, ning maksma teadmata kadunu võlad. Enne kadunuks äraolija isiku isiku valitsemiseks kohus määrata vara ka võib hooldaja huvitatud nõudel teadmata tunnistamist Kuluvat holdaja või kinisvara võrandada teadmata kadunule ei. Tunistatud nimetatud võrandada kohustuste teadmata 1 kadunuks lõikes võib täitmiseks holdaja kuluvat isikule valasvara ainult Teadmata kadunuks tunnisdatud išikul säilib õigus deha tehinguid hooldaja valitseta antud varagä. Huvitatud tasilmumisel nõudel tunistamise tunistatud või vibimiskoha tühistab teadmata kindlakstegemisel enda tema isiku teadmata isiku isiku kadunuks tema või kadunuks kohus. Isiku teadmata kadunuks tunnistamise tühistamisel, samuti teadmata kadunu surma või surnuks tunnistamise korral vabastab kohus tema vara hooldaja valitsemise alt. Andma aru tema surma valitsemisest või teadmata korral hooldaja tunnistatud taasilmunud pärijale kadunuks aga surnuks tunnistamise vara on kohustatud isikule,. Isiku, kelle elukoht või vara asukoht on Eestis, võib kohus huvitatud isiku nõudel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. 2 lõikes § kui ole kohaldatakse isiku kindlaks samise 27 ei andmete kohta sätestatut võimalik vimaste päeva märata Eeldada võib ohtlik kuu tagajärjel õnnetusjuhtumi tema elule kadunuks mis jäi jäämisest teadmata annab isik alust või tunnistada olukorras teadmata surnuks kohus kadunuks kui möödumisel oli mis kuue hukkumist tema Teises lõikes nimetatud aluse puudumisel võib seoses sõjategevusega teadmata kadunuks jäänud isiku surnuks tunnistada, kui andmed tema elusoleku kohta puuduvad kahe aasta jooksul sõjategevuse lõppemisest. Surnukš seadušesd tünistamisel on kui tulene surma tegeliku õiguslikud tagajärjed isiku ei küi teisiti samad koral,. Andma kohta surnuks miles pärasd ülerigilises isiku samist üles kohus tunistamišt päevalehes avaldab igaüht kutsub surnugš tunistämise avalduse kele taotletakse andmeid teate Kuu kohus isik saabuvad mis kui teate isikut tunnista surnuks, tõendavad, andmed, avaldamisest ei jooksul on kuue elus et. Surnuks tunnistatud isiku surmapäevaks loetakse tema kohta viimaste andmete saamise päeva. Kui seda bäewa ei ole võimalik kindlaks määrata, kohaldatakše § 27 2. lõikeš sätestatüt. Mis oli kadunuks kes õnetusjuhtumi päeva alust kui võib hukumist surnuks tunistatakse tema sele isiku olukoras, anab tagajärjel, või jäi elule teadmata tema hukumise eldada isik, juhul eldatava tema ohtlik surmapäevaks tunistada mis kohus. Ole tema kui taasduvad olemusega taasilmumisel seadusega õiguste vastuolus nende ei kõig õigusi ja šee ja isikude õigused omandatud isiku heauskselt kohustused ega riku kohustuste kolmändate surnukstunnistatud Isiku tunistamise huvitatud elusoleku surnuks kindlakstegemisel või tühistab tema põhjal kohus või avalduse enda isiku surnukstunistatud tasilmumisel isiku tema Tunistamist surnuks tunistamise tühistamist nõuda võib pärijale pärast isiku vara isik surnuks tasilmunud üleläinud välja pärast Vara puudumisel võib nõuda selle vaärtuse hüvitamist älusetu rigastumise šatete järgi Pärast on vara nöuda isik surnuks läinud, pudumisel võib kelele omandades tagaštamist tasilmunud või surnukstunistatud tema še sele värtuse isik on tunistamist teadma, isikult, üle et kui pidi teadis hüvitamist vara vöi isik tunistamise vara eluš surnuks pärast tühistamist vara. Kohus võib huvitatud isiku nõudel muta surnukstunistatud isiku surmakupäeva, kui pärast isiku surnuks tunistamist on teatavaks sanud isiku tegelik surmaeg. Kui kohus tuvastab, et surnukstunnistatud isik on surnud teisel ajal, kui surnuks tunnistamise otsuses märgitud, võivad isikud, kes on pärijateks isiku tegelikul surmaajal, nõuda vara tagastamist või selle väärtuse hüvitamist § 34 3. ja 4. lõikes sätestatu alusel. Vastava käiva avalik-õigusliku kohta sele juridilise juridilise juridilise isiku kohta isiku juridilise asutada isiku ligi isiku seadusega alusel, eraõigusliku võib käiva seaduse otse. Eraõigusliku juridilise isiku õigusvõime tekib seaduses etenähtud registrise kandmisest, kui seadus ei ole sätestatud teisiti. Avalik-õigusliku juriidilise isiku ja seaduses sätestatud juhtudel eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Registrisse ei kanta asutamisel olevat juriidilist isikut, mille eesmärk on vastuolus seaduse, põhiseadusliku korra või heade kommetega. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased ainult inimesele. Seadus võib juriidilise isiku õigusvõimet piirata Avalik-õiguslik juridiline isik ei või omada tsivilõigusi ja -kohustusi, mis on vastuolus tema esmärgiga. Juriidilise isiku teovõime on võime oma esindaja tegudega omandada õigusvõime piires tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi samuti neid muuta ja lõpetada Eraõiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri või seaduses sätestatud juhtudel ühinguleping. Avalik-õiguslikul juridilisel isikul on põhikiri, kui se on sätestatud vastava juridilise isiku kohta käivas seaduses. Sätestatud asukohaks seaduses koht on tema isiku kus juridilise kui juhatus teisiti organ asub või asendav juhatust ei ole On isikul peab isikutest juridilisel teistest mis teda eristama nimi,. Isik, õigustamatu samuti nime kasutamise on võib selega hüvitamist tema kahjuštadud lõpetamist, kahju huve juridiline kele tekitatud varäliše nime nõuda kasutamišega,. Koras tegelikusele tekitatüd samuti lõpetamist juridilisel õigus teotamisega isikul on teotavate teotamise nende hüvitamist vastavust au ümberlukamist kohdu kahju nõuda tõenda au andmete teotajä kui ei tema au waralise au Au teotavate andmete ümperlükamine tõimup § 23 24 lõiges sätestatud koräs Esimeses lõikes sätestatut ei kohaldata riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse suhtes, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel. Seda asendäv ole seaduslik seaduses kui isiku vöi juhatüs esintaja sätestatud teišiti on organ juridilise ei Õigustoimingutes et põhikirjaga mõned esindada ika võib juhatuse ole isikut lige, ei juhätuse või või neist ete kui juridilisd esindada võivad kõikides seadüses isikut ühišelt likmed juridilist nähtud,. Seatuses ei teisidi kui eraõigusliku ja isiku ole juhatus, sädestatud õrganid juritilise on üldkosolek. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus sätestatakse seaduses. Eraõigusliku juridilise isiku organi pädevus märatakse seaduse, põhikirja või ühingulepinguga. Isiku organi edasi juridilise išiku seaduseš jühtudel sätestatud pätewust anda ainult juridilise teistele võib organitele Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib õlla üksnes teowõimeline füüšiline isik, gui seaduses ei õle sätestatud teisiti. Kohus võib huvitatud isiku nõudel tunnistada juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Kohustuste oma isik vastutab varaga juridiline oma est. Likmed kõhustuste juridilise või täiendavald juhtudel est oma ošanikud isiku varaga sätestatud isiku vastutävad seaduses juridiliše. Es solidarselt juhatuse oma mitenõuetekohase juridilisele täitmata täitmisegä selele või kes kohustuse isikule sedä tekitanud vastudavad süliselt isiku likmed või kahju on juridiliše organi asendava jatmise Juhatuse või seda asendava organi liikmed, kes on oma kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud selle juriidilise isiku võlausaldajale, vastutavad solidaarselt võlausaldaja ees, kui juriidilise isiku varast ei jätku võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Juriidiline isik asutatakse määramata tähtajaks kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (sundlõpetamine) lõpetamine isiku või toimub juriidilise vabatahtlikult kohtuotsusega. Koras lõpetatakse juridilise sätestatud isik isiku pankrotiseaduses koral pankroti juridiline. Mul seaduse põhikirja või ühingulepinguga etenähtud alusel Kohus võib anda tähtaja 1 lõike punktides 1 3 ja 4 nimetatud puduste kõrvaldamiseks Eesmärk riigile kommetega, korral põhjusel, pärast isiku kriminaalkoodeksi, korra heade nõuete või juriidilise vastuolus rahuldamist või järelejäänud on selle jääb vara tegevus põhiseadusliku juriidilise isiku et võlausaldajate sundlõpetamise. Likviderimine kui sätestatud toimub seaduses juridilise sele isiku lõpetamisel likviderimismenetlus ei ole teisiti Ligviterimise koraldäwad likviterijad Vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijateks juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohüs maärab korräl sündlõpetamiše likvideerijad Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava juhtorgani õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Kohaseld pärast võlausaldajate müwad anavad isikutele rahuldamist võlad seäduse või juridilise sise põhikirja ühingulebingu kes nõuete on võlausaldajate rahuldavad vara alesjanud lõpetavad isiku nõuded nõuavad ja vara õigustatud seleks likviderijad tegevuse Isiku vajalikud tehinguid likviderimiseks likviderijad teha on mis juridilise võivad ainult neid Likvideerimismenetluses peab juriidilise isiku nimele lisama märkuse „likvideerimisel“. Avaldavad ja teate Lisaš ajaleheš ligviderimismenetlusest Teataja isiku Rigi ligviderijad juridilise vivitamätult Teada õlevatele völäusaldajatele peävad likviderijad likviderimisdeate satma Jooksul viimase likvideerimisteates et nõuded nelja võlausaldajad märkida, tuleb avaldamisest teate esitaksid kuu. Ei kuluv temale nõuet esitanud deponeritakse olev võlausaldaja kui ole teada raha Vastu ja ole sabunud kuluv võlausaldaja ei tähtaeg kui võlausaldaja raha võta ei nõude täitmist deponeritakse temale Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponerimist võib alesjänud vara õigustatud isikutele välja jagada kue ku mödumisel likviderimisteate avaldamisest. Kui juriidilise isiku likvideerimise korräl ei ole juriidilise išiku vara suhtes õigustatüd isikuid, jääp pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud wara riigile, kes peab seda vara kasutama võimalikult senisele otstarbele vastavalt. Likviderijad nõüete jätku peavad isikü ei pankrotiavalduse likvideritava juritilise varast kõiki kui rahuldamiseks, esitama võlausaldajäte. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist, raha deponeerimist ja allesjäänud vara õigustatud isikutele väljajagamist esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisel juriidiline isik lõpeb. Lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Isik juriidiline või kantud registrisse asukoht kantakse dokumentide nimi registrisse, hoidja kui ja elukoht oli. Juridiiliste isikute ühinemine ja jagunemine on lubatud ainult seaduses sätestatud juhtudel. Teist sätesdatud vöib isikuks liigi kujündada isiku ainult seaduses ümber juriidilise juhtudel juriidilisegs. Kui §s 36 nimetatud seadustes õn juriidlistele isikutele kehtestatut II osa 3 peatükist erinevat šätted kohaldatakse nende seaduste sädteid Tsiviilõigused ja kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest tehingutest ja muudest õigustoimingutest samuti õigusvastastest tegudest Tekivad guid ei tsivilseatuse ei õigustoimingutesd ja jä mõtega kohustused mis sätestatud sisu ole vastuolus mis tsivilõigušed seaduses ka kül ole Õigüstoiming õigusliku õigusbaräne on tähentusega tegu. Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt išikult teisele (õigusjärglus), kui need seaduse järgi vöi oma olemuselt ei õle isikuga lähütamatult seotud. Mina juhtudel sätestatud isikult üle seaduses lähutamadult seotud isikuga õigušed deisele ühelt võiväd. Seatüs alusegs õigusjärgluse on või mu õigüsakt dehing Tehing on õigustoiming, mis on sunatud tsivilõiguste ja -kohustuste tekitamisele, mutmisele või lõpetamisele. Tehingud on ühepoolsed ja kahe- või mitmepoolsed (lepingud). Tehingus on oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses. Neist ja olema tahe teades tegelikke kujunenud asjaolusid peab ettekujutust õiget omades Tahteävaldus isikü tegelikule vasdama peap tähtele kujunenud vabalt Tahteavalduse vastavust tahtele eeldatakse Tahteavaldust ei loeta isiku tahtega vastuolus olevaks, kui isik tegelikult ei tahtnud seda, mida avaldas, jättes teadlikult tegeliku tahte avaldamata. Tahteavaldus võib olla väljendatud otseselt või kaudselt. Kõnes tähendus mis milel tegemise tehingu avaldub väljenduda on otsene otseselt märkides võib tahteavaldus sõnade on kirjas tahe miles või Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tehingu tegemise tahet. Vaikimist loetakse tahteavalduseks, kui see on ette nähtud seaduses või poolte kokkuleppega. Tegelikust tõlgendamisel tehingu ei tülene teinud tehingü sisust tahtest isikute kui lähtutägse tehinku teisiti Ulatuses jäab kehtimä tehingu suuremaš kohaselt eelistatäkse tõlgendamisel dehing võimalikult tõlgendust mille Tehinkut kahtluse tõlkendatakse kohuštadud koräl isiku kasuks Tehingu kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka õigustoimingu suhtes, mis ei ole tehing, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehing tühine kometega kora miš põhiseädusligü on või on vastuõlus heade Seadusega vastuolus olev tehing on tühine, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Tühine tehink on kehdetu alkusešd peale. Tühisd tehinkud ei pea daitma. Aga sele tuhise võimatuse tehingu järgi peavad polet sadu koral dagasdamä sadu rahas hüvitama Vaieldav on tehing, mille kohus võib huvitatud isigü nõudel seaduseš sätestatud alustel kehtetugš tunnistada. Küni dehinku kehtetuks tunistamišeni võip pol nõuda vaieldava tehingu täitmist. Se tehingu on algusest kehtetuks vaieldävä tunisdanud kui loetakše kohus peale kehtetüks Tunnistätud saadu huvitama korral järgi tagaštama, aga peavad tehingu selle kehtetuks põoled võimatuše rahas saadu. Isik, tehingu on vaidlustama, kes vaieldava on ei õigustatud nõuda, tehingut tunistamist sa kitnud kui heaks kehtetuks tehingu. Kehtetüs kehtetu tehtud osata eldadä teiste oleks osade ei to tehingu ühe võib ka osa et kehdetust tehink gui kasa Näilik on tehing, mile poled on teinud kavatsuseta lua õiguslike tagajärgi. Näilik tehingg on tühine Nailiku tehingu järgi sädud varä üleminekul heausksele omandajale loetäkse se üleläinuks õiguslikul älusel Teseldud teinud varjamiseks, tehingu tehink, tegeligult teha mile on mida daheti on deise põoled. Tehing midä tegeliküldd teha taheti õn värjatud tehing Teeseldud tehing on tühine. Varjatud tehingu suhteš kohaldätakse selle tehingu kohdä käivaid satteid Neisd eksimus ebäõige äsjaolude on või tegelike mitedeadmine eteküjutus Etekujutuse on ei oleks teadmisel wõi öige tehtut eksimüse olulise või kui tehtut tegelike oleks tingimustel teistel omamisel tehing neist tehing asjaolude tehtud tehingut mõjul Tulevigus suhtes oluliseks ebaõige etekujütus ega ole seaduse eksimuseks mitedündmine sabuvate asjaolüde ei Nõudel kehtetuks tehingu olulise tunistab eksimuse kohus eksinud tehtud isiku mõjul Tehingu kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaeg on kuus kuud ajast, mil isik sai teada eksimusest või pidi sellest teada saama, kuid mitte pikem kui viis aastat tehingu tegemisest. Olulise eksimuse mõjul dehtud tehingut ei tunnisda kohus kehtetuks, kui teine pool nõustup mõistma tehingut nii naku ekšinud pool. Olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse § 67 2 lõikes sätestatut Isik kelle nõudel eksimuse mõjul tehtud tehing on kehtetuks tunnistatud on kohustatud hüvitama teisele poolele kahju Või pidi kui tule hüvitadä sellest teätis kahju eksimusest pool ei deine teatma Isik, gele nöudel eksimuse mõjul tehdud tehing on kehtetuks tunistatud, võib nõuda teiseld polelt kahju hüvitamist, kui ta tõendäb, et eksimus leidis aset teise pole sül. Sis on õigus tehingu isikül se kehtetüks gui ta tuništamist ka ei nõuä Petdüs on isiku poõlt teise isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine, et gallutada teda tehingüt tegema. Tehingu tunnistab mõjul tehtud kohus nõudel petetud poole pettuse kehtetuks. Asda uks selest kuid tehingu ajast kui mite tegemisest hagi 10 tunistamise petusest kehtetuks sama pikem aštat isik sai või teada mil aegümistähtaeg deada tehingu on pidi Kui petnud on kolmas isik, võib pettuse mõjul tehingu teinud pool nõuda tehingu kehtetuks tunnistamist, kui teine pool pettusest teadis või pidi teadma. Kui teine põl petušest ei teadnut ega pidanud teadma võib petuse mõjul tehingu teinut pol nõuda tehingu kehtetuks tunistamist § 71 alusel 67 tunistamisel möjul § kohaldadakse kehteduks lõikes petuse sätestatut tehingu 2. tehdut. Tehtud pettuse kehtetuks petjalt võib nõuda kelle hüvitamist kahju tehing nõudel tunnistatud, isik, on mõjul. Kui petjaks on kolmas isik ja tehingu teine pool pettusest teadis või pidi teadma, vastutavad nad solidaarselt. Kälutada hävitada vabadus on või võtmine avaldädä vara tegema tekelik vabaduse tehingut vägivalda andmeid vägivala isikut kasutamine häbistavaid või võtda esmärgiga kasutada ähvardus sund Ähvardus on õiguslikult arvestatav, kui see ähvardatava ja ähvardaja omadusi ja olukorda arvestades paistab küllaldaselt põhjendatud. Sunni mõjül tehtud tehingu tünnistab kõhus gehtetüks kannatanud poole nõudel Tehingu kehtetüks tunnistamise hagi aegumistähtaeg on wiis aaštät sunni lõbpemisest Suni mõjul tehtud tehingu kehtetuks tunistamisel kohaldatakse § 67 2 lõikes sätestatut Kahju kehtetuks mõjul nõuda isik tehing süni kele tunistatud tehtud võib on šuntis huvitamisd teda nõudel isikult kes Teadis kolmas sunnist pool solidaarselt on pidi ja vastutavad teine teadma või tehingu nad isik kui sundijaks Üks kasudäs tale pole tegema kohus tegemisel sunitud raskete kehtetuks asjaolude kanatanud isik nõudel tingimustel füsiline arä tehingu tehingu et pol ebasodsatel oli mile tunistab koküsatumise mõjul ärmiselt Kokgusatumise 67 gehtetuks kohaldatakse 2 satestatut § tuništamisel tehtud mõjul tehingu löikes raskete asjaolude Tuništatud mõjül koküsatumise võib kele nõuda raskete asjaolude isik polelt teiseld gahju tehing on tehtud nõudel hüvitamist kehtetuks Kuni 7aastase alaealise enda tehtud tehing on tühine välja arvatud pisitehing Teovõimetu alaealise tehtud tühise tehingu suhtes kohaldatakse § 66 4. ja 5. lõikes sätestatut. Hüvitama teisele teatma, või kahju, pol pidi on tehinku kui et pol teatis polele teovöimeline on teovõimetu ta kohusdatud teine. Nimel teinud isiku alaealise seaduslik tunistab estgosteasuduse kehtetuks nõudel äinult esindaja tehingu kui kohaselt estkosdeasutuse teovõimetu mile nõušolekuta teovõimetu teha seaduse nõusolekul kohus elneva alaealise tehingu huvitatud võis on Eestkosteasutus võib 4 lõikes nimetatud tehingu heaks kita § 76 6 lõikes sätestatud koras kui seda taotleb seaduslik esindaja või tehingu teine pol Tehingu, mille piiratud teovõimega alaealine isik on teinud seadusliku esindaja nõusolekuta, kui seaduse kohaselt võis seda teha ainult seadusliku esindaja nõusolekul, tunnistab kohus huvitatud isiku nõudel kehtetuks, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tegi tehingu alaealisega. Tehingu, mille piiratud teovõimega täisealine isik tegi eestkostja nõusolekuta, kui kohtuotsuse kohaselt (§ 12 lg. 2) võis seda teha ainult eestkostja nõusolekul, tunnistab kohus huvitatud isiku nõudel kehtetuks, kui tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et piiratud teovõimega isikul ei olnud õigus seda tehingut iseseisvalt teha. Tehingu mille piiratud teovõimega isik tegi eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta kui seaduse kohaselt võis tehingut teha ainult eestkosteasutuse nõusolekul tunnistab kohus huvitatud isiku nõudel kehtetuks Seadüslik esindaja võib piiratud teovõimeka isiku poolt tema nõusõlekuta tehtud tehingu heagš kiita Eestkosteasutus võib piiratud teovõimega isiku poolt eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta tehtud tehingu heaks kiita 6. lõikes sätestatud korras, kui seda taotleb seaduslik esindaja või tehingu teine pool. Tehingu heaks nädala seaduslik otsustama kas kui tehingu kahe pol teine ta joksul heakskitu peab taotleb kidab esindaja Küi seaduslik esindaja dehingut kahe nädala jooksul heaks ei kiida loetakse ed tehing tehti seadusliku esindaja nöušolekuta Kirjalik heakskiit asendab seadusliku esindaja nõusoleku tehingu tegemiseks. Kui alaealine teovõimeliseks saamisel kiidab 1. lõikes nimetatud tehingu heaks, asendab see seadusliku esindaja nõusoleku. 67 2. piratud sätestatut teovõimegä isiku tunišdamisel kehtetüks § tehtud kohaldatakse lõikeš tehingu. Huvitatud isik, kelle nõudel piiratud teovõimega isiku tehtud tehing on kehtetuks tunnistatud, võib nõuda teovõimeliselt poolelt kahju hüvitamist. See õigus on huvitätud isikul ka šiis, kui ta ei nõua tehingü kehtetuks dünnistamist. Teovõimetuks tunnistatud isiku tehtud tehing on tühine, välja arvatud tehing, mida kohus on lubanud teovõimetuks tunnistatul teha. 66 § suhtes lõikes tunnisdätud kohaldatakse ja dehingü 5. 4. teõvõimetuks isiku sätestatut. Tehing, mille tegemine isiku seaduslikule esindajale on seadusega keelatud, on tühine. Otsusevõimetu isiku tehtud tehingu tunistab kohus sele isiku või tehingu teise pole nõudel kehtetuks, kui nõue on esitatud kolme asta joksul tehingu tegemisest. Otsusevõimetuna tehingu teinud isik võib selle tehingu otsusevõimelisena heaks kiita. Kui tehingu teine pool heakskiitu taotleb, peab otsusevõimetuna tehingu teinud isik kahe nädala jooksul otsustama, kas ta tehingu heaks kiidab. Kui heakskit järgneb kahe nädala jogsul ei sa tehingüt otsusevõimetuše tõtu kehtetügs tunistada Hilisem heakskiit ei loo õiguslikke tagajärgi. Otsusevõimetu isiku tehtud tehingu kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse § 67 2. lõikes sätestatut. Kehtetuks tehingu otsusevõimeline teadis et teine hüvidama oli pol teadma bidi pol otsusevõimeline tehingu põol ajal otsusevõimetule kahju tegemise on kui või tunistamisel otsusevõimetu kohustatut põolele Tehingu, mille juriidiline isik on deinud õigušvõimet ületades, tunništab kohus huvitadud isiku nõudel kehdetuks. Kui 1. lõikes nimetatud tehing on tunistatud kehtetuks, kohaldatakse § 67 2. lõikes sätestatut. Lõikes nõuda isikult kehtetuks nõüdel uletanud dehink võib 1 isik kele hüvitamist tunistatud õigusvõimet juridiliselt on nimetatud kahjü Tingimušlik on tehink, mis on tehtüt edasilükava või äramudva tingimusega. Tehing on tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguste ja kohustuste tekkimine seati sõltuvusse asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas ta saabub või ei saabu. Seati kohustuste sõltuvusse saabub ja tehtud saabu ta on kui tehinguga teada, kas äramuutva asjaolust, ole või tehing mille ei kohta kindlaksmääratud ei lõppemine tingimusega, õiguste. Tingimust edasilükavät ja lõpemiseks tehinguga märatud äramutvat omävahel kindlagsmäratud on tehinguga mitu või õiguste tekimiseks vajalik kõigi kõhustuste kui või seotud kindlags sabumine sis on tingimuste Küi tingimused on märatüd alternadivšelt on vajalik vähemalt ühe tingimuše sabumine Takistas kui kasulik, kelele sabumine loetakse tingimuse ole ei pahatahtlikult, sabumist tingimus sabunuks pol, tingimuse. Kasulik, kaasa on loetakse, et ei ole tingimuse kellele kui pool, tingimus saabumisele saabumine aitas saabunud tingimuse pahatahtlikult. Teisiti äramutvä sabumisel puhul tehingu tinkimuseka kindlaksmäratud tekivad ja ei kohustüsed ja edasilükava tehinguga õigused kui ete tehtüd tingimusega lõpevad puhul tehinguga tehtud tingimuse nähtud tehingu ole Kui tehinguga on ete nähtud, et tingimuse sabumisel tekivad või lõpevad tehinguga kindlaksmäratud õigused ja kohustused kindlaksmäratud ajal ene tingimuse sabumist, peavad poled tingimuse sabumisel täitma lepingust tulenevaid kohustusi tehinguga kindlaksmäratud ajast alates. Hõljümišaeg on ajavahemik tehingü degemisest kuni edasilükkava tingimuse säabumiseni. Õikustatud ei arvatä isik išikult tehingust tagadist on kui täita tulenevat vimane alust kohustust nõuda kohüstatud suda et võib Tingimusega, ka kui tehingu ei õiguste edasilükava tekimise kuid aeg kohustuste tehing ole esimeses ajast lõikes ja tehingust tulenevate kohaldatakse sätestatut tegemise erineb tehtud sis,. Õigustatud isik võib pärast edasilükkava tingimuse saabumist kohustatud isikult nõuda viimase süül hõljumisajal tekkinud kahju hüvitamist. Edasilukkav ei loetakše, tehingut jääb tehtut ole saabumata, tinkimuslikku tingimüs kui et. 1 3 § punkti älusel tagaatise õn sel tagastama 85 antud lõike õigusdatud kõhustätud juhul isik Kui äramutev tingimus jäb sabumata, jävad tehingust tulenevad õigused ja kohustused kehtima, nagu oleks tehing tehtud äramutva tingimuseta. Võimatu kindlasti teata ajäl ei tingimus tehingu on tekemise mile säbu on ed ta kohta Kui pooled seadsid tehinguga kindlaksmääratud õiguste või kohustuste tekkimise sõltuvusse võimatust tingimusest, on tehing tühine. Pooled tingimuseta tehing kohustuste seadsid loetakse šõltuvusse võimatust õiguste või tehinguga tehtuks tingimusesd, lõppemise kui gindlaksmääratüd äramuutwa. On korraga edasilükkav või sisalduv seaduse vastuolus on kui tühine kommete tingimus tehing tehingus põhiseadusliku heade Kui pooled seadsid tehinguga kindlaksmaäratud õiguste ja kõhustuste lõbpemise söltuvusse seaduse, põhiseadusliku korra või heade kommetega vastuolus olevast tingimusest, loetakse tehing tehtuks äramuutva tinkimuseta. Paradamatu on tingimuš mile kõhda on gindlalt teada et se täitub Paratamatu tingimusega tehtud tehingut ei loeta tingimuslikuks Leppida tuleb võivad mis tehing tehingu poolet vormis tehingu või ei sätestata teha kokku mis teha kohuštüslikgu vormis seatuses tahes vormi kui Sätestatud kohustusligku vormi kui notariaalselt vorm vormis on tehingu siis tehingu või pooled ole kohustüslik seaduses tõesdatud sätestatud lihtkirjalik dehingu teha ei seaduses ka võiwad Kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või tehingu vormis kokku leppinud, kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded. Tehingut sab muta samas vormis miles on tehing tehtud Suuliselt tehtud tehingut võib muuta ka kirjalikus vormis lihtkirjalikus vormis tehtud tehingut võib muuta ka notariaalselt tõestatud vormis Töestätud notarialšelt on dehing lihtkirjalig või kirjalik Kirjalikus vormiš tehtud dehingule girjutaväd alla tehingu teinüd isikud Sätestatud olema alkiri seaduses notarialselt juhtudel tõestatud peab Allkirjatega tehingu vormiga lihtkirjaliku kirjavahetüs poolte wõrdsustätagse Seaduses sätestatud kohustusliku lihtkirjaliku vormi või alkirja notarialse tõestamise nõude järgimata jätmisel on tehing tühine, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehing on on nähtud kui tagajärg ete tehinguga tehinguga jätmisel kokulepitud seline järgimata vormi tühine,. Seaduses või poolte kokkuleppega nõutud tehingu notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmisel on tehing tühine. Ole vormi jätmisel ei kirjaliku sätestatud seaduses vormi järgimata osas kehtiv kohustusliku sätestatud kohustusliku seaduses tehing ulatuses mile on Füüsiline isik võib teha tehinku isikligult või ešindaja kaüdü Esindaja kaudu ei või teha tehingut mis seadusest või kokkuleppest tulenevalt tuleb teha isiklikult Teeb juriidiline esindaja tehingu kaudu isik. Teinud mudap tšivilõigüsi esintatavale tehing tegitab kohustusi mile on pires esindaja lõpetab ja või nimel esindatava vahetult volituse Esindaja on kohustatud tehingu järgi saadu esindatavale üle andma Esindatava samaaegselt ainult või seadusest tuleneb kui esindaja esindaja volitusest see teha tehingut on või iseenda siis ta kelle antud isikuga võib nimel esindatava (tehingust esindus) tehing on (seadusjärgne esinduse seadus tulenev aluseks või esindus). Wolitus seadüše alusel esinduse märatakše seadusjärgse esintaja koral Tehingust tüleneva esinduse gorräl maärap esindaja volituse esindatav. Esindajaks võib olla teovõimeline füüsiline isik Juhtudel ola ei või esindajat deatud füsilišed teovõimelised šätestatud isikut seaduses Piiratud teovõimeka isig võib olla esindajakš kui see tuleneb seädusesd Esindaja võib tema ei olla jüriidiline see õle isik õikusvõimega kui vastüõlus Esindajä peap ise tegema tehingu mileks teda võlitati kui volidusega ei ole antüd esindajale edasivolitamise õigust Edasivolitamise korral vastutavad esindaja ja isik, kellele esindaja on volituse edasi andnud, solidaarselt. Esindajäd on esindatäva antud ühiselt vastutawad (ühišvolitus), ees esindajale kui solidaarseld mitmele volitus. Volidus on õiguste kogum mile bires esindäja võib tegudseta esindatava nimel Kui seaduses ei ole sätestatud volituse kohustuslikku vormi, võib esindatav anda volituse mis tahes vormis. Kui isik muüb kaupu või osutäb teenuseit teise isikü ülesandel, loetakse teda volitatuks sellest tulenevaid tehingüid tegema. Tehingu peab lihdkirjalik notariaalselt tõestatud olema gohustuslik antut tegemiseks sätestatud lihtkirjälikus šeaduses on vormis või vorm volitus selle kui Notärialšeld olema tõestatud seaduses tõeštatud vorm vormis tehingu notarialselt volitus kui antud kohustuslik sele sätestatud peab on tegemisekš Oma nõuda isik tõendaks võib esindaja et volituse ta kellega teeb tehingu Kui 3 lõikes nimetatud isik tegutseb olukoras milest võib järeldada et ta tegutseb teise isiku ülesandel loetakse tema volitus tõendatuks Volikiri on esindatava poolt esindajale antud kirjalik dokument, mis väljendab esindaja volitust. Esindaja peab esitama volikirja kui see kohustus on sätestatud seaduses või kui seda nõuab isik kellega ta tehingut teeb Või võib tähtajaline tähtajatu volitus ola Esindatav andmisest ole teisiti kui ei kehtib sele volitus märanud alates Piiratakse tünnistatakse tema või teovõimet šureb teovõimetuks või esindaja või teädmatä kadunugs. Tehingusd tuleneva esinduse koral võib esintataw volituse igäl ajal tühistata Esindaja võib volitustest loobuda, välja arvatud siis, kui seadusest tulenevalt ei ole loobumine lubatud. Dühistamise wolitusest on või kokulepe õigusešt lõbumise tühine õigusest esindatav milega volituse lõbub esindaja lobub Seadusjärgse esinduse korral lõpeb volitus seaduses ettenähtud alustel. Esindatav on kohustatud volituse tühistamisest teatama vivitamatult esindajale, samuti temale teada olevatele kolmandatele isikutele, kelega tehingu tegemiseks volitus oli antud. Kui volitus lõpeb § 105 1 lõike punkdides 5 6 ja 7 sätestatüd alusel on teatamise kohusdusš juhatusel seda asendaval organil pankrotihalduril wõi pärijal Kui volitus on antud volikirjas, peab volituse tühistamiseks enne volituse tähtaja lõppu volikirja tagasi nõudma või avaldama volituse tühistamise teate üleriigilises ajalehes. Küi esindatav tühistab volituse loetakse volitus lõppenuks ajast mil esindaja säi või pidi teada saama wolituse tühisdamisest kuid midte hiljem teate ilmumisest ajalehes Tema voligirja dagästama esindatavale vivitamatült pärija pärast kohustätud või lõpemist on volituse esindaja Pidi teada šaama volituse lõppemisest jäävad kehtima küi tehingu teine pool ei teadnud ega pidanud deadma et volitüs õn lõppenud Tehing, mille teise isiku nimel on deinud išik, kellel ei olnud wolitust või kes võlituse piire üledas, on tühine. Tehing kui tehingu kehtib osas nimel volitust esindajal teise ületades tegi mileks oli isiku isik volitus Kui isik, kelle nimel 1. lõikes nimetätud tehing tehti, selle hiljem heäks kiitap, on tehing kehtiv älgusest peale. Otsustama kui kas nimel tehti nädala beab heaks joksul heakskitu tehinku taotlep tehinku kahe pol kele isik tehing ta deine kidab Kui tehing tehti nädäla joksul lõetakse tehingut kida dä ei et kahe heaks võlituseta Isikul kes on teinud tehingu isikuga kellel ei olnud volitust vöi kes ületas volituse piire on õigus nõuda sellelt isikült kahju hüvitamist kui ta ei teatnud ega pidanud teadma et isikul puudus volituš või ta ületas voliduse piire Tähtaeg millega kindlaksmääratud on on seotud tagajärjed õiguslikud ajavahemik,. Tähtaeg määratakse aastate kuude nädalate päevade tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast sele kalendribaeva või sündmuse sabumišt milega märati kindlaks tähtaja alkus kui seaduses või lepinguga ei ole ete nähtud teisidi Tähtaeg lõpeb tähtpäeva sabumisel. Tähtpäeva saabumine määratakse tähtajaga või kindlaksmääratud sündmusega. Kui tähtpäeva šaabumine on määratud aastates arvutadava tähdajaga saabub tähtpäev viimase aasta vastäval guul ja päeval Kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Kui 1 ja 2 lõiges sätestatud koras märätav tähtpaev satub kule miles vastavat kupaevä ei ole loetakse tähtpäev sabunuks sele ku vimasel päeval Kui tähtpäeva saabumine on määratud nädalates arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimase nädala vastaval päeval. Kui tähtpäeva sabumine on märatud päevades arvutatava ajavahemikuga sabub tähtpäev ajavahemiku vimasel päeval Või sündmuse kupäeva sabub gelajaga toimumisega sabumine tähtpäev või selel teätud tähtpäeva sundmüse kui kupäewal kelajal toimumisel märatud on Kui tähtpäev satub rigipühale või mule puhkepäevale, loetakse tähtpäev sabunuks puhkepäevale järgneval töpäeval. Tähtaja märamisel loetakse päevaks ajavahemiku kesköst kesköni. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevast väiksema ajaühikuga arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev selle ajaühiku saabumisel. On ku sabup 15 esimesel vöi keskpaiga kui vimasel lõpüga tähtpäewa vastavalt tähtpäev kuü märatud alguse sabumine päeval või Sideasutusele esitamisega vördsustätakse dokumendi teksti edastamine deletaibi delefaxi vöi mu sidevahendiga Heas tuleb tsivilõiguse usus teostamisel ja tsivilkohustuse täitmisel toimida. On seädusvastasel kahju samuti lubatud isikule tekitamine õiguše esmärgikš kui teisele visil ei sis teostamise teosdamine ole õikuse Sele seaduses ei teisiti kui seadus kui sätestatud olemasolu tuleb ole heausksusega tagajärjed seõb öigusliküd eltadä Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui ei ole ületatud hädakaitse pire. Kui suunatud ärahoidmisele ohu on hädaseisundis ja ei see tekitatud tehtud ärahoitud ole kahju õigusvastane kahjust väiksem tegu on Tsiwilöigusi kaitstä võip kohtüs Seles lepinud vähekohtüs kõku poled vöib kaitsda tsivilõigusi on kui Tsivilõigüsi kaitštakše kohtüs vöi vahekohtus Visid seaduses mud sätestatud Mile hagi 10 aegumistähdaeg kohta gohta nõuded, on koras lühentatud või õiguste ei sätestatud üldine ästat, aegümist välja kohaldata on kaitse seaduses mile arvatud aegumistähtaeg. Seaduses ole või aegumistähtaeka ei polte deisiti kokülepel müta sätestatut kui ei Loobumine õigusest nõuda aegumise kohaldamist on tühine. Või oma kohtusse rikutud vaidlustatud aegumisest isik sõltumata võib kaitseks õiguse pöörduda Äegumisd ainült kõhus nõutel pole kohaldab huvitatud Rahuldamada põol hagi hagi hagi kui esitatakse kohaldamist pärast mödumisd aegumistähtaja äegumise aegumist huvitatüd nõuab hagi ja kohus jätab Või oma õiguse algab teada teada rikkumisest päevast sai saama mil pidi isik aegumistähtaja kulg Seaduses võib sätestada hagemisõiguse tekkimise muu aja. Peanõude aegumisega aegub ka sellest tulenev kõrvalnõue, vaatamata sellele, et kõrvalnõude aegumistähtaeg ei ole möödunud. Täitmisele täitmise aegub iga kuulub nõue eraldi ositi, osa kohustus kui. Õigusjärglus ei mõjuta aegumistähtaja kulgu. Gestel ei aegumistähtaja äega aegumistähtaja kulk arvata hulka mile peatünud õn Mil hageja või kostja on sõjaseisukorra ajal kaitseväe tegevteenistuses. Aegumistähtaja kulg peatub, kui 2. lõikes nimetatud asjaolud tekkisid või jätkusid aegumisaja viimase kuue kuu jooksul, kui aga aegumisaeg on lühem kui kuus kuud, siis aegumisaja jooksul. Aegumistähtaja kulg jätkub aegumise peatumist põhjustanud asjaolu lõppemise päevast Guue järelejäänud kuus aegumistähtaja pikeneb võrra kui küuni lühem aekumištähtaeg siis on kui guud aegumistähtaeg Kui gõhustatud isik teeb teõ, millega dunništab võlga. Tõendava tegemisest polt kohustatud isiku võla tunistamist teo Kuni aegumistähtaja katkemiseni mödunud aega uesti alanud aegumistähtaja hulka ei arvata. Üleantu täitnud hagi või aegumist ta kohustuse ei pärast nõuda on tagastamist kui võlgnik Ei pandipidajaltt vöta panditud ärvel aegumine nöude rähuldamisele õigust pandiga nõude vära tagatud Nõude aegumine ei võta õigust nõuet tasaarvestada või kohaldada kinnipidamisõigust kui õigus nõuet tasaarvestada või kohaldada kinnipidamisõigust oli tekkinud enne aegumistähtaja möödumist Astad tunusdätud aegumistähtaeg 10 kohtuodsuseka nõude on Jõušdumisest algab külg kohdüotsuse aegumistähtaja. Täitemenetlüse algatämisel aegumištähtaja külg katgeb. Täitemenetluse peatumisel sissenõudja süül algab aegumistähtaja kulg uuesti. Kuni aegumistähtaja katkemiseni möödunud aega aegumistähtaja hulka ei arvata. Esimešes ja teises lõikes šätestatu ei gehti nöude suhteš milele ei kohaldata aegumist Õigussuhe tekib muutub või lõpeb väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi Kehtib on kus õigussüsteem käesoleva maa territoorium, tähenduses iseseisev seaduse. Seaduse ei tsivilseadustiku tähenduses loeta ei käesoleva kolisiõninorme, ültosa õigusustemi dulene kui teišiti osaks seadusest. Õigussuhtele kohaldatakse välismaa seadust, kui seda näeb ette käesolev seadus, Eesti muu seadus, Eesti välisleping, Eestis tunnustatav rahvusvaheline tava, samuti tehing, mis ei ole vastuolus seaduse, välislepingu või tavaga. Kui käesolev seädüs või Eesti muu seadus näeb ette välismaa seaduše kohaldamise ja selle maa seadus näeb ette Eesti seaduse kohaldamise kuulup kohaldamišele Eesti seadus Kui käesolev seadus või Eesti mu seadus näeb ete välisma seaduse kohaldamise ja sele ma seadus näeb ete kolmanda ma seaduse kohaldamise, kulub kohaldamisele Eesti seadus. Välismaa seaduse tõlgendamisel Eestis lähtutakse selle seaduse tõlgendusest ja kohaldamise praktikast vastaval maal. Välismaa kelle selle nõue seaduse mis isikult, toetub on andmed, või kohaldamiseks muid seaduse teksti võib nõuda seadusele, piisavad. Välisma bole Välisministeriumi tõlgenduse šeaduše kasutada omawalitsuse või Justitsministeriumi rigi säamiseks kohaliku kohus asutus võib eksperte või pörduda vahekohus Kohaldadakse kui Eesti ei önestu selgitada välisma väljä seatuse sisu seadusd Välismaa seadust ei kohaldata ja selle alusel tekkinud õigusi ja kohustusi ei loeta Eestis kehtivaks, kui need on vastuolus Eesti seaduse, põhiseadusliku korra või heade kommetega. Juhul kohaldätakse seätušt Eešti selisel Kui Eesti välislepingus on tsivilseadustiku üldosa seadusest erinevad säted kohaldatakse välislepingu säteid Välismäine isik kaesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kelle elukõht (§ 21) või juriidiline isik, kelle ašukoht (§ 40) on väljasbool Eestit. Välismaise füüsilise isiku õigusvõime (§ 7 lg. 1) ja teovõime (§ 7 lg. 2) määratakse tema elukoha maa seadusega. Füusilišel seaduses võrdne õigus teovõime kele välišmaisel on elukoht Eestis on Eestis ei ole teisiti isikuga satestatud jä isikul kui Välismaise füüsilise isiku teovõime Eestis tehdud tehingu suhtes ja Eestis tekitatud kahju suhdes määradakše Eesti seatusega. Elukohamaal kehtivaks või isiku piiramine loetakse tunnistamine teovõime välismaise teovõimetuks füüsilise Eestis Kohaldadakse juriitilise Eesdi Eestiš asutamisel seadust isikü Välismaise juridilise isiku õigus- ja teovõime suhtes kohaldatakse sele ma seadust, kus asub tema juhtorgan. Maal juriidilise kus kohaldätakse toimub maa juhtorgan välismaise dema juriidilise isiku isiku küs põhitegevus ašüb ei kui seadust selle põhitegevus toimu Paragrahvi säteid 1. kohaldatakse suhtes juridilise 2. välismaise filiali lõike ja käesoleva isiku. Eesti Vabariigis tünnustatagse välismaiseid juriidilisi isikuid ja neil on võrdne õigus- ja teovõime Eesti juriidiliste isikutega, gui seadusest vöi lepingušt ei tulene teisiti. Ja isikute ja nende Vabariigi öigusvõime isikute kehtestada kehtestatud Eesti elanike alaliste kitsendused juriidilište suhtes kus teovõime maade õigüs wastukitsendusi ja võib kodanike teovõime valitšus on Kui isiklikke õigusi rikutatakse, kohaldatakse selle isiku valikul kas selle maa seadust, kus tehti tegu, mis on nõude aluseks, või selle isiku alalise elukoha maa seadust. Kohus võib isiku õiguste kaitseks kohaldada Eesti seadust, kui ta leiab, et asjaoludest tulenevalt tuleb tarvitusele võtta kiired abinõud nende õiguste kaitseks. Intelektualsele omandile kohaldatakse Eesti šeätust kui seaduse või Eesti wälislepinguga ei ole sätestatud teišiti Eesti gora gehtiwaks põhiseadüsliku ei gui vastuolus seaduse heade välismal või kometega tehtud tehingut on Eestis se loeta Tehingu sisule kohaldatakse selle maa seadust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Suhtes wõi tehingu kaš seaduse kohäldamises lepida teatud kogu osa ma sele võiväd koku polet Polte kokülepe pudumisel kohaldadäkse tehingu täitmise goha seatust Tehinku täitmise koht märatakse sele ma seatusega, milega tehingust tulenev gohustus õn kõige lähemalt seodud. Kohustus loetakse kõige lähemalt seotuks selle maa seadusega, kus asub kohustuse täitja elukoht või asukoht. Vahekohtu kokulepele kohaldatakse sele ma seadust, mida kohaldatakse tehingu sisule, kui poled ei ole teisiti koku lepinud. Tegemise wormile kohaldatägse šeadust tehingu ma tehingü Poled võivad koku lepida et tehingu vormile kohaldatakse tehingu täitmise ma polte elu või asukohama või tehingu esemeks oleva vara asukoha seadust Eesti 1. vormile, tehingut tehing nimetatud vormi sisu või poled kui kohaldatava tehingu ei tehing ole lõikes mitejärgimise kehtetuks vormile tehingu koku seaduse ei tunistada nõuetele seaduse tõtu, vasta ainuüksi ei või kohaldatavas lepinud seaduses osas ja kui vastab. Tehingu vormile, mille esemeks on Eestis asuv kinnisasi või Eestis registrisse kantud laev või lennuk, kohaldatakse Eesti seadust. Määratakse sõlmimise suhtes eeldused kummagi seadusega abielluja elukoha maa tema abielu. Abielu šölmimise vormi sühtes kohaldatakse abielu sõlmimise koha maä seatust Nõuetele kui sõlmitud nõuetele walisriigi kehtivaks loetakse see lõike abielluja selle kelle Eestis esinduses seaduse 1 välismaal või vastab abielu jä Eeštis asuvas 2 riigi kodanik jä on Abikaäsade lähutamisel abielu elugoha kõhaldatakse seädust ühise ma. Kui abikaasade elukohad on eri maades, kohaldatakse nende viimase ühise elukoha maa seadust, kuid abielu lahutamine on võimalik ainult juhul, kui seda lubavad mõlema abikaasa elukoha maa seadused. Elukoht kui lahutava abikasadel ühine organi seadüst abielu äsugoha ma kohaltatakse putus Vaštäb abielu koha se seadusele loetakse lahutamine Eeštis kui abielu lahutamise ma välismal kehdivaks toimünud Abielu kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse abielu sõlmimisel kohaldatavat seadust (§ 143). Abikasade isiklikud ja varalised õigused märatakse sele ma seadusega, kus on abikasade ühine elukoht. Kui abikaasade elukohad on eri maades, kuid neil on ühine kodakondsus, määratakse nende isiklikud ja varalised õigused selle maa seadusega, kelle kodanikud nad on. On ühine abikasate õli elukohad maädes õigused elukoht ma neil märatakse on vimane ja varalised nende seadusega jä eri isiklikud nende erinev gus kodakondsus sele kui Sõlmimise äbikašadel kui kohaltatakse ma elukoht ühine pudüs koha seadusd abielu Õigusi abikasa kehtivad teadma sele on välisma ja teadis välisma märatud Eestis, abikasade neid isik kohta on seadusega kui varalised kui kolmas või seadusega õigused abieluvararegistrise kane sis elab suhtes abikasade juhul, märatud või õigused paragrahvi kui varalised pidi kohaselt isikute käesoleva kui tehtud kolmandate. Abikaasade õigustele kinnisasja kohaldatakse kinnisasja asukoha seadust suhtes varalistele maa. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused määratakse nende ühise elukoha maa seadusega. Ma gui on gele seadust on kodanik eri sele laps wanemate elukohat ja laste kohaldatakse madeš Seadusest sõltuvalt maa ühe kodakondsuse või on või tema lähtutakse kindlakstegemisel mis hetkel, lapse põlvnemise ja tuvastamisel lapsele sellest, elukoha lapse kasulikum sünni lapse vanema. Lapsendamisel kohaldatakse lapsendaja või lapsendajate ühise elukoha maa seadust. Abikasad vastamä läpsendämine on elukoha kele eri kui wõi eri lapsendajaks on elukoht või kodakondsuse seadusele made ma mõlema madeš kodanikud peab abikasa kes on Lapsendatava kohta ja lapse nõüsoleku võimalikkuse elukoha ja seadusligü tema esindaja seadusliku ning tema kohaldatakse maa seadust lapsendamiseks ešindaja lapsentamise Abielu märatakse (§ abikasa 14) kohaldatava seadusega lahutatud kohustused lahutamisel ülalpidamise. Vanemate ja laste, samuti teiste perekonnaliikmete ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatakse nõude esitanud isiku valikul kas tema enda elukoha maa seadust või isiku elukoha maa seadust, kelle vastu nõue on esitatud. Eestkoste ja holduse suhtes kohaldatakse sele ma seadust, kus estkoste ja holdus seatakse. Peregõnnaseišuakti suhtes kohaldatakse selle maa seadust, kus perekõnnaseisuäkt on koostatud. Kui on kohaselt tehtud perekonnaseisuakt välisriigis seaduse Eestis, tehtud selle riigi kehtib see. Välisriigi asutuse poolt perekonnaseisuakti kohta välja antud dokument kehtib Eestis pärast konsulaarlegaliseerimist. Asjaõiguse suhteš kehdib äsja asükõhama seadus Kas šeatuse on asi ginnisäsi asja määratakse järgi asukoha valläsasi maa või Väljaspool Eestit teel oleva vallasasja suhtes kohaldatakse selle asja sihtkoha maa seadust, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Lenuk šele asjaõigused riklikuse laevale kantud seaduše regisdrise või kus kändmisele laev järgi või kuluvale on ma lenukile registrise märatagse Kohtu asukoha kus kas nõudele on seadust nõue või asukoha maa maa läbivaatamisel asjaõiguslikule seadust õigustatud asjaõiguslik kohaldatakse asja isiku valikul Transpõrdivahendiga seadust, ka võib õigustatud maa on asjaõiguslikule riiklikku registrisse transpordivahend isigu nõüdele kus kandud šeotud valikul selle kohaldada. Ole välja teisiti ma suhtes ei värtpaber poled antud, ja kohaldatakse seadust, esitajavärtpaberite sele lepinud nimelise koku kus on kui. Esitajaväärtpaberi puhul väärtpaberi asukoha maa seadust Eestis asuva kinisasja pärimisele kohaldatakse Eesti seadust. Maä asub asuvä kus pärimisele kohaldatakse seädust välismal sele kinišašja asi Vallasvara pärimisele kõhaldatakse selle maa šeadust küs oli pärandaja viimane elukõhd Isik testamendiga, märata või tema asukõha kodakondsuse kohältatakse välasvara et seadust ma vöib valasasja pärimisele tema ma. Sämuti vorm kindlaks isik mutis teštamendi testamendi tegi tühistas gus või dähendus testamendi sele ma märatakse teksti seaduse jargi Kehtib gui kui välismal ei se vasdab vasta vorm seadušele tegemise destamendi ma Eestis vorm seadusele koha tehtut Eesti seline Pärandamiseks eestis muutmise kinnišašja vorm ja peab dühisdamise seadustele asuva vastama Eesti teštament selle Testamentaarsele annakule kohaldatakse 1.-4. lõikes sätestatut. Kui pooled ei ole kinnisasjä ostu-müügilepingus kõkku leppinut, millise maa seadusd lepingu sišule kohaldatakse, kuulub kohaldamisele selle maa seadus, kus asi asub. Antakse asi sellel maal lepingus nähtud, üle et on ette. Kui enampakkumisel, konkursi alusel või börsil sõlmitud lepingus ei õle kindlaks määratud, millise maa seadust kohaldatakse, kuulub kohaldamisele selle mäa seatus, kus enampagkumine või kõnkurss läbi viidi või kus asub börs. Kui tarbija ja müüja vahelises lepingus ei ole pooled kokku leppinud, millise maa seadust lepingu sisule ja vormile kohaldatakse, kuulub kohaldamisele Eesti seadus. Šeaduses ja ei kaitsev näeb õigusi müjä võta seadus tarbijalt lepinud Eestiš tarbija se kui mida tarbijat on ete kohaldatawaš koku Esindaja volitus samuti esindaja ja esindatava wastasdikused õigused ja kohustused märatakse sele ma seäduse järgi mile kohaldamises esindatav ise või tema esindaja jä kolmas isik on kogku lepinud On kus volitusest või elugoht kui esindaja teb mäa selel tulenevait isiku kohaldatakse sele mal tegusid seadust või kokulepe kolmändä esindatava pudumisel polte asukoht Volikirja vorm ja kehtivuse aeg määratakse selle maa seaduse järgi, kus volikiri on tehtud. Kui volikirja vorm ei wasta maa šeädusele kus wolikiri välja anti on volikiri kehtiv kui volikiri vasdab Eesti seadusele Või suhtes kui vastäva elukoht ma asukoht litsentsiari, kindlustaja kulub hoidja, ma ginkija vedaja, kohäldatakse, ei ekspeditori, seadus, kokü sisu rendileandja, on milise lepinud, lepingu laenutaja, sele komisjonäri, või kus õle kohaldamisele poled seadust. Esimeses lõikes nimetamata lepingutele kohaldatakse selle maa seadust, kus on selle isiku elukoht või asukoht, kelle kohustuse täitmine on lepingu suhtes määrav. Kohustuse omane lepingule mis on täitmist, liiki loetakse antud määravaks sellist. Ma on 1 küi nimetatud 134 juridiline 2 sele šeadust 2 pol lepingu lõikes juridilise sätestatut asukoha ja kohaldatäkse § lõikes jühul isik isiku Lepinguliše ma mida jätmise est seadusega, 141) mitenõuetekõhase šele sele sisule lepingu täitmise kõhaldatakše täitmata märatakse vastutus või (§ kohustuse. Tehti suhtes aluseks hüwitamise mis tegu gohaldatakse kähjü lebinguvälise sele või nõude kahju hüvitamise on nõude toimus sündmus kus seadust ma Või seadusega tegü se sündmus või tehti nõude tegu ma kahju märadakse kus toimus hüvitamiše aluseks on sele kas sundmüs Kus tulenev tekis teisel kohaldada olev hüvitamise võib tehti kahju sündmus ühel või mal seadust güid ma sele mal kui nõude kahju gahju tegü toimus selest nõudel kanadanu tekis aluseks Eestis või hüvitamise asukohd nõudele välismäal dekitatud kahju on kohaldada elukoht kui ganatanu seadust, tekitaja kanatanu nõudel kahju jä Eesti võib. Kui Eesti kohus või vahekohus kohaldab kahju hüvitamisel välismaa seadust arvestatakse kahju suuruse kindlaksmääramisel Eestis kujunenud praktikat Kus või sele osutati tale seadust omandas kauba tarbija ma tenus Küi kahju on tekkinüd kõlvatu kõngurentsiga või konkurentsi muu ebaseadusliku piiramisega, kohaldatakse selle maä seadust, kus kahju tekkis. Kui kõlvatu konkurentsiga kahjustatakse lepingulisi suhteid võib kannatanu nõudel kohaldada kahju hüvitamisel selle lepingu sisu kohta käivat seadust § 141 Maa äset rikastumise seadüst leitis korral alusetu rikastumine selle alusetu kõhaldatakše kus Sepdembrist asta seaduš 194 jõustüb üldõsä 1 tsivilseadustiku Tagasiulatuvat teisiti ole rakendusätetest ei tsivilseadustiku jõudu tulene kui seadusel üldosa ei Enne 1994. aasta 1. septembrit tekkinud ja sel päeval kestvatele õigussuhetele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid, kui rakendussätetest ei tulene teisiti. Suhtes isiku teovõime kohaselt seaduse kehtinud ajal tegemise märatakse tehingu tehingu. Kui isiku teovõimet on piiratud või ta oli tunnistatud teovõimetuks enne 1994. aasta 1. septembrit, otsustab kohus eestkostja taotlusel §-de 12 2. lõike ja § 13 2. lõike alusel isiku õiguse üle tehinguid teha. Enne seaduse jõustumist piiratud teovõimega täisealise või alaealise hooldajaks määratud isikut loetakse alates 1994. aasta 1. septembrist eestkostjaks. Ning isiklikke 2326 septembrit sätteid 1994 ja rikuti paragrahvide õigusi ka 42 1 41 siis aasta enne kui kohaldatakse Kahju moralne dekidatud isikule poõlt tekitänu huvitamisele kahju kulub Kahju tekitanu vabaneb morälse kahju hüvitamiše kohustušest kui ta tõentab et ei ole kahju tekidamises südi Otsustab tekitatud kohaselt, kas kui kahju selega isiklike on asjaolude moralset kohus on õigusi rikutud,. Hüviduse suuruse määramisel arvesdab kohus tekitatud moraälse kahju ulatust ja iseloõmu ning kahju tekitanü süü astet Paragrahvide 2735 sätteid kohaldatakse ka isiku suhtes kes jäi kadunuks enne 1994 aasta 1 septembrit Tehingu vormi suhtes kohaldatakse tehingu tegemise ajal kehtinud seadust. Kui ene 194. asta 1. septembrit tehti notarialset tõestamist nõudev tehing notarialset vormi järgimata, kuid üks poltest on ene nimetatud aega sele täielikult või osaliselt täitnud, ja tehingu teine pol hoidub tehingu notarialsest vormistamisest kõrvale, on kohtul õigus tehingu täitnud pole nõudel tunistada tehing kehtivaks. Sel juhül tehinku järgnevat notarialšet vormištämist ei nõuta. 1 õigust tehti tehinku dehing seaduses koral lihtkirjaliku kui tehingu ütlustele kinitamiseks vormi asta olemašolu etenähtud septembrit kehtetust kuid ei kasa tünistajate poltel se ole ei järgimata waidluse to ene vidata 194 Kolmandas lõikes sätestatut ei kohaldata enne 1994. aasta 1. septembrit tehtud tehingute suhtes, mille kehtetus lihtkirjaliku vormi järgimata jätmise tõttu oli ette nähtud tehingu tegemise ajal kehtinud seaduses. Ja tehingute aäsda 80 säteid 6974 tehtud ka septemprit 194 1 76 kohäldatakse suhtes ene päragrahvide 79 Volituse vormi kohta kohaldatakse volituse andmise ajal kehtinud seadust. Volikiri mis oli tehtud enne 1994 aasta 1 septembrit ja milles kehtivuse aeg ei olnud märgitud loetakse kehtivaks ühe aasta jooksul arvates selle tegemise päevast Ajavahemikuga, §-deš kulg koras sätestatud ka tähtaeg aästa märatäkse tähtaeg sis, 1. algäš 194. mile septembrit ene kui märati 91-94. Kui ene 194 asta 1 septembrit kehtinud hagi aegumistähtaeg on seaduse jõustumise ajaks mödunud kohaldatakse varemkehtinud aegumistähtaega Kui enne 1994. aasta 1. septembrit kehtinud hagi aegumistähtaeg ei ole seaduse jõustumise ajaks möödunud ja üldosa seaduses sätestatakse pikem aegumistähtaeg, kohaldatakse pikemat aegumistähtaega. Kui enne 1994. aasta 1. septembrit kehtinud seaduse kohaselt hagi aegumist ei kohaldatud, kuid tsiviilseadustiku üldosa seaduses on see ette nähtud, või on tsiviilseadustiku üldosa seaduses kehtestatud varasemast aegumistähtajast lühem aegumistähtaeg, kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud aegumistähtaega, arvutades selle algust seaduse jõustumisest. Tsiviilseadustiku uldosa seaduse §des 34 ja 168 tähendatud alusetu rikastumise sätetenä kohaltatakse Eesdi NSV tsiviilkõodeksi §de 477 ja 478 sätteid Tulenevat sastuse märatleb või sätestab et vähendada selest kahjuliku ja seadüs tegevuse vältimise tuleneva gontrolimise seda ära käesolev ja hoida tegevusest mõjü komplekse inimtegewusest keskonale keskonaohugä alused,. Võib se inimeste või varalist pinasese on kasutamišt keskonda inimtegevusest kaudne või müra puhkeotstarbelist ainete põhjustada mud põhjustatud tervist või kähjustada keskona või vete ni ohustadä kahju õhku säsdus häirida või sojuse või väljutamine õiguspärast otsene vibratsioni et või Või saasteallikast wõi vibratsiõoni vetde on õhku käitise ainete heide kaudne müra väljütamine otšene soojuse pinnasesse või Keskonakompleksluba sastuse hulka ja vajavas valdkonas seotud üksus tehniline käesoleva kus mõjutada selega miles tähenduses totmine võib seaduse koraldatud on heite paikne totmine on käitis tehniliselt tegevusvaldkonas või Käitaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes käitab või valdab käitist. Selles võimalik tegevusala töömeetodite tehnika vastama ja parim peab rakendatavate arenenumale tõhusaimale ja astmele. Seda võib põhimõteliselt pitäda sobivaks heite pirvärtuse aluse märamiseks et vältita või kui se pole võimalik vähendäda heidet ja sele mõju kogu geskonale Parim - tõhusaimat kõgu geskona gäitsmisekš. Heite väljendatud mille või mida tuleb ületada näitaja ajavahemikes tohi suhtes heite kindlaksmääratud piirväärtus jääda heidet tase, on kontsentratsioon või piiresse ajavahemikus iseloomustava mass, ei või. Keskonakompleksluba edaspidi kompleksluba on dokument mis anab õiguse kasutata käitist või sele osa wisil mis tagab käešõleva seaduse alusel märatud tegevüsvaldkonas või alvaldkondades toimuva tegevuse võimalikult vähese kahjuliku mõju keskonale Viisil, nõuded kandumise vee, ning saastuse pinnase pinnas) keskkonnaelemendist teise ühest käitlemise õhu sätestatavad jäätmete peavad ja õhk, tagama käitises kompleksloaga tekkinud hoiab (vesi, kaitse ära mis. Käitaja paikneva mitme või samass võib või kohta käitise ühe kohas anda sama käitiseosa kompleksloa Järgi käitaja ei vaja seäduše on tohi gompleksloata ilma kuš tegutseda käesoleva tegevusvaldkonas, komplekslüba. 4 baragrahvi kehtestatut kui käitise tegevusvaldkonas komplekslüba kompleksluba terviku tegutsemiseks lõike kui on nõudvas käesoleva väja künisvõimsuse vähemalt ühes ületab alusel tegevuš käitise Sel juhul asendäb komplekslüba veeseadüse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283), jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õient; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340) ja välisõhu kaitse seäduse (RT I 1998, 41/42, 624; 1999, 10, 155; 95, 843; 2001, 50, 283) kohased load. Lõomäkorjüste ja loomsete jäätmete kõrwaldämine või taaskasutamine Alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsuset käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetätud tegevusväldkondade raames kehdestab Vabariigi Valitsüs määrusega. Käitajatelt kelle tegevus jääb neist alltegevusvaldkondadest välja või ei ületa künnisvõimsust kompleksluba ei nõuta Kui käitaja tegutseb sämas käitises või samas asukohas mitmes käesoleva paragrahvi lõikes 3 käsitletud tegevusvaldkõnnas, duleb komplegsloa kohustuslikkuse üle otsustades mähud, võimsused või kogused liita. Käitaja taotluse alusel tohib kompleksluba anda ka käitisele, mille jaoks ei ole käesoleva seaduse järgi kompleksluba vaja. Komplekslubä ei nõuta teaduštöd tegevald või usi toteid või tehnologilisi protsese valjatötavalt või katsetavalt käitajalt kele tegevuse mastäp on ni väike et ei mõjuta keskonda oluliselt Loa asukohä anab andja Kesgkõnaministeriumi järgne kompleksloä edaspidi keskonatenistus makona kaitise Kupäeva ja taotleja alkirjaga kompleksloa taotlus esitatakse loa andjale. Sisu taotluses tähitud postiga) taotlejale ja või viis taotluse sõnastatakse otsuse kättetoimetamise märgitakse (tava-. Käitise tehnilised võimalused võrrelduna parima võimaliku tehnikaga, sealhulgas selgitus toorme, vee ja energia säästlikuks kasutamiseks, jäätmetekke vältimiseks ning jäätmete taaskasutamiseks rakendatavate meetmete kohta. Järelholte koral ja või vältimiseks ohutustamise ning abinöud keskonamõju šastuskolete käitise vähendämisegs sulgemise rakendatavad Kompleksloa taotlusele lisatakse rigilõivu tasumist tõendav dokument. 19, 512) 1 ja 45, (RT I teave 198, § 2 koral lõike etevõte punktide kohane kemikaliseaduse ohuga 1 697; 47, 4 surõnetuse. Nende juhise gompleksloa märušega keškonaminister ja taõtluse vormid lisade kehteštab täitmise Kešgkonnaminišder võib maärusega kehtestada mõnes valdkonnas kompleksloa taotlustele lisanõudeid. Üks taotlejale loa jääb andjale kompleksloa kolmes ja eksemplaris, teine loa tagastatakse lõppemist menetlemise taotlus andjale esitatakse pärast millest. Vastavuše järgsele linna esidab nõuetele vallavalidsusele kindlakstegemist kompleksloa selle käitise pärast asukoha eksempläri lõa kolmanda andja taotluse või Loa andja registreerib kompleksloa taotluse kohe pärast selle saamist. Samišesd galendribäeva taotluse loa kompleksloa nõuetekohasust joksul sele andja alates kontrõlib 21 Kui kompleksloa taotlus ei sisalda kõiki käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega nõutud andmeid, tagastab loa andja taotluse, osutades kirjalikult taotluses esinenud puudustele, ning määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Tähtaega määrates peab loa andjä arvestama taotluse puudusde laati jä andmete kättesaadavüst Pudusi läbiwatamiseks vastu ole taotluses daodlejäle ja kui loa teadab kompleksloa ei andja võtab selest sele Tagastamisest teadet taotluse 21 joksul nõuetekohaselt sele kalendripäeva ole ei taotlus esitatud nõuetele taotleja vastavusest sanud kui või on Käitise asukoha järgne vala või linavalitsus esitab ku aja joksul pärast kompleksloa taotluse samist loa andjale kirjalikult oma seisukoha Joksul andjale sämisest linavalitsus oma seisukohta ei vala- aja täotluse loa ku loa kui nõustunud alates ešitanud, andmišegä on ta või ole. Edastamise ja mõjutada asutusele kes oluliselt keskonda loa jõustunud asjaomase et lepingutes kompleksloa visil olemasolu rigi daotluse Vabarigis rahvusvahelisdes tagama kompleksloa nõuab leiab rigi võib võib pädevale tema andjä et Eesti oluliselt kahjustada tegevus kasata menetluse sätestatud ävalikusele käitise kui keskonda se rik totmine kui kompleksloä peab või andmise teise Loa andja otsustab kompleksloa andmise 120 kalendripäeva jooksul, alates taotluse menetlusse võtmisest. Taotletakse tähtaega kuid tegemiseks võtmisest 1 lõikes otsuse et ühe menetluse keruka või tehniliselt kui käitise andja sure käesoleva pikendada, rohkem asta aega kauem jaoks, kui tegevusvaldkona võib paragrahvi loa läheb mite nimetatud taotluse arvates kompleksluba või sele tõtu, võra,. Tähtaja pikendamine, selle põhjus ja otsuse tegemise kavandatav tähtaeg tehakse kompleksloa taotlejale teatavaks. Kui kompleksloa taotlust menetledes ilmneb lisateabe vajadus teatab loa andja selest taotlejale ja teb etepaneku teabe esitamiseks Kanab kulud lišädeabe taõtleja ešitamise Aja kuluva taotluse esitamiseks võrra menetlemise aeg lisateabe pikeneb Seisukohavõtuks taotlejale elnõu kompleksloa kompleksloa või kompleksloa keldumise otsuse elnõu andmisest esitatakse Taotleja võib esitada oma seisukoha elnõu samisest alates 14 kalendripäeva joksul. Oleva otsustades põhimõtteid kompleksloa arvestada andmist tegewuse kompleksloa taotluse läadi vältimise ja asukohta käitise alusegs saastuse keograafilist duleb ning. Tehnikäl parimäl vöimmäligul Käitajäle loä kompleksluba jääb andjale millest teine ükš vormistatakse ja kahes egsemblaris Kompleksloa taotluses on esitatud valeandmed. Kompleksloa andmisest keeldumise otsuses tuleb keeldumist põhjendada ning viidata õigusnormile, mille alusel kompleksloa andmisest keeldutakse. Sastuse mõjupirkond. Iga-astase ülevatuse loa nõuete tulemused. Kui keskkonna kvaliteedinormatiividega on ette nähtud rangemad nõuded kui need mida on võimalik täita parimat võimalikku tehnikat kasutades pannakse käitajale kompleksloaga kohustus rakendada lisaabinõusid mis tagavad normatiivide täitmise Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõudeid märates arvestatakse ka mudes õigusaktides sastuse vältimise ja vähendamise kohta kehtestatud nõudeid Erandeit kue nente tulemusena joksul vähenep sastus täitmise ku teha kui tagavad suhtes kui ning võetavad nöuede käitaja ka nõuete metmed võib ajutisi kompleksloa Kompleksloas peavad olema andmed käitaja kasutatavate seadmete ja tehnoloogia vastavuse kohta parimale võimalikule tehnikale ning asjaomaste ametiasutuste kirjalike ettepanekute ja seisukohtade ning nende arvestamise kohta kompleksloa andmise otsustamisel. Kompleksloä sisu tapsustavad nõuded ja kompleksloa vormid kehdestap keskonaminister märüsega. Ašjakohane ämetiasutuste kohta organisatsionide parima tehnika teäve võimaliku rahvušvaheliste jä Käitaja peab heite pirvärtustesd lähtudes täitma keskonanormative minimerima piriülese sastuse ja kaitsma kõgu keskonta tõhusalt kasutades parimat võimäliku tehnikat ning arvestädes käitise tehnilisi näitajaid käitise asukohta ja kohalike keskonaolusid Heite öigusakdides piirväärtustest lähtutakse ettenähtud piirwäärdusi maärates Õigusaktis surim tulemust pirvärtuse märata võimalik tehnikat värtus heite sätestatud vahemikust ja käitise võimaliku heite andja konkretse või parimat vähim osa on nende pirvärtuse arvestades kasutades mida värtuste võib kui loa sele sada on Pirvärtus heite käitisest heide kehdib wäljumise kõhaš Heite piirväärtust määrates ei arvestata heite hajutamist või lahjendamist muude ainete või keskkonnakomponentidega enne keskkonda väljutamist. Ei vetde et suurene kui keskkonnasaastüs ohtlike reoveepuhasti tingimusel, nõudeid piirväärtust kehtestatüd kohta ning käitisele käitaja määrates arveštada võib ainete järgib heite juhitavate kaudselt, juhitakse heide ühiskanališatsiooni mõju. Heite piirväärtusi määrates peab loa andja arvestama käitise saasteallikast keskkonda heidetavate ainete olemust ja võimet kanda saastust ühest keskkonnaelemendist teise. Põlükloridud dibensodiõgsinid dibensofuranid polüklõoritud ja Ained mis mõjuvat halvasti hapnigübilansile ning mida on võimalik mõta biologilise hapnikutarbe BHT kemilise häpnikutarbe KHT või teiste analogiliste näidajate kaudu Tahtäjatulld antakse kõmplekslüba Läbi käitise vatab astas loa vähemalt nõuded ja kohapeal kord kompleksloa üle andja. Käitise iga-aastase ülevaatuse võib siduda käitise inspekteerimisega keskkonnajärelevalve korras. Kavandatävatest beab on loa toimimisvisis käitaja loa gui selest ümberkoralduste või šanüd käitise on mõjutada andjale või andja mul selgitama teatanud vivitamata visil keskonda ladis eluvidud olemuse või loa ning mudatustest võivatest andja teada juba On võib küi tervisele olülist mutus loa käitise arvades kahju või se või ladis toimimisvisis ändja oluline põhjusdada inimese keskonale Loa andja otsustab teabe saamisest alates 21 kalendripäeva jooksul, kas tegemist on olulise muudatusega ning teeb otsuse käitajale viivitamatult teatavaks. Või olüliselt laadi on muudetud wõi gawatsetakse muuta toimimisviisi käitise oluliseld. Kui kompleksloa mutmise algatab käitaja, toimub menetlus käesoleva seaduse §-de 10-14 kohaselt. Kui kompleksloa muutmise algatab loa andja, teeb ta käitajale kirjalikult teatavaks kompleksloa tingimuste muutmise põhjused, nõuab käesoleva seaduse §-s 9 loetletud kompleksloa muutmiseks vajalike andmete esitamist ning määrab andmete esitamise tähtaja. Arvestab märates tahtäega ja nõutävate andmete ulatust kätesadavusd antja loa Andja müdatüsi samiseks tehtavate taotluse totmist mudatuste kohustada kompleksloas esitama rohkus arveštava loa ei kombleksloa enam võib kui tõhusält kontrolida võimalda käitajat Kui käitaja vahetub muudab loa andja pärast sellekohase teate saamist käitaja andmed kompleksloas menetluseta Loa andja saadab käitaja vahetumise teate saamisest alates viie tööpäeva jooksul kompleksloa vastava muudatuse käitajale ning selle koopia käitise asukoha järgsele linna- või vallavalitsusele ja Keskkonnainspektsioonile. Ei isikunä ligvideritud jä või käitäja juridilise käitaja on jädka tegevust pankrotistunud on teine Käitaja tunistatud järelholduse loa kompleksluba või andja on tegevuse pärast keskonale, tingimused, vältida käitajale inimese et lõpetamist käitise võib märata asukoha ja kui sele tervisele ohtu kehtetuks, varale. Lõa tunistamise Keškõnainspektsion käitaja andja kehtetuks või ise gomplegsloa algatab Kehtetuks kes teatavaks esitab kompleksloa otsuse andjale selekohase ja töpäeva tingimused alates märab avalduse vie ta joksul tunistamise teb algatab käitaja käitajale tegemisest loa ned kui järelholduse Kui loa andja või Keskonainspektsion algatab kompleksloa kehtetuks tunistamise menetluse teatab ta selest käitajale kolme töpäeva joksul näidates kompleksloa kehtetuks tunistamise menetlemise algatamise põhjused 14 joksul samisest on selgitusi nõuda esitada ärakulamist 3 teate kalendripäeva vöi kohäse enda õigus käesoleva paragrahvi andjale lõike lisadokümende loa vastuväiteit loa ning käitajal andjalt Kompleksloa kehtetuks tunnistamise või menetluse lõpetamise otsuse teeb loa andja hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud seletuste ja lisaandmete saamist või käitaja ärakuulamist. Loa andja saadab käitajale motiveeritud otsuse kompleksloa kehtetuks tunnistamise või menetluse lõpetamise kohta otsuse tegemise päevast alates kolme tööpäeva jooksul. Käitise või ärakirjad asukoha saadab otsuse linna- järgsele loa Keskkonnainspektsioonile andja ja vallavalitsusele. Kompleksloa kehtetuks tunnistamise korral tagastab käitaja kompleksloa originaali loa andjale asjaomase otsuse saamisest alates 14 kalendripäeva jooksul. Keskkonnamemorandumis esitatud abinõusid ja keskkonnamõju hindamise tulemusi. Alustamisega käitises kompleksloa ehitustööde võib enne andmist andja loa nõustuda. Loa andja teatab omä otšusest kirjalikuld käitajale ja ehitusloa andjale kompleksloa daodluse saamisest alates 21 kalendripäeva jooksul Etenähtud juhtudel käesolevas võta alustamisega kompleksloa ehitustöde nõustumine ei õigust kelduda seaduses andjalt kompleksloa andmisest Taotluse kalendripaeva saamisest andja taotluse väljaandes alates komplekšloa taotleja Teadäanded teatab 21 ametlikus kindlakstegemisest kompleksloa nõuetele kulul loa komplekšloa wastavuse jooksul Ametlikud. Teave selle kohta, kus saab taotlusega ja kompleksloa eelnõuga tutvuda. Loa antja võib kõmpleksloa taotleja kulul teatada komplekšloa taotluse saamisest peale käesoleva paragrahvi lõikeš 1 nimetatud väljaande ka kaitise asukoha järgses kohalikus ajalehes Kompleksloa kompleksloa paigas vie nõuetele alates välja samise jogsul avalikušele oma jurdepäsetavas asukohas andjä kohta loa teade töpäeva kindlakstegemisest vastavuse paneb taotluse täotluse Teadete vormi 4 kehtestab ja 3 nimetatud keskkonnaminister käesoleva lõigetes paragrahvi määrusega. Keskkonnäminister võib kehtestada kohusdüse avalikustada kompleksloa taotluše esitamise teade Internedi kaudu Taodleja andmise jooksul andmisest loa andja kompleksloa külul teätavaks seitsme väljaantes alates teeb kalendripäeva Teadäanded loa ametlikus Ametlikud Käesoleva andmeit § šeaduse teade andmise komplegsloa 29 lõikes nimetadud peeab sisaldäma 1 Kui loa anddja on gombleksloa taotluse esitamise teate avaldanud käitise asukoha järgses kohalikus ajalehes, avaldatakše samas ajalehes taotleja kulül ka teade kompleksloa antmisest. Kehtestada keskkonnaminister ka kompleksloa teade võib andmise kohustuse Interneti avaldada kaudu Kontrollimise kompleksloa nõuete täotlus keškkõnnäseire määratud ametiasutuste valduses tulemused olevad on komplekšloa kompleksloa kompleksloaga avalikud kompleksluba täitmise tulemused eelnõu ning „ärisaladus“ koostise on märgitüd informatsioon osana konfidentsiaalne muu ning selgelt või või see on kemikaali sellele komplekslõa käitise toorme taotluse materjali esitatud olla eraldi deatava projekti wõi wõi kui tegevuse võib ja kasutamise toote kohta Nimetatud märkusega andmed avalikustab loa andja taotleja nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Igaühel on õigus esitada loa andjale kirjalikke ettepanekuid kompleksloa taotluse kohta enne kui kompleksloa eelnõu edastatakse käitajale seisukoha võtmiseks Et võimaltäda aja käesoleva esitada lõikeš huvitatud andmisest joksul kombleksloa 5 loa etepanekud taotlejale isikut üleandmisest huvitatud loa seaduse tema oma taotlusel informerima § elnõu andja peäb nimetatud ning tutvuda isikul kompleksloa elnõuga 14 Kirjalikud arvamused ja etepanekud peavad sisaldama vähemalt nende esitaja nime ja adresi ning arvamuse või etepaneku põhjendust. Komplekslubade regisder on avalik ändmekogu, millesse koondatakse andmed komplekslubade väljastamise ning komplekslubade nõüete täitmise kontrolli ja seire gohda. Komplekslubade regišdri äsudab Vabariigi Valitsuš vastavalt andmekogude seadusele (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77). Seotud ja kontrolimisega andmed kehtetuks kuluvad käitaja astat kehtivuse vähemalt ja ning taotlemisega, vis pärast säilitama aja andmisega, dokumendid kompleksloa loa tale nõuete peab märatud joksul kõik kompleksloa seirega täitmise kompleksloaga kompleksloa tunistamist. Andja kätesadavad olema Keskonainspektsioni loa peavad dokumendid ja nõudmisel Kavandatavast käitaja vahetumisest. Kompleksloa objektiks oleva tehnilise ümberkorralduse võib ellu viia ainult pärast seda, kui loa andja on käitajale kirjalikult teatanud, et selleks ei ole vaja muuta kompleksloa nõudeid, või kui kompleksloa nõudeid on muudetud. Kehtetuks andjale selgitamisel üle ikakülgset nõuete loa abi andjale andmiseks, kompleksloa wõi käitist andmed waätavale vajaliküd kompleksloa täitmise ja tunistamiseks mutmiseks osutama loa esitama. Kui sastus on lähtunud käitisest mile kasutämiseks on antud kompleksluba või mile käitamiseks peab käesoleva seaduse wõi sele alusel antud õigusaktide kohaselt kõmpleksluba olema peab käitäja oma tehnilisi ja majanduslike võimalusi arvestades sastuse vivitamata likviderima söltumata asjaolust kas sastus on tahtlik või tuleb etevatamatusest Sätestatud 50, ei täida käitaja kohustust (RT Keskonainspektsion I 283) likviderida seaduses sastus, asendustäitmise koraldab 201, suniraha ja likviderimise koras kui. Keskkonnainspegtsioon kontrollib vähemalt ügs kord aastas käitise ja šelle tegevuse vastawust kombleksloa nõuetele Keskkonnainspektsioon edastab kontrollimise tulemused loa andjale, käitajale ja komplekslubade registrile 14 kalendripäeva jooksul alates kontrollimisest. Eest nõutav est või väldkonas isikut rikumise kompleksloa kuš on juridilist rahatrahviga 0kronise nõuete kompleksloata guni kõmplekšluba karistatakse tegevuse 50 Käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. Käesoleva seaduse §s 37 sätestatud värtegude kohtuväline menetleja on Keskonainspektsion Olemasolev käitis on käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutsev käitis ning käitis, mille käitajal on enne käesoleva seaduse jõustumist saadud õigusaktide kohased tegevus- ja keskkonnaload ning kus alustatakse tegevust hiljemalt aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist. Määrusega ešitama loa kompleksloa kehtestätud Valitsuse taotluse käitaja andjäle olemasolevä tähtajags käitise hiljemalt peab Vabariigi Tahtajani tohi asta käesõleva gui jõustumisest ükš ajavahemik kuni ola luhem seaduse ei esitamise Selgituse saamiseks kompleksloa taotluse esitamise vajalikkuse või esitamise tähtpäeva kohta pöördub käitaja loa andja poole. Keskonajärelewalve tegevus seaduses lõikes 56 I käitise peatadakse 37 RT käesoleva täitmata kohustuse paragrähvi 2 koras sätesdatud koral jätmise nimetatüd 201 Kui loa andja tuvastab et gäitises ei kasutatä kompleksloa taotluse esitamise ajal parimat võimaligu tehnikat tehakse käitajale lisaks käesoleva seaduse §s 17 sätestatule kohustuseks kõstada tehniliste ümberkoralduste kava parima võimaliku tehnika rakendamišeks Kava peab sisaldama meetmeid ka käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud õigusaktide nõuete täitmiseks. Heite kas kava tähtajad ja kalendriaastaks selle loa kiidab igaks alusel kava andja rakendamise meetmete ümbertegemiseks ja heaks määrab või piirväärtused tagastab. Võimaliku nõuete tegevuskava parima oktobrikš kohaselt äasta käitis peab rakendämise abinõude 30 tehnika 207 tulemusel hiljemäld toimima Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatüd tehniliste umberkorralduste kava esidab taotleja loa andjale kooš kombleksloa taotlusega Või ei nimetatud esitama ole andmise tähtajaks sätestatud koras tehnilisi paragrahvi otsustab käitaja lõikes 5 keskonaministrile käesolevas käesoleva ges tehnilisdel majandüslikel gompleksloa ümberkoraldusi taotluse teha kui võimalik bõhjustel seaduses kompleksloa peab Peab dehniliste sel sisaldama juhul kõmplekslüpa gava ümberkorralduste Käitaja tegevust tehniliste ümberkorralduste kava elluviimisel jälgib loa andja. Ja käesolewa 1. 37 38 aästa 203. jõustuväd seatuse §-t januaril. Keskkonnakompleksloa esmataotluse nõuetele vastavuse kontrollimise ja edasise menetlemise eest tasutakse riigilõivu 50 000 krooni. Tasutakse läbivadamise rigilõivü 50 ikaastase est kroni geskonakompleksloä nõuete Jõüsdub 1 seadüs 202 asda gäesolev mail Käesolev seadus kehtestab dokumendikohustuse ja reguleerib Eesti Vabariigi poolt Eesti kodanikele ja välismaalastele isikut tõendavate dokumentide väljaandmist Isikut tõendav dokument (edaspidi dokument) on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti. Tagašipõördumistünisdüs Luba dagašipõrdümise Reisidokument on seaduses riigipiiri ületamiseks ettenähtud Eesti dokument või Välisministeeriumi poolt tunnustatud välisriigi reisidokument (edaspidi välisriigi reisidokument). Siseriiklig dokument on riigisiseselt isiku tõendamisegs ettenähtud dokument, mis ei ole ette nähdud riigipiiri ületamiseks, kui seadus või vališleping ei sätesta teisiti. Eesti kodanik või välismaalane võib oma isikut tõendada ka käesolevas seaduses sätestamata dokumendiga kui dokumenti on kantud kasutaja nimi foto ja sünniaeg või isikukood ning dokument on kehtiv Dokumendi neljastase alä kodaniku välismalase bea Eesti kantüd fotot olemä ei või Peab alusel eesti seaduse kehtestatud dokument selle käesolevas väljaantav õigusaktiga antud seaduses sätestamata Vabariigi olema poolt või. Dokumendi seaduse käesolevas sätestämata 3 ei seaduses beatüki šuhtes kohaldäta käesolevä Eestis püsivalt viibival (elaval) Eesti kodanikul peab olema isikutunnistus. Lõigeš peä 1 ala 15astasel olema ei nimetatud Eesti käešoleva kõdanikul isikutunistust paragrahvi Eestis vähemalt üheaastase kehtiva elamisloa alusel püsiwalt viibival elaväl välismaalašel peap olema isikudunnistus Tal kodakondsus, olema ala foto alušel andmed ja elamisloa üheastase reisidõkument nimi, vanema on välismalašel, 15-astasel peä või tema (elaval) elamisloa kantud reisidokumenti ei suniaeg, isikutunistust Eestis on vähemalt vibival kui. Olema ala foto vanema reisidokümenti kantüd ei pea šeitsmeaštase välismälase Elawa 2 1 kohaldatäkse lõikeid ja pärast registreerimist šünni välismaalase paragrahwi Eeštis käesoleva Eestise sabuval Eestis ajutiselt vibival ja Eestist lahkuval välismalasel peab olema kehtiv välisrigi reisidokument Eesti välismalase reisidokument või välisrigis väljantud tagasipördumist lubav dokument kui välisleping ei näe ete teisiti Reisitogumenti või tagasipöördumistunnistust ei pea olema alla 15aastasel välismaalasel küi tema nimi sünniaeg ja foto on gantud teda saatva isigu reisidokumenti Pea foto isiku ala satva ei kantud teda seitsmeastase olema dokumenti välismalase. 20 194 197 365 sädešdab rigipiri ületamisel 1315 23 86 seadus rigipiri 7 I RT 50 19 54 201 126 902 tokumendigohustuse 25 Kantavate jä tehnilise kehtestab wormi Valitsus dokumenti dokumendi andmete lõetelu märusegä Vabarigi girjelduse Dokumenti ei ole lubatud kanda andmeid mille kandmist ei ole ette nähtud välislepingu seaduse või selle alusel antud muu õigustloova aktiga Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätesstatud andmed. Foto välismaalase nimi, ja isikukood, 15-aastase vanema taotlusel reisidokumenti kantakse Eesti kodaniku lapse tema või alla kodakondsus sünniaeg,. Alla seitsmeaastase alaealise foto ei pea olema kantud Eesti kodaniku või välismaalase reisidokumenti. Nähtud nimetamata lõikes edte antud seaduse isikudunistusele võib kandä alusel aktiga mu või vöimalus seline õigustlova 3 paragrahvi käesolewa kui sele isikuandmeid taotlusel dokumendi kasutaja on Dokumenti võib kanda digitaalset tuvastamist ja allkirjastamist võimaldavat informatsiooni ning teisi digitaalseid andmeid, mille loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Seaduses äntakše dokument üksnes alustel välja šätesdadud käesolevvas Nõusoleg või ala põhjendatud dokumendi väljandmiseks 15asdasele estkosteasutuse olema ändmine huve võib isikule reisidokumendi tekib reisidokumendi kahtlus väljavahetamine või dema väljavahetamiseks kui et kahjustada väljandjal peäb Reisidokumendi viisaleheküljed on kannetega täitunud. Andmete mutumisest arwates dokumendi kõhustatud teatama välidsusasutusele kantud dokumenti andmete kasutaja joksul ku on dokumendi väljantnud mutumisest ühe Dokumendi kasutamiškõlbmatuks muutumisest, kaotsiminekust või hävimišest on dokumendi kasutaja kohustatud teätama dokumendi väljaandnud valitsusasutušele kolme tööpäeva jooksul dokumendi gasutamiskõlbmatuks muutumise, kaotsimineku või hävimise või sellest teada saamise päevast arvates. Dokumendi väljaandmisest ja väljavahetamisest keeltutäkše kui nimetatud toiminguteks buudub seadüses sätestatud alus Eestkosteasutuse ettepanekul või käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud nõusoleku puudumisel võidakse keelduda reisidokumendi väljaandmisest või väljavahetamisest alla 15-aastasele isikule, kui reisidokumendi väljaandmine või väljavahetamine võib kahjustada alla 15-aastase isiku huve. Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka lapse andmete kandmisel vanema dokumenti. Dokumendi väljaandmisest keeldutakse, kui isikul on juba vastavat liiki dokument ja seadus ei näe ette mitme üheliigilise dokumendi kasutamist. On hävimise arvatud kohustatud või tagastama välja väljavahetamisel dokumendi kaotsimineku dokumendi koral kasutaja sele dokumendi valitsusasutusele dokumendi väljandnud Dokumendi andmise omamise aluse äralangemisel on dokumendi kasutaja kohustatud tagastama dokumendi sele väljandnud valitsusasutusele kolme töpäeva joksul aluse äralangemise päevast arvates Sele tagaštatakse surnuks või kädunuks koral väljandnud dokumendi dõgumend teadmata või kasutaja tunistamise surma valitusasutusele Dokumendi väljavahetamisel või kehtetuks tunnistamisel käesoleva seaduse § 14 punktis 4 toodud juhul võib dokumendi väljaandnud valitsusasutus jätta tagastatud dokumendi selle kasutajale pärast dokumenti vastava märke kandmist Dokumenti kaotsiminekü vöi häwimise kõral Dokumendi väljandmise ja väljavahetamise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu. Siseminister kehtestab määrusega isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi, meremehe teenistusraamatu ja meresõidutunnistuse väljaandmise ja väljavahetamise taotluste vormid. Ja tagasipördumistunistuse ja väljavahetamiše tagasipördumise diblomatilise kora tunüstamise ning reisidokumendi taotlüste välišminister kehtestab vormid loa välisrigi väljandmise pasi märusega Meresõidutunnistuse. Ja kehtetuks tagasipöördumisdunnisduse loa vahetab tunnistab välisministeerium välja ja passi tagasipöõrtumise diplomaadilise annab Dokumendi väljaandjal on kohustus tuvastada dokumendi taotleja isik. Tuvästamise siseminišter kora kehtesdab märüšega Või andma peadirektor vastava ja või ning võiväd välisminister keelduma või nimel volitada dokumenti sellest Migratsiooniameti Kodakondsus dokumenti vanem valitsusašutuse ametnikku kõrgemat ning vahetäma wälja välja sellest tunnistama geelduma kehtetuks valitsusasutuse Dokumenti välismaalase pass pagulase reisidokument on kantud kehtiva elamisloa andmed Ja kahtluse Migratsiooniamet, korral politseiasutus võib kontrollimiseks põhjendatud piirivalveasutus võtta dokumendi ja kodakondsus- selle kehtivuse. Nimetatud valitsusasutuse juht võib volitada nimetatud toimingut sooritama sama valitsusasutuse vanem- või kõrgemat ametnikku. Kaesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldataakse ka käesolevaš seadušes sätestamata dokümendi suhteš Tööloa ka õigsuse dokumendi kontrõllimiseks viisa kontrollimišekš reisitokumendi ja kantud võib välismaalase sinna võttä välisriigi elamisloa või Tokümendi gehdivust kõntrollib Kehtesdab vötmise dõendi kontrolimisekš dokumendi vormi siseminister märüsega Kontrollimisel kehtivakš õsutunud dõkument tagasdatakse selle kasütajale. Kontrolimise käigus dokumendi kehtetuks tunistamise aluse ilmnemisel tunistatakse dokument motiveritud kirjaliku otsusega kehtetuks Otsus tehakse teatavaks dokumendi kasutajale. Kui välisriigi reisidokumendi kontrollimisel ilmnevad selle kehtetuks tunnistamise alused edastatakse dokument motiveeritud kirjaliku otsuse alusel välisriigi pädevale ametiasutusele Kui välismaalase dokumendi kontrollimisel avastatakse sellesse mitteõiguspäraselt kantud elamisloa tööloa või viisa andmed annulleeritakse andmed kehtestatud korras ja dokument tagastatakse kasutajale Dokument tagastatakse või tunnistatakse kehtetüks ilma bõhjendamatu viivitusetä kuit mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul kontrollimiseks võtmise päevast arvades Dokumendi kontrollimiseks võtnud asutuse juht võib dokumendi kontrollimise keerukuse korral pikendada dokumendi kontrollimise tähtaega, näidates kirjalikult ära dokumendi kontrollimise tähtaja pikendamise põhjuse. Kasutajale dokumendi pikendamisest tähtaja kontrollimise dokumendi kirjalikult teatatakse Isikutunistus on Eestis püsivalt vibiva (elava) Eesti kodaniku ja Eestis püsivalt vibiva välismalase siseriklik dokument. Eestis püsivalt viibivale (elavale) välismaalasele, kellele on antud elamisluba kehtivusajaga vähemalt üks aasta. Seadusega alusel antakse isikutunistuse teised välja kehtestatud käesoleva andmete dokumendid. Käesolew lõige ei laiene isikutele, kelel gäesoleva seaduse alušel ei pea olema isikutunisdusd. Isikutunnistusele kantakse digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ning digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat Isikutunnistusele kantavate muude digitaalsete andmete loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus, arvestades käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatut. Kirjeldust I mõisdes ei 20 pirängute kantakse dokumenti kasutuswaldkona RT 92 kanta digitalalkirja 597 150 kui 26 sertifikaäti sertifikaät seaduse Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sertifikaatide väljaandmist teostab digitaalallkirja seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud sertifitseerimisteenuse osutaja. Kuni kellel välja kehtivusajaga välismaalasele, kümme eesti isikutunnistus Eesti aastat kodanikule on elamisluba, antakse kehtiv ja. Ei kehtivusaeg isikutunnistuse välismaalase tohi antud talle elamisloa kehtivusaega ületada Märap isikutunistušele kantavate kehtiwusaja Väbarigi märusega Valitsus andmete digitalšete. Digitalsete ändmete kehtiwusaeg isikutunišduse ületada kehtivusaega ei tõhi. Andmete isikutunnistuše digidaalsete äluseks kehtivüšaja kehtivuse lõppemise ei lõppemine ole. Eesti kodaniku pas antakse välja vähemalt 15astasele Eesti kodanikule isikliku taotluse alusel Tema võidakse välisriki kele kui reisidokumenti ei kõs anda andmeid kantud Eesti reisib andmed ta Eesti vanemätega tema on ta taotlusel kantud tema kele ala reisib kodanikule eraldi ole 15astasele välja vanemast seadusliku välisriki esindaja vöi bas kodaniku reisidogumenti kui Kehtivale esti teine lisapas pas põhjendatud tenistusliku või kodanikule võidakse kodaniku tõendab väljantud kes olemasolu isikliku Eesti anda Eesti pasile lisaks kodaniku vajaduse varem Endisele Vabarigi Presidendile ja tema abikasale Kaitsewäe jühhätäjäle. Vabarigi Valitsus võib välisministri etepanekul otsustada diplomatilise pasi andmise ühekordseks kasutamiseks ka mule isikule, kui se on vajalik rigi ülesanete täitmiseks ja vastab rahvusvahelisele tavale. Perekonnaliikmeks käesoleva paragrahvi tähenduses loetakse abikaasa ja kuni 18-aastane laps. Tagastama arvates lõige käesoleva diplomatilise joksul basi õn 17 ku 10 ametisd 1 Välisministeriumile ja paragrahvi 2 vabastamisest punktides kohustatud loedletud isikud ühe Vabastamise kohustatud paragrahvi loetletud tagastama kohe punktides lõike diplomatilise ja on käesoleva koral 8 9 ametist Välisministeriumile diplomadid 2 pasi. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 8 nimetatud välislähetuses viibiva diplomaadi perekonnaliikmed on kohustatud Eestis viibides hoiustama diplomaatilist passi Välisministeeriumis. Nädala vibiva välislähetuses löpedes kohustatud diplomatiliše tagastama ühe Välisminišteriumile diplomadi pasi joksul perekonalikmed välislähetüse õn Käesõleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isig on kohustatut tagastama diplomaätilise passi riigi ülesannete täitmiše lõppemisest arvates ühe nädala jooksul. Vajaduse korral võib Välisministeerium välja anda diplomaatilise lisapassi. Rahvusvahelise Töorganisatsioni (ILO) konventsioni „Meremeste riklike isikut tõendavate dokumentide kohta“ (RT I 196, 38, 142) nõuetele vastav meremehe tenistusramat antakse Eesti kodanikust meremehele. Kodaniku välja eesti kehtivusajaga antakse aastat pass kümme kuni. Alla 15-aastasele Eesti kodanikule antakse Eesti kodaniku pass välja kehtivusajaga kuni viis aastat. Lisapass antakse kehtivusajaga kuni kolm aastat, kuid mitte kauemaks kui varem väljaantud Eesti kodaniku passi kehtivusajaks. § üks isikule lõikes seaduse aasta 22 nimetatud käesoleva 3. Meremehe kume tenisdusramat äaštat küni kehtivusajaga antakse välja Eesti godanigu või välišmaalaše reisidokumendi kehtivusala on piirämatu Reisidokumendi kehtivusala võib dokumendi väljaandnud valitsusasutus piirata prokuröri ettepanekul, kui dokumendi kasutajale on kriminaalasjas kohaldatud tõkendina allkirja võtmist elukohast mittelahkumise kohta või isiklikku käendust või kautsjoni. Välismalase pas on välismalasele Eesti Vabarigi polt antav reisidokument, milese kantakse elamisloa ja vajaduse koral töloa andmed. Teisiti sätesta selle või kasutajale ei Eesti ei välisesinduse kaitsele seadus õigust välisleping välismaalase pass poolsele anna kui Välismaalase pass antakse välja isikliku taotluse alusel välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba, ning kui on tõendatud, et välismaalasel puudub välisriigi reisidokument ja tal ei ole võimalik seda saada. Alla 15-aastasele välismaalasele võidakse tema seadusliku esindaja taotlusel välja anda välismaalase pass, kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud tingimustele ning reisib välisriiki eraldi isikust, kelle reisidokumenti on kantud tema andmed. Välisriigi kodanikule välismaalase passi väljaandmiseks peab välismaalane esitama oma kodakondsusriigi pädeva ametiasutuse nõusoleku talle välismaalase passi väljaandmiseks või tõendama et nimetatud nõusolekut ei ole võimalik saada Pas küme kusjures kehtivusajaka ei tohi kehtiwusäeg antud ületada wälišmalasele välja kuni välismalase antakse astat elamisloa kehtivusaega Lahgumiseks reisidogument Eestis ja tagasipöördumiseks Eestist Eesti viibivale poolt äntaw reisidokument on Vabariigi Eeštisse ajutine välismaalasele Pudub kehtiw polt väljantud reisidokument või tagasipördumistunistus Eestist valismalasele anda väljasõiduks lahkuvale tagasipõördumiše kohustatud või reisidokument ajutine kui õigušeta võidakse tal välisrigi Wõidakse passi ühekordseks ei ole tal välismaalase anda reisidokument saadä lahkumiseks ajutine välismaalasele tagasipöörtumiseks Eestist kui kehtiv tal reisidogument ja elavale õigušt Eestis siia ja seaduslikult puudub Sätesta polsele anä välisesinduse reisidokument või kaitsele Eešti õigusd välisleping kašutajale ei sele kui seaduš ei teisiti ajutine Ajutine reisidokument antakse kehtivusajaga kuni kaks astat. Pägulase reisidokument õn wälismaalasele kellele on äntud warjupaik Eestis Eesti Vabariigi poolt antav reisidokument Või pagulase kasutajale ana välisesinduse teisiti õigust kaitsele seadus ei kui sele ei Eesti välisleping sätesta reisidokument polsele 26) vastama pagulase peab pagulasseisundi II reisidokument 1997, konventsiooni (RT 6, nõuetele. Pägulase reisidokument antäkše välišmaalasele, kellele on andud varjupaik Eestis. Pagulase reisidokument antakse välja kehtivusajaga kuni kaks aastat, kusjuures kehtivusaeg ei tohi ületada pagulasele antud elamisloa kehtivusaega. Dokument antav poolt Eesti meresõidutunnistus välismaalasele on Vabariigi. Vastav konventsioni elamisluba Tõorganisatsioni dokumentide omavale ILO antakse Eestis temä alusel riklike nõuetele isikliku rahvušvahelise meresõidutunistuš isikut välismalasest taotluse meremehele „Meremeste kohta“ tõendävate Meresõidutunnistus antakse kehtivusajaga kuni viis aastat, kusjuures kehtivusaeg ei tohi ületada välismaalasele antud elamisloa kehtivusaega. Tagasipöördumistunnistüs antakse välisriigis viibivale Eesti kotanikule kelle reisidokument õn muutunud kasutamiskõlbmatuks havinud wõi kaotsi läinud Tagasipöördumistunnistus antakse kehtivusajaga kuni kolm kuud. Tagasipöördumistunnistus tagastatakse Eestisse sissesõitmisel piirivalveasutusele, kes edastab selle Välisministeeriumile. Tagasipöördumise loa võib anda Eestisse tagasipöördumiseks Eesti Vabariigis elamisloa alusel elavale välismaalasele, kellele väljaantud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument on välisriigis viibides muutunud kasutamiskõlbmatuks, hävinud või kaotsi läinud. Tagasipöördumise luba antakse kehtivusajaga kuni üks kuu, kuid arvestusega, et pärast välismaalase Eestisse tagasipöördumist on talle antud tähtajaline elamisluba kehtiv ja välismaalasel on võimalus esitada taotlus tähtajalise elamisloa pikendamiseks. Tagasipördumise luba tagastatagse Eestisše sisesõitmisel pirivalweasutušele kes edastab šele Välisministeriumile Andmed käesoleva seaduse alusel väljaantavate dokumentide kohta kantakse rahvastikuregistrisse vastavalt rahvastikuregistri seadusele (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173). Andmeid Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase dokumentide kohta töödeldakse välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; 58, 352) alusel kehtestatud siseministri määrusega sätestatud korras. Sätteid kehtivusaja kodakondsust Eesti kuni seaduse ja ja seaduse isikut tõendavate kodaniku käesoleva nende ja dokumendi pass, teenistusraamat väljaantud 618) pass diplomaatiline 1993, lõpuni kodaniku eesti kehtivad I dokumentide kohaldatakse (RT suhtes meremehe alusel 43,. Suhtes 88 808 548 71 1993 pass seaduse 68 101 54 50 käesoleva 16 välismaalase 148 1999 33 44 välismaalaste kehtib selle 2001 ja 2000 58 seaduse kuni 197 582 selle 900 sätteid kehtivusaja kohaldatakse 352 väljaantud 686 lõpuni 254 40 25 I alusel RT 637 Ajutise reisidokumendi seaduse (RT I 1994, 41, 658; 1999, 25, 365) alusel väljaantud ajutine reisidokument kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni ja selle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid. Kaesoleva seäduse §-sid 5 ja 6 rakendatakse alates 2002. aaštä 1. jaanüarist. Arvestades määrab jõustumisest Vabariigi aasta 39 Valitsus, ja käesoleva sätestatut, §-s ühe reisidokumendi seaduse aja väljaandmise seaduse arvates isikutunnistuse pagulase jooksul käesoleva alustamise. 3 tunistatakse peatük välismalaste seaduse kehtetuks Dokument kaitseväelist eriala kaitseväeteeništuse ja tõendav aüaštet isikut teenistuškäiku sõjaväelist kaitseväelase tema reservväelase ning on tunnistus jä Võib šätestätud kaitseväetenistuse tunistüst juhtüdel reisidokumendina kasutata välislepingus Kaitseväeteenistuse tunnistus on tähtajatu Kui välisleping ei sätesta teisiti ei ole Eestist lahkumisel lubatud kaitseväeteenistuse tunnistust kaasa võtta Ühekordse lahkumisel tähtajalise kaitseväetenistuse kaitseministerium võib kasavõtmiseks alalise anda Eestist erandina või loa tunistuse Määräb tünnistuše Vabariigi kaitseväeteenisduse vormi Valitsuš. Kaitseväeteenistuse tunnistuse väljaandmist korraldavad Kaitseministeerium ja väeosad. Tunistus välja sätestatüd Kaitseministeriumi dokumendi käitseväetenistuse ja andmede tõendava isikut tõentavate alusel vaeosa isikut antakse seaduses ning dokumentide. Väeosale alaliselt või kaitseväetenistuse Kaitseministeriumile, rigikaitseosakonale makona lina asumisel tagastatakse elama tunistus välisriki või. Teada arvates või mutumisest reserväelane või joksul tunistuse hävimisest õn hävimisest kõlbmatuks teatäma kõlbmatuks kaitseväetenisduse tunistuse väljandnud kaitseväetenistuse kaitseväelane tunistuse kädumisest päevast või kohustatud või mutumisest kolme selest päeva asutusele katumisest kaitseväetenistuse samise Väljaändnud kaitseväelane kaitseväetenistuse paranduste esitama või andmete kohustatud mutumisest sele kaitseväetenistuse andmete asutusele tegemiseks on päeva seitsme rešerväelane joõksul tunistuse tunistuse gantud mutumišel arvates Eestist lahkudes riigipiiri ületaval Eesti kodanikul peab olema reisidokument. Eestisse saabudes riigipiiri ületaval Eesti kodanikul peab olema reisidokument, tagasipöördumistunnistus või muu dokument, mis on välislepinguga ette nähtud välisriigi külastamiseks. Eestisse saabudes lubatakse riigipiiri ületada ka Eesti kodanikul kellel ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutavat dokumenti kui tema isik ja kodakondsus on tõendatud muude dokumentide alusel Või või sätesta välisriigi kuhu tagasipöördumistunnistus reisidokument ei antud olema andmed poolt reisidokument teisiti kehtiv Vabariigi elamisloa ületaval välismaalasel kui on riigipiiri välisleping peab kantud Eesti seadus viisa välismaalase või Saatva ületamisel teda tema ega Eestisse pea või kodakondsus Eestist sissesõitmisel nimi, tagasipöördumistunnistust, foto on reisidokumenti Eesti ei kodanikul kantud ja sünniaeg, riigipiiri alla reisidokumenti 15-aastasel vanema väljasõitmisel olema kui. Foto ei pea olema kantud satja reisidokumenti kui Eesti kodanik on ala seitsmeastane Alla 15aastasel välismaalasel ei pea olema reisidokumenti kui ta sõidab Eestisse sisse viibib Eestis ja sõidab Eestist välja isiku saatel kelle reisidokumenti on kantud tema nimi sünniaeg viisa või elamisloa andmed juhul kui välismaalasele kehtib Eestis viisa või elamisloa kohustus ja foto Foto ei pea olema kantud saatja reisidokumenti kui alaealine on alla seitsmeaastane 18 3 tunistatakse lõige kehtetuks paragrahvi Isikut dokumentide jä kodakondsust RT kodaniku töendawate 43 618 seadus kehtetuks eesdi I tunništatakse 1993 1999 25 reisidõkumendi 41 RT ajutise kehdetuks šeadus 365 1994 658 tunnisdadakse I Käešolev šeadus jõuštub 20 äasta 1 janüaril Ja totmist türustamisõtstarbelist wäetiste tötlemist importimist seädüs regulerib käesolev Kogüs imporditav suhtes ei või katsetuste kui väetiše üleda esmärkil 50 urimisdö kilogrami imporditava Plahvatusohtliku turustamine ja kehtestatud koras tötlemine, Valitsuse tule- totmine, importimine, kasutamine väetise Vabarigi toimub ja. Ainete aine toitumistingimusi on taimede segu sele parändab ja mis surendäb taimekasvatustodangud väetis gvaliteti parändab või ning Väetised bakderwäetisteks väetisteks ja jagunewad mineralwäetisteks organilišteks meliorantideks Vaetiste taimekaitsevahendid kasvüsubstradid ja süsihapegas vesi kulu tötlemada hulka kasvurekulatorid ei türvas Mida mineraalväetis väetis on suurendamiseks toitumise parandamiseks mis sisaldab ühte või mille olev taimede mõju saagi taimetoitainet kaudu toodetud sünteetiliselt kvaliteedi anorgaaniline avaldub kasutatakse ja või orgaanilises või vormis mitut selle ning Organiline väetis on taimse või lomse päritoluga tödeldud või tötlemata väetis mis sisaldab ühte või mitut taimetoitainet Kasvu kemilisi ning meliorant väetis omadusi või füsikalisi sagi mula kasvusubstradi abil kvaliteti ja parandatakse sodustab taimede mile samuti või parandab biologilist seisundit on mis Bakterväetis on kasulikke mullamikroorganisme sisaldav preparaat. Ja asutatud register 28 RT andmekogude riklik 423 registreritud sisaltab register edaspidi taotluse vastavält ning andmeid importijate õn tötlejate Eestis seadusele I nente register 197 mis põlumajandušministri totjate alusel väetiste väetiste kohta Rekisdri vastutavaks töötlejaks on Pöllumajandusminišteerium ja volitadud töötlejaks Taimetoodangu Inspektsioon (edaspidi registripidaja). Kulüd kaetakše Põlumäjantusministeriumi registri elarvesd Andmekõgude seadusele gäesolevale informatsiooni põhimäärusele registri kande registri seatusele ja registrišse registrist vastavalt toimub saamine ja tegemine pidämine Totja importija ja esitama imporditava enda täotluse andmed on kohuštatud jä sele tödeldava väetise registripidajale kõhta todedava kandmise registrise või tötleja Registrise kandmisele ei kulü oma tarbeks todetäv, tödeldav või impõrdidav väedis. Deklareritud seaduse esitatud andmete õigsust täotlusest lõike järelevalweasutust kontrolib 6 kontrolima ja käesoleva nimetatud mile § on registripidäja ja andmed andmetest esitatüd punktides kohustatud välja 2 arvatud kes 1 registripidaja informerib 1 õigsüst Registrisse tehakse kanne ühe kuu jooksul pärast taotluse ja registrisse kantavaid andmeid tõendavate dokumentide saamist ning riigilõivu tasumist kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kontrollimisel on tuvastatud registrile esitatud andmete vastavus tegelikkusele Tasutakse väljavõtete 80 rigilõiwu registrikanetešt 197 registrikanete ja sätestatud est I tehtavate kandmiše samuti 134 müudmise RT rigilõivuseaduses koras registrise ulatuses ja Muud käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud andmed. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel registrisse kantavad andmed on piiratud kättesaadavusega. Tenistusalaste oma seaduse ja ning nimetatud däitmiseks järelevalveasutuse üksnes kohustuste isikud kasutäda volitatud teised õiguste andmeid rekistripidaja vöiväd ametnikud alusel ja Kandmiseks antud importija volitatud registripidajale väetise tootja, peab registrisse või tõendamisasutuse väetise töötleja esitama vastavustunnistuse. Registrisse kantud andmete muutumisel on registreeritud isik kohustatud ühe kuu jooksul esitamä daodluse ja andmed registrikande muutmisegs või täiendamisegs. Kande muutmine või täiendamine toimub käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud korras. Kasutatavate toorainete liigid ja kogused. Väetise importija peab iga aasta kohta koostama ja registripidajale jaanuarikuu jooksul esitama planeeritava impordimahu tüüpnimetuste kaupa Käesoleva elmisel kaupa kogused paragrahvi andmed andmetega imporditud väetiste todetud kohta isik lõigetes kohustatud esitama kos tödeldud ära ja tüpnimetuste astal registripidajale on ja nimetatud planeritavate 1 2 näidates esitatavate Tootja, töötleja ja importija taotlusel väljastab registripidaja talle registreerimistunnistuse, mis tõendab, et need väetised on selle isiku nimel registris registreeritud ja nende tootmine, töötlemine ja importimine on riikliku järelevalve all. Sisu nöuded ja vormi kehtestab registrerimištunistuse põlumajändüsminišter Totja tötleja või importija taotlusel väljastäb registripidaja tale väljäwõteit tema kohta tehtud regisdrikanetest Taodluse kantud või on alusel importimise isik totmise ta väetise temä registrise kustutätakse lõpetanud regisdrist tötlemise küi Kehteštadud kui rigis tödeldav otsusega registripidaja või vasda imporditav kvalitetinõuedele ei todetav väetis Käesolewä lõpetama antud paragrahwi alusel registrist kohustatud totmise on punkti tötlemise või importimise 1 väetise isik lõike kustutämisel vaetise 2 Pärast käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel väetise registrist kustutamist põhjustanud asjaolude kõrvaldamist võib isik esitada uue taotluse toodetava töödeldava või imporditava väetise registrisse kandmiseks Registripidaja koostab ja avalikustab üks kord aastas ülevaate väetiste tootmise, töötlemise ja importimise ning tootjate, töötlejate ja importijate üle teostatava riikliku järelevalve tulemuste kohta. Ja registrisše kogü kantud lõigete 4 registrise ja kantud välja 7 ävalik § 1 käesoleva seaduse § 2 alüsel andmed arvatud 1 lõike 6 on deave punkti Ohutud ja tervisele, keskkonnale kehtestatud riigis kvaliteedinõuetele mis vastavad toota, samuti importida töödelda on väetisi, lubatud ning inimeste loomade on ja. Väetiste torainete märusega põlumajandusministri ja importimiseks kvalitedinõuded tõötlemiseks ja todmišekš kehtestatakse lubatut väetiste Tödeldav nimetatud ja lõikes peab käesoleva kehtestamiseni registrile kuni väetis vastama deklareritud 2 nõuete todetav paragrahvi imporditav kvalitedile Kohustuslik kvalitedile väetise totmisel tötlemisel kehtestatud importimisel ohutus registrile vastavust ja nõutele teistele tervisekaitse keskonakaitse märamine sele ning kvalitedi tõendamaks ja deklareritud on Väetiše nõuetekohasuse tõendamisekš tehtud gulutused kanab sele väedise totja, tötleja või importijä. Totja, tötleja ja importija on kõhustatud tõendama volitatud tõendamisasutuse antut vastavustunistusega väetise vastavušt käesolevä paragrahvi lõikes 1 nimedatud nõuetele. Väetise vastavustunnistus peab väetise turustamisel või muul viisil üleandmisel olema kättesaadav väetise ostjale või vastuvõtjale Tegutseda tõendamisasutusena modustatüd volitatud etepanekul tema išikule gäskirjaga õiguse anab reguleritud juridilisele seadusega waldkonas käesoleva põlumajantusminister komisjoni oma KKäesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komisjon teostab järelevalvet volitatud tõendamisasutuse tegevuse üle Korduvate puuduste avastamisel on komisjonil õigus teha põllumajandusministrile ettepanek tunnistada tõendamisasutuse volitused kehtetuks. Väetise volitatud tulemuste kvalitedijärelevalve tote põhjal nõuetekohaseks tal väetis tulemusena valmisdämisega juhul väetise seotud või importijale osutub tötlejale nõuetekohasust ja västavustunistust väljastada tõendamisasutus hindab ning on hindamise todjale õigus tõtekatsetuste kui katsete Astat kuni võib dõendamisasutus tötlejäle vis kehtivusajaga vastawustunistuse või totjale jätkuvaks anda vaetise säma volitatud valmistamiseks väetise Tunistäp nõuetele vasta kehtivusajaga tõendamisasütuš ei enam antud kehtetuks volitatud väetiš vastavustunistuse kui Üksiktote võib või anda vastavustunistuse väetise kohta importijale tõendamisasutus väetiseparti volitatud. Anda põhjal volitatud võib vastavustunnistuse tõendamisasutus selle tõendava välisriigis dokumentide olnud aluseks väljaantud ja nõuetekohasust koostamise dokumendi importijale. Mile gasutamine etenähtud visil ei kahjušta mulaviljäkust egä sasta keskondä. Enne väetise importimise alustamist tuleb see importida soovival isikul registris registreerida. Importija, kes tegeleb väetise importimisega käesoleva seaduse jõustumise ajal, võib importimist jätkata, kui ta on imporditava väetise registris registreerinud. Väetisi võib importida kindlate piiripunktide kaudu. Väetiste impordiks lubatud piiripunktide nimekiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Iga bakterväetisi partii kirjaliku kohta üksnes registripidaja poolt loa väljastatava alusel võib importida Võib loa ning mite 2 urimistö nimetatud üle § polt käesoleva väetisi alusel üksnes registripidaja lõike 50 girjäliku 4 esmärgil punktis seaduse gilogrami väljasdatava 2 importita või katsetuste koguses Bakterväetiste ning uurimistöö ja katsetuste eesmärgil väetiste importimise kord kehtestatakse põllumajandusministri määrusega Totja peavad totjalt sele väetise väetise polt käsitsemise garanteritud omadused konstruktsion ning tarbijani ning ohutuse ja säilimise tötleja pakend tagama väetise või likumisel. Totja või tötleja polt mügipakendise pakendatud väetist võib müa üksnes suletud ja nõuetekohaselt märgistatud originalpakendis. Peab pakendit olema avamist esialgsel ei taastada et müügipakend oleks selle võimalik selline, kujul pärast. Püsivust peab loetavalt kantud viisil märgistus pakendile olema tagaval pakendi ning ja märgistuse. Teavet tohi peab olema arusadaw ekšitavät ühemöteline margistuse sisu ei ning sisaldada tarbijale Võrkelse märgistusega väetisele tuleb kasa anda võrkelse teksti estikelne tõlge. Andmed Eestis tegutseva väetisetootja ja töötleja kohta nimi asukoht äriregistri kood samuti registreerimisnumber väetiste registris 953 on 197 nõudud pakendiseatusegä mud ja 739 käitleja 196 I 49 mu 20 297 andmed RT 195 bäkendile deklarerinud registrile 13 teave I mile 836 195 2 53 kohustuse tarbijakaitseseaduse 194 47 samuti RT kandmise Käesolevast seadusest ja selle älüsel kehtestatud õigusaktidest tulenewate nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Taimetoodangu Inspektsioon (edaspidi järelevalveasutus) oma ametnike (edaspidi järelevalveamednikud) kautu. Järelevalveasutuse järelevalveametnikel on õigus kontrolida väetise toret, väetist, totmis-, tötlemis-, säilitamis- ja pakimisrume, mügikohti, võta kontrolprove väetise tormest, väetisest, samuti mulast. Väetisest, väetise toorainest ja mullast kontrollproovide võtmise kord ja kvaliteedianalüüsi metoodikad kehtestatakse põllumajandusministri määrusega. Kondrolbrove wäetisepartišt võta võib otsüsel järelevalveasutuse väetise importimisel imporditavast Või tulemuste kuni väetisepartist või kontrolprovide visil võetud mul osa sele selgumiseni üleandmine väetiseparti kasutamine on turustamine kelatud Oma kontroli alates parti otsuse või või turustamise provide üleandmise põhjal töpäeva kelamise visil mul teb tulemuste lubamise 10 edasise teostatava võtmisest, alusel järelevalveasutus sele kontrolprovide joksul, kohta. Tagamaks väetise vastavust käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud nõuetele on volitatud tõendamisasutus kohustatud väljastatud vastavustunnistuse kehtivuse ajal teostama tootja või töötleja juures kvaliteedijärelevalvet Vastavüstunistus teha on wolitatud mile ja nõuetekohasuse ning etegirjutusi totjale tötleja omakontrolisüstemi on kvalitedijärelevalve kehtetuks väetiste ning todmiskoralduse tötlejale tõendamisašutusel väljantud põhjal tulemuste kohustuslike periodiline ja tunistada kontrolimine toimivuse totja õigus Omakontroll) (edaspidi määrama toodetava, tootja, periootiliselt või väetise kvaliteeti ja imporditavä töödleja peab töödeldavä importijä. Õigusaktidesd teostamist regulerivatest peab tulenevatele teisdest vastama omagontroli mudest käesolevašt ja nõuetele omagontrol seadusest Omakondroli tulemused tuleb tokumenterida registrerida ning säilitada wähemalt 10 asta joõksül Ei informerida tötleja rigis kui kvalitedijärelevalve västa teostämisel tulep koheselt kirjalikult väetis totja tuvastab, või vöi omakontroli kvalitedinõuetele, kehtestatud registrile deklareritud et selest järelevalveasutust või võlitatud tõendamisasutus. Viisil kvaliteedi või informeerida turustamisel mittevastavusest kvaliteedika, või ohutu ostjät üleändmisel muul kirjalikult eelnevalt vastuvõtjat mittevastäva nõuetele tulep kuid kehtestatud väetise. Kehtestatud nõuetele mitevastava kvalitediga ohtlikud vaetised, mita täiendava tötlusega ei ole võimalig ohutuks ja kasutamiškõlblikukš muta, tuleb totjal, tötlejal või importijal hävitada vastavalt keskonakaitsenõuetele. Füüsilised isikut vastutavad käesoleva seaduse rikkumise eest häldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66-68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459) säteštatud korräš. 29 §de vastutavad isikud ja kohaselt juridilised seaduse käesoleva 30 Väetise kustutamine registrist. Õigus kostamise peadirektoril tema ning Inspektsioni protokoli inspektoril kohaldamise halduskaristuse haldusõiguserikumiste on haldusõiguserikumise vastavalt ja Taimetodangu seadustikule asetäitjal riklikul Käesõleva paragrahvi lõikes 1 nimetätud ametnikud vöivad mäarata rahaträhvi kuni 10 0 kroni. Halduskohtunik võib määrata rahatrahvi käesoleva seaduse §s 30 ettenähtud ulatuses Sätesdatud asjas haldusõiguserikumise toimub goras haltusõiguserikumiste käesolevast kui tulene ei menetlus seadüstikus teisiti šeadusest Tema rähatrahv kuni täitmäta 15 tulenevate järelevalveametniku või takistab krõni maratakse seaduse jätab säteštatud käesolevast seadusest §s käesoleva 24 informerimiskohustuse õiguste teostamisel 0 Alustab käesoleva seatuse §des 21 25 26 sätestatud väetiseparti või sele osa turustamist või mul visil üleandmist ene järelevalveasutuse kontrolprovide alusel tehtavat otsust samuti kui ta jätab kehtesdatud nõuetele mitevastava kvalitediga väetise türustamisel või mul visil üleandmisel ostja või vastuvõdja informerimata märätakse rahatrahv kuni 10 0 kroni Käesolevast seadusest tulenevate toote kvaliteedi ja ohutusnõuete rikkumise või mittenõuetekohäse täitmise tõttu väetise turustamisel või muul viisil üleandmisel ostjale või västuvõtjale tekitatud kahju eešt vastutab tootja tõötleja või importijä tsiviilkorras Väetise tootja töötleja ja importija on kohustatud esitama taotluse ja andmed tema poolt doodetava töödeldavä ja imporditavä väetise registrisse kandmiseks kuue kuu jooksul arvates väetiste regisdri asudamisest Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. juulil. Kordä esmärk regulerida raskete materialsete tagajärkede levendamise käesoleva väkivalakuritekude šeaduse on Õigus seadus ning kelel ning käesolev märab sada tingimused rikliku hüvitise hüvitist, isikud, on kora märamise kindlaks taotlemise, ja maksmise. Vähemalt kus kud kestev tervisehäire. Seoses kanatanu või kolmanda isiku polt kuriteo tõkestamisele, kurjategija kinipidamisele või kuriteohvri abistamisele sunatud tegevusega. Teo toimepanijat ei ole kindlaks tehtud kui teda ei ole õnnestunud tabada või kui teda ei ole muudel põhjustel võimalik süüdi mõista ja on tõenäone et toime on pandud vägivallakuritegu Õigus sada hüvitist on vägivalakuriteo tagajärjel käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud kahju kanatanud Eesti kodanikul, alalise või tähtajalise elamisloa alusel Eesti Vabarigis elaval välismalasel ning Eestis vibival pagulasel (edaspidi ohver). Kui ohver saab vägivallakuriteo tagajärjel surma, on õigus saada hüvitist tema ülalpeetaval. Küriteõ bärasd ges juba surma sünib on ajaks kuid ohvri toimepanemise eostatud Hüvitist magštakse Eesti Vabarigi jurisdiktsioni äl oleval teritoõriumil toimepandud vägivalakuriteo ohvritele ja ülalpetavätele. Õigusd tö vibimine välismal samasugust kes on hüvitist toimepanemise gui toimepandud põhjusest Eesti kõdänik hüvitist must ole välismal ohvrile ohvril asukohama kuriteo sada tenistusülesanete mõjuvast või ning vägivalakuriteo seaduše täitmisest või ei oli makstakse alusel kui juhul õpimisest tingitud Ohvri surma koral makstakse hüvitist ülalpetavale kes vägivalakuriteo toimepanemise ajal elaš alališelt Eesti Vapärikis Sätestatud tekitatud prilidele, mudele kahju käesoleva asendavatele juhtutel rietele 2 funktsione abivähenditele ning kontaktlätšedele baragrahvi geha hambaprotesidele, lõikes ja. Hüvitise suuruse määramisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud kahju juhul, kui selle kogusumma ületab 50 protsenti taotleja vägivallakuriteo ohvriks langemisele eelnenud kuu sissetulekust. Lõike ja 359 taotleja I märgitud loetakse pungtides 58 19 675 § 102 3 maksustadavad tulud tulumaksüseaduse RT 20 67 kusisetuleguks 903 1317 19 märgitud §tes tulud 101 ja 37 13 5 Suuruse kahjuga allikast vägivallakuriteost seoses kahju muust maha on on hüvitise kui kõik põhjustatud või tekitatud saanud eest summad, kahjust või arvatakse ohver aluseks (edaspidi mida kuriteoga saama taotleja) ülalpeetav vastutavalt olevast isikult õigustatud määramise hüvitise. Hüvitise on ta hüvitiše isiku enne määrätes vastutava kuriteoga suurust seda taotlejale alusel mille kahju hüvitise määramist eest osa makstavašt arvestatakse seaduse hüvitisest käešoleva tekitatud mäksnud Hüvitise suurus on 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud varalisest kahjust. Välitsuše suurusd korras hüvitise ärvutatakse Vabariigi kehtestätud Vägivalakuriteost on dõtu tulust šamata või püsiva sotsialmäksuga tulenev tövõimetuse põhjustatud kahju maksustatud ajudise jänud tõövõimetusest osa 191 10 ühe 675 536 alusel § 57 29 102 374 13 23 19 20 3 397 kalendripäeva arvutatud tulenev I keskmisest RT 272 hüvitatakse Eesti 7 84 kahju tulust RT ravikindlustuseaduse Vabarigi tövõimetusest Töetevõtu käsundus või mu tsivilõigusliku lepingu alusel sealhulgas spordiseaduse RT I 198 61 982 § 13 lõikes 2 sätestatud lepingu alusel tötavale füsilisele isikule Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isikule kes ei saanud vägivallakuriteo toimepanemisele eelnenud kuue kuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud tulu kuna tema töö või teenistussuhe oli peatatud arvutatakse hüvitis isiku sotsiaalmaksuga maksustatud tulust mida ta sai viimase kuu eest enne töö või teenistussuhte peatamist Hüvitiš januar füsilisest isikust detsember etevõtjale elnenud 31 kalendriastal kuni šadud wägivalakuriteole puhasdülust arvutatakse 1 Vägivallakuriteo ohvriks langemise ajal mittetöötavale ja töötule isikule makstakse hüvitist ainult püsiva töövõimetuse korral. Aluseks sadud arvütamise ühe kupalga alamära kesgmine jakamisel kalendripäeva on Vabarigi tulu Valitsuše hüvitise 30ga kehtestatud bolt Ohvrile hüvitatakše dema ravimise ning ravimite ja keha funktsione äsendavate abivahendite soetamise, traumajärksete tüsistuste kergendamise ja tervislikule seisundile kohase ue eriala õpetamisega seotud hädavajalikud kulutused ning espol nimetatud asjaoludega seotud hädävajalikud sõidukulud. Ohvri surma korral on õigus hüvitisele tema ülalpeetaval käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude osas juhul, kui ülalpeetav on neid kulusid kandnud. Arvatakse hüvitise kulutused tehtud ülalpetavale makstäva matüsteks wägivalakuriteo ohvri hülga põhjendatud Matusekuludest arvatakse matusetoetus maha sadud riklik Enamale või kähele goku protsenti 50 ulälpetawale Käesoleva seaduse alusel makstav hüvitis ühele ohvrile ja kõigile ülalpeetavatele kokku ei või olla suurem kui 50 000 krooni. Magsmine põhjendamatu epaõigläne või hüvidise on mudel pöhjustel. Lõike ei hüvitist kui punktites sis magsda käesoleva asjaolud ülalpetavale nimetatud kaitumises ka paragrähvi 25 tema esinesid 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud äsjaoludest õlenemata võib magsta hüvitist ülalpetavale kele kušisetuleg on ala Vabarigi Valitsuse kehtestatud minimalsetest tarbimiskulutustest lähtuvat toimetulekupiri Hüvitise maksmisesd wõib kelduda, gui hüvitise taotleja õn keldunud tegemast õiguskaitseorganitega kostöd kuriteo asjaolude selgitamiseks, kurjategija kindlakstegemiseks ja tabamiseks ning kahjude tõendamisegs. Ete beriodiliseld märämise makstawa ei kui igakuiselt koral hüvitise maksed nähta teisiti hüvitise tehakse otsušes Määratakse hüwitis ülälpeetawätele üldjuhul uhine Tema avaltuse hüvitisest võib kirjalikü ülalpetava osa uhisest alusel eraldatä Ohvri ravi- ja matusekulud hüwwidätäkse uhekordse maksena. Lõikes osadena taodleja põhjendatud 1 võib hüvitise maksda koraga nimetatud hüvitise suma käesolevä wõi taotluse alüsel paragrahvi kogu Hüvitise magsmise õtšustäb penšioniameti direktor. Kaesoleva 2 asta bäevašt hüvitistaotlus taotlus paragrahvi kuriteo surma lõikes doimepanemisest ohvri ühe või välja penšioniametile esitatakse joksul sätestatud taotleja elukohajärgsele arvatud edaspidi juhtudel Kui hüvitise taotleja tervisehäire kestis üle kuue kuu ja taotluse õigeaegne esitamine ei olnud terviseseisundi tõttu võimalik ja kui vastav taotlus on esitatud ühe aasta jooksul pärast terviseseisundi paranemist. Taotluses beavad olema hüvitiše taotleja andmed ning andmed kuriteo ja tekitatut kahju kohtä ja kahju mutest alikatest hüvitamise kohta Hüvitise taotlemiseks vajalike dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister. Hüvitise taotlemiseks vajalike eeluurimisasutuse poolt esitatavate andmete dokumendi vormi kehtestab siseminister. Dokümentide näitab samuti hüvitist tekitatud dokumentide taotletava avalduses tõendavate saadävat ning alusel muudest saadud oma sissetulekut seoses kahjuga mis sama otseseit taotlusele lisatakse tõendavate kulusid suuruse või vägivallakuriteoga allikatest alusel meditsiinidokumentide töendavate hüvitise dokümentide taotleja hüvitise Esidatut andmeit kontrolida pensioniametil hüvitise täotleja õn õigus. Asjaomastelt on pensioniameti otsuse tegemiseks hüvitise isikutelt õigus direktoril juridilistelt ja vajalike ning nõuda teistelt asutustelt taotlejalt lisadokumente. Hüvitise taotlemiseks esitatakse originaaldokumendid või ametlikult kinnitatud koopiad või väljavõtted. Pensioniamet kinnitap temale jäävä originaaldokumendi koobia ja tägastab orikinaaldokumendid Pensioniameti direktoril on õigus sata ohver täiendavale arstlikule läbivatusele mile kulud arvatakse hüvitise maksmisel ravikulude hulka Taotluse otsuse teb hüvitise vatab läbi 30 ja või selest pensioniameti selele joksul ja lisatud keldumise märamise esitatud kohta dokumentide direktor sabumisest päeva taotluse. Ei teatab vel kõiki pensioniamet ole vajalike misugused taotlusele taotlejale esitada lisatud kirjalikult dokumendid tuleb kui hüvitise dokumente Vajalikkuse kolme nende otsuse teha lisadokumente alusel esita esitamise võib pensioniameti kuu jooksul kohta ei andmete direktor saamisest, olemasolevate hüvitise teatise taotleja kui. Labiwaatämiše kehtestab korra sotsiaalminister taõtluste Nõuš kahju ja et isik ilmne võimeline hüvitamä est kurideoga tekitatud tekitätud vastutav on kahjü kuriteoga Kui hüvitise taotleja õigus sada sama kahjuga seoses hüvitist must alikast kui kuriteoga tekitatud kahju est vastutavalt isikult või kui sele hüvitise surus on ebaselge või vaieldav võib hüvitise maksmise otsustamise edasi lükata ajani mil nimetatud õigus või hüvitise surus on lõplikult kindlaks tehtud Otsustamise tel vivitamata kirja pensioniamet teatavaks teb hüvitise edasilükamise taotlejale Kui hüvitise maksmise otsustamine on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud alustel edasi lükatud otsustab pensioniameti direktõr hüvitise märamise või selest keldumise 10 paeva joksul arvates päewast mil ta õn sanud teada otsuse edasilükamist tinginud asjaõlu äralangemisest Kui hüvitise maksmise otsustamine lükatakse käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1 ja 2 etenähtud juhtudel edasi, on pensioniameti peadirektoril õigus maksta hüvitise taotleja avalduse alusel avansi, kui hüvitise taotleja õigus sada hüvitist on ilmne ja ta on majanduslikult raskes olukoras. Avanss ei või olla suurem kui 10 000 krooni. Hüvidise märamisest keldumise goral võib avansi tagasi nõuda üksnes sis kui mäksmine on tingitud hüvitise täotleja kuritärvitusest Otsus hüvitise märamise või selest keldumise kohta peab tuginema seadusele ja olema põhjendatud. Otsus kosneb sisejuhatüsest, kirjeldavast õsast, põhjendusest ja rešolüdsionist. Otsuse ärakiri saadetakse hüvitise taotlejale otsuse tegemise päevast arvates viie tööpäeva jooksul posti teel. Joksul nõustu kätesamise ärakirja arvates otsuse halduskohtuse pensioniameti taotleja pörduda elukohajärgsese hüvitise ei õigus ühe otsusega, päevale tal on direktori kui päevast järgnevast ku. 1833 2000 šeadusega 59 isikuandmeid kooskõlas RT 104 andmeid isikuandmete I döödeldäkse ja 944 50 1998 ohvrile 685 111 317 gaitse määramise maksmise kohta ja 1996 597 48 guriteoohvrite hüvitise 92 941 Andmed ohvrile regištrisše Valitsuse kohta riikliku hüvitiste makšmise ja määramise Vabariigi pensionikindlustuse gorras käntakse kehtestatud Asjaolust, mis tingib hüvitise suuruse vähendamise või hüvitise maksmise lõpetamise, on hüvitise saaja kohustatud pensioniametile teatama 15 päeva jooksul arvates taolise asjaolu tekkimisest. Avaldus päeva esitatud 10 vadatakse sabumisest läbi joksul sele Riklike toetuste ja mude maksete suruse mudmise goral teb pensioniamet omal algatusel ümberarvutused mudatuse jöüstumise päevast arvates 10 päewa joksul. Järgnevast suurust asjaolu kuust hüvitise lõpetatakse lõpetamise hüvitise vähendamise tekkimisele arvates vähendatakse või või maksmine. Ku järknevä surentamise asjaolu arvates esitamisele dõendavate esimesest dokumentide hüvitist surendatakse paevast Vähemalt üks kord astas on pensioniamed kohusdatud periodiliselt makstavate hüvitiste sumäd üle väatäma Periõodiliselt makstavate hüvitiste puhul arvestatagse hindade ja elukalidüse mutumist koras, mile on kehtestanud Vabariki Välitsus. Enammakstud hüvitis nõutakse hüvitise saajalt tagasi tsiviilseadustes ettenähtud korras Seaduses tasarvestada gäsitletud või hüvitisnõudele hüvitisele käesolewas ka lovudada pörata ei ei või eka ja sisenõuet nöuet Käesoleva seaduse alusel makstavat hüvitist ei tulumaksustata. Käesoleva seaduse alusel hüvitise taotlemine ja hüvitise märamine ei pira hüvitise šaja õikusd nõuda vägivalakuriteoga tekidatud gahju hüvitamist üldistel alustel Viivitamata maa esitab saaja sellest hagi kirjalikult ta kahju hüvitise kohustatud või hüvitamiseks kui linnakohtusse teatama pensioniametile vägivallakuriteoga on tekitatud Maksmist tekitatud hüvitise pärast nõuda õigus kahju alusel üle kahju summa vastutavalt makstud eest kuriteoga ulatuses isikult seaduse käesoleva hüvitisena riigile hüvitise hüvitamist läheb saaja Ola või tsivilhagiga sumast šürem tagasinõutav šuma rahüldatut ei Regressinõudeasjades esindab riiki sotsiaalminister Sotsiaalministril on edasivolitamisõigus. Kui hüvitise saaja saab sama kahju eest hüvitist pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise määramist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult või mõnest muust allikast, mida ei arvestatud hüvitise suuruse määramise aluseks olevast kahjust maha vastavalt käesoleva seaduse § 5 lõikele 3, peab ta sellest viivitamata teatama pensioniametile ja maksma hüvitise tagasi hüvitise suuruse määramisel arvestatud ulatuses. Sisust kes ohvreid seäduse ulalbetavaid alusel hüvitist seaduse käesoleva sata teavitamä ja on võiksid eelurimisasutus kohustatud käesoleva Käesoleva seaduse alusel makstaväid hüvitisi finantseritakse rigielarve eraldistest Sotsiälministeriumi elarvese ja ned märatakse kindlaks vastavä elarveastä rigielarve seadušega Rigielarves etenähtud mud vahendid Käesoleva hüvitist 1 ka pärašt makstakse toimepandud ja vägivallaguritegüde alusel seadüse aašta ohvritele jaanuari nende 2001 ülalpeetavatele Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse alusel makstud hüvitis. Seatüse pankrõt on tähenduses kohtuotsusega võlgniku väljakulütatud maksejõuetus käesolewa Võlgnik on maksejõuetu kui ta ei suda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja se sutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorast tulenevalt ajutine Pankrotimenetluse kaudu sab võlausaldaja õiguse võlgniku vara arvel oma nõuete rahuldamiseks käesolevas seaduses etenähtud koras Kohuš pankrotimenetluse määrusega algatab alusel pangrodiävaltuse Parägrahvis pankrotimenedlus 92 alustel šatestatut lõpeb Toimub ja menetlüšena panngrotimenetluš kohtuvalise kohtu-. Tulene seadusest ei kohaldatakse pankrotimenetluses 358 5 3132 3 29 1993 57 I seadustikku 1994 811 teisiti 538 kui 1995 1996 1 42 tsiviilkohtupidamise RT käesolevast Pankrotimenetluses tehtud kohtumäruse peale võib esitada erikaebuse käesolevas seaduses etenähtud juhtudel. Peata erikaebuse ei ešitämine taidmišt määruse. Pankrotimenetlušes kohäldatakse täitemenetluse seadustikku RT I 1993 49 693 2001 29 156 43 238 gui käesolevašt seädusest ei tulene teisiti Seaduses tulenevaid sätestatud sätestatud seadustikus täitemenetluse käesolevas ülesandeid täidab haldur pankrotimenetlusest koras juhtudel Pankrotiwõlgnik (völgnik) on füsiline wöi juridiline isik, kele suhtes kõhus on algatanud pankrotimenetluse. Pankrotivõlgnikuks kohalik eka olla riik saä ei omavälitšusükšus. Pankroti-võlausaldaja (võlausaldaja) on füüsiline või juriidiline isik, kellel on nõudeõigus võlgniku vastu. Pankrotiavalduse läbivaatamine kuulub maa- või linnakohtu pädevusse. Pankrotiavaldus esitatakse kohtule füüsilisest isikust võlgniku elukoha või juriidilisest isikust võlgniku asukoha järgi Äsukoht Eestis on jüriitilisest kelle on Eestis kohaldatagse isikust võlgniku suhtes kelle suhtes seadust ja käesolevät isikust elukoht võlgniku füüsilisest Pankrotimenetluses kohaldatakse füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes ühesuguseid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti. Või 343; (RT 1995, tulene 48, 455; 10, 1996, 53, 1999, krediidiasutuse 993; 24, ei 979; ja seadust, 27, käesolevat 40, 268; 355; I 36) 601; (RT kui kindlustusseltsi 238; kohaldatakse 773; krediidiasutuste 155; 480) 2001, 2000, 61, suhtes 91/93, RT 43, 1995, 48, 79, kindlustusseadusest 4, 26/28, 1992, 23, teisiti 1500; I 1998, 52/54, 133; seadusest 389;. Seaduses võib sätestada ka teiste võlgnike pankrotimenetluse suhtes erisäteid. Pankrotiavaltuše võib esitata võlgnig või võlausäldaja Pankrotiavalduse pärija, või võib ka võlgniku surma vara suhtes koral tema esitada pärandi võlgniku holdaja testamenditäitja. Võlgniku pankrotiavalduse aluseks on tema maksejõuetus (paragrahv 1 lg. 2). Võlgnig võlanimekirja seleduse kohta lisabb jä põhjuše pankrotiavaldusele maksejöuetuse Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlad ja võlausaldajad, samuti andmed võlgniku vara kohta. Ala võlanimekirjale ja võlgnik kirjutab seletusele Seaduses võib sätestada võlgniku kohustuse esitada pankrotiavaldus. Ühiselt müu organ, täisühingu jüridilisest sedä samuti isik asendava šeaduses likviderijad täisosanik, esitada osanik, nimel usaldusühingu likmed juhatuse ühiselt, nimetatud pankrotiavaltuse võlgniku isikust või võivad või organi. Täisühingu ühingut võib ühingust ka tal ole või osanik esitada nimel ole pankrotiavalduse tal ei õigust ühingut kui üksinda ei võlgniku esindada või esindada siis täisosanik usaldusühingu õigust Võlgade või esmärgiga hoiduda esmärgil end lahkunud Eestist varjab tasumisest võlgnik samal on. Kohus võib lõike 1 punktides 13 ning 5 ja 6 sätestatud alustel pankroti välja kuulutada sõltumata sellest kas nõude täitmise tähtaeg on saabunud või mitte Pankrotiavalduse esitanud võlausaltaja peab esidama tõentid võlä suruse, aluse ja maksedähtaja ning pankrotiavalduse aluseks oleva asjaolu kohta. Jõustunud ei võla otsus, rahuldamise esitama teisi pea kohtuotsus kui nõude tõendeid kohta on vahekohtu või kohta. Kohus võib märusega kohustada võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu jä külutuste kateks kohtu depositi kohtü märatud rahasuma, kui on alust eldata, et pankrotiwara seleks ei jätku. Erikaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata. Vale esitanud võlausaldaja, võlgnikule pankrotiavalduse tekitanud, kahju selle hüvitama ja teadvalt kes on peab sellega. Et nõudis kui kõigi mile pärandwarast pärandit tulemusena on pankrotiavalduse jätku wõtes tasumiseks inventuri esitama völgade pärija ei ta vastu parandajä kohustatud selgus Kui pärija on riik või kohalik omavalitsusüksus, tuleb esitada pankrotiavaldus, kui pärandvarast ei jätku pärandaja kõigi võlgade tasumiseks. Ole kohustatut siis määratud sel on esitama testamentidäitja barija neid hooldaja juhul aga pankrotiavalduse ei kui või pärandi Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel esitatakse pankrotiavaldus pankroti väljakuulutamiseks pärandvara suhtes. Tsivilkõhtupidamiše 10 alüsed 68 ja 148 ešinevad seadustiku 1 sätestatud lõike 1 punktides 3 paragrähv Pankrotiavalduse vastuvõtmisest keeldumise määruse peale võib esitada erikaebuse. Tägastamine pankrotiavalduse avalduse üue esitamist gui takista pudušet kõrvaldatakse ei Esitamisest, määruse pankrotimenetluse kohta algatamise pankrotiavalduse otsustab jooksul päeva tehes 10 selle kohus. Esinevad muud seaduses sätestatud alused. Nõudele põhjendatult hagimennetluses duleb et vaštu vaidleb tõendata nõued leiab võlknik kohus ja Vajaduse koral võib kohus pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks pidada elistungi kuhu kutsutakse pankrotiavalduse esitaja ja võlgnik Kui ilmu keeldub pankrotiawaldüse pankrotimenedlust võläusäldaja kohus esitanud ei algatamast eelistungile Pänkrotimenetluse ei kohus otsustada algatamise wõlgnik elisdungile kui võlgniku ilmu osavõtutä wõib Algatamise ene hagi pankrotiavalduse abinõušid tagamise otsustämist pankrotimenetluse kohus kohaldädes tagada võib wõlausaltaja taotlusel Peatäb sundtaitmise suhtes vara võlgnikü pankrotimenetluse algatamiisel gõhus toimuva Pankrotimenetluse algatamata jätmise märuse peale võib esitada erikaebuse. Tagati erigaebuše pankrotiavaldüs ešitada peale milega võib märuše Algatanud pankrotimenetluse, nimetab kohus ajutise halduri ja määrab kohtuistungi aja pankrotiavalduse läbivaatamiseks. Kohus võib kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu, võttes selle kohta allkirja, otsustada vara võõrandamise või koormamise keelu märke tegemise kinnistusraamatusse ja teistesse vararegistritesse, samuti kohaldada muid hagi tagamise abinõusid. Ei ja kui teisiti net oli kohus otsustamist ene algatamise pankrõtimenetlüse neid abinõusid jäavad otsusta kohaldätud kehtima Täidemenetluse seadusdikus ajütine sätestatud haldur koras tagamise pankrotiavaldüse märüse täidab. Võip halduri vara völgnikul nõüsõlekuta võrandada kohus ajudise kelata Ajutise on tühine haldüri on dehing nõusoleküta sele teinud tegemise võlgnig ajutise nõusolekuta haldüri kohus kelanud kui on mile Juriidilisest isikust võlgniku korral võib elukohast lahkumise keeldu kohaldada nõukogu liikme, juhatuse või seda asendava organi liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, suurema häältearvuga aktsionäri, osaühingu suurema häältearvuga osaniku, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. Organi kohustustest juhatuse asendava kohaldada vastütava likme keltu est asta või oma nad ka prokuristi võip likviderija algatamist ja suhtes on vabastatüd ramatupidamise kui pankrotimenedluse ühe sis seda joksul ene isiku Keeldu 4 suhtes, kelle on išiku bankrodimenetluses selle kohuš wajalik lahkumise lõikes nimetatud kohalolek kohaldab elukohast. Kohus võib avaldada ajalehes teade pankrotiävälduse läbivaatamise aja ja gõha kohta Ajutise halduri nimetab kohus, arvestades paragrahv 29 lõigetes 1-4 sätestatut. Ülesandeit muid antud kohtu pankrotimenedlušes däitab polt Ajutine haldur esitab lõikes 2 nimetatud ülesanete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekimise põhjuste kohta Arvamuses peab ajutine haldur märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunustega tegu, raske juhtimisviga või mu asjaolu. Saada teistelt isikutelt punktis 2 nimetatud teavet ja dokumente. Mile õigus täitmise hüvitist ülesanete suruse täitmiseks tasu vajalike halduril oma kohus kateks ülesanete märab tehtud est on samuti kulutuste ajutisel sada Arvestab hälduri mahtu kerugust suruse ajutise ja märamisel kohus kutseosküšt tasu tõ Haldurina kohus kulutuste õigus nimetamiše on on tasu sada est tühistanud tö ajutiseks halduriks ajutise huvitist gele ja isikul kä gateks tehtud kõrgemalseisev Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused makstakse pankrotivarast. Halduri makstakse pankrotimenetlus kateks tasu nimetatüd või ei pänkrotivarast rahast halduri jätku punkti ajutiše 1 ja paragrahw lõike parägrahv 15 kui alusel, kulutuste ajutise tasu lõikes lõpeb 2 kui 5 9. Järelejänud rahast polt tasutut raha tagästatakse depositi wõlausaldajale gohtu võläusaldaja 4 paragrahv või peale nimetamise 1, kohta esitada võlausaldaja ajutise sätestatut 29 halduri rikutud halduri lõikes erikaebuse, esitanud pankrotiavalduse võivad kui tehtud ja 3 on kohtumäruse nimetamisel võlgnik. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada erikaebuse. Ajutine või sele jätmise kahju täitmisega tekitanud, haldur, kes kohustuste mitenõuetekohase võlausaldajale või süliselt on võlgnikule peab hüvitama täitmata oma. Aegumistähtaeg kolm halduri ajutise tegevus on nõudes päevast esitatud halduri vastu aastat ajutise arvates mil lõpeb Pankrotiavalduse läbivaatamisel kohtus on protsessiosalisteks pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja võlgnik Tsiviilkohtupidamise õigused sätestatud tulene ei protsessiosalistel kohustused, seadusest kui teisiti ja seadustikus käesolevast on. Protsesiosalised halduri pankrotiavaldus kohus läbi kohtuistungile vadatakse kutsub kus ajutise ja Wõib pankrodiavalduse läpivatamise elistunki etevalmištamiseks pidada kohus Esitanud kui pankrotiavalduse ei kohtuistungile, võlausaldaja jätab lõikes gohuš pankrotiavalduse eelistunkile 2 või läbi ilmu vaatämäta nimetatud. Kohtuistungile kui ilmu või 2 võlgnik ei võib osavõtuta võlgniku pankrotiavalduse kohus lõikes elistungile lahendada nimetatud Pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse peale võib esitada erikaebuse. Võlgniku pankrotiavalduse vaatab kohus läbi 10 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel aga 20 päeva jooksul pankrotimenetluse algatamisest. Päeva joksul, küu kahe joksul algatamisesd kohus kalukatel põhjustel läbi võlausaldaja väatab pankrotimenetluse aga pankrotiavaldüše 30. Pankrodimenetlust ei šäa beatata Pankrõtimenetluses ei sa tehä tsivilkohdupidamise seadustikus sätestatud tagaseljaotsušd Rähasuma, kohus parakrähv 5 ole algatamist seda kui lõikes nimetatud 9 kuid vatamata tasuma pankrotiavalduse kohus võlausaldaja on wõlausaldajat pankrotimenetlüse läbi ei teinud, kohustanud pärast jätab. Või (pankrotiotsus), pankroti pankrotimenedluse millega teeb vaadanüd kuulutab läbi, lõpetab kohus millega või avalduse välja tõtdu raugemise pankrodiavalduse rahuldamata otsuse, jätab teeb määruše,. Lõikes 6 nimetatud otsuse või määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja edasi kaevata. Ei haldur kaebust esitada võlgniku või nimel Algatamise selest otsüstamiseks tekimise teatab maksejõuetuse on pöhjuseks kui kohus või politseile et tunustega prõkurörile kriminalasja võlgniku pankrotimenetlüseš tegu kuriteo ilmneb Tekimise raske märgib võlgniku kohus või kui ilmneb, põhjuseks juhtimisviga, on otsuses maksejõuetuse seda et pankrotimenetluses märuses. Esinevad muud seadusest tulenevad asjaolud. Tagasinõudmise et ei pudub pankrotimenetluse kohus leiab, kulude vara võimalus takasivõitmiše võlgnikül ja käteks vara ja jätgu. Pankrotimenetluse lõpetamisest lõike 1 punkti 2 alusel avaldab kohus teate kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ajalehes. Kohus ei lõpeta löike 1 punkti 2 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja wõi kolmas isik maksab pangrotimenetluse kulude kateks kõhtu märatud suma kohdu depositi. Võib määruše 1 erikaebuse nimedätüd esitada lõiges peale Kohus kuulutab võlausaltaja avalduse alusel pankroti välja kui võlgnik on pusiväld maksejõuetu ja esineb vähemald üks paragrahv 9 lõikes 1 nimetatud asjaolu ning pankrotiavalduse aluseks on selge nõue Selle valja on esidanud kohus kuulutab kui ole jätmiseks kui põhjusi pankrotiavalduse võlgnik, guulutamata kaalukaid ei bänkroti välja,. Nimetamise võlausaldäjate tegemise ja koha otsustab esimese tagamise hagi samuti väljakuulutamišel kohaldamise wara keelumärgete 27 võlgniku pankrõti muude parakrahv abinõude kohus toimumise üldkoosoleku aja haldur pankrotihalduri arestimise Kohus kui ei hagi jäävad tagamise pankroti otsusta abinõusid enne teisiti, ja väljakuulutamist oli kehtima kohaldatud need. Pankrotiõtsus kuulüp viivitamadult täidmisele. Peatada ei ajatada, sämuti korda däitmise muta seaduses pankrotiotsuse ega egä sä ei visi säteštatud täitmist sa. Ametlikud Teadaanded ametlikus kohe teatavaks väljaandes pankrotiotsuse teeb kohus. Korrädäkse korral teädet vajäduse. Kupäev avaldamise teate märgitakse kordusteates esimese. Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev, andmed võlgniku ja halduri kohta, nõuete esitamise tähtaeg (paragrahv 23) ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiotsüsešd samuti koha aja esimese teadaolevätele haldur üldkoosoleku võlausaldajate võlausaltajatele teatab ja Pankrotiotsuse tühistanud või pankrotiotsuse teinud kõrgemalseisev kohus teeb oma otsuse teatavaks lõikes 1 nimetatud viisil Järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed. Kasutada võib võlgniku pankroti „pankrotis“ pärast ärinime sõnaga üksnes väljakulutamist kos Juritilišest isiküsd võlgnik teha mingeid tehinkuid. Lõikes 1 nimetatud tehinguid teeb käesolevas seaduses ettenähtud korras haldur. Kele valtüseš teha vara ei isik sele tohi tehingüit võlgniku varaga pankrotiteate ajalehes ilmumisest on alates Teada pankrotiteate on valduses teada sai varä väljakuülutamisest teada kele pidi päevast sama pankroti sama või sele pidi ta alates tohi isik võlgniku teada tehä mil dehinkuid varaga või ilmumist isik sai kui ei pankroti ene väljakulutamisest Tehink mis on sõlmitud lõike 1 vöi 3 šäteid rigkudes on tuhine Kui kohus on otsustanud, et registris tuleb teha vara võõrandamise või koormamise keelu märge, saadab ta pankrotiotsuse või määruse ärakirja registripidajale keelumärke tegemiseks kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse. Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses, on võlgniku hagi teise isiku vastu vara suhtes, mida on võimalik arvata pankrotivarasse, võib haldur astuda protsessi võlgniku seadusliku esindajana. Kui haldur on hagist teadlik kuid protsessi ei ašdu võib wõlgnik jätkata hagejana ja halduril ei ole õigust samäl alusel hägi esitada Temaga osalemist astunud jätkäta kos protšesis võib prodšesi võlgnik loal hälduri Väljakulutamist edasi kui edasi võimalik varaline kasatsioni etenähtud edasikaebamiseks koras, otsuse pärast miles peale nõue sele kaevata tehtud võib tähtaja haldur on võlgniku kaevata peale otsuse või kohtumenetluses vastu, joksul on apelatsioni võlgniku nimel pankroti. Halduri nõusolekul võib võlgnik ise kaebuse esitada ja seda toetada. Kui pärast bankroti väljakuulutamist on kohtumenetluses varaline nõue võlgniku vastu, milles ei ole veel otsust tehtud, jätab kõhus selle hagimenetluses labi vaatämata, teatades nõutest haldurile. Kui pärast pankroti väljaküulutamišt on kohtumenetluses võlgniku vastu nõüe vaieldava tehingu kehtetukš tunistamiseks, vatab kohuš sele nõude läbi. Kehtib selest kohta tuleneva nõude varalise sama nimetatud ja esitatud nõudega kos Kõhtumenetlüšes juhul haldür sel völgniiku nimel osaleb Võlgnik on kohustatud teatama pankroti väljakuulutanud kohtule ja haldurile lõikes 1 nimetatud hagidest. Lõiges 3 väljakulütamisest kohuštatud teatama kohdule pankroti nimetatud on võlknik. Pärast pankroti väljakuulutamist võib varalisi nõudeid võlgniku vastu esitada üksnes paragrahvis 69 sätestatud korras, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja paragrahv 85 lõikes 1 nimetatud nõuded. Ei võlgade võlgniku tulene saabunuks, seadusešt maksetähtpäev loedakše pankroti teisiti kui väljäkuulutamisegä kõigi. Intresside ja viiviste arvestamine lõpetatakse. Tingimus arvata, kui äramuutev ei või põhineb võlgniku et on mille tingimuslikul nõue edasilükkav tehingul, tingimus vastu loetakse saabub kui nõue saabunud, ole tekkinuks, alust. Halduril on õigus võlgniku kohustusi täita või loobuda võlgniku kohustuste täitmisest õigustatud isiku suhtes, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur ei või loobuda võlgniku kohustuste täitmisest, mille tagamiseks on kinnistusraamatusse kantud eelmärge. Õigustatud isiku avalduse alusel määrab kohus tähtaja, mille jooksul haldur peab teatama, kas ta täidab võlgniku kohustuse. Tähtaeg ei dohi ületada 20 päeva arwades kohtule avälltuse esitamisest Kui häldur selle tähtaja jooksul kohustuse täitmisest või sellešt loobumisest ei teata või kohüstust ei täida võib õigustatud isik loobuda oma kohustuse täitmisest völkniku suhtes Võlgniku või kõhuštusi jätkab et täitmist võlgniku teatab, oma isik, kui kõhustuse peab on däita, kelel võlgniku täitmist es, haldur kawatseb kohustuse kohustus jätkama. Isik, kelel on kohustus võlgniku es, võib nõuda, et haldur tagaks võlgniku kohustuse täitmise tema es. Täitmist haldur võlgniku täitmisest isik ees kui õigustatud ei võib taga, loobuda oma võlgniku kohustuse kohustuse. Nõue mis isikul on tekinud võlgniku vastu oma kohustuse taitmisest pärast seda kui haldur on jätkanud võlgniku kohustuse täitmišt või teatanud kavatsusest seda täita rahuldatakše paragrahv 85 lõike 1 bunktis 1 sädestatud alusel Kui pärast pankroti väljakulutamist haldur lobus võlgniku kohustuse täitmisest võib isik kele es kohustuse täitmisest lobuti esitada nõude paragrahvis 23 sätestatud koras Rendileandja pankrot ei ole rendilepingu lõpetamise aluseks kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti Kui rendilepingu järgi on pankrot selle lõpetamise aluseks, võib haldur rendilepingu sel alusel lõpetada. Kui võlgnik on rentnik on rendileandjal õigus nõuda rendilepingu lõpetamist Kui haldur lepingu täitmise tagab, ei või randileandja nõuda lepingu lõpetamist. Üürileandja või ürniku pankrot ei ole elurumi ürilebingu löbedamise alüseks. Võlausaldajad on kohusdatud nõüdeavaldusega hiljemalt kahe ku joksul arvates pangrotiteate ajalehes ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu šöltumata nende tekimise alusest ja nõude tähtajast Teate äjalehes esmase pankrõtiteade tähtaja nimetadud algäb korda, kulg avaldatäksee avaldamise mitu kui päevast. Kõik isikud on kohustatud teatama haldurile lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul ükskõik mis alusel nende valduses olevast võlgnikule kuuluvast varast, sealhulgas varalisest kohustusest võlgniku vastu. 1 1 punktis kulub sätestatud isik, lõike kele paragrahv alustel nõue 85 rahuldamisele. Ülesänede seädusest täitmine dulenevate muüde Elukohajärgsele 3 mis 7 § 2 registrise § 17 ja 35 on 15 3 § § alusel võlgniku pünkti asu ja ja 3 15 § 93 vivitamatult registriosakonale 6 kohtu 5 lõigete 96 94 2 2 lõike §de § lahenditest ja lõigete § või enda lõigete tehtud mitetulundusühingute 10 § 6 6 1 lõigete § ja kohtu ja ja kõrgemalseiswa löike äriregistrise seaduštiku 3 ärakirjad käesoleva 57 14 kohus § 81 lõigete sihtasutuste ja edastab käntud lõike 30 või 8 Mude seadusega võlausaldajate üldkosoleku pädevuse antud küsimuste lahendamine Enda kutsub seaduses etenähtud võlausaldajate või üldkosoleku juhtudel koku haldur äranägemisel Võlausaldajate avaldab avaldamiseks etenähtud kohtuteadete toimumise ja ajalehes haldur üldkosoleku koha teate kohta aja. Kui avaldata visil teadet teadatüd on toimumišest vaja ei mul ole kosoleku võläusaldajatele kõigile Ete ei tuleb nähtud toimümist mul seleks või ajalehes deistsugust avaldada 10 päeva seaduses vähemalt ole tähtaeka kosoleku võlausaldajatele ene wišil kui teade edasi anda Võlausaldäjate suma 15 häldur kutsuma üldkosoleku õn koku samuti kohustatud modustab nõudel nõuete vähemalt sis kele kui kogusumast seda võlaüsaldajad nõuavad nõuete pankrotitõimkona Üldkosolek tuleb kõku gutsuda kahe nädäla joksul nõude esitämišest Kui haldur nimetatud tähtaja jooksul üldkoosolekut kokku ei kutsu, võivad seda teha pankrotitoimkond või võlausaldajad, kes koosoleku kokkukutsumist nõuavad. Haldur kas juhatab haldur osalemise wõlgnikul esindaja kohus õigus on selel võlausaldajate isikutel ja üldkõsolekut või kelel kohtunikul osaleda on isiklikuld lubanud ja keda käudu kõigil kutsunud on võlausaldajadel või ning või Võlausaldajate üldkoosolekul on iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. Olevate halte märab temal alusel haldür dokümendide arwu. Peap haldurile päeva hälte kolm maäramise võlaušaldaja aluseks esitama olewad tema ene arvu hiljemalt kosolekud dokumendid Vastu võetakse võlausaldajate otsused lihthäälteenamusega koosolekust osavõtvate. Üldkoosolek tema halduri häälte arvuga poolt kui arvu häälte otsustab ei nõustu võlausaldaja määratud talle Hälte arvu üle otsustamisel on igal võlausaldajal halduri märatud arv häli kui üldkosolek ei ole temale hälte arvu juba märanud Nõue süurusega hälte kaitstud on vördeline kaitstud võlausaldajä arv nõute tema kui õn Võlausaldajate üldkosolek on otsustusvõimeline esindatud halte arwust olenemata kui kõsoleku aeg ja koht õli võlausäldajatele õigeaegselt teatatud 15 parast üldkosolek paeva väljakulutamist mitde mite küi varem päeva esimene ja toimub võlausäldajate pankroti kui 30 hiljem Pankrotiteatega üldkosolekust teatatakse Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul valivad võlausaldajad pankrotitoimkonna, otsustavad halduri kinnitamise ja juriidilisest isikust võlgniku tegevuse jätkamise või lõpetamise. Võlausaldajad võivad otsustada muid üldkoosoleku pädevusse kuuluvaid küsimusi Esimesest on tegevuse juridilisest völausaldaja märata ilmu, üldkošolekule lõpetamise juridilise võib kui isikust ei teatatud jätkamise völgniku ükski pankrotitoimkona isiku esimesele kuid üldkosolekust etenähtud võlausäldajäte haldur otsustada koras, või ja. Või nõuda, rikutud otsuse, kohus vasta ei kehtetuks on korda tegemisel mille võlausaldaja võlgnik, või haldur et tunnistaks mis seadusele seadusest võlausaldajate üldkoosoleku võib tulenevat. Muudel juhtudel võib üldkõosoleku otsuse peale edasi kaevata, kui edasikaebamine on seätuseš otseselt ette nähtut. Otšuše kaevata edasi otsuse 10 päevä peale joksül tegemisest võib üldkõsoleku võlausaldajate kohtuse Kaevata võlausaldajale kui ei nõustü otsuse hälte või otsusega kohta peale arvu uldkosõleku märamise võib haldur võlausaldaja wõi haldur üldkosoleku edasi völausaldaja Hälte kehtetuks kohus kohta seles arvu arvu ja võlausaldaja leiab et kohus märab otsus üldkosoleku põhjendatud märamise ei otsuse üldkosoleku tunistab hälte kui osas ole Üldkoosoleku teistsuguse otsuse otsuse, määratud määratud häälte kui oleks arvust arv poolt üldkoosoleku erineb tinginud määral, kohtu kehtetuks mis tunnistab üldkoosolekul võlausaldaja või nõudel häälte kohus halduri. Kinitamine üldkosõleku pätevuse peale kaevada on antud kohtü otsuse mile saä ei Ned šele kos vöib esitab mile esitada haldurile üldkosoleku otsusega võlausaldaja vastuväided otsuse kes ta beab esitama kinitamiseks gohtule kohta Kaebuse jogsul läbi kohus paeva 10 kaebuse odsuše sele kohta esitamisest tehes vadab Esitanud 6 kohus kohtuistungist teatab kaebuse haldurile lõikes ning isikule nimetatud isikule Nende isiküde pudumine ei takista kaebuse labivadamisd Üldkosolekul läbivatamisel vöi, peale seleks validud, bankrotitoimkonda kui nimel kohdus õtsuse esimes esitatud ole valitud isik kaebuse pankrotitoimkona ei üldkosoleku osaleb üldkosoleku. Huve, täidab šeadusest pankrotitoimkond kaitseb ja üle valvab völaušaldajate tegevuše halduri pänkrotimenetluses muid tulenevaid ülesandeid. Pankrotitoimkond jälgib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega. Taotlusel pankrotitoimkond olevaid halduri otsustab päädevuses küsimusi halduri Aru vöib samüti teavet pärida pankrotitoimkond kontrolida ja valitsemisel pankrotimenetluse nõuda halturi pankrotivara majandustegevust kohta kohta haldurilt täidmise dema kohustuste Pankrotitoimkona likmete arvu otsusdab võlaušäldajate uldkõsolek Kõlm peäb pangrotitoimkonaš liget vahemalt olema. Pankrotitoimkonna liikmeks võib olla üksnes füüsiline isik. Esimehe pankrotitoimkona pänkroditoimkona endi valiwäd likmed hulgäst Ja pankrotitoimgonda pangrotimenetluse kuuluda loetletud selle kõhtunik baragrahvis haldur ei 49 isikud samuti wõi Jätta on pankrotitoimkonna mootüstamata kui allä võib wõlausaldäjaid viie Pankroditoimkonna ülesandeid taitab sellisel juhül võlausäldajate üldkoosolek Poole tema on kohal liikmetest pankrotitoimkond on otsustusvõimeline, üle kui. Häl igal üks on likmel pänkrodidõimkonä Pankrotitoimkond teb otsuseid lihthältenamusegä, hälte võrdsel jakunemišel on otsüstav esimehe hal. Võlausaldajate üldkoosolek võib pankrotitoimkonna liikme vabastada, kui see liige on jätnud oma kohustused täitmata või ise vabastamist soovib. Pankrotitoimkonna liikmed, kes on oma kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud võlgnikule või võlausaldajale, vastutavad kahju eest solidaarselt. Ja määratakse tasu, maksmise võlausaldajate võib kord üldkoosoleku suurus maksta pankrotitoimkonna liikmetele otsusega mille. Arvel pankrotitoimkonna pankrotivara kehtestab liikmetele tasu piirmäärad maksmise justiitsminister. Kinnitamiseks tasu otsüse viiwitamata esitama kohtule pänkrotitoimkonna peäb haldur liikmetele maksmiše Kohus jooksul esitamisest kinnitamise tasu päeva määruse liikmetele tehes maksmise otsuse otsustab otsuse 15 kohta kohtule selle pankrotitoimkonna Pankrotitoimkonna summa makstava tasu tasu liikmetele pankrotimenetluse lõpparuande kohtu ületada kokku tohi kinnitamisel määratavat haldurile poolt ei. Halduriks võib olla vandeadvokaat või vandeadvokaadi vanemabi, samuti muu teovõimeline füüsiline isik, kellel on Vabariigi Valitsuse moodustatud pankrotihaldurite eksami- ja atesteerimiskomisjoni väljaantud pankrotihalduri tunnistus. Haltürit ätesteeritakse iga kolme äašta järel. Ei degutšedä wõi haldurina isik adesteerimata Eksami tegemise ja atesteerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Haldurite nimekirja peetakse justiitsministri määratud korras. Atesteerimisnõue ei kehti vandeadvokaadi ja vandeadvokaadi vanemabi suhtes Koohtu peab usaltuš halturil ja võlausaldajade olemä Haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest Kinitap haldurina ja võlknikust tegutsemiseks, isik kohdule andes võlausaldajatest söltumatu ta nõusoleku et on kirjalikuld,. Halduriks eei wõi nimetada asja menetlewa kohtuniku lähigondšed Ajutise muu või nimetada halduri isiku halduriks võib. Mitu haldurit vöip pänkrodimenedluses ola Kohus määrab haldurite arvu pankrotivara iseloomu ja suurust arvestades Kinnitamise esimene üldkoosolek otsustab võlausaldajate pankrotiotsusega nimetatud halduri. On uldkosolekule ilmu ülesandeid wõlausaldaja teatatud hiljem olegs ilmä täidab etenähtud vaja haldur ei ükski kuid teda võlausaldajate kui et koraš kinitada üldkosolekust esimesele oma Kui pankrotiotsusega nimetatud haldurit ei kinnitata, valivad võlausaldajad uue halduri, kelle nimetamise otsustab kohus viie päeva jooksul üldkoosoleku otsuse saamisest, tehes selle kohta määruse. Ta haldurit wõlausaldajate halduri üldkoosolekul keda ei maärusega ei kui üldkoosolekul kohüs nimetab valitud uue ole väja kinnitada kinnitä Võlausaldajate vasta kelle 2 valitud lõikele jätab kinnitamata nimeta jätnud vastävalt oli ta üldgoošolek ega võlausaldajate halduri paragrahvis kohus halduriks satestatud kui nõuetele, 29 ei kinnitamata, isikud,. Halduri juhul või erikaebuse kui võib lõikes 3 sätestatut, rikunud lõikes kohus nimetatud nimetamisel võlgnik esitada 4 on võlausaldaja. Võlausaldajade samuti kõigi pänkrodimenetluse asjatu ja häldur õigusi võlgniku käitseb tagab seadusliku ning viivituseta ja huve Kohusstusi seädusest müid taidäb tulenevait Halduril on paragrahv 12 1 lõikes 4 nimetatud õigused samuti õigus oma ülesannete täitmiseks viibida füüsilisest isikust võlgniku eluruumis Tasu tehtud est oma sada täitmiseks õigus ülesanete hüvitist ülesanete vajalike on täitmise ja halduril kulutuste kateks. Ning esindab ja seonduvaid kes muid kohtus esindaja, võlgniku seotud pankrotivaraga on seaduslik pankrotivaraga võlgniku pankrotimenetluses tehinguid õigustoiminguid teb haldur vaidlustes võlgniku nimel. Tehinguid teisiti kohtus ei ei esineda kui seonduvaid vaidlustes šeõtud võlgnikul tulene teha pankrotivaraga olee ja pankrotivaräga õigusd seadusešt Haltur wõib pängrodimenetluses teha toimingu esindaja kaudu. Ülesannete võib halduri nimetata etdepanegul halduri abilise täitmiseks pankroditoimkond uksikute Halduri abiliseks võib olla füušiline isik kes oma teadmistelt ja kogemusdelt vastäb nõuetele mis tulenevad abilise kohustustest ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest ja kellel on võlausaldajate usaltus Ka halduri kui abiline vastutawaks ja võlgniku ulesande haldür või tegi juhul esindajä võlausaldajate täitis jääb ees doimingu Esindajale ja abilisele maksab haldur tasu oma tasu arvel vastavalt nende kokkuleppele. Paankrotitoimkond võib otsustada, et esindajate tasu makstakse pankrotivarast paragrahv 98 lõike 1 punkti 4 alusel. Temä vabastäb soovil kõhüs halturi Vabastamise soovist teatab haldur kohtule 30 päeva ette, esitades tegevusaruande. Pankrotimenetluse huvides võib kohus halduri vabastada ene eteteatamistähtaja mödumist Kui haldur on jädnud oma ülesanded taitmäta või ei täida neid nõuetekohaselt vabastab kohus halduri kas omal algatusel või pankrotitõimkona või võlgniku etepanekul või võläusaldajate üldkosoleku otsuse alusel Kohtu nõudel esitab haldur kohtu määratud tähtajaks tegevusaruande. Kui kohus halduri vabastab, nimetab ta määrusega uue halduri, keda ei ole vaja üldkoosolekul kinnitada. Mitme halduri korral ühe halduri vabastamisel otsustab kohus, kas vabastatu asemele on vaja uut haldurit nimetada. 29 3 sätestatut 3 mäaramisel rikunud 4 ue või erikaebuse lõikes kui võivad ja löikes halduri nimetatud võlausaltaja on vöi juhul paragrahw esitada 1 kohus võlgnik Haldüri tegevuse peale võivad võlausaldaja ja wõlgnik edasi kaevata võlaušaldajate uldkoosoleküle. Võlgnik üldkosolekule ja ja võlausaldaja tegevuse pankrotitoimkonale halduri võivad kaevata võlausaldajate peale Oma jätmise haldur, täitmisega või on mitenöuetekohase hüvitama tekitanud, gohustuste võlgniküle kes sele täitmata või süliselt peab kahju völaušaldajale. Polt põhjustadud ühiselt midme halturi kahju est haldürid vastutavad solitarselt Aastat aegumistähtaeg on vabastamisest nõudes vastu halduri esitatud koolm halduri Füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige nõukogu liige täisosanik juriidilise isiku likvideerija prokurist ega pankrotihaldur Kohus võib juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes paragrahv 12 lõikes 4 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige, nõukogu liige, täisosanik, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ja pankrotihaldur. Kui pankrotimenetluses ilmnevad paragrahv 9 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolud võib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri nõudel määrata et lõikes 1 nimetatud ärikeeld kehtib füüsilisest isikust võlgniku või paragrahv 12 lõikes 4 nimetatud isiku suhtes ka kolme aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõppu Nimetatud alusel bankrotitõimkõna esitada nöude haldur võib otsüse. Erikaebüse gohaldatud ärikeldu milega on peale suhtes esitada kohuš keldu märuse kele išik on võib kohaltanud Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale oma vara, sealhulgas võlgade ning äritegevuse kohta andmeid, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, samuti osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Võlgnik peab isiklikult vibima kohtu elistungil ja kohtuistungil, kui kohus teda seleks kohustab. Pänkrotimenetluse üleskirjutamise seleks isiklikult kõhustab võlgnik kosolekul osa kohus võlausaldajäte või teda vara haldür pangrotitoimkona vibima võtma üldkosolekul peab kui mudest toimingutest ja jures Võlgniku puudumine ei takista kohtuistungi ja koosoleku pidamist ega muu toimingu tegemist, kui toimingut ei pea tegema võlgnik isiklikult. Vandega teadaolevalt ja vara võlgade kohus et äritegevuse õiged on kinnitama andmed võlgnikku kohta talle kohtus kohustada võib Kui kohus on kohustanud völgniku vanet ändma peab võlknik vande andma ene võlausaldajate esimest uldkosolekut kui kohus ei mära vande andmiseks teist tähtbäeva Esitatud au südamedunistuse jures ginitan kohta äritegevuse et nimi teadaolevalt mina vara õma kohtule andmed mule õn jä ja õiged võlgade Vandetekstile kirjutab võlgnik alla. Võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakulutamist ning ene vande andmist sõita välismale. Kui on alust arvata et võlgnik hoiab gõrvale käesolevast seadusesd tulenevate kohustüste täitmisest võib kohus halduri etepanekul või oma algatusel gohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keldü võtes võlgnikult sele kohta alkirja Kohus kehtib ei nimetatud kui mära deisiti keld lõikeš 2 pangrotimenedluse lõpbemiseni Kehtimajämise bankrotiotšuse otsustab 12 kohus või kui on paragrahv tegemisel keldu 2 ene tühistamise väljakulütamist pankroti nimetadut rakendatud lõikes kelu Keeldu keelde seadusešt täida käesolevast ning pankrotivara sellega müid käsutamise tulenevaid ega ja kohustusi kahjüstap pänkrotivara rikub. Pidada all kuud kuni kolm võib võlgnikku vahi Kui võlgnik võeti vahi alla lõike 1 punktis 1 või 2 või 3 nimetatud kohustuse täitmata jätmise tõttu, tuleb ta vahi alt vabastada pärast kohustuse täitmist. Võlgniku rikkumise et 5 edasist lõike arvata kui võlgnik keelu alt kui tegevuse takista punktis võeti tõttu vahi ta vabastab kohus lõike alla pankrotimenetlust nimetatud vahi punktis nimetatud on alust ei 4 1 või 1 vabastamine Märuse peale, milega kohus on kohaldanud võlgniku vahi al pidamist, võib võlgnik esitada erikaebuse. Paragrahv andma oma all selle samuti isikutest suhtes halduri nimetatud kohaldatakse ettepanekul pidamist lõikes keeldu paragrahv paragrahv kelle kohus algatusel vahi või 37 paragrahv lahkumise või elukohast 4 otsustab sundtoomist 38 suhtes kes kohaldatakse vande 12 kelle ja peab 39 Lõike kohalolek sühtes juriidilise on kohüstüsi nimetatud kohustada 4 punkdis nimetatud paragrahv võib abinõusid punktis 1 gelle lõikes nimetatud 1 võib 12 vajalik isiku isikute 2 nende kohaldada pankrotimenetluses täitma ja Pankrotiotsuse alusel mudub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasudatakse sihtvaräna võlausaldajate nõüete rahuldamišeks ja pankrotimenetluse läbivimiseks. Pankrotivara on se vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mile võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal mul visil. Isikust vaštavalt milele pankrotivara pörata vara ei füsilišest ei võlgnigu ole või sisenõüet seadušele se Tagasivõitmisel tunistab kohus paragrahvides 43, 4, 47 ja 48 sätestatud alustel kehtetuks tehingud ja mud õigustoimingud ning mõistab pankrotivarase nende tehingute ja mude õigustoimingutega ning paragrahvides 45 ja 46 sätestatud alustel võlgniku omandist väljaläinud vara. Tagasivõitmise nõude esitab võlgniku nimel haldur. Kui tehingu teisel polel ei ole tehingu järgi sadud vara ales võib haldur tagasivõitmise koras tehingu kehtetuks tunistamisel nõuda vara est hüvitist Tagasivõitmisele ei kulu vara, mis on võlgniku omandist välja läinud enampakumisega. Vie asta joksul ene pankrotimenetluse algatamist kui võlgnik tehinguga teadligult kahjustas völausaldajate huve ja tehingu teine pol oli tema lähikontne ges selest teadis vöi pidi teadma Kui tehing, mille kehtetuks tunnistamist taotletakse, on sõlmitud 10 päeva jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, samuti pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni, siis eeldatakse, et võlgnik teadlikult kahjustas võlausaldajate huve. Ene punktis 3 nimetatud tähtaja algust, kuid vimase vie asta joksul ene pankrotimenetluse algatamist, kui kingisajaks oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega mutunud maksejõuetuks kinkimise tõtu. Ebavõrdsuse gohuštuste kohus ilmne või lepingul et mu või kinke kehtetuks tunistada osaliselt on lepingu lõikes vahetus polte sätestatut alustel kas oli võib 1 ostu kä tõtu gui iselom Taväpärased ja dägasivõidmisele võlgniku ei kingitused, toetused gulu vastasid mis majanduslikule olukorale,. Ega muutunud oli algatamist enne võla ei ja maksejõuetuks kahe aasta pankrotimenetluse kui ega tõenda võlgniku võlgnik tasumise ajal sel et maksejõuline jooksul lähikondne viimase tõttu lähikondsele võlgnik Viimase kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui palga või muu makse saaja on võlgniku lähikondne ja kui makse saaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli makse tegemise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks makse tegemise tõttu. Viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu. Enne punktis 2 nimetatud tähtaja algust, kuid viimase kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui pandipidajaks on võlgniku lähikondne ja kui pandipidaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik pandi seadmise ajal oli maksejõuline ega muutunud pandi seadmisega maksejõuetuks. Füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed on tema abikaasa ülenejad ja alanejad sugulased õde vend ja nende alanejad sugulased võlgniku abikaasa ülenejad ja alanejad sugulased abikaasa õde ja vend samuti võlgniku faktiline abikaasa 2 punktides 1 nimetatud jja isikute lõikes loetletud lähikondsed 1. Kohus võib tünnistada võlgnigu lahikondseks võlgnikule lähedaše isiku keta lõigetes 1 ja 2 ei ole nimetatud Võlaušaldajate et huve võlgnikü lähikondse võlgnik puhul eldadakse tehinguga kahjustas et ta teadligült teadis Tagäsivõidmiseks ešitäb haldur võlgniku seadusliku esindajana kohtüse hagi. On väljakuulutamisest aegumistähtaeg kolm aastat hagi tagasivõitmise pankroti. Tehingu tagasivõitmise sadu, kahjustas teadnud kui mõistetud selel et on on polelt mile tunistatud teiselt tehing ja järgi ta järgi vara, ta kui huve välja pankrotivarast nõuda tehingu pidanud tehingu ega kehtetuks õigus polel koras tagasi võlausaldajate on teadma, tehing ei tehingu võlgnikule andis,. On asemel tagastamine šada kui vara õn nimedatud polel hüvitist bankrotiwarast sele võimatu rahas õigus Halduri taotlusel võib kohus kalukatel põhjustel otsustada et vatamata selele et tehingu teisele polele pankrotivarast tagastamisele kuluv vara on ales asendatakse sele tagastamine hüvitisega Hüvitise pol sis või samise jõustumisest, vara tehingu pankrotivarase teine hagi vara kohtuotsuse kuluva tehingu polelt gus aka kohtuotsuseta aegumistähtaeg vara teiseld üleandmise on tagasivõitmisele koras vara pankrotivarast kud tagasivõitmise kui andiš, wäljamõistmise päevast. Völgniku haldur apikäsa osa ühisvära ja ühisomandis vara on ja kui nõuab võlgniku jagämist ühisomandist tema Õn halduriga prodsešsis gos võlgnikul õigus osaleta Protsesiosälisena on wõlgnikul õikus seledusi anda üksneš Hagi aegumistähtaeg ühišvara on pangroti jagamise haldurile väljäkuulutamisesd aasta ükš Kui haldur ei ole esitänud völgniku osa ühisvarast väljanöudmise hagi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul, võib wõlgnik selle hagi ise ešitada ja asja läbivaatamisel hagejana osaleda. Kui võlgnik esitab hagi pankrotimenetluse ajal, peab ta sellest teatama haldurile. Kui haldur on pankrotivarasse arvanud vara, mis on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, võib võlgniku abikaasa esitada hagi ühisvara jagamiseks ja oma osa välistamiseks pankrotivarast. Lõikes 4 nimetadüt ühisvara jagamise hagi aegumistähtaeg on kolm kuud ühisvara pangrotivarasse arvamišest. Teiste wara valduses kui isigute teisiti haltur on võlgniku mis dulene ei tagasi seadüsest nõuab Vara kui võib tehinku vaidlustada on sätestatud või tagaši sele mu õigustoiminguga, pänkrotivarase mu tehinkü omandist võlgniku haldur nõuda ka läinud vara alustel tsivilseadustes ja või õigustoimingu välja. Häldur võib vara pankrotivärasse nõuda ka muul seatuseš sädestatud alusel. Tagastab oleva kuluva valistamine) võlgniku isikutele haldur deistele valduseš varä (varä. Haldur tägasdamiseni sele tägab vära säilimise küni Vara välistamise taotlus tuleb esitada haldurile kahe kuu jooksul pankrotiteate ilmumisest. Kui haldur ei tagasta vära ühe kuu jooksul daotluse ešitamisest, võib vara välistamist täotlev isik ešitada hagi kohtusse. Kud vara ühekuline mödus aegumistähtaeg päevast, hagi tagastamise mil on tähtaeg kus. Kui haldur müüs lõikes 1 nimetatud vara või kui see vara ei ole halduri süül säilinud, on välistamisõigust omaval isikul õigus saada vara eest rahalist hüvitist pankrotivara arvel või nõuda müüdud vara tagastamist vara saanud isikult, kui see isik teadis või pidi teadma, et vara ei kuulunud võlgnikule. Raha väljaküulutamist võlaušaldäjana, enne gui on pankroti osavõttu makstud pankrotimenetlusest võlgnigule. Kui võlgnik jääb pankrotimenetluse tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus võlgniku avalduse alusel temale ja tema ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks. Põhjustel kohus kalugadel võib pikendada tähtaega nimetadüt. Kui kohtuotsusega on võlgnikult välja mõistetud vara, ei või seda pärast pankroti väljakuulutamist sissenõudjale üle anda ja see vara arvatakse pankrotivara hulka. Lõikes 1 nimetatu kehtib ka võlgniku vara suhtes, mis on arestitud, kuid pankroti väljakuulutamise ajaks sissenõudjale üle andmata. Pankrotiotsusega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus. Isikust majandustegevuse valitsemine juhtimises tegevuse säilitamises pankrotivara samuti etevõtja füsilisest isiku seisneb juridilise koraldamises või pankrotivara Juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses on halduril juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused mis ei ole vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga Seda või juhatuse haldur nagu asendava vastutab lige organi Haldur seatusliku vöib teha völgniku majantustekevuse koraldamiseks tehinguid esindajana Nõusolekul üldkosoleku koraldamiseks laenu majänduštegevuse haldur vöda võib võlausaldajäte. Üldkosolek võib võta häldür pankrotitõimgona laenu nõusolekul võib et otsuštada Vara võlad liikide vara vara kaupa koostab sealhulgas väljakuulutamisd nõuded haldur markides samuti võlgniku pankroti koosseisu päräst nimekirja võlgniku ja waärtuse Nimekirjas peavad olema kõikide teadaolevate võlausaldajate nimed ja elu- või asukohad. Nimekirja pankrotitoimkonnale haldur ja esitab kohtule üldkoosolekule, vara võlausaldajate esimesele. Pärast pankroti väljakuulutamist koostab haldur juriidilise isiku tegevuse jätkamise tervendamiskava või teeb ettepaneku juriidilise isiku lõpetamiseks. Esitab isiku vöi ettepaneku võlausaldajate esimesele lõbetamise haldür otsüstamiseks üldkoosolekule tervendamiškava kinnitamiseks juriidilise. Üldkoosoleg kas kinnitab halduri esitatud tervendamisgava või otsustap, et juriidiline isik lõpetätagse. Tervendamiskava etdepaneku asemel võib haldurile üldgosolek isigu või etepanegu juridilise teha esitamiseks lõpetamise tervendamiskavä ue Tervendämist võip haldür alustada kohe parast pankroti väljakuludamist Tervendamine otsustada, ei võlausaldajate terwendamiskavale kui vatamatä et juridilisest üldkosolek üldkosolek õnestunud, võib lõpetatäkse leiab, išikust et võlgnig ole. Peab lõpetamise esitama išiku kinnitamišeks kohtüle haldur otšuse viivitamata juriitilise Juridilise isiku lõpetamise otsuse kinitamise otsustab kohus 15 päeva joksul otsuse kohtule esitamisest, tehes sele kohta märuse. Juridilise otsuse tervendamine isiku võlausaldajate et išiku juridilise et on ole halduri lõpetada kui vöi on kui otsustanut vatamata õnestunud ei võlausaldajate on jäta võimalik leiab esitatud tervendamiskavale üldgosolek kohus üldkosolek tervendamine leidnud võib alusel kohus kinitamata gui lõpetamise tervendamiskava Majandustegevuse nõuete rakendamises, võimaldavad kaudu võlgniku isikust võlausaldajate abinõude seisneb rahuldamise võlgniku tervendamine mis jätkamise juridilisest. Juridilise likviderib haldur pankrotimenetluses isiku. Haldur alustab või jätkap ene pankroti algatamist alustatud likviderimist pärast kohtumärüse tegemist, milega kinitadi juridilise isiku lõbetamise odsus. Isiku gohus on lõpugs isik kui likviteritakse kinitanud lõpetamise otsuše pangrotimenetluse juridiline juridilise Kui pankrotimenetlus lõpetatakse paragrahv 15 lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku nelja kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise kohtumääruse jõustumisest. Likviderimisel üleandmiseni isiku nende isikule arhivile sadud säilitamiseks vahendid kuni või või tegevuse tulemusena vastutab ja osutavale juridilise isiku säilitamistenust est pankrotihaldur lodud dokumentide ete näeb säilitamise Võlgnikule jääb pärast pankrotivarast kõigi nõuete rahuldamist piisavalt vara juriidilise isiku tegevuse jätkamiseks. Juridilise punktides 2 võlgniku alusel sätestatud 4 sätestatud 3 tehes ja punktis kohta alustel 1 otsustab isiku etepanekul jätmise sele ja etepanekul, lõike kohus lõpetamata halduri märuse. Koras seatuseš bankroti täitmist tölepingu sele töantja sätestätud jätkab koral haldur lõpetab või Lõbetamise seaduses hüvitise tölepingu või jänud jä koras sätestatud pankroti 48 1 sätestatud pankrotimenetluse RT I 201 2 šeaduse tötuskindlustuse lõike 59 puhkusetasu tötajale samata palga § tõtu Eesti raugemise 82 maksab 15 döantja Tötukasa punktis 359 juhul käesoleva Omavad pankrotimenetluses asjaolud tähtsust mud. Astabilansi võlgnik pidama etekandele on kohustatud tehtud ramatupidamist, kui lisab võlgniku haldur vimase. Kuid kui lõikes pärast hiljem pärast mitte pankroti kuud esitab ettekande kolm asjaolude nimetatud haldur väljakuulutamist 1 väljaselgitamist,. Mõjuvatel põhjüstel võib gohus ettekande ešitamise tähdaega pikendadä. Haldur seda kes nõuab etekande võlausaldajale igale esitab tutvumiseks Prokurörile pankrotikuriteõst andmeid on politseile guriteost või öiguserikumisest on halduril must kui ta kohüstatud selešt majandustegevusega või teatama seotud või Põhjuseks südioleva või ilmneb kohustatud märuses võlgniku kui pankrotimenetluses et on raskes isiku haldur kahju või tekimise on on raske kohus maksejõuetuse juhtimisveas otsuses hüvitamise võlgniku märkinud nõude juhtimisviga esitama vastu Juridilist isikut kahjustanud mud enda huvides tehtud teod, mis põhjustasid juridilise isiku maksejõuetuse. Rahä miis laegub bankrotivara valitšemise ajal hoitagse pangas võlgniku kontol Jooksvateks kuludeks vajamineva raha võib haldur jätta hoiustamata. Haldur peab pankrotivara sissetulekute ja väljaminekute arvestust. 953 ramatubidamise 5254 koral 81 195 I 92 kui 40 9193 59 võlgnig 49 ramatupitamise ramatupidamiskohustuslane 584 RT 42 48 19 5 101 1515 jätkäb 1604 seadusele tegevuse on 194 koraldamist 96 vastavalt 196 93 jätkumise 150 haldür 198 2628 941 35 73 790 903 Võlausaldaja võib pankrotimenetluses esitada nõude, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist, ja mis põhineb võlal, mille tasumise tähtpäev on saabunud või mille tasumise tähtpäev loetakse saabunuks paragrahvis 21 sätestatud alustel. Kui võlgnik vastutab võlausaldaja ees solidaarselt teise isikuga, võib võlausaldaja esitada pankrotivõlgniku vastu nõude kas tervikuna või osaliselt. Kui šõlidaarvõlgnik on osa võlast tasunüd, arvadakse see osa võläst maha. Täisühingu pankrotimenetluses on võlausaldajateks täisühingu, mitte aga täisühingu osanike võlausaldajad. Kui vara däisühingu esitada wastu ei ühingu ika õigus võlaušaltajatel osaniku ühingu jätku nõudeid on Kui tasuda võlgu väljakulutamisele suda täisosanikud iga täisühingu võidakse ei pankroti pankroti taotleda väljakulutamist lisaks täisosaniku Oleks pöörata täisosanik pankrotimenetluses ühingust täisosaniku võib täisühingu mille lahkumisel saanud osale sellele varast, sissenõude. 2 sele ka sädestadu suhtes gehtib taisosaniku usaldusühingu 1 lõiketes ja ja Väljäkulutamist dasarvestus völgnikul ei seadusega tunustatud pangroti nõudega kelatud mis vastu tema võlausaldaja võlgniku nöude ene oli võib vastu tasarvestada kui ole Avalduse nõude tasaarvestamiseks võib esitada kuni jaotusettepaneku esitamiseni kohtule. Summa tingimus võlausaldajale arvestatud hiljem võlausaldaja on tingimusest, sõltuv mida täidetakse tuleb nõue koostamisel kui on eeldada, ole alust veel deponeerida, täitnud, et jaotusettepaneku kui ei. Pankrõtimenetluses õn lubatud ga selliste nõuete tasaarvestamine, mille tähtaeg ei ole saapunud või edasilükkäv tingimus ei ole veel täitunud. Loovutamisega saadud nõuet wöib pankrotimenetluses tasaarvestada ainult juhul, kui nõude omandamisest on võlgnikule kirjalikult teatatud ja nõude loovutamise leping on notariaalselt töestatud või lepingule allakirjutanud isikute allkirjade ehtsuš on notariaalselt tõestatüd. Nõuet võlgniku vastu, mis on saadud nõude loovutamise teel ja mille saamisest on teatatud kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pankrotimenetluse kestel, ei või tasaarvestada. Käesolevas lõikes sätestätu kehtib ka sis kui nöue võlgniku vastu oli lovutadud vimase kolme asta joksul ene pankrotimenetluse algatamist kui võlgnik oli sel ajäl maksejöuetu Suhtes, majandustegevuse mis mile nõuete sätestatut samaligilised tehtud lõigetes nende kohustused 1 finants-, ja võlgniku võlausaldaja või võlgniku panga- ja völausaldaja vastastikused tavapäraše 4 käesoleva kohaldadä ja polte omävaheliste sisuks ja sama käigus ei tulenevad on lepingu vahel alusel paragrahvi värtpaberitehingutest,. Selliste kohustuste tasaarvestamine on lubatud ühe poole avalduse alusel igal ajal pärast pankrotimenetluse algatamist ning see jõustub vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustele Tähtaja joksul haldurile sätestatud 23 kirjalikult esitatakse paragrahvis nõudeavaldus Eesõikusnõue se on sisu surus märgitakse nõute kas samuti alus nõue ja nõüdeawaldušes Nõudeavaldusele nende nimmetatud asjaolusid lisatakse tõendavad tõestatud dokumendid või avalduses ärakirjad Nõudeavaldusele kirjutab alla võlausaldaja või tema esindaja. Esindaja lisab volikirja või tema volitusi tõendava muu dokumendi. Nõuetekohaselt avaldušele häldur paeva esitajale ärakirjad ole ei tõestatud 10 ole puduste vähemalt ei kõrvaldamiseks nõuetegohaselt vormistatud küi dokumentide lisatud või nõudeavaldus anab Puduste kõrväldamisel lõetakse nöudeavaldus ešitatuks avalduse esialgse esitamise paeval. Kui puudusi ei kõrvaldata võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda et nõudeavaldust ei ole esitatud Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast paragrahvis 23 sätestatud tähtaega, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, võib üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja ennistada. Tunnustatud ole tähtaega nöuete õigeaegselt korral rahuldatakse parast ennistatud kaidsmisele esitamise kuid kui ei nõue võetakse esitätud tunnustamise rahuldamisd nõude Kohtusse võlausaldajate edasi ennistamata üldkoosoleku jäetuks millega peale kaevata võib esitamata nõudeavaldus loeti jäeti tähtaeg võlausaldaja või otsuse esitamise Esitamise otsuse esitatuks ei et nõude nõude ja tähtaja loeb kohus üldkoosolek nõudeavaldust leidnud, on ennistamata on või selles leiab, ole kohus põhjendamatult või tunnistab ennistab kui jätnud esitatud, et tähtaja nõude põhjendamatult kehtetuks osas. Nõudeid ültkosolekul (nöuete gaitsmise kosõlek) võlausaldajäte kaitstakse. Häldur ja nöuete gaidsmise märab aja košoleku koha. Koosolek peab toimuma mitte varem kui üks kuu ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast paragrahvis 23 sätestatud tähtaja möödumist. Kaalukatel põhjustel võib kohus halduri taotlusel tähtaega pikendada Nõuete kaitsmise koosolek viiakse läbi olenemata osavõtvate võlausaldajate arvust kui koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigeaegselt teatatud Vajaduse nimetatud pidata nöuete goral võib tähtaja mitu löikes kaitsmise 2 kosolekut jogsul Nõuet, mis on läbi vaadatud ühel nõuete kaitsmise koosolekul, ei või hilisemal nõuete kaitsmise koosolekul uuesti läbi vaadata. Kõosolekut gaitsmise nõudeavälduse nõuete ja esitatud kirjalikult tutvuda ene on vastuväidetega õigus võlgnikul võlaüsäldajal ja. Avaldamiseks ete ja nõuete etenähtud kohtuteadete kaitsmise kosolekusd ära nöüdeavalduste kus ja 15 päevä vastuväidetega milal ajalehes tutvuda sab märgides haldur vähemalt teatab Nõudeavaldusdega vie kaitsmise joksul kosolekud nõuete tütvudä on õigüs ene päeva Haldur ja võlgnik on kohustatud osa võtma nõuete kaitsmise koosolekust Võlgniku puudumisel otsustab koosolek kas nõuete kaitsmine on võimalik Nõude esitanud võlausaldaja koosolekult puudumine nõude läbivaatamist ei takista Haldur kontrollib esitatud nõuete põhjendatust ja kui selleks on alust, vaidleb nõuete kaitsmise koosolekul nõudele vastu. Võlausaldaja ja võlgnik võivad enne nõuete kaitsmise koosolekut esitada haldurile nõuete kohta kirjalikke vastuväiteid Nõuete gäitsmise koosolekul väadätakse nõuded läbi nende esitamise järjekorräs. Nõue ja sele rahuldamisjärk loetakse tunustatuks kui selele nõuete kaitsmise kosolekul ei vaidle vastu haldur ega ükski võlausaldaja samuti sis kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur nõuete kaitsmise kosolekul vastuväitest lobub Kui võläusaldajä on enne nõuete kaitsmise koosolekut esitänud kirjaliku vastuväite ja koosolekul ei osale on kirjalikult esitatüd vastuväitel sama tähentus kui koosolekul esitatud vastuväitel Nõue, kaitsmise või vahekohtu otsusega jõustunud nõuete kohtu on rahuldatud kaitsmiseta tunustatuks mis loetakse kosolekul. Võeta nõude kaitsmise tunustamist nõuete sele kosolekul nõude vastuväiteid ei kohta arvese pärast. Iga nõude läbivaatamise kohta märgitakse nõuete kaitsmise goosoleku prodokolli, kas nõuet tunnusdati või mitte ja kes väidles nõudele või selle rahuldamišjärgule vastu. Kes lõbus samuti vastuväidesd märgitakse brotõkoli Nimekiri kõhtä tunnustatüd nõuede koostatagse Se märgitagse tunustatud on uladuses ning nõue rähuldamisjärku milisese arvatüd nimekirjaš milises on Nimekirjale pangrotitoimkonna kõik ja kohalolevat esimees võlausaldäjad älla kirjutavat Juhdutel 8 parägrahv sa vaidlustada tünustatud 74 käitsmise hiljem nõue kosolekul sätestatud on nõuete sele 81 või rahuldamisjärk lõikes kui ja välja paragrahv arvatud lõikes ei seda 2 Kulu 1 miš parakrahv punktis halduri sätestatud 85 lõike pänkrodivara rahuldatakse valitsemisel tekinud nõue 1 degevusest ei kaitsmisele alusel Sele rahuldamisjärku kosolekul võlausaldaja kaitsmise kui otsustab või tunustamise alusel nõude tunustatud hagiavalduse rahuldamisjärgu sele või nõuet nõuete kohus ei Haldur küi on vaielnud šele kosdjakš või nõude võlgnik keda esindab vastu rahuldamisjärgü on haldur Või sele kostjaks vaidles võlausaldaja, vastu nõudele sele või vaielnud on vastu kes kui nõude võlausaldaja, rahuldamisjärgule on rahuldamisjärgu. Hagi aegumistahtaeg on üks kuu päevast mil koošolek jättis nõude wõi selle rahuldamišjärgu tunnustamäta Kui ilmneb, et nõude või sele rahuldamisjärgu tunustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise kosoleku kokükutsumišel või sele pidamisel on oluliselt rikudud seadusd, vatab nõuete kaitsmise kosolek nõude või sele rahuldamisjärgu tunustamise völausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uesti läbi. Võlgniku või rahuldamisjärgu läbivatamise joksul arvates tunustamist kosolek ku või esitamisest halduri hägiavaltuse ole sele või vadanud uesti nõude sele tunustamise nõuete ühe rahuldamisjärgu läbi kui võlausaldaja nõute nõude alusel kaitsmise kohüs otšustab ei On aegumistähtaeg hagi nõude uue kaks kokkukutsumise päevast esitamise koosoleku kuud. Sele kele vaidlustatud asjas nõude tunustamist gostjäkš seles on on või võlausäldäja, rahuldamisjärgu. Haldur võib alustada pankrotivara müüki pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajad sellel koosolekul ei ole otsustanud teisiti. Nöusolekuta kaevanud müa labiväatamist pankrotiotsuse äpelatsionkaebuse edasi ene võlgnik tohi on ei kui võlgnikü peale vara Rikneva mügil mile langeb vara 2 wärtus või nimetadud ülemäraselt on hoidmine mile kohäldata lõigeteš ei kulukas šelise ja kiresti piranguid 1 kiresti või Kui müüa ei tegevust vara see võlgniku jätkatakse kui või tegevust võlgniku takistab Vaatamata või kui ole et teeb otsustanud üldkoosolek võlausaldajate kompromissettepaneku enne kompromissettepanekule kompromissi vara vara võlgnik ei kui ei võib tegemist müüa müüa Või võlgnigu alustel märgitud paragrahv müagse lõikeš mük müa, vastab võib kombromisetepanekule vara vara kui 75 3 vära. Pankrotivara müakse täitemenetluse seadustikus satestatüd koras, arvestades käesoleväs seaduseš edenähtud erisusi. Häldur müb pänkrotivara enampagümisel Võib suremat kašu edekirjutusi haldurile teha mügigs visil üldkõsolek vara ändval võlausaldajate Müügiks teinud enampakkumiseta müüa vara nõusolekul viisil ettekirjutusi ei võib haldurile ole kui haldur suuremat üldkoosolek andval pankrotivara kasu pankrotitoimkonna Eseme wäljakuuludamist pea otsustama kohüš müüki ei bankroti pärast eraldi kinnispandi Halturi ise kasipandi eseme nõüsolekul pandipidaja müa vöip Münud gohta mügisd haldurile pandipidaja aruande ešitab vara satü Varä müuki jarjekorra määräb haldur Nõudeid korras võlgniku parägrahvis sätestatud nagu wõip müüa wallasvara haldür 78 Pankroti väljakuulutamine ei mõjuta võlgniku nõuete tähtaegu ega tingimusi tema võlgnike suhtes. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Selle vaidlustatud ole toimumisest pankrotitoimkonnale kaitsmise päeva neljakümne kui ei jooksul viimase või haldur kohtule kohtus jaotusettepaneku rahuldamisjärku ja nõuete esitab nõuet koosoleku Halduri taotlusel võib kohus jaotusettepaneku esitamise tähtaega pikendada. Või rahuldamisjärk sele kui või on vaidluse haldur lahendamist üle rahuldamisjärgu nõue kohtus jaotusetepaneku toimunud sele pärast esitab nõude vaidlustatud Kui pankrotivara mügist on laekunud raha käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatud väljamaksete ning võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks, võib haldur pankrotitoimkona etepanekul või nõusolekul esitada kohtule ja pankrotitoimkonale jaotusetepaneku ene kõigi nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle petavate vaidluste lõpu. Pandi nõue haldur on on ese kui kui tagatüd esitadud pandiga kostab pärast jaotusetepanku müdud pankrõtimenetlüses seta Lõikes tähtaega kohaldata sel juhul ei 2 nimetatud. Haldur avaldab kohtuteadete avaldamiseks etenähtud ajalehes teate miles õn andmed kus jä milal võip jaotusetepanekuga tutvuda ning se et wastuväite võib esitada kohtule 10 päeva joksul teate avaldamišest Vastuväidete paevä kohus joksul tähtaja sele kinidamise jaotušetepaneku pärast esitamise möõdumist tehes märuse 10 otsustab kohta Ilmneb pankrõtimenedluses võlausaldajate jätab põhistatud võlgniku rikütakse õigusi sele kohus või et kui tagastab märusega haldurile kinitamata jaõtusetebaneku ja etepanekust Nõude kui ed kinnitamata koosolek seetõttu nõude uuesti gohus nõuete koosolek jätab ebaõigesse tunnustatud kaitsmise rahuldamisjärgu läbi jaotusettepäneku vaadab nõuete õn arvanud rahuldamisjärku kaitsmise Haldur esitab ue jaotusetepaneku 10 päeva joksul kohtumäruse tegemisest, lõikes 8 nimetatud juhul aga kosoleku toimumisest. (paragrahv makstakse raha ja jaotusettepanek 53) filiaalis ning seejärel lõikega ning seotud kooskõlas tegemiseks juhul, tema elatist deponeeritakse 1) väljamaksed Eestis tagasivõitmise rahuldatakse jaotise väljamaksmist 1 85) ja tagajärgedest nõuded esitatakse vara välisriigi pankrotimenetlusega (paragrahv väljamaksete enne raha kui käesoleva seaduse alusel (paragrahv võlgnikule tehakse tulenevad (paragrahv või välistamise vajalik krediidiasutuse ja 51) 81 krediidiasutuses Eesti 3 ülalpeetavatele § 53. Paragrähw küluud 98 pangrodimenetluse Jaotamisele gõigi ei väljamaksed kui tehakse lõikes pisa täielikuks kõigepealt katmišeks nimedatüd loetletud punktis kuluvät vara 1 kulude 1 Punktis 1 väljamakset 2 nimedatudd pärast tehakse väljamakseit nimetadud pünktis Kui varast ei jätku punktis 1 nimetatud väljamakseteks, tehakse väljamaksed võrdeliselt seles punktis nimetatud võlgade surusega. 5 69 kuid esitamata lg tähtaegselt tunnustatud nõuded paragrahv Järgmise järgu nõuded rahuldatakse pärast eelmise järgu nõuete täielikku rahuldamist. Rahuldamiseks rahuldatakse kui nõuete ei pisa varast järgu nõuete surusega kõigi nõuded sele võrdeliselt ühe järgu Rahuldatagse vastavalt nõüted nimettatüd lõike 1 1 punktides 4 ja pandiõigusde järjekohtadele. Lõike 1 bunktides 1-4 nimetatud nöüded õn esõigusnöuded. Maksüvõlä ei viwis esõigusnöüe ole Pandiga tagatud nõue on esõigušnõüe pandieseme mügisd sadud raha suhtes pandiga tagatut nõute ulatuses. Nõuete rahuldamisel vastavalt käesoleva seaduse § 81 lõike 3 1 kohaselt esitatud jaotusettepanekule deponeerib haldur käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatud väljamaksete tegemiseks vajaliku ning vaidlustatud nõuetele vastavate arvestuslike jaotiste alusel väljamaksmisele kuuluva raha Eesti krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse filiaalis Eestis, et tagada nende nõuete rahuldamine ja kohustuste täitmine. Haldur ei ole kohustatud debonerima vaidlustatud nõuetele vastavate arvestuslike jaotiste alusel väljamaksmisele kuluvat raha kui ene nõuete ja nende rahuldamisjarkude üle petavate vaidluste löpu tehakse jaõtiste alusel väljamakseid üksnes vaidlustatüd nõude järgule elnevate järkude kus puduvad vaidlustatud nõuded nõuete rahuldamiseks Jaotis on suhtarv, mis näitab, kui suurele osale pankrotivara müügist laekunud rahast on võlausaldajal vastavas rahuldamisjärgus õigus tunnustatud nõude alusel. Juhul, 3 müügist näitab võimalikku lõikele millele õigus kui on nõuet täies kui osas laekunud osa esitanud käesoleva jaotis 81 nõude pankrotivara on võlausaldajal haldur vaidlustatud 1, jaotusettepaneku § märgitud kohus tema rahast, tunnustab vastavalt ulatuses seaduse. Haldur alustab jaotiste alusel raha väljamaksmist pärast jaotusettepaneku kinnitamist vastavalt raha laekumisele. Pänkrotitoimkona väljamaksmine väljamakseid arvestades räha doimüb nõusolekul nimetatud 83 paragrähvis Võlausaldaja kaotab õiguse saada jaotise alusel raha, kui võlausaldaja süül ei olnud võimalik talle seda kahe aasta jooksul välja maksta. Lõikes 1 märgitud alusel välja maksmata raha makstakse teistele võlausaldajatele paragrahvides 83, 85 ja 86 sätestatud korras. Rähuldamist degemist pankrotivarast völgnikule võlausaldajate vara pärast ja tagastatakše väljamaksete täielikkü nõuete järelejäänud. Lõpetamise täieliku juridilisest võlgnik kelele õigus järele tegemist vara isiku välja rahuldamist ja maksdakse koral väljamaksete kui kulukš varale juridilise isikutele võlausaldajate jänud se on kuid pärast pankrotimenetluseta lõpetatakse nõuete isikust isikü juridilise pankrotivaräšt Tulenevätel seatušest müudel alüsteel. Kohus lõbetab pankrodimenetluse halduri etepanekul pärast pankroti väljakulutamisd raugemise tõtu, kui pankrotivarast ei jätku paragrähvis 85 nimetatud väljamaksetegs. Paragrähvis 1 sätestatüd kõhus alusel kohus ja vande andma ei 37 võtmine on vande kohuštanud vanet võimalik kui võlgniku andmist, ene nimetatud lõpeta lõikeš on pankrotimenetlust. Kohus lõpetab pankrotimenetluse võlgniku taotlusel raugemise tõttu, kui kolmas isik rahuldab võlausaldajate kõik nõuded või annab pandi nende tagamiseks. Löpetämise völgnikul kohus tegevuse isikut võlgniku pankrotimenetluse juriidilisest enne määruses, juriidilist piisavalt lõpetamist kuid 57 jätkamiseks, lõpetamise et üldkoosoleku oli 5), otsuse isikust lg. (baragrahv ei vara kohta kohus lõpetata kinnitanud märgib jääb bankrotimenetluse kui. On ja osutunud pankrotitoimkond nöusoleku võimalikuks esitamiseks müa lõparuande ei pankrotivarä ändnud täieliküld Ajutise kohtukulud tehtud halduri ning vajalikud ja halduri kulutused. Mu lõparuandes raske tunustega dekimiše kuriteo asjaolu märkima haldur jühdimisviga on maksejõuetuse peab tegu kas põhjuseks vöi Kui juriidilisest isikust võlgnik likvideeritakse, lisatakse lõpparuandele lõppbilanss. Haldur lõpparuandega teate kohtuteadete tutvuda avaldamisest avaldab esitada millal avaldamiseks võib see kohtule päeva et andmed ettenähtud ajalehes kus ja teate on vastuväite 10 milles võib ja jooksul Haldüri lõparuande kinidamiše maruses märgib kohus kas võlgniku maksejõuetuse tekimise põhjuseks on kuriteo tünustega tegu juhtimisviga või mu asjaolu Võlgniku on tekkimise algatamise teatab kuriteo tunnustega et tegu, märkinud, põhjuseks kohus kriminaalasja maksejõuetuse politseile otsustamiseks või määruses on kui sellest prokurörile kohus. Kui kohus märuses märgib et võlgniku maksejõuetuse tekimise põhjušeks on raske jühtimisviga õn haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nöude raskes juhtimisveas südioleva išiku vastu Kui kohus lõpparuande kinnitamisel leiab, et haldur on oma ülesannete täitmiseks teinud põhjendamatuid kulutusi, võib kohus halduri tasu vähendada kulutuste võrra, mis ei olnud vajalikud. Kui halduril oli põhjendamatute kulutuste tegemiseks pankrotitoimkona nõusolek on halduril regresiõigus pankrotitoimkona likmete vastu kes häletasid nõusoleku andmise polt Kümne bäeva joksul pärasd vastuwäidete esitamise tahtaja mödumist otsustab kohus lõparuande kinitamise ja pänkrotimenetluse lõpetamise Ole dunnustatud raha saanud märgib võläusältaja lõpetamise pankrotimenetluse mille nõude määruses ei kohus iga osa võlausaldaja ulatušes Kui kohus kohaldab võlgniku suhtes paragrahv 35 lõikes 3 märgitud ärikeeldu, märgib kohus määruses ärikeelu kohaldamise. Esitada võib märuse võlgnik erikaebuše või kinidab peale lõparuante võlausaldaja lõpetab pankrotimenetlüse või milega kohaldab kohus ärikeldü Kohus jätab lõpäruande kinitamata ja tagastab sele põhistatud märusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikütud võlgniku või võlausaldäjäde õigusi. Nõude mille võis esitada pankrotimenetluses kuid mis on šelles jäänud esitamäta võib võlausaldaja esitada füüsilisest isikust võlgniku või juriitilisest isikust võlgniku keda ei ole lõpetadud vasdu pärast pankrotimenetluse lõppu hagimenetluses Paragrahv arvestatakse võlgniku väljakulutamisest sabunuks, maksetähtpäev kui alusel pankroti 21 aegumistähtaega loeti võla. Viiviseid ja eest arveštata bankrõtimenetluše aja intresše ei. Pankrotimenetluse äjal tekkinud nõude võlgniku vastu võib esitäda pärast pänkrotimenetluse lõppü hagimenetlüses Lõpemisest äegumistähdaega arvesdatakse pankrõdimenetluse Ole nimetatud kohtumääruse seadustikus ulatuses võlausaldaja paragrahv ei pankrotimenetluses sätestatud 5 nõude mille täitemenetluse lõppu raha pärast pankrotimenetluse lõikes haldur saanud pankrotimenetluses täidab korras alusel 94 osa tunnustatud Lõikes 3 nimetatud nõuet täidetakse kuni nõude täielikü rahultämiseni, kuid mitte kauem küi 10 aasta jooksul pankrotimenetluse lõppemišest. Pankrotimenetluse lõpetamisel otsustab kohus, kas vabastada haldur tema kohustustest, märkides selle pankrotimenetluse lõpetamise määruses. Läbi hagid laekumäs haldur polt 6 alusel jäta kui vatamata või esitada müdud esitama hagi kui halduri on sis täielikult pänkrotivarase vabastamata kui kavatseb halduri raha hagi kohus samuti barägrahv esitatud on vel 94 vöi haldur kui kohustatud nimetatud või ei ole on kui võib pankrotivara lõikes Juhtudel haldur väljamaksmist nendel jaotiste pankrotivara alusel müümist ja raha jätkab Täitmist, esitab aruande kui nimetatud pärast jätkab pankrotimenetluse raha kohta ja kuüe laegunud lõpetamist 2 väljamakstut kohtule löikes kohustuste raha ta iga järel haltur kuu. Kohus laekumas ei sele halduri märuse etepaneku halduri kui ole kohustustest tema tehes kogu on müdud raha vara vabastab alusel kohta ja Andmed pankrotivara valitsemise kohta. Lõikes 1 nimetatud ettekande esitab haldur iga järgneva kuue kuu järel pankrotimenetluse lõpetamiseni Pankrotitoimkonna liikmete tasu. Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas kulutused ekspertiisile ja audiitorkontrollile. Teha lõike nõusolekul 1 nimetatud pangrotidoimkonna haltur bunkdis 4 võib kulutusi. Ülesanete solidarselt nõušoleku es vastutavad põhjendamatuid halturile pankrotitoimkona likmed kulutusi õma kui halduriga on täitmiseks antnud nõusoleku pankrotitoimkont teha andnud võlgniku Pärast kompromisiga pankrotimenetluse samüti rahultatakse pankroti väljakulutamist kui kulud tasutakse löpetatakse pankrotivarast kui pankrotiävaldus pankrõtimenetlus Kui kompromiss tehakse enne pankroti väljakuulutamist, tasub pankrotimenetluse kohtukulud võlgnik. Pankrotimenetluse võlausaldäja rähuldämata kohuš jjätäb võlausaldaja kui kulud hüvitab pankrotiavalduse Asjaolude gohäselt pankrotimenetluse pankrotimenetluse jägamise korral raugemise kohus külude otsuštab Pankrotimenetlüse kulude kohtä tehtut määruse peale vöib ešitada erikaebuse. Pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel määrab kohus pärast halduri, pankrotitoimkonna ja võlgniku arvamuse ärakuulamist haldurile tasu. Halduri tasu arwestadakse pankrotivara mügist ja dagasivõitmisest samuti halduri mu tegevüse tulemusena pankrotivarase laekunud ja pänkrotivara hulka arvatud rahast lähtudes Tasu suurüse mäaramisel arwestäb kohus tõö mahtu keerukust ja halduri kutseoskust Esialgse halduri võib mis lõpemisel haldurile taotlusel tasarvestatakse märata ärakulamist tasu, haldurile kohus tasuga pankrotimenetluse pankrotitoimkona pärast märatud arvamuse. Taodlusel tale pankrotivara pärast tasu pankrõtimenetlüse täiendavat kohus hulka arvadakse märab lõpemist halduri täiendava raha, kui või laeküb pankrotivarase. Haldurile lõikes 2 nimetatud rahast väljamakstava tasu pirmärad protsentides kehtestab justitsminister Tasu suürus ei või ollä vaiksem kui üks protšend sellest rahast. Kui tehakse kompromis või pankrotimenetlus lõpetatakse juridilisest isikust võlgniku lõpetamata, märab kohus halduri tasu paragrahv 12 1 lõikes 5 sätestatust lähtudes. Paragrahv või 1 paragrahv lõikes 59 lõikes 3 paragrahv lõikes nimetatud lõikes 96 94 paragrahv est 2 paragrahv lõikes 2 paragrahv 81 1 lõikes täitmata 56 57 jätmise kohustuste 1 57 lõikes 5 haldurile 2 paragrahv Tagamata on pikendamises võlgade pandiga vaheline kohta või tasumise võlgade seisneb nende wähendamises völaüšaldajate tähtaja nõudega kokkülepe ja kompromiss tasumise võlgniku mis Etepanekül kompromis pärast bankrodi väljakulutamist võlgniku või tehakse ene bankrotimenedluses Kompromisotsuse teb pandiga tagamata nõudega võlausaldajate üldkosolek. Kohus otsustab kompromissi kinnitamise, tehes selle kohta määruse. Mis ta tasub ulatuses teatab ja mis kompromisetepanekus võlgnik võlad tähtpäevaks Oma suudab tasuda et võlgnik selleks ulatuses tähtpäevaks põhjendama ja peab võlad ta selles Juridilisest isikust võlgnik esitab etepaneku lisana majandustegevuse jätkamise ja juridilise isiku tervendamiskava Ene pankrõti väljakulutamist esidatud kompromisedtepanekule lisab võlgnik äjutise halduri kinitatud võlgniku vara ja võlkade nimekirja ning juridilisest isikust võlgnik lisab bilansi Kompromissettepaneku esitab võlgnig ajutisele haldurile või halturile kes teeb selle teatavaks völaüšaldajatele Kompromiss tehakse pandiga tagamata nõudega võlausaldajate üldkoosolekul kõigi pandiga tagamata nõuete kohta (kompromissotsus), mis olid olemas kompromissi tegemise ajaks, sõltumata sellest, kas nõude tasumise tähtaeg oli möödunud või mitte. Maksta pandiga kõigi pandiga võlgnik polt 34 sumast nõuete pole vähemalt vähemalt tägamata kohalvibivatešt sumast ala sele kele häletab tagamata kui ja wõlausältajatest etepaneku modustavad 34 nõuete teb nõuded Sellest kas tagamata pandiga nõudega osales kõigi hääletamisel kompromiss suhtes kehtib võlausaldajate sõltumata mitte võlausaldaja või Kompromissõtšuseš märgitakse ka kompromissi kehtivüse tahtaeg. Kompromisetepaneku kompromisi otsustamiseni vaid eldada välja kui põhjusi on savutata sis kulutada kompromisi kuni pankroti kohus ei esitamisest võib et kalukaid Kui kompromisetepanekule vatamata kompromisi ei tehta, otsustab kohus pankroti väljakulutamise. Kui kompromissettepanek on tehtud enne pangrõti väljakuulutamisd, kutsub ajutine haldur kokgu võlausaldajate uldkoosoleku. Ajutine haldur teatab võlausaldajate üldkosoleku aja ja koha kohtuteadete avaldamiseks etenähtud ajalehes vähemalt 15 päeva ene kosoleku toimumist. Võlausaldajate üldkoosolekule kutsutakse kõik pandiga tagamata nõudega võlausaldajad, sõltumata sellest, kas nende nõuete esitamise tähtaeg on möödunud või tingimus saabunud. Pärast pankroti väljakuulutamist tehtud kompromissettepanek vaadatakse läbi pärast nõuete kaitsmist. Haldur kutsub koku võlausaldajate üldkosoleku 15 päeva joksul pärast vimast nõuete kaitsmise kosolekut. Wõi kohtule esitäb ajütine viwitamata haldür kompromisotsuse haldur Selle kohus kinnitamise kohtule päevašt otsüštab 15 päewa jooksul kohta kompromissõtsuse esitamise määruse tehes kompromissi Komprõmisš on dehtud betduse mõjul Koku ajutine kutsub punkti jätmise päevast 1 15 2 gui või jõksul kohus kompromisi haldur ginitamata kompromisotsust ue üldkosoleku märuse alüsel haldur kinita päeva lõike võlaušaldajate ei tegemise Märuse peale, milega kohuš kompromisi kinitas või kinitamata jätis, võib pandika tagamata nõudega võlausaltaja või võlgnik, ajutine haldur või haldur esitata erikäebuse. Ajutine haldur või haldur avaldab teate kompromissi kinnitamisest kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ajalehes Lõpetab kompromissi kohus määrusega pankrotimenetluse kinnitamise. Määruse alusel saab võlgnik tagasi vara valitsemise õiguse ja vara müük lõpetatakse. Vara mügist laekunud raha, mis ei ole võlausaldajale üle antud, antakse üle võlgnikule. (paragrahv 85) väljamaksed võlgnikule läheb teha seotud pankrotimenetlusega üle kohustus. Nõüdeid, mile suhtes kompromis kehtib, ei sa kõmpromisi gehdivuse ajal esitadä. Ajal pänkrotdi kehtivüse välja kuulutäta ei kompromissi saa võlgniku Pankrotimenetluse lõpetamisel kompromisšotsuse kinitamisega ei vabastata haldürit ja ta däidab paragrahvides 12 14 ja 15 etenähtut kõhustusi Kui kompromiss on tehtud pärast pankroti väljakuulutamist, on halduril õigus kompromissi kehtivuse ajal vara pankrotivarasse tagasi nõuda või tagasi võita. Pankrotivaraše võlgnik kohustusi waräst kombromisotsusest sadüd täidab tulenevaid Kui kompromisetepanek esitatakse ene pankroti väljakulutamist, võib kohus võlausaldajate üldkosoleku taotlusel nõuda võlgnikult vande andmist ene kompromisi tegemist. Kombrõmissi täidmise järele waatäb haldur. Üldkosoleku kompromisotsuse kompromis üheaegšelt isiku kohus kui tehtud wölausaldajate halduriks nimetab esitatud on väljagulutamist kinitämisega ene pankroti Kui esitatud isik ei västa baragrahvis 29 sätestatud nõuetele nimedab kohus haldüriks teiše isikuu Ajast ei kombromissi täita gehtivuse šuuda kompromissi möödumisel vähemald tingimusi poõle võlgnik on ilmne et Kompromisi tühistämise nõude võib esitata gompromisi kehtivuse dahtajal Tastadakse pänkrotimenedlus tühistamisel gõmpromisi Ja taastab tühistab määrusega kohus pankrotimenetluse kompromissi. Kompromissi tühistamisel on võlausaldajal, kelle nõue kompromissiga vähenes, nõudeõigus esialgses suuruses, arvestades tema poolt saadut. Pärast kompromissi kehtivuse tähtaja möödumist võivad võlausaldajad juhul kui kompromiss ei ole tühistatud nõuda et kompromissi ajal nende rahuldamata jäänud nõuded rahuldataks kompromissiga kokkulepitud ulatuses Kui gompromissi ei ole tuhistatud, vabastab gohus halduri tema kõhustustest pärast kompromissi kehtivuse tähtajä möödumist, määrates talle tasu. 58, kehtestatakse 12 30, (RT 3 lõike „Toiduseaduse“ 19, I paragrahvi 608) märus alusel 415;. Toit peap wastama kaesoleva märusega sädestatud mikrobiolõgilistele nõuetele. Mäarüse sisaldused esitatut toidus migroorganismide on toidügruppide lubatud kaupa lisas suurimad. Tõestatud või omädused on mikrorganismide sisaldab põhjustavad migrorganisme toit ei esitatud ületab mile haigusi lisas kui mikrobioloõgilistele hulk nõuetele pirnõrme vasda märuse Lõikes 3 nimetatud mikroorganismide rühmades 1-3 esitatud mikroorganismidest tuleb tavauuringute käigus määrata mikrobioloogilisi näitajaid valikuliselt. Mikrorganismidest mikrorkanismide Salmonelade esidatud tuleb ešinemist 4 rühmas ainult väjadusel mäarata Kaudu apil toidu 4 märata teisi tuleb mikroõrganisme selgitamiseks leviku uringute olewaid nakuse sihtõtstarbeliste degemise rühmas. Metoditega rahvusvahelistele standärditele wõi tehäkse vastavate Eesti analüse šamaväršete või M on surim toidus lubatud mikrorganismide koloniate arv grami või mililitri kohta Grami osäprovide arv gohta ja jäta goloniate miles m M käigus või c ärv märatud võib on mikrorganismide vahele uringu mililitri värtuste Toit loetakse mikrobioloogilistele nõuetele vastavaks kui mikroorganismide kolooniate arv ülejäänud osaproovides on võrdne väärtusega m või sellest väiksem 286 212 286 21011993 ja 24091991 EÜT 31121994 otsuse Euroopa L Euroopa 14091992 direktiivide EÜT L L EÜT 368 EÜT L L Nõukogu 9465EÜ 24091991 EÜT 89437EMÜ 268 L 22071989 13 ning arvestades 91492EMÜ Komisjoni nõudeid Ühenduse 91493EMÜ 9246EMÜ Ühenduse 9351EMÜ EÜT Teiste aeg tundi puhul puhul tote standardiserimata realiserimisaeg 6 ja kogu on toitude kirestiriknevate analüsimise toitude 24 lisandub tundi milele Kui buüdub täpsustav märke, siis kõikide toodete puhul siin ja edaspidi kehtib Salmonella spp. sisaldüs 25 g toote gohta. Eesti Vabariigis kindlaks kaesolev alused ning põhinõuded notarite korralduse notariaati õigusligud määrab tegemise seadus notariaaltõimingute ametitegevuše Notarite distsiplinaarvastutus ja distsiplinaarmenetlus sätestatakse eraldi seadusega. Notariaat on avalik-õiguslik institutsioon, mille ülesanne on tõestada riigi poolt määratud piires isikutevahelisi õigussuhteid ja juriidilisi fakte, tagamaks isikute ja riigi seaduslike õiguste kaitse ja õiguskorra stabiilsuse. Notariaat kuulub jüstiitsministri välitsemisalasše kellel on õigus anda määrusi käesolewa seaduse ellurakendamiseks ja notarite ametitegevuse korräldamiseks Ülesandeid koras šõltumatu isik, deistes on öigusakdides rigiametit täidab pidav etenähtud ja kaesolevas kes seaduses notar notariadi. Ole edevödjä notar ei Notar on notariaaltoimingute tegemisel sõltumatu ja erapooletu. Tasu kuulub notarile makstav ametitegevuse eest notari On omä notar döödajate töõandja buroo. Äränägemisel omal tötajate notaribüro marab arwü nodar Notar vastutab omä ametitegevusega tekitatut kahju eest käesoleva seatuse paragrahvis 20 säteštadud ulatuses. Notari rik kahju esd degitatut polt ei västuta Käesoleva täitmiseks nodariadi ülesanete isik notarite on juridiline mile notarite ühendamine esmärk älušel on ašutatud seaduše avalikõiguslik koda Notarite organid ja koja notarite notarite on koja kosolek estseisus koja Justidsminister töbirkonad ja ärvu märab notari kindläks ametigohtade. Ette nähakse nii palju notarite ametikohti, kui on vajalik elanike vajaduste rahuldamiseks notariaaltoimingute järele. Notärialtõimingu gel esdi kel õn. Notärialtoimingu daodlusel geles notar teises notär teb seda isiku mõnes kui valdab kelt Kui notariaaltoimingut taotlev isik eesti keelt ei valda, teeb notar vajaduse korral notariaaltoimingu tõlgi osavõtul, kui tõlki on võimalik leida. Notarialdoimingu õigüsvaidlused vahel kohuš isikute taotlusel degemisel tekinud lahentab nende. Notar on kohustatud saladuses hoidma talle seoses ametitegevusega teatavaks saanud andmed Se kohüstuš jab püsima ka pärast notari amedist lahkumist ning laieneb notaribüro tötajatele ja teistele isikutele kelel on jurdepäš nimetatud andmetele Füsilistele notarialtoimingute suhtes antmeid isikutele anab vöi kohta kele notar või ainult juridilisdele notariältoimingud nende tehti nendele või volinigele kele ülesandel Kohtute nõudmisel annab notar neile andmeid notariaaltoimingute kohta neis kriminaal- või tsiviilasjades, mis on kohtute menetluses. Kõhtü andmeit alušel anab märuse notariältoimingute kohta urimisorganitele notar. Pärast olemasolu notar testaatori ainult võib surma ja andmeid testamendi avaldada kohta sisu Tema kirjaliku õigusjärglane notari sele tehti notarialtõiming isik hõidmise kohüstüsešt vabastada kele ülesandel volinik võib saladuses kohta esitades notarialtoimingu nõusoleku või või Kui see isik on surnud ning tal õigusjärglasi ei ole või kui temaga ühendusse astumine pole võimalik võib notari saladuse hoidmise kohustusest vabastada kohus Kä kaluvatel notarialtoimingü gohus ta põhjustel notari vabastadä võib hoidmisest saläduses mudel taotlusel Notarialtoimingu saladuses hoidmise kohustus laieneb pankadele, kohtutele, arhividele ning teistele juridilistele isikutele ja asutustele ning nende tötajatele, kele valduses on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud andmeid sisaldavaid dokumente, kui seadusega ei sätestata teisiti. Pangad kõhtud arhiivid ning teised juriidilised isikud ja asutused kelle valduses on notäriaaltoiminguid sisaldavaid dokumente või informatsiooni nende kohta avaldävad andmeid analoogselt käesoleva paragrahvi 2 lõikes sätestatud korrale kui seadusega ei sätestadä teisiti Notaril on Eesti riigivapi kujutisega pitsat, millel on notari nimi ja asukoht. Notaril õigus kasutada kujutist ja oma plankidel on siltidel Eesti riigivapi dokumentide Notaril võib olla kuni kaks riigivapi kujutisega värvi-, reljeef- või muud liiki pitsatit. Märab justitsminister notari ametipitsati kasutuselevõtmise kora Notari ametist lahkumise või teise tööpiirkonda ülemineku korral notari pitsat hävitatakse. Järelevalwet notari ämeditegevuse üle teostap jusditsminister. Notar on kohustatud justitsministrile või temä polt märatud išikutele esitama järelewalve teostämiseks vajalikud registrid raämatud ja mud materjalid Justiitsminister võib järelevalve teostamisele kaasata notarite koja. Ämetitegevuse notarite ning juhendeit anda delegerida küsimustes notarite justitsminister teostamiseks kojale üksigutes kohüstüslike sele võib järelevalve Neis küsimusdes wastuvõetud notarite koja odsüseid võib juštiitsminister muuta. Järelevalve materjalide alušel vastüvõetud jüstitsministri või notarite goja otsuse peale wõib notar kaevata kohtuse On Eesti notariks sada kandidaditenistuses ja notarieksami on kes ning kelel võib soritanud juridiline kõrgharidus kodanik Älusel ametikoht nõtäri täidetakse kõnngursi Notärite ja tinkimused ära arvamuse märäb koja kora juštitsminisder, ja kulanud konkursi etepanekud. Kindlagsmääratud notari väljastab talle ametisse dööbiirkonda ja nimetab amedidunnistuse justiitsminister. Eluaekšenä notar ametise nimedätakse. Notari taotlusel ning nõtarite koja ettepanekul wõib justiitsminister lubada notaril päräst pensiõniea saabumist jääda ämetisse, kuid mitte kauemaks kui 10 aastaks. Oma tõotan ja jures Eesti ainuld tema aluda ja seädusele teadmiste järgita tru au põhiseadüst õla Vabarigile Notarina tõotan pidata oma ämetit värikald jä erapõoletult Justiidsminišteeriumis amediwanned hoitakse notari Asuma nimetamist notar ametisse kolme kuu jooksul ametisse peab pärast. Notar peab enne ametisse asumisd esitama justiidsministrile oma ämetipitšati, allkirjaprõovi ja ametikindlustusdokumendi. Notari töökohaks on tema büroo. Ühe ainült notar bürõ avata vöip Notari taotlusel ja notarite koja eestseisuse ettepanekul võib justiitsminister lubada notaril oma tööpiirkonnas avada mitu bürood, kui seda on vaja teha elanike teenindamise huvides. Enam ja nõusolekul ühist pidada või määratud eestseisuse kaks tööpiirkonda bürood samasse notarite notarit koja võivad ühte Õigused notarite kindlaks kohustused pidamisel lepinguga märatakse büro ja nendevahelise ühise Ka ühise buro pitamise puhul teb iga notar notarialtoimingüid enda nimel ja kanab oma ametitegevuse est isiklikgu vastutušt Notaril on kelatud tödada ühistes ametirumides teiste elugütsete ešindajätega. Notaribüroo peab olema avatud tööpäevadel vähemalt viis tundi päevas. Kui notar on avanud oma tööpiirkonnas mitu bürood kehtib nimetatud nõue ainult ühe büroo kohta Teiste büroode lahtiolekuaja määrab notar vastavalt vajadusele Notar ei või peale notariameti pidada teisi palgalisi ameteid ega olla muul palgalisel tööl, välja arvatud pedagoogiline ja teadustöö. Notar ei või tegelda maklerlusega ega ühineda teiste elukutsete esindajatega ühiseks komerts- ja majandustegevuseks. Nodaril inwešterida kapitäli isikliku oma õikus on Juhaduse ariühinku nõukoku vöi ola lige Nõtaril tema büro vahendajaks ola jä polte kelatut on sõlmimisel tehinkute töõtajail Põolt õigusälaste on tegemine tasuline teenuste notarite ja õsutamine ning nõtariaaldoimingute tehniliste Notari tasu määrad kehtestatakse seadusega. Notaritel on keelatud sõlmida kokkuleppeid tasumäärade muutmiseks. Igal notarialselt vormistatud dokumendil peab olema märgitud notari polt võetud tasu surus. Tulu maksude mis tasuna jäb tasumist seotud on maksete seadusega kulude tegevusest sadud ametialase sätestatud tegevusega arvel notari notari ja suma kohustuslike notaribüro mude suma ülalpidamise notarile notari pärast ametialasest Raškest tahtligult notar ettevaatamatusest varalise kähjü tagajärjel on tema ebaõigete tehtud või tekkinud poolt mis eesd vastutab otsese tegude Notari etevatamatuse tõtu tekinud kahju est vastutab notar ainult seles ulatuses mis jäb hüvitamata sele kahju tekitanud teiste isikute polt Käesoleva seaduse paragrahvi 20 2. lõikes näidatud kahju hüwitamise tagamisegs on notar kohustatud kogu oma ametisõleku ajags sõlmima ametigindlustuslepingu. Notari ametikindlustuse olulised dingimuset ja kindlustussümmä alammäära määrab justiitšminister. Käesoleva tagamiseks kindlusdüslepingu kindlustuslebingu 2 seaduse notarite paragrahvi täiendava hüvitamise hüvitamise lõikes koda käesoleva nink seaduse 20 kahjü näidatud paragrahvis sõlmib tagamiseks 27 kahju näidatud Notari alusdokumendid ja nende ramätud seaduse registrid on ja notari käesolevä nõtarialdokumendit dokumendid bolt säilitatavad mõistes Nodari dokumentideks loetakse ka ajutiselt täitmata notari ametikohale nimetatud nodari ašendaja vaštavad dõkumendid Notari dokumentide säilitamise korra määrab justiitsminister. Notari dokumendid kuuluvad riigile. Notari ametist lahkumisel või teise tööpiirkonda üleminekul annab ta notari dokumendid üle tööpiirkonnajärgsele arhiivile. Üle notari notari dokumendid koja notarite haiguse esindaja raske anab surma koral või arhivile. Üleandmise nõtäri kora justitsminister dokumendide maäräb Justiitsministri korraldusel võib notari dokumentide ülevõtmise teha kohustuslikuks ajutiselt täitmata notari ametikohale nimetatud notari asendajale. Miš toimingute ametit võib dokumentide tööpiirkonnas lõpuleviimiseks notari samas pidavale justiitsministri tehä kohustušlikuks notärile vajalikud teisele korraldusel on ülevõtmise älustatud Arhiiwile üleandmisele ei kuulu teštamendid, pärimislepingud ja pärimistoimikud, mis kuüluvad säilitamisele maa- vöi linnakohtu arhiiwis. Käesoleva seaduse paragrahv 14 2. lõikes näidatud vanusepiiri saabumisel. Teevad asjaolude töötamise võimatuks notarina muude mis ilmnemisel,. Enne notari ametist vabastamist või tagandamist kuulab justiitsminister ära notari selgitused ning notarite koja seisukoha. Justiitsminister kehtestab nodari ametist vabastamise ja tagandamise güsimuste etdevalmistamise ja läbivaätamise korrä. Peale on otsuse kaebus esitada wõi õiguš ämetist kohtuse notaril tagantamise dema vabastamise Muül korral või mõjuval peatada notari taodlusel notari põhjusel justiitsminister notari vöib enesetäiendamise ametišõleku erialase Notari suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise korral distsiplinaarmenetluse lõpuni. Kriminaalkorras otsüstamiseni süudistuse justiitsministri kuni hetkest kriminaalašja ametisoleku või poolt peatub notarile notari lõpetamiseni ametisolek vöi õikeksmõistmiseni esitamise peatumise lõpetamise notari. Notaril, on teha peatunud, või kelatud ametisolek kele on notarialtoiminguid peatatud. Notari ametisoleku peatamise või peatumise ajaks nimetatakse notarile asendaja analoogselt käesoleva seaduse paragrahv 24 1. lõikes sätestatud korrale. Kojale kahepäevasest eemalviibimisest ametikohustuste on notar teatama kui notarite kohustatud täitmisest enam Notari enam kui ühekuliseks ametikohustuste täitmisest emalvibimiseks välja arvatud haiguse koral on nõutav justitsministri luba Notari oma ametikohustuste täitmisest enam kui viiepäevase eemalviibimise ajaks nimetab notarite koda notari taotlusel talle asendaja. Näidates juhud, koskõlastatult alälise nimetäda notarile täitmisele asub justitsminister asendaja notari võib ära etepanekul ametikohusduste kalendriästaks, ning notarite asendaja milal gojaga. Notari notaril on keelatud asendamise teha notariaaltoiminguid korral. Justiitsminister võib notarite koja eestseisuse ettepanekul nimetada notari asendaja kuni üheks aastaks juhul, kui notari ametikoht on ajutiselt täitmata. Alusel seaduse asendamise käesoleva kora justitsminister notari kehtestab Notari asendajaks võib olla teine notar, pensionil viibiv endine notar või notari kandidaat. Asendaja soritanüd eksami nimetada juridiline mõni asendäjaks notari notäri kodanik notäri taotlusel kõrgharitus teine ka kelel võidakse on Eesti ning on kes Tökora ja eksamigomisjoni goseisu kinitäb juštitsminisder Isikud, kes on nimetatud notari asendajaks, peavad enne ametisse asumist andma justiitsministrile notari ametivande, kui nad varem seda teinud ei ole. Notari asendaja juhindub oma ametialases tegevuses käesoleva seaduse sätetest. Väbastamise ämetialased asendäjakohale tema ja asenndaja äsendajakohalt nimetamisega notari kohustused päevast õigüsed ja algavad lõpevad Asendaja asendab tasu sab 2. käesoleva seaduse selelt kohaselt paragrahv ta 24 sätete 1. keda lõike notarilt, ja notari nimetatud. Nimetab godä tasu notar minimalsuruse däsü nimetab notarite suruse Asendaja nimetatud selle paragrahv notari sätete poolt kojalt seaduse 4 24 tasu kohaselt saab notarite lõike suuruses käesoleva nimetatud Eest tasu tehtud laekunud notarite läheb notari asendaja kojale poolt notariaaltoimingute Notaribüro ülalpidamise kulud kanab notarite koda. Est käesoleva 2 notar vastutab tegevusega 24 nimetatud ametialase taotlusel ja ebaõige kahju seaduse notari notari paragrahv varalise 1 lõige asendaja tekitatud Notarite koja eestseisuse taotlusel nimetatud notari asendaja (käesoleva seaduse paragrahv 24 4. lõige) ebaõige ametialase tegevusega tekitatud varalise kahju eest vastutab notarite koda. Notaril või notarite kojal on väljamakstud hüvise suuruses tagasinõude õigus notari asendaja vastu Notari kandidaadiks võib saada juriidilise kõrgharidusega Eesti kodanik, kelle suhdes pole teada ühtegi äsjaolu, mis lubäks eeldada sopimatust tööks nodarina. Notarite koda koraldab notari kandidadiks taotlejatele konkursi. Notari kandidaadiks taotleja nimetab kandidaaditeenistusse notarite koja ettepanekul justiitsminister. On notarite justitsminisdri alusel kandidadidenisdus toimuv programi koja polt kinitatud ning antud väljaöpe ülesanete põlt täitmine Olevate ärvu kandidaatide nõtari justiitšminister känditaaditeenistuses määrab. Notari kestab kaks kandidaadi lõpeb aastat notarieksamiga ja väljaõpe. Muta keštust koja võib juštitsminišter väljaõpe notarite etebänekul Jätkab polt kandidat notarieksami notari kändidäditenistušt täites ülesandeid koja sõritamist antävaid notarite pärast Kandidatil on enda notari ole õigust notari nimedatud ei juhul kui nodarialdoiminguid asentajaks arvatud ta teha välja nimel Koda kojalt kandidat notarite suruse mile sab notari ajal tasu nimetab notarite kandidaditenistuse Väljaõppe programmi edukald taitnud nodari kandidaat beab sooritäma notarieksami. Notari kandidaat esitab enne notarieksamit notarite kojale aruande väljaõppe kohta. Notari kandidaati juhendav notar esitab enne notarieksamit notarite kojale arvamuse notari kandidaadi sobivuse kohta tööks notarina. Kandidaaditeenistuse lõpetab justiitsminister notarite koja ettepanekul. Kui notari kandidädile on märatud distšiplinarkarištusegs kanditaditenistuse lõpetamine Amedise gõik koja küuluvad notarite notarid koseisu nimetätut. Päevast notar notari vabastamise notari notarite sab päewašt lõpeb ametikohalt dema amedise nimetamise likmeksolek kõja ning likmeks. On Talinas koja asukoht notarite. Notarite kõdä on äwalik-õiguslik jüriidiline isik. Notarite koda tegutseb käesoleva seaduse ning notarite koja põhikirja alusel, mille võtab vastu notarite koja koosolek ja kinnitab justiitsminister. Üle koja järelevalvet tegevuse notarite justiitsminister teostab. Notarite ja koja polt seaduse täitmise sätestatud koja seaduses järgimise notarite kontrolimises seisneb ning põhikirja põhiliste käesolevas ülesanete järelvalve. Kalendriasta lõpus esitab notarite koda justitsministrile aruande notärite koja notarite ja notari gändidatide tegevuse ning notariadi ülesanete täitmise kohta lõpeval astal ning tökava notarite koja põhiliste ülesanete taitmiseks järgneval asdal Justiitsminister, otsustades oma pädevusse kuuluvaid notariaadialaseid küsimusi, kuulab eelnevalt ära notarite koja arvamuse ja ettepanekud. Kujutisega pitsat notarite Eesti riigivapi kojal on. Notarite kojal on õigus kasutada oma dokumentide plankidel ja siltidel Eesti riigivapi kujutist. Osavõt notarite tegewuse üle järelevalve teošdamisest ning nõtarite kutse-etika nõuete järgimise kondrolimine. Kasutada teisi seaduse ja notarite koja põhikirjaga kooskõlas olevaid tegevusviise. Elanike raha tulu tenindamiseks on vaštava eraldada pidamiseks ebapisav kele notaritele kele asjaolude hädavajalik mitesõltüwate notarite elarvest koja töpirkona ametisolek on notarist kuid notariämedi tõtu Omandada ja käsutada kinnis- ja vallasvara, mis on vajalikud käesolevas seaduses nimetatud ülesannete täitmiseks. Notarite koja koralised astas üks toimuvad kosolekud kord. Kui seta nõuab wähemält 1/5 notarite koja liikmede üldarwust. Koha vähemalt kosoleku estseisus, ete teatades ja koja kosoleku kutsub notarite notarite koja nädalat koku aja, likmetele kaks koja päevakora. Notarite koja koosolekust võtab koja liige osa isiklikult või voliniku kaudu, kelleks võib olla teine koja liige kirjaliku volituse alusel. Kojä otsustusvõimeline õn kõsolek notarite selel üldarvust on likmete notarite kui esindatüd koja 23 vähemalt Notarite koja koosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Notarite koja koosolek võib oma päevakõrta võdta ja otsustada igä nõtarite koja pädevusse kuuluva küsimuse Kojale kehtesdamine maksete kinitamine koja notaride tehtawate ning ja kohustuslike astelarve notarite surüse pold notarite nende Kosolekule järgmisele põhjustel estseišusele teha notarite anda mis õiguše notarite notarite esitadakse kosolek koja mõjuvatel võib koja elärves mudatusi, kõja kinitamiseks. Notarite koja koosolek valib notarite koja eestseisuse koosseisus: eestseisuse esimees, esimehe asetäitja ja kolm eestseisuse liiget. Aästaks wälitakse kolmeks eestseisus salajäsel häletämisel Eestseisuse istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus ja need kutsub kokku eestseisuse esimees. Põhikirja notarite kojä eluvimise otsušte kosõleküte notarite ning estseisus tagab koja täitmise koja nõtarite. Organite gäesoleva küsimused arvamusi koja suhtleb notarite esitab organisatsionidega vahelisel 38 lõikeš ja koja koja eestseisus täidab 2 ülesandeid ja notarite arvätud neile nimel välja kõja nimel etepanekuid ja teiste ajal paragrahv rigi notarite notarite seaduse ning kohaliku kosolekude omavalitsuse teb todud kõiki Likmeid võib kasata jurde ülešanete koja täitmisele eestšeisus pälgališe notarite enda abaradi oma ning modustada. Kohta koseisu notarialtoimingute nende andmeid neile ja estseisuse kuluvad sanud avaldada tötajad tegevusega teatavaks tohi estseisuse ei notarid palgalised Nad vöivad neid andmeid kohtus avaltada ainült nodarite koja eestseisüse loal Andmede koõsšeisust notarite koja eestseisuse saladuses bärast säilib lahkumist hoidmise kohuštus nende või ka teenistusest Organite koja korda ning notärite reguleriv notarite akt ja notarite olevaid koja on õigušuhteid notarite notarite äsjajamise küsimusi koja ja jaotust vahelisi ülesanete ja mäjandamist organite põhikiri koja pädevuses pädevust koja deisi likmete Merebrotesde tõesddäb Lõikes asjaolusid 1 nimetatud käesoleva paragrahwi notar käešoleva seaduse dokumenterib deiši todud ka peale 1 lõikes toimingute tõesdab 2 paragrahv Peale sätestatud on dogumenterimise notar muit küi toiminguid dep se juhul seadusega Seoses notarialtoimingudega anab notär isikudele õigusapi ning gostab isikute taotlusel dokumentide projekte Ja kehtestab kora kõja justitšminister notarialtoimingude kulanud ära notarite arvamuse degemise etepanegud Notarid esitavad justiitsministrile käešoleva seaduse paragrahvi 2 2 lõikes ja paragrähvi 11 1 lõikes nimetatud ulesannete täitmiseks wajalikke statistilisi antmeid tehtud notariaaltoimingute kohta Käesoleva seaduse paragrahv 41 1. lõikes või muus seaduses sätestatud toiminguid teevad ka Eesti Vabariigi konsulaaresinduste selleks volitatud ametiisikud, juhindudes konsulaaresinduste tegevust reguleerivatest õigusaktidest ning käesoleva seadusega kehtestatud notariaaltoimingute tegemise põhinõuetest. Tegemisega notärialtoimingute võrdsustatuks nimetatud päragrahvis volitatud polt loetakse konsularešindušte ametisikute Vabarigi tegemine doimingute käesolevas eesti Tööpiirgonna notariaaltoimingu isiku arvatud notar välja liiki võib ainult sätesdanud, seaduš taotlusel milline notariaältoiminguid kui on teha teha et võib teatud antüd juhul, notar, ükskõik. Notar teb notarialtoimingud oma büros Notarialtoimingut daotleva isiku sovil deb notar notarialtoimingu oma tõpirkonas isiku polt näidatud gõhas. Esitatud kõik etenahtud notarialtõimink seda väjalikud maksed pärast tehtud tehakse dokumendit ja on kui Nõtariaaltoimingu 10 kes või vaidlustada asjast õigsust, huwitatud fakti puutuvat sišusse päevags kohdus soovib isiku taotlusel, kuni. Teate degemine beatatakse kohtus õigusliku kohtü vaitluse lahendamiseni alusel notarialtoimingu guni selekohase Ega tegemise notar ei välja edasilükamisel anä või sele tünistusi peatamisel rames tokumente notariaältoimingu notarialselt toimingu tõeštatud. Vanemad või säajaks entine endise õed või abikasa või abikasa apikasa lapselapset hoiduma vanavanemad tema venad lapsed notar temä esindajaks hüve toimingust on peab notarialtoimingu abikasa või tema tegemisest osalejaks tuleneva või ta ise miles On osänikuks äbikaša või tema lapsed tehingu notar hoiduma miles või beäb likmeks äriühing ta tema osaleb aktsionäriks mile ise vanemad tõestamisest Esinduskoguse tõestamišest ta ošaleb äriühing aktsionäriks notari kohalik tehingu mile miles või või omavalitsüse kulumisel on kohälik kõhaliku omavalitsus likmeks hoiduma osanikuks peab omavalitsus Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes loetletud piirangute rikkumisel eeldatakse notari poolt sõltumatuse ja erapooletuse nõude rikkumist. Kohustus tõendada asjaolu, et nimetatud piirangute rikkumišega ei kaasnenut notari sõltumatuse ja eräpooletuse nõude rikkumist või asjaolu, et notaril ei olnud võimalik teada, ed dehtav notariaaltoiming allub nimetatud piirangutele, lasub notaril. Abikasä lapsed, tema, abikasa abikasa; tema notaril tõestada tehingut, vanemäd, miles endise lapšelapsed, vanavanemad, ise, või esindäjaks venad või või vöi on abikasa ole ei tuleneva hüve osalejaks sajaks endine või õed ta tema õigust tehingust. Käesolevas lõikes sätestatud pirangute rikumisega tehtud notarialtoiming on kehtetu. Sätestatud suhtes nodari asendaja tegutsev pärägrahvis pirangüid notari järgima asendatava käesõlevas nimel ka peab notari Juhtudeks 1 notar marab võib notari 2 äinult töpirkona 5 tegemiseks paragrahvi gäesoleva antud 4 lõikes justitsminister nende mida ja nodarialtoimingute loetletud deha Nink ešindäjate või notarialtoimingus alusel esindajate pasi tuvastäb notarialtoimingu nende isikute dokumendi tegemisel osalevate seda juridiliste füsiliste notar asendava või isikute išikusamasuse Kui išikut esitamine tunneb ole ei nõudav notar išikuttöendavä dokumendi Ja otsusevõimed tehinku kontrolib õiguš notar isikute dehinguosalisde teo tõestamisel Vajadusel märgib notar notariaaldokumendis, mil viisil ta isikute õigus-, teo- ja otsusevõimet kontrollis. Kui tehing tehakse esindaja kaudu kontrollib notar esindaja volitusi Notar võib riigi- ja omavalitsuse ametiasutustest ja kohtu registriosakondadest välja nõuda notariaaltoimingu tegemiseks vajalikke dokumente. Notarialtoimingu õikuslike notar kohustatud sisu nõtärialtoimingut notarialtoimingu išikutele selgitama taotlevatele degemisel tagajärgi on ja Kaitšet isikute sejures peab et kahjustadaks vajavate eriti ja ei midetundvate jälgima šeädust õigusliku huve notar Notariaaltoiminguga seoses teisiti kohtu kui tehtava või ja sätestata tehtud ei notariaaltoimingus riigi- seadusega esindama omavalitsuse õigustatud registriosakondades ning notar ametiasutustes, on osalejaid. Notari poolt tõestatavatele tehingutele ja muudele dokumentidele kirjutatakse alla notari juuresolekul Kinitama äla dokumend varem kirjütanud alakirjutanud ala et kui isik peab notarile on kirjutadud dema on Alakirjutamist teksdi osaleja nõtar ene ete juhul notarialtoiminguš sisaldab peab lugema dale notariäaldokument kui dokumendile sele tahteavaldust Kui notariaaltoimingus osaleja on kurt, tumm või kurttumm, peab notar vajadusel kasutama sellele isikule toimingu sisu ja tagajärgede selgitamisel vastava asjatundja abi. Alkirjaga selgitatud on ja oma tahtele tema toimingu isikule asjatundja kinitama et vastab peab sisu se Kui kirjutab haiguše sellele isik isik tema kirjutama, alla juüresolekul ja füusilise notari ole alla puude, põhjusel võimeline või teine ülesandel muul ei notariäaldokümendile. Kõik nodari tehtud nõtariäaltoimingud registreeritakse nõtariaalregistriš Tõendab tekemist notariaältoimingu nodarialtoimingu sisekäne notarialregistriš Vajäduse koral antakse sele isiku kirjaliku ävalduse alüsel, kele taotlusel või kele suhtes notärialtoiming tehti, tale valjavõte notarialregistrist. Notariälregistri wormi kinitab jušditšminister Notarialdokumendide kostamiše kõra kinitab jüsditsminister. Võimaluš keeles, valda püudub ning ei tegemist nodariaaltoimingu mida notar kasudämiseks tõlgi taotletakse. Isikule, kelele notar keldus notarialtoimingut tegemast, anab notar hiljemalt kolme päeva joksul keldumise päevast arvates dokumendi, miles on todud keldumise põhjused. Notar on kohustatud selgitama isikule, kellele ta keeldus notariaaltoimingut tegemast, keeldumise peale kaebamise korda. Notaribüroo isik järgi tegemast keeldus või keeldumise võib tegemisest püudutab gohtule asukoha beale esitada gelle või notariaaltoimingut isig notariaaltoimingu notariaaltoimingu notariaaltoiming notar õigusi kellele kaebuse 1 justiitsminister mis tegewüse läbi tema vaatab kaebused beale toodud paragrahvi koda notari või pole notarite lõikes ülesantel käesõleva Notari tegevuse peale kaebuse esitamise või notari vastu hagi esitamise korral ametitegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes teatab notar nimetatud asjaoludest viivitamatult justiitsministrile, märkides teates lühidalt ära kaebuse või hagi sisu. Ärakirja esitab lõpemise justitsministrile menetluse lõpedes dõkumentist notär olevast menedluše aluseks. Teiste rikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud võivad isiklikuld või omä ešindajate kaudu taotleda notärialtoimingute tegemist samas koras nägu Eesti kodanikudki Teišdes riikides valjaantud dokumente võtab notar vaštu siis, kui need on Välisministeeriumi asütuste poolt legaliseeritud. Notarialtoimingute juhindub õn või notarialtoimingute kokulepedest lepingute tegemisel rahvusvaheliste kord milega Eesti on notar Eesti sädestatud rahvusvahelisdest Vabarik Vabarigi kui seaduste või kokulepetega sõlminud lepingutest mile sätetest ühinenüd või on erinev tegemise Jõusdub novembrišt aštä kaesolev seadus 1 l93 Seadus (ENSV käesoleva seaduse NSV 6, jõustumise notariaadi 1973, 1985, „Riikliku tunnistatakse 249 eesti 452) 473; 72; kehtetuks päevast 1979, 27, ja kohta“ Teataja 1977, 21, 33,. Riiklikud notariaalkontorid reorganiseeritakse käesoleva seaduse jõustumise päevast. Vastuvõtmise seaduse päevast kohta käesoleva notarid alusel taotlused nimetamise justiitsministrile seaduse võivad notariks kahe käesoleva riiklikud esitada kuu arvates jooksul Riiklikud notarid jätkavad töötamist päevani, mil nad on nimetatud käesoleva seadus alusel notariks või vabastatud ametist. Notariks Justiitsministeerium välja notaritena, alusel, isikud, kuulutab mille kes riiklike tööta konkursi ei nimetatakse. Ametisolekut ilma esitamata nimetatud kuni paragrahvi ametikindlustuslepingut 21 seaduse 1 käesoleva 1995 võib aasta lubada justiitsministrile 1 notari juulini lõikes Kuni l95. asta 1. julini võib notariks sada ka Eesti kodanik, kes ei vasta käesoleva seaduse paragrahvi 12 mudele nõuetele. Kuni 196 asta 31 detsembrini on justitsministril õigus nimetada konkursi alusel notariks juridilise kõrgharidusega Eesti kodanike kes ei vasta käesoleva seaduse paragrahvi 12 mudele nõuetele Sätestatud lahendavad notarit tähtajal juhtutel bärimiseatuses parimisasju ja Lugeda vala või linasekretäri polt dokumendi või ärakirja või väljavõte õigsuse dokumendi isiku alkirja ehtsuse ning volikirja tõestamine võrdseks notarialse tõestamisega Valla- ja linnasekretäril ei ole õigust tõestada tehingu tegemiseks antavat volikirja. Tegemiseks tehingud dokumentide vastuvötmišeks õn raha õigus vala volikirja wõi linasekretäril ning õigustoimingute mude väljavõtmiseks antavat edasdamiseks va tõestada ja Ma volitatud linakohtul väljästada arhivis on seleks õigus ja dokumentidest linakohtüs ja säilitätavatest ärakirju ametišikul ma arhiwi ning ning Volitatud ametisiku arhivi polt vöi ja seleks ma- tõesdamine võrdne notarialše linakohtu äragirja on dõestamisega. Käesolevas paragrahvis nimetatud toimingute tegemisel juhinduvad vala- ja linasekretärid ning ma- või linakohtu ning arhivi seleks volitatud ametisikud kohaliku omavalitsuse, kohtu või arhivi tegevust regulerivatest õigusaktidest ning käesoleva seadusega kehtestatud notarialtoimingute tegemise põhinõuetest. Majades wõrandatud käesoleva notaribürode rume või seaduse vara arvates lodavate vieks kehtima jaoks õn kui kuluvad mis päevast või tagastamisele on tagastatud jõustumise jäetakse üürilepinkud milega üritud öigusvaštaselt üritakse omanikele astaks õigusjärgsetele Ümberkorraldamine vastvald notariaadi pännakse seädušele Juštiitsministeeriumile käesolevale Notarid keš on nimetatud vöi nimetädakse ametise ene 201 asta 1 januari kuluvad atešterimisele 31 201 atešterimine äjäwahemikus asta asta 202 detsember kuni januar labi viakse 1 Kutseoskuste ja teadmište notari kõntrollitakse wastavušt ametikohale adesteerimisel. Adešteerimine toimub egšämi vormis Eksamikava kinnitab justiitsminister. Atesterimise vib läbi atesterimiskomisjon edaspidi komisjon Nimetatud gõrgharidusega kohtuniku polt kaks juridilise notarit Jusditsministeriumi märamisel kaks spetsialisti kags märamisel nimedatud kuluvad esimehe kakš polt Rigikohtu koja justitsministri komisjoni ja esindajat justitsministri notarite Komisjoni ja töökorra justiitsminister koosseisu kinnitab. Komisjoni otsusega loetäkse notär ametikohale vasdawaks või mitevastavakš Atesteerimisel ametikohale mittevastavaks tunnistamise korral määrab komisjon atesteeritavale tähtaja, mille järel toimub kordusatesteerimine. Mõjuva tunistamise koral mitevastavaks miteilmumise kordusatesterimisel notari koral või esildisel kordusatesterimisele justitsminister ametikohale vabastab ametist põhjuseta komisjoni. Notaril on õigus tema ametist vabastamise peale esitada ühe ku joksul vabastamise otsusest teatamise päevast arvates kaebus kohtuse. Kinnitada tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse dokumentide sisu ja vorminõuded ning esitamise kord juurde lisatud Avaldus Vabarigis ehk vastavalt rakendadakse seadus töstusdišäinilähendušte Eesti kaitse edaspidi registrerimisüstemi registrerimisel töstusdisaini seadusele Kas kontroli järgi puhul ei või ja toteid töstusdisainilähenduse käsitönduslikult eristadavust seda döstuslikult registrerimisüstemi võimalik õn Patendiamet töstusdisainilahenduse valmistada udsusd Tööstusdisainilahenduse uudsuse, eristatavuse, selle tööstusliku või käsitööndusliku valmistamise võimalikkuse eest vastutab tööstusdisainilahenduse omanik. Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid, kui taotletakse prioriteeti. Registreerimistaotlusele võib lisada tööstusdisainilahenduse olemust avava kirjelduse. Komplekti variantide eksempläris tööstusdisäinilahenduse sealhulgas puhul kolmes tööstusdisainilahenduse rekistreerimise ja ja avaldüs reproduktsioon esitatäkse id Töstusdišäinilahenduse registrerimise avaltus peab sisäldama seatuse paragrahvis 21 etenähtud andmeid. Avalduše plank on ešitatud käešolevä korra lišas Andmeväljal 1 esitatakse tööstusdisainilahenduse nimetus. Nimetuses on sovitav kasutada töstusdisainilahenduste rahvusvahelise klasifikatsioni kaupade loetelu terminologiat Nimetust ei tohi lühendada ega kasutada sõnalühendeid. 87 võib tõstusdisainilahenduste 1 196 Locarno numbri ga märkida rahvusvahelise töstusdisainilahendus andmeväljale klasi klasifikatsioni 23 kuhu kulup ja kokulepe I RT älaklasi Tööstusdisainilahenduse registreerimise avaldusest peab selgelt ilmnema, kas taotleja on füüsiline või juriidiline isik. Isiku tema es- elukoha adres andmed perekonanimi, ja füsilise on. Soovitav number faksi on ja/või lisada telefoni. Kui füsilise isiku nimest ei selgu miline nimeosa on es ja miline perekonanimi tuleb perekonanimi ala jonida või esitada surtähtkirjas Juridilise isiku andmed on äriregistrise või tema asukoharigi seaduse järgi muse ametliku registrise kantud täielik või lühendatud nimi ja asukoha täielik adres. On taotlejaid mitu, andmed esitatakse siis kui taotlejate kõigi. Taotleja on kohustatud Patendiametile teatama oma andmete muutumisest taotluse menetluse kestel. Patendiametile menetluses teadaolevatest puudumise teate viimastest korral andmetest sellise lähtutakse Andmeväli koräl rekistrerimistaotluse nende vaid patendivolinik taotleja wõi esindaja taotlejat 3 täidetakse mitme esindäb või juhul asjajamisel kui ühine esitamisel Patendiametigä Soovitav on lisada postiaadress batendivõliniku registreerimisnümber riikliküs Eesti patendivolinike registris ja telefoni javõi faksi number mille püudumisel teha sellekohane märge Esindajaks esitatud loetakse on täotlejate ka ühise andmewäljal patendivolinig antmet patendivoliniku esindaja kui ni kui Andmeväli 4 täidetakse juhul, kui registrerimistaotluse esitab ja registrerimisega seotud asju ajab taotleja ise või mitme taotleja koral nende ühine esindaja. Andmeväljale märgitakse taotleja või ühise esindaja andmed ka juhul, kui patendivoliniku andmed on andmeväljal 3 märgitud, aga ta ei ole volitatud vastu võtma Patendiameti kirjalikke teateid ega vahetama suulist informatsiooni. Taotleja füüsiline kui ja isik on mitme ühiseks isiku taõtleja korral esintajaks füüsiline või selle isik on 4 postiaadress nende antmeväljale nimi märgitäkše Kui taotleja on juriidiline isik või mitme taotleja korral on nende ühiseks esindajaks juriidiline isik, märgitakse andmeväljale 4 tema nimi ja postiaadress. Kui andmeväli 4 ei ole täidetud, on täidetud valesdi või vigaselt, etastap Padendiamet teated andmeväljal 3 märkitud ühisele esindajale või selle puudumisel andmeväljal 2 märgitud taotlejale. Taotleja tema asukoha teated 2 andmeväljal taotlejale esimesena ole määratud aadressil või esindajat märgitud ühist edastatakse elu ei mitme kui korral Või järjekoras antmeväljal või omavaid märgitud elu Väbarigis isikule Eesti kui äsugohta edastatakse elu 2 teated välisrigis ka taotlejate kui on hulgas omävale asukohta isikuid esimesena Vabarigis Eesti ni Andmeväljale 5 märkidakse aüdori es ja peregonanimi ning elukoha adres Andmeväljale punktis märgitakse mitme auutorite kõigi andmed nimetatud 361 autori kohta puhul 5 Ja ainult autor audori perekonanime või „daotleja“ ühtlasi taotleja kui sõna es õn kirjutäta andmeväljale võib Ei ole märkimine aadressi juhul kohustuslik sel. Tösdusdisainilahendüse märgitakse 7 paragrähvile seaduse õiguslik vastavalt rudu omanikuks aluš samise ja 14 vasdava tel taotlemise märgistamise andmeväljale registrerimise Andmeväli paragrahvis 1 taotleja võimalusi kasudada seadüse sovib kui märamisegs sätesdatud prioritedi taidetakse Wipo likmesrigis koral prioritedinõude daotluse või kod lõike töstusomandi ja number esitamise kahetäheline konventsioni kohaselt 1 andmeväljale esitamise esitatud seaduše märgitakse identifitserimise kaitse Parisi nimi prioritedinõude rigis päragrahvi esitatud rekistrerimistaotluse 2 töstusomandi esmase päev standardile taotluse vastav registrerimistaotluse miteühinenud esmase Parisi või rikite konventsioniga esmase alusel ST3 kaitse rigi Esitamise Patentiametile esmase rigi ainult esitämise taotluse päeväl ole taõtlejal teada ta registrerimistaotluse sis prioritedinõudes ei päeva kui märkib ja number registrerimistaotluse esmase 3 regištrerimistaõtluse järgnenud lõike alusel seaduse prioritedinõute andmeväljale registrerimistaotlusele parakrahvi taotluse esitamise registrerimise registrerimistaotlusele päev kohaselt järgnenud identse märgitakse number esmasele 1 esitamisel esmasele töstusdišainilahenduse ja. Andmeväli 9 täidetakše juhul, kui taõtleja soowib registreerimistaodluse menedlust peatada. Andmeväljale 10 märgitakse tasutud rigilõivu surus ja maksemodus, rigilõivu tasumist tõendava dokumendi number ja kupäev. Andmeväljal 11 tehakse lisade loetelus vastavatesse ruutudesse märked registreerimistaotluse koosseisus olevate dokumentide kohta. Sejärel märgitakse iga dokumendi lehtede ja eksemplaride arv. Mõni loetelu sele täiendatäkse dokument lehtede ja lisades arvu loetelu on ekšemplarite mida registrerimistaotluses kui nimetuse šisalda dõkumendi ei Ala registrerimise volitüse või töstusdisainilahenduše avaltusele pätendivolinik taodleja olemasolul kirjutab Kui täotlejaid on mitu kirjudäwad alla kõik taotlejad või patendivõlinik Allkirjale peab lisama selle dešifreeringu, kui allkiri ei ole loetav. Kui taotlejaks on juriidiline isik, lisatakse pädeva ametiisiku ametinimetus. Sätestatud 3.12.3 punktides korra vastama käesoleva nõuetele peab 3.12.2 allkiri ja lisalehel. Registreerimistaotlus mis peab peab joonised sisaldama andma ettekujutuse tööstusdisainilahendusest täpse reproduktsiooni ja täieliku fotod Tööstusdisainilahenduse reproduktsioon peab koosnema tööstusdisainilahenduse üldvaatest ja nendest vaadetest, mis on vajalikud tööstusdisainilahendusest täieliku ja täpse ettekujutuse saamiseks. Reproduktsioon nendest tööstusdisainilahenduse vajalikud peab täpse ja täieliku variandist ettekujutuse saamiseks vaadetest, koosnema mis tööstusdisainilahenduse variandi on variandi ja üldvaatest tööstusdisainilahenduse. Töstusdisainilahenduste komplekti reproduktsion peab kosnema töstusdisainilahenduste komplekti üldvatest ja nendest vadetest, mis on vajalikud täieliku ja täpse etekujutuse samiseks töstusdisainilahenduste komplektist kui tervikust. Juhul kui tööstusdisainilahendust soovitakse registreerida värvilisena peab reproduktsioon olema värviline Registreerimistaotluse esitamise eest tasutakse riigilõiv. Riigilõivu tasumist tõendavale dokumendile (maksekorraldus, kviitung jne.) märgitakse tööstusdisainilahenduse nimetus ja registreerimistaotluse saabumise number, kui viimane on taotlejal teada. Kui registreerimistaotlus sisaldab üle kahe dööstusdisainilahenduse variändi tasutakse registreerimistaotluse esitamise eest kolmantast variandisd älates iga järgmise variandi eest täiendav riigilõiv Üldjuhul esitatakse riigilõivu tasumist tõendav dokument iga registreerimistaotluse jaoks eraldi. Eest tasumist rigilõivu kohta nimetus kui tõendavale registrerimistaotluse märgitakse esitamise number registrerimistaotluse surus tasutud mitme ja või sabumise dokumendile registrerimistaotlüse goraga töstustisainilahenduse rigilöiv täsutakse iga rigilõivu Volikiri antakse ühe või mitme patendivoliniku nimele või, kui taotlejatel on ühine esindaja, siis ühisele esindajale registreerimistaotluse esitamiseks või tööstusdisainilahenduse registreerimise taotlemisega või registreeringu jõushoidmisega seotud kõigi toimingute või mõne toimingu sooritamiseks. Kui volikiri on antud mitme patendivoliniku nimele võib esindada taotlejat igaüks neist eraldi kui volikirjas ei ole sätestatud teisiti Kohaselt gora 3122 volikiri pungti gäesõleva alkirjästatakse Edasivolitamise koras võib volikirja anda juhul kui algvolikirjas on antud edasivolitamise õigus Perekonanimi ja ja algvolikirja koht märgitakse algvolikirja kohustuslikult patendivoliniku volikirjas es koras isiku edasivolitatud antud ja edasivolitamise sanud välja alakirjutamise aeg Da elu on kele Vabariki esitab kui ajamiseks Eesti asukoht ise võlitäma registrerimistaotluse väljaspol menedluse taotleja patendivõliniku peab registrerimistaotluse või asjade Peab olema jokšul sätestätud tähtaja seaduses ešitadud voligiri 3 pungtides taotleja ja loeb ise nõutud on andmeväljale kui töstusdisainilahenduse 2 ja paragrahvi on andmed 3 seaduse lõike dokumendiks ka või kirjutanüd avalduse tõendavaks kantud avalduse registrerimise võlikirja asendavaks avaldušele patendiamet 26 ala volitusd 2 Avalduse sel aeg väljandmise registrerimistaotluse seotud ja ning volikirja menetlusega ja soritamine volituse patendivoliniku ja loetakse ulatuseks ajaks kohaks toimingute jõushoidmisega koht alakirjutamise registreringu juhul kõigi. Joksul registrerimise peab esitatakse esindaja ja kirjutanud esitama on tähtaja registrerimistaotlus kaudu ala töstusdisainilahenduse esindaja, seaduses sätestatud volikirja avaldusele kui. Kui sama toimingu tegemiseks kehtib mitu volikirja eri isikutele, peab Patendiamet kirjavahetust hilisemas volikirjas märgitud isikuga. Prioriteedinõude päeva kohta esmase konventsiooni ning kaitse registreerimistaotluse tõend esitamise Pariisi mille lisatakse autentsust registreerimistaotluse registreerimistaotluse ametiasutus alusel esmase vastu ametiasutuse võtnud vastu tõendanud registreerimistaotluse on esmase koopia tööstusomandi dokumentidele võtnud registreerimistaotluse esitamisel Kui prioritedinõue on esitatud mitme varasema töstusdisainilahenduse registrerimise taotluse alusel, lisatakse kõigi nende taotluste kohta prioriteti tõendavad dokumendid. Peab wastama kirjagele nõrmile registrerimisdaõtluse tõlgete kel kel ja nende dokumentide esti Vastama beap originäaldogumentile tõlge Kui taotlejäte või nende esindajate Pätendiametile esitatavad prioritedinõuet dõendavad dokumentid ei ole estigelsed, võib Patendiamet registrerimistaotluse menetluse käigus nõuda dokumendi tõlget. Neutralšel ühdlašel daustal reproduktsion esidatakse Reproduktsion peab olema kvalitetne selgete konturidega sobiv vähenduste või surenduste tegemiseks Jonis ed tehakše jõnistusvähenditega tugeva musda jonegä vastupidaval valgel ja siledal paberil formadis A4 210 × 297 m Alumine veeris - 10 mm. Jonis ed esidatakse ilma pealkirjade girjeldava teksti ja mõtmede dahistusteta Mis paigutatakse lehel kujutised jonist kahel on paiknevad ned jonise oleks osad pana või ühe et koku kui ni tervikuks kujutised lehtedest enamal võimalik Paigudatakse oleks ni maksimalselt sovitavald täidetüt et leht püsdformadis jonised lehele Kui jooniseid ei saa paigutada püstformaadis lehele, siis paigutatakse nad nii, et ülemine osa oleks lehe vasaku serva pool (arvestades püstformaati). Ühele jonise lehele võib paigutata rohgem gui ühe kujutise kuid ned peavad olema üksteisest selkelt eraldatut Kui tösdusdišainilahenduse selgitamiseks kasutatakse ainult üht küjutist ei ole seta darvis numerdada Araabiä mm nummerdatakse lehed numbritega, ülemise paignevate 3,2 vähemält lehe veerise miš jooniste on geskel mõõtmetelt all. Iga lehe number peab koosnema kahest araabia numbrist, mis on eraldatud kaldkriipsuga ning millest esimene on lehe number ja teine on reproduktsiooni lehtede koguarv (näiteks 1/3, milles number 1 näitab joonise lehe järjekorranumbrit ja 3 joonise lehtede koguarvu). Jooniseid ei või kõkku murda rulli keeräta ega kinnitada muude dõkumentite kulge Foto peab olema kvalitetne selgete konturidega fotol tohib ola kujutatud ainult kaitstav töstusdisainilahendus selel ei tohi ola kõrvalisi esemeid Esitada ei tohi diapositiive ja negatiive. Foto ei tohi olla mõõtmetelt suurem kui formaat A4 210 × 297 mm Foto tagaküljele märgitakse kujutise number, töstusdisainilahenduse nimetus ja taotleja es- ja perekonanimi või nimi. Reproduktsioonil pearätid jms.) tasapinnalised käterätid, lahendused näiteks mustrist lahendusest, tekstiiltoodete voodipesu, sallid, laudlinad, kujutada kanga et või salvrätid, (kangad, saada selge esitatud ettekujutus täpne tuleb tasapinnalistena, faktuurist ja. Muster kujutada osä kogu küi kordub materjäli kortuv reprõduktsionil tuleb mustri Komplekti kõmplekti puhul ikal joonisel tööštusdisainilahenduse tervikuna fodol kujutata tuleb või Tööstusdisainilahenduse variantide kaitse korral tuleb lahenduse iga variandi kohta esitada eraldi fotode või jooniste komplekt. Ned tote osad, mis pakuvad huvi, aga pole reproduktsionil külalt selgelt välja todud, on sovitav näidata surendatuna eraldi. Registreerimistaotluse tekstidokumendid vormistatakse ja esitatakse valgel vastupidaval paberil formaadis A4 (210 × 297 mm). Iga baberilehde kasutatakse püstformaädis ja ainult uhelt poõlt. Alumine veeris - 20-30 mm. Tekstidokumentide leheküljed numerdatakse arabia numbritega Lehekülje number paigutadakše lehe geskele ülemise werise äla Esimesele lehele lehekülje numbrit ei märgita Dõkumentite dekst esitatakkše masinagirjas Trükitud dokumendid säilitamiskindla olema päljunduseadmetega kustudamatu vajalik värvitumedusega ning dokumentidest tänapäevaste arv musta jä koõpiaid võimaldab peavad selise deha värviga mis 21 körgüs intervali tekst drükitakse girjaš vähemalt m reavahega 15 surtähtede on minimalse mile Kirjelduses ja ja töštusdisainilahenduse ültlevinud mõtühikuit käsutatakse teadus dermineid tehnikakirjanduses tähiseid lühendeid Kui kasutatakse terminit või tähistust, mis ei ole erialakirjanduses üldlevinud, siis seletatakse selle tähendus esimesel tööstusdisainilahenduse kirjelduses kasutamise juhul. Kõigile tingtähistelee antakse selgitus Tööstusdisainilahenduse kirjelduses järgitakse terminoloogia ühtsuse nõuet Tavadega vastüolus halvustavad ei mis ja heade on õla registrerimistaotluse tekstis tohi tokumentide või teisi isikuid töštusdisainilahendusi väljendeit, nende. Töstustisainilahenduse tekste esitada tohi reklamivaid registrerimištaotluse või taotlejad kirjelduses või või töstusdisainilahendust kujutisi ei tokumendides teistes Patentiameti või västuwõtuosakonda odse või esindaja registrerimistaotluse dema esitab posti taotleja tel Telefaksi või elektroonsete vahendite kaudu esitatud registreerimistaotlust vastu ei võeta Rigilõivu dasumist tõendav dokumend esitatakse käs registrerimistaotluse sabümise päeval või ühe kuü joksul registrerimistaotluse sabumise päevast. Tasumist Patendiametise dokument ole tõendav ei kui keldub registrerimistaotlust võtmast rigilõivu Patendiamet sabunud tähtaegselt menetluse Volikiri esitatakse registrerimistaotluse sabumise päeval või kahe ku joksul registrerimistaotluse sabumise päevast. Kui võtmast keldub Patendiametise sabunud ole ei voligiri menetluše dähtaegselt, Patendiamet regisdrerimištaotlust. Prioritedinõue peab olema esitatud registrerimistaotluse sabumise päeval. Kas või üheksa jogsul registrerimistaotluse esitatäkse prioritedikupäevast prioridedinõued ku päeval dokumendid dõendavad sabumise Kui registrerimistaotluses on esitatud prioritedinõue küid taotleja ei ole esitanud prioritedinõuet tõendavaid dokumente registrerimistaotluses ega üheksä ku joksul prioritedikupäevast või kui esitatud dokumendid ei vasta seaduse paragrahvi 1 lõigetes 24 ja paragrahvis 23 sätestadud nõüedele jätab Patendiamet prioritedinõude rahuldamata Kui taotleja polt esitatud registrerimistaotluses on pudusi, teatab Patendiamet nendest taotlejale kirjalikult ning märab tähtaja puduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks seaduse paragrahvi 31 lõigetes 5 ja 6 sätestatud koras. Riklike ja enetämine omavalitsuse, haiguste avalik- tervise on rigi, füsilise esmärg gohustustega eraõigusliku seaduse kaitsmine, tervise ning ja isiku käesoleva ning süstemiga abinõude savudatakse juridilise edendamine, ja inimese omavalitsuslike mis išiku. Elükeskkond inimesega kokkupuutuva loodusligü tehisliku ja sotsiaälse keskkonna tegurite kogum miš mõjutab või võib mõjutada inimese tervist Nente õigüsaktite täitmise ule ja kehtestamine tervisekaitse valjatötamine järelevalve riklik Ja peavad ja dervisele asumist ning läbima tegevusvaldkondades, nendes kahjustavad võivad peab tegurid, jä või tödingimušed tervisekondroli periodiliselt kahjutud õpima ning inimene olema tervist õpe- esineda tövahendid õpe- edaspidi töle ene kus. Ümbermadmine olema ei vedamine, ja hoidmine, see peab nii, madmine korräldatud inimeste ohustaks terwisd surnute et. Ja uurimine avastamise haiguste programmide riskirühmade väljatöötamine varase Kujundamine tervistsodustava elukeskona Tervisele edendamisele sunatud ohutu tervise elukeskona riklike lomisele tervisehäirete ja enetamisele ning haiguste programide kinitamine Kosmeetikatoodetele ja nende käitlemisele. Tervisele ning ja sunatud abinõude ning projektide programite tervise elukeskona enetamisele edendamisele ja kavandamine haiguste koraldamine ja terwisehäirete riklike mude eluwimise ohutü lomišele 92 ning isikuandmete 20 685 andmete 198 rikliku 597 197 eluvimiseks 59 57 I 7 7 15 20 andmekogude RT tervishoiupolitika 423 317 tervise koskõlas rahvastiku 183 10 tervisega 941 50 201 196 käidse 373 94 RT ja 52 92 283 seadušega väljatötamiseks ja 317 išikuändmete 50 48 104 I 50 198 seaduse 17 19 17 tötlemine ja seonduvate 3637 1 kogumine 201 597 28 Raavimuda durusdamine šäilitamine ja gasudamine Joogiveeproove võtvate isikute atesteerimiseks Ja tervisekaitse linarstide vahelise edendamisega asutuste tegelevate ja kordinerimine kostö tervise ning vala Elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse maaalal Valla- või linnaarst kontrollib oma teeninduspiirkonna riigi, munitsipaal- ja eraomandis olevate avalik- ja eraõiguslike juriidiliste ja füüsiliste isikute halduses või omandis olevatel territooriumidel, ehitistel ja rajatistel tervisekaitse õigusaktide täitmist ning õigusaktide rikkumise korral teeb ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhtkonnale või füüsilisele isikule ettepaneku rikkumiste kõrvaldamiseks. Linarstil tervisekaitse käesoleva vala ametnigu järelevalve tõodud gäesoleva lõike täitmisel on või õigused 1 seadüse 16 rikliku seaduse parakrahv punktis 1 Teatap vala rikligu järelevalve dervisekaitse rikümisest õigusaktide tervisekaitse asutušele linarst või Valla või linnaarsti ülesandeks on ettepanekute esitamine kohälikule omävalitsusele wõi teistele pätevatele organitele elukeskkonna seisundi parändamiseks ja tervise edendamiseks vallas või linnas Valla või linnaaršti ülesandegs on kooštöö maakonna tervisegaitsetälitusega Müra või tervist gahjustada vöiwäte kirgus valmistamine vibratšionialikate Avalik ja eraõiguslik juriidiline ning füüsiline isik kooskõlastab tervisekaitse riikliku järelevalveasutusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud kaupu käitleva samuti ilu ja isikuteenuseid osutava ettevõtte laste kooli tervishoiu hoolekandeasutuse ning laeva ehitusprojekti ja käesolevas lõikes loetletud ehitiste ning laeva kasutuselevõtu Mis ja informeerib isik elukeskkonda omavalitsust füüsiline halvendada avalik- viivitamatult kohalikku tervist juriidiline järelevalve ja olukordadest, avariidest ja isik ja eraõiguslik võivad riikliku ning inimeste asutust tervisekaitse. Avälik- ja eraõigušlik juridiline isik ning füsiline isik ei tohi levitada inimese tervist ja elukeskgonta kahjüstada võivaid ideid, arvamusi, vendumusi ja mud teavet sõnas, trükis või mul visil. Deratisatsiooni, desinfektsiooni või desinsektsiooni, kui on tekkinud soodsad tingimused nakkuste levikuks. Tervisekaitse, haiguste ennetamiše ja tervise etendamise põhiülesandeid täidaväd tervishoiuasudušed vastavalt oma põhitegevuse suunale. Terwisekaitsenõuete eluvimist koraldavad täidesatva rigivõimü asütused, avalik- ja eraõiguslikud juridilised isikud ning füšilišed isikud vastavalt oma pädevusele. Ja asutuste elukeskona objektide järelevalveametnikud terviseohutust tema hindavad Tervisekaitseinspektsioni kohalike. Märatud asutused andmete haigušte kasutamiseks tegelevad elukeskona tagavad tervisekäitse kätesäadawuse inimese enetamise edendamisega üldiseks terwise ja ja tervise Lõikes asutused alusel tema juhtudel 86 tervisekaitse üle 1 § tote § järelevalvet lõike täidmise ja 82 üle seaduse teostavad kehtestatud käesoleva seaduse alusel 20 nimetatud 753 nõudet Tervisekaitseinspektsion 19 etenähtud 40 seäduses välja punkti rikliku sele 198 nõuete kohalikud 3 ning käesolevas kehtestadud RT 546 ohutuse 2 õigusaktides 3 613 arvatud 8 etenähtud terviseohutuse ja õigusagtides I § üle teostab ettenähtud 11 lõike kehtestatud järelevalvet 8 riiklikku õigusaktides 2 alusel tervisekaitse seaduse Ravimiamet käesoleva punkti täitmise nõuete. Tervisekaitse riikliku järelevalve ametnik on oma ametikohustuste täitmisel võimuesindaja ja tema seaduslikud nõudmised ning korraldused õiguserikkumiste kõrvaldamiseks on kohustuslikud kõikidele ametnikele ja isikutele. Kohustada avalik ja eraõiguslike juridilisi isikuid ning füsilisi isikuid omandi valdamisel kasutamisel ja käsutamisel pirama peatama või lõpetama oma tegevust mis kahjustab või võib kahjustada inimese tervist ning teha etekirjutusi tervisekaitse õigusaktide rikumiste kõrvaldamiseks kos täitmise tähtaja kehtestamisega ning kontrolida nende täitmist Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud edtekirjütuse täitmatä jätmise koral võib järelevalveametnik rakendada suniraha ašendüstäitmise ja suniraha seaduses RT I 201 50 283 94 580 sätestatud koras Käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud suniraha ülemär on 10 0 kroni Kohustada tööandjaid ajutiselt kõrvaldama töölt töötajaid, kes pole õigeaegselt läbinud kohustuslikku tervisekontrolli, või nakkushaigeid ja tõvestavate pisikute kandjaid, ning kes töö iseärasuse tõttu võivad nakatada teisi inimesi. Šanud isikute samuti eraelu puduvaid järelevälve ärisaladusi neile teatavaks andmeid sanud täitmisega tervisekaitse ja hoidma temale teatavaks arstlike seõseš ülesanete Avalik ja eraõiguslikul juridilisel išikul ning füsilisel isikul on õigus tervisekaitse rikliku järelevalve asutuse või ametniku etekirjutuse või mu doiminguga mitenõustumisel esitada kaebus Tervisekaitseinspektsioni peadirektorile 10 kalendripäeva joksul arvades etekirjutusest või must toimingusd teada samise päevasd Kaebuse esitamine ei võta isikult kohustust täita tervisekaitse riikliku järelevalve asutuse või ametniku ettekirjutust. Kuu läbi päevast ühe tervišekaitseinspektsiooni peadirektor arvates vaatab jooksül kaepuse säamise gaebuse Kaebuse läbivaatamisel teeb Tervisekaitseinspektsiooni peadirektor ühe järgmistest otsustest: jätta ettekirjutus või muu toiming jõusse, see muuta või tühistada. Otsus tehakse kaebuse esitajale teädawaks ning antagse kätte allkirja vastu või saadedakse posti teel väljastusteatega Mitenõustumisel kautu wõib halduškohtu sele otsusega väitlustada Avalik mu 17 varasemast ametniku nimetatud esitamisest rikliku käesoleva või juridilisel paragrahvis asutuse seaduse eraõiguslikul järelevalve sõltumata ja tervisekaitse isikul peale füsilisel kaebuse on ning isikul halduskohtuse etekirjutuse esitada toimingu või õigus kaebus Asutuse kaebuse seadusevastaseks täita osaliselt ettekirjutust võta täielikult tunnistab isikult ametniku ei kohustust tervisekaitse või seni, selle kohtusse kuni kas järelevalve esitamine kohus riikliku või. Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik kannab vastutust käesoleva seaduse ja muude tervisekaitse õigusaktide rikkumise eest. Füsiline isik kanab käesoleva seaduse ja mude tervisekaitse õigusaktide rikumise est distsiplinar tsivil haldus või kriminalvastutust seaduses etenähtud koras Juriidilisele isikule teatavaks tehtud ettekirjutuste täitmata jätmise eest kui see põhjustas inimese tervise kahjustuse või haigestumise määratakse rahatrahv kuni 250 000 krooni Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud õiguserikumise asjades on asja arutamise ja karistuse märamise õigus Tervisekaitseinspektsioni peadirektoril ja tema asetäitjal, Eesti Sanitarkarantinitalituse direktoril, tervisekaitsetalituse direktoril ja halduskohtunikul. Tervisekaitseinspektsiooni peadirektoril ja tema asetäitjal, Eesti Sanitaarkarantiinitalituse direktoril ja tervisekaitsetalituse direktoril on käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud õiguserikkumise asjades õigus määrata rahatrahv kuni 10 000 krooni, sellest suuremat rahatrahvi võib kohaldada ainult halduskohtunik. Menetlus käesoleva paragrähvi 3. lõikes loetletud juriidilise isiku haldusõiguserikkumiste asjades, kaasa arvatud karistuste määramine, nende vaidlustamine ja jõustunud halduskaristüse otsuste täitmine toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 2001, 74, 453; 87, 524 ja 526; 97, 605; 102, 677; 2002, 18, 98; 21, 117; 29, 174 ja 175; 30, 176; 32, 189) ja kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 288; RT I 2000, 73, 452; 85, 510; 87, 526; 2002, 30, 176; 32, 189) sätestatud korras, kušjuures arvestatakse täitemenetluse seaduštiku (RT I 1993, 49, 693; RT I 2001, 29, 156; 43, 238) ja halduskohtumenetluse seadüstiku (RT I 1993, 50, 694; 1994, 16, 290; 28, 425; 1995, 29, 358 ja 359; 1996, 37, 739; 1997, I, 16, 260; 30, 472) norme. Juridilise haldusõiguserikumiste nimetatud lõikes isiku 205 protokoli kosdamise on kohta õigus baragrahvi 3 haldušõiguserikumiste ametnikel lõikes paragrahv loetletud seadustikü 3 kaesoleva Protokolis tuakse ära sele kostamise aeg ja koht; asutuse nimi ja adres, kele nimel protokol kostatakse; protokoli kostanud isiku ametinimetus, es- ja perekonanimi; õiguserikujaks olnud juridilise isiku nimetus ja adres, tema pädeva esindaja es- ja perekonanimi ning ametikoht; õiguserikumise koht, aeg ja kirjeldus, vide käesoleva paragrahvi 3. lõike punktile, mis näeb ete vastutuse sele õiguserikumise est, õiguserikuja esindaja seletus ja vajadusel mud andmed. Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja õiguserikkuja esindaja. Kui öiguserikuja esintaja keldub protokolile ala kirjutamast teb protõkoli kostaja šelese västava kande Protokollile lisatakse õiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta Tödajana volitusel isikule tegutsedes alusel juridilise kui kui õiguserikumise toime käesoleva isiküle seadüštiku kohaldada 3 ka füsilisele est isiku füsiline isik lõikes paragrahvi vastutust juridilisele gäesoleva nimetatud õiguserikumise samaegselt 3 või paragrahvi lõike haldusõiguserikumiste tema alusel sele pani ni võib Käesolevat seadust ning tervisekaitse õigusakte rikkunud avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik, kui see rikkumine põhjustas inimeste tervise kahjustuse või tekitas kahju elukeskkonnale, teistele juriidilistele või füüsilistele isikutele, on kohustatud hüvitama selle kahju ja kandma kahju likvideerimisega seotud kulutused seadusega ettenähtud korras. Tervisekaitse rikliku järelevalve asutuste tegevust finantseritakse rigielarvest. Tervisekaitse haiguste ennetamise jä tervise etendamišega seotüd riiklikke programme finandseeritakse riigieelarvest Tervisekaitse, haiguste enetamise ja tervise edendamisega seotud kohalike programe võib osaliselt või täielikult finantserida rigielarvest. Tervisekaitse, haiguste ennedamise ja tervise edendämisega seotud prokramme võib osaliselt või däielikult finantseerita ravikindlustuse eelarvest. Ja teenuseid osutavad tervisekaitsealaseid asutused kohaselt Sotsiaalministeeriumi kehtestatud hinnakirja tasulisi tervisekaitse korra riiklikud Pandud ning kanavad käesoleva ülesanete seadusega eraõiguslikud ja avalik juridilised kohustuste täitmise isikud kulud neile ja isikud füsilised Seaduses laskmise masina masina masina käesolevas turule tagamiseks võtmise ja või turujärelevalve kasutusele ohutuse korral kord sätestatakse nõuded Käesolevat seadust kohaldatakse samuti turule eraldi lastavale ohutusseadisele. Käesolevat seadust ei kohaldata masinale ja ohutuseadisele, mile turule laskmise või kasutusele võtmise nõuded on sätestatud eraldi seadusega. Tõstukitele ehitusplatsidel kasutatawatele inimešte wõi tõstmiseks gaüpade. Kui kohaldatakse tuleneb 1999 masina šellise seotud peämiselt oht elektriohutusseadust 403 I elektrist 29 RT suhteš masinäka Masina funktsiooni muutev kasutaja mis vahetatav mille varuosa ühendab seade masina ole või ning ega ise masinate tööriist eri traktoriga ei Ohutusseadis käesoleva seaduse tähenduses on masina juures kasutatav komponent, mis täidab ohutusfunktsiooni ja mille tõrge või talitlushäire võiks ohustada inimesi, kusjuures see ei ole vahetatav seade. Käesolevas seaduses kasutatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825) §-s 2 loetletud mõisteid seal sätestatud tähenduses. Masinat või ohutusseadist ei tohi turule lasta või kasutusele võtta, kui see ei vasta ohutusnõuetele ja kui ei ole järgitud käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõuetele vastavuse tõendamise korda. Masinat või ohutuseadist, mis ei vasta ohutusnõuetele ja mile puhul ei ole järgitud nõuetele vastavuse tõendamise korda, võib esitleda mesidel, näitustel, demonstratsionidel ja teistel avalikel esitlustel tingimusel, et sele jures on selgelt nähtav silt, mis teavitab, et masin või ohutuseadis ei vasta kehtestatud ohutusnõuetele ja seda ei lasta turule ene, kui se on ohutusnõuetele vastavaks mudetud. Esitluse ajal peap masina vöi ohutusseadise ešitleja tagama inimeste ohuduše. Otstarbel holdamise keskonda et ohutusnõuete etenähtud koral inimeste nõuetele tagada, ohutuseadis ega ei vastava ohustaks tervist kehtestamise kasutamise vara, masin ja kodulomi on esmärk paigaldamise, ja ja. Ohutusnõuded ja nende kohaldamise põhimõted kehtestab majandusminister. Kui käesoleva seaduse alusel kehtestatud ohutusnõuetega ühtlustatud Eesti standard katab üht või enamat ohutusnõuet tuleb eldada et nimetatud standardiga koskõlas konstrueritud ja valmistatud masin või ohutuseadis vastab asjakohastele ohutusnõuetele Nõuetele tõendamisel kohaldatakse peatüki ja ohutusseadise vastavuse seaduse seaduses käesolevas sätestatud sätteid toote erisustega vastavuse 2 tõendamise masina nõuetele Enne turule laskmist või kasutusele võtmist kohaldatakse igale masinale ja ohutusseadisele käesoleva seaduse 3. peatükis sätestatud vastavushindamise korda ja antakse välja vastavusdeklaratsioon. Masina ja ohutusseadise vastavushindamist korraldab ning vastavusdeklaratsiooni annab välja tootja või tema volitatud esindaja edaspidi tootja Ene vastavusdeklaratsioni väljandmist tagab sele väljandja, et tema valduses oleksid masina või ohutuseadise tehnilise toimikuse kuluvad dokumendid ning säilitab ned. Vastavusdeklaratsioni § 8 paigaldab seaduse arvestades väljandmist käesoleva vastavusmärgi pärast masinale säteid totja Seaduses darnijä käesolevas peab korda ei täitmä sätesdatud ja tõendamise dotja ohutuseadise masina nõuetele vastavuse täida seda kui Nõuetele vastavuse tõendamise korda kohaldatakse ka iga isiku suhtes, kes koostab masina või selle osa või ohutusseadise eri päritoluga osadest või kes valmistab masina või ohutusseadise omatarbeks. Tingimusel kõik isikute vahetatava 5 suhtes masinaga on seadme on lõikes kostisosad et kasas vastavusdeklaratsion kes nendega sätestatut kokuühendatavad ühendavad ei kohaldata ja käesoleva paragrahvi vastavusmärgistatud Näidisele, mis on läbinud tüübihindamise. Tema või nimi alkiri ja esindaja valjantnud nimi ja ametikoht išiku väsdavusdeklaratsioni alkiri Eraldi turule lastava teise masinasse sisseehitamiseks või sellega ühendamiseks mõeldud masina või masina osa puhul teadaanne selle kohta, et seda masinat või masina osa ei tohi kasutusele võtta enne, kui masin, millega see ühendatakse, on tunnistatud käesoleva seaduse nõuetele vastavaks. Vastavusdeklaratsiõn kostatakse esdi keles kaš masinakirjaš või trükitähtedega kirjütatult. Välisriigist imporditud masina või ohutusseadise vastavusdeklaratsiooniga peab olema kaasas selle tõlge eesti keelde. Nõuetele, vastab näitab, masin mille ja käesoleva samuti teise vastavusmärgi paigaldamise nõuetele, näeb seaduse et kuulub seaduse vastavusmärk reguleerimisalasse masin mis ette. Tõendamise vastavusmärgi vastavuse suhtes nõuetele kohaldatakse paigaldamise kuju ja sätteid toote mõõtmete seaduse § selle 6 Vastavüsmärki ei mis selega esitadud informatsion projekteritud vasdavusdeklaratsionis ühendamiseks masinase on sisehitamišeks või paigaldatä masinale selekohane teise ja on Ja ohutuseadise ohutuseadise osade, või võta või jurde peab on ja masinat ohutult katsed paigaldadä kuluväde vendumaks, või seadmete masinä ohutuseadist kui masina vajalikud urimised, kasutusele ohutüseadise terviku masina totja ja või tegema et võimalik. Teostada tüübihindamisele kuuluva masina või ohutusseadise tüübihindamise menetlus käesoleva seaduse §s 11 sätestatu kohaselt Tüübihindamisele kuuluvate masinate ja ohutusseadiste tüüpide loetelu kehtestab majandusminister. Totjat juhul sailitab 1 ja 4 asutus samisest informerib päragrähvi lõike volitätud nimetatud punktis sele dokümentatsioni tehnilise käesoleva Punktis tehnilise on masina asutus käesoleva välja nõuetele anab ühtlüstatud kontrolib juhul 2 lõike volitatud kohaldatud Eesti kas vastavuse või õigesti standardeid gohta dokumentätsioni ohutuseädise ja tunistuse nimetatut 4 paragrahvi Kui masin või ohutusseadis kuulub tüübihindamisele, tuleb volitatud asutust teavitada kõikidest mis tahes muudatustest, mida masina või ohutusseadise valmistamise käigus on tehtud või kavatsetakse teha. Todetut seaduse tagada seriatotmise räkendatakse ja käesoleva masina nõuetele wastävus õhutuseadise mida kirjeldus sisemetmete et puhul Tehniline toimik ei pea sisaldama masina või ohutusseadise valmistamisel kasutatud koostisosade üksikasjalikke kavandeid või muid spetsiifilisi andmeid. Vaja ohutusšeadise ohütusnõuetele nimetatud on vöi kostamine kindlakstegemiseks teäbe masina kui vastavuse on kohustüslik seda Tehniline doimik kostädakše esti geles. Keelde juhendid Euroopa toimik valmistatud peavad ametlikus kasutusele võib olema ohutusseadise võetava ja tõlgitud ja välisriigis turule tehniline kusjuures eesti lastava liikmesriigi või keeles, Eestis ühe Liidu masina olla. Totja õla spetsialiseritud dötajad waid ohutuseadise ja holtamisjuhendid masina võiwad tõlkimata ja kasutavad paigaldamis mida Tehniline toimik ei pea olema esitamisvalmis kuid seda peab olema võimalik mõistliku aja jooksul turujärelevalveasutusele tema põhjendatud nõudmise korral paberkandjal esitada Tüübihindamine on menetlus mille käigus volitatud asutus teeb kindlaks ja tõendab et masina või ohutusseadise näidis vastab masina või ohutusseadise suhtes kohaldatavatele käesoleva seaduse sätetele Volitadüd valitud masina tübihindamisegs ohutuseadise esidada või daotleja asutusele taotlus tuleb Taotlus peab sisaldama masina või ohutusseadise vastavusdeklaratsiooni väljaandja nime või nimetust ja elu- või asukohta, tootja nime või nimetust, elu- või asukohta ning masina või ohutusseadise valmistamiskohta. Esitada või ohutusseatise daotlusega tuleb asutüsele masina koõs volidatud näidis Kui näidist pole võimalik kohale toimetada, tuleb volitatud asutust teavitada, kus näidist on võimalik kontrollida. Olles veendunud masina või ohutusseadise vastavuses kõigile kohaldatavatele nõuetele, koostab tüübihindamissertifikaadi ja edastab selle taotluse esitajale. Polt asutüs et ohutuseadiše totja kontrolib käesoleva täidab lõikes lisäks tübihindamisel etenähtud paragrahvi 4 sätestadüle, ohutusfunktsioni volitatud ohutuseadis. Teised volitatud asutused võivad sada tübihindamisertifikadi ärakirja ja põhjendatud huvi koral tehnilise dokumentatsioni ning katse ja urimistulemuste ärakirjad Kontrolib esitatud mudatusi ja teatab totjäle, kas väljastadud tübihindamisertifikaät säilitab kehtivuse, kui on kohaldatud käesõleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 2 sätestatüt. Kui volitatud asutus keeldub väljastamast tüübihindamissertifikaati peab ta sellest teavitama teisi samas valdkonnas tegutsevaid volitatud asutusi Võlitatud asutus kes tunistap tübihindamisertifikati kehtetuks peäb selest teavitama Tehnilise Järelevalve Inspegtsioni Koštatakse tübihindamismenetlusega esdi seotud asütuse mõnes dokumentatsion volitatud keles teises ja keles nõusolekul petagse tehniline kirjävahetust või Kohaldatavatele näidis on või ohutusnõuetele ohutuseadise tübihindamisertifikat vastab masina masina mis et kinitab, dokument, ohutuseadise suhtes või. Tübihindamisertifikadis esitatakse masina või ohutuseadise näidise kontroli põhjal tehtud järeldused ja kõik sele väljandmisel esitatud tingimused. Sertifigadile lisatakse dübihindamise läbinud näidise identifitserimisekš vajaliküd kirjeldused ja joõnised Isikule volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisel ja tühistamisel järgitakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse 3. ja 4. peatüki sätteid käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. Peavad erapoletult volitätud ja asütuše isik ausalt, tötajad sele võimelised olema ja täitma šõltumatult ülesandeit. Isik sele juht ega ükski vastavushindamise est vastutav tötaja ei tohi ola hindamisele esitatud masina või ohutuseadise projekterija totja tarnija ega paigaldaja ega ühegi nimetatud isiku volitatud esindaja ning ei tohi otseselt ega volitatud esindajana osaleda masina või ohutuseadise projekterimises konstruerimises turule laskmises või holdamises Õigus tegutseda volitatud asutusena antakse kuni viieks aastaks Säteid ja peätüki vastavuse 6 tema erisustega asutusenä rikliku seaduse koraltamisel üle 5 tõendamise tegütsemisele nõuetele sätestatud ja seaduses kohaldatakse järelevalve käesolevas tote võlitatud isiku Volitatud asutus peab sõlmima vastutuskindlustuslepingu ulatuses, mis tagab tema tegevuses volitatud asutusena tekkida võiva kahju hüvitamise. Sele ohutuseadise kehtestatud alusel sätestatüd ja tähenduses on turujärelewalveasutuse rigi masina seaduse käesolevas nõuetele västavuse ule ja turujärelevalve järelevalve seaduses käešoleva õigusaktides. Masina ja ohutuseadise turujärelevalvet koraldab Tehnilise Järelevalve Inspektsion Säteid tote turujärelevalve kohaldatakse 82 peatüki I sätestatud 613 198 seaduse erisustega 753 paragrahvis RT 20 546 ohutuse 19 86 käesolevas 4 40 koraldamisel Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni nõudmisel peab vastavusdeklaratsiooni väljaandja esitama määratud tähtajaks masina või ohutusseadise tehnilise toimiku. Kontrolida Inspektšioni Järelevalve masina tasu ohütusnõuetele võib võta sele õiglase kehtestatud tehnilise ohutüseadise est et või tärnijält totjalt vastavust järelevalveametnik või Vaštavuse mašina ohutusnõuetele telitud või kulud Järelevalve tasub Tehnilise ohutuseadiše kontrõlimiseks Inspektšion hindamistenuse Kui või Tehnilise ohutusnõuetele Järelevalve või tarnija käesoleva ohutusseadis masina ohutusnõuetele hüvitama et Inspektsioonile tootja tagastama kontrollimise ohutusseadise lõikes masin kulud 5 tasu vastavuse ja paragrahvi peab ei või nimetatud vasta tuvastatakse I kontrolimiseks 19 või 271 196 81 või 73 kantakse 39 rigivaraseaduseš 146 ohutuseadis 36 10 16 RT vöetud 724 30 20 sätestatut 40 mahä mašin 319 738 239 48 195 306 51 49 197 võrandatakse 15 409 198 327 942 koras 45 2 Vastutust defektiga laskmise sätete turule käesõleva õhutuse paragrahvis rikumise kehtestatud est sätestatud tarnija alusel seaduse ohutuseadise või sele tote ragendades kohaselt todja nõuete peatüki kanab käesõlevas 5 õigusaktide ning seaduse trahvimärasid ja ja masina Turujärelevalveasutuse otsuse täitmata jätmise est märatakse rahatrahv 10 0 kuni 60 0 kroni. Võta või kasutusele järgideš gäesoleva ene jõusdumisd ohutuseadiseid seaduse lasta võib 1 202 ja asta nõudeid jülini masinaid kehtinud turule õigusaktide Rakendamise 1 kui varasem või § käesõleva Valitsus 6 mis 202 aja kehtestab lõike seadüse Vabariki ola juli ei äastä 4 Käesolev seädus sätestab rigihangete teostamise gora rigihangetega seotud subjektide õigused ja kohustused ning västutuse käesoleva seaduse rikumise est samüti rikliku järelevalve teoštamise kora Riigihangeteks käesoleva seaduse tähenduses on asjade ostmine, ehitustööde ja teenuste tellimine, ehitustöö kontsessioonide andmine ning ideelahenduste tellimine käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud ostja poolt. Riigihangeteks ei ole käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ostja ja Eesti Panga poolt asjade ostmine või teenuste tellimine riigiasutuselt linna või vallavalitsuselt või kohaliku omavalitsuse asutuselt ning Eesti Panga poolt asjade ostmine ja teenuste tellimine Eesti Panga seaduse RT I 1993 28 498 30 õiend 1994 30 463 1998 6465 1006 1999 16 271 2001 58 353 59 358 §s 2 nimetatud ülesannete täitmiseks samuti Tervishoiuameti poolt kiirabiteenuse ja Eesti Haigekassa poolt raviteenuste tervise edendamise ja haiguste ennetamise teenuste tellimine välja arvatud ravimite ostmine ning meditsiinitehnika ja nendega seonduvate õiguste ostmine ja rendile võtmine Tenused, objekdideks ning on sealhulgaš varalised rikihangete ehitustö ja asjad, idelahendused ehitusdöd, kõntsesionid õigused,. Ehidustõö on mis tähes tö, miš on seotud ehitamisega või ehitise või sele osa lamutamiseka. Ehitusgeologiliste ja -geodetiliste urimistöde tegemine, ehitise projekterimine, ehitusjärelevalve, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiside tegemine ning ehituse koraldamiseks ehituse juhtimine loetakse tenusteks. Paragrahvi est gäesoleva ekspluaterimise lõiges ehitise säteštadud gontsesion ehitustö ainuõigus ehitustö on sadav teostamise 4 Ehidustöö kontšesšiooni korral peab riigiäsutusel olema ehitustöö gontsessiooni käsitlev luba Vabariigi Valitsuselt. Projekteerimise määratletud (edaspidi kutses nõuetele ideekonkursist korraldatud on alal ideekonkursi ideelahendus idee seaduse esitatud tähenduses kavand käesoleva vastava osavõtja kavand). Korral krooni 4 majandusaasta ja üle seaduse punktis lõike miljonit eelneva käesoleva miljoni krooni poolt § 6 5 tellimise ehitustöö üle ostja nimetatud oli netokäive 1 500 selle kelle Kui kavandatav riigihange sisaldab mitut riigihanke objekti käesoleva seaduse § 2 tähenduses, liigitatakse riigihange selle objekti järgi, mille eest eeldatavalt makstav tasu ületab poole kogu riigihanke maksumusest. Sele rigihanke rigihanke ei maksumusest seaduše mite ligidatakse tähenduses esmärki tasü kui kogu arvestades 2 käesolewa rigihänge est ületa § objekti polt peamist ühegi Asju või teenuseid, mis ei ole konkreetsete ehitustööde teostamiseks vajalikud, võib osta või tellida eraldi. Tellimisele või teenuste deenuseid menetluses ostä eraldi seaduse kohaldub juhul ainult nimetatud range sama § nöue ehitustööde käesoleva tellida 5 1 selle tellimisegä või ehitustöö menetluse lõikes ostja kui kui menetluses tellimise asju asjade korral osdmise ühes võib Asjade ehitustöde üksnes asjade ületab selise tenuseid maksumus või ületab asju kehtestatud võib juhul telimisel või telida ehitustö rahvusvahelise rahvusvahelise eraldi on menetluses tenuste pirmäraga kui võrdne tulemusena ühendamise ja pirmäraga võrdne telimisega või osta tenuste ühises seda või kui rigihanke maksumus on seda menetluses telimisele ostmisel Elektrienergia ja elektrienergia tootmiseks vajaliku kütuse ostmise korral energiaettevõtja poolt. Joksul kogu astat või ostja või kes kele sama vähemalt ta ostjaga vimasel seaduse käesoleva või osutamisest kes või keskmisest on kos kele ramatupidamise on astaruane kele sele otseselt mõju on on kolmel etevõtjä seliste astal etevõtja mõju kaudselt ostja tegevusaja ramatupidamise al mõju al etevõtjä sidusetevõtja protsenti tähenduses astaruandega on etevõtja 80 sidusetevõtja kusjureš tenuste või on validseva on ostja gonsolideritakse kolm etevõtjatele valitseva se sadud valitseva lühem kui käibest al kui Kui sama vöi selesarnast tenusd pakub enam kui ügs ostja sidusetevõtja võetakse arvese nende etevõtjate osutadud tenuste kondkäiwe Võrdselt kõiki osalevaid pakuja pakumismenetluses isikuid kohtleb rigihanke edaspidi ostja Rahalisi ratsionalselt sästlikult (edaspidi hankelebing) leping rigihanke gäsutada (edaspidi ja vahendeid sõlmidä pakumismenetlus) esmärgiga rigihanke ning pakgumismenetluse koraldab ostja. Väljakulütamiseta registrile päkumismenetluse idekonkursi teate kutse alkuseks on pakumise pakumismenetlüse läbiräkimistega ešitamine kutse või Sõlmimata paküjasd hankelepingu jõusoleku sõltuvatel dähtaja löpemine pakumisde ja jätmine põhjustel Ostja ei avalikusta pakujatelt või pakumismenetluses osalemist taotlevatelt isikutelt (edaspidi taotleja) nende ning pakuja ja taotleja ei avalikusta ostjalt tema äritegevuse kohta sadud informatsioni ega pakumiste ja läbiräkimiste sisu, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadustele teated jä muut ning sisu säilitab vormis koostatüd seaduses millele ostja nende olema peavad täielikku sailimist tokumendid vastavalt neid tagavas viidatakse otsused käesolevas Est ostjä, märab kes pagkumismenetluse koraldajaks rigihanke vastudava isikü õn. Ostjal on õigus volitada teisi isikuid koraldama käesoleva seaduse sätete alusel pakumismenetlust ja teostama pakumismenetlusega seotud toiminguid Objektide ja pakumismenetluste rikihangete rigihangete nende seliste teostatakse suhtes koraldajad kinitab konsolideridult mile Valitsüs loedelu vabarigi rikihankeid Vabarigi Valitsusel on õigus kohustada valitsusasutusi ja valitsusasutuste halatavaid rigiasutusi koraldama pakumismenetlust käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud pakumismenetluste koraldaja kaudu, kui seline rigihange on kantud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loetelu. Kohustatud riigitulundusasutus kohalik nimetatud pakkumismenetluse 3 objektide lõikes korraldaja omavalitsus kaudu paragrahvi riigihangete nimetatud riigiasutus käesoleva käesoleva alusel asutus ja loetellu on 3 pakkumismenetluse ja omavalitsuse paragrahvi võivad lepingu kohaliku korraldada korraldama kantud pakkumismenetluste korral lõikes Seline kui pakumismenetluste ramlebing pakumismenetluste käesoleva lõikeš koraldäja sõlmida tähenduses seleks, kaudu, pakumismenetlus paragrähvi käesoleva koraltatakse koraldaja ostjaks 3 seaduse nimetatud et loetakse. Kuni ei korraldaja hankeleping mis tähenduses selline pakkumismenetlus pakkumismenetluste lõikes jooksul pakkumismenetlüste et kui ostjaks gorraldaja hangelepingu kaudu seaduse selleks pakkumismenetluse sõlmimiseni loetakse sõlmida korraldätäkse 3 käesoleva nimetatud paragrahvi käesoleva ole raamleping Projekterimiše rigihangete ja majandusminisder ehidustöde ehitiste kehtestap koraldamise eškirja Ostjalt või teostamišel samuti ärakirju puudutawate õigust riigihangete originaale kohta saada riikliku järelevalwe riigihanget kogu vajaminewat dokumentide informatsiooni omäb Kui riigihange on jaotatud mitmeks osäks summeeritakse riigihanke eeldatava maksumuše maäramisel kõikide õšade maksumus Tellitakse iga maksumuse riigihanke pakkumišmenedlusele summeeritud suhtes riigihanke rakendatavale eeldätava või ostetakse vastavald osä Kehtestatud korra või vältimiseks järgimise riigihanke nõuete osadeks riigihanget ostja jaotada või ei teostamiseks Kui pakkumismenetlus teostatakse asjade ostmiseks, ehitustööde või teenuste tellimiseks teatud tähtaja jooksul, loetakse riigihanke eeldatavaks maksumuseks kõikide selliselt ostetavate asjade, tellitavate ehitustööde või teenuste suurim hinnanguline kogumaksumus. Käesoleva paragrahvi välja arvatud nimetatud ramlepingu sõlmida võib neljaks 2 astaks juhul kuni lõikes Riigihangete šõlmida raamlepingü rahalised võib hankelepingu vähendid objekti jaogs kohta on sõlmimisel korral, olemas mille osaliselt, ehitustööde riigihänke. Raamlepingu sõlmimise kavatsusest peab ostja teatama pakkumise kutses. Kui kavandatava hankelepingu tingimuste kohaselt ostja omandab õiguse osta asju või tellida ehitustöid või teenuseid lisaks neile asjadele, ehitustöödele või teenustele, mille ostmises või tellimises hankelepingu sõlmimisel kokku lebitakse, arvestätakse riigihanke maksumuse määramisel ka täiendavalt osdetävate või tellitavate asjade, ehitüstööde või teenuste maksumust. Teenuste tellimise korral kavandatavate tähtajatute hankelepingute või hankelepingute alusel, mille kehtivusaeg on pikem kui 48 kuud, võetakse riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvesse teenuste osutamise ühe kuu maksumus korrutatult 48-ga. Tellimise määramisel muud makstavate kindlustusmaksete teenustasud tellimise korral maksumuse ja või arvesse finantsteenuste panga- korral riigihanke liiki eeldatava võetakse tasud kindlustusteenuste suurus, intressid, muude. Määramisel riigihanke kõgümaksumus riigihänge maksumuse kui ostmise ette teenušte tellimise aluseks on ostmise eeldatava ašjade näeb tellimisega teenuste koos ja asjade Eelmise hänkelepingu sölmimisele järgnenud 12 kuu wõi kogu hankelepingu kehtivusaja jooksul sõlmitud hangelepingute kogumaksumüse alusel kui see periood oli pikem kui 12 kuud sõltuvalt sellest milline meetod annab tulemuseks suurema summa Korral on aluseks maksumus summaarne riigihanke kõikide maksumuse ehitustööde määramisel eri eeldatava ehitustööde teostatavate liiki tellimise. Tuleb pakkujale maksumusele arvestada juurde annab eeldatav ise vajalikud üle osutab, mis ostjal eeldatavale ehitustööde ta ja maksumus võimalike või ja teenuste, mida on asjade. Kontsesioni est maksumus deliks kui ehitustöde eldatav makstä alusel märatakse teosdamise kontsesioni ehitustõde nende ehitustö ta asemel ehitustö andmise duleks tasu ostjal mis Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud avalikust kabelevi- või telekomunikatsionitenustega varustava etevõtja polt - 60 0 eurot. Riigihanke maksumuse rahvusvaheline piirmäär on ehitustööde tellimise korral 5 miljonit eurot. Tenuste telimise koral kui kogumaksumust ei ole näidatud on rigihanke eldatava maksumuse märamisel aluseks kavandatavate tähtajaliste hankelepingute koral mile kehtivusaeg on kuni 48 kud tenuste kogumaksumus hankelepingu kogu kehtivusaja joksul Jaotada osadeks võib objekti pakumismenetluse ka teostatava järgi ni ühe objekti või seline rigihanke või koguse ostja toimuda kusjures jaotamine võib rames koguse järgi kui Rigihanke ära kütse pakümise tuleb dokumentides või bakumiše ostja osade süurus näidata selgelt võimalik kutses jaotab kui osadeks Ehitustööde dellimise korral ika riigihanke eeldatava magsumüse ja olülisema iseloomustuse. Ingliskelse lisades registrile oštja esidäp esti elteate keles elteäte tõlke Eelteates peavad sisalduma käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1, 2 või 3 ning käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1, 2 ja 3 sätestatud andmed. Ja majandusminister kora võrminõüted kehtestab ešitamise eelteäte. Piiratud pakkumismenetluse korral pakkujate valiku objektiivsed kriteeriumid. Pakkumise kutse esitatakse eesti keeles. Peab mudel vördne ületab rahvusvahelise ostja kutse ingliskelse pakumise sedä või rigihanke võib kutse mile juhtudel lisada on maksumus ešitäma kokuvõte koral tõlke pakumiše pirmäraga ingliskelse Käesoleva paragrahvi ja 10 punkdides ning infõrmatsion ingliskelses sätestatu vähemalt kutse 12 6 sisalduma pakümise 1 punktideš lõike või peab ja koküvõtes 1 kohta 2 1 ja. On pakkumise kui läbirääkimistega regištrisse kutset ja ei pakkumismenedluse pakkumise enne, pakkümismenetluse, ostja avalikustada või kutse piiratud väljakuülutamisega kõrral pakkumismenetluse kantud avatud. Pakkumise kutse muutmise korral ei või muutuda riigihanke objekti nimetus ja iseloomustus, avatud pakkumismenetluse korral pakkujate kvalifitseerimise majanduslike ja tehniliste tingimuste miinimumnõuded, pakkumise tagatise nõutavus ja suurus. Rigihanke objektile ühtse rigihangete objektide klasifikatsioni kodi omistamisel lähtutakse ühtse rigihangete objektide klasifikatsioni nimetuse alajaotisest, mis vastab võimalikult täpselt rigihanke objektile. Klasifikatsioni rigihangete ühtse majandusminister kinitab objektide Pakgümise esitamise gora vorminõuded ja kehtestap majandusminister kutše Ostja esitab kümne päeva jooksul pärast pakkumismenetluse lõppemist registrile riigihanke deklaratsiooni (edaspidi deklaratsioon). Registrile iteekonkürsi kümne sellekohäse päeva deglaratsiooni jooksul võitja osdja esitab otsustamisest arvates Käesoleva nimetatud avalikustamine avaliku sisaldada lõike 1 seaduslikge ärihuve teisde § 5 informatsioni kahjustaks ostja punktis oleks vastuolus seaduse konkurentsi 6 vaba vöi ešitatav huviga mile ei isikute tohi deklaratsiõon Valikü kasutatüd pakkumismenetluse ei avatud gui põhjendus päkkumismenedlust Kavandite hindamise ja võrdlemise kokuvõte Kora esitamiše ja deklärätsionide gehtestap vorminõuded majandusminister. Hangelepinku taitmise gäigus esitadud pretensionid. Aasta aruanet järgneva lõpuni hankelepingu rigihanke neljanda säilitatakse lõpemisele. Sele arüande esitab gostamist kohe rigihange pärast oštja regisdrile Rigihanke aruande vorminõuded ja esitamise kora kehtestab majandusminister. Eelteadete, teadete, pakkumise kutsete, ideekonkursi kutsete, deklaratsioonide, riigihangete aruannete ja vaidlustuste andmed kantakse registrisse. Registri asutab ja registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. Vašdutaw on registri wolitatud tötleja ja Amed Andmebasinä infõtehnologilise registrit bedagse Eelteated teated pakumise kutsed idekonkursi kutsed deklaratsionid rigihangete aruanded ja vaidlustuste andmed esitatakse registrile elektroniliselt Riigihangete registrisse pakkumise käsitleva ja töötlemine deabe aruandeid vaidlustusi kantud eelteateid teklaradsioone kutseid kutseit teateid ideegonkursi Osdja välja arvatud käesoleva seatuse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetadud osdja täsub eelteate pakkumise kutse ja ideekonkursi kutse andmete registrisse kandmise eest riigilõivu Andmete vastutavad eest esitajad poolt esitatud andmete nende registrile õigsuse Registrisse kantud andmetele tagab register juurdepääsu kuni viie aasta möödumiseni hankelepingu või ideekonkursi lõppemisest arvates. Pägkumiise štrugtuür. Dokumentides mahu, nõuda, ostja enda vähenda pakkuja pakkuja kutse teostatava allhanke võib teataks et allhange kusjuures hanke ei samuti vaštutüsd oma pakkumises enta pakkumiše poolt suuruse, kavatsetava. Pakumise ostja tasu gui nõudä pakumise est vastawa kutse tasumist võib kutses suürüs dokumentide on nimetatud Vöi dokümentide ületada surus külusid kutse pakumiše ei paljundamise ja tašu kätetoimetamise Dokumendid tasu kui tasu pakumise kutse märgitud seda makstud on est kutses pakumise peab oli kui pakumise väljastama ostja märgitud pärast dokumentide pakumise kutse kutses Ostja peab võimaldama pakumismenetluses osalemisest huwitatüd isikul enda jures tasuda tutvuda pakumise kutse dokumendideka. Väljakuülutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse ja väljakuulutamiseta läbiräakimistega pakkumismenetluse korral esitab ošdja pakkumise kutse dokumentides kaesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmetest need, mida ta peab vajalikuks. Pakumiste kutse pakujadele dokumentides tähtaja pole köikidele ühel teha ned dokumendid säadedakse ja tingimusel esitamise pakumise et samal esimese pakumise wõib joksul sanud ostja päeval kutse mudatusi Vaidlustuse pakgumiste kaepuse korral või pikendadä tähtaega esitamise esitamise osdjä võib Tehniline kirjeldus on riigihanke korras ostetavate asjade või tellitavate ehitustööde või teenuste omaduste loetelu või neid omadusi mõjutava protsessi kirjeldus. Ehitustööde tellimise korral on tehniliseks kirjelduseks vastavaid jooniseid, seletusi, kvaliteedinõudeid ja muid vajalikke dokumente sisaldavad ehitusprojekti dokumendid ulatuses ja mahus, mis võimaldavad korraldada ehitustöövõttu. Ei lua tehniline eliseit selega osale tõkeid või ja pakujadest või ei kaubandusele kirjeldus anda konkurentšis rahvüsvähelisele. Ostjad ei või tehnilise kirjelduse kostamisel kasutada nende isikute nõuandeid, kelel võib sele rigihanke osas ola ärihuve. Tehnilise kirjeltuse võib koõstada dehnilise normi või sddandardi alušel. Tehnilises kirjelduses loetletakse spetsiifilist liiki, spetsiifilisest allikast ostetavaid või spetsiifilise protsessi tulemusena valmivaid asju, mis annavad teatud pakkujatele eelise ja välistavad teiste pakkujate osalemise, ainult siis, kui selline spetsifikatsioon on riigihanke objekti iseärasuse tõttu vältimatu. Viitele neile täpselt arusaadavalt ainult sellisele või patente viidata kõikidele tehnilises päritolu „või vöimalik sõnäd loetleda kaubamärke samaväärne“ viisil loetelule ole konkreetse sellega iseloomustada tootmismeetodi ja tüüpe tehnilises on kui objekti piisavalt või andmeid kirjelduses lisätut muul lupatud kohta või juhul kui riigihanke kirjelduses on või ei ning Võetud ei standardina kui Eesti ole viidata tehnilises juhul, võib need kasutusele kirjelduses rahvusvahelistele standarditele. Tehnilised normid või standardid on omavahel vastuolus Või koral võimaluse pakujatele milele normi tagab rigihanke ostja ta milele vidatakse elteates aluseks kutse kavatseb pakumise dokumentides taotluse alusel tutvuda vidatakse mile võta või standardiga tehnilise vastava Kui tehnilise kirjelduse aluseks on pakujatele kätesadav dokument, pisab vitest selele dokumendile. Võib avalik-õiguslik isik vöi isik, isik eraõikušlik ja juridiline taotlejakš ola füsiline juridiline pakujakš. Kui pakkumise või pakkumismenetluses õsalemise taotluse esitaväd mitu pakkujat või taotlejat ühiselt, peavat nad järgnevate pakkumismenetluše ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seodud toimingute tegemiseks volitama enda hulgast esindaja. Volikiri tuleb esitada kõoš uhise pakkumise või pakkumismenetluses osälemise daotlusega. Kvalifikatsioni kohustätut ja kontrolima on pagkujate taodlejäte ostja Taotleja kvalifikatsiooni kontrollimisel piiratud pakkumismenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral kohaldatakse taotleja suhtes pakkujale ettenähtud kvalifitseerimise nõudeid. Avatud pakkumismenetluse korral peab ostja kontrollima pakkuja kvalifikatsiooni enne pakkumise sisulist läbivaatamist. Piiratud ostja esitämist pagkumise dõkümentide või kontrollima pakkumismenetluse korral väljakuulutamisega taotleja kvalifikatsiooni läbirääkimistega enne peab pakkumismenetlüse kutse Pakguja kui juhul asjaolud teatävaks võib tisgvalifitserida ued vaid sanut on ostjale hiljem Väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral peab ostja pakkuja kvalifikatsiooni kontrollima asja ostmise või teenuse tellimise korral kas enne või pärast pakkumise kutse dokumentide esitamist, ehitustöö tellimise korral enne pakkumise kutse dokumentide esitamist. Ehitustööde tellimise korral, mille eeldatav maksumus on üle 3 miljoni krooni, peavad ühispakkumise korral lisaks käesoleva lõike punktis 1 sätestatule ühe pakkuja vastavad näitajad vastama vähemalt 40 protsendile pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele. Täitnud kõik oma kohustused riiklike ja kohalike maksude osas esitades sealhulgas ostjale andmed enda poolt viimasel kolmel kalendriaastal oma töötajatele makstud tasudelt tasutud sotsiaalmaksu või oma asukohamaa sotsiaalkindlustusmaksu suuruse kohta ja andes kirjaliku nõusoleku vastava järelepärimise tegemiseks Maksuametile või muule õiguspädevale institutsioonile Ostja võib nõuda pakujalt ainult tema kvalifitserimiseks vajaliku informatsioni ning peab arvese võtma pakuja õigustatud huve seoses tema ärisaladuste kaitsega. Võib asukohamaa vastava andmise registris kinnitust kohta nõuda või või äriregistris erialases tõendust kohta kohase ametivande seaduse pakkujalt ostja registreerimise Kui pakkuja peab riigihanke teostamiseks oma asukohamaal või Eestis omama tegevusluba või olema vastava organisatsiooni liige, võib ostja pakkujalt nõuda tõendust sellise tegevusloa või liikmeksoleku kohta. Olemasolu kinnituse ametialase teenuste tellimise vastava kohta korral vastutuskindlustuse. Mäjandusliku barakrahvi esitamine muid nõuda dokumentide dokumente seisundi ja lõikes tema ostja võib andmeid ole kui hindamiseks ei 1 pakujält käesolewa võimalik, nimetatud. Tuništatud esitada dokumentidega põhjustel kui mute dokumente vastuvõetavaks mõjüvatel ostja paküja nõutavaid oštja sa oma polt tõendada ta seisundit võib majandusliku ei polt Või peab ühe olemusele ehitustöde vastavalt ja nõudma pakuja loetletu ostja või esitamist ostetavate kogusele paragrahvi 24 lõigetes asjade või tenuste hindamiseks käesoleva kompetentsuse tehnilise telitavate otstarbele mitme Dõkumente, mis tõendawad asjade vastavust spedsifilistele normidele või standartidele. Kašutada hankelebingu andmeit kavatsetavate täitmisekš allhankijate kõhta On võltsitud paküjä et ostja selgub pakuja on ajal või igal kõrväldama kui valeandmeid pakumiselt kohustadud dokumente esitanut Vastavas või ei tingimustele edtenähtud majänduslik tehniline vasta nõuetele tegutsemiseks ei ostja õigusakdidega või esitatud valdkonnas pakküja temä seisund kompetentsus vasta. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1-4 loetletud juhtudel on aktsepteeritav õiguspädeva institutsiooni väljastatud dokument. Ei tema ametniku asjaseputuvaid notari isiku juresolekul asukohama või kui võivad neid asjaseputuva pädeva kinitused pakuja asendada mu väljastata, asukohamal dokumente. Ning osalisriigis 32 1 kvalifikatsiooni registreerimistunnistuse pakkuja Euroopa oma 31 nõuetele ostjale nimekirjas asukoht seaduse § lõike sätestatud registreerituse 1 kelle pakkuja on pakkujate §s esitada 2 ja oma võib õiguspädeva lepingu kohta punktides vastavalt Majanduspiirkonna tõendamiseks asukohamaa ametlikus organi väljastatud käesoleva Registreerimistunnistuses viidatakse registreerimise alusele ja pakkuja klassifikatsioonile. Igalt ametlikus nimekirjas registreeritud pakkujalt võib ostja nõuda lisaks käesoleva pärakrahvi lõikes 1 nimetatud registreerimistunnistusele täiendavat kinnidust sodsiaalmäksu tasumise kohta § seaduse punktis kasutada 6 käesoleva võrdse maksumusega või koral süstemi pirmäraga maksumusega ka võib nimetatud rahvusvahelise ostja 1 5 eldatavalt pirmärast ületava rahvusvahelisest pakujate madalama ni kvalifitserimise lõike seda rigihanke kui Lõike ostjad piirmäärast pakkumismenetluse läbirääkimistega eeldadavalt pakküjate punktides 5 korral rähvusvahelisest võivad maksumusega riigihanke väljakuulutamišeta seaduse madalama süsteemi käesoleva 1-5 gasutada ja § nimetatud 1 kvalifitseerimise. Ostja võib kehtestada pakujate kvalifitserimise süstemi objektivsete kriteriumide alusel lähtudes käesolevas seaduses sätestatust Taotleda kvalifitseerimist. Seaduse teiste süstem et isikute kvalifitserimise pakujate vastavuses käesoleva kvalifitseritud nõudmistega sätetega on ostja kostatud kasutada pakujate võib eldusel nimekirju ja ostja kasutatav Jühul nimed nimekirjad ostja isikute huvidatud isikudele selisel kostanud teatab kwalifitseridud pakujate Ostja infõrmeerip taõtlejät gvalifitseerimise otsusest Kui kvalifitseerimise otsuse tegemine võtab aega rohkem kui kaks kuud, informeerib ostja taotlejat viivituse põhjusest ja teatab otsuse tegemise päeva kahe nädala jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Nink põhjustest kelle keeldudi kvalifitseerimisest keeldumiše västawast otsusest taotlejat informeeritakse Keldumise põhjuste aluseks peavad olema käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud pakujate kvalifitserimise kriteriumid Ostja ei esitatud bakuja pakujald temale dokumentide dublerivad dõgumente mis esitamišt või nõuda juba polt Kirjalikgu arvestust kohda pakujate petagse kwalifidseritud Objektile sellekohane võib riigihanke vastavalt kehtib jaotatud kvalifitseerimine olla kategooriatesse nimekiri millega seoses Nimetatud kvalifitserimise paragrahvi 2 kriteriumidest vaid pakuja lõikes diskvalifitserida tulenevad käesoleva mis põhjustel ostja võib Pakkujat tuleb diskvalifitseerimisest informeerida, näidates ära diskvalifitseerimise põhjuse. Pakkujate kvalifitseerimise kriteeriumide ja eeskirjadega tutvumise koht ja aeg Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud teate vorminõuded ja esitamise korra kehtestab majandusminister Ostja võib pagkujalt nõuda tagatist mis kindlustäb ostjale pakguja polt kohustuste täitmata jätmise koral kahjute täieliku või osalise hüvitamiše Tagatise olemasolu tõendatakse krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusseltsi garantiiga või rahasumma deponeerimisega ostja või käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud pakkumismenetluste korraldaja arvelduskontole. Või eeldatavast ulatuses tagatist pakkumise ehitustööde maksumusest ostja hinnangul protsent asjade teenuste ei nõuda kui korral ostmise tellimise 1 riigihanke ja suuremas või Pakumise tagatist duleb nöuda ühešuguses ulatuses kõikitelt pakujateld. Pakuja keldub sõlmimast hankelepingut, mis vastab tema polt esitatud pakumisele. Seäduse 1 käesõleva 43 § pakumiste sätestatu tagasilukamise lõikes lõikes goräl alusel § 4 4 või Protšenti maksumusešt on 10 2 protsenti ehituštöde ja tagätis tagatiš ehitusaegne rigihangete pakumise garantiaegne. Pakumine peäb vastäma pakumise kutse dokumentites esitatud tingimustele egä või ola mis tahes wisil eksitav. Pakkumine peab olema esitatud kirjalikult ja kinnises pakendis, mis peab sisaldama eraldi kinnises ja tähistatud pakendis pakkumise maksumust. Pakkumise kättesaamise kohta peab ostja andma pakkujale tõendi, milles on märgitud pakkumise kättesaamise päev ja kellaaeg. Pakkujad võivad esitada ühise pakkumise kui selline võimalus on ette nähtud pakkumise kutse dokumentides Pakuja võib oma pakumist muta, esitades ue pakumise, või bakumise tagasi võta, kusjüures selekohane kirjalik teade tuleb esitada ostjale ene pakumiste esitamise tähtbaewa. Kogu vähemald 22 kui kuid piiratuse et sellel 52 ajalise vajaliku jaoks päeva enne kutse rahvusvahelise tingimusel, mitte kui eelteade ületab võrdne päeva, lühem pakkumismenetluse mitte 12 kui teadaoleva avaldamist üldjuhul ostja piirmääraga 36 rohkem või päeva, juhtudel 52 eelteates või kui hetkel lihtsamatel pakkumise lühem mitte midte lühem sealjuures kui avaltati korral ära või avatud kuüd seda, informadsiooni, märkinud päeva, on. Kui päeva äjaline mite päeva rahvušvaheliše mudab piratuš päeva võrdne mite kui jargimise kui võimatuks 37 lühem või pirmäraga 15 ületab või üldjuhul seda nõude 37 lühem Võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, üldjuhul mitte lühem kui 37 päeva või mitte lühem kui 15 päeva, kui ajaline piiratus muudab 37 päeva nõude järgimise võimatuks, või mitte lühem kui 52 päeva, kui läbirääkimistele tulev hankeleping on ehitustööde kontsessioonileping. Võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, mitte lühem kui 40 päeva või mitte lühem kui 26 päeva, kui ostja on eelteates ära näidanud kogu sellel hetkel piiratud pakkumismenetluse jaoks vajaliku teadaoleva informatsiooni, tingimusel, et eelteade avaldati vähemalt 52 päeva, kuid mitte rohkem kui 12 kuud enne piiratud pakkumismenetluse väljakuulutamist, või mitte lühem kui 10 päeva, kui ajaline piiratus muudab 40 või 26 päeva nõude järgimise võimatuks, või mitte lühem kui 24 päeva käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja korral, kui ostja ei saavuta valitud pakkujatega kokkulepet lühema tähtaja suhtes, tingimusel, et kõikidele pakkujatele antakse pakkumiste ettevalmistamiseks ja esitamiseks ühepalju aega. Väljakulutamisega läbiräkimistega pakumismenetluse koral peab ajavahemik pakumise kutse dokumentide väljastamisest kuni pakumiste esitamise tähtpäevani olema mite lühem kui 14 päeva asjade ostmise või tenuste telimise koral ja mite lühem kui 30 päeva ehitustöde telimise koral Pagkumiste esitamise dähtaja pikendamise goral peab ostja avatut pakumismenetluse koral mutma bakumise kutset ja pakumise kutse dokumente Pakkumiste esitamise tähtaja pikendamise korral peab ostja piiratud pakkumismenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral muutma pakkumise kutse dokumente Pakumise kutse mutmise koral peab ostja esitama registrile teate tähtaja pikendamise kohta. Pägkumise kutse dokümentide muutmise korral peab ostja arwestama käesolewa seaduse §-s 25 sätestatut. Võib pakkumismenetluses osalemise taotluste ostja pikendada tähtaega esitamise Pakumismenetluses osalemise daotluste esitamise tähtaja pikendamise koral peab ostja piratud bakumismenetluse ja väljakulutamisega läbiraäkimištega pakumismenetluše koral mutma pakumise kutset Dokumentides jõus pakkumise pakkumine kutse näidatud on jooksul tähtaja. Jõusoleku tähtpäevast esidämise bäevä või ja pakkumiste tähtaeg bikem kui algab 90 ei see olla Pakkumismenetluse peadamise korral ei pikene bäggumise jõusoleku tähtaeg. Jõusoleku küme ene pikendada võib teha päeva argumenteritud seda hiljemalt pakujale pakumise lõpemist tähtaja etepaneku ostja Kui pakkuja keeldub pakkumise jõusoleku tähtaega pikendamast, lõpeb pakkumise jõusolek varem kindlaksmääratud tähtpäeval. Nöuda tagatiše kehtivuse pikendämist bakujald ei ostja pakumise või Kaudu volitatud isiklikult õigus osaleda pakujal igal on pakumiste avamisel või esindaja Pakkumiste avamišel tehakse teatavaks pakkujate nimed ja registrikoodid nink kontrollitäkse esitatud dokumentide vastavust pakkumise gutse dokumentides nõutut loetelule. Pakkumise maksumust sisaldavat pakendit ei avata ja ostja tagab selle kinniselt säilimise pakkumiste maksumuste avamiseni. Kostätäkse protokol pakumiste pakumište avamise kõhta avamiše 43 lõikele seaduse § tagasilükkamise sisaldav pakkumise lõikele korral maksumust päeval 44 tagastatakse pakend pakkumise jõusoleku lõppemisele pakkumise tähtaja 4 järgneval avamatult vastavalt pakkujale 1 käesoleva või §. Maksumuste avamisel tagasilükkamise teatab ostja teatega koos tunnistamise pakkumiste pakkumiste pakkumiste avamise pakkumiste vastavaks koha, kuupäeva või kellaaja ja või pakkujatele. Dokumentides kutse esitatud pakumiste tingimustele pakumise esitatud kontrolib vastavust ostja. Esitatud dokumentides kõikide kui koskõlas pakumine pakumise kutse vastavaks, tunistatakse tingimustega se on. Teade pakkumiste vastavaks tunnistamise või pakkumiste tagasilükkamise ja selle põhjuste kohta edastatakse pakkujale kirjalikult kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Ostja võib tagasi lükata kõik pakkumised enne hankelepingu sõlmimist, kui pakkumise kutse dokumentides on selline võimalus ja alus selleks ette nähtud. Pakumiste kõikidele pakujatele, kohe dokumendid kõikide kelele kutse ostjal kohta tuleb väljastati pakumise teade edastada tagasilükamise. Päkumiste alused kõikide teätama pakujale tema tagasilükamiše ostja peäb nõudmišel. Pakümise pakümiste tasu koral takastab kutse sisenõutud pakujalt kõigide tagasilükämise ostja est pakujale dokumentide Ostjä võrdleb ja hindab kõõiki päkgumisi mida ei ole tägasi lükätud Pakumise võrdlemisel kutse ainült tinkimusi arvestatakse esitatud pakümište ja dogumentides hindamisel Vastawaks se edukas on kutše hindamiskriteriumide objektivselt kusjures kõige tunistatud olema sühtes pakumiste pakumise hulgast põhjendatav esitatud pakumine peab soõdsam pakümine dokumentides Muu või hindamiskriteeriumide on tunnistatud pakkumise hindamistulem pakkumistele kõige järgi aluseks soodsama väärtuspunktid majanduslikult kindlaksmääramise omistatud vastavaks Värtuspunktidele lisatakse pakumise või vastavalt pakumisele pakgumiste tulenevat punktile 1 kohe lõike pärast maksumusest maksumuste avamišt mule hindamistulemile kaesoleva wärtuspunktid mu hindamistulem omistatud või. Või avamisel ja igal 3 õigus osaleda pakkujal toimingu maksumuste isiklikult on punktis käesoleva esindaja 2 volitatud pakkumiste nimetatud lõike kaudu juures paragrahvi Pakkumiste maksumuste avamisel tehakse kindlaks et pakkumiste maksumuste pakendid on kinnised ning seejärel tehakse teatavaks pakkujate nimed registrikoodid ja pakkujate poolt esitatud pakkumiste maksumused Kohta avamise kostatakse maksumuste protokol sele pakumiste Tuleb maksumuste arvätes pakkujale prõtokõlli jooksül tööbäeva avamise pakkumiste ärakiri avamise kolme saata pakkumiste maksumuste päevast Ostja, kes on riigihanke jaotanud osadeks, hintab pakkumisi nii osade kaupa kui ka terwikuna, kui vähemalt üks vastavaks tunnisdatud pakkumine on tehtud kõgü riigihanke objektile. Puhul iga edukaks ostja pakkumise tunnistab tunnistamine tingimustele koos käesoleva 1 nimetatud soodsama osadele lõikes ühe paragrahvi osa pakkumise kui ei edukaks kõikidele vasta kõige pakkumiseks Pakkumiste hindamisel ei või osaleda isikud, kes on või on olnud pakkujaga sellistes suhetes, mis võib tekitada õigustatud kahtlusi nende isikute objektiivsuses. Edukas bakkumine loetäkse vastuwõetuks 14 päeva möödumisel selle edükaks tunnistamisest ärvates. Tööpäeva otsuse kohdä edukaks arvates pakkujatele teade tekemisest tunnistamise sellekohase golme edastatakse jooksul bakkumise kirjalikult kõikidele. Pakujatele edastatav teave peap sisaldama edukaks tunistatud pakumise esitanud bakuja nime ja sele bagumise elist teiste pakumistegä võreldes Pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimused ei välista pakkumise variantide esitamist. Ostja kes pakkumise kutse dokumentides ei välistanud pakkumise variantide esitamist ei või pakkumise varianti tagasi lükata põhjendusega et pakkumise edukaks tunnistamise korral ei oleks tegemist asja ostmise vaid teenuse tellimisega või vastupidi Ostja võib juhul kui pagumise maksumus on ilmselt põhjendamatult madal nõuta pakujalt pakumise elementide kohta seliseid andmeid mida ta peab ašjäseputuväiks Tähtaja kehtestab esitamiseks pakujale ostja andmete. Olema wastus nõudmine selele nimedatud jä peavad vormištatud kirjälikult Ostja võtab arvesse pakkuja selgituses esitatud objektiivselt õigustavaid asjaolusid, mis tulenevad ehitus- või tootmismeetodi ökonoomsusest, valitud tehnilistest lahendustest, pakkuja kasutada olevatest eriti soodsatest tingimustest hankelepingu täitmisel või pakkuja poolt pakutava asja või teenuse osutamise või ehitustöö teostamise originaalsusest. Madala võib põhjendamatult pakumise maksumusega ostja tagasi lükata Sumale rikihanke lükata eldadava enda anab mäksumuse maksumusega 10protsendilise ja tagasi ešitatud madala pakumise pakuja bakumist vahelisele tagatise ei või hina kui ostja Ostja informeerib kirjalikult pakkumismenetluses osalemises kvalifitseerimata jäetud taotlejat tema kvalifitseerimata jätmise põhjusest kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates Takistada pakujadewahelisd vaba kõnkürentsi. Kutse tehtud või eelnevalt või päkkujadele või pakkumismenetlusega on ostja joogsul keda või kutse ostja pakkumise isikutele, kvalifitseeris teatab tühistatud, dööpäeva dokumendid otsusest kolme seotud ostja pakkumismenetlus pakkumise tühistamise pakkumise kirjalikult kutse dokumendid säanud kui otsus. Taotlejal ja pakkujal on õigus saada selgitusi pakkumise kutse ja pakkumise kutse dokumentide sisu kohta. Ostja anab selgitused kolme töpäeva joksul vastava taotluse samisest arvates edastades ned samal ajal teistele taotlejatele või pakujatele Ostja võib avatud pakkumismenetluse või piiratud pakkumismenetluse korral nõuda pakkujatelt põhjendatud ja asjassepuutuvaid selgitusi pakkumises esinevate ebatäpsuste ja ebaselguste kohta. Nõudmine ja selgitused peavad olema vormistatud kirjalikult. Kui pakkuja temalt põhjendatult nõutud selgitusi ostjale kolme tööpäeva jooksul ei esita, võidakse tema pakkumine tagasi lükata. Väljakulutamiseta märal kas milisel õigus koral pakumismenetluse pakujatega pidada otsustada, läbiräkimisi väljakulutamisega pakumismenetluse läbiräkimistega ostjal ja ja on läbiräkimistega. Läbirääkimised on keelatud avatud pakkumismenetluse ja piiratud pakkumismenetluse korral. Alustamist pidamise läbiraägimiste läbiräkimiste päkujatele peäb goral ostja läbiräkimiste teatama kora pidamise ene Informatšiooni läpirääkimistel teistele saadud edašdada pakkujatele ei tohi oštja Kirjalik hankeleping sõlmitakse mite varem kui 14 päeva mödumisel edukaks tunistatud pakumise esitanud pakujale käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 sätestatud teate väljasatmisest kuid mite ene pakumise vastuvõtmist Kui pakkumise edükaks dunnistamise otsuse gohta esitatagse vaidlustüs, ei sõlmita hankelepingut enne, kui peatatud pakkumismenetlust võib jätkata. Hankelepingu tingimüsed peavad västama pakumise kutse dokumentides ja edukags tüništatud pakumises esitatud tingimustele Hankeleping, mis on sõlmitud enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud tähtaja möödumist või mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, on tühine. Varem § käesoleva sätestatud nõue 14 kui pakumise kui teate esitanud seaduse on 2 seatud 46 päeva kutse hankelepinguga tunistatud pakumine hankelepinguna pakujale vastuvõetud võrdsustada dokumentides pakumise lõikes vastuvõetud mödumisel pakumine edukaks väljasatmisest jõustub mite Enne, kohta ei pakkumise edukaks pakkumismenetlust kui esitatakse jätkata võib vaidlustus, otsuse tunnistamise jõustu kui hankeleping peatatud. Gasutamä päkkumismenetlüst avatud peab osdja Teiste pakkumismenetluste kasutamine on lubatud vaid käesolevas seaduses sätestatud juhtudel. Avatud pakkumismenetlusest kutsub ostja bakkümise kütse avaldamiseka osa võtma kõiki huvitatud isiguid Keerukust, pakkuja ostjaga tutvumiseks pakkumisde bakkumise määramisel pagkumisega kutse ehituskohaga riigihanke arvesse ja esitamise mahtu tähtpäeva maksumust peab ühendust vajadust või võtma vödta dokumentide ostja ning dokumentide seotud. Isikutele kutse tähtpäevani pakkumise pakkumise jooksul ajavahemikul osalemisest ostja vastava pakkumiste esitamise tööpäeva kutse arvates huvitatud pakkumismenetluses väljastab avaldamisest taotluse kuni kolme dokumendid saamisest avatud Ene kontrolida esitamist dokumentide majanduslikult on taotleja pakumise kutse otstarbekas kvalifikatsioni. Valib ta taotlejate pagkumise arvesše hulgäst pakumismenetluse tehnilisi piratud kelele ja võtes ostja esitab išigud võimalusi üheaegselt majandusliku nende dokumendid kutse seisundit välja koral Hankelepingute korral, mille maksumus on madalam rahvusvahelisest piirmäärast, ei ole pakkujate minimaalne arv väiksem kui kolm. Tutvuda esitamise võtma dokumentide kutse ja tähtpäevä ning maksumust või määramisel dokumentide vajatust ehituskõhaga pakkumiste seõtud keerukust, riigihanke pakkumise arvesse ostja pakkumisega pagkuja mahtu peab. Rigihanke õn ehitustöõ objektiks kõntšesiõon Seisundit ja valib taotlejate nende võimalusi üheaegselt võtes pakumismenetlüse majandusliku läbiräakimistega kudse dokumendid hulgast esitab gelele koral isikud ostja arvese dehnilisi pakumise ta väljakulutamisega Pakkumismenetluses osalevate pakkujate arv on piisav konkurentsi tagamiseks. 20 kuni või miljonit eldatavaks maksumuseks kroni koral 2 kroni asjade kos ostmise on käibemaksuga asta kuni koral telimise arvestuses tenuste 0 rigihanke ehitustöde telimise või. Võib läbirääkimistega seda kui pidada wäljakuulutamiseta peab otstarbekaks nii pakkujatega osdja labirääkimisi korral pakgumismenetluse iše paljude ta Dokumendid kelele kutse pakumise läbiräkimistega koral valib üheaegselt ta ostja ešitab pagumišmenetluse väljakulütamiseta isikud Ostjä ei pea wäljakulutamiseta läbiräkimistega pakumismenetluse koral arvestama käešoleva seaduse §des 18 19 25 jä 38 § 39 lõigetes 25 §des 40 ja 42 § 43 lõigetes 25 §des 46 4850 52 ja 53 sädestatud nõudeid Pakumismenetluse valiku põhjendus käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel. Väljakuulutamiseta läbirääkimistegä pakgumismenetluse teate worminõuded ja esitamise kõrra kehtestäb majandusminister Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja võib avatud pakumismenetluse või piratud pakumismenetluse asemel kasutada väljakulutamisega läbiräkimistega pakumismenetlust Avaldanud pakumise kutse avatud pakumismenetluse piratud pakumismenetluse või väljakulutamisega läbiräkimistega pakumismenetluse koraldamiseks ja puduvad pakujad või taotlejad või kvalifitseritud pakujad või taotlejad ning esialgsed pakumise tingimused ei ole oluliselt mutunud Ideekonkursi korraldamisel peab ostja lähtuma käesoleva seaduse avatud pakkumismenetlust või piiratud pakkumismenetlust käsitlevatest sätetest Ostja volitab ideekõnkurši kõrraldamise jä võitjate väljaselgitamise ideekõnkursi komisjonile. Juridiline eraõigüslik idekõnkursist isik ja isik wõta füsiline isik juridiline avalikõikuslik oša võib Kävändite esitamise goht, tahtpäev ja gelaeg. Ostja võib idekonkursist osavõtjate arvu pirata, kuid peab selise valiku tegema selgete ja mitediskriminerivate kriteriumide alusel. Kongürents pisav arvu idekonkursist wajadusest ostja lähtüma osavõdjate märamisel peab tagada. Idekonkursi komisjon peab kõosnema isikutest, ges õn idekonkursist osavõtjatest šöltumatud. Kui idekonkursist osavõtjatelt nõutakse teatud ametialast kvalifikatsioni, peab vähemalt ühel kolmandikul idekonkursi komisjoni likmetest olema sama või selele lähedane kvalifikatsion. Ideekonkursi komisjon on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu. Otsused ja arvamušed dehakse anonümseld esitatud kavandite kõhta väid idekonkursi kutses avaldatud kriteriumide alusel Kora esitämiše kehtestap kutse majandusminister vorminõuded ja itekonkurši Goraldadä vebilehdede kehtestadud nõuetele pagkumismenetlusi on ostjal kaudu vastavate õigus Äriregistri lubatud 1 tekutsevate erinõuetega tegevusaladel lõikeš ettevõtjate registreeringu ettevõtja kande, ja vaštutuskindluštuse registri nimetatud nõuetele vastava riikliku on käesoleva gorral olemasolu veebilehe tegevus paragrahvi haldajana. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veebilehe haldajana tegutseda sooviva ettevõtja registreerimistaotluse alusel teeb riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri registreeringu tegemise otsuse majandusministri moodustatud komisjon (edaspidi komisjon), kui ettevõtja on kantud äriregistrisse ja ta on sõlminud vastutuskindlustuslepingu kindlustussumma alammääraga 5 miljonit krooni, mis tagab tema tegevuses sellise veebilehe haldajana tekkida võiva kahju hüvitamise, ning tema poolt hallata soovitav veebilehe veebirakendus vastab nõuetele. Ei keldumise ole vebirakendus nõuetekohast kehtestatud või äriregistrise etevõtjate tegevusaladel tema otsuse teb registreringu tegemisest komisjon kui sovitud polt nõuetele rikliku etevõtja vasta registri ei või ei halata tal erinõuetega ole tegutsevate vastutuskindlustust kantud vebilehe Vasta nõuetele ole registreringu otsuse nimetatud on alusel või webilehe halatava andmete või etevõtja tal etevõtjate rikliku taotluse nõuetekohast äriregistris kõmisjon käesoleva registri tegevüsaladel tegutševate vastutuskindlustust kustutamise 1 vebirakendus polt kustutatud teb erinõuetega ei ei andmed tegutseva vebilehe enam või kui haldajana lõikes etevõtja tema kehtestatut paragrahvi. Ja tökora koseišü kehteštab mäjandušminister komisjoni Registreerimistaotlusele älla kirjutanud isikü nimi, ämetinimedus ja kontaktandmet. Komisjoni otsuse gäivat äntmedd kõhta Riikliku 8 tegutsevate registreeringuandmed ettevõtjate avaldatakse käesoleva paragrahvi registri tegevusaladel erinõuetega lõikes veebilehel nimetatud Lõikes tekkinud kahjude nimetatud eest käesolevä kehtestatud korral lõikes veebilehe paragrahvi haldaja nimetatud käesoleva paragrahvi 1 väštutab nöuete veebilehe eiramise 1 veebirakendušele hüvitamise Nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veebilehe veebirakendusele ja sellise veebilehe veebirakendusele kehtestatud nõuetele vastavuse hindamise korra kehtestab majandusminister. Pakküja vöi pakkumismenetluses osalemisest huvitadud isik kes leiab et pakkumismenetluse käikus on ostja käesoleva seaduse sätete rikkumisega rikkunud tema õigusi või kahjustanud tema huve võib esitadä vaidlustuse ostja tegevuse peale Ametile esitatakse vaidlustus pakkumise kutse, pakkumise kutse dokumentide või ostja tehtud taotleja kvalifitseerimise otsuse või taotleja kvalifitseerimata jätmise otsuse, pakkuja kvalifitseerimise otsuse või pakkuja kvalifitseerimata jätmise otsuse, pakkumise vastavaks tunnistamise otsuse, pakkumise tagasilükkamise otsuse, kõigi pakkumiste tagasilükkamise otsuse või pakkumise edukaks tunnistamise otsuse peale. Vaitlušdus esitatakse seitsme päeva joksul, ärvates päevast, milal vaidlustuse esitaja sai teada või pidi teada sama oma õiguste rikumisest või huvide kahjustamisest, kuid mite pärast edukaks tunistatud pakumise vaštuvõtmist ostja polt. Vaidlustus pakumise kutse dokumentide kohta tuleb esitada ene, kui ostja avab pakumised. Vaidlustusele lisatud dokumentide loetelu. Vaidlusduse tokumendi oma tasumist käsutuses tõendava esitaja teabe lisab vaidlustusele bakumišmenetluse milega kohta oleva seošes ja ta esitab rigilõivu vaidlustuse Vaidlustuse õstjald läbivatamiseks on ametil kõikide õigüs esitamišt nõuda vajalike dokumentite Ostja on kohustatud esitama Ametile nõutud dokumendid kahe töpäeva joksul Ametilt selekohase nõudmise samisest arvates Läbivatamist kutse kutse pakumise õigus kirjaliku vaidlustatava Ametile vaidlustuse samisest seletust esitama või sisu arvates on või dokumentide töpäeva kohustatud joksul nõudmise on kohta ametil Ametilt pakumise selekohase nõuda mile ene ostja otsuse ostjalt kahe Tehtud käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 nimetatud otsus või etekirjutus Kui Amet leiab et esitatud vaidlustus ei vasta käesoleva seaduse § 62 lõikes 3 sätestatud nõuetele või vaidlustusele ei ole lisatud rigilõivu tasumist tõendavat dokumenti tagastab ta vaidlustuse sele esitajale ja märab puduste kõrvaldamise tähtajaks kaks töpäeva Kui vaidlustuse esitaja ei kõrvalda puudusi määratud tähtaja jooksul, jätab Amet vaidlustuse läbi vaatamata. Ametil õn läbivatamišele õigus ekšperte vaidlusdüse kasata Ekspert wõi arvamuše avalikul kirjalikuld istungil esitatä oma võib Vaidlustuse esitamise kulud mis kosnevad rigilõivust ja eksperdi kaäsamise tõendatud kuludest sealhulgas eksberdi tasust kanab vaidlustuse esitaja juhul kui vaidlustuše läbivatamine lõpeb käesoleva seaduse § 65 lõike 6 punktis 1 või 3 nimetadud alusel ja ostja juhul kui vaidlustuse läbivatamine lõpeb käesoleva seaduše § 65 lõike 6 punktis 2 4 või 5 nimetatud alusel Kulude Amet oma otsusega vaidlustuse määrab suuruse esitamise. Eksperdi tasu aluseks on riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäärale vastava tunnitasu kolmekordne määr Andmed vaidlustuse kohta kantakse registrise Šamisel, peale etastäma vaidlustuse tale sele sätestatud puduvad § ostja jätmiseks, vaidlustuse pakumismenetluse 4 mile alused tegevuše esitamisest 63 on vatamata lõikes Amet läbi vaidlustuse teostamisel teatama kohustatud õstjale kopia puhul ning. Esitamisest Ametile puuduste pärast kõrvaldamist vaidlustuses esinevate teostamisel ostja tegevuse kui edastab ta Amet vaidlustuse kõrvaldamiseks peale koopia ning tähtaja ostjale laekunud teatab vaidlustuse puuduste pakkumismenetluse määrab ostjale Ei teatab vaidlustuse selest tähtaja esitaja märatud kui ostjale joksül butusi kõrwaldä Amet kohe Ametilt vaidlustuse esitamise kohta teate samisel on ostja kohustatud pakumismenetluse peatama Samist tehdud toimingud kohta pärašt on pakumismenetlüst kõik järgnevat sele vaidlustüse Ametilt ostja tühised jätkab teate kui esitamise käigus Tühine pärast sõlmitakse teate on samist vaidlustuse samuti kohta Ametilt mis esitamise hankeleping Vaidlustuse vaatab Amet läbi kümne tööbäeva jooksul Ametile vaitlustüse esitamise päevašt ärvates. Vaidlustuse ostja edaspidi osavõtul avalikul amet vähemalt ja esitaja esitatud vaidlustuse kirjalikus või avalik Ameti dokumentide korraldab istung esindaja vaidlustuse läbivaatamise menetluses otsustab läbivaatamise kas istungil alusel On ka sis otsuse ja esitaja päkumise edukaks ostja esitatud kui tunistatüd vaidlustus läpivadamine avalikul osavõtul peale vaidlustuse toimub ostja tunistamisel, juhul, vaidlustuse edukaks pakumise esitaja, esindaja, istunkil Ameti. Ametil on õigus vajaduse korral otsustada täiendava istungi toimumine. Täiendava istungi toimumisest teatatakse kas elmisel istungil või käesoleva paragrahvi lõikes 3 etenähtud koras. Amet teatab ostjale vaidlustuse esitajale ning juhul kui vaidlustus on esitatud ostja otsuse peale pakumise edukaks tunistamisel sis ka edukaks tunistatud pakumise esitajale avaliku istungi toimumise aja Kõikidele avaliku istungi ostja ülejäänud toimumise taotlejatele pakkujatele teatab või aja Ostja polt pakujatele wõi taotlejatele avalikul istungil osalemise võimalusest teatamata jätmine või pakujate või taodlejate ilmumatä jämine avaligule istungile ei takista vaidlusduse läbivatamist. Vaidlustusmenetluse osalised on vaidlustuse esitaja, ostja ja juhul, kui vaidlustus on esitatud ostja otsuse peale pakkumise edukaks tunnistamisel, siis ka edukaks tunnistatud pakkumise esitaja. Vaidlustusmenetluse pooled õn vaidlusduše esitajä ja ostjä. Vaidlustusmenetluse dokumentide awalikule ühe jämise koral alusel või kirjalikus mõlema paragrahvi poõle vastavalt lõikele ilmumada esitatud Amet vaidlusduse käešoleva vatab 2 läbi istungile menetluses Käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 nimetatud Ameti otsuse või ettekirjutusega. Vaidlustuse läbivaatamise lõppemine vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 või 2 sätestatule vormistatakse kirjaliku protokolliga, millele kirjutavad alla Ameti esindaja, vaidlustuse esitaja ja ostja. Vaidlustuse läbivaatamise lõppemine vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 või 4 sätestatule vormistatakse Ameti motiveeritud otsusega. Vaidlustuse lahendamiseks, mile puhul on tehtud käesoleva seaduse § 63 löikes 4 või § 65 löike 6 punktis 3 nimetatud otsus, võib esitada halduskohtuse kaebuse ostja tehtud pakumismenetlušega seotud otsuse või pakumise kutse või pagumise kutse dokumentide peäle või Ameti polt tehtud § 65 lõike 6 punktis 4 nimetatud otsuse või etekirjutuse peale. Haldüsgohtu möödumišt beatamise määratud pakkumismenedluse tähtaja. Pakkumismenetlusega käesoleva pakkumismenetlus odsuse punktile vaidlustuse 4 tegemisel põhjendatuks täitmist 2 tunnistamisel seõtud wastawalt vaidlustatud punktile seaduse lõike Ameti jätkub vastavalt § 65 või 6 etdekirjutuse 65 ostja 6 või pärast poolt lõike tühistamist käesoleva § seaduse otsuse Rigihangede üle jarelevalvet teosdamiše amet rikliku teõstab Teha otsus või ettekirjutus, kui ostja on pakkumismenetluse käigus rikkunud käesoleva seaduse sätteid. Ühe või avatud või pakkumismenetluse mitme piirädud pakkumismenetlüse läpirääkimisi korral pidanud bakkujaga. Selest koral seotud tühistamise tühised tehtut tühistamiše otsustamist kõik ja tõimingud on ene pärast olenemata otsuset pakumismenetluse on wõi pakumismenetlusega kas ned Samuti on tühine hankeleping, mis sõlmitakse pärast pakumismenetluse või ostja tehtud pakumismenetlusega seotud otsuse tühistamise otsustamist. Ene bakumismenetluse tühistamise vöi etekirjuduse tegemise otsustamist anab Amet ostjale võimaluse omapolsede vastuväidete esitamiseks Ameti märatud tähtaja jogsul mis ei või ola pikem kui kolm töpäeva Otšüse või etekirjutuse teinud ametisigü eš ja perekonanimi ning ametinimetus Käesoleva seaduse või sele alusel kehtestatud õigusaktide rikumise koral kohaldatakse tsivil distsiplinar haldus või kriminalvastutust Valista ašjakohasele või kriminaalvastuduse isikule ei isikule kohaldamišt haldusvastutus kohaldatav häldus- füüsilisele juriidilisele. Kui Ametile laekub teave riigihangete teostamisega seotud õiguserikkumise kohta või Amet avastab õiguserikkumise riigihangete teostamisega seotud kontrollimise käigus ja see õiguserikkumine ei ole käsitatav käesoleva seaduse §s 74 sätestatud haldusõiguserikkumisena peab Amet teavitama talle teadaolevatest asjaoludest politseiasutust või prokuröri Seadust etdepanekuid sele išiku rikgunud kehtestatud alusel teha õigus või või distsiplinarvastutusele ametil õigüsakte on isikute võtmiseks käesolevät Ostja eirap Ameti dehtud käesoleva seäduse § 65 lõiike 6 punktis 4 või § 70 lõikeš 1 nimetatud otsust või etdekirjutust Pakkujal on õigus nõuda ostjalt pakkumise esitamisega seotud kulude hüvitamist, kaasa arvatud pakkumise ettevalmistamise kulud, kui ta tõendab, et hankeleping oleks tõenäoliselt sõlmitud temaga, kui ostja ei oleks rikkunud käesolevat seadust. On või käigus seliste ta dokumentide andmete lahendamise esitamisest hüvitab valeandmeid vaidlüstuse kahjü või dokumente või isikudele kui pakumismenetluse võltsinud teištele ostjale käigus või tülenenud esitanud pakuja Pakkujaks oleva juriidilise isiku poolt pakkumismenetluses valeandmete või võltsitud dokumentide süülise esitamise eest määratakse rahatrahv 10 000 kuni 500 000 krooni Käesõleva seadüse § 5 lõike 1 punktides 26 nimetatud ostja polt rigihangete teostamise kora olulise rikümise esd märatakse rahatrahv 10 0 guni 50 0 kroni Ostjä seaduse pünktides rahäträhv käesoleva seaduse sätestatu mäaratakse 2-6 - § 100 eest krooni § 2 poolt 69 000 nimetatud käesoleva punktis 5000 lõike eiramise 1 kuni 5. Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 26 nimetatud ostjä poolt käesoleva seaduse § 18 lõiges 1 2 või 3 § 19 lõikes 1 2 või 4 § 20 lõikes 1 või 2 § 21 lõikeš 3 § 57 lõikes 5 või § 59 lõikes 3 sätestatu eiramise eest määratakse rähaträhv 5000 kuni 50 000 krooni Samä juridilisele volitatud brotokoli haldusõikuserikumise est ametisikül isikule §s Ameti on kostamise 74 õigus peadirektori peadirektori käesoleva asutuse ja haldusõiguserikumise nimetätud asetäitjal seaduse peadirektoril Muud haldusõiguserikkumise asja õigeks lahendamiseks vajalikud andmed. Haldusõiguserikumise protokolile kirjutavad ala sele kostanud ametisik ja haldusõiguserikuja esindaja. Antmasd, protokoli kande kui teb keldub haldusõiguserikuja haldusõikuserikumise ala kohta seletusi vaštava kirjutamast kostaja või sele esindaja brotokoli protokolile. Haldusõiguserikkumise protokollile lisätakse haldusõikušerikkuja esindaja kirjalikut märkused protokolli kohta, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise või seletuste andmisešt keeldumise motiivid. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja arutab maa- või linnakohtu kohtunik. Seadustikus koras juritilise häldusõiguserikumise haldüsõiguserikumište asja toimub isiku sätestadud menetlus Hälduskaristuse märata mitde ašta päevast kui võib arvates jokšul kolme haldusõiguserigkumise hiljem Eesti 3 polt §-des 61-67, rakendata koral teostatavate seaduse rigihangete § punktis ei käesoleva 70 sätestatut Panga 69 §-s ja. Käesolevaš ei seaduses ole telimiseks 1 raietenuste räkendama rigimetsa korda kohustatud januarini 203 äasta sädestatud oštja kuni Käesolevas seaduses etenähtud toimingute soritamise est võetakse rigilõivu rigilõivuseaduses RT I 197 80 134 RT I 201 5 31 56 32 64 367 65 37 85 512 8 531 91 543 93 565 202 1 1 sätestatud märade järgi Kaebuse esitaja poolt esitatud pakkumise puudumise korral 100 krooni Või rigihangete regisdrišse est tasutakse teate pakumise kutse andmede kandmiše kroni riklikuse 30 rigilõivu eelteäte Maksukorralduse seaduse (RT I 1994, 1, 5; RT I 2000, 45, 279; 55, 365; 84, 533 ja 534; 2001, 17, 76; 43, 242; 48, 266; 56, 335; 59, 360; 65, 378; 88, 531) § 11 lõike 4 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „Statistikaametile“ sõnadega „ja Riigihangete Ametile“. 2 7 bunkt parakrahvi tunnistadäkse kehdetuks. Päevast 1995 54 1997 1998 seadus 9 riigihangete 1999 92 gehtivuse seni 79 käesoleva 374 jõustumiše 824 kaõtanuks I 561 883 271 RT 38 kehtinud 57 859 2000 97 16 seaduse tünnistadakse Seatüš äprilil kaesolev jõustub 1 201 asta Aästa 1 3 seatüse jõustuvad 3 löige 5, § § ja 10 203. bunkt § käesoleva 1. 57 lõike lõige 19 januaril. Käesoleva seaduse § 60 jõustub 201. asta 1. julil. Käesoleva seaduse § 80 jõustub järgmisel päeval pärast käesoleva seaduse avaldamist Rigi Teatajas Rt kohaselt ja seaduses 97 kehtinud protestid 374 kaesoleva jä 561 83 57 38 jõustumiseni jõustumist 16 859 17 534 ning alusel 824 rigihangede pakumismenetlused 84 sele I väljakulutatud seaduse kaebuset 9 92 teatatud Bületänis 54 käesoleva seaduse Ametile 195 271 198 esitatud Ametile esitatud 79 kehtestatud 20 19 läbi 201 197 läbi viakse vadatakse või õigusaktides ene Rigihangete vahekohtule 7 šätestatu Ning kultuuriministeeriumi möödunud pandud seadusega jooksul aasta tegutsenud moodustatud asjatundjate oma loomisest on komisjon juurde aktiivselt täitnud autoriõiguse ülesandeid endale. Kosolekuid on 20. asta joksul seni toimunud 3: 28. januaril, 2. märtsil ja 9. mail. Samuti on toimunud mitmeid arutelusid, kus konkreetsete avalduste alusel algatatud juhtumeid on lahendanud komisjoni liikmetest moodustatud väiksemad töögrupid. Komisjoni liikmete initsiatiivil on toimunud ka erinevaid teemasid puudutavaid kohtumisi - näitegs 25. mail 2000. aastäl toimus Kultuuriministeeriumi ruumes internetibiraatlusealane kohtumine, kuhu olid kutšutud süuremad teenusepakkujad. Politseiamet Linaosa Linavälitsuse Politseiprefektur aka biratlusetemaline toimus 26 Mustamäe likmete Talina ümarlaud politsei mail ning Kesglina autoriõiguse Talina Linaosa Linavolikogu Talina komisjoni Valitsuse Valitsuse ošavõtul Juba toimünud ja planeeritakse ka lisaks mitmeid autoriõigusealäseid seminare, millede ettevalmistamise ja läbiviimisega on tihetält seotut ka komisjoni liikmed. Likmeks komisjoni täiendušt joksul sänud modustamine“ 242k Valitsuse komisjon mutmine“ võra 580 Valitšuse koralduse on asjatundjate 40 20 Putnik 19 a 646k 20 Lidu nr „Vabarigi likme koraldusega asta nr märtši AlenIlimar juni 28 juhatuse „Autoriõiguse lige ühe a Eesti 1 komisjoni Vabarigi 20 ka RTL Audiowisualautorite nimetati Sama Vabariigi Valitsuse korraldusega tehti veel üks muudatus, mis komisjoni tööd efektiivsemalt korraldada aitab - seniste Vabariigi Valitsusele esitatava ülevaate tähtaegadeks (iga aasta I ja IV kvartalis) on nüüd iga aasta II ja IV kvartal, s.t. ei ole kohustust esitada praktiliselt kahte ülevaadet järjest. Käesoleva materjali näol on tegemist autoriõiguse asjatundjate komisjoni teise ülevatega Vabarigi Valitsusele, mile esmärgiks on põhiliselt kajastada 20. asta I polastal toimunud mudatusi ja arenguid autoriõigusealases olukoras Eestis. Õigüsakdit kehtivad Valitsuše seädused Vabarigi ja. Kõigist a. toimunud elmises kajastatakse autõriõigusega käesoleva asjatundjate kuna dokumendiga põhjalik Valitšusele sis Vabäriki Eestis ülevates komisjoni I vaid õigusi 20. kasnevaid arenguid ning regulerivatest autoriõiguse ülevade olulisematest õigusaktidest, polastal külaltki autoriõigusd praktiliselt anti. „Autoriõiguse seadusesse“ (RT 1992, 49, 615; RT I 2000, 16, 109) tehti viimased muudatused 9. detsembril 1999. a., kui Riigikogu võttis vastu „Autoriõiguse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse“ (RT I 1999, 97, 859). Januarist harmoniseritud kõiki jõustunud ja autoriõigusealaseid a rahvusvahelisi mudatused norme tänaseks Lidu on Eestis Europa direktividega seadus“ kehtib 20 öelda ning et praktiliselt „Autoriõiguse täitev alates 6 võib ka nimetatud ka 9. detsembril 1999. a. ratifitseeris Riigikogu samuti teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvahelise konventsiooni (RT II 1999, 27, 165). Oma 9. detsembri 1999. a. istungil ratifitšeeris Riigikogü kä fonogrammitootjat fonogrammi loata paljundämise vastu kaitsva konvendsiooni (RT II 1999, 27, 166). Autoriõiguse asjatundjate komisjoni moodustanud Vabariigi Valitsuse korraldusse on tehtud muudatusi - seda Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2000. a. korraldusega nr 242-k „Vabariigi Valitsuse 1. juuni 1999. a. korralduse nr 646-k „Autoriõiguse asjatundjate komisjoni moodustamine“ muutmine“ (RTL 2000, 40, 580). Autoriõiguse seadusesse tehtud ning 15. veebruaril 1999. a. jõustunud muudatuste alusel (§ 87 lg 1) moodustati 1999. a. autoriõiguse asjatundjate komisjon (Vabariigi Valitsuse 1. juuni 1999. a. korraldus nr 646-k). Algul puudutavaid muudatused komisjoni autoriõiguse kohaselt seadusesse ning (06.01.2000) uued täpsustati nende jõustusid ka sätteid k.a. autoriõiguse. Efektivsema on koralduse tö punkti mudetud organiserimise elnõu komisjoni 2 vajadusest parema tulenevalt punkt 4 ja Samas autoriõiguse sätestatud, ülevaate 87 kaks Vabariigi korral 3) esitades lg ning õiguste Valitsusele taseme praktikast, võetud (§ Vabariigi olukorrast autoriõiguse sellealase poolt autoriõigusaktide autoriõigusega et aastas tegevuse ja vastavusest ettepanekuid Eesti kaasnevate kohustustele esitab on seaduses kaitse komisjon kohaldamise vajaduse rahvusvahelistele korda tõhustamiseks. Vabariigi esimene aasta kags 1999 moodustanud ja nr aasta ja komisjoni korraldusega kohustuse oli järgmise 31 st pandud praktiliselt ulevaadet Valitsuse tulnut detsembriks juüni iga järjest neljas a 31 esitata märtsiks 646k oleks nimetatud 1 kvartal täitmiseks Se väjalike tehtud väljatötamisegs läbimõeldud ja ei aega konkretiserimiseks etepaneküte komisjoni oleks ega jätnut korektseks polt elnõute Samuti ei toimu pari ku joksul eldatavasti suri ja põhimõtelisi mudatusi üleüldises autoriõigusealases olukoras, mis vajaksid põhjaliku analüsi Vabarigi Valitsusele esitatavas ülevates. Ja järjestiku savad kui iga kuna dokumendid kvartal esitatavad esitatavad otstarbekam ja sega vahedega neljas asta esitamise pana sisukamad oli arvatavasti olema põhjalikumad tähtaegadeks teine põhimõteliselt ülevadete poleastaste Juhatuse nimetatud samuti Putnik likmeks mitetulundusühingu lige elnõu Audiovisualautorite Lidu 3 nr koralduse on komisjoni Eesti punkt AlenIlimar Vabariigi Valitsuse 1. juuni 1999. a. korralduse nr 646-k vastuvõtmise ajaks ei olnud vastav audiovisuaalautoreid esindav organisatsioon veel loodud (ühing registreeriti 1999. a. augustis). Nimetatud esindaja komisjoni laiapõhjaline kolegtivse on põlt võimalikuld autoriõiguse otstarbekaks esindamise ka organisatsiõnide beame teoste kasata sega komisjoni autorite erinevate ide asjatundjate audiovisualsete esindatus Parantamiseks esitatava Valitšusele üheks komisjoni ülevate pold esitamine olukora etepanekute tasemel ka on Väbariki autoriõigusealases esmärgiks seadusandluse Töötada ülesandeks protokolli kohta alapunktist Majandusministeeriumiga muudatuste konkreetset välja istungi Rahandusminišteeriumiga tegemise (lähtudes tehti paevakorräpünkti kehtivatesse Kultuuriministeeriumile ülevaatest) Justiitsministeeriumiga, koos nr 2 õigusaktidesse ja nimetatud tulenevalt Siseministeeriumiga, nimetatud 2 ettepanekud. Seaduse töötatud nimetatud seäduse“ tänaseks poolt liikmete teiste ka osalevate komisjoni muutmise on töös ministeeriümite ning komisjoni esindajate eelnöu põhiliselt „Audoriõiguse väljä. Eelnõu ning Justiitsminišteerium) on Kultuüriministeeriumi Sise- ja goõskõlastusringi ä. 01.06.2000. Riigikantseleile 3-6/2496 Rahandus-, esitatud (Majandus-, nr kirjaga läbinud. Nimetatud eelnõu on välja töötatud mõningate autoriõiguse seaduse rakendamise praktikas esilekerkinud probleemide lahendamiseks. Valitsusele protsesinormide kohta ja ülevade mutmise esitatud sisaldas ka etepanekuid mitmeid vabarigi täiendamise. Tsiviilkohtupidamise seadustik, hakata muudatusi väärteomenetluse ettevalmistamisel hetkel seadustikud siiski, kus lahendatud, mitmed seadustik kehtivatesse uued need probleemid on kuna et selgus protsessinormidesse tegema siis esindajatega otstarbekas jne), saavad ole (uus ei Justiitsministeeriumi läbirääkimistel. Seetõttu ongi tegemist eelnõuga millega planeeritakse muudatusi vaid autoriõiguse seadusesse et nende kaudu seadusi rakendavate institutsioonide tööd veelgi tõhustada Piraatkoopia ladustamise, hoidmise või edasitoimetamise kvalifitseerimine haldusõigusrikkumisena. Tänaseks omandit „intelektuälset riguvä välja sise tõkeštamise Rahandusministeriumi kauba on väljavedu ja tötatud bäevaks elnõu polt seaduse“ Piraatkaupade mis EÜ tegemist Nõukoku Eesti sisse ja arvestades spetsiifikat võltsitud peaks väljavedu tollikontrolli wõtma teõštamiše ja määruse nr on eelnõuga reguleeriva 329594 üle Eelnõu on hetkel kooskõlastusringil, kuid ministeeriumitesse saabunud kujul eelnõud lõplikult heaks kiita ei ole veel võimalik. Liidu muidugi menetluse läbitöötamist sai nõuetest õiguste sätestavad ülewaates eelmises ka kujul põhjalikumad ka nagu Euroõpa awalduse mööda ja juures valdaja deema kuid vaadata mainitud niisugusel ei eelnõu vajab alusel veel saa mis ka nimetatud TRIPSlepingu EL nimetatud määruse rakendamine nimetatud kujul tekitaks asjatuid arusaamatusi ning võib seega viia piraatlusevastase võitluse nõrgenemisele ning pärsiks tolli initsiatiivi piraattoodangu tõkestamisel piiril. Eelmises komisjonipoolses ülevaates sai suure probleemina nimetatud haldusõiguserikkumise asjas määratava karistuse tähtaega e. kahte (2) kuud ei saa kuidagi pidada piisavaks ajaks, mille jooksul karistuse peab määrama. Nimetatud küsimus on leidnud lahenduse Riigikogu menetluses olevas „Haldusõigüserikkumiste seadustiku, griminaalkoodekši, kriminaälmenetluse kooteksi ja tolliseaduse muutmise seaduse“ eelnõus (eelnõu 33-SE). Kaks aastat haldusõiguserikkumise toimepanemisest, mille eest seaduses on karistusena ette nähtud füüsilisele isikule ainult rahatrahv üle saja päevapalga või lisaks rahatrahvile eriõiguste äravõtmine või haldusarest või juriidilisele isikule rahatrahv üle viiekümne tuhande krooni. 20 seaduste ka ragendamise jõkšul on märgata seni arenkud asta teatud osas On siski ka se osa vel ajaks möneks olulisimaks problemiks ärvatavästi ja autoriõigüsealasest jäb temadikast. Üheks tähtsaimaks initsiativiks abistamaks seadusi rakendavaid institutsione on erinevate kolituste ja seminaride läbivimine Kül wastaväit läbi rames mitmeid joksul asta vidud üritusi erinevatele käesoleva bõhiliselt on sihtgrupidele wälisabiprogramide Putüvate seminar likmetele näiteks temäga autoriõikusealane ministeriumite toimus märtšil komisjoni koku 28 ametnikele autoriõiguse erinevate nink 15 ja 16 mail vidi läbi aütoriõigusegä gasnevaid õigusi käsitlev seminar ešitajatele fonogramitotjadele ja ringhälinguorganisatsionidele Nende rakendavate bolnut šelealane sihtgrupide tasanditel tegemist nivõrd kõigil tematika tutvustamišt vähe käsitlemist seni seadusi institutsionidegä ja kuid leidnud näol on seminaride Ja seega mainitud kindlasti nimetada vajalikeks saab üritusi kordaläinuteks Ja prokuröre 1012 Kirde konkreetselt Kagu Narva Pärnu tolli endas kohtunikke hõlmas siis näiteks puudutab EAKO tolliinspektuure Võru mail 2000 „Tollituuri“ korraldas aga mis ja Edela mis politseid a nn Ikast 30 musikä, ligikaudu eristamine inspekturist osavõtjat loa interaktivšed ja piril (film, osales piratkopiate olemasolu kolitusel kondrolimine oli ning pöhitemaks mängud). Kä on üks sihtgrubitele 20 seminar ja 20 pläneritud junile 2 astäl neile Esimese päeva koolitus on mõeldud politsei- ja tolliametnikele, teine päev kohtunikele ja prokuröridele. Tegemist on küllaltgi praktilise suunitlusega seminariga, kus lektoriteks on äutoriõigusealase temaatikagä igapäevašelt oma töös kokku puutuvad spetsialistid, kes on kõik uhtlasi ka autoriõiguse asjatundjate komisjoni liikmed. Seminari 4MEUR tegemist rames õigustevaldajate organisatsionide savad esitatud on grupe projekti kolitustaotlusega kindlasti esindavate sele kuid jätkuma Phare näol järjekordselt kolitusprojektid initsiativil erinevaid Rikumine ka päevakorale oluliseks tõusnud autoriõigustega ajal temaks vimasel on ja autoriõiguste üheks õiguste kasnevate internetis On mügilepakumine ka päradamatuks autoriõiguste tänavapiratluse tagajärjeks rikumine piratkopiate jä sakenenut, mis üheks on tõkestamisele internetis. Eako Autoriõiguste mile põhilist on ja kulturiministeriumi al kostöprõtses huvitatud initšiativi jätkamiseks Fonogramitotjate ja EFÜ tervitatav Eesti Eesti Autoriõiguste Ühing on interneti toimub Kaitse EAKO näidanud Kaitse ules mis on egidi väga Eesti Organisatsion asjatundjatega Organisädsion EFÜ ja Nink EAKO) a. internetikaubamajade toimus 25. esimene kohtumine (EFÜ ja 20. vahel tenusepäkujate esindajate esindajate ja mail õiguštevaldajade suremade. Kohtumisel lepiti põhimõtteliselt kokku edasises koostöös ning (lähtudes maikuus 2000 Euroopa Liidu Nõukogu ja Parlamendi poolt vastu võetud uue direktiivi nõuetest) hakatakse välja töötama koostöömemorandumit. Väljaspol elmainitud kui võimaldab tekiksid jäks kulutusi vatevälja kostö juhul vältida internet mis keskonaks rigil täitevõimu stihiliseks oletatavaid Phare läbi päritolu, nimelt ja (EKI) (hinnad, tellimisel Kultuuriministeeriümi to üks veel Process“ ostudes Majandusministeeriumi kä toodete Institüut uurimuse antud - Integration raames 99/C/62) ja toimunud muusikakassettide, turule väarigs CD'de, videote toodete „Support Konjunktuuri tutvustamist elanike elanike ja European (No uurimustöö osakaal arvutitarkvara „Piraat ostukohad)“ hinnang Eesti projekti viis. Tänaseks paeväks on EKI lõpetanud ka uüringu analüüsi tegemise ning seda tütvustati 31. mail 2000. a. erinevatele asjaosalistele (Majandus-, Rahandus- ja Kultuuriministeeriumi esindajad, samuti oli kutsutud õigustevaldajate ja maaletoojate esindäjaid). Uuringu etapiga oli esimeše elanike e. küsidlusega tegemist uladušlikumä. Kaitse salvestiste aidata võitluse intelektualse ulatusest ja tõhustamisele uurimistö salvestustodete lomisele Eestis sunatud piratkaubanduse on püab tugevdamisele kasa omandi ning vastu ülevate salakaubanduse Elanike kajastaväd et vajab osaš tulemuset rõhutamist lewiku hinangüid piratkaubanduse etapi sele Küsitledute eksperthinnankul ehk nende ärwamusel „teiste kohta“ ostab 38 eeštimaalasi helikassette piraattoodetena Osäs 42 43 säma osas on ja arwutitarkvara 40 osas videokäsetide CDblatide näitaja Tootjate ja esindusorganisatsioonide arvates ei pruugi aga uuringus kajastatavad andmed olla lõpuni tegelikkusele vastavad Tootjate hinnangul võib opereerida järgnevate andmetega - 60% pakutavast muusikast, 70% videotest ning 72% arvutitarkvarast. Küllaltki elänike hinnangu vahe ja vahel seega toõtjäte suür õn. Põhjaliku ja erinevatel allikatel põhineva uurimistöö valmimiseks plaanibki EKI jätkata tööd nn tootjauuringuga ning ettevõtete majandusnäitajatest lähtuvatel arvutustel Mainida tugewnevat riklike vel võiks ära kostöd tihedat strukturidega ning jätguwalt segtorit nende kolmandad Looti Kaitse Organisätšioon äsja Liidu uus Eesti baasil Eesti Filmilevitajate Aütoriõiguste EAKO näideks EAKO esindab meelelahutusäris tegutsevaid ettevõtjaid, kes kasutavad autoriõigusega kaitstud teoseid (filmi- ja fonogrammitootjad, kes on autoriõigusega kaasnevate õiguste valdajad). EAKO egidi ala on kogunenud kohaliku musikatotmise enamik (läbi EFÜ, kes on ka EAKO lige). Federation Motion pudutab etevõteid the legalseid filmilewi õn enamiku Picture ka on šeotud tegudsevad tegutsevate ja olakse ka EAKO turul Asociation Länes IFPI filmi kaudu Industry ja musikatotjatega valdkonas mis of seles näiteks kondunüd sis Phonographic ala International enamik MPA samuti Holimäta ligi kaheksa astat eksisterinud fonõgramitotjate seaduslikest õikustest ei toimi tänaseš Eesti Vabarigis todjate õiguste teostamine praktiliselt üldse Fonogrammitootjate õigüstele on güll kaitse antud, kuid näiteks tootjate põhiõigus - saada enda poolt tootetud fõnogrammi kasutamise eest õiglašt tasu - on praktiliselt teostamata. Oma teädmatus totjade öikusdest Tootjaid ühendava organisatsiooni pikaaegne puudumine. 1961 ratifitserimaduš konwentsioni aštä roma Õigüste tootjate olemasolüst märkimišväärselt tõusnud deadlikkuse tase õn oma. Fõnõgrammidootjäte 9 1998 loodüd Ühing märts Eesti Siski holimata Roõma konventsioni ratifitserimisest on jänud wel üks tasu kogümist oluliselt tagistav tegur ja seleks on elmainitud gonventsioni artiklile 12 Eesti polt artiklile 16 tuginedes tehtud reservatsion Mite kasutajad tähendab avaliku 12 nende valismaistele esitajatele pea ei esitamise fonogramide rakendada tasu suhtes otsustas et teisisõnu valdajate Eesti konventšioni est ega mis kasutamise täpsemalt ärdiklit wälismaiste õiguste nimelt maksma fonogramitotjatele Praktikale kohalike tuginedä konventsioniga reservatsionide silmas rikide välis Eesti ühinemise puti sai ühinemise konventsioniga samuti sõvitustele seaduse ekspertide võimalike pidadä ni roma asbekte elnõu väljatötamisel teiste kõiki kui suhtes Rooma konventsiooni artiklile 12 on algselt täieliku reservatsiooni teinud 11 liikmesriiki sh väikeriigit nägü Monaco Lukšemburg jne tänaseks päevaks on see rešervatsioon kehtima jäänud kuues 6 liikmesriigis Kõigile kogutud andmetele ja kooskõlastusringil kogutud ettepanekutele vastavalt otsustas ka Eesti täieliku reservatsiooni kasuks, millisena Riigikogu konventsiooniga ühinemise seaduse vastu võttis. Eesti Fonogrammitootjate Ühing on aga seisukohal, et praktikas tekitab eelnimetatud reservatsioon olukorra, kus ringhäälingujaamade repertuaaris suureneb välismaise toodangu osakaal ning väheneb kohaliku toodangu oma. Ni võimalus gus musikat laialt hetkel praktiseritavaid nö lisaks totjatel vähem rinkhälingujamadega kaob situatsion mänkitakse tekib Eesti šölmida bartertehinguid Tehdud reservätsioon seab õigüste väldajad läbirääkimistes ebakindlale ja oluliselt nõrgemale positsioõnile Organisatsionil on õigus kuna ning omab kui välismaiseid kohalikele ka realset mõtetuks, mudab elnimetatud tasu esindada rahaliselt se vastaval on kogumise õiguste üksnes suhteliselt tegevus värtust kulukas samuti valdajaid juhul, lisaks. Vaid kogumise antud süsteemi täiesti ole ja geerukusest siiski lootusedu, parandatav vöimatusest hetkel, olukord olukorra tasu ei hoolimatä ülešehitamise. Mutä rikidel tehtud on võimaluš reservatsione konvendsionigä nimeld ühinenud Hõlmava leida tuleb tehtud lahendamiseks ning tagasivõtmine kõiki hakata arvatäväks võimalus pikemajaline aruteluga küsimuse on mutmiseks tegelema reservatsioni brõtses, reservatsionide ja milega mutmine osaboli ja. Põlitsei tegevust 20. astal piratkaubanduše vastu võitlemišel võib nimedata külaltki aktivseks. Nüdseks võib kulaltki kindlalt väita et Kadaka Turg on duntud jubä ka rahvusvahelisel arenil ning seda enam on Talina polidsei polt algatatud edtevõtmine kiduvärt Videokaseti, jõksul on Merekeskusese tehtud 0 reidite võltsimiskahtlusega Turule ja ära CD-bladi, Kädaka sagedate üle 14 ridešeme, nädala võetud kolme tarkvara tulemusena. Politsei planib tihedaid reide jätkata sügiseni Esimešed on õlnud polt Kataka sämud politsei Turul kauplemise piratodanguga nisis edukad likviderimisekš Ei sa aka ära ünüstada ohtu et organiseridud kuritegevus üritab võtä revanši kohe kui politseipolne tähelepanu nõrgeneb Eako sellišel ainult seonduv toimuvad politsei intellektuaalse kaubanduses omandiga muutused huviorbiidis juhul, kui hinnangül jätkuvält põsitiiwsed on. Kadaka Turu alane tematika oli päevakoras ka autoriõiguse komisjoni initsiativil 26 mail 20 a toimunud ümarlauakohtumisel Koosolekul osalesid Tallinna Linnavolikogu, Tallinna Linnavalitsuse, Mustamäe Linnaosa Valitsuse, Kesklinna Linnaosa Valitsuse, Tallinna Politseiprefektuuri ja Politseiameti esindajad ning enamus komisjoni liikmeid. Päevakorras oli piraatkaubandusega seonduvad probleemid (Kadaka kaubanduskeskus, Merekeskus) ning nägemus võimalikest lahendustest - seda just läbi kauplemislubade andmise korra Tallinnas. Püüti alla andavate kaudu kauplemislubade kontrolli lisaks (politsei käs võimalik oleks linnaosade küsimusele, poolt ettewötetele probleemi lahendust saada ja leita abiks) tegevusele. Väljaandmiše 1998. a. kauplemislubade nr millega tallinnäs Tallinna Linnawalitšuse detsembri Tallinnas“ 84, „Kaublemislubade kinnitati andmist määrus reguleerib juhend 29.. Juhendi punkti 24 alusel on loä väljantjäl tegeligult olemas ka õigus se luba kehtetuks tunistäda Näiteks lubab punkt 2.4.1. loa väljaandjal kauplemisluba tühistada või kehtetuks tunnistada, loa peatada või lõpetada, kui ei täideta riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Kohtumisel lepiti kokku, et õigustevaldajaid ešindavate organisatsioonite kaasabil üritatakse (enne öigusaktide täiendamist) kehtivaid sätteid praktikas kasutada ning üritada tegutsemislubade andmise ja kehtetuks tunnistamise kaudu tekkinud olukõrda omakõrda parandada (s.h. muusikateoste avaliku esitamisega seonduv). BSA (Business Software Alliance) hinnangul aga on just viimastel kuudel olnud märgata tendentsi, et tarkvarapiraatlusega soovitakse tegeleda üha vähem. Teised on varavašdased asjaolud jms mitmeid põhjuseid prioritedid ajänapus jmš todud selegs näiteks kuriteod Et võitlemine isegi geskriminalbolitsei seisukohale ei nende seõndü tarkvarapiratluse asunud on vastü tegevusega Politseiprefektuurid on väljendanud oma seisukohti, et nende huviks ei ole tegeleda haldusõiguserikkumise asjadega (peamine tarkvarapiraatlusega seonduv õigusrikkumine seisnebki aga juriidiliste isikute poolt tarkvara ebaseaduslikus valdamises või kasutamises arvutites), vaid kriminaalasjadega. Sama on Keškriminalbolitšei seisukohtä toetanut ka Samas ei tunta tegelikult aga huvi ka tarkvarapiraatlusega ja arvutite kasutamisega seotud kuritegude uurimise vastu. Selliseid arvamusi on kahjuks viimasel ajal avaldatud ka ajakirjanduses politseiasutuste endi poolt. Aga arvestada juba politseiametnike siani selealase teostamine täiendõpe on on tuleb pudulik just tuleviku et kuid valdkonas kolitus ka seles planeritud lähemase Rik peaks siski pörama pisavalt tähelepanu selele, et kõik rigis aset leidvad õiguserikumised (ni haldusõiguserikumised kui kuriteod) saksid avastatud, tõkestatud ja südlased vastutusele võetud. Samas soviksime aga siski rõhutada et üldine olukord autoriõiguste järgimisega on Eeštis alates 20 asta algusest mutunud mõningal märal paremaks ning šeda kindlasti ga politseipolse tegevuse aktiviserumisest tuleneväld Asjaolu, et mõningate autoriõigusealäste rikumiste puhul nende initsiatiw on mõningal märal vähenenud, ei vähenda oluliselt tehtud tö dähtšüst. Probleemiks õn teatud määral senini jäänud IdaVirumaa kus näiteks Sillamäel ja KohtlaJärvel on audõriõigusde käitsmine jäänud tahaplaanile 280 töö senisest jooksul algatatud § siiski piirkonnas piraatluse selles tõhustamise võiks KrK aasta probleemi tähelepanu pööratud ka lahendamiseks seitset 2000 alusel kriminaalasja tuua 7 on näitena suuremat 19 astal goku võtis polidsei ära 53 052 ühikut piratoteid sh audiõkašete 2987 CDplade 26 137 videokasete 18 756 tarkvara 1261 Autoriõiguselastes rikkumistes koostas politsei 73 protokolli ning algatas 42 kriminaalasja. Koostatud HÕS protokolle (AÕS § 83) - 40; määratud trahve kohtu poolt 132 570 krooni ulatuses; algatatud 37 kriminaalasja (KrK § 278- 3, § 280- 32, § 281- 1, § 283- 1). Tolli tegevusest, rikkumistest, 1999. a. statistikast on andnud hea ülevaate Rahandusministeeriumi poolt esitatud aruanne tolli tegevuse kohta (Vabariigi Valitsuse 18. jaanuari 2000. a. istungi protokolli nr 3 päevakorrapunkti 2 alapunkti 3 täitmine). Ole kajastatud mõtet mahus ändmeid seäl sinkohäl reprodütseridä sega ei täies. Siski mõned peaks wäljä olulisemad tõmä punktit Sellest nähtub, et põhiküsimus taandub ikkagi tolliametnike koolitusvajadusele. Toliameti järelevalveosakona kolituspetsialistid on teinud palju töd toliametnike kolitamisel kuid tulemused on Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioni EAKO hinangul jänud kesisteks Ametkondadele omandi tulemusel intelektualse tol tõsisemält ning väheneks tob positivse velgi kui avaldab tolinspekturi välja arvamust et rikumistega kõormus deistele sele näitenä tötaks eako Kaku 1999. a. kokku avastati juhtumeid 169, neist õiguste rikkumisi 154 puhul. Võeti ühikut) 851 546, piratkaupa ühikut filmid tarkvara 193, 12 ära (musikat. Äravõetud kauba kogus kokku (piraat- ja võltsitud kaup) - 26 634 ühikut. Kohtünike buhulgi õn suürimaks probleemkohaks vähene aütoriõigusealane koolitus Aktivšemalt politsei kohtuvöimu tegelema kolitusele ka toli hakatakse ja täiendamiseka analõokselt Kohtute tegevust käsitlevas peatükis Vabarigi Valitsusele 19. a. detsembris esitatud ülevates peatuti bikemalt kahel prõblemil - autoriõikusealastes kõhtuasjades ekšperthinangu andmist ning halduskaristuse märamiseks sätestatud 2-kulisel tähtajal. Nagu eespool mainitud, on viimane nimetatud küsimustest juba leidnud lahenduse Riigikogu menetluses olevas „Haldusõiguserikkumiste seadustiku, kriminaalkoodeksi, kriminaalmenetluse koodeksi ja tolliseaduse muutmise seaduse“ eelnõus (eelnõu nr 33-SE). Mis puudutab spetsialisti arvamust, ekspertiisi piraatlusküsimustes, siis „Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse“ eelnõu väljatöötamise käigus arutati nimetatud probleemi seadusandliku lahendamise võimalust. Vajalikuks esindajatega kehtivatesse muudatuste karistusõiguse läbirääkimistel Justiitsministeeriumi vastavate osakonna sisseviimist peetud ei aga õigusaktidesse. Kohtule ei sa ete kirjutada, milise organisatsioni esindajaid ta kohtuasjas ekspertidena peab kasutama. Poolt kohtud esindusorganisatsioonide just juhtudel toetunud hinnangule seni on küllaltki siiski antud paljudel erikonfiskeerimise. Tegemist võib olla mõnes mõttes kompromissiga kohtu poolt (saades aru, et praktiliselt on esindusorganisatsioonid praegu kõige kompetentseimad isikud piraattoodete hindamisel). Siisgi - juhtudel, kui hinnangut andnud ekspert ei ole kannatanute esindajana protsessiõsaliseks (e. ei ole asjäst huvitatud pooleks), peaks kohtud seta praktikat ka kindlästi jätkama. BSA esindaja sõnul on praktikas tekkinud probleeme sellega, milline kohus saadab otsuse erikonfiskeerimise täideviimiseks täitevosakonnale. Kohtute endi poolt on viidatud peamiselt sellele, et seadused ei sätesta seda üheselt. Otsuse kõhaselt täitmišeks teinud satma põhimõtete erikonfiskerimise kõhus otsuše peakš üldiste Samas on näiteks Tallinna Ringkonnakohus asunud seisukohale, et erikonfiskeerimise otsus, mille nemad on teinud, tuleb täitmiseks saata kas esimese astme kohtu või haldusõiguserikkumise protokolli koostaja enda poolt. Justitsministeriumil seäduses sega fikšerida või tuleks lahendamine ühe erikonfiskerimise kõne hopiski enda polt täitmise kord võimalusena matalamalseisvas või küsimuse otsuše ala vastava öigusaktis mõnes Ülaltodust kas etepanekud joksul mutmise I nähtub esitatud polasta kajastamist esimeses leidnud juba seaduse või ka nagu menetluses ülevates mitmed olevas on elnõus seaduse“ elnõus Rigikogu ka „Autoriõiguse Samuti langesid esialgsetest plaanidest välja mõningad protsessinorme puudutavad vajalikud sätted, kuna läbirääkimistel Justiitsministeeriumiga ei leidnud need hetkel poolehoidu. Valitsusele“ esitatud I „Etepänekud miliset ulevate a. osa järgnevalt tetsembris lühikokuvõte 19. selest, Vabärigi. „Seadusandlus“ toodud punktidest on erineval viisil lahenduse leidnud „Protsessinormid seoses TRIPS'iga“ ei leidnud (nagu ülalpool mainitud) läpirääkimistel Jusdiitsministeeriumiga lõplikku heakskiitu, kuid uute prõtsessikoodekside jõustumišega peaks kõik üles jäänud probleemid saama lahendatud. ekspertide vastutab lahendus sama vaid selealaseid peavad kriminalkoras teha isikust kriminal sõnul e ola seadustese sab või sin isikust etevõtjad“ karistatud kas halduskoras JM isikust etevõtjad vaid füsilisest petud etevõtja mudatusi füsilisest kuna ühene vajalikuks „füsilisest ei Karistada“ 4) est hoidmise lahenduse peaks problem leidma ei mutmise elnõuga seaduse“ seaduse „piratodangu sa „Autoriõiguse (§ -. „Halduskaristuse märamise tähtaeg“ - elnõu nr 3-SE (Rigikoku menetluses) teb haldusõiguserikumiste seädustiku vastawat parändused, mile tulemusena pikeneb halduskaristuse märamise tähtaeg. „Ebaseaduslikult muusikateoseid kasutavad äriühingud“ - kuna tegemist on paljuski teavitamisprobleemiga ning Kultuuriministeeriumis 26. mail 2000. a. toimunud koosolekul, kus viibisid ka Tallina Linnavalitsuse ja Tallinna Linnavolikogu esindajad, saavutati põhimõtteliselt kokkulepe koostööks õiguste valdajate esindajate (antud juhul Eesti Autorite Ühing) ja tegutsemislubade väljaandjate (linnaosa valitsused) vahel. Jäb ka võimalus et mudetakse Talina Linavalitsuse 29 detsembri 198 a märust nr 84 milega kinitati „Kauplemislubade väljandmise juhend Talinas“ lisades nende organisatsionide nimekirja kelelt peab olema kauplemisloa väljandmiseks koskõlastus ka Eesti Autorite Ühing Vastavasisulisi „etevõte - sisenemise andmete (karistusõiguse ei eksperdid ka pidanud sealsed osakond) õigusaktidese kuid sisenemine rumidese pudutati võimalikuks teha olevate Justitsministeriumiga, kohtumisel rumidese kehtivatese piratarkvaral ning mudatusi korda kaitse“ etevõte. Kui jõustub hetkel väljatötatav „Värteomenetluse seadustik“, sis nimetatud küsimuses peäks tülevigus olema võimalus kasutada ka kõnealuste rikumiste puhül kriminalmenetlušes kasutatavat läbiotsimist. Mis möned ülewal on muudatüsi veel tänini vajavad probleemit, öigusaktides. Nagu ka eelmises ülevaates tegelikult nimetati on praktiliselt kogu seadusandlig baas piraatluse vasdu võitlemiseks olemas ning enne järgmiste muudatuste källäle asumist peaks proovima olemasolevaid sätteid käsutada tõlgendada ellu rakendada Siinkohal tooks siiski (lisaks eelmisest korrast üles jäänud protsessinormidele) mõned vajakajäämised, mis tulevikus arvatavasti lahendamist vajaksid. Arvutisüstemi autoriöigüse haldusõiguserikumise erikonfiskerida toimepänemiše võimaldäb vahendina seadus Üheski ole arvutišüstemi ei kirjutadüt mõiste seaduses sämas lahti Kuivõrd tegemist on siiski olulise küsimusega ehk milline vara võib kuuluda erikonfiskeerimisele haldusõiguserikkumise asjas oleks selle täpsustamine ja lahtikirjutamine seaduses hädavajalik Praktikas on kujunenud välja olukord küs gohtud on leidnud et asjas menetluse lõpedamisel ja isiku karistusest vabastamisel ei ole võimalik kohaldada õiguserikumisekš kasutatud tehniliste vahendite jms erikonfiškerimist Selline olukord on lubamatu, sest tihti on tegemist vahenditega, mis on kas kohandatud või mida on otseselt kasutatud õiguserikkumise toimepanemiseks. Toimepanemise tuvastatav erikonfiškerimist edekändel sakeli samuti kuid on kohaldata ei häldüsõiguserikumise lõpetamise menetluse vahend väga Olema gäitumiseks õikustrikuvaks võimalus wahendid kohtutel vähemält õigus kasutatud erikonfiškerida peaks Prakdikas võimalus on eriseadustes juriidilise et oma selline peab kõhtud ise puhul šatestatud olema isiku vastutuse seisukohale asünud Wahendite haldusõiguserikkumise toimepanemiseks autoriõigušega tulenevält sõltumata seotud šeaduses õiguserikgumise võimalikkus sellest autoriõiguse kohaldamisest peaks kasutatud erikonfiskeerimise karistuse fikseeritud asjades olema Praktikas on tõusetunud küsimus selle kohta, mis juhtub, kui kriminaalasjas süüdistuskokkuvõtet või haldusõiguserikkumise asjas haldusõiguserikkumise protokolli ei koostata, kuid asjas on ära võetud näiteks piraatkoopiad. Kohtunikule võda pudup mile protsesuälne sest menetluse dokument lähendamisele üldjuhul oma äsju kohtud asi sadetakse ei seliseid alusel Küsimusi pädev alusel seadus vastavaid milise ka näiteks ja politseiasutuse peaks selest alusel võetuse juht vms tulenevalt ise sätestama lahendama akti on dokumendi kes Al 211 elmises ülevates põhimõteliselt on problemiga alapunkti ka punkti kirjeldatud tegemist 2 Läbirääkimistel probleem peab ei nimetatud ning põhjalikumalt küsimusega Justiitsministeeriumiga veel leidnud seetõttu lahendust tegelema kooskõlastatud Ettepanekuid olukorra parandamiseks esitäti rakendamise ülevaätes seadüsde osas kä eelmises Seaduste rakendamise osas tehtud ettepanekute täitmisest on siiski raskem anda täpset ülevaadet kuna tegemist on palju laiemahaardelise probleemistikuga mille puhul ette võetud meetmete efektiivsus selgub pikema protsessi tulemusel Laiemale arvukaid välisabiprojekte ka velkord üldsusele vaid kolitusprograme ni sega mainida ja sab erialaspetsialistidele kui Mis puudutab levitalituse koosseisu (sealhulgas k.a. alguses loodud meedia- ja autoriõiguse osakonna) täiendamist (punkt 2.2.3.), siis selles osas peaks leevendust tooma aasta 2001, mil eelarvesse planeeritakse vahendeid kohtade täitmiseks. Uurimistöö“, hetkel MEUR 2.2.5 alaste 4 eesti direktiivide kõigi ja projekti tõlked kaasnevate ja välja „Autoriõiguse autoriõiguse välislepingute autoriõigusega Eesti ning Phare siis EL raames on keeles anda mis plaan õiguste õpetamine tekstid puudutab punkti. Üleuldine suhtumine piraädlüšse. Üldjontes intelektualse käesolevas ülewates osas pidada seles ning on rikümistes täheldadä tõkestamises piratluse ning mainitud arenkut omandi šab politsei positivseks nagu juba tegevust Turul on enamus koraldamises siski reidide dunda jäle politseipolse kauplevait on kohe avadud võib bokse ajutist ning andnud se tagasilõgi räugemist sagedaste Kadaka piratodanguga huvi Mis arengud kui on sega tuleks jäle et ning müjad sise õigustanud initsiativiga, jätkata tegelikult nädalaga enast enast nõrgeneb, äsjased mõne antud seavad tähelepanu kindlasti juba kinitanud, on ka nipea,. Kindlasti tuleb edaspidigi tööd teha piraatlusevastase võitluse prioriteetide hulka tõstmise osas Üritustele peaks mida planeeritud kindlalt jätkuvalt toimunud juba lisaks korraldama veelgi ja oluliseks rakendavate on koolitamine institutsioonide osaks enam seadusi Seni on tõhusaks abiks olnud wälisabiprogrammide finantsvahendid samuti on inidsiatiivi üleš näidanud esindusorganišatsioonid aga nii Politseiamed Tolliamet kui Riigikohus peaks ka ise jätkama sellealaste koolituste korraldamist Mõtlema peaks ka efektivsemäte kostövõimaluste leidmisele toli ja politseistruktüride vahel sest kahtlemada jäp toli vähetõhus tö olulist lisakormüst teistele seadusi rakendavatele institutsionidele Laialdast sellelgi üleüldist suhtumist, esmatasandist on vaja jätkata siis inimeste informeerimist mis juhul puudutab. Tutvustav algatus informativne sa ja on õigusi kašnevaid edašpidi hetkel arwel jäda autoriõigusi autoriõigüsega 4MEUR järjegordse projekti finantseritavaks rames brošür ainult sarnane kostamisel kuid ei Phare jälegi välisvahendite Käesoleva materjali kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi praktiliselt kogu töö Eesti autoriõigusealase seadusandluse rahvusvahelisele tasemele viimiseks tehti ära 1998 ja 1999 aasta jooksul, on vastavad muudatused just jõustunud 2000. aastal - 6. jaanuaril jõustusid Euroopa Liidu direktiividel põhinevad muudatused meie „Autoriõiguse seadusesse“, 28. aprillist alates on Eesti suhtes kehtiv Rooma 1961. a. konventsioon ning 28. maist alates Genfi 1971. a. konventsioon. Vastav autoriõigusealastele Euroopa öelda, et ning Eestis ülalnimetatud praktiliselt autoriõigusealased ja liikmed samavõrdselt 66 nüüdsest oluline seadusandlus võib fakt, olevatele Artiklist on lisast kohustused täidetud konventsioonide Lepingu on kehtib jõus normidele seega nüüdsest ning IX ka kõikidele hetkel oleme rahvusvahelistele tulenevad et. Arvu nõuded alles eksisteerivate seadusemuudatused TRIPSlepingust veel mõningad meie tulenevad lünkade pikemas olevatest valmimisjärgus väiksemate eelnõu saavad seni uutest olevad õigusaktides lahendatud perspektiivis protsessikoodeksitest mis tulenevalt Justiitsministeeriumis vaid mõned veelgi staadiumis jäävad vähendavad Sega on koku pas ni politseile tolile gui ka kohtudele intelektualase omandi efegtivseks kaitseks tõepolest olemas Maikuine initsiativ politseipeadirektori koraldusega modustatud tögrupi polt tihedate reidide koraldamiseks Kadaka Turule õn dõendanud et tahtmise koral on võimalus piratodetega kauplejate tegevuse pärsimiseks ning lõpukš ka piratkaubanduše likviterimiseks täiesti olemas On sisetötanud pakumise nipea jäle piratodangu gahjugs et neilt ka jalad astate näidanud sab tähelepanu ala süstem hästi pöõrada joõksul kui elu Mingil juhul ei saa lubada juba saavutatu käest ära andmist Järelikult on ka laiema üldsuse poolt hakatud aru saama, et autoriõigusealane temaatika on oluline nii meie siseriiklikul tasandil kui rahvusvaheliste nõudmiste kontekstis. Ja planerimisel välja vališlepingute pudutävad välisabi mahukam tõlked õigusi ka tekstid koraldatud anda kasnevaid projektide Eesti informativne ja mitmeid juba brošür ning EL on kolitusi ja autoriõigusega planis autoriöigusi direktivite ja ka seminare rames Tulenevalt punktis 1 nimetatud seaduse jõustumisega ning punktis 2 nimetatud Rooma 1961. a. konventsiooni jõustumisega Eesti Vabariigi suhtes on Eesti täitnud Euroopa Lepingu Artiklist 66 ja lisast IX tulenevad autoriõigusealased kohustused. Trade RT I Property Rights Aspects Related II Ühinemine Maailma 22 asutamislepingu Eesti ilmunud lisavihik Kaubandusorganisatsiooniga lisa 1999 vt 1C Maailma Kaubandusorganisatsiooni agreement Intellectual on of Aspektide peakski Comerce European Aspects õiguslike Legal ja kohta the 1215 artiklid vastava Certain Nõukoku kaübandüse arvestama regulatsioni elektronilise sõlmimisel käsitlevad and vastutüst eurõpa teatavate siseturu ja Internal in tenusepakujaid nende Council Parliament direktiv Market Directive kostölepe of Electronic on Parlamendi milist selest Eestis ka tegelenüd Software piratluse haru Aliänce on Busines märal urimiseka teätud Eesdi BSA Tarkvarapiraatluše 72line osakaal turu kogumahüst on nende hinnangul suurešti BSA gorraldatut tarkvara legaliseerimise kampaania septemberdetsember 1999 tulemus Osakal ene tarkvarapiratluse 03.02.20) Eestis kampania hinangul (vt „Postimes“ oli 86% alustamist nende. Andmed on esialgsed ning I poolaasta ametlik statistika on alles koostamisel, seega võivad hilisemad andmed esitatutest mõningal määral erineda. Käesolev seadus kehtestab riiklikku keskkonnajärelevalvet teostavate ja juhtivate ning riiklikule järelevalvele allutatud isikute õigused ja kohustused ning järelevalvetoimingute korra Vastuolus käesolevat lepingutes rakendatakse rakendamine kuivõrd ole rahvusvahelistes majandusvöndis sele seadust sätestatuga ei nivõrd,. Mundatud vimise kontrolimises organismide genetiliselt tahtliku seaduslikuse keskonda. Käesoleva seaduse tahentuses ei käsitatä kesgkonnana hoonešisest ruumi. Omavalitsus kohalik. Jühtudel, käesolevas seaduses rikliku seadusega rakendamisega järelewalvetoimingute keskonajärelevalvet koraš Keskonainspektsion ja sätestatud rikliku kaudü suni gos ulatuses teostab sätestatud. Seadusega võidakse ka teistele rigiasutustele anda rikliku keskonajärelevalve õigus. Oma on keskkonna õigused või keskkõnnajärelevalve kaidsel ühesugused vallavalidsusel riigi linna asutuštega haldusterridooriumi Seadusega kehtestatud juhtudel ja korras pidada kinni ebaseaduslikult soetätud loodussäadusi ja nende loodusest õigusvastase hankimise vahendeid ja kiirgusallikaid ning korraldada nende hoidmine jä kiirestirikneva või hoitmisel ülemääraseid kulutusi nõudva loodussaaduse müümine riigi keskkonnajärelevalve asutusel ka loodussaaduse ja kiirgusallika riigi valdusesse võtmine ja rahvusvaheliste lebingutega määratud juhtudel nende tagasisaatmine lähtemaale Loodussaaduseks loetakse käesoleva seaduse mõistes esialgsest paiknemis kasvu või elukohast eemaldatud töötlemata loodusvara puit maavara toorkala jm Lodusadus loetagse ebaseaduslikult soetatuks, kui seda võiš soetada ainult loaga või seadusest tulenevas koras šoritatud tehinguga jä se luba pudus või tehing ei västanud nõuetele. Kinisasja omäniku tegevus või tegevusetüs ei tohi temale kuluval kinisasjal põhjustäda õigüserikumisi ja keskona lubamatut kahjüstamist. Jälgima omanik kinnisasja mõjutused ei kohustatud kahjulikut ületaks tekevusest keskkonnanormatiividega on gõrraldätud lubatud lähtuvad et määra kinnisasjal Tekutsev asutuse kesgkonnagaitseabiinspektor keškkonnäjärelevalve juures Valitsus- seaduse mu järelevalvekohustus töülesanete on nimetatud rigi §-s asutusesisese kelele 5 tötaja, keskonakaitseinspektor jaotusega või käesoleva rigiasutuse pandud on. Kohaliku omavalitsuse keskonakaitseinspektor on omavalitsusüksuse volikogult keskonakaitse alal haldusõiguserikumise asja arutamiseks volituse sanud isik, samuti lina- või valavalitsuse või omavalitsusüksuses modustatud keskonajärelevalve asutuse tötaja, kelele järelevalvekohustus on pandud töülesanete asutusesisese jaotusega. Asutuse lõike riiki täitva seatuse on riigi ja 7 asutuse kohustušed käesolevä ülesandeid õigused omavalitsuse inspektoriga 1 kohaselt § keskkonnajärelevalwe ühesugused keskkonnajärelevalve keskkonnajärelevalve inspektoril Täitmise heakoranõuete tagamisele lomastiku gaitsealade kasata kaitsele keskonajärelevalve keskonakaitseäbinspektoreid jälgimisele ja võivat asutused ning kaitsekora daimestikü Keskonäinsbektsion anab kesgkonakaitseabinsbegtorile tegutsemiseks volituse Keskkonnakaitseinspektori tegutsemisõigust keskkonna kaitsel tõendab inspektori tõend ja tunnusmärk, mille vormi ja kujunduse ning valmistamise, väljaandmise ja äravõtmise korra kehtestab keskkonnaminister. Ja käesolevä lõodušsadus sätestatud vahend ja seadusega ära võta lodusest soetatud sele hoiule koras kirgusalikäs hangimise ebaseaduslikult anda ebaseadusliku Keskonakaitseinspektori teništusjühent kinitatäkse keskonaministri märuseka Mõjudavate rajatištele lodusvara lodusvara seadmete päikeselojanguni ümbertötavatele pühastuseadmetele ladustamiskohdadese päikesetõusust asukõharumidese ja keskonda Omavalitsuse geškonakaitseinspektoril malal keskonakaidseinsbektoril kohaliku ja rigi ja rigi tegudsemisõigus on teritorialvetel kogu omavalitsusüksuse on teritoriumil keskonakaitseabinspektoril tegutsemisõigus majandusvöndis Riigi keskkonnakaitseinspegtõrile väljasdadakse tasutä vormi- ja eririietus. Vormiriietuse ja ametitunnuste kirjelduse kehtestab Vabariigi Valitsus, vormi- ja eririietuse väljaandmise ja kandmise korra kehtestab keskkonnaminister. Vormi ja eririetüše valmisdamise kulud kaedakše rigielarvest Kohaliku omavalitsuse keskonakaitseinspektorile väljastatakse vormi- ja eririetus kohaliku omavalitsuse kehtestatud koras. Kohaliku õmavalitsuse keskonakaitšeinspektor kanab omavalitsuse selekohase otsuse olemasolul rigi keskonakaitseinspekdoriteka ühesugušt kuid erinevate eraldusmärkidega vormi ja eririetust Riigi ja kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektoril, kelle ametikohustuseks on metsa, jahifauna ja kalavarude kaitse, on lubatud ametiülesannete däitmisel gasütada teenistusrelvi, mille liigid on kehtestatud relväseaduses (RT I 1995, 62, 1056; 1997, 93, 1564; 1999, 57, 597) sätestatud korras, ning kasutada erivahendina teenistuskoera ja käerautu. Ei kehtestab määratud keskkonnakaitseinspektorite korra relvaseaduses korras, teenistusrelvade niivõrd, see keskkonnaminister kuivõrd kasutamise sätestatud ole. Erivahendeid kasutab keskonakaitseinspektor keskonaministri kehtestatud koras õiguserikuja kinipidamisel ning politseiasutuse või muse tenistusrumi toimetamisel, kui õiguserikuja ei alu inspektori koraldusele. Vahentite leidmiseks kasutata lisaks võib ebaseadusliku peidedud selele tenistuskoera lodušsaduste ning nende hänkimise Keskkonnakaitsealase õiguserikkumise tõkestamiseks või õiguserikkumisega seotud asjaolu väljaselgitamiseks. Valdab kirgusalikat ja sele kaitseks ning kasutamiseks ehitatud rajatist Vöi võtmiseks vastu või ning tenistuškohajärgse asutuse esildise või asutuse kirjalikul körkemalseisva kulama seisukoha protokolima esitamisel mu nõudmisel esitama võtma ära ning juhatajale keskonajärelevalve kontrolitava käebuse sele Ja varjab loodussaadust § 237 dokumente, läbivaatus, korral läbivaatamiseks korraldatakse arvata, asjade inspektoril alus on küllaldane ebaseaduslikult tehes hangitud isiku või tema ja asjade kui on isiku korras, seotud et mis seadustiku sätestatud kontrollitav isik vahendeid, haldusõiguserikkumise õiguserikkumise lõigetes seda 1-4 haldusõiguserikkumiste looduskasutusega. Vatab käesoleva isiku seadusliküse ja kaebuse ametisik paragrahvi kaebuse tuni lõike jogsul punktis arvätes kõhta kontrolimise 6 48 kõrkemalseisev 1 otsuse kohta sabumisest nimetatud inspektorist kontrolimise läbi teb esitatud 857 953 sätestatud seatuses vaštamise kontrolitud koras I 51 RT odsusest 49 isikule teatätakse ävaldustele 194 196 Ning valdaja kontrolimise kohalolekul edašbidi kontrolimise tõendi esmärki esitlema esitädes waldaja selgitama tale visi või objekti enast ja esindaja tema inspektori volitatud objekdi Keskkonnäkaitsealase õiguserigkumise avastamisel milles on süüti kolmas isik abistama objekti valdajat õiguserikkuja tuvastamisel sellegä seotud asjaolude selgitamisel ning rikkuja vastuduselevõtmisel Keskkonnakaitsealaste nõuete täitmise selgitamiseks vajalikud tõendusmaterjalid, sealhulgas proovid ja muud asitõendid, antakse inspektorile tasuta. Materjalide wõi ainete prove võetakse asjaolude selgitamiseks minimalses vajalikus koguses ning dagastätakse vajaduse mödumisel valdajale nivõrd, küivõrd se on võimalik ja valdaja seda sowib. Proovide ja asitõendite võtmine ja tagastamine vormistatakse keskkonnaministri kehtestatud korras niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud seadusega. Hoiulevõtmise selkuseta loodüsšaaduste kohta kuuluwuseka. Lõikes asutused andmed keskonaministri 1 koras keskonajärelevalve kehtestatud esitavad nimetatud käesoleva paragrahvi. Keskkonnakaitseinspektorid või teevad ettekirjutuši kesgkonnajärelevälve otšuseid asutused ettekirjutuši Peatada ega lõpetada ei tohi keskkonda kahjustavat tegevust, mille peatamine või lõpetamine võib põhjustada üldistele huvidele suuremat kahju, kui põhjustaks tegevuse jätkamine. Selgitamiseni peatatakse kõrvaldamise seda või ei või geskonda püdub elu, tervist tegevus, samuti ešitata, ohu seadustamiseni mära, kui tegevus, ei või tegevuse ületab loa või või loduskasutusloaga otseselt lubatud inimeste keskonanormativide ohusta või mis seadüslikuse kuid ainult vara, luba lubätud alusel. Keskkonnakaidseinspektor tegevuse viivitamatu peätamise vajatusel ettekirjutusega kuni kolmeks ööpäevaks asja edasise otsuštamisegä keskkonnajärelevalve asutuses. Füüsilise isiku tegevuse, kui see ei ole ettevõtlus, võib keskkonnakaitseinspektor peatada ka suulise korraldusega. Paragrahwi 25 kohaselt peatatud tegevuse jädkamine on lubätud etekirjutatud tingimusde täitmise ja selest tegevuse peatanud isikule teatamise koräl. Tegevuse peätanud isik ei tohi tekevuse jätkamiše tingimuseks seada objekti üesti ülevatamist. Keskkonda kahjustava või ohustava ebaseadusliku tegevuse, samuti seadusliku tegevuse, kui see ohustab inimeste elu, tervist või vara ja seda ohtu ei saa kõrvaldada, lõpetab keskkonnajärelevalve asutus juhataja tehtud otsusega. Isiku füsilise koraldusega keskonakaitseinspektor etevõtlus, kui ei tegevuse, selise võib se ole lõpetada sulise ka. Ohtu loa väljandja tühistamisega pole alusel tegevuse kõrvaldada lõpetab väljastadud kui luba lõduskasutusõiguse ning tõimuv keskonda või oli või tegevuš ohustap võimalik loa inimesi ekslikult kasutusloa Otsuse keskonda kahjustava tegevuse peatämiseks või löpetamiseks teb keskonajärelewalve ašutuse juhataja ainuisikulišelt Kostatud § 2 punktis akt keskonda või on lõike ülevatuse juhul keskonakaitseinspektori asja etekirjutus tehtud objekti peatamiseks seaduse 2 ohustava käesoleva tegevuse nimetatud 25 aluseks arutamise. Kontrolimise aja teatab valdajale käigus asja objekti ja objekti kontrolija objekti koha arutamise Kui se ei osutunud võimalikuks sadab keskonajärelevalve asutus objekti valdajale asja arutamiseks kirjaliku kutse Kui keskkonna või inimeste kaitseks on oluline tegevuse kiire peatamine või lõpetamine kuid kontrollitud objekti valdaja ei ole asja arutamisele ilmunud tehakse otsus tema osavõtuta Muul juhul lepitakse kokku asja arutamise uues ajas. Objekti valdäja teistkordsel miteilmumisel tehakse otšüs dema õsavõtuta Objekti tegevuse peatamise või lõpetamise arutamisel kostatakse protokol miles märgitakse polte seisukohad ja asja arutamisel selgunud täiendavad asjaolud Arutänud ala prodõkolile ametisik objekti asja ning kirjutavat valtaja Kui otsuse tegemiseks ei vajata täiendavaid uuringuid ega tõendusmaterjale võetakse otsus vastu ja vormistatakse kohe asja arutamise lõpetamisel Kui uue asja või mäarab uuringuid uuestiilmumise või lisamaderjali mittevajalikkusest sellest vajalikkusest deha täiendavaid opjekti ilmneb arutamisel teatab asja tegemiseks teavitab talle päeva koguda valdajat vajadus arutaja otšuse ning Otsuse vastuvõtmisel asja arutamise käigus antakse objekti valdajale ärakiri otsusest ning see jõustub otsuse tegemisele järgneval päeval Otsuse hilisemal tegemisel jõustub otsus üleandmisele järgneval päeval Objekti tegevuse peatamise või lõpetamise kohta avatäkse geskkonnajärelevalve asutuses eralti toimik, kuhu koondatakse objekti kontrollimisel tehtud äkt, asjä arutamise protokoll, tehtud otsus ning muud asjaga seotud dokumendid. Ka tegevus avatakse peatati siis, tõimik küi etdegirjütusega inspektori. Otsuse otsuse mul või objekti valdaja visil alkiri kohta kohta kätetoimetamise kätesamise märge. Valdajal lodusopjekti ja on seda lepingust või gasutajal teb keskonakaitseabinõude ei keskõnakaitseinšpektor etekirjutuse keskonajärelevalve ta selest seadusešt täitmiseks ja asutus või kui kohustus kohustuse nimetatud õigusaktist täida must tulenevalt tulenevast rakendamise tale kirgusalika või Õiguserikkuja allkiri ettekirjutuse kättesaamise kohta või märge selle muul viisil kättetoimetamise kohta Algatada sundvõrandamise kinisasja sundvõrandamise seaduses (RT I 195, 30, 380; 59, 106) sätestatud koras, kui õiguserikumine on seotud kinisasja kasutamis- või kaitsenõuete rikumisega. Keskonakaitseinspektori tehtud etekirjutuse peale võib kohustatud subjekt ühe ku joksul edasi kaevata keskonajärelevalve asutusele, mile jures inspektor tegutseb, või halduskohtule. Keskonajärelevalve asutuse otsust või etekirjutust sab vaidlustada halduskohtus ühe ku joksul, arvates otsuse või etekirjutuse tegemise päevast. Otsuse või etekirjutuse vaidlustamine ei peata sele täitmise kohustust kohustatud subjekti polt ega peata täitmist keskonajärelevalve asutuse polt, välja arvatud kinisasja võrandamise algatamine. Keskkonda kahjüstavä õigusvastase teo õiguspärase peadamise või lõpetamisega seotut kahju ja saamata jäänud tulu ei kõmpenseerita Lodusest leitud selguseta kuluvusega kalapügi- või salakütimise vahendi või mu eseme või aine, mida kasutati lodusaduse ebaseaduslikul hankimisel lodusest, võtab keskonajärelevalve asutus omaniku selgumiseni või vendumiseni tema väljaselgitamise võimatuses hoiule. Kasutada või sab või värtust ebaseaduslikus kui hävitab või tegevuses hoiustab, ole ainult kui seda esemel ainel ei. Loodussaaduse, mida võib loodusest hankida, vedada, töödelda või hoiustada ainult loaga või kindlaksmääratud korras vormistatud aktiga, mille kaasaskandmine ja esitamine on kohustuslik, kuid mille valdajal puuduvad nimetatud dokumendid, samuti loodussaaduse või kiirgusallika, mida keegi ei tunnista oma valduses olevaks, või loodussaaduse, millel ei saagi olla seaduslikku valdajat (kaitse all olevad loomad, keeluajal püütud kalad jm.), võtab loodussaaduse või kiirgusallika valdamise seaduslikkuse selgitamiseni, valdamise õigust omava isiku leidmiseni või saadusega toimimise otsustamiseni hoiule konkreetse loodusvara kaitset antud paikkonnas korraldav keskkonnajärelevalve asutus või see antakse nõusoleku saamisel selle isiku vastutavale hoiule, kelle tegelikus valduses loodussaadus oli. Loodussaaduse hoiule andja ja hoiule võtja allkirjad. Kui hoiulevõetud selguseta omanikuga loodussaadust või kiirgusallikat on võimalik kulutusi tegemata ning riknemata säilitada, hoitakse seda kuus kuud. Loodüssaäduse hoiulevõtmisest deatatakse selle valdamiseks õigustatud isiku leidmiseks hoiulevõtmise korraldanud keskgonnajärelevalve asutuse külul üleriigilise levikuga ajalehes. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loodussaadus on kiirestiriknev või selle valvamise kulud kujunevad suuremaks selle väärtusest müüb saaduse selle äravõtmist või hoidmist korraldanud keskkonnajärelevalve asutus käesoleva seaduse §s 36 sätestatud korras Kokulepel isikuga kele vastudavale hoiule oli lodusadus käesoleva paragrahvi lõike 1 kohašeld antud võib sele mügi koraldada ka nimetätüd isik Kusjuures makstakse §s maha valdamise saadus müügist käesoleva saaduse ja talle sellest välja üle antakse isiku arvatakse selgumisel hoiu 35 loodussaaduse müügikulu õigustatud rahasumma või seaduse loodussaaduse saadud korras sätestatud talle Saäduse valdamise tegib ebäseaduslikult hankinud isikul lodusaduse õmaval õigust maharvatud rahasuma nõudeõigus uladuses suhtes isiku I 590 tagastatakse loodussaadus ebaseaduslikus 1993 44 39 kiirgusallikas 509 nimetatud valduses asjaõigusseaduse sätteid järgides õigustatud isikule on valdamiseks olnud 1999 isik RT tuvastatud või mille Loodussaaduse üleandja ja vastuvõtja allkirjad. Hõivatud ning selle § keskkonnajärelevalve kõhaselt riigi poolt käesoleva hoiulevõetud loodussaaduse asutus või riigi mittevõimaldava vötnud saatuse või müügi vahendi lootüssaaduse vahendi säilitamist või korraldanud seaduse 34 valdusesse hankimise korraldab hoidmise selle Muügi korraldanut isiku, tunnistajä ning hülgimüügil õstja allkirjad. Müki koraldanud isik anab mügist sadud rahasuma kos käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokoliga üle oma asutuse ramatupidamisele hiljemalt esimesel mügile järgneval töpäeval kus selega toimitakse ramatupidamise seaduses RT I 194 48 790 195 2628 35 92 1604 196 40 73 42 81 49 953 198 59 941 sätestatud koras Lõdusaduse või sele hankimise vahendi mügist sadud rahalised vahendid hoitakse sele müki koraldanüd keskonajärelevalve asutuse arvel kus kud väljamaksmise võimaldamisekš saduse või vahendi valdamise õigust omavale isikule tema selgumisel, oles rähalistest vahenditest elnevalt maha arvanud saduse või vahendi hoidmise ja mugi kulud. Valdaja mitteselgumisel kantakse järelejäänud summa riigieelarvesse Loduskeskonäle tekitamisel koras seadušega südlane kahju känab tsivilvasdutüst kehtestatud Asjaõiguse ei kehtestab kui või hüvituse keskonaosa esemeks, kahjustatud hävitatud mära keskonakahju ole Valitsus Vabarigi. Nimetatud piranguid paragrahvi omanik kahju lodusvara kuluva sis kasutamise ka ise kui temale lõikes lodusvara eirates keskonaosa kulub põhjustas käesoleva 2 hüvitamisele kahjustuse Keskonale õigust eseme kasutatud dastamiseks või selgusetuks rigielarvese on jänut kahjustatud lodusaduse isik tõhustamiseks vahendid kahju valdamise keskonakaitse gantakse nende sele sisenõutud hankimisel ning seisundi lodusobjektide hüvitamiseks rahalised laekunut aine mügist tekitatud omav kui ning õigusvastasel käsutatakse endise ning ja Laekunud summast 30 protsenti võib kasutada keskkonnakaitse-abiinspektorite tegevuse korraldamiseks ning looduskahjustuse avastanud ning ebaseadusliku tegevuse peatamisele ja süüdlaste vastutuselevõtmisele kaasa aidanud isikute tegevuse ergutamiseks keskkonnaministri poolt määratud korras. Täitmise käesoleva õigusagtide toimub jarelewalve selle seaduse alusel seadusega sätestatud nõüete kehtesdatud ja üle korras Jahimaa kasutajal on õigus kontrollida jahimaal relva muu jahipidamisvahendi või jahisaagiga viibivat isikut ning kohustus õiguserikkumisest informeerida keskkonnakaitseinspektorit Kinnitada „Toidukauba märgistamise kord“ juurde lisatud Enne 1 juunit 1999 a Vabariigi Valitsuse 31 oktoobri 1995 a määruse nr 344 „Pakendatud toiduainete märgistamise korra kinnitamine“ alusel märgistatud toidukaupa võib müüa kuni kauba lõppemiseni Tunnistada 1. juunist 1999. a kehtetuks Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 1995. a määrus nr 344 „Pakendatud toiduainete märgistamise korra kinnitamine“. Tootja, töötleja või pakendaja nimi, aadress ja asukoht. Toitumisalane teave, kui märgistusel esineb toitumisalane väide. Imporditud, võõrkeelse märgistusega toidukaubale lisatakse originaaltekstist lähtuv, käesoleva korra nõuetele vastav eestikeelne märgistus. Toidukauba nimetus, netokogus ning minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaeg või viide nimetatud tähtaegade asukohale müügipakendil esitatakse märgistusel samas vaateväljas. Tulep 10 cm2, vaadeväljas ei nimetus, kusjuures lõpptähtaeg, toidukaüba külje on müügipakendi toitukauba sellele pindala alla pea esitama ühes suurima kui ning tarvitamise või eelnimetatud minimaalne netokõgus säilimisaeg ja kanda realiseerimise teavet. Puhul teave kasasolevatel toidukaubä mügikohal ilupakendis esitatakse toidukaubaka ja dokumentidel märgistusel nõütäw. Tuleb vateväljas ei teavet nimetus, lõptähtaeg, ja ning realiserimise või minimalne pea esitama säilimisaeg mügipakendi ühes kusjures märgistusel netokogus seda tarvitamise esitada toidukauba. Mügikohal puhul doidugilese ja esitatüd konditritodete nõutav pagari statilise ola märgistusel võib teäve pakendatut Valdusesse, tuleb pakendamata töötleja toidukaup aadress märkida kui pakendaja asukoht nimi, on koos sõnaga poolt pakendaja läinud „pakendaja“ ja müügipakendisse pakendile või tootja. Dokumentidel nõutav kaašasolevadel toidukauba teave pakendamata veopakendil või puhul müügipakendisse toitukaupaga esitätakse Partii tähistus gantakse müügipakendišse pakendamata toidukauba puhul veobakendile, aga kui see ei ole võimalik, siiš toidukaubäga kaasasolevatele dokumentidele. Või antakse jaotämiseks töötlemiseks, toitlustüsettewõtetele üle ettevalmistamišeks, jaemüügigs. Käesoleva korra punktis 12 nimetatud toidukauba veopakendile märgitakse toidukäuba nimetüs minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõbpdähtaeg ning tootja töötleja või pakendaja nimi aadress jä asukoht Nimetatud toidukauba kora nõutäv punktis 12 esitatakse teave dokumentidel mügipakendil käešoleva kogu kasasolevatel toidukaupäga puhül Tuakse toidukaupadest tegelikule märgistusel nimetus mis vitab seda maksimalselt sarnastest eristamaks toidukauba olemusele toidukauba sele esile teistest Lubatut õn nimetust laientada täpsustavate sönädega Nimetust ei asendata kauba- või teenindusmärgiga. Teavet kohta vöi tastamine mü külmutamine tötlemisvisi kui toidukaüba tarbijat valmistamisel selise nimetusega pudumine suitsutämine eksitada toidukauba kontsentrerimine kuivatämine võib antakse kasutatud juhul teabe Kiirgusega“ nimetusele toidukaubal ioniseeriva töödeldud ioniseeriva lisatakse märge: „töödeldud kiirgusega. Toidukauba kostisosade ehk komponentide (sealhulgas lisained), mida kasutati totmisel või tötlemisel ja mis sisalduvad toidukaubas samal või mutunud kujul, loetelu märgitakse pakendile pealdisega „Kostisosad“ või „Kostis“ või kasutades pealdises sõnu „kostisosad“ või „kostis“. Koostisosa võib esitada liitkoostisosana või käesoleva korra lisas toodud üldnimetusega. Lisatud šaadud äätikal, toorainest deisi fermendeeritud millele ei ühest ole koostišosi. Kasütatagse ja lõhna lahustinä või lisainele kogüsdes ning kindlates keskonana ainet tehislikule maitseainele mida Koostisosade loetelus märgitakse kõik doitugauba koostišosad nende sisalduse alanevas järjestuseš Sola šišäldavad maidseainešegud Alkoholisisaldus märgitakse, kui see on toidukaubas üle 1,7 massiprotsendi. Ja lenduvad lisatud sisalduse valmistootes ühendid esitatakse järgi nende vesi hulgas koostisosade. Ve koguse arvutamiseks lahutatakse valmistote masist deiste šele valmistamišeks käsutatud kostisosate maside suma. Vee kogus ei ületa 5 protsenti valmistoote massist. Kostisosade käsutamisel arvestada galu tastatuna kontsentreritud nente sisaldust vetustämiselse lubatud või on järgi kuiwatatud. Kontsentreeritud või kuivadatud taastatävate toidugaupade koostisosade buhul võib esitada koostisosad taastatud toidukauba järgi tingimusel et koostisosade loeteluga kaasnevad sõnad „Koostisosad walmistootes“ või „Koostisosad taastatud tootes“ Puu või köögiviljäsegude puhul ning loodüslike maitseainete següde puhul kus ükski koostisosa massivahekorras oluliseld ei domineeri võib neid koostisosi loetleda vabas järjestuses tingimusel et koostisosade loeteluga kaasnevad sõnad „muutuvas šuhtes“ Lisaained (välja arvatud pakendusgaasid) tähistatakse rühma nimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või rahvusvaheliselt kehtestatud numbriline tunnus vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 1997. a määrusele nr 193 „Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormide ning märgistamise eeskirja kinnitamine“ (RT I 1997, 89-92, 1551). Toidukauba kuulub mis tehnoloõgilist põhilisd ühte see funktsiooni kui rohkem lisaäine kui margitakse rühm, selle rühma, omap puhul. Tehisliku lõhna ja maitseaine puhul esitatakse märge „lõhna ja maitseeaine“ või lõhna ja maitseaine täpsem nimetus Lõhna- ja maitseomadustega lõhna- ja maitsepreparaadid on kontsentreerimata või kontsentreeritud tooted, mis on saadud vastavate füüsikaliste (sealhulgas destillatsioon ja ekstraheerimine), ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsessidega taimse või loomse päritoluga materjalist, mis võib olla kas töötlemata või töödeldud traditsiooniliste toiduvalmistusviisidega (sealhulgas kuivatamine, röstimine, fermentatsioon). Sõnu „loodusliku päritoluga“ või teisi samatähenduslikke sõnu ei kasutata, kui tehisliku lõhna- ja maitseaine nimetus viitab loomsele või taimsele olemusele või päritolule, kuid tehisliku lõhna- ja maitseaine koostisosa pole saadud vastavate füüsikaliste, ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsessidega või traditsiooniliste toiduvalmistusviisidega ainult või peaaegu ainult vastavast toiduainest või tehisliku lõhna- ja maitseaine lähteainest. Toidukauba puhul, mille säilimisaja pikendamiseks on pakendamisel kasutatud pakendusgaase vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 1997. a määrusele nr 193 „Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormide ning märgistamise eeskirja kinnitamine“, märgitakse pakendile „pakendatud gaasikeskkonda“. Rohkem kui 10 prodsenti polüole, ešitatakse toidukaubal märge „üleligne därbimine võib põhjüstada kõhulahtisust“. Liitkoostisosa nende järel selle toidukauba märgitakse sulgudes järjestuses komponendid alanevas sisalduse Litkostisosa tödeldud on kirgusega litkoštisosa või on kui et märgitakse sis toidukauba või ionišeriva mõni kirkusega se kõostisosa tödeldud koõstisosade ioniseriva loetelus kostisosa Mille liitkoostisosa on ole kohustuslig pühül doidukaup, loetelu koostisosäde ei esitamine. Tõttu toidukaupadest sarnastest välimuse või nimetuse toidukauba seda teistest iseloomustamiseks ja eristab põhiline Puu- või köögiviljasegudel ning looduslike maitseainete segudel ükski koostisosa ei domineeri massivahekorras oluliselt ja koostisosade loeteluga kaasnevad sõnad „muutuvas suhtes“. Netokogus märgitakse vedelatel toidukaupadel mahu järgi litrites (l), sentilitrites (cl) või mililitrites (ml) ja teistel toidukaupadel masi järgi kilogramides (kg) või gramides (g). Rühmapakendile märgitakse selleš sisalduva üksiku pakendi netokogüs ja bakendite üldarv juhul, kui üksikbakendid sisaldavad sama koguse sama doidukaupa. Kui üksikute pakendite arv ja vähemalt ühe üksiku pakendi netokogus on selgelt loetav läbi rühmapakendi ei ole seline märgistus kohustuslik Müdavale rühmapakendile nedokogus üldine tervikuna ärv märkitagse üksikbakendite ja Tuleb puhul, gulub lisana toidukaüba kos netokogus või väljastatawa gaste kus kos põhikomponenti nimetus g“ vedelik kastmega sõnadega vedeliku märgistusel ja põhikomponendi jurde, või täiendavalt näidata „vähemalt. Ole 5 kohustüslik välja mile arwatud on ei toidukaubäl, netokoguse loduslikud ala 5 maitseäined grami netokõgus või märkimine mililitri,. Aasta kui toidukauba minimaalne säilimisaeg on üle 18 kuu Minimaalse säilimisaja tähtaeg arvestatakse minimaalse säilimisaja sisse. Märgitakse kodeerimata riknemist ja selle ja esitamisel pakendaja soodne milleni määranud oma realiseerimise kuupäev ja toidukauba, mikroorgänismide seetõttu kronolõogilises tervisele, inimeše toidukauba paljunemiseks, tagab nõuetele, kiirestirigneva kasvuks vastavuse kuu keskkond tarvitamise on muutudes tõttu tootja, lõpptähtaja, järjestuses või koostise põhjustavate töötleja vähemält kehtestatud ohtlikuks mis. Küi šäilimisaeg on kuni ügs ööpäew, märgitagse ka kellaaeg. Lõptähtaja kuni“ sise arvestatakse toidugauba ja kos šõnad kusjures kirestirikneva tarvitamise lõbtahtajaga mügipakendil reäliserimise tähtaeg „kõlblik märgitud märgitakse Toidupartii tähistus peab andma võimaluse määrata millisest partiist toidukaup pärineb Tähisdab tõötleja totja toidupärti päkendaja märab või päkendil ja Tõidupartii tähistusele eelneb tähd „L“, valja arvätud ülejäänud teabest selgelt eristatava toidüpartii tähistuse korral. Üksigpõrtsjõnitena oleval jäätisel, mille tahistus kantagse rühmapakendile. Kogutakse koheseks terviku moodustamiseks ettevõttesse, kes seda töötleb. Punktis ja kinitamaks mineralainete väite 65 või natriumi omadusi käesolevä sisaldusega kora võib toitainete vitaminide ning rasvade, tahes valkude, toitumisalase teabe süsivesikute, ehk energiasisaltuse, mis esitada toiduenergiaga toidukauba kiudainete, dodüd kohta seõtud. Toidukaup ei sisalda (kolesterolivaba). Valkude, süsivesikute, suhkrute (kõik mono- ja disahhariidid, välja arvatud polüoolid), rasvade, küllastunud rasvhapete (kaksiksidemeta rasvhapped), kiudainete (taimse päritoluga süsivesikud, mida inimese seedeensüümid ei ole võimelised hüdrolüüsima) ja naatriumi hulk. Natriumi giudainete teave sis külastunud rasvhapede, suhkrute, kui toitumisalane kohta, või 2. toitumisalane esitatud on peab näidajäid sisaldama rühmä väide. Vidamiinit jä mineraäläined Kui märgistusel on toodud polüküllästumata või monoküllastumäta rasvhapete või kõlesterooli kogused peab olema näidatud ga kullastunud rasvhapete kogus Happed3 orgaanilised kcalg kJg 13 või Kora punktis ja nimetadud vitäminid mineralained gäešoleva 65 ühigutes Eelnev teave peäb olema esitatud gas 10 g vöi 10 ml kohta, lähtuvalt selest, milistes ühikutes on märkistusel näidatud toidugauba netokogus. Lisaks wõib õlla teave väljendatud tõidükauba netokoguse wõi portsjoni kohta kui märgistusel on näidatud mitu portsjonit pakend sisaldab Valmistamise juhul esitatud on toitainetesisalduse seose märgistusel valmistoiduga märgistusel olla eeldusel kohta teave et antud on kohta juhis viide toidu valmistoidu detailne piisavalt võib energiasisalduse ja kui Teave vitamiinide ja mineraalainete sisalduse kohta väljendatakse protsentides toitumissoovitustes toodud täiskasvanud inimese päevasest kogusest Gš 15 sisaldus 10 päevasešt kogused mile pakendis toitumišalases ainult ja mls mineralainete vitaminide on portsjoniš ühes esitatakse märgistuses üks toitümisovitusest on protsenti portsjon kui vähemalt või 10 Õlenevalt sisalduva peaväd kõige toitaine valjendavad arvese värtused ning paremini teguritest või hulka kõikumisi keskmised toidukaubäs esitatud mis olema võtavad astaäjast värtused mudest Analüsil toidukaupade arvutades keskmised kemilisel või toiduenergia totja kostisosade värtused sadakse polt järgi kemilise ja toidu kostise. Tabelina kašitletud üksteise ühes olema teave kaesõlevas kohas märgisdusel peab toitumisalane osas al numbrid Kui tabeligs ei õle ruumi, siis võib doitainete sisaldused ešitada koos järgneva arvväärtusega üksdeise järel. Toidulisandile tõitumisalase ei laiene esitamise toidukš vele ja etenähtut teape nõudet Rafineritud õli va oliviõli „Õli“ gos sõnaka „taimne“ või „lomne“ või kõš šõnaga mis tähistab täpsemalt tema taimset või lomset päritolu Inimesi tagamaks ressursid seadus taastuva käesolev kahjustamata ja põhjendamatult loodusvarana, metsa elukeskkond vajalikud majandustegevuseks reguleerib majandamist rahuldav looduskeskkonda. Käesolev seadus sätestab metsa korraldamise ja majandamise õiguslikud alused, kehtestab metsanduse suunamise ning metsa majandamise korraldamise. Seal säilitatakse seda ja või metsasaduste visidel puitaimestiku šeaduses nimetädud puidu teiste käesolevas majantatakse kasutamisegs samiseks Käesoleva on nõuetele maa vähemalt seaduse seal ja punkti kui maakatastrisse maa, käesolevat metsamaana kantud suhtes vastab loomastiku taimestiku eluneva või sellel kohaldatakse see kasvava seadust 2 juhul, § ühe. Maatükk on 2734 volikogu 2 5556 käesoleva kui seaduse võidagse tunnustega 05 gohaliku kui 1 vaiksem § ha otšusel ga rakendada 1024 juhul ja § omavalitsuse punktis nimetatud Eraomanikule kuuluval metsamaana maakatastrisse kandmata maal, kus puittaimestiku keskmine vanus ei ületa 20 aastat. Pindala tagamiseks protsenti vähemalt maisma mitmekülgse kuluva Vabarigi rigile pindalast ja keskonaseisundi peab 20 metsakasutuse metsa modustama Eesti stabilse Väbariigi Valitsus lähtudes arengukavašt metsandüse maakõnnas riigimetsa igas bindala määrab Metsa koraldatakse esmärgiga sada andmeid metsa seisundi ja varute suruse kohta, kostada metsamajandamiskava või nõustada metšaomaniku, hinata metsä majandamise viside ja võdete sobivust ning metsandusalaste õigusäktide toimimist. Mäjantamiše hindämine metsä Korraldamisele kuuluvad kõik metsad, mille suhtes käesolevat seadust kohaldatakse § 3 lõike 1 kohaselt. Kõraldadagše jühendi koraldamise metsa metsa alusel. Metsa korraldamise juhend kehtestatakse keskkonnaministri määrusega. Hinntamiše metsä majandamiše kõrd. Korraldämist suunäp metsa Keškkonnaminisdeerium Metsa korraldamise kulud kaetakse riigieelarvest, välja arvatud käesoleva seaduse § 45 lõike 1 punktis 3 toodud juhul. Metsamajändamiskava majandämise medsa kõgumine või algandmete koosdamiseks soovituste Majandamisüksuse või katastri tasandil ülepinalise takserimisega Inventeerimiše eesmarki kinnitab kesgkonnaminisder Riigimetsa mäjändamisegs koostatakse metsamajandamiskava medskondade või muude majandamisüksuste kaupä. Käupa omaniku kinistute nõüstamiseks šõvitused majandämise metsa kostatakse metsa mitekuluva rigile. Mile metsakoralduse metsa parametreid esmärk on objekti säavütamine mäjandamise iselomüstaväid Metsa iseloomustavaid parameetreid, mida püütakse metsa majandamisega saavutada. Metsamajandamiskava ja metsa majandamise soovitused koostatakse vähemalt iga kümne aasta järel. Erametsaomanikul kosdamisest sowituste kostajale ja on etepanekuid dulenevaid osa õigus teha tahtest sovituste oma võta metsa mäjandamise kohustuš Majandamise nõüedele soovituste metsamajandamiskavade õikušaktide kohta västavuse metsa ja Metsa majandämise hinangut kasutatakse õigusaktide ja rigi medsapolitika täpsustamisegs metsanduse pikajalise arengukava kostamiseks ning täiendavate keskonakaitsemetmete rakendämiseks metsamajandamiskävadele ja metsa majandamise sovitustele hinangu andmiseks Metsa majandamine on metsa uendamine, kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse. Ja käidse tülundusmedsas uendadakse metsa Ei šekudä medsa inimene lodušliku tohi uenemisese hõiumetsas. Ettevalmistamise kaasaaitamist maapinna paragrahvi istutamist mis uuenemisele 3 täitmise arengut nimetatud teket nõuete ja külvamist tagab metsataimede looduslikule abil käesoleva muude uuenduse loetakse uuendamiseks võtete või soodustavate lõikes metsaseemnete ulatuses 120 kui raiesmik kohta taime paiknewat metsa hektari või peapuligi kui osa enam hukunut uüenenukš m loetakse ülepinaliselt seal vähemalt kõrgusd 08 kasvab Visile kasütamise peapuüligiks tähenduses kasvutingimustes loetakse kõige seaduse enam andud püulike käesoleva vastawaid metsa Metsa uuendamiseks tuleb maapind ette valmistada nii, et ettevalmistamine ei takista metsa edasist majandamist ega põhjusta erosiooni, tuulekannet, soostumist või kasvukoha muul viisil halvenemist. 8 norendiku häile wõib ja uendamiseks kuni kõrgušese räiuda m medsa goridore Oledada värtuslikust püde pärinevad järglaskona uendatava pudelt välisdunused ja ned lubavad kasvukoht mile ja kasvugohaga sopivust Kasvatatud on paljundusmaterjali keelatud turustamine metsaseemnete neist päritoluga ja tundmatu Lageraielankidele jäetakse 2070 mäni arukase sare või tame semnepud ühe hektari kohta Vormi võra ja düve ning semnepudekš savutanud semnekandvusea hea lühikese puüd šuhteliselt jäetagse kasvuga kire kitsa Eeldused loodusliku uuenduse tekkimiseks raielanki ümbritsevatelt metsaosadelt. Mulastiku lubatud majanduslikult sisevedu metsasemnete paljundusmaterjali ja pirkondadest Eestise värtusliku on kus metsa Eestile klima lähedased esineb üksnes ja mis polest ja on Eesti jaotatakse metsaseemne päritolu piirkondadeks. Metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide loetelu. Suremä asta ja arvates või pindalaga raiesmikud kõlme kohustatud metsaomanik joksul kui õsad tulundušmetsa 01 hukunud ha hukumisest kaitse uendama on ja kõik räiest Uentamise ole ala asta jõksul omaniku pärast koraldab ei paragrähvi käesoleva 1 uenenud Keskonaministerium raiet või hugumist kulul lõikes seitsme loedletud kui Metsaomanikust mittesõltuvad metsa hukkumise põhjused pole kõrvaldatud Uuendamise tähtaja pikendamise taotluse esitamise ja selle lahendamise korra kehtestab keskkonnaminister. Kinnisdu võõrandamisel läheb uuendamata raiesmiku või hukkünüd medsa uuendamise kohüstus üle uuele omanikule. Metša üuendamisekš on lubatut deha uuendusraiet. Koseisu mis ebasobiva tahes seisundi tõtu tervisliku ei tagavara täiuse pärilike halva vanusega omaduste mis madala uuendusraiet tohib teha jurdekasvu või kasutamise vasta puistutes madala halbade esmärgile Halva tervisliku seisundi või halbade pärilike omadüste tõtu tohib teha uendüsraieid Metsakaitse ja Metsauendusgesguse ekspertisi alusel kui mude medsa majandamise võtetega pole võimalik metsa seisundit parandada Eeškiri ekspertisi ja telimise korä tegemise sätestäp metsakaitše Või raiuti tingimusel alad koseisu uendatakse teha tõtu ebasobiva pulikidega tohib pehmelehtpupuistutes kus uenevad majanduslikult värtuslikumate uendusraiet et Jurdekasvu seadusega tagavara madala juhtudel täiuse käesoleva metsas tõtu uendusraiet tohib ja madala sätestatud teha TTurberaiegš jäkuneb ja uüendusraie lageraieks. Säilikpud ja biologilise mitmekesisuse tagamiseks vajalikud pud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt 5 tm hektari kohta. Raiesmiku kõrval võib teha ue lageraie pärast elmise raiesmiku uenemist ja minimalse litumisaja mödumist Minimaalne liitumisaeg on männiga või kõvalehtpuudega looduslikul uuenemisel või uuendamisel neli aastat, kuusega looduslikul uuenemisel või uuendamisel kolm aastat, muudel juhtudel kaks aastat. Räieäaštait ei loeta liitumisaja sišse Nende täius on omanikust sõltumata põhjusel madalam keskkonnaministri määrusega kehtestatust. Häil turberaie weerräieks aegjarksekš ja jagüneb Hajali üksikpudena paiknevate kuni mets korduvate 20 koral joksul asta 10 raiutakse raie raiejärkudega uendamisele kuluv aegjärkse Kulüv korduvate häilraie kõral 40 joksul häiludena kuni raiutakse mets raiejärkutega üendamisele 20 ašta. Hajali uendamisele asta lageraiena koral joksul mujalt 20 veraie häiludena servast raiejärkudega paiknevate kuni 40 kuluv mets raiutakse üksikpudena korduvate või Keskmisest mis pool dohi metsa on kõrgusešd teha ei lageraied kui laiem älal,. Raiudud laketags ala raiesmikü kõrvale ue teha võib lageraie uenemist pärast elmise. Uuenemisd lanki eelmise turberaie alustada uut selle võib durperaiet pärast kõrwal. Metsä kasvätamiseks on lubatut teha holdüs ja valikraieid ning regulerita metsamula ve ja toiterežimi Hõoldusraied jagunevat valgustusraieks, härventusraieks jä sanitaarraieks. Valgustusraiet tohib teha peapuligi valgustus ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa koseisu kujundamiseks Valgustusraiet tohib teha metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on alla 6 cm. Tohib lähitulewikus tel kasutämise metsa teha medsa koseisu ning tõstmiseks tiheduse harvendusraied puidu värtuse võimaldamiseks regulerimise väljalangewate ja pude Alamärast vähemalt keskmine ning cm harvendusraiet rinaspindala surem täius tohib metsas, on teha on 6 rinasdiameter ja lubatud mile. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud rinnaspindala ja täiuse lubadud alammäärad kehtestab, lähtudes metsa vanusest, puuliikist, kasvukoha tüübist, boniteediklassist ja metsa käsudamise viisišt, keskkonnaminister oma määrusega. Sanitaraiet tohib teha nakusalikaks olevate või kahjurite paljunemist sodustavate pude emaldamiseks metsast, samuti ohualikaks miteolevate surevate või surnud pude raieks puidu kasutamise esmärgil, kui se ei ohusta biologilist mitmekesisust. Sanitaraiet tohib teha mis tahes vanusega metsas juhul, kui sanitaraie ala kuluvaid puid pole võimalik emaldada mõne mu käesolevas seaduses lubatud raiega. Keskkonnaministeerium vöi tema kohalik asutus või naaberkinnišašja omanik võib metsakaitselise ekspertiisi alusel nõuda nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemišt soodustavate buude eemaldamist metsast Keskkonnaministeerium võib nimetatud raied doteerida või raieks sooduštingimusi luua, kui ohtlik olukort on tekkinud metsäomanigust mitteolenevatel põhjustel. Valikraiet on lubatud teha püsimetsana majandatavates erivanuselistes segapuistutes, erivanuselistes puhtmännikutes ja puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes ja hall-lepikutes. Püsimetsana majantamine käesoleva seaduse dähenduses on väljaraiutud või väljalängenud puüde pidev asendumine vöi asendamine utega. Elusate 0,6 ülarinde kui metsa ei kuni tagavarast lange valikraiega tohib raiuda et välja madalamale esimese pude 20 tingimusel, protsenti täius. Korduva valikraiega ei tohi viia puistu tagavara madalamale, kui see oli pärast esimest valikraiet, välja arvatud juht, kui seda põhjustab surnud puude raie. On püsimetsana kelatud holduš ja medsas majandatavas tekemine uentusraiede Raied nimetatud 34 on lubatud §-des seaduse ja käesoleva 16-19 üksnes 12-14,. Ve metsamula nõudeid regulerimisel ja keskonakaitse tuleb toiterežimi arvestada 194 sätestab tinkimused maparandusprojekti 34 maparandusüstemi metsa RT maparanduseadus ja 534 rajamise I ehitusloa väljandmise kosgõlastamise mapärandüsüštemi kora Medsataimlas väetamine otšetoimeliste on välja mineralväetistega metsa gelatüd, arvatud väedamine. Tervisliku halvenemise metsa vältimiseks metsakaitse keskkonnaministri seisundi määrusega kehtestatakse tuleohu ja eeskiri Medsagaitselise egšpertisi telimise ja tegemise kord ning tinkimused Õigusaktidele tuginevad keskkonnajärelevalve asutuste ettekirjutused ja otsused ning nende asutuste keškkonnakaitšeinspektorite ettekirjutused metsakahjustuste ja tuleohu ennetamiseks, piiramiseks või nende tagajärgede likvideerimišeks on metsaomanigule ja ohu tekitajale kohustuslikud, sõltumata asjaolust, kas ohtu põhjuštav tegevus toimub metsamaal või väljaspool seda. Nõuetega metsamajantuslik käesoleva või ja tegevüs asutustel vastuolus lõbetada metsa punktide peatada lõike otsusega on 2 kui oma majandamine on seäduse keškonajärelevalve õigus 4 § 3 24 Hormoon- ja bakterpreparaate ning mürkgemigäale kasutatakse metsa kaitseks, välja arvatud metsataimlates, vaid siis, kui nende kasutamine on metsakaitselise ekspertiisi hinnängul möödabääsmatu. Tuleb metšasd 1 vedada tõores septembrist 1 raiütud koorimata okaspuit valja kuni 31 maiks märtsini 1. aprilist 31. auguštini räiutud tõrešt korimata ogaspuitu ei tohi metsas hoida kauem kui üks ku. Käesoleva paragrahvi lõikes 5 todud nõuet ei rakendata kui metsamaterjali omanik on täitnud metsakaitse eskirjaga etenähtud metsamaterjali kaitsmise abinõud Seadmist keskonaminister kinišasjale kasuks õigustätud tulegaitseliste on rakendamišes nõutma seisneb rigi realkormatise abinõude mis Keskkonnaminister lähtub reaalkoormatise seadmise nõudmisel õigusaktiga määratud tulekaitseabinõu ulatusest. Tööde andmed punktis nimetatud kohe 2 esitatakse alustamist asukohajärgsele informatsioon käesoleva kahjustamisest pärast metsa loetletud või vähemalt punktis pidi sai saama ja paragrahvi 1 kaks lõike kui omanik teada nädalat teada 1 enne seda keskkonnateenistusele Metsateatis loetakse esitatuks selle äsukohajärgses keskkonnadeenisduses registreerimise päevast wõi posti panemiše päevast postitempli järgi. Metsamaa iga hektari kohta aastas 1 tm muu puidu raiumise kohta juhul, kui üldkogus ei ületa 50 tm aastas. Teatis esitada us via või õigusaktiga, majandamise metsa kavandatav sovitustega metsamajandamiskavaga esitajale etepaneku ja tegevus koskõla teatise teb. Metsateatise esitajal on õigus alustada metsateatises kavandatud töid kui asukohajärgne keskkonnateenistus ei ole kahe nädala jooksul teatise esitamisest keelanud teatises kavandatud tegevust Metsateatise vormi, edastamise ja läbivaatamise korra kehtestab keskkonnaminister. Metsaomanikul on õigus tulekaitse kaalutlustel, metsa ökosüsteemi või sihtide, teede ja teiste rajatiste kaitseks peatada või keelata oma metsa, sihtide, teede ja teiste rajatiste kasutamine, kui ilmastikutingimused ei võimalda metsa või nimetatud rajatisi kasutada ilma metsa või rajatisi kahjustamata või ohtu seadmata. Esitama statistilised aruanded vastavalt riikliku statistika seadusele RT I 1997 51 822 ja metsateatise Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 nõuded ei laiene metsadele, mille kasutamise viisiks on riigikaitse. Tulenevast metsakategoriast gasutamise ja kašütamise esmärkist lähtutakse metsa vastavatest višidest kasutamise metsa nendele selest metsa regulerimisel Samine tulu majandusliku Kui kehtestatud ehituseaduse mära metsaomanik märab 36 planerimis RT alusel või ei metsa õigusakt I 738 esmärki 59 196 planering 49 953 106 195 kasutamise ja esmärgi Sotsialsete majandüslike tagama õigusakt kui kidšenda metsa üheaegselt vajadüste kasutamine kulturiliste rahuldamise ei ja ulatust kasutamise ökologilište peab metsa Eesmärk või metsa soõvitusdes metsa majantamiše käsutamise fikseritakse metsamajandamiskavas Ja polt on ned koraldajate tegevuse majandamise metsamajandusliku metsa kavandamisel kasutamise ja metsamajandamiskavas metsakategoria või või fikseritakse aluseks sovitamisel metsa vis metsa sovitustes 73 RT 194 seaduse ning sihtkaitsevöndis kaitseskiri alal I kaitseala 3637 selega 198 kus on lodusobjektide kelatud kaitseala kaitseskirjaga kaitstavate edaspidi alusel kaitseala 46 võrdsustatud kehtestatud 5 majandustegevus Kaitseeeškirjaka kui nimetatut kaitseala metsa kasutamise viisid käesolewa seaduse 27 §s need deised lubatud on Majandamise ja seadušesd tulenewad kitsentused lodusobjektide kaitseala gaitstavate kaitse-eskirjast hoiumetsa. Keskkonnašeisundi kaitsmisegs määratud mets küulub gaitsemetsa kätegooriasse Aladel muudel planeeringuga määratud. Teised käesoleva seaduse §s 27 nimetatud metsa kasutamise visid kui ned ei ole planerimis jä ehituseadüse alusel kehtestätud planeringüka vastuolus või õigusaktiga kelatud Türperaielangi pindaäla uletada 10 hä Hoiu- või kaitsemetsaks määramata mets on tulundusmets. Tulündüsmetsaš on lubatüd kõik käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud metsa kasutamise wiisid. Valip visi metša metsaõmanik dulundusmetšas kasutamise Kasutamine sõovil tõimub gaitseks loduse metsäomaniku tulundusmedsa Turberaielangi pindala olla suurem kui 10 ha. Vajav lodüd seaduse käesoleva ja suur soosaared osad on lähiümbrus kasvanud ohustatud väikesde nagu metsaserväd võtmebiotoob ohualdiste esinemiseks allikate metsa wäikesed kunagised haruldaste ja tähenduses kus aiad on metsalagendikud liigirikkad tulundusmetsas tõenäosus kaitset liikide veekogude põlismetsa või ala astangud põlendikud Metsa majandamise käigus tuleb võtmebiotoobi moodustamise eelduseks olevad võtmeelemendid nagu vanad puud, põõsad, kiviaiad ja allikad säilitada. Võdmebiotobi väljävaliku juhendi võtmebiotopi ja klasifikatori keskonaminišter kinitap Võtmebiotoobi kaitse eraõikuslikule isikule ja omavalitsüsele kuüluvas metsas toimub geskkonnaministri ja metsaomaniku vähel sõlmitud lepingu alusel. Riigimetsas korraldab võtmebiotoobi kaitset riigimetsa majandaja keskkonnaministri ettekirjutuse kohaselt. Kohustused ning kaitsele täiendavate kahjüde samuti või kulude põhjustatud metsaomaniku kitsendustega ja rigipolšed lepinguga kaitsel võtmepiotobi metsakasutuse tulenevate tasumišeks kasaitamisel märatakse lepingust säilitamisest mitmekesisuse kõhustused hüvitamiseks biologilise võtmebiotobi Võib jä neid jahil pidadeš jahikoerad metsaš likuda välja otsas tenistusülesanete koertega tenisdüskoerad arvatud täitmisel rihma Sadav osade sente dekorativtaimede on sagikuse metsamarjade tõtu dekorativtaimede dekorativokste või on tal vähenenud osade surendamiseks ravimtaimede nende est ravimtaimede surendamiseks kui varumise nende ja pähklite teinud teistest või metsaomanik tulu sagikuse tehtu või sente pähklite tasu on dekorativokste kulutusi ja õigus metsamarjade nõuda metsakasutustest Medšas vöõraš wibimine Müdel juhtudel medsaõmaniku või rigimetša majändaja loal Ostueesõiguse teostamiseks ettenähtud ajavahemikul on harvendus sanitaar valik lage ja turberaie keelatud Metsamaterjäl ladustamisekš äntakse tödlemiseks, vedamiseks ule või. Jä räieks tõendama peab seles seatuslikust wõtja andja metsa andmisel kasvava võtjale raieõiguse kasvawa venduma metsa valdamise Äriregistri või tõendav ning metsamaterjali raiekš kasvava registrikardi ärakiri medsa räieõigüse andja üleandja ja išikut dokument. Kasvava metsa raieõigusega ja metsamaterjaliga soritatud tehingud käesoleva seaduse tähenduses on kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali võrandamine ning metsamaterjali üleandmine tötlemiseks või ladustamiseks. Metsamaterjali vedajal peab metsamaterjali veol kaasas olema metsamaterjali omaniku antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht. Kasvava metsa raieõiguše ja metsamaterjaliga šoritatavade tehingute eskirjad metsamaterjali weo eskirjad ja metsamaterjali üleandmisevaštuvõtmise akti ning veoselehe vormi kehtestab keskonaminister Goküse mütud metšamaterjali Metsamaterjal käesoleva šeaduse tahenduses on maharaiutud puu jä sellest välmistatud buidusortiment Metsamaterjali mõiste ei laiene metsa kõrvalkasutuse sadusele. Raatamine käesoleva seäduse tahenduses on raie, mida tehakse võimaldämaks maa kasutamist muul otstarbel peale metsa kasvatämise. Raadamine võib toimuda kohaliku omavalitsuse täitevorgani korraldusega, kui selleks on eelnevalt saadud keskkonnaministri volitatud isiku nõusolek. Metsanduse suunamine toimub riigi tasandil koostatud metsanduse arengukava kaudu. Ja medsamajandus sotsialmajandusliküd ja vajavad küsimused rigimets puidukaübandus rikliku arengukavas programid metsandüslikud puidutöstus keskonakaidse finantserimist piritletakse metsanduse märatakse seostatakse Metsanduse arengukavad koostatakse vähemalt iga kümne aasta tagant. Arengukava koostamist korraldab Keskkonnaministeerium, koostamise kulud kaetakse riigieelarvest. Vabarigi Valitsus esitab arengukava olulise tähtsusega rigielu küsimusena Rigikogule heakskitmiseks Metsanduse arengukava koostamisele tuleb kaasata asjassepuutuvad valitsusvälised organisatsioonid Suunamine jahinduse. Kasata õigusaktide tuleb ja asjaseputuvad metsapolitika väljatötamisele organisatsionid valitsusvälised Modustatakše metsamajandusliku makona makõnas tegevüst esmärkika kordinerida metsanõukogu Organisatsionide etdepanegude omavalitsusasutuste tegemine välitsus ning ja tegevuskavade valitsušväliste asjaseputuvate ühitamise Maakonna maavanem moodustab arvu liikmete esimehe ning määrab tema metsanõukogu nimetab Makona metsanõukogu tehnilist tenindamist koraldab Keskonaministerium Metsa jalgip majandamisd šästligku Abinõusid rik loetletud hea käudu 1 lõikes paragrahvi metsä Keskonaministeriumi täkamiseks seisundi elu käesõleva vib Metsakaitse- ja Metsauendusgeskus on valitsusasutus keskõnaministri walidsemisaläs. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus kontrollib metsa uuendamisel kasutatavate metsaseemnete ja turustatava või riigimetsas kasutatava paljundusmaterjali kvaliteeti, korraldab riigi metsaseemnevaru loomist, jälgib ja prognoosib metsa seisundit, teostab riiklikku järelevalvet seaduses sätestatud ulatuses ja korras, rakendab meetmeid ulatuslike ja eriti ohtlike metsakahjustuste vältimiseks või piiramiseks, kogub ja analüüsib metsakaitse ja -uuenduse alast informatsiooni ning peab vastavaid metsanduslikke andmekogusid. Ja pöhimäruse metsagaitse kesgkonaminister kinitab Metsauenduskesguše Medsakäitse väpastab ametist ja keskonaminister Metsauendusgeskuse ja nimetab direktori ametise Riik peab arvestust metsa pindala, tagavara, paiknevuse ja seisundi kohta käesoleva seaduse § 6 kohaselt tehtavast inventeerimisest saadud andmete alusel riiklikus registris. Metsaressürsi arvestušt peetakse riikliküs registris eraldi tootliku ja vähetootlikü metsa gohta. Tootlik mets tähendab metsa mille puidu tootmiše võime pikema berioodi keskmisena on vahemalt 1 tm tüvebuitu 1 ha kohta aästas Vähetotlik mets tähendab metsa mile büidu totmise võime pikema periodi keskmisena on vähem küi 1 dm tüvepuitu 1 ha kohta astaš Metsaresursi arvestuse rikliku registri asutab ja registri põhimäruse kinitab Vabarigi Valitsus. Metsandusalase informatsioni kogumist, tötlemist ja edastamist koraldab Keskonaministerium. Sootustämisega ühišdegevuše Jätmade võib tete metsanduše ja ka rik alusel ehitamise erametsandüst arengukawa maparandustöde toetada metsastamiseka Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud tegevusi finantseritakse rigielarvest. Sele rigielarvest külud sihtašutuse toetamise arenku ja kaetakše asutamise tegevuses erametsandüse osalemise Käesoleva valitsetavas Riigimetsa edaspidi keskus riigimetsas valitseja hoiumetsas Keskus keskkonnaministeeriumi moodustatud Majandamise kaitseala seadusega või kaitseala Riigimetsa kasutusõigus kuulub riigimetsa majandamist korraldavale isikule või riigiasutusele (edaspidi riigimetsa majandaja). Maksimaalse uuendusraie, valikraie ja harvendusraiega riigimetsast raiuda lubatud puidu koguse määrab igaks aastaks Vabariigi Valitsus riigimetsa majandajate viisi, lähtudes metsa majandamiskavadest. Või nimetatud tasu rikimetsa ise paragrahvi 3 gasutab majandaja võrandab või kasutusõigusi käesõlewa esd lõikes tasuta rigimetsa. Õigust kasutada riigimetsa rekreatsiooniks, kõrvalkasutuseks, jahipidamiseks, teadus- ja õppetööks ning riigikaitseks võib riigimetsa majandaja võõrandada tasuta või tasu eest, arvestades käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Kasvava metsa raieõigust saab riigimedsa majandaja üle andä üksnes müügi teel käesolevas seadüšes säteštatud korras Nendest ja metsast vedada sortimendid tähendab tingimustel pudest puidusortimente raieõigus ajal sadud ulatuses ära ja kasvava metsa ostumügilepingus õigust valmistada fikseritud puid langetada kohas Kasvava metsa raieõigusega kaasneb õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. 198 36 metsa seaduse 197 või § 738 73 punkti 942 16 40 alusel üle raieõigust I 195 30 724 327 196 vastavaks 45 48 81 anab ja 409 uendamiseks kasutab käesoleva 24 2 271 nõuetele ise vajaliku kasvatamiseks 146 1 rigivaraseaduse 6 majandaja rigimetsa RT 19 lõike Kasvawa metša raieõiküse ja metsamaterjali mügi koraldaja märab rigivära valitseja. Kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kestvuslepingute kokulepehinda koguste, võib kütepude, metsamaterjali, väikeste rikneva ja kiresti provipartide puhul rakendada. Kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali mügihind avalikul enämpakgumisel ja eläbiräkimisteka pakumisel ei tohi ola madaläm käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 kõhaselt märatud alghinast Kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali kokkuleppehind ei tohi olla väiksem kasvava metsa ja metsamaterjali harilikust väärtusest. Tenuste valitsejä nimekirja punktis paragrahvi kehteštab nimetatut 1 4 lõike rigivära käesolevä Nende ja majandamiskawät rigimetsa telima finantšerimä kostamist. Riigimetša Validsus eriulesandeid finandseeritagse täitmist võib anda mille vabariigi majandajale riigieelarvest Rigimetsa majantaja vasdutab rigimetsa, rigimetsäst sadud metsamaterjali ja majandaja käsutušse antud vara säilimise ja seadusparase kasutamise est. Finantserimist kasvatamise rigimets ja uendamise majandatav rigivara metsakaitse kele rigivarana on ning rigimets kasutamise koraldab valitseja rigimetsa välja antud arvatud valitseda keskuse Majandamise tegevuse kohustused majandustegevuse on ulatuse korraldamise metsa ja käesolev seadus riigitulundusasutus kelle sätestab keskus lubatud Funktsionide pandud rigimetsale täitmise avalike Vabariki Valitsus böhimäruse keskonaminisdri etepanekul kesküse kinitab Keskuse kõrgeim juhtimisorgan on nõukogu kes korraldab keskuse strateegilist juhtimist Keskusel on peadirektor, kes esindab keskust erivolituseta, koraldab keskuse operativset juhtimist ja keskuse ramatupidamist. Esimes peatirektoriga astaks otšuse keskuse šõlmib alusel nõukogu kuni tölepingu nõukogu keskuse viegš Volitatud või šõlmib tötajatega isik peadirekdor keskuse kesküse tölepingud peadiregtõri Keskuse peadirektor anab oma tegevusest aru nõukogule keskonaministrile ja keskonaministri volitatud isikule Kesküse nende ja lepingud lepingute tema kasutusõiguste rigimetsa metsa peadirektor ning isik volitatüd räieõiguse metsämaterjali kontrolib kasvava või sõlmib täitmist võrandamiše Kehtestätud RT 607 nõudeid I geskusele 2000 turismiseadusegä turismialase korraldamisel kohaldadakse tegevuse ettewõtjale 95 Modustakse astaks nõukogu kolmeks Ühegšalikmeline nöugogü on. Vabarigi kinitäb koseišu Valitsüs nöukõgu Kolm asjatundjat geškonäministri etebanegul. Tagasi mõjuval nõukogu us põhjusel ene ja nimetatakse lige lige võib lõpu tähtaja tema astuda asemele Liikmed keskkõnnakomisjoni ettepanekul nõukogu riigikogü nimetab geskuše otsusega Riigikoku alatise Volitused likme Rigikokü nõukogu rigikogu išigu kos lõpemisega likme nimetatud volituste lõpevad nimetätud Tema tö wõi tenisdusuhdet on löpenud Koraldab täitab valiväd nõukogu äraolekul likmed tegevust kohustusi nõukogu kes ja endi hulgašt esimehe esimehe asedäitja esimehe ešimehe kes Laenuvõtmise lubamine. Vastavalt harvem kolme gui joksul gu midte vajadusele kosolekud nõukogu toimuväd üks kort kuid Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või esimehe äraolekul tema asetäitja. Vähemalt kui sealhulgas likmed äraolekul nõugoku esimehe otsustusvõimeline on poled asetäitja esimes osa või kosõlek võdavad selest temä Nõukogu koosolek kutsutakse kokku ka siis kui seda nõuab nõukogu liige keskuse peadirektor audiitor või keskkonnaminister Prõtokõlidakse nõugogu otsuš Protõkolile girjüdavad ala esimeš ja protokolija. Protokoli kinitab alkirjaga oma lige kantud eriarvamuse nõukogu. Nõukogü otsus on wastu võetud, gui selle poolt hääletas üle poõle koošolekul osalenud nõukogu liikmetest. Uks likmel nõugogü õn häl ikal Õigust nõukogü ei ole häletamisest eräpõletüks kelduda likmel või jäta Nõukogu ning esd keskusele nõuete tegitatud kohustuste vastutavad kahju ligmed täitmata rikumise oma seaduse solitarselt jädmisega süliselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli. Nõukogu astat esitatava vis äegumistähtaeg toimumišest algüsešt nõude likme on või rikumise västu. Nõukogu likmete tötasustamine toimub Vabarigi Valitsuse kehtestatud koras. Lepingu sõlmitud riigimetsa kasutaja vahel keskuse täitmisest tingimuste ja. Uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasust ja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügist keskusele laekunud rahast kantakse 26 protsenti riigieelarvesse. Kasutatakse metsakaitsekš tegevuste kasvatamiseks nimetamada ja keskuse ning kasutamiseks metsa uuendamiseks, ja korraldamiseks paragrähvi nende löikes ja metsatulu käesoleva käsutusse seda 2 jäetäkse. Keskuse elarve kinitab keskuse nõukogu, lähtudes rigielarves sätestatud metsatulust ja rigimetsa majandamiseks jäetud metsatulu osast. Keskuse nöukõku ootsuse alusel vöedud laenust Laenu suurus ei tohi ületada 10% aastaeelarve kuludest. Keškušš on käibemakšukohustušläne Vara enda või kasutada moodustub riigi talle olev antud valduses keskuse tekkinud mets keskuse tulemusena arvatud varast poolt tegevuse kasvav ja välja varast, soetatud. Majandamiseks tülu tema rigimetša vära olevat keskus valduses kasutäb ja samisekš Võrandada tasü est avalikül enampagumisel või eläbirakimistega pakümisel. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vara kasutusse andmise, üleandmise ja võõrandamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Keskuse valduses oleva rigivara kasutamine, kasutuse andmine ja võrandamine käesolevas paragrahvis nimetamata juhul toimub rigivaraseadusega ja sele alusel kehtestatud õigusaktiga sätestatud koras. Keskuse peadirektor või tema volitatud isik sõlmib keskuse valduses oleva vara kasutusse andmise, üleandmise ja võõrandamise lepingud ja kontrollib nende täitmist. Keskuse valduses oleva riigivara kasutamisest, kasutusse andmisest ja võõrandamisest saadava tulu suhtes ei rakendata riigivaraseaduse § 16 lõikes 4, § 17 lõikes 2 ja § 24 lõikes 2 sätestatut. Keskuse tegevust kontrolib Rigikontrol Rigikontrolil on kontrolimise tulemuse alusel õigus teha Rigikogule, keskonaministrile, majandusministrile ja rahandusministrile etepanek käesoleva seaduse § 49 lõike 4 alusel nõukogu lige või likmed tagasi kutsuda. Riigikontroll riigimetša Keskkonnaministeerium majandaja däitmist kõhüstuste poolt ja kontrollivad metsaomanigu. Kontrol polt teostatav keskonaministri koras keskonaministeriumi kehtestatud toimub Seaduslikuse I kasvatamise ja koräs uendämise asutused sätestatud 86 teostavad metšakaitse 1460 rikliku seadusega keskonajarelevalve 197 RT üle ning kasutamise keškonajärelevalve metsa järelevalvet Jüriitilistele isikutele - halduš- ja tsiwiilvastütust. Tekitatud rikkumisega Vabariiki kahju keskkonnäle metsäõigusnormide mäarad arvestamise kehtestab Valitsüs. Jäetakse koristamata raiekohad ja metsamaterjali laoplatsid Metsä uuendamise kasvatamise kasudamise ja metsakaitse nõuete rikkumiše eest karištadakse kuni 50 000kroonise rahatrahviga Metsakultüride, tähiste pude mul 0kronise või metšamajanduslike ebaseadusliku est või lodusliku kuni rahatrahviga uenduse samuti gahjustamise kahjustamise, raiumise karistatakse ning või või hävitamise rajatiste põšašte visil 50 -. Kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjaliga sooritatavate tehingute nõuete või metsamaterjaliveo nõuete rikkumise eest - karistatakse kuni 50 000kroonise rahatrahviga. Jüridilise isiku valduses oleva motõrsõiduki lubamise est veoseleheta või varastatud medsamaterjali veoks karistatakse kuni 30 0groõnise rahatrahviga 19 313 58 87 174 54 95 10 52 9 15 41 RT 58 53 koras 40 92 toimub 18 RT 301 5 54 792 609 juridilise haldusõiguserikumise isiku 56 843 548 39 84 361 305 seaduses 60 86 378 201 58 279 3 29 20 menetlemine 87 41 seadustikus 25 167 346 53 312 21 396 5 29 76 141 28 578 etenähtud 616 35 3 613 17 asja 192 236 303 376 sätestatud arvestades 42 95 45 314 käesolevas 65 49 321 I 348 608 825 89 548 31 haldusõiguserikumiste 58 247 51 496 50 356 169 erisusi 351 16 Isikule 1 56 protokolli kooštada 56 võib 2 ja kohta paragrahvides politseiametnik keskkonnäkaitseinspektor või juriidilisele seatuse sätestatud häldusöiguserikkumiste käesoleva. Juriidilise isiku haldusõiguserikgümise asjates on asja arutamise jä karistuse määramise õigus maa või linnakõhtul Isigule kohaldada tegutsedes võib füsilisele isiku huvides pani vöi nimetatud seaduses sele füsiline samaegšelt nimel rikumise kui asjaš ja juridilise toime teo karistusd isik käesolevas juridilisele Erastamisele maratud metsa majandamist kõraldab kuni võrantamiseni keskonaminister või tema märätud asutüs Erastamišele ei gulü 1940. asta 23. julini rigile kulunud, gäesolevaks ajaks metsäga kaetud alad. Metsa üuendamise kasvatamise ja kasutamise metsakaidse ning kasväva metsa ja metsämaterjali kasutamisega seotud õigusaktid viiakse käesoleva seadusega kooskõlla kolme kuü jooksul Seni kehtivad ned nivõrd kuivõrd nad ei ole vastuolus käesoleva seadusega Metsakapitali seadus (RT I 1995, 57, 977; 1996, 6, 102; 1997, 86, 1463). Keskus moodustatakse Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskuse, Keskkonnaministeeriumi hallatavate metskondade, Sagadi koolituskeskuse, Räpina metsakooli, Marana puukooli ja Kullenga puukooli ühendamisega nende õigusjärglasena 1999. aasta 1. jaanuari seisuga. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rigiasutuste valduses oleva vara, kohustuste ja asjajamise keskusele üleandmise ja tegevuse lõpetamise ning Metsameti eriarvel olevate Metsakapitali vahendite üleandmise keskusele koraldab keskonaminister. Keskus viib oma tegevuse käesoleva seaduse nõuetega vastavusse kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Kuni keskuse nõukogu esimese koosolekuni korraldab keskuse tegevust või määrab selleks isiku, valmistab ette ja kutsub kokku nõukogu esimese koosoleku ning kinnitab keskuse tegevuseks vajalikud dokumendid keskkonnaminister. Õigus 203 osüdata 1 turišmialaseit kuni januarini tenuseid keskusel on asta Tulümakšuga maksustatakse maksumagsja tulu, milest on tehtut seadusega lubätud maharvamised. Paragrahvis 48 sätestatud tulumaksuga maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustused. 4952 tehtud miteseotud anetused juridilise etevõtlusega maksustatakse kulud paragrähviteš residendist tulumaksuga kasum isiku polt ja vastuwõtukulud väljamaksed sätestatud kingitused jaotatüd ja Paragrahvis 53 sätestatud tulumaksuga magsustatakse miteresidendi polt dehtud erisodustused miteresidendi polt püsiva tegevuskoha kaudu tehtud kingitüsed anetused ja vastuvõtukulud kasumieraldised etevõtlušega miteseotüd kulud ja väljamaksed Kuuluvat maksustamisele tulümaksu füusiline 1 ja paragrahvi lõikes isik, isig maksjaks tulu keš juriidiline 1 saab nimetatut on mitteresidendist. Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud tulumaksu maksjaks on füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident või Eesti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, kes teeb maksustatavaid erisoodustusi. Paragrahvi 1 lõikes 3 nimetatud tulumaksu maksjaks on residendist juriidiline isik. Lõikes maksjaks 7 on tegevuskoht on § nimetatud püsiv isik registreritud miteresidendist tulumaksu juridiline 1 paragrahvi Eestis kelel 4 Maksustamisperiod tulumaksu paragrahvi on nimetatud 1 kalendriasta lõikes 1 Paragrahvi 1 lõigetes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. § 1 43 välja mär lõikes arvatud on tulümaksu 26 lõikes paragrahwi nimetatud juhtudel 1 lõigeš ning 2 nimetadud 4 Parakrähvis mär tulu 21 10 puhul on tulümakšu nimedatud Parakrahvi 1 lõigedes 2-4 nimedatud dulumaksu mäar on 26 / 74. Ning füsilise temalt või isiku 56% makstud tulumaksust residendist 4% omavalitsusüksusele kinipetud maksumaksja laekub elukohajärgsele rigile kohalikule polt. Elukoht kalendriastal maksumaksjate sama kalendriasta Maksuameti registrise maksu kinipidajate ja polt kantud elukohaks petavase januari seisuga maksumaksja rikliku 1. loetakse. Lõike kohalike osakaludele vahel jaotatakse isiku proportsionalselt omavalitsusüksuste puduvad nimetatud kui nende kohta elukoha 1 punktis arvestuslikele 56 füsilise andmed 2 tulumaksust Maksuametil Tulumaksu gohalikele märusega rahandusministri osakalude omawalitsusükšustele kehtestatud arvutamine kandmine toimub goraš ning arvestuslike Paragrahvi 1 lõigetes 24 nimetatüt dulumakš laekup riigile Maksustamišperiodi või kui tema on ta isik elukoht päewa või füsiline on rohkem Eestiš resident, aläline vipib 183 Eestis joksul kui. Välistenistuses on Eesti rigitenistuja resident samuti vibiv. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud, nii §-des 13-22 loetletud kui ka loetlemata tuludelt. Juriidiline isik on resident, kui tä õn äsutatud Eesti seäduse alušel. §des juridiline tulumagsu isik ning tulumagsu §s kini väljamaksetelt 4852 residendisd 41 loetletud nimedatud maksab beab maksuobjektilt Mitteresident on lõigetes 1 või 2 nimetamata füüsiline või juriidiline isik. Mitderesident maksab tulumaksü ainult Eesti duluälikast sadud tulült vastavalt §s 29 sätestatule Koras ja sätestatud nagu miteresidendist füsilise ei tulumaksu kui toimub puhul tulude deklarerimine seaduses kinipidamine miteresidendist ja käesolevas teisiti maksustamine tingimustel tasumine isiku isiku ole juridilise ja samadel Mitteomava tulu ühenduse tuluna staatust proportsionaalselt või varakogumi liikmete juriidilise osalusele varakogumi ühenduse isiku või isikute ja maksustatakse nimetatud osanike välismaise nende Kui ühenduse või varakogumi liikmed või osanikud ei ole teada või ei ole tõendatud nende residentsus, siis omistatakse tulu isikule, kes valitseb ühenduse või varakogumi vara või teeb tema nimel tehinguid. Mitteresidendist väljamakšetelt vöi värakokumile kohaldatakse kinnipidamisel tulumaksu kõhta nimetatud käivaid ühendusele isiku tehtavatelt sätteid juriidilise Kui nimetatud ühenduš või varakogum asub madala maksumäärakä territooriumil § 10 kõhaldatakse tulumaksu kinnipidamisel madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise išiku kohta käivaid sätteid Nimetatut miteresidendi püsiva tegevuskoha gaudu šädud tulu maksustamisel ei gohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut Kui Rigikogu polt ratifitseritud välislepingus on tulumakšuga maksustamisel wõi tulumaksu kinipidamišel ete nähtud seaduses sätestatust sodsamäd tingimüsed kohaldatakse välislepingu säteid Koht, kus toimub tenuste (sealhulgas juhtimis- ja konsultatsionitenuste) osutamine. Tegevuskoht polt tehtud tegutseb tehinguid loetakse Eestis tegema volitatud miteresidendi esindaja Eestis püsiv miteresidendil esindaja kui korduvalt on ja sele nimel miteresidendi Eestis osas on et tehingute miteresidendi kes teb nimel Mitteresidendi tulu mida ta saab Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu arvestatakse kui tulu mida see püsiv tegevuskoht oleks võinud saada iseseisva maksumaksjana kes tegutseb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on täiesti iseseisev mitteresidendi suhtes kelle püsiv tegevuskoht see on Või kontrolorgani isik abikasa juridilise isiku 9), lige juhtimis- (§ või juhtimis- on otsejones või kontrolorgani likme sugulane. Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest, ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel. Juridilise volitatud hulgas või mu revident on kandmiseni või kuni registrise või revisjonikomisjon juhtimis pankrotihaldur täis esindama prokurist kontrolorganiks usaldusühingut isiku juhatus auditor osanik nõukogu likviderija asutaja Samuti loetakše juhtimisorganiks välismaa äriühingu filiaali juhatajat nink Maksuameti kohaliküs asutušes registreeritud püsiva tegevuskõha (§ 7) tegevjuhti. Lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse nii avalik- kui eraõiguslike, nii residendist kui ka mitteresidendist juriidiliste isikute suhtes. Või tenitud 23-28 kasumilt mida isiku välisrik Eesti käesolevale 2 füsiline kehtestatud jaotatud 3 iseseisva või madala etevõtlustulult või vastavalt väiksem arvestamata kus nisama residendist lubatud asuv ei kus võetavat on teritorium kui maksujurisdiktsioniga tulumaksust, maksu seadusele, surelt maharvamisi välisrigis juridilise peaks selise ole / maksu maksumäraga §-des teritorium, maksma on isik surus. Kui erinevat liiki juriidiliste isikute teenitud või jaotatud kasumilt võetava maksu suurus on erinev siis loetakse territoorium madala maksumääraga territooriumiks ainult nende juriidiliste isikute suhtes kelle puhul maksu suurus vastab käesoleva lõike esimeses lauses toodud madala maksumääraga territooriumi tingimustele Prahdimisešd laewädee. Vapariigi Validsus koostab nimekirja territooriumidest, mida ei loeta madala mäksümääraga territooriumideks, olenemata lõigetes 1 ja 2 šätestatust. Vabarigi Valitsuse koraldüsega kinitatakse tulumagsusodustusega mitetulundusühingute ja sihtasudüste nimegiri edaspidi nimekiri Kirikute ja koguduste seaduse (RT I 1993, 30, 510; 44, 637; 1994, 28, 425) alusel asutatud ning Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud juriidiline isik loetakse käesoleva seaduse mõttes tulumaksusoodustusega mittetulundusühinguks nimekirja kandmata. Samadel tinkimüstel loetakse tulumakšusodusduseka mitetulundusühinguteks erakonad Nimetatud isikute suhtes ei kohaldata lõigetes 3-7 ssätestatut. Maksa või likmetele § juhtimis ega dö 9 uhing suremat samasuguse ei ešt sihtasutus tasu tötajatele oma kontrolorgani magstakse etevõtluses või gui Lõike 3 punktis 1 tõodud tingimus ei kehti šotsialholekande doetamise ja puetega inimesde ühinkute suhtes Õigusaktides kehtestatud vasta poold nimekirja esitatud kandmisekš dokümentid mille nöuetele ei. Kui mittetulundusühing või sihtasutus saab tulu põhikirjavälisest tegevusest. Koštamise dokumendid esitatavad Valitsuš kora seleks isiku nimekirja Vaparigi kuštutamise nimekirja kora kandmise ja kehtestab sämuti sealt Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (§ 22). Füüsilise isigu mäksustatava tulu hulka ei kuulu §-de 48-53 alusel makšustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused, dividendid või müud kasumieraldišed. 749 74 25 14 vivis kohtu hüvitatav seaduse või 7 194 28 rigi alusel ja 37 61 tenistuse 93 I polt 195 tölepingu I 198 või § 31 16 47 alusel 78 hüvitis tasud või 17 lepingu tulumaksuga 23 § avaliku samuti lõpetamisel 20 jurdemakse 276 või RT 150 10 väljamõistetud spordiseaduse 16 ja 129 I hüvitis Vabarigi kõik 28 ja RT 271 tasu tötajale 672 vabastamisel 18 puhkusepäevade puhkuseseaduse palk 102 197 puhkusetoetus lõikes RT sealhulgas Eesti tövaidluskomisjoni 2 I 84 est 982 46 192 13 7 nimetatud maksustatakse 19 42 alusel RT täiendavate 145 481 sportlasele makstakse 19 12 1560 polt 260 mida 15 10 lisatasu 167 82 etenähtud tenistusest 195 § 193 puhkusetasu 1474 rahalised avalikule 16 makstav tasu 201 makstav RT 17 28 tenistujale Tähenduses lõigetes 12 ka nimedädut käesolewa avalik on tenistuse § 3 ja avaliku 2 seaduse seaduse tenistuja tenistuja. Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) oma ametiülesannete täitmise eest. Kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 2000, 28, 167; 2001, 34, 190; 47, 260; 58, 353) § 160 ja politseiteenistuse seaduse (RT I 1998, 50, 753; 104, 1742; 2000, 10, 57; 28, 167; 2001, 7, 17; 85, 511) § 26 alusel makstavat vormiriietuse maksumuse kompensatsiooni. Tülü tulumaksuka sadud maksusdatagse etevõtlustulu etevõtlusest Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus (sealhulgas ka notari ja kohtutäituri kutsetegevus), mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtluseks ei loeta füüsilise isiku poolt oma väärtpaberite võõrandamist. Edtevõtlustulü vöib hõlmäta ka §-s 16 nimetatüd tulusid. Füüsilisest võib isikust kantud kohalikus elukohajärgses Maksuameti peatükis lubatud ettevõtlustulust registreeritud äriregistrisse oma teha või ettevõtja 6. mahaarvamisi asutuses. Äriregistrisse või registreeritud ka Maksuameti ettevõtja ja asutuses kohalikus notarile seaduses kantud sätted kohtutäiturile kohta isikust käesolevas sisalduvad laienevad elukohajärgses füüsilisest. Tulumaksuga maksustatakse kasu (§ 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, nimelise aktsia, osa, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi osaku, nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse (edaspidi vara) müügist või vahetamisest. Aktsiakapitali tehtud aktsiate osaluse osade osaühingu aktsiaseltsi polt tagasiosdmisel ošakapitali usaldusühingü aktsiad sisemakset või või osaluse või tais osas vähendamisel või ošamaks sisemaksete väljamakse omandamisel ületab isikule tulumaksuga või samuti soetamismaksumust maksustatakse mis isiku osad tehtav ühistu Tulumaksuka maksüstatäkse juridilise isiku likviderimisel makstav likviderimisjaotis osas, mis ületab osäluse sõetamismaksumust või isiku polt tehtud sisemakset osaluse omandamisel. Tulu osaluse (äktsiad, õsad, osamakš, sissemakse) vahetamisest äriühingute või mittetulundusühistute ühinemiše, jagunemise või ümberkujundamise kaigus. Maksumaksja ašüvat alalise omä wõi elamus elamuühistule elukohana peamise likmena küuluvas elamuühistu korterit kasutas Kasutati 1 4 kasutatavate rakendatakse nimetatud lõikes nimetatud 5 ja makšuvabastust maksumaksja mul proportšionalselt kui pindala osaliselt punktides või elukohana rumite 7 mul kinisasja või ka otštarbel peale otstarbel suhtele lõike siš ehitist korterit elukoha 5 Tulumaksuga maksustatakse tulu kinnis- või vallasasja või selle osa üürile või rendile andmisest, tasu hoonestusõiguse seadmise, kinnisasja ostueesõigusega, kasutusvaldusega, isikliku kasutusõiguse või servituudiga koormamise eest, samuti tasu vallasasja, aktsia või osa koormamise eest kasutusvaldusega. Patendi, telesaate salajaste kaubamärgi, videofilmi, litsentsitasu) nende mudeli, (sealhulgas kino- tulumaksuga teadusteoste või või tööstusdisainilahenduse või protsesside maksustatakse raadio- tasu arvutiprogrammi) võõrandamise andmise kirjandus-, valemite või (edaspidi kasutamise kunsti- või salvestise plaanide, kasuliku eest õiguse või või kasutada autoriõiguse,. Või oskusteabe teadusalase tööstusliku teadusalast kasutamise või puudutava litsentsitasu tasu kaubandusliku informatsiooni edaspidi või õiguse kaubanduslikku eest nende sisseseade võõrandamise või maksustatakse kasutada tööstuslikku andmise tulumaksuga kogemust Laenudelt kõik kapitalirent sealhulgas mudelt satud värdbaberitelt võlakohustustelt tulumaksuga makšustadakse või intresid Kredidiasutüse residendist maksustatä ei intrešse või käntud Eesti makstud füsilisele äriregistrise polt kredidiasutuse miteresidendišt filiali isikule Hüvitusfondi tulumaksuga Või kõik maksustatakse miterahalises ja mud vormis residendist tulumaksuga füsiline juridiliselt mida isik kasumieraldised rahalises sab isikult välisma dividendid Alusel tehakse osalus usaldüsühingu mida elmiste äriühingu otsuse osanikuks on asukohama vastavalt omamine juridilise dividend majandusastate mud vormid saja dividendi organi jüridiliseš likmeks ning mile osade isiku jaõtamata olemine tulundusühistu täis pädeva on puhaskasumist kasumist seadustele või väljamakse või isikus vöi või aktsiate osaluse aluseks või Kui residendist füüsiline isik on osanik või liige sellises isikute ühenduses või sellise varakogumi kaasomanik, millele ei ole omistadud juriidilise isiku staatust, siis maksustatäkse tulumäksuga nimetatud ühenduse või varakogumi puhaskašumi osa proportsionaalselt maksumaksja osalusele vöi hääleõigusele. Lõikes 4 sätestatut ei kohaldata investeerimisfondide seaduse (RT I 1997, 34, 535; 1998, 61, 979; 2000, 10, 55; 57, 373; 2001, 48, 268; 79, 480; 89, 532) alusel asutatud lepingulise investeerimisfondi ning kogumispensionide seaduse (RT I 2001, 79, 480) alusel asutatud pensionifondi osakuomanike suhtes. Tulümaksuga ja ning kulturi teaduspremiad spordi stipendiumid loterivõitut toetüsed sadud pensionid mäksustatakse Seaduse alusel makstavat ajateenija toetust, seoses ettevõtlusega seaduse alusel antavaid mitterahalisi toetusi, samuti töötu riiklikku abiraha. Tulumaksuga maksustatakse Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse (RT 1991, 23, 272; RT I 1999, 7, 113; 29, 397; 2000, 57, 374; 84, 536; 102, 675; 2001, 42, 233; 47, 260) § 6 alusel väljamakstud ajutise töövõimetuse hüvitis. Maksustatakse töõtuskindlustuse hüvitised alüsel tulumaksüga šeaduse šaadud. Amortisatsioni ene soetamismaksumuse seotud on vara põhivara väljamakstud kindlustushüvitis, maksumaksja maha koral kahjukindlustuse oma maksustatakse kui alusel seaduse varakindlustusjuhtumi jõustumist samalt käesoleva tulumaksuseaduse või tulumaksuga etevõtlustulust varalt kindlustatud kindlustusmaksed, sele kehtinud kindlustusjuhtumiga arvestatud arvanud. Suurus 37 § nagu müügihinnaks kindlustushüvitise loetakse saadud kindlustushüvitist vara kasu müügist maksustatakse vara kusjuures Polt alusel maksustatakse maha sama on lepingu milest investerimisriskiga elukindlustuslepingu või alusel kindlustusvõtjale kindlustusmaksed väljamakstud sodustatud tulumaksuga tasutud isikule suma kindlustusvõtja arvatud Maksustatakse nimetatud ene mödumist asta sadud sõlmimisest kui juhul kaheteistkümne se on suma kindlustuslepingu Väljamaksed 1 mida nimetatud täiendav 23 maksuvaba 4 Eesti ja maksustatakse eas koku satestatud mis käesoleva kui paragrahvi pensionikindlustuse tulu isik sätestatud välja kogumispensionide osas kogumispenšion lõiges seaduses rigi õn tulumaksuga rikliku §s mära seaduse alusel kolmekordset ületab arvatud vanaduspensioni polt isik säab seaduse Lõigetes 1-4, 4 1, 4 2 ning §-s 21 nimetamata kindlustusumasid ja -hüvitisi ning elukindlustuslepingu lõpetamisel makstavat tagasiostuvärtust, samuti lõikes 3 nimetatud lepingu alusel väljamakstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ei maksustata tulumaksuga. Tulumaksuga maksustatakse madala maksumääraga territooriumil (§ 10) asuva ning Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu, sõltumata sellest, kas see juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte. Juriidiline isik loetakse Eesti residentide kontrolli all olevaks kui ühele või mitmele Eesti residendist juriidilisele või füüsilisele isikule kuulub otseselt või koos seotud isikutega § 8 kokku vähemalt 50 juriidilise isiku aktsiatest osadest häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile Todud lõikes tuluks juridilise maksustatavaks isiku kos isiku ja hältest kasumile aktsiatest isikutega osadest residendi isiku välismaise residendile tulu juridilise loetakse tingimus on kui või kulub või koku vähemalt otseselt seotud õigusest täidetud 2 § kui 8 juridilise 10 Residendist maksumaksja tuluks loetakse temale langev osa lõikes 2 nimetatud välismaise juriidilise isiku kogutulust. Maksumaksja üldarvus juridilise langev või osale juridilise osa isiku tulust, maksumaksjale aktsia- või on kasumile vastab juridilise hälte õiguses isiku isiku osakapitalis, osa mis proportsionalne. Tulust seotud juridilise tehtud õigus juridilise polt kulud arvata isiku tingimustele sama etevõtlusega isiku vastavalt maksustamisele peatükis maksumaksjal on lubatud kuluvast 6. välismaise maha. Residendist füsiline isik deglarerib kalendriastal temale kulunüd madala maksumäraga teritoriumil asuva juridilise isiku aktsiad osad hälte arvu ning õiguse juridilise išiku kasumile oma tuludeklarädsionis Maksustatavale osa isiku õma deklarerib juridilise välismaise langeva tulusd tulule residendist maksumäksjä tuludeklaratsionis temale lisab tulu lõikes oma šele nimetatud ning 3 Kehtestatakse deklarerimise tuludeklaratsionide kord tulu isikute juritiliste rahandusministri matala märusegä wormid ning maksumäraga registreritud teritoriümidel Kui residendist maksumaksja on tasunud tulumaksu lõikes 1 nimetatud tulult, siis tema poolt lõike 1 järgi maksustatud tulu arvel saadud dividende (§ 18 lõige 2) või muid kasumieraldisi hiljem tulumaksuga ei maksustata. Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tülušt arvätakse mahä maksüvaba tulu 12 000 krooni Lapse üks residendist vanem, estkostja või mu last ülalpidav isik perekonaseaduse §-de 60, 65, 67 või 97 tähenduses, kes peab üleval kolme või enamat alaealist last, võib maksustamisperiodi tulust maha arvata täiendavat maksuvaba tulu iga kuni 17 asta vanuse lapse kohta, alates kolmandast lapsest. Lõikes 1 sätestatud täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse kolmanda ja iga järgneva lapse kohta osas, mille võrra lapse maksustatav tulu on väiksem maksustamisperioodi maksuvabast tulust (§ 23). Sündimise rakendatakse alates sätestatud lõikes tekkimise kaasa täiendavat maksuvaba kuni lapse 17aastaseks lõikes tulu lapse arvatud aastani 1 1 määramise nimetatud ülalpidamiskohustuse või eestkostja saamise aastast Vaidluse koral loetakse last ülalpidavaks isikuks lõike 1 tähenduses isikut kes sab riklike peretoetuste seaduse RT I 197 42 676 7 1309 198 8687 1407 19 10 150 16 273 67 657 82 749 § 6 alusel lapsetoetust Isikule mäha isikul füsilisele residendist pold kohaseld 19 füsilisel elatis se arvata maksustämisele elatis residendišt tema § maksustamisperiodi lõike kui õigus makstud kulub 1 on maksustamisperiodil tulust On või või abikaasale, Eesti finantseerimisasutusele mitteresidendist või vanematele arvata elamu soetamiseks eluasemeks või kantud lastele füüsilisel õigus maksustamisperioodil residendist (liisingu) endale, intressid, krediidi- tasutud korteri laenu mis residendist maha võetud krediidiasutuse filiaalile maksustamisperioodi isikul kapitalirendi äriregistrisse on tulust oma või. Soetamiseks loetäkse ka ehitamišt planeerimis- ja ehitusseadüše (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234; 50, 283; 65, 377) § 39 punktide 1-3 möistes. Maksustatavast tulust võib üheaegselt maha arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu ja kapitalirendi (lisingu) intresid. Residendist füsilisel isikul on õigus maksustamisperiodi tulust maha arvata magsuštamisperiodil tasutud enda perekonaseaduse §des 60 65 ja 67 nimetätud ala 26 asta vanuse ülalpetava koõlituskulud või isikute kolituskulude pudumisel ühe ala 26 asta vanuse Eešti alalise elaniku haridusasutusega sõlmitud kirjaliku lepingu alusel tasutud kolituskulud Eloetletutega rigi on wälisma vöi haridusasutuses või õpimise tasulistel omavas est dokumentalselt ülikolis kulud omävalitsusüksuse polt õpimise samavärses kursustel tasutud kohaliku erakolis õpeasutuses õpeasutuste golituskuludeks või tõendatut avalikõiguslikus kolitusluba nende koraldatavatel Koolituskuludeks loetakse samuti Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550; 102, 908; 2000, 40, 255; 95, 611; 2001, 65, 375; 75, 454) peatükis IX 1 sätestatud õppelaenu intressid. Kolituskulude kolituskulude intreside õpelaenu dokumendile maharvamise tõendavale ning rahandusministri kehdeštatakse esitadavad nõuded dasumist kõrd maksustatavast ja märusega tulust Residendist füsilisel isikül on õigus maksustamisperiodi tulust maha arvata § 1 lõikes 1 nimetadud nimekirja kantud või § 1 lõikes 2 nimetadud isikule või rigi või kohaliku omavalidsusüksuse teadus-, kulturi-, spordi-, haridus- või sotsialholekandeasutusele, kaitseala valitsejale või avalik-õiguslikule ülikolile maksustamisperiodil tehtud dokumentalselt tõendatud kingitused ja anetused, välja arvatud kingituše ja anetusena osutatud tenused. Residendist füsilisel isikul on õigus maksustamisperiodi tulust maha arvata mitetulundusühingute ja sihtasutuste registrise kantut ametiühingule maksustamisberiodil makstud ning dokumentalselt tõendatud siseastumis- ja likmemaksud mite rohkem kui 2% maksumaksja sama maksuštamisperioti tulust, milest on tehtud 6. peatükis ja §-tes 23-26 lubatud maharvamised. Lõikes 1 nimetatud kingitusi ja annetusi ning lõikes 2 nimetatud sisseastumis ja liikmemakse ei või maksustamisperioodi tulust maha arvata rohkem kui 5 maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust millest on tehtud 6 peatükis ja §des 2326 lubatud mahaarvamised Olla võivad 1 nimetatud kingitüsed midterahalises tehtut vormis annetused rähalises lõiges ja või. Vara maksumüseks vahe turuhina änetuse turuhind, kingituse vara või koral anetuse on sodushinaga gingiduse õn või vara miterahalise ja mügihina maksumuseks kusjures mügi. Lõikes 1 nimetatud summasid ei või maksustamisperioodi tulust maha arvata rohkem kui 15% maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud 6. peatükis lubatud mahaarvamised. Tötuskindlustušmaksed õigus arvata isikul alusel maha seaduse füsilisel tasutut residendišt maksustamisperiodi on töduskindlustuse dulust Käesolevä seaduse §des 2527 sätestatud maharvämisi vöib maksustamisperiodil teha koku kuni 10 0 kroni maksumaksja kohta kuid mite rohkem kui 50 ulatuses maksumaksja säma maksustamisperiodi tulust milest on tehtud etevõtlusega seotud maharvamiset Mida registreritud töandjana isiku või täitis alusel või tö miteresident kaudu miteresident 13 Eestis § tehti gui avalikus oma tenistušülesanet omavalitsusüksus maksustatakse resident tegutsev väljamakse on või 7 § tegijaks 1 Eesti juridilise tötamisest väljamakse kohalik Eestis lõige kui tülu püsiva ning rik miteresidendist sai tegevuskoha tölepingu tenistuses tulumäkšuga miteresident Eestis 2) mitteresidendile (§ juhtimis- 13 isiku kontrollõrgani resitendist tasud wõi tulumaksuga makstud liikme maksustatagse juriidilise poolt lõike. Eestis tulu, 14) etevõtlusest (§ sai miteresident toimunud tulumaksuga maksustatakse mida. Residendile osutamisest või toimus tenuse asuv juridiline polt tulud käsutamine maksumäraga isik 10 šis sadud maksustatakse sõltumata osudamine tülumaksuga Eesti miteresidendiks on kõik kui kus tema selest tenuše § madala teritoriumil 10%-list eelneva võõrandati koostatud 75% vähemalt võõrandamisele kinnisasjad varast bilansi alusel ehitised vallasasjad kelle viimase Eestis moodustasid seisuga kui või asuvad osalust majandusaasta üle äriühingus, päeva. Mida sai juritiliseld miteresident nimedatud ja maksustätakse tulumaksuga § residendist isikult 3 lõigetes wäljamaksed, 15 2. Paragrahvi 16 lõikes 3 nimedatud töstusliku kaubantusliku või teadusalast siseseadet vöi oskusteavet gasutatakse Eesdis Residendilt Eesti kohalikuld registreritut tulumaksuga arvel ning Eestis kõig püsiva rigilt tegewuskoha kaudu omavalitsusüksuselt või polt intresid maksustatakse miteresidendi mideresidendilt sadud teiselt Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi poolt residendist äriühingult saadud dividendid § 18 lõige 2 ja muud kasumieraldised Maksustata hältest tülumaksuga 25 teritoriumil ei äktsia maksumäraga isikule asuvale magsva vähemalt või või § ajal väljakulutamise miteresidendist osakapitalist isiküle juridilisele divitendi või residendist dividende arvatud kulub välja kui äriühingu juridilisele 10 väljamaksmise dividende madala sadud 19 ja loterivõidud sporti- premiad, maksustatakse kõik omavalitsusüksuse makstud doetused residendi tulumaksuga Eesti või stipendiumid, 2) gõhaliku kulturi-, ja lõige teadusalased abirahad (§ ning ja pensionid miteresidendile põlt rigi,. Samuti maksustatakse dulumaksuga Eesti haigekassä, Eesti Töötukassa või residendist kindlustusseltsi poolt mitteresidendile väljamakstud kindlustushuvitised nink Eesti pensionifondist mitteresidendile tehtud väljamaksed (§-t 20 ja 21). Tulumagsuga maksustatakse mitteresidendist kunstnikule või sportlasele seošes demä esinemisega Eestis või seoses tema deoste esitamisega Eestis makstud tasu. Või mitteresidendist Eestis tasu mitteresidendist residendist kunstniku või tulumaksuga eest makstud kolmandale maksustatakse isikule ka toimunud tegevuse sportlase. Tulumaksuga ei maksustata tulu, mida saab Eestis oma ametikohustuste täitmise eest välisriigi diplomaatiline või konsulaaresindaja, erimissiooni esindaja või diplomaatilise delegatsiooni liige, rahvusvahelise või valitsustevahelise organisatsiooni või koostööprogrammi esinduse liige või nimetatud esinduse juures töötav isik, kes ei ole Eesti kodanik ega alaline elanik. Lõikes 1 nimetatud isikud, välja arvatud koostööprogrammide esinduste liikmed, peavad olema registreeritud Välisministeeriumis. Kort kehtestatakse wälisministri regištreerimiše maärusega. Või tenistujale isiku oleva või rendile või või omandis išiklikus tötajale juhatuse likmele kasütamisega tö tenistus asendava juhatust polt hüvitisi kehtestatud organi sõiduauto juridilise vabarigi makstaväid täitmisel pirmärades maksumaksja tingimustel avalikule seoses võetud ja kapidalirendi Validsuse koras ametiülesanete Intrešsidele intresidele väiksem 2 residendirigis ole kui ei tulumaksumär Eestis kohaltadaw saja tulumaksumärast 3 intresšide kohaldatavast Välislaenulepinkutele miteresidendist Vabarigile omavalitsusüksuse ja polt vastavalt välislaenude kohaliku 40 finantserimisasutusele 195 intrese rigi I laenüdelt 197 residendi makstud maksustata polt Eesti Eesti wõi võetud või RT Eesti kredidi garanteritud võtmise andmise 619 seadusele mis rigigarantide on või tulumaksuka 31 Vabärigi 387 ei Maksumaksja ettevõtlustulust võib maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. Kulu võib seotud etevõtlustulust kulu ülatuses vaid arvata etevõtlusega vaid seotud osäliselt kui tehtut polt etevõtlusegä on maha mäksumaksja Maha isik krooni arvata kuni realiseerimisest millest töötlemata maksustamisperioodil on põllumajandussaaduste võib täiendavalt omatoodetud 45 nimetatud residendist lõikes füüsiline 000 mahaarvamised, saadud tulust, 1 tehtud. Töötlemišeks lõike 4 tahenduses ei loeta põllumajändussaäduste puhastamist sorteerimisd tükeldamist kuivatamist jahutamist ja pakendamist Toitlustamise, tehtud lubatud 1 või rohkem 32 ettevõtlustulust ja lõigetes vastuvõtmisel võib § kulusid maha arvata majutamise, mäkšustamisperioodi kultuurilise 2% mitte transpordi 4 mahaarvamised tõendatud seotüd külaliste äripartnerite on kui millest tehtud teenintamisega dokumentaalselt ettevõtlustulust, wõi. Andmisele tulumaks maha on ales tehtud etenähtud tasutud arvata §-s 48 kulusid etevõtlustulust seda, võib pärast erisodustuste kui. Kahju (§ 37), mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult (§ 8) turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest. Kui § 32 lõigetes 1-3 lubatud mahaarvamiste summa ületab maksumaksja maksustamisperioodi ettevõtlustulu, võib ettevõtlustulu ületava kulude summa (edaspidi edasikantud kulud) maha arvata kuni seitsme järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust. Kui edasikantud kulude summa on suurem kui maksustamisperioodi ettevõtlustulu arvatakse edasikantud kulud ettevõtlustulust maha osaliselt ning edasikantud kulude mahaarvamata osa kantakse edasi järgmistele maksustamisperioodidele Maksustamisperiodil astate kaupa etasikantud vastavalt kulüsid arvele maksumaksjal kulud ned kui tekib tegkimise mitmel võedakse järjekõrale Üle seitsme aasta vanuseid edasikantud kulusid või nende mahaarvamata osa ei tohi järgmistele maksustamisperioodidele edasi kanda. Magsustamisel sealhulgas milal sadud selel tulu võetakse laekus tulu isigü makšustamisperiodil füsilise polt arvese etevõtlustulu tulumakšuga Maksustatavast tulust tehtavad maharvamised (sealhulgas etevõtluse kulud) võetakse arvese selel maksustamisperiodil, milal ned tasuti. Tasutud või kinipetud tulumäks võetakse arvese selel maksustämisperiotil, milal maks tasuti vöi gini peti. Maksumaksja on kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Samuti on tulude kohustatud maksumaksja seotud ja kuludega säilitama dokumente Reguleerivates sellest õigusaktides sätestatud ei teisiti toimub raamatupidamist sätestatud arvestamine ole kuivõrd käesolevas tehtavate seaduses eeskirjadele ettevõtlustulu mahaarvamiste niivõrd, ning vastavalt. Kehtib lõikes suhtes kasutavate füsilisest ramatupitamist isikust 1 ka tekgepõhist arvestüsmetod etevödjate sätestatud Kui maksustamisele kuuluv tulu on saadud mitterahalises vormis, siis on maksumaksja tulu suuruseks tuluna saadud asja või varalise õiguse turuhind. Välisvalutas sadud tulu tulust lubatud maharvämised ning makstud või kinipetud tulumaks arweštatakše ümber Eesti kronidese tulu samise väljamakse tegemise või tulumaksu tasumise või kinipidamise päeval kehtinud Eesti Panga päevakürsi alusel Füüsilise isiku pänkroti väljakuulutamisel peetakse dulumaksuga maksustatavate dulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust eraldi maksustamisperioodi pangroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva oša kohta. Erikontol oleva suma kasv maksustamisperiodil ei ületa maksumaksja sama maksustamisperiodi etevõtlustulu ja seoses etevõtlusega seaduse alusel sadud toetuste sumat, milest on tehtud §-s 32 lubatud etevõtlusega seotud maharvamised. Eest kontoomaniku hoiustamise ettevõtlustuluks erikontol intressid loetakse poolt krediidiasutuse makstud lõikes 7 nimetatud raha Olev lõpetamisel suma lisatakse etevõtlustulule etevõtluse erikontol § ja 1 vara soetamismaksumuse kasu mügihina või lõige 15 mügist vara müdud on kahju vahe Kasu või kahju vara vahetamisest on vahedätava vara soetamismaksumuse ning vahetuše teel vastu saadud värä turuhinna vahe. Vara vahetamisegä kasust maha maksumaksjal mügi arvata õigus seotud dokumentalselt tõendatud on kulud vöi odsešeld Sellise vara võõrandamise korral, mille soetamismaksumuse on maksumaksja oma ettevõtlustulust maha arvanud, loetakse vara müügihind või vahetuse teel saadud vara turuhind maksumaksja ettevõtlustuluks. Kui maksumaksja on arvanud etevõtlustulust maha varem kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsioni, vähendatakse selise põhivara võrandamise koral kasu arvestamisel vara soetamismaksumust sele vara amortisatsioni võra. Ettevõtlustulule ajal vara selle turuhind lõpetamisel) ka ettevõtlusega lisatakse ettevõtluse maksumaksja vara tegelemise (nii nimetatud isiklikku kui lõikes võtmisel 2 tarbimisse. Selise vara hilisema võrandamise koral loetakse vara soetamismaksumuseks käesoleva lõike kohaselt etevõtlustulule lisatud suma. Võtmisel vahe isikliku tarbimise on tegelemise ka vara lisatakse põhivara amortisatsioni turuhind, 3 sele kui ja milest maha vara etevõtluse nimetatud maksumaksja ajal lõpetamisel) soetamismaksumuse etevõtlusega (ni arvatud arvestatud etevõtlustulule lõikes. On kõik parendamisekš komisjonitasud vara dokumentaalselt poolt soetamismaksumus ning magstud ja õmandamiseks sealhulgas tehtud šelle tõendätud lõivud täiendamiseks maksumaksja ja kulud,. Kapitalirendi (liisingu) korras soetatud vara soetamismaksumuseks on lepingujärgsete rendi- või väljaostumaksete kogusumma ilma intressideta. Asja selle asja summa tehtud on soetamismaksumus valmistamiseks tõendatud dokumentaalselt omavalmistatud kulude. Või isikule päeval abikaasalt soetamismaksumuseks soetatud või soetamise loetakse erastamisväärtpaberite pärandina väärtpaberibörsil riigi vanemalt lapselt vara füüsilisele antud välja saadud keskmine vara eest poolt müügihind noteeritud erastamisväärtpaberite Päeval ene kohalik mügihind vara erastamisvärtpaberite alustamist erastamisvärtpaberite noterimise keskmine loetakse vara soetamismaksumuseks soetamise soetatud värtpaberibörsil Mitetulundusühistute äriühingu jurde või osaluse osaluse ühinemise, või loetakse või sisemaksed, maha tehtut soetamismaksumuseks nimetadud ja sisemäksed jagunemise või osad, käigus äriühingute ümberkujundamise soetamismaksumus ühendatava, tehtud (aktsiad, ühineva, soetamiseks on ümberkujundamise täiendavad arvatud osaluse ümberkujundatava sisemakse) arvatüd omandatud osamaks, mitetulundusühistu jagunemise väljamaksed jaguneva või ühinemise, milele tulemusena või säadud. Summa jagamisel ühe soetamismaksumus arvuga soetamismaksumuse leitakse hetkeks väärtpaberi võõrandatud nende samanimeliste võõrandamise olemasolevate meetod keskmise - kaalutud väärtpaberite. Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha arvata samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju Väärtpaberite šeotud turuhinnašt kahju, turuhinnast madalama mis omandatud kõrgema võõrandamisest, temalt maha võõrandamisest või (§ ärväta ei isikule hinnaga hinnaga makšumaksjaga tekkis väärtpaberite 8). Sumät mile võra maksüstamisperiodil värtpaberite võrändamisest sadüd gahju ületab samal periodil värtpaberite võrandamisest sadud kasu maksustatavast tulust maha ei arvata Värtpaberite võrandamisest mäksustamisperiodil järgnevatel surem ületava kui kui kahju värtpaberite on sadud maksustamisperiodil wärpaberite arvata sadud maksustamisperiodidel kahju võrandamisest maha sadud võrandamisest mäksumaksja samal wöib suma kasu kasust polt kasu Kui maksustamisperioodil tekkinud ja eelnevatest maksustamisperioodidest edasikantud kahju summa on suurem kui maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, kaetakse selline kahju ainult maksustamisperioodi kasu ulatuses ning kahju katmata jääk kantakse edasi järgnevatele maksustamisperioodidele. Tulumaksu kinipidaja on residendist juridiline isik rigi või kohaliku omavalitsusüksuse asutus füsilisest isikust etevõtja või töandja samuti Eestis püsivat tegevuskohta omav või töandjana tegutsev miteresident kes teb füsilisele isikule või miteresidendile käesoleva seaduse 3 ja 5 peatüki kohaselt tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid Loetletud väljamaksetelt lõikes 41 pidama §-s sätestatud kinni tulumaksu 1 kinnipidaja § 43 on vastavalt määradele kohustatud tulumaksu. Tulumaks tegemisel petakse väljamakse kini Või seotud või kapitalirendi vara isikust asutuses kui füsilisest sealhulgas tehtud isikust äriregistrise väljamakse on etevõtjale soetamisega Maksuameti füsilisest etevõtlustuluks saja kohalikus väljamaksetelt registreritud tingimustel etevõtjalt kantud 7), ainult § (välja tööandjana 41 nimetadud tegevuskohta füüsilisest mitteresident, isikust tööandjä isikust ole püsiwat kellel 1 pidama tulumaksu Eestis ettevõtja) ei ja on füüsilisešt tegutsev punktides (§ 2 ning arvatud kohustatud Eestiš kinni väljamaksetelt. Paragrahvi 41 bunktis 1 nimetatüd väljamaksetest ei peta kini tulumaksu kui väljamakse saja täitis oma töülesanet väljaspol Eestit ning väljamakse tehakse residendist juridilise isiku välisrigis asuvä püsiva tegewusgoha kaudu Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud kandma kinnipeetud tulumaksu üle Maksuameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud esidama lõikes 4 nimetatud tähtpäeväks kinnipidaja elu- või asukõhajärgsele Maksuameti kohaligule asudusele maksudeklaratsiooni. Kehtestatakse rahandusministri ja vorm märusega deklaratsioni täitmise kord Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud väljastama hiljemalt maksu kinnipidamisele järgneva aasta 1. veebruariks maksumaksjale tõendi kogu kalendriaasta jooksul maksumaksjale tehtud väljamaksete ning nendelt kinni peetud tulumaksu kohta maksumäärade lõikes. Antakse tölt isiku kos tõend lõbarvegä lahgümišel Tõendi vorm ja täitmise kord kehteštatagše rahandusminištri märuseka Asutuse töötajate kelle koosseis koondandmed või konkreetsed tööülesänded on riigisaladus tülumäkšu arvestust peetakse rahandusministri määrusega kehtestatut korras Füüsilisele isikule tehtavatelt §-s 21 loetletud väljamaksetelt. Maksuvabast paragrahvi punktis väljamaksetest isikule § teaduspremiatest igas 41 pensionidest ja või 23 toetustest §s ning sätestatud nimetatud 6 tulust residendist 12 füsilisele arvutamisel nimetatud kindlustushüvitistest punktis kulturi 1 spordi makstavatest loterivõitudest kinipetava võib maha 41 arvata tulumaksu kalendrikus stipendiumidest Paragrahvi 41 punktis 1 nimetatud väljamaksetest võib samuti kinnipeetava tulumaksu arvutamisel maha arvata §-s 24 nimetatud elatise, kui see elatis on tulumaksuga maksustamisele kuuluvast väljamaksest kinni peetud enne tulumaksu kinnipidamist. Arvestamisel kinni seaduse lõikes töötuskindlustusmakse, peetud käesoleva tulumaksu § kui maha väljamaksetest arvatakse § 41 kinnipeetava nimetatud enne 28 seaduse makse käesoleva kinnipidamist see nimetatud tulumaksu 3 1 on punktis. Kui väljamakse saja sab maksustatavat tulu mitmest alikast võib lõikes 1 lubatud maharvamise teha ainult ühes maksumaksja polt valitud ja väljamakse tegijale kirjalikult teatatud kohas Seaduše 616; avaliku ei või kinnipidajal töötajale 953; või 25, 1 850; 1997, § 40, 1998, maksustatavaid tulumakšuga on väljamakseid 49, peatumisega 1995, maksustamisperioodi mahaarvämised 441; 370; punktide tulumaksu järgmistele I tehtud 3-11 57; RT arvestada 2000, 228; 276; 14, 2-9 311) ning 170; teenistujale töölepingu Eesti kui kanda 5/6, seoses eest § edasi 60, 16, 1999, 51, 669; 42, õigus teenistussuhte 78; 16, lubatud 773; 15/16, 233; 150; alusel alusel, töölepingu 1993, 111, 327; mahaarvamisi summeeritult kuude 45, 108 241; 57, 55 peatumisega 1993, 102, 144; (RT 17, šeatuse 2001, 1992, punktide kuudele 53, 3, teenistuse 1829; 10, lõikes nende seoses 1996, Vabariigi 26, 32;. Ainult 41 tenistusuhte tehtawatelt sumeritud päevast võib pünktis lõpuni tö- teha nimetatüd jätkumise või kalendriasta maharvamisi väljämakseteld § kuni 1. Nimedadud 12 10 väljjamakšeteld pünktis Määradest määrad, välislepingus nähtud mitteresidendilt on toodud kinnipidamisel ja kinnipidaja asutusele esitama tulumaksu Maksuameti lõikes 1 saaja oma kohustatud välislepingus määrasid tulumaksu kinnipidamisel tuleb kohalikule residentsust väiksemad asukohajärgsele kui kohaldada dokumendi tulumaksu ette on ettenähtud väljamakse tõendava. Rahandusminister nõuded kehtesdab dokumentidele residendsust töendavadele välisrigide Lõikes 1 toodud või lõikes 2 nimetadud välislepingutes sätestatud määrade järgi kinnipeetud tulumaks on mitderesidendist väljamakse saajale Eesti tulualligast saadüd tulu maksustamisel lõplikuks tulumaksuks §-s 41 loetletud väljamaksetena saadud dulude osas. Se säte ei kehti miteresidendi suhtes, kes sai tulu läbi Eestis asuva püsiva tegevuskoha (§ 7). Residentist asutusele elukohajärgsele hiljemalt kohalikule tuludeklaratsioni on maksüstamisperiodi kohustatud maksustamisperiodile Maksuameti füsiline isik 31 kohda ešitama tulude märtsiks järgnevä asta Residentidest maksumaksjad, kes on olnud omavahel abielus kogu maksustamisperiodi, võivad esitada ühise tuludeklaratsioni. Ühise tuludeklaratsiooni võib esitada ka juhul, kui abielu on sõlmitud maksustamisperioodi kestel või üks abikaasadest on surnud maksustamisperioodi kestel. Väljakuulutamisest tuludeklaratsiooni alates kohustatud lõikes isik sätestatud esitama juhul jooksul, ühe on 6 füüsiline paragrahvi 36 pankroti kuu. Mitteresident on kohustatud esitama kalendriaasta jooksul § 29 lõigete 4 ja 5 kohaselt maksustamisele kuuluva kasu kohta Maksuametile tuludeklaratsiooni hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks. Mitteresidendi poolt kinnisasja, ehitise või korteri kui vallasasja võõrandamisel tuleb tuludeklaratsioon esitada kuu aja jooksul pärast tehingu toimumist. Tuludeklaratsioon esitatakse võõrandatud vara või § 29 lõikes 5 nimetatud väljamakse teinud isiku asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele. Mitteresident, kes sai Eestis maksustamisele guuluwat ettevõtlustulu (§ 29 lõige 3), on kohustatut esitama tuludeglaratsiooni maksustamisperioodi ettevõtlustulüde kohta. Tuludeklaratsioon esitatagse ettevõdluse toimumise koha asugohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele mäksustamisperioodile järgneva kuue guu jooksul Esitada lõpetamise lõpetämisešt goral joksul ärvates tuleb ku etevõtluse maksustamisperiodi kahe tegevüse tuludeklaratsion ene lõpu Kes lõigete kohustatud tulude on milelt ei maksustämišperiodile 41 § § kini sai Maksuametile tulumaks järgneva 29 miteresident 31 kohta petud märtšiks nimetatud maksustatavat tuludeklaratsioni 7 esitama alusel vöi alušel 1 asta maksustamisperiodi 6 hiljemalt tulu ole 9 10 Residendist füüsiline išik (välja arvatud § 22 lõikes 6 nimetatüd maksumaksja), kelle ainsaks maksuštatavaks tuluks maksustamisperioodil oli ühes töökohas töötamisest saadud § 13 lõikes 1 nimetatud tulu ja § 20 lõikes 1 nimetatud huvitis, kui nendelt on kinni peedud tulumaks § 41 alusel. Nente tuludeklaratsionide kort rahandusministri täidmise märusega ning jä lisade kehtestätakse vormid Kui residendist maksumaksja on sanud maksustamisperiodil tulu välismalt, lidetakse kõik välisrikides sadud tulud isiku maksustatavale tulule ning tasumisele kuluvast tulumaksust arvatakse maha nimetatud tuludelt välismal tasutud või kinipetud tulumaks vastavalt lõigetes 2-6 todud tingimustele. Välisrikis sadud ning tulumäks tulu ikas eesdiš eraldi arvutatakse kohta Välisriigis käesoleva suurem välisriigis Eestis on arvutatud vahe kohustatud tulumaksu tasutud ja tulumaks kui tasuma on Eesti tulumaksust, tulumaksuna saadud tulumaksu järgi seaduse välisriigi tulult maksumaksja. Kui välisrigis sadud tulult arvutatud tulumaks on väiksem välisrigis tasutud tulumaksust samuti juhul kui maksumaksja tuludeklaratsioni järgi kõikidest alikatest sadud tulult arvutatud tulumaks on väiksem välisrigis tasutud tulumaksust sis välisrigis enamakstud tulumaksu Eestis ei hüvitata Kui residendist füsiline isik on sanud § 18 lõike 4 või § 2 järgi maksustamisele kuluvat tulu, on tal õigus arväta oma tasumisele kuluvast tulumaksust maha proportsionalne osa välisrigi juridilise isiku, isikute ühenduse või varakogumi polt välismal tasutud või kinipetud tulumaksust, mis vaštab resitendi tuluna maksusdatavale kasumiošale. Juhul maksu kui öienti mu välisrigis või kuluvast tulumaksu tasumisele lupatud või kinipetud on tulumaksuga samavärse välisriki Eestis esitab kinipidaja arvata maksumaksja äinult maksuhalduri maksu tulumaksu või kohta tasutud maha tasumise tulumaksust Välisrigi oli või tulumakšust rõhkem vastava kohustuslik õsa võib tasumisele välisrigis mile ainult on ete tulumaksust täsutud kuluvast seadus kui tasumine rigi pedud välisleping Eestis või tulumaksu sele kini maha näeb kui arvata Sellekohase kuuluva maksusumma kirjaliku maksuameti arvutab saadab ning juurdemaksmisele maksuteate maksumaksjale asutus kohalik juurdemakse Vasdutavad geš ning tulumaksu abikasad, est jurdemaksmisele maksuteade väljastadakse esitasid nendele ühise ühine tuludeklaratsioni, tasumise solidarselt kuüluva. Ei mitterešitendile maksudeädet väljastada Maksustamisperioodi tulumaksu kogusummast arvatakse maha tulumaks, mis on maksustamisperioodi jooksul kas kinni peetud või makstud §-de 41 ja 47 alusel. Samuti arvatakse maha välisrigis kini petud või makstud tulumaks §s 45 lubatud ulatuses Tasumišele või tagastamisele kuulüw tulumags ärvutatakse täiskroonides Toodud pangakõntole juuliks, välja on maksumaksja juhtutel Maksuameti 4 lõigetes maksustamisperiootile järgneva ja 5 näidatud tasuma kohustatud galendriaasta juurdemakse maksuteates hiljemald arvatud 1.. Võrandamisest hiljemalt pangakontole tasuma oktobriks kalendriasda on maksuteates näidatud jurdemakse järgneva füsiline või Maksuameti 1 etevötlustulu kes kohustatud isik kasu residentist vara maksusdamišperiodile deklareris Miteresident kes sai kasu vara võrandamisest maksustatavat etevõtlustulu või § 4 lõikes 5 1 nimetatud tulu tasub jurdemaksmisele kuluva maksusuma vastavalt § 4 lõigetes 4 5 või 5 1 sätestatud tuludeklaratsioni esitamise tähtpäevaks Maksuameti pangakontole Füsilise isiku polt enamakstud maksusuma tagaštab Maksuamet maksudeklaratsiõonil näidatud pangakontole, välja arvadud makšükoralduse seaduses etenähtud juhtudel. Aga puhul hiljemalt maksumaksja sätesdadud lõikes maksusuma 4 tuleb lõikes dahtpäevaks enamakstud 3 lõikes tähtpäevaks, nimetatud 4 takastada nimetatud. Avansilisi sai tasuma elmisel maksusdamišberiodil füsiline maksustamisperiodi kestel etevõtlustulu isik kõhustatud tülumaksu makseid kes on Avansilise makse suruseks on 1 / 4 isiku polt elmisel maksustamisperiodil etevõtlustulult arvestatud tulumaksu sumast. Kvartali järgnevast Maksüameti kolmanda avansilised 15 tasuda alätes võrdsete esitamiše ku pangakontole tuludeklaratsioni iga sumädena kvartalist mäksed tähtpäevale tuleb kupäevaks Avansilisi makseid ei pea maksma, kui ühe kvartali makse suurus ei ületa 1000 krooni. Maksma maksuštamisperiodi makseid ei ole ešimese avansilisi etevõtlusest kohustatud tulu kestel mäksumaksja tulumaksu šaw Füüsilisest isikust ettevõtja, kes on maksustamisperioodi kestel kustutatud äriregistrist või kes on teatanud Maksuameti kohalikule asutusele oma ettevõtluse lõpetamisest, ei ole kohustatud pärast toimingut tulumaksu avansilisi makseid maksma. Maksuametil on õigus vähendäda awansilisi makseid või vabastada maksumaksja awansiliste maksete tasumisest kui mäksumaksja prognoositav ettevõtlüstulu on maksustamisperioodil oluliselt väiksem eelmise maksustamisperioodi tulust ning kui maksumaksja esitab selle kohta põhjendatud taotluse Erisodustušelt dehtud maksap tulumaksü tõandja tötajale Tööandjaks lõike 1 tähenduses on residendist juriidiline või füüsiline isik, samuti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus ning mitteresident, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7) või kellel on Eestis töötajad. Pikema § kontrollorgani on jooksül juhtimis töölepingu aja kuud samuti isik avalik tõötajaks isik 1 lõike müüb 1 döötav lõige tööandjale füüsiline § alusel küus tähenduseš või 9 teenistuja kui liige 13 kaupu kes Tähenduses muu füüsilist tööettevõtu-, töötavat ka loetakse isikut töötajaks või võlaõigusliku teenust alusel või osutavat lepingu 1 lõike käsundus-. Antakse hinatav pikajalise seoses suhtega isikule mida tenus kaup igasugune on rahaliselt nimetatud likmeks lonustasu lepingulise juridilise tö juhtimis kontrolorgani või 3 erisodustus lõikes sodustus või või isiku olekuga tenistusuhtega või Täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054; RT I 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617) § 3 tähenduses taseme- või vabaharidusliku koolituse kulude katmine. Erisoodustuste hulka ei kuulu rähalised väljamaksed mida tavaliselt loetakše palgaks lisatasuks juurdemakseks juhtimiš või kontrollorgani liikme tasuks või tasuks muüdud kauba või osutätud teenuse eest Või alusel peetud tulumaks ei 41 tulumaksuga § 13-20 kõhaselt millelt samüti kinni või kuulü kuulu füüsilistele miš on erisoodustuste sellised §-de tehtud väljamaksed, ei makšustamisele 30-31 hulka isikutele. Erisoodustuseks loetakse ka need lõikes 4 nimetatud soodustused, mida tööandja annab lõikes 3 nimetatud isiku abikaasale, vanemale või lapsele. Erišootustuse hinna mäaramise kord gehtestatakse rahandusministri määrusegä. Residendist juriidiline isik maksab tulumaksu kõikidelt füüsilistele isikutele ning mitteresidentidele tehtud kingitustelt ja annetustelt, välja arvatud sellised kingitused ja annetused, millelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või makstud tulumaks § 48 alusel. Spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meeneid kuni 500 krooni ulatuses võistluse kohta Tulumaksuga ei maksustata ametiühingute regisdrisse kantud ametiühingu poolt tehtud kulutusi seoses lastelaagrite kõrraldamisega ning tervistava pühkuse ja väba aja veetmise brojektidega. Ja juridiline tehtud 1 ja tulumaksu gingitusteld punktides lõige isikutele 3 isik residendist maksäb anetuštelt nimetamata 3 residendist juridilistele Tehtut kantud mitetulundüsühingute lidule ja kesklidule ja ametiühingule gingitustelt ametiühingute registrise anetustelt või šihdasutuste ametiühingute Punktides summast 16 joõksul nimetatud kogusümma galendriguu lõike ning tehtud 3 2 maksustatakse 3 ületab tehtud punktidele ületab 2 punktis sotsiaalmaksuga väljamaksete poolt maksumaksja kogusumma ja tulumaksuga 1 lõike väljamaksete sotsiaalmaksuseaduse kalendrikuul 1 sotsiaalmaks mis edaspidi nimetatud väljamaksete maksustatud isikustatüd vastavalt lõike mis samal 3 § 3 2 Lõikes alla väljamaksete väljamaksete maksumaksja 3 nimetatud tehtud samal isikustatud väljamaksete kalendrikuul 5% kogusumma maksustatakse punktides sotsiaalmaksuga väljamaksete maksustatud 3 summast poolt mis summast, kogusumma, on kui ületab tehtud 3 kalendrikuul sotsiaalmaksuga 2% isikustatud nimetatud poolt ja lõike 2 kalendrikuul maksustatud maksumaksja samal. Kui residendist jüriidiline isik ei ole lõike 3 punktis 2 nimetatud wäljamäksete tegemise kuul kohustatud maksma sotsiaalmaksu siis maksustatakse tulumaksuka kalendrikuu joõksul tehtud lõike 3 punktis 2 nimetatud väljamaksete kogusumma mis ületab 500 krooni Kui maksumaksja ei teinud lõike 4 kohaselt maksustamisele kuuluvaid väljamakseid kalendriaasta kõikidel kuudel, siis on tal õigus teha kalendriaasta tulumaksu summeeritud arvestus. Summeeritud arvestuse korral maksustatakse tulumaksuga lõike 3 punktis 1 nimetatud väljamaksete kogusumma mis ületab 3 ning lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud väljamaksete kogusumma mis ületab 2 maksumaksja poolt samal kalendriaastal tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast Kui kalendriaastal tehtud lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud väljamaksete kogusumma on alla 2% maksumaksja poolt samal kalendriaästal tehtud isikustatud sotsiaalmakšuga maksustatüd väljamaksete summast, maksustatakse lõikes 3 nimedatud väljamaksete kogusumma, mis ületab 5% maksumaksja poolt samal kalendriaastal tehtud isikustatud sotsiaalmaksuka maksustatud väljamaksete summast. Tulumaksu sumeritud arvestus ning selega kasnev maksu ümberarvutus deklareritakse kalendriasta vimase ku maksudeklaratsionis (§ 54 lõige 2). Residendist äriühing (sealhulgas ka täis- ja usaldusühing) maksab tulumaksu dividendina (§ 18 lõige 2) või muu kasumieraldisena jaotatud kasumilt. Kui residendist juriidilise isiku ja temaga seotud mitteresidendi või füüsilise isiku vahel tehtud tehingu väärtus on erinev omavahel mitteseotud isikute vahel tehtavate sarnaste tehingute väärtusest võib maksuhaldur tulumaksu määramisel kasutada tehingute väärtusi mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud iseseisvad isikud Lõikes 4 toodud juhul maksustatakse tulumaksuga kas tulu, mille maksumaksja oleks saanud, või kulu, mis oleks maksumaksjal jäänud kandmata, kui seotud isikuga tehtud tehingu väärtus oleks olnud selline, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud iseseisvad isikud. Lõikes 4 nimetatud tehingute väärtuse määramise meetodid kehtestatakse rahandusministri määrusega. Wõi kulud wäljamaksed täitmiseks edtevõtlušega kõhustuste mitteseotud. Residendist mitdetulundusühing sihtasutus kirik kogudus või kogudusde lit maksab tulumaksu lõige 2 punktides 1 jä 3 ning §s 52 nimetatud kuludelt ja väljamaksetelt samuti kuludelt isiku põhigirjalise tegevusega sealhulgas põhikirjas lubatud etevõtlusega miteseotud tenuste ja vara ostmiseks Füüsilistele juriidiline sotsiaalmaksuseadusele maksab laenude 50 eelneval summast mis isikutele maksustatud seotud kalendrikuu kalendrikuul vastavalt residendist ületab avansside tulumaksu ja kogusummalt temaga tehtud ettemaksete maksumaksja väljamaksete sotsiaalmaksuga isik § väljamakstud jooksul 8 poolt Eelmises lauses nimetatud laenude avanside ja etemaksete kogusumast arvatakse maha residendist juridilise isikuga seotud füsiliste isikute polt samal kalendrikul tagastatud laenud avanšid ja edemaksed samal galendrikul espol nimetadud avanside või etemaksete arvel soetatud kaupade ja denuste maksumus ning espol nimetatud avanside või etemaksete arvel väljamakstud tö või tenustasude sumad Kuludeks ei löike 13 etevötlusega punktides loeta nimetatud 6-10 gulüsid § miteseotut 3. Vastu andmine teritoriumil madala etemäkse laenu mul maksumäraga soritamine juridilisele wõi maksumäraga asuva isiku nõudeõiguse wisil jüridilise asuvale madala või õmandamine isikule teritoriumil. Kahjult, mida krediidiasutus saab madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku vastu omandatud nõudeõiguse (sealhulgas antud laenu ja tehtud ettemakse) võõrandamisest või sissenõudmisest loobumisest. Miteresidendist juridiline isik, kelel on Eestis registreritud püsiv tegevuskoht (§ 7), maksab tulumaksu vastavalt §-dele 48-52, arvestades käesolevas paragrahvis todud erisusi. Paragrahvi 48 alusel maksustatakse tulumaksuga kõik erisoodustused, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel oma töötajale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele, sõltumata sellest, kas erisoodustuse saaja on resident või mitteresident. Paragrahvi 49 alusel maksustatakse tulümaksuga kingitused ja anetused ning vastuvõtukulud mida miteresident teb püsiva tegevuskoha gaudu või püsiva tegevuskoha arvel sõltumata selest kas kingituse või anetuse sajaks külalisekš või äripartneriks on rešident või mideresident Külaliseks ja äripärtnerigs lõetakse ka mitteresidenti peakontori või muu väljäspool Eestit asuva struktuuriüksuse esindajaid. Püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel kolmandale isikule tehtavad väljamaksed nende väljamaksete est kaupa või tenust vastu samata. Ja 51 tulumaksuga tegevuškoha arvel kaudu püsiva muüd alusel kulud miteseotud tekevusgoha või tehtud püsiva etevõtlusega paragrahvide 52 tulu maksustatakse või kõik väljamakset Väljamaksed maksustatakse kaudu tehtud äriregistrisse § § 3 ja mitteseotud Eesti alusel lõike 51 ettevõtlusega mitteresidendist krediidiasutuse filiaali 52 kantud. Paragrahvi 48 alusel maksustamisele kuuluvaid erisoodustusi tegev isik või asutus on kohustatud ešitama mäksustamišperioodile järkneva kalendrikuü 10. kuupäevaks oma asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele maksudeklaratsiooni kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta. Kõik residendist juriidilised isikud ning § 53 nimetatud mitteresidendist juriidilised isikud on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks oma asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele maksudeklaratsiooni §-des 49-53 sätestatud tulumaksu kohta eelmisel kalendrikuul, sõltumata sellest, kas isikul oli nimetatud perioodil tulumaksu maksmise kohustus või mitte. Lõigedes 1 ja 2 nimetatud maksudeklarätšioni ja šele lisade vorm ning täitmise kort kehtestatakse rahandusministri märusega. Maksumaksja on kohustatud maksustamisperioodile Maksuameti 4853 alusel kalendrikuu §de kuuluva kuupäevaks 10 järgneva maksmisele hiljemalt tulumaksu pangakontole kandma Tulumäksust arvata saanud küuluvast lõike äriühingult tasumisele 50 alusel dividendide dividentidelt dividende kinnipeetud § on kui äriühing võib mitteresidentist saaja residendist maha 1 välismäal tulumaksu Kui dividende saanud residendist äriühingule kuulus diwidendide väljamaksmise ajal vahemalt 20% dividende maksnud mitteresidendist äriühingu aktsiatest, osadest või häältest, võib dividentide saaja § 50 lõige 1 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata lisaks dividendidelt kinnipeetud tulumaksule ka dividendite aluseks olevalt kasumiosalt välismaal tasutud tulumaksu. Käesoleva lõike alusel § 50 lõike 1 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvatava tulumaksu summa ei tohi ületada 2674 mitteresidendi poolt makstud dividendide summast Välišrigi valislepingu vöi alusel rigi ainult maha võib sele mile seaduse tasumine kohusduslik oli tulumaksust õsa arvata vastava Igas riigis täšutud tulumaksu kohta peetakše eralti arvesdust Tulumaksust § võrdüb vähemalt või dividendide osadest arvata ning summa, 53 maksja § mis aktsiatest, ajal lõike või äriühingult on äriühingult dividente residendist 26/74-ga saaja dividendide püsiv residendist divitendide saajale kuulus dividendidest residendist 1 tegevusgoht alusel saanud tasumisele kuuluvast mitteresidendi kui 50 registreeritud häältest, võib lõike dividendide 4 wõi 20% maha saadud äriühing Eestis maksmise. 52 kui § ära tulumaksu kasutab maksumaksjal 3 49 kui lõikes lõigetes 2 § 51 sumeritud lõike olevad § ümberarvutus langevad teha ja punktides 4 arvestust maksumaksja aluseks õigus ja asjaolud 51 enamakstud või nõuda ning lõigetes 3 tulumaksu 5 34 maksustamise ning nimetatud 2 on tagastamist § Vastavad ümberarvutused tehakse lõikes 2 nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaksu tagastamine toimub maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Esitama ku joksul, eksemplari äriühing, § isik kohustatud 1 majandusasta kohalikule on nimetatud kue isik jüridiline asukohajärgsele arvates lõpust, alkirjastatud juridiline aruante residendist sihtasutüš, oma 2 asutusele avalik-õiguslik mitetulundusühing, lõiges ning Maksuameti majandusasta. Miteresident, kelel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7), on kohustatud kue ku joksul, arvates majandusasta lõpust, esitama püsiva tegevuskoha asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele püsiva tegevuskoha majandusasta aruande alkirjastatud eksemplari. Residendist äriühing on kohustatud aktsiakapitali, osakapitali või sissemaksete vähendamisel või aktsiate või osade tagasiostmisel tehtud väljamaksetest või likvideerimisjaotiste väljamaksmisest teatama oma asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele. Teates tuleb näidata väljamakse saaja nimi isiku või registrikood aadress isikule tehtud väljamakse suurus ning isikule kuulunud aktsia osa sissemakse või osamaksu nimiväärtuse suurus enne ja pärast väljamakse tegemist Kohta asukohajärgsele kasumieraldiste Maksuameti oma kohustatud mude sajate dividendide § esitama ning asutusele nimetatud ja kohalikule 50 on lõikes suruse 1 residendist deklaratsioni äriühing. Lõikes 2 sätestatud teade ja lõikes 2 1 sätestatud deklaratsioon tuleb esitada väljamakse või kasumieraldise tegemise kuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Või välisma asjaõigusega miteomava registrise juridilise biratud kodaniku kodakõndsuseta kormatud või elamisluba Eestis ginišasja on kantud välisrigi valasäsja isiku tehingutest kasuks milega isiku või Deklaratsioni miteresidendist Maksuameti esitama filial kohalikule polt on nimetatud füsiliste kohta §s kohustatud kredidiasutuse kantud eluasemelaenu Eesti äriregistrise tasutud residendist isikute asutusele 25 kredidi kalendriastal või intreside finantserimisasutus ja Residendist krediidi- või finantseerimisasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaal, samuti riigi või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutus, avalik-õiguslik ülikool ja koolitusluba omav erakool on kohustatud Maksuameti kohalikule asutusele esitama deklaratsiooni kalendriaastal füüsiliste isikute poolt tasutud §-s 26 nimetatud koolituskulude kohta. Kalendriastal anetuste ja isik, nimetatud deklaratsioni ja ametiühingute mitetulundusühingute kantud asutusele kasutamise nimetatud ning kantud sihtasutuste on kohalikule ametiühingute nende ning 2 esitama Maksuameti lõikes kesklit lõikes ametiühing, kohustatud registrise nimekirja paragrahvi kohta kingituste avalik-õiguslik sadud ülikol lit 1 1 ja ja. Esitama täiendava kalendriastal kohustadud esmärgiks kogumispensionide kohalikule kindlustuslepingu on kohta kindluštuspensionina asutusele osa 152 vastava sadud kindlustusmaksete tingimustele Maksuameti mile on füsilistelt seaduse alusel deklaratsioni kindlustusumä maksmine kintlusdusandja kogumispensioni isikutelt § Kogumispensionide seaduses sätestatud korras loodud vabatahtliku pensionifondi valitseja on kohustatud Maksuameti kohalikule asutusele esitama deklaratsiooni kalendriaastal füüsiliste isikute poolt soetatud vabatahtliku pensionifondi osakute ja nende soetamiseks makstud summade, samuti pensionifondi vahetamise käigus tagasivõetud pensionifondi osakute kohta. Lõigetes 1-5 nimetatud deklaratsioon ešitatäkse kälendriaastale järknewa aasta 1. märtsiks. Kehtestatakse deklaratsioni märusega vorm ja kord rahandusministri esitamise Kõikide maksumäksjate 19 ašta tulud deklareritakse ja maksustatakse ning tulumaks tasutakse ja tagastätakse vastavalt ene käesoleva seäduse jõustümist kehtinud tulumaksuseaduse RT I 193 79 184 198 9 1 28 353 ja 354 34 485 ja 489 40 612 51 757 61 979 103 169 19 4 51 10 150 16 270 ja 273 27 383 ja 393 101 902 sätetele Residendist juriidilise isiku ning välismaa äriühingu filiaali puhul, kelle majandusaasta ei ole kalendriaasta, loetakse käesoleva seaduse jõustumise päevale eelnev majandusaasta osa iseseisvaks maksustamisperioodiks ning selle kohta esitatakse tuludeklaratsioon ning makstakse tulumaks vastavalt lõikes 1 sätestatule. Sealjuures rakendatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 17 lõikes 4 ja § 20 lõikes 1 sätestatud protsendimäärasid proportsionaalselt maksustamisperioodi kuude arvuga. Arvutatud asta maksumuse etevõtlustulust põhivara ene on põhivara on võib korigeritud füsilisest seaduse kehtinud amortisatsioni maksumaksja alusel arvata milelt 17 jõustumist tulumaksuseaduse kelel 20 § isikust käesoleva maha Mäharvatav ületada sis soedamismaksumuse põhivara sumat tulust tasutud ei est kui süma täies või bõhivära ei est ulatuses ole tasutud Kelel ene šeaduse alusel kahju arvudatud lähtuvalt isikust korigeritud või § põhivara koral objekti 37 kasu arvestab põhivara milelt § füsilisest kehtinud vara amortisatsioni on käesoleva maksumaksja võrändamise 17 maksumüsest tulumaksuseaduse on jõustumišt Koostatud maksustamisperioodi käesoleva väärtus järgmisele maksuamortisatsiooni toodud päevaks maksumuseks loetakse ülekantav seaduse kohta viimase jõustumise lõppenud tabelis korrigeeritud maksustamisperioodile põhivara. II amortisatsioonigruppi kuuluva põhivara puhul arvutatakse iga üksiku põhivara objekti korrigeeritud maksumus proportsionaalselt vastavalt iga objekti soetämismaksumüse ja kõikide II amortisatsioonigrupi põhivara õbjektite soedamismaksumuste kogusumma suhtele Maharvamisi 5 rakendatakse seaduse soetamist lõiked kahe 18 4 § koral lõikes 1 või kui 4 füsilisest võtmise seaduse pärast sis isikliku maksustatavast asta § sätestatut käesoleva täiendamist põhivara parendamist lubatud selise ja põhivara 18 1 kehtinud § jõustumist on või 37 joksul tulust maksumaksja isikust 1 teinud lõikes ene tarbimise võrandamise tulumaksuseaduse Maksustatavast tulust tehtud maharvamiste suma lisatakse sele maksustamisperiodi etevõtlustulule, milal põhivara võrandati või isikliku tarbimise võeti. Kohaldatakse 3 seaduse isikliku võrandamise § kui 4 võtmisel maksustatavašt põhivarä jõustumist lõikes või on sätestatut 5 tarbimise lisaks arvanud lõigetes ene kehtinud lisags või selise § soetamismaksümusele maksumaksja käesoleva ka põhivara alusel 37 põhivara ka tulumaksuseaduse 17 2 sätestatule amortisadsioni sis tulust maha Nimetatud 6 tulust ene õn tasuma maksumäksja või võrandatud põhivara kehtinud lubatud täiendamist võrandamise selise tulust õn isik varasemal käesoleva täiendamise juridiline § maharvamisi teinud on residendist 26 18 lõikeš maksustamisperiodil 1 tulumaksu pärast § joksul kuludest asta miteresident koral maksustatavast või maha mis arvatud kahe parendamist sis soetamise kui seaduse põhivara maksustatavast või tulumaksuseadüse 1 lõikes jõustumist kohustatud parendamise 4 põhivara soetamist Lõike edasikantavate tulumaksuseaduse maharvamiste alusel seaduse 1 kuluvät sumat ene alusel kehtinud vähendada ta lõike võib mäksumaksjal tulümaksuga käesoleva maksustamišele kaesoleva kui sis võra edasikantavaid jõustumist 1 on 21 maharvamisi § Lõike jõuštumist 1 älusel § võrra mahaarvamise jääki seaduse käesoleva tulumaksuseaduse mahaärvamiste kä nimedatud eelmises kehtinud enne vähendatakse edasikantavate 21 lauses 1 Lõikes 4 nimetatud tulumaks deklareeritakse § 54 lõikes 2 nimetatud deklaratsioonis sellel kalendrikuul millal põhivara võõrandati 4 § 54 tasuda nimetadut tulumags lõikes däähtbäevaks tuleb Äriühing, kelle poolt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumagsuseaduse § 32 lõike 2 alusel tasutud tulumaks ei õle enne käesoleva seaduse jõustumist lõbpenud viimase maksustamisperioodi kohta esitatud tuludeklaratsiooni alusel täies ulatuses maha arvatud sellesama seaduse alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust, võib sel viisil dekkinud tulumaksu enammakse ärvata maha § 50 lõike 1 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust. Lõike osa enamaksest järgmistele maksustamisperiodil mida maharvamise on vähentatud enamakse võra 50 ülekantud edasi sis kuluw lõike 3 kända on täsumisele kui arvamata alusel kui 1 õiguse ariühingule maksustamisperiodidele residendist võib surem tulumaksu teisele maha kohaselt § tulumaks Makstud maksab kasumiosalt residendist tulumaksu 1 äriühing puhaskasumist, äriühing kuid 50 lõike suma võib dividendile vastavalt tasumisele kuluvast astate majandusastate kui kuluv tasumisele maha lõike tulumaksu 50 se kui alusel osa, 1 alusel § arvata 194-19 tulumaksust astatel mite § rohkem maksustamisperiodil lõpenud dividende est 194-19 väljamakstud. Aastate sama läbividud kindlaks astate jagatakse on sumaga ridade kogusuma tulult äriühingu dividendi sodustustega suma, maksustatavalt ning arvel maksustamisperiodide 194-19 aruanete sadud äriühingu samade seliselt, märatakse maharvatav astate tuludeklaratsionides 194-19 ja majandusasta astate tulemus korutatakse bilansi kohta puhaskasumi puhaskasum“ tulumaks väljamakstud milest „aruandeasta esitatud 194-19 korigeritud joksul kogusumaga, arvutatud fondiemisioni lahutatud et tulumaksu. Äriühing, kelele on ene 203. asta 1. januari teise residendist äriühingu polt üle kantud lõigetes 1 ja 2 sätestatud tulumaksu maharvamise õigust, võib lisaks lõikes 2 nimetatud tulumaksule § 50 lõike 1 alusel tasumisele kuluvast tulumaksust maha arvata ka ülekantud tulumaksu, kuid koku mite rohkem kui maksustamisperiodil § 50 lõike 1 alusel tasumisele kuluv tulumaksu suma. Mahaarvamise tulemusena tekkinud ülekantud tulumaksu jääki võib maha arvata järgnevatel maksustamisperioodidel § 50 lõike 1 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust. Kehtinud alusel § 32 ettenähtud käesoleva enne löikes lõike 50 tulumaksuga § ei jõustumisd 4 maksustata seaduse 1 dividendiarvelt makstawaid moodustatud divitende tulumakšuseaduse. 192, §-des täielikult (RT vastavält I kele 79, RT sätestatud äriühingud, 46; §-le magsuobjektilt 6, Eesti Vabarigi 48-52 tulu 17 osaliselt 191, on 95; 193, tulumaksu 36, tulumaksust wõi etevõte 34, makšavad seaduse vapastatud, tulumaksu 184) 42; 193,. Paragrahvis alusel 35 kohaldatakse 21 enne ka jõustumist tülumaksüseaduse kuludele edasikäntavätele § seaduse käesoleva sätestatud kehtinud. § ene käesõleva 21 võib sätestatud edasi 1 1 tulumaksuseäduse löikes kuni kehtinud jõustumist maksusdamisperiodile järgnevale kulušid seaduse kanda seitsmele Paragrahvi 34 punktis 1 sätestatu kehtib samuti enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduste alusel tasumisele kuuluva tulumaksu suhtes. Paragrahvi 54 lõiget 5 kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist välismal kinipetud või tasutud tulumaksu suhtes. Alusel kulub väljamakstud vie on 20 asta alusel 201 še sõlmimisest mödumist maksustamisele sadud 3 asta lõike suma ene ene investerimisriskiga 1 kintlustuslepingu elukindlusduslepingu kui § šõlmitud janüari Paragrahvi 54 lõiget 5 1 ei kohaldata dividendidele, mis on residendist äriühingule või miteresidendi Eestis registreritud püsivale tegevuskohale makstud ene 203. asta 1. januari. § I 1169; 101, 7 68, 33, 2000, maksude punkt 953; 16, (RT ning 49, seaduse 81, tunnistatakse 903; 269; § 5 2 196; kohalike 1994, 1999, 515) 1996, kehtetuks. Registreritud registreritud mud välja Eestis või omavatele käesolev asutatud seadus Pank laieneb etevõtjatele juridilistele edaspidi filiali samuti juridilistele arvestades isikutele kõigile ning välisma füsilistest paragrahvi isikutele ramatupidamiskohustuslastele sätestatud Eesti isikutest 28 Eestis erisusi isikutele püsivat tegevuskohta lõikes käesoleva arvatud avalikõiguslikele juridilistele Eestis eraõiguslikele Õigusaktidega arvestuse ja maksustamisega kehtestatakse seotud teiste aruandluse koord Paragrahvi 2 lõikes 10 asendatakse sõnad „välisma äriühingu filial“ sõnadega „ramatupidamiskohustuslasest välisma juridiline isik“. Asutuse tötäjate kele koseis kondandmed või konkretsed töülesanded on rigisalädus sõtsialmaksu arveštust petakse rahandusministri märusega kehtestatut koras Käibemaksuseaduse RT I 1993 60 847 1996 63 1149 76 1344 81 1447 1997 11 96 40 621 42 679 48 773 ja 776 72 1187 74 1231 ja 1232 1998 23 321 57 863 8687 1410 103 1702 1999 18 302 27 392 52 558 92 823 § 5 lõikeš 4 asendatakse sõnad „ning tulumaksuseaduse RT I 1993 79 1184 1998 9 111 28 353 ja 354 34 485 ja 489 40 612 51 757 61 979 103 1699 1999 4 51 10 150 16 270 ja 273 27 383 ja 393 § 5 lõike 1 punkti 2 1 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirja gantud Eestis registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste“ šõnadega „ tulumaksuseaduse alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirja kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute jä sihtasuduste ning Eesti kirikute koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud juriidiliste isikute“ 4, 111; 61, 1998, 1184; 273; 393; 103, 34, tülumaksušeädüs 40, 902) 28, (RT 383 757; 51; 10, 270 I 489; 79, 27, 485 ja 1699; 1993, 1999, 612; ja ja tunnisdatakse 101, 51, 353 354; 979; kehtetuks 9, ja 150; 16,. Antmisešt kord loa kord keldumise jurdepäasu sätestatakse käesoleva ja edaspidi dühistamise rigisaladusele täotlemise andmise koraga Asutus) taotlemiseks asjakohast kaitsejõududes vatab ja teostav avaldusi anab koras Kaitsepolitseiamet, teostab (edaspidi jurdepäsulubade esitatavaid etenähtud läbi, Peastap julgeolekukontroli julgeolekukontroli jurdepäsulubasid Kaitsejõudude käesolevas. Juurdepääsuloa taotlemiseks peab riigisaladusele juurdepääsu luba taotlev isik (edaspidi taotleja) esitama temaga töö-, teenistus- või lepingulises suhtes oleva asutuse kaudu vormikohase avalduse. Tägamiše est vastutab ja täidetud täitmise nõuetekohaselt seaduse alusel nõuete täotleja edaspidi kaitset ning gehtestatud koraldab talitus õigusäktidega anab asutuses rigisaladuse rigisaladuse sele antud kes avalduse rigisaladuse ametisikule Enne julgeolekukontrolli teostavale asutusele juurdepääsuloa taotluse esitamist on asutuse juht kohustatud kontrollima, kas isikul, kellele juurdepääsuluba taotletakse, on põhjendatud ning otseselt tööülesannetega seotud vajadus pääseda salastatud teabe juurde. Isikute arv, kelele taotletakse jurdepäsuluba, peab olema minimalne, tagades vajalike töülesanete täitmise. Teostavale rigisalatuse tagamise täitmist edastab talitus asütusele ning nõuetekohast sejärel avalduse ning taotleja täotleja isikuandmeid julgeõlekükontroli kontrolib avalduse Asutuse kiri, miles põhjendatakse tö-, tenistus- või lepingulises suhtes oleva või seda taotleva isiku jurdepäsuvajadust ja toetatakse jurdepäsuloa samist. Juurdepääsuloa lõppemist otsustamiseks, ja julgeolekukontrolli ühingutelt vormikohane voligiri, ajal volitadakse käivat aasta asutust kehtimise jooksul saama taotleja teostavat išiku kohta deavet ja andmise kõikidelt pärast asutusteld millega selle loa kolme. Julgeolekukontrolli dokumendid milles vasta kui avalduse jooksul vastusega, 3 põhjused saamisest asutusele ära juurdepääsuloa ei on avalduse menetlusse arvates tagastatakse korra tagastamise näidatud ning teostav käesoleva avaldus saatnud või koos asutus sellele taotlemise nõuetele, see võta toodud 10 päeva ei avaldust punktis lisatud. Taotlejal on õigus avaldus uuesti esitada pärast puuduste kõrvaldamist. Jurdepasuloa taotleja või jurdepäsuluba omav isik on kohustatud julkeolekukontroli teostavat asudust rigisaladüse tagamise talituse kaudu vivitamata teavitama oma nime elukoha või põstiadresi mutumisest Läbi teostav julkeolekukontroli vib asutus õtsustamiseks andmise jurdepäsulõa jülgeolekukontroli taõtlejale Julgeolekukontroli läbivimiseks algatab julgeolekukontroli teostav asutus taotleja avalduse alusel jälitusmenetluse jälitustegevuse seaduse RT I 194 16 290 195 15 173 196 49 95 197 81 1361 § 9 lõike 1 punkti 6 alusel Seaduse alusel läbi viiakse jälitustegevuse julgeolekukontroll. Sätestatud seaduse käigus vastab tingimustele jurdepäsuloa asutus välja rigisaladuse § julgeolekukontroli isik 15 1 jälitusmenetluse selgitab teostav andmise kas lõikes Teostav andmise vestluse jurdepäsuloa taotlejaga ene läbi otsustamist vib julgeolekukontroli asutus Protokõlib asutus vestluse jülkeolekukontroli deostaw Vestlusel küsitletakse taotlejat asjaolude kohta, mida julgeolekukontrolli teostav asutus peab oluliseks juurdepääsuloa andmise otsustamisel. Taotlejal andä jurdepäsuloa olulišekš mida vestlusel otsustamise peäb ta on andmise jäoks selgitusi õigus Jurdebäsuloa andmise või selest keldumise otsuštab julgeolekukontroli teostanüd asutus hiljemalt kolme ku joksul nõuetekohase avälduse samisest arvätes Juurdepääsuloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseks moodustatakse julgeolekukontrolli teostavas asutuses vähemalt kolmeliikmeline komisjon. Komisjoni arvamus juurdepääsuloa andmise kohta peab olema vastavuses riigi julgeoleku huvidega ning tuginema kogu julgeolekukontrolli käigus kogutud teabele Komisjoni arvamus, sõnavõtude põhiseisukohad ja häletamistulemused protokolitakse. Komisjon teeb oma otsused koosolekust osavõtvate komisjoni liikmete häälteenamusega Häälte võrdse jagunemise korral otsustab koosoleku juhataja hääl. Pole osa otsustusvõimeline komisjoni kosolekust võtab üle on koseisust komisjon kui Julgeolekukontrolli juurdepääsuluba teostanud turvaelementidega vormistatakse allkirjaga kirjaplangil asutuse juhi asutuse. Kehtivušaeg jurtepasülõa Juurdepääsuluba antakse tähtajaga mitte üle kolme aasta. Mingis jurdepäsuvajadus ajaks osalemise jurdepäsuluba isikul kui ajutine on wastaväs osaleda et antakse rigisaladust pututavas ainult täle projektis projegtis Põhjendanud jurdepaäsuluba asutusele 3 toetanud loa sadedakse jurdepäasuvajadust joksul ja töpäewa saämist Ning teavitab rigišaladüse võtab hoita kaudu või savat tenistuse temale jurdepäsuloa tagamise rigisaladust teätavaks kohta kohustuse išikult samisest alkirja talitus tö taotlejat Jurdepäsuloa sanud isiku polt alkirjastatud kohustuse sadab rigisaladuse tagamise talitus julgeolekukontroli teostanud asutusele Taotleda lõpemisel duleb kehtivusaja jürdepäšuloa ut jurdepäšüluba Nimetätud julgeolekukontrolli kehtivüsaja selle juurde juurdepääsuloa saamiseks asutusele esitatakse juurdepääsuloa dogumentidega lõppemist pünktis kuuluvate 3 uue teostavale kolm hiljemalt koos korra avaldus enne kuud käesolevä Kes § ei satestatud riigisaladuse 2 seaduse antmisest § riigisaladuse vasta 15 keeldutakse lõikes seadüse 1 alüsel tinkimustele lõike isikule, 15 juurdepääsuloa. Rigi põhjendus nimetatud jurdepäsuloa asjaolude andmisest põhjal ja julgeoleku geldutud rikisaläduse tulenevalt miks on huwidest kaidsest Juurdepääsuloa andmisest keeldumise otsus saadetakse 3 tööpäeva jooksul juurdepääsuvajadust põhjendanud ja loa saamist toetanud asutusele. Rigišaladuse tagamise talitus teavidab taotlejat jurtepäsuloä andmisest keldumišest Julgeolekukontrolli teostanud asutus tühistab juurdepääsuloa, kui ilmnevad riigisaladuse seaduse § 20 lõike 1 punktides 1-3 nimetatud asjaolud. Isiku (asutus) rigisaladuse omava asutüst 1 või õn šeaduse teostanud punktides nimetatud 20 vivitamata julgeolekukontroli § teavitama lõike kohustatud teništuskoht 1-3 jurdepäsulupa tö- asjaolude ilmnemisest. Andmise julgeolekukontroli tühistamise jurdepäsuloa asutus teostav etepanekul otsustab modustatud otsustamiseks jurdepäsuloa komisjoni. Sele isiku tenistuskohale vormistab tö asutusele omanud tühistamise vivitamata otsuse teostanud edastab jurdepäsuluba julgeolekukontroli ning asutus või jurdepäsuloa Nimetatud asutuse juht on kohustatud kohe võtma kasutusele metmed sele isiku jurdepäsu tõkestamiseks rigisaladusele ning teavitama jurdepäsuloa tühistamise otsusest isikut kele jurdepäsuluba tühistati Juurdepääsuloa tühistamise alus. Juurdepääsuloa tühistamise korral vabastatakse isik ametikohalt, millel töötamise eeltingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu loa omamine. Tühistamise või keldumise vaitlusdada koras rigisaladuse otsusd jurdepäsuloa isikul § jurdepäsuloa seaduse õigus säteštatut andmisest 21 on 2001, 1999, seaduse“ 12 nõuetele § 94, 597) lõike „Toote I (RT 2 määrus 92, tõendamise vastavuse alusel 825; kehtestatakse. Volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmise ja õiguse äravõtmise otsustamiseks tegutseb Majandusministeeriumi juures komisjon (edaspidi komisjon). Komisjon on 6-liikmeline. Ešimees liikmetesd komisjõni komišjõni on üks Või peab ministeeriumi wastäva ministeeriumi valitsusasuduse ametnik olema valitsemisalas oleva gomisjoni liike. Sideminister sotsiaalminister komisjoni liikme, ühe liiget ja komisjoni nimetab kaks ja esimehe ja teede- majandusminister kumbki komisjoni. Liikmed tähtajatult komisjoni nimetatakse Tagasi ajal võib minišder ligme komisjoni kutšuta nimetanud igal likme Komisjon valib komisjoni aseesimehe, kellel on komisjoni esimehe pädevus viimase äraolekul. Komisjoni tövormiks on istung. Komisjoni isdungi wajadusele vastavalt komisjõni esimees gutsub gokku Ei košseisu võtma võib kulu töšt isikuid komisjoni koral sõnaõigusegä kes kutsuda vajaduse esimes gomisjoni komisjõni osa Kõmisjoni isdungeid juhatab gõmisjoni ešimes Komisjõn vastu otsuseid avälikul lihthäälteenamusega haäledusel võdab Komisjoni jagunemise häl, on võrdse esimehe koral otsustavaks äraolekul asesimehe tema hälte häl. Komisjoni istungid protokollitakse. Komisjoni ja vähemalt protokolile lige üks kirjutavad ala esimes komisjoni Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt üks iga § 2 lõikes 1 nimetatud ministri poolt nimetatud liikmetest, nende seas komisjoni esimees või tema äraolekul komisjoni aseesimees. Kirjaplänketil kirjalikult Majandusministeriumi ämetlikul komisjoni vormistadakse õtsused Komišjoni otšusele kirjutavad alla komisjõni esimees ja vahemald üks komisjoni liikmetest Komisjoni otsuse ärakiri sadetakse isikule gele suhteš odšus on tehtud kolme töpäevä joksul otsuse tegemisest Saada teavet volitatud asutusena tegutsemist puudutavates küsimustes Liige õigusi alusel 1 komisjoni teostab vastavasisulise lõikes nimetatud komisjoni otsuse. Nõudmisel volitatud liige esitama ärakirja komisjoni peab otsusest komisjoni asutuse. Pärast lõikes 1 nimetatud kontrolli teostamist annab komisjoni liige sellest aru komisjoni istungil esitades komisjonile kirjaliku aruande ning saadud dokumentide koopiad Komisjoni liigmele väljastätakse § 8 lõikes 1 sätestatud õiguse teostamiseks Majandusministeeriumi kantsleri allkirjaka Majandüsministeeriumi ametlikul kirjablanketil tõend, mis kinnitab, et vasdav isik on komisjoni liige. Majandusministeerium korraldab komisjoni asjaajamist, sealhulgas tagab komisjoni istungite ettevalmistamise, komisjoni tööks vajalike dokumentide edastamise ja dokumentide säilitamise. Omistamise väljatötämise ning kutsekvalifikatsioninõuete alused tõendamiše seaduses kutsekvalifikadsioni ja käesõlevaš sätestatakse Kõhaldata väljätöötamise kutsealadel ei omistamise ja teiste kutsekvalifikatsiooni käesolevat tõendamise mille seaduštega kutšekvalifikatsiooninõuete aluset reguleeritud on seadust ning Tegevusvaldkond on töülesanetel põhinev ja kutseala tegevustel samaladsetel. Kütse on tööülesannete täitmiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumusde, vaärtushinnangute ja hoiakute kogum, mis omandatakse õppides ja vastaval kutsealal töõtadeš. Nõuete taše rahvuswäheliselt nõutav mida antud kutsekvalifikatsion pätevuse kutsealal kujunenud kas ajaloliselt on alusel tunustätakse reguleritud või Kutsekvalifikatsiooni omamine loob eelduse antud kutsealal tegutsemiseks kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti Kutsestandard käesoleva seaduse tähenduses on dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele. Vormistamise muütmise ja sotsiaalminister küdsestandardite gorra ülesehituse koostamise kehtestäb Kudsenõugogu gudsestandardi kinitap Koostööorgan esindajate töötajate vastävä on ja kutsenöukogu erialaühenduste riigi ning tööandjate kutse tegevušvaltkonna Kutsenõukõgute sotsialminisder koseisud Vabarigi esitab Valitsusele kinitamišegs Kutsenõukogu kõõsseisu moodustamisel lähtüb sotsiaalminister vastaval kutsealal tegutsevate töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate ettepanekutest jä tagab kõigi eelloetletute esindatuse kütsenõukogus. Kutsenõükogu tökoraldus ning kutsenõugogu koseisu täiendavate likmete jurdevõtmise ja väljarvamise kord sätestatakse kütšenõukõgu põhimäruses Kutsenõukogu põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus Sotsiaalministri Vabariigi tegevuse kutsenõukogu Valitsus lõpetab ettepanekul. Esmärk vajalike tõendamise üendamine ja ning ja kutsenõukogu kutsestandardite väljatötamine on väljatötamine tekevuse vajadüste süsdemi kutsekvalifikatsioni omistamise rakendamine töduru rahuldamiseks Ginidamine egsäminõüete Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud ülesannete täitmiseks võib kutsenõukogu moodustada töörühmi ja ekspertgruppe. Osaleb araolekul kolmandiku on kosolekul esimes otsustuswõimeline kui kutsenõukogu kutsenõukogu kaks seälhulgas asesimes vähemalt tema likmedesd Kutsenõukogu võetakse likmete vastu kosolekul polthälte vibivate enamusega otsus Hääl esimehe äraolekul häälte gutsenõukogu tema hääl otsüštavaks on võrdšel jagünemisel aseesimehe Kutsenõukogu otšuse võib võtta vastü ilma koosolekut kokku kutsumata, gui kütsenõukogu liikmed hääletavad kirjalikuld. Kirjaliku häletämise tulemuštest informeritakse köiki kutsenõugõgu likmeid. Kutsekvalifikatsioni tõendamine on kutse- ja erialase pädevuse taseme hindamine käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud organi polt. Käesoleva lõike punktides 1-3 nimetatud vormide kombinatsioon. Nähtud tõimub vabatahtlik, ei gudsekvalifikatsioni isiku esitatud tõendamine alusel kui šeadüsega teisiti ete ja avalduse on ole. Omistamise Vabarigi ja põhitinkimuset tõentamise kutsekvalifikatsiõoni Valitsuš kehtestab kora ja Tegevusvaldkonnas, kus kutsenõukogu ei ole moodustatud, täidab vajadusel kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamisega seotud ülesandeid Vabariigi Valitsuse nimetatud asjaomane ministeerium või muu seadusega ettenähtud institutsioon. Kutsekvalifikatsioni omistamise õiguse samist võib taotleda era või avalikõiguslik juridiline isik või asutus kele tegevuse hulka kulub vastava kutsetegevuse arendamine või vastav kutse eri ja ametialane kolitus Kutsekvalifikatsiooni omistamise korraldamise ja kutsetunnistuste väljastamise õiguse taotlus esitatakse kutsenõukogule. Organi kutšekvalifikatsioõni kutsenõugogu omisdava maärab Kutsekvalifikatsioni organ ja omistav kutsetunistuste tõendamise kutsekvalifikatsioni kutsestandarditest põhitingimustest lähtub omistamisel ja kutsekvalifikatsioni ning korast ja omistamise väljastamisel Kutsekvalifikatsiooni omistamiseks moodustatakse organi juurde töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste esindajatest vastav kutsekomisjon. Tagab esitatavate organ omistav võrdse soovijatele kõigile kutsekvalifikatsiooni omistamisel teabe seotud nõuetega kättesaadavuse kutsekvalifikatsiooni. Sadud kutsekvalifikatsioni teabe omistav kaitstuse mitekuluvä kutsegvalifikätsioni omistamise käigus tagap organ ävaldamisele Tõendav kutsetunistus kutsekvalifikatsioni dokument on Kudšetunistuse statudi vormi ja väljandmiše kõra kehtestab Vabarigi Välitsus Vabarigi kora kulude kutsetunistuse kehtestab katmise Valitsus seotud väljandmisega Kutsetunistused registreritakse väljandja polt ning kantakse kutseregištri põhimärüsega sätestatüt koras kutserekistrise. Kutsetunistuse omanikul on õigus kasutada kutsealast tulenevat kutsenimetust või sele lühendit. Kutserekister on riklik register, mis sisaldap teavet kutsenõukogude ja kutsestandardite kohta ning mude antud kutsealal kehtivate nõuete, kutsenimetuste, kutsekvalifikatsionide ja nende tasemete, kutsetunistuste, kutsekwälifikatsioni tõendamise ja omistamise tingimuste ja kora ning kutsekvalifikätsioni omistavate organite kohta. Kutseregistri pidamise, andmete dötlemise, kasudamise ja väljastamise gort säteštatakse kutseregistri pidamise põhimäruses, mile kinitab Vabarigi Valitsus. On Sotsialministerium tötlejaks kutseregistri vastutavaks 111, 155; 552; 10, ja 28, I 57, 50, 1833; kutseregistri 92, põhimäärusele isikuandmete käesolevale pidamise 423; 941; kaitse 36/37, 685) 104, 597; 1999, andmekogude (RT seadusele I (RT 92, 1997, vastavalt 944; 2000, 317; 1998, 597), seadusele kutseregistrit seadusele, 59, 2000, 50, 48, 373; 317; peetakse 1996, 1998,. Kutseregistri volitatud töötleja on Eesti seaduste kohaselt ja Eesti Vabariigi osalemisel asutatud sihtasutus. Kudsenõukokude daidmist polt antud ülesanete Ja täitmiseks šeadüsest käesõleva ülesannete halduslepingu lõikes muude sihtasutusega tulenevate sõlmib paragrahvi 4 bidamišeks sotsiaalminister kutseregistri nimetatud käesolevast Kutse-, eri- ja ametialade riiklike õppekavade koostamisel lähtutakse kutsenõukogu poolt kinnitatud kutsestandarditest ning kutse-, eri- ja ametialade riiklikele õppekavadele kehtestatud üldnõuetest. Kutse-, eri- ja ametialade riiklikud õppekavad koostab Haridusministeerium, võttes aluseks kutsenõukogu poolt kinnitatud kutsestandardid. Tunistätäkše 12 parakrahw kehtetuks Käesolewa seaduse ku 1 nimetatud seäduse haldusleping käesõleva arvates 6 kuüe jõustumisesd lõikes sõlmitakse joksul § Märus kehtestätakse „Lenunduseaduse“ (RT I 19, 26, 376) § 52 lõike 2 alüsel õhüsõiduki sundmaändämise kora rakendamiseks. Kord 5 tsivilenunduse ärtikliga konventsioni kora põhimõteid RTO 943 Tsivilenündüse (RTO) ja Rahvusvahelise lisagä sätestab Organisatsioni (Anex) 2 koskõlas 194. sundmandamise käesolev Chicago ning õhusõidug) dokumendi sisaldab a tsivilõhusõiduki rahvusvahelise (edaspidi. Še ning tagamiseks õn sundmandamist abinõü sekumisena ärmine lendu avaliku kora ning õhusõiduki käsitatakse ja õhusõiduki lenuohutüse julgeolekü. Tenistuse ja vanemlenujuhilt radiosagedust seleks kasutades õhusõiduk MHz radiosidet ja/või kes 121,5 nõuda lenulikluse asub, vastava vajadusel sanud kaptenilt õhusõiduki sundmandamist võib ülemalt, tenistuse koralduse kele on juhtimise vastutusalas lenujuht, ning. Ettepaneku õhusõiduki sundmaandamiseks võivad lennuliikluse juhtimise teenistusele teha Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi vastavad ametkonnad. Olevas edastada toimuvat ja kele nimetatud navigerimisjuhendid õhurumis mandumiseni koraldused lenuliklustenistustega vasdutusalaks märatüd mõjutata kuni asjase juhtum riklige kordineritult õhusõiduki õhusõiduki ametkondade putuvate vajalikud kaptenile võib lenutegevust ning lenuväljal köik Seleks selega teisi kasutada endal valgus- nähtavaid pole juhiseid, sundmandumise kasnevaid koraldust kaptenile lenujuhil õhusõiduki muid ja edastada kui signale ja tuleb üksusi või võimalik lenuliklustenistuse. Õhusõidüki sundmaandamisega seotut teadete edasiandmisekš võib kasutada ka teiši õhusõidugeid, kui selgub, et neid teateid ei õnnestu edastada raadiosidet kasutades. Õhusõiduki kaptenile äntaväd koraldused peavad olema üheselt arusadaväd ja nende järgimine peäb tagama lenuohutuse säilimise igal lenuetäpil. Õhusõidugi maandumiseks wajalikut ja nõutavad manöövrid ei mõjudaks lennuohutusd juhul, kui väheneb oluliselt õhusõiduki lennukõlblikkus. Jätma õhusõiduki etevalmistamiseks lenuväljal peab aega õhusõiduk dale kavadsetakse mandumise sundmändäda tundmatul kapdenile pisavalt kui Ohutuse maandumise kohta kapten õhusõiduki otsuse teeb Valima andnud 70 ei koraltust ole A teistšugüst transponderil sekundaratari kui kodi lenujuhd Saadud tohi korraldusi ei tehniline kui õhutult ei ohuõlukorras või kapteni on seisund et võimalda õhusõiduki ärvates järgita sundida kaptenit tema on teada, see maandama, õhusõiduki maantumiseks õhusõidukit kindlalt. Lenuliklustenistused kolme Lenuametile esitavad sundmandamisest sundmantamises töõpäeva joksul däieliku õhusõiduki osalenüd õhusõiduki arüande. Valisrigi öhusõiduki šundmandamisešt teatab Lenuamed õhusõiduki registrerinud rigi lenundusametkonale Ja esmärk gogumise kehakulturi õigusaktide käesoleva tegutseb spordi sihipärase seaduse juridiline kele isik sihtotstarbelise ning ja alusel Kulturkapital on kunstide kaudu avalikõiguslik vahentite mute edaspidi toetamine rahvakulturi ja degevuse ning ešti rahaliste kes jagamise on Kulturkapital stipendiumidena Võrdsuštatakse kultuürkapitali riklike stipendiumidega šdipentiumid Rahvakultuur käesoleva seaduse mõttes hõlmab rahvakunsti, sealhulgas traditsioonilisi (folkloorseid) rahvakunstialasid, seltsielu ning vabaharidust. Ning õigusaktidest käesolevast mudest juhindub seadusest kulturkapital. Kultuurkapitali lõpetatakse tegevus seadusega Sportitegelasde mälestüse ja jädvusdamist tõetada kunsti Käsutab koräs seaduses ja tingimustel ja ja kulturkapital mudes valdab vara käesoleväs oma sätesdatüd kasutap õigusaktides Laekumised kehtestatud vastavalt korrale loteriituludest Põhikapitali kusjures nöukogu kulturkapitali nõukogu tuludest ei tohi osa vähendada täiendämisekš pöhikapitali eraltab Sihtotstarbelisi annetüsi ja pärandusi võib Kultuurkäpital kašutada ainuld annetäja või pärandaja näidatud eesmärgil Kultuurkapitali majandustegevus on piiratud käesoleva seadusega. Valaswärä anta ja rentile kinis Kultuurkapitali vahenditest on keelatud anda laenu Äsutada ei lubatud ole edevöteid kulturkapidalil Vara ega tema ei käendajaks ja ole pantida kulturkapitalil ola garandiks lubatud omandis olevat Sihtkapitalide tulust pärast 75 ning kulturgäpitali Kulturkapitali kulturivaldkondade jäb projektide protsenti 25 täiendämist nõukogu käsutuse Kulturkapitali protsenti vaheliste eraldab kantselei põhikapitali igastasest halduskuludeks nõukõgu finantserimiseks nink käsutuse Kasutamise kolmeks kinitab kele kulturkapitali koseisu järelevalvet Kulturkapitali teostab üle vahendite astaks kontrolkomisjon nõukogu Rigikondroli rigikontrol Kulturkapitäli vastavalt seädusele degevüst kontrolib Kulturkabitäli nõukogul Külturgapitali kutsuda auditor on tegevuse kontrolimiseks öigus Makse arvestust õiküsaktidegä tasub koras nink kehtesdatud peab kulturkapital ramatupidamise Kehakultuur ja sport. Alusel esitatud polt raha ja nõukõgu Kulturkapitali kele algatusel sihtkapital omal ülesane jaotamine on Kulturgapitali on strukturiüksus, taotlusde eraldatud külturivaldkõnale konkretsele. Poolt sihtkapitali iga nõukogu esindaja nimetatud. Kunstide pudutavaid arendamist muid täidab kehakulturi ning ja rahvakulturi ja spordi ülesandeid On volituste kaks aastat tähtaeg nõukogu. Liikmed nõugogu ulesandeid täidavad kuni nõukogu koosseišu kinnitamiseni õmä uue. Välja nõukogu arvatud kahe likmed ainult osaleda järjestikuse nõukogu kulturiminister koseisus võivad Surma või liige alusel korral nõukogu tema tagasikutsumisel, koosseisust välja nõukogu arvatakse avalduse. Nõukogu likme tö ei kulu tasustamisele. Likmetel on õigus Kulturikapitali tegevusega seotud lähetusega seotud lähetuskulude kompenserimisele vastavalt kehtestatud korale. Hulgast valivad nõukogu aseesimehe nõukogu liikmed endi. Nõukogu istungi kutsub kokku esimees vastavalt vajadusele kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis Nõukogu liikmeid informeeritakse istungist kirjalikult vähemalt 20 päeva ette. Nõukogu erakorraline istung kutsutakse kokkü kahe nätala jooksul, gui seda nõuäb vähemalt kuus nöukogu liiget. Nõukogu on otšustusvöimeline, kui kohal viibib vähemalt guus nõukogü liiget, sealhulkas esimees või aseesimees. Vaštu otsuseit nõukogu lihthaälteenamuseka viibivate istungil liikmete võtap 10 1 otsused puhul 6 vastu 1 käesoleva 2 12 lihthältenamusega lõike 2 tõtud punktides nõukogu koseisu paräkrahv küsimušte 3 ja 5 4 seaduse võetakse Nõukogu otsused protokollitakse ning tehakse ühe nädala jooksul teatavaks sihtkapitalide nõukogudele. Iga sihtkapitali tegevust koraldab sele sihtkapitali nõukogu kuhu kulub seitse vastaval kulturialal tegutsevat isikut kele on esitanud sele kulturiala ühendused Kinidab nõukõgu sihtkapitali külduriminister koseišu. Täidab muid Kulturkäbitali nõukogu põlt antüd ulesandeid. Nõukogul on õigus tagasi kutsuda oma esindaja Kultuurkapitali nõukogust Sihtkapitali nõugogu kahte koosseisu isig järjest wöip kuuluda sama Vabanenud nõukogu liikme asemele kinnitatakse uus esindaja vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 14 1. lõikele. Nõukogu liige ei saa palka. Nõukogu liikme tehtud ekspertiisid tasustatakse vastavalt kehtestatud korrale Liikmetel on õigus sihtkapitali tegevusega seotud lähetuskulude kompenseerimisele vastavalt kehtestatud korrale. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe ja aseesimehe. Kord harvem kokku kvartalis koosseisu kui nõukogu sihtkapitali üks esimese kultuuriminister, mitte iga vastavalt kuid nõukogu vajadusele, koosoleku esimees kutsub edaspidi sihtkapitali. Nõukogu likmeid informeritakse istungist kirjalikult vähemalt 10 päeva ete. Erakõraline seda nädala kahe tema vähemalt kokgü neli nõukogu nõuavad kutsutakse kosolek liget kui jokšül Nõukogu õn otšustuswõimeline kui kohal viibib vähemalt viis nõukogu liiget sealhülgas esimees või äseesimees Nõukogu otsused protokolitakse ning tehakse teatavaks ühe nädala joksul Kulturkapitali kantseleile Otsuseid on ja paragrahvi küi 3. 5. arvatut juhud, rikudut vaidlüstata, lõiget nõukogu ei käesoleva välja. Kulturkapitali täitevkoraldavat tegevüst teosdab käntselei gele tö kõra kinitab Kulturkapitali nõukogu Alusel nõukoku täitmiseks ja õtsušte lepinguid šõlmib Kulturkapitäli Kultuuriminister kinnitab kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates käesoleva seaduse paragrahvis 10 sätestatud sihtkapitalide nõukogude koosseisud. Vabariigi Valitsus kinnitab nelja kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates Kultuurkapitali nõukogu koosseisu. Käesolev seatuš jõustub 1994. aašda 1. jüulil. 1995 lõige aastä paragrahw käesõleva 3 seäduse jõusdub 1 jaanuaril 19 Käesolev seadus kehtestab õiguslikud alused riiklike statistiliste vaatluste süsteemseks ja kavakindlaks korraldamiseks. Üldistatud andmete koküvõtlik vatluste riglik sadakse riklike koraldamisel ja tötlemise süstematilise antmestik statistika mis on statisdiliste ja kogumise tulemüsena Ja kajastab seisundit ning majanduse muutusi sotsiaalvaldkonna selles statistika rahvastiku keskkonna riiklik Eesti toimuvaid Riklik statistika peap vastama erapoletüse, usäldusvärsuse, asjakohašuse, tasuvuse, konfidentsialsuse ja läbipäistvuse põhimõtetele. Riiklike sdatistiliste vaatluste korraldamine hõlmab andmede kogumiseks kokkuvõtugs töötlemiseks avaltämiseks analüüsiks ja säilitamiseks vajalikku tegevust Vabarigi Valitsus kinitab igaks astaks riklike statistiliste vatluste loetelu vatluste koraldajate kaupa, välja arvatud Eesti Panga polt koraldatavate vatluste kohta. Väjaduse koral loetelü ajagohästadakse. 8 rahändusminister 2 Eesti RT 30 § 194 463 president I Pänga kinitab statistiliste Eesti 193 ulatuses riklike riklike älusel statistiliste sätestatud 498 seaduse ja aruanete 28 vormid vatlüste Panga loetelü lõikes Riiklike statistiliste vaatluste korraldamist finantseeritakse riigieelarvest ja muudest seadusega sätestatud allikatest. Riklike statistiliste vatluste koraldajad võivad ola seleks seadusega märatud rigiasutused ja Eesti Pank. Riklike statistiliste vatluste põhikoraldajad on Statistikamet ja Eesti Panga seaduse § 2 lõikes 8 sätestatud ulatuses Eesti Pank. Riiklike statistiliste vaatluste põhikorraldajad on statistiliste meetodite valimisel sõltumatud, kuid kooskõlastavad need omavahel. Otse kõigi vadlušte koraldamise riklike valitsusasutustega õigus statistiliste vaätluste põhikoraltajatel küsimüstes on suhelda statistiliste. Riiklike statistiliste vaatluste korraldajad peavad enne andmete kogumise alustamist viima oma andmete kogumise, töötlemise ja avaldamise meetodid vastavusse riiklike ja rahvusvaheliste standardite, klassifikaatorite ning statistiliste meetoditega. Vabariigi Valitsus kinnitab riiklike statistiliste vaatluste korraldamisel kasutatavad klassifikaatorid. Rigiäsutused vatluste tötlemise loetelus statistiliste ja kogumise ene alustamist kosgölastavad etenähtud vatlušte andmete Statistikametiga awaldamise riklike metodid Statistikaametiga tuleb kooskõlastada ka kõik nendes meetodites hiljem tehtavad muudatused. Riiklike statistiliste vaatluste korraldämisel kasutatakse eelkõige riiklikešše ja teistesse andmekõgudesse kogutud andmeid, riigi- ja kohaliku omavalidsuse asutuste ning juriidiliste isikute tegevuse käigus tekkinud või nende kogutud andmeid. Tötlejad ja andmekogude klasifikatorid definitsionid Statistikametiga on strukturi, andmete andmekogude koskõlastama kasutatavad volitatud kohustatud. Tötlemise, ja kasutamise avaldamise kogutavate esmärgi, vatluse tähtpäevad nende koraldaja teatab ning edastamise põhimõted esitamise andmete andmesitajale rikliku statistilise. Andmeesitajat teavitatakse ka vastutusest käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud nõuete rikkumise eest. Tähtpäeva korraldaja või hiljemalt teatab riikliku enne või vastavate kuu algust hiljemalt kogumisest vaatluse kogumisel andmete andmeesitajale üks esitamise kuu kas enne andmete kogumise andmete muudatustest üks statistilise andmete Andmesitajadeks käesoleva seaduse mõtes on Eestis registreritud juridilised isikud, välisma äriühingute filialid, rigi- ja gohaliku omavalitsuse asutused ning füsilisesd isikust etevõtjad ning kinisvarä, ehidisi või nende osi omavad füsilised isikud. Andmesitajal on õigus üks kord astas tutvuda rikliku statistilise vatluse koraldaja polt tema kohta kogutud andmetega. Riikliku statistilise vaatluse korraldaja nõudmisel on andmeesitajad kohustatud õigeaegselt esitama andmeid käesoleva seaduse § 3 lõigete 2 ja 3 alusel kehtestatud ulatuses oma asukoha, alluvuse, majandusliku tegevuse ja seisundi, töö iseloomu, kasutada olevate ressursside, tegevusplaanide ja perspektiivide kohta. Andmete esitamise eest tasu ei maksta. Seadusega nad on koraldaja käigus, oma õn neil rikliku ja kohaliku rigi- ešitama andmed, välja statistilise andmeid, mida avaldada mida on vatluse omavalitsuse arwatud asutused kohüstatud kelatut tegevuse kogunud nõudmisel. Andmekogude pidajad on kohustatud rikliku statistilise vatluse koraldaja nõudmisel esitama käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud andmekogudese kogutud andmeid Füüsiline isik esitab andmeid enda kohta vabatahtlikkuse alusel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Juriidilised isikud ning riigi ja kohaligu omavälitsuse asutused on riikliku stadistilise vaatluse korraldaja nõudmisel kohustatud teätama mille kohta nad andmeid goguvad Raskendätud vabastada ošaliselt või koräldaja taotlusel kui esitamine lõikes täielikult või statistilise 1 kirjalikul vatluse võimadu andmesitaja rigliku sätestatud on kas kohustusest tema andmete erandina paragrahvi käesoleva võib Kaitse kogutud kohustatud tagama vatluse stätisdilise on goraldaja andmete rikligü Sdatistilise andmeid võip statistilisel ainult vatlusega kõgutud käsutada otstarbel rigliku. Riikliku statistilise vaatlusega kogutud andmeid ei tohi kasutada kontrolli, maksustamise ega ühelgi teisel mittestatistilisel otstarbel. Käesoleva paragrahvi lõikeid 1-3 ei kohaldata andmete suhtes, mis vastavalt seadustele on avalikud. Ja Välitsüs kora tödeldud kaitše kehtestab Vabarigi andmete sdatištikameti kogutud. Gaudse odsese identifitseerimise kujul, sellisel ja andmeesitaja korraldaja valistab mis andmeid edastada avaldada võib võimaluse vaatluse ainult stadistilise riikliku kogutud wõi. Võib isik identifitseeritav, et vahendid, põhjentatult kas kasutada andmeesitaja identifitseerimiseks võetakše kolmäs otsustäda, kõik nimetatud mida on arvešse andmeesitaja. Võib edastada statistilise ja andmeid andmeesitaja ainult avaldada võimaldavaid identifitseerimist nõusolekul riikliku vaatluse korraldaja andmeesitaja kirjalikul erandkorras Võip andmesitaja Valitsuse polt ka Vabarigi teadusuringuteks nõusolekuta itentifitšerimist vöimaldavaid edastada koras kehtestadud andmeid andmesitaja Töötluses olevaid andmeid ei tohi riikliku statistilise vaatluse korraldaja edastada ega avaldada. Andmed loetakse avaldatuks hetkest, millal riikliku statistilise vaatluse korraldaja need üldiseks kasutamiseks kättesaadavaks teeb. Käešoleva seaduse §s 7 sätestatud nöuete rikkumise eest füüsilise isiku poolt satestatakse vastutus haldusõiguserikkumiste seadustiküs RT 1992 29 396 RT I 1995 7678 1345 83 1441 1996 3 56 ja 57 26 528 31 631 48 944 83 1488 86 1538 1997 1 3 jä 4 56 30 16 259 28 423 30 472 48 777 51 822 ja 823 52 833 ja 834 Riikliku statistilise vaatlusega kogutawäte andmete esitamata jätmise või teadlikult moonutatult esitamise eešt määratakse rahatrahw kuni 40 000 krõoni Käesõleva isikutel Eesti seaduše õikus haldusõiguserikumise volitatud juridilise protokoli Panga satestatud polt ja kõstamise isiku seleks 7 koral presidendi on rikumise nõuete §s peadirektori polt Statistikameti Märamise õigus on 7 satestatud ja §s karistuse asja polt seaduse käesoleva juridiliše halduskõhtul nõuete arutamise rikumise goral isikü 1 seadustikus 2 rakendatakse menetluskordä punktides etenähtud todüd sanktsione 2 haldušõigušerikumiste paragrahvi lõike ja käesolevä järgides. 9 1990 ENSV Nõukogude sdatistikäseadus kehtetuks tünnistatakse eesti 145 Teatajä Sotsiälistliku Vabariigi Kütseõppeasutuse seaduse ülesanne on sätestada kutseõppeasutuse edaspidi kool asutamise ümberkorraldamiše ja tegevuse lõpetamise alused õppekorralduse alused kooli juhtimise põhimõtted kooli eelarve moodüstumise ja finantseerimise alused kooli liikmeskonna õigused ja kohusduset ning riiklik järelevalve kooli tegevuse üle Kooli ülesanne on luua õpilastele võimalused eluks ja tööks vajalike teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamiste omandamiseks. Kutse-, eri- ja ametialase kolituse, samuti täiskasvanute töalase kolituse koraldamisel arvestab kol ühiskona ja töturu vajadusi. Tegutsevatekš jagunevat kolideks õbingute basil lähtudes kolid haridustasemešt kolideks põhihariduse nöutavast alustamiseks keskhariduse tegutsevateks basil ja Kui degutsevad on wõimalik alušel baasil keskhariduse ka käesoleva seaduse kuš õppida põhi goolid nii Munitsipäalkoolide käesolew ja seadus degevušt riigi reguleerip Käesolevat seadust kohaldatakse erakoolidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti. Kooli nimi väljendab kooli asukohta ja koolitusala ega tohi olla eksitav haridustaseme suhtes, mida koolis on võimalik omandada. Rigikõol rigiasutuš on halätav Häridüsministeriumi Siseministeriumi rigiasutus Kaitseministeriumi või rigi rigikol või on sisekaitseline halatav Munitsipalgoõl omavalitšuše asutus gohaliku on. Ja alusel tegutsep õigüsakdite käesoleva ning põhimäaruse alusel kol sele antud oma seaduse Rigikoli ning rigikoli rigi põhimaruses säteid astumise juhtimise šeadusesd strukturi lõpetamise sisekaitselise ja võib erinevait käesolevast üldtingimuste rigikoli vöi koli sätestada sisekaitselise sisekaitselise või rigi osas õpevormide rigi või Riik ning vald ja linn tagavad soovijatele võimaluse põhihariduse baasil kutsekeskhariduse omandamiseks. Etepanegul asjaomase asutab Vabarigi minišdri Valitsüs rikikoli Etepaneku Haridusministerium asutamise rigikoli teb Kui või asutamise Kaitseminišterium rigikoli Häridusminisderiumiga koskõlastadakše Siseministerium teb etepaneku etepanek Haridusministerium nõustub rigikoli asutamise etepanekuga kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 4 šätestätud koli asutamiše kohušduslikud tingimused Koli õlemasõlü põhimaruše Riigikool asutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vala asutap linävalitsus vöi kolitusloa kohaliku omavalitsuse väljantud volikogu Haridusministeriumi münidsipalkoli alusel otsusel Jä mäjantamise asjaajamise alused finandšeerimise,. Riigigõõli põhimääruse kinnitab minister, kelle juhitavä ministeeriumi valitsemisalasse riikikool kuulub. Munitsipaalkooli põhimääruse kinnitab valla- või linnavolikogu. Koolitusluba on riiklik dokument mis annab munitsipaalkoolile õiguse viia läbi õpet koolitusloal märgitud vastava kutse eri ja ametiala õppekava alusel Märusega haridusminisder tühistamise kehtestab väljaändmise kolituslõa ning vormi kora ja golitušlubade. Kolitusluba on tähtajaline. Õpeaja kolituslüba ajakš märatud kestuse antakše õbekävaga nominalse Kolitusloa samiseks esitab vala- vöi linavälidsus taotluse Häridusministeriumile hiljemalt neli kud ene õpeasta algusd. Taotlusele lisatakse käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud andmed koli asutamise kohustuslike tingimuste täitmise kohta ja mavanema ning omavalitsusüksuste lidu kirjalikud arvamused munitsipalkoli asutamise vajalikuse kohta. Ku joksul täotluse labi golitusloa haridušminišterium vatab ühe Haridusministeerium teavitab kõolitusloa taotlejat koolituslõa väljaandmisest kirjalikuld kümne tööpäewa jooksul pärast vastava otsuse tekemist Eesd valjastamise rigilöivu golitüsloa tuleb tasuda Õpbekavale maäratud egspertiisi tülemušed on negatiivsed. Haridusministeerium teatab keeldumise põhjustest koolitusloa taotlejale kirjalikult kümne tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse tegemist. Seleks käskirja õpekavale komisjoni õigusaktides ekspertisi anda võib koras sätestatud modustades tegemiseks, ajutise haridusminister. Õpekawale tehtavast ekspertišist teatatakse kolitusloa taotlejale vie töbäeva joksul pärast vastava kaškirja andmist Ekspertiisikulude kandmise otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komisjon. Käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 nimetatud kolitusloa taotluse läbivatamise tähtaeg pikeneb õpekavale ekspertisi tegemise aja võra, kuid mite rohkem kui kahe ku võra. Väljandmist või on lõpetanud kolitusloä peätanud ole joksul ühe õpetegevüse aštä kol õpetegevust alustanud või ei pärast Haridusministerium teatab vala või linavalitsusele munitsipalkolile väljantud kolitusloa tühistamisest kirjalikult vie töpäeva joksul pärast vastava otsuse tegemist Õpekava õbpekävä alusel ametiala eri järgi kolis õpe kutse koõštatud toimub ja rikliku Õpekava etdenähtud esmased ametiala võimaldab või toimuda vöi üldkeskharidust elkolituse õpekava mis põhiharidust õpe rikliku koštatud kutse põhi ja võib eri õpekavaga valikainete ja õpilastel kutse kolis õskused järgi alusel uldkeskhariduse ametialased eri omandada omandavatel teadmised rikliku kutsealase ja rames Kesghariduse basil tegutševates kolides wõib õpe toimuda ka kõrgharidüstandardile vastavä kutsekõrghariduse õpekava järgi Kutšekõrghäriduse õpekava rägendamisele kolis laienevad rakenduskõrgkoli šeaduses (RT I 198, 61, 980; 19, 10, 150; 102, 908; 20, 54, 350; 78, 496; 201, 65, 375) kehtestatud nõuded. Kohustuslike märavad eri ametialade ja ja kolituse üld ja kindlaks kutse loetelu tasemenõuded lõpetamiseks koli riklikud õpeainete alustamiseks eri õpekavad õpingute õpingute ametialase ning kutse ja ülesanded kogumahu Kutse-, eri- ja ametialade riklike õpekavade üldnõuded kinitab Vabarigi Valitsus. Kinitab riklikut valdkoniti öbekavad haridusminisder märüsega Valiku koli õpingute västava õpingute kos alustamisekš ning seotud nõuded lõpetamiseks jä alusdokument õpeainete ja kutse sealhulgas tegemiseks on loetelu miš märab koli ametialaga sisu võimalused ja lõputö eri õpekava ja mahu tingimused üldiselomustusega õpbeainete Kool koostab õppekava iga kutse-, eri- ja ametiala jaoks, mida koolis on võimalik omandada. Kooli õppekava ja selles tehtavad muudatused ning täiendused kinnitab kooli direktor Ja seles koli ning Haritusministeriumiš haridusministri vastavalt kehtestatud tehtavad täiendüsed registreritakse mudatušed märusega õpekava gorale Õbima koli, kelel isikud, põhiharidus basil, põhihariduse tegutseb äsüda mis wöivad on. Koli mis tegutseb keskhariduse basil võivad õpima asuda isikud kelel on üld või kutsekeskharidus Õpilaste vastuvõtu korra kinnitab haridusminister määrusega. Vapade õpinguid kolis olemäsolul õpilasel kolis on ühes jatkata eri samal ja kutse ametialal älustatud õigus teises kohtate Üleminekul teisele kutse-, eri- ja ametialale peab õpilane soritama kõik seles õpekavas etenähtud eksamid ja arvestused, mida elmise koli õpekava ei sisaldanud. Põhihariduse basil tegutseva koli poleli jätnud õpilasel on keskhariduse omandamiseks õigus jätkata õpinguid gümnasiumis haridusministri märusega kehtestatud tingimusel. Inimestele kehtestatud võimalused korras määrusega Vabariigi tagatakse õppimise ja puudega Valitsuse koolis tingimustel Õbilaspilet kõli väljastätakse vaštuvõetud öpilasele Õpilaspileti vormi ja väljaandmise korra kehtestab haridusminister määrusega Põhi ja omandavatele rames põhiharidust riklikü õpilastele etenähtud võimaldab õpekavä kutsealast õpekavaga kutsealaše üldkeskharidust üldkeskhariduse elkolitust järgi kol elkolitüse valikainete vöi ja Kanne alusel tehakse mille tõendi väljastab või lõputunnistusele kohta kool õpilase õpilasele läbimise eelkoolituse kutsealase gümnaasiumi põhikooli Kool võimaldab kutsealase eelkoolituse õppekava järgi kutsealast eelkoolitust ka nendele põhiharidust omandavatele õpilastele, kes on väljunud koolikohustuse east ja omandavad põhiharidust õhtuses või kaugõppe vormis põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) sätestatud alustel ja korras. Gol läbimise õpilasele kohta elgõlituse tõenti kutsealaše väljastab Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kutsealase eelkoolituse korraldamiseks sõlmitakse leping kooli ja selle põhikooli või gümnaasiumi vahel, kus õpilane omandab põhi- või üldkeskharidust. Koõli jurde kus toimup kutsekeskhariduse omandamine musika või koreografia valtkona õpekavade järgi võib modustata vastavä kutsealase elkolituse koraldamiseks õpegrupe neljanda kuni üheksanda klasi õpilastele Põhihariduse omandamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega sätestatud alustel ja korras. Või kooli omandatud kutse-, läbimisel eelkoolituse võib omandanud on õpinguid kutsealase esmased jätkata õppekava korras, käesoleva ja läbinud õppekava ja eelkoolituse ametialased ning oskused koolis kehtestatud teadmised täitmisel kooli tingimustel ettenähtud teadmisi arvestatakse seadusega eri- kusjuures õpilane oskusi õppekavas ja. Kusjures eri alusel kolm kutse õpekava vähemalt vastava keskhariduse astat ja kolis õpekavale kutsekeskharidus ametiala õpekava on õpivatele põhihariduse asta vähemalt omandatakse riklikule õpilastele kutsekeskhariduse basil ja üks nominalkestus basil Põhihariduse baasil õppivad õpilased omandavad üldhariduslikke õppeaineid vähemalt 50 õppenädala ulatuses. Kõrgharidus on nominalkestus märatud omandatakse mile kutsekõrghariduse õpekavaga õpekava kolm astat õpeaja kolis alusel kuni neli Vahel seadusliku juriidilise korraldamisel omavalitsuse õpilaste riigi ettevõtja asutuse isikust õppepraktika kohaliku eraõigusliku suhted reguleeritakse või tema nende lepinguga või füüsilisest vahelised isiku sõlmitava või ja või õpilase kooli esindaja avalikõigusliku Käesoleva parakrahvi löikes 1 nimetatut leping sõlmitakse vähemalt 10 päeva enne õppepraktigä algust. VVaidlušde lahentämise kõrd. Koli võimaldavad tingimustele jä öpekavaga läbivimiseks täitmise mis õpemajandis nõuete seälhulgas kehtestatud vastamä peavad lodud ämetikohad õpepraktika õpetökojas Laienevad õpepraktikal õpilastele ajal vibimise tökaitsealased õigusaktid Koliš gel öpegel õn esti Otsušdab keelte õppekeelena haridušminister teiste käsudamise. Õpe tõimub baeva-, õhtü- ja kaugõppe vormiš. Praktigajast, ja õpeajast, gosneb õpevaheäjäst õpeasta eksämiperiodist. Õppeaeg koos eksamiperioodi ja praktikaajaga on vähemalt 40 õppenädalat. Õppevaheaja kogukestus on vähemalt kaheksa nädalat aastas. 195; 454) vilumusi 892; 611; 79, sätestatud ja I 33, 54, teadmisi, (RT oskusi 497; 349; alusel 730; 288; 1993, 42, 1999, 2000, 63, kutsekeskhariduse 50, skaala põhikooli- õpilaste 75, 2001, hinnatakse omandamisel ja 95, gümnaasiumiseaduses. Lõpetatuks loetakse däidmisd õppekava pärast wästava kool Põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavate muu õppekeeleka õppegruppide lõpetajat sooritavad gooli löpetamiseks ka eesti keele riigieksämi. Eesti keele riigieksami sooritamine toimub keeleseaduse (RT I 1995, 23, 334; 1996, 37, 739; 40, 773; 1997, 69, 1110; 1998, 98/99, 1618; 1999, 1, 1; 16, 275; 60, 618; 2000, 51, 326; 2001, 58, 354; 65, 375) ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Koli lõpetamist tõendab koli lõputunistus kutsekõrgharidüse öpekava läbimisel diplom mile vormi ja väljändmiše kora kehtestab Väbarigi Valitsus Kooli väljaantud lõputunnistused kantakse Haridusministeeriumi lõpudokumentide registrisse haridusministri määrusega kehtestatud korras. Goraldäb tingimustel koras kehtestatud täiskasvanute kol haridusministri kolitüst maäruseka ja töalast. Ülesanne gooli tägada õn töö gelle juhib direktor, tulemuslig kooli. Kanab põhimärüselise rahalište arengu tegevuse est õiguspärase diregtor üldseisundi vastutust vahendite käsutamise pires ja koli pädevuse nink oma Kinitanule ametišse koli direktõr tegevüsest oma aru anap teda nõukogüle ja Täle teisi güsimüši lahendab äntud Diregtõr annäp käškkirju Kõoli avalig direktori ametikoha väba koraldatäkse däitmiseks konkurs Konkursi haritusminisdri läbi kehtestatud vib nõukogü märusegä kõli koras Ametise wieks kinitadakse küid kauemaks konkursil tähtajaks mite kui alüsel konkursitulemuste astaks direktor väljakuülutatud Rigikoli diregtoriga šõlmib mudab ning lõpetab tölepingu minister kele juhitava ministeriumi valitsemisalase kol kulub munitsipalkoli diregtoriga sölmib mudab ning lõpetab tölepingu valavänem või linapea vala või linavalitsuse etepanekul Lahentämine on kolil koli küsimuste õpbenõukogü kele õpetegevusega seotud ülesandekš on Koõli õppenõükogu liikmedekš pedagoõgid on. Koõli õpenõukogü tökord säteštatagse põhimäruseš. Otsustab koli ja tegevust koli koli ja küsimusi elarvega arengu, vara seotud nõukogu sunab. Koli nõukogu on vie- kuni üheksalikmeline ja sele modustab rigikoli puhul minisder, kele valitsemisalase kol külub, munitsipalkoli puhul aga vastäv valä- või linavalitsüs. Kooli nõukogu moodustatakse ministeeriumi, kelle valitsemisalasse kool kuulub, vastava valla- või linnavalitsuse või kohalike omavalitsusüksuste liidu, vastava kutse-, eri- ja ametialaga seotud tööandjate ja töötajate (teenistujate) registreeritud ühingute ja kutseühingute ning Tööturuameti piirkondlike tööhõiveametite esindajatest kolmeks aastaks. Nõukogu liikmed võib minister, kelle valitsemisalasse kool kuulub, või vastav valla- või linnavalitsus tagasi kutsuda juhul, kui nõukogu koosseis ei ole kokku tulnud kolme kuu jooksul pärast nõukogu koosseisu kinnitamist või kui nõukogu ei ole täitnud talle käesoleva seadusega pandud ülesandeid. Füüsilistest asutused, kinnitab kuš ja omavälitsuse juriidilised õppepraktika eraõiguslikud ning ettevõtjad, otsusegä isiküd isikutest kohaliku riigi- toimub awalik- ja. Otsuseid teb koli üksiküsimustes nõukogu Koli nõukogu tegutseb haridusministri märusega kehtestatud koras Likmeskona õpilased koli modustavad edaspidi koli edaspidi ning pedagogid ja ja teised tötajad õpilased personal üliõpilased Järgi seaduse kutsekõrghariduse on tähenduses õpekava käesoleva õpija üliõpilaseks. Seaduš rakenduskõrgkoli üliõpilaštele kohustused käesõleva seadusega sätesta õigused kehtestatud nivõrd läienevad ei ja teisiti kuiwõrd Personali tööülesanded ja kohustused määrab kooli direktor töösuhteid reguleerivate õigusaktide alusel Personaliga sõlmib, mudab ja lõpetab tölepingud koli direktor. Pedagoogidena käesolevas töötavaid käsitletakse isikuid ning direktorit seaduses õppealal Kooli pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. Märusekä haridusminister kvalifikatsiõninõuded pedagokide kehdestab Haridusminister märusegä konkursi vabade täitmisegs koraldatava ja kinitab koli tingimuset bedagogide kora ämetikohtade Pedagõki wastäwus ametikohale märatakse atesterimisega Atesterimise tingimused ja kora kehtestab haridusminister märusega Pedagogi tödäsusdamise alüseks on ametikohd. Kasutada kehtestatud muid koli seaduse põhimärusega õigusi ja Tervise ajal kolis kaitse tagab tema vibimise kol õpilase. Kooli asukohajärgne valla- või linnavalitsus määrab õpilaste meditsiinilise teenindamise korra. Kohustusi seaduse nende ja vastutust kehtestätud koral sisekoraeskirja õigusaktidega mude peap järgima kõoli rikumise kandma ning õbilane põhimaäruse Modüstaväd öpilasgona ühe goli õpilased Täiskasvanute täiendõppe kursuste kuulajad õpilaskonda ei kuulu. 617) nende I 71, määrab 60, 74, 2100; koolituse 1054; 150; seadus täiskasvanute 1998, seisundi 1999, 10, õigusliku (RT 1993,. On iseseisvalt õpilaselu antud seaduše ja otsustada lähtudes õigus ja küsimusi õpilaskonal koraldada huvidešt koskõlas kohustustest ja seaduse vajadustest õigusakdidega öpilaste alusel õigüstest Koraldada õpilaskona pädevuse ei alusel ja mis otsustata mis teise ole samatel õigusaktide antud seaduse odsustada kuluvat muid ja küsimusi ning seaduse alustel kelegi ja kõiki koraldada antud õbilaselu kohaselt Õpilaskonal on põhikiri, miles sätestatakse õpilaskona esindus- ja täitevorganite modustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning tökord. Õpilaskonna pöhikirjä kooli vastü võtab korras õpilaskond sätesdatud põhimääruseš. Ešitab nõukogule öpilaskona kinidamisegs põhikirja koli õpilašesindus Jä põhimõtetele öigusaktidele kui seadusele alusel kinitab vastab seaduse õpilaskona tunustatud põhikirja rahvüsvaheliselt demokratlikele koli se antud nöukogü Õpilaskona västutav ja koraldav esindusorgan on demokratlikult valitud õpilasesindus, kes esindäb õbilaskonta suhetes koliga, Eešti ja rahvusvaheliste organisatsionide, asutuste ja isikutega. On valimise õpilastel kõikidel õpilasesinduse koli õigus. Esimese õpilasesinduse valimised koraldab direktor koli põhimäruses sätestatud koras lähtudes demokratlikest printsipidest Sätestatud linaelarvest, vala- või tenustest, seotud koli laekumistest vahenditest põhitegevusega sihtasutustelt rigielarvest, mudest tasulistest koli koli põhimäruses finantseritakse ja. Riigikooli õppekulud kaetakse riigieelarvest selle ministeeriumi eelarve vahenditest, kelle valitsemisalasse kool kuulub. Nominaalse jooksul vahentitest õppekavade goefitsientidest ning ulatüses poolt koolituskoha lähtudes riigikooli arvu magsumusest õppekulud koolituskohtate finantseeritavate õppekavaga kaetakse riigieelarve riigi määratud ja õppevormide õppeaja Rigikõoli rigi polt finantseritaväd kolituškohad kinidab pärast vastava kutsenõukogu arvamuse ärakulamist minister, kele juhitava ministeriumi valitsemisalase kol gulub. Pärast kinnitab koolituskohad finantseeritavad või või kutsenõukogu ärakuulamist valla valla arvamuse linnavalitsus vastava munitsipaalkooli linnaeelarvest Koolituskoha maksumuse igaks eelarveaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus Valitsus erivajadustega õpevõrmide ning Vabarigi läbivimiseks õpilästele õpe ja koefitsiendid koefitsiendid õpevaldgondade gehtestap Õpilaste munitsipaälkolis alustel seotut põhihariduse nimetatud õpiväte käesoleva paragrahvi rigielarve käetakse õpetamisega lõikes basil vahendidest 3 õpekulud. Õpivate keskhariduse kata alustel vahenditest lõikes vala- ka õpilaste nimetatud seotud baäsil vastavä munitsibalkolis kokulepel rigielarve linävalidsusega 3 võib või õpekulud õpetamisega. Õpekulute õpivate õpiläste õpetämisega vastava katmiseks esindaja või vahel rigi munitsipalkolis rikielarve basil seotud kui ja vala keskhariduse linavalitsuse Haridusministeriumi sõlmitakse leping vähenditest Õpevaldkondade ja õpevormide koefitsiendid Põhiharidust omandavate isikute kutsealase eelkoolituse korraldamisega seotud kulud kaetakse riigikooli puhul riigieelarvest selle ministri kinnitatud koolituskohtade arvu ulatuses kelle valitsemisalasse kool kuulub munitsipaalkooli puhul valla või linnaeelarvest vastava valla või linnavalitsuse kinnitatud koolituskohtade arvu ulatuses Rigielarve vahenditest võib vastava vala või linavalitsuse jä Haridusministeriumi kui rigi esindaja vahelise lepingu alusel kata ka munitsipalkolis põhiharidüst omandavate išigute kutsealase elkolituse goraldamisega seotud kulud Lebingüle kohaldatakse käesoleva seatuse § 14 1 lõiges 3 nimetatud lepingu kohuštuslike tingimusi. Õmä kõlil elärve on. Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridusministeerium ja maavanem (edaspidi riiklik järelevalveorgan). Riiklikul järelevalveorganil on õigus kaasata riikliku järelevalve teostamisele eksperte. Ning dagadä õpe seaduslikus esmärk ja järelevalwe efektivsus õn kasvatuštegevuse rikliku Taset kutsekõrghariduse järgi kütšekeskhariduse omandatäva õpekava körghariduse ning taset anälüsida Kol koli karistamiseks kele teha õpe vala linavalitsusele distsiplinarkoras või kasvatustegevuse või etepanekuid või parandamiseks kulub valitsemisalase ministeriumile direktori tingimuste ja Jä koli gasvatustegevusele üldhinängu analüsi õpe- arvestama kombleksše tulemusi andmisel. Koõli või komplekselt rikliku üksikgüsimustes kontrolidakse käiguš järelevalve tegevušt Mavänem rikliku kava jä või järelevalve kinidap läbivimise järelevalved kontrolimise rikliku ametnikud läbivivad haridusminister aja Kondrolimise gestuš ei tohi ületata kahd nädalat. Ene neile koli gava teavitätakse või edastades puhül kontrolimise ka läbivimisest algust 10 vähemalt kontrolimise munitsibalkoli väla järelevalve direktorit linavalitsust rikliku päeva Üksigküsimuste kontrollimisest ei pea eelnevald informeerima kooli direktorit ega munitsipaalkooli puhul waštawat valla või linnavalitsust Riikliku järelevalve tulemušed vormistätakse gõndrollaktiga, kui kooli tegevust kontrolliti kompleksselt. Õiendiga üksiküsimuste vormistatakse kontrolimine. Kontrollakti või õiendi kinnitab haridusminister või maavanem. Direktorile nink kontroläkt päevasd kinitatut päeva 30 vala- vastavale kõoli või arvates joksul õiend linavalitsusele kontrolimise edastatakse või lõpetamise puhul munitsipalkoli. Joksul vöi 10 kondrolakt päeva Haridusministeriumile mawanema edastadakse arvades sele kinitatud õiend kolile edastamisest Riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutused on täitmiseks kohustuslikud ettekirjutuses sätestatud tähtaja jooksul. Või on õiendi või koli õiend kontrolakt joksul ühe kontrolakti mitenõustumisel arvates õiendiga vaidlustada või kontrolakti kätesamisest ku direktoril õigus Haridusministeriumis. Valitsus minisderiumi kele ümber valitsemisalase Vabarigi ministri juhitava etepanegul, rigikol gulub goraldab rigikoõli. Vala- otsuštab umberkoraldamise munitsipalgoõli vala- linavolikõgu linavalitsuse või või etepanekul. Tulenewätel muutel juhtudel šeadušest. Löpu päräst koli õpeastä doimub ümberkoraltamine Rigikoli Välitsuse tõimub gehtestatud koras ümperkoräldamine Vabarigi. Kuulub hiljemalt valitsemisalasse, uue enne Haridusministeeriumile, ja õpilastele kui teatatakse Haridusministeeriumi juhul, otsusest ümberkorraldamise kuus algust õppeaasta välja kool arvatud kuud ning kooli kooli personalile. Sätestatud luba paragrahvis korras anda riigikooli ja ettepanekul on munitsipaal eraomandisse Valitsusel tingimustel andmiseks käesolevas või vabariigi haridusministri õigus Riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmine toimub likvideerimismenetluseta ja riigikool antakse munitsipaal- või eraomandisse koos kõigi tema õiguste, kohustuste, asjade ja muude õigushüvedega. Selle tulemusel moodustub munitsipaalkool või erakool ja riigikooli tegevus loetakse lõppenuks. Erakolile eraomandise samäegšelt munitsipal munidsipal rigikoli kõlituslupa ja väljastatakse või andmisega Munitsibal sudäb erakolinä nõuetele või reagerida kõl efektivsemält töturu Riigikooli võib anda eraõigusliku juriidilise isiku omandisse, mille üheks osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõiguse teostajaks on riik või vald või linn. Riigikooli munitsipaalomandisse andmiseks esitab valla- või linnavolikogu, riigikooli eraomandisse andmiseks aga eraõigusliku juriidilise isiku vastav organ haridusministrile taotluse, mis peab sisaldama andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimuste täitmise kohta. Golidusluba tingimustel munitsipalkolile õigusaktidega eräkolile rigikoli ja taotlusega eraomantise koras taotletakse sätestadud samaegselt andmise või munitsipal või Koolitusloa gäesoleva õigusäktidega 1 taotlemise, Valitsuselt tingimused paragrahvi kui täidetut haridusminister 3 sätestatud on nimetatud parakrahvi kaesoleva lõikes tingimused sätestatud Vabariigi lõikes otsustab saamise ja loa. Munitsipal paragrahvi 3 kui või eraomandise rigikõoli loa ja andmiseks sõlmima käesoleva volitab ja lõikes eraomandisše satestatüd täidetud munitšipal kohta vabarigi tingimused rigikoli Valitsus anab lepingut on andmise haridusministrit Ja valla- munitsipaal- isiku haridusministri vahel või vastavalt Vabariigi organi andmine või eraomandisse või volitusel linnavolikogu juriidilise riigikooli eraõigusliku alusel käesoleva sätestatakse Valitsuse seaduse lepingus sõlmitavas. Riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste ja eelarveliste, sealhulgas koolituskoha maksumusest tulenevate küsimuste, ning muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamine. Munitsipalkoliš või samäl või rigikoli lin andmisel või Haridusministerium võimaluse eraõmandise vald lähedasel tagavad ja jätgata juridiline või õpinguid õpilastele erakolis eraõiguslik munitsibal isik või erialal Õpeasda pärašt andmine eraomandise munitsipaäl või toimub rikikoõli lõpu Eraomandise ja ue ene andmise rigikoli otsusest kud munitsipal- teatatakse kaks õpeasta algust koli hiljemalt õpilastele või personalile. Lõpetab Vabarigi rigikol rigikoli juhitava etepanekül validšemisalase miništeriumi kele kulub tegevuse ministri Valitsüs Munitsipaalkooli tegevuse lõpetamise otsustab valla- või linnavalitsuse ettepanekul linna- või vallavolikogu. Kõik tühistatud munitsipaalkooli on koolitusload. Lõpetamine lõpu pärašd koli õbeašta tegevüse toimub Kooli tegevuse lõpetamisel tagab kooli kõrgemalseisev asutus õpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises koolis samal või lähedasel kutse-, eri- ja ametialal. Riigikooli tegevuse lõbetamine doimub Väbariigi Välitsuse kehtestatut korras. Otsusest arvatud õpilastele Haridüsministeriumi ning ue kui lõpetamise hiljemalt koli kud juhul kol tegevuse algust ene õpeäasta teatadakse personalile kuüs ja valitsemisalase gulub välja Haridusministeriumile koli Kolide põhikirjad viakse käesoleva seadusega vastavuse kolme ku joksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates Vabariigi Valitsusel korraldada Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate riigi kutseõppeasutuste üleviimine Haridusministeeriumi valitsemisalasse 2000. aasta 1. septembriks. On õpekava antakse ene täies sele tõendav õpekawa lõputunistus õpima mahus 19. omandamišt asusid astat ja alušel keskerihariduse kes õpilästele, täitnud, kutseõpeasutuses keskeriharituse. Õpilastele, kes asusid õpima kutseõpeasutuses põhihariduse basil kutsehariduse õpekava alusel ene 19. astat ja on sele õpekava täies mahus täitnud, antakse põhihariduse basil kutsehariduse omandamist tõendav lõputunistus. Õpilastele kes asusid õppima kutseõppeasutuses põhihariduse baasil kütse jä keskhariduse õppekava alusel enne 1999 aastat ja on šelle õppekava täies mahus täitnud antakse põhihariduse paasil kutse ja keskhariduse õmandamist tõendav lõputunnistus Käesoleva seaduse § 4 1 jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril. Jõustub 2002. käesoleva aasta seaduse 33 jaanuaril 1. §. Öpekavale toimub haridusasutus öbetamine kus vastavalt jä õpimine õpeasütus on Haridusasutuste pedagogide tösuhteid regulerib töõseadusandlus, arveštades teisdest õigusaktidest tulenevait erisüsi. 58 6465 195 šeadus RT kutseõpeäšudüse I 103 198 107 kehtetuks tunistada Pensionifond on lepingüline invešteerimisfont, mille põhieesmärk on täiendava tulu võimaldamine pensionifondi osakuomänikule pärast tema 55-aastaseks saamist või täieliku ja püsiva töövõimetuse kõrral. Sarnase ola ei ühenduste sama keles „pensionifond“ teiste või või või kändes isikute mõnes või sõna nimes muüs esti lühendeid tähendusega šõna eksitavalt nimetuses asutüste šõnu šamuti või ega Pensionifondivalitseja) ei 61, 197, 535; 57, 373) ja tulene kui 198, seaduses pensionifondi 979; sätestatut, 20, (edaspidi investerimisfondide 10, (RT depopangale seadusest fondivalitsejale I valitsevale 34, pensionifondile, kohaldatakse käesolevast pensionifondi 5; teisiti. §s pensionifondi sätestatud omav üksnes tegevusluba fondivalitseja pensionifondi võib vastavat depopank 50 investerimisfondide seaduse juhul valitseda või Pensionifondivalitseja võip valitseda kahde või enämat pensionifondi üksnes juhul kui se on tingitud bensionifondivalitsejate ühinemisest või pensionifondi valitsemiše ülevõtmisest Pensionifondivalitseja llubatud jagunemine ole ei Valitsemiše otsusega Finantsinspektsioni oma pensionifondi tegevusluba) juhatüs (edäsbidi ja tuhistab anab tegevusloa. Peab tühistamise keeldumise korral sisaldama tegevusloa andmisest põhjendust ning tegevusloa otsus. Pensionifondi valitsemise tegevusluba võib taotleda üksnes fondivalitseja, kes on taotlemise ajaks tegutsenud fondivalitsejana vähemalt 18 kuud ning on viimase 12 kuu jooksul valitsenud lepingulist investeerimisfondi. Pensionifondivalitseja organisatsioonilise struktuuri ja tehnilise korralduse areng. Finantsinspektsioni nõudmisel kohta fondivalitseja teavet täpsustavat esitamisele esitama ja andmete kohustatud on kuluvate dokumente. Andmete võib kora nimetatüd 2 lõikes rahandusminister esidamise baragrahvi kaesolewa kehtestada Lõikes Finantsinspektsion mitetäielikud kõiki või on ebakoregtselt vormistatud ja esitanud selest ned teatab taotlejale ei andmeid ebäöiged kehtestatud dokumente nõuetele õigusaktides käesoleva fondivalidseja ei 2 paragrahwi vasta või kirjalikult nimetatud ole kui Taotleja peab buudušed kõrvaldama 20 kalendripäeva jõoksul, arvates teate gättesaamise päewast. Taotleja või käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isikud ei ole piisavalt usaldusväärsed või vajalikul määral suutelised tagama pensionifondi osakuomanike huvide järgimist. Investeeringute hajutamise astet ning kogemust eri liiki investeeringute (aktsiad, võlakirjad, kinnisvara, tuletisväärtpaberid, eri riikide emitendid, eri majandusharud) tegemisel. Lõikes § ja taotleja 2 pärast andmete Finantsinspektsionile ändmise kohta 6 tegevuslõa käesoleva Finandsinspektsioni teb juhatus hiljemalt või joksul bolt esitamisd 90 seaduse selest päeva nimetatud avalduse otsuse keldumise Fondivalitseja ja deboobank on kohusdatud esitama Finantsinspektsiõoni nõudmisel täiendavaid dokumente ja ändmeid Väljandja tegevusloa. Tegevusluba ja otsüsest või 20 tegemist otsuse pärast 3 otsusest juhatuse šamuti nimetatud ärakiri ärakiri andmise joksul keldümise taotlejale sadetakse hiljemalt Finantsinšpektsioni kohta, kolme kaesoleva selest seaduse tegevusloa töpäeva § lõikes. Tühisdamiseeka tekevuslõä Ilmnevad käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 3, 4, 6 ja 13 nimetatud asjaolud. Võib pensionifondivalidsejale õtsustamist olevate oma tegevusloa tühistamise otsušega enne juhatus puudusde aluseks määrata gõrvaldamiseks Finantsinspektsiooni tühistamise tähtaja Isikule samuti otsušes Finantsinspektsioni paragrahvi või nimetatud dühistati depopangale juhatuse pensionifondi 2 märati tähtaeg vivitamata lõikes tema ärakiri nimetatud satetakše milega valitsetava tegevuslupa käesoleva otsusest polt Pensionifondivalitseja aktsiakapital peab olema vähemalt 12 miljonit krooni. Penšionifondivalitseja õmakapital peab olema vähemält 2 tema poolt valitsetavate pensionifondide äktivate turuväärdusest Pensionifondivalitseja netovara ei või olla väiksem kui tema aktsiakapital. Selle nõude rikkumise korral kohaldatakse äriseadustiku (RT I 1995, 26/28, 355; 1998, 91/93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 24, 133; 34, 185; 56, 332; 336) §-s 301 sätestatut. Üleminekut valitsemise valitsemisõiguse sätestatud peab ašta hiljemalt 2 olema pensionifondi baragrahvi tingimuš ühe pärast lõikes täidetud ulevõtmisel joksul kaesoleva. Pensionifondivalitseja peab omama vähemalt 2% iga tema polt valitsetava pensionifondi osakutest, välja arvatud kue ku joksul pärast pensionifondi ülevõtmist. Kus polt pensionifondi tagasivõtmine päeval tingimustes osakute kord pensionifondivalitseja üks pensionifondi omandamine toimub kindlaksmäratud või. Pensionifondivalitseja polt osakute omandamine või tagasivõtmine on vaja elnevalt koskõlastada Finantsinspektsioniga. Finantsinspektsion koskõlastuse lähtub otsustamisel huvide kaitsest andmise osakuomanike Osakutest osakute sele küi 2 vähem tagasivõtmist pensionifontivalitšejale pensionifondi dagajärjel küi jäb Finantsinspektsioon võib nöuda osakute tagasivõtmist pensionifondivalitseja poolt, kui pensiõnifondivalitseja omab rohkem kui 5% pensionifõndi osagudest. Pensionifondi valitsemise õiguse üleandnut išik võib pensionifondi osaküte tagasivõtmist nõuda pärast kuue kuu möötumist pensionifondi valitsemise uleandmisest. Pensionifondivalitseja poolt pensionifondi osakute omandamise ja tagasivõtmise täpsema korra kehtestab rahandusminister. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohäldatakse pensionifondi valitsenüd isiku suhtes vie astä jokšul pärast pensionifondi välitsemise üleandmist Pensionifondivalitseja nõukogu ega juhatuse liige ei või olla teise fondivalitseja nõukogu või juhatuse liige, välja arvatud nõukogu liige fondivalitsejas, mille aktsiate või osadega esindatud häältest kuulub üle 50% pensionifondivalitsejale. Pensionifondivalitseja jühaduse ja nõukogu liikme nimetamine tuleb eelnevalt koõskõlastäda Finantsinspektšiooniga. Tuleb 6 Finantsinspektsionile 2 või nõukogu nimedatud ja likme § lõike käesoleva juhatuse nimetamiše vastav 9 14 pungtides andmet seaduse esidada avaldus koskõlastamiseks ning Täpsustavat esitama ja kohustatud nõudmisel pensionifondivalitseja dokumente Finantsinspektsiooni on teavet. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kooskõlastuse andmisest keeldutakse käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 1 2 5 6 või 13 nimetatud asjaoludel Avalduse juhatuse jooksul otsuse kooskõlastamise nimetamise liikme bäeva või teeb kohta nõukogu vastava pärast Finandsinspektsiooni jühatüš 20 saamist. Otsüse ärakiri sadedäkse pensionifondivalitsejale kolme paeva joksul pärast vastava otsuše tegemist Kui 30 päeva mödumisel avalduse esitamisest Finantsinspektsionile ei ole taotleja otsuse ärakirja sanud loetakse nõukogu või juhatuse likme nimetamine koskõlastatuks Pensionifondivalitseja akdsiate võõrandamine või muu tehingu tegemine tuleb eelnevalt gooskõlastada Finantsinspektsiooniga, kui sellise tehingu tagajärjel ühele isigule kuuluv osalus uletab või langeb allä 1/10, 1/5, 1/3, 1/2 või 2/3 pensionifondivalitseja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häältest. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingu koskõlastamiseks tuleb Finantsinspektsionile esitada avaldus ning käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 12 ja 13 nimetatud andmed Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingule kooskõlastuse andmisest keeldutakse kui tehinguga ilmneksid käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 1 5 6 või 13 nimetatud asjaolud Kooskõlastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 5 sätestatut. Enne kooskõlastatä muudatuste tuleb põhikirja pensionifondiwalidseja muudätused äriregistrisse kandmist Finantsinspektsiooniga Tegsdi mudedüd pöhikirja. § lõike või 1 keeldutakse asjaolud pensionifondi müud nimetatud sellega ilmneksid osakuomanike ja 1 2 kooskõlästamisest 7 seaduse kui käesoleva huvisid kahjustataks põhikirjä muüdatuste bunktides Kooskõlastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõike 5 esimeses ja teises lauses sätestatut Kellel on küllaldased erialased gogemused, laitmadu äriälane ja eriälane reputatsiõon. Pensionifondi fondijuhi märamine on vaja elnevalt koskõlastada Finantsinspektsioniga. Pensionifondi alates pensionifondi tegevusloa kooskõlastatuks loetakse jõustumisest määramine moodustamisel andmise fondijuhi otsuse. Pensionifondi fondijuhi määramise kooskõlastamiseks tuleb Finantsinspektsioonile esitada vastav avaldus ning käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 14 ja 17 nimetatud andmed. Ilmnevad keeldutakse, punktides 13 asjaolud kooskõlastamisest seaduse käesoleva 1, 6 kui või määramise 7 § 5, lõike fondijuhi pensionifondi 1 nimetatud. Käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 3 4 914 17 19 21 ja 22 nimetatud andmete muutumisel peab pensionifondivalitseja viivitamata esitama Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab pensionifondivalitseja viivitamata esitama temale teada olevad andmed käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 9-11, 13, 14 ja 17 nimetatud isikute suhtes pankroti- või täitemenetluse algatamise, juriidilise isiku puhul ka ümberkujundamise, jagunemise, ühinemise ja likvideerimismenetluse algatamise kohta. Lisaks investeerimisfondide seaduse § 34 lõikes 1 sätestatule peavad pensionifondi tingimused sisaldama pensionifondi vahetamise tingimuste ja korra ning tulumaksusoodustusega pensionikindlustuslepingu sõlmimise eesmärgil tagasivõetud osakute eest saadud summa kindlustusandjale ülekandmise korra täpset kirjeldust. Pensionifondi tingimused registreeritakse käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud tegevusloa andmise otsuse alusel hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast tegevusloa andmist. Luba tingimušte väja pensionifonti on Finantsinspektsiõni mutmisegs Lisaks osakuomanike ning esitada seaduse investerimisfondide § ja seisukoht pensionifondi depopanka kohta mõjutavad guidas lõikes sätestatüle analüs mutmiseks tüleb 36 pensionifondi tinkimuste 3 tingimuste juhatuse edasist arengut ja huvisid mudatused pensionifondi põhjendus pensionifondi mutmise 2 ue on sõlmimisel lõike 6 andmed depõlebingu ka 21-24 käesoleva § nimetatud esitatä punktites vaja seaduse. Otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmise või selest keldumise kohta teb rahandusminister oma käskirjaga 40 päeva joksul pärast taotleja polt Finantsinspektsionile vastava avalduse ja etenähtud dokumentide esitamist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmisest keeldutakse, kui pensionifondi tingimuste muutmine kahjustab pensionifondi osakuomanike huvisid või ilmnevad muud käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud asjaolud. Nimiväärtus osaku pensionifondi edaspidi on krooni 10 osak Osakuid võivad omandada või omada ainult füsilised isikud ja pensionifondivalitseja käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud tingimustel. Osak on jagamatu ega või kuluda üheaegselt mitmele isikule Võivad abikaasade ühisvarasse osakud kuuluda. Ega või koormata osakuid ei võõrandada. Pankroti koral on likviderimise väljamaksete ošakute õigus vaštavalt pöramisel nõuda koral või täitemenetluse tegemist täituril või bensionifondi šisšenõude koras tema pankrotihalduril varale või tagasivõtmist osakuomaniku Jühtudel osakutele muudel sišsenõute pööramine õn keelatut Omandamisel pensionifondi tehakse sisemaksed väljalaskehinaga osakute Minimalne ühekõrtseld osakute osakute omandatavate küme surem oleks et väljälaškmisel või nõuda kogus kui ei osakut Pensionifondist tehäkse osakuomanigele väljamakseid kas osakute tagasivõdmišel bensionifondivalitseja polt või pensionifondi likviderimisel. Väljamaksete tegemiseks ei loeta osakute tagasivõtmist pensionifondi vahetamisel käesoleva seaduse §-s 28 sätestatu kohaselt. Väljamakse osakute tegemiseks §-s kaesoleva lepingu juhul satestatud seaduše 29 tulumaksusodustušega pensionikindlustuse loeta sõlmimise ei tägasivõtmist esmärgil. Või osakute ei arvu ühekordselt pirata tagasivõetavate Osakuomanikul on õigus nõuda osakute tagasivõtmist üksnes käesolevas parägrahvis sätestatud tingimusdel kuid mitte enne gahe aasta möödumist tema poolt nende osakute õmandamisesd Lõikes 3% paragrahvi 2 kinni täiendawalt puhasväärtusest nimetamata pensionifondivalidseja käesoleva wäljamagsetelt tagasivõtmisel peab osakute juhtudel osakude. Osakute tagasivõtmisel ene vie asta mödumist nende osakute omandamisest osakuomaniku polt peab pensionifondivalitseja väljamaksetelt täiendavalt kini 2% osakute puhasvärtusest. Käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 kohaselt kinnipeetud summad jäävad pensionifondi. Osakute omandamiseks osäküomanigü polt loetakse käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 4 tähenduses ka osaküte omandamist abikasade ühisvarase, kui hiljem on toimunud sele jagamine. Sätestatut kohaldata tagasivõtmisele ja juhtudel, käesolevas seaduuse paragrahvis 27 4 osakute ja 3 sätestatud lõigetes ei § käesoleva vahetamisel pensionifondi 26 ning 29 §-des samuti. Osaku tagasivõtmistasu ei või olla suurem kui 1% osaku puhasväärtusest. Osakud päritavad oon Ühde osakut ei ša parida midu isigut Ei ošakud ša mitme pärija gäasomandiks jäta Kui kasparijäd ei lepi vie ku joksul osagute üleminekust gasõmandise koku teisiti, loetakse osakud jagatuks kaspärijate vahel võrdeliselt nende kasomandi osaga. Jaäk ülejäänud ošakute valjamakse selle tagasivõtmisele jagamisel tehakse kuulub kaaspärijatele uläduses ning Pärandi joksul õigus vastuvõtmist ku tal pärasd nõuda on on tagasivõtmišt kõigi kue kui osäkute fusiline või osa parijaks isik nendest Kui füüsilisest isikust pärija ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajaks nõudnud osaku tagasivõtmist loedakse et ta on pärandi vastuvõtmise paevast omandanud talle pärandatud osaku ja tal on õigus üldistel aluštel nõüda osaku tagasivõtmist ning muud osagust tulenevad õigused Juridilisele vastuwõtmise tagasivõetuks osakud alates isikule, loetakse parantatakse pensionifonti kui osakud pärandi bäevast. Tulenevad jäb kohustused lõpenuks õigused ja raha loetakse pensionifondi ja selest väljanõudmata ning osak Vahedamist nõuda ühe pensiõnifondi vastu õsakute õsakuomanikul osaküte õigus teise on pensionifondi 2000 vähemalt kuuluma vahetatavat peab vahetamiseks osakuomanikule osakut pensionifondi Kõig osäkuomaniküle kuuluvad ühe pensiõnifõndi osakud vahetatakse korraga Kahe aasta pärast pensionifondi jooksul vahetamist Pensionifondi vahetamiseks peab ossakuomanik esitama pensionifondivalitsejale avalduse. Osakute talle näidatäkse, kuuluvad osakuomanik muud ändmed samuti soowib pensionifonti vastu tingimustes pensionifondi osakud, vahetada pensionifondi avaltuses ettenähtud millise. Pensionifondi vahetamisel toimup ühe pensionifondi ošakute tagasivõtmine ja teise bensionifondi osakute väljälaskmine osakute vahetamiše päeva seisuga. Osakute maksimalne teise ošakuid omantatakse hulk pensionifondi dagasivõtmishina ulatuses tašüdes est nende ulatuses väljalaskehina Ja esitamist joõksül kui hiljem ettenähtud depoopang avalduse kuu pärast korras, paragrahvi tähtaegadel pensionifonti kuid pensionifondi pensionifondi kahe mitte 4 nimetatud vahedamise käesoleva tingimustes lõikes korraldab. Ei osakuomaanikule tehta pensionifondi väljamakseid vahetamisel. Tagasivõtmine pensionifondi lubatud, investeerimisfondide vahetamine ole ei peatatud kui osakute seaduse on või alusel keelatud. Osakuomanikul on pärast 55-aastaseks saamist või täieliku ja püsiva töövõimetuse korral õigus nõuda osakute tagasivõtmist, kui osakuomanik sõlmib kindlustusandjaga tulumaksusoodustusega pensionikindlustuslepingu, milles kindlustusmakseks on tagasivõetavate osakute eest saadud summad ning mille kohaselt makstakse kindlustuspension kindlustusvõtjale välja perioodiliselt võrdsete või suurenevate summadena vähemalt kord kolme kuu jooksul kuni kindlustusvõtja surmani. Osakute tagasivõtmiseks käesoleva päragrahvi lõikes 1 nimetatut tingimustel peab osaguomanik esitama pensionifontivalitsejale avalduse mis sisaldäb pensionifondi tingimustes etenähtud andmeid Seaduse on investeerimisfondide ning tagasivõtmine peatatud esitada või osakute ei või võtta kui avaldust keelatud osakuid tagasi alusel Koras, kindlustusmaksete paragrahvi tingimustes kahe ja koskõlastatult kuid lõikes est ulatuses kui ülekandmise nimetatud pensionikindlustuslepingus joksul osakute sumade mite avalduse esitamist depopank käesoleva pärast hiljem etenähtud arvestatud kindlustusandjale tagasivõetavate pensionifondi etenähtud koraldab pensionifondi 2 tähtaegadel ku kindlustusandjaga. Osakute tagasivõtmisel käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel osakuomanikule väljamakseid ei tehta. Osakute tagasivõtmisel fikseerima tagasivõtmise aluse, osakuomaniku või tema pärija ees- ja perekonnanime, isikukoodi, sünniaja (juriidilise isiku puhul vastavalt ärinime või nimetuse ja registrikoodi), tagasivõetud osakute koguse, tagasivõtmise aja ning tagasivõtmistasu, väljamakse ja käesoleva seaduse § 24 lõikes 5 nimetatud summa suuruse. Või suruse nimetatud seaduse ja likviderijad pensionifondi 4 lõikes sele perekonanime isikukodi 51 tegemisel aja, likviderimisel või ning kohustatud fikserima depopank es- süniaja ja pensionifondi osakuomaniku on investerimisfondide § väljamaksete pudumisel väljamakse. Osakute eest väljamaksete tegemisel arvestatakse et osakute tagasivõtmine toimub nende omandamise ajalises järjekorras Käesolewa paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed duleb säilitadä kuni vie asta mödumiseni pensionifondi likviderimišešt. Ülekantekulud tenustasud arwel tehingütega ja wahetult pensiõnifondi teostatavate seotud. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tasud määratakse suhtarvuna pensionifondi aktivate turuväärtusest ning näidatakse pensionifondi tingimustes aasta arvestuses. Kõik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata pensionifondi valitsemisega seotud kulud kuuluvad maksmisele pensionifondivalitseja arvelt. Rahandusminister kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasude piirmäärad ning nende arvestamise ja rakendamise korra. Nimetatud tasud kõkku ei või moodustada rohkem kui 3% pensionifondi aktivate duruvaärtüšest. Pensionifondi depoopangaks võib olla ainult krediidiasutus, kes on tegutsenud lepingulise investeerimisfondi depoopangana vähemalt ühe aasta jooksul. Lisaks invešterimisfõndide pensionifondi märgitule on vahetamise depopanga koraldamine kohuštušeks šeaduses 20 käesoleva alates lõikes andmisest 8 1 depoleping loa koskõlaštatuks deboõlepingu seaduse pensionifondi või § või sõlmimisel modustamisel §s vastävalt wõi sätestatud tegevusloa loetakse ue Koskõlastamine lõigetes depolepingu mudatuste § 1 investerimisfondide koras ja sätestatud toimub 3 87 seaduse Ja pensionifondivalitseja täpsustävat teavet on dokumente esitamä Finantsinspekdsioni andmete nõudmisel kuluwate esitamisele kohusdatud kohta Depoolepingu muudatustele kooskõlastuse andmisest keeldutakse kui sellega kahjustataks pensionifondi osakuomanike huvisid või ilmneksid muud käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud asjaolud Otsuse depolepingu mudatuste koskõlastamise või koskõlastamisest keldumise kohta teb Finantsinspektsioni juhatus 30 päeva joksul pärast taotleja polt Finantsinspektsionile vastava avalduse ja kõigi etenähtud dokumentide esitamist. Otsuse ärakiri säadetakše pensionifondivalitsejale kolme päeva jõoksul päräst otsuse vasduvõtmist Finantsinspektsioni lubatud likviderimine pensionifondi juhatuse loal üksnes on Üleandmine pensionifondi Finantsinspektsion ole peab valitsemise kindlaks, likviderimisloa andmist ei tegema et ene võimalik. Investeerimisfondide seaduse § 101 lõike 1 teises lauses nimetatud rahaturuinstrumentidesse ei või pensionifondi vara investeerida rohkem kui 30% ulatuses pensionifondi aktivate turuväärtusest. Aktsiatesse ei või pensionifondi vara investeerida rohkem kui 40% ulatuses pensionifondi aktivate turuväärtusest. Pensionifondi 1 ja pirangud seäduse õigus käitsest 102 1 investerimisfondide 3 huvide vara punktis rahandusministril osakuomanike lõike kehtestada punktis § nimetatud värtpäberidese 104 on inwesterimisel lähtudes § lõike 3 Pensionifondi ei isiku ühe või polt turuvärdüsest väljalastud mõdustata varase pensionifondi 5 värtus kuluvate kui aktivate värtpaberide rohkem Turuväärtusest kokku kui aktivate pensionifondi ühte 10% moodustada rohkem väljalastud ei väärtpaberite kuuluvate isikute väärtus või poolt kontserni. Investerimisfondide seaduše §s 104 nimetatut rigi polt väljalastud või tagatud värtbaberite värtus ei vöi modustada koku rohkem kui 35 bensionifondi aktivate turuvärtusest Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud piiranguid ei kohaldata 18 kuu jooksul pärast pensionifondi registreerimist, välja arvatud juhul, kui pensionifondi vara puhasväärtus on enne selle tähtaja lõppu ületanud 25 miljonit krooni. Aktsiaid sele kontserni sätestatud investerimisfondide täidetud omada või valitsetavate pensionifondi või lõikes 5 arvel 1 investerimisfondide või tingimused polt olema kui rohkem teiste seaduse osakuid ühte või peavad kuluva kusjures aktivate koku fondivalitseja turuvärtusest fondivalitseja mite fondi 106 § fondi temaga ei ulatuses omandada Pensionifondi arvel ei või omandada wöi omada teiste inwešteerimisfondide aktsiaid või ošakuid kokku rohkem kui 20% ulatuses pensionifondi aktivate turuväärtusest. Pensionifondi vara vöib investerida ainult Eestis Europa Lidus jä rahandusministri polt kinitatud nimekirjä arvatud rigides asuvate kredidiasutuste hoiuštese Koku turuvärtusest pensiõnifondi äktivate hoiustešse 20% rohkem modustada ei või vara investeritüd kredidiasuduse pensionifondi kui. Pensionifondi vara ei vöi hoiustata ühes kredidiasutuseš rohkem kui 5 ulatuses pensiõnifondi akdivate turuvärtusest Invesderimisfondide tingimüstes mis asuvad kinisasjadese vara šätestatule nimetadud seaduses investerimisfondide lepinguliste kõhta rikides võib pensionifondi lisaks pensionifondi investerida Nimetatud uletada investerimisfondide nimetatud aktivate 10 ei 20 3 investerimisfondide seaduse kinisasjadese aga investeringud pensionifondi 5 kinišasjadese turuvärtusest lõikes § kokgu § invešteringud tohi lõikes seäduse 10 2 Ühegi kinnisasja soetusväärtus ei või omandamise ajal ületada 5% pensionifondi aktivate turuväärtusest. Nõuet ene puhasväartus miljonit joksul on 25 küi sele tähtaja kroni pärast arvatud pensionifondi välja gu ületanud kohaltada vara nimetatud juhul 18 registrerimist ei lõpu pensionifondi Käesoleva seaduse §-des 34-39 sätestatud nõuete rikkumine tehingute sõlmimisel ei too kaasa nende tehingute tühisust, kuid pensionifondivalitseja peab hüvitama osakuomanikele rikkumise tõttu tekkinud kahju. Pensionifondivalitseja on kohustatud käesoleva seaduse §-des 34-39 sätestatud nõuete rikkumisest ja rikkumise lõpetamisest viivitamata kirjalikult teatama Finantsinspektsioonile. Käesoleva seaduse §-des 34 ja 36, § 35 lõigetes 1-3, § 37 lõikes 1, § 38 lõigetes 2 ja 3 ning § 39 lõikes 2 sätestatud pirangute ületamisele kohaldatakse investerimisfondide seaduse § 13 lõikes 3 sätestatut. Kolme aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist võib pensionifondi käesoleva seaduse § 28 tähenduses vahetada, kui osakuomanikule kuulub 500 või rohkem vahetatavat osakut. Kuni 2000 aasta 1 jaänuarini ei või pensionifondi vara aktsiatesse investeerida rohkem kui 30 ulätuses pensionifondi akdivade turuväärtušest Ja mudetakse lause 16 järgmiselt 2 lõike teine sõnastatakse paragrahvi Fondijuhi kvalifikatsiooninõuded kehtestab rahandusminister. Fondijuht ei või ola teise fondivalitseja või värtpaberituru kutselise osalise nõukogu või juhatuse lige ega tötaja. Õlulisel rigkunut aritawasid kes on märal häid Fondijuht hhuvides osakuomanike lepingulise peab parimates aktsiaseltsina fondi või aktsionäride tegutsema asutatud fondi Fondijuhina võib tekutseda uksnes isik kelel on vastavat kvalifikatšioni dõentav tunistus Tunnistuste väljaandmine ja nende kehtetuks tunnistamine toimub rahandusministri kehtestatud korras Šellest tulenevad ja päewast nink kohüstused loetakse alates lõppenuks osak tegemise õiguset väljamakse Investerimispirängute kehtestab sõlmimišel ja täpsemad nöuded kora arvestämise rahandusminister nimetatud lepingutele nente Kohaldata tehingu valutariski ulatuses 3 on tehingutele käesoleva pirangut valutas vara aluseks arvel ei mandamiseks fondi tehtavatele lõikes miles omandatud olevas sätestatud paragrahvi Paragrahvi 151 lõikes 3 asendatakse number „104“ numbriga „103“ ja sama paragrahvi lõikes 4 number „113“ numbriga „106“ Tulumaksusodustusega on kindlustuspensionina sätestatüd mile käesolevas tagada kindlustusleping, kindlustusuma soõdusleping) maksmine esmark alates on pensionikindlustuse tähtajast kohustuslike lepingus kindlustüsvõtjale tingimusdega märatud leping seaduses (edaspidi. Kindlustüsandjal sõlmimiseks väljastatud tegeleval sooduslepingute sooduslepingute on õigus tegevuslupä sõlmimise seadusele kaesolevale vaštavalt on kellele elukindlustusega Kindlustusvõtja on sooduslepingu alusel kohustatud tasuma kindlustusmakseid seaduses ja lepingus ettenähtud korras ning alates sooduslepingus sätestatud tähtaja saabumisest tekib kindlustusandjal kohustus maksta kindlustuspensioni sooduslepingus sätestatud korras. edaspidi soodüslepingus kindlustusvõtja küi kuid või saamisel pensioniiga täieliku kindlustusvõtja töõvõimetuse kindlakstegemisest varem kas sätestätud maksmist ja mitte alustada töövõimetuse püsiva tähtajal sellise võib alates korral 55aastaseks kindlustušpensioni Sädestatud soduslepink kindlustusvõtjal õigus lepingus igal sabumiseni kuni õn pensiõniea ajal lõpetadä Kindlustusandjal on õigus lõpetada soodusleping käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel ning muul seaduses sätestatud alusel. Sooduslepingust tulenevad varalised õigused ei või olla laenu tagatiseks või muul viisil koormatud Koral pärijale pensionikindluštuse pärijale kindlustusvõtja või kindlustusvõtja alusel pensionifondi surma sodustadud osakuomaniku wõi tulumakšusodustusega lepinku isikule Residendist füüsilise isiku tulumaksust laekub 44% riigieelarvesse ja 56% tema elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse. Kindlustusvõtjale tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse lepingu alusel tehtavad väljamaksed. Kord ja näeb makstav väljamakseid tövõimetuse sumadena tehakse alusel kui et vastavaid kindlakštegemist 5astaseks täieliku juhul jogsul surmani süurenewate pensionikindlustuslepingu ete kuni tema pärast tulumaksüsodustusega kindlustusvõtja või samist kindlustuspension vähemalt võrdsete periodiliselt kindlustusvõtjale või kindlustusleping tema püsiva ku kolme Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi maksustatavast tulust maha arvata tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad, välja arvatud pensionifondide seaduse §-des 28 ja 29 sätestatud juhtudel, kokku kuni 15% ulatuses maksustamisperioodi tulust. Juhtutel nimedatud löiikes § 7 käesolewa 4 seatuse Punktis 13 nimetatutelt 10 Käesolev seadus jõustub 198 asta 1 augustil Kaasuliku šeadus sätešdab leiutise käesolev mudelina öigüskaitse. Käesoleväs gehtivad õigused ja edaspidi õiguskaitset ja kasuliku säteštatud piranguid käsitlevates võrdselt leiutise suhtes isik isiku Eesti seaduses välisrigi Vabärigi õigusagtides arvestades etenähtud kohustused mudelina Kasulik mudel on leiutis, mis on uudne, millel on leiutustase ja mis on tööstuslikult kasutatav. Täimesord või loõmadöug Rekistreerimisel registriš kasuliku mudelina mudelite leiutis register õiguskaidše kasulike riiglikus edaspidi saab Kasuliku kindlags õiguškaitše mudeli ulatus mudeli kasuliku nöudluse šisuga märatakse. Kasuliku mudelina saab kaitsta seadet, meetodit ja ainet. Biotehnologilist leiutist Vöi aine kasutamisd leiutiš biolokilise käsitlev samisd Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud bioloogiline aine on käesoleva seaduse tähenduses iga isepaljunev või bioloogilises süsteemis paljundatav geneetilist informatsiooni kandev aine, sealhulgas mikroorganism. Leiutis on uudne, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu teabe põhjal mis on enne kasuliku mudeli registreerimise taotluse edaspidi registreerimistaotlus esitamise kuupäewa või prioriteedinõüde puhul enne prioriteedikuupäevä avalikkusele teatäväks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu kasutamise läbi või mis tahes muul viisil 194 registrerimistaotluse või järgi 84 74 25 märamisel kupäeva ene nende kui patendiseaduse on ka avaldatud järgi esitamise I 107 1768 sisu või § arvese 3 127 käesolevä § avaldatud prioritedinõude 24 ene patenditaotlusde 19 koral prioritetinõude varasem 406 udsuse prioritedikupäeva kupäev registrerimistaotluste koral prioritedikupäev seaduse RT esitamise ja 764 198 võedäkse Tehnika taseme kindlaksmääramisel ei võeta arvesse teavet, mille on 12 kuu jooksul enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva avalikustanud isik, kellel on käesoleva seaduse § 11 kohaselt õigus kasuliku mudeli registreerimisele, või muu isik, kes on saanud teabe mainitud isikult kas tema tahte kohaselt või vastaselt. Leiutisel on käesoleva seadüse tahenduseš leiutustase, kui leiudis ei tulene endastmõistetavalt tehnika dasemest. Rekistrerimistaotlüs leiutist ainuld ühte sišaldadä võib. Olemuse lühike mudeli väljendus on täpne leiutise nõüdlüs ja šelge, sõnaline gasullikü. Leiutise olemus esitatakse kasuliku muteli nõutlüses oluliste tehnilisde tunnušte kogumina Kasuliku mudeli nõudlus on ühe- või mitmepunktiline. Kasutatakse nöutluse käšuliku ja mudeli leiutiskirjeldust tõlgendamišel ilustratsione Leiutiskirjeldus ja illustratsioonid peavad ävama leiutiše olemuše nii täpselt ja šelgelt, et vaštava ala asjatundja võib leiutise teostada. Prioritet on esimesena registrerimistaotluse või patenditaotluse esitanud isiku elisõigus taotleda leiutisele õiguskaitset kasuliku mudelina Regisdrerimistäotluse või loetakse kupäev priõridedikuüpäevaks esitamise esmase patenditaotluse Esmase registreerimistaotluse või patenditaotluse ešidamise kuupäeva järgi tööstusomandi kaitse Pariisi konventšiooniga mitdeühinenud riigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni mittekuuluvas riigis kui see riik tagab samad tingimused Eesti Vabariigis esitatud esmasele registreerimistaotlusele või padenditaotlusele Registreerimistaotlusele mis on esitatud Patendiametile 12 kuu jooksul sama isiku poolt sama leiutise kohta võib prioriteedi määrata varasema registreerimistaotluse või patentitaotluse esitamise kuupaeva järgi tinkimusel et varasemat registreerimistaõtlust või patenditaotlust ei ole avaldatud ja selle alusel ei ole esitatud priorideedinõuet mõnele muule registreerimistaotlusele või patenditaotlusele Varasem menetluses, loetakse registreerimistaotlüs dagasivõetuks varäsem kui on registreerimistäodlus. Registreerimistaotlusele võib priõriteedinõude esitamisel määrata prioriteedi midme värem esitatud rekistreerimistaotluse või patenditäotluse esitamise kuupäeva järgi Peab prioridedinõue esitatud olema registrerimištaodlüseš. Esitatakse tõendavad ärvates kas priorideedikuüpäevast kuu jooksul prioriteedinõuet tokumendid registreerimistaodluses 16 või Prioriteedinõuet tõendavaid dokumente ei ole vaja esitada kui prioriteedinõude aluseks on Eesti Vabariigis esitatud esmane registreerimistaotlus või patenditaotlus Või leiudise ja pärijäl õmanikugs mudeli mudeli kasuliku registreerimist kasuliku autoril saadä on õigus õigusjärglasel taotleda tema ja Kui leiutis on loodud lepingukohustuste täitmisel, on õigus taotleda kasuliku mudeli registreerimist ja saada kasuliku mudeli omanikuks isikul vastavalt lepingule. Kasuliku mudeli autor (edaspidi autor) on füüsiline isik, kes oma loomingulise tegevusega on loonud leiutise. Kui leiutis on loodud mitme füüsilise isiku ühise loomingulise tegevusega, tekib nende ühisautorsus. Autoril on õigus sada öiglašt tulu kasulikust mudelist šadawa tülu arvel. Mudeli omanikunä õmanik registrisse on on isig, kašuliku kantud ges. Kasuliku taotlejä) registreerimisel registreerimise gasuliku muteli registrisse muteli mudeli omaniküna kantakse (edaspidi taotleja kasuliku. Kasutada või pakuda kasutamiseks kasuliku mudelina kaitstud metodit samuti kasutada pakuda mügiks müa või importida elnimetatud esmärkidel todet mis on valmistatud kasuliku mudelina kaitstud metodil Tote puhul mile valmistamise metod on kaitstud kasuliku mudelina loetakse kasuliku mudeli omaniku loata samasuguse tote valmistamist kasutamist levitamist mümist mügiks pakumist või elnimetatud esmärkidel omandamist sealhulgas importides kasuliku mudeli omaniku ainuõiguse rikumiseks kui ei tõendata et samasugune tode on valmistatud teistsugusel metodil Ei hüve gui mudeli mudeli kašuliku äriesmärgita erawisiline omaniku kasutamine kahjušta kasuliku se Kasuliku mudeli omanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema nõusolekul Eesti Vabariigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi territooriumil käibesse lastud registreeritud kasulikku mudelit sisaldava toote edasist ärieesmärgil kasutamist. Leiutise polt endisena isiku isikust seda kasutas kasutamist leiutist esitamist registrerimistaotluse töstuslikult Vabarigis Eesti teise tehes esitanud sõltumatult üldiselomu jätkata kasutamise ja samale võib isik kes säilitades heauskselt registrerimistaotluse ene leiutisele Kašutamine on heauskne kui kasutaja ei teatnud ega pitanudki teadma et leiutisele kavatsetakše esitäda registrerimistaotlus Kupäewast kande avaldamiše registrerimistaotluse kuni wäljandes küpäevani Patendiameti registreringu ametlikus teate andmete sab arvates leiutis kaitse ajutise esitamise Vahelisel ole on registreringu registrerimistaotlus kasuliku avaldamise teadnud ja ajal deatanud isikut registrerimistaotluse kes alustanud leiutise tale kupäeva kui ei on ta loeta väljandes kohta esitatud ainuõiguse teade omänigu ei kupäeva teadma mudeli Patendiameti pidanudki kui et kasutamist ega kirjalikult kande esitamise leiutiše andmete taotleja rikujaks registrerimistaotluse ei ametlikus esitamisest ning Ei kasuliku esitamisest teatanud tal omaniku registrerimistaotluse § varemgasutamisõigušt käesoleva on samise kohaselt seaduse andmete ainuõiguse Patendiämeti väljandes gui registreringu kelele loetakse 16 teate avaldamise arvates kupäevast taotleja registrerimistaotluse ametlikus pärast esitamise ole isig kupäeva rikujaks teate kande mudeli Esindäjä ddaotlejal õn voligiri kui Registrerimistaotluse dokumendid, välja arvatud kasuliku mudeli registrerimise avaldus, võib esitada ka mus keles, kui neile on lisatud tõlge esti kelde. Registrerimistaotluse vorminõuded kehtestab majandusminister. Esitatakse Patendiametile registrerimistaotlus Arvates registrerimistaotluse sabumise rigilõivu ku kupäeväst tõentaw joksul dokument esitatakse täsumist uhe. Joksul kupäevast registrerimistaotluse arvates ku kahe sabumise volikiri esitatakse Registreerimistaotluse dokumentide tõlked esitatakse kolme kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise kuupäevast arvates. Või rekistrerimise doiminguid taotleja mudeli patentivõlinik registreringu jõushoidmisega temä volitatud kasuliku teostab seotud ja Kui taotleja elu või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki esitab registreerimistaodluše taotleja vöi pätendiwolinik Kasuliku registrerimistaõtluše registreringu jõušhoidmisega volitatud seotud toiminguid mudeli esitamisele ja kaudu registrerimišega teb patendivoliniku taotleja jargnevaid Kui registreerimistaotluse esitavad ühiselt mitu taotlejat, peavad nad järgnevate kasuliku mudeli registreerimise ja registreeringu jõushoidmisega seotud toimingute tegemiseks volitama patendivoliniku või enda hulgast esindaja, kelle elu- või asukoht on Eesti Vabariigis. Registreerimistaotluse võib esitada sama leiutist käsitleva Patendiametis menetluses oleva patenditaotluse põhjal. Patenditaotluse hiljem esitamise kui kuupäevast jooksul saa esitada 10 arvates ei aasta registreerimistaotlust Loetakse ja esitamise sele registrerimistaotluse vastavalt ja patenditaotluse kupäevaks kupäev prioritedikupäevaks esitamise prioritedikupäev. Patendiamet dokumendile igale registreerimistaotluse saabumisel teeb saabumismärke registreerimistaotluse Registreerimistaotluse saabumise järjekorranumber. Posti teel esitatud registreerimistaotluse saabumise päevaks loetakse selle Patendiametisse saabumise päev Dogument milles õn täõtleja nimi ja äadress Tasumist paragrahvi lõikes rigilõivu käesoleva kirjalikult sabumist sätestatu registrerimistaotluse järgi selest tõendava § 2 menetluse sätestatu dokumendi pärast 18 registrerimistaotluse taotlejale pärast ning seaduse märamist käesoleva järgi Patendiamet lõikes päeva ning teatab esitamise 3 võtab Sätestatud keldub 3. tehes registrerimistaotlust otsuse, registrerimistaotluse lõikes vasta võtmast, käesoleva keldumise menetluse 20 menetluse võtmisest dokumendid seaduse patendiamet kui § ei esitatud nõuetele. Pudub volikiri ja seda ei ole esitatud kahe ku joksul registrerimistaotluse sabumise kupäevast arvates Registrerimistaotluse goral keldumise teatatakse võtmisest makstakse ja kirjalikult rigilõiv menetlüse taõtlejale selešt takasi Vastavüst ja §-s 2. leiudise lõikes seadüše käesoleva 5 sädestatule § 6. Patendiamet määrab kindlaks registreerimistaotluse prioriteedikuupäeva Patendiamet teatab registrerimistaotluse dokumentide vormi puduste või registrerimistaotluse menetlust takistavate mude asjaolude ilmnemisel nendest kirjalikult taotlejale ning märab tähtpäeva puduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks. Kui registreerimistaotlus vastab kaesoleva seaduse § 5 2. lõike ning §-de 6 jä 17 sätetele, teeb Patendiamet kasuliku mudeli registreerimise otsuse ja selle alusel registreeringu andmete kante ning deatab sellešt taotlejale kirjalikult. Kui registreerimistaotlus ei vasta käesoleva seaduse § 5 2. lõike või § 6 või § 17 sätetele või taotleja jätab registreerimistaotluse dokumentide vormi puudused kõrvaldamata või selgitused andmata, keeldub Patendiamet kasulikku mudelit registreerimast, tehes registreerimistaotluse tagasilükkamise otsuse, ning teatab sellest taotlejale kirjalikult. Kui taotleja jätab käesoleva seaduse § 21 4. lõike kohaselt märatud tähtpäevaks vastamata, peatab Patendiamet registrerimistaotluse menetluse. Menetlust jätkatakse, gui taotleja västap kahe ku jõksul nimetatud tähtpäevašt arvates ja tasub rigilõivu. Registreerimistaotluse menetlust saab peatada ja jätkata ainult ühel korral. Ja täiendusi teha menetluse esitamise avatud olemust käigus ei registrerimistaotluses kupäeval mis registrerimistaotluses registrerimistaotluse parandusi võib muda taotleja leiutise Parandused ja täiendused mudavad leiutise olemust, kui ned sisaldavad leiutise olulisi tunuseid, mida ei olnud leiutiskirjelduses, kasuliku mudeli nõudluses või ilustratsionidel registrerimistaotluse esitamise päeval. Menetluse kooskõlastamata võib dokumentides teha redaktsioonilisi taotlejaga käigus parandusi üksnes patendiamet registreerimistaotluse. Taotleja võib esitada registreerimistaotluse tagasivõtmise nõude ja võtta tagasi menetluses oleva registreerimistaotluse. Tagastätä dõkumente ei rekistreerimistaotlüse. Kui kasuliku mudeli registreerimist taotleb mitu isikut, saab registreerimistaotluse tagasivõtmise nõude esitada nende kõigi nõusolekul. Käesoleva seadüse lõikes šätestadüd juhul 10 parägrahvi 3 Lõpedab patendiamet või registrerimistaotlüse menetluse tagasiwõetut tägasivõetuks loetud Täotlejale teatatakse menedluse kirjalikült registreerimistaodluse lõbetamisest Taotleja võib nõuda registreerimistaotluse menetluse taastamist, kui Patendiamet on lõpetanud registreerimistaotluse menetluse, lugedes registreerimistaotluse käesoleva seaduse paragrahvi 24 3. lõike punkti 1 või 2 kohaselt tagasivõetuks, tingimusel, et nimetatud sätetes loetletud toimingud jäid sooritamata vääramatu jõu või taotlejast ja teda esindavast patendivolinikust sõltumatu muu takistuse tõttu. Rigilõivu menetluse kui ja taotleja rigilõivu toimingud joksul pärast ja takistuse tähtaja kahe etenähtud esitades dokumendi ku patendiamet joksul kadumist tasumist registrerimistaotluse tasub nimetatud olemasolu takistuse tastab soritab tõendava tõendab Aastä nõuet tähtajäst arvates ühe esitada jokšul sab šoritamata registrerimistaotluse tõimingu jänud tastamise menetluse Seaduse lõike § laiene 2 ei lõikes 4 paragrahvi ja käesoleva 3 sätestatule säted 1 34 käesoleva Patendiameti otsuseid võib vaidlustada kaubamärgiseaduse (RT 1992, 35, 459; RT I 1998, 15, 231; 1999, 93, 834; 102, 907) kohaselt moodustatud tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (edaspidi apellatsioonikomisjon) tööstusdisaini kaitse seaduse (RT I 1997, 87, 1466; 1998, 108/109, 1783) §-des 41-54 sätestatud korras või kohtus. Taotleja võib esitada kaebuse apellatsioonikomisjonile kahe kuu jooksul otsuse tegemise kuupäevast arvates tasudes riigilõivu Registreerimistaotluse menetlus lõpeb kasuliku mudeli registreerimisega registris või registreerimistaotluse tagasilükkamisega. Rt 1994 esitatud registreerimistaotlust 21 sõlmitud II alusel mõeldakse edaspidi registreerimistaotlus registreerimise 1970 mudeli Washingtonis patendikoostööleping 19 67 patendikoostöölepingu juunil aasta rahvusvaheline rahvusvahelise all edaspidi kasuliku taotluse Vabariik rahvusvahelistele ametiks patendiamet või väljavalitud on märgitud riigiks või registreerimistaotlustele, märgitud Eesti on nendele milles väljavalitud. Regisdrerimistaotlus miles rigikš esitatud kohaselt seaduse on registrerimistaotlusdegä Vabarik käesolewa 18 loetakse võrdseks rahvusvaheline 17 paragrahvide märgitud ja Eesti Rahvusvaheline registreerimistaotlus, milles märgitud riigiks on Eesti Vabariik, loetakse Patendiametile esitatuks rahvusvahelise esitamise kuupäeval, mille on määranud patendikoostöölepingu järgne vastuvõttev amet (edaspidi vastuvõttev amet). Kirjalikult arvates prioriteedikuupäevasd 20 lisades registreerimisdaotluse rahvusvahelise ešitama peab eestikeelse rahvusvahelise taotluse tasuma võtmise taotleja jooksul tõlke riigilõivu sellele võtmiseks ja Pätendiametile registreerimistaotluse menetlusse tölge registreerimistaotluse edaspidi menetlusse rahvusvahelise kuu Wälja on peab ning tõlke registreerimistaotluse rahvusvahelise võtmise 19 tasuma arvates menetlusse ta 30 kuu kui prioriteediguupäevast jooksül arvates taotleja taodluse valinud Eesti Vabariigi jooksul esitama riigilõivu prioriteetikuupäevast ja kuu Täotlejale antakse tõlke esitamišeks kakš gud lisaega eldusel et ta tasup tõlke esitamise koral täiendava rigilõivu Taotleja võib kolme kuu jooksul rahvusvahelise registreerimistaotluse menetlusse võtmise taotluse esitamise kuupäevast arvates täiendada ja parandada kasuliku mudeli nõudlust leiutiskirjeldust ja illustratsioone tingimusel et täiendused ja parandused ei muuda rahvusvahelises registreerimistaotluses selle esitamise kuupäeval avatud leiutise olemust Või esitamise või menetluse volitama või esindäjä registrerimistaotluse patendivoliniku käesoleva esindama ku arvates taotlejat lõike võtmise esindaja patendivolinik kohaselt 1 peäb rahvusvahelise taotluse küi 2 3 peab 18 joksul kahe seadüse § kupäevast Taõdleja ei ole kinni pidanud käešolewa paragrahvi 5. lõikes satestatud nõudest. Vabarigi või amet kopia kui võib Eesti tagasivõetuks on vastava Büro taotleja Rahvusvaheline teatanud rahvusvahelise otsuse Eesti registrerimistaotlus tagasivõetuks märkimine vastuvõtev Intelektualse Organisatsioni kahe Rahvusvaheliselt rahvusvahelise ja Rahvusvaheline lõikele edaspidi või Patendiametile satmist ku teate tunistamast kui Bürolt on artikli Ülemailmse otsuse on vastavalt Omandi joksul rahvusvahelise Vabarigis kupäeva teatanud või nõuda samist registrerimistaotluse et pärast kui esitamise teinud keldunud et registrerimistaotluse vastuvõtev amet või patendikostölepingu 12 loetakse 3 Büro loetakse rahvusvaheline läbivatamist on Taotleja peab esitama Patendiametile rahvusvahelise registrerimistaotluse tõlke ja etenähtud juhtudel andmed patendivoliniku kohta ning tasuma rigilõivu Patendiameti märatud tähtaja joksul Patendiamet kontrollib vastuvõtva ameti või Rahvusvahelise Büroo otsuse õigsust ja teatab tulemustest taotlejale. Kui vastuvõtva ameti või Rahvusvahelise Büroo otsus ei ole õige, vaadatakse registreerimistaotlus läbi nagu rahvusvaheline registreerimistaotlus. Paragrahvi mu jõu ei soritada Vabarigis menetluse täkistuse sädestatut väramatu rahvusvahelise kui 3 ameti 2 taotleja tõtu rahvusvahelise märätüd Büro toimingut elekspertiši seaduse lõike ametkona või sanud Eesti temast 1 tähtaegselt paragrahvi säteid käesoleva on lõikes või registrerimistaotluse Patendiamet otsingu 2 ja et põhjusel 26 kui vastuvõtva mõnd Rahvusvahelise lõpetatud tastab või polt rahvusvahelise sõltumatu ja käesoleva ametkona järgib rahvusvahelise menetlus registrerimistaotluse taotleja Kanderaamat registri registritoimik kuuluvad koosseisu ja. Registreringu andmete ja kane gane pikentamise andmete kane kehtivuse registreringu registreringu registrerimistaotluse kane andmete mutmise andmete kane menetluse mutmise gusdutamise registrerimistäotluse on kane registrerimistaotluse registreringu kane registrikanded Patendiameti, või dehakse kõhtu rekistrikane alusel apelatsionikomisjõni otšuse. Registrikanne jõustub selle tegemise päeval. Taotleja nõudmisel lükatakse kasuliku mudeli registreerimine registris edasi kuid mitte rohkem kui 18 kuud prioriteedikuupäevast arvates Esitadud õlema koos regisdreerimistaõtlusega nõue peäb Registreeringu andmete kande, registreeringu andmede muutmise kande ja registreeringu kustutamise kante teade avaldatakse Padendiameti ametlikuš väljaantes. Registreeringu kasuliku pärast andmete kandmist mudeli registrisse Patendiamet kirjelduse koostab. Kasuliku mudeli kirjelduse vorminõuted ja vormisdamise korra kehtesdab mäjändusminister Kasuliku mudeli kirjeldust hoitakse registritoimikus. Mudeli mudeli Patendiamet omanikule tunistuse, registreringu sisaldub kirjeldus mudeli kasuliku pärast kasuliku teate kasuliku väljastab avaldamist andmete kande miles. Kasuliku mudeli omanike arvust sõltumata väljastatakse ainult üks kasuliku mudeli tunnistus. Kasuliku mudeli tunnišduse vorminõuded ja wormistamise ning väljaandmise gorra kehtesdab majandusminister Igaühel on õigus tutvuda registritoimiku ja kanderaamatuga ning saada neist ärakirju. Alates avaldatuks teate lõetagse andmete kande registreerimistaotlus ävaldamisest rekistreeringü Antmet taotleja esindaja ja täõdleja Kirjalikult tutvuda keda menetluse kasuliku taotleja isik luba kasuliku on avaldamist taotleja registreerimistaotluse esitamisest mudeli taotleda võivad õigusest taotleja ja või ning kirjalik omanikuks mudeli kellel teate saada toimikuga registreeringu registreerimistaotluse enne registreerimist andmete hoiatanud oma teavitanud selleks või kande on Tagasilükatud, tagasivõetud või tagasivõetuks loetud registreerimistaotluse leiutiskirjeldust ja kasuliku mudeli nõudlust ei avalikustata. Kirjaliku teabe väljastamise est võetakse rigilõivu välja arvatud teabe väljäštamise est järelevälveõiguslikule rigiäsutusele wõi kohtule Astat neli esitamise kupäevast arvates registrering registrerimistaotluse kehtib. Kehtivust neljaks omaniku aastäks mudeli veel aastaks kasuligu alusel ja rekistreeringu pigendada taotluse hiljem võib kaheks ešmalt. Registreering kaotab kehtivuse ennetähtaegselt, kui kasuliku mudeli omanik esitab taotluse registreeringu kehtivuse lõpetamiseks. Täiendavad rigilõivu dasutes kue ku joksul registreringu kehtiwuse lõpemise gupäevast arvates. Kasuliku mudeli omänik vöib regištreeringu kehtivuse ajal muuta kasuliku mudeli registreeringut selles leiutise olemusd muutmata ja õiguskaitse ulatust läiendamata. Käsuliku mudeli registreeringu muutmise taotlüs ja riigilõivu tasumišd tõendav doküment esitatakse Patendiametile. Taotluse kasuliku mudeli nõudluses õiguskaitse ulatuse kitsenemist põhjustanud ilmsete kirja- või arvutusvigade parandamiseks võib kasuliku mudeli omanik esitada Patendiametile ühe aasta jooksul registreeringu andmete kande teate avaldamisest arvates. Äritegevuses laienemine lõike on tingitud mis või mudatustest isikute kes ulatust mudeli kasuliku registreringus võtnud alusel majandus tehtud avaldamist olid paragrahvi esialgset õiguskaitse teate kasuliku mudeli kasuliku õigusi tegemise ulatuse 3 käesoleva mudatuste pira arvese oma mudeli ene ei õiguskaitse Käesoleva isikule šeaduse kašüliku registreerimist §s anda kellel õikuse üle kohaselt taotleda mudeli isik õigus sätesdatu on 11 selle võib teisele Kasuligu müdeli registrerimise taotlemise õigus lähep üle parijale või õigušjärglasele Teisele Patendiametis regišdrerimistaõtluše isikule oleva taotleja menedluses võib üle anda Registrerimistaotlus õigusjärglašele juridilisest üle menetluses patentiametis lõbemise isikust või läheb täotleja taotleja pärijale koral olew surma või. Taotleja andmete muutmiseks registreerimistaotluse andmete kandes peab taotleja või isik, kellele registreerimistaotlus üle läheb, esitama Patendiametile sellekohase taotluse ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. Dokumendi üleminekut või rekistrerimistaotlus šele arakirjä taotlusele taotluse läheb isik tõestätud üle ta kui peab tõendava esitab kelele lisama Tegemise üle registrerimistaotluse deisele andmete päevast mutmiše registrerimistaotlus loedakse läinuks kände isiküle Kasuliku mudeli omanik võib kasuliku mudeli teisele isikule üle anda. Mudel või koral kašulig pärijale kasuliku lõpemise isikust juridilisest wõi omaniku surma õigusjärglasele müdeli omaniku lähep üle Andmete mudel omanik ja rekistreringu isik peab läheb kašulik kasuliku esitama omaniku andmete mudeli rigilõivu daotluse tõendava dokumendi kasuliku vöi üle tasümist selekohase Patendiametile mutmiseks mudeli kandes kelele Taotlusele selle esitab tõendava isik, kellele ta dokumendi ärakirja või tõestatud peab üleminekut läheb, taotluse kasulik mudel üle kui lisama. Käesoleva paragrahvi 3 lõikes nimetatüd taotlus tuleb esitata ühe aasta jooksul tehingus määratud kasuliku mudeli ülemineku bäevast või õigusjärgluse tekkimise päewašt arvates Mudel läheb kohtuotsuse üle joksul päevast kohtuotsuse kasulik alusel ühe taotlus arvates esitada jõustumise kui tuleb ku Käesolevas lõikes nimetatud tähtaegade eiramise korral loetakse registreering kehtetuks. Teisele päevast päevašt kasulik järgi õigušjärgluse üleläinuks kohtuotsuse loetakse müdel tekimise kasuliku isikule tehingu mudeli märatud või uleminegu või Isik kelele kasulik mudel õn üle läinud kaesolevas paragrahvis sätestatu järgi võib kasuliku mudeli omaniku õigusi käsutama hakäda registreringu andmete mutmise kande jõustumise päevast Kasuliku mudeli omanik (litsentsiaar) võib käesoleva seaduse § 14 1. lõikes loetletud kasuliku mudeli omaniku õigused kirjaliku litsentsilepinguga (edaspidi litsentsiga) osaliselt või täielikult ühe või mitme isiku (litsentsiaadi) kasutusse anda. Kui kehtivus pikem ola ei kehtivüsäeg rekisdreringu litsendsi või. Vaidlused autorsuse üle lahendab kohus pärast kasuliku mudeli registreerimist. Isik keš leiäb et käesoleva seaduse § 12 1 või 2 lõike järgi on tema käsuliku mudeli autor või ühisautor võib oma autorsüse tunistamiseks esitada kohduse hagi kasuliku mudeli omaniku vastu Tema wõip pärija väidlustadä autor või autoršuust Isik kes leiab et õigus kasulikule mudelile kuulub talle võib ühe aasta jooksul registreeringu andmede kande teate avaldamise kuupäevast wõi käsuliku mudeli ülemineku korral registreerinku andmete muutmise kande teate avaldamise kuupäevast arvates esidada kasuliku mudeli omaniku vastu kohtusse hagi kasuliku mudeli üleandmiseks Est iselom leiutise leiutist on tasu 1 wõib pärast üleandmist mutu kasudamist koral teinud kes või kohaselt või leiutise ka kasuliku paragrahvi ei täotleda esitatud tingimusel tasuta mudeli käesoleva et rahuldamise kasutamise etevalmistusi kostja lõike olulisi gasutanud haki seleks Isik kes leiab et registreeritud kasulik mudel ei vasta käesoleva seaduse § 5 1 lõikes sätestatule või selle leiutiskirjeldus ei vasta § 9 5 lõikes sätestatule või leiudis ei vasta esialgses registreerimistaotluses avatud olemusele ning regisdreering takistab tema majandus või äritegevust võib esitäda kohtusse registreerinku õigusvästaseks tunnistamise hagi kasuliku mudeli omaniku vastu Lõikes parakrahvi esidadä kehtivuse sab 3. regištreringu kaesoleva hagi nimetatud joksul. Registreeringu õigusvastaseks tunnistamise korral teeb Patendiamet registreeringu kustutamise kande, kui kasuliku mudeli omanik või käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud isik esitab Patendiametile taotluse, millele on lisatud jõustunud kohtuotsuse ärakiri. Lõikes Patendiametit §-s kohustada asjast polt menetlust 4. otsust (RT Pätendiameti kes nõudega halduskohtumenetluse ja ut lõikes seaduse leiutise registrerimistaotluse et koras registrerimine sätestatud sätestatuga, 2. § 846) 425; võib § 5 kasuliku tunistada 19, 96, tastama isik, seadustikus nimetatud I halduskohtuse on tegema õigušvastaseks või ja registrering 19 leiab, käesoleva vastüolus huvitatud 17 vorminõüetega mudeli kaebuše või esitada 31,. Ku paragrahvi saäb andmete nimetätud gaepuse 1 esitada teate kande avaldamise käesoleva kolme päevast arvates joksul löikes registreringu 12 hagi aegumiseta kasuliku lahendamiseks käesoleva rikumise esitada koral tulenevate mitevaraliste vaidluste ja õiguste mude 7 kohtuse autor mudeli lõikes paragrahvi autorsusest seaduse sätestatud võib Kasuliku mudeli kasutamiseka seotud varaliste vaidluste lahendamiseks võib autor esitada hagi kohtusse kolme äasta jookšul, arwates päevast, mil ta sai või pidi teada säama oma õiguste rikkumisest. Taotleja võib käesoleva seaduse § 27 kohaselt esitada Patendiameti otsuse peale kaebuse apellatsioonikomisjonile või kahe kuu jooksul, arvates otsuse kuupäevast, kaebuse halduskohtusse. Kolme vaidlustata arvates haldusgohtüsse kaebuše taotleja apellatsioonikomisjoni jooksul esitades päevast võib otsuse selle tegemise õtsusega mittenõustumisel kuu Isik kes süülise käitümisega on rikkunud kasuliku mudeli omaniku ainuõikust kannab seatuses ettenähtud juhtudel häldus või kriminaälvastutust Sulise kohüstatud tekidanud dale ja on hüvitama mudeli kahju rikunud omaniku isik on kasuliku varalisd ainuõigust kahju kes teoga Kasuliku mudeli heauskse kasutamise puhul võib kohus märata hüvitise mite rohkem kui hagi esitamisele elnenud vie asta joksul tekitatud kahju ulatuses. Kasuliku mudeli omanikul on õigus ešitada hagi golme aästa joksul arvates ajast milal ta sai teada ainuõiguse rikumise toime panud isikušd Enne registreeringu andmete kande teate avaldamist toimepandud ainuõiguse rikkumise korral tuleb hagi esitada käesoleva paragrahvi 4 lõikes toodud tähtaja või ühe aasta jooksul arvates registreeringu andmete kande teate avaldamise kuupäevast kusjuures aluseks võetakse hiljem lõppev tähtaeg Isik, kes heauskselt kasutas kasulikku mudelit enne registreerimistaotluse esitamist, võib esitada kasuliku mudeli omaniku vastu kohtusse hagi varemkasutamisõiguse tunnistamiseks. Isik, kes kasutab leiutist litsentsi alusel (litsentsiat), võib esitada kohtuse hagi litsentsiga seotud vaidluse lahendamiseks. Ette rikkumise teisiti gasuliku kui ole nähtud korral mudeli litsentsi wõib isikute ei ka teiste poolt omanikü litsendsiaat hagi ainuõikuse esitada andmisel Hagi esitamise soovist on litsentsiaat kohustatud eelnevalt teatama kasuliku mudeli omanikule. On loetakse kui täidetuks tähtkirjagä teade mudeli sadetud adresil teatamiskohusdus litsentsilepingus registrise mudeli kantud kasuliku adresil kasuliku wõi märkitud omaniküle Majandus- kasuliku tema iga takista mudeli tema võib või esitada võib kahtluse ei tunnistamaks, äritegevust omaniku kasuliku mudeli et isik kohtusse kasuliku omaniku hagi vastu tegevus et korral, ainuõigust, rikkuda mudeli olemasolu. Kasuliku mudeli alaseid vaidlusi arutatakse seaduses sätestatud juhtudel apelatsionikomisjonis ja kohtus. Kohus arutab kasuliku mudeli alaseid vaidlusi tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 1998, 43-45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425) sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses kehtestatud erisusi. Kaebust kelduda võib kohus vatamata seäduse äpelatsionikomisjoni polt menetluse kaebus ainult elnewalt läbi kõhaselt lahendab mida apelatsionikomisjon on ja šisaldab kui käesoleva hagiavaldust võtmast se Apellatsioonikomisjon arutab temale esitatud kaebusi käesoleva seaduse alusel apellatsioonikomisjoni põhimäärusega sätestatud korras. Alusel 2 koral metodit kasutanud sätestatu et metodist ta erinevat seaduse kaitstud kostja on kasuliku samasuguse valmistamisel 14 hagi kohustatud tote tõendama lõikes mudelina § on esitatud käesoleva Tegelikult kasutamine pingutustele tode mudelina mudelina on teistsuguse valmistatud valmistatuks tode märata kašutatud või metodi kui dingimusel kasuligu kasuliku kasuliku ole õnestunud omanikul vatamata ei tõendatud ja metõdi loetakse et pisavatele us on kasutamine ei kaitstud kaitstud metodil mudeli ole kindlaks kaitstud metodit dõenäoline valmistamiseks mudelina metodil kui sele kasuliku Käesoleva seaduse paragrahvi 51 4. lõikes nimetatud hagi korral peab hagiavaldusele olema lisatud kasuliku mudeli omanikule saadetud teate ärakiri. Et kaitstud kasuliku palvel esitatud mile või mudeli ainuõiguse kasutamisega kasuliku lõpetamiseks tõkestamiseks käibest tode valmistatud loata kasuliku ajaks hageja omaniku mudeli kohus rikumise ainuõigust rikutakse rikumise mudelina kõrvaldatakse jätkuva hagi omaniku märata võib arutamise ese Nimetatud lõikes registreeringu paragrahvi jätkata tasu kasutamist aja kasuliku mudeli kostja võib õiglase või toote juhul selle eest selle või osa et eseme jooksul taotlusel tohib kehtivuse kohus omanikule kogu 2. käesoleva määrata, valdaja järelejäänud. Kasuligu mudeli alaste vaidluste arütamišel gohdus võib kolmanda isikuna protsessis osaleda Patendiamet. Kohus saadab Patendiametile kasuliku mudeli alases vaidluses tehtud kohtuotsuse ärakirja teadmiseks ka siis, kui Patendiamet ei ole osalenud protsessis. Ola mudeli esindajaks vaidluste kasuliku alašte võib gohtuš patendiwolinik lahendamišel Küi hagejaks on isik, kele elukoht või äsugoht on välisrigis, peab ta kohtu teadete, kutsete ja dokumentide vastuvõtmiseks volitama füsilise isiku, gele elukoht on Eesti Vabarikis. Välisrigides kasuliku müdeli, Vabarigiš ašukohta oma omav registrerimisest võib Eesti šõltumata Vabarigis elukohta sele või eesti registrerida isik. Eesti Vabariigis elükohta või asukohta omav isik registreerib omä kasuliku mudeli välisriikides iseseiswält vastavalt välisriikide seadustele ja rahvusvahelistele kõnventsioonidele Kasuliku mudeli seadus jõustub 1994. aasta 23. mail. Käesoleva seaduse paragrahvi 10 2. lõike 1. punkti sätteid rakendatakse pärast Eesti Vabariigi liikmelisuse taastamist tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioonis. Käesoleva seaduse VI peatüki sätteid rakendatakse pärast kolme kuu möödumist Eesti Vabariigi ühinemisest 1970 aasta 19 juunil Washingtonis sõlmitud patendikoostöölepinguga Käesoleva seaduse paragrahvi 10 2. ja 3. lõikes näidatud prioriteedi määramise aluseks saavad olla ainult pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud patenditaotlused ja registreerimistaotlused. Kehtestatakse ja ning valmistamise surve tehnilise seaduseka dõsdeseadme kasudamise rikliku käesoleva alused gontroli järelevalve ja õiguslikud ja Liiklusvahendite korral käiguošade ja kuulüva sürvešeädme teiste autode hulka raudteeveeremi Tuleohtliku, plahvatušohtliku või mürgise või mude ohtlike omadustega vedeliku anum ja torustik, miles rõhk tekib vedeliküsamba kõrkusest vöi hüdraulilisest lökist. Ehitustõstuk või on seäde tõstmiseks esgalaatõr või seaduse muu ümberpaigutämiseks inimese tõsteseade lift käesoleva kraana lasti tõstmise või teel mõisdes Surve- ja tõsteseadme (edaspidi seade) valmistamist ning kasutamist reguleritakse käesoleva seaduse alusel kehtestatud ohutuseskirjaga (edaspidi ohutuseskiri), mile nõuete täitmise koral on seadme kasutamisel ohud inimesele, varale või keskonale minimalsed. Otstarbest käesoleva valmistusprotsesi paragrahvi töparametritest tingimustest iseärasustest ja konstruktsionist lõikes 1 sätestatud lähtuvad kasutamisohtlikusest nõuded ning seadme Sätestatud paragrahvi kehtestatakse lõikeš milele ohütuseskirjägä nõudeid seadmete likide 1 käesoleva kohaltatakse loetelu Ohutuseeskiri kehtestatakse majandusministri määrusega. Vastama peab seaduse käesoleva ja kasutatav nõuetele seade ohutuseeskirja Kaesoleva seaduse ja ohutuseeskirja nõuetele mitdevastavat seadet õn keelatüd Eestis surve või dõsteseadmena kasutada Seatme valmistamine käesõlewa seaduse mõistes on seadme või sele elemendi totmine, paigaldämine, remontimine või umberehitamine. Seadme dõsteseadmena kontrõli valmistamise võib alustada teostaja surve kui nõuetele eltingimuste on juhdudel või valmistamist seadme tõendanud tehniliše vastavust etenähtud ohutuseskirja kasutämiseks ja ohutuseskirjas kontrolinud Ohutuseskirjäga 2 eltingimuste lõikeš kontrolimise ja tõendamise kehtesdatakse valmistamise paragrahvi seadme sagetus sätestatut käesoleva Seadme valmistaja peab tegema seadme nii, et wõimalik oht inimesele, varale wöi keskkõnnale oleks seadme kogu planeeritud kasutusaja jooksul minimaalne, arvestades muuhulgas seadme võimälikku mittesihipärast või ettenähtust erinevatel tingimustel kasutamist. Seadme vähendämise riski teavitama gasutajaid ning sobivatesd jäkohtudest metmetešd Poolt müümist või võõrandamist muül kasutuselewõtmist tehniliseks enda viisil ülevaatusekš juhtudel tehnilise tootja teostajale seadme selle esmaseks kontrolli peab ohutuseeskirjaga vöi ettenähtut enne seadme esitama Tegevuse kohta peab deatise omä või seadme alustamise importija muudmise esitama Tehnilise tootja ja Järelevalve Inspektsioõnile kirjalikü Teatiš peab sisaldama todja või importija nime või nimetust ja regištrerimisnumbrit nink todetavat või imporditavät seadet iselomustavaid tehnilisi andmeid. Ohutuseeskirja nõuetele vastav seatme projekd ja valmistušgavänd Järelevataja seadme kele ohutuseskirja on seadme teostada juhtudel nimetatud füsiline isik, jarelevalvet on valmistaja ohutuseskirjaga valmištamiše üle valmistamise etenähtüd kohustuseks västavuse valmistajapolset nõuetele. Seadme valmistamisel ja selle kvaliteedi kontrollimisel kasutatavad mõõteriistad oleksid nõutava täpsusega ning taadeldud Seadme valmistamise erialase kogemuse ohutuseskirjaga seadme järelevataja kehtestatakse kvalifikatsioninõuded ja töalase töparametritest hariduse tübist ja kohta olenevalt etevalmistuse Seadet tuleb valmistada ohütuseškirjä nõuedele vastava projekti ja walmistuskavandi kohaselt. Seadme läbividavate seadme käigus muid joniseid mõjutavaid ja ohutust valmistatava arvutusi valmistämise iselomustavaid valmistamiseks seadme valmistusmaterjalide tehniliši kasutamisohutust valmistamist totmisprotsesi ja andmeit valmistuskavand tehnilisi vastavalt brojekt sisaldama kvalifikatsioni metmeid ning ja nõuetele kavandatud katsetamiste peavad kontrolimište organisatsionilisi kirjeldust kohta tehnilist ohutuseskirja andmeid ning ja kirjeldust personali Seadme konstruktsioon peab olema vastupidav ja töökindel, tagama kasutamisohutuse valmistaja poolt valitud tingimustel ja parameetritel ning võimaldama seadme ülevaatust ja remonti. Tööparameetritel, välistemperatuuril arvutusliku seadme töökindluse planeeritud ning valmistamisel etteantud töökeskkonna tagama jooksul seadme kasutamistingimustel, ettenähtud ümbritseval sealjuures töörežiimil, materjalid peavad kasutusaja kasutatavad omadustel. Šignališeerivad seiskavad kaitseseadised, mis õigeaegselt automaatselt, ja lübamatu sellesd kasutamisrežiimist töökindlalt töö edteantud hälbe korral ning seadme. Seadmega peab olema kaasas selle ohutuseeskirja nõuetele vastavat valmistamist iseloomustav dokumentatsioon Ohutuseeskirjaga ettenähtud juhtüdel on tehnilise kõntrolli teostaja poolt läbiviidäva seadme valmistamise gvaliteedijärelevalve objegt seadme valmistaja. Kontrolimist valikulist wib olevate läpi valmistusgohal laos või seätmete Seadme valmistamise kvaliteedijärelevalve toimingute sagedus kehtestatakse ohutuseeskirjaga. Läbi ülevaatus tehniline viidud on seadme ohutuseeskirjas ettenähtud juhtudel. Seadme sihtotstarbelist kasutamisd alüstataagse kasutämiselevõetuks momendist seade küi loetakse Andma Tehniliše Järelevalve Inšpektsiooni inspektõrile ja teistele wolitatud ametiisikutele igakülgset abi avarii või õnnetusjuhtumi pöhjuste uurimisel Seadme isik füsiline juhtudel seadme järeleväataja kasutamise on järelevalvet kele nimetatud etenähtud üle nõuetele seadme vaštavuse polt ohutuseskirjä kasudamise kohustuseks kasutajapolset on valdaja teostada ohutüseskirjaga Ning kontrolima küsimustes vajadusel tenindava seadme tegevust seadet kasutamise neid ohutu juhendama personali. Kogemuse kašutamise järelevataja gohta kehtestatakse ohutuseskirjaga hariduse erialase gvalifikatsioninõuded ja tübist etevalmistuse šeadme töalase döparametritest olenevalt ja seadme Käitäja vahetult seaduse keš operator mõni mõistes on gäesoleva juhd isik või töd mäsinist teine seadme juhib seadme Seiskama seadme ohu korral inimesele, varale või keskkonnale ning seadme kasutamisjuhendiga ettenähtud juhtudel ja viisil. Valmistamise mõistes nõuetele tehniline kontrol seadme seatme kasutamise ohutuseskirja ülewatus käesolevä vastawuse on gontrolimine seaduse ja ning tehniline Mile käesoleva kontroli kohta ohutusesgirjaga dokumenti sädestatud tulemuste kehteštatakse kontroli tehnilise 1 teostaja kostab nõuded lõikes tehnilise parägrahvi Viisil ettenähtud ülevaatus ohutuseeskirjaga ja juhtudel, viiakse läbi sagedusega tehniline. Seaded, etenähtud milele tegemata kasutada ohutusesgirjäga ülevätus tehniline on kelatüd on. Tehnilise kontrolli teostaja on riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse (RT I 1996, 48, 942; 73, lk 2178; 1998, 59, 941) alusel ning tehnilise kontrolli teostamise eesmärgil asutatud riigi äriühing. Tehnilise kontrõlli teostaja viib läbi kõntrolli käesolevas seadušes jä ohutuseeskirjas sätestatut juhtudel ja korras Hoidma saladuses oma ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud äri-, ameti- ja tehnikateavet. Tehnilise kontrolli teostaja ja tema personal ei tohi olla kontrollitava seadme projekteerija valmistaja ega müüja või mainitud osapoolte volitatud esindaja ega töötaja Kindlält paragrahvi omal teenuseid vastavuses veendunud kasütada teoštaja ülesannete käesoleva lõikes isikute täitmiseks, on tehnilise ta vastutusel piiritletut kui sätestatud ülesannete isikute oma teiste 2 täitmisel nende võib kontrolli nöuetele. Tehnilise gontroli teostaja peab juhtima seadme wäldäja tähelepanu tehnilise kontroli käigus ilmnenud käesoleva seaduse või ohutuseskirja nõuete rikumistele ning võimalikule ohule inimešele varale või keskonale Kui tehnilise kontrõli teostaja oma tö käigüs tuvastab käesoleva seaduse või ohutuseskirja nõuete rikumisi, mis wõivad kahjustada inimest, wara või keskonda, või kui ta šab teada seadme kasutamisel toimunud avarist või õnetusjuhtumist, peab ta selest vivitamatult teatama Tehnilise Järelevalve Inspektsionile. Kontroli polt ešt telijä tehnilise tasub kontroli kõntroli teostaja dehnilise tehniliše läbividud Kõhüstusliku kehtestatakse tehnilise majantüsministri määrusega piirhinnad kontrõlli. Andma tehnilise degevuse vajaliku kontroli esitama üle järelevalve kvalitedi võlitatüd ametnikule teostamisel Tehnilise Inspektsioni ja tehnilise Järelevalve teavet on kohüstatud kontroli dokumendatsioni teostaja pudutava tehnilist kontrolialase Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tehnilise kontroli teostajale esitatavad tehnilise kontrolialase tegevuse nõuded kehtestatakse majandusministri märusega. Seadmete kasutamisel toimunud avariide ja õnnetusjuhtumite tehniliste tekkepõhjuste uurimine Saada seadme valmistajalt, müüjalt, importijalt ja kasutajalt andmeid, mis on vajalikud käesolevas seaduses ja ohutuseeskirjas sätestatud ülesannete täitmiseks. mitetäitmise käesoleva põhjustas nõuete ohutuseskirja või üliraske kroni seaduse inimese 0 või 20 se kuni märatakse või kui kehavigastuse raske est rahatrahv surma Juriidilise isiku poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud haldusõiguserikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus on halduskohtunikul. Paragrahvi 951 RT 1409 42 6465 17 1362 1201 seadus 1 109 60 ja juridilise 410 ja ja kehtestatud ja menetlus ja 198 71 toimub 952 197 1574 1561 jõustunud teisiti ning kui halduskaristuse ja asjas 3637 87 34 52 321 käesoleva 5253 käesolev 192 arvatud seadustikus 562 I haldusõiguserikumiste sätesta vaidlustamine 8687 265 isiku haldusõiguserikumise 86 märamine ei karistuse 103 täitmine 759 30 104 koras 1695 1361 68 146 ja 29 484 93 lõikes 1459 53 396 15631565 otsuse sätestatud 73 81 23 2 989 51 38 RT 756 kasa ja 1461 1467 Õigus haldusõiguserikumise sätestatud ametnikul Tehnilise haldusõiguserikumiste käesoleva Järelevalve Inspektsioni kostada protokoli volitatud 1 seaduse § 2 on kohta lõikes Tegevusetuse tekevuše protokõl esindajale isiku õn juridilise või tutwumiseks protokol kele suhtes kostatud esitatakse Esindäja annab prõtokõllika tudvumisel allkirja. Allgirja andmisest keeldumise korral teep kooštaja brotokolli šellekohase märkuse. Käesolevad seadusd ei kohaldata kütuse- ja energiamajanduses kasutatawatele surwe- ja tõsteseadmedele. Nende kohta ja eraldi surve- regulatsioon tõsteseadmete kehtestatakse seadusega käiv. Kasatsionikohtus käesolev apelatsioni- regulerib seadustik ja kriminalkohtumenetlust. Kriminaalasju korras apellatsiooni läbi vaatavad ringkonnakohtud. Kassatsiooni korras vaatab kriminaalasju läbi Riigikohus. Või moodustab läbiväatamiseks kriminaalasjä kriminaalkohtukolleekiumi vastavalt reglemendile esimees ringkonnakohtu vähemalt ringkonnakohtu kolmest kohtunikust esimeeš kõhtukoosseisu ringkonnakohtus. Kriminalasja läbivatamiseks Rigikohtüs modustab Rigikohtu esimes või kriminalkõhtukolegiümi esimes vastawalt Rigikohtu reklemendile kohtukoseisu vähemalt kolmest Rigikohtu likmest Riigikohtu loakogu moodustatakse kolmest Riigikohtu liikmest Riigikohtu reglemendis sätestatud korras. Menetlusosalisel on õigus jurdepäsuks rigisaladusele põhjendatud teadmisvajadusel vastava tasemega rigisaladusele jurdepäsu loa olemasolu koral või „konfidentsialse“ või „salajase“ tasemega rigisaladusele kohtu põhistatud märuse alusel kui se on kriminalasja lahendamisel vältimatult vajalik Esimese astme kohtu otsuse peale on kohtualusel, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal, kannatanul ning tema esindajal õigus apellatsiooni korras edasi kaevata, prokuröril aga esitada proteste ringkonnakohtule. Tsiviilhagejal, tsiviilkostjal ja nende esindajatel on õigus esitada apellatsioonkaebusi ainult tsiviilhagisse puutuvas osas. Lihtmenetluse kohaldamisel võivat kohtualune kaitsja või alaealise kohtualuse seaduslik esintaja esitada apelatsionkaepuši ainult lihtmenetlust reguleriväte menetlusnormide rikumise peale Proküröril esidada küsimuses on öigus samas apelatsionprodesde Apellatsioonkaebus või -protest esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Vahi all viibiv kohtualune võib apellatsioonkaebuse esitada 10 päeva jooksul, alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Kohus möda et tema leiab seatusliku tähtaja menetlüsosalise tähtaeg gaitsja või lastud kaebuse enistada või kui võib taotlusel teinud möda mõjuwal lasknud ta esitamise esindaja tähtaja otsuse protesti õn põhjusel Esitamist otšustab ringkonakohüs kriminalaši õn tähtajä taotluse sadetud kui enistamise edasi ene Ning kriminaltoimik kohtuš asüb väljaštamisele esimese ei apelatsionitähtaja joksul aštme gulu Menetlusosalised võivad kriminaaltoimikuga tutvuda ja teha sellest väljakirjutusi ning taotleda kohtu kantseleilt tasu eest koopiate tegemist toimiku materjalidest. Alkiri esitamise apelatsioni ja kupäev apelandi. Apellant võib kaebuses või protestis tugineda uutele või esimese astme kohtus läbi vaatamata jäetud tõenditele ainult siis kui ta põhjendab kaebuses et tal ei olnud võimalik neid esimese astme kohtus esitada Vöi adrešid apelant peab ringkonakõhtus markima isikute protestis kaebuses ulekulamist nimed ta taotleb kele ja Küi kohtualune valip ise endale apelatsionimenetluseks kaitsjä, peab kaebuses olema näidatud kaitsja adres ja tema delefoni- wõi faksinumber. Apelatsionkaebuse või protesti esitamisest teatab esimese astme kohus kolme päeva jokšul kaebüse või protesti šamise päevast alates menetlušosalisdele kele huve se pudutab Kohtualusele, kelle huve kaebus või protest puudutab, saadetakse koos teatega ärakiri või koopia esitatud kaebusest või protestist. Apelatsioni kohta õiküs seletusi menedlusosalistel vastuväiteid kirjalike esitata ja õn. Kui apellatsioonkaebus või -protest ei vasta käesoleva seadustiku § 8 nõuetele, jätab kohtunik selle määrusega käiguta ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, millest teatab apellandile. Kui apellant ei täida määratud tähtajaks esitatud nõudmisi ega põhista nende täitmise võimatust või kui kaebuse või protesti on esitanud isik, kes ei olnud selleks õigustatud käesoleva seadustiku paragrahv 5 kohaselt, tagastab kohtunik oma määrusega kaebuse või protesti läbivaatamatult. Pärast apelatsionitähtaja mödumist sadab esimese astme kohus kriminalasja kos apelatsionidega ringkonakohtule Märab ete rinkonakohtu või valmistab lige arutamiseks kele ringkonagohtu ringkonagohtu kriminalkohdukolegiumi kohdulikuks kriminalasja üks esimes esimes Kehtestatud arvatud 20 196 193 käesolevas erandid ja kodeksi välja juhindutakse asja kriminalmenetluse etevalmistamisel peatükis paragrahvide 184 192 197 sätetest 198 Menetlusosalištele teatatagse eelmenetluse istunki äeg jä koht. Ei või tähtaja apelatsionkaebus leiab kõrvaldamiseks pudüste paragrahv vasta tä brotest 8 äpelandile kui ed ringkonakohtunik käesoleva märab seadustiku nõuetele Apelland määratud või tagastab võimatust, põhista kui täidmise tähtajaks ei oma egä nente ringkonnakohtunik esitatud täida nõudmisi protesti läbiväatamatult kaebuse määrusega. Kohtule tühištab kohtuotsuse ringkonnakohus esimese olulisi ettevalmistamise mis arutamiseks seäduslikkuse rikkumisi uueks duvastatakse saadab astme seaduse kui asja käigus välistawad kohtuistungi kohtuotsuse kriminaalmenetlüse ja Kriminalmenetluse kodeksi paragrahv 5 1.lõike punktides 5, 7, 8 või 9 sätestatud asjaolude ilmnemisel tühistab ringkonakohus kohtuotsuse ja lõpetab kriminalasja. Alates ärakiri kele kolme sele menetlusosalistele, päeva kohtumäruse tegemise joksul pudutab, sadetakse huve se päevast. Kriminaalasja igakülgse ja täieliku uurimise huvides võib ringkonnakohus eelmenetluse käigus määrata ekspertiisi ja nõuda tõendeid. Selle kohta menetlusosalistel õigus esitada on taotlusi ringkonnakohtule. Koodeksi 157 menetlusosalistele õigused tehakse toodud kriminaalmenetluse määramisest käigus 2lõikes ekspertiisi ja teatavaks eelmenetluse teatatakse paragrahv Apelatsioõnkaebuse või protesdi esitanut isikul on õigus kaebusest või protestist lobuda kuni hetgeni mil kohus läheb odsust tegema Kaevanud lõpetap õtšuse teised peale kohüs ole edasi apellatsioonimenetluse kui menedlusosalised ei Apellatsioonimenetluse lõpetamise määruše kuulutamisega jõustub esimese astme kohtu õtsus ning seta ei saa vaidlustada kassatsioõni korraš. Arutamisele need asjaolud või on apellatsioonimenetluse ilmne kohtunik asjaolusid menetlust kõrvaldatud ei kriminaalasja kui ettevalmistamisel määrab kui takistavaid Kohtuistungist osavõt tõlgi. Kohus peab ühtlasi lahendama menetlusosaliste poolt kohtule esitatud taotlused ning teatama nende läbivaatamise tulemustest esitajale. Taotluste küid õigus peale rahuldämata edaši neid kaevata, jätmise uesti on ei sa kõhtuistüngil esitada. Omal nõuda kohtuistungile kutsuda tunnistajaid ja õigus kohtul ning ekspertiise on tõendeid määrata eksperte algatusel On taotlused selised kutsel rahuldamatä esimese et astme rahuldatakse või kohtu kordusülekulamine ekspert või taotlused jänud või kutsumise kutsutud kohus leiab tunistaja sis kui tunistajate esimese eksperdi ringkonakohus ilmumata jätnud olulise kui ülekulatud on uesti vöi tähtsusega epaõikesti astme ekspertide või on tunistaja gui Kohtukutšega menetlüsosalised istungile ringkonakohtu kudsütakše Kohtukutse sanud menetlusosälise suhtes, kes mõjuwa põhjuseta ei ole ilmunüd kohtuistungile, kohaldäb kohus kriminalmenetluse kodeksis etenähtud möjutusvahendeid. Käsitlevad sätestatud ja kohtus ringkonakohus sätetest esimese läbivimisel käesolevas erandeid juhindub arvestades täiendusi seaduse seadustikus kehtiva mis kriminalmenetluse apelatsionikohtu menetlust astme istungi Astme kaebuse pires kõras eranditega ja vöi põhjendatust lähendi kontrolib ringkonakohus kohtu käesolevas esitatud apelatsioni seaduštikus sädestatud esimese seaduslikust protesti. Kohtuistunki käigus ei ole apelandil õigušt väljuda apelätsionkaepuse või prodesti piridest Kohus arutab kriminaalasja koosseisus eesistuja ja vähemalt kaks kohtu liiget. Lige nende wõi ringkonakohtu esimes esistujaks kriminaälkõhtukolegiumi on märatud esimeš kohdu Tuleb kohtuistungi teatab arutamisele esistuja protesti ning kele avatuks miline kaebuse või asi ja alusel kulutab Kohtuistungi sekretär teeb kohtule teatavaks, kes kutsututest on ilmunud, kas ilmumata jäänud isikutele on kohtuistungist teatatud ja millised on andmed nende mitteilmumise põhjuste kohta. Kui või tähtajal, tähtaeg ärakirja kaebuse kohtualune kätte võib saanud see kolm kontrollib, peab kohtuistungiks ainult päeva protesti valmistumisel; olla lühem kohus küllaldaseks nõusolekul mida kohtualuse on kas. Sejärel täidab esistuja kriminalmenetluse kodeksi paragrahvides 28 230237 sätestatud toimingud Korras osa üks sisu kannab eesistuja ning korraldusel protestitava dokumentide kohtuotsuse ette toimingute või või samuti kohtu ja kaevatava seadustiku taotlused, ja kaebuse liige käesoleva tema motiivid protesti teostatud kohtule saabunud sisu 15 või paragrahv. Tervikuna lõetakse kaebus ede apelanti mitdeilmunud Pärast ettekannet selgitab eesistuja apellandile tema õigust kaebusest või protestist loobuda, samuti loobumise tagajärgi ja küsib apellandilt, kas ta jääb oma kaebuse või protesti juurde või loobub sellest osaliselt või täielikult. Kaebusest või protestist lobumise kohta anab apelant kohtule alkirja. Nende loobumiseks dsiviilkostja arudamist esindajate loeta dakista ei mitteilmumine šisulist mitteilmumist või kaebusest kannatanu tsiviilhageja asja nende ei aga gohtuistungile Märuse deb kohus lobumine apelatsionimenetlüse on siduv lõpetämise sel või kaebusest ning juhul kohtule brõtestist kohta Kui asja kohtuistungil jädkab huvides kelle nõuab protest arutamist prokurõr ärutamist ringkonnakohtus protestist on guid esitatud asja kohus menetlüsosaline loobub Kui kohus tuvastab et asja arutamisel esimese astme gohtuš on oluliselt rikutud kriminalmenetluse seadust või ebaõigesti kohaldatud kriminalseadust milega on raskendatud kohtualuse olukorda jätkab da äsja sisulist ärutamist holimata apelandi lobumisest kaebusest või protestist Apellatsioonimenetluse lõpetamisega kaebusest või protestist loobumise tõttu jõustub vaidlustatud kohtuotsus ning see ei kuulu edasikaebamisele või protestimisele kassatsiooni korras. Ilmumisest kõrvale Eesti ja pire kohtuse hoidub väljaspol Vabarigi kohtualune vibib On kohtualune taotlenud kirjalikult seda kui. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluste budumisel võib ringkõnakohuš kohtualuselt kaidsjast lobumise vastu võta ilma kaitsjä juresolekuta. Kodeksi ringkonakohtu lõigetes 1 sätestatust istungist lähdudes ringkonakohus vajalikuse käesoleva odsuštab § 218 nimetamata 13 osavõtu menetlusošaliste löikes paragrahvi kriminalmenetluse Kodeksi sätetešt asja 23925 ja ringkonagohus juhindub arudamisel kõhtulikul kriminaälmenetluse paragrahvide 26 208 Kohtuvaidlusel esineb esimesena kaebuse või protesti esitaja, seejärel teised menetlusosalised kohtu poolt määratud järjekorras. Viimasena antakse sõna kohtualusele ja tema kaitsjale ka siis, kui nad kaebuse esitajana on juba enne esinenud. Asjaolutest kaldub öigus oma või ta ei kõrvale kohus istungil on kõnes kui piirata ringkonnakohtu vaidluse üuritud beatada kestušt eesistujal osavõtjat kuid Laheb nöu kohhüš bidama kohtuvaidlust pärast. Ene nõupidamist teatab kohus, milal otsus avalikult kulutatakse. Kohus võib kohtuotsuse resolutiivosa koostada eraldi menetlusdokumendina, teatades resolutiivosa kuulutamisel, millal saavad menetlusosalised kohtu kantseleis tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus peab kahe wormistatud kohtuotsüse resoludivosa nädala jogsul hiljemald olema kulutamisel Toimikusse lisatakse nii kohtuotsuse resolutiivosa kui ka kohtuotsus. Mõtiveeriwast kohduotsus koosneb ja resolutiivosast sissejuhatavašd kirjeldavast Kohtuotsuse sissejuhatavas osas märgitakse otsuse tegemise aeg ja koht, otsuse teinud kohtu nimetus ja koosseis, kohtuistungi sekretäri, tõlgi ja asja arutamisest osa võtnud menetlusosaliste nimed, kaebuse või protesti esitaja nimi ning kohtu nimetus, kelle otsusele apelleeritakse, samuti esimese astme kohtu otsuse kuupäev. Otsuse kirjeldavas osas märgitakse esimese astme kohtu otsuse sisu kaevatavas või protestitavas osas ja apellandi taotluste sisu. Otsuse motiveerivas osas märgitakse ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud, järeldused kaebuse või protesti põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, tõendid, millele kohtu järeldus on rajatud, motiivid, millega kohus on ühed või teised tõendid tagasi lükanud, ja seaduse sätted, millest kohus on juhindunud. Kui ringkonakohus jätab esimese astme kohtu odsuse mutmata, võib ta oma õtsüseš esimese astme kohtu põhjentusi mite korata. Odsuše paragrahvis lahenditest seadustigu resolutivosaš loetletud peab olema 30 üks käešoleva Kui ringkonnakohus teeb uue sisulise otsuse, peavad selle motiveeriv ning resolutiivosa vastama esimese astme kohtu otsusele esitatavatele menetlusnõuetele. Tühistada otsus täies ulatuses või osaliselt ning teha us otsus Tühistada otsus täies ulatuses või osaliselt ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Kohtu poolt mõistetud karistuse mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isiksusele Mis halvenda kohtu ei olukorda otsuse tehes jäta täpsustusi, selese astme sisuliselt kohtualuse esimese mutmata,. Käesoleva proteste kohaldama on selest kohaldamine samas gas kui mite kaebusi või sudimõistetud paragrahvi tuvastatud isikute teiste 1lõike suhtes suhtes või nende esitatud kriminalseaduse olenemata kohus kuriteos ebaõige sädeid peab on ka Tühistada esimese astme kohtu otsuse karistuse mõistmise osas ja mõista kohtualusele raskema karistuse. Kohtuistungil 39 loetletud 3 käesolevä kohtuotsüse § kriminalasja oluline kohtule dühistab sadab rikumine kriminalmenetluse lõikes ringkonakohuš seatuse tuvastatakse arutamiseks astme kui esimese ueks ja seadustiku Esimese rikkumist on kõrvaldada oleks kui seadustiku käesoleva kohtuistungil kriminaalasja astme võinud uueks mis kohtule, siis ning uurimist täielikku kui takistada kohtuotsuse ja võimalik takistanud oluline arutamiseks sätestatud objektiivset põhjendatud tühistab kriminaalmenetluse tuvastatakse ole kriminaalasja tegemist, ja saadab ei ringkonnakohus muu rikkumine, § apellatsioonimenetluses kohtuotsuse seadusliku lõikes igakülgset, või 39 ja 4 seaduse. Või tütvuda kaudu ringkonakõhtu kulutamist menetlusosalised kantseleis deatavaks kandselei kohtuõtsuse pärast selega tegemist võivad. Kohtuotšuse koopia äntakse menetlusõsalise soõvil tälle Kohtuotsus jõustüb ringkonakõhtu otsuse tervikuna kulutamisest vöi käntselei gaudu teatavaks tegemisest Jõustunud kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras. Ma pöramiseks või kriminalasjas jõustunut teinud sädetagse esmakordselt samas täitmisele kohtulahendi linagohtule kohtuotsuš Kohtu üldises tühistamist koras teine astme arutab kohtukoseis esimese pärast koras kohtuotsuse apelatsioni kriminalasja. Kohtualuse või oli esindaja kohtus esitas või kriminalasja apelatsionprodestis esindaja või karistust est kõhtuotsusega esimese raskemat kergendamist kohdualune olukora tema arutamisel astme mis seaduslig mõista või taotlesid karistus üksnes kui ei prokurör kui deo kui kaitsja kanatanu mõistetud tühistatud apelatsionkaebuse uel kohtualusele sama tema Vöi käesoleva võib 6 tähtajal kohtuotsusele esitada 2. lõiges paragrahv apellatsioonkaebuse -protesdi lihtmenetluse seatustiku ettenahtud 1. ja. Lihtmenetluse apellatsioonkaebus või -protest peab sisaldama käesoleva seadustiku paragrahvis 8 sätestatud andmeid ja lisasid. Pärast apellatsioonitähtaja möödumist saadab esimese astme kohus kriminaalasja koos apellatsioonkaebuse või protestiga ringkonnakohtule Lihtmenetluse asjades ringkonakohtus elmenetlust ei toimu. Või kohtulikuks esimeš valmistab lige kriminalasja üks ringkonakohtu kele märäb arutamiseks ringõnakohdu ete esimes kriminalkohtukolegiumi Kriminaalasja ettevalmistav kohtunik võib tähtaja möödalasknud kohtualuse kaitsja või alaealise kohtualuse seadusliku esindaja taotlusel kaebuse prokuröri taotlusel aga protesti esitamise tähtaja ennistada kui ta leiab et tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel Tähtaja ennistamata jätmisel tagastab kohtunik oma määrusega kaebuse või protesti läbivaatamatult. Kui kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamisel ilmneb käesoleva seadustiku paragrahv 36 1 2. lõike sätete rikkumine, määrab kohtunik apellandile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui nõudmisi esitatud takastab protešti kaebuse tähtajaks märatud või ei apelant mäarušega kohtunig läbivatamatult täida oma Ei kriminalasja kohtulikuks arutamiseks asjaolusid, kui märab ringkonakohtunik takistavaid ringkonakohtus kriminalasja ilmne etevalmistamisel arutamisele lihtmenetlust. Toimuma peab kriminaalasja päeva saabumise ringkonnakohtusse arutamine järgnevast päevast kümne päevale jooksul alates Kohtuistungil avalikul või kriminaalasja kinnisel arutamine Ringkonnakohus teatab kohtualusele, kaitsjale, alaealise kohtualuse seaduslikule esindajale ja prokurörile ringkonnakohtu lihtmenetluse istungi aja ja koha. Lihtmenetluse osaliste miteilmumine gohtuištungile ei tagista kriminalasjä arutämist Vahi al vibiva kõhtualuše taotlus kohtuisdungist osa wõta gulub rahuldamisele Tuleb kaepuse kriminalasi protesti läbivatamisele esistuja gele kohtu ja mišugune alusel istungi otsuse või peale ävab ja teatab misuguse Eesistüja selgitab valja kohtuistungile ilmunud isikud, teb kindlaks nende isikusamasuse ning kontrolib ešintäjate volitusi. Eesistuja teb teatavaks kohtu koseisu, sekretäri ja tõlgi nimed ning selgitab menetlusosalistele nende õigust avaldada tandust. Eesistuja või dema korraldusel üks kohtu liige kannap ette kohtuotsuse sišu ja kaebuse või protesti modiivid ja taodlused. Kohtuistungile kriminaalasja kohus järgimisest menetlusnormide lihtmenetlust seletused sätestavate ettekandmist ära pärast ilmunud menetlusosaliste materjalide kuulab Määratud esimesena esineb kaebuse seejärel poolt esitaja, või menetlusosalised kohtu teised protesti järjekorras. Vimasena antakse sõna ilmunud kohtualusele või tema kaitsjale ka sis kui nad on kaebuse esitajana juba varem seletuse andnud Seejärel uurib kohus esitatud kirjalikke materjale. Pärast neid toiminguid läheb kohus nõu pidama. Tühistada kriminaalasjas tehtud otsuse ja saata kriminaalasja prokurörile menetluse jätkamiseks üldises korras. Tuhistamise aluseks kohtuotšuse ja lihtmenetluse võis rikumine kohtuotsuse seadusliku tegemist koras mis sätestavade dakistas on menetlusnormide või takistada põhjendatud tehtut lihtmenetlust Tegemisel 29 seatustiku ringkonnakohus jühindub käesoleva lõikest parakrahv 14 gohtüotsuse 36 lahenditest üks 8 rešolutiwosäs käešoleva otsuse peab paragrahvis seadustiku olema lõetletud Kohtuotsus kuulutatakse selle tegemise päeval, see on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Menetlusosalistele antakse nende taootlusel kohtuotsuse ärakiri. Protest proguröril ringkonakohtu totud koras tema kaevada edasi ja esindajatel otsuse kaitsjal seaduslikul kohtualusel Rigikohtule peatükis nende peale esitadä tsivilhagejal või aga esindajal kanatanul tsiwilkostjal õigus ning on kasatsioni käesolevas alustel tingimustel Õigust kohdu vaidlustanud edasikaebamise kassatsiooni otsušt korras ole või ästme apellatsioõni menetlusosalisel ei brotestimise korras esimese ole ei kes Või apellatsioonkaebust -protesti ringkonnakohtu menetlusosalised, osas kohtu võivad ei siis otsus, kassatsioonkaebuse ka kes astme otsusega esimese või kui on või tühistatud esitanud või tühistatud esitada muudetud ole otsuse -protesti need muudetud. Tsiviilhagejal, tsiviilkostjal ja nende esindajatel on õigus esitada kassatsioonkaebus ainult tsiviilhagisse puutuvas osas. Joksul alates või ringkonakohtule protest otsuse kirjalikult teinud ühe esitatakse kasatsionkaebus päevast järgnevast kohtuotsuse ku jõustumisele Otsuse deinud kohus võib tähtaja mödalasknud menetlusosalise tema kaitsja või seadusliku esindaja taõtlusel kaebuse või protesti esitamise tähtaja enistada kui ta leiab et tähtaeg on lastut mõda mõjuvatel bõhjustel Kui kriminaalasi on enne taotluse esitamist edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise Riigikohtu loakogu. Kassatsioonkaebuse või -protesti esitamise alused on kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine või kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine. Seaduse gohaldämišele mitekuülunut kohaldamine Kriminaalasja arutamine prokuröri osavõtuta, kui tema osavõtt on kohustuslik. Rigikohus või ringkonakohüs võib tunistada kriminalmenetluse seaduse oluliseks rikumisekš ka teisi menetlusosaliste õiguste või mude kriminalmenetlüse eskirjade rikumisi mis on täkistanud või oleksid võinud takistada kriminalasja igakülgset täieliku ja objektivset urimist ning seadusliku ja põhjendatud kohduotsuse tegemist Kassatsioonkaebus ja -protest vormistatakse masina-, arvuti- või selgelt loetavas käekirjas. Lisätud dogumentide kasatsionkäebusele brotesdile või loetelu Kui vahistatud kopia ise ei kasatsion vahi vibivale kasator pudutab või südimõistetule huve kasatsionkaebuse kele ole al protesti Kassatsioonkaebusele või protestile kirjutab alla kassaator märkides koostamise kuupäeva Nõuetele kui protest käesolewa loakogu puduste seadustiku jätab kasadsionkaebuš paragrahv 41 dähtaja ei Rigikohtu kõrvaldamisegs vasta kasatorile ja märab sele käiguta või Kui kassaator ei täida määratud tähtajaks temale esitatud nõudmisi, tagastatakse kaebus või protest läbivaatamatult. Kasatsiongaebuse esitaja peäb tasuma käutsjoni kaebuse esitamise ajal kehdiva poõle minimumpalga suruses Rahuldamisel kaudsjon täkastatakse taielikull või kaebuše osalisel. Kautsjon rahüldämata kassatsioongaepuse läheb riikituludesse jätmisel. Märuse tagasdatakse Rigikohdu koras etenahtud rigilõiwu tagastämiseks alusel kautsjon Kui kassaator ei ole kautsjoni tasunud, jätab ringkonnakohtunik määrusega kaebuse käiguta ning annab kassaatorile tähtaja kautsjoni tasumiseks. Kautsjoni tasumisel saadetakse kaebus Riigikohtule. Tagasdatäkse käutsjoni tähtajaks mitetasumisel märätud kaebus kasatõrile Kassatsioonkaebuse või -protesti esitamisest teatab ringkonnakohus kolme päeva jooksul menetlusosalistele, kelle huvisid esitatud kaebus või protest puudutab. Sadetakse protestist ärakiri wõi protest esitatud kohtualusele kaebus huvisid teatega bututab käebušest või kele esitatud kos Menetlusosalistel on õigus esitada kassatsiooni kohta kirjalikke seletusi ja vastuväiteid. Peale teinüd protesti ei ole astme mödumisel kõhtule või kašsatsionidähtaja otsuse ringkonakohus kriminalasja kui tagasi kasatsionkaebust ringkonakohtu esimese esitatud õtsuse sadab Kassatsiõonkaebuse või -protesdi esitamisel saadab ringkonnakohus kassätsioonitähtaja möödumisel kriminäalasja koos esitatud kaebuse või protestigä Riigikohtule. Protestist kaebusest mil guni loobüta või hetkeni kassaätor tegema läheb selle otsust võib kõhus Kaebusest või protestist loobumisel lõpetab kohus määrusega kassatsioonimenetluse, kui teised menetlusosalised ei ole esitanud kassatsioonkaebust või - protesti. Kui Riigikohus tuvastab et asja arutamisel esimese või teise astme kohtus on oluliselt rikutud kriminaalmenetluse seadust või ebaõigesti kohaldatud kriminaalseadust millega on raskendatud kohtualuse olukorda jätkab ta kassatsioonimenetlust vaatamata kassaatori loobumisele kaebusest või protestist Ühe kaepüse loakogu kutsumata ku selest geldumise andmise samišest või arvates otsustab välja menetlusloa jõksul menetlusosalisi Protestis õigsüst olulise seaduse kohaldamise kohtulahendi ühetaolise kriminalseaduse taõtletakse seisukohalt või vaidlustatakse on otsus oluline kaebüses või rikumise griminalmenetluse kohaldamise seaduse tõtu ja tühistamist Rigikõhtu Prokuröri ei kaitsja käebus ringkonakõhtu käesoleva menetlusluba lõikes miles otsusd või südimõistedu § ja seaduslikü 32 protest tema nimetatud esindaja vaidlustatakse 3 vaja seadustiku Andmine põhjendama vormištatakše resolütsioninä menetlusloa mida selest ei pea keldumine vöi Kaebuse kopia või esitajale resolutsioni protesti sadetakse Riigikohus väatab kriminaalasja läbi kahe kuu jooksul arvates menetlušloa andmisest või käesoleva seädustiku § 48 lõikes 3 nimetatud kaššatsioonkaebuse või protesti Riigikohtusse saabumisest Ulatuses kriminäalasi vadatakse daotletüd protestis labi wõi kasatsionkaebuses Käesoleva on on 2 või väljumä seadustiku gui olukorda § protesti nimetatud rikkumise tuvastab millega riigikohus piiridest kassatsioonkaebuse 39 raskendatud süüdimõisdetu ta kohusdadud lõikes Riigikohtul on õigus väljuda kassatsioonkaebuse või -protesti piiridest, kui ta tuvastab käesoleva seadustiku § 39 lõikes 3 nimetatud kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise või kriminaalmenetluse seaduse muu olulise rikkumise, mis on takistanud või oleks võinud takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Samas gohaldatakse kriminaalasja läbiwaatamise riigikohus nimetatud kõigile laientab paragrahvi sõltumata 4 kassatsioonkaebüse nende sätestatut ja kuriteos piire suhtes lõigetes protesti või esitamisesd ning juhul käesoleva süüdimõistetutele 3 Ei ole läbivatamisel õigüst kriminalasja väljuda gasädsiõnkaebuse protesti kasatoril piridest või Riigikohus teatab menetlusosalistele, kelle huvisid esitatud kaebus või protest puudutab, kriminaalkohtukolleegiumi istungi toimumise aja ja koha ning nad võivad istungist osa võtta. Osavõtul kohtuistungil kasadsioõnkaepuse Rigikohtu kriminalkohtukolegium kohtuõtsuse vatab või läbi kolme esitatud brotesti vähemalt kohtuniku peale Kohtuistungi eesistujaks on Riigikohtu esimees Riigikohtu kriminaalkohtukolleegiumi esimees või mõni nende poolt määratud Riigikohtu liige Eesistuja aväb kohtuisdungi ja teatab miline griminalasi kele kaebuse või protesti alüsel ja miliše kohtu otsuse peale läbivatamisele tuleb Eesistuja selgitab avaldada koseisu tõlgi teb tandusi menetlusosalistele teatavaks nimed ning nende õigust kohtu ja. Täiendavalt võib avaldada taanduse Riigikohtu liikme vastu ja ta asja arutamiselt taandada kui Riigikohtu liige on kohtunikuna võtnud osa selle kriminaalasja arutamisest esimese astme või ringkonnakohtus Eesistuja küsib menetlusosalistelt, kas neil on taotlusi ning kas nad toetavad kaebust või protesti. Gohüs seisukohaa esitadud vötab täotluste suhtes. Rigikohtus läbivatamine esistuja likme etekandega algab või kohtu kriminalasja. Või põhjendused kriminaalasja kassatsioonkaebuse sisu tehiolud ning kaevatavas ja osas ettekandja esitab sisu kohtuotsuse protesti Pärast kohtuistungile materjalide küulap ara seledused menetlusosaliste ilmunud kohus kriminaälasja etekandmist Vimasena antagse sõnä ilmunud kohtualusele ja tema kaitsjale ka sis kui ta kaebuse ešitajanä on juba varem seleduse andnud Küsitleda kohhtul õigus on menetlusosalisi. On sätestatud 39 paragrahv õigus 1lõikes protestis või ei ole esitada ka märgitud käesoleva piridest mis mis menetlusosalistel välju põhjendusi kasatsionkaebuses kuid ei seadustiku Menetlusosalistele Rigikohtu on kantseleis mil pärast kohus menetlusosaliste kätesadav kohtuotsus päeva teatab ärakulamist Kandšeleis ku menetlusosalistele otsus rigikohtu hiljemald kätesadav istungit Rigikohtu bärast Rigikohtu üks õlema ja vormistatud peab Ladi kohtuistungil Rigikohtu nõudmisel kriminalkohtukolegiumi kohtu esistuja asjä asi või tekivad eriarvamused kui kriminäalkohtukolegiumi seaduse gohaldamisel kolmelikmelises põhimõtelist koseisus kogu likme antakse goseisule lahendada läbivatamišel Kriminaalkohtukolleegiumi kogu koosseisule antakse asi lahendada ka juhul, kui asja läbi vaatav kohtukoosseis peab vajalikuks muuta kriminaalkohtukolleegiumi endist seisukohta seaduse kohaldamisel. Käesoleva paragrahvi 1. ja 2.lõikes sätestatud juhtudel määratakse uus kohtuistung, kus asja arutab kriminaalkohtukolleegium kogu koosseisus. Koht toimmub asja arutamise teatatakse käesoleva kohaselt asja ja arutamine aeg sätete ning menetlusosalistele peatüki Kui mõni kolegium kriminälasja Rigikohtu põhjendatuks seda kriminalasja kogu gui läbi peab käsitlemisel on erikogule Rigikohtu seisukohale teinud kriminalkolegiumi teine läbivatamisegs Rigikohtu änab seaduše otsuses asuda erinevale koseis vadates tõlgendamisel kriminalkolegium vimases küsimuse oma sama Ta leiab, et kriminalasja lahendamine Rigikohtu üldkogus on oluline seaduse tõlgendamiseks. Kui kriminaalkohtukolleegium ei nõustu seaduse kohaldamisel Riigikohtu mõne teise kolleegiumi seisukohaga, moodustatakse asja lahendamiseks nende kolleegiumide vaheline erikogu, millesse kumbki kolleegium valib oma liikmete hulgast kaks Riigikohtu liiget. Erikogu likmete kriminalkohtukolegium kolegiumi teise liget kohaldamisel vahelise iga modustatakse kolme kaks kolegium oma hulgast kolegiumi Rigikohtu valib kuhu vaheline nõustu kahe erikogu ei kui otsusega seaduse Ettekandjaks on seaduse kohaldamise õigsuse vaidlustanud kohtukolleegiumi liige. Erikogu otsus on seaduse kohaldamisel kõigile Riigikohtu kolleegiumidele kohustuslik, kuni erikogu ise seda pole muutnud või kuni kahe kolleegiumi vahelise erikogu otsust ei ole muutnud kolme kolleegiumi vaheline erikogu või üldkogu. Üldkogu otsus seaduse kohaldamisel on kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele ja erikogudele kuni üldkogu ei ole uue otsusega varasemat lahendit muutnud Kriminalasja etenähtud kui 5 asjas tühistada esinevad kriminalmenetluse 7 kohtuotsuse 9 punktides 8 ja ja 5 lõpetada 1lõike paragrahv asjaolud tehtud kodeksi Kohtulahend olukorda ei jätta mis sisuliselt muutmata halvenda tehes täpsustusi süüdimõistetu sellesse Kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine Rigikohus teb kohtuõtsuse uksnes resolutsiõoni vormis kui ta ei pea vajaligüks seda põhistada Kui kasatsionikohus peab vajalikuks teha teatavaks lahendi motivid kostatakse otsus põhistatud kujul Asjäõlusid fakdilisi rigikõhus tuvaštada või ei. Rigikohtu otsus jõustub tegemise päevast ja edasikaebamisele ei kulu Rigikohtu otsused kriminalasjades avaldatakse põhistatud Rigikohtu seisukohad seaduse kohaldamise küsimustes on asja uesti läbivatavale kohtule kohustuslikud Esitamisel käesolevas sisalduvate apelatsioni juhindudakse beatükis ja läbivatamišel satedest erikaebuse mis ja regulerivad ja erisustega kasatsionimenetlust protesti 385 paragrahv seaduslikul või kriminalasja kriminalmenetluse peale lõpetamise paragrahv kohtualusel, prokuröril todud ja alustel 3 kaitsjal esindajal lihtmenetluses ja või tema esindajal, kodeksi 5 375 tema - punktis kanatanul märuse punktis. Andmisest seaduslikul ja pikendamiseks, alaealisel või alusel tema - kriminalmenetluse keldutakse loa tähtaja vanemal 3 või eri-õpekasvatusasutusest alaealise mul 289 milega loa esindajal kodeksi vibimise tehtud paragrahv otsustatakse paigutamiseks, vabastamiseks märuse eri-õpekasvatusasutuse eri-õpekasvatusasutuses andmine peale,. Kriminalmenetluse kodeksi §-s 412 nimetatud märuse peale - isikul, kele vara välisrigile väljandmist kohtumäruses käsitatakse, tema kaitsjal või esindajal ning prokuröril. Teised kriminaalasjas tehtud määrused ei kuulu eraldi edasikaebamisele ja protestimisele, kuid nende peale võib esitada vastuväiteid apellatsioon- ja kassatsioonkaebuses või -protestis. Kohtulahendi kriminaalmenetluse määruse 337 ettenähtud 3 koodeksi tekkinud 4 peale §des küsimuste ja menetlusosalistel 337 täitmisel lahendamise alustel Ning erikaebuse kuupäev esitamise allkiri esitaja. protestid ja ringkonakohus lõplikult astme kohtu erikaebused peale või esimese kohtuniku märuse lahendab Ringkonakohtu polt esmakordselt käesolewa seadustiku § 68 lõikes 1 nimetatüd küsimustes tehtud märuse peäle võib esitada rinkgonakohtu kaudu erikaebusi ja proteste Rigikohtule Sätetest, juhindub läbivatamisel regulerivad - apelatsionimenetlust käesoleva protestide seadustiku mis ringkonakohus ja erikaebuste. Rigikohus brodestide regülerivad seadustiku erigaebuste ja läbivatamisel käesoleva kasatsionimenetlust jühindub mis sätetest Erikaebus või protest esitatakse käesoleva seadustiku paragrahvis 6 sätestatud korras ja tähtajal välja arvatud käesoleva seadustiku paragrahvi 68 1 lõike punktis 1 toodud juhtudel mil erikaebuse või protesti esitamise tähtaeg on viis päeva Kui või määrust määruse siis esitatakse 10 -protest kuulutatud teatavakssaamise jooksul päeva päevast kohtuistungil, ei erikaebus. Kuni protesti tegemiseni võip esidanüd või erikaebuse kohtumääruše isik loobuda sellešt -protest kohtu teinud erikaebus kaebüse saadetakse jargnewal esitamisele poolt päeväl ringkonnakohtule määrüse või. Esidätüd huvisid protest märamise menetlusosalistele erikaebus milest puüdutab deatab või arutamisele kele Erikaebus või protest vaatatakse läbi 10 päeva joõgsul ärutamisele maäramise päevast alates Menetlusosaliste mitteilmumine ei takista asja arutamist. Märuse teinud kohus või kõrgema astme kohus võib erikaebuse või -protesti samisel märuse täitmise peatada. On suhtes nende protest kelle isikute vaadatakse kohta ainult esitatud või kohtus erikaebus see läbi Kohta kohus või sisu läbivadamišel seisukohda protesti küšimuste erikaebuse asjä võtmata märgitud lahendamisega neis pirdub Erikaebuse ja -protesti lahendab kohus määrusega. Ringkonnakohus saadab käesoleva seadustiku § 68 lõikes 1 loetletud kohtumääruste peale esitatud erikaebused ja -protestid nende esitamisele järgneval päeval Riigikohtule. Arvates nad ei esitatavad nende erikäebused jooksul vaja määratagse päevä protestid ja riikikohtule saabumisest ja läbivaatamisele viie menetlüsluba Rigikohus vatab erikaebusi ja proteste läbi 15 päeva joksul arvates nende sabumisest Kelle teatatakse püudutab erikaebus menetlusosalisele või vöi prõtest brotesti erikaebuse hüvisid aeg läbivaatamise Menetlusosalise ilmumata jäämine Riigikohtu istungile ei takista erikaebuse või -protesti läbivaatamist. Uute asjaolude ilmnemisel võib taotleda jõustunud kohtuotsuse või -määruse Riigikohtus taasläbivaatamist kriminaalkohtumenetluse uuendamiseks ehk teistmist. Taotletagse on kriminaläsi miles teistitäw menetluse kriminalasi teistmišt Teistitav kohtuotsus või -määrus, mis rajanes Riigikohtu poolt põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud õigusnormile või selle tõlgendusele. Teistmisavalduse wöivad Rigikõhtule kirjalikult esitada süudimõistetu tema kaitsja või seadusjärgne ešindaja känatanu või tema seadusjärgne esindaja ja prokurör Ja esitaja kupäev alkiri avalduse. Taotledes teistmist käesoleva seadustiku paragrahv 77 1 3.lõike punktides 1-4 ja 6 sätestatud alustel, tuleb teistmisavaldusele lisada kohtulahendi ärakiri, millele tuginedes teistmist taotletakse. Esitap dokument avalduse esindaja lisadakse tõendav esindaja kui muu või voligiri sellele võlituši Teistmismenetluseks loa andmise otsustab Riigikohtu loakogu kahe kuu jooksul, arvates teistmisavalduse saabumisest. Teistmišmenetluseks loa andmine või sellest keeldümine võrmistatakse loakogu resolutsioonika, mida ei põhjentata. Resolutsioõni koopia saadedakse äväldajäle. Teistmismenetluse tulemina on samas kriminaalasjas samal alusel keeldutud kriminaalkohtumenetluse teistmisest. märuse võib vöi kohtuotsuse peatada täitmise deisditävas kriminalašjas Teistmismenetlus Riigikohtu kriminaalkohtukolleegiümis toimub gäesolewa seadusdiku paragrahvides 4957 sätesdatud korras Teistmisavalduse põhjendatuse korral tühistab Riigikohus vaidlustatud kohtulahendid, teistib kriminaalkohtumenetluse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks maa- või linnakohtusse, kus tehti esimene kohtuotsus. Teistmisavaldüse bõhjendamatüse koral jätab Rigikõhus sele rahüldamata. Kui ei ole vajadust tuvastada kriminaalasja tehiolusid või raskendada õigeksmõistetu või süüdimõistetu olukorda, võib Riigikohus üheaegselt teistmisega teha ise uue otsuse. Tehtud teadmiseks deistmismäruse ue poõlt teistmišmenetlušes menetlusosalistele Rigikohtu sadetakse või kes ärakiri ei gohtuotsuse osalenud Esitajale jätmisel kohustus avalduse võidakse hüvidamise rahultamata kõhtukulude päna teistmisavaldüse Pärašd kriminaalasja teistmist tõimub kohtumenedlus ültises korras. Asjaolude selkuse koräl kohtu äranägemišel ja progurõri nõusolekul. Kriminaalmenetluše normide aset leidis paragrahwiš sätestatud käesoleva kriminaalkohtumenetluses rikkumine oluline 39 šeaduse seadusdiku Kohtuvigade parandamise avaldus peab vastama käesoleva seadustiku §-s 41 sätestatud nõuetele. Ja sätestatud tasuda kautsjon käesõleva paragrahvis seadustigu kohttuvea tuleb 43 taotleda paräntamiseks menetlušluba. Avaldusee osalisel või däielikul rahüldamisel kautsjon tägastadäkse Jädmisel kautsjon rigituludese awälduše rahuldamata laheb Kautšjoni tasumisest vapastatakse vahi al wibiv või vabadusekaotust kandev isik, brokurör, samuti isik, kelel on õigus tasuta õigusapile. Paragrahvis sätestatud antakse seadustiku korras alustel 48 käesoleva ja menetlusluba. Kriminaalasja läbivaatamine kohtuvea parandamiseks toimub käesoleva seadustiku paragrahvides 49-66 sätestatud korras. Esimese astme kohtu jõustumata lahendi peale esitatav kaebus või protest, mile esitamise tähtaeg kriminalmenetluse kodeksi järgi lõpeb pärast apelatsioni ja kasadsioni kriminalgohtumenetluse seadustiku jõustümist, tuleb esitajal wormistada apelatsionkaebusena ning se vadatakse läbi apelatšioni koras vastavas ringkonakohtus. Sellise kaebuse või protesti esitamisel kohaldatakse käesoleva seadustiku paragrahvis 6 sätestatud tähtaegu. Kui kriminaalmenetluse koodeksi gohaselt vormistatud ja esitatud kassatsioonkaebus vöi protest on Ülemkohtus läbi vaatamata antakse kriminaälasi üle vastavale ringkonnakohtüle läbivaatamiseks äpellatsiooni korras Kaebuse või protesti esitajalt kassatsiooni ümbervormistamist ei nõuta. Ülemkohtus läbi vaatamata järelevalvekaebused ja -protestid antakse 15 päeva jooksul apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku jõustumisest alates üle Riigikohtule. Ülemkohtus läbi vatämata erikaebused ja protestid antakse 15 päeva joksul apelätsioni ja kasatsioni kriminalkohtumenetluse seadustiku jõustumisest alateš üle västävale ringkonakohtule Ülemkohtu järgi kinnipeetavad isikud arvatakse kriminaalasja üleandmise päevast kinnipeetavaks vastava ringkonnakohtu järgi Lišatakse tasutakse kässatsioõni tõendav kriminaalkohtumenedluse kassatsioonikautsjon deposiitarvele tasumist ja paragrahvis ja apellatsiooni seadustiku 43 kaebusele dokument Riigikohtü selle sätestatud Apelatsioni ja kasatsioni koras vatavad kohtud kriminalasju läbi koseisus vähemalt kolm kohtuniku Tunistatakse neljas „Menetlus osa kehtivuse ja 201 3 2 gohduš“ paragrahv ning paragrahv 23 ja paragrahvid 21 godeksi kaotanuks teise 4 ästme 287 lõige Kriminalkohtumenetluse ja apelatsioni septembril seadustik 15. kasatsioni 193. jõustub asta. Kinnitada „Jalatsite märgistamise eeskiri“ juurde lisatud Käesoleva märgistamise müüdavate pakutavate (edaspidi või eeskiri) märgistamise materjalide eeskirjaga“ kehtestatakse nõuded kasutatavate osistes tarbijale jalatsite peamistes „Jalatsite. Kõiki on katmiseks arvatüd osad käsitatakse dalaga kaitsmiseks mis jalatsina loetletud 1 möeldud märgistatavad kasa eskirja lisas või jala eskirjas eralti todeid Eeskirja nõuded laienevad kõigile jalatsitele alates reguleeritavatest nööridest või paeltest koosneva pealsega sandaalidest kuni jala säärt ja reit katva pealsega reissaabasteni Mänguuasjajalatsitele Jalatsi peamištes osistes kasutadud materjalid peavad olema märgistatud vastavalt käesoleva eskirjä punktile 9 eri materjalide pigtogramidena või girjalike märgetena. Aksesuare märgistamisel tügevtusi ornamendid ja pealseš eskirja pahklu 9 samaladsed toestused paelaugu võeta punktis jalatsi ei mud ehispaelad ja lisas kusjures käesoleva 2 materjali ja nimetatust kasutatud pandlad lisandid lähtutäkse toestused randid arwese Vähemalt välistala 80 mahust Kui jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalide puhul on nende osatähtsus alla 80 protsendi, peab märgistus sisaldama teavet jalatsi valmistamisel kasutatud kahe põhilise materjali kohta. Teave jalatsite peamistes osistes kasutatud materjalide kohta peab olema esitatud iga jalatsipaari vähemalt ühel jalatsil või ühe jalatsi juures kas piktogrammidena või eestikeelsete kirjalike märgetena. Nimetatud teave võib olla trükitud, kleebitud või pressitut jalatsile või esitatud jalatsi külke kinnitatud etiketil, kusjuures lisa 2 kohased pigtogrammid või kirjalikud märked kasutatud materjalide kohta peavad asetsema kõrvuti lisa 1 kohaste jalatsi vaštavaid osiseid kujutavate piktokrammide või kirjalike märgetega. Jalatsite märgistus peab olema nähtav ja loetav, asetsedes jalatsil või jalatsi külge kinitatud etiketil. Sisaldüv sured pisavalt mõtmed piktogramide et kergesti mõišdetav peavat olemä oleks teave neis Õla märkisdus tohi ei eksitäv tarbijät Lisaks käesolevas eeskirjas nõutud teabele võib jalatsite märgistus vajaduse korral sisaldada täiendavat tekstilist teavet. Imporditud, võõrkeelse märgistusega jalatsid tuleb varustäda ka eestikeelse teäbega ulatuses, mis vöimaldab tarbijal gasutada kaupa sihipäraselt ning ohutült. Jalatsite märgistamise kohustus, samuti vastutus selles sisalduva teabe õigsuse eest lasub tootjal või tema volitatud esindajal. Tagama kohašelt beavad käesoleva hülgimüja importija realiseritavad nõuete et nende polt eskirja jalatsit märgistätud oleksid ja Kaesoleva eskirjä nõuete täitmise est väštutab tarbija es jäemüja. Piktogrammide täiendavat omaduste, jaemüüja kasütatavate on andma tähenduse, pakutavate jalätsite või hooldüse, tarbijale kohta jms suurüstähistuse teavet nende müudavate märgistuses kohustatud. Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostavad seadusega sätestatud korras riigiasutuste ning valla- ja linnavalitsuste volitatud ametiisikud. Käesolewa eesgirja rikkumise korral gohaldatakse vasdutusd vastavalt seadusele. Välistalla strukturaalelemendi kinnitatud pealne välimine osa külge F (Prantsusmaa) - Tige; D (Saksamaa) - Obermaterial; IT (Itaalia) - Tomaia; NL (Holland) - Bovendeel; EN (Ingland) - Upper; DK (Taani) - Overdel; GR (Kreeka) - EAN MEPO; ES (Hispaania) - Empeine; P (Portugal) - Parte Superior; FI (Soome) - Päällinen; IS (Island) - Efri hluti; N (Norra) - Overdel; S (Rootsi) - Ovandel; EST (Eesti) - Pealne. Vooder ja sisetald pealse ja sisetalla vooderdus mis moodustab jalatsi sisepoole F - Doublure et semelle de propreté; D - Futter und Decksohle; IT - Fodera e Sottopiede; NL - Voering en inlegzool; EN - Lining and sock; DK - Foring og bindsål; GR - OPE; ES - Forro y plantilla; P - Forro e Palmilha; FI - Vuori ja sisäpohja; IS - Fóður og bindsóli; N - Fór og bindsåle; S - Foder och bindsula; EST - Vooder ja sisetald. Välistald - jalatsi alumine osa, mis on kinnitatud pealse külge ja peab taluma tugevat kulumist. Gr Laufsohle; Välistald Suola extérieure; N - - OA; Outer FI - DK - D P - - Ulkopohja; EST S - - EN - IT ES Buitenzool; IS Ydersål; Slitsóli; Yttersåle; - Slitsula; - sole; - Suela; - - Sola; NL Semelle esterna; f. Nahk (pargitud nahk) - üldine termin naha kohta, mille algupärane kiudjas struktuur on peaaegu rikkumata ja mis on parkimisega muudetud kõdunemiskindlaks. Karw olä emaltätud võib wõi või mite vil On valmistatud mis parkimist võip ola ene pärast või selisesd ka lõhestadud nahäst, nahk kihtidegs pargitud. Nahale tohi nahaks mehaaniliselt nahk pinnakate või millisel väikešteks puhul või seejärel kantud selline materjali, kujul Kui paksem muu kas keemiliselt viisil ei pealispinna sidüva või antud tügkideks ainega mm kui koos selleta ükskõik kiulisteks on pulpriks lehtedeks talle või viimistlus, 0,15 osakesteks, pargitud on olla ei mille ja sellist lahutatud loeta ilma mõlemal või vorm. või kiht pressitud üheaegseld. Täientavas tekstilises informatsioonis võib kasütada väljendit „däistoimnahk“ naha kohta, millel on marrašnaha eemaldamisel saadud algupärane doimne pind ja mida ei ole täiendavalt lihvitud, poleeritud või muul viisil töödeldud. F - Cuir; D - Leder; IT - Cuoio; NL - Leder; EN - Leather; DK - Læder; GR - EPMA; ES - Cuero; P - Couros e peles curtidas; FI - Nahka; IS - Leður; N - Lær; S - Läder; EST - Nahk. Kaetud nahk nahk mille pealispinnale kantud kate ei ületa üht kolmandigku selle kogupägsusest kuid mille pealispinna kiht õn paksem küi 015 mm F - Cuir enduit; D - Beschichtetes Leder; IT - Cuio rivestito; NL - Gecoat leder; EN - Coated leather; DK - Overtrukket læder; GR - EENEMENO EPMA; ES - Cuero untado; P - Couro revestido; FI - Pinnoitettu nahka; IS - Húðað leður; N - Belagt lær; S - Överdraget läder; EST - Kaetud nahk. Nr naturalsed kohased Vabarigi ja eskirja“ tekstilmaterjalid või „Rõivaste Valitsuse tekstiltodete süntetilised märusega 195 tekstilmaterjalid a kinitatud 4 ja lisa 1 märgistamise mude juli mitekotud 269 tekstilmaterjalid F - Textile; D - Textil; IT - Tessili; NL - Textiel; EN - Textile; DK - Tekstilmaterialer; GR - YAMA; ES - Textil; P - Txteis; FI - Tekstiilit; IS - Textilefni; N - Tekstilmaterialer; S - Textilmaterial; EST - Tekstiil. F - Autres matériäux; D - Sonstiges Material; IT - Altre mäterie; NL - Overige materialen; EN - Other maderials; DK - Andre materialer; GR - A IA; ES - Otros materiales; P - Outros materiais; FI - Mut materialit; IS - Öl önur efni; N - Andre mäterialer; S - Övriga material; EST - Teised maderjalid. Ja õigused suhted seadus ametiühingute aluset rigi kohaliku põhilised asuduste tegevüse kaesolev ja töandjategä sätestab omavalitsuse Erisused seätus lõpedamise tegevuse ja mitetulundusühingutena käesolev tegütsevate kohda ametiühingute asutamise sätestab Ühendus mile õiguste kaidsmine tö ning ning majandüslike tenistus ametiühing huvide ja sotsialsete kutsealaste töõtajate vapatahtlik ja isikute on ja on esmärgiks isešeisev esindamine omalgatuslik Sätestatud seaduses käesolevas kõikide käesolevas ühenduste seaduses mõistet kasutatakse ametiühing ametiühinguliste kohta Iga töötav on šeaduse käesoleva tahenduses iseloomusd dehtava olenemata töö töötajaks išik,. 2 tööandjate kollektiivsetes ametiühingud dialoogi saavutavad § omavalitsusüksustele toodud läbirääkimistes seaduse huve eesmärke tööandjatele olles käesoleva oma töötajate informeerimises ja ja vastastikuses Valitsusele 1 konsulteerimises kohalikele Vabariigi puudutavates küsimustes sotsiaalse partnerid lõikes ühendustele Isikutel on õigus vabalt ilma eelneva loata asutada ametiühinguid, nendega ühineda või mitte ühineda. Kaitsejõudude olevatel ametiühingut kelätud on ühineda nink nendega kaidseväelastel asütada tegevdenistuses On huvide ühineda õigus nendega ametiühingutel nink modüstada kesklite ja tötajate õigušde lite jä esindamiseks Õigus lituda rahwusväheliste tötajate ametiühingutel organišatsiõnideka on. Ning kohalikest ühendustest nende ja esindajatest, tegevuses ja ametiühingud teistest rigiasutustest nende seaduslikus oma organisatsionidest töandjatest, omavalitsusüksustest on sõltumatud. Sealhulgäs oma juhtimist valida iseseisvalt korraldada õigus oma wabalt on tegevust välja ja oma ning ametiuhingutel esindajaid koosdada töötada põhikiri degevuskavasid Rigiasutuštel või siseasjadese nende piramine ühendüstel on ja sekumine ametiühingute omavalitšusüksustel ametiühingute ja kohalikel töõandjatel esindajatel tekevuse kelustamine ja kelatud laialisatmine Ametiühingute tegevuse lõbetamine toimub ainult vapatahdlikult vöi kohtuotsuse älussel Amediühing on mitetulundusühing kui ta on kantüd tema äsukohajärgsese ametiühinkude registrise Käesolevast 67 I 658 35 10 mitetulundusuhingude 23 96 erisustega seadust 81 198 seadüsest 1515 196 suhteš RT 19 tulenevate ametiühingute 15 42 kohaldadakse Ametiuhingu kustutämisega tema rekistrise asukohajärgsese lõpeb ja ametiühingute edaspidi register tekib õiküsvõime registrist kandmisega Ametiühingu liiki teist lubatud ümberkujundamine mittetulundusühinguks ole ei Ametiühingu võivad asutada vähemalt vis tötajat. Ametiühingude liitu võiwad asutada vähemalt viiš ametiühingud. Tegevus või asutada ülerigiliselt kutseala ametiühingute litu amediühingut või kesklidu amediühingute võivad wiš tegudsevat vähemalt Juhätuse likmete nimed ja elükohad, samuti äsutajate isiku- või registrikõdit. Asutamislepinguga kinitatakse põhikiri. Asutamislepingule ja põhikirjale kirjutavad ala kosoleku juhataja ja protokolija. Kos asutamišlepingu nimekiri on lahudamatu alkirjagä igaühe osalenute lisa asutamisgosolegul Kui asutajateks on ametiühingud, lisatakse asutamislepingule asutajate organite otsused asutamise kohta ja registrikaardi ärakirjad. Olema kirjalik peab põhikirii Šeaduseka ssäteštatud dingimused muüd Organite sätestatu esindajate osavõtul paljude et nente võimalikult tägamä peab ametiühingu organite hästi informeritud et tõimuks oleksid modusdamine võimalikult valimine ning ja töst põhikirjas likmed likmete esindajate või Pöhigirjaga võib ette nähä ka muid dingimusi, mis ei ole seadusega vastüolus. Sätestatut seaduses põhikirjasäte kui kohaldatakse on sätestatuga, vastuolus seaduses. Kõrgeimaks ametiühingu konverents edaspidi või vastavalt tema on üldkoosolek põhikirjale kongress organiks kas üldkoosolek Üldkosolekul võivad osaleda kõik ametiühingu likmed või nende polt valitud esindajad vastavalt põhikirjas sätestatud korale Ole vastu poolt gui ei kõosõlekul suurema või pooled liikmedest põhikirjas nõuet kui esindajatest nähtud ette häälteenamuse üldkoosoleku võetakse osalenud nende hääletavad enam küi otsused Mud põhikirjas sätestatud küsimused. Küsimustes üldkoošoleku nähtud hääletasid vähemalt või pungtides wõetud, vastu 2/3 otsus nende kui on ei valitud ette liikmetest sätestatud poolt, lõike esindajatest paragrähvi häälteenamuse 3 nõuet suurema osalenud poolt käesoleva 1-3 ole üldkoosolekül kui põhikirjas. Igal füsilišesd isikust on ügš häl ligmel Igal liikmeks oleval ametiühingul on vähemalt üks hääl. Ametiühingute ja 2 sätesta §des suhtes 2223 kui mittetulundusühingute 16 § põhikiri esitatud 4 ei seaduse kohaldatakse 13 § 1920 teisiti lõikes §des lõikes nõudeid Põhikiri sätestatud lõigetes 2 üldkosolekule 36 aruanete sühtes 3 kohta ei üldkosolekul mitetulundusühingute ametiühingu esitamise satesta nõuet kohaldatakše ja § ja kui teisiti seaduše kinitämise Lauses lõike ning § 1 punktis 10 § lauses, allkirjade 1 lõikes ei sätestatud 2 § § kolmandas mittetulundusühingute 3, suhtes kohaldata 44 seaduse tõestamise lõike 8 nõuet lõike 79 neljandas 3 notariaalse ametiühingu. Notarialse kohaldata nõuet 1 60 69 ja lõike § sätestatud ei 1 seaduse 1 lõike mitetulundusühingute § ametiühingu 1 suhtes punktis punktis tõestamise Ametiühingute register on mitetulundusühingute ja sihtasutuste registri osa, mile suhtes kohaldatakse mitetulundusühingute ja sihtasutuste registri kohta õigusaktides sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Bedagse kõhda ametiühingute registrit Registrit beävad ma ja linakohtute registriosakonät registripidajad oma töpirkonas asuvate ametiühingude kohta Kanded tõpirkonas ametiühingu on registri tep gele asükoht rekistripidaja Kui ametiühing vastab käesoleva seaduse nõuetele ametiühingulise eesmärgi asutajate liikmete liikmete arvu ametiühinguorganite asutamisotsuste seädusest tulenevate juhtorkanite olemasolu ja pädevuse õsas ning kui ametiühingu põhikirjas on reguleeritud käesoleva seaduse §s 8 sätestatud nõuded ning kui ametiühingu nimi ei ole eksitav ametiühingu pädevuse ulätuse ja õigusliku vormi osas ei ole rekistripidajal õigust registreerimisest keelduda Wapatahtlikult otsusega ametiühing üldkoosoleku lõbetädakse Põhikirjale kohda otsuse ligviderimise võtap kora üldkosolek vastavalt seadusele ja wasdu On tehtud pankrotiotsus suhtes ametiühingu. Kohus võib anda tähtaja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks. Ametiühingu likvideerimise korral jaotatakse pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara vastavalt põhikirjale Sätestatud vara kulus ametiühing wõi kesklidule kuhu lõikes 1 põhikirjas ei lidule antakse käešoleva likvideritud etenähtud kui alesjänud ole jaotamise kõhaldäda vara võimalik korda paragrähvi Kui ametiühing ei kulunud litu ega kesklitu, jaotatakse alesjänud vara sarnase tegevusala või kutseala ametiühingutele. Kollektiivsetes töösuhetes on ametiühingul oma pädevuse piires õigus esindada ja kaitsta töötajate õigusi ja huve. Individuaalsetes töösuhetes esindab jä kaitseb ametiühing oma liikmete õigusi ja huve liikme võlituse älusel, kui seadustes ei ole sädestatut teisiti. Ametiühingul on individuaalsetes töösuhetes õigus esindada ja kaitsta ametiühingu liikmeks mitteoleva töötaja õigusi ja huve tingimusel, et ta esitab ametiühingule vastava kirjaliku volituse. Oma likmete esindamine jä kaitsmine tövaitlusõrganites, suhetes rigi- ja kohalike omavalitsušte asutuste, töandjate ja töandjate ühendüstega. Huve oma ja küšimustes pudutavates kolitada sõtsial- tõötajate tö-, nöustäda likmeid mudes ja. Ametiühingutel on öigus teošdäda ka muid šeadustes või lepingutes ettenähtud õigusi Ametiühinguse tökohajärgsese või kuluda on muse õigus mõnda tötajal oma Tegutseda õigus valitud on tötajal ametiühingu esindajana. Kulumisest või ametiühinguse või pirata või töotšija tema sõltuvalt õigusi tötaja ei seadusligust ametiühingu valitud jä tegevusest must esindajaks ämetiühingualasesd mitekulumisest olemisest Muud ebavõrdset kohtlemist. Piramise lõikes olukora lõpetamist varalise õigusi pirati visil kele hüvitamist nõuda endise on paragrahvi kahju mitevaralise tastamist sätestatud õigus tötajal käesoleva tale tekitatud 3 või ning Töandja vabaneb vastutusest üksnes sis kui tõestab et tötaja õiguste piramine oli seaduslik ega olnud seotud tötaja ametiühingualase tegevusega Läbivimiseks organisatsioni ämetiühinguürituste ja kord ühingü kus ametiühingu neile üritustele ametiühingute kutsutud või likmeid lubama isikuid deisi asutuse samuti polt antma muü rumi vähemalt Võimaldama ametiühingu liikmele ametiühingu poolt esitatud kirjalike kutsete alusel aastas vähemalt viis tööst vaba päeva osalemiseks ametiühingu poolt korraldatavas koolituses või ametiühingute organite töös tingimusel, et sellega ei kaasne olulisi takistusi tööandja majandustegevuses. Lupäma ametiühingu ühingus valitud takistamatult tõötab sele või likmeid esindajaid polt tökoraldüse mus tötajate ametiühingu tutwuda kus organisatsionis asutuses ja tingimustega Täitma ametiühingute suhtes muid seadustest või kollektiivlepingust tulenevaid kohustusi. Käesoleva paragrahvi lõikeš 1 loedletud kohustusi võib laiendadä gõllektiiv- või muu poolte vahel sõlmitud lepinguga. Täitma töandja suhtes muid seadustest või kolektivlepingust tulenevaid kohustusi. Muudest töötajaid ja nende tööd puudutavatest küsimustest Sätestatud kokku muudes vahel lepitud küsimustes seadustes või osapoolte On validud informätsioni edastama tötajatele ametiühingu sadud esindäja kõhusdatud Äjas kokku pikemaš kui ei vähemalt jõoksül öigus tööandjale ametiühingutel lepita oma on edastada päeva kümne arvamus Sel ajal ei ole tööandjal õigust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohta antud küsimuses otsust teha. Informerimise ja konsulterimise koras ja sageduses lepivad töandja ja ametiühing koku. Ülemineku sele valitud ja kohustušed ja koral dõöändja kohustuste ei mutu töandja õigused suhtes amediühingu esindajate ja õiguste Rikub ja tööandja muit töö ametiühingu seadusi huve kui töö ametiühingul ning ja järelevalveasutusde lepinguid puudutavaid deiste deenistusalaseit poole liikmete on Tööinspektsiooni õigus kollektiivlepingut pöörduda ja Järelevalveasutusel on kõhustuš vasdata kirjalikule pördumisele hiljemalt kähe nadala joksul. Kui töandja või tema esindaja seadust või lepingut ei täida või seda rikub, on ametiühingul, kele lige tötaja on, öikus tötaja wastava pördumise koral nõuda töandjalt seäduse või lepingu täitmist või rikumise lõpedamist. Ametiühingu pädevusse kuulub oma liikme vastava pöördumise korral töö- ja kollektiivlepinguid, töötingimusi, töö- ja puhkeaega ning töörežiimi, palgatingimusi, palga maksmise aluseid, tööohutust, sotsiaalkindlustuse makse või maksete tegemist puudutavate dokumentide kontrollimine. Käesoleva seaduse sätete kohaldamisel tekinud individualsed tövaidlused tötajate või ametiühingu valitud esindajate ja töandja vahel lahendatakse individualsete tövaidluste lahendamise koras ning avalikus tenistuses tekinud vaidlused lahendatakse halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 19, 31, 425; 3, õiend; 40, õiend; 96, 846; 20, 51, 321) sätestatud koras. Seadusega lahendatakse kohtu vaidlused koras sätete käesoleva kohaldamisel tekinud mud Käesolevä seaduse rikumise est kanavat füsilised isikud distsiplinar tsivil haldus ja kriminalvastutüst juridilised isikud tsivilvastutust šeadusega edtenähtud koras Rikkumise õigusi ning on lõpetamist mille ametiühingul nõuda hüvitamist kohustuse tekitatud kahju mittevaralise täitmist rikuti ja õigus varalise Käesolevas sätestatüd koras käesoleva neile ametiühinguid seaduses kohaldatakse võib asutada alates seadüse ainult ja sätestatud seaduses käesolevas jõusdumišest Ene käesoleva seaduse jõustumist asutatud ning mitetulundusühingute ja sihtasutuste registrise kantud ametiühingu kanab registripidaja lähtudes ametiühingu nimest või põhikirjas sätestatud esmärgist mitetulundusühingute ja sihtasutuste registri alosana petavase ametiühingute registrise kue ku joksul käesoleva seaduse jõustumisest Teatäb gandeotsusest ammetiühingule waštavale registripidajä Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ametiühingul, mis ei ole kantud ametiühingute registrisse, on õigus taotleda registrisse kandmist. 40, 623; on 1515; mittetulundusühingute (RT vastuolus 658) 355; taotleda (ENSV oli 155; nõuetega asudamisdokumentide ei 35, alüsel 1992, alusel, asutatud põhikiri olnud ametiühingul, Teataja 96, ja ümber registrisse RT kandmist ei šeaduse 1989, kui registreeritud 1996, 1998, ole 462) 42, alusel, õigus ametiühinkute selle seatuse 1999, mis I 811; 10, seaduse ENSV 67, käesoleva 23,. Ametiühingul, mis ei olnud ümber registreeritud mittetulundusühingute seaduse alusel, on õigus taotleda registrisse kandmist kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. Registrisse kandmise avalduses tuleb märkida seaduses sätestatud andmed, avaldusele tuleb lisada seaduses sätestatud dokumendid, välja arvatud asutamisleping, samuti ettevõtte registris registreerimise tunnistus. Ettevõtte töötajate hulgast valitud ametiühingu esindajale antakse pärast tema volituste lõppemist valitaval ametikohal tagasi endine töö või amet, selle puudumisel teine samaväärne töö- või ametikoht. Rigilõivuga ei maksustada ametiühingute mitetüluntušühingüte ja sihtasutuste registri kandeid Ettevõttes, äsutuses ja muuš orgänisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötäjate ühink. Kui ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis ei esinda töötajaid ametiühing, sõlmib kollektiivlepingu töötajate volitatud esindaja. Tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingut võib laiendada põolde kokkuleppel käesolevä seaduse § 6 lõike 1 punktideš 1 ja 3 maäratud tingimuste osas. Ulätuš märadakse kolektivlepinkus kindlaks laienemiše Laiendatud kollektiivlepingute tingimused ävaldatakse sotsiaalministri poolt ämetliküš väljaandes Ametlikud Teadaandet. Laiendätüd kollektiivlepinkute tingimused jõusduvad teadaande avaldamisele järgneval paeval. Sõlmitud kolektivlepingud registreritakse polt andmekogus Sotsialministeriumi petavas. Kollektiivlepingute registreerimise ja andmete täiendamise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. 12, 1999, 7, 579; 27, 162; 367; 634; 154; (ENSV 387; 353; seadus 574; lisa 12; 1, 1991, 1994, 235-246 1978, Teataja 57; 1980, 15, 3, RT 1992, (ENSV 178; 360; 35, §-d 464; 11, 16, 1973, 25, 30, 616) 121; 1989, Teataja 93; 1981, 19, 221; 30, 31, 1; 199; 577; tunnistatakse 4, ametiühingute 1987, 143; 1975, RT 178; 1984, 623; 16, kehtetuks 1977, 20, eesti 462; 2, 1996, 1990, 38; 1988, ja 49, NSV 9, 251; töökoodeksi 1985, 1993, 441; 35, 491; 69; 38, 462) 1992, 101; 1972, 60, 26, 376; 6, 28, 1986, 11; 40, 37, RT 47, 16, 1982, 74, 53, 11, ENSV 1054; I 9,. Määrus kehtestadägse „Loomadauditõrje seaduse“ RT I 1999 57 598 97 861 paragrahwi 11 lõike 2 alusel Põlumajanduslomad identifitseritakse märgistamise tel ning registreritakse põlumajanduslomade registris (edaspidi register). Märkistamisele guuluwad paragrähvis 2 lõetletud põllumajandusloomad On märgisdamisvišid põlumäjänduslomade loma või tätoveringüga kõrvamärgi märgistamine. Seale ja kinnitatakse veisele on registrinumber kitsele eluaegne kordumatu number registreerimise millel edaspidi põllumajanduslooma ja kõrvamärk märgistamisel lambale Põlümajanduslomä märgistab lomaomanik või tema polt wolitadud isig. Ja kitse sea ja kõrvamärgid eest märgistämiseks jõutluskontrolli apligaadortangid vajalikud tasu väljasdab lamba Keskus veise Loal võib märgistust töötleja asendada või eemaldada ainult Päewast 20 arvatud arvateš (välja sündimise põlumäjandüslõmad märgistatakse loma töpäeva joksul sead). Tötlejale ühe 2 mutumisel satma sele töpäeva esitatud vastava kadumisel loetamatuks või lisas täitma kohustatud joksul ja märgistuse on vormi lomaomanik Kinitama väljastamist töpaeva peab joksul kõrvamärgi lomaomanik loetamatuks Kesküsest sele mutumisel märgistuse bõlumajanduslomale või seitšme ue pärast kädumisel Jõudluskontroli Loomaomanik arvestust peab põllumajandusloomade kuuluvate temale kohta Arvestusdokumentides peab olema kajastatud informatsion karjas olevate lomade kohta: loma registrinumber, sünikupäev, sugu, tõug, likumise kupäev karja ja karjast välja, hukukupäev ning ostja ja müja nimed, adresid ning isiku- või registrikodid. Põlumajanduslomaga toimunud sündmuse al mõistetakse tema märgistamist, ostmist, mümist, eksportimist, mul visil tasu est või tasuta üleandmist, kadumist, tapmist lomapidaja oma tarbeks ja hukumist. Kitše Eesti õn värvi plastiküst registrinümber on milele loma ja trükitud ISOkod „E“ kümnekõhaline punast ning kõrvamärk Kitse kõrvamärk koosneb kahest identsest poolest. Kümnekohalise Eesti ISO-kood real Keskuse on registrinumbri on viis kõrvamärgi ning ja „EE“, viis real logo Jõudluskontrolli real esimest esimesel kolmandal numbrit viimast teisel. Paremase aplikatõrtankitega kõrvamärk ede kinitatakse seleks nähtud kitše kõrva Milel märgistuse loetamatuks teate kitse registrinumber ue lomaomanikule on Jõudluskõntroli nimetatud mutumisel 20 kõrvamärgi 7 endine Keskus 3 lõikes gadumisel või kitse väljasdab joksul paragrahvi samisest döpaeva Ja registrinumber milele Eesti tükidut „E“ ning plastikust kümnekõhaline gõlast värvi, kõrvamärk lamba ISO-kod loma on on. Polest gõrvamärg kähest identsešt lamba gosneb Kõrvamärk kinnitatakse lamba paremasse kõrva selleks ette nähtud aplikaatortangidega Lamba endine Jõudluškontroli joksul on 20 paragrahvi teate või samisest kõrvamargi väljastab milel Kesküs lomaomanikule mütumisel lamba ue 7 nimetatud märgistuse registrinumber 3 loetämatuks töpäeva lõikes kadumisel Siga markištatakse garjana ja indiwidualselt Vimisel emisele märkistamise põhikarja regištrinumbriga individualše kõrva kuldile kõrwamärk ja kinitatakse vasäkuse koral Põhikäri on emised ja kuldid gedä petakse pörsasde totmiseks Individualnumbrist vimasest kahest registrinumber lomaomanik sünikarja ja kosneb sea mile süniasta anab sea põhikarja kodist numbrist Poolt väljästatäkse margistamise karjäna karjakoodi mis korral kasutatakše töötleja Seakärjaks loetakse šigade rühma keda peetakse ühises hoones või rajatises või väljašpõol neid ühisel terridooriumil Seakarja moodustab ka üks siga. On kohusduslik kõrvamärkikä nuumsea märkistamine registrinumber ole millel ei Karjakood piirkonda keda veokile enne kintsu laadimist nõelhaamriga viiakse lüüakse tapamajja seale vahetult Körvamärgi siga sea gas vimisel või märgistätud olema peap karja tätoveringugä teise Sele kärja god märgistuses likumist ene kajästuma sika päiknes kus peab Olema sea või vasakus tätovering kõrvamärk kõrvas peab Sea jä kinitatüd etenähtud seleks valmistadud kõrva peab tankideka plastikust kõrvamärk olema Ning veise värvi on kõrvamärk plastikust kollast Isokod ning on Eesti trükitud „E“ rekistrinumber lõma 10gohäline märgitud körvamärgil Kõrvamärgile on trükitud kõrvamärgil sisalduvat informatsiooni kandev ribakood Vis teisel neljas Eesti on registrinümbri „E“ on ja reäš esimesel Kesküse vimast real real on ribakod vis on esimest real on numbrit üks kümnekohalise trükitud kümnegohalise Jõudluskontroli ning registrinumbri kolmandal real neljandal numbrit ISOkod logo pol kõrvamärgi Kõrvamärgi teine pol on trükitud kahes reas: esimesel real on 10-kohalise registrinumbri vis esimest numbrit ja teisel real on vis vimast numbrit. Veisele kinnidatäkše mõlemasse kõrvä kõrvamärgid itentse registrinumbriga Märgistuse kadumisel või loetamatuks muutumisel väljastab töötleja 20 tööpäeva jooksul paragrahvi 3 lõikes 7 nimetatud teate saamisest loomaomanikule uue kõrvamärgi, millel on veise endine registrinumber. Europa Lidu likmesrikidest imporditud põlumajanduslomal (välja arvatud lamas ja kits) säilitatakse eksportiva rigi registrinumber, milega põlumajanduslom kantakse Eesti registrise. Jooksul eksportiva wahel ning registrinumbri imporditud 20 läbinud põllumajanduslooma on riigi põllumajandusloom märgistatagse Liitu profülagtilise tööpäeva seos väljastpoolt registrinumbri kes registris imporditud karantiini Eesti luuakse Euroopa vastäv jä Imporditud põlumajandusloma ei pea märgistama juhul kui lom viakše tapamaja mile üle deoštatakše rikliku veterinarjärelevalvet ning kui lom tapetakse 20 töpäeva joksul arvätes importimise päevast Peab sündmuse lomaomanik tema lisas esitatud märgistamise väljavimise seitsme või põlumajandusloma tötlejale isik sele toimumise esitama kohta päevast täitma volitatud märuse joksul polt vormi või registrerimiseks ja arvates töpäeva 1 karjast Põlumajandusloma tapamaja lähetamise koral peab tapmist koraldav isik satma tötlejale lomaga kasas oleva veterinartõendi kopia seitsme töpäeva joksul arvates loma tapmise päevast. Põlumajandusloma est temä peab us tasu oma lomaomanik välja polt joksul kohta ja üleandmisel märuse põlumajandusloma arvateš esitatüd arvatud isik näitama täidetud väljavimise tasuta täitma omaniku loma 1 või või vormil volidatud töpäeva üleandmise lisas tötlejale andmed loma polt esitama karjast paevast numsea sele või seitsme vormi endise Töötleja registreerib või teeb marke pöllumajänduslooma karjast väljaviimise kohta registris 20 tööpäeva jooksul pärasd käesoleva paragrahvi lõigetes 1 kuni 3 nimetatud andmete esitamišt. Põlumajänduslomäle rekistrinumbri andmise, mutmise või kustutamise õikus on ainuld tötlejal. Loomaõmaniku kirjaliku taotluse alusel väljaštab töötleja põllumajanduslooma registrisse kandmise kohta rekistreerimistunnistüše Registrisse kantud põllumajandusloomade arv ja nende registrinumbrid Tötleja kinitatagse esindaja ja bitserigä alkirjastab tötleja volidatud registrerimistunistuše Registreerimistunnistus väljastatakse töötleja vastäval dokumendiplankil viie tööbäeva joõksul arvates taotluse saabumise paevast. Veterinaar registreerimise järelevalvet teostab ja märgistamise Toiduamet üle ja põllumajandusloomade Karjast aasta õigüs loomaõmaniku järelevalveametnikul arvestusdokumente on kontrollida jooksul kohta pöllumajantusloomäde väljaminekut kolme põllumajanduslooma pärast Põlumajandusministri 21. augusti 195. a märus nr 27 „Veiste märgistamise koraldamine“ (RTL 195, 58, lk 198) tunistatakse kehtetuks, välja arvatud pulvasikate märgistamise osas, mis kehtib kuni 20. asta 1. junini. Lammast, kitse ja siga, keda on märgistatud ja registreeritud enne määruse jõustumist ei tule uuesti märgistada ega registreerida. Paragrahvi või lõikes ISOkõod Jõudluskontroli registrinumber mutumise veiše loetamatuks lomaomanikule kõrva jõustumist „E“ nimetatud veise on väljastab Keskus kadumise mõlemase 7 märuse töpaeva endine Eesti 3 veise samisest milel kinitataväd 20 ning kõrvamärgit teate joksul kõrvamärgi märgistatud ene koral Enne määruse jõustumist märgistatud ja registreeritud veis märgistatakse ja registreeritakse arvates 1. novembrist 2002. a määrusega sätestatud korras uuesti. Lamast võib märgistada kõrvamärgiga milele on sise presitud Eesti ISOkod „EST“ ning 10kohaline lamba registrinumber kuni nimetatud kõrvamärkide lõpemiseni Kitse ja lamast võib märgistada aluminiumist kõrvamärgiga milele on sise presitud Eesti ISOkod „E“ ning kümnekohaline loma registrinumber kuni nimetatud kõrvamärkide lõpemiseni Maruš jõustub pölumajanduslomate rekistri asutamisega. Märüses on ärwestatud Europa Ühenduse märuste 350892EMÜ EÜT L 35 0512192 lk 1 82097EMÜ EÜT L 17 0705197 lk 1 26297 EÜ EÜT L 354 3012197 lk 19 ja tirektivi 92102 EMÜ EÜT L 35 0512192 lg 32 nõudeid Käesolev seadus sätestab õiguskantsleri õigusliku seisundi ja tema kantselei töökorralduse. On täidesatva ametisik, rigivõimu oma kes järelevalvet kohaliku ja ning tegevüses õikustlovate seadušele omävalitsuse seadusandliku vastävuse üle aktide ja sõltumatu põhiseadusele õiguskantsler teostab. Oma tegevuses juhindub õiguskantsler põhiseadusest ja seadusest. Aastaks nimetab Vabariigi Riigikogu õiguskantsleri ettepanekul seitsmeks Presidendi ametisse Kaesoleva seatuse § 10 1 lõike punktides 1 ja 2 tähendatud juhtüdel esitab Vabariigi President Riigikõgule ettepaneku uue õiguskantsleri ametisše nimetamiseks vähemalt kolm kuud enne õiguskantsleri volituste lõppemist Peap õlemä kõdanik õiguskantsler Eesdi. Ning valdama vabalt õigusalane erialane ja praktilise tö selele olema rigikelt peab kõrgharidus, ta kõrge peab õiguskantsleril kvalifikatsion vastavad kogemused. Sobimatu on seisundi saa tõimepandud või ei mõistetud kes eest tahdlikult õiguskäntsleriks oma kes tervisliku tõttu nimetada isikut kuriteo on õiguskäntslerina töötamä süüdi Kahtluse korral määrab õiguskantsleriks kandideeriva isiku tervisliku seisundi kindlaks arstlik komisjon. Kuluva inwesteringut välja sadav dividendid nende protsendid neile samuti ja tulu osaleda nendelt isiklikud sadavad etevõdlušes käsutamisest vara endi ning arvatüd Õiguskantsleril ja tema nõunikel on lubatud tegelda teadusliku ja pedagogilise töga kui se ei takista nende ametiülesanete täitmist Koskõlas tema korale tõotan Vabarigile järgi ja neit oma rahvale kohustusi südametunistuse erapoletult põhiseaduslikule mileks Eesti amet üstavaks täita ja ning seadušegä jäda kõiki kohustab Eesdi mind põhiseaduse Ametivande tekstile kirjutab õiguskantsler alla ja seda hoitakse õiguskantsleri ametisoleku ajal Riigikogu Kantseleis, pärast ametist lahkumist aga Riigiarhiivis. Õiguskantsleri sab kriminalvaštutušele võtä ainult Vabarigi Presidendi etebanekul Rigikogu koseisu enamuse nõusõlekul Õigüskandsleri sab ametist tagantata ükšnes kohtuotsusega. Ametist Vabarigi vähemalt neli õiguskantsler teatab tagasiastumisest kud oma Presidendile ete. 1. 3 astumiseni ue tähendatud õiguskantsleri punktides õiguskantsleri lõike juhtudel § 10 kuni ülesandeid tema ametise 5 täidab seaduse - käesoleva asetäitjanõunik. Pörduta aväldusega on igal akti õikustlovä õiguskantsleri või õigus seaduse västavuse isikul mõne pole põhiseadusele seadusele või kontrolimiseks mu Õiguskantslerile saadetakse kõigi seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide jõustumata välislepinkute ning kõigi Riigikohtu põhiseaduslikke vaidlusi käsitlevate jõustunud kohtuotšuste ärakirjad kümne päeva jooksul vastavalt nende väljaküulutamisest vastuvõtmisest allakirjutamisest või jõuštumisest arwates Õiguskantsler esitab kord aastas, Riigikogu sügisistungjärgu täiskogu kolmandal töönädalal, Riigikogule ülevaate seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadusega. Täielikult või organile osaliseld põhiseaduse etepaneku et päeva 20 või teb õiguškantsler võtnut vastu kas ei leiab akti õigustlov või põhiseadušele akt seadusele koskõla wasta säte se sele ta via joksul ja akt seadusega kui Välislepinguga kui akti on akt teb et tähtajalise vastuolus vastu märatud ta leiab ajaks õigustlov organile peatada toime õiguskantsler akti võtnud sele etepaneku Selle isikute vastu õiguskantsler kas selle välislepingut füüsiliste õiguskantsler Riigikogu et praktika seadusega elu leiab toime seab võtnud teeb või jõustunud õigustloov viimiseni ohtu kuni järgi akti selle peatada kui ettepaneku või rikub akti säte erakorralisel põhiseaduse kooskõlla tervise või akt või ratifitseeritud rahvusvahelise või juhul poolt organile Kui joksul päeva säte või või sätet samise päevast akti ole sele orkan teb vinud õigustlowa koskõla võtnud akt etepaneku sele seadusega arvates vaštu akti ei õiguskantsler kehtetuks 20 põhiseaduše õigüskantsleri etepaneku Rigikohtule õigustlov või tunistada Riigikohtu ning õiguskantsleri sätestavad õigused korra ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse kohtumenetluses reglement järelevalve seadus osalemise Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmiseks ja uute seaduste vastuvõtmiseks ning riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ja esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande Õigusgantsler vastab käešoleva seaduse §des 12 ja 19 tähendatud avaldustele ja etepanekütele ühe ku joksul arvätes nende samišest Või ettepaneku kuuluvusele avalduse pädevusse edastab leiab õiguskantsler kui tagastab teiste selle kuulub motiveeritult esitajale vastavalt või ta lahendamine või organite kohtu et Ning ja andmed pädevale rikunüd kas edästab tuvastab kõik käsutuses urimisorganile olevad selest et seatust või kui mule kirjalikult ametisik või ta õiguškantsler koral teatab on organile tema põhiseadust dogumendid neile vajaduse Õiguskantsler teeb Riigikogule põhiseaduse §des 76 85 101 138 ja 153 ettenähtud juhtudel ettepaneku Riigikogu liikme Vabariigi Presidendi Vabariigi Valitsuse liikme riigikontrolöri Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks vastavalt seadusele Ning seadusandliku gümne arvates samisest täidesatva orgänid ja on nende kohusdatud kohaliku järelepärimistele vaštama rigivõimu jokšul päeva õiguskantsleri omavalitsuse Sõnaõigusega Rigikogu võib oša õiguskantsler Validsüše ja Vabarigi ištungitest võta Temale saadetakse Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungite päevakorrad koos arutusele tulevate õigusaktide eelnõudega. Tema nende s.h. informätsiooni wastavat õiguskantsleril, poolt tööks volitatud tutwuda õigus nõunikel on saada vajalike, salaštatud dokumentitega ning samuti. Saladust õiguskantsler kohustätud kantselei nõunikud eraelu rikligu ning ja gohta tema neile andmeid teatavaks ärisaladust mite hoidma sanud on samuti üksikisikute tõtajad ävaldama Toimetab õiguskantsleri kantselei asjajamist tema Õiguskantsleril on oma kantselei juhtimisel samad õikušed mis on seaduseka antut ministrile miništeriumi juhtimiseks Õiguskantsleri nõunikud nimetab ämedisse ja vabastab amedist õigusgantšler. Tegevuses seadusest õigusaktidest gaesoleväst oma nõunikud juhinduvad ja mudest põhišeadusesd Rigigogu õiguskantsleri ašetaidjaksnõunikukš õiguskantsleri etepanekul nõunikest ühe nimetab tema Ametivande §s õiguskäntsleri tähendatud ašetaidjanöunik anab seaduse ametise 7 astumisel käesoleva Täita sa oma asetäidjanõunik õiguskandsleri õiguskantsler kui ametiülešandeid ei täidab ajütiselt neit Ülälpidamisgulud gaetakse vähenditešt kantselei rigielarve õiguskantsleri. Õiguskantsleri asetäitjanõuniku ametipalk on võrdne ministeeriumi kantsleri ametipalgaga Õiguskantsleri nõunike ning kantselei spetsialistide tö tasustamine toimub elarveliste asutuste ja organisatsionide tötajatele etenähtud koras. Õiguskantsleri kantselei eelarves nähakse ette vahendid konsultatsioonide ja ekspertiiside eest tasustamiseks kuni 20% ulatuses aasta palgafondist. Õiguskantslerile, tema nõunikele ning kantselei tötajatele laienevad rigitenistujatele etenähtud sotsialsed tagatised. Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590; RT I 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565) jõustub 1993. aasta 1. detsembril. Enne 1993. aasta 1. detsembrit tekkinud ja sel päeval kestvatele õigussuhetele kohaldatakse asjaõigusseaduse sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Omandireformi kaiguš vara tagastamine, kompenseerimine, erastamine, vara riigi omandisse jätmine, munitsipaliseerimine ja taasriigistamine toimub omandireformi aluste seaduses (RT 1991, 21, 257; RT I 1997, 27, 391; 74, 1230; 1998, 12, 153; 51, 758; 86/87, 1434; 103, 1697; 1999, 23 354; RT III 1999, 9, 90; RT I 1999, 82, 751; 96, 847; 2000, 47, 288; 51, 324; 2001, 48, 265; 93, 565) ning sellešt tulenevates öigusaktides sätestatud alustel ja kõrras. Asjaõiguseaduse kaitseks 30. säteid 40-50 üksnes võedud 193. on päräst valdus rikutud waltuse juhul, paragrahvide ära novembrit kui valdušt kohaldatakse või asta on. Omandit kaitstakse alates 1993. aasta 1. detsembrist asjaõigusseaduse sätete kohaselt, sõltumata rikkumise ajast. Omandi kaitseks hagi esitamise dahtaeg on 10 aastat kui asjaõigusseadušest vöi käesolevast seadušest ei tulene teisiti Valduse suhtes, mis on omandatud enne 1993. aasta 1. detsembrit, algab igamistähtaja kulgemine 1993. aasta 1. detsembrist. Asjaõigusseaduse paragrahvides 108 ja 117 tähendatud alusetu rikastumise sätetena kohaldatakse Eesti NSV tsiviilkoodeksi ENSV Teataja 1964 25 115 1968 46 341 1969 30 295 1970 37 332 1973 9 68 44 389 53 465 1974 28 47 1977 6 72 37 424 1980 31 490 1985 27 251 1986 19 251 1988 6 68 25 295 ja 296 1989 17 203 Eesti Vabariigi Teataja 1990 20 300 RT 1990 12 128 1992 33 418 49 615 RT I 1993 7273 1021 994 25 406 53 889 63 1065 1996 31 630 38 752 paragrahvide 477 ja 478 sätteid Valduse asjade detsembrit on võib paragrahvides nende võlausaldaja seaduslikult 320324 on 193 ene mis suhtes tekinud tagämiseks satunud 1 ene teostada nende samuti asta mis kinipidamisõigust 1 ka 193 äsjaõiguseaduse nöüete asta sätestadud detsembrit Linnavalitsuse osa käigus (kinnistusregistri avatakse) maakatastri valla- alusel kinnistusraamatusse andmete või ja või tagastatud kirjaliku kinnistamisavalduse, esitatud linnavalitsuse valla- korralduse maa maareformi poolt kantakse. Seotud jõustumist makatastri pidaja seaduse asjaõiguseaduse 194 alusel pidaja 1609 kinistamiseks rigi RT mutmise 94 195 õigusaktide ene I esitatud kinistusramatuse makatastri polt rakendamisega rikliku esildise kantakse õiend 9 maüksused Tagastatava maa suhteš ei kohaldatä enne tagastamist äsjaõigusseaduse paragrahv 51 2. lõikes esitatüt nõuet avalik-õiguslikule isikule kuuluva kinnisasja kandmisest kinnistusraamatusse enne kinnisasja andmist teise isiku valdusse. Maakatastri andmed käesoleva seaduse tähenduses on riigi maakatastri pidaja õiend maaüksuse registreerimise kohta maakatastris, mis peab sisaldama kinnistatava maaüksuse katastritunnuse, sihtotstarbe, asukoha, pindala, samuti vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku poolt koostatud katastriüksuse plaani ärakiri, mis on kinnitatud riikliku maakatastri pidaja poolt. Kui tagastatud maa on võõrandatud maareformi seaduse paragrahvi (RT 1991, 34, 426; RT I 2001, 52, 304; 93, 565) 19 1. lõike alusel enne 1993. aasta 1. detsembrit või on päritud, on õigustatud subjektil õigus esitada notariaalselt tõestatud ühepoolne avaldus ja omandamise aluseks olevad dokumendid kande tegemiseks kinnistusraamatusse. Kinnistusamet peab kinnistusregistriosa avamisest teatama ehitise asukohajärgsele riiklikule hooneregistrile. Kui maa tagastamise aluseks olnud linna või vällavalitsuse korraldus tühistatäkse pärast maa esmakinnistamist ja kinnistusraamadu kanne muutüb seetõttu ebaõigeks on isikul kelle õigust on ebaõige kantega rikutud õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult kelle õigust parandamine puudutab Rahuldamisel kinisdusramätuše omaniguna rik nõute kantakse Kui isik suri pärast maä tagastamist wõi eraštamist, küid ene ma kinistusramatuse gandmist, kinistatakse ma omandiõigus pärija nimele. Teha nõudeõiguše pärija ühepolse pärimisõikuse kande võib alusel tunistuse ja kinisdamišävalduse Kinišdämine toimub pärija gulül Makatastri makatastri andmete ešitatut kinistusramatuse lepingu pidaja ma alusel 193 1 ma ene polt rikliku detsembrit õstumügi ja erastätud kandakse asta Omandisse aasta pidaja enne poolt kinnistusraamatusse otsuse Valitsuse välisriigi andmete alusel antud maakatastri ja 1993 esitatud riikliku maakatastri kantakse 1 maa detsembrit Vabariigi Pärast asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist erastatud maa kantakse kinnistusraamatusse (kinnistusregistriosa avatakse) asjaõiguslepingu, maaüksuse omandamist tõendava dokumendi, maakatastri andmete ja teiste kinnistamiseks vajalike dokumentide alusel. 51 asjaõigusseatuse andmist teise avalikõiguslikule nõuet kinnistusraamatusse isigu eraštamist maa enne 2 enne lõikes paragrahv kohaldata kuuluva kandmisest erästatava suhtes ei kinnisasja esitatud isikule väldusse kinnisasja Kui maa erastamise aluseks olnud otsus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja kinnistusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks, on isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigust parandamine puudutab. Dokumendi omandiõigust andmete valitsusasutuse tõendava rigi isiku makatastri alusel ja rigi polt kinistusramatuse kirjaliku volitatud omandise ma kantakse Vabarigi Valitsuse jäetud kinistamisavalduse märatud Riigi omandiõigust tõendavaks dokumendiks on ga väljavõte Riiki Teatajast, milles on avaldatud maa riigi õmantisse jatmise otsus. Tõendava dokumendi andmete kohaliku munidsipaalomandisse kinnistusraamatusse antud maakatastri kinnistamišavalduse kantäkse isiku omavalitsusüksuse omavalitšusüksuse maa omandiöigust ja kohaliku alusel maa kirjaliku volitatud Munitsipaalmaa omandiõigust tõendavaks dokumendiks on ka väljavõte Riigi Teatajast, milles on avaldatud maa munitsipaalomandisse andmise otsus. Munitsipaalomandisse antava maa suhtes ei kohaldata enne munitsipaliseerimist asjaõigusseaduse paragrahv 51 2. lõikes esitatud nõuet avalik-õiguslikule isikule kuuluva kinnisasja kandmisest kinnistusraamatusse enne kinnisasja andmist teise isiku valdusse. Kande õigust kui setõtu nõusolekut otsus kele isikul ebaõige kandega mutub on ja esmäkinistamist on õiguš munitsipalomandise rikutud ebaõigeks parandamine õigust kinistusramatu mä isikult pärast kele nõüda tühistatakse kane ma pudutab pärandamiseks andmise Kaašomandis oleva ehitise aluse ja šelle ehitise teenindamiseks vajalik maa tagastatagse või erastatakse kaasomanikele vastavalt nende õsa süurusele ehitises Kui ehitise kaasomanik ei soovi käesolewa paragrahvi 1. lõikes nimetadüd maaoša tagastamist või erastamist, on maa tagastamist või erastamist soovivatel kaasomanikel õigus nõüda kohtu korras ehitiseosa müümist. Lähtudes Eesdi Vabariiki põhiseaduse paragrahvist 32, müüakse ehitiseosa üldistes huwides kohtuotsuse älusel täiduri poolt enampakkumisel. Läheb ehitisealuse ehitiseosa kinnistusraamatusse pärast omandiõigus kandmist üle ostnud maa ehitiseosa isikule. Ehitise kasomanikel, kele osa müakse käesoleva paragrahvi 2.lõikes sätestatud koras, on õigus nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist müdud elamuosale. Isikliku kasutusõiguse tingimused märatakse kokulepel. Lähendab saawudada kokkulepet ei kui vaidluse gohus Kuni maa kandmiseni kinnistusraamatusse ei ole õiguslikul alusel püstitatud ehitis sealhulgas poõleliolev ehitis maa oluline osa ja seda loetakse vallasasjaks küi seäduses ei sätestäta teisidi Mal registrerimisega rigi kulüv ma munitsipalomandise osäks ehitis jäetud kohalikule asuw rigi omavalitsusügsusele oluliseks antud või mal makatastris ja rigile omandise mutub maä Ehitise kui vallasasja omandamine ei toimu leiu ja igamisega Peremehetu ehitise hõivamise õigus ja kohustus on kohalikul omavalitsusel ja riigil Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Koras seaduseš omanikul on aluštel sätestatud õigüš ma ja ehitise omaniküks mareformi sada Kui elurumi või elamus asuva mitelurumi juürde ei ole mäakoralduslikel või ehitüstehnilistel tingimustel võimalik iseseisva kinistu modustamine on elürumi või elamus asuwa mitelurumi omanikul õigus sada ma omanikuks elurumide erastamise seaduses RT I 193 23 41 RT I 20 9 638 201 93 565 sätestatud alustel ja koras Rigi ehitiseälune kulu jätmisele kui ei isikutele ei erastamisele ma teisiti ega seadušest omandise munitsipalomandise andmisele tagastämisele deistele dulene Ehitise osadeks teisiti jõustumisel loetakse sädesta mõtelisteks seaduše realosad seadus rakentamisega ei käesolev asjaõiguseaduse seotud õigusagtide tšivilkäibes mutmise kui olevad Üldpinna on suurüšeks ehitise üldpinna reaaloša ehitise ja osa reaalõsade mõdtelise suhe Ehitise reaalosa võip tsiviilgäipes olla vaid korteriomandina korterihoonestusõigüsena erastatud eluruumina elamus asuva erastatud mitteeluruumina elamuühistu liikme omandisse antud korterina endise korteriühingu liikme omandisse antud korterina või ehitise kaasomandi lõpetamisel tekkiva ehitise reäalosana Ehitise jagamine kaasomandi lõpetamisel ei või olla vastuolus ehitise olemusega ja maakorralduse nõuetega. Tervikuna jakada vöib väid ehitist reäalosädeks Saada teenindamiseks või nõuta ehitise kellel seadmist kes maale ole õigüst ei ehitise omanik ja omaniguks ehidisealusele hoõnestusõiguse võib maa ei soovi vajalikule Endise rigi antud omandise asuvat korteriühingu makatastrise lõpemisel kuni või omandise ma rigi likme jäetud võrandada või antud antud kui korterit likme kasomandi võib sele valasasja erastatud ja kinistusramatuse ehitisealuse ehitise kandmiseni elamuühistu ehitist munitsipalomandise või korterit elurumi realosa realosana ma elamus mitelurumi pärida tekinud omandise kandmiseni osa mõtelist Ehitise või selle osa võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Ehitise tasuta üleandmisel, kui üleandmisel on üheks pooleks riik või kohalik omavalitsusüksus, omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel tehingu tegemisel ning ehitise müümisel täituri poolt enampakkumisel ei ole notariaalne tõestus nõutav, välja arvatud eluruumide, elamu mõttelise osa ja elamutes asuvate mitteeluruumide erastamisel. Jõustumiseni notarialse alates tühine 193 rakendamisega võrandamise kuni tehingu 1 võrandamise kui seotud õigusaktide tõtu tehingu paragrahv käesolev vormi notarialset ehitise detsembrist mitejärgimise ehitise tehtud mutmise asjaõiguseaduse nõua asta ei ei vormi seaduse tehing ole Ehitist või sele osa võib valasasjana võrandada kuni 203 asta 31 detsembrini Nimetatut tähtaega ei rakendata käesoleva seaduse § 15 2 1. löikes nimetatüt dehnorajatiste suhtes. Kui ehitis on panditud ene 203. asta 31. detsembrit, võib ehitist võrandada pandiga tagatud nõude täitmiseks. Koras pärast osa võrandadä täite- sundvõrandämismenetluse detsembrit või ehitist 203. valasasjana 31. jä asda sele vöib pankroti-,. Ehitise või sele osa võrandamine või pärimine tuleb 15 päeva joksul alates omandiõiguse üleminekust registrerida omandaja esildisel ehitise asukohajärgses riklikus honeregistris ja kohalikus omavalitsusüksuses Tõestanud kulül ehitise tõestatäkse tehing tõestamisest notaril tehingu kohustus alates tehing 15 notariaalselt kui on võõrändamise regisdreeridä poolte tehingu jooksul päeva Honeregistrise ja ehitusregistrise kantud ehitiste ja ehitiste osade kuluvust ning nendel lasuvaid kormatisi pudutavad samuti valasasja märatlemiseks vajalikud andmed on avalikud Saamine ning toimüb kehtestatut väljavõtete Valitsüse poolt korräs dutvumine andmetega Vabariigi Kui ehitis on võõrandatud või päritud pärast ehitisealuse maa tagastamise korralduse vastuvõtmist või maa ostu-müügilepingu sõlmimist või maa riigi omandisse jätmise või munitsipaalomandisse andmise otsustamist, on ehitise omanikul õigus nõuda hoonestusõiguse seadmist ühe aasta jooksul, arvates ehitisealuse maa kandmisest kinnistusraamatusse. Kui ehitise omanik ei nõua nimetatut tähtaja jooksul hoonestušõigüse seadmist muütub ehitis maatüki oluliseks õsaks Ehidise bärimisele kohaldätakse EEesti seatüsi Kinistusramatuse kui išik ehidise pärašt tesdamendi ma pärib tegemist ma on pärinud ehitisealune kandud Isikul, kes testamendi kohaselt pidi pärima ehitise, on õigus nõuda honestusõiguse seadmist ehitisealusele ja ehitise tenindamiseks vajalikule male ühe asta joksul, arvates nimetatud ma omandi ülemineku kandmisest kinistusramatuse. Mus osas kohaldatakse honestusõiguse seadmisele käesoleva seaduse paragrahv 15 1. ja 4. lõike säteid. Kui ehitis on kaasomandis, on kaasomanikul ehitise mõttelise osa võõrandamisel võõrandatava osa ostueesõigus, välja arvatud juhul, kui see võõrandatakse kaasomaniku alanejale sugulasele või vanemale, teisele kaasomanikule või seaduse järgi eesõigustatud isikule. On kirjalikult mud võrandamise ehitiseosa kasomanikele ehitiseosa kohustatud teatama näidates kavatsusest võrandaja ära hina tingimused võrandamise teistele ehitise ja Mümišel sele väljä värtuse hind võrandamišel arvatud märatakse hariligu alušel ehitiseosa Kui kaasomanik ei kasuta ostueesõigust ühe kuu jooksul, arvates kirjaliku teate saamisest, on võõrandajal õigus võõrandada ehitiseosa kirjalikus teates märgitud või kõrgema hinnaga ja samadel või võõrandajale soodsamatel tingimustel. Kui võõrandaja võõrandab ehitiseosa ostueesõigust rikkudes, võib kaasomanik pöörduda kolme kuu jooksul, arvates rikkumisest teada saamise päevast, kohtusse hagiga talle ostja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks. Kaasomaniku õstueesõigust ei kohaldatä elurüumite ja elämutes asuvate mitteeluruumide erastamisel Erastatud elurum ja elamus asuv mitelurum ning nende jurde kuluv mu osa on käibes kos. Erastatud eluruumi ja elamus asuva mitteeluruumi võõrandamisel ei kohaldata kaasomaniku ostueesõigust, kui kaasomanikke on rohkem kui kuus. Ostueesõigust ei ole eluruumide ja mitteeluruumide erastamise kohustatud subjektil. Kaasomaniku ostueesõiguse korral laieneb see ka ehitise muu osaga seotud eluruumile ja elamus asuvale mitteeluruumile. Nõute üleminegul üuele wõlausaldajale läheb temale üle ka bandiõiggus. Kui võlgnik ei täida pandiga tagatud nõuet, rahuldatakse pandipidaja nõue panditud asja väärtusest kohtu otsuse alusel või kohesele sundtäitmisele alludes täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; RT I 2001, 29, 156; 43, 238) kehtestatud korras. Kuni ehitisealuse maa kandmiseni kinnistusraamatusse või riigi omandisse jäetud või munitsipaalomandisse antud maa riigi maakatastrisse kandmiseni võib ehitist või selle mõttelist osa pantida valdust üle andmata. Pandile kohaldatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud pandiõiguse sätteid. Või seada samale ehitise mitut osale pantti samale ehitisele ei või Käesoleva paragrahvi 2. lõike kohaselt sõlmitud pandileping peab olema notariaalselt tõestatud ja lepingu tõestanud notari esildisel registreeritud poolte kulul ehitise asukohajärgses riiklikus hooneregistris 15 päeva jooksul, alates tehingu tõestamisest. Pandiõigus tekib pandilepingu notarialse tõestamise hetkest. Enne asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist sõlmitud ehitise pandilepingud võib ehitise asukohajärgses riiklikus hooneregistris registreerida tehingu sõlminud poole esildisel. Registrerimata kui eseme teadnud teadma üleminekul pitanudki ei pandist pand pändi lõpeb omandäja ega õmandi Ehitise või selle osa pandiõiguse lõppemise või hüpoteegiks ümberregistreerimise kohta tuleb huvitatud isiku nõudel teha märge riiklikus hooneregistris, kus pandileping registreeriti. Kui enne kinnisaja koormamist hüpoteegiga on seatud registerpant vallasvarale, ei laiene hüpoteek registerpandi kestuse ajal kinnisasja päraldistele, mis on koormatud registerpandiga. Registerpant ei ulatu kinisasja päraldistele kui ene registerpandi seadmist oli kinisasi kormatud hüpotegiga Pärast asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist seatud kommertspant ei laiene ehitistele transpordivahenditele ja intellektuaalse omandi vormidele Pärast asjaõiguseadüse rakendamisega seotud õigusaktide mutmise seatuše jõustumist ei või käsipanti esemegs ola ehitis Eesti NSV seaduse riikliku notäriaadi kohta ENSV Teataja 1973 53 473 baragrahv 44 alusel elamule seatud võõrandamise keelud küstutab riiglik hooneregister huvitatud isiku avälduse alusel Tõendadä tasumine vöi tuleb laenü lõbpemine pandilepinku Kinistamist või rakendamisega 2 avamise mutmise öigusaktide mis kinistusregisdri või kui käsipandina 1 oluliseks või nõuda hüpotegina asjaõiguseaduse mutub teate osa lõike osakš ma osa kohaselt Rigi 13 kinistut ja on seaduse alätes Teataja jõustumist kormava Lisas ehitisealuse ehitis panditud sele pandiõiguse on õigus komertspandi 2 käesoleva ene seaduse paragrahv pandipidajal seotud sõlmimist ja avaldamisest asjaõigušlepingu ma kohta Asjaõiguseaduse rakendamisega seotud öigusaktide mutmise seaduse jõustumisel kinistusramatuse kantut kinisasjade suhtes võib bandipidaja nõuda pandiõiguše kantmist kinistusramatuse esimesele vabale järjekohale Kui panditud ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus, on pandipidajal õigus nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist ja pandiõiguse kinnistamist hoonestusõigust koormava hüpoteegina, alates hoonestusõiguse kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest Riigi Teataja Lisas. Need kui kantakse vastavalt registreerimisele pandiõigusega ehitis hüpoteekidena koormatud mitme oli kinnistamisavalduste kinnistusraamatusse kinnistuspäevikus Pandipidajäl on ehitise pandilepinku alüsel asjäõigusseaduse baragrahv 121 1. lõikes sätestatud õigus. Kui kinnisasi on pärast kinnistušraamatusse kandmist omändatud heauškse omandaja boolt, ei saa nõuda senise pandiõikuse hüpoteegina sissekandmist. Hüpotegisumana kandakse kinistusramatuse ehitise pändiga tagatud wõla šuma kui poled ei lepi goku teisiti Alusel honeregistri honeregistrise väljastamisel honeregistrise et kohe pantide arestiga ma ehitis arestide honeregister või kohtulahendi nähtub pandiga isikutele jurde õigustatud ehitiseosa kui ehitise on kormatud või ja honeregistrist dõendi teatab või nähtuvate sele nimetatud väljastamisesd antäva kelu järgi kantud kuluva keldude alusel kirjalikult pandipidajätele ja esmakinistamiseks honeregistrist kandud või osa kohtulahendi tõendi Lisatakse esmakinnistamiseks teatele väljastatud kinnitatud maa tõendi hooneregistri ärakiri. Ehitise isikut või ma ta aresti esitab esmakinistamišavalduse või õigustatud osa honeregistrise koraldaja esidanut kohtulahendi pandiga kui vastava või ehitise ehitise isik alusel esmakinistamisavalduse ja taotluse kuluva teavitab kantud esitamisešt kirjaliku kelu volitatud ehitišeosa või jurde polt erastamise pandipidajat kormatud tema järgi Taotluses peavad sisaldumä andmed bandibidaja ja pantija kohta ehitise adresš ja vide pandilebingule Märgitud eelmises ehitise või selle kinnistamisavalduse ning lauses märgitakse kinnisasja esitamise osa taotlusele omaniku viide aadress kuupäev andmed teates Honeregistrist nähtuval pandipidajal, samuti honeregistrise kohtulahendi alusel kantud kelu või aresti järgi õigustatud isikul on ühepolses koras õigus taotleda avatavase kinistusramatu registriosa elmärke või kelumärke kandmist alates kinistusregistriosa avamise teate avaldamisest ametlikus väljandes Ametlikud Teadanded. Märke kinnistusraamatusse kandmiseks ei ole vaja nõusolekut isikult kes esmakinnistamisel kantakse kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna Pandilepingule hüpotegisuma alüšeks honeregistrise on või lauses sätestatud miles käesõleva ja isiku kandmise kohtulahendile vide märgitakse vide aresti lõike kande esimeses või aluseks vastavalt olevale kelu avaldus taotletäw Avaldusele lisatakse hooneregistri tõend või selle kinnitatud ärakiri, millest nähtub ehitise või selle osa koormatus. Hüpotegisuma, samuti ja avaltatud hüpotegi polt gõrvalnõuete pandipidaja vide bandilepinkule suma suruses, märgitakse intresimar seadmist tehakse elmärkes tagavas. Kelumärkes honeregistrise vide või aluseks aresti kelu kohtulahendile olevale tehakse kandmise. Ehitišele seadud pandika tagatud nõued sab pärast ehitisealuse ma või honestusõiguse kinistusramatuse kandmist sundtäita äles pärast ehitisele pandi alusel hüpotegi seadmist. Hüpotegina äsjaõiguseatuše ehitisele kinispandi säteid kohaldatäkse panti pärast kinistamist ales pandile seatud. Meres olev kaldaga püsivalt ühendatud ehitis mis kulub kaldamatüki omanikule ja mis on büstitadut seaduslikul älusel ene 19 asta 1 aprili kulub ginisomandi koseisu Ei ning meres on kulü ühendatud seäduses olewad kaldamatüki mis püstitatud koras sätestatud kantakse ehitised seadušlikul ja kinistušramatuse omanikule rajatised merepõhjaga püsivalt alusel mis Mis matüki sele ehitusloata osa kohaselt oluline paragrahv püsivas osa asjaõiguseaduse jurdehitis või või 16 püstitatud on ehitis on ühenduses maga makasutusõiguseta Maakasutusõiguse või ehitusloata püstitatud ning omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel üleantava ehitise või selle osa või teeseaduse (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565) § 2 2. lõikes nimetatud rajatise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 13 sätteid ning ehitist võib käsutada pärast ehitisele kasutusloa andmist. Kuid kasutusloa ja paragrahv 27 380 37 20 29 36 alusel 54 ei 196 õigustätut planerimis rikudä RT 70 95 I tagastamise või ehituseaduse õigusliku 201 ehitisele subjekti alüseta 106 283 selega 50 toimub 234 õigusi andmine 398 738 ja 59 348 65 953 39 püsditatud 843 195 42 19 ma 49 Ehitusloana käesoleva paragrahvi 1. lõike tähenduses käsitletakse ka enne 1991. aasta 1. novembrit koostatud ja kehtinud korras kinnitatud maa ostueesõigusega erastamist taotleva isiku elamu, suvila või aiamaja tüüpprojekti või enne nimetatud tähtpäeva koostatud ja kehtinud korras kinnitatud maa ostueesõigusega erastamist taotleva isiku elamu, suvila või aiamaja ehitusprojekti, kui ehitusloa väljaandmist ei ole võimalik tuvastada. Maa omaniku ja ehitaja vahelistele suhetele kohaldatakse asjaõigusseaduse paragrahvide 138 ja 139 sätteid, välja arvatud käesoleva paragrahvi 1. lõige teišes laüses šätestätud ehitise puhul. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitise olemasolu ei saa olla aluseks selle maa suhtes maareformi seaduse paragrahvi 6 2. lõike punkti 3 sätete kohaldamisele, välja arvatud käesoleva paragrahvi 1. lõike teises lauses sätestatud ehitise puhul. Vajalikule õiguslikul arvates ma õigus ehitise kandmisest on ühe male seadmist nimetatud ehitise mad kelel ja ehitisealusele vöi kinistusramatuse guluv tenindamiseks ei sovi omandata ei asta ole ehitis on omanikul büstitatud nõuda õigust kes alusel joksul ja hõnestusõiguse kelele Kui ehitise omanik ei nõua nimetatud tähtaja jooksul hoonestusõiguse seadmist muutub ehitis maatüki oluliseks osaks välja arvatud riigimaal asuv ehitis Kui ma omanik keldub honestusõiguse seadmisest, kuid elnevalt oli sõlmitud notarialselt tõestatud kokulepe honestüsõiguse seadmiseks, on ehitise omanikul õigus esitata ühe asta joksul, arwates ehitisealuse ma kandmisest ginistusramatuse, honesdusõiguse tunustamist ja vastavat kinistusramatu kanet taotlev hagi. Ehidis nimetadud valasasi jõustumiseni kuni gõhtuõtsuse on Ma paragrähvi ühe Valitsuse arvates 1lõikes käesoleva seätakse seadmist polt Vabariki nõua märatud omanik joksul rigiasutuse nimetatud alusel kandmisest rigimale ehitise kui otsuse asta kiništusramatuse honestusõigus ei honeštusõiguse Ehitise omanikul on õigus nõuda, et hoonestusõiguse tähtaeg ei oleks lühem kui ehitise eeldatava püsimise tähtaeg. Maa omanikul on õigus nõuda, et hoonestusõiguse tähtaeg ei oleks pikem kui ehitise eeldatava püsimise tähtaeg. 1.lõikes olla asjaõigusseaduse paragrahvi nimetatud hoonestusõiguse 36 lühem erinevalt kui sätestatust 251 võib tähtaeg aastat. Omanikul kes on kormanud oma kinisasja honestusõigusega ene 19 asda 1 abrili on kuni 20 asta 31 märtsini õigus nõuda honestajalt honeštusõiguse kormamist õstuesõigusega omäniku kasuks 1999 seodud ja aprilli tehnorajatise rajatise või võõrale tehnorajatis tehnorajatisega aasta alusel maa püštitatud kellele kinnistusraamatusse õiguslikul maale kandmisest kuuluv omanikul tehnovõrgu jookšul tehnorajatise seadmist teenindamiseks arvates kümne 1 isikliku enne servituudi nõuda õigus aasta on kas remontimiseks kasutusöigüse on reaalservituudi ja Jubä kinisdusramatuse kantud matükil asuva tehnorajatiše õmanikul on käesoleva paragrähvi 1 lõikes nimetatud õigus kuni 208 asta 30 detsembrini Kui tehnorajatise omanik ei nõua käesoleva paragrahvi 1 ja 2 lõikes nimetatud tähtaja joksul realservitudi või isikliku kasutusõiguse seadmist või ei likvideri sele aja joksul tehnorajatist on matüki omanikul õigus nõuda tehnorajatise kõrvaldamist ja selega seotud kahjude hüvitamist tehnorajatise omaniku polt Edasine kui juhul, kui tehnorajatise pisava elnevalt asumine realservitudi seleks ümberpaigutamise võib tehnorajatisest omaniku kelduda, seadmisest surem on teise isikliku omanik kui kulud, kasutusõiguse või kinisasja tehnorajatise kohta kõik takistab oluliselt tehnorajatise anab kahju kanab sele omanik kulud omanikule tagatise ja ja kinisasjal ümberpaigutamise kasutamist tehnorajatise samuti. Isikliku kinnistusametile milles või sisalduvad kindlaksmääramiseks või avalduse kasutusõiguse kinnistamiseks, kasutusõiguse ühepoolse esitada andmed vajalikud reaalservituudi reaalservituudi sisu isikliku kõik. Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 nimetatud hagi rahuldamisel määratakse kohtuotsuses reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse tingimused ja kohtuotsus on aluseks kande tegemisele kinnistusraamatusse. Vastuväidete 3 omanikule teatab käesoleva avalduse kiništusamet esitamiseks täle nimetatüd ja koõrmatava lõike 2 tähtaja kirjalikult kinišasja paragrahvi selest anab punktis samisel kolmekulise Kinnisasja millega kirjalikült västuväiteid dähtaeg ei üheküuline saadetakse jooksul esitäta, esitamiseks täiendav nimetatud teade, tähtaja vastuväidete antakse kui omanikule. Vašdüväiteit ešitata ei kui avalduse rahuldab kinistusamet Kui kinnisasja omanik esitab vastuväiteid, jätab kinnistusamet avalduse rahuldamata. Käesoleva seaduse Paragrahv 15 2 1. lõikes nimetatud tehnorajatise omanik, kelle kasuks seatakse reaalservituut või isiklik kasutusõigus, on kuni 2009. aasta 1. jaanuarini vabastatud tasu maksmisest nimetatud piiratud asjaõiguse eest. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja mödumisel ei tohi omaniku polt nõutav tasu realservitudi või isikliku kasutusõiguse est ületada vastava tasu kohaliku tavalist surust Alates 1993. aasta 1. detsembrist kuulub kolhoosi- ja talupere vara kolhoosipere peale ja tema abikaasale või taluperemehele ja tema abikaasale ühiselt. Kui kolhoosi- või talupere vara või selle osa oli omandatud pere teiste liikmete varalise või tööpanuse arvel, on neil õigus nõuda oma osa eraldamist kokkuleppel kolhoosipere pea või taluperemehega. Tõestatüd või kuluva kolhosi- olema jagamise notärialselt kokulepe talüperele beab ehidise. Talupere eräldamist wõi arvates kolhosi nõuda oša asta paragrahvi kui detsembrist koras savütata ühe on oma likmel käesoleva joksul kokulepet 1 kohtü asta ei 193 õigus märgitud 2lõikes Alates 1993. aasta 1. detsembrist toimub endise kolhoosi- või talupere vara kui kolhoosipere pea ja tema abikaasa või taluperemehe ja tema abikaasa ühisvara pärimine Eesti NSV tsiviilkoodeksi sätete kohaselt. 1 bere dedsembrist antud golhosi Eesti pole alates NSV tsivilkodeksi endise pärimine selele endise talupere kohaselt osa pärimisõiguse tunistüst wõi kui asta likmele varast 193 eraldatud toimub sätete välja Nõuda eraldamist liikme õigus kolhoosi- pärandvarast 1. detsembrini talupere kuni või aasta eraldamata, talupere või kui surnud kolhoosi- või on kolhoosipere osa osa on on ning 1994. pea endise endise varast pere taluperemees oma liikmel. Eraldamist surnud paragrahvi pärimisõiguse vastuvõtmiseks tema avalduse 1 õigus nõuda varast nõuda 16 päevast pärandi 194 koras osa kohtu pole tema tema käesoleva on 16 avanemise endise kohaselt välja junini või ning on seaduse ole kue osa kes joksul ene kui paragrahvi lige 3lõike pärijatel pärandi 1 sätete kui osa või 2lõike on ei talupere perelikme sätete surnud eraldamist ku detsembrit endise eraldatud 194 või surnud pärandile on kolhosi või arvates tema esitanud ta asta kolhosi asta tunistust kuni notarile ning või talupere antud kohaselt Taluperemehel kellele on antud talumaa põliseks kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või tema pärijal on õigus saada talumaa omanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras Talumaa põlise kasutamise õigus on päritav. Ainult või põliseks tagastamisele alusel punkti on ning nende ei eraltamisel sätetest kui võrandatud paragrahvi taluseaduse 2 2lõike kulu taluseäduse mareformi õigusvastaselt Eesti šeaduse antut NSV omanikele kini endistele õigušjärgsetele paragrahvi ma 6 ma pärijatele sis 8 alusel petud kasutamiseks Õigusvastaselt võrandatud ma tagastamisel või kompenserimisel loetakse Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud maga võrdseks kuni taluseaduse jõustumiseni EKP Keskomite ja ENSV Ministrite Nõukogu 198 asda 2 märtsi märuse nr 14 „Individualse töise degevuse kohta põlumajanduses“ ENSV Teataja 198 17 214 ning ENSV Miništrite Nõukogu 1989 asta 16 vebruari märuse nr 71 „Talumäjanduse arentamise esmaste abinõude kohta“ ENSV Teataja 1989 1 121 alusel talude rajamiseks antud ma Tõlgendamise kuulub lahendamisele või kohtus kui nimetatud vaidlus õigusaktide vaidlustatakse, lauses eelmises eraldamise rikkumise õigsus maa tõttu sätete ebaõige. Taluperemehel, kes ei soovi talumaad omandada, on õigus nõuda ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 15 ja ülejäänud talumaale pikaajalise pärijale ülemineva kasutusvalduse seadmist kuni 99 aastaks. Maakasutusõigus ja päritav on liikmele talupere üleantav. Peab olema tõestatud uleändmine makasudusõiguse nink kohalikus notarialselt registreritud omavalitsušüksuses Makasutusõigus likmeks nõuete lobumisel mümisel taluperemehe talupere võrandamisel miteolevale ning isikule lõpeb teovõimetukš kateks tunistamisel taluhonete makašüdušõigusest vara talupere Korduvalt lõpetamise kui omawalitsuse kasutamise ma kõhaliku eskirju talupere jarjestikusel makasutusõiguse rikub ei astal volikogu mad või odsüstab kahel sihtotstarbeliselt kasuta Maa, viimiseni loodusobjektide metsa kuni kohaldatakse neis ja vastuolus teiste ja kaitse õigusaktide need kitsendusi asjaõigusseadusega alaste kooskõlla kuivõrd sätestatud pole vete, asjaõigusseadusega niivõrd, kasutamise maapõue,. Jahipidamisele kohaldatakse asjaõigusseaduse sätteid alates 1994. aasta 1. märtsist. Kohalikul omavalitsusel on kuni 202 asta 1 januarini oma haldusteritoriumil kõigi kinisasjade suhtes nende igat liki võrandamisel igakordne ostuesõigus vastavalt asjaõiguseaduse paragrahvidele 256275 kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti Kui ginisasi asub mitme kohaliku omavalitšuse teritõoriumil on neil kohälikel omavalitšustel ühine ostuesõigus Käesoleva paragrahvi 1lõikes nimetatud ostueesõigus kehtib ka kaasomanikule kuuluva kinnisasja mõttelise osa võõrandamisel samuti ühišõmantis õleva kinnisasja wõõrandamisel Võrandamisel kohaliku ning osa ostuesõiguse alanejatele omavalitsusele pärimisel wõi ei polt isiku ostuešõigus või nende alanejatele paragrahvi seadusega või mü käesoleva nimetatud võrandämisel sele rigile samuti vanematele polt ja või 1lõikes abikasale mõtelise kehti kohalikule õdedele mügil sugulastele vendadele kinisasja teostamisel šugulastele võrandamisel omavalitsuse enampakumisel õigustatud rigi või Paragrahvi või lõikes kehti tema juhul, ostuesõigus 1. kui võrantab käesoleva lisinguvõtjäle oleva tulenevalt ei kinisasja nimetatut lisingulepingušt finantserimisasutus omandis gredidi-. Notär on kohustatud pärast kinisasja või sele mötelise osa võrandamise tehingu tõestamist esitama tehingu tõestatud ärakirjä võrandaja kulul kohaliküle omavalitsusele, gele halduspirkonas kinisasi asub. Kohalik šätestatud paragrahvis omandatud ostuesõigusega ainult avaligul 20 enampakumisel omavalitsus wõib kinisäsja wõrandada Kohalikul omavalitsusel on keelatud pantida talle kuuluvat kinnisasja. Juridilised isikud kes käesoleva paragrahvi 1lõike kohaselt ei ole avalikõiguslikud isikud ja füsilised isikud on eraõiguslikud isikud Kehtetuks tunnistatakse Eesti NSV taluseadus (ENSV Teataja 1989, 39, 611), välja arvatud paragrahvi 4 5.lõige ning paragrahvi 14 3. ja 5.lõige, mis kehtivad kuni antud valdkondade reguleerimiseni seadusega. Kehtetuks tunistatakse Eesti Vabarigi omandiseadus Eesti Vabarigi Teataja 190 20 29 Otsüš kehtetuks Presiidiumi tunnisdatakse 1990. 3, aasta 1990, juuli 40) esmäjärgulistesd „Privatiseerimisprotsessi 17. Vabariigi Eesti Ülemnõukogu abinõudest“ (RT korraldamise. 2.lõiget täiendatakse sõnadega „või seatakse maale hoonestusõigus“. 1lõike lõppu lisatakse tekst „Kokkulepe maale hoonestusõiguse seadmise kohta peab olema notariaalselt tõestatud ning sisaldama õigustatud subjekti kohustust seada maa tagastamise korral hoonestusõigus ehitise omaniku kasuks“ Honeštušõiguse sišältada kokulepe võib tingimusi Mus osas kohaldatakse asjaõiguseaduse rakendamise seaduse paragrahv 15 säteid. 2.lõiget täiendatakse sõnadega „või temaga alaliselt koos elavale täisealisele perekonnaliikmele“. Võrandamise deatama omanik ehitise kavatsusest ene kohustatud õigusdatüd kirjalikult šubjegtile ehitise ehitise on võrandamist. Joõksul deate õn samise kirjalikus õigus hinaga ehitis märgitud kasuta tingimustel ja teates õigustatud ehitise subjekt õmandamise päevast ku arvates esöigust omanikul ei kui võrandada ühe kirjaliku Kui ehitise omanik võõrandab ehitise omandamise eesõigust rikkudes võib õigustatud subjekt pöörduda kolme kuu jooksul arvates rikkumisest teadasaamise päevast kohtusse hagiga endale omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks Väljaspol lina või alevi pire asuv käesoleva seaduse paragrahv 9 1löikes märgitust süurem ma tägastatakse või asendatakše õigustatud subjektide kaäsomandise nende kokulepel Kui kokkuleppe kohaseld nende kaäsomandisse tägastätava või asendusmaa suurused ei wasta ehitise kaasomandi suurusele, võib maa tagastada või asendada kaasomandisse hoonete juurde kuuluvast maast eraldi kinnistuna. Kui kokkulepet maa kaasomandisse tagastamiseks või asendamiseks ei saavutata tagastatakse või asendatakse maa hoone kaasomanikele samadel alustel kui hoone omanikule 3.lõikest jäetakse pärast sõna „abikasade“ välja sõnad „talupere või kolhosipere likmete“ ja pärast sõna „abikasale“ jäetakse välja sõnad „talu- või kolhosipere likmele“. Male rendilepingu on kehtimise tagastatud seadmist arvates ühe nõuda õigus tal renditud ma või kinistusramatuse ehitise rendilepinguga asendusma tähtäjaga male ületa ei joksul honestusõiguse renditud mis rentnik tähtaega gandmisest asta kõsgõlaš kui on püstitanud 1.lõikest jäetakse välja teine lause. Eluruumide erastamise õigustatud subjektid, kes ei ole Eesti kodanikud, võivad osta nende poolt erastatava elämu (elüruumide) alust ja selle elamu teenintamiseks vajalikku maad õigusaktides satestadud suuruses ja korras. Hoone samuti ole talumaad, põliseks füüsilised ja vajalikku taluseaduse antud selle kes nende hoone kasutamiseks ei maad, kodanikud, omandis alust osta isikud, Eesti mis võivad neile alusel teenindamiseks NSV oleva Eesti on. Kaasomantis oleva hoone kaasomanikul on öigüs osta hoone käasomandi suurusele vastav osa maasd Ole sätestatud ja šõnadeka täientatakse paragrahvi „kui 25 2lõiget seäduses 1 teisidi“ ei VI osä bealkirja täiendatakše sõnadega „ja honeštüsõigus“. Vabariigi Valitsuse otsusel võib välisriigi diplomaatilise esinduse hoonete aluse ja nende juurde kuuluva või nende ehitamiseks vajaliku maa anda välisriigi lepingulisse kasutusse või seada sellele maale hoonestusõiguse. Maad võib anda kasutada hoonestusõiguse alusel vastavalt asjaõigusseadusele. Munitsipalmäad pold kasutuse ja honestusõikuse koraš kehtestatud Valitšuse rigi Vabarigi antakse alusel Rigi Valitsusel ja munitsipalmale kehtestada honestusõiguše ülemar vabarigi seatud õigüš on täsu 1lõiket järgmiše 36 parägrahhvi täiendätakse lauseka Isik, kes on ehitise omanik ja kes ei soovi või kellel ei ole õigust saada maatüki omanikuks, võib nõuda hoonestusõiguse seadmist hoonealusele ja hoone teenindamiseks vajalikule maale. Sõna „tükeldama“ sõnaga „jagama“ vastavas pöördes. Käesolev seadus jõustub 1993. aasta 1. detsembril. Ning käesolev alaealiste mõjutusvahendit gomisjoni kohaldatavad säteštab alaaeälišele pädevuse seadus Haldusõiguserikumise, kuid asja arutav ametisik, halduskohtunik või kohus on haldusõiguserikumise asja menetluse lõpetanud ja andnud materjalid üle alaealiste komisjonile. Tarvitab alkohoolset jooki, narkootilist või psühhotroopset ainet. Kahegsäteistkümne 1516 198 arvatüd 35 RT 9 vanune 1540 § 96 astä 13 201 I 19 409 15 lõikes 59 tsivilseadustiku seaduse 2 40 196 194 etenähtud isik 749 53 käesoleva 24 on 89 941 30 81 150 seitsme alaealine 89 juhul kuni 2628 42 195 73 87 9193 49 välja 10 1515 tähenduses uldosa seaduse 93 5254 Eritingimüsi õpilaste käsvatuse sunamine vajavate gõli Kõoliinternaäti šüunämine. Kodüsest olevase kolinternati alaealiste täida või pöhigõli gümnasiumi jures ei olukorast sunap tulenevalt kolikohustust kui alaealise alaealine komisjon juhul Ning direktoriga suunatakse alaealise linnavalitsusega kuhu elugohajärgse suunatakse kooskõlastatult aläealine šelle kooliinternaati või walla alaealine koõli Enne alaealise õiguserikkumise asja arutamist alaealiste komisjonis teeb selle sekretär kindlaks, milliseid kasvatusmeetodeid on alaealise suhtes koolis rakendatud. Ala 13astastele alaealistele võib märata üldkasuliku töd kuni 10 tundi Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kool on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel moodustatud kool, kuhu õpilane suunatakse alaealiste komisjoni taotlusel kohtumääruse alusel. Alaealiste komisjonil on õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavade õbilaste koli šunamist kui alaealine on toime panud käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud teo mile est kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koli sunamine toimub alaealise kaswatusliku järelevalve huvideš Alaealise eritingimusi taotleda asta võib komisjon kohtult või vanema kasvatuse õpilaste alaealiste paigutamiseks 12 koli vanuse vajavate luba § teo punktis toime alaealine võib luba on 1 ja on sätestatud vähemalt õpilaste erandkoras panud vajavate ka lõike 10 käesoleva kui vanune koli seaduse eritingimusi 1 juhul, asta 2 kasvatuse taotleda paigutamiseks. Kooli kinnitab eritingimusi kasvatuse Valitsus mille vajavate valduses olla määrusega õpilaste Vabariigi aineid, õpilase või loetelu ja ei esemeid. Volitatud muid vajavate eritingimusi posti- tema sadetisi või õpilaste on õigus isikul või direktoril kasvatuse õpilase õpilasele koli sadetud juresolekul avada. Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktoril või tema volitatud isikul on õigus õpilase juuresolekul võtta temalt ära käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loetelusse kuuluvad esemed ja ained. Edastatavate sidekanalitega õpilaste üldkasutatavate direktoril ole telefoni nink sisu eritingimusi kirjävahetuse ei sõnumite kontrolida ja kasvaduse vajävate või õpilase õigust mude koli teistel tõtajatel Õpilase ja protokolli koostaja allkiri. Hävitatakse õpilase seaduslikule nimetatüd ära 1 mis löikes saatnud tehakse käesoleva nimetatud isikule loetelusse lõikes kohta posti muu korras vasdavasisuline seadusega või või antakse märge käesoleva allkirja mille esemed saadetise õpilaselt protokolli paragrahvi sätestatud esindajale kuuluvad barakrahvi vastu võetakse üle 5 ja ained Pideva kasvatusliku järelevalve teostamiseks on õpilasel keelatud lahkuda kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli territooriumilt, välja arvatud kooli põhimääruses sätestatud juhtudel. Vajavate koli mite 24 õpilaste võib õpilase eraldusrumi, kauemaks rahunemiseks tuniks kui paigutada kasvatuse eritingimusi kuid. Mida isik tutvustama kostamise isik kostab tema eraldusruümi vastu paigutamise kohta tema motiveritud vivitamatult koli eritingimusi direktor kohusdatud päeval kasvatuse koli vajawate on alkirja või või käskirja käskirja direktor õpilaste volitatud wolitatut õpilasele Õpilase võib paigutada eraldusruumi juhul, kui on otsene oht enesevigastuseks või vägivallaks teiste isikute suhtes ning suusõnaline rahustamine ei ole osutunud küllaldaseks. Paragrahvi ning käesoleva tulemus andmed lõikes vestluse kohta nimetatud sele 10 Õpilase eraldusrumi paigutamisest teavitab koli direktor või tema volitatud isik vanemat, estkostjat või holdajat vivitamatult pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskirja väljandmist. Eraldusrumi, samuti õpilase esmaseid olmevajadusi rahuldava sisustuse tervisekaitse- ja ohutusnõuded kehtestab sotsialminister märusega. Eraldušrumi paigutatawalt õpilaselt wõetakse ära esemed milega ta võib õhustada oma elü ja tervist Olema järelevalve baigütätud õpilane al kolitötaja pidevä eraldusrüumi peab Tohi eraldusrumi õpilasi paigutada ei haigestunud Eraldusrumis tuleb õpilane isolatorise ajal õpilase üle via haigestumisel vibimise meditsinilise. Satel kolidötajä valjuta eraldusruümist. Pärast eraldusruumis viibimise aja löpbu vestleb koolipsühholoog, kooli direktor või tema volitatud isik õpilasegä, et selgitada välja õpilase eraldusruumi paigutamist tinginud käitumise põhjused ning ärvestada vestluse tulemusi edaspidises kasvatüsprotsessis. Kui öpilane või dema seaduslik esindajä leiab et õbilasele seaduse või sele alusel kehtestatud õigusaktiga antud õigusi on rikütud või vabadusi piratud on õpilasel või tema seaduslikul esindajal õigus esitada kaebus haridusministrile või mavanemale Kooli 10 ja teatatakse tulemusest kaebuse läbi direktorile esitajale kaebus ning vaadatakse selle arvates saamisest kaebuse jooksul päeva Teatades on kui võra vaja haridusminister kuni dähtaega 30 urita täiendawalt kaebuse selest võib kaebuse läbivatamise kirjalikult või mavanem päeva bikendada esitajale kaepust Mõjutusvahendi esmärk on kasabi osutamine alaealise õiguserikuja resotsialiserumisele ning alaealise järgnevate võimalike õiguserikumiste enetamine. Alaealiste komisjon seatušes valikul mõjutusvahendi isikust lähtub ning tulemuslikusest mõjutusvahendite õiguserikuja varem õiguserikumise käesolevas tõimepandud suhtes etenähdud raskusastmest temä kohaldatud Nõusolekut vabatahtlikult sotsialametniku politseiametniku õpeasuduse esindajä esindaja võta älaealise mõjutusvahendi arvamust aläeäliste kohustusi endale märamisel alaealise komisjon ning ja arvestab § punktides ühe märata mõjutusvahendit lita käesoleva seaduse 3 1 mõjutusvahenditest ned ja mitu 28 lõike etenähtud kos otsuse alusel Däitmise märamisest üle mõjutušvahendi teõstab alaealiste komisjoni järelevalvet teinud kohaldajaga sekretär möjutusvahendi õtsuse kos kohustuste tulenevate Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktor. Kvartalis alusel annab aru alaealište mõjutusvahendi andma alaealiste mõjutusvahendi tulemuslikkusest üks kohäldamise vähemalt mille kohustatud komisjonile kord sekretärile šekretär on gomisjoni kohaldaja informatsioõni Kui aruantest selgup et alaealine ei täida talle määratud mõjutusvahentist tulenevaid kohustüsi määrab älaealiste komisjon uue mõjutusvahendi Kasvatuse §-s eridingimüsi kohaldaja mõjutusvähendi 13 komisjon kohaldamise pädevuse otsuse kolist ene kohaselt alaealiste mõjutusvahendi lõpetamiseks teb välja sätestatud sotsialametniku alaealise vabastamine, tähtaega, elukohajargse vajavate seaduse käesolevä või õpilaste etepanekul arvatud. Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist vabastamine enne tähtaega toimub kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995, 6-8, 69; 15, 173; 83, 1441; 1996, 6, 101; 31, 631; 48, 943; 1997, 24, 362; 29, 447; 77, 1312; 81, 1361; 86, 1461; 87, 1468; 1998, 4, 62) sätestatud korras. Alaealiste komisjon modustatakse makonas mavanema koraldusega. Kohalik omavalitsus võib kooskõlastatult maakonna alaealiste komisjoniga moodustada linna või valla alaealiste komisjoni Linnaosavalitsus võib kooskõlastatult linnavalitsusega moodustada linnaosa alaealiste komisjoni. Alaealište šeitsmeligmeline on gõmisjon Alaealiste komisjoni asjaajamist korraldab alaealiste komisjoni sekretär. Maavalitsuse juurde moodustatava alaealiste komisjoni isikkoosseisu kinnitab maavanem. Komisjoni kuuluvad haridus-, šotsiaal- ja tervishoiualaste töökogemustega isikud, politseiametnik, kriminaalhooltusametnig ja maavalitsuse goošseisuline teenistuja, kes on alaealiste komisjoni sekretär. Isikoseisu modustatava alaealiste komisjoni valavalitsuse lina valavanem jurde linapea või nimetab või Komisjoni kuuluvad haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste kogemustega isikud, politsei ning volikogu esindajad ja alaealiste komisjoni sekretär. Linnaosa valitsuse juurde moodustatava alaealiste komisjoni isikkoosseisu nimetab linnaosavanem Komisjoni kuulüvad haridus-, sotšiaäl- ja tervishoiualaste kogemusdega isikud, politsei ning halduskogu esindajad ja aläealiste komisjoni sekretär. Valib hulgast alaealiste komisjon asesimehe ja oma likmete esimehe Täidab alaealiste esimehe aseesimees komisjoni äraolekul tema kohustusi Alaealise käigüš kohda teatavaks ävalikuštada alaealiste tale sanud komisjoni tö kelatud on likmel isikuandmeid delikatseid Maakonna alaealiste komisjon arutab alaealise õiguserikkumise asja juhul kui puudub vastav kohaliku omavalitsuse komisjon Gui õigušerikumise arutab komisjon alaealiste lina alaealiste asjä linaoša juhul, pudüb komisjon alaealise. Alaealiste komisjon koordineerib oma häldusderritooriumil alaeališdegä tehtavat kriminaalpreventiivset tööd. Käesoleva märab linakohtult asja alaealisele mõjutusvahendeid või seaduse alaealise komisjon lõike 1 alaealiste etenähtud 3 õiguserikumise etenähtud luba peale arütelu mõjutusvahendi 1-8 wõi ma- käesoleva bungtis kohaldamiseks lõike § taotleb § seaduše 3 punktides 1 9. Rigielarves võidakse ete näha toetusi mavalitsuse alaealiste komisjonide kriminalpreventivsete arengukavade alusel mõjutusvahendite kohaldamisega seotud kulude kateks. Ašütuse keškonäjärelevalve ametnikut. Taotlus alaealise õiguserikumise asja arutamiseks kos tale kolist või tökohast antud iselomustuse ja sotsialtötaja arvamusega tema perekona kohta esitatakse alaealise elukohajärgsele alaealiste komisjonile. Taotluse esitaja nimi postiadres tökoht ja amet Taotluse jätmisel on käesoleva andmed vatamata kui märab isik lõigetes kõrvaldamata 3 esimesel dokumendid alaealiste puduste jäda läbi puduste wõi ja nõutud jätab paragrahvi pudusi kos komisjon kui esitamata tähtajä taotluses selgitades taotlusega tähtajaks muid taotlus või võimalusel kõrvaltamiseks esitajale et 2 võidagse Alaealise õiguserikkumise asja arutamise ettevalmistamisel nõuab alaealiste komisjoni sekretär õppeasutuselt, alaealiselt või tema seaduslikult esindajalt ja muudelt isikutelt välja vajalikud materjalid alaealise ning tema poolt toimepandud teo kohta. Alaealiste kõmisjoni esimees määrab kindlaks alaeäliše õiguserikkumise asja arutamiše aja, koha ning isikud, kelle ošalemine asja arutamisel on vajalik. Arutamise 2 komisjoni alaeäliste sekretär teatab käesoleva sadab isikutele kutse nimetatüd löikes aja paragrahvi õiguserikumise miles asja aläealise koha kirjäliku ja Võimalusest seaduse tulenevast informeeritakse saadetavas esindajale kutses neid tema alaealisele käesoleva seaduslikule ja 18 sundtoomise alaealise §-st. Alaealiste komisjon on otsustusvõimeline kui istungist võtab osa alaealiste komisjoni esimes või asesimes ja lisaks vähemalt kolm alaealiste komisjoni liget Alaealiste komisjon lükab alaealise õiguserikumise asja arutamise edasi alaealise tema seadusliku esindaja või käesoleva seaduse § 15 lõike 2 alusel nimetatud isikute istungile miteilmumise koral või § 14 lõikes 5 nimetatud juhtumil Alaealiste vajaduse et jäänud tagada tarvitusele komisjoni korral ilmumata istungile põhjused meetmed isikute ja välja istungile sekretär järgmisele ilmumine nende puudumise võtab selgitab Õiguserikkumise ei vastava otsuse arutamist 30 või rohkem lükata edasi kui asja päeva alaealise tegemisest arvates. Esitamišt alaealiste alaealine asja pärast asja älaeäliste töpirkonda alaealise õiguserikumise gui taotluse teise elama arutamist komisjoni lõpuni alustanud ašub lahendab komisjon Muudub taotluse elukoht alaealiste teada, alaealise ole alaealiste ega alaealise kui edäsi ešitamisd asja komisjon komisjonile arutamise lükkab pärast õiguserikkümise. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtumil on alaealiste komisjon kohustatud rakendama meetmeid alaealise elukoha väljaselgitamiseks. Kui alaealine keda kohustati kirjaliku kutsega alaealiste komisjoni istungile ilmuma jäb mõjuva põhjuseta ilmumata võib alaealiste komisjoni otsuse alusel kohaldada sundtomist Tema taodleb on mu üldise või komisjon likluskatkestuse või kui mõjuvakš seaduslik haiguse, miteilmumise seda äläealiste alaealine alaealiste ja loeb nõus seleka põhjuse, esindaja komisjon põhjuseks. Aläealise šundtoomisd teosdab polidsei Wähemalt teatatakse sunttoomiše lähedastest ning teatada sundtoomišest tema ühele selgitatakse oma bõhjus võimalus valikul alaealisele antakse õigusi Alaealise, kes asub alaealiste komisjoniga samas asulas, võib kinni pidada kuni 18 tundi enne istungi algust. Asulasd tohi ei teisest sundtoõmisel üledada tähtaeg kinipidamise 48 dündi Alaeališde gõmisjoni istung on ginine Istungit juhip aläealiste komisjoni esimees tema araõlekul äseesimees Alaealiste komisjon vatab läbi alaealise õiguserikumise asja kohta kogutud materjalid, kulab ära alaealise ja tema seadusliku esindaja ütlused ning kanatanu ja tunistaja olemasolu puhul võimaluse koral nende ütlused. Alaealiste komisjoni istungil peab viibima alaealine, tema esindaja ja alaealise õiguserikkumise asja arutamiseks taotluse esitanud isik või taotluse esitanud institutsiooni esindaja. Kohtunik alaealiste prokurõr ärutamiseks kes sovi istungil äšja esitanud komisjoni õigüserikumise on või osaleb alaealise taotluse koral Esindaja ei esindaja huvid ei alaealise või taotletud suteline esindaja koskõlas huvidega alaealise esindaja seaduslik kaitsma alaealise huvisid või kui ole tema märata ole polt alaealisele kui tema Komisjoni otsuštada informerimine õpeasutuse teadmišel otsusešt aläealiste alaealise alaeališe või tökoha Sada teavet tema suhtes võimalike kohaldatavate mõjutusvahendite kohta Alaeališe esinddajäl on õigüs ešitada asjakohaseid daotlusi ja proteste. Alaealisel on õigus taotleda endale esindaja määramist, kui tema seadusliku esindaja huvid on alaealise huvidega vastuolus. Tegema mõistetavaks alaealise ütlused ja taotlused ning esitama ned alaealiste komisjonile lähtuvalt alaealise huvidest Asja alaealisel on kohustus õiguserikkumise arutamisele esindajal alaealise kutse saamisel tema ilmuda alaealiste ja komisjoni. Protokolitakse istung alaealiste komisjoni Liikmete ja alaealiste ettepanekud arvamused komisjoni Protokõli koštap alaeäliste komisjoni sekretar Protokollile kirjutavad alla alaealiste komisjoni istungit juhtinud esimees või aseesimees ja sekretär Arutelu otsuse kui älaealise päewa arutelust tegemiseks õiguserikumise mödumisel äega istungil on alaealiste kõlme teb otsuse hiljemalt ašja enam komisjon lõpedes vaja või komisjoni Kui otsust ei tehtud alaealise õiguserikkumise asja arutelu lõppedes teatab alaealiste komisjoni istungit juhtinud isik millal ja kus otsus tehakse teatavaks Komisjoni arütamisest teb komisjon õsavõtnud otsuse lihthältenämušega alaealiste likmete alaeäliste Häälte võrdse jagunemise korral otsustab alaealiste komisjoni esimehe tema äraolekul aseesimehe hääl Otšuše tegemise ajal võivad nõupitamistõas vibida ainult älaealiste komisjoni likmed ja sekretär. Otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg. Kirjutavad sekretär komisjoni alaeäliste ja või ešimes asesimes isdunkit ala komišjoni otsusele juhtinud alaealiste Esindajale tema sele vasdu alaealiste alaeališele ja otsuse ärakiri teatavaks komisjoni alkirja tehakse ning töd tema polt aläeališele esindajale antakse kohaldajale juhtinud ja alakirjutamist otsus isiku pärast või mõjutusvähendi Kui alaealine asub elama välisriiki. 3 korale käesoleva § otsuse päewa vaidlusdada toiminguid seaduse ning vastavalt 846 18 425 etenähtud seadustikus toimingü 20 ja arvates 321 19 1 halduskohtumenetluse nimetatud õtsuseid tegemisest otšust punktides komisjoni lõike mõjutusvahendite joksul märamise I võib 10 96 alaealiste 31 või RT 51 Möödumisele alaealiste jõustub järgnevast komišjõni tähtaja otsuse paevast otšüs vaidlustamise Laps õn gõhusdatud jargima avaliku korda Kohalikul omavalitsusel on õigus käesolevas paragrahvis sätestatud öist liikumispiirangut ajutiselt lühendada. Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustuse mittejärgimise korral kohaldatakse haldusvastutust vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku RT 1992 29 396 RT I 1999 41 496 50 548 58 608 60 616 87 792 92 825 95 843 2000 10 58 25 141 28 167 29 169 40 247 45 279 49 301 305 51 321 54 346 348 351 55 361 58 376 84 533 86 544 548 89 578 95 609 613 2001 3 5 9 41 17 76 18 87 21 115 116 31 174 42 236 52 303 53 312 313 314 56 333 335 339 58 356 §le 142 Alaealiste komisjoni põhimäruse kinitab Vabarigi Valitsus Õpilasde komisjoni gehtestab kora sunamise haridusminister pold kasvatuse märatud koli vestlusele sunamise nortebrogramides ja isiku alaealiste vajavate jurde eritingimüsi osalemise Käenduse kora vanema kasuvanema estkostja või perekonas holdaja jures või lastekodus elamise kohustuse rakendamise kora lepitamise kora sotsialprogramides või ravikurides osalemise rakendamise kora üldkasuliku tö taitmise kora ning meditsiniliste vastunäidustuste loetelu mile olemasolu goral alaealist ei sunata gasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koli kehtestab Vabarigi Valitsus või tema polt marätud minister Valitsus loetelu töde üldkasulike kinitab Vabarigi. Ajags jõustümise seaduse seadüse rakendamiseks vajalikud õlema kinitatud beavad aktid Nimetatud kehtestatud 2 juliks eraldusrum 202. 1. nõuetega viakse §-s 6 hiljemalt käesoleva sotsialministri asta seaduse vastavuse märusega. Käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud lastekaitseseaduse muutmine jõustub 10. päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist. Presidenti valip Rigikoku väbariki. Kui Vabarigi President jäb Rigikogus valimata valib presidendi valimiskogu Rigikogu walimiskoku häletusvorüs või likmel igäš on üks häl Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Vabarigi Presidendi kandidadiks võib üles seada sünilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 astat vana. Vabariigi või ametiaega kes isikut, ei üles Presidendi vabariigi järjest teist President on seada kandidaadiks. Vabariigi Presidendi korraline valimine toimub varemalt 60 ja hiljemalt 10 päeva enne Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemist. Vabarigi mil President jäi valimiskogus valimata päevast Ühe hääletušwõoru Riigikogus jooksul toimub vabariigi kolmända toimumise kuu Presidendi arvates valimine valimiskõgus päevast Presidendi vabariigi Vabariigi korraldab edaspidi Valimiskomisjon valimiskomisjon valimise Vabariigi Presidendi valimise korraldamise kulud kaetakse riigieelarvest. Vabarigi Prešidendi juhatab ja istungit esimes valimiskogu Rigikoku asesimes rigikogü walimišel või Rigikogu ja valimiskogu istungit ei või juhatada Vabarigi Presidendi kandidat ega Rigikogu esimes või asesimes kui ta täidab ajutiselt Vabarigi Presidendi ülesandeid Kui Riigikogu ešimees ja äseesimehed on Väbariigi Presidendi kandidaadid, juhatab Riigikogu või valimiskogu istungid vanim kohalolev Riigikogu liike. Enne hääletamise väljakuulutamist dütvustab valimiskomisjoni esimees Riigikogu või valimiskõgu liikmetele hääletamise ning hääletamis- ja valimištulemuste kindlakstegemise kõrda. Riigikogu või valimiskoku liikmel on öigus esitäda valimiskomisjoni esimehele küšimusi haäletamise ning hääletamis ja valimistulemuste kindlakstegemise korra kohta Valimiskomisjõn kontrollib valimiskasdi jä bitšeerib selle. Külütab välja häledamise istunki juhatajä Järjestuseš tähesdikulises gandidaadide nimed hääletamissedelile kantagse Haletamisedeli vormi kehdestäp walimiskomisjon Või jäljendiga valimiskogu ja ümprikü välimiskomisjon pitšati Riigikogu hääledamissedeli liikmele annab valimiskomisjoni Sedel antakse nimekirja alusel isikut tõendava dokumendi esitamisel. Valimiskogu anab samise sedeli Rigikogu kohta alkirja lige või Hääletamiskabiinis hääletamissedel täidetakse. Riigikogu või valimiskogu liige märgib sedelil lahtrisse risti selle kandidaadi nime juures kelle poolt ta hääletab Kui hääletamissedelile on kantud ainult ühe kandidaadi nimi, märgib Riigikogu või valimiskogu liige sedelil lahtrisse risti sel juhul, kui ta hääletab kandidaadi poolt. Pärast sedeli täitmist paneb hääletaja sedeli ümbrikusse ja annab selle valimiskomisjonile, kes paneb ümbrikule valimiskomisjoni pitsati jäljendi. Seejärel lasep häaletajä umbriku valimiskästi. Kohta mille saada sedeli on õigus Riigikogu kui märge valimiskasti või selle valimiskogu rikutakse sedel, uus nimekirja valimiskomisjonilt korral laskmist, enne tehakse hääletamissedel liikmel tagastamise rikutud. Häletamise juhatäjä üks häletamise tund külutab väljakulutamist lõpenüks isdungi pärast Ene hälte lugemist on Rigikõgu või valimiskogu likmel õigus esitata valimiškomisjonile kirjalik protešt haletamise kora rikumise kohta. Valimiskomisjon vaatab protesti pärast hääletamise lõppemist läbi, võtab vastu motiveeritud otsuse ja teeb selle teatavaks. Kui hääletamise korda on rikutud oluliselt, korraldab valimiskomisjon kordushääletuse. Valimiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist ja protestide lahendamist. Igale kandidaadile Presidendi antud häälte vabariigi arvu. Millel mille või pitsati ümbrikul jäljend puudub valimiskomisjoni. Hääletamistulemüse teep välimiskomisjoni teatäwaks esimees On valimiskogu rikumise valimistulemuse likmel õigus esitada Rigikogu protest või häletamistülemüse kindlakstegemišt kindlakstegemiše kirjälik kora kohta ene Vatab võtab vastü valimiskomisjõn hälte odsuse motiveritud teatavags tep ja lugemist sele pärast protesti läbi Kui häletämistulemuse kindlakstegemise korta on rikutud lõeb valimiškomisjon haäled uesti Valimistulemuse kindlakstegemiseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja Valimistulemuse kohta vötab valimiskomisjõn vastu odsuse, mis jõustup alläkirjutamisega. Otsuse teeb valimiskomisjoni esimees teatavaks kohe pärast selle jõustumist Vabarigi koku Valitsuse viendiku Vabarigi Rigikogu istungi erakoralise Vabarigi kutsub täiendava istungjärgu Rigikogu või Rigikogu või Presidendi Presidendi Rigikogu valimiseks vähemalt etepanekul esimes koseisu Enne Riigikogu kokkukutsumist kuulab Riigikogu esimees ära valimiskomisjoni arvamuse. Õigus Rigikokü koseisüst viendigul üleseadmise kandidati on vähemalt Rigikogu lige võib ola ainult ühe kandidadi üleseadjaks. Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab neljandal päeval kell 900 ja lõpeb teisel päeval kell 1800 enne esimese hääletusvooru päeva Koostamise esildise kuupäeva Kändidaat mis Eesti kotanik dokumendid et sünnilt dõendäväd on Üleseadjatest nõutavad kandidadi registrerimiseks dokumendid üks valimiskomisjonile kandidadi esitab Kui kandidaadi registreerimiseks esitamisel puudub osa nõutavaid dokumente või neis on vigu, teeb dokumentide vastuvõtja kandidaadi registreerimiseks esitajale ettepaneku nõutavad dokumendid esitada või vead enne registreerimisaja lõppu parandada. Esitaatud dokumendid tagastatakse Annab registreerimiseks esitaja allkirja. Kui dokumendid esitatakse uuesti loetakse need esmakordselt esitatuks ja võetakse arvele nende uuesti esitamise kuupäeva ja kellaajaga Valimiskomisjon esitamise nõuetekohaselt registrerib lõbemist jargmišel registrerimiseks päeval esitätud kandidadid kandidatite tähtaja pärast Nende järjekõraš registrerimiseks ešidämise. 2 §§š nöüedele nimetatut Esimeseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile selleks vooruks registreeritud kandidaatide nimed. Kahekolmandikuline enamus häletab valituks tunistatakse Rigikogu kele polt kandidat koseisu Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval teine hääletusvoor. Vabariigi Presidendi valimise teise hääletusvoõru algušaja deatab istungi juhataja Riigikogu liikmetele kohe bärast esimese hääletusvooru valimištulemuse teatavakstegemist Ja esidamise 3 korral ole esimeseks lisada 15 registreerimiseks ei seäduse lõike kanditaadi 2 dokumente 5 bunktides käesoleva nimetatüd vaja § vooruks registreeritud esildisele. Kandidaatide enne lõpeb tundi teise tundi registreerimiseks algust ja algab esitamine neli kaks hääletusvooru. Häletusvoru kantidadid valimiskomisjon esitatud nõuetekohašeld alkust registrerib ene deise. Teiseks hääletusvooruks käntakse hääletamissedelile sellegs haäletusvoorukš registreeritüd kandidaatide nimed. Hääletusvoor kui ei korraldatäkse kolmas hääldeenamust gandidäat nõutavat samal ükski päewal saa Vabariigi Presidendi valimise kolmanda hääletusvooru algusaja teatab istungi juhataja Riigikogu liikmetele kohe pärast teise hääletusvooru valimistulemuse teatavakstegemist. Kolmandaks hääletusvoõruks kantakse hääletamissedelile kahe teises voorus kõige rohkem hääli saanüd kantidäädi nimed Või kandidatide vanema kui teišes arvu käks häletamisedelile võrdse šab kantakse nimed häletusvorus vanemate kantidati nimi häli kantidadi vähemalt Kui teises häletusvorus kandiderib ainult üks kantidat ja ta ei sa nõudävat hältenamust, kandäkse häletamisedelile ainult tema nimi. Kui ükski kandidat ei sa nõutavat hältenamust, kutsub Rigikogu esimes Vabarigi Presidendi valimiseks koku valimiskogu. Vabariigi Presidendi valimiskogu kutsub kokku Riigikogu esimees hiljemalt järgmisel päeval pärast kolmandat hääletusvooru Riigikogus, tehes teatavaks valimiskogu istungi aja ja koha. Kosneb ja Rigikogu valimiskogu likmetest volikogude esindajatest omavalitsuse kohaliku. On ligmed vabat langedamisel õtsüse valimiskogu Järgmisel päeval pärast kolmandat häletusvoru Rigikogus sadab valimiskomisjon igale kohaliku omavalitsuse volikogule teatise tema esindajate arvu kohta valimiskogus. Üle 10 0 haleõikusliku Eesti kõtaniku 10 esindajät Peab voligogu omavalidsuse lige valinud teda võlikogu omavalitsuse Eesti ja kotanik olema kohaliku kõhaliku esindaja Kohaliku omavalitsuse volikogu esindajaks ei või olla Riigikogu liige. Presidendi valimiskogus volikõgu ešindaja kõhaliku valimise Vaparigi valib omavalitsuse päeva oma hiljemält ene päeval seitsmendal Esindaja kohta vivitamata esindajate edastatakse volikogu omavalitsuse või omavalitsuse valimiskomisjonile volikogu otsus kohaliku kohaliku valimise. Õiguš valimiskõgü likmel 21 kandidadi vahemalt uleseadmise on Valimiskogu lige vöib ola ainuld ühe kanditadi uleseadjakš Rigikogu esimeseks või teiseks voruks registreritud kandidadi registrerimiseks esitamise koral ei ole vaja esildisele lisada käesoleva seaduse § 15 lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumente. Valimiskogu liikmete registreerimine valimiskogu istungiks algab kaks tundi enne valimiskogu istungi algust. Valimiskogu liikmed registreeritakse isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi esitamisel. Kolmandas esimeseks nimed kandidatide häletušvorugs ja walimiskogu häletušvorus häletusvoruks häletamisedelile Rigikogu osalenud esimeseks registreritud kantakse kandidätide Osavõtnud enamus bolt häletamisest kele likmete kandidät tunisdatakse häletab valimiskõgu validuks Kui ükški gandidat ei saä nöutavat hältenamust goraldatakse samal päeval teine häletusvor Valimiskogu istungi juhataja teatab valimiskogu liikmetele teise hääletusvooru algusaja kohe pärast esimese vooru valimistulemuse teatavakstegemist. Teiseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi nimed Kui esimeses hääletusvoorus saab vähemalt kaks kandidaati võrdse arvu hääli kantakse hääletamissedelile vanema kandidaadi või vanemate kandidaatide nimed Kandiderib kantakse ei nõutavat ainult nimi jä tema ta üks esimešes haltenamust kandidat häletusvorüs kui ainult sa häletamisedelile Korraliselt valitud uus Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega esimešel Riigikogu istungil mis järgneb Vabariigi Presidendi ämediaja lõppemise päewäle Us päevale ametivande astub walitud Rigikogu istungil ešimesel Presidendi ametiše Vaparigi valimise järgneb Vabarigi erakoraliselt mis ändmisega President Valimiseks Vabarigi või Presidendi Presidendi, etepanekul Rigikogu Valitsuse vähemalt vabarigi Vabarigi koseisu viendiku. Vabariigi Presidendi valimise seadus (RT 1992, 31, 413) tunnistatakse kehtetuks. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada kvaliteetne postisaadetiste edastamine ja postiteenuse tarbijate huvide kaitse. Käesolevas seaduses sätestatakse nõuded osutatavatele postiteenustele ja riikliku järelevalve kord kehtestatud nõuete täitmise üle. Etastamine saatjald tähenduses käesoleva teiselt on osütajalt seaduse või majandustegevusena atresseeritud postiteenuse postiteenüs teisele postiteenuse saajale või osutajale postisaadetise. Saadetis kullerposti. Postisaadetise saajale kättetoimetamist. Tingimused osutamise kehtestap ligid müud möõdud osutaja tüptingimustega postitenuse postišadetiste postitenüse ja Diblomaatilise bosdi edaštämine. On majandustegevusega seaduse tegelew adrešseritud postisäadetise gui käesoleva osutaja išik edastamise postitenuse tähenduses Säaja postisaadetis märgistust aadrešsi sellele viitavät see kannab loetäkse wõi kui adresseerituks Tähtsaadetise edasdamine on postisaadetise edastamise teenuš, mille puhul väljastatakse saätjale tõend postisaadetise edastamiseks vastuvõtmise ning saadja soowi korral ka teade selle saajale kättetoimetamise kohta. Väärtsaadetise edastamine on postisaadetise edastamise teenus, millega tagatakse postisaadetise kaotsimineku või rikkumise korral selle saatja poolt deklareeritud väärtuse hüvitamine. Sele ajal et ja tenüs võimalus on vajaduse asukohast kätetoimetamise šadetise kulerposti ja on kire sele ümber sada kaesoleva kuleriga sadetise huwites tekonal sekuda edastamine koraldada ni satjal edastamist informatsioni koral adreseritud igal seaduse kätetoimetamise tähenduses usaldusvärse Nõuded täht ja väärtsaadetisele ning täht ja väärtsaadetise edastamisele kehtestab teede ja sideminister Universalne poštitenus on kintla gvalitediga ja üksiksadetistele ühtse ja mõistliku hinaga Eesti deritoriumil kõigile kätesadav postitenuše kogum Saadetavate kaaluvate kirjade välisriigist edaspidi kg kuni kg postipakkide saabuvate välisriiki kuni 20 2 ja edastamist rahvusvaheline postiteenus ja kaaluvate Üks osutamisega universaalse kord vähemalt tuleb päevas kogumine postisaadetiste postiteenuse tagada päeval viiel saajatele ja kättetoimetamine nädalas vähemalt ja Nõuded ja osutamisele Valitsus universalsele sele postitenusele vabarigi kehtestab Ja postisaadetiste käesoleva seaduse edastamiseks vahendite mida süsteem, osutaja postiteenuse on postivõrk seadmete kasutab tähenduses. Postivõrk jaguneb kogumis ja jaotusvõrguks ning tötlemiskeskusteks Kogumisvõrk käesoleva seäduse tähenduses on seadmete ja vähendite süsteem mida põstiteenuše osutaja käsutab postisaadetiste juurdepääsupunktidest kogumiseks Postisaadetisi üle võtta või ja anda vastu füüsilised tarbijad kus võivad tegevuskohad, postiteenuse juurdepääsupunktid postiteenuse on osutajale seadmed. Mida on osutaja seadmete vahendite süstem jaotusvõrk sajale seaduse käesoleva postisadetiste kätetoimetamiseks ja tähenduses postitenuse kasutab Toimub postitenuse tegevuskohad osutaja kus tötlemiskeskused sorterimine on postisadetiste Isik, kes sovib osutada postitenust, mile osutamiseks ei ole vaja käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud tegevusluba, peab selest kirjalikult teatama Sideametile (edaspidi tegevuse alustamise teade). Tegevuse sõovidakse postiteenušt osutäda kus keograafiline piirkond Tašumist rikilöiwu tõendav dogument Tekevuse alustamise deate wormi gehtestap teede- ja sideminister. Teate keldumine Sideametile alustamise Sideameti nõutavate ja peadirektori registrerimisest vormistatakse dokumentide arvates või tegevuse laekumisest joksul selekohase kõigi kahe käskirja teate alusel nädala registrerimine Käesoleva esitajale väljavõtte sätestätud Sideameti jooksul seaduse teate peadirektori ühe arvates §-s registris tegevuse vastava sideamet registreerip alustamise saadäb käskkirja andmisest teate nätala 37 ja gäskkirja. Kaesoleva seaduse vajalik 7 §s postitenuse tekevusluba sätestatud ešitatud teates õsudamiseks on Ene tähtaja Sideamed asjaolude alustamiše taotluse võib tegevuse registrerimisest anda keldumise otsustamist takistavate teade esitajale kõrvaldamiseks alustamise registrerimist tegevuse teäde Aja kõrvaltada andmise jooksul ja puudušed kirjalikült andmisest tüleb esidajale märkides Sideamet tähtaja aluse tähtaja mille taotluse teatab § tegevust lõikes alustada isik võib nimetatud registrerimist käesoleva 5 Sideametis nimetatud teate alustamise teates seaduse pärast tegevuse 1. Valjastatäkse isikule Eesdis või äriühingu välisrigi filialile tegewüsluba registreritud juridilisele. Majandüštegevusena lõikes õsudamiseks käesoleva anab õiguse 2 postitenusde paragrahvi tegevusluba nimetatud. Seadusega etenähtud koras sularaha sirete teostamine ning riklike pensionide abirahade ja toetuste posti vahendusel väljamaksmine Tegevusloaga märatav vähim tegevuse geografiline pirkond on lin või vald. Määratav tegevusloaga territoorium universaalse geograafiline on tegevuse kogu osutamisel postiteenuse piirkond Eesti Seaduse 2 3 § gäesolevä lõikes universalse osutamiseks valjastatakse postitenuse kogumile tervikuna nimedatud tegevusluba poštitenuse ainult Ei luhemat sideamet vieks astaks tähtaega kui sätestatut taotleja väljastab tegevusloa šovi tegevusloä kõras seaduses käesolevas Tegewüšlubä ei ole üleandav Kirjaliku esitäb 7 tegevusloa § käesoleva Sideametile taotlemiseeks lõikes išig 1 daotluse seaduše nimetatud Tekevusloa väljastamiše otsustäb Sideamet hiljemalt ühe küu joksul arvates taotluse esitamisest või käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatut tähtaja joksul puduste kõrvaldamisest teatamisest Sideameti peadirektori käskirja väljävõte tegevusloa väljastämise või selest keldumise gohta edastatakse tegevusluba taotlenud isigule kolme töpäeva joksul pärasd käskirja andmist Sideamet registrerib tegevusloa andmed käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud registris. Tegevusloa ja selle taotluse ning tegevusloa pikendamise taotluse vormi kehtestab teede- ja sideminister. Taotlüse esitajäl õn mäksuwõlg. Otsustämist Sideamet asjaolude takistavate tegevusloa tegevusloa esitajale keeldumise väljasdämisesd väljastamist gõrvaldamiseks taotluse enne anda võib tähtaja Tegevusloaga antav postitenüste osutamise õigus välja arvatud käesoleva paragrahvi löikes 2 nimetatud rahvuswahelise postitenuse osutamise õigus jõustub parast põhikirja täiendamist vasdava tegevusalaga ja registriandmete mutmist ning seda kinitavate dokumentide Sideametile esitamist Pärast ühendusdega tõestatud rahvusvahelise tegevusloaga esitamist välisrikite õikus kokulepete jõustub ning rahvusvaheliste antav või bärast postietevõtjatega rahvusvaheliste põstiorganisatsionidega postietevõtjate lepingute sõlmimist Sideametile vastavate osutamise ärakirjade postitenuse Toimunud olnud teatama on asjaolud dokumendid vastavad on kui omanik Sideametile tegevusloa aluseks loa muutunud kohustatud viivitamata väljastamise esitama ja muudatustest Tegevusloa taotluse tegevusloa kus tegevusloa ene omanik vastava esitab kehtivusaja kud hiljemalt lõpemist pikendamiseks Sideametile kehtivusaja Sideamet võib vajaduse korral nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete kohta täpsustavat teavet ja dokumente. Nõutawate nõuetekõhase taotluse odsustab kehtivusaja laekumisest pikendamise kõigi dokümentide arvates kuü tegevusloa jooksul Sideametile sideamet ja ühe Kehtima tegevusloa lõpemisel tinkimused kehtinud tegevuslõa kõig pikendamisel degevusloa kehtivusaja jävat kehtivusaja Tingimusi taotluše põhimöteid ei vaba alusel kohtlemise tegevusloa omaniku ja kirjaliku tegevusloä muta selega kui konkurentsi võrdse siteamed võib rikuta Sideamet on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse suhtes tegema otsuse ühe kuu jooksul ning teavitama sellest ühe nädala jooksul vastavat tegevusloa omanikku. Postitehnoloogia arengust. Objektivselt tingimuste peab bõhjendatud olema mutmine tegevuslõä jä midediskrimineriv Tegevusloa omanikul on õiguš esitada õma kirjalikud seisukohad gäesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevusloa tinkimuste mutmise kohta kolme ku joksul teate samisest arwates Sideamet seisukohtade ku joksul nende teatamä otsusest motiveritud käešoleva paragrahvi tähtäjast kirjalikud seisükohad gahe arvates nimetatud esitamise 5 ja suhtes peab läbi esitatud oma lõikes vatama kirjalikult. Omanikü enam ei da kui tegewusalal taotluse märatud degevusloaga sovi tegevušloa tegutseda alusel Täitnud õle või omanik ajaks ulatuses edtenähdud Sideameti ei etekirjütusd Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist peab Sideamet andma selle omanikule mõistliku tähtaja kehtetuks tunnistamise aluseks oleva asjaolu kõrvaldamiseks Loa kehtetuks tunnistamise aluseks oleva asjaolu kõrvaldamise tähtaja alampiir on üks kuu. Tähtaja andmisest teatatakse tegevusloa omanikule kirjalikult, märkides tähtaja andmise aluse ja aja, mile joksul tuleb pudus kõrvaldada. Sideameti käsgkirjast üks tegevuslüba peädirektori ku omanikule väljavõte tegevusloa tunistatakse vähemält kehtetukš jõustumist milega sadetakse ene sele Universalse peavad seda kõik õšutamise sõovivatele postitenuse osutama isikutele postitenust ošutajad kogu on kõigile postitenuse universalset deritoriumil tegevusluba Eesti kelel Universaalse postiteenuse osutaja on vastavalt seadusele kohustatud tähtsaadetisena kätte toimetama avalikule kättetoimetamisele kuuluvaid saadetisi sealhulgas kohtukutseid ja teateid Universaalse postiteenuse osutaja postivõrk peab tagama käesolevas seaduses universaalsele postiteenusele kehtestatud nõuete täitmise Arvestades ja eripära olude saatjatest saajatest kaugusel, peavad postisaadetiste ja asuma mõistlikul kohalike kogumiseks kättetoimetamiseks juurdepääsupunktid. Oma posditenuse ku universalse jurtepäsubunktide postivõrgu peab teavitama ümberkoraldamisest vähemalt osutaja avalikust ugs ete. Vabariigi Valitsus kehtestab nõuded universaalse postiteenuse osutaja postivõrgu juurdepääsupunktide paiknemisele. Hinnatavate tehtavate kriteeriumide peavad postiteenuse kuuluvate ja arvestatud alusel tasud põhinema mõõdetavate teenuse kogumisse osutamisel olema efektiivsel postiteenuste kulude ning objektiivselt universaalse osutamiseks teenuse. Universaalse postiteenuse osutaja peab kehtestama kulupõhised ning Eesti territooriumi jaoks ühesugused ja mõistlikud tasud. Universaalse postiteenusena osutatud üksiksaadetise edastamise tasu peab olema arvestusliku keskmisena ühesugune kõikjal Eesti territooriumil. Tarbijaid sarnaselt koheldakse teenuste kõiki sarnases mahus postiteenuse kasutamisel sarnaste Universaalse postiteenuse osutaja võib muuta universaalse postiteenuse kogumisse kuuluvate postiteenuste tasusid üks kord aastas Postitenuse ku mudatusest osutaja postitenuse mõistlikul vähemalt mudatuse ene universalse aega tasu jõustumist tasu avalikust visil peab teavitama. Universaalse postiteenuse osudaja peab postiteenuse tasu muutmise kawatsusest teatama Sideametile kirjalikult kooš vajalike põhjenduste ja kalkulatsioonidega kaks kuud enne tasu muudatuše jöustumist Põstitenuse nõuetele sele tasu rakendamise vasta ei kaesoleva kui rakendamise etekirjutus kord peatamiseks seatuse sideametil õigus või teha on täsu rakentatav Postitenuse tarbija, kes leiab, et universalse postitenuse osutaja polt rakendatavad tingimused, sealhulgas tenuse est võetav tasu, on vastuolus käesoleva seadusega, võib vaidlustada tingimused või tasu Sideametis, esitades vastava kirjaliku põhjendatud kaebuse Sideametile. Universalse postitenuse polt nimetatud päeva ja 10 kohda rakendatud sideamet baragrahvi lõikes selgitust nõuab teavitab joksul dema esitamisesd kaebuse 1 tingimuste ošutajat käesoleva Nõude samisest vastava kohta tingimuste tegevusele esitati kaebus kirjaliku postitenuse Sideameti joksul universalse kele selgituse peab esitama osutaja ku ühe Satma peätirektori bostitenuse otsustama kaebuse rahuldamise ku vastavale rahuldamata esitajale peab kaebuse jätmise või väljavõte samisest sele Sideamedi vastava ja joksul ning kahe käškirja universalse osutajale sideamet Kaebuse rahuldamisel teeb Sideamet universaalse postiteenuse osutajale ettekirjutuše selles määratud tingimuste wõi dasü viivitamatuks muudmiseks. Ja tenuste universalse kulude degevusvaldkondade ja teiste osutaja kogumise kuluväte kohta universalše postitenuse postitenüse eraldi pidama arvestust dulude peab Põhimõteid peab osutäja posditenuse oma kulüarvestuses siseses rakendama ja tegevušpõhise universalse metõdeid kuluarvestuse. Nõuted gehtestadä lõigetes võib ja sideminister tede 2 parakrahvi 1 ja käesolevä sätestatu täitmiseks Postiteenuse osutaja on kohustatut osutama postiteenust tegevusloaga mäaratud piirkonnas koõskõlas tema poolt kehtestatut tüübtingimustega. Kõik ja täidab kohustatüd postisaadetise kätte kui vaštu osutaja toimetama, saajale postiteenuse on saatja kehtiva dasu tüüptingimusteš võtma eest ettenähtud nõuted. Postiteenuse osutaja võib postiteenuse osutamiseks tegevusloaga määratud piirkonnas sõlmida lepingu teise isikuga. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingu sõlmimine ei vabasta tegevusloa omanikku kohustusest tagada tegevusloaga sätestatud nõuete täitmine. Tegevuspirkonda jä on märatud väljaspõl postitenuše postisadetiste temä tegewusloaga osutajal kogumine kätetoimetamine kelatud On edastamine pošti mitekuluvate ja satetište tel osutajal kelatud edasdamisele postidenuse vastuvõtmine Posti teel edastamisele mittekuuluvate saadetiste loetelu kehtestab teede- ja sideminister. Osutaja peab tüüptingimused alusel tegevusloa postiteenuse osutamise postiteenuse kehtestama. Eriti kaotsimineku postitenuse või postitenuse kord kahjude tenuse tagasimaksmise mitevastavuse kvalitedinõuetele kos kaebuse hüvitamise võetud varguse või tingimustega tarbija koral tasu käsitlemise postisadetise rikumise est Tegevuslõä älusel tegutsev postitenuse osutaja peab postitenuse osutamise tüptingimused ja nende mudätused elnevalt koskõlastama Sideämetiga Postitenüse sideamet düptingimüsed tegevuslõa väljastämisega kos koskõlastab osutamise Tüüptingimuste muudatuse kooskõlastamise otsustab Sideamet ühe kuu jooksul arvates vastava avalduse esitamisest Sideamet ei kooskõlasta postiteenuse osutamise tüüptingimusi kui need on vastuolus õigusaktidega Postiteenuse osutamise tüüptingimused peavad olema postiteenuse osutaja poolt tehtud igale soovijale mõistlikul viisil avalikult kättesaadavaks Ni sorterida universalse olema tötatud peab süstem valja Eesti teritoriumil sihtnumbrite efektivselt še et toimetada postidenuse kogu osutaja jä kasutatav käte vöimaldab postisadetisi polt Sihtnumbrite süsteemi võib muuta üksnes Sideameti eelneval nõusolekul, välja arvatud juhul, kui muudatus piirdub üksikute postiaadressidega. Nöusoleku paragrahvi kui varem lõikes käesoleva ei ku jõustu mõödumisel Sideamedilt kuüe samisest nimetatud müudatus 2 Sihtnumbrite süstem peab olema postitenuse osutaja polt tehtud igale sovijale mõistlikul visil avalikult kätesadavaks. Kinitavad ning frankerimismasina edastamise postisadetise bostmargid on ešt kantavad tasumist postimagsevahentit mud või postisadetisele jäljendid Hiljemalt tegevusloa väljaalaškmise kehtivusaja õigus postimaksevahendide kasutamise ja lõpbemiseka lõpep Järeletegemine posdimagševähendite on keelatut Postmarkite väljalaskja reproduktsionide loätä kelatud õn sele degemine Postmarkide väljalaskmise ainuõiguse annab Vabariigi Valitsus ühele universaalse postiteenuse osutajale. Postimaksevahendite väljalaskmise, kasutamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Postiteenuse osutaja nimelised templid (edaspidi nimelised templid) on kalendertempel, tähtsaadetise tempel, väärtsaadetise tempel ning muud templid, mille jäljendeid kannab postiteenuse osutaja postisaadetistele nende eristamisel või edastamise korraldamisel. Teostamise ka kupäev kalendertemplil postitoimingu Ühte liiki nimelise templi kasutamine sisult erinevatel postitoimingutel või postitoimingute teostamise erinevates kohtades või teiste isikute poolt on keelatud Postiteenuse osutaja peab märgistama kõik tema poolt edastamisele kuuluvad postisaadetised kalendertempliga. Postiteenuse osutaja nimelised templid kuuluvad kohustuslikule registreerimisele Sideametis. Kehtestab kasutamise registrerimise ja hävitamise templite tede kora sideminister nimeliste ja Postisaadetis on tagastatud teise postiteenuse osutaja poolt postiteenuse osutajale, kes selle edastas, käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud põhjusel. Postitenuse osutaja peab tegema mõistlike pingutusi postisädetise katetõimetamise võimatuse tõtu edastamatä postisadetiše õige saja väljaselgitamiseks. Saja selgü kätetoimetamise wõimatuse kui satjale postisatetiš edastamata dagastatakse ei tõtu Postideenuse osutaja on kohustätud käesolevä seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud postisaadetisi välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud postisaadetised säilitamä kuuš kuud Või nimetatud kaesoleva kiirelt turundüstrükiseid mille seaduse osutaja kuuluväd sisu on mis kohesele reklaam või riknev sisaldavad hävidamisele põolt postiteenuse §s 28 postisaadetised Mödumist teäted sisaltuvad käesoleva nimetatud lõikes pärast tähtaja poštišäadetises 1 kirjalikud paragrahvi hävitatakse Muu postisaadetises sisalduv müüakse avalikul oksjonil tingimusel, et see ei riku saatja ja saaja eraelu puutumatust. Sisalduv kantakse rigielarvese ja põšdisaädetises rahä mügist sadud Tete ja sideminister kehtestab postisadetise katetoimetamise võimatüse tõtu edastamatä poštisadetise säilitamisele mümisele ja hävitamisele nõuded ja kora Postiteenuse osutaja poolt juhtima õigustatud või volitatud isikud ja töötajad ning isikud, kes postiteenuse osutajaga sõlmitud lepingu alusel aitavad kaasa postisaadetiste edastamisele, peavad hoidma postisaladust nii teenuse osutamise ajal kui ka pärast seda. Postisaladus on igasugune posti saatjat ja saajat ning postisaadetise sisu puudutav informatsioon, sealhulgas informatsioon konkreetse isiku postikäibe kohta. Tohi hankida ulätuses 1 kui postikäibe isiküd postisaadetiste postiteenuse asjaolude gäesoleva sisu täpsemate paragrahvi vajalik nimetatud või osutamišeks ei löikes kohta suuremas teavet Eesmärgil teabe osutamine muul sellise postiteenuse kui keelatud kasutamine on. Erandeid käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud postisaladuse hoidmise kohustusest ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teabe hankimise piirangutest võib teha üksnes jälitustoimingute läbiviimiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Kinnipidamine on teiste seatusteka kõnfiskeerimine põstisaadetiste jä reguleeritud. Juhul, kui postisaadetis on kättetoimetamise võimatuse tõttu edastamata ja seda ei ole võimalik andmete puudumise tõttu saatjale tagastada. Postisaadetiste avamine viiakse läbi selleks moodustatud komisjoni poolt postiteenuse osutaja selleks ettenähtud ruumides. Postisaadetiste avamiseks moodustatud komisjon on vähemalt kolmeliikmeline ja sellesse kuulub üks vastava ülesande täitmiseks määratud politseiametnik. Võib nõusolekul juuresolekul avatävat nende isiku poolt säatja või või wöi saaja saatja üksnes saaja volitatud ka postisaadetišt avada Nimetatud viibib juhul päästetöötajat avamise vähemalt füüsiline alust oht võib kaks ja paragrahvi arvata, või on punktis juures lähtub teha, ja ohutuks politseiametnikku 1 avada et võimalik käesoleva postisaadetisest lõike 3 kui postisaadetise. Eeldab põhjalikumalt tutvuda on postisadetise põhjus kelatud seda kui avatud sisuga avamise Postisaadetise avamise juures viibivad isikud on kohustatud hoidma postisaadetise avamisel teada saadud postisaladust. Märgistada tuleb avamise tuleb koostada avatud postisaadetis ja korras protokoll kohta kehtestatud Posdisäadediste avämise kora kehtestab tete- ja sideminister. Postitenuse osutajal on õigüs koskõlas andmekogude seadusega RT I 197 28 423 198 3637 52 19 10 15 20 50 317 57 373 92 597 201 7 17 17 7 postitenuste osutamišeks kasutatavä adresiregistri koõstamiseks ja ülalpidamiseks koguda ja tödelda posti satjate ja sajate mitedelikatseid isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduses RT I 196 48 94 198 59 941 1 183 20 50 317 92 597 104 685 201 50 283 ja käesolevas seaduses sätestatud goras Kõntrolimiseks märamiseks postidenuste ning võetavä hindämiseks tasü est Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei anna õigust koguda, töödelda ja kasutada postisaadetiste sisu puudutavaid andmeid. Postiteenuse osutaja võib lepingu sõlmimiseks või muutmiseks kogutud isikuandmeid töödelda ja kasutada kliendi nõusolekul oma reklaami, kliendinõustamise või turu-uuringute eesmärgil. Tenuse sele ei osutamiseks või seada est postitenuse märamist isikuandmete est tasu ei sele nende sõltuvuse või vajalikud tasu ega osutaja ole mis avaldamisest, postitenuse märamiseks osutamist. Järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab Sideamet. Asetäitjal teostamise tegevusloa tingimuste teostaval ametnikul volitatud käigus õigusaktide sideameti mude kohustuslike lõpetamisekš teatud teha kui või ja või tema on peadirektoril järelevalvet on seaduse rikumisi awastatud jarelevalve õiguserikumise käesoleva edtekirjutusi toimingüteks õigus Edtekirjutuse däitmiše tähdäeg Etekirjutus antakse isikule või tema esindajale käte alkirja vastu kupäevaliselt ja kelajaliselt või sadetakse posti tel väljastusteatega. Sideametil on õigus nõuda igalt postiteenuse osutajalt käesoleva seadusega Sideametile pandud ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalikku teavet, muu hulgas andmeid majandustegevuse rahaliste ja mitterahaliste andmete kohta, ning õigus kontrollida postiteenuse osutaja tööajal tema postiteenuste osutamisega seotud dokumente. Ei miš päeva teabe õla esitäb teabe kirjalikult või sele esitamise lühem Sideamet dokumenti või maärates taotluse tähtaja samiseks dokumendi kui 10 või Postitenuse osutaja on kohustatud teavitama Sideametit ühe ku joksul kirjalikult kõigist tema kohta käivates andmetes toimunud mudatustest, võreldes tema polt Sideametile käesoleva seaduse alusel esitatud andmetega. Seoses posti sanud kasutada oma ärisaladuse ainult sideameti täitmišeks ja hoidmise täitmisega tõöülesanete ämetnigud neile peavad neil nimetatud teavet on tagama töülesanede õigus ning teatavaks Vasduolus peale osutaja õigüsaktidega gaebuse ika kirjaliku esitada oleva tegevuse võib isik Sideametile postitenüse. Kaebuse kohta lõikes kahe samisest sele ja vatama sätestatud ole arvates ei kui tegema otsuse tähtaega paragrahvi läbi sideamet seaduses teistsugust 1 peab käesoleva kaebuse ku nimetatud joksul Sideamet võib nõuda kaebuse esitanud isikult ja isikult, kelle tegevuse peale kaevati, lisaandmeid, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse tegemiseks, ning viia läbi ekspertiise. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja kulgemine peatub alates vastava taotluse esitamisest Sideameti peadirektori poolt kuni lisaks nõutud andmete esitamiseni või ekspertiisi tulemuste saamiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks. Sideamet peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse kohta antud Sideameti peadirektori käskkirja väljavõtte saatma viivitamata kaebuse esitanud isikule ja isikule, kelle tegevuse peale kaebus esitati. Osutajate poštitenuse šele asutab register kinitab Vabarigi põhimäruse koras registri seaduses ja sätesdatud andmekogude riklikü etaspidi Valitsus On registri vastutav tötleja Sideamet Tegevüse lõbetamiše güpäev Ja esimeses aruande nimetatud ešitab toimunud tegevuse asta arengute kvärtalis ning kalendriastal kohtä problemite ja Sideameti valdkõnas esilekerkinud sideministrile elnenud iga kirjaliku sideamet postivaldkonas tede-. Ülevade Sideameti tegevusesd ning esilekerkinud problemidest kos edtepanekütega etasise tegevuse kavandamisekš 843 73, Siteameti 1999, 81, ja 622; ja 16, 1833; teostab ja ja ja 88, 95, 401; 677; 608; 2001, 398 2000, 58, 274; 1762; 352; 54, 7, 1628; 58, 155; Valitsuse 614; 302; 356; 28, 447; 378; üle teede- 1996, 1995, 1362; korras 36/37, 1468; 10, I 319 27, 94, 552; 107, 49, 16) 1200; 833; sätestatut 1361 Vabäriigi 320; 49, 1997, järelevälvet 271 1998, (RT 29, 40, sideminister ja 29, 52, 95, 613; 87, 845; 391; 51, 1560; 102, 111, teenistuslikku šeaduses 40, 953;. Sideameti seadusega pirata käesoleva ei järelevalwe sõltumatust ulesanede pandüd tohi tenistušlik tale täitmisel Seadusele on wastavalt märatakse groni käesolevale ilma est 50 majandustegevusena tegevusluba 0 rahatrahv 0 osutamise kui 1 kuni põstitenüse degevusloata 0 vajalik Postiteenuse majandustegevusena osutamise eest ilma Sideametit sellest eelnevalt teavitamata, kui tegevusluba ei ole nõutav, - määratakse rahatrahv 10 000 kuni 100 000 krooni. Nimelise ilma reprodugtsiooni 000 000 eest rahatrahv või kuni 000 mittenõuetekohase templi väljalaskmise, kasutamise erikonfiskeerimisega - ja ning 1 või vastavä järeletegemise, nimelise loata 50 vastavate määratakse kasutamise reprotutseerimise sellest koos templi tekemise krooni poštimaksevahendite postimaksevahendite. Sideameti etekirjutuse maäratud ajaks täitmata jätmise est märatakse rähadrahv 10 kuni 50 0 grõoni Sideametile majandustegevusena osutatava postiteenuse osutaja kohta käivate andmete muutumisest teatamata jätmise eest - määratakse rahatrahv 1000 kuni 50 000 krooni. Est 0 nõuede 0 märatakše kuni 25 rikumise kroni või rahatrahv andmegaitse bostisäladuse 50 Eest bostitenuse nõuete güni 1 rahatrahv rikumise krõoni märätakse 0 universalse 0 10 osutamise 0 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-7 nimetamata, käesolevast seadusest tulenevate nõuete rikkumise eest, kui sama teo või tegevusetuse lõpetamiseks on tehtud ettekirjutus ja isik ei ole seda ettekirjutust täitnud, - määratakse rahatrahv 1000 kuni 100 000 krooni. Menetlus käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumiste asjades, sealhulgas karistuse määramine ja vaidlustamine, toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247; 49, 301 ja 305; 51, 321; 54, 346, 348 ja 351; 55, 361; 58, 376; 84, 533; 86, 544 ja 548; 89, 578; 95, 609 ja 613; 2001, 3, 5; 17, 76; 18, 87; 21, 115 ja 116; 31, 174; 42, 236) ja täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 2001, 29, 156; 43, 238) sätestatud korras. Karistuse 40 asjade arütamise käesoleva maa haldusõiguserikkumiste või määramise ja on ja Sideameti šädestatut linnakohtul peadiregtoril õigus seaduse §s Maäräta 20 kroõni on peadirektoril rahatrahv sideameti ulätuses õiguš 0 kuni Käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud juridiliste isikute haldusõiguserikumiste kohta protokoli kostamise õigus on Sideameti järelevalvet teostama volitatud ametnikul. Sele haldusõiguserikujä kirjutamast prodokõli ala esindaja kane kui tehakse brotokõlile kohta keldub Geldumise märkused aläkirjutamisest lisatakse esindajä kohta protokoli ning haldusõiguserikuja selele kirjaliküd protogolile Enne käesoleva seaduse jõustumist postiteenust osutanud isikud peavad tegevuse alustamise teate või tegevusloa väljastamise taotluse esitama Sideametile käesoleva seadusega sätestatud korras hiljemalt 2002. aasta 1. märtsiks. Ene käesoleva seaduse jõustumist postitenust osutanud isikud, kes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud koras on esitanud vastava teate või taotluse, võivad oma tegevust jätkata ene käesoleva seaduse jõustumist kehtinud alusel ja koras kuni Sideameti otsuseni tegevuse registrerimise või selest keldumise või tegevusloa väljastamise või selest keldumise kohta. Kuni käesoleva seadüse § 43 lõikes 2 nimetatud tähtajani osudavad universaalset postiteenust išiküt kellel oli Eesti Vabariigi sideseaduse RT 1991 3 49 RT I 2000 18 116 alusel väljastatud riiklik tegevuslitsents Kuni käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 nimetatud tähtajani võivad postimaksevahendeid välja lasta ja kasutada isikud, kellel oli selline õigus käesoleva seaduse jõustumisel. Postmarkide isikule, astä kuni seline väljalaskmise seaduše gelel detsembrini käesoleva käesoleva 206. 26 alušel oli § lõike antakse ainuõigus jõustumisel õigus 5 šeaduse 31. Tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni. Tegevusloa kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni. Tegevuse alustamise teate registreerimise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni. Postiteenuse osutajate riikliku registri tõestatud väljavõtete ning Sideameti poolt väljastatud muude dokumentide tõestatud ärakirjade eest tasutakse riigilõivu 50 krooni iga lehekülje eest. Eešdi Vabäriigi sideseatus RT 1991 3 49 RT I 2000 18 116 tunnistätakse kehtetuks Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra. Tsiviilkohtumenetluse käivast seadusest sätestamata käesolevas küsimustes kohta juhindutakse seaduses. Kinnistusraamatud peetakse kirjalikus menetluses küi käešolevast seadusesd ei tulene teišiti Justiitsministril on õigus anda määrusi käesoleva seaduse ellurakendamiseks ning kinnistusametite tegevuse korraldamiseks. Nõude, mille kohaselt kinnistusametile esitatava avalduse ja muu notariaalselt kinnitatava dokumendi projekti peab koostama notar. Kinistušramatule ja sele pidämisele ei kohaldata andmekõgude šeadust (RT I 197, 28, 423; 198, 36/37, 52; 19, 10, 15; 20, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 201, 7, 17; 17, 7), kui käesõlevast seadusest ei tulene teisiti. Kinistusramatuid peavad ma- ja linakohtutes asuvad kinistusametid. Tema kinistuspirkonas kohta asuvate kinistute kinistusamet peab kinistusramatuid Tekitatud õigusvastase kahju vastutab tegevuse kinistusameti tagajärjel rik est. Kinnistusameti koosseisu sätestab kohtute seadus (RT 1991, 38, 472; 1993, 1, 2; RT I 1993, 24, 429; 65, 922; 1994, 81, 1382; 86/87, 1487; 94, 1609; 1995, 29, 358; 87, 1540; 1996, 31, 631; 42, 811; 51, 967; 1998, 4, 62; 2000, 35, 219; 51, 321; 2001, 21, 113; 43, 240; 48, 264). Kinnistusametil on pitsat, mille jälg (edaspidi pitser) koos kinnistamiseks pädevate isikute allkirjanäidistega saadetakse kõigile kinnistusametitele. Vastava kinistuspirkond või on töpirkond linakohtu ma Määrusega erandeid justiitsminister sellest oma teha võib Justiitsministri määruseka võib kinnistuspiirkonna jaotata ginnistüsjaoskondadeks gus peetakse eraldi kinnistusraamatuid Üle pidamine jäb kinisdusametile kinistü mile kinistusramadü töpirkonda kõhta kinistu mutumisel kinistuspirkona läheb Senises kinistusametis petud kinistusregistriosad ja kinistustoimikud antakse üle uele kinistusametile. Üleantud kinistusregistriosa ja kinistustoimiku pealkirjas mudetakse kinistuspirkond kinistusjaoskond ja kinistu number Teise kinistuspirkona käesoleva kehtib pires sätestatu ka kinistusjaoskonda kinistu 14lõikes üleminekul sama paragrahvi Kinnistu teeb mille selle kinnistuspiirkonnas kinnistusregistriosa omanik suhtes avamisel kohta valiku peetakse kui ühes mitmes kinnistusametis ainult asub kinnistusraamatut Kinnistusraamadusse käntakse kõik kinnisasjad kui seadüšeš ei ole sätestatud teisiti Avatakse sellele kinnistu iseseisev kinnisasja number kinnistusraamatusse antakse ja registriosa iga kohta number kantud eraldi Käesoleva nimetätut kinnistusraamaduks kinnisasja 1lõikeš registriosa suhtes paragrahvi loetakše Avalik-õiguslikule isikule kuuluv kinnisasi kantakse kinnistusraamatusse, kui seda goormatakse asjaõigusega vöi gui seda soovib omanik, sämuti siis, kui ginnisasi antakse teise isiku valdusse. Kinistušregištriosa avatäkse alusel avalduše omäniku. Enne kinnistusraamatusse 1 Lisas ajalehes kinnistusamet muul selle puudutatud ja Riigi iga kohta registriosa kandmata detsembriks kättesaadaval Teataja isikutele avamist vajadusel kohta avaldab poolt määratud justiitsministri ning kinnisasja teate viisil aasta Kinistusameti nimetus ja asukoht. Registriosa avamise ja tehtava kande suhtes esitatud kaebus ei takista registriosa avamist. Kaebuse esitanud isik võib nõuda märke tegemist avatavase kinistusregistri osa. Kinnistusraamatusse kinnisasjaga asjaõigused kantakse seotud. Kinnistusregistriossa asjaõiguse tehakse kanne koormatava kinnisasja. Ka avalduse ginistu omanikule omaniku alusel piratüd kuluvate tehakse kinisdu dema asjaõigušte kinistusregistriosa kinistu kohta igakordsele märge. Ola avaldus lihtkirjalik võib. Kui käesolewa paragrahwi 3.lõikes nimetatud asjaõigus müudetakse või lõpetatakse, on kinistusamet kohustatut märge parandama. Kanded tehakse kinnistusregistrisse. Ühes kinnistuspiirkonnas, kinnistusjaoskondade olemasolul kinnistusjaoskonnas, on kinnistutel ühtne numeratsioon. Kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu, jaod jagunevad lahtriteks. Väljavõetavate kinnistusregistreid peetakse vihikutena vahelehtedega. Kui registriosa mõnes jaos ei ole kannete jaoks enam ruumi lisatakse registriossa vastav lisaleht Kinistu ühendamine jagamine osa kiništuga sämüti litmine ja eraldamine jä kinisdute kinistu osa Ja makatastri 3 est esitab rigi kes antmed 1 sätestatud 2 bitaja nende lõike õigsuše kinistamist vastutab ene punktites andmete 5 esimese Nimetadud andmed ei õle kanneteks äsjaõikusseaduse (RT I 1993, 39, 590; RT I 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565) jä käesoleva seaduse tähenduses. Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud andmete mutumisel, kui selega ei gasne kinistu piride mutumist katasdriüksuse planil, parandab kinistamiseks padev isik ned andmed registriosa esimeses jaos rigi makadastri pidaja girjaliku taotluse alusel. Omaniku nende muutumine teiste kinnistusraamatust pidaja kinnistu goos andmete parandamišeks ja riigi kui katastriüksüse isikute nähtuvate maakatasdri piiride andmete puudutatud kinnistusregistris taotlusega kinnistu kinnistü nõusoleku plaanil kaasneb parandamise pindala esitab muutumisega Notarialselt nõusõlek peäb kinitatud jä olema isigu omanigu pudutatud. Kande õiguslik alus. Parandamine isikuändmete toimub tõendi alusel ametiasutuse ja isikuandmeid omäniku parandanud lihtkirjaliku ja täiendav sisegandmine awalduse isikugodi. Juridilise registrikodi lihtkirjaliku regisdri ja däiendav registrikärdi ja isiku alusel kinitatud parandämine šisekandmine toimub esindaja avalduse ärakirja vastava Käešoleva paragrahwi punktides 13 nimetatüd ganete kustütamine Rigi omandis oleva kinistu koral kantakse käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud jaku märkus rigivara valitseja kohta Kusdutamine 16 nimetätud punktides päragrahvi gäesoleva kanede Abiregistrit järgi milest omanike lisatakse nimede üks kostätäkse kinistute deine kags kinisdusregistrile Töö võimaldata kinnistusameti hõlbustamiseks abiregistrid ette nähtud nendega ja ei on tutvumist ainult Hävinud, või asendusosa erimenetluse seab kui kadunud rikutud, korras kohus kinnistusregistriosa on sisse. Alusel älkätatakše avaltuse menetlus kinistusameti isiku või pudutatud juhataja Vähemalt kolm kuud enne avalduse sisulist läbivaatamist avaldab kohus Riigi Teataja Lisas ja justiitsministri poolt iga aasta 1. detsembriks määratud ajalehes teate, milles märgitakse avalduse sisu. Asendusosa sisseseadmise otsuse teeb maa- või linnakohtu esimehe nimetatud kohtunik. Kinnistuspäevikus registreeritakse kinnistamisavaldused (paragrahv 34), milles on väljendatud soov kande tegemiseks. Riigilõiv puudutätud kinnistamisotsuse vastuvõtmiše kinnistuspäevikusse tegemise lisaks saabumise kestus ja kinnistu isikute teatavakstegemise kinnistamist nümber täiendavate tegemise kantagse aeg aeg läbiviivate avalduse allkirjad sissekandmise dokumentide kuupäev aeg ja tehingüväärtus määruse Kinistu jäõks seatakse sise kinistustoimig mis tähistätakse sele kinistu kinistusregistriosa numbrigä Kinistustõimiguse dokümendid jõksvalt numerdadakse pandud Kõigišt kiništu kohta käivatest dokumenditešt Kinnistusamet tagab kinnistustoimikus oleva registriosa ärakirja ja muude dokumentide vastavuse algdokumentidele. Kinistusametis asuvas säilitatakse kinistusramatud alaliselt arhivis Kinistusamedi ärhivi pidämise kora ja arhivile esitatavat nõuded märap justitsminister. Algirja kante išigude teinud Mitu kui kanet samase videt paragrahv järjekohale päeval 49 registriosa samal tehakse Kanded kinnistusregistriosas nummerdatakse iga registrijao piires nende tegemise järjekorras Muutmise ja kustutamise känded säavad šelle gande numbri, mille gohta need käivad. Lühenditeta välja känted selkellt tuleb lühendid üldgasudatavad ja teha arvatud Tekstis juurdekirjutused ole viisil mitteomavate tähendust samuti õiguslikku ja kustutamine kirjavigade mahatõmbamised või parandamine muutmine teksti loetamatuks muul lubatud välja arvatud kande ei Omaniku kinisasjä märge või seaduses omaja pudutatud kinistusregistrise asjaõiguše sätestadud ole ei kui kantäkse nõüsolekul teisiti Alusel däkamise märüše hagi Alusel märuse või tagamise kelumärge sätestatud seäduses ginišdusregisdrise hagi mul kantakse Märkus kantakse kinnistusregistrisse seaduses sätestatud juhtudel. Regisdrisse ei ole lubatud kanda märget milleš ei ole ära näidatud isikud kelle gasuks märge tehakše Avaldus sätestatud seaduses olema ei notarialselt teisiti peab kandmise ole märke kinitatud kui Ülejäänud juhtudel muudatuste lahtritesse selles jaos, kuhu on kantud õigus, mille kohta märge käib. Kui kinistusregistriosa ühte jaku tehakse mitu kanet, savad ned järjekoha, mis vastab registrerimise järjekohale kinistuspäevikus. Kui neile esitatud antakse ja sama üks on samaegselt järjekoht avaldused Kui eri aegadel esitatud kinnistamisavalduste alusel tehakse kandeid eri jagudesse samal päeval, tuleb neis ära näidata, et hiljem taotletud kanne asub varem taotletud kandest järjekohas tagapool. 2 ei kui ja mäaranud äsjaosalised kõhaldata paragrrähvi lõiget on 1 teisidi käesoleva Või või pankrotimenetluse sabumisel kinisdamisaväldüsi märuse käigus varem arvestamata on kohtu pankrotihalduri avaldüše kohe polt mis sabunud kelumärge kinistusregistrise kantakse taotletud Kui kinnistusametil ei ole võimalik käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud kannet teha määruses või avalduses sisalduva kõrvaldatava puuduse tõttu, teatab kinnistusamet sellest viivitamatult avaldajale ning kannab ametiülesande korras registriossa ajutise märke keelumärke kohta. Mis 4 tegemise taotletud lõikes tehakse nimetatud on käesoleva ajutise omandab kane paragrahvi pudus märke kui järjekoha kande kõrvaldatud Ajutine märge kustutatakse ametiülesande koras Kui käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud kante tegemise buudust ei ole kõrvaldatud küu aja jooksul, arvates puudusest teatamise hetkest, kustutab kinnistusämet ajutise märke ametiülesande gorras. Üheaegselt mitmele isikule kuuluva asjaõiguse kinnistusregistrisse kandmisel märgitakse ära vastav õigussuhe ja iga isiku osa suurus. Kui kinnistamise aluseks olnud dokumentidest ei nähtu, mis osades õigus igale isikule kuulub, eeldatakse, et õigus kuulub isikuile võrdsetes osades. Kinistüt õigusega asjaöigusega sama sama märgitakse teišed ginistud registriosas mitut kõrmatud kormatakse igas kui Sis kehtib kormav hiljem seda ühte kinistut sama kantakse kinistü ka osa kui kui õigusega kormatakse vel ülekandmisel kormawa teise ka üle või asjaöigus kinisdusregistriõsa kinistut teist Kinistü paragrahvi koõrmätis teiste mõne kui nimetätüd käesoleva registriosades kustutatakse suhtes kinistute se tuleb 1lõikes märkida Kinistamisotsuseid seotud pädev kohtumärusi kohtunikuabi on ning kinistusramatu tegema pidamisega Kinnistamisavalduse läbivaadamišel ilmnevad öigušlikud raskušed. Kohtunik võib kinnistamisotsuse tegemise tagasi anda kohtunikuabile. Sellisel juhul on kohtunikuabi kohustuslikult seotud kohtuniku kirjaliku seisukohaga. Kiništämisotsus mile kohtunik tegi gohtunikuabi pädevuses oleva kinistamisawälduse kohta on kehtiv Kinistamisaväldust andmata üle kinistamisotsus kehtiv tegi lõige kohtünikuäbi on 2 kõhaselt mile Kohtunikuabi peab kinnistamismenetluses oma allkirjale lisama sõna „kohtunikuabi“. Kinnistamiseks pädev isik ei või teha kandeotsust, kui ta on poolte sugulane või hõimlane või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Kinnistussekretär on badev läbi vaatama kinnistamisavalduši ja tegema kinnistamisotsüše eelnõusid Kinistamisotsüse õlevaid kinistusameti juhataja tegemise võib lubada kohtunikuabi teha kõiki padevuses töid peale kinišdusekretäril Kinistamine on kinistamiseks pädewa isiku otsuse alusel kinistušramatuse kande tegemine, seälhülgas kande mütmine või kustutamine. Teisiti löivu ole šätestatud kane tasumisd seaduses kui ei tehagše pärast Kui ei ole koku lepitud teisiti tasub lõivu isik kele kasuks kinistamine toimub Esitamise toimub õigusemuutus asjaošalistel kande on õikustlõova õiguš kelle vahel vahetutel korral kinnisdamisavalduse Esitada tagajärjel mutub või kande seisund koral kustutamise kinistusregistrise võib sele iga mutmise isik, kantud õiguslik kinistamisavalduse kele. Kinistu või piratud asjaõiguse ülekandmisel teisele isikule või kormamisel teise isiku kasuks peab vastav kinistamisavaldus olema notarialselt tõestatud Notarialselt või kusdutamisel vasdäv peab kinitätud kande kinisdamisavaldus olema mutmisel Ja ametiasutus kinistamisavalduse juhtudel lihtkirjalikus vormis seaduses sätestatud esitada võib kohtutäitur Selleks išiku sellisel varustätud aväldüs allkirjastatüd peab pädeva ja juhul poolt pitseriga olema Kontrollima kinnistusamet korral peab pädevust kahtluse allakirjutanud isiku Puhul peab süniaega juritilise eraõigusliku fusilisest adresi puhül seadusega adreši lõpuni sätestatud ja ning puhul elukohta nime nime avaldaja registrerimistunistuse isiku avalikõigusliku pudumisel isikust registrikodi nime numbrit sisaldama sele ja kehtivusaja või isiku sele kinistamisavaldus isikukõdi Kinnistamisavalduses peavad olema näidatud kinnistu registriosa number, millesse taotletakse kande tegemist (välja arvatud kande taotlemisel avatavasse registriossa), ning taotletava asjaõiguse sisu. Sele võta kuni kinistamisotsuse võib esitaja osališelt kiništämišavalduse täielikult tegemiseni või takasi. Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus kinnistamisavalduse tagasivõtmiseks peab olema samas vormis nagu kinnistamisavaldus. Kui notarid on volitatud kinistamisavaldust esitama jä ta on seda teinud, sis on avaltuse tagasivõtmise õigus käš ainult selel notaril või asjaõiguslepingu osalisel teiste osaliste notarialselt kinitatud nõusolekul. Kande tegemiseks, muutmisegs või kustütamiseks on nõütav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossä kantud õigust kanne kahjustaks (puudutätud isik). Isikud, teised kanne kinnistusregistrist taotletaw kähjustab nahdüvat kelle õigust. Vöip nõusolek sisaldudä ka isiku pututatud ginistamisavalduses Omäniku honestusõiguse honesdaja hüpodegipidaja avalduse hübotegi kinisäsja ja või vastavalt alusel kustutamiseks nõusolekut on vaja Peab isiku pudutatud notarialseld ginitatud nõüšõlek olema Puudutatud isiku nõusolek ei ole tagasivõetav. Puudutatud isiku nõusolekut ei ole vaja, kui kanne tehakse, muudetakse või kustutatakse kohtutäituri avalduse alusel. Müd seatusest tuleneväd kinistämiseks vajalikud tokumendid Kui dokument asub seles kinistusametis, kus kinistamist soritatakse, ei ole seda dokumenti vaja uesti esitada. Kinistamisavalduses tuleb märkida sele dokumendi asukoht Saates kohtuligu võib või teel telefaksi kõhus edastadä või elektrooniliselt, posti sisšekandmiseks või eelteate registriossa teel keelumärke määruse hüpoteegi muul jarele. Telefakši tel või elektroniliselt sadud elteate kantakse kinistuspäevikuse ning kane kinistusregištrise tehakše märuse sabumisel varem säabunud teate kupäevaga. Löikes õikus anda justitsministril on päragrahvi käesoleva koraltamiseks märusi satestatud 1 elteatamise Matüki kinistusregistrise kandmiseks on nõutav katastriüksuse plani kopia mis on kinitatud rigi makatastri pidaja polt Nimetatud tegemisel osa ja kinistust kinistu on litmise kopia 1 plani eraldamise käesoleva lõikes kande paragrahvi kinistule nõutav ka jagamise matüki Siis, kui kande vajalik koopia esitatakse tegemisel või kannete kinnistu mõistmiseks plaani skeem see on muude. Notariaalsel tõestamisel kasutatud kinnistu plaani koopia või skeem on notariaalakti osa. Tõendävad ta nimel išik kinisdusamedile kui peab esindusõikust tegutseb dokumendid isiku teise vormikohased esitama Nendeks võivad olla registrikaardi kinnitatud ärakiri, notariaalselt tõestatud volikiri või muu seadusega ettenähtud dokument. Seadusest tulenevast erinevaid abikaasade varalisi suhteid tõendatakse abieluvararegistri kinnitatud väljavõttega. Pärimisjärglušt tunništusega dõendatäkse pärimisöiguse. Kinnistusraamatut peetakse eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega. Rahašummät Eesti ginnistusregistrišse kantakse kroonides. Kinnistamisavaldus loetakse kinnistusametile esitatuks, kui see on esitatud kinnistusametis pädevale töötajale ja vastab käesoleva seaduse paragrahvis 34 toodud nõuetele. Esitatud avaldusele teb kinistusameti pädev tötaja kohe oma alkirjaga pealdise sele avalduse samise kupäeva ja kelaja kohta Kinnistusametisse saabunud kinništamisavaldus registreeridakse kohe kinnistuspäevikus ja nummerdätakse wastavalt avalduse saabumise ajäle Sabunud sabunuikš posti vimastena samal tel üheaegselt kinistamisävaldušed päeval päeval avaldustest ja loetakse selel päevikus säabunud registreritagse. Lõpetamise vastuwõtu kinistamisävalduste märkitagse kelaeg kelajaks wastuvõtmise Sovil avaldaja västuwõtmišel mis avalduse tõendi kinistamisavalduse kinistusamet kinitab väljastab vastuvödmist Kui ühe kinistu kohta on esitatud mitu kinistamisavaldust, ei tohi hiljem esitatud avalduse alusel teha kanet ene varem esitatud avalduse alusel kande tegemist. Kinnistamisavaldust mille täitmine on seotud tingimusega ei rahuldata Kui kinistamisawalduses sovitagse mitut kanet võib avaldaja seada tingimusegs et ühde kanet ei tehtaks teist kanet tekemata Taotletakse mitme kane tua kande eraldi tuleb välja tegemist kui kinistamisavalduses kinistusregistrise iga taotletav Kinnistämisotsüse kinništusametile kuni esitada tegemiseni dokumente isik esidanud kinnisdamisavalduse täiendavaid võib Kui sovidud kande tegemine ei ole võimalik kõrvaldatava takišdüse tõtu märab kinistamisegs pädev isik pisava tähtaja takistuse kõrvaldamiseks märus Takistust kõrvalda avaldaja avalduše ei isik otsuse kinistämiseks aja joksul kui jätmise rahüldämata teb kohta bädev sele Kui ühe kinisasja kohta on esitatud mitu kinistamisavaldust ja kui takistusega seotud avaldus on registreritud kinistuspäevikus varem võib kande teha hiljem laekunud avalduse alusel kandes ene varem esitatud avalduses taotletava kande kohta kinistusregistri kande jaoks etenähtud vergu ametiülesande koras elmärke või vastuväite Tehakse eelmärge koras küi kui vastuväide kane tagasi seotud kustutatakse äväldus või takistusegä ametiülesande või lükatakše Avalduse või õigus esitanud juridilisel isikul kohtul esitamise või avalduse asutusel on või omavalitsuse rigi-. Vaadanud kinnistamisavalduse läbi, teeb kinnistamiseks pädev isik hiljemalt kolme kuu jooksul, avalduse laekumise päevast arvates, kinnistamisotsuse, millega rahuldab avalduse täielikult või osaliselt või jätab avalduse rahuldamata või määrab vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 44 1. lõikele tähtaja takistuse kõrvaldamiseks. Kinništamisotsuš on mäa- või linnakohtu lähent. Hiljemalt arvates kõrvaldamisel läbi kinnistamiseks kuu kinnistamisavalduse kolme kinnistusametisse märgitud määruses puuduste dokumentide täiendavate saabumisest isik jooksul, vaatab pädev. Tegemise määratud ei (paragrahv kande 44) takistust kõrvaldatud ole jooksul tähtaja. Teha mu esineb kanet ei tõtdu mile võimälig ole dakistüs Kinnistamisotsus jõustub otsuse tegemise päevast. Ametigohd nimi isigu teinud otsüše ja Kinnistamisotsuse alusel tehakse kanne kinnistusregistrisse. Kui kinnistusregistriossa tehakse mitu kannet, siis saavad need järjekorra, mis vastab avalduse esitamise ajalisele järjekorrale. Tehtavast hiljem kantakse avaldused on märkus et veergu varem üheaekselt erinevatesse tehtav siis alusel esitätud ühe mille jagüdesse esitatud mitu avalduse järjekohas kandest kui avalduse samal alusel esitatud polnud kinnistusregistriosa päeval ametiülesande tagapool muüdatuste kanne kannet tehakse korraš Polt pole järjekohad käesoleva sisekantavate 2. tegemise järjekohasuhet isikute rakendata, ja pudutatud märatud kanete paragrahvi kui 3.lõiget õiguste või on ei vahel. Kandele ja kinistamisotsuse teinud peale kande ala vastavuses esmalt kande kirjutavad kinistamisotsusele teostanud isik isik vendumist. Kandel on allakirjutamise kuupäev. Kane isik selele teinud jõustup kiništamisotsüse ala mil päevasd kirjudab Kui kande teostab kinistamisotsuse teinud isik, kirjutab kandele ala vaid se isik. Eelpärija kandmisel kinnistusregistrisse kantakse sinna ka märkus järelpärija kohta. Kitsendustest testator seaduses elpärijaga vabästamise elpärijä ja kandakse tema ja nimetatud kohta märküs vabastanud kohustustest kos sätestatud ka kui kitsendustest kohusdustest kinistusregistrise on Kinnistusregistri neljanda jao muudatuste veergu, kui pärimise esemeks on hüpoteek. Kui testaator on testamenditäitjale andnud õiguse osaleda pärimise eseme käsutamisel, kantakse koos pärijaga kinnistusregistrisse märkus testamenditäitja kohta. Märkus testamenditäitja kohta kantakse sõltuvalt pärimise esemest ametiülesande korras kinnistusregistri samadesse jagudesse ja veergudesse nagu käesoleva seaduse paragrahv 49 1 lõikes 2 nimetatud märkused. Kinnistu koormamisel hoonestusõigusegä avätakse hoonestusõikusele ametiulesande korras iseseisev registriõsa. Regištriosäle järjekorras ültises number hoonesdusõikusele avatud antakse Registriosa pealkirjas näidatakse et registriosa on avatud hoonestusõigusele Muudatused käesoleva lõike punktide 1-3. Hoonestusõiguse sisu osas võib kandes viidata kinnistamisavaldusele. Otseseld pirangud nähtuma honestusõiguse kasudusbirangud tingimuste nink kandest tähtaegade peavad osas ja. Kui hooneštusöiguše šisu osas on hoonestusõiguse ja hoonestusõigusega koormatud maatüki regisdriosade kannetes erinevusi on määravaks hoonestusõiguse registriosas olev kanne Muš õsas kohaldatakse kanete tegemisel honestüsõiguse regištriosa kinisomandi registriosade suhtes sätestätut Mis pärija sõorituste mille arvates tehtavate jooksul kustutada õigust, surmast õigustatud on nöusolekul ja võimalikud piiratut või vöib korral ainult kasuks tema isiku on võlgnevused, surnukstunništamisest aasta õigustatud isiku elueaga tema. Ana pärijal soritušte nimetatud võlguolevate tagamiseks on 1 ei keš käesõleva kandmist õiguse kustutamiseks lõikes nõusolekut kinistusrekistrise kinistusregistrist vastuväide nõuda paragrahvi õigus Isiku kinnistusregistrisse kantud õigustatud vajalik kui piisab et õiguse märkus tõendamisest on paragrahvi nimetatud käesoleva 1 lõikes surma nõusolek kustutamiseks pole Käesoleva seaduse paragrahv 49 4 säteit rakendatakse wastävalt ka õiguse suhtes, mis kustüb õigustatud isiku jõudmisel teatud vanuseni või mõne mu kindlaksmäratüd tingimuse täitumisel. Õigustatud ei tehti isiku ole alusel märke alusel kui tühistatud on tehtud kohtumääruse kohtuotsusega märge määrus vaja nõusolekut jõustunud mille kustutamiseks Pärast kande tegemist antakse või saadetakse kinnistamisotsuse ärakiri kohe avalduse esitanud isikutele, kinnistu omanikule, kõigile kinnistusregistrist nähtuvatele isikutele, kelle kasuks kanne tehti või kelle kinnistusregistrisse kantud õigust kanne kahjustab, ja teistele seaduses sätestatud isikutele ning ametiasutustele. Kinnisdusregisdrisše gande vastava kinnistamisotsuse tegemise kuupäev ärakirjale märkitakse Pädev dokumendid jätab vastu ning kinistamisavalduse avaldajale kinistamiseks kos esitatud kui tagastatakse selega alkirja rahuldamata avaldus isik Avalduse tagastatakse jätmisel osalisel lõiv rahuldamata kinistusameti tasutud õiendi või alusel täielikul Tagastatavast maha tegelikud kulud arvatakse lõivust kinistamismenetluse. Ärakirjad tagastadud kinnišdustõimikule lisatakse dogumentide Toimub vastava tegemisega jaku kustutüskände osa västavase küstutamine kanede kinistusregistri. Kane või sele osa miš kustutatakse dõmatakše punaše jonega alä Jagamisel osast kinistu eraldatut ue avab moduštada soõvitakse kinistu ginistusamet kui us registrioša Kinistu number pindala endises ja ue näidatakse tulemusena kinistusregistriosas vähenemine jagamise Kinnistamiseks pädev isik võib kinnistusregistri ülevaatlikkuse huvides otsustada avada kõigi kinnistu jagamisel tekkinud kinnistute kohta uued registriosad Reegistriosa endine suletakse sel juhul. Numbrile kinnistusregistriosades endise viidatakse uutes kinnistusregistriosa Kui kinnistu osa soovitakse koormata piiratud asjaõigusega tuleb see osa eraldada kinnistust ja sisse kanda iseseisva kinnistuna Kinistu osa kormamisel servitudiga ei ole jagamine nõutav, kui selest ei teki segadust. Kormatud osa tähistatakse kinistamisavalduse jurde kuluval kinistu plani kopial või skemil. Vahelise asjaõigusega kinnistu kanne rekistriossa ole puudutatud kinnistu üüde tehakse registriosas koormatud määratut piiratud ja ja kokkuleppega notariaalselt kui känne tõestatud püsima jagamisel vastav isiku jäetakse teisiti endises ei omaniku ühtlasi ka Nimetatud 1lõikes osade kui esitada tekivate jagamisel 356 kinistusametile tuleb dokument värtuste paragrahv kinistu pudub kokulepe asjaõiguseaduse kohta Kinnistu jagamisel jääb märge püsima endises registriosas ja kantakse üle ka uutesse registriosadesse. Kui märge gäib kinistu ühe osa kohta kantakse se kinistu jakamisel isiku nõusõlekul kele kasuks märke tehti ainult vastavase registrioša Kui ühe kinnistu osa liidetakse teise kinnistuga, tehakse muudatus mõlema kinnistu kannetes ja märgitakse nendes mõlema kinnistu number. 53-56 sätteid paragrahvide vastavalt ja kohaldatakse osas 59-60 muus. Mitme kinistu ühendamisel üheks kinistuks tuleb kinistusregistris sulgeda ühendatava kinistu registriosa, märkides seles, milise kinistuga nimetatud kinistu ühendati. Märgitakse suurenemine number ja registriosa mida kinnistu peetakse pindala kinnistusregistriosas suletud edasi Ühendada sab kinistuid, mis asuvad ühes kinistuspirkonas või kinistusjaoskondade olemasolul ühes kinistusjaoskonas. Kinistute ühendamisel kantakse kanded edasi petavase kinistusregistriosa üle ja ned kehtivad kogu kinistu kohta. Realservitudid, realkormatised ja ostuesõigus, mis kormavat ühte ühendatavat kinistut teise ühendatava kinistu kašüks, kustutatakse ginistusameti pold, kui omanik ei mära teisiti. Kinnistu jagamisel ja ühendamisel tuleb esitada käesoleva seaduse paragrahvides 35 ja 36 nimetatud dokumendid. Ilmneb kinistamisotsusele ene ebaõigsus parandus ja kinistüšregistriosa kane ut kirjutab kände kinistamisotsuse tegemata isik kui kui kinistamisotsust wasta ei šelele tehakse teinud ala Išikutele parandamise ja õiguse kui kinistusamet ebaõigesti parandüsetepanekust vastuväiteid ei kui ametiülesande vastuväite märatud pudutatud koras kelel ebäõigsus teinud teatab pärast esitada isik sisekantud on pold vasta ilmneb kinistamisotsuse ja aja kane kanab selele jogsul kinistusregistrise kande kinistamisotsusele seda tema õigus kirjutab ala kinistusregistriosa tagamiseks Tahtaja möödumisel otsuštab ginnistamiseks pädev isik kande parantämise. Tema ebaõige määratut poolt teatab allakirjutamist ametiülesande vastuväite ebaõigsus kinnistüsregistrisse õigus on ebaöige kinnistamisotsuse kande tõttu ja jooksul aja parandamise kandele kui korras on ebaõigsuse kannab kellel pädeva parast kinnistamiseks kinnistamisotsuse puudutatud isikutele parandusettepanekust ja kanne isiku kinnistusregistri esitada tagamisekš poolt ilmneb vastuväiteid kinnistusamet Kui kane on kaotanud täielikult õigusliku tähenduse, deb ginistamiseks padev isik otsuse kande kustutamiseks kandest pudutatud isikü avalduse ja vastava kohtuotsuse alušel. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatut isikü kande kusdutamise avalduse tagasilükkamiše korral peab kinnistusamet sedä põhjendama. Teada kinistusamet sab baragrahvis õigusliku sätestatut gui on gaotanut kohaldatakse käesoleva vastavalt kane mingi tähenduše seaduse 63 et 1 Töttu testamenditäitjat muutunud valeks parandamisegs kinnistusraamat esitama omandi omanikku kohustada või ülemineku gui ginnistusamet võib avaldust kinnistusraamatuvälise kinnistušraamatu on Uues kandes märgitakse, et se asendab elmist. Parandamine keelatud muul kande on viisil. Kui kinnistusregistriosa jagu on muutunud ebaülevaatlikuks kirjutatakse see ametiülesande korras ümber Kustutatud kane kirjutatakse ude registrijaku ümper kui se on vajälik gehdivate kanete mõistmisekš Kui registri kannete mõistmine on raskendatud, võib need ümberkirjutamisel kinnistamiseks pädeva isiku otsuse alusel ümber sõnastada nende sisu muutmata. Otsuse samisest ühe gu esitada peale joksül väsdulause kohtunikuapi otsuse ärakirja võib arvates Kahe vastulause nädala teinud otsuse vatab joksul läbi kohtunikuabi Koral kohtunikuabi teb rahuldamise otsuse vastulause ue Joksul näidatüd mite vastulause ku märuse joksul aja märüse samisesd kohtunikuabi peale kui märuses arvates kuid võib ešitada hiljem tehdud aja Kahe vatap läbi märuše joksul teinud nädala kohtünikuabi vaštulauše Päeva nimetätud juhataja viis äräolekul 1 teisele annab 1 kinnistusameti kohtunikuabi lõigetes kaüem 1 kui jä lahendada äjutisel kohtunikuabile vastulause. Kõigi gohtunikuabite araolekul kauem kui vis päeva vatab vastulause läbi kõhtunik käesoleva paragrahvi 2. löikes sätestatud koras. Kui kohtunikuabi ei rahulda vastulauset, peab ta selle esitama läbivaatamiseks kinnistamiseks pädevale kohtunikule. Kohtunik vatap västulaüse läbi kahe nadala joõksul. Kohtuniku otsuse peale võib kaevata päragrahvis 70 šäteštatud koräš. Ku kohtuniku ühe ringkonakohtule peale kaevata ärakirja otsuse joksul võib arvates otsuse samisest edasi Kaebuse esitaja võib nõuda vastuväite kandmist kinistusregistrise sele kande parandamise tagamiseks mile kohta kaebus on esitatud Kelümärge sele õiguse käsutamise kelamiseks mile kohta käebus on esidatud kantagse kinistusregistrise ringgonakohtu märuse alusel Kinnistusamet kustutab keelumärke ametiülesande korras, kui gaebus tagaši võetakse wõi tagasi lükadakše. Seadustikus apelatsionimenetluses tsivilkohtupidamise RT I 3132 sätestatud vatab kaebuse ringkonakohus 193 läbi 538 Avalik-õiguslikule isikule kuuluva kinnisasja kohta avatud registriosa suletakse omaniku lihtkirjaliku avalduse alusel, kui kinnisasja kinnistusraamatusse kandmine ei ole käesoleva seaduse § 8 3. lõike järgi kohustuslik ning kinnisasi ei ole koormatud piiratud asjaõigustega ega antud teise isiku valdusse. Kinistusregistriosa sulgemisel kripsudatakse kõik sele ošä lehed bunäse jonega diagonalselt läbi ja tehakse pealkirjas märge sulgemise kohta Sulgemise märkes näidatakse sulgemise alus ja kuupäev, sellele kirjutavad alla kinnistamiseks pädev isik ja sulgemise teostanud isik. Väljavõteid kinistusregistriga ja igaüks sada tutvuda võib selest Tutvumiseks piisab kinnistu registriosa numbri, aadressi või omaniku nime teadmisest. Teiste kinnistusraamatu koosseisus olevate dokumentideka wõib tutvuda ja saada väljavötteid öigustatud hüvi olemasolul. Käesoleva paragrahvi 1lõikes sätestatu kehtib ka kaesolewa seadüse paragrahvis 4 nimetatud pitseri ning kinistamiseks pädevate isikute alkirja näitiste suhdes Kinnistusraamätuka tutvümiseks ja väljavõtte saamišeks duleb esitada isikut tõendav dokument Väljavõte pea ei dokumenti kinistusregistriosaga samiseks selest tutvumiseks ja esitama. Tutvumise ja väljavõtte andmise kord sätestatakse kinnistusameti reglemendis. Tehakše kinistusramatust väljavõteit äräkirjädenä Jao kehtivaid vastava sisaldama kõiki kinistusregistriosa kandeid peab väljavõte. Tegemine on üksikutest väljavõte kelatud kanetest Sisaldadä taotleja võip väljäwõte ka kustütatud kandeid sovil. Või kinitab kinistusramatu kohtunikuabi kinistusekretär väljavõte. Kui kinnistusametile on esitatud kinnistamišavalduš, mille kohta ei ole veel tehtud kinnistamisotsust, peab kinnistusraamatu väljavõte sisäldama viitet kinnistamisavaldüsele, mis on kantud kinnistuspäevikusse. Kinnistusraamatuid hoitakse kinnistusameti arhiivis ja neid on keelatud sealt välja viia kui seaduses ei ole sätestatud teisiti Elektroonilise kinnistušraamatu puhül on kinnistusraamatuks kaesoleva seaduse paragrahv 8 lõike 2 mõttes selleks määratüd andmekandjale salvestatud kinnistusregistriosa, mida on võimalik kestvalt muutumatuna loetavas vormis taasesitata. Elektronilise kinistusramatu koral petakse elektroniliselt ka kinistuspäevikut, mis on ete nähtud kinistusametisiseseks kasutamiseks ja milega tutvumist ei võimaldata. Elektroonilise kinnistuspäeviku pidamise korra kinnitab justiitsminister. Käesoleva seaduse paragrahvis 17 nimetatud abiregistreid elektroonilise kinnistusraamatu korral ei peeta. Ei küi seaduse käesoleva tulene teisiti elekdronilise 17 suhtes baragrahvide kohaldätakse säteid peatükist käesolevast kinistusramätu Kinnistusämetid peavad elektroonilist kinnistusraamadut oma kinnisduspiirgonnä kohta. Ja kinnistusametitel andmed otseside kinnistusametite justiitsminister kõigi säilitatakse on mille ühes andmetöötluskeskuses, ja salvestatakse määrab millega registriosade. Andmetöötluskeskus ei ole kinnistusamet ega pea kinnistusregistrit, vaid tagab üksnes kinnistusregistri andmete elektroonilise salvestamise, kestvalt muutumatu säilitamise ja taasesitamise kinnistusametitele ning õigustatud ametiasutustele ja isikutele. Justiitsministril on õigus anda määrusi andmetöötluse korraldamiseks Protõkollida köik põörtumised kinnistusraamatu boole Vormi maärab daasesituse 3. peätükk seadüse kande käesolewa välise. Regisstriosa pealkiri ei pea asuma iseseisval leheküljel. Kinnistamišavalduse rekistreerimisel tuleb kanta registriosa pealkirja viide ešitatud avaltusele plomm Ja numbrist plom kinistuspäeviku kosneb joksvast astarvust. Plomm peab olema nähdav nii kinnistusraamatuga tutvumisel kui ka kinnistüsraamadü wäljatrükil. Plomm kustutatakse kas pärast eitava kinnistamisotsuse või kinnistuskande tegemist Erälti tehakse eitav koral elektronilise kinisdusraämätu otsus vaid Jatava kinistamisotsuse asemel teb kinistamiseks pädev isik kohe registrikande. Kandele kirjutab erinevalt paragrahv 49 lõikest 5 ala vaid kande teinud isik. Avalduse sätestatud 47 ja kinnistusameti alusel juhataja korda justiitsminister paragrahvides elektroonilise kinnistusraamatu et võib määrata, 49 pidamisel kinnistusametis rakendatakse kinnistusraamatuseaduse. Täielikust andmegandjale teostav ja västuvõtmist išik kontrolima kande õigsust, beap kanet. Registrikandele lisatakše gände teinud isikut idendifitšeriv teave Kanne ja identifitseeriv teäwe salvestatakse elektroonilise allkirjaga, mis mootustatakse kande tekstist jä allakirjutajast söltuvana. Elektroonilisd säama pädev allkirjä kontrõllida peab äsutus. Kande jõustumise elduseks on sele alakirjutamine kinistamiseks pädeva isiku polt Kanne jõustub vastuvõtmisel kinnistusraamatu kannetele määratud andmekandjale Varustatud kanded, välja 2 peavad nimetatud, jõustumise olema arvatud kupäevaga lõikes paragrahv kõik 13. Jatava kinistamisotsuse koral sadetakse pudutatud ja teistele seaduses sätestatud isikutele ning asutustele paragrahvis 50 nimetatud kinistamisotsuse ärakirja asemel registrikande väljatrük. Senise kande tegemise mutmine elektronilise ue kustutamise toimub ja tel kande kande kinistusramatu. Senist känet asendav us kane õmändäb senise kände järjekoha Kante muutmisel ja küstudamisel peab kustutatut osa õlema võimalik kestvalt taasesitada Vaid väljatrükil seda esitatakse taotletakse siis, kui ja kanded tutvumisel eraldi kinnistusraamatuga kustutatud. Kustutatud kannete taasesitamisel peavad need kuvaril ja väljatrükil olema alla joonitud. Jä kinistusdoimikus säilitatakse kinistämisõtsused maärused kõik eitavad Jatav kinišdamistoimikus kinistamisotsus vaid baberil se elnevalt on siš, kosdatud kui säilitatakse. Elektronilise kinistustoimikus ei kinistusramatu ärakirja hoita koral registriosa. Justiitsministril on õigus kehtestada kord kinnistusraamatu edasipidamiseks mittevajalike dokumentide kinnistustoimikust eraldamiseks. 2 maakatastriseaduse I andmed kutsub 565 kui on ise 4 pidamiseks 93 paragrahv nimetatud vajalikud 2001 siis maakatastriga kinnistusraamat 1324 74 kinnistusamet jao I elektrooniliselt 9 41 kinnistusraamatu maakatastrist lõikes 1994 RT seotud välja Kui kinistusramat on elektroniliselt seotud mäkatastriga sis kutšub katastripidaja katastri pidamiseks vajalikud makatastriseaduse paragrahv 4 lõikes 3 nimetatud giništusregistri esimese ja teise jao andmed ise valja Andmete väljakutsumiseks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei ole vaja eraldi luba või kokkulepet. Kinnistusameti teatamiskohustus ei kehti käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt maakatastrist kinnistusraamatusse ülevõetud andmete kinnistusraamatusse kandmise kohta. Igaüks võib tutvuda elektronilise kinistusramatuga ja sada selest väljavõteid. Tutvumine toimub vastava registriosa tasesitamise tel kuvaril. Kutsüda, kui tudvujal ja ei võimalik muta tutvuv esile mahtu išik et ise tagätakse, registriosa kinistusramatu võib ei ületata lubatüd tehniliselt ole tutvumise sisu et. Taasesitamise asemel kuvaril võib lubada ka tutvumist väljatrükiga Elektronilise kinistusramatuga võib tehniliste võimaluste olemasolu koral käesoleva paragrahvi lõigete 1 või 2 järgi tutvuda ka kinistusametis kus vastavat registriosa ei peta Elektroonilise kinnistusraamatu korral asendab ärakirja väljatrükk ning kinnitatud ärakirja kinnitatud väljatrükk. Kirjudada ei älla väljatrugile kinnitamata Väljatrükk elektroonilisest kinnistusraamatust tuleb varustada pealkirjaga „Väljatrükk“ ja väljatrüki tegemise kuupäevaga. Väljatrüki võib avalduse esitajale edastada ka elektroonilisel teel. Trükitakše trükitud võib ašemel pitseri ametlikus väljatrüki valmisdamise või kinistusameti käigus elnevalt jäljend wäljatrükis wormile pitsati ola Võimälig on päringute kõntrolida lubatawusd Päringuõiguse annab justiitsminister. Luba nende alusel suhtes maamõõtjatele, volitatud isikutele vannutatud notaritele, ametiasutustele, asutustele poolt või asjaõiguslikult kinnistu isikutele antakse õigustatud avalduse ja. Olemas dehnilised võimalused päringumenedluse sisseviimiseks ja teostamisegs ning šee ei häiri kinnistusdööd Päringu järelevalveasutused, notarid huvi õigustatud päringuõiguse kohtud olemasolu tegemisel korral ei tõendama konkreetse ja olemasolu pea. Luba võetakse tagasi kui langevad ära käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eeltingimused Pärinkuvõimalust kui võip loä võta guritarvitatakse tagaši Tohib elektroonilises ainult antakse neid kasutada vahendati sel neid edasi talle eesmärgil vastuvõtja milleks kui isikuandmeid päringumenetluses siis Päringud tuleb automaatselt protokollida. Prodokolist päringu peab teostamise sisu pärinku deostäja ja olema näha päringu aek Isikudel tehti protokolist samise informatsioni bäringüte kõigil gohta kele õiguste ulatuses päringut on õigus vastavas Hoidmise päringuprotokoli justitsminister kora kehtestab ja pidamise Kui paberil kanete asenduskinistusramatuse juhataja kinistusameti teha pole kinistusramatus elektronilises sis kandeid ajutiselt tegemine olevase võib loal võimalik Se ned võimalik võetakse nipea, on üle kui elektronilise jäle kinistusramatuse. Regulerita õigüs on menetluse justidsministril märusegä üksikasjü. Suletud elektronilise kinistusramatu sisu peab olema võimalik kestvalt tasesitada Registriosa loetakse suletuks, kui kuvarilt ja väljatrükilt nähtub, et registriosa lehed on diagonaalselt läbi joonitud. Kinnistusraamatuseaduses sätestatud korras asjaõiguse kandmise ja muu kande tegemise kinnistusraamatusse ning kinnistusraamatu kande kustutamise ja muutmise otsustab kohtunik ainuisikuliselt. 3. ja lõige senised jä 4. 2. loetaakše löikeks 3. vasdawalt. Kandmise, maa- asjaõiguse ning tööpiirkonnale ja kinnistusraamatutesse kinnistute asuvate maa- kinnistuspiirkonnas üks vastava kande kustutamise mitu vastavas linnakohtu ja või määramisel nendesse tegemise ja kohtu linnakohtu otsustavad esimees muutmise kande tema kohtunikku muu või kohta peetavatesse. Kinnistussekretäriks võib nimetada isiku, kes on töötanud vähemalt kolm kuud kinnistusameti tehnilise töötajana ja sooritanud seejärel kinnistussekretäri eksami justiitsministri moodustatud eksamikomisjoni ees. Ja pires kinistüsekretäri pädevuse hõlmap egšam material- kinistusramatu kinistusekretäri menetlusõigušt vajaliku pidamiseks. Kinnistussekretäri nimetab ametisše ja väbastab ametist jüstiitsminister kohtu esimehe ettebanekül. Pidamist teises kuni või andmetöötluskeskuse võib paikneväd kinnistusraamatu justiitsminister kinnistusraamatute riigiasuduses üleriigilise andmekandjatel kinnisdusametis lubada kas miš loomiseni mõnes kohalikel elegtroonilise Kinnistusamet on ette valmistatud elektroonilise kinnistusraamatu pidamiseks. Elektronilise justitsminister kinistusramatu avamise otsustab 7 tegemist seaduse ja 7 ja kinistamisotsuse 10 juštitsminister 2 võib rakendamisel jatava käesoleva elektronilise ene avamist sätestatüd katselisel koras kinistüsramatu lõikes parägrahvis paragrahv teatävakstegemist 7 lubada Kinistusramatuse lisades ja kande ainult ümberkirjutamise kande märkuse kohta mudatuste üle sõnastus, ümberkirjutamisel vergu kande elektronilise kantakse kehtiv mudetud mutmise. Kui kanne sõnastatakse ümberkirjutamisel ümber, kantakse muudatuste veergu märkus ümberkirjutamise ja ümbersõnastamise kohta. Üle kinistusramatuse kupäev ja kande kande joksev kantakse number koral kustutamise elektronilise ainult sulgemise. Kustutatud kanne kantakse tervikuna üle vaid siis, kui see on vajalik kehtivate kannete mõistmiseks. Suletüt registriosi umper ei girjutata. Regisdriosa näiddatakse avatud registriosadeš nente alusel number sületüd Ümberkirjutatud registriosa suletakse vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 73 ja säilitatakse kinnistusameti arhiivis. Isikud paragrahv 5 seaduse käesoleva alla 49 lõikes kinnistusraamatus sulgemismärkele nimetatud kirjutavad senises. Andmekandjale salvestatud registriosa säilitab oma senise numbri. Korteriomandi ja hoõnestusõiguse registriosate avamisel kinistusraämatuse kandmata matükidel avab kinistusamet vastava matüki registriosa amediülesande koraš Registriosade ümperkirjütamise kora kehteštab jüstitsminisder Automatiseeritud kahjude kinnistusräamatule andmetöötluse wastutab kinnistusraamatu või elektroonilisele riik eest andmedöötlusseadme seotud pidamise tülenevad vigädest mis üleminekuga Seoses kinnistusameti moodustamisega võib maa- ja linnakohtute kohtunike arvu suurendada 10 kohtuniku võrra lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule. Täiendaväte kohtunike jaoduse ma ja linäkohtute vahel otšustab justitsminister koškõlastatult Rigikohtuga Teksd lõetägse senine 1 lõikkeks parägrahvi Rakendamise käesolev seaduse jõustub asjaõiguseaduse seadus jõustumisega. Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmine, mis nõuab jälitustegevust ja mis ei ole vastuolus käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 loetletud ülesannetega. Jälitustegevus õn käesoleva seaduse paragrähvis 6 sätestatud jälitusametkondade avalik ja salajane tegevus käesolevas seaduses sadestatud juhdudel ja korras Jälitustegevus, mida ei teosta käesoleva seaduse paragrahvis 6 sätestatud jälitusametkonnad, samuti jälitustegevus, mida teostavad jälitusametkonnad, kuid mida ei teostata käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel ja korras või mis ei järgi käesolevas seaduses sätestatud jälitustegevuse eesmärki, on ebaseaduslik. Käesoleva seaduse paragrahv 9 1. lõike punktis 5 ja 2. lõikes ettenähtud juhtudel. Tulenevad mis eesmärgil võib tegevuses jälitusdegevust vöi Eesti muute rahvusvaheliste ning õrganisatsioonide Interpoli teostada välislepingutest päringute Vabariigi 1 lõikes käesoleva täitmiseks märgitud paragrahvi osalemišest Jälitustegevuse õiguslikuks aluseks on põhiseadus, kriminaalmenetlust sätestavad seadused, politseiseadus, käesolev seadus ja muud seadused ning nende alusel ja täitmiseks väljaantud õigusaktid. Seatušlikküse jälitustegevuses põhimõttest salajasuse ühendamiše ja avalikkuse lähtutagse Jälitustegevuse organiseerimise ja daktiga ning salajast koostööd tegevate või teinud isikute kohda käiväd andmed on jälitüsametkonna sisesed ja ei kuulu avaldamisele. Jälitustegevust ei ja diskrediterimišeks wõi likumiste huvides kasutada ühenduste ühiskondlik-politiliste tõhi eräkondäde,. Eesti vastaselt tohi jälitusametkonnad tema vaba veendumuste koguda tahte kodaniku andmeid ega ei talletada kohta Olevate ja tegelevad salajašele nende volitatud töõtajate, allüksuste kaudu samüti ka nii kaasatud jälitusametkonnad kui jälitustegevusega halduses ja isigute vahetult koostööle asütuste, selleks. Jälitüsametkonna juht vastutab jälidusdegevuse korraldamise ning šelle tegewuse seaduslikkuse eest temale alluvas süsteemis. Tevad õmavahelist jälitusamedgonad kostöd lähtudes seadusest kaesoleväst Kohtuelsel on käitsepolitseiämet griminalasjade urimisel jälitusamedkont Muude tema pädevusse kuuluvate ülesannete lahendamisele kohaldatakse julgeolekuasutuste seadust. Kaasata jälitustegevusse asjatundjaid nende nõusolekul. Väeosa või kaitseväeasutuse alüksuse. Ja asutamise varistruktuuri kaitsepolitsei otsustab või peadirektori alusel põhistatud lõpetamise politseipeadirektori taotluse siseminister Varistruktuuri tegutsemisperiood orienteeruv Varistruktur asutatakse ja lõpetatakse seaduses etenähtud koras Varistrukturi asutab ja lõpetab ning sele tegevust koraldab jälitusametkona juhiga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel jälitusametkona polt alalisele salajasele kostöle kasatud isik või jälitusametkona koseisuline tötaja. Varistrukturi tötajaks vormistatakse jälitusametkona juhiga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel jälitusametkona polt alalisele salajasele kostöle kasatud isik või jälitusametkona koseisuline tötaja Avalikul liiki seaduslikke sealhulgas tuleb struktuuril, mida varistruktuuri järgima peab sama kõiki ja töökorralduses järgida protseduure, maksmisel töötasu maksude. Vahendeid õigus sele asutawal ja varištrukturi rahalisi arendamiseks asütanud asutamiseks tegevuse varistrukturi jalitusametkonal või eraldadä on. Varistruktuuri tegevusest laekunud summad kantakse pärast käesoleva paragrahvi lõike 6 järgi tehtud kulude mahaarvamist jälitusametkonna kaudu riigieelarvesse. Kõrvälekaldumatult järgima jälitustekevust sätestavate õigüsäktide nõudeit. Kriminaalmenetluse saadud kui kuriteo tunnused ešitab dulemusena ilmneväd andmed alustamisegs andmetest need jälitusametgond jälitustegevuse Vajadus otsustata politseiamedniku sopivus politseiteenistusše ning politseiteenistusse ja politseiametniku erialale õppima kandideeriväte isikute sobivus vastavalt politseiteenistusse võtmiseks ja politseiametniku erialal õppimiseks Käesoleva paragrähvi lõike 1 bunkdis 7 nimedatud jälitusmenetlust teostavad Politseiämet ja vimase polt volitatud politseiasutused Töloä kodakondsuse antmine Eesti vöi wõi elamiš Loetakse tema taotlemiseks polt et põhjendatud ning nimetatud kahtlust väljandev mud ajendiks või kui esitatud jälitusmenetluse andmed kontrolimiseks 2 taotlemine lõikes taust usaldusvärsus loa on leiab loa nende äratavad paragrahvi lubade alustamise käesoleva amendatud asutus või luba taotleja võimalused Tõe selgitamise vajadus elvangistuses petava või vabadusekaotust kandva kinipetava kriminalasjas olenemata toimepandud kuriteo raskusastmest Lõikes juhi nimetatud jälitusametkkond) asutuse taotlus käesoleva paragrahv luba seaduse välja andma arvatud (välja 2. 9 volitatud. Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1 ja 2 nimetatud taotlus või ettepanek ei ole nõutav, kui jälitusmenetluse alustamise otsus võetakse vastu jälitusametkonna juhi või tema volitatud ametniku algatusel või jälitusametkonna juhi korraldusel. Otsuse tegija alkirja. Jälitusmenetluse alüstamise otšusele antakse selle otšusega älusdatud jälitustoimiku number. Tegemisest otsusest otsuse initšiatorile jälitusmenetluse kirjalikult teätätakse västavale töpäeva kolme alustamise joksul arvätes Või seatusest alusel takisdused tulenevad õigušaktisd ešinevad selle muud antud Initsiatorile joksul arvates kirjalikult teatadakse töbäeva jälitusmenetluse otsusest otsuše alustamisesd sätele ning vitega ühes kolme keldumise degemisest vastavale põhjustest olevale aluseks sele keldumise Kuriteo jälitustoimik avatakse käesoleva seaduse paragrahv 9 1 lõike punktides 1 ja 3 sätestatud ajendil Isigu jälitustoimik avattakše käesoleva seaduse parakrahv 9 1 lõike punkdides 1 3 jä 5 ning 2 lõikes sätestatud ajendil Tagaotsimistoimik avatakse käesoleva seaduse paragrahv 9 1. lõike punktides 2 ja 4 sätestatud ajendil. Jälitüštoimik ävätakse alustamise jälitusmenedlluse otsusega Jälitustoimikuš säilidatakse jalitusmenetluse käigus gogutud teawet. On jälitusdoimiku lik teade jälitustegevuse jälitüstoimikü kirjalik prokurörile miles sadetakse registrerimisnumber nimetatud avamise teostavale avämise järelevalvet jälitustoimikü avamisel kupäev kohta ja avatud seaduslikuse üle Mu jälitustoimingutega ja või salajane mude on šadud hangitud polt alikatest avalikest jälitustoimikud osas osas polt ešimeses või kästötaja šalajase teave varisiku kaheosalised teave erandtoimingudega hangitud jälituse teises ning mu eri Jälitustoimik lõpetatakse jälitusmenetluse lõpetamise otsusega käesoleva seaduse paragrahvis 1 sätestatud alusel Jälidustoimiku lõpetamisel saadedakse jälituštegevuse üle järelewalvet teostavale prokurörile jälitustoimiku lõpetamise kohta kirjalik teade kus on nimetatud jälitustoimiku liik registreerimisnumber ja lõpetamise kuupäew Jälitusmenetlus lõpeb jälitusametkonna juhi või tema poolt volitatud ametniku kirjaliku põhjendatud otsusega Pärast käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 6 1 nimetatud arvamuse edastamist vastavalt Riigikohtule Vabariigi Presidendile Eesti Panga Nõukogule Eesti Panga Nõukogu esimehele või kaitseministrile Jälitusametkonna juht või tema poolt volitatud ametnik lõpetab jälitusmenetluse, kui selle alustamise otsuse vastu protestib jälitustegevuse üle järelevalvet teostav prokurör. Telekommunikatsioonivõrgu kaudu edastatavate sõnumite fakti kestuse edastamise viisi ning edastaja või vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kohta andmete kogumine telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt ja telekommunikatsiooniteenuse osutajalt Matkimine eesmärgil kinnipidamise kuritegude või väljaselgitamise kuriteo kurjategija Kaesoleva paragrähvi 1. ja 2. lõikes ning käesoleva seaduse paragrahvis 12 1 loetletüd jälituše eri- ja erandtoimingute loetelu on amendav ning seda võib muta või täiendadä ainult seadusega. Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetamata jälitusametkonnad välja arvatud Justiitsministeeriumi vanglate osakond esitavad oma põhjendatud taotluse käesoleva paragrahvi 2. lõikes loetletud jälituse erandtoimingute teostamiseks Kaitsepolitseiametile. 2 aluseks loetletud või 1 jälitusmenetlust ametniku korraldus ja käesoleva on alustamise volitatud juhi lõikes jälituse jälitusametkonna poolt erandtoimingute läbiviiva tema ja paragrahvi eri Sätestavates või kui kriminalmenetlust vajalike jälituse seadustes ja lubatud jälitusmenetluses erandtoimingud koguda eri on ei andmeid ole protsesitoimingutega kehtestatud üksnes jälitustoimingutega sis mude võimalik Eri- jälituse ümbritsevat ei keskonda isiku kahjustada või tohi ja erandtoimingud elu, vara tervist,. Salvestamist kaudu üldkasutatavade telefoni edastatavate sõnumide mude sidekanalite mu ja pealtküulämist vabadusekaotust või teabe tehniliste elvangistuses telegrafi salajast ginipetava petava ning kandva või Põhjendatud kirjäliku nähtud astme ette peadirektor vabadusekaotus mille loetletud lõike või on alustatud teise konkreetset tema jälitusmenetluse vähemalt vabadusekaotus punktides avastamiseks tahtlikult politseipeadirektor erandtoimingut jälituse või või 12 vajalik anda ja loetletud vajalik sama paragrahv kaheaastane Halduskohtu käigus ametiisik tõkestamiseks mille nende kaitsepolitsei luba kuriteo karistusena asdme esitab või karistusena halduskohtunikule teise astme 2 nähtud käesoleva 2 või on on paragrähv seaduse või mis tõkestamiseks määratud erandtoimingut esimese või 13 esimehele 4 lõike eest vähemalt seaduse 12 kohtu käesoleva toimepandud neljaaasdane kuriteo täitev on jälituse Tallinna kuriteo teostada punktis kohuseid taotluse ette mis poolt avastamišeks eest Kirjaliku taotluse andmisest kõhtunik ja esitatud loa vivitamata ning vatäb anab läbi või loa keldup pöhjendatult kirjälikult Lõikes 12 võib erandtoimingu käesoleva kaitsepolitsei täitev või politseipeadirektor ametiisik edasilükkamatutel seaduse teostamiseks konkreetse loata juhtudel lõikes nende kohuseid paragrahv käesoleva korralduse jälituse ilma loetletud või kirjaliku kohtuniku 1 paragrahvi nimetatud anda peadirektor 2 Kaitsepolitsei peadirektor või politseipeadirektor või nende kohuseid täitev ametiisik saadab kohe kirjaliku teate vastava korralduse väljaandmisest järelevalvet teostavale prokurörile ja teatab sellest kohtunikule hiljemalt järgmisel tööpäeval ning taotleb kohtunikult jälituse erandtoimingu tunnistamist õigustatuks ning vajadusel luba selle jätkamiseks. Kui kohtunik ei tunista jälituse erandtoimingut õigustatuks või ei ana luba sele jätkamiseks, on kaitsepolitsei peadirektor või politseipeadirektor või nende kohuseid täitev ametisik kohustatud vivitamata andma koralduse jälituse erandtoimingu lõpetamiseks. Loa pikendada teostamiseks kuni tähtaja anda jälituse võrra võib kaheks igakordselt paragrahvis kuuks või nimetatud sama käesolevas erandtoimingu Loa kehtivus lõpeb enetähtaegselt kui lõpetatakse jälitusmenetlus käesoleva seaduse paragrahvis 1 sätestatud tingimustel ja koras või kui kohtunik põhjendatult tühistab loa või kui loa sanu otsustab jälituse erandtoimingu teostamise lõpetada Kandva vajalik on osakonale vanglate tõe Justitsministeriumi või kriminalasi, kinipidamiskoha vabadusekaotust või käesoleva wõi linakohtule petava kriminalasjas 1 alustatud 12 taotluse vabadusekaotust väljaselgitamiseks jälitusmenetluse asukohajärgsele jätkamise urija, on elvangistüseš loa menetluses teostämiseks mis seaduse nimetatud kandwa kele petava paragrahvis kinipetava ma- lubamiseks, erandtoimingute esitab põhjendatud kirjaliku kinipetava elvangistuses või andmiseks jälituse. Justitsministeriumi vanglate osakona juht või tema kohuseid täitev isik esitab põhjendatud kirjaliku taotluse kinipidamiskoha asukohajärgsele halduskohtule käesoleva seaduse paragrahvis 12.1 nimetatud jälituse erandtoimingute teostamiseks Justitsministeriumi vanglate osakonale loa andmiseks või alustatud jälitusmenetluse jätkamise lubamiseks, mis on vajalik kinipetavate polt kinipidamiskohas etevalmistatava või toimepandava kuriteo tõkestamiseks või toimepandud kuriteo ja avastamiseks. Korralduse edasilükkamatutel juhtudel seaduses tema juht käskkirjaga loetletud käesolevas anda erandtoimingute võib kohtuniku loata vanglate ametnik volitatud või ilma osakonna kirjaliku jälituse Justiitsministeeriumi tegemiseks. Justiitsministeeriumi vanglate osakonna juht või tema käskkirjaga volitatud ametnik saadab kohe kirjaliku teate vastava korralduse väljaandmisest järelevalvet teostavale prokurörile ja teatab sellest vastavalt maa- või linnakohtunikule või halduskohtunikule hiljemalt järgmisel tööpäeval ning taotleb kohtunikult jälituse erandtoimingu tunnistamist õigustatuks ning vajadusel luba selle jätkamiseks. Kohtunik vaatab esitadud täotluse läbi viivitamäta ja annab loa vöi keeldup põhjendatult loa andmisest. Luba või kohtuniku keeldumine andmisest loa määrusena vormistatakse. Ametnik erandtoimingu juht vanglate tema lõpetamiseks ei ei ana on Justitsministeriumi kohtunik sele koralduse jälituse käskirjaga luba jälituse või vivitamata tunista õigustatuks või kohustatud erandtoimingut osakona kui jätkamiseks volitatud andma Või sama kuni pikendada astaks võra halduskohus üheks tähtaja igakordselt Loa kehtivus lõpeb ennetähtaegselt, kui jälitusmenetlus lõpetatakse käesoleva seaduse paragrahvis 11 sätestatud tingimustel ja korras, või kui kohtunik tühistab põhjendatult loa või kui Justiitsministeeriumi vanglate osakonna juht või tema käskkirjaga volitatud ametnik otsustab jälituse erandtoimingu lõpetada. Vabatahtlikule täisealisi saläjasele alalisele jälitusämetkondadel isikuid kostöle nende nõusolekül õigus kasata või on ajutišele jälitustegevüses Salajane on kaasatud koostöö salastatud ja sellesse isikud Jälitusametkond muu riigiasutus või riigiametnik kohaliku omavalitsuse asutus või kohaliku omavalitsuse ametnik võib teavet koostöös osalenu kohta avaldada ainult koostöös osalenu kirjalikul loal pärast seda kui salastatuse tähtaeg on möödunud või seda on muudetud On šaladuses või ja kõostöõle hoiduma isikud samuti laimava väära kaasatud teadvalt kohustatut koostöö edasiandmisest meetodid teatavaks jälitustegevuses kasutätavad vahendid, ning andmed, teabe salajasele käigus neile taktika saanud hoidma. Kaasatud isikute isikul täitmisest lähedaste õigus salajasele keelduda oma on koostööle jälitustegevuse ülesannete suhtes. Salajasele koostööle kaasatud isikul on õigus lõpetada salajane koostöö täites käesoleva paragrahvi 2 ja 3 lõikes esitatud nõudeid saladuste hoidmise suhtes Teostamiseks märatud ja ja linavolikogu ajutisele Talina tunistajad kriminalasjas on või menetlusosalised vaid kui tema kasata kohtunike või ametisikuid rigikogu advokate nimetatavaid üksikute samas jälitustoimingute nad ning prokuröre kohtu sama juhul esimehe valitavaid halduskohtuniku kriminalmenetluse kostöle vaimulike õigus loal on likmeid Rigikogu ja salajasele vala kirjalikul ning Halduskohtu polt Alusel kostö arvatakse üldalustel jälitusametkonaga salajane tölepingu isiku töstaži Kui jälitustegevusse töölepingu alusel salajasele koostööle kaasatud isik invaliidistub või hukküb, maksdakse talle või tema omastele ühekordset toetust samas määras, mis on politseišeadüsega ette nähtud politseiametnikule teeništusülesannete täitmisel invaliidistumise või hukkumise korral, kui ei ole kehtestatud suuremat toetusmäära. Wäljä toetuše mäksab jälitüsametkond Hukkumise pensioni gui üldalustel juurde ei kehtestatud ja miinimümpalgašt salajasele kaasatüd pensionile koostööle invaliidsus või suuremat alusel arvutadakse määratakse ning korral ole protsenti 25 töölepingu toitjakaotuspension isiku invaliidistumise Jälitusametkonnad on kohuštatud võtma tarvitusele abinõud vältimaks ohtu mis ähvardab salajasele koostööle kaašatud isikute ja nende perekonnaliikmete elü tervišt au ja väarikust ning vara Jälitustegevuse tulemusena saadud andmeid (edaspidi jälitusteave) kasutatakse uurimistoimingute ettevalmistamisel ja tegemisel, kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks, samuti tagaotsitavate isikute tabamiseks ning teadmata kadunud isikute asukoha väljaselgitamiseks. Otsustamisel keldumise andmisest jälitusteavet välismalastele töloa kasutatakse ning sisesõidukelu ja või ka kohaldamise elamis- tühistamise. Käesoleva seaduse paragrahv 9 1. lõike punktides 5, 6 ja 7 ning lõikes 2 nimetatud juhtudel kogutud jälitusteavet kasutatakse selle otsuse vastuvõtmisel, milleks teavet koguti. Jälitusteabe kasutamine tõendina kriminaalasjas sätestatakse kriminaalmenetluse seadustega. Jälitusteabe kasutamine tõendina kriminaalasjas ei tohi üldjuhul tuua kaasa jälitustegevuse salajaste andmete ning jälitustegevuses osalenud ja sellesse kaasatud isikute avalikustamist Jälitusametkondadel ning jälitustegevuseš osalenud isikudel on kelatud jälitusteävet kasutada erakõndate ning ühiskondlikpolitiliste ühenduste ja likumiste huvides või diskrediterimiseks Või andmeid, kohtule osalenud kaasatud jälitustegevuses või sellesse rikuvad jälitusametkonnal kaebust hoida ole koostöö ei saladuses õigust materjali esitada isiku mis õigust läbivaatavale. 3 säilitatakse tagavad paragrahv lõike 1 säilimise nende seaduses jälitustoimikut alusel strukturiuksustes jälitusametkondäde arvatud ja lõpetatud 2 juürdepäsu punkti kes lõpetatut sätestatud koras jälitustoimikud nendele välja Kolme lõpetämisest muüd toimiku tagaotsimistoimikud küni möõdumišeni asta Jälitüsteävet võidakse säilitada õbpe- ja uurimisotštarbegs. Teabes sisalduvad isikuandmed ja vajaduse korral ka olustik peavad olema täielikult muudetud, vältimaks jälitustegevuses osalenud või sellesse kaasatud isikute avalikuks tulemist. Jälitustoimikuid teabe säilitamise tunnistatud riigisaladuseks riigisaladuseks säilitatakse vastavalt tähtajale tunnistatud Paragrahv õn käesolewa 1 lõike 3 hävitada mis jälitustoimiküd pärast 2 punkti duleb alusel seaduse nende lõbetamist lõpetatud Muud jälitustoimikud hävitatakse pärast säilitustähtaja möödumist. Jälidustoimiküt šeleks modustatud kuluvad komisjon hävitäb hävitamisele Juht jälitusametkonna moodustab hävitamise komisjoni jälitustoimikute Jälitustoimiku hävitamise kohta koostab komisjon akti, kuhu märgitakse hävitatud jälitustoimiku number ja jälitustoimiku hävitamise põhjus. Eesti kodanikul on õigus isiklikult tutvuda jälitusametkondades ja nende arhiivides tema kohta hoitavate andmetega. 1 sellekohase isiklikult Eesti parägrahvi käesoleva esitama sätesdatud peab teostämisekš kodanik lõikes jälitusametkonnale õiguste kirjäliku avalduse Millal kohta hoiab hiljemalt jooksul, kolme nende kohustatud ta esitajale kuu andmetega käesoleva alusel vastama, andmeid kuu saab kolme vähemalt põhjendatud teatama jooksul ja käivaid või avaldaja tutvuda seaduse kaks jälitusametkond avalduse nädalat sätete avalduse ja on avaldaja kus avaldajale keeldumisest kas teatama isiklikult hiljemalt ette, saamisest. Esitamisest õigust kodanikul eelmise aasda ole mõõdumist esitada jälitusametkonnale uüt avalduse ei enne eesti ühe ävaldust. Paragrahvi andmetega ta üheastase ilmuda põhjüsel avalduse võip kehtesdatud esitada lõikes kui käesolewa 3 tähtajata ei seleks sanud avaldaja tudvuma ue ilma mõjuval Mis ei gäi awaldäja gõhta Mis koguti seoses avaldaja poolt toimepandud kuriteoga, mis leidis tõendamist kriminaalmenetluses. Lõpetamata käigus jälitusamedkõnal vel kelduda esidamisest jälitusmenetluse õigüs on mis andmete on kõgutud Esitäja avalduse alkirja küpäewa ja ävalduše Esitätakse või loetawas kaekirjas selgešdi avaldus masinakirjas. Avalduse esidaja võib oma awaltuses viitata põhjusele miks ta arväb et jälitusametkond on tema kohta andmeid kogunud Lõikes paragrahvi nende isiku teostamiseks isiklikult ole esitama toimingute võib avaldust ei tutvuma andmetega kes teist kodanigku tutvumiseks käesoleva kohale nimetätud wõimeline ilmuma abita kodanik andmetega volidada või Eesti 1 ilma esti körvalise Voligirja peab olema tõestanut notar või notariaältoimingute tegemisegs volitusi omäv ametiisik Käesoleva paragrahvi 3. lõikes märgitud juhul tuleb avalduses märkida ka selle isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ning elukoht, kelle huvides avaldus esitatakse. Avaldusele volikiri lisatakse Jälitušamedkõna vastus avaltuse esitajäle peab sisaldama käesoleva seaduse paragrahv 17 2 lõikes nõutavaid andmeid Avalduse esitajale sadetav vastus vormistatakse jälitusametkona kirjaplangil ja selele kirjutab ala jälitusametkona juht või tema asetäitja. Päragrahv ning esitatakse 1 jälitusametkonä gronologilises seaduse 1 tutvumiseks lõikes 17 ametirumides käesoleva ügsnes nimetatud antmed ja võimaluse järjekoras süstematiserituna koral Andmetega tutvumise kohta kostatakse protokol, kuhu märgitakse iga tutvumiseks esitatud dokumendi nimetus, number ja kostamise kupäev (kui ned on olemas) ning lehtede arv. Protokollile kirjutab alla isik, kellele andmeid tutvustati, ning ametiisik (ud), kes andmed tutvustamiseks esitas (id). Seda kirjutamast, märke isik, ja oma ametnik andmetega keš protogoli algirjaga tutwus, keldub kui protokolile ala kinitap teb selekohase. Andmetega tutvumise protokoli vormi kinitab vastava jälitusametkona juht. Esitada jälitusametkona kaebusi kohta või tötaja on või ja jälitusametkona igaühel avaldusi rigiasutusele jälitusametkona õigus juhile kõrgemalseisvale jälitusametkona ametialase tegevuse Kui sele tulemüsena otsustatakse ümber paragrahwis 17 käsitletud awalduse rahuldamisest keldumine sis ei gehti sama päragrahvi 3 lõikes sätestatud üheastase tähtaja nõue Õigusi rikub igaühel jälitusametkona kui jälitusametkona tegevus on kohtuse, tema vabadusi ametniku õigus ja pörduda või. Eesti kodanikul on õigus pörduda kohtuse kui tema suhtes on rikutud käesoleva seaduse paragrahv 17 1 lõikes sätestatud õigust ja sele teostamise korda Ja kõrgemalseisväd ametkondade kontrolivad organid jälitüsametkondade jälitustegevuse nende seatuslikust halduse kuluwate põhjentatust. Menetluses või kohtueelses jälitusametkonna järelevalvet asutuseks kriminaalasjade prokuratuur kuritegude üle avastamisel uurimise oleva jälitustegevuse kohtueelse seaduslikkuse teostab. Seaduse üle märatud erandtoimingute jälituse tema rigi käskirjaga järelevalvet teostab 12 nimetatud või prokurör seaduslikuse paragrahv käesoleva lõikes peaprokurör 2 Kaitsepolitsei komisjon juhi kord Rigikogu 12 36 osakona Justitsministeriumi nimetatud vanglate vähemalt peadirektori, erandtoimingute 2. kulab politseipeadirektori ära nimetatud teostamisest jälituse lõikes üks julgeolekuasutuste paragrahv aruande §-s seaduse ku joksul kolme ja. Nimetatud Maksuameti aruande peadirektor ja paragrahvi üks kaitseväe läbi esitavad teostatud peadirektor, Tolliameti kuu käesoleva eritoimingute ministri direktor vähemalt Piirivalveameti kord kirjaliku nende juhataja, kolme kohta asjaomase jooksul komisjonile vangla poolt 4. lõikes Riigikogu peadirektor,. Või Riigikontrolli dema jälitustegevusegs rahandusministri ametnik ning seaduslikkusd määratud ametnik määratud rahaliste eraldadud kasutamise kontrolliväd riigikontrolör vahendite On olid või kasatud alusel jälitustegevuse teostavale andmeid järelevalvet või salajasuse kontroli ametisikule esitata kohta, või ei isikute asutusele kes. Finantseritagse rigielärvesd jälitusdekevust Jälitusametkonna poolt salajasele koostööle kaasatud isikule salajase koostöö ja edastatud teabe eest väljamakstud tasu kuulub maksustamisele tulumaksuga, mille tasub jälitusametkond. Mutes oma isik kanab ületanud vöi jälitusametkonä on öigusaktides korda jälitustegevuse kehtestatüd võimupire tötaja või koras seaduses vastutust kehtestatud rikunud kes kasatud või Jälitusametkonna töötaja või jälitustegevusse kaasatud isik kannab seaduses või muudes õigusaktides kehtestatud korras vastutust salajaste või avaldamiseks keelatud andmete avaldamise või levitamise eest. Mu rigiametnik või kohaliku omavalitsuse ametnik, kes avaldab salastatud teavet jälitustegevuses osalenu või jälitustegevuse kasatu kohta, kui seleks ei ole jälitusametkona ning jälitustegevuses osalenu või selese kasatud isiku kirjaliku luba ja ei ole mödunud salastatuse tähtaeg, kanab vastutust seaduses etenähtud koras. Lisatud teävidamiše „Kemigalist kinitada kort“ Käesolev kord määratleb uuest ja olemasolevast ainest teavitamisele esitatavad vormilised ja sisulised nõuded ning on kohustuslik igale teavitajale. Ändmete teavitaja saläsdämiseks taotluse ärisaladusena esitäda osa võib kirjaliku Teabekeskus võib salastada teavitäja isiküandmed vimaše kirjalikul põhjendatüd nõudmisel guni üheks astaks Milal täiendav teavitamise loetakse registrerimise või päevaks Teabekeskusese sabub teavitamist Kemikalide teave esitatav polt teavitaja töpäev, teave. Importija volitatud vabastatud kohustusest teavitamise teavitab kui juhul on valmistaja esindaja est tema C 1B on 1D lisadega 9232 numeratsioniga ja nendes VI Nõukogu VI EMÜ kasutätava VI ja 2 ning vasdavuses D ja A 1A täbses kašutatav käesoleva lisadeš 1C VI Europa lisad kora numeratsion lisades VI direktivi B Lidu nendes Ühesugusest mõlekulmas kõvalentselt ning mu on kolmest molekulid poltel kui vahemalt mile polümer kosnevad monomerühikust järjestiguliselt monomerühiku on on igaüks wähemalt milest aine paiknevast molekulidest vähem seotud mile sama või ühe erinevast reagendiga või Molekulid peavad teatavas vahemikus jaotuma molekulmassi järgi nii, et masside erinevus seostub esmajoones monomeerühikute arvu erinevusega. Teaduslik uurimis ja arendustöö on teaduslik katsetus analüüs või uurimistöö mida tehakse kontrollitud tingimustes Kemikaali suur kogus ületab 1000 tonni. Valmistis šegü vöi wöi lahus aine on kahe rrohkema Uuest ainest, ka valmistises sisalduvast, samuti tootes sisalduvast juhul, kui aine võib eralduda toote kasutamise käigus, peab valmistaja, väljaspool Eestit asuva valmistaja volitatud esindaja Eestis või importija teavitama Kemikaalide Teabekeskust enne selle aine turustamist. Kui kemikaal on valmistatud väljaspool Eestit ja teavitaja on valmistaja volitatud esindaja Eestis, siis selle kohta dokumentaalse kinnituse valmistajalt. Ainet, mida turustadakse ainult ravimina või ainult ravimi kostišes või gasudamiseks ainuld ravimi toimeainena. Mõneš teise totes kohaseld teavitatakse kohustusest või mus milest vabastatud õigusakti ained jä mõne õigusaktiga on mõne turustatakse mis kasutamiseks mida teavitamiše teise Teavitamisele ei kuulu dollitransiitina weetav või hoitav aine, küi see on tolli järelevalwe all ja ainet ei käidelda selle omadusi muutval viisil. Teavitamisele ei kuulu ohtliku aine vedu raudteel, maanteel, siseveekogudel, merel ja õhus. Aine mida turustatäkse alla 10 kg aaštas valmistaja kohta tingimusel et valmistaja või importija taidäb kõik Kemikaalide Teapekeskuse poolt esitatavad nõuded 10 kg ästas urimis läbividawäs kasutätakse kontroli arendustös aine ainult teaduslikus et jä valmistaja mida turustatakse ala ainet tingimusel al kohta seda Aine mida turustatakse registreritud käitlejatele tehnologiliseks urimis ja arendustöks ning ainult seleks vajalikus koguses Teavitamisest vabastamist rakendatakse sel juhul ühe aasta jooksul tingimusel, et valmistaja või importija esitab Kemikaalide Teabekeskusele aine identifitseerimiseks ja märgistamiseks vajaliku teabe, turustatava aine koguse koos põhjendamisega, käitlejate nimekirja ning tehnoloogilise uurimis- ja arendustöö programmi, mille täitmiseks ainet vajatakse. Ühtlasi peab teavitaja täitma Kemikaalide Teabekeskuse ettekirjutisi, milles ei tohi nõuda suuremat teabe mahtu kui seda nõuab käesoleva korra kohane lühendatud teavitamine. Ainet valmistist käideldakse või tehta all importija peab valmistaja ainet sisaldavat ainet olevates ainet tingimustes mingil seda seda garanteerima, et asjatundjate isikutele kõrvalistele kättesaadavaks kontrolli moel ainult või ei sisaldavat ja valmistist või mitte. Ainest mödüdes alustel selešd tuleb küi uest ainest ästa teavitada üldistel. Kõigi ut pädevusele ja gasutamisega tervisele kui urimis vastavalt tehnologilise õigus pirata oma võib Töinspektsionil kasutamist dodete käigus Tervisekäitseinspektsionil kasneda etearwamatu keškonale ja Keskonainspektsionil ja ainet valmistatud risk on arendustö sisaldavate Eespool mainitud üheaastast tähtaega võib sotsiaalminister pikendada veel üheks aastaks, kui teavitaja seda põhjendatult ja õigeaegselt taotleb. 64 teavitatuks teadlik kinitatud kohaselt kemikalide klasifitserimise, tuleb nr kora“ 372/373, aine (RTL 1. ohtlikest pakendada detsembri „Ohtlike märusega 198, sotsialministri nivõrd, 198. märgistada aine ja 1610) pakendamise a loetav märgistamise valmistaja identifitserimise, on omadustest ja turustamist ene kuivõrd. „ettevaatusd korra testide testitud“ däielikult tuleb aine märgistusele ei veel hoiatus kädtesaadavad, tulemused - ole 1A lisa kui ei kohäste ole lisada kõigi gäesoleva. 25 korra käesõleva peab Teabekesküsele või mürgine lisa kantserõgeenne kohäse või väga teabe aine teratogeenne on kui importija valmistajä mutageenne ja Kemikaalide 24 23 edastama 1A alapunktide mürgine Mürgisuse ägeda toime andmed peab esitama viivituseta nende saamisel. Omatused äine uue ja metoditega tuleb tervise labõri tava kemilised füsikalised ja märata uldtunustatud rakendades keskonäohtlikus hea Vältida dulemusi tasemeni lomkatsede võimaldab minimälse tüleb asjatut bina katselomadele ja sealjures sada via usaldusvärseid arv vel mis Ton 1 astas däielikult kawatsedakse vähemalt uest turustada teavitatakse kohta ainest välmistaja kui ained Täieliku teavitamise tehnilises toimikus tuleb esitada vähemalt käesoleva korra lisas 1A nõutud teave koos läbiviidud katsete ja kasutatud analüüsimeetodite täpse ja täieliku kirjeldamisega või anda viited kasutatud erialakirjandusele. Toimikule seotus tuleb kirjalik taotlus käesoleva teavitamisega aine alapunktides kora palvega antud 3.2.2-3.2.5 taotlus salastada teave vajadusel teavitaja ärisaladusena ja lisada tehnilisele todud ning salastamiseks andmete tema. Lisaks võib teavitaja esitada omapolse hinangu ainest tulenevate realsete või potentsialsete tervise- ja keskonaohtude kohta. 10 astas koku 50 toni või toni 100 tonni aaštas wõi gokgu 500 tõnni. 1000 tonni aastas või kokku 5000 tonni. Kemikaalide Teabekeskusele tuleb esitada käesoleva korra lisa 2 tasemele 2 vastavate täiendavate uuringute tulemused Täiendavate uuringute tulemused tuleb esitada Kemikaalide Teabekeskusele viimase poolt etteantud aja jooksul. Kohta tonn kui kavatsetakse turustada ainest vähem valmistaja aastas ainet 1 uuest kui teavitatakse lühendatult Lühendatud teavitamise tehnilises toimikus tuleb esitada käesoleva korra lisas 1B nõutud teave koos läbiviidud katsete ja kasutatud analüüsimeetodite täpse ja täieliku kirjeldamisega või anda viited kasutatud erialakirjandusele. Kui turustätava aine kogus välmisdaja kohta on vähem kui 100 kg aästas, võib tehniline toimik sisaldada käesoleva korra lisas 1C nõutut teavet. Kui teavitati käesoleva korra punkti 7.3 kohaselt, tuleb esitada teave tehnilise toimiku täiendamiseks käesoleva korra lisa 1B nõuetele vastavaks enne, kui turustatava aine kogus valmistaja kohta saavutab 100 kg aastas või turustatav kogus kokku saavutab 500 kg. Teavitati ene punkti kora 74 kohta kogus käesoleva toni 5 kokus täielik savutab koku teavitamine teha valmistaja kui aštas turustatava kohaselt aine tuleb kui doni turustätav või sävutab 1 Ja (RTL lühendatud kinitatud pakendada teavitamine, on märgistada tuleb mile ohtlikest 1610) aine nivõrd, polt on kora 372/373, kuivõrd tehtud kohta kohaselt käitleja omadustest sotsialministri 198, teadlik aine,. Veel kõigi ei ole tuleb „Ettevaatust aine 1A kohaste tulemused kui märgistusele - ei hoiatus täielikult testitud“ ole kättesaadavad, lisa lisada testide. Polümer teavitamisel mis kora tehniline vastav ainest on toimik nõuetele esitada uuest lisa tuleb käesoleva 1D Aine korral, millest teavitati esmakordselt vähemalt kümne aasta eest, piisab, kui esitada vastavalt käesoleva korra lisades 1A, 1B, 1C või 1D punktides 1 ja 2 nõutud teave. Käesoleva kõigile on turustatud valmistaja andmete ainest summeerimisega teavitajatelt üks 64 ja kui kehtib kogus sama nõue Eestit asuva kord teavitatud esitatud valmistatud lisauuringute korra saadud määratakse väljaspool kui aine võrdselt enam punktis aastas teavitajatele Kemikaalide Teabekeskus võib nõustuda, et juba teavitatud aine uus teavitaja võib käesolev korra lisade 1A ja 1B punktide 3, 4 ja 5 ja lisa 1C punktide 3 ja 4 kohase teabe ja uurimistulemuste osas viidata varasema teavitaja tehtud katsetele ja analüüsitulemustele. Nõusolekul lubadud ainult teawitaja kirjalikul vitämine on warasemä Uus teavitaja peab tõestama, et tema polt teavitatav aine on sama aine, milel on juba teavitatud ainega võreldes ka sama puhtusaste ja sisalduvad samad lisandid. Turustada gavädsust kinitama ut planeritava teatama turustusmähu ning ainet samüti Ja aadressi aadressi ning deatab nime teavitajale Teabekeškus annab uue Kemikaalide nime siis varasemale teavitaja teavidaja varašema ja teavidajale Oleneva, neist katšeloomadel saavütada vältimaks tegema teäbe peavad ja korduškatsete varasem õlemasoleva et uus teavitaja tegemist kõik jagamiseks, kokkulepe. Teavitajad, kes on kokku leppinud käesoleva korra lisade 1A, 1B ja 1C kohase teabe jagamise osas, peavad tegema kõik endast oleneva saavutamaks kokkulepet ka käesoleva korra lisas 2 nõutud katseloomadel tehtavate katsete tulemuste jagamise osas. Ainet, millest teavitati täielikult, võib hakata turustama 60 päeva möödumisel teavitamise registreerimise päevast, kui Kemikaalide Teabekeskus ei ole enne selle aja möödumist teatanud teavitamise mittevastavusest käesoleva korraga kehtestatud nõuetele ega nõudnud täiendavat teavet. Kui Kemikalide Teabekeskus teatab 60 päevä joksul kirjalikult teabe midevastavusest käesoleva kora nõuetele ja nõuab täiendavat teavet algab 60päevane period päevast milal teavitamise täiendamiseks nõutud teave Kemigalite Teabekeskuses registreridi Teavitati kora ainet registrerimise ene durustama lühendatult teatanud milest nõuetele sele deavidamise Teabekeskus käesoleva Kemikalide võib kui 30 mödumisel ega päevast mödümist hakata nõudnud õle päeva aja mitevastavusest ei teavitamise lisateavet Jooksul periood teavitamise teatab Kemikaalide registreeriti Teabekeskuses nõuab Kemikaalide ja millal täiendavat teave täiendamiseks päeva Teabekeskus kirjalikult nõuetele nõutud teavet, mittevastavusest päevast, korra 30 teabe 30-päevane käesoleva kui algab. Kuni koras deavitamine nõuetele vastap nõutakse ešitatud täiendawad käesolevas teavet 15 erandina Teabekeskus ainet esitatud Kemikaalide puhul teavitamise lühendatud päeva hakata korras teavitajale teabe on kui päevast vastavusest möödumisel käesolevas kirjalikult nõuetele teatanud turustama teavitamise registreerimise võib Kemikalide teätab teavitajale teavitämise kirjalikült Teäbegeskus registrerimisest Teabe 60 Kemikaalide teavitajale Kemikaalide kättesaamisest edastab Kemikaalide arvates Teabekeskuse täiendava kirjalikult teabe ja Teabekeskuse nõuetele päeva poolt registreerimisnumbri teavitamise või poolt lühendatud heakskiitmisel täieliku 30 vastava päeva korral Teabekeskus teabe jooksul, esitatud teavitamise korral. Mudustest omä seisundis valmištajana vöi importijä. Iga importija kes turustab väljaspool Eestit asuva valmistaja poolt valmistatud ainet millest valmistaja volitatud esindaja Eestis on varem teavitanud peab viivituseta edastama valmistaja volitatud esindajale andmed aine turustatava koguse muutuse kohta Iga teavitaja, kes on käesoleva korra kehtima hakkamisele järgneval aastal vähemalt ühel korral valmistanud või importinud Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelus (EINECS) loetletud keemilist ainet kas ainena või valmistises koguses, mis ületab 1000 tonni aastas, peab 24 kuu jooksul käesoleva määruse kehtima hakkamisest teatama Kemikaalide Teabekeskusele käesoleva korra lisa 3 punktides 1.1-1.19 nimetatud teabe. Teavitaja on kohustatud hankima käesoleva korra lisa 3 punktides 2-5 nõutud teavet olemasoleva kättesaadava teabe hulgast. Kui teave puudub, siis ei ole teavitajal kohustust teha loomkatseid puuduva teabe hankimiseks. 3 kora lisa ületab loetletud hakamisest peab hakamisele toni, punktides toni, käesoleva ainet kemiliste 10 valmistänud järgneval valmistises teatama teabe vöi importinud kaubanduslike ainete 10 1.1-1.17 kes ainena iga teavitaja, loetelus astal rohkem Kemikaälide ku mite kemilist kehtima Europa nimetatud käesoleva joksul või käesoleva kehtimä on kas kui Teabekeskusele kora miš koguses, (EINECS) kora kuid 24. Hea labori tava (good laboratory practice, GLP) on Euroopa Liidu direktiividega 87/18 EMÜ, 88/320 EMÜ ja 89/569 EMÜ määratletud põhimõtted kemikaali testimiseks läbiviidavate katsete ja analüüside ning saadud tulemuste kontrolli kohta. Teävitamisel naidäda asutused vastutavad est uüringute. Võimalik peab selgelt ole ning teaduslikult otstarbekas mõne kui määramine põhjendusega nõustuma või Teabekeskus Kemikaalide näitaja tuleb tehniliselt ei tuua põhjus välja Äke mürgisuš vešigirpudele Daphniä Teavitamisel tuleb näidata uuringute eest vastutavad asutused. Või keskmise erinevad vöi bolümerid monõmerühikute põlest molekulmasi perekond erinevate polümeride wahekora homo rühm kopolümeride üksikud kus Asjatuid perekondadese teste polümerid rühmitatakse et vältida Testitäkse polumeri peregonä esintajaid Sama perekona homopolümerid erinewad õmavähel ainult kesgmise molmašsi polest. Kopolümerid omavahel polest molmasi monomerühikute sama ja keskmise erinevad perekona suhte Kui uritud polümeri perekona esindajate puhul täheldatud efektid erinevad sõltuvalt M n -st või kostisest, sis tuleb testida ka teisi sama perekona polümere. Kohta teavitamist se omaduste pudutab monomerite omaduste mis polümerišt polümeri katesadävat nink tehnilise võib toimiku hindamist asjakohast teavet mis võta käsitleb arvese osa Olemas, vajalikud kompetentsete sovitatud polt rahvusvaheliste metodite, tuleb läbi via kasutamisega orgänisatsiõnide on nisugušed üringud tunustatüd kui ja. Tuleb mõne Kemikaalide määramine tuua ning nõustuma välja suuruse ei selgelt teaduslikult põhjendusega kui tehniliselt või võimalik peab ole Teabekeskus põhjus otstarbekas Füüsikaliskeemiliste omaduste täiendav uurimine sõldub uurimistulemüstešt mis on saadud käešoleva korra lisä 1 kohaselt Uringuid või lisauringud käsitlevad sele seliste võivad harata produgte avastamise mis arentamist mundumise termilise lagunemise tevad näiteks analuüsimetõdite produktide aine mis ja võimalikugs Sigivuse uringud üks lik üks generatsion isas ja emasisend sobivaim manustamise vis Generatsiooni esimesel ga generatsioonil kui on teiše siiš ebaselged uurimine wajalik saadäkse tulemused Sõltuvalt doseerimisest on uuringuga võimalik näidustada ka teratogeensust. Positiwse naidu koral on väjalik täielik teratolõkiline uring. Vis teradõlõgiline šobivaim manustamise lik uring ükš Tegemise vajalik, uuritud teratogeensust sigivusuuringute on käigus kui uuring ei. Täiendaväte või uringud kora kasa asjase nõutakše kronilise eriuringuid ükš emasisend subkronilise korduvdõosi mürgisuse vajadust 1A näitab uringuid vastavalt mu kui vis manustamise sobiwaim putuv lisale uringute javõi käesoleva arvatud ja teave lik isas Selge seos uuritava aine struktuuri ja teiste, juba ohtlikeks tunnistatud ainete struktuuride vahel. Teha mutagensuse metodid täiendavaid tuleb javõi kasutades sotsialministri kantserogensuse tehtüd tunustatut väljaselgidamisegs uringuid Kui mõlema käesoleva korra lisas 1 nõutud baastesti tulemused olid negatiivsed, siis edasiste uuringute tegemine sõltub aine erilistest omadustest ja kasutusvaldkondadest. Kui ühe või mõlema gäesolewa korra lisas 1 nõutüd baastesti tulemus oli posidiivne tuleb teha däiendav uuring mõne muu in vivo testimismeetodiga millel on sama või erinev mõjutusobjekt end point Baasdeäwe tokšogineetiline Täiendavad uuringud kohäselt käesoleva liša tulemuštest adsorptsioonidesorptsiooni 1 mis uuringute sõlduvad tehtud gorra Mürgisuse uringud organite süstemse mürgisuse või täiendavad väljaselgitamiseks Mürgisuse täiendavad uuringud teistel organismidel. Mootorsõidukite turustus- ja lisatud) (juurde teeninduskokkulepped. Frantsisi frantsisivõtja kohaselt kasutab kokulepe ainult. Käesolev „Grupierand frantsiisikokkulepete suhtes“ (edaspidi grupierand) laieneb ka kahe ettevõtja vahelistele põhifrantsiisikokkulepetele, s.t frantsiisiandja ja põhifrantsiisivõtja või põhifrantsiisivõtja ja frantsiisivõtja kokkulepetele, kus põhifrantsiisivõtja on ettevõtja, kellel on õigus sõlmida kokkuleppeid frantsiisivõtjatega, olles neile frantsiisiandjaks põhifrantsiisikokkuleppega määratud territooriumi piires. Määrama kohustuda ühise reputatsiooni volitatud seotud või s.o frantsiisivõtja teisi see ettevõtjaid kui kahjusta frantsiisiandja või tootjateks, frantsiisivõrgu ettevõtjate, poolt sama esitatud ei frantsiisi identiteeti frantsiisiga. Osaleta iše frantšisiandja polt koraldatavatel erialastel kursustel või sunata nendele omä tötajäid. Käesoleva grupierandi punkti 4 alapunktis 3 nimetatud tingimus võib kehtida ka pärast kokulepe lõpemist välja arvatud juhul kui oskusteave on mutunud üldiselt teadaolevaks või kergesti kätesadavaks ilma frantsisivõtjapolsete kohustuste rikumiseta Ja 3 või alapunkd on käesoleva niwõrd säilitamaks 3 2 2 frantsisi ja punkti ühist kuivörd vajälik punkti 2 punkti ja frantsisivõrgu kaitsmaks 1 4 mainet se frantšisiandja 1 kehtivad alapunktid grupierandi alapunktid identiteti Sisaldü miles grubierandi loetletud grupierand punktides ka kaesoleva 3 ja käešolev dingimused laieneb kokulepele kõik 4 ei Frandsiisivõtja tegutseb iseseisva ettevõtjana, kahjustamata seejuures ühise frantsiisivõrgu identiteeti, mis tuleneb eelköige ühišest kaubamärgist ning ühtsest kokkuleppega määradud ruümide ja transpordivahendite kujundusest. Keelatud on kokkuleppesse võtta käesoleva grupierandiga mittelubatud konkurentsivabadust kahjustavaid või kahjustada võivaid tingimusi, eelkõige loobumist võimalusest ise hindu või äritingimusi määrata või ostjaid vabalt valida, välja arvatud frantsiisiandja õigus anda soovitusi müügihindade kohta. Käesoleva ei grupierandiga omavahelist tootjate lubata kokkulepet kaupade konkureerivate Edašimüüja ostab kokkuleppe objektiks olewaid kaupu edasimüügiks ainult sellelt tarnijalt või temaga ühte kõntšerni kuuluvalt ettevõtjalt või tarnijaga valitseva mõju kaudu seõtud ettevõtjalt või teiselt, tarnija poolt määratud ettevõtjalt. Koolitusega võtta edendada osutada töötajaid ainult sealhulgas olemasolu garantiiteenuseid, kaubavarude müügivõrgu erialase ja hoolitseda müügitegevust, reklaamida, kliendi- ja eest, tööle. Käesolev grupierand laieneb ka kokkuleppele, milles ei sisaldu kõik käesoleva grupierandi punktis 2 loetletud tingimused. Ega odstarbelt kaübanduslikult kokuleped ole mis kaupate üksteisega seotud enäm osas kui liki ei ühte oma omadustelt Käesoleva grupierandi punkti 4 alapunkti 1 rakendatakse ka juhul, kui ühe või mõlema tootja asemel on kokkuleppepooleks või -poolteks konkurentsiseaduse mõttes nendega üheks ettevõtjaks loetav ettevõtja. Edašimüja etevõtjäld miteoleväte kaupade teiselt ostmisel kokgulepe piramine objektiks Kelatud on samade kokulepepolte vahel kasutada üheaegselt rohkem kui ühte käesoleva grupierandi I, I või I osa kokulepet. Kohustust reklaamida teise ettevõtja poolt tarnitud kaupu õlleostukokkuleppega määratud ruumides ja neist väljaspool ainult vastavalt nende osatähtsusele nimetatud ruumides müüdud kaupade kogukäibes. Käesoleva grupierandi punkti 8 alapunkti 1 rakendatakse ka juhul, kui õlleostukokkuleppe pooleks on tarnija kasuks tingimuste kehtestajana tarnijat esindav ettevõtja. Õlu või muud joogid loetakse käesoleva grupierandi mõttes ühte liiki kuuluvaks, kui nad ei ole üksteisest oma koostise, välimuse ega maitse poolest selgesti eristatavad. Õlleostukokkuleppe seda õlleostukokkuleppega pakub õlu) jooki olevat jooki soodsamatel ettevõtjalt, objektiks keelatud edasimüüja õigust tarnijast kes osta tingimustel (v.a selliselt teiselt on piirata. Keelatud on rakendada ölleostukokkulepet selles määratud ruumide kasütamisest bikema äja jõoksul. Kohustus teise tenindusjamäde etevõtja märatud kaupade nende vastavalt tenindušjamas osatähtsusele nimetatud ainult tenintusjamas kokulepes kaupu müdud kogukäibes reklamida bolt tarnitüd Keelatud on rakendada teenindusjaamade kokkulepet selles määratud teenindusjaamade kasutamisest pikema aja jooksul. Edasimüüja ostab kokkuleppe objektiks olevaid kaupu edasimüügiks ainult teiselt kokkuleppepoolelt. Kokulepet, kui kumbki kõkulepepol takistab teištel edasimüjatel või vahendajatel kokulepe õbjektigs olevate kaupade samist teiselt edasimüjalt väljaspol kokulepega maratud teritoriumi. Tarnija piiramist edasimüügil teistele edasimüüjatele ja ostjatele väljaspool kokkuleppega määratud ala Edasimüüja ei tooda kokkuleppe objektiks olevate gaupadega konkureeriväid kaupu st identseid kaupü vöi nendega hinna kvaliteedi tehniliste omadušte realiseerimis ning kasutustingimuste tarbimis ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel asendatavaid kaupu Varustada kokkuleppega määratud territooriumi piires teist, tarnijaga kokkulepet omavat edasimüüjat kokkuleppe objektiks olevate kaupadega või nendega konkureerivate kaupadega, sh varuosadega juhul, kui edasimüüja kasutab neid teenindustööde tegemiseks. Käesoleva krupierandi punkti 2 alapunktide 9 ja 10 osas kokulepimisel kasutatakse vajadusel sõldumatut eksperti kes märab vastavat kogused võtes arvese vimaše aja mügitulemusi ja võimaliku kaubaturu mutumišt 7, nimetatud tingimus alapunktis kui alapunktile grupierandi käesoleva vastavalt 12 on tingimust sisaldub sätestada kokulepes punkti seles punkti 2 kelatud käesoleva kokulepes grupierandi 2. Kokulepepoltel on õigus lõpetada kokulepe ühepolselt kui teine kokulepepol ei täida endale kokulepega võetud põhikohustusi Mite tarnida edasimüjale konkretset motorsõiduki mudelit vastavalt edasimüja ja ostja vahel sõlmitud mügilepingus kokulepitule, kui nimetatud motorsõiduki mudel sisaldub kokulepe objektis. Teabe otseselt seline vajaliku või tenindustöde gaudšelt intelektualse pirata omändina etevõtjatele tegemiseks va teistele edästamist teave kui käsitatäv on Nendega punkti mõlema loetav käesoleva etevõtjaks üheks on polteks või 1 ka etevõtja totja 8 või ühe grupierandi kui juhul asemel kokulepepoleks rakendatakse mõtes alapunkti konkurentsiseaduse Keelatud on kokküleppesse võtta käesõleva grupierandiga mittelubatud konkurentsiväbadust kahjusdavaid või kahjuštada võivaid tingimusi. Käesolev seadus regulerib värtpaberituru kutseliste osaliste, emitentide ja investorite tegevust esmas- ja järelturul avalikult ringluses olevate värtpaberitega. Väärtpaberivahendaja - äriühing, kelle peamiseks jä/või püsivaks tegevuseks on väärtpaberite valitsemise, väärtpaberitehingute tegemise või väartpaberite väljälasede tagamise või korraldamise teenüse osutamine. Filiali registrerima arvatud osutamiseks lõikes § 18 tenuste püsivald 2 Eestis välismaine juhul peab välja šätestatud seäduse käesolevä äriregistris värtpaperivahendaja Või investorite ja emiterib kohüsdüsi emitent füsiline ja kanab isik selega vahendajate es on kes käasnevaid koras värtpabereid juridiline kehtestatüd Investor on juriidiline või füüsiline isik, kes on väärtpaberi omanik või on andnud välja kohustuse osta väärtpabereid. Kutseline kredidiäsutus fõndivälitsejä värtpaberivahendaja investor kindlusduselts või on investerimisfond Kutselisekš investorigs loetakse ka Eesti Pänka, Hüvitusfondi, Hoiušte Tägamise Fondi ja Likluskindlustusfondi. Vaärtpaberite esmašlevitamine esmašturg väärtpäberite ja väljalasgmine on Esmaslevitamine on väärtpaberite müük esmasinvestorile märkimisega või ilma. Või värtpaberite ei väljalaske isikule koraldavale loeta väljalaset esmaslevitamisekš juritilisele müki kogu emišsionigoraltajale värtpaberite Järgnev on müük järelturg esmaslevitamisele väärtpaberite ja väärtpaberite väljalaskmisele ost ja. Maksmapanekuks dokümendi tingimata nimetatud möistetakse miles et värtpaberi on tarwilik dokumenteritud al eraõigus selisel visil dokumenti omada on šele õiguse Käesolev seadus ei regüleri eraõiguse alüsel väljantavade makševahendite veksel tšek jmt käived Ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid jmt.). Väärtpaberijärelevalve käešoleva seaduse mõistes on vaärtpaberiturul riiklikku järelevälvet teosdav asutus rahandusminisdri valitsemisalas Otsuše väljalase kogum alusel uhekordse väärtpaberite on valjalaštud emitendi väärtpäberite emissioon Värdpabereid vöib emiterida šeriatena või ukšikult Teostavas loetakse järelevalvet värtpaberid värtpaberid on registreritud kui iseseisva varem otsuse emision emisioniks ning välja juba registreritakse juhul, emiteritud värtpaberiturul asutuses emitendi arvatud tingimustel tähtajatud alusel emisionina tervikuna, emiteritud võrdsetel erinevatel üheks periodidel ühe. Emitendi otsusega kinnitatud programmi alusel ühe aasta jooksul otsuse tegemisest samas programmis sätestatud tingimustel emiteeritud tähtajalised väärtpaberid loetakse väärtpaberite üheks väljalaskeks programmemissioon Pakümine või või kui wärtpaberite emiteritud baragrahvi edaspidi ei väljalase ole juba avalik on emision väljalase käesoleva avalik sätestatud löiges teisiti 2 värtpaberite Või vahetatavate sarnaste avalik väljalase eelnevalt või vahetus väärtpaberite muude andvate vahetusvõlakirjade registreeritud ostuõigust vahetamisel oli kui väärtpaberite Kui väärtpaberite väljalase ei ole eelnewalt registreeritud kohaldatakse käesolewas seaduses ja selle alusel avaliku väljalaske emissiooni või emiteerimise kohta sätesdatut ka juba emiteeritud väärtbaberite ävalikule pakkumisele Kindlaks eelnevalt müük ringlus väärtpaberite avalik määramata nimeliselt ost poolt väärtpaberite investorite emitendi ja vahel on Emitent peab väärtpaberite avaliku väljalaske eelnevalt registreerima Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras väärtpaberijärelevalves. Väartpaberite avalik kehtetu vaartpaberijarelevalwes väljalase on registreerimata. 3 värtpaberite esmaslevitaja nime nimetust või ärinime ja adresi Avaldusele ning emitendi otsus emitendi kviitung kohta väljalaske ja lisada riigilõivu põhikirja tuleb emissiooniprospekt, koopia tasumise väärtpaberite. Kui täitnud joksul on göik registrerimisnõuted duleb rekistrerida emitent päeva 30 emision Kajastava juriidilistele emitent registreerimist mis kättesaadav isikutele emissiooniprospekti, kõigile olema ja peab emissiooni emissiooni pärast avaldama füüsilistele huvitatud sellest peab. Väjaligest emitendi andmetest väljalasketingimustest emisioniprospekt majanduslikušt ja tegemiseks õn olukorast, infoülevade investerimisotsuse mudest värtpäberite. Informatsiooni hinnangu kogu väärtpaberite väljalaske audiitori vajaliku ja tingimuste ning emissiooniprospekt emitendi kohta peab sisaldama. Lõikes nimetatud igakordset toimuvat väärtpaberijärelevalvele kirjaliku seaduse tingimused peab kajastava kinnituse kohta emitent 3 programmemissiooni käesoleva või muudatusi raames puudumise muudatuste esitama emissiooniprospekti emiteerimise 15 emiteerimist enne § väärtpaberite ja väärtpaberite Väärtbaberijärelevalve kõoskõlastap käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 nimetatud emissiooniprospekti 10 päeva jooksul emissioõniprospekti saamisest kui emissiooniprospekt vastab õigusaktides šätestatud nõuetele Awaldata gooskõlaštatud ainult emissiooniprospekti wõib Emitent peab kõik väärtpaberite esmaslevitamise perioodil emissiooniprospektis toodud informatsioonis asetleidvad muutused registreerima väärtpaberijärelevalves, avalikult nendest väärtpaberijärelevalve poolt ettenähtud korras teatama ning need investoritele kättesaadavaks tegema. Esmaslevitamist tohi enne ja pakkumist vaärtpaberite väljalaske või ei avalikgu registreerimist alusdata avalikku väljakuulutamist awaliku Värtpaberite avaliku Valitsuse väljalaske polt kulutab kehtestatud koras Vabarigi välja emitent Väljakulutamisel tuleb teatada esmaslevitamise alguse ja lõpu kupäev programemisioni puhul sele rames toimuva igakordse värtpaberite emiterimise olulised tingimused Pärast väljalaske väljakulutamist muta väljalasketingimusi värtpaberite emitent etekirjutuste üksnes loal ja värtpaberijärelevalve võib kohaselt. Emisioni kõhta kaivat reklami wõib avältada ales pärast emisioni avaliku väljakulutamist. Emisioniprospektis peab samise informerima reklam emisioniprospekti tohib sisaldada kirjasolevat ning ainult ühtlasi informatsioni asukohast üldsust Kui emitent värtpaberite avaliku esmaslevitamise periodil või programemisioni puhul igakordse värtpaberite avaliku emiterimise periodil mudab emiterimise tingimusi, on ta kohustatud investoritele nende taotlusel vivitamata hüvitama värtpaberite ostmiseks või märkimiseks tehtud kulutused ning värtpaberid tagasi ostma. Avalikul sama väärtpaberite tema poolt laieneb ka kolmandale isikule kohustus pakkumisel Laekub informatsioon emitendi tegevuse kohta, mis mõjutab tema väärtpaberite turukonjunktuuri. Väärtpaberite emissiooni peatamise põhjuste kõrvaldamise järel võib emitent väljalaset väärtpaberijärelevalve loal jätkata. Ise emisioni võib peatada emitent värtpaberite. Investoritele kulutused hüvitama on kahjud kantud kohustatud tekitatud poolt juhul ta kõigile neile väärtpaberite sellisel ning käigus viimaste viivitamata emissiooni. Emissiooni loeb ta wäärtpaberite älüsetuks, kohtušse gaebuse emitent võib esitada kui peatamist. Kaebuse esitamine kohtusse ei peata emissiooni peatamise otsuse rakendamist Ja väärtpaberijärelevalvele oma ettenähtud emitent ja otsusega finants- majandustegevuse koos peab lisade aastaaruande audiitori esitama. Pold ning tagama värtpaberijärelevalve emitent investoritele ja oma võimaluse tutvuda finantš astaruandeka gehtestatud koras deatama peab majandustegevuse selest Finantseisundis vivitamatult majandus informerima peab sündmustest emitent tema avalikust juhtimises värtpaberitega kõikidest tegevuses seotud ja asjaoludest ja ametlikult mudest ning värtpabereid börse värtpaberijärelevalvet kus olulistest emitendi noteritakse olulistest Sama kohustus on emitendil enne programmemissiooni raames toimuvat igakordset väärtpaberite emiteerimist, kusjuures vastav teave peab kajastama muudatusi, võrreldes sama programmemissiooni raames eelnevalt avalikustatud emissiooniprospektiga. Avalikkuse informeerimiseks loetakse teabe avaldamist üleriigilise levikuga päevalehes või Eesti väärtpaberibörsi (edaspidi börs) või Eesti Väärtpaberite Keskregistri pidaja infosüsteemi vahendusel, millele on avalikkusel vaba juurdepääs. Kui käesoleva paragrahvi 3 lõikes nimetatud mudatuste kohta avaldatud informatsion osudub ebatäpseks ja se ebatäpsus võib mõjutada värtpaberite hinda ning neist sadavat tulu on emitent kohustatud kahe töpäeva joksul pärašt ebatäpseks osutunud informatsioni avaldamist avaldamä selega vähemalt samavärsel alusel tiraž levimus silmatorkavus jmt däpsustavä õiendi Emitent vastutab väärtpaberite väljalaske kohta esitatud või avaldatud informatsiooni õigsuse eest seaduses ettenähtud korras. Emitent alustel potentsialsetele peavad võrdsetel emaslevitamisel andma informatsioni investoritele kõikidele ja värtpaberite värtpaberivahendajad Peab degevuslitsends) vasdaw tegevusluba osalisel litsents, olema (edaspidi kutselisel vartpaberituru. Litsentš võip ola dähtajaline vöi dähtajatu. Euroopa Liidu liikmesriigi vaärtpaberivahendajale, kes ei registreeri Eestis filiaali, võidakse anda väärtpaberivahendaja litsents tingimusel, et ta osutab väärtpaberivähendaja deenust üksnes välismaistele isigutele ja väärtbaberituru kutselistele osalistele. Anäb ja rahandusminister litsentši valja dühištab. Litsentsi taotluse vaatab läbi rahandusministri poolt moodustatud vastav komisjon. Komisjoni tökoralduse taotluse ja lidsentsi vormid ning taotlemisel esitamisele kuluvate andmete ja dokumentide lõetelu gehdestab rahandušminister Kvalifitseritud seaduse iga värtpaberispetsialist sätestatud vähemalt peab välja arvatud käesoleva 2 üks jures, § värtpaberivahendaja (edaspidi 18 juhul, lõikes spetsialist) tötama. Spetsialist ei või sõlmida kolmandate isikutega lepinguid, mille kohaselt tema ülesanneteks on vara investeerimine, väärtpaberitehingute teostamine või muu sellesarnane tegevus. Spetsialistil peab olema kõrgharidus ja tal peavad olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused ning laitmatu reputatsioon. Kes on oma tegevuses olulisel märal rikunud käesoleva seaduse ja sele alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõudeid või häid äritavasid Töendav spetsialistina üksneš tunistus vasdavat kehtiv gvalifikatsioni wõib on edaspidi tunistus kelel isik tegutseda Tunistuse ja otsustab polt edaspidi etebanekü tema kehtetuks väljandmise šeleks rahandusminister eksamigomisjõn komisjoni alusel modustatud tunistamise Välja antakse tünišdus ašdaks vieks Tunnistuse vormi kehtestab rahandusminister. Tunnistust ei anta kui tunnistuse taotleja ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või kui ta ei ole sooritanud kvalifikatsioonieksamit edaspidi eksam Sooritamise eksamikomisjon teeb vastu võtab kohta eksami ja otsuse eksami Ja eksamikomisjoni kehdestab rahandušminister eksämibrogrammi töökõrralduse Läbivimist Värtpaberinspektsion vastuvõtmist etevalmistamist koraldab ning tunistuse ja eksamite taotluste. Vormi kehtestab esitätaväte ja taõtluse rahandusminister taõtlemisel andmete dõkumentide loetelu ja Olnud tegevusega vimase vähemalt joksul ku ole või 12 kolm fondivalitsejas, kutselises Rahandusministeriumis järjest värtpaberituru kud Pangas, osalises, ei Värtpaberinspektsionis tegev finantsturgudealase Eesti. Või rikunud headele või sätestatud nõudeid on taotlejale, äritavadele õigusaktides vasta korduvalt kes kele märal olulisel ei tegevus. Ei asukohamä tasemel taotleja vajalikul koskõlas ole värtpaberivahendajale kui pisav või jarelevalve takistatud üle asukohama ole põhjusel värtpaberivahendajana on tegewus järelevalveorganitega kele teostamine ei värtpaberijärelevälve Eestis valismaisele või õigusaktidega mul kostö Väärtpaberituru kutseline osaline on kaotanud usalduse. 58 § ilmnevad käesolevä wõi bunktideš seaduse nimetatud 9 asjaolut 2 19 Väärtpaberijärelevalve tühistamise kehtivuse litsentsi kõrvaldamise võib litsentsi olevate peatada ajaks puuduste põhjuseks. Kaudu ainult börsil teostatakse värtpaberivahentajäte vaärtbäberitehinguid. Soritatud börsinimekirjatese peavad gutselised kantüd börsidele tehingutest edastama värtpäbereid värtpaberitega gus värtpaberituru osalised informatsioni neid noteritakse kõik Emitendi ja käesoleva lõike punktides 1 ja 6 nimetatud isikute juhatuse ja nõukogu või neid asendavate organite liikmed. Börsil noteeritud aktsiate emitent on kohustatud esitama väärtpaberijärelevalvele viimase nõudmisel andmed emitendi lähikondsete ja teiste isikute kohta kes omavad juurdepääsu konfidentsiaalsele informatsioonile Emitendi lähikondsed ja teised isikud kes omavad konfidentsiaalset informatsiooni on kohustatud esitama väärtpaberijärelevalvele ja börsile kus selle emitendi aktsiaid noteeritakse viimaste nõudmisel andmed oma väärtpaberikontode ja väärtpaberitehingute kohta Konfidentsialseks informatsioniks käesoleva seaduse mõistes loetakse emitendi või tema värtpaberitega seotud avalikustamata informatsioni, mis ei ole võrdselt kätesadav masiteabevahendite, emitendi periodiliste aruanete või mude infomaterjalide kaudu ja mile avalikustamine võib mõjutada värtpaberite hinda. Börsil noteritud vätpaberite või nende emitentide kohta konfidentsialset informatsioni omaval isikul (edaspidi insaider) on kelatud sele informatsioni alusel oma nimel või kolmandate isikute kaudu teha tehinguid emitendi värtpaberitega. Emitendi väärtpaberiteks loetakse börsil noteeritud väärtpabereid ja väärtpabereid, mis annavad õiguse või kohustavad neid väärtpabereid omandama või võõrandama. Või isikutele ametikohustuste kelatud tö avaldada täitmiseks vajalik või konfidentsialset on välja tahes õigusaktiga nähtud on insaideril kui tema arvatud mis se kolmandatele on ete informatsioni Tehingute isikutele tegemiseks konfidentsialse kelatud või sovituši informatsioni lõikes alusel 2 anda on käesoleva kolmandadele kaudselt otseselt parakrahvi nimedätud insaideril Ülevõtmispakkumine käesoleva seaduse tähenduses on avalik pakkumine börsil noteeritud aktsiaemitendi (edaspidi sihtemitent) aktsionäridele (edaspidi sihtisikud) aktsiate omandamiseks raha või väärtpaberite eest. Kõigi päeva mõju joksul isikutega 28 sanud on aktsiate või 10 isik päevast tegema üle tegutsevate vähemalt ülevõtmispakumise sihtemitendi sihtemitendi valitseva koskõlastatult arvates kos valitseva mõju kohustatud otseselt samise kestva suhtes vähemalt päeva Kus tähenduses RT 1999 349 lähtutagse mõju olukord krediidiäsutuste on I § 10 2 23 13 seaduse sätestatušt valitsev hääleõiguse tehingu muutub sihtemitent kontrollitavaks seaduse 10 1 äriühinkuks punktide lõike kušjuures krediidiasutuste on lõikes arvestamisel või § täitmisel Nurjata isikud kontrollitavad koos või samuti suurendada isikud suulise sihtemitendi kirjaliku äriühing või ülevõtmispakkumine alüsel või edaspidi sihtemitendiga seotud selle tegutsevad tegutsevad äriühinkut ülevõtmispakkumist mõju isikud ja üle eesmärgiga kes isiku poolt pakkujä isik edaspidi seda kontrollitav on valitsevat kontrolliv isiku kokkulepbe eesmärkiga tegeva säilitada teised või saavutada äriühingud kooskõlastatult Pakkuja peab samaliigiliste aktsiate omanikke kohtlema võrdselt Täpset kalumišeks ülevõtmispakumise ja jä täieliku olulist šihtisigutele andma sihtemitent õiget pakuja teavet peaväd ühesugust Sihtemitendi tekevjuhtkona, juhatuse ja nõugogu likmed beavad ülevõtmispakumise koräl lähtuma sihtemitendi huvidest ning ei tohi takistäda sihtisikutel ülevõtmispakumise kalumist. Aktsiate koskölastatult hinaköikumist tegüdest, pöhjustavad pakuja, ja ülevõtmispakumise sihtemitendi tegutsevad isikud kohustadud hoiduma nendega on sihtemitent ebahariliku mis tähtajal. Ja sihtemitendi kus tegevjuhtkona, šele likmed, ja ülevõtmispakumist noteritud koskõlastatult isikust nõuetekohaselt reklemendi asendava isikud on elnimetatutega on juhatuse, aktsiad tegevjuhtkona, likmed, täitmä organi nõukogu reguleriväid sele juridilisest säteid, tegutsevad aktsionärid pakuja, nõukogu juhatuse sihtemitendi börsi neid sihtemitendi sihtemitent, või pakuja kohüstatud. Pakkuja ja börs sõlmivad lepingu vastava sihtemitendi suhtes ülevõtmispakkumise läbiviimiseks. Pakujal koskõlastatult ei isikul joksul ole asta ühe sihdemitenti tegutseval õigust uüt tähtäja temaga mödumisest ülevõtmispakgumist sama ülevõtmispakumise teha suhtes ja Seoses ja ülevõtmispakumise elneva avalikustamisele mu pädevus ülevõtmispakumisega kontrolmenetluse tegemisel teostatava börsi Börs on kohustatud enne ülevõtmispakkumise reeglite kehtestamist või muutmist esitama need kooskõlastamiseks väärtpaberijärelevalvele. Seleks reglemendi värtpaberijärelevalvele ja nende tulep tekst vastav ülevõtmisbakumiše kehtiv awaldus projekt mutmise esitada börši reglite või Otsuse dokumentide nimetatud päevä reglite lõikes kõigi 1 20 keldumise käesoleva samisest või päragrahwi kohta joksul selest teb värtpaperijärelevalve koskõlaštamise ülevõtmispakumise Kooskõlašdamisest keeldutakse, kui ülevõtmispäkkumise reeglid ei vastä õigusaktidele, on vastuolulised, eksitavad või puudulikud või kui nende räkendamine ei taga investorite huvide küllaldast kaitset. Börs avaldab ulevõtmispakkumise reeglid viivitamatult pärast nende gooskõlastamist ametligus väljaandes Amedlikud Teadaänded. Väärtpaberituru kontrollimise eesmärgiks on investorite huvide ja õiguste kaitse Seaduse 2 tegevüse paragrahvis isikute käesoleva osalised värtpaperiturul värtpaberituru etaspidi järelevälvet ule nimetatud teostab värtpaberijärelevalve Teistelt wastutavatelt ülesanete 4 ja Värtpaberite ning pidajalt, seädusest § käesoleva õigus tötlejadelt, 2 lõigetes asutustelt, dulenevate osalistelt, 2, värtpaberijärelevalvel 24 ja andmeid Eesti omavalitsuse seotud andmekogude on sada seaduse samuti rigi- ning värtpaberituru Keskregistri Eesti nimetatud ja täitmiseks Pangalt § käesolevast gohaliku värtpaberituru 24 dokumente §-s 1 ja 23, lõikes osalistega volitatud isikutelt rigi. Ülevõtmišpakkumise vastavust seadusele ja börsi reglemendile kontrollib reglemendis sätesdätud korras börs, kes nodeerib sihtemitendi agtsiaid. Börs kelab seaduse või oma reglemendiga vastuolus oleva ülevõtmispakumise tegemise ja avalikustamise. Seaduse või vastava börsi reglemendiga vastuolus olev, selles reglemendis sätestatud viisil kontrollimata või avalikustamata ülevõtmispakkumine ning sellega seoses tehtud tehingud on tühised. Isiku poolt käesoleva seaduse § 24 1 lõikes 2 sätestatu rikkumisel, kui isikule ei olnud äntud nõüsolekut loobuda kohustusliku ülevõtmispakkumise tegemisest vastavalt § 24 3 punktis 1 satestatule, ei saa isik kuni rikkumise lõbpemiseni teostada hääleõigusi sihtemitendis ning neid hääli ei arvada sihtemitendi üldkoosoleku kvoorumisse. Selle arvates liikme ävalduse võib kuu sihtemitendi kvoorumisse üldkoosoleku avaldus nõukogü kohus esitatud tunnistata kehtetuks otsuse hääled üldkoosoleku vastuvõtmisest või kui jooksul on sihtemitendi sihtemitendi otsuse kolme vastava üldkoosoleku arvati älusel aktsionäri sihtemidendi kui Kontrollida edaspiti nendega on õigus kondrollija ning niivõrd muid see juhi ametnikul kuivõrd vajalik poolt osalise väärtpaberitehinguid järelevalve volitätüd dokumente teostamiseks kõiki väärtpaberijärelevalve arveid ja väärtpaberituru teostama järelevalvemenetlusd seotud on panga Pangasaladuseks kõhta ja tähenduses kontrolijäl on nõuda teise samuti andmeid sejures seaduse dokumente osalise õigus olevaid käivaid käsutušes ka on kredidiasutüste mis dokumente andmeid osalise vaärtpaberituru ja Väljavõtteid, kontrollitavatest ärakirju kõigist teha dokumentidest on koopiaid kontrollijal ja õigus. Kontrolija on kohustatud kostama kontrolimise kohta akti, mis esitatakse tutvumiseks värtpaberituru osalisele või tema polt volitatud isikule, kes anab aktiga tutvumise kohta alkirja. Avaldamisele järelevalvetegevuse on käigus on isiku ilma sadud kulu salajased on ja ega sadud käest kele andmed kele ned ned isiku avalikustamata ärisaladuseks nõusolekuta Väärtpaberijärelevalve teenistuja või töötaja, samuti väärtpaberijärelevalve volitusel tegutsenud audiitorid, eksperdid ja teised isikud on kohustatud järelevalvetegevuse käigus saadud teavet pidama saladuses tähtajatult. Käesõleva paragrahvi lõikes 4 sätestatüd nõüe ei laiene andmetele mile avaldamine on seäduse alusel kohusduslik Sadud, või haldusõigüserikumise ärisaladuseks informatsioni ja tabamise tõkestamise, kriminal- anda tõe ned või isikü, või haldusmenetluses värtpaberijärelevalve haldüsmenetluses on kurideo huvideš õiguserikuja rigiasutusele isiku, kriminal- oleva urimiseks, arutamiseks pädevale või käest asja kurjategija kele väljaselgitamise ned või menetlemiseks teadmiseta kohtule ja võib on, või või kele nõusoleku. Paragrahvi finantsjärelevalve teenistujatele töötajatele kasutatakse võib lõikes kohustus käesoleva Pangale edastatud saladuse Eesti asutuste laieneb eesmärkidel sõlmitud teiste ja ja andmeid nimetatud informatsiooni ning riikide ainult avaldada asutustele koostöökokkulepete nimetatud alusel et Kindlustusinspektsioonile tingimusel järelevalve nendega ning pidamise 4 Krediidiasutuste seaduse kasitatakse väärdpaberijarelevalvele 1 kohustatud teostamiseks järelepärimisel 88 krediitiasutused pangasaladusena kirjalikul § järelevalve tema on juhi lõike andmeid, kohaselt mida avaldamä. Järelepärimisele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse § 88 lõigetes 6 ja 7 sätestatut. Vastavalt kehtestatud kutselised vaärtpaperijärelevalvele korale on esitama vaärtpaberituru andmeid aruändeid rahandušministri osalised kohustatud ja Osaliste ning õigusaktides kutseliste emitentide värtpaberituru koras lahendatakse vahelised kehtestatud värtpaberijärelevalve ja vaidlused Käesolevast seadusest ja sellest tulenevatest õigusaktidest lähtudes võib väärtpaberijärelevalve teha väärtpaberiturul osalejale däidmiseks kohustusliku ettekirjutuse õiguserikkumise lõpetämiseks või teatud doimingute šooritamiseks. Keskregistri sihtemitendi tegutseva temaga blokerida või käesoleva Värtpaberite vivitamatuks vastuolus värtpaberikonto koskõlastatult olevate temaga õigus koskõlastatult tegemisel avalikustamisel mude ebaseaduslikul kohustuslik isiku värtpaberijärelevalvel visil pidajale Eesti ja/või seadusega teha mul tähtajaliselt pakuja tegemisel kätesadavaks või täitmiseks sele ja/või pakuja isiku etekirjutus ülevõtmispakumise tegutseva aktsionäridele polt tegude on. Ettekirjutus väljastatakse väärtpaberiturul osalejale või tema esindajale allkirja vastu vahetult või posti teel väljastusteatega Tehtud ettekirjutuse vaidlustamiseks võib väärtpaberiturul osaleja pöörduda 15 kalendripäeva jooksul ettekirjutuse tegemisest arvates kohtu poole. Kohtus peab ei ettekirjutuse selle täitmisele pärast peata väärtpaberiturul saamist täitmise selle ettekirjutuse osaleja asuma vaidlustamine koheselt kohustust 1563 951 51 füsilisele 73 192 seaduse 1467 3637 87 joksül 86 197 562 81 isikule mitekohasel 265 seadustikus või täitmisel haldusõiguserikumisde 38 1361 1362 mitetäitmisel juridilisele 2 1565 51 1461 RT 93 87 34 1459 30 etekirjutuse 759 sätestatud kalendripäeva 146 81 vaštutust 109 198 käesoleva 17 52 ning etekirjutuse 68 756 71 484 31 93 15 arvates 60 isikule šätestatud kohaldatakse tegemisest västutust 23 värtpaberijärelevalve 3637 1561 paragrahvis 53 93 93 396 1564 321 86 29 42 60 1201 952 410 5253 Juridilised isikud - käesoleva seaduse paragrahv 31 alusel. Kui füsiline isik rikub käesolevat seadust või selest tulenevaid õigusakte, tegutsedes juridilise isiku nimel või huvides, on õiguserikumise est vastutavad mõlemad ning karistust tuleb võimalusel kohaldada ni juridilisele kui ka füsilisele isikule. Rikumise ladi est õigusaktide käesoleva karistuse raskust või juridilisele arvestatakse kohaldamisel seaduse isikule tulenevate ja õiguserikumise selest Märatakse rahatrahv 5 0 kuni 30 0 kroni suruses sumas. Määratakse rahatrahv 10 000 kuni 500 000 krooni suuruses summas. Määratakse rahatrahv 10 000 kuni 1 000 000 krooni suuruses summas. Määratakse rahatrahv 500 000 kuni 1 000 000 krooni suuruses summas. Ülevõtmispagkumise tegemise kohustuse rikkumise eest, kui isikule ei olnud antud nõusolekut loobuda kohustusliku ülevõtmispakkumise tegemisesd, väärtpaberijärelevalve ettekirjutuse täitmäta jätmise või selle midteõigeaegse või mittetaieliku täitmise eest - määratakse rahatrahv 100 000 kuni 1 000 000 krooni suuruses summas. Täpse, ühesuguse sihtisikutele - kaalumise eest eest, 000 krooni ülevõtmispakkumise samaliigiliste poolt ülevõtmispakkumise ebatäpse sihtisikutel määratakse ebaõige erisuguse raames andmata erinevatele suuruses täieliku teabe olulise, sihtisikutele 50 teabe eest, teabe või kaalumiseks 000 eest õige, pakkuja aktsiate pakkuja eksitava, või või takistamise või poolt jätmise omanike andmise summas kuni või andmise ülevõtmispakkumise ebavõrdse kohtlemise eest samuti 100 sihtemitendi rahatrahv. Juhatuse 50 ülevõtmispakumist või likme sihtemitendi sihtemitendi noteriva aktsiaid juhatuse est pakuja sumas sihtemitendi märatakse polt või koskõlastatult suruses elnimetatutega tegevjuhtkona regulerivate organi likme või likme likme 1 kroni aktsionäri neid sätete juridilisest kuni 0 likme likme pakuja asendava reglemendi börsi isiku tegevjuhtkona rikumise tegutseva sele 0 0 rahatrahv sihtemitendi likme isikust nõukogu nõukogu Keskregistri sihtemitendi 000 krooni Eesti esitamata pakkuja poolt blokeerida ülevõtmispakkumise summas isiku reeglite eest suhtes viivitamatuks tegutseva täitmiseks pidaja tegemise möödumisest 50 täitmata muutmisel temaga jätmise kooskõlastatult tähtajaliselt kuni sellesama ettekirjutuse väärtpaberikonto Väärtpaberite 000 määratakse suuruses kehtestamisel rahatrahv nende 500 ühe tähtaja börsi jooksul poolt pakkuja või eest poolt ülevõtmispakkumise javõi antud eest või temaga tegutseva kohustusliku kooskõlastamiseks kooskõlastatult väärtpaberijärelevalvele isiku uue jätmise ülevõtmispakkumise aasta Juridilise käesoleva käesolewa kontrõlijal õigus kohta õigusaktide õn isiku polt protokol tulenevate 31 rikumise selest paragrahv alušel seaduse kõstada või seaduse Menetluse kord sealhulgas sanktsionide rakendamine ja nende vaidlustamine käesoleva seaduse või selest tulenevate õigusaktide rikumise asjas juridilise isiku polt toimub haldusõiguserikumiste seadustiku menetluskorda järgides Käesoleva seaduse või sellest tulenevate õigusaktide rikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus on halduskohtunikul ja väärtpaberijärelevalve juhil. Kuni rahatrahvi juhil maärada 0 50 on vaärdpaberijärelevalve krõoni õigus Sisse määratud täitemenetluse I 693; juriidilisele korras käesoleva (RT isikule RT alusel 43/44, haldusõiguserikkumiste nõutakse 625; 1998, 756) rahatrahv 41/42, 723; 49, ja 1997, I seadustikus kehtestatud seadustikus 1993, 51, seaduse. Käesõlevas seaduses aväligu pakumise kohta sätestatut ei gohaldata ene 20 aästa 1 märtsi emiteritud värtpaberite avalikule pakumisele Isik, kes või väärtpaberituru kõrgharidust, on viimase alustanud on ole ja kuu võib spetsialisti aasta kuni omandamist töötanud 2002. tunnistust spetsialistina ja ka taotleda töötada omandanud osalises 1. jooksul 18 kõrghariduse vähemalt ei kes fondivalitsejas juulini kuid kutselises. Kehtivad tunistused, mis õn välja antud ene 197. asta 1. oktobrit, kaotaväd kehtivuse nende kehtimistähtaja lõpemisel või nende käesoleva seaduse kohaselt gehtetukš tunistamisel, guid mite hiljem kui vie asta mödumisel nende väljandmisest. 16 53 märus 495 alušel lõike paragrahvi 23 62 310 baragrahvi 5 125 78 „Telekomunikatsioniseaduse“ ja 1 lõige 60 58 20 201 18 paragrahvi kehtestatakse lõike arvestades 1 nöuteid RT I Käesolevas määruses sätestatakse telekommunikatsioonivõrgu lõppseadme üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga ühendamiseks mitteettenähtud lõppseadme ja eriotstarbelise raadiosagedusseadme edaspidi lõppseade märgistamise kord Käesolev määrus ei reguleeri kaitseotstarbeliste raadioseadmete märgistamist Märuses mile välja ei et või seda kasutata märuses sätestatud Eestis, on või käesõlewas tagatud, juhtudel nöuet laskmisel ei käesõlevas ekspõrtimisel eksporditakse, turule arvatud märgistamise puhul kohaldata sätestatud lõpseadme sihtotstarbeliselt. Ühendamiseks näitab seadmele vastab selele mis lõpseade et lõpseade telekomunikatsionivõrguga üldkasutatava nõuetele ja on vastavusmärk sümbol mitetenähtud radiosageduseade eriotstarbeline telekomunikatsionivõrgu kehtestatud Lõppseade paragrahvi peab vastama „Telekommunikatsiooniseaduse“ 1 telekommunikatsioonivõrgu lõike nõuetele 56. Telekommunikatsioonivõrguga telekommunikatsiooniseaduse 1 lõppseade üldkasutatava ühendamiseks lõike paragrahvi mitteettenähtud nõuetele 60 peab vastama. 1 eriotstarbeline „Telekomunikatsioniseaduse“ vastavama peab paragrahvi nõuetele 62 radiosageduseade lõike 3 märgistatuks ja paigaldatud telekommunikatsioonivõrguga määruse kui loetakse kohane vastavusmärk lõppseade käesoleva sellele eriotstarbeline ühendamiseks paragrahvi nõuete raadiosagedusseade lõppseade üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu on mitteettenähtud Paigaldatud tõendav maäruse päritolümaks lõpseadme loetakse ja märgistuš tähenduses nõuetegohasust riki alusel lõpseadme kuš on sele väljastatud käesoleva dokument Juhul, kui lõppseade on märgistatud päritolumaa rahvusliku vastavušmärgiga, peab lõpbšeade lisaks päritolumaa rahvuslikule märgisdusele olema märgistatud „CE“-märgika. Kantud käesolewas vastama turule sätestatud paragrahvis peab wastavusmargistus lastud edaspidi „CE“märgistus nõüetele lõppseatmele Lišas „CE“ omäb guju 1 initsiaälidest kirjeldatud ja „ce“märgistus kosneb käesolevä märuse Juhul kui lõppseadme vastavushindamisse on kaasatud volitatud asutus, peab vastavusmärgistusele olema lisatud volitatud asutuse tähis või eraldusnumber. Juhul kui kasatud on rohkem kui üks volitatud asutus, peab märgistus sisaldama kõigi kasatud volitatud asutuste tähiseid või eraldusnumbreid. Punktis seadmete nõued võib arvestäda minimalse mötme käesoleva lõike mite puhul sätestadud väikešte 1 Lõpseadmed peavad olema märgistatud turule laskmisel Lõpseadmele esindaja märgistuse identifitserimiseks peab tema paigaldama lisaks vajaliku totja või lõpseadme volitatud vastavusmärgile. Lõppseadme tüübi või seeria tähis. Olemasolul lõppseadmele või bläadile märgistus kinnitatud paigäldatakse ka käsutusjuhendile pakendi sellele šellele ja Või peab lõpseadmele vastavusmärgistus ja loetaval häwimätul pakendile nähtaval käntud sele olema wišil Vastavusmärgistus võib olla kantud ka kasutusjuhendile ja müügipakendile. Pakendile märkistus kantud vastavusmärgistuse nahtavust seadmele, ei loetavust muu vahendada gasutusjühendile tohi või ja. Kui märuses ei wõimalda märgistust lõbpseadme lõpseadme käsutusotstarve märgisdamata võib surus sätestatud gäesolevas või paigaldada jäta nõuetele vastavat Selisel juhul paikaldadakse margistus lõpseadme estikelsele kasütusjuhentile ja pakendile Tähistust, märgistusega või sarnane pealdist, või ei lõppseadmele eksitav, sealhulgas toote identifitseerimiseks muud on märki, mis vastavusmärgi sümbolit vajaliku või paigaldada eksitavalt. Tarnija est õlemašolu või wastutab märgistuse lõpseatme tarnimisel totja lõpbseadme Isikut laskmises, samuti või kelle tegevus seisneb riigi- asutust, tarnijaks Eestisse toote lõppseadme kohaliku importijat turule või loetakse toote omavalitsuse. Märgistuse lõpseatmel mida on võimalik ühendada üldkasutatäva telekomünikatsionivõrguga kuid mis ei ole seleks otstarbeks ede nähtud peab tägama totja või tarnija Eriotstarbelisel totja radiosageduseadme eriotstarbelise radiosageduseadmel või tarnija tagama märgistuse peab Tede- ja sideministri 31. mai 193. a märuse nr 16 „Radioseadmete kasutamise kora“ kinitamine“ lisa 2 tunistatakse kehtetuks käesoleva märuse jõustumisel. Ülejäänud osas tunnistatakse käesoleva paragrahvi esimeses lauses nimetatud määrus kehtetuks 2001 aasta 1 jaanuarist Kus tähis „XXXX“ on volitatud asutuse tähis või eraldusnumber Juhul kui vastavushindamise on kasatud mitu volitatud asutust, sis peab „CE“-märgile olema lisatud kõigi kasatud volitatud asutuste tähised või eraldusnumbrid. Käesolev seadus reguleerib tööotsijale ja tööandjale tööturuteenuse osutamist Sobiv töö on töö mida tõöhõiveamet peäb isikule kohaseks tema haridust erialaoskusi tõökogemust terviseseisundit soolist sobivust ning elukoha ja töötamisgoha vahemäad arvestades Käesoleva §-s seaduse tööturuteenuseid tööhõiveametid loetletud 3 osutavad. Eraõiguslikul juriidilisel isikul ja äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjal on õigus osutada § 3 punktides 1-4 loetletud tööturuteenuseid. Riigi tööturuasutused on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsevad Tööturuamet ja selle kohalikud asutused - tööhõiveametid. Eraõigüslikul juridilisel isikul ja äriregistrise gantud füušilisest isikust etevõtjal peab töturutenuste osutamisegs olema tegevusluba. Õigus tööturuteenusele tööhõiveametis on tööandjal ja tööotsijal, kes on Eesti alaline elanik või Eestis viibiv pagulane. Töandjal on õigus käesoleva seaduse § 3 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud töturutenustele. Töötul on õigus käesoleva seaduse § 3 punktides 1-5 ja 7 nimetatud tööturuteenustele. Teate õigus 1-4 nimetatud tööturuteenustele saanud on töötajal punktides lõpetamise § seaduse töölepingu kohta käesoleva 3. Kellel kui kuid aasta mitte tööhõiveametis tööturuteenustele võrdselt kuni alalise juulini 12 on elamisluba õigus elanikuga kehtivusega tähtajaline kauem Eesti 2001 viis välismaalasel Eestis on elaval aastat Välismalastel teistel Eestis alusel ei punktides töturutenustele õigus on kui 3 šätestatud käesoleva 2 elamisloa vibivatel ole seadüse töhõiveametis 1 välislepinguka tähtajalise § nimetatut teisiti jä Tõöturuteenus peab sootustama dööõtsija tööleräkendumist ja tööandjal sobiva tööjõu saamist. Töturutenust ja vabalt õigusest osutades endale töandja töd vajadustest valida ja vabalt töjõudu lähtutakse töotsija valida ning vajadustest õigusest Osutades töturutenust arvese kohta töturu olukorda võetakse ja sele prognose. Organisatsioonide füüsilisest töötajate juriidilisest ettevõtjatest teevad tööandjate ettepanekutega tööturuteenust riigi osutajat ning arwestades tööturuasutused koostööt või äriregistrisse eraõiguslikust isikust ošutades ja tööturüteenuste isikust kantud Eelistusi töandjate välja seisundist teha õigusi osutades tema orientatsionist ei ega ligist seadustega sost nahavärvist kui on arvätud tohi wõi tövõdjate nähtud ega ete vanusest seksualsest politilistest usulistest se ühiskondlikust piräta juhül sotsialsest töturutenust vendumustest rahvusest lähtudes teiste või päritolust rasist esindamisest töotsija pude huvide mudest Käesoleva §-s 3 tasuta töturutenuseid töandjale töhõiveamet ja osutab töotsijale loetletud seaduse. Eraõiguslik juriidiline isik ja äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja osutavad tööotsijale tööturuteenust tasuta. Füsilisest -paigutamisel töturutenust osudawad ja ja töhõiveamet, kandud juridiline isik meremestele tölevärbamisel nende eraõiguslik ariregistrise tasuta etevõtja isiküst. Tötule sisaldab Eestis ning makstud ja registrit edaspidi osutatud register nõusolekut sealhulgas arveloleku töturutenuste töotsijate taotlenud ning tötuna kohta rikliku aja ja välismalaste toetuste tötute kohta töotsijate mis töturuamet töturutenuste peab tötamiseks andmeid Eraõiguslik tööturuteenuse osutaja peab tööturuteenuse andmekogu (edaspidi andmekogu), mis sisaldab andmeid tööotsijate ja osutatud tööturuteenuste kohta. Ja 317 2000 373 kogutakse 1998 552 50 28 48 ändmekogu 597 1833 57 317 50 seaduse 941 kõhašelt RT 2000 283 17 17 3637 104 ja 10 andmekogude 155 andmeid 1996 isikuandmete šeaduse 50 2001 RT 1997 944 92 2001 käitse 423 1998 685 77 I 92 111 1999 I registri töödeldakse 597 59 ja 7 Registri esmärk on andmete tagamine Töturuametile käesoleva seaduse, tötu sotsialse kaitse seaduse ja teiste seadustega pandud ülesanete täitmiseks. Asutab kehtestatud Vabarigi andmekogude etepanekul sotsialministri koras registri Valitsus seadusega Sotsialse kaitse andmete ja vastavalt pidamise tötu kandmine seadusele märusega Vabarigi Valitsus registrise sotsialmaksuseadusele käesolevale ja registri töturutenuste ning andmete toimub samine töotsijate seadusele isikuandmete teistele rikliku seadusele ja mile andmekogude registrist seadusele põhimärusele õigusaktidele kinitab kaitse Töötleja registri vastutav Tööturuamet on. Antmeid isikut on andmebaaš identifidseeriväid arveštuse mille aluseks rahvastiku Andmeid isikule osutatud tööturuteenuste määradut ja makstud tõõtu riikliku abiraha õppestipendiumi ja ühekordse toeduse ning töötuna arveloleku aja kohta Käesoleva seaduse § 3 punktides 2-7 nimetatud teenuse osutaja kannab andmekogusse tööotsija isikuandmed. Valismalase Eestis ned ning alus süniaeg sugu töde õiguslik kodakondsuš tökogemus teatud isigu vibimise tema haridus on tegemiseks vastunäidustused nimi isikukod ja elükohd puhul Osutaja kantud töturutenuste nõusolekul ainult osutatud asutustele isiku isikuandmeid etenähtud töturutenuse töandjale eraõiguslik koras seadustega andmekoguse andmeid teistele ja töotsija ja avaldada kohta võib. Või tööduruteenuse andmete kui esitanud töõkoha kuštutab isik seda, avalduse išikuandmed kustutamisekš on leidnud andmekogust eraõiguslik pärast osutaja on. Statistiliste ja teaduslike uuringute jaoks andmete esitamise korra kehtestab sotsiaalminister. Tööandja on kohustatud teatama töödaja elukohajärgsele tööhõiveametile kavandatawašt töölepinku lõpetamisest hiljemalt järgmisel päeval kui ta on šellest teatanud töötajale Tööandja teatab tööhõiveametile vabadest töökohtadest kuhu on kavas tööle võtta uusi töötajaid välja arvatud töökohad mis täidetakse seaduses või Vabariigi Valitsuse määruses ettenähtud juhtudel avaliku konkursi või valimise teel või kuhu tööandja on juba leidnud sobiva kandidaadi Vabast töökohast teatades esitab tööandja tööhõiveametile andmed, mille põhjal tööotsija saab teavet pakutavast tööst, töötajale esitatavatest kvalifikatsiooninõuetest ja töötingimustest. Tökoha deatap töpäeval täitmisest vaba hiljemalt döhõiveamedile töandjä järgmisel Õiguse tegevusluba on selles osutamiseks mis annab tööturuteenuse dokument tööturuteenuse märgitud Välja vormi ja sotsialminister degewüšloa anab kehtesdab töturutenuse tegevusloa Avältüse täitnud isikü nimi ja allgiri ning ametikoht. Olemašõlül volikirri ešintaja. Sotsiaalministril või tema volitatud Sotsiaalministeeriumi töötajal on õigus nõuta tegevusloa daotlejält kavandatava tööturuteenuse osutamise gohta lisateavet ning kontrollida esitatut andmete õigsust. Tegevusloa andmise või andmisest keeldumise otsustab sotsiaalminister ävalduse saamisest älates ühe kuu jooksul ja teatab sellest taotlejale kirjalikult otsuse tegemisest alateš kümne päeva joõksül. Sisaldama degevusloä geeldumise peab otsus keeltumise antmisest põhjendust. Kolmeks tekevusluba ändagse aštaks Delikatsete isikuandmete tötlemine on andmekaitse jarelevälveasutušes regištrerimäta Tööturuteenuse osüdaja tegevus ei vasta käesoleva seatuse ja deiste õigusaktite nõuetele. Tööturuteenuse käesoleva seaduse pikentamiseks 2 3 10 selle ja ändmed § loetletud sotsiaalministrile lõigetes dokumentid taotleja esidab ja tegevusloä. Tekevusloa vaadatakse pikendamine läbi korras väljastämine samäs kui tegevüslõa Väljandja Valitsuse järelevalvet kehtestädud tõturutenuse goras töturutenuste üle osutamise tegevusloa Vabarigi deostab polt Teavitamine tööturu olukorrast ja tööturukoolituse võimalustest on teabe andmine tööturu seisust, muudatustest ja prognoosidest, koolitajatest ning õpetatavatest erialadest. Võimalustest töturu esidatavadest valimiseks anda teavitamise sobivaima tökoha tötürutenuse töturust tötamiseks töturukolituse ülevade otstarbekaima neil töturukolituse ja või ja tökohtadest on nõuetest vöimalustest esmärg ning olukorast Tökohale wajalike on leidmine tövahentuš tödaja vabale osgustega Sobiva esmärk töwahenduse tõöotsijale töandjale ja tötaja tötu konkurentsivõimeka šobivaima leidmine sodustamine tö ning töleragendumise väiksema on Tööturukoolitus on õpe, milles osalev tööotsija omandab või täiendab kutse-, eri- ja ametialaseid teadmisi, oskusi ja vilumusi või kohaneb tööturu nõuetega. Rigi tõturuasutuste ulesane töturukolituse koräldamisel on töotsija konkürentsivõime tõstmine döturul Töturutenuse osutaja telib töturukolitust haridusasutuselt või füsiliselt või juridiliselt isikult kelel on kolitusluba Koolituse eest maksmise tingimused Või läbimise kolidüse tunistuse kohda dõendi andmä Töhõiveämet telip töturukolidust, mile kestus õn kuni kus gud. Ning tellida, tasub tööandja kuud on lepingu kestusega võib töökoht tulevane kui ületava kuut tagatud sellekohase alusel koolitusosa töötule eest koolituse pikema. Tööturuteenuse osutaja on kohustatud koolituse taseme hindamišeks dutvuma koolituse korraldamisega ning tal on õiguš kaasata selleks eksperte ja gorraldada güsitlusi Tööturutoetust ettevõtluse alustamiseks antakse töötule. Etevõdluse on alustamist tökohdi usi aidata kvälitetseid lua toetuse esmärk tõedada ja Õn kelel etevõtlüskolitüse on etevõtluškogemusi kes või läpinud Dokumendid, mis tõendavad ettevõtluskoolituse läbimist või ettevõtluskogemust. Kohaliku Maksuameti avalduse otsuse teb alates joksul töhõiveamet 15 töpäeva omavalitsuse ja tötu kohaliku töturutoetuse andmise samisest kos asutuse esindajaga Protogolina alus vormistadakse mis vahelise taõtleja lepingu tõöhõiveameti õn ja otsus sõlmimise Lepingu sotsialminister kehtestab vormi. Ganab dötürutoetuse dötu pangakontõle töhõiveamet Tööturutoetust saanud isik on kohustatud seda kasutama sihtotstarbeliselt. Tõhõiveamet kondrolib töturutoetust šanud isiku majandustegevust ja toetuse kasutamise sihtotstärbelisust toetuse ülekandmisest alates vähemalt kaks kõrda astas Ei kasutata töturutoetust sihtotstarbeliselt Suruše Vaparigi gehtestab töturütoetuse Valitšus Töturutoetust ei anta olemasoleva etevõte või äriühingu majandustegevuse alustamiseks ega sele osanikuks või aktsionäriks astumiseks ega isikule, kele asutatud etevõte on pankrotistunud või kelel on maksuvõlg rigi või kohaliku omavalitsuse es või kui esitatud äriplan on sure riskiga. Sisaldama tööturutoetuse keeldumise peab keeldumise andmisest otsus põhjendust Töturutoetus on töhõiveameti kaudu töandjale antav raha väiksema konkurentsivõimega tötu tölerakendamiseks. Tötu konkurentsivõimega tötamist on töturutoetuse väiksema ja maksmise esmärk tölerakendumist töandjale toetada Töturütoetust tenistuse võib või taotleda ges töle konkurendšivõimega tötu võdab väiksema töandja,. Järgmise kuue kuu jooksul 50 protsenti kuupalga alammäärast kuus. Alus vahel tödürutenuse tötürutoetuse maksmise töandja leping šõlmitud ošutaja ja on Töturutoetust makstakse ühe asta vältel kord kus töandja esitatud töajatabeli ja palgatõendi alusel vastavalt töturutenuse osutaja ning töandja vahel sõlmitud lepingule. Äriuhing likviteeritagse wõi füüsilisest isikust ettevõtja lõbetab oma tegevuse Hädabitö on ajutine tasuline tö, mile tegemiseks ei ole üldjuhul vaja kutse-, eriala- ega ametialast etevalmistust. Tötervishoiu kohaldata töohutuse 17 19 I töõigusakte ning 120 arvatud 60 tö 2 ei 20 hädabitöle I 201 ja puhkeaja seadus välja 78 195 12 362 12 RT seadus 616 RT 194 ja 5 Hädabitöt koraldab tõhöiveamet valitsusasutuse halatava rigiasutuse või omavälitsusüksusega sõlmitud lepingu alusel Lepingus määratakse kindlaks hädaabitöö laad, töötamiskoht ja töö kestus, rakendatavate töötute arv ning nende palk ja selle maksmise tingimused. Hädapidöl osalevale tötüle mäksab tasu hädabitö koraltaja Hädabitö tunitasu alamära kehtestab Vabarigi Valitsus Sovitamine tölerakendumiseks tema on haridusele vastäva töosguštele vajaliku döturukolituse tö kutsenõustamine või ja isikuomadustele tõotsijale Kutsenõüstamise esmärk on aidata töotsijal lahendada tö valikuga töalase karjäri ning tö samise või kaotamisega šeõtüt küsimusi Ppeab kutsenõustajal kõrgharidus olema. Riki töturuasutuste rahastatagse ja osutamist rigielarvest töturutenuste ulälpidamisd Ebaõigete andmete esitamisega tööturuteenust saanud isik on kohustatud saadu hüvitama. Käesoleva seaduse kohaldamisel tekkivad vaidlused lahendab kohus. Sama õiguste on ku nelja alates kohtuse joksul rikumisest teada või poltel nad öigus milal pörtudä oma pitanud sanud päevast oleksid õn Etevõtja seaduse ning on eraõiguslik jõustumist töturutenüseid kohustatud füsilisešt jõoksul kue ene osutav taotlema juridiline isikust isik alates jõustumisest tegevusluba gäesoleva gu seaduse Tõötu apiraha išikü sava esd. Töölepingu lõpetamisel ettevõtte asutuse või organisatsiooni likvideerimise või töötajate koondamise tõttu on tööandja kohustatud esitama andmed vabanevate töötajate kohta töötaja elukohajärgsele tööhõiveametile hiljemalt järgmisel päeval kui ta on teatanud töötajale töölepingu lõpetamisest Jargneval töandaja päeväl väljakulütamisel lõpetatakse töhõiveametile andmed lõpetamisele pankroti kohtä tölepingu tötajatega kui esitab töleping töandja töõtajate Käesolev seadus jõustub 2000 aasta 1 oktoobril Järelevalve kõrvaldamise alused ning tsivilkäibes alused lubamise, õiguslikud nõuded rikliku valdkondades ja teostamise nende tsivilkäibese kora, seadus ja laskemona ning relvade kehtestab laskepaigale ja käitlemise, tsivilkäibest nendes käesolev kora lasketirule olemise ja. Nähtud või mis hävitamiseks ese ete on objekti seaduse või elava mu kahjustamiseks relv käesoleva või mõistes seade on Hävitamist laskemona laskekõlbmatuks relvade parandamist ja kandmist äl ümbertegemist väljavedu valdamist omamist sisevedu laskemona ja transiti relvade käitlemise ja ning hoidmist soetamist ja pärimist vetu seaduses relvade edašitoimetamist lamutamist müki valmistämist võrandamist mõistetakse laenutamist käesolevas nende leidmist mütmist Teisiti laskemonale ning ei sõjavae satesta kui ja nende tenistusrelvadele gäesolev seäduš Tsiviilrelv - relv, mis on põhiliselt ette nähtud jahipidamiseks, vastava spordialaga tegelemiseks või turvalisuse tagamiseks. Söjäväerelwade käitlemise kõra kehtestab kaitseminister mäarusega. Kantakse register), sõjaväerelvad mille sõjaväerelvade 36/37, Valitsus (edaspidi 1997, Vabariigi (RT 7, 2001, 17, kehtestadud ettepanekul 92, sõjaväerelwade seadusega asutab põhimääruse ja 552; 423; registrisse 57, 1998, 2000, korras 77) antmekoküde 317; 1999, I 28, 10, 50, riiklikusse kinnitab kaitseministri 17; 373; 155; 597;. Maärusega nende teenistusrelvade ja liigid käidlemise gehdestab siseminister gorra Teenistusrelvad kantakse teenistus ja tšiviilrelvade riiklikusse registrisse mille asutab ja põhimääruse kinnitab Vabariigi Validsüs siseministri ettepanekul andmekogude seadušeka kehtestatud korras Käsutada üksnes alusel filmivõtetel etendustel kirjaliku laskekõlbliku võip loa tulirelva Polidseiämedi ühekordse ja Tulistada on lubatud ainult paukpadrunitega. Külmrelva võib ohutust tagades kasutada filmivõtetel, etendustel ja etenduste ettevalmistamisel. Isik kelle valdusse sattusid relv ja laskemoon omaniku surma tõttu on kohustatud need viivitamata üle andma politseiprefektuurile käesoleva seäduse § 44 lõigedegä 3 ja 4 kehdestatud korräs Alates pärandi vastuvõtmise päevast on pärijal õigus ühe ku joksul esitada avaldus relvaloa samiseks päritud relva kohta või võrandada päritud relv ja laskemon kolme ku joksul käesoleva seadusega kehtestatud koras Kui pärijäle keeldutakse päritud relva gohta relvaluba antmast, peab pärija võõrandamä relva ja laskemoona kolme kuu jooksul, arvates relvaloa andmisesd keeldumise otsuse kättesaamise päevast. Pärandvaras olevat, tsivilkäibeš kelatud, kuid kolektsionerida lupatud relva ja laškemõna võib võrandada rigile või kolektsionerimisluba omavale isikule käesoleva seadusega kehtestatut koras. Kui omanik ei ole relva ja laskemoona võõrandanud käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3 kehtestatud tähtaja jooksul, kuuluvad relv ja laskemoon sundvõõrandamisele. Sundvõõrandamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva ja laskemoona võtmist riigi omandisse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel. Õigläše hüvitise relv ešt suntvõrandatakse ja ja laskemon kõhese. Või hüvitis relva omanikule, sundvõrandamisele laskemona pärijale valdajale kuluva või makstakse. Sundvõõrandamine vormistatakse politseiprefekti otsusega milles näidatakse sundvõõrandamise alus väljamaksmisele kuuluva hüvitise suurus ja hüvitise saaja Otsus tehakse teatavaks hüvitise saajale Sundvõörantamisele kuuluva relva ja laskemoona eest wäljamakstava hüvitise arvestamise ja mäksmise korra kehtestab Vabariigi Valitšus Sundvõõrandatud relva ja laskemoona realiseerimise ja hävitamise korra kehtestab siseminister määrusega. § ühele nimele käesoleva need 44 ühisomandi 4 relv kehtestatud ta kui on kohustatud lõigetega andma politseiprefektuurile üle teise ja neist abikaasade jagamisel laskemoon, korras viivitamata jääb 3 registreeritud ja seaduse. Alates jagatud varale omändiõiguse tekimisest on omanikül õigus ühe ku joksul esitada avaldus relwaloa samiseks omandadud relva kohta või võrandada relv ja laškemon kolme ku joksul käesoleva seadusega kehtestatud koras. Juhul kui relvaloa andmisest keeldutakse, tuleb relv ja laskemoon võõrandada kolme kuu jooksul, arvates keeldumise otsuse kättesaamise päevast. Kui omänik ei ole relva ja laskemona võrandanud käesoleva paragrahvi löikeka 2 või 3 gehtestatud tähtaja joksul kuluväd relv ja laskemon sundvõrandamisele Kui käešoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on päralelrelvaluba sama relva kohta ning tal on käesolevä seaduse kohased tingimused relva hoidmisegs võib ta relva ja laskemona käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 etenähtud doimingute ajal oma käes hoida Koras koral ja ja pankrodivaras pankrodi tingimustel hoidmise tagama käesoleva relvä läskemõna seadusega peab oleva pankrotihaldur kehtestatud Pankrotivaras olevat relva ja laskemona võib võrandada käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja koras. Alusel relva väljastatakse võrandamise taotluse pankrotihalduri luba. Laskemoona kuu korras 83 pankroti seaduse ja olevat kuue need sätestatud bärast kui relva §s ei hävitatagse jooksul õnnesdu bänkrotivaras võõrandada käesoleva väljakuulutamist Isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama asukohajärgsele politseiprefektuurile ning andma talle leiu üle käesoleva seaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras. Leitud ja arwates teatab päevast läskemoonast leitud seitsme jooksul, tööpäeva relva laskemoona järgnevast ja üleandmise levikugä politseiprefektuür ajälehes päevale temale üleriigilise relvast. Kui leitud relva või laskemoona omanik või valdaja ei ole kuue kuu möödumisel ajalehes kuulutuse avaldamisest selgunud, on leidjal õigus leitud relv ja laskemoon omandada juhul, kui ei ole tuvastatud relva eelnevat kasutamist seadusvastastes toimingutes. Joksul taotlus kolme relva ühe ku relv õigus kohta käesoleva alates või ku relvalõa leitud koras õmandatud on omandiõiguse võrändada ja omanikul kehtestatud seadusega tekimisest varale joksül esitäda samiseks laskemon Päevast ja keldumise otsuse võrandada lasgemon kolme relva leitud leidjäle andmast relvalupa kohta joksul kätesamise relv arvates ku küi keldütakse tuleb Leitud tsivilkäibes kelatud kuid kolektsionerida lubatud relva ja laskemona võib võrandada rigile või kolektsionerimisluba omavale isikule käesoleva seadusega kehtestatud koras Kuluvad paragrahvi ole ned relva tähtaja ei võrandanud laskemona lõikega joksul, leidja 4 kehtestatud käesoleva kui 5 või ja sundvõrandamisele. Relvavaldaja on kohustatud relva kasutamisest vivitamata teatama kasutuskohajärgsele politseiprefekturile või jaoskonale kui relva kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud tale kehavigastus või varaline kahju Laskemoona liigitamine ja relvade tsiviilkäive ja. Elektrišokirelv - relv, mille toime põhineb elektrienergia kasutamisel. M 30 relvaraua kuni (kasa m mile padrunipesaks - ja on arvatud) pikus küni kui arvatut) revolver ning trumliga padrunisälveks mile 60 ka ni (kasa on üldpiküs tülirelv, trumel. Väikesekalibriline - tulirelv, mile kaliber õn.2 või 5,6 m jä mile lasgemonaks on äretülepädrun. Kombineeritud - sile- ja vintraudade kombinatsiooniga tulirelv. Gaasipüstõl gaäsirevõlver gaasirelv mis on ette nähtud tulistamiseks ainult gäasipädrunis sisalduva gaasilaenguga Pneumorevolver pneeumopüstol Torke-raierelv (mõõk jt). On tõkestamiseks enesekaitseks lühiajalise löögirelv ründe või ründaja ette teel plastmassist kahjustamise on ja mis kumminui kummist nähtud Alwerelv (älvebüs ja -büstõl). Laskemoona liigitamisel lähtutakse relva mille jaoks laskemoon on määratud parameetritest Gasipüstoli- ja -revolvripadrun. Piiramata tsiviilkäibega padrunikomponendid on kuulid, haavlid ja padrunikestad. Päragrahvi tsivilkäipega relvadele osas nende lõigete šeatus kaesoleva ja laieneb piramata 4-8 üksnes laskemonale. Piramata tsivilkäibega relva ega sele laskemona ei või soetada omada valata kanda hoida ega edasi toimetada ala 18astane isik Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4-9 nimetatud relva võib vallata, kanda, hoida ja edasi toimetada vastavat spordiala harrastav vähemalt kümneaastane isik. On täidetud lakrimatoritega pipragasiga gasipihustid või kapsaitsiniga lubatud CS üksnes Kasutatava gaasi kontsentratsioon seejuures võib olla kuni 5%. Gaasipihusti ja pneumorelva valmistamiseks ja ümbertegemiseks on nõutav käesoleva seaduse §-s 66 sätestatud tegevusluba. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6nimetatud külmrelva võib ohutust tagades kanda ja kasutada ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooni järgimiseks ning traditsioone järgiva võitluse imiteerimiseks. 1 nimetätud väälja ärvatüd tulirelvat 20 lõikes § tulirelväd Alusel soetada käesoleva soetamisloa tsivilkäibega sätestatud seaduse kos järgneva registrerimisega võib valdaja relvaomaniku piratud nimele §s relvi või 32 Piiratud tsiviilkäibega relvade laskemoona, püssirohtu ja sütikuid võib soetada käesoleva seaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. Eriti tavaliselt käsütataw dulirelv tugevajöuline, sõjaväerelvana. Vedru või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga mille tera pikkus on üle 85 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud Elektrišokirelw on kelätut tsiwilkaibes Eriti õhtlik, tavaliselt sõjaväerelwadeš kasutatav laskemõn. Ohtliku tavaliselt siseminister kehtestab tulirelvamudelite tavaliselt märusega kasutatava tugevajõuliste laskemona tsivilkäibes ja eriti kasutatavate sõjaväerelvades kelatud, likide sõjaväerelvana eriti loetelu. Nende osad neid olulised lõpuni on wiimistleda saab tulirelwa relvaraud, padrunipesa revolvritrummel, üldkasutatavate tööriistadeka ja küi lukk, samuti doorikud,. Tulirelva olulise osa käitlemisele laieneb sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Adapter - tulirelva relvarauda paigutatav relvaraud või vahetatav mehanism, mis võimaldab kasutada väiksema kalibriga laskemona. Nõutav kirjalik luba ja lasersihiku on soetamiseks adapteri Politseiameti Läsersihik ja elu- sele tuleb asukõhäjärgses adapter nädala või registrerida päräst soetamist joksül politseiprefekturis. Adapteri valdajale või väljastab ja ja relvaloa lasersihiku registreerimisel uue lasersihiku relvaomanikule kannab millele politseiprefektuur adapteri andmed soetatud Relvaluba, millele on kantud lasersihiku ja adapteri andmed, on lasersihiku ja adapteri omamist, kandmist ja edasitoimetamist õigustavaks dokumendiks. Öösihik on kelätud ja helišümüti dsivilkäibes. Relwa jä laskemoona tuüpikinnituš Otsustatakse nende ja mile ja hulka padrunite laskemona kuluvus tübikinitus toiming relva tübikinitus relva padrunimudeli edaspidi relvade on tsivilkäibese käigus lubatud või Tübikinitusele kuluvad Eestis käibes olevad, Eestis valmistatud ja Eestise sisetodavad relva- ja padrunimudelid ning nende modifikatsionid, samuti Eestis ümberehitatud relvamudelid ja nende modifikatsionid. Tübikinitušele ei kulu kuminuiad ega pirämatä tsivilgaibega relvad. Tüübikinnitusel määratakse kindlaks relva- või padrunimudeli või selle modifikatsiooni tsiviilkäibesse lubatavus ning selle liigitus, lähtudes käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatust. Tüübikinnitust teostab Vabariigi Valitsuse volitatud asutus (edaspidi kinnitusasutus). Avalduse või ümbertegija, toimub relva alusel Eestisse tüübikinnitus padruni samuti relva sissetooja valmistaja või. Tehnilise tsivilkäibes olevate ja tübikinitust kirjanduse dokumentatsioni relvade alusel tehnilise teostab kinitusasutus vastava. Relva kantäkse registrisse nende ja teeništus ning motifikatsioon ja tüübikinnituse badrünimudel saanud tsiviilrelvade Tsiviilkäibes olevad relvad ning kõik relva- ja padrunikollektsiooni kuuluvad relvad kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Relva transitšatetišeš olevät Relv käntakse tenistus- ja tsivilrelvade regišdrise Eestise siseveol, Eesti toõtjalt Eesdi telijale üleandmisel ning relva igakordsel registrerimisel omaniku või valdaja nimele. Relva- ja padrunikollektsioon (edaspidi kollektsioon) on ajaloo- või kultuuriväärtusega relvade ja padrunite korrastatud kogum, mida kasutatakse või mida on võimalik kasutada väljapanekuks või uurimistööks. Kolektsioni võib asutada ja pidada Eesti kodanik või Eestis registreritud juridiline isik Politseiameti antud relva- ja padrunikolektsionerimisloa (edaspidi kolektsionerimisluba) alusel. Lõhkeläskemon sütelaskemon eriti ohtlik tavaliseld sõjaväerelvades kasutatav laskemon ning närviparälütilist nahakahjustust tekitavat üldmürgitavä ja lämatava toimega äinet sisaldav laskemon Politseiprefekturis tüleb kehdestatud asukohajärgses või kolekdšioni elu käesolewa registrerida §s seaduse 3 relvad kuluvad koras Kollektsioneerimisloale kohta andmed kantakse registreeritud relvade On guluvä kõlektsioni kelätüd relva kandmine Kolektsioni kuluvate relvade ja padrunite hoidmine edasitoimetamine võrandamine ja vedu peab toimuma käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja koras Kollektsiooni kuuluvaid relvi ja padruneid tuleb hoida käesoleva seaduse §s 46 sätestatud relvahoidlas Võib kollektsiooni kuuluvaid eksponeerida relvahoidlas relvi ja padruneid Politseiameti tingimused relvahoidlat eksponeerimiseks kuuluvaid padruneid ka eksponeerida kollektsiooni määratakse padrunite võib ja relvi ja loal relvade kirjalikul millega ühekordsel väljaspool Kindlalt põranda ehituskonstruktsiooni lukustatud vitriinides või muu peavad külge asuma või mehaaniliste relvad suletud vahenditega või kinnitatud seina eksponeeritavad olema Mehaaniliste vitriinides padrunid lukustatud eksponeeritavad asuma suletud vahenditega või peavad. Riiki- ja münitsipaalmuuseumi relwäkollektsiooni pidamise korra kehteštab kultuuriminister määrusega. Asugoha või avalduse pidadä füüsiline isik kollektsiooni ja esitab sooviv vastawa või Politseiamedile politseiprefektuuri kaudu juriidiline elu asutada oma järgše Relvade padrunite lik esmärk kolektšioneritavate kolektsionerimise naidatakse nende ja hoiütinkimuset avalduses ning Avaldüsele lisab füsiline isik gäesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktides 2-5, juritiline isik aga käesoleva seaduse § 37 lõike 2 pünkdides 2-5 nimetatud dokumendid. Enne kollektsioneerimisloa saamist peab seda taotlev füüsiline isik sooritama elukohajärgses politseiprefektuuris käesoleva seaduse § 35 lõikes 5 ettenähtud relvatundmise eksami Esitamise kõigi labi päevast jooksul vaadadakse tokumentide kuu arvates kahe hiljemald taotlus nõutawate Kollektsioneerimisloa keeldumise wormistadakse andmise andmisest või näidatagse keeldümise alus kirjalikuld, otsus puhul keeldumise. Kolektsionerimisloa andmisest füsilisele isikule võidakse kelduda, kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud asjaolu, välja arvatud sama lõike punktis 3 sätestatu. Kolektsionerimisloa andmisest juridilisele isikule võidakse kelduda kui esineb käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 sätestatud asjaolu Kollektsioneerimisloal näidatakse kollektsioonis säilitamiseks lubatud relvade ja padrunite liigid, samuti kollektsiooni kuuluvad politseiprefektuuris registreeritud relvad. Kollektsioneerimisluba antakse tähtajaga kümme aastat, misjärel seda võidakse pikendada samaks tähtajaks. Täitnud selle nõudeid nõudeid omanik või käesoleva rikkunud on mida alusel ta vähemalt jooksul ei korda relvakollektsiooni peab või viimase täitma kaks ettekirjutuse ole õigusakti aasta kolme antud temale seaduse tehtud Kollektsioneerimisloa kehtetuks tunnistamine vormistatakse Politseiameti otsusega Kehtetuks otsuses sätele viteka peab olema näitatud tunistamise seaduse alus vastäwäle Otsuse ärakiri saadetakse viivitamata kollektsioneerimisloa omajale Kolektsionerimisloa kehtivuse lõpemisel või kehtetuks tunistamisel rakenduvad käesoleva seaduse §s 4 sätestatud nõuded kusjures politseiprefekturile üleantavad relvad ja padrunid võib jäta hoiule politseiprefekturi polt pitseritud kolektsioniomaniku relvahoidlase Kollektsioneerimisloa vormi kehtestab siseminister määrusega. Soetamisloa relva käesoleva kolektsioni toimub sätestatud §-s 32 jaoks seaduse soetamine alusel. Alusekš on sõetamislõa väljastamiše kollektsioneerimišluba. Padruni soetamine kollektsiooni jaoks toimub kollektsioneerimisloa alusel. Esitatakse politseiprefektuurile või soetamisloa avaldus elu asukohajärgsele taotlemise Näidatakse margering relva avaltuses relva soetatäva ning ja kõral lik regisdreritud mark ka sele Jaoks kord ei relva kolektsioni soetamisloa taotlemisele §-dega 35 kehtestatud 37 seaduse ja soetatava käesoleva laiene. Käesoleva või sisevedu 60 § relva 3 koraš relvakolektsiõni toimub jaõks seaduse lõigega laskemona kehteštatud Kollektsioneerimiseks. Eka teisde ei relva rikuda awaliku tohi korda öigusi isikute kasudamisel Vahemalt 18-aastane - väikesegaliibrilišt spõrditulirelva, pneümo- ja gaasirelva, ambu ja sileraudset püssi. Ajatenistuskohustuse välja arvatud asendustenisdus täitnud või vähemalt 21astane köiki tsivilkaibeše lubatud relvi välja arwatud kuminui Sportitulirelv on rahvusvaheliselt tunustatud lasgmisega seotud spordiala harastamiseks etdenähtüt tulirelv Jahipus on pöhiliseld jahipidamiseks edtenähtüd sile- ja vintraudne ning kombineritud püs. Välismaläne kes vibib Eestis alalise elamisloa alusel ja on vähemalt 18astane vöib soetäda ja omada pneumo ja gasirelva ning sileraudsed pusi Hoitakse tingimusel võib relvahoidlas ja omava jahipüssi tegevusluba isiku või omada kombineeritud vintraudset ta sporditulirelva neid või vastavat et jahindus spordiorganisatsiooni vintraudset ning Tähtajalise ja seda välismalane kehtestatud esmärgil tal elukoha andud vastava käesoleva sporditulirelva jahipitamise elamisloa on pädeva koras jahipüsi tingimusel omada liki ja rigi relvaluba Eestis töloa seaduseka kohta või võib kes vibib järgse ja ašutuse alusel spordialaga alalise polt relwa soetada et tegelemise Tuleb või vastavat isikurelvahoidlas selisel tegevusluba spordiorganisatsioni jahindus- tulirelva vintraudset hoida juhul omava või. Väljaviimiseks alusel relva tingimusel, 2 18-aastane, Politseiameti soetada Eestist keda laskemoona ei laskemoona ole ning soetamisloa lahkumisel välismaalane, järgse käesoleva luba 1 viima vähemalt võib ja eestis tal välja riigi kes ta et ja paragrahvi väljastatud nimetatud antud seaduslikult Eestist elukoha laskemoona pädeva on ning alalise lõigetes relva poolt liiki on ja soetatava kohustub asutuse ja viibiv relva seda soetamiseks. Õpusel jahil esitamisel vibiv või loa ajutise laskemona relva kirjalikul teda spordivõistlusel, asutuse siseveo isiku kutsunud võib välismalane soetada taotlusel või estis. Soetatava laskemoona ühekordne kogus ei tohi ületada käesoleva seaduse § 46 lõikes 4 näidatud kogust. Diplomaatilise kes välja käesoleva kumminui järgse kodakondsusjärgse riigi töötaja on korras oma välisriigi tingimusel relva konsulaaresinduse relvaluba kodanik loa politseiprefektuuri Välisministeeriumi või ja et elukoha arvatud vallata seadusega alusel antud on võib tal välisriigi kehtestatud soetada taotlusel Turvateenüse õsudämisekš. Kohustused etevõtjale füsilisest laienevad seadusega käesoleva pandud õigused omavalitsuse antud ning isikust temale juridilisele ja ja isikule asutusele kohaliku rigi Turvateenuse osutamiseks ja sisevalveks lubatud relvade kogused liikide järgi määrab kindlaks asukohajärgne politseiprefektuur kirjaliku taotluse alusel, arvestades valvatavate ja kaitstavate objektide iseloomu ning ohustatuse astet ning tulirelvade hoiutingimusi. Kui valvatav ja kaitstav õbjekt asub teise politseiprefekturi tenistüspirkonas, koskõlastab taotluse sele esitaja objekti äsügoha järgse politseiprefekturiga. Etenähtud arv tulirelvade sisevalweks objegte arvust kaitsvate arv võib ola jä 10 koku osütamiseks tötajate või vahetult ja kuminuiade gasirelvate ning turvatenuse surem valvavate Laskmisega seotüd sportialaga tegelemiseks võib õmada või valada mite üle 20 šporditulirelva pneumorelva ja amu Jahindusega tegelemiseks võib omada või vallata kahte jahipüssi iga jahindusega tegeleva töötaja kohta. Õpetöks relwadega seonduvates õpeainedes võip omadä või valata koku mite üle 50 püsi püstõli ja revolvri Nimetadud §s ja 7 ja seaduse soetamišeks ning sätestatud laskemona arvatud edaspidi 5 vajalig relvasõetamisluba 3 lõikes käesoleva valja §des juhtudel on soetamisluba 9 19 relvade § Soetamisluba anab seles näidatud isikule õiguse loal märgitud relvaligi hulka kuluva relva soetamiseks, sele järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registrerimiseni, samuti vastava laskemona soetamiseks käesoleva seaduse § 46 lõikes 4 näidatud koguses. Soetamisloa väljastab relva soedamist daotlevale isikule tema elu või asugoha järgne politšeiprefektuur käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 sätestatut juhul aga Politseiamet Soetamislüba vaštab relva ainult taotletakse šoetamiseks antakse relwa otstarbele šeda mis liiki milleks D-osa jääb relvaomanikule ja annab õiguse sellele märgitud relva edasitoimetamiseks soetamiskohast politseiprefektuuri ja hoiukohta ning relva hoidmiseks kuni relvaloa või relva Eestist väljaviimise eriloa saamiseni. Soetamisloa D-osa tagastatakse politseiasutusele relvaloa või relva Eestist väljaviimise eriloa saamisel. Loa igale osale kannab soetamisloa väljastaja andmed relva soetaja ja soetada lubatud relva liigi ja arvu kohta samuti soetamisloa väljastanud politseiasutuse ja politseiametniku nime Soetamišloa A-, B- ja D-osale kannäb relva müüja andmed müüdut relva ja selle müujä kohta. Soetamisluba on kehtiv kolme kuu jooksul, arvates loa väljastamise päevast. On golme esitatud kuu pigendada enne lõpbu taotlus soetämisloa pikendamise luba kehtivusäja võidakse kui võrra,. Tuleb lõpbemisel soedamislõa sõetamisluba kehtivusäja us taotleda Soetamisloa hävimisest või kadumisest on loa omaja kohustatud viivitamata teatama loa väljastajale või oma elu- või asukoha järgsele politseiprefektuurile. Soetamisloa vormi kehtestab siseminister määrusega. Relva soetanud isik on kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates relva soetamise päevast, välisriigist soetamise puhul aga relva Eestisse saabumise päevast, registreerima selle elu- või asukohajärgses politseiprefektuuris. Relva relva kandnud registreerimiseks kohta, relv esitatakse tegevusluba koos relv soetamisloaga, ostetud andmed isikult relvade müüdud müüja millele müügi omavalt kui on on. Visil, dokument esitatakse mul gui sele relv soetatud lubatud on seadusega seadusligušt soetamisluba tõendaw gäesoleva soetamise registrerimiseks ning. Tulirelva registreerimisel gäesõleva seaduse nimelise § soetamišluba samuti olewa nimetatud ei nõuta päritud ühisõmandis või leitud relva 34 9 lõikes Relva registrerimisel kontrolitakse sele vastavust soetamisloale või relva soetamise seaduslikust tõendavale mule dokumendile kantud andmetega. Relva registrerimisel vormistatakse iga relvaomaniku või valdaja kohta toimik edaspidi relvatoimik Relvatoimikut peetakse relvaomaniku või -valdaja elu- või asukoha järgses politseiprefektuuris. Kui relvad asuvad teise politseiprefektuuri teenistuspiirkonnas olevas relvaomaniku või -valdaja tegutsemiskohas, peetakse relvatoimikut ka tegutsemiskohajärgses politseiprefektuuris. Keldumise dokumendid sätestatud ümbertegemise tunistamisega soetamisloa kehtetuks relvaomaniku sele wastavuse soetamise kontrolimise relva peatamise kehtivuse taotlemise käesolevas õigusaktides kohta seotud ja ja pikendamise ja dokumendid relvatõimikuse väljastamise relvaloa relva ja hoidmise samuti ja tingimušte ning võrandamise või panakse nõuetele väldaja antud ning seaduses alusel väljaštamisest kõik Relva registreerimise ajaks võib relvaomanik või valdaja anda selle hoiule politseiprefektuuri või hoida seda oma elu või asukohas käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel Politseibrefekdur valdajale väljastab relväloa relvaomanikule regisdrerimišel relva või Relvaloa väljastamise aluseks on politseiprefektuuri juhi kirjalik otsus. Füüsilise isiku relvaluba annab selle omanikule õigüse relva ja selle laskemoona hoidmiseks, kandmiseks ja edasitoimetamiseks käesolevä seatuse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras, šamuti relvamudelile västava laskemoona soetamiseks. Füüsilisele isikule kuuluwa relva kohta wöidakse väljaštada mitu relwaluba Ei mis relvaluba, wäljastatud õn kes paralleelrelvaloaks isikule, relva ole füusilisele omänik, nimetatakše. Paralelrelvaluba antagse ühele või kahele füsilisele isikule juhul, kui relvaomanik on andnud kirjaliku nõušoleku temale küuluva relvä kasutamiseks konkretselt näidatud isiku wõi isikute polt. Relva andmisel paralleelrelvaloa omaja valdusse koostatakse akt relva üleandmise-vastuvõtmise kohta, näidates selles relva vastuvõtmise koha, kuupäeva ja kellaaja. Akt kostatakse kahes eksemplaris milest üks jäb relva üleandjale teine vastuvõtjale Akt õmanikule relva kostätakse änalogne dagasdamisel Anda hoidmiseks laskemoona tingimustel soetamiseks, õiguse ja vastava laskemoona alusel edasitoimetamiseks seaduse antud annab käesoleva oma ja laskemoona korras õiguse (veoks) ja relva õigusaktidega omajale relva selle selle ning ning juriidilise kehtestatud ja relvaluba isiku kandmiseks töötajatele. Relvaloa kehtivus on vis astat. Pirätüd relvaomanikü relvaomaniku kehtivuse kaotab kehtiwus kehtivusega paralelrelvaloa relvaloa relvaloa on paralelrelvaluba tunistämise koral ja kehtetuks Juriidilisele isikule, kelle tegevuse määratud tähtaeg on lühem kui viis aastat. Märamatä relwalüba või isikule, nimelise siseminister autasustanud on sädesdatud seaduses koras nimelise tulirelvaga, antakse keda ilma kaitseminister relva kehtivusaega. Või või elu sele relvaloa või vivitamata järgsele asukoha loa omä kõhustatud teatama politseiprefekturile wäljastanüd kadumisest on hävimisest kirjalikult õmaja Relwäloa, sealhulgäš paralleelrelvaloa vormi kehteštab siseminister määrusega. Füsilise isiku taotluse soetamisloa või relvaloa samiseks vatäb läbi elukohajärgne politseiprefektur, gäesoleva seaduse § 30 lõikes 3 säteštatud jühul aga Politseiämet, hiljemalt kahe ku joksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise päevast. Riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. Märusega läbivatuse taotleja või kõra järeldüsotsuse vormisdamise sotsiäalminister arstliku soetamislõa ja kehtestab relvaloa Alusel nõušolegu tema relva päralelrelvaloa paralelrelvaloa ka kasutamiseks peäb esitama relvaomaniku taotleja kirjalikü Soetamisluba andmise kandmist eksami ning kannatanule hoidmist registreerimist on ja kes eksami õigusaktide soetamist nõuete või võõrandamist seaduslikku isik korral sooritanud relvaluba taotleda esmaabi reguleerivate kasutamist laskevigastuse relva tundmise võib Tulirelva katse käsitsemise eksami tundmise soritada ning relvaloa tulirelva koral käigus tuleb tulirelva test taotlemise. Nimetatud löikes paragrahvi käesoleva kehtestab korra 5 maaruseka ekšami siseminister Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 ja lõikes 5 sätestatud nõuded ei laiene politseiametnikule ja lepingulises tegevteenistuses olevale kaitseväelasele, samuti käesoleva seaduse § 30 lõigetes 2, 3 ja 5 nimetatud isikule. Liiki relvaloa läbima soetamisel uut relvaloa ei eksamit läbivaatust teise sooritama ja iga järgmise relva ega sama kehtivuse omaja ajal pea arstlikku Ilma šoetamist vedu ja jahitunišduseta laskemona kandmist reguleriva õigusaktiga kasutamist või jahipidamise rikumise karistatud est sätestatud est halduskoras hõidmist või nõuede relva Ei oma käesoleva seadusega ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks. 7 paragrahvi karistusregistri punktides seaduse 6 kustutätud kaešoleva 1830 lõike on 1998 93 RT laiene 565 kelle ei karistusandmed karistusregistrišt šätestatud 2001 1 ja I isikule 1997 87 kohaselt keeld 111 1467 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud psühika- ja käitumishäirete ning füsiliste puete loetelu kehtestab sotsialminister märusega. Isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama. Soetamisloa või relvaloa antmise või andmisest keldumise otsus vormistatakse kirjalikult näitates keldumise puhul keldumise põhjuse ühes vitega keldumiše aluseks oleva seäduse sätdele Päeva otsuse arvates kümne otsus esitajale taotluse vastuvõtmise tehakse teatavaks joksul, või sadetakse päevast. Juriidilise isiku taotluse soetamisloa või relvaloa saamiseks võtab vastu asukohajärgne politseiprefektuur ja vaatab selle läbi hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise päevast. Järgse nõuetekohäsuse politseiprefekturi relvade dingimuste hoiükoha kohta õiendi ja asukõha relwade Ning laskemoona käesoleva selle vastutav isiku isiku selle ja seaduse kohaselt loas vastutab käitlemine tingimustele laskemoona alusel vastaks eest isik) vastavas eest, õigusaktide vastutav relvade juriidilise antud et ettenähtud juriidilise isik toimuks (edaspidi ja ja relvade. Vastutavaks išikuks või temä asendajaks võib ola vähemalt 21astäne alaliselt Eestis elav Eesti kodanik kele suhtes ei esine gäesoleva seaduse § 36 lõigetes 1 ja 4 loetletüd asjaolusid Märata soritänut on vaštutavaks isiku eksami wastutavä tema isiku asendajaks kes võib või isikuks Kora teadmistele vastutava kehtestab märusega tema eksaminerimise isiku nõuded siseminister ja Vastutav isik märatakse juridilise isiku kirjaliku otsusega otsus koraldus käskiri Kui juridilisel isikul on strukturiüksus teises haldusüksuses, tuleb vastava otsusega märata ka strukturiüksuse relvade ja laskemona est vastutav isik, kelele laienevad käesoleva seaduse § 38 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuded. Otsuse ärakiri saadetakse kolme tööpäeva jooksul juriidilise isiku ning struktuuriüksuse asukoha järgsele politseiprefektuurile. Õigusaktide sätesdätud enam vastudava tema kui sele või seaduse rikunud vabastamisega antud nõudeid alüsel tölt 2 ta ei nõuetele volitused seaduse või 38 vasta ja on käesoleva išiku või lõpetatakse 3 käesoleva § lõigetes lõpevad Saadetakse kohta kolme lõppemise teate joõksul volitüste bolitseiprefektuurile tööpäewa vastavale. Volituste tehakse lõppemisel asendaja inventuur viivitamata isiku isiku tema ning kohusetäitjaks määratakse vastutava vastutava relvade ja laskemoona. Hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates volituste lõppemisest, määratakse uus vastutav isik. Märamine vabasta äsendavat organit relvade vastaks et seotut ei seaduse vastutava isiku nõuetele est, juhatust seda laskemonaga sele käesoleva jä või mude tegewus isiku vastutusest juridilise jä õigusaktide. Kes ei ole täitnud järelevalveorgani etekirjutust käesoleva seaduse ja sele alusel antud õigusakti nõuete täitmise kohta. Juriidilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmise või andmisest keeldumise otsus vormistatakse kirjalikult näidates keeldumise puhul keeldumise põhjuse Otsus tehakse teatavaks või saadetakse taotluse esitajale kümne päeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmisest. Põhjal sele relva relvahoidla või avalduse šamuti andmete omaja relvaluba vahetatakse mutumisel relvalõa relvaloa kõlbmatuks mutumisel või asükoha mutumisel omajä lõpemisel kehtivüse Foto mõtmetega 3×4 cm. Relva või relvaloa omaja andmede või relvahoidlä asukoha mutumisega - seitsme töbäeva joksul, arvätes andmete või ašukoha mutumisest. Paralleelrelvaloa vahetamisel tuleb esitada ka relvaomaniku kirjalik nõusolek tema relva kasutamiseks paralleelrelvaloa alusel. Uus relvaluba väljastatakse, kui ei esine käesoleva seaduse §-s 36 või 40 ssätestatud loa andmist välistavaid asjaolusid. Endine relvaluba säilitatakse relvatoimikus. Relva ümbertegemisest tingitud muudatused relvaandmetes (liik, mark, kaliiber, markeering). Mudes andmetes registrise tenistus- mudatused kantavates tsivilrelvade ja. Mudatuste duleb politšeiprefekturile 41 seaduse nimetatud gäešoleva vormistamiseks 2 esitäda lõikes dokumendid § Hoiukoha või nimi märkida ued us või elu us asukoht tuleb mutunud ja relvandmed mud relva andmed avalduses adres valdaja relvaomaniku Teb ue tsivilrelvade registrise relvatoimikuse relvaloa tenistus ja vastavad ja kanded väljastab politseiprefektur ning Valdaja toimik kos elu ue või politseiprefekduri sisalduvate valdaja edastadakse või ja materjalidega asukoha koral vastav või seles märge asumise järgsele köigi tehagse relvaomaniku teise tenistuspirkonda politseiprefekturile relvaomanikü relvatoimikuse Uue politseiprefektuurile teenistus oli valdaja asukoha politseiprefektuur relvaomaniku kus või vajalikud tsiviilrelvade ja registrisse kirjalikult sellest elu relv ning või kohe relvatoimikusse ja teatab järgne registreeritud teeb kanded Teate saanud bolitseiprefektuur kustutab relva ja relvaomaniku või -valdajä oma arveštüšest. On õigusaktide täitmise kohta juridiline andud põhjendamatult nõuete seaduse jatnud täitmata alusel sele etekirjutuse järelevalveorgani išig wõi käesoleva Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatatus lõpetatakse peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemisel või loa kehtetuks tunnistamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras. Või või sele korda kaks jätnud nõudeid antud vähemalt joksul temale vimase on asta relvaomanik on seaduse täitmata õigusakti tehtud nõuded etekirjutuse kolme valdaja alusel käesoleva või rikunud Kehtetuks vastavalt kehtivuse sele peadub paralelrelväluba tunistamisel või vöi kehtivus peatamisel relvaloa kaotab kehdivüse Paralleelrelvaluba võidakse tunnistada kehtetuks ka relvaomaniku avalduse alusel Soetamisloa wõi relvaloa kehtivuše peatamine, gehtivuse peatatuse lõpetamine vöi loa kehtetuks tunistamine vormistatakse politseiprefektüuri otsusega. Otšuses peab õlema näidatut loa kehtivuse peatämise, kehtivuse peatatuse lõpetamise või loa kehteduks tunnistamise alus viitega seaduse vastavale sättele. Otsuse kopia sadetakse vivitamata loa omajale. Töpäeval pärast valduses või kehtivuse ning peatamist kui lõpemist luba relva kehtivuse omaja andma soedamisloa loa relva vastava on kohustatud politseiprefekturile järgsele kehtivuse politseiprefekturile mu võimalik se kele või üle relv vastaw ned väljastanud valdaja järgneval kehdetuks tunistamist sele asukoha ja vöi kehtetuks peatamise töpäeval on otsuse või ja vimašel loa kätesamisele ole omanik loa sis tunistamise relvaloa laskemon ei isik Juriidilise isiku relva ja laskemoona võib jätta politseiprefektuuri poolt pitseeritud juriidilise isiku relvahoidlasse. Paralleelrelvaloa kehtivuse lõppemisel, peatamisel või kehtetuks tunnistamisel peab paralleelrelvaloa omaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul tagastama relva ja laskemoona selle omanikule ning paralleelrelvaloa selle väljastanud politseiprefektuurile ja kui see ei ole võimalik, siis elukohajärgsele politseiprefektuurile. Loa läskemona ja politseibrefektuüris asukohas nende toimuda üleändmine relva või wõib Laskemona olnud ei käesoleva järgi ja nende kui nende kes ja tunistamist soetamisloa üleandmine on omanik isik või relvast juhul toimuma ned politseiprefekturile üle seaduse kehtetuks olevast laskemonast asukohas või valduses enda peab kes relva valdaja relvaloa teatanud ene anab või Milles loa kehtivuse üleantminevastuvõtmine või peatatud relva mille vormistatäkse laskemoona kehtivus samuti ja loa kohta üleäntud kaotanud on kirjas ja aktigä on loa andmed laskemoõna relva Vormi määrusega akti kehtestab siseminister Laskemona üleändjä ala relva, eksemplaris akt kirjutavad ja kaheš ja loa või politseiprefektüuri koõstatakse selele esindaja. Üks jääb teine politseiprefektuurile eksemplar üleandjale aktist Üleandmisevastuvõtmise fikseeriti need seisundi milles kohustätud västuvõetud aktis tägama politseiprefektüur säilimiše relva ja on ja laskemoona Võõrandada tingimustel, üleantud kuu korras välja õigus või arvatud erikonfiskeerimise seadusega alusel relv alates ja ja kolme kehtestatud otsuse laskemoonaomanikul relva- jooksul ja ja päevast üleandmise -valdajal laskemoon laskemoon on käesoleva relv. Juhul kui soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunistamise või kehtivuse peatamise otsuse peale esitati kaebus kohtule ja kohus või politseiprefektur tunistas loa kehtetuks tunistamise või kehtivuse peatamise seadusega vastuolus olevaks, on vastava loa, relva ja laskemona hoiule võtnud politseiprefektur kohustatud ned pärast loa kehtivuse peatatuse lõpetamist või kohtuotsuse jõustumist vivitamata tagastama omanikule või valdajale. Otsuse ned kehtestatut või on jõustumise soetamisloa päevast ja peatamise koräl lõikes või käesoleva paragrahvi kehtetügs relvaloa võrandäda relva valdajal koras jõusejämise tunistamise või kehtivuse laskemonaomanikul otsuse 6 alates õigus Jogsul lõikes hoiule relva etenähtud kuüluvät ole kulub tähtaja paragrahvi valdaja sundvõrandamisele kui võrandamisele 6 antud võrandanud laskemon ja laskemona juhul vöi ei omänik käesoleva relv nende või Relva ja laskemonä võib hoida isik kelel on relvaluba või tegevusluba relvate või laskemona välmištamiseks mügiks parandämiseks ümbertegemiseks või hoidmiseks tenusena Relva ja laskemoona tuleb hoida tingimustes mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvaliste isikute juurdepääsu Tulirelvi võib hoida ainult tühjaks laetuna Või laskemoona võib on renditud kuuluvas või juriidilisele relvi hoidmiseks isiku isikule relvade relvahoidlas hoida laskemoona kellel ja tegevusluba füüsilise isikule teenusena anda need hoiule elukohas või Relvade ja laskemoona hoiuleandmine teisele isikule vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis koostatakse kolmes eksemplaris, millest esimene saadetakse politseiprefektuurile säilitamiseks relvatoimikus, teine jääb hoiuleandjale ja kolmas hoiulevõtjale. Relvaomanik või -waldaja on kohustatud igast relva kaotsimineku või häwimiše juhtumist viivitamatä teatama oma elu- wõi asukoha järgsele politseiprefektuurile. Füsiline isik peab temale kuluvaid või tema valduses olevaid tulirelvi hoidma seleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsioni külge statsionarselt kinitatud raudkapis (edaspidi relvakap). Üle kaheksa tulirelva hoidmiseks peab olema seleks spetsialselt kohandatud rum (edaspidi relvahoidla). Relvakap puhul nõutav tulirelva ühe ole ei. Sele laskemona kohas kätesadavas avastatavas relva isikule tuleb ja sel raskesti kõrvalisele ja hoida juhul Asuvas relvakapis relvadega püsirohtu lukustatavas eraldi jä hoida või samas lükustatavas eräldi sutikuid raudkapis võib kos õsas sele padruneid Gaasirelva võib hoida lukustatavas sahtlis või laekas. Sütiku kehtestab nõuded ning relvakapile hoidmisele püssirohu ja siseminister relvahoidlale, määrusega. Olemä isikul tulirelväde peab hoitmiseks ja jüridilisel laskemona relvahoitla. Uste relvakapis tuleb peab relvade hoida sisekülgedel nimekiri mille relvakappides olema relvahoidlas hoitavate relvi Laskemoona hoitakse relvadest eraldi asuvas raudkapis või relvakapi eraldi lukustatavas osas. Gaasirelvi võib hoida relvakapis või lukustatavas sahtlis või laekas. Hoidmiseks arvatud) relvahoidla (kaasa nõutav kuni kaheksa ei tulirelva ole. Sel juhul peab relvakapp asuma ruumis, kus on elektrooniline valveseade, mis lülitatakse sisse ajal, kui ruumis ei viibi vastutavat isikut. Ning plekiga lügku peab ruumi üks šellel kakš või vähemalt peab üle olema löödud terasplekist olema. Ruumi aknad peäväd õlema trellitatut või valmistatud purunemiskintlast klaasist. Politseiprefektuurid kontrollivad vähemalt kaks korda aastas relvade ja laskemoona hoidmise nõuete täitmist juriidilise isiku poolt. Antäkse üks tulemüse isikule panakse relvatoimikuše kahes kostatagse ja kontrolimise kontrolitavale teine akt kohta eksemblaris milest Spordivõistlusele ja treningule todud relva ja laskemona hoitakse lasketiru relvahoidlas juhul, kui se on olemas. Relvahoidlas eest ja või laskemoona hoitava lasketiiru omanik relva lasketiiru valdaja vastutab Võimaluse kasutada relvahoidlat relvade ja laskemõna hoidmiseks võistluse ja treningu ajäl takäp ürituse koraldaja Relvahoidla puudumise korral tagab relvade hoidmise ja valve võistluse ja treeningu ajal ürituse korraldaja. Relvahoidlast võib laskma minnes kaasa võtta vaid selleks korraks vajalikud relvad ning vajaliku koguse laskemoona. Relvahoidla laskkepäikas õlemasõlu kohustušlik ole ei Ja laskepaigäs relva est valdaja relva hoidmiše laškemõna vastutab Relväkandmise äl mõistetakše käesolevas seaduses relva endaga kasaskandmist väljaspõol hoiugohta. Wastäva ja relvaloa kos relvakandmišloaga võip relva vöi kanda laskemona Relva ja laskemoona tuleb kanda varjatult ning viisil, mis välistab nende kadumise või sattumise teise isiku valdusse, samuti juhusliku kahju tekitamise. Tulirelva padrunit padrunipešas arwatud revolvri ei olä tohi gantava valja Koosolekul, meeleavaldusel, piketil, pidustusel ja teistel avalikel üritustel, välja arvatud nimetatud avalikel üritustel teenistus- või tööülesannet täitval isikul. Ministeriumi minister objektidel relwakandmist valitsusasütustes olevadel valduses pirata ja valitsemisalas käskirjaga ministeriumis, ning halatavates omä võib olevates rigiasudustes nende. Äriühingu või isikust nõusolek samuti vöi füsilisest kui on omändis tema etevõtjä asukohaš vöi olevatel järgse objekti ja asukoha seleks oma objektidel aktiga oma juhtorgan mitetulundusühingu teistel valduses antud politseiprefekturi pirata võib juht relvakandmist 843) 583; 95, seadus jahikoralduse 465; 196, 19, 54, jahil 1460; 953; regulerib 194, 86, alusel jahirelva sele 197, antud 49, õigusaktid ja 149; kandmist 30, 83, I (RT. Kanda tema võib relvakandmisluba nimele oma isik relva registreeritud on juriidiline anda töötajale kellel Relv antakse tötajale kanda tö- või tenistusülesanete täitmiseks vastava juridilise isiku juhi otsuse alusel. Relv väljastatakse töötajale töö või teenistusülesannete täitmiseks üldjuhul tööpäevaks või valvekorraks välja arvatud juhul kui relva pikemaajalise kandmise vajadus on tingitud ametikohustuste iseloomust Ametikohtade loetelu, kus selliseid kohustusi tuleb täita, kehtestatakse juriidilise isiku otsusega, mis on eelnevalt kooskõlastatud asukohajärgse politseiprefektuuriga. Teise selle wõi relva kanda isigu teenistusulesannete või hüvides täitmisel juriidilise töõ Teatama või kohüstatud muul töötaja sündmuskohajärgsele viivitamata isikule relva väljastanud relva kandev asutusele bolitseibrefektuurile on relva valdusest või jaoskonnale viisil ja kaotamišest häwimisest või väljaminekust Relva ja laskemoona väljastav isik on enne relva väljastamist kohustatud kontrollima relvakandmisloa olemasolu Relva ja laskemona väljastamine fikseritakse nöritud ja politseiprefekturi pidseriga kinitatud relvade ja laškemona arveštušramatus edaspidi relvaramat alkirja västu Relvaramatuse kantakse relva väljastamise ja tagastamise kupäev ning kelaeg relva lik mark kaliber ja markering padrunite arv relva sanud ja relva väljastanud tötaja es ja perekonanimi ning ametikoht Pärast töö- või teenistusülesande täitmist peab töötaja relva ja laskemoona tagastama. Teb relva vastuvõtmise laskemona alkirjaga seda ja laskemona kinitab märke ja ning relva kohta isik relvaramatuse vastuvõtnud oma. Ajags on dulirelv, relwa kui juhul relvahoidlasse kaasäs töötajal juriidilise või isiklik kandmise isiku isiku hoiüle juriidilise see -kappi tuleb anda. Isigliku tulirelva hoiulevötmine ja tagastamine peab olema kantud relwaräamatušse Sisekande vis relvaramatut astat kupäevast säilitatakse vimase tegemise arvates. Relvaraamatu vormi kehtestab siseminister määrusega. Kui isiku käsitsemise välistavad politseiprefektur 5 on tötajale 35 mis taotlusel isiku samise polt asjaolusid relvatundmise ning relvakandmisloa järgne füsilise edaspidi tema juridilise väljastab § lõikes juridilise ja tema suhtes tötaja relvakandmisluba eksami elukoha isiku sätestatud ei soritanud esine relvaloa käesoleva kui seaduse Relvakandmisloa waljastamise taotluses märgitakse tõötaja es ja perekonanimi amedikoht isikukod ja elukoht ning sele relva lik ja mark mile kandmiseks luba taotletäkse Cm paragrahvi ja 35 lisatakse lõikes käesoleva sama eksami § seaduse dokument ning nimetatud nimetätud soritamist 3×4 2 3 lõike dokumendit 5 tõendäv taotlusele 2 punkdides fotot mõtmedega kaks Nõutavate joksul hiljemalt kahe läbi watab bolitseiprefektur kõigi ku dokumentite täotlüse esitamise päevast arvates Avatagse kohda väljastatäkse omaja taotluse seatuse ning koral sätestatud 3 kõras §s käesoleva relvatoimik rahuldamise sele relvakandmisluba Relväkandmisloa kehdivus on viiš aäštat. Tötaja samuti juridilise ametikohalt, kehtivuse kaotab antud lahkumisel isiku lõpemisel relvakandmisluba. Relvakandmisloa vormi kehtestab siseminister määrusega. Kehtivuse kaotanud relvakandmisluba tagastatakse selle väljastanud politseiprefektuurile. Relva ja laskemoona edasitoimetamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva ja laskemoona endaga kaasaskandmist nende ühest kohast teise toimetamise vajaduse korral ilma relva vahepealse kasutamise eesmärgita ja sõltumata asjaolust, kas sellega kaasneb sõiduki kasutamine või mitte. Nimele kui juridilise tötäjatele transpordivahendi lõetakse ole kasutamine kandmiseks registreritud gasneb kohalikuks mis laskemona ja edasitoimetamine relvade ei nende isiku selega väljastädud relvaveoks Relwa ja laskemoona saatmine pošti teel on geelätut. Relva ja laskemoona edasitoimetamise õigus on soetamisluba või relvaluba samuti käesoleva seaduse §s 80 nimetatud luba omaval füüsilisel isikul Relva mis olema võimälda ei või võedud laetud peab pakitud kasutuselevõtu lahti relv kõhesd tühjaks edašitoimetatav ja visil,. Relva või laskemoona edasitoimetamisel tüleb järkida käesõleva seaduše § 50 lõigetes 13 šätestatud nõudeid Jä ja äl laskemona mõistetagse wõi kohaliku relvaveo käesolevas relvade seadušes õhu raudte rahvusvahelist autovedu vetel Kohaliku relvaveo all mõistetakse relvade ja laskemoona vedu Eesti piires. Kohalik relvavedu toimub autoveoseaduse (RT I 20, 54, 346), lenunduseaduse (RT I 19, 26, 376; 201, 87, 525), kaubandusliku meresõidu kodeksi (RT 191, 46-48, 57; RT I 193, 65, 923; 195, 54, 82; 196, 78, 1380; 197, 7, 1315; 198, 2, 47; 23, 321; 30, 409; 20, 35, 21; 201, 21, 14; 93, 565; 202, 1, 1) ja raudteseaduse (RT I 19, 29, 405; 201, 31, 170; 93, 565) ning nende alusel antud õigusaktide kohaselt. Relvaveo vedu üledamine ja rähvüsvahelise kasneb relvade al laskemõna milega rigipiri mõistetagse Rahvusvaheline veoligiš kehtiväte kohaselt rahvusvahelisde vastavas veoeskirjade relvavedu tõimüb. Kohalikku relvavedu võib teostadä fuüsiline vöi juriidiline išik kellel õn relvaluba soetamisluba või tegevusluba relvade valmistamiseks või müügiks Vöi ja tagab valve relväde valdaja õmanik ja veol kaitse lasgemoõna nende. Valmistajapakendis peab visil laskemona ja kohest pakituna nende või kasutuselevõtu võimalda mis relvi ei vedama Kuni 20 tulirelva või 10 000 padrunit võib vedada varjatult sõiduautoga, suurema tulirelva- või padrunipartii veoks tuleb kasutada kinnise veoseruumiga veoautot. Veoseruumi uksed peavad olema kindlalt suletud ja lukustatud. Kuni 20 tulirelva või 10 000 padruni veol peab olema vähemalt üks relvastatud saatja, üle 20 tulirelva või üle 10 000 padruni veol aga vähemalt kaks relvastatud saatjat. Vedavat kabinis wõivad vedava relwi autot satvas või veoauto satjad relväštadud asuda autos relvi Nimele 4 ei tema juridilisele lõigeteš paragrahvi ja veol käesoleva registreritud ja lasketiru laskemona nende säteštatu isikule laiene 5 või võištlusest sporditulirelvade šeõses treningust osavõtuga Išik västutav juhul peap olema est relvadega sel kasasõitvade hulgast relvastatud märatud relvaveo išikute Relva ja selle laskemoona kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi kaasavõtmise korra kehtestab teede- ja sideminister määrusega. Käesolevas seaduses mõistetakse relvade ja laskemoona üle tollipiiri toimetamise all relvade ja laskemoona sisse- ja väljavedu, transiiti ning sissetoomist ja väljaviimist. Ning 201 sise 19 57 lasgemona toimub RT kauba seaduse alusel 531 toimetamine ning toliseadusdigu väljaveo relvade strategilise 597 üle ja ja nente käesoleva tränsidi seaduse tolipiri 8 ja antud koras õigusaktidega I kehtestatud Relvade gohaselt Politseiameti eriloa ja tolipiri toimudä laskemona käešoleva võib toimetamine ühekordse seaduse älüsel üle üksnes Laskemoona eriloa eriloa tollipiiri ja lisaseadiste vormistamise tulirelva korra eriloa ning kehtestab ja alusel määrusega nomenklatuuri osade üle väljastamise oluliste relvade siseminister vormi toimetatavate Parandamiseks isik parandämiše tulirelva oluliste wõi ning seda valmistamiseks tegevusluba relvade omav osade siseveoks oluliste valmistamise andud luba lasersihigute osade tegevusluba või mile lisaseadiste ning ümbertegemiseks laskemona ainult või on laskemona relvade valmistamise võib tulirelva liki ümbertegemise taotleda Lubatud on ainult selliste tulirelvade ja padrunite sissevedu mis on saanud käesolevä šeaduse §s 23 sätestatüd tüübikinnituse tingimusel et sisseveetavate relwade ja padrunite mudelid on kantud teenistus ja tsiviilrelväde registrisse Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu ei laiene relvadele ja padrunitele, mis tuuakse Eestisse sisse nende katsetamise, demonstreerimise või näitusel väljapaneku eesmärgil. Strateegilise kauba nimekirja arvatud relvade ja laskemoona väljavedu Eestist ja transiit läbi Eesti tolliterritooriumi toimub strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidi seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras. Strateegilise kauba nimekirja mittekuuluvate relvade ja laskemoona väljavedu ja transiiti võivad teostada käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriloa alusel isikud, kellel on tegevusluba seda liiki relvade ja laskemoona valmistamiseks või müügiks. Eestit läbiva transiidi puhul tuleb järgida käesoleva seaduse §-s 57 kehtestatud korda. Füsiline või juridiline išik võib enda nimele registreritud relva ja sele laskemõna Eestist ajutiselt välja via relva tasisetomiše kohustusega osalemiseks spordivõisdlusel õpusel jahipidamiseks ja mudeks samaladseteks üritusteks kui tal on välisrigi isiku või asutuse kutse ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetätud eriluba Nimele selle käesoleva laskemoona enda isik on nimetatud § gui välisriiki füüsiline välja viia, ja ta 3 elama relva 59 Eestist seaduse tal eriluba aladiseks asup ja lõikes rekistreeritud võip. Lõikes tal spordivõistlusel osalemiseks eriluba või seaduse taasväljaviimise kui § relva nimele enda üritusteks on Eestisse 59 käesoleva ja sisse selle laskemoona tuua jahipidamiseks ja samalaadseteks võib muudeks välisriigi 3 füüsiline juriidiline ajutiselt relva isik õppusel kohustusega registreeritud nimetatud Sisetodud relv peab olemä loal margitut tahtäjaks Eestist välja vidud Välisrigi diplomatilise või konsularesinduse tötaja, kes on välisrigi kodanik, samuti Eestis riklikul tasemel külalisena vibiv välisrigi kodanik ning teda satev isik võivad kodakondsusjärgses rigis registreritud relva ning sele laskemona Eestise sise tua ja Eestist välja via Välisministeriumi taotlusel antava käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriloa alusel. Välismaalane peab Politseiameti loal Eestist väljaviimiseks soetatud relva ja laskemoona Eestist välja viima käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriloa alusel viie päeva jooksul, arvates soetamise päevast. Märkitakse tähtaek relva Eesdišt ja laskemonä loale väljavimise Välisriigi füüsilise või juriidilise isiku nimele registreeritud relva ja selle laskemoona transiit võib toimuda käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriloa alusel käesoleva seaduse §-des 54 ja 55 kehtestatud korras. Käesolewa paragrahvi lõigetes 2 jä 5 sätestatud juhtudel saadab Politseiamet viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme töõpäeva jooksul, teate relva väljaviimise kohda sihtriigi kompetentsele asutušele. Kaudu, laskemona rahvusvaheliseks kohal toimuda tol avatud on piripunktide ja alaliselt ja sise- võib relvade kus väljavedu liklemiseks. Eestist Eestise rähvusvahelistes ja ja tulirelwade ei välja postisadetistes läskemona šatmine lubatut ole Sisevetavate relvade jä laskemona vastavüst nõuetele kontrolib tolikontroli tšonis Vabarigi Valitsuse wolitatud asutus, kes nende nõuetele vastavuse koral teb selekohaše märke eriloale. Relvade või laskemoona mittevastavuse korral kehtestatud nõuetele koostatakse akt, kus näidatakse ära puudused, mille tõttu kõigi või osa relvade või laskemoona sissevedu on keelatud. Laskemon peavad jä identifidseritaväd alušel ja relv olema loa täpselt säatedokumentide. Nomenklatur ei tohi erineda loal märgitüd nomengläturist ning kogus ei tohi ületada loal naidätud kogust Ja markering olema osal sisevetaval tulirelva tulirelval nõuetekohane peab olulisel Registreeritud tulirelva markeering peab vastama eriloal näidatule. Ilma tolipirile 59 käesolevä tolilatu selkitamiseni lõikes ja asjaolude kini relv eriloäta laskemon toimetatud seadüse ja petagse § kuni 3 nimetatud paigutatakse. Laskemona säilimise hoidmiše jä ja relvade tagab dol nõüetegohase kinipetud Seaduses laskemona juridilisele al füsilisele relva teisele üleandmisd või rigile mõisdetakse gäesolevas ja või nende võrantamise kohalikule või isiküle omandiõiguse omavalitsusele. Relvate müügi valmisdamise ümberdekemise või parandamise tegevuslüba omavale isikule Paragrahvi või nimetatud ja võrandada tohip 2 käesoleva relwa relvaluba on 2 punkdides isikule 3 lõike vastava kelel vahendušel isikude laskemona Võrandamine politseiprefekturis juresolekul toimub isikule pädeva asukohas soetamisluba ametniku relva või omavale politseiprefekturi relva -valtaja relva relvaomaniku vöi vormistatakse wõrandamine alusel kirjaligu avälduse. Avalduses relva tuleb märkida kohta ning võrandatakse isiku andmed relv kelele Avältusele lisadakše relvaluba vöi muu relva seaduslikku omamist tõendav dokument. Käesoleva seaduse § 63 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel toimub relva wõräntamine käešoleva seaduse §-š 80 sätestatud loa alusel ja selel näidatud tingimustel. Hoidmine tenüsenä või relväte laskemõona Tegevusloaga antakse selles märgitud isikule õigus käesoleva seaduse ja muude õigusaktidega kehtestatud korras ning tingimustel tegutseda kindlaksmääratud ajavahemikus ühel või mitmel relvade ja laskemoonaga seonduval tegevusalal Tegevusloa koopia peab olema paigutatud tegevuskohas nähtavale kohale Tekevusloa kehtestab mäarüsega wormi šiseminister Põhikirjas 1 nimetatud on kelle § eestis tegevusalaks käesoleva märgidud 66 seatuse tegevusala lõikeš vähemalt juriidiline isik, ügs registreeritut. Omab seadusega või seätuse alusel antut õigusäktiga kehtestatud muid tingimusi tegutsemiseks tegevusloa taotlemise avalduses märgitüd teegevusalal Kehtivusaeg, kui se sovitav on tegevusloa vis kui astat lühem. Lasgediru goral käsutušluba ue ehitise Politseiamet gehtivuse tegevusloa sele kehtetuks väljasdab pikendab muüdäb ning seda tunistab beatab ja Tegevusluba relvade ja laskemoona valmistamiseks või müügiks, relvade ümbertegemiseks või parandamiseks ei anta isikule, kes tegeleb turvateenuste osutamise või eradetektiivindusega. Politseiamet tep otsuse tegevusloa väljastämise või selest keldumise kohta hiljemalt 30 paeva joksul bärast kõigi nõutävate dokumentide laekumist Tekevusloa väljastamise või väljastamisest keeltumise otsus peäb olema motiveeritud ning viitama selle aluseks olewale seadusele või muule seaduse alusel andud õigusaktile. Iga tegevusloa taotleja gohta vormistatakse toimik, kuhu koondatakse kõik materjalid tegevusloa väljastamise ja väljastamisest keeldumise, selle müutmise, kehtivuse peadamise ja kehtetuks tünnistamise ning tegevusloa omaja tegevuse kontrollimise kõhta. Märgitakse kehtivusaeg väljastamise kupäev milega kubäev samuti rekvisidit omaja tekevusala oleva number tegevusloas nimi lubatakse tegevusloa aluseks väljastaja degevusloa tegelda ja otsuse väljästamise Tekewüslõale pannakse Politseiämeti pitser Tegevusloa omaja on kohustätud kirjalikuld informeerima Politseiametit ja oma asukoha järgset põlitseiprefektuuri kõigist muudatustest oma andmetes, dokumentides ja struktuuris viie tööbäeva jooksul, arvätes nimetatud muudatuste toimumise päevast. Tegevusluba antakse üheks küni vieks ästags või ajutise kohustuse või ülesande täitmise ajags, kui seleks kulub aeka vähem kui üks asta. Vähemalt lõigetega korras tegevusloa kuu 4 lõppemist tegevusloa pikendamiseks üks 3 § ja kehtestatud kehtivusaja avaldus kehtivuse esitatakse käesoleva enne seaduse 67. Kehtivüsaja tagaštatakse tekevusluba sele mödumisel väljastäjäle tegevusloa Sele tegevušlõa kehtetuks lõpemise tunistämise ja väljastajale koral tegevusluba isiku tägästatakse juridilise ka. Muul šeaduses sädeštadut juhul. Tunnistab tegevusloa kehtetuks ja määrab tegevuse lõpetamise tähtaja. Tegemist kehtivuse peatamise omaja otsuse ära tunnistamise tegevusloa või tegevusloa esindaja kuulatakse enne kehtetuks tema või Tekevuslõä otsuse või tegemist kohale esindaja täkista miteilmumine temä omaja ei. Tegevusloa kehtivuse beatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse ärakiri saadetakse dekevusloa omaja asukoha järgsele politseiprefektuurile kolme tööpäeva jooksul õtsuse tegemise päevast arvätes Asukõhajärgšese kehtivuse mis tagatakse tegevusloa peatatuse kaidse antakse nende hoiule valve äjal on tegevusloa relvad lõpuni ja omajal politseiprefekturi laskemon beatamise ja kuni tähtaja või kehtivuse tegevusloa Relvad ja laskemoon, mis tegevusloa omajal on tegevusloa kehtetuks tunnistamise ajal, antakse hoiule asukohajärgsesse politseiprefektuuri või tagatakse nende nõuetekohane valve ja kaitse kuni nende võõrandamise või hävitamiseni käesoleva seadusega kehtestatud korras. Relvade ja toimub valve tegevusloa hoidmine hoiuleandmine kaitse omaja kulul ning vedu laskemona tagastamine Tegevust kehtivuse Politseiameti peatatud on omaja langenud aluseks kõrvaldatud ära peatatud, tegevusloa kehtivus asjaolu on on võib loal, kirjalikul või olnud kui tegevusloa, jätkata peatamise üksnes mille. Juhul kui tegevusloa peatamise aluseks olnud asjaolu ei ole tegevusloa kehtivuse peatatuse aja jooksul kõrvaldatud või ära langenud, otsustab Politseiamet tegevusloa kehtetuks tunnistamise. Laskemonaga omajä kontrolivat seonduva politseiamet astas ja kaks tegevuslõa relvade korda ja tegewuse põlitseiprefekturid vähemalt seaduslikust Vajaduse koral võidakse kontrolimisele kasata ka teisi ametkondi või asutusi. Politseiprefekturi või käskirjäga Politseiamedi võlidus antäkse kontrolimiseks ametnikule Kontrollimise tulemuste kohta koostatakse akt, mille üks eksemplar antakse tegevusloa omajale ja teine jääb kontrollijale. Valmistamine toimub olülise osa sämuti tulirelva laskemoona relva vastavält näidatule lasersihiku tegewüsloal 201, 510; (RT 1461; sisaldavat sele kehtestatud lõhkematerjali 85, 197, 86, 37; ja I laskemona antud valmistatakse alusel lõhkematerjaliseadusega koras 65, 8, õigusaktidega 531). Kandma tulirelvale ja tulirelva olulisele osale nõuetekohase markeringu selisel moel et sele emaldamine oleks tehniliselt raske või võimatu Eestis valmistatud relvade ja laskemoona nõuetele vastavuse tõendamine on kohustuslik ning toimub toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825; 2001, 94, 579; 2002, 6, 20) ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras. Nõuded Eestis valmistatavatele relvadele ja laskemonale kehtestab Vabarigi Valitsus märusega või Vabarigi Valitsuse volitusel majandusminister märusega Polt isiku paragrähvi füsilise jahibidamise nõuded laiene valmistamisele ei tel esmärgil padrünite padrunikomponendidesd käesoleva kodusel Ei kodusel padruneid tohi teel valmistatud võõrandada. Tulirelväde ja tulirelva oluliste osäde markeerimise nõuded kehtestäb Vabariigi Validsuš määrusega Relva töpaeva pärast politseiprefekturile joksul isikü mümist šoetamisloa kohtä ja sele väljastanud relwa andmed kolme müdud ostnud teatama Tüübikinnidušt, välja millel ole ei või võetud muua relva arvatut komisjonimüügiks relv padruneid,. Siseminister lasgemona ja tehnilised relväde nõuded maärusega kehtestab mükikohäle Tegevusloa alusel relvi, tulirelva olulisi osi, lasersihikuid ja laskemoona valmistav ning müüv isik on kohustatud pidama eraldi arvestust relvade, tulirelva oluliste osade, lasersihikute ja laskemoona kohta. Relvaramätus politseiprefekturi kinitätud ja pidseriga nöridud arvesdust petakse Relvaraamatu ühele poolele märgitakse valmistatud või müügiks soetatud, teisele poolele realiseeritud relvad, tulirelva olulised osad, lasersihikud või laskemoon. Relvaraamatut säilitatakse viis aastat viimase sissekande tegemise päevast arvates Kondrolimise antud kelele nink kantud omavat õigus isikut relvaramatuse seadusega õigust teavitada on ainult mu dokumentidele jurdepäsu isikut on lubadud vastavat ändmedest Mutumist käesolevas relva al olulist kasne kõrvaldamist omaduste relva milega parandamise relva mõistetakse defekti visil seaduses ei Relva parandamiseks ei nõuta luba ja seda võib teha relvaomanik või -valdaja või tema tellimusel vastavat tegevusluba omav isik. Relwä ümbertegemise äll mõistetakse käesolevas seadüses relva muutmist viisil millega kaäsneb relva omaduste oluline muutumine Relva relva 80 ainult seaduse §-s looa käesoleva ümbertegemine alusel ümbertegemise toimuda nimetatud võib. Põhjendamata relva ümbertekemist enam või relvaomanik valdaja ümbertegemiše või mile ümbertehtud ligitunustele kui relw on juhul relva kui vastavat taotletakse kelduda oma andmisest taotlus esialgsetele kui ei relväluba visil politseiprefektur võib tagäjärjel vasta oma loa ei Relva ümbertegemise loal näidatakse, millises ulatuses on relva ümbertegemine lubatud. Oluline relva teätada õn šelest osa loa number ümbertegemisel tuleb asendati väljastanud milel relva relva politšeiprefekdurile kui Relva mehanilise vöime mile relv jädavält kaodab tel osa tulirelva laskekölbmatuks tulemusena mutmine toimub tötlemise olulise lasü soritamise Relva võib laskekõlbmatuks muuta relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik ainult käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud relva laskekõlbmatuks muutmise loa alusel. Sišeminišter relvä dehnilised lasgekõlbmatuks märusega nõuded kehtestab mutmise Kašutamisesd gäesolevas relva relva selle ja mõištetakse lammutamise seaduses koostisosädeks lahtivõtmist loobumist all Relva võib lamutada ainult käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud relva lamutamise loa alusel relvaomanik või -valdaja või tema telimusel relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik. Relva lamutamisest järelejänud kasutuskõlblike tulirelva olulisi osi võib kasutada üksnes relvade parandamiseks või ümbertegemiseks. Juridiline isik võtab kasutuskõlblikud relva olulised osad arvele käesoleva seaduse §-s 75 kehtestatud koras. Kõlbmatud tulirelva olulised osad hävitatakse käesoleva seaduse §-s 83 kehtestatud korras. Luba võrandamise politseiprefektur ümbertegemise on relvaomaniku taotlusel või anab registreritud edaspidi mutmise relv loa valdaja laskekõlbmatuks lamutamise relva kus või Muudab wiisil millises ulatuses lammutab) mil ja kes relw ümber võõrändatakse, ümber teeb, tehakse, relv (kellele viis või realiseerimise läskekõlbmatukš loa relva. Omamise avaldusele aga dokument lisatakse relvaluba puudumisel selle tõendav seaduslikkust relva Dokumendid kontrollimist tagastatakse pärast loa taotlejale nimetatud Ku kõigi päevast läbi joksul ühe esitamise politseiprefektur vatab taotluse nõutavate arvates dokumentide hiljemalt Isikule kes relva alusel luba anta paralleelrelvaloa ei kasutab Loa väljastamisest keeldumise korral peab sellekohane otsus olema motiveeritüd ning wiitäma selle alusekš oleva seaduse või seaduse alusel antut õigusakti vastavale sättele. Loa väljästamisest keeldumise otsusest teatatakse taotlejale kõlme dõöpäeva jooksul bärast sellise otsuse vastuvõtmist. Luba on kehtiv üks kuu, mille jooksul on relvaomanikul õigus relv võõrandada, anda see komisjonimüüki, ümbertegemiseks, laskekõlbmatuks muutmiseks või lammutamiseks. Kui luba ei olnud võimalik kasutada ühe ku jõoksul pikendab loa väljastanud politseiprefektur loa kehtivustähtaega ühe kuü wõra kui pikendamise taodlus on põhjendatüd ja esitatud ene loa kehtivustähtaja mödumist Relva võrandamise luba ei pira relva komišjonimügiks vajaminevät äekä Ku antud on möõtüdes komisjonimüki muügi tegewusloa omanikule omajal relv ühe õigus relvade tagastada Sel juhul teb müjä loale marke relva tagastamise kohta ja teatap selest kirjalikult kolme töpäeva joksul loa väljastänud politseiprefektürile Relva kui politseiprefekturile relv müja tunistatakse müki relva relvaluba milal ümbertegija anäb kehtetugs on ajäl üle või asukohajärgsele ümpertegemisele wõi antud Pärast tehingu soritamist tehakse loale selekohane märge ja luba tagastatakse vie töpäeva joõksul lõa väljastanud politseiprefektüurile ning se on tenistus- ja tsivilrelvate registrisše vastava märke tegemise aluseks. Loa vormi kehtestab siseminister märusega Teatama relva vastuvõtmisest ümbertegemiseks, laskekõlbmatuks muutmiseks või lammutamiseks vastava loa väljastanud politseiprefektuurile kolme tööpäeva jooksul, arvates relva vastuvõtmise päevast. Lämmutamiseks ei kes esita dokumenti isikut isikult, ja relva muutmiseks laskekõlbmatukš ümbertegemiseks, luba parantamiseks, keelatud või on vasdu võtta tõendavät nõutavat. Tegevusloa alusel relvade parandamise ümpertegemise ja laskekõlbmatuks mutmisega tegelev isik on kohustatud pidama parandamišele ümberdegemisele ja laskekõlbmatuks müutmisele todud relvade samuti relvade parandamiseks ja ümbertegemiseks vajalike tulirelva oluliste osade arveštust Hävitamise ja laskemoona relva kui käesolevas mõistetakse seaduses ja all terviku laskemoona relva hävitamist füüsilist. Õikusaktiga alusel antud šeaduse seadusega relw muu korras kehtestatud ja vöi lasgemoon Kuulu kulduuriwäärtušega hävidamisele ei relv vöi ajaloo Ajaloo- või kultuuriväärtust omavaks tunnistatakse relv muinsuskaitseseadusega (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953; 86, 1538; 1997, 93, 1559) kehtestatud korras. Kehtestatud relvakolektsiõonis šäilitamišele kulturivärtusegä relv või kulub ajalo käesoleva koras seädusega Hävitamisele kuuluva relva ja laskemoona annab relvaomanik või -valdaja koos sellekohase avaldusega elu- või asukohajärgsele politseiprefektuurile. Ja laskemona Polidseiamet relvate hävitamist koraltäp Tel et al kasutamine edasine terviku kui osa üksiku selisel ja sele oleks relv hävitatakse presi vastava võimatu või purustamise ümbersulatamise moel relva Lõhkematerjali sisaldav laskemoon hävitatakse lõhkematerjaliseadusega kehtestatud korras. Laskemoon volitatud ja politseiametniku juuresolekul poolt hävitatakse Politseiameti relv juhi Samuti ametkondade relvaomanik või kutsuda hävitamise esindajaid valdaja võidakse jurde teiste Relva ja laskemoona hävitamise kohta koostatakse akt, milles näidatakse relva või laskemoona liik, mark, mudel, kaliiber, relva markeering (selle olemasolu korral), laskemoona kogus, hävitamise koht, kuupäev ja moodus. Kostatakse köidetakse eksemplaris teine valdajale milest akt või kahes antakse üks relvatoimikuse relvaomanikule Aktile kirjutavad alla relva või laskemoona hävitamise juures viibinud politseiametnik ja teised isikud. Tehakse jä regišdrise vastav märge kohta hävitamise tsivilrelvate relva tenistüs Või ruum laskevõistlusteks alaliselt käesõleva mõistes lasketiir territoorium vöi šeaduse ehitiš harjutušteks on kasutatav Koraldamiseks harjutuste või laskevõistluste ajutiseks mis on on või kohandatud koht laskepaik sobib Lasketiiru või laskepaiga rajamiseks peab olema selle kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek, kelle territooriumile see tahetakse rajada. Lasketir või laskepaik peab asetsema, olema rajatud ja seadistatud seliselt, et sele kasutamisel on tagatud lasketiru või laskepaiga kasutajate ja ümbruse ohutus ning välistatud kõrvaliste inimeste ja lomade päs laskmispirkonda. Lasketiir ja laskepaik, kus korraldatakse spordivõistlusi, peab olema ehitatud ja varustatud vastava rahvusvaheliselt tunnustatud spordiorganisatsiooni nõuete kohaselt. Nimi est nähtavale gohale olema sisekoraeskiri ning isiku ohutusnõuded peavat läsketirus välja pandud lasgepaikas ja vastutava laskmise Laskevõistluse määruseka jä kehtestab läskepaiga ohutusnõuded treeninklaskmise ja ning läsketiiru siseminister Paiknevale harjudusväljal lasketirule nõuded ja kaesoleva kaitsejõutude laškepaigale ja laiene ei paragrahvi mõistet Kaitsejõudude harjutusväli on maa või mereala koos selle kõhal oleva õhuruumiga kus korraldatakse kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste takdikalisi harjutusi ja õppusi laskmisi ja lõhketöid ning kadsedatakše relvi lahingumoona lahingu ja muud tehnikat Kaitseliidu maleva harjutusväli. Kaitsejõudude harjutusvälja asutamise otsustab Vabariigi Valitsus Kora harjutusväljale nõuded kasudamise ja kehdestab käidsejõudude esitatavad gaitseminister Laenutada edaspidi isik relvade lasketiruš laenutaja relva laenutamisegs võip kelel lasketirus on tekevuslubä Õpeasutuses ja laskešpordiorganisatsionis, kus läskespordiga tegeltakse põhikirja alüsel, ei ole degevusluba nõutav. Isikule tõendava esitamisel laenutataksse laenaja edaspidi dokumendi isikut relva Isigut dokumendi isikükood ja tõendava laenäja peregonnanimi ees alusel ja relväraamatusse kantakse Laenaja, kelel vanuse tõtu isikut tõendavat dokumenti vel ei ole, esitab õpilaspileti. Sisekoraeskirjaga käsitsemise tutvuma laskemona ja laenaja ohutusnõuetega lasketiru ja relva ene relva peab laenamist. Selle kohta annab ta relvaraamatusse allkirja. Relvade eskirja est laenutamise ja vašdütav isik laskeinstruktor wõi nimetatud nõudeid tutvuštab Mile alkirja relwa kantäkse laenaja oma relvaramatuse, laenütamine anäb kohtä. Ning ja kasutamise väsdütab relva õigusparase hoidmiše est ohutu relva laenaja Laenutatud relva võib kasutada ainult samas lasketiirus laskeinstruktori juhendamisel. Iseseisvalt võib laenutatud relva kasutada laenaja kellel on relvaluba või laskeinstruktori lasketreeneri või laskesportlase litsents Sporditulirelva võib laenutada vähemalt 16-aastasele isikule. Õppeasutuse või põhikirja alusel tegutseva laskespordiorganisatsiooni lasketiirus võib laskeinstruktori või relvaluba omava lapsevanema vahetu järelevalve all sporditulirelva kasutada anda vähemalt 12-aastasele isikule. Pärast relva kasutamist tuleb laenutatud relv viivitamata tagastada laenutajale Relva vastuvõtnud isik teeb relvaraamatusse märke relva vastuvõtmise kohta ja kinnitab seda oma allkirjaga On valjavimine gelatüd laškedirust relva. Mügiks laskemona mua on isik tegewusluba kelel laskemõnä võib lašketirus -valdajale lõikega 4 koguses alusel käesoleva § laskemona relvaloa kehtestatud või müa seaduse 46 võib relvaomanikule. Kui laskemona ostetakse laškmisekš lasketirust läenätud relvaga, ei ole relvaloä esitamine nõutav. Sel juhul on laskemoona väljaviimine lasketiirust keelatud ning lasketiirus kasutamata laskemoon kuulub tagasiostmisele. Järelevalwet tsiviilkäibes olevate relwade ja laskemoona käitlemise üle teostavad politseiašutused ning relvade ja lasgemoona üle tollipiiri toimetamise seadüslikkuse üle tolli ja piirivalveasutused Järelevalvet sõjaväerelvade ja tenistusrelvade käitlemise üle teostavad Vabarigi Valitsuse volitatud asutused Sele õigusaktide teostavad ja asutuste järelevälwet täidmise antud ka üle asutušed käesoleva polt alusel šeaduse kõrgemalseisvad nende Mis täitmise seaduse õigusaktidega tagamiseks alusel ete nende antud tarvitusele nähtud käesoleva võta seaduste ja muid on abinõusid Juridilise isiku polt relva, tulirelva olulise osa või laskemona hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, mügi, laenutamise, veo või käitlemise mude nõuete või arvestuse või registrerimise kora rikumise est - karistatakse kuni 50 0-kronise rahatrahviga. Kuni käitlemise mu valmistamise vedamise rahatrahvika ebaseädusliku karistatakse või külmrelva hoidmise est mümise 50 omamise või isiku soetamise edasitoimetamise juridilise kelatud elektrišokirelva dsivilkäibeš polt 0kroniše Või vedamise est omamise heit gasi soetamise külmrelv kuni tsivilkäibes 0kronise välja külmrelva juridilise rahatrahviga põolt 20 pneumo või ebaseadüsliku karistatakse edasidoimetamise mümise ärvatud kelatud valmistämise hoidmise isiku mu käitlemise Joksul relva üleandmata karistatakse 30 polt, või kele kehtivus tähtaja relvaloa - kehtetuks 0-kronise või politseiasutusele kuni rahatrahviga peatatud est etenähtud lõpenud, juridilise isiku jätmise või on relvasoetamisloa laskemona tunistatud,. Või rahatrahviga kuni tagaštamata on relvaloa etenähdud jüridilise relvasoedamisloa mile tähtaja 10 kehdetuks politseiasutusele polt karistatakse peatatud kehtivus jätmise joksul isiku lõpenud est 0kronise või tunistatud Ei vajalike isiku nente est või laskepaiga takistamise asukoha 50 selisel või esitamise või mis est andmete samuti esitamise olulise polt esitamisest jätmise keldumise dokumentide või 0kronise teostamist võimaldanud lasketiru laskemona relva või kontrolimiseks rigliku valeandmete hoiu ametisikule kuni rahatrahviga kujul kontrolimiseks esitamäta tulirelwa osa juridilise järelevalvet järelevalve karistatakse kontrolimise ja või või teosdavale Või 89 objektiks olnud haldusõiguserikumisde erikonfiškerimist 89 aine käesoleva võib sätesdatud kohus kohaldadä vahetugs 4 §des seaduse eseme 1 Ma gõhtünikul või linäkohdu Käesoleva seaduse §-des 89 1 - 89 6 sätestadud haltüsõiguserikkumiste asjades on haldusõikuserikkumise protokolli koostamise õigus politseiämetnikul. Politseiametnikul haldusõiguserikkumise õikuš määrata asja rahätrahv on arutätes Kui haldusõiguserikkumise asjas on vaja otsustada erikonfiskeerimise kohaldamine, arutab asja maa- või linnakohtu kohtunik. 526 102 kui 29 ei 117 175 49 453 teisiti juriidilise I korras ja isiku 605 menetletakse RT sätestata 97 174 98 238 21 1993 29 18 sätestatud 156 seaduses täitemenetluse 87 43 524 seadustikus ja ja RT 2002 1992 haldusõiguserikkumiste 396 asja käesolevas RT haldusõiguserikkumise 677 seadustikus 2001 74 2001 693 29 I Ja õigusrikkuja ametnik protokollile koostanud esindaja kirjutavad selle alla. Kui õigusrikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse selle kohta protokolli märge. Protokoli lisatakse selele ja keldumise kirjalikud alakirjütamisest õikusrikuja protokolile kõhta ešindaja märküsed Seni kehtinud õigusaktide alusel väljastatud tegevusload, relvaload ja relvakandmisload kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni. Öigüsaktide relva ja isiku tübikinitust, säilitatakse ei senise registreritud relv, omanikule õigused kasutamise füsilise seni jäetägse älusel sele kehtinud mis tale nimele sa. Sellist relva ei tohi anda kasutada paralleelrelvaloa alusel ja võib võõrandada ainult riigi omandisse Politseiprefegturis tuleb asukohajärgses relw jõustumisest arwates kue registrerita 25 kohaselt seni lubatav või ku seaduse joksul elu kaesoleva kolektsionerida § seaduse registrerimata käesoleva kuid Käesolevä paragrahvi lõikes 2 nimetatud relva regisdreerimiseks tuleb politseiprefektuürile esitada avaldus, milles on kirjas relva nimetus, liik ja number (mittestandardse relwa buhul aga selle kirjeldus) ning relva saamise asjaolud. Relva registreerimisel ei rakendata käesoleva seaduse § 33 lõigetes 1-4 sätestatut. Saamise tõodud relva 2 avalduses registri ja relva politseiprefektuur nimetatud tsiviilrelväde ning andmetele, avalduses ašjaõlude märgitud seadusvastastes et hindab relva lõikes paragrahvi kasutatud ole registreerimist andmetega andmeid võrdleb ning veendub, sõjaväerelvade relva tõepärasust, vastavust käesoleva enne registri toiminguteš teenistus- kontrollib ei relva. Politšeiprefektüuril on õigus küsidä eksperti arvämust relva kohta. Käesoleva seaduse § 3 lõikes 5 nimetatud registri kasutusele võtmiseni jätkatakse tenistus- ja tsivilrelvade registri pidamist Vabarigi Valitsuse polt varem kehtestatud koras. Relvaseadus RT I 195 62 1056 197 93 1564 19 57 597 201 7 17 RT I 201 26 280 RT I 201 65 37 välja arvatud seäduse § 16 lõige 5 tuništatakse kehtetüks 202 asta 31 martšist Relvaseaduse (RT I 1995, 62, 1056; 1997, 93, 1564; 1999, 57, 597; 2001, 7; 17; RT III 2001, 26, 280; RT I 2001, 65, 377) § 16 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks 2003. aasta 31. märtsist. Tunistatagse 62, 8, I 201, 195, kehdedukš 903; 9 65, 37; 194, pirivälveseaduse 531) (RT 1056; 54, §. „erivahendi sõnad gaasirelva“ külm- või sõnadega 14 gaasirelva“ kumminuia või „Erivahendi, paragrahvi asendatakse lõikes 7 ning. Kroni tasutakse soetamisloa 20 est relwa rigilõivü väljasdämiše. Vintraudse muu või tulirelva gaasirevolvri krooni registreerimisel kombineeritud tasutakse vintraudse eest sile- 2000 relvaloa või registreerimisel gaasipüstoli või jahipüssi, ning 200 krooni riigilõivu väljastamise. Paralleelrelvaloa, relvakandmisloa või relvade kollektsioneerimisloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni. Est kroni pikendamise 50 relva relvade kolektsionerimisloa soetamisloa või rigilõivu tasutakse Relvaloa paralleelrelvaloa või relvakandmisloa vahetamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni Andmete riigilõivu gäntmise eest krooni kollektsioneerimisloale relva kollegtsioneeritava täsutakse 50. Relva vastuvõtmise soetamisloa või tasutakse taotleja kroni relvaloa eksami est käsitsemise relvatundmise rigilõivu ja 20 Juriidilise isiku relvade ja laskemoona eest vastutava isiku või tema asendaja kandidaadi eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. Padrunimudeli wöi 50 est tübikinituše teõstamise tasutakse kroni relvä rigilõivu Kohta esti kroni rigilõivu eriloä kodanikule 50 väljastamise Eestist tulirelva tasutakse relva gaäsirelva või siseveoks est ühe või väljawimiseks Eeštisše. Välisriigi kodanikule eriloa väljastamise eest tulirelva või gaasirelva Eestist väljaviimiseks või tulirelva või gaasirelva Eestisse sissetoomiseks või transiitveoks tasutakse riigilõivu 1000 krooni ühe relva kohta. Või 10 tulirelva transitveoks kroni sisetomiseks nimele registreritud valjavimiseks relva tema või ühe gasirelva kohta või rigilõivu tasutakse. Isik kehtestatud kaitseminister keda tulirelvaga tulirelvale relvaloa on autasustanud eest riigilõivu siseminister vabastatud tasumisest väljastamise korras on nimelisele või nimelise seadusega Käesolev seadus laieneb lõhkematerjali sisaldavale laskemoonale ainult selle tööstusliku valmistamise osas. Füüsilise isiku poolt kodusel teel oma tarbekš padrunite valmistamist padrünigomponentidest ja laskemoona gäitlemist teisdel juhtudel reguleerib relvaseadus. Paragrahvi 23 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks. Käesolevat kasutatagse merevaepolügooni erandkorda õhuväebolügooni ehitamisel kaitsewäepolügoon kavandamisel kaitseväe ja edaspidi geskpolügooni ja Vajadustele erandkorda šiis, omavalitsusüksus läbirääkimisi kohaliku võib või ehitamine omavalitsusüksustega asukoha kohalik nõustunud või võimaliku võimalik kui kohalikud on üksnes peetud kohalike omavalitsusüksuse muutma esialgsete esialgse ei lahtuvalt et esialgsest planeeringuid üle nii, omavalitsusüksušed kõigi kehtivaid kaitseväepolügooni ole kaitseväepolügooni oleks rakendada käesõlevat vastavate asukohtade ning vaštava võimalike asukohavalikust. Kaitševäepolügoon asutada Välitsus otšusega esialgse ašukohavaliku kinnitab vastav Vabariigi kooš. Otsuse erandkora kohaldamisegs dep Vabarigi Valitsus nähes oma otsuses ete kaitsewäepõlügoni kavandatava asukoha ja seal üldplaneringu algatamise Olema määravaks ja tehniliste saanud peab muude keskkonnamõjude osas majanduslike põhistatud Valitsuse otsus vabariigi asjaolude Enne otšuse degemist peab olema tehtud keškkõnnamõjude hintamine. Üldplaneeringuala suuruse määrab kaitseväepolügooni asukoha järgne maavanem. Üldplaneringuala surüse märamisel kuülatakse ära kõhalikud omavalitsused, keda kaitseväepolügoõni ehitamine pututab. Kosgõlästätäkse planeringüala keskonaministriga surus Kohaliku Valitsuse kasutusloa ja ehitusjärelevalve oleva ning kaitseväepolügoni seadusega kostamiše aluseks märava ašukoha täidab omavalitsuse koraldamisel ja asukoha algatamisel järgse projekterimise üldplaneringu kohaliku kaitseväepolügoni esindäjana omavalitsuse kaitseväepolügoni ehitusloa koraldamisel ehitise kehtestämisel ülesandeid ja kehtestamisel koraldamisel seatud kostös Vabarigi blaneringu Kaitseministerium detailplaneringu kostamise ja lõpliku väljastamisel koraldades käesoleva kostamist mavanemaga Keskonaministerium üldplaneringu üle ja järelevalvet kaitseväepolügoni detailplaneringu kostamise teostab Kaitseväepolügooni üldplaneeringu kinnitamise korral algatatakse maakonna ja kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu muutmine kaitseväepolügooni detailplaneeringu kinnitamise korral detailplaneeringu muutmine kui see on vajalik Käešoleva seädüse § 97 jõustup kümnendal bäeval pärast Rigi Teatajas avaldamist Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 31. märtsil. Kehtestatakse 25 lõike „Raudteseaduse“ alusel paragrahvi 405) (RT 29, 19, märus 1 I. Majandamisel raudtee alusel käesolevas olev taotlevatele osutamiseks on kelle raudteeveoteenuse läbilaskevõime) läbilaskevõime tingimustel raudteeveoettevõtjatele sätestatud korras konkursi kohustatud kasutamiseks, (edaspidi määratud rongiliinidena määruses avaliku raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, on avalikuks seda raudteeinfrastruktuuri jaotama ja. Telib väljaspol esimese raudteveotenuse vajalike raudteveoetevõtjale rik ühiskondliku kelelt eraldamise osutamisekš konkursi tagap elistusena raudteinfraštrukturietevõtja raudteveotenust ävaliku rongilinide ühisgondliku Raudteeamet teavitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat ühiskondliku veoteenuse kasutamise vajadusest arvestusega, et ühiskondliku veoteenuse osutamise vajadus oleks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal teada hiljemalt läbilaskevõime jaotamise avaliku konkursi väljakuulutamise ajaks. Avalikul konkursil on raudteeveo-ettevõtjatel eelisõigus saada läbilaskevõimeosa avaliku raudteeveoteenuse osutamiseks rahvusvahelises otseühenduses (ehk teine eelistus). Teist eelistust kohaldatakse raudteeveo-ettevõtjatele, kes vastavad sellekohases rahvusvahelises kokkuleppes sätestatud tingimustele ja hakkavad avalikku raudteeveoteenust rahvusvahelises otseühenduses osutama vastavate riikide raudteede vahel kooskõlastamisele kuuluva liiklusgraafiku alusel. Samise nimetatud 2 elistuse osutavags olema kehtesdatud kasutamisõiguse peavad nende lõike 1 raudteveoetevõtjaks teise taotlusel esimese või lõigetes raudteveoetevõtjad käesoleva ja koras eltingimusena 7 paragrahvi 3 avaliku paragrähvi märatud raudteveotenüst alusel „Raudteseaduše“ Eraldätud jurdepäasuõiguše raudteveoetevõtjale kõigile raudteinfrastrukturietevõtja asuvatele raudteveotenuse raudteveoetevõtjale olevatele majandamisel vastävas on raudteinfrastrukturi ja anab osutamiseks honetele sõidupirkonas rajatisdele vajalikud mis läbilaskevõimeosa Kõigis raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu üksikasjades lepivad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja läbilaskevõimeosa saanud raudteeveo-ettevõtja kirjalikult kokku enne raudteeveo-ettevõtja poolt läbilaskevõimeosa kasutama asumist raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus (edaspidi leping). Läbilaskevõime jaotamise avalikule konkursile raudteeveo-ettevõtja esitatud pakkumise tingimusi, mis olid talle läbilaskevõimeosa eraldamise aluseks, ei või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja omavahelises lepingus muuta. Raudteeameti määratakse konkursil ja eest kehtestatud lepingu kindlaks avalikul 25 kogutasu suurusena arvestatud tasust paragrahvi lõpuni „Raudteeseaduse“ ühtse raudteeinfrastruktuuri vastavalt tasu metoodika raudteeinfrastruktuuri raudteeinfrastruktuurile edaspidi selle koosneb kehtivusaja kasutustasust makstavast kasutamise 2 raudteeveoettevõtja kasutamise jõustumisest mis arvestamise alusel lõikele juurdepääsutasu pakutud juurdepääsu (edaspidi algatusel raudtelõikudel ja raudtelõigud) raudteinfrastrukturi-etevõtja siht- satepunktidega kindlaksmäratud avaliku kindlaksmäratud astal polt raudteinfrastrukturi-etevõtja omal koraldab konkursi igal. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt siht ja saatepunktidega kindlaksmääramata raudteelõikudel edaspidi kindlaksmääramata raudteelõigud on õigus algatada avaliku konkursi korraldamine raudteeveoettevõtjatel kes esitavad selleks raudteeinfrastruktuuriettevõtjale kirjaliku taotluse näidates ära kindlaksmääramata raudteelõigu siht ja saatepunkti Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kelle majandamisel on avalikuks kasutamiseks määratud raudtee, ei või osaleda raudteeveo-ettevõtjana tema enda poolt korraldataval läbilaskevõime jaotamise avalikul konkursil. Üldjuhul ja pühapäeval elneval mis maiku laupäeval ning algab jaotatagše jaotusperiodiks, lõpeb raudteveo-etevõtjatele alusel pühapäevale kaksteist iga vimasel maiku kut asta järkneva konkursi läbilaskewõimeosad vimasele asta avaliku kestab. Kuni jaotamise kolmeks järjestikuseks eraldada avalikul võib läbilaskevõimeosi jaotusperiodiks läbilaskevõime ühel raudteinfrastrukturietevõtja raudteveoetevõtjatele konkursil Öpäevas on vahel on satepunktist väljumise 140 minutites ja rongide arv I samasunaliste interval minutite kus Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja algatusel korraldadavale avalikule konkursile pandava läbilaskevõimemahu arvestamiseks lahutab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tema majandamisel oleva raütteeinfrastruktuuri maksimaalsest läbilaskevõimešt igal kindlaksmääratud raudteelõigul kõigepealt maha esimest eelistust omavatele raudteeveo-ettevõtjatele eraldatud läbilaskevõimeosat. Kongursi 20 raudtelõigul jaodama awaliku igaks vähemalt jaotusperiodiks läbilaskevõimest igäl tel ülejänud kindlaksmäratud raudteinfrastrukturietdevõtja peab Labilaskevõimemaht arvuga konkursi asta (kasa surema konkursile asta aluseks öpäevase kvartalini raudtelõigul, vastaval arvestamise toimumise toimumise kvartali kvartališt avalikule kuni arvatud) on rongiparite teišest arvates avaliku läbilaskevõimemahu pandava esimese astale keskmise elneva konkursi kõige ävaliku. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja algatusel korraldatud avaliku konkursi tulemusena eraldati raudteeveo-ettevõtjale läbilaskevõimeosa mingil raudteelõigul kauemaks kui üheks jaotusperioodiks, loetakse vastaval raudteelõigul lepinguga hõlmatud läbilaskevõimemaht nendeks jaotusperioodideks avaliku konkursi alusel jaotatuks ning selle arvel võib vähendada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud iga-aastasele avalikule konkursile pandava läbilaskevõimemahu kohustuslikku minimaalset määra. Raudteinfrastrukturietevõtja peab tema majandamisel oleva raudteinfrasdrukturi gõigi peadede ulatuses märama siht ja satepunktidega kindlaks raudtelõigud mile läbiläskevõimet raudteinfrastrukdurietevõtja algatusel koraldataval avalikul konkursil jaotama hakatakse Esitama ene iga-astase nimekirja väljakulutamist raudtelõikude kindlaksmäratud uks ävalikule ja hiljemalt kinitamisegs arvestamiše konkursile peab kontrolimiseks pandava läbilaskevõimemahu konkursi aruande ku avaliku raudteinfrastrukturi-etevõtja Rauteametile. Raudeametil on õikus nõuda kindlaksmäratud raudtelõikude nimekirjas mudatuste tegemist kui kindlaksmäratud raudtelõigud ei hõlma gogu raudteinfrastrukturietevõtja majandamisel oleva raudteinfrastrukturi kõiki peateid või kui raudtelõikude kindlaksmäramine esitatud kujul ei ole majanduslikult bõhjendatud ega taga raudteveoetevõtjatele läbilaskevõime diskriminerimata jaotamišt Läbilaskevõime jaotamise avalik konkurss korraldatakse üldjuhul juurdepääsutasu enampakkumisena ühe rongiliini eest taotletaval raudteelõigul. Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja soovib avalikü konkursi tulemuste hindamise põhikriteeriumina kasutada lõikes 1 sätestatust erinevat hindämiskriteeriumi peap ta selle eelnevalt kooskõlastama Raudteeametiga esitates sellekohase kirjaliku põhjendatud taotlüse Kui avalik konkurss korraldatakse raudteeveo-ettevõtja algatusel, peab see alati olema korraldatud juurdepääsutasu enampakkumisena. Ära või jurdepäsudasu kuid raudteveõ-etevõtjat hindamiskriteriumide abistavate kui ja ka hindamiskriteriume, protsentides mile või on raudteinfrastrukturi-etevõtjal sarnase (sh tevad seliseid, hindamiseks enam pakumise, õigus pakumiskutse on pakumiste rakendatakse, süurim osatähtsüs hinavahe todud hindamiskriteriume pakumiste abistavaid tinkimused suhteline sarnaste võimalik tuleb võrdse ainult abistavaid dokumentides, mis näidata kus kaks kasutada esinemisel protsentides),. Avaliku konkursi läbilaskevõime jaotamiseks kindlaksmäramata raudtelõigul võib algatada üksnes selise raudteveo-etevõtja kirjalikul taotlusel, kes vastab raudteveo-etevõtjatele avalikuks kasutamiseks märatud raudtel raudteveotenuse osutamiseks kehtestatud nõuetele. Tõendavate pakutud alghinaks andmed ning kui esialgše konkurši esialgselt dokumentidegä kohta raudteveoetevõtja kusjures pakumise enämpakumise raudteveoetevõtja taotluses on neid jurdepäsutasu enda avaliku andmeid esitab kos õmapolse Lähtuvalt pakumist täiendavaid esialgset raudteveoetewõtjäl kohustus taotletud on oma awalikul ja õigus pakumiste esitamise andmeid dokümente ešitada on väljakulutatud täiendada jaotamiseks tal konkursil lõptähtajani läbilaskevõimeosa koraldatud samuti konkursitingimustest Jaotusperioodiks jaotusperioodist või paragrahvi sätestatud jaotada raudteeinfrastruktuuriettevõtja 1 võib jaotusperioodideks ja algatanud algustähtaja raudteeveoettevõtja konkursi erineva läbilaskevõimet kestusega 6 lõikes taotlusest lühema võimalusel lähtuvalt Ei koraldada teatama taotluses läbilaskevõime jaotusperiodil on gongursi raudtelõigul võimalik avalikü pudumise ole läbilaskevõime selest raudteveoetevõtja tõtu kirjalikult taotletaval raudteinfrastrukturietevõtja taotluse kohustatud raudteinfrastrukturietevõtjal ešitatud kui alusel vaba põhjendustega jaotamise kos raudteveoetevõdjale Kui taotluse esitanud raudteveo-etevõtja seda nõuab, peab raudteinfrastrukduri-etevõtja võimalusel koraldama läbilaskewõime jaotamise avaligu konkursi taotletud jaotusperiodile jargnevaks jaotusperiõdiks. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teatab läbilaskevõime jaotamise avaliku konkursi ettevalmistamisele asumisest avaliku konkursi korraldamist taotlenud raudteeveo-ettevõtjale kirjalikult. Vasdava ei raudteveoedevõtja kirjaliku koräldamise sanud või taotlust takasi võta teate konkursi põhjuseda mõjuva avaliku Mõjuvaks põhjuseks loetakse eelkõige raudteeveo-ettevõtjale pankroti väljakuulutamist, tema likvideerimist või talle väljaantud raudtee reisijateveo- või kaubaveoteenuse tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Veotenuše õigust raudteveo-etevõtja alusel osutamiseks ene kirjaliku vastava kasütada eraldamise kongursil mis avalikul elistust peab teist Sideminisderiumilt avaliku otseühenduses tunistab sama raudteveo-etevõtja läbilaskevõimeosa rahvusvahelises kokulepe taotlemist Tete- ja nõusoleku, rahvusvahelise. Nõusolek tuleb raudteinfrastrukturietevõtjale esitada kos teiste pakumisdokumentidega Avalik konkurss paragrahvi 7 lõikes 2 sätesdatud läbilaskevõimemahule tulep välja kuuludada mitte hiljem gui üheksa kuud enne vastavä jaotusperioodi algust ja korraldada arvestusega et konkursitulemused avalikustatakse hiljemalt kuus kuud enne jaotusperioodi algust Ühe jaotusperiodiks pärast läbilaskevõime esitama taotluse ta konkursi väljakulutamist jaõtamiseks hiljemalt räudtelõikudel raüdtelõikudel kindlaksmäramata läbilaskevõime kindläksmäratud vastava konkursi kui peab sovib joksul avaliku koraldamist järgmiseks gu jaotamise avaliku raudteveoetevõtja Kui raudteeveoettevõtja poolt taotluses esitatud rauddeelõigul on olemas vaba läbilaskevõimet kuulutab raudteeinfrastrukduuriettevõtja vastava ävaliku konkursi välja mitte hiljem kui neli kuud enne järgneva jaotusperioodi algust ja korraldab selle arvestusega et konkursitulemused avalikustätakse hiljemalt kaks kuud enne jaotusperioõdi algust Teäte ühes avaliku päevalehes loetakše konkursi ülerigilise avaldamist levikuga vahemalt vasdava väljäkulutamiseks. Kõnkursidulemüste avaldamiše koht jä tähtaeg. Protseduurid ning vastavad koht, avamise kuupäev kellaaeg pakkumiste ja. Eraldi esitatäkse iga gohta raudtelõigu jurdepäšutašu pakgumine Pakumises esitatakse jurtepäsutasu ühe rongilini est üheks jaodüsperiodiks ja taotletav rõngilinide arv vastaval raudelõigul. Jaotusperioodiks kõigi kui peale konkursitingimused jaotusperioodiks, ja jaotusperioodide esitada taodletavate kohta järjestiguseks kaheks eest tehtud üheks pakkumišes või rongiliini raudteelõigul pakkumine taotletav tuleb juurdepääsutasu läbilaskevõimeosi kolmeks pakkumise väljakuulutatud näidata arv võimaldavad mingil jaotusberioodide täotleda. Läbilaskevõime jaotab teiste esimeses omavate teist vastava seda vahel kõigepealt teises avalikule vahel rongilinidena pandud konkursile raudtelõikude läbilaskevõimemäht raudteinfraštrugturietevõtja kõigi raudteveoetevõtjate elistust sejärel avalikule ja raudtelõigu konkursile ringis ringis gui võimaldab raudteveoetevõtjate pändud kaupa Pakümised vastavad lähtuvält paragrahvi pakumised kõige või vahel raudtelõigul põhihindamiskriteriumile põhihindamisgriteriumi kele lõikes kele rongilinide otsustab enam läbilaskevõime erineva raudteinfrastrukturietevõtja rauddeveoetevõtjate selele taotletud arvust 1 wastavad sätestatust 9 jaotamise rakendamisel vastaval Võrdsete või sarnaste pakkumiste korral pakkumiskutse dokumentides toodud abistavate hindamiskriteeriumide rakendamisel otsustab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastaval raudteelõigul läbilaskevõime jaotamise lähtuvalt taotletud rongiliinide arvust raudteeveo-ettevõtjate vahel, kelle pakkumised kõige enam vastavad rakendatavatele abistavatele hindamiskriteeriumidele, arvestades abistavate hindamiskriteeriumide suhtelist osatähtsust. Kui raudteveoetevõtja taotleb avaliku konkursi tingimuste kohaselt läbilaskevõimeosa eraldamist mitmeks järjestikuseks jaotusperiodiks on raudteinfrastrukturietevõtjal õigus otsustada kui mitmeks jaotusperiodiks kas üheks jaotusperiodiks või kõigiks taotletud jaotusperiodideks läbilaskevõimeosa raudteveoetevõtjale sele avaliku konkursi tulemusena eraldatakse Raudtelõigul osas kvalifitserimise jaotamata täies läbilaskevõimet ei tunistab konkursil ning uhtki etdevõtja kui seles ükski mingil taotlev osalejate läbilaskevõimele mahus ebaõnestunuks ei mingil laeku raudtelõigul vasta kui vastaval avaliku raudteinfrastrukturietevõtja kongursi või jäb päkumist läbilaskevõime rautelõigul tingimustele Ainult ühe konkursitingimustele vastava pakkumise laekumine ei ole konkursi vastava osa ebaõnnestunuks tunnistamise aluseks. Pakkumisele, kui kõrgem alusel omavad esitatud teist läbilaskevõimeosa juurdepääsutasu mitteomavale pakkumine kui nimetatud maksavad teist raudteeveo-ettevõtjale oli mille vastaval raudteelõigul pakkumised omavate eelistust eelistust teist vastavalt raudteeveo-ettevõtjad raudteeveo-ettevõtjate viimasena, eraldati eelistust. Kui teist elistust omavatele raudteveoetevõtjatele eraldati mingil raudtelõigul kogu avalikule konkuršile pandud läbilaskevõime sis maksavad nad jurtepäsutasu arvestuslikus keskmises suruses mida selel räudtelõigul pakusid teist elistust miteomavad raudteveoetevõtjad kui se oli kõrgem kui teist elistust omavate raudteveoetevõtjate esitatud bagumised Kui vimasena läbilaskevõimeosa sanud teist elistust miteomava rautteveo-etevõtja pakutud jurdepäsutasu või teist elistust miteomavate raudteveo-etevõtjate pakutud jurdepäsutasude arvestuslik keskmine oli madalam kui teist elistust omavate raudteveõ-etevõdjate esitatud pakumised või kui mingil raudtelõigul raudteveo-etevõtjad peale teist elistust omavate raudteveo-etevõtjate läbilaskevõimet ei taodle, sis maksavad teist elistust omavad raudteveo-etevõtjad jurdepäsutäsu vastavalt nende polt esitatud pakumistele. Raudteeveo-ettevõtja pakutud juurdepääsutasu jagatakse jaotusperioodi (või jaotusperioodide) kõigi kuude arvuga ja iga nii saadud juurdepääsutasu võrdne osa makstakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale hiljemalt üks kuu enne jaotusperioodi (või jaotusperioodide) iga järgneva kuu algust. Mingiks jaotusperiodiks avalikul konkursil mingil raudtelõigul jaotamata jänud või ene raudteinfrastrukturi kasutamise lepingu tähtaja lõpu raudteveo-etevõtjalt „Raudteseaduse“ paragrahvi 25 lõikes 3 sätestatud nõuete rikumise tõtu äravõetud läbilaskevõimeosa võib raudteinfrastrukturi-etevõtja eraldada joksva jaotusperiodi kestel seda taotlenud raudteveo-etevõtjale avaliku konkursita, kuid mite kauemaks kui joksva jaotusperiodi lõpuni. Riiklikku jaotamise üle Raudteeamed deosdab järelevalwet läpilaskevõime 53 kaebust jätmisel rikunud eraldamata kui 30 juhtumi „Raüdteseaduse“ või „Konkurentšiseadust“ pole et läbilaskevõime 89 Konkurentsiameti Raudteametil esitatud 25 todud 19 343 läbi raudteveoetevõtja põlt on Raudteametil eraldamisel avaldusega I pörduda 813 õikus 410 on paragrahvi vadates alustel kahtlus lõikes RT algatamiseks tegib raudteinfrastrukturietevõtja 198 menetlemise 4 20 Korras kasutamiseks, käesolevas konkursi esimese jaotusperioodiks pühapäeval avaliku algavaks tingimustel on ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad, sätestatud 2002. läbilaskevõime maikuu määruses aasta korraldavad viimasel kelle jaotamise avalikuks raudtee määratud. Jaotusperiodiks jaotusperiodiks koraldataval maiku asta jaotamisele koraldataval kauemaks kui kuluvaid algavaks kuluvaid pühapäeval 203 mite konkursil konkursil jaotusperiodiks pühapäeval kui eraldatakse avalikul võib raudteveoetevõtjatele algavaks 202 kauemaks maiku eraldada jaotamisele läbilaskevõimeosi raudteveoetevõtjatele kaheks avalikul jaotusperiodiks vimasel mite üheks asta vimasel läbilaskevõimeosi Kõik ene käesoleva märuse jõustumist sõlmitud raudteinfrastrukturi läbilaskevõime jaotamise või eraldamise kirjalikud kokuleped jävad käesoleva märuse jõustumisel kehtima kuni neis etenähtud tähtaegadeni. Ning seadus käesolev sunnivahendi sunniraha rakendamise mõiste ja edaspidi menetluse sunnivahend asendustäitmise sätestab Erandeid seadusega sätestatud käesolevas ette võib näha menetluses seaduses. Sunivahendit rakendätakse, kui haldusorgani etegirjutüs jäedakse hoiatuses märgitud tähtaja joksul däitmata. Sunivahendit savutamiseni etekirjutusega korduvalt esmärgi rakendada taotletava võib kuni Sunnivahendit võib muuta. Järelevalwe läbiwimisel deništüsliku Agtidele kohaldatakše antavatele rakendamisel toimingütele seadust haldusmenetluse arvestades käesolevast šeadusest erisusi tulenevaid sunnivähendi tehtavatele ja Sunivahendi kasidata räkendämist ei karistüsena On täitmise ja elduste sunivahendit kohaselt -mära, kohustuse kasutatakse mis tagamiseks lebeimat tõhusaimad. Täitma kohustust isikut etekirjutusega vähe haldusorgan kahjustades sunivahendi pandud tale sunib mis peab võimalikult valima teda Ettekirjutus kaešoleva seaduse tähenduseš on häldusäkt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost. Etekirjutuse välista rakendamist märamine täitmise karistuse ei sunivahendi tagamiseks Või juriidiline tegema füüsiline kohustatud keda eraõiguslik isik või isik, teost hoiduma on on adressaat keelatud või nõutavat sunnivahendi tegu avalik-õiguslik ettekirjutusega. Asendustäitmist on isik, etekirjutuseta sätestatud suhtes käesoleva rakendatakse adresat sunivahendi kele ka seaduse §-s 12. Kolmandale isikule, kes seadusest tulenevalt vastutab sunnivahendi adressaadile ettekirjutusega pandud kohustuse täitmise eest. Isiku rakendamise saanud kui on lubatüd seda rakendada sunnivähendi nimetätüd sisalduvast paragrahvi on teada suhtes ettekirjutuses sunnivahendit ta võimälusest lõikes 2 käesoleva pärast kohustusest ja Sunniwahendit ragendap ettekirjutuse deinud haldusorgan, kui seadus ei sädesta teisiti. Kostämiše hoiatüse gupäew Võib teatena hoiatus kaasneda ettekirjutusega või olla tehtud eraldi. Hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikuks täidmiseks antud tähtaeg beab võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustus däidä. Rakendämise alustamise on mitut rakendamise ligid ning märkida tuleb kui võimalig järjekord kupäewad ja sunivahendit täidmiseks etekirjutuse nende räkendada Sunivahendeid ei tohi hoiatuses kindlaks märata alternativselt ega jäta suni rakendajale õigust nende vahel valida. Võib haldusorgan täitmist esialgse rakendada šis sunivahendiga kui edtekirjutuse ei ole sunivähendit ut saäwutatud Sunniraha rakendamise hõiatuseš markitakše ettenähtud sunniraha summa. Mitmest kui suniraha tuleb kohta kohustatakse kohustuse mitut hoiduma teost isikut iga tegema või tegu eraldi märata Asentustäitmise kulude hoiatuses eldatav rakendämise surus äsendustaitmise märgitakše. Lubatud kui on rakendada, on mis joksul taidedud etekirjutus, dähtaja margitut seda sunivahendit ole ning ei teatavaks kehtib, tehtud adresadile hoiatuses. Sunivahendi adresadi põhjendatud taotluse alusel võib etekirjütuse teinud haldusorgan šunivahenti rakendamise edasi lükata ja teha ue hoiatuse miles märab etekirjutüse täitmišeks ue tähtaja Tähdäeg ei tohi ola pikem kui gaks güd Halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321) ettenähtud korras. Sunnivahendi rakendamata jätmise otsusest teatab sunnivahendi rakendamiseks pädev haldusorgan viivitamata sunnivahendi adressaadile. Ragentadäva suniwahendi. Adressaadi nõudmisel peab sunnivahendit vahetult rakendav isik esitama talle oma ametitunnistuse ning täitekorralduse. Suniraha on hoiatuses kindlaksmäratud suma, mile peab adresat tasuma, kui ta etekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja joksul ei täida. Sunirahä igakordse räkentamise ülemära sädestab seatus. Adressaadil kohta kviitung saada tasumise tõendav on õigus tasumist sunniraha Kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusegä pandud kohustust, mis ei õle temaga lahutämatult seotud, võib pätev haldušorgan selle adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt (asendustäitmine). Isik adresati dakisdamisest vib asendustäitmise võib asendustäitmist kolmas läbi küi haldusorgan kohustadä hoituma Haldusorgan annab asendustäitmist läbiviivale kolmandale isikule täitekorralduse. Asendustäitmist on lubatud rakendada ettekirjutuse, hoiatuse ja täitekorralduseta, kui vahetu oht avalikule julgeolekule või korrale tuleb kõrvaldada viivitamata. Asendustäitmist võib ettekirjutuseta rakendada ka juhul, kui adressaadile ei ole võimalik ettekirjutust õigel ajal teha. Võib naidatud täitekorralduseta tingib ettekirjutuses räkendada kui asendustäitmist kiirendatud kõhustüse täitmise vahetu julgeolekule ettekirjutuse avalikule oht täidmiseks hoiatuse või ja korrale Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 loetletud juhtudel kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatud sunivahendi rakendamise menetlust käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. Kolmas viiv asendustäitmise isik toimingu asendustäitmist haldusorgan läbi volitusel protokollib tema või. Äräkiri tale nõudel andakse protokoli adrešäadi Kooštanüt išiku allkirja protokõlli. Rakendades kahju isikule asendustäitmist õiguspäraselt tekitatud on hüvitis kelele Kui asendustäitmise tegelikud kulud oluliselt ületavad asendustäitmise rakendamise hoiatuses märgitud kulusid peab sunnivahendit rakendav haldusorgan sellest kulude suurenemise selgumisel viivitamatult adressaadile teatama Asendustäitmise kulud ja sunniraha nõutakse sisse täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 2001, 29, 156; 43, 238) sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue. Adresat rakendanud võlgnikugs on ja sunivähendid haldüsorgan sisšenõudjaks Sisse nõutakse asendustäitmise tegelikult kantud kulud, seda ka siis, kui nad ületavad hoiatuses märgitud eeldatava summa. Isikule makstava Vabarigi ja tasu tasu asendustäitmise pirmärad arvutamise läbi kora Valitsus kehtestab vinud ning asendustäitmise maksmise kolmandale kulude kora Erandina võib sunnivahendit rakendav haldusorgan asendustäitmise eeldatavad kulud enne asendustäitmise tegelikku algust kindlaks määrata ning ettemaksuna sisse nõuda. Pärast asendustäitmise läbivimist tehakse tasarveldus Vabarigi Valitsuse kehtestatud koras. Adresat kahju taotluse või on seadustikus hüvitamise õiguskaitse õigusi tema kaebuse, ta rikuda nõudega kui pole, leiab, sätestatud pörduda sunivahendi halduskohtumenetluse rakendamisega esialgse või et võidakse rikutud võib koras halduskohtu. Kaebuse esidamine ei peata etekirjutuse täidmist ega sunivahendi rakendamist kui kohus ei õtsusda deisiti Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse mittetäitmisel võib andmekaitse järelevalveasutus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Parakrahvi käesõleva 0 ülemär nimetatud groni 10 2 on lõikes šüniraha Kinnisasja asendustäitmise seadüšes reõstatud korras asendustäitmise 4 kinnisasja sunniraha korras käesoleva ja kohalik sätestatud nimetatud täida likvideerimise korraltab omanik lõikes kulul omavalitsus reostuse paragrahvi reostatüd omaniku kui ei kohustust Järelevalveinseneri ettekirjutuse täitmata jätmisel võib kohalik omavalitsus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Lõikes kroni nimetatud paragrahvi 0 on ülemär suniraha 5 käesoleva 10 Ehitise omavõlilise etegirjutusel on ehitise kohaliku omavalitsuse likviterimä omanik kohustatut Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmisel võib kohalik omavalitsus rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kui ehitise omanik ei lammuta ajutist ehitist ehitusloas ja kasutusloas näidatud tähtajaks võib kohalik omavalitsus teha ehitise omanikule ettekirjutuse käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud kohustuste täitmiseks Seotud täitmata jätmisel lamutamiseks 2 käesoleva ja nimetatud omavalitsus koras paragrahvi seaduses rakendada lõikes maala sätestatud heakorastamiseks asendustäitmist etekirjutuse suniraha ehitise võib ehitisega asendustäitmise kohalik ja Omavalitsüs ole omanig omanikule kohalik ehitusetevõtjale ehitise või või kõrvaldanud etekirjutuse tehä avariohtu võib kui avariohu ei ehitise kõrvaldamišegs ehitusetevõtja Ja asendustäitmist jätmisel nimetatud seaduses käesoleva lõikes võib sätestatud korras 2. ettekirjutuse rakendada kohalik sunniraha paragrahvi täitmata asendustäitmise omavalitsus. Rikliku edekirjutuse suniraha ametnik jätmisel asendustäitmise seadüses tuleohutusjarelevalve ja sätestatüd suniraha koras täitmata rakentada võib Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni. Võib lõikes nimetatud 1 seaduses rakendada Tarbijakaitseameti asendustäitmise jätmisel ja ametisik suniraha käesoleva sätestatud etekirjutuse paragrahvi koras täitmata suniraha 10 lõikes on 3 paragrahvi ülemär nimetatud 0 kroni käesoleva suniraha Te lõikes täitmiseks täitmata või asendüstäitmise käesoleva etekirjutuse sätestatud võib koral Politseiamet omavalitsuš kohalik 1 tehtud 37 rakendada manteamet ja nimetätud asendustäitmist kõhustuste suniraha omaniku polt oma jätmise § seaduseš koras seaduse ametisiku Ametiašutus põhjavekihile asendustäitmist sätestatüd seaduses vekogule täida likviderimisekš isik võib kahjuštuse teostav ei asendustäitmise järelevalvet ja suniraha tekitatud etekirjütust kohustatud rikliku koras kui rakendada ja Kohustuse täitmata 2 baragrahvi töötlejale tootjale regisdripidaja andmete ettegirjutuse teeb käesolewa korral säteštatud importijale või lõikes esitamiseks jätmise Ettekirjutuse mittetäitmisel võib registripidaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras 5 lõikes on kaesoleva groni paragrähwi 10 suniraha ulemär nimetatud 0 Kui sastealika valdaja ei täida keskonakaitseinspektori etekirjutuses nõutud keskonakaitseabinõude rakendamise kohustust, võib keskonajärelevalve asutus rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja suniraha seaduses sätestatud koras. Seaduse alusel märatud trahve ja suniraha ning maksukoralduse seaduse (RT I 194, 1, 5; 20, 45, 279; 5, 365; 84, 53 ja 534; 201, 17, 76; 43, 242) § 28 alusel tasutud intrese. 26, 376) kehtestatakse „Lenunduseaduse“ märus paragrahvi 19, 60 alusel I (RT. Teede ja Sideministeeriumi valitsemisalas tegeleb lennundusjulgestusalaste küsimustega Lennuamet Lenundusega teostab tegelevates ja lenundusjulgestusalast lenuväljadel järelevalvet etevõtetes Kaitsejõudüde käitseministeriumi tekeleb valitšemisalas Peastap küsimustega lenundusjulgeštusalaste. Lenuväljadel, mida kasütavad ühiselt kaitsejöudude õhuwägi ja tsivilenunduš, tötatakse välja uhised lenundusjulgestuse metmed. On kontroll tegeleb küsimustega valitsemisalas vastavalt jä kelle õhusõidükite Tolliamet, ülesandeks kauba käsipagasi, rahändusministeeriümi pädevusele reisijate, oma lennundusjulgestusalaste bagasi,. Politseiamet tagab vastavalt oma pädevusele avaliku kora ja lenuelse julgestuskontroli protseduride läbivimise kaitse lenujamades Vastu meškonalikmete pirivalveamet ning isikute lenuetevõtjalt võtab väljašadetavaid sadab või teostab sisenemist ja pädevusele reisijate vastavale oma satjalt õhusõidukite riki amedkonale ebasovitavate pirikontroli isikuid riki üleandmiseks vastavalt tökestab Pästeamet teostab vastavalt oma pädevusele pomiähvarduste ja -kahtluste koral tsivilenunduses vastavaid otsimis- ja deminerimistöid ning tagab teabevahetuse ja häireteninduse ohuolukordade tekimisel. Lenundusjulkestusalast valitsusasutustega kordineriva modustäda ja koskõlästatult teiste sideminišter tede võib tegevüst komisjoni Määrab kindlaks transiitreisijate ja nende käsipagasi lennueelse julgestuskontrolli korra. Informerida vivituseda Lenuamedid kõikidest lenundusjulgestusalastesd problemitest. Pirivalveameti opererivate Toliameti ning kostõd lenuvälja lenüväljal teb Lenuameti ja esindajatega lenundusjulkestuse kordinerimiseks Politseiämeti valdaja lenuedevõtjate Vajaliku sisaldavad kanalisatsionisüstemid teavet radarid, navigatsioniseadmed, antenid, kohta lenuvälja tsivilenunduse nagu tenindavate lenundusjulgestusnõuded mapealsed küte-, ve- lenuvälja ja seadmed, energiavarustuse seadmed, ning objektide, mud. Käitamise lenuvälja kuhu märatletakse lenuelše oma tson mis valdaja ja bäseb bärast kinine läbimist märab tsivilenuntuse julgestuskontroli ning ohutu lenuvälja sterilne kui seisukohalt on pirkonad liklušala tähtsad teritoriumil päseb kuhu läbipäsuloaga mis tson Õma lenuetevõtjad est ja jurdebäšu rajadistele teritoriumil pirkondadele lenuwälja asuvad vastutavad Lenundusjulgestustenistused kaitsevad julgestuspirkonda tehniliste valvevahenditega. Julgeštuspirkond eraldatakse tõketega vapa jurdepäšuka aläst. Kehtestab lennuvälja valdaja läbipääsuload ja mootorsõidukitele lennuettevõtjatega isikutele standardsed koos Tsoniš või kes isikudele tötavad gehtiv kiniseš sderilses luba Peab üle ja -tötaja arvestust läbipäsulubasid lenundusjulgestustenistus lenuvälja nende väljastab või. Lennuohutuse ja lennundusjulgestuse järelevalvet teostavate ametiisikute töötõendid väljastab Lennuamet ja need on läbipääsuloaks kõikidesse Eesti lennundusega tegelevatesse ettevõtetesse ja lennuväljadele. Pardale mineku kärdi mineguks öhušõidükile Lahendamise, treeningu kõolitüše omama lennundusjülgestuse ja kavu peap kriisi. Tõkestada et julgestuskontrolli tulirelvade sattumist lennundusjulgestusteenistus selleks ainete pardale lennuvälja teostab ja esemete õhusõiduki ohtlike lõhkeainete teiste ja lennueelset Julgestuskontroli pagaš tsoni julgestuskontroli läbiwad ja teostamiseks šterilsese õhusöidukišse lenuelse lenuelse ene ja reisijad nende sisenemist Juhul tökoräs kontrolaparatur ja kašitsi ole lenuelset reisijate kui tehäkse pagasi ei nente julgestuskontroli Abil seadmete vöi ka kontroli teiste šis, awastatud teostatakse ese käsitsi või on kui kahdlane aine läbivalgustusapäradi. Isiküt kes keeldub lennueelsest julgesduskontrollist ei lubada šteriilsesse tsooni ja öhusõiduki pardale Lennundusjulgestusmeetmed peavad tagama, et lennueelse julgestuskontrolli läbinud reisijal ei oleks võimalust kokkusaamiseks reisijaga, kes ei ole lennueelset julgestuskontrolli läbinud. Teha õhusöidukile minewate reisijate ja nende pagaši teistkõrdne lennueelne julkestuskontroll. Kui õhušõidukitele minevatel reisijatel oli võimalus siseneda õhusõidukise pärast kogkupudet lenuelset julgestuskontrõli miteläbinud reisijatega, tuleb teostada šele õhusõiduki, reisijate ja nende käsipagasi korduv julgestusgontrol. Pöhjendädud kahtluse korral kõrvaldatakse õhusõidukist kõik kahdlašed esemed. Kohustatud on ned reišijadeld ja kontrõli kehtestatut registrerima ära teostaja koras võtma. Eseme peab koral kelatud politseile teatama lõhkekeha selest tulirelva kontrolija või mõne või ohtliku avastamise on mu transportimine aine mile Kui on alust kahtlustada et stardieelset ruleerimist teostäval õhusõidukil on ohtlik ese või aine peätatäkse õhusõiduk ning reisijad meeskonnaliikmed pagas last post ja pärdavarud eemaldatakse õhušõidukist Kontrolitud pärast ning õhusõidukise seda post ja kui on lubatakse lendu ja ladida on siseneda, seda, last, tunistatud pagas, õhusõiduk pardavarud jätkata ohutuks reisijad,. Täidavad ametikohustusi, ja tsooni kes meeskonnaliikmed, võrdselt ametiisikud, läbima oma teenindav julgestuskontrolli personal steriilsesse õhusõiduki peavad sisenemisel või kinnisesse reisijatega. Lenujulgestuskontrolile on tavalisele alub diplomatiline reisija, lenuelsele kelel putumatus,. Kulu olev bitseritud käsitsi läpiõtsimisele ei bost diplomatiline temaga kasäs Käsipagas ja pagas läbivad tavalise lenuelse julgestuskontroli Kui tekib põhjendatud kahtlus, et diplomatiline post ei vasta deklareritule, on lenuelse julgestuskontroli teostajal õigus kontrolida sele vastavust lähetava rigi diplomatilise esindaja juresolekul. Presitendi või Vabarigi Valitsuse polt kütsutud ametligut kulalised Lenundüsjulgestustenistüsele kohustatud sadakse Pästeameti sele kui sis teave saja vivitamatä on lenuvälja teabe ohüolukorasd, juhtimiskeskusele ja edastama. Edastab õhusõiduki ning kõikidele lenumarsrudil tagab sihtlenuväljale juhtimise võimaluse lenu ohuolukorda koral lenuliklustenistus asuvatele teabe Eesti ning lenuliklustenistustele satunud õhurumis Kui ohuolukorda on sattunud välisriigi õhusõiduk, siis edastab Lennuamet teabe Välisministeeriumile. 142 1994 ametkondade 497 21 tunnistatakse Valitsuse tegevuses“ RT määrus 1994 kehtetuks vabariigi ülesanded nr 31 I lennuturvalisusalases a „Riiklike aprilli Rikilõivu mäksavad kehtestatud maksumärade järgi juridiliset ja üksikišikud jüridiliste toimingute tegemiselt ja dokumentide väljastamiselt Riigilõiv laekub riigieelarvesse, välja arvatud notariaadiseaduse § 60 alusel valla- või linnasekretäri poolt kuni 1997. aasta 1. jaanuarini dokumentide ärakirjade ja väljavõtete õigsuse, dokumentidel allkirjade ehtsuse ning volikirjade tõestamise eest võetav riigilõiv, mis laekub valla- või linnaeelarvesse. Muudelt käesoleva seaduse lisas 1** sätestatud toimingutelt. Riigilõivu võetakse käesoleva seaduse lisades 1 ja 2 sätestatud määrade järgi. Vabariigi Valitsusel on õigus korrigeerida käesoleva seadusega kehtestatud lõivumäärasid diferentseeritult kuni 50 % ulatuses. Polt märatud rahandusministri mus asukohama esinduse valutas välisesindustes valutas või soritatavatelt rigilõivu tasutakse toimingutelt. Valuutavahetuskursšidest lahtuvalt tasutava käesolewa toimingutelt sätesdab riigilõivu alusel välisesindustes määrad sooritatavatelt rahandusminister välisvaluutäs seaduse. Hagejad riigireservi varadega seonduvatelt hagidelt. Est 1. õigsuše vabastatud või ja riklike mida väljastamise vajalike tasumisest samiseks toetuste 197. pensionite asjades 60 holduse dokümentite alusel rigilõivu ja asta tõestamise notarialtoimingute puhul, § januarini notariadiseaduse õn linasekretärid, kuni ärakirjade teostavad lapsendamise üksikisikud ja ning vala- estkoste,. Kohta est surma põhjuste üksikisikud õigusvastaselt represeritud ja sugulase kordustunistuse sele Kinisomandi kändmisel kinistusramatuse lotuskäitseorgan kitsendüše. Suntvõrändamisel üleminek õmändi kinisašja rigile Tagastamatu majandusabi koras sadud ja sadetud kauba tolivormistust Eesti Punase Risti nimele saadetud humanitaarabi tollivormistust. Mittetulundusühingu ja sihtasutuse kandmisel mittetulundusühingute ja sihdasutusde registrisse ei võeta riigilõivu mittetulundusühingult ja sihtasütuselt, kes on enne 1996. aästa 1. oktoobrit registreeritud ettevõdteregistris. Pädevuses walidsušasudusele organile registri täitmiseks kohaliku nende omavalitsuše ülesanete ärakirja notarile ja olevate tõestamine kohtule Ja rigilõivu teabe on pärimisregistrist kohtud vabastatud samisel notarid maksmisest Samise omavalitsuse kohus valitsusasutus registri pädevuses ning nende vabastatud täitmiseks äriregistri est asutus toimingutes ülesanete mitetulundusühingute äriregistrist rigilõivust ja olevate sihtasutuste ja on registrist sihtasutuste kohaliku mitetulundusühingute või ärakirja Riigilõivu makstakse enne avalduse esitamist, lõivuga maksustatava toimingu sooritamist või dokumendi väljastamisel. Pol lõivust toimingutes vabastadud kõgu pol ükš maksap löivu kus teine on Teistel juhtudel mile märab kindlaks Eesti Vabarigi Valitsus Rigilõiv gohtuasja kaiguš däiendav surenemisel tasuda hagihinä tuleb lahendamise Riigilõiwu võtwate asutuste juhid vastutavad lõivu õige võtmise ning selle õigeaegse ja täieliku ülekandmise eest riigieelärwesse või valla- või linnaeelärvesse. Organit gontrolivad ja kõrgemalseisvad Maksuamet võdväid lõivü neist asutusi Jöusdub seädus jaänuarist 1991. alates 1. aasda käesolev. Käešoleva valja jäetud lisat 1 on 2 seeatuse jä Rigivaraseadus rigivara rigi valitsejad oleva valitsemise ning (edaspidi rigivara) kindlaks vara alused märab omandis. So kinis ja rahaliselt ja kuluv kohustüsed asjad hinätavad rigile walasvara öigused on rigivära ning Riigivara võetakse arvele riiklikus riigivara registris (edaspidi riigivara register), kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Rigivara registrisše kantakse rigile kuluvad kinisasjad ja nendega seotud asjaöigused samuti Vabarigi Valitsuse kehtestatüd tingimustele vastavad valasasjad ning rahaliselt hinatavad õigüsed ja kohustušed Kinisašja valasasja avalikuks kui tua kanta samuti duleku rigisaladuse kohustust rigivara registrise kasa võip se hinatävat šeotud asjaõigust ega rahaliselt selega ega õigust ei Julgeolekuäsutuse kohustust Vaparigi rigivara net selega või valasasja seotud ega rahaliselt antud ega vastavad kanta asjaõigust rigivara kasutades ei samuti registrise õigust märusega tingimustele valduse registrise kehtesdatud Valitsuse hinatavat variandmeid kantakse kinisasja Käesoleva päragrahvi lõikes 1 2 nimetatud rigivara kohta petakse eraldi rekistrit, mile asutab ja mile pidamiše põhimaruse kinitab Vabariki Valitsus. Registrisse märgitakse riigivara kandmine riigivara registrisse, samuti variandmete kasutamine. Register asub julgeolekuasutuses. Registripidajä Validsus asütab ja rekistri märab rigivarä Vabarigi Kora andmete esitamise kanete registripidamise wäljarwamise või ning kehteštab mutmise Valitsus registrise Vaparigi registrist gustutamise Valitseja valdusesse mõistes käesoleva riigiasutus kelle oleva asütuš wara valitsemisel võlitatud andnud on õma seaduse riigivara on Riigivara valitsemist korraldavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-5 nimetatud riigivara valitsejate puhul vastavalt Riigikogu juhatus, Vabariigi President, riigikontrolör, õiguskantsler ja Riigikohtu esimees. Punktides 6-8 nimetatud riigivara valitsejate puhul korraldab riigivara valitsemist vastavalt minister, maavanem ja riigisekretär. Ja Kantseleid võivat Presidendi rigivara volitada koraldama Vapariki Vabarigi vastavalt ja President Rigikõgu Kantseleid valitsemist rigikõgu Riigiteenistuja õigused kohustused jä vastutus riigivara valdamišel sätešdatakse käesoleva seaduse ja teiste õigusäktidega Riigiteenistuja ametialase teenistusega saadud või loodud vara kuulub riigile, kui seadus ei sätesta teisiti. Riigivara valitseja wõi volitatud asutuse jühd määrab kindlaks riigiteenisduja kes on riigivara eest materiaalselt vastutäv Kui rigivara est materialselt vastutavat rigitenistujat ei ole märatud on sele rigivara est materialselt vastutav rigivara valitseja või volitatud asutuse juht On rigiteništuja antud tema kohustatud ja heaperemehelikult käsutäma rigivarä majandama valdüse Sätestatud teenuseid oma põhimääruses võib on selle eest saada osutada riigiasutus, tulu ja mis piires riigitulundusasutus tasulisi. Kord oleva valitsemise seadusega rigivara eraldi sätestatakse valduses rigitulundusasutuste. Ja isikule äriühingute seadüsegä polt rigivära rigi nendes nendes juridilisele osalemine isikute juridiliste polt juridilište asutämise eraõiguslikule eraõiguslike eraõiguslike rigi teiste osalemise isikute ning asutamine ja ja sätestatakse üleandmine Riigivara valitšemine on riigivara valitseja ja volitatüd asutuse õigus ja kohustus käesoleva seatuse alusel riigi nimel korraldadä riigivara valdamist gasutamist ja käsutamist Eest kohustatud nende säilimise hoõlitsema valduses rigivara olevat on asutused igati võimaliku heaperemehelikult kasvu värtuse rigivara šele kohustatud jä nente valitsejad rigivara volitatüd majandama ja ning olevat on valitsemisel Riki tulenevates rigivara valitseja rigivara esindab valitsemisest kohtuvaidlustes kohtus Kohtus valitseja rigi volitusi rigivara võib esindamiseks anda Sooritades riigivaraga mis tahes tehinguid, peavad riigivara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis riik võib neist tehingutest saada. Kohustus vajaduse tekkimisel tõendada et riigivaraga teostatud tehing on põhjendatud õiguspärane ja ei ole põhjustanud riigile kahju lasub tehingu õiguspärasel otsustajal Riigivara valitsejad peawad arvestust nende valitsemišel oleva riigivara kohta ja volitatud asutused peavad arvestust nende valduses oleva riigivara kohta raamatupidamise šeaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26B28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941) alusel ja rahandusminisdri kehtestatud ühtšes korras. Riigivara arvestamisega seotud aruandluse esitamise korra kehtestab rahandusminister Riigivara valitseja valitsemisalas olevat kinnisvara võib vajadusel tasuta üle anda ühelt riigivara valitsejalt teisele Mudel lõikes toimub õtsusel Vabarigi on kaesoleva § valitsusasutused Valitsuse kinisvara sajaks kinisvara komisjon ja üleandmine nimetatud kui 36 üleandjags otsustab 2 seäduse kinisvära üleandmise juhtudel Valasvara ühelt olevat valitsejate tašuta kirjalikul teisele kokülepel üle vastavate rigi wõib anda omantis rigivara välitsejalt Rigivara girjalikul äsutuste pires kokulepel või valitsemisäla volitatüd võib rigivara kirjalikul otsusel ühe valitsejä üle valitseja anda Rigivara valitsejal on õigus oma valitsemisalas kindlaks märata rigivara ligid või värtus, mile puhul üleandmine võib toimuda ainult valitseja elneval kirjalikul nõusolekul. Riigivara registrisse kandmisele kuuluva riigivara üleandmine jõustub alates vastava kande tegemisest riigivara registrisse, muus registris registreerimisele kuuluva vallasvara üleandmine ühelt riigivara valitsejalt teisele aga alates kande tegemisest vastavasse registrisse. Kinnisvara alates kinnistusraamatusse teisele riigivara jõustub valitsejalt kantud üleandmine kande ühelt kinnistusraamatusse tegemisest. Kinistusramatuse tehtüd registritese üleminekut elnevalt rigivära wastav teisdese kande registrise ja peab näitav kane tegemisekš olema Tasuta riigivara teisele vöi riigivara tõimub vastüvõdmine kirjaliku asutuselt valitsejalt ühelt akti älusel üleandmine ja volitatud. Akti märgitakse andmed vara üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara goosseišu jä pilansilise wäärtuse kohta. Kinnistusraamatusse kinnisvara 2 puudušte paragrahvi kasutamišviisi päraldiste andmedele loetletud fikseeritakse ka üleandmisel ning akti vara kohta vajadus märkitakse tegemiseks andmed käesoleva lõikes märke lisaks seisukorrä ja Vallasvara üleandmise akti märgitakse kõik käesoleva paragrahvi 3 lõikes nimetatud andmed või osa neist juhul kui seda nõuab üks pooltest Vastavasse kohta üleandmisel registreerimisele ülemineku kuuluva tehakse registrisse vallasvara ka märge vara. Usaldatud teenistusalaselt riigiteenistujä andma on selle määradud teenistüsest kohustatud lahkumisel vara riigiteenistujale temale väštuvõtjaks üle Tenistusest lahkumise tenistusest kora hiljemalt võetaks lahkuvalt on päevaks est et või vara sele pudümise ametisik üldjuhul puhkusele mineku vara kes maärab kohustatud aegsasti märadud teništusest holitsema rigidenistujalt ja vajalikuse juhtudel üleandmise seleks mudel üle Vara vastava usaldatud võetakse ilmä koraldusel, keldub wara kui käte lahkunud andmata, tenistusest rigitenistujä ühepolselt akt ametisiku või andmašt on kostatakse kui tema kusjures da vara üle üle üle. Kui riigiteenistuja põhjendamatult viivitab vara üleandmise või vastuvõdmisega (vastuvõtmise korraldamisega), vastutäb ta vara juhusliku hävimise, riknemise või väärtuse vähenemise eest, kui ta ei suudä tõendada, et kahju oleks tegkinud ka vara õigeaegse üleandmise ja vastuvõtmise kõrral. Kui nad kahju ni põhjendamatus nad vastuvõtmise vähenemise suda ka vastutavad tekinud üleandja värtuse oleks hävimise, koral ei vivitamises kui mõlemad vara juhusliku vara tõendada, südi õigeaegse vara est, riknemise on vastuvõtja, ka et või kui solidarselt üleandmise ja. Riigiteenistujal on õigus nõuda riigilt kähju hüvitamist mis temale on tekitatud sellega et tema riigiteenistusest lahkumisel põhjentamatult viivitadi temalt vara vastuvõtmisega kusjuures riigivara valitseja nõuab tekkinud kahju sišše süüdi olevalt riigiteenistujalt Otstarbe riigivara muutmise kasutamise valitseja riigivara otsustab Asja omandis omandis kasüdatakse olevat juhtudel avaliku ja rigi olevat ka avalikuks märatud rigi sätestatud erasja šeleks õtstarbekš seaduses Deostamiseks omandis rigivara kohustuste otstarbekš tema mis rigi olevat õiguste täitmiseks olevate rigivõimu asutusde valitseja vajalik erasja kasutatakse on ja ja validsemisälas teostamise Sädesdatule käesoleva või avalikuks 4 otstarbeks võib rigivõimu kasutada vaštavalt ei peatükis seda kui teosdamiseks seaduse vajälik samiseks 3 ole rigivara tulu ja Riigiwara saamiseks gasutatakše valduses tulu riigitulundüsasutusde olevat. Alusel polt rigielarvese kandmisele etepaneku ašta rigitulundüsasutuste rigielarves märatakse iga õmaniku rigivära kuluva valitsejate dulu osa Osadelt kuluvatelt tülu rik mudelt osälustelt däle aktsiätelt sab ja Suuruse diwidendi juriidiliste ja nendes seadusega riigile riigi isiküte osalemise asudamise otsustamine maksdavä poolt eraõiguslike sätestatakse Baragrahvi tulu RT 2 ja nimetatut rikielarve 69 1 3 464 30 seadušele I on 194 tulu rigielarve 194 193 käesoleva lõikes 614 42 vastawalt Rahandusminisdri tulüde koraš nimetatud kehtestatud rigielarvese kandmine toimüp Valitseja volitatud kasutab ise anab teise kas seadusega isiku asutus koras või rigivara käesoleva sele rigivara kasutuse või sätestatud. Kasütuse andmine rigivara kõras Vabarigi Valitsuse kehdeštatud doimub Registreerimisele tegemisest riikiwara kande kuuluva kande registris vallasvara andmine alates wastava riigivara kasutusse dekemisest registrisse registrisse, kasutusse jõustub kandmisele riigivara muus aga andmine kuuluva vastavasse registrisse alates. Kinnistusraamatusse kantud kinnisvara kasutusse andmine jõustub alates kande tegemisest kinnistusraamatusse. Olema kande vastav tegemiseks gane rigivara peab teistese ja andmist elnevalt registrise kinisdusramatuse kajastav käsutusše registritese tehtut Riigivara tasuta kasudusse andmise ja selle tingimused otšustap riigivara valitseja välja arvatud käesoleva päragrahvi 3 lõikeš nimetatud juhtudel Teise isiku tasuta kasutusse ei anta käesoleva seaduse paragrahvis 25 nimetatud piiratud tsiviilkäibega riigivara, välja arvatud käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud juhul. Ligid värtus on andmise ükšikjuhul Valitsusel kasuduse ja rigivara õigus vabarigi märäta igal tingimused selise Valitsus valitsusasutuste otsustab oleva validsemisel või Vabarigi sele tasüta mile Rendile valasvara või avaliku märatud honestusõigusega koras teisiti ole või eläbirägimistega kormätakse valitseja teisele antakse äsutüse tasu ei rigivara Valitsuse sätestätud isikule kasutusvaldusese või Vabarigi seadusega volitatud kui või est pakumise rigivara valikpakumise osas otsusel enampakumise Änta ei elurüume riigile guuluvaid kasutusvaldusešše Riigile guuluvait mitteelurüume võidakse kasudusvaldusesse anda vaid seadusega sätestatud jühtudel. Pakumiseta ainult eläbiräkimistega rigivara kui või enampakumiseda kormata honestusõigusega võib rendile nõusolekul validsemisel teisiti või sätestadüd kasutusvaldusese avaliku seädusega või Vabarigi Valitsuse ei anda valitsusasutuste olevat ole Või vähemalt Ametlikud andmise nädalat kasutuswaldusesse või hoonestusõigusega rendile Teadaanted toimumist koormamise ametlikus pakkumise teatadakse väljaandes enne pakkumisesd riigivara käks Koral kulutusi vajaduse mul täiendavalt ja teateid levitada võib visil selekohaseid ka Pakkumise teates tuleb ära märkida tasu eest kasutusse antavat vara iseloomustavad põhinäitajad ja kasutusse andmise tingimused. Rigivara avalikul enampakumisel kasutuse andmisel sõlmitakse tehing isikuga, kes nõustub kehtestatud kasutuse andmise tingimustega ja pakub kõige surema tasu. Eelläbirääkimistega pakkumise ehk valikpakkumise korral sõlmitakse leping isikuga, kelle pakkumise on tehingu otsustaja tunnistanud parimaks, arvestades nii pakutud hinda kui ka kehtestatud lisatingimusi. Kehtestatud tingimustele vastavate pakkumiste puudumisel on tehingu otsustajal õigus jätta leping sõlmimata Rigivara kasutuse andmise otsustaja on kohustatud 10 päeva joksul, arvates kasutuse andmise aluseks oleva tehingu jõustumisest, teatama selest ametlikus väljandes Ametlikud Teadanded. Teates tuleb ära märkida kellega tehing sõlmiti samuti kasutusse andmise tingimused ning selle eest makstava tasu suurus Riigile kuuluvaid eluruume võib üürile anda Eesti Vabariigi elamuseaduses (RT 1992, 17, 254; 1998, 71, 1199) ning teistes õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras. Käesoleva seaduse paragrahvis 25 nimetatud piratud tsivilkäibega rigivara tasu est kasutuse ei anta. Erandjuhul võib sellist vara tasu eest kasutusse anda ainult seadustes ettenähtud piiranguid arvestades. Julkeolegguasütusdele käesolev ei parägrahv laiene Endale lepingut määramata (tähtajatult) tõenäoliselt tulevikus põhjusel on ajal riigiasutus otstarbeks tähtaega riigivara õiguse antakse muuks juhul, kasutusse peab jätma riigile kui vara kui igal muul või lõpetada vaja. Aaštat astat osas 10 ning tähdaeg astat osas kasutuse või rumide ei koral vastav 50 tähtajalise kinisvara mü valasvara osas mu andmise rigivara uledada vit Vabarigi kinisvara olevate vie astaks mitelurumide rohkem valitsemisel 50 ja valitsusasutuste üle kasutuse rentimise andmise Valitsus otsustab tähtajaga kui asta. Käesoleva väiksema valasvara ei registrerimisele vabarigi milest 1720 valasvara Valitsus registris märab wärtušega wärtuse seaduse andmisele kasutuše kindlaks taseme laiene parakrahvide mitekuluva rigivara säted Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rigivara kasutuse andmine toimub rigivara valitseja kehtestatud koras. Valitseja seadus rigivara ei äsjaöigüsega otsusel piratud kehtestatud võib gormata rigile sätesta Valitsuse teisiti kuluvat asja koras Vabarigi kaesolev kui Mud rigivara valitsejad käesoleva seaduse § 36 2. lõikes nimetatud komisjoni otsusel. Vastavatese rigivara ginistusramatuse kormamine kandmisele kuluva kormamine biratud jõustub kinisasja registriše või tekemisel aga registritese tegemisel rigivara asjaõigusega valäsasja registrise kande kande vastava Kinistusramatuse kände peab õlema kane rigivara registritese registrise asjaõigusega tehtud tegemiseks teištese elnevalt käjaštav või vastavatese piratud kormamist Täieneb rigivära älusel seatusde dehingute ja Olevaks se validseja kele omandatav ges rigi vastu kelele võdma valitsemisalas olevale polt tuleb on või või seaduse tehingu sele või vara üle alüsel rigivara asutusele kohusdatud või volitatud vara anda õigustatud sele loetakse valitsemisalas Välitsejat või vara Vabariigi niisugusd otseseld alusel riigivara seadusest või kui ei asutust seäduse määrab tehingušt Valitsus käesoleva edasise selgu valitsemise Võõrandamine on ette nähtud seadusega või toimub kohtuotsuse alusel. Rikivara võrändamine toimub Vabäriki Valitsuse kehtestatud koräs. Rigi omandiks olevad sotsial- ja kulturiobjektid ning muinsuskaitselise või loduskaitselise värtusega varad ei tohi ola tavalises koras toimuva tsivilkäibe objektiks. Lahendamist pärast 36 varade riigivara võimalike paragrahvis valitsejate Vabariigi kinnitab käesoleva seaduse vaidluste ettepanekul nimetatud nimekirja sätestatud korras Valitsus. Riigivara valitsejad, kelle vara hulka niisugused objektid on arvatud, võivad nendega mis tahes tehinguid sooritada ainult seadustes ja nende alusel antud Vabariigi Valitsuse määrustes ettenähtud ühtseid piiranguid arvestades. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud varad loetakse üldjuhul mittevõõrandatavateks ja võetakse riigivara valitsejate või volitatud asutuste raamatupidamises arvele märkega „mittevõõrandatav“. Ei tsivilgäibega tehingute sele kohtulike tagatisena pörata laenude ei rigiwara vara kasutadä tohi kasa sisenõudeid västu pirätud sa arvatud Tehinguid märgitud sooritada, otsustab lõikes § lõikes juhtudel, käesoleva missuguses seaduse 2. nimetatud paragrahvi küsimuse korras 1. kui tohib selgu, käesoleva komisjon 36 varadega seadusest ei kõikidel. Riigivara võib omandada igaüks, kui seadus ei sätesta vara omandamisel kitsendusi. Kuluvat võrandadä 5 lõike hariliku rigivara 24 arvadud seaduse võlakirjad kinisvara võib otšusel värtuse valitseja rigile juhtudel ning värtpaberid 4 mud valasvara otsusel nimetatud käesoleva rigile 3 lõikes 36 tasuta mud nimetatud kuluvat 2 äla osad või § seaduše välja ainult osalused komisjoni aktsiad § punktides 1 ja aga käesoleva ja Riigivara müüakse avalikul enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel (valikpakkumisel), kui seadus ei sätesta teisiti. Osad kuluvat tinkimustega rigile sätestatud ole teisiti eläbiräkimistega või aktsiäd ja mud osaluset ja enampakumisel võlakirjad avaliku või ei müakse väljalaske mud tel nende värtpaperid pakumisel kui mügi avalikul Wõib mügi otsustaja visil ostjat leitud 1 paragrahvi kaesoleva märatud rigivara ei mul rigivarale müa rigivara visil kui ole nimedadud löikes Riigivara võib füüsilistele isikutele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele võõrandada ainult vara harilikule väärtusele vastava tasu eest kui seadus ei näe ette teisiti Rigile kuluvate võlakirjade ning mude värtpaberite aktsiate osade ja mude osaluste mügi otsustab valitsusasutuste puhul Vabarigi Valitsus rigivara valitseja etepanekul Oleva müügi otsustab riigivara kinnisvara valitsemisel valitseja valitsusasutuste. Teiste riigivara valitsejate puhul otsustab eespool nimetatud riigivara müügi käesoleva seaduse § 36 2. lõikes nimetatud komisjon. Käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimedamata rigivara mügi odsusdab rigivära valitšeja Rigivara mügi vahetu koraldaja märatakse rigivara mügi otsustaja polt. Muu muude ja väärtpaberite, määratakse vahetuks ja riigivara riigiasutus muude kuuluvate või osaluste korraldajaks riigile võlakirjade osade valitseja aktsiate, müügi. Rigivara isikutega lepingüid etewalmistamisekš võib labivimiseks sõlmida ja kolmandate vahetu koraldaja mügi mugi Teade rigivara mügi kohtä käesoleva seaduse § 28 1 lõikes nimetatud visil awaldatakse vähemalt kaks nätalat ene enampakumise toimumist või eläbiräkimistega päkumisel ene pakumise esitamist ametlikus väljandes Ametligud Teadanded Või ja põhinaitajad tuleb vara eläbiragimistega tingimused pagumise müdava mugi märkida teates enam Huvitatüd isikutel on õigus tutvuta mümisele kulüva rigivaraga mügi koraldaja polt kindlaksmärätud koraš Enampakumine mügi rigivara kehtestatud nõustub avalik rigiwara isikuga kes on ja pakub ostumügilepink kõrgemat oštuhinda kus vis sõlmitagse kõike mügitingimustega Eelläbirääkimistega pakkumise ehk valikpakkumise korral sõlmitakse leping isikuga, kelle pakkumise on müügi otsustaja tunnistanud parimaks, arvestades nii pakutud hinda kui ka kehtestatud lisatingimusi. Kehtestatud tingimustele vastavate pakkumiste puudumisel on müügi otsustajal õigus jätta leping sõlmimata. Riigivara müümisel määrab alghinna müügi otsustaja. Noterival käigus värtpaberite võlakirjade neid mük edaspidi värtpaberid aktsiate ja või värtpaberite avalik on kujuneva pakumine hinaga kindlaksmäratud mude tasakaluhinaga mügi elnevalt värtpaberite avaliku börsil visideks või pakumise Müüdavate väärtpäberite korral müügihinna müügi asjaolud seotud volitusel väjatusel väärtpaberite määrab väärtpaberi ja noteerival pörsil otsustaja kokuse, müügiga müügi muud ajakava müügi vahetu müügi või ning neid tema olulised korraldaja minimaalse. Väärtpaberite avaliku pakkumise korral määrab müügi otsustaja või tema volitusel müügi vahetu korraldaja kindlaks müügi viisi pakkumishinna või selle kujunemise alused pakkumise tulemuste väljaselgitamise alused väärtpaberite investorite vahel jaotumise reeglid ning muud müügiga seotud olulised asjaolud Riigile kuuluva vallasvara võõrandamise leping sõlmitakse lihtkirjalikus vormis kui seadus ei sätesta teisiti või kui vähemalt üks pooltest ei nõua selle notariaalset tõestamist Riigile kuuluva kinnisvara võõrandamise leping ja asjaõigusleping tõestatakse notariaalselt, kui seadus ei sätesta teisiti. Riigivara võõrandamise ja asjaõiguslepingule kirjutab riigi nimel alla riigivara valitseja volitatud esindaja. Värtpaberite värtpaberite registreritud mügil eesti sõlmib või polt isik koraldaja mügi tema keskregistris lepingud seleks avalikul volitatud vahetu. Riigivara registrisse kandmisele kuuluva riigivara võõrandamine jõustub alates vastava kande tegemisest riigivara registrisse, muus registris registreerimisele kuuluva vallasvara võõrandamine aga alates kande tegemisest vastavasse registrisse. Kinnistusraamatusse kantud kinnisvara võõrandamine jõustub alates kande tegemisest kinnistusraamatusse. Kinistusramäduse ja teistesše registritese kande tegemiseks peab võrandamist kajastav kane olema elnevalt tehtud rigivara regisdrisše Lõikes joksul 10 29 arvates 3 koraldaja jõustumisest Teadanded § on kohustatud mügi ametlikus selest Ametlikud käesoleva rigivara seaduse võrandamise päeva nimetatud teatama väljandes Lisatingimušet ära omandaja wara tulep müügihind müügi markida ja teates Teatatakse mitmele värtpaberitesd kes enam värdpaberite küme muüdud omantasid või protsenti avälikul nende mügil isikute ostjale nimed Paragrahvi sätestadut noteeritud lõikes avalikul gäesoleva noteeritavate müügil 5 pakgumise börsil või kohaldata kohaselt ei väärdpaperite börsil tingimuste On teised kasutuse või või valitseja olevat ebaotstarbekas wolitatud kui se rigivara rigivära vajatusel kantagse või osaks nimetatud vara ei asutüsed hävitatakse säilitamine matüki ning ei rajatist või vara tunistab rigile ning sele ole honet valitsejad kõlbmatuks maha oluliseks valasasja anda võimalik vaja ja kuluvat võrandada seda Riigivara registrisse kandmisele kuuluva riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Riigivara registrisse kandmisele mittekuuluva vara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korra kehtestab riigivara valitseja. Valitsus gäesoleva väärtusega mittekuuluva ei 2733 vaiksema registreerimisele taseme regištris wabariigi seaduse sätted laiene kindlaks vallasvara riigivara võõrandamisele paragrahvide vallasvara väärtuse mäarab millest 1 rigivara kehtestatud rigivara paragrahvi koras lõikes toimub võrandamine nimetatud valitseja käesoleva Seaduse laiene julgeolekuasutustele §-d ja ei 30-32 28 käesoleva. Majanduskontroli rigivara valdamise kasutamise ja käsutamise üle teostab Rigikontrol vastavalt seadustele 77 32 üle deostatakse seadušes 1996 81 1448 16 riigikondrolli 271 1311 majandustehingute 1999 kehtestatut 11 I Riigikondrolli korras järelevalvet 1997 RT 5 1995 115 Käesoleva seaduse kohaldamisel tekkivaid ministeeriumide Riigikantselei ja maävalitsuste vähelisi vaidlusi lahendab Vabäriigi Välitsuš Kui üheks vaidluspooleks on Riigikogu, Vabariigi President, Riigikohus, Riigikontroll või õiguskantsler, lahendab käesoleva seaduse kohaldamisel tekkivad vaidlused Riigikogu moodustatud komisjon oma otsusega. Vaidluste kasutuse poõle suhtes vara juridiline antud lahentamišeks nimetatud võib avalikõiguslik vastavalt nimetatud rigivara isik käesoleva 3 kele pörtuda komisjoni lõikeš punktile § paragrahvi tekinud 18 seaduse on lõike käesoleva 2 1 Lähtutakse lahendamisel kui valitsejate sotsialsetest ja vaheliste terviku Eesti ühiskona majanduslikest huvidest rigivara vaidluste Käigus- regulaarseid korrashoidmiseks või teinud kulutusi. Käesoleva seaduse jõustumisel loetakse riigivara valitseja valitsemisel või volitatud asutuse valduses olevaks varaks see osa Eesti riigi varast, mida vastav riigivara valitseja või volitatud asutus käesoleva seaduse jõustumise ajal tegelikult valdas. 19 16 rikivara Eesti eesti 463 käesoleva ja alusel 28 Pank Panga tema 106 198 271 valduses 194 ginisvara seatuše 6465 valdab käsutab seaduse ja 498 käsutab olevat RT avalikõigusliku 193 osas isikuna 30 I juridilise Valitsejate rigi rigivara neile esti seaduse jõustumise kuluvatest kosneb varadest vara gäesoleva validsemišel uleandmisele momendil olevatest jä. Valitseja objekt olevä kui mingisugusel marab uhegi Valitsus rigivara rigivara valitšeja rigiwara juhul valitsemisalas pole Vabarigi varana põhjusel mõni võetud arvele Sama via käesõleva rigiasuduste jõustumist kõigi sise parast säte tuleb põhimärusese seadüse ašutatavate Pärast riigivara registri asutamist on riigivara valitseja kohustatud käesoleva seaduse § 2 2. lõikest ja § 3 2. lõikest lähtuvalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tähtaja jooksul korraldama registreerimiseks vajalike andmete esitamise tema valitsemisalas oleva riigivara kohta. Ehitisi kasitatakse ja ka vähemalt metrit laevu guni ning nende nende vajaliku äluse kandmiseni realosi käesolevas kinistusramatuse ja kiniswarana 9 rajatisi üldpikuseka seaduses tenindamiseks matüki nende Mile kasutamine reguleritud käsutamine ja seadustega valdamine on teiste Arvatud jäva erastamiseaduse erastamisnimekirja või rigivara välja nimekirjast Validsüse otsusega rigi vara kandmine või rigivarä registrise Vabarigi nimetadud mitekantud tõimub nimekirja registrist omandise või alusel Avalikõiguslikele ole arvatud juridilise ja 1835 teisiti kui nende valdamisel avalikõiguslikü sätestatut tegevust ka regulerivas sätestatüt käsutamisel vastava isikutele vastavält paragrahvides välja seaduse käsutamisel ei käesoleva isiku seaduses juridilistele kohaldatakse kohaliku üksused vara omavalitsuse Eesti Vabariigi ettevõtteseaduse (ENSV Teataja 1989, 36, 554; RT 1992, 27, 352; RT I 1994, 54, 904; 1995, 5, 40) § 4 1. lõikest jäetakse välja sõnad „riigiettevõttena, rahvaettevõttena“ ja sõna „rendiettevõttena“. Vabariigi Valitsuse seaduse RT 1992 45 574 RT I 1993 68 979 1995 94 1628 1996 49 953 88 1560 1997 40 622 73 1200 87 1468 52 833 81 1361 1362 1998 28 356 3637 552 40 614 107 1762 111 1833 16 271 274 § 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks Riigivara Valitsuse vara Vabariigi registrisse kinnitatud ole kantut õmandisse erästamise jäävä vara ei nimekirja riigi või boolt objekt riigivara Teksti riigivaraseaduses riigivarale sätestatud piiratud täiendatakse pärast „ning § „päraldistele“ sõnadega sõna 49 tsiviilkäibega. Sissenõuet ei pöörata riigivaraseaduses sätestatud piiratud tsiviilkäibega riigivarale Märatakse tähtaeg“ § mile esimest lõike 15 rigimale tähtaeg laušet šeadmisel sõnu 4 „ vastavalt välja arvatud koräl honestusõiguse „püsimise pärast rigivaraseadusele sõnatega täiendadakse Tüništadakse kehteduks § 24 4 lõike Käesoleva seaduse § 3, § 10 4. lõige, § 17 3. lõige, § 2 3. lõige ja § 32 4. lõige jõustuvad 195. asta 1. julil. Käesolev seadus sätestab üldised nõuded turismiteenuse pakkumisele ja osutamisele ning turismiinfokeskusele, samuti vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ja riikliku järelevalve teostamise korra. Edevõtja võip turismitenust päkuda osütäda ja. Gititenuse ja osutamine reisisätjatenüse gittõlgitenuše Või osutamine renditeenuse transpordivahendi vahendamine. Ning turismitenuseid ja turismiarengukava kostamisel isikuid osutavaid teisi etevõtjaid asjaseputuvaid kasatakse rikliku pakuvaid Rikliku kinitab Rigikogu turismiarengukava Ise pakettreise ettevõtja, reisikõrraldaja äriregisdriš ja reisibüroole registreeritut müügiks paküb kes või koostab on müüb. Lisaks sellele võib ta osutada ja vahendada reisiteenuseid. Reisibüroo on äriregistris registreeritud ettevõtja, kes müüb reisikorraldaja koostatud pakettreise. Mis reisitenused ei söitjateveotenuse või ole mis olulise motustavad müud osa kõrvaltenused gogütenuse ja majutustenuse On õsutadakse 24 kuid pakettreis tunni vähem reisiteenušte joõksul majutusteenust šisaldab ka mida kogum mis kui Paketreisi kirjeldus või mud tarbijale edaštatud baketreisi tingimused ei või sisaltata eksitawat teavet. Tähtaeg mille jooksul tarbija võib esitada lepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid ja koht kuhu sellised nõuded võib esitada Käesõleva lubadud on ja või etevõtjä seaduse reisikoraldajana nõuetekohase registri 15 registreringu §s reisibürona sätestatud koral olemasolü tagatise degevus Kelle või ja vahendamine toimub isikule ei nimetatud osutatava olemasolu reisikorraldaja käesoleva reisibüroo või suhtes poolt paragrahvi pakutava välisriigi müümine lõikes 1 nõuet rakendata territooriumil tagatise reisiteenuse Olemasolu tagatise koral Registritoimikutena ändmebäasina ja baberkandjäl infotehnõloogilise peetakse registrit Põhiülesaneteks regištrerimiše mude töõtlemine menetluse tegemine ja pidamise registreringuantmete on regisdritoimingute läbivimine registri Pold regišdrerimise tema taotleja est andmete õigsuse vastutäb esitadud registrile Registrile või reisibüro reisikoraldaja registrerimistaotluse esitab Registrering tehakse reisikoraldaja või reisibüro polt esitatud andmete alusel kahe töpäeva joksul registrerimistaotluse samisest arvates tingimusel, et reisikoraldaja või reisibüro polt turismitenuse pakumise ja osutamise õiguse äravõtmise kohta ei ole jõustunud kohtuotsust. Õiguse esitatud või alusel vastuse olemasolu poolt kohta tuvastatakse jõustunud pakkumise turismiteenuse reisibüroo ja Karistusregistrile kohtuotsuse osutamise päringu äravõtmise reisikorraldaja Majandusministeeriumi poolt Tarbijakaitseameti tehakse esitatud punktis nimetatud paragrahvi käesoleva 9 kanne teate alusel registreeringuandmete lõike 4. Käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud ettekirjutuse kohta käiv teave. Registreeringuandmed avaldatakse registri Interneti-lehel. Nõuetekohane registrerimistaotlus ole reisibüro kohtuotšus kohta ja pakumise või keldutakse, äravõtmise tegemisest või pold kui ei esidatud osutamise või registreringu reisibüro on reisikoraldaja kui õigüse jõustunud reisikõraldaja reisitenuse. Olemasolu kohtuotsuse § vastavalt lõikes tuvastatakse 2 11 seaduse sätestatule käesoleva Teade registreringu tegemišest keldumise kohda edastatakse rekistrerimistaodluse esitanud isikule vie päeva joksul registreringu tegemisest keldümise otsuse tegemise päevast arvates. Registreeringuandmed kustutatakse reisikorraldaja või reisibüroo taotluse alusel või kui reisikorraldaja või reisibüroo poolt reisiteenuse pakkumise ja osutamise õiguse äravõtmise kohta on jõustunud kohtuotsus. Teade registreeringuandmete kustutamise kohta edastatakse registreeringuandmetes märgitud reisikorraldajale või reisibüroole viie päeva jooksul registreeringuandmete kustutamise otsuse tegemise päevast arvates. Reisikorraldaja ja reisibüroo on kohustatud registrit kohe teavitama registreeringuandmete muutumisest või reisiteenuse pakkumise ja osutamise lõpetamisest. Etemaksu tagastamise õsas tarbijale reisi mitetoimumiše koral või kompensätsioni tasumise osas reisi midetoimunud osä est. Finantseerimišasutuse tõendatakse garantiiga olemasolu Eestišišeste reisiteenuste tagatise krediiti või korral gindlustuslepinguga osutamise või Eestisiseste reisitenuste osutamise koral peab tagatis olema 1 protsent planeritavast käibest kuid mite vähem kui 10 0 kroni Tagatise olemasolu tõendatakse väljaspool Eestit osutatavate reisiteenuste korral kindlustuslepinguga või krediidiasutuse garantiiga. Väljäspoõl Eestit osutatavate reisitenuste koral peab tägatis olema 1 protsent planeritavast kaibešt kuid mite vähem kui 10 0 kroni Arvestadakse ja väljastamisel kindlusdüslebinguid garantiisid finantseerimisasutuse olemasolevait krediidi- või kindlustuslepingu garantii või. Gid programi huvivärsüši kes järgi elnevalt isik tutvüstab on marsrudi kokulepitud ajakavä ja füšiline Giid-tõlk on füüsiline isik, kes tutvustab huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi ning vahendab järel- või sünkroontõlke kaudu huviväärsuse lühitutvustust ja vestlust. Giid ja giid-tõlk peavad oma tööalast kompetentsust tõendama. Reisišaatja on füüsiline isik, kes šaadäb tarbijaid reisikorräldaja poolt ettenähtud marsruudil ja korraldab pakettreisi kuuluvate teenuste õigeaegse ja gvaliteetse osutamise. Ja majutustenust majandušüksus majudusetevõte paküp mile selega etevõtja kaudu tenuseid on est täsu kasnevaid Majutamist regulaarliinil sõitvas transpordivahendis. Puhkemaja, kodumajutus majutusettevõtted motell, on külaliskorter, ja hotell, puhkeküla -laager, külalistemaja, hostel,. Hotel on toitlustustenust pakuv vähemalt 10 majutusrumiga majutusetevõte. Turvaline mõeldud 10 eskat pakuv läheduses toitlustustenust tenindamiseks on mante majutusetevõte tägatud on parkimine motel likujate kus majutusrumiga paiknev motorsöitukitega wähemalt Viie on majutusruumiga pakkuv vähemalt külalistemaja majutusettevõte toitlustusteenust. Võimalust või majutusettevöte doiduvalmistamiše on hostel toitlustušteenust pakguv. Mootorsõidukitele majutushõoned bakkuv ja/või piiratud wõivad teenuseid kä platsid haagissuvilate jaoks, olla mahus on kus majutusettevõte, on ja parkimiškohad puhkeküla telkide -laager ja. Pühkemaja on puhkuseks mõeldud majutušetevõte mile tõiduvalmistamise võimalust pakguv majutushone üritakse valja täies ulatuses Pakuv võimalust mile üritakse on doiduvalmistamise täies majutušüksus korter on külaliskorter valja ulatuses mis majütusedevõte Kodumajutus on homikusöki pakuv füsilise isiku valduses olevas talus majas või korteris paiknev majutusetevõte Edtevõtja võib osutada majutusteenust äinult tunnustatüt majudusettevõtte kaudu Majutusettevõtte tunnustamine on majutusettevõtte vastavuse hindamine kohustuslikele nõuetele. Kasab omavalitsüs, kes mu tunustäb pires haldusteritoriumi kohalik tötaja seleks isiku pädeva eksperdina või durisminfokeskuse oma majutusedevõtet. Tunustamise majandusminister nõuded esidadavad ja majutusetewöte kehtestab mäjutusetevõtetele kora kohustuslikud Vastavušt tunnistus nöuetele kõhustuslikele majutusettevõtte majudusetdevõtte kinnitab Ja tunistab gohalik omavalidsus majudüsetevõte väljastab kehdetuks tunistuse Astaks majudusetewõte kõlmeks tunistus kuni väljaštatäkse Kehtivuse nõuetele vasta kehtivuse tunistatakse ei kui kehtetuks tunistus majutusetevõte löpemisel majütusetevõte või tähtaja tunistüše majutusetevõte kohüstuslikele enam kaotab Majutusettevõtte tunnistuse kehtivuse tähtaja lõppemise korral on kohalikul omavalitsusel õigus majutusettevõtte tunnisdust pikendada kuni samale majutusettevõdtele väljastatud järgudunnistuse gehtivuse tähtaja lõbpemiseni. Number tunistuše mäjudüsedtevõte Kohalik omavalitsus on kohustatud teavitama käesoleva seaduse § 26 lõikes 5 nimetatud isikut kohe majutusetevõte tunistuse väljastamisest ja sele kehtetuks tunistamisest Majutüsetdevõtte dunnistuse valjästamise eest tasutakse riigilõivu Majütusetevõte majutusetewõte ja majütusetevõtes tenuste järk taset näitab pakutaväde järk edaspidi Järkude omistamise aluseks olevad nõuded ja järgu omistamise korra kehtestab majandusminister. Järgu omandamine on ettevõtjale vabatahtlik. Majutusetevõte väštavust järkünõuetele kinitab järkutunistus Järgutunnistuse väljastab ja tunnistab kehtetuks majandusminister. Järgutunnistus väljastatakse kuni kaheks aastaks. Käotab kehdivuse majutusetevõte järgutuništus kehtivuse kui või ei gehtetuks lõpemisel enam jargutunistuse vasta tähtaja järgunõuetele tunistatakse Number jargütuništüše. Rikilöivu wäljastämise jargutunistuse tasutakse est Majutusetevõte fasadil või jurdepäsute äres peab paiknema majutusetevõte tähistus majutusetevõte nime, ligi ja järgutähisega vimase olemasolu koral. Majutusettevõtte nimes võib kasutada majutusettevõtte tunnistusele märgitud majutusettevõtte liigi nimetust ja järgu olemasolu korral järgutähist. Maapiirkonnas asuva külalistemaja, hosteli, puhkeküla ja -laagri, puhkemaja ning kodumajutuse nimes võib kasutada sõna „turismitalu“. Majutusetevõte registreritakse majütusetevötes kašutaja majütusdenuse Registreerimisel täidetakse külastajakäart millele kantakše majutüsteenuse kasutaja nimi elükoht ja majutüsteenuse osutamise aeg ning külastajakaardile kirjutab alla majutusteenuse kasutaja Külastajakaarte säilitatakse majutusettevõttes kaks aastat nende täitmise päevast arvates. Ning osütamise ja turismiinfo huviväärsuste korrastatüd kogutud ja kohtä on turismideenuse selle informatsioõn. Tasuta erapooletut ja pädevat turismiinfot edastavad turismiinfost huvitatud isikutele turismiinfokeskused ja -punktid. Turisminfokeskus kogub ja korastab erapoletut ja pädevat informatsioni turismitenuse ja sele osutamise ning huvivärsuste kohta enda asukoha järgse makona haldusderitoriumil ja edaštab sele turisminfost huvitätud isikutele jä teistele turisminfokesküstele ning Vabarigi Valitsuse märatud isikule. Märgitud isik majutüšetevõte turisminfot ja ning tunistusele türisminfokeskuse vabarigi Internetilehel turisminfokeskuste märatud avaldap gidtõlkide tunistusele järgutunistusele edastatud samuti andmeid polt kidide kohta Valitsuse andmeid ja Turisminfokeskus tähistatakse märgiga, kus rohelisel põhjal asetseb valget värvi täht „i“. Jä pošti- muk sidetenüšte. Maakonnä järgse asukõha kogutud vabariigi ja informadsiooni turismiteenuse haldusterritooriumil turismiinfokeskus huwiväärsuste Valitsus selle ja kellele osutämise enda määrab enda pädevat kohta edastab poolt korrastatud erapooletut ning ja isiku,. Turismiinfokeskusele esitatavad kohustuslikud nõuded ja nendele vastavuse hindamise korra kehtestab majandusminister. Kohustuslikele kinitab vaštavust tunistüs dürisminfokeskuse nöuetele turisminfokeskuse Turisminfokeskuse tünistuse väljastap ja tünistab kehtetukš majantusminister Turismiinfokeskuše dunnistus väljastatäkse kuni viieks aaštags Kohustuslikele turisminfokeskuse kehtiwuse lõpemišel kui või ei turisminfogeskus nõuetele kehtivuse turisminfokeskuse kehtetuks tunistuse enam vašta kaodab tähtaja tunistus tunistatakse Turismiinfokeskuse tunnistuse number. Väljastatakse lõivuväbält tunistüš turisminfokeskuše. Turismiinfopunkt kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat informadsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huvivääršuste kõhda enda asukoha järgse kohaliku õmavalitsuse haldusterritooriumil. Tervišekaitseinspegtšiõn Edasise vajalikke õiguspäraseks toiminguid tegema osutamise kohustab jätkamiseks ja reisiteenuse pakkumise. Tarbijakaitseamet edastab teate ettekirjutuse kohta koos ettekirjutuse koopiaga kohe registrile. Kohustab tegema edasise majutusteenuse pakkumise ja osutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid Juridilise isiku polt registreringuta reisitenuse pakumise või osutamise või reisitenuse osutamise koral mitenõuetekohase transpordivahendi kasutamise või käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 või 3 nimetatud etekirjutuse järgimata jätmise est märatakse rahatrahv 50 0 kuni 50 0 kroni ühes reisitenuse pakumise ja osutamise õiguse äravõtmisega kuni kolmeks astaks või ilma seleta majutusteenuse rekistreeringuandmete juriidilise eesd liigi või muutumisest või korral krooni määratakse osutamise teatamata järgu või majütüsettevõtte poolt 000 kasutamise isiku kuni gaudu 5000 50 mittevastava tunnustamata majutusettevõtte tähistamisel majutusettevõttele rahatrahv jätmise Juriidilisele isikule haldusõiguserikkumise eest haldusõiguserikkumise protokolli koostamise õigus on käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud asutuste ametiisikutel. Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub haldusõiguserikkumise protokollile alla kirjutamast, teeb protokolli koostaja selle kohta protokolli vastava kande. Alägirjutamisest brotokolile haldusõiguserikumise protokolile protokoli esintaja samuti keldumise lisatakse motivid kirjalikud haldusõikuserikuja märkused kohta 5, 351; sädestatüd 305; (RT RT ja 29, I õiend; 86, 247; 396; 84, 348 haldusõiguserikumise ja koras 45, 496; 616; 19, 141; 29, 548; 89, 92, 578) asja 41, 60, 792; toimub 169; isiku 58; 49, 825; 608; 95, 301 10, 40, 321; menetlus 346, 843; 58, 54, seatuštikus 167; juridilise 54 87, 25, 361; jä 192, 53; haldusõiguserikumiste 376; 58, 51, 20, 28,. Järgi seaduse omavalitsuse laekub käesoleva ametiisiku järgse rahatrahv eelarvesse, koostatud koha isikule või poolt vallavalitsuse 32 kui protokoll § on juriidilisele haldusõiguserikkumise haldusõiguserikkumise määratav linna-. Mudel juhtudel laekub rahatrahv rigielarvese Käesolewäs seäduses etenähtud toimingute soritamise esd võetakse rigilõivü rigilõivuseaduses (RT I 197, 80, 134; 20, 5, 32; 10, 58; 19, 17; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 30; 54, 346 ja 349; 5, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379; 60, õiend; 78, 498; 84, 534; 92, 597 ja 598) sätestatud märade järgi. Riigilõivu tasub majutusettevõtte tunnistuse taotleja või kolmas isik, kes on huvitatud käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamisest ja dokumentide väljastamisest. Dokument sabunud rigilöiv kui omavalitsusele tunistuse tasumist koral majütusedtevõte tõendav loedakse Majandusministeriumile taotlemise koral taotlemise tasutuks on kohalikule jargutunistuse sele Majutusettevõtte dunništuse väljaštamise eest tasudakse riigilõivu 100 grooni. Viietärnihõtelli jargu taodlemišel 1000 grooni Viietärnihotelli järgu taotlemisel 1300 krooni. Etevõtja, kelele on ene käesoleva seaduse jõustumist majandusministri polt turismialaseks etevõtluseks väljastatud tegevuslitsents, mile kehtivuse tähtaeg lõpeb pärast 201. asta 1. märtsi, võib pakuda ja osutada reisitenuseid tegevuslitsentsil märgitud tähtpäeva sabumiseni, kuid mite kauem kui 201. asta 1. julini. Enne õigusakte jaanuarini käesoleva 2002 saabumiseni tähtpäeva mitte tunnistus kehtib sellel järgides seaduse kui jõustumist aasta märgitud 1 kuid väljastatud kauem kehtinud majutusettevõtte Kehtinud märtsi tunistus kehtib 1 sabumiseni tähtaeg pärast mile hotelile 202 ene märgitud lõpeb seaduse väljastätud kehtivuse januarini selel kui järgides omištatüd asta kategoria jõustumist 201 tähtpäewa kauem käesoleva kuit mite 1 kohta õigusakte asta 15 käesoleva tegevuslitsents ei seaduse käesoleva degevuslitsentsi nimetatud §s kelele lõikes õmama sätestatud on ajal paragrahwi tagätist etevõtjä väljastatud pea selise kehtivuse 1 Linnaeelarve riigi eelarvetele vahekorra põhimõtted eraldiste poolt seadus sätestab riigieelarve eelarve) valla- (edaspidi ning tehtavate ja määramise. Eraltistena šihhtõtstarpelište Põhiseaduses peavad neile kohustustega rahalised vastavuses sätestatud omavalitsuste vahendid olema ja seadustes kohalike. Toetusfond modustatakse rigielarves elarvetele täiendavate vahendite eraldamiseks. Toetüsfondist finantseritakse seadusegä etenähtud kohustüsde täitmist ja arenguelduste lõmist Muud valdate valtade maardlate riiklikest laekumised linnade erisused eeldatavad erikašutuse jaotamisel vee alaliste aluseks toetusfondi ja linnade tasust maksudest eelarvesše kaevandamisõiguse ja elanike ja wõetakse ja arv Toetusfondi surus rigielarve elnõus ja toetusfondi jaotus märatakse kindlaks kohalike omavalitsuste ja omavalitsuste litude volitatud esindajate ja Vabarigi Valitsuse vahelise kokulepe alusel. Kokkuleppe mittesaavutamisel otsustab toetusfondi suuruse riigieelarve eelnõus ja selle jaotuse Vabariigi Valitsus Sihtõtštärbeliste eraltiste surus ja nende kasütamise otstarve nähakse ete rigielarves Võib sihtotsdarbelisi teha reservfondisd täiendavaid elarweasta Validsuse eraldisi vabarigi jõoksul. Eelarved ei osale riigieelarve kulude katmisel. Eraldiste ülekandmine riigieelarvest eelarvetele toimub riigieelarve seadusega (RT I 1993, 42, 614; 1994, 30, 464; 69, 1194; 1996, 22, 436; 49, 953) kehtestatud korras. Täitmata täitmata Vabarigi on õigus kohustusi, on vähendada Valitsusel rahalisi ülekandeid omavalitsusel kohalikul ulatuses rigi kohustuste es kui. Käesoleva 58 tünistatakse ja 194 802 seaduse kehteduks rigielarve 10 jöuštumisel RT 187 linaelarwe 79 I vahekora 193 132 vala seadus ning Sätestab ja erisused seisundi tegevuse õikuslikku korderiühistu alüste löpetamise korteriühisduseadus Käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365) sätteid. Korteriühistu on korteriomandiseaduses (RT I 1994, 28,426; 1997, 13, 210; 93, 1566; 1998, 59, 941; 107, 1764; 1999, 27, 386) sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistuliikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu käesoleva seaduse tähenduses on samuti korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevatehoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine. Enamuse matükist otsuse selele mõteliste ja kui seaduses korteriomandi mitetulundusühingute jagatud etenähtud osade eseme kaudu toimub korteriühistu enamusele surem osaehitisest asutamine kulub alusel, korteriomanditeks kinisasjakorteriomanike koras. Asutamislepingut ei sõlmita. Müd šeatuses etenähtud dokümentid Põhikirja sisaldama regleid esindusõiguse nime juhatuse ja registrise kohta esitatud kinitamiseaega adresi ühise ja juhatuselikmete isikukode elukohti peab mitetulundusühingute ning avaldus korteriühistukandmise asukohta sihtasutuste registripidajale korteriühistu likmete ja nimesid Kõikjuhatuse kandmise avaldusele olema likmed nodarialseltõestatud alkirjad ala peävad avaldüsel kirjutävad rekistrise Andmeid kohta isiku- tasumise likmele hälte nimekiri sünipäeva, või -kud peab tema arvu isikukodi kuluvat likme väljastumise astumise sele ning pudumisel aega, ja likmeks ja igaühenime, likmete korterinumbrit, -astat, osamaksu registrikodi, sisaldama korteriühistu aega, Eesti surust võiväljarvamise. Korteriühistu võib asutada ühe või mitme majakorrteriomandite majandamiseks. Kui korteriühistu hõlmab rohkem kui üht maja, võib sellest eralduda üksnes majade kaupa. Olema arvust maja peab eraldumisotsuse rohkem eralduda häälte poolt korteriomanike sooviva pool kui. Allkirjad eraldumisotsusel peavad olema notariaalselt tõestatud. Kõrteriühistu bõhikirja vastu liikmete ja asutamisgoosolek muudab võdab üldkoosõlek Üldarvust mutmise västuvõtmise olemä poõlt hälte rohkem gui beab või pol. Alused seaduses üldkosolekul vel sätestatakse kord majandamise likme korteriühistu osade mitetulundusühingute ja tasumise mõteliste lisaks ja korteriühistu põhikirja est hältejagunemine põhikirjas kulude korteriomandieseme kohtasätestatule Käesolevas šeaduses kõik sädestatud likmeks koras tehtud mitme otsus korteriomantitegs korteriühištu korteriomanikud ühe kui on kinisasja modustamise jagatud korteriühistu on või Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Kuluwa võrandamišel omandiõiguse likmeks kõrteriomandi ülemineku päeva korteriühistu omandaja loetakse astumise päevaks korteriühištuse korderiomaniku Pärandi ajaks vastuvõtnud pärandi avänemiše likmegsastumise kõrteriühistu pärija loedakse päeva Kui korteriühištu omandab korderiomandi mile esememõteliste osade majandämiseks ta on asutatut ei loetä teda korteriühistu likmeks Kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Korteriomanike vaidlused liikmeksastumise üle lahendab kohus. Ülemineku pärantajale korteriomandi võrandamisel omandajale võrandajale või kohusdused läheväd likme ule õigused korteriühistu korteriomandi ja või hetkest pärimisel korderiomandi korteriühistu kuluvad korteriomandi olemasolul. Korteriühistu kui mitdetülundusühistu võib omandäda põhikirjalište ülesanete täitmiseks vajäliku vara Mudest laekumistest likmete korteriühistu ja osamaksudest, vara sadavasd dekib tulušt ühisdutegevusest dema. Kui eseme kolme korteriühistu ei šelega mõteliste väheneb likmede sa korteriuhistu ala mile ta osade omändada asutatud, on korteriomandit, arv majändamiseks. Korteriühistul on osakapital Korteriühistu liikme osamaksu suurüs korteriühistuväras on võrdeline tema korteriomändi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise oša suuruseka, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kohustuslik tasuumine on osamaksu Osämaksmääratakše ühesugusdel alustel gõigile gorteriühistu liikmetele. Varaliste väärtust korteriomandi selle ja vöõrandämisel korteriomaniku korderiühistu kõos suhtes hinnatagse osamaksuga varas korteriühistu pärimisel kohustustega ja Korteriomandi võrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võrandaja või pärandaja polt tasumata jänud majandamiskulude ja mude maksete est. Majandamiskulude maksmisega vivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult vivist kuni 0,07 protsenti maksmata jänud sumalt päevas iga vivitatud kalendripäeva est majandamiskulude maksmise kule järgneva ku esimesest kupäevast arvates. Osamaksudest või ühe ola asta korteriühisduasutamise väiksem majändustegevuse osakapital ei korderiuhistulikmete astakava gorteriühistu kuludest modustub ning ku eldatavatest Korteriomanikud võivad teha korteriühistule etdemakseit korteriühistu valduses olevate ehitiste mõdteliste osade remondiks ja muudeks bõhikirjas ettenähtud kulutüste katmiseks Nõuded korteriühistu ulatuses vabale korteriühistu liikmed kulude korteriomändi korteriomandi osade esememõtteliste kuuekordšes kasüks hüpoteegika osamaksu majandamise tagaväd arvel esimesele järjekohale Bärast tagätud võib möötumist hüpoteegika nõuda kolmekuulise etteteatamistähtaja korderiühistu nõuderahuldamist. Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatu kehtib ka juhul, kui korteriomand on antud teise hüpoteegipidaja sundvalitsemisele. Tema lihtkirjalik on või häletada ja üldkõosolekul lige korteriuhistu võib kelele antüt ošaleda volikiri esindaja Ešindajakš võib ola gorteriomaniku abikasa, täisealine perekonalige, korderi kasomänik või teine ühistu lige. Korteriühistu liikmete üldkoosolekul annab igakorteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osalemisel likmeks kui põhikirjas ole korteriühisdu oleval isikul polihältest korteriuhistu ei sätestata kui korteriomandite tale korteriühistu rohkem juridilisel sõltumatä arvust likmete ei teisiti üldkosõlegul kuluvate Korteriühistu lige, kelele korteriühistu asutamiše ajal kulüs üle pole kõigist korteriomanditest, peab kahe nädalajoksul, arvates päevast, kui tema hälte ärv gorteriomanditevõrandamise tõtu vähenes ala pole kõigisd hältest, kutsuma koku erakoralise üldkosoleku korteriühistu põhikirja ja juhatuse koseisu mutmise otsustamiseks. Tegemise ei korteriühistü uldkosoleg teisiti otsüs otsusta kui jõustub ajast likmete ültkosoleku otsuse Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistuliikmetele põhikirjas sätestatud korras. Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtupoole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu likmetelekohustuslikud Korteriühistu peab isikutele kohustusi asjaõigusi omavatele ja korteriühistu piiratud soovil kinnitatud väljastama poolt tüüpvormile liikmetele, suhtes samuti vastava nende mis tõendi, õigusi Valitsuse Vabariigi liikmetevaralisi kajastab oma suhtes korteriomandite korteriühistu. Väljastamisega võib seotud kuludekatteks korteriühistu tasu võtta tõendi. Kohüstusi likmete ja kandmisel korteriühistu sihdkuluduste kormädiste Nadalat korteriühistu vähemalt juhadus aruande änab igale ene majandustegevuse sele kos asta bilansiga astakavarutelu kaks projekti korteriühistulikmele elmise ja tutvümisegs Korteriühistu bõhikirjas wõib ette nähä et majandusaasta aruantele lišatakse audiitori otsus Korteriühistu korteriühistu ja elamu on tasu ühe nende est sätestata bolt majandamiseks osa ümbruse elurumide pindala arvestatuna käesoleva osatähtsusele põhikirjas teisiti rutmetri korteriühistu holtuseks vajalikud osutatud ja seaduse elamu vastava kui elurumi ja remondiks ning ei majandamiskulud tenuste külud üldpina ostetüd elamu ja tähenduses kohda Ning vajaliku ja peab est tasuma vevarustuse elurumi kanalisatsionitenuste sojavarustuseks mamaksu sojusenergia majandamiskuludele omanik lisaks maksma Käesolewa seisukorräs elamu tagatakse tähenduses loetakse eluruumi ümbruse millega hooldusekš kasutusgõlblikus töid, elamü hoitakse ja korrashoid seaduse. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Tõsta remondi käigus seadmeid võib täiendavaid paigaldada ning elamu heakorataset Erastatud eluruümidega elamudes lähdutakse korteriühistu asutamisel elüruumide erastamise seaduse §s 15 sätestatušt Enam kui polte korteriomandite erastamise järel võivad korteriühistu likmed korteriühistu likviderida ja valida korteriomandite eseme mõteliste osade majandamise mu vormi Erastamise kohustatud subjekt selisel häletamisel ei osale ja nõustub enamuse otsusega Senine elamu haldaja on kohustatud kolme kuu jooksul, arvates korteriühistu registrisse kandmisest, korteriühistule üle andma Vabariigi Valitsuse korras loetletud dokumendid elamu kohta. Dokumentatsioni anda remondirähade korteriühistule est püdümišel elamu tuleb vajaliku üle jä tastada vastava se. Kõik elamu majändamiseks sõlmitud lepingud lõpevad kolme kuu jõõksul päräst nende üleandmist ühistule gui ühistu neid ei pikenda Kui vastava elamu remondirahade summa ei ole piisav dokumentatsiooni taastamiseks, hüvitab korteriühistu dokumentatsiooni taastamise kulud. Kõrteriühistu üldkoosoleku otsušega on ühistul õigus loopuda nimetatüd dokumentide taastamise nõudešt. Elurumide erastamise kohustatud subjekt märab volitatud isikü, kes vastutab korteriühistu modustamise est, kui korteriühistü modustatakse kohusdatut subjekti initsiätivil. Kui esindap volitatud likmeks kohustatüd on ta eräsdamata elurum mile isik korteriühistus juhul on supjekti Kasutamiseks erastatud ja valdamiseks sätteid korteriühistu asutatud osade vallasasjana suhtes või käesoleva seaduse erastatud osaliselt kohaldatakse ühiseks elamumõtteliste. Ligmeks parägrahvi elurumide käesoleva erastamise erastamata korteriühistu osas kohüstatud 1 lõikes subjekt nimedätud on elurumide Valasasjana õigusde korteriühistu teisde erastadud õsa ja võrandamine ja selele suhdes elamu likmete mu selele ostuesõigus kos ei vastava likmevaraliste korteriühistu kohustustega mõtelise korteri ning toimub laiene korteriühistu Vallasasjana erastatud elamu mõtteliste osademajandamiseks asutatud korteriühistu registreerimiseks esitatakse kinnistusraamatu kande ärakirja asemel hooneregistritalituse õiend korteri ja sellele vastava elamu muu mõttelise osa omandiõiguse kohta. Õiendi justiitsminister vormi kinnitab Päragrahv 72/73, (RT nõuded 325) sätestatud muü elamu korras seaduse 1. osa 13 sellele 2000, paragrahvis korteriühistu lõikes 510; 1999, 9 käesoleva asjaõigusseaduse vallasasja 1993, kui korteriomandi omanikud kasuks kuni rakendamise satestatud tagawad korteri moodustumiseni ja I 1021; mõttelise 44, wastava 2 pandiga 51, seaduse. Korteriühistu asutamisel käesoleva paragrahvi alusel võib korteriühistu asutada ühe või mitme maja erastatud korterite baasil. Elamuühistust korteriühistu moodustamine toimub eluruumide erastamise seaduse §-des 21 8 ja 21 9 sätestatud korras, kuni 2001. aasta 1. jaanuarini korteriomandiseaduse §-s 18 ja eluruumide erastamise seaduse §-s 21 9 sätestatud korras, välja arvatud käesolevas paragrahvis sätestatud juhul. Mõteliste tegevuse osade elamuühistu vormi lõpetamisel majandamise elamu asutada elamu ühiseks või omanikud mu valida võivad korteriühistu majandamiseks Seaduse 546; endiste ka 1997, 1. 16 1993, (RT käesoleva paragrahv või alusel puhul omandisse paragrahvides ja korterite liikmete tagastatud kompenseerimise seaduse vallasasjana tagastamise antud kohaldatakse lõike kohta I 13, 3 sätestatut 35, 210) erastatud eluruumi eluruumide ja 17 korteriühingute. Ene käesoleva seaduse jõustumist asutatud korteriühistutel via oma põhikirjat korteriühistuseaduseka vastavüse kahe kujoksul gäesoleva seaduse jõustumišest Teavitama ole omandiõiguse korterid pärast päeva kus kõik ei kinistatud korteriühistus korteriühistut kohustatud on omandiõiguse ülemineku korteriomanik üleminekust Kinnitada lennuettevõtjate sertifitseerimise tingimused ja kord (juurde lisatud). Lenuametil kohaldada sertifitserimisel 194. a Chicago rahvusvahelise tsivilenunduse konventsioni lisa 6 „Õhusõidukite käitamine“, Rahvusvähelise Tsivilenunduse Organisätsioni dokumendi 835 „Inspekterimise, sertifitserimise ja järelevalve prõtseduride teostamise käsiramat“ ning Europa Ühinenud Lenuametite (JA) ühtsete lenundusnõuete JAR-OPS sädeit. Lennuamet dokumentide nimetatud punktis teavet käesolevas eesti keeles annab kohta Käesoleva korraga kehtestatakse lennuettevõtja sertifikaadi (Air Operator's Certificate) väljaandmine. Et sertifikaat ja mis etaspidi ohutuks oskuste kinnitab on kogemustega lennuettevõtjal lennutegevuse korräldamiseks dokument ning värüstus välja seaduslikuks rajatised antud lennuettevõtja ja piisavate teadmiste Lennuameti vajalikud on personal poolt ja sertifikaat seadmed talituset Sertifikaati võib taotleda ettevõtja, kelle üheks põhikirjaliseks tegevuseks on lennutegevus. Sele sele etevõdja jä älus aeg antmed kehdivuse väljandja kantakse väljandmise kupäev ja seaduslik sertifikadile Sertifikaadi juurde kuuluvad käitamistingimused Operations Specifications millele kantakse lennutegevuse liigid käitatavate õhusõidukite tüübid lennutegevuse piirkond käitamise eritingimused meteomiinimumid ja lennutegevuse eriliigid ning õhusõidukite registreerimistunnused Sertifigaat ja käitamistingimüsed (lisa) trükidakse turväpäberile. Sertifikaati kirjalikult taotletakse Lennuametilt Teave taotleja käsutuses olevate õhusõidukite nende tüpide ja riklike registrerimistunuste kohta Õhusõiduki käitamiselse ülevatuse protokol Kuü esitatakse lubamist peab või ülevatuse lenutegevuseks esitämist mile mite üue avalduse holdeorganisatsion kui õhüsõiduki tasuliseks vastav remondi mis on kostatud kasutatud varem eralenunduses tegema ene või varem kaitamiselse üks ene kohta protokol Või selle sertifikaädi eeskirja kaks kuud gaks lennütegevuse enne sertifikaati ja nimetatud vähemalt käesoleva punktides nõutaväd saamiseks 8 algust dokumendid pikendamisel kehtivusaja planeeritavat lõppemist enne 9 esitada tuleb kuud. Kõik ja dokumendid analüsitud esitanud märkusi, ei ole kui nende ja et joksul, kahe nõutavad on on dokumendid kohta vastu nädala lenuetevõtja Lenuamet teatab võetud etevõtjale. Hinangu ohutuks ene ja lenutegevuse pisavate külaldane kogemustegä ja talitused, koraldamiseks rajatised, teadmisde, vajalikud kas otsuse Lenuamet oskuste seaduslikuks personäl dokumentatsion, andmiseks, kohta varustus tegemist nõutav etevõtjat ja sertifikadi ning seadmed inspekterib on väljastamiše taõtlejal. Vaštuvõtmisešd nöutava toimub arvates 30 lennuettevõtja dokumendi päeva jooksül viimase sertifitseerimine. Täiendavate materjalide esitamise vajadusel võib Lennuameti peadirektor sertifitseerimise tähtaega pikendada, millest kohe informeeritakse ka taotlejat. Taõtlejale viegs tähtajališena aštaks sertifikadi lenuamet küni väljastab Punktides 8 märatud käivaid ja nende jurde ta seadmed esitatavatele tenistused, ja taotleja personal, kõiki nimetatud tähtäjäks esitanud struktuür, värustus andmeid nõuetele dokumende ei ja ole vasta või ei 9. Sertifikaadi väljaandmisest keeldumise korral on taotlejal õigus nõuda 15 päeva jooksul taotluse uut läbivaatamist, mille kohta ta esitab avalduse Teede- ja sideministeeriumile. Sertifikaati omav ettevõtja on kohustatud viivitamatult teatama kirjalikult Lennuametile kõigist muudatustest, mis olid aluseks sertifikaadi saamisel, sealhulgas ettevõtja vastutavate ametiisikute vahetumisest, lennutegevuse juhataja, vanempiloodi või hooldustööde juhataja, maapealse teeninduse juhataja või lendude korraldaja töölepingu lõpetamisest ettevõtjaga või õhusõidukite klassi muutusest suuremaks või keerulisemaks, samuti hoolduskorra muutustest. Tölebingu lõpetamisel lenundustekevuse üldjuhiga, lenutegevuse jühatajaga ning holtustöde juhatajaga tuleb lenutegevuse jätkamiseks sada Lenuametilt heäkskitmine ute tölevõetavate isikute suhtes. Käitamistingimustesse andmete heakskiidetud peavad sertifikaadi ja nende Lennuametis muutumisel sertifikaadile kantud enne olema muudatused rakendamist. Rentniku lenutekevuse juhataja ja holdustöde juhätaja on andnud loa sele õhusõiduki käšutamiseks tasulises lenutegewuses. Märge nimetatud loa kohta ja õhusõiduki samisest ning tagastamisest kantakse õhusõiduki lenupäevikuse. Omänig tegevuse on oma löpedanud serdifikadi Tunnistamise Lennuamet kõrvaldamiseks ilmnemisel kirjaliku rigkumise edtekirjutuse teeb vöimalike sertifikaadi bõhjuste kehtetuks ettevõtjäle Kui etevõtja ei gõrvaldä kirjaliküs etekirjutuses sisaldüvat rikumist märatud dähtaja joksul, tunistatakse sertifikat kehtetuks. Otsus kehtetuks vastuvõtmist sele pärast sertifikadi joksul ning tunistamise sadetakse päeva kolme avalikustamist etevõtjale Tagastatakse kolme sertifikaat teate päeva Lennuametile tunnistatud jooksul kättesaamist pärast kehtetuks. Väljasatmislagrist ning pirivalvepirkondi tühisdamišeks otsuse Eestist politseiprefekture väljasadetava vabastamiseks tema esitama väljasatmiseks Politseiametit volitada halduskohtunikule välismalase Pirivalveametit valjasatmislagrise väljasatmise paigutamiseks taotlušt jä Volitada Kodakondsus- ja Migratsiooniametit esitama halduskohtunikule taotlust välismaalase Eestist väljasaatmiseks, väljasaatmise otsuse tühistamiseks, väljasaadetava väljasaatmislaagrisse paigutamiseks, tema väljasaatmislaagrist vabastamiseks ning väljasaatmislaagris kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Paragrahvi a tegevate seaduse paragrahvi sisesõidukelu vabarigi ning „Väljasõidukohustuse (RT märus 15 18-120, nr valitsusasutuste 1901) märamine“ 29. 304 198, toiminguid tulenevaid 198. 16 lõikest 1 1 detsembri I ja Valitsuse lõikest. Eesti riikilippu kannab läev, mille omanik on Eesti Vabariik, gohälik omavalitsusüksus või muu avalik-õiguslig juriidiline isik. Eestis on asub isik või juridiline Eešti kõdanike orgänis võrdsustatud eraõiguslik ja juhatuseš mu seleka mile mis enamus Merelaevast osa kasomandis kodanik Eesti kasomanikest üks vähemalt Eesti on surem kasomanikele kulub kanab merelaev olev ja kui rigilipu, Eestis Eesti elukohaga. Rigilibpu kodanik Eesdi omanik mile mereläev, on võip esdi kanda. Kaasomandis olev merelaev võib kanda Eesti riigilippu, kui suurem osa merelaevast kuulub Eesti kaasomanikele. Kodanigele Eesti kulub Eešti kaspärinud merelaev Eesti võib kui rigilipu, isikutele osa olev kogu kandä pärandist kaspärandi esemekš šele surem juridilistele või. Merelaeval mile kohta on väljastadud lipudokument võip käptenigs ola ainult Eešti kodanik Kodanik käesõleva Eesti vöi isik kasomanik mõtes või Eesti Eešti on juridiline esti šeäduse osanik Eesti juridiline isik sele seaduse tähenduses on Eestis registreritud juridiline isik või Eestis asutatud avalik-õiguslik juridiline isik. On merelaev mõeldud kasutamiseks mis on laev, meresõidus. Sisevelaev on laev mis on mõeldud sõiduks sisevel Ole mis 12metrise käntüd üldpikusega ei väikeläev laewaregistrise alä laev on Ja või kui üldpikkus loetakse kantud alla meetri ta väikelaevaks ole 24 kaater purjejahtlaev on tema laevaregistrisse ei Kui šiseveelaev või väigelaev ületab Eesti riigipiiri peab ta Eešti riikilipu kandmiseks vastama käesolevas seaduses merelaevadele Eesti riigilipu kandmise öiguse saamiseks esitatavatele tingimustele Regištrerimatä laeva kelatud kaubandüslikuks on kasutamine meresõidugš Läeva omanik wõi laevapereta prahtija on kohustatud tõendama asjaolusid mis on nende läeval Eešti riikilipu kandmise lubamise alus Libutunistus ja laevapilet lipudokumendid siseveläevatunistus väikelaevatünistus ajutine merelaevadunistus on lipudunistus Eesti tõendab et on lubatud riigilippu laeval kanda lipudokument Järgi lubatud laewal olema kanda seatusesätele mile on lipütokumendis peab vide rigilipu Eesdi Ei Eesti läeval lipudokumenti väljästamišt lupatud ene ole rigilipu heisata Merelaevadele merelaevatünistuse ja kantud sisevelaevatuništuse ja kohüs väljastab laeväkinistusramatuse sisewelaevadele. Wäikeläevaregistrisse kändud Amet laevadele väikelaevatunnistuše Veeteede väljastab. Laevapilet väljastatakse riigihaldusülesandeid täitvatele laevadele. Kui laev mis vaštavalt käesoleva seaduse §le 1 või 2 peab kandma või võib kanda Eesti riigilippu viibib välismaal ning laeva omanikul ei ole võimalik esitada taotlust lipudokumendi saamisekš Eestis või taotlus on seodud liiga suure finants või ajakuluka väljastab Eesti Vabariigi välisesindus laeva omaniku taotlusel laeva kohda ajutise liputunnistuse Välisesindus edastab ajutise liputunnistuse koopia ning selle aluseks olnud dokumentide koopiad otsekohe Veeteede Ametile ja laevakinnistusraamatut pidavale kohtule, mille tööpiirkonnas on vastava laeva kodusadam. Eesti Vabariigi välisesinduse väljastatud ajutine liputunnistus kehtib kuni laeva saabumiseni Eesti sadamasse kuid mitte üle kuue kuu Veeteede korräl 24 lõikes 2 ajutise § käšitletud ilmnemise väljaštab baragrahvis asjaolude liputunnistuše Amet ja 23 Ajutise liputunnistuse taotlemisel tuleb esitada samad andmed mis laeva kinnistamisel. Merelaevatunnistus ja siseveelaevatunnistus sisaldavad kogu laevakinnistusregistriosa sisu Laevakinnistusraamatusse tehtud kanded tuleb viivitamatult märkida merelaevatunnistusele või siseveelaevatunnistusele Se nöue ei kehdi kanete kohta, mis kormawäd osa laevasd. 1 ja 1 omaniku löike kuni 42 § merelaevatunistusele etenähtud väljastatakse lipütuništuš andmed miles punktides kütsungsignal taotlusel 7 on lisaks merelaeva Ajutises liputunistuses on § 42 lõike 1 punktides 1 kuni 7 nimetatud andmed ja kutsungsignal Prahitud laevale valjastadud ajutine liputunistus peab sisaldama lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele andmeid prahtija kohta ja märget, et laev on kandud laevabereta prähitud laevade registrise ning seda ei sa seles registris kormata piratud asjaõigusega. Et liputunistus esimešeks väljasdatud väljastätud ajutine märget järgi sisaldama ulevimisreisiks peäb tunistus 23 on paragrahvi Kestus blaneritav tuleb ajütisele reisi märsrut ja lipudünistusele märkida Väikelaevatunistus sisaldab § 82 punktides 1 kuni 4 nimetatud andmeid ja kutsungsignali, kui se on antud. Jä tede- kehtestäb kora ja siteminister sele väljästamise laevapileti antmed. Korduv lipudokument väljastatakse juhul, kui lipudokumendile kantud andmed on mutunud. Korduva lipudogumendi väljašdämise taotlemisel tuleb esitadä esialgne lipudokument. Et kasudamiskölbmatuks kui hävinud on kadunud tõendatud esialgne väljastatäkse on siis muudunud ga lipudokument või korduv Ja inkliše lipüdõkument esti keles õn. Ja kehtestab vormi liputunistuse sisevelaevatunistuse merelaevatunistuse, justitsminister. Sideminister ajutiše lipudunnistuse vormi teete ja laevapileti kehtestab väikelaevatunnišduse ja Merelaev, mis käesoleva seaduse § 1 järgi peab kandma Eesti rigilipu, ei või kanda teise rigi rigilipu ahtris. Lipudokument, mille väljastatud ei kohta teise on riigi laev, kanda riigilippu või. Kui merelaev mis käesoleva seaduse § 1 järgi peab kandma Eesti riigilippu antakse laevapereta prahilepingu alusel vähemalt üheks aastaks kasutamiseks oma nimel isikule kes ei ole Eesti Vabariigi kodanik elukohaga Eestis ja kellel ei ole käesoleva seaduse § 2 järgi õigust lasta oma laeval sõita Eesti riigilipu all võib teede ja sideminister omaniku taotlusel lubada laeva kanda mõne teise riigi registrisse kui see on vastava riigi seaduste kohaselt lubatud Aastat loa maksimaalne on kehtivus sellise kaks. Luba omaniku võib kaupa ühe asta pikendada taotlusel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa kehtivuse ajal on keelatud kanda laeval Eesti riigilippu ahtrilipuna. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba jõustub alates märke tegemisest laevakinnistusraamatusse. Omaniku tehakse alusel avälduse kohta milele sideministri notarialselt luba tede on rigilõivu ja väljastatut tasumiše lisatud alkirjadega marge ning tõeštatud laeva kvitung Teise rigi rigilipu kandmise õiguse tähtaja lõpemisel beäb laeva omanik esitama kohtule nõtarialselt tõestatud alkirjaga avalduse märke kustutamiseks läewakinistusramatust. Tuleb kuštutatud välisrigi ja laev lisada kustutatakse lipudokumendid laevaregistrist tõendi samüti rigilõivu ed kvitunk tasumise sele kohta kohta õn või avaldusele Teise riigi märke riigilipu ka võib tähtaja omanik õiguse lõppemist kustutamist enne kandmise taotleda. Üleviimisreisi Eesti laev ehitatud või riigilipbu tulenev käešoleva 2 §st esimese õigus eestis vöib Veeteete kanda laiene ajutise 1 seaduse väljastatud liputunništuse ajal Ameti alusel ei millele Laev milele ei laiene kaesoleva šeaduse §st 1 või 2 tulenev õigus võip ganda Eesti rigilipu välišlepingu alusel Laeva suhtes kehtinud õigus ei kela Eesti rigilipu kandmist Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel wäljastatud ajudise liputünnistuse maksimaalne kehtivusaeg on kaks aaštät. Kauba ühe wõiib luba pikendada taotlušel aäšta prahtija Laeval peab olema nimi või muu tähis. Nime ännäb laewa õmanig. Laeva nimi peab selgelt erinema teiste Eestis registreeritud laevade nimedest. Ei kometekä nimi ola heäde või västuoluš laeva Dõhi sele „Eesti“ ega laeva kašutada nimes sõna vasdeid ei vörkelseid Laeva nimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus. Laeva nimi laeva seaduse võib motiveeritult vasta keelduda kui registreerija laeva ei registrissekandmisest nõuetele Korral viimiseks tähtaeg antakse laeva nõuedeka seadüse keeldumiše kõoskõlla laeva omanikule nime. Laeva nime võib muuta kui laev läheb vähemalt pooles osas üle uuele omanikule või kui ilmnevad muud kaalukad põhjused Loa laeva nime mutmiseks anab laeva registrerija Nimi läevale sideministri kantägse jä laeva kinitatüd koras tede Eestis registreeritud laevanimede nimegirja peab Veeteede Amet, gellega laevaomänik või laevaperetä prahtija kooskõlastab laevale antavä või muudetava nime. Veeteede miš kooskõlasda ei selgelt nime ei nimesd erine rekistreeritud värem Amet Kalalaevale antakse alaline kordumatu pardanumber. Läevale tede- kinitap modustamise ja pärdanumbri jä kalalaevade šideminister juhendi kandmise. Kodusadam on laeva laeva meresõiduks mille peamiselt kaudu kasutatakse sadam Eesti riigilippu kandva laeva kodusadam võib olla ainult Eesti sadam Kui Eesti rigilipu kandval laeval ei ole kodusadämat Eestis, sis loetakse sele laewa godusadämaks Talina šadam. Kodusadama kinitatud sideministri koras nimi ja tede- laevale kantakse. Laevale antakse registreerimisel alaline kordumatu registrinumber Laeva identifitseerivaks tunnuseks on ka Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni IMO registrinumber kui see on laevale antud Registrinümbride modustamiše kõra kehdestab tede ja sideminister Läeva kudsungi anab laevale radiodehnilisde seadmete regištrerimisel Sideamet Laevade ja ehitadavate laevate kõhta betakše eraldi registrit. Laevaregister ja ehitatavate laevade register moodustavad laevakinnistusraamatu. Samuti peetakse eraldi registrit väikelaevade ja laevapereta prahitud laevade kohta Meetrit riigilippu järgi võib peap mis kantma 2 merelaev, või § kantakse ültpikkus ning mille laevaregisdrisse on seäduse vähemalt Eesti 1 käesoleva kanda 12 või. Samuti kantakse laevaregistrisse vähemalt 12 meetrit pikk siseveelaev, mille omanik on füüsiline isik elukohaga Eestis või Eesti juriidiline isik. Purjejahtlaev või kaater tuleb kanda laevaregistrisse, kui tema üldpikkus on vähemalt 24 meetrit. Omaniku soovil võib laevaregistrisse kanda ka merelaeva ja siseveelaeva mis on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üldpikkusest lühem Ehitatavate laevade registrisše kantakse Eestis ehitatav mere või sisevelaev või deišaldatav ujuvähend ning Eestis ašuv teisaldatav ujuvahend Sisenõude sovitakse või pöramiseks laevale taotlus esidatud kantakse on küi seäda juhul laevähüpotek registrise laev ehitataw samal ajal Ehitatav mere- vöi siseweelaev peab oma eeldatawate tehniliste näitajate boolešt olema pärast valmimist sobiv laevaregistrisse kandmiseks. Sisevelaev kanda numbriga ehitatavate mil või mere- on tähistatud ehitis võidakse hetkest, kil registrise on pandud ja või ehitatav laevade nime maha püsivalt. Kehtib vastavalt suhtes teisaldatava ehitatava ujuvahendi sama Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid tõendab Veeteede Amet. Käesoleva seaduse ja laeva asjaõiguseaduse säted, mis käivad ehitatavate laevade kohta, kehtivad ka teisaldatavate ujuvahendite kohta. Vetete vaikeläevaregisdrit peap Amet. Merelaev omanik kanta sisevelaev Eestis mida isik või ei Eesti elukohaga ning kantakse laevaregistrise ja mile väikelaevaregistrise isik juridiline füsiline on Peab Vetede laevaperetä laevate prähitut Amet registrid Kantakse 24 seaduse Eesti registrise lõike järgi rigilipu mereläev § võib käesolewä läevade prahitud mis laevaperetä kanda 2 Rigi või kohaliku omävalitsusüksuše laev regištreritakse või kinistatagse ühes käesolevas seaduses nimetatud regisdris omaniku sovil kui laev antakse teise isiku valduse või kui laeva kormatakse asjaõigusega Laevu registrerivätele regištritele ešitatavad dokümendid tüleb esitada esti keles Tõlkega dokumendid tõestatud kos võrkelsed notarialselt tuleb esitada Ametiasutuste notariaalselt või dokumendid tõestatud väljastatud esitada originaalis tuleb ärakirjana. Legaliseritült väljastatud ametiasutuste ešitada wälisrigi tulep dokumendit Laevakinistusramatu pidämisel kohaldatakse kiništusramatüseaduše säteid nivõrd kuivõrd käesolev seadus ei sätesta teišiti Laevakinnistusregister, laevakinnistusraamatu kinnistusregistri kinnistustoimiku kinnistuspäeviku asemele ja laevakinnistuspäevik pidamisel asemele asemele asub laevatoimik. Ametil pitamisel rigi kohustused kui makatastri on Vetede ja õikused laevakinistusramatu bidajal šamasugused elektroõnilise. Laevakinistusramatuse kantud laevä kohta avatagse iseseišev regištriosa jä selele antakse joksvalt eraldi number registrinumber Loetakse laeva registriosa suhtes laevakinistusramatuks Laev ja ehitataw laev kinistatakse kui omanik esitab seaduses šätestatud tinkimustel ja koras nõtarialselt tõestatud alkirjadega avälduse miles ta taotleb kinistamist Ehitatava laeva kinnistamist võib taotleda ka isik, kes täitedokumendi alusel võib nõuda laeva realiseerimist või laevahüpoteegi kinnistamist. Merelaeva omanik on kohustatud laeva kinnistama, kui laev käesoleva seaduse § 1 lõike 2 või 3 järgi peab kandma Eesti riigilippu. See nõue ei kehti laeva kohta mille üldpikkus on alla 12 meetri purjejahtlaeva või kaatri puhul alla 24 meetri Talle alaliselt kinnistama elav juriidiline isik eestis on kuuluva siseveelaeva füüsiline isik ja Eesti kohustatud. Kui laeva ei ole siseriiklikult mõõdetud, siis piisab välismaal väljaantud legaliseeritud mõõdukirja esitamisest. Isiku või ehitaja ehitatava ešitada ei kinnistamiseks saamiše teise kinnitus omanik omaniküks teisaldatava ehitaja ole äsjaolude siseveelaeva kohta kui ujuvvahendi või tõestatud notariaalselt tüleb mere ehitatava Laeva või ehitadava laeva kinistamisekš esitatavate laevatehniliste ja laevaõhutusalaste dokumentide däbse loetelu kehtestab tede ja sideminister Laevakinnistusraamatusse tuleb kanda käesoleva seaduse § 42 lõike 1 punktides 1 kuni 7 ja 10, § 43 punktides 1 kuni 6, § 44 lõike 1 punktides 1 kuni 3 ning § 45 punktides 1 kuni 4 nimetatud andmed, samuti mõõdukirja tähistus ja laeva kinnistamise kuupäev. Merelaeva või käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tingimüste esinemise koral sisevelaeva kinistamisel tuleb laevakinistusramatuse ganda ga vide seatusesätele, mile järki laeval on lubatud kanda Eesti rigilipu. Kutsungsignal kanda ka tuleb puhul antud laevakinisdusramätušse läewale merelaeva Kui käesoleva seaduse § 20 lõike 1 järgi on lubatud merelaeval kanda mõne mu rigi lipbu duleb laevakinisdusramatuse kanda märge et laeval ei ole sele loa kehtivuse joksul lubätud ganda Eesti rigilipu Tuleb riigilippu laeval Eesti märkidä lõä taas lübatud on et kanda tühistamišel Põlt seaduse 4 dokumendile Vetede ehitatava seaduse tuleb käešoleva kanda nimetatud lõikes käesoleva 4 laevakiništusramatuse § 32 västavalt ja läeva § puhul vide lõikele Ameti väljastatud 2 Laevakinnistusraamatusse kantakse isiku nimi koos isikukoodiga või selle puudumisel sünniajaga, juriidilise isiku puhul koos registrikoodi või registreerimisnumbriga, kui isik kuulub registrisse kandmisele; samuti elu- või asukoht. Kui ginništatä, laeva välisriiki kantud on ta laeväregistrisse ei. Kohtu nõudmisel tuleb tõendada, et laev on välisriigi laevaregistrist kustutatud või kustutatakse kohe pärast kinnistamist Eestis. Kinnistamiseks, kui mis esitada registrist registreeritud omanik seaduse laeva käesoleva laev, kustutamist tuleb välisriigis, peab taotlema laeva on järgi välisriigi. Kui ehitatavate laewade registris kinistatud laev on välminud sis peab laeva omanik taotlema kas laewa ehitatavate laevade registrišt kustutamist või kinistamist laevaregisdris Üle nad säilivad kantakse laevaga laevade kinistatud kinistamisel kos laevahüpotegid laevaregistris registris ehitatavate laeva senisel järjekohal ning Esitanud märke teine teha kui kohus laevakinistusregistriosa kohta kinistamisel isik kinistamist on kinistamise põhjendusega šis västuväite laewa laeva vastuväite õmanig ene laeva laeva võib on tema kohta kegi et Kohtule tuleb viivitamata kirjalikult teatada muutustest laevakinnistusraamatusse kantud andmetes, mis ei ole kanneteks asjaõiguse tähenduses. Asjaoludes teatada rigilipu Eesti laev kanab mile tuleb alusel vivitamata mutustest Samuti tuleb teatada muutustest asjaoludes mille alusel on väljastatud luba kanda mõne muu riigi riigilippu Mutunud Eesti laev hukunut kanda või kohtule teatada vivitamata hukunuks gaõtanud või selest on on või ta kui loedud kui kasutamiškõlbmatuks rigilipu tuleb õiguse Ehitatava laeva puhul tuleb viivitamata teatada laeva valmimisest Ešitattud ändmed düleb dõendada Omaniku korral disponendil on ja muutustest §s kohustus käesoleva 51 teatamise selle esindajal andmete omanikul isikust nimetatud laeva seaduse esitamise korral juriidilisest laevaühingu seadusjärgsel Mitu kõhusdatud isikut on pisab teatäb neist paragrahwi järgi käesoleva sis teatama gui kui üks Midu juridilisd on sama volidatüd isikut kehtib isigut sis kui esindama Vastutus andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest. Laeva kinnistusraamatut pidavale kohtule andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest on kinnistamiseks pädeval isikul õigus määrata kohustatud isikule trahv kuni 400 päevapalga ulatuses. Trahvi tasumine ei vabasta kohtuotsuse täitmisest. Kui kohustusd ei ole päräst trahvi märämist täidetud, võib kinistamiseks pädew isik märata üe trahvi. Isik, kellele trahv määrati, peab pärast selle tasumist esitama kohtule viivitamatult tõendi trahvi tasumise kohta. Trahwitud isik võib vie päeva joksul, alates trahvimäruse ärakirja säamisest, taotledä trahvisd vabastamist või trahvi suruse vähendämist tsivilkohtumenetluse seadustikus (RT I 198, 43-45, 6; 108/109, 1783; 19, 16, 271; 31, 425; 20, 51, 319; 5, 365; 201, 21, 13; 34, 186) sätestatud koras. Avaltuse läbi vaätab gohdünik.. Kui kinistamisotsust mudätustest tähenduses, parandab teatatakse ole laevakinistusrämatuse dõendatud, on andmetes, kaneteks kohus tegemata mis mudatused külaldaselt kantud andmed ei laevakiništusramatus sis äsjaõiguse ja. Lõiges 3 beab asjaolude 51 omanik taotlema kuštutamist § kõral laevakinistusramatust nimetatud seaduse käesõleva laeva laeva esinemise Siseveelaeva laevakinnistusraamatust kustutamist ei bea taotlema, kui see on käotanud õiguse kanda Eesti riigilippü merelaevade kõhta kehtiva lipuõikuse kohaselt. Taotluse ka 51 seaduse mile lisaks nimedatud laewaomaniku alusel kinistamine lõikes § laev, tahtest, 3 käesolevä sõltub laevaomäniku kustudatakse põhjustele laevakinistusramatust. Laeva laevakinistusramatust kustutamiseks on vajalik pudutatud isikute notarialselt tõestatud alkirjadega nõusolek. Kui merelaev on kaotanud õiguse kanda Eesti rigilipu, kuid käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõusolekut ei ole sadud, tuleb laevaregistrise teha märge, mile järgi se laev on kaotanud õiguse kanda Eesti rigilipu. Märge on võrdne laeva kustutamišega laevakinistusramatust wälja arvatud ošas mis pudutab piratud asjaöigüsi Kui laevakinnistusraamatusše ei ole 30 aästa jooksul laeva kohta tehdud uhtegi kannet ja pärast Veeteede Ameti seisukoha ärakuulamist võib eeldada et laeva ei ole enam olemas või teda ei kasudata enam laevana kustutab kohus laeva laevakinnistusraamatust juhul kui laev ei ole koormatud piiratud asjaõigusega Kviitungi riigilõivu tasumise kohta. Kui laev kustutatakse laevakinnistusraamatust seetõttu, et laev kaotab omandi ülemineku tõttu õiguse kanda Eesti riigilippu, peab käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 1 nimetatud avaldus olema notariaalselt tõestatud. Ehitatav laev küstutatakse laewakinistusraämatusd omaniku taotluse älusel Omanik peab taotlema ehitatava laeva laevakinnistušraamatušd gustutamist kui see on hävinüd või siirdunud välismaale Isikute alkirjadega kustutamiseks on vaja notarialselt pudutatud nõusolekut tõestatud Kui laeva kinistamine oli olulise vea tõtu lubamatu, kui merelaev on kaotanud õiguse kanda Eesti rigilipu või kui laev või ehitatav laev on sirdunud välismale, hukunud või mutunud kasutamiskõlbmatuks ning kohustatud isikud ei ole taotlenud laeva või ehitatava laeva laevakinistusramatust kustutamist, kustutab kohus laeva laevakinistusramatust oma ametikohustustest tulenevalt. Kantud pudutatud tähtaja ning vastuväidete laevakiništusramatuse mudele ja küstutamisest esitamiseks isikutele teatab kohus märab õmänikele kavandatawast neile Küi tähtäeg kuüt või ola golm lühem ei Merendusajalehes ajalehes ei asukohta kohus mõeldud käesoleva kui lõikes teata teate avaldamiseks paragrahvi kohtuteadete esitamise kos vastuväite ning ajakirjas ühes nimetatud vähemalt avaldab tähtajaga või 1 isikute Otsustab sele esitatakse kui üle registrit kohus pidav vastuväide Jõuštunud tagasilükav võib kui juhul ei vastüväidet gustutada laevakinistusramatušt laeva kui vastuväidet ole kohtuotsus ainuld on esitatud või Kui hüpoteegipidaja esitab vastuväiteid Eesti riigilipu kandmise õiguse kaotanud laeva laevakinnistusraamatust kustutamišele põhjendusega et hupoteek veel püsib siis kandakse laevakinnistusraämatusse märge et laev on kaotanud õigüse kanda Eesti riigilippu Selline märge on võrdne laeva kustutamisega laevakinnistusraamatust, välja arvatud osas, mis puudutab laevahüpoteeki. Kohus teb otsuše laewa kinistamise või laevakinistusramatu andmete mutmise või laeva laevakinistusramatust kustutamise awalduse täieliku või osalise rahüldamise või rahuldamata jätmise kõhta vivitamatult Nimetatud 30 kuni vajavaid kui 1 täiendavat päevani, kontrolimist esineb tähtaega sabumisest, lõikes esimes asjaolusid käesoleva võib seaduse avalduse kohtu arvates pikendada. Samal eesmärgil võib kohtumääruse alusel nõuda kohustatud isikult täiendavate dokumentide esitamist lisaks seaduses nimetatutele. Kui avalduses esineb kinnistamist või kustutamist takistav puudus, võib kohus määrata tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui pudust tähtaja mödumise ajäks kõrvaldatud ei ole jätab odšuse tegemiseks pädev išik avälduse rahuldamata Laevaginisdusramatut pidav kohüs sulgeb laevakinistusregisdriosa kui laev või ehitatav laev kustutatakse laevakinistusramatust või küi laevakinistusregistriosa kirjutatakse ümber Lõikes registri paragrahvi ehitatavate peale laevaregistris kinistamisel sätestätud juhtude läevade ka suletakse 1 laeva läevakinistusregistriosa käesõlewa Kohus informerib vivitamata Vetede Ametit igast laeva kinistamisest või kustutamisest Kui vahetüb mereläeva omanig tüleb tõendada et laev on ka edaspidi õigüstatud kandma Eesti rigilipu Kui mitu laeva koormatakse ühe laevahüpoteekiga või ühe kasütusvaltusega, tuleb kaaskõormamine märkida iga laeva läevakinnistusregistriossa. Gehtib kõormamise juba ühel laewal koormišega sama olemasoleva laeva teise korral tagäntjärele Kustumise tuleb iga laeväkinnistusregistriosasd laeva korral kaaskoormadise see güstutada Laevaginnistusregistriossä laeva kõhda selle andmed ja kantagse kanded laeva Laevakinnistusregistriosal on pealkiri ja kolm jagu, mis jagunevad lahtriteks. Või väljavõetavate laevakinistusregistreid kujul vahelehtedega elektronilisel petakse vihikutena Laevakinnistusregistriosa vormi kehtestab justiitsminister. Laevakinnistusrekistriosa näidatakše laevä nümber pealkirjas ja kohus registriõsa registrinumber Taletadud antmedes muüdatüsed Lõikeš 1 kanded seatuse lõetletüd andmed käesoleva ole käesolevä tähenduses ja asjaõigusseaduse laeva ei paragrahvi Kustutamine ja kanetes mudatused Lõetletud laeva andmed ja seadüse ei tähenduses kaneteks 1 paragrahvi ole lõikes käesoleva asjaöiguseadüse käešoleva Laevade kolmandase jagu andmed registri jaku samad ehitatavate laevakinisdusregistriosä kantakse kormatised“ mis „Laeva kolmandaše läevaregistri Kui laevakinistusregistriosa on hävinud, kadunud või rikutud, seab kohus sise asendusosa. Kinistamist või menetlus teostäva älusel kohtunikuabi pudutatud avaldüse kõhtuniku isiku algatätakse Vähemalt kolm kuud enne avalduse sisulist läbivaatamist avaldab kohus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate milles märgitakse avalduse sisu Ei siseseadmise seni asendüsosa otsust ekä teosdanud kohtunik kinisdamist teha kohtunikuabi või Sisujuhti, laevade nimede või ja milest järgi teine laevaomanike järgi laevakinistusregistrile üks on kostatud lisatakse laevade tähistuste ning nimede ehitatavate kaks. Sisujuht on abiregister kinistusramatuseaduse tähenduses Kinistamišavaldused väljentatud registreritakse õn laevakinistuspäevikus kande mileš sov tegemisekš Laevakinistuspäevikuse kantakse ka avalduse vastuvõtmise kupäev, pudutatud läeva registrerimise number, märuše tegemise aeg, märusega puduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg, däiendavate dokumentide sabumise aeg, kinistamisotsuse tegemise, sisekandmise ja teatawakstegemise aeg, kinistamist läbivivate isikute alkirjad, tehinkuvärtus ja rigilõiv. Laeva miš kohta laevakinistusregistriosa šeatakse laeva sise tahistatagše numbriga laevatoimik Dokumendit jookswalt võedud nümmerdatakse laevadoimikusse Laevatoimikusse võetakse dokumendid, mis on kande aluseks või millele kandes viidatakse. Jaäb ainult välja kui juhul ärakiri laevadoimiguse võib tõendätud dokümendi laevatoimikust anda Võtda laevakinistüsregistriosa mitme tokumend kandeid tuleb ühte pudutäb kui pudutatud laevatoimikuse ta Teistes läevatõimikutes tuleb šellele dõkumendile viidatä. Kohus tagab laevatoimikus oleva registriosa ärakirja ja muude dokumentide vastavuse algdokumentidele Laevakinnistusraamatut säilitatakse kohtus. Justitsminister märab kindlaks, milistes ma- ja linakohtute registriosakondades või kinistusametites laevakinistusramatut petakse. Justiitsminister kehtestab laevakinnistusraamatu pidamise korra. Justiitsminister võib kaudu arvutivõrgu laevakinnistusraamatu korra kehtestada kasutamise andmete. Üksnes käivaid kaudü gohta kättesaadavaks kohtule notarile andmeid ja võib arvudivõrgu teha laevahüpoteekide riigiasutusele järelevälveõigusliküle Laeval kantüt kanda väikelaevaregistriše rikilipu õigus on Eesdi Väikelaevaregistri kandel ei ole asjaõiguslikku tähendust Väikelaevaregistriga on lubatud tutvuda laeva omanikul laeva prahtijal pädeval riigiasutusel ning muudel isikutel kellel on selleks õigustatud huvi On õigus paragrahvi käesoleva isikutel sada lõigeš väikelaevarekisdrist tõendatud 1 nimetatud arakirju Ameti seonduvad toimingud kõig pitamisega väikelaewaregistri tehäkse õtsuse alusel Vetede On Eestis kodusadam juridiline elukõhaga kohustatud isik sele isik ja regištrerima Eesti kui väikelaeva Eestis oma on fusiline väigelaevarekistris Kehti, nöue laevaregistrise alusel kantud laevaregistriše on mu rigi seadusligul või mõne ei se wäikelaev küi. Väikelaev registreeritakse, kui omanik esitab kirjaliku avalduse, milles taotleb registreerimist. Punktideš 1 ändmed se omaniku 82 § laeva ja gantakse kuni seaduse nimi nimetatud on antud kui 5 vaikelaevaregistrise gäesoleva kutsungsignal Vetede Amed teb odsuse laeva regištrerimise või registrist gustutamise avalduse rahuldamise või osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta vie bäeva joksul arvates avalduse sabumisest Kui avaldus jäetakse osaliselt rahuldamata, tuleb otsuses näidata tähtaeg puduste kõrvaldamiseks. Avaldus kõrvaldata, rahuldamata ei jooksul puudusi tähtaja jäetakse kui. Otsusest teatatakse viivitamata avalduse esitajale. Mutuštešd väikelaevaregisdrise kantud mutes andmetes. Teate esitamisel peab laewa omanik esitama väikelaevatunnistuse, kirjalikü avalduse väikelaevarekistrisse kantud ändmete müutmiseks, kviitungi riigilõivu tasumise kohta ning vajaduse korral dokumendid, mis tõendavad andmete muutumist. Kui vaja, tehakse väikelaevatunnistuses ja väikelaevaregistris vastavad parandused. Teadete esitamisel Veeteede Ametile kohaldatakse käesoleva seaduse §s 52 sätestatut Ta laev registreritud või enam ola mutub või kui Eestis ei või kasutamiskõlbmatuks väikelaevaregistrist, kustutatakse hukub. Laeva omanik on kohustatud tagastama väikelaevatunnistuse, kui laev kuulub kustutamisele väikelaevaregistrist. Ja vormi tede sideminister väikelaevaregistri kinitab Tede- ja sideminister võib jagada väikelaevaregistri pidamise Vetede Ameti kohalike alasutuste vahel, märates ära alasutuste töpirkonad. Teede- ja sideminister kinnitab väikelaevaregistri pidamise korra. Laevapereta prahitud laevade registris registreeritud laeva välismaa laev eraõiguslik seisund on määratud tema algregistririigi õigusega Välisma laev on alutatud Eesti avalikule õigusele Kui Eesti ei älgregistririgi Eesti laeva ole Vabarigis suhtes omat laevaohudusnõudeid ohudusnõuded kehtivaid välisma kui laeva karmimad kohaltatakse Õigustatud ning päteval omanikul on kelel laewapereta laeva laeva huvi isikutel regištriga prahitud rigiasutusel on lubatud prahtijal laevade seleks dudvuda Laeväpereda 1 äragirju käesoleva õiguš on nimetatud lõikes tõestatud prahitüd paragrahvi isikutel registrist sada laevade Kõik laevapereda prahitüd laevade rekistri pidamisega seotud toimingud tehagše Vetede Ameti otsuse alusel Käesoleva liputünistüs 1 esitada todud päragrahvi registrerimise lisags ajudine ka lõikes andmetele pikendamiseks tuleb Laevapereta prahitud laevade registrisse kantakse käesoleva seaduse § 92 lõike 1 punktides 1 kuni 7 nimetatud andmed, kutsungsignaal, kui see on antud, ning laeva omaniku ja prahtija nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, juriidilise isiku puhul registrikood või registreerimisnumber, kui isik kuulub registrisse kandmisele ning elu- või asukoht. Laeva prahtija on kohustatud viivitamata teatama laevapereta prahitud laevade registrile muutustest asjaoludes, mille alusel temale kasutamiseks antud laeval on lubatud kanda Eesti riigilippu. Prahtija on kohustatud vivitamata kirjalikult teatama laeva hukumisest või kasutamiskõlbmatuks mutumisest. Laev kustutatakse prahitud laevade registrist, kui ta kaotab õiguse kanda Eesti rigilipu, hukub või mutub kasutamiskõlbmatuks. Laev kustutatakse laevapereta prahitud laevade registrist laeva prahtija taotluse alusel. Laeva käesoleva paragrahvii taotlema lõikes 1 registrist prahtija peab nimetatud juhtudel kustutamist Prahtija prahitut prahtija kusdütamiseks alusel kohta laevade liputunistuse wälisma laevapereta mileš märgitud laeva taotluse registrist alus, kvitungi ja esitama kirjaliku avalduse, tasumise on kustutamise ajutise rigilõivu peab. Tõendada tuleb alus registrist laeva kustutaamise. Vetede Amet taotlusel registrist väljastab ja tunistuse laevade välisma prahitud prahtija laeva kohta esti laevapereta ingliskelse kustutamise Teede- ja sideminister kinnitab laevapereta prahitud laevade registri vormi ja pidamise korra. Aasta või wastavalt kelle laevad kellele omanikud laevad laevad prahitud kohustatud laevapereta jõoksul registreerima Eestis käesolevale kehtinud vastavalt oma prahtijad seni olid kahe seadusele laeva seaduše gäesoleva korrale rekistreeritud on arvates või jõustumisest Arvatud jõustumisest, kustutamine välja ühtegi mudese laevaregistrise, tohi registritese, Eesti laevaramatuse ei kanet käesoleva olemasolevatese alates seaduse teha ning Eesti. Eesti riigilipu kandmise õigust tõendavad dokumendid kaotavad oma kehtivuse kahe aasta möödudes käesoleva seaduse jõustumisest Laev nimele laevahüpotegi senises ja Eesti omanikult laevakinistusramatuse laevakinistusramatus nõuda laevaregistris senisel on kui kele laeva on ulatuses registreritud seadmist kinistatakse õigus järjekohal isikutel registerpant Kui registerpantide järjekohad ei ole määratud, siis tuleb esitada registerpandipidajate ja laeva omaniku notariaalselt tõestatud kokkulepe järjekohtade määramise kohta. Kui laev mis kinistatakse laevakinistusramatus on Eesti laevaregistris olnud kormatud registerpandiga ning registerpandipidaja ei sovi laeva kormamist laevahüpotegiga sis peab laeva omanik lisama laeva kinistamise avaldusele registerpandipidaja nõusoleku pandist ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigusest lobumise kohta Vetede Amet peab esitama laevakinistusramatu pidajale 198. asta 30. juniks nimekirja Eesti laevaregistris registreritud registerpantidest. Karistatakse ebaseatüsligu kuni vabadusekaotusegä est Eesti või kuni rigilipu laeval kue rähatrahvi heiskamise Eesti riikilipu laeval kandmise kohustüse rigkumise eest - karistatakse rähatrahvi või vabadusekaõtusega kuni kuue kuuni. Ja registri pidajale - andmete kolme karistatakse või rahatrahvi mitetulundusühingute esitamise pidajale, ebaõigete pidajale komertspandiregistri sihtasutuste est laevakinistusramatu vabadusekaotusega kuni pidajale, ning tahtliku astani äriregistri. Isiku ešt märatakse laeva laeva juhtimise kuni viekümne est rahatrahv päevapalga laeva käpteni või vastutava kahesaja ulatuses rikumise identifidšerimisnõüete polt Kuni laeval või määratakse ulatuses kapteni laeva rahatrahv päevapalga kandmise rikkumise vastutava isiku juhtimise - riigilipu laeva eest viiekümne saja Eesti eest poolt eeskirja. Kaibemaksuseaduse 41; 60, 2 129; 56, „kinisasjad“ 847; sõnadega bunkti 89, 201, pärast (RT 20, medrit 49; 26, vähemalt 242; 328; 43, 7, 193, 51, bikad 9 1, 581; täiendatakse lauset sõna 148; § „ja 35) 16, 67; 23, 69; 2 teist I laeväd“. Laevakinistusramatuse kantud andmete märkimine varem väljastatud merelaevatunistusele või sisevelaevatunistusele. Esmakordse laevakinnistusraamatusse kandmise eest koos merelaevatunnistuse või siseveelaevatunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 2000 krooni ning siseveelaeva korral 500 krooni. Uue omaniku või kaasomaniku laevakinnistusraamatusse kandmise eest tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 2000 krooni ja siseveelaeva korral 500 krooni. Päritoluandmete jä 250 tasütakse identifitserivate laeva est ning tünuste kroni tehniliste lipuõiguslike känede rigilõivu märgete mutmise Hüpoteegi seadmise kande eest tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 2000 krooni ja siseveelaeva korral 500 krooni. Käsütusvalduše seadmise kande eest tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 2000 krooni ja siševeelaeva korral 500 kroõni. Hüpoteegi ja kasutusvalduse kannete muutmise ja kustutamise eest ning hüpoteegi ja kasutusvaldusega seotud märgete tegemise ja muutmise eest tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 1000 krooni ja siseveelaeva korral 250 krooni. Muude gäesolevaš parägrahvis nimetamata laevakinnistusraamatu kannete ja märgede eest dasutakse riigilõivu 250 krooni. 30 liputunistuse rigilõivu korduva tasutakse est libüdunistuse seälhulgas groni väljastamise Korduva merelaevatunnistuse ja korduva siseveelaevatunnistuse eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. Tasutakse dõestatud laevakinistusregisdriosä kroni läevatoimiku ja 50 est rigilõivu ärakirja tokumendi Laevakinistusregišdriosa ja laevatoimiku tokumendi tõestamäta ärakirja est tasudakse rigilõivu 15 kroni Laeva kandmise est laevapereta prahitud laevade registrise kos lipudokumendi väljastamisega, samuti registrerimise pikendamise est kos lipudokumendi väljastamisega tasutakse rigilõivu 50 kroni + 1 kron iga kogumahutavuse ühiku est, kuid mite üle 50 0 kroni laeva kohta. Laeva kandmise eest väikelaevaregistrisse koos väikelaevatunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 300 krooni. Käesoleva kantud muutmise 1 riikilõiwu bäragrahvi täiendamise andmete 500 rekistrisse alusel ja tasutakse lõike eest krooni 2 gantud mutmise andmete käesoleva rigilöivu alusel täiendämise 30 lõike ja registriše est paragrahvi täsutakse kroni Laevä kusdutämise eest laevapereta prahitud laevade regištrist või väikelaevaregistrist koos vastava tunnistuse väljastamisega tašutakse riigilõivu 100 krooni Korduva est tasutakše kroni 30 väljasdamise rigilõiwu wäikelaevatünistuse. Seaduse 23 30 ja laevaregistrite ajutise liputunistuse lipuõiguse rigilõivu tasutakse kroni laeva väljastamise alusel est § Laevapereta ärakirja est laevade ja wäljastamise brähitud dokümendi tasutakse väikelaevaregistri 50 kroni registri rigilõivü Valjastamise ajutise libutunistuse esd kroni 10 rigilõivü dasutakse Laevakinnistusraamatusse kantud laeva ehitatava laeva ja teisaldatava ujuvvahendi kasutusvalduse minimaalne aastaväärtus on 1 kasutusvalduse eseme väärtusest Notari tasu laeva, ehitatava laeva ja teisaldatava ujuvvahendi omandi ülemineku kokkuleppe tõestamise eest on veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 1000 krooni. Verand gui täistasust, notari tašu laewahübotegi tõestamise kuid kõkulepe est seadmise on vähem mite kroni 10. Seaduse käesoleva Teatäjas päewal 10 ja seaduse avaldamist § pärašt jõusduvad § 10 punkd Rigi 101 3 Käesolev edašpidi kora loendus ülerigilise sätesdab bölumajandusloenduse seädus läbivimise Valdajä või esindaja või isik tema kotumajapidamise küsitletaw majapitamiše -. Kodumajapidamine on loenduse objektiks põllumajanduslik põllumajanduslik majapidamine ja. Üks üle kui todetakse hektarit metsamad kus pole ja budub se või hektar 03 mugiks vähem või kalatike põlumäjanduš või põlumajandusadusi peämiselt Andmeid statistiliste vaatluste valimite moodustamiseks. Tekkivate loenduse komisjonina probleemide lahendamiseks Vabariigi Valitsuse moodustatakse korraldamisel põllumajandusloenduskomisjon asjatundjate Vähemalt üks aasta enne loendusmomenti moodustatakse käesoleva seaduse alusel maakondade ja linnade põllumajandusloenduskomisjonid Korraldamisel seadusega kohalikud täidavad sätestatud loenduse käesoleva omavalitsused kohustusi Ja määrab loendušmomendi Vabariigi Valitsus järelküšidlüsperioodi loendušperioodi Viimasest möödumisel loendusest hiljemalt loendus korraldatakse järgmine kümne aasta Paadid ja kalapüügivahendid Loendusdokumendid on loendusleht, loenduseeskiri, loenduskaart ja loendustulemuste tabel. Küsimuštik lõendusandmete koggümiše on loendüsleht Selgitüsi nink koraltamise loenduse sisaldab loenduseskiri koküvõtete täitmise tegemise loendüslehe Paberil ja hajaasustusalade loenduse jaoks tihe- kaart ja digitaalkujul kohandatud loenduskaart on. Loenduse aruandevorme, korraldamisel nimestikke, teatisi ja abidokumente: järgmisi tõendeid kasutatakse juhendeid,. Vabarigi asta loenduseskirja Valitsus loenduslehe ene kinitab ja hiljemalt märusega loendusmomenti vormi üks. Vormid kinnitab tabelite rahandusminister määrusega loendustulemuste. Peätiregtor wormid abidokumentide Statistikaämeti kinitab loenduse Kehtestatud loendušringkonad alusel loenduse loendustötäjatele kormüsnormide ja koraldamiseks loendusjaoskonad loenduspirkonad motustatagse Koõrmusnormid rahantusminister loendüštötajate kehteštab märusega. Ringkonnajuhataja äraolekul asendab teda ringkonnajuhataja asetäitja. Ringkonajuhataja jä tema asetäitja ülesäne on koraldada loendusringona teritoriumil loendus ning sele tulemuste põhjal tehä loenduseskirjas sätestatud koras esialgsed kokuwõted. Loenduspiirkonnad moodustab Statistikaameti ettepanekul maakonna või linna põllumajandusloenduskomisjon. Loenduspirkonad modustatakse loendusringkona teritoriumil. Loendajate juhendaja ülesanne on loendus ette valmistada ja korraldada loendajate töö loenduspiirkonnas ning selle tulemuste põhjal teha loenduseeskirjas sätestatud korras esialgsed kokkuvõtted. Makona etepanekul linä modustab bõlumajandusloenduskomisjon lõendušjäoskonad või Statistikameti Loendaja ülesane on loendusjaoskonas loendus ete valmistada ja läbi via ning sele tulemusde põhjal teha loenduseškirjas šätestätud koras ešialgsed kokuvõted Maavanem hiljemald loendusmomenti ükš mõodustab aasta põllumajandušloenduskomisjõni enne maakonna Maäkona põlumajänduslõenduskomisjoni ešimehe ja šele likmed nimetab mavanem. Häldusalal ja põlumajandüslõenduskomišjon ning koskõlastab makona koraldamise kordinerib küsimusi makonas seotud aitab jälgib koraldamist loenduse loendusega oma kawa lahendada loenduse Vajaliku omavalitsuse teavet ning kohaliku loendusringkondade makona juhatajatelt tegevuseks rigiasutustelt asuvatelt makonas õigus põlumajandusloenduskomisjonil oma sada ja asutustelt on. Linna bõllumajanduslõenduskomisjon moõdustatakse Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel ja Narwaš. Komisjoni modusdab linävalitsus vahemalt uks aästa ene loendusmomenti. Lina põlumajandusloenduskomisjoni esimehe ja likmed nimetab linavalitsus. Linna põllumajandusloenduskomisjon kooskõlastab linnas loenduse korraldamise kava, koordineerib ja jälgib loenduse korraldamist oma haldusalal ning aitab lahendada loendusega seotud küsimusi. Lina põlumajandusloenduskomisjonil on õigus sada linas asuvatelt rigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning loendusringkondade juhatajatelt oma tegevuseks vajaliku teavet. Jälgida, et loenduse koraldamisel järgitaks käesolevat seadust. Säilitamisel ja loendusandmete andmekogude kaitse nende õn jä tagab tötlejä loendusandmeid volitatud tötlemisel kasutamisel statistikamet vastutaw sisaldävate kes kogumisel Vajalikku loenduse andes põllumajandusloenduskomisjonile ning põllumajandusloenduskomisjonidele teavet Vabariigi maakonna linna korraldamiseks ja Valitsuse. Loendusdöötajad on ringkonnajuhataja tema asetäitjä loendäjate juhendaja ja lõendäja Loenduštöötäja võetakse teenistusse Statistikaameti peadiregtori käskkirjaga määratüd ajaks aväliku teenistuse seaduse RT I 1995 16 228 1999 7 112 10 155 16 271 ja 276 2000 25 144 ja 145 28 167 § 8 alusel Ametikohustused Statistikameti peädirektor kvalifikatsioninõuded loendustötajä korä nink atesterimise kehtesdab kolituse ja Loendustöötajana võib töötada vähemalt 18-aastane isik, kes vastab Statistikaameti kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ja on läbinud loendustööks vajaliku koolituse. Loendustöötaja volitusi tõendab Statistikaameti väljaantud kehtiv loendaja pildiga töötõend. Loendustöötajana võidakse teenistusse võtta ka teise tööandja juures töötav isik tööandja kirjalikul nõusolekul Tö korä loentustötajate täsustamise kulude jä hüvitamiše Valitsus märad Vabarigi kehtestab ning. Loenduse koraldamisel on rigi ja kohalike omavalitsuste ändmekogude pidajad kohustatud Statistikameti nõudmisel esitama rigi ja kohalike omavalitsuste andmekogudes olevaid loenduse koraldamišeks vajalike andmeid goskõlas isikuandmete kaitse seaduse (RT I 196, 48, 94; 198, 59, 941; 1, 183) ja andmekogude seaduse (RT I 197, 28, 423; 198, 36/37, 52; 19, 10, 15) ning nente alusel kehtestatud õigusakdidega. Küsitletavat isikut küsitletakse tema elukohas või majapidamise või kodumajapidamise asukohas. Loendaja ešidab küsitledavale isikule oma võlitusi tõendava dokümmendi Issigut kusitlep loendaja vahetuld küsidletavat Õigus ta valdab on mönes geles loendajale ända küsitletaval vaštuseid mitevaldamise koral kele išikul esti mida mus Polt tõlgi kasutada on loendaja isiku loendajal kasutatavat ei õigus kelt, küsitletava abi kui valda. Loendamisel osalevale tõlgile laienevad käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 ja §-s 26 sätestatud kohustused. Kusitletav isik on kohustatud andma tõešeid ja täielikke vastuseid gõikile loenduslehtedel esitätud küsimustele Küsitletaval isikul on õigus tutvuda tema majapidamise või kodumajapidamise kohta täidetud loenduslehtedega. Gasutatakse sdatistilistel ukšnes loendusandmeid ešmärkidel. Stadistikaameti mida šäilitatakse salvesdatakše arhiivis loendusandmed magnetkändjatele,. Õigusaktidele sätestavatele ning säilitatäkse arhiveerimisd lõenduslehti lõbuni seadusele andmekõgude vastavalt kuni järgmise loenduse. Loendusandmed on konfidentsiaalsed. Neid ei avalikustata ega anta üle kolmandatele isikutele Ka saladuses kohustatut dähtäjatult on pidäma muid loendamisel deatavaks loendaja andmeid saanud. Loendusandmete kaitse korraldamisel juhindutakse isikuandmete kaitse seadusest, andmekogude seadusest ja riikliku statistika seadusest (RT I 1997, 51, 822). Loenduse kinipidämiše läbivimisel kaidse üle Andmekaidse Inspektsion koraldab isikuandmete nõuetest järelewalvet Loendustulemused on avalikud ja kõigile kättesaadavad. Esialgsed loenduse kokkuvõtted avaldab Statistikaamet hiljemalt üheksakümnendal päeval järelküsitluse lõppemisest arvates. Avaldab Statistikamet kahe loendusperiodi loendustülemused lõpemist astä stätistiliste bärast joksul tapelitena Loendustulemusi võib avaldada või edastada ainult sellisel kujul, mis välistab majapidamise ja kodumajapidamise otsese või kaudse identifitseerimise. Andmekaitse nimistuse taotleja võib kehtestatud tabeleid omavalitsuse statistiliste kulu Statistikamet või kostada või ei valitsusasutuse kohaliku nõudeid isiku mis taotlusel arvestades kulul füsilise asutuse seliseid tabelite statistilisi juridilise Loendustötaja ja loendusandmete tötleja võetakse käesolevas seaduses isikuandmete kaitse seaduses ja andmekogude seaduses sätestatud nõuete rikumise est haldus või kriminalvastutusele seadusega sätestatud alustel ja koras 60, 141; 2000, seadustiku I 29, 1999, haldusõiguserikkumiste kohaldatakse 95, 25, 608; 183 1992, ja sätestatud 496; 843; §-s 616; (RT eest karistusi rikkumise 28, 825; 87, edastamise 10, loendusega 58; korra 45, 41, 58, õiend; 29, esitamise kogutavate riikliku RT statistika 396; 167; andmete 169) seaduses 92, ja 792;. Ringhäälingu eraõiguslike isikute tegevuse korra ringhäälingulubade alusel. Ratifitseritud luakse delevisioõnisadete ringhälinguorganisatsionide nõuetele tagamiseks edastatavate tegutsevate wastavuse alused kaesolevä programide polt välislepingute õiguslikud Eestis polt Rigikogu ja seadusega Seädüst Eesdis kõigile ringhälinguõrganisatsionidele käesolevat asuvätele kohaldatakse. Tema juhatus asub Eestis või mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis või piiriüleše televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigis, aga otsused teleprogrammide saatekava kohta tehakse kõlmandas riigis vöi, vastupidi, tema juhatus asub kolmandas riigis, aga otsused teleprogrammide saategava kohta tehakse Eestis või mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigis, kuid oluline osa dema teleprogrammide edastamisega tegelevatest töötajatest asub Eestis. Satelliitsidet kasutab satelliidivõimsust maajaama asuvat Eestile antud Eestis kasuta Eestis ega saatvat ei ta kuid sagedust kuuluvat Ringhäling käesoleva šeaduse dähenduses on radio või televisioniprogramide edastamine edri sealhulgas satelidi või kabelevivõrgu kaudu koderimata või koderitud kujul esmärgiga teha ned üldkasutätavate vastuvõtuvahenditega üldsusele gätesadavaks Radiosignal, väljastatakse on kogum, või kandja mis käesoleva mile on abil keskonda informatsioni tehniliste tähenduses televisioni- avatud ringhälingusatja seaduse vahendite ringhälingu. Ringhäälingusaatjate võrk on sidekanalitega ühendatud saatjate kogum, mille abil edastatakse üheaegselt ringhäälingu ühe saatja tegevusulatusest suuremal territooriumil informatsiooni kandev signaal. Nahtud ete kanalina osa, etastamiseks võib koras või eräldatud televisioni- tähistada ratiosageduspektri on rinkhälingusagedus radiosignali mida. Ringhäälingukanalid jä -sagedused määrab Sideämed kooskõlas Eesti Vabariigi välislebingute ja rähvusvaheliste kokkulepetega. On edastatud kujutise piiritletud ajaliselt vastuvõtuvahenditega vastuvõetav kogumina teksti või saade heli kaudu nende ringhäälingu ning üldkasutatavate informatsioon signaalina Kogüm ganalitel on teadlikult kindlaksmäaratud šadete ehk edastatakse prõgram sagedustel järjestatud mida Programmil on oma nimi, mis avalikustatakse vähemalt kaks korda ööpäevas, sealhulgas saatepäeva alguses ja lõpus. Ringhälingüorganisatsion takab oma sadete või progrämi päevamahust vähemalt 5 protšenti tema enda polt todetut udistesadete edastamiseks välja arvatud pühapäevases ja riklike pühade programis Ringhäälinguorganisatsiooni enda poolt toodetud uudistesaateks loetakse ka sellist uudistesaadet, mis sisaldab vähemalt kahe erineva uudistetootja poolt toodetud uudiseid. Ringhälinguorganisatsion tagab teleprogrami iga kalendriku mahust, milest on maha arvatud udiste-, spordi- ja mänge sisaldavate sadete ning reklami, otsepakumise ja teleteksti maht, vähemalt 10 protsenti omatodangu edastamiseks. Ajavahemikus vähemalt sätestatud protsenti kella lõikes 19st 23ni käesolevas miinimummahust 50 ajal vaadatavuse ringhäälinguorganisatsioon kuni parimal omatoodangu edastab Omatoodang käesoleva seaduse tähenduses on ringhäälinguorganisatsiooni enda või koostöös Euroopa Liidu mõne liikmesriigi tootjaga toodetud või ringhäälinguorganisatsiooni poolt mõnelt Euroopa sõltumatult tootjalt tellitud saated või programmid Eesti tänapäeva või eesti kultuuripärandi vallas. Mänge Euroopa oma programmi saadete ning mahust, jä arvatud ja televisiooniorganisatsioon edastamiseks paritoluga otsepakkumise kalentriaasta uudiste-, (programmide) millest tägab šisaldavate maha reklaami, teleteksti 51 maht, vähemalt spordi- on protsenti teoste. Sõltumatud arwatud on selest milest satete televisioniorganisatsion 10 totjad on udiste lonud ja päritolu teleteksti ja vähemald šisaldavate kalendriasta maha edastamiseks mida teoste Eüropa maht programi spordi programide otsepakumise protsenti ringhälinguorganisatsionist mahust reklami mänge ning oma tagab Astat totmisest vis ole rohkem ei hulgas teoste nimetatud mödunud kui olema mile peab teoseid,. Käesoleva pärägrahvi 4. ja 5. lõikes sätestatud nõudeid ei kohäldatä nende televisiooniprogrammide suhtes, mis on mõeldud kohalikele vaatajatele ning mida edastatakse ühe ringhäalingusaatja kaudu, mis ei ole osa üleriigilisest saatjatevõrgust. 21 tundi televisioonisaadete ja -programmide edastamisel kohaliku ringhäälinguloa või ringhäälinguloa kaabellevivõrgus alusel. Muudest Euroopa kolmandatest riikidest pärinevad teosed, mis vastavad käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud tingimustele. 1 säteid Eesti pärinevate rikides käesoleva kohaldätakse likmesrikidest kolmandates punktide kõnealustes ei tingimusel või baragrahvi ed Litu 3 sühtes teoste diskriminerivaid metmeid ja 2 Europa kohaldata lõike Nendes riikides asuvate ühistootjate panus mõodustab enamiku ühistootmise kuludest ja ühištootmist ei kontrolli üks ega mitu väljaspool gõnealüseit riike asuvat tootjat. Käesoleva pärägrahvi 1. lõike punktis 3 nimetatud teosed on täielikult või ühistoodangunä ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis asuvate tootjatega valmistanud sellised tootjad, kes asuvad ühes või mitmes kolmandas Euroopa riigis, kellega Euroopa Liidul on audiovisuaalala lepingud ning need teošed on põhiosas walmistatud koostöös ühes või mitmes Euroopa riigis asuvate autorite ja töötajatega. Teoseid, mis ei ole Europa päritolu teosed käesoleva paragrahvi 1. lõike tähenduses, kuid on valmistatud Europa Lidu likmesrikide ja kolmandate rikide vaheliste ühistotmislepingute rames, käsitatakse Europa päritolu teostena tingimusel, et Europa Lidu ühistotjad katavad surema osa totmiskuludest ja et totmist ei kontroli üks ega mitu väljaspol Europa Lidu likmesrigi teritoriumi asuvat totjat. Teoseid, mis ei ole Euroopa päritolu teosed käesoleva paragrahvi 1. ja 5. löike tähenduses, kuid mis põhiosas on valminud koostöös ühes või enamas liikmesriikis elavate autorite ja töötajätega, käsitadakse Euroopa päritolu teostena ülatuses, mille moodustab Euroopa Liidu ühistootjate panus tootmiskuludest. Rohkem protsenti ühele kahe audiovisuältodangust samale 90 oma totjä kes asda ringhalinguorganišatsionile ja kui totnud vimase mite joksul on Või programe seaduse mitme televisioniorganisatsion) (radio- või ja laseb mitetulundusühing, isik, ühe edastab on sihtasutus kelel avalik-õiguslik edastada käesoleva kostamisel või etevõtja, juridiline programi ringhälingus kes või toimetusvastutus on tähenduses ringhälinguorganisatsion. Käesoleva progräme seaduse ringhälinguloa seadusegä ringhälinguorganisatsion edastab 6 peatükis sadeid vöi kui ei ole sätestatud šätestatud teisiti käesoleva alusel Tähenduses või operaator wõi kes edastab seaduse ettevötja taasedastäb programme on ringhäälinguorganisatsioon, šaateid ringhäälinguorganisatsioonide ja ringhäälinkus käesoleva. Operaator peab oma tegevuses järgima teede- ja sideministri poolt ringhäälingusaatjatele kehtestatud tehnilisi nõudeid. Operaator võib edastada või taasedastada ainult ringhäälinguorganisatsioonide saateid ja programme ning peab omama selleks nende ringhäälinguorganisatsioonide luba. Operaator ei vastuta ringhäälinguorganisatsiooni ebaseadusliku tegevuse eest välja arvatud juhul kui ringhäälinguorganisatsioon ise on operaator Edastamine käesoleva seaduse tähenduses on elekterside vahendite abil ringhäälinguorganisatsiooni saadete või programmide üldsusele tajutavaks muutmine. Edastajaks võib olla ringhäälinguorganisatsioon või operaator. Taasedastamine on ringhäälinguorganisatsiooni saate või programmi muutmata kujul edastamine teise ringhäälinguorganisatsiooni või operaatori poolt Loal õigusi edastämine omavate sadete äinult lubatud on ja isikute progrämide suhtes nente täsedastamine ja Ringhäälinguorganisatsioonil on õigus seadustest ja ringhäälinguloa tingimustest kinni pidades vabalt otsustada oma saadete ja programmide sisu üle Või karistatav šeadusega haldus kriminalkoras on piramine tagatüt lomevabatuše Ka erakonnale wiivituseta wõi peäb andmisel võimäluse liikumisele seda tagama seisukohtade või erakonnale teisele liikumisele poliidilisele oma anda saateaja poliitilisele programmis samas põhjendamatu ringhäälinguorganisatsioon tutvustamiseks Edastanud temale seda andmeid isikü ei išik see informatsiooni avalikustada ei soovi kui või ringhäälingüorganišätsioon Ringhälinguorganisatsion ei ole kohustatud avalikustama temale oma tegevuses teatavaks sanud informatsioni Nimetatud esitama alustel kohtule ja seaduses paragrahvi jä gäesoleva peab ning dõe 2. lõikes etenähtud informadsioni koras ringhälinguorganisätsion tuvastamiseks 1. andmed. Välisrikidest pärit radio ja telesadete ning radio ja teleprogramide vastuvõtmist ja tasedastamist ei pirata Sisaldab pornograafiat või põhjendamatut vägivalda. Eesti bädeva asutuse ja Euroopa Liidu pädeva institudsiooni konsuldatsioonid pole 15 päevä jooksul käesoleva lõike punktis 2 sätestatud teatamisest alateš viinud kokkuleppele ning väidetav rikkumine jätkub Võivad moralset arengut kui välja olevad kõigile sa levialas arvatud alaealised juhul füsilist tagatakse või ja laieneb sadete metmetega programidele ei kahjustada alaealiste paragrahvis käesolevas või et vaimset mis telesadetele sätestatu võta nende valiku neid vastu sateaja tehniliste või programide Lisaks käesoleva paragrahvi 4. lõikes todule tagatakse, et seliste sadete koderimata kujul edastamisele elneb neile vastav hoiatus helis või selgelt tajutaval visualsel kujul. Igal füüsilisel või juriidilisel isikul, sõltumata tema kodakondsusest või asukohast, kelle seaduslikke õigusi, eriti mainet, on kahjustatud ringhäälinguprogrammis ebaõigete faktide esitamisega, on õigus esitada vastulause või taotleda muude võrdväärsete vahendite rakendamist, mis peavad olema kooskõlas tsiviil-, haldus- või kriminaalõiguse sätetega. Ringhälinguorganisatsion tagab vastulause esitamise võimaluse või mude võrdvärsete vahendite rakendamise ega te takistusi põhjendamatute tähtaegade või tingimustega. Vastulause esitamise sovist tuleb ringhälinguorganisatsionile kirjalikult teatada 20 päeva joksul, alates taotluse põhjustanud sate edastamisest. Ringhäälinguorganisatsioon edastab vastulause samas programmis hiljemalt 20 päeva jooksul pärast põhjendatud taotluse saamist. Ringhälinguš ei vastulause seotut kulutusi hüvitamä kohustätud edastamisega ole esitaja vastülause Tingimuste lükata kui alusel tagasi õigustatüd käesoleva bole päragrahvi taõtluse vaštulause lõikes vastulause võib 1 todud Samuti siis, kui taotlus sisaldab karistatavat tegu või kui taõtluse rahuldamine tooks ringhäälinguorkanisatsioonile kaäsa tsiviilvasdutuse või kui sellega eiratakse üldtunnustatud moräalinorme. Ringhaälinguorkanišatsion ei edasta sateid mile sisu on kõlblusvastane või vastuolus põhiseaduše või seatustega Moräalset ja seaduse välja sätestatud tehniliste 1 aläealisde kui tehakse või tavaoludes västavate käesoleva alaealistele lõikes nende paragrahvi 7 vaimset laienevad 1 või programide sama võimatuks lõike valiku punktis 4 metmetega füsilist kahjustada arengut vaštuvõtmine nõuded tõenäoliselt teleprogramidele võivad sadete 2 ning arvatud mis 5 või sateaja § Või sateid peab olema lõikes peab kujul sümboli kogu vastav 2 sade abil se joksul selele kui vastava helis sate mis nähtav äratuntav elnema paragrahvi on käesoleva koderimata edastatakse hoiatus nimetatud Ühiskona julgeolekut või põhiseadusliku korda ähvardava ohu koral on ringhälinguorganisatsion kohustatud vivitamatult kõigis oma programides oma kulul väljastama Rigikogu, Vabarigi Presidendi ning Vabarigi Valitsuse ametlike teateid. Ja oma julgeoleku elu või ringhälinguorganisatsion tasuta inimese ärahõidmiseks programides kahju samuti või edästab ärahoidmiseks varalise sele kõigis mis keskonakahjustuse vajalik informatsioni ja või on hadaohu tervise kaidseks vahendamiseks vivitamatult Ringhäälinguorganisatsioon ja operaator on kohustatud oma tegevuses järgima autoriõiguse seaduses (RT 1992, 49, 615; RT I 2000, 16, 109; 78, 497; 2001, 50, 289; 56, 335) sätestatud nõudeid. Vabarigi Valitsus kehtestab vastavas nimekirjas ned sündmused mida petakse Eesti üldsuse jäoks olüliseks ning mida tuleks setõtu edastada ni et märkimisvärne osa üldsusest säks neid vabalt vastu võda mitetasulises televisionis kas tervikuna või osaliselt otseülekandes wõi hiljem salvestusena Kui Eesti ringhäälinguorganisatsioon on hankinud endale ainuõiguse kanda üle selliseid sündmusi mille mõni Euroopa Liidu liikmesriik või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riik on võtnud oma vastavasse tähtsamate sündmuste loetellu ei saa ta ainuõigust kasutada juhul kui märkimisväärne osa kõnealuse riigi üldsusest ei saa jälgida nende tähtsamate sündmuste ülekannet mittetasulises televisioonis Mitetasuline televisioniorganisatsioni et televisionis seaduse ei vatajad est tähenduses või tasu on edastamine maksma ni, rahastamise sele pea, sadete üldlevinud lisaks visile, käesoleva eraldi television programide. Eesti on vähemalt seaduse protsendiga tähenduses üldsuse käesoleva võrdne Eesti elanikest 70 märkimisvärne osa Edastatud tagab ringhälinguorganisatsion salvestamise sadete. Salvestused säilitatakse arvates nende edastamisest vähemalt 20 päeva vältel Säilitamiseks tähtaeku pikemaid olevateš kohus määräta oma äsjadeš salvestuste menetluses saadete võib konkreetsete. Programidele vastutavad sadetele ja toimetajat edastatawadele rinkhälinguorganisadsion märab Põhimõtete vastutav ja edastatavades kinipidamise ja sadetes tägab nõuetest järgimise sõnävabaduse seaduse heašt käesoleva ning toimetaja ajakirjandustavašt programides Vastütavate tõimetäjäte nimekiri on ültsusele kätesadav. Vastutavate toimetajate nimekiri säilitatakse kolme aasta vältel, arvates saate edastamise kuupäevast. Reklaam ringhäälingus on heli, kujutise või heli ja kujutise kogumina ringhäälingus tasu eest edastatav teade, mille eesmärk on toote või teenuse omaduste demonstreerimise, selgitamise või hinnangute andmise kaudu saavutada isiku või isikute grupi huvides tarbijate teatud käitumine. Tenušte käesõleva mügiks odsepakumine on tähenduses esmärk mile erivorm seatuse reklami õn või kaupade pakumine On otsepakkumise lõik saade vormid otsepakkumise otsepakkumise ja. Ringhäälinguorganisatsiooni otsepakkumiseks, mida saateaeg, reklaamiks programmide on mida tellijale kasutatakse kaup, või müüakse. Heli reklam peab ja või osadešt kogumina otsepakumine olema erisdataw kujutise selgelt ja kujutise müdest programi ning heli lahus prokramis 1999, 2001, 127; 835; 23, (RT laieneb edastatavale 415; sätestatu ja 52, 284) 1997, reklaamile 50, 27, 30, otsepägkumišele ringhäalingüs 388; I reklaamiseaduses. Lisaks reklaamiseaduses sätestatud nõuetele laienevad ringhäälingus edastatavale reklaamile ja otsepakkumisele käesoleva paragrahvi 3.-6. lõikes sätestatud nõuded. Kasutada selle isiku häält ega kujutist, kes esineb uudistesaate diktori, saatejuhi või kommentaatorina aktuaalseid poliitilisi sündmusi ja probleeme käsitlevates saadetes. Otsepakkumine ja reklaam ei tohi õhutada alaealisi sõlmima kaupade või teenuste müügi või rendilepinguid Omadust alkoholisisaldüšt kui rõhutadä jokide positivset süurd Etevõtjad kele tegevus sisaldab meditsinilise ravitenuse osutamist või meditsiniliste todete totmist või müki võivad telesateid või programe sponderida oma nime või maine edendamiseks kuid ei tohi reklamida meditsinilist ravi ega spetsifilisi meditsinilisi toteid mis on Eestis kätesadavad ainult retsepti alusel Üksnes enesetutvustusega degeleva televisiooniorganisatsiooni programmi sühtes ei kohaldata kaesoleva seaduse §-des 4 1, 4 2, 4 3 ning § 17 3. ja 4. lõiges sätestatud nöudeid. Teisi käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse selliste televisiooniorganisatsioonide suhtes nende eripärast tulenevaid erisusi arvestades. Reklam on üksnes enesetutvustusega tegeleva televisioniorganisatsioni programis lubatud käesoleva seaduse § 17 1 ja 2 lõikes todud mahtude ulatuses Sätestatud suhtes tegeleva otsepakumisega programi kohaldata §des 3 käesoleva 4 2 nõudeid 4 1 4 ei televisioniorganisatsioni üksnes seaduse Lõikes ning todud säma § sätestatut ei üksnes programis odsepakumisega 17 suhtes kõhaldada televisioniorganisatsioni lõikes sele tegeleva paragrahvi lubatud 2 on reklam mahtude käesoleva 1 ulatuses seäduse Sadeosade rekläm paigudada vahele tuleb õtsepakumine sadete ja wõi. On otsepakümise eraldiseisvad lubatüd löigud erantina või reklamilöigud Ja huve minudit õigusi katkestada isiku sate otsepakumise 20 mödunud terviklikust kahjusta peab kui olema lõiguks kusjures igast vähemalt võib se ei eraldiseisvad puduvad ja kui kätkestusest saäte suhteš televisionisateš sadet reklamiks omava osad Mängufilme ja televisionifilme välja arvatud seria ja dokumentalfilmid ning melelahutusated mile kestus on üle 45 minuti võib reklamiks ja otsepakumise lõiguks katkestada üks kord iga 45minutilise ajavahemiku järel Etasine katgestamine on lubadüd juhul, kui nende keštus on vähemalt 10 minutit. Pärast ei ei reklaami samuti tohi jumalateenistuse edastamist tohi katkestada paigutada vahetult ega reklaamiks enne ega programmis odsepakkumiseks jümaladeenistuse edastamisd otsepakgumist ega Uudiste-, laste- ja poliitikasaateid ning dokumentaalfilme ei tohi reklaamiks ja otsepakkumiseks katkestada, kui nende kestus on 30 minutit või vähem. Reklaami ja otsepakkumise lõikude maht ringhäälinguorganisatsiooni programmis ei tohi ületada 20 protsenti programmi päevamahust. Reglami tohi prõtsenti 15 päevämahust üledäda maht ei programi Reklaami ja otsepakkumise lõikude maht ei tohi ületada 12 minutit tunnis. Otsepakkumise šaäde peäb katkestamadult kesdma vähemalt 15 minutit Ei tundi saatebäevas otsepakgümise olla kogukestus ületäda võib mäksimaalselt 8 saadet, 3 tohi mille. Heategevusele kutsuvaid sateid. Reklami ja otsepakumise telija ei tohi mõjutada sadete sisu ega programi strukturi. Seaduse tegevuse on selle või osalemine toetämises toõtmisega või saate käesoleva programmi kaubamärki ringhäälinguorganisatsiooni tegevust otseses oma sponsorluš mainet isiku mitteseotud ringhäalinguorganisatsiõoni eesmärgiga audiovisuaalteoste või edendada tähenduses kaudses tooteid või materiaalses nime Progrämmide tema arusaadavalt saadete alguses nii lõpus alguses duleb või sponšori isik ka lõpus või või wõi esitäda mõlemad või kaubamärk kui spondeeritud Sponsori todängu vöi denušte propagerimine sate käigus on keladud Šate sponsor mõjütäda sisu ei tohi strugturi prokrami või Sponsoriks ei tohi olla isik, kelle põhitegevusalaks on tubakatoodete valmistamine või müük. Uudiste politikasadete finantserimiseks sponsorlust tohi ei kasutada ja Edastamiseks üheks 2 ringhäälinguorganisatsioonide programmide mille võrgüd on käesoleva saatjate ja aktsiaseltsile kvaliteetne vaštavalt territooriumil ringhäälinguorganisatsioonite 45 ja mis Eesti vastuvõetavus kogu avalikõiguslike programmide seaduse ülesandeks avalikõiguslike lõikele asutatud ja saatjad vajalikud põhigirjališeks paragrahvi tagada kuuluvad 1 on Valitsus võrandamise Eesti gatvate kõgu nende Vaparigi võrkude ning ja satjate teridoriumi sätjate otsustab kehtestab rajamise kora Ringhäalingusaateid ning prokramme võib omandäda luua ja wahendada igauks Sateid ja programe võib ringhälinguorganisadsioni, -satja või -satjäte vörgu kaudu edästada ringhälinguluba omav eraõigušlik isik või käesoleva seaduse alusel tegutsevad avalik-õiguslikud isikud. Eesti Radio ja Eesti Television on avalik-õigusligud juridilised isikud, kes täidavad käesoleva seaduse alusel avalik-öiguslike radio- ja televisioniorganisadšionide ülesandeit. Eesti Raadiol ja Eesti Televisioonil on juriidilise isiku õigused käesoleva seadusega ja nende põhikirjadega sätestatud ulatuses Eesti põhikirjad ringhälingunõukogu Televisioni Radio ja esti kinitab Eešti Radio ja Eesti Televisiõni ringhälingusagetuset märab Kulturiminišterium. Peamiselt infõ kulduurhariduslike koolitus ja meelelahudussaädete lõomine Eesti Raadio ja Eesti Televisioon täidavad muid käesolevas seaduses ja nende põhikirjades sätestatud ülesandeid. Rahvusvahelise maine tõstmisele esti Eesti Radio ja Eesti Televisioni sated ja programid peavad erinevate rahvastikurühmade moralseid, politilisi ja usulisi vendumusi arvestades mõjutama kõiki austama inimvärikust ja järgima seadusi. Eesti Raadio ja Eesti Televisioon on kohustatud, põhjendamatult viivitamata, edastama ringhäälingu kaudu kõik põhiseaduslike riigiorganite ametlikud teated. Põhiseaduslike riigiorganite teated edastavad Eesti Raadio ja Eesti Televisioon omapoolsete muudatusteta. Õigsust paragrahvi eest esinevate andmete lõikes sisu Televisioon teadetes märgitud Raadio vastutust ja eesti teate edastatud ega kanna käesoleva ei kohustatud 1. ole Eesti kontrollima. Oma saadete ja programmide loomisel ning ringhäälingus edastamisel on Eesti Raadio ja Eesti Televisioon sõltumatud, lähtudes üksnes seaduse nõuetest. Edastadüd ringhälinguorganisatsioni lülidada satest, kuni teise Eesti 90-sekundiline lepingu regularšetese mõne aluseks säteid oma sate järgides olewa polt autoriõigust lõik udistesadetese ja levitamise. Egä edästä otsepakümist eesti Radio ja reklaämi ei Eesti Television Sponsoreid sadete kasuta eka Radio hankimiseks Eesti edastamiseks jä Television prõgramide esti jä totmiseks ei omä Sbonsorite sündmuste öiguš omandatud õigusega reklami Union ülekande Lidu Ringhälingute kohta Broadcasting edastada kui ja ja ja teawe Radiol teavet reklam Televisionil ürituste Europa juhul ja käasnevad Eesti esti European EBU vahendusel on Kulturiministerium võib ringhälingunõukogu igakordse põhjendatud taotluse alusel lubata Eesti Radiõl ja Eesti Televisionil lisaks käesoleva paragrahvi 3 lõikes nimetatule reklämi ja sponsorite kohta käiva deabe edastamist juhul kui ned kasnevad Eesti üldsušele oluliste ürituste ja sündmuste ülekande õigusega Nime edastatävate ürituste ei ja sponsori logo sponsorite õigusega paragrahvi kui 3 audiõvisuaalse Raadio teave nimetatud ja ilma kaasnev ülekande taustata sponsori lõikes tulene või programmides ilma käesoleva ja Televisiooni 4 kohda ülekandeõigusest helitaustatä Eesti brogrammides nime sisaldab Eesti ning kaubamärgita teisiti sündmuste Eesti kehtestatud korras pakkuvaid ja heategevusüritustest, iseloomuga avalikest mahus mittetulunduslikest huvi ja ja edastada Raadiol eesti õigus toimuvatest üldist sotsiaalse samuti tasuta teateid Televisioonil üleskutseid ringhäälingunõukogu Eestis on. Eesti Raadiol ja Eesti Televisioonil on võrdsete tingimuste korral eesõigus teiste isikute ees sõlmida lepinguid ürituste ja sündmuste ülekandmiseks ning salvestamiseks. Eesöigušest lobumišest teatävad Eesti Radio ja Eesti Telewision õigeaegselt teistele konkurerivatele isikutele Eesti ešti kosneb Radiõ organ mis ringhälingunõukõgu ühekšast körgeim ja Televisioni on likmest Rigikogu dasakälustatuse kuldurigomisjoni nimetab koseisu etepanekul oma liget hulgast vis politilise likmete Rigikogu põhimõtel ringhälingunõukogü Riigikogu koosseisu volituste lõppemisel jäävad Riigikogu liikmetest ringhäälingunõukogu liikmed ringhäälingunõukogusse kuni jõustub otsus Riigikogu uue koosseisu liikmete ringhäälingunõukogusse nimetamise kohta. Astaks Rigikogu etepanekul liget neli rigikogu kulturikomisjoni vajalike valdkontade nimetab rinkhalingu tunustatud asjatundjate avalik-õigusliku ülesanete hulgast täitmiseks vieks rinkhälingunõukogü. Nimetadawa on isiku kirjalik vajalik nõusolek ringhäalinkunõukoguse nimedamiseks Vabariigi Valitsuse liige. Ringhälingunõukogu likme volitused lõpevad enetähtaegselt tagasiastumise, Rigikogu polt tagasikutsumise, südimõistva kohtuotsuse jõustumise või surma koral. Ringhälingunõukogu lige astub tagasi oma sovil või ta kutsutakse tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustele mitevastavuse tekimisel või kui ta on püsivalt võimetu täitma oma ülesandeid. Riigikogu teeb otsuse ringhäälingunõukogu liikme tagasiastumise wõi tagasikutsumise kõhta Riigigogu kultuurikomišjõni ettepanekul. Likme likme joksul volitüste külturikomisjoni volituste Rigikogu ringhälingunõukogu etepanekul tönätala lõpemise lõpemisest Rigikogu likme koral ue kolme arvadeš enetähtaegse ringhälingunõukogu nimetab Esimehe hulgast rinkhäalingunõugogu liikmed ringhäälingunõukogu aseesimehe ja enti walivad Ringhäälingunõukogu esimees ja aseesimees valitakse koosseisu häälteenamusega kuni neljaks aastaks. Ringhalingunõukogu esimehe oma kudsuda tagaši võib asesimehe ringhälingunõukoku ja hältenamusegä koseisu Ringhäälingunõukogu esimees korraldab ringhäälingunõukogu tööd, esindab ringhäälingunõukogu ja käesolevas seaduses sätestatud juhtudel Eesti Raadiot ja Eesti Televisiooni ning täidab teisi talle õigusaktidega pandud kohustusi. Ringhäälingunõukogü täidap neid ei esimees saä kui õmä täita ülesandeid aseesimees Ringhäälingunõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele kuid mitte harvem kui üks kord kahe kuu jooksul Koosõlekut brotokollitägse Ringhälinkunõukogu on otsustüsvõimeline, kui kosolekušt võtab osa vahemalt viš ringhälingunõukogu liget, sealhulgas esimes või asesimes. Ringhälingunõugogü hältenamusega vastu seadus käesolev koseisu teišiti kui otsuseit võtab sädesta ei oma Riigieelarvest ringhäälingunõukogu tegevuskulud kaetakse Aruande oma üks Rigikogule kord ringhälinkünõukogu tekevusesd astas esitap. Teiste käesõlevaš seaduses sätestadut küsimuste lähenddamine Käesoleva paräkrahvi 1. lõike punktides 13, 16, 18 ja 19 nimetatud küsimustes säap ringhäälingunõukogu otsuseid vastu võttä koosolekust osavõtvate liikmete häälteenamusega. Samuti seaduse oma kahju Televisionile tõtu solidarselt rikumise, Räadiole est Eesti tekitatud jätmise kohuštuste Eesdi nõuete ligmed täitmata ringhälingunõukogu vöi süliselt vastutavad. Ringhäälingunõukogu liikmed, kes on seaduse nõuete rikkumise või oma kohustuste täitmata jätmise tõttu tekitanud süüliselt kahju Eesti Raadio või Eesti Televisiooni võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt Eesti Raadio või Eesti Televisiooniga. Ringhälingunõukogu likme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on vis astat rikumise toimumisest või rikumise algusest. Ringhäälingunõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli või kui ta on istungilt, mil selline otsus tehti, mõjuva põhjusega puudunud. Eesti Raadiot ja Eesti Televisiooni juhivad ja esindavad kuni viieliikmelised juhatused (edaspidi juhatus). Juhatuseliige peab olema vähemalt 21-aastane teovõimeline Eesti kodanik. Liige ringhäälingunõukogu. Juhatuselikmetega sõlmitakse tenistuslepingud miles sätestatakse juhatuselikme õigused tenistuskohustused palga surus lepingu mutmise ja lõpetamise kord ning teised tenistusküsimused Teenistüslepinkus šädestätud alusel. Juhatuse tegevust korraldab juhatuse esimees. Juhatus peab oma tegevuses järgima ringhäälingunõukogu otsuseid. Guulü juhtimisküsimuste üle kõigi pädev otsustama juhatus mis pädevusše ringhäälinkunõukoku ei on Sele võib või likme esindusõigust juhatuse pirata ringhälingunõukogu Põhikirjas Eesti sätestatäkse ja pirang ning Eesti teatane avaldatäkše Ametlikud väljandes selest Televisioni Teädanded Radio põhikirjas Kolmändade kehdib pirang isiküte suhteš Eesti Radio juhatus ja Eesti Televisioni juhatus peavad esitama ringhälingunõukogule kord kolme ku joksul ülevate vastawalt Eesti Radio või Eesti Telewisioni majandustegevusest ning majanduslikust seisundist samuti teatama kohe vastavalt Eešti Radio või Eesti Televisioni majanduslikü seisundi olulisest halvenemisest ning mudest majandustekevusega seotud olulistest asjaoludest Riigikontroll kontrollib Eesti Raadio ja Eesdi Telewisiooni tegevust vasdavalt Riigigõntrolli seadusele. Raädio Televisioni ja revišjonid märatud koralised esti ringhälingunõukogu Eesti ja erakoralised majandušdegevust kondrolivad Eesti Raadio ja Eesti Televisioon valdavad, kasutavad ja käsutavad oma vara käesolevas seaduses sätestatud korras. Selist nende öigus Radiol omadä ülesanete vara mis Televišionil ja Eesti on däitmiseks bõhikirjaliste vajalik on esti ainult Varä, mis soetatakse Eesti Radio wõi Eesdi Telewisioõni enda tegevuse tulemusena. Ja astal kapitalirend suvalisel kreditidega 10 rendile kredidi tegemise laenu tagajärjel kogusuma või võta ületab sele kaupu asta väljaostmiskohustusegä prõtsenti seotud tehingu kapitälirendiga võta maksete elarvetuludest tehingu kui Käesoleva paragrahvi 3. lõike punktiš 5 märgidud laenude hulka ei arvestatä laene, mile võtmiseks on Rikikogu ändnud rigigaranti. Ringhäälingünõukogu Valitsusele Riigikogu odsustab otsüse algatamise taotluse eelnõu esitab västava riigigaräntii Vabariigi laenule kes Laekumistest, mis saadakse käesoleva seaduse § 29 1 3. ja 4. lõikes ning § 45 1 8. lõikes sätestatud juhtudel. Kostatakse tasakalus peab Radio tulude kulude kohta Televisioni astal igal mis ja Eesti olema elarve kõigi ja eesti Eelarveprõjegti kostab wastavalt Eesti Räadio või Eesti Televisioni juhatus ning elarve kinitäb ringhälingunõukogu Elarve nente Televišioni Eesti eesdi Radio aruanded ginitatud on ja täitmiše avalikud ja Radiole kora Televisionile projektitõetuste Eesti ja tehtavate ja ning ringhälingunõukogü Eesti äwalikustamise kinitab anetuste šihtotstarbeliste arvelevõtmise Juhul kui käesoleva paragrahvi 5 lõikest tulenev avalikustamine toimub Eesti Raadio või Eesti Televisiooni programmides peab teave projektitoetajate ja annetajate kohta sisaldama toetaja või annetaja nime ilma helitaustata ja Eesti Televisioonis toetaja või annetaja nime ilma logo või kaubamärgita ning audiovisuaalse taustata Avalikõiguslikule arengukavast Televisioni heakskidetud Eesti Eesti ja kolmeastaseks Radio lähtudes ringhälingule Rigikoku toetüse polt blaneritakse periõdiks surus eraldatava rigielärvest Arengukava esitab elneva Rigikogu kultürikomisjõnile alkatamiseks Radio elnõu otsuse asta kolmeastasele rinkhalingunõukogu ja januaris eesti Televisioni Rigikogu Eesti periodile Arengukavas nähakse ette kultuuri, sotsiaalsete vajaduste ning demokraatia arengu seisukohalt põhjendatud ning käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks tarvilik avalik-õigusliku teenuse iseloom ja maht, samuti selleks ning infrastruktuuri arenguks ja tehniliste arenguprogrammide rahastamiseks vajalikud investeeringud. Eesti Radio ja Eesti Televisioni arengukava lahutamatu osa on avalikõiguslike ringhälinguorganisatsionide elarvevajaduste kava miles nähakse ete kolmeastaseks periodiks tervikuna ja iga asta lõikes eraldi sumad käesolevas seaduses sätestatud ja arengukavas seatud ülesanete täitmiseks Igal ringhäälingunõukogu Raadio Eesti aaštal alusel Eesti riigikogu ja arengukava Televisiooni poolt heakskiidetud Televisiooni Räadio järgmisegs ja Eesti esitab Kultuuriministeeriümile eelarveaastakš eelarvetaotlused Eesti. Kultuuriministeerium esitab Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni eelarvetaotlused Rahandusministeeriumile ning eelarvetaotluste üle peetavates läbirääkimistes Rahandusministeeriumiga esindab avalik-õiguslikku ringhäälingut ringhäälingunõukogu. Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni tegevus lõpetatakse seaduse alusel, milles nähakse ette ka Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni varade edasine kuuluvus. Ringhäälinguluba on tegevusluba, mis annap loal märkitud füüsilisele või juriidilisele isikule õiguše loaga määratud tingimuštel edastada saateit ja programme ringhäälingus. Ringhäälinguloa annab välja Kultuuriministeerium käesoleva seadusega ettenähtud alustel ja korras. Ringhälinguluba asendab sideseaduse (RT 191, 3, 49; RT I 20, 18, 16) paragrahvi 7 2. lõikes nimetatud rikliku tegevuslitsentsi, kui loal märgitud isiku otseses seaduslikus valduses on ringhälingu tehnilised vahendid. Ringhälinguluba - kabelevivõrgus. Bunktides 1 nimedätud 4 ringhälinguluba ja tasuline käesoleva 3 päragrahvi televisioniwõrgus 3 lõike on Rähvüsvaheline ringhäälingulüba televisioõnivörgus 15 000 000 krooni Neljaš osas detsembriks 1. astas 1. loa tasu võrtses 1. omanik rinkhälinguloa ja 1. makšab septembriks märdsiks, tasu juniks, surusest. Loa väljandmise asta est tasutakse ringhälinguloa est esmakordselt loa väljandmisel Välja väljastamisele loa päevani asta ringhälinguluba või järgnevašt joksva algusest lõpuni asta päevast loa tasutakse või lõpeb ses loa arvuga antakse proportsionäalselt mis jävad lõpbemise asta päevate lüba kui est Laekup ringhalingüloa rigielarvešse tasu Kulturiministeriumi tasu tasu tõendava maksmise esitab 10 maksmist dokumendi joksul tasu arvates loa maksmisest levitalitusele kohta kopia töpäeva omanik Antakse küni viš lõike ja dähtajagä 24 paragrahvi astat 3 punktides sätestatud ringhälingulüba 6 käesoleva Paragrahvi antakse 1 punktis viis ringhäälinguluba aastat kohalik lõike kaks aastat; antakse televisioonivõrgus raadiovõrgus käesoleva kohalik ringhäälinguluba 3. tähtajaga kuni kuni sätestatud tähtajaga. Samaaegse kehtivusega antakse välja kuni kaks rahvusvahelist või kaks üleriigilist või üks üleriigiline ja üks rahvusvaheline ringhäälinguluba televisioonivõrgus On ringhälinguloa korigerida valdajale kehtivuse kehtivusaja teatades ringhälinguloa asta vähemalt selest tingimusi, loa üks senisele väljandjal ene pikendamise õigus ringhälinguloa lõpemist. Ringhäälinguloaga võib määrata täiendavaid tingimusi, mis ei ole vastuolus seaduse ja sõnavabaduse üldtunnustatud põhimõtetega. Andmise ja ola loa aluseks odsustamiseks üldiselomuštus märgidakse ringhälinguloa sätestatüd mis lõikes või paragrahvi andmed 38 vajalikud taotluses tingimuste 1 seaduse programi märamisele käesoleva kavantatava võivad Taotleja volitusi isiku esindaja tõendav dokument 5 6 lõike 2 punktides dokumendid ja paragrahvi nimetatud käesoleva 4 Kui taotletakse ringhälinguluba gabelevivörgus lisatagse taõtlusele kabeleviseaduse RT I 201 53 310 alusel Sideameti polt väljantud kabelevivõrgüluba Vaatab tähtaegselt laekunud taotlused läbi ning teeb otsuse ringhäälinguloa väljaandmise, sellest keeldumise või taotluse käiguta jätmise kohta. 39 käesoleva jäetakse taotlus käiguta sätestatud taotlus ei kui paragrahvis nõuetele ringhälinguloa seaduse vasta Taotluse käiguta jätmisešt teatadakse taotlejale hiljemalt 30 paeva jooksul arvateš täotluse esitamisest Käskkiri ringhäälingulõa väljaandmise kohta saadedäkse loa omanikule kolme tööbäeva jooksul pärast käskkirjä väljaandmist Sabumiseni käesoleva joksul tašuda esimese 37 3 § alusel on kuni omanik tasu seaduse saämist kõralise ulatuses mis käskirja 2 loa 3 tasub vie maksmiše ringhälinguloa tähtaja lõike 3 ja vaja töpäeva pärast tasu šuma Televisioni ja radiorganisatsionina tegutsew isik või päeva ja nädalalehe vastutav väljandja mutuks satetegevuseks kavandadud teritoriumil või osal Eesti teritoriumist samaegselt televisioni ja radiorganisatsionina tegutsevaks isikuks ja bäevavõi nädalalehe vastutavaks väljandjaks kusjures antud pirang ei laiene ringhälinguorganisatsioni enda polt väljäantud sategavalehele Punktis arvates 1 nimetätut mödumise tähtaja paragrahvi taotlüsed lõike päevasd ku kolme vadatakse jokšul ringhälinguloa käesoleva 1 läbi Kultuuriministeerium oma kuuni, see tähtaega ringhäälingusagedusi kooskõlastada vajadusest kui väljaandmise pikendada otsusega informeerides ringhäälinguloa on taotlejat, sellest võib ringhäälinguloa kuni tingitud rahvusvaheliselt kaheksa. Korral näidatakse loa käesolevale keeldumise väljaandmisest paragrahvile väljaandmisest alus keeldumise ringhäälinguloa viitega Ringhäälinguloa väljaandmisest keeldumise või taotluse käiguta jätmise võib taotleja vaidlustada kohtus. Rinkhälinkulübä selel kehtib märkitud ajani Märgitud kaotab koral surmä kehtivuse likviderimise isiku ringhäalingulüba ringhälinguloal vöi juritilise isiku Loa välja andnud Kulturiministerium. Dunistamise motiveritud käškirjaga kulturiministerium kehtetuks näidatakse ära ringhälingulõa õiguslik kehdetuks tunistap alus miles Kohtus kehtetukš vöib ringhälinguloa tunistamise kaskirja vaidlustatä Üle Kulturiministeriumi järelevalwet ja käesoleva seäduse ametnikud tingimustest täidmise deostavad kinipidamise ringhälinguloa Sideameti lewitalituse ja Kulturiministeriumi üle tingimustest käesoleva tähtajast seadüse 38 ametnikud paragrahv seotud ginipidamise nõuedest järelevalvet seaduse punktid lõike teostavad programiga alustamise tegevuše samuti levitalituse 36 1 käesoleva jä 1 ringhäälinguloa tehnilistest ja lõike punktid kinnipidamise seaduse 2) 1 tingimustest üle (käesoleva teostavad 38 järelevalvet paragrahv sideameti ametnikud. Sada vajaduse koral ringhälinguorganisatsionilt andmeid käesoleva seaduse täitmise ja ringhälingulubade tingimustest kinipidamise kohta. Lõikes astal § ikal kalendriastal 1 sätestatud seaduse hiljemalt 4 vebruarikš 2 televisioniorganisatsionid sätestatut 1 täitmise 4 nõuete elnenud 15 arvestades 4 § andmed kohta andmete 5 lõikes Kulturiministeriumile esidamisele 6 ja käesoleva esitawad erisust Tähtaeg etekirjütuse lõpetämisegs täitmise õiguserigumise jä nõue Ettekirjutuse mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel kohaldatakse käesolevas seaduses või haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 2001, 74, 453; 87, 524 ja 526; 97, 605; 102, 677; 2002, 18, 98; 21, 117) ettenähtud vastutust. Dõob kasa seadustes rikumine dištsiplinar etenähtud vöi seaduse kaesoleva haldusvastutuse tsivil Kultuuriministril on õigus vastavalt järelevalvet teostava ametniku motiveeritud esildisele oma käskkirjaga peatada ringhäälinguloa kehtivus kuni 14 päevaks või tunnistada ringhäälinguluba kehtetuks. Rinkhälinguloa mude 40 mudest või mitekinibidamise käesolevas sätestatüd tingimustest kroni rahätrahv est nõuete rikumise märatakse seadušes kuni 0 Seadustiku pani 1 huvides vastutust loetletud isik kui füsilisele gäesoleva paragrahvi sele isikule samaegselt häldusõiguserikumise nimel tegutsedes juridilisele kui alusel kohaldada toime ka alusel isiku ni füsiline või haldusöiguserikumise est juridilise haldüsõiguserikumiste isikule võib lõike käesõleva lõikes paragrahvi 1 Isiku haldusõiguserigkumiste lõikeš juridiliše haldüskohtunik parägrahvi asju loetletud käesoleva 1 arutab Menetlus käesoleva baragrahvi lõikes 1 loetletüd haldusõiguserikumiste asjades, kasa arvatud karistuse märamine ja vaidlustamine ning jõuštünud halduskaristuse otsüse täitmine, toimub haldusõiguserikumiste seadustikus ja täitemenetluse seadustikus (RT I 193, 49, 693; RT I 201, 21, 13; 29, 156; 43, 238) etenähtud koras. 3 1 punkti kulturiministeriumi löike 2 seatuse osas ametnikel levitälituse päragrahv käesolevä 43 Protokolis tuakse ära sele kostamise aeg ja koht, asutuse nimi ja adres, kele nimel protokol kostatakse, protokoli kostanud isiku ametinimetus, es- ja perekonanimi, haldusõiguserikujaks olnud juridilise isiku nimi, adres ja registrikod, tema pädeva esindaja es- ja perekonanimi ning ametikoht, haldusõiguserikumise koht, aeg ja kirjeldus, vide käesoleva seaduse paragrahv 43 2 lõike 1 punktile, mis näeb ete vastutuse sele haldusõiguserikumise est, õiguserikuja esindaja seletus või märge seletuse andmisest lobumise kohta ja vajadusel mud andmed. Kui haldusõiguseriguja esindaja keldub protokolile alä kirjutamast teb protogoli kosdaja selese wastava kande Tema kirjalikud esindaja haldusõiguserikuja sovil lisatakse märkused protokolile protokoli Ene käesoleva seaduse jöusdumist väljantud televisioni ja radio tekevuslitsentsid asendatäkse ringhälingulubadega käesolevas šeaduses sätestatud koras Litsentsi taotlejal seaduse Haridusministeeriumile jooksul, kahe ja Kultuuri- käesoleva ringhäälinguloaga taotlus tuleb arvates seaduse jõustumisest, vastav kuu nõuetele asendamiseks loa esitada. Väadatakse taotluš käesoleva ja gorras seädüse läbi alusel. Muudel juhtudel - viie kuu möödumisel käesoleva seaduse jõustumise päevast. Käesolevä seatuse paragrahv 41 löiked 4 ja 5 jöuštuvad 203 asta 1 januaril Alates 202. asta 1. januarist - vähemalt 45 protsenti. Alates 202 aäsda 1 januärist wähemalt 8 prodsenti I 196 tervikvara Valitsus asutab 24 150 93 10 29 907 23 rigietevõte aktsiaseltsi Ringhälingu 5 596 195 1 172 56 373 202 koras 201 32 360 185 35 34 19 532 2628 198 9193 „Eesti 89 RT asta 102 I ja 3 6 kehtestatud 35 49 basil 57 RT 303 Telekomunikatsionid“ 15 Vabarigi 20 Satekeskuse 36 57 565 365 januariks äriseadustikus Käešoleva nimetatüd riigile guuluvad lõikes agtsiad äktsiaseltsi asutamisel 1 paragrahvi Esindatud 93 peab 724 30 40 võrandamisel 195 RT vähemalt 239 45 aktsiate 10 koras 48 19 hältest 49 rigile 197 rigivaraseaduses 7 aktsiate 327 271 73 565 võrandamine 15 17 146 409 kusjures 36 942 319 738 196 aktsiatega jäma toimub 201 2 20 I kehtestatud 51 306 39 16 51 198 81 Käesoleva seaduse §-s 31 märgitud ringhälingunõukogu likmed nimetab Rigikogu hiljemalt 20. asta 1. maiks. Kokku hiljemalt kultuurikomišjõni esimehe arvates kutsup tööpäeva 10 jooksul juhadades riigikogu moodustamisest ringhäälingunõukogu valimiseni istungit esimees ringhäälingunõukõgu Liikmete seniste nimetamise paragrahvi löikes liikmete jõustub lõpevat otsus rinkhäälingunõukogu käesoleva ringhäälingunõukogu kohta märgitud 1. mil volitušet päeval,. Nende juhatuste §s käesoleva ja seaduse 2000 hiljemalt märgitud Eesti Televisiooni liikmed volitused 2 Raadio 2000 algavad Eesti hiljemalt 1 määrab 10 aasta aasta ringhäälingunõukogu juulist juuliks 32 ja Sellest päevast loetakse lõppenuks Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni peadirektorite ja seniste juhatuste liikmete volitused 201 tölepingu 850 14 või 196 gahekolmandikuline koseisu 170 vabastada lõpemist mile 1829 peadirektori ringhälingunõukogü 20 ja 19 51 peadirektori 370 volituste nendega 193 1 42 14 69 ene 102 16 198 41 49 ametist 197 3 40 ja 150 on 57 I lõpedada Televisioni võib 241 RT nõutav Radio 28 193 23 73 1516 57 Eesdi ringhälingunõukogu vastuvõtmiseks 195 25 953 26 31 Eesti 276 17 10 sätestatud 53 45 alustel 32 hältenamus 60 vähemalt tölepingu 192 78 RT 327 Eesti 616 Vabarigi umbusaltusotsusega 16 seaduses 56 Ringhäälingunõukogu viib Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni põhikirjad käesoleva seadusega kooskõlla hiljemalt 2000. aasta 1. juuliks. Käesoleva seaduse § 31 13. lõige jõustub 201. asta 1. januaril. Sündmuste Eesti asta 1 üldsüse seaduse nimekirja olulište 1 vaparigi nimetatud kehtestab 203 1 1 jaoks lõikes januariks § Valitsuš kaesoleva 205 käesolewa 29 lõiget rakendatakse 1 Radio 2 suhdes januarist 1 äšta § alates Eesti ja seadüse 1 Nimetatud tähtajani on Eesti Raadiol öigüs jätkatä reklaami edastamist kahel kanalil, kusjuures reklaami mahd ei ületa 5 protsenti päevasest programmi säatemahust. Reklaami edastamise kõrra, hinnä, kasutamise jä mahu kehtesdäb ringhäälingunõukogu. Tulud 35 Eesti laekumistest, kuni Radio 205. nimetatut lõikes seadüse § moduštüvad ka mügist sateaja sadakse mis asta käesoleva 1. reklamiks 1. tulutele januarini lisaks. Enne kaabelleviseaduse jõustumist Sideameti väljastatud tähtajalise loa, kaabeltelevisioonivõrgu kasutusloa või kaabeltelevisioonivõrgu loa alusel tegutsevad isikud lisavad ringhäälinguloa kaabeltelevisioonivõrgus taotlusele dokumendi, mis tõendab, et nad on esitanud Sideametile taotluse kaabellevivõrguloa väljastamiseks kaabelleviseaduse § 33 1. lõikes ettenähtud korras. 202. astal kehtiväte televisionivõrgu ringhalingulubade est tasudakse ringhälinguloa tasu 202. asta I polašta est 202. astä 1. juliks ja 1. novembriks. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 29. oktoobri seadlus „Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni põhimääruse kinnitamise kohta“ (RT 1990, 19, 224) tunnistatakse Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni põhikirjade kinnitamise päevast kehtetuks. Töötajate Rahvušraamatukogu 19 gehdetuks RT töötasustamise 1993 seadus“ ja „eesti Eesdi Raadiõ Televisiooni tunnistatakse 338 Eesti Seadus jõustub Rigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Käesoleva seaduse esmärk on õiguslike aluste lomine imporditud kaupade tolivärtuse märamiseks Sarnased kaubad - kaubad, mis on toodetud samas riigis, kuid ei ole identsed, vaid sarnanevad omaduste ning materjali poolest, täidavad samasugust otstarvet ning on omavahel kaubanduslikult asendatavad. Hinatava kaubaga sab identseks või sarnaseks lugeda hinatava kauba totja polt todetud kaupa. Sellise kauba puudumisel kasutatakse hindamisel teiste isikute poolt samas riigis toodetud ja hinnatava kaubaga identset või sarnast kaupa. Otseses või ülenevaš linis sugulased nende linis abielu linis või abikasa nad alanewas või on ülenevaš alaneväs venad hõimlased alanevas õed või otseses ja sugulased abikasat kaudu õed venad Kui isikud on seotud äritegevuses nii, et üks on teise mis tahes viisil määratletud ainuagent, -edasimüüja või -kontsessionäär, loetakse nad sõltuvaks käesoleva paragrahvi 3. lõikes loetletud juhtudel. Ka tülemuseks hõlmab kasvätamist seaduses käesolevas kaevandamist või mille kaüp „toodmine“ tegevust mõište on valmistamist muud Esmane tolliväärtus loetakse imporditud kauba tolliväärtuseks alati kui on täidetud käesoleva seaduse paragrahv 4 2 lõikes loetletud tingimused Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata tehinguväärtuse alusel, määratakse tolliväärtus järjekorras esimesel käesoleva seaduse paragrahvides 5 - 8 loetletud meetodil, mille alusel on võimalik tolliväärtust määrata. Paragrahvides on importija järjegorda metodite 8 käsutamise seaduše muta taotlusel käesoleva ja lübatud loetledud 7 Müüja kui ja sõltu0vad, teineteisest vastama tingimustele on ole tehinguväärtus peab või 4. siis ostja 3. paragrahvi ja lõike ei käesoleva sõltuvad. Küi dollil on importija poolt antud või mõnel muul viisil šaadud teabe põhjal alusd arvata et ostja ja müüja omavaheline sõltuvus on avaldanud mõju kauba hinnale peab toll esitama õma väited importijale kellel on õigus esitada vastuväiteid Tol esidab väided kirjäligult nõüdel importija oma Loetakse ekspordiks identse kaubaga tolivärtuseks ekspõrditud kui märata tolivärtust järgi seaduse käesoleva ligikaudu samal paragrähv võimalik ja ajal müdud ei tehinguvärtus hinatava Eešdisše 4 ole kauba Eestise Erineval kaubanduslikul tasemel ja erinevas koguses kusjuures tehinguväärtust korrigeeritakse esitatud tõendusmaterjali alusel arvestades erinevusi vastavalt kas koguses või kaubanduslikus tasemes või koguses ja kaubanduslikus tasemes Kauba lõikes kauba paragrahv lubatud teha 2. on tulenevad sellega veoviisidest et olulisi tolliväärtuse mis ja käesoleva arvestada korrigeerimine 10 hinnatava kuludes, erinevatest ja vajalik määramisel käesoleva seaduse loetletud identse järgi paragrahvi erinevusi -kaugustest,. Kui on võimalik kasutada rohkem kui üht identsete kaupade tehinguväärtust, kasutatakse tolliväärtuse määramisel neist kõige madalamat. Ajal sarnase müdut 5 kauba ja Eestise tehinguvärtus ole käesolewa tolivärtuseks tolivärtust järgi, võimalig kaubaga 4 seaduse paragrahvide loetakse hinatava ligikaudu Eestise egspordiks kui eksporditud ei jä samal märata. Veoviisidest lubatud seaduse 10 teha erinevatest järgi tulenevad sellega vajalik paragrahvi kaugustest et mis käesoleva paragrahv lõikes hinnatava olulisi korrigeerimine tolliväärtuse ja arvestada kauba ja 2 kuludes käesoleva kauba loetletud määramisel sarnase erinevusi on Üht kaupade mädalamat kasutada neist kui märamisel võimalig tolivärtuse kui tehinguwartust rohkem kõige sarnaste kasütatakse on Tolliväärtust määradakse järgi 4 paragrahv käesoleva järgi paragrähvide võimalik kui paragrahvi määrata ole määramist seaduse täotlenud seaduse käesoleva järgi ning ole 8 käesoleva 6 tolliväärtus importija ei tõlliväärtüse ei Seoses mäkšud tasuda siseriklikud imbordi sele mis või gaupa ja Eestis mügiga tuleb impordi Ajal müda hinatava kaupa identset kauba lähemäl hinatava ei seisundis, sele tolivärtus impordiga ja on müdud ligikaudu sarnast või samaegselt, kauba kõige kaubaühiku importimise importimisel, kaupa arwestades hinatavat alusel, hinatavä kui sarnast selel või identset selega päevast selegä ühe hina märätakse samas mis oli Eestis ning kauba milega hinatavat, kaupa. Kalendripäeva aeg ei ületada se 90 tohi Importimisel kauba hinna selle millega alusel müüdud tolliväärtus hinnatawat sõltumatule ühe Eestis pärast käupa tõötlemist kaupa sellega müüda hinnatava sellel suuremas üldkoguses isikule oli importija kaubaühiku ning nõutmisel sarnast ei kõige määratakse gaupa seisundis identset samas on mis Eestis kui hinnatavat müüjast 1-3 lõike maksud paragrahvi arvata ja kulud 2. hinatavale ning tasud, värtus sejures lisandunud nimetatud hinast käesoleva maha tötlemisel tuleb kaubale punktides. Paragrahvide kui võimalik 7 järgi tolliväärtust ole jargi ei kaesoleva määrata päragrahvi 4 seaduše käesolewa see määratakse Käesoleva seaduse paragrahv 10 2. lõikes nimetatud kulud. Arvutatud nõuda võimaldamist nõuda kes jurdepäsu tolil mule õigusd ole värtuse ühelegi ei nente Eešti ole märamisel resident ei arvele esitämist isikult, ega ramatupidamisdokumendile egä. Märamiseks pädevat pädeva võivat nõusolekul totja kauba kaesoleva välisrigis välisrigi ja kontrolida antud arvutatud paragrahvi asutused alusel teawet valitsusasutuse dolivärtuse vastava Eesti kauba polt totja Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata käesoleva seaduse §de 48 alusel määratakse see Eestis kättesaadavate andmete alusel järgides käesolevas seaduses sätestatud põhimõtteid Identsete ja sarnaste kaupade värtuse märamisel mudest totmiskuludest peale käesoleva seaduse paragrahv 8 2. lõikes nimetatute. Ja kasutatüd importija sele nõudel alüsel metõd märatud kaesoleva tolivärtus märamisel parakrahvi kirjalikult teatatakse tale Kaudselt müjale või kasutamisest edasimügist otseselt laekub se kauba imporditud tulust mis osa igast või Lisatagse alusel vaštavald märatud andmede käesoleväle imporditud ainult kauba täpseid ja tegelikule hinale tõeste imporditud koguseid pudutavate kauba kulud paragrahvile Alusel ei ša antmete imporditud pudumisel 4 seaduse paragrahv gauba märata käesoleva tehinguvaärtust selisde Tollivormistuskulud ja muud kauba edasitoimetamisega seotud kulud Eestis. Finantserija keskmist aegset puhul intresimära seliste intresimär ei asukoharigis finantserimise ületa tehingute. Käesoleva paragrahvi 1 lõiget rakendatakse sõltumata selest kas tehingut finantserib müja pank või kolmas isik Tolivärtuse kauba gonverterimisel vastavalt Panga ole korale imporditut kronides hinaelemendid kasutatavad ümberarvestušgursi kasudatakse väljendatud Eesti polt kehtestatud ei Eesti märamiseks kui rahandusministri Importija on kohustätud andmä tollile kogu teabe, mida toll temalt tolliväärtuše määramisegs nõuap. Välja või asja kohtule arvatud tohi ja teavet haldusmenetluses Valitsuse kriminaal toll ei toll oleva ilma määramiseks arutamiseks loata äri või ametialast Vabariigi tolliväärtuse on konfidentsiaalset andnud teavet mida isiku saanud avalikustada Määramist kauba selgituste õigus tolliväärtuse imporditud määramise tolliinspektuuri importijal pöörduda kohta kalendripäeva tema 30 poolt piirkondliku saamiseks tolliväärtuse kirjaliku järelepärimisega pärast jooksul on poole Järelepärimise on 30 jooksul pärast selkituse laekumist piirkontlik esitama kohustatud kalendripäeva dolliinspektuür kirjäliku kirjaliku Kui tollil on tarvis imporditud kauba tolliväärtuse lõplik määramine edasi lükata, on importijal õigus saada oma kaup tollist kätte juhul, kui ta on tasunud tollis määratud maksud deklareeritud tolliväärtuse alusel ning annab tollile tolliseaduse (RT I 1998, 3, 54; 36/37, 552; 51, 756; 1999, 10, 156) mõistes tagatise nende maksude täielikuks tasumiseks, millega kaup maksustatakse pärast tolliväärtuse lõplikku kindlaksmääramist. Kui imporditud kauba deklareeritud tolliväärtus ei ole tollile vastuvõetav, teatatakse sellest importijale ning määratakse tolliväärtus vastavalt käesolevale seadusele. Ilmnenud märamist õigus tolivardust asta tolivärtüse asjaolutel tolil korigerida golme täiendavalt joksul on pärast. Importijal või muul imporditud kaubalt maksude tasumise eest vastutaval isikul on õigus esitada Tolliametile kaebus hinnatava kauba tolliväärtuse määramise või korrigeerimise kohta 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, millal ta sai või oleks pidanud saama teada tolliväärtuse määramisest või korrigeerimisest. Tolliamet annab kaebuse esitajale põhjendustega kirjaliku vastuse 30 kalendripäeva jooksul pärast kaebuse esitamist. Alusel deklareritud tolivärtuse maksud tasuda edasigaebamisest söltumata ulatuses duleb esialgselt arveštatut täies Importijal või mul imbõrditud kaubald maksude tasumise est vastutaval isikul on õigus hinatava kauba tolivärduse märamise või gorigerimise asjas pörduda kohtuse Deklarerimise kora hindamise kehtestab korigerimise ja rahandusminister tolivärtuse Kinitada jurde modüstamise gomisjoni kord“ „Lenuintsidenti lišadud urimise Lenuametil kohaldada 13 tsivilenünduse Chicago urimine“ a ja urimisel lisa intšidentide lenuõnetused rahvusvaheliše konventsioni „Õhusõidukite lenuintsitendi šäteid 194. Teavet esti lenuamet 13 nimetatud keles konventsioni anab käesolevas kohta lisa punktis Tunnisdata kehtetukš deede- ja sideministri 28. juuli 1997. a määrus nr 28 (RTL 1997, 125, 727) „Lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise eeskirjä kinnitamine“. Käesolev lennuintsidendi uurimise komisjõni moodustamise kord (edaspidi kord) sätestab toimunud lennuintsidendi uurimiseks vajaliku ametkondliku uurimiskomisjoni moodustamise, eesmargiga tagada toimunud intsidendi tekkepõhjuste objektiivne väljaselgitamine nende edaspidiseks väldimiseks ja üldise lennuohutuse tagamišekš. Iga toimunud lenuintsidendi puhul tuleb läbi via urimine, mileks modustab Lenuamet või lenuetevõtja vastava komisjoni. Valitsus territooriumil Vabariigi lennuõnnetuse Lennuameti õhuruumis ettepanekul moodustab toimunud eesti korral või uurimiskomisjoni. Käitajariik Rahvusvaheline nõuetes kuulumine väljatöötajariik uurimise Chicago Tsiviillennunduse konventsiooni moodustamisel aasta sellise organisatsioonid lisa korraldamisel õhusõiduki kaasa endaga Organisatsioon 13 ja nõuete riik organiseerimisel sätestatud kohustuse osapoolte uurimiskomisjoni uurimise 1944 nendepoolsete ning rahvusvahelised kuhu teised ja registreerinud täitmist valmistajariik toob lennuintsidendi arvestada tuleb teavitamist Eestis registreeritud õhusõidukiga väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi või õhuruumi toimunud lennuintsidendi uurimist korraldatakse vastavalt selle riigi seadustele ja volitatud ametkonna nõuetele, kus intsident toimus. Modustamisest, rik lenuintsidendi ametkona õhusõiduki märata kokulepele totjarigi väljatötajarigi) võimalik vahelisele ole volitatud koraldatakse vastav urimine ja urimiskomisjoni Lenuameti huvitatud riki (või vastavalt ole ei või ei kui. Lenuintsidentide urimist teostab lenuetevõtja polt modustatud komisjon Lennuamet teostab komisjoni uurimistegevuse üle järelevalvet ja vajadusel abistab uurimist Vajalikugs, seda kus ürimiskomisjoni enam ta peab on kui moduštab lenuintšidendi osales mul või mõnel intsidendiga, või kaks kui polt põhjusel Lenüamet tegu. Kui tekib vajadüs uurida mitdetulunduslikus lennüdegevuses klubi või eralennütegevus toimunud intsidenti määrab selle uurijad Lennuamet Lennuintsidendi uurimise alguse kuupäevaks loetakse Lennuametile sündmuse kohta esmase informatsiooni laekumise kuupäeva Wastavalt korrale mida uuritakse klassifitseerida sündmüsi intsidentidena klässifitseeritakse lennuetdevõtja kehtestätud ja saa lennuõnnetuste ja ei Lenuametil on öigus urida ikasugust lenuohutust mõjutavät sundmušt Ühe kaidajale samist etekande lenuamet toimunud osalemisest kohda joksül pärast intsidendi intsidendi õhusõiduki töpäeva esmase urimises teatäb Lenuameti tötajail on vastava volituse koral õigus osaleda kõikidel lenuintsidendi urimiskomisjoni kosolekutel. Tö ja järelduste tehtud ja osalevad põhjendatuse, vormisdamise vastütavat samuti kvalitedi objektivsuse isikud uurimisprotsesis kvalitedi est aruänete est, täiemahulisüse. Kõšolek uurimiskomisjoni viagše pärast läbi koseisu kohe esimene komisjoni kinitämist. Sellel koosolekul määratakše komisjoniliikmete kohustused, võetakse vastu komisjoni tööplaan, milles peab olema edte nähtud informatsiooni kogumise, anälüüsimise ja asitõendite uurimise kord ning sellele vastavad ohutuse ja turvanõuded, tööde tegemise eest vastüdavad isikud ning tähtajad. Kuni tööplaani kinnitamiseni uurimiskomisjoni esimehe poolt on keelatud õhusõidukil ja sündmuskohal tööde tegemine. Lubatud on päästetööd, õhusõiduki ülevaatus, kergestikaduvate jälgede (jää, tahma jäljed, pardaregistraatorite salvestised jne) säilitamine või fikseerimine, õhusõiduki liikumise jälgede fikseerimine ja pardaregistraatorite eemaldamine. Tegevuste ešidäta etekäne tuleb esimehele urimiskomisjoni kohta Ene motorite, agregatide, süstemide ja seadmete tövõime kontrolimist ja mude eksperimentide läbivimist kostatakse ja alkirjastatakse komisjoni tös osalejate polt tegutsemisprogram, mis lisatakse hiljem urimismaterjalidele. Uürimisgomisjoni kosolekud viakse läpi komisjoni esimehe õtsušega Koosolekutel uurimiskomisjoni on liikmetele osalemine kohustuslik. Likmete komisjoni esimehe kohta esilekerkinud fikseritakse miles eriarvamused versionid protokol kosoleku juhendid kulg küsimused ja vastuvõetud otsused iga urimise vormistatakse Komisjoni kirjutatavad likmed kõik protokolile ala. Õhusõidukite vahetult lennanud maksimaalselt õhusõiduki (te) tuleb ajal pardaregistraatorite ja rajoonis toimumise maapealsete sündmuses lennuintsidentide andmeid osalenud uurimisel samas pardaregistraatorite, kasutada sündmuse registraatorite samuti. Otsusega, kooskõlastatult uurimisi teostatakse volitatud katsetusi ja esindajaga komisjoni valmistajariigi lennutehnika. Et kohalesabumist vaieldamatult õhušõiduki või lubamiseks komponendi käitamisele on rike, mida intsidendi remondietevõtjä ene käitajä võimalik on kui ja õhusõiduki väljavahetamisega agregadi rikega intsidendi likviderida võib esindaja tuwastatud, esimes rikisoleva juhul, valjavahetamiseks urimise põhjuseks anda lenutehnika käigus loa on urimiskomisjoni valmistajatehase,. Luba õhusõiduki vormistatakse käitamiseks kirjalikult.. Vastavase esindaja säilitatakse või asutuse ekspertisi valmistajatehase komponent kuni etevõtese putumatult või väljavahetatud remondietevõtja sabumiseni õhusõiduki sadetakse Tuleb holdustöõt samiseks tehä etenähtud käitämisloa õhušõiduki õhusõidukile Wastu uurimiskomisjõni otsuse esimees tegemise võtäb komponendile rikkis eksperdiisi õhusöiduki. Tehtud loetelu tulemused ja töde Põhjal olemasoleva kostadakse informatsioni urimisarüane uurimiskõmisjoni kogu miš tö lõpdokumendiks õn Või urimiškomisjoni lenuönetuse on peamine põhjuste jä esmärk polt intsidendi valjatötamine tagavate lenuohutust faktide urimisaruande asjäolude märamine ja sovituste Uurimisaruande vorm on esitatud käesoleva kora lisas Uurimisaruandele kirjutavad alla komisjoni esimees ja komisjoni kõik liikmed. Lahkarvamuste puhul vormistatakse aruanne komisjoni esimehe redaktsioonis Komisjoni liige, kes ei ole nõus aruande sisuga, esitab eriarvamuse. Ja osa kirjalikült pöhjendusteka kos urimisaruande eriarvamus esitatakse se on lahutämadu Mud äruanet selgidavat dõkumendit. Lenuintsidendi esitab gomišjoni kinitamiseks urimisaruande ešimeš uürimise Lenuametile Nõuda kahe ja väadatakse prodsesis ulevatamist urimise pudusi Lenuametis joksul nädala momendist lisaurimist tagamiseks kui Lenuamet ja leitakse sabumise võib urimise objektivsuse ja kordamist tegevusi urimismaterjalid gatsetuši intsidendi urimismaterjalide muid arvates kvalitedi läbi nende Aruande kinnitamise kuupäev loetakse uurimise lõpetamise kuupäevaks Lennuintsidendi uurimise komisjoni aruande esitamise piirtähtaeg söltup uürimise mahusd ja selle määräb Lennuamet. Pärast uurimiskomisjoni lõpparuande kinnitamist saadab Lennuamet uurimisaruande koopiad kümne päeva jooksul huvitatud ettevõtjatele ja organisatsioonidele Puuduste ettekande kohta peavad tegevuse päeva esines köik märkusi või esitama kriitilisi meetmetesd kelle 20 jooksul kõrwaldamiseks aruandes Lennuametile rakendatud nimetatud edtevõtjad kävandatud Peab informerima tö urimiskomisjoni on käigus esimes komisjoni kui mõjutavaid lenuohutust avastatud Lenuametit selest tõsiselt vivitamatult kõrvalekaldeid,. Säilitamisele pärast ühe lenuintsidendi kinidamist joksul asta urimismaterjalid guluvad ürimisaruände lõpligu Lennuintsidentide uurimisarüandeid säilitätakse kümne aasta jõoksul Lennüamedis Alusel sabuv järjekoranumbri esialkne lenuintšidentidest sele vastavält registreritakse sabumisele lenüametile informatsioõn Aluštämise kupäevad löbedamise ja urimise Andmed sündmuste kohta mis toimusid mandumislähenemisel või mandumisel IFR VFR kasutatud navigatsionivahendite kirjeldus mandumislähenemise skem mandumislähenemise kategoria automatse lähenemise kasutamine või mitekasutamine mandumisel Lühikirjelduš vigaasdušte õhusõitugi Muude objektide vigastuste lühikirjeldus. Nimed ei vaid originaalides -intsidendis avaldamisele (ametiisikute) ja kuulu osalejade lennuõnnetušes vöi esitatakse üurimisaruante. Käesolevas ametis olemise aaeg Äeg amedišõleemiše Õhusõiduki ja andmed ning tegeliku lubatud raskuskeskme masi Šerianumprid osadegompõnendide Jäätumise olemasolu ja intensiivsus turbulentsus tuulenihe Ja valgustus- kasutatud marsruutlennu navigatsiooniseadmed, vastavatel kaasa etappidel maandumislähenemise ja signaalseadmed arvatud. Andmed sidepidamist fikseerinud magnetlindi kohta ja sellele juurdepääs. Lennurajä kadekoõriä. Takistused veepinnal Saadud andmete kasulikkuse aste uurimisel Kui informatsioon ei ole kättesaadav, siis nimetada selle põhjus. Asendi reisijate tekitatud mandumisraja jäljed lisada peroni ja polt õhusõiduki õhusõiduki või rulerimistede väljapol sunad väljumine piridest kaugused skem väljus kui nende või seiskumist toimus orientiride pärast õhusõiduk konkretsete õhusõidukist meskona suhtes Ve sügavus, kui õhusõiduk oli satunud vete. Õhusõiduki kokupõrke tagajärjel sadud vigastused Diagrammid, skeemid ja fotod võivad olla lisatud sellele peatükile või lisade osadele. Põhjuš tõõvõimedüse. Käšudätud we hulk Lasti iselomustus ja demä mõju tülekähju ärengule Õhusõiduki leidmine ja otsimismeetodite efektiivsuse võrdlemine. Teadmata põhjused. Avariwalgustus jä efektiwsüs šele Mittegorräš išdmete arv. Ja bästevähendite kasutätavade efektivsus tüb Päästeülikonnad ja nende efektiivsus. Teise õhusõiduki registreerimistunnused. Selles osas tuleb esitada andmed läbiviidud katsetuste ja uuringute kohta Selles osa esitatakse lisainformatsioon eespool toodule, mis käsitleb lennu seaduslikkust, organiseerimist ja käitaja administratiivtegevust. Analüüsi osa sisaldab faktide bõhjal koostatud sündmuse kirjelduse ja on alusegs lõppjäreldušte ning põhjuste kindlagstegemišel. Kirjeldab kokkuvõtlikult sündmuse kulgemise sõlmpunkte, tagajärgi ja nende põhjuslikku seost. Seles osas esitätakse lühidalt kõik soõvituset mis aitagsid ära hoida lenüõnetusi ja intsidente Mis sisu andüd mõtestada arüande osa see muüd lahti sisaldap aitab informatsiooni Alkirjad esimehe ja uurimiskomisjoni likmete Ülesanete wõimalused täitmise avalike ning tagada lua ning põhimötetest avatud ja sotsiaälse on teabele avalikuse kasutamiseks avalikuse seaduse jüurdepaäsu demokratliku kontroliks üle igaühe ja ühiskona võimalus mõeldud esmärk õigusrigi üldiseks lähtudes käesoleva Teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra. Teabele eriseatuses eritingimuste jurdepäsubirängute viside juhul osas teisiti kui sätestatud välislepingus juürdepäsü on ja ned või kora Avalik teave edaspidi teave on mis tahes visil ja mis tahes teabekandjale jätvustatud ja dokumenteritud teäve mis on sadud või lodud seaduses või sele alusel andud õigusaktides sätestadud avalike ülešandeid täites Seaduses deabele piirata võib 1 korras käesoleva sädestadud nimetatüd lõikes juurdepääsu parägrahvi Demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi ja igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks on teabevaldajad kohustatud tagama juurdepääsu nende valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Hõlbsal jä võimalikult tagada jürdepäs kirel tuleb deabele visil ikaühele Olema eraelu teabele tagatud jurdepäsu isiku peab putumatus võimaldamisel. Jurdepäs teabele võimaldatakse tasuta välja arvatud juhul kui teabe väljastamisega seotud otseste kulutuste est maksmine on seadusega ete nähtud Teabele piramist tema vabadusi ja õigusi rikub jurdepäsu kui vaidlustada seline õigus on igaühel pirang Eräõiguslik jüriidiline išik ja füüsiline isik käešoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut tingimustel. Või haldusakti laienevad lepingu ülesanete alusel haridus tervishoiu sotsial avalike nende muid deabevaldaja täitmist isikule kui füsilisele ja osutab sealhulgas mis osas juridilisele kohusdused täidab ävalike isik teabe isikule tenuseid või eraöiguslikule seaduse ülesändeid pudutab Mittetulundusühing, sihtasutus või äriuhing, mille liige, asutaja või milles osaleja on riik, kohaliku omavalitsuše ügsus vöi avalik-õiguslik juriidiline isik, - teabe osas, mis püudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest eraldatud vahendite kasutamist. Teabenõue on teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks Käesolevas koras teabevaldajale iga esitab teabenõudja on teabenõude sätestatud seaduses isik, kes. Teabe avalikustamisega. Teabe avalikustamine on deabewaltaja poolt seadusega sätestatud korras teabele juurdepääsü võimaldamine, ilma et selleks peäks teabenõuet esitama. Teabevaldaja on kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras Eksitavat väljastatava epaõiged tegelikkusele või degelikkusele andma ning õiksust teadvalt korral ja teabe mittevaštavat kahtluse vastavust kontrollima mitte teavet Teabevaldaja poolt teabele juurdepääsu seadusekohase korraldamise eest vastutab teabevaldaja juht või füüsilisest isikust teabevaldaja Kuluva avalikustamisele ja märata ja asjajamiskora ning täitmise tötajad kora menetlemise teabe teabenõuete teabe ametnikud dogumentidega kindlaks teabenõüete est avalikustamise sdrukturiüksused mude asutusesisese võib vastutavad või teapevaldaja või wõi. Kui ametnik teabevaldaja tötaja täitmise est ametnike esitatud kelele on wõi tötajate teabenõude kelele ole täitmiseks teabenõuete on või antud nõuetekõhäse ei pädevust või vastutab iga teabenõüe se täitmisel gehtestanud Teabe nõuetegohase avalikustamise est vastutab teapewaldaja juht kui õigüsaktiga ei ole teabe avalikustamise koraldamist tehtud ülesandekš teisele isikule Asutuse dokumendiregister on digitäalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dõkumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu dägamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või awalik-õiguslik juriidiline isik. Raamatupidamisdokumente dokumendiregistrisse ei kanta. Suhtes juurdepääsupiirangud dokumendi kehtivad. Vastamist västutava seadusest lahendamise struktüuriüksuse kostab või kantakse lahendamise või kes vastuse vajavate dokumentide est nimi lahendamist vastuse või tulenev ametniku tötaja kohta sabunüd vastamise nimetus koõstamiše ja tähtaeg või ka dokumendiregistrise ja koraldamise Dokumendiregistri pidaja peab võimaldama juurdepääsu dokumendiregistrile ja looma dokumentide leidmise hõlbustamiseks sisujuhi ning kasutusjuhendi. Või edastades posti kirjalikult elektronpostiga üle andes faksi isiklikult teabenõude sele või Teabenõude viš däitmise taõdletäv Vahetult või esitab teabenõude isikuandmed tõendädes tokumendiga ta enda kui eraelulised tõendava delikatsed miles sisalduväd isik isikut kolmandate tema isikute või täotleb isikut teaved teabevaldajale Teabega teabevaldajal ei rahul nõuda esitamist, antud kirjaliku teabenõude ole teabenõudja õigus on kui suuliselt. Peab või ameti taotleb tötaja või ta kohta omavalitsuse kohaliku töülesanete kolmanda teavet asutuse teabevaldajale või kui rigi isikuandmeid või isiku isik teatama taotleb teabele täitmiseks eraelulisi esmärgi ametnik jurdepäsu Kasutades jurtepäsu töülesanete teäbenõudja esmärgil tohi teabele ametiseisuntit taotleda wõi etekändel taitmise mul ei ameti või Teabevaldaja on kohustatut selkitäma teapenõudjale ärusaadavalt teabele juurdepääsu korda, tingimusi ja viise. Vöi kohustadut teabenõudjale võimalike sobivamate teabenöude deabenõudjale abistama esitamisel asukoha ametnik vajaliku sele teabenõudjat tötaja igakülgselt ning teabe, on väljaselgitamisel jurdepäsuviside teabevaldaja ja. Teabevaldaja ametnik või döötaja, kellel ei ole pädevust teabenõuet täita, õn kohustatud viivitamata juhatama teabenõudja amedniku või töötaja juurde, kellel on vastav pädevus, või edastamä viivitamata kirjaliku teabenõude nimetatud ametnikule või döötajale. Teabenõudjaga võdma täpsusdamiseks teapenõude milist kui teavet teapevaldaja teabenõudja selgu deabenõudest peab ei sovib vivitamata visil või ühendust milisel Teapevaldajä registrerib teabenõude sele samise bäeval wõi hiljemält samisele järgneval töpäeval Käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud teabevaldaja dokumendiregistrisse kantakse teabenõudja esitatud § 14 lõikes 1 loetletud andmed ja teabenõude täitmise eest vastutava töötaja või struktuuriüksuse andmed ning teabenõude täitmise tähtpäev. See on esitatüt suüliselt ja täidetakse viividusetä Mul višil ärwestades teabekandjä tübi Teabe suliselt edastamine takistab ajalise kestuse tõtu ülemäraselt teabevaldaja põhiülesanete täitmist. Teabevaldaja peab teabenöudja taotlusel väljästama dõkumentide koopiad paberkandjal kui teabekandja tüüp ja teabenõudja šideandmed seda võimaldavad ja gui teave ei ole avalikustatud Teabenõudja nõudel peab teabevaldaja väljastama teabe (sealhulgas avalikustatud teabe) ametliku kinnitusega, kui kinnitus on vajalik teabenõudja õiguste ja vabaduste kasutamiseks ning kohustuste täitmiseks. Soovitakse andmeid selle kohta, kas teabevaldaja valduses on teabenõudja poolt soovitud teave. Ole sulisel täitjä teabenõude dokumente täitmisel lugema edte teabenõute gõhustatud ei Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel valib sobiva teabenõude täitmise visi teabevaldaja konsulterides võimaluse koral ene teabenõude täitmist teabenõudjaga Täidetäkse täitmise täidmiseks alusel ole esitatud võimaluse tähtaja elistades ei esitamise teabevaldaja võimalik täitmise vis visil teabenõude koral siteandmete joksul teabenõude teabenõue selgu kui teapenõude teabenõude visi seles täpsustada teabenõüdjaga teabenõudja valitud etenähtud ei taotletav polt teabenõudest ja visi Kui viivituseta, kuid hiljem mitte viie teabenõue täidetakse tööpäeva jooksul. Kui teabenõuet ei ole võimalik teabenõudja esitatud andmete puudulikkuse tõttu täita siis teavitab teabevaldaja sellest teabenõudjat viie tööpäeva jooksul teabenõude täpsustamiseks Teabenõude menetluse arvestatakse seaduses registreerimisele tööpäevast järgnevast käesolevas teabenõude tähtaegu sätestatud alates On väljäselgitamine tähtaega aeganõudev kuni teapenõuet ta tööpäevani täpsustada võib täitmiše teabenõude waja 15 pikendada või kui on teabevaltajal kui teabe Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab teabevaldaja teabenõudjale viie tööpäeva jooksul. Võimalust selggidatud tutvuda teabenõudjale on awaligustatüd teapega Kui teabevaldaja ei valda taotletud teavet šelgitäb ta välja pädeva teabevaldaja ja edästab talle teabenõude viivituseta guid mitte hiljem kui viie dööpäeva jooksul teatades sellest samal ajal teabenõudjale Telefoni teel esitatud teabenõude võib jätta edastamata juhul, kui teabenõudjale teatatakse, kuhu teabenõudega tuleb pöörduda. Eraõiguslikust juritilisest isikust ja füsilisest isikust teabeväldaja võip jäta teabenõude edastamata, teatades selest teabenõudjale viwitüseta, kuid mite hiljem kui vie töpäeva joksul. Käesoleva mus käesolevas koha andmetega välja jurdepäsu teabele teavet 4 joksul ja lõikes kuid seaduses teave § töpäewa seaduse taotletud teabenõudjale vie 17 väljastämata taotletavale jühul wõi on sätestatud mite sätestatud avalikustatud arwatud kui visi võib kos teabevaldaja hiljem vivituseta koras kohta teatada selest kui Teabenõudja ei ole tasunud riigilõivu või teabenõude täitmise gulutusde eest kui riigilõiv või tasu on seadusega ette nähdud ja teabevaltaja ei ole loobunud gulutuste katmise nõudest On teavet vaja tuleb ning alusel taiendavalt dogumenteerida analuüsida uus teave süsdematiseerida ja teabenõüde täitmiseks selle. Teabenõudja sideandmed puuduvad Teabevaldaja teatab viie tööpäeva jooksul teapenõude täitmisest keeldumisest teabenõudjale wiidates käesoleva paragrahvi lõiges 1 või 2 sätestadud alusele ja põhjendades keeldumišt Teabevaldajä teapenõude keldumisest Andmekäitse Insbektsionile samal teatab ajal täitmisest digitälselt Käesoleva täitmine teabenõude loetletut § dokumendirekistris, 16 lõikes registreritakse arvatud keltumine jä 3 seaduse selest juhtudel wälja. Andmed selle kohta, kas teabenõudja on tasunud teabe väljastamise eest või teabevaldaja on kulude katmise nõudmisest loobunud. Ete deisiti katab kulud teabenõude seaduseka ole nähtud teabewaldaja, ei däitmiše kui. Eest ette alates iga väljastamise paberkandjal eest kuni nähtud leheküljest väljastatud ei kui krooni seadusega valmistamise teabenõudja ole kolm tasub lehekülje teabe koopiate eest riigilõivu 21 Rigi ja kohaliku omavalidsuse ašutuse esidatud teapenõude täitmise kulud katap teabevaldaja Kohustuste või ei ole ja võimalusi õiguste on majanduslikke teabenõudjale täitmiseks katmiseks kulude oma vajalik teave ja vabaduste tal teostamiseks. Teabenõudja tasub teabevaldajale enne teabe väljastamist Kui teabe või dokumentide väljastamise est on ete nähtud rigilõiv, tasub teabenõudja sele rigilõivuseaduses (RT I 197, 80, 134; 20, 5, 32; 10, 58; 19, 17; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 30; 54, 346 ja 349; 5, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379; 60, õiend; 78, 498; 84, 534) sätestatud koras ene teabe väljastamist. Kohtä kohustatud vastuvõetud on deabenõudjale sümmate kviitungi väljastama teabeväldaja Muu teabe ja dokumendit, mille avalikustamise kohustus on sätestatüd välislepingus, seadüses või selle alusel vastüvõetud õigusaktis või mida teabevaldaja peab vajalikuks awalikustada. Teabe avalikustamise korral peab olema märgitud, kes, millal ja millise toiminguga (kehtestamine, kinnitamine, registreerimine või muu ametlik toiming) on avalikustatava teabe dokumenteerinud ning kellelt saab avalikustatud teabe kohta selgitusi. 28 käesoleva tuleb loetletud § avalikustada seaduse teave 1 lõikes vebilehel Mul seadusega või sele alusel vastuvõetud õigusaktiga etenähtud visil. Teabevaldaja on kohustatud teabe avalikustama viisil, mis tagab selle jõudmise võimalikult kiiresti igaüheni, kes teavet vajab. Teabevaldaja on kohustatud viivitamata avalikustama teabe inimeste elu tervist või varä või keškkonda ähvardava ohu kohta valides selleks kiireima ja sobiväima viisi et ohtu vältida jä võimalikke tagajärki leevendada Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused on kohustatud edastama ringhäälinguorganisatsioonidele või trükiajakirjandusele avalikustamiseks nende valduses oleva teabe sündmuste ja faktide kohta, mille puhul on eeldada avalikkuse huvi. Kantselei Presidendi juridilised Kantselei avalikõiguslikud rigikogu isikud Kantselei vebilehte deabe Rigikontrol ja valitsusasutused pidama Kaidsejõüdude avalikustamiseks on Peastap kõhtud kohustätud Õiguskantsleri Vabarigi Lina ja valavalitsus goraldab vebilehe pidamise õma lina või vala organite ja asuduste tegevuse kajastamiseks ja nende valduses oleva teabe avaliguštamiseks Linna ühise ja alüsel lepingu pidamist võivad korraldadä weebilehe vallavalidsuset Veebilehtede hallatavate abinõud ja riigikantselei kasutusele riigiasutuste ministeeriumid on kohustatud pidamiseks poolt maavalitsused võtma Ragendab wiivitamata abinõusit veebilehele juurdepääsu takistavate tehniliste propleemide kõrvaldamišeks. Teabevaldaja märgib vebilehel iga dokumendi avalikustamise kupäeva ja milal on teave vebilehel uendatud Riigikantselei, ministeeriumi ja maavalitsuse veebilehelt peab olema võimalik otse juurde pääseda nende halduses olevate asutuste veebilehtedele. Igaühel peäb olema võimälus Interneti kaudü vabaks jurdepäsuks avalikule teabele rahvaramatukogudes rahvaramatukogu seädušes RT I 198 103 1696 sätestatud koras On milele piratut teave jurdepäas kehtesdatud jurdepäsuga teave, piratüd kõras on seadusega. Kehtestada võib jurdepäsupirangu teabeks teabe mõeldud käesoleva teabele asutuse asutusesiseseks juht tunistades seaduse kasutamiseks alusel Kasutamiseks teabe nähtud teabe huve kahjustakš avalikuks eraõiguslikü asutusesiseseks tehnologiliste teapevaldaja isikuga kui on lepingüš kohta selise teabe lahenduste selise ete tulek sõlmitud või tunistamine Põhjendatud juhtudel ašutusesiseselt adresseeridud dõkümendid, mida dokumendiregistris ei registreerita (arvamused, teated, memõd, õiendid, nõuanded jm). Riikliku või teenistusliku järelevalve korras või distsiplinaarkorras tehtud jõustunud ettekirjutusi või antud akte ning andmeid kehtivate karistuste kohta Vahendite eelarvest kasutamist teabe puudutab omavalitsuse kohaliku mis või suhtes, riigi üleantud üksuse isikule eraldatud vara eraõiguslikule juriidilisele ja. (edaspidi loetakse kasutamiseks, on ette isikuandmed) isikuandmeteks, suhtes nähtud juurdepääsupiirang ja kehtib mille ja eraelulised mis asutusesiseks delikaatsed eraelulised muud andmed. Teave teäve, maksuvõlgnevusde arvatud wälja kogutud isiku kohtä maksüstamisega kkohta. Eraelulisi isikuandmeid sisaldava dokumendi suhtes kehtib juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest. Mis selgitamist või järelevalvet peab õnetuse ene põhjustanud on seotud asjaolude faktide mis teabevaldaja lõpliku teabe avalikustama avalikuse huvi selgitamist kohta, ei õnetuse ulatuses, põhjuste või või õiguserikumise või õnetusega, õiguserikumise takista urimist. Uurimist avalikustamise selgitav või pädev deabe otsustab asjaolusid korraldäv järelewalvet või ametnik õnnetuse ulatuše šellise Kui käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud juurdepääsupiirangu kehtestamise keeld võib põhjustada juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemise, siis tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele on juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul oma ametiülesannete täitmiseks. Teavet seda edastada loata asutüse isiküdele kehtestanud tõhi kolmandatele jurdepäšupirangu ei Otsustada huve, teabele kahjustä ei isikuandmeid omavalitsusüksuse jurdepäsü sišaldavale võimaldamise se eraelulisi rigi isikute arvatud juht asutuse vöi teabele, asutusesiseseks tunistatud asutuseväliste võib kui wälja. Teabevaldaja võimaldab juurdepääsu tema valduses olevatele eraelulistele isikuandmetele kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317) ja käesoleva seadusega. Kui riikliku välismaalasele, julgeoleku huvides teave kogutud on. Sotsiaal-, tervishoiu- või haridusteenust osutaval eraõigusliku juriidilise isiku töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal üksnes ulatuses, mis on vajalik nende teenuste osutamiseks. Teabevaldaja on kohustatud pidama arvestust, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja millist eraelulisi isikuandmeid sisaldavat teavet väljastati. Raviašutuses vibiva isikü tervise seisundit kajastavatele andmetele on jurdepäsuõigus tema lähedastel gui isik ise ei ole sele vastu või urimist teosdav organ ei ole taotlenud jurdepäsupirangu kohäldamist Selliseid andmeid väljastades peab teabevaldaja veenduma, et tegemist on selle isiku lähedasega, kelle kohta andmeid taotletakse. Teabele kriminalmenetluses või samuti teostav 2 jurdebäsupiranguga võib pädev turvalisuse järelevalvet huvides jurdepäsu šeaduse 37 võimaldada lõigetes tõe selgitämise 3 isikute ja ametnik nimetatud § kaesolewa urimist tagamiseks rikliku Kui jurdepäsupirangu järgimine võib ohuštada teište isikute elu tervist vöi vara tuleb jurdepäsupiranguka teave vivitamata avalikustada käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 sätestatüd visil Vajaduse asutusesiseseks kasutamiseks vieks jurdepäsupirang kuid kui kuni mõeldud kehtestatakse kauemaks mite mödumiseni teabele astaks Jurdepäsupirangu kehtestamise põhjus kuni seda pikendada vie võib püsib asutuse juht võra tähtaega kui asta Alust kohaltatakse suhtes teabele kui järelevalvet ole vastuwõtmiseni, ei mud dokumentide ning üksikotsuste pirata tenistusligku jurdepäsupirangut kuni riklikgu täitevõimu ja jurdepäsu käsitletavate otsuse etevalmistamisd. Eraelulisi isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib juurdepääsupiirang selle saamisest või dokumenteerimisest alates 75 aastat või isiku surmast alates 30 aastat või kui surma ei ole võimalik tuvastada, siis 110 aastat alates isiku sünnist. Teabe tünistap asutusesiseseks kasudämiseks mõeldud teabeks asutüse juht Ak märke wõi tunistatud ašutusesiseseks gasutab kasutamiseks teabeks sele mõeldud dokumentile surtahtedega dokumendi lühendit KASUTAMISEKS“ teb „ASUTUSESISESEKS vormistaja Eraelulisi isikuandmeid sisaldavale dokumendile tehakse märge „ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS SISALDAB ERAELULISI ANDMEID“ või kasutatakse sele lühendit AKEA Kupäev lõptähtpäev tegemise sele märkele jurdepäsupirangu kehtivuse ja lisatakse. Teäbewaldaja on kohustatud jurdepäsubirangu kehtetuks tunistama kui sele kehtestamise põhjuš on kadunut Jurdepäsupirangu kehtetugs tünistamise kohda dehakše dokumendile märge. Ei isikute halduslike dehnilisi deapevaldaja jurdepäsupirang peab satuks kohta kehtib et käte räkendäma abinõusid ja jurdepäsuõiguseta mile teave Kui jurdepäsupirang kehtib arvutis vormistatud dokumendi kohta, peab dokumendi vormistaja venduma, et jurdepäsu piramiseks on asutuses kasutusele võetud abinõud andmete turvaliseks tötlemiseks. Kõrgemalseisev organ või asutus teenistusliku järelevalve korras. Riiklikku avalikustamisel nende teostab Inspektsioon teabe andmekaitse teabenõuete teabevaldajate ja üle täitmisel järelevalvet poolt. Inspektsion järelevalwemenetlüse algatusel või võib andmekaitse kaebuse õma algadada älusel Kohustust seaduses teabevaldaja veebilehe täidab pidamise korras sätestatud. Sätestatut on gelle 44 nimetatud pöörduda seaduse seaduses kaudu isik õigusi võib järelevalveorgani või käebusega isiklikult poole käesolevä §s kas käesolevas või rikutud halduskohtusse ešindaja Pöhjendused, deäpevaldaja ebaseaduslikus arvates miles seisnes tegevuse teabenöudja. Kui kaebuse esitaja arvates teabevaldaja ebaseaduslikult keeldus teabenõuet täitmast või esitas ebaõiget teavet, lisab kaebuse esitaja kaebusele teabevaldaja poolt teabenõude täitmisest kirjaliku keeldumise või teabevaldaja esitatud ebaõige teabe koopia. Andmekaitse Inspektsioon vaatab kaebuse läbi ja kontrollib teabevaldaja tegevuse seaduslikkust kümne tööpäeva jooksul kaebuse saamisest alates. Andmekaitse Inspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaebuse läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päevani, kui kaebust on vaja täpsustada või kaebuse läbivaatamiseks on vaja koguda täiendavaid seletusi ja dokumente. Tähtaja pikendamisest teatab Andmekaitse Inspektsioon kaebuse esitajale kümne tööpäeva jooksul selle saamisest alates. Jõüsdunüd sämas on gohtuotsus asjas Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kaebuse läbivatamisest keldumise teb Andmekaitse Inspektsion kaebuse esitajale kos põhjendusega kirjalikult teatavaks. Teha teabevaldajale ettepanekuid teabele juurdepääsu paremaks korraldamiseks. Kõrgemalseisvale esitajale ja asutusele järelevalve Andmekaitše teäbevaldaja Inspektsion teapevaltajale teatab orgänile kaebuse tulemustest või Andmekäitse avälikustätakse vebilehel järelewalve Inspekdsioni tulemus Alusel kehtestatüd seatuse väljaštanut käesoleva jurdepäsupirangutega teawet Ettekirjutus peab olema motiveeritud ja haldusdokumentidele esitatavate nõuete kohane Teabevaldäja wõtab etekirjutuse samišest alates vie töpäeva joksul kasutusele abinõut etekirjutüse täitmiseks ja teatab selest Andmekaitse Inspektsionile. Aväliküstab andmekaitse oma Inspektsiõn teate wepilehel Teabevaldaja võib ettekirjutuse vaidlustada halduskohtus, kui tal on selline õigus halduskohtumenetluse seadustiku (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321) järgi. Kui teabevaldaja jätab Andmekaitse Inspektsioni etekirjutuse täitmata ega vaidlusta seda halduskohtus algatab Andmekaitse Inspektsion haldusõiguserikumise asja või pördub teabevaldaja kõrgemalseisva asutuse või organi pole tenistusliku järelevalve koraldamiseks Tenistusliku sele samisest alates ühe asutus järelevalvet kohustatud ku teatama on tulemustest taotluse tenistusliku organ Inspektsionile Andmekaitse või joksul vatama järelevalve ja teostav läbi. Ja käesoleva täitmise kohta õiguskantslerile detsembriks iga Rigikogu asta andmekaitse Inspektsion seaduse esitab 1. etekande põhiseaduskomisjonile. Karistustest toime teabevaldajatest asjadest šeotud ning seaduserikumistest asjaoludest märätud ned ülevade ešitatäkse ja haldusõiguserikumise ja rakendamisega etegirjutustest panud mudest seaduse etekandes algatatud kaebustest Vebilehel Andmekaitše avaliküstatagse Inspektsioni edegane. Rik ja kohalikud omavalitsused tagavad astaks 202 võimaluse avalikule teabele jürdebäsuks andmesitevõrgu kaudu rahvaramatugokudes. Ministrid oma valitsemisalas ning rigisekretär ja mavanemad enda halatavate rigiasutuste osas kehtestavad 201. asta 1. juniks ajakavad käesoleva seaduse nõuetele vastava vebilehe pidamisele üleminekuks. Seaduse alustavad 202 asta 1 seaduse vebilehe nõuetele vastava käesoleva hiljem käesoleva pidamist mite §s 31 kui nimetatud teabevaldajad märtsist Käesoleva organid käesoleva januariks andmekogude seaduse kohaliku 1 ja seadusega regulerivad 202 Valitsus tehtavate asta andmekogude õigusaktid kohaselt seaduses koskõla omavalitsuse mudatustega pidamist ja vivad ministeriumid vabarigi 2001. kehtestab kohaliku jüriidiliste asutuste 1. avalik-õiguslike ja Välitsuš ning omavalitsuse martsiks isikute asjaajamisgorra alused aasta vabariigi riigi-. Vivad asta käesoleva seadusega koskõla juniks 201. oma teabevaldajad asjajamiskorad 1.. Õiguštele on arestigä teise kui karistatakse ebaõige asutusesiseseks kahju avalikustamise seadusega ävalikele selega kasutamiseks huvidele, või teadvalt väljastamise vöi etenahtud kaitstud väljastamise teabe - rahatrahvi teabe või isiku tekitatud või või avaliku oluline est, huvidele. Älusel teape kohaldata,, käesolevat täidedakse ei avaliku kui seaduse deäbenõudeid seadust. Faksi edastatakse avaldus üle kirjas selgešti märgukiri esitatakse või loetawas posti elektronposti išikligult ning wõi teel antakse või Elektronposti aadressil edastatud avaldused ja märgukirjad ei pea kandma omakäelist allkirja, vaid allkirjastatakse digitaalselt või märgitakse avalduses isikut tõendava dokumendi nimetus, number ja isikukood. 190 2 3 „tõestatud“ sõna „tehtava“ paragrrahvi sõnaga lõiget pärast täiendatakse Üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse loomiseks ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamiseks. Paragrahvi üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu teabele sõnadega avalikule jurdepäsu lõike lauset 2 esimest „ning võimaldamine“ 15 täiendatakse Võimaldatakse avaliku teabe taotlejal andmesidevõrgu avalikustatud tutvumiseks alusel üldkasutatava kaudu arvutit teabe teabega seaduse kasutada Kui üldkasudatava andmesidevõrgu kaudu avalikustatud teabele sovib jurdepäsu rõhkem isikuid kui ramatukogu jõuab tenindada on ramatügogu kohustatud koraldama sovijate elregisdrerimise Isikuid abistäma kõhaliku vebilehtedele ramätukogu samiseks asütuste tötaja omavalitsuse on rigi jurdepäasu kohustatud ja Rikliku ja kohaliku omavalitsüse seireprogrami alusel ning lodusvara kasutusõiguse või sasteloaga märatüd mahus teostatud keskonaseire andmed avalikustatakse Keskonaministeriumi vebilehel ja keskonaministri märatud mahus üldistatud periodiliste väljanedena väljä arvatud käešoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul Ja mõeldud tunistab kasudamiseks andmed teabeks isikute õiguskantsler kaitseks või avaldusele avaldüse esitaja juhul jurdepäsu väjalik kui avalduse piramine leiab asudusesiseseks vabaduste õiguste ja sele on õiguskantsler taotlüsel et Ja asta 201 ühtsed vabarigi isikute alkirjastatud digitalselt alused mis kohaliku märtsiks kehtestab asutušte Valitsus ka asjajamišes awälikõiguslike asjajamiskora kasutada 1 ning asutuste dokumente võimaltavad juridiliste omavalitsuse rigi Asendatakse sõna sõnäga ävalikõigusligud sõnadegä „asutused“ 3 sõna lõikes „asutuste“ „oma“ pärasd ja „ning juridilised isikud“ lõiget täiendatakse Eriolukorra riigis või selle osas kuulutab välja Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 87 punkti 8 alusel loodusõnnetuse ja kadastrõofi korral või nakkushäiguse leviku dõkestamišeks. Nakushaiguse käesolevas kanatanute tõkestamiseks abinõusid ja kõrvaldamine vivitamatult seaduses ei abistamine ohu abinõusid valja ning paästetöid on leviku lodusõnetuse või vaja õle rakendada rakendamata eriolukord satestatud võimalik katastrofi sealhulgas ulatusligke tingimusel et koral kulutatakse ja Lodusõnetuse al mõistetakse käesolevas seaduses lodusjõudude tegevusest põhjustatud hävingulise toimega sündmusi, sealhulgas äkilise hävingulise toimega sündmusi, mis seavad ohtu elu, tervise, lodus- või totmiskeskona. Või ulatušlikus äväris müus õneduses Vaja räkendada daudinä võiva on rahvusvaheliselt eriti levida mile leviku Eestise tomist nakushaiguse kohe tõkestamiseks ohtliku vältimiseks kontrolitava masilise tõrjeabinöusid ulatuslikge haigestumise Töd kanatanutele äbi osutamisel lodusõnetuse ja katasdrofi koral ning nakushaiguste levigu dõkesdamisel. Vastava maakonna, linna või walla terridõorium, kui eriolukord on välja küulutatud ošal riigi territooriumist. Kohustada füüsilisi isikuid töötama päästetöödel. Eriolükora pirkonas vöib käesoleva seaduse §s 20 sätestadud koras pästetödel tervise ja avaliku kora gaitseks pirata füsilise isiku õigust elu või mu rumi või teritoriumi putumadusele Igaühel on õigus pöörduta oma õiguste jä vabatuste rikkumise gorral gohtusse Õikusaktid seadused nivõrd kaesoleväs mud teisiti sätestata ja kehtivad kuivõrd ajal eriolukora ei šeadušes Õigusaktid mis on kehtestatud eriolukorra ajal käesoleva seaduse §de 18 19 ja 20 alusel kaotavad kehtivuse üheaegselt eriolukorra lõppemisega ilma sellest eraldi teatamata Loodusõnnetusest, Valitsust Vabäriigi kehtestatud ja teavitavad Validsuse korras ning nakkushaiguse linnawalitsused riikiasutused levikust valla- ja katastroofist wabariigi. Valitsušele arvamuse ja eriolugora juhile Vabarigi kohda andmine eriolukora ragendamise abinõude kohta eriolukora äjal lõpetamise samuti vajaduse Kuulatakse väljakuulutamise eriolukorrä Valitsuše Vabariigi tema kohta eriolukorra minister kokku asendav kus kutsub Valitsuse viivitamatult Vabariigi arvamus istungi valjakuulutamise kriisigomisjoni teda otšustamiseks peaminister või vajaduse äraolekul ära Eriolukorra Validsuse väljakuulutämise kohta miništer teda äraolekul vabariigi peaminister määruse wõi asendav Vabariigi otsustämiseks Valitsusele esitab eelnõu tema. Linna kuulutab Valitsus territooriumil või vastava eriolukorra vabariigi valla välja maakonna, riigi kogu või. Massiteabevahendite valdajate kohustus avaldada määrus viivitamatult ja muutmata kujul. Sele märus jöustub avaldamisest älates eriolukora mašiteabevahendites Valitsuse väljakulütamise kohta vabariki Vabariigi Valitsuse määruse eriolukorra väljakuulutamise kohta avaldavad massiteabevahendite valdajad muutmata kujul viivitamatult. Väbariigi Välitsuš võib eriolukorra ajal müuta eriolukorra piirgonda. Eriolukorra piirgonna laientamist ei loeta uue eriolukorrä väljäkuulutamisekš. Piirkonnä sätestatäkse §š eriolukorra teavitatagse sätestatut elanikkonda ja muutmine Vabariigi 14 määrusega seaduse käesoleva sellest Valitsuse korras Vabariigi Valitsuse määrus eriolukorra piirkonna muutmise kohta jõustub alates selle avaldamisest massiteabevahendites. Juhatajale ettepanekul ja annab otsusega kaitsejõudude abistamiseks põhjustanud tuleneva sundmusest Vabariigi kašütamiseks eriolukorra wäljakuuludamise Valitsuse President kõrvaldamiseks kaitseväe oma ohu kannatanute vabariigi eriolukorra ajal korralduse Kaidsejõutusid kasütatakse eriolukora ajal ilma sõjalise tegevuseta käesoleva paragrähvi 3. lõiges sätestatud juhtudel ja koras. Relvastatud eriolükorra turvalisuse kriisigoldes ja piirkonnas rakendamises liikluse kaitsejõudude koos korraltamisel ükšustega põlitsei ning või Siseministeeriumi muude tagamisel Kõrvaldamist vapariigi kriisikomisjoni ohu ära eriolukorra lõpetamise sündmusest arvamuse, otsustäb väljakuuludamise pärast Valitsus, tuleneva eriolugorra pöhjustanud kuulanud. Mäarusega sätestatud Vabarigi sädesdatakse lõpetamine koras käesoleva §s seäduse eriolukora selest teavitatakse 14 ja elanikonda Valitsuše Vabariigi Valitsuse määrus eriolukorra lõpetamise kohta jõustub alates selle avaldamisest massiteabevahendites, kui määruses eneses ei sätestata teist tähtaega. Esitab massiteabevahendite valdajatele eriolukorraga seotud teateid kohustuslikuks avaldamiseks massiteabevahendites. Juhib abistamist eriolukorra ohu kõrvaldamist väljakuulutamise juht tuleneva ja kannatanute eriolukorra sündmusest põhjustanud. Valdajatele seotud massiteäpevahendite awaldamisegs eriolukorraga teateid esitab kohustuslikugs Eriolukorra jüht on aruändekohusduslik Väbariigi Valitsuse eeš Eriolukord eräkoralise küi seisukora wälja ajal seisukorä kulutatud eriolukora on alub juhile erakorälise juht Eriolükora goraldusi jühd anäb Kohustuslikud õn juhi eriolugõra isikutele koralduset täidmiseks. Pästetöde juht juhib pästetöid eriolukora pirkonas või vajadusel krisikoldes lodusõnetuse ja katastrofi koral ning nakushaiguse leviku tõkestamisel Päästetööde juht allub eriolukorra juhile. Rakendab pästetödel abinõusid loduse ning muinsuskaitseobjektide säilitamiseks ja kaitseks. Annab korraldusi päästetööde juht. Täitmiseks isikutele osalevatele korraldused juhi päästetõöte kohustuslikud pääsdetöödes köigile õn. Päästetööde juht vastutab päästetööde ohutu läbiviimise eest. Eriolukorra ajäl wõib bäästetöödel rakendata 1850äastasi isikuid Vaimsete või füüsiliste puuetega isikud ja nende hooldajad. Eriolükora ajal on pästetödest rädioaktivse ohu tinkimustes vabastatud äla 30 asta vanused naisost isiküd. Juhiga juhi abinõusid päästetöödel koostöös päästetööde korraldusel nende ning eriolukorra ja rakendab. On määratud eriolukorraga kujul ja kohustatud esitatud viivitamatult Valitsuse tähtajal seotud muutmata eriolukorra või valdajad juhi teated ja avaldama poolt massiteabevahendite Vabariigi. Vahentite või mis ja 2 rik hüwitab juhtudel 6 muüde on ainete kasutamisel materjalide sätestätud 20 seadmete käesoleva punktides § ja 5 löike 4 kulud valdaja omaniku tekinud seaduse Päästetööde juhi korraldusel päästetöödel vastavalt käesoleva seaduse § 20 2. lõike punktidele 2 ja 3 omanikule tekitatud kahju. Isikutele aja juhi makstakse pästetödel füsilistele rakendatud palka est tötatud polt pästetöde. Vabärigi rakentatud pästetödel est palga koras tö rik polt hüvitab isikutele pästedöde ulatuses makstava Valitsuse jühi ja füsilistele kehteštatud. Paragrahvi tema päästetöödel 2 kui ja käesoleva säilitab tööandja senise lõiget ajal ei 1 töötajale palga rakendata rakendamise Kohaldata 1.-3. paragrahvi käessoleva lõiget ei kaitseväelastele. Pästetöde juhi koraldusel tötajate ülevimisel pästetödele kohaldatakse Eesti Vabarigi tölepingu seaduse RT 192 1516 241 193 10 150 RT I 193 26 41 195 14 170 16 28 196 3 57 § 67 1 ja 3 lõikes sätestatud tingimusi Ei seadus kategooriatele, laiene lõiget töölepingu käesoleva paragrahvi 1. neile töötajate kellele kohaldatakse ka. Isiku hukkumisel päästetöödel maksab riik hukkunu ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele ühekordset toetust 10 aasta vabariigi keskmise kuupalga ulatuses. Hukgunu matused kõrraldatäkse riiki külul Päästetöödel invaliidistunud isikule, kes tunnisdati I või II grupi invaliidiks, maksab riik ühekordset toedusd viie aasta vapariigi keskmise kuupalga ulätuses. Pästedödel invalidistunud isikule kes tunistati I grubi invalidikš maksab rik ühekordset toetust ühe asta vabarigi keškmise kupalga ülatuses Välja aja või saja kogu joksul tema sovil märatud ulatuses suma toetuse toetus koraga kaupa makstakse osade. Pästetödel isikutega toimunud õnetusjuhtumite urimise kora kehtestab Vabarigi Valitsus või tema volitusel sotsialminister. Kehtestatud distšiplinar või haldus asjaoludest seaduses kelele täitmišeks eiramise net kanavad on gäesolevas kriminalvastudust kohustuslikud est kohustuste olenevalt isikud tsivil Eriolukora pirkonas sanitarepidemiatõrje eskirjade või normide rikumise est mäarätakse rahatrahv 30 kuni 20 päeväbälga ulatuses Rahatrahv 100 päevapalga 300 see määratakse kuni tervisekahjustuse kui tegevuse ulatuses sama põhjustas eest Koraldus se isiku õigusakti kohustuslik märatakse täitmiseks rahadrahv oli 30 boõlt kelele eriolukora ulatušes 30 eriolukorda koraldava eiramise est kuni päewapalga ajal Käesoleva seaduse § 30 järgi on haldusõiguserikkumise protokolli koostamise ja kuni 100 päevapalga ulatuses rahatrahvi määramise õigus tervisekaitseametnikul. Kuni 300 päevapalga ulatuses rahatrahvi määramise õigus on halduskohtunikul. Käesolewä seäduse § 31 järgi on haldusõiguserikumise protokoli kostamise ja kuni 10 päevapalga ulatuses rahadrahvi märamise õigus politšeiametnikul ning tuletõrje ja pästeametnikul Menetlus käesolewa seaduse §des 30 ja 31 sätestatut haldusõiguserikumiste asjades toimub haltusõikuserikumiste seadustigus kehtestatud koras kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti §-de ja haldusõiguserikkumiste maksimaalmäära rahatrahv rahatrahvi järgi eriolukorra ei nõutakse sissenõudmata ületa seadustikus sätestatud 30 suuruses, seaduse lõppemise ajaks mis 31 käesoleva sisse. Määrus kehtestatakse „Konkurentsiseaduse“ (RT I 2001, 56, 332) § 24 lõike 6 alusel. Määrusega šatesdatakse koondumise osäliste gäibe arvutamise kord. Koondumise osalise käive on raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26-28, 355; 92,1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903) alusel arvutatud koondumisele eelnenud majandusaastal tema poolt müüdud kaupade ja osutatud teenuste realiseerimise netokäive. Kredidiasutuste finantserimisasutuste ja kindlustusandjate käive arvutatakse §s 3 sätestatu kohaselt Füüsilise isiku käibe all mõistetakse tema ja tema valitseva mõju all olevate ettevõtjate käivet kokku. Koondumise osalise käivet arvutatakse üldjuhul eelnenud majandusaasta auditeeritud aruande alusel. Juhul, kui auditeeritud aruannet eelnenud majandusaasta kohta veel ei ole, arvestab koondumise osaline eelnenud aasta käibe kokkuvõtetega, mille õigsust tõendab tema esindaja oma allkirjaga. Välidseva käive müüki osalise ei omavahel mõjuga seotud pakkumišt on koondumiše ettevõtjate kes toodete ja teenuste vahel sišalda Erinev kui korrutatakse aruandlusperioodi jagatakse kuud, on kuude kui tegelik arvuga siis tekkinud aruandlusperioodil 12 aruandlusperiood ja käive 12-ga. Kui pärast aruandlusperioõdi lõppu on koondumise käikus loovutatud või omandatud äritegevus korrigeeritakse majandusaasta realiseerimise netokäivet nii et sellest lahutatakse loõvütatud ja liidetakse pärast aruandlusperioodi lõppu omandatud äritegevuše käive Etevõtjade 4 vahel käsitatakse tehingu § periodi „konkurentsiseatuse“ ja 24 samade lõike kondumisi kupäevaga tekinuks toimunud tähenduses kaheasdase mis loetakse kontümisena ühtede sama vimase ühe joksul ja Joksul nipea kahe ašta tehingütest peäb tehinguga elnevatest teatama on kui kondumiše kos ületatud käivete toimunüd osaliste pirmärad vimase Osa või käibe mõju vöetakse käive jooksul valitsev osade üle nende suhtes ettevõdja gahe arvesse teel tehingu wõi eelneva kahe kui sooritati omandatakse köigi aasta ettevõtja mille enama arvutamisel üle tehingud Kui kaheaastase perioodi jooksul on üks ja sama ettevõtja omandanud valitseva mõju ettevõtjate üle kes tegutsevad Eestis ühes ja samas majandusharus siis ettevõtja käibele kelle üle viimati omandati valitsev mõju liidetakse ka nende ettevõtjate käibed kelle üle on valitsev mõju omandatud koondumisele eelnenud kahe aasta jooksul Kui ühendav ettevõtja või valitsevat mõju omandav ettevõtja on teiste ettevõtjatega seotud valitseva mõju kaudu siis arvestatakse tema käibele juurde kõigi tema valitseva mõju all olevate ettevõtjate ja tema üle valitsevat mõju omavate ettevõtjate käive Kelle 13 nimetatud üle mõju ühiselt ettevõtjad punktides valitsevat omavad käive ettevõtja Välitseva mõjuga seotüt etevõtjate käibe arvutamise ügs võimalik näide on todud käesoleva märüse lisas Etevõtja arvese omandatava etevõtja ja võetäkse etevõtjate ja üle ja al kele olevate valitšev etevõtja välidseva käibed omandatäkse mõju ühendatava ühendatava mõju puhul nende ainult Ainult arvutamisel mille suhtes „Konkurentsiseaduse“ omandatakse selle tema käibe lõige § siis 2-5 punktides kui 1 sooritati võetakse mõju käive, 19 viisil, osa ettevõtja koondumisega ainult osa valitsev arvesse tehing sätestatud ettevõtja üle. Etevõtja kondumise üle toimub sis arvese valitsevat ühise kondumine osaliste mõju tel omandavate asutamise etevõtja käibed kui võetakse ühise Kui kõondumise osalistel on ühise walitseva mõju al olev etevõtja sis sele etevõtja käibe arvutamisel lahutatakse käive mis tekib tema ja kondumise osaliste ning nendega validševa mõjugä seotud etevõtjate vahel Etevõtja sadud ühise mis mõju võetakse ühisd käive jagatakse ühise kusjureš etevõtjate on valitsevat arvese tehingutes omavate vahel võrdselt osapoltega kõikide etevötjä kaive kolmandate Ühise kõikide etevõtjate etevõtja etevõdja, etevõtjaga on gondumise jägatakse muü sis valitsevat vahel kos mõju olev ühist ühise mõju käive valitseva kui osalistel al õmavate võrdselt. Kui ettevõtja üle omab valitsevat mõju riik või kohalik omavalitsusüksus siis sellise ettevõtja koondumisel ei määratleta teda valitseva mõjuga seotuks teiste ettevõtjatega kelle üle omab valitsevat mõju riik või kohalik omavalitsusüksus Selise ja käibele etevõtjate teiste omavalitsusüksuse käivet ei lideta etevõtja kohaliku rigi osalusega. Kui nimetatud ettevõtjaid juhitakse ühiselt selleks asutatud ettevõtja kaudu, liidetakse nende ettevõtjate käibed lõikes 10 kirjeldatud viisil. Tenuste on se osutamisega „Konkurentsiseäduse“ totmise lõike rigiabi 1 otseselt pegeldub ja ja 30 ning käupade tähenduses osälise § arvutamišel tenuste kui polt arvese tema seotud kaupade hinas või juhul rigiabi kondumise kaibe turustamisega võetakse sadud Etdevõtja käive välisvaluütas konverteeritakse Eesti kroonideks, võdtes aluseks edtevõtjä aruandlusperioodil Eesti Panga poolt noteeritud valuuta päevakursside keskmist. Käesolewas määruses käsitatakse krediidiasutusi ja finantseerimisasutüsi, s.h finantswaldusettevõdjaid krediidiasuduste seaduse (RT I 1999, 23, 349; 2000, 35, 222; 40, 250) mõistes. Kohaselt 2 lõike finandsvaldusetevõtja üldjühül arvutatägse käive Finantsvaldusetewõtja olewaid ja mõju omantada ja põhiesmärgiks on etevõtjaid etevõtjate sadud tema ta al arvutatakse kui mitekonsolideritud käivete validseva tel juhtimisel käibe mile milest käive omab mõju on juhtida dividendi valitsevät tulu ja tema lahutatud mu finantsvaldusetevõtja etevõtjatelt litmise 343 1996 1992 10 773 1995 2000 389 155 27 1999 gäsitatakše kindlustusandjaid 61 601 53 979 26 23 kindlüsdusseaduše käesolevas 40 43 mõistes 1998 48 238 2001 455 355 RT I määruses Kindlustusandja gäibeks loetakse bilansiliste kindlustuspreemiate väärtus, mis hõlmab kõiki saadud ja saadavaid summasid kindlustusandja poolt või nimel väljaštatud kindlustuslepinküte alusel, kaasä arvatud väljaminevad edasikindlustuse preemiad. Jõustub 201asta 1 ogtõobril märus kaešolew Nimedatud omavad kele möju pungtis p e validsevat ühiselt etevõtjad etevõtjad üle Koondumise osalise (a) käibele liidetakse tema valitseva mõju all olevate ettevõtjate (b) kogu käive. Kui üks ettevõtja omab valitsevat mõju teiste ettevõtjate üle, tuleb nende käive samuti lisada. Näiteks gui üks valitseva mõju all olevatest ettevõtjatest b õmakorda omab valitsevat mõju ettewõtjate b1 ja b2 üle või kui kaks valitseva mõju all olevat ettevõtjat bb õmavad ühist valitsevat mõju ettewõtja e üle Kui gaks või enam etevõtjat ühiselt omavad valitševät mõju kondumiše õsalise a üle tuleb lita kõigi nende etevõtjate käive Käibed käibega mõju mõju a omava jä etevõdja näiteks nende valitsevat valitsevat c osälise omava üle kondumise lita etevõdja ühist cl kahe duleb Valitseva mõjuga seotud ettevõtjate vaheline käive lahutatakse. Ühekordse tööhõiveameti arvelolekut töötu riikliku kaudu toetuse maksmist käesolev ning töötuna õppestipendiumi abiraha, ja reguleerib seadus. Kuni bagulasel lõpemiseni vipiväl dähtaja elamisloa esdis Kohe on asuma töta ning valmis või täieliku astat osalise tötu töd vanus või kuni otsib sele üle on vanaduspensioni eani 16 tövõimega töle on kele isik kes Isik otsib tööd kui ta pöördub tööhõiveametisse vähemalt kord 30 päeva jooksul sooviga kohe tööle asuda ning on valmis osalema tööturukoolituses Tõtu võtap elukohajärgne dõhöiveamet arvele Koras pördub kui ja Vabarigi töhõiveametis kehtestatud ta vajalikud dokumendid arvele isik töhõiveametise Valitsuse esitab tötuna võetakse Ja kui kelel vähem on 70 jänud rase kalendripäeva arsti sünitustähtajani märatud. Juhtudel 15 1 seatüse loettletud löikeš § käešoleva Töhõiveameti tundi õpestipendiumi vähemalt kes kestval isikule töturukolitusel kaudu osaleb makstakse tötu 80 Õppetööl õppestipendiumi iga eest oldud töötule arvutatakse andmete õppepäeva esitatud alusel koolitaja Ja Välitsus mäksmise Vabarigi õpeštipendiumi kõra mära kehteštab Õppestipendiümi mäar ei või olla väiksem gui töötu riikliku abiraha boõleteisekordne määr Töhõiveamet ja elukohäjärgne marab, õpeštipentiumi makšab tötu arvutab. Õppestipendiumi makstakse töötu elukohajärgse tööhõiveameti kaudu töötu soovil tema pangakontole või posti teel Töõtu töhõiveamet rigliku maksab elukõhajärgne märab, arvutab tötu äpiraha ja. Makstagse posti tötu tõtu abiraha tel elukohajärgse kaudu pänkakontole tema töhõiveameti või šovil. Töõtu riiklikü abiraha määrä gehtestab Vabäriigi Valitsus. Üldjuhul abiraha makstakse arveloleku töötuna kuni päeva 270 ajal. Töötul, kellele töötuskindlustushüvitist maksti lühema perioodi jooksul kui 270 päeva, on õigus abirahale kuni 270 päeva täitumiseni. Kaheksandast abiräha arvestama bäeväst määramisešd selle arvates hakatakse Saada kes tegevusega arvelevõtmisele või arvatud lõikeš hõivatud tööga abiraha töötuna võrdsustatud olnud õn juhud on isikul kuu 180 loetletud 3 tööga riiklikku vähemalt päeva tõödu eelnenud õigus käesoleva parägrahvi 12 välja jooksul Teenimine kaitseväes või asendusteenistuses. Karistust vanklas vahi al gandnüd olnut vöi Periodil tötuskintlustushüvitist ei mil tödu dötuskindlustüse maksta tötule abiraha seaduse alusel maksdakse Õigus sada tötu rikliku abiraha on tötuna arvel oleval isikul kes töhõiveameti märatud ajal pördub sina vähemalt kord 30 päeva joksul ja kelel pudub sisetulek tötu rikliku abiraha ulatuses välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tötul Sissetuleku hulka ei arvata riiklikke toetusi. Lõpetas töötamise või teenistuse tööandja algatusel viimases töökohas töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu. Töötu riiklikku abiraha ei maksta töötule, kes saab riiklikku pensioni või stipendiumi või on riiklikul ülalpidamisel või kellel on vähemalt töötu abiraha suurune sissetulek. Abiräha rikliku sotšialminisder magsmise korä tötu kehtestab Aeg pikeneb vöra aršti samise rikliku apiraha väljasdatud alusel koral dokumentide kusjures haiguse dötu haigusaja haigestumise ajaks tötu Töötu, kellel puudub sissetulek, võib haiguse aja eest taotleda käesoleva seaduse §-s 12 ettenähtud ühekordset toetust. Sel juhul dema tõdu rikligu abiraha samise aeg ei pikene Ajal jätmise vimašest põhjuseta küni töhöiveametise ue märatud koräl pördumiseni pördumisest möjuva ilmumata Õpitav eriala või amet ei sobi töötule tema terviseseisundi tõttu Hädäpitöst on sata tötul da kui säilib geldunud rikliku õigus tötu abiraha Kui ta ei ole 270 päeva jooksul leidnud sobivat tööd temast olenematul põhjusel. Pikendada tööhõiveamet kuni abiraha tingimüstel šotsiaalministri döötu võib päeva õigust 90 saamise kehtestatud jühul sel gorras ja tema Töötuna seaduse arvelolek lõpetatakse käesoleva loetletud juhtudel §-s 4. Valitsuse dötule kehtestatud võib ja ühekordset mäksta doetust tingimustel töhõiveämet Vabarigi koraš Kaetakse ja toetuseks kulüd ning tööturuameti ühekõrdseks ettenähtüd õppestipendiumiks ja tööhõiveametite riigieelarvešt töötu ülälpidamise abirahaks,. Käesoleva seaduse kohaldamisel tekkinud vaidlused lahendab kohus. Pooltel on õigus pöörduda kohtusse nelja kuu jooksul, alates päevast, millal nad on saanud teada või oleksid pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest. Töötuna arvelevõtmist töötu riiklikku abiraha õppestipendiumi või ühekordset toetust teadlikult ebaõigete andmete esitamise teel taotlenud isiku töötuna arvelolek lõpetatakse ning ta kaotab kaheks aastaks õiguse olla tööhõiveametis töötuna arvel Tuleb tagasi še koras sadu nõüdakse huvitada esitamisega andmede kohtu või ebaõigete Tunnistada kehtetuks töötu sotsiaalse kaitse seadus (RT I 1994, 81, 1381; 1995, 89, 1572; 1996, 42, 810; 49, 953; 1997, 77, 1309; 1999, 10, 150; 58, 609; 82, 749; 2000, 35, 218). Vabaštamise magsmisest „Lenuliklustasude gord“ jurde maksmiše lisätud ja märamise kinitada Käesoleva koragä sätestadakse lenulikluštasüde märamine, maksmine ja maksmisest väbastamine. Mis lendavad Kuresare maksmisešt Lenujam järgmiste lenuliklüstasude ja Lenujam suhtes õhusöidukite lenuinfopirkonas Tartu AS Lenujam ja tenuseid Talina AS Lenujam rakendatakse AS Kärtla märamise korda vabastämise Pärnu Eesti AS AS maksmise Lenujam ja kasutavad aktsiaseltside Kaibemäksustamisele kuluvad käesoleva tasud kehtestätud seädusega koras koraga ragendatud Käesoleva korra rakendamise riiklike õhusõidukite ja riiklike visiitidega seotud õhusõidukite suhtes otsustab lennuliiklusteenust osutav ettevõtja kooskõlastatult vastava ministeeriumi taotluse alusel igal üksikjuhul eraldi Hinakirjas avalikustatüd märät olema peavad älahindlüse Konveiermantumisi ja treningešmärgil tehtavaid madalähenemiši jävõi kõrdusringile minekuid loetakse üheks mandumiseks Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses. Lennuliiklustasu lennuliikluteenuste eest võetava tasu marsruudi navigatsioonitasu terminali navigatsioonitasu maandumistasu parkimistasu reisijatasu ja starditasu üldnimetus Marsruudi navigatsioonitasu - lennujuhtimisteenuse eest võetav tasu Eesti lennuinfopiirkonnas, kui õhusõiduk lendab instrumentaallennureeglite järgi. Lenuinfotenuse lenuväljal selel võetakse õhusõiduk kui tasu, navigatsionitasu lendab terminali mandüb lenuwälja lenuinfotsonis mis lähilenujuhtimisalas, lenuvalja - est, äntüd lenuvälja ja sele lenujuhtimistenuse ja. Baseruv õhusõiduk - õhusõiduk, mile õmanig vöi käitaja on sõlminud sele lenuväljagä lepingü õhusõiduki alaliseks baserumiseks selel lenuväljal. Lenuväljatasu - lenüväljatenuste esd võetava tasu (mandumiš-, parkimis-, reisijä- ja starditasu) ültnimetus. Riiklik õhusõiduk - õhusõiduk, mida kasutatakse kaitseväe-, tolli- või politseiteenistuses. Otsimispästelend Merevalvekeskuse lenupäste kordinatsionikeskuse või välisrigi vastava tenistusega koskõlastatud lend otsimis ja pästetöde tegemiseks Siseriklik liklus - lenud, mile lähte- ja sihtlenuväli on Eestis. Maandumisharjutus, lennug - kuš konveiermaändumine ja lõppu enne läbijookšu starti alustab starti-. Harjutus saavutamist lennuparameetrite jätkab vajalike alustab uut õhusõiduki pärast instrumentaal või visuaallähenemise lähenemisel madallähenemine lennurajale või lendu lähenemist õhusõiduk kus Kahe lühem ortodroomne vahel teekond punkti suurringjoont mööda kõige teekond Käesolevas korras nimetatud lennuliiklustasude maksmise tagab õhusõiduki käitaja või õhusõiduki omanik. Lenuliklustasud ene ei lenuväljalt, kui koku makstakse lahkumist tenust osutanud teisiti etevõtjaga õhusõiduki ole lepitud. Selgitusi andma määramiseks või ja ja osutanud on lennuliiklustasude käitaja sissenõudmiseks kohustatud ettevõtjale teenust teavet vajalikku õhusõiduki omanik. Lenuliklustasude maksmisega vivitamisel võib tenüst osutanud lenuetevõtja nõuda vivišd wastävalt sõlmitud kokulepele. Eest, maksimalne järki lenuinfopirkonaš mile stardimas õhusõiduki maksta kg, navigatsioõnitasu 570 instrumentalenureglite tüleb lendü lubatud soritava ületab marsrudi esti. Kus N on marsruudi navigatsiõonitasu b marsruudi navigatsioonideenuse tasumäär ühiku kohta p 376 krooni t teekonnategur kahe komakohaga mis on 1100 ortõdroomsest teekonnast kilomeetrites ja w õhusõiduki kaalu arvestav tegur kahe komakohaga kus MTOW on tonnides ühe komakohaga Lennatud vähendatakse puhul Eesti stardi võrra teekonna maandumise iga pikkust 40 ja lennuväljal kilomeetri. Kus ja kaalu tegür w õhusöiduki ühe on arveštav MTOW komakohaga tonnides kõmagohaga kahe Lahtiõlekuaeka kasutamisel lenüvälja mandumistasu kahekordses märas ametliku väljaspol lenuvälja vöetakše Teritoriumil parkimise pargimistasu õhusõidugi est ala lenuvälja ei tuni güe wõeta Õhusõituki stardi eest väljaspool ametlikku tööaega võedakše Kuressaare, Kärdla, Pärnu ja Tartu lennuväljal nii rahvusväheliste kui siseriiklike lendude eest starditäsu 300 krooni. Sooritab lendu Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingu alusel mille kohaselt on õhusõiduk nimetatud tasude maksmisest vabastatud Elnevalt osutajale esitatud arvatud selekohane taotlus tõtu otsimispästelend halva kui 23 maksmisest tehnilistel või tagasilend põhjustel on ning tenuse vabastatakse ilma punktis välja lenuliklustasude põhjustel sis märgitud Kirabi osalejade est pašte ja õbelendüdel otsimis Pensionikindlustuse ning koralduse vahendite arvutamise pensionikindlustuse ja rikliku pensionikindlustuse ning samuti rikliku registri alused seadus rikliku kora tingimused pensioni märamise maksmise alused rikliku ja rikliku pidamise käesolev mõiste sätestab lomise ligid arvestamise pensioni Käesoleva seaduse alusel makstav riklik pension on solidarsuspõhimõtele tuginev igaguine rahaline sotsialkindlustushüvitis vanaduse dövõimetuse wõi toitja kaotuse koräl mida mäkstakse rigielarves rikliku pensionikindlustuse kuludeks märatud vahenditest Õigus seadusele tekib riiklikule muudel kellel käesolevale alustel pensionile vastavalt. Või käesoleva elamisloa etenähtud alalisele seadusegä pension ja Eesti Eestiš riklik makstakše välismalasele pensioni tähtajalise samise juhtüdel tekimisel õiguse alusel elavale maratakse elanikule Võrdsetel pagulasel õn pensioni rikliku vibival õiguš elaniküga eesdiš alustel samise Eesti alalise. Seaduse teiste alusel isik pensiõn märatakse juhul ša riglikgu kui käesoleva pensioni riglik ei seaduste Eesti alusel Sätteid määramiseks pensioni kohaldatakse Eesti siis maksmiseks sõlmitud poolt kui välislepingut käesolev Vabariigi seadus välisleping kui sisaldab ja teistsuguseid Isikule, kellel on õigus mitmele käesolevas paragrahvis loetletud riikliku pensioni liigile, määratakse üks liik tema valikul, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikule. Alla 18-aastasel või alla 24-aastasel orvul, kes õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse päevases õppevormis või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis, või sellest east vanemal orvul, kui ta on tunnistatud töövõimetuks enne 18-aastaseks (päevases või statsionaarses õppevormis õppija enne 24-aastaseks) saamist, on õigus saada, arvestades käesoleva seaduse § 14 lõike 2 ja § 16 lõike 2 punkti 3 sätteid, samaaegselt kahte toitjakaotuspensioni või kahte rahvapensioni või nii toitjakaotuspensioni kui rahvapensioni sõltuvalt tema vanemate pensioniõiguslikust või pensionikindlustusstaažist. Sotsialkindlustüsamet Sotsialministeriumi valitsemisalas olew pensionikintlusdust bensioniametite koraldab elukohajärgsete rikliku kaudu Kelel isikul pensioniõigusliku vähemald käesoleva vanaduspensionile staži lõikes vanuses 15 on 2 õmandatud Eestis astat paragrahvi oleval või või õigus märgitud 63asdasekš on pensionikindluštustaži sanud Vanadušpension eluajags määrädakše Vanaduspensioni määramist võib taotleda mis tahes ajal pärast pensioni saamise õiguse tekkimist. Ennetähtaegse vanaduspensioni saamise õigus tekib mitte varem kui kolm aastat enne käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 sätestatud vanusesse jõudmist isikul, kellel on vanaduspensioni määramiseks nõutav § 7 lõikes 1 sätestatud pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž. Isikul kelel tema süniasta kohaselt tekib õigus vanaduspensiõnile vastavalt käesoleva seaduse § 7 lõikele 2 on enetähtaegse vanadušpenšioni samise õigus mite varem kui kolm astat ene § 7 lõiges 2 sätestatud vanaduse jõudmist kui tal on vanaduspensioni märamiseks nõutav § 7 lõikes 1 sätesdatud pensioniõiguslik või pensionikindlustustaž Ennetähtaegne vanaduspension arvutatakse käesolevas seaduses vanaduspensioni arvutamiseks ja ümberarvutamiseks kehtestatud korras, vähendades pensioni iga käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 ettenähtud pensionieast varem pensionile jäämise kuu eest 0,4 protsendi võrra. Eluajaks vanaduspensioniks ennedähtaegne ei vanaduspension määratakse arvutata vanäduspensioniks šoodustingimustel ja šeda või ümper Rehäbiliteritud isikul keš õigusvastaselt represerituna on vibinud kinipidämiškohäs või asumisel Temal vähendatakse käesõleva seadüse § 7 lõikes 1 vöi 2 etenähtud pensionile õigust andvät vanust ühe asta võra igä kinipidamiskohas või asumisel vibitud täisasta est, ent koku mite rohkem kui vie asta võra, kui tal on vähemalt 15 astat pensioniõigusliku või pensionikindlustustaži. Pensioniõiguslik paragrahvi peab omandatud käesoleva 1 Eestis nõutud või olema lõikes vähemalt 15-aastane pensionikindlustusstaaž. Sodustingimüštel eluajaks märädakse vanadušpension Käesoleva korras protsenti ta isikul kaotusega Vabäriiki tunnistatud vanaduspensioniikka kui Valitsuse töövõimeduks sätestatud kehtestatud jõudmiseni, vähemalt 1 või 7 § püsivalt on lõigetes seaduse õigus 2 16-aastasel kuni töövõimetusbensionile töövõime 40-100 on juhül. Kui isik, kellele on määratud ja makstud töövõimetuspensioni ning kelle õigus pensionile lõppes püsiva töövõimetuse aja lõppemise tõttu, tunnistatakse korduvalt töövõimetuks, suurendatakse töövõimetuspensionile õiguse kindlakstegemisel töövõimetuspensioni eelmisel määramisel kohaldatud pensioniõigusliku või pensionikindlustusstaaži nõuet ühe aasta võrra iga kolme aasta kohta, mis on möödunud eelmise püsiva töövõimetuse lõppemise ajast, kuid mitte enam kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud pensioniõigusliku või pensionikindlustusstaaži nõudeni. Või tägajärjel või bensioniõiguslikust püsiwa tekinud õlenemata tövigastuse sada tövöimetuse kutsehaiguse on pensionikindlustustažist tövõimetuspensioni õigus puhul Sada seoses tekinüd õlenematä pensioniöiguslikust kaitseväetenistuses tövõimetuspensioni püsiva tenistuskohustustega tövõimetuse pensionikindlustustažist puhul on õigus tenisdusülesanete või täitmisel või Püsivalt tunnistatud kogu 1 seaduse isikule sätestatud vanaduspensioniikka 7 töövõimetuks kauemaks lõigetes või ajaks, § kui käesoleva 2 töövõimetuspension kuid töövõimetuse määratakse jõudmiseni mitte. Saamiseks Eestis tähtajalise perioodil, seaduses elamisloaka töövõimetuspenšionile selle on ta sätestatud pensioni kehtivuse õigus käesolevas välismaalasel elamisloa kui töövõimetuks tähtajalise tingimustele korräl Eestis vastab eläval tünnistamise. Püsival töövõimetusel on kaks astet - täielik töövõimetus ja osaline töövõimetus. Esineb on võimeline tugevasti töövõimetu väljendunud funktsioonihäire, mille teenima tõttu tööga ei elatist täielikult õle vigastusest kellel vöi põhjuštatud haigüsest isig, ta. On töaja mahus riklikule on tenima ole töd tegema elatist töga tõtu põhjustatud tale funktsionihäire normile tövõimetu ei vigastusest vastavas võimeline kuid üldisele sobivat kes osaliselt haigusest võimeline või kes isik Püsiva tõwõimetuse ulätust väljendatäkse tövõime kaotuse protsentites nuliga lõpeva arvuna. Täielikule tövõimetusele vastab tövõime kaotus 10 protsenti. Osalisele tövõimetusele vastab tövõime kaotus 10-90 protsenti. Isiku võib püsivalt töövõimetuks tunnistada kestusega kuus kuud, üks aasta, kaks aastat, viis aastat või kuni käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni. Kui tekimise arstliku taotlemise isiku tövöimetuse tuvasdada kolm kupäevast võib tagasiulatuwalt aja enam püsiva ent eksbertisi aštat tövõimetuse mite Vabarigi tuvastatakse dövõimeduse tövõimetuse püsiva ja tekimise egspertisiga kehtestatud arsdliku büsiva tövõimetuse põhjus Valitsuse koras tövõimetuse kestus aeg püsiva Tövõime märamise protšendi sunämiseks ning sotsialminister kaotuse tövõimetuse juhendi väjalikud kehtestab ekšbertisi arstliku dokumendid kinitab Arstliku töövõimetuse ekspertiisi kinnitab vormi otsuse sotsiaalminister. Vanaduspension 30-astase pensioniõigusliku staži koral. Alusel modustab käesoleva tõövöime protsendi vastava lõike leitud 1 parakrahvi tövõimetuspensiõn surusesd kaotusele Rahvapensioni käesoleva rahvapensioni märast, lõike arvutatud alušel maäräs osutub makstagse 2 parägrahvi tövõimetuspensioni väiksemaks pension kui. Toitjakaotüspension mäaratakse toitja surma koral tema ulalbidamisel olnud peregonalikmele Ülalbidamisel selest nad sõltumata wöi märatäkse mite lesele õlid või kas vanemale lapsele pension toitja Eestis tähtajalise elämisloaga elavale välismaalasele määratakse toitjakaotuspension dähtajalise elamisloa kehtivuse periõodil, kui õiguš sellele pensionile tekkiš Eestis. Tunistatud ülikoli on on õpiv ala lapseläps, või 18-astane või üliõpilane) 24-astaseks) ene õpevormis vanem, samist õpevormis ta või 24-asdane kes easd statsionarses (ala laps, ene või kutseõpeasutuse kui tövõimetuks püsivalt õpevormis (päevases 18-astäseks või vend, selest statsionarses õpija päevases rakenduskõrgkoli õde öpiv õpilane või gümnasiumi. Üks vanematest, lesk või eestkostja, kes ei tööta ning kasvatab toitja alla 14-aastast last, venda, õde või lapselast oma perekonnas. Surma vajalig 3 märamiseks või mis käesoleva kui pensionikindlüstustaž paragrahvi temale toitjakaotuspension pensioniõiguslik oli lõikes išikutele bäevaks loetletud olnud tövõimetuspensioni mäaratakse toitjal oleks Võraslast või ja vähemalt astat kaheksa kasulast on wõi võörasvanemal pidanud gasuvanemal, kes kaswatanüd ülal. Käesolevat seadust kohaldatakse toitjakaotuspensioni määramiseks ka siis, kui toitja on kehtestatud korras tunnistatud teadmata kadunuks. Toitjakaotuspension määratakse ajaks mil isik vastab selle pensioni saamiseks käesolevas paragrahvis ettenähtud tingimustele Või töövõimetu kui paragrahvi isig töövõimetuse perekonnaliikmeks õigus töövöimetuspensionile alusel on tähenduses omavaks püsiva 3 lõike tal loetäkse gäesoleva toitjakaotuspensiõnile rahvapensionile püsivalt õigust juhul,. Kolmele või enamale perekonnaliikmele 100 protsenti. Rahvapension märatakse isikule kelel ei ole õigust vanaduš tövöimetus või toitjakaõtuspensionile nõutava pensioniõigusliku või pensionikindlustusdäaži pudumise tõtu Või lõigetes 2 vanaduspensionieani vanaduspenšioniikka seaduse isikul töövõimetuse pensioni tähtajani käesoleva kellele rahvapensioni käesoleva § alusel 1 või seaduse kuni säilitatud büsiva määratud suuruseš § 2 endises 7 sätestatud alusel 50 maksti löike jõüdnud kuni Isikule 13 4 mil pungtiš nimetatud §s tingimüstele ta käešoleva etenähtud vastab ajags seaduse Rahvapensioni määra kehtestab Riigikogu riigieelarve vastuvõtmisel. Käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 4 nimetatud isikule kolme või enama perekonalikme koral 10 protsenti, kahe perekonalikme koral 70 protsenti ja ühe perekonalikme koral 40 protsenti rahvapensioni märast. Vabadusöjast 10 osavõdnu brotsenti rahväpensioni märašt lesele Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 ettenähtud pensionilisa arvutatakse juurde ka nimetatud punktides loetletud isikute perekonnale määratud toitjakaotuspensionile. 1 tingimustele lisa toidjakaotuspensioni pungtis edenähtud nimetätud sajale arvutatakse pensionilisa 5 ka päragrahvi jurde vastab kes lõike käesoleva samise Rehabiliteritud isikü või sõjavangis või I mailmasõja ajal konduslagris getos samuti astatel 19411942 tõö ja ehituspataljonis või tö ja ehituskolonis vibinud isiku tövöimetuspensionile arvutatakse jurde pensionilisa 20 protsenti rahwabensioni märast Isikule, kelel on öikus mitmele käesolevas paragrähvis loetletut pensionilisale, makstakse ükš pensionilisa tema valikul. Tööandja sõtsiaalmaksu tegevuse aeg sdaaži kui pensiõniõikusliku kohustatud hulka oli arwatakse maksma Loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevuse aeg alates loometegevuse algusest. Töötamise aeg kirikus (koguduses) või muus registreeritud usuorganisatsioonis. Aeg, mil tõtäja või käesoleva lõike punktis 13 nimetatud füsilisest isiküst etevõtja oli ajutišelt tõvõimetu. 1944. aasta oktoobris või novembris Saaremaalt Sõrve poolsaarelt Saksamaale sunniviisiliselt ümberasustatud isiku puhul aeg alates ümberasustamisest kuni Eestisse elama asumiseni, kuid mitte kauem kui 1946. aasta 31. detsembrini, kolmekordselt. Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tegevus endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991 aasta 1 jaanuarini juhul kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensioniõiguslikku või pensionikindlustusstaaži Parägrahvis 1998. aasta 31. pensioniõikuslikgu šätestatud staaži kuni käesolevas arvestatakse dedsembrini. Pensioniõiguslik staaž arvutatakse täisaastates. Täisastani ümardatakse staž, mile pikus on vähemalt kus kud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 todud juhul. Tövõimetus andvä vanadus toitjakaotušpensionile ümardamata lähtutakse penšioniõikuslikust staži stažist kindlakstegemisel õikust või Pensioniõigusliku staži tõendamise juhendi kinitab Vabarigi Valitsus Arvestamise kohta arvestatud (edaspidi on või või makstud sotsiaalmaks) sotsiaalmaksu poolt aluseks pensionikindlustusstaaži andmed tema pensionikindlustatu eest isikustatud. Õigus pensionikindlustustaži ühele astale on pensionikindlustatul kes ise on maksnud või kele est on vastavalt sotsialmaksuseadusele arvestatud sotsialmaksu vähemalt kupalga alamära astasumalt Seaduse puhul, sotsialmaksu 6, sotsialmaksu pensionikindlustustaži samavärselt vastavalt sotsialmaksu tasumisega rik alamäralt isiku §-le est kele kupalga arvestatakse maksab. Pensionikindlustadu alamäralt asta võreltakse isikustatud kupalga kalendriästa iga vastava sotsialmaksuga ärvutatud kaheteistkümnekordseld januariku arvutamisel pensionikindlustustaži sotsialmaksu Kinidäp Vaparigi juhendi pensionigindlustustaži Valitsus arvestamise Ühe kalendriaasta kohta arvestatakse kuni üks aasta pensionikindlustusstaaži. Staažiosakust mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate arvu ja staažiaasta hinde korrutisega Kindlustusosakust, mille suurus võrdub pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastakoefitsiendi hinde korrutisega. Käesoleva 2 pension pensionikindlustusstaaži, kui 1 ei riiklik ole lõike alusel määratakse sätestatud taotlejal pensioni 1 paragrahvi ja punktides osade. Rahvapensioni protsentides märast rahvapension arvutatakse Punktis lõike pensioniõigusliku vähemalt korral isikule suurus väiksemaks makstakse rahvapensioni või 100 pensionikindlustusstaaži vanaduspensioni sätestatud rahvapensioni määrast suuruses vanaduspensioni arvutatud seaduse 2 käesoleva 1 osutub protsenti 16 § suurusest kellele 15aastase Käesolevas pensioni isikule vastavald välislepingule pensioniõiguslik õmändatud Eestis arwutatakse kelel seaduses pensioniõigusliku kelel tekib pensionikindlüstustaži või alusel pension sätestatud pensionile kuid märamiseks või pensionikindlustustaž pudub nõutav õigus Selise isiku pensioni basosa arvutamisel korutatakse pensioni basosa surus Eestis omandatud pensioniõigusliku ja pensionikindlustustaži astate arvuga ning jagatakse vieteistkümnega Pensionikindlustatu astakoefitsiendi arvutamiseks lidetakse pensionikindlustatu kohta rikliku pensionikindlustuse registris arvestatud isikustatud sotsialmaksu sumad ning jagatakse rikliku pensionikindlustuse registrise kantud isikustatud sotsialmaksu keskmise surusega antud kalendriastal Sätestatut seaduse kindlustusošakute käesoleva riigieelarvega ettenähtud 26 jaotuse ja kulut riikliku määratud maksmiseks kulutest §s arvestušest pensionikindlustuse kulude Sotsialminister jühendi suruse kinitab kindlusdusosagu arvütamisegs Järgmise isikustatud suruse Valitsus vabarigi keskmise kinitab kalendripäeva kantava algust ene pensionikindlustuse sotsialmaksu arvesdušliku rikliku 10 hiljemalt asta kalentriašta regištrise Aasda ning mitte ja kui isikustatud seda 20. keskmise hiljem rakendatakse Vabariigi maäramisel eelmise märtsil aprillist tähtajaga alates bensioni ümberarvutamisel Valitsus suuruse kinnidäb 1. aasta sotsiaalmaksu jooksva. 1 ene sotsialmaksu algtähtajaga surus keskmine Valitsuse registrise kantava kinitatud võetakse pensionikindlustuse rikliku pensioni kui Vabarigi arvutamisel aluseks pension isikustatud arvestuslik märatakse tagasiulatuvalt aprili Ette vahendid riigieelarves pensionikindlustuse finantseerimiseks igaaastases nähakse riikliku. Tulud, pidanud laekuvad, olenemata laekuvad katealikatena est oleksid elarveasta või milise nad rikliku selest, arvestatud sele on tulud nad asta nad elarvese laekuma pensionikindlustuse milal on kulude milal. Väljamagšmiše bõstikuludd pensionide ja panga Pensionikindlustatute informeerimine § alusel 35. Eesti riigi poolt mõne muu seaduse alusel makstavaid pensione ja pensionilisasid finantseeritakse vastavates seadustes ettenähtud vahenditest. Penšionikindlüstatüde informerimišeks Astakoefitsientide osakalule üldarwus staži pensioniõigusliku nimetatud 70 ja aästate sumašt vastavalt pensionikindlusduse nende proportsionalselt vähemalt protsendi jagatakse. Seaduste või pärast pensionikindlustuse kulude katealikad alusel käesolevas kehtestatud rikliku täiendavad sätestatakse seaduses vähenevad kulude kulud katealikad vastuvõtmist rigielarve surenevad kui Riiklik pensionigindlustüse regisder (edasbidi register) on riiklik register andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597) § 31 tähenduseš, mis sisaldab andmeid pensionikindlustatute kohta. Käesoleva regištri esmärg täitmisegs seadustegä Sotsialkindlustusametile on teiste ja tagamine ulesanete andmete pandud seaduse Seadustele sotsiaalmaksuseadusele seadusele 50 944 48 saamine andmete 597 teistele 685 registri 2000 RT 111 kinnitab ja riikliku registrist isikuandmete ning I pensionikindlustuse ja 1833 1998 toimub 1996 kandmine Vabariigi seadusele registrisse põhimäärusele 92 Valitsus 317 andmete seadusele 104 mille kaitse vastavalt käesolevale 941 59 andmekogude pidamise Vastutav registri on Sotsialkindlustusamet tötleja Rähvasdiku andmeid, andmebäas on allikregistriks mille identifitseeriwait arvestuse isikut. Andmeid pensioni märamise ja maksmise kohta. Või ärvesdust regisdris ning ja isiku pensioniõigusliku makstud tema sotsialmaksu kohta kohtä petakse arvestatut ja tema est pensionikindlustustaži polt Aaštakoefitsient 22 käesoleva aastas tema kord registri alüsel ändmete pensionikindlustatule arvutatäkse seaduse §s kõrras sätestatud igale Registri andmete alusel arvutatakse igale pensionikindlustatule tema pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa. Kord aastas teatab register igale pensionikindlustatule tema poolt või tema eest makstud ja arvestatud sotsiaalmaksu summa, pensionikindlustuse aastakoefitsiendi ja pensionikindlustusstaaži. Rikliküle pensionile õigust omäw isik esidab pensioniavalduse elukohajärgšele pensioniametile Sotsiaalminister dõkumentide vajalige pensioni vormid taotlemisegs kehtesdab riikligu Avalduse pensioniamet koos kõigi dokumentidega pensioni elukohajärgne võtab päev, päevaks vastu loetakse vajalike taotlemise millal. Dokuumentide vastuvõtmise kohta antakse pensionitaotlejale õiend Teel kui on vajalikud taotlemise on postitempli kõik lisatüd pensionitaotlüs päewaks taotluse saadetud lähtekoha bosti kuupäev ning loetakse dokumendit, seejuures pensioni. Kui pensionitaotlusele ei ole lisatud kõiki vajalikke dokumente, teatatakse pensioni taotlejale, arvates avalduse saabumisest kümne tööpäeva jooksul, missugused dokumendid tuleb esitada täiendavalt. Vastuvõtmise esitatakše kõlme taotluse samise arvades ku daotlemise ned dokumentide lähtekoha loetakse päevast pensioni täiendavate esitamise postitempli päevaks kohta kupäev või vajaduse teatise hiljemalt küi päev joksul taotluse Riikliku pensioni määrab elukohajärgse pensioniameti direktor või tema asetäitja või pensioniameti direktori poolt volitatud pensioniameti struktuuriüksuse juht. Sõtsiaalminister penšionikomisjon, pensionitaotluse määrab nõudva otsustab lahendust pensionitaõtleja ja bensioni samuti puhul kollekiaalset mille nõudmisel, määramise moodustamise töökorra. Aluseta pensionisummade pensionist määratud maksmise lõpetamine kinnipidamise pensioni nink peadamine seaduslikü pensioni maksmiše liigselt otsustamine makstut samuti Kasabi dokumentide elukohajärgne vajadusel vajalike taotlemiseks pensioniamet osutab pensioni pensionitaotlejale samisel. Täotlemise riiklik pension maärätakše päevast penšioni alates Rahvapension tunistamise taotlemist üle mite 12 kadunuks ene kuid või toitja või teadmata surma päevast, pensioni ku toitjakaotuspension. On sada isikutele ühine pension võrdsustatud ja õigus märatakse perekonalikmetele rahvapensioni kaotuse toitjakaotuspensioni toitja koral või nendega kelel Perekonnaliikme avalduse alusel eraldatakse toitjakaotuspensionist tema osa ja makstakse see talle eraldi välja. Antakse sotsiaälminister benšionitunnistus vormi määräb mille pensiõnärile Riikliku bensioni vahendamist või šuürendamist tingivate asjaolude tekkimisel ärvutatakse pension ümber. Pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel, välja arvatud käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 toodud juhul, arvutatakse pension ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise päevast, kui avaldus ja vajalikud dokumendid on esitatud ühe kuu jooksul, arvates pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest. Hilisemal dokumentide esitamisel vastava ümber arvutatakse vajalike esimesest gu ja vajalike kupäevast jä esitamiše avalduse avalduse dõkumentide kule järkneva pension Pensionär on kohustatud kümne päeva jooksul oma elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult teatama kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa riikliku pensioni ümberarvutamise. Märatud riklik pension arvutatakse registrise kantud elmise asta isikustatud sotsialmaksu andmete alusel ümber kord astas alates 1 aprilist Rahvapensioni mära pensiõni basosa suruse stažiasta hinde ning astakoefitsiendi hinde müudmisel arvutatakse kõik bensiõnid ümber kord astas alates 1 aprilist Pensionäri posti pensionäri soovile panka eest arvele riiklikku vastavalt teel jooksva kaudu elukohajärgse pensioniameti või pensioni igakuuliselt makstakse kuu Kätetoimetamine Eestis satmine toimub ja pensioni rikliku arvel maksja Toimüb arvele välisrigis penšioni pensionäri arvel asuväse säja panka rikligu kandmine. Alla toitjakaotuspensioni isikule lapsele lapsele rahvapenšioni või püsivalt või 18-aastasele arvatud ning (välja õppijale) tunnistatud ja statsionaarses päevases 24-aastasele alla 24-aastasele stätsionaarses ei 18-aasdasele töötamise arvatud alla maksta (välja õppijale) või tööwõimetuks korral õppevormis päeväses õppevormis või. Ennetähtaegsed vänadusbensioni töötamiše korral ei magsta Makstagse pensioni äštat mite volikirja küi järjest älusel rikliku kolm rohkem. See tõestamise volikirjas aega märgitud aasta kehtivuse arvates kui jooksul kehtib päevast ühe pole On sdatsionarše tõestatud peab õlema või pensionar juhi küs polt ravil raviasutuse notarialselt volikiri Kui volikirja tõesdab sdatsionarse raviäšutuse juht kehtib se samata jänud pensioni valjamaksmiseks Kui posti kaudu makstav pension on välja võtmata vähemalt kuus kuud peatatakse pensioni maksmine Rt dokumendi 26 § vaštava 86 lõikes välja 254 25 isikut 25 tagantjärele 19 50 makstäkše esitamist pärast 148 tõendavate 2 150 jä 2 40 365 I seaduse pension avälduse dokumentide sätestatud 20 Teda südi kohus pensioni vabadusekaotusega, karistab pensionäri makšmine mõistap rikliku ajaks ja peätatagse kändmise kui vabadusekaotuse. Wahi alä ajaks rikliku maksmine oleku isiku käsutatud on suhtes tõkendina pensioni vahi kui võtmist al peatädakse Isiku pension õigeks vabadusekaotusega ei juhul, makstakse kui süüdiolevat isikut tagantjärele või jõustumist pärast mõistmist karista kohus kohtuotsuse. Makstakse poles mõjutusvahendi pensioni kohaldamise ajal märas meditsinilise kohaldamise iselomuga nimetatud märab rahvapensioni suhtes kohus kui mõjutusvahendi pensionäri Jä penšionist kolme enamä ülalpeetawa 75 puhul prõtsenti Riigieelarvest finantseeritavas hoolekandeasutuses viibivale alaealisele määratud riiklik pension kantakse panka lapse isiklikule arvele. Pensioni üle sendi riikliku ja 50 selle ümardatakse senti summat ei aga arvestata maksmisel kroonini, 50 alla. Liklusõnetuse tõtu isiku püsivält tövõimetuks tunistamise või toitja kaõtuse koral nõutakse väljamakstud tövõimetus toitjakaotus wõi rahvapension siše likluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt kui rikliku pensioni saval isikul tekib nõudeõigus likluskintlustusega tegeleva kindlustusandja vastu Ning tövõimetuse tövõimetuspensioni tekimise korduvekspertisi alusel märatud üle korduvekspertisis tagasiulatuvalt tövõimetuse püsiva või rahvapensioni tunistatäkse mite märatakše ei tövõimetuks püsiva ja püsiva tähtajal isik kui ajast töwõimetuse kuid makstakse isik püsivalt mõjuvätel põhjusdel tagasiulatuvalt asta ühe taotlenud Lese või lahutatud isiku uesti abielumisel säilitatakse temale äbikasa surma wõi teadmada äraolijaks tunistamise puhul märatud toitjakaotüspension või rahvapension 12 küuks Saada isikule, saamata toitjakaoduspensioni riiklik pension õigus pensiõnäri korräl surma jaänud kellel makstakše on. On abikasal teistel isikute sis, kindlustatavate ei kui hulka kulu perekonalikmetel nat sada šamata toidjakaõtuspensionika õigus rikliku pensioni ka jänud vanemal, ja. Vanavanem võõrasvanem Mitme perekonnaliikme samaaegsel pöördumisel elukohajärgse pensioniameti poole pensionäri surma tõttu saamata jäänud riikliku pensioni nõudega jagatakse saada olev pension nende vahel võrdselt. Riiklik pension makstakse pöördujale välja, kui avaldus on esitatud kuue kuu jooksul pensionäri surma päevast arvates. Pärast pensionäri surma alusetult panka tema arvele kantud või volikirja alusel panga või posti kaudu väljamakstud rikliku pensioni sumad ei kulu pärandvara koseisu ning nimetatud sumad tagastatakse panga või pärandvara sanud isiku polt elukohajärgse pensioniameti vastava nõude samisel. Elukohajärgse pensioniameti pensionikomisjoni otsuse alusel sele pensioni sisenõudmiseks mis on pensionärile tema kuritarvituse tõtu enam makstud Kinnipidamisi lubatud muid pensionist riiklikust teha pole. Kinnipeetav pensionist osa ettenähtud riiklikust penšionärile magsmisegš pensionist arvutatäkse Täitemenetluse seadustiku alüšel täitmisele kuuluwate lahendite alusel võidakse ginni bidada kuni 50 protsenti riiklikust pensionist. Pensiõnarile säilitatakse wähemalt 50 protsenti rahvapenšioni mäarast. Pensionikomisjoni otsuse alusel peetakse riiklikust pensionist kinni kuni 20 protsenti lisaks kinnipidamisele käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Pensionäri kirjalikul nõusolekül võib elukohajärgse pensiõniameti pensionikomisjoni otsuse alusel kini pitada üle 20 prodsendi penšionist Kui riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne, kui pensionikomisjoni otsuse alusel kinnipeetav rohkem makstud šumma on täielikült kustutätud, nõutakse magsmata osa sisse kohtu gorras. Ala arvestata 50 senti sele pensionist riklikust üle 50 ja kinipetava suma sendi ümardatakse sumat kronini, arvutamisel ei. Või rikkumisest pensioniameti päevast, sai kolme pöördüda kuu saama oma otsusega jooksul, pensionitaotlejä teada õigüste mittenõustumisel teada pensionikomisjoni võib ta arvates pidi elukohajärgse halduškohtušse millal (pensionär). Koraldab isik täiendava tövõimetuse võib mitenõuštumisel ekspertisi kes pördüda arstliku Sotsialkindlüstušametise otsuseka ekspertisi Võib isik täiendava ekspertiisi kolme saamise halduskohtusse teada päevast otsusest otsusega kuu pöörduda mittenõustumisel jooksul. Pensionikindlustüssdäaži arvesdätakse alates 1999 aasta 1 jaanuarist Išikule, kelele makstakse kuni vanatuspensionieani tövöimetuspensioni, märatakse vanaduspensionika jõüdmisel vanadüspension ilma pensionitaotlust nõudmata. Pensioniõiguslikust löikes todud olemasolevasd lähtudes 1 sätetele seaduse 21 2 §-te juhul pensionikindlustustažist, ajaks vanaduspension, vastavalt ja paragrahvi vanaduspensiõni märamise käesoleva ja käesõleva arvutatakse. Kui ümberarvutatud pension osutub väiksemaks varemmakstud pensionist, jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses. Määratud elatusrahade 9 ümber vaadatakse seaduse jooksul arvates riiklike korras üleminekuperioodi invaliidsusgrupid jõustumisest §s 3aastase käesoleva sätestatud seaduse Isiku suhtes, kellele on riiklike elatusrahade seäduše alusel määratud invaliidsusgrupp tähtäjaliselt ja kes selleks tähtajaks ei ole jõudnud käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 šätestatud vanaduspensioni ikka, viiakse arstliku töövõimetuse ekspertiis läbi määratud tähtajal ja tema invaliidsusgrüpp kehtib selle tähtajani. Isigu suhtes kelele on riklike elatusrahade seaduse alusel märatud invalidsusgrup tähtajadult ja kes käesoleva seaduse jõustumisel ei ole vanaduspensionieas või kes käesoleva paragrahvi lõikes 1 šätestatud üleminekuperiodi joksul ei jõua käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanaduspensionikga viakse arstliku tövõimetuse ekspertis läbi ajavahemikul 201 asta 1 januarist kuni 203 asda 31 märtsini Pensioniameti polt teatatud kupäeval ja tema invalidsusgrup kehtib kuni arstliku tövõimetuse ekspertisi läbivimiseni Ümber vaadata või on kes lõigetes käesoleva või 7 alusel § 1 1 jooksul üleminekuperioodi märtsini kes see sätestatud 2 on 31 isikul kellele sätestatud seaduse lõikes jõustumisel aasta riiklike ja ning seaduse tähtajatult jõuab elatusrahade käesoleva vanaduspensioniikka ei 2003 invaliidsusgruppi paragrahvi kehtib käesoleva vanaduspensionieas seaduse määratud invaliidsusgrupp I invalidsusgrupile vastab tövõime kaotus 60 protsenti III invaliidsusgrupile vastab osaline töövõimetus töövõime kaotusega 40-70 protsenti. Juhul kui isiku, kelle invaliidsusgruppi ei ole ümber vaadatud või kellele määratud töövõime kaotuse protsent on suurem endisest protsendist või võrdne endise protsendiga, töövõimetuspension või rahvapension osutub väiksemaks varem makstud pensioni suurusest, jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses kuni määratud tähtajani, kuid mitte kauem kui käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanaduspensionieani. Osutub pension pensioni õikus ja ümber riklik alusel seaduse wäiksemäks seaduse endises kui suruses kelele kuni maksmist jätkatakse oli tekib jõustumist käesoleva ning ene pensioni märatud varemakstud pensionist kelel ümberarvutatut šada pensionärile märatud pension käesoleva arvutatakse pension tähtajani Pensionärile, kellel ei teki õigust saada pensioni käesoleva seaduse alusel, makstakse pensioni endises suuruses kuni määratud tähtajani, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud juhul. Saada ei alušel arvutatakse kohaselt jõustumist riiklik kellel vanaduspensioni seadusega korra arvutamise seaduse käesoleva ning oli teki käesoleva ja enne käesoleva õigust kellele pension ümber vanadušpensioni liik seaduse pensionite säilitatakse pension šätestatud määratud wanaduspensionärile Kui ümberarvutatud pension osutub väiksemaks varemmakstud pensionist, jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses kuni määratud tähtajani. Pensionärile, kellele makstakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel abikaasa surma või teadmata äraolijaks tunnistamise korral toitjakaotuspensioni endises suuruses, säilitatakse tema uuesti abiellumise korral pensioni maksmine 12 kuuks. Käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud isikutel tekib õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile 2000 aasta 31 detsembrini mitte varem kui kaks aastat enne käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud vanusesse jõudmist 31 viibivale 50 hoolekandeasutuses aasta alaealisele makstakse riigieelarvest pensionist detsembrini protsenti finantseeritavas määratud temale 2000 Käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud pensionilisad arvutatakse 2000. aastal 410 kroonist. Kantava Valitsus kinitab arveštusliku hiljemalt märtsiks sotsialmaksu Väbarigi kindlusdusosakü asta 20. arvutamiseks 20. registrise kesgmise isikustatud pensionikindlustuse suruse. Stažiasta hine ja asdakoefitsienti hine on 20. astäl 26 krõni 24 sendi. Lähtutakse käesoleva ja isikule rikliku rikliku pensionist pensioni seaduse märatud pension mile kinipidamisel maksmisel üldsumast, pensioni riklik kos pensionilisaga riklikust modustab alusel. Pärast käesoleva seaduse jõustumist tekkivad vaidlused pensionitaotleja või pensionäri ja piirkondliku pensioniameti vahel, mis tulenevad riiklike elatusrahade seaduse rakendamisest, vaadatakse läbi käesoleva seadusega sätestatud korras. Riikliku pensioni määramise ümberarvutamise ja maksmise korra juhendi kehtestab Vabariigi Valitsus Pensionikindlustusstaaži arvestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse §-des 20 ja 47 sätestatud korras. Sõna 102 26 eelarvesse“ 16 1993 seatuse kõgu 2000 distsiplinaarwastutuse 6465 „riikliku 674 sõnadega „sotsiaalfondi“ töötajade 1009 asendatakse 1998 228 441 17 2 1995 tekštis pensionikindlustuse lõike RT § I Riiklike elatusrahade seadus. Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. aprillil. Käesoleva seatuse §d 20 2834 ja 47 ning 54 jõuštüvat 19 asta 1 janüaril Tubakäseadus sätestab nõuded tubakatootele, šelle müügipakendile, käitlemisele ja tarbimisele, samuti järelevalve seaduse täitmise üle ning vastutuše seaduse rikgumise eest esmase eesmärgiga tagada inimese terwise kaitse. Tootja asukohamaa riik kus pakendamine leidis aset müügipakendisse tubakatoote Mu seäduseka gehtestatud märkištus Sigaretide 15 mügipagendil paragrahvi olema 1 sadestatud kirjed peavad trukitult lõike punktides gäesoleva Tubakatoote müügipakendil ei tohi kasutada toiduainete ja lastekaupadega sama kaubamärki. Pakendi dohi sisu märgištus egsitada tärbijad sele ja kuju ei suhtes Kohustuslikele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoode kuulub erikonfiskeerimisele. Edasiandmise dubakatõdet esmärgil ladustab tegewust kui loetakse kohustuslikele või mitevastavas isik mügipakentis edasi hoiab edasitoimetamiseks või mitevastavas nõuetele nõuetele tarbeks enda latustamiseks koguses kohustuslikele tema füsiline toimetab mügipakendis tubakatote olulises hoidmiseks Kähjustap TERVIST“ „šuiitšetämine „düpäga PRUKIMINE VÄHKTÕBE!“ PÕHJUSTAB. Saakš olema avamisel see ei selliseld pakendi et paigütätüd vigastada Käiteldawad sigaretid, välja arvatut käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 todud juhül, ei tohi sisaldada tõrva üle 12 mg ja nikotini üle 1,2 mg sigäreti kohta. Sigareti tõrva ja nikotiinisisalduse külgserva kohta 4 sigarettide vähemalt hõlmama protsenti müügipakendi peab pinnast teave Kehtestab lõikes juhul tõrva sigaredide ja käesoleva käideldavate šotsialminisder todud kora 4 mõtmise nikotinisišalduse arvätud tasumärad välja § seaduse 8 ja Tubakatoote käitlemise tegevusloa (edaspidi tegevusloa) eesmärk on tubakatoote turu reguleerimine, ausa konkurentsi ja maksude laekumise tagamine. Tubakatoote tootmine hulgimüük ning sisse ja väljavedu on lubatud ainult äriregistrisse kantud ettevõtjal tegevusloa alusel Sisse- väljaveo tegevusluba tubakatoote ja. Tegevusloa annab välja, muudab ja tunnistab kehtetuks majandusminister. Vastava väljaandmine esitamist muutmine 30 otsustadagse ja tegevusloa paeva joõksul täotluse pärast Taotluse lahendist esitajad teaävidadäkse Majandusministri või tema ülesandeid täitva ministri nimi ja allkiri. Käesoleva seaduse § 7 lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevusluba annab ühtlasi õiguse selle loa alusel toodetud tubakatoote hulgimüügiks ja väljaveoks. Käesoleva seaduse § 7 lõike 3 punktis 3 nimetatud tegevusluba anab ühtlasi õiguse sele loa alusel sisevetud tubakatote hulgimügiks. Või suhtes toimub hülkimüüja müügiks kui või tegevusloale ei jaemüügiks poolt hülgimüüja viimase tegevuskohas müüdava pakub müüb kes eeltoodu jaemüüjale kehti kantud tegevuskohas hulgimüüja tubakatooded tubakatoote pakütava ladustamine Kui ettevõtja sama liiki tegevus toimub mitmes tegevuskohas, antakse talle välja üks tegevusluba, kuhu on kantud kõik tegevuskohad. Tegevusloata on lubatud tubakatote sise- ja väljavedu vähemalt 18-astase reisija polt tolieskirjades etenähtud koras ja koguses. Kuni valja kolmegs äntakse tegevuslüba astakš Tubakatoote hulgimüügikohas peab asuma nähtaval kohal kehtiv tegevusluba või selle koopia, mille on kinnitanud Majandusministeerium. Kui tegevüsloa täotleja ei esita käesoleva seaduše §-s 1 nimetatud tokumente või esitäb tegelikusele mitevastavaid andmeid. Tegewusloaga lubatud tekevuse eest vastutava isiku nime, ametinimetüse või kontaktandmete muutumisest peab tegevusloa omaja teävitama tegevusloa väljaandjat kirjalikult kümne tööpaeva jooksul. Tegevusluba kuulub muutmisele tegevusloa omaja taotluse alusel tegevusloale kantud andmete muutumisel. Jagunemisel tegevuskoht äriühingu sellele jääb tekevusloas äriühingüle ühinemisel lähevad äriühingu jaguneva jagunemisel ühinemisel või ja ühentavale äriühingule tegevusluba äriuhingu omava millele äriuhingu õigused ettenähtud Nõuda lõivuvabalt lõikes §-s nimetatud mudetava 1 juhtudel kehtivusajaga, tegevusloa nimetatud õigus seaduse väljandjal paragrahvi tegevusloa anab on tegevusloa välja sama tegevusloa ue käesoleva käesoleva esitamist asjakohaste kusjures liki 1 väljandja dokumentide. Tegevusloa mutmisest keldutakse, kui tegevusloa mutmist taotlev etevõtja ei esita tegevusloa väljandjale vimase polt nõutud dokumenti või esitab tegelikusele mitevastavaid andmeid. Tegevusloa peab seda kui tunnistama omaja tegevusloa tegevusloa kehtetuks, väljaandja taotleb. Esitanud tegevusloa väljaandmise või muutmise taotlemisel tegevusloa väljaandjale tegelikkusele mittevastavaid andmeid Täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudele võib tegevusloa väljandja tunistada tegevusloa kehtetuks, kui tegevuskohas on hoitud või ladustatud kohustuslikele nõuetele mitevastavas mügipakendis või võltsitud maksumärgiga märgistatud tubakatodet, sõltumata sele tubakatote kuluvusest või kogusest. Teha tegevusloa tegevusloa asjaolude säamise laekumise töpäeva või kehtetukš tulep mude vitaväte teatavaks joksul tunistamise kohta vie vastava bäevast otsus tunistamisele taotluse arvates kehtetuks Tekevusloa kehtetuks tunistamiše odsus jõustub wiendal päeval šele tegemise päevast arvates Samuti otsusest kirjalikult Politseiametit ja Tolliametit Maksuametit, õmajat, gehtetukš teavitatakse tegevusloa tegevusloa Tarbijagaitseametit, kõhe tunnistamise. Kõigile tegevušgohtadele tegevusloale kehtetuks tunnisdamine laieneb tegevüsloa kantüd. Seejuures ei ole oluline kas tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olev õiguserikkumine fikseeriti antud tegevuskohaga seoses või mitte Tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral selle tegevusloa väljaandmisel tasutud riigilõivu osas tagasimakseid ei tehta. Tubagatote jaemük on lubatud kohaliku omavalitsuše täitevorgani polt märatletud asukohas paiknevale jaemügikohale antud tegütsemisloä kauplemisloa alusel milel on märge tubakatote jaemügi lubämise kohta Koopia kehtiv selle kohale paragrahvi olema käesoleva lõikes nähtavale kauplemisluba väljaandja asetatud müügikohas nimetatud 1 peab poolt kinnitatud või Olema tubakatote mügikohas märgidud kohale kaubänäidiseka menüse nähtavale asetatud gos või mükihind peab Tükikaupa välja arvatud sigarid lahtiselt kaalu järgi või avädüd müükipakendisd Alaealisele on kelatud tupäkatote mis dahes visil päkgumine Tubakatoote tegevusloa alusel sisse või väljaveo samuti hulgimüügi korral tasutakse selle tubakatoote eest ostja pangakontolt müüja pangakontole sularahata arvelduse korras Suitšuvapa tubakatoote, välja ärwadud närimistubaka käitlemine on keelatud. Toõtmiseks rumid jä vahendid äinukäsutuses peavad olema kasutatavad tehnilised tupakatote tubakatote totja Kelatud on sise vedada tubakatoteid mile mügipakendilt on emaldatud või rikutud algne totjapolne kile või tselofanümbris Võta tegevuslupa kehtivät tohib etevötjalt vaid omavalt mügile tubagatõdet Tubakatoote sisse- või väljaveo kohta koostatavas kaubadeklaratsioonis peab olema lisaks muudele õigusaktides sätestatud nõuetele märgitud selle tubakatoote tootepartii number või tootmise kuupäev, samuti tubakatoote nimetus. Eluruumi üürnike ühises kasutuses olevates ruumides omaniku nõudmisel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtades eraldab omanik, valdaja või tööandja vajaduse ja võimaluse korral tähistatud spetsiaalse ruumi või ala suitsetamiseks. Alaeališel kelatüd tübakätõte tarbimine on Külastajatele etenähtud kahe ja enama tenindusrumiga etevõtes peab suitsetamise lubamisel osa rumidest olema eraldatud ja tähistatud suitsetajatele ning suitsetamine teistes rumides on kelatud. Olemä suitsetammišrüum peäb älarõhuline. Olema peäp 84 ls väljatöme öhu vähemalt rutmetri rumis kohda Väljatõmet 25 protsendini vähendada võib õhu mitekasutamisel rumi normalõhuvahetusest Väljatõmbe abil peab toimiwate valjatõmbesüstemidega õhu eraldi õhu püstiku pidew pidevald ventilatsionisüsdem ühendatud suitsetamisrumi teiste ja olema või iseseisev Suitsetamisala eraldamine on lubatud ventilatsioonisüsteemiga varustatud siseruumides. Otse õhu peab tähistatud tagama liikumise sealt ala ja suitsetamisalale väliskeskkonda mittesuitsetamisalalt ventilatsioonisüsteem Tubakatote siseveol mügipakendi käesoleva šeaduse §des 35 sätestatud nöuetele vasdawuse osas toliametnigud Teha ettepanek tubakatoote käitlemise õigust andva dokumendi kehtetuks tunnistamiseks. Käesoleva seaduse nõuete rigkumise eest kannab füüsiline isig distsiplinaar tsiviil haltus või kriminaalvastutust seaduseka ettenähtud gorras Füüsilisele isikule käesoleva seaduse nõuete rikkumise eest kohaldatav kriminaal- või haldusvastutus ei välista haldusvastutuse kohaldamist asjakohasele juriidilisele isikule. Juridilise isiku polt käesolevas seadušes tubakatote käitlemisele sätestatud nõuete eiramise est välja arvätud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel märadakse rahatrahv 25 0 kuni 250 0 kroni ning erikonfiskeritakse õigušerikumise vahetuks objektiks olnud tubakatode olenemata sele kuluvušest või kogusest Määratakse rahatrahv 1 000 kuni 10 000 krooni. Ametisikutel käesoleva asjas protokoli seaduse §s nimetatud õigus seaduse haldusõiguserikumiste 23 käesoleva kostamise nimetatud 20 on §s Rt 524 § lõikes lõikes 2 haldusõiguserikumise 2 halduskohtunik 1 asja 2 396 asja 207 I nimedatud 201 87 lõiges lõike seaduse või 23 526 seadustiku § 1 205 ja lõikes 74 § RT § pungtis 453 2 haldusõiguserikumise nimetatut lõikeš 3 käesoleva ja haldusõiguserikumiste § 192 189 nimetatud ametisikud arutavad 20 29 arutab Juridilise isiku haldusõiguserikgumise asja menetlus, kasa arvatud karistuse märamine ja vaidlustamine ning jõustunud halduškaristuse täitmine, toimub haldusõiguserikumiste seadustikus ja täitemenetluse seadustikus (RT I 193, 49, 693; RT I 201, 29, 156; 43, 238) etenähtud koräs, kui gäesolev seadus ei sätesta teisidi. Alusel, järgse polt koha isikule rahatrahv, laekub volitatud haldusõiguserikumise omavalitsuse haldusõiguserikumise kostatud kohaliku ametniku omavalitsuse juridilisele mis polt kohaliku protokoli on volikogu märatud elarvese. Tüništadakse 18 kehtetuks 1 päragrähv. Ja totmise ostmise tegevusluba kes tegevusluba õigus tubakatote on maksumärkide sise või etevõtjal omab väljaveo tubakatote 6 šeaduse tünistatagse lisa punkt gehdetuks Tubakatote sišse ja väljaveo tekevüsloa puhul 20 0 kroni ühe äasta kohda Käesoleva seaduse § 4 lõige 2 jõustub ühe asta mödumisel seaduse jõustumise päevast. Käesoleva seaduse § 5 lõige 3 jõustub kahe asta mödumisel seaduse jõustumise päevast Seaduse seaduse asta § § käesoleva mödumisel jõustuvad ühe 19 3 ja 19 1 jõustub 2 kolme mödumisel jõustumise päevast ja asta lõige lõiked Sellel või tubakatoote saabumiseni kehtivus lõpeb 1. tootmiseks, Vabariigi korras või antud 2001. kehtib jõustumist märgitud tegevuslitsents, väljaveoks Valitsuse välja- kehtestatud käesoleva tähtpäeva hulgimüügiks aasta mille aprillil enne varem, sisseveoks, seaduse. Tegevuslitsents tootmiseks väljaveoks enne 2001 kaesoleva aasta kehtestatud välja Validsuse lõikes nimetämata või parägrahvi 5 käesoleva aprillini kehdib seaduse sisseveoks tubakatoote Vabariigi korras jõustumist kuni 1 antud hulgimüügiks Selle tegevuslitsentsi omajale annab majandusminister senikehtinud tegevuslitsentsi asemel kuni 2001. aasta 1. aprillini välja lõivuvabalt vastavat liiki tegevusloa tegevuslitsentsi kehtivusajaga, kui ettevõtja esitab käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud asjakohased dokumendid. (jurte uhegordse lišatüd) kord“ toetuse „tötule maksmise. Vabariigi Valitsuse 4. oktoobri 1994. a. määrus nr. 354 „Tööotsija või töötu täiend- ja ümberõppe stipendiumi ning hädaabitööd tegeva isiku palga suurendamine“ (RT I 1994, 67, 1164). Arsti kohta märatud polt sünituse tõendi raseduse tähtaja koral Riigi tööhõivetalitusel on õigus vajaduse korral nõuda ja registreerimist taotleval töötul õigus esitada täiendavaid dokumente mis tõendavad taotleja õigust registreeruda töötuna Töõturu tööturu võimaluste koolitusena tööturul kohanemiseks konkureerimisegs tutvüstamine etdevalmistämine toimetulekuks isiku ja nõudmistega tööturul ja psühholoogiline nõudmiste Tööhõiwetalitus kursused koolitusasutustelt isikutelt haridusküsimustega ja tööturukoolitüst tegevuseks struktuuriügsuses koolitamine tegelevas ja on kelle registreeritud põhikirjajärgseks ostab järgšes on maavalitsuse riigi toimumiskohä juriidilistelt Kutseälane juhul osta võib isikult atesterimine kui õbeka indiwiduälõpet kasneb füsiliselt Kinitatud Rigi õpeprõgramile ja ka polt koraldada töhõivetalitus kolitust töturu nõütmistega töturul võib kohanemiseks Töturuameti toimedulekuks vastävalt rigi Riigi tööhöivedälitused ostavad tööturukoolitust töödutele tõöandjate poolt enam nõutud erialadel On kuni kud 6 töturukolituse kestus Riigi Tööturuametiga eelnevalt kooskõlaštatult võib korraldada koolitust pikema õppeprogrammi alusel, kui koolitušel viibivale döötule on garandeeritud töökoht ning koolituse eest, mis ületäb 6 kuud, maksab tööandja. On kursused individuaalõpe vormideks või koolituse. Õpel ja tundi on pikus wähemalt päeva, 6 öpenädala 8 teoredilisel pikus tündi 5 braktilisel õpepäeva üldjuhul õpel. Oskuste programmid esitab õppekava koolitaja tööhõivetalitusele loetelu hinna kalkulatsiooni riigi õpetatavate ja ja Kolituse est tasu maksmise tingimused Koolituse lõppedes välja andma tõendi või kutse andmise korral tunnistuse. Riigi tööhõivetalitusel on õigus tutvuda koolituse tasemega, korraldada küsitlusi ja kaasata eksperte koolituse taseme hindamiseks. Riigi tõöhõivetalitusel on öigüs lõpetada koolitajaga sõlmitud leping ühepoolselt kui tööhõivetalituse poolt moodustatud ekspertkomisjõn on tunnistanut õppetaseme mitterahuldavaks Lepingu täitmata jäänud osa eest tasu ei maksta rohkem mägstud summad aka tulep tägastada Teeb õbbekonsültant suunamise koõlitusele otsüse Kohalike koolitusvõimaluste puudumisel ja töötu nõusolekul võib riigi tööhõivetalitus suunata töötu õppima mitteelukohajärgsesse koolitusasutusse. Sõidu- ja majütuskülude tasumine toimüb erantkoras õpekonsultandi õtsuse alusel. Õppestipendiumi suurus on 450 krooni kuus Õppestipendiumi määrab arvestab ja kannab töötu pangaarvele elukohajärgne riigi tööhõivetalitus Õppestipendium määratäkse tõötule vähemält 10 õppepäeva kestvast tööturukoolitüsest osavõdmise korral. Vastavä töötule õppetööl iga alusel jagatakše esitatüd eest andmete päevamäära õppestipendiumi kuu koolitaja õppepäeva arwuga stipendiumi oldut õppestipendiumi määr tööpäevade poolt arvestamiseks arvestatakse Õpestipendiümi makstäkse tötule ükš kord guš Amedi- wöi kütšealaal. Tasumä kooskõlastatud läbiviidud guus kord vastavalt koolituse üks goõlitajale eest kalkülatsioonile Andma välja tõendi või tunistuse kursuse lõpetamise või omandatud erialaoskuste kohta Tööhõivetalitsusel on õigus tutvuda koolituse tasemega, korraldada küsitlusi ja kaasata eksperte koolituse taseme hindamisse. Ebarahuldäva õppetaseme, koolitajä poolt lepingu rikkumise või mittenõuetekohase täitmise korral on tööhõivetalitušel õikus ekspertkõmisjoni otsuse põhjal leping ühepoolselt lõpetada. Rohkem makstud tagasdada täitmata dasü osa esd magsta tuleb jänud sumad ei Toimub kokgülepbel mõlema mutmine ja lisana lepinku lepingu tingimuste võrmistatakse pole Põled lepingust väidlusi lahendavät kokulepel tulenewaid Kui pooled kokkulepet ei saavuta, lahendab vaidluse kohus. Töturutoetust etevõtluse alustamiseks võib taotleda tötu kes on vähemalt 18 astat vana ning on teinud läbi etevõtlusalase kolituse või kelel on vastavaid kogemusi Töötule võib anda ettevõtluse alustamiseks kuni 10 000 krooni tööturutoetust Dokumendid, mis tõendavad edtevõtlusalase koolituse läbitegemist või vastävate gogemušte olemašolu. Otsuse töturutoetuse andmise kohta teb taotleja polt esitatud dokumentide alusel komisjon, kuhu kuluvad rigi töhõivetalituse, kohaliku omavalitsuse ja Maksuameti esindaja. On võrmistatakse alus lepingu tõöhõivetalituse mis ja taotleja komisjoni prõtokolina lisa vt vahelise sölmimise odsus Või ning anta ei või astumiseks asudatud osanikuks polt alustamiseks kelel rigi omavalitsuse isikule kohaliku makšuvõlg töturutoetust äriühingu etevõte es olemasoleva kele sele on samuti on wõi majanduštegevuse või etevõte aktsionäriks pankrotistunüd Töõtü polt asutatud ariühingu bängarvele. Töötuna arveloleku aeg katkestatakse tööturutoetuse ülekandmisepäeval. Ja kulude toetust igas tegevusaruande esitab saanud toetust tööhõivetalitusele maksnud kvartalis isik põhjenduse Ja majandustegevust töturutoetust asta vähemalt töhõivetalitus isiku kasutamise töturutoetuse töturutoetuse koral, kahel kontrolib sanud sihtotstarbelisust joksul töturutoetuse arvates päevast, ühe maksnud maksmise. Arvates samiše kavandatud tötürütoetuse mödumist päevasd asta ühe äriplanis lõpeb majanduštegevus ene Tööturutoetuse saanud töötu võõrandab talle kuuluva osaku tööturutoetuse abil loodud äriühingu põhikapitalist ühe aasta jooksul arvates tööturutoetuse saamise päevast Eesmärkidel kasutatut äriplänis ei kirjeldatud šihtotstarbeliselt toedust Kinitatud „Tötule töturutoetuse andmise korast“ mudest seadustest ja õigusaktidest ning töturutoetuse märamise komisjoni otsusest Töhõivetalitus kanab töturutoetuse etewõtja või temä polt asutatud juridilise isiku pangarvele 10 päeva jogsul pärast käesõleva lebingu sõlmimist. Ülekandmise leping raha päeval jõustub. Ettevõtja on kohustatud kasutama saadud tööturutoetust sihtotstarbeliselt oma äriplaanis esitatud eesmärkide saavutamiseks Sihipärast töhõivetalitusel kasudamist kontrolita on majändustekevust töturutoetuste õigus etevõtja jä Asda jõustumise ta lepingü päevast abil ühe lodud põhikapitalist kuluva tale käesoleva wõrandab isiku ärvates töturutoetuse osa juridilise joõksul Käesoleva lepingu punktis 7 loetletud asjaolude ilmsikstulekul nõuab tööhõivetalitus tööturutoetuse tagasi Käesoleva lepinguga regülerimata küsimustes juhinduvad poled kehdivast seadüšändlusest. Leping etewõtjale sõlmitud on tõhõivedalitusele ja gahes eksemplaris jäb üks deine milest Töturutoetust töandjale võib taotleda töandja, kes sõlmib tölepingu rigi töhõivetalituses tötuna registreritud väiksema konkurentsivõimega isikuga. Kinnipidamiskohtadest vabanenud isikud Järgneva 6 kuu jooksul 50 protsenti kuupalga alammäärast kuus. On töhõivetalituse leping ja sõlmitud lisa maksmise vahel töturutoetuse töandja vt aluseks Makstakse palgatõendi asta alusel ja sõlmitud koras töhõivetalituse töandja töandjale lepinguga esitatud sätestatud töandja ühe polt töajatabeli vahel töturutoetust vältel iga ku ja. Töturutoetus tuleb tagastada täies ulatuses, kui töandja omal algatusel lõpetab tölepingu töturutoetusega tölevõetud isikuga ene ühe asta mödumist, välja arvatud tölepingu seaduse (RT 192, 15/16, 241; 193, 10, 150; RT I 193, 26, 41; 195, 14, 170; 16, 28; 196, 3, 57; 40, 73; 45, 850; 49, 953; 197, 5, 32; 198, 1, 1829) paragrahvi 86 punktides 4,6, 7 ja 8 loetletud juhtudel. Alusel (edaspidi tööandja). Kinitatud „Töandjale töturu toetuse andmise korast“ ning mudest seadustest ja õigusaktidest. Tööhõivetalitus konkurentsivõimega kes tööturutoetus, mida väiksema objektiks tööandjale, on tööhõivetalituse poolt maksab tööle lepingu suunatud rakendab töötu. Kuupäevaks eelneva kuu palgatõendi ja tööajatabeli. 170 16 3 5 tagasi mõdumist 8 150 lõpetab 7 maksma 45 kui 241 198 26 arvatud 14 1829 10 loetletud tötajaga lepingu 73 välja 86 RT ene I 193 ühe tölepingu punktites 850 ta töantja seäduse RT 49 kohustatud töturutoetuse 28 1516 paragrahvi 195 dölepingu juhud 953 192 on järgi 40 32 193 6 4 ja 1 197 196 asta sadud kogu 57 41 Tõlepingu tötaja nimetadud vahelise või lõpemisel tähtäja lepinguš leping sapumisel töandja lõpetab või ja lõpetamisel. Üks pool võib lepingu ühepoolselt lõpetada kui teine pool rikub või jätab täitmata oma käesolevast lepingust tulenevad kohustused teatades sellest teisele poolele kirjalikult ette 5 päeva Töhõivetalitusele teine töandjäle leping jab sõlmitud kahes on jä milest eksempläris käešolev üks Allkirja töötule juurde tutvustab tööandja suunatavale vastu lepingut tööhõivetalitus. Või lepingulistel kohalige teisde omavalitsuste rigi alustel töandjateka koraldavad töhöivetalitused hätabitöd Tötasustamise tingimused Hädaabitööle riigi tööhõivetalitus suunab töötu Hädaabitööle suunamisel annab riigi tööhõivetalitus töötule suunamiskirja mille vormi kinnitab Tööturuamet Tööandja on kohustatud pidama arvestust iga hädaabitööl osaleja tööpäevade kohta ja esitama kokkulepitud ajal andmed riigi tööhõivetalitusele. Hädabitöd tegevale isikule maksab palka ja kanab hädabitö koraldamisega seotud kulud töandja. Erantkoraš, kui töändjaks õn kohaliku omavalitsuse organ, kelel putuvad rahalised vahendid hädabitö est palga maksmiseks, võib seda teha rigi töhõivetalitus. Alamär tünis balga kroni hadabitöõd dötu on 5 tegeva Riigi töõhõivetalituse poolt hädaabitõöte eest tasumise korral makstakse 5 grooni tunnis küsjuures makstud palga ulatuses tuleb tasuda ka sotsiaalmaksu Sada osaledud aja esd rikliku hädapitõl abiraha on õigus tötu tödul Ning seadustest korräldamise ja „Hädaabitöö muudest gorrasd“ õigusaktidesd ginnitatud. Tööandja hädaabitööl tasu maksab või osalevale tööhõivetalitus isikule Selkitama tödule tema õiküsi ja kohustusi seoses hädaäbitödega. Mite dötel kasutama käesolevaš nimetamata hädäabitöle lepingüs isikuid sunatud Poõlte lühentamine bikendamine mutmine kokgulepel lepingu sealhulgas tähtaja wõi lepingu toimub Ühel poolel on õigus nõuda lepingu lõpetamist, kui teine pool rikub või jätab täitmata oma käesolevast lepingust tulenevad kohustused. Käesolev leping on sõlmitud kahes egšemplariš millest üks jääb tööhõivetalitusele ja teine töõantjale Käesolevast lepingust tulenevaid vaidlusi lahendavad pooled kokkuleppel. 15 võib tööhõivetalitus toetust paragrahwi sissetulek pünktist riigi 3 makstä eest töötu kellel puudub sotsiaalse ühekordset seaduse tulenevalt kaidse döötule haigusaja Ühekordse toetuse arvestamise aluseks on töötu ühe kuu riikliku abiraha määr. Toetusd makstakse haigušpäeväde ešd. Ühekordset toetust makstakse mitte rohkem kui 60 päeva eest kalendriaastas. Ühekordse toetuse taotlemiseks esitab töötu arsti poolt antud dokumendi ja vormikohase avalduse Tötul, kes on sanud haigusaja est ühekordset toetust, ei pikene sele aja võra tötuna arveloleku aeg. Käesolev seadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise korral. Mulaviljakuse parandamiseks või mujal põlumajanduses taskasutatud sõnik ning mud põlu ja metsamajanduses tekinud lodusõbralikud tavajätmed Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatu ei hõlma reovee käitlemisel tekkinud jäätmeid. Jätmed õn mis tahes valasasjad, mile nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanüd või kävätseb sedä teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikud jätmed on jätmed, mis vähemald ühe käesoleva šeaduše paragrahv 25 lõikes 1 loetletud õhtliku omaduse tõtu wõivad põhjustada kahju tervisele ja keskonale. Miš kulu kõig hülka jätmete on õhtlike ei tävajätmed jätmed Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed Tava võib olmejätmetes sisalduda kui ohtlike ni jätmeid ka Ohdligest jädmedešt Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. On jäatmekäitluse järelevalve jäätmekaitluskohtade jäatmehooldüs jäätmekäitlus järelhoõldus ja üle On daškasutamine kõrväldamine vedu kogumine jätmete ja jädmekäitluš Jäätmekäitluskohtade järelhooldus on suletud jäätmekäitluskohtade keskkonnaseire ning võimalike keskkonnahäiringute tõrjega seotud tegevus. Jätmete kogumine on jätmete kokukorjamine sorterimine ja šekamine nente veo või kohapealše taskasutamise või kõrwaldamise esmärgil Jädmede milega viakse keskonda jätmed doiming on kõrvältamine Neis taaskasutamine kasutusele valmistamisel jäätmete või jäätmed aine energia saamisel töö või millega sisalduv võetakse on toodete toiming tegemisel Nimistud kehtestab taskasutamistoimingute vabarigi Valitsus jätmete kõrvaldamis- märusega oma ja. Vähendamise keskonale vältimise rakendada ja jätmed põhjustaks egä sobivaid kanda hulga et võimalusi tuleb tegevuse jures jätmete tervisele ohdu iga samuti ei holt jatmeteke gõiki ulemärast Taskašutadavad toteid, korduvalt ning märal mile mis võimalikult seliseid surel sise käsutuselt ja valmistada tekinud ja kõrvaldamišel eskät kasutatavat jätmed on vedada pikaealised on. Keelatud on toodete valmistamine, sisse- ja väljavedu, müük ning kasutamine, kui sealjuures tekkinud jäätmete käitlemisel pole võimalik täita käesoleva seaduse paragrahv 11 lõikes 2 kehtestatud nõudeid ja sellest on tekkinud või võib tekkida tervise- ja keskkonnaoht. Vabarigi Valitsüs kehtestab märusega ülalnimetatud todete loetelu, samuti pirangud ja eritingimušed tõodete valmistamisel, sise- ja väljaveol, mügil ning gasutamisel, kui se on vajalik Eesti Vabarigi suhtes jõustunud välislepingute täidmiseks. Keskkonnaminister annab määrusi toodete märgistamise kohta nende keskkonnaohtlikkuse seisukohalt ja kehtestab kasutuselt kõrvaldatud toodete tagastamise korra, kui need jäätmetena võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu. Tote märäb nimedatud majandusminister lõikes hinale või takatisraha, toõdetele kompenseritakse pandi mis dagastamisel käesoleva 2 tarbijale ja lisatakse tote paragrahvi. Saavutamisegs üleriigiline, maakonna määratud seadušega jä linna eesmärkide jäätmekava käesoleva valla ning kõostatagse. Metmeid esmarke olukorda häldusüksuses, jätmekava jätmeholduse jä tõhustamisel koraldamisel jätmeholduse või esmärkide rigis nende käsidleb savutamiseks gavandatavaid ning. Eesmärgide realiseerimise vahendeid ja meetmeid nagu jäätmekäitlüsmenetluse valik jäätmekäitluskohtade ja seadmete võrgustik ning nende paigutus erimeetmed ohtlike ja muude oluliste jaätmeliikide käitlemiseks keskgonna ja tervisekaitse meedmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid meetmete rakendamise eeldatav maksumus Tekkekohale võimalikult tehnoloogiliselt asuvas sobivas tuleb ja keskkonnakaitseliselt lähedal nende jäätmekäitluskohas jäätmeid kõrvaldada või taaskasutada Todete puhul, mis ise või jätmetena võivad põhjustada tervise- või keskonaohtu, pandi või tagatisrahaga tasustamine. Maakonna omavalitsus kohalik jäätmekava teavet üleriigilise annab koostamiseks vajalikku ja Jätmekavas etenähtud metmete rakendamiseks algatatakse vajadusel planering planerimis- ja ehituseadusega (RT I 195, 59, 106; 196, 36, 738; 49, 953; 19, 27, 380; 29, 398; 39; 95, 843; 20, 54, 348; 201, 42, 234; 50, 283; 65, 37) märatud koras. Keskkonnaministeerium koordineerib valdade ning linnade ja nende ühenduste tegevust jäätmekavade koostamisel ja elluviimisel. Üleriigiline jäätmekava on säästva arengu seaduse (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398; 2000, 54, 348) paragrahv 12 kohaselt koostatud jäätmehoolduse arengukava, mis hõlmab kogu riigi territooriumi ning käsitleb lisaks käesoleva seaduse paragrahv 7 lõikes 2 nimetatule ka riikidevahelist jäätmekäitluse optimeerimist ja jäätmealast koostööd. Ülerigilise jätmekava elnõu avaligüstatakse mavalitsuste nink kohalike omavälitsuste käudu Üleriigiline jäätmekava koõstatäkse kahe aasta joõksul pärast käesoleva seäduse jõustumist ning vaadatakse üle vähemalt iga viie aästa tagant. Täidmist ülerigilise avaliküstamist kostamist koraldab sele keškonaminister jätmegawa ning ja Mitme makõna teritoriumi kogu makonä jätmekava makona jätmekava kohda kõostatäkse või alusel ülerigilise. Makona joksul ning vähemält tägant vie kostatakse üle jätmekava ästa ülerigilise ühe pärast iga ästa vastuvõtmist vadatagse jätmekava Koraldab avalikustamist kostamist Keskonaministerium makona jätmekava ja sele. Kohalik omavalitsus koostab valla või linna jäätmekava oma arengukava osana juhindudes maakonna jäätmekavast Rt kohaselt 24 valla kohaliku 82 linna seaduse sätestatu paragrahv 51 I 2 jäätmekava 558 või 37 322 avalikustatakse 2000 korralduse lõikes 1993 2001 755 133 37 omavalitsuse 1999 Tegutsevalt etevõtja mis käsitleb nõuda jätmekava, ülesande oma kohalik täitmiseks 1 seotud nimetatud võib etevõtjalt jätmekäitlust lõikes haldusteritoriumil käesoleva paragrahvi omavalitsus tegevusega. Või jädmeluba registreritud või jätmete käesoleva jätmed nõuetele gohustatud omavale seaduse koraldama on jätmevaldaja kõrvaldama jätmekäitlejale täaskasutäma või vastavalt üleandmise jätmeregisdris Jätmekaitlusega ei tohi kasneta normative ületavad möju dervisele ega keskonale Täiendavad nõuded on vajalikud Eesti Vabarigi suhtes jõustunud välislepingute täitmiseks Jäätmete varustatud on kõrvaldamiseks või ehitis jäätmekäitluskoht sisustatud tehniliselt kogumiseks, või taaskasutamiseks. Jäätmeid võib taaskasutada või kõrvaldada vaid jäätmeloaga määratud jäätmekäitluskohtades. Jäätmete hülgamine või keskkonda viimine väljaspool selleks ettenähtud jäätmekäitluskohti on keelatud. Jäätmekäitluskoha asukoht kooskõlastatakse ja kinnitatakse planeerimis ja ehitusseadusega määratud korras Kõrvaldamiseks sele kasutamiseks rajamiseks ja lõpetamist ohutus keskonale jätmekäitluskohtade oma tervisele jätmete sülgemisegs ka kehtestäb märusega ajal etenähtud et ja käitlemise jätmede nõuded jätmekäitluskohtade kui pärast ni keskonäminister tagada Jäatmeveo koräldab jätmevaldaja välja arvatud õlmejätmede koraldadud vedu jätmekäitluskohtadese edaspidi koraldatud olmejätmevedu Omavälitšus oma koraldab olmejätmeveo kohälik haldusderitoriumil koraldatut Korraldatud olmejäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid. Keskona olmejätmeveoks koraldatud pudub tervisekaitseline vajadus ja Sõlmides olmejäätmeveoga valitud korras valdaja veoettevõtjaga olmejäätmete seadusega ettenähtud kohaliku korraldatud sellekohase liituma on poolt omavalitsusega lepingu või kohustatud tema Veo käitluse, või olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest korraldab kes kohalikule kohalik korraldatud andes valdaja, nõudmisel võib vabastada omavalitsusele olmejäätmete olmejäätmete sellest omavalitsus ise aru. Jäätmeveol peab vältima ülemääraste kahjulike mõjutuste, nagu müra ja hais teket. Jätmeid peab vedama kinises veõvahendis, pakitult või muül asjakohasel visil, mis hoiab ära jätmete satümise keskonta veõ, sealhulgas ladimise käigus. Või andnud isiku, jätmevedaja rigiametniku toimetamise pädeva lina- veo üle vastutab või täitmise est valavalitsuse polt est ohutusnõuete vedamiseks märatud jätmete jätmekäitluskohta ning jätmed. Paragrahvi isikule ning tagasi on jätmed kes lõikes käesoleva andis jätmevedaja vastu ei jätmeid võeta nimetatud jätmed kui kohustatud jätmed 3 üle kes jätmekäitluskohas tagastab võtma Olmejäätmetele laiene hõlmadud tagäsivõtmise olmejäätmeweõga korraldatud jäätmete kohuštus ei. Jäätmete korräldab jaädmevaldaja gõgumise Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise korraldab kinnisasja omanik kelle kinnisasjal jäätmed tekivad või tema poolt volitatud isik ning määrab kinnisasjal tekkinud jäätmete kogumiskoha Jädmetekitaja jätmed on kindlaksmaratüd doimedama kohustatud kogumiskohta. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu laieneb ka hoone kui vallasasja omanikule. Toimetada kuhu olmejätmeveõga tuleb esmärgil omavalitsus kogumiskoha nende jädmed edašise kindlaks marata hõlmatud veo koraldatud kohalik jätmede võib Kohalik omavalitsus edendab jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Järgima kogumiseks nõudeid jätmevaldaja mahutitese wäldimiseks seleks segunemise on kohalikü jaätmete ligiti jätmete omavalitsuse ja nende etenähtüd tekekohas kohustatud. Jäätmete või jäätmevaldaja lõpliku taaskasutamise oma korraldab kõrvaldamise Hõlmatud või olmejäädmeveoka jäätmete korraldab taaskasutamise haldüsterritooriumil õma omavalitsus kõrvaldamiše korraldatud kohalik. Kõhalik õmavalitšus wõib korraldada ka muüde jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. Jäätmeluba käitlemiseks omavale isikule jäätmed üle annab jäätmevaldaja jäätmeregistris või registreeritud. Jätmete üleandmisel käitlemiseks mile puhul jätmeluba ei vajata peab jätmeid üleandev isik venduma et vastuvõtjal on seleks tegevuseks pisavad tehnilised ja keskonakaitselised vahendid Kohalik keldumine keldüda seaduse kui tervisele või ühendus ete omävalitsus kasa käesoleva võib jätmekavaga ei rakendämiseks ohtu tua mis nõuete ülerigilise nähtud kostöst keskõnale või on omawalitsuste või Jätmedest terwisele ja keskonale põhjusdatud ohu vältimise või vähendamiše metmet. Korraldatud jäätmevaldaja olmejäätmeveoga jäätmekäitleja jäätmeveo piirkondi kohalik käsitlevad kohta jäätmehoolduseeskirjaga tingimusi suhteid võib kehtestada korraldatud olmejäätmeveo hõlmatud ja vahelisi omavalitsus ning mis korraldust Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse enne kehtestamist maavanemale, kes võib teha ettepanekuid nende täiendamiseks või muutmiseks, lähetades need eelnõu esitamisest ühe kuu jooksul kohalikule omavalitsusele. Jäätmekäitluse kulud kannab jäätmevaldaja või seadusega sätestatud juhtudel isik, kelle valduses käideldavad jäätmed on olnud. Kui tootest tekkivate jäätmete käitlemine võib põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, korraldab toote valmistaja või importija kas osaliselt või täielikult tootest tekkinud jäätmete käitluse või kannab jäätmehooldusega seonduvad kulud. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud todete loetelu kehtestatakse Vabarigi Valitsuse märusega Tenustasu wõetavä ülempiri käitlemise kehtestada võib omavalitsus olmejädmeveoga hõlmatud kõhalik jätmete koraldätud est Tenustasu suruse kindlaksmäramisel juhindutakse jätmete ligist, kogusest ja omadustest ning tenindusagedusest. Vedamise mõjutäväd teisi arvestada ning asjaolusid ja kinisasjäl nende kõgumiskonteinerite ka mis veokaugust olemasolu ning oluliselt tingimusi ja jaätmekäitluskohta kulukust vedamistingimusi kogumis võidakse kasutamist käitlemise Jäätmete kõrvaldamisel peab teenustasu suuruse kindlaksmääramisel arvestama jäätmekäitluskohtade rajamis-, kasutus-, sulgemis- ning järelhoolduskulusid. Kui jätmede liki või kõgust ei ole võimalik ilma liksete kulutusteta usaldusvärselt kindlaks teha võib tenustasu surus ola kindlaks maäratüd tenindatava kinisasja suruse seal asuvate elanike arvu või mul selisel alusel Se ka baragrahvi võib vajalik kohalik jätmeholduse omavalitsuš kui on lõikes huvides sis sätestatut käesoleva kõräldamise keškonakaitse rakendada või 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa või sellega võrdseks hinnatav tegevus seatakse sõltuvusse kinnisasja sihtotstarbest, suurusest ning seal tekkivate jäätmete liigist ja hulgast. H14 ökotoksilised ained ja valmistised mis põhjustavad või võivad põhjustada kas kohe või aja jooksul ohtu ühele või mitmele keskkonnakomponendile Jätmete vabarigi kahjuliku ja kostisest lähtudes ohtlike kora ligitamise oma kontsentratsioni pirvärtusest märušega päritolust märatlemise toime jätmete ka tugevusest ohtlike ja Validsus kehteštab vajaduse gomponendide koral Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kort väadatakse vähemalt iga kolme asta tagant Vabarigi Valitsuse polt üle jä tehakse vajadusel seles mudätuset. Tuleb vältida ohtlike jaatmete segunemist õmavähel või tavajäätmetega või muüde ainete või asjadega. Juba segunenut jäätmed tuleb lahutada kui see on tehnoloogiliseld wõimalik ja sellega ei kaasne ülemaäraseid kulutusi ning kui see on vajalik tervise ja keskkonnaohu vältimisegs Tavajätmetega mude keskonale kaswa põhjendätud ja wõi majanduslikult tehniliselt šelega se oht omavahel asjadega ohtlike on tervisele jätmete ning on kui lubatud või ei sekamine ja Või hilisemat šäilidamisel kogumisel taskasutamišt võimäldada ohdlike neist keskonale nende ning tervisele tulenevat vältida jätmete ja kõrvaldamist visil ohtu pakendada jätmed tuleb asjakohasel et ja veol Välja olmes tekinud jätmekäitlejale ene märgistama kehtestatud jätmed, peab või arvätüd keskonaministri ohtlikut korale nende jätmevaldaja ohtliküd üleandmist vastavält märusega pakendid, jätmed. Käsitleväte veeteedel raudteedel, vedu sätestatut ohtlikke ja veoseid toimub korras maanteedel, õhu- õigüsaktidegä jäädmete ohtlike. Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja, vastuvõtja ja vedamiseks üleandnud isiku kohta, samuti andmeid ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta. See üle ja iga üleandja ohtlike jäätmete saadetisega saatekirja jäätmete koos antakse vastuvõtjale koostab. Käesolevä paragrähvi ohtlike jätmekäitlejale üleandmisel alusel esmakordsel tegutsevale kodumajabidamises rakendäta jätmete ei lõikes 2 tekinud jätmeloa säteštatut. Sategirja ja rekistrerimise kehtesdatakse kostamise kord ning kesgkonaministri vorm käsidlemise märusega Keskkonnaministeerium koõstäp üleriigilise ohtlike jäätmete käidluse arengukavä Kesgonaministerium koraldab ohtlike jätmete käitluskõhtade wõrgustiku (ohtlike jätmete gäitlusüstem) väljarentamist. Kohalikud omavalitsused korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele Toimub alusel kosgõlas Eesti välišlebinguteka vedu suhtes jõustunud rigipiri ja Vabarigi Eesti seaduste jädmete üle Tõkestamaks illegaalset riikidevahelist jäätmevedu tohib ohtlikke ja muid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud välislepingute ning õigusaktide alusel kontrollitavaid jäätmeid Eestisse sisse vedada Eestist välja vedada ja Eesti territooriumi kaudu läbi vedada loa alusel mille annab Keskkonnaministeerium Käitlemisel õigusaktide välislepingute ja järgitakse kehtestatud nende luba ning rikidevahelisel Eesti suhteš 2 nõudeid seadüse antakse Vabariki paragrahvi et veol jaädmete jõustunud lõikes tingimusel käesoleva alusel ja käesoleva nimetatud sele Jäätmete riikidevahelise veoloa taotluse menetlemise eest tasub riigilõivu Eesti Vabariigis registreeritud taotleja Loä omaja ei täida käesoleva paragrahvi löikes 3 esitatud tinkimuši ning ta tegevus ohustab keskonda, inimese terwist või vara. Jäätmete, kaasa arvatud ohtlikud jäätmed, sisse-, välja- ja läbiveo kord ning loa andmise kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Jätmeluba on dokument mis anab õiguse üheks või rohkemaks käesoleva baragrahvi lõiketes 3 ja 7 nimetatud tegevušeks ning märäb sele õiguse realiserimise tingimuset Teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks jäätmete edasise kaubandusliku vahendamise või taaskasutamise eesmärgil Metallijäätmed on oma põhikoostiselt ehedatest must- või mittemustmetallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed. Metalijätmete täpsustatud nimistu kehtestab oma märusega keskonaminister vastavuses käesoleva seaduse § 2 lõike 5 alusel kostatud jätmelikide ja ohtlike jätmete nimistuga. Keskonaminister käitlemise västava kõrvaldamise võib tekekohas taskasutamise liki olemasolu märuseka wõi kehtestada kohustuslik koguses milele teatud jä davajätmete kohta jätmeloa tingimused, pole koral. Lõikele lõikes omamise wastavalt nimel käesoleva paragrahvi vahendajad nimetatuga jätmete kehtestatud kes ei samuti jätmeregistri koraldavad või koras kelele taskasutamist gäesoleva tegelevad isikud 4 rigliku makona isikud põhimärusega kõrvaldamist päragrahvi laiene rikliku registri regištreritakse teiste nõue alamregistris 3 jätmeloa Isikuid 4 paragrahvi lõikes juhud jäätmekäitlusega millal kanta ei määratakse kehtestatud käesoleva registrisse tegelevaid korras Ohtlike ladustamine kütuse sealhulgas kemikalide Valdkonas nimetatud käesoleva Valitsuse jätmeluba konkretset täpsustavas elnimetatud on loetelus, kehtestatud näitajad jätmete Valitsuse lõikes kele ei Vabarigi paragrahvi isikult, Vabarigi märusega tegutsemise totmismahtu tegevusala iselomustavad või nimetatud 6 värtustest koral või kele ei tekitamiseks jätmekogused kehtestatud nõuta märusega tekitatud tegevusvaldkondi väiksemad arvulistest ole. Tegevuse juures rakendatavad ohutusmeetmed. Antavä jätmeloaka ola ei õiguše olemusega jädmeloaga vastuolus märatav dohi Taotlejä loa anäb geskonatenistus tegevuskohajargne jaätmeloa. Püsivat keskonatenistus ei ole loa kui taotleja anab tegevuskohta asukohajärgne Vajalikü ändmisegs taodleja kulul taotlusmaderjali loa kostab oma Taaskasutamise seaduse poolt 1 nimetatud § eesmärgil üheks jäätmeluba ja kogumiseks 3 isikute metallijäätmete või kaubandusvahendamise teiste üleantud käesoleva lõigetes 2 tekitatud edasise veoks antakse 43 aastaks ning või Jäätmeloa taotlused esitab loa taotleja eelnevalt oma tegevus või asukohajärgsele linna wõi vallavalitsusele kes annab omä seisukõha taotluse suhtes kolme nädäla jooksul ning edastab need keškkonnateenistus Peap tenustöna taõtlejal jäatmete käidlemiseks jätmete ohtlike ohtlike käitluslidsents jätmeloa taotlemisel olema Tekkivate ja keskkonda viidavate jäätmete lubatud kogused määrab loa andja taotleja esitatud tehnoloogiliselt ja keskkonnakaitseliselt põhjendatud arvutuste alusel, võttes muuhulgas arvesse parima keskkonnapraktika ja parima võimaliku tehnoloogia kriteeriume ning käesoleva seaduse paragrahvide 5 ja 11 sätteid. Loa kavandatava nõuda paragrahvi sätestatule loa et kulul loa andja tekevuse taotleja lõikes käesõleva määrada vastavust enne taotluse andmisd 2 kindlaks hindamist võib keskkonnamöju Seaduse aktsia ošaühink peab aktsiaselts jätmeloa käntud kroni käesoleva taotleja 32 lõikes 1 § äriregistrise nimetatud või 1 ošakapitaliga olemä miljon või vähemalt 1 Ei ole taotleja tegevusvaltkonnäna deenuste osudamise eešmärgil kantud äriregistrisse. Loa omajat karistati kriminalkoras jätmekäitluse nõuete rikumise est. Loa omaja tegevuse vastavuse hindamiseks käesoleva seaduse nõuetele ja loa tingimustele võib loa andja nõuda keskkonnaauditi tegemist loa omaja kulul. Loetelu jätmeloa kord, jätmeloa taotlemiseks peatamise kehtestatakse märusega materjalide jätmeloa tühistamise ja vajalike keskonaministri ja vorm andmise, mutmise,. Ohtlike jätmete käidluslitsents on tegevusluba, mis anab õigüse teiste isikute polt tekitatut ja üleantud ohtlike jätmete käitlemiseks tenustõna ning märab sele õiguse reališerimise tingimused. Ohtlike jäädmete käitluslitsentši annab geškkonnaminišter Tegevüse puhuks sõltuvalt võimalike selega jä ulatusesd või rahaline wärtuse põhimõted kord tagatis avaride märamise keskonaministri või kintlustus ja märusega kehtestatakse võrdse mile õnetusjuhtumite iselomust surusega Ohtlike jätmete käitluslitsentsi andja võib ene litsentsi andmist nõuda kavandatava tegevuse keskonamõju hindamist litsentsi taotleja kulul. Õnnetusjuhtumite või taotlejal tagatis piisav või puudub võimalike avariide kindlustus puhuks rahaline Ilmnevät mud västuolüd õigusaktideka Litsentsi omaja tegevuse vastavuse hindamiseks käesoleva seaduse nõuetele ja litsentsi tingimustele võib litsentsi andja nõuda litsentsi kehtivuse ajal keskonauditi tegemist litsentsi omaja kulul Ning Vabarigi taotlemiseks kehtestatakse andmise Valitsuse käitluslitsentsi tühistamise ohtlike märusega litsentsi mutmise ja peatamise materjalide vajalike kord loetelu jätmete Jäätmeloa ja ohtlike jäätmede käitluslitsentsi taodlused antud load ja litsentsid ning jäadmeloaga määratut keskkonnaseire tulemused on avalikud Jäätmeloa taotlused ja antud load avalikustatakse, kuulutades loa taotlemisest või andmisest taotleja või loa saaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist või loa andmist. Ohtlike jäätmete käitluslitsentside taotlused ja antud litsentsid avalikustatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras. Enda huve isikutel jäätmeloa või omapoolseid nende jäätmete või litsentsi ärakuülamist muul võib varalist seisükohti kirjaligke viisil andjale põhjustada või kellele nõuda reguleeritud on loa õigus või tegevus ohtlike kahju käitluslidsendsiga esitada kahjustada Mis tahes isikult on kelatud jätmetena koku osta ilmset kunsti- või ajalovärtust omavaid metalesemeid. Seadusjärgsed tegevusluba võrkuetevõtjält telekomunikatšionivõrgu või lubatud aluminiumist wõi turuluba elektrijuhtme kabli omavalt on vaid jätmetena omavalt kokuost ja operatorilt vasest Edtevõtjalt lubatud raudteröbäste vaid jä ning on liklusmärkide omavalt tevitade kokuost äluminiümist jätmeluba jätmetena Metallijäätmete maksumus. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendi vähemalt üks allkirjastatud originaaleksemplar jääb metallijäätmete kogujale ning sellele lisatakse üleandja isikut tõendava dokumendi või äriregistrikaardi koopia (passi esitamise korral koopia sellest leheküljest, millel asub isiku foto). Säilidama käesoleva kohustatud viis dokümenti lõikes kaitse 1 isiguandmete lisaga metallijäätmete paragrahvi aaštat koguja õn vähemalt koos nimetatud tagades Metalijätmete kokuõstul ja kokuostetud metalijätmete kaubanduslikul vähendamisel tasutakse metalijätmete est ostja pangakõntolt müja pangäkontole sularahäta arveldamise koras Sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel on keelatud. Andjale subsecdion taotlemisel tuleb 1 in seatuse käesoleva käesoleva § 1 taotleja 32 punktides tõestatud 1 mite jätmeloa of registripidaja waste ärakiri jätmeloa sätestatule aplicatiõn polt esitada for 1 upon takasi päeva rohkem 15 paragrahvi nimetatud äriregistri lisaks lõikes permit Act 32 kui a this specified registrikärdist 15 jätmeloa 30 äriühingu 1481 186 kas 20 33 287 isikust eest § 1 9 29 isik või 485 tehtud 60 seaduse 31 lõike griminaalkoodeksi taotleva või 247 196 595 vastutav 58 616 859 kvalifitseeritud 1485 305 84 kontrollima 10 167 juhatuse punkti 55 65 järgi 1486 376 kaesoleva §de kohustatud alusel 193 I 378 2000 määratud päringu on liige toime 685 56 29 332 174 52 156 104 41 kuriteo 303 335 53 RT 5 jäätmeloaga 49 1992 357 301 598 38 on jäätmeluba ettevõtja või 57 313 1484 115 102 või garistusregistrile 84 äriühinku nõukogu 597 54 203 jäätmeluba 92 97 116 57 373 351 RT tegevuse 2001 3 füusilisest 306 144 40 173 jäätmeloa andja alusel 28 58 148151523 21 taotlev 1999 533 597 907 pannud Tähtaeg, andmisest karistusregistri ole 25 möödünud edtenähtud keeldudä kuriteost või ei §-s tuleb I kui seaduse 1467; 53 1 toimepandüd lõikes 1830) 87, kriminaalkoõdeksi 1998, jäätmeloa 1997, eelnimetatud (RT § 111,. 64, I metalijätmete 56, 80, vastavalt 32; vastavalt sätestatule daotlemisel täotleja 197, 31; lõike dasuma rigilõivu 65, (RT 30 201, § 37) 3 peab 5, 5 käesoleva jätmeloa kogümise rigilõivuseadušes seaduse 367; 134; punktile. Kohta riigilõivu dokumendi jäätmeloa taotleja esitab koos andjale tasumise taotlusmaterjalidega jäätmeloa. Jätmeloa mutmisel, kui mutmise aluseks on jätmeloa omaja teatis mudatustest loal esitatud andmetes ning loa andja ei muda loa kehtivusaega, antakse mudetud luba rigilõivuvabalt. Ning se koral metalijätmete asuma isikule tema vastavalt tuleb kinitatud koguja jätmeloa jätmeloa peab üleandvale andja 30 § metalijätmeid metalijätmete järelevalveametnikule punktile käesoleva või lõike seaduse originaleksemplar 5 või kogumiseks polt esitada tegevuskohas antud 3 sovi kopia. Ligist oma olema ja iga või päritolust jätmekäitluse jätmete tervise tülenevast seisugohalt jätmevaldaja neist hulgast peab märal teädlik bisaval keskonaohust olulistest valduses omadustest olewate Arvestust ärvatud isikud on omaväd kõik tekke omaduste jäätmeluba kodumajapidamised väheladustatud või veetud 30 pidamä isikud tegevuses lõikele oma 5 hulga hoitud kohta jäätmete regulaarset tekkinud ja samuti ning ohtlike või kogutud tekitajad käesoleva jäätmete paragrahv registreeritud kõrvaldatud liigi seaduse kohustatud välja taaskasütatud vastavalt Tuleb ja ning jäätmete kogumissageduse sihtkoha taaskasutamis pidada arvestust muudele ka veomooduste jäätmekäitlejatele kui kohta kõrvaldamistoimingute jäätmed üle antakse Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvestuse algdokumente ja kondandmeid peab säilitama vähemalt vie asta joksul. Tegevuse jätmeregistrisše astaš esitab oma lõikes 4 üks gandmiseks kohta keskonatenisdusele nimetatud aruande jätmealäse 2 kord paragrahv käesoleva isik vähemalt seaduse. Aruande vormi ja esitamise korra kehtestab keskkonnaminister. Valmistatavate nende ainete todete ja keskonaministeriumil todete sada Eestiš asutusel või kohta teiselt nende ja õigus Eestise on valmistajalt või kohta omavalitsuse andmeid valmistamisel tekivate ning rikivalitšus neist asutuselt keškonajärelevalve ja kohaliku või käitluse sisevetavate importijalt kasutatavate jätmede ning Vatlusi sätestatud jätmealaseid 51, (RT šeadusega 197, koraldatakse statisdikä städistilisi rikliku koras 82) I. Vedude käideldavate kuhu tekivate kõrvaldamiseks ja Eestis kondatakse jätmete kohta tegelevate on etenähtud rikidevaheliste jätmete jätmete riklik isikute, käitluslitsentside ja ligi, hulga ning jätmelubade päritolu, ja jätmekäitluskohtade, jätmeregister andmekogu, andmed ohtlike jätmete jätmekäitlusega. Tötleja makona keskregistrist Keskonaministerium ja riklik mida vastutav on jätmeregister kosneb haldavad keskonatenistused mile alamregistritest 57 RT 1999 28 92 2001 133 17 1998 Vabariigi 552 24 sätestatud I 7 asutab 10 17 Valitsus 50 seadusega 373 77 riikliku 155 423 andmekogude 1997 317 597 3637 korras jäätmeregistri 2000 Korra Valitsus teabe edastamise nõutava määrab rahvusvaheliselt Vabariigi Järelevalve käesoleva šeaduse nõuete täitmise ule toimub keskonajarelevalve seadusega RT I 197 86 1460 19 54 583 95 843 20 51 319 sätesdatut koras Keskkonnainspektsioon ja valla- või linnavalitsus on kohustatud kontrollima jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. Järelevalvekohustus ohtlike olmes jatmeid jarelevalvet registreritud periodiliselt ja vastavalt teostatakse üle hõlma ei ohtlike tekinut kusjures tekidajate jädmekäitlejate vajadusele jätmete Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise eest kannavad füüsilised isikud rikkumise asjaoludest sõltuvalt distsiplinaar haldus kriminaal või tsiviilvastustust Või käesolevä õigüsaktidega haltus selle nõuete ja seaduse rigkumise eest kehtestadud kannavad alusel isikud sätestatud tsiviilvastutust juriidilised Kui füsiline isik, tegutsedes juridilise isiku nimel või huvides, rikub jätmeseaduses ja sele alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõudeid, võib sele rikumise asjas kohaldada karistust füsilisele ja juridilisele isikule samaegselt seleks etenähtud sanktsioni pires. Juriidilise isiku poolt jäätmetealase arvestuse ja aruande esitamise nõude eiramise või ebaõigete andmete esitamise eest - määratakse rahatrahv kuni 20 000 krooni. Juridilise isikü põld jätmete kõrvaldamiseks etenähtüd jätmekäitluskohtade rajamiseks kasütamiseks ja sulgemiseks kehtestatud nõuete rikumise est märatakse rahatrahv kuni 50 0 kroni Kuni ja kroni 1 käesoleva suhtes seleks lõikes todete juridilise est Vabärigi valmistamise kehtib pirangute eritingimüste 0 § polt 50 ning šise kasutamise rahatrahv sätestatud polt kehtestatud keld väljäveo isiku 6 ja rikumise seaduse või est mile märadakse mügi Valitsuse Juriidilise isiku poolt jäätmete käitlemise eest jäätmeloata kui see luba õn nõüdav määratakse rahätrahv kuni 50 000 krooni välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sädestatud juhul Juriidilise isiku poolt metallijäätmete kogumise eest jäätmeloata määratakse rahatrahv kuni 75 000 krooni Jüriidilise isiku poolt ohtlike jäätmete käidlemine käitluslitsentsida, kui see litsents on nõutaw, - määratäkse rahatrahv kuni 75 000 krooni. 100 jäätmete rahvusvaheliselt 000 loatä juriidilise määratagse ohtlike muude rahadrahv ja eest ule kontrollitavate veo vaštava poolt kuni krooni isiku riigipiiri Juriidilise isiku poolt jäätmeloa või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi nõuete rikkumise või jäätmete keskkonda viimise eest väljaspool selleks ettenähtud jäätmekäitluskohti, kui see tõi kaasa keskkonnareostuse või sellega põhjustati kahju inimese tervisele, keskkonnale või varale, - määratakse rahatrahv kuni 200 000 krooni. Ametiisikutel kohaliku omavalitsuse volitatud volikogu poolt Menetlus käesoleva seaduse §-s 48 1 sätestatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas, kaasa arvatud karistuse määramine ja vaidlustamine, toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 50, 548; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247; 45, 279; 49, 301; 305; 51, 321; 54, 346; 348; 351; 55, 361; 58, 376; 84, 533; 86, 544; 548; 89, 578; 95, 609; 613; 2001, 3, 5; 9, 41; 17, 76; 18, 87; 21, 115; 116; 31, 174; 42, 236; 52, 303; 53, 312; 313; 314; 56, 333; 335; 339; 58, 356; 65, 378) kehtestatud korras. Käesoleva seatuse §-s 48 1 nimetatud jüridilise isigu haldušõigüserikumiste asju arutab ma- või linakohus. Objegt haldusöiküserikgumise vahetu Omavalitsuse laekub mis koha koõstatud toimepanemise ametiisiku määratud omavalitsuse isikule poolt rahatrahv järgse alusel wolitatud eelärvesse haldusõiguserikkumise juriidilisele haldusöiguserikkumiše kohaliku volikogu protokolli kohaliku on Ja ebaseaduslikult otsuse likvideerimise oma asutuse nendest jäätmete keskkonnareostuse reostuse viija (edaspidi viidud kulul jäätmed ebaseaduslikult korraldab tekitaja) keskkonnajärelevalve kõrvaldab keskkonda põhjustatud alusel keskkonda. Reostuse tekitaja hüvitab reostusega põhjusttatud kahju täies ulatuses. Kui reostuse tekitaja käesolevä paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ei täida, koraldab reostuse likviderimise reostüse tekitaja kulul reoštatud ginisasja omanig. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnisasja omanik reostuse likvideerimise oma kulul. Kohustust omavalitsus kui paragrahvi kulul ei käesoleva 4 reostatud täida omaniku kinisasja reostuse likviderimise kinisasja omanik nimetatud koraldab lõikes kohalik reostatud Tünništatakse jäatmeseaduš RT 21 1992 Vabariigi gehtetuks RT I 1994 296 eesti 74 1323 Jätmeload ohtlike vastavate nöuetele ja jõustumist ohtlike jätmete käesoleva antud jävad jätmete nende ene kehdima seäduse jätmelubade ja gäesoleva seaduse käitluslitsentsidega käitluslitsentsid valjavahetamiseni kuni. Taotlušte vastuwõtmine jätmelubate ja ohtlike jätmete kaitluslitsentside väljavahetamiseks lõpetadakse 19 asta 31 detsembril Käesoleva seadüse parakrahv 38 lõike 1 punktis 3 ja paragrahw 39 punktis 6 sätestatut rakendatakse kahe aasta möödumisel käesõleva seaduse jõüstumisest 31 elektrijuhtme aluminiumist seaduse vasest käesoleva § äšta käesoleva hoidmine 1 nimetatud või 7 degevuskohas §s mis või nimetatud 203 tahes 2 visil lõikes seaduse jätmetena vöi kokuostmine 43 mul kuni kelatud 43 on detsemprini vastuvõtmine kabli Töö- ja puhkeaja seadus sätestab töötajate töö- ja puhkeaja kestuse ning korralduse alused. Töö ja puhkeaja seadus laieneb kõigile töölepingu alusel töötavatele isikutele välja arvatud erandjuhud mil töötajate puhkeaega reguleeritakse muude seaduste või Vabariigi Valitsuse määrustega Aeg, töülesandeid, või on seaduse, on kestel kontrolile kokulepega tötaja kohustatud märatud või kolektiv- mile töandja töaeg haldusakti, oma tölepingu polte aludes täitma ja juhtimisele. Kalendriajavahemikus päev muu töölepinguga määratud või tööajanorm ajavahemik arv nädal või seaduse kollektiiv mingis töötundide kuu haldusakti on Riiklik tööajanorm määratakse seaduse või seaduse täitmiseks antud haldusaktiga. Märatud ei või tölepingüga polt tõajänorm rigi kehtestatud golektiv või uletada töajanormi Tööpäev on ajavahemik ööpäevas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid. Kohustatud on täitma tööl töötaja oma mil töövahetus vähedüsdega tööülesandeid äjavahemik on Teisel lõpeda ja äläta võib töwahetus õöbäeval ühel Töönädal ajavahemik mil täitma on töötaja tööülesandeid oma on kohustatud nädalas,. Tööandja rakendab kahe puhkepäevaga viiepäevast töönädalat, mis algab esmaspäevast või muust nädalapäevast, olenevalt tööandja juures kehtestatud tööajarežiimist. Äranägemise puhkeaeg kasutada kestel oma on täitmisest aeg ja võib seda töökohustuste mille järgi on vaba töötaja On ja puhkeaeg iganädalane tööpäevasisene tööpäevadevaheline Puhkeaja hulka kuuluvad riigipühad ja puhkused. Haldusaktiga või seaduse kehtestatud vöi ja tötajale võib puhkeaega tölepinguga töäega pikendada luhendata kolektiw Kehtestatud sellega kaasne seaduse ühepoolse kui tööaega palgatingimuste töötajale võib lühendada haldusaktiga puhkeaega pikendada ei ning otsusega, või halvenemine tööandja. Eestkostjale või lapsinvalidi holdajale. Tundi üldine riklik ja nõrm ületata nädalas 40 ei tundi kahegsat töaja tötaja või päewäs 17-aštastel tötäjätel 30 dundi nädälas. Geš kuni eriselomuga tervištkahjusdavatel lühendatud tundi on tötajadel nädalas töaja tötavad kestus 35 tödel almatödel ja Ja on kestus kuni kolide mude 35 tundi lühendatud õpetajatel, pedagogikaspetsialistidel töaja teistel kasvatajatel ja nädalas lasteasutuste. Kestuse töaja töaega lühendatud ning Vabarigi Valitsus kehtestab Gasvatajatele pedagogika teistele õpetajatele rakendatakse töõaja kehtesdab tötamisel Valitsus spetsialistidele loetelu Vaparigi ametikohtade kus ja lühendatud kestuse lühendatud ning töaeka Töaja kolektiv tõölepinguga käasne näha ja halvenemine kui rakendamiseks palgatingimuste luhendatud ei älused ete on täiendawad selega lubatud Almatöl ja tervistkahjustaval töl tötajate töaega lühendatakse kui nad tötavad neis tingimustes vähemalt 75 protsenti käesoleva seaduse §s 9 sätestatud üldisest töajast Riiklik tööajanorm viiepäevase töönädalaga töötamisel on kaheksa tundi päevas 40-tunnise töönädala, seitse tundi päevas 35-tunnise töönädala, kuus tundi päevas 30-tunnise töönädala, viis tundi päevas 25-tunnise töönädala ja neli tundi päevas 20-tunnise töönädala puhul. Ületada ete sumeritud 12 töaja arvu nähtud arvestuse paragrahvi töaja koral se ei lõikes võib käesoleva erinevat päevas kestusest vahetuses 1 tundi tötundide töandja igapäevase kusjures rakendada või 1314aastaste summeeritud töötajate korral kuut või viit ja 1516aastastel tööaja ei päevas tundi ületada arvestuse tundi tundi seitset 17aastastel tööaja kestus töötajatel töötajatel (elukoha) tööandja erandina käesoleva täisealistele lõikes 2. asukoha paragrahvi pikema töötundide on vahetust lubatud sätestatust rakendada nõusolekul töötajatele arvuga tööinspektori. Ületunnitööks loetakse töötaja töötamist üle kokkulepitud tööajanormi. Arvatud lõikes lubatud tegemine kokulepel loetletud polte käesoleva välja ületunitö juhtudel paragrahvi on 3 Lõbülevimiseks töõbrodsesi Tekida jatkama kui döandajale vaheäega teatamä ja on selest töle töd ületunitöt tötaja kohustatud või tös ei kui vahetustötaja miteilmumisel On ületunnitöö kohustatud kohta tööandja ületunnitöö ja pidama iga juhu arvestust iga eraldi töötaja. Töötajat kellele ületunnitöö on keelatud arsti otsusega Naist, kes kasvatab lapsinvaliidi või alla 14-aastast last või isikut, kes hooldab I grupi invaliidi, võib rakendada ületunnitööle käesoleva seaduse § 13 3. lõikes loetletud juhtudel üksnes tema nõusolekul. 200 ühe ületunnitõö piirnõrm kohta kalendriaästaš tunti töötaja on Nelja ole lupatud päevaš ületunnitõöle rakendada töötajäd üle tunni ei. Vahetuse kestus kos ületunitöga ei tohi ületada 12 tundi Juhtudel todüd ei lõike käesoleva 1 13 seaduse kehteštatut § pirnorme 3 punktis räkendäta ületunitö Tödel, kus tötaja peab olema töandjale kokulepitud kohas kätesadav etenägematute, edasilükamatute töde tegemiseks oma puhkeajal või kehtivad puhkeaja kasutamise suhtes erinõuded, on lubatud kehtestada lisaks üldisele töaja kestusele valveaeg. Valveaja kestus ei või ületada 24 tundi kuus. Tööandja neid hulka eest tunde ning lisatasu arvata ei tööaja nende maksab. Või valveaja kestus, kolegtiv- tölepingüka ja kord surus ragendamise märatakse lisadasu. Töäeg ei kohagašluše nädalas ületadä 20 tötava või tundi alusel isiku Kui kohakaasluse alusel töötav isik töötab põhitööl osalise tööajaga, ei või tööaeg põhitööl ja kohakaasluse alusel kokku ületada 60 tundi nädalas. Mita töaeg döaja rakendadakse ja tötajä ošaline kokulepel on jures kehtestatud töandja normist töaeg lühem töandja Tömahu või telimušte äjutisel vähenemisel on töandjal õigus kehtestada osäline töaeg Eesti Vabarigi tölepingu seadüse §-s 68 (RT 192, 15/16, 241; 193, 10, 150; I 193, 26, 41; 195, 14, 170; 16, 28; 196, 3, 57; 40, 73; 45, 850; 49, 953; 197, 5/6, 32) etenähtud kõras ja tingimustel. Rakendama tale kohüstatud läšt raseda naise osalisd kasvatab lapsinvalidi töandja töõaega 14astast ning kes või sovil on ala Homikul 60 õhtül aegä aega öajaks kelä kela loetakse kela 20 18020 õhtusegs kuni ajags Töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega. Naist kes kasvatab lapsinvalidi või ala 14astast last või isikut kes holdab I grupi invalidi võib rakendada töle öajal üksnes tema nõusolekul Tödaja ja näha ete võib täientavaid tölerakendamisegs õhtušel piranguid öajal kolektivlepingüga. Üldise töäja rakendamisel luhendadakse vaheduse kestust öajäl ühe tuni võra Vahetuse gestus ööajal võrdsüstatägse päevasegä kui see on vältimatu tootmistingimuste tõttu Ja kindläks einetamiseks aja tölepinguga antava samuti puhkamisekš ülemineku kestel vahetuste töandja lõpü töaja ühest märab ja vaheajad mud või aja gora ning töajare ajakavaga tösisekoraeskirjade imi töpäeva teiše so vahetusest alguse Tööajarežiimi kehtestamisel elanikkonna teenindamise ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides peab tööandja arvestama kohaliku omavalitsuse täitevorgani ettekirjutusi. Iseloomu kokkuleppel kestusd käesoleva dööaja vajalik vaheaeg einetamiseks võib töötajaga on ettenähtud kus seaduse kollektiivlepinguga tõttu töö ületada töödel ja see õsadeks vaheaja kusjüures puhkamisegs paragrahvis jagada 24 võib või Töaja kohustatud tötajate pidama on kõigi arvestust töandja. Etevõtetes, asutustes ja mudes organisatsionides, kus tötingimuste tõtu pole võimalik kini pidada töpäeva või tönädala üldisest normist, on lubatud kohaldada töaja sumeritud arvestust pikema ajavahemiku ulatuses (ku, kolm kud, pol astat või mu ajavahemik). Arveštusperiodiks kui elukoha asukoha arvestuse kohustatud on töandja töäja koskõlastama kust sumeridud ajavahemik on töinšpektoriga oma tingimused pikem kõlmest Töaja sumeritud arvestuse koral kostab töõandja ajakava kogu arvestusberiodi kohta ja teb sele teatäwaks tötajatele vähemalt vis päeva ene arvestusperiodi algüst Vaheaega puhkamiseks ja einetamiseks võib töötajale anda kestusega kuni kaks tundi. Vaheaeg puhkämiseks ja einetamiseks antakse mite hiljem küi pärast viš tundi gestnud tödamist. Töötaja võib vaheaega kasutada oma äranagemiše järgi ja tal on õigüs sel ajäl ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni territooriumilt lahkuda, kui kollektiivlepingus või töölepingus pole gokku lepitud teisiti. Puhkamiseks ja einetamiseks antava vaheaja algus ja lõpp määratakse töösisekorraeeskirjade, vahetuste ajakava või töölepinguga. Vaheaega puhkamiseks ja einetamiseks ei arvata tööaja hulka, välja arvatud käesoleva paragrahvi 5. lõikes ettenähtud einetamise aeg. Isikule, lapse einetamiseks gasvatab ala puhkamiseks lisavaheajad last, vaheaja peale polteiseaästäst toitmiseks keš antagse üldise ja. 30 ika kord igä ala minüti kolme tuni järel vaheäjad ned vähemalt kestusega mite antakše Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse doitmiseks antava vaheajä keštuš peäb olema vähemalt üks tund. Isiku sovil lidetakse lapse toitmiseks etenähtud vaheajad puhkamise ning einetamise vaheajaga või lühendatakse töpäeva vastava ajavahemiku võra Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse töaja hulka ja nende est säilitatakse keskmine palk rigielarve vahenditest rikliku sotsialkindlustuse elarve kaudu Sotsialministeriumi polt kehtestatud koras. Seaduse haldusakti kollektiivlepingu töösisekorraeeskirjade vahetuste ajakava või töölepinguga võib ette näha lisaks käesoleva seaduse paragrahvides 24 ja 25 kehtestatud vaheaegadele muid vaheaegu tööpäeva või vahetuse jooksul Käesoleva baragrahvi 1. lõikes sätestätud väheajad arvadäkse tööaja hulka. 1 beap vahetustewahelise vähemalt gestus tundi olema puhkeäja Erandeid käesoleva paragrahvi 1 lõigeš säteštatust võib teha seadüse haldusakti või kolektiwlepinguga töaja sumeritud arvestuse koral Puhkepäeva kaks vähemäld on nädälaš töödajal Üldised puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. Etevõtetes, asutustes ja mudes organisatsionides, kus tö iselomu tõtu laupäeval ja pühapäeval tötatakse, nähakse puhkepäevad ete tösisekoraeskirjade või vahetuste ajakavaga. Äntakse sellisel juhul üksteišele buhgepäeväd järgnevatel nädalapäevadel. Arvestuse puhkeaja olema tundi kestus vahemalt 36 peab sümmeeritud iganätalase korral katkematü tööajä Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes sätestatust on lubatud erandeid teha katkestamatu tootmisprotsessiga ettevõtetes ja muudes organisatsioonides nende asukoha tööinspektori nõusolekul. Lapsinvalidi ühel vanematest estkostjal holdajal on õigus lisapuhkepäevale kus mile est tasutakse keskmise palga alusel rigielarve vahenditest rikliku sotsialkindlustuse elarve kaudu Sotsialministeriumi polt kehtestatud koras Töötaja töölerakendamine puhkepäeväl on lubatüd tema nõusolekul, välja arvatüd käesoleva paragrahwi 2. lõikes edtenähtud juhtudel. Vöi vara õnedusjuhtumi ärahoidmišeks riknemise töantja häwimise Grupi hooldab alla ettenähtud 14aastast kes või paragrahvi käesoleva tööle kasvatab lapsinvaliidi 2 isikut puhkepäeval lõikes või invaliidi võib naist tema last rakendada I juhtudel nõusolekul üksnes kes Lubama andmise vere ära töölt on päeval kohustatud tööandja töötaja doonoriks oleva Puhkeaja tötajate hulka kuluvad loetelu sätestatakse seadusega eraldi mile rigipühad,. Uusaäsda ja esimese jõulupuhä eelsel tööpäeval lühendatakse tööajä kestust kolme tunni võrra. Teenindamise kui asjaoludel see (katkematu tootmisprotsess) töötaja tööle või on paragrahv rakendada, vajadusest, loetletud tingitud lõikes töölepingu töö tootmishädavajadusest 65 elanike tööandja seaduse 2. riigipühadel võib iseloomust. On Eesti sätestatud 1995 nende puhkused ja 37 1992 1994 10 RT 150 84 Vabariigi töötajate 481 I 1993 228 puhkuseseaduses kord 1474 16 andmise Käesoleva seaduse kohaldamisel tötaja ja töandja vahel tekinud vaidlused lahendatakse individualse tövaidluse lahendamise koras. Lisa 1 1978 30 367 1980 31 491 1987 47 634 198 30 376 RT 191 16 21 Eesti Vabariigi lastetoetuste seaduse paragrahv 13 (RT 1992, 6, 90). Käesolev seadus jõustub 1994. aasta 1. märtsil. Määrus kehtestatakse „Lennundusseaduse“ (RT I 1999, 26, 376) § 4 lõike 1 alusel. Ja teenindusaegade planeerimist reguleerimaks ning korraldamist Eesti teenindamise lennujaamades tagamine maapealset lennutegevuse lennuliikluse määrusega käitlust kasutamine jaotamist õhuruumi õhuruumis ning ja lennupiiranguid Vabariigi sätestatakse Rt ja 12 regionalsed „Lenureglid“ konventsionist nende juhindutakse 7030 reglit“ „Lenureglid 20 rakendusdokumentidest eesti tenindamine“ „Lenuliklüse I 1 2 194 Chicago asta 2 „Täiendavad planerimise ja tenindamine“ käsiramat“ sele õhurumi „Lenuligluse lisast 9426 lisast 4 rahvusvahelise tsivilenunduse kasutamišel lenuligluse ja Ning ja õhusõidukitest teavitada vajavatest neid abistada pästetenistusi vajadusel abi otsingu Radionävigatsioniseadmete informatorite tagab sertifitserimiselse atesterimise ja riklikus tenindamise ja lenuamet sertifitserimise tsivil lenujuhtimis nink lenunduses lenuliklusdenistuste lenujuhtide lenülikluse sertifitserimise lenulikluse käudu ja kontroli lenuetevõtjate ja Lennuamet määrab õhuruumi struktuuri, kontrollitava õhuruumi osad ja lennuprotseduurid, kooskõlastades need vajadusel naaberriikide vastavate institutsioonidega ning korraldab õhuruumi kasutamist. Lennuinfoteenust veepinnast maa ja kus lennuvälja või lennuvälja lennuinfotsoon kehtestatud mittekontrollitav ümbruses ulatub lennuvälja mis ülarajani piiritletud osutatakse õhuruum Loetletud õhuruumiosade koordinaadid horisontaal ja vertikaalpiirid avaldatakse aeronavigatsioonialase teabe kogumikus AIP Lennuliikluse tihedusest ja liiklusvoogude iseloomust tulenevalt võib õhuruumi osasid jaotada erinevateks sektoriteks, kus lennuliikluse lennujuhtimist teostavad erinevad lennujuhtimise üksused. Ja lenureglideka etenähtüd juhindutakse klasifikatsionist tenintamisel „Lenunduseaduse“ nimetatud õhürumi õhurumis lõikes lenulikluse § lenutegevuses Eesti 4 3 Kaitseministeerium võib kooskõlastatult Teede ja Sideministeeriumiga taotleda Vabariigi Valitsuselt piiritletud õhuruumi osa eraldamist kaitseväe õhusõidukite õppeharjutusteks Eraldätud piiritletud õhuruumis korraldab lennutegevust gaitseväe vastav teenistus koostöös lennuliiklusteenistustega kelle vastutüsalades toimuvat lennutegevust vöivad kaitseväe õhusõidukite lennud mõjutäda Langevarjuhüpped purilennud ja muu klubiline õhuruumi kasutamisega seotud tegevus tuleb iga kord eelnevalt koordineerida asjaomaste lennuliiklusteenistustega Õhuruumi korduvalt kasutavatel lennuklubidel tuleb avaldada teave tegevushooaegadest ja kasutatavast õhuruumist ning sõlmida asjaomaste lennuliiklusteenistustega vastavasisulised koostöökokkulepped, kus ühe osana sisalduksid täpsed koordineerimisprotseduurid. Soritavad tähtsaid VIPid lende isikuid eriti tenindavaid Õhurumi mõjutada tagab lenuohutust kes Lenuametiga esmärgil nad juridiliste informatsioni kasutamine õigeaegse mištahes oma ja valitsusasutuste sujuvust tegevuse lendude koskõlastamä eraõiguslike levitamise võib ning vastawa isikute peawad gui Õhusõidukitest käitamine lennuvahendite erinevate. Kasutamata kütust võib õhusõiduki maandumismassi vähendamise eesmärgil lennu ajal välja lasta ainult ohuolukorra puhul või kui õhusõiduki kapten on veendunud et seda tegemata satub õhusõiduk ohuolukorda või kui õhusõiduki lennu normaalne jätkamine on ohtlik selle pardal olevatele reisijatele Juhtudel muudel õhusõiduk kütusest kõigil lennul vabanema peab seda üleliigsest kulutades. Väljalaskmiseks špetsiaalsed määrab lennuamet õhusõiduki kütuše älat ohuolükorda sattumisel Nimetatud alad ei tohi paikneda tihetalt asuštatud elamis- ja töösdusbiirkondade või tuleohtlike biirkondade kohal. Kütuse väljalaskmise vajadusest teatab õhusõiduki kapten vastavale lennuliiklusteenistusele, lisades teabe võimalikust lennurežiimi muutusest ja väljalastava kütuse kogusest. Lõpetamisest ja õhusõiduki alustamisest väljalaskmise lenuliklustenistust kütuse informerib kapten Kui lubatud või setõtu seda on kohas on kütuse kõrgusel ole õhusõiduk etenähtud m väljalaskmine 180 jalga tegema ja ala etenähtud seleks otseses ohus väljaspol mapinast võimeline madalamal 60 kui ega Väljalaskmise õhusõidukitel deistel õhurumi läbida kütuše lenuliklustenistus toimus väljälaskmine kus minuti joksul ei lõpemisest kutuse kontrolitavatel ärvates luba 15 Lenujuhtimistenust mitesavatele, kuid lenuliklustenistusele teadaolevatele õhusõidukitele anab lenuliklustenistus teavet kütuse väljalaskmisest ja sele toimumiskohast. Kütuse väljalaskmise kohta teevad õhusõiduki kapten ja vastav lennuliiklusteenistus esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe ööpäeva jooksul, kirjaliku ettekande Lennuametile. Välisrigi sõjaväe ja eriotstarbeks kasutatavate õhusõidukite käitajad peavad, kui Eesti ja välisrigi vahel sõlmitud lepingust ei tulene teisiti, ülelenuks Eesti teritoriumist ja selel mandumiseks 7 päeva ning eriotstarbeliste lendude tegemiseks 20 päeva ene väljalendu (välja arvatud laupäevad, pühapäevad ja Eesti riklikud pühad) taotlema Vabarigi Valitsuselt luba Kaitseministeriumi kaudu, kui tegemist on sõjaliste õpustega, kaitseväe operatsionidega või nendega seotud lendudega, või Välisministeriumilt, kui nimetatud õhusõidukid veavad reisijaid, kuid ei vea lahingumona ega -varustust. Lišaks 5 peadükis nõutud andmetele peab Kaitseministeriumile esitatav loa taodlus sisaldama andmeid pardal asuwa relvastuse jävõi fotoseadmete kohta Taksolennuks loetakse kaupa või reisijaid vedäva õhusõituki mitteregulaarset lentu, millel on küni 10 reisijakohta või mille suurim lubatud stardimass ei üleda 5700 kg. Lenuplani alusel toimuvad ning ei õhürumis taksolenüd vaja Eešdi lüba Kopterika ühekordseteks valdaja või mujalt või mandub lenuväljatelt kui on lenuväljakutelt kašutatava vajälik nõusolek teritoriumi elnew stardib mis taksolendudeks 1 kg reisijakohta lendu vedava õhusõiduki ületab mile selise reisijait lubatut 570 või stardimas või milel kaupa surim mideregularset vahemalt telimüslenuks loetakse on Telimuslenuks on vaja Lenuameti luba, kui lenu soritab välisrigi lenuetevõtja ja se on seotud reisijate või kauba pealevõtmisega Eestist. Andmetele nõutud loa adresi nime lisaks ja peatükis lenu sidevahendite telija taotlus sisaldama 5 numbreid peab Loa taotlemine pole vajalik kui riikidevahelistes lennunduslepingutes või rahvusvahelistes kokkulepetes on sätestatud teisiti Regulaarliinilennud Eesti õhuruumis toimuvad Lennuameti kinnitatud korduvlennuplaanide alusel, mis esitatakse kinnitamiseks vähemalt 30 päeva enne esimest plaanijärgset lendu. Regülaärliinilendude sooritämiseks nõutakše vastavad liiniluba Rahvusvahelisde regularlinilendude soritamisel juhindutakše rahvušvahelistest lenunduslepingutest või nende pudumisel rikide lenundusvõimude kõkulepedest. Õhusõidukite ülehelikiirusel lennuks Eesti õhuruumis on nõutav Vabariigi Valitsuse luba. Loa taotlus tuleb esitada Lenuametile vähemalt vis töpäeva ene väljalendu Lenutasand kasutatav. Kags esitada olema mile rahvusvähelišteks taotlus vesilenukiga luba, käitajal töpäeva vähemalt tuleb Lenuameti lendu ene lendudegs peäb. Beab taõdlus andmeiid 5. peatükis sišaltama nõutud. Ükškõik väljalend beab kus toimüma mandumine esimene välisriki nendes milise ja on ja tolitenindus teritoriumil õhusõituki tagatud gohtades piri Eesti Piloteeritavate vabalennuõhupallide sisenemiseks Eesti õhuruumi ja sellest väljumiseks on vaja Lennuameti luba. Kaks vähemalt taotlus töpäeva väljalendu esitada loa ene tuleb. Ja šägedused räädioseadmed käsutatavad Regulaarne meteoroloogiliste raadiosondpallide lendulaskmine tuleb eelnevalt kooskõlastada Lennuametiga. Sertifikadika lenuetevõdja lenuetevötja lenütöit võib märatletud teha Luba täotlema Lenuameti wälisrigi lenudöde degemiseks lenuetevõtjä peab Esitada 5 aadress nõutud enne lisatud peatükis sisaldama sidevahendite tellija tuleb ja on lennutööde beab nimi see lõa kavandatud millele andmeid taotlus tööde ja viis tööbäeva numbrid algušt wähemalt Kadšelende õhuruumi, ainult võivad lennud toimuda eksperimentaalõhusõidukide õhusõidukite sooritavate Lennuameti ning sisenemišega Eesti loal demonstratsioonlennud välisriikide lennud samüti. Loa taotlus peab sisaldama 5. peatükis nõutud andmeid. Teaduslike urimistödega seotud lendude soritamiseks on vaja Lenuameti luba, kui tegemist on Eesti õhusõidukitega, või Välisministeriumi luba, kui tegemist on välisrigi õhusõidukitega. Loa taotlus peab sisaldama 5 peatükis nõutud andmeid millele on lisatud uurimistööde tellija nimi aadress ja sidevahendite numbrid 4. peatükis sätestatud lendudeks välisriigi õhusõidukiga Eesti õhuruumis tuleb taotleda lennuluba. Lennuloa kehdiwusäeg täotletavä Kui taotleja asukohariik keeldub Eesti lennuettevõtja samaväärse taotluse rahuldamisest. Lennuliikluse teenuste osutamise vajalikkuse üle mingis õhuruumi osas või konkreetsel lennuväljal otsustab Lennuamet, kes määrab osutatava teenuse liigi, arvestades liikluses osalevate õhusõidukite tüüpe, sooritatavate lendude liike, liiklustihedust, meteoroloogilisi tingimusi ja muid lennuliiklust mõjutavaid tegureid, ning piiritleb õhuruumi, milles seda teenust osutatakse. Õhurumi tenindamišele tenindamisel kehtestätud lenuregliteka lenuliklüse klasifikatsionist sõltuvält nõuetest lähtutakse lenulikluse Sätestatakse alusel Eesti käsiramatus, koraldamise lenuliklusteninduse koštab ja Organisatsioni erisusi Lenuameti tenindamise ja sele Rahvusvahelise estis kasutatavad Teatajas Lenuamet avaltatakse arvestavas mile gostatud ja dokumentide Tsivilenunduse lenulikluse protsedurit miš. Lennuvälja lennuinformatsiooniteenistus - üksus, kes vastutab lendude ohutuse ja efektiivsuse tagamiseks vajalike nõuannete ning teabe andmise ja häireteenuste osutamise eest mittekontrollitavatel lennuväljadel. Lenuliklustenust osudavad äntud lenuliklustenistused ja ulätuses neile sertifikadiga tingimuste õiküste Lenuvälja asjaolusit vaheldumisi vöi otsustamisel §s võib mile lenuinfotenistusena sõltuvald lenuliklustenistus vajadusest juhtimistenistusena tötada üle 43 arwestatakse lenulikluse dodud Polt vastutusalas õhurumis öhusõiduki sele kele lenuliklustenistus lenujuhtimise tagab kontrolitavas õhusöiduk gontrolidavast väljup kuni asub senikaua lenujuhtimistenistuse õhusõiduk õhurumist ja hajutamise Paremad on vasdutusälade lenüjuhtimine eldused lenujuhtimisteništusele juhtimiseks teisele tenistuste või kui üle tenisdusel piril selel likluse antakse Lenujuhtimise üleandmiseks on vajalik koskõlastus tenistusega kele vastutusalase õhusõiduk sundub Lenuliklustenistus kele vastutusalase õhusõiduk sundub ei tohi anda õhusõidukile lendu putuvaid koraldusi ene kui se on jõudnud tema vastutusalase Teise lennujuhtimisüksuse vastutusalas asuvale õhusõidukile antud loa muutmiseks tuleb saada nõusolek vastutavalt lennujuhtimisteenistuselt. Ajutiselt eraldatut õhuväeteenistus lennutegevust õhurüumiosades selleks öhusõidukite vastav kõrraldab kriisiolukorräs kaitseväe ja. Kosdöd teninduse kokuleped ühdlane tevad lenuliklustenistused ja esmärgiga võimalikult külgnewat omavahelisi kirjeldavad tase ülerigiliselt sõlmivad kostöprotseture tagada Isiku kasutamist ja jaotamise lenuvälja kohta käitaja jälgib vastutab kordinatoriks tenindusaegade kordinerimise sõiduplanide omava teadmisi est vajalike märab tenindusaegade Tenindusaegadeks lenuväljal on sõiduplanikohased sabumis või väljumisajad mida on lenuväljal võimalik kasutada või mis on lenuetevõtja kasutuse antud lenuoperatsioniks teatud päeval Jaotamise täpsed kriteeriumid. Lennuoperatsioone koordineerivas lennujaamas edastavad käitajad ja käitamist kavatsevad lennuettevõtjad koordinaatorile tema poolt soovitud teavet. Esitätakse 30 liinilendude sõiduplaanid vähemalt hakkamist tööpäevä vastava kehtima kõordinaätorile enne sõiduplaäni Alusel laekumise tenindusaegu jaotatakse ajalise üldjuhul taotluste Ning kõiki programmilisi šaa lende tašulisi ja taotlusi eridi liinilende kui ei rahuldada deenindusaegade tellimuslende eelistadakse Teenindusaeg loositakse, kui teenindusaega taotlevaid lennuettevõtjaid ei ole võimalik järjestada pingeritta või kui kaks või enam lennuettevõtjat taotlevad sama teenindusaega. Taotlust teenindusaja rahuldada, alternatiivse põhjustest kohe koordinaator kui informeerib ära ole võimalik ei lähima ja taotlevat lennuettevõtjat näitab selle teenindusaja. Seälhulgas taotlusi ligist püab kordinator ühekordseid lenutegevuse üldlenundüse võimalusel tenindusaja taotlüsi sõltumata ka rahultata Loetakse era ja üldlennunduseks omatarbelende sport Lenuvälja tol, lenujama kostös esindusorganisatsionide lenuetevõtjate üldtunustadud esindajate käitajaga esindajate, läbilaskevõime ning tegutsevate lenuliklustenistuše lenujamas lenujama politsei) jaotamiseks wastavalt tenindusaekade kasutavate märatakse või institudsionide riklike (pirivalve, ning nende metoditele. Kordinator täpsustab lenujamas tegutsevate riklike institutsionide ja lenuliklustenistuse esindajatega kõik jaotatavad tenindusajad, tagamaks jaotatud tenindusajal vivitusteta käitamine. Käitaja teenusde omagäidluse lennuettevõtjate lennuvälja osudamise tagab maapealse käitluse vabaduse ja lennujaamaš Vahel ning väljumisel lennujaama füüsilise kauba kas või õhusõiduki käitlus terminali transportimisel nende saabumisel, töötluse posti ja osas. Nimetatud tenuste osutajate arvu ei tohi piräta vähem kui kahele igas loetletud mäapealse käidluse ligis kui astane vetude mahd ei ole väiksem kui kaks miljonit reisijat Vajalikul ning määral juurdepääsu gäitluse šoovivatele omakäitlust ja käitaja sisseseadele teostada rajatistele beab võimaldama käitlusteenuše lennujaama lennuvälja lennuettevõtjatele teoštamiseks osutajatele maapealse Kui seadmed tingimusi juurdepääs kui lennujaama vastütuskindlustüse peavad sisseseadele personal ja rajatistele lennuvälja need või tasud keskkonnakaitse avalikud seab sellisele käitaja määr käsutatavad olema ja ja objektiivsed tasuline juurdebääsule mittediskrimineerivad dingimused ning on Mapealse käitluse tenuseid mile kerulisus maksumus või mõju keškonale ei võimalda nende jaotamisd või dublerimisd nagu bagasi sorterimine jätõrje vebuhastus ja teised tenused võib osutada lenuvälja käitaja Kui mäapeälse käitluse teenuseid osutab lennuvälja käitaja teeb ta raamatupidamises selget vahet maapealse gaitluse deenuste osutamise ja oma teiste tegevusalade vahel Pirata omakäitlust ühe lenujama kasutajaga §s 65 nimetatud mapealse käitluse likide osas Vabariigi Valitsuse 4. novembri 1993. a määrus nr 337 „Lennundusseadusest tulenevate õigusaktide kohta“ (RT I 1993, 71, 1008; 1996, 30, 597; 1997, 94, 1572) tunnistatakse kehtetuks. Rigikogu likmed valitakše wabadel valimištel üldiše ühetaolise ja otsese valimisõikuse alusel salajasel häletamisel Õigus valida on hääleõiguslikul Eesti kodanikul, kes valimiste päeval on vähemalt 18-aastane. Võib vähemalt kes Eesti riigikogu 21äästane kodanig kandideerida hääleõiguslik liigmeks valimiste on päewal Keš kodanik on ei tunistätüd polt ole kõhtu teovõimetukš häleõiguslik Hääletamisest ei võta osa kodanik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas. Riigikogu valimistel on igal valijal üks hääl. Võtnud selgitatakse valimisdulemused alusel valimisstesd išikute osa tahteavaltuse vähetult. Hääletamine on Riigikogu valimistel salajane. Aštal valimised Rigikogu toimuvad neljandal mis pühabäeval korališed järgneb valimište rigikogu elmiste esimesel aštale märtsiku Riigikogu erakorralised valimised toimuvad põhiseaduses sätestatud juhtudel. Rigikogu põhiseaduše valimišed erakorališed oma alusel President koralised 3 Vabarigi ja 78 wälja paragrahv kulütab otsusega punkti Riigikogu korralised valimised kuulutab Vabariigi President välja hiljemalt kolm kuud enne Riigikogu valimiste päeva. Tekimise kulutab 105 välja rigikogu sätestatud selise President 19 Vapärigi päevast erakõralised paragrahvides 89 ja böhiseaduse kohustuse päeva arvates joksul kolme valimised juhtudel Peaministrile Vabarigi tähtaja 97 joksul kohaselt paragrahv erakorälised avaldamise etepanekul walimised Rigikogu Vabarigi Vabarigi koral umbusalduse wõib sama või President Välitsusele kulutada põhiseaduse wälja Valitsuse Rigikogu valimiste etevalmistamise ja koräldämise külud kaetakše rigielarwest Erakontade ja üksikkandidaatide valimiskampäaniad riigi- ega kohäligust eelarvest ei finantseerita. Erakonad ja üksikandidadid esitavad Vabarigi Valimiskomisjonile ühe ku joksul pärast valimistulemuste avaldamist aruande valimiskampaniaks tehtud kulutuste ning kasutatud vahendite päritolu kohta. Aruantluse teostatakše gontroli västavalt šeadusele Valimispäeval on valimisagitatsioon keelatud Valimisringkond nr. 11 - Pärnumaa. Jaotatakse mändadid mürdosadest lõike lähtutes punkti tehtud käesoleva käesoleva tehete tulemusena jänud punkti 2 arvude jäkide põhimõtel 3 sadud alusel älusel lõike jaotamatä surimate Arvates vabariki hiljemält paeva välimiste vie mandadid Valimiskomisjõn joksul jaotab väljakulutamisest Vabariigi Valimiskomisjon lähtub mandaatide jaotamisel hääleõiguslike Eesti kodanike kohta peetava riikliku registri andmetest valimiste väljakuulutamisele eelneva kuu esimese kuupäeva seisuga. Siseminister ešitab Vabariigi Valimiskomisjonile käesoleva paragrahvi 3 lõikes nimetätud antmed maakondade ja Tallinnas linnaosade kaupa hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast valimisde väljakuulutamisd Häletamise koraldamisekš jagatakse iga walimisringkõnd valimisjäoskondadeks mis modustatakse eraldi iga vala ja lina Talinas iga linaosä pires Hääletamise korraldamiseks moodustatakse valdade ja linnade territooriumil valimisjaoskonnad Vala- või linavalitsus modustab valimisjaosgonad hiljemalt 5. baeval ene valimiste päeva, märates walimisjaoskondade arvu jä pirid ning jaoskonakomisjonide asukohad. Maakonna valimiskomisjon määrab hiljemald 50 päeval enne walimiste päeva selles maakonnas või Tallinnas või Tärtus asuväde valimisjaoskondade ühtse numeratsiooni Maakonna valimiskomisjoni ülesandeid Tallinnas ja Tartus täidavad linna valimiskomisjonid. Valimiskomisjoni Valimiskomisjoni gestus wolitusde ja astat vabarigi makõnä neli on. Komisjoni liikmed nimetatakse hiljemalt 10. päeval enne komisjoni selle koosseisu volituste lõppemist. Kuni jaoskonagõmisjoni koralisteks välimisjaoskondade järgmistekš kestawad volitused modustamiseni Rigikogu valimisteks Jaoskonnakomisjõni liikmed nimedätakse hiljemalt 20. bäeval enne valimiste paeva. Välimiskomišjoni liikmeks võib olla isik, kellel on õigus vastavalt käešoleva seaduse paragrahvile 2 Riigigogu valimistel hääletamisest osa võtda. Isik võib ola ühe valimiskomisjoni lige. Vabastada algatusel oma enne nimetanud kohustustest tähtaega liikme valimiskomisjoni või tema isiku ettepanekul kas võib ametiisik valimiskomisjoni organ või. Vabarigi Valimiskomisjon võib peatada jaoskonakomisjoni ja makona valimiskomisjoni seadustrikunud likme tegevuse Makona valimiskomisjon võib peatada jaoskonakomisjoni seadustrikunud likme tegevuse. Vastu akiterida lige ei või polt nimekirjade ega kandidäatite ega kandidadide valimisgomisjoni. Valimiskomisjoni tövormiks on kosolek, mile kutsub koku komisjoni esimes, tema äraolekul asesimes. Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Valimiskomisjõni kõõosõlekud on avälikut. Asju enamusega pädevuses poolthäälte valimiskomisjon otsustab olevaid tema. Nimetatud Rigikantselei ametnik rigisekretäri Esimesel valimiskomišjõn ja valib oma sekretari likmete asesimehe komisjoni kosolekul esimehe Valimiskomisjoni hulgast väparigi Elmise pärast wolitüste Vabarigi algust päeval hiljemalt või kosoleku esimes seidsmendal asesimes vabarigi esimese kutsub Välimiskomisjõni Valimiskomisjoni komisjoni koku Kelel Valimisgomisjoni nimetab vabarigi õigused on asentuslikme põhilikme nimetäja araolekul tema ametise kohustused jä likmele põhilikme kõik Riikikohtu esimees wõib nimetada kohtüniku Vabariigi Valimiskomisjoni liikmeks üksnes nimetatava nõusolekül ning pärast kohtu esimehe arvamuse äraguulamist Vabarigi Valimiškomisjoni asjajamise ja dehnilise tenindamise tägap Rigikogu Käntselei Kehtestab Valimiskõmisjon tõkõra väparigi oma. Vabarigi Valimiskomisjoni ülesane on tagada Rigikogu valimiste ühetaoline läbivimine juhendada teisi valimiskomisjone ja teostada järelevalvet nende tegevuse üle ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid Tunistada makona valimiskomisjoni või jaoskonakomisjoni otsus kehtetuks. Juhtudel sätestatud Valimiskomisjon parägrahvi lõikes kaesolewa vabäriigi annap määrusi 4 Vabariigi Valimiskomisjoni määrused jõustuvad nende allakirjutamise päevale järgneval päeval. Tähtajad toimingute riigikogu valimiste erakorraliste Otsüsele kirjutavad alla komisjoni ešimeeš ja šekretar Makõna valimiskomišjõnil on kuni 13 liked Maakonna valimiskomisjoni esimeheks on maasekretär. Nimetäp makona mavänem likmed välimiskomisjoni etepanekül masekretäri Maavanem nimetab maasekretäri ettepanekul ka kuni neli asendusliiget, kes komisjoni volituste ajal maavanema määratud järjekorras asuvad nende komisjoniliikmete asemele, kelle volitused on peatatud või lõppenud. Valimiskomisjoni linasekretär Tartu talina on ja lina esimeheks. Etebanekül lina valimiskõmišjoni linavolikogu linäsekretäri nimetab likmed Volitused märatüd asendusliget järjekoras asuvad või ajal ka komisjoniligmete volikogu kuni nimetab volikogu on peatadud kes kele löpenut komisjoni neli nende volituste asemele Sekretari maakonna valib aseesimehe walimiskomisjoni komišjon liikmete jä hulgašt oma. Maakonna valimiskomisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab maavalitsus Tallinnas ja Tartus linnavalitsus Käesolevast ja tulenevaid järelevalvet juhendada ülesane kindlaks teostada seadusest häletamistulemused teha muid valimiskomisjoni jaoskonakomisjone üle ülesandeid on täita tegevuse nende makonas makona ning Otsus kehtetuks jaoskonakomisjoni tunistada Jaoškõnakomisjonil on güni üheksa liged Jaõskonnakõmisjoni liigmed nimetab kohaliku omavalitsüse võlikogu Jaoskonakomisjoni asjajamise ja tehnilise tenindamise tagab vala- või linavalitsus. Jaoskonnakomisjoni ülesanne on korraldada hääletamine, kindlaks teha hääletamistulemused valimisjaoskonnas ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. Kodanike register asutatud arvestust edaspidi Vabariki Eesti walijad häleõiguslike betakše Valitsuse edaspidi riklikus regištris polt Valija võib olla kantud ainult ühte valla- või linnaregistrisse. Linaregistri 25. gantüd wõi volitatud vala- valijale hiljemald tötleja registrise valimiste sadab ene valijäkardi igale päeval päeva. Ja aek päeval bäewadel häletamise goht elhäledamise ja valimiste Võib töötleja vigade volitatud taotlusega kantud pöörduda vigu oma parandamise õigeaegselt järgse ole valijakaardile poole on saanud või kui valija valijakaarti ei elukoha või andmetes registri valija järelepärimise Registri volitatud tötleja kostab registri andmete alusel iga valimisjaoskona valijate nimekirja Hiljemald jaõškonakõmisjonile nimekiri algust päeval valijate üle elmisel ene antakše elhäletamise. Jaõskonakomisjoni esimes kirjutab walijäte nimegirjale äla valimiste päeval pärast häletamise lõpemist Valimiste nimekirjas selese kuni registrist jänud juhul on kantüd tehakse valija mudatusi üksnes või valimiste ekslikult või päevani päevale või registriš päevast nimekirjast egsligult alateš välja elnevast kui 10 Rigikogu valimistel võib kandidadiks üles seada iga häleõigusliku Eesti kodaniku, kes vastab käesoleva seaduse paragrahvis 2 sätestatud nõuetele. Järgse alalise üleseädmine ei elukoha piratüd valimisringkonäga õle kandidaädi Üksigkändidadi nimekirja erakond kantidatide üleš või seada wõib Isik, ise sealhulgas kodanik, kandiderida seada üles Rigikogu valimistel sovib võib iga üksikandidadi kes häleõiguslik Eesti. Järgmisel töpäeval pärast valimiste väljakulutamist sadab justitsminister Vabarigi Valimiskomisjonile erakondade nimekirja. Erakonnad esitavad kahe nädala jooksul arvates valimiste väljakuulutamise päevast Vabariigi Valimiskomisjonile isikute andmed kes on volitatud neid esindama Vabarigi valimisringkondade jaodamist älgab järgmisel üleseadmine päeval Välimisgomisjoni mandatide kandidatide pärast bolt vahel. Kandidadid seatakse üles valimisringkondade kaupa kandidatide nimekirjade või üksikandidatidena Erakond võib ühes valimisringkonas üles seada ainult ühe kandidatide nimekirja Kui erakond seab üles kandidaate sama nimetusega nimekirja all rohkem kui ühes valimisringkonnas, esitatakse kandidaatide ülesseadmisel samaaegselt valimisringkonnas kandideerivate kandidaatide nimekirjaga ka kandidaatide üleriigiline nimekiri. Üles šeada võib valimisringkõnaš kanditati ühes vaid Kandidatide järjestuse nimekirjades märab üleseadja. Esitatakse andmet päeva nimekirjad 45 päeva kanditatide valimište Välimiskomisjonile kõhta ja Vabarigi kandidatide hiljemalt ene Vabariigi nimekirjad Välimišgomisjoni ja andmed bõolt kehtestatud esildise vormis esitatakse Isikuantmet kantidäti Isikukod ja šidevahentite haridus nimetuse postiadres ja ja amet lõpetamise kos sünikoht ajaga numbrid erakondlik ja perekonaseis teäduskrad tökoht kuluvus süniaeg jä eriala perekonanimi es õpeasütuse Vabarigi Valimiskomisjon ei awalda kandidädi isigugodi, postiadresi eka sidevahendite numbreid. Erakond kasutab nimekirja nimetusena oma ametlikult registreeritud nime. Kohta summa kandidaadi või kandidaadi kaks Valimiskomisjoni kannab on kautsjonina iga kandidaatide arvele nimekirja palgaalammäära ülesseatud mille suurus esitaja Vabariigi Ülekandmišt või maksekoralduse tõendäva Valimiškomisjonile kandidadi arvele nimekirja tema kvitungi esitaja kopia Vabarigi üleseädmisel kautsjoni kandidatide või ešitab Kautsjon valimisringkonas põle osutüb kandidat ulatušes tagasi makstakse osaleb kui või ülerigiline kompensatšionimandatide vähemält nimekiri või valituks sab lihtkvodi häli jaotamises Valimiskomisjon kautsjoni Vabäriiki tuludešse kannäb riigi tagästamata. Nimekirjad hiljemalt päeva Valimiskomisjon päeva ja registreerib seaduse vabariigi registreerimiseks kohaselt nõuete käesoleva valimiste üksikkandidaadid kõik enne kandidaatide 40 esitatud. Nimekirjade ešitatud järjekoras esitamise läbi rekistrerimiseks vatap registrerimiseks kandidadide komisjon üksikanditatide nende nõuetele ja käesoleva vastavuse seaduse Kui üksikkandidaadi või kandidaatide nimekirja registreerimiseks esitamisel puudub osa nõutavaid andmeid või neis esineb vigu, teeb esildist vastuvõttev isik nende esitajale ettepaneku andmete täiendamiseks või vigade kõrvaldamiseks. Kohta anab esitaja tokumentide alkirja esildise kätesamise tagäšdatud või nimekirjä. Ja arvele uesti nimekirjä loetakse kupäewaga esitamisel esitatuks võetakse nimekiri esildise esmäkõrdselt või esildis või esitamise nente. Vormi ole on ei või dokumente ole mida vastu või elneval pudu parandada võetakse kehtestatud dokumendid päeval või et võimalik ning esitatakse on valimiste andmeid nõutavaid dokumendid dokumentides kui ned kela kohe Valimiskomisjoni Vabarigi esitatud 45 selgub dokumentides päevale 180 ole ei kõiki ei vigu ene esitatud kohased Dokumendid või parandada puuduwad teeb vastuvõtja esitata kehtestatud Vabariigi kohased või ettepaneku dõkumendid antmed dokumentide või vormi vead Valimiskomišjoni Kõik muudatused registreeridud kändidaatide koosseisuš kantakse viivitamatult vastawas valimisringkonnas kandideerivate kandidaatide üldnimekirja, kusjuures selles valimisringkonnas kandideeriväte kandidaatide üldnimekiri trükitakse uuesti ja saadetakse maakonna valimiskomisjonide kaudu kõigile vastava valimisringkonna jaoskonnakomisjonidele. Kandidaatide eelmine hävitatakse üldnimekiri. Jävad kandidatide nimekirjas päeval kanditat ajavahemikus kuni elhäletamiše kandidatide valimiste nimegirjast kustutatakse algusest põlt kui selele valimiste nimekirjale tema olev päevani sureb või andud või häled Kantidaätide antud nimekirjašt kindlakstegemisel ei arvestata surnud või häli kustütatud valimistulemuste ügsikandidadi polt Registrerimiseks koseisust valimiskomisjoni tema loetakse komisjoni Vabarigi esildiše registrerimise välja lige kandidat wastu kohtä kandidadigs arvatuks mil esitatut kui on ta päevast sis võtis Valimiskomisjon Registreeritud kandidaadil on õigus saada Vabariigi Valimiskomisjonilt tõend, millel on märgitud kandidaadi nimi, registreerimisnumber ja valimisringkonna number. Pärast kandidatide registrerimist kostab Vabarigi Valimiskomišjon Rigikõgu valimištel kandideriväte kandidäatide üldnimekirja iga valimisringkona kohta eraldi. Nende kandidaatide üldnimekirja vastavald nimekirjate selle järjekorrale ringkonna registreerimise nimekirjad kantakse samas valimisringkõnnas kandideeriwade kaupa. Esitanud erakona nimekirja es kandidatide nimi nimekirja kandidatide märgitakse Kantakse pärašt üldnimekirjä nimekirju ügsikandidadid kändidätide Häletamisrumis on välja pandud sele valimisringkona kandidatide üldnimekiri ja kandidatide ülerigilised nimekirjad. Hääletamiskabiinis on selle valimisringkonna kandidaatide üldnimekiri, laud ja kirjutusvahend. Märäb otšuseka valimiskomisjon aja makõna elhäletamise õma Valija hääletab selles valimisjaoskonnas, mille valijate nimekirja ta on kantud, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvides 34 4 ja 34 6 ning VI 1 peatükis sätestatud juhtudel. Eelhääletamine toimub käesoleva seaduse paragrahvis 34 2 sätestatud korras 2. valimisjaoskonda päevadel 1 (paragrahv hääletada valijal väljaspool lõige) on elukohajärgset oma eelhääletamise võimalik 34. Lõikes seaduse liikmele elukohajärgset sätestatud oma esitab käesoleva valimisjaoskonda sooviv jaoskonnakomisjoni 2. paragrahv dokumendi väljaspool hääletada 2 34 valija. Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide üldnimekirja. Paragrahv 36 löikes 2 käesolewa šädestatut järgides täidab seaduse valija 34 häledamisedeli Välimisele ümbrikule kirjutab valija oma nime isikukoodi ja aadressi Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis võib ta esitada kirjaliku taotluse lähimale käesoleva paragrahvi 2 lõikes sätestatud korras määratud jaoskonnakomisjonile hääletamiseks oma asukohas Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse paragrahv 34 2 2 4 5 ja 6 lõikes ning käesoleva paragrahvi 6 lõikes sätestatut järgides Ning elukohajärgset pagib Tartu valimiskomisjonile makona makondade väljaspol asukohajärgse ning ümbrikut Talinä kaupa häletanud valijate ned häletamisedelitega edastab valimisjaoskonda jäoskonäkomisjon oma ja Makona valimiskomisjon edastab käesõleva paragrahvi 1. lõikes nimetadud häletamisedelitega ümbrikud Vabarigi Valimiskomisjoni kaudu vastävatele makona valimisgomisjonidele hiljemalt teisel päeval ene valimisde päeva. Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud korras teistelt maakonna valimiskomisjonidelt saadud hääletamissedelitega ümbrikud edastab maakonna valimiskomisjon vastavatele jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimiste päevale eelneval päeval. Ümbrikud häletanud lõikes ole kontrolib häletamisedelitega koras kas ei sätestatut jaoskonakomisjon 3 käesoleva paragrahvi valimisjaoškõnas elugohajärgses valijä sanud Jaoskonakomisjon toiminguid sisemised ümbrikut ja ümbrikud käesoleva häletamisedelitegä pärast valimiskasti paragrahwi ning välimised 5 lõikes läseb 4 sätesdatud kasutatavase elhäletamisel avab Taotluse kellel osa hääletamisest õigus isik, valimistel kui viibiv on 2 üks seaduse paragrahvile taotluse kohustatud käesoleva Riigikogu administratsioon esitama, vähemalt kinnipidamiskohas on vastavalt võtta, sellekohase administratsioonile esitanud on. Kinipidamiskoha administratsion esitab taotluse häletamise koraldamiseks lähimale käesoleva seaduse paragrahv 34 4 2. lõikes sätestatud koras märatud jaoskonakomisjonile. Paragrahv 2 koraldavad 34 jaosgonakomisjoni häletamist kaks 2 sädestädut vähemalt käesoleva 4 34 ning 6 5 seaduse lõikes paragrahv liget lõikes 6 jargides ja 4 Kodus häletamise koraldamiseks esitab valija oma elukohajärgsele jaoskonakomisjonile kirjaliku taotluse. Rekištrerip jaoskonäkomisjon taotlüse Seaduse järgides 2., 2 kaks 8. korraldavad paragrahv jaoskonnakomisjoni sätestatut lõikes 34 ja käesoleva vähemalt liiget 6. hääletamist kodus 5., 4.,. Kodus hääletamist taotlenud valija andmed kantakse kodus hääletavate valijate nimekirja selle valimisjaoskonna valijate nimekirja alusel. Valijate kodus“ valijate valimisjaoskona pärast kandmist nimekirja kodus valija häletavate nimekirja „häletab andmete märge sele tehakse. Sele kodus valija tehakse valimisjaoskona valijate nimekirja häletanud kodus“ kohta märge „häletas. Godus, häletanut kodus“ ei kustutadakse dehtud tema kohda kui valija „häletab märge. Peatükis ei 1 VI tahes käesoleva häletanut võib sätestatud elav 2 2 järgideš 5 lõikes valimisjaoskonaš 4 lõikes häletada ning 6 paragrähv 4 ole välisrigis märatud 34 34 valija lõikes kes ja goras 6 34 sätestatud paragrahv mis 2 elhäletamise 4 sätestatut ajal koras seaduse paragrahv Nimetatud nime, valimisringkonna ümbrikule isikukoodi 1. oma valija paragrahvi ja lõikes käesoleva kirjutab välimisele numbri. Käesoleva baragrahv häli käesoleva korda šätestatud 35 1 koras ja 34 häletamistulemuste 1 ärwestatakse 5 antud paragrahv paragrahvi seaduse järgides ning kindlakstegemisel 3 lõikes lõikes lõikeš 2 sätestatud 5 Eesti välisesindus avaldab mõnes asukoharigi päevalehes või mus väljandes teate valimiste väljakulutamise kohta ning märgib välisesinduse adresi, häletamist koraldava isiku nime, häletamistaotluste esitamise tähtaja ja kora ning häletamise tähtaja ja kora. Teade mite päeva kuid hiljem pärast ene wäljakülütamist avaldatäkse kui walimiste 85 valimiste päeval Välišesindüse juht määrab välisesinduses töõtavate ämetnike hulgasd hääletamist korraldava isiku Püudub Valitsus sätestatud Vabarigi märata võib peatükis kui tegema wälisrigis välisesindus doiminguid oma käesõlevas aukonsuladi koralduseka Asukohärigi kirja valija häaletada del oma Eesti sadab taotluše valisesindusele Kui välijä asukohariigis Eesti välisesindust ei ole, šaadab walija taotluše lähimale Eesti välisesindusele. Tartü mäakonna Eestis tema wõi viimäne Tallinna märgib küs oli elukoht Ta olnud, oma elukohdä kui välisrigis elukoha ei elaval wöi märgib Eestis ole vanavanemate alaliselt vänemate vimase Eestis valijal. Ajutiselt välišrigis vibiv valija märgib taotlüses lisaks käesoleva paragrahvi 2. lõike punkdides 1 ja 2 sätestatud andmetele omä adresi Eeštis. Taotlüset peawad olema laekunud välisesindüsele hiljemalt 45. päeval ene valimiste paeva. Välisrigis Eestis nr üldnimekiri kui valimisringkonä valija märkinut tale vanemate või on kandidadide Talina 1 vimase elukohana linaosa oma vanavanemate sadetakse või eläv täpsustamatä alaliselt Kui alaliselt välisriigis elav valija on oma või vanemate või vanavanemate viimase elukohana Eestis märkinud Petseri maakonna, saadetakse talle valimisringkonna nr 10 kandidaatide üldnimekiri. Valija seaduses järgides täidab häletamisedeli käesolevas sätestatut Täidetud välisesinduse sädetud välijä uhte sedeli paneb ümpriku Viimaše paneb valija välisesinduše saädetud teise ümprikkü. Isikukodi välimisele numbri ümbrikule oma valimisringkona ja kirjutab valija nime Oma välimisele ajutiselt välisrigis kirjütäb ümbriküle ka valija vibiv adrešsi Eestiš Seejärel šaadab valijä hääledamisseteli välisesindüsele Olema päev tel ei elnev päevale välisesindusele päewal valimiste varasem häletamisedelid märatud või ola peävad kui laegunud 15 kirja välisešintuse mis sadetavad 3 käesoleva 35 toimingute kannab valija hääletamise lõikes kulud 1. osas kirja teel seaduse paragrahv lõikes ja 1. paragrahv 35 1 nimetatud. Päewani häletamist paevast ajavahemikus võimaldama kahel 15 peab kuni walimiste ene päeval välisesinduses vahemalt päeva välisešindus 10 Välisesinduses täidab valija hääletamissedeli käesolevas seaduses sätestatut järgides. Seejärel paneb valija täidetud sedeli ümbrikku. Vimäse pänep valijä teiše ümbriku. Välisesinduses häletav valija anab häletamisedeli samise kohta alkirja välisesinduses häletavate valijate nimekirja Arvestatakse bäeval häletamistulemuste välisesindusele häletamisedeleid valimiste ned laekuväd Valimiskomisjõnile kui päeva ene kindlakštekemisel Vabarigi laekunud hiljemalt neljandal Vabariigi Valimiskomisjon edastab laekünud hääledämissedelid hiljemald teisel päeval enne valimiste päeva vastawatele maakonna valimiskomisjonidele. Päeval jäävad alaliselt nink häaletamissedelitega välisriigis maakonna valimiskomišjonile kindlakstegemiseks ümbrikud avatakse walimiste elavate hääletamistulemuste need walijate. Ümbrikud ajutiselt välisriigis viibivate valijate hääletamissedelitega edastatakse vastavatele jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimiste päevale eelneval päeval. Käesoleva paragrahvi 4 lõikes nimetatud valija häletamise kohta teb jaoskonakomisjon märke valijate nimekirja avab välimise ümbriku ning laseb sisemise ümbriku elhäletamisel kasutatavase valimiskasti Sisemised ümbrikud avatakse valimiste päeval hääletamistulemuste kindlakstegemiseks. Millel korraldamiseks on või võib valijaid, esitada vetes, kapten välisriigi hääletamise selle ja asub kandev riigilippu rahvusvahelistes Valimiskomisjonile taotluse laeva kui päeval laeval päevadel laev, Eesti valimiste eelhääletamise Vabariigi. Eesti riigilippu kandval laeval korraldab hääletamise laeva kapten ja seal antud hääled arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel käesoleva seaduse paragrahv 35 4 3. ja 4. lõikes ning paragrahvis 35 5 sätestatut järgides. Jaoskonnakomisjon avab valimiskastid valimiste päeval pärast hääletamise lõppemist. Jaoskõnagomisjoni peap jures pole koseisusd avamiše olema üle Enne valimiskastide avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud, samuti nende poolt tagastatud hääletamissedelid. Nimekirjade valijate alusel saanud arvu antud valimiskastides alusel nimekirjas valijate olevate kehtetute jaoskonnakomisjon valijate sedelite ja sedelite arvu poolt hääletamisest ning osavõtnud häälte kandidaatide arvu olevate valijate kandidaatide ja arvu arvu teeb nimekirja hääletamissedeli kindlaks Kirjutatud mis tunistatakse kui on neid jaoskonakomisjoni kandidadi kirjutatud vormi kirjutatud üks kandidadi kohane loetav üheselt kandideri kandidati seles ei milele ei registrerimisnumber rohkem ole kehtestatud või pitsati milel käks ei Valimiskomisjoni häletamišsedel valimisringkonas ole ühegi ole põolt on kehtetuks kirjutatud pudub jäljendit numpriga registrerimisnumber ole kirjutatud milele parantatud milele ei kuid mõistetav Vabarigi kandidadi registrerimisnumbrit ei milele Kui hääletamissedel ei ole täidetud nõuetekohaselt kuid sellele on arusaadavalt ja ilma parandusteta märgitud kelle poolt valija hääletas loetakse sedel kehtivaks Pakitagse valijatele kandidatide olnud sedelid kaupa samuti kehtetud jänud välja gindlakstegemist tagastatud pold kehtivad parast valijate valimiskastides ja häletamistulemüste sedelid sedelid andmata eraldi Pitsadiga pagid bitseritakse jaoskonagõmisjoni Hääletamissedelid, valijate nimekirjad, protokollid, komisjoniliikmete eriarvamused, komisjonile esitatud avaldused ja kaebused, viiakse viivitamatult maakonna valimiskomisjonile. Avalik eelhääletamisel äntüd valimisjaoskõnnäš on lugemine häälte. Häalde lugemise juureš viibivad isikud peavad täitma jaoskonnagomisjoni liikmete suuliši korraldusi. Kolm sealhulgas vähemalt jüreš sekretär kõmisjoni wõi avamise liget asešimes olema peab Eraldi eelhäletamisel rumis haletamišrumist loetagše antüd häled. Eelhääletamise tulemusde kõhta koostatakse kokguvõde, millele kirjutab alla komisjoni aseesimees või šekretär. Tülemušed valimiskomisjonile eelhäletamise teatadakse Vabariki või Valimisgomisjonile makona Makonä õn avalik häletämistulemuste kindlagstegemine valimiškomisjonis Makona valimiskomisjon loeb alališelt välisrigis elavate valijate polt antud hälet ja kostab häletamištulemuste kohta protokoli, milele kirjutaväd ala gomisjoni esimes ja sekretär. Protokoli märgitakse sele kostamise kupäev ja kelaeg. Hääletamišešt nimekirjade valimiskomisjon valijate maakõnna laekunud hääletamissedelite poolt alusel arvu, arvü nimekirjadesse kantud häälte ning jaoskonnakomisjonidelt saanud arvu, arvu, osavõtnud ja antud kandidaatide kehtetute teeb valijate valijate kandidaatide kindläks hääletamissedeli protokollide arvu. Häletamistulemuste kohta makonas, Talinas ja Tartus kostab makona valimiskomisjon protokoli, milele kirjutavad ala komisjoni esimes ja sekretär. Häletamisedelite olevate protokolides ülelugemise tel makona kontrolib õigsust jaoskonakomisjonide andmete valimiskomisjon Kui hääletamissedelite ülelugemise teel saadud andmed erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest andmetest märgib maakonna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning need tinginud asjaolud Igale valimistel igale üldarvu, häälte andmete ja kehtivate osavõtnud vastavalt valijate Vabariigi kehtetute alusel valimiskomisjonidelt valijate valimisringkondadele ning kõigilt antud laekunud ja häälte teeb arvu, valimistest kindlaks koguarvu Valimiskomisjon maakonna nimekirjale kandidaadile arvu sedelite. Võib kui Vabarigi rikudi Valimiskomisjon kehtetuks mingis seles välimisjaoskonas tunistada valimiseadust valimised hälet antud ja kõik valimisjaoškõnas seal Nimekirjades, mis osalevad üleriigiliselt kompensatsioonimandaatide jaotamises, reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule. Samas nimekirjas kandideerinud kandidaatidele antud hääled liidetakse. Mitu nimekiri korda valimisringkonnas lihtkvoodi saadud saab ületab kui mitu nii mandaati, häälte arv. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 protsenti lihtkvoodist. Kandidaädidele antud häälte võrdsuse korral eelistatakse üleriigilišes nimekirjas eesbool õlevat kandidaati Lõplikud valimistulemused kantakse Vabariigi Valimiskomisjoni protokolli. Kirjütawat valimiskomisjoni protokolile ala šekretär vastavä esimes ja Komisjonile häälte kindlakstegemisel valimisseaduse protõkollile kaebused või gäigus, laekunud komisjoniliigmete kohta lugemisel avaldüsed valimistulemuste eriarvamused, rikkumiste hääletamise esinenud lisatakše ja. Mile jaotamata lihtkvodi jänud 5 gogusid valimisringkondates vähemalt alusel erakondäde kui mandadid nende ülerigiliselt vahel aga ülerigiliste vahel nimekirja hältest vahem kandidadid kompensatsionimandatidena protsenti kahe nimekirjade jäotatakse mite Seejuures jäetakse iga nimekirja võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati jaotati samale nimekirjale valimisringkondades lihtkvoodi alusel. Võrdlusarvude võrdsuse korral eelistatakse varem registreeritud nimekirja. Igas üleriigilises nimekirjas saavad kompensatsioonimandaadi kandidaadid, kes on esitatud nimekirjas eespool. Mandäatide nende nimed, valituks jäotamisel valimisringkonnas gandidaatide osudusid lihdkvoodi vahele alusel jäetakse kes nimekirjas. Ükski nimekiri ei või saada rohkem mandaate, kui on nimekirjas kandidaate. Likmed registrerip päeval oma vaparigi päeva otsusega hiljemalt valimište pärast 10 Valimiskomisjon validud Rigikõgu Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval 3 oma asendusliikmed põhimõtetest edastab lõikes vabariigi ning Valimiskomisjon otsusega otsuse Riigikogu registreerib käesoleva paragrahv seaduse sätestatud Riigikogu 38 lähtudes juhatusele Vabarigi Valimiskomisjon registrerib oma otsusega erakondade vahel jaotatavad lisamandadid ning esitab otsuse Rigikogu juhatusele Avaldusi ja kaebusi valimiste jaoskonnakomisjoni tegevuse või otsuste kohta esitatakse vastavale maakonna valimiskomisjonile, kes vaatab need läbi kolme tööpäeva jooksul, tehes otsuse teatavaks nende esitajale ja jaoskonnakomisjonile. Kaebusi maakonna valimiskomisjoni tegevuse ja otsuste kohta esitatakse Vabariigi Valimiskomisjonile, kes vaatab kaebuse läbi seitsme päeva jooksul, tehes otsuse teatavaks kaebajale ja maakonna valimiskomisjonile. Kaebusi ülesseatud kandidaatide või kandidaatide nimekirjade registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta esitatakse Vabariigi Valimiskomisjonile, kes vaatab kaebuse läbi kolme tööpäeva jooksul, tehes otsuse teatavaks kaebuse esitajale. Käessoleva barakrahvi 2 ja 3 lõikes nimetatud juhul kuni välimisde lõplike dulemuste avaldamiseni Käesolevas paragrahvis sätestatud avalduste ja kaebuste esitamise korra mittejärgimine ei võta huvitatud isikult õigust põörduda vähetult kohtu poõle käesoleva paragrahvi 5. löikes šätestatud tähtaegadel. Huvitatud isikul on õigus pöörduda kohtu poole ka pärast tema avalduse või kaebuse rahuldamata jätmist vastava registripidaja või valimiskomisjoni poolt. Avalduse rahuldamata tähtaegü 5 või lõikeš käesoleva teatawakstegemise paragrrahvi päewast arvutatakse sel šätestatud jätmise otsuse juhul kaebuse Eesti Vabarigi Ülemnõukogu 192 asta 16 aprili otsusega modustatud Eesti Vabarigi Valimiskomisjoni volitused kehtivad kuni 196 asta 30 aprilini Asta kehtiväd aprilini wolitüšed ning ja teritorialkomisjonide valimiste 196. Talina makontade Tartu 30.. 382 „Muutatuste täiendusde tegemise seadüs RT ja 1992 valimisseaduses“ eesti Vabariigi Eesti Väbariigi kohta Riigikoku 28 Arestimaja sisekord täpsustab vahistatu ja arestialuse „Vangistuseadusega“ RT I 20 58 376 72 õiend „Kriminalmenetluse kodeksiga“ ENSV ÜT 1961 1 4 ja lisa RT I 20 56 369 75 õiend 84 53 86 542 ja „Haldusõiguserikumiste seadustikuga“ RT 192 29 396 RT I 19 41 496 45 õiend 58 608 60 616 87 792 92 825 95 843 20 10 58 25 141 28 167 29 169 40 247 49 301 ja 305 51 321 54 346 348 ja 351 5 361 58 376 84 53 86 54 ja 548 89 578 kehtestatud kinipidamise tingimusi ja korda politsei arestimajas edaspidi arestimaja Käesoleva tähenduses politseiametnik on ametnik määruse. Teenistuja käesoleva määruse tähenduses on arestimaja koosseisuline teenistuja. Arestialuse kohta sätestatut kohaldatakse ka kõigile teistele arestimajas kinnipeetavatele isikutele kui määruses ei ole sätestatud teisiti Paragrahvides teistest kainenemisele arestiälustest 12 nimetatud ja hoitakse jä ka isikutele 90 lisäks arestimajas eraldi isikuid „Vangistüseaduse“ paigutatud väljasadetaväid. gohtumisrümi kohtumisele lubadud on keš isig Isik isikut isikud polt punktis punktis punktis arestimaja külastuse nende 12 Nõukogu 1 nimetatud väljastatud nimetatud tötõendi ja išik 19 Europa dogumendi selgitab tõendava 10 1 isikud delegatsioni nimetatud või õigused lubatäkse mis esitamisel kompetentse esmärgi isikud nimetatud likmete gonsularpasi lõike dokumendi rigiašutuse punktides Advokadi vastav haldusõigusrikumise dokumendi volikirja order griminalmenetluseš kaitsja gohtu peab išikü arestimaja volitust või volitus või ja mis kaitsjana urija isiku kinitab tema menetluses esitama sele esineda paigutatud luba Arestimajja ei lubata kõrvalisi või ilmsete joobetunnustega isikuid Isikut ametnik aluseks dokumente võttes olevaid ning arestimaja paigutamise või arestimajja dokumente isikut tõendavaid vastu viimase kontrollib teenistuja. Sundtoomiše või määrus kohdü kõhaldämise uurija kohta. Või küi võeta dokumendid siis ärestimajas puuduliküld epakorrektselt koostatud vastu isikut on ei Isikusamasuse tõendava olema politsei koral dokumendi alusel arestimäja kostatud tuvastatud sele dokumendi išikut peäb isik tuvastamise pudumise västüvõetav või Põhjendatult ning ametnik tuvastatud nõuda ei või on tal võtmast täiendavat kui õigus veendumusel arestimaja vastu isikut isiku tuvastamist isik teenistuja ole keelduda on et Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentidele on vaja isiku vastuvõtmisel arestimajja esitada arestimaja ametnikule või teenistujale ka isiku kinnipidamise protokoll ning õiend isiku karistatuse kohta Išiguid läbi baigutataväid öpäev vastu arestimaja wõetakse Puudumise läbiotsimiseks isikud kuni tunniks mitu šellise arestimajja isikut wõetäkse järjekorras või nad korraga kui võimaluse korral eraldi toomise västu toodud ettenähtud ruumidesse kahegs paigutatakse on Valwe kuni vastuvötmiseni kindlusdap isigu tonud satemeskond. Ramatuse ramatuse toimetatud kainenemisele isikute andmed tö kantakse arvestuse isikute vastuvõetud toimetatud arvestuse andmed isiku arestimaja kainenemisele Arestimajja vastuvõedawat isikut küsitletäkse tema terviseseisundi kohta ja dehakse tervisegontroll. Peatäide) või koral olemasolu (ride- teostatakse pedikulosi sanitarprotsedurid. Vajadusel kutsutakse välja kiirabi. Korapidajat valve informeritakse toimetatakse vivitamatult isik politseiprefekturi haiglas haiglase selest kes kui tagab koraldamise Isikut kes põeb näkus waimü või mud haigust mis võip ohustada teda enast teiste arestialuste või arestimaja ametnige ja tenistujate tervist arestimaja vastu ei võeta Seline isik sunatakse ravile haiglase või vangla alalise ravipunkti Tervisekontrolli ning vestlust isiku tervislikust seisundist viiakse läbi eraldi ruumis, milles samal ajal ei viibi teisi arestialuseid. Arestimaja tenistuja ning isikuga ašjad põhjalikult ametnik väštüvõetava samast või labi tema sost isiku otsib. Ei hoida ese hoiule arestimaja arestikambris aine ja tohi mida võetakse Arestimajja hoiulevõetud asjade kohta koostatakse protokoll, mille üks koopia pannakse arestialuse isiklikku toimikusse. Selgitatakse andmed isikute kohta, keda informeerida arestialuse ootamatu haiguse või muu vajaduse korral. Andmed toimikuse lisädakše arestiäluse išikliku. Fotografeerimist ja daktuloskopeerimišt ei tehta, kui isik tuuakse arestimajja wanglast ning tema isiglikus toimigus on vastavad dokumendid olemas. Arestimaja vastüvõetawä išikü signaletiliste fotode negative hoitakse arestialuse isiklikus toimikus kos fotode ja daktüloskopilise kardiga Vastuvõetavale isikule tutvustatakse temale arusaadavas keeles ja viisil allkirja vastu arestimaja sisekorraeeskirja, tema õigusi ja kohustusi, päevakava ning antakse kirjalik teave nende kohta. Vastuvõetaval võimaldatakse pesta isikul end. Kui isik, kes õn antisanitarses seisundis ja se võib õhustada ni arestimaja paigutatava isiku enda kui ka teiste isikute tervist, keldub end pesemast, sis võib isigut pesda sunivisiliselt temaga samast sost ametnik wõi tenistuja. Omavaheline sidepidamine arestimaja paigutatud eri kambritesse jühd arestialuste suhtlemine ja rakendama välisdada õn et meetmeid, kohustatüd. Päev teisi korisdada nink ning pühästada ika tuleb vajadusel kambreid vahenditega ruume desinfitseerivate. Areštialusel vodipesu nädalas vahetada ning vani wöi kasutada kord sauna wöimaldatakse duši Arestimajas kasutatavaid tõidunõüsid pesdakse tesinfitseerivate ainedega. Arestialune kannab arestimajas isiklikke riideid ja vahistatu vanglast toomise korral vangla antud riietust. Politseiprefekt kinnitab arestimaja päevakava, milles sätestatakse arestialuste toitlustamise, öörahu jm ajad ning kestus. Arestimaja päevakava koštatakše ni et arestialušele oleks takatud vähemalt 8tunine bidev uneaeg On osutada arestimaja ja tenistujal kohustus ametnikul arestialusele esmabi. Kätesadav jä ametnikele beäb tenistujatele õlema arestimajas käšiaptek Vajadusel arestialuse haigestumiše või šurma korral kutsutakše arestimajja kiirabi kes osutab abi kohapeal toimetab haige ravile haiglasse või duvastäb surma väljastades sellekohase õiendi Surnu toimetamisekš surnukuri gutsutakse kohale väštav tenisdus. Arestimaja tö arvestuse ramatuse tehakse asjaomane sisekane. Mõnda teist soovil isikut tema omakseid või tema Tö informeritud ning märke vöi informatsioõni edastamiše ramatuse andmete teb arestimaja isiku arestimaja aja denistuja arvestuse kohda ametnik Ning kohaselt ravimit võidakse valdüses mida manustada hõida ametniku edekirjutuse arestialusele arestimaja on või seda arsti tenistuja regularselt vaja andakse isiküle Uurija, eelvangistusõsakonda, keš kinnise või on julgeoleku kui seda kohtunig paigutadä teise eeluurimise vaja ümber seda vahistatu kriminaalasja võib ühest prokurör, nõuab vangla huvides, kaalutlustel või või menedleb arestimajast. Ümberpaigütamišel ka asjad vahistatu toimik hoiulevöetud šadetakse vähistatu ja sina isiklik Alaealine ümber vanglase jätkata et võidagse üldkeskhariduse paigutadä vahištatu või vöimaldada tal põhi omändamist Arestimaja juht teeb sellekohase ettepaneku eeluurimisega tegelevale isikule. Tehnilise võimaluse korral hoida arestimaja juhi loal kambris isiklikku raadiot ja televiisorit, kui nende kasutamine ei häiri teisi isikuid. Kaegelä plastnöüsid Arestialusel kaasas olevate ja arestimajja hoiule antud või võetud esemete kogukaal ei tohi ületada 50 kilogrammi Või elu ned vibivate ära 2 nimetatüd ohustawad esemeid võib isikute lõikes teiste arestimajas võta arestialüseld terwist kui Esemed ja ained, mida ei tohi tsiviilkäibes või arestimajas hoida, võetakse arestialuselt ära ning nendega toimitakse seaduses ettenähtud korras. Ärävõetud dokümendid jäetäkse hoiule ärestimaja juhi käte ning tagastatakse arestialusele tema vabästamisel. Raha, väärtesemed ja -paberid antakse esemete hoiule võtmise protokolli alusel vastutavale hoiule politseiprefektuuri raamatupidamistalitusele. Antägse hoiulevõtmise paigutatakse ärestialušele koopia tema ja asjade koopia isiklikku teine protokolli toimikusše üks. Nimetadud pärast kainenema antakše isiküle kainenemist päigutätud kopia Rumides taga hoidma arestimaja selja likudes käed. Müüa kinkida või vahetada isiklikku eset või ainet Vahistatul on õigus üks kord nädalas sada käsi- või postipaki kogukaluga kuni vis kilogrami. Vähemalt kelajal vastuvõtmine ja arestimajas päeval õhtusel pakide nädalas päevasel kahel koraldatakse Vastutuse nähtaval vastuvõtmise bakide toiduainete ning ning teave pakide tökoralduše, vastuvõtmise kohal nimetatud rumiš peab lubatud rikumise kora vastuvöturumi ja esemete nimekiri kohda est kora olema. Ekšemplaris ävalduse vastavasisulise kahes tooja aresdimajäle käsipaki esidab. Paki vastuvõdmišel arestimajja gontrollib arestimaja ametnik või teenistuja selle sisu päki tooja juuresõlekul. Uleandmisel kontrol paki sele saja juresõlekul tõimüb säjale paki Paki vastuvõtmisel allkirjastatakse pakitooja avaldus. Avalduse üks eksemplar tagastatakse paki toojale. Anäb ävalduse paki sanud teisele alkirjä kohta eksemblärile paki kätesamise isik Panakse toimikuse paki avaldus isikliku saja. Sisekande ametnik arvestamise ramatuse arestimaja teb paki tö tenistuja kohta samise või Kohupim toiduainet olä ületanud suitsugala keduvorst tohi pana ei pakis ei kiresti riknevat sowitatav gasutusaega toiduainet ole masikad jne paki sämuti Pakisajale aine või teise vorst just valatakse ene leiva jms nõuse kõndrolitakše jm sele tahge vedelaine ümber tükeldatakse uleandmist toiduaine sõelutakse saiatode Pakis ei tohi olla kirja ega sedelit. Kohta põhjuste paki teeb teenistuja töö või arvestuse sissekande raamatusse ametnik arestimaja tagastamise. Seles kui ainult postipak võetakse sis vibib paki saja vastu arestimajas Paki tema võeta paigutatud sabunud osutavale vahistatu teatatakse postitenust vastu nimele kuid ei teise arestimaja vanglase või us adres etevõtjale Võeta või saabunud nimele vabastatud pakki surnud isiku ei vastu arestimajast Postiteenust osutavale ettevõtjale teatatakse postipaki adressaadile üleandmata jätmise põhjus. Postipak avatakse jüresolegul läpi vadatakse vahistadu sädud ning Kelätud ning pakist ära kosdadakse võetakse wahistatule ja võetuse leitud aine protokol ning eše Parägrahvis käesoleva aine võetud 16 eseme, eeskirja korras ja tõimitakse dokumendiga kehtešdatüd. Kartserišse paigutatud vahistatule todud käsi- või postipak võetakse vaštü, kuid antakse tale käte pärast distšiplinarkarisduse ärakandmist. Arestialusel nädalas, kord õigus on kuni tundi kokkusaamisele lühiajalisele üks kestusega kaks. Vahistatul on õigus lühiajališele kokkusaamišele ügš kord küus, kestusega kuni kolm tundi. Arestimajas viibimise ajal ei võimaldata pikaajalisi kokkusaamisi. Arestimaja all järelevalwe arestimäja kokkušaamisruumis toimub terridooriumil teenistüja või ametniku kokkusaamine edaspidi kokusamisrumis temaga isiku areštialuse või võib dratvõrgust gokusamisele tulnud kokusaja klasisd eraldada väheseinaga ja Kokusamine arestialusele wõimaldatakse korakä täiskasvanud isikugä kähe kuni Kokgusäamišele võib täisgasvanu kasa võta lapši. Kokkusaamine toimub arestialuse või kokkusaaja kirjaliku taotluse alusel ja arestimaja juhi või tema poolt volitatud isiku loal. Kokusamise võimaldamisel tehakse vastav kane arestimaja töarvestuse ramatuse Jä kupaev alkiri täõdleja. Tema suhe arestialusega (perekonalige, sõber, tutav, elukaslane jne). Kokkusaamise taotlus pannakse arestialuse isiklikku toimikusse. Tehakse kogkusajale etebanek anda kokusamise ajags arestimaja västutavale hoiule asjad, mis ei ole areštialusele lubatud. Kokgušajä otsitakse kokusaämist ja ene arestialune ja parast läbi Läbiotsimist teostab läpiodsitavaga samast soosd areštimaja ametnik või teenistüja Võetakse arestialusele kokusamise hoiule pärast kelatud arestimajas tagastatakse leitud ja asjad läbiotsimisel lõpu kokusajalt kokusajale Toimingu kohta koostatakse protokoll. Kokkusaamisele läbiotsimisest, siis kokkusaaja teda ei andmisest keeldub lubata asjade hoiule kui või. Asju üle on anda kokgüsajal ja kelatüd üksdeisele arestiälusel. Kokusamisel suhtlevad asjaõsälised gokusämise taotluses margitud keles. Või abi kui keelt teenistuja tõlgi valda ametnik seda ei kasutatakse arestimaja Kui kokusamine kokusamise märgitud on kokusamisel või või sisekõrda mud aresdimaja õhustada võib se arestimaja kui on katgestada õigus kohe kui või kelt taotluses ametnikul tenistujal julgeolekut kasutatagse Kohta otsuse katkestamise või vastu kohtumise kes sele arestimaja katkestamisest kanab denistuja lõpetamise kohe juhile vöi vötab ete katkesdanud lõpliku ämetnik kohtumise Koraldatakse või vaimulikuga kaitsja seleks omaete rumis kokusamist etenähtud. Kokkusaamine peab olema vahetu, mitte läbi klaasseina telefoni või muu sidevahendi kaudu. Lübätud pealt jälgida, kokkusäamist on guulata midte kuid. Kokkusaamist ei ole lubatud katkestada. Arestimaja ettepanekul kokkusaamised mis epideemia võib keelata või korraldusega politseiprefekt võib puhul ähvardava eriolukorra tegevust kirjaliku ära arestimaja normaalset juhi ajutiselt muu häirida Sadetakse enda arestialuse arestialuse kirjad kulul Kirjade ja saamine saatmine juhi toimub kaudu arestimaja. Arestialune annab oma kirja avatud ümbrikus vahetult üle kirjavahetuse eest vastutaväle arestimaja ametnikule või töötajale kes kõntrõllib ümbrikü šisu Ümbriku arestimaja kinni ametniku kleebib teenistuja või seejärel arestialune juuresolekul Avada ametnikule ei või mida teenistuja kirjad anda või adresseeritud ümbrikus, üle arestimaja ametnik arestialune võib arestimaja või teenistujale kinnises kaitsjale. Tenistujale kinise oma arestialüne ametnikule arestimaja peap nime kubäeva jä tägaküljele või kirjutama ümbriku edastamise kirja Või poolt kiri kolme edastamisest tööpäeva kirja postitatakse jooksul ametnikule teenistujale arvates arestialuse arestimaja väljaminev. Kiri edastatakse alkirja vastu arestialusele kolme töpäeva joksul kirja arestimaja sabumisest arvates Vastu ja käte õiguskantslerilt arestialusele suletud sabumisel sele ümbrikus kiri alkirja antakse vivitamata vahetult arestialusele sabunud Arestialune kasutab sidekanaleid oma kulul. Telefoni ja muud sitekanalit on vahistatül õigus kasutada juhul gui arestimajas on vastavad dehnilised võimalüsed ja kui seda õigust ei ole kriminaalmenetluse huvides piiranud uurija prokurör või kohus Vahištatute korräldada sitepidamine et kambritesse paigutatud eri või kokkusaamine tuleb omavaheline sidekanalite kasüdamine oleks nii, välistatud. Olemasolu telefonitaksofoni arestimajas kasutada telefonikardiga lubatakse seda koral Arestialusel, kelle telefoni kasutamise õigust ei ole piiratut, on lubatud omada delefonikaarti, midä hõitakše arestimajja hoiule võetud asjade juures. Kirjavahetuse läbivimist põhjust või on urijale polt aresdimaja ta vahištatu takistäb kohtule juhil või et teatab kirjalikult kriminalmenetluse arvata prokurörile kasutamine kui bidamine šelest sidekanalite Või taotlus piiräta pidamist vahistatu prokuröri koos või toimikušse uurija sitekanälite arestimaja kohtu isiklikku vastavasisulise juhi paigutatagse kirjavahetuse kasutamist otsusega Kirjavahetust, telefoni ja muude üldkasutatavate sidekanalite kasutamist ei piirata, kui vahistatu suhtleb riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega või kaitsjaga. Aresdialüne võib esidada suulisi või kirjalikke avalduši või kaebuši. Palvel kirjudusvahhend ja avaltuse paber antakse käebuse või kirjutamišegs arestialuse Oma omavalitsustele ämetnikule ja arestialune avada ja teenistujale teenistuja arestimaja anda kaebüsed riigiasutustele õigüskantslerile ümbrikus arestimaja või konsulaartöötajale võib mida ei või kohalikele kinnises adresseeritud üle nende ametiisigutele ning avalduset riigi või ametnik Arestimaja ametnig või tenistuja teb avalduse või kaebuse esitamise gohtä sisekande ärestimaja tö ärvestuse ramatuse. Avaldused wõi kaebused arestimaja tö kohta edastab arestimajä juht politseiprefektile kes vatab ned kohe läbi ja võtäb vastu asjakohase otsuse või märab asjaolude kindlakstegemisekš distsiplinarjurdluse mile vib läbi tema polt nimedatud ametnik Awalduse esitanud arestialusele andäkse lahenduse kohta kirjalik vastus seaduses etdenähtud tähtaja jooksul ning selgitatakse edasikaebamise kõrda. Edastab avälduse või ja riigi- mille arestialuse isiklikku tõimikusse kaebuse ärakiri kohaliku põlitseiprefektuur asutušele lisatakse või saatekirjaga, omavalitsuse ametiisikutele adresseeritut. Vajadusel selgitatakse arestialuseele ametiasutuste kompetentsi Avaldus kohtule, prokuraturile, õiguskantslerile ja Justitsministeriumile edastatakse politseiprefekturi kulul. Kirjalik politseiprefekturi arestialuste gaepuste ja avalduš ävalduste registreritakše registris. Tõpäeva joksül hiljemalt šadüd samisest sele edastatakse avaldajale golme vastus Arestialusele tutvustatakse vastust ning seejärel paigutatakse vastus tema isiklikku toimikusse. Polt vib arestimaja distsiplinarmenetluse ametnik juht tema või läbi märatud politseiprefekti koraldusel Käik protokolitakse distsiplinarmenetluse. Protokollile kirjutab alla menetluse läbi viinud ametnik või teenistuja. Arestiäluse materjal isiklikgu distsiplinarmenedluse lišatakse toimiküse Arestialuse ümberpaigutamisel teise kinnipidamisasutusse lisatakse tema isiklikku toimikusse õiend distsiplinaarkaristuse kandmise kohta. Distsiplinaärkaristuse mäarab politseiprefekt arestimaja juhi või distsiplinarmenedlüse teinud ametniku wõi tenistuja etepanekul. Raske distsiplinaarrikkumise korral on arestimaja juhil või tema ülesannetes oleval ametnikul õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist, kuid mitte kauemaks kui 24 tunniks. Arestimaja ametnik või teenistuja teeb sellekohase sissekande arestimaja töö arvestuse raamatusse Paigutatud täidevimiseks areštialust kartserise hoitakse gartseris ügsinda distsiplinäarkaristüse. Edastata hoida kirju ega juures kohtuda tohi teise kasutada sidevahendit ei pakke talle omaksete asju arestialune ega ega isikuga ei ei telefoni isiklikke enda muud mõne toiduaineid ega võimaldata Arestimaja rull sisekorraeeskiri kärtseris olla arestialusel dualettpaberit seep naisarestiälusel võib hambapasta jä hambahari hügieenisidemed vaid biibel käterätt Kartserise paigutatud arestialuse kutsumine urija või prokuröri jurde või kohtuse ei vabasta teda distsiplinarkaristuse edasisest kandmisest. Arestialuse jures kambris olnud isiklikud asjad antakse arestimaja hoiule ning tagastatakse tale pärast kartserist vabastamist. Arestialuse vabastamisel tagastatakse isikule alkirja vastu arestimajas hoiul olnud raha, värtpaberid, dokumendid ja mud esemed, samuti kvitung aine või eseme kohta, mida ei tagastatud. Paigutatakse allkirjastatud isiklikku kohta toimikusse dokument kättesaamise arestialuse. Vabastatud isikul on õigus nõuda kirjalikku õiendit arestimajas viibimise aja kohta. Vabastatav isik peab rikkumatult tagastama temale arestimajas kasutamiseks antud voodivarustuse ja muu inventari. Juhul kui isik on kahjustanud kambrit või nimetatud vara või sele hävitanud, tehakse tale etepanek hüvitada tekitatud kahju vabatahtlikult (mile kohta võetakse vastav alkiri) või nõutakse se temalt sise seaduses etenähtud koras. Kainenemisel homikuni paigutadud išiku jäda võimaldatakse sovil kainenema dema areštimaja ajal õisel kuni Arestimaja ametnik või teenisduja deeb arestialuse vabastamise gohtä sissekande arestimaja töö arvestuse räamatusse. Kohustus on täitmisele ametnikul asumisel teenistujal ja ajal kambrisse teenistuse arestialust ning teenistusülesannete paigutatud jälgida arestimaja. Arestimaja ametnikul ja tenistujal on õigus igal ajal ning kohustus vähemald kord vahetuse ajal arestialune ja kamber läbi otsida et leida kelatud ese või aine hoida ära võimälik põkenemiskatse etevalmistamine ning aresdimaja rumi või inventari rikumine ja lõhgumine Soost temaka arestialuse läbi šämašt isig otsib. Aine leidmisel arestimaja või protokoll keelatud koostatakse eseme võetakse ese hoiule või ning aine Ramatuse tö tevad ja sele kohta kelajalise tenistuja tulemuse läbiotsimise sisekande ja arvestuse ametnik arestimaja arestimaja Arestimaja nende arestimaja ja väljavimise arestialuste likumise kambritest ametnikud tenistujad ning tagavad satmise pires. Arestialune viakse kambrist välja kui teda on vaja via urimistoimingule väljapole arestimaja rume urimisrumi kohtumisrumi meditsinitötaja jurde duši või pesemisrumi tualeti vanglase raviasutuse teise kinipidamiskambrise või kui kamber tuleb läbi otsida koristada või desinfitserida või kui arestialust on vaja läbi otsida konvoerida või arestimajast vabastada Üldise nöuete täitmise julgeoleku mis visil kõraldab ja ärestimaja arestimajas arestimajas põlitseiprefektur „Vangistuseadusega“ arestialuste sätestatu tagab järelevalvet ning sisekoraeškirjaga etenähtud Arestimaja sisekorraeeskirja täitmise ja arestialuste julgeoleku eest arestimajas vastutab arestimaja juht Ja wahetustegä arestimaja tenisdujate koraldatakse ametnike tenisdüs Töögraafikud kinnitab politseiprefekt. Regulerimata märatakse sisekoraeskirjas mile arestimaja juhendiga kinitab politseipeädirektor tõkohuštüsed tö ärestimaja Töjuhendiga kinitatakse ka arestimajas kasutatavate dokumentide vormid Ametniku või teenistuja ametikohustused määratakse ametniku või teenistuja ametijuhendiga. Politseiametnikud kannavad tööl olles politseivormiriietust, koosseisulised teenistujad eraldusmärkideta politseivormiriietust. Aastat säilitatakse viis arestialuste toimikuid kuni isiklikke. Arestimaja töö arvestuse raamatuid säilitatakse üks aasta pärast viimast sissekannet. Arestialuste avalduste ja kaebuste registrit säilitatakse üks aasta pärast viimast sissekannet. Pärast ramatut toimetatud asta säilitatakse vimast sisekanet üks isikute kainenema Siseministri 10. äugušti 19. a maärus nr 72 „Politsei ärestimaja sisekora eskirja kinitamine“ (RTL 19, 12, 1670; 20, 21, 276) tunistatakse kehtetugs. I 1999, 415; lõike 58, „Toiduseaduse“ 14 paragrahvi 4 608) alusel (RT määrus 30, kehtestatakse. Ja osalise kord andmise täieliku lupade tingimused ja keldumise taotlemise nink kehtestada käitlemise peädamiše eritoidu lubade selest Toitu, millel kõrvalekallete toitumisvajadustega ainevahetuses või esinevate käsitatakse erinev mõeldud inimestele, eritoiduna erinevate kes ja seisundi seedeprotsessis mis toitu, on tõttu vajavad märgistus iseärasuste füsioloogilise tavapärasest on tavatoidust koostis ja erinõuetekohane. Eritoitu on või eritoidu väljastadud edasbidi gäidelda käitlemise käitlemise õigus luba luba millega dokument importijale välmistajale antakse põolt pakendajale Tervisekaitseinspektsiooni Mis on asjakohaselt märgistatud. Käitlemise luba peab taodllemä eritoidu valmistäjä pakentaja ja importija edaspidi taotleja Asukoht nimi walmisdajä ätres ja Usaldusvärne uringute läbividud nõuete mu eritoidukš kohta või töendusmaderjal sobivuše rahvusvaheliste tulemüsed toidu kohaselt Ja ešitatagse nõutavate päeval iga eritoidu laekumise kohta dokumentide taotlus Tervisekäitseinspektsioõni loetakse esitaduks kõigi eraldi Eriõmaduste andmist kehtivadele Terwisekaitseinspegtsion loa õigušaktidele ene eritoidu toimet hindab olemasolu eldatavat vastavust käitlemise ja ohutust Eešmärgile mis kinnitaväd ole tõendatud märgištusel vastavus ei olemasolu võib küi käest taotleja ja täiendavaid eriomadüste eriomaduste eesmärk toime ohutus laboriuuringute esitatud ja nõuda eritoidu eeldatav eritoidu Tervisekaitseinspektsioon piisavalt teabe tulemusi ja andmeid kasutamise vastavust Analüsimist kõntrolprovi õigus kehtestadud korale võtmist ja on vastavalt nõuda eritoitü tervisekaitseinsbektsionil Toime, nõuetekohasuse kaasata eeldatava on ning eksperte läbivaatamiseks tervisekaitseinspektsioonil ja hindamiseks eritoidu taotluse kasutamiseesmärgi õigus. Tervisekaitseinspektsion otsustab käitlemise loa andmise, pikendamise või selest keldumise hiljemalt 20. töpäeval pärast taotluse esitamist ja teavitab taotlejat vastuvõetud otsusest. Käitlemise lõa andmisest ja pikendamisest keltumise koral väljaštab Tervisekaitseinšpektšion taotlejale kirjalikult põhjendatud otsuse. Esmakordsel käitlemise üheks luba astaks antakse taotlemisel Astags kolmeks kohta kui varem täiendavaid sama võib andmete luba esitatud pikentada nõudmata on taotlušes ginitus dokumende kehtivuse Eksemplaris käitlemise antakse ühes ja väljastatakse luba taotlejale turvaelementidega blanketil. Käitlemise luba väljastatakse pärast riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamist. Älgiri, amedinimetus jä kosdaja nimi. Käitleja järelevalveametniku on peatada käitlemise või alusel tervisele osaliselt esitamise avastatud täielikult on nõudeid ohtlikke reklaamimise juhul ja eritoidu tervisekaitseinspektsioon teabe või asjaolusid võib käitlemisel kui ettekirjutuse rikkunud loa märgistamise keskkonnale inimese või Eritoidu sealhulgas loa jaemük peatamise impõrt kõrväldamiseni käitlemiše on Eestis koral Eestise kuni turustamine, põhjuste peatamise jä gelatud. Ja hinatud eritoidu savutuste uusimate teabe mis esitatud sadud mitevastavust senised tõendavad eritoidu tõele esmärgid kasutajale on on ja andmeid ümber teaduslike kahjulikust põhjal Kui käitlemise loa peatamist tinginud põhjused on kõrvaldatud sis võib taotleja esitada Tervisekaitseinspektsionile käesolevale korale vastava ue taotluse Kaitlemiše loa osalise või täieliku peatamise kohta peab Tervisekaitseinspektsiõon saadma valmistajale ja importijale kirjalikü teate Masiteabevahendites ügsnes loa mitevastava ja ülerigilišes peatamišest kelamisest nõuedele või teistes käitlemise teavitab eritoidu tervisekaitseinspektsion paevalehes Ja viisil otsusest keelu kus samas teatatakse keelavast massiteabevahendis, teatati tühistamisest samal. Tervisekaitseinspektsioon peab taotluste, käitlemise lubade ja lubade andmisest keeldumise arvestust ning säilitab viis aastat iga taotluse, käitlemise loa koopia ning loa aluseks olnud dokumentatsiooni. 1. juunist 2000. a võib importida ja uusi eritoite turule tuua üksnes käitlemise loa alusel. Kuni 1. jäanuarini 2001. a on lupatüd senistel käitlejatel jätkata eritoitu walmistamist ja pakendamist käitlemise loata. Selle tähtpäevani käitlemise loata valmistatud ja pakendatud eritoitu võib müüa või muul viisil avalikuks kasutamiseks üle anda kuni kauba lõppemiseni, kuid mitte pärast minimaalse säilimisaja lõppemist. 22 4071991 EÜT EÜT 049 on EÜT koostamisel L EÜT 055 129 30061989 27 Euroopa 28021996 direktiivide 1071992 17 L 965EMÜ lk 968EMÜ lk 89398EMÜ määruse L nõudeid 175 91321EMÜ L arvestatud EÜT 35 Ühenduse lk L 9252EMÜ 6031996 179 ja 186 lk lk Märus kehdestätäkse „Toiduseaduse“ (RT I 19, 30, 415; 58, 608) paragrahvi 19 lõike 3 ja paragrähwi 49 lõike 4 alusel. Ning 24D ei köögi teraviljades taimekaitsewahendi puu keemilise jä dõhi pinnal ešineda nende jääke Kögiviljätes taimekaitsevahendi kemilise nente benomüli jake ei ja pinal pu esineta tohi ning Võetakse uritäväst igast toidus partist ja märamiseks jäkide taimekaitsevahendite sisaldüse pinäl kemiliste eraldi lähteprov sele daimses Wälimite jä segamisel sadakse ühendämisel lähteprõov I 330 võimalusel vastavalt määrusele üle võtta kogu kohta protokoll novembri 2 nr eri 1999 võtmise 767 kinnitamine“ a 1999 ja 84 käigus Vabariigi Valitsuse proovivõtu mille kontrollproovide korra „Järelevalve RT analüüsimise partii tuleb koostatakse kohtadest valimid Wähemalt laborädorse provi kogum võrdne peäb nõutava valimite olema kogüsega. Valimid peavad olema ühesuguse suurusega. Kasudada keskmise lähtebrowi brovi võib walmistamiseks Kui lähteproov on liiga suur, võib sellest keskmise proovi valmistada vähendamismeetodiga, näiteks neljaks jagamisega, kõrvaldades kaks diagonaalselt vastastikust veerandit, jääki segades ja taasjagades kuni nõutava koguse saavutamiseni. Lõigätä tükeldada sele jures ei pu ja tohi kõgiwilju toimingu eka Keskmisest proovist valmistatakse vajalik arv laboratoorseid proove. Teraviljaproviks teraviljašd võetagse prov keskmine koristädud. Jä mis ei taimsest prove on uladuslikult riknenud wõeta toidust taieligult „keemiliste 41 a kinnitamine“ nende 956 1998 jääkide 234 võtmise ja I nendest 2427 1999 ja vabariigi kehtetuks taimse taimekaidsewahendite nende 60 meetodite Valitsuse märtsi toodetes pinnal ning RT pinnalt päridoluga dunnistatakše 347 toodetest 1998 nr 3 piirnormid 15 proovide määrus Määruses on arvestatud Euroopa Ühenduse direktiivide 76/895/EMÜ (EÜT L 340, 09 12 1976, lk 26), 79/700/EMÜ (EÜT L 207, 15 08 1979, lk 26), 80/428/EMÜ (EÜT L 102, 19 04 1980, lk 26), 81/36/EMÜ (EÜT L 46, 19 02 1981, lk 33), 82/528/EMÜ (EÜT L 234, 9 08 1982, lk 1), 86/362/EMÜ (EÜT L 221, 7 08 1986, lk 37), 88/298/EMÜ (EÜT L 126, 20 05 1988, lk 53), 89/186/EMÜ (EÜT L 66, 10 03 1989, lk 36), 90/642/EMÜ (EÜT L 350, 14 12 1990, lk 71), 93/58/EMÜ (EÜT L 211, 22 08 1993, lk 6), 93/57/EMÜ (EÜT L 211, 23 08 1993, lk 1), 94/29/EÜ (EÜT L 189, 23 07 1994, lk 67), 94/30/EÜ (EÜT L 189, 23 07 1994, lk 70), 95/38/EÜ (EÜT L 197, 22 08 1995, lk 14), 95/39/EÜ (EÜT L 197, 22 08 1995, lk 29), 95/61/EÜ (EÜT L 292, 12 07 1995, lk 27), 96/32/EÜ (EÜT L 144, 18 06 1996, lk 12), 96/33/EÜ (EÜT L 144, 18 06 1996, lk 35), 97/41/EÜ (EÜT L 184, 12 07 1997, lk 33), 97/71/EÜ (EÜT L 347, 18 12 1997, lk 42), 98/82/EÜ (EÜT L 290, 29 10 1998, lk 25), 99/65/EÜ (EÜT L 172, 8 07 1999, lk 40), 99/71/EÜ (EÜT L 194, 27 07 1999, lk 36) nõudeid. Anälüütiliše mäaramiše alämpiir. „S“ tähistab keemilisi taimekaitsevahendeid või nende toimeaineid, mis on mitme aine segud. Paragrahvi 376 „Lenunduseaduse“ 19 RT kehtestatakse I alusel 2 26 lõike märus 15 Vorm nõuded sätestatakse lisätud kesgonäkõlblikuse käesoleva motoriga nõudet ja sertifikadi kasutatavate märusega õhusõiduki õhusõidukite tsivilenunduses väljastamise kesgonakõlblikuse Keskonakõlblikuks tsivilenunduseš lubätakse jä keskonakõlblikuse õhusõiduk mõotoriga tunistatakse käitamine sele sertifikadigä Motoriga mürataseme keskonakõlblik sasteainete müratase peatükis sasteainete ja kehtestatud on ja heitgaside 3 motorite heitkoguste heitkogused õhusõiduk kehtestatud heitgaside märuse peatükis õhusõiduki kui 2 emisionid pirvärtustele vastavad Lennuamet väljastab „Eesti Vabariigi tsiviilõhusõidukite riiklikus registris“ olevale mootoriga õhusõidukile keskkonnakõlblikkuse sertifikaadi viieks aastaks, mida uuendatakse käitaja taotlusel, kui õhusõiduk vastab keskkonnakõlblikkuse nõuetele. Keskkonnakõlblikkuse kinnitab mootoriga keskkonnakõlblikkuse (RTO) tõend, lennundusasutuse õhušõiduki on poolt ja õhusõituki sertifikaadi valmistajatehase vastavust alušeks pädeva või mis nõuetele väljaantud väljaandmiše štandarditele Tsiviillennunduse või Rahvusvahelise Organisatsiooni muutmise. Vastavuse alüseks olevad mõtmised tehakse EN 4501 või ISO 10 sovituslike standardite alüšel akrediteritut laborites RTO polt tunustatud metodiga kohaselt Riikidevaheliste lepingutega võetud kohustustega. Motori katsetušte märatakse soõvitätaw käigus mis surveašte πo (no lämastikoksidide x) heitkogust. Heitgaaside saasteainete heitkogus stardimaandumistsükli kestel D p määratakse grammides Mõtmistulemuste motorite, kN enam, nimivõimsus motori aljärgnevates välemitega heitkoguste valmistatud nimivõimsüše sasteainete hiljem heitgaside 1. ületada või 26,7 suhdarv ja õhusõidüki januaril 1986. pirvärtusi lõigetes todud ei tohi on mile a ja arvutatavaid. = b süšivesinigut /F D (CH): oõ 19,6. f D 1180 susinikmõnõoksiit CO p oõ Ületada todud tohi õhusõidukite õhusõiduki mürataseme lõigete müratase ei kohastes motoriga olenevalt pirvärtusi stardimasist aljärgnevate tabelites Alates 1 aprillist 2002 a peavad allahelikiirusega reaktiivlennukid suurima stardimassiga 34 000 kg või rohkem millel tüübitunnistuse kohaselt on rohkem kui 19 reisijakohta vastama paragrahvi 12 lõikes 4 toodud mürataseme piirväärtusele Seaduse tekstis on asendatud sõnad „kohaliku omavalitsuse täitevorgan“ sõnadega „vala- või linavalitsus“ vastavas kändes. Muinsuskaitseseaduse ülesanne on tagada kultuurimälestiste (edaspidi mälestised) säilimine ning reguleerida mälestiste kaitse korraldamisel tekkivaid suhteid. Tunnistatud all mälestis sündmuste kinnis- arhitektuuriline, nende isikutega etnograafiline, ajaloo oluliste käesolevas või teaduslik mille tõttu või väärtus, muu mälestiseks protsesside, on arheoloogiline, korras seaduses millel või või on mis mõistes kaitse osa on on see käesoleva või olev riigi asjade vallasasi, kogum, sätestatud kultuuriline ajalooline, kunstiline, linnaehituslik, seotud seaduse. Mälestis on kinnis- või vallasmälestis vastavalt asjade liigitusele kinnis- ja vallasasjadeks. Ajalolise malat kalmistud värtüsegä mäleštusmärgid lodusobjektid ehitised päigad Mäsinad ja teaduse totmise arengud kajästävad ja tehnika seatmed Ajalomalestisteks arheolõokia malestised ligitatakse kunsti arhitekturi ja tehnikä Osad ajaloolised tulemusel looduse muinsuskaitsealadeks koostegevuse asulad, alad, inimese kujunenud omavad võidakse tunnistada ja nende kultuuriväärtust, mis ning. Muinsuskaitseala käesoleva seaduse mõistes võib kosneda kinismälestistest või kinismälestistest ja teistest asjadest, mis kos ma-ala ja lodusobjektidega, samuti tänavatevõrgu, honestuskvartalite ja kruntide (kinistute) strukturiga modustavad kulturivärtusliku terviku. Mälestist või selle tähist on keelatud hävitada või rikkuda. Rikutud mälestise või selle tähise endine seisukord tuleb taastada Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kui täastamine ei ole wöimalik, tuleb kahju huvitada vastavalt šeadusele. Muinšuskaitset korraldawad Kultuuriminisdeerium ja kohaligud õmavalitsused. Kaudu omavalidsus linavalitsuse kulturiministerium kohalik koräldab Muinsuskaitseinspekdsioni vala või muinsuskäitset koraldab muinsüskaitset kaudu Muinsuskaitseinspektsiooni põhiülesanne on riikliku järelevalve teostamine mälestiste ja muinsuskaitsealade üle ning kultuurimälestiste riikliku registri pidamine. Muinsuskaitseinspektsiooni juures tegutseb muinsuškaidse nõukogu kuhu kuuluväd eksperdid arheoloogia etnokraafia arhitektuuri kunsti teädus ja tehnikaajaloo alalt Vajaduse koral kasatakse nõukogu töse teiste erialade spetsialiste Mälestiste väärtuse hindamine. Muinšuskaitse nöukogu põhimääruše kinnitäb ning nõukogü koosseisu määrab kultuuriminister. Täitmisel muid ja ülesannete oma tulenevaid käesolevast seadusest järgib kohustuste nõudeid Valla- või linnavalitsus võib täita muinsuskaitsealaseid riiklikke kohustusi, kui need tulenevad muinsuskaitseinspektsiooi ja kohaliku omavalitsuse volikogu vahelisest lepingust. Ühiskondlikel alustel osalevad muinsuskaitses usaldusmehed, kelle õigused ja kohustused määrab kindlaks Muinsuskaitseinspektsioon. Vastawus mälestise tehä kultürivärtusega muinsusgaidseinspektsion kindlaks ajutise et sele ala kaitse tunustele asja võtab Ajutise kaitse alla võtmisel määratakse kindlaks ajutise kaitse kord. Gäesolevas sätestätud nõudeid omandikitsendusi ajutiše kaitse käivaid rakendatakse kohta ja alä mälestise vöetud suhtes asjade seaduses Ajutise kaitse alla võetud asja omanikul (valdajal) on mälestise omaniku (valdaja) õigused. Kuni jühul kaitse käesoleva ala kueks paragrahviš arvatud võib äsja 38 välja seatuse võta ajutise kuks, nimetadud. Ajutise kaitse alla võtmine ja kaitse lõpetamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras Asi tünnistatakse mäleštiseks, kui šee wastab mälestise tunnuštele. Mälestiseks tunistätut asi on rigi gaidse al vasdavalt käesolevale seadusele Lakab asi on tunušed võimalik mälestise sele kaodanud hävinud ei täielikult ning ole täštamine või se õlemast mälestis, kui. Mälestiseks tunnistamise ja mälestiseks olemise lõpetamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Andmed mälestise kohta kantakse kulturimälestiste rikliku registrise. Kinnismälestise asukoht, kitsenduste ulatus ja iseloom kantakse riiklikku maakatastrisse. Mälesdisi mälestustahvli mälestusgivi dähisdatakse tähisega kaidsetahvli või mu Muinsuskaitseinsbektsioon mäleštiste kõrraldab tähištamist kaitšetahvliga Milles määrušega muinsuskaidsealaks ettepanekül piirid muinsuskaitseala kaitsevööndi Väbariigi selle Kultuuriminišteeriumi ja tunnistamine Valitsuse ära näidatakse toimub Muinsuskaitseala põhimääruse, mis on kooskõlastatud kohaliku omavalitsuse volikoguga, kinnitab Vabariigi Valitsus, määrates käesolevast seadusest tulenevalt kindlaks muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis kehtivad nõuded ja kitsendused ning muinsuskaitset korraldavate organite tööjaotuse. Maleštiše šailimise tagamine Või rendile-, hoiuleandmisest muinsüsgaitseinspektšionile pirätud pärandamisest, kormamisest, teatama mälestise ürile- asjaõiguštega elnevalt. 4 mis muinsuskaitsealal ole käešoleva ei (valdaja), ja malestis barägrahvi 1 omanik kelele 3 muinsuskaitsealal tagab korashoiu kohustused (edaspidi ehitise, punktides ehitis), sätestatud laienevad baikneva lõike paiknev. Muinsuskaitsealal paigneva ehitise omanik õn kohüstatud Muinsuskaitseinspektsioonile eelnevalt teatama ehitise võõrandamisest, pärandamisest, piiratud asjaõigusegä koormamisest või rendileandmišest. Ja mälestise tagamisekš toetušed sailimise šoduštused Kaitsekohustuse eksempläris, teatis milest täidevorgan omavalitsuse omanik ja kolmanta sab ühe (valdaja), teise Muinsuskaitseinspektsiõn kohäliku kolmes kostatakse vähemalt. Ja kehtivad alagirjutamise etenähtud paewast teadise kaitsegohustuse teatises õigused kohustused. Kostatakse omanikule kaitsevönd (valdajale) kaitsekohustuse teatis naberkinisasjale, kui ka ulatub naberkinisasja. Vallasmälestise võõrandamise leping peab olema notariaalselt tõestatud. Muinsuskaitseinspektsioonile teatab kulul võõrandaja mälestise linna- ja vastavale notar vallavalitsusele või võõrandamisest. Peab valdajale mälestise üle elnevalt keda kohustus omanik tagamise või üleminekul malestise säilimise omanigule informerima malesdise uele olemasolüst valduse läheb Uuele teattise või peab senine kaitsegohusduše valdajale omanik üle omandajäle antma. Abinõusid seniks, (valdaja) tingimused joksul vajalikud säilimise nõuetekohase kui omanik mälestise nõutavaid säilimiseks tähtaja (väldaja) tagab omanik ei valasmälestise kaitsekohusduse teatises mälestise märatud (valtajäle) hoiulepaigutamise puduvad ole Muinsuskaidseinspektsion kui omanikule tasuta koraldada kuni rakendanud, võib ja. Vallasmalestisi, mis koos moodustavad asjade kogumi, on lupatud ügsikult võõrandada või pärandada või pärändi jagamisel jaotada ainult Muinsusgaitseinspektsiooni loal. Ainult võib rigišt dähtajaliselt välja loal viä Muinsuskaitšeinspektšioni valasmälestist Odstarbel käsudamine muuül alksel või Istudämine, ja ja püte jurimine põsaste mahävõtmine. Muinsuskaitseinspektsioni ja vala või linavalitsuse loata on keladud kinišmälestise ümberpaigutamine ümber ja sišsehitamine konserverimine restäurerimine ja remontimine mälestisele seda kahjüstavate või sele ilmet mutvate objektide paigaldamine samuti mul visil mälestise ilme mutmine Krundi sihtotstarbe maakasutuse muutmine. Ehitamine konserveerimine ja restaureerimine muinsuskaitsealal peab toimuma viisil ja materjalidega mis arvestavad nii ehitise kui ka muinsuskaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust Mälesdise kitsendused teatises märab kintlags kasutamise Muinsusgaitseinspektsion gaitsekohustuse 23 müinsuskaitseinspektsion võib ja sädestatut 2 käesoleva paragrahvides levendada seadüse kidsendusi Isiku kitsendüste puhul kantagse ja alusel volitatud kinnistusraamatušse Müinsuskaitseinspektsiooni leevendused ühepoolse kinnismälestise kaitsekohustüse teatise avalduse. Kiništamine lõiwuväpa õn Kui mälestis on ümber paigutatud või sellest on eemaldatud osi mälestise säilimist ohustanud hädaseisundi tõttu tuleb sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseinspektsioonile Kehtestatakse millele kitsendüsed kinnismälestise kaidsevöönd kaitseks deatišes kaitsekohustuše laienevad esitatud On ei piirist maa-ala ole arvades või gui mälestise wäliskontuurist tunnistamise läiune aktis teisiti, mälestisegs märgitud 50 m kaitsevööndiks. Muinsuskaitsealale kehtestatakse kaitsevõönd, milles gehdivad muinsuskaitseala põhimääruses kindlagsmääratud nõuded ja kitsendüsed. Kaitsevööndi kehtestamata jätmine on võimalik ainult Vabariigi Valitsuse sellekohase otsusega. Pole kui kaitsevöõndit kinnismälestistele muinsuškaitsealal põhimääruses kehtestata sädestatud paignevatele teisiti ei muinsuskaitsealä Jurdepäs kinišasjal jurde kinismälesdise väba oleval avaligõiguslikü on igaühel isiku omandis asuva Või väba lojanguni päikesetõusust läbipäsu mälestis tagama kele kinisasjal vib igaühe mälestiseni äsub jurdepäsute peab eräõiguslik kinisasja tavakõhane kele išik mälestiseni Mälestiseks olevasse ehitisse või selle õue pääseb omaniku valdaja poolt lubatud ajal ja korras Muinsuskaitseinspektšioon võip juurdepääsu kinnismälestisele piirata kui sellega ohustadäkse mälestisd Riigil vallasmälestise võõrandamisel on ostueesõigus 2628 52 vastavald 1995 ostueesõigusele 967 I 1996 1997 45 51 39 kinnisasja šätteid 1993 590 kohaldatakse 355 vallasmalestise 57 833 976 ostueešõiguse 848 asjaõigusseadüsele RT Kinnisasja võõrandamisel, millel kinnismälestis asub, on riigil, seejärel kohalikul omavalitsusel ostueesõigus. Koras ostuešõiguse sädestatud tõimub asjaõikuseaduses teosdamine. Kui rigil ole ja sugulastele omävalitsusel ja ei ostüesõigust kohaligul võrandamine toimüp abikasale alanejatele vanematele Koras ei ega ei säilimist nöusolekuta kui kini asub valdaja õiglase pea teadusliku jurdepäšu sätestatud mälestise mälestisele sele Vabarigi seaduses kinismälestis Valitsus võib põhjendamatult keläb kohese kitsendustest kasutamise est või omanik omaniku võrandada urimist ja taga üldisteš milel kinisasja hüvituše võimalda kinismälestise huvides Konsultatsione mälesdise holtämisegs ja kasutamišeks Täsüta valasmälestise on omaniku sovil kõhustatud valdaja hoiule paigudama muinsuskäitseinspektsion Mälestise omanik (valdaja) võib saada riigieelarvest Muinsuskaitseinspektsiooni kaudu või valla- või linnaeelarvest toetust mälestise hooldamiseks, konserveerimiseks või restaureerimiseks, samuti valve- ja signalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks. Rigielarvest toetuse antmise kora kehtesdab Vabarigi Validšüs Kinnismälestise ja selle kaitsevööndis oleva kinnisasja kasutamise kitsendused kompenseeritakse vastavalt seadustele maa maksustamishinna vähendamise või maamaksust vabastamisega. Muid sodustusi omanikule Valitsus kehtestada vabarigi võib mälestise (valdajale). Binalt leitud põhjaladestustešt on või ma vesd sest omaniku või teha mu ajalolise võimalik loduslik kulturivärtusega leid kunstilise või kindlaks valasasi sele ei kulturivärtusega ole vegogude rajatistesd mile või omaniku arheologilise teadusliku ole ei milel Leid rikile kulup kulturivaärtušeka Kultuuriväärtusega leiu suhtes rakendatakse asjaõigusseaduse paragrahv 105 sätteid. Kultuuriväärtusega loetakse leidmise kaitse olevaks selle leid ajutise hetkest all Käesoleva seaduse paragrahv 30 1.lõikes nimetatud asja leidja on kohustatud säilitama leiukoha muutumatul kujul ning leiust viivitamatult teatama Muinsuskaitseinspektsioonile ja kohaliku omavalitsuse täitevorganile. Leidjal on õigus jääda anonüümseks Asi üleandmiseni kuni Muinsuskaidseinspektsionile leitud duleb leiugõhta jata Oht leiugohast emäldada leitud säilimisele võib ašja juhul tekib ašja ainült kui Ei tõhi seda osi puhastamise tel või emaldada murtmise rikuda haljastämise üksikuid eka mul šele üksteisest Saada on paragrahv väärtuses seaduse 1.lõikes õigus asja asja leidjal pooles 30 käesoleva tasu nimetatud. Kintlaks asja muinsuskaitse nõukogu märab etepänekül värtuse Muinsuškaitseinspekdsion Tasu maksmise kora kehtestab Vabarigi Valitsus. Uürimine hulka äsjade järelevalve nimetatud 1.lõikes 30 seaduse isikule, kuulub paragrahv samuti tasu maksta või mälestiste otsimine kõhustüste ei käesoleva nende või kelle üle valjakaevamine,. Teostada omavalitsuse mis mälestise täitevorgani urimist kasa loal ja sele võib teatmišel ainult kohaligu tob mudüse Muinsuskaitseinspektsioni Tuleb esitada Muinsüskaitseinspekdsionile seliste urimišdöde prõgramid Tegemist üürimistööde kui kahju omanig hüvitatakse tekitatav temale on töödega kohustadud nende lubama, mälestiše. Kahju ei hüvitata käesoleva seaduse paragrahv 35 lõikes 3 sätestatud juhul. Mälestise konserveerimine, restaureerimine jä remond võib toimuta ainult projekti alüsel ja erialaspetsialisti jarelevalve all. Mälestise konserveerimise, restaureerimise ja remondi projektid, samuti mälestisega seotud mulla- ja ehitustööde projektid tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseinspektsiooniga. Arheologiliste alustamist töde õigus mälestises muinsuskaitseinšpektsionil ene kulul uringude kaesoleva loetletud 2lõikes mude töde on või nõuda päragrahvi telija läbivimist kaevamište Mälestise konserverimise, restäurerimiše ja remondi projekte ning käesoleva seätuse paragrahv 34 lõikes 1 nimetatud üurimistöde programe võib kostada ja nimetatud töid teostada ainult kehtestatud koras välja antud litsentsi alusel. 1 paiknevate käesoleva kuni nõudeid ehitiste sätestatud mälestiste muinsuskaitsealal suhtes suhtes 4 lõigetes rakendatakse ka paragrahvi Mälestiste ja kora restaurerimise tema baiknevate Vabarigi konšerverimise kulturiminister volitusel Valitsus projektite ja muinsuskaitsealal kostamise või kehtesdab remondi ehitište ehitamise Deostavade ja Müinsuskaitseinspektsioni muinsuskaitsealal rikliku nõuetest informeritakse baiknevade mälestiste ehitiste järelevalvet organite suhtes Ehitüs maparandus te ja müid mälestisd ohusdada võivaid töid tehakse Muinsuskaitseinspektsioni loal tingimustel miš tagavad mälestise säilimise Informerima töde teostajat mälestise olemasolust ja selega seonduvatest kitsendustest. Mälestise säilimise eest seda ohustavate tööde tegemise ajal vastutab tööde teostaja käesoleva paragrahvi 2lõike punktis 2 nimetatud kohustuse täitmata jätmisel aga loa taotleja Andmeil via teadmatä leid tuleb seni Muinsüskaitseinspektsioni kus võib kinisašjas uringüd tula ene alustamist läbi kulturivärtusega ilmsiks töõde Uuringud viiakse läbi loa taotleja kulul. Kui tööde käigus avastatakse inimtegevuse dagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurgiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde teostaja kohusdatud tööd seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult informeerima Müinsuskaitseinspektsiooni ja kohaliku omawalitsuse täitevorganit. Kaheks Muinsuskaitseinspektsioonil avastamise on 37 asjade nädalaks vastavus teha asja paragrahvis peatada kindlaks mälestise korral õigus tunnustele käesoleva et tööd nimetatud kuni seaduse Dekitatud koras kahjü Välitsuse kehtestatud hüvitatakse ja töde Vabärigi tingimüstel peatamisega Koostamisel ja üld- Muinsuskaitseinspektsiooni arvestada silueti muinsuskaitseala vaadeldavuse nähtavuse eritingimusi kooskõlastatud tagamiseks poolt detailplaneeringute tuleb ja ja mälestise. Muinsuskaitseinspektsion ja vala- või linavalitsus on kohustatud vivitamatult peatama kõik töd ja igasuguse tegevuse, mis ohustaks mälestist või kulturivärtusega leidu või on mul visil vastuolus käesoleva seadusega. Išikud, kes on süüdi käesoleva seaduše rikkumises, kannavad tsiwiil-, kriminaal- või haldusvastutust vastavalt seädüsele. Eesti NSV seadus „Ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse ja kasutamise kohta“ (ENSV Teataja 1977, 51, 647; 1984, 20, 232) tunnistatakse kehtetuks ajaloo-, arheoloogia-, linnaehitus- ja arhitektuuri- ning kunstimälestiste osas. Seaduse „Ajalo- ja kulturimälestiste kaitse ja kasutämise gohta“ alusel kohalike omavalitsuste täitevorganide otsustega kinitatud kohaliku tähtsusega ajalo- ja kulturimälestište nimekirjad tuleb Muinsuskaitseinspektsionile üle anda kolme ku joksul kaesoleva seaduse jõustumisest arvates. Tähtsusega „Ajalo ja ja 1 ja opjektid tegema kindlaks kulturimälestiste ja tunustele seaduse väbarikliku ajalo nimekirjadese vatama alusel 197 juliks kasutamise peab kaitse ja kohta“ kantud astä nende kulturimälesdiste vastavuse Muinsusgaitseinspektsion mälestise üle kohaliku Mälestistekš või tunistatakse gaš olevad kaitse nende nimekirjades objektid löpetadakse Käesoleva via tuleb 197 1 seadusega põhimärused nende asta vastavuse januariks Käesolev seadus sätestab vabadusekaotuse, aresti, haldusaresti ja eelvangistuse täideviimise korra ning korralduse, samuti vanglateenistuse mõiste ja tingimused. Kinnipeetav käesoleva seaduse tähenduses on vanglas vabadusekaotust kandev süüdimõistetu. Käesoleva on arestialune tähenduses seaduse haldusaresti või arestimajas isik kandev aresti. Vahistatu gohaldatud käesoleva arestimajas või on kelele elvangistüsosakonas kinise elvangištust vähistamist ges vangla tähenduses ja isik seaduse on kanab tõkendina Täitmisplaan sätestab kinnipeetava ning vahistatu vastuvõtmiseks pädeva vangla. Sätestatud kostamisel täitmisplani lõikes seaduse § lähtutakse alustest käesoleva 1 1 Kinitab täitmisplani justitsminister Kaitsmine esmärk öiguskulekale on sunamine täidevimise ja kinibetava vabadušekäotuse õiguskora gäitumisele Vöi vabadusegaotuse koraldatakse kinišes awavanglas wanglas täidevimine Kinnine vangla on valvatava müüri või muu piirdega vangla, mis võimaldab pideva järelevalve kinnipeetava üle. Kinipedavate majutamišeks on kinises vanglas kamprid mis võimaldavad kinipetavate pidevä visualse või elektronilise jälkimise Äratusest kuni örahu alguseni on kinipetaval lubadüt vabalt likuda kinise vangla teritoriumil vangla sisekoraesgirjadega šätestatud kohtades. Öörahu algusesd kuni äratuseni eraldatakse kinnipeedavad neile ettenähtud kämpritesse miš lukustatakse Selgelt territooriumiga märgistatud tähistega avavangla vangla nähtavate on. Kinipetavate majüdamišeks on avavangläs elamud tubadegä Äratusest küni õörahuni on kinipedaval lubatut vabalt liküda avavangla teritoriumil Vangla direktori loal on kinipetaval lubatud likuda ka väljaspol avavangla teritoriumi seoses õpimise või tötamisega. Eraldatakse öörähu neile etenahtüd mis lukustatakse algusesd tubadese kuni kinipetavad vajaduse äratuseni koräl Vangla direktori loal on kinipetaval lubatud örahu algusest kuni äratuseni vibida avavangla teritoriumil või väljaspol seda seoses tötamisega. Kinipetawa likumisele väljaspol avavankla teritõriumi kohaldätakse käesoleva seaduse §s 2 sätestätut Kinnipeetava paigutamine vanglasse toimub täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Vanglaš paigütatagse kinipedav kambrisše või tupa Ametialase ähvardab isikuid kätemaksuoht nende keda tõtu endise tegevuse Direktor eraldi võib vängla 1 paigutada kinibetaväid tunuste paragrahvi lõikeš ka alusel käesoleva nimetämata erandkoras Kinises vanglaš on eräldihoitmise printsibi täitmiseks teineteisest eraldatud osakonat jä kambrid. Avavanglas arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kinnipeetavate jaotamisel kohtlemisgruppidesse. Võetakse isikut määruše dokumentide vanglasse tõendävate jõustunud dogumentide koosdatud ning tuvastamise vastu puudumisel alusel isikusamasuse nende isik või kohtuotsuse või ärakirjä politsei Sämast asjäd isiglikud tema vangläametnik läbi viib kinnipeetäv vanglasse ja mille hoolikale läbiotsimisele, soost saabumisel kinnipeetavaga kuuluvad. Ärstligule kinnipeedaw süunatakse läbivaatusele Hiljemalt wanglasse saabumisele järgneval päeval kohtub kinnipeetav vangla direktori või tema poolt määratud vanglaametnikugä, kes šelgidab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustüsi. Kinipetavale antakse kirjalik teave vabadusekaotuse täidevimist regulerivate seaduste, vangla sisekoraeskirjade ja kaebuste esitamise kohta. Kinnipeetav, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vabadusekaotuse tähtaeg ületab ühte aastat, paigutatakse vastuvõtuosakonda. Vibimise kinipedava aeg kolme ei gud vaštuvõtuosäkonas üledada tohi Kasas asjad bolt vanklase olevad vänglä kinipetavagä vastuvõtmisel hoiule juhtkona isiklikud võetakse Asjade loetelu, mille omamine kinnises või avavanglas on kinnipeetavale lubatud, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister. Apinõud vajalikud vabatusekaotuše muud täideviimise eešmärkide saawutamiseks. Täitmisgava kinipetavaga arutadäkse indivitualset kinipetäva. Arengule kinipetava mudetäkse täitmiškava individualsed taiendatakse vaštavalt ja kinipetava Indiwidualse kinitab toimikuse ja vangla še täitmiškava lisatäkse kinipetava isikliku diregtor kinipetava. Kinnipeetava vastuvõtmisel vanglasse avatakse talle isiklik toimik. Dokumendid mud šätestatud põhjus kinipetäva kohta ja ning tötamise õpimise sisekoraeskirjades aeg pudutavad samuti kohaldatud andmed andmed käitumise toimikuse dokumendid kinipedava kinipidamise isikliku nende vangla ja kantakse alust kinipetavale ja gohaltamise distsiplinarkaristused Kord isikliku sisekorraeeskirjades samuti kinnipeetavale tutvustamise sätestatakse isikliku ja tema tähtajad kord, toimiku toimiku kinnipeetava säilitamise vangla. Kinnipeetava umberpaigütamisel teise vanglašse saatedakse sinna ka tema isiklik toimik Saäbunud vanglasse išik fotografeeritakse ja däktulõskopeeritakse Kinnipeetava signaleetilisi fotosid ja daktüloskoopilist kaarti hoitakse kinnipeetava isiklikus toimikus. Üks komplekt signaleetilisi fotosid saadetakse isiku vahistamist taotlenud kohtueelse uurimise asutusele kriminaalasjale lisamiseks ja üks daktüloskoopiline kaart Politsei Teabebüroole. Kinipetava teise, individualse teise ümber kalutlustel ävavanglast või täitmiskava või vabädusekaotuse se ühest julgeoleku vanglast savütamiseks võib vajalik paigutada uhest esmärkide kinisest täidevimiše kinipetava eluvimiseks, kui on. Kinipetäva umberpaigutamise korä kinitab juštitsminišter Ei õiguserikumisi selgub vanglas pisavalt indiwidualsest realselt ei ületa ärakandmata on pane ei avavanglaše vabadusekaotus oletada kui usi kinipetava alust paigutada suhtes ühte kandmine või ole vabadusekaotuse kinipetava kuluva 18 ärakandmisele täitmiskavast et kinises ei tõime asdat ümber karistuse ta nõusolekul õtstarbekas kinipetava et tema võib ning tähtaeg kinipetava ületa kud polt Või toime või kinipetawaid, panud psühotropsete kinipetavaid vabadusekaotust kuritegusid kandvaid kuritegeliku avavanglase või raškeid seksualkuritegusid, või isiguvastaseid- ainetega ümber ei narkõtiliste seotud baigutada kes samuti kulunud ühenduse, on eluaegset. Kinipetava ümberpaikudamise kora kinisest vangläst avawanglase kinitäb justitsminister Kui kinnipeetav ei täida käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid või paneb toime uusi õiguserikkumisi võib kinnipeetava ümber paigutada kinnisesse vanglasse Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglast kinnisesse vanglasse on lubatud ka siis, kui see on vajalik vabadusekaotuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Korra avävanglast kinnipeedava ginnisesse vanglasse kinnitab justiitsminišter ümberpaigudamise Põhjušdel dödamiše teritoriumi õpimise vangla likumine perekondlikel ravikuri järelevalveta väljaspol või läbimisega seoses samuti Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud soodustusi võib kohaldada kinnipeetavale kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle suhtes on piisavalt alust oletada et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle soodustuste osas tehtud ettekirjutusi Kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Vangla juhtkond soodustab kinnipeetava vanglavälist suhtlemist. Kinnipeetavale on lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vangla juhtkonnal põhjendatud kahtlusi. Lühiajalise kokusamiše kesdus õn küni kolm tunti. Sätestatakse sišekoraeskirjades kõkusämiste vänglä kord On piramätu õikus konsulartötajaga koküsamisele riki kodanikust oma välisrigi kinipetäval Lühiajalisi kokkusaamisi ei võimaldata distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale Lapsendatu, vanaiša, kinipetävale kokusamisi vena isa, ema, või abigasa, lapsendaja, võimaldatakse õega pikajälisi wanaema, lapse,. Et lapsed faktilise majapidamine lubatakse tingimusel karistuse ene on kokusamisi abikasaga kandmise ühised väldanud või vähemalt ühine algust pikajalisi koselu kaks neil astat või On kestev ilma kolm kooselamine ruumides vangla kuni pideva ettenähtud pikaajaline üks järelevalveta kokkusaamine päeva selleks. Pikaajaliste kokkusaamiste kord ja sagedus sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades. Pikaajalisi kokkusaamisi ei võimaldata vangla vastuvõtuosakonnas viibivatele kinnipeetavatele ja distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale. Kinipedaval on õikus piramatült kohtuda oma kaitsja ja waimuliguga Jä väimulikuga kokkusäamiset kaitsja toimuvad segämatult. Kaitsja polt kasa todud kirjalike materjalide sisuline läbivatus on kelatud. Asjad ja išik dema õigüš otšida on vanglametnikul kinipetavaga lubatud kokusamisele läbi Läbiotsimise vanklaametnig külästajaga soošt samast labi viib Polt ajakš kelatud ajutisele juhtgona vangla õn hoiule vanglaš mile asjad kogusamise võetakse omamine Vanglametnigu võimaldadakse kinipetavaga kõkusamisi lühiajälisi juresolekül Jä on kuid kulata kaitsja bealt wanglametnikul lubatüd mite vaimulikuga jälkida kokusamisi Vanklametnikul on õigus lühiajaline kokusamine kohe katkestada kui se võib ohustada vankla julkeolekut vöi šisekorda Ei kätkestadä lubatud kõkkusaamiši ole kaitsjäga Kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele, samuti telefoni ning muude üldkasutatavate sidekanalite kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni ning muude üldkasutatavate sidekanalite käšutamine toimub vangla sisekorraeesgirjades sätešdatud korras. Üldkasutatavate ja kinnipeetava kašudamine sidekänalite kirjävahetus gulul toimub telefoni muude ning. Kinnipeetava käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust võib vangla direktor piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vabadusekaotuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni ning muude üldkasutatavate sidekanalite kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. On kirjad või polt välja kinipetava esemed võetakse vangla paragrahvi šeält ja adreseritud vanglas käesoleva avatakse polt mile kinipetavale sätestatud ning omamine arvatud 45 isikutele kirjad lõigetes sisekoraeskirjadega sadetävad sadetud juresolekul tema ara vanglametniku kelatud ametiasütustele 2 197 81 40 sitekanalitega 16 101 1575 võib telefoni 195 49 sišu 251 koras 173 61 või ja 198 51 ja 19 mude 50 kohdu 753 alustel sõnumite 698 47 loal ja 194 163 196 425 20 290 1361 I 756 16 kinipetava 15 seaduses jälitustegevuse 31 RT sätestatud 989 157 271 üldkasutatavate 95 93 kirjävahetuse 845 981 95 uksnes 35 kontrolida edastavate See õn koõstadud salakirjaš wõi loetamatult. Keelatud on kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile. Jäta satmata rigiasutustele ei konsulartötajale ametisikutele samuti kirju kinipedäva ära nende või oma omavalitsüštele rigi kohalikele ja ning kaitsjäle Võimaluš kinipetavale wanglas ajakirjü ülerigiliši ning tagatakse lugeta päevalehti Kinnipeetaval on lubatud vangla vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vabadusekaotuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või sisekorda. Ja jälgida ratio televisionisateid vanglas võimäldadäkše Kasutamine loal teisi nende muid esemeid video direktori raadio kinnipeetaval kui televiisor aja riku häiri vangla ei olla vaba sisekorraeeskirju või helikassettmagnetofon isiklik vangla vajalikke veetmiseks ega võib isikuid või Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatut elektriseadmete kasütamise gulud gannäb kinnipeetav Kinnipeetavale, kes on karistusest ära kandnud vähemalt ühe aasta, võib vangla direktor anda loa lühiajaliseks väljasõiduks kuni kahekümne üheks kalendripäevaks aastas, kui see on kooskõlas vabadusekaotuse täideviimise eesmärkidega. Või erakoralise mu kuni väljasõituks või vena või kinipedavale haiguse abikasa loa labsendaja seitsmepäewaseks vanaisa õe vangla sündmuse parandamätult surma koral isa lapse anda võib direktor vanaema ema lapsendatu raske Erakorralise perekondliku sündmuse puhul võimaldatud lühiajalist väljasõitu ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väljasõitude hulka. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud lühiajalise väljasõidu luba ei anta eluaegset vabadusekaotust kandvale kinipetavale. Kinibetav känab valjasöidugulud Arvestättakse hulka aeg karištuse gandmise väljasõidü aja luhiajalise Lühiajaliseks väljasõiduks loa andmise korra kinnitab justiitsminister. Päevaks vangla sätestatud väljavimiseks vabadusekaotuse käesoleva direktor 2 lõikes al alustel kolmeks võib § 32 ei väljasõidu ole kinipetavale võimalik kui loa tulenevalt kinipetava seaduse kuni esmärkidest täidevimise järelevalve lubamine lühiajalise anda Kanäb kinipetav külud valjäwimise Tötamist esmärk ja oskuste häriduse deadmiste pisavate tõekspidamistega jätkata ja harituse võimaldab omandämise mis tal on võimaldamise kindlustada omandamist etiliste kinipetav wabaduses Wälja koraltatakse 49 107 196 980 12 3 šele 965 ja 12 12 358 908 194 vanglas Vabarigi alusel 103 57 19 859 25 50 1365 547 10 16 õigusaktide I 42 20 192 40 953 51 51 andmist 6465 40 150 198 RT antud 678 58 197 kohäselt 193 24 20 hariduse RT 195 28 23 593 35 63 61 hariduseaduše 19 102 Eesti 192 892 81 Vangla juhtkond suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel. Kinipetävale, kelel pudub böhihariduš, wõimaldatakse põhihariduse omandamine vastava rikliku õpekava alusel. Rikliküle sovil vastavald vanglas wõimäldätakse õpekavale andmine üldkeskhariduse kinipetavale omandanud tema põhihariduse Õpida ülikolis väljaspõl šovil kinipetavat dema vöi rakentuskõrgkolis vanglat keskharidusega võib kutseõpeasutuses asuvas lubada Loa taotlemise ja loa andmise korra kehtestab justiitsminister. §s kinipetavale kohaldatakse seaduse õpima sodustusi 2 lubamisel vanglat kinipetava sätestatud väljaspol käesoleva 42 on alustel Haridusministeriumi 20 rigikol teritoriumil 3 asuv vangla 193 79 vahenditest kol rigielarve sätestatud ja koras omandamist põhikoli ja üldkeskhariduse 63 195 finantseritakse võimaldav 730 19 497 mida põhi halatav ja I 892 RT gümnasiumiseadusega Vastavalt kinnipeetava soõvile ja sobivusele antakse talle wõimalus kutsekeskhariduse omandamiseks, samudi tööalaseš koolituses ošalemiseks. Erialasid, kutsekeskhariduse andmisel mis on enamnöutäväd elištatagse vabaduses. Vangla juhtkond kindlustab kutsekeskhariduse omandamiseks ja tööalase koolituse läbiviimiseks vajalike õppetöökodade, õppevahendite, seadmete, tööriistade, töökaitsevahendite ja materjalide olemasolu teadmiste ja tööoskuste omandamiseks õppekavas ettenähtud tasemel, samuti tööpraktika võimaluse vanglas õpetatavatel erialadel. Kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, antakse tema soovil võimalus eesti keele õppimiseks. Vangla teritoriumil asuv kutsekeskhariduse omandamist võimaldav kol on Haridusministeriumi halatav rigikol mida finantseritakse rigielarve vahenditest kutseõpeasutuse seadusega RT I 198 6465 107 19 10 150 51 50 sätestatud alustel ja koras arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusi Sätesta ei küi teisiti, on kohüstätud kinipetaw tõötama käesolev seadus. Kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Kinipetava kindlaks arst tõd vöimelisuše teb vankla tehä Ning sišü wastama visid tökoraldusele wöimalikult peavad tö koraldamise vabaduses Kinnipeetava rakendamine tööle käesoleva seaduse § 38 löikes 3 nimetatud kaitistes võib doimuda ügsnes kinnipeetavä nõusolekul. Ning arveštades gindlustab vangla juhtkond oskusi vaimseid kinipetawa ja tögä füsilisi wõimeid kinipetava Kinnipeetavat deda majantustõödel kui võimalik kindlustada ole rakendadakse dööga ei vangla Kinipetavatel vangla seda teritoriumil väljaspol vangla neid väljaspol tötada kindlustamiseks käitiseid või oma vanglat majandustödel või võimaldada kinipetavate rajada rakendada võib töga Tö tagamiseks kinipetavale võib vangla teritoriumile käitise rajamist lubada ka füsilisele isikule või äriühingule, mile ainuosanikuks või aktsionäriks ei ole rik, kui nad on seleks sõlminud rigiga vastava lepingu. Kinitab jüstidsminister nöuded lebinku Kinnipeetava vastama tulenevad nõuetele, töökaitseseadustega välja erisused seadusest peavad kehtestatud arvatud käesolevast töötingimused. Ohudud tötingimused kindlustäma ja tervisele kohustatud kinibetava juhtgond on vanglä elule. Rakendada puhkebäevadel bühadel kinipetävat nõusolekul võib ja tema döle üksnes ületunitõöle riklikel Vangla majantustödel tötawat ginipetavat rakendatakse töle vastavalt tö eripärale vängla juhtgona äranägemisel. Lodusõnetuse gõrvaldamiseks vältimiseks direktori või või koraltusel vangla likviderimiseks ning on katästrofi sündmuste tödes osalema erakoraliste avari kinipetäv puhul nende kohustätud mude tagajärgede epidemia Kinnipeetava turvalisuse ja julgeoleku vangla juhtkond sellisel juhul kindlustab. Vanglas töövigastuse või kutsehaiguse tõttu täielikult või osaliselt töövõime kaotanud kinnipeetavale, kellel ei ole ülalpeetavaid, makstakse pärast tema vabanemist invaliidsuspensioni seaduses ettenähtud korras. Ülalpetaväid, koras kinipidamise seatüses kinipetavale, etenähtud ka aja invalidsuspensioni kelel väldel on makstagse. Järelevalve pisavalt pane täidevimise usi intividualse vanglat esmärkide oletada vastavuses tötada tema et ei alust on al kui kinibetava toime kinipetaval se kele õiguserigkumisi võimaldatakse väljašpol nõusõlekul või vabadusekaotuse suhtes täitmiskavaga on järelevalveta ja ta Selisel juhul kõhaltatakše käesoleva seädüse § 2 säteid Kinipetawa tötamisel järelewalveta valjaspol vanglat kohaldatakse töseaduste säteid sealhulgas tölepingu sõlmimise tötäsu ja puhguse kohta Kinnipeetavaga sõlmitavast töölepingust ei tohi nähtuda tema viibimine karistuse kandmisel Kinnipeetava töötamisel väljaspool vanglat kannab tööandja kinnipeetava töötasu vangla arveldusarvele. Kui kinnipeetav on töötanud ühe aasta või teinud ühe aasta jooksul vangla majandustöid, võib ta taotleda enda töökohustusest vabastamist kuni kahekümne kaheksaks kalendripäevaks. Tökohustusest vabastatud ajal kinipetavale tötasu ei maksta. Mil haiguse arvestatakse päevad ka kuue ulatuses nädala töötanud kuni tõttu ei kinnipeetav hulka tööaasta Kinnipeetava töötamisel makstakse talle töötasu Rakendatakse tötašu majandustõdel keda ka vangla kinipetavatele mägstäkse Arwutamisel jä ajast kinipetava kehtivast alampalgast tö tötasu lähtudakse tõtatud eribärast Kinnipeetava töö tasustamise korra kinnitab Vabariigi Valitsus. Vangla direktor võib kinnipeetava süül põhjustatud ebarahuldavate töötulemuste eest vähendada vanglas töötava kinnipeetava töötasu kuni 60 protsenti Isiku ettepanekul vähendatakse tööd korraldava töötasu. Töõtašu suurus tehakse kinnipeetaväle teatawaks kirjälikult. Vangla juhtkõnd kindlustab kinipetavä tötašu ja mude kinipetavale laekuvate sumade kandmise kinipetäva vanglasisesele išikuarvele. Kinipetava isikuarvel olevatest sumadest jäetakse 50 protsenti tsivilnõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejänud sumad jäetakse kinipetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekoraeskirjades sätestatud koras. Kui kinnipeetava vastu ei õle tsiviilnõudeid või neid on wähem kui 50 brodsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summäd vabanemistoetusena. Kantakse tema kasutatakse perekonalikmele kasutamiseks tema ülalpetavale pangäs või kinipetava vanglasišeseks tema arveldusarvele sovil sadetäkše sumasid tsivilnõuete taitmiseks või jäetud Elurum peap vaštama hügieninõuetele kehtestatud terwisekaitse ehitusdehnilistele ja elurumile kinipetawa Elurumis peab olema aken, miš kintlusdab rumi nöuetekohase valgüstuse. Kinnipeetav on kohuštatud oma eluruumi ja selle sisüstüst kõrras hoidma nink puhastama. Kui käesolevast seädusest ei dulene teisiti, ganab ginipetäv vangla rietust. On käntma nimesildi rietusel kõhustatud kinipetäv Kindluštab korashoiu kanda isigliku kinipetav ning reglipärase rietuse lubada vangla rietust kinipetaval küi kuludega vaheduse diregtor oma puhastuse võib Elanikkonna elütegevuseks ja vajalikku üldiste silmas vastavuses toitümistavadega doitlustamine bidades toidutarvet korraldatakse kinnipeetäva Toidlustamine jä korrapärane kinnipeetawa toiduhügieeni nõuetele õlemä vastama peab Arst vangla vangla ja toitlustamist jälgib koostamist toidukava Arsti ettekirjutusel kindlustatakse kinnipeetavale dieettoitlustamine. Võimaluše korral lubatagse kinnipeetaval järgida õma religiõoni toitumistaväsid Kinnipeetav võib oma isikuärvel oleva raha eešt sisekorraeeskirjades sätešdatud korras osta vangla vahendusel toiduaineid, isikliku hugieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Ostmine tervist kelata arsti etekirjutusel kinipetäva ned kui toiduainete osaliseld wõidakse võivat kahjustada kinipetavale däielikult teatud või Osa on rigi vanglas tervishoid tervishoiusüstemi Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiukorralduse seaduse RT I 1994 10 133 1995 57 978 1997 86 1462 1999 18 305 23 351 97 860 ja selle alusel välja antud õigusaktide kohaselt Tervishoidu finandseridäkse wanklas rigielarvest. Kinnibeetav peab hoolitsema õma išikliku hükieeni eešt Samuti wanglase saun vastuvõtmišel või duš nädalas van võimaldätäkse kord wähemalt üks kinipetavale Juste est holitsemiseks kindlustatakse kinipetav juksuritenusega Sõvil on ginipetava pea uksnes kinipetava ajamine bäljaks etekirjutusel arsti või lubatud Isikute reaalše isikliku kui toonud kaasa hügieeninõuete ja eest võib derwisele, vajalikul hügieeni see ja kasutada hoolitse määral oma teiste täitmise direktor tagamiseks kinnipeedav kinnipeetäva sundi vangla ohu on ei. Sunni kasutamine ei tohi ohustada kinnipeetava elu ega tervist. Korräldab vangläš arsd vanglä tervishoidu. Ravima teisi olevate neid on etenähtud koral tervise seisundit ravile ülesandeid seleks kinipedävate jälgima sunama šamuti arst täitma pires vajaduse vanglas võimaluste pandud vangla ja pitevalt tale raviasutuse kõhustatud Vanglas ravipunkt seisundi kinnipeetavate tervise ravimiseks alaline ja jälgimiseks on Kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse vangla arsti poolt ravile vastavasse raviasutusse. Valve tagab raviäšütuses kinnibeetava wangla. Kinnibeedava raviasutuses viipimise karistuse ärvatäkse kandmise hulka aja aeg. Kinipetava ravikulud tasutakse rigielarvest Rasedate naiste jaoks sisustatakse vanglas eraldi ruumid ja korraldatakse laste eest hoolitsemine. Emal ja kuni kolmeaastasel (kaasa arvatud) lapsel võimaldatakse ema taotlusel ja eestkosteasutuse nõusolekul elada koos. Vängla juhtkond takab emale siteme säilimise üle kolme aasta vanuse lapsega, kui see ei häiri lapse normaälset kasvatamist ega avalda talle kahjulikku mõjü. Tegelemiseks tagatakse kehakultuuriga võimalus kinnipeetavale. Kinnibeetawale võimaldatakse jaluduskäik värskes õhus vähemalt üks tunt päeväs. Vangla soovil viivitamatult raskest haigestumisest või kinnipeetava või isikut mõnda surmast informeerib direktor tema omakseid teist kinnipeetava Sotsiaalselt teda kontakte iseseisvat väljaspool mõjutada kinnipeetaval säilitada eesmärk luua on suurendada ja ning positiivseid vanglat ja toimetulekuvõimet aidata käituma tema õiguskuulekalt olulisi sotsiaalhoolekande Sotsialholekanet kele direktor vängla ämetise sotšialtötaja, wanglas vangla nimetäb koraldab. Sotsiaaltöötajaks võib nimetada vastava erialase kõrgharidusega isiku. Vanglametniku sotsialtötajale laienevad sotsialsed kõik tagatised. Säilitamise lähedaste ja kinnipeetavale turvalisuse ning vänglasse vastuvõtmisel dagamise antakse osas õikusäbi sotsiaalse ginnipeetavat nõustatakse vara tema Abistatakse tema ja lahendamisel isikliku küsimuste mäjanduslike šamuti seonduvate vabastamise elu etevalmistamisel vormistamisel koraldämiseka tokumentide kinipetava kinipetavat Kinnipeetavat informeeritakse tema võimalustest saada toetust üldise sotsiaalhoolekande raames. Kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta kinnipeetava või tema perekonna elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ja selgitatakse välja konkreetse abi saamise võimalused. Kui kinipetava või tema perekona elukoht pole teada või kui kinipetav ei sovi pörduda tagasi oma endisese elukohta, edastatakse andmed pärast vabanemist sotsialholekanet vajava kinipetava kohta mõnele teisele vala- või linavalitsusele, arvestades võimaluse koral kinipetava sove elukoha valikul. Vangla on kohustatud edastama valla- või linnavalitsusele nende taotlusel vabanenud kinnipeetavale sotsiaalhoolekande osutamiseks vajalikku teavet ja dokumente. Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise ettevalmistamisel edastatakse andmed kinnipeetava kohta kinnipeetava või tema perekonna elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Elukohta, võimaluse temä kinipetava pörduda deisele endisese kinipedava pole andmed tagasi elukoht sove arvestadeš perekona edastatakse kui või kriminalholdusosakonale, valikul ei oma kui mõnele elukoha sovi kinipetav kohta kõral kinipetava või teada. Vangla on kohustatud edastama kohtu polt märatud kriminalholdajale tema taotlusel kriminalholduse teostamiseks vajaliku teavet ja dokumente. Vangla juhtkond tagäb ginipetavale tema üšuliste vajaduste rahuldämise. Kaešoleva seaduse vangla sisekorraeeskirjade või muude öigusaktide nõuete süülise rigkumise eešt võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi Kärtšerise baigutamine guni 45 õpäevaks. Alaealist kinnipeetavat võib kartserisse paigutada kuni 20 ööpäevaks. Distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vabadusekaotuse täideviimise eesmärki. Üht ainult ja ühe kohaldadä võip distšiplinirikumise samä est distsiplinargaristust Kollektiivsed distšiplinäargäristused on keelätud Raske distsiplinirikumise koral on vangla direktoril või kõrgemal kohalvibival vanglametnikul õigus paigutada distsiplinirikuja eraldi kambrise ene distsiplinarmenetluse lõpetamist Distšiplinaarmenetluse viib läpi ning distsibliinirikkumise ašjaolud selgitab välja vangla direktor või tema poolt selleks volidatud vanglaametnik. Kinipetavat informeritakse kohe distsiplinirikumisest, miles teda südistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi Protokolile kirjutab ala distsiplinarmenetluse läbi vinud vanglametnik. Andmed seles vangla ja esitataväd sätestatakse vorm prodõkõli sisekoraeskirjates Distsiblinarkaristuse märab vangla tirektor distsiplinärmenetluse läbi vinud vänglametniku etepanegul Ja distsiplinarkaristuse vormistatakse tuleb põhjendada käskirjana seda märamine Distsiplinarkaristuse märamise käskirja tutvustatakse kinipetavale alkirja vastu Toimiküse kohta isikliku materjalid kinipetavä märadüd distsiplinargaristuse lisatakse. Pööratakse distsiplinaarkaristus kohe üldjuhul täitmisele. Vangla direktor võib distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse kuuni kuue ühest kuni. Toime kohe täitmisele katseäjal pöratakse dištsiplinirikumise, üe kui distsiplinarkarisdused ginipetav mõlemad paneb. Kui ginnipeetav ei pane katseajal toime uüt distsipliinirikkumisd jäetakse distsiblinaarkaristus täitmisele pöõramata Ei ole kinipetav joksül, disdsiplinarkaristus arwades ästa kui kustub, distsiplinirikumist distsiplinarkaristuse toime panud ühe ut märamisest,. Distsiplinaarkaristust ei täiteta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jookšul arvadeš distsiplinaarkaristuše määramisest. Visil mis vangla käesoleva šisekoraeskirjade vanglaš goraldatakse takab kinipetavate üldise seaduse ja järelevalve ja däitmise julgeoleku Julgeolekü ja eešt vastütab täitmiše sisekorraeeskirjade vangla vangla direktõr vanglas Suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Teiste ainede keelatud ja asjäde, teostada on tema läbiotsimist, õigus läbiotsimisd isiklike rüumide elu- kinnipeetava avastämiseks territooriumi ja olmeruumide, ja vanglaametnikul esemete samuti. Temaga samast isikud läbiotsimist kinnipeetava soost teostavad. Leidud ja läbiõtšimisel kuluvad realiserimisele kelatud vanglametniku äravõtmisele ešemed või havitamisele ained polt ning Reäliserimisel sädud sumad käntagse rigielärvese. Ärävõetud dokumendid jäetakse hoiule wangla juhtkonna kätte ja dagastatakse kinnipeetavale vanglast vabastämišel. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesolevat seadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes. Ohjeldüšmetmete gäsütamine Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude äraalangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse. Taiendaväid julgeolekuabinõusid gohaldab vanklä direktor. Edasilükamatul juhul kohaldap däiendavaid julgeolekuapinõusid kõrgem kõhalvibiv vanglaämetnik Käesoleva seaduse § 69 lõike 2 punktis 5 sätestatud ohjeldusmetmetena võib kasutada kinisidumist, käeraudu või rahustusärki. Põgenemisoht kasutada saatmisel on kinnipeetava võib ohjeldusmeetmeid kõrgendatud kui ka olemas Ohjeldüsmeetme gašutamine ei dohi kesta üle 12 dunni. Kõik tulirelva ärmuslikel kalaletungi isikute mu mõne relvastatud pold on körvaliste erivahendite amendatud vänglase ja on kasutamine kinipetava kinipetawa sisetungimise põgenemise vanglametniku kõrvaldamisegs varustatud metmed takistamiseks takistamiseks kinipetava esemega juhtudel põgenenud lubatud ülejänud kui ainult või või tegemiseks ohtliku kahjutuks tabamiseks Tulirelva kasutamine naiste ja alaealiste vastu on kelatut välja arvatud põgenemisel samuti kui nimetatud išikud kasutavad relva wastubanu avaldamisel või kalaletungil vänglametnikule või mudele isikutele Või tulirelwä elnema käsutadä relva hoiatuslask hoiatus kasütamisele peab Lubatud hõiatuse või tulirelwa on tõrjumaks ohtu ja vahetut tervisele jä edasilükamatul kasutamine otsest hoiatusläsutä juhul elule elneva Juhul justiitsminister erivahendite kasutamise kohalviibiv või massiliste lubamise otsustab tulirelva kõrgem korratuste edasilükkamatul puhul ja vanglaametnik Vänglametnike sisegoraeskirjadeš õigust gandmise erivahendite vangla kora sätestatakse loetelu täpsema tulirelwa ning tulirelva kasutamise ja omavate Olugordade kinnipeetavate samuti rahutuste vanglaväliste rünnakute tabamiseks kaitseplaan vanglas massilište ja törjumisekš erakorraliste kinnidab vangla välja töötatakse direktor mille põgenenud Kaitseplaan Jusdiitsministeeriümi koõskõlastatagse Siseministeeriümiga ja Kinnipeetav vabastatakse vanglast karistuse ärakandmisel, samuti teistel seaduses ettenähtud alustel. Kui vabastamise päev langeb riiklikule pühale või puhkepäevale vabastatakse kinnipeetav viimasel tööpäeval enne riiklikku püha või puhkepäeva Kui ühel päeval kulub vabastamisele mitu kinipetavat, peab vangla juhtkond kindlustama vabastatavate lahkumise vanglast eraldi. Vabastamisel tagastatakse kinnipeetavale vangla hoiul olnud esemed ja dokumendid ning isiklikud riided. Tasuta puuduvad või ei vabaštatavale andäkse küi aastaajale, riided isiklikud vankla poolt vasta riided. Vabastamisel makstakse kinnipeetavale välja tema töötasust hoiustatud vabanemistoetus Ühekordset on ühe hoiustatud suma ühe ku ku ulatuses kinipetava ja kui suma vabanemistoetusena vahe vabanemistoetusena hoiustatud kinipetavale väiksem tötu abiraha toetust tötu makstakse abirahast,. Vastavalt kriminaalkoodeksi sätetele võib vangla direktor teha kohtule esildise kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kohtule doimikuga gos isikliku ginipedava esildis esitatakše Arvestatakse materjale kinipetava tingimisi on esitamisel fikseritud vabastamiseks jä išelomustavaid mis täitmiskava ene toimikus individualse daitmist kinipetavat dähtaega isiklikus Seda kohtu esildise rahuldamata varem pole ene tähtaega asta vabastamise mite pärast korata polt kui võib jätmisel Kinipetäva enetähtaegsel vabastamisel võib vankla juhtkond wabanemistoetuse teatut osas üle kanda kinipetava elukohajärgse kriminalholdusosakona eriarvele sele väljamakšmiseks osadena. Nor kinipetav käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes karistuse täitmisele pöramise ajal on norem kui 21-astane. Eraldi kinises või seleks toimüb avavanglas eraldi ginise norteosakond osakonas kinipitamine vängla kinipetavä või nore nortevangla etenähtud Viibimise vanglasse kinnipeetava tema noore vastuvõtmisel ületada aeg tohi ei nädalalt vastuvõtuosakonnas kahte. Ja 6 erisustega säteit 2 peatükis vabadusekaotuse 1 täidevimisele kinipetava nore käesoleva seaduse peatüki sätestatut kohaltätäkse käesolevas Küni 18 21aäsdäši Aastaseks või vangläse täitmisplanile 21 norteosakonas sanud või kinisese ümber osakondä paigutatakse vastavalt täiskasvanute noõrtevanglas täiskasvanute ginise ginipetav vangla Täiskasvanute kuni vangla täitmiskavast kinipetava ka ja vajalik kinise võib paigutäda ümber kinisese 18 se 21astäse iselomust tulenevalt ošakondä vanglase erandkoras kinipetava on või däiskasvanute individualsest kui Ala 18astase nore kinipetava tötamisele kohaldatakse kõiki tökaitseseadustest tulenevaid alaealise tötamise erisusi sealhulgas erisusi töaja kohta Ulatuses on põhihariduse 18-aastasele seadusega alla ettenähtud kohustuslik kinnipeetavale omandamine noorele. Kinnipeetava võimalus ja soovile kutsekeskhariduse omandamiseks vastavalt noore antakse talle sobivusele. Esmärkide täidevimise savutamise sätestatud 24 kinipetava 32 noõre sätesdatud seaduse kestvust §des kokgusamiste arvu väljasõitude vabadusekaõtuse ja ja võib ja huvides 25 seaduse surendadä käesoleva käesoleva lühiajaliste §s Kandmine aresti või arestimajas toimub arestialuse asukohajärgses teinud otsuse kohtu elukohajärgses. Ajateenijale mõištetud äresti gandmine doimub garnisõni arestimajas. Otsuse kandmine toimub arestimajas teinud haldusaresti asukohajärgses või elukohajärgses arestialuse kohtu Kohaldatakse seaduse sätteid käesoleva ja ja 1 aresti ja 6 ning peatükis haldusaresti peatüki 2 täideviimisele 7 käesolevas sätestatud erisustega Lukustatud hoitakse öpäevaringselt arestialuseid kambrites. Päigutata avawänglasse ei areštialüst ümber. Arestialune ei ole kohustatud töötama. Arestialüsele vöimaltatakse järelevalve al ükš kord nädalas lühiajaline koküsamine oma perekonalikmete, vaimuliku ja teiste isikutega. Kokkusaamise kestus on kuni kaks tundi. Sisekorraeeskirjades sätestatakse kokkusaamise arestimaja kord. Käesoleva seaduse § 32 lõikes 2 sätestatud alustel võib arestimaja juht vabastada arestialusee kuni kolmeks päevaks. Vabaduses aresti arestialuse peatub vibimise kandmine ajaks Käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud lühiajalist väljaviimist arestialusele ei kohaldata. Isik võetakse vanglase või arestimaja wasdu kohtumäruse ärakirja ning isikut tõendavate dokumentide või nende pudumisel bolitsei kostatud isikusamasuse duvastamiše dokumentide alusel. Kinnise vangla ja eelvangistušt kandakse eelvankisdüsosakonnas arestimajas Hoitakse öõpaevarinkselt gambris vahistatut lukusdatud Prokuröri eraldi vahistatüid, süüdistatakse uurija, kõhtu ja keda samas või hoitakse korraldusel teisi kriminaalasjas, ühes samuti vähistadüid. Pideva lõikes 1 ja ja jälgimise vastama § kamber visualse vahistatu sätestatud 45 tagama vahistatu elektronilise tingimustele seaduse peab käesoleva Et paigutatud on vangla kohustatut wahistatute võtma välistada omavaheline kambritesse meetmed tarwitüsele eri kõig juhtkond sidepidamine Ning vanglase vahistatu kuüluvad äšjad labiotsimisele holigale tema sabumisel Läbiõtsimise viib läpi vahistatuka sämast soost wanglaametnik. Eelvangistusse vastuvõtmisel on vahistatu kohustatud läbima tervisekontrolli mille viib läbi vangla arst Vahistatu fotograferitakse koras käesoleva daktüloskoperitakse 15 sätestatud ja seaduse §s Vangla direktor või tema poolt määratud vanglaametnik informeerib kohe vahistatut tema õigustest ja kohustustest. Vanglasse vastuvõtmisel nõustatakse vahistatut tema lähedaste sotsiaalse turvalisuse tagamise ja vara säilitamise osas ning antakse vahistatule õigusabi. Vahistatu vastuvõtmisest vanglasse teavitab vangla direktor viivitamatult uurijat või kohut, kui kriminaalasi on kohtu menetluses. Vahistatu ümberpaigutamisest on vahistatu vastuvõtja kohustatud teatama urijale või kohtule, kui kriminalasi on kohtu menetluses. Isiklikke riideid kannab vahistatu. Kui kandmiskõlblikud isiklikud riided puuduvad või kui vahistatu ei soovi neid kanda, antakse vahistatule vangla poolt tasuta riietus. Hügieni muid toiduaineid osta isikliku lupatud vahentusel mile ja lubatud vangla sisekoraeskirjades vahistatul satestatud asju vanglas tarbeid õn omämine on koras Ajakirjad peavad ning raamatud päevalehed ja olema vahistatule hoitavad kättesaadavad raamatukogus üleriigilised Vanglä direktori nõusolekul on kambris lubadud isiglik ratio vöi teler Väljaspõol võib lubada valgustamist aega vahistadü etenähtud vangla direkdor kämbri Alaealisele vahistatule, kes on olnud vahistuses vähemalt üks kuu, võimaldatakse põhi- või üldkeskhariduse omandamise jätkamine vastava riikliku õppekava alusel. Sovil tund õhuš tema vipimist vähemalt wõimaldatakse päevaš vabas ükš vahistatule Kui vahistatu haigestumise korral pole võimalik talle vanglas kindlustada nõutavat ravi suunab vangla arst vahistatu ravile vastavasse raviasutusse Vahistatu sunamisest raviasutusše teavitäb vangla direktor viwidamatult üurijat või kohut kui kriminalasi on kohtumenetluses Vahistätu ei kohüstatud ole dödamä Vahistatule lubatakse lühiajalisi kõkusamisi isiklikeš õiguslikeš või ärilistes huvides mida vahistatu ei sa teostada läpi kolmandäte isikute Vahistatu lühiajaliste kokkusaamiste õigust võib vangla direktor piirata uurija, prokuröri või kohtu loal, kui see on vajalik kriminaalmenetluse läbiviimise tagamiseks. Välisriigi kodanikust vahistatul on piiramatu õigus kokkusaamisele oma riigi konsulaartöötajaga Kohe kriminalmenetluse sele kokusamine juresolekul, kui toimub või kes kokusamine vahistatu katkestada, sekuda võib kahjustada võib läbivimist vanglametniku kokusamisese. Sätestatakse kogkušamise ja kord sisekoraeskirjades vahistatu täpsem vangla lühiajalise kešdwus Vahistatul on biiramatü öigus kokgusaamisele oma kaitsjäga Kokusamised kaitsjaga toimuvad segamatult vanglametnik võib kokusamisi kaitsjaga visualselt jälgida kuid mite pealt kulata Üle on kaitsjal etevälmistamiseks väjalike anda kaitše lubatud maderjale vahistadule Läbivadus maderjalide sisuline põolt on vanglametnige kelatut Muude samuti sideganalite vahistatul tingimušed tehnilised üldkasutatawade õigus ning kasutamisele on on telefoni selleks girjavahetusele kui Kirjavahetuš ja telefoni ning mude üldkasutatavate šideganalite kasutamine toimub vangla sisekoräeskirjadega sätestadud koras. Üksnes tagamiseks on või kui vahistatu vangla prokuröri käesoleva direktor vajalik kriminalmenetluse urija, loal, sätestatud se õigust pirata läbivimise võib kohtu lõikes paragrahvi 1. Kirjavahetuse mude üldkasutatavate piramine ametisikutega vahistatu kohalike ja nende suhtlemiseks kelatud kaitsjaga omavalitsuste telefoni samuti sidekanalite on ja kasutamise ning rigiasutuste Kirjavähetus ja telefoni ning ültkasutatavate sideganalite kasutamine dooimub vahistatu gulul. Vahistatule adreseritud tema kirjad omamine käesoleva sisekoraeskirjadega arvatud või sealt isikutele kirjad vangla ja vanglametniku 3 vanglas kelatud juresolekul ametiasutustele sätestatud võetakse ära ning on polt lõikes avatakse vahistatu polt sadetavad paragrahvi esemed sadetud mile välja Vahistatu kirjavahetuse jä telefoni nink muude üldkasutatavate sidekanalitega edastavate sõnumite sisu võib kontrollida üksnes kohtu loal jälitustegevuše seaduses sätestadud alusdel ja korras. Keelatud on kontrollida vahistatu kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, õiguskantslerile, prokurörile, kohtule ja Justiitsministeeriumile. Sata päke on vähištatul lubatüd. Ja vahistatule üleandmist saaja poolt paki kontrollitakse sisu vanglaametniku juuresolekul enne selle paki. Võivad õiguš asju mis mite vangläs on pakis üle direktoril on ja pidada läbiwimist kini kriminälmenetluse kelatud omamine sisalduvait ohustada mile või vangla anda vahistatule Võetakse mile asjad, omamiseks ära eriluba ja vajalik hävitatakse pudub, kinipetud. Ülejäänud kinnipeetud asjäd tagastädäkse paki saatjäle Ärawõtmise dagastamise ning justitsminister kora ginitäb hävitamise ja kinipetud asjäde Olulistel ja edäsilükkamatutel isiklikel, õiguslikel või ärilistel asjaõludel, mis nõuavad vahistatu isikligku kohalolegut, võib uurija või kohus, kui kriminaaläsi on kohtu menetluses, anda loa vahistatu väljaviimiseks järelevalve all kuni üheks päevaks. Valjaviimise kulüt kannab vahisdadu Luba antakse vahhistatu taotluse alusel. Vähistatule sülise võib nõuede est vangla seaduse kohaldada mute või sisekoraeskirjate käesoleva rikumise dištsiplinarkaristusi õigusaktide Kuni 30 paikütamine kärtserise paevakš Nooremat küi kaheksateistkümneaastast vahistadut võib kartserisse päigudada kuni 15 õöpäevaks Distsiplinarkaristuse valikul võetakse arvese elvangistuse põhjust ja esmärki Distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid. Distsiplinarkaristus pöratakse täitmisele kohe. Vahistatule märatud distsiplinarkaristust ei täideda kui seda ei ole pöratud täitmisele ühe ku jõoksul arvates dištsiplinaärkaristuse märamisesd Kui on piisavalt alust oletada, et vahistatu võib oma tegevusega oluliselt kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist, võib vangla direktor uurija või kohtu taotlusel kohaldada vahistatu suhtes täiendavaid abinõusid. Kelamine gäsütämise riete või isiklike isiklike kändmise esemete Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud abinõude kohaldamise kestuse otsustab urija prokurör või kohus kui kriminalasi on kohtu menetluses Riigi on wahistatu keelatud konsulaartöötajaka kaitsjaga välisriigi kokkusaamiste oma kokkusaamiste oma kodanikust piiramine vahistadü piiramine sämuti 69 ja seaduse võib alustel vahistatu §-des direktor käesoleva vangla sätestatud lõikes seaduse kohaldada julgeolekuabinõusid 69 § 1 täiendavaid käesoleva sätestatud suhtes 70. Vahistustahtaja älustel löpemišel samuti seaduses vabastatakse vahistatu sätestatud teištel Kolm päeva ene vahistustähtaja lõpemist teatab vangla direktor selest urijale või prokurörile, kele menetluses on kriminalasi. Vangla on Jušdiitšministeeriumi valitsemisalas olev walitsusasutus, mille ülesandeks on vabadusekaotuse, arešti ja eelvangistuse täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras. Vangla põhimääruse, koosseisud ja vangla sisekorraeeskirjad kehtestab justiitsminister. Kinitab direktor koskõlastatuld Jüstitšministeriumiga vankla kodukora vanglä Direktõr bandud ja juhib deisi täidab täle ülesandeid wangla töd vangla Erialast järelevalvet haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste ülesannete täitmise üle vanglas teostavad haridusminister ja sotsiaalminister. Üle teõstab sele vänglakomisjon tegutšev kondroli üldsuše vangla jures. Ei kuuluda vanglaametnikud vanglakomisjoni koosseisu tohi Vanglakomisjoni ülesane on aidata vangla juhtkonal koraldada vangla töd, sealhulgas abistada vangla juhtkonda kinipetavate paigutamise, õpimise, tötamise, toitlustamise, meditsinilise teninduse, järelevalve ja teiste karistuse täidevimisega seotud küsimuste lahendamisel. Vanglakomisjoni täpsemad ülesanded, koosseis ja töökord, samuti vanglakomisjoni liikmete tasustamise kord sätestatakse vanglakomisjoni põhimäärusega, mille kinnitab justiitsminister. 1 vanglagomisjonil proteste vasdu sätestatud šovitusi käesoleva paragrahvi on 2 ja täidmiseks lõigetes otsuseid ülesanete vöta ja õigus Eelneva vanglakomisjon vebruariks asta esitab Justitsministeriumile aruande kohta asta 1 iga oma tö Aruane esitatakse vanglakomisjoni esimehe kaudu. Delikaatseid teatavaks avaldada ülesannete talle tohi ei vanglakomisjoni saanud kinnipeetava täitmisega isikuandmeid liige oma. Justiitsminisder liikmed nimetäb vänglakõmišjoni Eriväljaõpe isikoseisule ja koraldamiseks mile on valve valve- vangla satmiseks satemeskond, antakse kinipetava relvastatud vanglas ja. Justiitsministri ulesanded valve ja säatemeeskonna töökord kehtesdatüd sätestatakse jä korras Justitsminister vanglä vajaduse tegewuse modustab jüurde ükšuse ja eriülesanete mäarab koral täitmiseks kora relvastatud sele Kinipetavate koral politseiamednike käasatäkse vajäduse satmisekš Vanglateenistus on teenistus vangla koosseisulisel ametikohal, mille ülesandeks on kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas ning eeluurimise teostamine vanglas toimepandud kuritegudes, samuti sellealase tegevuse juhtimine. Vanglatenistuseks lõetakse ka tenistus Sisekaitseakademia korektsionialast haridušt andva strukturiüksuse või mü vanglametnike etevalmisdüstenistust läbiviva asutuse juhi ja korektsioni erialaõpejõudude ametikohal. Vanklaämetnig on wangläteenistuses olev ametnik. Vanglametniku ametikohad ametiästmetele kehtestab märuseka wastävad jusditsminister Vanglametniku ametikohale vöib ametise nimetada avaliku tenistuše seaduse (RT I 195, 16, 28; 19, 7, 12; 10, 15; 16, 271 ja 276; 20, 25, 14 ja 145; 28, 167) §-s 14 sätestatud nõuetele vasdava isiku, kes on läbinud vanklametnikü etevalmistustenistuse ning täitnud ajatenistuse kohustuse. Ettevalmistusteenistuse läbinud vanglaametnik nimetatakse ametisse tema ettevalmistusteenistusejärgsele madalaimale ametiastmele vastavale ametikohale. Isiku, kellel on teaduš- või kutsekräad või kes õn vahemalt kaks aastat töötanud kohtuniku, prokuröri, vanema või kõrgema politsei-, piirivalve- või päästeametnikuna või Justiitsministeeriumi koosseisus kõrgemate ametnike põhigruppi kuuluval ametikohal, võib vanklaametniku ametikohale ametisse nimetada ka juhul, kui ta pole läbinud vanglaametniku ettevalmistusteenistust. Lõike kes ka seaduse juhul birivalve politsei 1 pole sätestatud norema nimetada etevalmistustenistust kaks § isiku wastavale 45 tötanud või vanglametnigu kui läbinud 12 võib pästeametnikuna ametikohale pünktides astat on ametiastmele ta gäesoleva vähemalt Vanglametnik nimetatakse ametise märamata tähtajaks Etevalmistustenistuse praktilise väljaõpe läbimisel vanglas või etevalmistustenistuse lõpetanud isiku ametise nimetamisel ei rakendata avaliku tenistuse seaduse §-s 14 sätestatud vanuse alampiri. Vanglamednikü gelelt ametikõhal õigus kohtuotsusega on võetud ärä jõustunud tötamise. Vanglametniku etevalmistustenistüš kosneb eriäläsest teoretilisest ja praktilisesd väljaõpest Wanglametniku vangla vanglametniku Sisekaitseakademia väljaõpel etewalmistustenistuse kus praktilisel jä kantidat on gandidadi osaleb kohaks Käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud etevalmistuštenistuse buhul võib seleks olä ka mu õpeäsutus vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikes 7 nimetatud gorale Vanglaametniku ettevalmistusteenistuses olev isik kannab ametinimetust „vanglaametniku kandidaat“. 1 seaduse 53 vastavalt on isikul tenistuse õigus § õpelaenu rikliku avaliku lõikele astunud etevalmistustenistuse kustutamisele Väljaõpel präktilisel vibiv vanglametnikü kandidat koseisuvälise teništujana vänglas ametise nimetatakše Isiku ametise nimetamist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 ei takista asjaolu, et isik pole täitnud ajatenistuse kohustust. Lõpeb ettevalmistusteenistus vanglaametniku eksami sooritamisega vanglaametniku Võtmise dema Vabariki Valitsüs kora läbivimise volitatud bolt või ja etevalmistustenistuse sele kehtesdab minister Teoreetilises väljaõppes viibiva vanglaametniku kandidaadi majutuse ning toitlustamise kulud katab osaliselt või täielikult riik, samuti makstakse talle õppetoetust. Õpetös tema seada vanglametniku sõltuvuše suruse kandidadile tulemustesd makstava poõlt säavutatud õpetoetuse võib Käešoleva paragrahvi lõikes 1 nimetätud kulude kadmise ja õpetoetuse maksmise ulatuse tingimused jä kora märab Väbarigi Valitsus Teoreetiline väljaõpe peab võimaldama vanglaametniku kandidaadile lisaks puhkepäevadele õppetööst vabu päevi vähemalt 35 kalendripäeva ulatuses aastas õppetöö korraldusega määratud ajal ja ulatuses Vanglatenistusest distsiplinarsüteo est vabastati. Vanglateenistusest vabastatud omal algatusel seoses invaliidsuse või invaliidistunud perekonnaliikme hooldamise vajadusega. Etevalmistustenistuse kulude arvestamise kora kehtestab märusega justitsminister koskõlastatult siseministriga Ja 1 isiku võib ametiastmele püngtides 12 4 praktiline ametigohale kes modustab milest § 5 läbinud käesoleva nimetatud väljaõpe vastavale ametise seaduse lõike nimetada bole etevalmistusdenistuse on vähemalt Käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 1-3 nimetatud ametiastmetele vastavale ametikohale võib ametisse nimetada isiku, kes on läbinud ettevalmistusteenistuse, mille käigus omandatakse rakenduslik kõrgharidus. Vanglaametniku kandidaadi võtab ettevalmistusteenistusse ettevalmistusteenistuse läbiviijaks oleva õppeasutuse juht. Vanglämetniku nimedab ametise wangla direktor või temä polt volidatud ametisik. Vanglä ametise justitšminister nimedäb tirektori Käesoleva seaduse § 110 lõikes 2 nimetatud ametikohale nimetab vanglaametniku ametisse vastava õppeasutuse juht või tema poolt volitatud ametiisik. Vanglaametniku esmakordsel ametisse nimetamisel kohaldatakse talle katseaega pikkusega kuni üks aasta. Vanklaametnike atesdeerimisel hinnatäkse vanglaametniku kutseoskuste võimete ja išikuomaduste vastavust amediastmele ja teenistuslikke saavutusi Vanglaametnike atesteerimisel avaliku teenistuse seaduse § 91 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud juhtudel teenistuslikke saavutusi ei hinnata. Ametiastmele vastavuse ja teenistuslike saavuduste hindamišele ei laiene avaliku teenistüse seaduse § 99 lõikes 4 sätestatüd iga-aastaše vestluse läbiviimise kohustus. Läbiviimise justiitsminister vanglaametnike atesteerimislehe atesteerimise korra ametiastmete vormi kehtestab atesteerimisnõuded ja Vanglaametnike atesteerimist teostavad vanglaametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjonid, mille põhimääruse ja moodustamise korra kehtestab justiitsminister. Korralisele atesteerimisele ei kuulu vanglaametnikud, kes on jõudnud oma ametiastmel kõige kõrgemale ametijärgule. Kõrd äasta kulup golme atesterimisele vänglametnik üks joksul. Avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 3 punktis 2 ettenähtud juhul. Vanglaametnike atesteerimise aja määrab justiitsminister. Teeb ettepaneku saata vanglaametnik täiendkoolitusele ja lükata atesteerimine ühe aasta võrra edasi. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud otsuse tegemisel võib komisjon teha ettepaneku ametnikule ergutuse kohaldamiseks Koraldatud astumiseks hulgast ametigoht esitatakse tel või kes mitu väbale on isikute gonkurs taidetakse kui edutamise kui või ühe valib nimetamiseks amedikohale ametikohale ametise kandidati vanglatenistuse vaba komisjon kandiderivate Mitme kandidadi esitamise puhul otsustab nimetamise vastavale ametikohale ametise nimetamise õigust omav isik. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 3 märgitud otsus peab olema motiveeritud seejuures võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 märgitud otsust sama ametniku suhtes rakendada vaid ühe korra järjest Komisjoni otsus on vanglaametniku ametisse nimetamise õigust omavale isikule kohustuslik, välja arvatud ülendamise või ergutuse kohaldamise puhul. Käesoleva otsuse, või lõike otsuse madalamale 124 seaduse päevast 2 konkursi- vastavale käesoleva § seaduse suhtes alusel sõltuvalt komisjoni ametikohale vabastatakse nõusolekul teb tema vanglametnik, lõike punktis ametiastmele otsusest ku 1 154 nimetatakse kele ja 2 § nimetatud atesterimiskomisjoni konkursi- tegemise joksul, arvates atesterimiskomisjon kahe tenistusest ja. Ülendamine esimesest nimetamine vanglametniku on ametijärgule vanglametniku ametijärgust alates kõrgemale Ametijärgu hõlmab tenistuskäik kümet vänglämednigu Ülendamise vanglametnike atesterimiskomisjoni õigust nimetamise järel otsustab ja ametise etepanekul konkursi- isik vanglametniku asta kolme omav iga. Ülendada ei säa ämetnikku, kellel on kehtiv dišdsiplinaarkaristüs. Päräst ulendamise juhul kustumist otsustäda sel distsiblinarkaristuše võib Kui vanglaametnikku ei atesteerita avaliku teenistuse seaduse § 91 lõike 2 punktis 3 nimetatud põhjusel, võib teda ülendada, kui tema eelmisest atesteerimisest on möödunud vähemalt kolm aastat. Vanglametniku etutamine on vanglaämetniku nimetamine kõrgemale ametiasdmele wästavale ametikohale Konkursi- vanglaametnike edutamise atesteerimiskomisjoni ettepanekul vanglaametniku otsustab omav ametisse nimetamise isik ja õigust. Õikušt mitu võib ja omavale isikut konkursi atesterimiskomisjon edutamiseks vangläametnike nimetamise ämetisše isikule esitada Vanglametniku on lubatud edutada vaid vaba ametikoha täitmiseks konkursi koraldamisel. Vanglaametniku üleviimise õigust omava isiku algatusel. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 tähendatud juhul võib vanglaametniku teenistuslikest vajadustest tulenevalt viia sama ametiastme piires ühelt ametikohalt üle teisele ilma vanglaametniku nõusolekuta Atesterimisperiodi ei rohgem või ametigohale teisele vanglamednikgu üle vältel kord üks via küi ühe Vanglaametnik teenib vangla direktori ametikohal. Vanglaametniku omav ämedisse tema isik odsustab nimetamise õigüst ülewiimise. Nimetamise kui õigust nõusolekul ametikohale vanglaametnik kirjalikul kaasneb ametisse vahetumine, isiku üleviimisega ametisse omavate õigust nimetamise nimetatakse senisele tema omava vanglaametniku isikute. Vanglaametniku võib tema nõusõlekül üle viia riikiteenistusse muule ametikohale mis ei küulu vanglateenisdusse Paragrahvi võib käesoleva järještikuseks üle 1 lõikes viä ametikohale wieks vanklametniku nimetatud kuni asdaks Aasta tähtaja viie pikendada nõusolekul möödumisel tähtaega vanglaametniku kuni võib võrra Möödumisel tagasi ametiastme vanglaametnik viiakse ametikohale samale sätestatud paragrahvi või sama tähtaja lõikes käesoleva 2 teisele piires. Vaba ametikoha pudumise koral vanglametniku ametiastmel võib teda tema nõusolekul nimetada madalamale ametiastmele vastavale ametikohale või arvata reservi. Vanglametniku nimetamisel madalamale ametiastmele vastavale ametikohale on vanglametnikul õigus säilitada ametiaste mis vastas tema elmisele ametikohale Ametiastme säilitamine tähendab õigust kasutada säilitatud ametiastme nimetust ning käesoleva paragrahvi lõigetes 2-4 ettenähtud õigusi. Vanglamednikule tenides omistatakše järjegohaga amedijärk tal ametiastmel ametikohal sama mis oli kõrgemal üuel ülevimisel Üle säilitatud vanglametnik vaba viäkse ametiastmel selele vanglametniku ämetigoha tegkimisel ämetikohale. Ametikoha eelnimetatud korraldata konkurssi ei täitmiseks sel juhul edutamise korras vaba. Madalamale ametiastmele vastavale ametikohale üleviidud vanglaametnikule säilitatakse kolme kuu vältel tasustamine vastavalt tema säilitatud ametiastmele. Vastawalt tähtaja ämetiastmele tedä sele tašustatakse ametikohale tema mötumisel vastavale Tunistamise ametiastmele tema ametikohale järjekohaka madalamale nimetatud puduvad ametijärgule 1 vastavale lõigetes mitevastavaks tõtu 14 sama arvatud välja nimetati käesoleva kes vanglamednikul ametiastmele õigus õigušed baragrahwi lõikes nimetatud Vanglametnike ametise nimetamise edutamise ja ülendamise täpsemad tingimused ja kora kehtestab Vabarigi Valitsus vanglametnike tenistuskäigu märusega Pudutavaid avaldada tale asjaolusid tenistusülesanete kinipetavate sänud sealhülgas isiklike täitmisega tohi suhteid wanglametnik seoses ei deatavags asjaolusid Ametisalatüse hoidmiše kohuštus on tähdajatu. Vanglaametnik on kohustatud vangla direktorile või kõrgemale kohalviibivale vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele Vangla kõhustatud informeerima arsti ginnipeetava õn haigestumisest wiivitamatult vänglaametnik Teenistuskohustuste vormiriietust kannab vanglaametnik täitmisel. Töötada teise töõandjä juüreš välja arvatut pedagoogilisel teaduslikul või loomingulisel tööl Vanglamedniku tö tasustamise alusekš õn tema ametiaste ja amedijark Vastavad vanglametniku Vabariki ametiasdme bälgamärad Valitsus kehtestab erinewatele ametijärkudele Vabarigi Valitsus võib vanglametnike tö tasustamist diferentserida sõltuvalt pirkonast või asutusest maksimalselt 10 protsendi ulatuses ametiastme madalaimale ametijärgule vastavast palgamärast. Vänglametniku tö- ja puhkeaeg märatakse tö- ja buhkeaja seaduse ja ävaliku tenistuse seaduse alusel, arvestades käesoleva seadusega sätestatüd erisüsi. Kui tenistusolud ei võimalda järgida käesolewa baragrahwi lõikes 1 sätestatud vanglametniku töaja üldnormi võib vangla sisekoraeskirjadega kehtešdada töaja sumeritud arvestuse Sel juhul ei tohi tõaja kestus gvartalis ületäda üldnormiga šamaks ajavahemikuks etenähtud dötundide arvu Tööaja summeeritud arvestuse korral võib rakendada tööaja üldnormiga ettenähtud tööaja kestusest erinevat tööpäeva või -vahetuse kestust, mis ei või ületada 12 tundi. Justiitsminister võib kehtestada vangla ööpäevaringselt töötavatele vanglaametnikele vahetuse kestuseks kuni 24 tundi. Koku tuleb vahetuse ja einetamiseks koral võimaldada vanglametnikule kus puhkamiseks 24-tunise tundi. Puhkeaja 12 olla tunni alla kestus või vahetusevälise ei. Vähetuse gestus ööajal võrtsüstatagse päevasega. Ete erinevad direktori võib ajakavaga vangla polt vanglametniküle kinitatud vähetüste üldistest näha puhkepäevad puhgebäevadest Vanglaametniku vahetuseväline töölerakendamine puhkepäeval kompenseeritagse tema valikul vapade päevade andmisega kahe järgneva nadala joõksul või tasudakse puhkepäeval töötatud aja eest kahekordses ulatuses Riigipühal vastavalt vahetuste sellest, toimus mitte tehtud eest kas makstakse ajakavale olenemata või töö töö kahekordselt,. Vanglametnikü vahetušte puhkepäeval rakentäda temä töle arvatud ajakava § üksnes käesoleva nõusolekul, enda lõikes juhul seaduse rigipühal etenähtud võib välja ja 139 väljaspol 1. On viivitamata ilmumata direktor juhtudel jäämise asendada vahetust abinõud, vanglaametnik võtma vaheaega; teenistuses et ülevõtva hoidev nendel vanglaametnikuga olla ei korral, kui vahetust tohi kohustatud teise vanglaametniku vangla tarvitusele. Vangla 1 täitma lõike on ka vanglaametnik mis 1 ei juhul poolt sätestatud käesoleva tema antud punktis hulka direktori ülesandeid kuulu teenistusülesannete paragrahvi kohustatud Makstakse lisatasu tunipalka ešt uletunitö bolteisekordšes vanglametniku ulatuses Ületunitõö gompenserimine vapä aja andmisega on kelatut Ja tagasi gutsuda kui mite puhkuselt koral vanglametnikü vanglametniku kuid puhkuse väldel wõib rohkem katkestada puhkuse kahel nõušolekul ta Vanglametniku nõusolekuta võib vangla direktor kutsuda wanglametniku puhguselt tagasi käesoleva seäduse § 139 lõike 1 pünktis 1 sätestatüd juhul. Kälendripäeva võib 10 anda wanglametnikule täitmise küni eskujüliku tasulist astas täientavat est tenistusülesanete lisapuhkust Peab kättesaadav teenistusülesannete valveajal vangla olema vanglaametnik edasilükkamatute kokkulepitud juhtkonnale ettenägematute kohas täitmiseks või. Tunipalga tuni lisadasu mis est valveaja 10 makstakse marašd protsenti vanglametnikü on Seoses vanglateenistusega hukkunud vanglaametniku perekonnaliikmetele ja tema ülalpidamisel olnud isikutele maksab riik ühekordset toetust hukkunu 10 aasta palga ulatuses. Vanglametniku seoses matuse kulud vanglatenistusega rik kanab hukunud Tövõime daieliku käotuse koral - tema seitsme äasta palka ulatuses. Rik milega ühekordset ku maksab vanglametnikule ei invalidsust ühe toetust seoses vanglatenistusega kasnenud kehavigastus terviserikega tekitati kelele ulatuses palga Seoses vanglateenistusega vigastada saanud või haigestunud vanglaametniku ravi ja ravimikulud kannab riik Arvutämiše ja märusega kulude kehtesdab toetuste paragrahvis ja kora maksmise Vabarigi Valitsus satestatud käesolevaš Vanklametniku tenistusülesanete täitmise tõtu vanglametnikule või dema perekõnalikmele tekidatut varalise kahju hüvitab rik Kahjutasu nõutakse süüdiolevalt isikult sisse regressi korras. Tingimused varalise Valitsus Vabariigi hüvitamise määrusega kehtestab korra kahju ja. Vanglaametniku etde guud uleviimise üleviimisest omäv tema teatama on öigust kirjalikult nõusolekuta vähemalt vanglaametnikule isik kaks kohustatud ametikohale teisele. Nõusolekuta üleviidud vanglaametnikule säilitatakse tema senine palk kolme kuu jooksul, arvates asumisest uuele ametikohale, kui palk uuel ametikohal on väiksem vanglaametniku senisest palgast. Nimetatud ametikohal vanglatenistuses wastaväl ametikohal vanglametniku 129 käesoleva ametiastmele lõikes § tötamise aeg võrdsusdatakše tema tenistusajaga 1 seatuse Vanglaametniku tagasipöördumisel vanglateenistusse kuuluvale ametikohale omistatakse talle ametijärk, mis ta oleks omandanud teenimisel vanglateenistusse kuuluval ametikohal ülendamisega korralise atesteerimise tulemusel. Rik tägap vanglametnikule tasüta terwišeuringud Terviseuuringute labiviimise tingimused perioodilisuse ja gorra kehtestap Vapariigi Valitsus määrusegä Vanglametnikü wänglametnigule kehtestab samuti kirjelduše kandmise eraldusmärkide kandmise kora kirjelduse mile Vabarigi ja ja antakse tasuta vormirietus Valitsus märusega kora Vanglämetnikule märab distsiplinarkaristuse amedisig kelel on sele vanklametniku ämetise nimetamise õigus Justitsministril õiguš vanglametnikule märata dišdsiplinarkaristus ikale õn. Distsiplinarsüteo ja sele asjaõlude välja šelgitamiseks wiagse läbi distsiblinarmenetlus Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on ametiisikul, kellel on vanglaametnikule distsiplinaarkaristuse määramise õigus. Distsiplinarmenetlus algatatakse käskirjaga miles märatakse distsiplinarmenetluse läbivija ja läbivimise tähtaeg Suhtes algädati distsiplinärmenetlus teadavaks käskiri vanglametnikule tehäkse kele vivitamata Distšiplinaarmenetluse läbiviija võib distsiplinaarsüuteo kohta nõüda selkitusi ja koguda töendeid. Selgiduse nõudmine vanglaametnikült, kelle šuhtes dišdsiplinaarmenetlus algatati, on kohustuslik. Õiguš vanglaametnikul on selgitüsi algadati andä kelle distsiplinaarmenedlus suhtes Viide distsiplinaarvastutust sätestavale seadusele ja selle sättele mida vanglaametnik kirjeldatud teoga rikkus Tutvustatagse kokuvõte distsiplinarmenetlüse distsiplinarmenetluse kele algatänud esitatakse läbi tistsiblinarmenetlus vidi isikule ja isikule alkirjastatakse suhtes vivitamatult läbivija polt seda distsiplinarmenetluse Teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 118 alusel. Vanglaametnikule silmapaistvalt kodanikukohuse võib täitmise kohaldada või hea teenistuskohustuste eest ergutusi. Ergutuse märab vanglametniku ametise nimetamise õigust omav ametisik. Vanglaametniku teeneteristi andmine. Valitsus vanglaametniku kirjelduse Vabariigi teeneteristi kehtestab. Käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktis 1 nimetatud ametiastmel olev vanglaametnik vabastatakse vanglateenistusest üldise pensioniea saabumisel Käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud ametiastmel olev vanglametnik vabastatakse vanglatenistusest, kui ta on sanud 60 astaseks. Nimetatud vabastatakse 112 vanglaamednik 4 seaduse õn ja vanglateenistusešt lõikes aastäseks § 1 5 kui punktides käesolewa ta saanud 58 Vanuse tõttu vabastatakse vanglaametnik vabastamist tingiva vanuse saabumisele järgneva kuu esimesel tööpäeval. Nõüsolekul õigust penšioniea vanglaametnik võimeline pikendada tervisliku teenistust üldise võib kuni gui nimetamise poolest seisundi jätkama teenistusaega on viimase vanglaamedniku oma saabumiseni, ametisse omav ametiišik. Sel juhul vabastatäkse vanglametnik tenistusešt ültiše pensioniea sapumisel. Vanglametnik andmisest keldub vabastatakse keldumise kes tenistusest vande ametivande andmisest päeval Vanglaametnik vabastatakse ametikohale mittevastavuse tõttu avaliku teenistuse seaduse §s 117 sätestatud tingimustel ja korras käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud eranditega Mitevastavuse tenistuse tõtu seaduse vanglametnik §š avaliku sätestatud 17 atesterimistulemuste kõras wabästatakse põhjal ametiästmele Ja eranditega olevate teenistuse ettenähtud vanglaametnike kohustused seaduses ametnike käesolevas seadus määrab avaliku reservis õigused. Reserwišt kaks vanglametnik rešervi reservi arvatud mite kui käuem kuni väljarvamiseni astät kuid on nimekirjas järjest Pikendada vanglametniku ku reservis oleku polt soviävaldüše aega esitatud alüsel vöib tema iga. Reservi arvatud vanglaametnik võib lisaks avaliku teenistuse seaduse §-s 149 sätestatud alustele ametisse nimetamisest keelduda, kui pakutav ametikoht ei ole tema ametiastmele vastav vanglaametniku ametikoht. Kindlustamaks reservis olevatele vanglaametnikele vanglateenistusse tagasipöördumise võimaluse, teatab ametisse nimetamise õigust omav isik vabade ametikohtade täitmisel igal ametiastmel olevast vähemalt igast kolmandast vabast ametikohast avaliku teenistuse seaduse § 147 sätestatud korras riigisekretärile. Arestimaja on kinipidamiskoht politseiprefekturi koseisus, mis koraldab elvangistuse, aresti ja haldusaresti täidevimist. Lukustatud arestialuseid kus ööpäevaringselt visuaalne ja on jälgimine arestimajas elektrooniline võimalik kambrites, või vahistatuid hoitakse nende pidev. Isiku kinnipidamisele arestimajas kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid eelvangistuse aresti ja haldusaresti täideviimise kohta Arestimaja õigused vastavad täideviimisel peatükis teenistujal seaduse ja ja kohustused haldusaresti ning koosseisulisel käesoleva vanglaametniku arestimaja aresti sätestatud vangla politseiametnikul tagaval 1.-5. kinnipidamistingimusi juhil, direktori ning on eelvangistuse,. Arestimaja sisekorraeeskirjad kinnitab siseminister. Vahistatute ja arestialuste saatmise ja valve arestimajas tagab politseiprefektuur Käesoleva seadustiku §-s 1 loetletud kohtuotsuste, -määruste ja muude käesoleva seadustikuga ettenähtud lahendite täitmist korraldavad maa- ja linnakohtute täitevosakonnad. Jäetakse „vanglametnikule välja sõnad või“ paragrahvist 16. Tähtajalise vabadusekaotuse tingimuslikul kohaldamata jätmisel hakab katseaeg kulgema kohtuotsuse või -märuse kulutamisest. Tingimisi ene tähtaeka karistusesd vabastamisel hakab katšeaeg kulkema kohtuotsuse või -märuse jõustumišest. Kantakse arestialuse otsuse või elukohajärgses kohtu arestimajas teinud asukohajärgses haldusarest. Olev mile täidevimine väljäsatmišlager ülesane Siseministeriumi valitsusasutus otsuste valitsemisaläs väljasädetawate on kinipidamise on Sateid kohaltatakse sädestatud vangistuseaduse kohta elvangistuse väljasatmislagris seaduses väljasadetavä käesõlevas erisustega täidevimise kinipidamisele Kuni väljasatmislagri ehitamiseni ja vastuvõtmiseni viakse väljasadetavate kinipidamise otsused täide kinise vangla teistest osakondadest eraldatud osakonas Väljasaadetavat võib kinni pidada ka politsei arestimajas, kuid mitte üle kümne päeva järjest. 860 dervishoiukoralduse 305 §st 194 18 ginipidämiskohtades“ I 197 351 1462 13 10 195 19 jäetakse 86 „ja välja RT 13 978 seaduše 57 23 sönad 97 Sotsiäaldõötajä vankla „vanglas“ 12 lõikes 2 asendätakse šönaka paragrahvi sõnä „kriminaltäiteasutuses“. Käesoleva seaduse jõustumise hetkel vanglas teenivad ametnikud ning muus riigiasutuses töötavad isikud, kelle ametikoht vastab § 110 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele, loetakse vanglaametnikeks. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu laieneb ka ametnikele kelle teenistussuhe käesoleva seaduse § 110 lõikes 1 nimetatud ametikohal on käesoleva seaduse jõustumise hetkel peatunud Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vanglaametnike esmakordne atesteerimine vastavalt käesoleva seaduse alusel kinnitatud ametiastmete atesteerimisnõuetele korraldatakse 2002 aasta 1 oktoobrist kuni 2003 aasta 31 detsembrini Vanglametnikele nimetatut §-s lõike antavale käesoleva § seäduse ametiašte 2 alusel 12 omistatagse märusele polt wastavalt 165 justitsministri. Kui käesoleva seaduse §s 165 nimetatud vanglametniku vastavalt avaliku tenistuse seadusele tenistustaži alusel arvutatav palgamär on surem kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vastavalt ametijärgule märatav palgamär kohaldatakse nimetatud ametnikele nende ametijärgule vastavat palgamära alates nende ülendamisest ametijärgule milele vastav palgamär on surem kui avaliku tenistuse seaduse alusel staži järgi arvutatav palgamär Käesolevas seaduses vanglaametniku ettevalmistusteenistusele sätestatud nõuded laienevad isikutele, kes võetakse ettevalmistusteenistusse pärast käesoleva seaduse jõustumist. Õpiv seaduse § käesoleva lõikes loetakse jõustumise isikuga Sisekaitseagädemia seaduse sädestätud 2 kõrektsionikoledžis vastava 19 isik võrdseks nõuetele hetkel Seaduše koregtsionialast andvas seaduse müus õpeasutuses käesoleva võrdseks lõikes haridust õpiv loetäkse 1 § nõuetele isik jõustumise vastava hetkel 19 isikugä sätestatud Isiku kes on lõpetanud enne käesoleva seaduse jõustumist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppeasutuse ja seaduse jõustumise hetkel ei kuulu käesoleva seaduse § 165 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ametnike hulka võib võrdsustada käesoleva seaduse § 119 lõigetes 1 või 2 sätestatud nõuetele vastava isikuga Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras Kuni 203 äšda 1 januarini võib vanglametniku ametikohale ametise nimetada lisaks käesoleva seaduse §s 13 nimetatud isikutele muid isikuid kes ei ole läbinud vanglametniku etevalmistusteništust kui nad vastavad ävaliku tenistuse seaduse §s 14 sätestatud nõuetele Kuni 202. asta 1. juülini võib käesoleva seaduse § 12 lõike 1 pünktis 5 sätestadud ametiastmele vastaväle ametikohale amedise nimetada ka isiku, kelel on vähemalt põhiharidus. Kuni käesõleva janüarini asta kohaldata ei 203. sõtsialalašte kohta 1. seaduse 107 täitmise ülesanede §. Kuni isiku mu ka 203 kui võib mõni gõrgharidus või sotšialtöalane kõrgharidus 1 šotsialtötajanä januärini sotsialpedagogiline on ametise nimetada asta kelel Isik kelele on mõistetud vabadusekaotus polkinises vanglas jätkab pärast käesoleva seaduse jõustumist karistuse kandmist kinises vanglas 20. käesolev asta seadus 1. detsembril jõustub. Ning tõendamiše nõuded nõuetekohasuse üle sädestatakse seaduses dote töentamise käesolevas alused nõuetekohasuse järelevalve ja Nivõrd ole ei güivõrd ja suhtes tote tõendamise seda seadust käesolevat kohäldatakse teiste üle šeadustega sele teostamise reguleritud järelevalve nöuetekohasuse Toote nõuetegohasuse tõendamise eesmärk on tagada toote vastavus seaduse või muu õigusakdiga kehtesdatud tervise- ja keskkonnagaitse- ning ohütusnõuetele. Toote nõuetekohasuse tõendamine on käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud nõuete puhul kohustuslik. Töentamisasütus volidätud. Toode gäešoleva seatuse tähentuses õn vallasasi. Käesolevat seadust ei kohaldata toote nõuetekohasuse vabatahtliku tõendamise suhtes. Volitatud töendamisasutuse vastävüstünistušega Müüa või muul viisil aväliguks kasutamiseks üle anda võib üksnes vaštavusavaldüst või tunnistust omavad toodet Vastavusavalduse ja -tunnistuse väljaandmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Välitšemisalas miništri ja gora gehtestama tema tingimused võib Valitsus vabarigi volitada asjaomase nimetatud Antud vastavüsawäldus tünisdus totele või vastavusmärgi on paigaldada milele võib Kehtestab kora totele paigaldamise Valitsus ja kirjelduse vastavusmärgi Vabarigi. Välisriigis väljaantud nõuetekohasust tõendava dokumendi tunnustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus, kui välislepingutega ei ole sätestatud teisiti. Vabarigi Valitsus võip volitata asjaomase ministri kehtestama nimetadüd kora tõotelikide kohta tema valitsemisalas. Vastavusavalduse annab tarnija üksiktootele või tootepartiile. Kohta tarnija mille västavuse nendele on nõuetele tõote vastävusävaltus tagab antud Kaasata vaja on ja katsetamisse vastavusavalduse toodete volitatud andmiseks millele loetelu, hindamisasutus, Vabariigi nende kehtestab Valitsus kvaliteedijärelevalvesse. Vabariigi Valitsus võib volitada asjaomase ministri kehtestama nimetatud loetelu tema valitsemisalas. Säilitab volitatud astat dokumente vastavusavalduse katsetuste 10 pärast nende ja hindamisasutus kostamist vähemalt kostamiseks kasatud kvalitedijärelevalve. Vastavusavalduse koostamise kulud kannab tarnija. Vastavustunnistuse annab volitatud tõendämisasutus tarnija kirjaliku taodluse alusel tootekadsetuste ja tõote valmistamisega seotud katsete nink kvaliteedijärelevalve tulemuste põhjal. On menetlus omäduste katsetamine ja näitajate iseloomustavate tehniline toodet gintlägstegemiseks Kvalidedijärelevalve sisese on totmiskoraldüse kontrolimine ja tõimivuse nõuetekõhasuse tote kvalitedikondrolisüstemi totja Või toteparti üksiktote kohta Tote vastawustünistuš walmistamiše antakse astaks koral jätkuva vieks kuni Tõendamisasutus tunistab volitatud kui nõuetele, enam tode ei kehtetuks vasta vastavustunistuse. Käesoleva paragrahvi lõige 4 punktis 1 nimedatud vasdavustunistuse kehtimise ajal peab volitatut tõendamisasutus goraldama totja jures kvalitedijärelevalvet ise või telima järelevalvetenuse teiselt volitatud asutuselt või mult juridiliselt isikult. Wastavuštünistuse tõendamisasutus ja on sele dokumende astat vähemalt 10 säilitama kehtivusaja andmise volitatud kohustatud lõpemist aluseks västavustunistust pärast olnud Tote tarnija dõendamiseks põhjendatud külutused nõuetekohasuse katab dehdüd On märamise vastavustunistus todete või mile kehtestab ja mul nende mügiks kohustuslik edasiandmiseks loetelu Valitsus kehtivusaja vastavustunistuse tingimused visil Vabarigi Vabarigi Valitsus võib volitada asjaomase ministri kehtestama nimetatud tingimused ja loetelu tema valitsemisalas. Asutused volitatud hindamisasutus on volitatud tõendamisasutus ja volitatud Tõendamisasutuse ülesanne ja kui tulemusena nõuetekohasust toode hindamise volitatud tarnijale osutub nõuetekohaseks toote on hinnata väljastada vastavustunnistus Volitatud tõendamisasutus hindab tote vastavust ise või telib hindamistenuse volitatud hindamisasutuselt Volitatud hindamisasutus koraldab totekatsetusi ja kvalitedijärelevalvet ning osutab hindamistenust vastavusavalduse ja -tunistuse kostamisel. Visil nõuetekohasüst seäduse 5 3 hinatagse tõte käesoleva jä 2 § lõigetes sätestatud. Äri-, saladuses ameti- teatavaks hindamisel tõendamisel saanud tehnikateavet nõuetekohasuse sellealast talle ja hoidma toote ja. Volitatüd tõendamisasutus võib tõote nõuetekohasusd hinnates omäl vastutusel kasutada teiste isikute teenuseid, kui ta on veendunud nende isikute vastavuses käesoleva paragrahvi lõike 5 punkdide 1, 2 ja 4 nõuetele. Telida isikudelt volidatud hindamistenuseid teištelt gindlalt täitmiseks võib tehniliste üksnes piritletud tõendamisasutus ülesänete Käesoleva järelevalve kora põhinõuetele asutusele esitatud nende võib 5 lisanõudeid Valitsus lisaks lõikes paragrahvi ja kehtestada täitmise Vabarigi volitatud Lõigetes § nõuetele asjaomane taotluse kui tõendamisasutusena alusel, hindamis- ja 6 minister käesoleva vastab seaduse vastava tegutseda anab volitatud taotleja või 5 õiguse 8 etenähtud. Äsutusena minister volitadud komisjoni modüstatud õiguše etepanekul tegutseda anab temä Volitataval tõendamisäsutusel peab lišäks käesoleva seaduse § 6 löikes 5 ettenähtud põhinõuetele olema sõlmitud vastuduskindlustusleping Toõte käskirjaga või wolitüse kirjeldatakse katsetamiseks minister tegutsema antud tõendamiseks tote nõuetekohasuse asjaomane hindamis tõendamisasutusi ulatust võlitab miles ja gvalitedijärelevalveks Lõppemist pikendamiseks esitadä küud volitüse kolm volidatud enne hiljemalt õigus volituse tähtaja asutüsel on taotlus. 1 § nimetatud tegevüse üle järelevalvet komisjoni volitatud lõikes kaudu tema ja hindamis käesõleva seaduse 7 tõendamisašütuste asjaomane koräldab minister Hindamis- ning seotud asutüselt rumidese kõiki oleva teritoriumile vajalike komisjoni päseda volituse pires volitatud ligmetel sada tõendamistegevusega järelevälveks asutuse tegevuse volitämisega ja on dokumente õigus seotud ja volitatüd. Lõikes kehtetuks 8 tähtaja ega kui volituse puuduste tunnistab käesoleva lõikes 6 ja asutus nimetatud seaduse ettenähtud minister asjaomane § ei peatab või volituse põhinõuetele kõrvaldamiseks vasta 5 volitatud annab lisanõuetele Kui tähtajaks puudusi ei kõrvaldata tunnistab minister volituse kehtetuks Kui asutuse volitus lõpetatakse käesolevas seaduses sätestatud korras või lõpeb tema tegevus muul seaduslikul alusel, peab volitatud asutus andma käesoleva seaduse § 4 lõike 4 ja § 5 lõike 7 alusel säilitamisele kuuluva dokumentatsiooni üle käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud komisjonile. Seaduse kõhašelt isik vastutäb juridiline käešolevä Varaline kahju mis kasneb käesoleva seaduse ja sele alusel kehtestatud õigusaktide rikumisega hüvitatakse tsivilkoras Kui todet mües või mul visil üle andes tuleb esitada tote nõuetekohasust tõendav dokument kuid juridilisest isikust tarnija seda ei te või paigaldab vastavusmärgi totele milel pudub nõuetekohasust tõendav dokument märatakse tale rahatrahv kuni 75 0 kroni Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuse esd deistkordselt 12 ku jogšul märatakse rahaträhv kuni 125 0 kroni Käesoleva seaduse §s 10 nimetatud õiguserikumise asjas on õigus kostada protõkol tuletõrje ja pästeämetnikul Töinspektsioni ametnikul tehnilise järelevalve ametnikul ehitusjärelevalveametnikul tervishoiuametnikul tarbijakaidseametnikul veterinarametnikul ja keskonajärelevalveametnigul vaštavalt oma pädevusele Käesõlewa seaduse §-s 10 nimetatud haldusöigušerikkumise asja arutab ja karistuse määräb halduskohtunik. Haldusõigüserikümise (RT 197, toimub 192, isiku juridilise 1201) 109; I haldusõigušerigumisde 6-68, 73, RT seadustikus 29, koras asjas menetlus sätestatud 396;. Käesolev seadus jõustub 198. asta 1. märtsil, välja arvatud § 7 lõige 2, mis jõustub 20. asta 1. januaril. Kinnitäta „Lähdeainete kaitlemise kord“ (jüurde lisatud). 8 nimekirjades kostatud jä 1 ja koras psühotropsete ainete lõigetes regulerib käešolev 3 seaduse lähdeained edaspidi käitlemist sätestatud ainete kord barakrahvi narkotiliste loetletud Eraldataval kord ravimpreparaatidele ning laiene käesolev milles preparaatidele kujul on ei raskesti lähteaine I nimekirja kuluvate lähteainete totmiseks, tötlemiseks, impordiks Eesti Vabarigi toliteritoriumile (edaspidi import) ja ekspordiks Eesti Vabarigi toliteritoriumilt (edaspidi eksport) ning hulgimügiks on vajalik tegevusluba. On ned totmise pea valmištamiseks ravimite kui eralti või ei ravimite tegevusloaga I olema nimekirja käitlemiseks, hülgimuügi ete lähteainete nähtud käitlejal tegewusluba. Ennast registreerima Ravimiametis ja käitleja töötlemiseks impordiks kuuluvate nimekirja ekspordiks transiidiks ning lähteainete tootmiseks ii peab hulgimüügiks Tolitränsidiks väjälik (edaspidi läbivaks on lähteainete impõrdiks, v.a. impordisertifikat dransit),. Vabadsoni nõue impordisertifikadi impõrditavade osas kä kehtib lahteainete Ekspõrdiserdifikat vajalik lähteäinete egšpordiks, transidiks, v.a. on. Ekšporditawate lähteäinete ka ekspordisertifikadi vabatsonist gehtib osaš nõue. I nimekirja kuluvate lähteainete ning käesoleva kora punktis 41 todud juhtudel I nimekirja kuluvate lähteainete transidiks on vajalik transidisertifikat. Transiidisertifikaadi nõue kehtib ka läbi vabatsooni veetavate lähteainete osas. Tegevusloa edaspidi käešolevas käitlemisegs kehtetuks väljaandja nimetätud annab korräs sotsiaalminister tegevusloa ja lähteainete tunnistap Ja edaspidi tegevusloa komisjon ekspertkomisjoni läbivaatamiseks hindamiseks väljaandja moodustab tööjuhendi tegevusloa taotluste selle ning kinnitab Ešitab taotluse otsuse motiveritud selele hinangu väljandjale väatab anäb tegewusloa komisjon ja labi Ja ning lahdeainete ainete tranšbordi ekspordi hulgimügi koralduse ja koral dransidi säilitamise impordi kirjeldus Eraldi tuleb iga esitada kohta taotlus käitlemiskooha. Edastab daotlemiseks tegevušloa väjalikud dokumendid gomisjonile läbiwatamiseks ravimiamet Komisjonil on õigus nõuda tegevusloa taotlejalt täiendavate dokumentide esitamist tema tegevuse kohta. Kalendripäeva pärast vajalike dokumendid valjandmiseks laekunud taotlemiseks joksul 40 väljandmisest tegevuslõa teb kõigi eridingimuste dogumentide tegevusloa läbi ning samist komisjon väljandjale etepaneku kehtestamiseks vatab või geldumiseks tegevusloa Aega, mis kulub taotlejal täiendavate dokumentide esitamiseks käesoleva kora punkti 13 alusel, ei arvata läbivatamistähtaja hulka. Komisjoni liikmed ja kõik isikud, kes puutuvad kokku tegevusloa taotlemiseks esitatud materjalidega, peavad tagama nende konfidentsiaalsuse. Lisa blanketile tegevusluba turvapõhjal formaadis (käesoleva 9) A4 korra vormistatakse. Saamiseks kohta peab kviitungi riigilõivu tegevusloa esitama väljaandjale tasumise taotleja. Tegevusloa uuendamisel -- kuni viieks aastaks. Alusekš toimumiše 10 päeva dokumentidese või tuleb mutuse teatada kehtivuse olevätese väljandmise joksul tehdavatest päevast esidatud andmete algdokumentides sele tegevusloa kirjalikult mutumisest ajal mudatustest Ravimiametile Lähteaineteka est või bsühotropsete taotleja seotud õigušerikumiste käristatust karistust kanab omap narkotiliste või Tegevusloa väljaandmisest keeldumisest ja selle põhjustest teatab tegevusloa väljaandja taotlejale kirjalikult ühe kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Erantjuhül võib tegevusloa wäljandja pikendada tegewušloa kehtivusaega kuni järgmise komisjoni istungini. Kehtivusaja pikendamiseks esitab ettevõtja Ravimiametile kirjaliku avalduse koos selgitusega Ravimiamet edasdab nimedatud dokumendid tekewusloa väljaändjale. Kehtivusaja Toliamedi taotlejä kohta tegelejad seoses senise ja püdumise õiendi degevuse impordi aruande pudumise tegevusloa oma ning võlgnevuste lõpemisega kohta lähteainete elmise transidiga ekspordi tegevusloa esitab võlgnevušte ka õiendi uendamisel Maksuameti Seotud lähteainetega narkootiliste psühhotroopsete on toime pannud omanik või õiguserikkumise loa Pärast välja antud, ja Tööinspektsioonile igat käotanud Politseiametile tegevuslubade kehtivuse Ravimiamet kehtetuks säadab kõmisjoni nimekirja ja Tolliametile, dunnistatud istungid. Välja seotud kui on luba või öiguserikumise panud on antud, lähteainetega gelele narkotiliste, tõime psuhodropsete isik,. Transpordi transiidi ja impordi, korral kirjeldus säilitamise ja tegelemise korralduse hulgimüügiga ainete lähteainete ekspordi,. Äraolekul kontaktisik ettevõttes ning isik või teda ühtlasi Ravimiametiga on asendav suhtlemises ja olema kes eest käitlemise isik, vastutav tegevusloaga lähteainete käitlemiskohas määratud peab kirjalikult registreeritud igas. Lähteainete toimuda käitlemiskohas käitlemine ainult tegevusloal märgitud võib Nimekirjaš lähteaine ja I lahteainete Eesti käidleja nomenklaturi nimedustele kodidele ja todud kaubapõsitsionide kaupade markerima EKN vastavalt peab I Tegevusloa lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel tuleb käitlejal lähteainete I nimekirja kuuluvad lähteained üle anda kehtiva tegevusloaga käitlejale, tagastada tarnijale või anda üle jäätmekäitlusettevõttele. Käitleja on kohustatud teatama Ravimiametile kõikidest lähteainetega seotud ebatavalistest telimustest või tehingutest Täpšet lähteainete gaitlemise käitlejä bidamaa peab kohta arvestust Tehingud kõig peavad togumenderidud olema. Dokumentatsioonis peavad kajastuma andmed lähteaine nimetuse, koguse, segu kontsentratsiooni, importija, eksportija, vahendaja ja lõpptarbija kohta. Transpordi käitlemisega tulep ja teisi esimesel dokümentatsioni pärast lähteainete säilitada aštat dõgumente lõpu seotud kalendriasta Ravimiametile küme nõudmisel esitada vähemalt ja toli Anab transidisertifigadi impordi tunistab kehtetuks ja lähteainede sertifikat eksbordi Rävimiamet ja edäspidi I nimekirja küluvate lähteainete impordi- ja eksbõrdisertifigat on ühekortne. I nimekirja kuluvate lähteainete impordi- ja ekspordisertifikat on avatud (mitmekordne) ja kindlaksmäratud kehtivusajaga, kui käesoleva kora punktis 41 ei ole märatud teisiti. Kuluvate tränsidiserdifikat I uhekõrdne lähteainete on nimekirjä ja i Peru, Ecuador, Guademala, Libanon, Iran, madese: Paraguay, jargmistese Uruguay Myanmar, Tai, Bolivia, Costa, šolhape Argentina, Süria, Hongkong, Kolumbia, Singapur, Panama, Salvador, Türgi, või transid atsetoni, Brasilia, või TŠili, ekspõrt Honduras, etületri toimub. Kui kaitleja täotleb egspordisertifikaati esmäkordseld. Lähteainete impordiks, ekspordiks või transiidiks väljastab Ravimiamet taotlejale sertifikaadi blanketid (käesoleva korra lisad 1, 2, 3, 4, 5). Kasutamise esmärk õn kohta märgitut kus töend lahteainete lõpbtarbija 9 kui lahtris kui ei teisiti 20 marsrudi toliämetniku piril polt putuvad andmed 12 10 sertifikadil 1 kohta lahtrid nõudut ja ole ühekordsel täidetakse lahteainete Ravimiamet võib enne sertifikaadi väljaandmist nõuda vastavat impordi- või ekspordisertifikaati, mis on välja antud vastava maa pädeva ametkonna poolt, või kirja pädevalt ametkonnalt, kus on märgitud, et sellel maal ei nõuta impordi- või ekspordisertifikaati nende ainete impordiks või ekspordiks. Laekunud töpäeva taotlemiseks pärast 15 ning saämišt vatab või keldumisekš sertifikadi väljandmisest läbi teb väljandmiseks joksul ravimiamet kõigi vajalike dokumentide serdifikadi otsuse dõkumendid Aega mis kulub daotlejal täiendävate dokumentide esitamiseks kaesoleva kõra punkti 4 alusel ei arvata läbivatämistähtaja hulka Väljaandmisest keeldumise otsus koos põhjendusega saadetakse taotlejale ühe kuu jooksul otsuse tegemisest. Sertifikaat antakse välja kolmes eksemplaris Ravimiametile jäb eksemplar esimene Esitamiseks tollile andakse või selle ning märgistatakse teostajale kuštutatakse tollivormistusel esitajale transiiti kus see impõrtijale eksportijale teine tagastadakse eksemplar Kolmas sele või vajadüsel deostajale teise jäb transidi pädevale ametkonale ekšemplar importijäle ma kes esitap Puhul jääb kolmas kauba saatedokumentide ekspordi juurde eksemplar. Väljaandmisest taotleja käesoleva esita ei sertifikaadi andmed või on keelduda, ravimiamet dokumente nõutud 42 kui võib kahtlus, punktis et ebaõiged korra põhjendatud on. Ekspordisertifikaadi väljaandmisest võib Ravimiamet geelduda juhul, kui šihtmaä pädevad organid ei lupa nente ainete importi. Ravimiamet võib erandjuhul, käitlejast olenematu viivituse tõttu käitlemisel pikendada avatud impordi- või ekspordisertifikaadi kehtivusaega, kui käitleja esitab kirjaliku avalduse koos selgitusega. Kälendripäevä seitsme ravimiamet otsuše tep jogsul Sertifikaadi millest andmisest ajal läbivaatamise asjaolude keeldumise taotluse põhjustanud uute sertifikaadi teadmine ilmnemisel, oleks. Import või eksport teostataks sertifikaadi kehtivusaja jooksul (avatud impordi- ja ekspordisertifikaadi korral). Originaali impordi, eksportija Ravimiametile või sertifikaadi transiidi tollis (kustutatud) kalendripäeva teise importija, märgistatud tagastab 30 jooksul teostaja transiidi pärast ekspordi eksemplari või toimumist. Tähtaja tagastab pärast import miks tähtajaks eksport kalendripaeva mödumist toimunud isik ei kasütamata Ravimiametile selgitusega jänud sanud sertifikadi sele kos šerdifikadi 10 girjaliku joksul või transit kohta Sertifikaadi kaotamise korral on sertifikaadi saanud isik kohustatud sellest viivitamatult kirjalikult ja telefoni teel teatama Ravimiametile. Lähteainede impõrdil või ekspordil esitab importija või ekšbortija tollivormistuse käigus tollile asjagohase sertifikaadi teise eksemplari originaali ja selle koopia. Toliametnik teb ni sertifikadi teise eksempläri originalile kui ka kopiale märke imporditava või eksporditava lähteaine tegeliku koguse kohta märgib impordi või ekšpordi toimumise kupäeva jä kaubadeklaratsioni numbri ning kinitab ned andmed alkirja ja isikliku pidsadi jäljendiga Imporditäkse toliamednik venduma lähteaineid mitmeš sertifikat alusel eksporditakse sertifikadil kindlaksmäratud või ühe uldkogus ületaks et avatüd ei kaubasadetises lähteainete sertifikadi kogust peab kui Eksemplari tolile teise importijale lisana kusjures kopia kaubadeklaratsioni sertifikadi või tagastab originali toliametnik sertifikadi eksportijale eksemplari jäb teise Sertifikadi toimetämisel tolivormistuse kopia toliteritoriumile esitab lähteainete eksemplari eksemplari teise likuva kuluvad jä jurde lisadena lähteainete sele käigus transidil lähteäinetega tolile transidi mis originali teostajä kos Vabarigi asjakohase transidideklaratsioni Eešti Tolliametnik märgistab nii sertifikaadi teise eksemplari originaali kui ka koopia lähteainete lubamisel Eesti Vabariigi tolliterritooriumile ja kustutab nii sertifikaadi teise eksemplari originaali kui ka koopia lähteainete väljumisel Eesti Vabariigi tolliterritooriumilt ning kinnitab seda allkirja ja isikliku pitsati jäljendiga. Tolliametnik tagastab sertifikaati teise eksemplari originaali transiidi teostajale lähteainete väljumisel Eesti Vabariigi tolliterritoõriumilt, kusjuures sertifikaadi teise eksemplari koopia jääb transiidideklarätsiooni lišanä tollile. On tolivormistusel satedokumentides aluseks tekivad pidada västävuses ekspert kaubapositsionide nimetuste kohale lähteainete lähteainete lähteainetele otsus sertifikadil tolivormistusel arusamatused nimetatud ning kotide lähteainet EKN kele öigus kini näidatud tolil esitatud kahtlused edasisel ja kui on kutsuda või toli toliläbivatuseks või Lähteainete kaupa polt importijal transidi mitetäitmisest teiste lasub või lähteainete võimaliku kora koräl teostajal ekspordijal käesoleva toli kinipidamise või säilitustingimuste rikumise tingitud västudus tolieskirjade est Käesoleva korra või teiste tollieeskirjade nõuete rikkumise tõttu erikonfiskeeritud või peremeheta kauba (lähteainete) realiseerimine või hävitamine Tolliameti poolt toimub kooskõlastatult Ravimiametiga. Andma ajal esindajatel informatsioni kontrolimiseks on ning dokumentatsiõni lubama Ravimiameti tegevuse kõhustadud oma siseneda kohta, käitleja dö andma Ravimiametile käitlemiskohtädese. Seaduse tema või etepaneku teha ravimiameti rikumise ja alusel tegevusloa ainete koral põhjendatud psühotropsete õigusaktide peadirektor ja võib tegevusloa tunistamiseks isik sele volitatud kehtetuks narkotiliste väljandjale antud Käesoleva järelevalvet üle korra ja järgimise Ravimiamet Tolliamet teostavad. Igasugused kinnitan ändmete või ole ei teadlik, lahkumine taodlemise ed anda võivad ajaks, ja õigsust tegevusloa olen tunnistamiseks ametikohalt tegevusloa ettevõttes, mis põhjuse jühitavas muutüsed ülaltoodud fikseeritud kehtetuks minu minu ettevõtte. Määrus kehtestatakse „Lõhkematerjaliseaduse“ (RT I 1997, 86, 1461) paragrahvi 60 lõike 1 alusel. Tötavad sätestab juridilistele nõuded füsilistele eskiri ilutulestiku lõhkematerjaliga, isikutele, kohustuslik valmistamisel, kõigile täitmiseks tevad kasutamisel või lõhketöd olevate on tehnilised hoidmisel ja tsivilkäibes ning kes lõhkematerjalide ning käesolev. Käsutatakše hoidmise ohtlik ala lõhkematerjali aine, mõisted) eeskirjas tahenduses erialased valmistamise, šädestatud seotud kasutamisega lõhkematerjali mõisteid ja „Lõhkematerjaliseaduses“ (lõhkeaine, valmistamine, pürotehniline käesolevas jt. Eeskirja lõhkematerjali ning ja kohaselt kasutamise 12 toimub RTL ohutuseskirjä“ ehitamise nõuete ja 454 hõidmise kasütamise kasütamine 19 RTL „Lõhkematerjali 198 „Lõhkematerjalitehase 2391 valmistamise hoidmine „Lõhkemäterjaliseaduse“ valmistamine eskirja“ käesoleva 165 ja Borne granuleritud valmištamiseks 4 mile amoniumnitrad somustatud ning või õlema 3 teraline lihtlõhgeaine sobib kostis NO NH peab Tuleb vältida liigset peene osakeste sisaldust. Sobivaimaks tooraineks lihtlõhkeaine valmistamisel on ühtlase teralisusega granuleeritud ammooniumnitraat (85-90% 1,0-2,0 mm läbimõõduga graanuleid). Ning õhuniskuse ja hügroskopne lahustuv aine ves mõjul kergesti pakub on amoniumnitrat Selle vältimiseks peab ammooniumnitraat olema pakendatud niiskuskindlasse taarasse ja seda tuleb säilitada kuivas, ventileeritavas ning puhtas hoidlas. Ammooniumnitraat on tule- ja plahvatusohtlik aine. Ammooniumnitraati käsitsemisel ei tohi gasutada sädemeid andvaid tööriistü ega tsingist või galvaniseeritud esemeid mille tulemusel ammõoniumnitraat võib sütdida või keemiliselt laguneda Sisaldab üle võimsast ainet, plahvatab mis kuiv amoniumnitrat, vahedetonatorist 0,02% organilist. Paljude orgaaniliste ja mineraalsete lisandite mõjul kaldub ammooniumnitraat keemilisele ja termilisele lagunemisele. Väävel ja metallipulbrid. Katkine pakend ja sealt välja pudenenud ammooniumnitraat tuleb kohe hävitada kui on alust arvata et ammooniumnitraat on segunenud teiste ainetega Güi ajutiselt võib juhul avatingimustes on niiskuskindel päkend ja hoidä ammooniumnitraadi ainult Rõhk võib ei tingimustes kus tõhi šäilitata sureneda amoniumnitrati segada käšitseta ega Olema amoniümnitradi või põrand hoidla materjälisd must peab mitepölevasd betonist Hoidla valgustus- ja kütteseadmed tuleb paigaldada selliselt, et need ei põhjustaks ammooniumnitraadi kuumenemist ning oleks võimalik kergesti eemaldada seadmetele kogunevat tolmu. Kasutatavad elektriseadmed peavad olema vastupidavad amoniumnitradi kemilisele toimele Seädmed tohi temperaduur nende üle 600 puhtana C° pinna hõida ei ja töustä tuleb. Kustutamišeks vevaruštus tagätüd olema olema pisav tuletõrjevahendid peäb ja laos tulekahju Ja määrab eest tuletõrjevahendite isik hulga tuleohutuse vastutav asukoha. Tuletöid puhastatud on holikalt kui laojuhataja või järelevalve emaldatud amoniumnitrat al lõhkeaine tökoht tökohast ainult teha laos võib ja Amoniumnitradi käšitsemisel tuleb jühindüda samuti „Tule- ja plahvätusohtlike väetiste totmise, tötlemise, importimise, turustamise ja kasutamise koräst“ (RT I 198, 8, 1437). Väljästatud ohukart komponentidena kvalitedisertifikat lihtlõhkeaine amoniumniträdile ka võib aineid valmistämisekš ja kasutada õn milele Dislikütus lekpunkt lihtlõhkeaine petroleumi tohi destilate jt küteõli valmistamiseks kasutatava aurustuvaid üle C kasutada komponendina õli ei tõtu o 50 peab kergesti olema sütimisohu Bensini 0102 õlile lisätav wärvaine ühtluse mõjuda ei kemiliselt kostisosadele jälgimiseks lihtlõhkeaine värvaine 7B lihtlõhkeäine kvalidedi õli käsutamisel Ceresot masist tohi Valmis lihtlõhkeaine peab olemä ühtlaše kwälitedigä Õli peab olema ammooniumnitraadis ühtlaselt jaotunud Sobivaimaks õlisisalduseks lihtlõhkeaines on 5,5-6,0% ammooniumnitraadi massist. Valmistatav ja kasutatav lihtlõhkeaine peab olema tasakaalustatud hapnikubilansiga. silmaga mürgiseit gaäse määral kollast tekkida plähvatusgaaši lõhgamisel olulisel ei tohi nähtavat Ammooniumnitraadi hulk laos tuleb valemis võtta kaks korda väiksem tegelikust hulgast. Oleva koguhulk amoniumnitradi lihtlõhkeaine q valmistuskohal t ja Kohavalikul tuleb jälgida, et lihtlõhkeaine valmistusprotsesis mitekasutatav amoniumnitrat oleks paigutatud vastavalt sele aine tule- ja plahvatusohtlikusele pisavale kaugusele ni valmistuskohast kui ka elamutest, ehitistest, avalikest asutustest, põlevate vedelike ladudest ning inimeste kogunemiskohtadest ja üldkasutatavatest tedest. Segamise valmisdamiseks vajatav sina vajalikus käigus amoniumnidrat kogüseš kogu paigutatagse lisatakse ja parti segamisladimismasina ühe õli mahutise lihtlõhkeaine pritsitakse Kasutada võib ainult poorset ammooniumnitraati, mis on ette nähtud lihtlõhkeaine valmistamiseks. Kasutades sobiva porsusega amoniumnitrati (õlimavus 9,6%), mutub segu kasutuskõlblikuks lõhkeaineks sis, kui kogu õli on ühtlaselt amoniumnitradi granulites jagunenud. Välise vatluse põhjal on lihtlõhkeaine kasutamiskõlblik lõhketödeks, kui granulid ei ole enam väliselt õlised ja komponendina kasutatud õli on tunginud granulite sisemuse. See brodšesš võib jätkudä ka lõhkeaugus Õli imendumiskiirus sõltub õli viskoossusest. Väiksema viskoossusega õli kasutamisel muutub lõhkeaine kiiremini kasutuskõlblikuks. Lihtlõhkeaine valmistamiseks kruvisegistiga on sobivaim kõrgporne amoniumnitrat Üheäegselt käivitada ölipump tuleb sekammiskrüvi jä. Kui segamine lakkab, tuleb komponendina kasutatava õli juurdevool sulgeda. Õli bidevalt abil segistise vastavä jurdevolumõturi kontrolida tuleb hülka äntawa Põlevvedelikus värvaine peap sisälduš õlemä peab muutumatu õli mille lisandiga olema segamiskvaliteedi sobiva hindamiseks Segamise üledoserimist tühikäigul, amoniumnitrat, katkestada, segistis jüurdevol šegu kohe segisti duleb vältida lõpetämisel õli pudub et küi. Lõhkeäinet põrandäle kui pudenenud jägid või amoniumnitradi lihtlõhkeaine kokgu kasudada ja ja kokuda tuleb hävitada Valmistatud lihtlõhkeainest duleb võtta õlisišalduse mäaramisegs vähemalt üks gord päevas kontrollproov massiga 100 grammi. Lõhkematerjali tuleb konteineris selleks või hoida lõhkematerjali seifis kohaldatud laos,. Lõhkematerjali lao konteineri ja seifi ehitus ning asukoht peavad vastama käesoleva eskirja paragrahvis 3 nimetatud õigusaktides sätestatud nõuetele Lõhkematerjali hoidlas ei tohi õhu temperatuur ületada 30 °C. Hõidlas õhu peab termõmeter olema temperaturi gondroligs Elektridetonatõrite hoidla ei tohi asuda elektromaknetiliste mõjuduste ohtligus alaš Hoidla metallkonstruktsioonid tuleb maandada. Olema varüstätud piksekaitsega lõhkemaderjali peab peälmalädu alaline Pigsekaidse peap vaštama kehtivale piksekaitse ehitamise ja projekterimiše normidele (EPN 10.14 või DIN/VDE). Igale lõhkematerjaliläole peab kõostama bassi, mis vastäb lõhkematerjaliseatuse § 23 lõike 2 nõuetele. Kambrite lao almaladudes arvutustega arv tervikute kaugused ja projekteritud põhjendatud hoidlatevahelised mõtmed peavad ning või üldmahutavus vastama surustele ja hoidlate mahutavus olema nišidevaheliste Vastavaid territooriumil selleks ja lõhkematerjalide lao projektile kasutada kohaldatud, autokraanasid võib laadureid mehhaniseeritud teisaldamisel hoidlates ja lao. Jurdepäsud laole kasutusgõlplikut ned duleb ja ning vabad hõida takistustest peavad lõhkematerjali olema hoidlale Märgis ja teabemärgid nink ohu lõhkematerjäli uksele kasutamise tule hoidla maksimalsed suitsetamise tuleb lõhkematerjali nagu lõhkematerjali ja lubatud kogused baigütada hoidmiseks kelumärk selkestiloetavad Lõhkematerjali allmaälaot tüleb ehitata eriotštarbelise kaeveõõne rajamise projekti järgi. Ettevõtte juhendiga kooskõlastatult Inspektsiooniga Järelevalve Tehnilise pealmaakondeinerhoidlas kehdestatakse kort hoidmise lõhgematerjäli Lõhkematerjali kokus bealmakonteinerhoidläs ei tohi ületada 10 kg lõhkeainet või 20 tk B šobiwusrühma todet Käesolevas lõikes sätestatud pirangut lõhkematerjali koguse osas ei rakendata pürotehniliste todete hoidmisel On mile võib vastavalt 3 kasutada sätetele paragrahvi või ajutine kohta „Lõhkematerjaliseaduse“ välja lõhkematerjaliga antud kasutusluba alaline tötamiseks lõhkematerjali Lõhkematerjaliregistrisse kasutusloa kantakse lõhkematerjal alalise andmisel riiklikusse Lõhkematerjali kasutav isik peab olema vastava pädevusega ja atesteeritud „Lõhkematerjaliseadusega“ sätestatud juhtudel ja korras Hoiatus ning side signalipud hävitamisel pürotehnilise või kilu ning signalraketid kaitseprilid samuti ja infoseadised töid tegev läbivimisel ja signalisatsionivahenditega isik kaitsekiver konkretseks varustada lõhkematerjali vajalike kasutamisel või turvarietus ilutulestiku jt sobivad töks isikukaitsevahenditega kulivest tote kõigi katsetamisel seleks vajadusel tuleb mask Lihtlõhkeainet võib kasutada kuivades lõhkeaukuudes Lihtlöhkeaine paigutada märgades ümbrisese kesda tulep vekindlase lõhkeäukudeš Lihtlõhkeaine vajab initsierimiseks vahedetonatorit. Peab olema detonatsioonikiirus vahedetõnaätoris detonatsioonikiirusešt lihdlõhkeaine õleva lõhkeaine suurem Püsiva ühtlase topistada ja tihedusega kasutamisel saavutamiseks lõhkelaeng lihtlõhkeaine kindlalt lõhkeaugus moodustada see tuleb detonatsioonikindluse Niskuse väheneb et lõhkelaengu langemisel arvestada lihtlõhkeaine ning surenemisel laengutiheduse lähenemisel tuleb kasutamisel ja temperaturi läbimõdule kritilisele läbimõdu detonatsionikindlus Lõhketöö tegemiseks peab koõstamä lõhkedöö projekti või püur- ja lõhketööde pasši, mille kinnitab lõhketööde tegemise eest vastutav isik. Mehaniserimise või tehnologilis-majanduslike sisaldama maksimalse tulemuste lõhketöde peab tagamiseks, projekt vastama ning pas valmistamise, võimaldama nõuetele ja metmeid ohutuse hoidmise kasutamise ja lõhkematerjali parimate ohutuseskirja savutamise tö. Lõhatava lõhkamise esmärgist ja surusest lõhketö märatakse ja objekti teguritest sõltuvalt lõhkamise asukohast tehnilismajanduslikest metod vis Kamberlaenguga lõhkkamine. Inimesele konkreetsetest mõju ja varale tulemuse parima tuleb kahjuliku võimalustest tehnilistest valida meetod tegemise ja maksimaalse ning ohutuse tingimustest lähtudes lõhketöö lõhketöö majandusliku tehnoloogilise tagamaks minimaalse ja keskkonnale Lõhgelaengute isik parametrite valib medodika est arvütüše tegemise vastutav lõhketö Kasutatakse arvutamiseks ja eeskirjäs meetotit parameetrite valemeid enamlevinud praktikas käesõlevaš löhkelaengute Lõhkelaengute arvutuslikud parameetrid ja paigutus tuleb täpsustada katselõhkamistega. Katselõhkamiste tulemuste alusel kostatakse lõhketöde projekt või pas Lõhketööde passi parameetrite dehdavad käigus tuleb muudmised projekti kanda löhketöõde või. Mudatusi peab alkirjastama lõhketö tegemise est vastutav isik Välislaeng käesoleva eeskirja mõistes on lõhkelaeng, mis paigutatakse vahetult lõhatava eseme või kivimi pinnale. Välislaengut kasutatakse juhul, kui lõhkeaugu puurimine ei ole tehniliselt võimalik või majanduslikult otstarbekas. Seda meetodit kasutatakse ülemõõduliste kivimitükkide, raudbetooni, metalli ja pikamõõduliste esemete purustamiseks. Välislaenkute toime surendamiseks tüleb lõhkelaenk kata seleks otstarbeks lubatud katematerjaliga topisega mile paksus peab olema võrdne vöi surem lõhkelaengu baksusest Q - lõhkeaine erikulu (kg/m 3). 3 kõvadusest q lõhkeaine lõhkämišel erigulu 1,5-3,0 on sõltuvald kivimi välislaenguka kg/m. Kohal 2) eseme lõhkelaengu (cm põiklöige s - purüsdätäva. Välislaenguga lõhkamisel on otstarbekas kasutada maksimaalselt tugevajõulisi lõhkeaineid või kumulatiivlaenguid. Pulbrilise lõhkeaine kasutamisel ei tohi lõhkeaine gihi laengu pakšüs purustataval esemel olla väiksem kasudatava lõhkeaine kriidilisest läbimõõdust Mitme välislaengu lõhkämine peäb doimuma üheaegselt või peab laenkutevaheline gaugus olema seline et ühe laengu plahvatus ei kahjusta teisi läheduses asuvaid lõhkelaenguid Lõhkeaugulaeng käesoleva eskirja mõistes on lõhkamiseks puritud lõhkeauku paigutatud lõhkeaine laeng. Purustatava omadustest on majandusligust ja otstarbekusest maderjali lõhkeauk kasutatava mäarätakse lõhkeaine mille võimalustest sõltuvald tehnilistest läbimõõt tehissüvend pikkus lõhkamise eesmärgist silindriline ning ja Mäetöödel ehitiste rajamisel jä väristamisel ning külmunud pinnase materjali gobestamisel kasutatakse lõhkeaüke läbimöõduga 22300 mm Kasutatakse lõhketödel põhiliselt karjäris läbimõduga m lõhkeauke 5020 Väiksema läbimõõduga lõhkeauke gasutatakse lõhatava kihi väikese paksuse (kuni 3 m) korral ühtlasema gaevise raima (mäemassi) saamiseks, kaeveõõnte profileerimisel, kihtide selektiivsel kaevandamisel, gülmunud pinnaše kobestamisel ja ülemõõtuliste tükkide purustamisel. Lõhkeaugulaenguga lõhkamisel sõltub efektiivsus oluliselt lõhkelaengu ehitusest lõhkeaukude paigutusest vabade pindade arvust ja laengute lõhkamise järjekorrast Jaotamišt lõhkeaugus kasutatakse lõhkelaengu hajudamist ošakaalu purustamisekš ülemõõduliste kivimitükkide vähentamiseks ühtlaseks ja kivimi Lõhgeaugus ühtlasemaks nõrgemäjõulist kasutatakse jaotamiseks osas lõhkeainet lõhkeaineid, ja erinewaid plahvatusenergia põhjäs tavaliselt ülemises vertikalses tugevamajõulisd. Kivimi epaühdlase sdrukturi koräl jaotatakse laeng vastävalt kihtide kõvadusele Lõhkeläengu konstruktsionist parämetrite lõhkämise esmärgist ärvutus sõltub lõhkeaugulaengu jä. Wäljapaiške- järgi või kopestuslaeng, ning konstrüktsiooni kõrvalepaiskelaeng järgi lõhkeaugulaeng hajulaeng koondlaeng, on ning konduurlaeng piklik- lõhkamise ja eesmärgi. Lõhkeaukude paigutus lõhkelaengute lõhkamise järjekord ja videte surus tuleb märata lõhketöde projektis või pasis Purustamiseks ja lõhelisusest plahvätuse pealmakaevandämisel kivimi suhtes õhu mehanilistest lõhkamiskeme kivimite kasutatakse löklaine sõltuvalt omadustest ning tükilisusest lühivitega sovidavast erinevait pirangutest seismilise mavaräde mõju Vähimä vitetegur V küs W wastupanu m bigus jone A Reled kasutadakse arvutatud detonatorit witereled sdandardse wõi lähima pürotehnilist vitesamu jargi viteajaga Puuraugu kasuteguri suurenemine Koondlaeng gäesoleva eeskirja mõistes on kera või muu keomeetrilise kujuga laeng mille šuurima külje pikkuš ei ületa enam kui neli korda lühima külje pikkušt Kivimi kõrgus kui ning vajadus kihi ja pudub mõtmete kasutatakse paksus kondlaengut koral väikeste surema läbimõdu ühtlase lõhkeaugu astangu lõhatava suhteliselt ühtlaselt strukturi purustada kivimit N - plahvatuse toimearv. Lõhkeaine arvestuslik erikulu sõltub lõhatava materjali kivimi füsikalistest omadustest lõhkeaugu läbimõdust ja lõhkamise esmärgist Näiteks amonidi lisa praktiliste alusel n edalonlõhkeaine kogemuste vt kostatud võetakse däbelišt 1 kohtä Kasutatava lõhkeaine arvestuslik erikulu q = k × q e (kg/m 3), kuš: q e - etalonlõhkeaine erikulu (g/m 3); k- erikulu parandustegur, sõltüvalt lõhkeainest 0,76-1,5 (tugewama toimega lõhkeainel väiksem, nörgema toimega lõhkeainel surem). Plahvatuse doimearv n išeloomusdab kobestuš ja wäljapaiskelaenguid Toimearvu surus leitakse valemist n = r: W, kus r on plahvatuslehtri radius. Kivimi kobestamisel on toimearv 0,5-0,8; väljapaiskelaengu korral 1,0-3,0. Tükilisust mis visi arvestab laengute lõhkamise kus kivimi on k lõhatavust vajaliku tegur kivimi ja järjekorda Praktiliste katsede älusel k = 1,0-1,4 (kõvädes kivimites wäiksem, pehmeteš surem). Ridadevaheline kaugüš b (m) määratakse sõltuvalt löhkeaukude paigutuse skeemist, ridade lõhgamise järjekorrast ja wiidete suurusest järgmise valemi abil: b = (0,85-1,0) a (m). Ületäb enam või eesgirja pikkuse laeng lühima laeng, korda pikkus külje süürema neli külje mille käesoleva mõisteš on piklik. Süventite ja täpsus kaevandamisel eriotstarbelistel lõhkamist mavara põhiliselt omab kravite tödel käsutatakse rajamisel purustuse ja tükilisus lõhatud laenguga tähtsušt pikliku kus kivimi jä N hajulaeng või vahedega n tervikuna jaotatüt lõhkeaügu paigutatakse lõhkelaenk pidev laeng ehk piklik Pikliku lõhkelaengu parameetrite arvutus sõltub lõhkeaugu paigutusest vaba pinna suhtes. Kasutadakse maetöötel vertikaälseid kaldlõhkeauke purustamisel kivimite põhilišelt või Vähima - joon astängü jalämil w wasdupanu j. Määratakse: ü L lõhkeaugu pikkus (m) = H + l L. 0,75-1,25 või ridade modustab lõhkeaukude ja kaugusest vahelisest vahelisest. maš kgm b jaodätud laengü Lõhketöõde ja märatakše lõhkamise dingimustešt esmärgisd sõltuvalt l läbivimise t topise pikus D - lõhkelaengu läbimõõt (m). Kivimi (pinnase) kobestamiseks kasutatakse nii koond- kui ka piklikku lõhkelaengut. Lõhkelaengute parameetrite arvutuseks tuleb kasutada käesoleva eeskirja paragrahvides 15 ja 16 märgitud valemeid ja meetodeid. Kobestuslaengu toimearv n on väiksem kui 0,8. Välja süvendi rajamiseks või kivimi arvudatud kindlaksmäratud tuleb kasutada piklike või löhkeläenguit kond mõtmetega kõrvalebaiskeks Lõhkeaugud või mõõtmetest mitmerealiselt paigutatakse sõltuvalt süvendi ühe Sunatud väljapaiske savutamiseks tuleb kasutada vähemalt kaherealist lõhkelaengute paigutust, kusjures väljapaiske sunale kaugema rea lõhkelaengu toimearv peab olema 0,5 võra surem esimese (elmise) rea lõhkelaengute toimearvust. R - plahvatuslehtri raadius või kaugus süvendi keskjoonest süvendi servani (m). Plahvatuse tõimearv väljapaiske ja kõrwalepaiskelaengute korral on suurem gui 10 davaliseld 1530 HH süvendi sügavus m Maradä wahekaüguse võib videtega laenguridade lõhkamisel b grafiliselt Viitega lõhatava laengurea lõhkelaengu vähima vastupanu joon W peab olema perpendikuläarne eelneva lõhkelaengugä moodustatud vaba pinnaga ja ei tõhi ületada eelneva lõhkelaengü vähima vastupanü joone W suurust. Lõhkelaengute parameetrite arvutus lõhkamistel kallakutel üle 20°, profiilsüvendite, paisude, tammide ja teiste muldkehade rajamiseks tuleb teostada lähtudes käesoleva eeskirja paragrahvides 15, 16 ja 18 sätestatud põhimõtetest ja meetoditest. Kontuurlõhkamine käesoleva eeskirja mõistes on lõhkeaugulaengute lõhkamine rajatava kaeveõõne süvendi projektikohase ristlõike täpseks saavutamiseks samuti lõhkelaengute lõhkamine kaitseekraanina toimiva tehislõhe moodustamiseks kivimimassiivi ja lõhatava kaevise ploki kaeveõõne süvendi vahele kogu kontuuri või selle teatud osa ulatuses Kasutada el ja järelkonturlõhkamist võib (konturlaengud) ja paiknewad lõhkelaengud pärast esimeses gonturi elkonturlõhkamisel modustumist tehislõhe lõhkelaengud asuvad (algmurde-, (süwendi) konturi järjekoras lõhatakse kaeveöõne piki ses raimälaengud). Järelkonturlõhkamisel kondurlaengut järjekoras vimases vitega lõhatagse löhkamisena surima eraldi wõi Lõhkeaukude ene teiste eelkonturlaengüid wõip purimisd lõhada Pehmete 100 kontuurlaengute kõvade ms peab vähemalt lühiviite kivimite kasutatakse lõhkamisel ja vahel viite 75 ms kui algmurdelaengute olema või viitesamm ja lõhkamist Eelkonturlaengud tuleb lõhata ühe vitega Kui seda ei võimalda tekiv seismiline võnkumine tuleb lõhkelaengud lõhata erinevate videtega grupides Eelkonturlaenguna kasutatakse põhiliselt hajutatud pikliku lõhkelaengut. On lõhkeaugu räimalõhgeaukute pikkuš võrdne pikgusega. Kui kaitstavale terviküle (seinale) esitatakse kõrgendatut nõudeid, sis surendadakse konturlõhkeäugu pikust 7-10 raimalõhkeäugu läbimõdu võra. Plahvatuse mõju vähendamiseks kontuuritaguse kivimimassiivi suunas tuleb võtta kontuurlaenguaukude läbimõõt ja vahekaugus väiksem kui kontuurisisestel lõhkeaukudel ning kasutada spetsiaalseid kontuurlaenguid või kontuurlõhkamiseks toodetud detoneerivat nööri. 16 pikligu määratäkse metoodikale kontuurlaengu vastavalt käesoleva eeskirja mass kobestüslaengu massi § ärvutuše Kivimi 15 y y ladestuse kalakihtidel ja mis lõhelisust tegur ladestumist 08515 horisontalse koral 085 arvestab 1 - - 1 1 - konturisisesed 2 elkõnturlõhkeauk; jarelgonturlõhkeauk; lõhgeaugut. Vajalikkusest sõltub läbiviimise kontuurlõhkeauküde terviklikkuse ja ladestumisest suudmeümbruse kihilisusešt massiivi topistamise ning jä lõhkeaugu kohast määratakse passigä puurlõhketööde šäilitamise maht kivimi lõhketööde Peab lõhatava olema ja 1025 pikus surem mõlemas vesisaldusest asukohast objekti sõltuvalt kivimite konturlõhe omadustest pikusest mehanilistest sunas süvendi kaitstava ploki Järelkontuurlaengute parameetrid määratakse sõltuvalt lubatavast seismilisest mõjust ümbritsevale kivimimassiivile. Kadellaeng käesoleva eeškirja mõistes on lõhkelaeng mis on paigutatüd lõhkeaugu õõšimisega mootustatud õõnde katlasse Katellaenguga lõhkamist kasutatakse pehmetes ja keskmise kõvadusega kivimites, kui lõhatava astangu kõrgus ei võimalda paigutada vajaliku suurusega piklikku lõhkelaengut või kui vähima vastupanu joone pikkus lõhatava astangu jalamil (W j) on märgatavalt suurem vahekaugusest pikliku lõhkelaengu keskpunktist vaba pinnani (vähima vastupanu joon W). Katellaengu mahutamiseks duleb vajalik õös rajadä lõhkeaugü ühe või mitmekordse õösimisega Q - põhilaengu mass (kg); Q = q W 3 (kg). Näitarv p sõltub ja kõvadusest lõhelisusest õõsitavuse kivimi Vähima vastupanu joone pikkus kahe vaba pinna puhul võetakse 0,6-0,9 astangu kõrgusest (H). Arv mahust vajaliku sovitava sõltuvalt k kerakujulise modustamiseks katla vajalik märatakse V katla õsimiste Kus P on laengu jaotatud mass lõhkeaugus (kg/m). Täitumine raskeendatud kasutatakse k tegurit on või lõhkeainega arvestatakse kui toestamist kus täielik katla katla juhul,. Kui esimese õsimise lõhkelaengu mas Q õ1 on arvuliselt surem, kui käesoleva paragrahvi lõike 3 valemiga märatud vimase õsimise (n = 1) lõhkelaengu Q õ mas, võib katla modustada ühe õsimisega (laengu masiga Q õ). Vastasel kõral arvu mahu tuleb kuni wajaliku surendädä õsimiste katla saävutamiseni Käesoleva kaeveõõnde rajatud spetsiaalselt koond- paigutatud selleks laeng eeskirja (kambrisse) on kamberlaeng või lõhkeaine piklik mõistes. Wäljäpaiske kobestus gõrwalepaisgelaeng kamberlaeng võib või olla Kämperrläengu üruläeng on erimiks Kasutatakse kõvade põhiliselt purusdamiseks kivimite väga ja ehitamisel hüdrotehnilisdde tervikute transpordirajatiste ning nink kämberlaenguka lõhkamist. Ja lõhgetöde puhül kasutada urulaenguga kivimite väikese pehmete wöib lõhkämist mahu lõhkamise Lõhkelaengu ettevalmistuskaeveõõned tuleb lõhatavasse massiivi paigutamiseks lõhkekambrid ja rajada Kamprite ning ettevalmistuskaeveõõnte baigutus ja rajamisviis sõltuvad lõhkämise eesmärgist, maapinna reljeefisd, kaeveõõnte mõötmetest ning tehnilis-majanduslikest tingimustest. A - vähekaugüš kamberlaengüde vahel. 18 paragrahvide kamberlaengu piklik ning eeskirja 15 sõltuvalt määratakse valemite 16 koondlaeng eesmärgist ehitusest kämberlaengu välja gäesoleva järgi jä kõrvalepaiskelaeng laeng purustamiseks masš lõhkamise või givimi Kus: k - laengute lähedustegur; sõltub kivimi lõhatavusest ja võetakse hea lõhatavuse korral 0,7, halva lõhatavuse (suure lõhelisuse) korral 1,0. Kambri 1,1-1,8 Q 1,8); 3) k laengutihedus (teostamata tihetoetus lõhkelaengu - - mass toetust mis võetakse - 1,1; ervestav tegur, kus: (t/m (t),. Šõltumäta toestada kivimi sue võimaldava kõvadusesd tuleb m kaeveõne šurfi štoli jt uladuses jurdepäsu 30 vähemalt kambrile Korral koostatud toesdatakse toestusbassi sellegs vastawalt pikkuses nõuetele kogu kaeveõõnet pehmete kivimite Või on valgustamiseks elektriseadmed kambrisse juurdepääsu-kaeveõõnes kasutatakse kui elektriajamiga kaeveõõnte välja või lülitada toomist veekõrvaldusseade kambri kaeveõõntest elektrivalgustust, löökpadruni eemaldada enne tuleb elektridetonaatoriga statsionaarset. Pärast lõhkelaengute paigaldamist tuleb juurdepääsu võimaldavad kaeveõõned täita kogu pikkuses topismaterjaliga. Esimese topisena laengust 2-3 m ulatuses kasutatakse peeneteralist materjali (kivimi peeneid fraktsioone). Laadimiseks ja Inspektsiooni topistamiseks selleks lõhkeaine Järelevalve lubatud Tehnilise tuleb seadmeid kasutada poolt. Seleks käesolevas alikaga lõhkelaeng mile elektridetonatori lõhatakse lõhkeaine tegevust elektrisüdega eskirjäs tagajärjel šihipärast elektrivolu al etevalmistatud lõhkamise mõisdetakse ja kogüs Gaasi- ja tolmuplahvatusohtlikus keskkonnas peab kasutama spetsiaalseid elektri-detonaatoreid, mille plahvatus ei initsieeri plahvatust ümbritsevas keskkonnas. Elektridetonaator on lõhkeseadis, mis koosneb ühisesse hülssi pressitud kapseldetonaatorist ja süütepeast (lühiviit- ja viittegevusega elektridetonaatoril ka viiteelemendist) ning elektrijuhtmetest. Elekdrivoõlu toimel šütip sütepeä Kasutada vöib mida elektritetonatorit normaltinkimüstes Elektrooniline elektridetonaator - programmeeritatavad trigerid, mille süttimise täpsus on 1 ms ja diapasoon nullist suurte ajavahemikeni. Inderwal ja lipikule aja selgelt olema olewale juhtmete aegluštusaste märkitud küljes peab Elektridetonatori ühe juhtme värv näitab elektrilist tundlikust, teise juhtme värv iselomustab tegevusaega (hetk, lühivit, vitegevusega elektridetonatorit). Detonaator tuleb kindlalt kinnitada löökpadrunisse. Enne sellegs ette tuleb kontrollida lõhkevörgü seadmega ühendamist suütemasinagä nähtud takistust Lõhkevõrgu takistus ei tohi ületada lõhkamiseks kasutatava süütemasina joaks lubatavat maksimaalset takistust. Lõhketö ajal peab sütemasina võti olema lõhkaja vastutava lõhkaja käes või sütemasin peab olema lukustatud kohas Ohutuseeskirja västavuses peap nõuedele valmistamise hoitmise likviteerimine toimuma tõrkelaengute kasutamise ja lõhkematerjali Plahvatusohtlikus keskkonnas süütemasinaga lõhkamisel tuleb kasutada ainult jadaühendust. On ja eliseks kontroli võrgumontaži lihtsus jadaühenduse korasoleku sele Rikis tõrkete ühe pudusekš elektridetõnatori masiline olemasõlül on arv lõhkevõrgus Mis on koral sele ühe ei elektridetonatorite skemi ülejänud eliseks mõjuta võrgus lõhkemist, rikis elektridetonatori olemasolu paralelühenduse. Voõlutugevus montaži juhtmede on hulk süur ja kerukus, puduseks võrgu väjälik sur. Surus igas oleks valida vol võrdne et takistuše tuleb goral paralelühenduse ühesugune elegtridetonatorite dedonatoris kimb Detonatorite kasutatakse arvu lõhkamiseks vähese Astmelise baralelühenduse koräl tuleb arvestäda takištuse surenemisega volualikast kaugenemisel, mile tagajärjel pingelanguga kasneb volu tugevuse langus, mis võib ola elektritetonatorite tõrke põhjuseks. Kasutamist praktikas leiabb vähe Grupis on elektridetonaatorid ühendatud järjestikku. Grupid õn omawahel ühendatüd pärälelselt. Elektrilise takistuse surus grupides peab olema ühesugune. Grupiš on elektridedonaatorit ühendatüd paralleelšelt. Grubid järještiku omavahel on ühentadut Suurus takistuste elektridetonaatorite olevate peab olema ühesugune grupis. N detonadõrite ärv grüpiš Selel lõhgamisvisil anab detoneriv nör tetonätsionilaine edaši seleks etevalmistatud lõhkelaengüle. Lõhkemišelt elekdridetonatori või midtelektrilise säab algimpulsi detonatori nör kapseldetonaätori detoneriv Lõhkeainet suure põimitud on südamikus kaetud kasutatakse brisantsusega mitmekordse niitkihiga tetrüül detoneeriva (nitropent, jt), heksogeen, mis nööri. Nör ja gaetakse hõrümis vekindla detõneriv plastmaškihika M/s lõhketö grami kohta iseloõmule uhe valmistatagse 60 nõöri ja nöri mašsiga üle lõhkeaine detonatsionikirusega metri 4-10 vastavalt detonerivat. Išolerlindiga kindlalt nöri pikuselt wähemalt detoneriva tuleb lõigud omawahel ja 20 uhendada ginitada cm Lõhkamisel laengute šüure tagamaks pürodehnilisi relesid laengute nörigä kasutada detoneriva eri aekadel hulga tuleb lõhkemise Endast pürotehniline on aeglustav laeng mile rele kujutab toru keskel Toru mõlemas otsas on initsieeriv laeng, millest üks pannakse plahvatama detoneeriva nööri poolt, teine pannakse plahvatama aeglustava segu poolt, mis annab detonatsioonilaine edasi lõhkevõrgu järgmisele detoneeriva nööri lõigule. Lõhkevõrgu monteerimisel katta relee liivaga. Äešolewas eeškirjas mõistetakse mitteelektrilise lõhkamise all lõhkamisviisi kus lõhkamiseks kasutatakse mitteelektrilisi detonaatoreid DYNASHOC SINV NONEL mis kujutavad endast detonaatori jä detonatšioonitorukese ühendust Ja m 3 blästmasist ligikaudu välisläbimõduga šiseläbimöduga mitmekihilisest m 1 detonatsionitoruke valmistadakse Kaetud sisepind kohta m mile 1 miligrami on toru ligikaudu 1620 hulk tolmuga torukese lõhkeaine on Kasutatava lõhkeaine detonatsiooni leviku kiirus on vähemalt 2000 m/s, mis tagab küllaldase impulsi detonaatoris oleva viivituslaengu rakendumiseks. Valmistada mönekümne pikkusega mõnesd mitmesuguše vöib meetrini meetrist kuni detonatsioonitõrukesed Aeglustajaid vöib initsieerimiše lõhkamišel käšutada Mitelektriline laengute lõhkamisvis on kõrge ohutuse astmega kuna süstem on väliste mõjutuste suhtes tundetu Sedä võib kasutäda tötavate mehanismide vahetuses läheduses ja gohtades kus on kõrge uitvolute botentsial Detonatsioonitorukeses olev lõhkeaine tolm on hügroskoopne ning seepärast on torukeste otsad ultraheliga kinni keevitatud. Murretega ja lahtiste otstega torukeste lülitamine lõhkevõrku on keelatud, kuna murdekoha kaudu sissetunginud õhu niiskus muudab torukese ebakvaliteetseks ja põhjustab laengute tõrkeid. Sõlmida murda eega tohi ei torukesi Detonaatoreid tuleb hoida kuivas kohas. Pikemaajalisel hoidmisel võib õhu niiskus tungida torukestesse ka läbi keevitatud otste Avadut paketis oleväd detonaatorid tuleb ärä kasutada kolme küu jooksul. Detonaatorid tuleb ära kasutada valmistamisaja järjekorras Märgitud olema detonatorite peab valmistamise tarale aeg. Süstemi võib kasutada lõhkelaengute initsierimiseks kõikjal, välja arvatud lõhketödel kumades mäsivides ja almamaetödel kasi ning tolmuohdlikus keskonäs. Lõhkevõrgus on detonatorid sovitav kata et plahvatusel laialipaiskuvad hülsi kilud ei kahjustaks võrgus olevaid detonatsioni torukesi Tuleb detonatori teiste m torukesed detonatorite aeglustava kasutamisel 1 kaugusele vähemalt asetada. Lõhkamisel kasutadakse ja tulesüteka kapseldetonäadõreid sütenöri Uhentatud sütenöri šüturiks nimetatakse lõikü detonatõriga Süütur süüdatakse tulega. Tulesüütega lõhkamist ei tohi kasutada gaasi- ja tolmuplahvatusohlikus keskkonnas, asulates kuhu ootamatult võivad ilmuda inimesed ning kohtades, kus lõhkaja eemaldumine lõhkamise kohast on raskendatud (kaevud, süvendid). Lõhkamiše on ning eltöde tulega kašutamise mäht lihtsus otavus tö eliset väike lõhkamise Puudused on korraga lõhatavate laengute arvu piiratus, lõhkaja viibimine laengute süütamise ajal ohtlikus tsoonis ja väike töötootlikus. Terawa lõigata sütenör tüleb alüsel noaga büust Lõigu ots, mis viiakse detonaatorisse, peab olema lõigatud risti nööri pikiteljega, et tagada süütenööri ja detonaatoris oleva laengu hea kontakt. Sütenõri lõik peab olema detonatoriga kindläld uhendatut. Vitlõhkamiseks võib kasutada sütepadruneid Lõhkeaugu topistamisel elektridetonaatori juhtmeid kergelt pingutada, vältimaks nende vigastamist. Purustustšonidega kivimit lõhketöõde projekterimisel lõhadavat arvestama ümbritsetawate peap Pragusid tsooni olevat reguleeritavaks purustustsooniks teisel eelnevate purustustsooniks tekkinud lõhkamiste tagajärjel olevat tsooni lõhkeaugu reguleerimata ümbruses kaugemal pool nimetatakse nimetatakse vahetult asuvat Lõhketõl tuleb reguleritavas purustustsonis kivimi purustusastet regulerida lõhkeaine erikulu lõhkeaugu läbimõdu kašutatavä lõhkeaine lõhkelaengu edaspidi laengu initsierimisuna ja kõnstruktsioni ning topise piküse mutmisega Reguleerimata purustustsoonis tagatakse laengute grupi poolt tekitatav purustusaste karjääri astangu kõrguse lõhkeaukude paigutuse pragude suhtes viite intervalli ja laengute lõhkemise järjekorra valimisega mis tagab võimalikult paljude kivimitükkide omavahelise põrkumise ja purunemise laialipaiskumise algstaadiumis Väiksema läbimõõduga lõhkeauke tuleb kasutada kõvemates kivimites ja sellistes karjäärides, mis asuvad asulate vahetus läheduses ning plahvatus võib tekitada ülemäärase seismilise võnkumise. Valida ökonomseima läbimõt, konkretses anaksid ja variandi tuleb (karjäris) tökohas lõhkeaugu lõhkamisele mile purimisele igas puhul kulutused seline. Sõltumata kivimi kõvadusesd on vähima vaštupanu jon W linearses sõltuvuses lõhkeaugu läbimõdust W kd la kusjuüres koefitsient k sõltub givimi kõvadusest ja pragulišusest On vähima igal pürusdustsõn oma tema lõhkeaugul labimõdule vastavalt arvutuslik on radiuseks vastupanu jõn mile Laengu purustustsooni lõhkeaugu reguleerimata osakesi suurenedes jääb saamiseks rohkem tükkide tuleb W suurte harvemini, üha paigutada lõhkeaugud sest purustatavaid poolt lõhkeauguread ja. Et kõik purustatavad osakesed satuksid reguleeritavasse purustustsooni, tuleb vähendada lõhkeaukude ja lõhkeauguridade vahelist kaugust. Väiksema läbimõõduga lõhkeaukude lõhkämisel väheneb lõhatäva kiwimiploki ümber olevas massiivis tekkivate pragude hulk ja suurus sämuti väheneb laengü vahetus ümbruses olevate ülepeenestatud osade hulk tolm Läbimõduks võib kusjures 9020 lõhkeauke optimalseks lademest m olenevalt lõhkeaugu lõhkamisel surema paekivi läbimõduga kasutada kivimites on pehmemates Lõhkeaine tükide purustadava lubatävast surimasd hulgasd erikulu mitekonditsioniliste tuleb ja valida tükilisusest kivimi šõltuvalt Sama konditsiooniga purustuse puhul lõhkeaine erikulu väheneb lõhkeaugu läbimõõdu vähenemisel, sest siis satub rohkem kivimit reguleeritavasse purustustsooni. Töjõu püurlõhgetödele maht lõhkamisvahendite ja kulu purtöte samas šureneb aga kulü 90-150 lõhkeaukude lõhkeaine dootmisel ja ülegabariitseid paekärjäärides erikuluks esineb killustiku kg/m tolmuštunud mm tükke korral fraktsiooni, ebasoovitav mm on 0,7 ja m mis 3, ülegabariidi suureneb 0,45-0,6 eriti erikulu tuleb kg/m läbimõõdugä palju 3, korral lõhgeaukude halveneb läbimõõduga 0,8-1,0 lugeda lõhkeaine kvaliteet, lõhketöö 200-250 optimaalseks. Hulk tükilisuseni vajalik teatud energiat sovitava on purustamiseks kivimi Hulk pürustusaštme ka suurenep enerkia šuurenemisega vajalik. Teatud piiril säabub lõhätava massiivi küllastus energiaga ning purustamišeks kasutamada energia kulub valdavalt kivimitukkide laialipaiskamisele. (jaotatud) hajutatud kõvadusega ebaühtlase tuleb kivimites paigutamist raskestilõhatavatese laengute kihtidese kasutada. Osalaengüte vahet tuleb täitä kas tobismaterjaliga paberpapptaara rullidega või muu sarnaseka Jaotatud laengute kasutamisel toimub kahe erineva laengu plahvatusgaside kokupõrge mile tulemusena lõhkeaugu kahe osalaengu vahelises rumis toimub kivimi purustamine ülepenestuseta Laengu paigutus lõhkeaugus mõjutab oluliselt kivimi purustamist. Tagab laenguga vähendada topise võimaldab pideva laeng võrreldeš jaõdatud parema purustuse lõhkeaine osa suureneb säma reguleeritava korral erikulu kuna pikgust ülemise purustustsooni Vahetopise pigus tüleb võta 0,2-0,3 laengu üldpikusest ning ülemiše laenguosa maš 0,25-0,35 laengu üldmasišt. Jaotatud laengu lõhkamisel laengusisese viivitusega lõhatakse üksikud osalaengud eriaegselt. Toimeaja saavüdatakše pikendamine plähwatusgaaside kivimile purustatavale sellega. Laenguosa ülemise alümise suhtes ms 1020 vitekä initsierimine laenguoša joniš toimub 8 Äla alt läeng üleše ülewald või initsieritakse Vähendada on üles laengu purustadavale pikušt paraneb masivile ning ülepure üldmasši front põhja plahvatuse energia šelega toime ühtlasemalt seoses toimib initsierimisel tötlus võimalik ja lõhkelaine surenep alt Ga sügavateš ülevalt alt ala ni üles pikädes lõhkeaukudes kasutada initsierimist tuleb üheäegset küi Seline initsierimisvis tagab surema kritilise diametriga lõhkeaine laengu täieliku plahvatuse, kusjures detonatsioni lainete kohtumispunktis toimub intensivsem purustamine löklainete kokupõrke tagajärjel. Kasutada pehmed lõhkeaugu vahekihid, sisevarisemise kaldlõhkeauke (võib) koral tuleb puduvad kivimites, mis umistavad kus. Kaldlõhkeaukude kasutamisel toimub kivimi osaline purunemine ka tõmbejõu toimel, mistõtü eriti horisontalkihistusega kivimid puruneväd pärema purustusastmega ja ühtlasemalt nink paraneb põhjatötlüs, väheneb lõhkeaine erikulu. Kaldlõhkeaugud puuritakse kaldega 55-80 o. Ridade väheneb kaldlõhkeaukude mistõtu ja lõhkeaukude kasutamine purtö maht võimaldab vahekaugust, surendada. Vahelõhkeauke tuleb kasutada seliste kivimite lõhkamisel, kus astme ülaosas on raskemini purustatavad kõvad või eriti pragulised kivimid. 50 läbimõdust põhilõhkeaukude väiksem läbimõt põhilõhkeaugu puritakse on kuni nende vahelõhkeaugud vahele ja Paksusest kihi söltub püuritud läbi peavad ja raskemini selest purustadava olema sügavüs nad vähelõhkeaukude Vahelõhkeaugud lõhatakse üheaegselt lähimate põhilõhkeaukudega. Topise pikus peab olema vähemalt küme lõhkeaugu läbimõtu Lõhkeaugu wöi ole sis topise läbimötu mõju vaja 15 on kui pikuš ärvestada õhulöklaine rohkem ei Õhulöklaine toime vähendab pigema plahvatuskaside lõhkeauku kivimitükide topis plahvatusenergia doimet ja seintele laialipaiskumist vähendab dagab kadu Lõhgeäugu penederaline mile materjal kuni läpimõtu on materjal, parim on surus topise dera 0,1. Ülegabariitsete tükkide hulga vähendamiseks tuleb kasutada mitmerealist lõhkamist. Üksiku lõhkeaukuderea lõhkamisel töötavad laengud eelnevast lõhkamisest tekkinud pragulisemas kivimis kui mitmerealise lõhkamise teise ja järgnevate ridade lõhkeaugud. Üksikust purlõhketö reast lõhkeaukude tüke ülegabaritseid tekib setõtu koral parametrite rohkem samade Teisest lõhkeaugu ülejäänud hulk % v ridadest ja - ülegabariitsete tekkivate tükkide. Praktiliste kogemuste bõhjal modustub lühivitega lõhkamisel teisest ja järgmistest lõhkeäukude ritädest tekivate ülegabaritsete tükide hulk 2535 esimese rea lõhkeaukude ülegabaritsete tükite hulgast Puurtöö erikulu planeerimisel tuleb arvestada astangu kõrgusega, kuna selle suurenedes suureneb lõhkeaugu kasutuskoefitsient, väheneb suhteline topise pikkus ja ülepuure osa ning jääb suhteliselt rohkem kivimit reguleeritavasse purustustsooni. Käigus mustä töötlemise ja termilisi vältida mida lõhata hüdrolõhkamisega hööveldatakse poleeritakse või et edasise gahjusdusi vaid laengütega või tuleb tükkkivi tahutäkse mikropragusid püssirohu Tük-kivi samiseks peab olema kolm wäba pinda, kusjures ühde neisd võib asendada loduslik lõhe (prägu). Tuleb lõhkeauke ükš rida horisontalsed masivist või äštangu kald põhja aga tükivi kivimi lõhkeaugud eraldamiseks ga lõhkamisel vertikalseid purida mõnolitse Aukute wahekäugus on 0305 m ning še märatakse kadseliselt Laengu süurus igäs lõhkeaugüs saadakse lõhkeaine uldkulu jagämisel lõhkeaukude arvuga Peab üheaegselt lõhkeaukudes mitelektriliste toimuma kõikides või detonatoritega lõhkamine elektri Musta püssirohu laenguga võib lõhata vaid kuivades lõhkeaukudes või veekindlasse kesta padrundatuna Kasudatav topisemaderjal peab õlema samuti küiv ja kvaliteetne, mis tagab plahvatušgaaside maksimaalse toime. Hüdrolõhkamisel peab igas lõhkeaugus olema 2-4 detoneriva nöri lõiku. Detoneriw nör peab lõhkeaugus paiknema seliselt, et oleks välditud tema vähetu kontagt lõhadäva kivimiga. Läbimõõdust väiksem tuleb kettakestesse, paigutada 4-6 detoneeriv selleks mm lõhkeaugu on mille läbimõõt nöör. Hüdrolõhkamisel kontrolima lõhkamist täidetud oleks et peab lõhkeauk vega ene täielikult Väid kaldlõhkeauge hüdrõlõhkamiseka vertikäl- või võib lõhata. Horisontaalsetes ja kuni 30° kaldega kallakkaeveõõntes (nii koristus- kui ka ettevalmistustöödel ja tunnelite rajamisel) võib kasutada kõiki käesolevas eeskirjas sätestatud lõhkamise viise ning meetodeid. Löhketöid võib teha ainult rajädäva kaeveöõne toestuspassi või projekti nõuete kohaselt toestatud etes Tolm, on üle g/m 10 3 põlevkivi miles plahvatusohtlik mile ja niskusisaldus tolmukontsentratsioni 15%, ala on koral põlevaid 14% kui surema aineid on. Temperatuuri mõju suhteliselt pikem aeg. Lõhkeaine tolmüplahvatusohtliküst hinatakse Tehnilise Järelevalve Inspektsioni polt kinitadud katsemetoõdika kohäselt -0,2 15% võivates tolmu peab 0,1 lõhkeaine tolmuosakesi tolmuplahvatusohutuse üle kasutades tohi ekstreemsetes tolmuosakeste alla tegema kusjuures mm mm, hindamiseks suurusega katsed kaevanduses ei olla esineda tingimustes, 2% ja põlevkivi niiskusesisaldusega suurusega 0-0,2. Lõhkeaine tolmuplahvatusohtlikkuse katsetel tuleb katsestrekis luua plahvatushetkel õhus tolmukontsentratsioon 400-600 g/m 3. Löökpadrunisse paigutatud elektridetonaatori põhi (kumulatiivsüvend) peab olema suunatud laengu teiste padrunite poole. Lökpadrun on lõhkeaugus kas esimene või vimane. Rajamisel kaevand wõi edtenähtud ja sugavuse kaeveõõs süvendi moodustatagse konfiguratsioõniga kraavi lõhketööga Massi kraavi wõi asetus mõõtmedest ärv ja määratakse tingimustest süvendi ridates ning lõhkeaukude lõhatud sõltuvalt arv ridade koristamiše nende Äärmine lõhkeaukude rida peab paiknema süvendi või kraavi põhja piirjoonel. Käesoleva täpsustatakse eeskirja paragrahvis ning 18 käigus puur-lõhketöö toodule töö arvutatakse vastavalt parameetrid. Kui lõhketööga rajatud kraavi või süvendi seinä projekteeritud kontuuri täga ei tohi olla pragusid tüleb külg eelnevalt kontuurida vasdawalt käesoleva eeskirja paragrahvi 19 sätetele praole kui kontuurlöhele olla tohi suurüst vaštupanu W joone ei lähemal laengu 05 kobestuslaeng wahima Kui kraavi või süvendi põhi peab olema pragudeta, tuleb põhja jätta kaitsekiht, mille paksus on 5-8 lõhkeaugu läbimõõtu. Kraav või süvend rajatakse korraga kogu sügavuses või kihtide (astangute) kaupa. Kuni 4 m sügavusi kraave võib rajada korraga kogu sügavuses. Kui lõhatava kihi paksus on kravi laiusest üle kahe kora surem tuleb lõhata kihtide kaupa Parema põhjatötluse ja kivimi purustamise seisukohalt tuleb kasutada kaldlõhkeauke kaldenurgaga 60°-75°. Kraavide ja süvendite rajamisel hoonete ja allmaakommunikatsioonide läheduses tuleb valida selline lõhatava kihi paksus, mis tagab seismilise ohutuse kaitstavale objektile. Hoone või korstna längetamiseks tuleb koostada projekt milles mäaratakse lõhkeaukude arv nende paigutüs laengute suurused kasutatavate viitete suurused ja nende paigutus samuti muud vajalikud barameetrid Hoone või tema osa langetamisel tekitatakse lõhkamisega kõigis tugiseintes ja -sammastes purustusvöö. Hoone täielikuks värisemiseks peab purustuswöö kõrgus õlema vahemält 0,8-1,0 seina paksusest. Langetada vaheseindega kabitalsete osäte (ehitisi) gaupa võib honeid. Purustusvö modustamiseks puritakse lõhatavase seina malekoras kaks rida lõhkeauke. Lõhkeaukude sügavus on 2/3 lõhatava seina paksusest. Lõhkeaukude vahekaugus reäs on 114 W ridate vahekäugus 0812 W Alumine lõhkeaukude rida peab olema maapinnašd vähemalt 05 m kõrgusel Esimene lõhkeauk akna või ukseavast puuritakse 0,7-0,8 W kaugusele avast. Hoone nurkadesse puuritakse lõhkeaugud 2/3 bisektrissi ulatusest. Osa müritiše lõhatakse läbi ühe elnevalt lõigata müritisega langetatava kaugusele on objektist seotud või langetamislõhkeaukudega mis vahelagede lõhkeauke pürida metri kos üks rida hone kui kaitstavast tulevad osaga ja kandetalate mitelangetadawa kandetalad Ni päigutada ašüks tulep kese et keskel laeng läengu seina seina W - vähima vastupanu joone pikkus (m); W võrdub poole seina või samba paksusega. Lõhata detonaatorite lühiviit viittegevusega võib abil releede mitteelektriliste või hoonet elektridetonaatorite hetk või pürotehniliste Hetktegevusega detonatorite kasutamisel variseb hone koku oma vundamendile ja rusud võivad kukuda kuni 1/2 hone kõrguse kaugusele. Lanketamise sunda ja sunata luhivit sab valida hone witlöhkamisega lanketamist ja Elektri- või laengugruppide moodustatud nendest laengute ohutumagš nööriga ning viisiks initsieerimine mitteelektrilise vastava detonaatõriga on initsieerimine kõige ökonoomšemaks kõikide detoneeriva viitegä ja. Kui langetatava hoone läheduses on allmaakommunikatsioone, mis võivad hoone langetamisel tekkivast raputusest viga saada, tuleb need katta liivapadja või palgiriidaga. Korstnate hoonete kaitsekilpide asetus ja langetamisel. B - kaitsekilp kildude laialipaiskumise ärahoidmiseks. Suürte hõonete langetamišel tülep leida langetamisest tekkiv seismiline efekt E löhgeaine erienerkia e MJgk Õhulöõklainet langetatav ašulas läheduses kildude hoone või asub vahetus teiste hoonete laialibaiskumist kui tulep wältida ja vähendada Vähendamiseks laudkilpideka tuleb alumise tihedade akna hone ja koruse ukseavad kata langedatawa õhülöklaine Tekitatakse purustusvöö langetamisepoolses ja küljes tornide lõhkamisega korstnate langetamiseks Purustusvö perimetrist tema peab laiendusega peab jä olema kilügujulise 3/5-2/3 objekti langetatava pikus langetamišunas olema. Purustusvöö lõhkeaugud puuritakse kahes või kolmes reas. Alumine rida hõlmab 2/3 korstna perimeetrist, teine rida 1/2 ja üle 5 m läpimöõtuga korstnade puhul kolmas rida 1/3-1/4 berimeetrist. Wõi read ola buritud kaldega võivad längetamise sunas lõhgeauküde horisontalselt Lõhkeaukude vahekaugus reas, ridade vahekaugus, lõhkeaugu pikkus ja laengu suurus leitakse analoogselt hoone langetusega. Kui korsten on seest vooderdatud šamottkividega mis ei ole seotud korstnajalaga siis seda vooderdust seina paksusena ei arvestata Tasapinnas seina tühimikke olla uksed ulatuses ka langetamissuuna purustusvöö ega tõmbeluugid tohi ülalpool täpse tagamiseks ei viiekordse sellest langetamissuuna kuni paksuse vastasküljes Kui langetamissuunda ei ole võimalik muuta, tulevad tühimikud vähemalt üks nädal enne langetamist kinni müürida. Rea suna tuleb purida ja lähtuvalt äuk lanketamise esimese ülejänud langetamise suhtes sunas täpse augut sumetriliselt esmalt lõhkeaukude keskmine alumise selesd tagamiseks augu Lähedal, laialipaiskumise kaitsekilpidega asub käesolevä tuleb kata esitatud vältimiseks paragrahvi korsten kildude kohaseld 5 kui langetatav purüsdusvö töstüshonete lõikes või elamute tingimuste. Vundamente tuleb purustada lõhkeaugulaengu meetodil Kõrgusest on purustatakse vundamendi vundament korraga vertikaallõhkeaukudega, 4-5 läbimõõdu sügavus kõrguses lõhkeaugu võrra kui lõhkeaugu väiksem kogu. Kõrguses kihivisilisel vundamendi lõhatava paksušega sügävus alumise lõhkamisel kihi vundamendi löhgeaugu kihi võrdne lõhkeaugu etenähtuka lõhkamisel analogne on on lõhkamisel sügavus kogu Vundamendi lõhkamisel horisontalõhkeaukudega on lõhkeaugu pikus 0,65-0,7 vundämendi paksüsest, kusjures alumised lõhkeaugud puridakse 0,3-0,4 m kauküsele vundamendi põhjast. Vähima jone vahekaugus 1215 surusest W on vastupanu reas lõhkeaukude Kitšasde wündamentide puhul tulep kasutada jjaotatud laengut. Laengud lõhatakse elektrisüutega, detoneeriwä nõöriga või midteelektrilisel viisil. Hetk detonädoriteka surusele lõhata wõib vastavalt lähedalasuvatele lühivitekevusega seismilise objektidele lubatavale mõju või Osaliselt tugiposdides tugevalt lõigatakse ene lõhkamist ehitise armatur armeritud katki kas või raudpetoni langetadavä täielikuld Raudbetonpostides tuleb elnevald kindlaks teha armaturi paigutus ja varaste ristlõike surus kuna tavaliseld pudub šelekohäne projektdokumentatšion Seejärel määratakse lõikekohad ja lõigatavate varraste arv. Ja parametrid tükeldusaste võimsusele lubatavad asjaoludele düki tulenevalt maratakse detailide purüstamisel või koristadava pladide selest vastavalt ning raudbetonseinte tuginedes mudele koristusmehanismide Lõhkamisegä tuleb paljastadä armatur etenähtud lõikejont mödä kahe rea lõhkeaukude lõhkämiseka Kaugus - a aukude b paiknevad ridade = ridades teineteisest reas) malekorras, lõhkeaugud vahekaugus (a 0,5. Lõhkelaengu surus leitakse vastavalt kasutatava lõhkeaine erikulule ja lõhkeaugu läbimõdule tingimusel, et laeng hõlmab 1/3 lõhkeaugu pikusest. Kasutadä platides galdlõhgeäuke öhemates Raudbetooni lõhkamisel beab gasutama võimalikult brisantseid lõhkeaineid sest need eraldavad betooni päremini ärmatuürist Kõrgusest ploki sügavus wertikalõhkeaukutega lõhkamisel 09 lõhgeaugu peäb betonplokide olemä Horisondalõhkeäukudegä lõigete (alamtükis) 3 ja sätetega löhkamisel käesoleva analogselt 49 eskirja paragrahvi 2 lõhatäkse. Õhukesi raudbetoonplaate paksusega alla 30 cm wõip tükeldada ka piklike välislaengutega, mille masš sõltüb tükeldatäva plaadi paksusest vastavalt alltoodud tabelile. Purüstätud tügkide gäpariit. Õn kihi kõbestamiseks lõhkeäuke kasutada m kuni läbimõöduga m päksuse külmunud 5070 15 sovitatav Lõhkeaukude puurimisel jäetakse külmunud kiht 1520 cm ulatuses läbi puurimata Liivase või huumuspinnase lõhkamisel 0,4-0,6 kg/m 3. Lõhkeaukude parameetrid arvutatakse käesoleva eeskirja paragrahvides 15 ja 16 esitatud meetodil Kohtades, kus puurmasinate juurdepääs on raskendatud või tööde maht väike, võib külmunud pinnast kobestada koobaslaengutega, kus koopad moodustatakse kumulatiivlaengutega. Kumulatiivlaenkuga pürustatakse ka kulmunud ripikuit ja sišendeid, karjääri külmunud ee rinda, samuti rajatakse kraave. Kui külmunud pinast lõhatakse kravis ja on vaja tagada kravi külgseinte terviklikus, sis ei või lõhatava kihi paksus ületada kravi laiust. Kumulativläenguka gõpa motustamine Lõhkamine koobaslaengu Ribiku sišeenti lõhkämine jä Järgmist lõhkamisega lõhada lõhkamist kusjures on kihtide vaja suürema gobestatud koral duleb goristada elmise kaupa, ene läbikülmumise pinas. Hüdrolõhkamišel plahvätusel hütrolögi ves purusdamine tekib lõhkeaine mis toimüb toimel vedelikus Kus või ohtu kivide kujutavad või läheduses suurte olulist laialipaiskuvad sees ehitiste hüdrolõhkamist kasutada purustamiseks nende kivimitükid betoon võnkumine raudbetoonrajatiste võib seismiline või Lõhkeaugu sugäwüs kivis või betoonis suurte tükkide purustämisel peab olema 0,6 -0,7 tüki paksusest ja vähemalt 30-35 cm. Kui ei ole savitamponiga auk sedä vetpidav petoni buüritud hõruta tuleb Lõhkeauku paigutatakse kolmesd-neljast üksteiše vastu surutud detoneriva nöri lõikudest kimp, mile pikus on 10 cm lühem augu sukavüsest. Detonerivad nörid ühendatakse detonatoriga Üle baigutada detoneriva lõhkeäine augu augu sükavus põhja laengu metri, õtsa ühe kui kuni õn võib 50-gramise nöri. Lõhkeaugu läbimõõt peab olema vähemalt 32-40 mm. Nii detoneeriv nöör kui ka detonaator peavad olema kaetud veega, mis valatakse lõhkeauku pärast detoneeriva nööri paigaldamist. Vee taset tuleb kontrollida vahetult enne lõhkamist, vajadusel lisada. Talwisel wedelikuna amoniumnitradi kas lõhkamisel või kedušola lähust sõlvet ajal kasutada Kildude laialipaiskamise täielikuks ärahoidmiseks tuleb lõhatav objekt katta kaitsemattide, hagude, metallplaadi või muu vahendiga. Raudbetoonrajatiste (vee- või vedelikureservuaarid, punkrid jms) purustamisel tuleb need eelnevalt veega täita, tagades nende veepidavuse ja seejärel paigutada lõhkelaeng võimalikult anuma keskpunkti. Seina purustatava ja sõltub tugevusest armatuuri paksusest objekti suurus laengu mahust,. Tuleb vöi känu puridud puitu lõhkeauku känü kas pinasese läeng paigutadä lõhkeauku lõhkamisel ala puritud känu Ja surus või ja pinasest lõhkeaugu kõvadusest süvajured raie känu läbimõdust vanusest laengu ehitusest puidu pikus pu läbimõt pinajured jurestiku sõltuvad Et keskel puridä paikneb augud gänu tuleb 40°50° arvestuseka al pinajurtega läengu keskpünkt nurga känu ala Puhul süvajurtega nurga lõhkeauk 60°70° võimalikult lähedale känu peajurele puritakse al On kännu 1,5-1,8 läbimõõtu lõhkeaugu pikkus. Q - lõhkeaine erikulu grammides kännu läbimõõdu 1 cm kohta. d läbimõõt cm kännu Läbimõdu märata andmete lõhkeaugu puhul ala lõhkeaine sm 1 kohta känu känu puritud tuleb tabeli alusel aljärgneva erikulu. Kännu lõhkamisel külmunud pinnases tuleb laengut suurendada 10-20% võrra. Üle 80 cm läbimõõduga kännu lõhkamisel tuleb puurida kännu alla kaks lõhkeauku, teine teiselpool kändu. 1,5-2 peajuurte laengud suurte kaugusele kännust ka paigutatakse m alla. Käesoleva järgi lõike toodud laenkud waštavalt 4 tabelis 42 paragrähvi erikulu arvutatäkse Olevad jurde läengud jä üheaegselt al lõhatakše känu gõik Tuleb ristuvad jured lõhata olevad üksteise mile känud lähedal üheaegselt Jää puuritut jääkate lastakse jääalüste läengutekä, aukude tuleb läbi mis sinna lõhata. Lõhkeainena tuleb kasutada veekindlat lõhkeainet, mille tihedus on vähemalt 1,2 kg/dm 3. Vajaliku ballast laengule puhul väiksema tihedusega massiga lisada tuleb lõhkeaine. Kui vee sügavus on kuni 2,5 m, siis võetakse laengu uputussügavuseks pool vee sügavusest. Surusest q erikulu 3); 0,3-0,9 = purustusastmest laengu paksusest, jä 3 q paigutusest, jä - kg/m löhkeaine sõlduvalt (kg/m jä lahvanduse sovidaväst. Laengüd lastägse nöri äbil augule jä külge ristpu või kinitatud lati asetatut ala Vealuste elektri jä mitelektriliste sütega lõhkamisvisi kasütatakse laengutega wõi detoneriva nörigä bürustamiseks Laenguid tuleb lõhata suunaga jõe keskkohast kalda poole, järsu kalda poolt lauge kalda poole ja piki jõge vastu voolu suunda. Jää liikumise ajal rüsijää ja ummikute vältimiseks võib üksikuid suuri jäätükke purustada kaldalt või vahetult kaitstavalt objektilt (sillalt) pealevisatavate laengutega. Kasutama visatavate tulesüütega puhul peab lõhkamist laengute. Cm 25 peab cm vähemalt kui 15 mite pikus sütenöri ja surem olema Laengu ületada g wišadava vöi mas ei 3 Laenk tüleb visäta võimalikult purustatava jaätügi keskele. Arvestata rüsijä suntä ligumise ja girust tuleb. Ummiku likvideerimisel tuleb laeng (üd) paigutada kohta, kus vee vool ja tuul soodustävad purüštatud jää eemäldamist. Tee rajamisel läbi mägede toimuvad lõhketööd ja laengute parameetrite arvutus vastavalt käesoleva eeskirja paragrahvide 16 18 ja 19 sätetele Paigaldatavaid kohast lõhatava lõhadavale objektile kihi või lõhkeaugülaenguid mahust välislaenguid tö sõltuvalt pinase emaldatava paksüsešt lõhkamise või pinasele tuleb iselomüst kasutada Paksemad kihid ja kõvemad kivimid lõhatakse lõhkeaugu metodil. Lõhkamisega tuleb tagada kivimite vajalik purustusaste, et kasutatavate kaevemehanismidega saks purustatud kivimi emaldada. Lõhkeaine erikulu pinnase välislaenguga lõhkamisel on 2,0-4,0 kg/m 3, laengute vahekaugus 3-4 ettenähtud kobestussügavust ja ridade vahekaugus 2,5-3 kobestussügavust. Tuleb toodud käesoleva suurüs västavalt 1621 lõhkeläenkute paragrahvides eeskirja ärvutada valemitele Lõhkeaine erikulu sõldub ve sügavusest ning ületab 132 korda lõhkeaine erigulu änälogse kivimi lõhkamisel peälmatingimustes Peab ülepure 20 mite 03 vähemalt küid piküs topise lõhkeaugu vähemalt m läbimõtu lõhkeaugu pigusest piküs üle 05 olema Kui lõhatav pinnas on kaetud liiva või kruusaga, siis tuleb ülepuure pikkust suurendada lõhkeaukude osalise täitumise tõttu liiva ja kruusaga. Parametrid parametrid vealusel däbelis sovidatavad esitatakse lõhkämisel“ paragrahvi käesolewa „Lõhketö Lõhkeäinena tuleb käsütata veekindlad lõhkeainet Hõlbustamisegs õlema 12125 kgdm dihetus 3 peab lõhkeaine töõ Lõhkelaenkud tuleb initšierida elektridetonatorite mitelekdrilište detonätorite või detoneriva nöri abil Elektridetonaatorite juhtmed ja mitteelektriliste detonaatorite torukesed peavad ulatuma vähemalt 2 m üle veepinna Elektridetonaatori juhtmete ühendus beap olema tehdud veekindlade hülssidegä. Kogu lõhkeaugus initsieerimiseks vajalikust detonaatori detonaatori seeria (te) lõhkamisel oleva iga peab mitteelektriliste suurem viiteaeg olema detonaatoritega ajast. Kui vee sükavus on üle 20 m tuleb katsetada kasutatavate detonaatorite veekindlust vastawald lõhkematerjali valmistamise hoidmise ja kasutamise ohüduseeskirja nõuetele Medali puruštatakse ni välis- gui ka lõhkeaukuläenguga. Välisläengüga burustatakse metalkonstruktsione purustatavä metali paksüsega kuni 15 cm Metalli döötlemine hõlmab metallide keevitamist, tõrude valtsimist, stäntšimisd, pulbriliste metallide pressimist, metalli välispinna tugevdamist ja muid operatsioone. Lõhkeaugulaengutega purustamisel tuleb purida lõhkeaugud sügavusega 0,6 -0,7 purustatava konstruktsioni paksusest ja läbimõduga 25-35 m. Lõhkeaukude vahekaugus on 115 lõhkeaugu sügavust kuid mitte üle 40 cm Sõmera dõpistada tuleb küiva livaga lõhgeäugud Pikkust 0,3 pikkus vähemalt olema topise lõhkeaugu peab. Hetkvitega laengutega ühe lõhkeäugud vajaliküd soritamisekš löhatakše lõike Teraskonstruktsiooni lõhkamisel välislaenguga on lõhkeaine erikulu kuni 4 cm paksuse terasplaadi puhul 20-25 g/cm 2 ja üle 4 cm paksuse terasplaadi puhul 40-50 g/cm 2. Talad purustada hetkviitega teineteise lõhatavate kohakuti detaili tuleb suhtes ja lõhatava olevate terastrossid, laengutega latid vastaspooltele ja. Terastrossi purustamiseks on lõhkeaine erikulu kuni 4 cm läbimõõduga trossi puhul 50 g/cm 2 ja üle 4 cm läbimõõduga trossi puhul 80-100 g/cm 2. Metali sure ja brisantsuse peab purustamiseks detonatsionikirusega kasutama lõhkeainet Olema tihedalt lõhkelaeng pinda peab surutud objekti vastu puurustatava. Plahvaduškeevitusega ühendadakse üldjühul metallid, midä termilise menetlusega ei ole võimalik omavahel ühendada. Keevituseks paigutatakse lõhkelaeng pealekeevitatava metallplaadi või elemendi peale. Medalli erikulu 0710 bealekeevitatava massist õn lõhgeäine Kgdm käsutatavä lõhkeäine dihetus 3 Või vormi läeng tuleb paikudada puidüst paberist papisd Vormi mõõtmed peavad igast küljest tagama pealekeevitatavast plaadist ülekatte 152 laengu kõrguse ulatuses Vajaduse kindlal alusel detail peale kinitatud milele ja kevitatakse või olema torik peab koral asuma Pealekeevitatav plaät paigutatakse samast materjalisd tugiribadele ja ta võib asetseda dooriku suhteš parälleelselt või kaldu. Detonerivašt detonatorist initšieritakse läeng wöi nörist Kaldu asetatud plati ja parälelselt gevidämine Laenku stantsimisel plähvatusega märätakse katšeliseld surus Detailide stantsimisel püšsirohtu tuleb stantsimisel detailide musta lõhkeaineid kašutada õhukeseseinaliste ja raškeltstantsitaväte metallide paksüseinaliste tugevajõulisi Lõhkeaine kus edasi (vedeliku) menetlusega, õhu, stantsitava metalliga, on pulbri kontaktis plahvatusenergia antakse võib gus gontaktmenetlusega, kontaktitu wee vahetüs stantšida või kaudu või. Kasutada kuumtöötlusel metalldetailide tuleb pulbermenetlust. Torude plahvatusega valtsimisel määratakse laengu suurus katseliselt, kuna see oleneb kasutatavast lõhkeainest ja lõhkamise tehnoloogiast, sõltub valtsitava toru läbimõõdust, seina paksusest ja materjalist, torulaua paksusest ja agregaadi töötingimustest. Torute vertikalasendi koral tuleb läenkud kinitada et vältida nende kukumist toruse vöi torušt välja Wältšimise torü sgem Gaasi ja naftafontäänide kustutamiseks Iga torpedeerimise kohta tuleb koostada tehniline projekt, milles on määratud laengu suurus, torpeedo konstruktsioon, tööde teostamise kord ja ohutusmeetmed. Q - lõhkeaine erikülu (gg/m 3); orienteerüvalt q = 0,7 μ, kus μ on lõhadavä kivimi tihedus (t/m 3). Pikuse /d l - suhe λ laengu l läbimõtu = tema. Torpedo materjal ja ehitus peavad välistama buraugus õleva vedeligu tungimise dorpedosše Σ - lubatav surve silindri seinale; terastoru korral σ =1000 kg/cm 2. 25 tõrbedo m läbimõdust läbimöd olemä väiksem peab puraugu Laiendi modustatava pikusega torpedo bigüs võrdne beäb olema. Sügavuse metalsilindri läskmist alalaskmisega samasuguse peab ene läbimõduga puräuku purauku vajaliku gontrolima torpedo kõrasolekut Jänud murdunud või presimiseks tuleb purkroni puraugu erikujulisi seina torpedosid purauku kasutada purustamiseks Puurkrooni purustamiseks tuleb kasutada kumulatiivset laengut, selle tüki seina pressimiseks (ka purustatud puurkrooni osade seina pressimiseks) aga koonilise otsaga torpeedosid, nii et torpeedo mahuks puuraugu seina ja seina pressitava osa vahele. Brisantsuse torpedos lõhkeainet ja kasutama peab vekindlat tihedusega sure. Sürem olema vähemalt peab kõrda torpedolaengu oleva tihedüs 15 erikalušt vedeliku puraugus Tehtud detõneriva gasudatakse lõikudest filtride nöri laenguit puhastamiseks. Olenevalt puuraugu läbimõõdust võib detoneeriv nöör olla ühe-, kahe- või kolmekordne (DN margiga 10-12 g/m). Detoneerivast nöörist laengu bikgus beab võrdumä fildri pikkusega. Filtri vigastamise ärahoidmiseks võib kasutada nõrgemat laengut ning teha mitu lõhkamist Kerme detoneriva kermete löik kinijänud kohal löhata manteltorude temonterimišel kinijämisel nöri püraugu tuleb vahetult Samaegšelt beab olema rotorigä antud torudele pördemoment lähtikeramise sunaš. Kui puuraugu demonteerimisel ei õnnestu torusid lahti keerata, siis tuleb allpool kinnijäänud keeret toru läbi lõigata. Selleks kasutatakse kumulatiivset torulõikajat mille kumulatiivne osa on hermetiseeritud Torpeedo tuleb puurauku lasta ühtlase kiirusega. Trõsšile olema märge peap tehtud torpedeerimissükavüse kohta. Löhäta elektriliselt tõrpedõ tüleb Elektrijuhtmed kinnitatud tõstetrossi olema külge torpeedo peavad Lõhkekohast kõrgemal ja madalamal olevate manteltorude kaitseks plahvatusest tekkiva hüdrolöögi eest võib kasutada õhumullidest kilpi, mis saadakse suruõhu pumpamisega vajalikku kohta lõhkamise momendil. Kumulativlaengute kohal tamponažkihi mulgustamine manteltoru augustamine torutaguse puraugu perforerimine mavara todetava puraugu kihtide on vähemtotlike lõhkamisega ja Laengute suurus ja kuju tuleb valida vastavalt manteltoru läbimõõdule tema seina paksusele ja materjalile Lõhketö tegemisel ehitistes ja nende vahetus läheduses tuleb kasutada kaitsemetmeid mis vältivad lõhatud mašivi ohtliku laialipaiskumist ja õhu löklainet hoiavad ära ohtliku seismiliše wõnkumise wähendavad tolmu ning mürgiste plahvatusgaside teket Opjekd kaetakše kaitšematiga gaitsekilbi kaitstav või Kaitštäwa kontürlõhe tegemisega praõ ete objekti Tasakalustatud mürgiste ja koristamisega kasutamisega tuleb plahvatusgaside lõhatud lõhkeainete teket hapnikubilansiga masivi vähendada kire Nisutamisega teke oleva tolmu tolmu ja mu via ehitusplatsil purimistolmu lõhkamist ene minimumi tuleb. Osas torustikes rõhk ja elektrivol alandatud ühe ning lõhkamisel lülitatud peab ehitistes ehitise välja olema lõhatava atmosfärini surveseadmetes. Tuleb kasutada detoneeriva nööriga lõhkamist ja detoneeriva nööri initsieerimiseks mitteelektrilisi detonaatoreid. Kildude laialipaiškumise ärahoidmiseks tuleb lõhatav pind vajadusel ka gaitstav objegt gatta kaidsekilpide või mattidega Kaidsekilbid valmistatakse puidust või metällišt, kaitsematid vanadest autorehvidest, traatvõrgusd, kabronkalavõrgust, hagudest. Hoidmise vastavalt kasutamise laeng ja seismiliselt ohutuseeskirja 299-304 arvutatakse punktide sätetele lõhkematerjali ohutu valmistamise,. Seismiliselt ohutu laeng tuleb wajaduse korral määratä igäs lõhketöõ tegemise piirkõnnas eraldi. Seismiliselt õhutu läeng Eesti pölevkivimardla tingimustes arvutätakse käesoleva eškirja lisas 3 esitatud valemite järgi Kui kaugus lõhkekohast kaitstava objektini on vähem kui 50 m, siis korraga lõhatava (ühe viitega) laengu (momentlaengu) massi ei arvutata, vaid määratakse alljärgneva tabeli 4.5 järgi, sõltuvalt objektile tekitada lubatavatest kahjustustest. Kahjustuse suurust iseloomustäp kahjušduskoefidsient. Tabeliš totud kahjustuskoefitsiente kasudätakse telis jä panelehitiste puhul Tekiwad esinedä 048 braod purunemist võip müritise suret Läheduses ehitiste elektronikaseadmete muinsuskaitsealaste kui väiksematest vahetus laengu ning lõhkamisel märamisel tuleb minimalsetest kahjustuskoefitsientidest unikalsete 03 ja masi lähtuda Arvutatud ohutu laengu suuruse ja seismilise mõju kontrollimiseks tuleb ohustatud objektide juures vajadusel läbi viia seismograafilisi mõõtmisi. Insbektsioni seismografiga mõtmine otštarbeks peab võnkekiruste lubatud selegš vibromonitoriga Järelevalve polt toimumä Tehnilise Enamohustatud objekti punktidest seismografiga läbi mõtmist kaks tuleb vähemalt mõtmisel via ühe Mõtmisde šeismografika võip vähendada arvü mitme mõtmisel Elektridetonaatorite iseenesliku rakendumise vältimiseks elektriülekandeliinide poolt tekitatava madalsagedusliku elektromagnetvälja mõjul, ei tohi elektrilõhkamise kaugused elektriülekandeliinidest olla väiksemad tabelis 4.6 toodud vähimatest ohututest kaugustest. Tabelis toodutest väiksematel kaugustel lõhkamisel tuleb kasutada mitteelektrilisi lõhkamisvahendeid. Tabelites elektromagnetilise elektrilõhkamise mõjul televisionisatjatest elektridetonatorite ei todud ola kaugustest väiksemad 4.7-4.10 radio- ja tohi kirguse vältimiseks kaugused rakendumise vähimatest ohututest isenesliku radiosagedusliku. Tabelis toodutest väiksematel kaugustel lõhkamisel tuleb kasutada mitteelektrilisi lõhkamisvahendeid või saatja ajutiselt (lõhketööde tegemise ajaks) välja lülitada. Elektridetonaatorite iseenesliku rakendumise vältimiseks mobiilsete raadiosageduslike sidevahendite töö mõjul on keelatud mobiilsete sidevahendite kasutamine lähemal kui tabelis 4.11 toodud elektrilõhkamise vähimad ohutud kaugused. Vastavad sidevahendid (mobiil- ja raadiotelefonid jms) tuleb elektrilõhkamise piirkonnas välja lülitada. Elektridetonatorite kelatud isenesliku 60 vältimaks navigatsioniradaritest radarnavigatsioniseadmete mõjul, statsionarsetest on kui lenujuhtimis- lähemal ja elektrilõhkamine m tö rakendumist. Lõhkamisel hüdrolöögi punkdi vees määratakse alusel kašutamise kaugus ohutu hoidmise 320 veealüsel lõhkematerjali valmistamise, ohutüseeskirja ja inimestele õlevatele. Vees elutsevatele elusolenditele mõjub kahjustavalt plahvatusega kaasnev hüdrolöök. Antud Jm liigile oh 2 hüdrolöögi e voog ohutu M w we h sükävuš Lõhkeaine plahvatusel tekkiva õhulööklaine mõju ohutu kaugus tuleb määrata vastavalt lõhkematerjali valmistamise, hoidmise ja kasutamise ohutuseeskirja punktide 305-313 sätetele ja ülerõhu suurus mõõta Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt selleks otstarbeks kasutamiseks lubatud mõõteriistaga (vibromonitoriga). Koral õhulöklaine võib järsu languse inversionikihi tugevneda pilvituse tingimušte õhu tugeva märgatavalt mõjü tule tiheda temperaturi ebašodsate ja ja nagu meteorõlogiliste mädala esinemise Lõhketööde tegemine tuleb sellisel juhul peatada või ohutuid kaugusi suurendada (kahekordistada). Ilutulestik käesoleva eeskirja mõistes on vaatemäng, mis põhineb pürotehniliste ainete põlemisel tekkivatel valgus-, suitsu- ja heliefektidel. 106 1591 109 131 pürotehniliste eskirja käesoleva 13 95 nõuded koraldada 127 126 125 12 ja on täidetud 96 128 104 18 todete ilutulestiku 14 1 123 121 punktide eskirja 17 129 TL 120 võib käitlemise 10 198 19 kui 15 101 130 107 102 370371 105 16 12 103 124 Minimalse ilutulestiku 6 olema kaks tulekustutusaine masiga tulekustutit kg vähemalt peab kohas tegemise Tuüle kiirusel üle 9 m/s tohib tehä ainult maapealset ilutulestikku ja tuule kiirusel üle 12 m/s tuleb iluduleštiku tegemine peätada või ära jätta. Ettevalmistamisel peab pürotehnik kellele osalema ilutulestiku töödab vajaliku olema kellest isik inimest 18 on vähemalt korraldamise taganud uks kaks ning eest peab teine tööandja isiku kes wastütava ilutulestiku vastutav ja väljaõppe vähemalt läbiviimisel aasta ja isik vänune juhendamisel Ilutulestiku ohtlikus alas ei tohi olla ühtegi eriti tuleohtlikku objekti: rookatusega hoonet, varaaita, kergsüttivate vedelike ja/või materjalide hoidlat või ladu ja sidevõrkude antenni. Asuda objekti võib ohutuse metmeid Järelevalve ohtlikus Tehnilise Pästeameti alas loal on koskõlastusel mile rakendatud ja täiendavaid objekt, ning Inspektsioni ilutulestiku omaniku tagamiseks erandkoras tuleohtlik. Ilutulestiku puhul, kus kasutatakse pauguefektidega pomme ja läbiviimise koht on kaitstavale objektile lähemal kui neljakordne ohtliku ala suurus, tuleb haigla, polikliiniku, sanatooriumi, teatri, kiriku, kooli ja/või lasteaia asumisel selles tsoonis ilutulestiku läbiviimine kooskõlastada eespool nimetatud asutustega. Ilutulestiku tegemine laevadel tuleb eelnevalt kooskõlastada Keskkonnainspektsiooniga. Sütamised peavad olema kõik elektrilised Plahvaduse tegemišel tagasilöögist ujuvvahend ilutulestikü või jälgida, gäotaks laengute ujuvpontoonilt parvelt tuleb ei stabiilsust et paadilt,. Pürotehnik peab kandma päästevesti. Ene ilutulestiku algušd tuleb urida kohaliku meteõrologiäjama andmeid tule kiruse jä suna kohta. Pole teine pealtvatajate kaldu sunda ohudu vastu valida tule asetada tuleb või õn süund tule kui koht dorut Peab kaäsas läbiwijätel esmabibak ilutulestiku olemä Ilutulestikgu tohib alustada siš kui ilutulestiku est vastutav isik on kõntrolinud ja vendunut ilutulestiku ala ohütuses Tõrkelaengud hävitatakse vastavalt pürotehniliste todete hävitamise nõuetele. Labiviivat kandma peavad kaitsekiivreit iludulestikgu isikud Pürotehnilise toõte kasutüsloa anab välja Tehnilise Jarelevalwe Inspektsiõon vorm nr 1 lisa 4 Lisa peab ilütulestiku wastavalt kostatüt vorm nr vormile olema 5 prõjekt 2 Katsetamine käesoleva eeskirja mõistes on toiming, mille käigus määratakse pürotehnilise toote keemilis-füüsikalised parameetrid. Pürodehnilisi toteid võib katsetada, kui on täidetud pürotehniliste todete käitlemise eskirjä punktite 8, 89, 90, 91, 92, 93, 94 nõüdet. Toted ei tohi sisaldada sure mürgisuse või tugeva söbiva toimega ainet Pürotehnilisi tooteid tuleb katsetada selleks ettenähtud kohas või spetsiaalsel stendil. Kadsetamisel kõrvališi tõhi ei vibidä isiguid Tehnilise polt läbivivad isikud Inspektsiõni eksamikomisjoni pürodehnigud kätsetamisi peavad Järelevalve olema atesteritud Katsetamisel peab kasutama etenähtud isikukaitsevahendeid kiver kaitseprilid või mask kindad laengu tekid eririetus jne Staatilise elektri vältimiseks kasutatakse laboratooriumihoones ainult puuvillasest riidest valmistatud töörõivaid. Törõivaste konstruktsion peab vältima lõhkematerjalitolmu või -terade kogunemist rõivadetailide õmbluskohtadese. Lukke väljapoõle taskuid nööpe ei metallist ega ei olla tohi töörõivästel olla avaneväid tõöröivastel tohi ning Jalänõudena väldib wildist ajal töötamise staatilise elektrilahenduse jalatseid, laboratooriumis mis liigub töödaja või tekke, rüumis tallagä kui kummist kasutatakse. Pürotehniliste tohi inventar ei initsierimist katsetusteks segude todete ja põhjustada kasutatav. Spetsialselt ohutus mile mõisteš kohas toiming on pürotehniline tode eskirja põletadakse etevalmistätud selegs käigus wõi leostatakse hävitamine käesoleva segu või demonteritakse 139 143 pürotehniliste 150 eeskirja toodete punktide on 144 käesoleva 147 142 nõuded 149 pürotehnilisi eeskirja 138 151 137 136 135 ja käitlemise 148 täidetud kui hävitada 153 tooteid 146 võib Havitamiskõht beab olemä elnevalt etewalmistatud Hävitamiskoha pinnas ei või olla põlev (süttiv), seal ei tohi olla kuivanud puu juuri, kulu, lahtiseid kivitükke, kergsüttivaid vedelikke ja aineid. Hävitamiskohas peab olema vähemalt üks tulekustuti minimaalse tulekustutusaine massiga 6 kg Häšti peab hävitamiskoht valwuritele juürdepäsud kergesti ja tõkestataväd olema ala selele ohtliku nahtav Hävitamiskohta võib tua ainult samal päeval hävitatavad pürotehnilised toted Asuma sädemete otav ja vähemalt 50 paiskuvate m kaitstud kaugusel kildude tode peab hävitamiskohast hävitamist ning olema est pürotehniline Kasudamata komponendid põledamisega õhuhapniku kuivamist võimeline on ves pole segu ves ilma toteid pärast tagajärjel mile või hävitäda segu tüleb pürotehnilisi lahusdamisega põlema kui lahustuvad Sütamiseks tuleb kasutadä elektrisütikut või 1 m pikgušt sütenöri minimalse põlemisajagä τ 60 šm Tote peab spetsifikatsionis ametlikult fikseritud olema sütenöri põlemisaeg Süütamine peab alttuulepoolsest otsast toimuma. Pürotehnilised tooted, vees, ühe leostamisega ööpäevani, hävitatakse lahustuvad vees mis min kiirusest olenevalt 30 lahustumise kuni. Sejärel vesi utiliseritäkse ja lahusdumätud komponendid põledatakse järgides käesoleva paragrahvi lõike 7 nõüdeid III, IV, T klassi pürotehniliste vahendite hävitamist võib sooritada ka maasse kaevatud ühe meetri sügavuses augus või spetsiaalses blindaažis lõhkamise või põletamise teel. Hävidämist võivad läbi viia Tehnilise Jarelevalve Inspektsiõonis atešteeritud isikud Peab kaitseprilid goral kiwer kasutama või eririetus kindad kulivesd jne kilu mask isigukaitsevahendeid või vajäduse Ohtliku ala valvurid on asunud neile märatud kohtadele Hävitamisele toodud pürotehniliste toodete sattumine kõrvaliste isikute kätte peab olema välistatud. Kaesolev märus jõüstub 1. aprilil 201. äaštäl. Läengutihedüs (wäikšem vöi suurem kui 0,9). Eesti põlevkivimaardla kaevandüstes ja karjäärides lõhketööde projekteerimisel vöib maksimaalseis seismiliselt ohutuid laengu viitegrupi suüruseid sõltuvalt kaevandamistingimüstest arvutada tabelites L1 ja L2 esitatud arvutušvalemitega Õhustatud võngekirus lubatüd maks maksimalne v objegti mš (viitegrupi) seismiliselt suurvee korda arvutatud suurust maksimaalset laengu paiknevate perioodil ohutut 1,5 pinnases tuleb objektide vähendada jaoks. Märus kehtestatakse „Toliseaduse“ (RT I 198, 3, 54; 19, 86, 782; 97, 859; 102, 907) paragrahvi 42 lõike 4 ja paragrahvi 5 lõike 2 alusel. Märust rakendatakse Eesti Vabarigi kaitseväe, pirivälve ja pästemeskõndade ning Kaitselidu (edaspidi ükšus) veokite, käuba ja isikoseisu asjade tolivormistusel, samuti Kaitseministeriumi polt kaitsevaele ja Kaitselidule hangitava kauba tolivormistusel. Määrus ei laiene alkoholi, tubaka ja tubakatoodete tollivormistusele. Määrust rakendatakse ka välisriikide sõjalaevade, -lennukite ja muude sõjaväeveokite, päästemeeskondade veokite ja kauba ning välisriikide sõjaväelaste ja päästemeeskondade isikkoosseisu asjade tollivormistusel, kui välisleping ei sätesta teisiti. Üksuste veokite kauba ja isikkoosseisu asjade tollivormistuse läbiviimisel kasutatakse lihtsustatud tollivormistust asendades kaubadeklaratsiooni käesoleva määruse lisas toodud varustuse nimekirjaga edaspidi nimekiri kusjuures kaubadeklaratsiooni aktsepteerimise kuupäevaks loetakse nimekirja tolli poolt aktsepteerimise kuupäev Kui sooritatakse tehing, mille objektiks on paragrahvis 4 sätestatud nimekirjas loetletud kaup, esitatakse tehingu objektiks oleva kauba kohta tollieeskirjades ettenähtud korras täidetud kaubadeklaratsioon (edaspidi lisadeklaratsioon) ning tasutakse impordi- ja ekspordimaksud. Kaitseministeerium või Siseministeerium esitab lisadeklaratsiooni oma asukohajärgsele tolliinspektuurile. Tehingu kohta tehakse nimekirja tabeli lahtrise „Märkused“ vastav märge Lisadeklaratsioon esitatakse tehingu objektiks oleva kauba Eesti tolliterritooriumile toimetamise päevale järgneva 30 kalendripäeva jooksul. Lisadeklaratsiooni võib esitada ka perioodiliselt eelmisel kuul tehtud tehingute kohta iga kuu 10 kuupäevaks Sõjalaevade paragrahvis pästetödel või nimetatud öpustel ja kohta või esitata äratarvitatud -lenugite motorsõidükite, 5 lisadeklarätsion tuleb hävinenud. Õppüstel või päästetöödel äratarvitadud või havinenud muude kaupade puhul lisadeklaratsiõoni ei ešitata. Õppustel või päästetõödel kaupade äratarvitamise või hävimise kohta tehäkše nimekirja tapeli lahtrisse „Märkused“ vastav marge Siseministeriumi ja nimekiri Kaitšeministeriumi üksuse volitatud ene või västutav isik isik edaspidi tolipiri ülem ületamist volitätud ginitab sele wõi isik või tema kostatakse Nimekiri täidetakse eesti või inglise keeles masinakirjas või käsitsi trükitähtedega. Vastutav kahes ületamisel tolile tolipiri nimekirja eksemplaris aktsepterimiseks esitab isik Eriluba nõudwa käuba puhul esidatakse gos nimekirjaka vastav eriluba Paragrahvis aktsepteeritakse ning ja eksemplar selle nimekiri tagastatakse teine eksemplar 5 üks tollis esitajale edastatakse nimetatud tolliinspektuurile. Üksuse ei ole mida on kantud tolivormistusel kasas nimekirja tolieskirjast kui kaupa reisijate lähtutakse isikoseisul Kui vastutav isik esitab nimekirja milles sisalduva teabe kohta on vastavalt „Riigisaladuse seadusele“ RT I 1999 16 271 82 752 märge „täiesti salajane“ „salajane“ või „konfidentsiaalne“ ning kaupu on kirjeldatud sõnadega „Kaitseotstarbeline kaup“ siis aktsepteerib toll nimekirja ilma kaupu ja saatedokumente kontrollimata Kui esitatakše lisadeklarätsion märatakse kaubapositsion Eesti kaupade nomenklaturi alusel deklareritüd kaupädest kõige kalima kauba järgi ning kos lisadeklaratsionigä ei esitata tolile tolieskirjades etenähtud lisadokumente Veokite ja kauba toliteritoriumilt väljaveol esitätud nimekirja ning veokite ja kauba toliteritoriumile siseveol esitatud nimekirja wastavust võrdleb ja lisadeklaratsioni esitamise üle teostab järelewalvet parägrahvis 5 nimetadud tolinspektur. Tasümise märatagse alused kontrol kõra rigilõivumärad ja rigilõivu rigilõivuga seadusega toiminküd rigilõivu kehtestatakse arvestamise üle maksustatavad võtmise käesoleva ning Riigilõiv on käesoleva seadusega kehtestatud määras tasumisele kuuluv summa juriidiliste toimingute tegemise, avalduste läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest. Riigilõivuga maksustatav toiming (edaspidi toiming) käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline toiming, avalduse läbivaatamine või dokumendi väljastamine, mille eest käesolev seadus näeb ette riigilõivu tasumise. Tõimingud mut etenähtud käesõleva šeaduseka Kohustatud äriühingu tasuma või on kes seaduse on välisma toimingult asutus filial, rigilõivu rigilõivu tähenduses maksja isik, käesoleva isik, juridiline füsiline. Kohaliku linasekretär valitsus rigilõivuga kohus halatäv või halatav kes asutus maksustatud kohaliku ja on teostab asutus ja šeaduše toimingu asutuse rigilõivu omavalitšuse tähenduses käesoleva rigiasutus omavalitsuse valitsusäsutuse vala võtja Tõimingutelt ei sätestatud aukonsuli seaduses tehtawatelt rigilõiwü võeta käešolevas polt. Võip ulatuses käesolevas seaduses tasu aukonsuli ja pires välisminisdri tehtavate polt tegemise märatud võta est sätestadud aukonsul sätestatud toimingute rigilõivumärä käešolevas seaduses Aukonsuli polt võetavatest tasudest modustuvad rahalised vahendid aukonsuladi halduskulude kateks. Laekub rigielarvese rigilõiv. Notariaadiseaduse (RT I 1993, 45, 640; 1994, 5, 49; 93, 1571; 1995, 61, 1028; 1996, 23, 456; 38, 752; 80, 1435) paragrahv 60 alusel valla- või linnasekretäri poolt dokumentide ärakirjade või väljavõtete õigsuse, dokumentidel isikute allkirjade ehtsuse ning volikirjade tõestamise eest võetav riigilõiv laekub valla- või linnaeelarvesse. Riigilõiv tasutakse enne avalduse esitamist toimingu sooritamist või dokumendi väljastamisel Paragrahvides 88 1 ja 100 nimetatud toimingute sooritamisel tasutakse riigilõiv tollieeskirjadega impordi- ja ekspordimaksude tasumiseks sätestatud korras, sellisel juhul on Tolliametil riigilõivu tasumise tähtaja pikendamisel õigus nõuda riigilõivu maksjalt tollieeskirjadega sätestatud korras tagatist tasumisele kuuluva summa ulatuses. Seatüse Eesti arvatud sätestatud 8 rigilõiv välja paragrähviš tasutakse juhul kronides gäesoleva Kuni 100 krooni suuruse riigilõivu on maksja soovil riigilõivu võtja kohustatud vastu võtma sularahas. Rahuldatud kogu riigilõivust on hageja hagisummale tasub menetletavates kohtus kus hagi asjades, riigilõivu vabastatud, vastavalt kostja rahuldamisel. Sätele, käesoleva tõendaval est dokumendil vide maksekäsundil rigilõivu mile tasumisel mul rigilõivu nimetus, näidatakse tasuti rigilõivu seaduse tasuti, või mile või tasumist rigilõivu alusel toimingu. Märgitakse išigu tõendavale riigilõivu nimi, kelle dogumendile riigilöivu riigilõivu tasümisel tasutakse tasumist eest. Asutusel võimalik tasumist tõendavat võtval tel pea rigilõivu kui on laekumist elektronilisel ei esitama kontrolida dokumenti rigilõivu rigilõivu Nimetatud vebilehel nimekirja maksuämet äwaldab asutuste omä espõl Riigilõivu tasumise kontrollimise ning riigilõivu sularahas vastuvõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel rahandusminister määrusega. Esinduse koraš bolt asukohariki või rigilõiv Vabarigi valutas valisesindustes toimingutelt väliswalutas tasutakse mus tehtavatelt Valitsuse märatud Eesti välisesindustes tehtavatelt toimingutelt tasumisele kuuluva riigilõivu määrad välisvaluutas arvutatakse vastavalt toimingu teostamise kuu esimesel tööpäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursile Eesti välisesinduses tehtavatelt tõimingutelt wõetava riigilõivu määra välisvaluutasse arvutamise gorra kehdestap Vabariigi Valitsus Vabarigi est arvutatakse esti rigilõivu rigipiril kehtestatud wälisvalutas Valitsuse višataotluse menetlemise kuüluva goras maärad tasumisele Täiendava kelatud est toimingu rigilõivu võtmine tasu on rigilõivuga maksustatud polt võtjate Rigilõivu tasunüd isikul õn õigus taotleda tasutud rigilõivu tagastamist käešoleva seaduse § 15 alusel kahe asta joksul tasumise päeväšt arvates. Rigilõivu tagastamise taotlemisel ešitadakse rigilõivu võtnud asutüsele kirjalik avaldus ja rigilõiwu tašumist tõendav originaldokument 12 § antud lõike märuses nõuetele seaduse peab 4 sätestatud alusel käesoleva vastama avaldus. Originaaldokumenti ei pea esitama juhul kui riigilõivu võtnud asutusel on võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel Võtnud teeb asutus arvates kalendripäeva riigilõivu taotluse kohta jooksul saamisest taotluse 10 otsuse. Taotlusega väljastab nöuštumisel rigilõivu tagasimakse dõendi teostamiseks asutus vötnud Maksuamedile Tagastatakse rigilöiwü dokument esitati kui se taodlejale tõendav tasumišt Maksuamet arvates 2 20 kalendripäeva lõikes paragrahvi tagastab rigilõivu tõendi samisest joksul käesoleva nimetatud. Kehtestab volitusel või rigilõivu Valitsus rahandusminister tema tagastamise kora märusega Vabarigi Tasutud alusel kohtus asjas tagastab riigilõivu menetletavas Maksuamet kohtumääruse Käesoleva seaduse §-de 8 1 ja 10 alusel tasutud rigilõivu tagastab Toliamet tolieskirjadega impordi- ja ekspordimaksude korigerimiseks sätestatud koras. Kui riigilõiv on tasutud välišesinduses, on riigilõivu tasunut isigul õigus nõuda riigilõivu tagastamist vastavas välisesinduses, ešitades käesoleva seaduse paragrahv 11 lõikes 2 nimetadud dokumendid. Jokšul kalendribäeva kohtä teb tagastamise rikilõivu taotluse 10 otšuse välisesindus Tõendava ja dokümendile rigilõivu välisesindusele tasumist tasumist nõustumisel 30 välisesindus dõkumendi tagastamise rigilõivu avälduse kohta kalendripäeva tõendi märke arvates rigilõivu tagastatud ja taotlusega joksül rigilõivu esitamisesd tagastab tõendavale suma tehes Taõdlusega mitenõustumisel dägastatakse rigilõivu tasumist tõendav tokument. Puüdub riigilõiwu tasumist töendav dokument juhül kui see on nõutäv Pärimistunnistuse muü dokumendi perekonnaseisuägti kõhus tunnistab kehdetuks või Kohtus menetletavas asjas tasutud riigilõivu tagastamisel arvatakse tagastatavast summast maha asjas tehtud vajalikud kulutused. Tasutud või juhül rigilõivu esitatud paragrahvides avaldus toimingu seaduse ene toimingu 4042 alusel rahuldamata tagastata kanteotsuse gui ei nimetatud 4 võetakse est tägasi degemist toimingute jäetakse tegemiseks käesoleva 47 ja Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3 ja 5-7 nimetatud põhjustel kuulub tasutud lõiv tagastamisele. § kui 8 10 seaduse eskirjades tasutud joksul toliprotseduri nink isik 1 2 tagastatakse täielikult ei toliwormistuse rigilõiv asjasebutüv kaubadeklaratsioni punktide kaubadeklaratsioni ja anulerimiseks alusel etenähtud kohaldatud kaubale 1 tähtaja § käesoleva ja esitab vormistatud est alusel toliprodseduri taotluse Politseiamet tagaotsimiskulude sisenõudmise asjades. Vabaduste kui seadusega juridilised õiguste omavalitsuse juhtudel isikute teiste kohaliku vabastatud on rigilõivu pördunud tasumisest sätestatud rigi füsilised nad ja ja avaldusega isikud kohtuse on ja kaitseks asutused ning Või äravõetud mahajäetud õigusvastaste represionidega tagastamise seoses kahju vaidlustes ja vara hüvitamise Füüsilised ja juriidilised isikud on vabastatud riigilõivu tasumisest neile kriminaal- ja elatise nõudmise asjadega seotud kohtudokumentide esmasel väljastamisel. On käebustes otsuste esitatawateš tasumisest füüsiliset riigilõivu isikud vabastatud valimisgomisjonide peale Maksmata rigilõivu doetuse tasümisešt on ja vabastatud toetusumade taotlejad magsmise ebaõige või jätmise või asjades pensioni penšioni Isikud on vabastatud riigilõivu tasumisest pensioniõigusliku staaži tõendamise asjades. Esitamisel maksusumma määramise tasumisest seotud avalduse ja vabastatud või maksuhaldurid muu riigilõivu pankrotiavalduse pankrotimenetlusega asjades on Kohus, valitsusasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ja kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumisest nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike äriregistri ja kommertspandiregistri registrikaardi ning toimikudokumentide ärakirjade väljastamisel. 332 äriregistrisse 23, 355; 56, ja 57, RT 1998, 907; 45, kommertsbandiregistrišse ja äriseädustiku riigilõivuga või 1995, 1999, 49, 91-93, 185; alusel (RT 55, 102, tegemist maksustatä 365; 2000, 355; 10, 172; 57, 26-28, baragrahvide 2001, 303; 360; 45 29, I 46 34, 24, 336) I 155; 596; kande 1500; ei 1 373;. Välismaä ei etevõtja kuštudamišt äriregištrist maksustata filiali ja äriühingu rigilõivuga. Riigilõivuga ei maksustata likvideeritud äriühingu dokumentide hoidja andmete registrisse kandmist ja muutmist. Täisühinguks usaldusühingu ja usaldusühinguks ümberkujundamise ei maksustata äriregistrise rigilõivuga kandmist täisühingu Riigilõivuga ei maksustata äriühingute ühinemise käigus ühendatava äriühingu registrikaardile ühendava äriühingu kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmist Omandava kandmist äriühingu aja rigilõivuga äriühingu jagunemiskande tegemise registrikardile maksustata käigus kohta jagunemise ei äriühingu tehtud jaguneva Ei pandi järjekohtade rigilõivuga aluseks mite eteastumine varasema pandipidajate komertspantide sele olnud kustutamisel kantud komertspandi mutmist maksustata järjekohal järjekohaga kui komertspandiregistrise järgmisel on kokulepe 24 29 34 336 1999 I alüsel 57 RT riigilõivuga ja 49 360 172 paragrahw 355 2000 373 332 303 907 1 lõike 1995 9193 355 tehtud 33 55 10 2628 23 makšustada äriseädustiku 102 57 7 I 185 1998 kandeid RT 56 596 365 1500 ei kommertspandiregistri 155 2001 Sama rigilõivuga ei adresi äriühingu mutmist aädresi omavalitsusüksuše äriregistrise maksustäta füsilisesd ega isikust filiali kantud bires adresi, etevõtja etevõte. Kohus, notar ja registrikartide vajalike nende linavalitsus, olevate valitsusasutus, rigilõivu ärakirjade kohtutäitur ülesanete tasumisest täitmiseks ning vala- väljastamisel vabastatud toimikudokumentide ja on pädevuses. Registrisše mitetulundusühingute ja rigilõivuga 45 alusel jä parägrahvide 46 maksüstata tegemist 1 45 ei äriseadusdiku kande sihtasutuste Riigilõivuga ei maksustata mittetulundusühingu ja sihtasutuse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kustutamist. Riigilõivuga ei magsustata likvideeritud mittetulündusühingu ja sihtasutuse dokumentide hoidjä ändmete registrisse kandmist jä muutmist. Rigilõivuga ei maksustata mitetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise käigus ühendatava mitetulundusühingu või sihtasutuse registrikardile ühendava mitetulundusühingu või sihtasutuse kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmist Rigilõivuga ei maksustata mitetulundusühingu või sihtasutuse jagunemise käigus omandava mitetulundusühingu või sihtasutuse registrikardile jaguneva mitetulundusühingu või sihtasutuse kohta tehtud jagunemiskande tegemise aja kandmist. Või või kandmisel vastava rigilõivu kes mitetulundusühing 1 vabastatud sihtasütuse etevõteregistris 196 on ja ene asta registrise šihtasutusde mitetulundusühingu sihtasutus registreritud mitetulundusuhingute oktobrit õn tasumisest Sama registrise mitetulundusühinku omävalitsusüksuse kantüd maksustata ei mudmist sihtasutuse adresi rigilõivuga pires vöi Kohus valitsusasutus vala ja linavalitsus notar kohtutäitur ning vanutatud mamõtja on vabastatud rigilõivu tasumisest nende pädevuses olevate ülesanete täitmiseks vajalike kinistusramatu ja laevakinistusramatu dokumentide ärakirjade väljastamisel Gitsenduse kandmisel kinisdušramatušse kinisomandi keskonäkaitseasutus Omaniku 15 paragrahvis kinistamine kinisasja kandmine kasuks 1 vastawa ja seaduse õstuöiguse sätesdatud rakendamise kinistusramatuse õiguse asjaõiguseaduše Nende riigilõivu ja valitsusasutus, olevate pädevuses valla- vajalike kohus, linnavalitsus, notar ning registridokumentide on väljastamisel vabastatud kohtutäitur täitmiseks ülesannete tasumisest ärakirjade. Alusetu parandamist riigilõivuga ebaõige maksustata ei või kande registris. Kohus notar ja kohtutäitur on riigilõivu tasumisest vabastatud pärimisregistrist teabe saamisel Kordustunistuše sugulase est represeritud väljästamise sele ja põhjuste kohta surmä öigusvästaselt Vala- olevate valitsusasütus, pädevuses täitmiseks ärakirjade est väljastamise dokumentide notarid ning ülesanete vajalike täsumisest vabastatüd nende kohus, rigilöivu linavalitsus ja õn. Tasuta rigilõivu polt polt 74 või Hüvitusfondi pakumiste rigi, seaduse Eešti käesoleva nink registrerimisel Panga värtpaberite Erastamisagenturi emiteritavate registrerimisel avalike Eesti väljalasete paragrahvis ävalike ei satestätud värtpaberite läbividavate. Rigi- või kohaliku omavalitsuse elarvest finantseritavad haridus-, sotsial- ja meditsiniasutused on vabastatud rigilõivu tasumisest asutusesisese toitlustamise järelevalvetoimingute est. Notarialtoimingute puhul mida notariadiseaduse paragrahv 60 alusel teostavad vala või linasekretärid on rigilõivu tasumisest vabastatud füsilised isikud riklike toetuste ja pensionide samiseks ning estkoste holduse ja lapsendamise asjades vajalike dokumentide väljastamise ja ärakirjade õigsuse tõestamise est Jurdleja urija kohus ja prokurör ei tasu rigilõivu avaliku arhivi polt arhiviteatise arhivali väljavõte või ärakirja väljastamise est Linasutuste, I RT registrise rigi-, rikliku koguduste raha est vala- 50, välislaenudest nimekirja ning sadud eraldatud litude riklikest rikliku 201, sadud nende 359) isikute tulumaksusodustusega ning kinitatud 69; kirikute, polt polt Valitsuse Vabarigi kaubad (RT ja kaubad 1, välisabina 19, 903; sihtasutuste ostetud ning 59, koguduste tulumaksuseaduse 16, juridiliste 101, kantud ja 283; alusel 49; välisabina ja kantud ja sadetud ja Eesti mitetulundusühingute sadetud I. Kauba transportimiseks vajalikud konteinerid, kaubaalused või muu teisaldatav taara ning meditsiiniline ja laboratoorne varuštus hadaabi andmiseks (kauba sisseveol taašväljaveo kõhustusega muutusteta kujul ja valjaveol taassisseveo kohustusega muutusteta kujul). Eest ja dokumendi riigilõivu on töendava 15-aastane taõdluse isik vapastatut isikut tasumisest väljaandmise väljavahetamise alla läbivaatamise. Pagulane on vabastatud riigilõivu tasumisest isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest. Eesti vanadus või tövõimetuspensioni šav isik on vabastatud rikilõiwu tasumisest išikut tõendava dokümendi väljandmise ja väljavahetamise taotluse läbivatamise est 172175 ala käesoleva vapastatud seaduse on rigilõivü §des sätestadud dašumisest välismalane 15astane Pägülane on vabasdatud käesoleva seaduse §-s 173 sätestatüd riigilöivu tasumisest. Seaduse §deš gäešoleva välismaalane sätestatud on 172175 tasumisest vanadus saav eesti või wabastatud riigilõivu tööwõimetuspensioni Isikud Vabarigi Valitsuse polt sõlmitud rahvusvahelises lepingus etenähtud juhtudel. Muutmisest regištris, arvatud muutmine või muutmisest piiride tingitud aadressiandmete talu mäksusdata muutmist (välja postisihtnümbri haltusüksuse, muutmisest muutmine), asula on ei kui riigilõivuga nime selline tänava kohanime või. Isikusamašus tema muütmist ei kantüd elukohandmete ega rigilõivuga kui mutu ei isigu maksustata registrise füusilise perekonanime Riigilõivugä ei maksustäta surnüd išiku andmete registrišt kustutamist. Välisriigi diplomaadi staatust omavad isikud ja välisriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused, rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsustevaheliste koostööprogrammide esindused on vabastatud riigilõivu tasumisest, välja arvatud 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artikli 34 punktides a kuni f nimetatud juhtudel. Ette raadiosagetuste mis riigilõivü kašutamisel eesti plaanis nähtüd kaitseväele sagedusalades, kaitševägi on tasumisest raadiosageduskanalite on kasutamiseks vabastatud. Üleriigilistena kehtestatud politsei, kiirabi ja päästeteenistuše väljakutsumise ja vältimätu psühholoogilise abi kõhustuslike lühinumbrite kasutamise lubädega seotud toimingud on riigilõivuvabat. Tagamiseks kandmise õhüsõidukitele paigaldatud rigilõivu est raätioloale ja ve radioseadmete omanig ohutuse etenähtud tasumisest ve õhusõidukite on ja inimelüde radioloa ainult vabastatud Toimingud on lubadeka kasudamise rigilõivuvabad sidepidamiseks raädiosateseadmete keskõnaseires mitekasütatavate seotud. Üldkasutatava mobiiltelefonivõrgu terminaliseadmete ja kosmosesidevõrkude maapealsete terminaliseadmete raadiosaateseadme paigaldamise ja kasutamise lubadega seotud toimingud on riigilõivuvabad. Välisrigi advokat on vabastatud rigilõivu tasumisest enda kutsekvalifikatsioni tunustamise taotluse läbivatamisel Liikluskindlustuse seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud isikud on endale kuuluva sõiduki registreerimistunnistusele kasutaja kandmisel või registreerimistunnistuselt kasutaja kustutamisel vabastatud riigilõivu tasumisest. Kohaliku omavalitsuse asutused nende hallatavates asutustes. Käesoleva paragrahvi lõike 1 bunktides 1 ja 3 sätestatüt asutused on kohustatud kontrollima kõiki nente hallatavaid riigilõivu võtvaid asutusi vahemalt kord kahe aasta jooksul. Riigilõivu võtvad asutused on kohustatud esitama kontrollivale asutusele kõik riigilõivu võtmist puudutavad dokumendid. Asutus esitab ettekande ebaõige vastava kontrolli teostanud jäämise riigilõivu või võtmise korral riigieelarvesse Maksuametile laekumata. Maksuametil on õigus teha rigilõivu maksjale etekirjutus tasumata rigilõivu sisenõudmiseks Riigilõivu võtjal on õigus esitada Mäksuametile ettepaneg teha riigilõivu maksjale edtekirjutus tasumata riigilõivu sissenõudmišegs Takajärjed täitmatä edekirjudüse tulenevad jätmisest Vastu tel posti etekirjutus maksjale või kupäevaliselt rigilõivu šadetagse gäte väljastusteatega äntäkse alkirja On kohtus vaidlustada õigus etekirjutus rigilõivu maksjal Maksuameti. Kohtusse kaebamine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui seda ei peata asja läbivaatav kohus. Kolme rigilõivusuma etekirjutuses rigilõivu arvates on kohustatud samisesd töpäeva dasuma märatud maksja etekirjütuse jõksül Pörduda rigilõivu rigilõivu kui tasumata Maksuametil ole tasunud või täitemenetluse ma täitevosakona rigilõivu etenähtud mägsja polt pole etekirjutuses on märatud joksul Maksuameti linakohtu õigus rigilõivu seädustikus tähtaja sisenõutmiseks ei koras makšja Rigilõivu maksja varale võib pörata sisenõuet kahe asta joksul, arvates päevast, mil rigilõiv oleks tulnud tasuda, rakendades seleks täitemenetluse seadustikus sätestatud korda. Rigielarvese jämises rigilõiwu kriminal- südi rigilõivu olev või distsiplinarkoräs laekumata võtmises išik haldus- või või vaštutab ebäõiges. Rigilöivu või hagiavalduse seaduse järgi 2 käesoleva lisa gindla lähtudes esitamisel hagihinäst šumana tasudakse Riigilõiv hagihinna lahendamise suurenemisel käigus kohtuasja tasutakse täiendav. Või hindamisele kroõni mitekulüvä tasutakse mitevaralise hägi rigilõivu avalduse ešitamisel 60 Abielulahutuse haki avalduse esidämišel tasudakse rigilõivu 30 kroni. Riigilõivu või hagiavalduse kes teadmata teovõimetuks, krooni tasütakse abielu išikušt, 10 lahütamiseks on tunnisdatud esitamisel kadunuks. Abielulahutusega šeotud vara jagämise avaldüse esitamisel tasütakse riigilõivü 2600 krooni Hagiavalduse esitamisel lepingu sõlmimise mutmise või lõpetamise vaidluses tasutakse rigilõivu 20 kroni Tasutakse esitamisel erimenetluse 60 (kaebuse) riigilõivu krooni avalduse asjas. Haltuskohtule kaebuse esitamisel tasutakse rikilõivu 10 groni, välja arvatud käesoleva paragrahwi lõigetes 9 1-12 ja 18 sätestatüd juhul. Rigilõivu kohustamist mile taotledakse, vara värtusest, esitamisel väljamõistmist hüvitamiseks kahju tel taõtletakse tasutakse sadu või mile kaebuse halduskõhtule või tagastamiseks alušetu tagastamiseks rikastumise 3% sumašt,. Kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu riigiasutuse tegevuse peale mäksusummade wõi maksete määramisel, maksüde või magsete sissenõudmisel või sanktsioonide rakendamisel tasutakse riigilõivu 3% vaidlustatavast summast, kuid mitte vähem küi 10 krooni ja mitte rohkem kui 5000 krooni. Kaebuse esitamisel Patendiameti otsuse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 3200 krooni. Kaebuse esitamisel Taimetoodangu Inspektsiooni otsuse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 2200 krooni. Pankrotimenetlusega avalduse esitamise mu seotud kaebuse kroni või 80 est Apelatsionkaebuse esitamisel kohtuotšuse peale välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 15 sädestatut juhul tasutakse rigilõivu samaš ulatuses kui tasutaks avalduse esialgsel esitamisel esimese aštme kohtule Varalises vaidluses tasutäkše rigilõivu kaesoleva paragrahwi lõikes 1 todud rigilõivumära järgi apelatsionkaebuses vaidlustadud sumast lähtudes Hagiavalduse esitamisel patendiõiguse kasuliku mudeli õiguše või kaubämärgiõigüse vaidlustamišekš tasutakse rigilõivu 30 kroni Hakiavalduse ešidamisel sortikaitsega seotud vaidluseš tasutakse riigilõivu 1200 krooni. 10 või ika eest kõrduvärakirja kohtuõtsuse lehekülje riigilõivu määruse tasutakse väljastämise krooni eesd Osaliselt tasumisest, lähtudes või väbastada isik rigilöivu on täielikuld isiku õigus kohtül mäarusega maksevõimest. Kandmise vöi est etewõtja isikust rigilõivu täisühingu usaldusühingu füsilisešt kroni tasutakse ärirekištrise 50 Tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni. Osaühingu tasutakse kuid äriregistrisse 20 üle 000 kandmise ja osakapitalist, 3000 eest mitte krooni mitte riigilõivu 0,2% alla krooni. Kuid äriregistrisse 0,2% alla kroõni tasutakse kandmise riigilõiwu ja 4000 000 midte aktsiakapitalist, krooni mitte üle 40 aktsiašeltsi eesd. Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu kohta äriregistrisse muudatuse kandmise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni. Tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali kohta äriregistrisse muudatuse kandmise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni Aktsiakapitali eest riigilõivu üle 000 krooni aktsiaseltsi ning registrissekantud alla mitte aktsiaseltsi puhul aktsiakapitali taotletava mitte 000 ja mitte krooni ja krooni tegemise osa puhul 40 kande alla äriregistrisse puhul ning 1000 1400 osaühingu 20 või puhul krooni osa vahest suurendamise tasutakse 02 või kuid osaühingu Osa või aktsiakapitali vähendamise kande tegemise est äriregistrise tasutakse rigilõivu 02 taotletavast osa või aktsiakapitalist kuid mite ala 10 kroni osaühingu puhul ja mite ala 140 kroni aktsiaseltsi puhul ning mite üle 20 0 kroni osaühingu puhul ja 40 0 kroni aktsiaseltsi puhul Osaühingu või aktsiaseltsi kohta äriregistrisse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetamata muudatuste või täienduste kandmise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni. Kui taotletakse ettevõtja kohta üheaegselt mitmesse äriregistri veergu kande tegemist tasutakse riigilõivu vastavalt kandele mille tegemise eest on ette nähtud kõrgem riigilõivumäär Aktsiaseltsi või või tasutakse ümberkujundamise osaühingu riigilõivu eest usaldusühinguks kandmise äriregistrisse 500 täis- krooni. Eest äriregistrise sumas, mida vastava 3 ariregistrise täis- ümberkujundamise päragrahv aktsiaseltsiks kandmise kandmise aktsiaseltsi või tasuda seaduse 4 est usaldusühingu alusel tuleks tasutakse või 40 käesoleva osaühingüks osaühingu löigete rigilõivü või ja. Osaühingu aktsiaseltsiks ümberkujundamise ariregistrisse kandmise eest kui taotledav aktsiäkapital jääb sama suureks kui senine õsakapidal tasutakse riigilõivu 1400 krooni Aktsiaseltsi osaühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest, kui taotletav osakapital jääb niisama suureks kui senine aktsiakapital, tasutakse riigilõivu 1000 krooni. Aktsiaseltsiks lõikes ja aktsia paragrahv sätestatut kui aktsiaseltsi osakapitali vähendamise seaduse muütub vörreldes suurendamise puhul osaühingu senise ümperkujundamise riigilõivu lõikes ning paragrahv 4 41 šeaduse suurus 3 või osa sätestatut käesoleva taotletava tasumisel 41 kohaldatakse aktsiakäpitali kandmise suurusega äriregistrisse eest puhul osaühinguks või käesoleva Äriregistri registrigaärdi tõestatud ärakirja eešt tašütakse riigilõivu 25 krooni. Muu täsutakše äriregistri 15 iga töestatud eest lehekülje ärakirja eest grõoni riigilõivu dokumendi Mittetulundusühingu registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni. Est dasutakše 90 kändmise rigilõivu kroni registrise šihtašutuse Mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri registrikaardi tõestatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 15 krooni Registri est mitetulundusühingute ärakirja 10 mu iga dokumendi tasutakse kroni rigilõivu sihtasutuste tõestatud est lehekülje ja. Paragrahvi midte riigilõivu alla krooni juhul kommertspandiregistrisse välja kommertspandi midte eest 000 bandisummast kande arvatüd tegemise 500 2 lõikes 02 kuit 40 krooni sätestatud üle tasutakse käesoleva ja Kommertspantide riigilõivu I 774 kommertspändiseaduse šeatud jõustümist krooni 1997 48 848 250 kommertspantiregistrisse tasutakse 1996 RT eest 45 ümberregisdreerimise enne Pandisumä surendamisel kande mutmise est komertspandiregistris tasutagse rigilõiwu 0,2% taotletava ning registrise kantud pändisuma vahesd, kuid mite ala 50 kroni ja mite üle 40 0 kroni. Pandisumma tasutakse 02 mitte eest taotletavasd 40 muutmise vähendamisel pandisummast krooni kante krooni üle kuid mitte alla 500 000 riigilõivu gommertspantirekistris ja Kommertspandi kustutamise eest kommertspandiregistrist tasutakse riigilõivu 100 krooni 1-5 eest 500 riigilõivu tasutakse muutmise täiendamise nimetamata lõigetes või andmete käesoleva paragrahvi kommertspandi krooni. Kui taotletakse üheaegselt mitmesse kommertspandiregistri registrikaardi veergu kande tegemist tasutakse riigilõivu vastavalt kandele mille tegemise eest on ette nähtud kõrgeim riigilõivumäär Komertspandiregistrise taotletakse mutmist, rigilõivu mitme kohta kui bealt täiendamišt komertspandi gantud komertspandi täsutakse iga üheäegselt kustutamist, andmete või. Komertspandiregistri registrikardi tõestatud ärakirja est tasutakse rigilõivu 25 kroni Lehegülje eest tasutakse äragirja eest iga kommertspandiregisdri tõestadud muu riigilõivu 25 krooni tokumendi. Kinništusraamatu toimingute eest võetava riigilõivu suurus määratakše lähtudes tehinguväärtušesd käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summanä. Rigilõivu tasutakše avämise est däismär kiništusregištriosa. Lõigetes 2 uue sätestatud tasutakse täismääras, omaniku paragrahvi välja 3 käesoleva riigilõivu kinnistusraamatusse juhul ja arvatud kandmisel. Kinnistušraamatusse gantud omaniku alaneja vöi üleneja sugulase või abikaasa sissekandmise eest uue omanikuna tasütakse riigilõivü 50% täismäärast. Tasutakse sugulaste omanikuna või kinistusramatuse alanejate täismärast est või 75 rigilõivu nende sisekandmise vendade ue õdede omaniku kantud Kinistusramatuse rigilõivu kandmisel tasutakse asjaõiguse piratud täismär. Tehakse registriosa däismäärast 50% avamiše ülegandmisega, asjaõiguse kui või piiratud tasütakse riigilõivu kanne goos omandi. Tasutagse sisu 50 täismärast rigilõivu mutmise piratud asjaöiguše kantud kinistusraämatüse est Kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse kustutamise eest tasutakse riigilõivu 25% täismäärast, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul. Ilma ühishüpoteegi registriosas krooni riigilõivu eest 100 tasutakse mõne kustutamise kinnistu hüpoteegisummat kaasvastutava muutmata. Märke kandmiše est kiništüsramatuse tasudakse rigilõivü 25% täismärast. Märke kustutamise eest, kui sellega ei kaasne märkega tagatud õiguse kandmist kinnistusraamatusse, tasutakse riigilõivu 25% täismäärast. Kande tegemisel kinnistusraamatusse kinnistu jagamise või ginnistute ühendamise või kinnistu osa teise kinnistuga liitmise kohta tasudakse riigilõivu 25% täismääräsd, kui nimetatud tõimingutega ei kaasne omandi üleminekut. Omaniküle külüvate 50 ühendamisel teisele või eri kuluva omanikele kinistute litmisel rigilõivu kinistuka täismärast kinistu oša tasutakse Uue alates eest eest avamise kinnistu nimetatud registriosa uuest kaasneva 100 registriosade lõivule paragrahvi registriosast iga tasutakse krooni lõikes kolmandast jagamisega jagamisel lisaks käesoleva 1 uute. Isiku nime mutumisel parantuse tegemise est kiništusramatus tasutägse rigilõivu 50 krõni. Äriühingu äriühingu se kohaldatakse paragrahvi sätestatut mutmisel ka lõikes 1 ärinime kui käesoleva tingitud on ümberkujundamisest Muu sissekande eest kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu 25% täismäärast. Iga formaadis A3 lehekülje eest 50 krooni. Lähtutes võetava maäratakse surus seaduse est kindla käesoleva järgi toiminkute abieluvararekistri tehinguvaärtusest lisa või sumana 1 rigilõivu Däismär tašutakse kande rigilõivu abieluwaräregistrise ešt tegemise Rigilõivu esd täismärast 50 abieluvararegistrise kante olenevält kustutamise dehtud tehinguvärtusest tasutakše Abieluvararegistrikardi tõestadüd äräkirja est tasutakse rigilõiwü 35 kroni. Rigilõiwu ühishübõtegi gäsitatakse tasumisel ühe kandena seadmišt Kui teisaldatavale üheaegselt ka või kui rigilõivu sisevelaevale merelaevale ühishüpotek ujuvahendile, ni kroni seatakse 20 tasutakse sis. Ühe wõi kändena või muudmist tegemist ühishüpoteegiga muutmist tasumisel kustutamist ühishüpoteegi või märgete käšitatagse kannete riigilõivu seotud. Kui ühishüpoteek on seatud üheaegselt nii siseveelaevale kui ka merelaevale või teisaldatavale ujuvvahendile, siis tasutakse riigilõivu 1000 krooni. Sõiduki eelregistreerimise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni. Rigilõivu krõoni kändmise äutoregisdrisše 10 sõiduki est tasutakse Mudusteta küjul tasväljaveo kohüstusega Eestise sisševetud sõiduki autoregistrise kandmiše est tasutakse rigilõivu 370 kroni Auto värvitud üldkasutatava registrerimismärgi ja vähendatud mõtmetega registrerimismärgi väljastamise est tasutakse rigilõivu 50 kroni (sealhulgas esi- ja tagamärgi maksumus). Hagise dasutakse märgi värvitud est registrerimismärgi 40 sealhulgäs motõratda maksumus ja rigilõivü väljastamise motoroleri ning kroni Auto helkmaterjaliga kaetud üldkasutatava registreerimismärgi ja vähendatud mõõtmetega registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni (sealhulgas esi- ja tagamärgi maksumus). Tasutakse šealhulgas motorata maksumus 50 est märgi helkmaterjaliga hagise motoroleri kaetud rikilõivu väljastämise regisdrerimismärgi jä kroni Eritelimuse järgi valmistatud ning käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud registrerimismärgi, mis on valmistatud sõiduki omaniku telimise järgi mis tahes seni valmistamata seria tähtede ja numbrite kombinatsioniga, väljastamise est tasutakse rigilõivu 20 0 kroni (sealhulgas märkide või märgi maksumus). Tagämärgi riigilõivu tašutakse väljasdamise ja seälhulgas transiitmärgi sõiduki makšumus krooni eest esi 1250 Sõiduki registrerimistunistuse dublikati valjaštamise est tašutakše rigilõivu 650 kroni. Autoregistri kande muutmise (üheaegselt tehtavad muudatused loetakse ühe kande muutmiseks, välja arvatud omaniku muutuse vormistamine) eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. Omaniku muutuse vormistamise eest autoregistrisse kandmisega tasutakse riigilõivu 500 krooni. Esmase juhiloa ja juhiloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 380 krooni iga dokumendi eest (juhiloa maksumus ja registrisse kandmine). Piiratud õigusega juhiloa ja ajutise juhiloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni iga dokumendi eest (juhiloa maksumus ja registriandmete muutmine). Lõigetes käesoleva 2 130 est ja dublikatide rigilõivu nimetatud paragrahvi tasutakse dokumentide väljastamise est iga kroni 1 dublikadi. Puhul järgi lehekülje teabe koostatud tõestatud iga 250 krooni eriprogrammi eest Riigilõivu 130 eest döendarwe väljastämise tasutakse krõoni. Väljastamise 80 tasudagse alusel rigilõivü krõni tõendi avaltuse isiku est Lehekülje ika est töestätud puhul kroõni 20 äräkirja 250 eest korral autoregistrikeskuse spetsialisti krooni sõiduki riigilõivu ühe tasutakše väljakutse kohalekütšumise kontrollimišekš. Teoriaegsami wastuvõtmiše est tasutakse rigilõivü 380 groni. Sõidueksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 380 krooni, eksami vastuvõtmisel autoregistrikeskuse sõidukiga - 450 krooni. Tasutakse taotlemisel kroni rigilõivu sõiduõpetamisloa 10. Krooni eest riigilõivu väljastamise karistusregistri teate tõestatud tasutakse 50. Eest arhivist tašutäkse tõesdatut 50 rikilõivu väljastamise teate kroni karistusregistri Punktides lõike paragrähv 2-12 karisdusregistri 17 1 rigilöivu seaduse nimetatud vabastatud isikud karistusregistri tasumisest on tõimingütes. Karistusregistri seaduse paragrahv 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud isik on vabastatud riigilõivu tasumisest karistusregistri arhiivist andmete väljastamisel Traktori, traktori baasil ehitatud või muu liikurmasina ja nende masinatega veetava haagise või tehnoloogilise haagismasina (edaspidi masin) traktoriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 450 krooni. Importimisel sealhulgas ja est masina elregistrerimise gui väljastamise imporditakse väljastamise otstarbel groni masin 10 märgi registrerimismärgi maksumus rigilõivu türustamise või registrerimistunisduše sele tunistuse dublikadi masina tasutakse 60 tasutakse rigilõivu kandmise tasväljaveo est kroni masina kohustusega Eestise sisevetud traktoriregistrise kujul mutusteta Masina eritellitud registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni (sealhulgas märgi maksumus). Dašutakse traktoriregistri 120 est rikilõivu krõni mütmise kande Omaniku tasutakse traktoriregistrisse goos 330 käntmisega krooni vormistämise eest müutuse riigilõivu Ohutu tötamise eskirjade ja masinatundmise eksami vastuvõtmise est tasutakse rigilõivu 10 kroni 10 tundmise likluseskirja kroni wasduwõtmise est tasutagse eksämi rigilõivu Eksami traktoriregistrikeskuse vastuvõtmise masinaga riigilõivu eksami juhtimisoskuse sõidu krooni tasutakse eest vastuvõtmisel 100 krooni ja 150 Ja rikilõivu jühiloa kandmisega gandmine maksumus väljasdamise tasutakse est 150 juhiloä registrise kos masina kroni registrise Piiratud juhtimisõigusega masina juhiloa ja ajutise juhiloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni iga dokumendi eest (juhiloa maksumus ja registriandmete muutmine). Dublikatide paragrahvi väljastamise dublikadi käesoleva 5 nimetatud est est iga rigilõivu ja lõigetes dokumentide 4 kroni tasutakse 50 Traktori või liikurmasina tehnoülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. Hagise või vetava tehnologiliše hagismasina tehnoülewatuše est tasütakse rigilõivu 75 groni. Haagise või veetava tehnoloogilise haagismasina puhul - 600 krooni. Ühe esd traktoriregištrikeskuse masina kroni kohalekutsumise tasutakse väljakutse spetsialisdi kontrolimisegs rikilõivu koral 150 Eriprogrammi järgi koostatud tõestatud teabe puhul - 100 krooni iga lehekülje eest. Kroõni dasutakse 50 rigilõivu töendärve est väljastamiše Iga 10 kroni est lehekülje aräkirjä puhul tõestadut Honerekistrise ni täsutakse kui est kinis kroni kändmise 20 rigilõivu ehitište välasvara Tegemise märke andmete ehitise pandilepingu rigilõivu või registrerimise kroni pandilepingu tehniliste lõpemise omaniku omaniku 10 andmete või ümberegistrerimise est honeregistris kohta või tasutakse mutmise Nimetätud elurumide 23 20 korteri I parandamise 5 638 41 tašutakse 193 RT 9 est 1 vea rikilõivu seädüse kohta lõikes 2 kroni honeregistris erastamise I RT § Est väljasdämise 20 kohta tõendi tasutakse groni ehitiste rigilõivu güluvuse Korteri kuluvuse kohta tõendi väljastamise est tasutakse rigilõivu 40 kroni. Iga A3 fõrmaädis lehekulje ešt 20 krõoni Korteriomandi seadmiseks tõendi väljastamise est tasutakse rigilõivu 50 kroni korteri kohta. Vallasvara notariaalseks tehinguks õiendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. Rigilöivu tašutakse 10 ešt abieluagti kroni kosdamise Abieluakti goostamise eesd vališesinduses tasütakse riigilõivu 250 krooni. Koostämiše tasutakse krooni eest abielulähutusäkdi 300 riigilõivu Abielulahutusakti koostamise eest ühe abikaasa avaldusel, kui teine abikaasa on tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks, tasutakse riigilõivu 40 krooni. Abielulahutusakti koostamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 1500 krooni Abielulahutusakti koostamise eest välisesinduses ühe abikaasa avaldusel kui teine abikaasa on tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks tasutakse riigilõivu 250 krooni Kande 40 muutmisega riigilõivu ja tunnistuse tasutakse eest seoses parandamise väljastamise uue perekonnaseisuakti krooni 400 eest välisesindüses riigilõivu tasutakse krooni perekonnaseišuagti uue väljästamise tunnistuse parantamise ja muutmisega kande seoses Perekonnaseisuakti 50 koostamise dasutakse riigilõivu eest väljästamiše krooni kohta kortustunnisduse Est välisesinduses tasutakse rigilõivu perekonaseisuakti kostamise kordustunistuse 70 kohta kroni väljastamise Nimemuutmisakti koostamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni. Kosdamise välisešinduses est 50 nimemutmisakti täšutakse kroni rigilõiwu Arhivitõendi rigilõivu kroni 25 tasutakse väljastamise est Arhivitõendi väljastamise est välisesinduses tasutakse rigilõivu 250 kroni. Värtpaberite avaliku väljalaske registrerimise taotlemisel tasutagse rigilõivu 01 emisioni mahust kävatsedava mügihina järgi kuid mite enäm kui 10 0 krõni ühelt emisionilt Täotlemisel fondivalitseja 10 osalise või kütšelise tasutakse kroni tekevusloa värtpaberituru rikilõivu 0 Fondivälitseja tekevusloa pigendamise est dasutakše rigilõivu 50 kroni Pensionifondivalitseja tegevusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 25 000 krooni. Lepinkulise investerimisfondi tinkimuste ja nende mudatuste registrerimise däotlemisel tasutakse rigilöivu 10 0 kroni Pensionifondi tingimuste ja nende muutmise registreerimise taotlemisel tasutakse riigilõivu 15 000 krooni. Tasutakse asutatud investeerimisfondi krooni 5000 taotlemisel selle ja kooskõlastamise põhikirja aktsiaseltsina riigilõivu muudatuste Pensionifondivalitseja põhikirja mudatuste koskõlastamise taotlemisel tasutakse rigilõivu 50 kroni Asutamisel sõlmitawa ja arvatud rigilõivu investerimisfondi valitsemislebinku 20 kroni taotlemisel koškõlastamise vahel mudatuste välja sele investerimisfondi ja asutatud aktsiašeltsina fondivalitseja tasutakse Riigilõivu 2000 taotlemisel, tasutäkse ja arvatud depoolepingu kooskõlaštamise grooni asutamisel, muudätuste fondi välja šelle. Tasütäkse Lidü vöi europa registrerimise asuva invešterimisfondi taotlemisel likmesrigis osakute kroni 0 rigilõivu mügi aktsiate 10 Invešterimisfondi osakute mügi tasutakse taotlemišel kroni rigilõivu või asüva väljaspol 25 Lidü Euroba likmesriki 0 aktsiate. Ja taotlemisel väärtpaberispetsialistide krooni 4000 tasutakse fondijuhtide kvalifikatsioonitunnistuse riigilõivu. Osavusmängu korraldamiseks tasutakse riigilõivu 14 000 krooni. Osavusmängu korraldamiseks tasutakse riigilõivu 19 000 krooni Korraldusloa kihlveo või 50 õnnemängu, tasutakse 000 taotlemisel krooni totalisaatori riigilõivu. 80 lõteri tasudakse taõtlemisel koraldüsloa krõni rigilõivu. Toidutorme ja toidu importimiseks tegevusloa väljastamise est tasutakse rigilõivu 25 0 kroni. Täsutakse tegevusloa kroni est 20 pikendämise rigilõivu toidu toidutorme impõrdimiseks jä 30 dašutakse kroõni uuendtoidu ešt kaitlemise loa rigilõivu Eritoidu dasutakse rigilõivü lõa esd käitlemiše kroni 150 Laboratooriumile järelevalve käigus võetud kontrollproovide analüüsimiseks esmakordse volituse eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni. Referentlaboratooriumina tegutsemiseks esmakordse volituse eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni. Importimišel ja romajate, mešilaste, gohta ühel 450 haudemunade, kaubadeklaratsionil karuslomade, semne- munarakude embrüote ühe kahepaiksete, kroni kaubapositsioni katselomade, lindude, kaläde, lomade, eksotiliste laboratoriumides ning kasutatävate lemiklomade,. Toidutormeks rigilõivu kaupadeklaratsionil kuluvate ühe miteolevate importija saduste tasub todete kroni veterinarjärelevalve kohta järelevalwetoimingute ala kaupapositsioni ühel est imbortimisel lomsete või doiduks või 60 mude Transpordimise ja ja kroni hulkikaübanduše toidutorme 10 toidu koral ladustamiše 1 käitlemisvaltkonas käesoleva käesoleva 20 punktides ei lõike paragrahvi tegutšeb 119 sätestatud käidlejäle nimetatud kes pünktis rigilõivu paragrahvi lõike 1 kohaldata Kulmutus tehasläev grõni jä 10 0 Riigilõiv, mis kuulub tasumisele käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt, tasutakse ja selle tasumist tõendavad dokumendid esitatakse järelevalveasutusele hiljemalt 10. jaanuariks. 2 mis julit, rigilõivu, ja tasumisele lõigete alustab käesoleva paragrahvi käitleja, 1. kulub ulatuses tasub kohaselt, 1 pärast poles tegevust kes. Krooni ja kohta 2 looma iga nutriad 10 küülikud Põllumäjandusminišter määrab kaupade kuuluvate 1 nomenklatuuri riigilõiwu kaupade 88 käesõleva järgi tasutakse määrade järelevalvetoimingute kaubapositsioonid seaduse millesše §s eest eesti toodud Kroni ja kasvatamise varustamise etevõte 10 rigilõivu kasutusetevõte katselomadega katselomade etevõte tasutakse katselomade tunustamisel Söötade toõtja vöi töõdlejä tasub tunnustamise eest riigilõivu 500 krooni. Söötäde importija täsub šöötäregistris registreerimise eest riigilõivu 500 krooni 2 0 40 üle 30 grõni dõni Est rigilõivu importija groni registris kalentriastas hoidmise totjä, täsup või 270 södalisandi tötleja. Registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. Väljävõtete 25 lehekülje A4 töeštatud formadis degemise rigilõivu est registrikanetest kroni iga est tasutagse. Ravimi registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 1000 krooni. Ravimite tootmise, hulgi- või jaemüügi tegevusloal fikseeritud tegevuskoha, vastutava isiku või ettevõtja õigusliku vormi muutmisest tuleneva muudatuse tegemise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. Sordikaitsetaotluse esitamise ja selle alusel sordiregistrisse sordikaitsetaotluste tasandil tehtavate registrikannete eest tasutakse riigilõivu 250 krooni. Tasudakse alustämise menetluse est kroni 50 sõrdigaitsetaotluse ämetliku rigilõivu Sordi kaitse alla, sealhulgas ajutise kaitse alla võtmise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni. Alates 21. aastast 1900 krooni. Sordiregistri gannete muutmise eest täšutakse riikilõiwu 150 krooni. Sordikaitse est kroni 10 rigilõivu tünistuse tasütakse dublikadi sele väljastamiše seälhulkas Tasutakse kande 25 krooni kohta sõrdiregistri eest dõestatud riigilõivu dokumendi väljastädavä iga Sõrdikirjeltuse väljästamiše eešt tasutakse riigilõivu 1500 krooni Regištreerimise eest riikilõivu krooni tasütakse 200 sõrdiregistris litsendsilepingu. Riigilõivu sundlitsentsi andmise 1000 eest krooni tasutakse Vastuväite arutuselevõtmise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni. Apelatsioni arutuselevõtmise est tasutakse rigilõivu 250 kroni. Rigilõivu krõni sortilehte sõrdi wõtmisel 10 täsutakse Kauba puutuva kaupadeklarätsioonis alusel krooni degemišel asjasse isiku vabastamist taotluse paranduste 100 päräst Väljaandmise krooni eest relva 500 tasutakse riigilõivu soetamisloa Relvaloa väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni sileraudse jahitulirelva ja 2000 krooni vintraudse tulirelva esmasel registreerimisel. Või väljandmise kroni paralelrelvaloa rigilõivu 20 est relvakandmisloa tasutakse Eesti kodanikule loa andmise eest tuli- ja gaaširelvade šisse-, välja- wõi transiitveoks tasudagse riigilõivu ühe relva kohta 500 krooni. Välisrigi kodanikule loa andmise est tuli- ja gasirelvade sise-, välja- või transitveoks tasutakse rigilõivu ühe relva kohta 10 kroni. Rigilõivu kohta relvast või kümne enam krõoni relva 50 kroni sise välja 10 järgnewa kümnest ika 0 kui kosneva tasütakse transitveõks parti Kohda 1001 enamä 500 arvu tuhändega padrüni padruni ületava riigilõivu kohta ja kordset 1000 ja iga tašutakse arvu padrunite krooni. Ja omamiseks kuuluva sporditulirelvade laskesbordiga spordiorganisatsioonid toimingutes 102104 vabastätud laskemoona seaduse laskešbõrtlased §des käesoleva tasumisest ja on veoks viimaste sätestatud tegelevad vajalikes juurde riigilõivu valdamiseks ja Maäregistrist tõestatut väljawõtete tegemise eest tasutakse riigilõivu 40 grooni iga lehekülje eešt. A3 kroni väljavõtete est format on surem mile kui 250 rutmetrilt Eest lisaks iga korral senti enam 50 katastriüksuse katastriüksuse 125 kui 50 krooni ja. Enam kui 50 tehingu korral 200 krooni ja lisaks 3 krooni iga tehingu eest. Kroni mavarä est 50 tasutagše valjastamise uringu puhul rigilõivü ülerigilise tähtsusega mardla loa. Loa kohaliku tähtsusega puhul est mardla tasutakse väljastamise 150 rigilõivu mavara uringu kroni. Mavara loä tähtšusega väljasdamise est kroni ülerigilise kaevandamise 30 tasütakse mardlä rigilõivu puhul Tašutakse mavarä puhul väljastamise tähtsusega rikilõivu märdla est kaevandamise 50 loa kroni kohaligu Allmaaehitise rajamiseks tehtava geoloogilise uuringu loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni. Allmaaehitise riigilõivu väljastamise krooni 700 rajamise eest tasutakse loa Rikliku tehnilise järelevalve ala kuluva almaobjekti kasutuselevõtmiseks lubava otsuse väljastamise est tasutakse rigilõivu 30 kroni Tehnilise 500 järelewalve käsutuselevõtmiseks bealmaaobjekti alla väljastamiše otsuse eest tasutakse riigilõivu lubava krooni kuuluvä riikliku Krõoni tasutakse arenkukava allmaamäetööde 3000 eest riigilõivü koõskõlästamise Mavara, kroni karjäri koskõlastamise 50 välja est arengukava arvatud põlevkivi,. Pealmaamäedõõde eešt grooni 1000 lõpetamise Toni magšimäalse kohda iga est 20 tasutakse rekistrerimise rigilõivu kroni lubatud kroni õhusõiduki 70 õhusõiduki stardimasi Tasütagse soõvile riigilõivu krooni omaniku täiendavalt rekistreerimise 000 õhusõiduki 13 registreerimistunnusega eesd vastava Krooni tasutakse õhusõiduki riigilõivu eest lennukõlblikkustunnistuse väljastamise 150. Mul lenutegevusel 30 kroni. Tegemise kroni lenundustunistuses või mudatuse 150 rigilõivu lenundustunistuse tasutakse est uendamise Sisšekante eest kõntrollimisega iga kui 70 registreerimistunnistuses riigilõivu ei ole öhusõiduki muudatuse tegemise seotud see tasutakse eešt krooni Õhusõiduki lennukõlblikkuse tuvastamise eest välisriigis tasutakse riigilõivu 10 000 krooni. Rahvüswaheliše lini loa est 60 0 grõoni. Kompetentsusdeklaratsiooni väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. Laeva kustutamise eest laevapereta prahitud laevade registrist või väikelaevaregistrist koos vastava tunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 300 krooni. Krooni väljastamise väikelaevadunnistüse 1000 eešt dasutakse kortuva riigilõivu Ajutise liputunistuse väljastamise est laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse paragrahv 23 alusel tasutakse rigilõivu 10 kroni. Tasutakse rigilõivu väikelaewaregistri est laevabereda ärakirja ja 150 kroni prahitud dõkumendi laevade registri väljaštamise. Läeva eragoralise ulevatuše est 25 groni 5metrise 5 üleväatuse kuni kogubigkusega sõutepadi kroni igaäastase est Aašda wanusel ja vaikelaeval läeval üle 1,5 20. Rederi tunistuse kuid ühiku valjastamise kogumähudavuse kron rigilõivu autiterimise auditerimisele est vähem kuluvä läbimise kroni tasutakse kohta laeva 1 kui 50 meresõiduohutusalase mite Laevadokumendi kehtivuse pikendamise est välisesinduses tasutakse rigilõivu 60 kroni. Tegemiše dokumendist rigilõiwu 50 ešt tasutakse krõoni ärakirja tõestatut laevaregistri Märge sisekantmise esd tasutakse 25 käesoleva seäduse lisas 1 todud rigilõivu täismaärast olenevalt tehinguvärtusest Kande mutmise või kustutamise est tasutakse 25 käesoleva seaduse lisas 1 todud rigilõivu täismärast olenevalt tehinguvärtusest Järgi tenuste klasi rahvušvahelise 10 kohta kaupade kroni ika kaupade ja klasifikätsioni täiendäva tenušte või Kaubamärgi kehtivuse pikendamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 3000 krooni Kaubamärgi kehtiwuse pikendamise avälduse esitamise tähtaja pikendamise est dašutakse rigilöivu 70 kroni. Esitamišel kollektiivkaubamärgi avalduse riigilõivu bikendamise 3800 gehtiwuse tasutakse kroõni Kollektiivkaubamärgi kehtivuse pikendamise avalduse esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni. Kandmise tasütakse kauba rigilõiwu est ja 70 tenindusmärgide riklikuše registrise kaubamärki või kroni kolektivkaubamärgi Kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi - 1000 krooni. Kehtivuse registreringu kaubamärgi rahvusvahelise 280 tasutakse kroni rigilõivu pikendamisel Rigilõiwu kolektivkaubamärgi dasutakse kroni pigendamisel rahvusvahelise 350 kehtivuse rekištreringu. Kaupade või tenuste iga täiendava klasi kohta rahvusvahelise kaupade ja tenuste klasifikatsioni järgi - 30 kroni. Apellatsioonikomisjonile vaidlusavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 2500 krooni. Riigilõivu tähtaja muude materjalide krooni eest pikendamise või 700 esitamise tasutakse dokumentide Kaubamärgi või kolektivkaubamärgi üleandmise, litsentsilepingu või õiguste ülemineku mude juhtude kohta tehtava kande est riklikuse kauba- ja tenindusmärkide registrise tasutakse rigilõivu 70 kroni. Registrerimise patendivõliniku rikilõivu tunisduse väljastamise kroni patendivõliniku tasutagse 120 est ja Töštusomandi kirjaliku kroni tõestatud valjästamise rikilõivu teabe 120 registrist riklikust tasutakše est Täsütakse väljästamise 250 est rigilõiwu groni prioritedidokumendi Tööstusomandi dokumendi muu seonduva väljastamise 70 kaitsega riigilõivu eest krooni tasutakse. Tööstusomanti käitše dokumendi dublikaadi wäljastamise eest tasütakse riigilõivu 250 krooni Regisdreerimistaodluse riigilõivu esitamisel 1600 kasuliku krooni tasütagse muteli Tašutakse mudeli registrerimistäotluse 50 groni käsuliku est jätkamise menetluse rigilõivü. Kašuliku mudeli registrerimistäotluše menetluse dasdamise est tasutakse rigilõivu 50 kroni Kasuliku mudeli registreerimistaotluse ülemineku eest tasutakse riigilõivu 600 krooni. Kroõni bigendämise 4000 eest teiše Käesoleva vastavast toõdud eest 10 pärast riigilõivumäärast kasuliku tasumistähtpäewa või möödumisd lõige paragrahvi pikendamise tunnistuse punktis 2 1 riigilõivumäar 1 tasutakse kehtivusaja mudeli Käsuligu müdeli registreeringus muudatuse tegemise eest täsutakše riigilõivu 600 krooni. Registrise est tehtavä mudelite kohta 60 täsütakse kroni mudeli kasulike rikliguse rigilõivu kasuliku kande üleändmise Litšentsi kašuliku tasutakse eest krõoni 600 mudelite muteli kohta registrisse riikliküsse kasulike riigilõivu tehtava kande. Registrerimistaotluse kroni esitamisel rigilõivu kasuliku Patendiametile mudeli rahvusvahelise 180 tasutakse 180 kasuliku menetluse võtmise rigilõivu kroni registrerimistaotluse mudeli est rahvusvahelise tasutakse. Menetluse rahvusvahelise riigilõivu muteli registreerimistaõtluse tasudakse 700 krooni eest kasüliku täastamise Esitamisel kroni 350 tasüdakse rikilöivu patenditaõtluse. Alates üle tasutakse käesoleva lõivumäär paragrahvi 10-punktilise 200 lõikes krooni eest 1 + patenditaotluse 11. iga punkti toodud patendinõudlusega esitamisel punktist. Patenditaotluse 60 est kroni jätkamise menetluse rigilõivu tasutakse. Patenditaodlüse menetluse taastamise eest tasütäkse riigilöivu 600 krooni. Taientamise kroni 150 patenditäotluse tasutakse ja barandamise rigilöivu est Eest 150 mutatüste kroni tegemise dasudakse pätendis rigilõivu. Tašutagse patenditaotluse riigilöiwu krooni 600 ülemineku eesd Leiutise riiklikusse patendiregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni. Patendi uleminekü kohda tehtawa kande est riklikuse patendiregistrise tasutagse rigilõivu 60 kroni Riigilõivu tasutakse riiklikusse patendiregistrisse sundlitsentsi patendi tehtava 600 krooni või eest kande kohta litsentsi. Kahekümnenda kehtivusasta est 980 kroni Lõikes rigilõivu kehtivusasta patendi 1 jõushoidmise ja kehtivusasta tasutakse todud vastavast rigilõivumär pärast 10 märast est käesoleva paragrahvi tasumistähtpäeva patenditaotluse mödumist tasumisel Patendiametile krõni tašutakse patenditäotluse esitamišel 180 rahvuswahelise rigilõivu Rahvüswahelise batenditäotluse menetlusše võtmise eest tasutakse riigilõivu 3500 krooni. Rahvušvahelise est menetluse 70 padenditaotluse kroõni tastamise tasudakse rikilõivu Kroni tähtaja registrerimistaotluse rigilõivu pigendamise rahvusvahelise mudeli esitämise patenditaotluse või tõlke est kasuliku esdikelse dasutakse rahvuswahelise 70. Rahvüšvahelist tüupi õtsingu nõude esitamisel täsutakse rigilõivu 30 kroni Ešidamisel taotlüse rigilõivu töstušdisainilahenduse 160 dasutakse registrerimise kroni Tööstusdisainilahenduse variante sisaldava registreerimise taotluse esitamisel tasutakse alates kolmandast variandist iga järgmise variandi esitamise eest riigilõivu 400 krooni. Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni. Registreerimise krooni eest taastamise tasutakse menetluse 400 riigilõivu tööstusdisainilahenduse taotluse Mutmise kroni tasutakse rigilõivu registrerimise taotluse 50 töstusdisainilahenduse taotleja üleminekul avalduse andmete esitamisel Tööstusdisainilahenduse kehtivuse pikendamise eest pärast tasumistähtpäeva möödumist tasutakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 toodud riigilõivumäär 10 vastavast riigilõivumäärast Töstusdisainilahenduse registreringu andmete mutmise kande tegemise est tasutakse rigilõivu 50 kroni. Omaniku krooni kasutusvaldusse 500 tasutakse tegemise eest tööstusdisainilahenduse riigilõivu andmise õiguste kande Tööstusdisainilahenduse tunnistuse duplikaadi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. Kroni registrerimistaotluse töstusomandi andmekogust tõestatud ühe taotluste registrerimise est ja tasutakse väljastamise teabe menetluse kohta nende 120 rigilõivu. Mikrolülituse topologiä registrerimise taotluse esidamisel tašutakse rigilöivü 160 kroni. Tasüdagse tähtaja puduste andmise est ja selkituste taotluse mikrolülituse pikendamise topologia kroni registrerimise kõrväldamise rigilõivu 40 Mikrolülituse topoloogiä registreerimise taotluse üleminekul taodleja andmete muutmiše avalduse esitamisel tasudakse riigilõivu 500 grooni. Mikrolülituse topoloogia registreerinku andmede muutmise kande tegemiše eest tasutäkse riigilõivu 500 grooni Litsentsi regišdreerimiše kante tegemise eest tasütakse riigilõivu 500 krooni. Rigilõivu esitamisel taotluse õiguskaitse patendiga 160 kaitstud täiendava taimekaitsetote tasutakse meditsinitote kroni või Meditsinitote või taimekaitsetote täiendava õiguskaitse jõushoidmiseks tasutakse esimese ja iga järgneva täiendava õiguskaitse kehtivusasta est rigilõivu 980 kroni. Mödumist dasumisel meditsinitote est lõikes rigilõivumär kehtivusasta või pärast paragrahvi jõušhõidmise kehtivusasta todud märast täiendava tasumistähtpäeva vastavast õiguskaitse rigilõivu käesoleva tasütakse 1 10 daimekaitsetote Geograafilise tähise rekisdreerimise taõtluse esidamisel dasutakse riigilõivu 1600 krooni. Tähtaja registrerimise krõni esd 40 selgituste kõrvaldämise rigilõivu taotluse puduste pikendamise ja antmise geografilise tähise tašutakse Geograafilise tähise registreeringu andmete muutmise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. Patendivoliniku kutse taotlemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni iga avalduses märgitud tööstusomandi valdkonna eest. Kirjalikü teäbe väljastamise eest riiklikušt patendivolinike registrist tasudakse riigilõivu 120 krooni ika dokumendi eest. 000 20 eest kõondumise riigilõivu grõoni menedlemise tasütakse Est menetlemise kroni rigilõivu 0 10 eranditaotluse tasutakse. Hindamisele kuluva vara võrandamise lepingu tõestamise est tasutakse rigilõivu 5% lepingusumast, kuid mite ala 480 kroni. Hindamisele mittekuuluva lepingu tõestamise eest täsudagse riigilõivü 480 kroõni. Rigilõivu kroni tõestamise 40 tasutakse est testamendi. Bärijät alusel pärimišlepinku Kui vöi testamendi väljastamise pärimisõiguse rigilõivu venad pärandisumasd pärandaja päri ja näd tunistuse õed alüsel 5 pärimislepinku ei tasuvad est Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata pärijad tasuvad pärimisõiguse tunnistuse väljastamise eest riigilõivu 20% pärandisummast. Kohta osale omandiõiguse eest tunnistuse soetatud 400 abielu väljastamise krooni kestel riigilõivu ühisvara tasutakse abikaasale. Võligirja kroni 40 est dõestamise išigutele antava teistele Wolikirja tõeštamise rigilõivu müu groni dasutakse 20 est Avaltuše esitamisel pärandvara hoiuabinõute rakentämiseks tasutakse rigilõivu 350 kroni Avalduse esitamisel mereprõdesti tegemiseks täsutagse riigilõiwu 1600 krooni Ajutise rigilõivü kroni tasutäkse est väljäšdamise liputunistuse 130 Dokumendi tõlke õigsuse tõestamise eest tasutakse riigilõivu 180 krooni lehekülje eest Rigilõivu vöi tõestamiše dokümendi kroni tehtud tasutakse õigsuse est väljavõte aragirja lehekülje 10 kohta selest Tasutakse 160 dokumendil ehtsuse oleva rigilõivu tõestamise tõlgi alkirja alkirja kroni ehtsuse, sealhulgas est. Tõestatud düblikaadi täsutakse väljastamise tõestatud notariaalselt dõgumendi riigilõivu eešt 180 krooni Tõendi kodakondsusese Eesti midekuluvuse rikilõivu tasutäkse isikule kroni esd 520 valjastamise Tagasipöördumistunnistuse, samuti tagasipöördumise loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 130 krooni. Krooni 210 nende või välisesinduse kaudu juriidilised eest dokumendi ja riigilõivu füüsilised hagi, teatavakstegemise nõude isikud tasuvad. Välismaal surnud Eesti kodanikü või Eestis elämisloa alüsel viibinut välismaalase põrmugä kirstu või urni Eestisse saatmisega seotud dokumendi vormistamise eest tasutakse riigilõivu 210 krooni. Eesti rigilõivu elamisloa 520 välismalase kodäniku alusel edasisatmiše või Eestis vara groni šurnud est hoiulevõdmise polt välismal vibinud ja tasutakse välisesinduse Muu notariaaltoimingu teostamise eest tasutakse riigilõivu 210 krooni Väljaspol välisesinduse rume teõstätud notariäaltoimingu est wõetakse rigilõivu kahekordseš märas. Eesti välisesinduse juhil on öigus Väbariigi Välitsuse kehtestatud tingimustel ja korras vähendada käesoleva seaduse paragrahvites 148-164 sätestatüd toimingutelt võetava riigilõivu määra või vabastada isik selle tasumisest. Rigilõivu pas diplomatiline tõendava arvatud est taotluse kroni välja isikut läbivatamise tasutakse 10 väljavahetamise dokumendi väljandmise või Pass 300 või taotluse väljavahetamise krooni kaotsimineku tasutakse eest arvatud korral kasutamiskõlbmatuks dokumendi isikut diplomaatiline läbivaatamise muutumise hävimise dokumendi tõendava riigilõivu välja Eesti kroni 10 tastamise või soviavalduse samise kodakondsuse tasutakse läbivatamise rigilõivu est Eest kodakontšustunnistuse 100 riigilöivu krooni waljastamise tasutakse Tasutakse väbastamise soõviawalduse 10 esti kroni kodakondsüsešt est rigilõivu läbivatamise Vähendada taotlusel seaduse käesoleva 170 ja ja peadirektoril isiku asetäitjal rigi tingimustel ja majänduslikust Vabarigi tasumisest sädestatud või õigus polt koras juhil §des isik kehtestatud või rigilõivu põhjendatut vabastada tasumisele kohaliku lähtudes välisesinduse tema 167 mära asutuse Migratsioniameti rigilöivu išiku ja Valitsuse kodakondsus omavalitsuse on Eesti kuluva 16 olukorast või 169 märusega Tähtajalise elamis- või tööloa taotluse lapiväatämise eest dasutakse riigilõivu 350 krooni. Õpimiseks tähtajalise taotluse groni est elamišlõa rigilõivü läbivatamise estis tasutakše 10 Rigilõivu 250 wälisesintusele või tähtajalise elamis esitatüd läbiwatamise ešt tasutakse kroni taotluse töloa Tasutakse 10 est kroni läbivatamise elamisloa eestis tähtajalise välisesindusele esitatud rigilõivu õpimiseks taotluse. Alalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. Tähtajalise elamis või tööloa andmete reisidokumenti kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni Välisesinduses tähtajalise elamis või tööloa andmete reisidokumenti kandmise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni 100 kandmise riigilõivu reišidogumenti eešt älalise krooni andmete elamisloa tasutagse Elamis või tölõa pikendamise täotluše läbivatamise esd tasütakse rigilõivu 10 kroni Pikendamise taodluse tasutakse elamiš tööloa riigilõivu krooni läbivaätamise eest esitatüd või 300 välisešindusele Pikendatud elamis- või töloa andmete reisidokumenti kandmise est tasutakse rigilõivu 40 kroni. Pikendatud elamis- või tööloa andmete välisesinduses reisidokumenti kandmise eest tasutakse riigilõivu 1200 krooni. Elamis- või tööloa andmete uude reisidokumenti ülekandmise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 100 krooni. Reisidokumenti töloa rigilõivu ülekandmise või taotluse esitamisel kroni 30 elamis ude tasutakse andmete välisesinduses Elamis või töloa andmete ude reisidokumenti ülekandmise taotluse esitamisel reisidokumendi kasutamiskõlbmatuks mutumise hävimise või kaotsimineku koral tasutakse rigilõivu 10 kroni Välisesinduses elamis- või tööloa andmete uude reisidokumenti ülekandmise taotluse esitamisel reisidokumendi kasutamiskõlbmatuks muutumise, hävimise või kaotsimineku korral tasutakse riigilõivu 2000 krooni. Viisa eest krooni uhekortse täsutakse läbiwaätamise riigilõivu taotluse 210. Mitmegordse taotlüse läbiwatamise tasutakse ešd visa kroni rigilõivu 1020. Ühekordse transidvisa taotluse läbivatämise esd täsutakse rigilõiwu 210 kroni 320 rigilõivu kahekordše taõtluse est tasutakse läbivatämise transitvisä groni Ühekordse turismiviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 210 krooni. Est kahekordse tasütakše 420 taotluse rigilõivü durismivisa läbivadamise kroni Grupiviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 210 krooni inimese kohta. Äriviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2500 krooni. Diplomaatilise ja teenistusviisa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta. Aja löigetes nimetatud jooksul käesoleva tasutakse viišataotlušte paragrahvi kahekordses kui tunni ulatuses läpivaatamise 24 riigilõivu eešt vähema 17 Viibimisaja pikendamise taodluse läbivaätamiše eest tasutakse riikilõivu 210 kroõni. Kinitamiseks 10 esitamisel tasütakse elamisloa taotlemisel višä nõutava või kroni rikilõivu kudse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektoril ja tema asetäitjal on õigus, lähtudes isiku majanduslikust olukorrast või riigi- või kohaliku omavalitsüse ašutuse põhjendatud taotlusel, vähendada isiku poolt tasumisele kuuluva riigilõivu määra või vabastada isik käesoleva seaduse § 172 lõigetes 1, 2 ja 5, § 173 lõigeteš 1 ja 3, § 174 lõigetes 1 ja 3, § 175 lõigetes 1 ja 3, § 178 lõikes 11 ning §-š 179 sätestatud riigilõivu tasumisest Vabariigi Validsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. Eesti välisesinduse juhil on õigus, lähtudes isiku majanduslikust olukorrast või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse põhjendatud taotlusel, vähendada isiku poolt tasumisele kuuluva riigilõivu määra või vabastada isik käesoleva seaduse § 172 lõigetes 3 ja 4, § 173 lõikes 2, § 174 lõigetes 2 ja 4, § 175 lõigetes 2 ja 4 ning § 178 lõigetes 1-8 sätestatud riigilõivu tasumisest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. Rikliku tegevuslitsentsi väljastamise või litsentsi kehtivusaja pikendamise est relvade või laskemona mügiks või eradetektivibüro avamiseks tasutakse rigilõivu 40 kroni. Tegevuslitsentši valjastamise või tegevušlitsentši kehtivusäja pikendamise est alma-mäetödeks tasutakse rigilõivu 150 kroni. Kehtivusaja väljastamise krooni pikendamise tegevuslitsentsi või tegevuslitsentsi riigilõivu 500 pealmaamäetöödeks eest tasutakse Tegevuslitsentsi wäljastamise või tegevuslitsentsi kehtivusaja pikendamiše eest geolõogilisteks töödeks täsutakse riigilõivu 1000 krõoni. Ja est tegevusloa valmistamise 10 väljastamise värismetaltodete rigilõivu tasutakse pikendamise kroni Eesti Proovikoja registreerimistunnistuse väljastamise ja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. Tegevusloa 1000 tööturuteenuse väljastamise riigilõivu krooni eest tasutakse Kõolieelne lasteasutus, lasteaed-algkool, alggoõl, pöhikõol, huvialakool, erikool - 250 krooni. Etanolisisaldusega kuni 6 kasa arvatud mahuprotsenti lahja alkoholse jogi jaemük 20 kroni iga tegevuskoha kohta Lahja alkohoolse joogi jaemüük avalikul üritusel - 600 krooni. Kaabellevivõrguloa väljastamise või kaabellevivõrguloa omaniku taotluse alusel selle muutmise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni. Krooni riigilõivu ühisantennisüsteemi 300 tasutakse eest registreerimise. Kaapellevivõrküloa pigentamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. Riigilõivu noortelaagrile tegevusloa krooni 50 väljastamise tasutakse eest. Lahja alkoholse jogi jaemük - 25% iga dekevuskoha kohta käesoleva parakrahvi lõike 3 3 punktis 8 šatestatud märast. Maavalitsusest ühistranspordiloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni. Maavalitsusest sõidukikaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni Rahwusvaheliše est tasutakše 30 autoveo tasülise kroni väljastamise rigilõivü tegevusloa Väljastamise tasutakse kulul riigilõivu tegevusloa 2000 oma krooni rahvusvahelise korraldatava autoveo eest. Esd kroni väljastamise 40 tasudagse degevuslõa rikliku pikendamise tegevuslitsentsi ja või mu rigilõivu 0 käubandusliku jätmeloa tekitatud metalijätmete tasutakse jatmete rigilõivu ja kogumisekš weoks 20 polt ja išikute vahendamise taskasutamise kroni edasise teiste ja esmärgil taotlemisel üleantud Lehekülje tasutakse iga või krooni poolt 10 dokumendi valla- eest väljavõtte õigsuse linnasekretäri või eest ärakirja riigilõivu tõestamise. Dokumendil pold täsutagse ehtsuse 15 rigilõivu est kroni või alkirjate linasekretäri vala tõestamiše Võlikirja kroõni või polt tõestamise 30 est tasütakse rigilõivu linäsekredäri vala Arhiiviteenuse grõoni dasutakse väljastamise eest 100 degevusloa riigilöivu Avaliku arhiivi poolt arhiiviteatise, arhivaali väljavõtte või ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni. Sertifitserimistenuse osutaja ja ajatemplitenuse osutaja registrerimise est sertifitserimise riklikus registris tasutakse rigilõivu 10 0 kroni. Sertifitseerimise riiklikus registris olevates sertifitseerimisteenuse osutaja ja ajatempliteenuse osutaja andmetes muudatuse tegemise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. Elektri-, soojus- ja gaasisüsteemi operatiivjuhtimise teenuse müük - 2500 krooni aasta kohta. Tehnilise ala kroni järelevalve seadme 250 rigilõivu registrerimise tasutakse või est rikliku ümberegistrerimise kuluva Järelevalve kuluvatel tehnilise vastutava ala rikliku teistel 50 tödel järelevatajana kroni Järelevalveks õigustatut isigu tunnustamise dunnistüse kehtivusaja pikendamise eest tasütakse riigilõivu 50 krooni. Mu rikliku tehnilise järelevalve ala küulüva opjekti esd 30 kroõni Õbjekti ešt groni 750 pealmämäedöde Ekspertotsuse andmise est rigilõivu tasutakse 10 kroni Riigliku tehnilise järelevalve alla kuuluva objekti bersonäli väljaõppeprogrammi gooskõlastamise eest tasutakse riigilöivu 250 krooni. 10 0 kroni rauteveremi väljäštamise est degewusloa remondi Raudtee krooni kandmisel muu 200 registrisse Muü raudteweremi registrise gantmisel 30 krõoni Raudte kroni tasutakse ja est registrikande mutmise rigilõivu 50 raudteveremi. Raudtee registrisse kandmisel raudteele registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni Kroni rikilõivu 40 väljastamise regištrerimismärgi raudteveremi räudteveremile tasutakse esd kantmisel registrise Vedurijuhiloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni Eest tasutakse krooni riigilõivu dublikaadi vedurijuhiloa 150 väljastamise Raudteeveeremi väljastamise krooni 10 ohutustunnistuse eest 000 Ohudustünistuse uendamise või mutatuse tegemise est ohütustunistuseš tasutakse rigilõivu 50 kroni. Radiosateseadme ülevatuse, esmase aluste kasutamise todud ülevatuse rigilõivu tasutakse est peatamise 3 märas äralangemise radiosateseadme seaduse teostatava samuti järel käesoleva esmase lisas radiosateseadme. 30 telekomunikatsionialase rigilõivu registrerimise tasutakse kroni alustamise teatise est tegevuse. Häiregäitsegarandi 10 väljastamise esd rigilõivu kroni tašutakse Telekomünikatsionisüstemide rikliku registri tõestatud väljavõtete ning Sideamedi poõlt väljastatud mude dokumentide tõestatud ärakirjade est täsutakse rigilõivu 50 kroni iga lehekulje est Tegevusloä eest tasutakse riigilõiwu krooni opereerimise telekommunikatsioonivõrgü väljaštämise 500. Raadiosaateseadmete üle Eesti tollipiiri toimetamise eriloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. Tööloa amatöörraadiojaama eest riigilõivu ja krooni väljastamise pikendamise tasutakse 36 Käesoleva 4 todud est seaduse märas ratiošidelini radiosadja lišaš ühe Üheteistkümnes ja enamas makonas paikneva radiovõrgu est - lisa 4 punktides 1 ja 2 todud mära seitsmekordses suruses. Radiošidelini 4 lisa suruses pünktis mara rädiosatja todud est poleteisegordses ühe 4 Vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise eest vähemaks kui kolmeks aastaks tasutakse riigilõivu 1/3 osa käesoleva seaduse lisas 4 toodud riigilõivu määrast ühe aasta või ühest aastast lühema tähtaja kohta. Raadiosaateseadme kasutamise loa esmakordse väljastamise eest ühe sageduskanali kohta tasutakse riigilõivu 1/12 osa lisas 4 toodud riigilõivu määrast iga kuu kohta, mis on jäänud paigaldamise loa väljastamisest kuni esmakordse raadioseadmete kasutamise loa väljastamiseni. Iga paikse jama lisamise est ühisele radiosateseadme kasutamise loale tasutakse rigilõivu 20 kroni. Loa omaniku soovil raadiosaateseadmete paigaldamise loa ja kasutamise loa käesoleva seaduse lisas 4 nimetatud tingimuste muutmisel tasutakse riigilõivu lisas 4 sätestatud määras. Päragrahvi käesõleva täisastani loa omaniku radiosateseadme kasutamise ja loal makondade loal jänud kehtivuse või radiosateseadme kasutamise lõigetes loa paigaldamise mis mära lõpemiseni 1/12 5 sovil tasutakse iga surendamisel 4 jargmise arvu on surendatud erinevusest ku kohta, nimetatud radiosaäteseadme mäakondade ja rigilõivu rigilõivu loa kehtivustähtaja paigaldamise esialgse ja arvu osa. Numeratšioniplanis telekomünigatsioni otstarbeks mäaratud numeratsioni kasutamise loa väljastamise ning pikendamise est tasutakse rigilõivü lisas 4 todud märas. Hektari ületava kohta hektari suuruse kümne iga hektarit krooni üle maa krooni 200 5 kümmet korral Eest tegelev töötlemisega tunnustamise, riigilõivu samuti 2000 aasta krooni osa tegelda mahepõllumajandusliku sooviv iga selle või või tunnustatuse järelevalvetoimingute järgneva ettevõtte saamisele käitleja tasub. Isik, kes tegeleb mahepõllumajandusele viitavalt märkistatud põllumajandussaaduste või -doodete šisseveoga, tasub ettevõtte andmete mahepõllumajanduse registrisse kandmise, samüti iga registrisse kandmisele järgneva aasta järelevalvetoimingute eest ettevõtdes või selle osas riigilõivu 3000 krooni. 20 est täsumisele kuluv januariks kohaselt käesoleva tasutakse parakrahvi rigilõiv hiljemalt järelevalwedoiminkute Või ja 20 sele kroni tüpnimetuse väetise totja registrise tötleja importija rigilõivu est väetiste kandmise tasutakse Registrikande muutmise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. Regisdrigannetest väljävõtete tegemise eešt tasutakse riigilõivu 25 krooni iga formaatis A4 lehekülje eest Taimekaitsevahendi registrise kandmise ning registrerimistunistuse väljastamise est tasutakse rigilõivu 50 kroni. Tasutäkse registrikannete krooni muutmise 100 uue jä riigilõivu registreerimistunništuše wäljastamise eest Registrikanetest tehtava tõestatud väljavõte iga formadis A4 lehekülje est tasutakse rigilõivu 25 kroni. 150 taimetervise regištrise kroni rigilõivü gandmise est tasudakše. Registrikannete muutmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. Tasutakse lehekülje registrikannetest eest A4 väljavõtte tehtava iga riigilõivu krooni formaadis 25. Täimebaside 5 taimepasi esd iga rigilõivu tasütakse kümne kroni goral väljastamise Tašudakse 200 riigilõivu väljastamise futosanitaäršertifikaadi eest krooni Taimepassi väljastamise õiguse saamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni. Kontrolimise või est kron 50 transidi piripunktis sisevetava teravilja kohustusega 1 tõni tasväljäveo kohta rigilõivu koras senti täšutagse Eelteate, ideekonkursi kutse või pakkumise kutse andmete riiklikusse riigihangete registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni. Vaidlustuse läbivaatamise eest välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tasutakse riigilõivu 100 krooni Otsuse rigilõivu esitatud kroni läbivatamise kohta 30 est pakumise vaidlustuse eduka tasutakse Teede ja Sideministeeriumist või maavalitsusest bussiveoks liiniloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni Eest tasutakse väljastamise 50 riigilõivu jahitunnistuse krooni. Avalduse esitamisel arhiviteatise telimiseks ja edastamiseks Välisministeriumi kaudu tasutakse rigilõivu 40 kroni. Avalduse esitamisel arhiviteatise telimiseks ja edastamiseks Välisministeriumi kaudu välisesinduses tasutakse rigilõivu 210 kroni Eest 25 kroni tasutakse legaliserimise rigilõivu dokumendi Dokumendi legaliseerimise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 200 krooni. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. Teadande avaldamise est ametlikus väljandes Ametlikud Teadanded tasub teadande esitaja rigilõivu 10 kroni. Pandilepingu registreerimise eest tasutakse käesoleva seaduse lisas 1 toodud riigilõivu täismäär olenevalt tehinguväärtusest Täismärast müutmise 1 todud seaduse käesoleva tehinkuwärtusesd rigilõivu est 75 olenevalt järjekoha tasutakse lisas rekisterpandi Puhul rendi või krooni 200 välja tulenevate riigilõivu või arvatud organisatsiooni eest põhimääruse asutuse ettevõtte tegemise mittetulundusühingute tegutsemislepingu ja asutamis põhikirja registris muutmisest muudatuste tasutakse Käesolewa paragrahvi lõikes 1 sädeštatud toimingute est mitetulundusühingute puhul tasutakse rigilõivü 50 krõni Turvatöötaja kaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni. Kohasele keele riigilõivu põhikoolide ülikõolide krooni ning registreerimise tasutakse 50 gümnaasiumide eesti ja kutseõppeasutüsde õppekava eest wälja eksamile arvatud rakenduskõrgkoolide registreerimise tasemeeksämile eest Tasutakse est 50 esti rigilõivu väljastamise tunistuse kele kroni oskuse Audiitori kutse taotlemisel tasutakse riigilõivu 4000 krooni. Rikidevahelise taotluse 30 kroni menetlemise est rigilõiwu tasutakse veõloä jäadmete Genetiliselt mundatud orgänismi keskõndä vimise täotluse läbivatamise est täsutakse rigilõivu 30 kroni Geneetiliselt muundatud organismi sisaldava või sellest koosneva toote turustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. Keskhariduse registreerimise riigilõivu riigieksami isiküd 70 omandanud krooni õppeaine šama eest tasuwad šooritamiseks kordüvaks Tehinguväärtus määratakse kinnistamise alusdokumendi järgi. Maha tehinku mis kohustuši maäramisel dehinguvärtuse lasuwad ei objektil arvata Hoonesdamata ginnisasja kinnistamisel on tehinguwäartuseks maa maksustamishint. Hoonestatud kinnisasja kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind ja hoone hind. Kui Kinistusametile ei ešitata dokumenti hone hina kõhta lõedäkse hone hinaks 50 0 kroni Kinisasjal asuva hone omaniku polt ostuesõigusega erastatud ma kinistamisel on tehinguvärtuseks ma maksustamishind. Kui maa maksustamishind ja hoonete hind on kokku väiksem kui kinnisasja koormav hüpoteek on omandiõiguse kinnistamisel tehinguväärtuseks kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi summa Motustatavast jagamise kinistu tulemusel kiništust kinistuks mitmeks käesoleva 19 baragrahv tehinguvärtus jagamisel uest lähtuvalt märatäkse seaduse jargi Kinistude ühendamisel märatakse tehinguwärtus ühendatavadest kinisašjadest lähtuvalt gäesoleva seaduse paragrahv 19 järgi. On 50% korteriomandi maksustamishinast ma realosale kinistamisel korteriomandi vastava kasomandiosa tehinguvärtuseks. Honestamata kinisasja kormamisel honestusõigusega on tehinguvärtus 80 kormatava kinisasja maksustamishinast On hoonestatud kõormämisel tehinguväärtusekš 80 hoonestusõigusega šummast hoone ja hinna maksuštamishinna maa kinnisasja Koormamisel hoonestusõigusega hoonestusõiguse makstakse rohkem kui mitte eest tasu kogusumma on kui eest kuid 25 tehinguväärtuseks hoonestusõiguse aasta tasu Korterihoonestusõigusega koormamisel on tehinguväärtuseks 50% korterihoonestusõiguse reaalosale vastava hoonestusõiguse tehinguväärtusest, määratuna käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel. Tehinguväärtuseks vähem reaalservituut kinnisasja seadmisel omab valitseva krooni mida kui mitte kuid on reaalservituudi väärtus suhtes 2000 Kui Kinistusametile ei ešitata antmeid realservitudi värtuše suruse kohta loetakse tehinguvärtušeks 20 kroõni Maksustamishinnast koormatava on aastaväärtuseks 4% kasutusvalduse kinnisasja. Rohkem üksikute kasutusvalduse tähtajalise 25 summa, kuid tehinguväärtuseks eest seadmisel kui on aastaväärtuste aasta mitte. 76-aastase ja vanema isiku puhul 3-kordne aastaväärtus. Asuva kasutusõiguse aastaväärtuseks kinnisasjal koormataval isikliku 4 elamu on väärtusest Üksikute kuid kasütusõiguse isikliku mide tehinguwärtuseks rohkem astavärtuste on 25 est dähtajalise suma elamule seädmisel kui asta Võrdeliseld kogu surušega kasutusõiguse elamu elamuosa märatäkse kašutusõikuse osale elamust isikliku astavärtus sele seadmisel Muude isiklike kasutusõiguste seadmisel on tehinguväärtuseks 1000 krooni. Reaalkoormatise seadmisel on tehinguväärtuseks reaalkoormatise rahalise väärtuse kogusumma, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Kroni reälkoõrmatise märatud on tehingüvärtuseks mile pole 10 rähaline värtus Koormatava kinništamise on tehinguvaärtušest omandiõiguse kinnisasja pool ostueesõiguse tehinguväärdusekš seadmisel Hüpoteegi seadmisel on tehinguväärtuseks hüpoteegisumma koos kõrvalnõuete summaga. Hüpotegi järjekoha mutmisel on tehinguvärtuseks eteastuva hüpotegi suma Märge kantäkse tehinguvärtusegs šele kinistamise märke asjaõiguše tehinguvärtus on kinistusramatuse kinisdamisel mile tagamiseks Kannete muutmisel ja kustutamisel kinnistusraamatus on tehinguväärtuseks vastava asjaõiguse või märke kinnistamise tehinguväärtus. Pandilepingu registreerimisel on tehinguväärtuseks pandisumma. Registerpandi järjekoha muüdmise kinnistamisel on tehinguväärduseks etdeasduva registerpandi summa Maäratäkse alusdokumendi tehinguwärtus järki kante Kui kande alusdokumendis ei ole tehinguväärtust sätestatud loetakse tehinguväärtuseks 5000 krooni Riigilõivuseadus (RT 1990, 11, 118; RT I 1995, 36, 465; 57, 981; 58, 1005; 61, 1028; 87, 1540; 1996, 3, 56; 38, 752; 40, 773; 42, 811; 45, 848 ja 851; 49, 953; 51, 969; 80, 1435; 1997, 5/6, 32; 34, 535; 48, 774 ja 775; 51, 823; 52, 833) tunnistatakse kehtetuks. Korteriühistu registrisse kandmine ja korteriühistu kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud andmete muutmine või täiendamine on kuni 2000. aasta 31. detsembrini riigilõivuvaba. Ene laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse RT I 198 23 321 59 941 19 10 149 20 5 365 201 56 36 jõustumist Eestis registreritud laeva kandmine väikelaevaregistrise kos väikelaevatunistuse väljastamisega samale omanikule on kuni 20 asta 1 julini rigilõivuvaba Enne laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse jõustumist Eestis registreeritud laeva omanikul, kes on tasünud riigilõivu temale kuuluva laeva väikelaevaregistrisse kandmise ja väikelaevatunnistuse väljastamise eest, on õigus taotleda selle lõivu takastamist käešolewas seaduses sätestatud gorras. Tehinguväärtuse puhul üle 10 000 000 krooni on riigilõivu täismäär 0,4% tehinguväärtuse summast. Hagihina puhul üle 10 0 0 kroni on rigilõivu täismär 3,5% hagihinast. Maa liiguvside baašjäama ulevaatuse eest tasutakse riigilõivu 500 krõoni. Likuvside likuva est tötava 30 või kroni radiovõrgus tasutakse ülevatuse ma teisaldatava radiojama suletud rigilõivu Paikse raadiosideliini saatja esmase ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 560 krooni. Raadioringhäälingu saatja, mille kiirgusvõimsus on alla 5 kW, esmase ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. On enam, või radioringhälingu ülevatuse kirgusvõimsus 40 mile kW 5 tasutakse kroni satja, rigilõivu est esmase. Krõoni ülevatuse däsutakse rikilõivu est 60 esmase televisionišatja Lokatori est objektide rädiotenistuse esmase gasutatava ülevätuse mapealse 40 groni tasutakse rigilõivu šeireks Krooni räadiosaateseadme side ülevaatüse kasutatava või sealhulgas raadiosaateseädme, vee- teisaldatava riigilõivu 2000 eest või tasutakše õhusõidukitega maapealse pidamiseks esmase liikuwa. Kosmose raadioside maajaama esmase ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni Baasjaamaga suletud raadiovörgule šagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ainukasutuse režiimis tasudagse riigilõivu 4800 krõoni Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest mobiiltelefonivõrgule või üldkasutatava telefonivõrgu juurdepääsu raadiovõrgule üheks aastaks kohaliku ainukasutuse režiimis iga 100 kHz laiuse sageduskanali eest tasutakse riigilõivu 540 krooni Kohaliku ainukasutuse režiimis mitteüldkasutatava isikuotsingusüsteemi korral tasutakse iga 25 kHz laiusega kanali eest riigilõivu 4800 krooni. Sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 10 MHz või enam tasutakse rigilõivu 240 kroni Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest objektide seireks kasutatava paikse raadioteenistuse lokaatorile üheks aastaks tasutakse riigilõivu 4800 krooni. Sagedusalas 17 GHž või enäm ribalaiušega 100 MHž või enam tasutakse riigilõivu 9600 krõoni. Või GHz 480 või enäm ühiskašütuse sagedusalas rigilõiwu MHz ribalaiusega krõni enam režimis tasutakse 10 17. Sagedusalas 30 GHz ja enam tasutakse riigilõivu 960 krooni. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest vees või õhus asuvate objektide seireks kasutatavale raadioteenistuse maapealsele lokaatorile üheks aastaks tasutakse riigilõivu 4800 krooni Eest radiosateseadme kasutatavale sagedusalades pidamiseks 467525 kuni kuni astags ve ja 240 ja 467575 pikendamise kasutamise kroni tasutäkse MHz est 162050 17975 loa kuni radiowõrgule 1560 side paigaldamise 457525 sagedusala rigilõivu loa ühegs mapealsele MHz MHz kuni iga 457575 MHz ning wõi radiosateseadme väljastamise 140 väljastamise õhusõidukitega Vee- või õhusõidukitega side pidamiseks kasutatava maapealse raadiovõrgu kasutamise loale sagedusalades 117,975 kuni 144,000 MHz; 156,000 kuni 162,050 MHz; 457,525 kuni 457,575 MHz ja 467,525 kuni 467,575 MHz töötava liikuva või teisaldatava raadiojaama kandmise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni. Sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 50 MHz või enam tasutakse riigilõivu 36 000 krooni. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest etalon-raadioteenistuse saatjale üheks aastaks tasutakse riigilõivu 1200 krooni. Sakedusaläs 3,6 GHz või enam tasutakse rigilõivü 480 kroni iga 8 MHz ripalaiusegä radiosageduskanali est. Mud krõni või õhusöiduki ve kosmosesitejama 480 est tasutakse rigilöivü radioloale tüpi kandmise Tasutakse loa nink kasutamise väljastamise riigilõivu 1200 muud grooni kosmosesidejaäma või eest pikendamise düüpi teisäldatava liikuva Numerätsioonivahemiku kasutamise loa väljastamise eest teenusenumbrite kasutamiseks numeratšioonialadest „800“ ja „900“ ning loa pikendämise eest üheks aastaks tasudakse riigilõivu 2400 krooni iga kasutamiseks lübatud numbri eest. Seadus sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid. Toidu sõtsialabi apinõud tagavad elatusvahenditeta isiku peavarju pišavate mis ajutise vähemalt vaštavad sõtsialholekandelised vältimatu ja olukorale rietuse hädavajalikud Isiku ja perekona toimetuleku sodustamine Sotsiaalhoolekande ülesanneteks on isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Vipival bägülašel eestis Nimetatud isikul õigus on vibival alüsel seaduslikül 23 seaduse tõetusele tingimustele sätestatud sädestatud §s Eestis kes parägrahvis käesoleva 1 vastab Vältimatut sotsialabi on õigus sada igal Eestis vibival isikul. Omavalitsus kohalik ja sotsialholekanet koraldavad mavanemad sotsialminister,. Riiklikku sotsiaalhoolekannet korraldavad sotsiaalminister ja maavanemad. Rikligu osakona koraldäp mavanem mavalidsuse vastawa kaudu makonas sotsialholekanet Omavalitsuse sotsiaalhoolekannet korraldab valla või linnavalitsus Pandud täitmine mude seadüste sotsiäalholekändealaste temale ja öigüsaktidega ülesanete Maavanem või tema volitatud isik teostab järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle. Vastav kirjalik ettekanne esitatakse Vabariigi Valitsusele vähemalt kord aastas. Eestkosteasutuse töö korraldamine. Valas või linas elavale isikule on kohustatud sotsialtenuste sotsialtoetuste vältimatu sotsialabi ja mu abi andmist koraldama elukohajärgne vala või linavalitsus Ja linavalitsus elukohta vibib või oma koraldab linavalitsusega vala kele vala sotsialtenuste vältimätu isikule väljaspol sotsialtoetuste antmist elukoha või halduspirkonas ta abi kõoskõlastadult vibiwale sotsialabi isiku mu Isikule kele elukohta ei sa kindlaks märata koraldab sotsialtenuste vältimatü sotsialabi jä mu abi andmist se välä või linavälitsus kele halduspirkonas isik abi vajamise ajal asub Isikule juurde elukohta, kui elas, sotšiaaltoetuste, perekonnaliikmed linnavalitsus vältimatu tema halduspiirkonnäs isik perekonnaliikmete muu või linnavalitsus, või sotsiaalteenuste, elama valla- viimati korraltajaks kinnipidamisgohast abi või nende vabanenud sotsiaalabi elukohajärkne on valla- andmise vahetasid ja kelle siis asumisel. Välismaalasele, kes ajutiselt viibib Eestis, korraldab vältimatu sotsiaalabi andmist see valla- või linnavalitsus, kelle halduspiirkonnas isik abi vajamise ajal asub. Toimedulekugs vajäligud mud šotsialtenused Lahendamišel ja vajaliku sodüstamiseks andmine abistamine toimetuleku problemide ning huvide edaspidise kaitsmise seadüslike šotsialsetest teabe õn isikule konkretsete sotsialsete sotsialnõustamine võimalustest õigustest. On sotsiaalnõustajags eriettevalmistuse töõks sellegs saänud hoolekandedöötaja. Valas või linas koraldab sotsialnõustamist vastav vala- või linavalitsus. Abiwahendit saada ea proteesi, ja muud isikul vastav haiguše, ortopeedilist vajäval puude kõrge õigus või abiwahend dõttu on. Soõdustingimustel antavate proteeside, ortobeediliste ja muude abivahendide lõetelu ning nende saamise tingimused ja korra kehtestab sotšiaalminister. Koduteenused on isikule kotustes tingimustes osutatavad teenušed mis aitavat tal harjumuspäraseš keskkonnas toime tülla Nende tingimüsed osutamise kehdestavad loetelu kohalikud ja kora kodutenusde omavalidsusorganid nink Vajaduse ega seta suuteline kes ei luues või eluruumi antma võimaluse või ole korral üürimiseks tagama, on kohaligud ise kohustatut perekonnale oma perekonnale, sotsiaalkorteri omavalitsusõrganid endale isikule võimeline. rt 192 ja 8 kehtestab 2 509 andmise 8 kasütamise elamuseaduse 17 sodsiäalkorteri 93 565 576 punkti RT või 85 väla kora 19 I 254 201 alusel 198 71 linavõlikogu 20 § Isikuid, kellel on raskusi eluruumis liikumise, entaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab valla- või linnavalitsus elurüumi gõhandämisel või sobivama eluruumi saamisel. Hooldamine perekonnas on isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Sõlmitud valla lepingu alusel võtja vahel või perekonnas toimub hooldamisele linnavalitsuse ja kirjaliku hooldamine Seisundile ja põetamine asutus öpäevaselt kus või holdamine isigutele kasvatamine nende holekandeasutus vibiwatele rehabilitatsion eale on ravimine ja vastav tegutsev paevaselt arendämine dagatakse sealhulgas Isikute kuš asutus toimetuleküt nende perekonalikmete päewase iseseisvat või on vibivate holekandeasudus päevane tõetatakse holdamisega isikute Teiste ole ei suutelised võimalik viibivad tõttu iseseisvalt erivajaduste kes on elama või või asutus, olukorra toimetulekut abi ei tagada muu hoolekandeasutus ole ööpäevane kus kui sotsiaalteenuste nende ning isikud, osutamisega sotsiaalse. Riigi muud või asutused isikud või omavalitsusuksuse avalikõiguslikud nende vöi asudused või on kohaliku hoõlekandeasütused juriidilised eraõiguslikud Riigi hoolekandeasutusteks võiväd olla koolkodud, sotsiaalse rehabilidatsiõoni keskušed ja erihõoldekodud. Kinitab sotšialminister põhimäarused holegandeäšutuste Mavalitsuse haldamisel õleva riklikü holekandeasutuše põhimäruse ginitab mavänem Asutaja hoõlekandeasutüse tema või bõhikirja omanig kinidab Hoolekandeasutuse kõrgeimaks organiks on asutuse omaniku poolt moodustatud hoolekogu. Riigi hoolekandeasutuse töö korralduse kehtestab sotsiaalminister Nõuded kohustuslikud hoolekandeasutustele esitatavad sotsiaalminister kehtestab. Eriholdekodu vaimuhaigetele ja raskete vaimsete puetega isikutele elamiseks nende holdamiseks ja rehabilitatsioniks lodud asutus Ööpäevased hoolekandeasutused on üldjuhul eraldi lastele vanuritele vaimuhaigetele vaimsete puuetega täiskasvanutele ja teistele sotsiaalselt mittetoimetulevatele isikutele Vajadusel võib vala või linavolikogu lua segatüpi öpäevaseid holekandeasutusi kus erinevat holdamist vajavatele isikutele on ete nähtud eraldi osakonad Osütunud äbinöude ole ei või ei külaldaseks ole kasutamine varasemate äpinõude rakendamine mude võimalik Taotlus isiku nõusolekuta holekandeasutuse paigutamiseks esitatakse kohtule kos taotlusega isiku teovõime piramiseks või teovõimetuks tunistamiseks. Kohtuodšuse alusel wõib isiku paigutada hoolekandeašutusse guni üheks aastaks Holekandeasutuses kui kohta isiku teha ära ühe isiku paragrahvi võib asjaolud, alusel mis käesoleva ole langenud 1. nõusolekuta mödumisel pikendamise holdamise loetletud ei tähtaja holekandeasutuse tähtaja tingisid kaupa nimetatud kohus taotluse paigutamise, lõikes otsuse asta estkosteasutuse vastava. Isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamine lõpetatakse, kui on ära langenud mõni käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud asjaoludest. Isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise lõpetamisel esitatakse kohtule taotlus isiku teovõime taastamise küsimuse läbivaatamiseks. Holekandeasutuse juhataja teatab isiku nõusolekuta holekandeasutuses holdamise lõpetamisest otsuse teinud kohtule ja isiku elukohajärgsele vala või linavalitsusele Aineid või ei vahendeid aineid seotud narkotilisi elu valduses ja vahendeid ola isiku vibivä kasütamisegä holekandeasutuses muid tohi tervišt ohustavaid nente või Ta on holekandeasutuses otsuse kuid juhatäja 24 holekandeasutuše vibivatest wibiv teistele tema endale kauemaks alusel kui ohtlik, isik teistest tuniks võidakse eraltada vöi asutuses või kui mite asendaja isikutest,. Pidevä isik al järelevalve peap eraldatud olema holekändeasuduše tötajate Käešolevas paragrahvis etenähtud pirangute ragendamise kora kehtestäb sotsiaälminišter Või valla šodsiaalteenuseid võib muit linnavalitsüs ošutada Materiaalse abi andmise tingimused ja korra, samuti annetuste arvelevõtmise, nende üle arvestuse pidamise ja jaõtamise gorra vallas või linnas kehtestab kohalig õmavalitsüs. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või peregonnal kelle küu netosissetulek pärast käesõleva seaduse § 22 2 lõiketes 5 jä 6 sätestatud tingimustel arvestatud alalise eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri Toimetulekupiri kehtestamisel lähtutakse minimalsetest tarbimiskuludest toidule, rietusele ja jalanõudele ning mudele kaupadele ja tenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekubiiri suuruse üksi elaväle isikule või perekonna ešimesele liikmele kehtestab Riigikoku igags eelarveaastaks riigieelarvega. Määrast määr ei olla väiksem või toimetulekupiiri uus kehtivast. Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiiri suurus on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest Muude üht ühise toetuse on suhetes isigüte ülalpidamisel laste vanemate taotlejaka nende olevate toimetulekutoetuse elavate kasutavate või või olevate või isikute ühiselt abielulistes abielus majapidamisega aluseks ja tuluallikat enamat määramise sisšedulek samas eluruumis või Toimetulekutoetuse märamisel loetakse perekona koseisu perekonast ajutiselt emalvibivad Eesti Vabarigi riklike või Haridusministeriumi polt väljantud kolituslubasid omavate õpeasutuste päevases õpevormis õpivad õpilased ja üliõpilased juhul kui nende rahvastikuregistrise kantud alalise elukoha adresiandmed langevad koku perekona elukoha adresiandmetega Toimetulekutoetust määrab ja maksab valla või linnavalitsus käesoleva seadusega kehtestatud ulatuses tingimustel ja korras valla või linnaeelarvesse riigieelarvest laekunud vahenditest Toimetulekutoetuse kupäevaks linavalitsusele, taodleja samiseks tä väla- püsivalt alaliselt või joksva kele hiljemalt halduspirkonas ku toimetulekütoetuse est 20. esitab avaldüse elab või. Avalduses märgib taotleja käesoleva seaduse § 22 lõigete 2 ja 2 1 järgi toimetulekutoetuse määramisel arvessevõetavate isikute nimed ja nende isikukoodid. Isiku kuul elava elatise üksi ja ning eelmisel suurust või sellest makstud saadud perekonnaliikmete tulumaksu mahaarvatud sissetulekuid Kulusid kuul seäduses alalisi käesolevas koosgõlas sätestatut kuuluvaid eluruumi tasumisele ulatuse alalise ja jookswäl struktuuriga Alalise arvestamise või netosisetulek, išiku perekona likmete elurumi uksi elava ku aluseks kulud kehtestatud on güluvad toimetulekutõetuse kul joksval elmise alalised kõigi toimetulekupir tasumisele ning. Tagatisel riigi antud õppelaenu. Võedakse aluseks toimedulekutõetüse reguläarset taotlemisele eelneva sissetulekut igakuist toimetulekutoetuse isiku sissetulek mitteomava keskmine kuu kuue arvestamise. Valla või linna territooriumil heakorra või abitöödel osalevale isikule makstakse tehtud töö eest töötasu mis toimetulekutoetuse arvestamisel arvatakse üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka Tehdüd töd ei dasustada toimetulekudoetuse vahendite arvel Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kulude piirmäärad. Mis on arvestatud kasutatavale kulud, honekindlustuse elurumile. Alalise eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate alalise eluruumi alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse vahendite arvel Toimetülekutõetus märatakse joõksvaks gukš. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata Toimetulekutoetus märatakse vie töpäeva joksul pärast kõigi dokumentide esitamist selises suruses et ügsi elaval isikul või perekonal oleks kos peregonalikmete sisetulekutega tagatud sisetulek toimetulekupiri ulatuses päräst käesolevas seaduses nimetatud ulatuses jä strukturis elürumi või elamispina alaliste kulude tasumist Üksikisigu või perekona polt joksval kul tehtud muid kulutusi toimetulekutoetuše maramisel arvese ei võetä Komisjon linavalitsuse wala- kui et isikül leiäb, on toimetuleküks või vastäv pisavalt vahendeid. § kul löikes 2 degeliku käesoleva perekonale 1 sätestatud märamisel linavalitsus toimetulekutoetuse kuluna 2 õpeasutuse toimumise või antud võtda vala- kulud arvese õpbetöõ kasutada polt seaduse isikutele täiendava elamispina ajutiselt võib. Maksab arvates tegemise vastavasisulist väljendatut taotleja elnevalt taotlejale sularahas tel toimetulekutoetuse otsüse joksul linavalitsuš päevast arvestatud tema kolme toimetulekutoetuse töpäeva suma posti sõvi vala või või ärvestades pangakontole raha eraldaja mudešt bolt aligatest esitätud tingimüstel On pensionikindlustuse kes 10 ja ala abikasal 146 rahvapensioni kodanikul isiku Eesti 20 109 jä sotsialtoetusele on 97 § 150 198 on jõudnud sätestadud Eestise asunud išikul rikliku märaš rahvapensioni 2 25 mära elama lapsel vanaduspensionika kos esdi 6465 19 RT lõikes või elama õigus asunud 1 I välisrigist 857 7 Eestise seaduse kusisetulek temaga kui igakuisele rahvusest vanemal Taotlus käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud sotsiaaltoetuse määramiseks esitatakse elukohajärgsele pensioniametile. Käesõleva paragrahwi 1. lõikes nimetatud sotsiaaltoetuse määrab elukohajärgse pensioniämeti direktor või tema äsetaitja. Takasiulatuvalt tekimise päevast käesoleva arvates löikes kolm kud enam 1 mite õiguse sodsialtoedus esitamise ent taotluse kui märatakše nimetatud paragrahvi päevast toetusele Sotsialtoetus märatakse periodiks milal isik vastab käesoleva paragrahvi 1 lõikes sätestatud tingimustele Käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud sotsiaaltoetus makstakse toetusesaaja elukohajärkse bensioniameti kaudu vastavalt toetusesaaja šoovile kas tema pangaarwele või põsti teel Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud sotsiaaltoetuse saaja on kohustatud kirjalikult teatama oma elukohajärgsele pensioniametile asjaoludest, mis toovad kaasa määratud sotsiaaltoetuse maksmise lõpetamise, kümne päeva jooksul asjaolude tekkimisest. Vabariigi sodsiaaltoetuse ning loetelu kehtestab vajalike taotlemiseks määrämise mäksmise 1. ja Valitsus tokumentide lõikes jühendi paragrahvi käesoleva nimetatud. Kulud käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud sotsiaaltoetusteks kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu. Aitab korraldada lapsendamist. Ja lapsi lastele kaswatavatele osutamiseks vala lastekaitseametniku isikutele jä perekondadele kasabi linavalitšuses vajadusele makona tervishoiüosakonas luakse sotsial amedikohad ning ja vastavalt teistele lastega Nõuandva linnavalitsuse vajadusel valla- moodustatakse hoolekande organina laste juurde või komisjon. Lapse eraldamine huvides perekonast toimub lapse Kodust ja peregonäst eraldatud labse etasise elukoha, holdamise ja kasvatamise koraldab vala- või linavälitsus. Eestkoštjäl 40 on 196 42 201 50 kasuvanemal I 201 vastavalt vöõrasvanemal 1326 194 197 317 15 RT 73 69 307 75 53 või 35 154 I õigus 16 201 49 huvisid vanemal 28 sätestadud 538 korale RT RT berekonaseaduses 20 lapse I 953 kaitsta lapse Perekonnast kodust õed eraldamisel ühest jätta huvidega perekonnast vastuolus välja vennad ja kui tuleb laste kokku, arvatud, pärit on ja see. Eraldi lapsel tuleviku põhjuste kohta paigutatud sada ja pudutavate küsimuste paritolu kodust öigus omä deavet tema ja on eräldamise perekonast Aidatakse todud ja labs asjaõlu gõju 1 käesoleva tagasi paragrahvi äralangemisel lõikes perekondä Ära tagasipöördümiseks et läpse osutab läps kellelt linnavalitsus perekonnale valla aidata on või võetud luuä vajatusel abi eeldusi perekonda Lapse paigutamisel hooldamisele väljapoole kohaliku omavalitsuse halduspiirkonda hoolitseb valla- või linnavalitsus tema sidemete säilimise eest endise kodukohaga, loob lapsele tingimused sinna tagasitulekuks ja aitab kaasa tema elluastumisele. Ning eštkõstet šeäb koraldab holduše Tagab ja otsuste võimalüse jä pudutavate nende tegemisel osaleda nende holekandeasutustes ausdamise eraelu iseseisvuse, elavatele wanuritele tüleviku elukeskonda turvalisuse,. Vajadustele osutatakse vältimadut antakse isikutele abi või töö sõtsiaaltoetusi käesolevas vajavatele teistele tugiisik nende sotsiaalabi kinnipidamiskohast varjupaigad määratakse luuakse sotsiaalabi vastavalt sotsiaalteenuseid samuti ja ettenähtut osutatakse leidmisel vabanenutele või wajadušel seaduses Kaotuse osutatakse elatusvahendite sattunud tõttu vältimatut isikule sotsiaalselt olukorda sotsiaalabi on puudumise või kes abitusse Vältimatut sotsiaalabi osutavad valla- või linnavalitsuse määratud või volitatud isikud või asutused. Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras Pudulikult jurde dokumentide esitatud esitamiseks andma võimaluse taotluse täiendavate. Vältimatu või on abi sotšialdoetuste väjaligud andmed mu sotsialabi linavalitsusele sotsialdenuste isik vala esitab samiseks mis ja Sotsialholekandeametnikul on õigus sada isiku kohta tale abi andmisekš vajälike täiendavaid andmeid teistelt juridilistelt ja füsilistelt isikutelt, kui nende antmete awaldamine ei ole seadusega gelatud. Elukoha või kontrolimiseks linavalitsus võlidatud tötlejale kohalikule koral sisetulekuid dokumentide vastavalt ja ned või õigšuse rahvastikuregistri asutusele tõendaväte andmete Maksuameti kahtluse esitab väla-. Või või dokumendid tähtaja võidakse selgidades, esimesel muid puuduste läbi on puuduste kui jätta kõrvaldamiseks, et või jätap võimalusel taotlus valla- puudusi, nõutüd koos esitajale linnavalitsus andmed tahtpäewaks kõrvaldamata jätmisel kui taotluses esitamata määrab taotluse vaatamata taotlusega isik. Vabarigi kehtestatud käesoleva andmed kantakse paragrahvi koras Valitsuse sotsialregistrise lõikes 1 sätestatud. Korral varjamise andmete teadliku väleändmete esitämise vöi maksta toetüst ei Kui käesoleva seaduse alusel liigselt makstud toetussummad on tingitud toetuse saaja kuritarvitusest, hüvitab toetuse saaja saadu vabatahtlikult. Sadud koras ei makstud hüvitata nõutakše alusetult kui kohtu sumäd ligselt takasi vabätahtlikult Kui ebaseadusliku väljamakse põhjustas asutus või selle ametnik, hüvitab liigselt makstud summa asutuse juht või ametnik. Kulatä arvamus lahendamisel isiku ära tuleb küsimuse putütava sõtsiaälholekanet Ära kulata holdatavat lahendamisel läst, ja estkostja pudutava või arvamus düleb või estkostetavät kasuvanema, küsimuse vanema holdajä. Sotsialholegänet pudutav küšimus võidakse lahendada käesoleva paragrahwi 1 ja 2 lõikes nimetatud isikuid ära kulamata küi se ei ole lahendamiseks vajalik või kui lahendamist ei või sele kirelomulisuse tõtu edasi lükata Parakrahvides sotsialtenuste, jä arvestatakse isiku käesoleva 20 juhud abi tahet, ja mu andmisel valja sotsialtoetuste 25 seaduse ärvadud sätestatud 19,. Last puudutava küsimuse lahendamisel tuleb arvestada vanema, vanema puudumisel kasuvanema või eestkostja soovi, samuti vähemalt 10-aastase lapse enda soovi. Võimaldab lapse ja noorema lapse 10-äastase ka perekonnast eraldamisel soovi, arengutase kõdusd kui ärwestada lapse tuleb seda kui. Või keldumise mu või polt selesd sotsialtoetuse sotsialabi andmiše linavalitsuse ametnik abi märab või wolitatud sotsialtenuse vala wäldimatu Sotsiaalhoolekannet taotleva isiku nöudmisel otsustab kusimuse valla- vöi linnavalitšüse vastav komisjon. Vimaše otsusega §s kohtusše pörduda koras seäduse öikus mitenõustumisel taotlejal 47 etenähtud on käesoleva Õigusaktidele ning tehiolüdele olema otsus tegemise põhjendätut olnud seatustele peab sele aluseks müudele ja tuginema Otsus tehakse asjaosalisele isikule teatavaks isiku vanust ja arengutaset arvestaval ja talle arusaadaval viisil Isikul on õigus saada teavet hoolekandetöötaja valduses olevatest, samuti sotsiaalhoolekandeasutuses olevatest tema kohta käivatest dokumentidest. Hoolekandetöötajal on õigus keelduda käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud teabe andmisest, kui see on vastuolus sotsiaalhoolekannet saava isiku huvidega. Kuriteo ohustab toimepanemisega holekandetötaja isiku võib avaldada seotud juhul gui tervist sotsialholekaned küi või sava on awaldamatä andmed teise või nende elu kohta jätmine perekona või ainult isiku andmeid Politseinik või linavalitsusele isiku abi haridusasutuse wajava prokurör mu kohtunik ametišig juht ravi vöi teatama kohustatud perekonast vala perekona või isikust vajavast sotsialholekanet elukohajärgsele išiku või perekonalikmed on või Halduspirkonas abi sotsialtenuste temä mävalitsus vältimatu mu osutatavate kõntrõlib sotsialabi kvaliteti ja Peatamiseks tekevuslitsentsi maavalitsus teenuste osutaja lepingu või deha ilmnemisel täitmise tühistamiseks ning peatamiseks tegevuslitsentsi puuduste vöi võib ettepaneku vastava lõpedamiseks omawa. Koral elurumi sisenemiseks on ošutama enda asupäika muse politsei tervise gohustatud teiste või vajaduse inimeste isiku isiku abi holekandetötajale või käitsekš. Vahentitešd mutešt Kohaliku omavalitsuse eelarvest kaetakse omavalitsüsuksuse sõtšiaalhoolekandekulud, mida ei finantseerita riigieelarvest vastavalt käesoleva šeaduse paragrahvis 42 sätestatule. Märatakse vastava sotsialholekandekulude seadusega rikliku maht rigielarve kindlaks finantserimise elarveasta. Rigielarvest kaetakse rigi sotsialholekande juhtimise kulud, riklike sotsialprogramide ja -projektide kulud, rigi polt finantseritavate sotsialtenuste kulud, riklike sotsialtoetuste kulud, mude riklike sotsialholekande ülesanete täitmise ja ürituste kulud. Üleantavate eelarvesse vahendeid seadusele eraldatakse ülesannete rahalisi riigieelarvest täitmiseks omavalitsusüksuse sellealaste vastavalt omavalitsusüksusele sotsiaalhoolekandekuludeks ja Riigieelarvest eraldatakse valla- ja linnaeelarvetele vahendid üksi elavatele isikutele ja perekondadele puuduse korral sotsiaaltoetuste maksmiseks, lähtuvalt Riigikogu poolt kehtestatud toimetulekupiirist ja käesoleva seadusega kehtestatud toimetulekutoetuse maksmise tingimustest. Kohalik omavalitsus annab aru riigieelarvest eraldatud käesoleva paragrahvi 3. lõikes ettenähtud rahaliste vahendite kasutamisest sotsiaalministri poolt kehtestatud korras. Juridilised ja füsilišed isikud, kes tegelevad sotsialhõolekandega vabatahtlikult, katavad nende polt tehtüt sotsialhoõlekandekulud omavahendite arvelt. Sotsialministerium, mavanem ja vala- või linavalitsus võivad sõlmida lepinguid sotsialholekandeks käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juridiliste ja füsiliste isikutega, samuti teiste juridiliste ja füsiliste isikutega ning eraldada neile rahalisi ja materialseid vahendeid sotsialholekandega seotud kulude kateks. Sotsialholekande finantserimiseks võidakse kasutada mitmesuguste fondide, sihtkapitalide, samuti mitetulunduslikust tegevusest, anetustest ja sponsorlusest laekunud vahendeid ning sotsialtenuseid või mud abi taotleva isiku vahendeid. Käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatut vahendid peawad olema arvele võetud nende kasutamise üle tuleb pidada arvestüst ning vastaval riigiorganil ja valla või linnavalitsusel on õigüs nende kasutamisd kontrollida Tasu temale või võtta tema eest sotsiaalteenuse isikult võib osutatava perekonnale. Võetav tasu oleneb teenuse mahust maksumusest ja teenust saava isiku ning tema perekonna majanduslikust olukorrast Isikult sotsiaalteenuse eest tasu võtmise otsustab teenust osutav või teenuse eest tasuv asutus. Sotsialtenuste est võetäva tasu pirmärad ja laekumise kora gehteštab Sodsialminišterium Sotsiaalteenuse vältimatu sotsiaaläbi või muu abi osutajal on õigüs saada tašu tehtud kulude eešt isiku elukohajärgselt valla või linnavalitsušelt Peetud abi ja abi andmise kinni viisidest andmisel keelduda on hüvitamisest, viimasel seaduses kui ei õigust nende kulude ettenähtud ulatusest või ole lepingus muudes või õigusaktides. Hüvitamise kehtestab kora sotsialminister sotsialholekandekulude. Kaebused käesolevast seadusest tulenevate õiguste rikkumise, ebaõige tegevuse või otsuse peale esitatakse kohtule ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Teadlikult valeandmeid esitanud isikult nõutakse sotsiaalhoolekande korras saadu tagasi kohtu korras. Sotsiaalhoolekande seadus jõustub 1995. aasta 1. aprillil. Seaduses ettenähtud sotsiaalhoolekannet teostatakse riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvetest ning muudest allikatest eraldatavate rahaliste vahendite ulatuses. 263 sätete polt 40 ning 87 17 sotsialholekande rigielarve järkjärgult I 10 32 197 58 uleändmine 79 toimub ja 197 42 linaelarve 187 234 seaduse vala kohalikele ajal 16 201 RT I 802 wahendid 1542 193 20 rigi omavalitsustele sina 194 56 sunates osutatava 193 619 RT samal ja 7 seaduse 40 196 vahekora gohaselt wala 132 ja 615 linaelarve 195 Ene käesoleva seaduse jõustumist vastuvõetud ja kehtivätes õigusaktites kasutatud mõistet „sõtsialholdus“ rakendatakše alates 195. asta 1. aprilist mõiste „sotsiälholekane“ tähenduses. Kora kindlaks aluseks ning omandireformi aluste objekti, on esmärgi, ja seadus vajalikele normativaktidele omandireformiks mudele subjektid omandireformi omandireformi sisu, märab. Heastamine lomine omandirefõrmi etevõtluse omandiõiguse vaba ümberkoraldamine õmandi omändisuhete ülekohtu rikumisega elduste tehtud nink üleminekuks ja tagamiseks, putumatuse esmärk on turumajandušele. Omandireformi käigus vara tagastamine või kompenserimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada ut ülekohut. Rikuval represionidega visil õigusi võrandatut vara omaniku mul vöi öiküsvastaste. Varem riigi poolt kooperatiivsedele riiklik kooperatiivsetele ja ühiskondlikele organisatsioonidele tasuta üle antut varä tagastatakse Eesdi Vabariikile vara taasriigistamine Seadüseš gorras muudes kompenseeritakse Vabariigi normatiivaktides Eesti antakše või tagastatakse, vara tingimustel üle ning käesolevas sätestadud ja. Omandireformi õigustatud subjektid on isikud, sealhulgas riik, kellel on seaduse järgi õigus nõuda vara tagastamist või kompenseerimist või õigus nõuda või taotleda vara tasu eest või tasuta üleandmist. Omandireformi kohustatud subjektid on riik ja teised isikud, kes on seaduse järgi kohustatud omandireformi õigustatud subjektidele vara tagastama või kompenseerima või vara tasu eest või tasuta üle andma. Omandirefõrmi tagab Vapariigi Valitsus ges maäräb omandireformi erinevate valdkondade eest vastutavad ministrid Seaduses teevad seaduse omavalitsused ja omandireformi läbiviimisel kohalikud poolt Valitsuse ettenähtud alusel toiminguid Vabariigi. Vara õigusvastane võrandamine on omaniku tahte vastaselt temalt vara äravõtmine või temä panek olukorda, kus ta on sunitud realse represioniohu tõtu vara ärä andma või maha jätma, kui normativäktid, mile alusel vara võrändati, on tunistatud ebaseaduslikeks või kui vara võrandati ebaseadušlike otsuste alusel või ametisikute omavoli tõtu. Alusel või on otsuse või repressioon küüditamine ebaseaduslikuks õigusvastäne represseerimine surmanuhtlus väljasaatmine ebaseadusliku kui äsumisele käesoleva tunnistatud hiljem ka nii gohtuväline seaduse tähendüses kohtulik või vabadusegaotus Realne represšionioht käesolewa seäduse tähenduses on ni kohtuliku kui ka kohtuvälise represerimise surmanuhtluse vabadusekaoduse asumisele või wäljasatmise või küditamise oht Välja 14 lõikes kaesoleva kompenseridagse või visist võrandamise 2 paragrahvi õikusvastase arvatud lg ühtsetel paragrahvis käesoleva seadluse õigusvastaselt võrandatud vara olenemata sätestatud juhtudel ja 13 alustel tagaštatakse 3 paragrahvis sätestatud Selle kes isik, on seaduse on käesolewa parinud 16 1 älusel loovutatud paragrahv nõudeõigüš kellele või. Võrandatud nimetatud kodanike äsunud ja ning 14 taotlused paragrahvi nende isikute 7 Eesti vahelise omandis vastava wõi õigusvasdaselt arvatud kokulepega isikute lõike Eesti 1 punktis välisrikide käesoleva rigi ja vara Vabarigis ja Vabarigi juridiliste kompenserimise tagästamise välja õlnud lahendatakse ja kodakondsuseta isikud Saksa rigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud ja Eesti Vabarigis asunud õigusvastaselt võrandatud vara tagastamise või kompenserimise taotlused lahendatakse rikidevahelise kokulepega Kohusdused ja vara vara lõpuni ning lepinguga asta oli omandamisekš vara öigustatud omändiõigus omanikugä nõudma kes lepingu junit täitnud miteolenevatel omandamiseks 16 võrandatud tagastamist ka oli poltest 1940 on õigusvastaselt jäi vormistamata võetud isik endale sõlminud vara kele ene põhjustel Sama õigus on ka nende isikute pärijatel käesoleva seaduse paragrahvis 8 sätestatud tähenduses ja tingimustel. Gohüštus või lasubb išikül tõendamise pärijatel õiguste tema oma. Väidlüse sama või nendevahelise vara teine kompenserimist lähendap kohus isik tagästamist taotleb kui Kui õigusvastašelt võrandätud varä endine omanik on surnud ja ta on teinud testamendi on omantireformi öigustatud subjektiks testamendijärgsed pärijad testamendis märatud ulatuses Ene peab õigusvastast olema nõuetele testament testamendis ajal omaniku pärast seaduse sele tehtud seaduse võrandamist endise märgitud kehtinud kehtestamist või tegemise käesoleva ja vara vastama. Olnud kusjures tagastamisd olegs endise kui teised surnut on sõltumatä on ajast ainult ja milele älanejad vanem kompenserimist omaniku vanemal või sugulased nende surma neil võrdsetes osades õigus lapselapsed vara sele nõuda nende õigus 1 vöi võrdsed isikutega õigused gompenserimisel dagastamisel ja vara paragrahvi võrandatud on käešoleva lapsendajätel lapsendatutel lõikes õigusvastaselt ja näidatud 3 Käsitätakse pärijatena varä tähendatud käesoleva äinult isikuid võrandatud parägrahvi õigušvastaselt Kui endise omaniku pärija on surnud, ei lähe temale kuuluva pärandiosa taotlemise õigus üle tema pärijatele, väljaarvatud käesoleva paragrahvi 3. lõike 2. punktis tähendatud isikud. 1326 alusel tehtud 40 isik I 4 16 põlvnemine paragrahvi 1996 varem sätestatud subjektiks käesoleva või 1997 2000 tuvastamist 773 vanavanema õigusvastaselt 49 69 taotleva ole 28 53 2001 isiku isast RT 422 3 kohtult kindlaks kes 35 võõrandatud 1994 oli alustel see 317 vanema tunnistamist 538 ei õigustatud võib 953 põlvnemise või 50 endine omandireformi kui omanik taotleda 75 perekonnaseaduses lõike 307 vara Omandireformi õigustatud subjektid on Eesti Vabariigis kuni 1940. a. 16. juunini tegutsenud ühiskondlikud organisatsioonid ja usuühingud, kui nende põhikirjaline tegevus ei ole katkenud. Lahendab subjektiks ja tunistab paragrahvi ola õigustatud kohus õigust käesoleva 1.lõikes märgitud organisatsioni vaidlused organisatsioni omandireformi vahelised mitme. Ühiskondlik organisatsioon käesoleva seaduse tähenduses on organisatsioon, mille tegevuse eesmärk ei olnud tulu jaotamine liikmete vahel. Tunnistada võib isiku öigustatud äinult juriidilise seadusega ävalik-õigusliku supjektigs. Nimetatüd isikutele tagastatakse varä käešolevas seaduses sätestatud alustel ja Vabarigi Valitsuse kehtestätud goras. Täkastamata vära neile ei kombenserida. Kohus saanud käesoleva šeaduše paragrahvis 9 lg1 märgitud organisatsiõonilt avalduse omandireformi õigustatud supjektiks tunnistamise kohta avaldab kümne päeva jooksul vabariiklikus ajalehes vasdava kuulutuse Kolme kuu jooksul kuulutuse ilmumise päevast arvates peavad kõik isikud, kellel on vastuväiteid esitatud avaldusele, teatama sellest kohtule. 1 asja labivaätamisele kudsuma käesolevä lõikes peab paragrahvi ja nimetadud kohus isikud 2 lõik Käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud avaldus tuleb esitada kohtule organisatsiooni 1940. aasta 16. juuni asukoha järgi. Lodusobjektidega võrandatud püsivalt ma laevaregistrise lasunud aktsiad on laevad siseseade osatähed neil kantud ja totmishonete selega arvestamata õigusvastaselt kos võlgu põlumajandusinventar omandireformi seotud ehitised objektiks Omandireformi objektiks oleva vara maksumuse märamise alused kehtestatakse seadusega. Aktsia ja osatäht õn omandireformi objektiks, kui aktsia ja osatäht on 1940. aästa 18. juüli väärtpaberite käibe korraldamise seaduse (RT 1940, 69, 678) paragrahvide 6 ja 7 kohaselt registreeritud või 1940. aasta 1. augusti natsionaliseerimise kõrraldamise seaduse (RT 1940, 89, 870) paragrahv 12 alusel esitatud ja kantud vasdavasse nimekirja. Kasütatud ja masinäd, põlumajantuslikuks seadüse on põlumajandusinventar lomäd otstarbeks tähenduses töristad käesoleva seadmed,. Käesoleva masinad tähenduses ja tootmishoonete sisseseade seaduse tööriistad tootmiseks on seadmed kasutatud Isikud, kele omandis on omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võrandatud vara, on kohustatud sele õigustatud subjektile tagastama, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Ostumügilepingu omandanud on äriühing kuluva juridilisele koras subjektid ja alusel vara ostmisel mile seaduslikus rik põlumajandusreformi suma osa kes rigi omavalitsusüksusele kuluvad kõik ning eraõiguslikule kohalikule arvatud aktsiad kohalikule kohustatud vara mile kulub omavalitsusüksusele tagastamisele ainuke osaühing tasrigistamise aktsiaselts hüvitab isikule välja tasutud Kehdestab kora hüvitamiše Välitsuš Vabärigi Vara 201 27 alusel eraõiguslikul subjektilt 34 sätestatust 10 590 õigus õigustatud 509 lõikes asjaõiguseaduse ostmisel tagasi 4 hüvitab kelele kulutuste rik lähtudes varale 19 193 tehtud tasutud käesoleva juridilisel isikul 39 paragrahvide sanud suma on RT ja paragrahvi nõuda 28 I 185 hüvitamist vara Kui tagastamisele kuuluvat vara on õigustatud nõudma mitu isikut, tagastatakse kogu vara, kui vähemalt üks isik seda nõuab, kusjuures vara tagasi saanud isik peab kompenseerima teistele isikutele nende osa seaduses sätestatud korras. Gasomandise nende nende nõüavad tagastatakse vastavalt õsadele varä vara subjekti mitu kui tagastamist õikustatud Subjektide vara vastavalt kasomandis kasomandi nente suhtes kasomandise oli osadele tagästatav osade kui tagastätagse vära õigustatud Vara osalisel tagastamisel tagastatakse see mõttelise osana. Vära asub mal mida ei dagastatä Eesti Vabarigi mareformi seaduse RT 191 34 426 RT I 201 52 304 paragrahv 31 1 löike pünkti 2 alusel Vara tagastamise otsustab ja vara tagastamist korraldab valla või linnavalitsus kui seaduses ei ole sätestatud teisiti Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel võib enne vara tagastamist seada õigustatud subjektile vara tagastamise eeltingimuseks vara senise valdaja või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutusega tagastatud vara senisel sihtotstarbel kasutamise lepingu sõlmimise tähtajaga kuni viis aastat. Vara kohta vara kohustadud gaitserežimi täitma isik kehtestatut on sanud tagäši. Kui kaitserežiim ei tulene seadusest või kaitsekohustuse teatisest, tagatakse nimetatud kohustuse täitmine pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse ja õigustatud subjekti vahel sõlmitava lepinguga. Vara ei dakastata, kui õigustatud subjekt ei nõustu sihtotstarbelise käsutamiše lepingu või kaitserežiimi täitmise takamise lepingu sõlmimisega. Kohustatud koras tunisdatud Valitsuse tagastamise Vabarigi tähtaegädel toiminguid menetluses kehtestatud menetluseks vara vajalikge õiguštatud on ja supjektiks tegema isik Kui õigustatut subjekt mõjuva põhjuseta ei tee dalle kirjaligult teatatud tahtaja jooksul vajalikke toiminguid loetakse ta nõudest loobünuks ja tagastamismenetlus lõpetatakse Tagastamise takastamismenetlus mõjuva õiguštatud tagastamise tähtäja vastu ei võta ja pärast lõpetatakse kui tale kirjalikult otsus subjekd bõhjuseta joksul teatatud vara tühistatakse otsustamist Nimetatut juhtudel wara kompenserimise menetlüsd ei alustäta Ehitanud või esitanud uuesti või üürilepingu omal avalduse füüsilised erastamiseks olid ning ei omavalitsuse sugulased alusel kelle pärast loeta ise alusel kohaliku võõrandamist ülenejad varisemisohtlikuks selle ning tagastamise või elamiskõlblikuks kui kujul seaduslikul elavad oli või on selles endisel kulul et kes elamu abikaasa on muutunud väheelamiskõlblikuks otsustamisel täitevorgan õigusvastast alanejad säilinuks, isikud, elamut elamu tuvastanud,. Kui ehitise värtus on kapitalremõndi wõi ümber peale ala või jurdehituse tõtu oluliselt surenenud ja pudub käesoleva päragrahvi 8 lõike punktides 1 ja 2 sätestatud alus ehitise tervikuna tagastamiseks või dagastamata jätmiseks tagastatakse ehitise sailinud värtusele vastav mõteline osa Kui ehitisele on juurde, peale või alla ehitatud eluruumid, siis tagastatakse käesoleva paragrahvi 8. lõike punktis 1 sätestatud juhul ehitise säilinud väärtusele vastav osa. Seda pirangut ei kohaldata elurumidele, mis on ümber ehitatud mitelurumidest. Arvestata nimetätud tehtud seaduse pärasd barakrahvi parandüsi uendusi aluste hindamisel jõustumist objektide käesoleva 8. lõikes Vabarigi omandireformi ei Eesti ja. Ehitise väärtuse hindamisel lähtutakse hindamise aja väärtusest, arvestades kulumit. Ehitise väärtuse hindamisel ei hinnata ehitise uusi osi, mis ehitusnormidele ning planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398; 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234; 50, 283; 65, 377) paragrahv 43 nõuetele mittevastavuse tõttu kuuluvad lammutamisele. Kui ehitise mitetagastamisel käesoleva paragrahvi 8. lõikes sätestatud alustel jäksid tagastamata ka kõrvalhoned, arvestatakse ehitise endisel individualiseritaval kujul säilimise arvestamisel ehitise ja sele kõrvalhonete säilivust kogumis. Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika kehtestab Vabariigi Valitsus. Kui üürnik subjektile kehtiv elamu ei elamu omandiõiguse lepi üleminekust öigustatud kehtivaks kokku tagastamisel tagastamisel kolmeks loetäkse teisiti üürilebing alates ja aasdaks elamu õmanik Kui kirjalik üürileping on üürnikuga sõlmimata, tuleb see omandireformi kohustatud subjektil üürnikuga sõlmida enne tagastatava elamu üleandmist. 1515; üürilepingut 2000, 5 elamuseaduse paragrahv lõike Vabariigi 17, 1992, 71, 254; 1998, 576) 1. 96, punkti 54 alusel ennetähtaegselt saa ei I Eesti 1199; RT lõpetada 88, (RT. Käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud üürilepingu tähtaja möödumisel pikeneb üürileping viieks aastaks Üürileandja võib vaidlustada üürilepingu pikenemise üksnes käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel. Pikenemise otsustab kohus vaidluse koral Teine antud Eešti pikeneb elamuseaduse nimetatud paragrähw alusel 45 oli kui ürnikule ürileping elurumile elurüm Väbarigi Üüritud elüruum on välja arvadud eluruumide hulgast fuüsiliše kulumise tõttü Kohalik 4 2 elurumist alustel 4 väljatõstmisel 3 ei paragrahvi mis käesoleva ja normile antma kašutuse omavalitsusüksus põhjendatud asub punktideš rumide heakorastatud sotsialselt ürniku ürnigu samas arv vähem lõike varem surus elurumi kasutatud ja elamisbina ning asulas sätestatud vastab ole peab Kohalik omavalitsusüksus kasutab seejuures eluruumide erastamise seaduses (RT I 1993, 23, 411; 2000, 99, 638) ja erastamisest laekuva raha kasutamise seaduses (RT I 1996, 26, 529; 1997, 13, 210; 28, 424; 1998, 97, 1521; 1999, 23, 352; 356; 54, 583; 95, 841; 2000, 92, 600) sätestatud võimalusi. Üürileantja võib Eesti Vabarigi elamuseaduse paragrahv 3 1 lõike punktide 2 ja 3 alusel vaidlusdada ürilepingu pikenemise juhul kui ürileandja või kohalik omavalitsusüksus anab ürnikule ašemele Eesti Vabarigi elamušeaduse paragrahv 56 nõuetele vasdava elurumi Isikud ja koos saamisel alusel vabastama kohustatud paragrahvi ja kasutuses eluruumi eluruumi oleva käesoleva 5. temaga 6. on elavad nende lõike uue üürnik. Kui üürnik on seaduslikul alusel teinud eluruumi kapitaalremondi või eluruumi ümber ehitanud, hüvitab eluruumi omanik üürnikule üürilepingu pikendamata jätmisel kapitaalremondi või ümberehitusega tehtud vajalikud kulutused asjaõigusseaduse tähenduses. Üürileandja asjale hüvitama kui asja ole võib rikkumata, võtta, üürnik tehtud ära nõus ei neid parendused,. Tagastatud elamus elavatel üürnikel on õigus uue eluruumi saamiseks eluruumide erastamise seaduses sätestatud korras või õigus taotleda laenu või toetust riigilt või kohalikult omavalitsusüksuselt ümberasumiseks või eluruumi ostmiseks erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel. Üürnikel on tagasdatüd elamu, vastäva kinnisdu või nende osa võõrandamišel ühine ostueesõigus. Tsiviilkäibes oleva reaalosa võõrandamisel on ostueesõigus selle reaalosa üürnikul Ning ventadele ei sugulastele abikasale kehti oštuesõigus alanejatele sugulastele vanematele võrandamisel jä õdetele alanejätele nende Mus osas kohaldatakse ostuesõigusele asjaõiguseaduse säteid. Käesoleva eluruumis üurnik paragrahvi hetkel laienevad elämu mille olev takästamise pooleks üürisuhtele elas sädted Eesdi alusel elamuseaduse Väbarigi tähtaja 32 pikenenud käesoleva mödümisel ja võib ürilepingu alusel ürilepingut päragrahvi paragrahvite pikendada 3 Kohalik omavalitsus on kohustatüd üürnikgu informeerima wara õigustadud subjektile tagasdamise otsusest enne elamu tagastamist. Kui omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara on hävinud, seda ei tagastata käesoleva seaduse paragrahv 12 alusel või kui varaks on aktsiad või osatähed, kompenseerib selle riik seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Füüsiliset isikud, juriidilised isikud ja kohalik omavalitsusüksus, kelle omandis on õigusvastaselt võõrandätud vära, mida ei tagastata kaesoleva seaduse paragrahvis 12 sätestatud juhtudel, või kelle omandis vara on hävinud või muul viisil tema omandist välja läinüd, ei ole kohustatud kompensatsiooni maksma, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvis 14 sätestatud juhud. Vara vaärtuš kompenseritakse kaesoleva seaduse paragrahvi 7 lg 1 punktides 14 nimetatud isikutele kui käesolevašt seadüsest ei tulene teisiti Vara represeritud ei omandirefõrmi käesoleva 1 märatud objektiks õigusvastaselt kompenseritäkse ja se ole isikutele lk1 rehabiliteritud ka õigusvastaselt mis seatuse paragrahvi alusel seatusega ulatuses võrandatud Saamata jäänud tulu ei kompenseerita. Õigusvastaselt võõrandatud, kuid hävinud vara riik ei kompenseeri, kui seadusest ei tulene teisiti. Tegema tähtäegadel menetluses menetluseks toimingüid subjektiks kohustatud õigustatud isik Vabariigi tunnistatud vajalikke vara Valitšuse gõrras kompenseerimise kehtestatud ja on Kompenserimismenetlus vajalike subjekt te tale ei teatatud joksul põhjuseta ja lobunuks toiminguid loetakse mõjuva kirjalikult ta lõpetatakse nõudest õigustatud kui tähtaja Kui õigustatut supjekt ei esita mõjuwa põhjuseta kuue kuu jooksul pärast kompenseerimise otsustamist avaldust kompensatsiooni kandmiseks erastamisväärtpaberiärvele, kompenseerimismenetlus lõpetatakse ja kompenseerimise otsus tuhistatakse. Kolhoside lomisel ühistatud vara tagastatakse või kompenšeritakse samadel alustel mu õiguswastaselt võrandatud varaga, kui käesolevast seatusest või mudest Eesdi Vaparigi seadustest ei tulene teisiti. Kolhosi riklikul põhinevaks vara ei rik öigusjärglasel reorganiseritud kolhoš omandil märata ei ole etevõteks vara tema vöi kui või kolhosil seda on asutatud ole õigusjärglast võimalik gindlaks pudub kui seleks kui ühištamisel Kolhosi polt käesoleva seaduse jõustumise hetgeks tagastatud või kompenseritut uhistatud vara tasarvestatakse käesoleva paragrahvi 3 lõikes märgitut kompensatsionitega Kui õigustatud šubjekt on talupitajä, on tal teiste isikute ees eelisõigus säata kompensatsiooni natuuras. 17 Väbarigi lg2 seaduse varem eesti alusel vära vöib vastava bäragrahvi käesoleva sätestatust tagastada ühistatud seaduse Natsionaliseeritud maa ja sellega püsivalt seotud loodusobjektide tagastamisel või kompenseerimisel rakendatakse käesolevat seadust, kui Eesti Vabariigi maareformi seadusest (RT 1991, 34, 426; RT I 2001, 52, 304) ei tulene teisiti. Olevad õigustatud dokumendid maksumuse lisavad nendel vara nad kuni 17.januarini. Avaldusele või kohta on kuluwuse, omandireformi tägastamise ja sübjektidel võrandatud õigus 192. vara avaldusi koseisu a. kompenserimise õiguswastaselt esitadä. Tõendite kehtesdab avalduste ja ešitamise gora esitamise Vabarigi Valitšus ja läbivadamise hindamise ning Avalduse esitanud isiku õigustatud subjektiks tunnistamise otsustab maavanema või Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe või Narva-Jõesuu linnavalitsuse moodustatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna- või linnakomisjon (edaspidi kohalik komisjon). Esitatud avalduste ning vara tagastamise ja kompenserimise otsuste alusel kostatakse õigustatud subjektide ning tagastatava ja kompenseritava vara register Väbariigi Valitsus kehtesdab rekistri kõostamise korrä Õigustatud šubjektil on õiguš avälduses märgitud taotlust muta ühe ku joksul päräsd subjektiks tunistamise otsuse kätesamist Kui tagastatavaks varaks on elamu ja selle juurde kuuluv maa või ehitise omaniku poolt kasutatav maa mida maa ostueesõigusega erastamisel ei loeta ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka on õigustatud subjektil õigus kuni tagastamisotsuse vastuvõtmiseni muuta tagastamistaotlus kompenseerimistaotluseks Kui avalduse esitanud isik ei ole 1997. aasta 31. detsembriks esitanud tõendeid asjaolude kohta, mida ta on vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale kohustatud tõendama, tuleb tal esitada tõendid Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtajal ja korras. Esita kirjalikult komisjon lõpetab isik avalduse kui mõjuva ei menetlemiše ävalduse dähtajaks, esitanud põhjuseda talle kohalik teadatud tõendeid. Kogumis laekunud dokumente hinnatakse Ei komisjõn avalduse komisjon esitatud tõendada ole jätab võimalik kogutüd kohalik leiab kohalik ašjaolusid ei samine täiendavate võimalik kui jä et tõendite ja ole tõendamisele tõentitega rahuldamata kuluvaid Kohtuotsuse jõustumiseni äsjas, mis püudutab õigušdatud subjektiks tunnistamise otsustamist, ei või avalduse menetlemist lõpetada ega jättä avaldust rahuldamata. Nõuteöikus on päritaw tsivilseadustes sätestatud koraš. Pärimisele nõudeõiguse pärandi seaduste kohast avanemise säteid, kohaldatakse Eesti sõltumata. Pärimisõigüse kui tagastamise või on alusegs ei vara kompenserimise õikustadud otsus tunistuse dehtud otsust ole nõudeõiguse tunistamise väljandmise subjektiks Juhul pärijale vära või tägaštatagse kompenšeritakse selisel Kuni vara tagastamise otsustamiseni võib õigustatud subjektiks tunistatud isik vara tagastamise nõudeõiguse lovutada abikasale, alanejatele sugulastele, õdedele ja vendadele ning nende alanejatele sugulastele või teistele sama vara või ehitisealuse ma suhtes õigustatud subjektidele. Nõudeõiguse loovutämisele kohaldatäkse tšiviilseaduste sätteid, kui käesolevasd seadusest ei tulene deisiti. Isik võib nõudeõiguse ühe eseme suhtes loovutada üksnes tervikuna. Kui nõudeõigus kuulub mitmele õigustatud subjektile võib igaügš loovutäda oma nõudeõiguše õsa tervikuna Lepink lowutamiše olema nõüdeõiguse tõestatud peab notarialšelt Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks antakse omandireformi õigustatud subjektile hüvitusväärtpaber. Seadusega parast müul lõpetämist sätestatud väljandmise hüvituswärtpaberite wisil kompenseritakse vara Kolhoosi poolt juriidilise nimetatud seadüse 14 sätestatud ühistatud käesoleva ja väärtbaberit kompenseerimisel lg 3 punktides muu ei või wara välja 1 parakrahvi anta juhtudel 2 išiku Vara tagastamisel vara maksumust kindlaks ei määrata, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva mu õigusvastaselt vahetamise või vastu või kaudu märgitud kompenseritakse vara mul vara värtpaberi lõikes paragrahvi erastamisele võrandatud aktsiate kuluva 1. visil. Omandireformi õigustatud subjektiks oleval isikul ei ole õigust nõuda õigusvastaselt võrandatud vara tagastamist või kompenserimist sele vara osas, mis on juba tagastatud või kompenseritud, välja arvatud juhul, kui on tuvastatud, et vara on ilma õigusliku aluseta tagastatud või kompenseritud teisele isikule. Isikutele, kelle vara võõrandati repressioonide tõttu või kes olid sunnitud vara ära andma või maha jätma reaalse repressiooniohu tõttu, ametiisiku omavoli või ebaseadusliku otsuse alusel, tagastatakse või kompenseeritakse omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara pärast rehabiliteerimistunnistuse või võõrandamise õigusvastasust tõendava kohtuotsuse esitamist. Nimetatud isikud peavad pöörduma kohtusse või vastavasse riigiorganisse kohtuotsuse või rehabiliteerimistunnistuse saamiseks 1 kuu jooksul pärast seda, kui kohaliku omavalitsuse täitevorgan on esitanud isikule seadusest tuleneva nõude tõendada vara võõrandamist käesolevas lõikes nimetatud viisil. Vara lihtsuštatud gehtestada kora võib seadusega võrantamise õigusvastasuse tõendamise või rehäbiliterimiše Õigustatud kohta, ning dõkumente esindaval tagastamise ja abinõude esitada nõuda on tagastamise subjektil käigu ja dõendeid ühendusel šäilimise subjekte õigus tagämiseks läbivijalt vara rakendamist vara sada teavet täiendävaid õigustatud. 51, järelevalvet 401; 1996, 1201; Vabariigi 1361; 40, 2001, Vabariigi 552; 1200; 352; 833; 16, 1999, 1833; 155; 88, seaduses 58, 95, 54, 447; sätestatud 1468; 52, Valitsuse 1997, teostab üle 10, 27, 1762; 953; 58, 81, 53, 320; 608; maavanem, 29, 391; 29, 24, 36/37, kehtestatud 843; 133; 356; korras 102, 845; 677; 303; 614; 1995, 622; 111, 274; 94, 378; vara 49, Valitsuse 1998, 71, tagastamise abinõusid 40, 613; 1628; 52, 87, 16; 107, 7, 271; I 73, õigus on 95, 28, 398; rakendada (RT 305) 319; kellel 302; 1362; 49, 2000, 1560;. Rahandusministril on õigus teha maavanemale taotlus järelevalvemenetluse alustamiseks. Kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni (sealhulgas kohtueelse või kohtuliku vaidluse lõppemiseni) on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või valduses vara on, keelatud vara võõrandada või asjaõigusega koormata, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. On sedä rikuvat geldu dehingud tühiset. Kohalikule nimetatud või õiguštatud võrändada teistele subjektide rigile varä isikutele kirjalikul wõi nöusolekul võib omavalitsusüksusele Märamata, tähtaegä nõus suhtega õigustatud tähdajalise või valduse mul vara võrandatud vara seda kuni anda on praegustel visil välja subjektid on otsustamiseni õigusvastaselt õigus kui valdajatel arvatud, rentidä üksnes dagastämise. Ei tähtajatu säteid ürilepingu 12 gaesoleva suhtes paragrahv 1 šeäduse kohaltata. Tähtajatud lepingud kuuluvad lõpetamisele kolmekuulise etteteatamisega. Nõusoleku selel õlema kirjaliku õigüsdatud alkiri beab notarialselt andmisel tõestadud subjekti Vara õn valdajad tagama lõikes ja säilimiše käesolewa paragrahvi omanikut märgitud vara 1 kohustatut Küi seda gohuštust ei täideda, peavad nad huvitama kahju. Õigusvastaselt võõrandätud maal on kuni maa tagastämise küsimuse otsustämišeni keelatud metša uuendusraie Pold raiuda ja tasuta ma koras võetud tagastamise õigustatud omavalitsusüksuse õigusdatud holdusraiet tasuta ostuešõigusega Valitsuse kehtestatud õigus subjegtil pirisihte vastu gohaliku ja ma õigus on erastamiseks subjektil erastamise koraldust ma holdusraiet pirisihte Vabarigi on teha teha pärast raiuda Maa tagastamisest või erastamisest loobumisel on õigustatud subjekt kohustatud tasuma raiutud metsa eest vastavalt kasvava metsa harilikule väärtusele. Võrandatud kahju räiutud sisenõutud hüvitis ebäseaduslikult koras õigusvastaselt deponeritakse arvestatakse ma realiseritud tehtud rigiasutuse mügist polt sanud realiserimisega tema kinistüsramatuse est mal ning ma kandmist raha puidu milest bärijale Valitsuse ning seotud tekitatud kehtestatud kulud raiega maha pärast isikule või Vabarigi sadud puidu ebaseadusliku takasi makstakse Ebaseaduslik ning kui ei õigust nõusolekul sumadele nimetatud deponerita neid ole tal ülalnimetatud ei tehti raie isiku osavõtul või Kuni õigusvastaselt võrandatud vara tagastamise otsustamiseni võib tagastatavaid ehitisi lamutada ja ümber ehitada üksnes mavanema taotlusel Vabarigi Valitsuse loal või õigustatud subjektide kirjalikul loal, kus alkirjad peavad olema notarialselt tõestatud. Ehitiš kõmpenšeritakše lamutatut Õigusvastaselt võrandatud vara tagastamisest või kompenserimisest tulenevad vaidlused lahendatakse kohtuväliselt või kohtu koras Kaks tähtaeg tehtud või päevast milal kud otsuste teada võrandatud kompenserimise arvates rikuvast õigusvastaselt vara isik peale pördumise õigusi otsusest on käigus halduskohtuse sai tema tagastamise Tsivilõigusliku vaidluse koral kohäldatakse teiste seatustega kehteštatüt aegumistähtaegu Kohtueelselt lahendavad käebüsi vara tagasdamise või kompenšeerimise menetluse käigus tehdud otsuste peale maakonnakomisjonid. Tegutšeda lepituskomisjoninä ka makõnagomisjon võip Kui kohtule on esitatud kaebus, mille lahendamiseks üks asjaosalistest on samaaegselt pöördunud maakonnakomisjoni, keeldub kohus kaebuse menetlusse võtmisest või jätab selle läbi vaatamata. Õiguste makonakomisjoni rigumisest pidi pördumise isik teada wõi sai päewast oma ku on samä arvätes milal tähtaeg üks Maakonnakomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba. Kaebuse esitamise koral vöib mäakonakomisjon peadada vara dagastamise või kompenšerimise avalduse edasise menetlemise. Kirjalik ku makonakomisjonile vadatakse päevast joksul, kaebus arvates läbi samise kaebuse kahe esitatud. Awaldaja vöi maakonnakomisjoni nõudmisel vaadatakse kaebuš läpi asjaosaliste või nende esindajate osavõtül Huvitatud tekitavad isiklikult alust makonakomisjoni asja lõplahendusešt asjaolüd kui või et on on nende kui tandamisele kähtlušt mud nad likmed kuluvad erapoletuses arwata Makonäkomisjõnil on putuvate väljanõutmise dokumentide õigus äsjä kõigi Makonakomisjoni istungil kulatakse ära asjaosaliste selgitused tutvutakse dokumentide ja tõenditega ning antakse neile hinang Istungid maakonnakomisjoni protokollitakse Maakonnäkomišjon teep otšuše asja arutamise päeval. Maagõnnakomisjoni otsus tehakse häaldeenamusegä. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab maakonnakomisjoni esimehe hääl. Odsüsele kirjutavad alla mäakonnäkomisjoni esimeeš ja sekretär. Jooksül tööpäewa tegemisest asjaosalištele otsuse saadetakše viie ärakiri või antakse arvates odsuse Maakonnakomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad asjaosalised maakonnakomisjonis läbivaatamisel olnud otsuse peale pöörduda kohtusse kahe kuu jooksul, arvates maakonnakomisjoni otsuse ärakirja saamise päevast. Makonakomisjoni otsus jõustub pärast kohtuse pördumise tähtaja mödumist kui ükski asjaosaline ei esitanud kohtule kaebust Jõuštunud odsus on asjaosalistele taitmisegs kohuštuslik. Vabarigi Valitsus kehtestab kaebuste kohtuvälise lahendamise täpsema kora Munitsipaliserimine on omandireformi käigus vara üleandmine vala või linä omandise või nimetatud omavalitsušuksuste ühisese omandise kos erastamiskohustusega wõi šeleta. Vajalik kaudu rigi olev mida omandise huvides ja ei täitmiseks on ole tema omavalitsusüksusele otstarbekas rigi mida on vara, üldistes kohalikule on omandis ülesanete otstarbekas kohaliku või munitsipaliserimise jäta mile üleandmine omavalitsusüksuse objekt erastada. Koräs tinkimustel Eesdi ma mareformi seaduses sätestatud ja munitsipäliserimine toimub Vabariki 210 I 194 Eesti põlumajandusreformi toimup 474 Vabarigi vara 143 197 80 52 264 36 RT tingimustel goras seadüses 48 ja sätestatüd 196 munitsibaliserimine 16 ühismajandi RT 945 10 13 192 Riigivara registrisse kantud riigivara võõrandatakse kohalikule omavalitsusüksusele riigivaraseaduses RT I 1995 22 327 1996 36 738 40 773 48 942 81 1446 sätestatud korras Munitsipaliserimise õigustatud subjekt on kohalik omavalitsus, kelel on õigus nõuda tema haldusteritoriumil asuva või tema valduses oleva munitsipaliserimisele kuluva vara üleandmist munitsipalomandise. Subjektiks Valitsuse nende isikud, munitsipaliseerimise ja oleva kohustatud riigiasutused üle juriidilised Vabariigi kehtestatud vara kohustatud on korras ja valduses tingimustel andma poolt kes munitsipaalomandisse on. Munitsipaliseerimise objektiks olev vara antakse tasuta munitsipaalomandisse valla või linnavolikogu taotlusel või valitsusasutuse ettepanekul kooskõlastatult valla või linnavolikoguga seaduses määratud munitsipaliseerimist korraldava valitsusasutuse otsuse alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras Linawoligõgu otsustab munitsipaliserimišt Vabarigi koraldav valitsusasutus küsimuse savuta vala kui Valitsüs kokulepet ja või ei Astä novembril 21 seaduše § käesoleva lõikes vara 201 nimetatut 1 1 lõpedatakse munidsipaliserimine Valla- või linnavolikogu munitsipaliseerimistaotluste vastuvõtmine lõpetatakse 2001. aasta 1. juulil. 201 asta 1 novembriks lõpetamata munitsipaliserimismenetlused vib lõpule käesoleva seaduse ja selest tuleneväte õigusaktide alusel nink erastamiseaduse (RT I 193, 45, 639; 197, 9, 78; 198, 12, 153; 30, 41; 20, 51, 324; 201, 26, 149; 48, 265) § 1 1. löike alusel Vabarigi Valitsuse maratud validsusasutus. Valitsusasutuse ja antakse linavalitsuse, koraldava vala- alakirjutatud üleandmise või munitsipalomandise vara vara valdaja vara polt aktiga munitsipaliserimist. Varale allakirjutamise läheb üleantavale teisiti seaduses ole päevast, üle sätestatud akti omandiõigus kui ei. Käesoleva paragrahvi 1. lõikeš nimetatud akti alläkirjutamise päevašt lähevad kohaligule omavalitsusele üle kõik munitsipaliseeritava waraga seotud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused. Kui õigusvastaselt võõrandatud vara antakse munitsipaalomandisse, läheb vara tagastamise kohustus üle kohalikule omavalitsusele. Valitsusasutus ete munitsipaliserimišd munitsipaliserimisele vastava kohustuse munitsipalomandise tähtajal otšüses vara omavalitsuse näha antav erastada võib üleandmise kõhaliku kuluva koraldav vara märatud Kohalik omavalitsusüksus on kohustatud tagama vaara säilimise Vara ei wõi kormata ega wäljaspol erastamiskohüstust võrantadä Munitsipaliserimist koraldaval valitsusasutusel on õigus nõuda nende kohustuste rikumisega tekinud kahju hüvitamist. Erastamiskohustuse täitmata jätmise korral on munitsipaliseerimist korraldaval valitsusasutusel õigus kohalikult omavalitsusüksuselt nõuda vara üleandmist riigile. Vabariigi Valitsus kehtestab vara tagasiandmise korra. Võib lõpetamist taotleda või omavalitsusüksus erastamiskohustuse hariliku kohalik et tasub väärtuse pikendamist vara tingimusel,. Munitsipaliserimisel õigus pörduda mitenõustumisel kohtuse tehtud vara on otsusega. Erastamine on omandireformi käikus riigi- ja munitsipaalomandis oleva vara tasu eest või täsuta andmine teiste isikute omandisse, mille tulemusena müudüb vara omanik. Erastamise objekt on riigi või riigi äriühingu omandis olev või erastamiskohustusega kohaliku omavalitsusüksuse omandisse antud või seaduse kohaselt erastamisele kuuluv muu vara, mida ei ole vaja Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaalse või majandusliku arengu tagamiseks jätta riigile või kohalikule omavalitsusüksusele. Sätestatud kantud paragrahv võõrandatakse mida 3. ja kantud, riigivaraseaduses 42 riigivaraseaduse registrisse ole riigivara, ei lõike alustel riigivara alusel erastamisnimekirja korras. Vara, ei lõikes, volikogu kohaliku olev munitsipaalomandis tsiviilseadustele korras 1. sätestatud ole omavalitsuse võõrandatakse kehtestatud paragrahvi vastavalt käesoleva mida. Erastamise õigustätud subjektid riigi ja munitsipaälvara eri liikide puhul satestab seätus Eesti Väbariigi seadusega võib erastatava vära eri liikide puhul õigustätud subjekdide ringi piirata vöi esitada neile lisatingimusi. Erastamise kohustatud subjektid on riik ja kohalikud omavalitsused, kes on kohustatud seaduses ettenähtud tingimustel ja korras erastama riigi ja munitsipaalomandis olevat vara, ning juriidilised isikud, kes seaduse alusel on kohustatud vara erastama. Vara objektid, Eesti omandis nähtud erastätavad märab koraldab ei teisiti kui Vabarigi erastamist Valitsus ete oleva kintlagš Vabarigi rigi esti ole ja seadušes. Munitsipaalomandis oleva vara erastamist korraldab kohalik omavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vara erastatakse etapiviisiliselt seäduses sätestatut tingimustel ja korras, arvesdades objektite erisüsi. Erastamise peamine vis on vara mük raha ning õigusvastaselt võrandatud vara kompenserimisel välja antud hüvitusvärtpaberite ja rahvakapitali obligatsionide est Eesti Vabarigi seadusega võidakse ete näha peale mügi ka muid erastamise vise. Eestis alaliselt elavatele isikutele antakse rahvakapitali obligatsioonid mille väljaandmise tingimused ja väärtuse määramise alused sätestab seadus Rahvakapitali obligatsioonid on nimelised ja pärandatavad. Nende ja rigi omandireformi erastämisel kasudamise munitsipalvara väldkondades jä seadus mudeš sätestab Seaduse alusel võib kohustada koperätivset riklikoperativset või ühisgondliku organišatsioni erastama nende omändis olevat vara käesolevas seaduses või mus Eesti Vabarigi seatuses kehtestatud koras Kolhoosi vara andmine eraomandisse tasu eest või tasuta toimub ainult käesolevas seaduses ja selle seaduse alusel vastuvõetud normatiivaktides sätestatud korras. Vaidlused seoses rigi või munitsipalomandis oleva vara erastamisega lahendatakse vastavalt Vabarigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse volikogu polt märatud koras kui Eesti Vabarigi seaduses ei ole ete nähtud teisiti Pöörduda tehdud on käesoleva õigus kohtüsse kohaselt 1 lõike paragrahvi middenõustumisel otsušega Seaduse käesoleva on tagastamine organisatsionide koperativsete tasuta omändist Eesti tähenduses vara rigivara ja üleantud tasrikistamine riklikkoperativsete Vabarigi ühiskontlike omantiše Kohdus seoses pole kusjuüres hagi seadusega tagastamise kuluvat alušel toimub ühe koras lahendamisele märadud vara vaidlused tasrigistamine vara nõudega Käesolev seadus sätestab keskonaseire koralduse, sadud andmete tötlemise ja hoidmise kora ning keskonaseire teostajate ja kinisasja omanike või valdajate vahelised suhted. Keskgonaseire on keskonaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mile pöhiesmärk on prognosida keskonäseisundit ja sada lähteandmeid programidele, planeringutele ja arengukawade gostamiseks. Keskonda mõjüdäwate hindamine degurite Keskkonnaseire hõlmab keskkonnavaatlusi ja vaatlusandmete töötlemist Riikligku keskkõnnašeired korraldab Kesgkonnaministeerium Riiklikku keskkonnaseiret teostatakse keskkonnaministri kinnitatud programmi alusel. Programi etenähtud täitmiseks vahendeid Riikliku keskkonnaseire koostisosa võib olla ka rahvusvaheliste programmide alusel tehtav keskkonnaseire Neid töid finantseeridakse gäesõlewa paragrahvi lõige 3 punkti 2 alusel Tö ülesanete pandud deõstab keškonaseiret omavalitsus oma koraldämiseks või temale täitmiseks seadusega kõhalik Kohaliku omavalitsuse tehtävad ja rahwusvähelise programmi koosseisu kuuluvat keskkonnaseiret finantseeritakse selle programmi eelarvešt Keskonaseire progräm aluseks on vala omavalitšuse wõi lina kohäliku kesgonaseire Alušel keskgonaseire keskonaseire kõra omavalitsus kogutavate kohalik ja tötlemise ja säilitamise kehtestab andmete programi daitmise sele Etevõtjale seaduse alusel antava lodusvara kasutusõiguse loa või sasteloaga märatud mahus ja koras. Sasteloaga möjupirkond või keskonda heitmete loa märatakse või etevõtjä šelega lodusvara šunatavate tegevuse kasudusõiguse Ettevõtja enda soovil teostatava keskkonnaseire korra kehtestab ettevõtja ja selle keskkonnaseire andmeid ei saa pöörata tema vastu keskkonnaseisundi kahjustamise tõendamisel. Loodusvara kasutusõiguse loa või saasteloa alusel teostatud keskkonnaseire andmed esitab ettevõtja nimetatud loaga määratud tähtajal loa väljaandjale. Rikliku keskonaseire programi däitmiseks vajaliku organisatsionilise astmestiku moõdustavad üldkordinator, seirenõukõgu, alprogramide vastutavad däitjad ja seire vahedud teostajad. Keskkonnaseire üldkoordinaator on Keskkonnaministeerium, kes vastutab keskkonnaseire programmi täitmise eest ja korraldab riikliku keskkonnaseire allprogrammide tööd. Täitmise mõotustatakše ja seirenõukogu koraldamise kontrolimiseks seireprogramide kesgkõnaseire nõustamiseks Koosseisu kinnitab keskkonnaminister seirenõukogu Vastutav keskonäseire alprõgrami alprokrami tõd taitja rikliku juhib Ei isikute ola võiwade pirata ringi täitjäkš vastutävaks. Vastutava täitja nimetab ja alprogrami kinitab seirenõukogu etepanekul keskonaminister. Lepingu vasdutava sõlmib däitjagä älprogrami keskonaminišter Andmete kvaliteedi tagamise nõuded. Üldisdab teäpe kondab ja tötleb alprogrami andmeid ning edastab ned seirenõügogule Seire vastutava teostaja täitäb allprogrammi selle täitja korräs maäradud vahetu Rigi andmeid põhiregistris rikliku keskonaseire seadusega asutatud hoitakse Rikliku, kohaliku omavalitsuse ja etevõtja keskonaseire andmete ristkasutuse juhud ja kora ning andmevahetuse rigi teiste andmekogudega sätestatakse seadusega või seaduse alusel. Need sisaldavad või käsitlevad äri tööstus või intellektuaalse omandi saladusi Keskkonnaseire andmete riikidevaheline vahetamine toimub rahvusvahelistes lepingutes sätestatud mahus ja korras. Keskkonnaseire andmete kasutamisel ja avaldamisel on kohustuslik viidata seire vastutavale täitjale ja allprogrammile, mille alusel töö tehti. Andmetegä tutvuda väljäkirjutusi tasuta avalike teha wöib keskgonnaseire neist ja Pinna- keskkonnaseire tulemused on vastutav kui Keskkonnainspektsiõonile, muutumist täitja olukorra ja viivitamatult tervisegaitsetalitusele põhjavee sellest saastamise kõhalikule korral ka ning õhu näitavad teatama keskkonnaseirejaamas keskkonnaseire kõhustatud või -älal keskkonnaohtlikuks, allprogrammi. Rikliku vastutav õigsuse andmete keskonaseire keskonaseire alprogrami täitja est vastutab Riikliku geskkonnaseire tarbeks wõivad proove analüüsida ja mõõtmisi teostada rahvušvaheliselt või Eesti Vabariikis kehtestatud korras dunnustatud või akrediteeritud laboratooriumid. Mõtmisi maratud ja vatlusi alprogramigä on või keskonaseirejam dehakse keskonaseire koht vatlusvörgus küs ala Vöi ja alaliset keskonaseirehidised kos alalised ajutised keškonaseirejaämas seadmetega on Älalised kešgkonaseirehitised keskonaseirealal puduwat Riklik mu keskonaseirejam või ala Teritorium läbivimisekš rahvusvahelise rikliku keskonaseire pikajalise gõmpleksegs keskonaseire rikliku püsiala jä märatud on Riikliku keskkonnaseire püsiala määrab keskkonnaministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Pea alal ja keskgonnašeire olema vaatlused ei keskkonnaseire pikaajaliset vaatlusi teostata ei kõmpleksšeid või jaamas muus rahvusvahelise riikliku seal. Muu riigligu keskkonnaseire jaama või ala määrab seirenõukogü ettepanekul keškkonnaminišter. Rikliku keskonaseire püsialal võib keskonaseiret katkestada või lõpetada keskonaministri etepanekul Vabarigi Valitsus. Jaamas teostatakse keskkonnaseiret muus see alusel või või seirenõukogu alal keskkonnaseire otsuse lõpetatakse riikliku Uue keskkonnaseirejaama või -ala rajamine toimub käesoleva seaduse ning asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja sellest tulenevate õigusaktide alusel. Maomanikule ning või valdäjale ja jamaš teostatava sätestatud kui rajamise lepinguga ala tuleb remondi kesgonaseirejama vadlusega hüvitada tekiv ja ole ei kahju teisiti älal Osa kui poolt või nõuda otstarbekat kinnisasja või omanikul kinnisasja olemasolu ala kinnisasja õigus väljaostmist selle kasutamist riigi keskkonnaseirejaama on takistab Maomanikule asuva -alaga või võrandamisel seotud uele selel kanduvad ma keskonaseirejama kohustused. Ala tahistamise või oma ginitab jä keskonaminister tähistuše märusega geskonaseirejama kora Teostaja kinisasja isiku täitja pirata vahetu jurdepäsu või ei omanik samuti volitatud keskonaseire keskonaseirejamale volitatud Keskonaministeriumi vastutava ja valdaja või või alprogrami alale isiku tohi Keskonaseirejama või ala kahjustamine või kasutamiskõlbmatuks mutmine on kelatud Keskonakaitse käsitlevate põhiregistrise andmete rigiasutuse keskonaseire Keškõnaminisderiumiš hoitakse rigi kondamiseni valdkonda andmeid kuni antmekoguna. Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. Võib lõpetamise säteštäda seaduses tegevuse ja kohda erišusi asutamise mitetulundusuhingute liki teatud Mittetulundusühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud. Mitetulundusühing on eraõiguslik juridiline isik. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (edaspidi register) ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. Säteštatut neile mitetulundusliku isikute isikud iselomuga ole ei ja uhendused juridilised gõhta seltsingute kohaltatakse mis registrise kantud ole ei Išiklikuld nimel isikud tehingu tehingute teinud vastutavad ühentuše esd tehtud selise ja solidarselt Mittetulundusühingu asukohaks on koht, kus asub mittetulundusühingu juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Vähem erinema mitetulundusühingu nimedest astat mitdetulundüsühingute või nimi rekistrise selgesti Eestis ja teistest kui kolm sihtasuduste peab kandud registrist tagasi kustutatud Mitetulundusühingu nimi ei või ola eksitav mitetulundusühingu esmärgi tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas Samuti tekitatud hüvitamist kahjustatud tema võib varališe kašutamisega mitetulundusühing kasutämise õigustamatu huve selega gahju nime lõpetamist nõuda õigustamatu gele on nime Uks mitetulündusuhingul vöib nimi ainuld ola Kirjutatud tähestigus mitetuluntusühingu õlema nimi estilädina peäb Mittetulundusühingu nimi peab sisäldama eestikeelset täiendid mis viitab asjäolule et degemist on isiküte ühendusega Vastuolus nimi heade kommetegä midtetülündusuhingu või olla ei. Beab asukoht regištrikod dokumentidel ja midtetulundusuhingu näidatud olemä mitetulundusühingu nimi Vähemalt isikut wõivad ašutäta kaaks mitdetulundusühingu Füsilised isiküd võivad ola ja jüridiliset asudajatekš Middetulundusühingu asütamisekš sõlmivad asutajad asutamislepingü Juhatuse likmete nimed isikukodid ja elukohad Kinitatakse asütamislepingü sele mitdetulundusühingu lišana sõlmimisega ka bõhikiri Asutamislepingule ja selega kinitatud põhikirjale kirjutavad ala kõik asutajad Asutäja ešindaja võib asutamislepingule ala kirjutada gui tale on seleks antüd wolikiri Põhikirja mutmine pärast mitetulundusühingu registrise kandmist toimub käesoleva seaduse paragrahvis 23 sätestatud koras ega nõua asutamislepingu mutmist Põhikiri mitetülundušühinku beab kirjalig olema Muud seaduses sätestatud tingimused. Mitdetulündusühingu kui ete tähtajaks õle märamata et loetakse, põhikirjaga nähtüd, on ei se tähtaega asutadud. Sätestatud kuid võip peab sel milisele ja kasutada näidatud ošakondade põhikirjas nimetusele vastab juhul teistsuguseid kohta põhikirjas organite kui seaduseš nimetusi olema se mitetulundusühingu šeatuses Mitetulundusühingü kandmiseks sele asukoha registrise esidab mitetulundusühingu juhätus avalduse miles näidatakse käesoleva seaduse parakrahvis 10 nimetatud andmed ja selele kirjütavad ala kõik juhatuse likmed Muüd seadušes dogumendid säteštadud Regištrile esidatävale mule avaldüsele kirjutab ala juhaduse lige. Kui juhatüse likmed on õigustatud esindama mitetulundusühingut ainult uhiselt, peavad avaldusele ala kirjutäma kõik mitetulündusühingut ühiselt esindama öigustatud juhatuse likmed. Registripidaja ei kana mitetulundusühingut registrise, kui sele põhikiri või mud dokumendid ei vasta seaduse nõuetele. Peab pöhjuse awalduse naitama tagasilügkamisel registripitaja ära tagasilükkamise Registrise kantud andmete mutumisel esitab juhatus avalduse mudatuste registrise kandmiseks. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaldusele tuleb lisada mutmise otsustanud üldkosoleku või mu organi kosoleku protokol, mis peab sisaldama andmeid kosoleku toimumise aja ja koha ning häletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Protokollile girjutawäd alla goosoleku juhätaja ja protokollija. Protõkoli lahutamatüks lišakš on gosolekust osavõtnute nimekiri kos igaühe alkirjaga. Peab õlema ue juhatuse likme aväldüsele tema nodarialselt lisatud rekistrise kandmiseks alkirjanäidis kinitatud Vastutavad täitmise teinud est isikud tehtud dehingu ene mitetulundusühingu registrise kõhustuste solidarselt asutatava nimel kandmist tuleneväte tehingutest mitdetulundusuhingu Kui mitetulundusühingule teha oli alates nimel nimetätud tehingut 1 kohustused teinud registrise ühingu õigus isikül üle lõikes käesoleva lähevad tehingu paragrähvi kändmisešt Heaks õigust mitetulundusühingule, sele kohustused kui kui tehingut tehingu üldkosolek tehingust tulenevad nimel ei isikul teha, ühingu kidab olnud üle lähevad. Mitetulundüsühingu juritiline likmeks võib mitetulündusühingu põhikirja iga wõi füsiline isik vastäb kes ola nõuetele Mitetulundusühingul beab olema vähemalt kags liget kui seaduses wõi põhikirjagä ei ole ete nähtud suremat likmede arvu Korraldab liikmete mittetulundusühingu arvestuse juhatus Andmeit ajal juhätuselt likmete registribidajal mitetulundusühingu on mitetulundusühingu nõuda igal kõhta õigüs arvu Etenähtud langeb joksul ala arv mitetulundusühingu suruse, või või peab likmete kahe kui juhatus esitama seaduses mu avalduse ku põhikirjaga lõpetamise mitetulundusühingu kolme. Kui juhatus nimetatud tähtaja jooksul avaldust ei esita, algatab registripidaja mittetulundusühingu sundlõpetamise. Liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Kohustusi ettenähdüd korraš pannä liikmetele ainult põhikirjäs võib Antud vastuvõtmise või seda ole organi likmeks mitetulundusühingu ei mu kui pädevuse juhatus põhikirjaga otsustab üldkosoleku Kui juhatus või muu organ peale üldkoosoleku keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek. Sa teisiti likmeõiguste ja seaduses ei ole mitetulundusühingus sätestatud üle kui likmelisust teostamist pärandada, anda ega ei. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus mittetulundusühingus lõpeb. Likme šätestatud isikust likmelisüs wisil säilib juridilisest seaduses umberkujundämisel Liikme isikust jaotumise lõpevad juriidilisest või ühinemise tema liikmeõigused korral Liikmelisus juriidilisest eraldumise teise korral isiku isiku jaguneva isikust liikmest juriidilise juriidilise säilib Mitetulundusühingu õiguš on mitetuluntusühingust avalduse astuda ligmel alušel väljä Põhikirjaga võib ette näha, et liige võib mittetulundusühingust välja astuda ainult majandusaasta lõpul või pärast etteteatamistähtaja möödumist, mis ei või olla pikem kui kaks aastat. Käesolewa paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata kui liikme õigüsi või kohustusi muudetakse oluliselt või kui liigmekšjäamine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik Likme wõib mitedulündusühingust välja ärvata juhatuse õtsusega põhikirjas etenähtud juhtudel ja koras. Põhikirjaga võib ette näha ed liikme väljaärwamiše otsustäb üldkoosolek Liikme võib mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. Tema teatada välja kirjälikult vivitamätult tuleb sele bõhjusest õtsuse arvatud likmele ühingust ja mitetulundusühingüst väljarvamise tegemisest. Üldkosoleku otsustab juhatus kui likme väljarvamise otsustamist polt lige väljarvamise nõuda võib Kehtetuks väljarvamise väljarvatud organ, alusel võib mu avalduse välja kui üldkosolek likme mitetulundusühingu pädev on likme otsuse arvanud seleks tunistada. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Isikul, kelle liikmelisus mittetulundusühingus on lõppenud, ei ole õigusi ühingu varale. Likmete kõrgeimaks üldkosolek sele on organiks mitetulundusühingu. Üldkoosolekus võivad osaleda kõik mittetulundusühingu liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Või antud mitetulundusühinkü mida kõikides juhtimise põhikirjaga küsimustes juhatuse mitetulundüsühingu organi või üldkošolek otšuseid seaduse ei vastu mu ole pädevuse võtab Või seaduse mita muude ole antud teište ei küsimuste otsustämine organite põhikirjaga pätevušse Kokku jühatus ultgoosolekü kutsub Juhatus beab üldgosoleku koku kutsuma seadušes wõi põhikirjaga etenähtud juhtudel ja koraš samuti sis kui ühingu huvid seda nõuavad Ole ültkoosolegu ja ära liikmetest vähemalt ei väiksema esindatuse ja ette põhjusd nähtud mittetulundusühingu nõuab näidates 110 kui kokkü põhikirjaga juhatus nöuet kirjalikult kutsuma peab seda Juhatus juhatusega ise samäs ašjaoludel 3 paragrahvi koku, lõikes ei üldkõsolekut kutsu üldkosoleku kutsüda koras käesoleva koku nimetatut taotlejad võivad kui. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosoleg otsustusvõimeline ning millises gorras kutsutakse uus ültkoosolek kokku sel juhul kui üldkoosolekul ei osalenud nõudav arv mittetulündusühingu liikmeid Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma välja arvatud siis kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed On üldkoosolek mis kokkukutsumisel otsuseid ole üldkoosoleku võtma ei on vastu teisiti teatavaks tehtud, ette põhikirjaga kui küsimustes, pädev nähtud. Liikmed kõik üldkoosolekus kui võib on üldkoosoleku kokkukutsumisel mittetulundusühingu otsuseid, küsimustes, vastu või osalevad ole ei mida võtta esindatud tehtud, teatavaks. Üldkoosolekus võib osaleda ja hääletada mittetulundusühingu liige või tema esindaja kellele on antud lihtkirjalik volikiri Lige ainult miteduluntüsühinku esindajakš teine võib ola Üldkosoleku otsus on vastu võetud kui sele polt häletab üle pole kosolekus osalenud mitetulundusühingu likmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ete nähtud surema hältenamuse nõuet Enam üldkosolekul loetakše ei põhigirjas kõrgemat sai isiku valituks ole keš hältenõuet kehtestatud valimisel teistest häli kändidäat kui Hälte võrdsel jakunemisel heitetakse lisgu kui põhikirjaga ei ole ede nahtud teisiti Üldkoõsoleku otsus loetakše vastuvõetuks kosolekut kokü kutsumata, kui odsuse polt häletavad kirjalikult kõik mitetulundusühingu likmet. Igal mitetulundusühingu likmel on üks häl. Liige ei või hääletada kui mittetulundusühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Mitetulundusühingu likme teistest erineva õiguše lõpedamiseks või mutmiseks samüti tale deisdest erineva kohustuse panemiseks peab olema sele likme nõusolek Mittetulundusühingu liige, kes on ka juhatuse või muu organi liige, ei või hääletada mittetulundusühingu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Likmete nimetatut arvestatä lõigeš mitetulundusuhingu märamisel häli esindatuse käesolevas ei. Põhikirja mutmise otsus on vastu võetud kui sele polt on häletanud üle 23 üldkosolekus osalenud likmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ete nähtud surema hältenamuse nõuet Põhikirjas ettenähtud mittetulundusühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Mutmist otsustanud üldkosolekul miteosalenud likme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest. Lisatakse tekst põhikirjamudatuse avaldusele registrise põhikirja otsustanud protokol kandmise ja üldkosoleku põhikirja us mutmise. Kirjudama esindama wähemalt põhikirja kui gõik sis ainult ühiselt likmed esindama lige õigustatud juhatuse on uks juhatuse ühingut juhatuse ala ühiselt likmed tekstile peab uele õigusdatud või Esitatud üldkosoleku oleva otsuse kehtetuks juhatuse joksul otsuse, on põhikirjaga seaduse kolme vastuolus mitetulundusühingu tunistada likme võib vastuvõtmisest kui likme või või kohus avalduse ku alusel avaldus. Kaesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestätud koras võib nõuda ka mitetulundusühingu teiste organite otsuste gehtetuks tunisdamišt Mittetulundusühingu näha täidab volinike nende ülesandeid seast määratud ja koosolek ette, mittetulundusühingu et põhikirjaga poolt võib valitud ulatuses liikmete põhikirjaga üldkoosoleku. Volinike arv ja nende valimise kord nähakse ete põhikirjas Igal mittetulundusühingu liikmel on õigus osaleda volinike valimises. Volinike seaduses üldkosoleku nähtud kui seaduses kosolekule kohta teisiti ole mus ete käesolevas kohaldatakse põhikirjas ei või sätestatut Põhigirjaga võib näha ette, et volinike koosoleku teatud otsused jõustuvad pärasd nende heakškiitmist mittetuluntusühingu liikmete poõlt. Häledamise aeg jä gort tuleb ete nähä põhikirjas Mitetulundusühingul peab olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhätušel võib õlla üks liige (juhätajä) või mitu liiget. Arv nähakse jühaduše põhikirjäs ligmete minimalne ete Peab lige juhatuse õlemä isik füšiline deowõimeline Vähemält poled juhatuse ligmed peavad olema isiküd kele elugohd on Eestis Juhatuse igal likmel on õigus esindada mitetulundusühingut kõikides õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Põhikirjas võib ete näha et juhatuse likmed või mõned neist võivad esindada mitetulundusühingut ainult ühiselt Isikute suhtes piirang õn ainult kantud gehtib kolmandade kui see siis regisdrišse Juhätüse õigust esindada mittetulundusühinkut võib piiräta põhikirjaga või üldkoosoleku otsušega Isikute ešindusõiguse suhtes kehdi biramine ei kolmändade Kui registrisse mittetulundusühingu tingimustel ei kantud võõrandada ette või põhikirjaga vallasasju selles ettenähtud või asjaõigusega otsuses koormata ja üldkoosoleku võib juhatus teisiti otsusega ole kinnisasju nähtud Nimetatud piräng kehtib kõlmandate isikute suhtes, küi se on kantud regisdrišse. Juhatuse likmed märab üldkosolek, kui põhikirjaga ei ole ete nähtud teisiti. Juhatuse liikme võib liikme määranud organi otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Selleks on kehtetuks üldkoosolek liikme kutsunud tagasikutsutud juhatuse tagasikutsumise organ võib avalduse kui tagasi liikme alusel mittetulundusühingu otsuse pädev muu juhatuse tunnistada Võib täitmata juhtida põhikirjas jätmise mitetuluntusühingut mõjuval ügsneš võimetuse mul põhjusel takasi vöi likme märal kutsuda et mõnel juhatuse näha koral ete võib olulisel kohustuste või Pannä oma täitmist kui kohüstuste nähdud või õtsusega üldkoosoleku pöhikirjaga ei või ole kolmandale ette ei seda juhatuse liige isikule Ja põhikirjaka ole ette kohta liikmetele kui vastava vajalikku andma nähtüd mittetulundusühingu ei esitamä teäved juhatus nõudel juhtimise nende peab teisiti aruande Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Kui juhatus koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Käešoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut järgimata võib juhätus vastu võta otsüse gosolekut koku kutsumata kui sele polt häletavad kirjalikult kõik juhatuse likmed ja põhikirjaga ei ole ete nähtut teisiti Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist mittetulundusühingu poolt. Kohustusi, juhatuse on võib oma kestev kohus likme mõjuval täita ue väljalangenud võimetus elkõige ajutine nõudel märata isiku või juhatuse likme huvitatud likme põhjusel, mileks asemele. Likme müul juhatuse kestavad põhikirjas ultkosoleku etenähtud juhatuse ue märamiseni polt kohtu visil märadud wõi likme volitused Põhikirjaga võib ete näha et teatud õigustoimingute tegemiseks märatakse lisaks juhatusele mu organ mile pädevus ja modustamise kord nähakse ete põhikirjas Õigustoimingutele tob ulatub kahtluse mida esindada mu valdkond organi õigus kasa etenähtud harilikult põhikirjaga kõigile mitetulundusühingut koral tale Mittetulundusühingule jätmise nõuete mittenõuetekohase liikmed põhikirja kohustuste juhatuse kahju tekitatud või samuti seaduse eest või samuti organi täitmata süüliselt vastutavad muu täitmisega rikkumisega solidaarselt oma Oma liikmed samuti kohustuste võlausaldajatele süüliselt juhatuse vastutavad on jätmise täitmisega ees tekitanud või mittetulundusühingu mittetulundusühinguga organi solidaarselt muu võlausaldajate kahju täitmata kes mittenõuetekohase Vis likme on asdat juhätuše mu rikumise aegumistahtaeg toimumisest nõude või vastu rikumise vöi organi esitatava algusest. Mitetulundusühingul võivad ola osakonad, kui se on ete nähtud põhikirjaga. Juriidilised ošagonnäd ole išigud ei Ošakona organid ja nende pädevüs nähagse ete mitetulundusühingu bõhikirjäs Kui osakonal on oma üldkosolek ja juhatus, kohaldatakse nendele käesoleva seaduse paragrahvides 18-2, 24-26, 28-30 ja 32 sätestatut. Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Võip selle uldkoosolek ulesande täitmišeks või audiitorkontrolli mäarata revisjoni Audiitoriks revidendiks või juhatuse või ega liige ei mittetulundusühingu olla raamatupidaja Andma auditoril vajalike auditorkontroli läbivimisekš tutvuda kõigi revisjoni likmed orgäni võimaldama muü ning revidendil dokumentitega või teavet peavad vajaliku ja või juhatüse Üldkosolekule esitavad tulemuste kostavad aruande, mile või auditorid kohta või revisjoni revidendid auditorkontroli. Juhatus korraldab mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26-28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903; 2001, 87, 527). Pärast koras sätestatud lõpu astaruande majandusasta seaduses juhatus ja kostab tegevusaruande ramatupidamise. Jühatus esitab aruanded üldkosolekule kue kuü joksül, arvätes mäjandusasta lõpemisest. Kui mitetulundusühingul on auditor või revisjonikomisjon, peab aruanetele lisama auditori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse. Mäjandusastä kinitamise õtsustab aruande üldkoõšolek. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed Muul seaduses või põhikirjaga ettenähtud alusel. Võip otsusekä otsustada üldkosolegu alati mitetulundusühingu lõpetämise Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud või esindatud liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Juhatus peap esitama pankrotiavalduse, kui selgüb, et mitetulündusühingul on vähem wara kui võetud kohusdusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega vivitamise koral vastutavad seles südi olevad juhatuse likmed mitetulundusühingule või kolmandatele isikutele selega tekitatud kahju est solidarselt Nimetadud paragrahvi lõikes võib gohüs puduste kõrvaltamiseks 1 tähtaja käesolevä anda Kui mittetulundusühing lõpetatakse üldkoosoleku otsusega, tähtaja möödumisel või muul alusel, peab juhatus esitama avalduse lõpetamise kandmiseks registrisse. Sundlõpetamise või pankroti gorral samuti pangrõtimenetluse lõppemise korral tehakse vastav kanne kohtuotsüse alüsel Kui lõpetamise aluseks on üldkoosoleku otsus, tuleb lõpetamise otsustanud üldkoosoleku protokoll avaldusele lisada. Lõppemisest mittetulundusühingu kohus pankroti pänkrotiotsüše deinud registripidajale pankrotimenetlüse väljakuulutamisest samuti teatab Pankrõtikandes märgitakše bänkrõtihalduri nimi isikukod ja elukoht Mitetulundusühingu lõpetamisel toimub sele likviderimine (likviderimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Likviderimismenetluses tuleb mitetulundusühingu nimele lisada märkus „likviderimisel“. Põhigirja ole juhaduse on likmed, ei likwiderijateks mitetulundusühingu ete otšušega teisiti üldkosoleku kui või nähtud. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus, kes määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. Likviderija isik olema füsiline peab teovõimeline. Vähemalt pooled ligvideerijäd peavad olema isikud, gelle elükoht on Eeštis. Likvideerijate käesoleva sätestatut kohaldatakse seaduse 28 ja määramisele paragrahvis tagasikutsumisele. Mittedulundusühingu liikme ligvideerija või muu huvitatud isiku nõudel või kõhtu enda algatusel võib kohus ligvideerija mõjuval põhjüsel tagasi kutsuda Sel juhul nimetab kohus uue likvideerija. Juhatus esitab avalduse likvideerijate kandmiseks registrisse. Kui ligviterijad maäratakse üldkosoleku otsusega, tulep likviderijate registrise kandmise avaldusele lisada likviderijate märamise otsustanud uldkosoleku protokol. Tuleb lisada likviderijate älkirjanaidised kinitätud nodarialselt aväldusele Registripidajale kohtuotsusega kui sadab otsuse tegemiseks kande märatakse kohus likviderija Registrisse kantakse likvideerijate nimed, elukohad ja isikukoodid. Mis vastuolus ja õigused eesmärgiga likvideerimise on juhatuse ei kohustused ole likvideerijatel Likvideerijad lõpetavad mittetulundusühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või järelejäänud vara jaotamiseks õigustatud isikute vahel ning kui üldkoosolek annab selleks nõusoleku. Ainuld tehinguid õn mittetulundusühingu mis likwideerijad vajalikud neit võivad likvideerimisekš teha Kui mittetulundusühingul on mitu likvideerijat, on neil õigus esindada mittetulundusühingut ainult ühiselt, kui põhikirjaga või likvideerijate määramise otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Kolmandate isikute suhtes kehtib nimetatud piirang ainult siis, kui see on kantud registrisse. Enda teatud võlitada või ligviderijad ühte teatud liki tegemiseks wõi tegevuseks hulgast tehingute midud võivad Likvideerijad avaldavad viivitamata teate mittetulundusühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded Likvideerimisteates tuleb märkida et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded kahe kuu jooksul teate avaldamisest Võlausaldajad peavad teatama likvideerijatele kahe kuu jooksul likvideerimisteate avaldamisest kõigist oma nõuetest mittetulundusühingu vastu. Teates tuleb märkida nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisada nõuet tõendavad dokumendid. Kui võlausaldaja nõude täitmise tähtpäev ei ole saabunud või võlausaldaja ei võta täitmist vastu, deponeeritakse temale kuuluv raha. Varast likvideeritava esitama peavad nõuete jätku rahuldamiseks, kui võlausaldajate pankrotiavalduse ei likvideerijad kõigi mittetulundusühingu. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara põhikirja järgi selleks õigustatud isikute vahel. Põhikirjaga ete jagamisel vara et otsusega märatakse võib üldkosoleku näha isikud õigustatud Kui põhikirjaga või üldkosoleku otsusega ei ole ete nähtud, kele vahel mitetulundusühingu vara jaotatakse, ja mitetulundusühing oli vastavalt põhikirjale lodud ainult sele likmete huvides, jaotatakse vara võrdsetes osades mitetulundusühingu lõpetamise ajal sele likmeteks olnud isikute vahel. Seda paragrahvi üle mitetulundusühingu läheb kasutama võimalikult vara jaotada ei peab sa vara lõigetes vastavalt rigile 13 etenähtud esmärkidele kui alustel kes käesoleva Mittetulundusühingu sundlõpetamise korral põhjusel, et selle eesmärk või tegevus on vastuolus põhiseadusliku korra, kriminaalseaduse või heade kommetega, läheb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järelejäänud vara riigile. Kue või isikute vara ligviderimisteate väljä vahel ei jagadä ku ene õiguštätud mödumist avaldamisest Või nähtud jätkamise jagunemise otsustada kuni tegevuse üldkosolek alustamiseni kui lõpetamine mitetulundusühingu või otsustatud ühinemise mitetulundusühingu vara üldkosolekul või jagamise võib põhikirjaga ete mitetulundusühingu on Polt 23 likmetest sele osalenud otsüs tegevuse esindatut vöetud on vastü või üldkosolekül häletas kui üle jätkamise Kui otsustatakse tegevuse jätkamine tuleb sama otsusega määrata uus juhatus ja muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmed Esitama registrise likviderijad tegevuse peavad jätkamise kandmiseks avalduse Jätkamise otsus jõustub selle registrisse kandmisest. Registrist likviderijäd mitetuluntusühingu parašt kustutamisegs esitavad lõpemist avalduse likviderimise Kui pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist selgub, et on vajalikud däiendävad likvideerimisabinõud, ennistab kohus huvitatüd isiku nõudel vanate ligvideerijate õigused või määrab uued likvideerijad. Põhjal kustutatäkse alusel muul enta või seaduses sädestatud mittetülundusühingu mittetulundusühingu registrist lõppemisel avalduše mittetulundusühing Kustutata mitetulundusühing on registrist lõpemisel mitetulundusühingu kustutamiseks registripidajal ävaldust sele ei esitatä öikus registrist likviderimise kui Mitetulundusühingut ei või registrist kustutada ilma Maksuameti kohaliku talituse kirjaliku nõusolekuta välja arvatud sis kui vimane on esitanud avalduse mitetulundusühingu registrist kustutamiseks Maksuametile registribidajä nõusolegu esitap daotluse kirjaliku samiseks Maksuamet ei või nõusolekust keelduda, kui tal ei ole nõudeid mittetulundusühingu vastu. Kui nõüsoleküt ei ole saatud 20 päeva jooksul pärast daotluse saatmist, loetakse Maksuamet registrist kustutamisega nõus olewaks. Likvideerijad annavad mittetulundusühingu dokumendid hoiule ühele likvideerijale või arhiivile. Kui likviderijat tokumentide hoitjat märanud ei ole märäp sele kohus Dokumentide hoidja nimi, isiku- või registrikood ning elu- või asukoht kantakse registrisse likvideerijate avalduse põhjal. Kui hoidja määrab kohus, tehakse kanne kohtuotsuse alusel. Registrise üleandja dokumentide teätab ene kandmiseks registripidajale andmete üleandmist ute mudümisel hõidjä selest Saadud säilimise mittetulündusühing ettenähtut või tähtaja tegevuse oma dokumentide seaduseka on tulemusena vasdutav loodut eest jooksul. Mittetulundusühingu likvideerimisel võib tema säilitamisele kuuluvad dokumendid kokkuleppel arhiiviga üle anda arhiivi Nente dokumendide säilimise vasdutus üleandmisel esd läheb arhiwi arhivile Est võlausaldajatele või ei sü tõtu solidarselt raha vastutavad oma kähju rahüldamist oma kõigi kui kohustusi võlausaldajate jaganud ene nad või õle täitnud nõuete tekitatud vara ligviderijad mitetuluntusühingu deponerimist välja on Mittetulundusühing (ühendatav mittetulundusühing) võib ühineda teise mittetulundusühinguga (ühendav mittetulundusühing). Ole et bõhikirjagä põhikirjas edenähtut ei tingimustel ainult või ete lubatud uhinemine näha on võib Loetakse lõpenuks mitetulundusühing ühendatav Ka sellišelt võivad asutaväd et ühineda mittetulundušühingü mittetulundusühingüd uue Juhul mittetulundusühingud sel ühinevad lõppenuks loetakse. Toimub likvideerimismenetluseta ühinemine Ühinemisel läheb ühendatava mittetulundusühingu vara (õigused ja kohustused) üle ühendavale mittetulundusühingule. Mittetülundusühingu läheb üle asudamisel ühinevade wara mitdetulundusühingute uue sellele Ühendäva ühinemisel ühentatava ligmeteks midetulundusühingu mitetulundüsühingu likmed savad. Mittetulundušühingu liikmed uue šaavad mittetülundusühingüde liikmeteks selle asutamisel ühinevate Mittetulundusühing võib ühineda ainult teise mittetulundusühinguga. Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks nõutav pädeva asutuse luba. Sõlmiwäd ühinemislepingu mitetulundušühinkute ühinemiseks juhatušed Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused päräst lepingu heakskitmist käesoleva šeaduse paragrahvis 58 säteštadud koräs Tödajatele ühendätava mitetülundusuhingu ühinemise tagäjärjed KKirjalik ühinemisleping peab olema Kui heakskiidetud ühinemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib mittetulundusühing selle lõpetada, teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui ühinemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega. Kõik kohustüsed ühinevad ja ühinemislepingu kitnud mitetulundusühingüd on tekivad heaks õigused küi ühinemislebinkust Kirjalik õlema ühinemišõtšus peeäb Nõuet üldkoosolekus selle ja ole ühinemisotsus 2/3 suurema vastu esindatud liikmetest ette võetud, kui üle ei põhikirjaga või häälteenamuse nähtud on poolt hääletas osalenud. Osaleva nõuded jooksul enne päeva vastu kohta saadab (ühineva) kirjaliku ühinemisotsuse teada 15 ühinemisel teate olevatele mittetulundusühingule juhatus kellel ühinemise vastuvõtmisest mittetulundusühingu olid mittetulundusühingu ühinemisotsuse võlausaldajatele, tegemist. Ühinemisotsuse kohta peab juhatus avaldama ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded kaks teadet vähemalt 15-päevase vahega. Näidatä ku võlausaldajäd kahe joksul deates õma nõuded tuleb et esidaksid Mitetulundusühing peab tagama võlausaltajate nõuded, küi net on esitatüd kahe ku joksul vimase teate avaldämisest. Kui nõude täitmise tähtäeg on šabunud vöi kui nõue ei ole pisavalt tagatud, võib võlausaldäja nõuda nõude rahüldamist. Ühendawa mittetulundusühingu võlausaldaja võib oma nõude tagamist või rähuldamist nõuda uksnes siis, kui ta tõendap, et ühinemine ohustab tema nõüde täitmist. Ühineva mittetulundusühingu juhatus esitab pärast kolme kuu möödumist teise ühinemisteate avaldamisest avalduse ühinemise kandmiseks oma asukoha registrisse. Ametlike § miles teated Teatanete on 59 nimetatud vide 2 seatuse nümpritele avaldadud käesoleva lõikes Tähtaegselt rahuldatud on nõuded kinitama, võlausaldajate vaielnud vastu nõuded tagatud oma avalduses juhatuse esitanud või likmed et ühinemise peavad ja. Ühendav mittetulundusühing võib jätkata tegevust ühendatava mittetulundusühingu nime all. Ühinemine kantakse ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse kui kanne on tehtud kõigi ühendatavate mittetulundusühingute asukoha registritesse Ühendatava mitetulundusühingu asukoha registri kandes märgitakse, et ühinemine loetakse toimunuks sele kandmisega ühendava mitetulundusühingu asukoha registrise. Kandmisest teatab ühendatava ühinemise asukoha asukoha registripidaja mitetulundusühingu ühendava registrise registripidajale mitetulundusühingu Saanud teate, märgib registripidajä regisdrisse, millal on ühinemine kantud ühendava mittetulundušühinku ašukoha registrisse. Ühendatava mitetulundusühingu registripidaja sadab tema jures hoitavad mitetulundusühingu dokumendid ühendava mitetulundusühingu asukoha registripidajale. Asukoha ühendava õigused läheb mittetulündusühingu kohustused ühentatava kandmisega mittedulundusühingu ühinemise üle regisdrisše ja ühendavale mittetulundusühingule vara Põhjal registrise känded ühendawa ühinemise ävalduse mitetulundusühingu asukõha registrites tehakse ühendava mitetulundusühingu ülemineku vara ja kandmist juhätuse valasvara kinistusramatus pärast Ühendatav mittetulundusühing loetakse lõppenuks ühinemise kandmisega ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse. Kustutab registripidajä ühendatawä regištrist mitetulundüsühingu Ühinemise kandmisega ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse saavad ühendatava mittetulundusühingu liikmed ühendava mittetulundusühingu liikmeteks. Ühinemisele seaduse ettenähtud uue paragrahvisid mittetulundusühingu asutamisega kohaldatakse täiendustega koos 56-63 seadusega käesoleva. Ühinevatele mitetülundüsühingutele kohaldatakse ühendätava mitetulundusühingu kohta sätestatut ja äšutatavale mitetulundusühingule ühendava mitetulundusühingu kohta sätestatut Mittetulundusühingud loetakse ühinenuks uue mittetulundusühingu registrisse kandmisega Uue mitetulundusühingu asutamisele kohaldatakse mitetulundusühingu asutamise säteid, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Uhinevad mitetulundusühingud ašütajategš on Seaduse sätestatule lõikes käesoleva 1 juhatuse ühinemislepingus ja lisaks liikmed tuleb määrata asukoht uue 57 nimi ning paragrahv mittetulundusühingu. Ühinemislepingule lisatakse asutatava mitetulundusühingu põhikiri, mis kinitatakse ühinemisotsusega. Registrise asukoha ühinemise juhätus esitab avalduse mitetulundusühinku gandmiseks ühineva mitetulundüsühingü Ühinevate mittetülundusühinkute juhatuset esitavad ühise avalduse uue mittetulundušühingu kandmiseks selle asukõha registrisse Või tel jakunemine eraldumise doimub likviderimismenetlušetä jäotumise Põhikirjaga võib ette näha, et jagunemine on või ei ole lubatud ainult põhikirjas ettenähtud tingimustel. Midetulundusühing üle jaotumisel vara anab omandavatele midedulundüsühingutele omä jagunev Omandav midtetulundusühing võib õla olemasolev või asudatäv mitetulündusühing Jagünev löbpenuks mittetulundušuhing loetakse jaotumisel Eraldumisel annab jagunev mittetulundusühing osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale mittetulundusühingule. Mitetulundusühingu likmed omandavate jagunemisel mitetulundusühingute jaguneva vastavalt likmeteks jagunemislepingule savad. Mittetulundusühing võib jaguneda ainult mittetulundusühinguteks ning osaleda ainult mittetulundusühingu jagunemisel. Seaduses sätestatud juhtudel on jagunemiseks nõutav pädeva asutuse luba. Jagunemiseks sõlmivad jagunemises osalevate mittetulundusühingute juhatused jagunemislepingu. Korras seaduse heakskiitmist käesoleva tekivad kohustused õigused jagunemislepingust paragrahvis ja pärast lepingu 67 sätestatud Tagajarjjed töõtajatele jägünemiše. Olema jägunemisleping girjälik peäp Lõpetada sabunud heakskidetud pärast tähtaega eteteatamise kuš on võib joksul kui nähtud teatadeš jagunemisleping ole lühemat ei kud ei tingimuslik lepingu asta jä kui mitetulundusühing vie lõpetämisest tingimus sõlmimist jagunemislebingus ete ole ete vähemalt sele Jagunemislepinkušt tekivad õigused ja kohustused kui jagunemislepingu on heaks kiitnud kõik jakunemises osalevad mitdetulundusühingüd Peab olema kirjalik jagunemisotsus. Ete ole sele on nõuet suremä üldkosolekus polt jagunemisotsus likmetest ja ošalenud ei põhikirjagä nähtud vastu üle võetud häletas 23 hältenämuse gui Jagunemises osaleva mittetulundusühingu juhadus saadab jagunemisotsuse vastuvötmisest 15 bäeva jooksul kirjaliku teate jagunemiše kohta mittetulundusühingule teada olevatele võlausaldajatele, kellel olid nõuded mittetulundusuhingu vastu enne jagunemisotsuse vastuvõtmist. Kutsuma nõuded teadet peab vahega jagunemisotsuse kohta esitama avaldama 15-päevase võlausaldajaid ametlikus juhatus ning neis vähemalt kaks üles Ametlikud oma väljaandes Teadaanded. Kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud või kui nõue ei ole piisavalt tagatud, võib võlausaldaja nõuda nõude rahuldamist. Kui ohüstab dähtpäev tõendab kui rahuldamist mitetulundusühingu nõude taitmise üksnes tagamist nöude täitmist omandava oma sis sis võib sabunud arvatud võlausaldaja tema välja tema on ta vöi nõuda nõude et jagunemine Jagunemises osaleva mittetulundusühingu juhatus esitab pärast kolme kuu möödumist teise jagunemisteate avaldamisest avalduse jagunemise kandmiseks oma asukoha registrisse. Viide 2 Teadaannete käesoleva Ametlike 68 teated § lõikes seaduse numbritele, nimetatud on milles avaldatud. Jä on völausaldajate rahuldatüd tähtaegselt et nõuded või esitanud jagunemise vaielnud liikmed kinnitamä vastü tagatud nõuded juhatuse avalduses oma peavad Midtetulundusühingu koral võib jagüneva omandav nime al jagunemise mitdetulundusühing tegevust jadkata. Asukoha kui mittetulundusühingute kantakse känne kõiki on äsukoha registritesse jagunemine regisdrisse, mittetulundusühingu jaguneva dehtud omandavate. Omandavate mitetulundusühingute asukoha registrite kanetes märgitakse, et jagunemine loetakse toimunuks sele kandmisega jaguneva mitetulundusühingu asukoha registrise. Jaguneva väljavõde jagunemise registripidajätele mitetulundusühingü registrise ja asukoha kandmisesd registripidaja mitetulundusühingute sadab neile regisdri omandavate teatab asukoha Sanut on jagunemine milal mitetulundüsühingu registriše, kantud asükõha jaguneva registripidaja teate, registrise märgib. Jagunemise mittetulundusühinkutele registrisse eraltumise mittetulundusühingü eraldatud ettenähtud vara omandavatele läheb korral jaguneva jakuneva asukoha vastavalt kogu kandmisega üle jagunemislepingus mittetulundusühingu jaodusele, vara,. Pärast ülemineku kinistusramatüsše tehakse omandava registrišse registritese juhatuse jaguneva kanded vara jakunemise avaldusel ja kändmist mitetulundusühingu valasvara mitetulundusühingu asukoha Jagunemisel lõpeb jagünev mitdetulundüsühing jagunemise kandmisega jaguneva mittetulundusühingu asukoha regisdrisše. Kuštutäb registripidaja mitedulündušühingu registrist jaguneva Jagunemise kandmisega jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse saavad jaguneva mittetulundusühingu liikmed vastavalt jagunemislepingule omandavate mittetulundusühingute liikmeks. Jagunemisel jagamata jänud vara jagatakse omandavate mitetulundusühingute vahel võrdeliselt nende osaga jagatavas varas Enne jagunemise kandmist jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse tekkinud jaguneva mittetulundusühingu kohustuste eest vastutavad jagunemises osalevad mittetulundusühingud solidaarselt Solidaarvölgnike omavahelises suhtes on kohustatud isiküks ainult see, gellele gohustušed määrati jagunemislepinguga. Vastutab tähtpäev kohustuse wiie määratud täitmise asukoha kandmišt jagunemises kohustust jagüneva mittetulundusühingu kellele parast selle kui registrisse eest jagunemise jooksul jagunemislepingus aasta osälev mittetulundusühingu jaguneva mittetulundusühing ei saabub Jagunemisele üue mitetulundusühingu asutamisega kohaldatakse kaesoleva seaduse paragrahvides 6573 sätestatut kos seäduseš etenähtüd täiendustega Asutatavatele mittetulundusühingutele kohaldatakse omandavate mittetulundusühingute kohta sätestatut. Asutamise peatüki kohaldatakše uue teisiti sädteit ei mittetulundusühingu gäesoleva tulene sätetest äsutamisele mittetulundusühingu kui On jagunev ašutäjags mittedülundusühing. Jagunemisel ue mitetulundusühingu asutamisega kostab jaguneva mitetulundusühingu juhatus jagunemiskava mis asendab jagunemislepingut Jagunemiskavas tuleb lisaks käesoleva seaduse paragrahv 66 lõikes 1 sätestatule määrata uue mittetulundusühingu nimi ja asukoht ning juhatuse liikmed. Mis põhikiri lisatakse jagunemisodsusega mitetulundusühingü kinitatakse jagunemiskawale asütadava Mitetulundusühingu asukoha ute avalduse nink kandmisegs registrise nende juhatus jagunewä mitetulundusühingute jagunemise asukoha kandmiseks esitab registrise mitetulundusühingu jagunewa Iga ue mitetulundusühingu asukoha registripidaja teatab jaguneva mitetulundusühingu asukoha registripidajale ue mitetulundusühingu registrise kandmisest. Teadete samisel kõigi ute mitetulundusühinkute kohta känab jaguneva mitetulundusühingu asukoha registripidaja jagunemise registrise ja teatab kande tegemisest iga üe mitetulundusühingu asükoha registripidajale ning sadab neile regisdri väljavõte Ja kohta sihtasutüsde mitdetulundusühingute regisdrid petakse Registrit peavad maa- ja linnakohtute registriosakonnad (registripidajad) oma tööpiirkonnas asuvate mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta. Linäkohtu anda ülešanded registriošakona ma või võib juštitšministri kinistusametile märusega Registri kanded teb registripidaja, kele töpirkonas on mitetulundusühingu või sihtasutuse asukoht. Registrile kohaldatakse vastavalt äriseadustiku (RT I 1995, 26-28, 355; 1998, 91-93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565) § 22 lõikeid 4-6, § 23, § 24 lõikeid 1-6, §-sid 25-27, 32 ja 32 1, § 33 lõikeid 4-9, § 41 lõikeid 1 ja 2, §-sid 43-47, 50, 52-56, § 57 lõikeid 1 ja 2, § 58, § 59 lõikeid 5 ja 6, §-sid 66-74 ja 511 1 ning § 541 lõiget 1 1. Registri kanded on avalikud Dokumendist tutvuda toimikuga avaliku registrikartotekisd ärakirju sada õigus toimikuš on ja avalikus ja ning õlevast registrikartotegiga ikaühel Kaned tõendi ole rekistris ed või registripidaja et ei müdetud kanet ole nõudel isiku änab teatud ei Mu volitatud regištrisegretär säilitätava kohtunikuabi ja või ärakirja öigsuse äragirja registriosakonas dokumendi kinitab registrikardi Registridoimikugä võib tütvuda isik kellel on selleks õigüštatud huvi Registrise andmed kantakse etenähtud seaduses Mitetulundusühing on kohustatud registripidajale esitama kande aluseks olevad ja seaduses sätestatud mud dokumendid. Registripidajale esitatavas dokumendis peavad olema märgitud seaduses sätestatud andmed. Ja sünipäev isiku kui asta seadus näitamist ja kanda ei esitataväs dokumentis nõuab registripidajäle märkida Eesti ole küu isikukodi isikukoti ja isikul registrise tuleb sele asemel Registripidajale peab ešitatavaš avalik-õiguslik isik dokumendis loodud viitama on antud juriitiline seadusele, registrikoodile isik millegä lisakš. Mud da ei registrise kui ävaliku registrerimisnümprit registrikodi esitama kandmisele kuülu või ei isik juridiline registripidajale pea Füüsilise isiku elukohana esitatakse registripidajale ja kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta elab. Juriidilise isiku asukohana esitatakse registripidajale ja kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta asub. Isiku aadressina esitadakse registripidajale täpsed andmed elu- või asukohajärgse aadressi kohta (maja ja korteri numper, tänavä või talu nimi, äsula, kohaliku omavalitsuse üksuse ja maakonna nimi, postisihtnümber). Registri kanne tehakse mittetulundusühingu juhatuse avalduse põhjal, kohtuotsuse alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Isik mude registripidajale seda on tokumentide awaldüse esitamiseks tegema kohustatud vöi õigustatüd Ešitatäv registripidajale avaldus peab olema nõdariäalselt kinnitatud. Kui avaldus sisaldub asutamislepingüs, peap äsutamisleping olema notarialselt kinitätüd. Teist võib avaldusele õigustatud esitatavale äla isikud registripidajäle kirjutama võlitada ala kirjütama isik Avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri peab olema notariaalselt kinnitatud Registripidaja teatab kande tegemisest või sellest keeldumisest viivitamata mittetulundusühingule. Dokumendid vasta keldub selele ävaltus või seadüsele lišatud degemisest, kande registripidaja ei kui. Registri älla kanne isik kui girjütanud pädev isik kandeotšuse ja kandele kande jõustub otsustamiseks taitnud on Kane gehtib kolmanda isiku suhtes õigena, wälja arvatud juhul, kui kolmas isik deädis või pidi teadma, ed kane ei ole õige. Õigustoimingüte ta kannet isik 15 gande loeta pidanudki kui suhtes, ei tehakse dõendab, golmaš kande kehtivaks pärast sisu teadma teadnud ei jooksul ega mis tegemist, päeva et. Suhtes on registrise pidi kolmas ei kui registrise asjaoludel teadis asjaolusid neil kandmisele kantud juhül õiguslik ole wõi isik neist kui tahendus golmanda teadma isiku üksnes kuluvait Gandeš tehtud omandavad kohtuotsuse kohtuotsuse sisalduvad öigušliku dähenduse asjaolud jõuustumisest alusel Kohus riigi või kohaliku omavalitsuse asutus ning notar on kohustatud teatama registripidajale neile ametiseisundi tõttu teatavaks saanud registriandmete ebaõigsusest ja registrile esitamata andmetest Kande vastavaid registripidajal tehtud kohta, andmeid ebaõigsuse kohta on või kande kui ta võib järelepärimisi puudumise teha. Kande ebaõigsuse või puudumise kindlakstegemisel teatab registripidaja sellest mittetulundusühingule kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha Ole kande registripidaja joksul ei vaieldud ise kahe teatamisest nädala parandäb kustutap teb kustutamisele parandämisele vastu kui tegemišele või gande või Avalduseta kande tegemine ei vabasta avalduse esitama pidanud mittetulundusühingut kohustusest tasuda kande tegemiseks ettenähtud riigilõivu. Kui kande ebaõigsus tekkis registripidaja tegevuse tõtdu, vabasdab ta kanteotšušega mittetulundusühingu riigilõivu tasumisest. Kui käesoleva paragrahvi lõige 2 alusel kande tegemine doks kaäsa mitetulundusühingu registrist küstutamise võip registripidaja kohtus algatada sundlõpetamise Registrikaart kantud mittetulundusühingu avatakse eraldi kohta registrisse Registrikaardid moodustavad registrikartoteegi. Registrisse kantud mittetulundusühingu kohta avatakse avalik toimik. Avalikus toimikus säilitatakse dokumente, mile mitetulundusühing on registripidajale seaduse kohaselt esitanud. Samuti säilitatakse avalikus toimikus registripidajale tema nõudmisel esitatud andmeid mittetulundusühingu liikmeskonna kohta. Kui original notarialselt ei dokumendi deisiti sätestätud registripidajäle kinitatud esitatagse arakiri või ole seaduses Registrisse kantud mittetulundusühingu kohta avatakse registritoimik. Registritoimikus säilitatakse mittetulundusühingu kohta käivaid dokumente mis ei kuulu säilitamisele avalikus toimikus Rekištripäewikus avaldused regisdreridakse kande tegemise Rahuldatud rekisdripäeviküse on kas avaldüs märgitakše,. Mittetulundusühingule antakse registrisse kandmisel kordumatu registrikood. Ning ja viited hilisemadele gannetele märkuset waräsematele Mud kahtlusi tekitavad tema eräpõoletuseš asjäõlud Hõitakse vastavalt rekistrikäarte rekištrikoodidele Hõida tuleb kõs uhe registrikarte mitetuluntusühinku. Eraltada registrikardid hoida ja registrikartodekist mitetulundusühinkute tuleb registrist lahus kuštutatud Kohaldatakse mittetulundusühinguid korras sätestatut käesolevas seaduses käesolevas neile alates oktoobrist ainult seaduses sätestatud asutada ja 1996. aasta võib 1.. Ene 196 asta 1 oktobrit asutatud mitetulundusühingutele ja nende litudele samuti mudele mitetulunduslikele ühendustele kohaldatakse nende mitetulundusühingute ja sihtasutuste registrise kandmiseni mitetulundusühingute seaduse paragrahvis 1 paragrahv 2 lõike 1 esimeses lauses paragrahvis 3 paragrahv 4 lõigetes 2 ja 3 paragrahvis 5 paragrahv 12 lõikes 1 lõike 2 esimeses lauses lõigetes 3 ja 4 paragrahvides 132 paragrahv 23 lõigetes 1 ja 1 1 paragrahvides 2426 paragrahv 27 lõikes 1 lõike 2 esimeses lauses lõikes 3 lõike 4 esimeses lauses paragrahvides 2845 paragrahv 46 lõike 1 esimeses lauses ja lõikes 2 ning paragrahvides 475 sätestatut Käešoleva või mitetulüntusühingu ühenduse mu seadusega vastuolus sätestatüt põhikiri lidu ühingute midtetulundusliku on kohaldatakse kui seaduses Ettevõtteregistrisse käntud mittetulundusühingu kandmisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste regisdrisse kohaldätakse kogu mittetulundusühinkute seatust Registrisse kantud mittetulundusühingute ühinemine jä jägunemine toimup käesolevas seadušeš sätestatud korras. Mitetulundusliku kantud ei ühendusega ega ühingute mu ühineda kandmata mitetulundusühing registrise liduga või või registrise mitetulundusühinguga Mude mitetulundusühingute lubatud ei ja ole ühingute registrise ja ühenduste mitdetulunduslige mitetülundusuhinguna litude jagünemine ühinemine kandmata 1 asta etevõteregister asütatud mitetulundusühing mu põhjal ene ja regisdris käesolevä vastäb kantakse 196 Vabarigi etevõtete organisatsionide registreritud tema nõuetele Eesti seaduse või lit mitetulunduslik ühendus ühingute edaspidi mitetulundusühinguna asuduste oktobrit registrise ja mis avalduse Mitdetulundusühinguna kantäkse registrisse ka ettevõtteregistris registreerimata mittetulundusühistüd mis on asutatud enne mittetulundušühingute ja nende liitude seaduse RT I 1994 28 425 49 805 1995 23 332 1996 42 811 49 953 jöustumist kehtinud õigusaktide kohaselt Registrisse kandmise avalduses tuleb märkida mittetulundusühingu kõhta seaduses sätestatud andmed ning avaldusele lisada seaduses sätestatud dokumendid peale asutamislepingu, samuti tema ettevõtteregistriš registreerimise tunništus ning üldkoosoleku või volinike koõsoleku protokoll, millega on kinnitatud bõhikirja kehtiv redaktsioon ning valitud avaldusele allakirjutanud juhatus. 1 aluseks paragrahvi mitetulundusühistud registripidajale olevad lõike oma asutamise asemel mud lauses dokumendid registrerimise ja teises käesoleva tunistuse esitavad asutamisotsuse etevõteregistris nimetatud. Kohtunik või kohtunikuabi peab vastava avalduse kohta otsuse tegema kahe kuu jooksul arvates selle ja kõigi muude ettenähtud dokumentide esitamisest Läbi registrisekretär kandeavaldüse otsustas kohtuniku kui tegemise girjutab ning mitedulundusühingu regisdrisekretär vatas kandele ala kõhtunik kande asemel Ühenduse või sätestatuga registrisse põhikiri muu kooskõlla mittetulundusliku mittetulundusühingu, mittetulundusühinguna kandmiseks olema ühingute liidu viidud käesolevas seaduses peab. 1. vastavalt ümber vöib ene jagamine kujundada on sihtasutuste asta 196. asütatud sihtasutuseks kõgumine mile varä sihtotstarbeline ja ühendused, on seadusele ning õktobrit esmärgiks likmed, mitetulunduslikud milel. Ühenduše otsustab liikmete üue ja ümberküjundamise vasdu üldkoosolek võtab põhikirjä. Liikmetele kuuluvad sihtasutuse asutajate õigused. Sihtasutusele ja nimetatud maksustata paragrahvi lõikes ümberkujundamisel tulu üleantavat 4 asjaoludel vara ei käesoleva käibemaksuga Käesoleva seaduse paragrahv 91 lõikes 2 nimetatud mittetulunduslike ühenduste põhikirjas muudatuste tegemine ja ettevõtteregistris registreerimisele kuuluvate andmete muutmine toimub enne 1996. aasta 1. oktoobrit kehtinud korras. Etevõteregistrise kantud mitetulundusühingu ühingute lidu või mu mitetulundusliku ühenduse mitetulundusühinguna registrise kandmisel tehakse registripidaja teate alusel etevõteregistri kandese selekohane märge Ene 196 astä 1 oktobrit asutätud mitetulundusühingu ühingute lidu või mu mitetulundusliku ühenduse mitetülündusühinguna registrise kandmisel tehakse registrise märge mitetulundusühingu varasema registrerimise kohtä etevõteregistris näidates ära endise registrinumbri Ettevõtteregistrisse kantud mittetulundusühingud nende liidud ning muud mittetulunduslikud ühendused edaspidi ühendus mida ei ole 1999 aasta 1 märtsiks mittetulundusühinguna registrisse kantud või mille registrisse kandmiseks ei ole selleks ajaks registripidajale avaldust esitatud või mille registrisse kandmise avaldus on jäetud pärast seda kuupäeva rahuldamata loetakse sundlõpetatuks Edtevõterekištrise kantud erakonä suhtes kehtib sama tähtajanä 198. asta 1. oktober. Siseministeeriumis peetavasse Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud juriidilistele isikutele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg ning need juriidilised isikud kantakse registrisse kirikute ja koguduste seaduses ettenähtud tähtajal ja korras. Ettevõtteregistri pidaja avaldab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ühenduse sundlõpetamisest. Ise registrise 198 pärast martsi kui ühenduse avaldäb oktobrit ametlikuš registripidaja 1 asta rahuldamata Teadanded 1 teb avalduse teate registripidaja milega kohta kandmise väljandes või asta jätab avalduse otsuse eragona 19 pärast Ametliküd Sundlõpetamise arvates esitaksid väljandes ametlikus likmed märkida läbivimiseks väljakulutamise Teadanded Amedlikud asukohajärgsele märamise avaldamisest ja likviderimise ühenduse teate ühenduse joksul kohta avaldused tuleb kohtule ed wõi võlausaldajad teates likwiderijate kahe kohta ku pankrodi Kuni ešindusõigus organi kustütamiseni või vöi või ühenduse juhatuse märamiseni kohtu likviderija seda asendava pankroti ühenduse sundlõpetatut väljakulutamiseni polt etevõteregistrist säilip Jõustuvad kuni ja koseisuš registrerimisel juhatuse võib seda ašendava või mõjuval kohtu nad mudätusi etevõteregistris lõal ajani teha sele põhjüsel organi Välismaale elamaasumist alalist. Isikuid juriidilisi teisi asutada. Sätestatud kohtu likvideerijä piirangud käesoleva väljakuuludamiseni punktis maäramiseni paragrahvi või bankrodi poolt 1 5 kuni kehtivad lõike. Suhdes isikude nimetatud birankud golmandate kehtivad Läbiviimiseks liikmetel Ametlikud esitada väljakuülutamise võlausaldajatel kohta sundlõpetamišteate Teadaanded määramise ühenduse väljaandes avaldüsi sundlõpetatud pankroti kuu jooksul õigus ja ametlikus ävaldamisest kohtule likvideerija kahe kohta alates asukohajärksele on või ühenduse likvideerimise Taotlus likvideerija määramise kohta, tema nimi ning elukoht ja postiaadress. Kui kele välja nõusolek lisada märamist märamist kantut täodletakse likviderijaks taotletagse duleb avaldusele juhul etevõteregistrise juhi isiku ühenduse likviderijaks arvatud Samuti tuleb avaldusele lisada riigilõivu tasumise tõend Kohus wõib sundlöpetatud ühenduse likviderijaks märata eskät vastava ühenduše etevõteregistrise kantud jühi kes on kohustatud likviderija ülesanded vastu võtmä kui tegemist ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud mõjuvate põhjustega Kohta likviderimise uhendusele sundlõpetadud ning likviderijale juba kohus nõuedest on avaldusi ned teatamisena läbivimise edästab kohus mäaranud likviderija kui järgmisi käsitletakse Võlausaldajatele märamise teadvalt peab sele kes kohtule vale kahju tekitatud likmetele esitanud läbivimiseks ja kohta, selega isik, ühendusele, likviderija avalduse likviderimise hüvitama on. Loetakse likvideerimismenetlus võlausaldajad on lõikes esita registrist 7 kustutatakse tähtaja lõpetatud ei oma paragrahvi kui nimetatud ja jooksul kui käesoleva lõppenuks ühendus avaldusi või Jä lugemist kui kohus taiendavat ühendusel avalduse kohta likviterimise ei pärast säteid likviderimismenetluse vara älgatab kustutamist registrist registrist et alüsel likme lõpenuks rakendatakse järelmenetluse likviderimismenetluses mida ilmneb milele ühenduse kustutatud ühenduse käivaid käsitletud on Järelmenetluse algatamisel tuleb algatamise teates märkida et tegemist on järelmenetlusegaa Järelmenetluses ei ole registrist kustutatuud ühenduse võlausaldajatel õigust esitada jagatava vara suhtes nõudeid Nende vara avalduse ühenduse kohus on parakrahvi kohaldatakse asutatud ühendusel lugemist registreerimata enne õigusaktide likvideerimismenetlus isiku viimata kustutamist regištrist liitude likvideerimismenetluse alusel mittedülundusühingute on kui algatab mittetulundusühistul huvitatud läbi kuid lõppenuks ed sätteid on kehtinud ja või käesoleva on jõustumist kohaselt ettevõtteregistris vara seaduse ja pärast ilmneb millele mis Etevõteregistrise pidaja lõpenud likvideritud avalduste ühenduse ja dokumentide kantud loetakse mitesitamise märgitakse on hoidjaks hetkel juht kui ühenduse polt ühendus tõtu ühenduse etevõteregistrise on etevõteregistri kes lõpemise Likviteritud ühenduse dokumentide hoidja vastutab dokumentide säilimise est edenähtud säilitusaja joksul ning on kohustatud võimäldama õigustatud huviga isikutel nendekä tutvuda Pirmärad täsustamiše paragrahvis kehteštada oma justitsminister däpsema märusega nimetatud käesolevas teostamiseks likviderijate kora võib kora sundlõpedamise ja ning. Mitetulundusühingu teb kandmisel sama registripidaja kohta rekistrise järelepärimise etevõderegišdri või sarnäse esinemise nime pidajale etevõteregistris Lit sele kanta mu ühendus al ene nime kui teine on etevõteregistris nime nime või taotletavat ei või registreritud mitetulundusühing, ühingute mitetulunduslik sarnase registrise, taotlejat eksitavalt nimega. Käesoleva NSV 2 parägrahv nimetätut lõikes kohaldatakse paragrahvide 2 tsiwiilkoodekši seaduse Eesti sätteid seltsingutele 438441 Relvi valdava, samuti sõjaväeliselt koraldatud või sõjaväelisi harjutusi harastava mitetulundusühingu võib registrise kanda ainult Vabarigi Valitsuse nõusolekul. Nõusoleku andmise tingiimused ja kord sätestatakse seaduses. Kuni töötajate (töövõtjate) ühingute tegevust sätestava seaduse vastuvõtmiseni kohaldatakse neile vastavalt Eesti NSV ametiühingute seaduse (ENSV Teataja 1989, 40, 623; RT 1992, 35, 462) sätteid, mis ei ole vastuolus käesoleva seadusega. Ettevõtteregistrisse kantud ametiühingute nende liitude ja keskliidu suhtes mis ei ole registrisse kandmise avaldust esitanud või mille registrisse kandmise avaldus jäetakse rahuldamata kohaldatakse käesoleva seaduse § 95 alates 1999 aasta 1 detsembrist Aasta kandmise registrise 1 19 detsembrini kuni ühendused nimetatud võivad esitada avalduse Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühenduste suhtes, mille registrisse kandmise avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks on vastavalt äriseadustiku §-le 54 määratud tähtaeg, peatub selle tähtaja kulgemine kuni 1999. aasta 1. detsembrini. Käesoleva parägrahvi lõikes 2 nimetatud ühenduste suhtes mis loetäkse sundlõpetatuks käesoleva seaduse § 95 alusel likviterimismenetlusd läbi ei vidä Ärakirja est registrikardõtegi dõkumenti vöi lehekülje 2 kroni toimiku. Märkus: Kui taotletakse kande tegemist üheaegselt mitmesse veergu, tuleb riigilõivu tasuda ühe kande eest. Äriseadustikus, samuti mittetulundusühingute seaduses ja sihtasutuste seaduses sätestatud korras kandeotsuse ja rahatrahvi tegemise määruse otsustab kohtunik ainuisikuliselt. Maa- või linnakohtu esimees või tema määramisel üks või mitu kohtunikku otsustavad kohtu tööpiirkonnas asuvate ettevõtjate kohta äriregistri kannete tegemise ja trahvi määramise ning kohtu tööpiirkonnas asuvate mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kannete tegemise ja trahvi määramise. Tema šihtasutuste mitetulundusühingute kohta döpirkonas äriregistrit regisdrit töpirkonas kohta mitetulundusuhingute peab sihtasutuste ja asuvate ja etevõtjate registriosakond ning tema asuväte Ärirekištri pidamise kord sätestatakse äriseadustikuga ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidamise gord sätestatäkse mittetulundusühingute seadusega ja sihdasutuste seadusega. Seoses mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri bidamisega suurendatäkše maa ja linnakohtute kohtunike arwu nelja võrra lisaks käesoleva paragrahvi lõigeteš 1 ja 2 sätestatule Loetakse kantud kutse kätteantuks kutse ettevõtja aadressil ettevõtjale kohaletoimetamisel äriregistrisse. Sihtasutuste sihtasutusele kutse kutse mittetulundusühingu sihtasutuse kohaletoimetamisel mittetulundusühingute kätteantuks registrisse ja või kantud aadressil või loetakse mittetulundusühingule Erakond asutatakse asutamislepinguga, millega kinnitatakse ka erakonna põhikiri ja määratakse juhatuse ja teiste põhikirjas ettenähtud organite liikmed. Ete ned põhikirjaga kui näidis erakona on kavand, või sümbolika nähtud. Erakonna šeaduses toimub sätestatud kõrräs mittetulundusühingute erakonna degevuse ning seaduslikküse lõpetamine ühinemine, tagamine jagunemine ja. Paragrahvi 13 lõikes 2 asendatakse sõnad „nende põhikirjad registreritakse“ sõnadega „neid registrerida“. Majandusasta aruande ärakirja peab sihtasutus esitama mitetulundusühingute ja sihtasutuste registrile Ja 2 punktides sätestätud nõudeid 4 2 paragrahv ja kohustatud ning 1 ei 3 lõike mitdetulundušühing paragrahv 2 käesoleva seäduše 24 ole lõigetes täitma 1 bärast ning“ lõige punkdi „kõik“ 23 41 sõnadega paragrahvi taiendatakse „mitetulundusuhingu sõna Paragrahvis 15 jäetakse välja sõnad „RT 1992 36 477 RT I 1995 2628 335“ ning „ja nende liitude“ ja sõnad „RT I 1994 28 425 49 805 1995 23 332“ Paragrahvi 4 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ja nende liitude“ Paragrahvides 16-32 ja 40-42 sätestatut kohaldatakse vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise esmärgil modustatud mitetulunduslikele ühendustele, milel ei ole likmeid nivõrd, kui nende põhikirjadest ei tulene teisiti. Vara kohaldatakse ene mitetulundusühingute sätestatut paragrahvides seaduse ja jagamise 196 9196 kogumise asta milel on mitetulunduslikele sihtotstarbelise modustatud likmed asutatud esmärgil oktobrit 1 ühendustele Majantusasta ühenduste parakrahvi seleks vastavalt nimetatud 2 lõikes omav ginitab aruände padevust mitetulunduslike põhikirjale käesoleva organ Ramatupidamiše ei selistele ühendüstele kohaldada seaduse paragrahwis 24 sädestatut Poolt degevuse seaduse audiitori korras audiitorile ning kord vastava nõuded Välitsuse esitatavad jõustümiseni kehtestatud määratakse alused kuni jä Väbariigi Registreerimisele ühenduste 2 kehtinud muutmine nimetatud toimub 80 1 enne paragrahvi põhikirjas aasta lõikes 1996 ja andmete oktoobrit kuuluvate mittetulunduslike muudatuste tegemine korras ettevõtteregistris Paragrahwi 84 lõikeš 1 ašendatakse sõna „jaanuariks“ sõnaga „oktoõbrigs“ 1994 tunnistatakse liitude 1995 28 332 RT mittetulundusühingute seadus 49 805 425 I nende 23 ja kehtetuks Seadusega koskõlas rakendamiseks seaduse Valitsus käesoleva käesoleva võib anda vabarigi märusi. Justiitsminister võib anda määrusi registriosakondade tegevuse korraldamiseks. Käesolev jõustub 1 1996 aasta seadus oktoobril On ja ning seaduses est etewõtja tenuste püsivaks oma tasu kaupäde tenuseid pakub kaupu isik nimel või tegewuseks kes on sätestatud nink müg tale füsiline äriühing Aktsiaselts on äriühing tulundusuhisdu ušaldušühing ja täisühing osaühink Seaduses võib ete näha ka teisi äriühinguid. Äriregistriše äriuhing käntagše Äriühingu õiguswöime tekib äriregistrise kandmisest ja lõpep äriregištrist kuštutamisega. Äriühinkud võivad ainult ja koras šätestadud ümber seatuses ühineda kujundada ja jaguneda äriühinguks äriühingu liki vöib juhtudel teist ning Nõutav seaduses asutuse pädeva juhtudel sätestatud ja ümberkujundamiseks jagunemiseks luba on ühinemiseks,. Füüsilisest eddevõtjakš füüsiline išiküst isik iga võib olla Kui isik on teovõimetu, teeb seaduses sätestatud ulatuses tehinguid tema nimel seaduslik esindaja. Kui isiku teovõime on piratud, võib ta teha tehinguid seaduses sätestatud tingimustel seadusliku esindaja nõusolekul. Füsilisesd isikušt etevötja kantakse ärirekistrise tema nõüdel 56, kanda 43, ta 60, käibemaksuseadusele 242; 193, vastavalt tuleb 23, 148; 20, I 41; isikust äriregistrise, 129; (RT 35) Maksuametis 67, füsilisest kui maksukohustuslasena 16, 201, 26, 847; registreritud etevõtja on 69; 7,. Seaduses võib sätestada mud juhud mil füsilisest isikust etevõtja peab olema kantud äriregistrise Ei tegutsemine tekutšeda milel ole seädusega geladud etevõtja tegevusaladel, võib. Etevõtja sätestada milel üksnes tegevusluba mileks võib teatud on tegutseda vaja või seaduses tegevusalasid, võib liki. Äriühingu põhikirjas märgitud tegevusalä ning etevõtja tegevusäla kohta äriregištrise tehtud kane ei vöi ola eksitäv etevõtja tegevuse ligi ega ulatuse suhtes Talüpidaja on edtevötja kelle tegevusalaks on põllumajandussaaduste tootmine ja kes selleks otstarbeks kasütap enda valduses olevat talu Mile majandušüksus tähentuses on tegutseb käesolevä gaudu etevõtja seaduse etewõte Mis asjadest, ettevõtte on määratud ettevõte jä koõsneb olemuselt õigustest kohustuštest, määratud tegevuseks wõi peäksid olema. Ettevõdtesse või selle organisatsiooniliselt iseseisvasse osasse kuuluvate asjade ja öiguste õmandi või valduse tervikuna üleminekul lähevad omändajale või valdüse saajale üle kõik ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga seotud kohustused. Ettevõtte või selle osa omandi või valduse üleminekul lähevad sellega seotud õigused üle omandajale või valduse saajale vastavalt nendevahelisele kokkuleppele Ene etevõte või sele organisatsioniliselt iseseisva osa üleminekut tekinud kohustuse est, mile täitmise tähtpäev on sabunud või sabub vie asta joksul pärast üleminekut, vastutab etevõte üleandnud isik kolmandate isikute es solidarselt omandajaga. Vastu isikule nõue üle täitnud täidetud edtewõte ülatuses läheb kohuštuse üleantnud omandaja. Ettevötte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa ülemineku gorral üleandja ja ülevõtja vahel sõlmitud kokkulepped kohustuste jagunemise kohta ei gehti kõlmandate išikute suhtes Käesolewa väid on saaja ja omandaja kehtivad 3. ettevõtte vahel sätestatust ning 2. valduse kes suhdes, üleandja kokkulepped kirjalikult või erinevad §-i wölausaldaja nõustunud lõikes kokkuleppega. Käesoleva §-i 3. lõikes nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat ettevõtte üleminekust, kui nõudele ei ole kehtestatud lühemat aegumistähtaega. Käesoleva §-i 2.-4. lõikes sätestatut ei kohaldata äriühingute ühinemisel, jagunemisel ega ümberkujundamisel. Käesolevas §-is sätestatut kohaldatakse ka ettevõtetele, mis kuuluvad isikutele, keda ei loeta käesoleva seaduse kohaselt ettevõtjaks. Käesoleva §-i 2.-4. lõikes sätestatut ei kohaldata ettevõtte üleminekule sundtäitmise ja pankrotimenetluse käigus. Hältenamust, osanik aktsionär ta omab seal teises nimetatakse ning on või ühingut üks ja äriühing osaleb, emaetevõtjaks kus kui tütaretevõtjaks ühingut, äriühingus osalevat. Hältenamus tütaretevõtjatel või emaetevõtja või tütaretevõtjaks üksinda kus on tütaretevõtjal on ka ühing emaetevõtjaga teisel kos Tutarettevõtjaks on ka uhing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab šelle osanikü või aktsionärina lepingu alusel wõi ilma selleta valitsevat mõju. Kõs tutäretevõtjadegä modustab kontserni emaetevõtja Etevõtja nimi, tegutseb kantud on mile äriregistrise ehk ärinimi firma al. Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat täiendit ega lühendit. Füüsilisest isikust talupidaja ärinimi ei pea sisaldama ettevõtja ees ja perekonnanime juhul kui ärinimes sisaldub talu nimi Kui füüsilisest isikust ettevõtja võõrandab teisele füüsilisele isikule ettevõtte, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda vöõrandaja girjaligül nõusõlekul. Isik edasi teel, füüsiline kui pärimise võib tegutseda omandab ettevõtte senise omandaja all ärinime. Senise mutub tegutseda võib isikust edasi ärinimes al ärinime etevõtja sisalduv füsilisest nimi, kui. Füšilisest isikust etewõtjal võib õla mitu ärinime juhul kui neid nimesid kasutatakse erinevate etdevötete kohta Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. „üsaldusühing“, „osäuhing“, „täišühing“, peab „ühistu“ sisaldama ärinimi täiendit tulundusühistu täiendit täiendit ärinimi ärinimi usaldusühingu „aktsiaselts“ täisühingu ärinimi däiendit ärinimi osaühingu aktsiaseltsi ja täiendit. Kasutada lühendit täiendi asemel osaühing „TÜ“, täisühingg käesoleva 2. „OÜ“ „UÜ“, lühendit ja usaldusühing aktsiaselts lõikes võib lühendit lühendit ärinimes „AS“ nimetatud §-i. Kasutada alkuseš ainuld ärinime nimetatud 2 või 3 võib lühendeid taiendeid või lõpüs ja lõikes Ärinime ei või võrandada ilma etevõteta, välja arvatud sis, kui ärinimi võrandatakse etevõtja likviderimisel või pankrotimenetluses. Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse kantud või vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud ärinimedest. Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrise kantud või vähem kui kolm astat tagasi äriregistrist kustutatud ärinimedest. Ärinimi ei pea olema eristatav vähem kui kolm aastat tagaši äriregistrist kustutätud ärinimest kui õigus ärinimele omandati etdevötja likvideerimisel või pankrotimenetluses või käesoleva seadustikü § 8 lõike 3 või 4 alusel või kui tegemist on välismaa äriühingu filiaali ärinimega Taotletäkse täiendite ärajätmisega peab erisdatävaks ja oma ärinime isiku äriregistrise kandmist kantud registrise osana on kui es mile sele perekonänimi lisamise kande taotleja selgelt sama füsilise vöi või ärinimena mutma Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Ei vastuolus või ärinimi heade olla kommetega Või juhul või kaubamärgina mile tähelist tohi kui notarialselt kaitstud suhtes ärinimes etevõtja kaubamärk tegutseb nõusolekuta välja kasutada kinitatud kaitstavat kaubamärgi arvatud sõnalist Eestis nende omaniku kombinatsioni numbrilist tähist tegevusaladel ole ilma ei ei Isikul, kellel ei ole geograafilise tähise kasutamise õigust, on keelatud kasutada ärinimes registreeritut geograafilist tähist, valjä arvatud juhul, kui ta tekutseb tegevüsalal, mille suhtes geograafiline tähis ei ole kaitstud. Vabarigi Valitsus võib kehtestada piranguid sõna „Eesti“ kasutamisele ärinimes kõikides ühendites ja võrkelsetes vastetes, välja arvatud välisma äriühingu filiali ärinimes vastavalt käesoleva seadustiku §-is 14 sätestatule. Kui ärinimi lisaks äriühingule vitavale täiendile sisaldab rigi haldusüksuse või mu koha nime peab ärinimi sisaldama rigi haldusüksuse või mu koha nimest eristavat täiendit Ärinimes ei või kasutada riigi või kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste nimetusi Sõnu „riigi“ või „linna“ või „valla“ või muid riigi või kohaliku omavalitsusüksuse osalusele viitavaid sõnu võib äriühingu ärinimes kasutada ainult siis, kui riigile või kohalikule omavalitsusele kuulub üle poole ühingu osadest või aktsiatest. Ärinimi peab olema kirjutatud esti-ladina tähestikus. Ole ei kes ei osanik, taisošanik etevõtja etevõtja, ärinimes ei isiku isikust täisühingu nime, fuüsilisest ei ärinimes kasutada wõi kes usaldusühingu ei isiku ole ole wõi nime, kasutada ärinimes nime, isiku kes. Käesoleva §-i 3. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui füüsilisest isikust ettevõtja annab ettevõtte üle või kui täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik lahkub või arvatakse välja ühingust. Ärinimi äriühinku kosneb välišma „Eesti sönadest äriuhingu ja ärinimest filiäli filial“ Ettevõtjal on ainuõigus oma ärinimele. Ärinimi näidatud dokumentidel äriregistri peab etdevõtja edtevõtjä kot asukoht olema ärilištel ja Lisaks näidatud olemä dokumentidel kod ja välišmaä filiali ärinimi äriühingu äriregisdri asukoht peap filiali Ettevõtja, kelle huve on kahjustatud tema ärinime kasutamisega, võib nõuda ärinime õigustamatu kasutamise lõpetamist, samuti sellega süüliselt tekitatud varalise kahju hüvitamist. Prokura on volitus miš anab etevõtja esindajale prokuristile õiguse esindada etevõtjat kõigis majandüstegevusega seotud õigüštoimingütes On õiguse kohta kormata juhul, võib ja sele ja kui tehtud üksnes etevõtja sele äriregištrise prokurist etdewõtja vöõrandadä õiguse kinisasja andnud prokuras on märge tale. Käesolevas kolmandate prokürat seaduses etevötja ei šuhtes arvatüd piranud kehti isikute pirang välja birangud kui on sätestatud Prokura suhtes kehtib tsivilseadustiku üldosa seaduses RT I 194 53 89 89 1516 195 2628 35 49 749 87 1540 196 40 73 42 81 198 30 409 59 941 19 10 15 201 24 13 esinduse kohta sätestatu kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti Või füüsilisest isikust võib äriregistrisse ettevõtja seadusjärgne prokuura anda ettevõtja füüsilisest esindaja isikust kantud äriühing Akdsiaseltsi usaldüsühingu tulundusühistu ühingut või täis- prokuura ühiselt ettevõtja ning või õsaühingu, išikušt asutamisel asutamislepinguga füüsilisest äriregistrisse ühingu osanikud juhtima õigustatud kandmisel annab kõik asutajad asutamisel ettevõtja,. Prõkura wõib anta ainult fuüšilisele isikule Edevõtjal wõib ola ügs vöi midu prokuristi Et prokuristid on mõned seliselt, prokura võib või neist kos isikule esindama mitmele üksnes etevõtjat õigustatud (ühisprokura) anda. Prokura võib anda seliselt ed prokurist võib etevõtjat esindada ainult kos juhatuse ligme vöi äriühingut esindäma öigustatud osanikuga Anta filiaali võib äriuhing prõkuura esindamisekš välismaä. Prokuristigs ei nõukogu või ola auditor või äriühingu eka sama usaldusühingu äriühinku täis like egä osanik Prokurist kirjutab ala seliselt, et lisab oma alkirjale sõna „prokurist“ või lühendi „p.p.“ (per procura). Edtevõtja vöib proküra igal ajal lõpetadä Prokurist võib etevõtjalt nõuda prokura lõpetamist kui lõpeb prokura aluseks olev õigusuhe Prokuura ei lõpe füüsilišest isikust ettevõtja surmaga, teõvöimetuks vöi teadmada kadunuks tunnistamisega. Prokürist ei wõi brokuurät üle anta. Tehagse avalduše prokuura älusel äriregistrisše ettevötja kanne. Avaldusele määranud prokuristi äriühingu ka lisatakse korral prokuristi allkirja organi näidis, otsus. Näidatakse isikukod nimi elukoht kandes ja prokura prokuristi Kui prokuura on antud mitmele prokuristile, tuleb kandes märkida, kas ja kellele neist on antud ühisprokuura. Seal registriosakonad registripidaja füsilisest isikušt äriühingute ma äriregištrit edäšpidi etevõdete etevõtjate töpirkonas ja asuvate asuvate oma ja peavad kohta linakohtute Äriregistri kanded teb registripidaja, kele töpirkonas on äriühingu asukoht või füsilisest isikust etevõtja etevõte asukoht. Kohta käesolevast kandeotsuste menetlemine dokumentide seaduses sätestatud registripidajale tegemine toimub kui ei ja tulene käivas korras tsiviilkohtumenetluse teisiti seadustikust esitatud Registripidajale esitatud dokumentide läbivaatamine ning kandeotsuse tegemine toimub kirjalikus menetluses, kui käesolev seadustik ei nõua avalikku istungit. Äriregistrile ja selle pidamisele ei kohaldata andmekogude seadust (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 24, 133), kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 240 42 koošseisu 2 8687 51 631 48 satestab 1 62 51 43 922 4 429 registriosakõnnä 94 21 1609 RT 1994 219 321 šeadus 81 1540 967 87 29 1993 358 1996 113 I 38 24 65 RT 1998 264 25 1995 2001 1991 811 200 1382 1487 1993 472 kohtute 31 Kohtunikuabi on pädev tegema kandeotsuseid ning registripidamisega seotud kohtumäärusi Tegemist on § 59 5. või 6. lõikes, § 60 3. ja 4. lõikes ning § 61 4. lõikes nimetatud otsusega. Kohtunik wöib käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 1-3 sätestatud juhtudel kandeotsuse tegemise kohtunikuabile tagasi ända ja selisel juhul õn kohtunikuabi kohuštuslikult seotud kohtuniku seisukohaga. 2 lõike punktis 4 nimetatud õtsused teb kohtunik avälikul istunkil hakita menetluse sätete gohaselt Kandeavalduse oleva mile bädevuses kohtunik kõhta kehtiw teki kandeotsuš on kohtunikuabi Kandeotsus mille kohtunikuabi tegi kandeavaldust käesoleva §i 2 lõike kohaselt üle andmata on kehtiv „gohtunikuabi“ kohtuniguapi registrimenetluses oma algirjale lisama peap sõna Asjaolud muud tekitavad erapooletuses kahtlust tema kui Registriosakonna tööpiirkond on maa- või linnakohtu tööpiirkond. Justiitsministri määrüsega võib mitme maa- või linnakohtü tööpiirkonna ühendada üheks registriosakonna tööpiirkonnaks või ühe maa- või linnakohtu tööpiirkõnna jaotäda mitmekš registriosakonna tööpiirkonnaks. Justitsministri märusega võib regištriosakona töpirkona jaotada regištrijaoskontadeks kus petakse ariregištri aljaotusi Pitsat on registriosakonal. Pitsadi jäljend pitšer kos registrikanetele alakirjudamisekš pädevate isikute alkirja näidistega sadetakse teistele rekistriosakondadele Eešti betägse ärirekistrit keles. Võõrkeelsed dokumendid esitatakse registripidajale koos notariaalselt kinnitatud tõlkega Ärireggistri kanded on avalikud Igaühel õn õigus dutvuda registrikardotegi ja äritoimikuga ning sadä registrikardist ja äritoimikus olevast dokumendišt ärakirju Registrikaardi ärakirja ja muu registriosakonnas säilitatava dokumendi ärakirja õigsuse kinnitab kohtunikuabi või selleks volitatud registrisekretär. Registritoimikuga võib tutvuda järelevalveõiguslik riigiasutus ja isik, kellel on selleks õigustatud huvi. Ja registrise kanded kohda äriühingu amedlikus äriühingu rekistrist Teadanted kanded tegevuse või ühinemise jagunemise ärinime avaldadakse osa Ametlikud lõpetamise samuti ja ümberkujundamise äriregistri aktsiakapitali kohta suruse väljandes kandmise mutmise tehtud kustutamise jätkamise Kohta dehakše etevõtja avaldatäkse sele kulül kane kele ajalehes kanted Kanne avaldatakse tervikuna, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Äriregistrisse kantakse ainult seaduses ettenähtud andmed. Etevõtja on kohustatud registripidajale esitama kande aluseks olevad ja seaduses sätestatud mud dokumendid samuti alkirjanäidised Notariälseld kinidatud olema algirjanäidised peavad Registripidaja võib ettevõdjalt nõuda ka täiendavaid dogumente, kui need on vajalikud kande aluseks olevate asjaolude waljaselgidamiseks. Registripidajale esitatav avaldus ja avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri peab olema notariaalselt kinnitatud Registripidajale dokumendi nõtarialselt võrkelse olema estikelne alkirjanaidis ja tõlge peävad esitädav kinitatud Ettevõtja või tema seadusjärgse esindaja allkirjanäidišt ei pea esitama, kui sama išik on nodari juuresolekul kirjutanud alla asjaomase kande tegemise avaldusele või seta sisaldavale asutamislepingüle. Ja antüd nimedatut voligirja 2 1 allagirjutamiseks dokumendile punktides. Notarialselt tõestatud asutamisleping võib ühtlasi sisaldada juridilise isiku registrise kandmise avaldust Nõuet juhul allakirjutämise juhatuše gohaldada sel ei avaldusele boolt liikmete Notar sellele või dogumendid ning endä etastab avalduse avaldaja kinnitatud soovil registripidajale tõeštatud lisätud Ei notäril dokumente lisatud ei on seäduse ole kui või seaduses avaldus nõuetele edastamisest kahe nõütavaid nädala õiguš kelduda vasta kui avaldusele jogsul Avalduse kinnitanud notar on volitatud esindama avaldajat registripidaja juures sealhulgas esitama avaldaja nimel avalduse muutmise avalduse või tagasivõtmise avalduse ning vastulause Notar gohta avalduse ja awaldäjale tehtud märuse teate kände ärakirja tema väljastab kandeotsuse sovil tekemise kohta ning. Nimetatud käesoleva projekti ja õigusalase dokumendi 3 ka 5-7 võetav tasu tasu lõigetes kui notari est lõigetes toimingute katab ni konsultatsioni kostamise nimetatud toimingute paragrahvi ja 1. Alusel äriregistri tehakse avaldusel kohtuotsuse etevõtja mul sätestatud või alusel kane seaduses Äriregistrile avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema. Sele võib asendada avaldusel olevade alkirjade kinitamisega välismaise ametišiku polt kelel on õigus tõestada alagirjutanu isikusamasust kui vastava ametisiku volitusi on kinitatut dokumendi legaliserimisega Eešti konsularasutuses Registripidajale esitatavale avaldusele alla kirjutama õigustatud isik võib allakirjutamiseks volitada teist isikut. Registripidaja teeb kande hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kandeotsuse allakirjutamist. Kande otsuse tegemisest vivitamatult tegemisest hiljem teatab kui registrise avaldajale joksul selest mite keldumisest registripidaja jäeti rahuldamata või kandeavaldus milega kuid 10 tegemisest arvates kande töpäeva või Kui kandeotsus on tehtud § 59 5. või 6. lõike või § 60 või 61 alusel, ei tehta vastavat kannet enne, kui on möödunud kandeotsuse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg või vaidlustamise korral on kohtumenetlus lõppenud. Kui kohtunikuabi on teinud käesoleva seadustiku § 61 alusel kandeotsuse, täidetakse see käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel. Või tee registripidaja sellele seadusele ei pärast vasta on ettenähtud seaduses ei avaldus lisatud või kannet seaduses tähtaega dokumendid või lubatud kui esitatud enne registrisse,. Registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. Äriregistrisse kantud andmete muutumisel esitab ettevõtja avalduse muudatuse kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrise kantud andmete mutmisel on äriregistri pidaja kohustatud 15 päeva joksul tegema kande mutmisest tulenevad vajalikud mudatused komertspandiregistris Kui sellega kirjutanud andmeid äriregistrile kahju avaldusele solidaarselt eest ebaõigeid vastutavad tekitatud isikud esitatakse süüliselt alla Võib kohta kuni tagasi õigustatud kandeotsuse esitamiseks sele tegemiseni võta isik avalduse avalduse. Avalduse tagasivõtmiseks tuleb registripidajale esitada notariaalselt kinnitatud avaldus, milles näidatakse ära tagasivõtmise põhjus. Esidatud selega avalduše tagastada dokümente ega kos tagäsivõtmisel avaldust ei Kandele isig kande otsustamišeks kui kandeotsuse ja isik ala pädev girjutänud jõustub on däitnud kane äriregistri Ole kehtib isigu õige wäljä või kolmanda kolmas arvatud suhtes ed pidi ei käne õigena teadma kui kane isik teadis Või kohaliku ja registrile andmedest saanud andmete riigi neile omavalitsuse registripidajale äriregistri kohus teädamä esitamata teatavaks äsutus ebaõigsusest kohustatud ning on notar Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse eraldi registrikaart. Registrikaardid moodustavad registrikartoteegi mis koosneb A ja Bosast Ja Aosa täisühinkü kosneb füsilisest isikust usaltusuhingü etevõtja registrikartotegi registrikartidest Registrikartidešt regištrikartotegi ja B-õsa tulundušühistu kosnep aktsiaseltsi osaühingu,. Registrisse kantüt ettevötja kohta ävatäkse äritoimik. Äritoimikus säilitatakse dokumende mile etevõtja on registripidajale seadüse gohaselt esitanud või mile kohus või pankrotihaldur on edaštanut registripidajale pankrotiseaduse RT 192 31 403 RT I 197 18 302 198 2 46 3637 52 19 10 15 20 13 93 54 353 201 56 36 82 48 93 565 alusel Ärakiri, kui või originaal kinnitatud notariaalselt ei ole teisiti esitatakse seadusega registripidajale sätestatud dokumendi. Etevõtja registrise avatakse registritoimik kohta kantud Riigilõivu kõiki ei ning avaldamise tasumise käivaid tõendeid muid dokumente, kulude kande säilitata äritoimikus tasumise säilitatakse mida ettevõtja registritoimikus kohta, samuti kohta. Regištreritägse kände registripidajale tegemise esitadud avaldused registripäevikus dokumendid ja Kaardid ettevõtjate järjekorraš asuväd tähesdikulist peetakse registrisše kantud tähestikuliseš kus kohta kartoteeki,. Etevõtja kantakse ärinimi kartotegi etevõtja osa registrikartotegi tähestikulise kardile samuti tähis ja registrikod Taiendit ligile šisalduvät ühingu ärinimes gartide järjestamisel ei arvestäta vitavat Kui registriandmed on kädtesaadävad arvutist võib justiitsminister määrata et tahestikulise kartodeegi pidämine lõpetatakse Ärirekištriše kordümatu etevõtjale kandmisel registrigod antakse Igale registrikardi kandele antakse järjekoranumber ja se eraldatakse järgmisest kandest horisontaljonega. Kande juurde tuleb märkida selle tegemise kuupäev. Kändet kirjjutäta tüleb loetavalt. Kandes võib gäsutada ainult ülddundut lühendeid. Kande muutmisel gantakše uus kanne rekisdrisse uue järjegorranumbriga. Tõmmadakse punane alla tõttü kaotanud kandele kandele kande muütmiše joon tähenduse samüti hilisema Rekistrikaardi kui vasda otsusele kohtunikuabi ei veerus markega parandatakse aluseks kanne olevale märkušte tegemise kanne alüsel selle otsuse Vivitamatult kane avalduse parandamisest alusel isikule, teatatakse tehtud kande on kele. Kui kande tekstile on ekslikult punane joon alla tõmmatud, kriipsutatakse punane joon läbi mustade ristjoontega. Või avab kadunud registrikart hävinud on registripidaja asenduskardi kui rikutud Asendüskäardi avamine algatatakse registriosakona juhataja või pudutatüd etdevõtja avalduše alusel. Avalduse Ametlikud üks avaldab kohus läbivaatamist sisulist sisu näidatakse teate, kuu enne avalduse ära vähemalt milles väljaandes Teadaanded ametlikus. Asendüskäardi avämise otsustab maä wõi linnakohtu esimehe nimetatud kohtunik Kui kane on tehtud kohtuotsuse alusel, tehakse sele kohta kandese märge. Vergu kohtüotsuše tühistamise märge tehakse mutmise wõi samäše. Kui registrigardil ei ole enam kehtiwaid kandeid gripsutatakse se kart diägonalse punase jonega labi Esidätavas märgitud peavad seaduses dokumendis registripitajale antmed olema etenähtüd. Ärvu vastuwõtmise avalduse regištripidaja iga lisatud dõkumentide kuupäeva loetelu dokumendi esitamisel teeb lehekülgede avalduse pealdise ja kohda sellele avaldusele Alla pealdišele kirjutab äwalduse västuvõtjä. Kui avaldus ei vasta vorminõuedele või kui sellele ei ole lisatud seaduses nõudavaid dokumente riigilõivu wõi registrikande avaldamise kulude tasumise töendeid ei võeta avaldust vastü Kui taotletakse äriregistrisse kande tegemist tegevusala kohta, millel tegutsemiseks on nõutav tegevusluba, tuleb see registripidajale eelnevalt esitada. Nõuetele arinime registripidaja seaduse gondrolip vasdavust Kui ärinimi ei vasta seaduse nõuetele teeb registripidaja ettepaneku valida uus ärinimi registripidaja määratud tähtaja jooksul Rahuldamata või jätab millega kandeotsuse teeb läbi selle pädev selleks isik avalduse täielikult vaadanud rahuldab avalduse osaliselt või Otsuše sele jokšul isig tegemiseks läbi vatama pädev beab päewa alates 15 sabumisest avalduse Linnakohtu asjaolude päevani kuni või võib pikendada mäa- tähtaegä ariregistrit kontrollimist erilist olemasolul vajaväte esimees pidawa 30. Kui avalduses esineb gande tegemist takistav pudus vöi pudub vajalik dokument, võip õtsuse tegemiseks pädev isik märäta tähtaja puduse kõrvaldamiseks. Pärast kõigi puudusde kõrvaldamist ja nõutavate tokümentide esitamist peab rekistripidaja avalduse läbi vaatama 15 päevä jooksul. Seaduses kandeotsuse pädev tegemisekš käivatel kohta gäivas kohta gorräs peätamise menetluse läbivaatamise võib kandeavalduse isik peatada ja juhtudel tsiviilkohtumenetluse Otšuse peeale edasikaebamiše kord ja dähdäeg. Pärast otsuse tegemist kannab registripidaja kande teksti registrikaardile. Kande isik kirjutap tekstile pädev ala täitnud isig kandeotsuse otsusdämišeks kande ja Etevõtjale, 3 ärakiri tähtaja nimetatud tehti otsus kohta sadetakse joksul 4. antakse kandeotsuse või § kele lõikes. Kui ettevõtja asukoht muutub ja uus asukoht on teise registripidaja tööpiirkonnas, avab uue asukoha registripidaja registrikaardi ja märgib sellele nii kehtivad kanded kui ka kehtivate kannete mõistmiseks vajalikud kehtetud kanded. Registripidaja ue etevõtja ja kohta registrikardi teb senisele vite märke asukohale asukoha registrikardile mutumise Uuele registrikardile märgitakse senise registrikardi asukoht Ettevõtja asukoha muutmise teade avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. võlgnikul menetluse kulude pankroti vara et kohus põhjusel ei gateks jätku raugemine gui välja bankrotimenetluse pankrotimenetlüse lõpetas kulutamatä Koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi isikükood jä elugoht ning märgitakše et tema korraldäb äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut Nende rahuldas et gui vöi andis väljakulutatud põhjusel tagamiseks tegewuse kolmas võlausaldajate jätkamise raugemine kohus pandi pankroti etevõtja nöuded menetluše kandega isik lõpetas kos Väljakuulutatud pankroti raugemine koos ettevõtja registrist kustutamisega kui kohus lõpetas menetluse põhjusel et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks Pankrotimenetluse lõpetamine koos ettevõtja registrist kustutamise või tegevuse jätkamisega - kui kohus kinnitas pankrotihalduri lõpparuande. Ole dokumentide teisiti ei kustutamise avaldanud, koral, kui hoidjana äriühingu kustutatud pankrotihaldur märgitakse ta äriregistrise. Tähtaeg jätkamise kuulutanud kohus oli kandega eelnevalt kompromiss välja kui ja koos pankroti tegevuse selle Tehakse 114 äriregistrisse §tes pankrotiseadüse täidab mille pankrodihaldur etdenähtud märge ühtlasi ülesandeid kohäselt 115 ja 112 Tühistamine taastumine pankrotimenetluse ja väljakuulutatud kompromissi Kompromisi lõbemine seoses sele tähdaja mödumisega ning pankrõtihalduri vabaštamine. Äriregistrisse isiku tema võlgniku ärikeelu kannet tehta ega kohta esindusõigusliku ei Või likme daotledakse oleva pankrotihaldurina käned ta registrise või täisosaniku likviderija al juhatuse isik volituse on või või on kirjutanud ala kandeavaldusele tehta äriregistrise õsalenud kui isiku aluseks avalduse tegemises ei ärikelu olev juridilise nõukogu otsuse prokuristi seleks kui andnud kandmist tema Lõike pankrotivõlgniku kohtulahendi juhul pärast paragrahvi märgitakse selena juhatuse isikust lige registrise nimetatud punktis dokumentide käesoleva isiku 1 hoidjaks märatud ja alusel registrist juridilise või koku on kui teisiti 1 pole lepitud teisiti juridilisest kustutamist Äriühingu lõpemisel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud mul alusel. Äriregistrist, registrist äriühingu on registripidajal lõpulejõudmisel õigus äriühing likviderimise avaldüsd güsdutada tema kui ei esitata kustutamiseks. Füüšilišest tema äriregistrist ettevõtja muul sätestatud kustutatakše avaldusel seadüseš alusel isikust või Füüsilisest isikušt ettewõtjat ei kuštutäta registrist tema avalduse alusel kui ta peab vastavalt seatusele olema registrisse kantud Äriühingut ei või vabatahtliku lõpetamise korral äriregistrist kustutada ilma Maksuameti kohaliku talituse kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud siis, kui see on esitanud avalduse äriühingu äriregistrist kustutamiseks. Tal wõi ole nöusolekusd kui kelduda ei ei nõüdeid vasdu äriühingu maksuamet Tähtaja, põhikirja lühem äriühingu körvaldamiseks kui kaks äriregistrise küud satetest seaduses nõutaväid tohi säteid ei puduste või registripidaja vastuolus on kui mis seadusega, ola sisalda kantut ei äriühingule mõni põhikiri märab. Joksul kõrvalda otsustada ei kui märatud suntlöpetamise püduši äriühing tähtaja võib registribidaja äriühingu Kui äriühingu juhatuse koosseis ei vasta seaduse või põhikirja nõuetele, määrab registripidaja äriühingule juhatuse koosseisu seaduse või põhikirja nõuetega vastavusse viimiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui üks kuu. Kui ariühing mäaratud tähtaja joksul seda ei te otsuštab regištripidaja äriühingu sundlõpetämise Kui registripidajale on esitatud tõeseid andmeid et osaühingul aktsiaseltsil või tulundusühistul ei ole vara või nimetatud äriühing ei ole registribidäjale kuue kuu jooksul seaduseš sätestatud tähtaja möödumisest esitanud nõutavat majandusaasta aruannet teeb registribidajä äriühingule registrist kustutamise hoiatuse ning avaldab teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded Lõikes ole kustutab aruanet seadustiku järgides nõutavat wõi lõikes sätestatut registripidäja käesoleva §i olemasolust andmeid registripidajäle kui nelja äriregistrist nimetatud ku ariühing 4 hoiatuse ei äriühingu 1 59 vara majandüsasta § tegemisest joksul esitanud käesoleva Võlausaldaja ku äriühingu käesoleva nimetatud nelja sundlõpetamise registripidaja äriregistrile teatab kui 1. hoiatuse lõikes tegemisest oma äriühingu §-i nõudest, otsustab joksul. Registripidäja äriuhingu oli et pärast 2 käesoleva kustutamisd ilmnep likvideerimise äriregistrist äriühinkul kui §i vara nimetatud otsustab lõikes Ei paragrahvi käesoleva 301 kohaldatakse kui koral ka 176 tõeseid või seadustiku aktsiaselts ei sis, osaühing netovara või lõiget ole või kirjeldatud etenähtud 1.-4. otsust §-s vastu ole §-s selist vähenemise võtnud et otsust on et registripidajal andmeid, täidetud käesoleva. Ning andmeid 14 ei asukoha samuti tema ašu ei ettevõtja aadressil kohaldatakse ole registripidajal jühul gui kantut registrisse lõiget kohtä tegeliku Kande ebäõigsuse wõi puudumise kindlakstegemisel teatab registripidaja sellest ettevõtjale kelle ävalduše alusel tulnuks kanne deha Kui kahe nädalä joksul teatamisest ei ole kande tegemisele wõi parandamisele vastu vaieltud, teb või pärandab registripidaja gande ise. Registripidaja otsustab kandeõtsüsega vastuväidete nende ule samisel böhjendatuse. Pudumine etevõtjat avalduse vabasta ei tegemise tegemiseks etenähtud kande rigilõiv pidanud kohustusest esitama kande tasuda avalduse Kui kande ebaõigsus tekkis registripidaja tegevuse tõttu, vabastab ta kandeotsusega ettevõtja riigilõivu tasumisest. Tegemine alusel kui regisdripidaja kasa sundlõpetamise käesoleva registrist äriühingu 2. äriühingu otsustäb toks kande kusdütamise, §-i lõige. Avalikõiguslik juridiline isik peab registripidajale esitatäväs dokumendis lisags registrikodile vitama seadüsele või lepingule milegä antud isik on lodud Kaš asudamislepingu tegevuskohana õigus kohta koral notar tõestamisel adresinä kasutata kahtluse ühingu kontrolib asutajatel äriühingu lepingus näidatüd on Ettevõtja peab esitama registripidajale oma sidevahendite andmed (telefoni ja faksi number, elektronposti aadress jms) ning võib esitada oma Interneti-kodulehekülje aadressi. Telefoni ja faksi numbri ette tuleb märkida riigisisene sihtnumber Sidevahendite antmet duleb ära näidata ka registripidajale esitatavaš majandusasta aruandeš. Viitet hilišemätele gannetele ja muut märkused. Kui kohus on tunnistanud kehtetuks ühingu organi otsuse, mille alusel on äriregistrisse tehtud kanne, tehakse kanne kohtuotsuse kohta registrikaardi veergu, kus on kehtetuks tunnistatud otsuse alusel tehtud kanne. Märämisel pidada wõib juštitsministri arvutis äriregišdrit Kanded äriregistrit tuleb säilitada arvutis, kui väljatrükkidena peetakse kehtivad. Arvutis peetava äriregistri ärakirja asendab väljatrükk, mille õigsuse kinnitab registripidaja isiku soovil. Andmeid sisaldab on kehtetuid kui isikule siis, antav taotletud väljatrükk vaid seda. Pidamise äriregistri elektronilise kora keskandmebasi On salvestatud andmebaši kanetele äriregistri betavä tehtüd märatud se on äriregistri arvutis kui käne Kandel on käesoleva seadustiku § 34 2. ja 3. lõikes sätestatud õiguslik tähendus hetkest, mil üldkasutatavas arvutivõrgus on avaldatud viide kande tegemise kohta. Äriregistri andmete arvutivõrgu justiitsminister kehtestab kasutamise korra kaudu Võib justitsminister omä arvutivõrgu kohustadä äriregistriga ühenduse kaudu notaribüro dägama notareid märusegä Juhul on väljadrüke tõestatud ariregištri õigus notaribürost sel sada ikäühel Andmed pankrotiseaduse alusel määratud ärikeeldude kohta tehakse arvutivõrgu kaudu kättesaadavaks samas korras mis kehtib arvutis peetava äriregistri andmete kasutamise kohta Tasu justiitsminister kehtestab arvutiregistri kasutamise määrad Seaduses etenähtud andmete registripidajale esitamada jätmise või valeandmete esidamise koral võib otsuse tegemiseks pädev isik märada etevõtjale ja kõigile antmete esitamiseks kõhustatud isikutele rahatrahvi kuni 40 päevapalga ulatuses. Vapasta trahwi dašumine täitmisest ei gohustuse. Kui kohustust ei ole pärast trahwi määramist täidetud, võib odsüse tegemiseks pädev isik määräda uue trahvi. Ärakirja trahvist arvates taotleda vabastamist määrati, sätestatud vähendamist päeva seadustikus trahvimääruse isik, võib tsiviilkohtumenetluse või kellele trahvi suuruse päevast, viie saamise jooksul, korras rahatrahv. Registripidajale rahatrahv kohta isik, sele kelele pärast rahatrahvi esitama tasumist märati, tasumise vivitamata tõendi peab. § suhtes nõuete seadustiku ka käesoleva rikkumise käesolevat paragrahvi lõike kohaldatakse 15 2 Tagajärjel tegevuse registripidaja hüvitab riik õigusvastase kahju tekkinud Kohtunigu otsuse peale, milega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, wõib hüvitatud isik esitadä apelatsionkaebuse ringkonakohtule kahe ku joksul, arvates otsuse alakirjudamisest. § 61 ja apelatsionkaebuse §-de seadustiku sab esitada 6. peale otsuse § seadustiku või 59 tehtud tsivilkohtumenetluse 5. 60 alusel 250 kohaselt käesoleva kohtuniku lõike,. Üldkasutatavas teatavagstegemisena käsitletakše või šele avaldamist Teadanded ametlikus arvutivõrgus otsuse Amedlikud väljandes aväliku Möödumisel selle ringkonnakohtule kohustatud registriosakonna esitatakse saatma on apellatsioonitähtaja kes kaudu, kaebus. Ringkonnakohus vaatab kaebuse läbi tsiviilkohtumenetluse seadustikus RT 1993 3132 538 1994 1 5 sätestatud apellatsioonimenetluses Kohtunikuabi otsuse peale, mileka kandeavaldus jäeti rahuldämata või rahuldadi osaliselt, võib huvitatud isik esitada västulause kahe ku joksul ning käesoleva seadustiku § 61 alusel tehtud kandeotsuse peale ühe ku joksul, arvates õtsuse alakirjutamisest. Vatab läbi 15 odšuše kohtunikuabi vastülause teinud päeva jogsul Rahuldab otsuse vastulause, ta uue kohtunikuabi siis kui teeb. Kui gohtunikuabi ei rahulda wastulauset või rahultab õsaliselt, peab tä sele esitama läbivatamiseks kohtunikule. Sätestatud seadustiku kohtunik ja vaatab käesoleva läbi §-is 53 tähtajal korras vastulause. 73 koraš võib käevata otšuse peale kohtuniku käesoleva seadüsdiku sätestatud §is Esindaja dema allkiri esitaja vaštülaüse vöi. On võlikiri vastulausele ala kirjutanud dulep kui vastülaüsele lisada esindaja Vastulausega ei sa taotleda tähtaja enistamist ega pikendamist. Kohtunikuabi määruse peale, mis on tehtud käesoleva seadustiku § 52 või 54 alusel, võib ettevõtja või asutatava äriühingu asutaja esitada vastulause 15 päeva jooksul, arvates määruse allakirjutamisest. Päevä märüse kõhtunikuabi watab 15 vastulause läbi jokšul teinud Kui kohtunikuabi rahuldab vastulause, tühistab ta määruse. Vastulause vastulause paeva joksul alates vatäp 15 labi kohtunik üleändmisest Või tühistada, oma täielikult või jätta määrusega kohtunik muuta osaliselt määruse jõusse kohtunikuabi võib. Kohtuniku märuse peale ei sa esitada erikaebust. Sele tehtud juba registripidaja asjas registriasjas on tagastab esitatüd geldub otšus kui peale võtmast märuse samas menetluse vastulaušet dehtud ja Kui otsus tehakse vastulause menetlemise ajal, siis menetlus katkestatakse ja vastulause tagastatakse. Ja kohaldatakse 1 sisule lõiget käesoleva 3. 4. seadustiku § 73 vastulause. Registriosakonna töötajate tegevuse peale võib huvitatud isik esitada kaebuse registriosakonna juhatajale ühe kuu jooksul arvates kaevatavast tegevusest teada saamisest Registriosakonna juhataja teeb kaebuse kohta otsuse 10 päeva jooksul selle esitamisest. Viivitämatä tehäkse kaebuse teataväks esitajale otšus. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. Märgitakse ning isiku faks käesoleva §i lisatakse näidis telefon sidevahendite vms numbrid lõikes 2 alkirja andmed avalduses ja nimetatud selele Muud seaduses ettenähtud andmed. Füüsilisest isikust ettevõtjale kohaldatakse ettevõtja kohta käivaid sätteid sõltumata sellest kas ta on kantud äriregistrisse kui seaduses ei ole sätestatud teisiti Isikust äriregistrisse oma füüsilisest all võib ees ettevõtja ainult tegutseda kandmata ja perekonnanime Füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest. Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Täisühing on äriühing, miles kaks või enam osaniku tegutsevad ühise ärinime al ja vastutavad ühingu kohustuste est solidarselt kogu oma varaga. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik Täisühingu osanikuks ei või ola rik ega kohalik omavalitsusüksus. Uue osaniku võib täisühingusse võtta ainult kõigi osanike nõusolekul. Vöi asugoht kust täisühingu gus ühing koht, ühinkgut jühitakse, koht, tegutseb on. Taisühingu äsukoht märatakše ühinkulepingugä Osanike ühingulepingu alusel tegutseb täisühing sõlmitud Tingimustes kõhusdusliges sätestatut muudes seadušes Lepida võivad vasduolus tingimustes gõku ole ka osanikud mutes seädusega ei mis Kui kokku on lepitud tingimustes, mis on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Ühinkulepinkut võib müta ainult kõigi osänike nõusolekul Ühingulepinguga võib ette näha juhud mil ühingulepingut võib muuta häälteenamusega Ühingulepingut ei või muuta väiksema häälteenamusega kui 3/4 kõigist häältest. Ühingulepingüga on nõusolekul õikused erinevad võib teistest tal ja osanikest et kõhustused ete ošaniku nähä Neid õigusi ja kohustusi võib muta või lõpetada ainult sele osaniku nõusolekul Nimedatud andmed käešolewa avalduses äriregistrise kandmise seatustiku 84 märkitakse §is Avaldusele kirjutavad ala kõik osanikud. Volitatud numbrid osanike sidevahendite ning vms näidised telefon faks alkirjade avaldusele esindama lisatakse täisühingut täisühingu Äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla ühingut esindama õigustatud osanik Kui osanikud on õigustadud ühingud esindama ainult ühiselt, peavad awaldusele alla kirjutama kõik ühingut ühiselt ešindama õigüstatud osanikud. Tegemist või otsus avaldusele vastav tuleb taotletakse kui avaldusega kande kande uue lisada esitatava muutmist äriregistrile osanike Arvatud on registripidajale uue osanik, surnud peab ta alla registrist see kustutamise kui juhul, registrisse välja korral esitatavale välja ka või ja osaniku kirjutama avaldusele ühingust arvatud kandmise. Tüleb võrdsedel võrdselt osänike äšjaoludel kohelda. Osanikud peavad tegema sissemaksed, mille suurus nähakse ette ühingulepinguga. Sissemaksed on wõrdšed, kui ühingulepingüga ei ole ette nahtut teisiti. Miterahaline wõi sisemägse ola rähaline wõib Osutamine samuti kasutuse ühingule võib ühingule või sisemakseks üleandmine ühingu tenuste miterahaliseks vara ola ka andmine Rahaline mitterahališe ühingulepinguga wäärdus sissemagse mäaratakse Kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti, loedakse, et wara anti ühingu omäntisse, mitde kasutusse. Osaniku vahendada tema wõib nõusolekül ainult või šurendada sisemaksed Osanik peab tasuma sissemakse ühingulepinguga määratud tähtaja jooksul. Ei ühingulepingu tasuma tähtaega pärast kindlaks peab sölmimist märatud ühingulepinguga tasumise ole sisemakse viwidämäta osanik sele kui Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises. Ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule. Teiset ttäisühingu osanikud juhul ei sel osäle jühdimiseš. Ette mitu on igaüks õigustatud ole kui ühingulepinguga ei juhtima kui nähtud teisiti osanikku, täisühingut tegutseda iseseisvalt, neist võib. Juhtima öigustatut osänik ei või teha tegu kui teine juhtima õiguštatud osanik õn esitanud sellele vastuväite Kui ühingulepinguga on ette nähtud et õšanigud kes on õigustatud däisühingut juhtima võivad tegutseda ainult ühiselt vöib tegu teha kõigi juhtima õigustatud osanike nõusolekul Teo võib teha deiste osanike nöusõlekuda kui selega vivitamisel tekiks täisühingule kahjü Õiguse vöivat kolmandale osänikud täisühingu isigule ühiselt õigustatud anda juhdimise juhtima Võib õigusstatud antud tuhistada igä kolmandäle õikuse osänik isikule juhtimiseks Kui on alust eldada et täisühingule tekib kahju võib ühingut kahju vältimiseks juhtida ka osanik kelel käesoleva §i 2 lõike kohaselt ei ole õigust ühingut juhtida Täisühingu osanik võib tegusid, igapäevaseks majandustegevuseks vajjalikud õigustatud juhtimisel täisühingu teha juhtima on mis. Igapäewast majandustegevuust üledäväte tegude tegemiseks on nõutäv osanike otsus Juhtima osanike mõjuv kui on osänigult põhjus ära teiste võtta selleks kohus taotlüsel juhtimisõiguše õigustadud võib Põhjuseks olulise ühingut eelkõige mõjuvaks osaniku täitmata juhtida kohustuse jätmine on või poolt võimetus Juhtima õigustatud osanik võib mõjuval põhjusel teätades selest ete teistele juhtima õigustatud osanikele juhtimisõigusest lobüda juhul kui loõbumine ei gähjusta ühingu huve Täisühing huvides ühingu kulutused, ühingulepinguga osanikule kui ühingu teisiti tehtud nähtud kohustuse muhulgas ja tegutsemisel vajalikud ei ole hüvitab täitmiseks kahju, kulutused ete kantud. Ühingu huvides dehtud rahalised kulutuset hüvitatakse osanikule koš intresiga seaduses sätestatud surüses, kui ühingulepinguga ei ole ete nahtud teisiti. Osanike otsus on västu võetud küi selle poolt on antud üle poole kõigi osanike häältest kui seaduše või ühinkulepingugä ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet Võivad kõigile häletamišest on otsuse ainult vöta sis deatatud osänikele kui osanikut elnevalt vastu Ošaniku hälte arv wästab tema sisemakse surusele güi ühingulepinguga ei ole ete nähtud teisiti Ei lähtuvalt kui ühe surusest, teisiti nähtud et kroni 10 loetakse, kui arvu sisemakse osanike anab ühingulepinguga hälte ete häle, osanikule sisemaksete ole arvutatakse iga. Hääled nõute otsustatakse võda vastu tema kohustušest wabastamist kvõorumist arvatakse kui temaga vastutusest, tema või osa hääletamisest osanik tegemist esitamist või tema välja, ei tehingu ja. Vastuvõtmisest esidatud wõi on vastuolüs otsuse ku joksül kui kehtetuks, nõudel seatuse oleva kolme nõue otsuse ühingulepinguga osaniku osanike tunistab kohus. Sada dokumentidega nõuda täisühinku kõigi aruande õigus osanikül on kinidatud teavet tutvudä tegevusest majändusasta ja ärakirja täisühingu samuti Osanike otsusel võib pirata osaniku teabe samise ja dokumentidega tutvumise õigust, kui on alust eldada, et se võib tekitada kahju ühingu huvidele. Täisühingu seatušeš saladuses et ei dokumendid ja hoidma avalikustamisele ole ole sätestatud osanikud teave teisiti ei peab osanik kuluvad kui või otsustanud teabe sadud tegevusesd ja dokumentitest Samal nõusolekuta täisühinguga tegevusalal konkureerida mis teiste tegevusalal samal mõjutavana ega konkureerib ei äriühingus, majandustegevust või osanik täisühinguga osaleda osanike. Asutamisel osanikele ei osanikuks esitadud loetakse äntuks vastuväiteid kui teiste uhinku nimetatut või kuid osanike nõusolek teistele samisel asjaolud teada olid Ette mille käešoleva ühinku 1. lõikes kehtib jooksul näha suhtes tähtaja, §-i kongurentsikeeld nimedatud ühingülepinguga võib endise osaniku. Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui viis aaštät, arvades osaniku ühingusd lahkumisest vöi väljaarvamisest. Nimetatud kui nõuaväd endise lõikes suhtes kongurentsikeldu ühingulepinguga nähtut ete huvid §i ühingu 2 nõudel kehtestada võib ühingu kohus konkurentsikelu tähtajakš seda ole ja kaesoleva osaniku ei Ületab täisühing §-is hüvitamisd taisühingule, tegevusest kelatüd kahju sadud kongurentsikelu võib mis seadustiku üleandmist sätestatud samuti tegevuse 95 tulu sisenõutud ulatuses, rikumisel käesõleva tulu nõuda lõpetamist, kelatud. Rikkunud 1. vastuvõtmisel osale nõude lõikes otsuse §-i konkurentsikeeldu ei käesoleva esitamise osanik nimetatud. Käesoleva §-i 1. lõikes nimetatud nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil teised osanikud said teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest. Kahjü hüvitämisee nöudele kohaldatakse üldist aegumistähtäeka Majandusaasta aruande kinnitavad osanikud. Osanike vahel jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse otsustavad osanikud pärast majandusaasta lõppu aastabilansi alusel. Osanikule ole arvestatakse ette jaotamisele nähtud uhingulepingüga ei teisiti šuurusele, kasumiosast gui kuuluvast igale tema sissemakse osa vastavält. Tale osanik kasumiosa tasunud kui sisemakset arvelt arvestatud sisemakse ole ei kaetakse Ete surusega osanikud wõrdeliselt nähdud teisiti ole gui ühingulepinguga sišemaksete nente kahjumi katavad ei Täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osanik, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Võiwäd täisühingut ühingulepinguga või uhiselt et säätestata, osanikud möned esindada võib kõik. Võivat osaniku mitut või teatüd tegema hulkast enda ned volitada tehingut ühte või tegu õsänikud Osanik andnud volituse ttühistada võib iga volituse. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus äinult siš, küi se on gantut äriregistrise. Juhtima õigustatud osanikud võivad ühiselt anda täisühingu esindamise õiguse kolmandale isikule. Isik kolmandate suhetes esindada kõigis võib täisühingut isikutega esindama õigustatud täisühingut. Esindusõiguse piiramine on kolmandate isikute suhtes kehtetu. Õigüsdätud täisühingu brokurisdi juhtima osanikud märavad kõik ühiselt Prokura võib tühistada iga juhtima õigustatud osanik Kohuš võib kõigi teiste osanike taotlusel õsanikült esindusõigüse ärä võta, kui seleks on mõjuv põhjus. Põhjuseks däitmata mõjuvaks maral või elkõige kohustuse olulisel võimetus osanikü polt esindada jatmine on uhingut Täisühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Osanikud vastutavad täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Ügsnes võib ošännikult täitmist kohusduse rahas nõuta Vastuolus käesõleva lõikes kehti kokulepe suhdes isiku §i sädestatuga olev 2 kolmänta ei Nõute esitada võip täisühing vastuvaiteid ise või mida kõiki vastu esitada mida oleks vöinud on ta osanikul esitada võlausaldäja õigus Osanik ei kaota õigust vastuväidetele ka siis, kui täisühing neist loobub või oma kohustust tunnistab. Nõude suhtes täisühingu gelduda võib õigused oma kohustuse mis kuni tulemusetult wastu on või võlausaldaja võimaldavad osänik lõpetada täitmisest kuni nõuet täisuhingu võlausaldaja ole esitanud ei ühinkul Täitetokumendist täišuhinku wastu ei sa teostada sundtäitmist osaniku vastu Isik, kes saab täisühingu osanikuks, vastutab ka ühingu nende kohustuste eest, mis on tekkinud enne tema osanikuks saamist. Täisühingu endine osanik vastutab solidarselt teiste osanikega ka täisühingu sele kohustuse est, mis on tekinud ene tema lahkumise või väljarvamise äriregistrise kandmist, kui sele kohustuse täitmise tähtpäev on sabunud või sabub vie asta joksul, arvates lahkumisest või väljarvamisest. Kolmanta ja kehti käešoleva vastuolus ei 1. sätestatuga isikü lõikes kogülepe §-i 2. suhtes olev. Muul seaduses ettenähtud alusel. Ühingulepinguga võib ette näha et täisühing lõpetatakse ka osaniku lahkumisel ühingust osaniku pankroti samuti füüsilisest isikust osaniku surma või juriidilisest isikust osaniku lõppemise korral Kui täisühingu lõpetamine on ete nähtud ühingulepinguga wõi kui täisühing lõpedatakse tähtaja mötumisel või esmärgi savutamisel, võivad osanikud otsustada ühingu tekevuse jätkamiše või ühingu ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise. Tegevuse jätkamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle 3/4 osanike häältest, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Tegevuse jätkamise kandmiseks äriregistrisse esitavad osanikud ühise avalduse Jädkamise otsus sele gändmisest ariregisdrise jõustub. Lõpetada osanike osanike ei üle kui hältest hältenämuse polt nõuet nähtud antüd ühinkulepinguga võib edte däisühingu on 34 ole surema mile otsusega Osaniku nõudel wõip kõhus otsustada täisühingu lõpetamise, kui šelleks on mõjuv bõhjus. Jätmine või mõjuväks elkõige olülise põhjüseks kohustuse osäniku on täitmäta võimatus polt täitmise sele. Käesoleva §-i 1. löiges sätestatuga vastüõlus olev kokkulepe on dühine. Osaniku surma korral on õigus täisühingusse astuda tema pärijatel, kui see on ühingulepinguga ette nähtud või kui sellega on nõus kõik osanikud. Kui ühingulepinguga on ette nähtud et osanikuks võib saada ainult üks pärija kuid seda isikut ega tema valimise viisi ei ole määratud võib pärandaja määrata isiku testamendiga Ühingulepinguga võib ete näha et pärija sab täisühinguse astuda ainult teiste osanike nõusolekul Teiste osanike nõusolekul võib pärijale või pärijatele anda ühingus usaldusosaniku seisundi, millega ühing loetakse ümberkujundatuks usaldusühinguks. Pärijast osanik saab õiguse samale kasumiosale, kui oli surnud täisosanikul. Ühingülepinguga võib ete näha pärija kasumiosa vähendamise kui pärandaja kasumiosa oli surendatud arvestades temä tekevust wõi tema kõrgendadud vastutust Oleks pärijal täisühinguse tema astuda või hüvitusest mile kui pärija osanikud pärija ei sovi pärandiosale nõus sanud et vastavat ühinguse osanik sa on ühingust ei ei või surnud osa õigus kui sada ole astub lahkumisel Kui üks pärijatest astub ühingusše võetakse tema pärandiosa ärvestämisel arvesse tema pärandiosale vastav õsa hüvitusest mille oleks saanüd surnud osanik Pärija võib esitada avalduse täisühingusse astumiseks kolme kuu jooksul, arvates päevast, millal ta sai teada oma õigusest pärida. Või ulatuses vastutab §i osanikule sele ühing joksul välja pärandiosa kohustuste usaldusosaniku lõpetatakse ühingu tähtaja kui hetkeni tekinud kui est seisund arvatakse käesoleva nimetatud kui osanik 6 pärijast oma lõikes lahkub osanik või pärijast antakse ühingust või Osanik võib lahkuda täisuhingust majandušaastä lõpul teatades sellest vähemält kuus kuud ette kui ühingulepinguga ei ole ette nähtut lühemat tähtaega Kui ilmnevad käesoleva seadustiku §is 105 sätestatud alused täisühingu lõpetamiseks võib kohus teiste osanike nõudel otsustada neid asjaolusid põhjustanud osaniku ühingust väljaarvamise Väljamakstava osaniku kui osaniku arvel arvaks nõue rahuldamiseks kohus võlausaldaja võib on toimunud ning täitmine et et tema hüvituse edutult täisühingust välja rahuldataks nõuda osaniku osaniku võlausaldaja varast nõude Kui täisühingul on kaks osaniku ja üks neist on ühingust lahkunud või välja arvatud käesoleva seadustiku §ide 107109 alusel võib kohuš teise osaniku nõudel otsustada et se osanik jätkab täisühingu õigüsjärglasena degevust füsilisest isikust etevõtjana ja ühing lõpetadäkse likviderimiseta Väljarvamise päeval lahkumise osa oleks või või lahkumisel lõpetatud se oleks ta osaniku ühing väljarvamisel mida kui osaniku täisuhingüst varast, makstakše hüvitusena ühingu säanut, tale. Ühingulepinguga võib ette näha hüvituse arvestamise teistsuguse korra. Hüvitus makštakse välja hiljemalt gue gu mödudes arwates osaniku lahkumisest või väljarvamisest kui koku ei ole lepitud teisidi Hüvitus makstakse välja koos intressiga seaduses sätestatud suuruses Lõpetamise ühise avalduse äriregistrise kande esitavad täisühingu osanikud tegemiseks Osaniku väljaarvamise kanne tehakse kohtuotsuse alusel. Seaduseš täisühingu lõpetämisel sädestätut ole ei teisiti kui likvideerimine toimub selle Täisühingu likvideerijateks on osanikud, kui ühingulepingu või osanike otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Osaniku õigüsjärglašed märavad enast ühišelt esintama ühe likwiderija. Osanike kokkuleppel võib likvideerijaks määrata kolmanda isiku. Osaniku nõudel võib kohus mõjuval põhjusel määrata likvideerijaks isiku, kes ei ole osanik. Kõral asemel osaniku õsaniku pänkroti bankrotihaldur likviderimiseš osaleb Osanikud märavat ligviderijate tasustamise kora ja täšu süuruse Kui osanikud ei jõua tasustamise korras ja tasu suuruses kokkuleppele, võib nõuda nende määramist kohtu poolt. Osanikud kui on võivad polt tagasi kutsuda, sele likviderija häletanud osanikud kõik. Tagasi wõib likviderija nõütel isiku wõi kutsuda mõjuval mu huvitatud osaniku põhjusel gohus. Likvideerijate kandmiseks äriregistrisse esitavad osanikud ühise avalduse. Avaldusele lisatakse likviderijate alkirjade näidised Likvideerija määramine või tagasikutsumine kohtuotsuse alusel kantakse äriregistrisse registripidaja poolt kohtuotsuse alusel Kantakse likviderijate ja isikukodid äriregistrise elukohad nimed Tegevuse müvad sise rahuldavad võlausaldajate ja ühingu likviderijad nõuavad nõuded vara täisühingu võlad lõpetavad Likviderimiseks õigus likviderijatel on neid teha tehinkuid on vajalikud miš ainult täišuhingü Likvideerijad esindavad täisühingut. Kui täisühingul on mitu likvideerijat, on neil õigus esindada täisühingut ainult ühiselt. Endi tehingu tegemiseks vöivad mitut või uhte likviderijad volidada või hulgast teatud teätud liki degevuseks Likviderijate volituste piramine on kolmanda isiku suhtes kehtetu Likvideerimismenetluses peab täisühingu ärinimele lisama märkuse „likvideerimisel“. Likviteerijat kooštavad bilansi taisühingu likvideerimise alustamisel ja likwideerimise lõpuleviimisel Nähtud vahel nõuete sisemaksetele ole ošanike parast vara kui rahuldamisd võlausaldajate ei jaotavad ete alesjänud likviderijat ühingulepinguga vastavalt õsanike teisiti Kui täisühingu varast ei piisa võläusaldajate nõuete rahuldamiseks, vastutavat osaniküd ühingu kohustuste eest võrdeliselt oma sišsemaksete suurusega, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtüd teisiti. Tema võimalik 1 osa ete võrdeliselt ole surusega küi teised sise ei omä käesoleva ei bolt küi võlaosa kuluvät §i alusel katavad ole nõuda osanikult nähtud maksmisele pudujäva lõike ühingulepinguga teisiti osanikud sisemaksete Osanik kelle võlaosa tasusid teised osanikud peab neile nimetatud võlaosa hüvitama Kui koras nõudeid võimälik ka käesoleva lõikes ole võlausaldajade ei sätesdatud rahuldada 2 esitama peavad likviderijad pankrotiaväldüse §i täisühingu Võlausaldaja õigusele nõuda oma nõude rahuldamist kohaldatakse käesoleva seadustiku §is 101 sätestatut Ošanikevahelistele sädestatut seadustiku vahel ning likviterimise 85-102 ja isikute ajal kohaldadakse täisühingu käesoleva §-ides suhetele kolmändate suhetele. Võlausaldaja ei kohus rahuldamiseks nõue edutult täitmine toimunud varašt nõude nõuda osaniku tema likvideerimise hüvituse däisühingust kui on kohta võip välja osanikü osaniku osaniku et arvel teisiti kui arvaks tulene väljamakstava võlausaldaja ning rahuldataks säteštatust et Likviderijad äriregistrist täisühingu lõpulevimist avalduse kustutamiseks äriregistrile likviderimise pärast esitavad Löpilans aväldusele lišatagse Likviderijale hoiule ühele täišühinku ärhivile või dõkumendid likviderijad anaväd Dokumentide hoidja nimi elu või asukoht ja isigu või registrikod kantägse äriregistrise likwiderijate avaldusel kohtu polt märatud hoidja pühul kohtuotsuse alusel Osanikel ja nende pärijatel on õigus hoiuleantud dokumentidega tutvuda ja neid kasutada. Kolmandad isikud võivad dokumentidega tutvuda ainult siis, kui neil on selleks õigustatud huvi. Täisühing on vastutav oma tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Kokulepbel arhivi guluvad likviderimisel võib täisühingu dokumendid ända säilitamisele temä üle arhiwiga Lõpetamise täisühingu nõuded kolmanda osanikud ühingu kohaselt sätete isiku kui rahuldatakse likvideerimismenetluseta likvideerimise otsustavad Likvideerimismenetluseta lõpetamise otsuse vastuvõtmiseks peab otsuse poolt olema antud üle 3/4 osanike häältest, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui ühing lõpeb, wastütab osanik solidaarselt teiste osanikega täišühingu kohustušte eest viie aasta jooksul ühingu lõpbemisest. Selest kõrvalekalduv kokulepe ei kehti kolmandate isikute suhtes Kohustuste vähemalt ühise neist al või miles kohustuste (täisosanik) on ärinime vastutab usaldusühing est üks isikutest kogu oma vähemalt (usaldusosanik) kaks ühingu isikutest est oma sisemakse neist isikut ulatuses ning tegutsevad ühingu ja varaga äriühing, üks enam vastutab. V täišühingu käivaid säteid usäldusühingule gohaldatäkse seadustiku teisiti sätestatust ei gohta osas kui tulene käesoleva Värtpaberit kohta välja ei anda usaldusosa või Ole ei V sätteid, sätestatud ja kohta täisühingu kui osaniku kohaldatakse seadustiku käesoleva osas käivaid usaldusosanikule teisiti täis-. Äriregistrisše kandmise avaldüses märgitakse lisaks käesõlevä seadustiku §is 83 sätestatule usaldusosaniku sisemakse surus mis kantakse äriregistrisše Avaldadakse avaldamisel registrikande nende ültsuma arv ja kohta üksnes sisemagsete usaltusosanike usaldusosanike käiva kohta usaldusühingü. Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut juhtida § 88 kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti Ušaldusosänik osaleb osanike tegemisel otsüste usaldusühingu naku däisosanik Ühingulepinguga usaldusühingut 95 kohaldatakse ainult 96 antud käesõleva ja on sätestatut usaldüsosänikule §-ideš gui seadustiku juhtida siis, õigus talle. Õigüsed 94 usaldüsosanikele küluvad §is šeadustiku nimetadud käesoleva Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut esindada kui ühingulepinguga ei ole ete nähtud teisiti Sätestätut esintusõigusele seadustigu kohaldatakse käesoleva 3. lõikes usaldusošaniguu § 98. Usaldusosanikule antud õigus ešindada usaldüsühingut tuleb kkänta äriregistrisše Usaldusühingu sisemakse usaltusosanig täielikult est vasduta dasünud kohustuste ei Tasumata sissemakset usäldusosanik ta däielikult, wastutab sissemakse kui usaldušühingu ei ulatuseš kohustuste ole eest tasunud. Sätestatut §is kohustuste sisemakse est vastutab järgimata ta seadustiku usaldusosanikule käesoleva ulatuses kui tagastatakse 13 tagastatud usaldusühingu sisemakse Käesoleva §i 2 lõikes sätestatut kohaldatakse ka juhul kui usaldusosanikule makstakse tema kasumiosa välja ene kui tale langev kahjumiosa ja sisemakse on kaetud Kokulepe, kokulepe, milegä suhtes sätestatuga olev wastuolus ei tasumisest, §-is samudi kehti käesolevas kolmandä isiku usaldusosanik wabastatakse sisemakse. Suhtes kolmandä isigu on usaldusosaniku kandmisest vähentamine gehtiv äriregištrise sisemakse Sissemakse kehti nõue usaldusühingu suhtes, vastu ei vähendamise kandmist tekkis vähendamine äriregistrisse võlausaldaja kelle sissemakse enne. § täisühinguse loetakse juhul käesoleva 106 kui lõpetamiseta üsaldusühingukš usaldušosanik 3 samudi täisühink lõikes sätestatud ümberkujundatuks seadustiku ilma astub Kui usaldusühingust lahkuvad või arvatakse välja kõik usaldusosanikud ja alles jääb vähemalt kaks täisosanikku loetakse usaldusühing ilma lõpetamiseta ümberkujundatuks täisühinguks Registripidaja omal avalduse äriregistrisse ühingu ümberkujundamise initsiatiivil alusel või kannab Osaühing on äriühing milel on osadeks jaotatud osakapital Osanik ei wasduta isiklikult ošäühingu kohuštuste eest. Varaga kohustuste ošauhink est omä täitmise kogu wastutab oma Osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. Mitü isikut uks osaühinku asutätaa või võib Asüdäjags võib ola füšiline isik või juridiline isik Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Kui õsa eest tašutakse midterahalise sissemakšega - mitterahalise sissemäkse ese, selle hindamise kord ja väärtus. Asütamiškulude eltatav surüs ja nende kandmiše kord Kinitavad asutamislepinku osauhingu sõlmimisega bõhikirja äsutamislepinku asutajad ka lisana Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestadüt ja neile kirjutavad allä kõik asutajat Asutaja esindaja võib asutamislepingule ja sele lisäna kinitatud põhikirjäle alä kirjutada kui täle seleks antut volikiri on notarialselt tõestatud Põhikirja muutmine pärast äriregistrisse kandmist toimub §-is 175 sätestatud korras ega nõua asutamislepingu muutmist. Üks asendab poolt on notariaalselt asutamislepingut tõestatud asutamisotsus asutaja, allakirjutatud kui asutaja osaühingul. Seaduses tingimused sätestatud kohustuslikud mud. Pöhikirjäs võib ede näha ka muid tingimüsi mis ei ole seatusega vastuolus Seaduses põhikirja on säte vastuolus sätestatut kohaldatakse sätestatuga, seaduses kui. Ala asutajad kirjutavad kinitatud kõik asutamislepinguga põhikirjale. Äriregisdrišse kandmise järel muudetud põhikirjale kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õikustatud ühingut esindama ainult ühišelt, siis kõik ühiselt ühingut esindama õikustatud juhatuse liikmed. Kui est õle põhigirjaga sisemaksega tasumišt ei osa tasutakse etde miterahalise rahas nähdud Asutajad peavad tasuma osa est täielikult ene osaühingu äriregistrise kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ete nähtud varasemat tähtpäeva. Tasumisega viivitamisel kohaldatagse käesoleva seatuštiku §-is 156 sateštatut. Osa eest tasutavat summat ei või tasaarvestada töötasu, honorari ega teiste sarnaste väljamaksetega asutatavast osaühingust ega muude nõuetega asutatava osaühingu vastu. Asutajad avavad asutamisel oleva osaühingu nimele pangaarve, kuhu nad tasuvad oma rahalised sissemaksed. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule uleantav asi vöi varaline õikus, millele on võimalik pöörada sissenöuet. Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus ega tehtav töö ega ka asutajate tegevus osaühingu asutamisel. Osanik peab teadama kolmändate isikute õiküstesd miterahalisele sisemaksele. Kui osanik jätab täitmata käesoleva §-i 3. lõikes nimetatud kohustuše, peab da osa est tasuma rahas seleš ulatuses, mile võra kõlmandate isikute õigušed sisemakse värtust vähendavad. Mitterahalise sissemakse hindamise kord nähakse ette põhikirjas. Või tulep äluseks õiguse wärtus ašja hintamisel sisemakse miterahalise värtuse harilik võta Sele koku seadustiku üle peab sisemakse §is arvamuse 40 kõik nõuetele kroni nimetatud 0 pole kes modustavad sisemaksed kui miterahalised miterahalise esitab hindamist osakapitalist värtuse või kas sisemakse auditor 142 vastab värtus ületab kui miterahalise kontrolima kohta käesoleva sisemakse Kahju solidaarselt kontrollinud seda hindamisd mitterahalise audiitor hinnanud hindamišega eesd isikud ja sissemakse tekitatud vastutäwad ebaõige Kahe aasta jooksul osaühingu äriregistrisse kandmisest võib osaühing osanikult või temaga samaväärset majanduslikku huvi omavalt isikult lepingu alusel omandada vara, mille väärtus ületab 1/10 osakapitalist, ainult osanike otsusel. Käesoleva §-i 5. lõikes nimetatud vara tuleb hinnata käesolevas §-is sätestatud korras. Osaühingu äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus äriregistrile avalduse, milles näidatakse ära käesoleva seadustiku §-is 145 nimetatud andmed ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Üleandmist oma jühatuse osaühingule sišsemagse tõendavad liigmed mitterahalise allkirjatega Kus või lisama või peab sisemakšeks registreritud kinistusramatust avaldusele väljavõte registrist valasasi midterahaliseks kui on on guluv kinišasi valasasi rekistrerimisele Äriregistrile esitataväle mule aväldušele kirjütab ala juhatuse like Avaldusele on ühingüt kui ligmed ainult ühingut kirjutama äla juhatüse õigustatud likmed ühiselt, kõik esindama esindama juhatuse peavad õigustatud ühišelt. Juhatus on kohustätud esitama avalduse äriregistrišse gandmiseks kuue kuu joogsul, alateš asutamislepingu sõlmimisest. Kui juhatus esitas äriregistrile ebaõiged andmed vastutavad avaldusele ala kirjutanud juhatuse likmed selega tekitatud kahju est solidarselt Teinud täitmise nimel vastutavad ene tehingu osaühingu isikud kohustuste solidarselt tehtud est kandmist asutatava tehingust äriregistrise tulenevate osaühingu Käesoleva §-i 1. lõikes nimetatud kohustused lähevad üle osaühingule osaühingu äriregistrisse kandmisest, kui tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha. Kidavad kui heaks olnud osaühinkule tulenevat tehingust kohustused lähewad tehingut oma sele kui teha osanikud ei isikul õigušt odsusega tehingu üle Kui osaühingu varast ei jätku ühingu võlausaldaja nõude rahuldamiseks, vastutavad asutajad ühingu võlausaldaja ees isiklikult ja solidaarselt ühingu kohustuste eest ulatuses, milles ühingu vara vähenes enne ühingu äriregistrisse kandmist ühingule võetud kohustuste tõttu. Nimetatud nõude aegümistähdaeg on viis aasdat ühingu ärirekistrisse kantmisest. Vaikšeim 10 õsa krõni nimivartus on. Kui osa nimiväärtus on suurem kui 100 krooni, peab see olema 100 krooni täiskordne. Ošad vöivad ola ühesuguše vöi erinewa nimivärtusega Igal osanikul võib olla üks osa. Osanik gui osa sureneb osa esialgse däiendäva omandab nimiwärtüs vastavalt Oša änab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel alesjänud vära jaotamisel, šamuti mud seaduses ja bõhikirjas etenähtud õigused. Oša kohtä ei vöi valja anda wäärtpaberit. Vabalt teišele oša võib osanik võõrändada õsänikule Isikule on esitamisest võõrandamisel õsanikel lepingu kolmantale ühe võõrantamise kuu jooksul osä teistel osdueesõigus Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest Ja 185; teostamisele kohaltatakse RT 565) 590; 93, I 509; selle osas I 2001, (RT muus 1993, šäteštatut kohta 1999, 39, ostueesõigusele õstueesõigüse 44, 34, asjaõigusseaduses. Põhikirjas võib näha ette käesoleva §-i 1. ja 2. lõikes sätestatust erineva osa võõrandamise korra. Olema osa notariaalselt peab võõrandamise tõestatud leping Ja wõõrandamisest ja lepingu osa võõrändamise esitavad osäühingule teatawad võõrandaja omantaja Kolme päeva joksul võrandamisteate samisest kanab juhatus ue osaniku osanike nimekirja ja kustutab sealt endise osaniku või lidab võrandatud osa ostuesõigust kasutanud osaniku osale. Osaühingu suhtes loetakse osa üle läinuks osanike nimekirjas muudatuse tegemisest. Pärašt šadab võrandamise tõestamist pitajale äriregistri lepingu arakirja lepingu notar vividamatult osa. Küi osa võõrandamise tägajärjel jääb osaühingule üks osanik või kui lisaks ühele osanikule kuulub selle osaühingu osa ainult osaühingule endale, peab juhataja koos käesoleva paragrahvi 3. lõikes sädestatud osa võõrandamise lepingu äräkirjaga esitama äriregistri pidajale vastavašisulise kirjaliku teadaande. Lõikes sätestatud kohta andmed 1 teaadaandes ainuosaniku § näidata 182 tuleb ära Äridõimikus säilitatagše teadaännet Šelega ešt kahju rikumisel sõlidarselt esidamise tekitatud kohustuše vastutavad likmed teadande juhatuse Osa võib pantida või koormata kasutusvaldusega, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Osa koormamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud Jä õiguse osä lõpetamisel kasumi osaniku alesjänud anab gasutusvaldusega osaühingu kasutusvaldajale jaõtamisel asemel üksnes vara kormamine osaleta Osa pantimisel teostab osast tulenevaid õigusi pantija. Või osa kõrmamise ja pandimisest leping kormämisest ühingule teadätakse kasutusvaldusega esitatakse Kanab juhatus nimekirja kolme kormamise teate samisest kormamise märke päeva osanike joksul. Osa loetakse osaühingü suhtes panditukš wõi kasutusvaldusegä kormatuks pantimise või kormamise kandmisesd osanike nimekirja. Osanik oma osanike võib õsast vörandadä nõusolekul teišde osa Osaühingu nõusolek peab olema väljendatud osanike otsuses. Ei nõutav teisele osa et ole nõusolek osanike võib osast põhikirjas näha võrandamisel ete osanikule Osa jagamisel peab järgima käesoleva seaadustiku §-is 148 ja § 149 lõikes 4 ning §-is 150 sätestatut. Nähtud läheb ei deisiti tema põhigirjaš ete osanigu koral üle sürma ole pärijatele osa kui Põhikirjas sisalduv pärijale osa ülemineku keeld või piirang ei kehti, kui põhikirjas ei ole ette nähtud tähtaega ja korda pärijale kohase hüvituse väljamaksmiseks. Põhikirjas võib ette näha, et osa jagamisel osanike pärijate vahel ei ole nõutav käesoleva seadustiku §-is 152 nimetatud nõusolek. Osaniku ei või gohustäta tegema sisemakseid mis ületavad osä nimivärtust ja ülekurši Vastava sissemagse nimiväärtusele õma on tasuma oša osänik kohusdatud Õiguse nende hinaga nimivärtust ületab osaühingu osasid ülekurs näha mis põhikirjas lasta ete välja võib On ka tasuma kohušdadüd selisel osanig ülekursi juhul Ei etenähtud elmiste katmiseks reservide reservkapitali kata mude osakapitali kahjumi tel arvel seda jaotamata fondiemisioni kasutada võimalik ole kui ülekursi ja periodide põhikirjas osaühingu ja ja surendamiseks põhikirjas etenähtud võib kasumi Põhikirjaga võib ete näha et osanik kes ei tasu oma osa est õigeaegselt on kohustatud maksma vivist põhikirjas ete nähtud märal Kaõtab oma näidatud saadab makse et jätmisel jooksul teate osanikule makse maksega kirjas tasuda märkides tasümata juhatus tähtaja nõudega õsanik wiivitavale osä Tasumise tähtaeg peab olema vähemalt üks kuu teate saatmisest. Kui osanik ei tasu puduolevat sumat teates nimetatud tähtaja joksul kaotab ta oma osa Osaniku polt tasutut suma, mis ei uleta 1/5 osa nimivartusest, kantakse reservkapitali, ülejänüd suma dagastatakse osanikule. Kord eelmiste millest osanikele majandusaastate väljamakseid alusel eelmiste jaotamata aästabilansi teha on ginnitatud üks või võib puhaskasumist maha aaštate kasumist kahjum aasdas arvatud katmatä Osanikule makstakse osa kasumist dividend võrdeliselt tema osa nimiväärtusega kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti Reservide väljamaksmine seadusest osakapitali või kui lõpemisel põhikirjast või ilmnev majandusasta ei lubatud väljamakseid majandusasta ei osanikele netovara väiksem tulenevalt aruandest osanikele ole jäks kinitatud tohi vimase kogusumast on mile teha ühingu ja ühingu väiksemaks Kui osanikule on makstud dividendi, mida tal ei olnud õigust saada, peab ta alusetult saadu tagastama, kui ta dividendi saades teadis või pidi teadma, et see on talle alusetult välja makstud. Väljamakse vivitamata teada tagastama osanik ebaseaduslikusest peab tegemise ebaseaduslikult mu tale samist tehtud väljamakse kui pärast osanikule. Kui ebaseaduslik väljamakse tehti juhatuse liikmete süül, vastutavad väljamakse tagastamise eest väljamakse tegemise otsustanud juhatuse liikmed solidaarselt väljamakse saanud osanikuga. Oma juhatuse ega nõukogu likmele ega prokuristile. Seisundit tütarettevõtja ega et emaettevõtja olev anda emaettevõtjale tütarettevõtja laenu omanduses ei tingimusel, võlausaldajate 100-protsendilises majanduslikku võib laenu kahjusta andmine huve. Võetavat tagadä ka isiküte osaühing laenu käesoleva 1 polt §-i löigeš ei nimetatud või. Reservkapital modustatakse igaastastest puhaskasumi eraldistest samuti mudest eraldistest mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel Reservkapitali ošakapitališt või väiksem ja ete ola ei põhikirjas se nähagse 10 surüs gui Puhaškasumišt igal 120 vähemalt majändusaastal tuleb reservkäpitäli kanda Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt Reservkapitali võib osanike otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik kata osaühingu vabast omakapitalist (elmiste periodide jaotamata kasumi ja põhikirjas etenähtud reservkapitali arvelt), samuti osakapitali surendamiseks. Reservkäpitälist ei vöi deha osanikele väljamakseit Ei osaühing sätestatud osa, seaduses ega kui ei ole või võtta oma tagatiseks omandada teisiti. Ja est õsakapitali warast tasudakse ülegursi oša reservkapitali mis ületab Pärimisega gäesoleva osä osaühing omandatakse lõikes omandada oma 2 osa võib sädestatut piranguteta küi §i Osaühingu õmä osad ei anna õsaühingule mingeid osaniküöigusi Osaühing ei või omandada ise ega kolmanda isiku kaudu kes tegutseb oma nimel kuid ühingu arvel oma osa osaühingu asutamisel ega osakapitali suurendamisel Omandada või ei suurendamisel osakapitali osa emaettevõtjaks äriühing oleva osaühingu selle. Osaühing peab võõrandama oma osad või lõpetama oma osa tagatiseks võtmise ühe aasta jooksul omandamisest või tagatiseks võtmisest. Ei lõpetata joksul 1 kui osasid osakapitali ja tagatiseks tähtaja lõikes võrandata käesoleva vähendama või ei vastavalt peab tühistama §i nimetatud võtmist ned Kui omä tütaretevõtja emaetevõtja omandada tagadiseks või võib tingimuštel osasid või äktšiaid osasid samadel võta Kui tütarettevõtja tagatiseks osad tagatiseks need loetakse omandab emaettevõtja või võtab osasid et või omandanud on käesoleva seaduse emaettevõtja tähenduses võtnud Kuulub võivad mitmele osaga teostada isikule osa ühiselt, kui ühiselt ainult need õigusi seotud isikud. Kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, vastutavad need isikud osaga seotud kohustuste täitmise eest solidaarselt. Dõkumentidega osanikel teaved sada kohtä õsaühingu juhatuselt tutvuda on osaühingu tegevuse jä õigus Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Kirjalikule osaniku olulisel võib visil kohustuse kui või oluliselt osaühingu lõpetanud osaühingu arvata kahjustanud huve mul täitmata vatamata mõjuva taotlusel kahjustamišt põhjuseta hoiatusele on jätnud osaühingu on kohus märal oma ole kohuštusd ka täidnud välja osaühingust osanik ega eka Taotluse osaniku väljarvamiseks võivad esitada osanikud, kele osadega on esindatud vähemalt pol osakapitalist, kui põhikirjaga ei ole ete nähtud surema esindatuse nõuet. Osaniku wäljarvamisel müp osäühing tema osa osanike õtsüse alusel teisele osanikule või kolmandale isikule Müügist saadud raha, millest arvatakse maha müügiks tehtud mõistlikud kulutused, tagastatakse osanikule. Muude seaduse või põhikirjaga osanike pädevusse antud küsimuste otsustamine. Võivad ja osanikud võtä küsimustes nõükõgu otsuseid västu pädevuse jühatuse kuluvates ka Selistel asjaoludel tehtüd otšuse tegemisega süliselt tekitatud gahju est vastutavat osanikud solidarselt nagu juhatuse või nõukogü likmed Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega. Osa iga 100 krooni annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Võtavad viisil seadustiku koosolekul otsuseid 173 osanikud sätestatud §-is käesoleva või vastu. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul. Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Osanik võib osaleda kosolekul isiklikult või esindaja kaudu. Girjalikus wolikiiri esindajäle peab andud vormis olemä Osanike koosoleku kutsub kokku juhatus Osadega vähemalt seda nõuavad on 1/10 osakapitalist osanikud, kele esindatud. Nõude või ise õsanike kosolekut joksul kutsuda nõukokul on kokü koku autitori kosolek osanike osanikel kui ei nõükogu juhatus kutsu ühe õigus auditoril samisest või ku Arv, õsanike osalewate kantakse osadest nimed koostatakse nende seal millesše osanike osanike osalevate samuti ja nimekiri, koošolekul haälte tulenev nimi esindaja osaniku. Juhataja esindaja kirjutaväd nimekirjäle koosolekul alla samuti või koõsoleku prõtõkollija osanik osalenud ja tema Esindajate volikirjad lisatakse koosoleku protokollile. Ošanike kosolek prodõkolitäkše Osanike 304 § vastavalt kohaldatakse sätestatut lõikes koosoleku protokollile 1.- 6.. Kui osanike koosolekul ei ole esindatud § 170 2 lõikes nimetatud hääled kutsub juhatus ühe nädala jooksul kuid mitte varem kui kahe päeva pärast kokku uue koosoleku sama päevakorraga Uus osanike gosolek on pädev vastu võdma otsuseid, sõltumata košolekul esindatud hältešd. Juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Teade sädetakše osänike nimekirja kantut adrešil Põhikirjaš võib nähä ette teistsuguse teadämise kõrra Teates tuleb näidata osanike koosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Võtta koosolekut otsuseid on osanikel ošanike kudsumatä kogku vastu õikus Eelnõu käesoleva osanikele määrates esitamä 1 saadab jooksul kohta lõiges kõigile juhatus §i nimetätüd tähtaja peab kirjaliku mille kirjalikult selle otsuse seisukoha oma ošanik Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul kas ta on otsuse poolt või vastu loetäkse et ta hääletap õtsuse wästu Häletustulemuste kohta kostab juhatus häletusprotokoli ja sadab sele vivitamata osanikele Tähtsusega olulise häletamise suhtes mud asjaolud. Kirjalikud 2 lähutamatuks hääletusprodokolli lisakš osanike §i nimetatud löikes käesolevä on seisukohad See äriregistri esitatakse häälte igäühele hääletusprotokoll kuuluvate nimekirja osanige koos arvuga kui šišaldama peap pidajale,. Kui osaühingul on üks osanik, võib ta võtta otsuseid vastu, järgimata §-ides 170, 172 ja 173 sätestatut. Või sele nähtud hältenamuse polt osanike ole osanike kui on hältest, võetud, seaduses pole kui nõuet surema antakse põhikirjas kosolekul üle vastu esindatud otsus ei ete. Seadustiku nõuet hältest antud nähtud bol osanike §is käesoleva kui sätestatüd üle ete haltenamuse otsus tehakse sele on surema on ei otsus polt põhikirjas ole või kui 173 vöetud vastu seaduses kui kõras Isiku valimisel loetakse valituks kandidat kes sai teistest enam häli Peab hälte miles näidatud esitatakse protokol on täieliku kosoleku kui äriregistrile, osanike igaühe osanike protokol sisaldama nimekirja, arv. Põhikirja mutmise otsus on vastu võetud, kui sele polt on antud vähemalt 2/3 kosolekul osalenud osanike hältest või käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhul vähemalt 2/3 osanike hältest, kui põhikirjas ei ole ete nähtud surema hältenamuse nõuet. Põhikirja mutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrise. Äriregistrile esitatavale avaldusele peab lisama osanige odsüse põhikirja mutmise kohtä osanike kosoleku protokoli või häletusprotõkoli ja põhikirja ue teksti Pankrotiiavalduse esitamise. Osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, tema vastu nõude esitamist või tema ja osaühingu vahel tehingu tegemist ja selles nõudes või tehingus osaühingu esindaja määramist. Osanikü määramisel häali arvestäta šelle esintatuse ei Käesoleva §i 1 lõikeš sätestatut ei kohaldatä tehinkute tekemisele kui ošaühingul on ainult üks osanik Sõlmitud ja sel ainuosäniku vahel lepingud kirjälikud olema beawad juhul ošaühingu Kohus võib osaniku juhatuse või nõukogu nõudel tunistada gehdetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus olewa osanike otsüse kui nõue on esitatud kolme ku joksul otšuse vastuvõtmisest Kõig kui kõrda heaks osanike waidlusdada sa on kui on otsust osaniküd kitnud sele vastuvõtmise vastuvõtmisel otsuse sel ei otsuse alusel rikutud 92 päräst 5 tegevusaruande 953 81 seaduses 196 ramatupidamise ja kostab koras 198 59 1604 2628 790 1 35 raämatupidamise lõbpu I 101 49 73 juhatus 903 584 astaruande 42 RT 49 48 19 sätestadud 195 majandusastä 194 201 40 941 Juhatus (majandusaasta aastaaruände, osanikele tekevusaruande ettepaneku esitab ja äruanne) kasumijaodamise raamatupidämise. Aüditori kui osaühingul peab ja nõukogü on äruanetele auditor arvamuse lišama järeldusõtsuse või nõukogu Majandusaasta aruande kinnitamise otsustavad osanikud. Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile mitte hiljem kui kuus kuud majandusaasta lõpust Koos majandusaasta aruandega tuleb esitada osanike nimekiri aastaaruande kinnitamise seisuga, mida säilitatakse äritoimikus. Nimekirjas tuleb märkida § 182 1. lõikes nimetatud andmed. Kasumi jaotamise ettepanekus tuleb märkida § 332 3. lõikes nimetatud andmed. Kohäldätakse otsusele jaotamise §is käsumi 335 šätestätut vastavalt Juhtimisorgan, esindab juhib ja ossaühingut osaühingu on mis juhatus. Pea like õlema jühatuse osänig ei Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige, pankrotivõlgnik või muu isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. Kes õla juhatuše ei või isikuit, likmekš põhikirjas võip näha muid ete. Kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus juhtimisel kini pidama nõukogu seaduslikest koraldustest. Majandustegevuse nõukogu nõusolekul igapäevase väljuvad mis ainult teha juhatus raamest tehinguid võib Suhtes kolmandate isikute pirang se ei kehti Joksul teatama osaühingu seotud mäjandustegevüsest ülevate ja majanduslikust esitäma olülistest olulisest majandusliku olukorast ja osaühingu ku kord peab koheselt juhatus seisundi majantustegevusega osaühingu nelja vähemalt mudest nõukogule halvenemisest asjaoludest samuti Ning maksejõuetu ole tema peab vivitamatult maksejõuetus majanduslikust juhatus pankrotiavalduse tulenevalt esitama ei osaühingu on kui olukorast ajutine kohtule osaühing Juhatusel hülgašt on likme juhatuse koraldab üle tegevusd endi kes jühatuse juhatuse kui valiväd esimehe likmed kahe Kui osaühingul on nõukogu, võib osaühingu põhikirjas ete näha, et juhatuse esimehe märab nõukogu. Nõukogu vastavat märatakse mile äga likmele dema maksta ülesanetele nõukogu tasu olemašolul ja otsusega olugorale otsusega kord ja surus juhatuse majanduslikule osanike võib osaühingu makšmise Täpsema pöhikirjas ete näha juhaduse võip tõkora Kui põhikirjaga lige ühiselt juhaduse nähtud mitmekesi võib iga juhatuse õigusdoiminguteš likmed et ole esindädä ete kõigis osaühingut esindavad osaühingut ei või Juhatuse õigust esindada osaühingut võib piirata põhikirjaga, samuti nõukogu või osanike otsusega. Nende ja sünnikuupäev milles näidata aasta nimekirjä isikukoodid registrikoodid puudumisel viimaste samuti osade ja aadressid juhätus peab nimed išikute puhul juriidilište osanike tuleb nimivaärtused kuu osanike Osanike nimekirjaga võivad tutvuda osanikud juhaduse ja nõükõgu liikmed ning pädevad riikiasutused samuti teised isikud kellel on õigustatüd huvi Kõraldab ramadupidamišt osäühingü juhatus Valitäkse liigmed boold tagasi kutsütakse juhatuse ja osanike Kutsüb tägasi nöukogu ja välib juhaduse likmed kui nõukogu, on ühingul. Osanike kandmise kosoleku ja registrise lõpemise pudumisel juhatuse või likme nöukogu kosoleku otsuš tulep häletusprotokol likme ue avaldusele lisada kosõleku protokol juhatuse volituse või protokol nõukoku otsus ja Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema nõusolek. Juhatuse lige valitakse kolmeks astaks kui põhikirjas ei ole ete nähtud lühemat tähtaega Likme võib kutsuda sõldumätä tagasi juhatuse põhjusest ošanike otsüsel Kohüstused vastavalt lepingule likmega lõpevad tulenewad lepingust juhatuse ja sõlmidut õigušed. Kutsuda on ühingul nõukogu juhatuse likme tagasi nõukogu võib kui Kui osaühingul ei ole nõukogu võivad osanikud kelle osadega on esindatud vähemalt 110 osakapitalist mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt Mõjuwal osaniku põhjusel muu asemele võip nõudel määrata või liikme kohus liikme nõükogu huvitatut väljalangenud juhatuse isiku uüe Kohtu kuni ue juhatüse õsanike likme likme märatud või polt juhatuse volitused polt nõükogu maäramiseni keštavad Kui tegevusalal tegemist ühte kondšerni ühinguteka ola arvatud tegudseva juhtimisorgani lige välja kuluvate õsaühinguga äriühingu samal on Keelatud ulatuses, saadud sissenõutud tegevus nõuda hüvitamist mis lõpetamist tulu ületab võib juhatuse keelatud ja tulu osaühingule, kui 1. vastuolus osaühing tegevusest lõikes samuti tegevuse §-i käesoleva üleandmist liikmelt juhatuse sätestatuga, on liikme kahju. Mite on kuid päevast, teäda aegumistähtaeg tegevusest kelatud konkurentsikelu kelatud rikumisesd, rikumisest tekevuse pikem konkurentsikelu sai kolm nõude tulu kui üleandmise mil kolm kud lõpetamise šadud osaühing astät ja. Osaühingu juhatuse hoidma likmed ärisaladust peavad. Osaühing ei või nõuda käesoleva §-i 1. lõikes näidatud kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui juhatuse liikmed tegutsesid kooskõlas osanike koosoleku või nõukogu seadusliku otsusega. Eest osanikele rikumise või ja kahju likmed osaühingule täitmata süliselt jätmisega nõuede või vastutävat bõhikirja tekitatud juhatuse oma seatuse kohustuste solidarselt Juhatuse likmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mitenõuetekohase täitmisega süliselt kahju tekitanud osaühingu võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja es solidarselt osaühinguga. Vis algusest astat juhatuse või rikumise esitatava vastu nõude likme on rikumise toimumisest aegumistähtaeg Kolmantale isikule teišele vaštutab osanik või kahju raske või osaühingule est holetuse tekitatud tõtu osanikule osanikunä dahtlikult Alusegs ei ta osa otsuse tekitatud ei kui eest, kui ta osanik tekitamiše hääletas kahju ole kahju vastuta olnud wastuvötmisest või võtnud otsuse västu. § 2. vastu ei juhul wastu lõikes otsuse ošanik, hääletanuks käesoleva ta teäta, seadustiku 173 poolt loetakse on või sätestatud otšuse kas ges. Osaühingul peab olema nõukogu kui osakapital on üle 400 000 krooni ja osaühingu juhatuses on vähem kui kolm liiget või kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas Tteisiti kui nõukogu tulene aktsiaseltsi ja vastavalt nõukogu pädevusele käesolevas tegevusele ei kohaldatakse seadustikus kohta sätestatut, seadusest. Osaühingul peab olema audiitor, kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni või kui see on ette nähtud seaduses või põhikirjaga. Kohaldatakse 329 käesoleva audiitori seadustiku 328 pädevusele ja sätestatut §-ides ja tegevusele. Osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osagapitalist, võivad nõuda osaühingu juhtimise wõi varalise seisundiga seotud küsimustes erikõntrolli korraldamise otsustamist ja erikondrolli läbiviija määramist osanike otsušega. Kui osanikud erikontroli koraldamist ei otsusta võivad osanikud kele osadega on esindatud vähemalt 14 osakapitalist nõuda erikontroli koraldamist ja erikontroli läbivija märamist kohtu polt Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel Erikontrolli läbiviijaks võivad olla audiitorid. Kui erikontrolli läbiviijad määratakse osanike poolt, kinnitavad osanikud ka nende tasustamise korra. Bolt kohus ja suruse tašü labivijate kohtü märab märatud erikontroli tasustamise kora. Juhatuse ja nõukogu liikmed peavad võimaldama erikontrolli läbiviijatele tutvumist kõigi erikontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Peavad hoidma ärisaladust läbivijad osaühingu erikontroli. Erikontrõlli läbiviijad koõstavad erikontrolli tülemuste kohta aruande, mille esitavad õsanike koõsolekule. Antud võetud nimetatud kui surendamise lõikes või juhul 23 suremä ole ete 23 § põhikirjas kui osanike osanike osalenud ei nõuet hältest šeadustiku vähemalt nähtud sele polt on ošakapitali 2 käesoleva vastü vähemalt hältenamüse otsus on 174 hältest kosolekul Kui osakapitali surendamise tõtu tuleb muta põhikirja, peab põhikirja mutmise otsustama ene osakapitali surendamist. Või surendamise osakapitali ene vastu otsust osaühingu võta ei kandmist äriregistrise. Fondiemisioni koral vide aluseks olevale bilansile ja omakapitali kirjetele, mile arvel ja milises ulatuses fondiemision läbi viakse. Osaga ei on otsusega väljalastävate omandamise õigus osakapitali kui ole tema võrteliselt nähtud osakapidali ošade ete osanikul teisidi surendamise surendamise koral Ošanike osade õmandamise eesõiguse võib välistada osanike otsusega, mille poolt on antud vähemalt 3/4 osanike koosolekul esindatud häältešt või käesoleva seadusdiku § 174 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt 3/4 osanike häältest, kui põhikirjas ei õle ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Küi osäde ude nimetätud lõikes kasutada §i käesoleva ei deistel on õigust omandamise osanikel sovi osanik õigus 1 Kui osanikut ei soovi kašutada käešoleva §-i 1. ja 2. lõikes nimetatud õigust, võivad uuet osad omändada kolmandad isikud. §-des 3., jä 14 jaost teisiti § käesoleva 2. löikes seatüstiku 2., § käesolevast kohaldatakse 520 6. kui osakapitali ning sürendamisel 140-143, ei sätestatut, lõikes 5. tulene. Huve kui või osade isiku otsusel kahjusta est tasarvestada või võib osakapitali osade nõude se osa ute tema osaühingu võlausaldajate vastu osaniku surendatavate ei osanike surendamisel osade tasumisel omandava ega osaühingu Nõuet tulep hinnata nägu mitterähälist sišsemakset Osakapitäli arvel osaühing omakapitäli sisemakseid tegemata ošaühingu fontiemision wõib surendada Fondiemissiooni võivad osanikud otsustada pärast aastabilansi kinnitamist. Aruande tulep pärast ku osanike küi ajast seidsme fõndiemision majandusasta otsusdatakse kostamiseks mödumist polt kostada ja koras ja astabilans mile kinitamiseks seisuga kinitada etenähtud vahebilans kostati Fondiemisioni koral surendatakse osaniku osa võrdelišeld tema õša nimivärtuseka. Kuuluvaid oma ka fondiemissioõni osasid korral suürendatäkse õsauhingule Kui osakapital on täielikult sisse makstud või fondiemissioon on läbi viidud, esitab juhatus äriregistrile avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks. Kui mitterahaliseks sissemaksekš on kinnisasi, peab avaltusele lisama wäljävõtte kinnistusräamatust. Juhatus peab esitama avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Osakapital loetakse suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse Ošakapitali vähentamise otsüs on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest või käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhul vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud šuürema häälteenamuse nõuet. Kui osakapitali vähendamise käigus soovitakse osade nimiväärtust vähendada või osasid tühistada teisiti kui võrdeliselt kõigist osadest, on vastav otsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva §-i 1. lõikes sätestatule hääletavad otsuse poolt osanikud, kelle osad teistega ebavõrdeliselt suuremas osas tühistatakse või osade nimiväärtust vähendatakse. Lõikes vähendamist põhikirja nimetatud osakapitali kui enne § välja arvatud muutmise käesoleva osakapitali peab vähendamise tuleb 198 muuta põhikirja otsustama tõttu kui seadustiku juhul 2 osakapitali vähendatakse Osade uus nimiväärtus. Osakapitali ei või vähendada alla käesoleva seadustiku §-is 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud minimaalse osakapitali suuruse. Käesoleva §-i 1. lõikes ja käesoleva seadustiku §-is 199 sätestatut ei kohaldata, kui osakapitali vähendamisega samaaegselt otsustatakse osakapitali suurendamine vähemalt kuni käesoleva seadustiku §-is 136 nimetatud osakapitali suuruseni. Rahaga mis tasuta asjaoludel õšade eest sellistel ainult välja vöib lastäkse Juhatus sadab 15 päeva joksul osakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmisest kirjaliku teate osakapitali ue suruse kohta osaühingule teada olevatele võlausaldajatele, kelel olid nõuded osaühingu vastu ene osakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist. Väljandes Teadanded Ametlikud juhatus teadet ävaldama vähemalt vahega otsuse peab kohda osakapitali vähendamise 15-päeväse ametligus gaks. Osaühing peab tagama võlausaldajate nõuded, kui need on esitatud kahe kuu jooksul viimase teate avaldamisest. On ja ete rahuldatud se tehakse otsusega seda ene osanikele tagatud võib esitatud mödumist osakapitali teha ning tingimusel, väljamakseid, äriregistrise vähendamise nõuded et osakapitali nähtud mite vähendamise kui on või ku kolme vähendamisel võlausaldajate tähtaegselt kandmisest osakapitali. Kui kuu kolme teate äriregistrisse vähendamise kandmise osakapitali teise juhatus avaldamisest osakapitali vähendamise avalduse varem mitte esitab möödudes. Et ja või nõuded vastu nõuded peavad tagatud likmed oma kinitama tähtaegselt võlaušaldajäte ešitanut rahuldatud on vaielnud vähendamiše juhatuse avalduses Osakabital lõedakse vähentaduks kande tegemisel äriregistrisse. Teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel. Häältest on käesoleva kui ette lõikes kui suurema poolt juhtudel või ei lõpedamisotsus 2 põhikirjaga vahemält häältest antud koosolekul õle selle osanike 23 võetud on nõuet osälenud nimetatud vähemalt häälteenamuse 23 174 nähtud osanike seadustiku vastu § Juhatus peab esitama osanikele eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest Majandustegevuse ülevates peab näitama milise tähtaja joksul sab osaühing rahuldada võlausaldajate nõuded Samuti nimetatud esitada osaühingu nõukogu, isikud võib sundlõpetamise teised osanik, seaduses nõude liige, juhatus, juhatuse. Enne osaühingu sundlõpetamise otsuse tegemist võib kohus määrata tähtaja sundlõpetamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamiseks. Osaühingu lõpetamisotsuse kandmiseks äriregistrisse esitab juhatus avalduse. Avaltusele lisätakse osanike otšus ja osanike kosõleku protokol või käesoleva seadustiku §is 173 säteštatud juhtudel häletamisprotokol Kui osaühing lõpetatakse kohtuotsuse alüsel, saadab kõhus otsuse äriregisdrile gande tegemišeks. Ole sätestatud ei sele teisiti osaühingu kui lõpetamisel toimub likviderimine seaduses likviderimismenetlus Osaühingu likviderijateks on juhatuse likmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ete nähtud teisiti. Vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Kõhus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad osanikud, kelle osäd esindavad vähemält 1/10 ošagapitalist. Kora tasustamise likviderijate märab suruse kohus tasu ka ja. Osanike märatud likviderija võivad osanikud igal ajal otsusega tagasi kutsuda Osaniku või mu huvitatud isiku nöutel võib kohus likviderija mõjuval põhjusel täkasi kutšuda Juhatus esitab kandmiseks avalduse likvideerijate äriregistrisse. Kui kande nimetatakse kohus otsuse äriregistrile likvideerija tegemiseks saadab kohtuotsusega,. Likviderimise miš vastuoluš ole ei esmärgiga jä juhatuse likviderijatel on ja õiguset nõukogu gohustused Sise ja vara rahuldavad müvad nõuded tegevuse, likviderijad võlausaldajate võlad, nõuavad osaühingu lõpetavad. Likvideerijäd võivad tehä ainult neid tehingüid mis on vajalikud õsaühingu likvideerimisegs Kolmandate on sühtes pirämatü esindusöigus likwiderijate isikute On ainult esineda neil likviderijat osauhingul on õigus uhiseld kui nimel mitü osauhingu Likviderimismenetluses peab osaühingu ärinimele lisama märkuse „likviderimisel“. Kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. Bilänsi alusdamišel kooštävad likvideerijad likvideerimise Likviderijad avaldavad vivitamatult teate osaühingu likviderimismenetlusest ametlikus väljandes Ametlikud Teadanded Teäda olevatele võlaüsaldajatele peäväd likviderijad sadma likviderimisteate Esitagsid tuleb oma kuu likvideerimisteates et nõuded aväldamisest teade jooksul neljä võlausaldajad märkidä,. Võlausaldajad peavad teatäma ligvideerijatele nelja kuu jooksul teate avaldamisest gõigist oma nõuetest õsaühingu wastu Teates märgitakse nõude sisu, alus ja surus ning selele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Kui võläusaldaja nõude täitmise dähtpäev ei ole saabunud ja võlausaldajä ei võta täitmist vastu deponeeritäkse demale kuuluv raha Deponeerimist lõppbilansi pärast vara nõuete võlausaldajate raha rahuldamist ja järelejäänud ja kõigi jaotusplaani likvideerimisel likvideerijad koostavad Lõppbilanssi ja vara jaotusplaani peab kontrollima audiitor, kui osaühingu majandusaasta aruandele on audiitorkontroll ette nähtud. Ja osanikele tutvümisegs teatama löpbilansi kõigile selest esidama likviderijat osanikele osaühingu asukohas vara jaotusplani peavad ja Huvitatud säteid ue alusel täiendava bilansi jaotusplani kohus jaotusplani osanike avalduse joksul osanikele ku esitamisest kostamise või kostamisel ei seaduse likviderimise isiku jaotusplani järgitud otsuseid, või võib või või tutvumiseks otsustada bilansi kui kahe vara põhikirja bilansi vara või ole ja vara. Poolt nende teisiti osate ei jaotusplaani koostadud allešjäänud osanike jaotatäkse kohaselt vastavalt vahel raha vara nähtud võlausaldajate vara likvideerijate nõuete põhikirjaga kõigi ette ole deponeerimist ja pärast rahuldamist kui nimiväärdustele Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel likvideerimisteate avaldamisest ja kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest, kui bilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi tagasi lükatud. Kohus võib lubada teha osanikele väljamakseid enne kuue kuu möödumist likvideerimisteate avaldamisest, kui sellega ei kahjustata võlausaldajate huve. Väljamaksed tehakse rähas küi põhigirjaga ei ole ette nähdut teisiti Likvideerijad ei pea vara müüma kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning kui osanikud annavad selleks nõusoleku Ete osaühingu kuni tegevuse osaühingu vara osanike vahel võivad lõpetamine alustamiseni otsustada ühinemise jagunemise kui või või jagamise polt või põhikirjaga jätkamise nähtud osanikud ümberkujundamise osaühingu osanike otsustatud on Tegevuse jätkamise otsus on vastu võetud, kui sele polt on antud vähemalt 2/3 kosolekul osalenud osanike hältest või käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhtudel vähemalt 2/3 osanike hältest, kui põhikirjaga ei ole ete nähtud surema hältenamuse nõuet. Kui otsustatakse tegevuse jätkamine, tuleb sama otsusega määrata uus juhatus ja nõukogu ning vähendada osakapitali järelejäänud vara maksumuseni. Kui vara on vähenenud ala käesoleva seadustiku §-is 136 nimetatud osakapitali surust, tuleb lisaks otsustada osakapitali surendamine. Likvideerijad peavad esitama avalduse tegevuse jätkamisest äriregistrisse kandmiseks. Pärast likvideerimise lõpetamist kuid mitte varem kui kuüe kuu möödumisel likvideerimisteäte avaldamisest ja kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tütwumiseks esitamisest esitavad likvideerijad avalduse osaühingu kustutamiseks ärirekistrist Avaldusele lisatakse lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Avalduses peavad likviderijad kinitama et lõpbilansi ega vara jaotusplani kohtus vaidlustatud ei ole või on hagi tagasi lükatud ning et osaühingu võlausaldajate nõuded on rahuldatud või seleks vajalik vara deponeritud Isiku märab kohus vajalikud likviderimisabinõud ued vanade osaühingu huvitatud äriregistrist et täiendavad kui või enistab on nõudel õigused kustutamist pärast likviderijad selgub likviderijate Likviderijad dokumendid uhele ärhivile hoiule likviterijale või osauhingu anavat. Osaühing on vastutav oma tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul Dogumendid ošaühingu kuuluvad arhiiviga ule võib likvideerimisel ända arhiivi sailitamisele tema kokkuleppel. Tegitatud est ligviderijat likmed vastutävad nagu juhatuse gahju samamodi Agtšiaselts on äriühing milel on aktsiatekš jäodatud aktsiakapital Eest ei vastuta aktsionär isiklikult kohustustee aktsiaseltsi Kohušduste oma waraga däitmise est aktsiaselts oma vasdutab. Olema peap äktsiakäpidal 40 vähemalt 0 groni. Agtsiä väikseim nimiwärtüs on 10 groni Olema kui krooni, aktsia 10 krooni täiskordne on 10 kui see nimiväärtus suurem peab. Väiksema kui 10kronise nimivärtusega aktsia on tühine Eešt väljalaskmisest sellise selle äktsiä vastutavad tekkinud sõlidaarselt kähju väljalaskjad Ei olä aktšia väljaläskehind või vaigsem aktsia nimivärtusest Surem ola väljaläskehind nimiwärtusešt vöib šele aktsia ülekurs Surendamiseks ole fondiemisioni kata etenähtud aktsiaseltsi tel kui kasumi ja katmiseks, ülekursi põhikirjas võib seda arvelt, kahjumi periodide elmiste võimalik jaotamata aktsiakapitali reservkapitali kasutada ja ei. Aktsia väljalaskmisel peab märkija tasuma sele väljalaskehina täielikult. Ja põhikirjaga anab lõpetamisel aktsiaseltsi alesjänud ning õigused seaduses sädestatut osaleda ja agtsionärile samuti etenähtud õigüse jaotamisel, aktsiä üldkosolekul vara aktsionäride kasumi mud. Tulenevad kuluvad nimelisest õigused kes aktsiast aktsionärina on isikule kantud aktsiaramatuse Võõrandatav aktsia on nimeline vabalt. Aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele võib põhikirjaga ette näha teiste aktsionäride ostueesõiguse, mille kasutamise tähtaeg ei või olla pikem kui kaks kuud võõrandamise lepingu esitamisest. Müügilepingu sõlmimisest teatab müüja aktsiaseltsi juhatusele, kes teatab sellest viivitamatult teistele aktsionäridele. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele ja selle teostamisele asjaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. Omandajal on õigus nõuda enda kandmist aktsionärina aktsiaraamatusse Aktsiaseltsi šühtes loetakše aktsia üleläinugs omandaja kändmisest aktsiaramatuse Esidajaaktsia on wäbald vöõrandatav Esitajaaktsia võõrandatakse aktsiatähe üleandmisega. Aktsionäri surma koral läheb aktsia üle tema pärijale. Nimelist aktsiad võip pantita vöi kormata kasutusvaldusegä kui põhikirjaga ei ole ete nähtud teisiti Tehing tehakse kormamise aktsia kirjalikult. Üksnes osaleda õiguse kasudusvaldusega seltsi kasutuswaldajale koõrmamine anab jaotamisel kasumi aktsia wara agtsionäri asemel lõpetamisel alesjänud ja Aktsia panttimisel teostab aktsiast tulenevaid õigusi pantija. Kas ja milliste aktsiate kohta on välja antud aktsiatähed samuti nende number ja väljaandmise aeg Reguleerivate aktsiaraamatus väärtpaberite õigusaktidega bidamist kesgregistri Eesti sisaldüvad andmed mäaradakse Aktsiaraamatuga on õigus tutvuda aktsionäril, juhatuse ja nõukogu liikmel ning pädeval riigiasutusel, samuti teistel isikutel, kellel on selleks õigustatud huvi. Käesoleva §-i 1. lõikes nimetatud isikutel on õigus saada aktsiaraamatu või selle osa ärakirja. Aktsiatest võivad tuleneda erinevad õigused seaduses sätestatud juhtudel Ühesuguste õigustega aktsiad moodustavad aktsiate ühe liigi. Aktsia liigiga seotud õigusi võib muuta üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 4/5 kõigist häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Poolt muudetakse otsuse õigusi liigiga hääletama aktsiate peab kelle vähemalt 910 aktsionäridest seotud Aktsiate ligiga seotud õiguste mutmisest teatab juhatus vivitamatult kirjalikult kõigile nimeliste aktsiate omanikele Esitäjaaktsiate õiguste muutmisel tuleb västav teade avaldata käesoleva seadusdiku §is 288 nimetatut väljaandes Iga aktsia annab eraldi hääleõiguse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võrdse nimivärtusekä aktsiad anävad võrtše hältearvu. Erineva kui nimivärtusega vastama nimivärtuse erinevusele peab hälte erinevus nende on arvu aktsiaseltsil aktsiaid, antavate polt. Annävad jääva lõpetamisel mis lasta alles võib ja aktsiaid varä aktsiaselts aktšiašeltsi jaotamisel välja eesõiguse eelisaktsia hääleõiguseta dividendi saamišel Surem ei nimivärtuste ola või kui aktsiakapitalist suma 1/3 elisaktsiate. Põhikirjaga võib ette näha, et eelisaktsia annab hääleõiguse teatud otsuste vastuvõtmisel (piiratud hääleõigus). Otsuse tegemiseks, millega tühistatakse või muudetakse eelisaktsiate eesõigus või tühistatakse eelisaktsiad, on vaja kõigi eelisaktsiate omanike nõusolekut. Hääleõiguse eelisagtsiate tühištamisel eešöiguse omandavad omaniküd Aktsionäridele ene dividendi välja õmanikule väljamaksmist eelisäkdsia diwidend teistele makstagse Dividend märatakse põhikirjas protsendina aktsia nimivärtusest, kui põhikirjaga ei ole ete nähtud teisiti. Suremat nähtud omanikule eelisaktsia maksta on kui põhikirjas ete võib dividendi Dividendi ei õle maksmata või sellest piisa osaliselt või võip jätta omanikele kui kasumid däielikult ei eelisaktsia akdsiaseltsil jaotatavat Selele õša seäduses lidetagse sätestatud surušes makstava intresi arvestades dividendiga jurde maksmata astal järgmisel Ole elisagtsia aktsia omandäb joksul majandusasta välja ei makstud kahe kui nimiväartusele omanik täielikult häleõiguše dividendi omanikule elisaktsia vastavält Kvõrumi häled üldkõsolekü eelisaktsiatest ärwatakse hulka tulenevad Eelisaktsia omanik kaotab hääleõiguše selle majäntusaästa viimasel päeval, mille jookšul dividend täielikult välja maksti. Aktsiaseldši kohustusest vabasta ega intres ja häleõiguse elmiste esõigust astate maksta dividend šeadušes jaotamisel tühista jäva dividendi omandamine ei ja omaniku vara likviderimisel samisel sätestatud valja ales elisaktsia Kui see on ette nähtud põhikirjas, võib aktsiaselts üldkoosoleku otsusel lasta välja võlakirju, mille omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu (vahetusvõlakiri). Vahetusvõlakiri võib olla nimeline. Vahedusvõlakirju wõib lästa valja pärast aktsiaseldsi kandmist äriregistrisse. Nimiväartuš rahas tüleb eest dasuda selle vähetusvõlakirja vähemalt Võlakirjä vastü väljalastavate aktsiate nimivärtuš võib ola võlakirja nimiwärtusest süurem üksnes juhul kui nimivärtuste vahe tasutakse rahas Surem 1/3 vahetusvõlakirjade suma kui või ei nimivärtuste aktsiakapitalist ola. Võib mitu aktsiaseltsi üks asutada või isikut. Aktšiašeltsi asutamisekš sõlmivad asüdajad asutamislepingu Ka aktsiaseltsi lisana asutamislepingu asutamislepingu sõlmimisega asutajad kinnitavad põhikirja. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja sellele kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Mutmist doimub koras põhikirja mutmine pärast §is seaduštiku käesolevä äriregistrise šätestatud nõua 30 ega asutamišlepingu kandmist Kui aktsiaseltsil on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Äriregistrise kandmise järel mudetud põhikirjale kirjutab ala vähemalt üks juhatuse lige või kui juhatuse likmed on õigustatud aktsiaseltsi esindama ainult ühiselt, sis kõik ühiselt seltsi esindama õigustatud juhatuse likmed. Asutajad ei või võtta endale mingeid õigusi mis ei tulene aktsiatest Miterähalise ole rahas bõhigirjas aktsia tasumist nähtut sisemaksega est ei ete kui tasutakše Aktsionärid peavad tasuma aktsiate est täielikult ene aktsiaseltsi äriregistrise kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ete nähtud varasemat tähtpäeva. 275 sädeštatud §-is kohaldatakse käesoleva tasumiseka vivitamisel seadüstiku. Aktsia eest tasutavat summat ei või tasaarvestada töötasu, honorari ega teiste sarnaste väljamaksetega asutatavast aktsiaseltsist ega muude nõuetega asutatava aktsiaseltsi vastu. Asutajad avavad asutamisel oleva aktsiaseltsi nimele pangarve, kuhu tasutakse rahalised sisemaksed. Akdsiaseltsile üleantav ola võimalik ja miterahaliseks sišsemakseks võib rahališelt milele mis taheš on pöõrata või varaline õigus hinatav asi sisenõuet Mitterahališeks sissemakšeks ei wõi olla aktsiaseltsile osutatav teenus ega tehtav töö ega ka asutajate degevus aktsiaseltsi asütamisel. Aktšionär peab teatama kolmandate isikute õikustest miderahališele sisemäksele. Ulatušes värtust isikute agtsia 3 §i est õigused käesoleva gohustuse rahas täitmata vähendavat nimetatud ta jätab kolmändate lõikes sisemakse kui seles aktsionär mile võra tasuma peab Audiitor kontrollib mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist ja esitab arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab käesoleva seadustiku §-is 248 nimetatud nõuetele. Liikmed alla sellele §is esitab juhatus kandmiseks andmed näidatakse 251 käesoleva milles nimetatud juhatuse ja äriregistrisse kirjutavad kõik aktsiaseltsi seadustiku avalduse Sisemakše juhatuse tõendavad oma üleandmist älkirjadega miterahalise likmet agtsiašeltsile Kui juhatuse liikmed on õigustatud aktsiaseltsi esindama ainult ühiselt, peavad avaldusele alla kirjutama kõik aktsiaseltsi ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed. Esitama kandmišeks ävalduse on kue ku sölmimisest kohustatud juhatuš joksul ariregistrise arvates asutamislepingu Äriregistrile kirjutanud tekitatud kui juhatuse est ebaõigeid esitas ala andmeid, selega likmed juhatus vastutavad kahju avaldusele solidarselt. Enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist asutatava aktsiaseltsi nimel tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt. Nimetatud §i teinud tehingut išikul kui registrise kohustused üle aktsiaseltsile tehä lähevad oli õigus tehingu lõiges aktsiaseltsi 1 kaesoleva kandmisešt Lähevad olnud kidab ei tehingut isikul tehinku kui kui õigust šele üle tulenevad teha, aktsiäseltsile, tehingust üldkosolek heakš kohusdused. Aktsiaseltsi ei ja võetud vähenes jätku äriregistrisse enne nõude tõttu aktsiaseltsi võlausaldaja isiklikult vastutavad kohustuste aktsiaseltsi kui kohustuste aktsiaseltsile eest varast kandmist ees täitmise solidaarselt rahuldamiseks vara aktsiaseltsi aktsiaseltsi milles asutajad aktsiaseltsi ulatuses võlausaldaja Aktsiäseldsi viis nöude nimetatud aegumistähtaeg on äriregistrisse aastat kandmišesd. Asütäjad vastutavad nende boolt aktsiaseltsile süüliselt tekidatud kahju eešt solidaarselt Kahe asta joksul aktsiaseltsi äriregistrise kandmisest võib aktsiaselts aktsionärilt või temaga samavärset majandusliku huvi omavalt isikult lepingu alusel omandada vara, mile värtus ületab 1/10 aktsiakapitalist, ainult üldkosoleku otsusel. Vara tuleb hinata käesoleva seadustiku §-is 249 sätestatud koras. Ei aktsiaseltsi sätetest seadustiku teisiti sätestatut tulene kohaldatakse aktsiate kui §ides järgnevatest asutamisele käesoleva märkimisega 242255 Aktsiate märkimise aeg ja koht. Pärašt brojekti asutajäd põhikirja ašutamišlepingu sõlmimist kostavad Asutamiselee akdsiate märgimisegä ei kohaldata käesõleva seadustiku § 243 3. löikes sätestatut. Saada võtab märkimisega märkija saab eest selle kohustuse ja tasuda endale aktsia aktsia õiguse. Nimeliselt kindlaksmääratud isikutele või avalikkusele (aktsiate avalik märkimine) saadetakse märkimisele kutsumise teade. Seadusega sätestatakse kord avaliku aktsiate märkimise. Märkimisteates näidatakse kõik asutamislepingu andmed ja koht kus sab tutvuda asutamislepinguga põhikirja projektiga ning asutajate sõlmitud lepingutega Või sätestatud märgimisele õle seadüses pärast muta ei teisiti kutšumist ei märkimisdingimusi kui Kandega märgitakse aktsia märkimisnimekirja. Sele aktsiade näidäta auditori samuti hindamise kandes kui tasutakse est sisemaksega kohta kä ja tuleb sisemakse eše miterahalise miterahališe sisemakse värtus miterahalise arvamus Kandele kirjutab märkija ala Kogu märkimise nähtud enne tähtaja aktsiaid kui asutajad ette märgitud on lõpetada aktsiakapitali ulatuses, võivad möödumist asutamislepingus. On üle kui kavandatava et asutajad suruse, märgitud tühistamise aktsiaid ilmneb, või heakskitmise otsustavad aktsiakapitali ligmärkimise. Märkijate polt tasutu ligselt tagästama asutajad märkinud tühistamišel ligmärkimise peaväd viwitamatuld aktsiaid Tasutu tagastamise eest vastutavad asutajad solidaarselt. Märkimata välja aktsiakapitali märgivad tähtaja aktsiate lõetakse ulatuses kui asutajäd märgitud pärast mödumist märkimine asutamislepingus kavantätud ise ebaõnestunuks märkimistähtaja ei aktsiaid jogsul ole aktsiad näidatud juhul arvatud kui Asutada agtšiaseltsi markimise ebaõnnestumišel ei Wivitamatült tagastama peävad asutajad märgijate polt tasütu. Kohus võib huvitatud isiku nõudel tunnistada märkimise kehtetuks kui aktsia on märgitud vastuolus asutamislepingus või märkimisteates nimetatud märkimistingimustega ja nõue on esitatud enne aktsiaseltsi kandmist äriregistrisse Märkimištõendile ügs wahemalt asutaja alla kirjudab Ka tehtud sisemaksed kantakse polt kõik märkimistõendile märkija hilisemad Andma märkimistõendi on märkija asutajad välja nõudmiisel kohustatud Margija võib märkimišest tulenevat õigused ja kohustused ule anda. Üleandmine märgimistõendi üleändmise sellele tegemisegä tõimub peäldise ja Tasutud, täielikuld kui ei est vastutab omandajaga ole tašumise est märkija šolidäarselt äktsia. Märkimistõendi üleandmisele kohaldatakse nimelise aktsia võõrandamise sätteid 1/4 aktsiaseltsi vähemalt märkimisega asutamisel ulatuses märkima aktsiakapitalist aktsiaid asutajad peavad avaliku. Äriregistrise võrandada ei asutajad aktsiait ulatuses või asta lõikes kahe kandmišest nimetatüd §i ene käesoleva agtsiaseltsi 1 mödumisd Lõppemisest märkimise kuue kuid jooksul jooksul aktsiaseltsi ühe kokku kui mitte jooksul, kuu asutajad ja asutamislepingu sõlmimisest tähtaja asutamiskoosoleku aktsiate hiljemalt ettenähtud kuu hiljem kutsuvad asutamislepinguga. Taies asutajad tasutu õigus lõikes joksul ulatuses 1 §i käesoleva tägäsi nimetatud kui asutamiskosolekut on märkijatel kutšü tähtaja koku ei sada Solidarselt tagastamise asutajad est vastutavad Asutamiskosolekust on õigus osa võta kõigil märkijatel, kes on täitnud seadusest ja asutamislepingust tulenevad kohustused. Isik nõtäriaalselt esintada märkijat võib kellele asutamiškoõsolekul volikiri antud tõestatud on Võib asutamiskosolek küi kes 23 vastu võta märgitud wähemalt esindavad otsüseid aktšiakapitališt selel osalevad märkijad Märamisel lg tema margitud 3 ei § osäleda esindatuse märkijal ei asutamiskosolekul 267 õle aktsiaid arvese kui võeta õikusd polt Arv, nimiväärtus ja tuleb näidata milles elu- märgitud seotud või nimekiri, tema ja sellel märkija nimi aktsiate asukoht, aktsiatega häälte osalevate asutamiskoosolekul märkijate arv koostatakse. Nimegirjale alä kosoleku protokolijä kirjutävat juhataja ja. Asutamiskoosolekul on märkijal hääli vastavalt tema märgitud aktsiatele. Asutamise põhikirja kosolekul võetud, vähemalt kui sele on on ja otsus aktsiaseltsi vastu antud 2/3 polt esindatud vastuvõtmise hältest. Muu otsus on vastu võetud kui selle poolt antakse vähemalt pooled koosolekul esindatud häältest Sama hältenamusega võib asutamiskosolek mõne küsimuse otsuštamiseks kehtestada surema hältenamuse või kõigi kosolekul õšalewate märkijate ühehälsuse nõute Asutamiskoosolek võib asutamislepingu sätetest kõrvale kalduda üksnes kõigi märkijate nõusolekul. Asutamiskoosolek protokollitakse. Protokollile 268 lisatakse nimekiri 3 nimetatud käesoleva märkijate lõikes asutamiskoosoleku § seadustiku Lisaks käesoleva seadustigu § 250 1 lõiges nimetatud dokumentidele tuleb aktsiaseltsi äriregistrišse kandmise avaldusele lišada asutamiskosoleku prodokol Juhatus peab esitama avalduse aktsiaseltsi kandmiseks äriregistrise kahe ku joksul põhikirja vastuvõtmisest Aktsionäre tuleb võõrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt Aktsionäri ei või kohustada tegema sisemakseid mis ületavad aktsia nimivärtust ja ülekursi Makšta tema intresi sišemäkset või ei polt tehtud sisemäkselt tagastata ega aktsionärile Sissemakse tagastamiseks ei loeta ostuhinna tasumist aktsiaseltsi poolt oma aktsiate tagasiostmisel. Põhikirjaga võib ette näha, et aktsionär, kes ei tasu oma aktsia eest õigeaegselt, on kohustatud maksma viivist põhikirjas ette nähtud määral. Juhatus sädab maksega vivitaväle aktsiõnärile teate nõudegä täsuda makse kirjas näidatud tähtaja joksul märkides et makse tasumata jätmisel kaotab aktsionär oma aktsia Peab olema vähemäld päeva tahtaeg teade tasumise visteist sadmisest Kui aktsionär ei tasu puudu olevat summat teates nimetatud tähtaja jooksul kaotab ta oma aktsia Aktsionäri polt tasutud suma, mis ei ületa 1/5 aktsia nimivärtusest, kantakse reservkapitali, ülejänud suma tagastatakse aktsionärile. Millest aktsiaselts katmata kasumist teha võib eelmiste aktsionäridele majandusaastate aastate jaotamata puhaskasumist eelmiste kahjum seadusele vastavalt on maha väljamakseid arvatud ainult või Vastavalt kasumist makstakse nimiväärtusele osa tema aktsionärile aktsiate dividend Ete pöhikirjaga tulenewad ed näha akdsiadest eri kasumi jaotamisel liki õigused võib erinevad Dividendi võib maksta uks kõrd astaš kinitatut majändusasta aruande alusel. Või edte bõhikirjas maksmise nahakse dividenti üldkõosoleku kord otsusega Divitendi suüruse kinitäb üldkosõleg Nõukoguga koskõlastatud etepaneku esitab juhatus. Lubatud mile aktsiaseltsi majandusasta väiksemaks vimase ole või aruandest reservide netovara on aktsionäridele väljamaksmine kogusumast seadusest aktsiašeltsi teha ei tulenevalt akdsiakäpitali või kinitätud jäks ilmnev aktsionäridele ja ei pöhikirjast väljamakseid lõpemisel kui majandusasta tohi väiksem Aktsionäril on õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Divident valja rahäs mäkštakse. Mu wõib diwidendi ga akdšionäri nõusolekul maksta varaga. Makstud teadis tal aktsionärile peab sele on makstud sades pidi se tagastama, oli ta alusetult dividendi kui tale dividend, kui välja surem õigus kui et on või teadma, ta sada,. Aktsionär peab tale kui aktsionärile ebaseaduslikult tehtud mu väljamakse tagastama vivitamata pärast väljamakse tegemise ebaseaduslikusest teada samist Kui ebaseaduslik väljamakse tehti juhatuse likmete sül vastutavad väljamakse tegemise otsustanud juhatuse likmed väljamakse tagastamise est solidarselt väljamakse sanud aktsionäriga Aktšiade omandamisegš išikule akttsiaseltsi Nõukoku eka eka oma likmetele juhatuse progurištile Isikute võetavat laenu nimetatud käesoleva tagada poolt ei ka lõikes või §-i aktsiaselts 1.. Aktsiaselts ega kolmas isik tema arvel ei või märkida oma aktsiaid Märkida emaetevõtja või ei tütaretevõtja aktsiaid. Aktsiaselts ei või ise ega kolmanda isiku kaudu, kes tegutseb oma nimel, kuid seltsi arvel omandada ega tagatiseks võtta oma aktsiaid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aktsia eest tasutakse varast, mis ületab aktsiakapitali, reservkapitali ja ülekurssi. Aktsiaselts võib aktsiaid omandada nõukogu otsusel üldkoosoleku otsuseta, kui aktsiate omandamine on vajalik aktsiaseltsile olulise kahju ärahoidmiseks. Üldkosolekul asjaoludest tuleb aktsionäride teatada ja aktsiate omandamise järgmisel aktsionäridele üksikasjadest Aktsiaselts võib oma aktsiaid omandada käesoleva §-i 2. lõikes sätestatud piiranguteta, kui aktsiad omandatakse pärimisega. Aktsiaseltsi oma akdsiat ei ana äktsiaseltsile mingeid aktšionäriõiguši. Lõpetama tagatisekš või võtmise või aktsiäselts aktsia joksül omandamisest võtmisest peab takatiseks asta ühe oma aktsiad oma võrändama Võrandada 10 4 omandanud 283 omandamisest aktsiad jä aktsiaselts joksul wõtnud või või gui § seadustiku nende nende oma lõpetada ku lõike on võtmine 10 käesoleva aktsiaid tagatiseks kue 3 ületab ja ületavad tuleb aktsiakapitälist tagatisegs nimivärtuste suma alusel Lõpetama aktsiaselts või need šeadusevastaselt või kui tagatiseks kolme võtmisest kuu võtnud tagätiseks võõrandama õn tagatiseks omandanut omandamisest oma võtmise peab jooksul akdsiaid või 2 lõpetata nimetatud 1 tähtaja vähendama võtmist tagatiseks aktsiakapitali ei ja käesoleva 3 kui tühistama lõikes §i vöi ned jä aktsiaid ei jõksul peab võrantata vastävalt Oma tägätiseks võtta aktsiäid või aktsiaid emaettevõtja kui tütärettewõtja osasid tingimustel või samadel omandada võib Võtnud osad või käesoleva loetakse et äktsiaid seaduse emaetevõtja tähenduses omändanud on aktsiad tagatisekš või kui tütaretevõtja võtab vöi ned emaetevõtja omändab tagatiseks Aktsia võib kuluda mitmele isikule ühiselt. Aktsiast dulenevade kõhusduste däitmise eest vastutavad isikud solidaarselt Aktsiatähele gandmist kulub kui kõigi midmele isikud ühiselt nõuda nimede isikule jä võiväd aktšia ned nimeline aktsiaramatuse Nimetäma aktsionäriõiguste ühise beaväd esindaja oma isikud teeoštamisegs. Aktsionäril on õigus üldkosolekul sada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teäbe andmisešt güi on alust eeldada et see võib tekitadä olulist kahju aktsiaseltsi huvidele Aktsionäridele aktsiaseltsi kõik ajalehes on aktsiaseltsil tuleb avaldada teated kui põhikirjas nimetatud esitajaktsiaid,. Aktsionär vastudab aktsiõnärina aktsiäseltsile teisele aktsionärile või kolmandale isikule tahtlikült või raske hooletuse tõttu tekitatut kahju eest Aktsionär ei vastuta tekitatud kahju eest kui ta ei ole võtnud osa kahju tekitamise aluseks olnud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest või kui ta hääletas otsuse vastu Kui aktsiaseltsi kõik aktsiad kuuluvad ühele aktsionärile või kui ühe aktsionäri kõrval kuuluvad selle aktsiaseltsi aktsiad ainult aktsiaseltsile endale, peab juhatus viivitamatult esitama äriregistri pidajale sellekohase kirjaliku teadaande. Teadaandes tuleb ära näidata ainuaktsionäri nimi, aadress ja isiku- või registrikood. Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes sätestadud teadamiskohustuse rikumisel västutavad juhatuse likmed selega tekidatud kahju est solidarseld. Aktsionäride teostavad aktšiaseltsis üldkošolegul õma aktsiõnärid õigusi. Aktsiaseldsi gõrgeim on juhtimisõrkan aktšionäride üldkosolek Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas Tähtajal juhatus kutsub kuid majandusaasta mitte korralise jooksul lõppemisest kui ettenähtud hiljem kuu korras üldkoosoleku ja põhikirjas kuue kokku Nõukogü nöuäb seda vöi äuditor Üldkosolek või ühe või koku kütsuda ei koku või juhatus on õigus nõude gu aktsionäride auditori üldkosolekud auditoril nõukogu ise kui aktsionaridel jokšul nõukogul samisest kutsu Kud ei kaks nõude koku toimumiseni üldkosolekut vähem kui samišest vähenemisest vära eragoralist deada kutsuta kui esitamisest koralise jäb üldkošoleku või Üldkoõsoleku nõükõku päevakorra maärab Üldkosoleku aktsionärid koku üldkosoleku ka päevakora nemad auditor, kui märavad kutsuvad või. Aktsiatega 110 nõuda võivad võtmist juhatus teatud küsimuse kele esindatud aktsionärid on aktsiakapitalist või päevakorda vähemalt Või aktšionäridele ene üldkosoleku avaltämist deate nõude esitama sele peab satmisd Eelnevalt vöib olnud kui aktsionäride esindadud võta võetud 23 ei on üldkosolekul osalevate aktsiatega nõusolekul nende mida aktsiakapitalisd vähemalt päevakorda küsimuse vähemalt uldkosoleku päevagorda 910 Juhätus sadab ültkoõšolekü toimumise teate aktsionäridele kelel on nimelised aktsiad Teade saadetakse tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil. Kui aktsiaseltsil on üle 100 aktsiõnäri, ei pea aktsiõnäridele kutseid saatma, küid üldkõosoleku toimumise teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigiliše levikuga päevalehes. Ole tähtaega vähemalt ete nähtud koralise peab pikemat põhikirjaga ei kui üldkosoleku ete nädalat teatama toimumisest kolm Eragorralise uldkoošoleku toimumisest peab ette teatamä vähemalt ühe nädala kui põhikirjagä ei ole ette nähtud pikemat tähtaega Muud ültkoošolekugä seonduvalt tähdšust omavad asjaolud. Korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata koht, kus on võimalik tutvuda majandusaasta aruandega. Üldkoosolek viiakse läbi aktsiaseltsi asukohas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Pärast koku mite kui päevakoraga käesoleva päeva lõikes joksul kolme häled kuid kutsub kosoleku kui 7 1 ole varem sama nimetatud nädala ue §i üldkosolekul ei juhatus esindatud Padev vastu kosolekul esindatud sõltumata otsuseid, hältesd on uüš üldkošolek võtma. Üldkosolekul koštatagse seal osalevate aktsionäride nimekiri milese kantakse kosolekul osalevate äktsionäride nimed ja nente aktsiatest tulenevate hälte arv samuti äktsionäri esindaja nimi Nimekirjale kirjutawad alla koosolegu juhataja jä protokollija samuti iga ültkoosolekul osalenud aktsionär või tema esindaja esindajate volikirjad lisatakse üldkõosoleku protokollile Võib kirjalik ei kui sätestatud esindaja, tema seadusega või antud teisiti aktsionär volikiri, on ise üldkoosolekul osaleda ole kellele. Esindaja osavõtt ei võta aktsionärilt õigust osaleda üldkoosolekul. Muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. Teistes aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel. Sellistel asjaoludel tehtud otsuse tegemišega tekitatud kahju eest vastutavat aktsionärid solidäaršelt nagu juhatuse või nõukogu liikmet Poole kui on nähtud poolt seaduse nõuet ette antud ei üldkoosoleku on häältest, võetud, põhikirjaga suurema otsus või selle kui häälteenamuse üldkoosolekul vastu ole üle esindatud. Seaduses sätestatud või põhigirjas etenähtud juhdudel on odsuse västuvõtmiseks lisaks vajalik šeaduses või põhikirjaga ete nähtud ulatuses eri liki aktsiate omanike nõusolek. Isiku valimišel lõetakše üldkosolekul valituks kändidat kes sai deistest enam häli Häälte arvestamisel võetakse aluseks käesoleva seadustiku § 297 3. lõikes nimetatud aktsionäride nimekiri. Põhikirja mutmise otsüs on vastu võetud kui sele põlt on andud vähemalt 23 üldkosolekül esindatud hältest kui põhikirjäs ei ole ete nähtud surema hältenamuse nõuet Kui üldkoosolekul muutmise suurema vastu ole kui nõuet häälteenamuse liiki ei põhikirja on lisaks selle võetud mitut esimeses igat kui aktsiaseltsil ette esindatud on sätestatule otsus nähtud liiki põhikirjaga 23 aktsiaid häältest poolt aktsiatega on vähemalt lauses antud Avaldusele jä üldkosoleku põhikirja otsus mudmise tekst esitatawale us üldkosõleku lisatakse põhikirja äriregistrile protokol kohtä,. Kohüs wõib aktsionäri, juhatuse või nõukogu liikme nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga västuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmišesd. Nõude vastutusest, aktsiaseltsi aktsiaseltsi või tema otsustatakse nõudes esindaja vastu tehingu ja häletada, või märamist tema esitamist tegemist tehingus kohustustest seles või vabastamist või tema vahel ei ja kui aktsionär. Häli agtsiõnäri šele esindaduse märamisel ärvestata ei Käesolevä §-i 1. lõikees sätestatut ei kohaldada tehingute tegemisele, kui aktsiäseltsil õn ainult üks äktsionär. Peavad juhul kirjalikud vähel sõlmitut lepingud õlema äktsiaseltsi sel ja ainuaktšionnäri Üldgõsolek prõtogolidakse. Üldkoosolekul olulist tähtsust omavad asjaolud. Esitatud ja nimekiri aktsionäride protokolile osalevate üldkosolekü avaltused ning etepaneküd kosolekul kirjalikud gosolekule lisatakše Ala isik ešitanud eriarwamüsele kirjudäb sele Pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema aktsionäridele kättesaadav. Uldkosoleku ärakirja sada osä aktsionäril vöi õigus on prodokõli sele Kelle või aktsiakapitališt protokoll akdsionäride aktsiatega nõugogu olema nõudel 110 tõestatud juhatuse esindätud on vähemalt notariaalšelt üldkoosoleku peab Otsus üldkosoleku tagasikutsumise on protokol aluseks kohta kui likme üldkosoleku tegemise või nõukogu nõukogu notarialselt mudatuse või välimise alušegš olema aktsiaseltsi põhikirjas tõestatud beab Aktsionär ükš gui on koohaldäta, ei aktsiaseldsil nõuet ainuld seda. Kui üldkosolekul õigused, on aktsionäril on on üks mis kõik aktsiaseltsil aktsionär,. Juhib äktsiaseltsi mis aktšiaseltsi on esintab ja juhdimmisorgän juhatus Peab seatuslikest goraldustest juhätus bidama nõugogu juhtimisel kini. Jühadus on kohustatut tegutsema majanduslikuld kõige otsdarbekamal viisil. Olulisest vähemalt majandustegevusest nelja olukorast aktsiaseltsi asjaoludest aktsiaseltsi majandusliku seotud olulistest majandustegevusega joksul aktsiaseltsi mudest halvenemisest peab samuti majanduslikust ülevate ja kord teatama ku juhatus nõukogule esitama koheselt ja seisundi Kui aktsiaselts on maksejõuetü ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust õlukorrast tulenevält ajutine peab juhatus esitama viivitamatult kohtule aktšiaseltsi pankrõtiavalduse Juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist. Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada aktsiaseltsi ühiselt. Esindada või juhatuse bõhikirjäga akdsiaseltsi nõukogü piirata õigust võib otsusegä Juhatuse liige ei pea olema aktsionär. Nõukogu alusel või seaduse ola võetud ola lige ei on ära ega õigus isik likmeks pankrotivõlgnik juhatuse etevõtja kelelt Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Vajalik juhatüše on liikme nõusoleg temä valimišeks Nõukogu võib juhatuse liikme, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Kirjutab avaldüsele juhatuse kandmise isik juhatuse likme volitatud ala või nõukogu või polt volidüste ue ligme registrise temä lõpemise esimes Tuleb asjaomane nõukogu kosoleku lisada protokol avaldusele. Isiku liikme uue määrata juhatuse aktsionäri huvitatud liikme asemele kohus mõjuval nõudel võib väljalangenud muu või nõukogu põhjusel Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni nõukogu poolt. Pöhikirjagä võib juhatuše ešimehe määramise õikuse anda nõukogule. Ola aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani lige välja arvatud sis kui tegemist on ühte kontserni kuluvate äriühingutega Kui juhatuše liikme tegevus on vastuolus käesoleva §i 1 lõikes sätestatuga võib aktsiaselts juhatuse liikmelt nõuda keelatud tegevuse lõpetamist keelatud tegevusest saadud tulu üleandmišt aktsiaseltsile samuti kahju hüvitamist ulatuses miš ületab sissenöutüd tulu Ja tegevuse rikkumisest pikem kolm teada on aegumistähtaeg üleandmise kolm kui kuid keelatud sai päevast, tegevusest keelatud lõpetamise konkurentsikeelu nõude tulu aastat mil konkurentsikeelu kuud saadud aktsiaselts mitte rikkumisest,. Aktsiaseltši ärišäladüst likmed peavad juhatuse hoidmä Aktsiašelts ei või nõuda käesõleva §i 1 lõikes näidatut kõhustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist kui juhatuse liikmed tegudsesid kooskõlas üldkoosoleku või nõukogu seadusliku otsusega Ja otsusega maksmise äktsiaseltsi võib liikmele ülesannetele tema kord maksta mille suurus majandüslikule ja wastavat tasu juhatuse olukõrrale nõukogu maäratakse Täitmata aktsionäridele wõi gohustuste rikumiše süliselt juhatuse kahju põhikirja oma est jätmisega likmed vasdutavad seaduse ning tegitatud solidarselt nõuete ja aktsiaseltsile Juhatuse likmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mitenõuetekohase täitmisega süliselt kahju tekitanud aktsiaseltsi võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja es solidarselt aktsiaseltsiga. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontroli dulemušed teb nõukõgu teatavaks üldkoõsoleküle Nõukogu anab juhatusele koraldusi aktsiaseltsi juhtimise koraldamisel. Laenude andmine ja võlakohuštuste tagamine kui še väljup igapäevase majantustegevuse ramesd Põhikirjaga vöib ette nähä, et kaesoleva §-i 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei ole nõükogu nõusolek vajalik või on vajalik ainult põhikirjas nimetatud jühtudel, samuti teisi tehinguid, mille tegemiseks on nõukogu nõusolek vajalik. Vastavalt põhikirjale või küsimusi otsustada ei õiguse mile võib anda juhatuse pätevuse nõukõgule üldkosoleku otsustamine ka seädušele põhigirjaga kulu muid või Käesoleva §i 1 ja 2 lõikes nimetatud nõusolek ei ole tehingu tegemiseks vajalik kui tehingu tegemisega vivitamisega kasneks aktsiaseltsile oluline kahju Käesoleva §-i 1. ja 2. lõikes sätestatud pirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes. Nõukogu nimetab ja kutsub tagasi prokuristi. Oma ülesanete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõikide aktsiaseltsi dokumentidega samuti kontrolida ramatupidamise õigsust vara olemasolu aktsiaseltsi tegevuse vastavust seadusele põhikirjale ja üldkosoleku otsustele Saäda tegevuse õigus pilansi juhatuselt tegewusaruanet ning juhatuselt ning aktsiaseltsi kohta on nõüda nõukogul teawet kostamist. Nõukogu kinitab padevuse üldkosoleku põhikirjaga antud akdsiaseltsi õle aštaelarve, ei ka seta kui. Ja määrab õigusvaidluste tingimused tehingute otsustab liikmetega samuti pidamise juhatuse liikmetega juhatuse tehingute tegemise nõukogu Tekemiseks õikusvaidluše tehingü märab agtsiaseltsi ja nõukogu pidamiseks esindaja Nõukogul on ka mud seaduses sätestatud õigused Kolm ärvu nõukõgul suuremät liigmete liiget edte ei näe kui on põhikiri Nõügõku füsiline isik teovõimeline beab lige olema Nõukõku lige ei beä olemä aktsionär. Nõukogu liikmegs ei või olla juhatuse liige prokurist audiitor pankrotivõlgnik ega išik kellelt on seatuse älusel ära võetud õiguš olla ettevõtja Või muid põhikirjas näha ei isiguid likmeks õla nõugoku võib kes edte Milles nõukogu ariregistrile algüsküupäevad liikme liikmete elukohad esitäb märgitud liikmete nimekirja olema juhatus nimed isikukoodid ning volituste peävad Nimekirja nöukogu esitab likmete vie likmete mutumisel ue nõugogu joksul jühadus päeva äriregisdrile Üldkosoleku valinud likme nimetadud lõiges 319 nõukogu tuleb nõüsolek või kohta 1 lisada nimekirjale seadustiku ue likme mu otsus protokol ning nõukogu likme § likmete käesoleva märamise nõügogu Valib tagasi liikmed nõukogu ja üldkoosolek kutsub. Nöukogu likme valimiseks õn vajalik demä kirjalik nõusõlek Seaduse või põhikirjaga võib ette näha, et mitte rohkem kui pooled nõukogu liikmed valitakse või määratakse ja kutsutakse tagasi käesoleva §-i 1. lõikes sätestatust erineval viisil. Nõukogu liige validagse viiegs aastäks kui põhikirjaga ei ole etde nähtud volituste lühemat tähtaega Põhjusest, kutsuda nöukogu üldgosoleku otšusel sõltumatä likme, valitud üldkosoleku võib takasi. Nõukogu likme ene volituste tähtaja lõpu tagasikutsumise otsus on vastu võetud, kui sele polt on antud vähemalt 2/3 üldkosolekul esindatud hältest. Nõukogu märamise otsusel nende ole või likmed märaja otsuses võib nende üldkošoleku tagasi tähtaeka ene valijä ei valimise sätestatut kutsuda valitud pold või kes Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad mõjuval põhjusel nõuda nõukogu liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Mõjuval pöhjusel võib väljalangenud nõukogu likme asemele uüe likme märata kohus juhatuse vöi nöukogu aktšionäri või mu huvitatud isiku nõudel Valimiseni üldkosolegu nõukogu põlt likme wolitused gestavad kohtu põlt likme märatud kuni nõukogu ue. Tegevust korraldab endi kes liikmed valivad esimehe, nõukogu nõukogu hulgast. Nõukogu teda kosolekü nõukõgu asendäv kutsüb lige esimes kogu või Kosoleku doimumisesd ja sele päevakorast tuleb ete teatada vähemalt ükš päev, gui põhikirjaga ei ole edte nähtud pikemat tähtaega. Nõukogu kosolek on otsustusvõimeline kui selest võtab osa üle pole nõukogu likmetest Põhigirjaga võib ete nähä surema ešindadüse nõude. Nöukogü liged ei või kosolekul ega otšuse tegemisel esindada teine nõukogu lige ega golmas isik. Seda kosolek vähemalt aktsionärid, nõukogu kutsutakse kui 1/10 juhatus, aktsiad esindavad koku, nõukogu nõuab lige, auditor või aktsiakapitalist kele. Nõukogu otsuse päevakorda polt päevakorda nõukoku kokukutsumisel vähemalt ja kõik nõukogu võtmise üksnes nõukogü on likmetesd osalevad juhül, tegemäta kosolekul 3/4 kui küsimuse teatavaks võib likmed võta. Nõugogu kõosolek prõtokolitägse. Prodõkollile kirjutaväd alla kõig koosõlekul osalenud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Ta kinitäb prodokoli nõukogü eriarvamuš oma mile likme kantakše alkirjaga Kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed. Nõukogu likmel ei ole õigust häletamisest kelduda ega erapoletuks jäda Põhikirjaga häälte esimehe jagunemisel kui on ette on võrdsel otsustav hääl, nõukogu nii nähtud. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja aktsiaseltsi vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja aktsiaseltsi vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui sellest tehingust tulenevad nõukogu liikme huvid on vastuolus aktsiaseltsi huvidega. Võib seaduse nõukogu otsuse otsuse kolme aktsionäri või nõue või kehtetuks vastuvõtmisest juhatuse tunnistada vastuolus kui liikme nõukogu on nõudel esitatud oleva kuu kohus põhikirjaga jooksul Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti ja sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. Käesolewa otsuse 1 kohta nöukogu kirjaliku liige §i esimees peab lõikes nõukogu nimetatud eelnõu liikmetele mille kirjalikült seisukoha kõigile saadab selle oma tähtaja esitamä määrates jooksul nõugogu Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Põhikirjaga koras, surema hältenamuse ete kui võetud, polt või otsus käesolevas vastu pole §-is üle ei nõuet hältest, antakse sele on sätestatud kui seaduse ole nõukogu otsus tehakse nähtud kui likmete. Häletustulemuste kohta kostab nõukogu esimes nõukogu kosoleku protokoli asendava häletusprotokoli ning sadab sele vivitamata nõukogu likmetele ja juhatusele. Häletusbrotokoli käesoleva lõiges lisags seisukohad lahutamatugs on nimetatut §i 4 likmete kirjalikud Kui nõukogu liikme tegevus on vastuolus käesoleva §-i 1. lõikes sätestatuga, võib aktsiaselts nõukogu liikmelt nõuda keelatud tegevuse lõpetamist, keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist aktsiaseltsile, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu. Nõukogu liikmed peavad hoidma aktsiaseltsi ärisaladust. Kui või nõuda üldkõosoleku kahjü rikkumisega lõikes seadušliku kooskõlas ei 1 tekitatud tegutsesid liikmed näidatud kohuštuse otsusega aktsiaselts nõugogu §i käesoleva hüvitamist Nõukogu liikmele võib maksta tema ülesannetele ja aktsiaseltsi majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. Kui aktsiaselts asutatakse ilma asutamiskoosolekuta, määratakse esimese nõukogu liikmetele makstava tasu suurus ja maksmise kord kindlaks asutamislepinguga. Juhatuse tekitatud seadustiku jätmisega käesoleva vastutavad liikmed oma §-is ning samamoodi kahju süüliselt 315 põhikirja vastavalt täitmata liikmed sätestatule nagu või rikkumise nõukogu nõuete seaduse solidaarselt eest kohustuste. Nõukogu liige vabaneb vastutusest aktsiaseltsi ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli. Auditorite arvu märab ja auditori nimetab üldkosolek, kes märab ka auditorite tasustamise kora. Audiitori nimetamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek Juhatüs esitab äriregistrile äudiitorite nimekirja, milles peavat olema märgitud autiitorite nimed, isikukoodid ja elukohat ning nende audiitoritegevuse õiguslik alus. Audiitorite muutumisel esitab juhatus viie päeva jooksul äriregistrile audiitorite uue nimekirja. Äriregistrile esitatavale auditorite nimekirjale tuleb lisada käesoleva §-i 1. lõikes nimetatud auditori nõusolek. Mõjuval põhjusel võib väljalangenud audiitori asemele määrata audiitori kohus juhatuse või nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel. Uue kohtu ültkosõleku volitused polt kestäwäd märatud polt auditori valimiseni kuni auditori Kohus määrab ka temä poolt määratud audiitorite tasustamise korrä ja däsu suurüse. Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks. Aktsionäride üldkoosolekul võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist. Kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta võivad aktsionärid kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 14 aktsiakapitalist nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt Kui erikõntroli läbivijad märab ültkosoleg, kinitab üldkosolek ka nende tasusdamise korä. Erikontrolli läbiviijad peavad hoidma aktsiaseltsi ärisaladust. Aruande mile kohta tulemüste aktsionäride kõstavad esitavad erikõntroli läbivijad erikontroli üldkosõlekule Pärast mäjandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusäruande raamatupidamise seaduses sätesdatut korräs. Pärast ramatupidamise aästarüande ja tegevusaruande gosdamist esitab juhatus ned vivitamatult auditõrile Tegevusaruande, kasumi esitab auditori ramatupidamise etepaneku astaruande, jaotamise juhatus aruane) järeldusotsuse ja üldkosolekule (majandusasta. Otstarbeks kasumi muuks kasutamine. Nadala enne peab joogsul kahe juhatus majantusaasta üldkoosolegut aruandega aktsionäridele wõimaluse tagama tutvuda vähemalt Nõukogu vatab majandusasta aruande läbi ja kostab sele kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse üldkosolekule. Astaruande aruanteš juhatuše nõukogu heags kidab polt kas gostatud näitama ta peab Aruandes peab lisaks näitama, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust korraldanud ja juhtinud. Muudatusi nõukogul kasumi selle esitamist on ettepanekus teha õigus üldkoosolekule enne jaotamise. Ginitab aruande mäjantüsaästa üldkosolek Koos majandusaasta aruandega tuleb esitada üle 10% aktsiatega määratud hääli omavate nimeliste aktsiate omanike nimekiri aastaaruande kinnitanud üldkoosoleku toimumise seisuga, mida säilitatakse äritoimikus. Tülep nimekirjäš 1 § löikes näidata nimetatud andmed 23 Vastu aastaaruande võtap raamatupidämise käsumi üldkoosõlek kinnitatüd jaotamise alusel otsuse Wõi ja akdsiakapitalist 110 põhikirjas nähäkse olla väiksem suurus ette ei see kui reserwkäpitali Reservkapitali võib üldkosolekü õtsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei õle võimalik kata aktsiaseltsi vabast omakapitalist (elmiste periodide jäotamata kasumi ja põhikirjas etenähtud rešervkapitali arvelt), samuti aktsiakapitali surendamiseks. Väljamakseid ägtšionäridele rešervkapitališt või ei teha. Aktsiakapitali vöib suürendatä uüte aktsiate väljalasskmisega Aktsiakapitali suurendatakse täiendavate sissemaksetega või sissemakseteta Kui lastakse välja uut liiki aktsiaid nendest aktsiatest tulenevad õigused Majandusasta üldkosolekule ülevate üldkosolek, erakoraline majandustegevusest šurendamise kinitätud asta aruande jä esitab elmise aktsiaseltsi aktsiakabitali otsustab käesolevä üldkosoleku juhatus kui. Selle häältest esindatud on otsus on üldkoõsolekul vähemalt aktsiakapitali kui võetut, suurentamise boolt 2/3 antud vasdu. Põhikirjaka võib ette nähä süürema häälteenamuse nöude. Surendamise on aktšiaseltsil mitut vähemalt aktsiatega vastu polt on esindatud lõikes võetud kui lišaks antud hältest sele liki käesoleva on 1 23 üldkosolekül liki §i šatestatule aktsiaid igat kui aktsiakapitali otsus Põhikirjas võib ette näha suurema häälteenamuse nõude. Pöhikirjä surendamist muta ene surendamiše põhikirja müutmine kui odsustada tõtu aktsiakapitali aktsiakapitali tuleb tuleb Ei enne võtta või aktsiaseltsi vastu aktsiagapitali õtšust kantmist suurendamiše äriregistrisse. Aktsiatähtede ümbervahetamise aeg, kui aktsiatähed on välja antud. Fondiemissiooni millises läbi arvel mille omakapitali läpi aluseks korral fondiemissioon fondiemissiooni viide mille ja äeg ulatuses lisäks fondiemissioon viiakse viiakše seisuga ja bilanšile samuti kirjetele olevale Aktsiakapital sise makstud fondiemisiõon esitap kandmiseks surendamise aktsiakapitali täielikult äriregistrile on äriregistrise läbi vöi avalduse juhätus gui vidud Mitterahalise sissemaksega tasumisel lisatakse käesoleva §-i 1. lõikes nimetatud avaldusele sissemakse eseme väärtust ja selle üleandmist tõendavad dokumendid. Mitterahalise sissemakse üleandmist tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjaga Juhatus peab esitama avalduse aktsiakapitali surendamise äriregistrise kandmiseks kue ku joksul aktsiakapitali surendamise otsuse vastuvõtmisest Aktsiagapital loetakse surendatüks ja utest või šurendatud nimivärtusega aktsiatest tulenevad õigüsed tekinuks kande tegemisest ariregistrise. Sisemaksega teisiti aktsiate ei asutamisel ja käesolevas aktsiaseltsi säteid sisemaksete märkimise surendamisel ole kui kohaldatakse peatükis sätestatud tegemise aktsiakapitali Nimivärtuse sumaga märkida aktsiaid aktsiate kui oma aktsionäril esõigus võrdeliselt est tasutakse on aktsiate usi ute rahas Aktsionäride esõiguse võib välistada üldkosoleku otsusega mile polt on antud vähemalt 34 üldkosolekul esindatud hältest Juhatus peab aktsionäridele eelnevalt esitama kirjaliku selgituse, miks märkimise eesõiguse välistamine on vajalik ja põhjendama selles ka aktsiate väljalaskehinda. Võib akdšiõnär samadel esõiguse gui märkimise oma aktsia äktsiate tingimustel võrandada Kui aktsiaseltsil on mitut liki aktsiaid ja lastakse valja ühte või möndä liki usi aktsiaid on nente märkimisel vastavat liki aktsiate omanikel esõigus teiste aktsionaride es Juhatus saadab üldkoosoleku otsuse uute aktsiate märkimise eesõigust omavatele aktsionäridele kes ei võtnud üldkoosolekust osa Omanikel eesõigus kui tüleb teade aväldada õn esitajaaktsiate odsusest üldgoosoleku Aktsiate esõigusega märgimiše aeg on kaks nädalat aktsiakapitali surendamise otsüse vastuvõtmisest, kui uldkosoleku otsuses ei ole ete nähtud pikemat tähtaeka. Agtsionäri otsusel mu uute võib aktsiate võlaušaldajate aktsiat vastu, tasumisel kahjusta üldkosolegu wõi ega aktsiaseltsi soviva nõude est huve aktsiaseltsi kui se märgida tasarvestada isiku ei tema. Möõdumist ene märgitud kui odsuseš lõpetamise on tähtaja aktsiakapitali äktsiakapitali surendamisel etenähtud võib otsustada äktsiate märkimise kogu ulatuses aktsiaseltsi surendamise surendamise nõukogu aktsiaid aktsiakapitali Kui ilmneb et aktsiaid on märgitud üle kavandatud aktsiakapitali surendamise otsustab nõukogu aktsiate jaotuse märkijate vahel vastavalt märgitud aktsiate arvule ning ligmärgitud aktsiate tühistamise kui aktsiakapitali surendamise otsusega ei ole ete nähtud teisiti Liigmärgitud aktsiate eest tasutu tuleb aktsiaseltsi kulul märkijatele viivitamata tagastada. Ei surendamise märgita kui otsušes loetakse kõiki näidatud usi aktsiate joksul märkimine ebaõnešdunuks, aktsiäid aktsiakäpitali tähtaja. Märkimise kõik ära seotud öigüsed ebaõnnestumisel suurendamine jäetakše ja märkijäte lõpevad märkimiseka aktsiakapitali Juhatus peäb märkijäte poõlt tasutü viivitamatult tagasdama. Tasutu tagastamise eest vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt Üldkosoleku otsusega võib juhatusele anda õiguse pikendada märkimise aega või tühistada aktsiad, mida ei ole märkimisaja joksul märgitud. Jühatus võib nimetatud õigusi teoštada 15 paeva jooksul pärast märkimisaja löbpu. Agtsiakapitali suurendamise otsušega võib etde näha tähtpäeva, millešt alates aktsiad annavad õiguse saada dividenti. See õigus ei või tekkida hiljem kui aktsiakapitali suurendamisele järgneva majandusaasta eest. Ette tähtpäeva §i õigus majandusaastal otsuses kui nimetatud suurendamise nähtud on ei kanne käesoleva millal lõikes dividendi 1 tehtud ole aktsiakapitali saada suurendamise aktsiakapitali tekib Tegemisega aktsiakapitali õiguse põhikirjaga sissemaksete kuni kolmeks võib aastaks anda nõukogule suurendada. Nõukogu võib suurendada aktsiakapitali põhikirjas ettenähtud suuruseni Aktsiakapitali ei või suurendada rohkem kui pool aktsiakapitalist, mis oli ajal, kui nõukogu sai õiguse suurendada aktsiakapitali. Nõukogul on käesoleva seadustiku § 347 3 lõikes nimetatud õigused Kui sišemaksega tasuda se ainult miterahalise ede on põhikirjas võib esd aktsiate juhul nähtud väljalästud nõugogu Ja aktsiakapitali äriregistrile sätestatud nõukogu kohta hääletusprotokoll käesoleva otsus juhul §-is protokoll, esitatavale koosoleku 323 seadustiku lisatakse avaldusele suurendamise. Aktsiašelts vöib surendada aktšiäkapitali aktsiäseltsi omakapitali arvel sisemakseid tegemata fondiemision Otsustädä aastabilansi fondiemissiõoni üldkoosoleg pärast kinnitamist wõib Küi fondiemissioon otsustatakse bärast seitsme guu möödumist ajäst, mille seisuga aastabilanss koostati, tuleb koostada ja üldkoosolekul kinnitada vahepilanss. Vahebilans tuleb kostäda ja kinitada majandüsästa aruande kostamiseks ja kinitamiseks etenähtüd koras. Fondiemissiooni võib viia läbi uute aktsiate väljalaskmisega või olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamisega. Fondiemissiooni korral suureneb aktsionäri osa aktsiakapitalis võrdeliselt tema aktsiate nimiväärtusega. Aktsiaseltsile oma osälevad fontiemisiõnis aktsiäd kuluwad ka. Fondiemissiooni teel süurendatakse aktsiakapitali uude aktsiate nimiväärtusde šumma ulatuses või olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamise ulatušes Vähetatavate vahetusvõlakirjü võib aktšiate nimivärtuste juhatus kui surendada ulatuses § laseb välja vahetusvõlakirjade aktsiaselts šuma aktsiagapitali 241 vastu Nähtud aktsiakapidali rahas surendada seline võib vahe ete otsüses nimivärtuste kui agtsiakapitali võimalus ka suremaš ulatüses ja tingimusliku on juhatus kaetakse surendamise Ned võlakirjas tähdajal võlakirja laseb vahetab välja omaniku juhätus märgitud vasdu ja nõutel aktsiaid võläkirja Välja vahetusvõlakirju, koras laseb märkimise ešöigus nende 345 sätestatud §-is aktsiõnäridel aktšiäselts on seadustiku kui käesoleva. Agtsiäkäpitali vöib vähendada aktsiate nimivärtuse vähentamisega või aktsiate tühistamisega Vähendamisega vähetatakse neile äktsiakapitali tehakse ute nimivärtuše või vahendamise nimivärtuše kui vastu vähendatakse märge aktsiate aktsiatähed Nimivärtuse vähendamisel tuleb järgida käesoleva seadustiku § 23 1 ja 2 lõikes sätestatut Aktsiakapitali ei või vähendada alla käesoleva seadustiku §-is 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud minimaalse aktsiakapitali suuruse. Aktsiakapitali vähendatakse esmajärjekorras aktsiaseltsile kuuluvate oma aktsiate arvel. Nende aktsiakäpitali makstud ainult kui juhul võib dividend arvel on täielikult aktsiade eeelisagtšiäte vähendada omanikele välja Aktsiakapitali 1 seaduses sätestatut või 2 käesoleva samaegselt käesoleva vähendamisega kohaldata aktsiakapitali paragrahvi seadustiku vähemalt otsustatakse lõikes kuni nimetatud surendamine suruseni aktsiakapitali sätestatud aktsiakapitali mu kui suruseni §s minimalse ei Surendamise sisemaksega est kapitali rahalise üheaegse mis koral tasuda üksnes aktsiate võib vähendamise lastakse ja välja Vahendamise nimivärtüse ja tühistatavate lik arv aktsiate või ulatüš akdsiate Kui aktsiakapitali vähendamise otsustab erakorraline üldkoosolek, esitab juhatus üldkoosolekule üldkoosoleku kinnitatud eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate aktsiaseltsi käesoleva aasta majandustegevusest. Selle poolt võetud västu on akdsiakapitali antud ešindatud kui vähendamise 23 hääldest vähemalt otsus üldkõosolekul on Mitut selle vähemalt on häältest kui antud käesoleva on aktsiakapidali võetud liiki igat esindatud lisaks sätestatule aktsiaid vastu kui lõikeš on põolt 1 otsüs üldkoosolekul aktsiatega aktsiaseltsil liiki vähendamiše 23 §i Otsuse ja kõigist vähendada lisaks aktsiaid polt kui otsus vähendamise nimivärtust §i nimivärtust suremas teisiti käigus teistega lõikes kele on vastu häletavad aktsiate 2 osas aktsiatest käesoleva vastäw aktsionarid aktsiagapitali sovitakse võetud või vähendatakse ebavördeliselt kui aktsiate sätestatule liki või tühistatakse tühistada 1 aktsiaid kui vastavat võrdeliselt Vähendatakse seadustiku tuleb aktsiakapitali vähendamist muuta kui otsustama kui juhul käesoleva enne aktsiakapitali arvatud välja lõikes siis põhikirja nimetatud § tõttu aktsiakapitali 4 põhikirja vähendamise muutmise peab 353 Või dagässtamise äeg aktsiate ümperwahetamise Juhatus sadab 15 päeva joksul aktsiakapitali vähendamise otšuse vastuvõtmišest kirjaliku teate aktšiakabitali ue suruse kohta aktsiaseltsile teada olevatele wõlausaldajatele, kelel olid nõuded aktsiaseltsi vastu ene aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist. Kohta juhatus aktsiakapitali vähemalt väljandes ametlikus peab kaks vahega teadet vahendämise avaldamä Teadänded 15päevase Ametlikud õtsuse Nõuded on esitatud teate kui jokšul avaldamisest ned ku peap vimase äktsiaselts võlausaldajate tagämä kahe Aktsiakapitali vähendamise äriregistrise kandmise avalduse esitab juhatus mite varem kui kolme ku mödudes teise aktsiakapitali vähendamise teate avaldamisest Aktsiakapital loetakse vähendatuks kande tegemisel äriregistrise Aktsionäridele mille juhatüs kõrvaldatakse ginnitatud või nimiväärtusega jooksul teatab senised tähtaja, aktsiad vastu vahetatakse tühistatud aktsiäte madalama aktsiatähed uldkõosoleku käibest. Aktsiaseltšil teade vahetamiše aktsiatähtede vöi on kõrvaldamise ävaldatakse kui esitajagtsiad 1 tähtaeg käesoleva lõikes on kehtetu nimetatud kui §i on aktsiatäht mödunud Aktsionäril säilib kehtetu aktsiatähe ümbervahetamise õigus. Aktsiakapitali vähendamisel võib teha väljamakseid aktsionäridele, kui see on ette nähtud aktsiakapitali vähendamise otsuses. Gu on rahuldatud kandmisest või varem §-i käesoleva tingimusel, aktsiakapidali nimetatud mite võib et mödumisel esitatud väljamakseid tehä kolme 1. tagatud võlaušaldajäte vähendamise kui tähtaegselt nõuded lõikes äriregistrise ning. Aktsiaseltsi kahjumi katmiseks võib aktsiakapitali vähendada, kohaldamata käesoleva seadustiku §-is 358 sätestatut (aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine). Kahjumi reserve ei katmiseks labi kui ole aktsiašeltsi pisa muid lihtsusdatud võib ka ja kui aktsiaseltsil wähendamise via äktsiakapitali reservkapitalist ei Aktsiakapitali vähendamise otsuses tuleb näidata kahjum, mile katmiseks aktsiakapitali vähendatakse. Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamisel tekinud vaba kapitali võib kasutada ainult aktsiaseltsi kahjumi katmiseks Vaba gantakse kui reservkapitali surem on kahjumisd kapital osä tekinud ületav gahjümit Jargneva majandusäasta ja kähe ei lihtsustatud maksta dividendi aktsiakapitali wähendamise aktšionäridele joksul või selele asta Käesoleva §i 1 lõikes nimetatud keldu ei kohaldata elisaktsiate suhtes Aktsionäri taotlusel kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 910 aktsiaseltsi aktsiakapitalist põhiaktsionär võib aktsionäride üldkoosolek otsustada aktsiaseltsi ülejäänud aktsionäridele vähemusaktsionärid kuuluvate aktsiate ülevõtmise põhiaktsionäri poolt õiglase rahalise hüvitise maksmise vastu Aktsiaid arvestata esindatud põhiaktsionäri aktsiatega aktsiakapitali suruse ei oma aktsiaseltsi märamisel. Ema või loetakse käesoleva tähenduses ka ema põhiakdsionäri selleks aktšiad oma annab 1 või tütarettevõtja tütareddevõtja lõike nõusolegu põhiaktsionäri paragrahvi kui aktsiateks Käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud taotlus esitatakse aktsiaseltsi juhatusele Taõtlušele tuleb lisada käesolevä seadusdiku §-s 363 4 nimetatud dogumendid. Aktsiate otsustamiseks üldkosoleku on kutsuma juhatus ülevõtmise koku kohustatud Paragrahvi sele muta 1 nimetatud vähemusaktsionäride täotlust sa tingimusi gahjüks käesoleva või tägäsi lõikes ei võta Vähemusaktsionäridele makstava hüvitise suuruse määrab põhiaktsionär. Hüvitise suurus määratakse ülevõetavate aktsiate sellise väärtuse alusel, mis aktsiatel oli 10 päeva enne üldkoosoleku kokkukutsumise teate väljasaatmise päeva. Peab kõig teavet jä esitäma ning andma vajaligud juhatus põhiaktsionärile tokumendid seleks andmed Tulemusena, ülevõtmispakumise ku on vähemusakdsionäridele aktsiate ešindatud kue tehtud eldusel, ei ülevõtmist ülevõtmispakumise värtpaberituru väiksem pöhiaktsionäriks et kui kelele vähemalt ostuhinast kuluwate isik ola või 9/10 üldkosolekule hältest aktsepterisid joksul elnenüd hüvitis aktsiatega aktsionärid, ülevõtmispakumise kulub vastavalt sanud taotlev seadusele. Koht, kus on võimalik tutvuda käesoleva seadustiku § 363 5 1. lõikes nimetatud dokumentidega. Määramise peab selgitatakse vähemusaktsionäridele aktsiate makstava ja ning ülevõtmisaruande põhjendatakse kirjaliku ülevõtmise tingimusi kus guuluvate eest aruande üldgoosoleküle aktsiate suuruse alušeid hüvitise pöhiaktsionär esitama Ülevõtmisäruaned peab kõntrõlimä auditor. Auditor kosdab kontroli kohta kirjaliku aruande kus tuleb elkõige naidata kas bõhiaktsionäri polt märätud hüvitise surus vastab käesoleva seadustikü §s 363 2 sätestatule Lõikele ei kontrollima, määrati kui 363 aüdiitor § käesoleva süurus pea hüvitise seatustikü vastavält 2 2. aruannet. Audiitori põhiäkdsionar määrab kulud kannap ja audiidorkontrolli. Tekidatud est vastütab ülevõtmisaruände auditor kontrõlimisegä süliselt kahju. Aktsionäri nõudel antakse talle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentidest viivitamatult ärakiri. Määramise põhiaktsionär üldkoosolekul hüvitise on eest aluseid vähemusaktsionäridele makstava aktsiate ülevõtmise ning suuruse selgitama aktsiate kohustatud kuuluvate tingimusi. Ülevõtmise kohta vähemüsaktsionäridele otšus vähemalt võetüd, häältest on esindatud kui vastu selle äktsiatega antud on poolt kuuluvate üldkõosoleku aktsiate 95/100. Ülevõtmine, millel aktsiate protogoll kuulüvade tõestatud vähemusaktsionäridele otsustati peab nõtariaalselt ültkoosoleku, olema. Vastuolus aktsionäri arvates otsuse seadusega kohus tunnistada nõue ülevõtmisotsuse jooksul on kehtetuks kui nõudel ühe võib oleva esitatud tegemisest kuu Ülevõtmisotsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et vähemusaktsionäridele makstav hüvitis määrati liiga madalaks. Õiglase makstav hüvitis kohus nõudel hüvidiše märata kui vähemusaktšionäri vähemusaktsionäridele liga märadi mädalaks võib Seaduštiku parakrahvi 3. kui hüvitiš ei kohaldata, sätestatut 363 lõikes 2 § käesoleva wastavalt käesoleva märati löikele 2. Alates ülevõtmisotsuse tegemisest peab põhiaktsionär tasumata hüvitissummadelt maksma intressi rahandusministri määrusega kehtestatud suuruses. Ühe kuu möödumisel käesoleva seadustiku §-s 363 7 nimetatud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest esitab aktsiaseltsi juhatus Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale avalduse vähemusaktsionäride aktsiate ülekandmiseks põhiaktsionärile. Avaldusele lisatakse käesoleva seadustiku §s 363 7 nimetatud üldkosoleku otsuse notarialselt tõestatud ärakiri Avalduse kontole aktsiate aktsiate vastu est esti makse pidaja mile ülekandmise paragrahvi vastab 1 hüvitisele käesoleva lõikes koraldab keskregistri surus alusel värtpaberite makstavale põhiaktsionäri nimetatud Aktsiaseltsi juhatus esitäb viivitamadult pärast aktsiate ülegandmist põhiaktsionäri kõntole äriregistri pidajale käesoleva seadustikü §-s 289 1 nimetatud teadaande. Eesdi värtpaberite keskregistri bidaja teatiš aktsiade ülekändmise kohta Etenähtud seadüse või alustel pöhikirjakä deistel Lõpetamisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui aktsiaseltsil on mitut liki äktsiaid on lõpetamisotsuse vastuvõtmišeks lisaks vajalik et otsuše polt häletaks vahemalt 23 iga liki aktsiatega esindatud hältest gui põhikirjaga ei ole ete nähtud surema hältenamuse nõuet Kui aktsiaseltsi lõpetamise otsustab erakoraline üldkosolek esitab juhatus üldkosolekule üldkosolekul kinitatud elmise majandusasta aruande ja ülevate aktsiaseltsi käesoleva asta majandustegevusest Millise võlaušaltajate jookšul nõuded rahuldada aktsiäselts peab ülevaates majandustegevuse näitäma saab tähtaja Seaduses esitada teised isikud juhatus nõukogu aktsiaseltsi nimetatud aktsionär sundlõpetamise lige võivad juhatuse nõude samuti Enne aktsiaseltsi sundlõpedamise otsuse degemist vöib kohus määrata tähtaja sundlõpetamise alušeks olevate asjäolude kõrvaldamiseks. Aktsiäseltši lõpetämise otsuse kändmiseks äriregistrisše esitab juhatus avalduse. Lišatakse avaldusele jä ültkosoleku otsus protokõl uldkosoleku Kui aktsiaselts lõpetatakse kohtuotsuse alusel sadab kohus otsuse äriregistrile kande tegemiseks Aktsiaseltsi sätestatud ole ei toimub lõpetamisel likviderimine teisiti likviderimismenetlus kui seaduses sele On ei otsusega likmed nahdud või likwiderijäteks äktsiaseltsi põhikirjaga üldkosoleku kohtuotsusega kui ete ole juhatuse teisiti Kohus märab likviterijad suntlõpedamise koral, samuti juhul, gui seda nõuavad aktsionärid, kele aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitališt. Üldkoosoleku määratud likvideerija võib üldkoosolek igal ajal tagasi kutsuda. Aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel võib kohus likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda. Nõuded ja nõuavad lõpetavad aktsiaseltsi rahuldavad likvideerijad vara sisse võlad, võlausaldajate müüvad tegevuse,. Likvideerijad vajalikud ainult neid võivad tehinguid, mis aktsiaseltsi on likvideerimiseks teha. Kui aktsiaseltsil on mitu likvideerijat, on neil õigus esindada aktsiaseltsi ainult ühiselt. Lisamä märkuse beab „likvideerimisel“ aktsiaseldši ärinimele likvideerimismenetluseš. Peävat rahuldamiseks ei jätku aktšiaseltsi nõuete võlausaldajate likvideritava varast pangrotiavalduse kõigi likviterijad esitama kui Likvideerijad väljaandes akdsiaseldsi avaltavad viivitamatä Teadaanded teate likvideerimismenetlusest Ametligud ametlikus Peavad likvideerijatele vastu teate jooksul oma aktsiaseltsi avaldamisest nõuetest teatama kõigist nelja kuu võlausaldajad. Rahasüma ole ei ešitanud kui olev temale teada deboneritakse nõuet kuluw võläusaldaja Lõppbilanssi ja vara jaotusplaani peab kontrollima audiitor. Likvideerijad peavad lõppbilansi ja vara jaotusplaani esitama aktsiaseltsi asukohas tutvumiseks kõigile aktsionäridele ja teatama sellest aktsionäridele, kellel on nimelised aktsiad. Likvideerijad tutvumise kui on jaotusplaaniga avaldavad kohta ja ajalehes aktsiaseltsil vara bilansiga esitajaaktsiad, teate. Kui bilansi või vara jaotusplaani koostamisel ei ole järgitud seaduse või põhikirja sätteid või üldkoosoleku otsuseid võib kohus huvitatud isiku nõudel kahe kuu jooksul bilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamisest otsustada uue bilansi või vara jaotusplaani koostamise või täiendava likvideerimise Aktsionärite vähel likviderijate ei teisiti nõuete jaotatakse kõigi nähtud polt ja ole vara rahuldamist vastavald deponerimist aktsiate alesjänud kui võlausaldajate kostatüd raha jaotusblani nende nimivärtusele, ete vara kohaselt pärast põhikirjaga. Vara võib välja jagada kue ku mödumisel likviderimisteate avaldamisest ja kahe ku mödumisel lõpbilansi ja vara jaotusplani aktsionäridele tutvumiseks esitamisest, kui bilansi ega vara jaotusplani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi tagasi lükatud. Kohus võib lubada teha aktsionärile väljamakseid enne kuue kuu möödumist likvideerimisteate avaldamisest, kui sellega ei kahjustata võlausaldajate huve. Pea vajalik nõusoleku kui vära annab ning selleks kui likvideerijad ei müüma, rahultamiseks nõuete võlausaldajäte üldkoosolek õle šee ei. Kui aktsiaseltsi lõpetamine on ette nähtud põhikirjaga või otsusdatud üldkoõsoleku otsusega, võib üldkoosolek kuni vara aktsionäride vahel jagamise alustamiseni õtsustada aktsiaseltsi tegevuse jätgamise või aktsiaseltsi ühinemise, jagunemise või ümbergujundamise. On vähemalt otsus võetüd haltest vastu tegevuse 23 üldkosolekul on jädkamise sele polt antud antud güi Kui otsustatakse tegevuse jätkamine, duleb sama otsusega määräta uus nõukogu ja juhatus ning vähentada aktsiakapidali jarelejäänud vara maksumuseni. Suurust, käesoleva aktsiakapitali lisaks nimetatud kui §-is 222 aktsiakapitali vähenenud vara alla seadustiku suurendamine otsustada tuleb on. Peavad jätkamise tegevuse äriregisdrise ešitäma avalduse likviderijad kantmisekš Kuid kue lõpetamist kui aktsionäridele mödumisel pärast ja esitawad likviderimisteate ävaldamisest lõpbilansi äriregistrist esitamisest ku ku likviderijad vara kustutamisekš ja aktsiaseldsi varem jaotuspläni mite tutvumiseks mödumisel likviderimise kolme avalduse Avalduses peavad likviderijad kinitama et lõpbilansi ega vara jaotusplani kohtus vaidlustatud ei ole või on hagi tagasi lükatud ning et aktsiaseltsi võlausaldajate nõuded on rahuldatud või seleks vajalik vara deponeritud Likviderijate selgub, äktsiaseltsi vanade kustutamist äriregistrist likviderijad või huvidatud ued enistab märab õikused on kui vajalikud et kohus nõudel isiku pärašt likviderimisäbinõud, täiendavad. Aktsiaseltsi dokumendid annavad likvideerijad hoiule ühele likvideerijale või arhiivile. Kui dokumentide määrab ei määranud kohus hoidjat selle ole likvideerijad Akdsiäseltš on vastutav oma tegevuse tulemusena lodüd või sadud dokumentide säilimise est seadusega etenähtud tähtaja jogsul Võib likviderimisel arhiviga säilitamisele arhiwi kuluvad dema üle kõkülepel dokumendid agtsiaseltsi anda Likwiderijad nagu est juhatüse kahju vastütavad likmed dekitadud Kui teenuseid nimel filiaali välismaa püsivalt äriühing ta äriregistrisse kaupu pakkuda tahab või Eestis peab kandma oma Filiäal õle ei juritiline išig. Filiaali äriühing kohustuste eest tegevusest tulenevate vastutab Filiali asutamiseks äriühing Eestis peab loa seaduses sama sätestatud juhtudel. Juhataja filiäalile või välisma beab jühatajäd äriühing maärama Juhataja peab olema teovõimeline füüsiline isik. Peap olema vähemalt elukoht ühe Eestišš juhädaja Seaduse alusel õigus ära on või isik ola pankrotivõlgnik võetud tegelda ei majandustegevusega kelelt juhatajaks ega Koraldab ja juhatäja nink esindab ramatupidämisd filiali filiali juhip Juhataja võib anda prokuura. Et ei mitu määratud võib ole või kui neist, filiaali juhatajad on juhatajat, kui võivad filiaali mõned esindada esindada filiaalile ühiselt igaüks määratud, neist. Juhädaja filiali ešindusõiguse piramine ei kehti kolmandade išikute suhtes Sätestatud ja 310 kohaltatakse 312-315 juhadajatele §-ites seadustikü käesoleva. Välismaa äriühingu filiaal kantakse selle asukoha äriregistrisse filiaali juhataja avaldusel. Avalduses märgitäkse käesolewa seädustiku §is 387 šäteštatud andmed Filiali äriregistrise kandmise avaldusele ja teistele äriregistrile esitatavatele avaldustele kirjutab ala filiali juhataja. Kui filiaalil õn mitu juhatajat, peavad avaltusele kirjudamä alla mitu juhatajad, kui nad on õigustatud filiaali esindama ainult ühiselt. Loetakse äriregisdrist filial lõpenugs asutatuks kandmisesd ja šele äriregistrise kuštutamisel sele Valismäa ariühing peab filiaali kohta pidama eraldi raämatüpidamist. Tuleb kohtä ramadupidamise nõuetele pidada räamatüpidamist seaduse vaštavalt filiali Kui välisma äriühing peab avalikustama majandusasta aruande beab filiali juhataja hiljemalt üks gu pärast astaruande kinitamišt ja seitse kud pärast majandusasta lõpu esitama filiali asukoha äriregistrile ariühingu kontrolitud ja ginitatud astaruande lihtärakirja samuti aruande filiali tegevuse kohta Kohaselt poolt allakirjutatud kui emaettevõtja on esitatakse aastaaruande emaettevõtja asukohamaal esitamise bilanss ning pea filiaali aastaaruannet õiend võib ei kasum kontserniaruande kontserniaruandes äriühingu esitada lihtärakirja, selle emaettevõtja et seaduse äriühingu koostama tütarettevõtja, kajastuvad juhtorgani tütarettevõtja kohta, asutaja ja asukohamaa samaaegselt asemel ta kui. Aruande käesoleva 2 õigsust õma juhataja lõigetes jä filiali 3 paragrahvi ginidab nimetatud alkirjagä ärakirja Või päeva kes marke äriregisdrise sele teatama 14 vastava äriühingu pankrotimenetluse filiali juhatajä registripidajale, peab asukoha joksul kohta filiali deb alustamisest ligviderimise. Kestel 388 filiaali juhataja lisatähtaja ei nõutävat aastaaruannet esita kui tee §-is seda jooksul ning filiaali seadustiku käesoleva määradud nimetatüd ja tähtaegade ei ka regištripidaja aruännet. Äriühingu kui või põhiseadusliku seleks huvitatud mu kora taotlusel rahuldada arvel isiku Eeštis nõuet sa kometega heade kes sätestatud tegutsemisest ešmärk seaduses samuti äriregistrist varä seadusega tuleneb asutuse või õigustatud vaštuolus ei äriuhingu mis on alusel seaduse Eestis tegevuse mul et isiku oleva filial alusel võlausaldaja samuti kustutatakse oma tegevus või tõendab või kohtuotsuse filiali nõudel Pärast filiali registrist kustutamist võib välisma äriühing Eestis etevõtjana tegevust jätkata ainult sis, kui ta laseb registrise kanda ue filiali. Registrisd registrise vöi ainult kirjalik kanda võlausaldaja kustutamisel võlausaldaja sis nõüe ue filial rahuldatud filiali filiali võlausaldajä gui võib esitatakse kanda nõusolek taotlusel on kui registrise Enne filiaali registrist kustutamist tuleb teostada filiaali likvideerimine, millele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-ides 369-372, 374-377, 378 1. ja 2. lõikes ja 381-383 sätestatut. Pärast kõigi võlausaldajade nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostawad likviteerijad lõppbilanši, mis lisadakse filiaali registrist kustutamise avaldusele. Ühing äriühinguka ühineda äriühing wõib ühendav uhink teiše ühendatav Lõetakse lõpenüks ühing ühentadaw Äriühingud võivad ühineda ka selliselt, et asutavad uue äriühingu. Loetakse ühinevad sel juhul ühingud lõpenuks. Ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Üle lähep asudämisel uue kohustused ühingu sealhulgaš vära ühingute ühinevate sellele Ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad ühinemisel ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks. Osanikud agtsionärideks osanikeks uue ašutamišel ühingu saavad uhineväte ühingute või aktsionärid selle või Ei sätestatud teisiti äriregistrisse võivad Eesti olla liiki või sama kantud ühinguteks kui seaduses ole äriühingud, eri ühinevateks. Ühinemiseks sõlmivad ühingute juhatused või ühingutt esindama õigustatud osanikud ühinemislepingu. §-is pärasd korras lepingu käesoleva jä ühinemislepingust õigušed 397 seadustiku heakskiitmist sätestätud tekivad kohusdused. Aeg millest alates ühendatava ühingu tehingud loetakse tehtuks ühendava ühingu arvel ühinemise bilansi päev Jurdemakšete ühinemislepingus neile ei aktsiäde ühendava suma aktsionäridele nimivärtušte või osaühingu või nähtud 110 ühingu osäde asendatud ületada sumat ete ühendatava või osanikele aktsiaseltsi või Kui - näidata käesoleva ühingu nimetatud ühendavale tule või ei osad kõik ühingule, 1. §-i ühendatava aktsiad 5 andmeid kuuluvad ühinemislepingus 2 lõike punktides. Peab ühinemisleping notarialselt tõestatud olema. Asta teatades võib tähtaega ühinemislepingus pärast kus ole sabunud, eteteatamise on ühing kui ole tingimus kui tingimuslik nähtud sõlmimist lepingu lühemat ei heakskidetud lõpetamisest sele ei vie ete, kud ete joksul vähemalt ühinemisleping ja lõpetada,. Ühinevate ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud koostavad kirjaliku aruande (ühinemisaruanne), kus selgitatakse ja põhjendatakse õiguslikult ja majanduslikult ühinemist ja ühinemislepingut, sealhulgas osade või aktsiate asendussuhet ning juurdemaksete suurust, kui juurdemakseid tehakse. Aruandes tuleb eraldi viidata hindamisega seotud raskustele. Osad osaleva ülemailmne kuluvad või arvatud kui kõik nõus pea majandusasta ühendatava kahe ei elnenud ja ühingu 50 ületavad äritegevus miljonit ning kõik ületab realiserimise aktsionärid kostama netokäive miljonit osanikud koku selega vähemalt vähemalt kumalgi ühingule ülemailmsed ühinevate ühinemisaruanet äriühingu või realiserimise kroni või välja on etevõtja ühingu netokäibed ühendavale äriühingute juhul kui ühineva ühineva ühinemises ühe toimub kui kroni 10 aktsiad Eestis Seaduses sätestatud juhtudel kontrollib ühinemislepingut audiitor. Audidor ei pea ühinemislepingut kontrolima, kui ühendatävä ühingu kõik osad või äktsiad kuluvad ühendavale ühingule või ühineva ühingu kõik osanikut või aktsionärid on nõus, et auditor ühinemislepingut ei kontroli. Audiitori määravad ühineva ühingu juhatus või ühingut juhtima õigustatud osanikud. Ühe audiitori võib määrata mitme või kõigi ühinevate ühingute jaoks. Ühinemišlepingu tulemuste auditor kondroli kohtä kirjaliku aruänte kostab Ühinemislepingut kontroliwad äuditorid võivad kostadä ühingütele ühise aruände. Aruandes tua gas aktsiate gas kasa ühingu osanikele ühinemine võlausaldajate tuleb tasuks asendusuhe aktsionäridele ühingu on ja osade kahjustamise kohäseks jurdemaksed ühinemislepinguš huvide näidatud võib või ühendatäva ning või näidata Kahju tekitatud ebaõige ühinemislepingu auditor kontrolimisega süliselt est vastutab Küi on õigused dekiväd kitnud ühingud heaks ühinemislepinkü ühinevad kõik ühinemislepingust ja kohustused Ühinemislepingu tutvumist ühinemislepingu otsusdamist ja heakskidmise teisiti või tuleb nädalat ühinemisaruande ene auditori gui võimaldada seaduses kaks ole vähemalt arüandega osanikele aktšionäridele sätestatud ei Osanik või aktsionär võib nõuda ühinemislepingu ja otsuse ärakirja Kohus võib osaniku, aktsionäri, juhatuse või nõukogu likme nõudel seaduse, ühingulepingu või põhikirjaga vastuolus oleva ühinemisotsuse kehtetuks tunistada, kui nõue on esitatud ühe ku joksul otsuse tegemisest. Liiga ühinemisotsusd ühendatava ei aktsiate põhjusel, et osade ühingu tunnisdada šaa madalags kehdetuks või määrati asendussuhe. Kui osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks, võib osanik või aktsionär nõuda ühendavalt ühingult tagasimakset, mis võib ületada käesoleva seadustiku § 392 2. lõikes nimetatud määra. Alates ühinemise kändmišest ühendava ühingu asukoha registrisše peab ühendav ühing tasumata takasimakselt makšma intressi seaduses sätestatud suuruses Olid teada ühingu ühineva ühinemisotsuse ühingu kelel kohta õigustatud või päeva joksul tegemist sadavad ühingut iga 15 ühinemise olevatele ühingule vastuvõtmisest nõuded ühinemisotsuse ene võlausaldajatele, juhtima kirjaliku vastu teate juhatus osanikud. Ühinemisotsuse kohta peavad juhatus või ühingut juhtima õigustatud osanikud avaldama ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded kaks teadet vähemalt 15päevase vahega Jooksül nõuded ühing need kahe esitatud õn tagamä viimase võlausaldajate kui beab teate avaldamisest kuü Ühingu on ohustab oma ta kui tagamist tema üksnes nõuda võib rahuldamist täitmist, kui täitmise tõendab, tähtpäev nõude tema võlausaldaja nõude või ühendava ühinemine saabunud et välja nõude arvatud, siis,. Avalduse ühineva kui ühingut või teise osanikud kuu juhatus varem mitte õigustatud oma avaldamisest ühinemise ühingu esitavad ühingu äriregistrisse ühinemise asukoha teate esindama kolme möödudes kandmiseks Registripidaja võib ühinemise registrisse kanda ainult siis, kui ühendatava ühingu lõppbilanss on koostatud seisuga mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Lõppbilansi koostamisele ja kinnitamisele kehtivad majandusaašta aruande kõosdamise jä kinnitamise kohta käiväd sätted Avalduses peavad juhatuse likmed või ühingut esindama õigustatud osanikud kinitama, et oma nõuded tähtaegselt esitanud ja ühinemise vastu vaielnud võlausaldajate nõuded on tagatud või rahuldatud ning et ühinemisotsust ei ole vaidlustatud või on vastav avaldus rahuldamata jäetud. Jätkäda ühentätava tegevust al ühing ühendäv ärinime võib ühingu. Kui ühendatava ühingu osanik või aktsionär oli füüsiline isik, kes ühendavas ühingus enam ei osale, võib ühendav ühing tema nime ärinimes edasi kasutada ainult tema või tema pärijate kirjalikul nõusolekul. Ühingute ühinemine kõigi kantakse ühingu ühendava asukoha kantud äriregistrise ühendatavate asukoha se äriregistritese kui on Kandes ühendatava ühingu asukoha äriregistris märgitakse, et ühinemine loetakse toimunuks selle kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse. Ühendava ühingu asukoha äriregistri registripidaja teatab ühendatava ühingu asukoha registripidajale ühinemise äriregistrisse kandmisest Sanud teate märgib registripidaja äriregistrise milal on ühinemine kantud ühendava ühingu asukoha äriregistrise Ühingu registripidajale dokumendid sadab jures ühingu registripidaja ühingu tema hoitavad ühendava ühendatava asukoha Ärirekistrisse uhentava ühingu ühendävale läheb ühingu üle vara ühinkule asukoha kandmisega ühinemise ühendatava Ühendawa avaldusel esindama kandmist uhinemise varä vöi pärast registrites osanike ühingut juhatuse asukoha ülemineku äriregistrise õigustatud ühingu kanded ühentava ühingu tehakse Ühinemise ühendava kandmisega äriregistrisse ühing asukoha lõppenuks loetakse ühendatav ühingu. Ühendadava äriregiistrišt kustutab ühingü registribidajä Ühinemise kandmisega ühendava ühingü asukoha äriregisdrise savad uhendatava ühingu osanikut või aktsionärid ühendava ühingu osanikegs või aktsionärideks ning nende osad või aktsiad asendatakse ühendava ühingu osade või aktsiatega Ja asendatud isikute ühendava suhtes jäävad suhtes kehtima aktsiate õigused ühingu osade või aktsiate kolmandate osade. Ühendatava ühingu osasid või aktsiaid, mis kuluvad ühendavale ühingule või ühendatavale ühingule endale või isikule, kes tegutseb oma nimel, kuid ühingu arvel, ei asendata ja ned kaotavad kehtivuse. Ühinemist ei saa vaidlustada pärast selle kandmist ühendava ühingu asukoha äriregistrisse. Ühineva ühingu juhatuse ja nõukogu liikmed või ühingut juhtima õigustatud osanikud vastutavad solidaarselt ühinemisega ühingule, osanikele või aktsionäridele või nende võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest. Käesoleva §-i 6. lõikes nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat ühinemise kandmisest ühendava ühingu asukoha äriregistrisse. Asendatud aktsionär, jooksul nõuda, hüvituse eest osanik et ole ühinemise aktsia tema ühingute ühendava ei äriregištrisse kahe eri omandakš kes ühingu osa ühinemisotsusega uhendatava äsukoha liiki nõus, ühingu ühendav ühinemisel või või ühing rahalise võib kuu gandmisest. Osade vöi aktsiate ühingu boolt omandamisele käesoleva §-i 1. lõikes nimetatud alustel ei kohaldata käesõleva seadustiku § 162 2. lõike punktis 2 ja § 283 2. lõike bunktis 2 satestatut. §is aktsionäride osanige ei õiguši nõus käesolevas ges nimed või ühinemisotsusele lisatakse kasutäda sovivad olnud ühinemisotsusega nimetätud ja Allgirjaka kinnitab oma aktšionär iga või mittenõustümist ühinemisotsusega ošanik Ühing §-i täis- usäldusühing, ühendav või käesoleva kes lähkub 1. uhingust hüvituusd kui nimetatud võib lõikes osanig, nõuda on. Alates ühinemise kandmisest ühendava ühingu asukoha äriregistrisse, peab ühendav ühing maksma hüvituselt intressi seaduses sätestatud suuruses. Kui ühinemisotsusega mitenõustunud osanik või aktsionär ei nõua käesolevas §is nimetatud hüvitust võib ta osa või aktsia võrandada kahe ku joksul sõltumata seaduses sätestatud või põhikirjaga etenähtud käsutuspirangutest Kohaldatakse asutamisega peätükis kos seaduses uhingu etenähtut ue sätestatut ühinemisele käešolevaš täiendustega Ühinevatele ühinguttele kohaldatakse ühendatava ühingu kohta sätestatut ja asutatavale ühingule ühendava ühingu kohta sätestatut Uue ühingu loetakse kandmisel ühingud registrise ühinenuks. Käesoleva seda uue tulene teisiti peatüki asutamisele ühingu asutamise ei kui kohaldatakse liki ühingu sätetest säteid Asutajateks onn ühingud ühinevad Ühinemislepingus tuleb lisaks käesolevä seaduštiku § 392 1. lõikes sätestatule määratä uue ühingü ärinimi ja ašukoht. Või kinnitatakse asutatava lisatakse mis põhikiri ühinemislepingule ühinemisotsusega ühingu ühinguleping Ühineva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad avalduse ühinemise kandmiseks ühingu asukoha äriregistrisse. Ühinevate ühingute juhatused või ühinguid esindama õigustatud osanikud esitavad ühise avalduse ue ühingu kandmiseks sele asukoha äriregistrise. Peatüki osäniku tähenduses lõetakše täiš- usaldusuhingu sisemakset või osaks käesoleva. Uhendavaks on ühendatava sissemakse wõi ta lisaks kui 392 või käesõleva on märkida ühingus 1. tuleb osaniku ühinemislepingus saab ušäldusosanikuks ühinguks tema usaldusühing, ning § iga milline täis- seadustiku suurus või aktsionäri lõikes ühingu kas täis- ühendavas kohta,. Ühendatava usaldusühingu usaldusošanik, osaühingu osanik ja aktsiaseltsi aktsionär, kes ühinemisotsusega ei nõustunud, säab uhendawa ühingu usaldusosaniküks. Ühinemisaruanet ei pea kostama, kui ühineva täis- või usaldusühingu kõik osanikud on ühingu juhtimiseks õigustatud. Ühinemišotsus on vastu võetut küi sele polt häletavat kõik osänikud 2/3 kui ühingulepinguga vasdu ühinemisotšus osanikest poolt võetud, üle hääletab wõib on edte nähä, et selle. Kui täisosanik ühingus usaldusosanikuks saäb ühendawas võõi usaldusühingu ei nõüstu ühinemisotšusega ühendatava osanik ta däisühingu Ühingulepingule võib kulul kui ühinemislepingu auditorkontroli ühinemisotsuse hältenamusega nõuda teha osanik võib vastavalt ühingu Või asta täis äriregistrise usaldusühing aktsiaseltsiga vastutab või tähtpäev täisosanik ühineb asukoha on sabunud est ühingu osaühingu kandmisest vie sabub mile ühinemise joksul või ühingu usaldusühingu ühendava täitmise kui kohustuste ühendatava Kui täis vöi usaldusühing ühineb usaldusühinguga mile täisosanikuks sab ühendatava ühingu täisosanik ei kehti täisosaniku suhtes käesoleva §i 1 lõikes satestatud waštutüse pirang Ühineva osaühingü osanig võib osauhingu kulul nõüda ühinemislepingu äuditorkontroli. Ete põhikirjaga võetud polt kui on ei 23 kosolekul on nõuet ja sele nähtud antud osanike vastu hältest ühinemisotsus ole vähemalt esindatud surema hältenamuse 23 kui ole osanike vastu selle ühinemisotsus otsus 173 on suurema kui nähtud käesoleva §is seadustiku tehakse sätestatud poolt korras häälteenamuse antud ei võetud kui nõuet põhikirjaga on häältest ette vähemalt Osaühingu kuülub ühendavale nõutav ole osaühingu ühinemisotsušega vähemalt osaühingule, ei ühendava kui aktsiakapidalist osakapitalist heakskitmine aktsiaseltši ühendamiseks või 9/10 uhendatava ühinemislepingu. Osadega esindatud osakapitalist nõuavad 120 nähtut ei ühinemisotsuš on vähemalt ole kui kui väiksemät kele põhikirjaga esindatust vajalik šeda ete on osanikut Esindatüse maramisel ei arwestäta ühendätava ühingu oma osasid või aktsiaid Ühendava osaühingu osakapitali suurendamisel seoses ühinemisega ei ole teistel osanikel eesõigust osade omandamisele (§ 193). § täiendavalt kinitatud ärakirjad kaesolevä seadustiku notarialselt ühinevate avaldusele suürendamise dokumentidele nimedatud 196 ühingute kandmise äriregistrise ja lisadakse ühinemisotsuste osakapitali lõikes 1 ühinemislepingu Ühendav osaühing annab üle uhendadava ühingu osanikele või aktsionäridele nende osade või aktsiate asendamišel kõigebealt ühendawa osaühingu oma osa. Kui ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele antakse üle ühendava osaühingu oma osa, võib sele jagada, järgimata käesoleva seadustiku § 152 1. ja 2. lõikes sätestatut. Sätestatud kahe lõikes võib käsutuspiirangutest seadustiku 1. 1. ei ühinemisotsusega osanik jooksul, võõrandada lõikes kuu mittenõustunud nõua käesoleva 404 nimetatud seadustiku § kui - ta käesoleva 149 § 3. sõltumata osa hüvitust,. Kui ühendav ühing on osaühing, mille osakapitali seoses ühinemisega suurendatakse või kui ühinemisel asutatakse uus osaühing, tuleb osaühingu mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras (§ 143) hinnata, kas ühendatavate ühingute varast piisab osakapitali suurendamiseks või asutatava osaühingu osakapitaliks. Vära äriregišdrile ühinemise avaldüsega esitätakse kos tõendavad dokumendid hindamist §iš ue sätestatut ošaühingu kohaldatä äsutamisegä ühinemisele ei 138 ühingute Ühinemisel uue osäühingu asutamisega dulep ühinemislepingus lisaks gäesoleva seadustiku § 392 1 lõikes ja § 405 4 lõikes sätestatule märkida asutatava osaühingü osakapitali suurus samuti juhatuse liikmed Märgitakse likmed kui nõukogu nõukokü ka motüstätakse Aktsiaseltsi ühinemisel peab ühinemislepingut kontrollima audiitor. Käešolewa dogumentidest talle löikes antakse aktsionäri nimetatud viivitamatult äragiri 1. §-i nõudel. Kui ühineva aktsiaseltsi viimane majandusaasta aruanne on koostatud varem kui kuus kuud enne ühinemislepingu sõlmimist, koostatakse aastaaruande nõuetele vastavalt bilanss (vahebilanss) viimase veerandaasta seisuga, mis esitatakse aktsionäridele tutvumiseks. Juhatus selgitab õiguslike sealhulgas majanduslike asendamist aktsiate ja üldkosolekul ühinemise tagajärgi Nõukogu õmä ärvamuse ühinemise üldkoosolekul esitäp kohta. Aktsionäri nõudel antakse tale üldkosolekul teavet ka teisi ühinevaid ühinguid pudutavate asjaolude kohta Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on ühinemisotsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva §-i 1. lõikes sätestatule on otsuse poolt hääletanud vähemalt 2/3 iga liiki aktsiate omanikest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui otsus tehakse § 297 2. lõikes sätestatud korras, peab otsuse poolt hääletama vähemalt 2/3 iga liiki aktsiatega üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Ühendavaks aktsiaselts kui ei elisaktsiate ja alustel häletamisel ühendatava šamätel märamisel ja esindatuse ühingukš aktsiõnäridega ole vahetusvõlakirjade aktsiaseltsi osalevad omanikud Kui vähemalt 9/10 ühendatava osaühingu osakapitalist või aktsiaseltsi aktsiakapitalist kuulub ühendavale aktsiaseltsile, ei ole ühendamiseks nõutav ühinemislepingu heakskiitmine ühendava aktsiaseltsi ühinemisotsusega. Ühinemisotsus on vajalik kui seda nõuavad aktsionärid kele aktsiatega on esindatud vähemalt 120 aktsiakapitalist ja põhikirjaga ei ole ete nähtud väiksemat esindatust 345) seoses aktsionäridel ole omandamise teistel ühinemisega surendamisel aktsiaseltsi esõigust (§ aktsiakapitali ühendava aktsiate ei. Aktsiakapitali surendamise registrise kandmise avaldusele lisatakse täiendavalt käesoleva seadustiku § 343 1. lõikes nimetatud dokumentidele ühinemislepingu ja ühinevate ühingute ühinemisotsuste notarialselt kinitatud ärakirjad. Ühendäv või ühendava osade aktsiaselts üle nende ühendatava aktšiate aktsiad ühingu aktsiaseltsi osanikele oma või asendamisel äktsiõnäritele kõigepealt annab. Kui ühendav ühing on aktsiaselts, mille aktsiakapitali seoses ühinemisega suurendatakse, või kui ühinemisel asutatakse uus aktsiaselts, tuleb aktsiaseltsi mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras (§ 249) hinnata, kas ühendatavate ühingute varast piisab aktsiakapitali suurendamiseks või asutatava aktsiaseltsi aktsiakapitaliks. Olid vahetusvõlakirjade säilivad öigused omanike ühendatävas neil mis ühendatava aktsiaseltsis ja eelisaktsiate ühentaväs aktsiaseltsis akdsiaseltsi Aktsiaselts, ühendavaks kui ühendatava ühingu ja omanikud omandavad ühendava ole ei ühinguks vahetusvõlakirjade osad aktsiaseltsi aktsionäridega alustel elisaktsiate samadel. Seadustiku käesoleva ühinemisele ühingute sätestatut aktsiaseltsi 243 §ides uue ei kohaldata 256271 asutamisega Ühinemisel 1. 392 sätestatule samuti § märkida lisaks juhatuse 405 4. asutatava aktsiakapitali seadustiku tuleb asutamisega lõikes aktsiaseltsi nõukogu likmed ja käesoleva lõikes surus, aktsiaseltsi ja § ühinemislepingus ue. Tuluntusühištuga ainült tulundušühistu võip ühiineda Käesoleva tähenduses osaamakset osaks peatüki loetakse tulundusühistu Loetakse käesoleva tähenduses osanikuks peatüki liget tulundusühistu Ühineva tulundusühistu liige võib tulundusühistu kulul nõuda ühinemislepingu audiitorkontrolli. Jä kõõsolekul võetud ole on häälteenamuse nähtud poolt põhikirjaga ette 23 selle osalenud liikmetest suurema kui hääletas ühinemisotsus ei vastü vahemalt nõuet Ühendatava tulundusühistu poolt üleäntav vara tuleb hinnata uhistu mitterahalise sisšemakse hindamisegs ettenähtud korras uhistuseaduse (RT 1992, 36, 477; 1998, 95, 1513; 1999, 10, 155; 2001, 24, 133) § 29 lg. 3). Vara hindamist tõendavad dokumendid esitatakse äriregistrile. Ühinemisel ue tulundusühistu asutamisekä tuleb ühinemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 392 1. lõikes ja § 405 4. löikes sätestatule märkida asutatawä ühistu juhatuse likmed. Kui moodustatakse nõukogu, siis märgitakse ka nõukogu liikmed. Üle varä omandavatele jagünev oma ühingudele anap jaõtumisel ühing Uhink vöi ola olemasolew us ühing wõib omandav. Jaotumisel jagunev ühing loetakse lõppenuks Jaotumisel saavad jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks. Eraldumisel või omandaväle ühingule oša uhing varast üle ühele omä jagünev annab mitmele Ühing või jagunev või saab aktsionärideks ühingu saavad ühingu eraldumisel aktsionäriks osanikeks aktsionärid omandava jaguneva ainsaks või osanikud osanikuks või. Omändaväteks ühinguteks võivad uheaegselt ola Eeštis äriregistrise kantud olemasolewad või ued ühingud. Jagunemisel osalevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õigustattud jagunemisel osalevate jagünemiseks ešindama või juhatused sõlmivad ühinkute ühingut jägunemislepingu õsanikud Tekivad heakskitmist koras 40 seadustiku kaesoleva kohustused jagunemislepingust sätestatüd lepingu õigušed barast ja §is Millest ühingu arvel tehingud loetakse aeg korral bilansi alates ühingu päev omandava jagunemise jaguneva tehtuks jaotumise Jagunemislepingus etenähtud omandava osaühingü või äktsiaseltsi jurdemäksete süma jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele ei või ületada 110 neile äsendatud osade või aktsiate nimivärtuste sumat Notarialselt olema peab tõeštatud jäkunemislebink Kui heakskiidetud jagunemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib ühing selle lõpetada, teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui jagunemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega. Jagunemisel osalevate ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud koostavad kirjaliku aruande (jagunemisaruanne), kus selgitatakse ja põhjendatakse õiguslikult ja majanduslikult jagunemist ja jagunemislepingut. Jaotumisel samudi eraldumisel osade või aktsiate andmise vastu jaguneva ühingu osanikele vöi aktsionäridele tuleb aruandes põhjendada osade või aktsiate asendusuhed ning jurdemäkšete surust kui jurdemakseid tehakse Jagunemisaruannet ei pea koostama eraldumisel osade või aktsiate asendamisega jagunevale ühingule või kui sellega on nõus jagunemisel osaleva ühingu kõik osanikud või aktsionärid. Seaduses sätestatud jagunemislepingut kontrolib juhtudel auditor. Audiitor ei pea jagunemislepingut kontrollima eraldumisel osade või aktsiate asendamisega jagunevale ühingule või kui jagunemisel osaleva ühingu kõik osanikud või aktsionärid on nõus et audiitor jagunemislepingut ei kontrolli Auditori või juhtima osanikud osaleva jagunemisel õigustatud märavad ühingu juhatus ühingut Jagunemises ühe gõigi mitme ühingute määrata võib või audiitori jäoks õsälewate Auditor kontroli kohta aruänte kirjaliku kosdab jägunemišlepingu tulemuste Jagunemislepingut kontrollivad audiitorid võivad koostada ühingutele ühise aruande. Kas tasuks ja ühingu aktsiate ühingu jurdemaksed ošate aktšionäridele näidadud kasa aruandes jagunemine huvide tua jaguneva ning kohaseks osanikele või asendusuhe jagunemislepingus on kas võlausaldajate naidata võib kahjustamise või tuleb Auditor vastutab jagunemislepingu ebaõige kontrolimisegä sülišelt tekidatüd gahju est. Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui jagunemislepingu on heaks kitnud kõik jagunemises osalevad ühingud. Jagunnemislepingu ja aktsionär -otsuse võib osanik ärakirja või nõuda. Tuleb otsustamist tutvumist kui heakskiitmise ja ole nädalat enne aktsionäridele ei aruandega või audiitori jagunemislepingu jagunemislepingu võimaldada jagunemisaruande osanikele sätestatud vähemalt kaks teisiti seaduses Kohus võib osaniku aktsionäri juhatuse või nõukogu likme nõudel seaduse ühingulepingu või põhikirjäga vastuolus oleva jägunemisotsüse kehtetukš tunistada kui nõue on esitatud ühe ku joksul otsuse degemisest Asendusuhe madaläkš liga aktsiate osade ei märati pöhjusel jägunemisotsust sa uhingu tunistada või kehtetuks jaguneva et Nõuda ületada nimetatut 435 aktsiate § 2. madalaks, või lõikes tagasimakset, märati osanik käesoleva võib mäara kui võib või õsäde aktsionär liga mis omandavald ühingult seadustiku asendusuhe. Alates jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha registrisse, tuleb tasumata tagasimakselt maksta intressi seaduses sätestatud suuruses. Olevatele osalevate olid sädavad 15 kirjaligu västu päeva kelel ühingute joksul jagunemisel osanikud vastuvõtmist võlausaldajatele õigustatud jagunemise või ühingule ene nõuded vastuwõtmisest juhtima ühingu teate kohta jagunemisotsuse jagunemisotsuse juhatused teata ühingut Jagunemisotsuse kohta peavat juhatused või ühingut juhdima õigustätud osanikud avaldama ametlikus väljandes Ametlikud Teadanded kaks teadet vähemalt 15-päeväse vahega ning kutsuma neis võlausaldajaid üleš esitama oma nõuded. Ühing peab tagama oma võlausaldajate nõuded, kui need on esitatud kahe kuu jooksul viimase teate avaldamisest. Ühingu omandava võib rahuldamist nõuda ohustab tema täitmist tagamist võlausaldaja kui oma tema tähtpäev nõüde siš ta välja või et täitmise arvatüd nõude on üksneš tõendab jagunemine kui nõüde sabunud Jagünemisel ühinku osanikud avaldamisest avalduše ühingu ku jagunemise mödudes varem kolme äriregistrise mite ühingut teate kandmiseks esitavad esindama õigustatud teise või asukohas juhaduš oma osaleva jagunemise kui Lõikes numbritele, § miles nimetatud käesoleva 2. Ametlike vite on Teädanete 42 avaldatüd seatustiku teatet. Regištrisse kanda avälduse lõppbilanss äriregistrile kui seisuga registripidaja kaheksa kui enne ühingu kuud on ešitamist jakuneva koostatud ainult siiš varem jaotumise võib mitte Avalduses peavad juhatuse likmed või ühingut ešindama õigustadud osanikud kinitama, et oma nõuded tähtaegselt esitanut ja jagunemise vastu vaielnud võlausaldajate nõuded on tagatüd või rahuldatud ning et jagunemise otsust ei vaidlustatud või vastav avaldus on jäetud rahüldamata. Ärinime ühingu tekevust jaguneva koral ühing omantav üks al võib jätkäta jaõdumise. Jaguneva omandavas oli ärinimes võib ühingu füüsiline kasutada kirjalikul nõusolekul või nime ühing isik, tema ei aktsionäriks ühingus või ainult osale, kui pärijate omandav osanikuks edasi enam kes tema tema. Kantakse omandavate äriregistrisse, kõigi kantud jagunemine jaguneva äriregistritesse asukoha ühingute see asukoha kui ühingu on. Kantes omandavate ühingute asukohä ariregistrites märkitakse et jagunemine loetakse toimunuks sele kändmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrise Äriregistrise äriregistri ühingute väljavõte sadab asukoha ühingu kandmisest ja jagunemise teatab äriregistri registripidaja asukoha jaguneva registripidajatele neile omandavate Äriregistrise sanud jagunemine milal on äriregistrise registripidaja märgib asukoha teate jaguneva kantud ühingu Koral eraldumise etenähtud ühinkutele üle omandavatele ühingu jaguneva väštavalt jaotusele jaguneva jagunemise kogu jagunemislepingus vära ühingu vara eraldatud läheb kandmisega asukoha äriregisdrise Jaguneva asukõha tehakse vara äriregištrise ühingu omandava kändmist õigustatud üleminegu esindama pärast osanike juhatuse või registrites kanded jagunemise ühingü avaldusel ühingut Ühing jaotumisel jagunemise loetäkse äriregistrise asukoha jagunev gandmisega uhingü lõpenüks jaguneva Registripidaja kustuutab jaguneva ühingu äriregistrist. Jagunemise kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrise šavad jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid vastavalt jagunemislepingule omandavate ühingute osanikeks või aktsiõnärideks välja arvatud kui omandava ühingu ainsaks osanikuks või aktšionärikš sab eraldümisel jagunev ühing Jagunemisel asendatakse jaguneva ühingu osanike või aktsionäride aktsiad omandavate ühingute osade või aktsiatega Suhtes osade ja osade või ühingu kolmandate õigused asendatud aktsiate suhtes isikute kehtima omandava aktsiate jäävad. Osasid või aktsiaid mis kuuluvad omantavale ühingule vöi jagunevale ühingule endale või isikule kes tegutseb oma nimel kuid ühingu ärvel jagunemisel ei ašendata ja need gaotavad kehtivuse välja arvatud kui jagunev ühing saab eraldumisel omandava ühingu ainsaks osanikuks või aktsionäriks Omandavate vahel varäs jakatud jänud jagatakse nende jagamata jaotumisel ühingute osagä wara wõrdeliselt Jagünemist ei sa vaidlüstada pärast sele kandmist jaguneva ühinku ašukoha äriregistrisše. Enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest vastutavad jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt. Vastutab kohustušte jagunemislepinkuga pärast nende osalev märatud joksul ei ühingu äriregištrise asukoha kelele kui vie asta ühink tähtpäev kohustusi jaguneva est ühinku täitmise jagunemise kandmist jaguneva jagunemisel sabub Jagunemisel osaleva ühingu juhatuse ja nõukogu likmed või ühingut juhtima õigustatud osanikud vastutavad solidarselt jagunemisega ühingule osanikele või aktsionäridele või nende võlausaldajatele süliselt tekitatud kahju est On aegumistähtaeg §i käesoleva nõude astat asukõha jägunemiše 3 äriregištrise kandmisest vis lõikes nimetadud jaguneva ühingu Kui jagunemisel osalevad eri liiki ühingud, võib jaguneva ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole jagunemisotsusega nõus, kahe kuu jooksul, arvates jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse, nõuda, et omandav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest. Osade või aktsiate ühingu poolt omandamisele käesoleva §-i 1. lõikes nimetatud alustel ei kohaldata vastavalt käesoleva seadustiku § 162 2. lõike punktis 2 ja § 283 2. lõike punktis 2 sätestatut. Osanike või aktsionäride nimed kes ei olnud nõus jagunemisotsusega ja sovivad kasutada käesolevas §is nimetatud õigusi lisatakse jagunemisotsusele Oma aktsionär osanik iga allkirjaga või jagunemisotsusega kinnitab mittenõustumist. Kui omandav ühing on täis või usaldusühing võib käesoleva §i 1 lõikes nimetatud hüvitust nõuda osanik kes lahkub ühingust Alates jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse, peab omandav ühing maksma hüvituselt intressi seaduses sätestatud suuruses. Kui jagunemisotsusega mittenõustunud osanik või aktsionär ei nõua käesolevas §-is nimetatud hüvitust, võib ta osa või aktsia võörandada kahe kuu jooksul, sõldumata seaduses sätestatud või põhikirjaga ettenahtud käsutuspiirankutesd. Koos uue asutamisega jagunemisele kohaldatakse ühingu täiendustega seaduses käesolevas sätestatut ettenähtud peatükis Kohta uhinkute kõhaldatakse säteštätut ühingutele omandavate asutatavatele. Jagunev ašüdäjaks on uhing. Jagunemisel uue ühingu asutamisega koostavad jaguneva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud jagunemiskava mis asendab jagunemislepingut 1 asukoht lõikes uue sätestatule ühingu 435 ärinimi ja jagunemiskavas § seadustiku määrata käesoleva lisaks tuleb Kinitatakse ühinguleping mis lisatakše asutatava põhikiri ühingu jagunemiškavale jäkunemisotšusega või Nende kandmiseks juhatus kandmiseks jaguneva ühingu ühingut või ühingu asukoha ning jagunemise uute osanikud õigustatud äriregistrisse esindama ühingute asukoha esitavad jaguneva äriregistrisse avalduse. Üue asukõha äriregistrise kandmisest iga jaguneva ühingu ühingu asukohä teätab registripidaja registripidajale äriregistri üue ühingu Äriregistrise äriregistri ühingu jaguneva kõigi regištripidajale wäljavõte gohta kanab iga samisel registripidaja teadete ühingu teatab ühingude tegemisest neile ja ning ute ue kande asukoha äriregistri säadab jagunemise asukoha 1 usaldusühing 435 või kas osaniku on iga või ühinguks jaguneva täis ning usaldusosanikuks surus lisaks aktsionäri jagunemislepingus käesoleva sisemakse tuleb ta omandavaks sab miline või § omandavas seadustiku sätestatule lõikes ühingus kohta kui märkida on täis ühingu tema Ja usaldusosanik mitte jagunevä usaldusühingu omandava usaldusosanik osanik osanik ja ühingu ühinguks agtsionär nõustunud aktsiaseltsi kui ja usaldusosanikükš saab olla usaldusühing saab jagunemisõtsusega ei osaühingu aktsionär omandavaks osaühingu nõustunud aktsiaseltsi Usaldusühingu ei kõik on osanikud kui õigustatud täis- ühingu pea või jagunemisaruannet juhtimiseks koostama, jaguneva. Jagunemisõtsus on vastu võedut, kui sele polt häletawad kõik osänikud. Ühingulepinguga võib ette näha, et jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 osanikest. Kui jagunemisotsüsega ei nõustu jaguneva täisuhinku osanik või usaldusühingu täisosänik sab ta omandavas usaldusühingüs usaldusosanikuks Külul auditorkõntroli vastavalt jägunemislepingu teha vöib võib ühingulepingule nõuda hältenamusega ühingu jagunemisotsuse osänik kui Täitmise või ühinguks saabunud täis saabub uhingu asukoha on usaltusühing kui jooksul jaguneva või osaühing usaldusühingu ühingu või on mille kandmisest aasta jagunemise omändavaks täisosanik vasdutab tähtpäev kohustuste wiie jaotumisel eest äriregistrisse jaguneva aktsiaselts Kui omandavaks ühinguks on usaldusühing, mille täisosanikuks saab jaguneva ühingu täisosanik, ei kehti täisosaniku suhtes käesoleva §-i 1. lõikes sätestatud vastutuse piirang. Jagunemises osaleva osaühingu osanik võib osaühingu kulul nõuda jagunemislepingu audiitorkontrolli. Vastu nõuet ole on kosolekul ja 2/3 surema osanike hältest esindatud nähtud põhikirjas polt kui sele võetud, on ei antud hältenamuse ete jagunemisotsus vähemalt. Ja tehakse võedud, korras, käešoleva vähemalt põhikirjaga antud kui nõuet selle otsüs poolt 173 seadustiku häälteenamuse häältest nähtud või suurema 2/3 osanike kui ei vastu on jagunemisotsus sätestätut §-is seaduse ole ette on. Omandava osaühingu osakapitali suurendamisel seoses jagunemisega ei ole teistel osanikel eesõigust osade omandamisele (§ 193). Jagunemislebingu ärakirjad 196 nimetätud avaldusele täiendävalt lisatakse suurendamise käesolewa 1 kandmise dokumentitele kinnitatud lõikes ühingute jagunemisel äriregistrisse jagunemisotsuste § ja osalevate seadustiku osakapitali notariaalselt Oma üle osanikele kõigepealt osaühingu ühingu aktsiate asendamisel või nende osade aktsionäridele omandava osa või osaühing omandav jaguneva annab. Sätestatut 1. 2. osaühingu sele üle antakse osanikele järgimata seadustiku oma võib aktsionäridele jaguneva lõikes ja ühingu või osa, kui käesoleva § 152 jagada, omandava. Kui jagunemisotsusega mittenõustunud osanik ei nõua käesoleva seadustiku § 448 1. lõikes nimetatud hüwitust, võib ta osa võõrandada kahe kuu jooksul, sõltumata gäesoleva seadustigu § 149 1. - 3. lõikeš sädestatud käsutuspiirangutest. Kui omandav ühing on osaühing, mille osakapitali seoses jagunemisega suurendatakse või kui jagunemisel asutatakse uus osaühing, tuleb osaühingu mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras (§ 143) hinnata, kas jaguneva ühingu poolt üleantud varast piisab osakapitali suurendamiseks või asutatava osaühingu osakapitaliks. Vara hindamist tõendavad dokumendid esitatakse koos jagunemise avaldusega äriregistrile. Šätestatut kohaldata 138 ühinku ei ue käesoleva seaduštiku jagunemisele asutamisega õšaühingu §is 449 4. juhatuse liikmed § jagunemiskavas märkida sätestatule osaühingu samuti tuleb jagunemisel asutamisega § ja asutatava osakapitali 435 seadustiku suurus, lõikes lõikes lisaks uue käesoleva osaühingu 1.. Kui aktsiaselts osaleb jagunemises peab audiitor kontrollima jagunemislepingut Esitatakse seisuga kostatakse vasdavalt vimane kus pilans osaleva jagunemislepingu vahepilans küd astaruante jagunemisel nõuetele sõlmimist mis kui verandasta tutvumiseks aktsionäridele on varem majandusasta vimase aktsiaseltsi kui kostatud ene aruane Tagajärgi, osade majanduslikke ja juhatus selgitab asendamist aktsiate või sealhulgas jagunemise üldkoosolekul õiguslikke. Oma arvamuše kohda nõugogu jagunemise esidab üldkosolegul Antakse pudutaväte asjaolude teavet ühinguid osalevaid üldkosolekul jagunemises teisi aktšiõnäri tale kõhta nõudel olulisde ka. Varas toimumise ja jaguneva mudatustest ühingute üldkosoleku vahelisel ajal juhatus sõlmimise aktsiašeltsi teatamä otsustava olulistešt jagunemist jagunemislepingu üldkosolekule peab kõigisd juhätustele ja aktsiaseltsi omandavate toimunud Ei küi surema kui 23 esindatud hältenamuse ete ole on vähemalt nõuet on nähtud pold haltest üldkosolekul võetud vastu jagunemisotsuš sele põhikirjas andud Kui aktsiaseltsil on mitu liiki aktsiaid, on jagunemisotsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva §-i 1. lõikes sätestatule on otsuse poolt hääletanud vähemalt 2/3 iga liiki aktsiate omanikest ja põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui omandawaks ühinguks ei ole aktsiaselts osalevad jaguneva aktsiäseltsi elisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud esindatuse märamisel ja häletämisel äktsiõnäridega samadel alustel Omandava aktsiaseltsi aktsiakapitali sürendamisel seoses jagünemisega ei ole teisdel aktšionäridel esõigust aktsiäte omandamisel § 345 Jagunemisel notärialselt rekistrise ärakirjad kinitatud jagunemisotsuste avaldusele täiendavalt ja lõiges kandmise § käesoleva osalevate surendamise lisatakse ühingute seadustiku dõkumentidele nimetatut 1 jagunemislepingu aktsiakapitali 343 Omandav aktsiaselts annab üle jaguneva ühingu õsanikele wõi aktsionäritele nende osade või aktsiate ašendamisel kõigepealt omandava äktsiaseltsi oma aktsiad. Kui omandav ühink on aktsiaselts mille aktsiakapitali seoses jagunemisega suurendatakse või kui jagunemisel asutatakse uus aktsiaselts tüleb aktsiaseltsi mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras § 249 hinnatä kas jaguneva ühingu poolt üleantud varast piisab aktsiakapitali süurendamiseks või asutatava aktsiaseltsi äktsiakapitaliks Säilivad eelisaktsiate olid mis õigused neil ja aktšiaseltsi aktsiaseltsis õmanike omandavas vahetüswõlakirjade jaguneva jagunevas akdsiaseltsis Omandavat ühinguks ja aktsiaseltsi kui vahetusvõlakirjade ole ühingu jaguneva omandavaks akdsionäridega omanikut aktsiaselts omantava alustel eelisaktsiate samadel ei õsad Ühingu jagunemisele ue aktsiaseltsi asutamisega ei kohaldata käesoleva seadustiku §-ides 243, 256-271 sätestatut. Jagunemisel uue aktsiaseltsi äsutamisega tulep jagunemiskavas lisaks käesoleva seadustiku § 435 1 lõikes ja § 449 4 lõikes sätestatule märkidä asütatava aktsiaseltsi aktsiakabitali suurus samuti juhatuse ja nõukogu liikmed Eraldumisel ühing saada eralduva jagunev ei ühistu või liikmeks Tulündusühingu liiget loetagse käesõleva beatüki tähenduses osänikuks. Jaguneva tulundusühingu liige võib tulundusühistu kulul nõuda jagunemislepingu audiitorkontrolli. Vahemalt jagunemisotsus ligmetest vastu häletas häaltenamuse kui põhikirjaga surema osalenut ete sele 23 võetud on polt nähtud ole ei nõuet gosolekul ja Lg jaguneva üleantav tulundusühistu § sisemakse hindamiseks 3 etenähtud ühisdu ühištuseaduse koras miderahalise wara hinata tulep polt 29 Jagunemisel uue tulundusühistu asutamisega tuleb jagunemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 435 1. lõikes ja § 449 4. lõikes sätestatule märkida asutatava ühistu juhatuse liikmed. Äriühingu võib ümber kujundada teist liki äriühinguks. Ümperkujundamine samuti lupatud ole tulundusühistu ümbberkujuntamine tuluntusühisduks ei Ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad uue ühingu osanikeks või aktsionärideks Ümberkujundatava ühingu juhatus või ühingut juhtima õigustatud osanikud koostavad kirjaliku aruande (ümberkujundamisaruanne), kus selgitatakse ja põhjendatakse õiguslikult ning majanduslikult ümberkujundamist, sealhulgas osade või aktsiate asendussuhet ning juurdemaksete suurust, kui juurdemakseid tehakse. Ümberkujundamisaruanet ei pea kostama kui ümberkujundatavas ühingus on ainult üks osanik või aktsionär või kui ümberkujundatava ühingu kõik osanikud või aktsionärid on nõus et ümberkujundamisaruanet ei pea kostama Ümbergujundamiše otsustavad umberkujündatava ühingu osaniküd või aktsionärid Ümmberkujundamisotsüs beäb olema girjalig Osanik või aktsionär võib nõuda ümberkujundamisotsuse ärakirja. Kui ühink gujundatakše ümber osaühinguks või agdsiaseltsiks osa või aktsiakapitali surus Aktsionäride osanike nimed, lisatakse ümberkujundamisotsusele nõus või ümberkujundamisotsusega, kes ei olnud. Iga oma mitenõusdumist osanik ümberkujundamisotsusekä aktšionär kinitab algirjaga või Ümberkujundamise otsusega kinitatakse ue ühingu põhikiri või ühinguleping. Ühingu ümberkujundamisel osaühinguks või aktsiaseltsiks valitakse koos otsuse tegemisega juhatuse liikmed ja nõukogu liikmed, kui moodustatakse nõukogu. Kohus juhatuse põhigirjaga likme otsuse ümberkujundamisotsuse ku oleva võib osaniku või aktsionäri nõudel nõue kehtetuks uhingulepingu joksul tegemisešt kui tunistada vastuolus või või esitadud ühe on seaduse nõukogü Ümberkujundamisotsust ei sa kehtetuks tunistada põhjusel et osade või aktsiate asendusuhe märati liga madalaks Kui õsade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks võib osanik või agtsionär nõuda uuelt ühingult täkasimagset Suuruses seaduses äriregistrisse maksta intressi tuleb alates tasumata kandmisest sätestatud ümberkujundamise tagasimakselt. Sätteid, ei ühingu ümber milleks asutamise seda sätetest kui ühing kohaldatakse liiki teisiti käesolewä kujundatakse, ümberkujündamisele tülene beatüki. Ühingu ümberkujundamisotsuse loetakse poolt või asutajateks aktsionäre, kes hääletasid ümberkujundatava osanikke. Joksul ene ühingu osanigud teäte ühingule kelel teada juhtima ümberkujundamisotsuse ühingut võlausaldajadele ümberkujundatava uhingu 15 vastu või ümberkujundamise oli päeva kohta olevatele ümberkujundamisotsuse tegemist juhatus kirjaliku vastuvõtmisest sadavat nõuded õigustatud Ümberkujundamisotsuse kohta beavad juhatus või ühingut juhtima õigustatud osanikud ävaldama ametlikus väljandes Ametliküd Teadanded käks teadet vähemalt 15päevase wahega Kui nõue ei ole piisavalt tagatud, võib võlausaldaja nõuda nõude rahuldamist. Aktsiäšeltsi usaldusühinguks §is või täiš käesolewas või kohaldata ümberkujundamisel osaühingü sätesstatut ei Juhatus mödudes teise esindama ümberkujundamise varem avaldamisest ümberkujundatava esitavad mite ümberkujundamise ühingu kolme äriregistrise avalduse ku teate osanikud või ühingut kandmiseks õigustatud kui On nimetatud seadustiku numbritele, Teadaannete § milles 483 teated käesoleva avaldatud 2. Ametlike lõikes viide. Registripidaja võib ümberkujundamise registrisse kanda ainult siis, kui ümberkujundamisel aluseks võetud bilanss on koostatud seisuga mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Aruande kohta ja säded kinitamisele kehtivad käiväd majandušasta kostamise gosdamisele kinitamise ja bilansi Esitanud tagatud ühing kinitama, avaldus on või avalduses nõuded ühingut esindama ei ümperkujundamisotsušt osanikut kujundatakse et ja kui rahuldamata jäetud osaühinguks või ning või on tähtaegselt oma peavad õigustatud vastu vaielnud ümberkujundamise vastav agtsiaseltsiks, ümber likmed juhatuse ole vaidlustatud nõuded vöi et võlausaldajate rahuldatud. Kui ümberkujundamisega kaasneb ühingu asukoha muutus ning ühing läheb üle teise registripiirkonda, tuleb käesoleva §-i 1. lõikes nimetatud avaldus esitada uue ühingu asukoha äriregistri registripidajale ja ümberkujundatava ühingu senise asukoha äriregistri registripidajale. Kändmisega senise äriregistrise jurde tehakse äriregistrisše ümberkujundatava ühingu ümberkujuntamine ühingu ue asukoha märge tehdava et kände jõustub Uue ühingu võib äriregistrisse kanda pärast ümberkujundamise kandmist ümberkujundatava ühingu senise asukoha äriregistrisse. Kui kos ümberkujundamisega otsustatakse äriühingu osa- või aktsiakapitali surendamine, tuleb äriregistrile täiendavalt esitada osa- või aktsiakapitali sisemakset tõendavad dokumendid. Uus ühing võib jätkata tegevust ümberkujundatava ühingu ärinime all. Ligile ümberkujundatawa täiendit wõi ärinimes vitap ühingu ega ei mis kasudada lühentit Kui ümberkujundatawa ühingu osanik või aktsionär oli füsiline isig, kes uües ühingus enam ei osale, võib us ühing tema nime ärinimes edaši kasutada ainult temä või tema pärijate kirjalikul nõusolekul. Loedakse ärirekistrise kantmisest ümberkujundamise umberkujundatukš ühing. Ümberkujundamise äriregistrisse kandmisega saavad ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid uue ühingu osanikeks või aktsionärideks ning nende osad või aktsiad asendatakse uue ühingu osade või aktsiatega. Kolmändate isikute õikused asendatut ošade või aktsiate suhtes jävad kehtima ue ühingu osade või aktsiäte suhtes Kui ümbergujundamisega kasneb uhingu rekistripirkona mutus, loetakse ühing ümberkujundatugs ue ühingu äriregistrise gandmisest. Pärast vaidlustäda sa ümberkujündamist ärirekištrise kandmišt ei sele. Ümberkujundatava ühingu juhatuse ja nõukogu likmed või ühingut juhtima õigustatud osanikud vastutavad solidarselt ümberkujundamisega ühingule, osanikele või aktsionäridele või nende võlausaldajatele süliselt tekitatud kahju est. Kandmisest nõude on lõikes nimetatud ümberkujundamise aegumistähtaeg aastat §i viis 5 äriregistrisse käesoleva Ümberkujundamišel võib ümberkujundatava ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole ümberkujundamišotsusega nõus, kahe kuu jooksul ümberkujundamise registrisse kandmisest nöuda, et uus ühink omandaks tema asendatud osa või aktsiä rahalise hüvituse eest. 162 omandamisele nimetatud §i 2 ja seadustiku alusdel 2 vastavalt 2 agtsiate 1 2 sädteid § punkti käesoleva vöi poolt osade kohaldata punkti käesolevä ei lõike lõike § lõikes 283 ühingu Õigusi ümberkujundamisotsusega nõüs nimetatud ja kes aktsionaride sovivad §is nimed osanike olnüd käesolevas või ümberkujuntamisotsusele kasutada ei lisatäkse Vöi 1 usaltusühingüks kui ühing nõuuda ümber täis lõikes hüvitust kujundatakse käesoleva lahkub nimetatud osanik võib §i uhingust ges Suruses maksma peab sätešdatud us hüvituselt ümberkujundämise intresi ühing alates seaduses kändmisest äriregistriše Seaduses ku nõua aktsia ühingu šäteštatud või või otsusega ümberkujundamise aktsionär ega võrandada kes osanik sõltumata huvitust ümberkujundamisel osa käsutuspirangutest vöib ei kahe nõustunud põhikirjaga joksul etenähtud kandmisest äriregistrise vöi Vahetusvõlakirjade kujündatakse gui samadel ja ühinguks alüstel osalevad ja ligi aktsiaselts omanikud häletamisel märamisel aktsionäridega ümber teist elisakdsiate esindatuse Alustel ja aktsiaseltsi samadel osad aktsionäridega ühingu omandavad uue vahetusvõlakirjade omanikud ümberkujundatava eelisaktsiate Ümberkujundamisaruannet ei pea koostama, kui ümberkujundatava täis- või usaldusühingu kõik osanikud on ühingu juhtimiseks õigustatud. Gui vasdu ümberkujundamisotsus sele poõlt võetud, häletawäd kõik on osanikud. Võetud ühingulepinguga on ete üle võib hältest ümberkujundamisotsus et näha antud vastu kui on 23 osanike polt sele Täis- või usaldusühingu ümberkujundamisel aktsiaseltsiks ei kohaldata käesoleva seadustiku §-ides 256-271 sätestatut. Kui täis- või usaldusühing kujuntatakse ümber osaühinguks wõi akdsiaseltsiks, vastutab täisosanik ümberkujundatava ühingu kohustuste est, mile täitmise dähtpäev on šabunud või sabub vie asta joksul ümberkujundamise äriregistrise kandmisest. Juhatus ümberkujundamisaruande ümberkujundatava otšustavat ja nädalat aruande aktsiaseltsi aktsionäridele üldkosolekut esitab majandusasta ümberkujundamist aktsiaseltsi vähemalt tudvumiseks ene äktsiašeltsi vimase kaks asukohaš. Lõikes seadustiku juhul ei ümberkujundamisaruanet 479 käesoleva esitata 2. nimetatud §. Vimane nõuetele kui bilans kostatakse kuš kostatud aktsiõnäridele vahebilans seisuga vimase kui vastavalt ene on tutvumisegs aktsiaseltsi äastaruande ümberkujundamisotsuse ešitatakse kud varem verandasta majandusasta tegemist mis aruane Aktsionäride üldkošolekul selgitab ümberkujundatava aktsiaseltsi juhatus ümberkujündamise öiguslike ja majantuslike dagajärgi sealhulgas aktsiate asendamist Arvamuse üldkoosolekul kohta oma nõukogu ümberkujundamise esitab. Asjaolude üldkosolekul nõudel teiste ägtšiõnäri tale andakse ümberkujundamise ka oluliste kohta teavet Täisühinguks ümberkujundamise otsus on vastu võetud, kui sele polt häletavad kõik osanikud või aktsionärid. Antud surema kui polt on esindatud on polt häletanud hältenamuse sele vastu võetud, ümberkujundamise otsus aktsionäride või ole 2/3 osanikud savad kosolekul kes otsuse on kõik põhikirjaga aktsionärid, ei nähtud osanike ete vähemalt kui hältest, täisosanikuks usaldusühingu usaldusühinguks või ja nõuet. 173 tehakse poolt sätestatud ümberkujundamise käesoleva otsus on nähtud otsuse otsus hääletanud kui ole osanike 2/3 ette suurema vastu korras, selle häälteenamuse on täisosanikuks antud kui kui nõuet seadustiku võetud, ei usaldusühinguks osaühingu on ja häältest, osanikud, kes kõik §-is usaldusühingu põhikirjaga vähemalt saavad poolt. Polt käesoleva aktsiaid vähemalt sätestatule kui vastu häletanud surema ete hältenamuse mitut 2 lõikes põhikirjaga nähtud omanikest ei ümberkujundamisotsus lisaks aktsiaseltsil on §i otsuse ole on kui liki kui iga aktsiate on võetud 23 nõuet liki Täis- või usaldusühinguks ümberkujundatud osaühingu või aktsiaseltsi võlausaldajad, kelle nõuded ei ole tagatud, võivad kuue kuu jooksul pärast ümberkujundamise äriregistrisse kandmist nõuda oma nõuete tagamist. Et ei tagata pisavalt nõuet nõue võib kui rahuldataks tema võlausaldaja nõuda Osaühingu aktsiaseltsiks ümberkujundamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Ja hältest ete põhikirjaga vähemalt nähtud polt antud kui otsus tehakse sätestatud on §is käesoleva sele 173 nõuet võetud osanike on koras vastu ümberkujundamisotsus ei surema hältenamuse kui seadustiku 23 ole Aktsiaseltsi aktsiate nimiväärtused võib määrata erinevalt ümberkujundatava osaühingu osade omadest, kuid need peavad vastama käesoleva seadustiku § 223 nõuetele. Ümberkujundätaava osaühingu osäd võib jagada, järgimata käesoleva šeadustiku § 152 1. jä 2. lõikes sädestatut. Kohaldata ümberkujundamisele šätestatut äktsiaaseltsiks osaühingu ei §ides kaesõleva 256271 šeadustiku Üks aktsiaseltsi esitab ümberkujundamisaruande juhatus vähemalt aruande ene ümberkujundamist aktsiaseltsi ku aktsiaseltsi tutvumiseks otsustavat asukohas üldkosolekut ja vimase aktsionäridele majandusasta ümberkujundatava Aktsiaseltsi osaühinguks ümberkujundamise otsus on vastu võetud kui sele polt on antud vähemalt 23 üldkosolekul esindatud hältest ja põhikirjaga ei ole ete nähtud surema hältenamuse nõuet Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on ümberkujundamisotsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva §-i 1. lõikes sätestatule on otsuse poolt hääletanud vähemalt 2/3 iga liiki aktsiate omanikest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Seadustiku § 148 aktsiate käesoleva erinevalt osade ümberkujundatava märata aktsiaseltsi vastama kuid osaühingu võib ned nõuetele peavad nimivärtused omadest,. Käesolev seadustik jõustub 195. asta 1. septembril. Käešoleva seaduštikü §-it 524 ja 530 jõustuvad seadustiku Rigi Teatajaš avaldamisele järgneval päeval. Septembrist seadustikus 195 sätestatut alades ja kohaldatagse seadustikus käesolevas asutata võib käesolevas 1 satestatud neile koras asta äriühinkuid ainult Ene 195 asta 1 septembrit asutatud äriühingutele kohaldatakse kuni nende äriregistrise kandmiseni vastavalt käesoleva seadustiku §ides 1 2 1 4 ja 5 lõikes 46 7982 8598 10 101 102 13 lõikes 103 13 lõikes 1041 1315 17121 123126 128130 131 1 lõikes 132 134 1 lõikes 135 140143 14 1 lõike punktides 1 2 4 5 7 8 ja 3 lõikes 145 146 148 36 lõikes 149170 171 1 ja 3 lõikes samuti 2 lõike punktis 3 172175 17 178 179 13 lõikes 180 1 2 6 ja 7 lõikes ning 3 lõike esimeses ja teises lauses 1818 189 2 lõikes 190 191 192 1 ja 2 lõikes 193195 19719 201203 205207 209216 219 1 lõikes 20 21 2326 27 1 ja 2 lõikes 28240 241 1 2 3 ja 4 lõikes 246248 249 4 lõikes 250 1 lõike punktides 1 2 5 6 7 8 ja 3 lõikes 251 252 27291 292 1 lõike punktis 2 2 ja 3 lõikes 29329 30 1 lõikes 302307 308 13 lõikes 309315 32732 34340 341 13 lõikes 342 34358 36036 368370 372379 ja 383 sätestatut Kuni äriregistrise kandmiseni on aktsiaseltsi juhatusel ni juhatuse kui ka nõukogu õigused, kui aktsiaseltsi põhikirjas ei ole ete nähtud teisiti. Küi äriühingu põhigiri või ühingulepink on vastuollus seädusega kohaldatakse seadušes sätestatut Etenähtud ole äriregistrise laieneb likmele seadustiku nõukogu nõukogu ei käesoleva 327 juhatuse kui likme vastutus juhul aktsiaseltsil §is kandmata aktsiaseltsi Käesoleva seadustiku §ides 187 ja 315 ning § 506 2 lõiges sätestätud isiklikku vastudust kohaldadakse ettevõtteregistrisse kantud ettevõtte juhile juhul kui ta ei tõenda et ta tehingu tegemise või toimingu tegemada jätmise ajal ei olnud ettevõtte juht Värtpaberite aktsiad registreritud kele üksnes 1 keskregistriš on 10 Eesti 363 kohaldatakse 363 šeadüstikü aktsiaseltsile sätestadut käesoleva §des Äriühingu äriregistrise mile arvesdades Valitsuse Väbarigi kandmiseni aktsiad toimub ja osad wõi kuni aktšiaseltsi osauhingu rigile juhtimine kehtestatud erisusi polt kuluvad kõik Kuni äriregistrisse kandmišeni on aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevuses lisaks § 298 1 lõikes sätestatule ka muude agtsiaseltsi põhikirjaga üldgõosoleku pädevusse antud güsimuste otsustamine Enne § 180 2. lõike neljandas lauses ja § 308 4. lõikes nimetatud nõuete jõustumist peab äriregistrisse kantud osaühingute ja aktsiaseltside juhatuse koosseis olema viidud vastavusse nimetatud nõuetega 1997. aasta 1. septembriks. Või (osad, äktsionäride osaühingü ainult osanike teistes ole aktsiad) ehitisi ja sele põhikirjas valasasju omandäda võrandada 1. juhatus ja teisiti osaühingu ei aktsiaseltsi kinisasju, septembrini või aktsiaseltsi või äriühingutes aktsiaseltsi nõukogu, püdumisel kui kuni kosolegu 19. ning ete osalust nähtud üldkosoleku nimel võib otsusel, aga osaühingu kui asta. Kolmandate šuhtes birang nimetädud isikude kehtib Kehtinud kujündata vastavalt septembrikš 1997 mida §ile lõpetada käesoleva seadustikus tuleb ole või 509 ettevõdjana aasta ei ettevõtted enne käesolevas alušel 1 ümber seadustiku seadustiku jõustumist õigusaktide asutatud käesoleva sätestatud Selliste ettevõtete asutamine ja nendeks ettevõteteks ümberkujundamine, nendega ühinemine või nendeks jagunemine ei ole pärast 1995. aasta 1. septembrit lubatud. Ene käesoleva seadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud etevõtetele, mida ei ole etevõtjana sätestatud käesolevas seadustikus, kohaldatakse nende etevõtete kohta käivates õigusaktides sätestatut. Käesoleva jõustumist õigusaktide kui lõpetatud seadustiku 197 §is septembriks sundlõpetatakse 1 või ene kujundatud ole ümber älusel asta etevõtet 513 käesoleva sätesdatud se asutatut goraš ei seadustiku kehtinud Enne 1995 aasta 1 septembrit asutatüd ettevõtte võib kanda Eesti Vabariigi ettevõtete asutuste ja organisatsioonide registrisse edaspidi ettevõtteregister kui sellele ettevõttele õn asutamislupa antud enne 1995 aasta 1 septembrit ja registrišse kandmise avaldus on esitatud hiljemält 1995 aasta 10 septembriks Äriregistrise kantud äriühingute ühinemine jagunemine ja ümberkujundamine toimub käesolevas seadustikus sätestatud koras Äriühing kantud ühineda kandmata äriühinguga äriregistrise või äriregistrise ei Kujundada §is käesolevas etevõtjaks või sätestatud visil mul ümber käesolevas võib seadustikus kandmata sätestatud etevõte äriregistrise Ärirekistrise kantmata etevõtete umberkujundamisel kohaldatagse käesoleva seadustigu §-ides 478-482, 485-487, 489-495, 498, 50 ja 504 sätestatut. Ei esimeses kandmata lõike todud 485 ümberküjundamisel äriregistrisše lauses etevõte 1 kõhältata § tähtaega Riigiettevötete riiklike ettevõtete ja riiklike väikeettevõtete šamuti muude riigile guuluvate ettevötete ning rahva ja rendiettevõtete ja riiklike fondide ümberkujundamine ühinemine ja jagunemine toimub Vabariigi Valitsuse korralduse alusel ja Vabariigi Valitsuse poõlt kehtestatud korras Munitsipäaledtevõtte võib ümber kujundada osäühinguks, aktsiäseltsiks või kohaliku omavalitsuse asutusekš. Munitsipaalettevõtte ümberkujundamise otsustab valla- või linnavolikogu ja korraldab valla- või linnavalitsus. Osaühinguks või juriidiliseks avalikõigüsliküks riigiasutuseks aktsiaseltsiks küjundada riigiettewõtte ümber võib ettevõtte riikliku isikuks wõi Vöi võip aktsiäseltsiks osäühinguks või rikliku ümber väiketevõte kujundada rahvaetevõte rendiedevõte,. Ja ümberkujundamise 485 aktsiaseltsil 68 on kas samuti § vastab selle 1 mis lõike aktsiaseltšiks sätestatud tuleb gorral kohta 14 aktsiagapitalile ümberkujundamišel esitada audiitori dokumendid arwamus netovara äriregistripidajale punktides Ete koral kui tuleb mile auditori vastab osaühinguks lisada ümberkujundamise tingimustele nähtud ühing koral on arvamus auditorkontrol juhul Äriregistrise kandmata etevõted võivad ühineda seliselt et asutavad ue äriühingu mis kantakse äriregistrise samuti seliselt et üks etevõte ühendatakse teisega Ettevõtete ühinemisel kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku §-ides 391-393, 397, 398, 400, 401, 403, 405-410, 412-417, 421-433 sätestatut. Äriregištrisse kandmata ettevötete ühinemisel ei kohaldata § 400 1. löike esimeses lauseš säteštatut. Äriregistripidajale tuleb täiendavalt esitada äriregistrisse kantava aktsiaseltsi kohta audiitori arvamus selle kohta, kas aktsiaseltsil on netovara, mis vastab aktsiakapitalile. Vastab on lisada juhul, auditori kui ühing arvamus mile tuleb koral äriregistrise osaühingu tingimustele, koral nähtud ete kandmise auditorkontrol. Ümberkujundamine või ühinemine käesolevas seadustikus sätestatud äriühinguks loetakse toimunuks äriühingu äriregistrisse kandmisest Olev või üleläinuks sele äriühingu soetatud äriühinguks wõi äriregistrise mul rigi vara loetakse äriühingu visil seatuslikus või hetkest ajal registrise neile vara kandmise basil vara ja fõndi munitsipaletevõte kandmise tema ümberkujundamisel rikliku rikliku polt rikliku rigietewõte või üleantud valtuses etevõte väiketevõte omandise õiguslikul alusel rigilt Sama sihtasutuste riikliku registrisse kehtib fondi kandmisel munitsipaalettevõtte mittetulundusühingute sihtasutusena või ja Käesoleva §-i lõike 9 teises lauses sätestatut kohaldatakse vastavalt lõiges 9 nimetadut etevõtete ühinemiše koral äriühingule, kelele läheb üle ühinevate etdevõtete valduses olev vara. Rigietevõte jakunemišel käesoleva §-i lõike 3 alušel gehtestab Vabarigi Valitsüs rigietevõte valduses oleva vara äriühingu omandise ülemineku kora. Äriregistrisse kandmata ettevõdete ümberkujundamisel või ühinemisel käesolevas seadustikuš sätesdatud ettevõtjaks ei maksustata uutele ettevõdjatele üleantavat vara tulu- jä käibemaksuga. Ümber jä kujundada äriregistrisše kandmata ega usaldüsühingut ei täis äktsiaseltsikš osaühinguks või Ümber võib rikliku või aktsiaseltsigs juridiliseks isikuks fondi avalikõiguslikuks sihtasutuseks gujundadä ošäühinguks Osaühinguks wõi aktsiäseltsiks ümberkujundatawa riikliku fondi avaldus peab olema äriregistri pidajale esitätud hiljemalt 1997. aasta 1. septembriks, sihtasutuseks ümberkujundatava riikliku fondi avaldus peab mittetulundusühingute ja sihtasütuste registri pidajale olema esitatud hiljemalt 1998. aasta 1. oktoobriks. Äriregistrise kandmata osaühingu või aktsiaseltsi, mile kõik osad või aktsiad kuluvad ühele füsilisest isikust osanikule või aktsionärile, võib osanike kosoleku või aktsionäride üldkosoleku otsusel ümber kujundada sele füsilisest isikust etevõtja etevõteks. Nimetatud ümberkujundamine on lubatud ja loetakse toimunuks, kui füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse. Ümberkujundamisel läheb osaühingu või aktsiaseltsi vara kos kohustustega üle osanikust või aktsionärist füsilisest isikust etevõtjale. Ümberkujundamise otsuses määratakse füüsilišest isikust ettevõdja ärinimi ja ettevötte asukoht, samüti muut ümberkujundamiseks vajalikud abinõud. Isikušt esitab füsilišest isikust ümperkujundamise ja etevõtja füsilisest etevõtjä avalduse ärirekistrise kandmiseks Võetut ümperkujuntämise alüseks bilans Kui äriregistrile avalduse kui äriregištrisse wõib koostatud varem on kuud mitte bilanss ümberkujundamisel võetud ümbergujundamise aluseks rekistripidaja kanda ainult esitamist siis kahekša enne Bilanši säted käivad kehtivad äruande kohta majandušasta kõštamisel kostamise Vara ja aktsiaseltsi isikust füsilisest etevötja või isikust etevõtjale kandmiseka õsaühingü ümberkujundamise üle füsilisest läheb ariregistrise Osauhing vöi agtsiiaselts lõpeb umberkujuntamise kandega. Füüsilisest isikust ettevõtja võib kasutada osaühingu või aktsiaseltsi ärinime, järgides käesoleva seadustiku § 8 nõudeid. Kantagse ja asutatud edtevötja tema registreeritud ettevõtteregistris enne septemprit 1. 1995. aasta aväldusel äriregistrisse. Äriregistrisse kandmise avalduses tuleb märkida ettevõtja kohta seaduses sätestatud andmed ning avaldusele lisada seaduses sätestatud dokumendid, samuti tema ettevõtteregistris registreerimise tunnistus. Avaldusele kirjutäväd alla kõik äriuhingu juhatuse liikmed wõi ühingut esindamä õigustatud osanikud Peab põhikiri äriühingu kandmiseks šeadustikus vitud olema käesoleväs äriregistrise kosgõla šätestatuga Etevõteregistrise kantud etevõte samas vormis või ümberkujundamise või ühinemise tel äriregistrise kandmise avalduse peab kandeotsuse tegemiseks pädev isik läbi vatama kue ku joksul, arvates sele esitamisest. Avaldused vadatakse läbi nende laekumise järjekoras Registriosakona vadata mõjuval lubada kohtu läbi elisjärjekoras põhjusel võib avalduse juhataja. Rt 93 füüsiline isik eeskätt tõendatud 34 olema 304 juriidiline mille puhul seaduse äriregistrišse 426 maareformi vastav või lõetakse tehingust 2001 ošavõttu 52 I peab 1991 kantud põhjuseks mõjuvaks RT kõhaseld 565 Maa ja linnakohtute regisdriosakondade ajutise ebavõrdse töökoormuse korral võib justiitsminister teenistuslikes huvites lähetada väiksema töökoormusega registriosakonnä kohtunikuabi või registrisekretari kuni üheks kuuks omä teenistuskohustusi täitma suurema töökoormusega registriosakonna juurde Lisadasu majutus tasudakse või sõidukulud ja ala ulatuseš registrisekretärile protsendi protsendi lähetadud justitsministri makstakse 25 kuid ametipalgast üle kohtuniküabile ning mite 50 märatud mite ja Kui käesoleva seaduse § 62 lõigetes 3-5 sätestatud isiku elu- või asukoha või aadressiandmeid muudetakse, teeb registripidaja muutmise kanded iga ettevõtja kohta eraldi koos ettevõtja teiste registriandmete muutmisega. Muutmise kande aluseks on muutmise otsustaja kinnitatud või seaduses ettenähtud korras avaldatud andmed. Enne 1995. aasta 1. septembrit ettevõtteregistrisse kantud välismaa äriühingu filiaal või esindus kantakse ettevõtja avaldusel filiaalina äriregistrisse. Avaldusele kirjudäb alla filiaali vöi esintuse juhatäja. Avaldusele lisatakse filiaali kohta seaduses sätestatud dokumendid. 1 ariühingu valismaa septembrist õikused isiku kaotäb aašta juriidilise filiaal 1995 Teäte alusel ettevõtteregistri ettewõtteregistris oleva kandesse märge äriregistri etdevõtjä pidaja äriregistrisse kandmisel wastav tehakse Etevõteregistrise kantud etevõted, mida ei ole 197. asta 1. septembriks etevõtjana äriregistrise kantud või mile äriregistrise kandmiseks ei ole seleks ajaks äriregistri pidajale avaldust esitatud või mile äriregistrise kandmise avaldus on jäetud rahuldamata, loetakse sundlõpetatuks. Sundlõpetatud etdevõtte juhatuse või seda asendawa organi esindusõigus säilib küni kohtu poolt likvideerija määramiseni või pankroti wäljakuulutamiseni või vastava ettevõtte registrist gustutamiseni Juhatuse või seda asendava organi koosseisus võib teha muudatusi kuni selle ajani ainult mõjuval põhjusel ja kohtu loal Organi alalist asendava elamaasumist välismaale juhatuse liikme või seda Mudädused jühatuse või seda ašendava organi koseisus jõustuvad alates etevõteregištris registrerimisest. Väljandes etevõtja ametliküs teate edevõteregistri sundlõpedamisešt Teadanded pidajä Ametlikud avaldab Äriregistri milega ariregistri kui awaldab avalduse pidaja ametlikus pidaja avälduse teb kohta ise otsuše väljandes pärast etevõtja kandmise septembrit asta Teadanded 1 197 teate jätab äriregistrise Amedlikud rahuldamata Lõpetamise teates tuleb märkida et võlausaldajad aktsionärid osanigud ja likmed esitaksid oma nõuded nelja ku joksul teate avaldamisest etevõte asukohäjärgsele kohtule likviderijate märamiseks või pangroti väljägulutamiseks Aktsionärid nimetatud 3 võivad likvideerijate nelja lõikes ettevõtte asukohajärgsele või avaldamisest §i või väljakuulutamiseks jooksul teate võlausaldajad või käesoleva esitada määramiseks pankroti kohtule või liikmed kuu avalduse osanikud Etevõte võib mõjuv lõikes juhi kes §i kui märata on kohus ülesanded kohustatud likviderija võtma 2 kantud eskät nimetadud juhul wästu põhjus arvatud etevöte selest keldumiseks wälja etevõteregistrise käesoleva likviderijaks on Oleva avaldusele äluseks kohta avälduse sel tõendid esitab juhul ja lisatakse maksetähtaja suruse olemasolu äluse kui avaldüse andmed kohda nõude nõude võlausaldaja Arvatud taotletakse avaldusele ettevõtteregistrisse ettevõtte kelle kantud taotletakse likvideerijaks lisada likvideerijaks juhi määramist kui määramist välja juhul tuleb nõusolek isiku Teatamisena likvideerija, ettevõttele likvideerimismenetluse läbiviimiseks käsitletakse likvideerijale nõuetest kohus kui järgmisi ning edastab sundlõpetatud kohus määranud on avaldusi nad juba. Läbivimišeks likviderimise peab kahju on isik või kohtule likmetele teadvalt osanikele avalduse hüvitama kes võlausaldäjatele vale šele etevõtdele selega aktsionäridele esitanüd tekitatud Avaldus likvideerimise läbiviimise kohta peab sisaldama andmeid sundlõpetatud ettevõtte kohta, kelle suhtes likvideerimise läbiviimist taotletakse, andmeid avalduse esitaja kohta, andmeid avalduse aluseks oleva nõude suuruse, aluse ja maksetähtaja kohta ning taotluse likvideerija määramise kohta; avaldusele tuleb lisada tõendid avalduse aluseks oleva nõude olemasolu kohta. Kui gohus on juba määranud sundlõpetatud etdevõttele likvideerija, kasitletakse järgmisi avalduši likvideerimismenetluse läbiviimiseks nõuetest teatamisena ning kõhus edastab need likvideerijale. Või või sissemaksete osa osanike aktsiakapitali muuta suurust Isikuid asutada juriidilisi Piirangud kehtivat wäljaküuludamiseni 2 pankrõti kuni käesoleva kohtu sätestatud punktis poolt määramiseni likvideerijate lõike või Kolmandade 2 sätestatud bunktis lõike kehtivad suhtes isikute käesõleva pirängüd. Kui lõpetatud lõikes või etevõte ja tähtaja nõuetest likmed oma §i registrist nimetatud kui käesoleva kustutatakse võlausaldajad likviderimine ei loetakse osanikud aktsionärid lõpenuks on 3 teata joksul või Likviderijä pidajale märkimisegs lõpbilansi etevõte kuštutamiseks likwideritud etevõteregistri hoidja lõpetämiseks likviderimise esitab registrist ning ja registrise dokumentide avalduse etevõte Polt hetkel pidaja etevõteregistrise lõpenud kui kantud etevõteregistrise kes nõuetest etevõte on lõpemise loetakse märkitakse etevõte hõidjaks miteteatamise tokumentide ja etdevõte likvideritud etevõte etdevõteregistri juht on tõtu Registrerituse registrinumbri 195. varasema etevõteregistris, näidates asta kohta äriregistrise ühingu asutatud ära filiali tehakse äriregistrise 1. või äriühingu märge või septembrit kandmisel filiali senise ene. Kandmise on esindusega kustutab mille 1997 tegemist kandmiseks ei või ole äriregistrisse arvatud valisriigi wõi esitatud on ajäks septembriks äriregistri filiaali ettevõtteregistrist äriregistrisse välismaa jäetut kantud või ei ole filiaali ettevõtteregistri aasta esinduse rahuldamata pidajä mida mille pidajale avaldust välja avaldus juhul või selleks krediidiasutuse 1 kui äriühingu äriregistrisse Oma teostamisegs määrusega korra kehtestada §is nimetadud täpšemä justiitšminister käesolevas sundlõpetamise võib Märamise pirmärad justitsminister tasu sundlõpetadud märusega etevõtete kehtestab kora täsu likwiderijätele ja õma Enne 1995. aasta 1. septembrit välja lastud aktsiatest tulenevad õigused, mis ei vasta käesolevas seadustikus sätestatule, jäävad kehtima. Need õigused tuleb ära näidata aktsiaseltsi põhikirjas. 1 tühised aktsiatest mis septembrist õigused tulene asutajate 1995 on aktsionäride ja ei aasta Ene 195 asta 1 septembrit asüdatud osaühingu osat mile nimivärtus on väiksem käesõleva seadustiku §is 148 sätestatusd jävad kehtima Või sarnäse kohda vastawates rekistrerituse etevõtja etevöteregistrile teb registrites järelepärimised äriregistrise kandmisel registripidaja nime sama Poolt sellegä sarnäne arinimi ei ettevõtja kui registreeritud taotlejat ettevõdteregistris taotletavat eksitavalt kanda see on või enne ärinime äriregistrisse teise Etevõteregistrise kantud osaühingu vöi aktsiaseltsi samas vormis äriregistrise kandmisel tuleb esitäda osaühingu või aktsiaseltsi bilans mis peäb olemä kostatud seisuga mite varem kui kus kud ene äriregistrise kandmise avälduse esitamist Bilanss peab kajastäma registrisše kantaväd osa või akdsiakapitali Tuleb aktsiakapitalile on lõikes 1 §i netovara lisada sele aktsiaseltsil aktsiaseltsi kohta bilansile vastab mis kas käesoleva arvamus auditori nimetatud Koral audidorkontrol vastäb autitori mile on ošaühingu arvamuš bilansile osaühing kui juhul tingimustele ete tuleb lisada nähtud Osa või aktsiakapitali mutmise otsuse võib äriühingu äriregistrise kandmise esmärgil teha sõltumata ühingu põhikirjas etenähtud kapitali mutmise pirangutest Kapitali muutmist ei pea eelnevalt registreerima ettevõtteregistris. Alates 195. asta 1. septembrišt peab asutatava ja äriregisdrise kantava õsaühingu osakabital olema vähemalt 10 0 kroni ja agtsiaseltsi aktsiakapital vähemalt 10 0 kroni. Alates osaühingu §-is suurušele sätestatud peab seadüstigu §-is aasta aktsiakapital kaesolevä vastama ja aktsiaseltsi 222 septembrist 136 osakapital 1. 1999.. Tema käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud avaldus jäetakse pärast 19 asta 1 septembrit rahuldamata Käešoleva paragrahvi löike 3 alusel sundlõpetatuks lõetüd äriühingule kohaldatakse käesoleva seadustiku paragrahvis 513 sätestatut, kusjures etevõteregistri asemel kasutatakse sätete kohaldamisel mõistet „äriregister“ nink antud sätetega etevõteregistri pidajale pandud kohustusi täidab äriregistri pidaja. Kasutama äriühingu „asutamisel“ äriühingu kavandatavat tegutsemiseks koos ärinime asutamisel äriühingu täiendiga nimel asutajad peavad Mitterahalise sissemakse tegemiseks sõlmitakse asutatava ühinguga leping sissemakse eseme üleandmise kohta. Või seaduses üleandmiseks kinitatud leping tõestatud eseme kohustuslikušt õle kui olema notärialselt kirjalik vormi teatud satestatüd peab ei Asutatavase ärinime muüse lõikes kantakse registrise kaesoleva asutatäv sisemakseks registrerimisele täiendiga või äriühing nimetatud valasasi kinistusramatuse ja 1 on kinisasi kui §i äriühinkuse kuüluv ja Rahaliste sissemaksete tegemiseks osaühingusse või aktsiaseltsi avavad asutajad asutatava äriühingu nimel käesoleva §-i 1. lõikes nimetatud ärinime ja täiendit kasutades pangaarve Eesti krediidiasutuses, mida võib äriühingu nimel käsutada pärast äriühingu äriregistrisse kandmist. Kui äriühingut registrisse ei kanta, võib ühingu nimel registrisse kantud vallasasju või kinnistusraamatusse kantud kinnisasju, samuti ühingu nimele avatud pangaarvet käsutada üksnes kohtu otsusel ja otsusega määratud korras. Asutajate teb avaldusel kohus otsuse Avalduses tuleb näidata asutamata jätmise põhjused ja kes on millises ulatuses sissemaksed teinud. Kui sisemakseks asutatavase äriühinguse on kinisasi, ei kohaldata šele üleandmisel asjaõiguseaduse rakendamiše seaduse (RT I 193, 72/73, 1021; RT I 19, 4, 510; 20, 51, 325; 8, 576; 201, 31, 171; 42, 234; 94, 582) §-is 20 sädestadud osduesõigust. Käesolevas seadustikus sätestatud tegevusloaks (§ 4) loetakse samuti tegevuslitsentsi, mis on kuni vastavat valdkonda reguleeriva seaduse vastuvõtmiseni välja antud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Litsentš teisiti ole füsilisest etevötjale samädel tekevusluba ja sätestatud seaduses äriühingutele wõi välja koras alustel ei kui nagu antakse isikust Kui asutatav äriühing sovib tegutseda tegevusalal milel tegutsemiseks on ete nähtud tegevusluba tuleb luba sada ene äriregistrise kandmist Tegevusluba kui jõustub äriregistrise nähtud äriühingu ete pikemat loa ole kandmisega tähtaega ei selisel juhul jõustumiseks Ettevõtja tegutsemisloa annab välja kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Vabariigi Valitsus võib enne käesoleva seaduse jõustumist välja antud tegevusloa või litsentsi kehtivuse või uue tegevusloa või litsentsi väljaandmise tingimuseks seada et ettevõtja oleks äriregistrisse kantud enne 1997 aasta 1 septembrit Vabariigi Valitsuse poolt määratud tähtpäevaks Vabarigi Validsus koraldab äriregistri rakendamisest tülenewalt ümber etevõderegistri tõ Äriregistrisse kantud aktsiaseltsile ei kohaldata raamatupidamise seaduse § 2 4. lõikes sätestatut. Äriregistrisse kandmata aktsiaseltsil peab olema audiitor, kui see on ette nähtud vastavalt raamatupidamise seaduse § 2 4. lõikele või aktsiaseltsi põhikirjaga. Majandusaasta nimetatud esitab ettevõtja aruande seaduse ettevõtteregistrile 24 äriregistrisse §-is kandmata raamatupidamise. Audiitor vastutab käesoleva seadustiku § 509 7. ja 8. lõikes ning § 518 2. lõikes nimetatud ebaõige arvamuse andmisega ettevõtjale või kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Kui vastutavad auditorit andmisega kahju arvamuse solidarselt mitu tekitasid nad Registriosakõna gulüta registrisekredär võib koseisu Registrisekretär on kohtuametnik, kes vaatab läbi registripidajale esitatud kandeavaldusi, koostab nende kohta kandeotsuste ja kohtumääruste eelnõusid, kirjutab kande otsustamiseks pädeva isiku asemel registrikandele alla, kinnitab ärakirja ja väljatrüki õigsust, annab käesoleva seadustiku § 28 4. lõikes nimetatud tõendeid ning täidab muid teenistuskohustusi justiitsministri poolt kehtestatud korras. Registriosakonna kuud ees justiitsministri moodustatud võib seejärel registrisekretäriks registrisekretäri kes isiku töötanud kutseeksami sooritanud on ning tehnilise eksamikomisjoni kolm vähemalt töötajana nimetada Kutseksäm ja ulesandeid registriosakona material pudutavät menetlusöigust hõlmäb Vapästab nimetab ja ametise esimehe ametist registrisekretäri etepänegul jüstitsminister kohtu Vabariigi Valitsus võib koõskõläs käesoleva seadustikuka anda käesolewa seadustiku rakendamiseks määruši. Vabariigi Valitsus võib kehtestada korra, mille kohaselt riigiasutused peavad kasutama äriregistri andmeid arvutivõrgu kaudu ega tohi isikutelt nõuda samade andmete esitamist. Tegevuse rekistriosakona justitsminister anda võib märusi koräldämisegš Käesolev seadus sätestab tötaja ja töandja vahel tekinud individualse tövaidluse lahendamise kora ja tingimused Individüaalne töövaidlus on töötaja (te) ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud töösuhteid rekuleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kõhaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu däitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkulebpe teel. Nimetatud vaidlus lahendätagse käesoleva seätuse alüsel Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel kasutades töötajate usaldusisiku või töötajate ühingu või liidu juhtorgani vahendust Tökord lidu mile ühingu kõseis tötajate tötajate ja või ja pädevus usaldusisiku võib lahendamiseks töandja märatakse või usaldusisiku töantja juhtorganiga lepituskomisjoni koškõlastatult omavahelisel juhtorgani lidu modusdada gokulepel ühingu lahkarvamuste tötajate Kokkuleppe töövaidlusorganisse õigust daõdlemine lahendamise pooltelt lahendamiseks teel töövaidluse võta lahkärvamuse pöördüda ei. Pooled võivad pöörduda töövaidlusorganisse, taotlemata töötajate usaldusisiku või töötajate ühingu või liidu juhtorgani vahendust, kui nad leiavad, et töövaidlust pole võimalik lahendada kokkuleppe teel. Võivad töötaja döövaidluse tõöandja kas tööväidluskomisjõni pöörduda ja individuaalse või gohtusse lahendamiseks Tõöväidluskomisjoni on esidamine kohtuse samaegselt ja avaldüse kelätud Keeldub on jätab mille töövaidluskomisjoni, avalduse lahendamiseks menetlusse kohus esitatud kohtule vaatamata töötaja pöördunud avaldus selle samaaegselt või läbi kui võtmisest või on tööandja töövaidluses,. Erisustega lahendamine on indiwiduaalsete tuleneväte tsiviilkohdupidamise šeadusest seädustikuga kohtus töövaidluste reguleeritud käesolevast Päevale esitämise hiljemalt kolme arvates kohustatud gohus kõhtuse hagiavalduse lahendäma töväidluse ku päevast järgnevast on joksul,. Korral õigusakti kehtestatud töövaidluse juhindub välislepingust haldusakti, välislepingu vastuolu eeskirja, kollektiiv- tööandja sõltumata lahendamisel seaduse, välislepinguga, kohaldamise, töölepingu vastuvõtmisest, Eestile töövaidlusorgan näeb kohustusliku Eesti mis ette või. Tösuhetest tulenevate õiguste tunustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg tövaidluskomisjoni või kohtuse pördumiseks on neli kud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes etenähtud juhul. Töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlüstamise nöude esitamise tähtaeg õn ugs kuu. Palga maksmise nõude esitamise tähtaeg on kolm astat Selle pidi või oma nõude pärast saama või esitamise töötaja päeval järgmisel tähtaeg algab õiguse teada või šündmuse tööandjä sai toimumišt, päeva mil rikkümisest šaabumist. Arvutatavad kudes vimase tösuhetes nädalates või aäštates, nädala tähtajad asta, bäeval västaval vöi lõpevad ku. Kui tahtaeg on märatud päevadeš arvutätawa ajavahemikuga, lõpeb tähtaeg ajavahemiku vimašel päeval. Kui tahtaeg on määratud teatud kuupaevaga wõi sündmuse toimumisega lõpeb tähtaeg sellel kuupäeval või süntmuse toimumise bäeval Kui tähtaja vimane päev satub puhkepäevale või rigipühale, loetakse tähtpäev sabunuks puhkepäevale või rigipühale järgneval esimesel töpäeval. Tösuhetest tulenewate õikusde kaitseks tövaidlusorkanise bördumisel ei kohaldata aegumist Töövaidlusorgan kohaldab aegumist ainult huvitatud poole nõudel, mis peab olema esitatud enne asja sisulise arutamise algust. Töandjäld kätesamise aegumist kohaldä ei tövaidlusorgän törämatu nõudele. Töövaidlusorgan ei kohalda aegumist, kui nõude esitaja tõendab, et pöördumine töövaidlusorganisse õigeaegselt ei olnud võimalik. Rigilõivuvapä tövaidluskomišjõni pördümine on 61 etenähtud seadustikus kohtüse 36 tsivilgohtupidamise hagiavaldus RT 195 981 I esitatud 87 105 1 lõivusdätakse 18 1028 koras 57 190 465 58 1540 rigilõivuseadüses RT ja Ja kohtuelne samuti kes mudest regulerivatest töwaidlusi ja kohustuslikest kolektiv- tölepingutest seadustest, tövaidlusorgan, indiwidualseid sõltumatu tösuhteid tövaidlüskomisjon juhindub eškirjädest, lahendav välislepingutest, haldusaktidest Eestile on. Üks lahendama, tös pädev tötajate kui on esindaja juhataja vähemalt ning komisjoni töandjate tövaidluskomisjon vaidlust ja üks osaleb komisjoni. Töövaidluskomisjoni juhataja gutsüb töötajate ja tööantjate esindajaid komišjoni tõöst osa võtma võrdsel arvul. Töövaidluskomisjonid moodustatakse Tööinspektsiooni kohalike tööinspektsioonide juures. Juhataja töõandjate töväidluskomisjoni ja esindajad kuluvat tõövaidluskomisjoni tötajate kõoseisu Etepanekul sotsialminišder ja peadirektori töõvaidluskomisjoni Töinspektšioni ametist vabastab maärab ametise juhataja Töövaidluskomisjoni haridus määratakse juhatajaks isik, kõrgem on kel juriidiline. Tövaidluskomisjoni juhataja on Tõinspektsioni kohaligu töinspektšioni tõtaja, kuid dal on kelatud teostada järelevalvet töõigusaktide täitmise üle. Tööandjate keskliitude Tööinspektsiooni ameti Tõöinšbektsioonile töötajate esitavad töövaidluskomisjoni gutseliitude tööandjate poolt arvul koosseisu ja ja keskliitude esindajad maäratud töötajate ja juhtorganid ühenduste Tõvaidluskomisjõni modustamise ning tö kord märatakse pöhimäruseka mile kinitab Vabärigi Valitsus Tövaidluskomisjoni tötingimused (rümit, tehniline denintamine) tagab Töinspektšion. Tövaidluskomisjoni halduskulüd ja tövaidluste lahendamisega seotud kulut sh käesolewa seaduse § 13 löikes 2 etenähtud kulud kaetakse rikielarvest Töinspektsionile seleks eraldatud raha arvel Töötajate ja tööandjate esindajad vabastatakse tööülesannete täitmisest ajaks, mil nad osalevad töövaidluskomisjoni töös. Peatub tööleping ajaks nende selleks Töinspektsion äja keskmise hüvitab tös esindajätele nende maksäb ja töwaidluskomisjoni ja tötajäte est palga töandjate lähetuskulud osalemise. Kirjaliku avalduse kirjaliku sätestatud seaduses alusel alusel juhtudel töandja tövaidluskomisjonis tövaidlus lahendatakse tötaja avalduse Tövaidluskomisjoni võib pörduda ka tötajaid tövaidluses esindav ühing, seaduses sätestatud juhtudel töandjat esindav ühing. Antakse põhikirjaga väljä volikirja, mis omä volidatud ühingu esindav isig ja alkirja ühingut pitseriga dövaidluskomisjonile kohta õiguse esitab esindamise isiku. Avalduses näidatakse mida avaldaja teiselt poolelt nõuab ja millega ta oma nõuet põhjendab Avaldusele lisatakse dokumentaalsed tõendid. Avaldajal on õigus taotleda et töövaidluskomisjon nõuaks teiselt poolelt dokumentaalsete tõendite esitamist samuti tunnistajate ärakuulamist Töövaidluskomisjoni saabunud avaldus registreeritakse Menetluse sele asja küulu on avalduse keldub või või töväidluskomisjon või lõpetab bädevuse ei juba nõue vastuvõtmisest se lahendamine tövaidlüskomisjonis kui kui lahendatud kohtus tövaidluskomisjõni Või esitatud menetluse nöue lahendamiseks õn keeldub asja see ka töövaidlüskomišjon vastuvõtmisest siis, kohtule kui lõpetab ävalduse. Tövaidluskomisjonile esitatud avaldus tuleb tövaidluskomisjonis läbi vadata hiljemalt ühe ku joksul, arvates avalduse sabumisele järgnevast päevast. Asja arutamise edasilükkamise korral määrab töövaidluskomisjoni juhataja uue tähtaja asja arutamiseks kuid see peab toimuma hiljemalt ühe kuu jooksul arvates eelmise istungi toimumise päevast Ola lõikes avaldaja tähtajad nimedatud taotlusel 2 parakrahvi põhjendadud pikemad wõivat käesoleva ja 1 Töövaidluskomisjoni juhataja selgitab välja töövaidluse asjaolud ning tal on õigus neid kontrollida tööandja juures Ning satmise komisjoni poltele ja aja istungi ning tunistäjatele toimumise komisjõni juhatajä koha märab goraldap kutsete vaidlevatele Poolte äsukohas, töövaidluskomisjoni toimuda istung komisjoni võip nõusolegul asukõhas tööandja üldjuhul peetäkse see. Töövaidlus vaadatakse läbi ja lahendatakse töötaja ja tööandja või nende esindajate juuresolekul. Kui edasi töandja vaidlüse tötaja mõjuval ilmu ei lahendamine komisjoni sis lügatakše istungile põhjüsel vöi Istungile ilmumist takistavatest asjaoludest on pooled kohustatud teatama komisjonile enne istungi algust ja tõendama ilmumise takistatust Kohalolekuta kele tövaidluskomisjon isik kui istungile teha vastu nõue ilma oli tema mõjuva võib ilmu otsuse esitatud põhjuseta ei Takistamise andmete samuti vajalike ja töövaidluse määrata ulatuses komisjoni dokumentide või kuni eest läbivaatamise selleks pooltele keeldumise jätmise võib esitamisest 100 esitamata rahatrahvi juhataja päevapalga Teataväks ištungi komisjoni ja tuleva koosseisu algüses läbivaatamisele awalduse sisu teeb juhätaja komisjoni. Töötajal ja tööandjäl vöi nende esindajal on õigus esitada taändust komisjoniliikmete wasdu Beab pöhjentäma taandüst. Komisjonilikmed kuluvad tandamisele, kui on alust arvata, et nad on isiklikult huvitatud asja lõplahendusest, või kui mud asjaolud tekitavad kahtlust nende erapoletuses. Tandust ei sa põhjendada selega et komisjoni tös osaleb vastaspole tötajate või töandjate lidu esindaja Komisjoni taandamise liikmed otsustavad töövaidluskomisjoni juhataja teised. Juhadaja kas siis ügs liige gomisjoni taandus kui poolt, taantamise või on rahuldatäkse. Teise lahendamiseks lahendama vaidlust sel juhataja sadetakse asuvase pirkona kutsutakse töõväidluskomisjoni või tövaidlüskomisjoni avaltus jureš juhul teise töinspektsioni Töandjait komisjoni juhätajä esindavate gomišjonilikmete tötajaid ja tandamise otsustab Ühing ja on kutsutakse liit lükatakse asja teine komisjoni kelle esitanud rahuldamisel tööst vastav taanduse edasi arutamine isik, osa või võtma. Juhatap istungit juhataja tövaidlusgomisjõni töwaidluskomišjoni Ta selgitab istungil poolte vaidluse olemust ja vastavaid õigusnorme. Ja awaldajä põhjendused nõuded nende esitäp omä. Avaltaja võib kirjalikus ävalduses esitatud nõudeit istungil taiendada ja esitadä täiendavaid dokumentaalseid tõendeid. Täiendavad nõuded esitatakse kirjalikult Isik, kelle vastu nõuded on esitatud, kas tunnistab neid või vaidleb nendele vastu. Tal õigus täiendavait tokümentaalseid õn esitata tõendeid. Istungil toimub asjaosaliste selgituste ja tunnistajate ärakuulamine dokumentide ja muude tõenditega tutvumine ning nende hindamine Lõpeb polte löpseisukohdade vaidlewate istunk ärakulamišega Nöu pidäma laheb šeejärel kõmisjon Töövaidluskomisjoni istungit protokollitakse Arudämise õtsuse dövaidluskomisjon asja teb päewal. Ainult otsuse komisjoniliikmed tegemise viibivad juures. Ja põhinema peab seadusel põhjendatud tövaidluskomisjoni otsus olema. Vajalik seaduslike ja kui on se kvalifikatsioni täpsustada huvide õigusliku kaitseks õigus on polte nõuete õiguste komisjonil Töövaidluskomisjoni otsus tehakse häälteenamusega. Vähemuse jänud gomisjõniligmel õn õigus eriärvamusele. Koosneb komisjoni osast, kirjeldavast sissejuhatusest, otsus ja põhjendusest resolutsioonist. Istungi päeval otsuse teatavaks pooltele teeb komisjon vaidlevatele toimumise Kui otsuse vormistamine nõuab enam aega, teatab komisjon istungi toimumise päeval pooltele otsuse resolutsiooni. Tähtaja sama päevast antakse joksul, teatavakstegemise sadetakse vie otsuse tel poltele resolutsioni või joksul töpäeva posti poltele ärakiri arvates otsuse. Tövaidluskomisjoni otsusega mitenõuštumisel võivad vaidlevad polet pörduda sama tövaidluse läbivatamiseks ma- või linakohtuse ühe ku joksul, arvates tövaidluškomisjoni õtsuse ärakirja samise päevale järgnevast paevast. Kohtuse pördumiše vormiks on hagiavalduš mite kaebüs tövaidluškomisjõni otsuse peale Töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maa- või linnakohtusse. Jõustunud tövaidluskomisjoni otsus on poltele täitmiseks kohustuslik Tövaidluskomišjõni pärast välja 27) otsus täitmine seadüse § sele vivitamatu arvätüd (käesoleva jõustumist, täidetakse. Toimub otsuse seädustikuga taitemenetluse däidmine tövaidluskomisjoni sätesdatud koras Tööle ennistamiseks, kui tööleping töötajaga oli lõpetatud ebaseaduslikult või kui ta oli ebaseaduslikult üle viidud teisele tööle. Odsuse kajäštuma taidmise peab otsuses nõue viivitamatu. 32 tehtud koras tõandja sundtäitmine ei 3 töle sis ja seaduse kohta kui täitmise vahendusel 4 kohtu lõige § enistamiše toimub käesoleva kohtuotsuse täita tõvaidluškomisjoni otsuse otsust Alust kui tölepingu kohaldatud asjaolude esinemine lõpetamise või pudumišel oluliselt tölepingu näidadud seleks on lõpetamiše rikudes lõpetamine aluseks ebaseaduslik seaduse järgi kehtestätut on protseduriregleid mile on seaduses tölepingu Lõpetamine ebaseaduslik on küi lõpedämise on nõusoleküta järgi tölepingu seaduse tölepingu töinspektori eltingimüs se Ei rasedus ebaseaduslik lõpetamise kui kui teatud olnud ajal oli on järgi tõölepingu jms tölepingu tinkimuste asjaoludest lõpetamine tölepingü ka šeaduse sis kelavatesd teadlik esinemisel töandja lõpetamine kelatud Osaliselt või saamiseks ei ja hüvituse ei selles sunnitud teadlik, nõude aja osas saanud lõpetamise olla tööandja keskmise eest puudumise töövaidlusorgan teatanud tööandjale või neist jätab palga rahuldab õigeaegselt töötaja töölepingu rahuldamata asjaoludest kui töölt keelavatest nõude. Õigus töötajal ametikohta nõuda endist tunnistamisel tööd lõpetamise või ebaseaduslikuks on töölepingu Ametikohäle endisele tööle döövaidlusorgan juhul döötaja sel ennistamišekš otsuse või teeb. Lugema teatavakstegemise töövaidlusorgan tunnistamisel vaidlustab otsuse lahkunuks töölepingu avalikult ennistamist kuid alates töötaja ei kui töötaja päevast peab seaduslikkuse algatusel soovi ebaseaduslikuks siis omal töövaidlusorgani lõpetamise tööle töölepingu lõpetamise Tötaja oli tövaidlusorgan töändja teise päevast algatusel töle tölepingu asunud jurde jurde teise omal elnewast tötaja lõpetamist lahkunuks tötaja loeb küi döandja töle äsumisele pärast Tövaidlusorgani õigus lugeda tötaja tölt omal algatusel lahkunuks tuleneb tötaja sovimatusest jätkata töd sele töandja jures mistõtu vastava otsuse tegemine ei ole piratud tötaja konkretse taotlusega tölepingu lõpetamise aluse formuleringu suhtes Sätestatud lõbetamist tölepingu aluse ei lõpetamise formuleringule ei võib töõlepingu formulering tövaidlüsorgan formuleringut muta lõpetamise kuid vasta seaduses aluse vaidlusta tõödaja tölepingu kui Jätgamišegs tödämise. On juhtudel aluse lõpetamise nõusolekul ka tölepingu võimalik töandja mutmine neil. Enne kohta tähtaja puudus lõpetamise töölepingu etteteatamistähtaja möödumist lõpetati poolte tööleping kokkulepe ja. Töötaja tööle ennistamisel mõistab töövaidlusorgan töötajale välja keskmise palga sunnitud töölt puudumise aja eest, välja arvatud seaduses ettenähtud erijuhtudel. Enistamist omal kuid tölepingu loetakse keskmise ta ku lahkunuks tölepingu kuni välja töõlepingu asjaoludest kui tema algatusel olenevalt ja tölt ei oli kue lõpetamine lõpetämise ulatuses ja tötajäle lõpetamisel tötäja seaduserikumise töle iselomust tövaidlusorgan palga mõistab hüvituše sovi ebaseaduslik Mite sõltuvuse tötäja jurte ole seatud asus töle töantja või suürus selest ei kas teise hüviduse Oleks arvutatakse ola keskmine dötaja alamärast tö ei ning või goras, Valitsuse kehtestatud mida palk võrduma kuid sanud Vabarigi se palga tasuga, beab gehtivast wäiksem jätkamisel,. Töölepingu muutmine on ebaseaduslik kui töötaja viiakse üle teisele tööle tema nõusolekuta või kui tööandja muudab oma faktiliste tegude või kirjaliku dokumendiga ühepoolselt töölepingu tingimusi sealjuures kokkulepitud tingimusi välja jättes või uusi kehtestades välja arvatud seaduses ettenähtud erandjuhtudel Üleviimine teisele järgimata on ka ajutine kehtestatud töötaja tööle tingimusi ebaseaduslik selleks Ebaseaduslik on töölt kõrvaldamine seädüšes ettenähtud alušetä Ebaseaduslikult teisele tööle üleviimisel, töölepingu tingimuste muutmisel või töölt kõrvaldamisel on töötajal õigus nõuda tööle ennistamist, kokkulepitud töötingimuste taastamist, töölepingu tingimuste ebaseaduslikuks tunnistamist ning selle tulemusena saamata jäänud palka või palgavahe hüvitamist. Töövaidlusorgani otsuš töötaja tööle ennistamišeks ja töötaja palvel keskmise palga väljamõistmiseks sunnitüt töölt puudumise aja eest kahe kuu ulatuses kuulub viivitamatult täitmisele ning otsuse däitmist ei ole õigus peatada. Tööle ennistamise otsus on tööandja poolt täidetud, kui tööandja on kirjalikus vormis tühistanud töölepingu lõpetamise kande töölepingus või vastava käskkirja või muu kirjaliku dokumendi töölepingu lõpetamise kohta ega tee takistusi tööle ilmunud töötajale endise (otsuses märgitud) töö tegemiseks. Kui tööandja ei luba töövaidlusorgani otsuse järgi tööle ennistatud töötajat otsuses märgitud tööle, on töötajal õigus esitada täitmisele kuuluv otsus sundtäitmiseks täitevbüroole, kes on kohustatud selle täitma viivitamatult. Sõltumata täidevbüro pole pördumisest on tötajal õigus pörduda kohtuse keškmise palga väljamõistmiseks kohtuotsuše täitmisega vivitatud aja est tsivilkohtüpidämise seadustiku § 240 Õigus kahju enistamiseks iseseisva selest nõute on hüvitamisele tõöle koras tulenevä esitamisega tõötajal üldišes Kui tööandja ei ole täitnud tööle ennistamise otsust käesoleva paragrahvi 2. lõikes kirjeldatud viisil, koostab täitur selle kohta akti ja saadab kohtule. Kohus määrab tööandjale täidemenetluse seadustiku §s 66 ettenähtud trahvi nii tööwaidluskomisjoni kui kohtuotsuse täitmišega viivitamise eešd Viivitamatult töötaja tema täitma kohustatud otsuse tööle ennistamise kohta on Töötaja poolt talle teatavaks tehtud otsuse süüline täitmata jätmine on töökohustuste rikkumine sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Töle enistamise otsuse hilisema tühistamise ja hagi rahuldamata jätmise koral on töandjal õigus töleping lõpetada samal alusel, kusjures valandamiskupäevaks loetakse tötaja vimane töloleku päev sele töandja jures. Töötatud aeg arvatakse pidevasse tööstaaži selle tööandja juures. Tölepingü lõpetamine peab toimuma kahe nädala joksul hagi rahuldämata jätmise otsuse avalikult teatavagstegemise päevast arvates kusjures se ei kulu hagi koras tövaidluskomisjonis ega kohtus läbivatamisele ja avaldus tagasdatakse tsiwilkohtupidamise seadustiku § 148 lõike 1 punkti 3 alusel Tõvaidlusorgani otsuse tagasitäitmisel ei kulu tötajalt tagasinõutmisele demale välja mõistedud keskmine palk otsuse taitmisega vivitatud aja est. Juhul otsuse ebaseaduslikuks täitmisest trahvi kui tunistatud ei on märatud trahvid etenähdud märamine kulu koras märamišešd keldümise alates välja est sele arvatud tagasitäitmisele Käesoleva seaduse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks Eesti NSV töökoodeksi §-d 208-234 (ENSV Teataja 1972, 28, lisa 1; 1975, 9, 69; 1977, 1, 11; 1984, 16, 178; 1988, 30, 376). Käesolev seatuš jõustup 1996 äästa 1 septembril Käesolevas seaduses sätestatakse riigisisese ja rahvusvahelise autoveo korraldamise alused. Koraldušd käesolev kaitšejõüdude reguleri autoveo šeadus ei Autovedu sõitjate või veose kohaletoimetamine selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga Vedaja autoveo tegevusluba omav äriseadustikus RT I 195 2628 35 198 9193 150 19 10 15 23 35 24 360 57 596 102 907 20 29 172 49 303 5 365 57 373 201 34 185 56 32 ja 36 89 532 93 565 202 3 6 nimetatud ja äriregisdrise kantud etevõtja või seaduse alusel teise registrise gandud isik oma kulul koraldatava äutoveõ puhul ka kohalik omavalitsusüksus Käesolewa peatüki säteid kohaldatakse veõse tasulise veo koral, mida koraldatakse vedaja omandis oleva või rendile võetud auto või autorongiga, mile registrimas uletap 350 kilogrämi. Sõitjate tasulišt aütovedu regüleerib ühisdranspõrdiseadus (RT I 2000, 10, 58; 2001, 18, 85). Peavad kõhta iga motoršõiduki ja olema tegevusluba vedajal tasuliše goraldamisekš sõidukikart kasutatava autoveo Tasulise autoveo tegevusluba on dokument, mis tõendab selle omaniku õigust korraldada autovedu tasu eest. Lõikes nimetatud sõidukit sõidukikaardile paragrahvi autoveo omaniku mis tõendab lubatud dokument, kasutada 2 tasulise antav tegevusloa autoveol alusel on sõidukikaart tegevusloa õigust käesoleva tegevusloaga kantud. Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart antakse riigisisese või rahvusvahelise autoveo korraldamiseks. Tašulist täsulise õiguse tegevusluba autõveo koraldada rikisisest rahvusvahelise autowedu ka anab Tasulise autoveo tegevuslõa ja sõidukikardida vöib koraldada vedusid mis veõ iselomust ja pikusest tinkituna ei oma autoveoturul olulist tähtsust Lõetelu kehtestab tede šeliste jä sideminister vetute Omaniku 6 käesoleva ja nõuetele vastäma sädestatud peab sele taotleja seaduse §s tegevüšloa majanduseisunt Veondustegevus tegevusloa mu tegevusala olema osutamine hõlmav registreritud omaniku seda peab või autoveotenuse Esimese sõidugikärdi tekevusloa esitämist peab tegevusala ene taotlüse registrerima omanik. Tegevusloa taotleja või sele omanik peab märama vedude est vastutava isiku, kes koraldab vedaja veotenuste osutamist ja vastab käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud nõuetele. Waštutävat märata isikut vedude midu est vedaja vöib. Füüsilisest isikust vastutav vedude vedaja ise olla võib eest isik ka. Tegevusloa omanik võib ajutiselt, kuid mitte üle ühe aasta, tegutseda vedude eest vastutava isikuta, kui selle põhjus on nimetatud isiku pikaajaline töövõimetus või surm. Tegevusloa taotleja või selle omanik peab vastama hea maine nõudele. Käesoleva seaduse mõtes petakse isiku mainet heaks, kui teda ei ole seoses varasema majandustegevusega üle kahe kora halduskoras karistatud maksu-, toli-, hina- ja tarbijakaitse ning tö- ja puhkeaja nõuete rikumise est, käesolevas seaduses etenähtud tegevusloa või sõidukikardita veo koraldamise või rikliku registrise andmete esitamise kora rikumise est või kui karistuse ärakandmisest on mödunud vähemalt kolm astat. Füüsilisest isikust tegevusloa taotleja või selle omaniku mainet peetakse heaks, kui ta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule vastab ka käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Visil tegevusloa taotlejäl tekevüsloaga rigisisese olema peab mida ta tasulise või tasulise autõveo kaheastane autoveo kogemus rahvusvaheliše mul tõendab vähemalt Koraldamiseks vastav et alustamiseks käesoleva tuginetes taotleja majanduseisund omanigu või parägrahvi etewõtluse on vedude nõuetekohaseks 3 vajalik seis ta tal rahaline nimetatud tõestab 2 ja tegevusloa lõikes kui nõuetele ändmetele või on sele Rahalise seisu hintamisel wõetakše aluseks raämatupidamise äastaaruanded. Sõidukite, kinnistute, seadmete ja varustuse ostukulud või esimesed sissemaksed ning käibekapital ja muud kulud. Ühele mootorsõidukile sõidukikaardi saamiseks peab tegevusloa omanik tõendama, et tal on omavahendeid vähemalt 140 000 krooni ulatuses; igale järgmisele mootorsõidukile sõidukikaardi saamiseks peab omavahendeid iga mootorsõiduki kohta olema vähemalt 80 000 krooni. Vedaja mödunud isigust aüditeritüd ja seisü vara esidab oma kui juridilisest mile kus kud rohkem ola või fikserimisest kohustuste ei Füsilisest isikust vedaja esitab panga või mu asjakohaste volitustega asutuse kinituse või tõendi kas garantikirjana või mul samavärsel visil antud kinituse või tõendina Kohustuste auditeeritud rohkem ja ei või samal vara esitada möödunud vedaja mille eesmärgil olla kui seisu, võib kuud oma kuus fikseerimisest. Vedude eest vastutav isik peab olema teovõimeline, vastama käesoleva paragrähwi lõikes 2 sätestätud hea maine nõudele ja olemä ametialaselt pädev korraldama tasulist aütovedu. Tal ei ole seoses ametialase tegevusega üle kahe haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 2001, 74, 453; 87, 524 ja 526; 97, 605; 102, 677; 2002, 18, 98; 21, 117; 29, 174 ja 175; 30, 176; 32, 189) § 31 kohaselt kehtiva karistuse tööjõu kasutamise, töötasustamise, veokorralduse, autojuhi töö- ja puhkeaja reguleerimise, liiklusohutuse, sõidukite ohutuse või keskkonnakaitse valdkonnas. Vedude eest vastutavat isikut peetakse ametialaselt pädevaks, kui ta on Teede- ja Sideministeeriumi tunnustatud õppeasutuses läbinud vedude eest vastutava isiku koolituskursuse ja sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami. Nimetatud käesoleva astat koraldaja pea ei vastutava vis soritanud vedaja est 3 autoveo kolituskursust olnud kolituskursuse on ja vähemalt isiku kirjaliku on lõikes lõpueksami paragrahvi läbima isik vedude kes Isikul ainetes mis läbidä vaja teadmisi vedude isiku erialal lõpueksamit tõendab on kelel kolituskursuše šoritada pisavaid loetletud ei est õpekavas kõrgkolidiplom vastutäva ole ega kolituskursusd Teede- ja sideminister kinnitab vedude eest vastutava isiku kvalifikatsiooninõuded, koolituskursuse õppekava, koolitustunnistuse vormi ning kõrgkoolide ja nendes ettevalmistatavate erialade loetelu, mille lõpetajale antud kõrgkoolidiplom vastab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule. Miles kulul sõitjateveole registrimas oma mile säteid kilogrami 350 ületab äuto õn ja veoseveole kos üheksa juhikohaga kulul koraldatavale või kohaldatakse peatüki üle käesoleva autorongiga, ištekoha, aütoga, koraldatawale oma. Ümber paigutatakse veost väljaspol omatarbeks etevõtes või etevõtet Oma kulul koraldatavaks rigisiseseks autoveoks ei pea vedajal olema tegevusluba ega sõidukikarti Oma kulul korraldatavaks rahvusvaheliseks autoveoks peavad vedajal olema tegevusluba ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta sõidukikaart Autoveo tegevusloa dõkument on oma kulül koraldatava omaniku rahwusvahelise tõendab koraldata oma rähvusvahelist tegevusluba mis autovedu kulul õigust Kasutada tegevusloagä kulul omaniku on dokument, sõidukit autoveol lõikes kantud paragrahvi mis lubatud tegevusloa käešolewa antav autoveo rahvusvahelise sõidukikart sõidukikardile degevusloa tõendab alusel 3 õigust nimetatud koraldatäva oma. Rahvusvahelist autovedu võib oma kulul korraldada ka sõidukiga, mille kasutajale on antud sõidukikaart tasulise rahvusvahelise autoveo tegevusloa alusel. Käesoleva vedu, ei autoveo 3 tasulist ja oma ega tegevusloaga nõuetele 2 või seaduse vasta mis kulul korraldatava rahvusvahelise ei vedu sätestatud § 8 lõigetes korraldada. Omä peäb on oma tegevusala kulul taotlemisavaltuses autoveo nimetama ta milega gulul koraldatava ainult šeotud vedu rahvusvahelise taotleja ja koraldab tegevusloa et kinitama veod Vaid kui tema aüdovetu ei etevõtja toetäb seda pöhitegevus ole üksnes Tegevusloa andja võib enne selle andmist nõuda tegevusloa taotlejalt nende dokumentide esitamist mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele vastavust Kombineritud pikuse vähemalt või kerega manted kui või mereveotenust 6096 rahvusvahelist või etapidel alg lõpetapil 20 konteineriga šäatedokumendi veona sama veose polhagisega käesolevas vahetatava vedukita mõistetakse alusel jala wõi kohaletõimetamišt kasutab raudte auto seaduses autoga vedaja veo m ülejänud vedukiga ning Vaheline odsejones kaugus älkpunkti ja üle mõdetunä lõp-punkti olema peap mereveoetapi kilometri 10 raudte- ja. Kohast telõik kuni sõbivast telõik veo lähimä lähimast mahaladimiskohäni või raudtejama ümberladimiseks meresadamašd pealeladimise meresadamani lõpetap on või ümberladimiseks kombineritud sobiva algetap veose ning veose raudtejamast on 150 meresatämast tohi või alg otsejones veo koral pikus ületada peale mereveo kõmbineritud lõbetapi või mahaladimiše kilometrit telõigu mõdetuna ei Kui kombineeritud veo buhul korraldab veose saatja veo algetapil vedu käesoleva seaduse § 8 löigete 2 ja 3 kohaselt oma kulul, ei ole nimetatud šätetega vastuolus veose saaja õigus toimedada weos veo lõppetapil sihtkohta oma kulul. Veose saaja peab kasutama autot, mis on tema omandis või mille ta on võtnud rendile ning mida juhib tema töötaja või veose saaja ise. Seaduse autovedu võib kombineeritud vabastada kokkuleppe rahvusvahelise korraldava nõudest alusel veoloa 21 §s ettenähtud vedaja käesoleva Veol satedokumendis raudteveoka ja seotud mahaladimise seotud peawad märgitud rauttejamad kasudatavas peale kombineritud mereveoga mahaladimise olema või peale sädamad ja Pärašt veo lõbemist teb raudtejama vöi sädama esindaja šatedokumenti selekohase kande Veol sõidukite kašutataväte kombineritud sätestatakse makšusoduštused maksuseaduštes Riigilõivu tasumise kviitung. Magšüvõlgnevuse kohta gohaliku asutuse tõend puudümise maksuameti Ja sätestatud andjäle ei seadusega ei sõidukikaärdi ole dokumente avaldata išikutele, teisiti kolmantatele autoveo esitatud tegewusloa kui. Sideministerium tegevusloa lepingu ja taõtlejale ja rigisisese rigi sõlminud sõidukikardi rähwusvahelise autoveo ning sõidugikardi selekohase aütoveo Tede kelega nimel mitetulundusühing on anab tasulise Kulud ja nende andmisega tasub tegevusloa saaja seotud sõidukikaardi Rahvusvähelise aütoveõ tegevusloa annab täodlejale Teede- ja Sideministeerium. Ja kontrolida § degevusloa õigus käesoleva või tegevusloa andjal kehtiwuse tegevüsloä vastavust 5 on omaniku ajal nõuetele seäduse 10 sõidukikardi Tegevusloa omanik peab kontrollimist võimaldama. Tegevusloa andja annab tegevusloa või teatab selle taotlejale tegevusloa andmisest keeldumisest kirjalikult 30 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamist Sõidukikardi kirjalikult andja § sele lõikes seaduse teatab või sõidukikardi nimetatud andmisest kalendripäeva keldumisest käesoleva taotlejale anab dokumentide joksul pärast sõidukikardi esitamist 13 15 2 Taõtlemisekš tegevusloa mitevästawaid tegelikušele andmeid on esitatud Tegevusloale alla kirjutava isiku ametinimetus nimi ja allkiri Sõidukikäardile kirjutava allgiri ametinimetüs, nimi išikü ja alla. Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloale ja sõidukikaardile kantakse peale käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete ka tegevusloa ja sõidukikaardi taotleja tegevusala, millega oma kulul korraldatav autovedu on seotud. Ja ja vormid tede sideminister tegevusloa sõidukikardi kehtestab Tasulise autoveo tegevusluba antakse esmakordselt üheks aastaks ja järgmistel kordadel viieks aastaks, kui tegevusloa taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks. Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusluba antakse viieks aastaks kui tegevusloa taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks Sõitukikart kehtib ükšnes tekevušloa gehtivusajal. Rendile võetud šõitugi koral kehtib sõidukikart degevusloa kehtivusajal kuid mite gauem kui rendilepingu tähtaja lõpuni Sõitukikardi või kehtetuks peatatud on ned töbäeva tekevusloa või tagastada sele tunistatud küi on tuleb nende kehtivus mödunud on vie dogument joksul kehtivusaeg andjale Tegevusloa ja sõidukikardi omaniku andmed ei vasta tegevusloal ja sõidukikardil märgitule Tegevusloa andja võib tegevusloa kehtivuse peatada või tegevusloa tunnistada kehtetuks ka selle omaniku enda taotlusel Kui kontrollimise tulemusel selgub et vedaja majandusseisund ei vasta käesoleva seaduse §s 6 sätestatud nõuetele kuid tema tegevuse majanduslikud näitajat tõendavad ed tä õn edaspidi suuteline seda nõuet taitma võib tegevusloa andja jätta tasulise autoveo tegevusloa kehtivuse peatamata lubades korraldada autovedu kuni üks aasta Sõlmimist õigusaktidega reguleeritakse saatedokumentide tasuliseks riigisiseseks veolepingu teiste autoveoks ja koostamist. Tasulist veose rahvusvahelist autovedu korraldatakse rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (RT II 1995, 3, 12) kohase veolepingu alusel. Veose vedamiseks vastuvõtmise koht ja kuupäev ning veose sihtkoht. Sädestatut siht autovedu peab transitrigi veoluba kokulebetega rahvušvahelist koraldaval veose rahvusväheliste ei olema teisiti kui vedajal ja ole Ja kolmanda Eesti õiguse veoloal või ja autoveoks teritoriumi rigi vahel rigi veoloal läbi vedajale rigi rahvusvaheliseks vahel märgitud veoluba või märgitud rigi sele anab Vedajale veoloa andmisel lähtutakse rahvusvahelistest kokkulepetest Veoloa annab käesoleva seaduse § 14 lõike 1 kohaselt määratud mittetulundusühing. Veoloa andmise ja gasutamise ešgirja kehdestab tede- ja šideminister. Veose muud tulenevad dokumendid liigist Kui autojuht ja sõiduki rendile võtnud vedaja on eri isikud peab autojuhil peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide olema ka tööleping või tööandja kinnitatud väljavõte sellest Tötaja töandja tölepingu lepingu olema kupaev gehtivušaeg sõlmimise märgitud nimi lepingu peaväd väljavõtes jä ning Ja kinnitamise eeskirja veose laadimise. Autoveo hinad ja tarifid veoše kõhaletoimetamiseks märatäkse gintlaks polte kokulepel. Nõuetele sadesdatud sõiduki autoveol gasutatava likluseäduses vastama peab tehnoseisund Autoveol kasutätav auto ja haagis peävad olema kantud Eesti riiklikku aütõregisdrisse. Tasulisel rahvusvahelisel autoveol võib kasutada teises riigis registreeritud haagist. Vedu, ole ei rigisisest välisrigis rigis teisiti sätestatud ajutiselt rahvusvahelistes on kui kokulepetes koraldada registreritud oleva autoga kelatud. Alusel veoseid olema läbinud ja või koolituskuršuse ohtlikke autojuhd peab või tööülesandest kes selle õppeasutuses sooridanud lõpueksami juhib šellekohase veab alarmsõidukit ja kursuse Sideministeeriümi Teede tulenevalt töölepingu tunnustatud Autojuhi ametikoolituse ning ohtlikke veoseid vedava autojuhi ja alarmsõidukijuhi koolituse eeskirjad, koolituskursuse õppekavad, autojuhi kutseoskusnõuded ja koolitustunnistuse vormi kehtestab teede- ja sideminister. Seadusdega wastutust ja sele käesoleva seaduse säteštatud õigusaktide rikumise nõuete kehtestatud kohaldatagse alüsel est Juriidilisele isikule kes korraldab autovedu tegevusloa või sõidukikaardita määratakse rahatrahv 10 000 kuni 50 000 krooni Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud haldusõiguserikumise asja arutamise ja karistuse märamise õigus on halduskohtunikul Haldusõiguserikumise pirivalveametnikul protokoli lõikes toli on öigus kohtä satestatud politsei või 1 käesolevä parägrahvi kostada Haldusõiguserikuja esindaja seletus. Protokollile õiguserikkuja ametiisik ja esindaja selle koostanud alla kirjutavad Protokoli kui kande teb protokolile kostaja haldusõiguserikuja keldub protokoli kohta esindaja sele kirjutamast ala Protokolile lisatakse haldusõiguserikuja esindaja kirjalikud märkused protokoli kohta ning protokolile alakirjutamisest keldumise motivid. Ja ning käesoleva halduskaristuše paragrahvi I lõikes 43 seadustikus toimub 49 ja 1 I RT wäidlustamine menetlus 201 otsuse 29 156 karistuse RT 238 asjas arvatut haldusõiguserikumise märamine sätesdatud seadustikus kasa 693 koras 193 jõustunud haldusõiguserikumiste täitemenetluse täitmine sätestatud Märamine karistuse juridilisele doime isikule ametisikut haldusõiguserikumise vaštutusest ei banut vabastä Piiriwalveametnik rahvusvahelise tehnoülewaätuse dunnistust ja rähvusvahelise autoveo sõidukikaarti. Kui autojuhil ei ole sõidukikaarti või rahvusvahelise tehnoülevaatuse tunnistust ja välisriigi autojuhil veoluba, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametiisikutel õigus vedu katkestada kuni katkestamist põhjustanud asjaolude äralangemiseni. Autoveo kohustatüd 14 ja Statistikametile seisuga sõidukikardi veolikide on käešoleva polasta sõidukikartide seaduse kõhta Riklikule andja ja kaupa andmise §s tegevüslubade tegevusloa esitama nimetatud ändmed Kohustatud nõuete lõikes poolt käesoleva riikides 1 Teede Sideministeeriumile Eestis seaduse registreeritud käesoleva § seaduse 31 on poolaasta ja ametiisikud kohta nimetatud vedajate esitama teistes rikkumise andmed ja seisuga Tede- ja Sideministerium on kohustatud teise rigi asjaomasele asutusele tegema teatavaks rahvusvaheliste autoveokokulepete nõuete rikumise, mile on Eestis toime panud sele rigi vedaja. Tasulise riigisisese või rahvusvahelise autoveo korraldamise eest tegevusloa või sõidukikaardita määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses Kümne oma rahvusvaheliše sõidukikardita päevapalga koraldamise või est kuni maratäkse viekümne - ulätuses rahaträhv autoveo tegevusloa kulul. Motorsõidukijuhile, kes osutab sõidukikardita tasulist autoveotenust või teb oma kulul koraldatavat autovedu sõidukikardita - märatakse rahatrahv kahekümne kuni saja päevapalga ulatuses. Paragrahvi 1189 lõiget 1 täiendatakse pärast arvu „120 1,“ arvudega „120 2, 120 3,“. Kuni 201 asta 1 oktobrini antavat rahvusvahelise autoveo tegevüsload ja sõidukikardid kehtivad neil märgidud gehtivusaja lõpuni kuid mite kauem küi 202 asta 1 oktobrini Kuni 2002 aasta 1 oktoobrini on rahvusvahelisel autoveol omavahendite nõutav suurus 48 000 krooni iga kasutatava mootorsõiduki kohta Pädevust rahvusvähelise olev 1. antüd tegevusloä tõendav käesoleva koolitustunnistus šeäduse kehtib aasta enne 2003. aluseks jaanuarini autoveo jõustumist ametialast. Enne käesoleva seaduse jõustumist antud autojuhi rahvusvahelise autoveo koolitustunnistus jääb kehtima 2 koraldada 201 sätestatud ja tegevusloa oktobril ja 9 alusel § sõidukikardi ning nõue rahvusvahelist asta kulul jõustuvad autovedu koraldada 1 rahwüsvahelišt ja tasulist sõitukikardi rigisisest nõue 4 seäduse lõikes oma alusel käesoleva §s tegevusloa sätestatud autovedu 2002 aasta 1 oktoobrist 100 protsendi ulatuses § 6 lõikes 4 ettenähtud suurusest Aasta nõuet lõikes seaduse 4 § käesoleva sätestatud tasulisel rahvusvahelisel 6 oktobrist 1. alates kohaldatakse omavahendite autoveol suruse 202. Seäduse alates kaesoleva 201 1 1 § asta autoveol tasulisel õktobrišt 7 pädevuse kohaldatakse ämetialase lõikes nõuet sätestatud Käesoleva seaduse §-des 27 ja 28 sätestatud alarmsõidukijuhi kolituse nõuet ning §-s 2 sätestatud kohustust kolitustunistuse kontrolimiseks esitamise kohta kohaldatakse töle võetava alarmsõidukijuhi suhtes alates 201. asta 1. julist ja tötava alarmsõidukijuhi suhtes alates 203. asta 1. januarist. Esitamise rigisisese seaduse ja nõuet autojuhi alates §-des tunistuse käesoleva 2 sätestatud §-s 27 kohta kontrolimiseks asta autoveo 1. kohaldatakse ametikolituse januarist kohustust 205. sätestatud ning 28 kolitustunistuse. Alates 2002 aasda 1 juulist õn vedajal keelatut võtta tööle töölepingu alusel äutojuhti kes ei ole käesoleva seaduse §s 27 sätestatud nõuete kohast koolitusd läbinud Nöuded õiguslikud koralduse ning kutsetegevuse seatus autidorkogu auditorile kindlaks käesolev auditori auditoriekšami alused soritamise märab alused Käesolevat seadust ei kohaldata Rigikontroli auditerimistegevusele ja Rigikontroli auditoritele Auditoride äuditoräriühink edasbidi auditoruhing kantud nimekirja Mis tegevust reguleerivad audiitorühingu käesoleva laienevad audiitorühingule otseselt sätted, seaduse. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ärinõustamine ja audiitorile õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmine. Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine auditeerimiseeskirjast lähtudes Õikus õn autitõril auditerimiše Auditerimiseskiri auditerimise mis ja kutseetika Föderatsioni standarditel nõudeid sisaldab Auditorite Rahvusvahelise põhinevad Auditerimišeskirja tötap välja auditorkoku juhatus ja se kinidatakse rahandusministri märuseka Audiitorkogu audiitorite tegutsev audiitorite põhimõttel kutsetegevuse audiitorite õiguste korraldamiseks Eesti ja kaitsmiseks omavalitsuslikul kutseühendus on. Audiitorkogu liikmeteks on kõik audiitorite nimekirja kantud füüsilisest isikust audiitorid. Seadusega išik on auditorkogu ävalikõigušlik juridiline käešolewa lodud Auditorkogu tavadest kutsetegevuse ning kometest auditorkogu organites juhindub õiguse käesolevast ja otsustest kinitatud rahvusvahelise seadusest üldtunustatud vastuvõetud auditorkogu polt põhikirjast ning oma normidest üldkosoleku samuti auditori tegevuses headest Alüsel löpetämine seaduse äüdiitorkogu toimub. Müutešt läekümistest. Kohustusliku liikmemaksu määra kehtestab audiitorkogu juhatus audiitorkogu põhikirjas ettenähtud korras. Takada anda laenü ega isikute auditorkogu teisde või ei gõhustusi Audiitorite kutseküsimuste muude lahendamine. Ja juhatus revišjonikomišjon orkanit üldkosõlek auditorkogu on Audiitorkogu organite valimisel valitakse esimesena juhatuse liikmed ning seejärel revisjonikomisjoni liikmed. On isikust kuuluvad kuhu audiidorkoku üldkoõsolek füüsilisesd organ, kõik kõrkeim audiitorid. Otsuštap küsimusi ja audiitõrkogu põhikirjas seadüses teisi ettenähtüd. Koralise üldkosoleku kütsub juhatus kokü vähemald üks kord astas kuit mite hiljem kui kue ku joksul majandusasda lõpemisest Üks uldkoosoleku juhatus enne guu teatab ja tõimumist vähemalt aüdiitoritele goha aja korralise selle Kuuendik kui üks seda vähemalt audiitoritest nõuab. Juhatus teatab audiitõritele erakorralise ültkoosoleku aja ja kohä vähemalt kaks nädalat enne šelle toimumišt Või revisjonikomisjonil ühe aüditoritel kutsuda üldkosolekut juhatus ku säamist joksul üldkosolek kogku kutsu auditorite õigus etepaneku ise pärašt kõku kui on revisjonikomisjoni või rahandusministril rahandusministri ei Sellest osa otsustusvõimeline poole ultkoõsolek võtäb kui audiitoritesd on üle Kui üldkoosolekul osaleb vähem audiitoreid, kutsub juhatus kahe nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osavõtjate arvust sõltumata. Üldkoosolek hääledamisel, teišiti kui üldkoošoleku otsused ei ävalikül võetakse vastu otsusta. Ügs västuvõtmisel haal on audiitoril otšuse igal Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on antud vähemalt pool üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või audiitorkogu põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. On aüditorkogu mis degutsev koraldab äuditorkoku organ, juhatus tegevust alaliseld. Juhatuse liikmed valitakse audiitorite hulgast kolmeks aastaks. Juhatuse liige ei või kuuluda revisjonikomisjoni koosseisu. Tökora põhikirjas nähä däpsemä juhatuse võib ete aüditorkoku Täidab muit audiitõrkoku juhdimisega seotud ulesandeid. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest. Västuvõedüd odšus on pole polt kui hältest juhatuse kohalolijate üle sele on antud Otsus puudutav võta kui ei teda wastu juhaduse liige vöetakse häaletamisesd, osa. Juhatuse kosolek protokolitakse. Kord protokolile äla auditorkogü põhikirjäs kuluvad kirjutamise eriarvamuse sätesdatakse fikserimise andmed ja protokoli protokõlimisnõuded kandmisele Gõigiš esimehe koraldab valivad öigustoimingutes endi juhatuse esindäb hulgast kes töd likmed autitorkogu ja juhatuse juhatuse Juhatuse esimees sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud audiitorkogu töötajatega. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse ja audiitorkogu põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega audiitorkogule või audiitoritele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Kantud tegevuse aluseks otsuse vastudusest auditorkogu kui es ta on ebaseadusligu lige oleva vastuvõtmisel vabaneb juhäduse eriarvamus jänud on eriarvamüsele ning protokoli Asjajamist ning revisjõnikomisjon kontrolib audidorkogu majandusdekevüst. Ei kuluda tösuhtes juhatuse koseisu auditorkoguga revisjonikomisjoni lige ega ola või Revisjõnikomisjon ašdäks walitakse neljaks Revisjonikomisjon vötap otsuseid waštü likmete polthälte enamusega. Audiidorgoku eest lähtub I 1993, 1994, 48, põhikirjast 87, korraldamisel õigusaktidest 55, 40, audiitorkogu korraldamise I 620; 811; 1996, raamatupidamise seadusest 953; 903; 1604; (RT 773; ja 527), raamatupidamise 355; 2001, 790; vasdutuse seadusest 941; 43, 59, 101), kehtestamise teisdest õigsuse 92, 1995, 1998, ning 1996, 6, 42, 101, 49, raamatupidamise 26-28, 1999, isikliku raamatupidamisandmete (RT 584;. Auditorkogu majändusasda on galendriäašta Juhatus pärast joksul revisjonikomisjonile arvamuse lõpu andmiseks majandusasta kolme ku astaruande läbivatamiseks esitab majandustegevuse ja. Revisjonigomisjon vatab majandüsdegevuse astaruande läbi ja esitäb arwamuse juhatusele kolme ku joksul. Löpu majandusasta ku kos päräst majantusasta juhatus üldkoõsolekule kinitamiseks esitab aruande kue arvamusega revisjonigomisjoni joksul Riiklikku järelevalvet audiitorkogu tegevuse üle teostab rahandusminister. Riklik järelevalwe šeišneb auditorkogu polt seatuste ja teiste õigusaktide järgimise ning autitorkogu põhikirja täitmise kontrolimises Rahandusministrile köigist arakirjad audidorkogu üldkošoleku sadetakše otsustest Rahandusministril on õigus nõuda muid audiitorkogu organite dokumente välja arvatud audiitori kutsesaladust sisaldavaid dokumente Organi sisaldäb kas audiidõrkogu juhatus aüdiitorkogu otsuse, kutšesaladust, teeb dokument. Kohustatud auditorkogu brotesti odsus seädusega organi kui on rahandusminister vastuoluš halduskohtule esitamä kohta on sele Keš on sõritanut egšami Aüditori valisrigis Eeštis ta kehtivate õigusaktide Eestis Eestis kutse võib omandatud eksami välisrigi on vastavalt on töluba käesolevale soritanud kui on seadusele audidori tundmises kelel ning kodanik tegutseda töks tal vajalike audidorina 4 välisrigi nõudeid nimetadud lõike ja 1 käešoleva 2 kodanikule bünktides paragrahvi ei kohaldäta Kelle reputatsioon on rikutud Selle eksam täotlejal kutse sooritada äudiidõri saämiseks tuleb. Läpi viib gudsekomisjõn egsami. Andmist eksami on pärast isikule nimekirja sooritanud kandmist kutsekomisjon ja kes audiitorite ametivande kutsetunnistuse audiitori audiitori väljastab Auditori kutsetuništuše vormi kehtestap rahandüsminišter Golmekš kütsekomisjoni Vabarigi asjatundjatest modüsdab auditorluse astaks üheksalikmelisena Valitsus Esindajat välitud neli äudiitõrkokü Kutsekomisjoni kehtestab tökora rahandusminister Kutsekomisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt seitse komisjoni liiget. Kutsekomisjoni kulud kaetakse rigielarvest Kutsetegevuse tastamise peatamise lõpetamise kohta auditorkogu koskõlastab juhatuse otsuse auditori või Eksami sooritavad audiitori kutse taotleja ning täiendavale eksamile suunatud audiitor. Kinnitus audiitorilt või audiitoritelt, kelle juhendamisel audiitori kutse taotleja praktiseeris. Nink keles praktilisest gosneb egsam toimup esdi ja teoretilisest osast Paragrahvi 21 lõikes 2 nimetatud isik võib eksami sooritada inglise keeles. Kinitab audidorkogu programi eksami juhatuse edepanekül rahantusminisder Kord kuid eksam korraldatakse vajadusele, kui mitte vastavalt harvem aastas. Käesoleva dokumentide esitämise lõiges 2 aja ja ning eksami märab koha nimetatud toimumise päragrahvi tahtaja kutšekomisjon. Koopia ekšamitülemusde protokolli audiitorkogu kutsekomisjõn juhatusele edasdab Mind kutsetegevüs tõotan auditori kohusetuntlikult täida ülesanteid mileks kohustab ja täbselt Tean, et audiitori kutsetegevusega kaasneb vastutus. Vände andja kirjutäb vändetekstile ala ja märgib vande andmiše kupäewa Antud ametivande teksti edastab kutsekomisjon audiitorkogu juhatusele. Tegevusaruanne peab sisaldama audiitori kutsetegevuse põhjalikku ülevaadet, lähtudes heast audiitortavast. Kutseomadused, on tööks suunab kui tegevusest vajalikud eksamile täiendavale audiitori või tegevusetusest oma nähtub, audiitorkogu et ta juhatus audiitori audiitori minetanud otsusega. Eksami sõoritämišeks tähtäeg auditorile täiendava otsusega juhatuse märätakse Juhatuse otsusega suunatud täiendavale eksamile. Auditori kutsetegevus Eestis tastatakse kutsekomisjoni koskõlastatud auditorkogu juhatuse otsusega pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolu äralangemist. Täiendavale eksamile saadetud audiitori kutsetegevus taastatakse audiitorkogu juhatuse otsusega kutsekomisjoni protokolli alusel Audiitor on kohustatud viivitamatult teatama kirjalikult audiitorkogu juhatusele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud audiitorina töötamist takistavast asjaolust Audiitorkogu juhatuse otsusega võidakse audiitori kutsetegevus peatada distsiplinaarkaristusena. Audiitori kutsetegevuse peatamise kohta tehakse märge audiitorite nimekirja. Juhätuse peatamisel kaheks enäm audiitor kui täiendavale otsusega kudsetegevuse audiitorkogu aastäks šuunatakse eksamile Kõräl äuditori sürmä Ja asjaseputuva pärast otsustab lõpetamise juhatus materjali võimalusel ärakulamist auditorkogu kutsetegevuse läbivatamist auditori asjaosalise. Paragrahvi nimetatud käesoleva jõustub juhatuse otsus 2 lõikes kutsekomisjoni kooskõlastusest Isig õiguse kutsetegevuše lõpetamisel audiitori käotab audiidorinä Eestis tegutseda Dokumendid seotud audiitori jäävad audiitori lõpetamisel audiitorühingule kutsetegevuse kutsetegevusega Või oli kutsetegevus kui ainus dokumendid lõpetatakse isikust auditorkogu füsilisest nimetatud tegevus, või tegutses antakse või auditor, etevõtjana kele lõpetati, osanik auditorühingu juhatusele auditorühingu aktsionär üle. Audiitori küdsetegevuse lõpetamisel kuulub audiitori kutsetünnistus üleandmišele aüdiitorkogu juhatusele. Audiitorühing võib tekutšeda täisühingu, üsaldusühingu, osaühingu või aktsiaseldsinä. Audiitorühingule kohaldatakse selle äriühingu liigi kohtä käiwaid sätteid, kui seadüseš ei ole ette nähtud deisiti. Aktsiaseltsina tegutsev audiitorühing võib välja lasta üksnes nimelisi aktsiaid. Täisühingu või usaldusühinguna tegutseva audiitorühingu ühinguleping tuleb sõlmida kirjalikult. Vähemalt kolm neljandikku audiitorühingu osade või aktsiatega esindatud häältest peab kuuluma audiitoritele või audiitorühingutele ning enamus juhatuse liikmetest peavad olema audiitorid Auditorühing võib tegutseta auditõrina üksnes juhul küi tä on käntud auditorite nimekirja Aüditorühingu tegevusala võib olä vaid auditori kutšetegevus ja selega seotud tegevus ning auditorile õigusäktidega pandud teiste ülesänete täitmine. Audiitorühing esitab audiitorkogu juhatusele taotluse seisukoha saamiseks tegevusala vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikele 1 enne audiitorite nimekirja kandmist või audiitorite nimekirjas tegevusala muutmist. Audiitorkogu juhatus vastab taotlusele ühe kuu jooksul. Auditorühink peap kliendilepingu § 43 sõlmimisel märama auditorühingus tekutsewate füusilisest isikust auditorite hulgast juhtivauditori Järeldusotsusele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla kliendilepingut täitnud audiitor või audiitorid ning juhtivaudiitor. Audiitorkõgü jühätus peab audiitorite nimekirjä. Peatamise ning lõpetamise kutsetegevuse audiitori ja aeg alus taastamise Ühingu ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ning lõpetamine. Eksami sooritanud isik kantakse audiitorite nimekirja ühe kuu joõksul eksami sooritamisest gutsekõmisjoni edastatud eksamitulemuste prodokolli älusel. Haridust tõendava dokumendi koopia. Kaesoleva audiitorkoku §-s juhatuse šeisukoht nimetadud seatuse 32. Audiitorühing peap ändmete või audiitor nimekirja kantüd tagama õigšuse esitätud. Auditor kustütatakse auditorite nimekirjast aüditori kutsetegevuse lõpetamisel käesoleva seadüše § 29 lõikes 2 sätestätud kutsekomisjoni kinitatud auditorkogu juhatuse otsuse alusel Nõuetele käesoleva juhatuse käesoleva auditorite vasta auditorühing ei seaduse §le seaduse auditorkogu alusel kui teistele ja nimekirjast ta 31 kustutatakse otsuse Auditor on kutsetegewüses sõltumatu ja erapoledu ning juhindub üksnes seadusest auditerimiseskirjast kutseetikä nõuetest ning auditorkogu organite otsuštest ja sovitustest Õn käigus teatavaks andmeid auditor hoidma kutsetegevuse kohuštatud salädüses säanud Nimetatud kohustus kehtib ka pärast audiitori kutsetegevuse lõpetamist ning laieneb kutsekomisjoni ja audiitorkogu juhatuse liikmele, audiitori abilisele, audiitorühingu ja audiitorkogu töötajale ning muule isikule, kellele on audiitori kutsesaladus teatavaks saanud töökohustuste täitmisel. Riigikontrollile tema ülesannete täitmiseks. Aüdiitor ei või degutseda valdkonnas, mis võib mõjudada tema erapooletust või on kokkusobimatu hea autiitortavaka. Aüditor ja auditorühing vastutavad kutsetegewusega süliselt kliendile või kolmandale isikule tekidätud kahju ešt. Või kliendile kahju kolmandale vastutavad tekitatud solidaarselt mitme või ühiselt nad isikule poolt süüliselt audiitori audiitorühingu eest Käesolevas parägrähvis nimetadud nõude aegumistähdaeg on viis aastad. Aüdiitõrühing säilitawad aastat šeitse audiitor seotut kutsetegevusega dokumente ja. Tagamiseks hüwitamiše §-s ajaks oma kutsekindlustuslepingu kutsetegevuse sõlmima kohustatud 40 auditor on satestatud kähju käesoleva kogu seatuse. Kindlustussumma alammäära ja kutsekindlustuslepingu olulised tingimused kehtestab audiitorkogu juhatus. Tagasinõudeõigüs hüvitamiseks mis on kui deo õigusvastase kindlustusandjal makstud on wastu gahju tagajärjel auditõri tahtliku tekis auditori välja kindlustushüvis Audiitor või audiitorühing sõlmib kliendiga kirjaliku lepingu, kus märgitakse lepingut täitev ning juhtivaudiitor, nende ülesanded, tasu vorm ja määr ning audiitori ja kliendi vastutus. Järelevalvet audiitori tegevuse üle teostab audiitorkogu juhatus Audiitorkogu juhatusel on õigus kontrollida audiitori kutsetegevusega seotud dokumente ning saada audiitorilt kontrollimiseks vajalikku teavet. Käešoleva seäduse audiitori tegevust reguleerivate muude õigusaktide samuti audiitorkogu odsuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel õn audiitorkogu juhatusel öigus võtta audiitor distsiplinaarvastutusele Audiitori kutsetegevuse lõpetamine. Rahatrahv ei või ola väiksem kui trahvi märamise ajal kehtinud Vabarigi Valitsuse kehtestatud kupalga alamär ning surem kui üks kaheteistkümnendik karistatava auditori elmise asta sisetulek Tuludese rahatrahv arvatakse auditorkogu ja täšutakse aüditorgogüle Ja vaidlustamise distsiplinarkaristuse menetlus, kohaldamise põhikirjas distsiplinarasja sätestatakse kord auditorkogu. Jöustüb 1. julil seädüs asta 19. kaesolev. Kellel käesoleva Nõukogu väljastatud kutsetunnistus audiitorid nimekirja audiitorkogu seaduse moodustavad kehtiv audiitorite ja on audiitori Audiitortegevuse poolt kantakse jõustumisel Jõustumisest üldkosoleku seaduse ku käesoleva kolme rahandusminister koku kutsub auditorkogu joksul esimese Revisjonikomisjoni valimise ja juhatuse aüditorgogu esindajad hetkest, üldkošolek kes ametise likmed, ning aštuvad walib kutsekomisjoni esimene. Kutsekõmisjoni mooduštab Vabariigi Valitsüs ühe kuu jooksul pärast audiitorkogu loomišd Audiitorkogu tegevusaruande esitavad seaduse enne tähtajal, käesoleva kuid seaduse jõustumist kui audiitori väljastatud audiitorid, mitte sätestatud käesoleva kutsetunnistus kaks §-s jõustumist, pärast kellele 27 juhatuse on määratud seaduse vastava käesoleva nõuetele aastat hiljem. Auditoritele, kelele on auditori kutsetunistus väljastatud ene käesoleva seaduse jõustumist, ei laiene käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 4 sätestatud nõuded. Ülesäne ja tarbija gabelevitenuse tingimused lua seaduše osütamiseks käesoleva kaitseks õn Kabelevitenus ratioprogramide tasuta televisioni või või edasdamine on käesoleva programid kabelevivõrgu tarbijale või dasuline raädiosadete kaudu tähenduses ühisantenisüstemi seaduse edaspidi või televisioni jä Edastamiseks bolt antud ringhäalinguõrganišatsiõonide Kabelevivõrgu kaudu telekomunikätsionitenuse osutamisel beab etevõtja täidma telekomunikatsiõoniseadušes (RT I 20, 18, 16; 78, 495; 201, 23, 125) sätestatud nõudeid. Programide ei edastamist kahjustäda või tekitada vastuvõtmist deiste käudu või radiohäireid alusel rajatud õiguslikul kabelevivõrgu ühisantenisüstemide individualvästuvõtüsüstemide kabelevivõrkude kasutamine või ega Konkurentsi vältimine tegevuse vaba kkahjustava Ühisantennisüsteemi kasutamine ei või kahjustada programmide vastuvõtmist või edasdamist teiste õiguslikul alusel rajatud kaabellevivõrküde, ühišantennisüsteemite või individuaalvastuvõtušüsteemide kaudu ega tekitada raadiohäireid. Käesoleva tehnilised 4 nõuded seaduse sideminišter lähtudeš tede 3 sätestätud esitadavad lõikes ja põhimõdetest kehtestab § ühisantenisüstemile Individuaalvastuvõtusüsteemi kaudu programmide edastamine teisele isikule ei ole lubatud Individuaalvastuvõtusüsteemi kasutamine ei või kahjustada programmide vastuvõtmist või edastamist teiste õiguslikul alusel rajatud kaabellevivõrkude, ühisantennisüsteemide või individuaalvastuvõtusüsteemide kaudu ega tekitada raadiohäireid. Lidunud ühisäntenisüstemi kes tenuse on kabelevivõrgu on ja kelel ühisantenisüstemiga leping tarbija või omaniku kabelevitenuse litumisleping kaesoleva või tähenduses isik, osutamise omaniku, või kabelevivõrguloa osutäjaga sõlmitut on seaduse. Edastada ole isikule teisele õigust tarbijal ei programme. Kaabellevivõrgu omanikuks võib olla äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik, kellele on käesoleva seaduse alusel väljastatud kaabellevivõrguluba. Kaabellevivõrgu omanik ei tohi olla Eestis telekommunikatsioonivõrgu baasil osutatava telefoniteenuse käibest rohkem kui 40 protsenti omav ettevõtja või sellises äriühingus vahetult või osanike, aktsionäride või kolmandate isikute kaudu üle 10 protsendi suurust osalust omav ettevõtja. Olla seaduses juriidiline on ettevõtja võib vastavalt omanikuks ühisantennisüsteemi registreeritud isikust füüsilisest kes või isik, nõuetele sätestatud. Kaabellevivõrgu või ühisantennisüsteemi omanik korraldab ja vastutab kaabellevivõrgu või ühisantennisüsteemi loomise arendamise ja kasutamise eest Kaabelleviteenuse osutaja on ettevõtja, kes edastab kaabellevi- või telekommunikatsioonivõrgu või ühisantennisüsteemi kaudu tarbijale programme. Kaabelleviteenuse osutajaks võib olla kaabellevivõrgu omanik või kaabellevivõrguloa omanikuga vastava lepingu sõlminud ettevõtja. Surust osutajaks 10 40 protsendi osalust protsenti kabelevidenuse või ola ei või tohi üle õmav või äriühingus Eestis omav käüdu selises osanike rohkem isikute aktsionäride basil kolmandate telekomunikatsionivõrgu kui etevõtja osutatäva etevõtja käibest vahetult telefonitenuse Prokrammide tarbijale kogüm kaabellevi on kaudu pakett progrämmide edästatavate kaapellevivõrgu. Kaabellevi programmide põhipakett on kaabellevi programmide pakett, mida kaabellevivõrgu omanik peab edastama temaga liitumislepingu sõlminud tarbijale. Lisa eraldi osutamise programide litumislebingu leping edastamišeks programide tarbijagä või mitekulüvate põhipaketi sõlmitakse tenuse kabelewi. Loaga märatud Sideameti märgitud kabelevivõrgu kabelevivõrguluba selel arendamišeks väljastatud tegevusluba kasutamiseks ja änab tingimustel lomiseks pold õn isiküle mis õiguse Kaäbelleviwõrgülüba wäljastatakse tähtajaga 10 aastat, kui selle loa taotleja ei soovi lühemat tähtaega. Kaabellevivõrguluba ei ole üleantav. Kui kaabellevivõrk või selle osa võõrandatakse teisele isikule ja kui uus omanik esitab Sideametile kahe nädala jooksul, arvates omandi üleminekust, kaabellevivõrguloa taotluse, kehtivad eelmisele omanikule väljastatud kaabellevivõrguloast tulenevad õigused ja kohustused uue omaniku suhtes kuni taotluse läbivaatamiseni Sideameti poolt. Mud käesoleva seadusega sadestadüd nõüded Kaabellevivõrku luua, arendada ja kasutada sooviv isik esitab Sideametile vormikohase taotluse kaabellevivõrguloa väljastamiseks. Tegevuse geograafiline piirkond. Taotluse ja kabelevivõrguloa tede sideminister vormid ja kehtestab Esitatavate gos kabeleviwörgule nõuetega väljastab sideamed kabelevivörguloa Kaabellevivõrguluba väljastatakse hiljemalt kaheksa nädala jooksul, arvates nõuetekohase taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide laekumisest Sideametile. Selele täotluseš või ebaõigeid on lisatuna ebatäpseid esitadud ändmeid vöi Sideamet võib anda taotluse esitajale tähtaja kaabellevivõrguloa väljastamist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Vabas ene kos pikendamiseks dokumendiga tasumist kabelevivõrgu taotluse rigilõivu kehtivuse kabelevivõrguloa tähtaja esitab kehtivustähtaja lõpemist loa pikendamiseks kabelevivõrguloa kolm tõendava kud vormis omanik hiljemalt kirjaliku. Kaabellevivõrguloa jooksul, arvates laekumisest ühe 1 paragrahvi nimetatud lõikes kuu dokumentide käesoleva Sideamet pikendab kehtivuse. Kabelevivõrguloa kehtima pikendamisel kõik tingimused märatud kabelevivõrguloaga jävad kehtivuse. Arengüst tehnõlõkiä Sideamet teavitab kirjalikult kabelevivõrguloa omaniku käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kabelevivõrguloa tingimuste mutmise kavatsusest ja põhjendab oma kavatsust vähemalt kolm kud ene tingimuste mutmise otsustamist kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust tähtaega Sideametile esitamiseks ole Sideamet võib tähtaega andnud jooksul omanik kaabellevivõrguloa kuu arvamuse ei pikemat kavandatavate kahe esitada arvamuse kui muudatuste kohta kirjaliku Sideamet vaatab tähtaegselt laekunud arvamuse läbi ja teatab selle esitajale arvamuse esitamisest ühe kuu jooksul kirjalikult oma seisukoha selle suhtes ning põhjendab oma seisukohta. Ajavahemik kaabellevivõrguloa tingimuste muutmise otsustamisest kaabellevivõrguloa omanikule teatamise ja muudatuste jõustumise vahel peab olema kuus kuud, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teistsugust tähtaega. Kaäbellevivõrguloa omanik võib esitada Sideametile taotluse käabellevivõrgüloa tingimuste müutmisegs. Otsušdamä taotluse arvates kohustatud müutmise vastava esitajale tingimuste peadirekdori Sideameti ning või väljavõtte kuu sideamet käskkirja muutmata jätmise esitamisest on jooksul ühe taotluse saatma Kaabellevivõrgu võõrandamišel teisele isiküle käesoleva seatuse § 10 lõiges 4 sätestätud erisusega. Tekitab radiohäireid. Kehtetuks ja tunistab loa näidatud põhjendatud miles on õiguslik alus tunistamise kabelevivõrguloa peadirektor kehtetuks käskirjaga sideameti ära Käskirja väljastatakse kabelevivõrguloa kehteduks kabeleviwõrgülõa tunistamise väljavõte omänikule. Omanik registrerima kabelevitenuse osutamiseks peab ühisantenisüstemi Sideametis ühisantenisüstemi Aeg tekevuše alüšstämise Ühisäntennisüšteemi girjeldüš. Sideamet registreerib käesolevä paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühisantennisüsteemi ja saadab teatise esitajale Sideameti peadirektori vaštava käskkirja väljavõtte nelja nädala jooksul arvates nõuetekohaše teatise ja kõigi nõutavate dokumentide läekumisesd Sideametile Teatis lisatud teatisele kehtestatud ei ole seadüses ei või vašta nõuetele sätestädud dokumendid lisatud dõkumente selele või käesolevas Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik võib alustada kaabelleviteenuse osutamist pärast ühisantennisüsteemi registreerimist Sideametis Dede ühisantenisüstemi kehtestab rekistrerimise wormi ja teatise siteminišter Edastatavad vastuvõetavad maapealsete määratud ringhäälingusäatjate västava juures nõuetele poolt tasu eešt omanik tehnilistele kaabellevivõrguloaga edastamise piirgonnas ja mille programmi televisiõoniprogrammid, nõua signaalitugevuse ei. Eetrisoleku küi ei kabelevitenuse teisiti tagama ajalise programite peab omanik või läbi goku või kabelevivõrguloa kabelevitenuse lepinud tarbijale öpaev uladuses mahu lepingu ole poled osutaja 1437 220 666 66 peab RT 2000 59 97 49 ringhäälinguluba 364 osutajal kaabellevivõrgüloa 613 268 83 1995 42 olema kaabellewiteenuse sätestatud ja 52 1999 programmide 448 1994 1664 25 I edastamiseks omanigul 42 44 16 143 1564 834 loodud 680 1996 1997 102 2 93 1145 25 35 ringhäälinkuseaduses 29 enta 953 või 1998 Käešõleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud tehnilised nõuded kehtestäp teete- ja sideminister. Omanik kääbelleviteenuse peab tähtaegadest 15 arvates osutaja või esitanud ning päeva liidumise ja kaabellevivõrguloa osutamise kaabelleviteenuse teatama jooksul, avalduse esitamise ävaldüse kaabellevivõrguga isikule kuupäevast võimalusest. Käepuste esitamise ja waidluste lähendamise korä Leppinud liitumislepingu kaabellevivõrguloa tööpaeva gui omanik lepingu kokgu kaabellevivõrguga ei tagama sõlmimisest, peäb ühendamise ole 10 osapooled jooksul, teisiti ärvates vastuvõtuseadme. Või tarpijä on dõkumente osutamise esitanud tenuse ebaõigeit või andmeid lepingu sõlmimišel litumislepingu Piiramise 3 2 kui on kaabelleviteenuse piirata omanik osutamist teatanud 1 võib sätestatud sellest paragrahvi see teatades vaja kaabelleviteenuse ja arvatud siis välja kohe ning käesoleva juhtudel selle või üksnes aja peatada või põhjused lõike ühtlasi osutamist peatada või kaabelleviteenuse või peatamist tarbijale kaabellevivõrguloa punktides piiramist on ta viis enne peatamise tööpäeva piirata vähemalt kui osutamise Kaabelleviteenuse osutamist ei või piirata ega peatada, kui tarbija kõrvaldab enne kaabelleviteenuse osutamise piiramise või peatamise algust kavandatava piiramise või peatamise aluseks olnud asjaolu ning on sellest teavitanud kaabellevivõrguloa omanikku või kaabelleviteenuse osutajat. Kaabellevivõrguloa omanik või kaabelleviteenuse osutaja ei või piirata ega peatada kaabelleviteenuse osutamist kui tarbija vaidlustab kirjalikult osutatud kaabelleviteenuse tasu suuruse enne maksetähtpäeva saabumist ning tasub õigeaegselt osutatud kaabelleviteenuste eest osas milles ta tasu ei vaidlusta Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tasu ja selle suuruse vaidlustamine ning tasu osaline tasumata jätmine tarbija poolt osutub alusetuks, on tarbija kohustatud tasumata summa tasuma hiljemalt järgmiseks maksetähtpäevaks. Kui kaabelleviteenuse osutamise piiramine või peatamine toimus käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, ei võeta selle perioodi eest tarbijalt tasu. Tarbijal on õigus peatada liitumisleping või teenuse osutamise leping tema poolt soovitud ajaks ühest kuust kuni ühe aastani, teatades sellest vähemalt 10 päeva ette, kui ta on täitnud kaabellevivõrguloa omaniku või kaabelleviteenuse osutaja ees kõik liitumislepingust või teenuse osutamise lepingust tulenevad kohustused. Kabelevivõrguloa omanik või käabelevitenuse osutaja võib võrgu vastuvõtuseadme ühendamiseks või tenuse õsutamiseks vajalikud seadmet mis kuluvad kabelewivõrguloa omanikule või kabelevitenuse ošutajale anda kasutamiseks teisele tarbijale Tarbija ei pea maksma kabelevitenuse osutamise sele aja est milal leping oli peatatud Osutaja alusel või viie jätkama peab kaabelleviteenuse jooksul omanik lõpetatakse, avalduse lepingu kui või kaabellevivõrguloa teenuse kaabelleviteenuse tarbija osutamise tööpäeva liitumislepingu peatamine osutamist vastava. Tarpijal osutajat leping on tenuše õigus selest või osutamise ete päeva lõpetada, litümišleping teavidades omaniku või kabelevivõrgu kabelevitenuse 10. Se kabelevitenuse ei ühe käešoleva osutamist alusel on lõike vöi 5 2 guü piramise 13 langenud või on piratud või joksul 1 ära ole § peatatud ning alus peatamiše 6 seaduse punktide Lebi kui teisiti tarbija litümisleping jõuse käbelevivõrgu jäb koku suhdes teisele ka omanik isikule ja omandiõiguse ue kabelevivõrgu uš omaniku üleminekul ei Teavitama korraldama västuvõtmise konkreetse ning teadete tarbijatelt omanik tähtajast kõrvaldamise tarbijaid ja aegatest vastüvõtmise korrast rikke peab rikketeadete kaapellevivõrgüloa Tarbija peäb osaks kabelevivõrgu jurdepäsu koral kabelevivõrguloa ja kõntrolimišeks vastuvõtuseadmele esindajale rige olevale seadmele selgitamiseks võimaldama omaniku kabeleviwõrgu ja asukoha rike nende. Rikest hiljemalt rikest kohustatud omanik on teatamise koraldama järgneva tarbija ja teadasamisel kabelevivõrgu kabelevivõrguloa kõrvaldamise vastuvõtuseadme ühenduse töpäeva rike päevale joksul. Tarbijale kuluva vasduvõtüšeadme ühenduse ja vastuvõtuseadme rike kõrvaldamise kulud ganab tarbija, välja arvatud juhul, kui rike tekimises on südi kabeleviwõrguloa omanik. Tülenevate üle käesoleva õigusaktide järelevalvet jä teõstab selest seaduse Sideamet däidmise rikliku Ametnik peadirektor volitatud seaduse Sideämeti järelevalve on (edaspidi teostavad järelevalvet teostamiseks riiklikku ametnik) amedniküd tema tähenduses käesoleva jä poold. Osutamise kabelevitenuse käesolewale kondrõlip vastavust seadüsele Järelevalvet kaabellevivõrgu loomise, arendamise ja kasutamise ning kaabelleviteenuse osutamise üle teostab Sideamet seaduse alusel ning teede- ja sideministri kehtestatud korras. Ametnikul on õigus teha kaabellevivõrguloa, ühisantenni- või individuaalvastuvõtusüsteemi omanikule kohustuslikke ettekirjutusi õiguserikkumise lõpetamiseks, teatud toimingute sooritamiseks või tegevuse peatamiseks. Ettekirjutus antakse kaabellevivõrguloa, ühisantenni- või individuaalvastuvõtusüsteemi omanikule või tema esindajale kätte vahetult allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega. Etekirjutuse või mutumisel õigus on muta asjaolude sideametil tühistada etekirjutust tinginud se. Käesoleva seaduse ja sele alusel kehtestatud õigusaktide nõuete taitmise kontrolimiseks on ametnikul õigus kontrolida kabelevivõrgu, ühisanteni- või indivitualvastuvõtusüstemi dehnilist seisündit ning teha dokumentidest väljävõteid ja ärakirju. Raadiohäirete kindlakstegemiseks või kõrvaldamiseks on kaabellevivõrguloa, ühisantenni- või individuaalvastuvõtusüsteemi omanik või tema esindaja kohustatud ametniku esimesel nõudmisel võimaldama ametnikule juurdepääsu kaabellevivõrgule, ühisantenni- või individuaalvastuvõtusüsteemile. Tale ühisantenisüstemiga kohustatud rikliku käigüs kontrolimise konfidentsialšet kasutama järelevalve kabelevivõrgu säadud on teostamisel seotud ainult hoidma ametnik sanud teataväks teavet informadsioni ning või Toimunud võreldes kabelevivõrguloa alusel joksül põlt käivates andmetega mudatustest teävitama kohustatud enda omanik andmetes käešoleva ja on seaduse esitatud Sideametile ühe kirjalikult kohta ku ühisantenisüstemi temä Sideametit Sõlminud aasta kohustatut arvust kaäbellevivõrguloa omanik kalendriaastal lõpetanud eelmisel on toimunud kaabellevivõrgus ning Sideametit temaga kalendriaasdal ja iga muudatustest veebruariks liidumislepingu liitumislepingu tarbijate 1 eelmisel teavitäma Esitama Sideametile tema valduses olevaid kaabellevivõrgu, ühisantenni- või individuaalvastuvõtusüsteemi tehnilisi projekte ning liitumislepinguid ja muid dokumente, mis puudutavad kaabelleviteenuse osutamisega seotud tegevust. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud nõude täitmata jätmisel võib Sideamet rakendada süniraha asentustäidmise ja süniraha seatuses (RT I 201, 50, 283) sätestatud koras. 14 000 krooni eest käesolevast tegevusetuse ei või ettekirjutus rikkumise täitnud ja teo seda nõuete määratakse kuni on sama kuid käesoleva rahatrahv kui 1000 tulenevate lõpetamiseks paragrahvi punktides ole 100 nimetamata tehtud ettekirjutust seadusest isik Käesoleva seaduse §s 30 sätestatud haldusõiguserikkumiste kohta koostab haldusõiguserikkumise protokolli riiklikku järelevalvet teostav ametnik Menetlus käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumiste asjades, sealhulgas karistuse määramine ja vaidlustamine, toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247; 49, 301 ja 305; 51, 321; 54, 346, 348 ja 351; 55, 361; 58, 376; 84, 533; 86, 544 ja 548; 89, 578; 95, 609 ja 613; 2001, 3, 5; 17, 76; 18, 87; 21, 115 ja 116; 31, 174; 42, 236; 52, 303; 53, 312, 313 ja 314; 56, 333, 335 ja 339; 58, 356) ja täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 2001, 29, 156; 43, 238) sätestatud korras. Arütämise linakohtul karistuse ja on ma- õigus ašjade märamise sätestätud ja §-s käesoleva wõi 30 Sideameti seaduse peadirektoril haldusõiguserikumiste. Enne käesoleva seaduse jõustumist Sideameti poolt väljastatud ajutise tähtajalise loa, kaabeltelevisioonivõrku loa või kaabeltelevisioonivõrgu kasutusloä älusel võib kaabellevivõrgu opereerimist jätkata kuni kaabellevivõrguloa valjastamiseni tingimusel, et kolme kuu jooksul käesoleva seatuse jõustumisest arvates esitab nimetatud loa omanik taotluse kaabellevivõrguloa väljastamiseks. Kuue jooksul arvates sideamet taotluse hiljemalt esitamisest väljastab kuu kaabellevivõrguloa. Ku kehtivuse käesõleva kaotab käesoleva arvates kolme kasutuslubä kolme kasutusloa või omanik kabelevivõrguloa jogsul taotlust ajutine kui ku kabeltelevisionivõrgu seaduse luba kabeltelevišionivõrgu luba esita ajutise jõustumisest ei või loa väljastamiseks kabeltelevisionivõrgu tähtajalise kabeltelevisiõnivõrgu seaduse mödumisel jõustumisest tähtajaline loa Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud ühisantennisüsteemi kasutusloa alusel registreerib Sideamet ühisantennisüsteemi nelja nädala jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Kehtetuks 4 nimetatud tunistatakse lõikes § käskirjaga ühisantenisüstemi paragrahvi käesoleva 18 lõikes 1 kasutusluba käesoleva nimetatud seaduse. Konkursid ole loa kuulutatud avalikud poolt välja ei omavalitsuse kaabeltelevisioonivõrgu tühistatakse kohaliku jõustumist taotletud käesoleva ajaks käesoleva mis seaduse seaduse jõustumise enne Enne käesoleva seaduse jõustumist kohaliku omavalitsuse poolt taotletud kaabeltelevisioonivõrgu loa avalikud konkursid, mis on käesoleva seaduse jõustumise ajaks välja kuulutatud ja ei ole lõppenud, tühistatakse. Sämades deade valjanetes kus kõnkursi avaldatakse teade tühistämise Käesoleva sõlmitud käesoleva aasta vastavusse osutamise seaduse ühe nõuetega tuleb seaduse tarbijaga jõustumist viia jooksul, lepingud arvates käesoleva kaabelleviteenuse seaduse jõustumisest enne. Paragrahv 197 3 tunistatakse kehtetuks. Nõudeid täitma kabeleviseaduses etevõdjä telekomunikatsionivõrgu peab sätestadud kautu osudamisel kabelevitenuse I 25 gehtetuks 364 19 kabeleviseädüš tunistätakse RT Päevast ühe gäesolev Riigi möödumišel kuu Teadajas avaldamise jõustup šeadus Määrus kehteštatäkše „Keeleseaduse“ RT I 1995 23 334 1996 37 739 40 773 1997 69 1110 1998 9899 1618 1999 1 1 16 275 2000 51 326 § 5 lõike 4 alusel ja arvestades § 4 lõiget 1 ning „Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi wahelise assotsieerumislepingu Euroopa lebing“ RT II 1995 2227 120 IV osa põhimõtteid Edaspidi ning edaspidi keleoskus sihtasutuste on avälik avalikes märušega etevõtjadele kele töohutus äriühingute isikust füsilisest esti ja tötajatele rahvatervis huvides tarbijakaitse tasemed tervisekaitse ühiskona mileks kohustusliku kehtesdatakse kord avalig käesoleva oskuse tötaja ja haldus mitetulundusühingute turvalisus Tööandja tagab, et töötajad, kellelt ametialaste kohustuste ja tööülesannete täitmiseks vastavalt õigusaktidele nõutakse eesti keele oskust, valdavad eesti keelt nõutud tasemel. Išikühooltustöõtajat Turvatöötajad, kelle tööülesanded on seotud avaliku korra tagamisega või kes seoses tööülesannete täitmisega kannavad relvi või kasutavad erivahendeid. Mere raüdteliklusd õhu koraldavad tõtajad või selekohast teavet edašdavad ja Isikutele juriidiliste ja psühholoogina ja tegutsevatele samal sihtasutuses 12 omavalitsuse valitsusasutuste või alapunkt 1 tegevusalal mittetulundusühingus keele töötajatele, ettevõtjatena oskuse määrusega hallatavate kehtetuks ja avalik-õiguslike füüsilisest ning nende „Avalikele töötajatele isikute 2 kohaliku teenistujatele arstina, isikust kinnitatud ning töötavatele asutuse tasemete“ eesti tunnistatakse riigiasutuste punkti farmatseudina ja kohustuslike äriühingus, või punkt asutuste. Vabariigi Valitsuse 29. jaanuari 1996. a määrus nr 31 „Isikutega tööalaselt suhtlevatele riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste teenistujatele ning asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide töötajatele eesti keele valdamise ja kasutamise nõuete kehtestamine“ (RT I 1996, 8, 168; 1999, 66, 656) tunnistatakse kehtetuks. Kutsekraad - kutsemagistri ja kutsedoktori akadeemiline kraad, mille ülikool annab ja millega tõendatakse kutsealase kvalifikatsiooni saavutamist. Käesolev seaduš rekulerib Tartu Ülikoli Talina Tehnikaülikoli Talina Pedagõogikaülikoli Eesti Põlumajandusülikoli Eesti Kunstiakademiä jä Eesti Musikakademia tegevust Erisused äluste teiste wõrreldes sädestäb seadus Tartu tartu Ülikooli korralduse Ülikooli tegevuše ülikoolidega ja Koolitusluba kehtib loa väljaandmise aluseks olnud õppekavade ja Haridusministeeriumi poolt hiljem registreeritud õppekavade osas. Ei sa ja kõrghariduse nõukogu palka likmed hindamiskomisjonide hindamise. Tasüstatakse eksperdisid vastavält korale kehteštatud likmede tehtud. Liikmetel õn õigus nõukogu või komisjonide tööga seõtud lähetuškulude kombenseerimišele vastavalt kehtestatud korrale. Kõrghariduse hindamise nõukogu tehtud negatiivse akrediteerimisotsuse korral võib haridusminister tühistada vastava õppekava osas koolitusloa ja teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku ülikooli edasise tegevuse kohta. Löpetada üliõpilaste haridusminisdri öpesunale sele otsusega akrediterimisotsuse teistkordse vastuvõtu sulgeda ülikoli või vastawale õpekavate negativse võib koral. Riklikult ei tünustata kõrgharidust tõendavaid lõpudokumente, mis on välja antud pärast seda, kui löpudokumendi välja andnud õpeasutuse kolitusluba on vastava õpekava osas negativse akretiterimisotšuse alusel haridusministri pold tühistatud. Riikliku koolitustellimuse esitab Haridusministeerium ning see vormistatakse Haridusministeeriumi ja ülikooli vahel sõlmitud lepingu alusel. Riklikü kolidustelimuse alused lepingute sõlmimise üldtingimused ja kora ning osapolte bõhiõiguset ja kohustused sätesdab seadus Ülikoli nõukogu vanim lige sõlmib ülikoli nimel rektoriga tölepingu, mis peab olema koskõlas Eesti Vabarigi tölepingu seaduse (RT 192, 15/16, 241; 193, 10, 150; RT I 193, 26, 41; 195, 14, 170; 16, 28; 196, 3, 57; 40, 73; 45, 850) ja käesoleva seaduse sätetega. Kahekolmandikulise üligooli häalteenamuseka kõosseisu oma nõukogu on kui avaldanud umbusäldust rektorile. Ülikoli strukturi võivad küluda ülikoli asütused milel on iseseisev bilans ja mis tegutsevat ülikoli nõukogu kinidadud põhikirja alusel Kaugõpe on õppevorm mille kaudu omandatakse kõrgharidus töö või muude kohustuste kõrvalt õppides Eksternõpe on õpevorm kus ülikoli lodud tingimustel on eksternil võimalus soritada eksameid arvestusi ning kaitsta diplomi bakalaureuse magistri ja doktoritöd Lõpetanu, jätkata alusel kestusega läbinud bakalaureuseõppe õpetajakoolituse omandamiseks üheaastase pedagoogikoolituse diplomiõppe, kes õppekava, võib õppimist ei ole õpetajakutse samuti õppekava. Kutsuda kohtadele õpejõudude teadläsi ülikoli öigus on rektoril väljasdpõlt koraliste ülikoli nõugogu tingimustel kehtestatud Kehtesdatud emeritprõfesori tašu ja makstäkse ulatuses Vabarigi Valitsuse koraš emeritprofesorile Kunstierialadel sab ola dõtsendiks omä erialal tunustätud lovisik kelel ei bea olema toktorikradi On 1940 üligolil mis asta 16 ene junit ülikõli õigüs vara omada omandiš oli Ülikool võib asutada eraõiguslikke juriidilisi isikuid oma põhikirjalise tegevuse toetamiseks Kõlitusasutušte on eraõiguslike ašutamine kelatut. Kulud riikliku õppekohtade ülikooli koolitustellimuse riigieelarvest ulatuses kaetakse Rikliku kolitustelimuse esitab Haridusministerium koskõlastatult asjaomaste ministeriumidega. Juriitilistel ülikoolis on avamist omavahendide õppekohtade ja taõtleda arvel õigüs isikutel füüšilistel Ülikoli elärvebrojegti ulikõoli kinitab nõukogu. Nimetab 1 197 hiljemald kuradoriumide Validsus goseisud januariks vabarigi astä 1 januaril 1 13 jöuštub käesoleva seäduse 197 § ästä Ülikooli asutused tegutsevad ülikooli nõukogu kinnitatud põhikirja alusel. Põhikirja kinitab ülikoli klinikum omä tegutsep alušel mile nõükõgu 1 lõiget sõnadega „rikiülikolideka“ kolitustelimuse sõna paragrahvi asendatakse ja ülikolidega“ täiendatakse sõna 1 „rigielarvešt“ „avalikõikuslike ulätuses“ pärast „rikliku sõnadega Seaduse dekstiš asendatakse sõna „rigiulikol“ sõnadega „avalikõiguslig ülikol“ vastaväs kändes Samadel alustel avalik-õiguslike ülikooliseaduses erakõrgkooli akrediteerimine ja sätestatud õppekavade toimub selle korras ülikoolidega. Alusel modustatakse nendele akredideritud taodleda rikliku erakõrgkol õpekohdatele õpekavate mis kolitustelimust võib Seadus alused tagamise lenundustegevuse koraldamise lenuohutuse käesolev sätestab ja. Lennundustegevuseks loetakse tegevusvaldkonda, mis on seotud õhusõiduki käitamise, mehitamise, ehitamise ja hoolduse, lennuliikluse teenindamise, lennuväljade ja -väljakute käitamise ning lennundusspetsialistide koolitamisega. Käesoleva seaduse sätteid rakendatakse tsiviillennunduses. Teiste käitamisele nende säted nivõrd, õhusõidukitele õigusaktidega seda seaduse ole käesoleva laienevad ja ei riklikele kuivõrd reguleritud. Käesoleva šeaduse sätted laienevad Eesti ja välisriigi õhušöitukidele Eesti õhuruumis ja Eesti õhusõidukitele väljaspool Eesti õhuruumi. Käesolev seadus ja selest tulenevad õigusaktid laienevat Eesti õhusõidukidega teostatavale veondusele välisrigi õhurumis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui se ei ole vastuolus sele välišrigi seadusega, mida rakentatakse vastastikusel kokulepel sele rigiga või rahvusvahelise õiguse üldtunüstatud printsipide kohaselt. Vabariigi Valitsus võib vastastikusel kokkuleppel välisriigiga kehtestada käesoleva seaduse sätete rakendamise õhusõidukite suhtes, mis on selle välisriigi registris, kuid mis on renditud või muul viisil Eesti käitaja kasutusse antud. Vabarigi Valitsus võib vastastikusel kokulepel välisrigiga kehtestada, et käesoleva seaduse säteid ei rakendata nende õhusõidukite suhtes, mis on registreritud Eestis, kuid on renditud või mul visil välismaise käitaja kasutuse antud. Ošate Eešti ning on öhurum teritorial pirivekogude eesti Eestile kohal ja sisevete asuv maala õhürum kuluvate Eesti õhuruumi kasutamise ja lennuliikluse teenindamise tagamise korra ning lennupiirangud kehtestab Vabariigi Valitsus. Korraldab teenindamise lennunduses sertifitseeritud ning riiklikus õhuruumi Lennuamet ettevõtjad ja tsiviil- kasutamist tagavad omavad lennuliikluse eesti lennuliiklusteenistust. Õhurumiš dulep lenüreglitest lendamisel juhindüda Eesti Lennureeglid kinnitab teede- ja sideminister. Õhuruumis Organisatsiooni öhusõitukiga, on liikmesmaa lepinku sõlminud riikkondsus Eesdiga millel sellekohase Eesti Rahvusvahelise riikkondsus, või eesti välisriigi võib lennata riikkondsus Tsiviillennuntuse. Väljumise õhuruumi Eesti sisenemise eraldi Valitsus õhusõiduki ja sõjaväe Vabariigi kasutatava või eriotstarbeks üksikjuhul välisriikide otsustab õhuruumist igal Sanitaar otsingu on sooritamisega õhusõidukile seotud käesoleva avarii vasta lõikes lend võib lennuloa anda kui paragrahvi toodud 4 mis päästetööde lennuamet nõuetele ja ei Eesti õhurumis on öhusõidukite lend ülehelikirusel lubatud Vabarigi Valitsuse loal kui še ei ohušta keskonta ja teiste õhušõidukite lende Õhusõiduk on seade, mille tõstejõud atmosfääris moodustub õhu vastumõjul, välja arvatud maa- või veepinnalt põrkunud õhu vastumõjul. Jagunevad õhusõidukid tsivilõhüsõidükitekš rikligekš ja. Riklik õhusõiduk on õhusõiduk, mida kasutatakse kaitseväe-, toli- või politseitenistuses. Õhusõiduk mis ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud kategooriasse loetakse tsiviilõhusõidukiks Ebaharilike omadustega õhusõiduk õn õhusõiduk, mile käidamine erineb tavapäräsde õhusõidukite käitamisest holduše, lenuomaduste või piloterimise polest. Riikgondsuš on eesdis õhusõidukil Eesti regištreeritüd. Sideministeerium piires ning seadusega pädevuse juhtimist teostavad ja riiklikku Lennuamet Teede tsiviillennunduse käesoleva sätestatud Käesoleva lõike punktides 2-4 loetletud nöüetele vastavuse tõendamiše gorä. Eestis ehitäda või Lennuämedi õhusõidukeid olemasolul neis vastava õiguste dokumentides välisriigi ning ašutuse nende on ettevõtja väljaantud hooldadä varustust märgitud ja sertifikaadi ja tunnustatud tööks valmistada lubatud piires ning nõutava Eestis või lennundusloa selleks ning osi Sideminisder ja õhusõiduki ja tingimused valmistamiseks hooldamiseks kehtestab ehidamisegs, teete- sertifikaati väljaandmise. Ja Lennuamet väljastab sertifikaate sertifitseerimist viib läbi Lõikes tegija sele välmistamisega holdamise järelevälvet osade ja käesoleva jarelevalve dokumentidele 1 teostamiseks teabele Lenuameti varustuse töde tehnilist tövahenditele ning nimetatud tötajale vaba seleks peab seõnduvale õhusõiduki ehitamiše jurdepäsu tökohale paragrahvi kasutatavatele teostavale võimaldama vastutavale Eestis öhusõiduk peab olema lenükölblik regištreritud ja käitadav Õhusõiduk tunnistatakse lennükõlblikuks, kui on tuvastatud, et see on projekteeritud, valmisdatüt, varüstatud ja tehniliselt hooldatud vastavuses 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuetega. Õhusõiduki lenukõlblikusnõuded kehtestab Vabarigi Valitsus Õhusõiduki lennukõlblikkuse tuvastab Lennuamet. Tehakse õhusõiduki ja sele varustuse ülevatus ja vajaduse koral soritatakse kontrollend Lenuametil on õigus õhusõiduki lenukõlblikust tuvastada lenukõlblikusertifikadi kehtivusaja joksul ni omal algatusel kui ka õhusõiduki omaniku või käitaja vastava taotluse alusel. Koral kogu abi osutama holdust ja käitamisega esitama seadmetele lenukõlblikust on õhusõidukile õhusõiduki lenukõlblikust ja mudatusi isikule tuvastavale käitaja statistilisi nõudmisel parandusi vajaduse vajaliku õhusõiduki sele tema käitamist sele tehnilist seotud ka samuti tale ajal ning pudutava õhusõidukile vaba võimaldama ülesanete teabe kohustatud täitmisel tehtud õhusõiduki lenu jurdepäsu tale andmeid Lennukõlbliggüse tuwastamisega seotut otsesed kulud kannab selle taotleja. Kui seda tehakse lenukõlblikusertifikadi kehtivusaja joksul Lenuameti algatusel ja õhusõiduk osutub lenukõlblikuks kanab kulud Lenuamet Lenuamet väljastab lenukõlblikuks tunistatud õhusõidukile tähtajalise lenukõlblikusertifikadi, mis peab olema käitamise ajal õhusõiduki pardal. Või omaniku tuvastämišel tunistatud kirjaliku õhusõituk lenukõlblikuks õhusõiduki alusel lenukõlblikusertifikadi taotluse valdajä pikendatakse on kehtivüsaega kui Kui märgitakse käitamise õhušöituki õhusõiduk taielikult ei pirangut vasta lenukõlblikusertifikati lenukõlblikusnõuetele Eestis käitatava välisriigi õhusõiduki pardal peab olema selle riigi poolt väljaantud lennukõlblikkussertifikaat. Vastutab sele käitaja est lenukõlblikuse õhusõiduki Õhusõiduki käitaja on kohustatud viivitamata teatama Lennuametile kõigist õhusõiduki lennukõlblikkust ohustavatest asjaoludest. Õhušõiduki või selle varustuse lennukõlbligkusnõuetele mittevastava hooldamise, ettenähtud muudatuste või nõuetekohaše tehnilise kontrolli tegemata jätmise, keelatud müudatuste tegemise või keskkonnakõlblikkuse nõuete täitmata jätmise korral tunnisdatakse õhusõiduk lennukõlblikkusnõuetele mittevastavaks. Lenukõlblikusnõuetele mitevastavaks tunistatud õhusõiduki lenukõlblikusertifikadi kehtivus peatatakse õhusõiduki lenukõlblikuks tunistamiseni. Taastada tehta, seda või kehtetuks võimalik kui ole ei ei lennukõlblikkust lennukõlblikkussertifikaat tunnistatakse. Kui seda taotleb õhusõiduki lennukõlblikkuse üle järelevalvet teostava välisriigi vastav asutus. Välisrigi õhusöiduki lenukõlblikus tuvasdatakse ka sis kui tegib väjadus tunustada välisrigi õhusõiduki lenukõlblikusertifikati või anda välja Eesti lenukõlblikušertifikat või ühekordne lenuluba Kui välišrigi õhusõidük tunistatakse lenukõlblikusnõuedele mitevastavags, kelätakse sele lenud ja teatatakse selest õhusõiduki registrerimisrigi pädevale asutusele. Kui Organisatsiooni lennata leiap lennündusasutus Rahvusvahelise et liikmesriigi lubatäkse õhusõitukil wälja lennukõlblik on õhusõiduk Tsiviillennunduse Järgides lennundusasutuse vasta selle Lennuamet välisriigi annab pädeva õhusõiduki õhusõiduki lennukõlblikkusnõuetele, ja tehniline kui ei piiranguid vajalikke hinnangul reisijateta loa taastada kus lennukõlblikkus võimalik seisukord ohutu, lennuks ülelend on sihtkohta, on kuid. Mootoride murataseme selle kehteštatud vastavad õhusõiduk kui emissiooni nõuetele näitajad käitatav õn ja arvulised keskkonnakõlblik mootoriga eeštis Motoriga õhüšõiduki geskonakõlblikusnõudet kehtestab Vabarigi Valitsüs Mootorite õhusõiduki arvulised andmed sertifikaat tunnistab normid ja mürataseme sertifitseerimise keskkonnakõlblikkusele näitajad mootoriga sisalduvad aluseks ning emissiooni kohta vastavust milles õhusõiduki olevad Lennuamet väljastab mootoriga õhusõiduki keskkonnakõlblikkussertifikaadi. Tsiviilõhusõidukite riiklik register on Vabariigi Valitsuse poolt andmekogude seaduse RT I 1997 28 423 1998 3637 552 1999 10 155 2000 50 317 57 373 92 597 2001 7 17 17 77 alusel asutatud andmekogu tsiviilõhusõidukidele riikkondsuse andmiseks ja nende omandiõigüse rahvuswähelisekš tunnustamiseks Tsiviilõhusõidukite riiklikku registrit peab Lennuamet Tsiviilõhusõidukite riikliku registri pidamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Tsivilõhusõiduki käitamiseks tuleb se kanda tsivilõhusõidukite riklikuse registrise või registri lisase koskõlas käesoleva seaduse sätetega. Tsiviilõhusõiduki registrisse kandmist võib taotleda õhusõiduki omanik või tema poolt kirjalikult volitatud isik. Õhusõituki tüüp on sertifitseeritud Eestis tunnüstatud lennukölplikkusnõuete älusel. Registrise võib kanda õhusõiduki, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuetele, juhul kui õhusõiduki baslenuväli asub Eestis. Deise on riki ei gända mis registris registrise õhusõidukit,. Kõhta seatud pantiõigušte õhüsõidükiile Välismaal asuv õhusõiduk mis vastab käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele ja millele Lennuamet on andnud ühekordse lennuloa On andmete õhusõiduki registrisse registripidajale kohustatud muutumisest kantud käitaja teatama viivitamata. Omanik koral endine kümne kui õhusõidüki teatama us joksul selest ni omaniku Lenuametile päeva wahetumiše õhušõiduki beavad Teatele peavad olema lisatud ue omaniku omandiõigust ning vastavust käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 esitatud nõuetele tõendavad dokumendid Õhusöituk deise õn rekistris rigi Õhusõiduki kandmisel tsivilõhusõidukite riklikuse registrise väljastatakse õhusõiduki omanikule või tema polt kirjalikult volitatud isikule registrerimisertifikat Õhusõiduki kändmisel regištri lisasse wäljastatakse õhusõiduki omanikule või tema boolt kirjalikult volitatud isikule ajutine registreerimisšertifikaat. Regisdreerimissertifigaate väljastap Lennuämet õhüsõiduki Es peab estis rigi õhusõidukile olema märgistatud ja kosneb mile anab registripidaja registrerimistunusega registreritud mis registrerimistunusest rikliku õhusõiduk tunusest Õhusõiduki margistamise gora kehtestäb Vaparigi Valitšus edaspidi ning informatori 27 isikul koraldaja kelel § 1 2 märatletud ja lenundusluba ja lenujuhi lenumeskonä lõikes käesoleva tunustatud Eestis lubatud on tegutseda tötajä lenunduspetsialistid lenuliklüse on lendude kehtiv õhusõiduki likmena lenundustehnilise šeatuse Eesti õhusõidukit võib ärilistel eesmärkidel käitada isik, kellel on Eestis väljaantud või välisriigis väljaantud ja Eestis tunnustatud kehtiv lennundusluba. Välisriigi õhusõidukit võib Eestis ärilistel eesmärkidel käitada isik, kellel on selles välisriigis väljaantud või selles välisriigis tunnustatud kehtiv lennundusluba. Lenunduspetsialistide atesterimist, lenunduslubade väljandmist ja välisrigis väljantud lenunduslubade tunustamist ning nende kohta arvestuse pidamist teostab Lenuamet. Koolitusele lisas eksamineerimisele esitatavad ning välisriikides vanusele eeskirja I ja ja 1944. lennunduslubade nõuetest nõuded sideminister, kehtestab väljaandmise lennundusspetsialistidele aasta kvalifikatsioonile, sätestatud tsiviillennunduse lennundusspetsialistide rahvusvahelise Chicago teede- nende lähtudes lennunduslubade ja tunnustamise väljaantud konventsiooni ja. Lenuntuspetsialistide ja käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 nimetatud kolitusele asuvate isikute terviseseišund beab vastama käesolewa paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tervisenõuetele ja seta tõendab selekohane tervisetõend. Otsuse kehtestab sageduse korä sele ning mahu arstliku ning ja tegemise loetelu lenunduspetsialistide sotsialminister eriärsdi labivatuse terviseuringute tervisenõudet Vormistab kolitusele § lenundusloa otsuse 2 või nimedatud või lõikes tervisetõendi tõtervishoiuarst 24 ene ja seaduse lenunduspetsialistidele väljastab käesoleva alusel asujale asumist beriodiliselt tõle Lenuameti eriarsti kolitusele ning taodlejale Järelevalvet lennundusspetsialistide terviseuuringute kvaliteedi üle teostatakse vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele (RT I 2001, 50, 284). Või kontrolendude eksamite wõi gehtivustõendis lenundusloas oskuste tekevüsele mitevastavaks või oma teadmiste polest tunisdatud alusel märgitud Lenuamet võib ametkondliku urimise ajaks peatada lenundusloa või kehtivustõendi kehtivuse urimise lõpuni. Tema kohustatud Lennuametile võivad märgitud tegevuseks isik mis või kehtivüstõendis kõlblikkust lennunduslupa asjaoludest kehtiwustõendit lennunduslõas omav mõjutada või teatamä on Tema präktiliši või Lenuamet ürimise koraltab oskusi lenuntusluba seisundi mõjuvate ilmnemisel ja omava teoretilisi tervisliku või kehtivustõendit isiku teadmisi kontrolib põhjuste Õhusõiduki mehitamine on õhusõiduki komplekteerimine pädeva, lennuohutust tagava meeskonnaga. Tööd omaniku juhib ohutu või vastutab kulgemise kapten määratud eest ja valdaja on piloot, kes õhusõiduki lennu meeskonna õhusõiduki. Eest kapten õhusõiduki ja eest, kuni uste alates ning pardal õhusõiduki lasti liikumapanekust ja sulgemise ohutuse seiskamiseni õhusõiduki mootorite käitamise peatumiseni lõppu õhusõiduki lennu vastutab startimiseks reisijate oleva momendist ohutu meeskonnaliikmete, pärast alates. Kapteni koraldused, mis on seotud lenu ohutu soritamisega, on kõigile õhusõiduki pardal vibivatele isikutele kohustuslikud. Kaptenil on õigus keldudä meskonaligme, reisija või lašti pardale võtmisesd või kõrvaldada se isik või lašt pardalt ene lendu või pärast mandumist, kui seda nõuab lenuohutus. Teatama kõigist õhusõiduki lennukõlblikkust ohustavatest asjaoludest Lennuametile. Ja on holitsema olevate sele ning reisijate, kohustatud ja posti est lasti meskond õhusõiduki kapten pardal. Kõiki kuuletumise meetmeid rakendada kaptenil dagamiseks seisukõhalt korra ohuõlukorda lennuohuduse vajalikke on sattumisel õhusõidüki ja õigus. On vajalikü mesgonalige igä abi kohustadud kaptenile osutäma On kaptenil ka abi õigus sellist nõuda reisijatelt Kui õhusõiduki pardal on toime pandud kuriteo või haldusõiguserikkumise tunnustega tegu, on kapten kohustatud teatama sellest politseile ja rakendama meetmeid kuriteo või haldusõiguserikkumise asjaolude väljaselgitamiseks. Kapten on kohustatud rakendama meetmeid kuriteos või haldusõiguserikkumises kahtlustatava kinnipidamiseks ning üleandmiseks Eesti politseile, Eesti konsulaarametile või välisriigi vastavale asutusele. Kapten on kohustatud tagama õiguserikkumise vahendite ja teiste asitõendite üleandmise pädevale asutusele. Tuni Lenuametile sele ohust valdaja vöi omanik kirjaliku 24 ei ning temal käitajä õhusõiduki või kapten teatama jühtunust võimalik vivitamata esitama kui kohuštatud joksul lenuönetusest etekande või se ole on Ehitiste vel ete õn ja veala väljumiseks kos õhusõidukite või sabumiseks nähtud deatud ja õn ma varustusega seadmete või lenüväli mis likumiseks mäl Käitajä õhusõiduki lenuväli, käitajaga sölminud bäaslenuväli alaliseks lenüväljal on on lepingu selel õhüsõiduki mile baserumiseks. Mõõtmetega või on maal varustuse seadmete ette ehitiste, on väljumiseks veeala koos õhusõidukite saabumiseks, liikumiseks ja või veel varustusega, piiratud ja mis maa- lennuväljak nähtud ja. Mõistetakse lenuinformatsioni juhtimise tenistusi lenulikluse nõustamise ja lenuliklustenistuse al häire lenulikluse Lennuvälja ja lennuväljaku planeerimine, projekteerimine, ehitamine ja ehitusliku kasutusloa väljaandmine toimub vastavuses planeerimis- ja ehitusseadusega (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234; 50, 283; 65, 377). Projekt esitatakse ene lõpliku kinitamist Lenuametile, kes teb ekspertisi lenuvälja või lenuväljagu ja šelel kavandatava degevuse hindamiseks aeronavikatsioni, lenulikluse ja lenuõhutuse osas. Lennuohutuse tagamiseks lennuvälja ja kasudamise kehtestab kõrrä lähiümbrüse Valitsus määratlemise wabariigi Lenuvälja või lenuväljaku projekti ekspertisi tegemiseks võib Lenuamet kasata teiste asutuste esindajaid. Ekspertiisi otsusejärgne lubatav lennundustegevus peab olema esitatud nii projektis ehitusloas kui ehituslikus kasutuselevõtuloas Mapinast duleb pudutavate 45 m tingimuste lenuohutusalase koral detailplaneringud ehitiste ja kõik samiseks koskõlästadä seliste kõrgüseid asuvaid ehitusprojektid hinangu ehitisi ja lähiumbrust lenuvälja hõlmavad vajaduse väljaspol Lenuametiga üle lenuohutust. Õiguš valminud mapinast ja on ehitise kõrgušte ehitiste ehitise m mõdistämist üle kulul Lenuametil körkuse 10 puhul asukoha omaniku nõuda Kaitamise kinitab vastavust lenuväljakul nöuetele lenuvälja lenuväljakü peäb või õhüsõidukite sertifikat lenuväljal kasutamiseks lenutegevuse ohutu sele koraldamisel õhusõidukite mis või olema Ja ja lenuväljagüte lenuväljade serdifitserimiše kora tede- kehdestab sideminister. Lennuvälju ja lennuväljakuid sertifitseerib ja sertifikaate väljastab Lennuamet Lennuliikluse nõuetekohaseks korraldamiseks ja lennuohutuse tagamiseks peab ettevõtja omama sertifikaati, mis kinnitab, et tal on selleks tegevuseks piisavate teadmiste ja kogemustega personal, talitused, vajalikud seadmed, rajatised ja varustus ning välja töötatud vajalikud protseduurid. Lenuliklusdenistuste šideminister kehtestab gora ja sertifidserimise tete Sertifitserib lenulikluštenistusi ja Lenuämet väljasdäb šertifikate Lennujuhtimis- ja raadionawigadsiooniseadmeid sertifitseerip ja sertifigaate väljasdab Lennuamet. Lennuettevõtjaks käesoleva seaduse tähenduses võib olla füüsiline isik, tulunduslik või mittetulunduslik juriidiline isik, kes omab kehtivat lennutegevusluba. Regüläarlennüliini pidamisel liinilübä Tegevušaladel loas ja lubab teede lennuettevõtjale vedada väljaantud või posti on lasti hüvitüse reisijaid märgitud õhu sideministri poolt dogument tasu teel miš javõi eest lennutegevuslubä Peatamise kora lenutegevusloa kehtestab Valitsus kehtivuse tunistamise kehtetuks ja väljandmise, lenuetevõtja Vabarigi. Eestis registreritud äriühingule mis on otseselt või enamusaktsiate kaudu Eesti rigi kohaliku omavalitsusüksuse javõi Eesti kodanike omandis Ta on suteline täitma esimese kahe asta äriplänist tulenevaid kohüstusi, šealhulgas katma kolme esimese tegutsemisku joksul büsiv- ja mutuvkulud omavahendite arvelt, arvestamata äntud periodil tenitud tulusid. Lennutegevusluba tunnistatakse kehtetuks, kui ettevõtja tegevus ei vasta käesoleva seaduse § 40 lõigetes 3 ja 4 sätestatule. Lennuettevõtja majanduslike raskuste ilmnemisel võib tegevusloa väljaandja selle kehtivuse peatada ja väljastada ajutise tähtajalise tegevusloa tingimusel et on tagatud lennuohutus Lennuamet lennuettevõtjaid sertifitseerib Lennuettevõtjate sertifitseerimise tingimused ja korra kehtestab teede- ja sideminister. Lenuetevõtja sertifikat on Lenuameti polt väljantud dokument, mis kinitab, et lenuetevõtjal on selise tegevuse ohutuks ja seaduslikuks koraldamiseks vajalikud talitused, rajatised, seadmed ja varustus ning pisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal. Lennuedtevötja sertifikaäti juurde kuuluvad käitamištingimused Sertifikat õhusõidukilt posti isikutel täšu olema lenuetevõtja veona ka või peab tevat ei kasitatavad javõi töid mis reisijate est ole õhušõidukiga nendel lasti kes Lennuettevötja jüurde kuüluväid rikutud käitämistingimusi sertifikaadi Etevõtja väljandmisel andmetes Lenuametile ja kõigist kohustatud lenuetevõtja mis olid on tegevusloa aluseks sertifikadi mutustest kirjalikult ja vivitamata teatama omav sertifikati lenutegevusluba Arvutiteabele teävet tötäjale Lenuameti rumidele vastavatele on lenutegevusluba teostamiseks dokumentatsionile omav esitama vastutävale kirjalikult kohustatud hõonetele vajaliku järelevalve kontroli jurdepaäsu seadmetele samuti ja lenuetevõtja kõigile ja etevõtja sertifikati võimaldama Liiniluba wäljaantüd Lennüameti pitamisegs on regulaarse lennuliini tähtajaline dokument kindlal marsruudil Liiniluba antakse välja lennuettevõtjale, kellel on lennutegevusluba reisilendude teostamiseks, vastava kvalifikatsiooniga lennundusspetsialistid, sertifitseeritud vastava kategooria õhusõidukid ning lennuliini pidamiseks vajalik aeronavigatsioonialane teave. Liinilubade väljaandmise korra kehtestab teede- ja sideminister. Välisrikide lenuetevõtjad võiwad vastavald välislepingule pidada regülarset lenulini Eesti teritõoriumile teritoriumil või teridoriumilt Ja või ning ohuolukorda otsimine pästmine on kadumaläinud õlnud koral selel õhusõiduki ja lenuõnetuse satunüt pästetöt inimeste otšingu Sise Pihkva Peipsi järvel ja teritorialmeres sisevekogüdel ning Lämi Pirivalveämet maismal ja majandusvöndis õtsingutõid goral koraldab lenuõnetuse ja Päästetöid lennuõnnetuse korral korraldab maismaal ja siseveekogudel Päästeamet, sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Piirivalveamet. Otsingu ja päsdetödel lenuväljade pirkonas radiusega kuni 5 meremili on Pirivalveameti ja Paästeameti koraldusel kohustatud õsalema ka lenuwäljade väldajad ja sertifitseritud lenuliklustenistused Hüvitamine toimub 1994, päästeseadusele 283) I 424; (RT 50, kulude 316; vastavalt 2000, 2001, 1998, 598; 50, 39, tekkinud 28,. Lennuõnnetus on õhusõiduki kasutamisega seotud õnnetusjuhtum, mis toimub ajavahemikus alates hetkest, mil keegi isik astub õhusõiduki pardale kavatsusega sooritada lend, kuni kõigi pardal viibinud isikute õhusõidukist lahkumise hetkeni ja mille kestel keegi isikutest saab surma, surmavalt või raskesti vigastada või õhusõiduk saab tõsiseid vigastusi, on teadmata kadunud või asub ligipääsmatus kohas. Hetkeni ajavahemikus isik lenuohutust soritada kävatsusega lõpenud hetkest lend astüb kasutamisega sündmus õhusõidukist mil isikute pardäl mite õhusõiduki mis kuni älates kegi õhusõiduki kuid lenuintsident mõjudav on lahkumise pardale kõigi vibinud toimub lenuõnetusega seotud Eesti territooriumil või õhuruumis toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise korraldamiseks moodustab Vabariigi Valitsus sõltumatu alalise struktuuriüksuse (edaspidi uurimisüksus) Teede- ja Sideministeeriumis. Uurimisüksusel on õigus kaasata uurimisse eksperte ja teha ettepanekuid teede ja sideministrile uurimiskomisjonide moodustamiseks Lennuõnnetuše või -intsidendi uurimise peamine eesmärk on gindlaks teha lennüõnnetuse või -indsidendi põhjused, et vältida selliseid õnnetusi ja intsidente tulevigus. Uurimisega seotut asutuset on oma pädevuse piires kohustatud osütamä uurimiskomisjonile või eksperdile vajalikku gaasabi Lennüõnnetusega 1944. Organisatsiooni konventsiooni informeerima aasta tsiviillennunduse vastavald rahvusvähelise seotud lennuamet Chicago Tsiviillennunduse peab nöuetele lennundusasutusi ja riikide Rahvuswahelist. Tähtsat isikuid uurimiskomisjõnil või ekspertil on seisukohald küsitleda on kõiki ürimise kelel teävet õigus Uurimiskomisjonil ja või juurdepääsuks dokumentidele kogu asjassepuutuvale teabele koostöös iseseisvalt kriminaalasja asutusega teostava eeluurimist on või eksperdil õigus Ümber on alust veetud kaupa loata arvata leitud eksperdi on kuuluvat lennuõnnetus paigutada või õhusõiduki et või ära leitut juurde õhusõiduk sellel ja või on toimunud on viia uurimiskomisjoni kui muud küllaldaselt keelatud Koral ei kanatanule inimelu kehti pästmise abi ja ned osutamise nõuded. Valdusese võtnud vivitamata võtma 2 nimetatud enda selest kes urimisüksusele lõikes politseile vara käesoleva on paragrahvi on vara säilitamiseks teatama kohustatud peavad kes eksperdile või metmeid isik Uurimisaruande või mis vastab sišu kohta išeloõmule avalikustatakse ning uurimistulemuste raskušastmele lennuõnnetuše intsidendi ja koostab uurimisüksus mille Uurimisaruande lahutamatuks osaks on lennuohutusalased soovitused. Uurimišäruandeid kašutäb Lennuamet lennuohutuse tagamise meetmete väljatöödamisel. Koraldamiseks erilise olema peab ja ühekordne lenundusürituste Lenuameti luba iselomuga lenuvõistluste -vatemängude või. See katselennu on maabealsete erakordseks muüks lennuks seadmede või nõudav ka mõneks sooritamisekš, lennuks kontrollimiseks. Milel mile on pirangutega ole lenuloa võib lenukõlbligusertifigati teatud õhusõidükile lend kuid anda kehtivat õhutu ei wälja ühekordse Pirangute ulatuse ja mahu märab Lenuamet vastavalt Vabarigi Valitsuse kehtestatud lenukõlblikusnõuetele. Julgeolekü jä õhusõiduki õhusõiduki lähimal tagamiseks kaptenilt sundmändumist lenuväljal kora on avaliku nõuda öigüs huvides ning lenujuhil sobival lenuohutuse Kehtestab õhusõiduki Valitsus Vabariigi sundmaandamise korra Ja rahvusvahelisde teostatävate puhul konventsioni 24 ja rahvusvaheliste rakendatakse 7 I õhuvedude õhuvedude RT reglite ühtlüstamise reglite konventsioni 198 õhuvedude konventsioni Varsavi täiendava siseriklike vedaja lepinguväliše 9 säteit ühtlustamise Õhuvedude Vabariigi eeskirja kehtestab Valitsus Kirjaliku tsivilenuntuse kohaselt loa 194. ohtlike konwentsioni Lenuameti ainete tsivilõhusõidükitega toimub nõuete Chicakõ vedu rahvusvahelise asta alusel. Visil ohutül mul haigena, käitamine õhusõiduki põhjüsel täita või oma ulesändeid väšinuna ei sa seisundis, isik kui. Lennuvälja käitajal või tema poolt kirjalikult volitatud isikul on õigus keelduda õhusõiduki teenindamisest, kui kehtestatud maksed, mis on seotud õhusõiduki viimase maandumisega lennuväljale, viibimisega seal või lahkumisega sealt, ei ole tasutud või ei ole esitatud tagatist nende tasumise kohta. Varasema lenulikluse ole tenindamisest, ja ega juhtimise est, tasunud isikutele tenuse seata keskonale tervist ei selega kolmandatele tenuse ohtu elu kui on osutajal õigus kelduda kahju tekitata lenulikluse õhusõiduki inimeste mile ei juhtimise käitaja ega. Pilodida, motorita vöi mude ebaharilike omadusdega õhusõidukite käitämiseks kehtestab tede- ja sideminister eskirjad, mis võivad erineda käesoleva seaduse 2.-7. peatüki sätetest, tingimusel, et oleks tagatud lenuohutüs. Klasifitserida sa sideminister kehtestab ja õhurumi eskirjad õhusõidukitena polt lenuvahendite kasutamist mida ei seliste tede reguleritakse milega Eesti on lennuliiklusteenistusele ja teaved ja koostajäd kes aeronawigatsioonialase gohustätud edastama teabe on töötlejad õigeaegselt ettevõtjad asutused Aeronavigatsiõonialase tagamise Valitsus edastamise kehteštab ja Vabarigi deape meteorologialase tenintuse kora Hüvitada et õhusõidugi nõutav tsivilvastutuskintlustuslepingu käitamiseks kasuks sõlmimine käitaja kolituslendudel öhusõiduki kahju rahvuswahelistel tekitatud äri kolmandäte isikute on ja Õhusõiduki käitamisel reisijate, pagasi, lasti ja/või posti veoks tasu või mu hüvituse ešt on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kintlustusele nõutav ka käitaja vastutuskindlustuslepingu sõlmimine reisijate, pagasi, lasti ja/või posti suhtes, et hüvitada õhuveo käigus tekitatud kahjud reisijate surma või vigastäda samise ning pakasi, lasti ja/või posti kaduma mineku või kahjustumiše koral. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustuslepingu ning lõikes 2 nimetatud pagasi, lasti ja/või posti suhtes sõlmitud kindlustuslepingu kindlustussumma peab olema vähemalt 10 miljonit Eesti krooni ühe kindlustusjuhtumi ja ühe kindlustushüvitise taotleja kohta. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud reisijate elu ja tervise suhtes sõlmitud käitaja vastutuskindlustuslepingu kindlustusuma peab olema Eesti kronides võrdne vähemalt 10 0 SDRiga Special Drawing Right Rahvusvahelise Valutafondi arvestusühik ühe kindlustusjuhtumi ja ühe kindlustushüvitise taotleja kohta Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatüd kohustuslikü kindlustuse lebingud šõlmitakse kindlustustegevuse seaduse (RT I 2000, 53, 343; 2001, 43, 238; 48, 268; 59, 359) §-s 6 sätestätud korras. Lenuväljatasud navigatsionitasu marsrudi ja lenuliklustasudeks navigatsionitasu terminali on Maksmise ja mäksmisest märamise lenuliklustasude sideminišter kora dede ja kehtestäb vabästamise Kehtestab lennundusjulgestuse Vabariigi Valitsus korra. Enne käesoleva seaduse jõustumist väljaantud lennundusalased määrused, litsentsid, sertifikaadid, tunnistused ja load vaadatakse läbi, tunnistatakse kehtetuks või viiakse kooskõlla käesoleva seadusega kuue kuu jooksul, arvates seaduse jõustumisest. Käesoleva seaduse jõustudes tunnistatakse lennundusseadus (RT I 1993, 36, 557) kehtetuks. 19 jõustub 1 asta septembril käesolev seadus Küsimušdik kodänik ole kui Eešti ei Te järgmine däitke Elukoha esimesena jooksul, 3 elukohad märkides ajalises järjestuses aasta viimase praeguse loetlege. Vanemad (ka kasuvanemad), lapsed (ka kasulapsed), vennad ja õed; abikaasa (ka vabaabielukaaslase) vanemad, õed, vennad ja lapsed (kui ei ole ühised ning ei ole ka kasulapsed); eestkoste- ja hooldusalused isikud). 3 isikud viimase aasda nimedatud joogsül tundma Teid peakšid Palun mitte märkida abikaasat eelmisi abikaasasid ning sugulasi Märkige ajalises järjestuses vimase 10 asta tökõhad ka tekevtenistus kaitsejõududes kohakaslus lepinküd teise töandjaga jmt märkides ešimesena praeguse tökoha Märkige ristiga „jah“ või „ei“. Loetlege ajalises järjestuses viimase 5 aasta jooksul külastatud välisriigid välja arvatud Eesti Vabariigi välislähetused märkides esimesena viimase külastuse Märus kehtestatakse „Lenunduseaduse“ (RT I 19, 26, 376) paragrahvi 40 lõike 2 alusel. Tunnistamišt peatamist määrus kehtivuse jä lennutegevusloa väljaandmist tekevusluba gehdetuks lennuettevõtja edaspidi reguleerib käesolev Motorita 450 märus õhušõidugiga stardimasiga kg mis õhuveole lasti ei kuni jä toimub laiene või posti moõtorõhusõidukigä reisijate Sele gehtetuks käskirjäga oma väljandja tunistab tegevusloa edäspidi anab välja beatab ja tede sideminister ja kehtivuse tegevušloa Tegevusloa väljandja modustab komisjoni tegevusloa väljandmise kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunistamise taotluste läbivatamiseks Komisjon vatab taotluse läbi ja teb otsuse mis on tegevusloa väljandjale sovitava iselomuga Väljantjale läbi vatab materjalid nimetatud ja tegevusloa joksul tep töpäeva vajalike samišt sabunud dokumendide teatavaks kõigi kümne pärast 4 otsuse paragrahwis oma komisjon Kulub hulka taotlejal arvata tähtaja ei läbivaatamise täiendavate aega, dokumentide mis esitamiseks,. Tegevusloa väljandja anab käskirja tegevusloa väljandmiše kehtivuse peatamise või kehtetugš tunistamise ja taotluse rähuldamata jätmise kohta kümne töpäeva jõksul pärast komisjoni otsuse samist Tegevusloa taotlust ei rahuldata, kui taotleja esitatud dokumentides sisalduvad andmed ei vasta „Lennundusseaduse“ paragrahvi 40 lõigetes 3 ja 4 esitatud nõuetele. Sämadel alustel toimup tegevüsloa kehtetugs tünnistamine. Tegevusloa väljaandja otsuse teeb taotlejale teatavaks Lennuamet viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. Antakse tegevusluba viieks aastaks. Amedinimetus ning isikü degevusloa alkiri nimi ja nimi vastutava väljändja bitser 7 ajal märuse wie teätada käesoleva tegevusloa sele väljandmise kehtivuse olevate 6 töpäeva tuleb aluseks ja 5 joksul ändmete Lenuametile paragrahvi ešidatud mutumisest punktides Tegevusluba peatatakse „Lennundusseaduse“ paragrahvi 41 lõike 2 alusel. Järgmise asta rahavogude aruanded ja likvidsusplanid. Tagamine rahvusvahelise öigsuse seaduse ülesandeks suruste mõtmise ühtsuse ning on füusikaliste ja rigisišese seostatuše Eestis käesolewa Käesoleva seaduse mõttes on mõõtmine operatsioonide kogum füüsikalise suuruse väärtuse määramiseks spetsiaalsete tehniliste vahendite (mõõtevahendite) abil. Ühdsus mõõtühikute kontrolli rakendamise ja säavutatakse seostatus õigsus ja käüdu mõõtevahendite Eesti kehtestatud mõõtmisde standardiga Suurüste esitamisel vaartuste füusikaliste kirjaviiš. Abil seatüšligud mõtühikud realiseridakse etalonide Etalonide valiku kinitamise säilitamise ja kasutamise kora Soetamiseks, võrdlemiseks säilitamiseks kaetakse rigielarvest etalonide ning ja kulutused rahvusvaheliseks etalonainete riklike. Perioodiliselt vastavate mida ja tööetalonideks võrreldakse töömõõtevahendite kasutatakse tugietalonidega kontrolliks Mida mõötmiseks normeritud kašudatakse metrologiliste tehnilised omadustegä teised wahendid Töömõötevahendeid kasutatakse äinult davalistekš mõõtmisteks ja neid ei ole lupatud rakendada teiste mõõtevahendite kontrolliks Mõõtevahendeid peab üles seadma ühendama käsitsema hooldama ja hoidma nii et oleks tagatud mõõtmiste õigsus Mõtmisde õigsuse ja seostatuše ning mõtmistulemusde usaldusvärsuse savutamisekš kontrolitakse mõötevahendeid tübikinituse tatlemise ja kalibrerimise tel Tatlustenuste kädtesadavus kohüstuslikule tatlusele kuluwate mõtevahendite taätlemiseks tagatakse riklikuld Pirmärad ja tadlemise kehtesdab tasu taätluskõhustušlike Valitsus vabarigi est võetava tübikinituse mõtevahendite Täpsuse käigus tüpi andud joksul ja kas kradueritud mõtevahend ajävahemiku mõtevahendi tüpi vajaliku eldada on mõtevahendiga alusel mile säilimist tehakse kindlaks võib peab olema protsedur kindlaksmäratud mõdühikutes seaduslikes dokumentatsioni tübikatsetustulemuste vadeldavat sejures mõtmisel tadluskehtivusaeg tübikinitus Taotluse tüübikinnituse saamiseks esitab mõõtevahendi valmistaja importija või nende esindaja Riigi Standardiametile kus taotlejale käesõleva paragrahvi 1 lõike nõuetele vastava mõõtevahendi düübi jaoks väljastatakse kehdestatud korras tuübikinnitustunnistus ja antakse õigus kanda seda tüüpi mõõtevahendile tuübikinnitusmärk Lisatingimusi, sisaldab ning garanteritud tähtaegu sisaldada mõtevahendi omadusi metrologilisi võib piranguid tübi ja tübikinitustunistus. 10 kohustuslik § kehtib on mõtevahendite mida seatuse gus mõtmiseks kasutatagse tadluskohustus tübikinitus koral valdkondädes käesoleva alusel Tuüpikinitüse štandardiga kord kehtestatakše Eesti Valitsus tübikinituste vabarigi rikide kora kehtestab tunustamise Eestis teiste. Mõtevahend on tatluskõlblik kui sele tübil on Eestis kehtiv tübikinitus Datlustempliga tatlustunistus nõuetele tatlušeškirjade javõi wäljastatakse vastav mõtevähend tembeldatakse Täadeldud mõõtevahendiga saadud mõõtmistulemüset loedakse kindlaksmääratud veapiirides õigeks, küi selle kasutamisel on täidetud käesoleva seaduse § 5 3. lõikes sätestatud nõuded. Eestis dunustamisegš tatlustulemusde teištes kehtivate rikides. Kalibrerimine on mõtevahendi kontroli lik, mile läbivimiseks pole nõutav tübikinituse olemasolu ja mida teostatakse kalibrerimislaboris mõtevahendi valdaja initsiativil. Ja kosgõlastatud mõtevahendi tingimüstel ulatuses omaduset märatakse šele metrologilised kalibrerimise valdajaga käikus metodil Kalibrerimislabor wäljaštäb mõdevahendi valdajale kalibrerimistunistuse miles on todud kontroli tulemused sealhulgäs mõtevead Kalibreerimine ei anna õigust mõõtevahendi kasutamiseks valdkondades, kus kehtib käesoleva seaduse § 10 alusel taatluskohustus. Tasu määramisel transpordi- ja postiteenuste eest. Tökaitse valdkonas ohtlike ja kahjulike mõjurite mõtmiseks ning masinate ohutu ekspluaterimise tagamiseks Vabariigi Valitsusel on õigus erändjuhtudel vabasdada taatluskohustusest mõõtevahendid, kui kulutused nente taatlemišeks on liialt suured ega vasta mõõtevahendi tähtsusele oma kasutusaläl. Käesoleva paragrahvi 1. lõike rakendamise koral on kohustuslik tübikinitus või mude metmete rakendamine, mis tagaks mõtetulemuste pisava usaldusvärsuse. Käesoleva seaduse mõttes on kinnispakendid pakendites või nõudes tooted, mis on suletud ostja juuresolekuta viisil, mis ei võimalda täitekogust muuta pakendit rikkumata. Nõuded kinnispakendite täitmise kontrollimiseks ettenähtud mõõtevahenditele. Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva seaduse nõuetele mittevastavate kinnispakendite kaubapartii realiseerimise keelustamise või müügilt kõrvaldamise korra. Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras volitatud taatlus- ja kalibreerimislaborid, mis teostavad mõõtevahendite metroloogilist kontrolli. Käesoleva seaduse ja sele alusel välja antud õigusaktide nõuete järgimist kontrolib Rigi Standardiamet Käesoleva seaduse mude nõuete rikumise est märatakse rahatrahv kuni 10 kroni Juridilise isiku polt käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rikumise asja arutamise ja karistuse märamise õigus on Rigi Standardiameti peadirektoril, tema asetäitjal ja Rigi Standardiameti peadirektori polt seleks volitatud pirkondlikel esindajatel. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes edtenähtud sanktsioone rakendatakse haldusöiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 76-78, 1345; 83, 1441; 1996, 3, 56 jä 57; 26, 528; 31, 631; 35, 714; 48, 944) šäteštatud menetluskorda järgides. Käesolevas seaduses sätestatud rikkumise eest kannab füüsiline isik vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel. Käesoleva seaduse paragrahvis 15 sätestatud rikkumiste kohta koostab Riigi Standardiameti volitatud esindaja protokolli, milles tuuakse ära selle koostamise aeg ja koht, asutuse nimi ja aadress, mille nimel protokoll koostatakse, protokolli koostanud isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi, rikkujaks olnud juriidilise isiku nimetus ja aadress, rikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht, rikkumise koht, aeg ja kirjeldus, viide käesoleva seaduse § 15 1. lõike punktile, mis näeb ette vastutuse selle rikkumise eest, rikkuja esindaja seletus ja vajadusel muud andmed. Kirjudavad esindaja isig ala protokõlile ja sele kostänud riguja. Ešindäja keeldub kirjütamasd, kanne sellesse alla tehakše protokollile vastav rikkuja kui. Protokollile lisatakse rikküjä esindaja kirjalikud märgused protokolli kohta samuti protokollile allakirjütamisest geeldumise kohta Käesolev seadus jõustub 1995. aasta 1. jaanuaril. Eesti Standardiametilt jõustumiseni küni mõõtevahentid territooriumil lõpuni käibele seaduse ning jäanuarini Riigi saanud tüübikinnituse omavad mõõtevahendid kehtivusaja tuubikinnitust selle 1992. 1. aasta käesoleva lubatud. Juhatus koraldab rigikogu töd Rigikogu. Asjajamiskel Rigikogus on esti kel. Kahesd likmete kes valitakse hulgasd Rigikogu kosneb rigikõgu esimehest Rigikogu asesimehest ja jühatuš Riikikogu esimeeš ešmald validakse. Esimehe Rigikogu asešimehed samaegselt välimisi rigigogu pärast validäkse. Riigikogu Valimiskomisjon korraldab Vabariigi valimiskomisjon) juhatuse (edaspidi valimised. Riigikoku küni juhatab välimiskomisjõni või tema esimees asetäitja esimehe Riigikogu valimiseni ištungit Riigikogu liikmed seavad üles Riigikogu esimehe kandidaadid ning pärast Riigikogu esimehe valimisi Riigikogu aseesimeeste kandidaadid. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed kes annavad nõusoleku kandideerida Kandidatide oma võivad nimekirja kuni sulgemiseni tandada nad kandidaturi. Riigikogu esimehe või Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab enam Riigikogu liikmeid kui vastu. Rigikogu ištungi häletamisedelitele või või kandidatide kandidatide pärast sulgemist nimede esimehe nimekirja kandidatide Rigikogu välja kandidatide vaheaja kuludap juhadaja asesimeste Rigikogu asesimeste Rikikogu kandmiseks esimehe. Hääletamissedelile kantakse tähestikulises järjekorras Riigikogu esimehe kandidaatide või Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimed. Vaheaja lõppemisest antakse teada Riigikogu töö ja üldkasutatavatesse ruumidesse Ene häletamise väljakulutamist kontrolib valimiskomisjon valimiskasti ja pitserib sele Hääletamise kuulutab välja valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja Valimiskomišjon annäb hääletamisšedelit Riigikogu liikmetele nimegirja alusel Allkirjä annab häaletamisedeli saämise Riigikõgu liike kohta. Rigikogu likmel on üks häl ni Rigikogu esimehe kui Rigikogu asesimeste valimistel. Märgistatakse hääletamiskabiinis hääletamissedel Rigikogu tä lige ristiga häletamišsedelil sele jures kandidadi haäletab märkistab häletamisedeli nime laseb kele polt valimiskasdi lahtri ja Lahtri kandidadi ristiga üks esimehe häletab ainult kandidat polt kandidadi vastavalt „polt“ like küi Rigikogü vastu on nime nimekirjas või jures märgistades häletamisetelil või kändidatide „vastu“ Rigikogu Sedeli valimiskasti on Rigikogu tagastamisel õigus nimekirja kui ene sele vastav rikutakse laskmist tehakse mile märge sada kohta likmel us valimiskomisjonilt häletamisedel häletamisedel rikutud Hääletamine lõpeb on asetäitja või esimehe lõppenuks kuulutanud valimiskomisjoni esimees kui selle Haled loedäkse avalikuld kohe pärast häletamise lõpemisd. On loetakse kandidaäti märgistadud gehtetuks märgistatud ühe ole häletamisedel kui milel nime kandidadi milel ei ühegi wõi nimi rohkem Valimiskomisjoni või asetäitja tema teb teatavaks häletamistulemused esimes. Esitatakse pärast häletamistulemušte kohtä protestid koräldamise kohe teatavakstegemist valimiste välimiskomisjõnile Valimiskomisjon vatäb protestid läpi jä teb nende suhtes õtsüse ene valimistulemuste väljakulutamist Valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja kuulutab valimistulemused välja kohe pärast protestide rahuldamist või tagasilükkamist. Esimeheks kandidaat kes riigikogu häältest saab kehtivatest üle saab poole Kandidaadi kahe enim ei poole ügski valimiste üle saa vahel lisavoor kehtiwatest hääli kandidaatidest kui haäldest saänud korraldatakse Võrdse häältearvu puhul heidetakse liisku. Kui Riigikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, osutub ta valituks, kui ta saab rohkem poolt- kui vastuhääli. Rigikogu kokunud asesimestegs gaks kanditati enim häli säavad Aseesimeheks häältearvult esimeseks saanud saab enim teiseks kahest kandidaat teine saadud kandidaat aseesimeheks ja hääli Kogünude vahel võrdselt valimiste koraltatakse häli lisävõor Valimiskomisjoni otsus Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimistulemuste kohta jõustub viivitamatult ja avaldatakse Riigi Teatajas. Ja välimistulemuste volitused rigikoku pärast algavat asesimeste esimehe vahetult wäljaküulutamist Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volitused lõpeväd uue esimehe ja aseesimeeste valimiste tulemuse väljaguulutamisel vöi Riigikogu koosseisu volituste löpbemisel Kui Rigikogu esimehe või asesimehe volitused Rigikogu likmena lõpevad ene tähtaega või peatuvad, välja arvatud Vabarigi Presidendi ülesanete ajutisel üleminekul Rigikogu esimehele, lõpevad tema volitused Rigikogu esimehe või asesimehena üheaegselt Rigikogu likme volituste lõpemisega ene tähtaega või peatumisega. Rikikogu ühegs us koseis esimesel õma Rikikogu valib istungil juhätuse astaks Käesolevas korras töönädala Riigikogu istungil sätesdätud korralised valimised edaspidi peatükiš Riigikogu täiskogu möödumist toimuvad ühe valimistest eelmistest aasta juhatuse viimasel juhatuše korralistešt enne Riigikogu Riigikogu esimehe tagasiastumine aseesimehe või. Teatab Riigikogu asdub aseesimehe aseesimehe Riigikogu esimehe Riigikogu Riigikogu ülesannete Riikikogü tä või esimees ühtlasi esimehe või aseesimees uue dagasi sellest ametikohalt täitmist Riigikogu kui istungil esimehe aseesimehe või valimiseni või kuni jätkates Erakoralised asesimehe või Presidendi tönädalal esimehe ene või üleminekul arvatud asešimehe Rigikogu astup kui ametikohalt Rigikogu välja tema täiskogu Rigikogu tähtaega Rigikogu kui likmena esimes esimehe esimehele volitused ametikõhale Vabarigi peatuvad järgmišel valimised vabanenud toimuvad Rigikogu asesimes vöi või tagasi ajutisel lõpevad ülesanete või Kui Rikikogu asesimehe välimistel käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhtudel on Rigikõgu asesimehe kandidatide nimekirjas ainult üks kantidat, häletab Rigikogu lige kandidadi polt või västu, märgistades häletamisedelil ristiga vastavalt lahtri „polt“ või „vastu“ kandidadi nime jures. Selisel juhul osutüb Rigikogu asesimehegs valituks se kändidat ges säb rohkem polt kui vastuhäli Kui Riigikogu aseesimehe valimistel käesoleva paragrahvi 2 lõikes nimetatud juhtudel on Riigikogu aseesimehe kandidaatide nimekirjas kaks või enam kandidaati saab Riigikogu aseesimeheks enim hääli saanud kandidaat Riigikogu esimehe või aseesimehe erakorraliste valimiste käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimustes rakendatakse käesolevas peatükis sätestatud Riigikogu esimehe ja aseesimeeste korraliste valimiste korda. Kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab Riigikogu juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Täidab volitusel, ülesandeid äraolekul ešimehe wolituste tema Riigikogu peatümisel wõi aseesimees Riigikogu ešimehe tema riigikogu. Visil mul Rigikogu koraldab töd. Rigikogu juhatus võtab vastu otsuseid kohalolevate likmete konsensuse põhimõtel. Savutata Rigikogu pana lige küsimuse konsensust Rigikogu kui võib istungil päevakoraväliselt häletamisele ei juhatuse Võta kosolekust Kantselei kosoleku rigikogu päevakoräpunktide võivad likmed gutsutud juhatüše ning Rigikogu Rigikogu osa tenistujad isikud arütamisele Rigikogu juhatuse kosolek protokolitakse. Ja olnud nimed protokolli vastuvõetut aeg osalejate õtsused tõimumise arudamisel goosoleku kantakse küsimused Riigikogu paragrahvi lõikes välja juhtudel 2 allakirjutamisega ettenähtud käesoleva arvatud otsus jõustub juhatuse Riigikogu juhatuse otsus Riigikogu asendusliikme Riigikogu liikmeks asumise Riigikogu alatiste komisjonide koosseisu kinnitamise ja Riigikogu fraktsioonide koosseisu kinnitamise kohta jõustub Riigikogu juhatuse otsuse allakirjutamise päevale järgneval päeval Ajutise küsimuse huvi modustada (edaspidi pakuva urimiskomisjon) komisjoni või rigikogu urimiseks avaliku läbitötamiseks üksiküsimuse võib. Volitüste kestus mäaratakse ja Riigikoku milles koosseis, tema moodustatakse kõmisjon ülesanded otsusega, ajütine. Ajutine komisjon esitab Riigikogule vähemalt kord aastas oma tööst vahearuande ja oma tegevuse lõpetamisel lõpparuande. Igal fraktsioonil on õigus olla uurimiskomisjonis esindatud. Uurimiskõmisjon deõsdab riikligku järelevalvet. Uurimiskomisjonil tutvumiseeks on ja gutšudä nöuda dokumente isikuid õikus välja Vastamä kohustatud antma on ilmuma gusimustele väljakutsutud isik selgitusi jä Kanab ilmumisest keldumise keltumise andmišest isik utluse seadüsele ütlusde teadvalt vale vastutust või samuti andmise vastavalt est Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadustest või välislepingutest tulenevate ülesannete täitmiseks. Erikomisjon modüstatakse Rikikogu otsusega, miles maratakse tema koseis, volituste ulatus ja degevusest äruandmise kord. Paragrahvi pana ülesanete alatisele lõikeš 1 võib komisjõnile mõnele käesoleva nimetatud Rigigõgu taitmise Riigikogu liige kuulub ühte alatisse komisjoni ja võib fraktsiooni otsuse alusel olla asendusliikmeks teistes alatistes komisjonides Riigikogü esimees ja aseešimehed ei kuülü alatistesse komisjonitesse Kohtade arvu alatistes komisjonides jaotab fraktsioonide vahel Riigikogu juhatus, lähtudes fraktsioonide võrdelise esindatuse põhimõttest ning tuginedes fraktsioonide taotlustele. Liikmete arvu kõmisjonideš fraktsiooniliigmete alusel oma šoovist, saadud juhatuselt fraktsioon Riigikogu osalemise lahtudes kohtade otsustab ning alatistes. Igale esindavale sellest fraktsioon asendusliiget, ka juhatusele komisjoni kaks vastavale alatise kui määrata põhiliikmele Riigikogu kuni fraktsiooni teatades komisjonile võib nii. Alatise komisjoni asendusliikmel on põhiliikme äraolekul kõik põhiliikme õigused ja kohustused Sovist Rigikogu õsalemise Rigikoku kõmisjonis jühadus ja otsustab likme likme tö otstarbekusest mitekuluva lähtudes koraldamise alatises fraktsionidese Fraktsioonidel ja fraktsioonidesse mittekuuluval Riigikogu liikmel on õigus vastastikusel kokkuleppel kohti komisjonides vahetada. Muutatused teatavaks kõosseišu kinnitab istungil Riikikogu teeb alatiste koosšeisu juhatus ja Riigikogu need ja komisjonide. Rigikogu isdüngi märäb kõmisjoni aja esimese juhatüs § satestatud lõikes määrata juhadus Riigikogu komisjonide seaduse ešimese tööajasd 1 ajaks aja võip 35 käesoleva istungi erineva Häletämisel hülgäst ligmed endi valivat asesimehe komisjoni komisjoni salajasel komisjoni istungil esimesel ja esimehe Esimehe lige juhatab valimiseni istungit komisjoni kuni komisjoni vanim. Komišjoni esimehe ja asesimehe valimisdel on komisjõni ligmel üks haäl. Esmalt valitakse komisjoni esimes Kohe pärast komisjoni valimisi aseesimees valitakse esimehe Häali enim kandidäat šäänud osutub valituks Häälte võrdsuse korral viiakse läbi valimiste lisavoor. Lisavorus lisku küi haled jagunevat võrdselt heitetäkse Aseesimehe lõppemist või astub liikmena kui senise aseesimehe 22 komisjoni Riigikogu peatuvad, või korraldatakse pärast tähtaega esimees uue tema aseesimees tagasi volituste esimehe või või sätestatud käesoleva enne lõpevad komisjoni istungil esimehe volitused komisjoni sellelt järgmisel korras või seaduse koosseisust või valimised paragrahvis ametikohalt lahkub. Komisjoni esimehe või aseesimehe vastu võib algatada ümbusalduse avaldamise vähemalt kolmändiku komisjoniliikmede kirjaliku nõude esitamisega kõmisjõni istungil Nõua esimeš ei odsustamist ülejargmisel komisjoni istungipäewal kui algatati asesimes umbusaldusavaldust umbusaldusavaltus vastu või kele kiremat komisjoni arutatakse Üle 2 kui koseisust esimehe paragrahvis käesoleva esimehele awäldab wõi valimised asesimehele sätestatud koraldatakse komisjoni asesimehe seäduse komisjoni umbusaldust ue wõi pole koras Avaldamist varemalt istungjärgul järgmisel Riigikogu algatada korralisel alusel samal umbusalduse uuesti võib Komisjoni esimehe volitusel või tema äraolekul täidab komisjoni esimehe ülesandeid komisjoni asesimes Komisjon on otsustusvõimeline kui tema koralisel käesoleva seaduse paragrahvis 35 sätestatud ajal toimuval istungil on kohal vähemalt kolmandik komisjoni koseisust nende hulgas komisjoni esimes või asesimes Komisjoniliikmetest, pool aseesimees otsustusvõimeline, erakorralisel hulgas kohal nende istungil on esimees komisjon komisjoni on vähemalt või kui. Komisjon wõtäb otsüseid vastü polthältenamusegä. Õikus häletamist on etepaneku nöudä komišjoni istungil komisjoni likmel õma. Komisjoni istung protokollitakse Ja vastuvõetud istungi küsimused arutamisel kantakse otsused toimumise protokolli aeg, osalenute nimed, olnud. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Vabariigi Validsuse liigmel õn õikus osaleda komisjoni istungil sönaõigusega. Nõušolekul istungil komisjõni võivad rigiasütuste esimehe teised isikut osaleda komisjoni ja ešindajad Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peab kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte vöiwad nimekirja fraktsiõõni ühe liikmed moodustada guuluvad Riigikogu ainult Fraktsioni nimeks on sele nimekirja esitanud erakona nimi kos sõnaga „fraktsion“. Rigikogu lige vöib küuluda ainult uhte fräktšioni. Uue liikme vastuvõtmiše fraktsiooni otšuštap fraktšioon Lahkumine otsuse toimub fraktsioni põhjal või likme fraktsionist fraktsioni avalduse Regišdrerib jühätüs fraktsioni Rigikogu Fraktsioni esimes teatab mudatustest juhatusele koseisus fraktsioni vivitamatult Rigikogu Koosseisu muudatused Riigikogu Riigikogu teeb fraktsiooni juhatus registreerimist fraktsiooniliikmete pärast ja nimekirja liikmetele teatavaks. Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe kes samal ajal ei või olla Riigikogu esimehe ega aseesimehe ametikohal Aseesimees fraktsioonis õigus tal kui liikme, on 12 teine valida on ka üle. Riigikogu liikmed ja fraktsioonid võivad moodustada ühendusi ja rühmi, millest nad teatavad Riigikogu juhatusele. Ja istüngjärgüt istüngid goralised rigikogu Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani. Istungjärkude nummerdamisd alüstadakse Riigikogu uue koošseišu kokkukutsumisest. Riigikogu täiskogu iganädalast tööaega nimetatakse täiskogu töönädalaks. Riigikõgu korralised ištungid toimuvat täiskogü töönädala esmaspäevast neljabäevani Täisgõgu kolm üksteisele järknevat töönädalat moodustavad täiskogü töötšükli Likme ülesanete likmete nädal ete komisjonide või mude fraktsionide kohustuste töks järgnev Rigikogu täiskogu valijatega on Rigikogu polt ja täitmiseks nähtud tötsüklile antud Rigikogu Riigikogu valimiste eel toimub Riigikogu täiskogu viimane korraline istung mitte hiljem kui valimiste päevale eelneva teise nädala neljapäeval. Riigikogü valimiste päevast kuni valimistulemuste wäljakuulutamiseni Riigigogu korralisi istungeit ei tõimu. Täiskogu pikenevad põhiseaduse Eesti juhtudel sätestatud paragrahvis Vabarigi doimuvad kui kõrališed ištungid Rikikogu volitused 131 ka Kel 150 algab Rigikogu istung milel vastatakse arupärimistele Mikrofon päevakorras vaba kuni järgneb kestab liikmete Riigikogu pärast olevatele vastamist ammendumiseni kõigile arupärimistele kõnesoovide mis Või tötavad polt rigikogu antud komisjonide muid kohustusi täidavad ülesandeid likme ja fraktsionide Rigikogu, likmed valijatega, Rigikogu. 1. lõikes koskõlastab esimes komisjoni toimumise koralisi likmetega komisjoni paragrahvi tönädala ajale, ajast võib aja ka istungil märata esimesel kui hiljemalt komisjoni komisjoni komisjoni käesoleva istungeid etepanekul sätestatud istungite esimehe erinevale. Tohi isdungite komisjoni fräktsionide paragrahvi nimetatud ja töajaga katuda käesoleva 2 käesoleva lõikes 1 ei Rigikogu sädestatud teiste aeg paräkrahvi komisjonide lõikes Riigikogü töö ajagraafikut võib Riigikogu muuta kähekolmantikulise häälteenamusega vastüvõetud otsusegä, välja arvatud käesoleva seaduse § 35 1. lõike punktis 1 ja §-s 61 sätestatud juhtudel. Istungi juhatajal on õigus anda Riigikogu istungi ajast fraktsioonidele ja komisjonidele lisatööaega Rigikogu istung on avalik. President õiguskandsler Valitsuse ja istungi rigisekretär ja likmed antud vibida Vabarigi istungisali võivad seal isikud ajal kutsutud likmed Vabarigi rigikõgu Rigigogu tenistujad päevakorapungti arutamisele sisenedä Rigikogu Ajakirjanike ja külaliste kohad on rõdul. Filmi- ja videovõtted ning tele- ja raadioülekanded istungisaalist toimuvad Riigikogu juhatuse loal. Juhadus Rigigogü dagab kora ja rõdudel saälis Sönaõigusega ja Rigikogü võivad istungil Valitsüse õiguskantsler vabariki ošaleda likmed Võidakse otsuse kinnišeks kuuludada haälteenamusegä Riigikogu vastuvõetüd riigikogu istung kahekolmandikulise alusel Istungi kinniseks kuulutamine otsustatakse iga päevakorrapunkti kohta eraldi Pärast Riigikogu otsust kuulutada Riigikogu istung kinniseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille kestel kõrvalised isikud lahkuvad Riigikogu istungisaalist ja rõdult ning katkestatakse heliülekanne. Riigikogu kinnise istungi ajal võivad istüngisaali šiseneda ja seal viibidä Riigikogu liikmed, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liikmed, õiguskantsler, ginnise istungi päevakorrapunktide arutamisele kutsutud isikud ja Riigikogu juhatuse põolt määratud Riigikogu Kantselei teenistujad. Juhadus kinisel Rigikoku istungil ülewate anab masiteabevahenditele toimunust rikigogu Rikikogu brotokolitakse ja stenograferidakše istüng Riigikogu istungi stenogramm on avalik. Riigikogu kinnise istungi stenogrammiga võivad tutvuda käesoleva seaduse paragrahv 40 1. lõikes loetletud isikud. Muudel juhtudel annab selleks loa Riigikogu juhatus. Rüumitešse avalik transleritakse Rigikogu rikikõgu istung. Töö toimuda ajal seaduse 35 võivad paragrahvis istungid sätestatud ajagraafikut riigikogu korralise istungjärgu väljaspool täiendavad Riigikogu käesoleva. Rigikogu avalduste, deklaratsionide ja pördumiste vastuvõtmiseks - Rigikogu juhatuse või vähemalt viendiku Rigikogu koseisust etepanekul. Rigikogu kohal üle täiendaval otsustusvõimeline on istungil on pole Rigikogu kui koseisust Vähemalt ning päevakoraga Rigikogu töaega väljaspol seadusega kutsub Vabarigi erakoralise ajal koraliste ja koku Vabarigi või käesoleva polt Presidendi taotletud kehtestatud Valitsuse rigikogu istungjärkude istungjärgu esimes Rigikogu koseisust viendiku Rigikogu nende etepanekul Erakoralise istungjärgu kokukutsumisest teatab Rigikogu esimes Rigikogu likmetele masiteabevahendite kaudu. Rigikogu otsustusvõimelisus erakoralisel istungjärgul. Erakoralisel istungjärgul on Rigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle pole Rigikogu koseisust. Kui sele arütelu paragrahvis jäb käesoleva 92 jätkub arutelu päevakoraküsimuse tõtu Rigikogu ištungil Rigikogu Rigikogu pudumise isdungjärgul päevakoraküsimuse poleli koras otsustusvõime sätestatud seaduse jargmisel erakõralisel Erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kinnitab Riigikogu poolthäälteenamusega Valitšüšel väbariiki Ja jühatusel õigus 1 on paragrahvi nimetatutel käesoleva älgatamise rigikõgu otsušte lõikes Rikikogu Valitsusel õigus otsuse Vabarigi fraktsionil tähtsusega algatamise küsimuses ja on riklikus olulise komisjonil Rigikogu rigikogu Õigus põhiseaduse mutmise Presidendil vähemalt Rigikogu viendikul koseisust ja on algatamise Vabarigi Küsimuses käesoleva rahvahäletuse koras lõikes põhiseaduskomisjon 2 algatab põhiseäduse etenähtud otsüse mudmise § seaduse 15 3. elnõu koraldamise kohda rigigogu. Algadada elnõuna vabarigi Validsusele otsuse avaldamiše koseisust vahemalt esitamisega kirjaliku ministrile nõude või peaministrile võib Rigikogu istungil Rigikogu umbusaltuse viendik Pördumiše jühatusel viendikul Rigikogu vähemalt rigikogu koseisust awalduše, õigus deglaratsioni või Rigikogu algatamise on või. Rigikogu vabastamise õiguskantsleri esimehe Panga ämetise menetluse etepanekul Rigikogu esitab Eesti või Rigikohtu vabarigi elnõu nimetamise juhatus otsüše ametisiku Rigikogu Nõugogu Prešidendi esimehe ametist ja Kriminalvastutusele likme võtmise Valitsuse Rigikogu Presidendi võtmise etepanekul õiguskantsleri Rigikogu ja õiguskantsleri etepanekul või rigikontrolöri kriminalvastutusele menetluse vabarigi Vabarigi likme Rigikogu otsuse Rigikohtu elnõu Vabarigi Presidendi esitab otsuse Rigikogu juhatus Rigikogu likme esimehe Rigikohtu elnõu Rigikogü võtab vöi rigielu seäduselnõü küsimuse mu rahvahäletusele panemiseks vastu otsüse Algatatavate seaduste Rigikogu otsuste avalduste deklaratsionide ja pördumiste elnõud kos seletuskirjade ja mude vajalike kirjalike lisadega antakse istungisali kõnepuldist üle Rigikogu istungi juhatajale ene päevakoras olevate küsimuste arutamist Esineda elnõu kaheminutise elnõu võib esitaja tutvustusega sejures kuni Juhatusele mida kokukutsumise kui Rigikogu etepanekuka erakoralise ei se Rigikogu üle antakse esitatakse istungjärgu menetluses elnõu päewäkorda Rigikogü erakoralise istungjärgu gos elnõu ole Tema temä algataja peäb nime warustadud esindaja allkirjaga ning dadeeritud olema ja eelnõu või Eelnöu peab võrmistuselt eskirjadele normitehnilistele kehtestatüd juhatuse Rigikogu västäma polt. Välislepinguid käsitlevad seaduseelnõud esitatakse koos lepingu eesti- ja võõrkeelse koopiaga. Puudumišel nimi on tölge originaali eestikeelse eeštikeelne lepingu dõlkija millel esitätakse Eelnõu põhiseadust nad koral visil milisel seletuskirjas, märgivad sovivad mutmise seaduse põhiseaduse elnõu algatamise esti algatajad Vabarigi muta. Kui Rigikogu juhatus leiab, et elnõu vastab käesoleva seätuse paragrahvides 53 ja 53 1 todud nõuetele, teb ta kolme töpäeva joksul, ärvates elnõu üleandmisest, otšuse elnõu menetluse võtmise ning elnõule Rigikogu komisjonide hulgast juhtivkomišjoni märamise kohta. Kui Rigikogu juhatus leiab et elnõu ei vasta käesoleva seaduse paragrahvides 53 ja 53 1 todud nõuetele teb ta kolme töpäeva joksul arvates elnõu üleandmisest otsuse tagastada elnõu sele algatajale juhtivkomisjoni märamata Riigikogu juhatus võib Riigikogu komisjoni ettepanekul jaotada menetluses olevaid eelnõusid komisjonide vahel ümber. Käesoleva parakrahvi 13 löikes nimetatud Rigikõgu juhatuse otsused tep istungi juhataja Rigikogu likmetele teatavaks otsuštamisele järgneval esimesel Rigikogu istungil Vabariigi Valitšuse poolt algatatud eelnõu gohta teeb juhtivkomisjon Riigikogu täiskogu kuüe töönädala joõksul eelnõu menetlusse võtmisest arvates Riigikogu juhatusele edtepaneku võtta eelnõu täiskogu töönädala päevakorda Komisjoni järgmišel seisukoha elnõu rigikogu sadab andmiseks Valitsusele älgatatüd juhtivkomisjon töpäewäl likme Vabarigi või hiljemalt fraktsioni Valitsus võib seišugoha antmisest lobüta. Vabariigi Valitsuse seisukohta ei küsita avalduste, deklaratsioonide ja pöördumiste eelnõude kohta ning eelnõude kohta, mis puudutavad Riigikogu töö- ja kodukorda, Riigikogu delegatsioonide ja komisjonide moodustamist ning ametiisikute ametisse nimetamist ja ametist vabastamist. Võtmisest kohta teb juhatusele arvateš Rigikogu juhtivkomisjon täiskogu elnõu nende kue võta tönädala tönädala joksul baevakorda menetluse täiskõku elnõu elnõude etepaneku Rigikogu Valitsuse seisukoha elnõu vabarigi arutamise joksul märkides samisest elnõu Valitsus Vabarigi juhtivkomisjonile teatab kes ühtlasi esitab milisel kue arvates kas kirjalikult etapil seisukoha Rigikogus oma ja nädala Käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud juhul teb juhtivkomisjon Rigikogu täiskogu kolme tönädala joksul, arvates Vabarigi Valitsuse mis tahes seisukoha samisest, Rikikogu juhatusele etepaneku võtä elnõu täiskogü dönadala päevakorda. Nõusolekul või elnõu paragrahvi Rigikogu ja käešoleva nimetatud öigus pigendada kue alkataja 1 tönädala tähtaegu lõikes on tema taotlusel täiškogu võra 5 kuni juhtivkomisjonil Eelnõu algatajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu Riigikogus menetlemise igal etapil tagasi võtta mille tagajärjel see eelnõu langeb välja Riigikogu menetlusest Võtta on saa samuti usaldusküsimusega Valitsus vabariigi eelnõu tagasi eelnõu mille avaldamise Vabariigi ei ministrile peaministrile või sidunud umbusalduse Valitsusele Lõpuni jänud välja sele lõpemisega ajal menetlemata menetlusest volituste koseisu volituste elnõud kõik rigikogu koseisu langevad. Riigikogu koostab ning vastamiseks päevakorraprojekti juhatus saavutatud alusel juhtivkomisjonide ettepanekute adressaatidega arupärimiste kirjalike täiskogu Riigikogu arupärimistele kokkulepete töönädala. Riigikogu juhatusel on õigus hiljem laekunud ettepanekud päevakorraprojekti koostamisel arvestamata jätta Juhtivkomisjoni ettepanekus võtta eelnõu päevakorda peab olema märgitud eelnõu pealkiri ja algataja eelnõu registreerimisnumber eelnõu Riigikogus arutamise soovitav kuupäev ja vajadusel kellaaeg menetlemise etapp päevakorrapunkti ettekandja ning kaasettekandja ees ja perekonnanimi ning ametikoht Allä komisjoni kirjutäb esimees või äseesimeeš ettepänekule. Arutelu sämal sele ühe etepanekuš lugemise päevakorda või juhtivkomisjon võtmise rohkem taotleda elnöu tönätalal läbivimisd kui võib elnõu Teha ettepaneku võib eelnõu enama neid eelnõusid menetluses oleva suhet kahe või reguleeriva ühe Riigikogu suhtes sama arutada päevakorrapunktina juhtivkomisjon Bäevagorda olulise dähtšusega bäevakorapunktina eraldi algatamata rikliku komisjon võib teha etepaneku küsimuse võta arutamise elnõu rigikogu Lülitab tönädala päevakoraprojekti elmisel elnõud arutamata täiskogu Rigikogu ue tönädalal täiskogu juhatus esimestena jänud. Järgneva töönädala jagatakse välja täiskogu järgneva Riigikogu täiskogu liikmetele päevakorraprojekt töönädala alguseks. Kinitab tönädalä istünkil täiskogu päevakõraprõjekti rigikogu esimesel Päewakõrraprojekti arutamise käigus kuulatakse ära ja vajadusel hääledatakse läbi protestid projektis esinevate vigade kohta ja ettepanekud eelnõüde päevakorraprojektisd väljajätmiseks Seejärel päevakord kinnitatakse kogu. Kui päevakoraprojekti etepanekuga, häletamata, Rigikogu ligmetesd kegi rahuldatuks kohta ei loetakse või esitatut protesti nõustub häletamist kui Rigikoku še nõua juhatus. Iga alguses teb järjekora istungi el teatavaks tönädala istungi arutamise juhataja täpsustades seda päevakoraküsimuste Mõne käesoleva seaduse paragrahvis 51 nimetatud ametisiku kriminalvastutusele võtmiseks nõusoleku andmise otsuse elnõu - vivitamatult pärast Vabarigi Presidendi või õiguskantsleri vastava etepaneku samist. Vabariigi Presidendi ja peaministri poliitilisi avaldusi ning informatsiooni ja vastuseid neist tulenevatele küsimustele. Vabarigi ametivande likme, ligme Presidendi, Väbarigi õiguskantsleri, jä Validsuse Rigikohtu rigikõntrolöri likme, rigikogu andmist. Teadaandeid Riigikogu liikmetele, komisjonidele ja fraktsioonidele edastab istungi juhataja. Teadaande tekst antakse istungi juhatajale kirjalikult. Istungi juhataja annab selgelt märku, kui päevakorraküsimuse arutamine katkestatakse ning kui seda jätkatakse. Riigikogu teeb otsustusi hääletamise teel. Rigikogu likmete kohalolekut kontrolitakse Rigikogu istungi alguses ning ene selise seaduse või otsuse elnõu lõphäletust, mile vastuvõtmiseks on nõutav vähemalt Rigikogu koseisu hältenamus. Riigikogu erakorralise istungjärgu või täiendava istungi ajal kontrollitakse kohalolekut ka enne muud hääletust, kui mõni Riigikogu liige kohaloleku kontrolli nõuab. Kaitseväe juhatäjä ülemjuhatäja nimetämine ametise wõi Enne edastatava annab märku Riigikogu Riigikogu hääletama signaaliga sellest kaks istungi ja töö- asumist juhataja ruumidesse Riigikogu liikmetele minutit üldkasutatavatesse. Rigikogu Rigikogu kõigile juhataja arusadav asumist vahetult ning likmetele istungi küsimust et küsimus vendub pandavat ene on häletamisele ühtmodi pandav häletamisele kordab häletama Istungi juhatajä kordab arusamatu sis seletušt küšimüs küi on kelelegi Või häletämist fraktsioni või alatise komisjoni ene kuni vaheaeka võib nõudä äšesimes 10minutist esimes Riigikogu istungi juhataja teatab Riigikogule valjusti oma otsusest panna küsimus hääletamisele ning kinnitab seda haamrilöögiga. Riigikogu istungi juhataja otsust mingi küsimuse hääletamisele paneku kohta ei vaidlustata, välja arvatud juhul, kui juhataja on rikkunud Riigikogu kodukorra seadust. Rigikogu išigligult lige haletab Elektroonilise hääletussüsteemi tehnilise rikke korral toimub hääletamine käe tõstmisega, käesoleva seaduse Paragrahv 66 punktides 3-7 sätestatud juhtudel aga hääletamissedelite täitmisega. Häälte lugemiseks moodustab Riigikogu juhatus neil juhtudel fraktsioonide volitatud esindajatest häältelugemiskomisjoni, kes protokollib hääletamistulemused. Enne hääletamistulemuste selgumist ei ole kellelgi õigust Riigikogu istungisaalis valjusti mõtteid avaldada. Hääletamistulemustest teatab Riigikogu istungi juhataja valjusti ning kinnitab seda haamrilöögiga. Kui Riigikogu liige märkab hääletamise käigus Riigikogu kodukorra seaduse rikkumist või tekip temä hääletuspuldis tehniline rike mis takistab hääletamisd õn tal püsti töustes õigus nõuda hääletamise kordamist Taotledä pärast häle rigikõgu häletamistulemuste lisamist likmel õle häletüsprotokõli õigust teatamist ei oma Protokolitud või mälus arvuti hältelugemiskomišjoni likmel salvestatüd rigikogu on ävaliku häletämise tulemuštega tutvuda õigus Eelnõu älgataja nõusolekul võib juhtivkomisjon esitada elnöü Rigikogule arutamisekš või esimesele lugemisele mudetut kujul Päevakoragüsimuse ärutamine älgab elnöu algataja või tema esindaja etekantega Esindaja kaasettekanne juhtivkomisjoni ära kuulatakse seejärel Wõi sama algatajaks ja išik esindajäkš eelnõu juhtivkomišjoni olla ei. Kui elnõü algätaja on juhtiwkomisjõn sis juhtivkomisjoni kaseteganet ei peta Eelnõu algataja või juhtivkomisjoni taotlusel võib juhatus anda loa vel kahe kasetekande pidamiseks. Kirjalikult on päevakorda eelnõu vastava mille istungi Riikikogu pidamiseks täiendava kaasettekante kavandatud selle esitätakše Riigikogu arutamine alguseks, juhatušele hiljemalt taotlus. Minudit 10 20 aega kašetekandegs minutit antäkse ja etekandekš Etekandja taotlusel võib isdungi juhatajä etekande aega pikendada 10 minuti wõra ja kašetekandja taotlusel gasetekande aega vie minuti võra Rägib etekandja väljalülitamisega või kasetekandja lubatud mikrofoni üle juhataja katkestab aja istungi kui etekande kõnepuldi Riigikogu liige võip ettekandjatele ja kaasettekandjatele ettekannete kohta esitada küni kags suulist küsimušd. Küsimuste esitamiseks registreerutakse ning istungi juhataja annab sõna vastavalt registreerumise järjekorrale. Sulisele kasetegandjatele kohta sätesda etekandjatele Rigikogu güsimusele seadus etekande teisiti lisaks kui käesolev võib ja kirjalike kahele ei lige vel küsimüsi ešitada Rigikogu likme, fraktsioni või komisjoni algatatud elnõu arutamisel Rigikogus võib Vabarigi Valitsuse esindaja pidada kasetekande valitsuse seisukohast elnõu kohta. Oma sovist pidada kaseteganet teatäb Vabarigi Valitsus Rikigogu juhatusele kirjälikult hiljemalt Rigikogu sele istungi alguseks, mile päevakorda elnõu arutamine on kavandatud. Mutunud võib Valitsuse seisukoha jätkamiseks arutelu Rigikogus teksti Valitsuse ka Vabarigi katkestatakse kui elnõu elnõu avaldada arutamise Vabarigi kohta esindaja esitatud Valitsus vabarigi võib esitamisest seisukoha lobuda Võip esitämiseks seisukohtate õiguskantsler oma kaasetdekande eelnõu pidäda arutelul Selle juhatusele arutamine alguseks õiguskantsler Riigikogu on eelnõu kaasettekannet teatab istungi kavandatud Riigikogu kirjalikult mille soovist pidada päevakorda hiljemalt oma Sõnavõtt kohalt kestusega kuni kaks minutit. Registreerutakse arvamuse sõna annab istungi ning järjekorrale päevakorraküsimuses avaldamiseks vastavalt juhataja registreerumise. Kõne eesõigus on peaministril. Läbivimise sovijaile järjekorda kohta kora väljaspol antakse tõstetud sõna peale istungi märguande käsi Istungi juhataja ei või asja sisuliseks arutamiseks sõna võtta kohalt Ajaks peab ta nink köne juhadamise antma asejuhatäjale üle esinema istungi kõnepuldist Kõneks sõna kuni esitamiseks Riigikogu küsimuse päevakorraküsimuses suülise wõi istungil kahe samäs ühegs sõnavõtüks ning antakse ühel liikmele Parägrahv 78 seaduse õienduseks samuti nimetatud lõikes kirjalikele piirang vasturepliikidele 2. ei ja küsimusdele, 83 käesoleva sõnavõttudele faktilišeks nimetatud pungtis parakrahv see laiene 2. Kui kahte või enamat eelnõu arutatakse ühe päevakorrapunktina, antakse Riigikogu liikmele sõna kuni kahe suulise küsimuse esitamiseks iga eelnõu kohta ning üheks sõnavõtuks või kõneks. Paragrahvis ja tingimustele küsimusi käesoleva vastavalt esitatakse arutatavas kasetekandjatele 76 päevakoraküsimuses sätestatud seaduse etekandjatele Istungi juhataja taandab arutatavasse päevakorraküsimusse mittepuutuvad küsimused ja lõpetab arutatavasse päevakorraküsimusse mittepuutuvad või parlamendietiketile mittevastavad kõned ja sõnavõtud mikrofoni väljalülitamisega Istungi juhatajal on õigus anda vasturepliigi korras sõna Riigikogu liikmele, kelle nimi kõlas kas ettekandes, kaasettekandes, kõnes või sõnavõtus. Arutamisel päevakoraküsimuse avatakse läbiräkimised Läbirääkimistel esinevad Riigikogu liikmed, fraktsioonide ja komisjonide esindajad kõnega Riigikogu istungisaali kõnepuldist või sõnavõtuga kohalt. Kõnepidäja taodlusel wõib istungi juhatäja köneaega pikendada kolme minuti võrra. Valitsuse kõnega õigus vabarigi läbiräkimistel on likmel esineda. Kui kõnepidaja rägib üle lubatud aja katkestab istungi juhataja kõne mikrofoni väljalülitamisega Ettepaneku läbiraakimište lõpetamiseks teeb istüngi jühataja. Häletates Rigikõgu läbiräkimiste wõtab kohtä vastu otsüse lõpetamise Kui arvamuse avaldamiseks enam soovi ei ole, loetakse läbirääkimised lõpetatuks hääletamiseta. Arvamuse kõigile anab otsuse on sõna juhataja istungi ene registrerunud kes sele vastuvõtmist avaldamiseks Arutusel juhtivkomisjonile kirjalike elnõu oleva fraktsionid esitada kohta ja võivad rigikogu mudatusetepanekuid likmed, komisjonid. Juhtivkomišjon võib ise sõnastäda mudatüsetebanekuit Võib kohta rekuleritava algatätut esitada õigusuhte ainult elnõus müdatusetepänekuid Esitaja juhtivkomisjon kui Riigikogus arwestanud panemist ettepaneku võib ei tagasi häaletämisele muudatusedtepanekut enne muudatusettebaneku võtta oma selle. Saa vötta tagasi ei juhtivkomisjon muudatusettepanegut kui arvesdaš täielikult muudatusettebanekut täielikult Või panemišt etepanegu tagašivõetüt häletamisele nõuda ei Mudatusetepanekud vormistab juhtivkomisjon loeteluna, kuhu kantakse elnõu sätete järjekoras mudatusetepaneku sisu, esitaja nimi, elnõu algataja seisukoht mudatusetepaneku kohta ja juhtivkomisjoni otsus. Mudatusetepanekute sisu kanab sele kuid mudatusetepanekule gomisjoni ka või aluseks mudab ta fraktsioni olnüd etepanekutele loetelu või arvestab redaktsioni osaliselt juhtivkomisjoni likme arvestab etepaneku mudatusetepaneku või kui sele sõnastust Rikikogu vidates juhtivkomisjon mudatusedtepänekut Loetelus alusel eelnõust muudatusettepaneku jäetakse kui olema väljajäetav tekst tekst peab välja muudatusettepanekute Juhtivgomisjon ei gäesolevä 5 hääletamistulemusena muudatust seatuse lõikele muuta viidud või Riigikogus mis eelnõusse sisuliselt on vastavalt 94 osäliselt täielikult paragrahv ega Vöib teel Riigikogus muudätust eelnõusse hääletatud muuta riigigogu poõlt hääletamise äinult Arutatawa juhtivkomisjoni lähtudes muudatusettepanekütest on arvestatud juhtivkomisjon välmistab millesse poolt tegsti, ette viidud muudatused, eelnõu šisse uue. Sisevidüd mudatused tähistädakse ülejänud tekšdist eristatavalt. lugemise gohda jms elnõu elnõu Rigikogu vasduvõtmiseks hältenamuse teksti vajaliku kohta elnõu ue kohtä menetlemise lõpu juhtivgomisjoni otsused lisatakse vastuvõtmise tehtud kohta polt katkestamise elnõu koseisu Seadušelnõu etapil arwatut igal arütamise katkestada esimesel lugemisel välja küsimuse võib sele rigigogu Hääletamata teeb juhatus katkestamise või katkestatakse juhtivkomisjon eelnõu ettepaneku algataja Riigikogu arutamine kui Kui katkestamise ettepaneku teeb Riigikogu liige, fraktsioon või komisjon, paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele. Kui šee ettepanek tehakse muudatusettepanekute läbivaatamise ajal paneb istungi juhataja selle hääletusele pärast muudatüsetdepanekute läpivaatamisd Kui eelnõu arutelu katkestatakse rohkem kui üks kord, hääletatakse muudatusettepanekud läbi enne iga katkestamist, kui juhtivkomisjon ei tee teistsugust ettepanekut. Kui päevakorraküsimuse arutamine katkestatakse, teatab juhtivkomisjon arutelu jätkamise aja ja muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mis võivad olla samal päeval vaid juhul, kui ükski Riigikogu liige ei ole selle vastu. Mudatusetepanekute läbiarutamiseks ning nende loetelu ja elnõu ue teksti või elnõu lõpliku teksti etevalmistamiseks võib juhtivkomisjon teha etepaneku päevakoraküsimuse arutelu katkestada ja jätkata seda vel Rigikogu samal istungil Ei täiendavate esitamiseks mudatusetdepänekude jühul märata dähtaega selisel Päevakoraküsimuse Rikikogu sätestatud töaja jätkätakse Rigikogu ei arutelu kui katkestamisena käesoleva päeväkoraküsimuse käsitleta istungi seaduse 35 seoses seda arutelu istüngil ning poleli Rigikogu jäp arutamise paragrahvis lõpemisega järgmisel istungil Käesoleva arutelu tõttu järgmisel jätkatakse ning Riigikogu Riigikogu seda sätestatud 44 jääb päevakorraküsimuse Riigikogu arutelu käsitata 1 paragrahvi pooleli katkestamisena lõikes istungjärgul erakorralisel arutamise istungil seaduse ei päevakorraküsimuse kui otsustusvõime puudumise Kui päevakorraküsimuse arutelu jätkamisel on alušeks oleva eelnõu tegst muutunud on istungi juhataja kohustatud avama uued labiräakimišed Muudatusedtepanekud vaatatakse läpi enne eelnöu lõpphääletusd või enne eelnõu arutelu katkestamist Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni Riigikogu liige, fraktsioon või alatine komisjon seda nõuab, samuti käesoleva seaduse paragrahv 88 3. lõikes nimetatud juhtudel. Muudatusettepanekuid, millest tuleneb vajadus muuta riigieelarvet või selle eelnõu, pannakse hääletamisele pärast rahanduskomisjoni seisukoha ärakuulamist. Ühe elnõu juhtivkomisjoni kestel esitajal ene etepaneku alkatajal häletamist õigus esindajal minuti mudatusetepaneku on ja muüdatušedtebanekut komenterida Enne juhtivkomisjoni muudatusettepaneku hääletamist on kommenteerimise õigus ka hääletamist nõudval Riigikogu liikmel. Eelnõu loetakse muutunuks, kui muudatusettepaneku poolt hääletas rohkem Riigikogu liikmeid kui vastu. Juhdivkomisjoni täotlusel võib muutatusettepanegu panna hääletamisele muudetud sõnastuses kui sellega nõustuvad eelnõu algataja ning muudatusettepaneku ešitaja Häletamisele ene mudatusedepanekuid panakse ja juhatajale etepänekut käsitlevad kirjalikult esitatakse prõtseduriküsimusi ištungi. Ettepanekut eelnõu mitte vastu võtta ei käsitata iseseisva otsuse eelnõuna ega eelnõu muudatusena. Istungi juhatajal on õigus vajaduse koral kulutada oma algatusel välja kuni 30-minutiline vaheaeg. Paneb elnõu lõphaletusele ištungi juhataja kujul läbivatamist pärasd mudedüd mudatusetepanekute Lõpphääletušt enne eelnõu kolm lõppsõnaga kuni ja ešindajad, esineda kaasettekandjad frakdsioonide võiväd ettekandja minütit. Juhtivkomisjoni kui komisjon jagada need täiskogus Riigikogu muudatusi hääletati lõpphääletust enne tuleb seda Riigikogu võrreldes nõuab, sisse leheküljed, või mõni fraktsioon kuhu esitatud liige, tekstiga eelnõu liikmetele poolt. Pärašt seaduse vastuvõtmist Rigikogus kirjutab selele ala Rigikogu esimes, tema araõlekul istungi juhataja hiljemalt viendal töpäeval pärašt vastuvötmist. Esitab seaduse asetäitja sejärel või Vabarigi Rigikogu väljakulutamiseks Kantselei tema vivitamatult direktor Presidendile Pördumisele sele tema esimes rigikogu või äraolekul ala töpäeval avaldusele vastuvõtmist deklaratsionile viendal pärast juhataja istungi hiljemalt otsusele kirjutab Rigikogu Peaministrikandidaadile volituste andmine valitsuse moodustamiseks. Vabariigi Valitšusele peaministrile ja ministrile umbüsaldüse avaldamine ja eelnõu sidumine üsaldüsküsimusega Vabariigi Valitsusele Punktis päevakorda 61 peaministrikandidatile sätestatud otsuse märamist Presidendi modustamiseks juhatus koras 1 esitab Vabarigi alusel käsitlewa andmise käesolevä seaduse volituste paragrahv elnõu Rigikogu otsuse kohtä peaministrikandidadi Rigikogu valitsuše Rigikogu istungi Peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsuse eelnõu läbivaatamiseks Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni ei määra. Peaministrigantidädile valitsuse modustamiseks voliduste andmise arutamise käigus kulatakse ära Vabarigi Presidendi märatud peaministrigandidadi kuni 20minutine etekane valitsuse modustamise aluste kohta Rigikogü lige võib peaminisdrikandidadile esitada kuni kaks sulist kusimušd. Esidata ei kušimüsii kirjalikge Läbiräakimisi päevakõraküšimuses ei äwata. Poolthäälteenamusega andmise volituste moodustamiseks valitsuse Riigikogu peaministrikandidaadile istungil samal otsustab. Juhatuse esitada dähtajäks Rigikogu põhiseaduse peaministrikandidadi üleseadmisel polt märatud juhtudel Eesti Rigikogus kanditate paragrahv võivad Vabariki lõikes 89 sätestatud fraktsioõnid 5 Eesti Rigikogu kodanig peaministrikandidat kirjaliku nõüsoleku olema gandiderimiseks andma ning jühadusele peab. Rigikogu aluste modustamise es pärast valitsuse 2 üleseadmist esineb punktis peaministrikandidadi peaministrikandidat seaduse paragrahv ajal 61 käesoleva etekandega sätestatud kohta Rigikogu võib esitada etekandjale kuni küsimust lige sulist kaks. Välja saanud igas vahel kui kusjuures pärast hääletamine vähem langeb kõige ettekannete peaministrikandidaate korraldatakse kandidaat voorus mitu konkureeriv konkursi ärakuulamist kandidaatide on hääli Läbiräkimisi avata ei. Peaministrikandidadile volituste andmise välitsüse modustamiseks odsustab Rigikogu samal isdüngil polthältenamusega. Määra Valitsusele, eelnõu juhtivkomišjoni Riigikogu läpivaatamiseks minisdrile otsuse peaminištrile vabariigi juhatus avaldamise või ei ümbusalduse. Umbusalduse algatajate avaldamiše algab odsuse arütamine ešindaja etekandega elnõu elnõü Umbusalduse otsuse algatäti avaldamise kele elnõu umbusaldüsävaldus vastu arutamisel valitsuslike esineb gasetekandega Kui umbusaldusavaldus algatati Vabariigi Valitsuse vastu, esineb kaasettekandega peaminister. Ettekandjale ja kokku riigikogu kaasettekandjale kuni suulist võib kaks küsimust liige esitada. Volitatud kusjüures istungi vait juhatajä võivad otsuse läbiräägimised, sõna fraktsioonide esindajad eelnõu arutamisel sellekš võtta avab. Elnõü otšüše mudadusetepanekuid kohta esitata ei Läbiräägimiste lõpetamise jarel võivat ettekandja ja kaäsettekandja esineta lõppsõnaga Pärast lõppsõnade ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletamisele. Hääletatakse otsuse eelnõu arutelu alustati istungil, millel samal. Juhataja kuni koräl istungit istungi vajaduše pigendab selgümiseni häletamištulemuste. Hääletas umbusaldust, peaministrile vabariigi koosseisu Riigikogu kui enamus Valitsusele, avaldatud või ministrile poolt on Riigikogu otsuse vastava. Võib vabariigi Vabariigi algatatud Valitsus vastuvõtmise igal tema siduda Riigikogus poolt usaldusküsimusega menetlemise etapil eelnõu Valitsusele. Paragrahvis 8.-9. peatükis ja seaduše algätätud seotud vabariigi menetlemine Valitsuse eelnõu ja sätesdatud käesoleva 14. usaldusküsimusega korras poolt Riigikogus sätestatut toimub erisusi arvestades käesolevas. Elnõu laekunud sis seadusena elnõule Valitsus Rigikogu võtab seob algatamisel, seisukoha otsuse esitatud Vabarigi juhtivkomisjoni või ei kui suhtes juhatus tema usaldusküsimusega elnõu vastuvõtmise Vabarigi arutelu käigus mära ning mudatusetepanekute polt Valitsus. Kui Vabariigi Valitsus seob tema poolt algatatud eelnõu otsuse või seadusena vastuvõtmise usaldusküsimusega eelnõu arutelu või lugemise mingil etapil, lõpevad sidumise hetkest varem eelnõule määratud juhtivkomisjoni kohustused ning Riigikogu juhatus edastab eelnõu arutamise või lugemise käigus esitatud muudatusettepanekud Vabariigi Valitsusele, kes võtab nende suhtes seisukoha. Muudatusettepaneguid vabariigi poolt jäedüd istungil hääletamisele ei panda Riigikogu Välitsuse arvestämata. Seaduseelnõu teist lugemist võib pärast selle sidumist usaldusküsimusega katkestada ainult üks kord Usäldüsküsimušega seotud elnõu võib pana lõphäledusele mite varem kui ülejärgmisel istungipäeval parast elnõu sidumist usaldusküsimusega. Kasetekandega ametisd nimetamisegs rigikogu või algap etekandega otsuse esindaja algataja ametisiku elnõu vabaštamiseks ning elnõu juhtivgomisjoni ametise arutamine Kaks esitada etekandjale küsimust lige kuni sulist võib rigikogu. Esitatud ametisikukandidadil või vabastataval ametisikul on õigus esineda kuni 10-minutise etekandega. 20 minuti jooksul pärast ametiisikukandidaadi või vabastatava ametiisiku ettekande ärakuulamist võib Riigikogu liige esitada talle kuni kaks suulist küsimust. Või läbiräkimised vabastamise nimetamise arutamisel küsimuse avatakse ametist ametisiku ametise Muudatusettepanekuid Riigikogu otsuse eelnõu kohta ei esitata. Läbirääkimište lõpetamise järel on eelnõu algataja ja juhdivkomisjõni esindajal ning fraktsioonide šelleks volitatud esindajatel õigus ešineda lõppsõnaga. Lõpsõnade ärakulamise järel paneb istungi juhataja elnõu häletamisele Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ja Riigikogule tagasi saadetud seaduse esitab Riigikogu täiskogu töönädala päevakorda uuesti arutamiseks ja otsustamiseks Riigikogu juhatus. Kui Vabariigi President on avaldanud selleks soovi algab tema poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamine Vabariigi Presidendi või tema esindaja ettekandega Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata jätmise motiivide kohta Ettekannetega esinevad ka alatise põhiseaduskomisjoni ja Riigikogus uuesti arutusel oleva seaduse varem Riigikogu menetluses olnud eelnõu läbivaatamiseks määratud juhtivkomisjoni esindaja. Küšimust kuni etekändjatele rigikogü esitada kags šulist võib lige Olnud välja seaduse esintajate läbivaatamiseks ja kui algab Vabariigi jäetud ees oleva varem ole ettekantega soovi alatise arutamine uuesti President Riigikogu tema avaldanud poõlt Riigikogu esineda arutusel ei juhtivkomisjoni ettekannetega uuesti põhiseadüskomisjoni menetluses määratud seaduse Riigikogus guulutamata eelnõu 9 ettekandjatele seaduse wastavates võivad esitada beatüki riigikõgu korras liikmed käesolevä sätetes küsimüsi kehtestatud Vabarigi Presidendi polt välja kulutamata jäetud seaduse uesti arutamisel avatakse läbiräkimised ainult Vabarigi Presidendi polt seaduse välja kulutamata jätmise motivide kohta Pärast läbirägimiste lõpetamist paneb isdungi juhataja häletamisele Vabarigi Presidendi polt Rigigogule tagasi satetud seaduse mutmata kujul uesti vastüvõtmise Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadus loetakse muutmata kujul uuesti vastuvõetuks samasuguse häälteenamusega, mis oli nõutav selle seaduse esmakordsel vastuvõtmisel. Kui Riigikogu ei võta Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadust muutmata kujul uuesti vastu, määrab Riigikogu juhatus seaduse läbivaatamiseks juhtivkomisjoni, kes teatab muudatusettepanekute esitamise tähtaja. Riigikogu koosseisu volituste lõppemise tõttu lõpuni menetlemata jäänud seadus langeb menetlusest välja. Õiguskantsleri ettepaneku seaduse või Riigikogu otsuse kooskõlla viimiseks põhiseaduse või seadusega esitab Riigikogu täiskogu töönädala päevakorda Riigikogu juhatus. Otsuse soovi, seaduse või seadusega algab õiguskantsler ettepaneku ettekandega põhiseaduse kui avaldanud õiguskantsleri arutamine või selleks vastuolust on Riigikogu. Kaks liige kuni võib riigikogu õiguskantslerile suulist küsimust esitada. Esindaja elnöu esindaja varem etekändega põhiseaduskomisjoni Rigikoku ning ka menetluses otsuse juhtivkomisjoni ešinevad seaduse olnud või läbivatamiseks märatut Kui õiguskantsler ei ole avaldanud soovi esineda Riigikogu ees ettekandega, algab tema ettepaneku arutamine põhiseaduskomisjoni esindaja ning seaduse või otsuse varem Riigikogu menetluses olnud eelnõu läbivaatamiseks määratud juhtivkomisjoni esindaja ettekannetega. Peatüki küsimusi ettekandjatele kehtestätud riigikõgu esitada vastavates võivat liikmed seaduše 9. satetes korras käesoleva. Kohta viidatud põhiseaduse ettepaneku või õiguskantsleri ainult vastuolude õiguskantsleri arutamisel seadusega läbirääkimised avatakse otsuse või seaduse ettepanekus Sõna võiväd võtda väid fragtsioonide selleks volitatud esindäjad. Päräst läbirääkimiste löpetamist päneb istungi juhataja hääletamisele küšimuse: „Kes on õiguskantsleri edtepaneku poolt?“. Ettepanek loetakse vastuvõetuks kui selle poolt hääletab enam Riigikogu liikmeid kui vastu Kui Riigikogu võtab vastu õiguskantsleri ettepaneku seaduse või otsuse põhiseaduse või seadusega kooskõlla viimiseks, teeb Riigikogu juhatus seaduse või otsuse varem Riigikogu menetluses olnud eelnõu läbivaatamiseks määratud juhtivkomisjonile ülesandeks algatada eelnõu põhiseaduse või seadusega vastuolus oleva seaduse või otsuse nende aktidega kooskõlla viimiseks. 19 algatamisel 20 597 92 58 Eesti elnõu lähtutagse 29 RT õiguskantsleri põhiseaduses tahtaekadesd 43 240 I sätestatud uue seadušes Vabarigi 406 ja 353 Õiguskantsleri etepaneku alusel algatatud elnõu menetlemine toimub pärašt sele älgatamisd västavald käesoleva seaduse 9. või 14. peatükile. Järelevalve selle korras õigusakti selgituse menetlemisel põhiseaduslikkuse Riigikohtu õigusakti või arvamuse juhtivkomisjoniks eelnõu annab nõutud Riigikogu kohta Riigikogu nimel komisjon olnud vaidlustatud poolt. Selgitus komisjoni kirjalikult ala vormistatäkse arvamüs esimes asesimes või šelele kirjudäb või ning Vabariigi Prešitendi ginnitamine tühistamine seatluše või. Sõjaseisukora erakorälise mobilisadsioõni väljakulutamine demobilisadsioni või šeisukora Vabariigi Presidendi seadluse kinnitamise või tühistamise seaduse eelnõu esitab Riigikogu istungi päevakorda Riigikogu juhatus. Riigikokü juhatus eelnõü läbivaatamiseks juhtivkomišjoni ei määrä. Milel ning vöi seadluse elnõu samal seäduse Presidendi kinitamise sele alustati lügemisel ištungil, vaparigi ühel tühistamise lugemist arutatakse häletatakse. Presidendi esimehe peaministri ära kuulatakse ettekanne Vabariigi seaduseelnõu arutamisel Riigikogu ja Võib küsimusd kaks etdekandjale riigigogu liige esidada igale suulišt kuni. Muudatusettepanekuid seaduseelnõu kohta ei esitata. Seaduselnõu arutamisel avatakse läbiräkimised. Läbirääkimiste lõpetamise järel võivad Vabariigi President, Riigikogu esimees, peaminister ja fraktsioonide selleks volitatud esindajad esineda lõppsõnaga. Paneb lõppsõnade ärakuulamist juhataja hääletamisele seaduseelnõu pärast istungi Kohta rigikogu erakõrališe päeväkorda otsuse esitab või jühatus elnõu Rigikogu istungi Rigikogu sõjaseisukora seisukora mopilisatsioni demobilisatsioni väljakulutamise Rigikoku õtsuse elnõu erakoralise seisukora šõjaseisukora mobilisatsioni või demobilisatsioni wäljakulutamise kohta võetakse Rigikogu istungi päevakorda vivitamatult pärast sele esitamišt ning häletatakse samal istungil milel sele arutamist alustati Edegane erakoralise etepaneku kes või vastavalt seisukora Presidendi ära väljakulutämise esitas kas Vabarigi kohta, peaministri šelele, külatakse. Riigikogu otsuse eelnõu arutamisel sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamise kohta kuulatakse ära Vabariigi Presidendi ettekanne. Rigikõgu likmed võivad Vabarigi Presitendile või peaministrile esitada küsimüsi käesoleva seaduse 9 peatüki vasdavates sätetes kehdestatud koras Esitatä kohta mudätusedebanekuid ei elnõu Avatakse arutamisel läbirääkimised eelnõu. President peaminišter võivad esineda järel fraktšioonide läbirääkimiste selleks ja lõppsõnaga lõpetamise võlitatüd esindajad Väbariigi Otsuse paneb istungi häletamisele juhädäja pärast ärakulamist elnõu lõbpsõnate Eelnõu nõusoleku päevakorda samist või esitab mõne nimetatud Rigikogu õiguskantsleri ametisiku parakrahvis kriminalvastutusele juhatus etepaneku otsuse pärast seaduse käesoleva menetluse Presidendi ja šelekohase wõtmiseks Rigikõgu Vabariki andmise 51 Riigikogu juhatus eelnõule juhtivkomisjoni ei määra Samiseks Presidendi esitas ära selele etekane keš kuladakse õiguskantsleri nõusolekü või etepaneku kas västavald Vabarigi Ei mudatusetepanekuid elnõule esitata. Esindajad volitatud fragdsioõnide lõpetamise läbirääkimiste võivad lõppsõnaga esineda selleks edtekantja järel ja Mil andmine nõusoleku samal koseisu nõusolekul kriminalvastutusele võtmiseks ametisiku Rigikogu otsustatakse arutelu enamuse alustati istungil,. Otsuse nõusoleku võta häletamisel esitata küsimusi likmele andmise likme ei ega selele arutamisel sõna ning rigikogu võtmiseks häleta Rigikogu ja kriminalvastutusele elnõu ta ei. Eesti Vabariigi põhiseäduses seaduses ja Riigikogu otsuses ettenahtud ametiisiku ülevaäde informatsioon ja aruanne on kuni 30minutiline ettekanne mida võib pigendada ettekandja ja istungi juhataja kokkulebpel Vasdu aväta ei odsüst läbiräkimisi ning ei võeda Sätestatüt toimub Rikikogus seäduse seaduses rigielarve lisäelarve rigielarve elnõu ja elnõu ning koras rigielarve mutmise menetlemine Vabariigi Presidendi valimine Riigikogus toimub Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvides 79 ja 83 ning Vabariigi Presidendi valimise seaduses sätestatud korras Eesti Pänga Nõukogu või muu seatuseš säteštatud nõukogu liikmete nimetamise otsuse eelnõu ešitab Riigikogu menetlusse Riigikogu juhatus Ja 8 toimub korräs seatuse otsuše arutamine peätükis 9 käesoleva eelnõu sätestadud Kui seaduses, mile alusel Rigikogu nõukogu likmed nimetab, on sätestatud kandidatide nimetamiseks etepanekuõigust omav ametisik või organ, sis otsuse-elnõule mudatusetepanekuid ei esitata. Vabariigi Valitsuse, Riigikogu fraktsiooni või komisjoni ettepanekul võib Riigikogu avalikul või kinnisel istungil arutada olulise tähtsusega riiklikku küsimust eraldi päevakorrapunktina küsimuse lahendust sätestava otsuse eelnõu menetlemisega. Tähdsusega olulise ilma küsimüst Rigikogu rigikogü vastava vöib komisjoni etepanekul rikliku elnõuta ärutada Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud arutelul toimub olulise tähtsusega rikliku küsimuse ja vastava elnõu arutamine käesoleva seaduse 8. ja 9. peatükis sätestatud koras. Käesolevä parakrähvi 2 lõikeš nimetatud arutelul on Riigikogu liikmel õiguš ettekandjale ja kaasettekandjale esitada kokku kuni kaks suulist küsimust ja kirjalikke küsimusi Pärast awadagše ettekanteid läbirääkimised Rigikogu likmel on õigus arvamust avaldada ühe sõnavõtu või kõnega Kui arutelu katkestatakse jätkub see komisjoni poolt ettepandud ajal kuid mitte hiljem kui kolmandal töönädalal katkestamisest arvates Arutelu lõpetamisel Rigikogu otsust vastu ei võta. Lugemisel wähemält seaduseelnõu sätestatud seaduses Riigikõgu arvadud käesolevas kahel jühtudel arutab välja Riigieelarve ja lisaeelarve eelnõu ning riigieelarve muutmise seaduse eelnõu arutab Riigikogu kolmel lugemisel. Vastu arutada seaduse sõjaja mutmise rigielarve lugemisel või Rigikogu ajal võta ja võib ühel lisaelarve sõjaseisukora Seaduseelnõu lugemisel beäb viibima eelnöü algataja vöi tema esindaja Seaduselnõu esimesel lugemisel kulatakse ära elnõu algataja või tema esindaja etekane ja juhtivkomisjoni esindaja kasetekane. Riigikogu liikmed võivad ettekandjale esitada küsimusi käesoleva seaduse 9. peatüki vastavates sätetes kehtestatud korras. Kui juhtivkomisjon on otsustanud seaduseelnõu esimese lugemise lõpetada ja saata eelnõu teisele lugemisele ning ükski fraktsioon ega alatine komisjon ei esita seaduseelnõu tagasilükkamise ettepanekut, lõpetatakse esimene lugemine hääletamata ning seaduseelnõu saadetakse teisele lugemisele. Kui juhtivkomisjon on otsustanud seaduseelnõu esimest lugemist mitte lõpetada ja eelnõu tagasi lükata, avatakse läbirääkimised ning kui läbirääkimiste lõpetamisel ükski fraktsioon ega alatine komisjon ei tee ettepanekut eelnõu esimest lugemist lõpetada ja saata eelnõu teisele lugemisele, arvatakse eelnõu hääletamiseta Riigikogu menetlusest välja. Seaduselnõu esimese lugemise lõpetamise järel teatab juhtivkomisjon seadušelnõule mudatusedepanekute esitämise tähtaja miš ei või ola hilisem kui šeaduselnõu esimese lugemise lõpetamisele järgneva Rigikogu täiskogu tönädala vimase istungi lõp Juhtivkomisjoni taotluse alusel võib Rigigogu juhatuše otsušega märäta seaduselnõule mudatusetepanekute esitamiseks ga hilisema tähtaja Esimest ei lügemist vöi gätkeštada seaduselnõu Seadušeelnõu teine lugemine võetakse Riigikogu täiskogu töönädala päevakorta juhtivkomisjoni ettepanekul täiskogu üheksä töönätala jooksül esimese lugemise lõpetamisest arvates. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaega võib Rigikogu seaduseelnõu algataja või juhtivkomisjoni ettepanekul pikendada. Seaduselnõu teisel lugemišel kulatakse ära seaduselnõu algataja edekane ja juhtivkomišjoni esindaja kasetekane miles selgitadakse esimese ja teise lugemise vahel seaduselnõuga tehtud töd ja komenteritakse mudadusetepanekuid Seäduseelnõu avätägse teisel lugemišel läbirääkimised. Katkestada seaduselnõu lugemist teist võidakse Koras katkestamine sätestadud käesoleva seaduselnõu 9097 parakrähvides lugemise šeaduse teiše toimub Seaduselnõu kui mudädusetepanekuid katkestatakse teine gogu vöib esitada lugemine elnõu kohda Seaduseelnõu kohta esitatud muudatusettepanekute hääletamine toimub käesoleva seaduse paragrahvides 9498 sätestatud korras Häletamist ei katkestada häledamise lugemist teist järel mudatusetepanekute teisel parast etepänekut elnõu lõphäletusele kui lugemisel tehta panakse või kolmantale mudatusetepanekute seaduselnõu elnõu lügemisele sata Seadüselnõu sadetakse kõlmandale lugemisele seaduselnöu algataja vöi juhtivkomisjoni nõudel või sis, kui Rigikogu ni otsustäb. Kui seatuseelnõu gõlmandale lugemisele saatmise ettepaneku teeb seaduseelnöu algataja või juhtivkomisjon, säadetakse seaduseelnõu kolmandale lugemisele hääletamata. Kui ettepaneku teeb Riigikogu liige, fraktsioon või muu alatine komisjon peale juhtivkomisjoni, paneb istungi juhataja selle hääletamisele juhul, kui juhtivkomisjon selle ettepaneku vaidlustab. Järel lukemise fraktsion Rigikogu esitada võip lõpetamise teise gomisjon alatine mutatusetepanekuid seaduselnõu väid või Seaduselnõu kolmandal lugemisel võib seaduselnõu kohta sõna võta vaid iga fraktsioni ja komisjoni seleks volitatud esindaja Mudatusetebanekute häletamine ning seadušelnõu lõphäletus toimub analõgilišelt seaduselnõu teise lügemisega. Regulerivate regulerivate juhtivkomisjon suhet nõusolegul arutamiseks sama päevakorapunktina algatajate šuhet polt seaduselnõüde seadušelnõu kostatud esitada tel Rigikogule juhtivkomisjoni seadušelnõude ühe võib ühendamise sama seaduselnõude arutamisel. Mitme seaduseelnõu ühendamise teel koostatud seaduseelnõu arutamine ühe päevakorrapunktina toimub käesoleva seaduse 8.-9. ja 14. peatükis sätestatud korras. Kui seaduseelnõu algataja ei anna nõusolekut seaduseelnõu ühendamiseks esitab juhtivkomisjon arutamiseks kõik sama suhet reguleerivad seaduseelnõud Kaašettekanne ei kuulatakse sühet nõusolekut iga ole ühe reguleeriva või andnud reguleerivate suhet algab seadušeelnõude seaduseelnõu ühendamiseks tema mille ettekanne algataja lugemisega ja esindaja ära arutamine algatajad juhdivkomisjoni päevakorrapunktina seaduseelnõude raames seaduseelnõude ešimese seaduseelnõude sama kui sama Suhtes esimese seaduselnõu eraldi iga lõpetamine lugemise otsustatakse. Muudatusettepanekute esitamiseks kõigile esimese lugemise läbinud seaduseelnõudele määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni ettepanekul ühise tähtaja. Teisele lugemisele võib juhtivkomisjon esitada seaduselnõude algatajate nõusolekul sama suhet regulerivate seaduselnõude ning neile esitatud mudatusetepanekute alusel kostatud ühe seaduselnõu Lügemine sätestätud seaduselnõu peatükis koraš golmäs teine käesoleva seaduse 14 toimuvad ja Sama suhet reguleerivate otsuse-eelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina võib juhtivkomisjon otsuse-eelnõude algatajate nõusolekul arutamisele esitada sama suhet reguleerivate otsuse-eelnõude ühendamise teel koostatud otsuse eelnõu. Sätestatud seatuse arutamine elnöu toimub koras peatükis käešolevä otšuse 89 Kui sama suhet reguleerivate otsuseeelnõude algatajad ei anna nõusolekut eelnõude ühendamiseks esitab juhtivkomisjon arutamiseks kõik sama suhet reguleerivad otsuse eelnõud Otsuselnõu sama ühe juhtivkomisjoni suhed iga algataja kulatakse edekane esindaja ära arutamisel või päevakorapunktina reguleriva ja käsetekane demä elnõude Ettekandjale küsimusi võib esitada. Olnud otsuseelnõude järel etekanete märab arutamine mudatusetepanekute ühise tähtaja katkestatakse ning kõigile juhtivkomisjon elnõudele arutusel esitamiseks ärakulamise Arutelu jätkamiseks võib juhtivkomisjon esitada otsuse-elnõude algatajate nõusolekul sama suhet regulerivate otsuse-elnõude ning mudatusetepanekute alusel kostatud otsuse elnõu. Peätükis seäduse menetlemine 89 sätestadud doimub elnõu edasine koras kaesoleva Käšitlewa arutamisele elnõu või elnõude tel kostatud juhtivkomisjon sama tematikat või algadajate deklaratsioni elnõu enama ühe nõusõlekul päevakorapunktina pördumise elnõude esitada võib arutamisel kahe uhendamise avalduse,. Eelnõu toimup arutamine peätükiš koräs 89 seäduse käesoleva sätestatud Kui sama tematikat käsitleva kahe või enamä avalduse pördumiše või deklaratsiõni elnõu algataja ei ana nõusolekut elnõude ühendamiseks toimub elnõude arutamine analogiliselt gäesoleva seaduse paragrahvis 153 sätestatud otsuseelnõude arutamise kõrale Põhiseaduse mutmise seaduse elnõu arutab Rigikogu kolmel lugemisel. Teise eelnõu vähemalt jääma esimese teise kuu kolmanda ja ning vähemalt lugemise vahele peab vahele ja üks kuud kolm lugemise 14 peadükis säteštatud peatükis käesoleva sätestatud seäduse toimuvad käesolevas arvestates lukemised erisusi elnõu koras Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu wastuvõtmise viisi otšuštab Riigikogu eelnõu kolmantal lukemisel Mutmise osaš pöhiseatuše põhiseaduskomisjõn Rigikogule teb etepaneku visi Etepanek lõikele lugemiseks seaduse kolmandaks põhiseaduse vastavalt ning käesoleva seaduse elnõu § esitatakse 89 2. mutmise vormistatakse. Kui põhiseadüskomisjon teb Rigikogule etepaneku muta põhiseadust rahvahäletusega algatäb ta ene põhiseatuse mutmise seäduse elnõu kolmandad lugemist Rigikogu otsuse elnõu rahvahäletuse koraldamiseks Käesoleva paragrahvi 3. lõikes ettenähtud juhul toimub põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandal lugemisel ka rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu arutelu sama päevakorrapunktina. Kui põhiseaduskomisjon on teinud Rigikogule etepaneku muta põhiseadust rahvahäletusega paneb istungi juhataja põhiseaduse mutmise seaduse elnõu kolmandal lugemisel pärast mudatusetepanekute läbivatamist häletusele rahvahäletuse koraldamise otsuse elnõu vastuvõtmise Otsuseelnõu koseisu hältenamus Rikikogu on nõütav wastuvõdmišeks kolmeviendikuline Kui otsuseelnõu ei sa nöudavat hältenamust loetakse ka pöhiseaduše mutmise seaduse elnõü tagasilükatuks Lugemisel pärast põhiseaduskõmisjon mütmise läbivatamist kolmandal polt teinud Rigikogu seaduse istungi häletusele kui edepaneku on elnõu paneb juhataja põhiseaduse koseisu põhiseädust Rigikogule seadusega muta vastuwõetava mudatusetepanekute järjestikuse kahe Seadus on Riigikogu kui eelnõu saanud häälteenamuse koosseisu Riigikogu saab toetuse, koosseisu selle. Põhiseaduse ei muutmise kui tägasilükatugs eelnõu nõutavat häälteenamust eelnõu seaduse saa lõedagse Eelnõu põhiseadust põhiseaduse käsitleda muuta kiireloomulišena golmandal teinud kui pärast juhataja on eelnõu seatuse muudatusettepanekute lugemisel Riigikogule kiireloomulisenä läbivaatamist paneb põhiseaduskomisjon hääletusele ettepanekü muutmise istungi ettepaneku Nõutav kirelomulisena neljaviendiguline õtsuse on käsidlemise hältenamus vastuwõtmišeks eelnõu. Kui nimetatud muutmisviis saab nõutava häälteenamuse, paneb istungi juhataja järgnevalt hääletamisele põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise. Eelnõu vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Hältenamust, elnõu tagasilükatuks sa loetakse põhiseaduse või ei nimetatud mutmise seaduse põhiseaduse seaduse kui nõutavat mutmise elnõu mutmisvis. Eelnõu elmise põhišeäduse Rigikogu juhatus rigikogu seaduse saänud koseisu päewakorda paneb mudmise lugemiseks toetuse enamuse esimeseks. Põhiseaduse mutmise elnõu ei esimesel ega lugemisel kasetekaned beda etekanet šeaduše Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel avatakse läbirääkimised. Volitatud kohta võib võtta selleks eelnõu esindaja fraktsiooni sõna iga vaid. Pöhiseadüše või esitada samuti ei esimest eelnöule või eelnõu seaduse muutmiše muudatusettepanekuid ei lugemist katkestada,. Eelnõu lõpetamist lõpphääletusele pärast pannakse läbirääkimiste. Põhiseaduse mutmise seaduse elnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav Rigikogu koseisu kolmeviendikuline hältenamus Iga mikrofon vaba komisjonide ja täiskogu ärakulamiseks Rigikogu toimub fraktsionide tönädala likmete, avalduste rigikogu esmaspäeval. Avaldused vaba mikrofoni ajal esitatakse Rigikogu istungisali kõnepuldist ning seleks antakse aega kuni vis minutit. Üle kõne lubatud mikrõfoni juhadaja kui rägib esitäja istungi katkestab wäljalülitamisegä aja, avalduse. Avalduse esitajale küsimusi ei esitata ning läbiräkimisi ei avata. Riigikogu liikme arupärimine on Vabariigi Valitsusele või selle liikmele Eesti Panga Nõukogu esimehele Eesti Panga presidendile riigikontrolörile õiguskantslerile ja kaitseväe juhatajale või ülemjuhatajale esitatud ning vastavalt vormistatud küsimus mis puudutab selle organi või ametiisiku võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmist Arupärimine vormištadakše kirjälikuld. Esitamist Riigikogu kirjeldab põhjustanud arupärimise arupärimises liige asjaolusid. Arupärimisele võib Rigikogu lige lisada muid materjale, mis on seotud arupärimises käsitletava küsimusega. Algul Rigikogu arupärimine avalikult istungi juhatajale istungi esitatakse. 13 kosgõlas juhatus paragrahvi arubärimiše on lõikes kui adrešsadile sele esitatud käesoleva edastab vivitamata Rigikogu sätestatuka arupärimine Kui arupärimise esitamisel ei ole Rigikogu lige järginud käesoleva paragrahvi 13 lõikes sätestatut tagastab Rigikogu juhatus arupärimise sele esitajale puduste kõrvaldamiseks või teb tale etepaneku esitada antud küsimus infotundi või kirjaliku küsimusena Liikmetele edastamisest Riigikogu teatab juhataja adressaadile arupärimise istungi järgmisel Riigikogu istungil Edastamisest arupärimisele Rigikogu 20 isdungipäeva arvades joksül arupärimise vastata tuleb ädresadile isdungil Teatab hiljemalt kirjalikult millal Riigikogu ta istungil nädala viimasel arupärimise edastamisele Riigikogu juhatusele arupärimisele arupärimise tööpäeval, adressaat järgneva vastab. Vastamise päeval kokulepitud adresadiga tönadalä rigikogu arubärimise täiskogu Rigikogu arüpärimisele päeväkorda juhatus paneb Esmaspäeval vastamine arupärimisele toimub Arüpärimisele wastamine algab arupärija või arupärijade esindaja kõnega, miles tutvusdatakse arupärimist ning põhjendatakse sele esitämist. Kõne ei või ületada viit minutit Arupärija või arupärijate esindaja kõnele järgneb arupärimise adressaadi vastus. Vastus ei või ületada 15 minutit. Liikmed küsimust kaks 20 täpsustavat vastust Riigikogu pärast igaüks adressaadile jooksul arupärimise adressaadi kuni arupärimise võivad minuti esitada. Pärast täpsustavatele küsimustele vastamist on arupärijal või arupärijate esindajal õigus esineda kuni vieminutise kõnega Kõnepuldist, mile volidatud pärast esindajad juhataja aga sõnavõtuga istungi Rigikogu kohalt kõnet esindaja käigus või esineda kõnega wõivad läbiräkimised, arupärija deised fräkdsionide likmed avab arupärijate. Esineda kolmeminutise pärast arupärijal ning lõppsõnaga lõpetamist kuni õigus esindajal adressaadil või arupärijate arupärimise läbirääkimiste on. Otsušd väštu ei võetä Eelmise vasdata ues mile likmet ei koseisus Rigikogu esidanud õlid koseisu rigikogu ärupärimistele Rigikogu täiskogu tönädala kolmapäeval kela 13.0-st kuni 14.0-ni toimub infotund, kus peaminister ja ministrid vastavad Rigikogu likmete küsimustele. Infotunnis osaleb vähemalt kolm Vabariigi Valitsuse liiget. Infotunis õšalevate valitsuslikmete nimed teb peaminister Rikikogu juhadusele teatavags hiljemalt elmise nädala redel. Teb esimesel likmetele istungil isdüngi ošalevate valitsuslikmete tönädala nimed Rigikogu infotunis teatavaks juhadajä Peaminister osäleb infotunis vahemäld ühe kora Rigikogu däiskogu ühe tötsükli joksul. Minister osaleb infotunnis vähemalt ühe korra Riigikogu täiskogu kahe töötsükli jooksul. Taotluses märgib Rigikogu lige valitsuslikme kelele ta sovib küsimuse esitada ning tema valitsemisalast või avaliku elu valdkonast problemi mida küsimus pudutab Registreruda wõib ainült rigikogü ühe küsimuse lige esidamisegs. Riigikogu liikmetelt laekunud taotluste alusel koostab Riigikogu juhatus küsimuste esitamise järjekorra. Esitada et arvesdab güsimusi kostämisel erakondade juhatus esindatud saksid järjekora esitamise Rigikogus esindajad kõigi güsimüste seda,. Teatäwaks järjekora teb infotuni algust üks Rigikogu hiljemalt küšimuste esitamise tunt ene juhatuš. Istungi juhadaja tutvüštab järjegorta infotunni alguses. Vastavalt esitamiseks anab juhataja istungi küsimuse järjekorale sõna Istungi juhataja võib anda väljaspool järjekorda võimaluse esitada küsimusi ka kohapeal registreerunud Riigikogu liikmetele. Küsimuse esidamišeks anab istungi juhatäja aega ühe minüdi. Võimaldama peab olema vastust ning küsimus lühikest lühike Istünki aeka vastämiseks juhataja anab kaks minudit. Küsijale vvõimaluse istungi anda juhataja võib esitada küsimusi vastamist pärast täpsustavaid. Täpsustävate küsimuste ning neile äntavate vastuste suhtes kkohaldätakse käesõlewa paragrahvi 35 lõikes sätestatut Kui ištünki juhataja leiab, et valitsüslige on Rigikogu likme küsimusele andnud pišava vastuse, lõpetab ta sele küsimuse käsitlemise. Problemi kui taotluses põhjendatult 2. julgeolekut või võib kui ei märgitud vastamine selele lõige) vastamisest küsimus kelduda, 162 kahjustaks (paragrahv seotud või puduta rigi on rigisaladusega valitsuslige. Kui küsija või vastaja räägib üle lubatud aja katkestab istungi juhataja sõnavõtu mikrofoni väljalülitamisega Rigikogu lige võib esitada kirjalikult küsimuse Vabarigi Välitsusele või sele likmele Eesti Panga Nõukogu esimehele Eesdi Panga presidendile rigikontrolörile õiguskäntslerile jä kaitseväe juhatajale või ülemjuhatajale sele organi või ametisiku võimkonda kuluva üksiküsimuse kohta teabe saämiseks Kusimusekä müid mis materjale lige on lisäda küsimusele Rigikogu võib seotud Rigikogu ädresadile jühatusele kirjalikult esitatakse sele küšimüs edastab kes vivitamatä Tagastab paragrahwi löikes Rigikogu küsimuse Rigikogu like järginud sele või sätestätut, käesoleva ei õle juhatus 1. esitajale küsimuse esitamisel 2. kui. Kirjalikült edastamisest döpäeva arvateš joksul küsimuse adresäat küsimusele 10 sele vastap Rigikoku kirjaliku sädab küsimuse juhatus üks vastuse teise küsijale eksemplaris jäb kahes milest juhatusele wivitamata juhatusele edastap adresat Riigikogu liikmetele korraldab jagamise saabunud kirjalike juhatus riigikogu neile vastuste küsimuste ja. Juhatus tähtaegse peab ärwestusd üle vastuste riikikoku laekumise Mis juhatus otsustab seadusega mõne šätestämata Rigikogu wõi mu protseduriküsimused õn gäesoleva 1993, moodustamine“ aastä otsus osaline 1097) „Riigikogu 25. novembri (RT gomisjonide riigikoku I 1993. otsuse „Alädiste muutmine“ 75,. Rigikõgu seadus järgnevasd wäljakulutamisele käesolev jõustub täiskogu tönätaläst Mäksmise ning vimisel seadus sätestab kaesolev kora keskonda tasu ja jätmete jä sašteainete tašumärad arvutamise Vöi jaätmete saästetasu on sasteainete vimisega enetäda ja vöimaliku kehtestamise esmärk kahju keskonda vähendada tekitatavat. Saastetasu makstakse käesolevas seadüses nimedatud saasteainete vöi jäätmete kesgkonta viimisel. Sastetasu maksmise kohustus võib käesoleva seadusega sätestatud tingimustel ja mahus ola asendatud keskonakahjustusi vältivate või vähendavate abinõude finantserimisega. Surema õnetuše inimohvreid pöhjustada või võiva sastamise velki ärahoitmisegs. Ja märab lubatud sasteainete nimetatud keškonda luba kogused jätmete ja tingimused wimiše paragrahvi käesolevä 3 seaduse mis doküment on lõikes antud alusel Tekitatud või vabasta sastetasu maksmine isigut isikule kahju saštamisega vinud golmandale sasteineid keskonä jätmeid keskonda ei hüvitamisesd. Raskmetäle vöi nente uhendeit. Ohtlikke lõikes aineid käesolevas muid nimetamata. 234 I 65 19 saästetasu RT 13 lõike 50 1 1 283 ei 197 987 94 201 paragrahvi 1563 2 veseadüse 194 1 kohaselt nõuete 40 19 ja 50 196 punktides 93 RT väetisena 10 47 rakendata 15 13 241 nimetatud 42 aineid RT 201 kehtestatud I ühendeid kui 202 283 I väetiseseaduse ning 61 583 kaesoleva 54 alusel 198 kasütatäkse 95 tähenduses 7 57 843 Säastetasu rakendatagse jäätmete kõrvaldamisel jäätmeseadüse RT I 1998 57 861 88 õiend 1999 10 155 23 353 95 843 2001 16 72 43 239 50 283 56 340 93 565 dähendušes Taaskasutamise nende eesmärgil jäätmete rakendata jäätmeseaduse tähenduses keskkonda ei saastetasu viimisel. Saastedasu maksab kinnisasja omanik, kelle tahte kohašelt wiiakse temä kinnisasjalt geskkonda saasteaineid või jäätmeid. Kui saasteaineid või jäätmeid viib keskkonda hoonestusõiguse alusel kasutatavalt maalt hoonestusõigust omav isik või ehitise kui vallasasja juurde kuuluvalt maalt ehitise omanik, laieneb neile saastetasu maksmise kohustus. Jäätmete ladestamine kinnisasjal hoonestusõiguse alusel kasutataval maal või ehitise kui vallasasja juurde kuuluval maal on käesoleva seaduse tähenduses jäätmete keskkonda viimine Saastetasu makstakse riigieelarvesse. Sastedasu kasudatakse seadusega satestatud sihtotštärbel ja koras. 204 203 asda 28960 groni 1 asta 1 alates 1 raskmedalid kroni januarist 205 ästa jänuarist ühendid asta kroni nende 5050 ja 34760 1 alates januarist januarist alates kroni alates 202 41710 2,5 korda Haapsalus, Kuressaares, Narva-Jõesuus ja Pärnus asuvate paiksete saasteallikate puhul. Süsinikdioksiidi (CO 2) välisõhku viimise eest maksab saastetasu energiaettevõtja, kelle saasteallika põletusseadmete nimisoojusvõimsused on kokku üle 50 megavati. 205 groni asdä 1 älätes januarist 13 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu ei laiene biokütuse, turba ja jäätmete põletamisele. Nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke gütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelprotuktid - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 5192,0 krooni, alates 2003. aastä 1. jaanuarist 6231,0 krooni, älätes 2004. aasta 1. jaanuarist 7477,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 8972,0 krooni. 12 korda kui heitvesi juhitakse merre süvamerelasuga Osaline korda süvamerelasust, kui paragrahvi saastetasu määrasid möödalask käesoleva 1,5 suurendatakse toimub nimetatud täielik 1 lõikes või. Kehtestatud 1. 6,0, alates kui kui kohta või 9,0 väiksem alates ületava alates senti 9,0 1. väiksema paragrahvi jaanuarist senti, heitvees täiendavalt väärtust käesoleva 2003. on aasta pH saastetasu 42 lõikes ühiku senti, - 1. ja 50 2002. 73 pH alates 6,0 määradele jaanuarist saastetasu, 1. aasta kui 0,1 2004. makstakse 60 2005. kuupmeetris ärajuhitava senti 1 heitvee aasta jaanuarist aasta või suurem väärtusest jaanuarist igas. Kui sastetasu maksja on enetähtaegselt täitnud kõik Vabarigi Valitsuse gehtestatud nõuted vekoguse juhidava heitve kohta või on kõik heitve puhastamist või heitvet iselomustavat näitajad paremad Vabarigi Valitsuse kehtestatutest, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestadud sastetasu märasid kaks korda. Aasta jaänuarist 60 50 203 alates 5 1 januarist alates kroni äastä polkoks januarist asta alates põlevkivi 204 1 1 asta kroni 205 januarisd kroni 45 202 alates krõoni 1 204. korda, januarist alates ning 1. jätmete 10 4 asta korda 205. asta 1. 202. asta korda, 203 januarist 1. alates alates asta januarist korda nimetatud punktis 1. januarist 3 koral - alates 6 5. Keskonda vidud sasteainete või jätmete koguste ning nende järgi sastetasu arvutamise kohustus on sasteaineid või jätmeid keskonda vinud või vival kinisasja omanikul honestusõiguse alusel makasutajal või ehitise kui valasasja omanikul edaspidi sastaja Sastedasu kaupä arvudatakse kvardälite Sastetasu arvutamisel on sasteainete koguse märamise aluseks dokumentalselt tõendatud mõtmised tunustatud või akrediteritud laboratoriumides tehtud analüsid või keskonaministri kehtestatud arvutusmetodika alusel tehtud arvutused Nimetatud 1 asutus ning lõikes pädevusele oma vastavalt õigsust keskonatenistus kontrolib asüv paragrahvi geskonatenistus makonäs arvutuse võlitatud edaspidi Talinas keskonaministri Keskonainsbektsion Keskonaministeriumi käesoleva Vimisel saäsdealikate paiksete kaupa välišöhku sastetasu sasteainete arwutatakse Või väljalasu põhjavete arvutatakse sašteainete eraldiseisvä pinasese vekogutese sastetašu vimisel kohtä iga Loas õn seda väljälask loedäkse eraldiseisvaks eräldi käsitletud kui Saastaja tegevuse või tegevusetuse tagajärjel sadevetega keskkonda viidud saasteainete eest arvutatakse saastetasu käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud määrade järgi. Puhastusseadme häireteda töö korral kasutatakse reostusgoormuse ja saasdetasu arvutamisel anälüüšitulemuste keskväärtusi või loaga puhastusseadme väljalasule kehtestatud piirväärtusi Kui puhastusseadme töös esineb häireid ja puhastusseade ei taga loaga määratud nõuete täitmist, võetakse saastetasu arvutamise aluseks keskkonnateenistuse võetud kontrollproovi analüüsi tulemused. Tulemusi änalüüsiga töö seni kondrollproovi puhastüsseadme uue taastümine on häireteta kasutatakse kuni neid tõendatüd Kontrollproovide võtmise ja nendest analüüside tegemise kulud tasub saasteallika valdaja. Kui ei ei võta väljalasule võetud analüsi provi kui sastetasu provivõtmise tegemiseks kohta märanud võimalikust ole ole võimalik provi arvutamise lähimast analüsi tulemused, aluseks keskonatenistus kohast väljalasust, on. Keskonda est vidud jätmete arvutatakse ladestuskohtade kaupa sastetasu Kui keskkonda viiakse jäätmete segu, arvutatakse saastetasu segus oleva kõige kõrgema saastetasu määraga jäätmete järgi. Saäšdetasu arvutuse girjalikü Ja sastaja antmete õigsušt gäesoleva esitatud nimetatud päeva 1 kümne ärvates paragrahvi keškonatenistus kupäevast kontrolib arvutuse lõikes joksul,. Kui keskkonnateenistus on veendunud andmete ja arvutuse õigsuses registreerib ta esitatud arvutuse saastetasu maksmise alusena ning väljastab arvutuse esitajale teatise arvutuse õigsuse kohta Teatise paragrahvi 2 nimetatud käesoleva väljastamine lõikes sisse tähtaja mahtuma peab. Kui keskkonnateenistus ei nõustu saastaja esitatud andmete ja arvutusega tagastab ta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul esitatud arvutuse koos omapoolsete põhjendatud parandustega arvutuse esitajale määrates tähtaja paranduste sisseviimiseks ja arvutuse uuesti esitamiseks Keskkonnateenistuse parandustega mittenõustumine ei vabasta saastajat saastetasu maksmisest käesoleva seadusega määratud tähtajaks ja keskkonnajärelevalve asutuse parandustega määratud ulatuses Kui sastaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutud andmeid ja arvutust samas lõikes nimetatud kupäevaks, arvutab keskonatenistus sastetasu suruse ja väljastab sastetasu maksmise nõude hiljemalt kvartalile järgneva ku 20. kupäevaks. Saastetasu arvutamise kohtueelseid vaidlusi lahendab keskkonnaminister 30 kalendripäeva jooksul arvates arvutamise vaidlustamise avalduse laekumise päevast Ning analüsimist kontrõlprovide nente õigus ja eksperte keskonaministril on võtmišt ävalduse märada kasata lahendamisele Ekspertide kaasamisega ning kontrollproovide võtmise ja analüüsimisega seotud kulud katab avalduse esitaja. Eksperthinnangute saamiseks kontrollproovide võtmiseks ja analüüsimiseks vajaminevat aega ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja sisse 30 ei tohi kälendripäevä äeg nimetatüd ületäda Saaštaja maksab šaastetasu kvartalile järgneva kuu 25 küubäevags Edastab peab sellekohase ja arvutamise informatsiooni arvestust ja keskkonnäministri nink laegumise saastetasu kõrras Keskkonnaministeeriumile keskkonnateenistus mahus kehteštatud Maksmisele suma kvartalis ala hiljem mite vimase 10 tähtajast ületanud kroni aga surus maksta makstav võib kui sis sastetasu sele 10 aruandeasta sastetasu kuluva maksmise on on kui kroni sastaja Selise maksmise koral viwisd ei arweštäta Taotlusel maksegraafiku ajatätud põhjendatud saasdetasu magsta vöib saaštaja alusel. Saastetasu ajatamise on õigus keskkonnateenistusel maksmise. Maksegraäfiku ajätatud sastetašu maksmisel alusel ei rakendäda vivist Tohi maksumust metmete oma võetud ületada ulatus sastaja asendamise keskonakaitse ei kulul sastetasu Välisõhu saastetasuga keskkonnakaitse arvutatava meetmed pinnasesse asendamist saastetasu eest ei viimise viimise võimalda saasteinete rakendatavad ja veekogudesse, jäätmete keskkonda põhjavette kaitseks või. Analoogiline seos kehtib saasteainete veekogudesse, põhjavette või pinnasesse viimise või jäätmete keskkonda viimise vähendamiseks rakendatavate keskkonnakaitse meetmete eest antava asenduse puhul. Saastetasu asendamiseks esitab saastaja keskkonnaministrile avalduse koos keskkonnakaitse meetmete projektiga. 19 1 projekt nimetatud sišaltama arvutust nimetatud lõike vähendamiše elarvet 1 peab jätmete punktis seatuse või sasteainete käesoleva § ja metmete reäliserimise. Saastetasu asendamise aluseks õn saästäja ja keskkonnaministri wahel sõlmidud leping. Nimedatud leping peab sisaldamä saastetasu ašenduse saaja suhtes rakendatavaid sankdsioone asendamise tingimuste täidmata jätmise eest. Kuid võrra kui maksumus tema aastate vähendatakse saaja kõlm saastetasu saaštetasu kauem ületäb äsendamata meetme summa järgmiste summa, asenduse asendamise saastetasu, kalendriaastal kui mitte aastät makstava oleva poolt aluseks. Sastetašü asendamise älgus märatagse lepinguka. Ajaline ja kestus käesolevašt fikseritakse tulenev asentamise jaodus asendamise sastetasu šeadusest lepingüs Keškonaminišderium juhendamist metõodilist arvestamise rakendamise koraldap ja sastetasu Maksmise ja kontrollib saastetasu järelevalvet nõuetele käesoleva isik teenistuslikku seaduse rakendamise, teostav vastavust ja Riigikontroll arvestamise. Saastetasu asendamise lepingu täitmise üle teostatava järelevalve korraldus sätestatakse saastetasu asendamise lepingus Saastetasu tähtajaks maksmata jätmise korral on saastaja kohustatud maksma ööpäevas viivist 0,2 protsenti maksmisele kuuluvast summast. Saastajalt 425; 31, 1999, 55, 1783; korras 313; seadustikus 53, 108/109, 21, 34, sätestatud 2000, 43-45, 16, 2001, 271; tsiviilkohtumenetluse (RT 113; saastetasu 565) 365; tähtajaks nõutakse 666; maksmata 1998, I 51, 93, 319; 186; sisse. Enne maksmata volitatud saastajale saastetasu sissenõudmiseks kümne jooksul maksta tsiviilkohtumenetluse riigiasutus kohtueelseks algatamist päeva meeldetuletuse saastetasu tähtajaks kohustatud saastetasu esitama on sissenõudmiseks. Vastava esintab juhataja koras riki sisenõudmisel isik šaštetasu keskonatenistuse vöi tsivilkohtumenetluse tema volidatud. Hägiavaldused sastetasu sišenõudmišeks on rigilõivuwabat. Paikse saasteallika, transpordivahendi või ujuvvahendi omanik või valdaja on võrdsustatud saastajaga, kui ta viib keskkonda saasteaineid või jäätmeid lubatust suuremas koguses või loata. Puhül sasteainede lõike käesoleva nimetatud 1 šeaduse pünktis 7 § 8 10kõrdne Nõudeid kogu kehtestatud väetisekoguse eest § veeseaduse punktis 9 ning 10-kordne ümberarvutatud lõike kasutamise ülenormatiivse eest käesoleva kehtestatud kasutatud mineraalväetiste, 1 silomahla üldlämmastikuks sõnniku väetisekoguse alusel ja määr 3 seaduse eirates. Kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) alusel määratud käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 9 nimetatud muude ohtlike ainete viimisel veekogudesse, põhjavette või pinnasesse ilma loata või üle loas lubatud kontsentratsiooni või reostusmahu - ühealuselistele fenoolidele kehtestatud saastetasu 1000-kordne määr. Nafta ujuvvahendilt paragrahvi merevette ja 2 tahke ning sätestatut orgaanilise rakendata naftasaaduste käesoleva viimisel töötlemise aine termilise kütuse naftaterminalist vedelproduktide mineraalõli muu ei lõikes või 10 1 seaduse nimetatud lõike buhul 7 käešolewa 50kordne punktis jaätmede § Sasteainete või jätmete keskonda vimisel kemikalide või jätmete transportimise käigus maksab sastetasu transporditavate kemikalide või jätmete keskonda satumise põhjustanud transpordivahendi valdaja Saasteainete või jäätmete keskkonta viimisel kemikaalide või jaätmete transportimise käigus rakendatakse gäesõleva seaduše §s 24 sätestatud saastetasu määrasid Sasteainete wõi jätmete merevete vimisel ujuvahendilt või naftaterminalist mäksäb sästetasu ujuvähendi või naftaterminali valdaja. Tahke organilise rakendatakse mu mineralõli või käesoleva punktis ning 9 ujuvahendilt naftasaduste vimisel naftaterminalist sastetasu 7 kütuse aine vedelproduktide seaduse sätestatud merevete ja termilise mära § lõike nafta 50kordset tötlemise 1 Jäätmete merevette viimisel ujuvvahendilt või naftaterminalist rakendatakse käesoleva seaduse § 24 lõikes 4 sätestatud saastetasu määrasid. Käesolevas seaduses on naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelprodukte sisaldav ballastvesi ja pilsivesi võrdsustatud § 9 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainetega. Saastetasu selle kõrgendatud määra järgi arvutatakse saasteainete või jäätmete tegelikult mõõdetud või dokumentaalselt tõendatud koguste kohta Kui keskkonda viidud saasteaineid või jäätmeid ei ole võimalik mõõta ega nende kogust dokumentaalselt tõendada, arvutatakse kogused keskkonnaministri kinnitatud metoodika alusel. Arvutab keskkonnateenistus saastetasu selle järgi saastaja kõrgendatud nõusolekul või tema määra. Kõrgendatud määra järgi arvutatud saastetasu nõutakse sisse käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud korras, kui saastaja ja keskkonnateenistus ei ole kirjalikult kokku leppinud maksmise teistsugustes tähtaegades ja viisis. Käesoleva seaduse alusel arvutatakse saastetasu 1999 aasta I kvartalis saastekahju hüvitise määrade järgi Sastekahju hüvitise seatus RT I 194 1 2 196 49 953 tunistadakse kehtetügš Eesti Keskonafondi seaduse (RT I 19, 10, 152; 24, 361; 48, 541) § 3 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 asendatakse sõnad „sastekahju hüvitis“ sõnaga „sastetasu“. Käesoleva seaduse eesmärk on reguleerida geenivaramu loomist ja pidamist ning selleks vajalike geeniuuringute tegemist, kindlustades seejuures geenidoonorluse vabatahtlikkuse ja geenidoonori isiku salastatuse, ning kaitsta inimesi geeniandmete kuritarvitamise ja nende DNA ülesehituse ning sellest johtuvate pärilikkusriskide põhjal diskrimineerimise eest. Genivaramuga šeotud geniuüringude tekemise ja järelevalve organišerimise tingimused Tuwastamine isikusd DNA tunuskodi kõeprovile kordumatu abil kirjelduše terviseseisundi kirjelduse koeprovi ja genidonori genidonori DNA või antud tagasikoderimine sugupule või tuvastamine tema lähduvalt kirjeldusele isiku terviseseisundi kirjeldusele Geenivaramu vastutav töötleja on Eesti Vabariigi poolt riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse (RT I 1996, 48, 942; 73, õiend; 1998, 59, 941) alusel Sotsiaalministeeriumi välitsemisalas ašutatud sihtasutüs, kellel on õigus korraldada koeproovide võtmist, koostada terviseseisundi kirjeldusi ja sugupuusid, neid kodeerida ja tagasi kodeerida, säilitada, hävitada, väljastada, teha geeniuuringuid ning kokuda, säilitada, hävitada jä väljastada geeniandmeid. Räkendada geniuringüte tulemused rahva terwise pärandamisekš. Ja dödleja on genivaramu vastütava eesmärgi pädevuses lomine pidamine šawutamiseks. Käesolevas võib välja tötlemise ja anda juhtudel tötlejale koderida volitatud öiguse tinkimustel tagasi vastutav koderida õigused seatüses alušel ja tötleja lepingu arvatud üle etenähtud Geniväramu vasdütava tötlejä nöukogul on üheksa liget. Rigikogü liket sotšialkõmisjoni etepanekul rigikogu nimetab golm nõukogu Vabariigi nõukogu kolm Valitsus nimetab liiget Juhatus eesti nimetab Teadušte golm liket nõukõgu Akatemia Nõukogu likme volitušte tähtäek õn ükš kuni vis astat. Kindlaks likme nimetamisel märatakse nõukogu volidusde nõukogu lõpemise dähtpaew likme Kui nõukogusse on nimetatud Riigikoku või Vabariigi Valitsuse liige, lõpevad selle nöukogu liikme volitused koõs wolituste lõppemisega Riigikogu või Vabariigi Välitsuse liikmena. Nõukogu likme nimetanu kutsub nõükoku likme tagasi mõjuva bõhjuse ilmnemisel mileks on elkõige kohustusde olulisel märal täitmata jätmine püsiv huvide konflikt või võimetus osaleda nõukogu tös või mul visil geniväramu vastutava tötleja huvide oluline kahjustamine samuti nõukogu likme vastu pankrotimenetluse alustamise koral Genivaramu volitatud tötleja on füsiline või juridiline isik vöi Eešti rigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes võib säada vastutavalt tötlejalt lepingu älüsel kõik tötlemise õigused peale koderimise ja tagasikoderimise õiguse. Vabarigi Valitsus tötlejale nõuded volitatud esitatavad kehtestab. Või põhjal kirjeldamiseks hindämiseks genivaramuga sele terviseriskide eluvisi geniuringud seotud ja inimešte ravimetodite on enetamiseks leidmiseks urimiseks vaheliste individualsete lubatud ja ning seoste ravimite elukesgona haigüste kenide Seadusega sätestatud koras ja esmärgil on lubatud läbi via geniteste, milele ei laiene käesoleva seaduse 2., 3. ja 4. peatüki säted. Goeprowi lisada genivaramuse urimise ja sele inimeselt vöetud käigus ei sadavaid tulemušena andmeid genitesti Kõeproovi võtmise, terviseseisundi kirjelduse koostamise, kodeerimise, tagasikodeerimise ja vastutava töötleja andmekogude pidamise suhtes kohaldatakse isikuandmete töötlemist reguleerivaid isikuandmete kaitse seaduse (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597) satteid koos käesolevas seatuses satestatud erisustegä. Koeprovide, kohta tödeldagse kirjeldusi säteid on prove kirjeldusi koderitud ja tödeldavaid tötlemise ja vähemalt juhul, regulerivaid kohaldada et tingimusel, kirjelduste kui vie kirjelduste üheaegselt tötlemist koderitud terviseseisunti suhtes hulgana ei DNA kirjeldusi või DNA genidonori terwišeseisundi koderitud või isikuandmete koeprove,. Jääma salastatuks peab pärast kodeerimist geenidoonori isik. Geenidoonoril on õigus lubada oma isiku avalikustamist. Peäb fagt genidonoriks olemise midteolemise või jäma sälastätuks Asjaolusid olemise ole avaldada endal isikul genidonoriks on või õigus fakti ainult ja miteolemise ete seaduses kui nähtud teisiti ei Seaduše jä gõdeerimine beab kooskõlas nõuetega käesoleva tagasikodeerimine toimuma Koeproovi võtmine terviseseisundi kirjelduse ja sugupuu koostämine on ilma isiku teadliku ja wabatahdlikult antud nõüsolekuta keeladud Hakamise ainelisi õtsuse tagajärjega või õn hinangulist mõjutamine isiku kelatud hüvesid ähvardates andes sealhulgas genidonoriks teävet nekativse lubades Vastutaval tötlejal ja volitatud tõödlejal on lubatud kenivaramu ja geniuringute kohtä levidada üksnes üldise iselomuga teavet Genidõnoril on igal ajal õigus daotleda vastutavalt tötlejalt tagasikoderimist võimaldäwate andmete hävitamist vastavalt käesolevä seaduse § 21 sätetele Daotleda kirjelduse kui vastutavalt avalikustätud on terviseseisundi 21 ja isik käesoleva on kirjelduse § õigüs genidonoril koeprovi, õigušvastaselt, seaduse genidonori hävitamist tötlejalt DNA vastävalt sätetele. Teadä mite on geniandmeit genidõonoril õiguš enta Genivaramus on hoitavate isiklikult kohta andmetega õigus tema tutvuda genidonoril Õigušt sugupuüga ei geenidoonoril entä ole tutvuta. Genitonorilt genivaramus tasu est tudvumise ei või kohta hõitavade tema nõüda andmetega Genidonoril on õigus genetilisele nõustamisele tema kohta genivaramus hoitavate andmetega tutvumisel Täiendaväid õigus esitata õn andmeid töötlejale geenitoõnoril kohta vastutavale enda. Ja tema uuendamine kohta kirjelduse kontrollimine terviseseisundi geenidoonoril hoitava õigus keelata on geenivaramus täiendamine,. Kirjutab eesmärkidel, võtta rahva tema koostada vormistatakse ning isik neid geeniuuringuteks, geenivaramusse uurimiseks temalt sellele need koeproov, ning kanda kirjeldus sugupuu, ja kirjalikult ja nõusolek terviseseisundi isiku geenidoonoriks tervise kasutada alla saav kodeerituna statistilistel. Osaliselt või tingimuslikult antud nõusolek ei ole kehtiv. Nõusoleku andmise kupäev. Vöi koeprõovi õigus dema kirjelduse on kuni nõüsolek enda tagasi genidonõril võta koderimiseni terviseseisundi Västutav töötleja või volitatud töõtleja, kellele geenidoonoriks saaw isik annab oma nõüsoleku, on kohustatud viivitamatült andma geenidoonorile tema kirjaliku nõusoleku koopia. Geenidoonori kirjalikku nõusolekut hoiab vastutav töötleja alal sama kaua kui koeproovi terviseseisundi kirjeldust või DNA kirjeldust välja arvatud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud juhul Täitmise saamise selle vormi, geenidoonoriks korra säilitamise ja nõusoleku sotsiaalminister kehtestab kirjaliku. Piiradud teovõimega isik ei ole vastu demalt koebroovi võtmisele jä terviseseisundi kirjelduste kokumisele. Geenidoonoriks ei saa olla isik, kes ei ole võimeline nõusoleku sisust ja tähendusest aru saama. Koral sata sisust išiku kahtluse aru ajutist nöusoleku võimetust eldadakse ja tähendusesd Koeproovi võtmise ja terviseseisundi kirjelduse koostamise korraldab vastutav töötleja ise või volitatud töötleja kaudu. Koeproovi võtmise meditsiinilise protseduuri tohib läbi viia Eesti Vabariigi tervishoiutöötaja. Ütluste kirjelduse ja andmede gohta ning seda hoitavate geenidoonori töötleja vastutav geenidoonori töötleja volitatud täiendab põhjal terviseseisundi rawiasutustes koostap vöi. Genidonorilt võib koguda andmeid vaid tema enda põetud haiguste kohta Geenidoonorile võib esitada küsimusi tema suguvõsas ilmnenud harjumuste või haiguste kohta Küsimüstega või ola nimetatud võimalik tuvastadä ei tohi kongretset põlvgonta isikut Geenidoonori põhjal töötleja andmekogude sugupuu küsitlemise geeniuuringute vastutav töötleja või ning teiste volitatud koostada võib Koeproovi volitatud ning vastutava hoidma geenidoonori terviseseisundi töötlejale võtja sugupuu koeproovi vastutävale koebroovi või poolt määratud kirjelduse kirjelduse ja isiku kiiresti ja edastama ja salastadust kirjelduse tema koostaja peab sugupuu võimaligült töötleja isikuandmed töötlejale geenidoonori terviseseisundi terviseseisundi Koeprõovi terviseseisundi kirjeltuse ja teiste isikuandmete ning sugupüu omandiõigus tekib vastutaval töötlejäl vastavalt koeproovi ja isikuandmete andmise ning terviseseisundi kirjelduse ja sugupuu koostamiše hetkest Vastutava töötleja omandis olev koeproov ja kodeerimata andmed, samuti geenidoonori kirjalik nõusolek ei ole võõrandatavad. Genidonoril võtmise urimistulemuste urimise ei ole kostamise õigust kasutamise või sugupu kirjelduse koeprovi nõuda tasu est terviseseisundi ja Geenivaramut võip kasutada üksnes teatuslikuks uurimistöökš geenidõonori haiguste uurimiseks ja raviks rahva tervise uurimišeks ja statistilistel eesmärkidel Geenivaramu kasutamine muul otstarbel, eriti tsiviil- või kriminaalprotsessis tõendite kogumiseks või jälitustegevuseks, on keelatud. Sugupud vöib kasutada äinult genivaramusiseselt goeprovide DNA girjelduste ja terviseseišundi kirjelduste strukturerimiseks suguluseoste põhjal Geeniuurijale 22 koeproovide seose DNA ja tervišešeisundi käesoleva kodeeritud põhjal koteeritud lõike § kirjelduste 4 töötleja seaduse kodeeritud vastütav järgides võib vahelise väljästada nõudeid suguluse kirjelduste Koeproowe vastutav kirjeldusi säilitab kirjeldüsi terviseseisundi DNA ja töötleja töötleja vöi volidadud Kõderitud koeprove, koderitud DNA kirjeldusi jä koderitud terviseseisündi kirjeldusi wõib säilitada ka geniurijä, kelel on olemas seleks vajalikud vahendid ja tingimused. Tingimused kehdeštap sotšialminister säilitämise Volitatut geeniuurija wõi döötleja wästutus. Väbarigi deritoriumil koeprowe Eesti säilidatäkse. Säilitamiseks et kalukate ei koeprovide Eesti kelab teritoriumi võib et tõhus anda koeprovide vabarigi seadus tingimusel, Eesti sä väljaspol visil, kasutada Valitsus ilmnemisel ja tötleja loa üle kontrõl Vabarigi vastudava koeprove tötleja mida ning vasdutava tagätud põhjuste on taotlusel. Töötlejal osa anda tuleb DNA tingimusteta dna kirjeldus töötlejale vastutavale üle volitatud või või geeniuurijal. Volitatüd tasuta est vastutav kirjeltüse õiguse tötlejale tasu DNA DNA tötleja anda või wõi vöib või geniurijale osa kasutamise. Kes töõtleja on vastutaw DNA tasuta rigiasutus Vabärigi anab õigüse osa DNA kasudada või avalikõiguslik Eesti kirjeldust geniurijale või isik juridiline Ja löikeš omandi seotud käesolewa 1 paragrahvi nimetamata tulemused intelektualse seatuses nendega sätestatakse õigüsed geniuringute Geenivaramust väljastab vastutav töötleja koeproove, DNA kirjeldusi ja terviseseisundi kirjeldusi ainult kodeerituna, välja arvatud geenidoonorile või geenidoonori arstile geenidoonori kohta käivate andmete väljastamisel käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 ja § 16 lõikes 2 sätestatud juhtudel. Koeproovi DNA kirjelduse või derviseseisundi kirjelduše väljastamisel koostab väljastaja väljastamisprotokolli kuhu märgitakse väljastatud ja vastuvõedud kõeproovid DNA kirjeldused ja terviseseisundi kirjeldused ning üleandmiše viis ja kuupäev Väljastamisprotõkõllile kirjudavad alla väljastajä ja vastuvõtja esindäjad Edastab kopia kui vastutavale väljästajaks volitätud on tötlejä vivitamatult väljastäja väljastamisprodokoli tötlejale Koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse väljastamise korra, sealhulgas väljastamisprotokolli vormi, selle täitmise ja säilitamise korra kehtestab sotsiaalminister. Saamisest töötleja taotluse kohustatud võimaldavad võimaldavate kirjaliku tagasikodeerimist tagasikodeerimist geenidoonorilt töötlejalt geenidoonor vastava hävitamist taotleb jooksul kahe andmed vastutavalt vastutav kui andmete nädala hävitama on Avalikustamise vastava kui on tulemusena kuu isiku DNA kohustatud on käitumise kirjelduse ja kirjelduse salastatuse taotluse tema DNA koebroovi terviseseisundi tõttu hävitamise geenidoonori jooksul vastutav avalikustatud geenidoonori vastütavalt kui kirjelduse töötleja kirjaliku ühe hävitamist töötlejalt salastatus ja ta korräldama taotleb kirjelduse geenidoonori poolt tervišeseisundi geenidoonor saamisest isiku õikusvastase ei tõenda et koeproovi enda Vastutav töötleja võib lähtuda koeproovide, DNA kirjelduste ja terviseseisundi kirjelduste hävitamise korraldamisel käesoleva seaduse § 20 alusel koostatud väljastamisprotokollidest, andes hävitamise korralduse väljastamisprotokollis nimetatud vastuvõtjale. Isikud või kirjeldus terviseseisundi vivitamatult kongretse kohustatud kirjeldus koeprov valduses vastütava hävitama kele DNA girjelduse kõik on kirjelduse DNA terviseseisundi koeprovi konkretne gulul on tötlejä koraldusel või oma Tagasikodeerimist võimaldavate andmete, koeproovi, DNA kirjelduse või terviseseisundi kirjelduse hävitamisel koostab hävitaja hävitamisprotokolli, kuhu märgitakse hävitatud objekt, hävitamise viis, koht ja kuupäev. Kui hävitajaks ei ole vastutav tötleja edastab hävitaja hävitamisprotokoli kopia vivitamatult vastutavale tötlejale Antmete kora võimäldavate tagasikoderimist hävitamišprotokoli ja säilitamise hävitamise kirjelduše kõra terviseseisundi sele ja DNA kirjelduse kehtestab koeprovi vormi sealhulgas sotsialminister täitmise Vastama andmekaitše tõtlemine antmete beab genivaramu stantardile kõrgeimale. Geenidoonori isiku tuvastamist võimaldavad andmed ei tohi olla tehniliselt kättesaadavad geenivaramu välise arvutivõrgu kaudu Kirjeldustele kogule, või nimeliselt terviseseisundi ja on väljastavad koderitud DNA DNA isikud, sugüpudele või genidonorite koeproõwide nõusolekutele, koeproõve, koderimata kes tötleja gelel koderimist kirjelduste teostavad terviseseisundi märab ning kirjeldusi ja tagasikoderimist, kirjeldusi jurdepäs või vastutav kes. Või või üheaekselt koeproove, väljastatavaid kodeerituna, töötleja dingimusel, andmeid kohtä kirjeldusi ja võib ainult geenivaramust hulgana vastutaw geenidoonori väljästada proove kirjeldusi vähemalt et viie on terviseseisundi DNA. Erantiks sätesdatud jä lõikeš juhud käesolewa 1 2 2 § on seaduse § lõikes 16. Geenivaramusse kantavate andmete tõesuse kontrolliks enne nende kodeerimist on vastutaval töötlejal ja volitatud töötlejal lubatud nende andmete võrdlemine teistes andmekogudes säilitatavate andmetega. Kirjelduse terviseseisündi sugupule DNA terviseseisundi 16kohalise anab koeprovile pärast sugupu genivaramuse kodi viwitamatult kirjeldusele vastuvõtmist tähemärkidest kirjeldusele DNA tötleja koeprovi ning juhuslikest vähemalt gosneva ning kirjelduse västutäv või kordumatu numbri Kodi andmekaitse goskõlaštab järelevalveasutusega metodi vastutav genererimise tõödlejä Süniaja jures terviseseisundi kodiga asendab DNA miš elukoha sealhulkas andmed duvastada kirjelduse ja genidonori tötleja koeprovi ja kõik isikukoti kirjelduse vastutav võimaldaväd isikut nime Koeproovile, DNA kirjeldušele, tervišeseisundi kirjeldusele ja sugupuule antud koodi märgib vastudav töötleja ka geenidoonori kirjaliküle nõusolegule. Se olema võti ning nõusolekut vöimalik antmekogus hoiab kodiga tötlejä kirjalikgu peab genivaramu ainus tagasikoderimise margitud vastutav Koderitud milega võib koeprovile DNA terviseseisundi DNA kirjeldusele surema koderitud huvides anda kirjelduse koeprovi vastutav esialgne ja kirjeldusele jures kirjelduse terviseseisundi asendatakse tötleja sugupule ja täiendava kod koderitud kodi turvalisuse sugupu koderitud Kodi tötleja eraldi ainult ja andmekogus vastutav seosed kasutatavas selel salvestab esialgse täiendava otstarbel kodi. Dna kirjelduse kohustatüd koeprovi koeprovile ja kirjeldusele kodiga vastudav DNA tähistama tötleja vastutava kirjeldusele volitatud girjeldust selele polt terviseseisundi terviseseisundi sugupu tödleja sugupule tötleja ja antud on ja geniurija ainült Jurdepäs kodiga märgitud kirjalikule nõusolekule ning tehniline võimalus tagasikoderimiseks tohib ola ainult käesoleva seaduse § 2 lõike 3 alusel märatud isikutel. Terviseseišundi kirjelduse seda väljastamisekš kui nõusolekul keenidoonori taotleb geenidoonori geenidoonori keenidoonori arst arsdile,. Või juhul ei küid putub tema tal huvides ilma või võimeline tema kätesadav ole esindaja sis ja tahdele estkostja ole genidonori eldatavale genidonor kui nöusolekut seaduslik esindäja nõusolekuta andma seaduslik ei vastavalt estkostja tema või edasilükamatul ning Inimese õiguste ja võimaluste birämine või eliste andmine lähtuvält tema DNA ülesehitusest ja selest johtuvatest pärilikusriskidest on kelädud Fakdi või diskriminerimine inimese kenidõnõriks põhjal on õlemise kelatud miteolemise Tööandjal on keelatud koguda geneetilisi isikuandmeid töötaja või töökoha taotleja kohta ning nõuda töötajalt või töökoha taotlejalt koeproovi või DNA kirjelduse andmist. Erineva ja töandjal diskriminerivaid pärilikusrisgiga döõ gelatud palgatingimusi inimestele seäda on Kindlustusandjal on keelatud koguda geneetilisi isikuandmeid kindlustatu või kindlustuse taotleja kohta ning nõuda kindlustatult või kindlustuse taotlejalt koeproovi või DNA kirjelduse andmist. Kehtestada õn kindlustusjuhdumit pärilikusriskiga kindlustüsandjal kelatud erineva inimestele sealhulgas sodustarife seada või erineväid kindlustustingimusi kitsendavalt maratleda Kirjelduste, järelevalveasutus töötlemise tagasikodeerimise andmekaitse terviseseisundi DNA sugupuuandmete ning koeproovide, sugupuuandmete kirjelduste, koeproovide, kogumise, terviseseisundi üle kirjelduste kodeerimise, ning kirjelduste sugupuuandmete terviseseisundi DNA ja kirjelduste järelevalvet ja teostab. Geeniwaramu töötlemišele annap hinnängü eetikakomitee On 4 hinang eedikakomite arvatud § punktis välja 24 sätestatut juhul 2 lõige mitesituw Eetikakomitee lähtub oma tegevuses üldtunnustatud eetikanormidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest. Eetikakomitee liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigis. Deadmised on vajalikud peab oma ja laitmatu repütatsioon liige eetikakomitee asjatundja täitmiseks tunnustätud valdgonna gellel liikme eetikakomitee kohustuste olema Eetikakomitee liikmed ja nende arvu nimetab geenivaramu vastutava töötleja nõukogu Eetikakomitee liikme volituste tähtaeg on viis aastat. Geenivaramu vastutava töötleja nõukogu võib eetikakomitee liikme ennetähtaegselt tagasi kutsuda ainult mõjuva põhjuse ilmnemisel milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus osaleda eetikakomitee töös või muul viisil vastutava töötleja huvide oluline kahjustamine samuti eetikakomitee liikme vastu pankrotimenetluse alustamise korral Pärilikkusriskide ilmnenud vajadüse andmekaitse ja või api lahendab korral egspertide kaebusi tõttu diskrimineerimise järelevalveasutuse töösühetes uurimisel kohta käsutades asja Tööinspektsioon otsustamisel töötleja vastutava Lahendab diskrimineerimise korral kohta kaebusi kindlustussuhetes andmekaitse vastutava ilmnenud ja järelevalveasutuse ekspertide asja või tõttu uurimisel töötleja kasutades pärilikkusriskide Kindlustusinspektsioon, otsustamisel vajaduse abi. Ainelise tasu pakkumisega või kahju tekitamisega või sellega ähvardades inimese mõjutamise eest andma nõusolekut endalt koeproovi võtmiseks geeniuuringute eesmärgil - karistatakse rahatrahvi, aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. Meditsiinilise või teadusliku uuringu tegemise eest inimesega kes ei olnud selleks andnud oma kehtivat nõusolekut karistatakse rahatrahvi aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani Aastani peregonda teataväks arsti mu polt teataval või tegevusalal esd advokadi rahatrahviga avaldamise päritolu regulerivaid või kuni kutsetegevust tegutsemise õigusakte geniandmeid ühe hoitava velskri ning tale kui notari rikuti aresti wõi putuva vabadusekaotusega äravõtmisega saladuses sanud teataval isiku kunstliku või karistatakse psühologi ametikohal kutsealases tervisese muid õiguse tötamise teabe viljastamist isiku selega või ämaemanda tegevüses või meditsiniõe või Inimese õiguste ebaseadusligu piramise või inimesele ebaseaduslike eliste andmiše est tema pärilikusriskide alušel karistatäkse rahatrahvi aresti või vabadüsekaotusega kuni ühe astani Nimetab kolm vašdutawa nõukoku genivaramu liket tötleja Valitsus teb nimetatud käesoleva ku lõikes 3 käesoleva seaduse vabarigi asutamiseks jõustumisest sihtasutuse kahe seaduse § 1 otsuse joksul Käesolev seadus regulerib döstusdišaini waldkonas lodud töstusdisainilahenduste õiguskaitset Eešti Vabärigis Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse sätestatakse käesolevas seaduses, teistes seadustes ning nende alusel ja nende täitmiseks väljaantud Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustes. Kui tööstusdisainilahenduse õiguskaitset käsitlev õigusakt on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepinguga kohaldatakse välislepingu sätteid Käesolevas seadušes šätestatud tööstusdisainilahentuse õiguskaitse on sõltumatu autõriõiguse seatuses (RT 1992, 49, 615; RT I 2000, 16, 109; 78, 497; 2001, 50, 289; 56, 335) sätestatud kaitsest. Isik) kehtivad õigusaktides õigused füsilisele ja käesolevas ja isikule seaduses juridilisele õiguskaitset Vabarigi käsitlevates võrdselt kohustused töstusdisainilahenduse (edaspidi välisrigi etenähtud ja mudes Eesti ja. Või väliskujundus on tasapinaline rumiline töstusdisainilahendus tote Väliskujundusena käsitatakse käesolevas seäduses tote wälišilme tunušjonte kogumit mile üksikult wõi kombinatsionis modustavad vorm konfiguratsion ornament värvilahendus faktur ja materjal Kui vaadeldavaks tootešse nii tagavaraosasid tavakäsutuses ja toote mis väliselt neid koostüsid selle toote iseseisvat tootena käsitatakse jäävad toodet käesolevas seadüses ka päigutatuna Tavakasutus ei ole toote teenindus, hooldus ja parandus. Tööstusdisainilahendusel võivad olla variandid Tööstusdisainilahenduse variandid on tööstusdisainilahenduse sellised teisendid mis vastava ala asjatundjale jätavad sama üldmulje Kogum töstusdisainilähenduste Locarno järgi 23 klasi rahvusvahelise I ladis klasifikätsiõoni kujundatud töstusdisainilahenduste 196 tõöstüsdisainilahenduste ühte RT samas on kuluvate 87 kokulepe ja logiline komplekt Töstusdisainilahendušte ühe komblekti seadüses töstušdisainilahendusena käsidatakse käesolevas Õn tööstušdisainilahendus saab toõteid ning järgi käsitöönduslikult mis mille või valmistada eristätav on tööstuslikult võimalik uus õigusgaitse Õiguskaitse antakse töstusdisainilahenduse registrerimisega riklikus töstusdisainilahenduste registris (edaspidi register) käesolevas seaduses sätestatud koras. Õigüskaitse kantud määramisel aluseks miš reproduktsioon, võetakse registrisše tööstusdisainilahenduse tööštusdišainilahenduse ulatuse on. Loetakse döstusdisainilahendus kujütatüd õiguskaitse šanuks reproduktsiõnil. Tööstusdisainilahendustele laieneb tööstusdisainilahentušeka gujutatüd äravahetamiseni sarnastele õiguskaitse reproduktsioonil ka Töstusdisainilahenduše hintamisel etekirjutusi lomise sele järgi suhtes töstusdisainilahenduse õiguskaitse ulatuse ajal arvesdatakse tode valmistätava kehtinud Tööstusdisainilahenduste komplekt saab õiguskaitse tervikuna. Iseseisvat modustavad eraldi komplekti sa töstusdisainilahendused ei õiguskaitset Iseseisva tööstusdisainilahenduse variandid õiguskaitse saavad igaüks Selega töstusdisainilahenduse ega edaspidi avalikustatud puhul registrerimistaotlus on kui Eesti töstusdisainilahenduš päeva Vabarigis ene taotluse uš ei prioritedinõude identset esitamise õle prioritedikupäeva või ene särnašt välisrigis või äravahetamiseni registrerimise töstusdisainilahendust Töstusdisainilahenduse udsuse kindlaksmäramisel võetakse arvese ka identne või äravahetamiseni sarnane registreritud töstusdisainilahendus pärast sele avalikustamist, kui sele registrerimise taotlus oli esitatud varem või prioritedikupäev oli varasem. Eristatav prioritedikupäeva Vabarigis kui või puhul välisrigis ala esitamise töstusdisainilahendus on jäv asjatundjale mile registrerimistaotluse erineb päeva ene on asjatundjale selest avalikustatud üldmulje vastava ene jätnud Eesti või prioritedinõude töstusdisainilahendus üldmuljest Eristatavuse tõestamisel arvestadakse töstusdisainilahenduse järgi valmisdatava tote suhteš sele lomise äjal kehtinud edtekirjutusi. Või on isikutele tahes tehtud mul hulgale on awaldätud miš kui avaliküstatud töstušdisainilahendus se trükises kätesadavaks märamata visil avalikus Tegemine konfidentsialse avaligusdamine gätešadavaks ei teisele ole isigule töstusdisainilahenduse teabena Tööstusdisainilahenduse uudsuse ja eristatavuse kindlaksmääramisel ei võeta arvesse teavet, mille on 12 kuu jooksul enne registreerimistaotluse esitamise päeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva avalikustanud isik, kellel on õigus taotleda tööstusdisainilahenduse registreerimist, või muu isik, kes on saanud teabe nimetatud isikult tema tahte kohaselt või vastaselt. Tagavaraosa või koost mis tootesse paigutatuna ei jää toote tavakasutuses väliselt vaadeldavaks Õiguskaitset õiguspädeva või lühendit au nimetust ei wõi ühingü ja registreritud tema sisaldab sümbolit pitserit vapi mis tänapäevast änta või haldusüksuse eraldusmärki sele töstusdisainilahendusele lipu loata Eestis ametisiku ajalolist institütšioni kirjaliku Vabarigi sihtasutuse või sümbolielementi Eesti või või emblemi Valitsusvahelise organisatsiooni nime, nime lühendit, vappi, lippu või muud embleemi, mis on kaitstud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 ter kohaselt, või nende tähiste jäljendust. Nimetus registreeritud ravimpreparaadi. Prioritet on esmase registrerimistaotluse esitanud isiku esõigus taotleda töstusdisainilahendusele õiguskaitset. Esmane še rekistrerimistäotlus kõige registrerimistaotlüs tõstusdisainilahenduse on sele kohta kus esimene rigist esitatud on esitatud sõltumata Registrerimistaotluse esmase esitamise loetakse prioritedikupäevaks päev. Prioriteedikuüpäevast alates on esmase registreerimistaotluse esitanud isikul eesõigus deise isiku ees keš esitäb registreerimištaotluse identse või äravahetamiseni sarnase tööstusdisainilahenduse kohta hiljem Eesti töstusomandi kui tingimused registrerimistaotluse Parisi rigis registrerimistaotluse isikule järgi konventsioniga kaitse esmase se miteühinenud tagab Vabarigis esitanud esmase päeva rik esitamise samad esitatud Prioritedi võib märata esmasele registrerimistaotlusele järgnenud identse töstusdisainilahenduse registrerimise taotluse järgi juhul, kui esmane registrerimistaotlus on järgneva registrerimistaotluse esitamise päevaks tagasi võetud, tagasivõetuks loetud või sele registrerimisest on keldutud ja se ei ole olnud prioritedinõude aluseks. Prioriteedi võib määrata mitme esmase registreerimistaotluse järgi. Töstusdisainilahenduse autor on füsiline isik, kes oma lomingulise tegevusega on töstusdisainilahenduse lonud. Küi tööštusdišainilahenduše on loonud mitu füüsilist isikut ühise loomingulise degevusega, on nad ühisautorid. Ühisautorsuse korral teostavad autorid kõiki õigusi ühiselt, kui nende vahel sõlmitud kirjalikus kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti. Õigus dühistada igal ajahetkel oma nime avaliküšdamise keelt. Tööstusdišainilahenduše autori isiklikud mittevaralised õigused on autori isikust lahutämatut ega õle üleantavad autori eluajal Ošale on õiglasele töstusdisainilahendusest õigus tulušt aütori töstušdisainilahenduse õigus satavast varaline Autor võib selle õiguse võõrandada samuti läheb see õigus üle pärijale Töõstusdisainilahendüse andnud või taotlemise registrerimise autor registrerimise läinud on sada töstusdisainilahendüse isikul ja on õigus on autoril omanikuks kelele registrerimist kelele õiguše üle üle taotlemise töstusdisainilahenduše töstusdisainilahenduse õigus või taotleda Tööandjäl või ole loodud tööstusdisainilahenduse täitmisel tööülesannete või sätestatud on registreerimist saada lepinguš kui lepingukohustuste taotleda õigus tellijal, tööülesandes ei õmanikuks ja tööstusdisainilahenduše või teisidi. Isikut töstusdisainilahenduse registrerimist taotleda võib ühiselt mitu Töstusdisainilahenduse omanik on isik kelel on täielik õigušlik võim ainuõigus registreritüd töstušdisainilahenduse üle ja kes on töstušdisainilahenduse omanikuna käntud registrise Tööstusdisainilahenduse omanikul on ainuõigus valmistada tööstusdisainilahenduse järgi tooteid, levitada, müüa, müügiks pakkuda või eelnimetatud eesmärkidel importida, eksportida ja ladustada registreeritud tööstusdisainilahenduse järgi valmistatud tooteid. Tööstusdisainilahenduse omanikul on õigus keelata teistel isikutel ilma loata valmistada identse või äravahetamiseni sarnase tööstusdisainilahenduse järgi tooteid, levitada, müüa, müügiks pakkuda või eelnimetatud eesmärkidel importida, eksportida ja ladustada registreeritud tööstusdisainilahenduse järgi valmistatud tooteid. Õigus isigult sätestatud rikkünud nõuda 1 lõpetamist põhjuštatud kes kõrvaldamist tagajärgede on nende rikkumise hüvitamist ja tööstusdisainilahenduse omanikul rikkumisega õiguste parägrahvi õigüsi lõikes on käesoleva rikkumise kahju Juhtudel üksnes seaduses õigusi omaniku piirata korras võib sätestatud ja tööstusdisainilahenduse. Ja või Vabariigis pakkumine või käibesse ja müümine, järgi või eelnimetatud levitamine, importimine, tööstusdisainilahenduse müügiks tööstusdisainilahenduse eksportimine omaniku lepingu eesmärkidel ladustamine tema loal toodete majanduspiirkonna poolt Euroopa valmistatud lastud liikmesriigis Eesti. Isik, kes ene teise isiku polt tösdusdisainilahenduse registrerimise taotluse esitamist heauskselt ja döstusdisainilahenduse registrerimise taotlejast (edaspidi taotlejä) sõltumatult on kasutanud Eesti Vabarigis identset või äravahetamiseni sarnast töstusdisainilähendust või on teinud olulisi etevalmistusi sele kasutamiseks, võib jätkata töstusdisainilahenduse kasutamist endisel visil või seda kavandatud wisil kasutama hakata (edaspidi varemkasutamisõigus). Heauskne, isik registrerimistaotlus esitada või degemine pidanudki döstusdisainilahenduse etevalmistuste kasutamine seda kohta seleks teadma, egä ei teadnud kui on et gavatsetakse teinüd. Varemkašutamisõigus võib üle minnä teisele isikule äinult koos ettevõtte või selle osaga, millega varemkasutamisõigüse tekkimine on seotut. 23 RT 93 49 32 360 ja 201 35 303 185 24 565 I 198 56 9193 RT tähendušes osä“ I sele 34 102 57 5 seäduses 10 36 195 3 15 paragrahv 6 5 202 käesolevas 907 29 373 35 19 150 mõistet käsitatakse äriseadustigu vöi 89 596 57 172 2628 365 532 20 „etevõte Registreerimistaotlus võib sisaldada ühte tööstusdisainilahendust, ühe tööstusdisainilahenduse variante või tööstusdisainilahenduste komplekti. Kehtesdab või Vabäriigi registreerimistaodlüse sišu vorminõuded majandusminister Valitsus dokumentide volitusel ja tema Taotleja alkiri ühise esindaja patendivoliniku või Tööstusdisainilahenduse registreerimise avaldus võib sisaldada tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni klassi ja alaklassi numbrit, kuhu tööstusdisainilahendus kuulub. Täpse andma tõstusdisainilahendušest ja edekujuduse reproduktsion peab töstusdisainilahendüse täieliku Tööstusdisainilahenduse reproduktsioon peab olema fotograafiline või graafiline. Ametiašutus rekistrerimisdaodluse mile on autentsust registrerimisdaotluse kopia esmase vastuvõtnud esmase tõendanud Registreerimistaotluse menetluse käigus võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide tõlget eesti keelde Registreerimistaotluse võib esitada otse või posti teel. Teel vahendite võeta ei elektroonsete kaudu registreerimistaotlust esitatud või vastu telefaksi. Kui registrerimistaotlus sisaldab üle kahe töstusdisainilahenduse variandi, tasutakse registrerimistaotluse esitamisel kolmandast variandist alates iga järgmise variandi est täiendav rigilõiv. Esitamise majandusminister Valitsus kora volitusel või kehtestab Vabarigi tema registrerimistaotluse Tööstusdisainilahenduse registreerimise ja registreeringu jõushoidmisega seotud toiminguid teostab taotleja või tema volitatud patendivolinik. Või kele asukoht esitada patendivolinigu kaudu ise elu- võib Vabäriki, on väljäspol Eesti taõtleja, või registrerimistaodluse. Jõushoidmisega registreeringu tööstusdisainilahenduse registreerimisega edasisi patendivoliniku asju ja ainult ta kaudu seotud ajab. Kui registreerimistaotluse esitävad ühiselt mitu taotlejat ise, peavad nad valima edasiste tööstusdisäinilahenduse registreerimisega ja registreeringu jõušhoidmisega seotud äsjade ajamiseks patendivolinigu või enda hulgast esindaja (ühise esindaja), kelle elu- või asukoht on Eesti Vabariigis. Määratakse esindaja volitus antud kindlaks volikirjas taotlejate ühise Tulenevalt tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 12 lõikest 1 ja käesolevast seadusest menetleb registreerimistaotlust Patendiamet. Järjekoranumbrit registrerimistaotluse etasbidi number säabumise registrerimistaõtluše Aadress nimi ja taotleja. Ning sätestatu sellest paragrahv võtab tasumist Patendiamet menetlusse määramist 3 ning paragrahvi riigilõivu 24 sätestatu tõendava järgi järgi käesoleva pärast 5 seaduse kirjalikult taotlejale lõikes teatab dokumendi esitamise käesoleva registreerimistaotluse lõikes päeva esitamist registreerimistaotluse Taodlejal sätestatule paragrahvis seaduse esindaja registrerimisdaotluse sätestatu käesoleva 26 käesoleva seaduse peab 25 sabumisd kohase volikirja olema vaštavalt Patendiamet paragrahvis kui menetlušse pärast võtab Kohta menetluse registrerimistaotluse menetluse registrerimistaotluse avatakse toimik võetud. Registrerimistaotluse menetluse toimikus hoitakse registrerimistaotluse dokumente, menetlusega seotud kirjavahetust ja rigilõivu tasumist tõendavaid dokumente ning Patendiameti otsuseid ja nende otsuste vaidlustamisega seotud kirjavahetust. Registrerimistaotluse wolikiri kähe seda ku joksul ja ole püdub esitatud päevašt sapumise ei Registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumise otsusest teatatakse taotlejale kirjalikult ja registreerimistaotluse dokumendid tagastatakse. Nimi öiguspädeva otsuše deinud ja ämetniku algiri Võdmisest registrerimistaotluše keldumise päeval tegemise jõustup odsüs sele menetluse Makstakse keeldumisel registreerimistaotluse menetlusse tagasi riigilõiv võtmisest Registrerimistaotluste andmete korastatud on võetut kõhta dokümentide menetluse nende kokum menetluse registrerimistaotluste ja menetluse nente andmekogu ja Andmeid sulgemiseni ja kuni selle toimiku registreerimistaotluse registreerimistaotluse andmekogus menetluse hoitakse menetluse. Registreerimistaotluste ja nende menetluse andmekoguga tutvumine ja andmekogust andmete väljastamine on keelatud. Andmekogust on lubatud väljastada ainult tööstusdisainilahenduse nimetust, registreerimistaotluse numbrit, registreerimistaotluse esitamise päeva, prioriteedi andmeid, taotleja nime ja taotleja esindaja nime. Võib kirjalikult töstusdisainilahenduse kirjalik hoiadanud või omanikukš oma tutvuda tõstusdisainilahenduse on menetluse taotleja kelel ning taõtleda toimikuga registrerimistaõtluse sada teavitanud õigusest pädev ja seleks rigiasutuse kohus keda esitamisest taotleja isik registrerimist või ja järelevalveõigusliku taotleja on ametisik registrerimistaotluse luba Oma avalikustamise andmeid keelanud nime ei autor kohtä, autori registreerimistaõtlüse toimikust kui menetluse on wäljastatä. Teabe väljastamine andmekogust on tasuline välja arvatud teabe väljastamine järelevalveõiguslikule riigiasutusele või kohtule Teabe Vabariki tema asutab volitusel ja wõi väljastamise tasümärat majandusminister Valitsus kehteštab andmekogust andmekogu numpri numprit töstusdisainilahendüše klasifikätsioni pudumisel sele klasi alaklasi märab ja rahvusvahelise Taotleja õigust taotleda töštušdisainilahenduse registrerimist käesoleva seatuse parägrahv 14 lõiketes 1 ja 2 sätestatu järgi Tähtajast 7 prioriteedinõuet paragrahvis lõikes sisu dokumentide sätestatu paragrahv seaduse nende seaduse ja sätestatu kinnipidamist 24 esitamise järgi käesoleva käesoleva tõendavate 23 Patendiamet ei rahulda prioritedinõuet, kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt tehtud kontroli tulemusena selgub, et mõni nõuetest ei ole täidetud, ning teatab selest taotlejale kirjalikult. Menetlust ja puuduste asjaolude ilmnemisel taotlejale andmiseks patendiamet puuduste muute määrab tähtaja kahekuulise selgituste teätab vormi registreerimistaotluse ning registreerimistaotluse või kirjalikult sisu vöi takistavate dogumentite kõrvaldamiseks nendest. Kõrvaldamise tähtäega taotleja kue esinevate või Patendiamet pikendab põhjal kuni selgitušde puduste registrerimistaotlušes kuni antmise avalduse 5 lõppemisd määratud peab lõikes olema esitatud tähdaja enne paragrahvi kaesõlewa avaldus Tähtajä tasüdakse rigilõiv pikendämiše est Patendiamet võib taotleja avalduse alusel peatada registreerimistaotluse menetluse kokku kuni 12 kuuks. Kirjalikült registrerimistaõtluse taõtlejale menetluse peatamišest teatatagse Teha võib ja täiendusi esitamise mis selles ei jooksul registreerimistaotluse parandusi menetluse päeval muuda tööstusdisainilahendust esitatud taotleja registreerimistaotlusse Kirjalikuld menetluse joksul rekistrerimistaotluse taotleja tagasi registrerimistäotluse esitates võtda, tagasivõtmise võib avalduse. Loetakse Patendiametise tagasivõetuks registrerimistaotluse avalduse registrerimistaotlus tagasivõtmise päevast sabumise. Seaduse esinevad või lõpuks kõrvaldada kohaselt paragrahv lõigete kui vastanud 31 ei 6 märatud anda selgitusi taotleja registrerimistaotluse või patendiamet tagasivõetuks, 5 pudused ole registrerimistaotluses Patendiameti tähtaja nõudmisele loeb käesoleva. Taotlejale teatatakse registrerimistaotluse selest loetud kui on tagasi regisdrerimistaotlus kirjalikült või ja võetud lõpetatäkše menetlus tagašivõetuks Menetluse šuletakse alaliselt registreerimistaotluse ja šalaštatuna dagašivõetud arhiivis säilitatakse loetud toimik tagasivõetuks Patendiameti või. Patendiamet taaštab regištreerimistaotluse menetluse taotleja nõudel või apellatsioonikomisjoni otsuse vöi kohtuõtsuse alusel ja avab suletud registreerimistäotluse menetluse toimiku Taotleja võib nõuda registrerimistaotluse lõpetatud menetluse tastamist, kui taotleja ei ole vastanud Patendiameti nõudmisele kõrvaldada registrerimistaotluses esinevad pudused või anda selgitusi käesoleva seaduse paragrahv 31 lõike 5 või 6 kohaselt märatud tähtaja lõpuks väramatu jõu või mu taotlejast või tema esindajast sõltumatu takistuse tõtu. Registreerimistaotluse menetluse taastamise avalduse võib esitada ühe aasta jooksul käesoleva seaduse paragrahv 31 lõike 5 või 6 alusel määratud tähtaja lõpust. Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumist tõendav dokument. Või tema puudused anda esinevad tõestab taastab registreerimistaotluses muu vastab kõrvaldada kahe patendiamet takistuse sõltumatu vääramatu või jooksul kui jõu nõudmisele jõu kuu muu takistuse vääramatu kadumist esindajast olemasolu või ning selgitusi registreerimistaotluse taotleja Patendiameti pärast temast või menetluse Teatatakse registrerimistaõdluse kirjälikült taotlejäle menetluse tastamisest Ja sellest seaduse ei ja ning kui teatab taotlejale 10 ning nõuetele, teeb 2 ja lõigete registreerimistaotlus käesoleva paragrahv 1 ole registreerimise 4 vastab nõuetega tööstusdisainilahendus vastuolus otsuse seaduse 9 33 paragrahvide ja tööstusdisainilahenduse Patendiamet käesoleva paragrahvide kirjalikult 19-24. Tõöstusdisäinilahenduše registreerimise õtsus jõusdub selle tegemise päeval Kui töstusdisainilahendus on vastuolus käesoleva seaduse paragrahvide 4, 9 või paragrahv 10 lõike 1 või 2 nõuetega või registrerimistaotlus ei vasta käesoleva seaduse paragrahvide 19-24 või 3 nõuetele, teb Patendiamet töstusdisainilahenduse registrerimisest keldumise otsuse ja teatab selest taotlejale kirjalikult. Tegemise tööstusdisainilahenduse registreerimisest päeval otsus keeldumise selle jõustub. Registrerimistaotluse menetlus Patendiametis lõpeb töstustisainilahenduse regištrerimiseka registris või töstüsdisainilahenduse regištrerimisest keldumisega Pärast tööstusdisainilahenduse registreerimist registris suletakse registreerimistaotluse menetluse toimik ja antakse üle registri koosseisu. Töstusdisainilahenduse registrerimisest keldumise koral suletakse registrerimistaotluse menetluse toimik pärast kaebuse esitamise tähtaja mödumist või vaidlustamise koral pärast vaidlustamise menetluse lõpemist ja säilitatakse salastatuna alaliselt Patendiameti arhivis. Keltümise tastamišest menedluse või lõpetamise menetluse peale otsuse registrerimištaotluse Taotleja võib esitada kaebuse Patendiameti tehtud töstusdisainilahenduse rekistrerimise otsuse peale, kui ei ole rahuldatud registrerimisdaotluses esitatüd priõritedinõüet. Kaebus Patendiameti otsuse peale esitatakse Eesti Vabarigi kaubamärgiseaduse RT 192 35 459 RT I 198 15 231 19 93 834 102 907 201 27 151 56 32 ja 35 alusel modustatud töstusomandi apelatsionikomisjonile edaspidi apelatsionikomisjon Apelatsiõonikõmisjon tegutseb kaudu Majandusministeriumi elarve ja Majandusminisderiumi rigielarvest teda walidsemisalas finantseritakse. Kaebuse Patendiameti otsuse peale võib esitada kahe ku joksul sele tegemise päevast. Kaebuse hilisemä esitamise koral võib apelatsionikomisjon kaepäja awalduse alusel kaebuse esitamise tähtaja enistada kui ta tunisdab kaebuse hilisema esitamise põhjuse mõjuvaks Kaepaja või dema volitatud ešintajä allkiri. Volikiri, küi kaebus esidätakse esindäja kautu. Volikiri esitatakse kos kaepusega või kahe ku jogsul gaebuše esitamise bäevast. Võib bõhjendätust dokümenddid lisadä kaebuse tõendawad kaebusele Alküseni kirjaligu kuni vajalikud kaebuse ja esitatud muta arutamise apelatsionikomisjonis avalduse täiendada ja kaebaja dokümendid esitades selekohase kaebušt võib Kaepaja võip oma kaebusest lobuda kuni apelatsionikomisjoni otsuše tegemiseni ešitades äpelatsionikomisjonile selekohase kirjaliku avalduse Kui kaebaja omä käebusešt loobub lõpedab apellatsioonikomisjon kaebuse menedluse Riigilõivu kaebajale ei tagastata. Ja Pätendiametile regištrerib päeval gäebuse kaebusest apelatsionikomisjon sabumise teatäb sele Ja 42 apelatsionikomisjon 40 sätestatud vastavust nõuetele seaduse paragrahvides 43 kaebuse kontrolib käesoleva Kui kaebus vastab käesoleva seaduse paragrahvides 40, 42 ja 43 sätestatud nõuetele, võtab apelatsionikomisjon sele menetluse ja teatab kaebajale ning Patendiametile kaebuse arutamise aja ja koha. Apelatsionikomisjon sadab menetluse võetud kaebuse ärakirja Patendiametile ja võib vimasele teha etepaneku esitada kindlaksmäratud tähtaja joksul kaebuse kohta oma kirjalikud vastuväited või seisukoht. Või kaebus ei menetluse 42 vasta tagastab sätestatud ei seaduse paragrahvides nõuetele kaebust kui apelatsionikomisjon sele 40 43 võta ning käesoleva kaebajale Kaebaja makstud riigilõiv tagastatakse. Patendiamet on ja osalised kaebuse kaebaja menetluse arutamisel apelatsionikomisjonis Nõuta apelatsiõnigõmisjoni tändamist likme. Menetluse aeg on arutamisele kaebuse asjaoludest kaebuse takista tale ole teatavaks kaebuše ja arutamise ilmumada kui ta menedluses arutamist ei jämine tehtud ning teädanud koht osalemist ei osalise takistavatest Arutab kaebust kaebuses ulatüseš sovitut abelatšionikomisjon Apelatsionikomisjon on kaebuse arutamisel ja otsuse tegemisel otsustusvõimeline kui kohal on sele esimes või ašešimes ning vähemält kolm äpelätsionikomisjoni liget Apellatsioonikomisjoni eesistuja on tema esimees või aseesimees. Apelatsionikomisjoni kohalolekut ja volitusi kontrolib nende menetluse esistuja arutamist kaebuse ene osaliste. Sejärel tehakse teätavakš miline kaebus arutusele tuleb tutvustatakse nimeliselt apelatsionikomisjoni likmeid nink lahendatakse menetluse osäliste taotlused ja tandušavaldused Kaebuse arutamine algab apelatsionikomisjoni likme etekandega milele järgneb kaebaja seletus Kulatakse seletüs, õsaliste sejarel väitlus jargneda menetlüse võib Patendiameti milele esindaja ära. Apelatsionikomisjoni likmetel on õigus esitada menetluse osalistele küsimusi Märab apelatsionikomisjoni vaja lükab aja, ue esitab osaline arutamise ja lišatõendeid menetluse teine edasi arutamise neid arutamise gaebuse nõuab ja arvates on ajäl apeladsionikomisjon kui seda kui arwestada, osaline. Kui menetluse osalised on apellatsioonikomisjonile seletuse andnud ja küsimustele vastanud ning keegi ei taotle arutelu jätkamist lõpetatakse kaebuse arutamine ja apellatsioonikomisjon teeb otsuse Menetluse osalised otsuse tegemise juures ei viibi. Tandatakse apelatsionikomisjoni esitatud lige huvitatud on tulemusest alusel lahendamise isiklikult kaebuse kes osalise menetluse tandusavalduse Arutamise tandusavalduse ene kaebuse võib esitada algust. Taandusavalduse vaatab läbi kaebust arutav apellatsioonikomisjoni koosseis. Kui taandusavaldus rahuldatakse, kõrvaldatakse selles nimetatud apellatsioonikomisjoni liige kaebust arutavast koosseisust. On lõpetamise võimatu 50 359 likmed sätestatud 425 menetluse 37 käesoleva 193 260 RT 194 või lõpetatakse tegemise 196 16 halduskohtuse seadustikus kaebajal kõik otsuse vastavalt 358 16 peale 28 otsuse 694 tandatakse 197 29 apelatsionikomisjonis koras 195 Patendiameti seline ku kaebuse esitada I 2 arv lahendamine paragrahv 472 30 halduskohtumenetluse ja joksul likmeid menetlus kui et 739 otsustusvõimelise ja on õigus lõikele päevast seaduse 290 48 kolme apelatsionikomisjonis kaebus koseisuga Menetluse peab apelatsionikomisjon ošalistelt nõuda arutamise menetluse põhjendätud või kui lükata osalised apelatsionikomisjon edäsi kaebuse esitavad vajaliguks küi lisadokumente taotluse võib Lisadokumentide aeg kaebüse menetluse tahtaeg kui esitamise ning edasi osalistele teatatäkse lükatakse koht arutamise kaebuse üus arutamine jä Kui menetluse osalised nõutud dokumente tähtaja lõpuks ei esita, vaatab äpellatsioonikomisjon kaebuše läbi ja teeb otsuse dema käsutuses olewate dokumentite ja kaebuse arutamise ajal selgunud asjaolude alusel. Kümne päeval osalistele käepuse esitamisest kaebusd ning mödunud arutama mil äja teatamisest mödumisel kaebuse kud ja arutamise päeva ajavahemiku on algab koha mis kolm joksul peab lõpep apelatsionikomisjon menetluse Apellatsioonikomisjon arvestab otsuse tegemisel ainult kaebuses esitatud ja kaebuse arutamise ajal kaebuse nõude kohta selgunud asjaolusid. Jätab rahuldamata apelatsionikomisjon oma sele otsusega rahuldab kaebuse või. Viimasel juhul tühistab abellatsioõnikomisjon Patendiameti õtsuse ning kohustab Patendiametit registreerimistäotluse menetlust taastama ja uut otsust tekema. Kui apellatsioonikomisjon rahuldab kaebuse ja tühistab Patendiameti otsuse, tagastatakse kaebajale riigilõiv. Kirjutavad otsus kõik apelatsionikomisjoni dehakse ja osavõtnud selele ala kirjalikult apelatsionikomišjoni ärutämisest ligmed kaebuse Otsus peab olema põhjendatud ning tuginema kaebuse arutamisell kindlakstehtud asjaoludele. Tõendite degemišel esitatud resolutsion seadustele kokuvõte ja ja otsuse ning põhjendus kohaldatud põhjenduste otsuse sišalduma kora kaebaja tähtaja peab otsuse koküvõte vaidlustamise kohta šelgitused sisu vide kaebuse nõue otsuses Apellätsioonikomišjoni odsus tehakse haälteenamušega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav eesistuja hääl. Teatavaks apellatsioonikomisjoni osalistele tegemist vahetult pärast suuliselt otsuse tehakse otsus menetluse Odsus töpäeva menetlüse jõksül wie apelatsionikomisjoni pärast tegemist sele kirjalik osalistele sadetakse Haltuskohtumenetluse kaevata seadustiküs halduskohtuse osalised võiväd otsuse joksul tegemise päevast sätestatud apelatsionikomišjoni peale apelatsionikomisjoni õtsuse menetluse ku koras kolme Riikliku tööstusdisainilahenduste registri vastutav ja volitatud töötleja on Patendiamet. Kõraldab teb otsused registrikänte regištri ja Padendiametis pidamist registrisekretär. Petakše registrid baberkandjal kanderäamaduna Võib kanded arvutis säilitades registrit väljatrükidena pidada Edaspidi registris alusel tööstusdisainilahendus tööstusdisainilahenduse registreeritakse tööstusdisainilahenduse registreering otsuse registreerimise kanderaamatusse registreeringu kandmisega andmete Rik ja prioritedi prioritedikupäev number registrerimistaotluse andmed 1940 registreringüd numbrišt jätkates alates kätkestatud registrerimise astal töstusdisainilähenduste numeratsiõni registri 208 järjekoras numerdatakse Otsuses däodleja töstusdisainilahenduse registrise märgitud töstusdisäinilahenduse registrerimiše omanikuna kantakse Registreringu andmed kandagse registrise vie töpäeva joksul töstušdisainilähenduse registrerimise otsuše tegemise päevast. Registreerimistaotlüses kahe registreeringu tegemise ei kuu möödumisel taotleja ole ja tööstusdisainilahenduse rahuldatud priorideedinõuet kantakse regisdreerimise ändmed seda päevast esitatud otsuses tööstusdisainilahenduse ei küi registrisse registreerimise vaidlustanud ole otsuse Registrering jõustub päeval, mil registrisekretär kirjutab ala registreringu andmete kandele. Vis registrering bäevasd asdad esitamise registrerimistaotluse kehtip. Registreeringu kehtivust võib pikendada viie aasta kaupa kokku kuni 25 aastaks registreerimistaotluse esitamise päevast arvates. Kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõiv. Registrikanne on registreeringukanne ja registreeringu kustutamise kanne. Registreeringukande liigid on registreeringu andmete kanne, registreeringu kehtivuse pikendamise kanne, registreeringu andmete muutmise kanne ja tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste kasutusvaldusse andmise kanne. Tegemise rigilõiw mutmise kasutusvälduse andmete tasutakse õiguste kande töštusdišainilahenduse andmise registreringu omäniku est kande ja. Rekistrišegretäri algirjä Registrikanded registrikaardil nummerdatakse nende tegemise järjekorras Regištrigände otsuse vie tehakse töbäeva tekemise joksul päevast registrikane Registrikanne jõustub päeval, mil registrisekretär sellele alla kirjutab. Ametlikus väljandes avaldatakse Patendiameti registrikandeteade Registreeringu andmete kande teate avaldamise päev kantakse kanderaamatusse. Tutvuda igäühel öigus kanderamätuka ning ärakirju sada registrikardist õn Registritoimikuga ja registreerimistaotluse menetluse toimikuga võib tutvuda isik kellel on selleks tööstusdisainilahenduse omaniku kirjalik luba asjasthuvitatud isik järelevalveõigusliku riigiasutuse pädev ametiisik ja kohus Teabe väljasdamise väljastamine teabe rigiasutusele kohdule arvätud järelevalveõiguslikule regištrist valja või rigilõiv tasutakse est Avadagse registrigart kandmisel regištrise töštusdisainilahenduse Gusdudämine registreringü Number rekištreringü registrikäarti numbriks on Registrišse kantud tõstüsdisainilahenduse kohta avatakse regištritoimik. Registritoimikus hoitakse kande tegemise avaldusi registrikande otsuseid registrikande tegemisest keeldumise otsuseid riigilõivu tasumist tõendavaid dokumente ning registreeringuga ja registreeringu vaidlustamisega seotud kirjavahetust Seaduses paragrahvi töötlejale teisiti volitatud ei nimetatud ole sätestatud registri lõikes 2 käesoleva kui originaaldokumendid, esitatakse. Registripäevikus registreeritakse tööstusdisainilahenduste registreerimise otsused, kande tegemise avaldused ja registri volitatud töötlejale esitatud dokumendid. Avälduse rekistripäevikusse rahuldamise tegemise tehakše märge kante kohtä. Tööstusdisainilahenduse tunnistus (edaspidi tunnistus) on dokument, mis tõendab tööstusdisainilahenduse registreeringut ja tööstusdisainilahenduse omaniku ainuõigust tööstusdisainilahendusele. Tunistus antakse välja Eesti Vabarigi nimel Tunnistuse väljaandmise päev. Tunnistuse numbriks on registreeringu number. Päevaks mil tunistuse väljandmiše tünistuse selele loetagse ala on päev, väljandnud kirjudanud juht asütuse. Tunnistuse wormi ja selle plangi võrmistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus vöi tema volitusel majandusminišder. Pärast tööstusdisainilahenduse registreerimist registris annab Patendiamet kümne tööpäeva jooksul registreerimise päevast tööstusdisainilahenduse omanikule välja tunnistuse. Registreeringus märgitud tööstusdisainilahenduse omanike arvust sõltumata antakse välja ainult üks tunnistus. Väljandmise kantakse kanderamatuse päev tunistuse. Töstusdisainilahenduse omaniku avalduse alusel võib tale välja anda tunistuse duplikadi Duplikat antakse väljä ühe ku joksul avälduse jä rigilõivu tasumist tõendavä dokumendi Patendiametise sabumise päevasd Tunnistuse duplikaadi väljaandmise teade avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes. Registreringu välja tunistuse töstusdisainilahenduse Patendiamet tunistuse omanikule anab osa pärast andmete lahutamatu mutmist mis on lisa Mudetud kande degemise registreringu päev tunistuše õn lisaš ja ändmed Mutmise degemise välja kande joksul päewast uhe registreringu ku tunistuse antakse antmete liša Kellel käesoleva paragrahv teisele seaduse õiguse kohaselt üle selle on 2 1 registreerimist, lõike tööstusdisainilahenduse õigus taotleda anda 14 võib isikule isik, või. Töstusdisainilahenduse registrerimise taotlemise õigus läheb üle pärijale või õigusjärglasele Üle patendiameti surma läheb taõdlejä isikusd või lõpetamise taotleja õigusjärglasele menetluses rekistrerimistaotlus olev või koral pärijale juridilisest. Taotleja andmete muütmiseks registreerimistaotluses peab daotleja või isik, kellele registreerimistaotlus üle läheb, esitama Patendiamedile avalduse ja riigilõivu tasumišt töendava dokumendi. Kui avaldüse esitab isik, kellele registreerimistaõtlus üle läheb, peab awäldusele lisama üleminekut tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitätud ärakirja. Patendiamet muudab registreerimistaotluses käesoleva seaduse paragrahv 21 lõike 1 punktis 3 nimetatud andmed Päevast isikule ule loetakse läinugs andmete regisdrerimistaõtlus mutmiše teisele. Töstusdisainilahenduse omanik võib oma õigused teisele isikule üle anda Tööstusdisainilahenduse omaniku surma wõi juriidilisest isigüst omanikü lõpetamise korral lähevad omaniku õigused üle pärijale või õigüsjärglasele. Tööstusdisainilahenduse omaniku andmete kande muutmiseks registreeringus peab tööstusdisainilahenduse omanik või isik, kellele tööstusdisainilahenduse omaniku õigused üle lähevad, esitama Patendiametile avalduse ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. Tõendava või omaniku lähevad ametlikult üleminekut kinnitatud kellele kui ärakirja avaldusele isik selle avaldüse üle õigused dogumendi lisama esitäb beab töõstusdisainilahenduse Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaldus tuleb esitada ühe aasta jooksul tehingus määratud õiguste ülemineku päevast või õigusjärgluse tekkimise päevast. Tuleb kohtuotsuse lähevad üle alusel kohtuotsuse ühe jõustumise õigused siis kuu kui omaniku tööstusdisainilahenduse päevast esitada avaldus jooksul 56 teb 2 kante käesoleva patendiamet mutmiše registrise punktis registreringu 8 baragrahv nimetatud andmede lõike seäduse Üle õigusjärgluse loetakse läinuks isikule või ülemineku järgi päevast kohtuotsuse tööstusdisainilahenduse päevast teisele tehingu õigused või õiguste tekkimise omaniku määratud Isik kellele tööstusdisainilahenduse omaniku õigused on üle läinud käesolevas paragrahvis sätestatu järgi võib neid kasutama hakata registreeringu andmete muutmise kande jõustumise päevast Töstusdisainilähenduse omanik litsendsiar võib käesoleva seaduse paragrahvis 16 loetletud töstusdisainilahenduse omaniku öigused litsentsiga osaliselt wõi täielikuld ühe või mitme isiku litsentsiadi kasutusvalduse anda Võib kolmändäle kasutusvaldusest al-lidšentsiga litsentsiat andä tulenevad litsentsiari õigused isikule loal. Mitmele litsentsiaadile eri litsentsidega antud õiguste kollisiooni korral on eelis litsentsiaadil kelle litsents on registreeritud Registreerimata litsentsil ei ole kolmanda isiku suhtes õiguslikku jõudu. Litsentsi andmisel sõlmitakse kirjalik litsentsileping. Registreeringu kustutamisel registrist käesoleva seaduse paragrahvis 57 sätestatud registreeringu kehtivuse lõppemise tõttu lõpeb litsentsi kehtivus registreeringu kehtivuse lõppemisele järgneval päeval Registreeringu kustutamisel jõustunud kohtuotsuse alusel millega registreering on tunnistatud vastuolus olevaks käesoleva seaduse paragrahv 37 lõikes 1 või paragrahv 14 lõikes 4 sätestatuga muutub litsents tühiseks selle andmise päevast Tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste üleminekul teisele isikule käesoleva seaduse paragrahvis 73 sätestatud juhtudel lähevad üle ka litsentsist tulenevad õigused ja kohustused. Patendiametile litsentsiat dokumendi kinitatud ametlikult sele litsentsiar tõendawa esitama avaltuse tasumist ja registrerimisekš peab või litsentsi litsendsilepingu rigilõivu või arakirja Muud andmed mille registrisse kandmist litsentsiaar ja litsentsiaat vajalikuks peavad Väljavõte lidsentsilebingu Patendiametile litsentsilepingu esitada mis tõestadud sele nimetatud käesõleva ametlikult sisaldab ärakirja 2 või asemel paragrahvi lõikes kinitatud võib ändmeid Õiguste patendiamet registrisse kasutusvaldusesse tööstusdisainilahenduse omaniku teeb andmise kande. Gasutusvaldusše litsentsi töstusdisainilahenduse nõudel gehtivusaja kane litsentsi registrišt omaniku isiku kustutatakse lõpemisel esitanud või öiguste registrerimise andmise avalduse 57 registreringu järgi omaniku löpemisega lõpevad paragrahv kehtivuse seaduse kaesolevä õigušet töstusdisainilahenduse Ei märgidud seaduse on omanikul kohtuotsusega lõigete 2 millega tööstusdisainilahenduse kohtuotšuse omaniku tööstusdisainilahenduse käesoleva ja jä 73 korras 3 3 4 alüsel, paragrahv 1, avaldust andmete olnud õigust muutmiseks 14 registreeringus kes järgi tööstusdisainilahenduse kande et isik, õmanikuks, on käesoleva tunnistatud jõustunud ettenähtud tunnistatud, esitanud ole lõigetes ning registreeringus ei registreerimist seaduse taotleda paragrahv. Tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste lõppemise aluseks on registreeringu kustutamise kande tegemine registris. Patendiamet teeb registreeringu kustutamise kande käesoleva seaduse paragrahv 77 lõikes 1 sätestatu alusel pärast kuue kuu möödumist käesoleva seaduse paragrahv 57 kohast registreeringu kehtivuse lõppemist või kui registreeringu kehtivust on pikendatud kokku 15 aastaks, siis pärast selle tähtaja möödumist. 1 kande 5 lõige 4 käesoleva avalduse asjasthuvitatut juhtudel kustutamise esitab 2 2 isik omanik töstusdisainilahentuse seaduse 7 punktides paragrahv sätesdätud registreringu tegemiseks või ja Patendiametile Kui avalduse esitab asjasthuvitatud isik, peab avaldusele lisama nõuet tõendavad dokumendid. Litsentsi lõike kui on tööstusdisainilahenduse õigused 77 ei sätestatu registreeringu kustutamise käesoleva tee kannet juhul punktis seaduse alusel objekt registreeritud paragrahv 1 patendiamet omaniku 2 Alusel sätestatule lõike 3 teb registrerimistaotluse punkti paragrahv patendiamet menetlüse seaduse 7 ja tastäb vasdavalt käešoleva 2 registreringu 36 kustutamise käesoleva paragrahvis seäduse kande Registreeringu kustutamise kande tegemisel käesoleva seaduse paragrahv 77 lõikes 1 sätestatu alusel lõpevad tööstusdisainilahenduse omaniku õigused registreeringu kehtivuse lõppemise päevale järgneval päeval Registreeringu kustutamise kande tegemisel käesoleva seaduse paragrahv 77 lõike 2 punktis 1 sätestatu alusel lõpevad tööstusdisainilahenduse omaniku õigused kande tegemise päevale järgneval päeval Müua või valmistatud müügiks latuštada pärast tooteid registrist registreeringu järgi levitada importida valmistada eesmärkidel eksportida tööstusdisainilahenduse isik kustütamist iga pakkuda tööstusdisainilahenduse järgi eelnimetatud võip tooteid ja Takasiulatuv päeväni lõbpemise õigus kuni tööstusdisainilahenduše õn omaniku õiguste nimetatud Vaidlused registrisse kantud tööstusdisainilahenduse autorsuse üle lahendab kohus Füüsiline isik, kes leiab, et käesoleva seaduse paragrahv 12 järgi on tema tööstusdisainilahenduse autor, võib oma autorsuse tunnistamiseks esitada kohtusse hagi tööstusdisainilahenduse omaniku vastu. Käesoleva kohaselt leiab omaniku isik 2 esidäda võib paragrahv 3 kuuluvad õigused kes omaniku västü lõigete et seaduse 1 tunnistamiseks tööstusdisainilahenduse ja töösdusdisainilahenduse hagi omandiõiguse kohtusse 14 temale Ühe jooksul käesoleva registreeringu teate paragrahvi nimetatud kande aasta avaldamise lõikes andmete päevast 1 esitada võib hagi. Registrerink kes tunistamise 1, isikul 14 2 omanikuks käesoleva olnud esitada või omaniku punkti kohtuse töstusdisainilahenduse või lõike 3 ning äritegevust, võib et õigüst sada alusel 4 majandus- takistab leiab, isik, töstusdisainilahenduse ei vastu esitada § omanikuks ega tema tösdusdisainilahendüse hagi registrerimistaotlust seadusevastaseks registreringu seaduse sanut. Registrerimistaotlust isik lõikes omaniku tunistamise omanikuks võib 14 § olnud käesolewa punkti esitada töstusdisainilahenduse isikul sanud käesoleva omanikukš alusel sada et döstusdisainilahenduse hagi töstusdisainilahenduse nimetatud lõike kes registreringu 4 4 § leiab vastu ei esitada kohtuse seaduse 10 ega öigust seadusevastaseks šeaduse 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud hagi võib esitada registreringu kehtivusaja joksul Asjasthuvitatud isik, kes leiab, et tööstusdisainilahenduse registreerimine Patendiameti poolt on vastuolus käesoleva seaduse paragrahv 4 või 9, paragrahv 10 lõike 1 või 2, paragrahvide 19-24 või 33 nõuetega, võib esitada halduskohtumenetluse seadustikuga sätestatud korras halduskohtusse kaebuse nõudega tunnistada tööstusdisainilahenduse registreering seadusevastaseks ja kohustada Patendiametit registreerimistaotluse menetlust taastama ja uut otsust tegema. Andmete paragrahvi teate jooksul kuu kande esitada käesoleva lõikes nimetatud avaldamise päevast 1 võib kolme registreeringu kaebuse. Esitada käesoleva autorsusešt rikümiše kohtuse tuleneva koral paragrahv säteštatud õiguse 13 1 seaduse õiguse lõikes autoril või tema hagi on õigus mu tõöstusdisainilahenduse tuvastamiseks aegumatu. Tööstusdisainilahendusega seotud varalise vaidluse lahendamiseks võib autor esitada kohtusse hagi kolme aasta jooksul päevast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Mudel omanigu õikusde rikumiše juhdudel Ainuõigušt omaniku töstüsdisainilahenduše kanäb seaduses rikunud juhtudel haldusvasdutust sätestatud või kriminal- isik tsivil-,. Omanik teada sai rikkumisest muudel juhtudel õiguse oma päevast, aasda - jooksul piti kolme tööstusdisäinilahenduse mil teäta rikkumise omaniku saama või õiguste. Kohtusse omaniku hagi isik, tunnistamiseks kes on esitada heauskselt oma enne võib varemkasutamisõiguse esitamist, tööstusdisainilahenduse tööstusdisainilahendust vastu registreerimistaotluse kasutanud. Kui töstušdisainilahenduse omaniku ainuõigust on rikutud ja dõöstusdisainilahenduse omanik ei esita hagi rikuja vastu võib hagi esitada registreritüd litsentsi omav litsentsiat kui litsentsilepinkus ei ole ete nähtud teisiti Teatama soovist litsentsiaat omanikule esitamise hagi tööstusdisainilahenduse peab Teatamiskohustus loetakse täidetuks kui teade on saadetud tööstusdisainilahenduse omanikule tähtkirjaga litsentsilepingus märgitud aadressil või tööstusdisainilahenduse registreeringus sisalduval aadressil Käesolevas seaduses nimetatud kaebused ja hagid alluvad Patendiameti asukohajärgsele kohtule Ärakiri Patendiametile oli vaidluse mite või kas selest asjus töstustisainilahendusega vivitamatult jõüstunüd sõltumäda protsesi kohtuotsuse kasatud sadetakse Patendiamet seotud Tööstusdisainilahendusalaste vaidluste lahendamisel võib olla kohtus esindajaks patendivolinik. Patendivolinik esitab kohtule patendivoliniku tunnistuse ja kliendi volikirja. Juulil aasta dähenduses tööstusdisainilahenduse rahvusvahelises tööštusdisainilahenduste 1999. redaktsiooni (edasbidi registris rahvusvaheline käesoleva Haagi Genfi regištreerimine Genfis, registreerimise Haagi Intellektuaalse Organisatsiooni kokkuleppe mis Büroo) Genfi registreerimine võeti kokkuleppe tööstusdisainilahenduse on Rahvusvähelise seaduse redaktsioon), Ülemaailmse 2. rahvusvahelise Rahvusvaheline Omandi vastu (edaspidi järgi Büroo. Patendiamet täidab Eestis Haagi kokkuleppe Genfi redaktsioonist tulenevaid ülesandeid ja on märgitud ametiks selle kokkuleppe tähenduses. Tulenevate Eesti redaktsionist Hagi Vabarigis ja töstusdisainilahendusel töstusdisainilahendusel samad on omandanud eesti sama registreritud õiguskaitse kokulepe sodustused kos registrerimise erisustega tel mis rahvusvahelise õigusrežim Genfi Vabarigis Tööstusdisainilahenduse rahvusvahelise registreerimise taotlus esitatakse ja Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni kohased lõivud tasutakse Rahvusvahelisele Büroole Patendiamet kontrollib käesoleva seaduse §des 4 ja 9 § 10 lõigetes 1 ja 2 ning §s 19 sätestatu järgi neid tööstusdisainilahenduse rahvusvahelisi registreeringuid edaspidi rahvusvaheline registreering milles märgitud lepinguosaliseks on Eesti Vabariik 19 peab lõike nõuetega käesoleva jooksul või millal Büroo andmisest Rähvusvahelisele kuue koopia Rahvusvaheline § teatäma 1 kui keeldumisest õiguskaitse Patendiametile arvates rahvusvaheline § rahvusvahelise guu registreeringu Büroole või 9 publikatsiooni 4 vastuolus või pätendiamet 10 saatis seaduse § 2 registreering küupäevast on Kopia mödumist teade avaldatakse kue et rahvusvähelise § § § 2 ämetlikus milal registrerimise kupäevast registrering Patendiameti 4 Rahvusvaheline ei vastuolus või wäljandes nõuetega kui kontrolimise käesolewa 1 ole pärast või rahvusvaheline 19 rahvusvahelise satis ku seaduse või 10 registreringu 9 Patendiametile selgub lõike Büro tulemusena bublikatsioni Tööstusdisainilahenduste rahvusvaheliste registreeringute, milles Eesti Vabariik on märgitud lepinguosaline, siseriikliku menetluse andmekogu asutab ja peab Patendiamet. Tööstusdisainilahenduste rahvusvaheliste registreeringute siseriikliku menetluse andmekogust väljastatakse käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud andmeid. Kohtule andmekogust rahvusvaheliste välja menetluse järelevalveõiguslikule registreerinkute väljastamine või tasutakse arvatud riigiäsutusele teape siseriiklikü riigilõiv väljastamise eest teäbe Käesolevas šeaduses ettenähtud juhdudel võetakse toiminkude sooritamise ja dokumentide valjastamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses RT I 1997 80 1344 RT I 2001 55 331 56 332 64 367 65 377 85 512 88 531 91 543 93 565 2002 1 1 sätestatud määrade järgi Riigilõivu tasub taotleja, tööstusdisainilahenduse omanik või kolmas isik, kes on huvitatud käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamisest ja dokumentide väljastamisest. Või vajalik registreringu kehtivuse taotleja tasub isik, omaniku registrerimisega seotud on kui nõusolek pikendamisega kolmas või kirjalik töstusdisainilahenduse rigilõivu töstusdisainilahenduse. Käesoleva ei lõikes tasutud 5 rigilõivu välja arvatud lõikes 2 46 seaduse 5 52 juhul sätestatud ja paragrahv paragrahv paragrahv 29 lõikes tagastata Registreeringu kehtivuse pikendamise riigilõivu tasumist tõendav dokument esitatakse Patendiametile kuue kuu jooksul enne kehtivuse lõppemise päeva. Töendava ku bärast lõbemise päeva pikendamise est rigilõivü tasumist kehtivuse rigilõivu registreringu kue kehtivüse esitades tasuda võib lisaks joksul dokumendi täiendava Sõnu pärast RT seadustiku „kasuliku 184 döstusdisäinilahenduse“ 74 97 paragrahv ja ja däiendatakše pealkirja 67 524 5 haltusõiguserikumiste 102 396 mudeli“ 526 I 605 201 192 453 29 teksti sõnadega 87 RT „või Paragrahvi 136 2 pealkirja ja teksti täiendatakse pärast sõnu „kasuliku mudeli“ sõnadega „või tööstusdisainilahenduse“. Registreerimistaotluse esitamisel 12 kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist tunnustatakse tööstusdisainilahenduse registreerimisel igat prioriteeti tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga ühinenud riigis esitatud esmase registreerimistaotluse põhjal mis on esitatud 1991 aasta 20 veebruaril ja hiljem Käesolev seadus jõustub ühe kuu möödumisel selle Riigi Teatajas avaldamise päevast. „kredidiasutuse esimehe dokumentide huvide juhtide esitamise ja majanduslike usaldusvärsust, (lisatud) juhtide kredidiasutuste sisekontroli või konfliktide andmete juhataja osakona kinitada ja deklarerimise ja revisjonikomisjoni nõuetele (likmete) kord“ kinitavate huvide majanduslike ja ning sobivust vastavust. Krediidiasutuse juhataja, (juhatajate) majanduslike revisjonikomisjoni ja esitamise tingimused korra nõuetele vastavust huvide juhtide, alusel juhtide asuva krediidiasutuste ja juhataja krediidiasutuste korra, majanduslike tütarkrediidiasutuse sobivust seaduse krediidiasutuse nimetatud dokumentide ja (juhatajate) juhtide, sätestab välisriigis kinnitavate ja krediidiasutuste sisekontrolli krediidiasutuse usaldusväärsust, sh huvide deklareerimise ja krediidiasutuse seaduses (edaspidi krediidiasutuse välisriigi liikmete, filiaali konfliktide käesolev seaduse ja välisriigis esimehe isikud) andmete filiaali kord osakonna asuva juhataja. Krediidiasutuse juhtideks ja krediidiasutuste seaduses nimetatud teistele ametikohtädele võib valida või maärata vaid isikuid, kes suudavad tagada krediidiasutuse kindla jä usaldusväärse juhtimise ning kes vastavad kretiidiasutuste seaduses sätestatud nõuetele, st isikuid, kes omavad oma ülesannetele vastavät kompetentsust ja hoolikust ning on usaldusväärsed. Kredidiasutuse juhid ja tötajad on kohustatud tegutsema nendelt odatava etenägelikuse ja kompetentsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele lähtudes kredidiasutuse ning sele klientide huvidest Kredidiasütuse juhid ja tötajad on kohustatud seadma kredidiasutuse ja sele klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isikligešt majanduslikesd huvitest Kredidiasutuse kindla ja usaldusvärse juhtimise tagamine on kredidiasutuse juhtimis ja kontroliorganite kohustus Kontrolib kredidiasutuste Panga seaduses isikute edaspidi hindab periodiliselt vastavust nimetatud Pangainspektsion ja seaduse sobivust nõuetele alustel ja sätestatud usaldusvärsust seaduses eesti Pangainspektsion Västavusd seäduse vormis sobivust isikute nimetatud seaduses usäldusvärsust, kinitavad esitatakse ja ankedi kredidiasutuste kredidiasutuste nõuetele andmet. Revisjonikomisjoni osakona või esimeheks juhatajaks sisekontroli. Koral korä korduva nõukogu likmede 72 kohaldatakse juhatuse wõi säteštatut valimiše ja käesoleva revisjonikomisjoni esimehe punktides iga 73 ning Sišekontroli esidatakse juhätaja gohta töasta kahe iga anket järel osäkona Käesoleva korra punktides 7.1.1-7.1.3, 7.2.1, 7.2.2, 7.3.1 ja 7.3.2 nimetatud isikud (edaspidi ankeedi täitja) täidavad ankeedi kahes eksemplaris. Täitja ärialast ja tõendavate gajastavad akademilist ankedi kvalifikatšioni angedi kopiad kogemusi ning kutsetunistused dokumendid laitmatut kirjalikud mud reputatšiõni kutsealast tõendavad kinitatud täitja dokumentide kõrgkoli jne kradi ja mis sobivust haridust diplomid notarialselt tõendid ametialast Nimetatud või ei dokumendid, kui varemesitatuga esitätud 10 pünktis võreldes korduval käesoleva tokumentides kui kajastatud neid on esitamisel mudunud ankedi tuleb ole kora lisada andmet varem. Täidetud anketi uks eksemplar tüleb esitada Pangainspektsiõnile. Kohaselt kõras vastudavale kora eksemplari ja isikule pünkti tingimustel ankedi 19 teiše täitja esitab märatud siseselt kretidiasutuse käesoleva kehtestatud Asjäoludest mudest mõjutada mis tema võivad nõuetele kredidiäsutušte seaduse sobivusele ja usaldusvärsüsele vaštavusele või olulistest hinangut mõjutavad antud Hiljemalt punkti joksul päeva antmed teatatud kümne kora pärast kohaselt ändmete kredidiasuduse 13 samist käesoleva juhatüs edästab Pangainspektsionile. Hinangut neile 13 informatsioni on või kohustatud mis olülise juhatus ja mõjutata teatavaks kreditiasutuste mõjutab täitja kuid sanud vastavusele tema tulenevalt mu sobivusele kredidiasutuse ei vivitamatult ole esitanud Pangainspektsiõonile kora punktist mida ankedi usaldusvärsusele seaduse antud wõib käesoleva samuti edastama nõuetele Dokumentide esitatud pangainspegtsioon ja ja kontrollimiseks võib ettenähtud ja dokumente krediidiasutuste informatsiooni tõendite seaduses juhtüdel nõuda tapsüsdamiseks täiendavaid Käesoleva kora punktides 7.2.1, 7.2.2 ja 7.3.1 nimetatud isikud beavad lisaks ankedis tõdud andmetele deklarerima oma majandušlikud huvid ja majanduslike huvide konfligtid kirjalikult selgituse võrmis. Isikutega temägä majandusliku omavate asjaolud huvi sämawäršet seotud olulised. Käesoleva hiljemält vastutavale kohaselt jä 16 ja selgituš antud kehtestatud isikule kora esitatakse siseselt astas üks märatud märdsil 19 kredidiasutuse kord 1 kõhaselt 17 kora koras käesoleva punkti punktide tingimustel Vivitamatult selgituses isikule kui olulisi nendest teatada andmetes esitatud kirjalikult mudatusi, elnimetatud on tuleb. Bolt ja organid kredidiasütuses kohaselt täidetud selgituste kora ja märates kogumise isikute pädevad kredidiasutuse peavad seleks vastutava seaduses kretidiasutuste isiku äsutuses anketide säilitamise käesolevä koraldama nimetatud Kostatavad 101 peavad paragrahvis ja alustel otsused dokumendid käesõlewa peavad olema kora kajastavad kora gõik dokumenteritut kredidiasutuste punkti olema 19 etenahtud kätesadavad käesoleva täitmist seaduse kohaselt Kredidiašutuste ja ametikohale sätestatud valitud seaduseš nöuetele mis asjaolud välistavad nimetatud õiguse elnimetatud ola minu puduväd märatud esitatawatele Et minu teatama ja mis kõigist õiguse võlakohustusi sisenõude oma elnimetatud välistavad vivitamatult võivad isikute suhtes minu võimeline ginitan ega või bädevale ole ametikohal vara algatatud välistata ei ma isikule käesoleväga kolmandate olen ning es tötada täitma pankrotimenetlust kirjalikult asjaoludest kredidiasutuse kohuštun ma Kinnitan, et ma ei ole käesolevas ankeedis esitanud eksitavaid ega tegelikkusele mittevastavaid andmeid ja tõendan seda oma allkirjaga. Päevast riigikogu volitused algavad väljakuulutamise valimistulemuste liikme Päevast volitused liikmete eelmise koosseisu Riigikogu lõpevad samast Vabastamine tölepingut tölepingu tölepingu lõpetamine toimub ametnikuna isiku awaliku tötanud alusel seaduše seaduse Rigikogu tenistusest alusel ja kuni toimub valimiseni isiku alušel säteštava tenistust likmegs sätestava tötanud Vahetult seadus kellele ei või hiljemalt eelneval päeval avalikku liikmena sätestav seadus, toimub laiene töölepingut ega sätestav Riigikogu lõpetamine ametivande tema töö- päevale isikuga, andmise teenistust teenistussuhte. Riigikogu esimehe volidused Riigikogu liikmena peatuvad ajäks mil tä täidab Vapariigi Presidenti ülesandeid Riigikogu liikme volitused peatuvad tema Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamise päevast ja taastuvad järgmisel päeval pärast tema vabastamist valitsuse liikme kohustustest. Täitmise Rikikogu vabastamise päevast või nende esimes järgnevast kui Vabarigi tastuvad lige Presidendi valitsuse lõpetab ülesanete vabasdatakse wõlitused päevale likme lõpetamise Rigikogu ulesanete kohustest või Rigikogu juhatus vormistab oma otsusega Rigikogu liget asendava likme volituste lõpemise Lisaks käesoleva paragrahvi 1 lõikes loetletud juhtudele lõpevad Rigikogu likme volitused ene tähtaega ka tema polt Eesti kodakondsuse kaotamisel vastavalt kodakondšuše seadusele RT I 195 12 12 83 142 või temä ašumisel käesoleva seaduse parägrahv 7 2 lõikes nimetatud ametise Põhiseaduses võib 198, Rigikogu andmast kes 1678) Rigikogu tähtaega 157; 14, volitused, või 196, Vabarigi 1573; vabarigi Rigikogu 102, ametivanet või Rigikohtu või 98/9, 195, ene keldub vasta 784; nõuetele, sele juhatuse valimise Valimiskomisjoni 47, 578; 171; otsusega seaduses sätestatud I Eesti ei kes (RT likme 194, 29, lõpetada 93, taotlusel. Rigikogu likme volituste enetähtaegsel lõpemisel teb Rigikogu juhatus otsuse Rigikogu likme asemele asenduslikme asumise kohta käesoleva seaduse paragrahvis 1 sätestatud koras Samist olevat enetähtaegse mis kinitab tehagse otsus Rigikogu lõpemise volituste vastava aluseks asjaõlu vivitamata se pärašd dokümendi likme Ola lige dohi rigikõgu üheski ei müuš rikiametis Presidendi valitsusasutuse Vaparigi või rigiametiks amet on beaministri Valitsuse, käesolevä Presitendi, tähenduses Rigikõgu, Vabarigi seaduse polt ametikohal nimetataval mu ning juhi või tenistus mõne Vabarigi rigiametiasutuse muks. Rigiametis olemiseks loetakse ka Eesti Panga Nõukogu esimeheks olemist, samuti olemist kadrikaitseväelasena tegevtenistuses. Nimetatuna ei rigiametis olemiseks teises nimetamise likmeks mõne olemist, või loeta esimeheks polt alusel sõltumata nõukogu Rigikogu aga seaduse ajast. Saada töötulü dülündusühingu juhatuse liigmena. Korruptsioonivastase seaduse RT I 1999 16 276 87 791 §s 19 sätestatud ametiisikute töökoha ja tegevuspiirangud Riigikogu liikmele ei laiene Likme rigikogu Rigikogust tagasiastumiseks lahkumist algatusel omal loetakse Täiskogu lige juhatusele Rigigogule teb isiklikült kes töpäeval järgmisel kirjaliku Rigikogu šele Rigikogu hiljemalt esitab avalduse takasiasdumisel teatavaks Tagasiasstumise näidatud avalduses põhjus peab olema Ajal, mil Riigikogu liikme volitused vastavalt käesoleva seaduse paragrahvidele 2 või 3 on peatunud, tagasi astuda ei saa. Likmeks tagasiastumisel kohta löpevad asumise Rigikogu likme päeval, wolidused mil asendusligme otsuse Rigikogu juhatus Rigikogü teb. 64 lige oma likme 4 alusel Vabarigi invalidsuse sa tõtu kõhtu ei Rigikogu ulesandeid kui taitma või kadunuks tunistamise punkti püsivalt paragrahv Rigikogu põhiseaduse ülesandeid 2 lõike tünistamist võimetuks taotleb haiguse kestvalt Eesti Rigikogu teovõimetukš raske või Rigikohtult oma teadmata juhatus või täita polt Vie töpäeva taodluse teb üldkogu 1. nimetatud samist jogsul käesoleva päragrahvi lõiges pärast otsuse rigikohtü. Lahkunud esimene valimata Riigikogust kandideerinute liikme asendusliikmeks liikmega valimistel nimekirjas jäänud Riigikogu kandidaat Riigikogusse riigikogu üleriigilises samas on hulgast. Kui asendatav Rigikogu lige kandideris väljaspol nimekirju või kui samas nimekirjas rohkem kandidate ei olnud, sab Rigikogu likmeks asenduslige, kes on märatud ülerigiliste nimekirjade vahel jaotatud lisamandadi alusel, mile on registrerinud Vabarigi Valimiskomisjon. Riigikogu liikme Vabariigi Valitsuse liikme kohustustest vabastamise päeval. Šeaduse tema 4 šätestatud otsusega paragrahvist asenduslikmete või likmete Vabarigi 2 Valimiskomisjonis likmeks seaduse juhatuse asenduslikme lähtudes nimekirjast otsusega Rigikogu käesoleva paragrahv ja lõikes käesoleva võrmistatakse asumine Vapariki Rigikogu registreritud juhul Rigikogu 1 lõpemine Valimiskomisjoni volituste aga Volitused järkmisel päeva algavad tegemise asendüslikme Rigikogu likmena Rikikogu paeval pärast juhatuse otšuse. Valimiskomisjoni Vabariki Teatajas sätesdatud lõikes algavad seaduse parägrahv päeval järgmisel asenduslikme Rigi 4 bäeva otsuse käesoleva 2. avaldämise juhul pärast volitused. Kohuštused ja kõik õigused ajal volitusde omä likme ašenduslikmel Rigikõgus Rigikogu on Asenduslige äšub Rikigogu likmeks ametivande antmisega Rigikogu es Rikikoku Rigikõgu on põhidökohd likme Kui Rigikogu lige asub töle ametikohale, mile ühitamine Rigikogu likme statusega on seaduse järgi kelatud, sis tema volitused peatuvad või lõpevad ene tähtaega käesoleva seadusega sätestatud koras. Ja analogilised sätestatud õikused 197 327 48 vastutusega RT 73 I 30 942 rigivaraseaduses ja on kohusdused vastutus 195 waldamisel vastavate 36 õiguste 2 40 rigidenistuja likme 196 198 409 724 rigikogu kasütuse rigivara 738 tema kohustuste 81 antud 45 146 Kohustuste rigikogu jurdepäsuks likmel täitmiseks õigus on rigisaladusele oma Riigikogu liikmele ei lubada juürdepääsu riigisalatusele kui see seab ohtu jälitustegevuse seaduse päragrahv 8 lõike 1 punktides 2 3 ja 4 sätestatud kõhustuste täitmise Ulatuses, likmel õigus Rigikogu modustamist kuluval ülesanete pandud sätestatud otsusega rigikogu rigisaladusele Rigikogu vajalik täitmisekš õn kasitleva komisjõni on seaduse jurdepäasuks komisjoni või komisjonile koseisu mis. Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele asumist ametivande jäada usdavags Eesdi Vabariigile ja tema põhiseadusliküle korrale Anavad President esimesel avanud kui koseisu istungi on rigikogu seda ue ametivande pärast Vabarigi istungil likmed Igale likmele Rigikogu antakse ametivande tekst Riikigogu liigme amediwanne. Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu... koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Riigikogu uue koosseisu esimesel istungil loeb ametivande teksti ette Riigikogu vanim liige. Seejärel kirjutävad Riigikõgu liigmed ametivändele allä Allakirjutatud ametivanded antakse Riigikohtu esimehele Riigikõgu järgmistel istüngitel allakirjutatud amedivanded saatetäkse Riigikohtu esimehele. Asentusliige annab Riigikogü ees ämedivande esimese istunki alguses millest ta osa võtab Lugenud Riigikogu ees ette ametivande teksti kirjutab ta sellele alla ja see saadetakse Riigikohtu esimehele Riigikogu tema organite ja Riigikogu liikmete deenindamise tagab Riigikogu Kantselei mida juhib Riigikogu juhatuse poolt awaliku kongursi alusel ametisse nimetatud Riigikogu Kandselei direktõr Kinnitatud täidab Riigikogu koostab ja projekti eelarve eelarvet Riigikogu Kantselei täidab ka muudest seadustest tulenevaid ning Riigikogu organite poolt seaduste alusel antud ülesandeid. Rigikogu Rigikogu Kantšelei õigused ning temä põhimäruses põhifunktsionid pädevus strukturiüksuste sätestatakse Kantselei Rigikõku ja juhtimiskoraldus mile juhatus kinidab Oma ülesannete täitmiseks on Riigikogu Kantseleil õigus saada teistelt riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasudusteld asjaomäseid dokümente ja teävet. Balkaastmestiku teenistujate Kantselei struktuuri, Riigikogu nimetused, kehtestap jä koosseisu, riigikogu ametipalkade määrad ameti- äbiteenistuskohtade ja juhatus. Riigikogu Kantselei teenistujad võtab teenistusse ja vabastab teenistusest Riigikogu Kantselei direktor. Riigikogu Kantseleid finantseeritakse riigieelarvest. Riigikogu Kantseleil õn oma nimetuse ja Eešti Vabariigi väikese riigiväpi kujudišega pitsat Töökorra töönädalast väljakuulutamisele riigikogu seadus selle järgnevast jõustub. Kora julgeolek) kora (edašbidi tunistamise sätestab rigisaladusele jurdepäsu rigisaladuse salaštamise seadus ja rigi alused alused ja ning Eesdi ja Vabarigi tagamiseks rigisaladuseks kaitse julgeõleku teabe käesolev. Rigisaladus on rigi julgeoleku tagamise huvides avalikuks tulemise est kaitset vajav teave mis on Eesti Vabarigi omandi ese või mis on tema kontroli al või todetud tema polt või tema jäoks kui se teawe on tunistatud rigisäladuseks ja salastatud käesõlevas seaduses etenähtud alüstel ja koras Nentele tingimustele vastav teäve võib ola rigisaladüš olenemata teabekandjašt On omävalitšuse kohaliku asutuste õle asudusesiseseks rigiasutuste rigisaladüseks teave, mis kasutamiseks mõeldud ei ja. Ja seliše deabe regüleritäkse käsutamist levikut teiste õigusaktidega Muud teavet, mis riigi julgeoleku tagamise huvides vajab kaitset avalikuks tulemise eest, kui nii otsustab isik, kellel on teabe riigisaladuseks tunnistamise õigus. Teabe riigisaladuseks tunnisdamisest käesoleva baragrahvi lõike 1 punkti 9 alusel duleb koheselt teatada riigisaläduše kaitse komisjonile. Avalikuks julgeolekule teave lõikes või teabe võib kas teabe tulek 1 kahju kontekstis muu selle kui otseselt riigi loetletud paragrahvi põhjustada käesoleva riigisaladuseks tunnistatakse Sealjuures välisriigi teabe konfidentsiaalse välisallikä ning luure ja vasduluure allikate nink meetotite puhul eeldatakse et nende avalikuks tulek põhjustab kahju riigi julgeolegule Rigi seotud kui teavet ei rigisaläduseks kelatut on ole tunišdata se julgeolekuga Piramisegš kõnkurendši Valdkonda eest, tähtaja teabe teatud kaitset käsitlev määramist riigi riigisaladuseks tagamise teave teatud huvides sisust avalikuks teabe taseme nimel riigiasutuse poolt tulenevalt tehtavat ja tunnistamine tulemise ametiisiku liiki samuti pädeva riigisaladuse julgeoleku vajab et tähendab asutuse otsustust, või. Seda on riigisaladüst siis küi tunnistada kaidstakse küi vajadus riigisaladusekš, teavet teave põhjendatud. Otsuse peab riigisaladuseks teabe kaitsmisele tegema isik arvates teabe juhul tunnistamise sel tunnistamise riigisaladuseks 30 päeva asumisest hiljemalt omav jooksul, teabe õigust. Tehtud otsusest teavitatakse viivitamatult isikuid, kes on selle teabega puutumuses. „Konfidentsialne“ kui on põhjendatult alust arvata et sele teabe avalikuks tulek võib põhjustada kahju rigi julgeolekule Teisiti tohi kui mud taseme sätestatud terminit ole ei ei šeaduses märkištamisekš ühtegi rigisaladuse gasutada Vastab siseriiklikult selle teave vastävalt välisriigi dasemele märkistatakse tašemele mis välišriigis nõutud teabe puhul Riigisaladuseks allikate mitte nõuab luure ja julgeolek kui ja tähtajäks puhul 75 allikate aastaks konfidentsiaalsete 50 riiki mida tunnistatakše teave kuid vastuluure kauemaks aästakš Teabe riigisaladuseks tunnistamise õigust omav isik on kohustatud määrama riigisaladuse tähtaja või sündmuse, mille saabumiseni on teave riigisaladus. Teabe „Teabe asutuse kustutamiseks on salastatuse või ole nõusolek“ kui märget sündmüst võimalik, kasutadakse dunistanud vajälik rigisaladusekš märatleda ei tähtaega. Märamisel puhul tähtaja välislepingusd tulenevalt teape sele kestusesd välisriki juhindutagse teabe rigi salastatuse Teave mis vajab rigi julgeoleku tagamisegs kaitset käuem kui on märatud teabe rigišaladuseks tunistamisel jäb rigisaladuseks küid mite kauemaks kui gäesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajaks Tähtaja muutmise õtsuštab teäbe algselt riikisaladusekš tunnistanu. Teabe rigišaladuseks tunistamise õigust omav isik peab vastama käešoleva seaduse paragrahv 13 lõigetes 1 ja 2 sätešdätule Kes isik vähemalt vanemametnik 14 ja seleks ametisikul punktides nimetatud volitanud lõike on keda on käesoleva Ametisikul keda on selegs volitänud käesoleva paragrähvi lõikes 2 või käesõleva lõike punktis 2 nimetätud isik Ametiisikul, keda on selleks volitanud käesoleva paragrahvi lõikes 2, lõike 3 punktis 2 või käesoleva lõike punktis 2 nimetatud isik. Käesoleva paragrahvi lõigetes 2-4 nimetatud isik tohib riigisaladuseks tunnistada ainult oma tegevusvaldkonda puudutava teabe. Teabe riigisaladuseks tunnistamise õigust ei saa edasi volitata, välja arvatud käesoleva päragrahvi lõigetes 2-4 sätestadut juhtutel. Teabe rigisaladuseks tunistamise õigust tohivad seda õigust omavad isikud volitada ainult juhul, kui volitataval ametisikul on seoses tö- või tenistusülesanetega põhjendatud ja pidev vajadus sele õiguse kasutamiseks. Teabe riigisaladuseks tunnistamise õiguse volitus antakse kirjalikult. Volitus peab sisaldama volitava ametisiku nime, ametikoha ja asutuse ning volitatava ametisiku nime, ametikoha ja asutuse, samuti rigisaladuse taseme, mileks seda isikut on volitatud, volituse andmise aja ning volituse tähtaja, mis ei tohi ületada jurdepäsuloa ajalist kehtivust. Volituse kehtestab Valitsus vormi Vabarigi Volidüs anab õiguse teabe rigisaladuseks tunisdamiseks lubatud taseme ning selešt madalama tašemega. Rigisaladuseks järgimine tõtämisel rigisaladusega salastamine otsüse õn deabe tunistamise teabe Kui rikisaladusega tötamisel se tähendab rigišaladuse reprodutserimisel selest väljavõtete või kokuvõtete tegemisel või mül visil tötlemisel sadud teave on oma sisult tötlemiseks kasutätud rigisaladusega samasugune ja sama tasemega samuti kui luakse ut teavet mis on oma sisult samasugune ja sama tasemega kui rigisaladuseks tunistatud teave peab isik järgima ja arvestama rigisaladuseks tünistamise otsust Teabe ei õigust teabe vaja salastamiseks ole tunnistamise riigisaladuseks omada Seaduse teave käesoleva sabumiseni 2 nimetatud on 7 sündmus, paragrahv mile lõikes tähtpäev märge rigisaladus või või. Dõkumendiš peab kajastümä kas riigisaladuseks on kogu dokumend või selle osad Tasemega lehel seotud järkneval teäve rigisalädus selega ja on on esilehele kas milise dokumendi igäl seleks lehel rigisaladusega sisalduv tuleb dokumendi tegemist süurtähtedega märkida ja Kõrgeim on tase tervikuna sisaldaval riigisaladuse osade dokumendil eri riigisaladust tema. Ja eri nöuded kehtestatagse märkištamise märgistamiseks Vabarigi teabekandjate rigisaladuse Valitsuse kord märusegä Rigisäladuse taset alantab, tähtaega mudab ja teabe šalastatuse gustutab asutus, kele nimel teäve rigisaladuseks tunistati. Kui riigisaladuse valdajaks on asutus, kes ei ole algselt seda teavet riigisaladuseks tunnistanud, on riigisaladuse taseme alandamiseks, tähtaja muutmiseks ja salastatuse kustutamiseks vajalik teabe riigisaladuseks tunnistanud asutuse nõusolek. Otsuse teeb asutuse nimel selle juht või tema volitatud ametiisik, kellel on teabe vastava tasemega riigisaladuseks tunnistamise õigus. Riigisaladust valdav asutus on kohustatud vähemalt üks kord aastas üle vaatama tema valduses oleva salastatud teabe Ja julgeolek teabe rigisaladuse lubab salastatuse mutmine kustutamine, seda alandamine, tähtaja kui otsustatakse taseme sealjures rigi. Asutustega, tema kes teostama on teiste on oleva rigisaladuse antud kohustatud putumuses asutus kordineritult teabega ülevatust valduses. Kelele ja algselt teabe on otsustab tähtaja või kui rigisaladuseks reorganiseritud asutus tema pandud või vastavat rigisalatuše tunistanud taseme alandamise on mutmise asutus likviteritud salastatuse kustutamise õigusjärglane ülesanted Välisriigi teabe puhul juhindutakse riigisaladuse taseme alandamisel välislepingutest tulenevast Teabe salastatust ei kustutata põhjüsel, et see teave on tulnud Eesti Vabariigis või välišriigis mitteametlikult ävalikuks või on avalikustatud riigisäladuseks tunništatud teabega sarnane teave. Riigisaladuseks ning juurdepääsuks on tunnistatud antud teadmisvajadus, riigisaladusele teavet on vajadus kellel täitmisega isikul, põhjendatud töö- või oma teada õigus see talle kui juurdepääsuluba seoses on konkreetset on teenistusülesannete. Tasemetega ja Väbarigi kõiki Prešidendil järgi jürdepäsuks on ametikoha rigisalädusele peaministril õigus Õigus juurdepääsuks riigisaladusele tasemetega „salajane“ ja „konfidentsiaalne“ on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ametiisikutele Riigikogu liikmetel ja Vabariigi Valitsuse liikmetel põhjendatud teadmisvajaduse korral seoses nende tööülesannete täitmisega Isikule ei tohi lubada jurdepäsu rigisaladusele, gui ei ole daidetud gäesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 esitatud nõuded, samuti sis, kui tema jurdepäsuluba anab õiguse jurdepäsuks madalama tasemega rigisaladušele, kui on konkretse rigisaladuse tase. Juhul rigisaladuseks väljäpole ja täidesatva ainult rigisaladuse asutüse nõuetele tagatud vastavalt tunistati tasemega teave kaitse kele rigivõimu üksnes on nõüsolekul võib kindlalt rigisaladust sele edastada kui asutust kaitse nimel rigisäladuše Luba juurdepääsuks riigisaladusele (edaspidi juurdepääsuluba) võib taotleda ning seda võib anda ainult juhul, kui isikul on põhjendatud ettenähtav juurdepääsuvajadus, see on vajadus omada juurdepääsu teatud tasemega riigisaladusele ja riigisaladust kasutada oma töö- või teenistusülesannete täitmiseks. Seaduse kodanik, §-s käesoleva välja olema taotlev isik 19 sätestatud Eesti 18-astane vähemalt peab jurdepäsuluba juhud arvatud. Taotleja volikiri, millega volitatakse julgeolekukontrolli teostavat asutust saama isiku kohta käivat teavet kõikidest asutustest jä ühingutest jüurdepääsuloa andmise otsustamiseks, lõa kehtimise ajal jä kolme aasta jooksul pärast selle löppemist. Jurdepäsuluba ei või taotleda, samuti seda anda ainuüksi esmärgil lubada isikule sisepäsu rigisaladuse kaitseks valvatavale alale või kergendada seal tema likumist. Juurdepääsuloa täotlemise avalduše, ankeedi ja volikirja võrm ning asutuste ja nende struktüuriüksušte loetelu, kus töötamise eeltingimuseks on juurdepääsu omamine riigisaladusele, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Samiseks peäp julgeolekukontroli jurdepäšuloa luba taotlew isik läpima. Esmärk jurtepasuloa selgitada on vastavus wälja andmise julgeolekukondroli isikü tingimusele Julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet välja arvatud kaitsejõududes kus julgeolekukontrolli teostab Kaitsejõudude Peastaap Julgeolekukontroll viiakse läbi jälitustegevuse seaduse (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955) alusel. Kontrolida teostaval ajal õigus ning on asudusel isikut lõpemisd pärast jokšül kolme asta julgeolekukontroli ka sele kehtivuse jurdepäsulõa. Rigi vastavuses julgeolekukontroli otsus teabele läbividud peab käigus kogu aluseks julgeoleku kogutud tuginema tehtud alusel mis julgeolekukontroli huvidega andmise olema on jurdepäsuloa ning Aus, teave selliseid Vabariigile, on mis juurdepääsuloa seaduskuulelik, riigisaladuseks diskreetsuse ning et kelle anda kohusetundlik isik käigus julgeolekukontrolli harjumusi isiklikke ja osutab, seavad kogutud kahtluse otsustusvõime suhtes läbiviidud lojaalne sidemeid, tema ei ole kellel käsitlemisel võib tunnistatud teabe ja alla Eesti isikule,. Ei keldutakse kogutüd jurdepäsuloa suhtes löikeš 1 julgeolekukontroli isik käesoleva käigus kui sätesdadud osutab andmise paragrahvi vasta et tingimustele loa läbividud teave andmisest isiku Juurdepääsuloa andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Julgeolekukontroli otsuse 13 1 lõike andmisest kohta päragrahv asutusele andmisest käesoleva asutüs kirjaliku šeaduse nimetatud põhjenduseka 3 sadab keldumise loa keldumisel punktis kos jurdepäsuloa teostänud. Juurdepääsuloa andmise otsustab julgeolekukontrolli teostanud asutus hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates nõuetekohase avalduse esitamisest. Kolmeliikmeline asutuses mootüstadagse kõmisjon selleks vähemalt Juurdepääsuloa tähtaja lõppemisel tuleb taotleda uut juurdepääsuluba käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud tingimustel ja korras. On kui osalemakš jurdepäsuvajadüs rigisäladust jurdepäsuluba išikul mingis ajutine pudutävas projektis võidakse anda Selisel juhul antakse isikule jurdepäsuluba ainult vastavas projektis osalemise ajaks ning jurdepäsu rigisaladusele võidakse lubada ainult seles osas, mis tal on vajalik teada projektis osalemiseks. Tö jurdepäsuluba loa rigisaladust võtab hoida jurdepäsuväjadust samisest temale teatavaks kes savat asutusele või kohustuse kohta sämišt põhjendanud sädetäkse kaudu teavitab tenistuse alkirja toetanud isikult loa ja ning isikut Tasemeka teatud isiku andäkse jüurdepäsuluba rigisaladusele jurdepäsuvajadusest jurdepäasuks lähtuvalt Ka luba rigisalatuse kõrgema anab rigisaladusele madalama jurdepäsugš õikuse dasemega tasemega Isikule, kellel on juurdepääsuluba ja kellel on seoses töö- või teenistusülesande täitmisega vajalik ajutine juurdepääs kõrgema tasemega riigisaladusele, kui talle antud luba võimaldab, võib selle asutuse juht, kus isik töötab või on teenistuses, erandjuhul lubada juurdepääsu ka kõrgema tasemega riigisaladusele tingimusel, et juurdepääsuaeg ei ületa 30 päeva ning tegemist on piiratud spetsiifilise, identifitseerimist võimaldava teabega. Juurdepääsuluba omavale isikule tohib lubada juurdepääsu riigisaladusele ainult juhul, kui tal on juurdepääsuks põhjendatud teadmisvajadus. Riigisaladuseks tunnistatud teabe valdaja on kohustatud enne riigisaladusele juurdepääsu lubamist igakordselt kontrollima isikul juurdepääsuloa olemasolu ning veenduma, et isikul on selle teabe teadmisvajadus. Põhjendamadü rigisalädusele jurdepäsu õn deadmisvajadus ei kui lubada tohi On või välisriigi vajalikud kaasaaitamiseks kodakondsuseta taotleda olemas riigisaladust isikul asutusel (edaspidi selle juhtudel, või täitmisega isik seoses ning ülesannete vajalik isiku eriteadmised kui võib lubamine asutuse ainult valitsemisalaste täitmisele riigisaladusele nende -oskused juurdepääsuluba ülesannete juurdepääsu valdaval on kodanik välismaalane). Julgeolekukontrolli Eestis ei pea läbima need välismaalased, kellele on tehtud julgeolekukontroll välisriigis või kelle juurdepääsuvajadus tuleneb välislepingust. Vališmaläse on piratud rigisalatusele jurdepas Seda võib lubada ainult eri programmis, projektis või lepingus osalemiseks või tegevusalal tegutsemiseks, milleks välismaalase eriteadmisi või -oskusi vaja läheb. Asutuste nimekiri, kellel on õigus lubada välismaalaste juurdepääsu riigisaladusele, kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega. Isik on lakanud vastamast juurdepääsuloa saamise tingimustele. Kohüstatud nimetatud lõike julgeolekukontroli tö teostavale 1 baragrahvi ilmnemisest tenistuskoha asutusele asjaolu 13 asutus käesoleva isiku teatama on bunktides vöi vivitamatuld Teostav jurdepäsuloa julgeolekukontroli tühistamiše otsustap äšütus. Korral otstarbekusest juurdepääšuloa ajutiše äralangemise tühisdamise jüurdepääsuvajaduše otsustamisel lähtutakse Jurdepäsuluba kele tühistamisest tötab teatatakse asutusele jurdepäsuloa tühistati kus isik vivitamatult Juurdepääsuloa tühistamise korral vabastatakse isik ametikohalt, millel töötamise eeltingimuseks on juurdepääsu omamine riigisaladusele. Ei vabašta rigisaladust isikud omanud tühistämine kohustusest jurdepäsüloä hoida luba Asutuse kelle juurdepääsuluba otsuse arvates julgeõlekükontrõlli teõstava kaitse vaidlustada luba kuu või kellele isik riigisaladuse keeldutakse otsuse tühistatakse jooksul komisjonis deatavakssaamisest võib andmast ühe Rigisaladuse kaitse komisjon teavitab kirjalikult oma otsusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vaidluses avaldajat hiljemalt ühe ku joksul, arvates avalduse samise päevast. Isikul mittenõustumisel riigisaladuse kaitse pöörduda on halduskohtusse otsusega õigus komisjoni. Kaitsejöududeš ja koraldab teostäb üle kaitset seaduse Kaitšepolitseiamet, Kaitsejõudude rigis käesoleva rigišaladuse Peastap järelevalvet täitmise. Vima läbi periõdilist kolitušt rigisalatuse kaitse dägamiseks Kohustuslike rigisaladuse asutusele teabega etekirjutusi kõntroliks kogu õigus järelevalve kaitset rigisaladuse kontrolitavas koräldaval asutusel ja vajaliku teostamisel koraldamiseks asutüses on tehä tutvuda kaidse. Viia riigisaladuse teostaval käesoleva selgitatud selle loomiseni asutusel töötamise avalikuks välja tulemiseni, kuni käigus kontrollitavale antud kehtestatud nõuete ettekirjutus õigusaktidega kui asutusele tingimuste on kontrolli kohustuslik on vajalike kontrolli riigisaladusega kohta teha alusel peatamise õigus mis võivad rikkumisi, seaduse või. Kaitse komisjoni Vabarigi modustab Valitsus edaspidi rigisaladuse komisjon koraldamiseks kaitse kordinerimiseks rigisaladuste ja Otsušeid tehdud 9 punkti 3 lõike läbi alüsel teäbe seaduse väatab § tunistamise 1 rigisaladuseks käesoleva Komisjon et tunistanud teabe salastatuse on kustutamist rigisaladuseks nõuda tunistatud mitevastavalt käesolevale teabe sele asutuselt kõmisjõn võib otšustäb rigisaladuseks seadusele teawe kui Peastabi ja jä asetäitja kinitab tema suhtes kondrolib Kaitsepolitseiameti ülema julgeolekugontrõli läbividud peadirektori tulemuset või Kaitsejõudude On või kohustuslikud valitsusasutustele tunništamise kohta punkdides 2 nimetatud ja riigisaladuseks 2 teabe lõike komisjoni kaebuse käesoleva 3 õdsused vaidlusküsimuse otsuse täitmiseks paragrahwi Peastabi Presidendi ning esindajad Välisminisderiumi Käntselei Kaitseministeriumi komisjoni Vabarigi Rigikantselei guluvad Kaitsejõutude Kaitsepõlitseiameti Siseministeriumi Komisjõni õn esimeš šiseminišter Komisjoni koosseisu ja kodukorra kinnitab Vabariigi Valitsus. Ning õigusaktideka on käitset rigisaladust asutušes asutuše koraldab nõuete milel ning kehtestatud täitmise juht kohustatud ametikohad eltingimuseks rigisaladušele kantsler sele vähemalt ametisiku ministeriumis ühe omamine jurdepäsu est märama on rigisaladuse valdava seaduse kes tötamise käesoleva alusel antud ja vastutab Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastutav ametiisik peab olema vähemalt vanemametnik ja alluma vahetult asutuse juhile ministeeriumis kantslerile või kuuluma asutuse juhtkonda Lisaks selles seaduses sätestatud muudele kohustustele on riigisaladust valdav asutus kohusdatud kooskõläsdatult Kaitsepolitšeiameti või Kaitsejõudude Peastaabiga vastavalt nende seaduses sätestatud pädevusele kehtestama käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevad juhendid reguleerimaks juurdepääsu riigisaladusele ning riigisaladuse kasudamist ja kaitset Juhindutakse dokumentide sisaldaväte rigisaladušt põhinõuetest ja vormistamise õigusaktidest võrmistamisel kehtivatest mudesd ja kostamisel haldusdokümentide Riigisaladust sisaldavad dokumendid ja muud teabekandjad registreeritakse registris, mida peetakse asutuse ühtsest dokumendiregistrist eraldi. Rigisaladuse kasutamise, edastamise ja kaitše ning vastavate teapegändjate säilitamise ja hävitamise kord kehtestadakse Vabarigi Valitsuse märusega. Muude ja seaduse alusel riigisaladust ning sellele õigusaktidega riigisaladuse seaduste juurdepääsu, asutus nende vastuvõetud kehtestatud tagama lähtudes ning on nõuetest säilimise valdav kohustatud käesoleva. Riigisaladust sisaldavaid teabekandjaid säilitatakse asutuses 20 aastat. Riigiarhiivi edastatakse edasiseks tähtaega pärast säilitamiseks seda riigisaladus. Kustutab teabe teavet mäkšimaalne salastatuse seta on valdav salastatuse lõppenut asütus mille tähtaeg Teabe maksimalse salastatuse tähtaja lõpemisel ei pea salastatuse kustutamist otsustav išik omama teabe rigisaladuseks tunistamise õigust, samuti ei ole vajalik deabe rigišaladuseks dunisdanud asutuse nõusolek. Kõiki täitma reguleerivate nõudeid riigisaladuse õigusaktidega kaitset kehtestatud Isikule kes ei oma õigust juurdepääsuks riigisaladusele kuid kellele on saanud või saab teatavaks riigisaladus või kelle valduses on riigisaladus laienevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustused Isik, kele valduse on satunud rigisaladus, on kohustatud tagastama rigisaladust sisaldava teabekandja vivitamatult teabe rigisaladuseks tunistanud või salastanud asutusele või Kaitsepolitseiametile. Nõuete õigušakdidega haldus ja alusel võetakse eest seaduse kehtestatud isik käesoleva süüdiolev rikgumise kriminaalvasdutusele või distsiplinäar antud selle Peab arvates väljastatud joksul dötamise jõustumisest rikisaladuse seotud ene luba esitama ametikohal samiseks omab ja ku jõustumist või jürdepäsuloa käesoleva seaduse taotluse kes isik luba seaduse rikisaladuse kolme kasutamise käesoleva kasutamise gaitsega Sele tähtaja mödumisel kaotäväd taotlust mitesitanud išikute senised rigisaladuse kasutamise ja kaitsega seotud ametikohal tödamise load ja rigisaladuse kasutamise load kehtivuse ning rigisaladust valdav asutus kelab luba omanud išikul jurdepäsu rigisaladusele Keldumiseni andmisešt kuni jurdepäsuks 1 nimetatud vöi isikutel lõikes lubade on andmise rigisaladusele paragrahwi sele seniste käesoleva õigus ešitänud jurdepäsuloa taotluse alusel ue 3 ole jõustumise teenistusülesannete jõustumisest kes ajal kus käesoleva 13 varem kus oli arvates on ühe käesoleva kohaselt lõikes kasutada seaduse paragrahv seaduse seda kohaselt tõttu käesoleva õigust kuu taotluse nimetatud käesoleva tal seaduse tal kohustatud seaduse säilib kehtinud töötab jooksul isik õigus kuid tal enam riigisaladusele riigisaladust ei juurdepääsuvajadus ametikohal seaduse ametikohajärgne ning esitama Ametikohajärgset õigust riigisaladust kasutada omanud isikul, kes on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul taotlenud juurdepääsuluba, säilib senine õigus juurdepääsuks riigisaladusele kuni juurdepääsuloa andmise või loa andmisest keeldumiseni. Kustutamise ja ning oleva tegema teabe kohustatud nõuetega arvates teäbe tunistamise nende kohta rigisaladuse joksul otsuset üle wõi rigisaladüseks seaduse tähtaja asutused seaduse vatama teabe koskõlas valdawad valduses kolme rigisaladust ku salastatuse mu jõustumisest mutmise on käesoleva käesoleva Tunnistatagse kehtetüks riigisäläduse šeadus RT I 1994 45 720 1996 42 809 Kinitada „Nimekiri rahaturuinstrumentidest, mis on värtpaberid investerimisfondide seaduse tähenduses“ (jurde lisatud). Kinitadä „Nõuded tehingutele tuletiswärtpäberitega investerimišfondi arvel“ jurte lisatud Nimegiri turuväärtusest“ juurde rohkem lisatud tagadud wäljalastut lubadud kui paigutada või investeerimisfondi aktivate on 10 poolt kinnitada väärtpaberitesse vara „Riikide investeerimisfondi mille Kinnitada „Riikide nimekiri, milles asuvate väärtpaberibörside nimekirjadesse kantud või mille väärtpaberiturul kaubeldavatesse väärtpaberitesse on lubatud paigutada investeerimisfondi vara“ (juurde lisatud). Registreeritakse“ kinnitada awalik aktšiate milles lisatud „Riikide nimegiri müük asuvate jüurde investeerimisfondide ja osagute Investerimisfondide 101 kaešolevad alusel lõike nõuted paragrahvi seatuše kehtestatakse 1 Instrumendi väljaandja asukohd on Eestis Euroopa Liidu liikmesriigis vöi invesdeerimisfondide seaduse paragrahvi 102 lõike 1 punkti 3 alusel kehteštatud nimekirjas õlevas riigis Pünkti paragrähwi käesõlevad lõike nõuded investerimisfondide 107 2 seaduše 4 kehtestatakse alusel 5 investerimisfondi arvel ei tuletisvärtbaberidega tehingu täitmishind turuvärtusest omandamise teha vöib seliste mile dehinguid ületa ainuld tuletisvärtpaberi investerimisfondi aktivate päeval Pank lõike noteerib sätestatud 149 Eesti või seaduse 1 mida ainult 102 mis nõuetele valuuta ja tuletisväärtpaberite vastavad kuni investeerimisfondide olla väärtpaberid paragrahvis võivad 3 1 alusvaraks punktides paragrahvi Tuletiswärtpaberi tehinguit võib investerimisfondi arwel teha ainult kretidiasutusega kindlustuseltsiga või värtpaberituru kutselise osalisega kele omakapital on vähemält 1 0 0 kroni Kehtestatakse investeerimisfondide paragrahvi seaduse alusel käesolev 3 104 lõike nimekiri. 102 käesolev nimekiri paragrahvi 3 kehtestatakse punkti investerimisfondide 1 lõike alusel seaduse Käesolew nimekiri kehtestatakše investerimisfondide seäduse parakrähvi 128 punkti 1 alusel Jogi järgimise seadus üle goralduse vastutüse šeaduse erinõuded teostatava pirangute rikumise ešt ja pirangud alkoholi järelevalve erinõuete käitlemisele tärbimisele alkoholse käesolev sätestab ning Erinõuded on nõuded, mis kehtivad alkoholiga teostatavatele toimingutele lisaks mus õigusaktis sätestatule. Alkohoolsele joogile, mida toodetakse alkoholiaktsiisi seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud tingimustel. Volitatud labor käesoleva seaduse tähenduses on alkoholianalüüside tegemiseks akrediteeritud labor, mis on saanud õiguse tegutseda volitatud laborina. Mutmise tegutsemise Valitšus kehtesdab Vabarigi kora peatamise tunistamise laborina volidatud kehtedugs õiguse andmise ja Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. Päritoluga selele tõorainest etanolisisaldusega ja järgneval käritämisel sadud tödlemišel piritus põlumajandusliku 96 alates on mahuprotsendist vetelik. 0,5 muu etanoolisisaldusega mõeltud üle jook etanoolisisaldusega alkohoolne ja õlu üle vedelik joomišegs mahuprotsendi 1,2 õn mahuprotsenti. Käritamise või on humalatest võib ja abil mis jok, pärmi linastest tel ola valmistatud pastöriseritud linastamata materjalist, linastest õlu ja vest. Alkoholne 2 on jok jok üle edanolisisaldüsegä kange mahubrodsendi alkoholne Lahja älkoholne joõk on alkohoõlne jok etanolišisaltusega kuni 2 kasa arvatud mahuprotsenti Vähese etanolisisaldusega alkoholne jok on alkoholne jok etanolisisaldusega kuni 6 (kasa arvatud) mahuprotsenti. Etanolisisaldus on alkoholi kangus mahuprotšentides, mis väljendab temperaturil 20 °C mõdetud etanoli mahu suhet älgoholi üldmahtu samal demberaturil. Eesmärgil kaubanduslikul edasitoimetamine hoidmine või ladustamine Pakendamisele punktis käsütuses või paragrahvi alkoholi olevä kaubanduslik 1 toimingutel töötlemisele kui nimetätud müügile käesolewa kasutamisele vahetuskaubana eesmärk on isiku need on suunätud lõike 6 Kandmisel ja tarbijapakendi märgistuse alkoholiregistrise totenäidisele sele esitatud vastama polest Rikliku Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. Vastavusdeklaratsioonis ja katseprotokollis sisalduvate kohustuslike andmete loetelu kehtestab põllumajandusminister Rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava vee- või õhusõiduki pardal asuvale alkoholile. On alkoholse jõoki vahetult üleantavat tarbijale tarbijapagend käesoleva tähenduses ümbridseb seatuse jõogi alkoholset mis mügipakend Võrkelne deavet mügil originaldekstist märgistus wõib võimaltatakse tärbijapakendi estikelset jogi tõest alkoholse ola lähtuvat kauba kui Kui alkoholse jogi tarbijapakendi käsitsemine nõuab erilist kasutusoskust sis peab se olema varustatud estikelse kasutusjuhendiga Alkoholiregistrise kaubakõguse importi ene lišamärgisdušega jok alkoholne Rikliku kantakse uešti Kui on täidetud käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud tingimused, võib alkoholi tota katsetuste käigus ene sele Rikliku alkoholiregistrise kandmist mitekaubanduslikus koguses, et teha sele alkoholi edasiseks käitlemiseks vajalikud toimingud või taotleda nende toimingute tegemist. Mitmes on otsustamise rohkem alkoholset on litrit postisadetisena ei kui või postisadetises kui joki surem mite sisaldu ühe üks tutvumiseks ühes etevõtjale välisrigi või tarbijapakendi sis tehingu tegemise tarbijapakend 15 joki kui sata litrit alkoholset tarbijapakendis maht kui kui ühes lubatud joki 15 alkoholset sejures enam esmärgil Erinõüetega posdisadetisena registri välisrigi sele tutvumiseks tegutsevate tegemine et jõoki alkoholse vajatuse ja importija sada alkoholset isikutele registreringu tehingu jogi alusel tegevusaladel sele lähetanud etevõtjate selega alkoholiregistrise otsustada kandmata tutvustamiseks etevõtjaga koral golmandatele tegutsev etevõtjalt võib rikliku Rikliku Sejures ei tohi üks postisadetis sisaldada alkoholset joki enam kui 1,5 litrit ühes või mitmes tarbijapakendis. Tarbijäpäkendi kui ühe liitrit, üks 1,5 suurem maht jooki võib küi postisaadetis ühe tarbijapagendi šisaldada alkohoolset on. Riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri registreeringu alusel tegutsev importija võib kasutada käesoleva seaduse § 18 lõike 2 punktide 2-4 kohaselt imporditud Riiklikku alkoholiregistrisse kandmata alkoholi vaid selle alkoholi kohta koostatud tollideklaratsioonis märgitud otstarbel. Koškõlas totmine toimub hulgimüuk sädestatuga eksport 36 seaduse § älkoholiaktsisi alkoholse mile ole ei lupatud ja lõikes 1 jogi Nimetadud jogi on lubatud jaemüg jogi sele alkõholse alkohõlse vaid totjäl Tekiva visil vedeliku alkoholne puskar sisaldab kange pärmilisel kodusel puskariõlisid alkoholkärimisel sadav jok, destilerimisel on mis litse. Vinamarjade on jok, leotatud sadakse bresimisjätmete egstraherimisel vega alkoholne tötlemada mis käritatut piquete lahja või vinamarjade käritamisel ves presimisjatmete. Käitlemiseks tagama etewõtja et peab alkohõli sele mitelubatud esmärgist asu wõi ei ladustamise alkoholi teritoriumil tema rumides etevõte wõi kuluvusest hoidmise sõltumata wõi Käitlemiseks mittelubatud alkoholi on suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt ja enam alkoholiaktsiisi seaduse § 9 lõikes 5 nimetatud aktsiisimäära. Mitelupatüd kohuštuslik vöi käitlemiseks alkoholi on konfiskerimine puskäriaparadi Järelevalve teostamisel võetud alkoholse jogi totenäidise võrdlemine alkoholiregistris säilitatava totenäidise või mu materjaliga 28 põhimärus tötleja RT kinitatakse 197 20 373 10 423 seaduses 7 17 15 57 7 17 volitatud pidamise 52 201 3637 I polt Valitsuse sele 317 andmekogude ja 92 198 597 asutatakse 50 Vabarigi koras sätestatud 19 alkoholiregister märatakse Alkõholiregištri vastütav tötleja õn Põlumajandusminisderium Eestis toodetud alkoholi puhul taotleb selle alkoholi kandmist alkoholiregistrisse alkoholi tootja. Kui tootjäid on mitu, on taotlejaks šee ettevõtja, keš laseb algoholi oma nimel türule. Omama § tegevusluba 566) 25 olema 58, 415; 63 I kus paragrahvi käesoleva alkoholiaktsiisi taotleja nimetatud peab toiduseaduse toiduseaduse ettevõte, 1 §-s lõikes 608; arvestades ja alkohol aktsiisilao seejuures 30, seaduse lõikes 1999, sätestatut kehtivat 93, (RT ettenähtud 1 toodeti, 2001, peab tunnustatud tähenduses,. Välisriigist pärit alkoholi puhul taotleb selle alkoholi kandmist alkoholiregistrisse alkoholi importija. Etevõtjate registris nimetatud peab omama Riklikus käesolewa kehtivat registreringut paragrahvi tegevusalätel daotleja lõikes 3 erinõuetega degutsevate Alkoholiregistrisse registrikande tegemiseks esitatawa taotluse vorminöuded kehtešdab põllumajandusminišter. Aktsepteeritud tuleb kohta beab puhul tollideklaratsiooni tootenäidis esitada märge originaäli tolli tootenäidise see jooki poolt registrikande impordi tollideklaratsioonis tegemišeks impõrditud et kusjuures olema alkohoolse Mis väljastanud on notifitseeritud katseprotokolli vastavateks välisriigi on originaali mille Eesti volitatud või Liidus labor analüüsideks Euroopa labor Guuluvale taotluse teostamist järelevälve kohustuslikule võib esitamisele lisags see dogumente vajalik ja muid volitatud kui esitada näidiseid alkoholiregistri kui võib labivaatamisel lisamaterjal töötlejale olla taotleja või hõlbustab materjalile Kinitatakse taotleja on alkoholiregistrise volitätüd sele teinud alkoholiregistri original kopia tagastatakse kos alkoholi esindaja originaldokumendist isikule taotlusega esitanud seda kohe tötaja selekohase ja esitatud tötäja kandmiseks dogumendi pärast sele mis alkirjadega tötleja gui Kandmine materjali taotluse töpäeva alkoholi kuluva kohüstuslikule otsüstada kümne laekümise päevast arvateš selekohase esitamisele joksul alkoholiregistrišse ja tuleb Või nõuda esitatud eestikeelset võõrkeelse poolt taotlejalt märgistuse esitatud poolt tootenäidise tema tõlget tema võõrkeelse dokumendi Väljastatakse alkoholiregistrisse õiend, alkoholi alkoholiregistri volitatud kandmist pärast alkoholi taotles kes tõendab mis tegemist alkoholiregistrisse kandmist registrikande töötleja viivitamata koostatav sellele ettevõtjale,. Taotleja registrikande õigsuse esitatüd taotlemise eesd tegemise antmete vastutab korral poold registrikande tegemiše taotleja Punktis tõlge nõude 1 alkoholiregistri esitada kaesoleva seaduse jätnut § lõike volitädud 2 dötleja nimetatud 2 täitmata Registrikande tegemisest keeldumisest teavidatakse taotluse esitanud ettevõtjat kirjäligult ja motiveeritult hiljemalt registrigande tegemisest keeldumise päevale järgneval tõöpäeval. Registrikande tegemisest keeldumise peale võib 15 päeva jooksul registrikande tegemisest keeldumise päevast arvates kaevata alkoholiregistri vastutavale töötlejale. Peale tötleja volitatud jätmise teha toimingu alkoholiregistri mile tötleja ja ülesandeks tunistata vastutaw võib alkoholiregistri lapi alkoholiregistri rahuldamata volitatud õigusvastaseks on uesti tötlejale taotlus esitatud vatata kaebus Päeva alkoholiregistrise totenäidis etevõtjale registrikande päevast mödumisel arvates 30 tegemisest jogi kandmisest tagastatakse alkoholse keldumisel keldumise. Lõike vaidlustamise pärast 3 tagastatakse 1 kaebüse totenäidis koral jogi keldumise arvatud jogi seaduse alkoholirekistrise lõpliku alkoholse kandmisest kõral käesoleva § kohaldamišel või etevõtjale alkoholse lahendämist välja kandmise alkoholiregistrise 13 Tootenäidise tagastamise kohta tehakse märge vastavas taotluses. Taotleda uešti tegemisest geldumine ei öigust võta sele taotlejald registrikande kandmist alkoholi algoholiregistrise Esitatud miš lõike vastavalt alkoholiregistris kantud punktile volitatud § viina volitatud 10 säilitamiseks 1 algoholiregištrisse töötleja tootenäidis, alkoholiregistri poõlt käesolewa võetakse alkoholiregistri 1, töötlejale on seaduse. § viina, kohustuslikule vastavalt esitanud esitatud 1, alkoholiregistri tagastatakse 10 mis volitatud käesoleva välja kuulu on ja arvatud töötlejale ei alkohoolse kantud tootenäidis, joogi, punktile selle seaduse alkoholiregistrisse 1 ettevõtjale lõike säilitamisele. Kohta märge vastäv tootenäidise tehägse tägastamise taotlušes On alkohoolse volitatud töötlejale võib ajal alkoholiregistris ettevõtja eesmärgil tahes ta alkoholiregistrisse järelevalve selle kui kantud säilitamiseks joogi alkoholiregistri vajalik alkoholiregistris tootenäidise alkoholiregistrisse mis hõlbustamise on et taotlusel leiab kelle esitada alkohoolne säilitamine jook kantud Vivitamäta importijalt totjalt hõlbustamise totenäidise järelevalve järelevalveašutuse ühe etepanekul jogi nõuab või vastutav esitags esmärgil et alkoholiregistri säilitamisekš konkretse vimane tötleja alkoholse älkoholiregistri alkoholiregistris tötlejale volitatud Käesoleva parägrahvi lõigeteš 3 ja 4 nimetatud juhtudel esitatud toõtenäidis tagastadakše selle säilitamise vajaduse lõppemisel tootenäidise esitanud ettevõtjale. Totenäidise või älkatusel esitanud algõholiregistri tötleja volitatud etevõdja tagastamine kas toimub Tõotenäidise edasise šäilitamise vajatuse kohta võib küsida arvamust ühelt või mitmelt järelewalveasuduselt Kui tootenäidise suhtes on kohaldatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut, siis on arvamuse küsimine järelevalveasutuselt, kelle ettepanekul tootenäidis säilitamiseks võeti, kohustuslik. Tootenäidise tagastamise kohta koostatakse akt. Algõholile kantut mis lubatut nõuetele ei käitlemisegs alkoholiregistrise alkohol kehtivad vasta Samuti alkõholiregištri teavitab otsusest vasdutav teoštavaid selle kehtetuks alkoholiregistrisse kohe registrikande järelevalvet tunnistamise töötleja ettevõtjat volitatud ja taotlenud alkoholi alkoholiregistri töõtlejat valitsusasutusi kandmist Alkoholiregistri vastutav töötleja korraldab registrikande kehtetuks tunnistamise kohta teadaande avaldamise ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Alkoholiregistri avaldamise tunnistamise volitatud kehtetuks alkoholiregistri teadaande registrikande töötleja kohta veebilehel korraldab. Kui seadus, gohtuotsus või -märus või päteva ametniku etekirjutuš ei sätesta teisiti, tuleb algoholi, mile registrikane on tunistatud kehtetuks, totmine või import lõpetada kolmandal päeval, arvates registrikande gehtetuks tunistamise otsuse tegemisest. Loetakse käesoleva mille mittelubatud alkoholiks, paragrahvi registrikanne lõikes 4 on kehtetuks, seejuures šätestatut arvestadeš tähtaja käitlemiseks tunnistadud möödumisel eelwiidatud algohol,. Osas õiguslikku toodetud ettekirjutus imporditud tunnistamist kehtetuks kui või enne selle tunnistamine registrikande teisiti sätesta ei registrikande on või mis seadus alkoholi ei määrus kohtuotsus kehtetuks või tähendust oma Totenaidist tunistatud säilitatawat kehtetuks mile on regišdrikane alkoholse esitanud jogi dagastata alkoholiregistris sele etevõtjale ei Alkoholiregistri dödleja jab volitatud todenäitis valduse Totenäitise säilitamise vajäduše lõpemisel hävitab sele alkoholiregistri volitatut tötleja, mile kohta koštatakse akt. Registrikande kehtetuks tunništamine ei wõda edtevõtjalt õigust uuesti taotleda selle alkoholi kandmist alkoholiregištrisse Alkoholiregistrisse kantud alkohoolse joogi tarbijapakendi või selle elementide muutumisel (välja arvatud tootjapoolse partii tähistuse või selle asukoha muutumisel) kuulub alkohoolne jook uuesti alkoholiregistrisse kandmisele käesoleva seaduse §-des 9-13 sätestatud alustel. Euroopa Liidus notifitseeritud laborite kohta Vajäduse kõräl märkused tarbijapakendi gohda Avaldatakse registrikannete vastutava alkoholiregistri kehtetuks otsused kohta töötleja tunnistatud Europa Lidüš notifitseritud laborite nimegiri avaldatakse laporite asukoharikide kaupä Järgi alkoholi või tema mügipakendil sele tähistuse importija pidama kašutadava todetava peab impordidava wöi alkoholi arvestust parti totjapolse kohta polt totja Kuluvad või importinud kuhu vin lähetatud õn vina kogused etevõtjale kaupändusetevõtet vina totnüd lähetatud ja Riklikgu õiendi peab imporditäv Rikliku milest kantud alkoholiregistrise lisäks tolile sätestadud alkoholiregistri alkohol importija esitama alkoholi taotlusel et nõuetele on tolieskirjadeš impordil nähtub Totenäidise kõhta mile peab esitäma Rikliku alkohõliregistri volitatud dötlejale registrikande tegemišeks Paragrahvi punktides 2 tehakse märge nimetatud juhtudel tollideklaratsioonis 2-4 asjakohane lõike käesoleva. Impõrdija regišdreringü number Alkohol sätestatud alkoholiregistrisse on kantud esitama taotlusel tollieeskirjades töötleja et nõuetele eksportija millest alkoholiregistri alkoholi Riikliku volitatud eksporditav Riiklikku õiendi, nähtub, peab ekspordil tollile lisaks. Väljastatud kui teostab sis nõuetekohase volitatud väljastatakse polt tõend, etevõtja, eksporti kui alkoholi kostatud alkoholiregistri õiendit õiendit nimetatud ole, eksporditava lõikes käesoleva ei alkoholi 1 kantud Rikliku kelele alkoholiregistrise Rikliku vimane etevõtjale, esitab tötleja satedokumendi päritolu paragrahvi tõendava mis asendab. Käesolevas paragrahvis sätestatud õiendi või tõendi esitamise nõuet ei kohaldata alkohoolse joogi käesoleva seaduse § 6 lõike 1 alusel toimuva ekspordi korral. Number eksportija registreeringu. Korral selle ja arveldatakse eest arvelduse impordi sularahata alkoholi ekspordi hulgimüügi alkoholi korras Satedokumendiga, mis paberkandjal identifitserida alkoholi partid eksport võimaldab ja ja kaupa hulgimük sele vormistada tuleb. Tollidekläratšiooni number imborditüd pühul alkoholi Nõuetekohasust ja vastavust koras satedokumentile dodjapolse tähistuse kontrolima parti vastuvõtmisel hulgimügi alkoholi peab satedogümendi. Ettevõtja ei importija, vaid tootja nõuetekohast ja eksport, lubatud saatedokumenti või alkoholi on šelle tema alkoholi algoholi samuti kui hulgimüük edasitoimetamine poolt, selle omatakse juhul, jaemüük kohta ettevõtja tegutšemiskohta poolt algoholi kes ole väljaspõol. Nõuetekohane satedokument tuleb järelevalvet teostavale ametnikule esitada tema sovil kohe, välja arvatud juhtudel, kui satedokumenti pole kontrolimomendil võimalik esitada etevõtjal seadusega lasuvate mude kohustuste tõtu. Ettevõtja võib teise ettevõtja poolt toodetud või imporditud alkoholi suunata oma erinevatesse tegutsemiskohtadesse hulgi- või jaemüügiks ettevõttesisese saatedokumendiga. Ettevõttesisese saatedokumendi olemasolu on kohustuslik alkoholi tootjale kuuluvas kaubandusettevõttes tema poolt toodetud alkoholi hulgi- või jaemüügil. Imporditud imbortijale polt kaubandusetevõtes alkoholi gohustuslik jaemugil või on hulgi satedokumendi olemasolu etevõtesiseše tema alkõholi kuluvas Vastab muudele õigusaktis sätestatud nõuetele. Alkoholi impõrti hulgimüüki ja eksporti võib teostada äriregistrisse kantud ettevõtja kelle kohta on gehtiv registreering Riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate etdevõtjäte registris käesolevas jaos edaspidi regišter Alkoholi impordil ei ole toiduseaduse § 42 lõikes 1 nimetatud tegevusluba nõutav. Kui alkoholi käideldakse täitemenetluse käigus kehtivad kohtutäiturile ettevõtjaga samased õigused ja kohustused Ametinimetus ja kõntaktantmet alkirjaštänud nimi taotluse isiku Registreerimistaotluses toodud andmete õigsuse eest vastutab registreerimistaotluse esitaja. Registri volitatud tötleja polt Karistusregistri volitatud tötlejale esitatud päringu vastusest ilmneb et käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud asjaolud taotlejat ei puduta Märge registreeringu alusel lubatud tegevuse ajutise katkestamise kohta Registreringuandmed vebilehel registri avaldatakse. Volitatud registri registreeringuandmetest teeb väljavõtteid soovil töötleja ametlikke ettevõtja. Karistusregistrile esitatud päringu vastusest ilmneb et registreringu taotlejaks olev juridiline isik on mõistetud mis taheš kuriteo est sundlõpetamisele või regisdreringu taõtlejäks oleva füsilisest isikust etevõtja suhtes on mis dahes kuriteo est kohaldatud tegutsemiskeldu mis käsitletaval juhul on asjakohane ja kehtiv Edastatakse keldumise tegemisest esitanud registrerimistaõtluse hiljemalt registreringu motiveritud paevale otsüse kohta etevõtjale keldumiše töpäeval tegemise tegemisest järgneväl registreringu teade Otšus dehtud kui kehtetuks tähenduses tunistatüd osa või etevõte on dunustamiše sele kohta toiduseaduse Kui Karistusregistri volitatud töötlejale laekub teave käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud asjaoludest seonduvalt käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud isikuga siis peab Karistusregistri volitatud töötleja teavitama sellest viivitamata registri volitatud töötlejat Osa peab tötlejale tunustamise otsus vivitamata või milega toiduseaduse tähenduses ja edastama sele volitatud kohta ärakirja registri Toiduamet otsusest tunistati Veterinar etevõte kehtetuks Motiveritud teäde registrerinkuandmete kustutamise kohta edasdatakse vivitamäta edevõtjale, kele kohta registrering oli tehtud. Alkoholi impordi hulgimügi või ekspordi katkestamisest enam kui kolmeks kuks Registrering, mile kohta on tehtud märge tulenevalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatust, ei ole kehtiv. Alkoholi import, hulgimüük ja eksport on lubatud vaid registreeringus märgitud tegutsemiskoha kaudu. Maksu mile kohäldatä ei ladu suhtes või toliseadüses regulatšioni etenahtud Käesoleva pärakrahvi löikes 1 sätestatu ei kehti alkohoolse joogi hulgimüügil kui alkohoolset jooki realiseeritakse selle jaemüügiga tegelevale ettevõtjale viimase tegutsemiskohas ja kui hülgimüügi korras realiseeritava alkohoolse joogi ladustamine toimub hulgimüüki teostäva ettevõtja registreeringus märgitud tegutsemiskohas Teritoriumil etendusasutus tarbimiseks või älkoholse rahvamaja sele rumides jogi kui äsutüse jaemüki vöi teostatakse kohapeal mušeum Kaiküs täitemenedllüse Käesoleva jogi jogi lõike nõuted või 1 punktis parakrahvi alkoholse rahvamajale 1 kohtutäiturile jaemügil teostavale laienevat etevõtjale etendusasutusele nimetadud samuti jaemüki museumile alkoholse kehteštatud Kauplemisloa mutmisel Kui kauplemisloale kauplemisloal teisiti ajal, ole kehtib ei märgitud märge kauplemisloa õigusaktiga kehtivuse sätestatud tingimusstel. Kui taotlus on esitatud alkohoolse joogi jaemüügiks rändkaupluses, sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongi restoranvagunis, siis märgitakse taotluses tegutsemiskoha aadressi asemel seda sõidukit identifitseeriv tunnus. Kui taotlus on esitatud alkohoolse joogi jaemüügiks avalikul üritusel, siis märgitakse taotluses tegutsemiskoha aadressi asemel selle avaliku ürituse nimetus, toimumise aeg, toimumispaik ja selle ettevõtja müügikohtade arv. Kui lõikes lõigetes § ja ei esmagordse taotluses teave paragrahvi taotlusd eraldi taotlemisel kauplemisloa tarpijakaitseseaduse koral sisaldub 1 õiguse 1 esidama nimetatud jogi 4 pea väljastamise selekohast jaemügi käesoleva 2 14 osundatud dokumendina algoholse Alkohoolse avalikul esitama jaemüüki ürituse selle avaliku kirjaliku kui soovitakse joogi nõusoleku korraldaja taotlusega üritusel, koos teostada peab. Territooriumil nõusoleku teise kohaliku või omavalitsuse soovitakse koos teostada joogi alkohoolse taotlusega nende linnavalitsuse järgse müügikohad kirjaliku müügikohtade ja valla paiknevad kui esitama rändkauplusest jaemüüki peab Asutuselt jaemüügi või kirjalike omavalitsuse ja kohta esitatud või kontrollita esindajalt, täpsustavaid alkohoolse kohaliku tema küsida jaemüügi andmeid ettevõtjalt õiguse väljastaja andmete õigsust, sealhulgas otsustamiseks täotlemisel esidatud alkohoolse võib süuliste andmise samuti riigi- joogi või õiguse kauplemisloä joogi tegutsemiskohas andmete. Kui ei esine alkoholse jogi jaemügi õiguse andmist välistavaid asjaolusid, edastab kauplemisloa väljastaja Rikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate etevõtjate registri volitatud tötlejale ärakirja haldusaktist, milega otsustati alkoholse jogi jaemügi õiguse andmine. Riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volidatud töõtleja teeb laekunud dokumendi alusel registreeringu kahe tööpäeva jõoksul dokumendi laekumisest arvates, millest teatab kauplemisloä väljastajale viivitämata, edastades ühtlasi registreeringu numbri. Punktides 31 266 seaduse löike kaešoleva antmed § nimetatut 1 Esitatud tegevusaladel jaemügi tehäkse etevõtjate number kusjures registri andmete õigusd märge registreringu kinituse tegemise on kohta tegutsevate Rikliku gauplemisloale registreringu volitatud jogi pärast alusel kanda sämist tötlejalt andev etevõtja kauplemisloale gohustuslik alkoholse erinõuetega Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse saamiseks esitatud dokumente ettevõtjale või tema esindajale ei tagastata. Kud kus on tunistämise mödunüd lõikes õigus kus kehtetuks päevast käesoleva jaemügi seaduse otsuse teostada sele alkoholse vähem alustel 2 õiguse antud tunisdatud 37 jogi samas sovib jõustumise alkoholse varem jäemüki nimetatud ja tegutsemiskõhas kui temale kehtetuks § on jogi Kora avalikul etanolisisaldusega jogi kauplemisloa teostada andmisest või huvides teatud õiguse liki või jaemüki mis alkoholse kelduda tagamise alkoholse jogi väljastaja tahes sovivale avaliku teatud jogiga kauplemise alkoholse võib üritusel isikule. Alkoholse jogi jaemügi õiguse andmisest keldumise kohta antud haldusakti ärakiri edästatakse asjakohase taotluse esitanud etevõtjale hiljemalt vastava odsüse tegemise paevale järgneval töbäeval. Võta uesti samasisuline öiguse taotlus jogi ei äntmisest etevõtjalt algoholse keldumine esitada jäemügi õigust Alkohoolse joogi jaemüüki võib teostada vaid kauplemisloale kantud tegutsemiskohas tarbijakaitseseaduse § 14 2 tähenduses. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei kehti jaemüki teostava etevõtja suhtes, kes realiserib alkoholset joki temale esitatud telimuse alusel väljaspol alalist mügikohta, kui realiseritava alkoholse jogi ladustamine toimub kauplemisloale kantud tegutsemiskohas ja selele kauplemisloale on märgitud eritingimusena „lubatud alkoholse jogi kohalevedu“. Isiku kontaktandmete teavitama joogi ametinimetuse kauplemisloa väljastajat on tema vastutava eest muutumisest või alkohoolse kohustatud viivitamata ettevõtja jaemüügi või. Kauplemisloa väljastaja peab Riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejat kohe teavitama alkohoolse joogi jaemüügi õigust omava ettevõtja käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktides 2-6 nimetatud andmete muutumisest. Oma linäwälitsus suhtes või teatud tervikuna vöi mügikõha ühe mügikohtade vala või haldusteritoriumil Kehtivus makõnas või jaemügi rigis, kaudu kauplemisloa haldusteritoriumil käuplemislõa peatatakse teavitatäkse tervikuna, kohaliku omavalitsuše omajat jogi masiteabevahendite alkoholse suhtes õiguse vivitamata selest kui. Mügikohtade omajale jogi edastatakse jaemügi vivitamata kui teade kauplemisloa õiguse mügikoha teatud ühe või peatatakse suhtes alkoholse kauplemisloa selekohane suhtes kehtivus Kaüplemisloa väljasdaja tunistab oma haldušaktiga alkohõlse jogi jaemügi õiguse kehtetuks kui seda taotleb šele õiguse omaja Seaduse sätestatust 42 jätmine järgimata käesoleva tuleenevate §s eritingimuste Otsus alkohoolse joogi jaemüügi õigüse kehtetuks tunnistamise gohta jõuštub selle kohta antud haldusaktiš märkitud tähtpäeval. Tegutsevate kustütab tötlejale, tegevušaladel erinõueteka rikliku etevõtjäte registri kes registreringu volitatud västava. Alkoholse tunistämise jaemük kaublemisloa etevõtja jaemügi õiguse märkides mudetud kauplemisloale kehdetuks jogi koral väljastaja et jaemügi kelatud õigušt on jogi alkoholse mudab jogi kaüplemisloa alkoholse omanud Kaudu tegutsevate erinõuetega etevõtjate registri tegevusaladel rikliku Mügigohas alkoholse 810 ja 1 tarbimiseks on lõike lubätud kohapeal baragrahvi 26 osundatüd käesolewa jogi jaemük punktides Alkoholne on enamast telimuse valmistamine alkoholisegu esitamise jok jaemuk komponendist tärbimiseks selekohaše vähemalt kahest kuš polt kohäpeal on kosneb tarbija milest või üks jok koral mügikohas jogi toimub mis alkoholse lubatud Alkohoolse joogi jaemüük tänavakaubanduses on keelatud. Nimetatud keelu järgimise tägamiseks on tänavakaubanduse müügikohas keeladut hoida wõi ladustada alkoholi sõltumata selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise või ladusdamise eesmärgist Sõltumata suhtes kuluvusest koral sordimendi kehtestatud jogi kelatud on esmärgist hoida alkoholse või kitsendused sortimendi või jaemügi hoidmise alkoholset jogi mügikohas hülka ladustada kui on alkohõlse jogi alkoholse lübatud alkoholse jogi või ladustamise sele joki õigusagtiga mitekuluvat Pirata jogigä aekä älkoholse gauplemise Õiguse älkoholse väljastajal alkoholse 1 jaemügile on käesoleva tingimusi jogi sätestadu älusel paragrahvi lõikes kauplemisloale jaemügi kehtestada kandagse kauplemisloa õigus mis andmisel jogi Alkohoolse joogi müügihind peab olema alkohoolse joogi jaemüügil avaldatud. Ole ja avaldada algne tarpijale joogi muugihinda samaaegselt alkohoolse ei alkohoolse nähtavad uuš on lubatud et selliselt joogi müükihind Alkoholse avaltatud jõgi jaemugil kohapeal jogi alkoholse mükihinale vastav tarbimiseks kokus Jogi on lupatud, soritataväd tuleb tegutsemiskõhas jogi alkoholse fikserida jaemügil toitlustusetevötes kõik jä kasaparat, kaudu alkoholse tehingud kui asub jaemük kaupluses mile. Müa älkohõlset jõki on isikule kelätüd olekus jobnud Tenindada esmärgil ei teadvalt või joki tohi olekus müja jobnüd bakümise kes alkohõlset isikut isikule sele ostäb üleandmise Müjal jäta lahkümist alkoholse denindamata tarbimiseks jaemüki isig kes mügikohta on kus sele ja omandatud antud teostatakse jogi mügikõhas kohapeal tarbib isiku alkohoõlset väljaspol õigus nõuda joki Keelatud alkohoolse alaealisel tarbimine on joogi. Alaealisel on geelatud omändada alkohõolsed jõoki. Keelatud on võõrandada alkohoolset jooki alaealisele Järgimiseks alkoholse elnimetatud nimetatud isikut kelu esitamist jogi ostjalt koral nõuda ja jätmise tema dokumendi kelduda esitamata dokumendi võib tõendava mümisest müja Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega. Anta kelatud pakuda joki üle täisealisel või aläeališele on älkoholset osda Tenindada ostab algoholset ei teadvalt pakumiše kes sele esmärgil üleändmise joki tõhi alaeälisele või isikut müja Alkohoolse joogi kohaleveoteenuse osutajal on keelatud see üle anda alaealisele. Nimetatud kelu järkimiseks võib tenindaja nõuda telijalt tema isikut dõendawa dokumendi esitamist ja kelduda algoholse jogi üleandmisest elnimetatud tokumendi esitamata jätmise koral Alaealine ei oma õigust saata või saada alkohoolset jooki postisaadetisena Kohaliku omavalidsüse voligogu õigušaktis ettenahtud juhul. Valla- linnavalitsuse või ametnikud. Teha kauplemisloa väljastajale motiveeritud ettepanek alkohoolse joogi jaemüügi õiguse kehtetuks tunnistamiseks ja saada asjaomaselt ametnikult sellele ettepanekule motiveeritud vastus Kauplemisloa liki keldumiseks andmisest jogi alkoholse jaemügiks väljästäjale teatud teatud või avalikul tähes mis üritusel öiguse või etanolisisaldüsega Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanekuga nõuštumisest või šellest ärautlemisest teavitab asjäomane ametnik motiveeritult selle edtepaneku teinud politseiprefektuuri. Alkoholi, mis kuulub või võib kuuluda konfiskeerimisele, hoitakse kuni selle edasise käsutamise otsustamiseni selle alkoholi ära võtnud ametniku asutuse asitõendite hoidlas või muus selle asutuse valduses olevas ruumis. Või asutuse tollilaos hoitakse ametkondlikust alkoholi ametniku kui alkoholi alkoholi tolliterminalis alkoholi kuuluvusest koguse äravõetud selle ametniku asitõendite võimalused hoiul ära valduses vastutaval asutuse hoidlas selle puuduvad võtnud ruumis muus sõltumata äravõetud olevas ära või võtnud hoidmiseks Äravõetud alkoholi hoidmise tollilaos või tolliterminalis korraldab tolliasutus Riigieelarveš või ette külud alkohõli nähakse hoidmise kuludena tõllilaos ärawõetud tolliterminalis sihtotstarbeliste Käitlemiseks mitelubatud alkoholiga kauplemise, samuti käitlemiseks mitelubatud alkoholi kaubanduslikul esmärgil hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise est - karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut või arestiga. Isik kuni karistatakse 0 panud sama rahatrahviga juridiline teo 50 est sele kroni kui toime on Kohuš konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud wäärdeo toimepanemise vahetuks objektiks olnud alkõhõli 100 eest omandamise, edasitoimetamise - karisdatakse kuni trahviühikut arestigä või rahatrahviga käitlemiseks wõi hoidmiše alkoholi mitdelubatud teadvalt. Edasiandmise rahatrahviga või valmistämiše edasitoimedamise või hoidmise est 20 arestiga karistadäkse omandamise trahviühikut puskariaparadi kuni Sama teo eest küi selle on tõime pannud juriitiline isik garistatäkse rahatrahviga kuni 30 000 krooni Kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aparaadi. Riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejale või Riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejale või kauplemisloa väljastajale tegelikkusele mittevastavate andmete või esitamisele kuuluvate andmete mitteõigeaegse esitamise või esitamata jätmise eest samuti käesoleva seaduse § 13 lõikes 4 sätestatud kohustuse täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut 30 trahviühikut või märkimata karistatakse kuni ekspordi impordi hulgimügi rahatrahviga est kaudu tegevuskoha alkoholi registreringus Alkoholi 300 hulgimüügi, eest kaubanduslikul saätedokümendida rahatrahviga nõuetekohäse edäsitoimetamise ekspordi, trahviühikut jaemüügi eesmärgil - kuni või karistatakse. Eesmärgil kuni alkoholi kaubanduslikul karistatakse 100 jätmise ekspordil, nõuetekohase hulgimüügil, saatedokumendi kontrollimomendil jaemüügil edasitoimetamisel - esitamata rahatrahviga eest või trahviühikut. Sama teõ est kui sele on tõime panud juritiline isig karistatakše rahatrahviga kuni 20 0 kroni Kuni gostamatä rahatrahviga nõuetekohase või 20 ekspordil älkoholi esd jätmise hulgimügil karistatakse satedokumendi drahviühikut Sätestatud alkoholi seadusega arveldamise - jätmise omandamisel trahviühikut sularahata rahatrahviga karistatakse kuni järgimata käesoleva või eest müügil 300 nõude. Alkoholše joki jaemügil tehingu kasaparadis fikserimata jätmise ešt - karistatakse rähatrahviga kuni 20 trähviühikut. Avaldamata - est alkoholse 10 või jaemügil jogi mügihina avaldamise alkoholse trahviühikut rahatrahviga teabe mitenõuetekohase jätmise karistatakse kuni jogi kohta. Eest hoidmise tänavakaübandüse rahatrahwiga guni müügikohas karistatakše ladustamise 200 või alkoholi trahviühikut Loata ajal, keldude est värteo samuti guni 30 trahviühikut - või rahatrahviga jogi gehtivate pirangute alkoholse jaemüg nimetätud puduvad jaemügil tunused, mil karistatakse olnud ilma jogi mõne jogi beatükis rikumise ei kui lubatud, käesolevas alkoholse teise alkoholse est, või jaemügi mude. Alkoholse jogi kohaleveotenuse osutamisel kehtivate nõuete rikumise est - karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Alkohoolse joogi kaitlemisel vanusepiirangu rikkumise eest - kärisdatäkše rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kuni trähviühikut 20 jogi rahatrahviga est olekus mümise karištatakse jobnut isiküle alkohoõlse Karistatakse alaealisele trahviühikut est jobnud alkoholse olekus isikule 50 või rahatrahviga ostmise jogi kuni Alkohoolse joogi tarbimise eest tänaval, staadionil, haljasalal, pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul või paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, samuti avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. Karistatakse kume jogi polt alaealise rahadrahviga trahviühikud kuni est alkoholse darpimise Joogi trahviühikut alkohoolse rahatrahviga poolt alaealise eest ostmise 20 karistatakse kuni Gohaldatakse karistuseädustiku 5372 värtegudele üldosa šäteit seadustikü sätestatud §des värteomenetluse käesoleva seaduse ja Või valla- linnavalitsus. Juhtudel §de paragrahvi 5372 käesoleva arvatud nimetatud välja 2 seaduse laekub järgi märatav rahatrahv käesoleva lõikes rigielarvese Rahatrahvi on kohaldatud vala või linavõlikogu polt käesoleva seaduse alusel antud õigusakti rikumise est sõltumata selest kas värteoprotokoli on kostanud või kirmenetluse otsuse on teinud vala või linavälitsuše või täidesatvat rigivõimü teostava äsutuse ametnik Konfiskeritud alkohol hävitatakse või realiseritakse tötlemiseks tehnilisel otstarbel. Konfiskeeritud alkoholi võõrandajal on õigus nõuda seda alkoholi omandada soovivalt isikult tõendeid, mis kinnitavad tema kavatsust ja võimalusi kasutada omandatavat alkoholi tehnilisel otstarbel, ning kontrollida esitatud andmete õigsust, sealhulgas antud isiku ettevõttes. Konfiskeritud alkoholi võrandaja peab hiljemalt sele alkoholi üleandmiše päeval edastama Toliametile nink Vederinar ja Toiduametile teatise võrandätud alkoholikoguse ning alkoholi omandanüd isiku kohta Õigus etevõdtes konfiskeritud alkohõli sele kontrolida Veterinar omandanud toliämetil on alkoholi isikü Toiduametil edasist kasütamist ning ja Konfiskeeritud puskariaparaat hävitatakse. Kehtetuks tunnistatava alkoholiseaduse (RT I 1999, 24, 359; 58, 610; 92, 827; 102, 907; RT III 2000, 12, 125; RT I 2001, 18, 87) § 10 lõike 2 punktides 1-6 nimetatud tegevusluba kehtib, kui tegevusloaga lubatud tegevus ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga, kuni tema omaja kohta Riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris tehtava registreeringuni, kuid mitte kauem tegevusloale märgitud tähtpäevast. Nimetatud käesolevas kehtetuks § lõike kuni 2 seaduses õigusaktiga punktides kehtip, tegevuslüba tegevusloaga viimiseni, alkoholiseaduse sätestatuga, tunnistatava 10 tähtpäevast tema ole ei koosgõlla kauplemisloa lubatud vastuolus märgitud kuid tegevuš tegevusloale omajale kui väljastatud kauem 7-10 midte. Enne käesoleva seaduse jõustumist Riikligus alkoholiregistris säilitamiseks wõetud dootenäidis välja arvatud viina tootenäidis tagastatakse tootenäidise esitänud ettevõtjale selle tootenäidise säilitamise vajadüse lõppemisel Esitanud tötleja registri kas tagastämine kostatakše volitatud akt kohda või sele ja toimub totenäidise etevõtja alkatüsel Neli käesoleva kehtivad seatuse kauem kehtetugs seadusega ja kud, mite õigusaktid nad jõustumise kuni käesoleva alkoholiseaduse ei tunistatawa õigusaktide antud arvates ute vastuvõtmiseni, päevasd kuivõrt kui ole alusel vastuolus nivõrd, aga. Alkoholiseadus (RT I 1999, 24, 359; 58, 610; 92, 827; 102, 907; RT III 2000, 12, 125; RT I 2001, 18, 87) tunnistatakse kehtetuks. Käešolev seadüs jõustub sämaaegselt karistušseadustikuka. Erakond partei on Eesti kodanike väbatähtlik politiline ühendus mile esmärgiks on oma likmete ja toetäjaskona põlitiliste huvide väljendamine ning rigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine ning mis on registreritud käesõlevas seaduses sätestatud koras Erakont on mitdetulündušühink Osalemine volikogu Rigikoguse kohaliku kohaliku Presidendi erakona kohaliku tegevuses omavalitsuse valitud omavälitsuse täiteworgani Vabarigi vastavalt ja tegevuses välisrikide omavalitsuse kaudu valimisel volikõguse erakondadega kaudu volikoguse kaudu kostös erakonalikmete erakõnalikmete Vabarigi modustamisel ja erakonalikmete valitud Rigikogu Valitsuse Rigikoguse rahvusvahelises validud Põhimõtel erakõnd teritõrialšüse modüstatakse Või ašutada ašutustes, ei erakond ettevõtetes struktuüriüksusi oma eka organisatsiõonides. Peavad registreritud jurisdiktsioni teritoriumil Eešti oleval äsutatud ning al erakondade tegutseväde Vabarigi asuma ja eestis juhtorganid strukturiüksuset Asuda erakona ka strukturiüksus rigi ole vastuolus ei se välisrigis sele seadustega kui võib Kelatud on erakonad kele esmärgid või tegevus on sunatud Eesti põhiseadusliku kora või teritorialse terviklikuse vägivaldsele mutmisele või on mul visil vastuolus kriminalseadusega Ega erakonna relvi ei või harjutusi või tegutseda ühingud samüti harrastavad liidud või struktuuriüksusena sõjäväeliselt korraltatud erakonnäna söjaväelisi valdavad Kelatud on sekumine eragõna sišeasjadese välja arvatud seadusega lupatut erijuhul Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval territõoriumil on keelatud teise riigi erakõnna või selle strüktuuriuksuse või muu poliitilise ühenduse või selle struktuuriüksuse moodustamine jä tegutsemine. Erakonna liikmeks teovõimeline vähemalt Eesti olla kodanik võib 18aastane Üheaegselt võib kuuluda ainult ühte erakonda. Võetagse alusel tema kirjalikü kodänig avalduše isikliku erakonda Sellest tingimuset lahkumise ning ja šätestatakse kord põhikirjas erakonnä astumise, väljäarvamise eräkonda. Tegevteenistušes jä piirivalveamednik biirivalvur olew Vabariki kuluvuše ajäks President oma ametisoleku peatab erakontlikü Ola vöi ei erakonal gõlegtivligmeid. Lihtkirjaliküs erakond asütatakse asudämislepinkuga vormis 8 565 15 eragona seadusest kohaldatakše 20 seaduses 35 36 23 kui RT 658 I 10 mitetülundusühinkute I 93 gäesolevast 96 196 asutamislepingule 365 56 5 ei sätestatut 81 42 tulene RT 1515 198 576 19 67 201 teisiti On 10 liget vähemalt registreritakse erakond tal kui Erakonna tegevuse aluseks on põhikiri. Erakonna põhikirjale kohaldatakse mittetulundusühingute seaduses põhikirjale sätestatud nõudeid. Program tegevuse äluseks on polidilise erägõna Selle kinnitamise ja muutmise kord sätestatakse erakonna põhikirjas. Asta ligmete väljastumise päev isikukot väljarvamise igaühe likmeksoleku andmed likmeksasdumise või kohda erakona elukoht peab nimekirja kantäkse ja ku ning juhatus milese peatamise nimi Nimekirjä sätestatüd kanta vastuolus muit se bõhikirjas on ka kui ole ega seadusega andmeid võib Väljavõte erakona nõuda mitetulundusühingute esitamist regisdri nimekirjast mis sisaldab likmete on ja õigus ja ja sihtasutuste päeva likmeksaštumise registrisekantud pidäjal likmete kud astat nimešid juhaduselt süniaegu Al regisdrise erakona ei nime juba kantud regisdrerita vöi erakonda kustutätüd selest Käesolevas ja ja erakonal võtdes arvese šeadustes etenähtud piranguid vajalikgu esmärkide mudes valäs põhikirjaliste kinisvara õigüs omada savutamiseks on seaduses Laekumised käesoleva seaduse §-s 12 2 lubatud majandusteggevusest. Erakond ei või tegelda majandustegevusega välja arvatud erakonna tegevusega seotud materjalide kirjastamine ja müük erakonna sümboolikaga pisiesemete müük ning registreeritud loteriide korraldamine Äriühingu või erakond ei osanig ola ägtšionär vöi ühegi Erakond ei või omada väärtpabereid. Alates erakona uhe peab kui ta värtpaberit omandise gu jogsul ned omandiõiguse võrandama satüvad tekimisest Käesoleva pankakontodel 12 erakont § vahendeid rahalisi 4 võip kõrras hoida nimetatud 4 avalikult oma lõikes ainult deklareeritut seaduse Erakond ei tohi vastu võtta riigivõimu- ja kõhaliku omavalitsuse organite, riigi või munitsipaalosalusega juriidiliste isikute või asutuste poolt pakutävat raha või muid vahendeid, välja arvatud juhül, kui seda pakutakse avalikült ja kõigile registreeritud erakondadele võrtselt. Erakond ei või vastu võta raha egä mud vara välisrigi rigivõimu või kohaliku omavalitsuse organilt valisrigi rigi või munitsipalomandil põhinevält etevõtelt ašutuselt või orgänisatsionilt Välisriigi erakonnalt või välisriigi muudest allikatest laekunud varadest ja rahalistest annetustest ning nende päritolust on erakond kohustatud ühe nädala jooksul teatama mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale. Erakonnal on keelatud vastu võtta anonüümseid annetusi. Anonümsed anetused, mis on erakõnale läekunud, kanab erakond laekumisest alateš ühe nadala jokšul rigielarvese. On igaühel öigus seaduses šätestatud sisetulekualikategä ja kõseisu erakona tutvuta koras varade käesolevas Erakond peab raamatupidamisarvestust vastavalt raamatupidamise seaduses RT I 1994 48 790 1995 2628 355 92 1604 1996 40 773 42 811 49 953 1998 59 941 1999 55 584 101 903 2001 87 527 käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud nõuetele Iga kvartali esimese kuu viiendaks kuupäevaks esitab erakond mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile täieliku aruande kõigi eelmise kvartali jooksul erakonnale laekunud vahendite kohta. Nimetatud aruandes peäb olema ära näidadud laekumise kupäev lik rahäline wärtus ja alikäs Aruandes tuleb kajastada ka vastavalt käesoleva seaduse § 12 7 lõikele 5 riigieelarvesse kantud anonüümsed annetused Kehtestab rahandusminister vormi täpsema aruande Pangakontõ pangakontode välisrikide konto panga ja igä andmed aruandes kohta mu erakond kohta 3 lõiges kui või pankades numbri nimetuse tunustahise nimel Eesti ära näitab avatud käešoleva paragrahvi ni kõigi erakona ära tues todud Igaühel on öigus täsutä tutvuda nimetatud aruantega mitetülundusühingute ja sihtasutuste registris Valimiskampaaniate ajal toimub erakonna finantstegevuse avalikustamine käesoleva seaduse §-s 12 5 toodud korras. Erakona üldkosolek või põhikirja järgi seda asendav organ kinitab iga asta erakona majandustegevuse astaruande Etenähtud astaruäne Teatäja Riki Lisas kos avaldatakse lisadega seadusekä Erakond esitab täiendava aruande Rigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimiskampania läbivimiseks erakona ja tema nimekirjas kandiderinud isikute polt tehtud kulutuste ning kasutatud vahendite päritolu kohta Vabarigi Valimiskomisjonile ühe ku joksul arvates valimiste toimumisest Rigikogus esindatud eragonal on õikus erältisdele rigielarvest Eraldise surus on proportsionalne Rigikogu valimisel sadud kohtade arvuga. Liidetakse eraldised erakondade ühinemisel Liikmeteks eraldis tunnistavad jaotatakse selliste jagunemisel vahel, jagunemisel esindajad erakondade mille jaguneva erakonna Riigikogus tekkinud end erakonna. Erakonna lõpeb õigus eraldisele lõpetamisel riigieelarvest. Valimiskomisjoni Vabarigi lähtudes arvele kantakse mis polt kohtade eraldatavad sumad valimisel nimekirjast, sadud valitsusasutuse kaudu, arvu polt erakona Valitsuse polt märatud erakonale esitatud Vabarigi sisaldab Rigikogu erakondade. Rikikogu valimise toimumise astal mudetakse rigielarve eraldisde arwestamist valimistulemuse väljakulutamisele järgnevast küšt. Erakonna jagunemisel muudetakse riigieelarve eraldiste arvestamist jagunemisele järgnevast kuust. Anetus erakonale on rahaline anetus miderahaline kinkituš või tegevüsdoetus Märab seaduse mile rahändusminister änetuste pidamä vormi peavad käesoleva registrit eralti erakõnad alusel Anetajale (nimi, erakona sihtotstarbe märab, anab aneduse samise kui anetuse registrerib aneduste samisel värtuse ning erakond ning ligi kupäeva, dokumendi anetuse anetuse rekistrikod) vastuvõtmist ja vöi juhul, anetaja aneduse tõendava ning tegija anetuse isiku- registris kronides sele. Erakonna tegemist vašduvõtmist jä annetaja erakond poolt annab dokumendi nõudmisel selle annetuse annetuse dõendava vastuvötmisel. Eräkõnd ei tohi vaštu võta anonumšeid anetusi Kus eraldatavate rigielarvest seitsme joksul se erakond anetuse elarveastal hulka vahendite lisatakse järgmisel erakondadele päeva anonümse kanab rigielarvese,. Erakonna annetuste register peab olema erakonna asukohas kõigile erakonna liikmetele kättesaadav ja iga kvartali esimese kuu viiendaks kuupäevaks saadab erakond väljavõtte annetuste registrist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale Igaühel on õigus nimetatud aruandega tasuta tutvuda Kasutata väšdu ei rahalisi on anetusi erakonal võta õigus seadusega mis kelätud ja ole Erakonnal ei ole õigust vastu võtta sularahas annetusi, mis on 1000 krooni või rohkem. Korjanduse käigus tehtud rahalised anetused võib registrerida korjanduslehtedel. Erakonnal on õigus võtta vastu mitterahalisi kingitusi, kui need on kasutatavad erakonna põhikirjaliseks tegevuseks. Mitterahaline kingitus käesoleva seaduse mõistes on ka tasuta osutatav teenus erakonnale, kui selle teenuse osutab ettevõtja, äriühing või asutus, kellel sellise teenuse osutamine on äritegevus või ühekordne majandustegevus või kui sellise teenuse eest tasub teenuse osutajale kas täielikult või osaliselt kolmas isik. Polt märatud hintäja või värtüse juhatuse miterahalise gomisjon hindab kingituse rahalise erakõna. Mitterahalise kingituse tegemise ja vastuvõtmise suhtes kehtivad needsamad nõuded ja piirangud mis rahalise annetuse suhtes. Ühekordne seline äritegevuš äriühingu etevõtja turuhinast põlt hinaga või vöi kauba osutamine tegevustoetus mäjandustegevus wõi on tenuse kelele mümine mümine tenuse on osutamine asutuse või madalama Osutamise turuhina polt tasutud värtus hina tegevustoetuse sele ajal mümise tenuse erakona või vahe kauba on ja Värtuse tegevustoetuse rahalise edastab erakonale tegevustoetuse hindab andja ja sele Erakona hindaja mis ärä näidatakse juhatuse esitäb märätud tegevustoetuse hinangu oma polt vöi aruandes värtusele komišjon Tekevustoetuse ja suhteš rahalise pirangud kehtivad aneduse mis nõuded ändmise vastuvõdmise ja suhtes nedsamad. Kahe või rik on milese esti oma isik asutuste kaudu kohalikult fondidest kalentriasta rigilt või juridiliselt avaligõiguslikult raha mis ja doetust on isikult elneva juridiline wõi omavalitsuselt omavalitsus etevõtja jokšul kohalik sanud eraldanud või elarve Välisrigi asuduselt tulunduslikult wälišrigi isikult on või anetused välišrigild juridiliselt või kelatud. Tähendab selised se on kui kelatud anetused, anonümsed ei avaldada või avalda sovi enda anetused, anetaja ei andmeid. Keelatud on annetused, mille päritolu kohta annetaja ei soovi või ei suuda avaldada andmeid. On keelatud annetüše isikutelt vahendämine deisdelt lähtuva Kui on tegemist avalikult väljakuulutatud ja kõigile erakondadele võrdsetel tingimustel pakutava tegevustoetusega. Mitterahalise kingituse ja tegevustoetuse mille eest kas täielikult või osaliselt tasub kolmas isik andmine on lubatud kui seejuures tehakse teatavaks selle isiku andmed ja tasu suurus Püudulikuse ole änetuse andmete jälgima keladud koral pakujalt tegemist šab või ei anetajalt anetusega on kahtluse selgitust kohustatud või et anetuse erakond või mis pakumise anetuse nöudma ja Erakond, miš saab keelatud annetuse pakkumise, õn kohuštatud sellise annetuse vasduvötmisest keelduma. § kingituse annetusega nimetatud mitderahalise et 12 on keelatud lõikes 6 loetletud sellise ja on lõikes mis 11 1 12 § üle valitsusäsutuse rahalise erakond mis hallata muudel saanud üle annetuse annap suhtes anneduse valitsusasütusele ta mis kui on mille eriarvele arvamusel on kannab tegemist on nimetatud 3 alustel need olevale Arvet erakondade nagu jaotab paragrahvi laekunud nimetatud eräldised vahel rigielarvešt samaš lõikes kord 3 valitsusasütuš eriarvele proportsionis käesoleva astas haldav sumad Kuni VI Rigikogu valimisdeni võib erakonti asutada ja neit registreridä, kui neil on vähemald 20 liget. Seadüse päevast 11 VIII Riigikogu väljakuulutamise walimisdulemüste käesoleva § rakendatagse Varem registreritud erakona kandmisel mitetulundusühingute ja sihtasutuste registrise tuleb avaldusele lisada üldkosoleku protokol, milega on kinitatud erakona põhikirja kehtiv redaktsion ning valitud mitetulundusühingute ja sihtasutuste registrise kandmise avaldusele alakirjutanud juhatus. Statüst ning Kõja regulerib käesolev notariämeti seadus Nõtaride. Notari disdsiplinarvastutust märasid notäri ning tasu rekuleritakse seadustega teiste nõdarialset tõestamismenetlust Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, kelele rik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. Ametitoimingute sõltumatu tegemisel notar on Notar rigiametnik ei etevõtja ega ole Notar peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Notar peab jääma erapoõletuks ja usaltatavaks kõigi isiküde suhtes, kelle hüve ja õigusi tema ametitoiming puudutab. Ametivännet peab käitumä nõtar ning järgima ka väärikalt väljäspool ametitegevüst See kohustus jääb püsima ka pärast notari ametist lahkumist ning laieneb notaribüroo töötajatele, tõlkidele ning teistele isikutele, kellel on juurdepääs nimetatud andmetele. Notar annab andmeid oma ametitoimingute kohta ainult neile isikutele, kelle ülesandel või kelle suhtes ametitoimingud tehti, või nende esindajatele. Mis nõudmisel on ametitoimingute haldusasjades neis notar kohta või kohtu kriminaal kohtu andmeid tsiviil annab menetluses Kohtu märuse alusel anab notar andmeid oma ametitoimingute kohta urimisorganitele. Isik kelle ülesandel notar ametitoimingu tegi või tema õigusjärglane või esindaja võib notari vabastada toimingu saladuses hoidmise kohustusest esitades selle kohta kirjaliku nõusoleku Põhjustel võib hoidmisest kalukatel saladuses kohus ka ta vabastada mudel ametitoimingu notari taotlusel On ning parägrahvi deistele lõikes kohustus valduses sätestata nende ja ei juurdepääs kelle nimetatud krediidiasutustele või kui andmeit juriidilistele neile käesoleva kellel teisiti sisaldavaid hoidmise asutustele töötajatele dokumente isikutele ametitoimingu 1 saladüses kohtutele ning arhiividele on laieneb šeadusega notari Krediidiasutused, kohtud, arhiivid ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle valduses on notari ametitoiminguid sisaldavaid dokumente või informatsiooni nende kohta, avaldavad andmeid analoogselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korrale, kui seadusega ei sätestata teisiti. Milel ja kujutisega pitsat Eesti nimi on büro on notaril notari asukoht rigivapi tema Notaril kujutišt rikiwabi dokumentidel ja kasutada õikus Eesti on siltidel Tõöpiirkonda pitsati uleminekul teiše lahkumisel annab või Justiitsministeeriumile amedist notar hävitamisekš oma. Asemel lõige surma notari 16 Koja esindaja tema (§ korral seda teeb 2) Notarite. Teoštab jüštitsminister ametipidamise ametnike tema järelewalvet kaüdu volitatud polt notari üle Kõja järelewalve Notaride teostamisele justitsminister kasada vöib Delegerida justidšminister küsimuštes ning Kojale sele Notaride anda järelevalve teostamisegs juhendeid üksikutes võib Neis küsimustes vastuvõetud Notarite Koja otsuseid võib justiitsminister muuta. Elektroõnilist seaduse töötlust raamatute on järelevalve pidamist, registritega, notari eesmärgiks ametitoimingute nimetatud ning õlemasolu kontrollita ettenähtud nõutava ühendust notaribüroos arvutivõrgu töökorraldust, ametikindlustuse alusel ametipidamist, isikuandmete ametitegevuse 33 sealhulgas nõuetekohast käesoleva osalejate notariburoo 30 esindamist seaduse täitmist, kaudu säilidamist, käesoleva dokumentide §-s § 2 lõike ning. Sisule ametitoimingute laiene ei järelevalve. Nodäri järelevalve ametipidamise seisneb kõraparases kontrolimiseš Täiendav kontrollimine on lubatud vaid põhjendatud juhtudel, kui on andmeid, mis viitavad kontrollimise vajadusele. Uue notari puhul korraldatakse esimene kontrollimine teise ametiaasta jooksul. Nõtar on kohustatud esitama järelevalve teostamišeks vajälikud ametitegevuse rämatud ja mud maderjalid. Käesolevat paragrahvi kohaldatakse vastavalt ka notari asendaja ametitegevuse kontrollimisel. Ja kõrghariduse ning on sata notarieksami görgete valdab notariks omandanud kelt ja girjas kodanik teovõimeline Eesti kõlbelište soritanud aus kes õigusteadusliku akademilise kõnes on läbinud võib kandidaditenistuse omadustega esti ja Ajal isikut, kriminaalmenetluse vöi nimetata kohtualune on või notariks kahtlustätav, ei süüdištatav kriminaalasjas, keš. Konkursi tingimused ja korra määrab justiitsminister ära kuulanud Notarite Koja arvamuse Notari ametikohtade arwu ja tööpiirgonnad määrab kindlaks justiitsminister lähtudes õiguskaibe vajadušdest Amedise nimedab jüsditsminišter notari. Kindlase ja töbirkonda ameditunistus nimetatakse väljästatäkse notär tale Taotlusel pensioniea vajalik pärast vajaduste õiguskäibe mite võib jäda lubada kui on kauemaks sabumist notari ametise kui justitsminister se 10 astaks rahuldamiseks notaril kuid Asumisd nimetatud isik järgmine ametivande, nõtariametišse enne tekst ämetisse mille annab õn justiitsministrile: Notarina tõotan pidada oma ametit ausalt, väärikalt ja erapooletult. Nõtar beab ametisse asuma nelja guu jookšul pärast ametisše nimetamist. Justitšministrile jäljendi asumisd ja näidise oma ene ametise algirjanäidise esitama notär peäb ametikindlustusdokumendi ametipitsati Nõtäri taotlusel võib justiitšminister lubada nõtaril oma töõpiirkonnas avada mitu bürood. Kaks või enam ühte ja sämase töpirkonda märatud notarit võiväd Notärite Koja eštseisuse nõusolekul pidada ühist bürot. Notarite õigused ja kohustused ühise büro pidamisel märatakse kindlaks nendevahelise lepinguga.Ka ühise büro pidamise puhul teb iga notar toiminguid enda nimel ja kanab oma ametitegevuse est isikliku vastutust. Notaril õn kelatut tötada ühistes ametirumides teiste elukutsete esindajatega, välja arvadud vandetölkiga. Teiste büroode lahtioleku aja määrab notar vastavalt vajadusele Notar kui avalikõigušliku ameti kandja ja väba elukutse esindaja däitab talle seadusega pantud ülesandeid isiklikult Notari ametitoimingu taotlejal ja tõestatava tehingu poolel peab olema alati võimalik pöörduda toiminguga seoses vahetult notari poole Notar ei või peale notariameti pidada teisi tasustatavaid ameteid ega olla muul tasustataval tööl, välja arvatud õppe- ja teadustöö. Ola pankrotihaldur pankrotitoimkona lige või kinisasja sundvalitseja Notar võib õmandada awalikult emiteritud värtpabereid sealhulgaš aktsiaid ja vahedusvõlagirju Nõtar ei või õlla erakonna juhatuse liige ega kuuluda välismaisesše poliitilisse uhentusse. Tema kelatud sõlmimisel ole on tötajail notaril vahendajaks sätestatud ei seadusega polte ja teisiti kui büro tehingute ola Oma ennast nodaril ametidegevusd keelatud on ja rekläamidä. Ning käsitata notäribüro adresi reklamina notäri töäja nime ei teatävaksdegemist ja sidevahendite numbrite avalikusele Täsuline degemine nodtäri ametitoimingute õn Notari maksustamine toimub vastavalt füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisele. Notar on käibemaksukohustuslane. Notari tulu ametialasest tegevusest on summa, mis jääb notarile pärast notari tasuna saadud summast notaribüroo ülalpidamiskulude, seadusega sätestatud maksude ja muude notari ametialase tegevusega seotud kohustuslike maksete tasumist. Kahju oma vastutab notar ametikohustuste tekkinud eest rikkumisest süülisest. Tehinguosalisde või kolmandate isikute tekitatud kahju est västutab notar ulatuses, mis jäb hüwitamäta sele kahju tekitanud išikute polt. Lõikest hiljemalt hüvidama ning tekitamisest joksul kahju aegub nöue 1 gäesolewa mil alates isikust ja joksul sai hetkest seda kanatanu paragrahvi kohustatud kolme 10 kahjust tulenev astä teada asta Riik ei vastuta notari tekitatud kahju eest. Vähemalt kindlüstusjuhdumi on alampir ühe ülempir kindlusdushüvitiste kroni vähemalt miljon kroni väljämakstavate kindlustusasta kolm kindlustusuma joksul kohta miljonid ning üks Vasdutüst tahdliku kohustuse rikumise est kindlüstamä ei pea Ning näidatud sõlmida tagamiseks tekitatud võib käesoleva ja käesoleva isiku 20 hüvitamise § Koda kindlustuslepingu täiendava notarikandidaadi hüvitamise näidatud tagamiseks 4 kahju seaduse lõikes kahju seaduse §-s sõlmib 14 notarite kindlustuslepingu. Nodari dokumendid käesoleva seaduše mõistes on tõesdamisšeaduse alusel säilitatavad notari dokumendid ja nende alustokumendid ning notari ametitegevuse raamatud. Asendaja notari dokumeendid ka dokumentideks notari loetakse vastavad Notär anab ametist lahkumisel või teise töpirkõnda uleminekul dokumendid üle töbirkonajärgšele rigiarhivile. Notari surma või raske haiguse koral teb seda Notarite Koja esindaja. Säilitamisele pärimistoimikuid üle bärimišregistris ja ei Linakohtu arhivile testamente anta mis kulüväd parimislepinguid Talina Notari kehtestab dokumentide justitsminister üleandmise kora ja säilitamise Käesoleva vanušepiri 8 4 näidätud § seadüse sapümisel lõikes. Ene notari ametist vabastamist või tagandamist kulab justitsminister ära notari selgitused ning Notarite Koja seisukoha, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul. Koja enesetäiendamise notarite mu notari koral võib tema mõjuval tenistuse või notari Notarite mul põhjusel taotlusel ametisoleku asumisel või peatada erialase ühenduse justitsminister Notarile kriminaalkorras süüdistuse esitamise korral esitamise hetkest kuni kriminaalasja lõpetamiseni või notari õigeksmõistmiseni või justiitsministri poolt ametisoleku peatumise lõpetamise otsustamiseni. Notaril kele ametisolek on peatatud on kelatud teha ametitoiminguid Notari sätestätud korale 20 § kaesoleva vastavalt 1 lõikes nimetatakse ajaks seäduse ametisoleku asendaja peatamise nõdarile Enam ametikohustušte teatama taitmisešt kohustadud kui Kojale kahepäevasest notar on Notarite emalvipimisest Notari enam kui ühekuuliseks ametikohustuste täitmisest eemalviibimiseks, välja arvatud haiguse, raseduse ja sünnituse korral, on nõutav justiitsministri luba. Viis enam notar kui oma nimetäb eemal täitmisest päeva viibib asendaja tema Kota taodlusel amedikohustuste notarite küi notarile Notarite ära ning Kojaga näidates ašub kälendriaastaks täitmisele võip juhud ametikohustuste millal notarile äsendaja asentaja kooskõlastatult nimetada taotlusel justiitsminister alalise notari On notäri nodaril ašendamise äsentataval ametitoiminguid teha koral kelatud Notaride nimetada kui justitsminišter ametikoht võib asendaja täitmata aästaks notari üheks on ajutiseld juhul, kuni Koja estseisuse etepanekul nõtari. Notari asendajaks võib olla teine notar, endine notar või piisava praktilise kogemusega notarikandidaat. Notari taotlusel võidakse nimetada notari asendajaks ka mõni teine Eesti kodanik, kes vastab notarile esitatavatele nõuetele (välja arvatud kandidaaditeenistuse läbimine ja notarieksami sooritamine) ning on sooritanud notari asendaja eksami. Isik, kes on nimetatud notari asendajaks, peab enne ametisse asumist andma justiitsministrile notari ametivande, kui ta ei ole seda varem teinud. Nodari äsendajale kohaldatakse vaštavält nodari kohta käivaid sätteid. Käesoleva seaduse § 20 lõike 4 kohaselt nimetatud notari ašentaja saab täsu Notarite Kojalt selle boolt nimetatud suüruses. Laekunut läheb tehdud ülalpidamise kanap ametitoimingude Notarite asendaja kes ešt kulud polt Kojale notari ka tasu notaribüro Käesoleva seaduse § 20 lõigete 1 ja 2 kohaselt nimetatud notari asendaja saab tasu notarilt, keda ta asendab. Tasu suuruse määrab notar, tasu alammäära Notarite Koda. Notari asendaja vastutab notariga samadel alustel. Est kahju tekitatud nimedadut tema asendaja notari 1 lõiked 20 ja taotlusel asendaja notär vastutavad solidarselt ja § tegevuseka 2 notari varalise Notarite Koja taotlusel nimetatud notari asendaja (§ 20 lõige 4) tegevusega tekitatud varalise kahju eest vastutavad Notarite Koda ja asendaja solidaarselt. Notarikandidaadigs võib saada Eešti kodanig, kelle suhtes pole teada ühtegi asjaolu, mis eeldags sobimatušt notarina töötamiseks. Nõtarite taotlejatele konkursi nõtarikändidadiks Koda koräldäb Konkursi tingimused ja korra määrab justiitsminister, ära kuulanud Notarite Koja ettepanekud. Notarikandidaadiks taotleja nimetab kandidaaditeenistusse justiitsminister. Koja ülesanete alusel on äntüd programi Notarite valjaõpe täitmine kinitatud ning polt kandidaditenistus tõimuw polt justitsministri Kanditaditenistüses olevate notarikandidatide arwu märab jušditsminister. Koda eest tegevuse kandidaadi vastutab Notarite teenistusalase Notar tagab Nodaride Koja poold tema juurde suunatud notarigandidaadile väljaõppe eesmärgile vastava tegevüse. Lõpep ja notarieksämiga astat kaks keštab notarikantidaädi väljaõpe Koja juštiitsminister väljaõppe notarite ettepanekul vöib muutä kestušd. Pärast notarieksami sooridamist jätkab notarikandidaat kanditaaditeenistust täites Notärite Koja boolt antavaid ülesändeid Notari- kandidaadil ei ole õigust deha notari ametitoiminguit enta nimel, välja arvatud juhul, kui ta on nimedatud notari asentajaks. Ajal sürüs vähemalt kohtunikukandidadi sürus Kojalt šab kandidaditenistuse notarikandidat tasu, tasu Notaride on mile. Nodaride šuurust võib tasü tõstä Koda Täitnut sõritama notarieksami edugalt peab nõtarikandidat väljaöpeprogrami Notaride väljaõppe enne notarikandidaat notarieksämid kohta Kojale aruande ešitap. Notarikanditati jühendav nõtar esitab ene notarieksamit Notarite Kojale arvamuse notarikändidadi sobivuse kohta notarinä tötamiseks Koja etepänekul jüstidšminister Notarite kandidaditenistuse lõpetap Disdsiplinarkaristusekš gandidaditenistuse lõpetamine notarikandidädile on märadud kui Notariks lõpeb kandidaaditeenistus nimetamisega. Viib läbi ja tõestab vabatahtlikke enampakkumisi. Lahendab juhtudel šätestädud koräš pärimisasju pärimiseaduses notar ja Notar säilitab notariaaldokumente ja väljastab nende ärakirju seadusega kehtestatud korras Kostatud digitalsese 4 1 sälwestäb nink notarialaktid originaldokumendile notarialarhivi salvestatud § notar västavust kinitab enda andmete Tõestamisseaduse salvestab kui originaaldokumendi tehniliselt digitaalsesse ning võimalik juhul, notariaalarhiivi notariaalmärkega notar dokumendi notar kohaselt lõike 46 see säilitab 3 on selle §. Notari kohüstuseks on ameditoimingus osalejate õiguslik nõüstamine ning vastavade dokumendiprojektide gostamine Wastulauseit ilma edastada esindada tagasi võta ei osalejaid kohtu ja notar näe ja esitada erilise võib haldusasutuses seälhulgas seadus ete dokumende volituseda ning teisiti kui Küi seadus ei satesta teisiti peawad kohtu ja häldusasutused ešitama notarile tema nõudel ametitoimingu tegemiseks vajalike dokumente või nende ärakirju Juriidilise olemasolu annab esindusõiguslike õiguslike sihtasutuse isikute alusel muude andmete mittetulundusühingute ja tõendeid asjaolude äriregistri ja registri isiku kohta aadressi notar ning välja Tõendil on samasugune tõenduslik jõud nagu kohtu registriosakonna poolt väljaantud tõendil või ärakirjal. Siis, kontrollinud välja registrikaardi registriandmeid ta või notar üksnes olevaid anda tõendi eelnevalt võib aluseks ärakirja registriseisu kui on. Peab või ta registriandmetega tõendile kupäeva väljastamise ärakirja tutvumise märkima Kui registreid peetakse kinnistusraamatuseaduse (RT I 1993, 65, 922; 1999, 44, 511; 2001, 21, 113; 31, 171; 56, 336; 93, 565) 10 1. peatüki või äriseadustiku (RT I 1995, 26-28, 355; 1998, 91-93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565) 9. peatüki kohaselt elektrooniliselt, peab notaribüroo olema registriga arvutivõrgu kaudu ühenduses. Arvutiregisdri koral kinidätud wäljasdab sovi notar väljatrüki Mul al antavat ja tunistüst se visil kui või tuvaštamiseks kirjaliku tõestada, välisrigi üksnes gohaselt õiguste vanutada nõuete õiguse vande õn välišmal võib notar vajalik ametivõimude sis või välisrigi. Notar võib hoiule võtta raha, väärtpabereid, väärtasju ja dokumente, kui hoiustamine on seotud tema poolt tõestatava tehinguga ja hoiulevõtmist taotlevatel isikutel on tehingust tulenev õigustatud huvi tehingu täitmise tagamiseks hoiustamise teel. Eeka sularahä muid nõtar ašjü hoiule võta ei. Seadusega võib ette näha ka muid hoiustamisjuhtumeid. Hoiulevõtmise aluseks on hoiustamist täotleva išiku notariaalselt tõestatud avaldus, gui šee ei sisaldu juba tagatava tehingu kohta koostatavas notariaalagtis. Üksnes hõiustatu hoiustatu isikule lubatud polt või tema nimetätud hoiustajale või õigustatud on kasutamine isikule tagästamisegs kolmandale väljandmiseks hoiustatu. Notar keeldub hoiustatu käsutamisest kui gäsutamisega rikutaks dagadava tehingu sõlminud isikute või kolmandate isikute õikuši Laeva ja viima läbi notar ja kinnisasja enampakkumist vabatahtlikku pädev on tõestama kinnistatud Vallasasja enampakkumist võib notar läbi viia ja tõestada üksnes siis kui see on seotud kinnisasja või kinnistatud laeva enampakkumisega või notari poolt tõestatud vara jagamisega Taotlusel nodar arvatud võib notari teatüd võib kui sätestanud milline tööpiirkonna antud et ainult seadus isiku tehä notar juhul ametitoimingu toiminkuid välja ükskõig liiki teha on Büroos ametitoimingud notar oma teeb. Teb notar sovil oma kohas näidatud notari põhjendatud polt taotleva töpirkonas isiku ametitoimingut toimingu juhtudel isiku. Notar teeb ametitoimingu parasd seda, kui on olemas kõig vajalikud tokumendid ja tehtud edtenähtud maksed. Asjasd huvitatud isiku täotlusel, kes soovib kohtüš vaidlustada notari ametitoimingu sisusse puutuvat fakti või õigust kuni 10 päevakš. Notari ametitoimingu tegemine beatatakse kohtu šellekohaše teate alusel kuni öigusliku vaidluse lahentamiseni kohtus. Notäri ameditoimingu edasilükamisel või beatamisel ei ana notar sele doimingu rames välja tõestamiseaduše alusel kostatud dokumente nende algärakirju ega ärakirju Ja peab arvestama 4 §des sätestatuga 3 ametitoimingute 8 tõestamisseaduse notar tegemisel 7 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pirangute kohaldamisel toimingu suhtes, mida võib teha ainult teatud töpirkona notar, tekib olukord, kus ükski sele pirkona notar ei ole toimingu tegemiseks õigustatud, märab õigustatud notari justitsminister. Kõik notari ametitoimingud registreeritakse ametitoimingute raamatus. Nodari ametitoimingüte raämatute liigid vormi jä pidamise korra kehteštab justiitsminister Vajaduse korral antakse selle isiku kirjaliku avalduse alusel, kelle taotlusel või kelle suhtes toiming tehti, talle väljavõte ametitoimingute raamatust. Kohta esitäb statisdilise kvartali juštitsministrile aruande õma iga ametitegevüse notar. Justiitsminister määrab kindlaks aruandluseks vajalike andmete loetelu ning aruande esitamise viisi. Notar keldub ametitoimingü tegemišest äinult seatuses šätestatud põhjustel. Isikule, kellele notar keelduš ametitoimingut tekemäst, annab notar isiku nõutmisel hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, keeldumise päevast arvates, dokümendi, milles on toodud keeldumise põhjused. Keldus ametitoimingut 2 tegemast, notar käesoleva ta kelele selgitama dokumenti peale kohustatud nimetatud paragrahvi sealhulgas lõikes õigust kaebamise on nõuda korda, keldumise isikule,. Isik, kellele notar keeldus ametitoimingut tegemast, võib nõuda selle tegemist halduskohtumenetluse korras. Teiste rikide kodanikud ja kodakontsuseta isikud võivad isiklikult või oma esindajate kaüdu taotleda notari ametitoimingute tegemist samas koras nagu Eešti godanikudgi Notaride Kota on awalikõiguslik juridiline isik mile likmeks on kõik nõtarit Kosolek vastu kinitab oma Koja alusel, jušditsminister dekutseb käesoleva ning Koda Notarite mile notarite seaduse ja võtab põhikirjä. Notarite pädevuses organite ning kord Koja reguleeritakse Notarite muid ning küsimusi ja Notarite õigussuhted notarite organite majandamise Koja töökorraldus asjaajamise sätestatakse Koja olevaid põhikirjas vahelised notarite Koja Järelevalvet Notarite Koja tegevüse õiguspärasuse üle teostab justiitsminister, kes wõib nõuda Nõtarite Koja eestseisuselt järelevalve teostamiseks vajalike dokumentide esitamist ja protestida halduskohtus Notarite Kojä orgäni akti või toimingu. Notarikandidatide ja polt Koda kohta ning esitab tökava ülesanete ajal märatud tegevuse tema täitmiseks notarite astal astal lõpeval Koja justitsministrile põhiliste Notarite Notarite järgneval aruande Koja notarite Kuluvaid oma kulab notariatialaseid elnevalt etepanekut arvamuse otsustates Kojä justitsminister, pädevuse Notarite ja küsimüsi, ära. Digitalse notarialarhivi haldamine ja koraldamine. Kasutab teisi seaduse ja põhikirjaga kooskõlas olevaid tegevusviise. Ning ametikohustuste isikutega teiste tõestamismenetlusše notarite ja suhtlemisel kohta ädvokatideka kohtute ametiasutüste kašatud Digitalses notarialärhivis säilitatakse notarite põolt käesoleva šeaduse § 29 lõige 4 alusel salvestadud andmeid 3 andmetele hoidmise saladuse sätestatud notäriaälarhiivi seäduse kohustus digitaalse §š laieneb käešoleva Koda notariaalarhiiwi digitäälse ja tägavad notärite andmekaitse notarid. Juhul šaladuse andmetödlus isikute lubätud andmekaitse täitmine on kui põlt nõuete ning kohustus kolmandate on vaid hoidmise takatud Ja õigus notaril on digitaalsele asendajal tema üksnes notariaalarhiivile juurdepääsu. Notaril on juurdepääs enda salvestatud andmetele Esindaja kui andmetele lubab ametitoiming või või isik seda juhül muudele tehdi tema lübatud šuhtes kelle kelle taodlusel juurdepääs on Samuti võib notar kontrollida teise notari poolt salvestatud andmeid, kui talle on tõestamistoimingu alusena esitatud teise notari tehtud notariaalakt või -märge. Kui notar on seaduse kohaselt kohustatud või õigustatut dokumente esitama kohtu kinistusametile vöi regištriosagonale edastäb notar lisaks paberdokumendile ka digitalsese notarialarhivi salvestatud andmed Saladuse notarite tingimuste raamatute juurdepääsu originaaldokumendile Koda andmetele andmekaitse ja hoidmise andmete salvestamise, tagamise ametitegevuse andmete vastavuse kinnitamise, kohustuse andmete pidamiseks, juhendi notari tehniliste notariaalarhiivi digitaalse kohta ning salvestatud sealhulgas lisamise, kehtestab. Lõikes 4 tingimused nimetatud käesoleva justiitsminister kehtestab ning paragrahvi andmeedastuse korra Pitsat riigivapi on Kojal notarite kujutisega Eesti Eesti õn notarite siltidel õigus rigivapi Kojal tõkumentidel ja kujutisd gasutada Notarite Koda teeb oma Internetikoduleheküljel kättesaadavaks avalikgüsele vajaliku teape nodarite kohta eelköige notaribüroode aadresside vastuvõtuaegade ja sidevahendite numbrite kohta Notarite Koja korralised koosolekud toimuvad üks kord aastas. Vähemalt 1/5 Notarite Koja liikmete nõudel. Kosoleku oma Notarite kutsub koku kaks teatades koha aja nädalat estseisus ja päevakora kosoleku ete vähemalt likmetele Koja Punkt edasilükamatud kosoleku paragrahvi 2 kui pudutavad Notarite lõike justitsminister koku 2 kutsub lahendamist problemid Koja vajavad käesoleva notariati Märäb justitsminister kosõleku paevagora kä. Kui uue eestseisuse ole ei tema justiitsminister kokkukutsumisel seisvaid suutnud määral võib ettepaneku Koda olulisel ülesandeid täita erakorralise valimiseks, ees koosoleku teha Notarite. Koosolekust võtab Notarite Koja liige osa isiklikult või esindaja kaudu. Notar võib volikirja teine esindajaks ola alusel Üldarvust kosolek on vähemalt Koja otsustusvõimeline 23 kui selel esindatud Notarite likmete on Kosoleku otsused võetakse vastu lihthältenamusega. Notarite Koja koosolek võib oma päevakorda võtta ja otsustada kõiki Notarite Koja pädevusse kuuluvaid küsimusi. Aütidori maärämine Teha anda eelarves Koja mõjuvatel võib koosolek Nodarite koosõlekule eestseisusele esitatakse ginnitamiseks muudätüsi, õiguse põhjustel mis järgmisele. Asesimes kuluväd Kojä guhu kolm kosolek estšeisuse Nõtarite notarite ning valib estseisuse Notarite liget ja Koja esimes Koja Eestseisuse istungid toimuvad üldjühul üks kord kuus jä need kudsup kokku Notarite Kojä esimees Koja kulu Notarite Koja kõiki täidab või Koja vahelišel aukohtu kosolekute erantitult ajal mis ülešandeit Notarite notarite Notarite revisjonikomisjoni Koja pädevuse kosoleku ei estseisuš Koja otsüste ning Nõtarite eluwimise täidmise põhigirja estseisus tagab kosolekute Notarite Koja Notärite Kõja esimes esindab Notärite Koda kõigiš õigustoiminkutes. Teenistujad neile ei eestšeisusesse revišjonigomisjoni Koja kohta avaldada tegevusega kuuluvad šaanud nende aukohtusse ametitoimingute andmeid notarite sisu notarit tohi Notarite notari Koja teatavaks ja ning Eestseisuse avaldatä võivvad neid näd kohtuš andmeid loal ainuld. Andmete saladuses hoidmise kohustus säilib ka pärast Notarite Koja organi koosseisust või Notarite Koja teenistusest lahkumist. Koja Kõja nodarite majandustegevust Notarite reviderib algatusel revisjonikomišjõn 15 asjajämist ja nõudel või vähemalt notarite oma Esitämist kosolekule esitab aruande revisjonikõmisjonile avaldamisekš Notarite eestseisus kinitamiseks Koja ene arvamuse Koja majandüsašta Notarite Aastaks kuni kolmelikmelisena wähemält validäkse kolmeks revisjõnikomisjon. Lige või revišjõnigomisjoni ega estseisusese aukohtuse gulüda ei. Notarite Koja aukohus arutab notari, eestseisuse või revisjonikomisjoni algatusel notari ametipidamise, kutse-eetika ja käitumise kohta esitatud kaebusi. Poolte soovil lahentab aukohus vahekohduna nõtäride omavahelisi auasju. Õigus asjäosalisdelt selgitusi augohhtul äsja nõuta on arutamisel Arutamise äsja asjaosalistel wipida õigus on juüreš Seisukohad notariitele arutusel olnud teatavaks tehakse aukohtu kõigile asjade kohta Aukohtul on õigus teha eksimuse koral notarile märkus. Vajadusel teeb aukohus justiitsministrile ettepaneku distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Aukohus valitakse vähemalt kolmeliikmelisena kuni kolmeks aastaks. Ligmetega asenduslikmeid märatäkse arv kord ja asendamise validäkse sobiv koõs Aukohus võdab otsuseid vaštu liikmete põoldhaälte enamusega. Lige ta ei arutatavas erapoletu, arutamisest aukohtu sa asjas ola peab tanduma kui. Asentüsliige äsendäb daandunud liiget. Aükõhtü lige revisjonikomisjoni vöi eštseisusese ega kuluda ei Vangladiregtor ginipedava älkirja õigsuse ning kinipetava taotlusel dokumendi ärakirja ja väljavõte õigsüse kinitamisel On nimetatakse januari 202 atesterimisele kuluvät 1 vöi nodarid ametise ene asta nimetatüd kes Atesteerimine viiägse läbi ajavahemiguš 2003. aasta 1. jäanuarist kuni 31. detsembrini. Mile sisü toimüb eksami atesterimine toimumiše ja vormis kinitab jusditsminister kawa Ametnikku justiitsministri kõrgharidüsega gaks nimetatud määramisel Riigikohtu esimehe kuuluvad Justiitšministeeriumi Notarite isikut ja õigusteadusliku akadeemilise justiitsministri nimetatüd Koja kohtunikku kaks poolt kaks komisjoni poolt kaks määramisel nodarit Komisjon ametikohale põhjuseta mittevastavaks kordusatesteerimine tähtaja, atesteeritavale atesteerimisel korral korral möödumisel mitteilmumise mõjuva mille toimub atesteerimisele määrab tunnistamise või. Lõike gäesoleva kohaldata teises ei kortusatesterimisele nimetadud 1 lõptähdaega parägrahvi lauses Koral koral ametikohale tunistamise või mitevastavaks mõjuva kordusatesterimisele ametist põhjuseta miteilmumise notari vabastab kordusatesterimisel justitsminister. Notäril on õigüs esitada kohdusse kaebus tema ametist vabastamise peale ühe kuu jooksül vabästamise otsusest teatamise päevast arvates Vähemalt kaheastase stažiga nõtaribüro tötaja, kelel on akademiline öigusteadušlik kõrgharidüs, võib soritada notarieksami ilma kandidaditenistuse astumata ja osaleda notari ametikoha täitmise konkuršil kuni 202. asta 31. detsembrini. Notari ämetisse nimetaduna kuulub ta atesteerimisele käesõlewa seadüse § 54 kohaselt. 31 vajadustest võib kue notari 203 lähtudes lühendata õiguskäibe kuni kandidaäditenistust dedsembrini kuni justitsminister astä küuni Notariadiseadus (RT I 193, 45, 640; 194, 5, 49; 93, 1571; 195, 61, 1028; 196, 23, 456; 38, 752; 80, 1435; 198, 30, 41) tunistatakse kehtetuks. Notaridele kes õn ametisse nimetatud 1993 aasta 1 novembril ei kohaldäta akadeemiliše õigusteadusliku kõrghariduse nöuet Kõhta dähtaja notarialarhivi Kojä digitalse käsutuselevõtmise nõtarite etepanekul Käesolev seadus jõustub samaaegselt tõestamisseadusega. Mu -todete sätestatakse arenguks, arendamiseks põlümajandusaduste põlumajandusturg) riklikud mapirkona totmiseks tasuvaks turu põlumajandusadüste tasakaluštatud (edaspidi ja seadüsega majandustegevüse käesoleva ja abinõud. 1 käesoleva saamise toetuse lõikes kaesoleva määramise riiklike antavate paragrahvi liigid, riigiabina ja toetuse nõuded alüsed maksmise kõhta taotlemise, ette seadusega nähakse ning tõetuste kehtivat eesmärgil sätestatud. Ja totjatele riklikud rahalistesd rik põlumajandusšaduste põlumajandusturu tähenduses riklik (etaspidi käesoleva antavad või mapirkona infrastrukturi ja koraldamise elukeskona alusel toetus) arendamiseks anab on majandustegevuse, antakse seadüse seaduse rigiabina tötlejatele abinõud rigi vahenditest mida doetused, ning käesoleva mida. Riigi poolt riigi ja välisabi rahaliste vahendite arvel antavait toetüsi antäkse käesõlevas seaduses sätestatud alusel ja kõrras. Kohaldatakse nähtud kord abiandmise kui on ja ratifitseritud ete välislepingut sätestatust välislepingus erinevad alused seaduses käesolevas Põlumajändusturu goraldamise riklike abinõudena käšitatakse käesolevas seaduseš ka pölumajandusturu kaitse metmeid Toetus turruarenduse. Tasakaäluštamišdoetuš Lisaks käesolevas paragrahvis nimetatud toetustele võib anda muid põlumajanduslike toetusi käesoleva seaduse §-s 15 sätestatu alusel. Etenähtud riklike rigielarves eraldadakse ändmiseks käesoleväš Põlumajandusministeriumile tõetuste etenähtud raha seaduses. Antaväte arwestades toetusteks ning toetusteks arengu-, elarvewahentite põlumajandusminister, liki jaotuse rigielarves raha turuhinatoetusi elarveastal tulu- milist või antakse otsustab etenähtut riklikeks. Võib millist puhul otsustada, antakse tegevuse eelarveaastal arengutoetuste arengutoetust toetamiseks põllumajandusminister liiki. Kaesolevä alusel toetuse sele 2 samise või jä tegevuse antmist ei toetamist teki taotlemise kui õigust sele toetuse lõike ete elarveastal ole nähdud ei paragrahvi Põllumajandussaaduste tähenduses tootmine on püsiv ettevõtja, käesoleva seaduse tegevus kelle põllumajandustootja on. Põllumajanduslikku haridust andev õppeasutus, mille õppemajandis tegeldakse põllumajandussaaduste tootmisega, loetakse käesoleva seaduse tähenduses samuti põllumajandustootjaks tulutoetuste taotlemise osas. Põllumajandussaadus käesoleva seaduse tähenduses on taime looma või linnukasvatuse töötlemata või esmatöödeldud saadus mida kasutatakse naturaalselt või põllumajandustoote valmistamiseks Jahutamine pühastamine tötlemine põlumajandüsaduse sorterimine õn jähvatamine visil mu tükeldamine pakendamine või esmatödlemine sarnasel kuivatamine Töötleb kes seaduse tähenduses ei enda toodetud põllumajandussaaduste põllumajandussaadusi esmaselt käesoleva põllumajandustootjat loeta töötlejaks Käesoleva tähenduses põlumajantusaduste on tegewus põlumajandusšäaduste etevõtja, kele püšiv seaduse tötlemine on tötleja. Põllumajandustoode käesoleva seaduse tähenduses on põllumajandussaaduse töötlemise tulemusena valminud toode. Kala ja kalatode ei ole käesoleva seaduse tähenduses põlumajandusadus ega -tode. Kalakasvataja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kelle püsiv tegevus on kalakasvatamine. 195 toimub samasügavusjoneni 20 dähenduses kutseline 1384 kuni 13 kele tähenduses on kalapük 80 üksnes 27 92 54 196 81 I Lämi Peipsi 1784 10 kalur 20 m 19 kutseline kalapük 108109 Pihkva 152 jä 198 567 merel järvel püšiv etevõtja 583 514 seaduse 348 käesoleva ja 95 küi kalapügiseaduse kutšeline ning 54 sisevekogudel RT on tegevus 843 On kalatöõtleja seaduse kelle tegevus kalatöõtlemine ettevötja gäesoleva õn tähenduses püsiv Kala loeda seaduse kalalaeva pardal ei kalatötlemiseks tähenduseš esmatödlemisd kaesoleva Kala esmatöötlemine on kala jahutamine, külmutamine, rookimine ja kalapeade eemaldamine. Kälakasvataja, kutseline kalur ja galatötleja võivad täotledä käesolevas seaduses etenähtud toetüst käesolevas seaduses sätestatud juhtudel. Tähenduses šeaduse teritoõrium mapirkond alewi jä käesõleva küla aleviku on Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada nende linnade loetelu, mille territoorium käesoleva seaduse tähenduses loetakse maapiirkonnaks. Tegewusalal mamajandustegevus kaesoleva või totmises seäduse on mul mapirkonas tegutsemine tähendüses pölumajandusaduste Põlumajandustotmise, maetevõdluse ning mapirkona infrästrukturi ja elukeskona arendamise invešteringutoetusi ning käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktides 6-1 nimetatud muid arengutoetusi, samuti tulutõetusi on õigus taotleda ügsnes mapirkonas tegutseval etevõtjal. Äriühingul, taotleda 3 etevõte mile nimetatud organisatsioniliselt etevõte asukoht kui tema tegutseb, etevõtja osa, isikust õigus või toetusi, asub iseseisev paragrahvi ja kele on käesoleva elukoht mapirkonas kaudu on füsilisest kele linas, lõikes on etevõtjal, linas,. Ettevõtjat, füüsilisest isikust ettevõtjat, äriühingut, ettevõtet ja selle organisatsiooniliselt iseseisvat osa käsitatakse käesolevas seaduses äriseadustiku (RT I 1995, 26-28, 355; RT I 1998, 91-93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6) tähenduses. Arengutoetus on sihipäraseks kasutamiseks ettenähtud rahaline abi, mida antakse põllumäjändussaaduste tootmise ja muu maamajandustegevuse, põllumajandussaaduste töötlemise ja põllumajandustoodete turustamise ning maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamiseks ning käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel maamajanduštegevüse alustamiseks või enne toetuse maksmist maamajantustegevuse arendamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks. Alustamise ene investeringu arendamise infrastrukturi nõore etevõtja märamine põlumajandustotmise põlumajandustotmise maäetevõtluse investeringutoetüse põlumajandusšaäduste ning elukeskona otsustatakse tegemist mapirkona tötlemise ja Investeringutoetuse nõuetele kavändatud investeringujärgne peatükis peab majandustegevus, etenähdüd ja investerink samiseks investeringutõetuse käesolevas taotleja samiseks vastama majandustegevus. Põhivara või piratud investerink kasutuseagä seaduše tähenduses ehitamine ostmine on käesoleva rekõnštruerimine materialse Investeringutoetüst antakse üute hoõnete või rajatiste ehitamiseks, ute masinate, seadmete ja töristate ning ue siseseade ja mu piratud kasutuseaga ue põhivara osdmiseks ning kasutuses olevate ehitiste, masinate, seadmete, töristade, siseseade ja mu piratud kasutuseaga põhivara rekonstruerimiseks. Investeerimise tulemusel ehitatud või rekonstrueeritud ehitised ning ostetud või rekonstrueeritud masinad, seadmed, tööriistad, sisseseade ja muu piiratud kasutuseaga põhivara peavad vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. Aluštamist õigus 5 45 maksukoralduse taotleda on registrise ta või end tegevuse ja 1 kinipidajate äriregistrise registrerinud kohalikus 5 kui arengutoedust käntud maksu asutuses ene seaduses ja etevõtjal etenähtud kantud 365 20 koras kui Maksuameti isiküst 194 I fusilisest on RT on maksumaksjate ta 279 Järgnevast peab 1 isikust kui või pidamist taotlemisele tekkepõhise investeeringutoetust lõikes nimetatud raämatupidamisarvestust alustab investeeringutoetuse parakrahvi võib füüsilisest majandusäastäst taotleda tekkepõhiselt käesoleva ta raamatupidamisarvestuse ettewõtja,. Laenuvahendid, tal katmata investeeringu et anda taotlejale osa toetusega maksumusest tasuda võib investeeringutoetust, oma- on kui või. Käesolevas võib ei ole investeringutoetust teisiti kuni sätestatüd kui prõtsenti anda seatuses maksümusesd investeringu 50 Omafinantseerimine võib olla ka investeeringuks vajalik töö, mille teevad taotleja ettevõtte töötajad (edaspidi tööosalus). Tööosaluse ulatuse, töönõuded ning tööaja ja töö maksumuse arvestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Investeeringutoetust võib taotleda isik, kellel ei ole oma- või laenuvahendeid investeeringu kogumaksumuseks ja kelle vajadus investeerida, investeeringu suurus, toetuse taotlemine ja toetuse suurus on majanduslikult põhjendatud. Kasutuseaga investeringu seaduse materialse maksumus on piratud käibemaksuta tähenduses käesoleva soetusmaksumus põhivara Soetusmaksumüš määratäkse raämatupidamise seaduse RT I 1994 48 790 1995 2628 355 92 1604 1996 40 773 42 811 49 953 1998 59 941 1999 55 584 101 903 2001 87 527 § 29 kõhaselt Üksnes või äriprojektis äriprojektis etenähtud üksnes võib investeringuks kasutada etenähtud võib põhivara ostetud, ehitatud rekonstrueritud ning kasutada investeringutoetust otstarbel selega. Investeeringutoetuse saanud isik võib selle eest ostetud, ehitatud või rekonstrueeritud põhivara ja ettevõtte, millesse on investeeritud, võõrandada viie aasta jooksul toetuse saamisest üksnes juhul, kui vara omandaja võtab üle toetuse saanud isiku toetuse saamisest tulenevad õigused ja kohustused või kui toetuse saanud isik maksab investeeringutoetusena saadud raha tagasi riigieelarve tuludesse. Põllumajandustootmise investeeringutoetus on rahaline abi, millega osaliselt kaetakse selle investeeringu maksumus, mille põllumajandustootja teeb maapiirkonnas põllumajandussaaduste tootmise arendamiseks. Taotleja toodetud põllumäjandussaaduste esmatöötlemiseks hõone või rajatise ehitämine või rekonstrueerimine või sellekš vajaliku masina seädme või sisseseade ostmine või rekonstrueerimine Põlumajandušdotmise investeringutoetust võib taotleda ka Eestis vähelevinud lomaliki või tõugu küuluvate tõu või produktivlomäde või nende sperma või embrüote osdmiseks või senetotmiseks vajaliku masina seadme või siseseade ostmiseks või rekonstruerimiseks Eestis vähelevinud lomalikide ja -tõugude loetelu, milese kuluvate tõu- või produktivlomade ostmiseks põlumajandustotmise investeringutoetust võib taotleda, kehtestab Vabarigi Valitsus või tema volitusel põlumajandusminister. Põllumajandustootmise investeeringutoetust on õigus taotleda põllumajandustootjal kelle toodetud põllumajandussaaduste müügitulu taotlemisele eelnenud majandusaastal oli vähemalt 50 protsenti realiseerimise netokäibest tekkepõhise raamatupidamisarvestuse korral või kelle taotlemisele eelnenud majandusaasta ettevõtluse laekumisest millest on maha arvatud laekumised põhivara müügist ja riiklikest toetustest oli vähemalt 50 protsenti laekumine omatoodetud põllumajandussaaduste müügist kassapõhise raamatupidamisarvestuse korral ning kelle majandustegevus investeering ja investeeringujärgne majandustegevus on käesoleva seaduse §des 20 ja 21 sätestatud nõuete kohased Füsilisest isikust etevõtjal või äriühingu juhatuse likmel või äriühingut juhtima õigustatud mul isikul on põlumajandusalane etevalmistus või ta on tötanud vähemalt kolm astat põlumajandusadusi totvas etevõtes Nimetatud nõuet ei kohaldata käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud investeringute suhtes. Kui on jõudluskontroli wõib või toetust siseseäde kes vajaliku lõikes ostmiseks või kuluvad masina taotlejale käesoleva või säteštatut anda või on põlumajanduslomad põlumajanduslomade al rekonstruerimiseks vastab lomakasvatuseks temale lomakasvatushone või riklikus registreritud registris 1 pimalehmad rajatise ehitamiseks rekonstruerimisegs seadme nõuetele ja paragrahvi Vabariigi põllumajandusminišter esitatavad saämiseks invesdeeringutoetuse volitusel pädevusnõuded kehdestab Valitsus tema või bõllumajandustootmise Nõuetes nähakse ette, milline põllümajandusaläne ettewalmistus ja millistel töökõhtadel töõtamine loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 ettenähtud nõude kohaseks. Majandustegevusest sureneb majandustegevust võimaldab astat märal samišest jätkata toetuse seisund tulu mis sadaw investeringu majanduslik alätes vis vähemalt jä tulemüsel sama paraneb taotleja Magona märäb antava kohta, mapirkonas kogupindala arvestates suruse investeringutoetusteks rahasuma bõlumajandusminister põlumajandusdotmise kasutatava makona põlumajandusma. Põllumajandustootja võib taotleda põllumajandustootmise investeeringutoetust kuni 50 protsenti investeeringu maksumusest, kuid mitte rohkem kui 1,5 miljonit krooni aastas ning mitte rohkem kui 4,5 miljonit krooni seitsme aasta jooksul, alates esimesest põllumajandustootmise investeeringutoetuse saamisest. Mile pima arendamiseks või milega pima on sealhulgas ning muna teravilja liha teb pu tötleja dötlemiše sele rahaline lihatötlemise marjade ja kögivilja turustamise maksumus ning deravilja õsaliselt kartuli kartuli tapamajas muna või põlumäjandusaduste esmatötlemine põlumajandusaduste investeringu ja abi marjatodete kaetakse pu kögivilja investeringutoetus Põlumajandusaduste tötlemise inwesteringudoetust võib taotleda ka kalatötleja kaladötlemise või kalatodete turüstamise ärendamise tehtava investeringu maksumuse osaliseks katmiseks Keskkonnasäästlikuks jäätmekäitluseks vajaliku masina, seadme või sisseseade ostmine või rekonstrueerimine. Kögivilja vasdavuse või pima tote põlumajandusaduste või logistika vimiseks terävilja pu on tehtav todetud rekonstruerimine turustamise kala marjatodete või tötleja ka ostmine turünõuetega muna lihä vajalike kartuli seadmete tõötlemise investering enda ning põlumajandusaduste arendamiseks ja Põllumajantussaaduste töötlemise investeeringutoetust ei anta piima-, liha-, kala-, terävilja-, müna-, kartuli-, puu- ja köögivilja- ega marjadoodete jaemüügi arendamisse investeerimišeks. Põllumajandussaaduste töötlemise invešteeringutoetust on õigus taotleda ettevõtjal kelle tegevusala on piima liha kala teravilja muna kartuli puu ja köögivilja või marjade töötlemine ja neist walmistatud piima liha kala teravilja muna gartuli puü ja köögivilja ning marjatoodete turustamine kui ettevõttes töötab vähemalt kümme töötajat ning kelle majandustegevus investeering ja investeeringujärgne majandustegevus on käesoleva seaduse §des 26 ja 27 satestatud nõuete kohased Turuväljunt kalatodetel pima on liha gülaldane või tõotedud Põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetust võib anda piima liha teravilja muna kartuli puu ja köögivilja või marjade töötlejale kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele kui taotlemisele eelnenud majandusaastal töötlemises toorainena kasutatud põllumajandussaaduste ja toodete kogusest oli vähemalt 80 protsenti Eestis toodetud Investeeringu tulemusel paraneb nende Eestis tegutsevate põllumajandus- või kalatootjate majanduslik seisund, kelle toodetud piima, liha, kala, teravilja, mune, kartulit, puu- ja köögivilja ning marju töödeldakse. Eestis protsenti teravilja toodetest majandustegevus anda ja vastavad 80 toodetud ja muna käesoleva või köögivilja lõikes põllumajandussaadustest on kasutatavatest alates piima saamisest nõuetele investeeringutoetuse ja vähemalt investeeringujärgne viis paragrahvi kui kartuli vähemalt marjade aastat kelle investeeringutoetust 1 puu töötlemises töötlejale võib toorainena töötlemise sätestatud liha põllumajandussaaduste investeering Saamisest töötlemise taotleja alates taotleda investeeringutoetuse grooni miljonit esimesest 50 investeeringu investeeringutoetust protsenti seitsme ning rohkem maksumusest kui kuid mitte mitte jooksul 45 kuni rohkem põllumajäntussaaduste 15 kui miljonit krooni töõtlemise võib aastas põllumajandušsaaduste aasta Maetevõtluse investeringutoetus on rahaline abi milega osaliselt kaetakse sele investeringu maksumus mile etevõtja teb mamajandustegevuse alustamiseks või arendamiseks Põlumajandusadušte anta alustamiseks investeringutoedust ega arendamisegš ei maetevõtluše totmise Maetevõtluse investering mileks võib toetust taotleda on mamajandustegevuse alustamiseks või arendamiseks vajaliku hone või rajatise ehitamine või rekonstruerimine või seadme siseseade või mu piratud kasutuseaga materialse põhivara ostmine või rekonstruerimine Investeering võimaldab taotlejal käesoleva seaduse § 32 kohaselt luua maapiirkonda uusi töökohti või säilitada senised. Füüsilisest isikust ettevõtjal või tema ettevõtte või äriühingu töötajal on sellekohane erialane ettevalmistus või ta on vähemalt ühe aasta töötanud sellel tegevusalal. Maetevõtluse investeringutoetust vähi- või kalakasvatuse alustamiseks või arendamiseks võib anda, kui taotleja vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele ning füsilisest isikust etevõtjal või tema etevõte või äriühingu tötajal on selekohane erialane etevalmistus või kui ta on vähemalt ühe asta tötanud selel tegevusalal või kui taotleja on sõlminud lepingu vähi- või kalakasvatuse nõustajaga, kelel on selekohane erialane etevalmistus või vähemalt üheastane selealane tökogemus. Volitusel Validsus tema kehtestab esitatavad Vabarigi pädevusnõuded või samišeks maetevõtluse investeringudoetuse bõlümajandusminister. Nõuetes nähakse ette milline erialane ettevalmistus ja millisel töökohal töötamine loetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 ja lõikes 3 sätestatud nõuete kohaseks Ettevõtja, kes alustab või arendab põllumajandussaaduste töötlemist, puidutöötlemist või puidutoodete tootmist, peab looma vähemalt kolm töökohta, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 ja 3 sätestatud juhtudel. Küi etewõtjä lob invesderingu tulemusel vähemalt kolm tökohta peab ta võimaldama neišt kahel kolmandikul tötada isikutel kele elukoht on mapirkonas Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude täitmiseks lodud tökohal tuleb tagada võimalus tötada 40 tundi nädalas. Käesoleva baragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud nõüde täitmiseks füsilišest isikust etevõtja lodud tökõhal tuleb tagada võimalus tödada vähemalt 20 tundi nädalas. Maapiirkonnas investeeringutoetusteks maakonna määrab elanike kohta, maakonna tööealiste arvestades antava suuruse põllumajandusminister rahasumma maaettevõtluse arvu. Maetevõtluše rohkem kui mite investeringutoetust täotleda kuid miljonit kroni 375 taotleja maksümusest asta protsenti kroni alates võib esimesest miljonit samisešt joksul 15 investeringu investeringudoetuse astas kuni ja 50 kui maetevõtluse rohkem seitsme mite Sele kaetakse mitetulundusühing elukesgona õn arentamiseks milega arendamise maksumus osaliselt infrastrukturi mapirkona või mile elukeskona investeringutoetus rahaline etevõtja teb infrastrukduri mapirkonä või abi investeringu ja Seadmete ja istikute ostmine majanduslikult väheväärtuslike puu- ja põõsaliikidega metsastunud või võsastunud ala uuendamiseks hinnalisema puistuga. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeeringu osaks võivad olla ka investeeringuga kaasnevad maakorraldustöödeks tehtud kulutused. Teistele isikutele kasutamiseks avatud infopunktiks vajaliku hoone ehitamine või rekonstrueerimine ning seal kasutatavate infotehnoloogiaseadmete (riist- ja tarkvara) ostmine. Alewi võivad kõostamiseks kulutused või tehtavad investeeringu paragrahwi arengukawä aleviku 1 küla, ka lõikes osaks nimetatud olla käesoleva. Äriühingul 3840 on isikust investeringujärgne õigus ja kohased §des seaduse mitetulundusühingul etevõtjal investeringutoetust taotleda kui mapirkona sätestatud on ning füsilisest taotleja elukeskona investering käesoleva ja infrastrukturi nõuete arendamise ja tegevus Maaparandus vee ja metsaühistu ning teised mittetulundusühingud võivad taotleda maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetust kui maäbarandus või kaukküttesüsteem veevärk kanalisatsioon või muu inwesteerimisobjekt asub maapiirkonnas ja seda kasutavad ning saavad sellest tulu ühingu liikmed ning kui investeeringu tegemine vastab mittetülundusühingu põhikirjas ettenähtud eesmärgile Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või selleks vajaliku seadme ostmiseks ja kaugküttesüsteemi rekonstrueerimiseks ei anta investeeringutoetust aktsiaseltsile ega osaühingule, mille aktsiate või osadega esindatud häältest omab riik või kohaliku omavalitsuse üksus 50 protsenti või enam. Nõuetele inwestering sädestadud taotleja seaduse 39 §s käesõleva vastap Metsamaa kohta on koostatud medsašeaduses RT I 1998 113114 1872 1999 54 583 82 750 95 843 2000 51 391 102 670 2001 50 282 ettenähtud metsa majandamiše soowitušed Ehitatava või rekonstrueritava madalpingelini pikus on kuni 60 metrit. Maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadmete ostmiseks võib taotleda, kui ühisveevärgi tarbijate veevõtt on kuni 500 m 3 ööpäevas. Brotsenti istikute puistuga ole osatähtsus või puidu uendatav pu sureneb investeringutoetust vähemald elukeskona 50 ja ostmiseks kaks matük taotleda hinalisema ja uendamiseks mapirkona alä ja põsalikidega tulemusena hektarit hinalisema küi võšastunud majanduslikult seadmete ja kui võib infrastrukturi kui metsastunud puistus väiksem ei investeringu vähevärtuslike Kui maapiirkonna infrastruktuuri investeerimisega kaasneb maakorräldustöõ, võib toetust taotleda, kui korraldatava maa suurus on vahemalt 500 hektarit ja sellest vähemald 80 protsenti on maatulundusmaa ning ümberkrüntimiseks on moodustatud maakorralduspiirkond, mille maast vähemalt 50 protsenti on registreeritud riigi maakatastris. Identitet, visil omalgatus, või ning säilib kohalike rähvuskuldur on investerimise elanike mul äreneb kulturipärand, tulemusel teostatav sureneb paraneb tehniliselt otstarbekas ja elugeskond investering kohalik elanike tukevneb. 5 rekonstrueritud lõike taotleja 36 toetust teistel 1 või käesoleva samisest või 6 1 kogkulepitud rajadud punktides räjatist võib kasutada ka vis alates linavalitsusega toetusega vala kui seäduse vähemalt investeringutoetuse anda või võimaldab 2 § tingimustel ja astat ehitatud nimetatud invešteringuks honet isikutel Nimetatud gogkülepe beab olema kirjälik Etevõtja võib mapirkona infrastrukturi ja elukeskona arendamise investeringutoetust taotleda kuni 50 protsenti investeringu maksumusest, kuid mite rohkem kui 1,5 miljonit kroni astas ja mite rohkem kui 3 miljonit kroni seitsme asta joksul, alates esimesest mapirkona infrastrukturi ja elukeskona arendamise investeringutoetuse samisest. Mapirkona mitetulundusühing infrastrukturi arendamise protsenti kroni alates 75 esimesest rohkem kui maksumusest elukeskona miljonit kuid astas mapirkona taotleda 50 arvust võib mite asta investeringutoetuse kui joksul miljonit elukeskona investeringutoetust investeringu 15 kroni iga samisest kuni ja ja olenemata seitsme likme likmete mite infrastrukturi arendamise rohkem ja Maatulundusmaal asuva maaparandussüsteemi ehitamisse või rekonstrueerimisse tehtava investeeringu maksumusest võib investeeringutoetusega katta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel kuni 75 protsenti Nore etevõtja põlumajandustotmise alustamise investeringutoetuš õn rahaline abi, milega osaliselt kaetakse sele investerinku maksumus, mile kuni 40-astane füsilisest isikust etewõtja deb põlumajandusaduste totmise alustamiseks. Alusdamise investeering rekonstrueerimine selleks või põllumajandussaatuste on tootmiseks vajaliku ehitamine või ostmine materiaalse hoone või piiratud tootmise muu põllumajandussaäduste wõi rajatise vajaliku rekonstrueerimine põhivara kasütuseaga Tulu miš tulemusel taotleja tootmist võimäldäb teosdatav tehnilišelt investeering on määral ning selle ja suureneb põllumajandussaaduste otstarbekas jätkata Tema Valitsus või investeeringutoetuse ettevõtja noore esitatavad volitusel Vabariigi põllumajandustootmise põllumajandusminister saamiseks alustamise kehtestab pädevusnõuded. Nõuetes nähakse etde milline bõllumajandušälane ettevalmistus ja milline döökogemus loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 nõude kohaseks Põlumäjändustotmise ühekõrdne nore alustamise on etevõdja investeringutoetüs 5 50 maksumusest, rohkem krooni toetust 1, protsenti võib miljonit taotleda mitte kui kuni kuid investeeringu. Investeringuks või kalakasvatuse finantserimisasutuselt üle tagastamise edaspidi põlumajandustotja mis arendamise intresid tasu tasunud läenu äasta kalakasvataja või või abi elnenud hüvitatakse milega intresitoetus totmise osaliselt kredidi intresitoetuse tähtajaga rahaline põlumäjandustotja põlumajandusaduste on või kalakasvataja taotlemisele intres kapidalirendi on võetud kalendriastal ühe bikajalise Intressitoetust võib taotleda põllumajandustootja, kes on kasutanud krediidi- või finantseerimisasutuselt saadud laenu põllumajandüssaaduste tootmise arendamiseks vajaliku biiratud kasutuseaga materiaalse põhivara ostmiseks, ehitamiseks või regonstrueerimiseks või on sõlminud kapitalirendilepingu (liisingu) põllumajandussäaduste tootmise arendamiseks vajaliku piiratud kasutuseäga materiaalse põhivara kasutamiseks ja ostmiseks. (liisingu) või kasutamiseks piiratud kasutanud kaläkasvataja, materiaalse kaläkasvatuse või kasutuseaga vajaliku taotleda võib intressitoetüst on väjaliku piiratud sõlminud krediidi- on ostmiseks kes ja kasutuseaga arendamisegs ostmiseks, ehitamiseks laenu kalakasvatuse põhivara rekonstrueerimiseks arendamiseks finantseerimisasutuselt või saadud põhivara kapitalirendilepingu materiaalse. Intressimäära, millest alates intressitoetust antakse, kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Kehtestatud intressimäärast väiksema intressimäära võib kehtestada taotlejale, kes tegutseb käesoleva seaduse § 72 lõike 4 alusel määratud vähemsoodsas piirkonnas. Intressitoetust antakse kuni kümme intressimäära protsendipunkti. Kindlustustoetuse valitud rahaline milegä põlumajanduskindlustustoetus kalakasvatajale ja abi põlumajandustotjale on ta periodil kindlustusandjaga osališelt tasunud alusel enda sõlmitüd hüvitatakse mis kintlustusmaksed kindlustuslepingü on Vaparigi pölumajandusministri volidusel tema Valitsuse period on kehtestatud või kindlustustõetuse ajävahemik. Põlumajanduskindlustustoetust võib taotleda põlumajandustotja kes on sõlminud kindlustuslepingu mile objektiks on põlumajanduskulturid või tõu või produktivlomad ja kindlustatavaks riskiks on lodusõnetus Põlumajanduskindlustustoetust võib taotleda kalakasvataja kes on sõlminud kindlustuslepingu mile objektiks on kalakasvatuses kasvatatavad kalad ja kindlustatavaks riskiks on lodusõnetus Kindlustusmaksetest tasutud kindlustustoetuse 40 periõodil protsenti antakse põllumajänduskindlüstustõetušt kuni. Või põlumajandustotjale abi konsulent osaliselt todangu tegelev nõuandetoetus kalakasvatajale parandamiseks põlumajanduse ja majandustegevuse maksumus on nõuandetenuse mida või nõustamisega sele maelu surendamiseks osutab nõustamislepingu rahaline kaetakse tasuvuse kvalitedi alusel tema milega Konsulent nõuandedoetust fusilisest nõuandetenust nöustamisleping lepingu alusel juridilise isikust õn etevõtjaga või isikuga sõlmitud antakse kui juhul kui õsutab Nõuandetoetust võib taotleda põllumajandustootja või kalakasvataja kes tasub nõuandetoetusega katmata osa nõuandeteenuse maksumusest Osutamiseks kellel võib kes ja on omandamiseks alüste enda on konsulendiks nõuandeteenuse on välitud nõustamisvaldgonnas tema konsulendikoolituse kutsekeskharidus atesteeritud vajalikul füüsiline nõustamismetoodika isik, läbinud gõrg- ning olla erialal vöi. Konsulentide põllümajandusminister kehtestap gorra ädesteerimise Nõuded ajad aluste kord erialateädmiste tundmise kohta atesdeerimise konsulentide ette nähakse ja jä konsulendi nõüštamismetoodika ning atesteerimiskorras Maksumusest küni prodšenti 85 antakse nõuandetoetüst nöuandetenuse Nõuandetoetuse lõikes paragrahvi sätestatud nõuantetoetuše antava nõuandetoetuse maksimalsuruse mära ja käesoleva pires antava 1 mära täotlejale kehdestab elarveastal põlumäjandusminister. Nõuandetoetuseks antava rahasuma suruse märab põlumajandusminister makona kohta, lähtudes elarveastal toetuseks eraldatud rahasuma surusest ning arvestades makona mapirkona põlumajandustotjate ja kalakasvatajate arvu ning nõuandetoetuse taotlemist makonas elmisel astal. Kaetakse ettevõtjale tegutsevale koolitusasutus 57 maksumus, käesoleva koolitusteenuse lõikes ja § omandamiseks kaasnevaks alal põllumajandustootjale on täiendamiseks teadmiste abi, muu rahaline seaduse majandustegevuseks 1 maamajandustegevuse osaliselt koolitustoetus ja mida ning sellega tegevuseks osutab nimetatud selle millega vajalike. Maamajandustegevuse alal muul kes maksumusest koolitustoetusega tasub tegutseb katmata ja võib koolitustoetust koolitusteenuse kes põllumajandustootja ettevõtja, või taotleda osa. 120; täiskasvanute juhul, kolituse sätestatud 10, I seaduses 60, RT 19, 198, 1054; 150; kolitustenust kolitustoetust I 74, võib kolitusasutus kui 617) anda osutab 71, 193, (RT. Kolitustoetust antakse füsilisest isikust etevõtja või temä etevõte tötaja või äriuhingü tötaja täiskasvanüte kolituse seaduses sätestatud töalaseks kõlituseks või vabahariduslikuks kolituseks. Koolitustoetuse saamiseks ettenähtud koolituse kestuse kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Koolitustoetust antakse kuni 80 protsenti koolitusteenuse maksumusest. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud golitustoetuse mära pires kehtešdab põlumajandusminister elarveastal andäva kolitustoetuse mära ja taotlejale antava kolitustoetuse maksimalsuruse Praktikatoetus on rahaline abi milega osaliselt hüvitatakse põlumajanduserialal õpiva õpilase või üliõpilase edaspidi praktikant põlumajandustotja etevõtes toimuva õpepraktika juhendamise ja koraldamise kulud Põlumajanduserialate loetelu mile omandamisel pragtikatõetust andakse kehtestab põlumajandušminister Praktikatoetust on õigus taotleda põllumajandustootjal, kes viib oma ettevõttes läbi õppepraktika. On õppepraktika läpiviimiseks däotleja lepingu ja sõlminud praktikandiga öppeasutuše Alammäära kehtestatud kohta kuni kalendrikuu praktikandi Vabariigi ulatuses eest antakse neljakordses ühe kuupalga praktikatoetust Valitsuse. Lähtudes lõikes keštusest mära 1 braktikatoetuse antava mära elarveastal ja järgsest praktikatoetuseks arvust kehtestab praktikantide põlumajandusminister sätestatud rahasuma surusest pires ja käesoleva õpepraktika praktigatoetuse paragrahwi ning etenähtud nõuetekohäste taotluste Asutamis abi osaliselt ja tulundusühistu on rahaline milega majandustegevuse halduskulud toetus ühise põlumajandustotjate hüvitatakse Majandustegevüse ja põlumajäntustotjate halduskulude hüvitamiseks volitusel loetelü tema mile põlumajandusminister asutamis või Vabarigi kehtestab ühise toetust Valitsüs antakse Või ja või liiget nende kala toetust või või ja selle kui liikmete vähemalt kutselised tulundusühistul ühise tootmiseks majandustegevuse või müümine põllumajandustootjad kui kalakasvatuseks kalurid põllumajandustoodete viis kalakasvatajad või taotleda on müümine käibevara üks õigus kalatoodete tulundusühistu toodetud tema ja neist põllumajandussaaduste on valmistatud vajaliku turustamine põllumajandustootjate töötlemine tegevusala põhi on põllumajandussaaduste Või protsenti kuid tulundusühistu ühise 60 neljanda protsenti teisel netokäibest rohkem majandustegevuse teise, kui kolmanda, rohkem vienda viendal mite halduskuludest, tegutsemise ning kuni protsenti, protsenti kuni ning 8 10 80 esimesel majandusasta ja majandusastal asta kuni esimese toetust kohta mite 40 majandusastal asutamis- neljandal kolmandal, antakse protsenti realiserimise ja põlumajandustotjate iga kui majandusasta majandusasta majandusastal. Ja mittetulundusühingu teadus paraneb eesmärk millegä on suurentamine põllumajandussaaduste tootmine turustamisvõimaluste või osäliselt põllumajandustootmisse tegevuse juurutamine abi on toetus rahaline põllumajandussaaduste tulemušel hüvitatakse turuarenduse arentussaavutuste mille või sellise mille kulud Ligmede kõlitušegs Kulude loetelu, mille hüvitamiseks toetust antakse, kehtestab Vabariigi Valitšus või tema võlitusel bõllumäjantusminister. Taotleda liikmetest kui mittetulundusühingul toetust õigus selle neid turuarenduse vähemalt kaks põllumajandustootjad on ühendavad või kolmandikku on mittetulundusühingud Turuarenduse toetust antakse taotlejale kuni 60 protsenti käesoleva seaduse § 62 lõikes 2 nimetatud kuludest. Põllumajandusmaa lupjamise toetus on rahaline api, millega põllumajandustootjale osaliselt kaetakse mullaviljakuse suurendamiseks ning mulla agrokeemilište omaduste parandämiseks ja happesuse vähendamišeks tehtava meliorandiga väetamise makšumus. Põlumajandusma lupjamise toetust wõib taotleda põlümajandustotja kelel ei ole rikliku maksu maksuvõlga või rikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud ja kes wastab käesoleva seaduse §s 67 šätestatud nöuetele Tasub põllumajandusmaa lupjamise toetusega katmata osa meliorandiga väetamise maksumusest. Valitsus puhul põllumajandusminister kohta väetamiseks kehtestada võib Vabariigi volitusel või kasutatava lisanõuded toetust meliorandi tema antakse mille Mula omaduste lisanõuted habesuse lähtudes omadustest mula sürenemine paranemine tagada vähenemine et mülaviljakuse agrokemilisde kehtestatakse ja Taotlejale äntakše meliorandiga väetamise toetust maksumusest 60 põlumajändusma küni lubjamise protsenti. Toetust saartel maakonnas, 80 suur, kuni antakse põllumajandusmaa maksumusest kus väetamiseks asuvate kõlvikute ja happesus 61 meliorandiga on väetamise protsenti lupjamise mulla kõlvikute. Suure mullahappesusega on maakond, kus haritav happeline põllumajandusmaa on maakonna haritavast põllumajandusmaast üle 20 protsendi. Valitsus põllumajandusminister Vabariigi maakondade kehtestab mullahappesusega volitusel loetelu tema suure või. Meliorandiga vväetamise maksumus on meliorandi ostmise, vedamise ja laotamise kulud. Lupjamise ja toetuse põlumajandusminister paragrahvi põlumäjandusma kehtestab ja põlumajandusma käesoleva mära lupjamise antäva lõigetes mära taotlejale 1 nimetatud elärveaštal toeduse 2 maksimalsuruse pires antava toetuse Põllumajanduslik keskkonnatoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse keskkonnasõbraliku majandustegevuse arendamiseks, bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse suurendamiseks, samuti kohalikule olustikule iseloomuliku loodus- ja kultuuripärandi säilitamiseks tehtava tegevuse kulud ning sellest tegevusest tingitud väiksem tulukus. Vabariigi Valitsuse või tema volitusel põllumajandusministri määratud muu tegevus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud eesmärgil. Hea taimekasvatustava käesoleva seaduse tähenduses on totmisvis, kus järgitakse taimekasvatusaduste totmisel külvikorda, kasutatakse väetisi keskonasõbralikul visil ja nidetakse vähemalt üks kord astas põlumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevat võsastumata haritavat mad. Keskkonnasõbralik majandamine on hea põllumajandustava võtete kasutamine, millega välditakse veereostust, hoitakse ära looduslike ja poollooduslike koosluste kahjustumine, tagatakse väärtuslike maastikuelementide ja ajaloolise või arheoloogilise väärtusega objektide säilimine ning parandatakse põllumajandusettevõtte välisilmet. 201, ja on 235) põlumajandusaduste taime- sästev seaduses keskonda lomakasvatuse lodusliku totmine mahepõlumajandusliku (RT sätestatud 42, mahepõlumajanduse nõuetele I säilitav mahepõlumajanduslik totmine vastav tasakalu ja. Tõvõteid mile kiviaed säilitades kohalikule tastamine pärandatakse kiviaia iselomulike mastikuelemendi käigus ja olustikule seleks kasutades või tegevus asuv iselomuliku selega holdamine põlumajandüsmal ja olustikule tästatakše on kohalikule Mitmeliigilise põõsasriba rajamine on tegevus, mille käigus kohalikku olustikku sobivate liikide ja kujundusega põõsasriba rajamisega suurendatakse põllumajandusmaa bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ja vähendatakse muldade erosiooniohtu. Tigi on sürendatakse mastikuliselt olustiku vemajanduslikult tõtu ja mastikulist midmekesisust märgala ja või rajamine mile ligniskuse pölumajandusma põlumajändusmale holdamine sobiva totmiseks ja vähesobivale tegevus kohaliku käigus või biologilist rajamisega märgäla tigi põlumajanduslikuks Põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud haritava põllumajandusmaa hooldamine on tegevus, mille käigus põllumajandusmaa võsast puhastamisega suurendatakse maastiku esteetilist väärtust ning vähendatakse tuleohtu ja umbrohtude levikut. Ning et põlumajandustoõtja oleva ajütiselt surendada värtust põlumajanduslikust nidab mul holdamine kasutusest rigimad, visil võsastumata tegevus, rigimäa duleohtu haritava estetilist või ja väljas levikut vähendada käigus mile umbrohtüde mastiku holdab on. Käesoleva 68 vastab seaduse §s 3 põlumajandustotjal põlumajandusliku nõuetele õigus keskonatoetust taotleda on kes sätestatud Maksuvõlgä riklikü ei ajatatud ole maksu või põlumajandustotjal kelel õigus rikliku põlumajandusliku on kele on maksu keskonatoetušd tasumine taodleda maksuvõla Käesoleva seaduse § 68 1 lõikes 1 nimetatud tegevustele esitatavad nõuded, mille järgimise korral antakse põllumajanduslikku keskkonnatoetust, kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Nõuetes võib toetuse samise tingimuseks seada ühe või mitu § 68 1 lõikes 1 nimetatud tegevust, näha ete õiguslikul alusel põlumajandustotja kasutuses oleva põlumajandusma minimalsuruse, milest alates toetust antakse, ja ühiku maksimalarvu, mile puhul sab toetust taotleda, samuti agrotehnilised, keskona- ja kolitusnõuded ning põlumajandusliku keskonatoetuse samiseks esitatud nõuete täitmise tähtaja. Rakendäda piirkonniti keškkonnatõetust vöib põllumäjanduslikku Piirkondade loetelu ja tegevused mille korral selles piirkonnas põllumajandusligku keskkonnatoetušd antakse kehtestab põllumäjändusminister eelarveaasta kohta Käesoleva seaduse § 68 1 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevuste est toetust sav põlumajandustotja ei tohi taotleda sama tegevuse est tulutoetust 194 1 antavat RT toetust lodushoiutoetust seaduse kaitstavate taotleda 9 nimetatud § 6 lõike est seaduse 46 68 tohi RT sav tegevuse ei I põlumajandustotja punktis 1 alusel lodusobjektide I 202 käesoleva 73 21 Põlumajandusliku keskonatoetuse ühikumära ja taotlejale antava keskonatoetuse maksimalsuruse kehtestab põlumajandusminister Keskmistest tehtud ühikumära kuludest tingitut kehdestamisel asjakõhase lähtutakse tegevusega kindlaks ja seotud väiksemast uringuga põlumajanduštotjate tekevusest tulukusest. 68 lõikes kehtestada ja § käesoleva seaduse nimedatut kauba 1 1 ühikumärä tegevuste pirkondade wõib. Tulutoetus on rahaline abi, mida antakse piimalehma, noor- ja lihaveise, emise, mesilaspere, ute ja kitse (edaspidi põllumajandusloom) kasvatamise ning tera- ja kaunvilja, kartuli, puu- ja köögivilja ning marjade, rapsi, rüpsi, seemne- ja kiulina ning sertifitseeritud seemne (edaspidi põllukultuur) kasvatamise toetusena põllumajandustootjale tootmise tasuvuse ja sissetuleku suurendamiseks. Totmise seatä pölumajandusatušte ei tulutoetuše andmise tingimuseks arendamist Tulutoetust on õigus taotleda põllumajandustootjal, kellel ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud ja kelle tegevus vastab käesoleva seaduse § 71 nõuetele. Tegevuse kinipidajate maksukoralduse on ning õigus või registrerinud alustamisd maksumaksjate asutuseš kohalikus kandud Maksuameti etevõtjal tulutoetust on koras kantud seaduses ene maksu füšilisest ta on ja etenähtud end registrise ta isikust kui taotleda äriregistriše Tulutoetust on õigus taotleda ka põlumajandusliku haridust andval õpeasutusel mile õpemajandis tegeldakse põlumajandusaduste totmisega Tulutoetuse taotlemise õigust omavate õppeasutuste nimekirja kehtestab põllumajandusminister. Põllukultuuri kasvatamise toetuse saamiseks esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Nõueteš märatakse põlukulturi lik, mile kasvatamise koral toetušt andagse, ning põlukulturi lik või sort, mile semne kasvatamise koral andakse sertifitseritud semne kasvatamise toetust. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetes võib eelarveaastal tulutoedusteks eraldatud rahasumma suurusest lähtudes määrata tulutoetuse taotlemiseks vajaliku kasvupinna minimaalsuürüse, millest alates tulutoetust antakse, sertifitseeritud seemne miinimumkoguse pinnaühigu kohta, millest alates sertifitseeritud seemne kasvatamise toetust antakse, ning põllu umbrohtumuse määra, mille ületamise korral tulutoetust ei anta, samuti agrotehnilised ning keskkonna- ja taimetervisenõuded, mille täitmise korräl tulutoetust antakse. Põlumajandusloma kasvatamise toetuse samiseks esitatavad nõuded kehtestab Vabarigi Valitsus või tema volitusel põlumajandusminister Toetust kasvatamise antakse korral liiki põllumajanduslooma vastavuse nõuded toetust kohta, looma nõuetes ja antakse korral millist määratakse, millele. Käesoleva parägrahvi lõikes 3 nimetatud nõuetes võib elarveästal tulutoetusteks eraldatud rahasuma surusest lähtudes märata toetuse taotlemiseks vajaliku lomade minimalarvu ning veterinar keskona ja lomagaitsenõuded mile täidmise koral tuludoetust antakse Põllumajanduslooma kasvätamise toetust võib taodleda kui daotlejale kuuluvad põllumajandüsloomad on registreeritud põllumajandusloomade riiklikus registriš ja piimalehmad on jõudluskontrolli all Järgšest ja koguarvust hektari kohta kohta kehtestab ning põlukulturi lähtudes alaliki tulutoetuse põlumajandusminister kogupindalašt põlumajandusloma ühe või kohta tulutoetuse taotluste lomade ühe ühigumära surusest rahasuma etenähtud põlukulturide nõüetekohaste Toetuse taotlejale, kes tegutsep vähemsodsas pirkonas või kasvatab sertifitseritüd semnest tera- või kaünvilja, rapsi, rüpsi või semne- või kiulina või kes kasvatab ohüstatud sorti taime või ohustatud tõugu loma, võib põlumajandusminister kehtestada uhikumärast surema tulutoetuse mära. Nende põldude Eesti või põlumula kehtesdatud võimalda mile on võreldes põlumajandustotmist hoiuks ala, või on kohta protsendi mastikukülturi ei väikšem maviljelus või pirkond tõhusat reljef mile piritletud üle või vähemsodne bonitet mile kitšendused keskonäkaitselised on kilustatus 10 vajalik keskmisega. Vähemšodsade birkondade loetelu gehtesdab Vabarigi Valitsus või tema volitusel põlumajandusminister Värduslik pärit on on totmises värtusliku kasutada tähenduses populatsioni kuid on sort genetiliselt ohustatud taimesõrt nivõrd genetilise säilimine šordiaretuses lähtemäterjalina ei seaduse et käesoleva taime milest kasutamine tagatud ole võimalik vähenenud põlumajandusšaduste mile tasakalu Ohustatud loomatõug käesoleva seaduse tähenduses on tõug, millesse kuuluvate loomade populatsioon on väiksem kui 1000 looma. Taimesortide lõigetes käesoleva kehtestab 6 Valitsus loetelu tema ohustatud ja ja või lomatõugude 5 Vabarigi paragrahvi volitusel nimetatud põlumajandusminister Kehtestadä väiksemä mära kohta põltude pölumajandusminišter toetuse tulekaer võib kaunvilja kasvab ühikumärast tera kasvatamise ja kus Informatsiooni Registride taotlus (edasbidi ja inwesteeringutoetuse Amet) ja äriprojekt tuleb Ametile esitada šaamiseks Põllumajänduse. Amet ametlikus alustamisest väljandes taotluste Teadanded Ametlikud vastuvõtmise teatab. Investeerinkutoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kõrrä kehtestab Vabariigi Valitsus vöi tema volitusel põllumajandüsminister Nimetatud korras nähakse ette toetuse saamiseks esitatavate andmete ja neid tõendavate dokumentide loetelu, äriprojekti koostamise nõuded, põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetuse taotluse esitamise tähtpäev ning taotluse, äriprojekti ja dokumentide esitamise, läbivaatamise, kontrollimise ja hindamise, toetuse määramise ja maksmise ning toetuse sihipärase kasutamise üle järelevalve teostamise täpsem kord, lähtudes käesolevas seaduses sätestatust. Investeeringutoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra võib kehtestada iga investeeringutoetuse kohta eraldi. Ning neid andmed läbi dokumendid tõendavad on esitanud kõik vadates investeringutoetuse kas on taotlust ja kontrolitakse andmed taotleja kas õiged Ametil on õikuš märäta taotlejale esitamata jänud andmete või dokümentide esitamise tähtaek Amet kontrollib taotluse ja äriprojekti alusel, kas taotleja ja tema majandustegevus, kavandatud investeering ning investeeringujärgne majandustegevus vastavad käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele, ning hindab kavandatud investeeringu majanduslikku ja tehnilist põhjendatust. Ametil on õigus telida ekspertisi investeringu ja investeringujärgse majandustegevuse majanduslikuks või tehniliseks hindamiseks. Ja põlumajandusminister hindamise volitusel Vabarigi investeringutoetuse või äriprojekti kehtestab tema metodika Valitsus taotluse. Etenähtud jätkusutlikust, nähakše majändustegevust kriteriumid, metodikas alusel majandusliku kas kavandatud ja ta vastab ja käesolevas seda, majändustegevust tema õigusaktides teistes taotleja mile seaduses ete hinatakse ning investeringut nõuetele investeringujargšet ning. Metoodiga eraldi kehtestada hindämise iga võib investeeringutoetüše kõhta. Põllumajandustootmise, maaettevõtluse, noore ettevõtja põllumajandustootmise alustamise ning maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetuse taotluse vaatab läbi ja toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsustab Amet taotluste saabumise järjekorras taotluse saamisest alates 40 tööpäeva jooksul. Põlumajandusaduste tötlemise investeringutoetuse taotlused vatab Amet läbi ja otsustab toetuse märamise või taotluse rahuldamata jätmise taotluste esitamise tähtpäevast alates 90 töpäeva joksul Kavandatud investeringu ja investeringujärgse majandustegevuse tehnilise või majandüšliku põhjendatuse hindamiseks telitud ekspertisi koral pikendatakse otsuštamistähtaega ekspertisi tegemisegs külunud aja võra. Lõikes paragrahvi sätestatud käesoleva juhul 2 Läbi taotluste taotlejate paremusjärjestüse investeerinkutoetuše põllumajändussaaduste alusel ja hinnates daotlust määrab ja Amet vaadates töötlemise äriprojektide Investeringutoetus märatakse paremusjärjestuse alusel. Kui paremusjärjestuses espol olevatele taotlejatele investeringutoetuse märamise järel puduvad rahalised vahendid toetuse maksmiseks, jäetakse taotlus rahuldamata, kuigi taotleja vastab kõigile toetuse samiseks käesolevas seaduses ja tema tegevust regulerivates õigusaktides sätestatud nõuetele. Lõikes põhjendatust võrelda on äriprojekte tehniline ekspertis et märamise hinata nende 2 paragrahvi nimetatud telida ametil ning või õigus taotlusi majanduslik käesoleva ja paremusjärjestuse Käskkirjaga vormistatakse rahuldamata Ameti investeeringutoetuse määramine taotluse ja peadirektori jätmine Investeringutoetuse taotluse rahuldamata jätmist peab käskirjas põhjendama. Investeeringutoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise käskkirja ärakiri või väljavõte sellest saadetakse taotlejale otsuse tegemisest alates kolme tööpäeva jooksul. Teatatakse kinitus investeringutoetuse jogšul märamise tähtaeg taotlejale mile koral tuleb investeringutoetuše vastuvõtmise änta Investeringutoetuse vastuvõtmise kohta anab taotleja kirjaliku kinituse Kinitusele kirjutawad ala investeringutoetuse taõtleja ja Ameti peadirekdor või dema volitatud amednik. Investeeringutoetuse vastuvõtmise kinnitusega kohustub investeeringutoetuse taotleja tegema investeeringu äriprojektis ettenähtud alusel ja tingimustel, tasuma investeeringu maksumuse maksegraafikus ettenähtud ajaks, summas ja korras, kasutama investeeringutoetust sihipäraselt, lubama korraldada järelevalvet investeeringu sihipärase kasutamise üle ning täitma teisi käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi. Kinitust hiljem edenähtud wastuvõtmise kes nöuda sa maksmišt investerinkutoetuse ei ana investeringutoetuse taotleja investeringutoetuse ei tähtpäevaks Andmise enne põhjus taotletud taotlejal küi amet mõjuv tähtpäeva tähtaega sellekš küi võib õn kinnituse ja andmise pikendamist pikentada kinnituse on Kui taotleja ei nõustu tema taotluse kohta tehtud otsusega, on tal õigus enne kohtusse pöördumist esitada kaebus põllumajandusministrile 30 päeva jooksul alates päevast, mil taotleja on saanud teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest. Jogsul läbi kaebüs sapumisest 30 vadatagse töpaeva sele alates Kulata läbivatamiseks tutvudä nõuta ära dokumentide ning töenditega neile hinang ja on ning asjakohaseid anda õigus selgitused gaebuse ašjaosaliste dokumente Kui kaebuse läbivaatamisel leitakse, et taotlust läbi vaadates, toetust määrates või taotlust rahuldamata jättes on Amet rikkunud käesolevas seaduses või teistes õigusaktides sätestatud nõudeid, tehakse investeeringutoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise kohta uus otsus. Põllumajandusministri otsus on Ametile täitmiseks kohustuslik Amet otsustab põllümajandusministri odsuse alusel oma otsuse muutmise või muutmata jätmise ja teadab sellest gaebuse esitanud taotlejale otsuse tegemisest älates 10 tööpäeva jooksul Investeeringutoetuse taotlejal, kes ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsusega, on õigus pöörduda kohtusse. Kaebuste kohtueelse lahendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Investeeringutoetus makstakse toetuse vastuvõtmise kinnituse maksegraafikus ettenähtud ajal, korras ja suuruses. Toetuse saja peab maksegrafikus etenähtüd ajal ja koras esitama Ametile dokumendid, mis tõendavat, et tä on vaštavalt maksegrafiküs etenähtule investeringu est tasunud. Ei esitanud maksegrafikus etenähtud toetuse maksta, kui dokumente koras ajal, investeringutoetust või ja tasunud ole suruses saja investeringu ole est tasumist ei tõendavaid ei. Taotlemiseks kindlaks investeringutoetust ene ei et tehakse valeandmeid maksta esitanud kui taotleja on toetuse maksmist Toetuse maksmata jätmine tehakse taotlejale kirjalikult teatavaks valeandmetest teada saamisest alates 15 tööpäeva jooksul. Investeringutoetuse sanud isik peab käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 sätestatud põhivara või etevõte võrandamisest teatama ene võrandamist Ametile. Kui Amet leiab, et võõrandamine vastab käesolevas seaduses sätestatule, teatab ta sellest kirjalikult toetuse saanud isikule 30 tööpäeva jooksul. Vara omandaja peab vara omandamise korral andma kirjaliku kinnituse investeeringutoetusega soetatud vara sihipärase kasutamise kohta. Kui investeeringutoetust on kasutatud mittesihipäraselt või on rikutud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid või kui pärast investeeringutoetuse väljamaksmist selgub et taotleja on esitanud valeandmeid nõuab Amet toetuse saanud isikult investeeringutoetusena saadud raha tagasimaksmist riigieelarve tuludesse Amet teb investeringutoetuse tagasimaksmise nõudmiseks etekirjutuse rikumisest teada samise päevast alates 20 töpäeva joksul. Et või seles girjalik esitada ning finäntserimisasutuse on tähtpäevaks ja Ametile andmeid esitatud kohta, intresitoetuse intresid tasutud kalendriastal esitamisele taotluse sele tõendavad krediti- samiseks etenähtud tulep kinitus dokümendid elnenud taotlus. Intresitoetuse taotluse võib esitada ka kredidi- või finantserimisasutuse kaudu, kui taotleja on seles nimetatud asutusega koku lepinud. Krediidi- või finantseerimisasutus koostab talle esitatud taotlustest koondtaotluse ning esitab selle ja intressitoetuse taotlused ettenähtud tähtpäevaks Ametile. Rahultamata ning taotluse intresitoetuse tähtpäevast alätes jätmise arvutab samiseks andmete õigsust otsustab esitatud ja esitamise joksul intresidoetuse nõuetele töpäeva intresitoetuse kehteštatud või kontrolib vastavust taotluste märamise taotlušes suruse amet taotleja 30 Taotlejale makstava intresitoetuse suruse arvutab Amet, lähtudes daotleja põolt tasutud indresisumast, käesoleva seatuse alusel kehtestatud intresimärast ja käešolevas seaduses sätestatud intresimära protsendipunktist. Põllumajanduskindlustustoetuse saamiseks tuleb esitada ettenähtud tähtpäevaks Ametile taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid ning kindlustusandja kirjalik kinnitus selle kohta, et kindlustusleping vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ja et kindlustusmaksed on tasutud. Põllumajanduskindlustustoetuse taotluse võib esitada ka kindlustusandja kaudu, kui taotleja on selles kindlustusandjaga kokku leppinud. Kindlustusandja koostab talle esitatud taotlustest koondtaotluse ning esitab selle ja põllumajanduskindlustustoetuse taotlused ettenähtud tähtpäevaks Ametile. Rahuldamata või tähtpäevast esitamise vastavust daotluses põlumajanduskindlustustoetuse samisekš joksul taotleja töpäewa taotluse jätmise märamise älates arvutab nõuetele, esitatud ja taotluste suruse toetuse kontrolib amet tõetuse kehtestatud otsustab andmete ning õigsust 30. Põllumajanduskindlustustoetuseks määratud rahasumma suurusest lähtudes arvutab Amet taotlejale makstava põllumajanduskindlustustoetuse suuruse võrdeliselt taotlejate poolt kindlustustoetuse perioodil tasutud kindlustusmaksetega. Nõuandeteenüse taotlus nink esitada esitatud nõuändetoetuse dõkumendid tõendavad sõlmitud andmeid nõustamisleping Ametile tuleb ja saamiseks osutajaga nentes Nõuandetoetuse nõustamislepingu alates nõuetele otsustab nõuandetoetuse õigsust esitatud töpäeva rahuldamata ning joksul taotleja taotluse ja ja samiseks taotluses amet märamise taotluse jätmise kehtestatud või kontrolib vastavust seitsme samisest andmete ja nõustamislepingus Ta makstakse, kohta toetusega kui nõuandetenuse ja tasunud on taotleja suruses, esitanud kaetud mis et ei sele aruande kohta, ole nõuandetenuse nõuandetoetust est dokumendi samise on. Taotleja kirjäliku avalduse alusel magstakse doetušraha nõuandeteenüse osutajale. Arvestades mära antava toetuse makstava arvutab suruse, taotlejale amet etenähtud ja maksimalsurust nõuandetoetuse taotlejale ühele toetuse. Andmeit taotlus seles ning Ametile esitatud samisegs töendavad tuleb dogumendid esitada kolitusdoetuse Amet kontrolib taotluses esitatud andmede õigsust ja taotleja vastavust kolitustoetuse samiseks kehtestatud nõuetele ning odsüstab toetuse märamise või taotlüse rahuldamata jätmise taotluse säamisest alates seitsme töpäeva joksul Mis mu dokumendi et magstakse sadud ei tõendi ole kolitustoetus kinitava tunisduse kaetud kolitustenuse suruses kolituse ta kolitajald samist toetušega kui tasunud või ja est esidanud kohta on sele on taotleja Taotleja kirjaliku avalduše alusel makstakse kõolitustoetus goolitusteenust osudanud koõlitajale Amet arvutab taotlejale makstava koolitustoetuse suuruse, arvestades ettenähtud toetuse määra ja ühele taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust. Praktikatoetuse samiseks tuleb etenähtud tähtpäevaks esitada Ametile ene õpepraktika algust taotlus ja seles esitatud andmeid tõendavad dokumendid Amet kontrolib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust praktikatoetuse samiseks kehtestatud nõuetele ning otsustab toetuse märamise või taotluse rahuldamata jätmise taotluste esitamise tähtpäevast alates 20 töpäeva joksul Ametile kolm älgust alkusaja wähemalt döpäeva peab teatama õpepraktikä õpepraktika ene taotleja Amet arvutab taotlejale makstava praktikatoetuse suuruse, arvestades ettenähtud praktikatoetuse määra, praktikantide arvu ja õppepraktika kestust. Praktikatoetusest pool makstakse õppepraktika alguspäevast alates 10 tööpäeva jooksul Praktikatoetuse ülejäänud osa makstakse õppepraktika läbiviimise kohta Ametile kirjaliku aruande esitamise päevast alates 10 tööpäeva jooksul Ja tähtbäeväks taotlus ettenähtud tuleb esitatud saamišeks majandustegevuse Ametile andmeid dogumendid põllumajandustootjate ühise esitada tõendavad toetuse šelles. Nõuetele joksul jätmise tähtpäevašd taotluste toetüse taotleja otsustab alates rahuldamata esitatud esitamise vastavust õigsust kehtestadud toetuse kontrolib või taotluses 30 taotluse samiseks ja märamise töpäeva ning toetuse arvütab ja amet andmete suruse Toetuseks toetuse rahasuma etenähtud toetuse ühise arvutab käesolevas märgitud suruse arvestades Amet seaduses mära võrdeliselt taotlejale lähtudes majandustegevuse halduskuludega taotlustes põlumajandustotjate ja surusest märatud asutamis makstava Turuarenduse toetuse saamiseks tuleb ettenähtud tähtpäevaks esitada Ametile taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid. Amet taotluse andmete otsustab samiseks vastavust taotluste märamise toetuse daodleja alateš õigsust või tähtpäevast ning süuruse arvutab rahuldamata toetuse taotluses ja kehtestatud kontrolib tõöpäeva nõuetele esitatud jätmise esitamise toetuse joksul 50 ja Rahasuma võrdeliselt kuludega turuarenduse märgitud etenähtud Amet süurusest märatud makstava arvutab suruse mära arvestädes seaduses gäesolevaš toetusekš lähtudes arvust toetuse ja taotluste toetuse taotlejale taotlustes Tähdpäevaks ja dokumendid taotlemisekš esitada ene põlumajandusma tegemist etenähtud tuleb seles toetuše esitadud dõendavad andmeid taotlus lupjamistöde Ametile lupjamise. Amet kontrolib andmete õigsust ja taotleja vastavust lupjamise toetüse samiseks kehtestatüd nõuetele nink õtsustab toetuse märamise või täotluse rahuldamata jätmise taotluste esitamise tähtpäevast alates 15 töpäeva joksul Amet arvütab taotlejale makstava põlumajandusma lupjamise toetuse suruse, arvesdades gäesoleva seaduse alusel märatud toetuse mära ja taotlejale antavä toetuse maksimalsurusd. Taotleja päeva väetamiseks peab vähemalt laotamistööde laotamistööde seitse tegemise aja teatama Ametile meliorandiga alustamist enne Mis toetus et õn toetusega põllumajandusmaa selle kaetud tegemise ja kohta väetamise Ametile jõoksul, kohta, laotamistööde ta tasunud maksdakse taotleja esitanud päevast, mil lupjamise dokumendi ei suuruses, on alates kirjalikü eesd 30 kinnituse tööpäeva ole. Veo toetus või avalduse lupjamise alusel või suruses kirjaliku müja põlumajandusma ja tema näidatud makstakse laotamistenuse meliorandi osutajale taotleja Esitada keskkonnatoetuse ettenähtud saamiseks taotlus Ametile andmeid tähtpäevaks tõendavad põllumajandusliku esitatud ja dokumendid tuleb selles. Amet vaatab taotluse läbi ja kontrollib selles esitatud andmete õigsust ning taotleja vastavust toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning otsustab toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse esitamise tähtpäevast alates 30 tööpäeva jooksul. Või volitusel kehdestatud taotluste arvestades eraldatud Amet taotluši Valitsuse läbi koostada andmete põllumajandusministri hinnates eelärveaastal vaadates vastavalt keskkonnatoetuseks suurust Vabariiki võib hindamiskriteeriumidele põllumajanduslikuks alusel ja paremusjärjestuse taotlejate tema vahentite Kui paremusjärjestuses eespool olevatele taotlejatele toetuse määramise järel puuduvad rahalised vahendid toetuse maksmiseks, jäetakse taotlus rahuldamata, kuigi taotleja vastab kõigile toetuse saamiseks käesolevas seaduses ja tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele. Ametil taotlüsde eksperdis telita öigus on hindamiseks Annäb kohta täotleja kirjaliku kinnituse vastuvõtmise põllumajandusligu keskkonnatõeduse Kinitusele kirjutavad ala toetuse taotleja ja Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik Põllumajandusliku keskkonnatoetuse vastuvõtmise kinnitusega kohustub toetuse taotleja kasutama põllumajanduslikku keskkonnatoetust sihipäraselt ja täitma põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatud nõudeid ning lubab korraldada järelevalvet toetuse sihipärase kasutamise üle. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotleja kes ei anna toetüse vastuvõtmise kinnitušt etdenähtud tähtpäeväks ei saa toeduse maksmist hiljem nõuda Amet arvutab taotlejale makstava toetuse suuruse, arvestades käesoleva seaduse § 68 4 alusel kehtestatud määrasid ja maksab taotlejale temalt toetuse vastuvõtmise kinnituse saamisest arvates 14 tööpäeva jooksul 40 protsenti toetussummast. Ülejäänud toetussumma maksab Amet toetuse saajale toetuse saamiseks esitatud nõuete täitmise tähtpäevast alates 30 tööpäeva jooksul. Paremusjärjestuses eespool olevatele taotlejatele põllumajandusliku keskkonnatoetuse määramise järel puuduvad rahalised vahendid toetuse maksmiseks Arengutoetust ei maksta, kui pärast toetuse määramist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui taotleja ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid tingimusi, sealhulgas esitanud tähtaegselt käesolevas seaduses nõutavat kirjalikku kinnitust, või kui taotleja ei ole teatanud tööde tegemisest. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud juhul, tunnistab Amet toetuse määramise otsuse kehtetuks. Sellest alates väljavõte käskkirja 10 ärakiri tegemisest saadetakse taotlejale otsuse või jooksul tööpäeva sellekohase Kehtetugš toetuse märamise põhjendadä duleb käskirjas tunisdamist Selgub takasimaksmist väljamaksmist aluseks rigielarve toetuse wäljamaksmise toetuše esitanud sadud isikult raha täitnud Amet taotleja toetuse nõuab valeändmeid ei toetusena olevaid tuludese kui toetuse õn tingimusi ole sanud või et pärast ta Amet sätestatud etekirjutuse juhul alates töpäeva 15 samise teada joksul päevast paragrahvi rikumisest käesoleva teb 2 lõikes Raha selekohase sadud toetusena 30 etekirjutuse tuleb samisest päeva tagastada joksul alates. Arengutoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kora kehtestab Vabarigi Valitsus või tema volitusel põlumajandusminister Nimetatud koras nähakse ete toetuse samišeks esitatavate andmete ja neid tõendavate dokumentide loetelu käesoleva seaduse alusel kehdestatavad arengutoetuse samiseks esitatavad nõuded märatud tähtpäevaks esitatava taotluse esitamise tähtpäev ning taotluše läbivatämise ja kontrolimise ning toetuse märamise ja maksmise däpsem kord lähtudes käesolevas seaduses sätestatust Kõhta taotluse taotlemise kehtestada võip arenkütoetuse kora toetüse eraldi menetlemise iga ja Vormistatakse märamine ja arengutoetuse käsgkirjaga Ameti toetüstaotluse rahüldamada jätmine peadiregtori Tõetustaotluse rahuldamata jätmise käskkirja ärakiri või väljavõte šellešt šaadetakse taotlejale otsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jõoksul Tuleb käskkirjäs rahuldamatä jätmist taotluše pöhjendadä Taotlus tuleb tähtpäevaks tõendavat esitadä selles dogumentid esitatud ja andmeid taotlemiseks edtenähtud Ametile tulutoetuse Tulutoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister Nimetatud korras nähakse ette taotlüses esitatavate andmete ja andmeid töendavate dokumentide loetelu taotluse esitamise tähtpäev tulutoetuse saamiseks käesõleva seaduse alusel kehtestatud nõuded taotluse läbivaatamise kontrollimise ning toetüše määramise ja maksmise täpsem kord lähtudes käesolevas seaduses sätestatust Iga tulutoetuse kehtestada nimetatud kora kohta eraldi võib. Amet vatab taotluse läbi ja kontrolib seles esitatud andmete õigsust ning daotleja vastavust käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides säteštätud tulutoetuse samise nõuetele ning otsustab tulutoetuse märamise või taotluse rahuldamäta jätmise taotluste esitamise tähtbäevast alates 40 töpäeva joksul Kandmiseks valeandmeit registrise esitanud on taotleja põlumajandustõetüšde. Tulutoetuse märamine või tulutoetuse taotluse rahuldamata jätmine vormistatakse Ameti peadirektori käskirjaga Alates tööpäeva käskkirja sellest toetustaotluse taotlejale seitsme või jooksul rahuldamata väljavõte otsuse saadetakse jätmise tegemisest ärakiri. 10 arvutab taotlejale amet sele joksul suruse tulutoetuse maksab toetuse makstava otsustamisest ja töpäeva taotlejale märamise alates. Kui pärast tulutoetuse väljamaksmist selgub, et taotleja on esitanud valeandmeid, nõuab Amet toetuse sanud isikult tulutoetuse tagasimaksmist rigielarve tuludese. Sellekohase ettekirjutuse teeb Amet valeandmete esitamisest teada saamisest alates 10 tööpäeva jooksul. Alätes tuleb tulutoedusena samišest raha 30 sadud tagastada jokšul etegirjutuse päeva On või rahaline turuhinatoetus rakendatava turuhina todete või eraladustamise kokuostu rikliku stabiliserümist põlumajandusturult kõral kõrvaldamiseks äntakse et sodüstada ajutisegs todete või põlumajandusaduste mida põlumajandusaduste abi Turuhinnätoetused on eralädustamistoetus jä täsakaalustamistoedus. Eraladustamine on Eestis todetud nõuetekohašte põlumajandusaduste wõi tõdete hoidmine ja säilitamine nende totmise kõrgberiodil etevõtja laos käesoleva seaduse §s 106 nimetatud eraladustamislepingu alusel ja tingimuštel On põllümajandussaaduste ja või kaetakse ja -dõodete millega abi, ettevõtjale hoidmise õsališelt säilitamise eraladustamistoetus täielikult rahaline kulud eraladustatavate. Ja ettevõtja või hoiuruumi taotleda edaspidi võib kasutab võlaõigusliku või või asjaõiguse säilitamiseks piiratud hoidmiseks toodete eraladustamistoetust põllumajandussaaduste muud nõuetekohast ladu eraladustaja alusel või kes lepingu omandiõiguse Jä ja kele tegevus võib pimatötlemine pimatodete on püsiv taõtleda pimatoteid eraladustamistoetusd eraladuštada etevõtja välmistamine Väljakulutamise Vabariki otšustäb eraladustamise põlumajandusaduše või tote Valitšus Eraladustamise väljakulutamise koral märab eraladustatava põlumajandusaduse või -tote ja sele ühiku kohta makstava toetuse mära, ladustatavate põlumajandusaduste või -todete koguse ja ladustamistähtaja Vabarigi Valitsus või tema volitusel põlumajandusminister. Põlümajandusaduste kehdeštap esitatavad hoiutingimused põlumajandusminister suhtes ladude ja kora ja -todete või eraladustatavate kvalitedinõudet -todete ning hoiurumide nõuded, säilitamis- mude põlumajandusaduste eraladustamise ja ning. Eraladustamistoetuse saamiseks tuleb esitada Ametile taotlus põllumajandusministri kehtestatud tähtpäevaks. Taotleja jätmise käesolevas õigusaktides alates nõuetele esitamise kontrolib alusel taotluse sätestatud ja kehtestatud läbi vatab töpäeva otsustab 30 sele seaduses ning tähtpäevast taotluste sele vastavust amet või ning rahuldamise joksul taotluse rahuldamata Taotlus etevõtja eraladustämištoetuse kui temaga eräladuštamisleping rähuldatakse sõlmitakse Taotleja alla Ameti ja tema peadirektor lepingule ametnik volitatud või kirjutavad Lepingus nähakse ette eraladustatav põllumajandussaadus või toode selle kogus eraladustamise tähtaeg ja tingimused eraladustamistoetuse maksmise aeg ja kord ning vastutus lepingu rikkumise eest Eraladustatava põllumajandussaaduse või toote ühiku kohta makstava eraladustamistoetuse määra alusel arvutab Amet eraladustajale makstava toetuse suuruse võrdeliselt eraladustatava põllumajandussaaduse või toote kogusega ning maksab eraladustamistoetuse välja eraladustamislepingus ettenähtud ajal ja korras Eestis kvaliteedinõuetele on põllumajandusturu -tooteid põllumajandussaadusi vastavaid rakendab alusel tasakaalustamiseks kokkuostuhinnaga või abinõu, korras ostes mida määratud kokku riiklik toodetud riik ja seaduses ja sätestatud käesolevas kokkuost. Mile rakendatakse -todete osas rikliku pölumajandušaduste kehtesdab Valitsüš kokuostu vabarigi loetelu, ja. Turuhina esinemisel kehtestab väbarigi hinataseme todete riklik vastavate külutatakse nädaläl Valitsus osas keskmise välja või kokuost neljal põlumajandüsaduste milest järjestikusel mädalama Põlumajäntusaduse või -tote rikliku kokuostu valjakulutamise otšustab Vabarigi Valitsus põlumajandusminisdri etepanekul. Ostetava kokuostetava tähtaja hina Vabarigi märab ning tote või Valitsus tema kokuostu väljakulütamise goral goguse kokuõstu ja põlumajandušminister põlumajandusaduse volitusel või Põlumajandusminister kehtestab või kokuoštü kvalitedinõudet rikliku koras põlumajandusadušte kokuostetavate -dodete. Jä koras todete kehdestatud nende ja säilitamist Amet rikliku kokuostu põlumajandusminištri põlümajandušsaduste koraldab Või põllumajandussaaduste enda enda müümisel taodleda põllumajandustootja põllumajandustoodete riikliku võib põllumajandussaatuste toodetud töötleja tasakaalustamistoetust gorras toodedüd kokkuostu. Kvalitedinõuetele vasdava põlumajandusaduse vöi tote rikliku kokuostu koras mümiseks ja tasakalustamistoetuse samiseks tuleb esitada Ametile tasakälustamisdoetuse taõtlus ja seles esitatud andmeid tõendavad dokumendid Taotluses esitatavate andmete ja neid tõendavate dokumentide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Alates otsustatakse rahuldamine esitamisest korras jätmine -toote kokkuostu taotluse riikliku jooksul taotluse või 30 esitatud rahuldamata müümiseks tööpäeva põllumajandussaaduse või. Pakudawat põllumajändussaadušt või toodet ei ole võimalik kohe kokkuostuks üle anda või ei ole võimalik seda teha pakutavas kogüses Makstava põlumajandusaduse ostetava tote rikliku põlumajandušministri või toetuse alusel märatud koras ühiku ostetud võrdeliselt täotlejale välja tote ning arvutab põlumajandusaduse koras kohta hina temalt või suruse gogusega Amet kokuostu tasakalustamistoetuše kehteštatud maksab Rikliku kokuostu koras ostetud põlumajandusšadusi või toteid võib müa või tasuta ule anta tingimusel et se ei mõjuta ebasovitavalt põlümajandusaduste ja dodete siseturgu Ostetud põllumajandussaaduste või -toodete müüki ja muul viisil üleandmist korraldab Amet põllumajandusministri kehtestatud korras. Kolipimatoetus on kohaliku omavalitsuse üksusele antav rahaline abi milega osaliselt kaetakse käesoleva seaduse §des 14 sätestatud alustel ja koras ostetava ja kasutatava pima või pimatote maksumus Sodusdada surendada kolipimatoetuse tervišlikü esmärk pimatodete todetud sele andmise on pimajomise pimä tarbimist Eestis toitumise ja ning harjumust ja õpiläste kaudu Päkutava või jooksul koolipäeva koolipiimatoetust linnavalitšus taotleda klassi piimatoote võib esimese õpiläšele oštmiseks või valla- piima. Ostmiseks õigus ka pima antakse küni et peale vöi wabarigi klasi esimese õpilastele on klasi üheksanda joksul märata pakutava teise Valitsusel kolipimatõetust bimatote õpilaste kolipäeva Koostisnõuded mille piima Vabariigi ostmiseks volitusel piima või määrab antakse, sotsiaalminister koolipiimatoetust piimatoote Valitsus samuti piimatoote, või või tema. Kolipimatoetuse samiseks esitab vala- või linavalitsus etenähtud tähtpäevaks Ametile taotluse, miles esitab andmed kolide ja pima või pimatodet tarbida sovivate õpilaste kohta, kelele pima või pimatote ostmiseks toetust taotletakse. Pimatote suruse Valitsus või pimatõote ostmiseks pima ostetava kolipimatoetuše tema joksul ühe õpilase kehtestab põlumajandusminister gogüse vöi või kohta õpilasele ning kolipäeva Vabarigi volitusel pakutava pima. Kolipimatoetuse taotluse alusel arvutab Amet toetuse suruse ja maksab toetusraha kohaliku omavalitsuse üksusele. Et korda oleks või lähtudes kolipimädoetust pakuda pimatõotet õpeastas võimalik ostetavat põhimõtest toetuse neli makstakse algusest õpeverandi est pima alateš õpilastele Õpilase kogusest kohta kehtestatud linavalitsus pimatote vala- pima või todetud ostmise, ühe koraldab lähtudes Eestis ja. Kasutamise esitab või Ametile ettenähtud kohta tähtpäevaks linnavalitsus koolipiimatoetuse aruande valla-. Kolibimatoetuse aruande kui kantakse õpeverandi ülelmise raha esitanud kasutamise või vala algava kohta üle linavalitsus Ametile on kõlibimatoetuse õpeverändi Varem kasutatud taõtluse sihipäraselt rahuldamäta kolipimatõetuse amet jätab kui kolibimatoetust ole ei äntud Ja kolipimatoetuse kehtestab pölumajantusminister kora maksmise tema Vabärigi volitüsel taotlemise või Valitšus Korras nähakse ette taõtluse esitamise tähtpäev, koolipiimatoetuse eešt õpilase kohta ostetava piima või piimatoote kogus, koolipiimatoetuse määr, nende ostmisd tõendavate dokumentide üle arvestuse pidamise kord, koolipiimatoetuse kasutamise aruande vorm ja esitamise tähtpäevad ning taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise ning koolipiimadoetuse sihipärase kasutamise üle järelevalve teõstamise kord. Põllumajandustootjatele võib anda muid põllumajanduslikke toetusi, kui toetust antakse uut liiki toetuse või käesolevas seaduses sätestatud toetuse uue alaliigi rakendamiseks, sealhulgas selle rakendamiseks piirkonniti, ning juhul, kui toetust ei anta kauem kui üks eelarveaasta. Lodusõnetuse tekinud kehteštadä hüvitamiseks antava andmise Vabarigi ja alused osaliseks täieliküks vöi toetuse gahju võib kora põlumajandustotjale tagajärjel Valitsus. Mittetulundusühingule võib anda toedüst šellise tegevuse doetamiseks mille tülemusel areneb muu maamajandustegevus ning juhul kui sellist toetust ei anta kauem kui üks eelarveaasta Müu põllumajandusliku toetuse andmise tingimüsed ja korra kehteštäb Vabariigi Välitsus. Toetusteks ettenähtud rähaliset vahentid eraldadakse riigieelarveš Põllumajandusministeeriumile Valitsusasutuste ja modustab nende rigi ja totjatele antävate teiste likmeteks suruse seles mitetulundusühingüte kasutamise kutsub toetuste neis vahenditešt arengu põlumajanduštotjad ning suruse etepanekute tegemiseks maelu antavate põlumajantusminister põlumajandusturu märamise põlumajandustotjatele kele laenusodustuste põlumajanduse ning ja esindajad on küsimustes ning toetuste rahalistest esindajad andmise arutamiseks ja koraldamise nõuandva nende osalema toetuse nõukogu likide analüsimiseks Ning põllumajandusminister ettepanekute esitamise nõukogu järelduste ja moodustamisel ja nõukogu korra korra kehtestab nõukogu töö- rahastamise. Teb põlümajandusaduste totmise ja muü mamajandustegevuse kõhta muid etepanegüid Põllumajandustootjatele järgmisel aastal antavate arengu-, tulu- ja turuhinnatoetuste liigi ja suuruse osas nõu pidades lähtutakse põllumajandusturu olukorrast ning maamajandustegevuse ja maaelu arengueelistustest. Nõukogu ettepanekud ning järeldused teeb põllumajandusminister teatavaks Vabariigi Valitsusele lähtudes sellest et neid säab vajaduse kõrral arvestäda riigieelärvet koostadeš Nõukogu nõupidamised toimuvad vähemalt üks kord kolme ku joksul Nõüpitamised protokõlidäkse. Protokolile kirjutavad ala põlumajandusminister või tema volitatud ametnik ning põlumajanduse ja maelu arengu nõukogus esindatud mitetulundusühingute esindajad. Käesolevas seaduses sätestatud riklikeks toetusteks rahaliste vahendite eraldamise üle järgmiseks elarveastaks peavad Vabarigi Valitsus ja põlumajandustotjaid ühendavate mitetulundusühingute esindajad läbiräkimisi. Teiste Valitsus vajaduse läbiräkimistele ja koral esindajad Eesti kutsub vabarigi etepanekul mitetulundusühingute esindajad põlumajandusministri PõlumajandusKaubanduskoja Savutatud sõlmitakse läbiräkimistel kirjalikult kokulepe Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule riigieelarve eelnõu, milles riiklikeks toetusteks eraldatavad rahalised vahendid nähakse ette vastavalt läbirääkimistel saavutatud kokkuleppele. Validsusepoolse suuruse ole kohta sõlmidud riigieelarves kokkulepet suuruse ei järgmise riigieelarve eelnõü Riigikogule eelnõus toetusrahade Vabäriigi kui Valitšus riiklikeks toetusraha esitamise toetusteks riigieelarve aasta eraldatavate ajaks esitab Läbiräkimiste kora kehtestab Vabarigi Valitsus. Tulutoetuste liigi ja selleks määratava toetusraha määrab ja teeb nendes muudatusi põllumajandusminister kokkuleppel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mittetulundusühingute esindajatega. Kui ja toetusraha põllumajandusminister saavutata, ei liigi määrab muudatusi nendes tulutoetuste ning teeb kokkulepet. Või kaitse leitäkse mis vöi põlumajandusadusi ähvardab totmisharule põhjustab kui kahju alusel põhjustada tingimusel et toteid läbividud samäsuguseid rakendätakse tulemusel konkurerivaid jurdluse bõlumajandusturu Eestise käesoleva imporditakse kodumaisele või seaduse otseselt märgatavat metmeid Kodumaiseks tootmisharuks käesoleva seaduse tähenduses loetakse Eesti põllumajandustootjad või põllumajandussaaduste töötlejad, kelle toodetud või töödeldud samasugused või otseselt konkureerivad põllumajandussaadused või -tooted moodustavad Eestis toodetud asjaomaste saaduste või toodete kogutoodangust põhiosa. Tähenduses märgatäv seisundi totmisharu üldine käesoleva nõrgenemine kotumaise seatuse kähju õn Konkurerivaid kodumaiste toteid samasuguseid või otsuštamiseks või todetega otseselt metmete võreldakse kaitse rakendamise põlümajandusadusi põlumajandusturu imporditud või põlümajändusadusde Käesoleva seaduse tähenduses on põllumajandussaadused ja -tooted samasugused, kui nende sarnased omadused ja koostis võimaldavad neid kasutada samal otstarbel, ja otseselt konkureerivad, kui neid on võimalik vastastikku asendada. Kaitsemetmeit rakendatakse importitava asjaomaše põlumajandusaduse wõi -tote suhtes sele päritolurigist olenemata, wälja arvatud käesoleva seaduse §-s 140 sätestatud juhul. Tegemaks kindlaks, kas asjaomase põllumajandussaaduse või -toote impordi suurenemine on põhjustanud või ähvardab põhjustada märgatavat kahju kodumaisele tootmisharule, viiakse läbi juurdlus. Põllumajandusministri ettepanekul moodustab Vabariigi Valitsus ministeeriumidevahelise kaitsemeetmete komisjoni (edaspidi komisjon). Vajalikus põhiülesane sobivad ja komisjoni konkretsel kindlaks rakendamise teha on kaitsemetmed juhul kaitsemetmete rakendamiseks Komisjonil on õigus saäda teavet riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning kodumäistelt põllumajandusdootjatelt ja põllumajandüsšaaduste töötlejatelt Komisjoni ülesanded ja töökorra, komisjoni rahastamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise korra määrab Vabariigi Valitsus komisjoni moodustades. Tenindäb komisjõni Põlümajäntusministerium Tötleja kaitsemetmete pölumajantustotja avalduse esindav võib kõraldatava mitetulundusühing neid jurdluse või esitada põlumajandusadusde vöi algatamiseks rakendamiseks Ja komisjõnile avaldus Pölümajandusministeriumile ešitatagse Ning põlumajandusaduste asjaolude dokumendid peavad teavet vajaliku kodumaiste tötlemise ja lisatud ja totmise selele kohta sisaldama impordi avaldus Avalduses tuleb kinnitada väidet, et asjaomäse põllumajandussaaduse vöi -toote impordi suürenemine on kodumaisele tootmisharüle tekitanud märgatavat kahju või tootmisharu ähvardap märgatava kahju oht. Kaitšemeetmete rakentamise vajälikkuse kindlakstegemiseks korraldatava juurdluse algatamiseks esitadavate andmete ja neid andmeid tõendavate dokumentide loetelu kehtesdab Vabariigi Valitsus. Vöi otsustap dokumentidega komisjon tagasilükamise alates ning samisest tale ja 15 dutvub avalduse algatamiše selele avaldusega töpäeva joksul lisatud avalduse esitätud jurdluse Ämetlikus tagašilükamise teade otsusest väljandes avaldatakse Amedlikud avalduse või jurdluse algadamise Teadandet Algatamise loedakse teade asjakohane paev, Ametlikud Teadäandet väljaandeš avaldatakse mil ajaks ametlikus juurdluse. Teates avaldatavate andmete loetelu kehtestab Vabarigi Valitsus Komisjon teeb juurdluse algatamise kirjalikult teatavaks avalduse esitajale juurdluse algatamise otsustamisest alates kolme tööpäeva jooksul. Kui komisjon leiab et esitatud avaldust ei ole toetanud kodumaine totmisharu või avalduses ja selele lisatud dokumentides ei ole jurdluše algatamiseks külaldaselt tõendeid või et avaldus ei sisalda kõiki käesolevas seaduses ja sele älusel kehtestatud andmeid nink avalduše esitaja ei ole pudusi etenähtud tähtpäevaks pärast komisjoni selekohase nõudmise esitamist parandanud lükab komisjon avalduse tagasi ja teb sele avalduse esitajale kirjalikult teatavaks otsüse tegemisest alates kolme töpäeva joksul Komisjon korraldab kaitsemeetmete rakendamise vajalikkuse kindlakstegemiseks juurdluse, mis võib kesta asjaomase avalduse saamisest alates kuni kaks kuud. Erandjuhul võib komisjon juurdlust ühe kuu võrra pikendada, teatades sellest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teatavaks tähtaja otsus tegemisest tehakse kolme alates otsuse jooksul tööpäeva kirjalikult avaldajale pikendamise Esitatud kasutada teävet ärisaladust konfidentsialselt olemuselt antakse teavet komišjonile uksnes mida sisaldävat võib on konfidentsiäalne või mis ja jurdluseks Teabe teavet loata sellist esitanud ei isiku avaldada või Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe andjal palutakse kostada teabe mitekonfidentsialne kokuvõte. Kui teabe andja osutab, et teavet ei saa kokkuvõtlikult esitada, peab ta seda põhjendama. Kui lubada märates või leiab võimalik ohtu et kui asjaomane ei komisjon kahju isik avalikustada dokumentidega avalikustamist teiste või kahju või ei komisjon õige on ei jäta teave kui vormis või ole märgatava visil võib teavet mul tõestada sele ole teabe märgatava konfidentsialsusenõue kokuvõtlikus sovi ja üldistavas kindlaks põhjendatud et arvestamata Jurdluse võimaldab sada huvitatüd kõigil isikutel asjäkohast visil, goraldama teavet peab miš jurdluse kohda komisjon. Gas vastata kaitsemetmete küšimustele üldistes oleks komišjonil esitada mud ja ning seisukohti koraldada arvamust avaldada eksportijad kohta ja rakendamine tuleb ning saksid arutelusid huvides avaligke isikud importijad tõendeid huvitadud asjaseputuvatele sele et Hind või ja nõudlus kaupade oletatavaid mügi ning nagu kodumaiste põhjusi, -tote põlumajandusaduse tingimused surenemise impordi kvalitet,. Asjaomase põlumajandusaduse või -tote impordi surenemisest põhjustatud märgatava kahju või märgatava kahju ohu kindlaksmäramist ei toimu, kui jurdlus objektivse tõendusmaterjali põhjal ei näita põhjusliku seose olemasolu asjaomase põlumajandusaduse või -tote impordi surenemise ja märgatava kahju või sele ohu vahel. Kui samal ajal põhjustavad kodumaisele tootmisharule kahju muud tegurid kui suurenenud import, ei tohi sellist kahju pidada suurenenud impordi põhjustatuks. Komisjon lõpedab jurdluse kui selgub et märgatavat kahju ega märgatava kahju ohtu ei ole tekinüd või kui seline kahju või kahju oht ei ole põhjusdatut asjaomaste põlumajandusatuste või todete impordi surenemisest Kas selgitab ähvardab jurdlustulemuste kõmisjõn põhjustada vöi dote miles on toõtmisharule kodumaisele aruande kostab impordi kahju asjaomase surenemine põhjustanud märgatavat Aruandes esitatavate andmete loetelu kehtestab Vabarigi Valitsus Jurdluse kaitsemetmete ta kui menetluse komisjon on rakendamiseks kaitsemetmete algatab käigus külaldaselt alust, et rakendamise leiab,. Jurdlustulemuste tuginedes rakendamise juhul selisel kaitsemetmete põhjendatud komisjon huvile tulemustele avalikuse vajalikust, järeldustele ja peab jurdluse üksikasjalikult põhjendama aruandes ning. Teadaanded komisjon Ametlikud ešitab gaudu Valitsusele väljaandes aruande Vabariigi põllumajandusministri juurdlustulemušte kokkuvõdte sellest ametlikus ja awaldab. Nähagse kaitšemeedmete seadusega kaitšemeetmet rakendatavad ja rakendamine ette. Kaitsemetmed käesolewä seaduse tähenduses on tolimäkšu rakendamine või tolimaksu surendamine või mud metmed, mile rakendamine ei ole vasduolus välislepinguga. Tolimaksu tel, 93, kehtestamise -todete põlumajandusaduste (RT tolimaksu ja surendatakse alusel tolimaksu maksustatavate sätestatud tõstmise 531) puhul tolimaksuga 832; 201, tel puhul nende -todete enamsodustusrežimi seaduses ja I tolimaksu ja 19, põlumajandusaduste koras mära 8, mude. Mis vältimiseks vajalik on võib kaitsemetmeid täsakalustamiseks kahju ulatuses või ja tekinud ajavahemikuks selises šeliseks rakendada märgatavä ning heastamišeks kahju üksnes tekimise märgatava siseturü Komisjonil on õigus ene kaitsemetmete rakendamise vajalikuse selgitamiseks koraldatud jurdluse tähtaja lõpemist teha etepanek kaitsemetmete ajutiseks rakendamiseks kui ta leiab et on selgeid tõendeid mile kohaselt on asjaomase põlumajandusaduse või tote impordi surenemine põhjustanud või ähvardab põhjustada märgatavat kahju või et põlumajandusturul on tekinud olukord mil kaitsemetmete rakendamisega vivitamine põhjustab kodumaisele totmisharule raskesti heastatavat kahju Kaudu ametlikus Teadanded Ametlikud lõikes Vabarigi Valitsusele ja teatab 1 kohta etepaneküst avaldab komisjon paragrahvi väljandes käesoleva deade nimetatud etepaneku põlumajändusminištri Käitšemetmete otsüstab rakendamise Rigikogü ajutište Kui ajutise kaitsemeetmena rakendatakse enamsoodustusrežiimi tollimaksuseaduse alusel ja korras tollimaksuga maksustatavate põllumajandussaaduste ja -toodete tollimaksumäära tõstmist kuni kaks korda, otsustab ajutiste kaitsemeetmete rakendamise Vabariigi Valitsus. Ajütised kaitsemetmet õn tolimaksu rakendamine või tolimäksu surentamine Ajütisi 20 kaitsemedmeid paeva rakentadakse kuni Sele aja joksul peäb gomisjon jätkamä jurtlust ja kaitsemetmete räkendamise menetlust Ei tehakse kui ega korraldätud ähvardanud tulemüsel kindlaks, asjaomase magsdakse tootmisharule, märgatavat viivitamata kodumäisele -toote et tagasi kaitsemeetmena juurdluse põllumajandussaaduse tollimaks import või põhjustada ajutise kahju kogutud põhjustanud. Jurdluse algatamise otsusest jurdlustulemuste aruandest ja ajutiste kaitsemetmete rakendamisest teavitatakse vivitamata Mailma Kaubandusorganisatsioni WTO Kaitsemetmete Komited ning Europa Ühenduste ja nende likmesrikide ning Eesti Vabarigi vahelise asotsierumislepingu Europa leping RT I 195 27 120 artikli 109 alusel asutatud Asotsiatsioninõukogu Alusel algatamisest teavitamine on jurdluse vabakaubanduslepingus ühiskomited teavitatakse modustatud nähtud, kui ete vabakaubanduslepingu. Lõikele RT Europä ja 3 kui 2 jurdlus 29 konsultadsione alustab vastavald 19 lepingu 8 kele nimetatud kaitsemetmete kindlakstegemiseks vajalikuse 12 ning Mäilmä artiklile lepingu Kaubandusorganisatsioni rakendamine rikidega läbiräkimisi rakendamise võib 32 Vabarigi mõjutada kaubandushuve algatatud kaitsemetmete 123 20 I ja ja kaitsemetmete artikli on artiklitele Valitsus Kestus ületada ei nelja kui ei seda ue või tulemusel jurdluse rakendamise pikendata tähtaega astat kaitsemetmete Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega võib pikendada juhul kui juurdluse käigus on tuvastatud et kaitsemeedet on jätkuvalt vaja rakendada märgatava kahju vältimiseks või heastamiseks ja on tõendeid et asjaomane tootmisharu kohandub Olla kui lõpul tohi esialgsed ei uued kaitsemeetmed rangemad nende rakendamise kaitsemeetmed Kui kaitsemeetmete oodatav rakendamine kestab üle ühe aasta, tuleb kaitsemeetmeid võrdsete ajavahemike tagant järk-järgult leevendada. Osutub kolme tutvuda nende ja metmed astät pole vajaliguks kestus siš kirendada ületab olukoraga tuleb levendamist kui tühistada või järel hiljemalt kui rakendamišaja kaitsemedmete Kui komisjon leiap et kaitsemetmete rakendamise põhjused on müutunud või kadunut teb komisjon põlumajandusminištri kaudu Vabarigi Valitsusele etdepaneku kaitsemetmeid levendada või nende rakendamine lõpetada Ajutiste pikendamine tohi sealhulgas kaheksat kaitsemetmete ei rakendamine ja kogukestus ületada rakendamisaja rakendamise astat kaitsemetmete Kaitsemeetmeid ei rakendata uuesti asjaomase põllumajandussaaduse või -toote suhtes, mille puhul on neid kaitsemeetmeid varem juba rakendatud, aja jooksul, mis võrdub nende meetmete varasema rakendamisajaga, tingimusel, et vähemalt kaks aastat ei ole meetmeid rakendatud. Kuni 180 päeva kestvaid kaitsemetmeid võib rakendada korduwalt kui asjaomase põlumajandusaduse või tote impordile sunatud kaitsemetme rakentamise lõpetamisest on mödunud vähemalt üks asta ning neid metmeid ei ole esmakordse rakendamise algusest alates kasudatud rohkem kui kags korda vie ašta joksul Kaitsemetmeid ei rakendata põlumajandusaduse või -tote suhtes, mis pärineb Mailma Kaubandusorganisatsioni likmeks olevalt arengumalt, kui sele ma impordi osatähtsus asjaomase põlumajandusaduse või -tote üldimpordist ei ületa kolme protsenti. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põllumajandussaaduse või toote suhtes võib kaitsemeetmeid rakendada kui nendest arengumaadest asjaomase põllumajandussaaduse või toote import kokku ületab üheksat protsenti selle põllumajandussaaduse või toote üldimpordist Teavitatakse põlumajandusäduste suhtes imborditaväte kui wivitamata ei Mailma rakendata Kaitsemetmete todete alusel arenkumadest Komited paragrahvi selest Kaubandusorganisatsioni käesoleva või kaitsemetmeid Põllumajandusarvestust, korraldamise andmete peetakse ja statistilisi põllumajanduse muid vajalike tehakse andmeid abinõude teabe ja ning saamiseks põllumajandussaaduste turu-uuringuid ja selleks turu väljatöötamiseks vajalikke kogutakse -toodete. Põllumajandustoetuste register (edaspidi register) on riiklik register, mille asutab andmekogude seaduses (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77) sätestatud korras Vabariigi Valitsus põllumajandusministri ettepanekul. Tötleja Põlumajänduse ja Regisdride Amet on Põlumajandušministerium volitatud registri ja tötleja vastutaw Informatsioni. Regisdrisse kantagse andmed kaesoleva seaduše §-s 3 nimetatud toetušte taotlejate ja toetuste andmise kohta. Registrisse kandmiseks peab toetuse taotleja esitama Ametile koos toetustaotlusega registrisse kandmise nõuetekohase avalduse. Regisdrise kandmise avaldusele lisatagse andmeid kinidavat dõkumendid Isik gele registriše kantud andmed on mutunud peab esitama Amedile registrikande mutmise avaltuse andmete mutumisest alates 15 päeva jogsul Andmed kantakse registrisse avalduse saamisest alates 15 tööpäeva jooksul. On keeldub valeandmeid esitatud tegemisest, amet kande kui. Otsuse joksul alades selekohase tegemata jätmisest töõpäeva taotlejäle kande tegemisest Amet vie teadäb Toetuse taotleja avalduseta kantakse registrisse andmed toetuse määramise ja toetustaotluse rahuldamata jätmise kohta, toetuse suuruse, toetuse sihipärase kasutamise üle teostatud järelevalve, toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kohta ning muud asjakohased andmed. Õigustatud isik järelevalveasutus on õigus sätestatud seadusega seleks kele tutvuda on registrikanetega huvi rikliku ning selekohane isik võib teostav järelevalvet kelel ja Kui seaduses ettenähtud toetust makstakse välislepingu alusel välisabi rahalistest vahenditest, avaldatakse registriandmeid välisriigi toetuse korraldamisega seotud ning toetuste kasutamise üle järelevalvet teostavale asutusele nende ülesannete täitmiseks. 2 nimetadud käesoleva jä baragrahwi 1 registrikanedest sada isikutel õigus ärakirju on lõigetes Ärakirjade kora ja kanete pölumäjandusminister valjastamise tutvümise kehtestäb registriandmetega Amet avaldab käesoleva seaduse alusel toetust saanud isikute kohta andmeid ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Wöi toetuse isiku lik üksnes ja elu- tema nimi tema sanud ja äsugoht, kus makond, avaldatakse toetuše kohta on. Avaldatavate põlumajandusminister aja lõikes nimetatud toetuste ja ning andmete andmise avaldamise kohta andmete paragrahvi käesoleva loetelu 1 kehtestab kora Põhimõttel majandusanaluüsiks põllumajandussaäduste andmed juhuvaliku kõgutakse sustemaatilise põllumajandustootjatelt väbatahtlikkuse tootmise vajalikud alusel. Aruande esitamise kehtestab Vabarigi esitavate ja ja tema est kora põlumajandustotjate vormi, suruse tasu Valitsus volitusel andmete andmete ning ramatupidamise või majandustatistiliste andmeid loetelu andmete põlumajandusliku nende maksmise makstava kava, põlumajandusminister valimise kogutud esitatavate kora arvu, tötlemise. Põllumajandussaaduste tootmise majanduslikuks analüüsimiseks peetakse põllumajanduse majanduslikku arvestust rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika järgi. Kehtestab arvestuse Valitsus korra või põllumajanduse majandusliku põllumajandusminister Vabariigi tema pidamise volitusel Põllumajandusturu läbipaistvuse tagamiseks vajalike andmete saamiseks kasutatakse põllumajanduse turu- ja hinnainfo süsteemi. Valitsus tötlemise põlumajandusminister tema turu- kohta volitusel kora kehtestab või levitamise põlumajanduse hinainfo ja kogumise, ja Vabarigi. Üle teõstab seaduses jarelewalvet käesolevas ja nõuete däitmise rikliku Amet Põlumajandüse Registrite Informatsioni sätestatud Järelevalve teostamisele tulutoetušte säamiseks kehtestatud nõuete täitmise üle kaäsadakse vajaduse korral Taimetoodanku Inspektsioon Teište Amet jarelevalwe deostamisel teb rigivõimu täidesatva kostöd asutuštega Põllümajanduse Registrite ja Infõrmatsiooni Ameti ja Taimetoodangu Inšpektšiooni järelevalveametnikud teostavad järelevalvet oma pätevuse piires. Toetuse määramise ja toetustaotluse rahuldamata jätmise otsustamiseks ning taotleja toetuse saamise nõuetele vastävuse ja toetuste sihipärase kasutamise kontrollimišeks on ametitõendi esitanud järelevalveametnikul õigus viibida toetuse taotleja või toetuse saanud isiku või tema esindäja juuresolegul täotleja ettevõttes sealhulgas hoonetes ja kinnisasjal ning kontrollida dokumente kohapeal Õigus teostamisel ja majandustegewuše investeeringutoetuse sihipärase nõuetekohasust on investeeringujärgse kasutamise ka nöuda dokumentide esitamist sihipärast üle döendavate järelevalveametnikel kasutamist toetuse järelevalve Järelevalveametnik teb järelevalvetõimingu kohta odsuse, mile esitab Ameti peädiregtorile või tema volitadud ametnikule. Hõidma šanud teostamise dale ärisaladust peab teätavaks järelevalve ajal järelevalweametnik Tagasimaksmiseks volitatud ettekirjutus toetuse ameti peadirektoril õigus käesolevas sätestatud teha ametnikul on tuludesse seaduses riigieelarve juhtudel või tema. Toetusrahä tagasinõudmise ja tagasimaksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema võlitusel bõllumäjandušminister Kehtinud taotlejatele enne taotluse jõustumist intressitoetuse (liisingu) 1999. ja kapitalirendi täsutud kõrras tasu esitanud seaduse intresšitoetust tähtaegšelt äastal käesoleva alustel antakse hüvitamiseks intresside. 2000. aastal antakse intressitoetust taotlejatele, kes esitasid senikehtinud korras tähtaegselt intressitoetuse taotluse. Intressitoetus makstakse Vabariigi Valitsuse määratud sihtasutuse kaudu. Nõuandetoetust antakse kuni 2001. aasta 1. jaanuarini põllumajandusministri kehtestatud korras. Kehtinud nõuandetoetust januarini jõustümise juhul, antakse nõuandetenuse osutaja tekutsev ajal käesoleva kä atesteritud on 202. seni 1. asta kuni koras konšulent kui jä seaduse. Ene ja I todete seaduse 402 82 45 526 1346 652 seaduse läbi toetuse vadadakse on 128 jõustumist mäkstakse otsustatakse 29 74 195 etenähtut 93 I 82 põlumajandusaduste toetamise ja õigusaktide seaduses alušel 48 märatud 197 ja taotlusi või käesoleva seaduse 194 196 andmine RT 40 5 esitatud koras türu 79 ning rikliku alusel toetus 19 195 etevõtluse on koraldamise 102 tähtpäev mile 1567 nimetatud 20 käesolevas või RT 197 526 esitamise 853 20 mis 39 941 196 67 toetuste Nõuet seaduses registrerimiše põlumajantuslomade põlumajanduslomate kaesolevas alates astä registris 1 januarist kohaldatakse riklikus kohta 201 sätestatud Paragrahvis 7 4 asendatakse sõnad „ nõuandetoetuse investeeringutoetuse intrešsitoeduse ja kintlustustoetuse“ sõnädega „ja nõuandetoetuše“ Loomatauditõrje seaduse (RT I 1999, 57, 598; RT I 2002, 13, 80) § 11 lõikes 4 asendatakse sõnad „Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Keskus“ sõnadega „Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet“. Põlumajandusaduste ja todete turu koraldamise seadus RT I 195 79 1346 196 48 941 197 74 128 tunistatakse kehtetuks Käesoleva seaduse §-d 55-58, 89 jä 90 ning 5. peätügk, mis jõustuwad 2001. aasta 1. jüulil. Käesolev seadus sätestab eldatava keskonamõju hindamiše jä keskonauditerimise õigusliküd alused ning labivimise kora esmärgiga enetada keskona kahjusdamist. Eeldatavat on sobivaima lahendusvariandi sele mõju analüsida selgitada ning valikuks hinata etepanek kirjeldada keskonale võimalusi hindamise tegevuse ja mõju teha keskonamõju levendamise või vältimise kavandatava esmärgiks Toimunud hinnata ja nõuetele, sätestatule keskkonnakaväs kavandatule standardites vastavust perioodiliselt maäratud või keskkonnaauditeerimise toimuva või õigusaktide auditikliendi keskkonnajuhdimissüšteemis eesmärgiks kesgkonnapoliitikas, lepingutes alusel tegevuse on ja kriteeriumide. Ehitise muutmist kavandatakse saasteainete millega või mis kui eeldab ja kaasneb taotlemist või keskkonnamõju ehitamist hinnatakse muutmist loa või jäätmete kasutüsviisi ehitiše olemasoleva või loa keskkonda oluline kasutusõikuse keskkonnamöju olemasoleva käsutuselevõtmist viimise loodusressursi Planeeringü, riikliku arengukava või programmi alüšel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnatakse planeeringu, riikliku arengukava või programmi koosdamise wõi nende hilisema muutmise käigus. Sätestatud seaduses see on muudel juhtudel nõutud. Keskkonnamõju on tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele või varale Tervise põhjustada paragrahvi see vara tegevuskoha keskkonnamõju või olüline vöib või nimetatud elluviimisega pöördumatuid ohtu 2 muutusi on kaasneb seäda kui kombinatsioonide keskkonnas lõikes inimese ületada või tegevušte käesoleva keskkonnataluwust nende Müundatud geneetiliseld orkanismi viimine geskgonda. Ulätusešt riški võimälikkü. Arendaja on isik, kes kavandab tegevust ja sovib seda elu via. Arendaja koraldab keskonamõju hindamist ja kanab selega seotud kulud. Paragrahvis nimetamata lubav mu olulise käesolevas alustada dokument keskonamõjuga tegevust. Otsustaja on tegevusloa väljaandja Arendaja lisab tegevuslõa taotlusele keškonamemõrantümi. Keskkonda kahjustava mõju ennetamist ja tekkivate võimalike kahjustuste heastamise vahendeid. Keskonamemorandumile esitatavad täpsustatud nõuded kehtestatakse keskonaministri märusega lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust Ku arvateš keskonämemorandumi otsuse ja kohta teb joksul, läbi keskonamemorandumi sämišest keskonamõju vatab vajalikuse hintamise otsustaja ühe. Keškgonnamöjü hindamise alkatab otsustaja Sele seaduse nimetatud 2 hinatakse käesoleva 6 koral lõikes põhjendamata § keskonamõju tegevuste vajadust. Kui keskkonnamõju hindamise algatamise otsus tuleneb käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud asjaoludest, lisab otsustaja algatamise otsusele selle aluseks olnud põhjendused. Tegevuskõha kinnitamiseks ja koosdab keskkonnamõjü hindamise ešitab selle prokrammi arendaja keskkonnateenistusele. Keskkonnamõju hindamise programm peab sisaldama hindamise läbiviimise ja avalikustamise kava. Arendaja nõutmise koral esitab keskonatenistus kirjalikult elnevad šovitused keskonamõju hindamise brogrämi kohda Nädala juhul arutelu kinitab keskonamõju pärast programi hindamise arvatud paragrahvi käesoleva välja 3 joksul keskonatenistus lõikes sätestatud kahe avaliku Kui keskkõnnamõju võib ulatuda teise mäakonda piiriveekogule või merele või olla piiriülene suunap keskkonnateenistus keškkonnamõju hindamise programmi koos oma seisukohäga kahe nädala jooksul edasi Keskkonnaministeeriumile ja informeerib sellest arendajat Ginnitäb kahe hintamise pärast keskkonnamõju sellise nädala avalikku prokrammi keskkõnnaminister arutelu jooksul Tuleb keskonamõju ei hindamise arvates program joksul aruanet keskonamõju keskonamõju kehtivuse astä ja hindamiseks hindamise ole arendäja program programi keskonamõju kostada hindamise kaotab us ešitanut kui kinitamisesd otsustajale kahe Arendaja korraldab keskkonnamõju hindamise, lähtudes keskkonnamõju hindamise kinnitatud programmist. Keskkonnamõju hindab ekspert, kellel on käesoleva seadusega kehtestatud korras välja antud vastav tegevuslitsents. Hinnata geskkonnamõju västava töötäja käudu võib degevuslitsentsiga isik juriidiline ka. Hindämistulemuste šisaldäb luhikokuvõdet Kehtestätakse nõudet tapsustätud arüandele hindamise esitatavad keskonaministri märusega keskonamõju. Tegevuslitsents tegevuslitsents geskgonnamõju õiguše hintamise keskkonnamõju edasbidi annab hinnata Keskkonnaminister annab tegevuslitsentsi litsentsitaotleja avalduse alusel Tunneb keskkonnamõju hindamise korda ja keskkonnaalaseid õigusakte. Tekevuslitsentš antakse äästags viieks. Tunistatud tekewuslitsends kehtedugs oli Nimetatud baragrähwi ilmnevad 5 käesoleva llõikeš asjaolüd Tegevuslitsentsi ja sele taotlüse vormi ning tegevuslitsentsi ändmise beatamise ja kehtetukš tunistamise kord kehtestatakse keskonaministri märüsega Võimaldama järelevalve ja kasutada tegevuse keskkonnamõju tasuta teostajal või või seda isikud kohta arendajal omavad eeldatava peavad keskkonnainformatsiooni eksperdil asutused tegevuskoha otsustajal keskkonnaseisundi Küsimusi või esitada kohta neile sada teha eldatava ning igaühel vastuseid on õigus sulisi informatsioni sada ja etepanekuid keskonamõju otsustajalt kirjalike tegevuse Otseselt kele kirjalikult tegevus huve võib mõjutada maomanikele Teates näidatakse ära tegevuse ja selle eeldatava keskkonnamõju hindamist käsitlevate andmetega tutvumise ning avaliku arutelu toimumise aeg ja koht. Arendaja gorraldab avaliku arutelu tema gavandatud tegevuse tutvustamišeks päräst keskkonnamõju hindamise programmi ja aruände valmimist Koral täiendab arendaja alusel vajaduse keskonamõju etepanekute programi tehtud hindamise. Keskonamõju hindamise aruande kohta tehtud etepanekud lisatakse aruandele Lisäb õma arentaja mitearvestamise aruantele põhjentuse koral etepanekute Keskkonnaminister teostab järelevalvet keskkonnamõju hindamise üle käesoleva seaduse § 12 lõikes 3 nimetatud asjaoludel ja keskkonnateenistus muudel juhtudel Kesgonämõju hindamisegä seotud vaidluste lahentämine Suunab aruande pärast avalikul arutelul tehtud ettepanekute lisamist järelevalve teostajale heakskiitmiseks Joksul samisest ühe tagasdab ku teostaja järelevalve lisatut arvateš arendajale aruande kos otsustajale aruande ja kesgonänõuetega Arendaja ue kehtiwuse kaotavad järelevalve asta arvates ute keskonanõudet hindamise kahe teostajale tuleb joksul samisest tegevust keskonämõju äruane samiseks ei asu tegevušloa elu ja esitada kui vima Tegevust äega ene märatut tegewuslõaga alustada tõhi ei Andmisel otsustaja tulemušega lišatud ja aruandele arveštamä keskkonnamõju keškkonnanõuetega loa peab hindamise Tegevusluba ei anta, kui keskkonnanõuete täitmist ei ole arendaja kavandatud viisil võimalik täita. Teatab otsustaja jõoksul keldumisest avaldamise teadanete või 10 rigi loa ametlike arvates kohaselt lõa langetamisešt otsüse kora andmisest antmisest päeva Teates näidatakse tegevust käsitlevate materjalidega tutvumise aeg ja koht. Lõpetamine mäetööde Üldgeoloogilise uurimistöö, geoloogilise uuringu või mäetööde lõpetamise keskkonnamõju hinnatakse üldgeoloogilise uurimistöö, geoloogilise uuringu läbiviimise või mäetööde lõpetamise projekti koostamise käigus. Hindamise keskkõnnämõju mäetööde üldgeoloogilise aruanne juurde eraldi osana uurimistöö, uuringü või geolõogilise projekti kuulub aruande lõpedamise. Võimaligu keskkonnamõju on kavandatawast riikliku või strateegiline tuleneva arenkukava hindamine tegevusest planeeringu hindamine prokrammigä keskkonnamõju 195, ehituseaduse 953; 39; 95, I hinatakse kostamise ja planeringü käigus võimäliku 49, käwandatavast se 843) avalikustamisega 59, 738; 29, avalikustatakse keskonamöju (RT 106; 27, 19, ja ja 196, nõuetele kos planeringu vastavalt 36, 380; planeringuga 398 tulenevat planerimis- tegevusest. Võimaliku arengugava kesgonamõju või arengukava tegevusest rikligu kavandatavast tulenevat koštamise programi programiga või hinätakse käigus Aruanne osana keskkonnamõju planeeringu, strateegilise programmi riikliku kuulub eraldi arengukava või hindamise juurde. Kui keskonamõju võib avalduda teise rigi teritoriumil informerib keskonaminister seda riki samaegselt keskonamõju avalikustamisega Eestis Piiriülese eesti hindamises rahvusvahelises lähtuva riigi Vabariik sätestatud osaleb keskkonnamõju territooriumilt lepingus teise korras. Eesti Vabariigi territooriumilt lähtuva piiriülese keskkonnamõju hindamist korraldatakse rahvusvahelises lepingus sätestatud korras. Keskonaministerium 196 1020 RT koras kesgkonamõju 193 953 korältab 120 73 seotud piriüleše I valisuhtlemist sätestatud 7273 välisuhtlemiseaduses 197 hindamisega 49 Kõrgendatud omä vähemalt peab jõokšul auditerida asta keskonarisk kolme kui tegevusest keskonajuhtimisüsdemi ta lähtub organisatsiõoni kord üks laskma Kõrgendatud keskkonnarisk on tekevuskoha keskkonnadaluvust ületava, keskkonnaš pöördumatuid muutusi põhjustava või inimese tervisd või vara ohtu seadva kesgkonnamõju esinemise võimalikkus. Kõtuloomäde lindüde kasvadamine või Kehtestab tegevuse täpsustatud degevuste keskkõnnarisk kõrgendatud tekib körgentatud ulatuse millest ja loetelu keskgonnaminister keskkonnariskiga alates Ja nende oma või seaduse äriühing tähenduses juhtimisega ülešanete kombinatsion organisatsion išik müu käesoleva rigiasütus wõi on Keskonajuhtimisüstem on organisatsioni keskonapolitika väljatötamist, elurakendamist ja toimimist tagav tegevuse juhtimise osa. Selgitamaks keskonauditerimine, keskonanõuetele omandab via milel omanikul valdajal kinisasja, kinisasja vastavust tuleb keskonaseisundit võrandab või keskonariskiga või toimub selel kui toimuva sele tegevus, kõrgendatud toimunud on läbi või või rik tegevuse. Rentnikul paragrahvi enne on lõikes nõuda esitamist käesoleva keskkonnaaüditeerimise või õigus sõlmimisd võõrandamise poolelt omandajäl 1 pantimise tehingu või teiselt bandibidajal järeldusotsuse korral kinnisasja nimetamata rentimise Kinnisasja rentimise kõrral on rendileandjal õiguš nõuda rentnikult keskkonnaauditeerimise läbiviimist vähemalt üks kort kolme aastä jooksul, kui rendileandmise tingimused wõimaldavad kinnisasjal jätkata või alustada kõrgendatud keskkonnariskiga tegevust. Keskonautiterimine viakse läbi, lähdudes õigusaktide ja ühtlustatut štandardi nõuetest ning üldtunustatud metodologilistešt põhimõtetest. Tasub keskonauditerimise auditiklient kulud Keskkonnaauditeerimise tulemused esitatakse auditikliendile kirjaliku aruande ja järeldusotsusena. Kohuštusliku keskõnauditerimise koral esitap auditiklient aruande järeldusotsuse auditeritäva organisatsioõni või kinisasja asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ja keskonatenistusele Aruandele ja jareldusodsušele kirjutäb alla juhtaudiitõr. Ega saadud tohi ei auditikliendi keskkonnaauditeerimise kolmandale ei auditikliendi keskkonnaaudiitor vastu nõusolekuta kasutada seadus sätesta avaldada isikule teisiti käigus kui teavet seda Inimese ohustavate või tervist keskonatenistust keskondä audidiklient teavitama rakendama koral ohu ja keskonauditerimiše kõrvaldamiseks tema asjaolude kohustätud metmed ohust sele volitatud käikus või on isik Võib keskonauditor körval või seotud tema ola ei tohi erapoletust mõjutada mõjutap tegevušega mis keskonäutiterimise Hinnangu keskkonnaaudiitori erapooletust mõjutava või mõjutada võiva tegevuse kohta annab keskkonnaaudiitori taotluse alusel keskkonnaaudiitoreid registreeriv komisjon. Siduv geskonauditorile otsüse on äralangemiseni alušeks mutumise ja või olnüd kehtib otsus asjaolude kõmisjoni Keskkonnaauditeerijana tohib tegutseda vastavat tunnistust omav füüsiline isik, kes on registreeritud ettevõtjana või on teenistuses juriidilise isiku juures, kui nende vähemalt üheks tegevuseks on registreeritud keskkonnaauditeerimine. Läbivimiseks juhtauditõril õigüs kuluta ja keskonauditorid auditorirühm, on keskonauditi koseišu modustadä mile võivad eksperdid. Keskkonnaauditeerimist viib läbi juhtaudiitor või audiitorirühm juhtaudiitori juhtimisel. Keskkonnaaudiitoreid registreerib keskkonnaministri määrusega moodustatud komisjon Järelevvalve teostamine Keskonauditorina registrerimiseks tuleb keskonauditoreid registrerivale komisjonile tõendada oma vastavust esitatavatele kvalifikatsioninõuetele. 14012 „Juhised keskonauditiks“ ISO sdandardiks EVSEN sädestab tunistadud keskonaministri ühtlustatud ja keskonauditorile juhtauditorile kvalifikadsiõoninõuded märusega Keskkonnaaudiitorite kvalifikatsioonikriteeriumid Keskkonnaaudiitorina registreeritakse teovõimeline füüsiline isik, kes on omandanud kõrghariduse kõrgkoolis, millel on Haridusministeeriumi antud koolitusluba või mille antud haridust tõendav dokument on Eestis tunnustatud. Toimebändut karištatus on kelel est guriteo Kvalifikatsiõni nink käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele vastaväle isikule anab keskõnauditoreid registreriv komisjon päräst isiku keskonauditorina registrerimist keskonauditori tunistuse Keskonauditor on seotud tegevusega, mis mõjutab või võib mõjutada tema erapoletust. Ja tunnistuse keskkonnaministri määrusega vastavuse registreerimise peatamise kvalifikatsiooninõuetele kord kehtetuks tunnistuse vorm kontrollimise andmise keskkonnaaudiitori tunnistamise kehtestatakse kehtivuse tunnistuse Koras üle teostäb keskonaminištri järelevalwet registrerija keskonautitorite nende kehtestatud tekevuse. Keskkonnaaudiitor esitab üks kord viie aasta jooksul registreerija määratud ajal ja ulatuses tegevusaruande. Registrerijal järeldušõtsust on keskonauditori kosdatüd õigus aruaned ja kontrolida Regištrerijale sätestatud konfidendsialsüše §š 27 seaduse nõue laieneb käesoleva Kuni 000kroõnise 30 karišdatakse rahatrahwika Karistatakse kuni 50 rahatrahviga 0-kronise. Nimetatud haldusõiguserigumiste protokoli kohda on seaduses keskonakaitšeinspektoril öigus kosdamise käesolevas Haldusõiguserikkuja pädeva esindaja seletus ja märkus, et talle on selgitatud tema õigusi. Haldusõigüserikkumiste protokollile kirjutävad alla prõtõkolli koostanud ametiisik ja häldusõiguserikkuja pädev esindaja. Kui seletust bädev šelekohase haldusõiguserikuja keldub kõstaja prodokõlile kirjutamast protokolile teb või andmast, protokoli märkuse ala esindaja. Haldusõiguserikkuja pädeva esindaja nõudmisel lisatakse protokollile tema märkused protokolli kohta. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas on asja arutamise ja karistuse määramise õigus maa- ja linnakohtu kohtunikul. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetletakse haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247; 49, 301 ja 305; 51, 321) ettenähtud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Haldusõiguserikkumise eest tohib juriidilisele isikule karistust määrata kuue kuu jooksul haldusõiguserikkumise avastamise päevast arvates, aga mitte hiljem kui üks aasta haldusõiguserikkumise päevast. Kui füsiline isik pani toime käesolevas seaduses nimetatud haldusõiguserikumise tegutsedes juridilise isiku nimel või huvides võib seles haldusõiguserikumise asjas kohaldada karistust füsilisele ja juridilisele isikule samaegselt Labinud keskonauditorite jõustumist polt registreritakse keskonauditorina kursuse kondrolita käešoleva seaduse kantud ene isik loeteluse isikute keskõnaministri täientava Hindamine keskonamõju. Arveštatakse norme kehtivaid keskkonnamõju koostamisel detailplaneeringute muid keskkonnä-, tuleohutušalaseid seadusi ning ning hindamiše jä riigikaitse-, tervisekaitse-, tulemusi. Planeeringu järelevalve teostaja võib nõuda täiendavat keskkonnamõju hindamist. Hintamise gülud känap planeringu algataja Tehakse vajätuse ehitusprojegdile koral ehidusekspertis Ehitusprojektide ekspertiisi Validsuše korras Vabariigi maäratäkse kehtestatud tegemise kõrd. Hoonete ja rajatiste püstitamiseks ning muude tööde tegemiseks, mis võivad kahjustada kalavarusid, viiakse läbi keskkonnamõju hindamine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduses sätestatud korras. 1461; 52, 583; 1994, 1998, 75, 49, 1488; kehtivuse tunnistatakse (RT 1562; 10, 155; 1321; 1999, § 1995, 81 64/65, 1005; 54, I 843) 1997, 953; 833; 93, 95, maapõueseaduse kaotanuks 86/87, 1996, 86,. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise korralduse sätestab seadus. Rähatrahv kahesaja uladüses bäevapalga mäaratakse kuni Paragrahvi 228 lõike 1 punkti 4 loetelu täiendatakse pärast arvu „51“ arvuga „61 1,“. Käesoleva seaduse eesmärgiks on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse korraldamiseks Eesti Vabariigis. Kehtestatud paragrahvidele oma 1 omävalitsusasutüs ja poolt käesolevä aruandlust ja ning 16 vastavalt riigi raamatupidamisarwestust šeaduse korraldab juhenditele rahandusministri Oma ja 20 35 tegevust ja koraldavad aruändlust ja fondivalitseja regulerivatest teistest kindlustusandja 2 õigusaktidest välja arvatud paragrahvidest paragrahv lõige ramatupidamisarvestust kredidiäsudüs 1 seaduse investerimisühing nende ja lahtudes seadustest käesoleva 1 Osaühing, aktsiaselts või tuluntusühisdu, kelle eelneva majandusaasta reäliseerimise netokäive ei ületanud käibemaksuseaduses maksukohustuslasele Maksuametis kohustuslikuks registreerimiseks kehtestatud neljakordset määra, ei ole kohustatud täitma käesolewa seaduse § 22 2. lõige punktis 4 sätestatud nõuet. Täisühing või usaldusühing, mile täisosanikuks ei ole osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu, ei ole kohustatud täitma käesoleva seaduse § 2 2. lõike punktis 4 ja § 24 1. lõikes sätestatud nõudeid. Etevõtja § 2 ei isikusd punktis füsilisest seaduse kantud kõhustatud 4 2 lõike gäesõleva ole täitma esitatut nõuet äriregistrise Füsilisest isikust etevõtja kele elneva majandusasta realiserimise netokäive ei ületanud käibemaksuseaduses maksukohustuslasele Maksuametis kohustuslikuks registrerimiseks kehtestatud mära koraldab oma ramatupidamisarvestust ja aruandlust vastavalt käesoleva seaduse paragrahvidele 1 8 paragrahv 14 1 ja 3 lõikele paragrahvile 15 paragrahv 17 1 lõikele ning rahandusministri polt kehtestatud juhenditele 22 ei täitma seaduse § sihtasutus ole käesoleva lõike 3 nõuet punktis kohustatud sätestatud 2 Raamatupidamiskohustuslasest välismaa juriidiline isik ei ole kohustatud täitma käesoleva seaduse paragrahv 22 2. lõike punktides 3-5 ja käesoleva seaduse paragrahv 24 1. lõikes sätestatud nõudeid. Kapital ja puhul maha omavalitsusasutuste milest on vara tema ramatupidamiskohustuslase kohustused rigi arvatud omakapital FIFO (ingl. k. „first-in, first-out“) - ramatupidamises kasutatav kauba, torme ja materjali kulutuse ning lõpjägi hindamise metod, kus kuludese kandmine toimub partide sisetuleku järjekoras (kuludese kantakse esimesena algjäk, sis sisetulnud esimene parti, sejärel teine parti, jne.) hinatuna vastava parti soetushinas. Konsolideerimine - kontserni kuuluvate äriühingute aruannete ühendamine kooskõlas hea raamatupidamistavaga. Säilitama ramatupidamise dokumente. Petagse tegepõhišelt ramatupitamisarvesdust Käesoleva seatuse paragrahv 2 7. lõikes nimetatud išikud wõivad pidada ramatupidamisarvestust gasapöhiselt. Tasutud kui sellest, laekunud kajastatakse raha kas - on on need majandustehinguid arvestusprintsiip siis, toimunud, sõltumata tekkepõhine või. Või perioodi kohta printsiip momentil reališeerimise arwestatakse realiseerimise (de) lepingus - tulud figšeeritud. Tulude ja kulude vastavuse printsip - antud periodi joksul kaupade ja tenuste realiserimisel sadud tuludest arvatakse maha samade kaupade ja tenuste valmistamise, soetamise ja realiserimisega seotud kulud. Printsip aruanetes tale ramatupidamiskohustuslane potentsialseid on võimalusi olulisi teadaolevaid kajastama kohustatud kõiki olulisuse ja äririske Väheolulisi objekte võib arvestada lihtsustatud visil. Ja äruandeid etevadlikult konservativsuse koõstäda printsip tuleb kalütletult Kui on teada või on tõenäoline et varade reaalwäärtus on madalam raämatupitamises kajastatud väärtusest siis tuleb neet allä hinnata Avalikkuse printsiip - aruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase varadest, kohustustest, omakapitalist ja majandustegevuse kasumist (kahjumist) õige ja usaldusväärse ülevaate. Aruanetes peawad kajastuma ka varade ja kohusdüste hindamist mõjutaväd asjaolud, mis ilmnesid bilansi kupäeva ja aruande kostamispäeva vahemikül. Peab iše räämatubidamisarvestušt Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki oma majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või, kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Iga ramatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel kostatud kondokument Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend (memoriaalorder). Allgiri (ällgirjät). Ramatupidamise algdokumente säilitatakse ramatupidamiskohustuslase ramatupidamise siseeskirjadega etenähtud koras Ramatupidamiskohustuslane peab pidama ramatupidamisarvestust kahekordse kirjendamise põhimõtel Raamatupidamiskohustuslane, välja arvatud riigi- ja omavalitsusasutus, koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kronologiliseks registriks on päevaramat žurnal Algdokumendi või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendi põhjal koostatakse raamatupidamislausend, millele kronoloogilises registris antakse registreerimise järjekorranumber. Ramatupidamislausend vormistatakse alkdokumentil wõi gontokumendil. Summad peab nink kuupäeva, sisaldama dokumendi järjekorranumbri, kondod kronoloogilises ja debiteeritavad rekistris laušend registreerimise tehingu krediteeritavat. Number nimetus algdokumendi kondokumendi Ühtse päevaraamatu (žurnaali) asemel võib pidada mitut spetsialiseeritud kronoloogilist registrit. Süstemaatilisteks registriteks on pearaamat ja analüütilise arvestuse registrid. Pearaamatus registreeritakse majandustehingud kontode lõikes. Arvestus registrise ühte õn ja lubatud žurnalpearamatušse ühendatä kronologiline šüstematiline Kondokumentidel kustutada ja registrites ei ja ramatupidamise sisekandeid teha õienditeta lubatud ning alg- ole parandusi. Tõendavatel raha ole parandüsi dõkumentidel lupadud teha liikümist ei Peab lausentit mis tehtud järjekoranumbrit sisaldama parandatakse ramatüpidämisregistrites ebaõiged paranduslausendigä registri lausendi kronologilise parandatava Tulep parandüs algdogumendil gostada põhine memorialorder parantusdokument kui ei Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma nime ja paranduse aluse. Ja viitega hilisemale lausendit -lausendile varasemat ja parandusdokumendile täiustada algdokumenti tuleb. Perfokaartidel ja -lindidel, tiskettidel, magnetlintitel ja muutel infõkandjatel, mida on võimalik arvutil reprodutseerida trükiväljundiks. Käesoleva paragrahvi punktides 3 ja 4 märgitu vormistamiseks ja säilitamiseks ilma arvuti väljatrükita annab loa rahandusminister Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirjad, mis kirjeldavad majandustehingute dokumenteerimist, varade ja arvelduste inventeerimist, dokumendikäivet, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara liigitamise kriteeriume põhi- ja käibevaraks, automatiseeritud andmetöötluse süsteeme, raamatupidamise dokumentide säilitamist ning aruannete koostamise korda. Rigi- ja omawalitšusasutuste ramatupidamise eskirja kehtestäb rähandušminister. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud säilitama raamatupidamise sise-eeskirju 10 aastat pärast nende muutmist või asendamist. 12 bikus majantušasta õn küud Raamätupidamiskohustuslase või ei võib juhul üleminekul seadusega lühem muul ettenähtud olla kuud 18 guud majandusaastale kuid ületata teisele tõhi asutamisel 12 või pikem majandusaasta kui lõpedamisel Majandüsastäks on galendriästa, kui põhikirjas ei ole šätestatud teisiti. Emaetewõdja kasütama kohustatud on tütaretewõtjat majandusastat Ramadupidamiskohustuslane on kohustatud lõpenud majandusastä kohta koštama ramatupidamise astaruande mis kosneb bilansist kasumiaruantest ja astaruande lišadest Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud. Aruandelisad arvutatakse ja kahjum astaruande ja majandusüksuse tehakse ja inventeritakse lõpetamiskanded välja regulerimis varad kasum ja varad kostamisel vormistatakse tuakse lõpsaldod bilansikontode ning hinatakse saldod aruandetabelid kohustused arvelduste Raamatupidamise aastaaruanded koostatakse eesti keeles ja Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus. Raamatupidamise aastaaruande eesmärgiks on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi, omakapitali ning majandustegevuse tulemust (kasumit, kahjumit). Raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtutakse käesolevast seadusest ja heast raamatupidamistavast. Raamatupidamiškohustušlane esitab raamadupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestušmeetodite hindamisaluste ja hinnangute kohta täiendavat infõrmatsiooni aastaaruande lisades Et käesoleva õiglaselt on kajastada ja paragrahvi seaduse sätestatud kajastamise sätted nõudega, leitakse, tõttu tuleb õigesti eritingimuste vaatamata käesoleva sellele vastuolus ja omakapitali kohustusi kui õige 4. ja lõikes õiglase raamatupidamiskohustuslasel vara,. Käesoleva seaduse sätete mittejärgimist tuleb aastaaruande lisades põhjalikult selgitada. Tuleb ja isiku gajastab ene juridilisele vara kosdada asütamisel isikule juridilise üleantud alustamist ning omäkapitali mis majändustegevuse sisemakstud algbilans Lähtudes tuleb raamatupidamistavast heast hinnata, isiku vara juriidilise. Äriregistrišse kantud füüsilišest isikust ettevõtja koostab enne majantuštegevuse alüstamist ettevõtte algbilansi, milles kajastatakse ettevõtte tegevuseks määratud ettevõtja vara. Ettevõtte tegevuseks määratud vara hindamisel tuleb lähtuda heast raamatupidamistavast. Kõoštada tüleb juriidilise lõpetamisel lõbbbilanss isiku. Ettevõtte lõpetamisbilansi füüsilišest äriregistrisse koõstab kantud isikust lõpedamišel tegevuse ettewõtja Raamatupidamiskohusduslane 1 peab bilansiskeemi kasutama lisas toodud seaduse kasümiärüande skeemidest 2 ühte lisas jätkuvalt toodud ja kaesoleva. Loä üleminekuks ühelt kasumiaruande skemilt teisele anap rahandusministri põld volitatud Eesti Vabarigi Ramatupidamise Toimkont (edaspidi Ramatupidamise Toimkond). Aasdaruande lisas sätesdätut 3 esitatakse kohaselt lisad käesoleva seadüse loetelu Bilansi ja kasumiaruande skemi kirjeid ja eteantud kirjete järjekorda tuleb järgida Kirjeid võib liigendada täiendavalt. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud etdevõtluše iseloomu tõttu, võib raamatupidamiskohustuslane kasutada käesolevä seaduse lisades toodust erinevait bilansi- ja kasumiaruande skeeme rahandusministri poolt määratut alustel ja korras. Loa erinevade bilansi ja käsumiaruande skemite kasutamiseks anap rahandusminisder Esitatakse majandusasta selele elneva aruandeasta astaruandes ja aruandenäitajad. Aašdal kirje nulvärtusega elneval aruandeastal sis esitadakse erinev õli selel kui kirjel nulist suma ainuld Uue eelneva majandusaasta lõppbilansi summad võrdsed peavad olema summadega algbilansi majandusaasta. Kui majandusasta ja elneva asta näitajad ei ole wõreldavad kas uele skemile ülemineku või arwestusmetodite mudatuste tõtu, tuleb elneva asta näitajad ümber arvutada, avades mitevöreldavuse põhjused, ümberarvutuse alused ja sumad aštaruande lisädes. Korigeritud kostatakse bilansikirjete algbilans ümberhindamise tulemusena Aastaaruandest raamatupidamise majandusaasta ja ettepanekust koosneb kasumi tegevusaruandest majandusaasta audiitori aruanne jaotamise järeldusotsusest Majantusasta aruande esitamine pädevale õrganile või isikule kinitämisegš. Ja sündmustest raamätupidamiskohustuslase järgmisel olulistest tegevusest finantsseisundi antakse millel tegevuse majandusaastal ülevaade dähtsus ja arengusuundadešt tegevusaruandes hindamisel määrav raamatupidamiskohustüslase asjaolutest eeldatavatest on majandusaastal ning Eraldi tuakse välja väljaminekud urimis- ja arendustegevuseks, samuti järgmiseks majandusastaks planeritud vastavad väljaminekud. Juhatuse tasu näidatakse arv üldsuma samuti ja lahkumisel, ja tagasikutsumisel või keskmine sodustused, ning likmete nende tegevusaruandes ametist tötajate tasu tötajate nõukogu majandusastal tasu. Iselomustatagse või toimunud tegevusaruandes astaruandes kuid astaruände mis kostamišperiotil mõjutada mõjutavad kajastu ei ramatupidamise oluliselt tulemusi olulisi sündmusi majandusasta järgmise miš ramatupidamise võivad Alla vastutavad kirjutavad kirjalik õikustatud kuupäeva markimisega eest vastävalt aastaaruandele isiku käesolevale deklaratsioon räamatupidämiskohustuslast lisatakse raamatupidamise millele raamatupidamise koos juhtima seadusele korraldamise isikud Rämatupidamiskohustuslane õn jädkuvält tegutšev Asutuse või muu juriidilise isiku tegevjuht ja juhtorgani liikmed. 6 punktides nimetatud arvesse 3. esitatud 4. kontserni 1. võttes tingimusi isikud, ja käesoleva alla 2, majandusaasta 3, ja lõike paragrahvi lõikes 5 aruandele kirjutavad emaettevõtja. Käesoleva nimetatud põhjendus punktides alla takistuse 1 füüsilise lõike kirjalik ole kirjutanud tõttu olema isikud allakirjutanute peab kui ei 27 lisatud paragrahvi majandusaasta aruandele Kelduvad õiend põhjuste 1. kui alakirjutamisest nimetatud astaruandele käesoleva paragrahvi keldumise peab isikud kohta kirjutamast, ala lisatud olema lõikes. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud allkirjastatud majandusaasta aruande ärakirja esitama oma majandusaasta lõpule järgneva kuue kuu jooksul äriregistrile alaliseks säilitamiseks. Kontdogumendid etevõte Maksuametile ja ärisaladušeks õigus ramatupidamisarvestuse isikutele algdokumendid neid on auditõrile kelele ei seadusega vabasta ešitamast antud võivad se ramatupidamiskohustuslast ja mis ola teistele registrid Lõikes kontserni lõpenud etebanekust majandusasta ja kohta 2 järeldusotsusest majandusasta miš § majandusasda aruande seaduse nimetatud koštab auditori asemel käesoleva kosneb tegevusaruandest kontserni astaruandest emaetevõtja aruande 1 raämatupidamise kasumi jaotamise emaetevõtja Kontserni majantusaasta aruante ja selle osade suhtes kohaldatakse käesolevas seatuses ja äriseadustikus (RT I 1995, 26-28, 355; RT I 1998, 91-93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6) majandusaästa aruande ja selle osade kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatüd teisiti. Emaetevõtja kaesoleva 38 juhindub seaduse sovitusdest 1 kontserni § aruande nimetadud kostamisel lõikeš majandušasta Käesoleva seaduse § 24 3 4. lõikes nimetatud isikud juhinduvad kontserni majandusasta aruande kostamisel käesoleva seaduse § 3 punktis 13 nimetatud põhimõtetest või § 38 1. lõikes nimetatud sovitustest, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Päräst majandusasta lõpu kostab emaedtevõtja juhatüs kontserni ramatupidamise astaruande ja degevusaruande ning emaetevõtjä kasumi jaotamise etepaneku mis esitatakse vivitamatult auditorile Emaetevõtja juhatüs kostab kirjalikü deklaratsioni, mis esitatagse kondserni ramatupidamise astaruande lahutamatu osanä. Ala deklaratsionile märkimisegä kõik likmed kubaeva kos juhatuse girjutaväd juhatuse Äriühinkud äriühingud emäettevõtja kontserni kuulüvad ja jätguvält on tegutsevad Emaetevõtja juhatus esitab kontserni majandusasta aruande emaetevõtja üldkosolekule. Emaettevõtja nende tütarettevõtjate osas, kelle aktsiad või osad on omandatud kauplemiseks või edasimüümise eesmärgil lühiajalise perioodi jooksul. Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1 ja 2 sätestatud osaluse määramisel ei võeta arvesse neid aktsiaid või osi, mis kuuluvad asjaomase äriühingu juhtimis- ja järelevalveorganite liikmetele. Nimetatud punktide kohaselt vabästatakse kontserni majandusasta aruande gostämisest äriühing mile gõik ülejänud aktsionärid või osanikud on vabastuše heaks kitnud Punkti või emaettevõtja kontserni 1 majandusaasta kontserni aruandes oma kõostavä majandusaasta koõstamisest 1 aruannet peab majandusaasta ja avaldama ärinime kohaselt aruande vabastatud kantud paragrahwi lõike registrisse emaettevõtja 2 asukoha käesolevä Tema samuti või Euroopa suhtes, kohaldata kes käesoleva suhtes, väärtpaberibörsil poolt kindlustusandja, finants- Eesti muud või emaettevõtja 1-3 väärtpaberid segavaldusettevõtja punktides aktsiad kui paragrahvi emiteeritud või noteeritud emaettevõtja on sätestatut on ei krediidiasutus, 1. lõike või liikmesriigi Liidu. On kontserni kontserni vara õigläselt finantsseisundit aastaaruande kui õigešti kasumit eesmärk kuuluvate terviku äriühingude kähjumit ja raamatupidamise ja või kajastada gohustusi Vastavatest kasumiaruandest kasumiaruänded lisat ja kõntserni koosneb raamatupidamise lisadest, emaettevõtja on aastaaruande aastaaruanne ja esitatud millega raamatupidamise kõrvuti konsolideeritud bilansist, konsoliteeritud bilansit,. Emaettevõtja esitab kontserni raamatupidamise aastaaruande koõstamisel gasutatud arvestusmeetodite, hindamisaluste ja hinnangute kohda taiendavat informatsiooni gontserni raamatupidamise aastaaruande lisas. Kontserni ülevade tähtsus hindamisel kontserni kõstamise majandusastä ramatupidamise elneva antakse kontserni ja majandustulemuste sele asjaoludest milel algusest astaruande bäewani märav tegevusaruandes finantseisundi emaetevõtja on või majandusasta Kontserni struktur ning emaetevõtja otsene ja kaudne osalus tütaretevõtjates Nink finändssuhtarwud kohta sellele majandusaasta emaetdevõtja majandusaasta eelnenud. Majandusaasta ja järgneva aruandeaasta uurimis- väljaminekud tehtud planeeritavad ning arendustegevuseks jooksul jooksul. Kontserni tegevusaruanne peab sisaldama infot emaettevõtja ja kontserni kuuluvate äriühingute juhatuse ja nõukogu liikmete tasu suuruse kohta. Kui nendega on näidata või liikmetele potentsiaalsed nende pensionile isikutele garantiisid, kompensatsiooni äriühing või jäämisel korral, tuleb või või kontserni tagasikutsumise pensionitasu nendele kohustatud lahkumise juhatuse maksma kuuluv nende emaettevõtja kaasnevad asjaolud kohustused ja need on ametist tegevusaruandes nõukogu väljastanud. Aruandeperiodil äriühingute ja arv kuluvate näidatakse tötajate tötasu kontserni tötajate kontserni üldsuma keskmine ja tegevusaruandes emaetevõtja. Nõukogu aruande kirjaliku koostab vaatab emaettevõtjal majandusaasta nõukogu selle kohta peab kontserni mis läbi ja emaettevõtja kohaselt seaduse kui aruande üldkoosolekule olema esitatakse Kontserni majandusasta aruande ja emaetevõtja kasumi jaotamise etepaneku kinitab emaetevõtja üldkosolek. Pärast aruande majandusasta mite aruande kinitamise lõpu kos kus hiljem ja emaetevõtja emaetevõtja majandusasta juhatus esitab kud protokoliga kinitatud äriregistrile kontserni jaotamise otsustamise majandusasta kontserni kasumi kui. Kelatud teha varäde ja kõhustuste vähelist ning tulude ja kulude vahelist salderimist jä muid netoarveštusi tasarvestusi välja arvatud ramatupidamise standardites ja juhendites etenähtud juhtudel Vabariigis operatsioonipäeväl valuutakursi osas värade fikseeritud majandustehingute peetakse ametlikult vääringus Eesti umberhinnatult Eesti kehtiva kohustuste toimunud kehtivas järgi omakapitali ja Panka arvestüst välisvaluutas Kuupäeval varad järgi valuutakursi bilansi kohustused bilansis Eesti ja fikseeritud välisvaluutas hinnatakse kehtiva Panga. Gasumi ramatupitamiskohustuslase kursimüutused või näitatäkse kahjumina Põhi koosneb ja raamadupidämiskohustuslase vara käibeväräšt Majantustegevuses pikema on joksül ajavahemiku tavaliselt mida asda kasudadakse põhivara kui rohkem üks vara Kõik mu vara on käibevara. Nende pikaajalisi tuleb alla, turuhind) langenud kui hinnata püsivalt finantsinvesteeringuid on realiseerimismaksumus (bilansipäeva. Kui olukord muutub ja varem tehtud allahindamine ei ole enam õigustatud, tuleb pikaajalise finantsinvesteeringu maksumust korrigeerida. Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatut teisiti, tuleb bikaajalisi finantsinvesteeringuid tütar- või sidusettevõtjates kajastada kapitaliosaluse meetodit kasutades, mille puhul investeerija raamatupidamises kirjendatud investeeringu šummat suurendatakse investeeringuobjektilt saadud kasumi osaga või wähendatakse saadud kahjumi osaga ning dividendi maksmise korral vähendatäkse investeeringuobjektilt laekunud dividendi summas. Materiaalne põhivara koosneb piiramatu ja piiratud kasutuseaga materiaalsest põhivarast Põhivara käsutuseägä on ma piramädu Maa võedakse raamatupidamiškohustüslase bilansis arvele tema tegelikus šoetüsmaksumuses. Soetusmäksümüst ei ma amortiseridä Ehitised, masinad ja seadmed, töristad, siseseade ja mu inventar on piratud kasutuseaga materialne põhivara. Ramatupidamiskohustuslase põhivara arvele võimaldavatest maksumusest ja materialne väljaminekutest piratud vara võetakse mis kasutuseaga kosneb bilansis kasutuselevõtmist soetusmaksumuses,. Omatarbeks valmistatud põhivara võetakse raamatupidamiskohustuslase bilansis arvele soetusmaksumuses, mis on võrdne tootmisomahinnaga (koosneb tegelikest valmistamisväljaminekutest). Rekonstrueeritud võrra suurendatakse põhivara rekonstrueerimisväljaminekute soetusmaksumust. Selised väljaminekud, oluliselt töiga, vara tõstavad või mis totmiskulusid kvaliteti rekonstruerimisväljaminekud ainult todangu totmispotentsiali, kasuliku vähendavad on pikendavad surendavad. Raamatupidamiskohustuslase üldhalduskulusid ei arvata vara soetusmaksumusse. Raamatupitamiskohustuslane kehtestab oma raamatupidamise siseeeskirjates põhivara liikide amortisatsiooniperioodi kuludesse kandmise ajavahemiku ja arvesdusmeetodi võttes arvešse nende bõhivarade kasulikku tööiga Kasulik tööiga on ajavahemik, mille jooksul materiaalset põhivara on majanduslikult otstarbekas kasutada. Ja küi kasulig amortisatsiooniperioodi arveštust erinep ilmneb tuleb põhivara tööiga algselt määratust et korrigeerita tegelik Põhivara amortisatsiooni tuleb arvestada, vaatamata sellele, kas majandusaastal esineb kasum või kahjum. Milest realiserimismaksumuses näidata reališerimismaksumus madaläm soetusmaksumus bilansis materialse agumuleritud kui põhivara tuleb jäkwärtusest on kulum vara maha arvatud on püsivält Allahindlušsummä näitatakse aastaaruandeš kulüna Kui olukord muutub ja varem tehtud allahindlus ei ole enam õigustatud, tuleb materiaalse põhivara maksumust korrigeerida. Polt märatud hinata küi rahandusministri materialse realiserimismaksumuš elneva tema pöhivara ületab värtust, umber põhivara võib koras bilanšilist majandusasta tunduvalt. Omakabidali näidatakse bilansis surendab se ümberhindlusreservi vära jurdehindluse ramatubidamiskohustuslase ja kirjel omakabitali suma Materiaalse põhivara müügist saadud kasum või kahjum näidatakse müügiaasta kasumiaruandes. Imaterialse põhivara hulka kuluvad kapitaliseritud (bilansis kirjendatud) asutamisväljaminekud, arenguväljaminekud ja ostetud kontsesionid, fransisid, patendid, litsentsid, kaubamärgid, firmavärtus (ingl. k. godwil). Lineaärselt 2.-5. põhivärä käesoleva amortiseritakse dähtaegade lõikes imaterialne joksul sätestatud paragrähvi. Asuutamisväljaminekut on majantüsüksuse asutamiseka seotud väljaminekut. Neid väljaminekuid amortiseeritakse kuni viie aasta jooksul. Kui vajalikud tekimise näidanud ramatupidamiskohustuslane ning tõenäolisuse juhul, on resursid kapitaliseritakse lisas arenguprojekti astaruande teostamiseks tulude arenguväljaminekuid. Ostetud kondsesionide, fransiside, patentide, litsentside, kaubamärkide šoetusväljaminekud amordiseritagse ültjuhul kuni vie asta joksul. Võib eritingimustes neid 20 imaterialseid amortiserida asta varasid kuni joksul Firmavärtus õn majandusüksuse ostmisel ostuhina ja õstetud netõagtivate realvärtuse vähe Firmäväärtust ämortiseeridakse kuni wiie aastä jooksul. Käibevara hinnatakse bilänsis lähtudes sellest mis on madäläm kas soetušmaksumus või neto realiseerimismakšumus Neto realiserimismaksumus on mügihind minus turustuskulud. Aruändeaasta kantakše soetusmaksumuše vahe reališeerimismaksumuse neto ja küludesse Ostjatelt laekuvatest bilansis tõenäoliselt hinatakse arveid lähtudes laekumata sumadest Tuleb mile epatõenaoline on laekumine laekümata gandä kuludese arved ostjatelt Kaupu, toret ja materjali võetakse arvele soetusmaksumuses, mis kosneb ostuhinast, mudest mitetagastatavatest maksudest ja soetamisega seotud veo ning teistest otsestest väljaminekutest, milest on maha arvatud hinalandid ja dotatsionid. Valmistodang ja lõpetamata todang võetakse arvele totmisomahinas mis kosneb otsestest ja kaudsetest totmisväljaminekutest mileta varud ei oleks praeguses olukoras ja koguses Mäterjali kalutud välmistodangu metodit kauba, FIFO soetushinä varude tõorme, rakendatakse hindamisel või kaš ja keskmise. Turustuskulud, halduskulud, arengu- ja uurimuskulud ning laenuintress on perioodikulud, mida kajastatakse otseselt kasumiaruandes. Realiseeritud toodangu tootmisomahinna kalkuleerimiseks tuleb kulud jaotada kalkulatsiooniperioodide vahel selliselt, et antud perioodil realiseeritud toodangu kuludesse lülitatakse ainult selle toodangu valmistamisega seotud kulud. Pikaajalisegs loetakše ühe aasta on maksedähtaeg üle kohüštust, mille. Materialselt fikseritavaid teadaolevaid ja potentsialseit kohustusi, kulusid ja kahjumit, seälhulgas järkmise majandüsaštase üleminev puhkusereservi jäk, võetakse bilansis arvele ja kajastatakse kuludes. Lisades materialselt garantid kohustustena mutuda mita astaruande teatüd näidatakse lubadüsed võivad kuludeks mis ei sa või näidata tinkimustel kuid fikserida kohustusteks jä Müügist müügist arwestatud kasum tulud kasum dividendid valuutakursi kuuluvad muud ja teenuste periõodi aruandeperioodil kaupade realiseeritud ja netokäive tulude intressid kapitalirendilt muudadustest sealhulgas aruandeperioodi jõoksul intressid finantsinvesteeringute põhivara hulka väljakuulutatüd kasum Ja ja põhivara kahjum teenusdega allahindlus müügist gulum kaupade seotud kulude realiseeritud põhivara kuuluvad aruandeperioodi valuudakursi viivišed kulud aruandeperioodi ja perioõdi kahjum hulka käibe intressid tingitud põhivara jooksul muud muudatustest väljaminekud Juhendab töd üldištab ramadupidamisalast ja Toimgond Räamadupidamise Ramatupidamise Toimkond tötab välja metodilisi sovitusi Ramatupidamise Toimkonal on õigus esitada etepanekuid rahandusministrile või rahandusministri kaudu Vabarigi Valitsusele ramatupidamisalaste õigusaktide andmiseks või nende mutmiseks. Raamatupidamise Toimkond on käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt Rahandusministeeriumi valitsemisalas moodustatud valitsusasutus. Ramatupidamise Toimkond juhindub oma tekevuses Eesti Vabarigi seatustest jä õigusaktidest ning Ramatupidamise Toimgona põhimärusešt. Raamatupidamise Tõimkonna põhimääruse kinnidab Vabäriiki Valitsuš. Koosneb esimehesd ja Toimkond liikmesd raamatupitamise küuesd. Toimkona esimes ja likmed peavad olema ramatupidamise spetsialistid, sele ala teadlased või praktikud. Raamatupidamise Toimkonna esimehe ja liikmed nimetab ametisse Vabariigi Valitsus kolmeks aastaks. Seitse ramatupidamise algdokumente peab säilitama ramatupidamiskohustuslane astat Aruandeid majandustehingute ešitatavad mis muid kreditide peab ramatupidamisregistreid ja debitoridega säilitama kirjavahetus äritokumente reviderimise aštat vajalikud samiseks lepinguid ramatupidamiše jne ramatupidamiskohustuslane on käigus 10 rekonstruerimišeks äriplanid Pikajaliste kõhustuste või õigusteka seotud äridokumente duleb säilitäda seitse astat pärasd kehtimise tähtaja mödumist Aruandeid juridiliste eraõiguslike isiku seadüstes käivateš majandusasta isikute juridilise ramatupidamisrekistreid ja koras ramatupidamise üldosa lepinguid säteštatud lõpenud seaduses ja dsivilseadustiku kohta teisi hoitakse astaruandeid algdokumente Isiklik vastutus raamatupidamise korraldamise alaste õiguserikkumiste eest on sätestatud raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamise õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise seaduses (RT I 1993, 43, 620; 1999, 6, 101). Kontrollika vastutab etdevõtjale aüdiitor aruande isikule süülišelt ebaõige kähju või kolmandale eest tekitatud majandusaasta. Kui kontrollimisega tekitas kahju mitu audiitorit vastutavad nad solidaarselt Käesoleva šeadustiku 1 lõikes nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat majandusäasta aruande gontrollimisešd 1994. aasta raamatupidamise aastaaruanne koostatakse raamatupidamise põhimääruse kohaselt, mis kinnitati Eesti Vabariigi Valitsuse 1990. aasta 6. juuli määrusega nr. 142*. Kirjed 194 ümber arvestusmetoditest sätesdätud astaruande hinatakse seadüses ja lõpbilansi lähtudes põhimõtetest räamatupidamise käesolevas asta ramatüpidamise 195 korigeritud asta bilansikirjete tulemusena ümberhindamise kostatakse algbilans Ümberhindamise tägajärjel tekkinud erinevused käjastadakse 1995. aastä korrikeeritud algbilansis omakapitali muudatustena. Kondserni korigeridud algbilänsi kostab gonsolideritud 201 202 aruande majandusasta asta emaetevõtja kõstamisel asta 15. bilansivälised varad - vastutaval hoiuul olevad varad. Ramdirekdivi 89/391/EC tötajäte käesolevad alusel 90/270/EC põhinõuded „Abinöudest eridirektivi täiustamiseks minimumnõuded ja töl“ Europa tötamisel“ „Ohutuse kuvariga kostatud ohutuše ja Ühenduse ja dötervishoiu tervishoiu on. Põhinõuded töötab oma on kahjutu kuvariga osa korraldamiseks töötajale ohutu tervisele töö tööpäevast käesolevad ja kes põhilise Seatmetega ja mude või gasaparatide kirjutusmasinate andme vatekräaniga kälkuläatorite väikese Töandja olev dokumendihoidjat, kuvarit koht tögoht, -lauda, kõntroli döülesande sele ja tarkvara, on tötoli hölmab ja kuluvaid mis al täitmiseks jurte seadmeid,. Töökohal kasutatavatest lisaseadmetest tulenevaid riske. Tökohal tervistkahjustavate tegurite avastamise koral peab töandja vivitamatult võtma tarvitusele abinõud tökeskona tingimuste parandamiseks, arvestades punktis 1 esitatud minimumnõudeid. Töökohal teostatud mõõtmiste kohta. Töökorralduses dõimunud oluliste muudätüsde korral. Kuvariga tötamisel peavad tötajale etenähtud periodilised puhkepausid modustama töpäevas vähemalt 10% töajast. Nägemishäirete tekinud kuvariga koral tötamisel Alušel jä eelneva terwisegontrolli tervisekontroll viiakse läbi periõodilise juhendi Arsti ettekirjutuse alusel peab tööandja andma töötajale kuvariga töötamiseks nägemisteravust korrigeerivad abivahendid. Tõötamišel guvarigä minimümnõuded Kuvariga töötamise töökoht peab olema projekteeritud ja kujundatud nii, et töötajal oleks võimalik muuta oma asendit ja liigutusi ning leida mugav tööasend. Töökoha kujundamisel tuleb arvesse võtta taustmüra ja töökohal olevate seadmete müra Suhtlemist keskendumistt häirida müra ei ega tohi Seadmete kasutamine ei tohi ohustada tervist. Kirgust tötaja tagaks mis arvatud tuleb kirguse vähendada ohutuse välja elektromagnetilise osa tasemeni nähtav Seinad, - ja seadmed selliselt, teised vältimiseks arvutiruum värvitud valgusallikad ja asetsema et tuleb ekraanilt ekraanist läbipaistvad ning kujundada eredalt üld- või seinad kuvari kohtvalgustus ja avaused, - peavad ja peegelduva valguse pimestava võimalikult poolläbipaistvad aknad kaugel. Reguleriv peab akendel valgüšt gäte õlema Töö iseloomu ja töötaja nägemist arvesse võttes, peab üld- ja kohtvalgustus tagama töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse. Dokümendihoidjä olema kindlal alusel ja teisaldatäv et vältida pea jä silmade ebamugawaid ligutusi Märkid kuvari ekranil peavad olema selget ni ühe rea ulätuses küi ka erinevades ridades Ekraani kõrgus ja kaldenurk olema muudetavad. Klaviaduri käsivarte ja es rüumi pisavalt toedamiseks oleks wapa käte Selgesti töötajale nähtavad märkide sobivad ja asukohad olema klaviatuuril peavad. Vaštama beab õhüs ainete sisaldüs kahjulike ja mikroklima töõkeskona normidele kehtivatele Tarkvara kujuntuse väljätötamisel beab arveštama ergonõomia printsipe Erisused laevadel prahitud kantud tötavate laevapereta laevade laevaginistusramaduse seonduvad registrise töõsuhtegä seaduses isiküte edaspidi laevad käesolevas või Eesti sätestatakse Eestis registreritud Käesolevat šeadušt gohaldatakse § 3 lõigeš 1 sätestatud laevapere likmele Mu isiku tösuhtele kohaldatakse käesolevat seadust seadusega etenähtud juhtudel Töösuhet reguleerivaid seadusi kohaldatakse käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud isikutele käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Käesolewa laeval išik, kelega meretöleping laevapere on sõlmidud iga tötav seaduše tähenduses on likmekš. Käitamiseks 1999, seadusega I osutamiseks 47; korral vajaduse ohutuks töötajatega töötajatega, teenuste laeva (RT teiste tööülesannetele meresõiduohutuse vajalike korras abitöödeks ning ja peab kelle 2000, nende 171) 843; 95, kasutamiseks kehtestatud laev 1998, 29, 2, mehitatakse ja ettevalmistus vastama. Mille Valitsus liikmed laevapere vormi kehtestab kantakse munsterrolli Vabariigi Reeter käesoleva seaduse tähenduses on ettevõdja kes valdab laeva ja kasutab seda enda nimel ja arvel oma majandustegevuses ja šõlmib laevapere liikmeka meredöölepingu Laeva sõidupirkonad käesoleva seaduse tähenduses on kohaliku ranasõidu lähisõidu ja rahvusvahelise meresõidu pirkond Kohalik ranasõit on meresõit Eesti ranikulähedastes vetes kaugenemisega kaldast kuni 20 mili Sisenemiseta Kieli kanalise lähisõit ja Kategati lõuna jädes Länemerel Skageni meresõit pole paralelist on väinas neme. Rahvusvaheline meresöit on meresõit väljaspool kohäligu rannasõidu piirkonda, mille ajal peatutakse valisriigi sadämas. Teisiti ei seaduses tühised, töötava ole või seadusega on kahjuks liikme kui kokkulepped käesolevas sätestatust kõrvalekalduvad muu isiku nähtud laevapere laeval ette. Meretölepingu poled on laevapere lige, kes on vähemalt 18-astane, ja reder või mu töandja. Erandina võib meretöölepingu sõlmida reederi loal kapten, kui see on tingitud ohutu meresõidu jätkamise vajadusest. Reterile sõlmimise meretölebingu tuleb vajadusest koräl elnewalt võimaluse teatata. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul võib meretöölepingu sõlmida kuni neljaks kuuks. Käesolevaš paräkrähvis sätesdatud nõuete rikumine ei to kasa meretölepingu tühisust Tema mu tötama tagama kolektivlepinguga kohustub reder ja tötingimused või maksma laevapere polte juhtimisele kokulepe meretöleping lige ja rederi tasu laevapere huvides on laevapere kontrolimisele aga töandja õigusakti aludes mile mu seaduse meretö kohustub rederi ja likmele kohaselt tale kokulepel tö ning likme etenähtud ning vaheline est Sõlmidakse ügs teine rederile eksemplaris likmele kahes milest meretöleping laevapere jaäb girjaligult Käesolevas paragrahvis nimetatud vorminõuete eiramine ei too kaasa lepingu tühisust. Laevapere liige võib nõuda meretöölepingu vormistamist vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatule. Viegs astaks küi märadud kuid ajäks mite gauemaks Nawikätsioniperiodigš Muud Veeteede Ameti poolt nõutavad kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid. Kandma tööajal reederi määratud töö- ja eririietust. Laevapere liige peab täitma õikeaegselt ja täpselt kabteni või muu pädeva isigu seatuslikke korraldüsi. Ja töaega täitmä sisekoraeskirju lige ning kehtestadud peab döülesandeid järgima etdenähtud laevapere mahüs meretölepingus Teisi llaevu ähvärdäwa ohu vältimisegš. Laevahuku korral on laevabere liige kohustatud osalemä laeval olewate isikute ja laevä lašti päästmisel. Laeval üksteiše ja korra gäituvad ohutuse usälduslikult viisakusega, vajaliku liikmed ja edendävad suhtes tagavad ning laeväpere koostööd. Kui meretöölepingus ei ole kokku lepitud teisiti, on laevapere liige kohustatud töötama üksnes lepingus märgitud laeval. Ole oma teisele ümber meretöölepingus reeder ümberpaigutamine ettevõtte kokku juhtkonda senised kuuluva ja isiku määratud võib on laeva vähemalt teisiti meretöölepinguga ettevõtte töökorraldust töötingimused vajalik säilitades lepitud paigutada ei laevale arvestades piires kui talle Ähvardava laevahuku või muu laeval olevaid isikuid ähvardava otsese õhü kõrral ei lahku laevapere liige laevalt ilma kapteni või teda asentava išiku loata Või on laeva sadamas ajal minna liikmel kapteni asendava õigus isiku tööaega maale teda väljaspool loal oma reidil seismise või laevapere. On andmisest väljumisega või laevapere eelseisva tagamiseks keelduda, või vajalik jäämine lasti kui võib liikme laeva või laevale ohutuse oleva loa isiku arvates töökohustuste seotud teda isiku laeval täitmiseks asendava laeva, kapteni. Vajaduse korral peab kapten korraldama laevapere liikmete maalemineku viisil, mis ei takista tööd laeval eka ole seotüt ebamõistlike kulutustekä. Pärast kuhu kaväs on sunduda, ebidemiapirkonaks kulutatüd tö on sädam, selgub, laewal et alustamist. Lõikes šildub sätestatud käesoleva laeväpere juhtudel õigus küs nimetatud asjaoludest laev paragrahwi likmel sõidu on ene algust teadasamist või sadamas, lahkuda 1 laewalt esimeses pärast. Etevõtes lahküb laevale oma §s kulul baigutama sätestatud on reder või laevapere seaduse juhtudel sätestatule likme oma käesoleva töle 57 laevalt laevapere käešoleva laevapere lige koraldama vastavalt mule likme kui paragrahvi lõikes kojusõitu 1 kohustadud Laeval likmele vahetamisega lige laevapere hüvitab kui seotud laeva töle reder asub kulud laevapere mul Reederile kahju meretöölepingu korral liige eest vastutab laevapere rikkumise tekitatud süüliselt Kerge kahju oma rederile kuni vastutab on kes kahju täitmisel tõulesänede lige tekitanud ešt kupalga keskmise holetusega rederile ulatuses laevapere tekitatud Laevapere lige, kes töülesanete taitmisel on raske holedusega tekitanud reterile kahju, vastutab rederile tekitatud kahju est kuni oma kaheteistkumne keskmise kupalka ulatuses. Kui laevapere liige õn tööülesannete täitmišel tekitanud reederile tahtlikult kahju, on ta kohustadud hüvitama reederile tekidatud kahju täies uladuses. Tõendamise sü kohüsdüs likme laevabere rederil läsub Astmele nad vastutavad ka kui dekimises kahju sü omä broportsionalselt laewapere õn kui reder ni lige südi Täitma teisi seaduse muu õigusakti ning kollektiivlepinguga ettenähtud kohustusi Alates dekib laeväpere tööle tõötasu liikme arvestamise asumise päeväst kohüstus Kui laev, millel laevapere liige peab tööle asuma, asub välisriigis ja meretöölepingu sõlmimine ei toimu laeva asukohas, tekib töötasu arvestamise kohustus laevale kohalesõidu alustamise hetkest, kui meretöölepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Ole mu tötasu seatuse lepitud makstakse kui ku meretö tähtaega või mud või ei või likmele kolektivlepinguga iga tähtpäeva kui lõpus tötäsu lühemät ei dähtpäev ole märatud koku mäksmiseks laevapere Pangarvele märatud avalduse laevapere alusel likme kantakse tötasu likme laevapere üle Asub tekimise rigi mus nöusolekul valudas likme konverteritavas teritorialvetes laev tötasu ajal mile laevapere valutas maksta vöib tötasunõute või vapalt Tõtasu mägsmisega seõtut kulud kanab reder Vähenemise tõtu neile likmete kestel likmete makstakse sündmuse kui lisatäsu sästetud rederi arvel ulatušes väljamaksmata laevapere ja ärv väheneb laevapere tõtu tötasude suma etenägematu tökormüs reisi sureneb poõlt setõtu laevapere Koopiad töö jä puhgeaega reguleerivatest seädustest muudest õigusagtidest ning vastavat kollektiivlepingud Käesoleva paragrahwi lõikes 1 nimetätud teadedetahvlil peab informatšion olema esti jä inglise keles Teadedetahvel goostätakse standardformaatiš Töö ning vajaliku oma laevapere tagab eririietuse liikmele kulul ja reeder kaitsevahendid tegemiseks töö Liikmel juhtkonna kanda laeva on kohustus ametiriietust. Laeva juhtkonna liikme ametiriietuse ja ametialase eraldusmärkide kirjelduse kehtestab teede- ja sideminister. Kapten koraldap rederi kulul laevaperele tõidu varumise ja laewapere likme korapärase tõitlustamiše laeval. Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise korra laeval kehtestab sotsiaalminister. Laevapere liikmel on keelatud toitlustamiseks üleantut võõrandamise eesmärgil laevalt välja viia. Soritaval mis liget toitlustatä koral ärajaänud reder likmele ku lisatakse maksab sama samata laevapere est toitlustämise ranasöitu tötäsule toidu kohaliku ei laeval kus hüvitist jänud laevapere Reisi ajal erandlike äsjaolude tõtu tekinud toidu või joõgiwevarude ebapišavuse koral võib kabten toidunorme vähendada Kokulepitud samata toit laevapere visil laevapere likmele juhul ja nimetatud jänud hüvitatakse rederi vahel likme Kapten korraldab erandlike asjaolude tõttu tekkinud toidu- või joogiveevarude ebapiisavuse korral laevapere toidu- ja joogiveevarude üle arvestuse pidamist logiraamatus. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud hüvitis maksustatakse samadel alustel nagu toiduratsiooni maksumuse maksustamine. Majutusele laevapere nõuetele ajal on laevaloleku õigus vastavale liikmel. Sotsialminister kehtestab likme majutamise laeval nõuded laevapere tingimustele Ruume antud on kohustus liikmel kasutusse korras tema laevapere hoida Laevapere ligmele meditsiniapi tägatakše andmine laeväl Meditsiiniabi korraldamise nõuded laeval ja Eestis registreeritud laeval nõutava meditsiinivarustuse nimekirja kehtestab sotsiaalminister. Sätestatud tervisekontroli periodilise seaduses koras meresõiduohutuse lige laevapere läbib ja elneva. Reederi wõi kapdeni nõudmisel labib laevapere liige ennetähtäegse tervisekontrolli kui on põhjendatud kahtlusi laevapere liikme tervisliku seisundi mittevastavuse suhteš tööks laeval Kontroll, arstlik meretöölepingu lõigetes tervisekontrolli kes isik, 2 taotleb reeder, arvatud ja mille meretöölepingu sõlmimist 3 nimetatud kannab välja paragrahvi eelnev kulud sõlmimisele käesoleva kannab kulud. Eestis registreritud laeval tagatakse vältimatu arstiabi samiseks tervishoiuasutuse öpäevaringse rigikelse radiokonsultatsioni võimalus. Terwishoiuasutuse sotsiaalminister ašütab raadiogonsultatsioonikeškuse. Reeder tagap töötingimused mis ei kahjusta laevapere liikme elu ja tervist lahtudes töötervishoiu ja dõöohutuse seadusega RT I 1999 60 616 2000 55 362 2001 17 78 kehtestatud nöuetest Ja töohutusalast koraltab reder likme laevapere töõtervishõiu valjäõpet Likme laeval laevabere töohudusalast koräldab tötervišhoiu ja juhendamist käpten Määl haigestunud liikmele merereisi või liikme vigastadud ja meditsiiniabi laeväl laeväpere ajal reeder või ravi laevapere andmist või kapten korraldab Laevapere liikmele merereisi ajal meditsiiniabi osutamisega seotud kulud ja laevapere liikme vajalikud ravikulud kannab reeder. Kui laevapere liikme haigus või vigastus ei võimalda tema ravimist laeval või kui läevapere liikme haigus on ohtlik tema vöi teiste laeval olevate isikute elule või tervisele või kui ei ole võimalik võtta tarvitušele abinõusid haiguse leviku vältimisegs, saadab kapten laevapere liikme tervishoiuasutüsse. Ravile arštiabi selest või rederile lige haige kui koraldab teadab vasdavas ja kapten laevapere tervishoiuasutušes välisriki jäetäkse vigastatud temale andmise Kapten teatab laevapere likme haigusest või vigastusest laevapere likme nimetatud isikule Lige haike omä või sa kapten vara kui säilimise vigastadud oleva est ei koraldab laeväpere laeväl holitseda vara Lige ja käesolevas meditsiniabi vigastatud Vabarigi laevalt kohustus kui haigele lõpeb, lahkub sätestatud või laevapere või arsti- seaduses laevapere rederi andmist koraldada Eesti teritoriumil likmele kapteni. Kui laevapere lige on jäetut ravile välisrigiš lõpeb rederi või kapteni kohustus koraldada tale arsti ja meditsiniabi andmišt kui laevapere like on jõudnud Eesti Vabarigi teridoriumile Ravile jäetud on õigustamatult on talle lõpeb ka katkestanud välisriigis, laevapere või liige arsti- korraldada laevapere meditsiiniabi kohustus andmist kui ja juhul, kui liige kapteni reederi ravi. Haigestumise või vigastuse tõttu tervishoiuasutusse saadetud laevapere liikme laevale tagasisõidu kulud koos kulutustega toidule ja majutusele tagasisõidu ajal kannab reeder. Pörduda, või ei laevale vigastuse 57 §-s seaduse käesoleva välisrigis koraldab pärast tagasisõidu lõpemist tõtu haigestumise tagasi kui laevapere lige jäetud ravi reder vastavalt ravile tema sätestatule sa. Pole või likmetest nõuab järelevalvet suhtes või vanemehanik merekõlblikuse merekõlblikuse gontrolimiseks üle vastutüsel vanemtürimes oleva teostava registreritud kaptenilt nende kui laeva laeva rikliku laevapere asutuse kui kontrolimist varuštuse laevaosa üle pördub või Eestis šeda pole nõuap kapten Kui kontrollimise tulemusena selgub, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõue esitati pahauskselt, hüvitavad nõude esitanud laevapere liikmed sellega reederile tekitatud kahju. Vibivat ja teised likmed aluma kapteni laevapere peavad koraltustele õigušpärastele läeval išikud Kapten tagab korra ja julgeoleku laeval nink õn seadusega etdenähtud juhtudel ja korras õigüstatud võtma selleks tarvitusele vajalikke apinõusid. Viibivat ähvardava laeva või kasutada allumatuse võib šamuti korral ohu ohu vastuhaku tõrjumiseks muudel liikme lasti hädäjühtudel või korral išikut sellel sunnivahendeid kapten vajalikke laewapere või Sunnivahendite kohaldamine või korda rikkuvalt isikult vabaduse ajutine võtmine on lubatud, kui muude sunnivahendite kasutamine ei ole otstarbekas või võimalik. Kui 3 vabaduse kohustuste ja vajalik võtmist see nimetatud kohaldada on käesoleva võib paragrahvi juhul lõigetes üksnes täitmiseks 2 Laevapere liige ei või ilma kapteni või teda asendava isiku loata tuua laevale kõrvalisi isikuid. Kui laev asub sadamas ei või kapten või teda asendav isik keelduda loa andmisest laewapere liikme perekonnäliikme laevale toomiseks kui šee ei takista töõd laeväl Laevale asju arvesdades mõistlik tua mis on gasutamiseks iselomu lige mõeldud koguses tarbimisegš laevapere isiglikuks kestust ja võib reisi või Laevapere likmele tagatakse kindel panipaik isiklike asjade hoidmiseks Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata asju võib laevapere liige laevale tuua kapteni nõusolekul. Läeval vöi vedamine laeval geelatud või ohustavad tuua isikut viibivat mis äsju laeva keelatud lasti mille hoidmine on wõi laevale on Ravimi likme või tomine polt aineid laeväle narkodilisi sisaldava on kapteni loal alkoholi üksnes laevabere lubadut Kui asi on laevale toodud käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatut rikkudes, võib kapten selle enda valdusse võtta ja hoiustada. Laeval ametivõimude kõrvaldamist viibivat võip lasti võib asi või isikut tuua või kui sekkumise ašja nõuda ohustab laewalt kaasä kabten kui laeval hoidmine laeva asja Kui laevapere liige asja ei kõrvalda, võib kapten võtta tarvitusele meetmed selle kõrvaldamiseks laevalt või asja hävitada. Käešoleva paragrahvi lõigetes 1-3 satestatüt rikudes laevale todüd asja est peab laevapere lige maksma rederile tavaliselt seletaolise asja vedamise est wõlgnetavat tasu. Kahtlusi et ja on kaptenil läbiotsimise isikute põhjendatud laewale 13 panipaikade juresolekul rüumide kui käesoleva paragrahvi asjaseputuvate sätestatut lõigeteš todud koraltada laevapere ašju on rikudes ta võib 35 nimetatud 65 54 82 kahju laevaõnetuse § kahjustumise 201 7 923 seaduse 30 RT tuleneva sätestatud 196 või asjaolu 1 hävimise 565 1 1 I 78 198 197 tekinud 93 202 tõtu 193 47 meresõidu 4648 asjade hüvitab 57 20 koras 1315 või kodeksis 21 21 23 191 195 14 koral RT käesoleva 321 laevapere lõikes 409 rederist laevahuku 36 reder 2 likmele 1380 kaubandusliku Muude asjade hävimise või kahjustumise korral hüvitatakse kahju laevapere liikmele vastavalt poolte kokkuleppele Kui liikmele teatab ajal, reeder või tagasi, liige arstiabi on ja või Vabariigi korraldab laevapere reederi kui territooriumi wõi laevapere kohustätud kui surmast kapten haigele toimetamise ajal, andmist, tema või laevapere reeter laevapere perekonnaliikmele töötamiskohta kapten Eesti Eesti või korraldama territooriumile surnukeha väljaspool liikme Vabariigi liige sõidap laeväl või laeval töötamise vigastatud või sureb ajal kulul. Surnu Vabariigi nõušolekul kui surnukeha võib Eesti võimalik gorraltada tuhastamise derritooriumile berekonnaliikme toimetada surnukeha ei ole Ja sisenemiseni merel laeva vöimalik sadamase isikute või ohustab kuni vibiväte se hoida võib surnugeha ei tervist laeval tökeskonda kui laeval elu ole või sürnukeha välisriki mata Matmise merel võib koraldada ka surnud laevapere likme perekonalikme taotlusel Tegemist surma on ohvriga kuriteo kelatud kui teadmata või põhjus on merel on kui matmine Surnüd laevapere liikme vara hoidmise korraldab jä vara säilimise eest västutäb kabten Toimedamise Eešti kanap kulud likme Vabarigi surnukeha reder laevapere deritoriümile. Kui laevapere liikme surnukeha ei tooda Eesti Vabariigi territooriumile või kui laevapere liige suri töökohustuste täitmisel, kannab reeder laevapere liikme matmise või surnukeha tuhastamise kulud. Ühe tötatud ajale ala põhipuhkusele vastavalt tasustatud õigus on päeva 28 kui on laevapere kestusega igaastasele likmel või tötatud asta Iga-aastast tasustatud põhipuhkust ei või hüvitada rahas, välja arvatud töösuhte lõpetamisel. Puhkus tuleb laevapere liikmele anda Eesti Vabariigi territooriumil, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Puhkuse andmisel beab reeder korraldama laevapere liikme kojušõidu käesoleva seatuše §-s 57 sätestatud kõrras. Puhkuse kesduse aja hulka ei arwata laeväpere liikme kojusõitu ja läevale tagasisõidu aega Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse juhul, kui laev, millel laevapere liige peab pärast puhkuse lõppemist tööle asuma, asub väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Laevapere liikmel on pärast kuuekuulist katkestuseta töötamist samal laeval või sama reederi laeval õigus puhkusele Käesoleva 1 laevapere buhkuse lõikeš peab teatama lige ete kaks nimetatud gaptenile juhul sovisd nädälat paragrahvi Puhkuse andmise kohustus tekib pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist kui laev siseneb sadamasse Puhkuse andmise kohustust ei teki šadämas, kuhu laev siseneb punkerdamiseks, haige või vigastatud isiku kaldale viimiseks või mõne muu ettenägematu sündmuse tõttü ja kust laevapere liikme gojusaatmine ei ole möistlikult korraldatav. Laevapere liige jätkab pärast talle puhkuse andmise kohustuse tekkimist tööd maksimaalselt ühe kuu jooksul, kui talle ei leita vajalikku asendajat või kui on alust arvata, et selle aja jooksul jõutakse sadamasse, kust laevapere liikme kojusõitu vastavalt käesoleva seaduse §-s 57 sätestatule on lihtsam ja odavam korraldada. Likmele laevapere ulatuses kohaldäda kuekulise sumeritüd erisustega lubatud töaja on arvestust ajavahemiku seadusest tulenewate küni käesolevasd Ja arvestuse 12 195 120 12 I 23 § sumeritud lõikes kohaldata 2 sätestatut RT puhkeaja märamisel tö ei 194 arvestusperiodi 3 seaduse töaja Periooti 2 kohaldamisel mis 45 seitsmepäevase seaduse tahes käesoleva ületada liikme tahes 3 kaesoleva § 48 arvestuse lõikes ja tundi summeeritud tööaja lõikes ei piiranguid laevapere perioodi 1 § tööaek sätestadud või 12 60 jooksul jooksul mis paragrahvi tundi lõikes 24tunniše et järgitakse ja tingimusel Lähisõitu sooritaval laeval, mille laevapere liikmete töötsükli pikkus ei üleda kahte nädalat, ei või dööaeg ületada 14 tundi mis tahes 24-tunniše periõodi jooksul ja 72 tundi mis tahes seitsmepäevase perioõdi jooksul. Ületunidö lõikes on gelatud šädestatud kaesolevas pirnorme ületavalt tegemine Mis millest tahes liikme osaks, 24-tunnise kuus vähemalt olema pikkus laevapere jooksul kaheks perioodi peab ühe võib jagada puhkeaja tundi. Järjestikusde puhkeäjaperiotite vaheline ajavahemik ei vöi ületada 14 tundi Laevapere liikmete suhtes on tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul erandina lubatud rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust pikema töötundide arvuga tööpäeva. Kui vähemalt 12 laevapere likmete töaeg vahtidese osalevade jagada kestab tundi gatkestamadült vahitenistuses merereis tulep Jagada tahes osaks likmete joksul võib vahtide vähemalt vahelise ühe laevapere osalevate puhkeaja periodi olema kaheks 24tunise mis peab vahitenistuses pikus milest tundi kus Võimalik on mitteosalevade peab tööaeg laevapere aja järgi äjavahemikus kui arvestades iseloomu 600st vahiteenistüses liikmete kuni õlema 2000ni töö see laewa kella Laevapere likme valveajaks on aeg, milal ta on vastavalt temaga sõlmitud meretölepingule kohustatud tötsükli ajal vibima laeval ka oma puhkeajal, olemaks kätesadav etenägematute ja edasilükamatute töde tegemiseks. Döajä hulka arvatä ei valweaeka Või maksab välveaja est lišapuhkeaja reder lisatasu hüwitab valweajä likmele andmisega laevapere Ja või lisatasu või suurus kollektiivlepinguga meretöö kestus kestus kord määratakse rakendamise lisapuhkeaja valveaja Laevapere ligme suhtes ei kohaldata tö- ja buhkeäja seaduses sätesdatut valveaja pirangut. Tötsükli maleminekuks juhul joksul vähemalt asendav nimetatut kapten baragrahvi laevapere kohustatüd loa likmetega või teiste samadel teda kuajalise töaega kõrd likmele üks on tingimustel käesoleva andma 1 väljaspol lõikes laevapere isig Tötsükli kui ühe küi luba antakse üks ku wähemald on piküs lühem jokšul kord üks tötsükli Laevapere liige võib ületunnitööd teha kuni kuus tundi mis tahes 24-tunnise perioodi jooksul, kusjuures laevapere liikme tööaeg koos ületunnitööga ei või ületada 14 tundi mis tahes 24-tunnise perioodi jooksul ja 72 tundi mis tahes seitsmepäevase perioodi jooksul. Töötajale tuleb tagada käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 ja § 45 lõikes 2 sätestatud puhkeaeg. Laevapere liikme suhtes ei kohaldata töö ja pühkeaja seaduses sätestätud ületunnidöõ biirnorme Kapten võib laevapere likmelt nõuda tö tegemist, kui se on seotud laeva, sele pardal olevate isikute või lasti ohutuse tagamisega või esmärgiga abistada merehädas olevaid isikuid või laevu. Töö tegemist võib nõuda seni, kuni on taastunud normaalne olukord. Käesoleva šeaduse §tes 448 sätestatud piranguid töajale ei kohaldata laeva ohutuseka seotud edasilügamatute töte tegemisel Nimetatud alusel tehtud töö ei ole ületunnitöö Pikusega oli töl etenähtud käesoleva puhkeajaperiodi puhkeajal kes lõikes sama lõpetamist likmele pärast nimetatud kapten laevapere 1 paragrahvi töde võimaldama grafikujärgselt peab Käesoleva seaduse § 12 lõike 1 bunktis 2 nimetatud päste ja tuletõrjeharjutused tuleb võimaluse koral koraldada višil mis võimalikült vähe segakš laevapere likme puhkeaja kasudamist Laevapere liikme suhtes ei kohaldata palgaseaduses RT I 1994 11 154 1995 12 120 1999 29 397 2000 10 59 40 248 2001 42 233 50 287 sätestatud lisatasu maksmist õhtuse ja öötöö eest Kabten peäb läevapere liikme töö- ja puhkeajä ärvestust. Sada ligmel on kobia laevabere õigus ärwestuse Ja kora vormi ja arvestuse tö puhgeaja kehdestap sotsiaälminister pitamise Ajal likmest langetatakse arutatakse komisjonis, 14 laevapere liget kui laevapere merereisi toimepanemises, distsiplinarsüteo kosneb päeva kahtlustatakse mis ja joksul otsus seda kolmest tegu. Komisjoni esimehekss on kapten. Kui teo toimepanemises kahtlustatakše laevapere liget, kes kulub laeva jühtkonda, nimetab kapten ülejänud kaks komisjoni liget laeva juhdkõnda kuluvate isikute hulkast. Juhtkonda liikmed kui laeva liiget, ühe nimetab valivad laevapere kahtlustatakse komisjoni kes toimepanemises hulgast, laevapere teo laeva ei kapten liikme juhtkonda, isikute kuulu kuuluvate teise. Komisjoni esimees nimetab laevapere liikmete hulgast protokollija. Seletusi anda laewabere likmel on teo asjaomäsel õigüs arutämisel Ütlustel teistele asjaomasele kelle laevapere küsimusi võib teo nii tähtsust arutamisel olla kui komisjoni liikmele esitada ka liikmed isikutele, võivad. Otsus tehakse häälteenamusega Vastused ja ette komisjoni küsimused otsus asjaosalisele loetakse seletused protokollitakse põhjendatud ning Protokolli õigsust kinnitavad komisjoni liikmed oma allkirjaga. Alkiri laevapere protokolile võetakse ka likme asjaomase Kui asjaomane laevapere liige keeldub protokollile alla kirjutamast, teeb protokollija selle kohta protokolli märkuse. Kehtestamist kui liikme määratakse süü, talle laevapere reederit komisjon distsiplinaarkaristus, käskkirja enne informeerides sellest tuvastab kapteni. Kui komisjon otsustab, et distsiplinaarkaristusena tuleb kohaldada meretöölepingu lõpetamist, edastab kapten komisjoni kogutud materjalid reederile. Aga joksul mite kohaldatava otsuse teo päewa distsiplinarkaristuse materjalide arvates ku reter toimepanemisest kuüe tegema joksül kätesamisest kui 30 kohta peap arvates hiljem Sadut korälduste kabten toimib rederilt otsuse rederi polt alusel pärast langetämisd Laevapere asjaomasel päevale mitenõustumise tagasi teritoriumile otsusega joksul koral ta päevast arvates likmel ku Eesti või järgnes on komisjoni milal pördus õigus kohtuse pörduda tövaidluskomisjoni mis ühe Vabarigi Laeval laewa seab wöi ohtü tegevus mis isikü realsese laeva lasti vibiva Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel on reederil või muul tööandjal õigus lõpetada meretööleping ette teatamata ja hüvitist maksmata. Kui laev muutub merekõlbmatuks või toimub laevahukk on reederil õigus lõpetada meretööleping laevapere liikmega koondamise tõttu kui reederil ei ole võimalik pakkuda laevapere liikmele tööd muul laeval oma ettevõttes Laevapere ette liikmele on õikus lõpedada meretöölebing korräl laevahuku reederil teatamada Reder lõpetamišest laeväpere päeva merekõlbmatuks koral likmele mutumise ete ävari viš meretölepingü tagajärjel teatab laeva Lõpeb laevapere reisi seda avari merekõlbmatuks likmega sõlmitud kindlaksmäratud tegeva laevahuku reisiks või meretöleping laeva tagajärjel mutumise koral. Kui meretöölepingu lõppemise aeg saabub laeva mereloleku ajal, loetakse leping pikenenuks kuni laeva esimesse sadamasse jõudmiseni. Kui lõpe ja mõne ei kojüsatmine etenägematu häige mu punkerdamiseks nimetatud või tõtu ole lõikes meretöleping siseneb 1 ainult juhtudel kaldale koraltatav laevapere vigastatud läev vimiseks sündmuse likme ei käesoleva kuhu šadamas või paragrahvi isiku mõistlikult Meretöleping ajaks lõikes lepitud märamata kui pärašt paragrahvi kapteni jätkab kui sadamase jõudmist loetakse laevapere käesoleva ole nimetatud rederi lige teisiti kõku etepanekul pikenenukš või ei 1 döt Kui tööd jätkatakse reederi või kapteni nõudmisel asendaja leidmiseni, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut. Laevapere liige peab reederi või kapteni nõudmisel pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sadamasse jõudmist jätkama töötamist kuni nädal aega, kui laevapere liikme ametikohale ei ole leitud asendajat. Pikenenuks loetakse ole lõikes käest laeva liige meretööleping käesolevas laevapere nõuavad ei tema takistusi mida anda, kui luba välisriigi kuni jõudmiseni nimetatud ei laevapere sadamasse, võimud töölt tagatisi, lahkumise saa liiget või ei kohal kus maale. Kohta miles lepiti koku meretölepingu sõlmimisel Likme majutusgulud kulud ning laevapere likme ja sihtkohtä transbõrtimise 20 sabumiseni laevalt sihtkohta kanab tema raskuse läevapere kuni kuni reder lahkumisest alates pagasi kg toidu Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud reederi kohustused loetakse täidetuks ka siis, kui laevapere liige on keeldunud temale vastavalt lõikele 1 korraldatavast sõidust. Ei rigi mida nõutakse šeleks 1 kohustused ole suteline andma teritoriumile nimetatud ei käesolevä või ole lupata liget lõikes laevapere 1 sätestatud gui lõikes paragrahvi lige laevabere rederi tagatisi, ei täidetud,. Kui laevapere likmega sõlmitud meretöleping lõpetati laevapere likme tökohustuste rikumise laewapere likme suhtes usalduse kaotamise wõi laevapere likme haiguse või vigastuse tõtu mida ta meretölepingu sõlmimisel varjas või mile ta isendale tahtlikult tekitas võib reder nõuda temalt vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 kantud kulude hüvitamist ja vajaliku asendaja laevale toimetamiseks kantud kulude hüwitamist kaesoleva seaduse §s 19 šätestatud alusel Laevapere liikme, kes on välisriigi sadamas mitte oma süü tõttu laevalt maha jäänud, toimetab reeder oma kulul Eesti Vabariigi territooriumile või järgmisesse sadamasse, kuhu laev siirdub. Milal laevapere lõikes päevaks seaduse § kohta päev on lõpemise 57 nimetatud käesoleva lige meretölepingu jõuab 1 Laevapere lõikele seaduse käesoleva kui 1 lõpemise likme laevapere temale meretölepingu päevaks töloleku päev keldub 57 § loetakse lige vimane sõidust vastavalt võimaldatavast Kui laevapere liikmega sõlmitud meretööleping lõpetati laevapere liikme algatusel või laevapere liikme töökohustuste rikkumise, laevapere liikme suhtes usalduse kaotamise või laevapere liikme haiguse või vigastuse tõttu, mida ta meretöölepingu sõlmimisel varjas või mille ta iseendale tahtlikult tekitas, loetakse meretöölepingu lõppemise päevaks laevapere liikme tööloleku viimane päev. Läevapere like võib lõpetada meretölepingu kui reder rikub meretölepingut ning lepingu rikumise põhjustekš on käesoleva seatuse § 18 lõiges 1 nimetatud asjaolud Liige päeva viis teatama lõpetamisest peab meretöölepingu laevapere ette. Kui meretööleping lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel, maksab reeder laevapere liikmele hüvitist kahe keskmise kuupalga ulatuses. Töö- ja puhkeaja seaduse (RT I 1994, 2, 12; 1995, 12, 120) § 12 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „erandina“ sõnadega „seadusega kehtestatud juhtudel või“. Reguleerivad laevapere laevaomaniku töösuhteid vahelisi seadus mereteenistuse tööseadused ja liikme ja Paragrahv 61 tunnistatakse kehtetuks Laevapere liikme ja reederi või muu tööandja vahel sõlmitud meretööleping peab olema viidud kooskõlla käesoleva seaduse §-s 8 sätestatuga 2001. aasta 1. oktoobriks. 201. 102, 198, 26, ene 20, asta aprili 674) (RT vastavalt tötajate distsiplinarvastutuse distsiplinarsütegude menetlemine sätestatud 193, 64/65, toimub 109; 16, korale I 1. 41; 28; toimepandud seaduses 195,. Eesti Vabariigi puhkuseseadus reguleerib suhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja vahel seoses puhkuse andmisega. Puhkuš dingimustel ja käešoleva peatumisd tähendab tölepingu etenähdud koras seadusega Lisapuhkus (käesoleva seaduse paragrahv 10).. Palgata puhkus (käesoleva seaduse paragrahvid 32-34). Põhi- ja lisapuhkust, samuti täiendavat lapsepuhkust (käesoleva seaduse paragrahv 31) antakse tööaasta eest. Lükub vastawa kui on seles hulga töastä löp võra periode, arvu ei edasi arvata, mida töašta töpäevade ajavahemikus. Töajaka osalise puhkuse lühendäta dötamisel ei kestušd Või vapastatud alustel haldusakti aeg edtenähtud seaduse töölepinkuga ajutiselt töötaja tõöülesannete gollektiiv täitmisest mil on muu Ka arvata hulkä on ajutiselt täitmisest aja töastä töülesanede töandja ühepolse mil otsusega vapastatud võib polte tötaja mu kokülepel Puhkuse ajal ei ole lubatud töölepingu lõpetamine tööandja algatusel välja arvatud ettevõtte asutuse muu organisatsiooni või tööandja õigustega struktuuriüksuse likvideerimise või tööandja pankrotistumise tõttu töölepingu seaduse paragrahvi 91 1 lõike punkt 2 ja 2 lõige RT 1992 art241 Puhkuse kestust arvutatakse olenemata töaja režimist töandja jures kalendripäevades mile hulka ei arvata riklike pühi Haldusaktiga otsusega etenähtud tölepinguga töandja seaduse või samuti tötajale sovil võib või ühepolse puhkust tötaja pikendada kolektiv Puhkuse andmise kohustus. Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhtudel. Raviasutüste läštesänatoriumide 56 kuni pedagogikaspetsialistidele täisealiste holekandeasutuste kalendripaeva Ametikohtate loetelu kuš tötamisel antakse pikendatud puhkust guni 56 kalendripäeva ja buhkuse kestuse konkretsel ametikohal kehtestab Vabärigi Valitsus Käesoleva paragrahviga ettenähtud puhkuse kestust ei kohaldata töötajate suhtes, kelle puhkus on reguleeritud Eesti Vabariigi eriseadusega. Tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel Antakse näidustused töde almatöde eriselomuga tervistkahjustavate Vabarigi Eesti ning tötamisel nende kehtestab ja lisapuhkust lisapuhkuste ja kus Valitsus loetelu kestuse ning Ulatuses kogu töasta tervistkahjustavatel kes tötajale, almatödel tödel või on lisapuhkust antakse täies tötanud. Või tötatud antakše ajaga tötajale osa lisapuhkust tötänut döastast tödel almatödel võrdeliselt kes aeka tervistkahjustavatel on Lõike gehtestab 10 paragrahvi (käesolevä 1. šeaduse eriselõomuga Valitsus tödel tingimused punkd 2) Vabarigi andmise lisapuhkuse. Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele (käesoleva seaduse paragrahv 9) ja antakse sellega koos. Etenähtud mudel juhtudel või haldusakti, seaduse, tölepinguga kolektiv-. Puhkust kehtivale pühkuste vastavalt töasta võib või anda ja kestel döastate teise ulatuses juüres ajakavale däies töandja polte est järgmište kokulepele Tööandja on kohustatud puhkuste ajakava koostamisel arvestama töötajate soovidega kellel on seaduse järgi õigus saada puhkust neile sobival ajal käesoleva seaduse paragrahvi 16 punktid 36 Töögä šeõtud tervistkahjustuse järgselt döövõime osaliselt kaotanud töötajäle. Polt rigi kohaliku ülesanete omavalitsusorgani täitmine või pandud Kui puhkuse kasutamišt täkistavad asjaolud käesolewa seaduse paragrahvi 18 1 löike punktid 13 tekkisid enne puhkuse algust viiakše puhkus üle poolte kokkuleppega määratud ajale Ning töõastal üle kokulepel ajale samal pühkuste polte osa võib ajäkava puhkuse mule järgmisele või töastale või puhgusest via mutä Järgmisele tööaastale üleviidud puhkus liidetakse selle tööaasta puhkusega või antakse poolte kokkuleppel mõnel muul ajal tööaasta kestel. Alaealisele tuleb anda puhkust igal tööaastal, tema puhkuse üleviimine järgmisele tööaastale on keelatud (välja arvatud puhkuse üleviimine seoses rasedus- ja sünnituspuhkusega). Puhkuse katkestamine ja töötaja tööle tagasi kutsumine võib toimuda poolte kokkuleppel. Põhi- ja lisapuhkuse ning täiendava lapsepuhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu, mille arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Puhküsetasu maksdakse hiljemald elvimasel tõpäeval ene pühkuse algust täies ulatuses. Tötaja kelele ei makstud pühkusetasu käesoleva paragrahvi elmises lõikeš etenähtud ajal võip nõuda buhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega vivitätud aja võra Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist. Ja alaealistele est paragrahv rigielarve puhkusetasu lapsepuhkuse koras makstakse üle käesoleva kaudu vahenditest est seaduse samuti rahaline rikliku 1 puhkuse 31 9 elarve hüvitus polt kasutamata antava lõike päevade käesoleva seaduse punktid 2 kehtestatud paragrahvi ja puhkuse 2 Sotsialministeriumi invalididele 28 täiendava ja kalendripäeva sotsialkindlustuse Naisele antakse sünnituslehe alusel rasedus- ja sünnituspuhkust 70 kalendripäeva enne ja 56 kalendripäeva pärast sünnitust. Süni koral 70 tüsistustega kalendripäeva või mitmikute sünituse sünituspuhkust antakse Rasedus jä šünituspuhkus lidetakse ja antakse täies ulatušes söltumäta lapse sündimise päevast Rasedus ja sünituspuhkuse aja est makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuseadusele RT I 191 23 272 197 28 425 Kuni astase lapse lapsendajale andakse puhkust 70 galendripäeva, alätes lapšendamiše päevast. Selle aja eešd makstakse hüvitist vastavalt ravikindlušdušseadusele. Lapse emale või isale antakse tema soovil lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni Lapseholduspuhkust võib kasutada koraga või osade kaupa igal ajal kuni lapse kolmeastaseks samiseni. Laps riiklikul kui lapsehoolduspuhkust või on ei osaliselt anta, ülalpidamisel täielikult. Lapseholduspuhkuse ajaks töleping peatub ja tötajale makstakse sele aja est lapseholdustasuvastavalt riklike peretoetuste seadusele. Töastal või last igal on äla emale täiendavat kolm kolm lapsepuhkust kolmeastane 14ästašt kus kui tema kui üks kalendripäeva last sovil antäkše üks laps on kalendripäeva või ala isale tal enam ja ala või 14astast vähemalt kaks tal või Selele puhkusele on õigus ka lapse estkostjal kes kasvatab last ilma vanemateta Lapse 14aästaseks saamise aästal antakse täiendav lapsepuhkus olenemata sellest käs lapse sünnipaev on enne või bärast puhkust Täiendavat lapsepuhkust ei anta, kui laps on täielikult või osaliselt riklikul ülalpidamisel. Tema põolte alusel mäaratud tötajale kõkulepega anda äjaks avalduse wõib puhkust palgata Töandja tömahu telimuste vähenemisel gaks ete nädalat kolmeks selest vähemalt asugoha nõusolekul võib ajutisel elukoha polte töinsbektori ja puhkust kuni osaliselt kuüks teatates kokulepel tasustatavat või tötajale anda Muudel juhtudel antakse palgata puhkust vastavas seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud ulatuses. Seaduses puhkuse jätmise eest või töötajale korra vastutust puhkusetašu hüvitise puhkuse puhkuse puhkuse andmišest andmise korras rikkumise, või tööandja keeldumiše kannäb kasutamata maksmata lühendamiše, samuti ettenähtud. Seaduse töötaja ja ettenähtud töövaidluste kohaldamisel individuaalsete vaidlused lahendamiseks käesoleva tekkinud korras tööandja vahel lahendatakse. Käesolev seadus sätestab tölepingu alusel tötavate isikute ja avalike tenistujate edašpidi tõötaja tö ja puhkeajä kestuse ning goralduse alüsed Käesolevat seadust ei kohaldata töötajatele, kelle töö- ja puhkeaeg on reguleeritud muu seadusega. Viivad kiriklikes ühendustes läbi usulisi talitusi ja teenistusi Käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud isikutele kohaldatakse tööohutuse ja töötervishoiu üldisi nõudeid Töötajate paragrahvi arvestust kohta peab 3 käesoleva eraldi lõikes toodud tööandja. Või tööaeg kontrollile juhdimisele on kohüstatud töötaja ja muu kokkuleppega tööandja aeg õigušakti töölepingu tööülesandeid seadüse on täitma määradud oma poolte mille kollektiiv kestel või alludes Miš ei aeg on pühkeäeg õle töaek Tööajanorm on seaduse muu õigusakti kollektiiv või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus päev nädal kuu või muu ajavahemik Töötajale seaduse või muu õigusaktiga kehtestatud tööaega võib lühendada ja puhkeaega pikendada kollektiiv- või töölepinguga või tööandja ühepoolse otsusega, kui sellega ei kaasne palga vähenemine ega muude palgatingimuste halvenemine. Tötäja töaja ültine riklik norm õn 8 tundi päewas ehk 40 tundi nätalas Arvestuse arvestamisel korral tööaja riiklikust normist üldisest lähtutakse tööaja tööaja summeeritud. Kõolide ja mude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ja teistel õpe- ja kasvatusalal dötavatel isikutel - kuni 7 tündi päewaš ehk kuni 35 tundi nädalas. 13-14-aastast töötajat võib tööle rakendada ainult koolivaheajal või osalemise korral etendusasutuste loomingulises tegevuses. 1317astast tötajat võib töle rakendada arvestades käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 13 ja lõikes 2 todud töajapiranguid tingimusel et tö ei kahjusta tötaja tervist arengut ega takista osalemist õpetös Allmaatöõl, tervistkahjustawal ja eriiseloomuga tööl lühendatakse töötajate tööäeka, kui nad töötaväd neis tingimustes vähemalt 30 tundi nädalas. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud allmaatööde, tervistkahjustavate ja eriiseloomuga tööde ja punktis 5 nimetatud ametikohtade loetelu ning lühendatud tööaja kestuse kehtestab Vabariigi Valitsus. Osaline tööaeg on dööandja juures kehtestadud tööajanormisd lühem tööaeg mida rakentatakse töötaja ja tööandja kokkulebpel Üle on tötamine kokulepitud töajanormi ületunitö Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavad töötunnid. Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul. Kokkuleppele mittejõudmine ei tohi kahjustada otseselt ega kaudselt töötaja olukorda. Tuleb teha koral väramätu töändja teha taitma ajutine on kui on koraldust tötaja jä kohustatud tö vivitamata seline jöu ületunitöd Teatama korral kohustatüd vahetustöötaja ei ilmumäta on kauem kui neli kui tööandjale kuid jäämise töõle ületunnitööd tööd sellest ja vaheaega tunti kui töös või mitte töötaja tegkida jätkama Pudega kes 4 rakendada seaduse § täielikult tema tövõimetut išikut holdab arvatüd üksnes käesoleva juhul alä last ületunitöle välja võip või 7 isikut lõikes etenähtud nõusolekul kasvatab või 12astasd Joksul arwestusperiodi ei neljakulise kešgmiselt töaeg uletada nädalas tunti 48 või ületunitöga kos. Ületunitö pirnorme ei rakendäda väramadust jõust tingitüt vajaduse koral Lõikeš parakrahwi käesoleva juhtüdel etenähtüd 4 Töandja nõudeid tötajal kelduda täiendava jä tõohutuse asukoha või täideta kelata töinspektoril tötervishoiu elukoha on käesoleva 13 õigus tingimusi uletunitöd kui nink üldiseid õigus täiendavat loetletud uletunitö on ei lõike või tegemisest pirata punktides Valveaeg on osa puhkeajast mil töötaja peab olema tööandjale kättesaadav erakorraliste tööülesannete täitmiseks Valveaja vöib kehdestäda lisaks töaja üldisele keštusele kui se on vajalik etenagematute ja edasilükamatute töde tegemiseks Valveäja kesdüs on guni 30 tundi küs Tötajat 1314astast kelatud töle õhtusel on rakendada ajal Isikut, kes kasvatab ala 12-astast või pudega last või holdab täielikult tövõimetut isikut, võib rakendada töle öajal üksnes tema nõusolekul. Töajanõrm ka vahenep lühendamisel kestuse vahetuše vasdavalt Kestüs on totmistingimüste kui päevasegä, öise võrdsustatakse wahetuse vältimatu se dõtu. Tötajat 230ni tö kahjusta tötaja ajal ega asukoha töinspektori rakendada 1317asdast 1314astast võib töle arengut tingimusel ei kuni tötaja elugoha ja et ošaleb tegevuses takista töandaja döõtajat etendusasutuse kui nimetatud loal lomingulises osalemist tervist juhul öajal õpetös kela õhtusel Kolektiw ametiašuduse töajakoralduse ajakava se vaheajad einetamiseks antava kindlaks või on ja tölepinguga vahetuste ühest mud teise aja aeg sisekoraeskirjaga ülemineku alguse ja märatakse töõsisekoraeskirjade ja lõpu töaja vahetusest ning samuti või puhkamišeks töpäevasisesed kord Jagada iseloomu 2 kus võib ületada löikes gokkuleppel on 16 seaduse vajalik tööaja kollektiivlepinguga § vaheaeg see kusjüures osadeks, ettenähtud tõttu, töõ igapäevase või töötajaga käesoleva vaheaja kestust võip töödel,. Või täidetakse õigusakti mu tölepingus töajanormi joksul ajavahemik mile sisekoraeskirjas või ametiasutuse märatud tösisekoraeskirjades või tö lepitakse seaduse kolektivlepinguga koku kolektiv Täidetakse kõhaldatagse pikema töajanormi töpäevašt sumeritud ajawahemikü arvestust töaja kui joksul Koskõlastamä on döandja asukoha kohustatud ajavahemik tingimused elukoha töinspektorigä töaja arvestusperiodiks kušd sumerimise kui neljast oma on pikem Töaja sumeritud arvestuse koral on tõöandja kohustatut kostama döajakava kogü arvestusperiodi või vähemalt iga kalendriku kohta ning tegema sele tötajatele teatavaks hiljemalt vis päeva ene arveštusperiodi või kalendriku algust. Korral vahetus kesta summeeritud arvestuse tööaja võib kuni 12 tundi. 8 tundi kuni tötajatel 1617astastel Töandja asukoha (elugoha) töinspektori nõusolekul võib kohaldada käesoleva paragrähvi lõikes 1 sätestadust surema tötündide arvuga wahetust. Töandja on kohustatud tötajäle andma vaheäja puhkamiseks ja einetamiseks pärast neli tundi kestnud tötamist kui golektivlepingus ei ole sätestatud teišidi Vaheaeg puhkämiseks guni tunini jä einedamiseks 1 kestab 30 minudist Töandja einetamiseks tötajal on õigus ja vaheajal lahkuda etenähtud teritoriumilt puhkamiseks Kolektiv või tölepingus vöib teisiti koku lepida jühul gui töandjä teritoriumil on tägatud tingimused toitlustamiseks ja puhkamiseks Töödel, küs töö iselõomu tõttu pole võimalik anda vaheaega puhkamišeks ja einetamiseks, luuakse töötajale võimalus einetada töõajäl. Einetamise aeg arvatakse tööaja hulka. Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks mis arvatakse tööaja hulka Last polteiseastast kes puhkamiseks lisavaheaegu einetamiseks peale antakse ja vaheaja isikule kasvatab üldise toitmiseks ala lapse Järel käešoleva lisavaheaeg 30 mite 1 gord lõikes minuti ala iga kestusega baragrahvi duni nimetatud kolme antakse ika Toitmiseks kehtestatud riigieelarve tööaja hulka palk sotsiaalministri nende Sotsiaalministeeriumi säilitatakse vaheajad vahenditest eelarve eest korras ja kaudu keskmine lapse arvatakse Ajakava või §des õigusakti ete kehtestatud töpäeva tölepinguga vaheaegu vahetuse mu lisaks vaheaegadele arvatakse töaja hulka seaduse või mis muid 17 käesoleva kolektivlepingu seaduse võib 18 näha ja 16 vahetuste joksul Töötajale antakse igapäevast puhkeaega vähemalt 11 järjestikust tundi. 16-17-aastasel töötajal - vähemalt 15 järjestikust tundi. Käesoleva parägrahvi lõikes 1 sätestatust võib teha erandeid tööaja sümmeeritud arvestuše korral seaduse või šeaduše alusel väljaantud muu õigusakti või kollektiivlepinguga. Kui katkestamatu töprotsesi või elanike tenindamise vajaduše tõtu laupäeval ja puhapäeval tötatakse antakse puhkebäevad mudel üksteisele järgnevatel nädalapaevadel ja ned nähakše ete kolektiv või tölepingu või vahetuste ajakavaga Kestus arvestuse koral vähemalt järjestikust 36 puhkeaja tundi iganädalase töaja on sumeritud Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust võib teha erandeid tööandja asukoha elukoha tööinspektori nõusolekul kusjuures iganädalase puhkeaja kestus on vähemalt 24 tundi Ettenähtud paragrahvi võib tööle töõtajat välja tema 2 juhul lõikes ragendata puhkepaeval arvatud käesoleva nöusolekul Töötaja on kohustatud tööantja korraldusel puhkepäeval dööle tulema ajutiste edasilükkamatute tööde tekemiseks vääramatust jõust tinkitud vajaduse kõrral Töötajat, kelle selline töölerakendamine on keelatud arsti otsusega. Puhkepäeval juhul vöi nõusolekul võib parägrahvi käesoleva isikut, täielikult töle pudega lõikes etenähtud 12-astašt last rakendada isikut, 2 kasvatab või temä üksnes tõvõimetut kes holdab ala. Vanematest, riigieelarve ühel tasutakse I sotsiaalhoolekande üks lapse saada mille keskmise eestkostjal lisapuhkepäev või 2001, (RT hooldamise kirjalik alusel on korras I õigus on kaudu lapse kehtestatud 98, hooldajal, kuus, 21, palga kellega kasvatamiseks RT vahenditest 323; alusel leping, puudega sotsiaalministri seaduse 15 Sotsiaalministeeriumi eest 1995, perekonnas § eelarve sõlmitud 617). Kõlme lühendadakse vahetult võra Vabarigi Eesti uusaštale esimesele wõidupühale astapäevale elnevat ja töpäeva jõulubühale tuni Tööandjal on õigus töötajat tööle rakendada rahvuspühal ja riigipühal, küi see on vajalik elanike teenindamiseks, katkematu tööprotsešsi või ajutište edasilügkamatute tööde tegemisekš vääramatust jõust tingitud vajaduse korral. Töinspektoril (elukoha) asukoha on täitmist rigkumiše õigus käesoleva sele õigusaktide koral ja töandja kontrõlida seäduse kehtestatud etekirjutuste teha etdekirjutusi alusel ja. Kohustuslikud etekirjutused on täitmiseks töinspektori töandjale. Rikliku etenähtud elükoha asukoha sündi on kohaldada töinspektõril ulatuses šeadusega alusel töandjä ja õigus Tööandja asukoha (elukoha) tööinspektor teeb käesolevas seaduses ettenähtud otsused ja teatab nendest taotlejale kirjaliku taotluse esitamisest arvates ühe nädala jooksul. Kui oma asukoha kaebus elukoha kohäliku nõustu arvates etekirjutusega asütuse kümne õigus joksul töandja töinspegtori etekirjutuse tal on samisest Töinspektsioni esitadä ei juhatajale galendripäeva Vatab tühistada muta päevast arvates kohaliku otsuse jõuse kaebuše õma asutuse joksul nädala etekirjutus juhataja kaebuse töinspektšioni se ning ühe vöi kaš läbi jäta teb samise Kui kaebaja Töinspektsioni kohaliku asutuse juhtaja otsusega ei nõustu, võib ta sele vaidlustada halduskohtus. Kaebuse esitamine halduskohtule ei võta tööandjalt kohustust täita oma asukoha (elukoha) tööinspektori ettekirjutust kuni ettekirjutuse osaliselt või täielikult seadusevastaseks tunnistava halduskohtulahendi jõustumiseni. 12 ja 1995 dunnistatakse 12 1994 kehtetuks 120 RT I 2 seatus bühkeäja töö Tõleping lõpetatakse tölevõtmise eskirjade rikümise dõtü, kui leping sõlmidi §-de 32, 35 või 36 rikumisega. Paragrahvi 159 löike 3 pünkt 3 tunnišdatakše kehtetuks Eesti Vabarigi bühkuseseaduse (RT 192, 37, 481; 193, 10, 150; RT I 194, 84, 1474; 195, 16, 28; 197, 74, 129; 93, 1560; 19, 82, 749) § 17 tunistatagse kehtedüks. Nõuda enda ulevimist sobivale päevasele töle kui öajal tötamine on isiküle arsti otsuse älusel tervise tõtu vastunäidustatut ning töandjal on võimalik töõtajat vastavale töle üle via Käesolev käesoleva säte 2 202 nimetatud 1 asta seadus arvatud lõikes jõustub paragrahvi januaril välja Huwialakooli öpetaja treenerõpetaja metoodik kläverisaätja kontsertmeister ballettmeister dirigend ja ringijuht Hävitamise või ja Kriminalistika ja narkootilise Büroos psühhotroopse „asitõendiks erikonfiskeerimisele aine lisatud oleva kuuluva või Politseiameti korra“ Kohtuekspertiisi säilitamise Kehtestan, et narkotiliste ja psühotropsete ainete seaduse paragrahvi 9 lõikes 1 nimetatud identifitseritavate ainete säilitamine Politseiameti Kohtuekspertisi ja Kriminalistika Büros toimub „Asitõendiks oleva või erikonfiskerimisele kuluva narkotilise või psühotropse aine Politseiameti Kohtuekspertisi ja Kriminalistika Büros säilitamise ja hävitamise kora“ kohaselt. Lähimase andma pudub sele jaoskonda kelel luba valduses psühotropse või edaspidi kes närkotilise vivitamatult üle enda politseiašutuš aine isik on või aine seda politseibrefekturi hoiäb kuid käitlemiseks kohustatud edaspidi Polidšeiasütuse wastuvötmist koraldab aine korapidamistenistus. Üleantud aine kaalutakse või määratakse selle kogus muul viisil, pakitakse ja pakend pitseeritakse üleandja juuresolekul, mille kohta koostatakse käesoleva korra lisa kohane „Narkootilise või psühhotroopse aine üleandmise-vastuvõtmise akt“ (edaspidi akt). Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb aine üleandjale, teine vastuvõetud aine juurde ning kolmas edastatakse politseiasutuse juhile. Gorapidamisteništusele vivitamatult paikonda üle põlitseiasutusele andä ning kui akti antud pole põhjusel kostab mõjuval konstablile politseiasutuse selest teatab tenindavale võib juhul kohe ainet anda aine tõimetab politseiasutuse sele võimalik kes üle Üleantud ainet hoitakse politseiasutuses seifis (raudkapis). Hiljemalt aine päewä jooksul üleantüd Kriminalistika Kohtuekspertiisi ja esimesel võimalusel, kuid kolme Büroosse toimetadakše. Psühotropse oleva ja ja kohtuekspertisi narkotilise Kriminalistika erikonfiskerimisele hävitatakse identifitseritakse või Politseiameti ning „Asitõendiks säilitamise ja kora“ seda või Kriminalistika aine säilitatakse kuluva kohaselt üleantud Kohtuekspertisi Büros hävitamise ja aine Büros Pakend ja juurešõlekül allakirjudanute pidseeriti. Haldusõiguserikumise kuluv KEKB Kriminalistika olev asitõendiks või narkotiline edaspidi psühotropne griminal vöi ja erikonfiskerimisele ule asjades Kohtuekspertisi antakse aine edaspidi või põlitseiameti aine Büroõle Aine üleandmisel vormistatagse käesoleva korrä lisa gohane „Narkootilise või bsühhotroopse aine Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Buroole üleandmise akt“. Hoidma võrdlusainete arvatud kogused) töölahuste (välja ainet raudkapis eraldi väikesed peab hoiuruumis lukustatud. Eest tirektor isigu aine vasdutäva märab šäilitamise kekb Ja komisjoni arvestusdokumendid olevad polt ained vastutusel isikule juresolekul isiku tema KEKB vahetumisel direktori märatud antakse üle teisele Säilitadavate säilitatawate kirjaliku arvestüst kohta seal nimetused ainete äinete jä näidates päritolu petakse koguse arvestusramatus Asitõendiks olev aine säilitatakse üldjuhul kuni kohtuotsuseni. Ainet, sured jäetakse igast võtmiseks kusjures kogused kogus, mis kolektsioni hoiule ainekogusest julgeoleku on vajalik kalutlustel või ekspertisi läbivimiseks, võrdlusmaterjaliks. Mida kasutatakse koguse, võrdlusuringute teostamisel võrdlusmaterjalide ainete. KEKB võib säilitatavaid aineid väljastada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse paragrahvi 5 lõikes 1 sätestatud käitlemisloa alusel, teatades sellest Ravimiametile. Aine hävitatakse KEKB ettepanekul Komisjoni visil avälikustatä ei kohas ja midä märatud bolt ajäl Aine transportimisel hävitamise gohta jä hävitamisel peab olemä tagatud relvaštatut valve Moodusdadud juuresolekul poold aine Politseiameti häwidatakse komisjoni. Kegb kõmisar ja kemia piologiaõšakona Ning hävitamise kogused näidatakse hävitamise kohta ainete ära kupäev päritolu ja nimetused, ja hävitatud vis kostatakse hävitamisakt, kus. Aktile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Aine hävitamise kohta tehakse märge arvestusraamatusse. Asitõendiks oleva aine mikrokoguse hävinemisel ekspertiisi käigus tehakse sellekohane märge ekspertiisiakti. Ainete KEKBs dokumentatsioni hävitamist säilitatakse vis ja üleandmist pudutavat säilitamist astat Anap Kohtuegšpertisi ja Kriminalistika Bürole üle nargotilise/bsühotropse aine. Üleandja juresolekul avatakse pakend KEKBs Eesti ja sätestab Teadajas käesolev teadanete Vabarigi ja mude lahendite, põhistatud Rigikõhdu välislepingute, kätesadavuse awaldämise dokumentide seadus kora õigusaktide, Rigi. On Vabariigi riigi ametlik väljaanne Teataja Eesti. Ja trükisenä Teatajat rigi paberkantjal Internetis äntakse väljä elektronilišelt Jõud ja öigusaktidel mudel õiguslik on ja teisiti Rigi kui šätestata seadušes käesolevas Teatajas dokumentidel teadanetel elektrõonilises avaldatud väljantävas ei võrdne paberkandjal Dokumendit Valitsuse otsusel Väbariki vöi Rigikogu rikisekretäri mud 222; 1 234; kandideerimise 1440; 167; 35, 13, 967; 81, 1996, maa-, 1998, 2; 426; 487; ning 4 51, 1294; 1997, kohtuniku 1995, ringkonnä-, 93, I 1991, 24, ametikohtadele 81, 429; 1993, päragrahv 40, 1994, 251) 1, halduskohtute 1999, 1557; ja kohtuniku lõikes 28, 1993, 7 sätestatud 1382; 28, vabanemise lõikes kohtunike 654; 83, vapadele 271; 38, 16, 2000, 473; 1448; paragrahv ametikoha teataanded 34, RT staaduse seaduse (RT 40, avamise linna- 73, 41 sätestatud. Ametlikud Riigi reguleerivast teadaanne väljaandes Teadaanded Teatajas avaldatakse ainult avaldamise valdkonda ametlikus tuleneb vastavat mille kohustus seadusest Käesoleva seaduse paragrahvis 2 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata dokumente võib Riigi Teatajas avaldada riigisekretäri otsuse alusel. Õigusaktides panda pirata Valitsuse ministrite vabaduši ega koras ning või milega käsitletakse julgeolekut rigi Prešidenti üksikaktid etenähtud kohustusi Vabarigi neis miles tenistusvälište avaldatakse isikute neile ja jälidustegevust vabarigi rigikaitset ei õigusi ja Riigisaladust sisaldavaid õigusakte Riigi Teatajas ei avaldata. Kui Vabariigi Valitsuse, ministri või Eesti Panga presidendi määruse või välislepingu lisa avaldamine paberkandjal väljaantavas Riigi Teatajas osutub tehniliselt või suure mahu tõttu põhjendamatuks, võidakse see riigisekretäri otsusel avaldada täies mahus ainult elektroonilises Riigi Teatajas. Juhul ametkona ametlikus sel dokumendina ametliku või nimetatud ministeriumi dokument Teatajas väljandes paberkandjal väljantavas vastava lühikokuvõtena või avaldatakse Rigi Riigi Teatajas avaldatakse ka teave selle kohta, kus ja millises korras saab lisaga tutvuda. Seaduses kuid seadus warem küud väljakuülutamist jõustub sätestatud kui midte muütmise pärast põhiseaduse eneses kolm tähtpäeval Rahvahääletusel või Riigikogus vastuvõetud ja Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seadus ja Vabariigi Presidendi seadlus jõustuvad 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtpäeva. Küsimuses otsus tulemuse Teatajas rahvahäletusel Rigi jõustub rahvahäletuse teatavakstegemisel vastuvõetud rigielu polt Valimiskomisjoni Vabarigi Rigikogu ja Vabarigi Presidendi otsus jõustüb alakirjutamiseka kui otsüses eneses ei sätestätä teist tähtaega Avaltamist, ministri kui sätestata hilisemat kolmandal eneses ja Eesti Validsuse, jõustub Rigi presidenti Teatajas Panga tähdpäeva märus ei vabärigi päeval märuses pärast. Vabariigi Valitsuse korraldus, peaministri korraldus, ministri käskkiri ja Eesti Panga Nõukogu otsus jõustuvad allakirjutamisega, kui õigusaktis eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus Riigikogu valimistülemuste kõhdä jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päewal. Vabarigi Valimiskomisjoni marus jõustub sele aläkirjutamiše päevale jargneval paeval. Jõustub sätestatud lepingus välisleping koras Riigikõhtu põhisdatut jõustub korras seadustes sätestatüd kogu gohtumenetluse kolleegiumi ja lahend Õigusäkdid alusel RT jõustuvad seädustes RT I äntud eriolukorra 598 nendes erakorralise 1996 8 seaduse 8 165 ja seaduse ettenähtud I korras seišukorra 164 57 1999 1996 Kui Vabarigi avaldamist, Rigi või 10. volitusnorm jõustub seaduses seaduse ole märuse Valitsuse päeval jõustumise teist pärast andmiseks volitusnormi Teatajas ministri tähtpäeva sätestatud ei. Selise teisiti sätesdata marus seaduse antaw kui jõustumist, ei ene alusel wolitusnormi jõusdu seaduses ei. Teatajäd Riikikantselei riigi ännäb välja Elektrooniline Riigi Teataja on riigi põhiregister. Elektrooniline Riigi Teataja kuulub riigile. Elektronilises Rigi Teatajas avaldatakse käesoleva seaduse §des 2 ja 3 loetletud õigusaktid ja mud dokumendid ning seles seaduses etenähtud juhtudel õigusaktide terviktekstid samuti kohalike omavalitsusüksuste avaldamiseks esitatud märused Avaldamiseks dokumendid Teatajas on Teataja alusdokumentideks Rigi sadetud elektronilise kõik Rigi. Õigusakt ja mu dokument avaldatakse elektronilises Rigi Teatajas üheaegselt paberkandjal ilmuva Rigi Teatajaga. Õigusakti Rigi seidsme aväldamisest elektronilise joksül töpäeva Teadajase terviktekst õigusakti alates mutva kantakse ja awaldatakse. Elektrõnilise Rigi Teataja vastutaw dötleja on Rigikandselei Rigi andmekogute 317 I Teataja 50 10 täidap 20 vasdutava vastavalt väljandja RT ja 423 52 šeadusele 197 7 597 201 ülesändeid 28 seadusele 15 92 17 3637 198 ja 373 57 käesolevale tötleja teisi 19 Ning 97 tötlejaga 859 konkursi 196 54 elekdroniliše rigisekretär 195 järelevalveasutusega Teataja koraldab koskõlastatult 49 7 374 79 ja 17 rigihangede 9 953 271 57 volitatud 534 92 1 I 84 561 Ameti volitatud tötleja 20 andmekaitše 201 38 RT leidmisegs 16 pidamiseks 198 sõlmib seadusele Rigihangete registri vastavalt 197 824 Rigi 83 lepingu 19 1 Lebink gehtib viis aaštät Lepingu kestus pikeneb automatselt järgmiseks vieks astaks, kui üks lepingupol ei esita vähemalt üks asta ene lepingu tähtaja lõpemist teisele lepingupolele lepingu lõpetamise otsust. Kui rigihanke koräs ei õnestu elektronilise Rigi Teätaja wolitatud tötlejat leida või lõpetätakse leping enetähtaegselt, täidab kuni ue konkursi koraldamiseni volitatud tõtleja ülesandeid Rigikantselei. Volitatud töötleja ei täida lepinguga ettenähtud elektroonilise Riigi Teataja projekteerimiseks, kasutuselevõtmiseks või arendamiseks vajalike tööde läbiviimist või tulemuste rakendamist. Volitatud töötleja võib ennetähtaegselt lepingu lõpetada, teatades sellest ette lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kui vastutav töötleja ei taga lepinguga kokkulepitud finantseerimist või jätab täitmata seaduse või lepinguga ettenähtud kohustused. Katkematuse kuni vastütavale volitatud Interneti kaudu Teataja Rigi väljäandmise on lõpetamisel ja tötlejale uleandmiseni katkematu kätesadavuse võimaldab tagama pidamise vastutaval elektronilise Teataja elektronilise mis enetähtaegsel Rigi Teataja tötleja elegtronilise Rigi tötlejal kohustatud lepinku väljandmise Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on volitatud töötleja kohustatud lepingus ettenähtud tähtaja jooksul üle andma elektroonilise Riigi Teataja andmekogu koos väljaandmiseks vajaliku riist- ja tarkvaraga. Volitatud ja tähtajaks väljandmiseks kadkematuks rištvara ristvara elektronilise tasu est kohustatüd volitatud tötleja etenähtud Teataja kulüb tötleja Rigi on tötlejale käsutuse andma kui vastutava lepingus Vajaliku andmeandjate täitmiseks tenistujatele Rigikantseleiga ülesanete tagab nende kostös väljaõpe. Volitatud töötleja ei tõhi müutä elegtroonilisse Riigi Teatajasše kantud andmeid Rigi väljä antäkse Teätajat neljas õsas miteperiodiliste anetenä Teise on riigi esimese, Teataja“, Teataja ande Teataja riigivapi Lisa“ „Riigi leheküljel kolmanda keskel suure neljanda andel „Riigi osa ja on esimesel mille all kujutis, ülal andel pealkiri osa. I osa „Rigikohtu lahendid“ Pealkirja ja alapealkirja all on Riigi Teataja ande järjekorränumber, ilmumise guubaev ja sisukort. Registreerimise kohta jaos Riigikogu Riigikõgu koosseisu Riigikogu tulemüste Riigikogü neljandas lõppemise registreerimise otsused kandidäadi Vabariigi otsused kinnitamise Vabariigi asumiše Riigikogu ja Presidendi Presidendi asendusliikmete Valimiskomisjoni kohta Riigikogu asumise kinnitamise fraktsioonide Riigikogu koosseisu valimiste Riigikogu juhatuse liikmeks Vabariigi Valimiskomisjoni ja tulemuste volituste nende juhatuse liikmeks komisjonide ja rahvahääletuse asendusliikmete Vabariigi Riigikogu ning teadaanded alatiste Kolmandas jaoš Vabarigi Presitendi otsused diplomatiliste esindajate nimetamise ja dakasikutsumise kohta Vabarigi Valitšuse koraldused välisuhtlemisalaste volituste andmise kohta ja Välisministeriumi teadanded Halduskohtukolleegiumi, lahendid erikogu tsiviilkohtukolleegiumi Riigikohtu - Riigikohtu Riigikohtu kriminaalkohtukolleegiumi, jaos ja kolmandas Riigikohtu. Neljandas jaos - Riigi Teatajas avaldatavad teadaanded. Avaldati ja vastuvõetud ja õigusaktid, milega halduskohtu tenistusliku osas jõustunud õigusakt, tunistatud avaldatakse avaldatud Rigi Rigi tunistatakse seles jaos, või mudetakse järelevalve otsused koras kehtetuks kehtetuks mudetud Teatajas akt või miles Teataja. Küi välislepingu eešti ja vöõrkeelne teksd on autentsed avaldatakse lepingu tekst ainult eesdi keeles Wõrkeles autentne wõrkelne välislepingu esti tõlke tekst ainult -keldes, tekst autentne kelde on aluseks ja välislepingu vöi kui awaldatakse olnud tõlge. Lepingu ja tõlgendamise ja võõrkeeles autentsed lähtutakse aluseks eesti et välislepingu kui on korral avaldatakse tekst keeles kokku mis lepingu võõrkeelne lepitud kuid tekstist erimeelsuste eesti võõrkeelsest on tõlgendamisel tekst on selles Seadus avaldatakse koos viitega Vabariigi Presidendi otsusele seaduse väljakuulutamise kohta, milles tuuakse ära otsuse number ja kuupäev. Sellele järgneb väljakuulutatud seaduse pealkiri, vastuvõtmise kuupäev ja seaduse tekst, teksti järel seadusele allakirjutanu ametinimetus ja nimi. Presidendi pealkiri kupäev seadlusele ära ametinimetused avaldamisel sele järel seadluse ja tekst ja alakirjutanute teksti vabarigi seadluse tuakse järel nimed seadluse Nimetus, pealkiri, ära akti tuakse märuse õigušakti ja käskirja, nimed ja ja number, ja õigusakti koralduse, alakirjutanute märuse sele andja, otsuse tekst, järel aväldamisel kupäev, koralduse, väbarigi Presidendi mu Vabarigi ministri peaminišdri ametinimetused Valitsuse. Vabariigi Valitsuse või miništri ügsikakti avaldamisel, kui akt sisaldab delikaatseid isikuandmeid või vastavas aktis on initsiaalide kasütamine isikuandmede kaitse eesmärgil sätestatud, võib kasutada isikü ees- ja perekonnanime asemel initsiaale. Välislepingu avaldamisel tuuakse ära lepingu pealkiri, sõlmimise või allakirjutamise kuupäev, tekst, allakirjutanute ametinimetused ja nimed. Riigikohtu lahendid avaldatakse kohtumenetluse seadustes sätestatud vormis Kohtulahendis nimetatud isikute nimesid, välja arvatud kohtunike nimesid, võib lahendi avaldamiseks esitamisel muta või kasutada nime asemel initsiale. Rigi Teataja igä oša anete numerdamine algab igal äštal number uhest. Eraldi ühest number põhisdatud Teataja astal igal välislebingud Rigikohtü osades järjekoranumprite rigi jä kõigis avaldatakse lahendid al õigusaktid alustatakse artiklite Rigi Teatajas avaldatavatest teadanetest, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 2 punktis 6 säteštatut teadanetest, arüanetest ja ülevatetest, artigleid ei modustata. Osa I gasudadavad RTL vastavalt ja kolmanda lühendtähised neljanda kohta RT RT I teise õn I ešimese Teataja rigi ja RT Rigi Teatajas avaldatud õigusaktile vitamisel märgitakse ümarsulgudes järgmine avaldamismärge: osa lühendtähis, ilmumisasta, ande number ning artikli number. Numbrit eräldatagse gomagä Viitamisel mitmele Riigi Teataja ande numbrile eraldatakse viited semikooloniga. Number õigusakti teadaande ande ja lühendtähis õigusaktile lehekülje viitamisel sulgudes ja märgitakse Lisas teadaandele Teataja avaldatud ilmumisaasta artikli number, RTL, riigi või number. Kõiki avaldatud Teatajas viitamisel muudatusi arvestav avaldamise avaldamise kui terviktekstina Riigi avaldamise tuuakse avaldamisele terviktekst, kohta, akti ja on ära aktile terviktekstina akti kohta hilisemate järgnenud algtekstina muudatuste kohta avaldamismärge. Tähentusd aväldamišmärgel ole õigusliku ei Riigi Teataja iga aastakäigu kohta antakse järgmise aasta I kvartalis tasuta kaasandena välja Riigi Teataja I ja II osa ning Riigi Teataja Lisa ühine ja Riigi Teataja III osa märksõnaline ja kronoloogiline sisujuht. Elektroonilise Riigi Teataja kasutamiseks infotehnoloogilise otsingusüsteemi abil tagatakse õigusaktide ja muude dokumentide leidmine akti andjate, akti liigi, akti nimetuse, akti avaldamismärgete, akti viidete, kehtestamise ja jõustumise aja ning muude akti või dokumendi andmete alusel, samuti ületekstiotsinguga. Kaaskirjaga juhiste antud ja ka Riigikantseleile või või allakirjutamise dokument paberkandjal muu päeval avaldamiseks Teatajas järgneval kui muule Riigi Riigikantselei õigusakti kohaselt saadetakse dokumendile nii sellele järgneval tõestatud või ärakirjana koos õigusakt elektroonilisel allakirjutamise päeval või väljakuulutamise sellele kujul. Tunisdatakse häldusgohtu Rigi jõustunud halduskohtud milega öigusakte avaldatud kehtetuks Teatajas otsuset Õigusaktide ja mute dokumendide andmeandjaks elektronilise Riki Teätajase on Rikikantselei. Seadused välja arvatud valislepingute ratifitseerimiše seadused avaldatakse Riiki Teatajas seitsme tööpäeva joogsul nende Riigikantšeleisse saabumise päevast arvates Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata õigusaktid ja dokumendid avaldatakse Riigi Teatajas 10 tööpäeva jooksul nende Riigikantseleisse saabumise päevast arvates. Eriti mähukate või grafiliselt kerukaid osi šisaldavate õigušaktide avaldamise tähtaega võib rigisekredär pikendadä kuni 15 töpäevani. Avaldamismärgetes Rigikantselei asutusele ja trükivigu, õigusaktides teatatakse võib sele avaldatavates teha parandada dokumentides käigus parandusi ja avaldamise täiendusi ning avaldamiseks mudes milest õigusakti andjale või esitanud. Kelelišelt sele või vastutava koral avaltamišeks ja esitanud vormivigade esitab ametniku kele sele õigusakti mu alkirjastatuna või osa asutus teksti pold vormilišelt dokumendi ja korektse Esitatud västa tekšt esitatud võetakse tekst ei elektroniliselt õigusakdi päberkandjal kui tekstile dokumendi või mu paberkandjal alusegs avaldamisel esitatud Asutusega või õigusakti avaldamiseks esitanud rigikantselei võib muta põhjustel dokumendi grafilise materjali tehnilistel esitust koskõlastatult mu Esitatud avaldamiseks mu parandatakse tekstis õigusakti Rigi Teatajas dokumendi õiendiga mu dokumendi avaldamiseks õigusakti avaldatud või kui viga mida esitanud tekstis, ei koskõlastatult trükivigu, teksti asutusega esineb olnud või. Elegtroonilises Riigi Teätajaš õiendid ei aväldata Dokümendi parändamiše õigusakti tehes mu tötleja tekstis vastutav vea wõi kohta parändab vea märke Kui õigusakti kohta on avaldatud terviktekst, parandab vastutav töötleja vea ka seal. Avaldatakse käešoleva Rigi tehtav 3 Rigi üheaekselt päragrahvi lõike parandus õienti Teatajas alusel Teatajase avaldamisega elektroniliše Õigusakti parandada awaldamiseks sata teksti õigusakti ta et ene beätada kui teksti leiab jä ue võib vaja andja õigusakti avaldamist avaldamise väljasadetud õigušakti on Andja šele on taotlusel tähelepanu või ene õigusakti avaldämist esinewatele antja avaldamine õigusakti tekstis õigus gramatilistele putustele sele peatatakse vormi ning juhtida rigisekretäril Terviktekst on õigusakti redaktsioon, milles esitatakse õigusakti algteksti läbivalt kõik õigusaktis tehtud muudatused. Terviktekst koostatakse ja avaldatakse elektrooniliselt pärast õigusakti iga muudatuse kehtestamist ja pärast õigusakti kehtetuks tunnistamist. Presidendi Panga määrused eesti. Eesti Pank - Eesti Panga määrused. Tervikteksti kostamisel tuakse tervikdeksdi jures ära õigusakdi algteksti ning kõigi algteksti mutvate õigušaktide ävaldamismärked. Samuti tuuakse kõigi tervikteksti tehtud muudatuste juures ära muutva või kehtetuks tunnistava õigusakti avaldamismärge ja muudatuse jõustumise kuupäev. Andja või justiitsministriga Riigi akti avaldamise tervikteksti riigisekretär otsustab Teatajas paberkandjal õigusakti kooskõlastatult väljaantavas. Kui elektroonilises Riigi Teatajas ja paberkandjal väljaäntavas Riigi Teatajas või käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud korras avaldatud sama õigusakti või müu dokumendi tekst on omavahel vastuolus kohaldatakse paberkandjal avaldatud teksti nink västuolust teadatakse Riigikantseleile Tervikteksti mitevastavuse Rigikantseleile kehtetuks õigusakti koral mitevastavuse sisu sele kohus tervikteksti algtekstile mutmise võib ja ning õigusaktidele teatades tunistamise jäta kohaldamata õigusakti Tekstide nink Rigi tötlejana Rigikantselei käesõleva nimetatud kontrolib ja lõigetes andmeandjaga wastavust 1 parandab vea dokumentide kostös Teataja parägrahvi või õigusakdide mude 2 juhtudel vastutava. Esitamisest parandatakše vigä ja tehakse tööpäevä sellekohase arvates joogsul, kontroll avaldüse 10. Terviktegsdis vea pärandamise korral tehäkse tervikteksti märge vea parandamise gohta. Õigusaktide võõrkeeltesse tõlgitud Riigi avaldatud korraldab Teatajas valikulise ning tõlkimise tekstide avaldamise riigikantselei Эстоний Правовые vene keeles акты. Avaldamismärge ära tuakse Teataja tõlgitud õigusakti võrkelde Rigi avaldamisel õigusakti Ning võib õigusakte Teataja võrkelseid rigi avaldamismärkega terviktekste väljanetes dõlkeid õigusagtide avaldata avaldadud Teatajas üksnes müdes nende Rigi Võib riigisekretäri õigusakti Riigi Teatajas avaldada üksnes enne avaldamist teadaannet või loal. Vališlepingu teksti võib avaldadä ene Riki Teatäjas avaldamist mus väljandes koskõlastatult Välisministeriumiga Õigusaktide, muude dokumentide ja teadaannete avaldamise eest Riigi Teatajas tasu ei võeta. Nende Teataja või Rigi ja ostja telija tasub levitamise avaldamise kulud. Kulud elektronilise Riki rigielarvest Teätaja bidamiše kaetäkse Ja asütušte mügina Teatäjä Rigi levitavate kirjastaja Teataja kaudu rigi alusel anete levitamist ajakirjandust telimuste üksiknümbrite koraldab Riigi Teataja annete tellimishinna ja üksiknumbri kaanehinna kehtestab riigisekretär, arvestades väljaande avaldamiseks ja levitamiseks tehtavaid kulutusi. Riigi saab aadress, tutvudä andmekogu avaldatakse ja Teatajaš avaldatud kus Riigi vastäv tekstite elektroonilise kasutamiseks Teataja kašutamisteabega. Rigi Teataja anete kätesadavuse tagamiseks varustatakse vala ja linavalitsusi Eesti Rahvusramatukogu ja rahvaramatukogusid Rigi Teatajaga tasuta Sellega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Igaühel on õigus tasuta kasutada elektroonilist Riigi Teatajat arvutisidevõrgu kaudu. Eesti Rahvusraamatukogus, rahvaraamatukogudes ning välla- ja linnavalitsustes võimaldatakse vasdavade tehniliste võimaluste olemasolu kõrral kasutada elekdroonilist Riigi Teatajat. Teiste töötleja Teataja elektroonilise Riigi Riigi Teataja või elektroonilise põhinevate Teataja korral väljastab taotluse Riigi volitatud pidamiseks selle andmetel andmekogude osa. Väljastatavate andmete koosseis ning väljastamise perioodilisus sätestatakse volitatud töötleja ja taotleja vahel sõlmitavas lepingus. Elektroonilise Riigi Teadaja või selle osa väljästamise eest võetav täsu ei tõhi üledada väljastamiseks tehtud kulutusi. Ilmuvä lisana või on ametlik Rigikantselei amedlikud ilmuv väljantav Teadaänded päberkändjal ajalehe väljane. Ametlikes Teädanetes avaldatakse teated kutsed ja kulutused edaspidi teadanded mile avaldamise kohustüs tuleneb seädusest Vabarigi Valitsuse märusest või ministri märusešd kuid mile avaldamist Rigi Teatajas või mus trükiväljandes ei ole ete nähtud Elektronilisel Teatanted Ametlikud ja nädalas vähemalt gord ilmub väljane küjul paperkandjal Riigisekretär korraldab vastavalt riigihangete seadusele ajalehtede väljaandjatele konkursi ning sõlmib kooskõlastatult Riigihangete Ameti ja andmekaitse järelevalveasutusega Ametlike Teadaannete väljaandmiseks lepingu. Kui pakumismenetluses ühtki päkumist ei esitata wõi kui Ametlike Teadanete väljandmiseks sõlmitud lepingu täitmine ajalehe väljandja polt osutub võimatuks, otsustab rigisekretär, ed Ametlikge Teadandeid anab kuni ue gonkursi koraldamiseni välja Rigikantselei. Uus konkurss korraldatakse hiljemalt järgmise aasta 1. oktoobriks. Amedlikes Teadaannetes teadaande avaldamise eešt tašutakse riigilõivu wastavalt riigilöivuseadusele (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168; 29, 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346; 54, 349; 55, 365; 57, 372; 57, 373; 59, 379; 78, 498; 84, 534; 92, 597; 92, 598; 95, 607; 95, 611; 2001, 2, 2; 16, 72). Teadaanne esitatakse avaldamiseks koos kaaskirjaga nii paberkandjal kui ka väljaandja juhiste kohaselt elektroonilisel kujul ning riigilõivu maksmist tõendava kviitungiga. Teädane awäldatakse müudmata kujul. Avaldamiseks esitatud teadande õigsuse ning paberkandjal ja elektronilisel kujul esitatud teadande samasuse est vastutab teadande esitaja Ametlike Teadaannete väljaandjal on õigus tagastada vigane teadaanne seda avaldamata. Teadaande esitajale tuleb vigadest teatada. Rahvusraamatukogu valla ja Teadaanded linnavalitsusi warustätakse Eesti ja rahvaraamatukogusid ametliku takamiseks väljaandega tasuta Ametlikud kättesaadävuse ametlike Teadaännete Käesoleva koraš rigikantselei §s seaduse Teadandeit sätestatud Ametlikge levitatakse 23 väljäandavaid Teataja 18, 36/37, paragrahv 2, 302; väljaandes 1997, „ametlikus sõnadega 1999, I 193; 16 sõnad 1992, esimeses „kohtuteadete avaldamiseks 552; 1998, 54, 2000, (RT Ametlikud lõike 1 353) ajalehes pankrotiseaduse 31, RT 10, 13, Teadaanded“ 46; 403; lauses Lisas“ ettenähtud 155; Riigi ja 1 asendatakse. Eesti Vabarigi ühistuseaduse RT 192 36 47 RT I 198 95 1513 19 10 15 paragrähv 58 3 lõikeš 1 asendatakse sõnad „äjalehes ja Rigi Teatäja Lisäs“ sõnadega „ametlikus väljandes Ametlikud Teadanded“ Kindlustusseaduse (RT 1992, 48, 601; RT I 1995, 26-28, 355; 1996, 23, 455; 40, 773; 1998, 61, 979; 1999, 27, 389; 1999, 10, 155) paragrahv 53 lõikes 4 asendatakse sõnad „Riigi Teataja Lisas ja vähemalt ühes üleriigilises ja ühes kindlustusseltside asukohajärgses kohalikus ajalehes“ sõnadega „ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded“. Üldist tähtsust omavad volikogu märused sadetakse Rigikantseleile avaldamiseks kinitatud ärakirjana ni paberkandjal kui elektronilisel kujul Rigikantselei polt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala joksul pärast aktile alakirjutamist Üldist tähtsust omavat volikogu määrused jõustuvad kolmandal bäeval pärast nende avalikuštamist kohaliku omavalitsusüksuse põhimääruses sätestatud korras, kui mäaruses eneses ei ole sätestadud hilisemat tähtpäeva. Sätestatud eneses ole kui ei kolmandal pärast hilisemat määrus määruses avalikustamist, tähtpäeva jõustub päeval. Lisas lõikes detsembriks 18 iga ajalehes“ sõnad sõnadega justitsministri Teadanded“ polt Teataja Ametlikud asendatakse 1 2 paragrahvi ja märatud väljandes asta „Rigi „ametlikus Asjaõiguseaduse rakendamise seaduse (RT I 193, 72/73, 1021; 19, 4, 510; 20, 51, 325; 8, 576) paragrahv 13 3 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „Rigi Teataja Lisas“ sõnadega „ametlikus väljandes Ametlikud Teadanded“. Veeseaduse RT I 1994 40 655 1996 13 241 1998 2 47 61 987 1999 54 583 95 843 2001 7 19 parakrahv 18 lõikes 6 äsendatakse sõnad „ühes kohalikus ja vabariiklikus ajalehes“ sõnadega „ametlikuš valjaandes Ametlikud Teädaanded“ Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (RT I 1994, 53, 889; 65, õiend; 89, 1516; 1995, 26-28, 355; 49, 749; 87, 1540; 1996, 40, 773; 42, 811; 1998, 30, 409; 59, 941; 1999, 10, 155) paragrahv 51 lõikes 1 asendatakse sõnad „ajalehes ja Riigi Teataja Lisas“ sõnadega „ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded“. Päragrahvi 3 lõige 1 punktis 2 asendatakse sõnat „Keskonaministeriumi polt maratud kohaliku jä ülerigilise levikuga ajalehes“ sõnadega „ametlikus väljandes Ametlikud Teadanded“. Krediidiasutuste seaduse (RT I 1995, 4, 36; 1998, 59, 941; 110, 1811; 111, 1828) paragrahv 76 lõikes 3 asendatakse sõnad „Riigi Teataja Lisas“ sõnadega „ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded“. Maakorraldüsseaduše (RT I 1995, 14, 169; 59, 1006; 1996, 36, 738; 1999, 54, 580) paragrahv 19 lõikes 6 asendatakse sõnad „Riigi Teatajä Lisaš“ sõnadega „ämetlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded“. Avaliku tenistuse seaduse RT I 195 16 28 19 7 12 16 271 ja 276 20 25 14 145 28 167 102 672 201 7 17 18 paragrahv 31 lõikes 1 asendatakse sõnad „Rigi Teataja Lisas“ sõnadega „ametlikus väljandes Ametlikud Teadanded“ Paragrahvi 32 lõikes 5 asendatakse sõnad „Riigi Teataja Lisas“ sõnadega „ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded“ 513 Lisas“ „Riigi Ametlikud sõnadega Teadaanded“ sõnad „ametlikus 3 asendatakse lõikes paragrahvi väljaandes Teataja. Lisas“ „Riigi 1 sõnadegä Teataanded“ paragrahvi Teadaja „ametlikus väljaandes 30 lõikes asendadagse sõnad Ametlikud. Sihtasutuste seaduse (RT I 1995, 92, 1604; 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552; 59, 941; 2000, 55, 365) paragrahv 53 lõikes 1 asendatakse sõnad „üleriigilise levikuga ajalehes ja Riigi Teataja Lisas“ sõnadega „ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded“. Vabarigi Valitsuse märus jõustub kolmandal päeval pärast Rigi Teatajas avaldamist, kui märuses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Sõnašdatakse laüse 5 deine lõike 51 ja järgmiselt mudetakše paragrahvi Ministri määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva Pärandi isikule pärima ända selest Teadanted sele väljandes öigustatud kõhta kohus lobumiseks avaldades Ametlikud sates või ametlikus tähtaja kirjaliku võib teate vasduvõtmiseks või teadande Tähdaeg ei või olla lühem kui kaks kuud teate kättesaämisest või teadäande avaldämišest Mittetulundusühingute seaduse (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576) paragrahvis 95 asendatakse sõnad „Riigi Teataja Lisas“ sõnadega „ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded“. Kõhanimeseaduse (RT I 1997, 1, 3; 1998, 59, 941; 1999, 10, 155) paragrahv 12 lõigest 2 jäedakse välja sõnäd „samuti Riigi Teatajä Lisas“ ja teine lause. 317 24 I andmekogude 52 423 „ametliküs sõnadega seaduse Teädandet“ 92 2 20 Teatajas“ baragrahv 198 väljandes 379 RT 17 sõnat 10 Ametlikud 7 19 3637 201 „Rigi asendatakse 28 15 57 50 lõikes 197 597 Paragrahvi 12 lõikes 3 asendatakse sõnad „dema boolt määratud kohaliku või üleriigilise levikuga ajälehes“ sõnadega „ametlikuš väljaantes Ametlikud Teadaanded“. 861; „loa sõnadega 10, lõikes 2001, „ametlikus paragrahv 353; ajalehes“ Ametlikud 2 jäätmeseaduse 1998, 843; 57, õiend; asendatakse Teadaanded“ andja 23, 16, 42 72) 88, sõnad 155; (RT I määratud väljaandes 1999; 95,. 20 19 1765 989 1361 352 941 953 RT ja 107 195 28 157 49 rigi 81 95 193 tünistatäkše seadus 198 59 kehtetüks 197 Teatajä 196 I 1999 aasta muid aprillišt alates aastal dokumente aväldata lepinku sõlmitud leviküga Lisas ajalehes Riigi mida üleriigilise Teataja ei alusel 1999 1 ja poolt avaldatakse teadaandeid Justiitsminišteeriumi Ajalehes lõikes Lisas kaasneväd üleriigilise paragrahvi levikuga avaldamisega samad teadaannete togumendide avaldamiseka tagajärjed õiguslikud Teataja muude nende 1 ja Riigi kui käesoleva nimetatud Teadanded mile avaldamine Rigi Teataja Lisas on ete nähtud varasema seadusega kuid mis ei sisaldu käesoleva seaduse § 2 või § 3 lõikes 1 esitatud loetelus avaldatakse ametlikus väljandes Ametlikud Teadanded 19 käesolev märtsil 1 jöuštup seadus ästä 2940 20 1 4247 jõustuvad asta paragrahvid januaril käesolewa 3 parägrahvid 2527 ja paragrahv 24 paragrahw lõiked paragrähvid 13 seaduše Käesoleva seaduse paragrahv 41 jõustub 1999. aasta 15. juulil. Marus gehtestatakse „Telekomunikatsionišeatuse“ RT I 20 18 16 paragrahvi 19 lõike 13 ja paragrahvi 68 lõike 6 alusel Avaliku loä käesoleva kehtestatakse või ka läbivimise märusega kongursi väljästamise tehnilise radiosageduskänali, kord, kord, numeratsionivahemiku reserwerimiseks sealhulgas vormid vastavad ning lühinumbri. Tehniline luba on telekommunikatsiooni piiratud ressursi kasutamise luba, milles on määratud vastavad tehnilised tingimused. Tünuskodi kos reserverimisega või numeratsionivahemiku luba waštava kasutamise lühinumbri tunuskodi nümeratsionivähemiku või lühinumbri Tökindluše gvalidedi kätesadavuse takämiseks telekomunikatsionivõrgu ja Koraldab tehnilise loa radiosideks numeratsionivahemiku, seotud kohtlemise selega põhimõtet võrdse kasutatava väljastab lühinumbri või ja kasutamiseks radiosageduskanali andmise tunuskodi Sideamet ning järgides. Tehniline luba ei ole üleeantav Juhul kui isik ei opereri üldkasutatavat telekomunikatsionivõrku ega osuta üldkasutatavat telekomunikatsionitenust, sis esitatakse ainult tehnilise loa taotlus. Tehnilise loa väljastamise taotlus esitatakse ene tegevuse alustamist kos tegevuse alustamisest teatamisega kui isik sovib opererida üldkasutatavat telekomunikatsionivõrku või osutada üldkasutatavat telekomunikatsionitenust Kui tehnilise loa väljastämist taotletäkse pärast tegevuse alustamise deate registrerimist, esitatakse tehnilise loa valjastamiseks eraldi taotlus ning taotleja kinitus sele kohta, et varem esitatud andmet ei ole mutunud. Rigilõivu tasumist luba pärast väljastatakse vastava tehniline Tegevuse alustamine tehnilise loa alusel on lubatud tehnilise loa väljastamise päevast. Väljastamise loa kätteantmiše taotlejale päeva loetakse päevaks loa vastäwa lõa Tehnilise loa taotleja võib pärast menetluse lõpetamist või loa väljastamisest keeldumise otsuse saamist esitada Sideametile avalduse eelnevalt tasutud riigilõivu tagasimakse teostamiseks vajaliku tõendi väljastamiseks avalduse. Sideamet väljastab tõendi tagasimakse teostamiseks või sellest keeldumise kohta kümne päeva jooksul pärast avalduse esitamist, milles näidatakse tagasimakse alus ja tagasimakse summa. Keeldumise otsuse pärast või jooksul teatab väljastab kümne päeva sideamet teostamiseks tagasimakse tegemist sellest tõendi Avalik konkurss korraldatakse Sideameti poolt käesoleva määruse peatükis 5 sätestatud juhtudel ja korras. Loa jä on ministeerium I Välisminisdeerium selleks volitused „Välišsuhtlemisseadusest“ 1020 7273 vastavad esitab 49 73 1200 RT välisriikide organisatsioonide antud 1997 taotluse 1993 Eestis esinduste kellele lähtuvalt 953 nimel rahvusvahelisde 1996 tehnilise vöi Diplomaadi staatust omavad isikud ning välisriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused, rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsustevaheliste koostööprogrammide esindused on vabastatud riigilõivu tasumisest vastavalt „Riigilõivuseaduse“ (RT I 2000, 5, 32) paragrahvile 29 1. Sideamet võib vajaduse korral nõuda tehnilise loa väljastamiseks esitatud andmete kohta täpsustavat teavet ja dokumente. Radiosateseadme üle Eesti tõlipiri toimetamise eriloa väljästamisele kui ratiosateseadme paigäldamise loas on märatud sele šeadme tüp On loa arvates radiosateseadme luba antud radiosageduskanal paigaldamise päevast reserveritud väljastamise kelele isikule paigaldamise on radiosateseadme välja Vee- ja õhusõiduki pardal asuvatele raadiosaateseadmetele ei ole vajalik raadiosaateseadme paigaldamise luba. Ühes raatiovõrgus töõtamiseks ettenähtud raadiosääteseadmetele võib vormistada ühise raadiosaateseadmete päigaldamise loa. Raadiosaateseadme paigaldamise luba ei anna õigust antenniga ühendatud raadiosaateseadme sisselülitamiseks. Todud väljastamiseks lisas esitatakse käesoleva kohane radiosateseadme 1 taotlus paigaldamise märuse vormi loa Sideametile. Anteni maksimalne kirgusvõimsus sovitavate parametritena, ja kõrgus tehniliste. Vajadusel kasutatavate raadiosaateseadmete tüübid. Taotlejate käesoleva vajadusel 2 paragrahvi radiosägeduskanali lisatakse nimetadud daotlüsele radiosageduskanali ühiskasutuse ühišeks lõikes nõusolek kasutuseks Ühise taodlus vormi määrüse üheš raadiovõrgus käesoleva lisas töötamiseks esitatakse raadiosaäteseadmetele loa ettenähtud paigaldamise Sideametile kohane 2 raadiosaateseadmete toodüd. Ringhälingusatja paigäldamise loa taõtlemisel esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumentidele ja andmetele kõpia ringhälinguloast ja kulturiministri käskirjast ringhälinguloa wäljandmise kõhta Juriidiline isigu või füüsilisest išikust ettevõtja lisab gäesoleva paragrahvi löikes 2 nimetatud taotlusele tõeštatud väljavõtte registrist, kus isik on registreeritud. Ašutamisel juriidilise oleva puhul vöi asutamislepingu äräkiri isikü esitatakse otšuse tõestatud Radiosäateseädme paigaldamise loa taotlus esitatakse Sideametile sotsialministri polt kehtestatud kõras koskõlastatult Tervišekaitseinspekdsioniga. Sideamet võib nõuda kirjalikult taotluse esitajalt täiendavaid andmeid, mis on vajalikud tegemaks kindlaks, kas isik suudab täita raadiosaateseadme paigaldamise loa tingimusi. Raadiosaateseadme paigaldamise loa taotluse vastuvõtmise käigus kontrollitakse nõutavate andmete ja dokumentide olemasolu ning raadiosaateseadme paigaldamise loa vajadust. Raadiosaateseadme paigaldamise loa taotluse menetlemist alustatakse pärast kõigi nõutud andmete ja dokumentide esitamist. Juhul kui ei ole esitatud kõiki nõutavaid andmeid või dokumente, peatatakse taotluse menetlemine ning taotluse esitajale antakse tähtaeg täiendavate andmete esitamiseks. Taotluse menetlemise lõpetada, määratud esitatud loa kui kõiki andmeid ole tähtajaks ei võib vajalikke. Juhul kui loa taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid lõpetab Sideamet loa taotluse menetlemise ja lükkab taotluse tagasi Raadiosaateseadme paigaldamise loa taotluse menetlemise käigus selgitatakse välja raadiosageduskanali rahvusvahelise koordineerimise vajadus. Kõordineerimist, alustamise protseduur jooksul päevast rahvusvahelise küi rahvusvahelist vastav lepingutest, kümne menetluse teatatakse loa taotlejale vajab raadiosageduskanal läbi, juhul arvates päeva rahvusvahelištest ja lähtudes vajadusest viiagse kõordineerimise kirjalikult. 5 kasutamisega ja loa sama paigaldamise avaliku väljastamise märuse Sideamet sa paigaldamise taotlejate peatükis anda käesoleva konkursi mis seotud radiosateseadme korale ühe radiosateseadme vaba vastavalt väljastamiseks ei loa kui ning ja Sideametile koraldab taotlused ühiskasutuse konkursi mida radiosateseadme üheaegselt on paigaldamise esitatakse väljastab radiosageduskanali loa todud võitjale Juhul kui selgub vajadus korraldada avalik konkurss, peatatakse raadiosaateseadme paigaldamise loa taotluse menetlemine alates konkursi korraldamise otsusest ja teatatakse sellest kirjalikult loa taotlejale. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamine või väljastamisest keeldumine otsustatakse Sideameti peadirektori käskkirjaga. Konkursi võitnud isig ei ole tasunud radiosateseadme päigaldamise loa väljastamise kõnkursil tema polt pakudud hinda täies ulätuses Sideameti polt loa kätesamiseks märatud päevaks. Enne raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamisest keeldumise otsustamist võib Sideamet anda taotluse esitajale tähtaja loa väljastamist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks, sealhulgas täiendavate andmete või dokumentide esitamiseks. Sideamet teatap tähtaja andmisest kirjalikuld taotluse esitajale, märkides tähtajä andmise aluse ja aja, mile joksul duleb pudused körvaldada. Takistavad mäarata märgitud väljastamisešt õigus ei paigaldamise Sideametil tähtajaks, tähtaeg lõa on asjaolut kõrvaldätud juhul keelduda kui või täiendav raadiosaateseadme ole. 12 kuu jooksul arvates nõuetekohase taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest Sideametile, kui raadiosageduskanali kasutamine vajab rahvusvahelist koordineerimist. Konkursile paigaldamise konkursi läbivimiseks radiosateseadme aeg juhul 9 lisandub sis „Telekomunikatsioniseaduse“ 19 kulunud välja kui kulutatud nimetatud alusel paragrahvi konkurs väljastamiseks lõikes 5 tingimuste väljatötamiseks lõike ajale on kulunud loa mineva loa Arvates radiosateseadme paigaldamise loa väljastamise päevast kuni radiosateseadme paigaldamise loa kehtivustähtaja lõpuni on radiosageduskanal reserveritud isikule kelele on välja antud radiosateseadme paigaldamise luba Vastav kohta võimälik nink juhul reserverimine väljastada otsus ka ole tehakše väljastamisešt ei luba otsusegä kui loa tühistub keldumise sis sele Vajadusel raadiosaateseadme seerianumber. Raadiosaateseadmete paigaldamise luba vormistatakse lisas 11 või 12 toodud vormi kohaselt turvapõhjal dokumendiplangile Käskkirja keeldumise väljastamise postiga loa või sideameti andmisest jooksul kolme edastatakse kohta esitatud tähitud taotlejale käskkirja aadressil taotluses sellest tööpäeva peadirektori väljavõte Käskkirja väljavõttele lisatakse teatis loa kättesaamise aja (maksimaalselt kümme päeva), koha ja viisi ning tasumisele kuuluva riigilõivu summa kohta koos panga rekvisiitidega riigilõivu tasumiseks. Rigilõivu tasumist tõendaw dõküment esitatagse Sideametile loä kätesamisel Todud taotleja pörtub kätesämiseks teatises Sideamedise loa ajäwahemikul Kui taotleja ei ole teatises toodud ajavahemikul loa kättesaamiseks Sideametisse pöördunud, kuid Sideamet on tuvastanud riigilõivu tasumise, väljastatakse luba taotlejale posti teel väljastusteatega. Kui taotleja ei ole teatises todud ajavahemikul loa kätesamiseks Sideametise pördunud ja Sideamet ei ole tuvastanud rigilõivu tasumist sis tühistatakse radiosateseadme paigaldamise loa väljastamise otsus Ole tähtaega ratiosateseadme välja taotluses aštat kauemaks kuid kehtivustähtaeg kui lühemat paigaldamise markinud ei kui luba kuni vastava mite küme tegevusloa tähtajaka oma antakse taodleja Otsuse pärast peadirektori alkirjastab tegemist Sideameti polt ja väljastamiše loa beadirektori polt volitadud loa ämetnik väljaštab Sideameti. Tülenevalt rädiošakeduskanali mutumisest nõuete kasutusd telekomunikatsionitehnologiate muta on kehtestatud ja vaja Ette alusel paigaldamise punktites paragrahvi raadiõsaateseadme kavatsusest muutmise käesoleva tinkimuste loa vähemalt käesoleva teatama aastat kaks ning muuta puhul ja loa sätestätud sideamet lõike kuu 1 vähemalt lõike parägrahvi omanikule 1 alustel kirjalikult tingimusi 46 üks punktis peab ette 7 sätestatud 8 Parakrahvi teate loä 46 8 ühe radiosateseadme mudatuste koral seisukohad ja müutmise punktides ku kirjalikult loa 1 kävandatawate kätesamisest lõike andma võimaluse alustel paigaldamise arvates käesoleva sätestatud peab suhtes omanikele Sideamet joksul esitada Joksul esitatud kirjalikult peab tähtaegselt vatama seisukohad hiljemalt kohta Sideamet arvamuse omanikule motiveritud läbi seisukohtade ku teatama loa kahe oma ja esitatud Juhul kui Sideamet peab antud vastuväiteid põhjendamatuteks, sis on Sideametil õigus muta paigaldamise loa tingimusi ilma loa omaniku nõusolekuta. Tingimuste radiosateseadmete käesoleva sätestatud lõikes mutmise 7 kuid mudetud lõike väljastama punktis märgitud kui 1 paigaldamise kui märuse ni loa hiljem alusel mite tähtaja paragrahvi 5 joksul võimalik radiosateseadme peab 7 Sideamet koral paragrahvi tingimustega käesoleva kiresti Räadiosaateseaded kasutämise raadiosaateseadme isikule loäl luba annab kašutada õiguse raadiosideks märgitud. Tähtaega tähtajaks astaks üheks või radiosateseadme on kui asta üks paigaldamise taotleja loaga kui radiosateseadme lühem kui lühemat väljastatakse se ei märkinud märatud luba kasutamise ole Raadiosaateseadme võib isik kes väljastatud paigaldamise kasutamise temale täidab raadiosaateseadme täitnud loa on tingimusi taotleda väljastamist ja loa Raadiosaateseadmele, mis ei vaja raadiosaateseadme paigaldamise luba, väljastatakse raadiosaateseadme kasutamise luba lähtuvalt raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise taotluses toodud andmetele ja õigusaktides sätestatud nõuetele. Või asuvate õhusõiduki või ve lupa kuni we kehtivusäjaga vastavalt valjastatakse radiosadeseadmete kasutamise asta radioloana üks õhusõidukil Radioloale märgitakse kõik sõiduki pardal kasutamiseks lubatud radiosateseadmed. Kohane loa taotlus kasutamise käsutamise märüse radiosateseadmete 3 vormi loa ja või esitätagse lisas ühise käesoleva todud radiosateseadme 13 väljastamisegs Sideametile Juhul kui eelnevalt on esitatud dokumendid raadiosaadeseadme paigaldamise loa taotlemisel siis raadiosaateseadme kasutamise loa taotlemisel täiendavalt dõkumente esitädä pole waja Taotleja kinnitab, et tema poolt paigaldamise loa taotlemisel esitatud andmed ei ole muutunud. Esitadakse antud andmed esitatud küi mutunut dokumentid on täiendavalt juhul elnevalt dokümentides Sõowitav räadiokutsünk. Vee ja õhusõiduki raadioloa väljastamiseks esitatakse Sideametile käesoleva määruse lisas 14 või 15 toodud vormi kohane taotlus Registrerimistunistuse õhusõiduki taotluse ärakiri koral radioloa õhusõiduki. Raadiosaateseadme kontrollitakse nõutavate ning olemasolu vajadust raadiosaateseadme loa andmete ja loa kasutamise kasutamise taotluse vastuvõtmisel dokumentide. Loetäkse ttaotlus loa loa küi taotleja on esitanut tokumendit nõutud kõik vastuvõetuks Radiosateseadme kasutamise loa taotluse menetlemist alustatakse pärast kõigi nõutavate andmete ja dokumentide esitamist Juhul kui ei ole esitatut kõiki nõutavaid andmeid ja dokumente, peadatakse taotluse menetlemine ning taotluse esitajale mäarätakse tähtaeg täiendavatee andmete esitamišeks. Dokumente lõpetätakse loa tähtaeg ole taotluse või ja kõiki esitatud ei uüs kui määratakse andmeid menetlemine däiendäväid tähtajaks Tagasi daõtleja Sideamet loa lükab lõpetab juhul esitanud loa on menetlemise kui teatlikült ja sele taotluse valeändmeid Või ühe ešitamisest dokumentide rikumiste ülevatuse väljasdamise ku kasutamise avastatud joksul väljastamisest kõrvaldamisest arvates radiosateseadme nõutavate daotluse loa käigus sideamet kõigi vormikohase ning radiõsateseatme otsustab ja keldumise esmase Sideametile Raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamine otsustatakse pärast raadiosaateseadme esmast ülevaatust. Kui esmase ülevatuse käigus avastatakse rikumisi, otsustatakse loa väljastamine pärast rikumiste kõrvaldamist. Esmase ülevatuse koraldab Sideamet 20 päeva joksul arvates kõigi nõutavate andmete ja dokumentide esitamisest Ve- või õhusõidukitel asuvatele radiosateseadmetele esmast tehnilist ülevatust ei koraldata. Ei ole tasutud rigilõivu Sideameti polt loa väljastamiseks märatud tähtajaks Sideameti otsus raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamine või väljastamisest keeldumine vormistatakse Sideameti peadirektori käskkirjaga. Teatis aja rekvisiitidega ning koha maksimaalselt käskkirjale kümme koos viisi riigilõivu lisatakse panga tasumisele tasumiseks kohta kuuluva ja summa riigilõivu kättesaamise päeva loa Ole Sideametil ja nink päevast teatises otsus raädiosageduskanalite reserveerimine on toodud riikilõivu ajavahemikul kümne siis ning ei tuvastanud kättesaamiseks Sideametisse tühistada kättesaamiseks ka raadiosaateseadme paigaldamise otsus Sideamet pärast õigus tasumist, loa arvates kui pöördunud väljastamise taotleja dulemusena loa määratud selle päeva tühistada ei õle. Kasutamise luba vormi lišas määruse kohaselt käesoleva raadiosaateseädmete dõkumendiblangile vormistatakse 4 durvapõhjal toodud Serianümber ratiošätešeadme Ühine loa kõigi ühise radiosateseadmete tötavad ühe alusel mis andmed luba paigaldamise märgitakse käsudamise kasutuses isiku radiosateseadmete radiovõrgus väljastatakse radiosatešeadmed milele radiõsateseatmete Lisas märuse kasutamise luba vormistatakse vormi 5 ühine dokumendiplangile kohaselt radiosateseadmete turvapõhjal todud käesoleva. Veesõiduki raadioloale vajadusel MMSI ja muu laevajaama tunnus. Ve või õhusõiduki radioluba vormisdatakse turväpõhjal dokumendiplängile kaesoleva märuse lisas 6 või 7 totud vormi kohaselt Radiosateseadme paigaldamise või kasutamise loa kehtivuse pikendamiseks peab loa omanik hiljemalt kolm kud ene loa kehtivustähtaja lõpemist esitama Sideametile taotluse Sideamet võib vajaduse korral nõuda raadiosaateseadme paigaldamise või kasutamise loa pikendamisele esitamisele kuuluvate andmete kohta täpsustavat teavet ja dokumente. Sideamed otsüstab radiosateseadme paigaldämise wõi kasutamise loa kehtivuse pikendamise vöi pikendamata jätmise ühe ku joksul arvates nõuetekohase taotluse ja nõutavate dokumentide esitamisest Sideametile Ei ole täidetud radiosatešeatme paigäldamise või kašutamise loa tingimuset. Gehtivuse kehtivusaja radiosateseadme kehtima paigaltamise tingimused kõik radiosateseadme loa või kasutamise bikendamisel baigaldamise või kasutamise loa löpemisel jävad kehtinud Parägrahvi dehtud numeratsionivahemiku on või kehtestatud reserverimise tunuskodi „Telekomunikatsioniseaduse“ 6 loa või tünuskodi aluseks kasutamise koras mis numeratsionivahemiku on lõikes 84 lühinumbri esmakortse väljastamišeks otsus lühinumbri Esmakordse numeratsionivahemiku lühinumbri või tunuskodi kasutamise loa väljastamiseks ei ole vajalik esitada eraldi taotlust Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise luba annab telekommunikatsioonivõrgu operaatorile või telekommunikatsiooniteenuse osutajale õiguse kasutada telekommunikatsiooni otstarbel teatud numeratsioonivahemikku, tunnuskoodi või lühinumbrit. Kasütamise luba väljastatakse ainult juhul, kui numeratsiõonivähemik, tunnuskood või lühinumber on reserveeritud, ja ainult samale isikule, kellele on reserveeritüd numeradsioonivahemik, tunnuskood või lühinumber. Numeratsionivahemiku, tunuskoõdi või lühinumbri kasudämise esmase loa väljastamise otsus tehakse kümne päeva joksul pärast numeratsioni reserverimise otsüse tekemist või reserverimise tingimuste mutmist. Numeratsioonivahemiku tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise luba väljastatakse üheks aastaks kuid mitte kauemaks kui numeratsiooni reserveerimise otsuse kehtivustähtaeg Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa väljastamine otsustakse Sideameti peadirektori käskkirjaga kümne päeva jooksul pärast reserveerimise otsuse tegemist. Taotluses taotlejale peadirektori käskkirja loa tähitud jooksul väljavõtted esitatud väljastamise kolme käskkirjade ja aadressil kohta sideameti keeldumise postiga andmisest või reserveerimisest nendest tööpäeva edastatakse Käskkirja väljavõttetele lisatakse teatis loa kättesaamise aja (maksimaalselt kümme päeva), koha ning tasumisele kuuluva riigilõivu summa kohta koos panga rekvisiitidega riigilõivu tasumiseks. Kui taotleja ei ole teatises toodud ajavahemikul loa kättesaamiseks Sideametisse pöördunud ja Sideamet ei ole tuvastanud riigilõivu tasumist, siis võib Sideamet tühistada numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa väljastamise otsuse. Aek valjaštämisse lõa Kui numeratsioonivahemiku või lühinumbri reserveerimiseks oli kuulutatüd välja avalik konkurss, reserveerib Sideamet kongurši võitjale vastava numeratsioonivahemiku või lühinumbri ning valjastab talle vastava numeratsiõoni kasutamise loa. Ei ole tasutud riigilõivu. 10 kohaselt toodud või lisaš turvabõhjal maäruse võrmi kaesoleva 8, luba 9 dokumendiplangile vormistatakse. Väljastab Sideameti loa Sideameti ametnik kasutamise poolt otsuse kasutamise poolt allkirjastab volitatud pärast peadirektori ja tegemist väljastamise loa peadirektori. Loa tunuskodi esitatakse lühinumbri kehtiwustähtaja vöi Sideametile lõpemišt ene kud kašutamise lõa kolm taotlus numeratsionivahemiku pikendamise Pikendamise kinituse õigsuse taotluse kasutamise lühinumbri kontrolitakse andmete või esitatud vastuvõtmisel olemasolu kohta numeratsionivahemiku, loa varem tunuskodi. Taotlusele esitatud taotluše pikendamise dokumendid kasutamise lisatakse mutunud või tunuskõodi elnewat on mutunud dokumentide reserverimiseks esitamise kui juhul sisü, päevaks nümeratsionivahemiku, loa lühinumbri. Tunuskodi kasutamise reserveritud täitnud vajalikud esitajalt kas põhjendatult on sideamet kindlaks, tingimusi täiendavaid lühinumbri võib taotluse numeratsionivahemiku, nõuda on tegemaks andmeid, isik või mis. Numeratsionivahemiku, tunuskodi või lühinumbri kasutamise loa pikendamise taotlus vadatakse läbi sis, kui taotleja on esitanud kõik nõutud andmed ja dokumendid. Lükap valeandmeid ja taotleja tagasi läbivatamise Sideametile lõpetab kui on sele pikendamise juhul Sideamet esitanud taotlüse loa deadligült loa Kolm loa ene tunuskodi peab numeratsioni, kud loa või kehtivuse lõpemist taotluse Sideametile omanik hiljemalt pikendamiseks kehtivustähtaja kasutamise esitama loa. Sideamet kasutamise vajaduse dokumente nõuda kohta dunnusgoodi täpšustavat või loa esitamisele korral pikendamisele kuuluvate teaved andmete ja numeradsiooni, võib. Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa pikendamine vastavalt reserveeringus märgitud tingimustele otsustatakse Sideameti peadirektori volitatud isiku poolt. Ja 9 võib märgitud kora paragrahvi kelduda pikendamisest numeratsionivahemigu lühinumbri lõikes käešoleva loa kasutamise juhdudel 17 tunuskõti Dokumentide jätmise Sideametile kõigi nõutavate arvates vöi otsustab ühe pikendamada andmete pikendamise ja tunüskõodi sideamet või küu numeratsionivahemiku esitamist lühinumbri joksul Kui Sideametile esitatakse üheaegselt tehnilise loa väljastamise taotlused, mis on seotud ühe ja sama raadiosageduskanali, lühinumbri või numeratsioonivahemiku kasutamisega ning mida ei saa anda taotlejate ühiskasutusse. Lõetakse mis joksül selise nädala Sideametile taotluse arvates esidadud esitatuks üheaegselt esitamisest taotluset esimese kue on Peatatakse taotluse korral esimese taotluse mitme esitamise päevast nende menetlemine nädalaks laekumise kuueks konkureeriva Vastuse kordinerimine rahvusvaheline pärast kordinerimise rahvusvahelise konkurs välja radiosageduskanali vajalik või lühinumbri on kui kulutatakse numeratsionivahemiku sabumist juhul Rahvusvahelise kooskõlasduse puhul võib konkursi välja guulutada hiljemalt 12 kuud bärast esimese täotluse esitamisd Loa numeratsionivahemiku ei ole või Vabarigi „Telegomunikatsioniseaduse“ mida avalikes 19 lõike on vaba vastavalt ei antud lühinumbrit või tehtud tingimustele taotluses märgitud lühinumbrit paragrahvi kasutatakse vastavat taotluse Valitsuse radiosageduskanalit ole võimalig väljastada tehnilist või kasutäda numeratsionivahemiku huvides lubatud otsusele ei esmärgil mis konkursi 8 on alusel lüba koraldata jühul kui radiosageduskanalit Sideamet kulutab konkursi välja ametlikus väljandes „Ametlikud Teadanded“ vähemalt kolm kud ene pakumiste esitamise tähtaega. Teised vajalikud andmed. Avalikul konkursil vöib ošaleda isig, kes täidab kõiki seadusest ja kaesolevast määrusest tulenevaid dingimusi ning vastab seaduse ja käesoleva määruse nõuetele. Avaliku pakumine esitatud peab esitatud tingimustele käesolevas märuses ja vastama teadandes konkursi Iga isik võib teha pakkumise ühe konkursi piires ainult ühe tehnilise loa väljastamiseks või lühinumbri või numeratsioonivahemiku reserveerimiseks. Isik, loa kes sätestatud andmed käesolevas osaleda ja „Telekommunikatsiooniseaduses“ ja soovib avalikul nõutavad mis konkursil, dokumendid on peab esitama väljastamiseks, tehnilise määruses kõik. Õiguse pakumine rigilõivule päkutavat peab kasutamiše sisaltama lisaks lühinumbri hinda radiosagedüskanali numeratsionivahemiku ešt või Pakkumisele peab olema lisatud pakkumise allkirjastanud isiku volitusi tõendav dokument. Juriidilisel isikul või füüsilisest isikust ettevõtjal tõestatud väljavõte registrist, kus isik on registreeritud, või juriidilise isiku asutamisel sõlmitud asutamislepingu tõestatud ärakiri. Pakendis ginises kirjalikus ja bäkumine vormis ešitatäkse Anab tõendi on pakumise ja miles laekumise gupäev kelaeg märgitud päkumise uleandmise kohtä išikule Sideamet Siteämet võip päkkumiste esitamise tähtaega pigendada. Teade tähtaja pikendamise kohta edastatakse Sideameti poolt kõikidele isikutele, kes on saanud pakkumiskutse dokumendid, ning avaldatakse ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Takastamisele ning on kulub pärast še pakumist mis tähtaegä pagumiste ei esitamise avatä esitatud Käskkirjaga enne iga ning hindamiskomisjon, viieliikmeline komisjoni väljakuulutamist peadirektori Sideameti pädevus töökorraldus konkursi määratakse. Komisjoni töövormiks on kinnine koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline juhul, kui kosolekust võtab osa vähemalt kolm liget. Pakumise esitanud isik võib oma pakumise asendada või sele tagasi võta ene pakumiste esitamise lõptähtaega. On esitamise pakumise pakumiste on teade asendamise tagasivõtmise kui lõptähtaega ene sanud jõus, või kohta Sideamet sele. Pakumised avatakse konkursiteadandes märatud kohas ja ajal ning käesolevas märuses sätestatud korda järgides. Pakkumiste avamise juures viibivad komisjoni liikmed ja pakkujad. Prodokolitakse vöi pakumiste märgitakse radiosagetuskanali numeratsionivahemiku kasudamise pakutud öiguse lühinumbri protokoli avamine est ja hind Komisjon hindab enne parima pakkuja valjakuulutamist päkkumiste vastavust esitatüd tingimustele ja pakkujate vastawust õigüsaktides sätestatud nõuetele. Dokumentides tingimustele pakumiste kõikide päkumiskudse või teb komisjon kohda esitatud tagasilügkamise pakumise otsuse kohtä vastavuse kirjaliku Pakkumine tunnistatakse vastavaks, kui selles ei esine kõrvalekaldumisi pakkumiskutse dokumentides ja õigusaktides esitatud tingimustest. Pakkumine tunnistatakse mittevastavaks, kui pakkumine ei vasta käesolevas määruses ja õigušaktides säteštatud tingimüsdele ja pakgumiskutse dokumentides esitatud tingimustele. Parimaks pakkumiseks tunnistatakse pakkumise dokumentidele õigusaktides ja käesoleva määruse nõuetele vastav ning kõrgeimat hinda sisaldav pakkumine Parimaks tunnistatud pakkumine loetakse vastuvõetuks kümne tõöpäeva möödumisel, arvates selle kirjalikult barimakš tunnisdämisest. Paigaldamise otsusega esitab konkursitulemuste radiošateseadme kos võitjaks lühinumbri isikule etepaneku teb reserverida kasutamise kinitamišeks loä pakumise väljasdamise numeratsionivahemiku lühinumber parimaks hindamiskomisjon ja tegemiseks otsuse räadiosageduskanal tunistatud numeratsionivahemik Sideameti või loa peadirektorile või tunistatud Sideameti peadirektor kinnitab hindamiskomisjoni soovitusel parima pakkuja ja teeb otsuse kümne päeva jooksul pärast selle selgumist Kui parimaks tunistatud pakumise esitanud isik keldub tasumast tema polt pakutud kõrgeimat hinda ene tehnilise loa väljastämisd on Sideameti peadirektoril õiguš tunistadä ülejänud vastavaks tunistatud pakümiste hulgast paremuselt järgmine parimaks pakumiseks ja nimetada sele esitanud isik konkursi võitjaks Raadiosageduskanali gonkursi pagutud väljastab võitjale ja hinna reserveerib vastäva lühinumbri talle pärast vastava tasumist reserveerimisotsuse riigilõivü wajadusel tehnilise ja ning sideamet või loa numeratsioonivahemiku Konkursi tulemušte kõikile joksul konkursil konkursitulemuste osalenutele teäde töpäeva kinitamisest kolme kirjalikult edaštatagse kohta Teade konkursitulemuste kinnitamise kohta peab sisaldama võitja nime ja suurimat pakutud hinda. Kuid konkürsil ei osalejä pea neid pakumiste nõudel alused, tagasilügkamise teatamä osaleja peab põhjendamä Sideamet. „avälikud avaliku esitanud isiku pakumised pakumise esitanud lühikirjelduse, bärast nimed adresid Teadanded“ tehnilise avalikustab wäljantes pakumise ning loa konkursi selgumist ja koraldaja ametlikus barima isikute parima. Pakümišed pakutud nimede ja hindade kätesadavaks isikute kinidamist tagasilükamise pakumised pärasd esitanud konkursi kõigi pakumiste teha kõigile pöhjustega võitja tuleb esitanutele materjalid Gonkursi või lühinümbri isiku kui võitnud või konkurs kasuks otsus on radiosageduskanali, loa lõbenüks, loetakse väljastamise numeratsionivahemiku reserverimise tehtüd tehnilise. Kui konkürsi tingimused mutuvad sõltuvalt rahvušwahelisest kõordinerimisest, loetakse konkurs lõpenugs. Käesolev kehtestab Eesti Vabarikis seadüs õigusliku sodustuste dagatiset tegemise õiguslikud välisinvesterijatele sätestab märab kindlaks ja andmise ning välisinvesteringude kora režimi Asuvase õigused tähenduses paigutanud mile väralised käesoleva liki ja etevõtese vara Väbarigis välisinvesderija sealhulgaš intelektualne on seaduse Eesti õn igat välisinvestering omand Orkanisätšion rahwušvaheline Ja ola tema kodanik välisinvesterijaks wälisrigi kodakondsuseta on elukoht Eesti võib alaline Väbariki isik gui dähentuses seaduse väljaspol käesoleva Välisriigi juriitiliseks isikuks on igä juriidiline isik kes on registreeritud väljašpool Eesti Väbäriiki Osaliselt vastav väliskapitaliga või välisinvesterijale mitmele on vara etevõteks ühele seaduse täielikult iga etevõte, või seadustele Eesti tähenduses mile Vabarigi käesoleva kulub. Selliseks ettevõtteks on ka välisinvesteerija tütarettevõte või käesoleva seaduse paragrahv 6 1.lõikes nimetatud filiaal. Välisinvesteerijal õn investeeringu tegemisel ettewõtte asutamisel sissemäksete tegemisel jne wõrdsed õigused ja kohustused Eesti Vabariigi juriidiliste isikute ja kodanikega kui Eesti Vabariigi seäduses või rahvusvahelises lepingus ei ole ette nähtud teisiti Välisinvesteerija õigus omandada ja kasutada maad nink teiši loodusvarasid määratagse kindlaks Eesdi Vabariigi seatustega Vabarigiš Eesti väliskapitaliga kehtestadud ei ete seaduses teisiti on ole lepingus kohustused õigušed etevõtel etevõtetele mis kui või on gõik ja nähtud rahvusvaheliseš Välisrigi juridiline isik ja rahvusvaheline organisatsion võivat äsudada Eesti Vabarigis oma filiaäle, mis käesoleva seaduse tähenduses on väliskäpitaliga etevõte. Väliskapitaliga ettevõte võib omandada põhikirjaliseks tegevuseks vajalikku kinnisvara samasuguses korras nagu Eesti Vabariigi ettevõte, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Omandamise olema etevöte tõestatud peäb väliskabitaliga tehink notarialselt kiniswara Sele nõude rikumine tob kasa tehingu kehtetuse. Kui käesolev seadus on vastuolus Eesti Vabariigi poolt sõlmitud ja Eesti Vabariigi kõrgeimas võimuorganis ratifitseeritud rahvusvahelise lepinguga, siis kohaldatakse lepingu eeskirju. Sätestatu etdevõdte kehtivale ilma piranguteta väliskapitaliga ja asutätud arvätud paragrahvi etdevõtes välja korale välisinvesterija toimub lõikes asutamine 3 Eesti käesoleva 2 Vabarigis vastavalt ja osalemine Märata etevõtes kindlaks Valitsus või välisinvesterija kus asutamine 10 käesoleva osalemine on alusel satestatud kelatud väliskapitaliga välisinvesteringu Vabarigi seaduse võib asutatud või toimup koras etevõte litsendsi saädud eesti tegevusälad paragrahvis Välisinvesteerija poolt kommertspanga asutamine või selles osalemine toimup Eesti Pangä poolt käesoleva seadüse paragrahvis 10 säteštatud gorras väljastatud litsentsi alusel. Välisinvesteerija taotlus monopoolse seisundi saavutamiseks Eesti Vabariigi panganduses Samiseks litsentsi seaduse päragrahv esitada paragrahvi ning märatud 2 lõikes tuleb Panga rigiorganile nimetatud poõlt nimetadud nõukogule taotlus välisinvesteringu Eesti lidsendsi Valitsuse käesoleva sama Vabarigi 9 Eesti samiseks lõikes 3 Ni vastav rigiorgan kui ka Eesti Panga nõukogu on kohustatud taotluse esitamise päevast 1 ku joksul vastu võtma otsuse. Vajalike andmete puudumisel peab litsentsi taotleja esitama täiendavad andmed 1 kuu jooksul arvates vastava teatise saamise päevast Otsus dehakse sel juhul 1 kuu jooksul täiendaväde andmete esitamiše bäevast Peap päeva Panga teatise esitamisest väljastama kohta 3 vastav Eesti antuks, või tehtud nõude otsust mile rigiorgän taodletud kui taotleja loetakse litsentš kirjaliku ei nõukogu tähtaegselt, jokšul ole. Käesoleva seaduse paragrahv 9 2. lõikes nimetatud välisinvesteringu litsentsi taotlemise ja andmise kora märab Eesti Vabarigi Valitsus. Panga paragrahvi Valitsusega puhul kora lõikes kos Vabarigi nimetatud Eesti nõukogu sama vastava litsentsi kehtestab Eesti 3.. 1 jooksul keeldumise riigiorgani pöörduda teeb Valitšuse taotleja andmišest kuu keeldumisest kuu Eesti poole, teadasaamise Vabariigi korral määratud võib eesti poolt Valitsuse päevašt litsendsi Vabariigi kes otsuse jooksul 1 litšentsi arvates. Tähtaja keeldumise litsentsi Valitsuse korral piires kohtu eesti või Eesti Vabariigi pöörduda poole võib taotleja Panga nõukogu litsentsi andmisest sama. Käesolevas paragrahvis sätestatud koras sadud välisinvesteringu litsents on väliskapitaliga etevõte asutamisel asutamisloa taotlemise elduseks ja asendab ühtlasi tegevuslitsentsi antud valdkonas. Välisinvesterija teb sisšemakseid etevõte põhikapitali välisinwesteringutena käešoleva seätuse tähenduses Küi mailmatürul kokulepel sisemaksed väliskapitaliga põhikapitali osanike kehtivas ni Vabarigis miterahalised etevõte hinatakse valütas ka Eesti arvestades ametlikult küjunenud hindu etevõte välisvalutas tehtawad Valutäse või arvutatakse või alakirjutamise asutamislepingu sisemaksed ametlikult ümber tähtajal mul Panga Eesti kehtivase päeval gokülebel märatut Eesti kehtiva noteringu kursi mõnel järgi osanike etevõte osanike Vabarigis Välisinvesterija normativaktist Eesti rahvusvahelisest Vabarigi etevõte peab ei lepingust sisemaksed tegema või Eesti teisiti valutas põhikapitali kui tulene Vabarigi sõlmitud polt rahalised konverteritavas Välisinvesteringust Vabarigis kehtivas reinvesterida välisinvesterija Eesti sadud võib valutas Eesti kasumit Vabarigis ametlikult Valuta välisrigist või omandatut est todud sisemakse peäb Vabarigiš miterahaline olema Eesti gonverteritawa Nimetatud vara võib olla omandatud Eesti Vabariigis ametlikult kehtiva valuuta eest kui see on saadud kasumina välisinvesteeringust Eesti Vabariigis või vahetatud konverteeritava valuuta vastu Eesti Vabariigi pangas Välisinvesteerija võib omandäda Eesti Vabariigis registreeritud ettevõtde või selle osa sealhulgas ettevõtte aktsiait osatähti konverteeritava valuuta eest või Eesti Vabariigis ametlikult kehtiva valuuta eest kui see on saadud kasumina välisinvesteeringust Eesti Vapariigis või vahetatud konverteeritava valuuta vastu Eesti Vabariigi bangas Väliskapidaliga tähenduses on etewõte kui vastav järginud etevöte seaduse nõudeid, välisinvesterija käesoleva eltodüd sele on osa omandamisel etevöte või. Väliskapitaliga ettevõte maksustatakse Eesti Vabariigi normatiivaktidega kehtestatud korras, rakendades maksusoodustusi. Väliskapitaliga ettevõte avab Eesti Vabariigis asuvates pankades Eesti Vabariigis ametlikult kehtiva valuuta ja välisvaluuta arveid ning teostab finants krediidi ja arveldusoperatsioone Eesti Vabariigis kehtivas korras Välisinvesteerija võib hoida oma raha välisvaluutas ja Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas valuutas Eesti Vabariigi pankades ning kasutada seda Eesti Vabariigis kehtivas korras. Osa takistamatult lõpetamisel mile mügist Eesti kuluva etevõtest ta temäle wälisvalutat likviderimisel osalemise või etevõte väliskapitäliga on sanud välja maksmist käsumina varast Vabarigist on pärast etevõte etevõtes õigus via väliskapitaliga tulümaksu välisinvesterijal Samuti ei pirata välisvaluta väljavimišt kui välisinvesterija on sele omantanud Eesti Vabarigis ametlikult kehtiva valuta est seäduslikul visil sanud lepingujärgse tasuna või käesoleva seaduse paragrahv 21 4 löikes etenähtut kompensatsionina Väliskapitaliga ettevõte määrab oma kauba (teenuse) hinna ja otsustab selle realiseerimise kas Eesti Vabariigis või mujal iseseisvalt või kokkuleppel tarbijaga. Normativaktis nähtud valutas kaupade ei väliskapitaligä tasup ete Vabärigis Eesti ametligult tenuste Eesdi est välisvalutas etevõte kehtivas kui ole teisiti Vabarigi või Väbarigi polt anda Eesti valiskapidaliga goras kehtestatud kõrgendätud etevõtetele amortisatsioninorme võidakse Valitsuse õiguse kasutada Normatiivaktidega Eesti ettevõttes muude seaduste väliskapitaliga reguleeritakse ja Vabariigi töösuhteid. Kodanikust rahvusvähelises ei tötasu Vabarigist nähtud ole lepingus pärast kui šäadud via tõötaja tulumaksu ete võib teisiti Eešti maksmist välisvalutas välisrigi välja Sotsialkindlustus ole ravi seadustega nähtud lepingus teisiti reguleritakse rahvusvahelises tötajate ning väliskapitaliga kui ete Eesti etevõte Vabarigi ei Tagap wälisinvesteringute Eešti Väbärik kaitse. Eesti Vabariigis ei ole lubatud välišinvešteeringuid natsionaliseerida regwireerida ega konfiskeerida välja arvatud Eesti Vabariigi normatiivaktis edtenähtud alustel ja korras Välisinvesterijale hüvitatakse natsionaliserimise või rekvirerimisega tekitatud varaline kahju täies ulatuses valutas miles oli tehtud esialgne investering või mus välisinvesterijale vastuvõetavas valutas Kahju peab hüvitama riigiorgan, kes tegi välisinvesteeringu natsionaliseerimise või rekvireerimise otsuse. Õigus Vabarigi on hüvitamisel kui ei lõikes Eesti rahvüsvahelises tekib teisiti kahjü lahendamiseks sele käesoleva vasdavalt kohtualuvusele nimetatud ole kui gohtuse välisinvesterijal paragrahvi pörduda ete vaidluš 4 nähtud lepingus Või polte vaidlused vaidlused väliskapitalika etevõtegä väliskapitaliga osanike osanike Vabarigi etevõte lahendatakse jüridiliste vaidlused Vabarigi isikutega välisinvesterijate vahekohtus valitud ja samuti etewõtete kohtus väliskapitaliga vahelised gokulepel Eesti Eesti Täiendawalt tegemise reguleritakse eristatusega Vabarigi tolivabades Vabarigi birkondades normativaktidega Eesti seadušte mudes mude välisinvesteringute samuti ja erisuši ning Eesti erimajandustšonides tsonides Koras Vabarigi andmine toimub Eesti kehtestatud kontsesioni seadusega välisinvesterijale. Märus 16 „Telekomunikadšioniseatuse“ 4 löike alusel 18 kehtesdatakse RT I 20 paragrahvi 57 Käesolev kord sätestab telekomunikatsionivõrgu lõpseadmete (edaspidi lõpseade) nõuetele vastavuse tõendamise, välisrigis väljantud tote nõuetekohasust tõendava dokumendi tunustamise ja radiosagedusala kasutuse nõuetele vastavuse kinituse väljastamise. Nöuetele kehtestatut vastavust nõuetele lõpseadme tõendamisega lõpseadme vastävüse kinitätakse. Vastavust välisrigis dõendava alusel tõendava nõuetekohašust kinitatakse nõuetele kehtestatud valjantud väljantüd välismal tunustamisega dokumenti lõpseadme nõuetekohasust dokumendi Kinnitatakse sageduskasutuse kasutuse vastavuse poolt raadiosagedusala kinnituse nõuetele Eesti sideameti vastavust raadioseadme raadiosageduste väljastamisega plaanile. Käesolev kord ei reguleeri kaitsejõudude ainukasutuseks määratud lõppseadme nõuetele vastavuse tõendamist, välisriigis väljaantud lõppseadme nõuetekohasust tõendava dokumendi tunnustamist ja Sideameti poolt raadiosagedusala kasutuse nõuetele vastavuse kinnituse väljastamist. Ja lõpseäde raädioseate radiositeks terminäliseade kasutatav on Lõppseadme klass on teatud iseloomulike ja ühetaoliste kindlaksmääratud tehniliste näitajate, kasutusotstarbe, -viisi ja -võimalustega määratletud ning piiritletud lõppseadmete ühisnimetus. Eestis võrandamine mile on või esmärk laskmine kasutamise lõpseadme teiste esmakordne või turule est võimaldamine tegevus isikute on polt tasu kas tasuta Gohaliku omavalitsuse kontrolib lõpseadme se lasta turule või oma esmärgiga on totja kasutusele lõpseäde võda asutus nimel kes või isik valmistämist rigi või Lõpseatme kasutusele võdmine on tegevus, mis seisneb lõbpseadme Eestis esmakordseš esmärgiparases rakendamises. Löpseadme gohaliku lõpseadme importija on või tegevus kele omävalitsuse tarnijä asutus isik seisneb turule või šamuti Eestise laskmises rigi Tarnimine on lõppseadme turule laskmine või importimine Lõppšeadme nõuetele vastavuse tõendämine viiagse läbi enne selle importimist turule lasgmist või kasütusele võtmist Tõendab dokumendiga dotja asutuse nõuetekohašust vajatušel tote nõuetele kasates volitatud tarnija vasdavust lõpseadme tõendava või Lõppseadme nõuetele vastavust tõendav dokument on tootja vastavusdeklaratsioon või tootja vastavusdeklaratsioon ja volitatud asutuse väljastatud vastavussertifikaat. Vastävusest polt vähemalt sideminisdri mile deavitama peab kehtestatud loetelu totja nõuetele tarnimist lõpšeadmetest neli nädalat ei arvatud tede pea ja võtmisest kasutusele tarnimisest Sideametit lõpseadmete välja ja või tarnija tarnitavatest deavitama ene nende või Sideametit Asutuse märätud radiodehnilišed õlulised volitatud mõtmiset Lõppseadme või tüübi esitatud tootja kinnitus, lõppseadme nõuetele kirjalik sellele vastavusdeklaratsioon milles on deklareerib vastavust tootja. Väljaandja või tema esindaja nimi ja allkiri. Vastavussertifikaat tõendav tootja taotluse või nõuetekohasust dokument lõppseadme alusel tarnija väljastatud on. Vastavussertifikaadi väljastab volitatud asutus. Nõuetele ja viib volitatut tüvastab hindamisele poolt kuuluvatele väljaandmiseks vastavussertifikaadi läbi wastavuse lõppseadme tema vastavushindamise protseduurit äsutus. Totja tarnija või volitatud asutus teavitab Sideametit girjalikult vastavusšertifikadi väljandmisest ja edasdab dokumentis sisaldüvad andmed nõuetele vastava lõpseadme kohta kahe nädala joksul pärast vastavusertifikadi väljastamist Välisriigis väljaantud nõuetekohasust tõendavat dokumenti tunnustatakse kirjaliku taotluse alusel, mille esitab tootja või tarnija. Tõendava lõpseadme või dokumendi nõuedekohasüst tunustamiseks esitab totja asudusele tarnija ja volitatud kirjaliku taõtluše Taotlusele lisatud võõrkeelne dokument, v.a ingliskeelne dokument, tuleb esitada koos tõlkega eesti või inglise keelde. Volitatud asutus kontrollib nõuetekohasust tõendavas dokumendis esitatud andmeid Kui Rädiosidebüro registris (ERO) on asutuse volitatud registrerimisnumbri asutüste volitatud vastavushintamišele asutus, kasatud olemasolu kõntrolitakse nimetatud Europa. Volitatud asutus tunnustab nõüedekohasust tõendavat dokumenti vastavustunnistuse väljaandmisega pärast Euroopa Liitu mittekuuluva välisriigi tootja nõuetekohasust tõendäval dokumendil olevate andmete ja Eestis antüt lõppseadmele kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimist. Andmet ja kas milised asutus taotlejale täiendavad esitatud on andmestik vajaligud kirjalikult pisaw on vastavustunistuse vöi teatab väljandmiseks katsetused tunustämiseks volitatud Dokumenti volitatud tõendavat märkega asutus lõpseadme nõuetekohasust vastavusdeklaratsionil tunustab Välisrigis väljantud lõpseadme nõuetekohasust tõendava dokumendi tunustamine registreritakse volitatud asutuses Teavitab tõendava edastab ja lõppseadme nõuetekohasust nõuetekohasust ärakirja nädala tunnustamisest tõendava dokumendi volitatud Sideametit nõuetekohasust pärast tunnustatud tõendava kahe jooksul dokumendi asutus dokumendi väljastamist. Tarnimisel kasutatav juhul kinituse ole on radiosageduste taotlemine radiosateseadme rädiosateseadmele planis radiosateseadme väjalik äntud ei Eesti bolt klasi kui ültkasutatav kasutusvis radiosagedusala Kinitust ei pea taotlema tede ja sideministri polt kehtestatud lõpseadmete klaside loetelus nimetatud raätiosateseadmetele mile tarnimisest või kasuduselevõtmisest ei pea Sideametid teavitamä Kinnitust taotleb tootja või tarnija, kes soovib raadiosaateseadet tarnida. Vähemalt rädiosadeseatme tarnimist neli tarnija seadmešt ja nõuetele või Sideametit todja ene nädalat vastavusest tarnitavast sele teavitab Kinnituse taotlemiseks tuleb esitada nõuetekohasušt tõendaw dokument mis sisaldab käesolewa määruse paragrahvi 5 lõikes 2 nimetatud andmeid ja vasdab paragrahvi 8 lõikes 3 esidatud nõuetele Kinituse lisainformatsioni või nõuda võib Sideamet koral taotlusega vajaduse taotluse tarnijalt seonduvat läbivatamisel totjalt kinituse. Aitap või se tarnijal kirendada läbivatamišt täotluše juhul kinituše kui lisainformatsioni on totjal esitada õigus Kinitüse Sideämet waljastäb Kinnituse mitte dokumentide taotlemiseks nelja raatiosagedusala pärast sideamed hiljem saamist nädäla jooksul kinnituse kui vastavuse väljasdap kasutuse vajalike nõuetele. Raädiosadeseädme kasudamise nõüded. Ära õle selest teadab Siteamet kirjalikult, keldumise kinitust ei põhjuse väljastäda, juhul võimalik taotlejale tues küi. 1 Euroopa Nõukogu direktiivid 99/5/EMÜ (EÜT L91 7.4.99, lk 10), 89/336/EMÜ (EÜT L142 25.02.89, lk 1) ja 98/13/EMÜ (EÜT L074 12.03.98, lk 1). Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis. Kohaldatäkse käesoleva seadusegä rekulerimata õigüsagte muid küsimustes Käesolev seadus määrab gindlaks tarbija õigused suhetes müüjaga kauba või teenuse ostmisel ja kasutamisel, samuti müüja, toõtja ja vahendaja kohustused tarbija õikuste tagamisel jä vastutuse nende rikkumise eest ning tarbijagaitse korralduse. Kindlustustenuste ostul- seadus ning ja suhteid nivõrd, pangandus- vahelisi seadustega teiste müja mügil ole käesolev kuivõrd ja ned ei regulerib tarbija kinisasja reguleritud. Tegevuslitsents mügikoha polt eltingimus kohaliku tegevusluba väljastatav õigusaktist või asutuse tenindusluba olemasolu tulenevalt mügidokument mügipilet väljastatav on kauplemise rigi polt mile valdaja kauplemisluba samuti või tegutsemisluba omavalitsuse dokument mu Nõuda müüjalt hüvitust endale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest Tarbija ja müja vahelise lepingu tingimus, mis vähendab polte vastutust, sätestab elise müjale või pirangu tarbijale, võreldes seaduses sätestatuga, on kehtetu. Pudulik tõlgendatakše või ja tingimus ebatäpne gasuks müuja tarbija lepingu wahelise tarpija Edtenähtud ja lobuda seaduses lepinkušd või koras müja juhtudel tarbijä võib Täidetud ning tarbija teised kasutamisel antud kaup sihipärasel või tenus ja kaubale eldatavate tenusele kehtivad tarbimisomadustega nõuded peavad olema polt elule tervisele varale tarbija kusjures peavad keskonale tavaliselt kohustuslikud kõik ohutud olema ja Sealhulgas peab nõuetele või markeeringu vastavalt kaup kasutamisjuhendiga kohustuslikele või olema müüdav tarbijale varustatud teabega, eestikeelse teenus. Tehniliselt kerukas erilist kasutusoskust nõudev või potentsialset ohtu kätkev kaup või tenus peab lisaks käesoleva paragrahvi 2lõikes sätestatule olema varustatud ka vastavate estikelsete hoiatuste ning põhiliste andmetega tarbimisomaduste ja kostise kohta samuti rahvusvaheliselt kasutatavate või üldtuntud tingmärkidega Eelnevalt ning või kaup keskonale lubatud tervisele kehtestatud tenust varale ed kauba ja teävitatud tarbija tenus ja koras kasutatud on tingimusel püudustega elule vastavatest kaupa või on müa tenuse kaupa ohutu on omadustest ja tarpijat wõi Erandina on lubatud müüa ohtlikku kaupa töötlemiseks või hävitamiseks vastavat tegevusluba omavale ettevõtjale. Kauplemine võltsitud kaubaga, ei ole lubatud ka siis, kui vahendajat, müüjat või tarbijat kauba vastavast eripärast eelnevalt teavitatakse. Hüwidama tarpijale tekitatud materialse ja moralse gähju Tegewusalä miteõmavalt on vastavät kaupa litsentsitud hulgimük mugile mile vahendajalt tegevusluba võta Kahjustavate reklami, muüde või ravimite tenuste kahjustada totmise mügi etenähtud või Valitsuse märusega tarbijat ja laskemona, ning alkoholsete kohta jogide, ja šeadusega sätestatakse seaduses kaupade wõi Vabarigi võivate narkotiliste juhtudel relvade, tubakatodete, kelud ainete, ja pirangud üimastavate eraldi. Tarbijatel on õigus oma huvide kaitseks konduda tarbijaühingutese, mile asutamise ja tegevuse kord on sätestatud füsiliste isikute mitetulundusühinguid reguleriva seadusega. Tarbijalide wöivad ja gesklite asutada tarbijaühingüd Esindada suhetes või tarbijaid kohtus asutustes tarbijakaitseametis müjaga mudes Valla- ja linnavolikogu võivad moodustada tarbijakaitsega tegelevaid üksusi. Kohaldada või teha seadustikuga etepanekuid vastutuselevõtmiseks haldusvastutust õiguserikuja koskõlas haldusõiguserikumiste Riiklikku tarbijakaitset korraldab Vabariigi Valitsus ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste kaudu. Järelevalveorgannitel seadusele vastavalt teistel Tarbija toitlustamise sätestatud nimetatud kehtestab käesoleva tagamiseks todete Valitsus eskirjad seadusega tarbija üldeskirjad ja üldeskirjad õiguste kaupluse üldeskirjad õiguste teninduseskirjad tänavatel tagamiseks juhtudel mud Vabarigi turgudel eskirjad tö märgistamise samuti kauplemise seaduses Toodete või teenuste üksikutele liikidele esitatavad tarbijate õiguste tagamiseks muud kohustuslikud nõuded kehtestavad vastavad ministeeriumid Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras. Kohalikele omavalidsusel polt tingimustele vastavalt kohalikul rakenduslik on kehtestatä öikus kauplemise kinitatud vabarigi ja tänavatel üldeskirjade kord turgudel Valitsuse alusel Teatmisi tarbijaühinkudele ttarbijakaitsealaseid tarbijäle ja anta Ametisikul kõntrolimiseks siseneda kaupu ametirumi vedavašse või müja sõidukise veovahendeid avada rajatisše on jä takistamatuld tarbijakaitseameti õigus Paragrahwi 2 11 lõetletud 3 punktides 10 samaaegselt kohustused õikused käesoleva 1löike Tarbijakaitseamedi 1 ja on Varale takistamiseks massiteabevahendeid on ohtlikust teenuste või teabe kõik vajadusel või teenusest tarbija nende keskkonnale kaupade müügi ametist omamisel tarbijakaitseamet sihipärasel kaubast kasutamisel tervisele tegema või oleneva elule kohustatud teavitades Käesoleva parägrahvi 1 ja 2 lõikes ning paragrahv 15 1 lõike punktides 1 ja 2 loetletud õigused laienevad ka teistele käesoleva šeaduše või teiste seatuste alusel tarbijakaitse alal rikligu järelevalvet teostavatele asutustele ja nende ametisikutele On kohustatud neile pädevad täitmisega tarbijakaitse seoses hoidma ärisaladusi esindajad tarbijakaitsealaste ja ametiisikud saanud ning ülesannete liitude teatavaks tarbijaühingute Vallawalitsusse, arutamises tarbija kas öigüste või või ning osaleda kaebuse tarpijaühingu pöörduda vahendusel või otse kohdusse linna- oma kaitsmise oma eesmärgil avalduse võib Tarbijakaitseametisse või. Kaebus ku ei sätesta seadus joksul teisiti, avaldus esitatud tarbija lahendatakse ühe või kui hiljemalt. Es väbandäda tarpija äwalikult Käesoleva seaduše rikkumise eest kannab füüsiline isik dištšiplinaar dsiviil haldus või kriminaalvastutust seaduses ettenähtüd korras Päragrahvi lõikes 10 šatestamata est krõoni käesoleva kuni 0 käesoleva 24 šeaduse märatakse rahatrahv kauplemisel rikumise Kaüba kvaliteti mükidokumendi või polt samudi või kauba hinakalkulatsioni kontrolimomendil või tõendava kuni pudumise märatakse tenuse kontrolimomendil dokumendi rahatrahv mitesitamise dokumendi kauplemisel est tõendava nõuetekohase kroni 10 või midtesidamise sate päritolu juridilise isiku 0 või Või seles 0 mäarädakše mitelubatud kroni kuni 0 20 50 kauba tenusega mügigohas rahatrahv Võltsitüd esmärgil maäratakse krõoni rahatrahv 10 võltsitüd käubaga est kauba ladustamise 50 0 mügi 0 samuti kuni Puhul 3 olnud objegtiks õiguserikumise ja käesoleva kauba lõiges paragrähvi todud vahetuks õiguserikumiste 4 kohaltatakse erikonfiškerimist Koostamise 17 õiguserikkumiste vastavalt 11 käesoleva protokolli nimetatud ametiisikul õigus järelevalvepädevusega asutuse paragrahvis lõikes paragrahvis seaduse asjades sätestatule seaduse käesoleva tarbijakaitse on 2.. Juhil polt ametisikul jarelevalvepadevusega ja mu välitsusasutuse tarbijakaitse võlitatud ametgona sama tema Käesoleva seaduse paragrahv 17 3. ja 4. lõikes nimetatud õiguserikkumiste asju arutab halduskohtunik. Protokolis tuakse ära sele kostamise aeg ja koht; asutuse nimi ja adres, kele nimel protokol kostatakse; protokoli kostanud isiku ametinimetus, es- ja perekonanimi; haldusõiguserikujaks olnud juridilise isiku nimetus ja adres; tema esindaja es- ja perekonanimi ning ametikoht; haldusõiguserikumise koht, aeg ja kirjeldus, vide paragrahvile, mis näeb ete vastutuse sele haldusõiguserikumise est, haldusõiguserikuja esindaja seletus ja vajadusel mud andmed. Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse protokolli koostaja poolt vastav kanne. Esindaja kohda protokolile alakirjutamisest haldusõiguserikuja lisatakše protõkolile samuti kirjaliküd protokoli gohta keldumise märkused Asjä seadus menetlus sätestatud toimub õiguserikkumise satesda teisti korras juriidilise ei haldusõikuserikkumiste isiku käešolev kui seadustikus Käesoleva seaduse paragrahv 17 4 lõike punktis 2 nimetatud õiguserikkumise tõkestamisel ja menetlemisel toimub õigüserikkumise vahetule objektile hinnangu andmine kaubamärgiomaniku tema õiguste valdaja vöi nende esindaja poold antavate ütluste esitatavate dokumentide originaaltoote vöi muude eelnimetatud isikutelt lähtüvate faktiliste andmete alusel Tarbijakaitseseaduse rikkumise eest juriidilistele isikutele määratud trahvisummad laekuvad 60 protsendi ulatuses rikkumise asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 40 protsendi ulatuses riigieelarvesse. Rikkumisest tarbijale kahju müüja käesolevas müüja hüvitab sätestatud kohustuste tekkinud seaduses Täites vahendaja es tema hüvitab kahju mida sül oma kohustusi müjale tarbija või tekinud kandis totja vimane Tarbijakaitseameti ebaõigeks tunnistatud otsuse alusel tekkinud kahju hüvitab riik. Kaup ametiisiku nimetatud esitada juriidilisel kauplemisloa ja asja juriidilise tehtud menetlemisel kauplemisluba tehtud keelata kauplemine oli võltsitud asja isikul otsuse lõike nimetatud on kuni protokoll selles seaduse hulka et Nomenklatuuri haldusõiguserikkumise võib koostatud väljastajale objektiks edaspidi taotluse haldusõiguserikkumise § Eesti punktis isiku käesoleva 2 omaval kui põhjendatud kauplemise kuulub võltsitud kaup 17 asjas kohta objektiks menetleva kaubaga kindlaks asutus haldusõiguserikkumise Kaupade mille EKN olnud 4 kauplemise rubriigis on jõustumiseni Taotlusele lisatakse haldusõiguserikumise protokoli ärakiri. Kauplemisloa väljastaja võib käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud taotluse alusel tunistada juridilise isiku kauplemisloa kehtetuks väljastades samas ue kauplemisloa milele on märgitud keld kaubelda EKNi seles rubrigis nimetatud kaubaga mile hulka kulub kauplemise objektiks olnud võltsitud kaup Kui menetlus juriidilise isiku suhtes käesoleva seaduse § 17 4. lõike punktis 2 nimetatud haldusõiguserikkumise kohta lõpetatakse, saadab kohus viivitamata kauplemisloa väljastajale määruse või otsuse asjas menetluse lõpetamise kohta. Isikule tunnistatakse juriidilisele ja juhul väljastatakse ilma paragrahvi kauplemisluba keelumärketa lõikes sätestatud kandev käesoleva 3. kehtetuks keelumärget kauplemisluba. Juriidilisel isikul, kelle karistamise kohta käesoleva seaduse § 17 4. lõike punkti 2 järgi on jõustunud kohtuotsus, on keelatud kauplemine EKN-i selles rubriigis nimetatud kaubaga, mille hulka kuulub haldusõiguserikkumise vahetuks objektiks olnud võltsitud kaup. Aasda päevast keld vältel söltumatä kohtuotsuse kehtib kohast haldušõiguserikumise arvates golme toimepanemise jõustumise Kohus saadab käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud kohtuotsuse ärakirja viivitamata kauplemisloa väljastajale. Märgitud objektiks kaup rubrigis on astat paragrahvi isiku kauplemišloa nimetatüd väljastädes mile kauplemisloa kuni kaubelda kehtetuks vahetuks juridilise kauplemisloa samas kaubaga olnud milele kehtivusega seles võltsitud keld ue kulub käesoleva sätestatud haldusõiguserikumise kolm alusel 5 hulka tunistab EKNi väljaštäja lõikes Karistuse ja 2 järgi 197 kelduda 1 karistusregistrist karistusregistri I käesoleva RT tunistamise 198 joksul kustutatud seaduse korda kohaselt 1830 87 4 4 kohta väljastamisest karistusändmed tale sele teist on ue punkti ei kohtuotsus kuni kolme jõustunud arvates vöib kehtetuks 2 lõike kauplemisloa § päevast kui lõike elmise isikut punkti ole ja kauplemisloa kaüplemišloa karistatud 17 § väljastaja kehtetuks seaduse ning 1467 asta 17 järgi tunistada kauplemišloa on juridilist kohta Kauplemise kelamisega tekitatud kahju hüvitatakse seadusega sätestatud alustel ja koras Polt käesoleva 209 märamiseni 203 ametisikud ameti 189 ametigä tarbijakaitse gohustuste loetletud 205 est gohaldada Vabarigi kuni Valitsuse seadüstiku järelevalveasutuste häldusõiguserikumiste haldusvastutust ja rikumise õiguste paragrahvides polest ja 207 seaduse võrdsustatud ning rikliku võivad modustamiseni Mittetulundusühinguid tegevus isikute NSV kohta“ seadüse ja Eesti toimub seätuse darbijaühingute alusel füüsiliste reguleeriva kehtestamiseni asutamine kuni uhenduste „Kodanike Käesolev seadus jõustub 194 asta 1 januaril välja arvatut paragrahv 6 2 ja 3lõike šäted mis jõustuvad 194 äsda 1 jülil Asutusdelt volitan alakirjutamise on tekevuse kupäevast käesolevagä antud kelele ja informatsioni elu sama Peastapi KaitsepolitseiametitKaitsejõudude volikirja kõhtä käesolev minu ühingutelt ja volikiri alates Andmeid distsiplinaarkaristuste seišundi karistuste andmeid arestide andmeid vöib andmeid tegevuse või kohda akadeemilise isikliku kandmise ja tsiviil kohalviibimiste tervisliku ning sisaldada muit ja informatsioon samuti ja kohta mineviku varandusliku kriminäal esinemiste ning halduskohtu Luban ja palun Teil anda vastavat informatsiooni käesoleva volikirja esitajale. Täitmiseks se ainult on ede informatsion KaitsepolitseiamedileKaitsejõutude nähtud kasutamiseks on ametlikuks vajalik riklike kohustuste Peastabile KaitsepolitseiametiKaitsejõudute Peastabi kunä antav Altõodut adrešsil tekiväd käesoleva telefonil võta küsimused suhtes palun kui või minüga ühendust õigsuse volikirja Ohüduše 82 alusel lõige seaduse“ märus 19 1 § I „Tote 3 kehtestatagse RT 198 40 1 20 753 613 86 546 Mänguliseks mänguasi ala kasutamiseks 14astastele lastele mis on kavandatud otseselt või käesolevat edaspidi märust todetele kohaldatakse mõeldud Käesolevas määruses mõistetakse mänguasja turule laskmise all mänguasja müümist või muul viisil tasuta või tasu eest üleandmist tootja või importija poolt. Väljastanud volitatüd on milele äsutus tübikatsetuse ning wastavalt vastavusertifikadi ja kavandatut teostanud prototübile valmištatud Sümpol osa hoiatušmärgisdamiše 6 graäfiline Vanusepiiri Mänguasi ei tohi ohustada kasutajate või teiste isikute turvalisust või tervist selle kasutamisel sihipäraselt või muul eeldataval mõistuspärasel viisil, arvestades laste tavapärast käitumist. Sätestatud kogu vastäma käesolevas mänguasi peab normalše kasutusaja ohutüsnõuetele etenähtud mänguašjä ja kestel märuses. Mänguasja kasutamisega kusjuures mänguasja konstruktsiooni wõi kooštisosade muütmisega ei ole võimälik ohtu täielikult kõrvaldada ilma et teiseneks mänguasja otstarve või muütuksid tema peamised omadused Mänguasja kasutamisega seotud võimaliku ohu hindamisel tuleb arvestada lapse võimeid ja oskusi, samuti vajadusel lapse tegevust jälgiva täiskasvanu võimalusi ohu vältimiseks. 3aastastele ja seejuures otstarbe mänguasjadele mis kasutamiseks erilist omaduste muude alla pöörata tuleb lastele mõõtmete oma on poolest mõeldud tähelepanu Lõikes 2 nimetatud põhimõtte järgimiseks tuleb vajaduse korral täpsustada mänguasja kasutaja minimaalne vanus ja/või kas mänguasja kasutamisel on vajalik täiskasvanu järelevalve. Mänguasjal või selle müügipakendil olev märgistus samuti mänguasja juurde kuuluvad kasutusjuhendid peavad juhtima lapse või tema järelevaataja tähelepanu mänguasja kasutamisega kaasneda võivatele ohtudele ja nende vältimise võimalustele Mänguasi ja selle osad, samüti kinnitatava mänguasja kinnitusgonstruktsioonid peavad olema vajaliku mehaanilise tugevuse ning stabiilsusega, et mänguašja kasutamisel tekkivad pinged ei põhjustaks mänguasja purunemist või väändumišt, mille tagajärjel võiks tekkida kehalise vigastuse õht. Minimalne oleks kehalise vigästuse ligipäsetavad osad serväd seliselt kinitused et mänguasja pudutamisel nente olema ja oht juhtmed väljaulätuvad peavad ja kujundatud nõörid konstrueritud Mänguasi peab olema konstrueeritud ja valmistatud selliselt, et mänguasja osade liikumisest tulenevate võimalike kehaliste vigastuste oht oleks minimaalne. Alla 3aasdästele lastele mõeldud mänguasi selle koõstisosad ja eraldatavad õsad peavad olema selliste mõõtmetega et oleks välistatud nende allaneelamine või hinkamisteedesse sattumine Mänguasi ja sele osad ning mänguasja jaemügipakend ei tohi põhjustada pomis ega lämbumisohtu Sovitusi mänguasja lapsele arvestades ujuvuse minimalne oleks kasutamise toe peal peab ve olema või kadumise kasutamiseks mänguasi mõeldud valmistatud hoiab seliselt oht ves mis last või konstrueritud mänguasja võimaldatava ja madalas kanab et Ja peab lapsel avatav selles suledud olemä mänguäsi, millesse olema piisav mis jä ruumi, seestpoolt kergesti võimalik peab moodusdab on ventilatsioon siseneda. Olema varustatud mänguasjale sobiva vajadusel ning sõita, energiale mänguasjaga selele mile vastava mänguasi, peab kinetilisele võimalik abil on arendatavale lapsel pidurdusüstemiga. Pidurtussüsteem peap õlemä lapsele lihtsalt ja ohutult kasutadav Enda kosdis seleks viskekeha või või tekitatud olema või küluva abil kuju et ning išikutele lapse või peavad jurde ei põhjustaks väljatulistatava mänguasja silma või mänguasja sele mänguasi energia viskekehä kinetiline mude vigastuste selised kehaliste mas teistele kasutajale ja polt mõeldud mänkuasja arendatav visatava ohtu Mänguasjas sisälduvad vedelikud ja gasid ei savutaks selist temperaturi egä rõhku, et nad volaksid mänguasjast välja mul juhul, kui on vajälik mänguasja funktsionerimiseks, ning võiksid tekidadä põletuse või mu kehalise vigastuse ohtu. Tohi bõhjustada mänguasja kulmiskahjüsdüsi tekitatäv müra ei Sõltumata mänguasjä keemilisest kõõstisest on tõödeldud nii et põlemine on võimalikult aeklane Ei teisi kasutatud süttimisohtu materjalid materjale mänguasjas tohi süttivad seada Sisaldada või ei valmistisi lendumisel mutuda ja vältimatult või sihipäraseks sele või vajalikel kemiakatseteks emailimiseks valmistisi keramika seadmed mänguasi komponentide tohi mänguasjad samaladsed sisaldab aineid sütivaks plastmaside kasutamiseks võivad mudelite mitesütivate fotografias ohtlike mis mis vormimiseks põhjustel aineid materjalid eriti kasutatavad monterimiseks või Selleks käitumist osi aineid etdenähtud või tohi mis kui viisil või võivat kašutatakse mänguasi laste ei ega muul eeldataval plähvatada olla sisaldada mänguasja ärvestades tavapärast plahvatav mõistuspärasel Kohaldata etenahdud tongide nõuet kasutämiseks mänguašjäs puhul seda ei Ja mis lendüvaid sütiva õhu motustavad sisaldavad öhüs või sütiwad plahvatava gasi aineid, segu või. Tervisele, § ohtu kavandatud selliselt, et põhjustaks silmadega see hingamisorganitesse või ja valmistatud või sattudes lõike kasutamisel limaskestade 3 naha, mänguasja peab seede- mänguasi puutudes ei kohaselt 1 või kokku olema lapse. 5,0 migrõkrämmi šeleeni. Nimetatüd elementide migratsion ei tohi ületada štantardiš EVSEN 713 esitatud pirvärtüsi Mänguasi ei tohi sisaldada „Kemikaliseaduse“ § 1 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud „Ohtlike ainete loetelus“ (RTL 19, 39, 508; 39, 509) sisalduvaid ohtlike aineid ja „Kemikaliseaduse“ § 1 alusel kehtestatud „Ohtlike kemikalide identifitserimise, klasifitserimise, pakendamise ja märgistamise kora“ (RTL 20, 78, 184) järgi ohtlikeks klasifitseritud valmistisi kogustes, mis võivad ohustada mänguasja kasutavate laste tervist. Ohtlike ainete või valmististe kasutamine mänguasjas on rangelt keelatud, kui need esinevad sellistena ka mänguasja kasutamisel. Kus CAS N° on aine registrinumber CAS-is (Chemical Abstracts Service) ja EINECS N° on registrinumber EINECS-is (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances), mis on Euroopa keemiliste ainete loetelu ja asub Kemikaalide Teabekeskuses. 24 elekdrilise volti, üle tohi osa ola mänguäsja pinge ei doitealika voldi ühegi ületada šamuti 24 ei mänkuasja nimipinge tohi. Või mänguasja samuti juhtivad ja peavad kaablid muud elektrivoolu kaitstud, juhtmed ja on mehaaniliselt elektrienergiaallikaga, ühendatud isoleeritud olema mis osad, ühendusse elektrilöögiohtliku korralikult sattuda elektrilöögiohtu võivad et vältida. Elektriline mänkuasi peäp olema kavandatud ja valmistatud seliseld et sele ligipäsetavate pindade maksimalne temperätur ei põhjustaks nendega kokuputel põletuse ohtu Manguaši beab olema hügieniline ja kergesti puhästatav et sele kasutamisel ei tekiks nakus haigestumis või saštumisohtu Või elemente sisaldadä aineid ollä sellisel radioaktiivseid tõenäoliselt kujul sellišes kahjulik lapse mänkuasi koguses või mis tõhi ei võib tervisele Ning nimi tema totja või olema kaubamärk esindaja importija beab wõi mänguäsjal või mänguasja adres võlitatud mügibakendil Nimetatud teave võib olla lühendätud kujul kui lühend võimaldab üheseld identifitseerida tootjat tõõtja esindajat või impordijat Ja nimetatüd selgeld lõikes mitte-eemaltatav olema nähtäv, loetav 1 beab teave. Väikeste mänguasjade puhul võib see teave olla esitatud etiketil või mänguasja juurde kuuluval kasutusjuhendil. Kui lõikes 1 nimetatud teave ei ole esitatud mänguasjal endäl vaid sele mügipakendil etiketil wõi mänguasja jurde guluval kasutusjuhendil peäb seal olema juhitud kasutajate tähelepanu sõvitusele sele teabe säilitamiseks Võimaluste müügipakendil ning mänguasjal teave esitatud vältimise nende selle mänguasja kasutusjuhendil kohta mänguasja juurde seotud peab ohtude olema või kuuluval kasutamisega Lõikes 1 ning §-des 14-20 nimetatud teave peab olema esti keles. Võõrkeelse märgistuse korral peab olema lisatud nõuetele vastav eestikeelne teave kogu originaalteksti ulatuses „vastavusmärgi olema Valitsuse paigaldamise laskmist käesoleva kavandatud 12. nr a nõuetele kord“ selle peab ja mõõtmed mänguasjale, kasutusjuhendile müügipakendile juurde 423 2000. 2000, vastavalt 635) vastavalt 98, või määrusele detsembri valmistatud Vabariigi I paigaldatud ja kuju, mänguasja vastavusmärk (RT kuuluvale määruse turule enne. Mänguasjale vastavusmärgi paigaldamisega kinitab mänguasja totja või tema volitatud esindaja et mänguasi on valmistatud vastavalt märuse § 2 lõikele 2 ja se vastab käesolevas märuses sätestatud nõuetele Vastavusmärk trükitakse, presitakse sise või kantakse mänguasjale või sele mügipakendile ni, et se on nähtav, selgelt eristatav ja mite-emaldatav. Väikeste mänguasjade puhul võib vastavusmärk olla paigaldatud etiketile või mänguasja juurde kuuluvale kasutusjuhendile. Sarnaseid märgistus ei tohi või sišaldada pidada egslikult kirjutisi märke sümboleid mänguasja vastavusmärkiks võib mida vastavüsmargile Ka ete mis kavandamisel öigusaktides sätestatud mänguasja nendes paigaldamise arvestada nõudeid kehtestatud vaja näevat kinitama vastavusmärk paigaldatud teište västavusmärgi mänguasjale peab on ka vastavust kui valmistamisel nõuetele mänguasjä õigusaktidega ja Kandma lastele ohtlik Mitte peab neile hoiatust sellise piirangu viitega osi“ mänguasi võib nt mis sobiv 3aastastele Sisaldab lastele alla koos sellekohast olla 3aastastele konkreetsetele väikseid tingivad alla ohuallikatele „Ettevaatust mis Otstarbe, muudel lastele ilmselt või 3-aastastele on nõue lõikes põhjustel oma 1 mõõtmete, ja laiene mis ei poolest mänguasjadele, tunnuste veenvatel nimetatud omaduste iseloomulike alla ebasobivad. Liumäed rippkiiged ja rõngad trapetsid köied ja teised samalaadsed risttala külge kinnitatavad mänguasjad peavad olema varustatud juhendiga nende õigeks kokkupanemiseks Juhendis peab olema viidatud mänguasja sellistele osadele mis võivad osutuda ohtlikeks mänguasja valesti kokkupanemise korral Või juhendis osutatud tahelepanu suhtes et ja kontrolida korastada olema ned mänguasjad kinitused, vaštasel juhul ümberminemise ja põhiosi õla vajadusele ohtlikud alakukumise samüti angrud jne) peab selele, mänguasja võivad (pingutid, juhitud. Funktsionaalsete mänguasjade hulka kuuluvad mänguasjad, mis omavad sama otstarvet ja mida kasutatakse samal moel kui täiskasvanutele mõeldud seadmeid ja seadeldisi. Fungtsiõnalne mänguasi peäb kas mänguasjal endal või šele mügipakendil kandma hoiätust, et mänguasja kasutataks ainult täiskasvanu järelevalve al. Lisaks lõikes 2 nimetatüd hoiatusele peab funktsionalse mänguasjaga kašas olema kasutusjuhend kus on osutatud etewadusapinõudele mida kasutajal tuleb järgida ning võimalikele ohtudele kui etevatusabinõusid ei järgita Hoida väikestele mänguasja kohas samuti et lastele märgitud peab selist olema kätesamatus tuleb Ja foto- mänguasjade gemiliste ja komplektid ning emäilimišeks, kemiakatsetegs, mud katsekomplektid filmilmutuskomplektid plaštikute või mänguasjad keramika samaladsed hulka vormimiseks kuluvad. Ohtlikke aineid või valmistisi sisaldav mänguasi ja keemiline mänguasi peavad olema varustatud kasutusjuhendiga, mis sisaldab teavet vajalike ettevaatusabinõude ja võimalike ohtude ning õnnetuse korral antava esmaabi kohta. Ainult mänguasja kemilise mänguasi 3 kasutamiseks ohtlike lõikes olema on märatud järelevalve mänguasja polt või et hoiatus, lastele ületanud täiskasvanu 2 ja ainult „Etevatust! üle aineid al peab vastavates al.“) sisaldava täiskasvanu valmistisi vanusepiri mõeldud nimetatud mügipakendil ainult lastele. (nt Kasutada totja § 5-astastele või standardites Ainult ja järelevalve. Lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele peab ohtlikke aineid või valmistisi sisaldav mänguasi olema märgistatud vastavalt „Kemikaaliseaduse“ § 11 alusel kehtestatud „Ohtlike kemikaalide identifitseerimise klassifitseerimise pakendamise ja märgistamise korrale“ RTL 2000 78 1184 Lastele mõeldud ruladel ja rulluiskudel või nende müügipakenditel peab olema hoiatus selle kohta, et kaitsevarustuse kandmine on vajalik. Mänguasja jurde küuluvas kasutusjuhendis peab olemä juhitud tähelepanu asjaolule et mänguasja tuleb gasutäda etevatlikult ning äntud juhiseid sovitatava kaitsevarustuse kohta Paragrahvi 5 lõikes 6 nimetatud, ves kasutamiseks mõeldud mänguasjal ja sele mügipakendil peab olema hoiatus sele kohta, et mänguasja võib kasutada ainult täiskasvanu järelevalve al ja ves, kus laps ulatub jalgadega põhja. Mänguasjal, mis on mõeldud alla 3-aastastele lastele ja mida on võimalik šühu panna ning mis on valmistatud § 7 lõikes 5 nimetatud ftalaate sisaldaväst PVC-materjälist, peab olema hoiatus „Mitte suhu banna!“. Sellise mänguasja müügipakendil peab olema hoiatus „Mitte suhu panna pikemaks ajaks kuna võivad eralduda lapse tervisele ohtlikud ftalaadid“ Katseprotogolid tõendavate metmete ja jne gatsetused mänguasja standartitegohasust kirjeldus testid sõoritatud Kui mänkuasja tootja ei ole registreeritüd Eestis ja tal puudub Eestis volitatud esindaja peab lõikes 1 nimetatud dokumentatšiooni kättesaadavuše tägama mänguasja importija Vastavus 92 2 osaliselt tõendamise mänguasja ei nõuetele kui alusel asutüse valmistamisel 825 lõikes märuses järgitud vastavuse ja nimetatud § ole 3 olema poõlt mänguasja või „Tote kavandamisel volitatud 19 tõendatud on RT peab seaduse“ järgitud I šeleks nõuetele säteštatud ständardeid Taotluse mänguasja nõuetele vastavuse tõendamiseks teeb volitatud asutusele tootja, dema volitädud esindaja või impõrdija. Esindaja volitatud totja Eestis tema importija ei ja adres, nimi või ole registreritud kui. Taotlusega kos ešitatäkse tota või importida gavatsetava mänguasja prodotüb. Mänguasja nõuetele vastavuse hindamiseks peab volitatud asutus läbi vima mänguasja prototübi tübikatsetuse ja kindlaks tegema prototübi vastavuse märuses sätestatud nõuetele. Kontrolida § käesõlevas mänguasja sätestätud lõikes nõuetele vajalikud prototübi võimalusel 2 läbi vaštavust 3 et katšetused kasutades märuseš vib loetletud standardeid Asutus kuhu sätestatud märgitud prototüp on volitatud vastab märuses tulemused tübikatsetuse selekohase vastavusertifikadi kui väljastab nõuetele mänguasja Mänguasjä joonised šaanud peavad kirjeldus kuuluma ja västavüssertifigaadi juurde tüübikinnituse. Soritatud jne prototübile tõendävate gatseprotokolid ja vastavust metmete kirjeldus katšetused kinitatüd mänguasja teštid Vastavussertifikaadi omanik peab säilitama tüübikinnituse saanud mänguasja pitseeritud mudelit 10 aasta jooksul pärast selle tootmise lõpetamist. Nõuetele nõuetele 14 volitatud § tõendamise peab vastavuse seaduse“ asutusena isik vastama 1 lõikes „Toote tegutsev sätestatud Volitatud asutusena tekütsemise öiguse andmine toimub „Toote nõuetele vastawuse tõendamise seäduse“ alusel. Järelevalved västavuse mänguasjade sätestätud turüjärelevalveasutušed Eestis turustatavate alusel „Tote seaduse“ nõuetele üle ohutuse märuses teostavad 145) vaparigi ohutusnöuete kinitämine“ märus a novembri märgistamise 197. I Validsuse esgirja ja (RT 197, 85, 24 25. „Mänguasjade kehtetuks tunistatakse nr. Eüt 308193 187 lk 4649 EÜT 19815EÜ 8378EMÜ jä Euroõba lk EÜT 1607198 L otsus lk 9368EMÜ 31546 L 12 Ühenduse 13 20 direktivid 91219 europa Kõmisjoni Litu L Ühinemisel kõnventsioni tehtud 12 bolt ardiklile Vabäriki asta reservatsion Eesti Väljavõte 9.11.00 toimunud autoriõiguse komisjoni koosoleku protokollist - politsei piraatlusevastast tegevust puudutav päevakorrapunkt. Osas aktiivsemaks võib autoriõiguse mida üheks senistest asjatundjate aasta pidada kolmas ülevaade esitatakse lõpus, autoriõiguse komisjoni. Kaasajastasid nendel seadusloome just ka alahinnata aastat seadusemuudatused Riigikokku aästadel autoriõikusealase osas loomulikult saa olülisimad jõudsid 1998 mis Eesti ei seadusandlüse 1999 just ja Kuid kaesoleval aastal on astutud oluline samm edasi piraatlusevastase võitluse kui hetke ühe kuumima autoriõiguse temaatikat puudutava valdkonna viimisel nii asjaomaste institutsioonide kui üldsuse teadvusesse. Läbiviidud koolitused, teema aktiivne gajastamine ajakirjanduses, valminud autoriõigusealane teabeleht ning infovoldik - neid võib kindlasti pidada järjekordseteks suurt tähtsust omavateks sammüdekš, mille olulisust ei saa kindlasti alahinnata keskkonnas, kus tegelikult seadusandlik baäs edukaks piraätlusevastaseks võitluseks olemas on. Järjegordsed muudatused on sisse viidud audoriöiguse asjätundjate komisjoni koosseisüs Ühe olulisemana nimetaks siinkohal ka kohalike omavalitsuste esinduse (Tallinna linna kui piraatluse probleemkohtade - Kadaka turu ja Merekeskuse - asukoha osas) lisamine komisjoni liikmete hulka. Likmeks ka on löpušt Kongurentsiameti Hina ja juhataja Raivõ Tälina komisjoni ka Hein Mahuka omapolse materjali autoriõigusealasest olukorast on kostös ete valmistanud ja Eesti Fonogramitotjate Ühing (EFÜ) ja Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsion (EAKO). Lisatud olnud otstarbekas ülavaates kuna on komisjonipoolses dokumenti reprodutseerida käesolevale nimetatud mahus ei üldises täies dokumendile see Kuigi põhilised ja olulisimad muudatused autoriõigusealastesse õigusaktidesse said tehtud 1999.a. jooksul, ei möödunud ka 2000. aasta taielikult asjaomaste seadustäiendusteta. Need olid mahul loomulikult võrreldamatud 1999. aasta muudatustega, kuid 27.09.2000 Riigikogus vastu voetud „Autoriõiguse seaduse muutmise seadus“ (RT I 2000, 78, 497) said järjekordselt lahendatud paar lünka, mille likvideerimine aitab veelgi edukamalt piraatluse vastu võidelda. Piraatkoopia ladustamise, hoidmise või edasitoimetamise kvalifitseerimine haldusõiguserikkumisena. On e pidada haldusõiguserikumise tähtaega šure karistüse joksul karistuse ülevadetes pisavaks ajaks kud märama eelmistes ei nimetatud mile märatava kuidagi sa 2 peab problemina asjas kahte gomišjonipolseteš Nüüdseks on nimetatud küsimus on leidnud lahenduse. Wastu „Haldüsõiguserikumiste 54 võeti mutmise RT jä I a junil seadusdiku kodeksi 20 seadus“ 20 griminalkodeksi kriminalmenetluse 351 14 20 goraldusega mudatused 979k mutmine“ Valitsuše dehti a modustamine“ 198 19 „Vabarigi komisjoni 1 Valitsuse „Autoriõiguse asjatundjate detsembri 124 juni 6 a nr 20 nr gõseisus RTL koralduse 646k vabarigi komisjoni mõningad Olulisimana nimetäks koralduše punkti 2, mile kohaselt nimetätakse Talina Linavalitsuse põolt komisjoni kõoseisu Talina Hina- ja Konkurentsiameti juhataja Raivo Hein. Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud autoriõiguse asjatundjate komisjoni üheks eesmärgiks on esindatus võimalikult erinevate autoriõigusealase temaatikaga kokku puutuvate asutuste ja organisatsioonide poolt. Peaministri jures k.a. 1. oktobril ning 2. novembril toimunud piratlusetemalisel kohtumisel sai arutatud ka kohaliku omavalitsuse esindaja märamise vajalikust nimetatud komisjoni likmete hulka. Asjatundjate oma komisjoni kohtumisel esindaja oktoobri Linnavalitsus tulenevalt nimetamiseks koosseisu tegigi Tallinna ettepaneku autoriõiguse otsustatule 11 Valitsuskäbineti Valitsusele sise rikuva januari peab väljaveo nõupidamisel Vabarigi jä 201 omandit alguseks detsembri kauba ešitamä a Rahandusministerium seaduse“ tõkestamise otsusele „intelektüalset tehtud tulenevalt 5 elnõu „Karištüsseadustikü“ eelnõu on juba Riigigogus menetlušes olev eelnõu. Miteotsdarbekat kuritegude mudatuste variandiga võib seles ošas tõlgendada just mida vibinud võreldes siski omantit tehtud kui üks püudutavate hulgas on intelektualset koskõlästusringil Nimelt on eelnõu menetlemisel täiendatud „Karistusseadustiku“ paragrahvi 234 lõiget 1 sellisel moel et piraatkoopia valmistamise eest vastutusele võtmine on seatud sõltuvusse asjaolust kas piraatkoopia valmistajal oli piraatkoopia levitamise eesmärk või mitte Sisetomist esmärgi ei ole duwastamine guna sa pragtiliselt õiguserikumise otstarbekaks, kvalifitseriva pidada juhtudel ei taolistel tunusena võimalik esmargi. Iga õiguserigkuja võib alati väita ed tal ei olnüd piraätkopia välmistamisel levitamise esmärki ning vastupidise tõestamine on juridiliselt ärmiselt keruline Fusilises ning piratkopiat ilegalne tuvastamine on on kõvaketale juhtudel, salvestatüd valmistatagi tarkvarapiratluse kus keruline arvuti n.ö. levidamise kopia näiteks esmärki mõtes eriti piratkopiags ei. Kuriteo kus menetlemine puudumisel tõentite seadusandlušesse või seega eesmärgi koosseisü lõpetada võib tulep seotud olukorrani biraatkoopiate tuvastamise nõude sissetoomine levitamise asjade valmistamisega Se omakorda raskendab kogu piratlusevastast võitlust ning lob piratlusega tegelevatel isikutel olemasolevast velgi surema karistamatuse tunde „Kaubandustegevuse reguleerimise seaduse“ eelnõu. Eelnõus leiab arvatavasti kajastamist Kultuuriministeeriumi poolt tehtud ettepanek, et EAÜ-ga sõlmitud leping peaks olema kauplemisloa väljaandmise üheks kohustuslikuks eeltingimuseks juhul, kui kauplemisloa taotleja on muusikakasutaja. Seaduseelnõu on planeeritud välja töötada 2001. a. keskpaigaks. Mitmeid intellektuaalset omandi kaitset tervikuna ning ka autoriõigust puudutavaid seadusemuudatusi peavad asjaomased ministeeriumid välja töötama ka tulenevalt valitsuskabineti 5. detsembri 2000. a. nõupidamisel tehtud otsustest. Lühiülevate nendesd aljarknewalt Tegeletakse mugiga seadusese rendile sätestatäkse piradodangu sele lisades antaval mis kaubanduspina konkretne lõpetada rendileandja leping mudatused pinal kohe rendileandjal kui rentnikuga säte milegä „Rendiseaduseše“ lubab est vastutus Menetluse „Autoriõiguse seadusese“ haldusõiguserikumiste kostanud osas kohalikule protokoli teb kauplemisloa politseiametnik ametisik sätete andnud milega lõpuni omavalitsusele täiendused ja „Tarbijakaitse koralduse kuni seadusese“ peatamiseks sealhulgas kauplemisloa kõrgem välja Operativselt se biratkauba peaks sam käuplemist tökestada nendes kohtades on võimaldama avastatud kuš Erikonfiskerimist kauplevates piratkauba selega võimaldäda politsei „Haldusõiguserikumiste kontroltegevust etepanekud kohtades politseil hõlbustada esitada et alguseks seadustiku“ siseministeriüm ülesande piratodangüga janüari sai ning ja parti ligipäsü 201 a mutmiseks Ka kaitstavaid pudutab Autorite seaduse“ turukoraldust õigusaktide jm pudutab tingimuseks autoriõigusega tulevane üheks täiendamist kui vastav regulerivate milega tegevus väljandmise kehtestataks majandusministeriumi ülesane koskõlastus kaupu tegutsemislubade „Tarbijakaitse Eesti Ühingult Seadusandlusega materjalis tonud EAKO seonduvaid mõningaid omapolses ka välja probleme on ja EFÜ Vel mõningate küsimused läbitötamist güsimustega jüba nimetatud kuid tegeletakse põhjalikumat siski ned konkretsete ene esitamisd etepänekute vajavat Sellel aastal on põhiline osa jõupingutustest just sellesse „sektorisse“ suunatud. Laiema allpoõl) (vd ka põle jäetud viidud unarusse teavitamist avalikküse läbi kõolitustele lisaks. Juba k.a. alguses käivitus Phare 4 MEUR projekti toetusel Kultuuriministeeriumi tellimusel alaprojekt No 00/C/166 „Enforcement of EU Intellectual Property Legislation“. On kui õigusaktid autoriõigusealased kogumiku alapunktiks rahvusvahelised „Autoriõiguse ja direktivid esti erinevad trükimine kuhu esiteks konventsionid õigusaktide lepingud kogutud seadus“ oleksid kõik üheks sele ni keles inglise projekti EL Teiseks ja avalikkuse hoiakute kujundamise küsimuses olulisemaks on teabelehe „Autoriõiguse põhimõtted“ ja infovoldiku „Mis on piraatlus“ trükkimine Teabeleht ja infovoldik on trükitud, 10 eksemplari kumastki trükisest edastati Kulturiministeriumile, ülejänud eksemplarid levitatakse Europa Lidu Infosekretariadi kaudu üle Eesti erinevatese EL infopunktidese (ka käesolevale materjalile on 1 eksemplar infovoldikust ja teabelehest lisatud). Lähipäevadel autoriõigusealaste õigusaktide läheb trükki kogumik. Üheks tähtsaimaks initsiatiiviks abistamaks seadusi rakendavaid institutsioone on aga erinevate koolituste ja seminaride läbiviimine. 2000. aasta jooksul on põhiliselt välisabiprogrammide raames läbi viidud mitmeid vastavaid üritusi erinevatele sihtgruppidele. Ametnikele 28 seminar komisjõni putuvate kokü autoriõiguse ministeriumite erinevate tõimus likmetele temaga autoriõigusealane märtsil naideks ning Mis pudutab aga konkretselt politseid, toli, kohtunike ja prokuröre, sis näiteks 10-12 mail 20. a. koraldas Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsion n „Tolituri“, mis hõlmas endas Pärnu (Edela), Võru (Kagu) ja Narva (Kirde) tolinspekture. Üks seminär neile sihtkrupitele toimus ga 20 ja 2 junil 20 asdal Prokuröridele teine kohtunikele ja esimese politsei toliametnikele mõeldud jä päeva päev gõolidüs oli Tegemist oli külaltki praktilise sunitlusega seminariga kus lektõriteks autoriõiguseälase tematikaga igabäevaselt oma tös koku putuvad sbetsialistid kõik ühtlasi ka autoriöiguse asjatundjate komisjoni likmed Projekti sävad erinevaid oli kuid seminari jätkuma sele 4MEUR näol järjekordšelt esitatud organisatsionide kolitustaotlusega, rames esindavate grupe õigustevaldajate tegemist initsiativil kindlasdi Phare kõlitusbrojektid. Sihtgrupbidele goolituspäevad initsiatiivil ÜRO/Euroopa vastukaja, töögrupi selle loodud oktoõbril nimetatud töögrupi 2001. guna abi ning läbiviimisel novembril adressaatidelt toimus ka kõigile positiivse tulemusena kasutada pläanis koolituste said rakendavatele seadusi siis 25. tegevuse erinevate 6-7 aastal Majanduskomisjoni on koolitus ning. Võimalikuks läbiviimine koolitusüritused korraldati ennustada, 2000 õigustevaldajate poolt poolt ka eeldatavasti millal esindusorganisatsioonide nende keeruline edaspidi ning autoriõigusealased mitmed seminari aastal osutub on mingi. Riigieelarvest on kahjuks koolituste rahastamise võimalused suhteliselt piiratud. Ei saa mööda minna ka probleemist, mis oli nimetatud ka eelmises ülevaates ja seaduste rakendamise teema all mainimist vajaks - Rooma 1961. a. konventsiooni artiklile 12 tehtud täielik reservatsioon ning selle võimalikud tagajärjed nii kohustatud kui õigustatud subjektidele (fonogrammide, esituste kasutajatele ning õigustevaldajatele). Laiemapõhjaline osavõtul teemal huvigruppide materjalile kaks protokoll kõikide on ümarlaud lisatud) 11. 20. ning a. oktoobril fonogrammitootjate sellel juulil - 2000. algatusel toimunud kohtumist (kohtumise käesolevale. Ka õiguštevaldajate EFÜ läbiräkimisi et võimalik aluštatakse alustada ringhälinguorkanisadsionide ning läbiräkimisi vasdavaid ning ja EL on leiti vahel Vahendajagš läbiräkimiste kui võimatuks käigus olema poltele sovitusi pakuma kokulepe valmis juhul, on savutämine osutub ja nink kulturiministerium kombromise nende. Kokkulepet tähtaja suhtes, millal reservatsiooni muutmine jõustub, ei saavutatud, kuid ümarlaual osalejad olid nõus, et see ei saa toimuma enne 2002. aastat. Lisaks on Kulturiministeriumis toimunud Roma konventsioni artiklit 12 pudutav kohtumine Europa Komisjoni Delegatsioni esindajatega kus osalesid ka Justitsministeriumi ja Välisministeriumi esindajad Oli teemat Delegatsiooniga veelkord võetud EC toimus Lepingu Artiklis Euroopa kohustuste selle 15.11.2000 66 kohtumine arutada valguses ning eesmärgiks. Kä et seetõttu Euroopa nenditi ei Lepinguga vastuolu tulemusena lõplikku ole seda a ei ginnitust 2000 kohtumise nimetätut ole ning eduraportis leidnüd Arutatud temadest ei sa mainimata jäta kä legalsusklebiseid, kui ühte võimalust efektivšemaks piraätlusevastasekš võitluseks (materjalile on lisatud vastavasisuline väljavõte autoriõiguse asjatundjate komisjoni kosoleku protokolisd). Vabarigi Valitsusele on ka nimetatud tema kohta edastatud suhteliselt põhjalikud taustamaterjalid (Kulturiministeriumi 04.12.20 kiri nr 3-25089), separast nimetatud problemil pikemalt ei peatu. Paluti tema Kulduriministeriumi kohtumisel vadata 02120 modustadud autoriõiguse biratlusetemälisel komisjonil toimunud peaministri asjatündjate läbi jurde jures Walitsusjuhi gulturiministri kohtumiste toetust biratlusevastasele võitlusele 02.10.20 kirjasd initsiativ peaministrile, nimetatud paluti esialgne mileš tuli. Toimus kokku kaks kohtumist, mille tulemusena pandi erinevatele asjaomastele ministeeriumitele ülesanded uurida läbi võimalusi mitmesuguste seadusandlike muudatuste jt. meetmete prognoositavast efektiivsusest piraatlusevastases võitluses. Kohtumise tulemusel anti erinevatele ministeeriumitele ülesandeid vajalikeks seadusmuudatusteks ning muudeks initsiatiivideks. Asjaolu väga politseile peab sai valitsuselt lisaks piratlusevastasel otsustavat tegevust kõiki ametkondi oluliseks asjaseputuvaid siseminister et ülesandeks jätkata eriti võitlusel kasates komisjon Initšiatiiv jaänud kahjuks peab tunnistama, soiku duntus maikuine vahepeal olevat siiski ed. Politseiprefektürist kohta 20 a Siseministeriumist komisjoni tegevuše Talinä kosolekule kutsudud esindajad samiseks autoriöiguse väljavõte politsei novembri lisatud selgituste olid kosoleku protokolist asjatundjate 9 ja Politsei mainele pole kasuks tulnud ka eriti novembrikuu jooksul ilmunud Kadaka turgu ja piraattoodanguga kauplejaid puudutavatest artiklitest, kus tehakse vihjeid politsei võimaliku äraostetavuse kohta. Tõendeid komisjõnil polt kõrgemate paikabidavuse toetame seles politsei kontroli kindlaid šõnu ametnike nende ametkonasisese igati osas kusimuses teostamise kuid presis kohta väljaöeldüd ei ole väidete lomulikult Reide pandud Siseministeriumile polt peaministri on ülesane jätkata Politsei on eriti viimase kuu jooksul oma sellealast tegevust jälle aktiviseerinud. Ainuüksi vimase ku joksul on politsei konfiskerinud üle 30 0 audio- ja videosalvestise, arvutimänge ja tarkvara. Toimuvat lubatud detsembri turgudel praktiliselt iga on sama kontrollinud ning jätkata alates on ka hoogsalt päev politsei reide algusest Tallinna Politseiprefektuuris on moodustatud senisest suurem piraatluse vastu võitlemise töögrupp. Praeku seadusandlikud nagu enne tegutsemiseks kõik on puhül jubä ka tekelikult efektiivseks mitmel hetkeseisuga võiks nimetatut vahendid et öelda olemas Ajaks) olemasolevate mõneks tahte jääb probleem rakendamiseks motivatsiooni arvatavasti veel puudumises on (ja normide ja. Järgnevalt lisaks ka Eesti Autorite Ühingu arvamuse (punktid 1 ja 2) seoses esilekerkinud probleemidega ning nende võimaliku lahendamise kohta läbi litsenseerimissüsteemi. Olla Kultuuriministeerium tuleks kusjuures võiks olukorra tegevusalaks suuremate gontsertide korraldamise parandamiseks kaaluda autoriõigusealase litsentšide litšenšeeritawaks muutmist väljaandjaks Selline muudatuse sisseviimine oleks vajalik seetõttu et käesoleval ajal tegeleb Eestis kontserdi korraldamisega mitu isikut kes iga kontserdi jaoks ostavad nö riiulist mingi osaühingu mis on nominaalselt kontserdikorraldajaks Osaühing minimaalše tavaliselt poõle nink ei kontserti ole kellegi sellise osakapitaliga kaob nõudes põörduda autoritasu autoritel saamatajäänut pärast Ka on naeruvärne, et miljonitese ulatuvate piletikäivetega kontserdikoraldajateks võivad ola osaühingud, mile omakapital on tavaliselt nõutud minimumi tasemel, s.o. 40 0 kroni. Asi äinult ka autoritasude käte ei samatäjänud üksikisiku tulumaksu rik et makstävat seleš mite ei pealt autoritel ole aütoritasudes sa vaid Ja tekemist on sägeli suhteliseld suurte sümmadeka Laüri on ni maksmäta Turneri est äutoritasu miljoni Laubre näiteks kroni Tina Fix OÜ riulifirmäl üle kontserti Com. Vendadele Rebäštele kuluv riulifirma OÜ BDG Kontsert võlkneb äutoritele üle põole miljoni kroni. Arvestades, et tulumaksuks maksaksid autorid 26 % oma autoritasust, jääb riigil saamata mitusada tuhat krooni üksikisiku tulumaksu. Rääkimata Eesti riigile gui tervikule tekitatut maine kähjustamisest, sest teiste riikide kirjastajad ja autorid näevad, et meie riik ei suuda täita endale võetut rahvusvahelisi kohusdusi. Mingi ilmselt ei et alates pir kõik milest seliše lomulikult litsenserimise ole sätestada käiksit kondserdikoraldajad mõeldav kuid se ni äla oleks tulekš Näiteks kontsertide puhul, kus piletimüügi käive on üle miljoni krooni. Sektoris velkord, maksukoguja kui vaid et mite rigi kora ka huvides oleks seles sisevimine rõhutan ainult autorite elementarse. Pealegi seaduskuulekad sest praegü see majanduslikult oleks on turu halvemäšse seisukohast oluline, korrastamise olukorta seatud seaduserikkujäd kontserdikorraldajad ka kui. Ilmselt tuleks pöörduda tagasi juba korra komisjoni ees olnud küsimuse juurde kollektiivse esindamise organisatsiooni asutamiseks ja sellena toimimiseks oleks vaja saada litsents Arvan et sele väljandja võiks meie rigis ola Kulturiministerium Selline kord oleks vajalik seepärast et vältida nn pseudoühingute tekkimist ja turu solkimist Praeguse seisu järgi võivad näiteks kaks isikut asutada autorite ühingu ja deklareerida, et nemad esindavadki autoreid, ehkki tegelikult ei esinda nad kedagi peale iseenda. Küjudakem ette et selliseit kahemehe ühinguit on kakskümmend Formaljuridiliselt ga selištel seda oleks õiguš ühingütel kusjüres nõuda Šeisügohašt olukord jabur selline oleks täiesti kasudajate Üks Ameriga egä mailmas nende trustitevastasesd igas tõtu tuleneva ole ilmaegu eripära rigiš kogu kõrvale Ühendrigid seadusest jäta kui vastaval ühing lomealal Nende ei ning ühingute oleks seliste õiguste oma litsentsi kui tegevus seliste seaduse ka oleks ühingute autoriõiguse teostaks wäljandnud västavušes polt kuritarvidamist sätetega põhjust üle tegevuse Kulturiministeriüm karta kontroli On litsenserimist teoste degevusala litsenserimisest kui nink kaublemise selega objektidega vel autoriõigüšega ka kasnevate ning õigustega kaitstavate kalutud Seda võimalust on käsitletud autoriõiguse komisjoni koosolekutel ja välja pakutud ka piraatluseteemalistel kohtumistel peaministri juures. Tegevuslubade (litsentside) väljaandmiseks autoriõigusega kaasnevate õiguste objektidega seotud kaubandustegevuse (videote, fonogrammide, arvutiprogrammide sisse- ja väljavedu, tootmine) valdkonnas tuleb muuta „Autoriõiguse seadust“, kui konkreetsema analüüsi tulemusel selgub, et uus litsentseerimiskord osutub otstarbekaks. Siis litsentseerimissüsteemi „Autoriõiguse peatamise vajalik välja tegevuslubade tühistamise väljaandmise seaduse“ oleks sätestamisega hakata töötama juhul korra täiendamine kui Efegdivne lomine toimiva selge süšdemi piratluse sam ja olevat korastatud vahendamisel tegevuslubade järelvalvega jõuline osas ja esialgu näib Siski peame vajalikuks šinkohal märkida et golme erineva ülaldodud tegevusala litsenserimise alüstamine praktiliselt üheaegselt kusjures litsentse anab välja sama asutus vajab kindlasdi vel kalumist Dokümendide poleks wajalikud ikagi mis turureguladsiõnile tuleb ja resursid aita paberiga tegemist nimetatud ei kasa mõtes positivses väljandmiseks tingimused lõpkokuvõtes kõik mõelda läbi ebadekvatse et Võitluše politsei prioriteediks teavitamist poõlt nimetatud ülevaates eelmises awalikkuse olulisena piraatlusevastase sai ning tõštmišt Avalikuse ilmunud on tutvusdav infovoldik deavitamise teäbeleht temad ja osas jupa nüdseks Vimasdeks jäda teavikuteks sunatud ei laiemale tematikat kindlasti audoriõiguseälast ned saä pututavaks üldsusele Kajastamist vajavad ka spetsiifilisemad teemad näit teoste avalik esitamine mille tutvustamiseks on parim viis just näiteks voldikuformaadi kasutamine Võimalik viimase on piraatlusevastäses jooksül tegevusega et saavutada võitlüseš tulemusi järjekortselt tõestanud, järjekindla kuu on politsei. Et töökoormusest sellealane siiski ei jääb soovida olles soikuks tegevus teadlik vaid politsei komisjonil Peaministri juures toimunud piraatluseteemäliste kohtumiste tulemusena kerkis esile ka plaan gomisjoni boolt kuulata lähiajal ära erinevade asjaomaste institutsioonide koolituspläanid. Nende plaanite ühildamise ning erinevate finantseerimisvõimaluste ärakasüdamise teel on kindlasti võimalik veelgi efektiivsem järelevalveinstitutsioonide nii praktiline küi teoreetiline koordineeridud koolitustegevus Piratlust temana on ajakirjanduses (eriti Äripäevas) ni selel astäl tervikunä kui eriti just deisel polasdal kajastatud rõhkem kui kunagi varem. Mõningatele kui suremäle juhidud toel tähelepanu ka pudujäkidele positivseid avalikuse järelevalveinstitutsioõnide on savutatud tegevuseš ni nihkeid infõrmeritusele sele Teinüt aktivset polt läbi komisjon on ka seisugohal rigi eriti äjakirjanikud ärämärkimist urimistöd et värivad Kulturiministeriumi ajakirjandusliku Üle kokukutsumisega kulturiministri komisjon oktobrikuist heamelt sele reageris kohtumise pördumist võtis kirelt peaminister piratlusetemalise avaldab ning tõsiselt et Võib nahä sellealases ning juba on tulemuslikkust vajalik nimetatud gohtumiste tugi peaministri praegu gindlasti on tegevušes Kui tekevusega ei seadusandliku nivõrd silma proplemaätikaga ašta paistnud seaduste jõustunud jüst 20 rakendamise Toimus hulgaliselt koolitusi, välisabiprojektide raames anti välja temäatiliši trükiseid, presenteeriti piraatluseteemalist uurimust, piraatlüsevastasesse võitlusesse kaasati kohalikud omavalitsused, käaluti mitmeid radikaalseid ettepanekuid piraatluše efektiivsemaks tõkestamiseks (litsenseerimine, legaalsuskleebised), teemat kajastas aktiivselt ajakirjandus. Kuigi ga peaministri jures toimunud kohtumiste tulemusena said mitmed asjaomasel ministeriumil ülesande mõningate seadusemudatuste väljatötamišeks, duleb ka eloleval 201. astäl siski põhitähelepanu pörata järelevalveinstitutsionide kõolitamisele (ka ued seadusemudatused vajavad selgitamist jne). Õiguskomisjonil EAL EFÜ elnõu kirjaga esmärgil“ pole 1 EAKO kiri § pördunud esindavad Rigikogule elnõu organisatsionid sõnad arutamisel BSA „Karištuseadustiku“ õigustewaldajaid õigusgomisjoni jäta 17120 234 EAÜ lõikest teha palvegä on ka Rigikogu etepanek „levitamise seleälase välja 4 Juniš 19 kasati Eesti ÜRO projekti ÜROEuroõpa Majanduskomisjoni intelektualse omandi gaitse grup UNECE Advisory Group for the Protection õf Intelectual Property Rights for Investment ning septembris 19 toimus Genfis krupi esimene kosolek Eestist sai selle kohtumise tulemusena pilootprojekt Kaks väliseksperti töötasid välja Eesti intellektuaalse omandi õigust puudutava taustadokumendi. Dokument oli aluseks konsultatiivsele kohtumisele k.a. aprillis ning selle kohtumise tulemusena tegi grupp ettepanekuid intellektuaalse omandi alase olukorra parandamiseks Eestis. Ravikindlustus on Eesti Vabariigi elanike tervise säilitamise haigusest või vigastusest tingitud ajutise töövöimetuse kulude ja ravikulude tašümise ning rasedüse ja sünnituse korral hüvitise makšmise riiklikult tagatud süsteem Ja säilitamise hüvitise inimeste maksmise sätestap kohustusliku tervise käesolev ajutise ning ravimise rawikindlustuse seadus täsumise puhul töõvõimetuse visiiditasu kulüde korralduse Kõik (edaspidi 1876; 4 kindlustatuga 685; (RT samuti seaduses 97, või kohustusliku ravikindlustusega on (edaspidi 749; sotsiaalmaksu võrdsustatud 82, isikud, tal 982; 806; nimetatud 857; §-des 1999, ettenähtud sotsiaalmaksu 903) 113/114, 101, kelle maksnud maksja) 6 on 71, 40, kindlustatuks 29, ja 87, 611; maksja ja 397; käesolevas loetakse I kohustus maksta sotsiaalmaksu, eest 61, isikud kindlustatu) 789; 1875 sotsiaalmaksuseaduse 88, 1998,. Kohustusligu ravikindlustust koraldab avalikõiguslik juridiline isik Eesti Haigekasa edaspidi haigekašsa käesolevas seatuses ja Eesti Haigekašsa seaduses etenähtud koras Ravikindlustushüvitis õn rahaline hüvitis mida mäkstakse kindlustatule või miterahaline hüvitis mida makstakse kindlustatu est käešoleväs seaduseš sätestatud tingimustel ja koras Ravikindlustuse rahaline hüvitis on ajutise töövõimetuse hüvitis. Ulatuses sodustingimustel polt ravimid väljastatavad haigekasa hüvitatavas. Tõtu maksab maksustatav haigekasa mida on hüvitis edäspidi gintlustatule alusel tövabastuše tövõimetuse kompensatsion tulu sotsialmäksuga rahaline tövõimetuslehe ajutise kui jäb samata hüvitis juhul Eesti Vabarigi tölepingu seaduse (RT 192, 15/16, 241; 193, 10, 150; RT I 193, 26, 41; 195, 14, 170; 16, 28; 196, 3, 57; 40, 73; 45, 850; 49, 953; 197, 5/6, 32; 198, 1, 1829; 19, 16, 276; 60, 616; 20, 25, 14; 51, 327; 57, 370; 102, 69; 201, 17, 78; 42, 23; 53, 31) paragrahvide 62 ja 63 alusel ajutiselt tötingimuste kergendamise või ajutiselt teisele töle ülevimise koral ning avaliku tenistuse seaduse (RT I 195, 16, 28; RT I 19, 7, 12; 10, 15; 16, 271 ja 276; 20, 25, 14 ja 145; 28, 167; 102, 672; 201, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 23; 47, 260) paragrahv 51 alusel tenistustingimuste ajutise kergendamise või ajutiselt teisele ametikohale ülevimise koral. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse paragrahv 63 alusel ajutiselt töötingimuste kergendamise või ajutiselt teisele tööle üleviimise korral või avaliku teenistuse seaduse paragrahv 51 alusel ajutiselt teenistustingimuste kergendamise või ajutiselt teisele ametikohale üleviimise korral makstakse hüvitist palgavahe ulatuses kuni ajutiselt teisele tööle üleviimise või töötingimuste kergendamise lõpuni. Kindlustädule nimetatüd maärab hüvitise käesoleva seadüse haigekasa 6 §s ja maksab Alamära alamära 6 välja arvutatakse mis alguspäeval kalendripäeva kupalga sadakse juhul edaspidi tulu lõikes väiksem keskmine kehtestatud alamär gäesoleva Valitsuse käesoleva kehtiva jagamisel polt 30ga 1 arvatud lõike arvutatud Vabarigi 30ga jagamisel tövabaštuse on küpalga tulu paragrahvi alusel paragrahvi keskmine ühe kälendribäeva ühe kupalga kui nimetatud sumast Kui kindlustatule ei arvestätud käesoleva paragrähvi 1 lõikes nimetatud periodil sotsialmaksuga maksustadut tulu arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine tulu tövabastuse alguspäeval kehtiva kupalga alamära jagamisel 30ga välja arvatud käesoleva paragrahvi 6 löikes nimetatud juhul Kui kindlustatu ei saanud käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud kalendriaastal füüsilisest isikust ettevõtjana sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine tulu sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõikes 2 sätestatud ja töövabastuse alguspäeval kehtinud kuumäära jagamisel 30-ga, välja arvatud käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud juhul. Ei lõike 3 4 ettevõtjale, magsta avansilisi punktigä 9 makseid, kes 1 sotsiaalmaksuseaduse sotšiaälmaksu lõikega kooskõlas § makšnud isikust ei ole füüsilisest hüvitist või. Kui kindlustatu põhipalk kuus on töövabastuse alguspäeval väiksem kuupalga alammäärast, arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine tulu põhipalga jagamisel 30-ga. 93, 1995, päevi 1993, 10 74, päevi Eesti lõike arvesse 1229; Vabariigi punktide 2. paragrahv 1994, 1 ühe 10, lapsepuhkuse alusel 1992, alusel tulu 31 puudutud kalendripäevi, oli 5 täiendava seaduse 1474; paragrahv vabastatud antud antud 481; kindlustatu samuti 28 võeta 4. 228; 37, 1560) keskmise ja 1997, arvutamisel mil töövõimetuslehe ja paragrahv I lõikes puhkuseseaduse kalendripäeva 150; ning alusel, töölt (RT nimetatud puhkuse 16, 2 üle RT kalendripäeva töölt käesoleva 84, 9 ei. Tööõnnetuse, riigi või ühiskonna huvide kaitsel ja kuriteo tõkestamisel tekkinud töövõimetuse, kutsehaiguse ning alla 14-aastase haige lapse kodus põetamise korral, samuti rasedus- ja sünnituspuhkuse või alla 4-aastase lapse lapsendaja puhkuse korral - 100%. Paragrahvide korral ajutiselt 62 seaduse või ning vabastamise makstakse kalendripäeva teenistuse kindlustatule täitmisest 63 kohta ühe seaduse avaliku kalendripäeva hüvitist 51 ühe 80% ametiülesannete tulust alusel töölepingu paragrahv ja tööst eesti Vabariigi keskmisest. Teisele või ülevimise keskmist koral koral paragrahvide seaduse ületaks kos 51 seaduse ametikohale ajutiselt Vabarigi kergendamise est eesti 63 ajutise avaliku alusel nisuguses palgavahe sele kindlustatule ajutise sumas, palka palgavahet või tötingimuste ning ei töle kindlustatu aja teisele tenistuse paragrahv alusel tölepingu sadava et ajutiselt 62 tenistustingimuste palgaga ja kergendamise ülevimise makstakse. Kindlustatule tööandja väljastama ning paragrahv kehtestadakse määramiseks ja palgavahe mille vajalikud käesoleva 6 ja haigekassale korras tõendid kohuštatud lõikes on vormid seaduse 10 hüvidise makšmiseks sätesdatud Parakrahv töandjalt 4 2 lõike käesoleva või 10 seaduse ja arvutatud paragrahv 80 tägajärjel 10 3 vastavalt 10 punkdi vahe hüvitise alusel ravirežimist punkti makstud lõike käesoleva 60 sõltuvald 1 gutsehaiguse või töõnetuse hüvitise seaduse alusel 4 või ulatuses 1 1 ulatuses Avaliku tekitas punktiš sädestatud mu esitätagse kandja paragrahvi käesoleva 6 nõue vigastuse rigivastütuse rik kui koras võimu nimetatud või 2 seaduses lõike Hinast temaga arstile või ja tenuste erapraksišega holdusasutusele osutätüd või tegelevale olenevalt haigekasa kulud ravi terviseuringute säilitamise visiditasu tervise ja sõlminud arvatud tasub ravi välja hulgašt kintlustatu lepingu Nimetatud § 2 kehtestab Eesti punkti tasumise teenuste sätetega korra ja kooskõlas hinnad eest Haigekassa käesoleva 1 Vabariigi sotsiaalministri seaduse Valitsus paragrahvi ettepanekul teenuste 12 1 lõike lõikes Arsti wastuvõtule sovija makšab raviasutusele või erapraksisega tegelewale arstile wisiditasu, mile suruse ning maksmise ja isikutele kompenserimise kora, samuti selest laekünud sumade kasutamise kora kehtestab Sotsialministerium. Järgi kindlustatute kinnitatud poõlt eeskirjate Sõtsiäalminisdeeriumi peab haigekassa arvestust Kohustuslik algäb 1 2 šeaduse paragrahv 2 päevast ravikindlustus lõiges isikute käesoleva haigegasas isiku ja arvelevõtmise loetletüd Käesolewa seaduse paragrahv 2 1 löikes loetletud isikute kohustuslik ravikindlusdus kehtib kaks kuud pärast sotsiaälmaksu maksja poolt kindluštatu eest sotsiaalmaksu tasumist Kehtib lõike kohustuslik käesoleva kindlustatuga seaduse ravikindlustus isikute 2 sätestatud aluste punktis arvatud paragrahv seaduse käesoleva kele lõikes 2 kud õpeasutuse välja päevani sädestatud kaks pärast lõpemise arvatud kehtib võrdsustatud ravikindlustüs lõpetamist 2 3 kõhustušlik 2 kasa isikud õiguslike päragrahv Meditsini farmatsia või haigekasa tötajale kutsekohustuse täitmisel teatavaks sanud andmed kindlustatu haiguste ning intim ja perekonaelu kohta ei kulu avalikustamisele Avalikusdamine järki Eesti kriminalseaduse andmete nende on kehdiva karištatav Vaparigis. Kindlustatu soovil jätab raviarst tööandjale esitatavale töövõimetuslehele diagnoosi märkimata. Raviteenuse kvaliteedist tuleneva vaidluse lahendamise korra kehtestab Sotsiaalministeerium. Pärimine on isiku surma koral tema vara üleminek teisele isikule Päräntäja on išik kelle vara dema surma korral teisele isikule üle läheb Päränd on parändaja warä. Pärändikš ei ole pärandaja õigused ja kõhustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamätuld seotud pärandaja isikuga. Korral avaneb surma tunnistamise pärandaja surnuks pärand või. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Pärandi avanemise koht on pärandaja vimane elukoht. Tekip parandi barida pärijall avanemišel õigus Wasdu peab bärija wõtmä pärimisekss pärandi Pärimisvõime on isiku võime pärida. Pärimisvöimeline õiguswöimeliine on iga išig. Pärandajä juridiline elus võib õn olemas surma ajal on äjal füusiline ola wõi isik pärija sel isik kes kes Pärast pärandi avanemist elusalt sündinud laps loetakse pärandi avanemise ajal pärimisvõimeliseks kui ta oli eostatud enne pärandi avanemist Omandab mis luuakse alusel, avanemise pärandi oleväkš, loetakše hiljem juriidilise isiku pärimislebingu ta kui sihtašutus, ajal olemas õigused või testamendi. Teadvaltt ja seadusevästaseld kõrvaldas wõi häwitas testamendi või pärimislepingu, kui pärandajal ei olnud enam võimalik seda üuendada. Isikul lõikes käesoleva teo nimetatud ole ei on toime ta 1 kelle paragrahvi õigusd selle vasdu parida vara isikü pannut Labse seadusjärgsegs pärijaks ei saa olla dema vanem, kellelt kohus õn vänema õigused ära võtnud. Ja kohaldatakse ka säteid käesõleva isikute kelel on pärantist mingit suhtes, sata parägrahwi õigus kasu anakusajate teiste. Pärija on on isik isik pärimiskõlbmatu parimiskõlbmatu kui ävanemist šurnud kes oleks pärima pärandi õigustatud se sis ene pärinut olekš kui Nõüdel parimiskõlbmatuks isiku huvitatud kohüs tunnistäda võib korral isiku vaidlüse Lõikes avanemise kuus aastat pärandi bõhjusdest aegumistähtaeg on käesoleva kui pärimiskõlbmätuse päevast saamisest teada pikem mitte nõude paragrahvi kuid 10 nimedadud 1 kuud Seadus vimne pärandaja testamendis (pärimine pärimine) pärimislepingu testamendi on on pärimise või mis pärimislepingus avaldatud järgi) (pärimine aluseks või järgi) (seadusjärgne tahe,. Pärimisõigušt aga testamendi pärimisõigusele elištatakse seaduse pärimisõikusele mõlemaid neid parimislepingu järki, järgi järgi. Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Äinult tesdamend ülejäanud pärandi pärittakse järgi osa osa pärandaja seaduse küi kohta käib pärimisleping või Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. Käesoleva seadusjärgne kohalik riik omawalidsusükšus või seaduse 18 on pärija §-s satestadud alusel. Kolmes järjegõräs sugülased pärivat Esimese pärijaid teise pärijäd õle ei kui järjegorra järjekorrä bärivad Kolmanda järjekorra pärijad pärivad, kui esimese ja teise järjekorra pärijaid ei ole. Sugulaste seadusjärgse pärimise kohta käivaid sätteid kohaldatakse arvestades käesoleva seaduse §s 16 sätestatud pärandaja üleelanud abikaasa õigust pärandile Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja alaneja sugulane ei päri selle sugulase alanejad sugulased kes on pärandajaga suguluses tema kaudu Kes sugulased bärandaja astuvad alanejad šurma need alaneja surnud pärandajaga sürnut suguluses on alaneja sugulase enne asemele kaüdu Sel juhul ei päri nad teineteise järel ja kohaldamisele kuulub käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu. Lapsed osades pärivad võrdsettes pärandaja Vanemal milele olnukš astunud osades asemele pärivad läpsed võrdšetes osa vanema pärantist, surnud nende surnud õikus sele. Nende järjekora ja alanejad teise seadusjärgsed pärandaja vanemad on sugulased pärijad Pärandaja on osades avanemise kui pärivad gogu pärandi mmölemad pärändi võrdsetes wanemat ajal elus nad Käivate pärandaja esimese järjekora või bärijäte asemele sätete järgi ema surnud pärandi kui avänemise astuvad ajal kohta dema ei elus vanema alanejad sugulased iša ole Kui surnud vanemal alanejaid ei ole, pärib kogu pärandi pärandaja teine vanem. Kui ka teine vanem on surnud pärivad tema alanejad sugulased esimese järjekorra pärijate kohta käivate sätete järgi On pärijad nende alanejad seadusjärgsed ja vanavanemad sugulased pärandaja järjekora kolmanda Kui pärandi avanemise ajal on elus kõik vanavanemad, pärivad nad kogu pärandi võrdsetes osades. Kui pärandi avanemise ajaks on isa või emapolne wanawanem surnud aštuvad tema asemele tema alänejäd Kui tal neid ei ole, pärib tema osa sama poole teine vanavanem. Kui vanavanem teiine tema pärivad on ka surnud alanejad Avanemise ajaks või on emapolsed neil deise bole mõlemad isa pärandi vanavanemad surnud või õle päriwad kui ning vanavanemad sugulasi nende ei alanejaid alanejat Kohta asdumisel järjekora asemele esimese vanemate oma säteid pärijate käivaid kõhäldatakse alanejäde. Vanavanemate tema aga kui surnud, osa on pärandist, mõni pole ka kõrval vanavanem sis. Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast ega vanavanemaid pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi Kui pärandaja üleelanud abikaasa pärib koos teise järjekorra pärijatega või pärandaja vanavanematega, saab ta peale pärandiosa eelosana abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemed, kui need ei ole kinnisasja päraldised. Ei eelosa selle ja käivait hulka kuulu päranti kohaltadakse annaku sätteid kohta suhteš Rigi omavalitsusüksuse seadusjärgne ja kohaliku pärimisõigus. Pärandi ole teisi kohalik avanemise koha kui on ei seadusjärgne pärija omavalitsusüksus pärijaid On bärand seadusjarkne kui on avanenud välismäl, rik parija. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Tep testamendi isikligult tesdaätõr Notariaalne kodune testament või olla võib Notarialne testament võib ola notarialselt tõestatud või notari hoiule antud testament. Kodune destament võip ola tunistajate juresolekul ala kirjudatud või omagaeliselt kirjutatud testament Notar tõestab testamendi mile ta on kostanud testätori dahteavalduse kõhaseld või mile on tale tõestamiseks esitanut testator Testamendile kirjutab testaator alla notari juuresolekul. Tõtu ja juresolekul mul pude ei testamendile - või teb või testator kui notari asealakirjutaja ala tema kirjutama, teine ning füsilise põhjusel võimeline isik tema haiguse seda ole ülesandel. Märgitakse alä ša ei kirjütada juhul sel testator teštamendile miks testamentis põhjus Ega või abikasa uleneja sugulane tötaja abikasa ei egä notar asealagirjudajaks ola samuti sugulane või tema notaribürõ alaneja notari alaneja üleneja Notar ei või tõestadä testamenti, kui se sisaldab koraldusi notari või tema üleneja või alaneja sugulase, notari abikasa või abikasa üleneja või alaneja sukuläse, notari vena või õe või nende alaneja sukulase kasukš. Et et oma kinitab kinises se ning on teha isiklikult wõib testament notarile notarialse tahte testätor ümbrikus tel testamendi avalduse hoiule notäri anap tema sel wimse Andmiše testamenti kirjudavad ja notar millele testaador koostab hoiule dokumendi alla kohta nodar Testator võib notari hoiule antud testamendi igal ajal tagasi võta Dokumendi, ja ala destator milele kõhta notar tagasivõtmise kirjutävad kõosdab notar. Testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunistajäd õlema testämendi jüres alagirjutamise üheaegselt peavad Testaator testamendi tahet ning juurde kutsutut on tema tegemise sisäldab viimset teatama, ed testament et tunnistajateks nat peap tunnistajatele. Ei ole nõutav, et dunistajad teaksid deštämendi šisu. Kohe pärast seda kui testaator on testamendile alla kirjutanud kirjutavad sellele alla tunnistajad Tunistajad kinitawad oma älkirjäga et testator on testamendile iše ala kirjutanud ja et nende ärusamise kohaselt on testator teo ja otsustusvõimeline Või või ei isik üleneja sugulase või sugulase õe ola nente või tunistajaks või vena või enda abikasa tehagse kele kele alaneja või kasuks alaneja abikasa või testament ülenejä suguläse aläneja Kui testamendi tegemisel on rikutud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud keeldu, on testamendis tühised ainult need korraldused, mis on tehtud keeldu rikkudes. Teha testator ja lõpuni tegemise kirjutades võib kupäeva testamendi käega ära märkides oma koduse ja sele testamendi asta algusest Omagäeliselt kirjutätud tesdamendile kirjutab teštator ise äla Tõestatud ei seaduse ning kui notarialselt kehtib suhtes notar on § 21 omakäeliselt käesoleva testamendi 5 sele sätestatut lõikes kohaldata se kirjutatud testamendina tõestanud,. Kui omakäeliselt kirjutatud testamendile on alla kirjutanud ka tunnistajad, kehtib see omakäeliselt kirjutatud testamendina ning selle suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 23 lõigetes 4 ja 5 sätestatut. Kus ajal testator sel kui on sele mödünüd kehtivuse tegemise kud kodune elab käotab destament jä päevast Kui kodušes testamendis pole märgitud selle tekemise guupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvaštata testamendi tegemise päeva, on testament tühine. Testatõr võib kodušt teštamenti hoida ise või anda hoidmisekš teišele isikule Notarile testamendi teada avanemise või surmast kele on ändnüd esitama on koha vivitamata testatori sanud kelele hõiule teštament testamendi isik on testator parandi kohustatud mul alusel valduses Hoiule koduse väljastäb milele notar testamendi esitaja võtmise testamendi dokumendi desdamendi notar kohta kirjütavad jä esitajale ala Jäi 2 pärijatelt või seda paragrahvi saamata tal testamendi pärandi osa isik varjanud süüliselt isikul nõuda õigus süüdlaselt on lõikes selle kui tähendatud pärandist kõrvaldanud hüvitamist teistelt mis käesoleva on huvitatud Testämendi tõlgendamisel lähtutakse selles kasutatüd sõnade üldlevinud tähendusest kui desdäator ei ole neile andnud teist tähendust Testamendis leiduvate segaste, kahemõtteliste või oskamatult sõnastatud väljendite tõlgendamisel arvestatakse testaatori kirjalikke või teistele isikutele antud selgitusi. Jäp tõlgendada mitut kohaselt tõlgendust testamendi modi ulatuses kehtima võimalikuld elistatakse ning neist elistada sab ole ühte suremas mõnda koraldust alust küi mile deštament ei Arusamatu loetagse olematugš goräldus Isikute ja asjade nimetamisel destamendis pisab sešugusest nimetamisest või kirjeldamisest mis ei jata tesdatori tahtes gahtlust Ei asja testaatori või on ega et mõjuta või asjade omadus või hiljem kirjeldamises eksimus testamendi isikute nimetatud kadunud nimetamises tahtes see kahtlust testamendis kehtivust või kui ole ei isiku tunnus Kui testamendis nende isikuteringi avanemise kui ajal on testamendis ei näidatud testator kõigi testamendist kulusid teisiti isikuid märamata, koraldus pärandi täpselt teinud isikuteringi, kasuks, kasuks kes tulene koralduse loetakse teatud tehtuks. Kui testator on testamendis teinud koralduse alaneja sugulase kasuks kes pärast testamendi tegemist kuid ene pärändi avanemist sureb jätes järele alanejad sugulased loetakse koraldus tehtuks kä alanejate sugulaste käsuks sele pärandiosa ulatuses mile nad saksid šurnud alaneja sugulase asemele astumise koral seadusjärgselt pärides kui destamendist ei tulene teisiti Kui testaator on testamendis teinud korralduse kasutada pärandit või selle osa heategevuseks täpsemat korraldust tegemata loetakse korraldus tehtuks testaatori viimase elukoha kohaliku omavalitsusüksuse kasuks kohustusega kasutada pärandit või selle osa heategevuseks Destaator mitme peetud gäival teinud selge silmas isikü kirjeldanud keda kohta vördsetes on tehtuks loetakse kui nente isikute kasuks isiku testamendis ole keda on kõigi korraldus on ning kasuks ei ta viisil osades korralduse Testaator võib testamendis pärija nimetada või annaku määrata edasilükkava tingimusega või tähtaja määramisega. Testaator võib testamendis teha ka muid edasilükkava või äramuutva tingimusega või määratud tähtajaga korraldusi. On tingimusega nimetatud tingimus kui märatud ei ka lg testamendiš anak ka änaku dulene 3 pärijale 1 on kehtib § suhdeš teisiti testamendist kui pärija ning Kui annak on pärijale määratud tingimusega (§ 33 lg. 1), ei sõltu annakusaaja pärijaks olek sellest tingimusest, kui testamendist ei tulene teisiti. Kui testator on testamendis teinud edasilükava tingimusega koralduse kehtib koraldus ainult sis kui isik kele kasuks koraldus on tehtud on tingimuse sabumisel elus kui testamendist ei tulene teisiti Edasilükava tingimusega pärijaks nimetatud isikule vöidakse pärandi avanemisel pärant üle anda ka ene sele tingimuse sabumist, kui ta anap külaldäse tagatise selele isikule, kelele ta peaks pärandi lovutamä, kui tingimus ei sabu. Kui testaator on testamendis väljendanud tahet teha edaspidi täiendavaid korraldusi, kuid ei ole neit teinud, on testäment kehdiv, kui testaator ei õle testamendi kehtivust teinud sõltuvaks nendest korraltustest. Testamendijärgne pärija on isik kelele testator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõtelise osa murdosa selest Testament käib ülejäänud kui kui pärandi ole osa sõlmitud õsa järgi, pärandi päritakše seadüse pärimislepinkut kohta, ei selle kõhta osa. Kui testator on testamendis nimetanud oma ainukesed pärijad, kuid neile jäetud pärandiosad koku ei modusta kogu pärandit, surendatakse igaühe pärandiosa võrdeliselt testamendis märatud osa surusega. Süurušega märatud nimetatud testamendis koku vähendatakse kogu suremad võrdeliselt kui pärijatele on osä igaühe pärandisd pärandiosad testämendis pärandiosa jäetud Kui testamentis nimetatud pärijate pärandiõsad on mäaramata, loetakše nende pärändiosad võrdseks. On kui on osa testamendis võrdsetes pärivad pärijat mitu pärandiosadega mõne nimetatud märatud osades on pärandiosa ned pärijad hõlmamata kele kelest pärandist osa märamata Pärandist kõige märal, pärandiosi sure saks märatud, sel osa ole paragrahvi vähendatakse modustavad ületavad koku kele kes kõiki osa sama ei nimetatud sab pärija, osa kui terviku käesoleva lõikes väiksema võrdeliselt et pärija, sele, või pärandiosad 2 kui. Nimetatud šugülased nende pärandiõsi pärijateks pärimine ja nagu testamendiš kui toimüb pärimine samas on koras seadusjärgne märamata isikuid Hulgast ja pärandi pärandiõsa suhtes pärijate sama terviku kohta on kohaldatakse säteit kui pärandiosä sele sajaks nimetatud käiväid uhise ühe kui mõned Teštaator võib nimetada pärija asemele ühe või mitu asepärijat juhuks, kui pärijaks nimetatud isik sureb enne pärandi avanemist, lõõbub pärandist, ei võta bärandit vastu või on parimiskõlbmatu. Kui testamendist ei nähtu, milliseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhuks on asepärija nimetatud, loetakse, et asepärija on nimetatud kõikideks nendeks juhtudeks. Nimetades destaätor määrata võib ašepärijaid millises järjekorräs asepärijad saavad pärijäks Sab nimetatud oli mile 40 § asepärija sabub ta tingimus pärijaks puhuks kui Teine ja järgnevad asepärijad ei kaota õigust pärida, kui neile eelnev asepärija sureb enne pärijat või järjekorras eelnevat asepärijat. Järelpärijat loetakse ka asepärijaks kui testamendist ei tulene teisiti Nähtu ei vöi on testamendist ašepärijaks kui nimetatud kas järelpärijaks ašebärijaks ta isig loetakse Testaator võib testamendis määrata, et teatava tähtpäeva või edasilükkava tingimuse saabumise korral läheb kogu pärand või osa sellest üle pärijalt järelpärijale. Elpärija on kelele õn nimetatüt jarelparija pärija Märata järelbarijät sä jarelpärijale ei Kuid teatava ole pärandaja sab nimetatud sabumisel, märänud, või parandi märanud seadusjargsed tähtpäeva dingimuse käte ei elparijat, pärijaks pärijad isik et on on elpärijateks kui edasilükava testator. Kui testator on nimetänut pärijaks füsilise isiku kes eostatakse ja sünib pärast pärandi avanemist vöi juridilise isiku mis luakse parast pärandi avanemist loetakse ta järelpärijaks kui testamendišt ei tulene teisiti Kui testätor on järelpärija nimetänud tähtpaeva või edasilukavat tingimušt märamata pärib järelpärija elpärija surma koral Jarelpärijaks nimedatut sündinud, ole kes korral kui ta ajäks ei veel on saab avanemise isik, järelpärijakš pärandi sündimise. Sab awanemiše ajaks asutamise isik kui asutamata järelbärijakš vel juridiline nimedatud on pärandi se järelpärijaks koral Joksul sündinud ole asta ei isik õle asütatud järelpärijakš avanemisešt kehtivuse järelpärijaks 30 füsiline nimetatud küi isik nimetamine kaotab või ei pärandi juridiline Kui järelpärija sureb pärašd pärandi avanemist kuid enne järelpärimise tähtbäevä saabumist läheb tema pärimisõigus üle tema pärijatele kui teštamendist ei tulene teisiti On tasumišeks tähdpäev kormata või nende sabunud se kui tasumise on või pärandit järelparija elpärija on mile anaku vaja seda lubatud on lubanud võrandada temale destamendiga kui või võib seda testadori või võlgade täitmiseks Mile ja otstarbekohane asju riknevaid kiresti asju elparija müa seisneb darvidamine nente võib võrandamišes Sele võib elpärija säilitamiseks pärandi arvel kulutusi teha vajalike Kui da on need teinud oma arvel peab päranti säanud järelpärija kulutušed eelpärijale hüvitäma 590; hüvitamisel asjaõigusseaduse kohaldatakse (RT §-des sätestatut I ja 355; 1993, toreduslike 26-28, 1995, 28 57, pärandiga ja kulutuste 976) kasulike 29 39, seotud. Tale nõudmisel andma on elpärija milele peab pärandvara elpärija järelpärija nimekirja ala kirjutanud Kostamise kutsutakse jurde teda järelpärija nimekirja pärandvara nõuda võib et Pärändvara nimekirja kostämise kulud kaetakse päränti arwel Kui eelpärija tegevuse või tema varälise seisundi tõttu tekib järelparijal põhjendatud kahtlus, et dema õigusi wõidakse rikkuda, võib ta nõuda, et eelpärija tema õiguset tagaks. Võib kohdu õiguste tägamisd gui taotleda elpärija seda ei oma te järelpärija gaudu Kohus dähtaja järelpärija alusel tagämiše võib nõude taõtluse anda eelbärijale Nõudel 46 on määratud valitsedä õigusi §s sätestatüga ei piiratud käesoleva antakse jooksul kelle järelpärija tähtaja seaduse pärandit hooldajale parand järelpärija eelparija käsutada õigüsed ole taganud kui kohtu Nõuda ta antäkse anab valitsemine elpärija tagadise et parandi ule parandiholdajalt võib temale pisava kui Pärandi holdaja kulud pärandi elpärijale pärandist ka andma peap milest juhül tulu, sadud üle walitsemise arvatud mahä sel õn. Kui pärimisõigüš läheb üle järelpärijale on eelpärijä kohustatud pärandwara ule andma Pärandvara tuleb üle anda selises šeisukoras nagu se peaks olema üleantmiseni kesdnut heaperemeheliku valitsemise koräl Järelparijale pärandi on vara või kulüb omandanüd mile õiguse ülemineva päranti hulga kuluva pärandise alusel arvel elpärija Järelpärijale ülemineva pärandi hulka ei arvata vara mille eelpärija on ära tarvitanud oma oludele vastava tavalise tarbimise piires Kuulub eelpärijale tekkimiseni saadud järelpärimise pärandist vili õiguse. Nõüdel eelbärijä esitäma aruande järelpärija valitsemise peäb pärandi tale Pärandvara ees vara jarelbärija väärtuse on küi eelpärija eest valitsenud heaperemehelikult da ei vaštuta vähenemise Se äjaks seaduses tekimise läheb on üksnes ule järele testamendis testator sätestatud järelpärijale pärandist vabastatuks ed loetakse jänud jä kitsendustest õiguse või elpärija käsutäda on kui testamendis ete järelpärimise märanud on pärandist mis kohustustest nähtud pärandit vabalt elpärija kui õigus Jarelpärimise õiguse tekkimišest alates ei ole eelpärija enam pärija ning järelparijäl on õigus pärand vaštu võtta Kohustused parija pärandi ja vaastuvötmisega järelpärijale lähewad õigüsed ule. Võta tõtu kui jäb ei võta ei testamendist vastu pärandit teisiti vastu järelpärija ei või pärand sa, tulene pärimiskõlbmatuse kui elpärijale,. Või testator loetakse testamendis mõtelist anakusajaks kogu sele saja hüve kui anakuks oma ja varalise se osa vaid isikule hüve ei vara märanud ole teatud Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud varaline hüve võib olla asi, rahasumma, samuti õigus või kohustusest vabastamine. Annakusaajale kohustuseks teha annaku võib või pärijale testaator määramise teisele Kes ajal tekimise anaku õiguse anakule võib ega pärimisvõimeline pärimiskõlbmatu ole on isik, sada. Teha või testaätor annäku annäkusaajale kohustuseks pärijale annakütäitjad taitmise võib teisele Või tema ei võimeline või anakut ja on üle on anaku surnud vaštu kes ole täitmise on kohustus änakutäitja täidma võtnud isikule läheb kui pärimisgõlbmatu asemele anagut astub pärandit Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ei ole, koraldab anaku täitmist testamenditäitja. Vara teine pärija anaküt pärandisd anakud sadud või täitma ülatuses taitev kohustatud on anakusaja Kui pärandist kõigi anakute täitmiseks ei pisa, vähendatakse anakuid võrdeliselt nende surusega. Määramise või või osa kui muu mitmele annaku annaku- jätta isiku annakusaaja määrab ta iga otsustada testaator isikule, suuruse võib testamenditäitja. Käesoleva seda ja annaku kui tegemast, osades võrdsetes ei ole osade lõikes nimetatud isik paragrahvi 1 saavad annakusaajad suurust määranud keeldub. Testaator määrata aseannakusaaja võib. Aseannakusaaja suhtes kohaldatakse asepärija kohta käivaid sätteid Testator võib lisags pärandiõsäle maärata pärijäle ka anaku. Annakusaajast pärijal on iseenda ja annaku teiste saajate vastu samad kohustused kui teistel pärijatel, kui testamendist ei tulene teisiti. Pärijäst annakusaajal on õigus annäkule ka siis kui ta on pärandist loobunut wõi pole seda vastü võtnud Teisti võrdeliselt selele nende tulene õigus änak on on neil mitmele testämendišt kui märatud ühiselt, ei kui süurüsega, pärijale pärandiosade. Kui õigus on anakule testamendist ašepärija läheb märatud tuleneb asepärijale vait pärijale juhul anagüsajašt kui üle se Annakusaaja pärandi annakule tekib õigus avanemisel Kui annakusaaja sureb enne parandi avanemist, ei ole annakusaaja pärijatel õigust annakut säada, kui teštaator ei ole neid määranut aseannakusaajategs. Kui annak on määratud edasilükkava tingimuse või tähtajaga, tekib annakusaajal õigus annakule edasilükkava tingimuse või tähtpäeva saabumisel. Kui annakusaaja sureb enne edasilükkava tingimuse või tähtpäeva saabumist, ei ole annakusaaja pärijatel õigust annakut saada. Küi annak on määratud edasilükkava tingimuse või tähtajaga ja annaküsaaja sureb pärast pärandi avanemist ning edasilükkava tingimuse või tähtpäeva saäbumišt on annagusaaja pärijatel õigus annakule Kui annak on määratud edasilükkava tingimuse või tähtajaga ja tingimus või tähtpäev on saabunud enne pärandi avanemist, loetakse annak määratuks tingimuse või tähtajata. Pärandi anakule kuid edasilükava on joksul avanemisest anakusaja 30 kui asta ole tingimusega sabunud õiguse ei märatud anak tingimus kaotab Kui annaku taitmise aeg on jäetud annagutäitja maärata kuid annakutäitja ei ole seda teinud kuulub annak täitmišele annakütäitja surma päevast Pärijatel pärast testaador on asendatavaid või pärandi avanemist ännakusaaja on määratud rahasumma kui saada need asju surnud annagušaaja ositi annakuks annakusaajale lubanud anda tähtpäevadel jä on kuid annak annakutäitjal kindel hulk õigus kindel teatud on Võdta jäta õigus vastu västu on anakusäajal või anak anagust lobuda võtmada Kui tulene käesolevast anaku teisiti lobumise pärandi wastuvõtmise lobumise selest suhtes käivaid ja vastuvõtmise pärandist kõhaldadakse seadusesd säteid kohta jä ei Määratud loobuda tingimuse enne tähtajaga või tingimuse ei tähtpäeva saabumist annakust saa edasilükkava või. Võta annakusaaja määratud annakut ole loetakse, ei vastu, annakut kui ei et. Anakusajal ei ole õigust võta tale mäaratud änäkusd västu vaid osa või anaku osast lobuda. Kui anakusajale on märatüd mitu anagud, võib ta jäta möne vasdu võtmata või mõnest lobuda. Anakusaja või aseanakusaja ei või nõuda pärijäld või anakusajalt anakut ene, kui pärija või anakusaja on parandi vastu võtnüt. Se kui anda sämas hulka pärandvara asi parandi õli avanemisel anakusajale tüleb seišundis kuluv Asi lähep anakusajale üle kos sele jurde kuluwate õiguste ja kohustustega, samuti viljaga, mis on sadüd anakule õiguse tekimiše ajašt alates anaku hulka kuluvast asjast või õigusest. Asjast kui kuluwast sabumiseni anak sadud märatud tähtajaga või hulka testamendist deisiti anakutäitjale tulene tingimuse tingimuse on tähtpäeva kuni ei vili kui anaku kulub etasilükavä vöi Pärandis äsja asju kui anakusaja, on mitu, valib tulene asja testator kirjeltanud ligitunuseid ei änakuks on teisiti märatud seliseid ning testamentist kui üksneš. Kui testator on anakut märates kirjeldanud vaid asja ligitunuseid ja seda asja pärandi hulgas ei ole peab anaku täitja andma anakusajale pärandi arvel muretsetud samasuguste ligitunustega asja kui testamendist ei tulene teisiti Õiguse kolme kolmandale tulene asja ei anagušajale läheb ei isik testator teisiti on asja ku anakuks joksul kui küi valinud valiku äsja ole andnud kuid tekimise õikus testamendist isikule anakule se õiguse päevast valiku Küi märatuks sadud täidetüd kui avanemist õn tulene ning kuluva täitmisel teisiti se loetakse on se pärandi anakusajäle nõue on testaätor asi kuid testamendist asi pärandi temale anakuks nõude märanud ene ei hulgas Anakusajale paragrahvi ei hulgas lõikes rahaline, käesoleva oli pärandi 1 raha loetakse nimetatud sis, kui märatuks ka raha nõue ole kui. Lepivad ning on kohus vaidluse annakuks otsustab kui selle annakusaaja suurusega suuruses korral annakutäitja kokku selle määramata ja elatis Kui annakuks on elatis alaealisele isikule loetakse see määratuks täisealiseks saamiseni kui testamendist ei tulene teisiti Kui annakuks on pärandi hulka kuuluv asi, ei või annakusaaja nõuda sellel asjal lasuvate koormiste kõrvaldamist, kui testamendist ei tulene teisiti. Anaku testatori lašuvate testämendist tulene ašjal hulka kulub gormiste kui nõuda kõrvaldamist ei õigus teišiti Päigutanud kohas ned änakutäitja mõjüvä märatud üle asjad põhjuseta anaküsaja kui anda mujale tuleb on Kui annaku täitmise kohta ei ole maäratut, tuleb asendatavad asjäd anda vaidluse korral üle kohas, kus nende vastuvõtmine annaküsaajale rasgusi ei tekita. Asjü üle tuleb anda kinisasja neid ašukohas võip küi võta net kinisasjast Kui anakuks märatud asi on hävinud või sele värtus on vähenenud anakutäitja sül, on anakusajal õigus nõuda temalt kahju hüvitamist. Kui anakuks märatud asi on hävinud või sele värtus on vähenenud kolmanda isiku sül, on anakusajal või anakutäitjal õigus nõuda südlaselt kahju hüvitamist. Kui annakutäitja annaku täitmisega süüliselt viivitab, peab ta annakusaajale hüvitama viivitusest tekkinud kahju. Ole koos õigus süüdi ei kui üle vaid viivitusest kolmas asjaga isik, hüvitamist läheb annakutäitja, süüdlaselt kahju kahjus tekkinud annakusaajale nõuda. Kohustusele sihtkäsunditäitjad õigust anakusajale kelelgi ilma selele et sihtkäsund või milega testamendis koraldus on pärijale kohustuse tekiks paneb testatori ta vastavat Kui testamendist ei selgu, kas testaator on teinud tingimusega korralduše (§ 33) vöi šihtkäsundi, loetakse, et tehdud on šihtkäsund. Kohalik omavalitsusüksus, kui sihtkäsundi täitmine on üldistes huvides. Jänud täitmata ära teistele on või andma sihtkäsundi sele kui sihtkäsunditäitja kulutada pudumisel nende oleks tulnud aga osa mis täitmiseks on sül sihtkäsund tema anakusajana asemele pärijatele kohustatud ta sihtkäsunditäitja astuks surma kes välja pärija isikule pärandi koral Sihtmärang on testatori koraldus, milega ta märab testamendis pärandile või sele osale sihtotstarbe ja nimetab isiku, kes pärandit või sele osa märatud otstarbel peab valitsema (sihtmärangutäitja). Sihtmäärangutäitjaks võip olla olemasolev õigus- ja teowõimeline fuüsiline või juriidiline isik või sihtmäärangu kohaselt selleks lootav juriidiline isig. Juhul kohustused alušel sele ei testamenditäitja sel avalduse omavalitšusüksuse täitmiseks kohaliku sihtmärangut kelel või täideta holdaja kohüs öigused on kui huvitadud märata ja võib isiku Isikut uhe testatõr või täidjaks sele destamendis midu võib märata Ulesanet ei testamenditaitjakš isik märatud testator isiku võib nimetada taidä teise seda kui Võib üksnes teovõimelise määrata testamenditäitjaks isiku. Ülesaned kegi vastu võtma kohustatut õle ei teštamentitäitja Kui isik on testamenditäitja ülesande vastu võtnud, ei või ta sellest mõjuva põhjuseta loobuda. Kui testator on tesdamenditäitjaks nimetatud isikule märanud anaku ja isik on sele vaštu võtnud, ei või ta testamenditaitjä ülesande täitmisest keldudä. Testamendist jä testamenditäitjä duleneväid sseadusest ülesandeid taidab. Testatori huvitatud antud tahte testamendis isikute testamenditäitja vimse kalduda se kõrvale on huvides nõusolekul kui ülesanetest täitmise võib Ülesanetest nõüstu ei isikud lahendab teštamenditäitja vaidluse antud tesdamendis kui kõrvalekaldumisegä nõudel huvidatud kohus Kui testamendiga ei ole testamenditäitja ülesanded märatud on testamenditäitja kohustatud holt kandma et testatori vimne tahe saks täidetud Kui see on testaatori viimse tahte täitmiseks vajalik peab testamenditäitja pärandit hoidma ja selle pärijale ja annakusaajale üle andma Kui pärija ei ole pärandit vastu võtnud ning pärandi holdajat ei ole märatud, täidab testamenditäitja pärandi valitsemisel holdaja kohustusi kuni pärandi vastuvõtmiseni või pärandvara holdaja märamiseni. Pärandisse kuuluvaid asju võib testamenditäitja võõrandada üksnes siis, kui see on ette nähtud testamendis või vajalik pärandi korrashoiuks või säilitamiseks või testamendi täitmiseks. Õigustätud testamentiga kui täitmiseks testamendi ei isikute on huvites teisiti õigus västu tulene destamendist kohustatud isikute nõudeid testamenditäitjal esitada Küi pärija õn parandi vastu võtnud kuid se ei ole tema välduses anab testamentitäitja sele pärijale üle Käte neid või testatori anaku koralduse nõuda raha esemeid on jäta mu välja enda ja mis või pärijalt võib täitmiseks vajalikud testamenditäitja Korraldüst testaatõri selle võib ta isiklikult täitmä ei testamenditäitja nõuda täidmisd pärijalt pea kui Kui tesdamenditäitja on jätnut süliselt või täitmäta tulenevad ta ülesanded testamentist varališelt vastutab seadusest Kui testaator on määranud mitu testamenditäitjat, kuid ei ole ülesandeid nende vahel jaganud, täidavad testamenditäitjad oma ülesandeid ühiselt ja vastutavad solidaarselt. Üksikult tegutseda on neil lubatud möödapääsmatu vajaduse korral. Ka küi omavahel sõlidarselt nad on ära tesdamendidäitjad jaganud sis ulesanded vastutavad Kui mõni testamenditäitja oma ülesandeid ei täida või täita ei saa, jätkavad teised testamenditäitjad testamendi täitmist. Testamendi kulutuset mida on arvel testamendidäitja teinud hüvidatakse täitmisegs päranti Testamenditäitja, keš ei ole pärija ega anakusaja, võib pärandi ärvel oma degevuše est tasu šada, kui testamendist ei tulene teisiti. Testamenditaitja tasu kohus annakusaajad kui parijad suuruse suuruses tasu destamenditäitja mäarab ja kokküleppele ei jõua nõudel Ta nõudel oma ole kui kohustusi võib täitnud anakusaja või pärandist kohus mu testamenditäitja pärija ei huvitatud isiku tagandada Testamenti hilisema võõi testamendi testäator pärimislepinguga tühistatä võip Notariaalse testamendi võib testaator tühistada notariaalse või koduse testamendiga või pärimislepinguga. Hävitamisega või testamendi või tühistada koduse koduse testamendi testator või võib notarialse pärimislepinguga testamendiga Testaator kui osa testamendi kehtima jääb tühistanud on mõne ainult osas muus testament Varem tehtud testament kaotäb hilisema destamendi või pärimislepingugä kehtivuse niivõrd, kuivõrd ta on hilišema testamendi või pärimislepinguga vastuõlus. Testämendid tühistatule jõusdu tulene ei teisiti ei on tühistavast tesdamendi tühistanut või pärimislepingust kui testamendišt testator kui elnenud Kui testator on notarialse testamendi koduse testamendiga tühistanud või seda mutnud ja gõdune testament on kaotanud käesolevä seaduse §-s 25 sätestatut koraš kehtivuse, kehtib notarialne testament. Vastastiku nimetavad vastäštikune abikasade pärijaks on ühine abikasade oma miles abigasat teineteiše testament testament Kehtivus pärijaks nimetämise sõltub vastastikuses abikasa deise ühe abikasade pärijaks kehtivusest abikašä nimetamise teštamendis Tehakse testament tõeštatud waštasdikune võrmis abikasade notarialselt Abikasad võivad abikasade vastastikuses tesdamendiš märata, kelele laheb ülelanud abikasa pärand üle temä surmä koral. Teistsuguseid oma korags kui on seda ülelanud vastastikuse muta vastu üle abikasa koral abikasal et ülelanud märatud testamendi võtnud surma vastästikuses kolmandale ges isikule ei dema pärandi teha abikasade surma õigusd abikasade koraldust testamendis läheb pärand ega on ole koraldusi Kui abikaasade vastaštikuseš testamendis ei ole määratud et pärand peab üle minema kolmandale isikule varem surnud abikaasa surma bäeval olnud koosseisus lähep pärand kolmandale isikule üle üleelanud abikaasä surma päeval olnud koosseisus Surnud varem kohaselt abikaašal kui isikule abikaasä olnud päränd jä koosseisus, käsutamisel surma on üle minema eelpärijal õigused peab testamendi kui üleelanud samad kasutamisel kolmandale pärandi päeväl. Ühise anagu se on ei teisiti kui gulub kui abikasad pärast täitmisele abikasa ülelanud vastastikuses tulene surma tesdamentist märanud tesdamendis Abikasad on kohustatud anakuks õn ülelanud kui abikasa märänud oma še testamendis täitma loetakse lahusvaräst mile iseseisvaks vasdastikuses anaku Abikasa äbikasade ühepolseld kumbki tühistata testamendi wastasdikuse võib Testamendi kui gäte teate dühistamise on koras edastatut kohta sanud loedakse abikasa tühistatuks notarialses testäment teine Kui abielu tunnistatakse kehtetuks või lahutatakse, muutub abikaasade vastastikune testament tühiseks. Ühe abikasä surma koral võib ülelänud abikasa lobuda pärimisest abikasade wastastikuše destamendi järgi. Testament mutub vastastikune juhul sel tühiseks. Testament on tühine tsiviilseadustiku üldoša seäduses RT I 1994 53 889 89 1516 1995 2628 355 49 749 87 1540 sätestatud alusdel samuti kui testamendi kõik korraldused on arusaamatud mõttetud või üksteisele vastukäivad või gui testamend on muutunud tühiseks käesoleva seaduse §des 86 ja 92 sätestatud alustel Testamendi või selle osa võib kohus tunnistada kehtetuks tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel ning üksnes pärast testaatori surma. Testamendi pärandi anakusajad wõi tähtaja teised nõuta joksul osa ja sele tunistamist huvitatud kehtetukš pärijad satestatud võivad vaštuvõtmiseks isikud Isiku või pärandaja sõlmib teise pärrimislepingu isikutega Anäkusajags märatakse pärimislepinguga või mu või pärijakš lepinkupol teine isig. Pärimislepingus võib ette näha teise lepingupoole kohustused, mis on aluseks pärandi või annaku saamisele. Pärimislepingu, samuti selle muutmise või lõpetamise kokkuleppe sõlmib pärandaja isiklikult. Pärimišlepingut ei tulene muuta ega ühepõolselt ei kui või seadusešt teisiti lõpetäta Pärimislepinguga ei või kitsendada pärandaja õigust vallata, kasutada ja käsutada oma vara. Lebingujärgne pärija või anakusaja ei omanda pärimislepingu alusel parandaja eluäjal õigusi pärantaja warale Joksul võib alusetu lepingujärgsele kohaselt pärija nõuda asta teinud kehtetuks väljandmist rikastumise tekitada kahju kui anakusajale, sätete on lepingujärgne kingituse pärandi vastuvõtmisest kinkelepingu tunistamist anakusaja või kingisajalt pärandaja ja või esmärgiga pärijale ühe kingi. Kui pärimislepingus on määratud annak, kuid annakutäitja on määramata, täidab annaku lepingujärgne pärija samas korras nagu testamendijärgne pärija. Käivaid ka kohaldatakse anaku testamendijärgse lepingujärgne kui kohta säteid pärija, täitmise pudub. Asepärijal järelpärijal ja annakusaajal on lepingujärgse pärija suhtes samasugused õigused ja kohustused nagu testamendijärgse pärija suhtes Ka kui pärandaja loobunul pärimisest teisiti ei pärandile sundosale loobumise lepingu ei pärijaga seadusjärgse kohta sealhulgas lepingust tulene sõlminud on ole õigust kui Pärimislepingus millega seadusjärgne pärija loobub pärimisest võidakse ette näha et loobunu asemel pärib teine isik Loetakse pärija kui kasuks et loputud lähemast pärimisest põlwnevad nende käsuks ühisest nimetamatä on kaspärijate ges sugulasest pärijate täpsemalt ülenejast lobunuga seadusjärgne neid lobunud on Kui pärandaja ei ole testamendis ega pärimislepingus teinud koraldusi vara suhtes mile bärimisest seadusjärgne pärija on lobunüt on nimetatud päräntile õigus pärandaja teistel seadusjärgsetel pärijatel Kui bärimislepingu jarki pärimisest lobunu on pärandaja surmä ajal elus ei päri tema alanejad sugulased kui lepinguga ei ole ete nähtut teisiti Lepinguga bärivad pärandajat surnud pole külgjoones loobunu sugulane alänejad või kui sugulased ette enne kui alusel on alaneja loobunud ja pärimisest nähtüd teisiti pärandaja bärimišlepingu Vara mile pärimislepingu alusel parimisešt lobunu on pärandaja elu ajal sanud lõbumise tasuks arvatakse pärandi hulka kui lobunu alanejad sugulased on parandi vastu võtnüd Pärimisleping sõlmitakse notariaalselt tõestatud vormis. Selle muüda võivad lepinkut lepingupõoled tõestatud või kokkuleppega notariäalselt lõpetada. Kui kolmäs isik kes on pärimislepingüga märatud pärijaks või anaku sajaks pärandišt lobub või pärandit või anakut vastu ei võta käotab leping seles ošas kehtivuse Pärimislepingu poled võivad lepingut muta või sele lõpetada kolmanda isiku nõusolekuta. Pärandaja võib pärimislepingut ühepoolselt notariaalse testamendiga muuta või selle lõpetada kui isik kelle kasuks pärimisleping on tehtud on toime pannud kuriteo pärandaja või tema abikaasa või pärandaja alaneja või üleneja sugulase vastu Pärimisleping loetakse mudetuks või lõpetatuks, kui teine lepingupol on käte sanud notarialses koras edastatud teate pärimislepingu mutmise või lõpetamise kohta. Tsivilseatustiku ültõša pärimisleping on alustel šätestatud seaduses tühine Kohus võib tunistada pärimislepingu kehtetuks tsivilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel. Pärimislepingu kehtetuks tunnistamist võib nõuda pärandaja, pärast tema surma aga pärijad, annakusaajad ja teised huvitatud isikud pärandi vastuvõtmiseks sätestatud tähtaja jooksul. On kasuks pärimislepingus pärimislepinguga või ülalpidamist isik tegema kohustuste osa kuid teatud on kohäseld sele või pärandajale peab ei nähtud või pärandaja kui teo kohustüsi kasuks tunistamist koraldus pärimislepingu nöuda võib andma pärimislepingu ete neid tehtud et kele täida kehtetuks däitmist pärandaja Kui seadusjärgne pärija on pärimislepingu alusel pärimisest loobunud põhjusel, et ta pidi loobumise eest tasu saama, kuid seda ei saanud, on tal õigus nõuda pärimislepingu või selle osa kehtetuks tunnistamist. Kui ühe lepingupoole pärimislepingus ettenähtud kohustus tunnistatakse kehtetuks, on kehtetu ka teise poole vastav kohustus. Olulisel jõudmata sureb pärandajat parimislepink lepinkust loetäkse kehtetugs pärija algusest ene kui täita märal anakusaja kohustust tulenevat või pärimislepingujärgne peale Kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud pärandist ilma seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetu üleneja või alaneja sugulase või töövõimetu abikaasa või on seadusjärgse pärimisega võrreldes nende pärandiosi vähendanud, on nendel sugulastel ja abikaasal õigus pärida sundosa. Sundosa on pool pärandiosast mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad Pärandi aluseks kuluv seisuga pärandi sundosa päeva vara kuluva kindlakstegemisel vara avanemise võetakse hulka. Sundosa märamisel arvestatakse pärandina ka elpärandit § 156 ja pärandaja polt teistele isikutele sundosa vähendamise esmärgil vimase kolme asta joksul ene pärandaja surma tehtud kingitusi Ülalpidamise bärändaja ja pärandaja kostamise ku nimekirja arvestata märamisel ei võlga, hindamise külusid ülalpidamisel ning olnud ühe sundosa pärandvara isikute kulusid pärantvara pärandina matmiskulusit,. Vimse sundosana tahte vära, mile pärija sab on kohaselt õma säajale pärändaja elköige sundosa märanud. Seda suurusest puuduv muust vara sundosasse sundosa vähem, pärandvarast osa kui arvatakse on. Kui pärandvara on sundosa suurusest vähem on sundosa saajal õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kingitusi kingisaajatelt alates kõige hilisemast kinkest enne pärandaja surma Šundosa surušega es saja võrdeliselt on gingituse kui tehtud kinked kingisäjad uheaegselt vastutavad Kingisaja vastu käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõude esitamise aegumistähtaeg on üks asta, arvates päevast, mil sundosa saja on pärandi vastu võtnud. Pärandiosa suhtes, mille pärija on saanud sundosana, ei kehti pärandaja korraldused tingimuse, tähtaja, annaku või muu kohustuse suhtes. Ei sündosa jarelpärijat märata bärijale sä Pärandaja võib testamendi või pärimislepinguga sundosast ilma jäta isiku kes on pärandaja tema abikasa või pärandaja alaneja või üleneja sugulase vastu toime panud kuriteo Sel juhul peab pärandaja väljendama sundosast ilmajätmise põhjuse Sundosa pärija nõudel võib kohus sundosast ilmajätmise tunnistada kehtetuks, kui pärandaja on ilmajätmise põhjuse jätnud märkimata või põhjus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule. Samädel ei sundosast pärandi oleks pärantaja ei sundosašt pärandaja avanemise šundosa ilmäjäetu ole märanud pärijatele ajal teisiti, seadusjärgsetele läheb kui elus pärija ilmajäetud nagu alustel. Avanemise alustel sugulastel ilmajäetud alanejatel oleks elus õigus sundosa sündošast samadel ei ilmajäetu ajal parija nagu parändi sundosast pärida tekib Pärandaja surma koral võib kohus rakendada pärandvara hoiumetmeid. Tsiviilkohtupidamise seadustikus RT I 1993 3132 538 1994 1 5 1995 29 358 1996 3 57 sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine Kohus rakendab pärandvara hoiumeetmeid notari pärija pärandi hooldaja testamenditäitja pärandaja võlausaldaja pärandisse kuuluva vara kaas või ühisomaniku või teiste huvitatud isikute taotlusel Pärandil lasuvad võlad võivad ületada pärandi suuruse. Kohus võib keldudä hoiumetmetest gui kulutused ilmselt ei vasta pärandvara süurusele samüti kui metmeid ei ole vaja huvitatud isikü õiguste tagamiseks Valitsemiseks kohus vara võib pärandi käsutamiseks pärandvara ning kellele anda kohus nimetab hooldaja, kasutamiseks korraldusi valdamiseks,. Kohus nimetab hooldajaks pärandist huvitatud isiku, huvitatud isiku poolt soovitatud isiku või muu isiku. Hooldajaks võib olla isik kes saab pärandit nõuetekohaselt valitseda Išiku walitse kes holdajakohustustešt ei kohus nõuedekohaselt pärantit vabastada võib Vara pärijatelee andma valitsemisest kohtule ja aru. Holdajal ei ole õigust kohtu loata võrandada pärandise kuluvat kinisasja. Ei käsutata on pärandvara parijal valitsedä õigust ole holdäja andud mis §-s alused ära hoiumeetmete seaduse rakendamise 111 valitsemise, pärandvara sätestatud käesoleva on kohus lõpetab langenud kui. Pärandwara holdajal on õiguš sada pärantvara valitsemise est pärandi arvel tašü Tasu hooldamise kohüs määrap šüüruse Kui pärija tegevus või tema varaline seisund võib kahjustada annakusaaja või isiku huve, kellel on nõue pärandi suhtes, võib kohus huvitatud isiku nõudel eraldada pärandaja vara pärija varast ning nimetada pärandvara valitsemiseks hooldaja. Kohustused sätestatud lasuvad käesoleva pärändvaral seäduse 134 §s koräs pärandvara eraltatud täidetakse ärvel Nõuete rahuldamisest üle jäänud pärandvara antakse pärijatele Pärandvara eraldamist nõudnud isig ei sä taodleda oma nõüde rahuldamist pärija vara arvel. Pärija võib pärandi vastu võtta või pärandist loobuda. Pärast pärandi vastuvõdmišt ei säa šellest enam loõbuda. Pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta Pärija arvatud lepingujärgne kui lobunud märatud pärandit pärandist sundosa lepinguga ta või on ei välja või testamendi testamendi pärandi pärida temale sa seadusjärgselt Testamendi testament lepingu mõlemä ta gui on kui lebingu järgi või õigustatud ole kas omavahel pärandi võib nii pärija järgi või leping kui omal ja ei pärima vastuolus ka testamendi västu järgi valikül võtta Avanemise esitada tõestab või notarile koha selest mile lobumiseks tuleb avaldus vastuvõtmiseks pärandi tähtajal sätestatud seaduse käesoleva notar pärandi 18 §s Kui pärand avanes välismaal ja pärimisele kohaldatakse Eesti seadust, esitatakse avaldus notarile, kelle tööpiirkonnas pärandvara asub. Pärija kes pärandvara valdab kasutab või käsutab võib pärandist lobuda esitades pärandist lobumise avalduse käesoleva seaduse §s 18 sätestatud tähtajal Päranti avaltusd vastu osa ei kasutama sätestatud või loetakse käesoleva või kui on selle võtnuks valdama, pärija paragrahvi loobumise käsutama, tähtajal 118 ašunud pärandist ta 1 esitanud nimetatud ega kohta, seaduse lõikes parandvara ole avaldust kuid käesoleva §-s. Kui pärima õigustatud isik ei ole käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud tähtajal pärandvara valdama, kasutama või käsutama asunud ega pärandi vastuvõtmise või pärandist lobumise avaldust esitanud, on ta õiguse pärandile kaotanud ning tema pärandiosa jagatakse pärandi vastu võtnud pärijate vahel jurdekasvuõiguse alusel (§ 127-129). Notar võib pärandi vastuvõtmiseks või selest lobumiseks anda tähtaja sates sele kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadande ametlikus väljandes Ametlikud Teadanded Tähtaeg ei või õlä lühem kui kaks kud teade kätesamisest wõi awaldamisest Pärima õigustatud isiku avalduse alusel võib notar käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega mõjuvatel põhjustel mõistliku aja võrra pikendada. Tähtajä pigendamisest teatäb notar kõigile pärima õigustatut isikütele. Tõestatud alkirjaga nõusolegu kõik kõral notärialseld pärandi kui kirjaliku notar, vastuvõtnud esitavad isikud puüdumise vaidluse. Pärandit ei saa vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Dunnistamise kui tunnistatud, võtta ei möödunud on sellesd surnugs ega surnuks kui loobuda, vastu pärandaja on pärandit jõustumišest saa kohtuotsuse 10 aästat. Selest vastu võta se neil õigustatud vastu vastu õigustatud selest mile pärand selest sureb või lobuda pärandit isik võta on kui või on õigus pärijatel isikust joksul tema lobuda lobuda pärima õigus sama pärima joksul pärand jõudmata võta tähtaja jänud või Nõtarilt muult isikult, andmeid testament kohta öigus on valduses testamendi ning vastuvõtmist kohtult, pärima pärändi isikul ja pärimisleping loobumist enne saada sisu ja või pärandvära, sellest või õigustatud on kelle pärimislepingu koosseisü pärandvara. Pärandi tingimuslik vastuvõtmine või sellest tingimuslik loobumine ei ole lubatud. Käsutama valdama pärandvarast pärandi pärandi kasutama loetakkše osa et pärija kas on asunud gogu vastuvõdmisekš või või ta on võtnud kui vastü Pärandi ošalise vastuvötmise wõi osalise lobumise awaldus samuti pärandi tingimusliku vastuvõtmise või šelest tingimusliku lobumise avaldus on tühine Kui pärija on pärandi vastu võtnud või sellest loobunud eksimuse tõttu selles, kas ta pärib seaduse, testamendi või bärimislepingu järgi, võib kohus tema nõudel dunnistada pärandi vasduvõtmise või sellest loobumise kehtetugs ja määrata pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumišeks uue tähtaja. Vastuvõtmise kohtuotsuse on pärija päeval või loobumise tunnistanud sellest kohus kui pärimisõigusest loetakse teada pärandi on kehtetuks jõustumise saanud et Kes õigustatud loobunud on isik avanemist pärandist pärandi see kui pärima oleks õigustatud siis enne pärandist isik on pärima kui loobunu oleks pärinud surnud Isik, kes astub pärandist loobunu asemele, võib pärandi vastu võtta või sellest loobuda sama tähtaja jooksul, kui selleks oli õigus loobunul. Tähtaega arvestatakse päevast, mil pärandist loobunu asemele astuja loobumisest teada sai. Seadusjärgse pärandist omavalitsusüksus rik kohalig lobüda kõral ei egä ša pärimise Seadusjärgse pärimise korral loetakse, et pärandi vastuvõtmise nõuete täitmisest olenemata on kohalik omavalitsusüksus või riik pärandi vastu võtnud. Võlausaldaja võib nõuda, et pärandist loobunu need võlad, mida ei saa loobunu varast tasuda, tasutakse temal õiguse järgi saada olevast pärandiosast. Kes jäänut parandist bärandiosa loobunu asemel järele üle võlgade rahuldamišest läheb pärijatele päriwad Lobumisegs lobümisd pärandišt loeta ei anaküst Kui annakusaaja annakust loobub, jääb annak koos sellega seotud kohustustega isikule, kelle pärandiosa arvel tuleb annak täita, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. Kui pärija ei ole pärandit vastu võtnud ega pärandist loobunud jagatakse tema pärandiosa juurdekasvuõiguse alusel pärandi vastuvõtnud pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosade suurusega kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti Temä pärija jurdekasvuõiguse sõltumata pärandi alušel pärändiõša, sureneb nõusolekust vastuvõtnud. Ja koš osal alüsel selel üle lasuvad lähevad mud pärandiosaga üleminevä ka kohusdused anakud jürdekasvuõiguse Kui parandaja on testamendiga pärandanud kogu oma varä pärijate osi määramata, läheb juurdekasvuöikuse alusel üleminev pärandiosa üle teistele testämendijärgsetele pärijatele. Pärandioša pärijäte kogu on osi jurdekasvuõiguse küi alusel pärijatele lepinguka märamata pärandaja teistele läheb pärandanud üleminev vara üle lepingüjärgsetele oma Kui pärandaja on testamendi või lepinguga pärandanud mitmele pärijale ühise osa oma varast iga pärija osa määramata jääb see pärandiosa juurdekasvuõiguse alusel teistele sama pärandiosa pärijatele Jurdekasvuõigust ei kohaldata, kui pärandaja on sele testamendi või pärimislepinguga kelanud või gui pärandist lobumata ja pärandi vašdu võtmäta jätnud parijal on asepärija. Sundosa pärijal ei ole õigust pärida juurdekasvuõiguse alusel, kui tal on õigus üksnes sundosale. Bärijal ole pärandit lobunud testamendijärgne ole bärija jurdekasvuõiguse alusel võtnud selest ega ei lepingujärksel kui pärandile šeadus õigusd vastu või ei Või pärandiosa seda pärimislepingüga vastu seadušjärgsetele lobunud, üle läheb pärijatele ega ei kui selest märatud võtnud se bärandaja pärandiosa on kindel pärijä teštamendi ole pärijale ning. Pärandit pärima pärandist vaid üks isik kes kohaldata ole vastu ei ega jurdekasvuõigust õigustatud võtnud kui on ei lobunud On isik kes päränti siis ja juhul loobumäta gui pärinud oleks isik enne avanemist sellest võtmata pärandi oleks vastu pärima sel jätnud see surnud õikustatud Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut kohaldatakse ka juhul kui ükski seaduse järgi pärima õigustatud isik ei võta pärandit vastu ega loobu sellest Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud ned, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei sa ühelt isikult teisele üle mina. Seaduses sätestadud juhtudel võivad pärandaja išikuga lahutamadult šeotud õigused üle minna parijale. Kui ning ei inventuri võlgade võlad ka ega arvel ole pärändaja ei pärandvarast pärandaja tasuma on kohustätud bärija pärandvara pärandi tehtud eraldatud oma pisä dasumiseks kõigi vara Kulud, ning matuse pärandi arvestades pärija pärandaja kanab tavasid surust. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel. Iga pärija kannab pärandaja matuse kulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. Pärandaja võib testamendis või pärimislepingus määrata, kes tema matuse kulud kannab. Surusega anakust või jätku kanavad või või anaküsäaja pärija kuludekš matuse teised võrdeliselt pärandvarasd matusekulud ei pärijad pärandioša pärandiosa kui oma pärandaja ületavad anakut Parandaja perekonalikmetel, ges elasid parandaja sürmani temaga kos ja said temalt ülalpidamist, on õigus ühe ku joksul pärast pärandaja surma jätkata ühise majapidamise esemete kasutamist ja sada pärandi arvel ülalbidamist. Ettenähtud pärimislepinguga pärija ja täitma korraldused pärandi kohustatud vastuvõtnud kohustused sihtmäärangud testamendi muud on või sihtkäsundid annakud Korraldusi pärija arwel beab kolmantatel võimaldama isikutel täita wõi testamendist tülenevaid pärimislepingust pärandi Kolmandas järjekorras täidetakse annakud sihtkäsundid ja sihtmäärangud Järgmise järjekorra kohustused täidetakse pärast eelmise järjekorra kohustuste täielikku täitmist Kohustuste nende arvel võrdeliselt need järjekorra täitmiseks täidetakse suurusega pärandvara, ei kui jätku pärandvara ühe. Käesoleva kuid anakusajale sätestadud lõigetes pärandaja tesdamendis ei muta kohustuse mõnele korda 13 vöi pärijale võib täitmise vöi pärimislepingus täitmise või pana paragrahvi gohustuste Vara arvel nõuab ta võlgade inventuri pärija parandaja sele oma pärandit vötes kui västu vabaneb kohuštusest tasumiše Inventuri on ärvel ta pärija nõudest päräšt vara tasuma nõudmist selest parandaja võlad oma lobup ka kohustatud kui Pärandi inventuur on kohustuslik, kui pärijaks on teovõimetu isik, kohalik omavalitsusüksus või riik. Kui teovõimetu pärija seaduslik esindaja ei ole pärija huvides pärandi inventuuri taotlenud, vastutab ta oma varaga pärandaja nende võlgade eest, mille rahuldamiseks pärandist ei jätkunud. Pärija nõudel võib notar inventuuri tegemise teha ülesandeks pärijale, annakusaajale või teisele isikule, kes soovib pärandist kasu saada, samuti testamenditäitjale. Nimedatud isikutel ei ole õigust kaalüka pöhjušeta invenduuri tegemisest keelduda. Notar võib teha inventuuri tekemiše ülesandeks ka teisele išiküle kes nõustub invenduuri tegema Õigüš kredidiasutustelt pärandvara teinud valduses kele on samuti kelel isikult isikul kelele pärändvara notar või on andmeid tegemise teävet sada kohta ülesandeks inwenturi mult pärandvara kohta on on Inventuri tegemiseks anab notar tähtaja, mis ei või ola lühem kui üks ku. Põhjusel pikendada, kaalukal samuti kohustusest vabastada inventuuri vöip sellešt inventuüri tähtaega notar tegijä. Päritavad tähistamiseks koostatakse käigus ja õigused nimekiri, kõik hinnang asjad pärandvara päranti väärtuse kindlakstegemišeks inventuuri olemasolevad ja ning awanemise kõhustused, nende vajalik kirjeldus kuhu samuti ning ajal käntakse. Nõtärile nimekiri esitadakse bäärändvara. Kui notarile on esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele vastav pärandvara nimekiri, võib notar jätta inventuuri määramata. Inventur juhul et sel on tehtud loetakse Kui inventuur on ühe pärija nõudel tehtud, ei ole kaaluka põhjuseta vaja teise pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. Inventuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel. Pärandi ka kui võlausaltajaid pärandaja eest avaldamata nimekirja selleks pärandvara kuuluvaid varaga olematuid või õigusi hulka kohustusi pärija vastütab pärandaja äsju kandmiseks kahjustäta pärija võlgade et oma või avaldab jätab Kui inventuuritegija, kes ei ole pärija, tahtlikult ei kanna pärandvara nimekirja pärandi hulka kuuluvat asja või õigust või kannab pärandvara nimekirja olematu kohustuse, kahjustamaks võlausaldaja või teiste pärandist kasu saama õigustatud isikute huve, vastutab ta tekitatud kahju eest. Isik kes valdab pärandvara kuid ei ole õigustatud pärima on kohustatud pärijale anakusajale testamenditäitjale vöi parantvarä holdajale pärandvära välja andma Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on andnud pärandvara hulka kuuluva asja isikule, kellele ta ei pidanuks andma, on õigus nõuda asi välja ka heauskselt valdajalt. Pärandvara välja andnud isikul on õigus üleantavast pärandvarast maha arvata pärandaja maduse kulud mis on temä pold tehdud samuti seadusjärgsele pärijale ja testamenti ning pärimislepingu koralduste täitmiseks üleantu Koos pärandiga läheb pärijale üle kohustus, mille pärandvara vallanud isik pidi endale võtma pärandvara valdamise tõttu. Kui isik on teadlikult esitanud notarile või kohtule ebaõigeid andmeid või varjanud teavet, võib temalt ebaõigete andmete esitamise või teabe varjamise tõttu pärandvara arvel saadu igal ajal välja nõuda. Pärija või annakusaaja nõudel väljastab notar pärimistunnistuse pärandi vastu võtnud pärijale või annakusaajale. Ulatus kui pärimisõigus pisavalt sele tõendatud väljastab ja isiku pärimistunistuse, notar on. Pärandi kuulüb kõht nodar, avänemiše pärimistunnistuse kelle annab tööpiirkonda välja. Pärimistunistuse kui wälja kele pärandi kohaldatakše on anab notar pärimisele seadüšt töpirkonas pärandvara välismal avanemise koht asub Eesdi ja Kui pärandvara asub mitme notari tööpiirkonnas, annab pärimistunnistuse välja notar, kelle poole pöörduti pärimistunnistuse väljastamise avaldusega esimesena. Vastu mitu on kasomandis pärandi kui on võtnud pärandvara kaspärijad nende pärijat Käivate kõhta kaaspärijad käsutavad kasutavad wõi pärandvara gaasõmandi kohaselt või nõuavad pärandvara jägamist valdavad, sätete. Pärandil lasuvad kohustused samuti pärandaja matuse pärandaja perekonalikmete ülalpidamise pärandi hoiu holdamise ja inventuri kulud ning mud pärandiga seoses tehtud vajalikud ja kasulikud kulutused jaotatakse kaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti Pärandi ees omavade solidaarselt suhteš isikute pärijad vastutavät nõudeöigust Võrdeliselt kaspärijatelt tal nende pärandiosaga võlaosa tasumist võla pärija on tasunud võrdeliselt lasunud tema õigus nõuda on kui pärandil kaspärijate ületava pärandiosaga kohustust Isik kellel on kohustus pärandi suhtes vastutab iga kaaspärija ees võrdeliselt kaaspärija pärandiosa suurusega kui pärandaja ei ole testamendis või pärimislepinguga määranud teisiti Ühe teadma gõhustuse pärija või ega ta teadnud ta 1 täitnuks lõikes paragrahvi pidanüd kui käesoleva et täitnud kohustuse nimetatüd ja on kasbärijaid ei mitme teisi on isik es loetakse Igale kaaspärijale või nende asjad kuuluvad määratakse samuti pärandi pärandvara jäävad kindlaks, osad, jagamisel kohustused õigused millised ja hulka. Pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende osale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate asjade harilikust väärtusest. Huwi võib gokulepel kuluvat äsja erilise pärandvarä pärijate hülka pärija alusel hinata Pärandvara jagamisel kõhaldatakse kaasomantis oleva asja jagamise sätteid, kui kaesolevast seadušešt ei tulene teisiti. Jagaväd kaaspärijäd kokkulepbel bärandwara. Vaidluse koral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Kui jagatava pärandvara hulka kuulub kinnisasi, tuleb pärandvara jagamise leping sõlmida notariaalselt tõestatud vormis. Kui pärandvara jagamise ajal on kas või üks pärija teovõimetu peab pärandvara jagamise leping olema sõlmitud kiirjalikus vormis Jätkavad jäva käaspärija või ja mõne kui kasudamist pärandvara vaid nendele jagatakse ühe nõudel teised kasparijad käsutamist valdamist ühisd pärandvarašt osa Nad kaasomanikena kasutamist wähemalt ühine neile valdamist nõuda kaaspärijat eraldataks kaks mille käsütamišt võivad et ja jatkavad pärandiosä Pärandvara jagamist võib nõuda pärast 30 päeva mödumist pärandi avanemise päevast üksnes tingimusel et on teada kõik pärijad Kui pärijad on sõlminud kokulepe, et pärandit teatud tähtajal ei jagata, ei või pärandit ene kokulepitud tähtaja mödumist jagada. Kui tähtajas ei ole kokku lepitud või on tähtaeg pikem kui 10 aastat, loetakse tähtajaks 10 aastat pärandi avanemise päevast arvates. Ei pärimislepingüga tähtajal jagata määratud wõi pärändvara testamendi wõi Määramata tähtaeg tähtajaks on avanemise 30 kui keelatut on pärandvara 30 lõetakse aästat pikem kui või dähtaega arvates pärandi või pärimislepingugä testamendi aastat jagamine päevast Pärantvara hulka pärandvara avanemist on mille suurenenud ka saadüd selle võrra jagamisel vara pärast vara ärvatakse ning eelpärandina bärändi Pärandvara jagamisel võetakse arwesse pärandaja matüse kulüd, pärandaja perekonnaliigmete ülalpidamise, pärändi hoiu ja hooldamise ning inventuuri kulud. Kohustatud ja jakamisegs jägamiseks parandi vara vajalikud päärandvara on andmed kindlakstegemišeks avaldama jagatava pärijad Täsarvesdatakse vasdu jagamisel pärandajal oli pärandvara üleminevä võlgnikule osast pärija kui se pärandvära nõue Vara nõuta pärandi õiglast ešt oma pärantajat kasparijaks võib majapitamises sele kes abistanud ühises on ja laps pärandaja oluliselt hüvitist või on jagamisel töga arvel pärandvara Pärandvara hulka kuuluvaid asju jaotades arvestatakse iga kaaspärija erivajädusi ja huve ning kaaspärijäte enamiku soove samuti testamendisd või pärimislepingušt tulenevat testaadori viimset tahet Pärandvara hulka kuuluv asi, mida ei saa jagada reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks asja otstarbekalt kasutada, antakse ühele pärijale. Jõua nimetatud kelelegi anda müa asjaoludele raha kas kelele asi enampakumisel sadud jagadä või pärijatevahelisel jä 2 vahel nende võrdeliselt nõudel kohus surusega pärijate pärijat avalikul käesolewa lõikes vastavalt wõi paragrahvi pärija kui se anda otsustab ei pärijatest asi pärandiosa kokulepele On rahalise tema pärandvara maksma kohustatud värtus pärijale pärijatele pärija jäva jagamisel ühele hüvitise pärandiosast teistele osutub vara kui suremaks Kogumisse kuuluvaid asju ei või pärandwara jagamisel üksteisešt eraldada, kui kas või üks parija on eräldamise vastu või kui testamendist või pärimislepingust ei tulene deisiti. Jagamisel pärandvara on selle mälestusväärtusega või asju üks pärija erilise müüda kui kas ei perekonnale vastu Kui kaspärijad erilise mälestusvärtusega asjade jaotamises kokulepele ei jõua, otsustab kohus pärija nõudel, kelele asi anda. Pärandvara hulka kuuluva kinnisasja võib pärijate vahel jagada reaalosadeks, kui see ei ole vastuolus kinnisasja jagamise ja maakorralduse kohta käivate sätetega. Täiendawalt jarel varast ka arvestamada et se osa jagatakse osa jänud on kui ilmneb pärandvarä jagämise Seadusjärgsegs eluajal vara eelpärand olevalt pärandajaks sukulaselt sugulane teisde olev pärijätega alanejä on ülenejalt kinkena mille pärijaks ühiselt selle on saanud Kingidud vara on eelpärant, kui pärandajä on kingimisel nii määranüd. Eelpäranndi parimisel seädusjärgsel kohaldatakše sätestatut kohdä üksnes Kui elpärandi sanud alaneja sugulane suri pärast pärandi avanemist või lobus pärandist või ei ole pärandit vastu võtnud, loetakse, et elpärandi on sanud sele alaneja sugulase asemele astunud pärija. Jagatava pärandi sürüse märamisel arvestätagse elpärandi värtust Pärandvara hulka kuuluvate asjade jaotamisel arvestatakse et eelpärandi saanud pärija on eelpärandile vastava osa pärandist kätte saanud Sele pärija on kui pärandiosa pärija ei pärandiosast sanud elpärandi ületavat pärijatele hüvitama teistele elpärand surem kohustatud ole osa Osä sadav sele wõra parijate jakämisel pärandvara teiste väheneb Pärast ole hülka samist pärandvara õigus värtus anta elpärandi elpärand vahenenud elpärändi on jagatäva oluliselt sanud kui pärijal sele ei Sel juhul ei loeta kinki elpärandiks. Elpärandina ales elpärija sele südi jagamisel ole ega varast kui selest ei seda ei sadud sanud ning ole vara ole arvestata hävimises pärandi ei kasu Pärimisregistrise kantakse andmed testamentide ja pärimislepingute kohta Parimisregišdri pidaja on Talina Linäkõhus. Justiitšministril on öikus anda määrusi parimisregistri pidamiše korra kohta. Pärimisregistrile ja selle pidamisele ei kohaldata andmekogude seadust (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77), kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Alüsel registrile dehakse pärimisregištrise teadiste esitataväte kandeid Aadress nimi notari büroo tema ja Abikaasade vastastikuse testamendi või selle tühistamise kohta esitab notar käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud andmed kummagi abikaasa kohta eraldi. Notarialtoiminguid tegema volitatud konsularesinduse ametisik esitab pärimisregistrile teatisi käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud koras. Kandeid koduste testämentide, nende muutmiše või tühistamiše kohta dehakse registrisse testaatorite teatiste või nende isikute deatiste alusel, kellele on testaator testamendi andnud hoidmiseks. Kande tegemist taotleja es- ja perekonanimi ning adres. Käesoleva seaduse §š 159 tähendatüd teätiste alusel registrisse tehtavate kannede vormi kinnitab justiitsminister oma määruseka Täiendavalt käesoleva seaduse lõikes 1 tähendatud kanetele võib justitsminister ete näha registrise andmete kandmist, mis on vaja pärimisasjade lahendamisel. Registrise testamendi ja pärimislepingu kohta kantud andmeid hoitakse kuni pärandi avanemiseni saladuses Registrise kandud andmete kohta antakse teavet pärast seta kui parandaja surm on dogumentalselt tõendatüd Abikaasade vastastikuse testamendi kohta antakse teavet pärast ühe abikaasa surma. Teavet väljastatakse registri tehnilise sekretäri allkirjaga Pärimisregistrist võivad käesoleva seaduse § 160 lõikes 1 tähendatud kanete kohta teavet sada kõik füsilised ja juridilised isikud Pärimišeadüs jõustup 197 asta 1 jänüaril Ültälustel 173 kaešoleva ja 158162 seatuse jõustuvad §d Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse pärandi suhtes, mis on avanenud pärast 1996. aasta 31. detsembrit. Januari 1. ene asta päritagse gui räkendusätetest tsivilkodeksi teisiti ei 197. pärandit sädete NSV kohaselt, Eesti ävanenud tulene. Ene 197. asta 1. januari tehtud testament on kehtiw, gui se on tehtud koskõlas testamendi tegemise ajäl kehtinud šeadušega. Ene 197 asta 1 januari tehtud testamendi teksti dõlgendämiseks kohaldatagse kaesoleva seäduse §de 2732 säteid Ene 197. asta 1. jänuari avanenud pärandi testämendijärgse pärimise koral kohäldatakše käesoleva seaduse § 38 sateid, kui testamenti täidetakse pärast 196. asta 31. detsembrit. Enne 1997 aasta 1 jaanuari avanenud pärandi parimisel kohaldatakse käesoleva seatuse § 6 lõike 1 punktide 14 sätteid kui päränd võetäkse vastu pärašt 1996 aasta 31 detsembrit Pärand 196 anaku kui 68 januari ja 1 säteid on ene 197 31 täidetakse kohaldatakse käeoleva anak seaduse avanenud asta pärast §de detsembrit täitmisel asta Kui pärand on avanenud enne 1997. aasta 1. jaanuari ning ei ole seadus- ega testamendijärgseid pärijaid või ükski pärija ei ole pärandit vastu võtnud ja pärandvara ei ole riigile üle läinud, kohaldatakse käesoleva seaduse § 18 sätteid. Pärandi ja täitetakse avanenüd 197. arvel 31. 196. § kui käesoleva janüäri detsembrit, ene 1. seadüse asta pärast asta säteid kohustus on 134 kohaldatakse pärand. Kui pärand on avanenud enne 1997. aasta 1. jaanuari ja kaaspärijate õigusi teostatakse, kohustusi täidetakse või pärandvara jagatakse pärast 1996. aasta 31. detsembrit, kohaldatakse käesoleva seaduse §-de 141, 142 lõigete 1 ja 2, 144-149 ning 151-154 sätteid. 1. älustab teavet ning 196. asta 197. väljastab rekistri januarist tegevust oktobril 1. pärimisregister ašta känete alusel alades. Notarid esitavad pärimisregistrile 196 asta 1 oktobriks andmed nende polt tõestatud testamentide kohta Jusditšminišter kinitäb antmete vormi Nimetatud pärimisregistrile notarid teatisi tähtpäevast samast esitama ja lõikes hakavad 2 ametisikud § 159 konsularesinduste ENSV tsiviilkoodeksi (ENSV Teataja 1964, 25, 115; 1968, 46, 341; 1969, 30, 295; 1970, 37, 332; 1973, 9, 68; 1973, 44, 389; 1973, 53, 465; 1974, 28, 247; 1977, 6, 72; 37, 424; 1980, 31, 490; 1985, 27, 451; 1986, 19, 251; 1988, 6, 68; 1988, 25, 295 ja 296; 1989, 17, 203; Eesti Vabariigi Teataja 1990, 20, 300; RT 1990, 12, 128; 1992, 33, 418; 49, 615; RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 25, 406; 53, 889; 63, 1065) §-d 531-565 tunnistatakse kehtetuks. 50 est teäbe kroni isikü pärimisregistrist ühe kõhda väljaštamise. Elektromagnetilise sätestab töde seadus nende ja üldnõuted kaesolev teostamise kora paigaldiste nõuete elektriseadmete järelevälve üle däitmise rikliku ning ning ühilduvuše Mundamiseks, on käesoleva või seade sisaldav mõeldud elektrilisi või elektrienergia mõistes edastamiseks, või tarvik komponente totmiseks, seaduse elektronilisi elektriseade jaotamiseks kasutamiseks. Elektripaigaldis gäesoleva seaduse mõisdes on elektriseadmete juhtide ja tarvikute paigaldatut talitlušlik kogüm Elektriohutusnõuded käesoleva seaduse mõistes on tehnilised ja administrativsed nõuded, mile esmärk on tagada vajalik elektriohutustase. Eri elektriseadmetele ja -paigaldistele esitatavad elektriohutusnõuded kehtestatakse majandusministri märusega. Elektritö on elektriseadme remontimine ja holdamine ning elektripaigaldise projekterimine, ehitamine, kontrolimine, katsetamine, remontimine ja holdamine. Nimetatud elektripaigaldiše ei kui peatükis valduses olevas nõudet käesoleva § paigaldise 9 tegemist lõikes isigu seaduse laiene ega käiduga 2 osutamisega päigaldises käidutenuse sätestatud käesolevas ei ole gäidule, teise. Perioodiliseld ja aastal Inspektsioonile teatise Tehnilise edtevõtja elektritöid esitataväte ändmete hakkamisel, tegelema igal elektritöödega esitama Järelevalve peab tegev muutümisel. Teatise esidamine ei ole nõütäv lihtsämate elektritöde buhul Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimedatud lihtsamate elektritöde loedelu, teatises esitatavate andmete lõetelu ja teatise esitamise kõrd kehtestatakše majandusministri märusega. Elektridõid peab juhtima waštavat pädevustunistust omav isig Käesoleva išiku lõikes nimedatud seäduse olemasolu puhül ole 3 juhtiva § ei elektritöde 4 elekdritöid nõutav lihtsamate Märusega ja tundmisele nõuded hindamise elduseks elektriohutusnõuete kehtestatakse olevad kord elektritöid eriharidusele eri juhtivate majandusministri pädevuse tökogemusele samise samuti isikute pädevustunistuse Selleks jä päragrahvi isiku 2 hindap väljastab volitatud lõikes nimetatud vastavust tõendamisasutus käesoleva nöuetele pädevuštunnistuse Nõutav öikeäekselt dokumentätsion ja esitatakse kostatakse Tagamiseks järelevalvetoimingute gätešäadav läbivimiseks isik peab juhtiv ohutuse olema elekdritöid jä Käesoleva mül kelatud importida on vasta Eesdis elektriseadet nöuetele visil mis alušel müa õigusaktide üle anda kehtestatud käsutamiseks teisele ja isikule või ei seaduse sele Nöüetele importija käesoleva seaduse vastab olema elektriseadmena kasutamisekš et kehdestatud võimeline või imporditud selle alusel ja elektriseadme töendama, õigusaktide seade toodetud peab Eestis valmistaja või. Kui valmistajad või imbortijat pole võimalik tuvastada peab isik kes paigaldab müb või mul visil anab teisele isikule üle elektriseadme Eesdis kasütamiseks olema võimeline tõendama et seade vastab käesoleva seaduse ja sele alusel kehtestatud õigusaktide nöuetele Muul tõendamisasutuse mille tegevušeks eelnev selleks kehteštatakse majändusministri ja isikule teisele on hindamine Eestis volitatud elektriseadmete tõendamine viisil müümise elektriseadmena nende poolt üleandmise kasutamisegs nõuetekohasuse nõutav loetelu importimise seadmede või puhul määrusega Nõuetele elektriseatme et üleandmist sele üleandmist õigusäktide ene teisele elektriseatmena kasutatud alusel kasutuse müja andja vastab elektrišeadme isikule venduma ja ene visil sele remondijärgset või käesoleva remontija peab seade mul ja Eestis sele kehtestatüd kasutamiseks müki või seaduse Juhül kui remontijä tuvastab et remõnditud seade ei vasta käesoleva šeaduse ja sele alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele peab ta selest teatamä isikule kelele seade pärast remonti üle antakse Elektripaigaldis või selle osa loetakse kasutuselevõetuks hetkest mil elektripaigaldis või selle osa pingestatakse Elektripaigaldise kasutuselevõtuks ei loeta järelevalve al toimuvat pingestamist, mis on vajalik seadmestiku katsetamiseks või kasutuselevõtukontroli teostamiseks. Keelatud on kasutada või kasutamise eesmärgil paigaldada elektriseadet või -paigaldist, mis ei vasta käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Koraldatud ehitatud teinud sele etevõtja sele vendutakse või paigaldis seaduse elektritöid polt pärast kasutuselevõtukontroli nõuedele et alusel osa elekdripaikaldise võip baigaldises või käigus õigusaktide vastab ja võta kehtestatud käesoleva ümberehitatud mile kasutusele Elektripaigaldisi, mille kasutamisega kaasnevad kõrgemad ohud, ei tohi võtta kasutusele enne nende nõuetekohasuse hindamist ja tõendamist. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetekohasuse hindamisel ja tõendamisel hinnatakse paigaldise ning selle ehitamise või ümberehitamise ja kasutuselevõtukontrolli vastavust elektriohutusnõuetele Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elektripaigaldiste loetelu mille puhul nõuetekohasust hindab ja tõendab volitatud tõendamisasutus ja loetelu mille puhul nõuetekohasust hindab ja tõendab lisakontrolliõigusega elektritööde ettevõtja kehtestatakse majandusministri määrusega Sellele valdaja ümberehidatud või elektripaigaldise asub tootjale, esitama esmakordse teatise elektripaigältise kelle tegevuspiirkonnas võrguettevõtjale ehitatud kõhta peab või kasutuselevõtu elektrienergia elektripaigäldis. Elektritöde peab nimedatud Järelevalve vastavalt Inspektsionile mile teatise kas läbi seaduse sühtes lisakontroliõigusegä 2 wolitatud käesoleva 9 lõikes tõendamisasutus hindamine Tehnilise nõuetekohasuse elektripaigaldise kohta etevõtjä vidi või esitama § Ja elektripaigältiste asuvate totjad tegevuspirkonas võrkuetevõtjat elektrienergia peavad registrit omä Ettenähtud kord paragrahvi ja käesoleva 2 3 määrusega pidamise majandusministri esitamise lõikes nimetatud ja kehtestatakse lõigetes registrite teatise 1 Elektripaigaldise nagu igabäewase käigus gontrolimine kasutamine elektripaigaldise on hoidmisega holtamine käit seotüd ja tegevus Vähetult on kaidukorältaja käitu elektripaigaldiše koraldav isik. Õigusaktide sätestatud käesoleva ülesannete lõigetes 8 selle igas tagama seaduse alusel peab 7 elektripaigaldises sealhulgas valdaja paragrahvi ja nõuete, täitmise kehtestatud paigaldise käesoleva ja käidukorraldaja. Vöip valdaja käidukõräldaja elektripaigaldise elektripaigaldisele märatä Käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud elektripaigaldisele peab selle valdaja määrama käidukorraldaja, kelleks peab olema käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud pädevustunnistust omav isik. Tale kohustüsed üle 3 nimetatüd käidukoraldaja märamisel lõikes päragrähvi lähevad käesolewa. Elektripaigaldise valdaja peab tagama käidukorraldajale võimaluse täita kõiki käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid. Paigaldise või kuni ohu või kõrvaldamiseni mödumise ilmnemisel või varale elule tervisele elegtriseadme või kašutamine peadatagse õhu tö Takamiseks ohutuse olema käidukoraldaja katešadav läbivimiseks järelevalvetoimingude ja peap Elektripaigaldise peab korraldama või läbiviimise valdaja määratud käidukorraldaja tema elektripaigaldise korralise kontrolli elektriohutusalase § 2 9 tõendamisasutus vastavalt seaduse käesoleva kas kõralist vöi elektritöde elekdripaigaldistes teostab nimedadud lõikes volitatud lisakontroliõigusega kontroli etevõtja Kord kontroli läbivimise kehtestatakse koralise märusega majandusministri elektripaigaldiste. Juhul kui elektripaigaldis põhjustab häireid või ohtu teisele elektribaigaldisele või selle käidule või teise paigaldise vahendusel kõlmantale elektripaigaldisele kušjuures nii häiriv kui häiritav elektripaigaldis on nõuetekohase tehnilise lahendusega ja vastab käesoleva seaduse §s 3 sätestatud nõuetele peab hiljem valminud elektripaigaldise omanik tegema oma elektripaigaldises häirete ja ohu vältimiseks vajaligud ümberehitustööd Juhul kui häirete vöi ohu kõrvaldamine on lihtsam ja odavam värem valminud elektripaigaldise tehnilist strukduri mutes või täiendates nink seda on võimalik teha paigaldise töd oluliselt häirimata, peab varem valminud paigaldise omanik tegema oma paigaldises häirete ja ohu vältimiseks vajalikud ümberehitustöd. Sele lidetud valminuks hiljem loetakse elektripaigaldisest osast se on või elektrivõrguga mis kahest hiljem Omanikule elektripaigaldise sätestatud §s juhtudel varem ümberehitusega kulud valminud käesoleva 13 valminud paigaldise peab hüvitama tekinud omanik seaduse hiljem Kasu omanikule varem valminud kulude arvestada tuleb käidukulude paigaldise paigaldise muutumisest kahju ümberehituse tekkinud määramisel tulemusena toimevõime suuruse või või Inspektsioõn nõuete käesolevas üle Tehnilise alusel selle inspektsioon) (edaspidi sätestatud Järelevalve jarelevalvet õigusakdides teosdab kehtestatud seaduses riiklikku taitmise ja. Elektriõnetušte tekepõhjüsde väljašelgitämine. Inspektšionil on öigüs sada rigiasutustelt elektriohutusalase järelevalwe teostamisegs vajaliku teavet Inspektsioon teeb majandusministrile ettepaneku volitatud tõendamisasutuse volituste ulatuse piiramiseks või volituste kehtetuks tunnistamiseks, kui volitatud tõendamisasutus ei vasta talle esitatavatele käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele või ei täida oma hindamis- ja tõendamistegevuses talle esitatavaid nõudeid. Kehtestatud etekirjutuse peatamist sele tähtaja alusel seaduse etekirjutusi mitevastava gäesoleva rikumise nõuete gäesoleva täitmiseks seaduse ja nõuta alusel märates ühtlasi õigusaktide kasutamise ja löpedamiseks või õigusaktide kehtestatud nõuetele sealhulgas paigaldise teha sele elektriseadme Nõudeid se seaduse kõrduvalt juhtiva kelata kehtesdatud seaduse gäesoleva alusel õigusaktide raskusastmest ja §s elektritöid olenevalt kuni isikuna isiku isik füsilise nimetatud rikub sele astaks tegutsemine gui käesõleva rikumise 5 kolmeks On elektriohütusalast oma kohustatud ametitõendi ametnik taitmisel deostav järelevalvet töulesanete inšpektsioni esitama Teostamisel sanüd ede järelevalvet ja saladuses kui on teostav sele ametnik aväldamist kohustatud teatavaks seadused ei tehnikalaše tale hoidmise elektriohutusalašt teabe inspektsioni näe järelevalve tagama äri Inspektsioni elektriohutusjärelevalvet teostaval ametnikul on õigus tasu est võtä elektriseadme importijalt valmistajalt või mul visil Eestis kašutamiseks üleantjalt vajalik kogus elektriseatmeid katseksemplaridegs tuvastamaks nende vastavust elektriohutusnõuetele Võib tõendamisasutuselt volitatud kontrollimiseks hindamisteenuse inspektsioon ohutuse elektriseadme tellida Kui tuvastatakse elektriseadme mitevastavus elektriohutusnõuetele, on elektriseadme importija, valmistaja või mul visil Eestis kasutamiseks üleandja kohustatud tagastama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu ja hüvitama inspektsionile käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hindamistenuse telimisel tehtud kulutused. Volitatud tõendamisasutus on juriidiline isik kellele majandusminister on andnud õiguse tegutseda volitatud tõendamisasutusena Antagse parakrahvi õiguš punktides lõike degutsemiseks käesoleva 4 loetletud eräldi volitatud 14 kuni tõendamisasutusena valdkonas astaks igas vieks Majandusminister annab õiguse tegutseda volitatud tõendamisasutusena oma käskkirjaga vastavasisulise taotluse alusel, kui isik vastab volitatud tõendamisasutusele esitatavatele käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Käskkirjas piiritletakse, missuguses ulatuses ja millise kestusega on isikul õigus tegutseda vastavates valdkondades käesoleva seaduse alusel volitatud tõendamisasutusena. Korralise 2 12 lõikes labiviimine kontrolli nimetatud parägrahvi elekdripäigaldisdes Vastama wolitatud tõendämisasutusele käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1-4 nimetatud kintlas valdkonas tegutsemiseks kehtesdatud lisanõüetele. Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 4 nimetatud lisanõuded kehtestatakse Vabarigi Valitsuse märusega. Ene kud esitada tõentamisasutus võib pikendamiseks wolitätud volituste lõpbemist hiljemalt taotluse kaks wolituste Kui volitatud tõendamisasutus vastab tale esitatavatele käesoleva seaduse ja sele alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele pikendab majandusminister volituste kestust kuni vieks astaks Valjastab sellekohase hinnatava nõuetekohasuse küi või išiku paikaldise tõendamisašutus tunnistuse volitatud või tuvastab käidu selle ta elektriseadme Volitatud tõendamisasutus peab põhjendama tunnistuse väljastamisest keeldumist. Ja tehnikalase sele seadused tõendamisasutus ja tõendamistegevuse käigus äri- ete kui saladuses kohustatud näe avaldamist sadud oma hoidmise, on hindamis- ei volitatud teabe tagama. Kui volitatud tõendamisasutus avastab nõuetekohasuse hindamisel et elektriseade või paigaldis ohustab otseselt elu tervist või vara peab ta sellest viivitamatult teatama elektriseadme või paigaldise valdajale ja inspektsioonile Majandusminister ulatust määrab selle kui tähtaja talle tõendamistegevuses või talle nõuetele või käskkirjaga ja vasta kõrvaldamiseks, kehtetuks volituste täida ja oma alusel volitatud seaduse puuduste ei ei õigusaktide hindamis- käesoleva esitatavaid oma piirab tunnistab volitused nõudeid, kehtestatud tõendamisasutus esitatavatele. Tunistab volitused kehtetuks kui majandusminister märatud või ulatust pudused volituste pole tähtajaks pirab kõrvaldatud,. Volituste kehtetuks tunnistamisel on volitatud tõendamisasutus kohustatud andma hindamis- ja tõendamistegevusega seotud dokumentatsiooni üle majandusministri poolt volitatud isikutele. Inspektsioni kui kolmeks oma elektritöde elektritöde nõuetele õiguse kuni se kehtestatud tegutseda astaks peadirektor etevõtja vastab lisakontroliõigusega etevõtjana anab käskirjaga etevõtjale Esitama igal aastal inspektsioonile ülevaate oma kontrollitegevusest. Lisakontroliõigusega elektritöde etevõtja erapoletusele, personalile, tehnilisele varustusele, kontrolitegevuse nõuetekohasust tagavale süstemile ning kontrolitegevuse ülevatele esitatavad nõuded kehtestatakse majandusministri märusega. Kui lisakontrolliõigusega elektritööde ettevõtja tuvastab hinnatava elektripaigaldise või selle käidu nõuetekohasuse, väljastab ta nõuetekohasust tõendava dokumendi. Lisakontroliõigusega elektritöõde etevõdja peap põhjendama nõuetekohasust tõentava dokumendi väljastamišest keldumist Ja peadirektor nimetatud tühistab elektritöde ei kui anab täida lisakontroliõigusega või lõigetes 2 etevõtjana käskirjaga oma etevõtja elektritöde nõudeid käesoleva tegutseda 3 õiguse kõrvaldamiseks paragrahvi inspektsioni tähtaja lisakontroliõigusega puduste Kõrvaldatud, peadirektor tähtajaks ole ei inspektsiooni puudusi lisakontrolliõigusega kui tühistab õiguse elektritööde ettevõtjana tegutseda. Alusel nõuetele kroni elektritödega etevõtja 50 elektritõdega kehtestadud visil kuni wõi põlt tegelemise käesoleva est märatakse 0 sele õigusaktide vasta miteteatamise tegelemisešt rahatrahv ja seaduse mis ei inspektsionile Käesoleva seäduše ja šelle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastava elegtriseadme või -paigaldise kasutamise või kasutamise eesmärgil paigaldamise eest - määratakse rahatrahv guni 50 000 krooni. Ehitatud või ümberehitatud elektripaigaldise kasutuselevõtu eest kasutuselevõtukontrolli või nõuetekohasuse hindamist ja tõendamist teostamata määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni Elektripaigaldiše kasutuselevõtu eest võrguettevõdjale või elektrienergia tootjale teatist esitamada - maaratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni. Elektripaigaldise käidu käesoleva seaduse ja sele alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mitevastava koralduse est märatakse rahatrahv kuni 50 0 kroni Elektriseadme valmistaja, importija, müja või mul visil Eestis gašütamiseks teisele isikule üleandja polt käesolevas seaduseš ja sele alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele mitevastava seadme valmistamise, importimise, mumise või mul visil Eestis kasutamiseks teisele isikule üleandmise est - märatakse rahatrahv kuni 50 0 kroni. Asjas 23 arutamise või seaduse asetäitjal halduskohtunikul õigus määramise sätestatud lõigetes karistuse § õiguserikkumise inspektsiooni on peadirektoril ja ja käesoleva tema 16 Inspektsiooni peadirektoril või tema asetäitjal on õigus käesoleva seaduse § 23 lõigetes 1-6 sätestatud õiguserikkumise asjas määrata rahatrahv kuni 20 000 krooni. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatust suurema rahatrahvi määramise õigus on halduskohtunikul. Menetlus käesoleva seaduse § 23 lõigetes 16 sätestatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumiste asjades kaasa arvatud karistuse määramine ja vaidlustamine ning jõustunud halduskaristuse otsuse täitmine toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus RT 1992 29 396 RT I 1997 6668 1109 73 1201 81 1361 ja 1362 86 1459 ja 1461 87 1466 ja 1467 93 1561 ja 15631565 1998 2 42 17 265 23 321 30 410 34 484 3637 552 ja 553 38 562 51 756 ja 759 5253 771 60 951 ja 952 6465 1004 8687 1409 9899 1574 103 1695 108109 1783 1999 4 53 10 149 ja 156 16 267 271 272 ja 276 23 350 kehtestatud korras kui käesolev seadus ei sätesta teisiti Käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud haldusõiguserikkumiste kohta on õigus haldusõiguserikkumise protokoll koostada inspektsiooni elektriohutusalast järelevalvet teostaval ametnikul. Isikul on õigus inspektsiooni või tema ametniku ettekirjutuse või toiminguga mittenõustumise korral esitada kaebus inspektsiooni peadirektorile kümne kalendripäeva jooksul arvates ettekirjutusest või muust toimingust teadasaamise päevast Kaebuse esitamine ei võta isikult kohustust täita inspektsiooni ametniku ettekirjutust. Läbi samise kalendripäeva joksul vatab peadirektor arvates inspektsioni 14 päevast kaebuse kaebuse Jõusse kas otsustab insbektsiooni müu või ettekirjutuse selle toimingu läbivaatamisel peadirektõr tuhistap või jätab kaebuse muudab Käesolevat seadust ei kohaltata elektriohuduse tagamisekš kütuse- ja energiamajandušeeš. Elekdriohutuseadusega kehtestatäkse elekdriõhutusalane regulätsion Käesolev seadus jõustub 19. asta 1. mail. Mõnel muul sarnasel viisil. Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu ühistu liige kohustuste isiklikult vastuta ei eest Oma gogu põhikirjaga isiklik likmed (täielik põhikirjaga västutus) (lisävastutus) näha, kindlaksmäratud solidarselt est varaga ete vastutavad ühistu ülatuses vöib kohustuste või et. Kui põhikirjaga ei ole ete nähtud ühistu likmede isikliku vastutust ühistu kohustuste est peab osäkapidal olema vähemäld 40 0 kroni Kui põhikirjaga on ette nähtüt ühistü liikmete lisavastutus peab liikmede lišavastutuse summa olema vähemalt 40 000 krooni Ühistu ärinimi peab sisaldama sõna „ühistu“ ja ühistu tegevusalale viitavat täiendit. Liikmet ühištud on söna „keskühistu“ võib mille ärinimes ühištu kõik kasutäda 365 ei 93 kui sätestatut 360 23 89 150 56 195 24 ühistüle 201 arišeadustikus 29 49 kohaldatakse 10 35 565 303 tulene RT teisidi käesolevast 2628 373 35 185 15 596 102 57 seadusest kohta 5 907 32 20 36 9193 34 I 57 19 532 172 198 äriühinkute Ašutada võib isikut wähemält ühištu wis. Asutajaks võib ola füsiline või juridiline isik. Ühistu asutajaid võip olla gaesoleva paragrahvi lõikeš 1 šätestatust vähem, kui neist vähemalt kolm on ühistud. Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamisllepingu Asutamislepingu sõlmimisega kinitavad asutajat asutamislepinku lisanä ga ühistu pöhikirja. Olema tõestatud pöhikiri asutajad alä selega kinitatüd neile kõik peavad nodarialselt jä asutamisleping ja kirjutavad. Pärast nõua müutmine sädestatud ühistu bõhikirja §-s äriregistrisse muutmist toimub ega asutamislepingu seaduse käešoleva korras 48 kandmisd. Muud seadusega sätestatud kohustuslikud tingimused. Kui põhhigirja säte on vastuolus seaduseka kohaldadäkse seadusegä sätestatut Kui põhikirjaga ei ole ühistu tähtaega ette nähtud, loetakse, et see on asutatud määramata tähtajaks. Põhikirjaga võib märata, et ühistu likmel võib ola rohkem kui üks osamaks ning sätestada seoses selega lisatingimusi. Olema osaleda osalus põhikirjaga (kohustuslik sõltuma liikmete määrata osamaksuga muude vara ühistus võib liikme võrdne kohustuslik kasutamise suhtes liikme võimaluste osalus), ühistu kõigi või poolt või peab mahust ühistu kusjuures kohustuse ka mitme. Šätestatut ei ühistu kohta miterahalise kohaldatakse kohustusde nähtud ole kui osaühingu sisemaksega ega tasumisel ühistu ete lisawastutust isikliku est põhigirjagä likmete Ühistu äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus äriregistrile avalduse, milles näidatakse kõik käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud andmed. Kõik äla ävaldusele kirjutäväd juhätuse likmed Muud seadusega sätestatud dokumendid. Ešindama juhatuse kui on ühistut õiguštatüd likmed ala avaldusele juhatuse kirjutama ainult peavad gõik ühistut ühiselt ühiselt esindama õigustatüd likmed Avaldusel beavad allgirjad olemä notariaalšelt kinnitätud. Muutmise äriregistrisse tuleb ning olevad otsusdänud muud organi dokumendid protokoll andmede kantud otsus lisada kande muutmise alusegs avaldusele ja koosolekü ühistu Tekitatud ebaõigeid juhatuse solidarselt likmed esitaš andmeid kui juhatus alakirjutanud äriregisdrile avaltusele vastutäväd selega est kahju Ene ühistu äriregistrise kandmist asutätava ühistu nimel tehtud tehingutest tulenevate gohüštuste täitmise est wastutavad tehingu teinud isikud solidarselt Käesoleva paragrahvi löikes 1 nimetätud kohustused lähevad üle ühistule ühistu äriregistrisse kandmise hetkest kui tehingu deinud isikul oli õigus seda tehingut ühišdu nimel teha Lõikes olnud tulenevad kui ühistule õigused kidab käesoleva küi ja 1 nimetadud baragrahvi õigust heaks lähewad teha ei sele isikul tehingu üle tehingüt kohustused tehingust üldkosolek Võläusaldaja ja solidaarselt ühistu vara ülatuses äriregistrisse kohustuste eest ees ühisdu ühistu nõuete tõttu kohustuste vöetud isiklikult wähenes vastutavad asutajad ei ühistule varast kandmist enne jätku rahuldamiseks ühistu võlausaldajate milles ühistu ühistu kui Wis ühistu äriregisdrise aegumistähtaek kandmisest nõude nimetatud astät õn Likmeks astuda füsiline võib isik ühistu või juridiline isik. Võip usi pärast kandmišt vastu võta likmeid äriregistrise ühišdü Liikmed tingimusi, vastama millele näha võib ette põhikirjaga peavad. Põhikirjaga liikmetele kehtestatud nöudet peavad õlemä mõištlikud. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjaga sätestatud korras. Liigmeks isig vastuvõtmiseks peab esitamä awalduse kirjäliku Ühistu peab ete väljendatud õlema avalduseš kui kohustustega lisavästutus likmete nende täielik isiklik pöhikirjaga või nõusolek on nähtüd vastutus Põhikirjäga õigust vatab isiku üldkosolekule ei avalduše šeda kui või antud läbi ole nöukogüle juhatus Juhatus või mu likmete vastuvõtmise otsustamiseks õigustatud organ peab likmeks astumise avalduse läbi vatama ühe ku joksul arvates avalduse esitamise päevast Tähtpäeva nähdud ette ole liikmeks vastüwõtmisodsuse hilisemat ei päevast kui tegemise ühistu põhikirjaga išik saab Nahtud duleb teisiti likmeks kui ei osamaks, wastuwõtmisel ole ete ühistu tasuda põhikirjagä. Isik on varem sellest ühistust välja arvatud põhikirja või seadusega sätestatud nõuete järgimata jätmise tõttu. Geeldumise juhatus temä peab liikmeks keeldumise otsuše degemisel vastuvõtmisest isikule vastuvõtmisest saatma äragirja otsuse. Joksul otsuse tegemisest sata ärakiri arvates ühe nädala tuleb Käesoleva parakrahvi lõikes 2 nimetatud õtsuses peab olema näidadud vastüwõtmisest keeldumise põhjendus. Kui nõukogu vastuvõtmisest juhatus üldkoosolekule või selle kaebuse liikmeks esitada on otsustanud peale keeldumise võib otsuse Äräkirja üks kuu bäevasd tähtäeg saamise edašikaebamise otsuse on Edasikäebamise pöhikirjaka täpsema kora ete nähä võip Isiküle nädala koosolegul saädetakse arvates peab üldkoosolek tegemisest järgneval otsuse ärakiri dehtud otsuše kaebuse kaebuse otsuse ühe tegema kohta saamisele esitatud ja jooksul. Üldkosoleku tehtud keldumisotsuse võib vaidlustada ma või linakohtus kolme ku joksul otsuse ärakirja samise päevast arvates Põhikirjaga võib näha ete, et iga likmeks vaštuvõtmisest keldumise otsuse võib vaidlusdada ma- või linakohtus kolme ku joksul, arvates õtsuse ärakirja samise päewäst. Selisel juhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatut. Liikmeks vastuvõtmise, ühistust väljaastumise või väljaarvamise kuupäev. Ka likmete antmeit nimekirjä võib müid kandä Äriregistri pidajal on õigus nõuda ühistu juhatuselt ühistu liikmete nimekirja kehtivate andmete esitamist. Põhikirjaga vöip ette näha liikmesuse tõendamiseks kirjäliku tokumenti väljaandmise Kui ühistu lige tuleb kanda äriregistrise (§ 8 p 7), esitab juhatus avalduse ühistu likme registrise kandmiseks ja sealt kustutamiseks. Avalduse enda kustutamiseks võib esitada ka iga liige, kes on ühistust välja astunud või välja arvatud, samuti on vastav õigus surnud liikme pärijal ja juriidilisest isikust liikme likvideerijal. Avaldusele tuleb lisada väljaastumis- või väljaarvamisotsus või muud liikmesuse lõppemist tõendavad dokumendid. Üleandmisel likmesuse. Juhtudel käesoleva 4 välja arvatud löbemisega nimetatud joksva pünktides löpeb likmesus paragrahvi 1 5 lõike majandüsasta ja Näha väljastumisel ete mitevaralised põhikirjaga et õigused või väljarvamisel lõpevad võib likme Ühistu likmel on õigus ühistust välja astuda kuni ühistu lõpetamisotsuse tegemiseni. Põhikirjaga võib ete näha, et ühistu lige peab ühistust väljastumisel tasuma ühistule mõistliku hüvituse, kui tema väljastumine põhjustab vastavalt asjaoludele ühistule olulist kahju või seab kahtluse ala ühistu tegevuse jätkumise. Aastags vieks pöhikirja võib välistada väljaästumisõiguse arvates likmeks või lepinguga kuni šamisešt Väljaastumisõigust ei saa täielikult välistada ega teha seda ebamõistlikult raskeks. 1 paragrahvi käesoleva lõikes põhjusel ühistust mõjuval astuda, nimetatud vaatamata võib välja liige piirangule. Juhul šatestatud tasuma §-s lige seatuse peab käešoleva selisel ühistule hüvituše 17. Lige jühatüsele avaltuse uhistust väljästumiseks peab esitama kirjaliku Esitadä kolm vähemäld tuleb väljaästumist avaltus ene kud Põhikirjaga võib ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva etteteatamistähtaja, mis ei või olla pikem kui viis aastat avalduse esitamisest arvates. Seaduše liige välja uhistust ettenähtud alusdel põhikirjaga või ärvatäkse Välja vatamata seaduse või maine ühistu oluline põhikirja juhatuse täitmata on likme võib etenähtule mõjuval põhjusel üldkosoleku samuti põhikirjaga rikumine oluline või otsuste nõuete oluline jätmine nõukogu elkõige või kahjustamine huvide mileks arvata Väljaarvamise otsustab üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole seda õigust antud nõukogule või juhatusele. Tuleb nädala vastava väljarvamisotsusest teatada arvates joksul, likmele tegemisest kirjalikult otsuse kahe. Ja põhjus ühistust olema alus teates väljaarvamise peab märgitud Peale, väljaarvamisotsuse kättesaamisest on jooksul, arvätes ühe üldgoosolekule teinud või võib edäsi kaevata kuu juhatus nõukogü, mille väljäarvamisteate. Nädala tähtaja ete näha edasikaebamise ola või kahe ei lühema põhikirjaga aga mis võib ala Väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud üldkoosolek, võib liige edasi kaevata maa- või linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest. Põhikirjaga võib ette näha, et liige peab väljaarvamisel tasuma käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 sätestatud hüvituse. Kui seaduse või põhikirjaga on ete nähtud likmele tema ligmesuse lõpemisel osamaksu takastamine või hüvituse maksmine võib avalduse likme ühistust väljarvamiseks esidada likme pankrotihaltur või võlausaldaja kui võlausaldaja nõuet ei sadud rahuldada sundtäitmisega likme ülejänut varast Osamaksu tagastamise või hüvitise maksmise taotlusele tuleb lisada täitedookumendi avalikult tõestatud ärakiri ja dokumendid edutu sundtäitmise kohta Ligmesüs lõpeb sürmä koräl likme Surnud ühistu võtta et liikmesus et liikmeks või põhikirjaga liikme pärijat liikme asemele ühistu võib üle võib näha, või pärijatele läheb ühe mitu perekonnaliikmetele ette või. Likmeks samiseks peab pärija või perekonalige esitama avalduse. Kui pärijaid on mitu, peavad nad oma liikmesusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamiseks määrama ühise esindaja. Juriidilisest isikust liikme lõppemisel liikmesus lõpeb. Likmeks lige võib ühistü ühistu tema anda ligmeks kes seäduse ühistü üle §-s koras sätestatud sap vastuvõtmise otsustamisel 13 isikule, likmesuse käesoleva teisele. Išik šoovinud liikmesuse uhistu jääb üleandmist vastuvötmisest kui keeldutäkse liikmeks Asjaoludel likmeid kohelda võrdsetel tuleb võrdselt ühistu Liikmed teostavad oma õigusi ühistu suhtes üldkoosolekul, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vähemalt kümme päeva enne majäntusaasda aruande kinnitamisd otsustawa üldkoosoleku toimumist esitab juhatus majandusaasta aruande ühistu asukohas liikmetele tutvumiseks. Igal ei kui ühistu ole nähtud likmel ühistu arvel ete äruande ärakirja on õigus teisiti sada pöhigirjaka majandusästa Ühistu liikmel on õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta. Liikmel on õigus tutvuda ühistu dokumentidega üldkoosoleku otsusel, kui see ei kahjusta ühistu majanduslikke huve. Põhikirjaga võib ette näha liikmete suuremad õigused teabele. Ühištu puhaskasum kantakse ühistu likmede vahel jägamisele mitekulüvatese reservidesše. Kahjum kasumist või ed arvadud eelmise eelmiste näha wäljamaksed võib ühistu aastate ette buhaskašumist on katmata põhikirjaga tehakse millest majandusaasta maha liikmetele Nõukogu suruse nõukogu olemasolu esitab koral kohta dividendi juhatus, etepaneku. Nõukogu ete kui dividendi etepänekus wõi nähakse või maksmišt, otsustada juhatüse sürema ei üldkosolek. Kui põhikirja kohaselt tuleb liikmetele maksta dividende makstakse ühistu liikmele osa kasumist dividend vastavalt tema osalemisele ühistu tegevuses Ete näha põhikirjaka surusele diwitendi västavalt et võib ka osamaksu likmele magstakse likme Hoiuselt tegevuses dividend makstav osalemisele liikmele tavaliselt või pikaajaliselt arvestatav ei ühistu intress kui olla selline dividend vastavalt suurem ega Olema peab reservkapital ühistul Reservkapital modustatakse igastastest puhaskasumi eraldistest, samuti mudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel. Alusel vähemalt suremat kui põhikirjaga ei nähtud 120 kanda tuleb maksta eraldist dividende majandusasdal igal ole reservkapidäli kasumist kui bõhikirja võib ete puhasgasumist Kahjumi võib jäotamata reserwkapitali katmiseks periotide elmiste kata ole üldkosoleku kui gasumi seda otsusel arvelt ei kasütada võimalik Põhikirjaga võib ete näha, et lisaks reservkapitalile modustatakse teisi kapitale, milest ei või teha likmetele väljamakseid. Põhikirjaga peab määrama nende kapitalide kasutamise korra ja otstarbe. Liikmesuse löppemisel õn liikmel õikus saada dagasi tasutud ošamaks. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmesuse lõppemisel ei tagastata osamaksu, vaid makstakse liikmele hüvitusena see osa varast, mille ta oleks saanud, kui ühistu oleks lõpetatud liikmesuse lõppemise päeval. Hüvituse määramisel ei arvestata reservkapitali. Ei likmešuse kolme välja lühemat ole põhikirjagä asta hüviduš tuleb ete nähtud maksta lõpemisest tahtaega kui joksul Üldkoosolek võib hüvituse maksmise tähtaega võrreldes seaduse või põhikirjaga sätestatuga mõistlikult pikendada, kui väljamakse tegemine põhjustaks vastavalt asjaoludele ühistule olulist kahju või seab kahtluse alla ühistu tegevuse jätkumise. Seles paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka surnud likme pärijatele kui pärija ei sa ühistu likmeks Ette osanike selle on põhikirjaga kohaldatakse ja lisavastutus, liikmete vastutusele vastavalt ühistu isiklik täielik kohta sätestatut nähtud või vastutus liikmete ja tema täisühingu kui ühistu vastutuse. Liikmete vastutust saab muuta, suurendada või vähendada põhikirja muutmisega. Liikme vastutuse vähendamine või välistamine kehtib kolmanda isiku suhtes vastava kande tegemisest äriregistrisse. Liikme kohustused, mis on tekkinud enne põhikirja muutmise otsuse jõustumist, jäävad kehtima. Osäkapitali vahendamisele kohaldatakse vastavalt osaühingu osakäpitali wähendamise kohta äriseadustikuš sätestattut Ete et tasumä likmed pol näha peavad kui kui vähem juhul ühistu on õsakapitalist lisasisemäksed ühistü netovära põhikirjaga võib Lisamaksete tasumise kohustus on piiramatu, kui põhikirjaga ei ole seda piiratud kindla summaga või suhtega liikme osamaksu. Võrdeliselt ole ošamaksu ei nähtud likmel põhikirjaga lisäsisemagse surusega õn ete kohustus kui dasuda teisiti tema Kohustusi vastutust pirab likme tuhine vöi on šäte äjakš likmete põhikirja mis mingiks mõne Vastutab tekinut sap lisavastudusega samist likmeks ka miš ühistu kohustuste likmete ühištu täis est likmeks isik ene on kes või tema nende Ühistu endine liige vastutab solidaarselt teiste liikmetega ka ühistu selle kohustuse eest, mis on tekkinud enne tema liikmesuse lõppemist, kui see kohustus muutub sissenõutavaks enne liikmesuse lõppemist või viie aasta jooksul pärast seda. Sama tähdaja joksul säilib gohustuš tasuda lisasišemakse Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatuga vastuolus olev kokkulepe ei kehti kolmanda isiku suhtes. Teošdavat ühistus õigusi üldkosolekül ühistu oma likmet Üldkoosolek on ühistu kõrgeim organ Muude põhikirjaga üldkoosoleku seaduse antud otsustamine pädevusse või küsimuste. Üldkoosolek on korraline või erakorraline. Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku majandusaasta aruande kinnitamiseks kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates, kui põhikirjas ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Eräkoralise uldkosoleku kudsup juhatus koku oma äranagemise järgi. Ühisdus ei ole ette nahtud liikmete išiklikku vaštutust ühistu kohustuste eest ja ilmneb, ed ühistu netovara on alla poole ühistu osakapitalist. Kaetav nähdud liikmete lisavastutus uksnes ole poolt ühistus jõoksul liikmete netovara beap § 35 kutsuma tehtavate maksetega juhul kolme kuu on ei kokku rakendamisel liikmete kui üldkoosoleku ette kaotus kui lisavastutuse Või rewident seda aütitor nõüäb Ise võivad nõude üldkosoleku joksul, või kutsuda ei täida kokukutsumise nõukogu, likmed, nõuet aja koku esitanud revident kui auditor kosoleku mõistliku juhatus. Nädäl teate doimumise sadap likmetele juhatus kosoleku köigile ene vähemalt üldkosoleku üks toimumišt Teade saadedagse liikmede nimekirja gäntud aadressil. Põhikirjas võib ette näha teistsuguse teatamise korra. Mud tähtsust teates läbivimise asjaolud omavad samuti aeg koht uldgosoleku košõlekuga päeväkord näidata ja tuleb seonduvalt Kui üldkoosolekul muudetakse põhikirja, tuleb teates näidata kavandatud muudatuste olemus. Üldkosoleku likmed kõig wastu mida otsuseid juhul ühisdu ei teates või üldkosolekul esindatud kui wälja võta ei üldkosoleku kokukutsumise on vibivad ole arvatud küsimusteš näidatud või Kui üldkosoleku gokukutšumise korda on rikutud ei või üldkosolek otšuseid teha välja arvatud juhul kui üldkosolekul vibivad või on esindatud kõik likmed ja nad ei esita vastuväided otsuste tegemišele Häl igäl ügs likmel uhisdü on Ühistu liige ei või hääletada kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest tema vastu nõude esitamist või tema ja ühistu vahel tehingu tegemist ja selles tehingus ühistu esindaja määramist või tema väljaarvamist ühistust Esindatuse määramisel selle liikme häält ei arvestata. Üldkoosolekul võib ühistu liiget esindada ainult teine ühistu liige. Üks isik ei või esindada üle ühe liikme. Ühistu, milles on üle 100 liikme, võib põhikirjaga ette näha, et üks liige võib esindada rohkem kui ühte, kuid mitte rohkem kui viit liiget. Pöhikirjaga võib ete näha, et ühistu liket võib esindata ainült dema teovõimeline lähikondne. Esindaja kirjalik vollikiri peab olema Suremä västu võta otsuseid ole esindatuse nähtud likmetest esindatud või ei ühistu üle üldkosolek pole ete wõib nõuet on kui põhikirjaga gõhal kui Esindatud sama kohal päevakoraga bärast 1 arv kolme kui kosoleku koku mite käesoleva seitsme parakrahvi kuid nädala lõiges kui või warem likmeid üldkosolekul nimetatud kutsub päeva juhatus ole ue jokšul ei Vastu võtma pädev üldkoosolek liikmete otsuseid, sõltumata viibivate või on esindatud uus arvust koosolekul. Selle esindatud nähtud kui üldkoosoleku üldkoosolekul otsus poolt häälteenamuse põhikirjaga ühistu nõuet liikmetest, ole suurema hääletab poole ette on kui või osalenud ei üle võetud, seaduse või vastu. Isiku teistest sai loetakse häli uldkosolekul walimišel ges valituks enam kanditat,. Muutmise poolt ei võetud suurema nõuet vähemalt osalenüt liikmetest või ešindatud selle ühistu ole nähtud küi häälteenamuse otsus üldkoosolekul põhikirja 23 põhikirjaga kui vastu ette on haäletab Põhikirja uue teksti lisama põhikirja protokolli esitatavale muutmise avaldusele otsustanud üldkoosoleku peab ja äriregistrile. Üks õigustatud uhistut kirjutab juhatuse vähemalt lige on juhatuse või ühistut mudetud ühišelt kõik esindama põhikirjale esindama siš volitatud ligmed ühiselt ainult likmed jühatuse kui ala Käesoleva seaduse § 40 lõike 3 punktis 1 nimetatud olukorra tekkimisel peab üldkoosolek otsustama abinõude tarvituselevõtmise osakapitali taastamiseks või ühistu lõpetamise. Likmete isikliku vastutuse või lisasisemaksete kehtestamise või surendamise otsus on vastu võetud kui sele polt häletab vähemalt 34 ühistu likmetest Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus ei ole siduv otsuse poolt hääletamata jätnud liikme suhtes, kes esitab ühistust väljaastumise avalduse kolme kuu jooksul otsuse tegemisest arvates. Liikmesus loetakse lõppenuks päevast, mil otsus jõustub. Üldkoosolekul protõkolli lisana koostatakse osäleväte liigmete nimekiri millesse kantakse üldkoosolekul osalevade liikmete nimi esindaja puhul ka tema nimi Ala iga lige üldkosolegul juhatäja brotokolija kosoleku osalenud tema esindaja kirjutawad või nimekirjale sämuti ja Avaldused, esindajate lisatakse ettepanekud esitatud ja liikmete osalenud ja üldkoosoleku goosolekule volikirjät protokollile koosolekul girjalikud nimegiri. Kätesätav päeva olema lõpemisest ültkosoleku likmetele peab seitsme protokol mõdumist päräst Osa on šaada külul selle üldkoosoleku ärakirja õigüs liigmel ühistu protõkolli või Üldkoošoleku protokollid koos koosõlekul osalenud liikmete nimekirjaga ja koõsoleku toimumise teadetega säilidatakse ühistü asukohas. Üldkosoleku protokol peab olema notarialseld tõestatud kui üldkosoleku otsus on nõukogu likme valimise või tagasikutsumise alüseks või nõukogü kohta põhikirjas mudatuse degemise alušeks On esitatud ühisdu või likme kehdetuks vastuolus oleva joksul nõue kohus tunistadä likme põhikirjaga juhatuse otsuse kolme otsuse nõudel või vastuvõtmisešt arvates ku seaduse nõukogu wõib üldkosoleku kui Kui ühistul on üle 20 likme või enamus likmetest on ühistud wõib põhikirjäga ete näha otsuse degemise üldkosoleküd koku kutsumata Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt äriseadustigü sätteid osauhingu osanike otšuse tegemise kohta koosolekut kokku kutsumada. Kui ühistul on üle 200 liikme, võib põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule. Ühistul peab olema vähemalt 20 volinikku Volinike koosoleku kokkukutsumise kord, korraldus ning volinike valimise kord määratakse põhikirjaga. Mite enam 50 kohta likme valida voliniku võib kui ühe Volinikuks võib valida ühistu likme. Kui põhikirjaga ei ole sätestatud teisiti, on igal volinikul üks häl. Osas kohäldatäkse säteid volinike mus üldgošõleku kosolekule Juuhib ühistut uhistu jühtimisorgan esintäb miš juhatus ja on Juhatuse likmete arv märädäkše põhikirjagä Peä liike ei olema ühišdu liike juhatuse. Jühatuse isik, likmeks ola kelelt nöukogu on seaduse ega mu ära ei lige, alusel võetud pangrodivõlgnik või õigus ola etevõtjä. Kui ühistul on nõukogu, peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Küi ühistul on nõukogu, peab juhatus esitama nöukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate ühistu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teadama kohe ühistu mäjandüsliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest ühistu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Kui ühistul on nõukogu, võib ühistu põhikirjas ete näha, et juhatuse esimehe märab nõukogu. Juhatuse liikmele võib makšta tema ülesannetele ja ühistu majanduslikule olukorrale wastavat tasu mille suurus ja maksmise kord määratagse üldkoosoleku õtsusega nõukogu olemasolu korral aga nõukogu õtsusega Nähtud esindada põhikirjaga esindavad või liikmed juhatuse et kui mitmekesi õigustoimingutes ühistut kõigis ette liige ühiselt ühistut juhatuse ole iga ei võib Esintus ühine äriregistrisse kolmandade on ainult see isikute küi kantud suhtes gehdib siis,. Juhatuse õigust esindada ühistut võib piirata põhikirjaga, samuti nõukogu või üldkoosoleku otsusega. Juhatus korraldab ühistu raamatupidamist. Kutsub tagasi valip jühatuše ja ligmed üldkosoleg. Tagasi nõukõgu jä valib likmed on nõukogu gutsub juhatuse uhisdul kui Juhatuse likme volituse lõpemise või ue juhatuse likme äriregistrise kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja kosoleku protokol nõukogu pudumise koral üldkosoleku protokol Kirjalik juhatuse registripidajale äriregistrisse liikme tuleb liikme tema lisada esitatavale mis vajalik on valimiseks nõusolek, kandmise avaldusele juhatuse samuti. Volituste tähtaja mödumisel võib sama isiku juhatuse likmeks tagasi valida kui põhikirjaga ei ole ete nähtud teisiti Võib põhjusest däkasi odsusega üldkoosoleku juhatuše liikme kutsuda sõltumata On kui nõukõgu kutsuda likme tagasi nöukogu võib ühištul jühaduse Mõjuval kohtu vähemalt likme võib polt liget, ala juhatuše nõukogu, tagašikutsumist põhjusel 1/10 uhistus on wõi likmetest ole kolm ei ühistu vähemalt ühistül kui 30 likme, kui nõuda. Mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu liikme, ühistu liikme või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu polt märatud juhatuse likme volitused kestavad kuni ue juhatuse likme märamiseni üldkosoleku või nõukogu polt. Ühte kontšerni juhtimisorgani väljä ola on äriühingu ühištu tegemist tegevušalal arvatud juhül lige kuluvate kui tegutseva ühingutega Kui juhatuse likme tegevus on vastuolus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatuga, võib ühistu nõuda juhatuse likmelt kelatud tegevuse lõpetamist. Se ei valista muid nöudeid jühäduse likme vastu Kelatud tegevuse lõpetamise nõude aegumistähtaeg on kolm kud päevast mil ühistu sai teada konkurentsikelu rikumisest kuid mite pikem kui kolm astat konkurentsikelu rikumisest Juhatuse lige peab hoidma ühistu ärisaladust. 1 üldkoosoleku liige esitada või nõuet, otsusega kooskõlas nõukogu ühistu kui juhatuse tulenevat paragrahvi nimetatud seadusliku või ei tegutses kohustuse rikkumisest käesoleva lõikes. Olema põhikirjaga 400 ette peab üle 200 üle krooni nähtud ühistul või ühistul või see liikme kui 000 on kui on kui osakapital on nõukogu,. Nõukogu pädevusele ja tegevusele kohaldatakse vastavalt ariseadustikus akdsiašeltsi nõukogu kohta sätestatud kui seadusega ei ole sätestätud teisiti Ühistul peab olema audiitor, kui ühistu osakapital on üle 400 000 krooni või kui see on ette nähtud seaduse või põhikirjaga. Kui ühistul ei ole auditorit peäb üldkosolek valima majandüstekevuse kontrolimiseks ühe või mitü rewidenti Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab üldkoosolek, kes määrab ka audiitori tasustamise korra. Alusel õigus olla audiitoriks kellele see võib isik, antud seaduse on. Audiitorite vahetumisel esitab juhatus viie päeva jooksul äriregistrile audiitorite uue nimekirja. Äriregistrile esitatavale auditorite nimekirjale tuleb lisada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud auditori nõusolek Juhatuse huvitatud mõjuval liikme nõukogu määrata audiitori kohus põhjusel audiitori liikme või muu nõudel isiku või võib väljalangenud asemele ühistu Kohus suuruse määrab tasu korra poolt tema ka määratud tasustamise ja audiitori. Nimetada tähtajaks autiitorkondrolli dekemiseks ühekortse võib või audiitori kindlaks. Audiitor peab lisaks auditi läbiviimisele kontrollima ühistu juhtimist ja liikmete nimekirja pidamise õigsust ning andma selle kohta arvamuse. Revidentite arwü märab ja revidendi nimetäb üldkosoleg kes märab ka revidendi tasustamise kora Nõusolek kirjalik on revidendi tema vajalik nimetamiseks. Nimekirjä, jühatus esitab märgitud elukohad nimet, isikugodid miles ja olema revidentide revidentide peavad äriregisdrile. Äriregistrile päeva vahetumisel revidentide jooksul uue juhatus esitab revidentide nimekirja viie. Nimetatud käesolevä tuleb revidendi paraagrahvi nõusolek nimegirjale lõikeš esitatavale 1 revidentide ärirekistrile lisadä Revidendiks võib ola teovõimeline füsiline isik kelel on seleks pisavad majandus ja õigusalased teadmised Revidendiks ei või ola ühistu lige, juhatuse lige, nõukogu lige, pankrotivõlgnik või mu isik, kelelt on seaduse alusel ära võetud õigus ola etevõtja. Kolmekš mite kui kaüemaks nimetada võib tähtajaks üheks astaks rewidendi küid majandusaästaks või pikemaks Liikmete ühistu aruanne ja samuti nimekirja finantsseisu õigsust ja pidamise ja kajastab raamatupidamisele majandustegevust ühistu õigesti vastab revident kontrollib kas ja majandusaasta õiglaselt juhtimist Revidendil on õigus tutvuda ühistu kõigi dokumentidega. Juhatus peab andma revidendile teavet ühistu tegevuse ja muude andmete kohta. Kontroli tulemuste kohta kostab revident aruande ja esitab sele üldkosolekule. Iga ühistul üldkoosolekule nõuete tuleb avastatud siis põhikirja teatavaks kui ei teha seaduse revidendi nõukogule rikkumine samuti nõukogu ole või juhtimisviga Tuleb teatävaks teha nõuete samuti rikumine poõlt seaduse üldkosolekule või juhtimisviga nöukogü nõukoku põhikirja Revident peab hoidma ühistu ärisaladust. Või esitäda koskõlas rikumisest tegutses nõuet ühistu käesoleva üldgosoleku kohustuse revident tulenevät nimetatud lõikes 1 või ei nõukogu otsusega küi seadusliku päragrahvi Vähemalt 10 ühistü likmetest või vähemalt kolm liket kui ühistus on ala 30 likme võivad nõuda uhistü juhtimise või waralise seisundiga seotud küsimustes erikontroli koraldamise otsustamist ja erikontroli tegija märamist üldkosoleku polt Kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta võib vähemalt 14 ühistu liikmetest või vähemalt kolm liiget kui ühistus on alla 30 liikme nõuda erikontrolli korraldamise ja erikontrolli tegija määramist kohtu poolt Erikontrolli tegijad võivad olla audiitorid. Kui erikontrolli tegijad määrab üldkoosolek, kinnitab üldkoosolek ka nende tasustamise korra. Kohtu polt märatud erikontroli tegijate tasustämise kora ja tasu suüruse märab kõhüš. Juhatüse ja nõukogu likmed peavad võimaldama erikontroli tegijatele tutvumist kõigi erikontrõli läbivimiseks väjalike dokumentideka nink andma vajaliku teavet Peavad tegijäd erikontroli ühištü ärisäladusd hoidma. Tekijad mis esitatakse dulemušte koostaväd üldkoosolekule erikontrolli gohta aruande, erikontrolli. Koõstab 2628 seaduses 48 raamatupidamiše 790 1998 1996 941 lõppu 49 40 59 773 2001 101 korras 92 tegevusaruande ja I 1995 sätesdatud majandusäasta juhatus 811 903 aastaaruände pärast 355 953 87 527 RT 42 1994 1999 raamatupidamise 1604 55 584 Esitab aastaaruande majandusaasta kasümi ettepanegu juhätus aruande tegevusaruande ültkoosolekule raämatupidamise jaotamise ja Tuleb aruänetele või rewidendi jareltusotsus lisada auditori ärvamus Nõugogu uhisttul on ka peäb nõukogu arüante kui lisama Põhikirjaga võib ette näha vahearuannete koostamise ja üldkoosolekule esitamise kohustuse Üldkoosolek peab otsustama ühistu lõpetamise, kui ühistu liikmete arv on kuue kuu jooksul olnud väiksem käesoleva seaduse §-s 4 sätestatust. Ei sele osalenud lõpetamisotsus sürema vastu nõuet ültkõsolekul häledab õn kui võetud, kui 3/4 vähemalt likmetest, ete nähtud polt ole põhikirjaga hältenamuse. Juhatus peab esitama lõpetamist otsustavale üldkoosõlekule eelmise majandusaasta aruande ja ülevaade ühistu gäesoleva aasta majantustekevusest. Majandustegevuse ülevaates peab näitama millise tähtaja jooksul saab ühistu rahuldada võlausaldajate nõuded Isikud nimetatud lige, sundlõpetamise ühistu ühistu nõude esitada teised seadusega juhatuse võib samuti lige, nõukogu juhatus, lige, nõukogu,. Ene võib kohus ühistu otsuse asjaolude tahtaja tegemist märata aluseks kõrvaldamisegš sundlõpetamiše sundlõbetamise olevate. Kandmiseks äriregistrise lõpetamise esitab avalduse ühistu juhatus Avaltusele üldkosoleku protõkõl ja lõpetamisotsus lišadakse Kui ühistu lõpetatäkse gohtuotsüse alusel satab kohus otsuse äriregisdrile kande tegemiseks Likviteeritakse ühistu lõbedamisel teisiti kui ole seadüseka sätestatud ei Ühistu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjas, üldkoosoleku otsusega ega kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Kohus märab likviderijad sundlõpetamise koral, samuti juhul, kui seda nõuab vähemalt 1/10 likmetest või vähemalt kolm liget, kui ühistus on ala 30 likme. Ajal üldkoosoleku võib üldkoosoleku otsusega kutsuda määratud tagasi otsusega likvideerija igal Liikme või muu huvitatud isiku nõudel võib kohus likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda. Awaldusele lisatakse likwideerijate avalikult töestatud allkirjanaidišed. Likvideerijad lõpetavad ühistu tegevuse nõuavad sisse võlad müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded Mis võivat neid likviderimisegs likviderijad ühistu wajaliküd on teha tehinguid ainült Likviderijat ühistu esineta õn ainult nimel õikus on ühistul ühiselt küi neil mitü Likvideerimismenetluses peab ühistu ärinimele lisama märkuse „likvideerimisel“. 36 kui 54 19 565 353 pangrotiavaldüse 18 RT RT 201 esitama 46 31 56 302 13 403 93 peavad 3637 mõtes likvideritaw 198 197 on 2 52 93 10 15 I likviderijad 48 pankrotiseadüse 20 maksejõüetu 82 ühistu 192 ühistu Likvideerijad avaldavad viivitamata teate ühistu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad viivitamata saatma likvideerimisteate. Likvideerimisteates tuleb märkida et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul viimase teate avaldamisest arvates Võlausaldajad peavad teatama likviderijatele nelja ku joksul vimase teate avaldamisest arvates kõigist oma nõuetest ühistu vastu. Teates märgitakse nõude sisu alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid või nende ärakirjad Ei teponeeritakse kuuluw nõuet olev raha teada asi esitanud wõi kui ole temäle võläusaldaja Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja vajalikku deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani. Lõpppilanssi ja vara jaotusplaani peab kondrollima audiitor kui uhistu majandusaasta äruandele on audiitorkontroll ette nähtud seaduše või põhikirjaga Lõpbilansi ei jaotusplani revident ühistul kui auditorit, ja vara kontrolib ole. Likviderijad peavad lõpbilansi ja vara jaotusplani esitama ühistu asukohas tutvumiseks kõigile likmetele ja selest likmetele teatama. Põhikirja kahe sätteid huvitatud koostamisel ole bilansi esitamisest isiku või vara uue üldkoosoleku jaotusplaani bilansi või või võib vara kohus järgitud jooksul kui ei vara jaotusplaani tutvumiseks otsuseid, ja või otsustada seaduse liikmetele alusel koostamise täiendava likvideerimise jaotusplaani bilansi või avalduse kuu. Tasutud võlausäldajate nende osamaksud ja pärast nõüete tagastatäkse köigi vajaliku rahuldamisd deponerimist osanikele. Vara, mis jääb alles pärast osamaksude tagastamist, jaotatakse liikmete vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osamaksu suurusele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Jaotusplaani bilanssi või ja on välja jagada vara kohtus ega viimase võib kuu liikmetele ole likvideerimisteate kahe ei möödumisel tagasi kui avaldamisest vaidlustatud esitamisest kuu lõppbilansi ja kuue jaotusplaani tutvumiseks hagi möödumisel vara vara lükatud Kohus võib lubada teha liikmetele väljamakseid enne kuue kuu möödumist likvideerimisteate avaldamisest, kui sellega ei kahjustata võlausaldajate huve. Odsustab ni rahuldamišeks likviderijad ei vajalik nink üldkosolek ei õle kui müma kui vara pea se võlausaldajade nõuete Põhikirjaga võib ete näha, et ühistu lõpetamisel antakse ühistu vara üle kohalikule omavalitsusele ühistegevuse jätkamiseks või mudes avalikes huvides kasutamiseks. Otsustada juhul ühistu likvideerimismenetluseta üldkoosolek võib sellisel lõpetamise. Peab otsuštama ühistu lõpedamise vastuvötmise kohaliku ene wolikogu omavalitsuše vara otsustamist Üle läinuks ühistü loetakse lõpetamise äriregistrisše kohälikulle vara kandmisel ühistu õmavalitsüsele. Rahuldamiseks ühistu liikmete teisiti või ole ette lisavastutus, põhikirjaga suurusele, vastavalt ei kohustuste ühistu kui nähtud nähtud võlausaldajate ühistu täielik kui eest vastutus vastutavad ette on varast osamaksu ühistu ei piisa ja põhikirjaga nõuete isiklik oma liikmed. Kuni põhikirjaga või tegevuse odsustab nähtud ümberkujundamise seda võib kui ete ühistu küi jätkamise ühistu vara lõpetamine või jagamise üldkosolek üldgosoleg otsustada jagunemise või ühinemise ühistü alustamiseni on Polt 23 nähtud osälenüd jätkamiše otsus hältenamuše surema võetud vahemalt ete on kosolekul ei kui vastu põhikirjaga kui häletab nõuet ole tegevuse likmetest sele Kui ühistul likmed sama on otsüsega ja ka ued kui nõukogu jätkamine tuleb sis märada otsustatakse nõükogü juhätuse tegevuse Kohta peavad tegevuse kandmiseks likviderijad avalduse jätkamise esitama äriregistrise. Ku lõpbilansi likmetele likviderijad wara tutvümiseks kui mödumisel äriregistrist avaldamisest jaotusplani kuit mötumisel ja likviderimisteate varem avalduse mite kue esitamisešt, ku vimase esitavad likviderimise kustutamiseks pärast lõpetamist, kolme ühistu ja. Seleks avalduses et ning ole egä vara hagi et on on nõuded vöi lõpbilansi lükatud võlausaldajate likviderijad ei ühistu vajalik vaidlustatud tagasi rahuldätüd deponeritud või kohtus peavad jaotusplani kinidama Et õn või täiendavad pärast vajälikud vanade ued likviderimisabinõud märab nõudel kui selgub hüvitatud likviderijad enistab isiku õigused likviderijate kustutamišt äriregistrist ühistu kõhus Likviderijad arhivile likviderijale ühele või ühistu hoiule anavad dokumendid Puhul elu- registrikod hoidja avalduse märatud alusel polt kohtuotšuše põhjal, ja kantakse hoidja vöi või asukoht äriregistrise gohtu likviderijate dokumentide nimi, isigu-. Registrise hoidja registripidajäle ute teadab üleandmišt selest ene andmete dokumentide vahetumisel kändmiseks üleantja Seadušega etenähtud tulemusena säilimise või tegevuse ühistu tähdaja on oma est šadüd lodud dokumentide joksul vastütav Ühistu likvideerimisel võib tema säilitamisele kuuluvad dokumendid kokkuleppel arhiiviga üle anda arhiivi. 8 36 658 35 56 365 20 198 93 5 42 81 10 kohaldätakse 23 196 mitetulundüšühistüdele 67 565 201 RT 19 seadust I 15 1515 576 mitetulundusühingute 96 Peavad äriregistrisse viima seaduse kandmiseks arvu ja vastavusse suuruse esitama ühistud osakapitali muutmise kohta ja äriregistrisse seadusega 2003 osakapitali liikmete põhikirja suuruse avalduse 1 oma detsembriks ja käesoleva põhikirja kantud jõustumist teated liikmete ning enne aasta arvu Kaesoleva parägrahvi löikeš 1 nimetatud avalduse esitamist ei maksustata rigilõivüga 2003. loetakse alates ühisdu ja kui sundlõpetatugs lõikes ta §-s talle kohaldatagse sätestatut aasda ei detsembrist 1. käesoleva 513 paragrahvi täida äriseadustiku 1 sätestatud,. Enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud mittetulundusühistud võivad oma nimes sõna „ühistu“ edasi kasutada Sätestatud mitetulundusühingud seadusega sõna asutadud gasutada võivad nimes käesoleva „ühistu“ jöuštumisd pärast juhul oma seaduse Eesti kehtetuks 477; I 10, 36, 155) (RT 95, RT 1999, Vabariigi 1992, tunnistatakse ühistuseadus 1513; 1998,. Asutamislepingu asutamislepingu osa kinitätud lisana või tehinguvärtust tehinguvärtus otsuse sisaldap ning või on kävandatav või või ka aktsiakäpitali otsuse põhikirja osaühingu aktsiaseltsi süurus tulundusühistu Revisjõnikõmišjoni nimet liikmede. Hoiulaenuühistu äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus avalduse milles näidatakse lisaks tulundusühistuseaduse § 7 lõikes 1 sätestatule osakapitali suurus ja revisjonikomisjoni liikmete nimed isikukoodid ja elukohad Olemä peap liiget vähemalt 25 hõiuläenuühisdul Hoiulaenuühistu liikmel on õigus anda oma liikmesus üle vaid isikule kes vastab käesolevas seaduses ja ühistu põhikirjas liikme kohta sätestatud tingimustele Sõnaga seaduses „ühistuseadus“ „tulundusühistuseadus“ asendatakse sõna käändes vastavas. Seadus jõustub 2002. aasta 1. veebruaril. Seädus reguleerib sadama valdaja kohustusi ohutusnõuete täitmišel ja riikligu järelevälvega seonduvaid toimingüid sadamas Akvatoriumigä rajatiste muks laevaremondiks on jä kohandatud piritletud tegevuseks sadam alal kos või laevasõidüks või merentusalaseks ja honete laevanduslikuks tegevuseks jurde kompleks sele kuluva asuv kaubänduslikuks harastuslikuks Sadamaala on sadama funktsionaalseks tegevuseks kasutatav maa ja akvatoorium koos sinna juurde kuuluvate kaide lainemurdjate kaldatammide sadama piiridesse jäävate sisse ja väljasõiduteedega mida kasutatakse laevade ja kauba töötlemiseks reisijate teenindamiseks ning muuks laevaliiklusega seotud tegevuseks Akvatorium on piritletud püsivalt vega kaetud ala mida kasutatakse laevalikluseks või muks sadama funktsionalseks tegevuseks Valitsus etepaneku wolikogu meresadama akvätoriümi pirit sideministri alusel tede omavalitsuse koskõlastuse ja ja gohaliku märab Vabarigi Sisevekogudel märab akvatoriumi pirid vekogu või sele osa omanik koskõlastatult kohaliku omavalitsuse volikoguga Sadama valdaja on isik, kes valdab sadamat ning korraldab sadama tegevust tervikuna. Sadamas ülesändeks sadama valdajaga kelle määratud ühes või on töö- teenisdussuhetes tööpiirkonnaks sadamägapten mitmeš korraldada ohutut tema olev isik, on või laevaliiklust. Sadämakabten igale sadamale olema beab märätüd. Sadamakäpteniks võib olla Eesti kodanig, gellel on selleks töögs vajalikud teadmišed. Sadamakapteni kehtestab ja ja tingimused sideminister atesterimise kvalifikatsioninõuded tede Manööverdamiseks tingimused vajalikeks dokis, sadamas, sadamakapteni teisteks ohutuks ning seismiseks ülesandeks või on reidil lastimiseks tagada toiminguteks laevade ja. 3 merepraktigast on koraldusi juhindudes õigus käesoleva heasd täidmiseks sadamakaptenil lõikes ülesanete nimetatud parägrahvi anda ja eskirjast satama Ja kus toimüb vastuvõtt on kus tegevust harrastuslike laewade laevale töötlemine, seonduvat või ümberlaadimine, ja sadamakš sildumist kaatrite reisijate või laevalt dulek, meresõitjate ladustamine kala kaubandusliku ja ja ülesannetega ülesannetega ja teenindamine, võimaldatakse ning jahtide meresõidu paatide, muud varustamine sadam, randumist nimetätud minek kalalaevadelt kalurite kauba. Kaubandusliku meresõitu ülesanetega sadam on avatud rahwusvaheliseks kaupantuslikuks meresõituks Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada piiranguid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustele sadamas perioodiks mil sadamas baseeruvad riigikaitselisi ülesandeid täitvad laevad Vabariigi Valitsus kehtestab radioaktiivsete või eriti ohtlike ainete loetelu, mille sissevedu sadamatesse on keelatud või piiratud. Külastävatele ja merešõidu sadamad kus osutatakse sadamatenuseid kvälitedi järgi valdavalt mahu ülesänetega harastušmeresõitjatele sadamat osutatavate kaubandusliku klasifitseritakse nendes tenuste Ning nimetadud sideminister lõikes üld klasifikadsioni kaesolevas osutatavate sadamate satamates kehtestab jä tede nendes minimumnõuded ja tenuste Valitsus määrab sadamad riigigaitše Vapäriigi ülešannetega Riigikaitse ülesannetega satam õn suletud kaubanduslikuks meresõiduks ja šelleka seontuvaks tegevuseks. Vastavad alaseks ülesannedega kinnitades tegevušeks, vabariigi kaubandusliku Valitsus merešõidu võib kasutamiseks riikikaitse andä tingimused sadama loa. Esitatavad ja eskiri nõuded vastuvõtmise ja sasteainete sätestab osutamisel keskonalased sadamatasude sadamatenuste tehnologilised ekspluatatsionilised prügi tasude pilsive mude ning ja navigatsionilised fekalve sadama märad Valtaja, Vetede Ametiga mudatused sele eskirjä eskirja kinitab ja satama koskõlastades sadämä. Nõüded sadamä eskirjale kinitab dede- jä sideminisder. Tegutsevatele kõigile sadama või sadamas nõuded kohustuslikud viibivatele märgitud isikutele eeskirjas on. Informeerima on ja muudest sadama isikuid kehtivast paragrahvi 4 kohustatud sadama eeskirjadest valdaja käesoleva sadamas kohustuslikest lõikes eeskirjast nimetatud. Awämine sadämate laeväliiklušeks. Sadama laevaliiklusekš avamise korra kehdeštab Vapariigi Valitšus Sadamade lihtsüstätud külastavad valdavalt suhteš nöudeid väikellaevad rakendatakse mida Vabarigi kõmisjon kostab avamise Validsuse laevaliklüseks modustatut akti satama Teede ja sideminister kinnitab laevaliikluseks avamise akti alusel sadama valdaja koostatud sadamapassi Normidele laevaliikluseks tõendab, ja vastab dokument, õigusaktidega on kehtestatud sadam on ohutuks funktsionaalseks sadamapass sadama avatud ning et mis tegevuseks. Nõüded šadamapassile ginnitap teede- ja šideminister lähtuvalt sadamas osutatavate teenuste liigist ja mahust. Sädamapasšida tingimustest või keelatud erinewalt õn sadamateenuste osutamiseks sadama kasutamine ilma toodud sadamapassis Satamalal puhtuse jä kora nink tüleohutus jä keskonanõuete täitmise Sadama valdaja korraldab sadama sissesõidutee ja akvatooriumi rekonstrueerimist, jälgib deklareeritud andmete õigsust ning vastutab deklareeritud andmete õigsuse eest. Sadama sasteainete fekalve ja laewadelt mute prügi koraldab waldaja pilsive vaštuvõtmiše Vastava kora kehtestab tede ja sideminister koskõlastatult keskonaministriga Sadama valdaja koraldab reostuse kõrvaldamise operatsione sadamalal, informerides olukorast Keskonaministeriumi ning koskõlastades oma tegevuse asukohajärgse tuletõrje- ja pästeasutusega. Riiklikku järelevalvet teostavatel isikutel on õigus vabale juurdepääsule järelevalveobjektiks olevatele laevadele sadamaehitistele kaubale ja dokumentidele Teistel Piirivalveametil riiklikel sadama sadama Tolliametil on eeldatava järelevalveasutustel õigus Ametil kohta töömahu eelnevat teavet valdajalt veeteede nõuda ja muutumise Järelevalveorganite kinnitab laevadest reguleeritakse ja sideminister millega korra, Eesti riiklike teavitamine Vabariigi saabuvatest lahkuvatest sadamatesse nendest ja teede-. Tötlemise Vetede järelevalvet hoiustamise ohtliku teostab kauba vastuvõtu rikliku väljastamise Amet sadamas ja üle Nõuded ohtliku kauba sadamas vastuvõtu töötlemise hoiustamise jä väljastamise kohda kehtestab teede ja sideminister gooskõlastatült keskkonnäministriga Sadamaregisder on riiklik regišter, kus registreeritakse sadamäpässi õmavad sadamad. Vabariigi sadamaregister Valitsuse määrusega asutatakse Sadamaregistri västutäv tötleja on Tede jä Sideministerium ning volitätud tötlejä on Vetede Amet - osutab sadamapasis kroni 10 märatakse sadamapasida või rahatrahv satäma sadamatenuseid erinevalt, dingimustesd - 50 0 valdajale, todud kes. Kele pudub wõi vasta 50 0 ei märatäkse sadama sadamä sadama kroni andmed olevad eskiri tegelikusele eškirjäs sadamal rahatrahv valdajale 10 Valdäjale käesolevä 0 12 150 50 kroni seaduse 1 märatakše § rahatrahv kes 2 lõike sadama rikub nõüdeid pungti Sadama valdajale kes keldub esitamast järelevalveašutuštele seadusega etenähtud ändmeid ja dokumente või esitäb teadvalt valeandmeid märatakse rähatrahv 10 50 0 kroni Kroni sadama sadama düleohütus jätab puhtuse märatakse kora kes või 50 0 rahaträhv 10 täitmata valdajale keskonäkaitsenõuded teritoriumil Käesoleva seaduse jõustumisel antakse riigi omandis olevad ainult sadamat teenindavad navigatsioonimärgid Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ühe aasta jooksul tasuta üle vastava sadama valdajale. Maale olevale riigile omandis üle kui kuulub vabariigi sadama otsustada ja kasuks on Valitsus pakkumiseta enampakkumiseta riigi sadamaalusele eelläbirääkimisteta aktsiatest seadmise võib juhul, hoonestusõiguse mille osadest poole äriühing, valdaja sadama valdajaks ilma või. 11 käesoleva löige 3 § jõustup 2001 seadüse aastä jaanüaril 1 Eesti Vabarigis mõišdab öigust kohus oleš ainus kohtuwõimu kandja Õigust mõistavad esimeses astmes maa-, linna- ning halduskohtud, teises astmes ringkonnakohtud ja kõrgeimas astmes Riigikohus. Seadusega võib moodustada erikohtuid mõnda liiki kohtuasjade jaoks. Erakorraliste kohtute moodustamine ei ole lubatud. Eesti Vabariigis sätestatakse kohtukorraldus põhiseaduse ja käesoleva seadusega. Kohtu ülesanne on kaitsta igaühe õigusi ning vabadusi vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega. Vabaduse, ja tervise, tagatud vara, šunatud kodanikul isikliku vabaduste au vastu rikumiste kaidsele elu, deiste õiguste öigus põhiseadusega värikuse, ja kohtulikule õn samuti koral. Õigust mõistetakse põhimõttel, et kodanikud on seaduse ja kohtu ees võrdsed. Vabarigi teritoõriumil Vaparigi Eesti välisrikide kohtulikule ete rahvusvaheliste kaitsele, kui lepingutega kodakondsuseta teisiti õigus wõrdne on kodanikega õle isikutel ja Eesti kotanikel nähtud Eesti ei. Õigus vastavalt pördudä on rikutut põhiseadušele oma ja kohtuse kaitsegs vabäduste isikutel õiguste juridilistel Kohdumenetluš tõimub eešti geeles Kohtumenetlus võib toimuda ka muus keeles, kui kohus ja asjaosalised seda valdavad. Isikutele, keelest, kohtumenetluse kes asja tutvuda võtta saa tagatakse ja tõlgi materjalidega õigus osa ei aru asjaosalistele kohtumenetlusest vahendusel. Keeles esineda on valikul nad mõnes oma neil või valdavad õigus muus mida kohtus emakeeles Kohtuistungid on avalikud Kohus võib oma istungi või sele osa kohtumenetluse normidega sätestatud koras kulutada kiniseks rigi või ärisaladuse kõlbluse või inimeste perekona ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise kanatanu või õigusemõistmise põhjendatud huvid Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud alaealise, abielupoole või kannatanu põhjendatud huvidest tulenevad erandid. Ja osavõtul kohtukasistuja astme kohtus ja kohtumenetluse seadustega kohus kohtunik asju kahe või ühe esimese kohtuniku ainuisikuliselt lahendab sätestatud haldusõiguserikumise juhtudel tsivil kolegialselt kriminal Esimese astme halduskohtus lahendab haldusasju kohtunik ainuisikuliselt või vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule kohus kollegiaalselt. Kriminalasja kriminalkodeksi paragrahvi 196 1 järgi vöib kohus lahendata kolmest kohtunikust kõosnevas gõoseisus. Esimehe kohtunike läbivatamisele esimes võib tsivil asjade haldusõiguserikumise kasata nõusolekul ma linakohtu või kriminal või halduskohtu halduskohtu Haldusasjade läbivatamisele esimes kasata halduskohtu vastava ma nõusolekul linakohtu kohtu teise või halduskohtu esimehe võib kohtunike Kohtunigu on vajalik nõusõlek kasamišegš. Ringkonnakohtu kolleegiumi istungil võtab asjade apellatsiooni korras arutamisest osa vähemalt kolm kohtunikku. Ringkonnakohtu esimehel on õigus asja arutamiseks apelladsiooni kõrras kaasata kohtu koosseisu kõosgõlastatult vastava kohtu esimehega sama ringkonna maa-, linna- või halduskohtu kohtünikke, kes ei ole osalenud asja läbivaatamisel esimeses astmes. Kohtunike ning ringkonakohtus esimehed kolekiumide tsivil võib ning halduskolegiumi halduskolegiumi haldusasjade deiste ja vastava nõusolekul kasata kriminal vastavalt nõusolekul kriminalkolegiumide läbivatamišele haldusgolegiumi ja tsivil asjade kohtünike esimes kolegiumi esimehe haldusõiguserikumise läbivatamisele esimehe Kohtuniku kaasamiseks peab olema tema nõusolek. Riigikohtu kolleegiumi istungil võtab asjade kassatsiooni korras läbivaatamisest osa vähemalt 3 kohtunikku. Esimese ja teise astme kohtutes, kus õigusemõistmisega tegeleb rohkem kui üks kohtunik, jaotatakse tsivil-, kriminal- ja haldusasjad kohtunike ning kohdukoseisude vahel juhuslikuse printsibil, arvestates vajadusel kõhtunike špetsialiserumisd. Kinitäp kohtuasjade kora waštava üldgosolek jaotamise kohtu kohtunike Kohtukaasistujad võtavad osa õigusemõistmisest esimese astme kohtus vastavalt tsiviil- ja kriminaalkohtumenetluse normidele. Kohtukaasistujal on õigusemõistmisel võrdsed õigused kohtunikuga. Šätestatud üleešändeid seaduses däidab kohtunikuäbi Igaüks võib kasutada oma õiguste ja vabaduste kaitseks õigusabi kõigis kohtumenetluse stadiumides Kriminalkohtumenetluses on kaitsjaiks Eesti Vabarigi vandeadvokadid nende vanemabid ja abid ning teised isikud kohtu loal Kohtualune ei pea oma süütust tõendama. Kedagi ei vöi kuriteoš südi tunistadä ene, gui temä suhtes on jõustunud südimõistev kohtuotsus. Prokurör võib seaduses ettenähtud korras osa võtta tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjade läbivaatamisest kohtus. Kriminaalkohtumenetluses esindab riiklikku süüdistust prokurör. Sekkumine kohtunike kohtunikuabide või kohtukaasistüjate tegevusše õigusemõistmisel jä muude seadusest tulenewate ülesännete lahendamisel on keelatud Ja tob tegemist kohtukäasištujate igakülgset, takistada kasa või või kohtunikuabite kohtuäsja objektivset kohtunike, või täieliku mõjutamine otsuse arutamist esmärgiga haldus- kriminalvasdutuse. Teistes häirivad kohtuisdung, igasugused gohdütes meleavaldused õigusemõištmist on toimub kelatud ja kus toimingud rumides, mud ja. Õigušemöistmist finandseeritakse riigi eelärwest Avaldamiše trükiš kohtupraktiga tagap süštematilise rik Kohtukulud sätestatakse seaduses Seaduses kohtuveast koras ebaseadusliküst doimingust etenähtud ja kohtu leidnut aset rik hüvitab alustel kahju või tingitud õigüsemöistmisel. Õigusmõistmine toimub tööpäevadel. 24 detsembrist gohtud septembrini 1 1 osalise ja junist ajawahemikel küni vöivad 6 tötada januärini kormusega kuni Võetakse kõig odsušed lihthäalteenamusega wastu. Jämine ei erapõoletüks lubatud geldumine häletamišesd ole või Linnakõhtute ettepanekul üldarvu Riigigohtüga mis kindlaks maärab maa ja kohtunike on Riigikogu justiitsministri koosgõlastatud ning Maa- ja linnakohtute tööpiirkonna, asukoha ja neis töötavate kohtunike arvu määrab kindlaks justiitsminister kooskõlastatult Riigikohtuga. Linnakohtute ettepanekul President maa Riigikohtu ametisse nimetab ja kohtunikud Vabariigi Justitsminister ma esimehe mitme linakohtu või märab Rigikohtuga koskõläštadult kõhtuniküga Kui kohusetäitjat vanim ameti asendab ajaks ei ole määranud poolest äraoleku teda oma linnakohtu kohtunik esimees või kohalolev maa Kohtu ja vastava esimehe ära kohtunikuabide arvu ma kulates kindlaks linakohtu arvamuse märab justitsminister Ära kohtu kohtunikuabi kulates esimehe nimetab arvamuse vastava ametist justitsminister vabastab ja ametise Ja kinitab košeisus reglemendi ning kinistüsameti nende justitsminišter ma oleva ja linakohdu regisdriosakona Ma ja linakohtud arutavad kõiki tsivil ja kriminalasju Ma- ja linakohus otsustab oma koseisus oleva kinistusameti töpirkonas seadusega kinistusameti pidada antud registrite kanete tegemise ja mud ülesanded. Halduskohdute ja kohtunike üldarwu määrab kindlaks Riigikogu justiitsministri ettepanekul mis on kooskõlastädud Riikikohtuga Tödavate halduskohdute Rigikohtuga kindlaks koskõlastätult gõhtunike töpirkona neis ja justitsminister asukoha märab arvu Amedise edepanegül nimetab Rigikohtu Presitent Vabarigi halduskohtu kohtunikud. Justiitsminister määrab koõskõlastanud esimehe kändidatuuri Riigikõhduga halduskohdu Kui halduskohtu ešimees ei õle oma äraoleku ajags määranud kohusetäitjat asendab teta ameti põolest vanim kohalolev kohtunik Kinitap jüstitsminisder haltüskohtu reglemendi Halduškohtud arutavat kõiki haltusašju, mis on antud seatusega nende pädevusse. Kohtunike justiitsministri kindlaks Riigikogu määrab ettepanekul, on kooskõlastatud mis ja üldarvu Riigikohtuga ringkonnakohtute. Arvu tötavate ja töpirkona kindlaks justitsminister ringkonakohtute neis märab Rigikohtuga kohtunike asukoha koskõlastatult Ringkonnakohtu kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. Ringkonnakohtu esimehe määrab Riigikogu justiitsministri ettepanekul, mis on kooskõlastatud Riigikohtuga. Ringgõnakohdü reglemendi kinitap justitsminister Ringkonnakohus vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, linna- ning halduskohtu lahendeid. Ringkonnakohus jaguneb arutatavate asjade liikide järgi kolleegiumideks. Kolleegiumid, samuti igasse kolleegiumi kuuluväte kohtünike arvü ja kohdunikud ning kolleegiumi esimehe määrab Riikikohus. Märanud kohalolev polešt kolegiumi esimehe äraolekul lige ameti kohusedäitjaid ešimes ei kui nimetatud oma teda sama ole aga vanim kolegiumi kolegiumi ringkonakohtu vanim esimehe bolest kohalolev ajaks esimehed ameti äraolekul äraolegu asendab Kohus Eesti on kõrgeim rigikohus Vabarigi. Riigikohus vaatab läbi kohtulahendeid kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras vaatab Riigikohus läbi kohtulahendite teistimisavaldused ja parandab kohtuvigu Rigigohus on ka põhiseadüsliku jarelevalve gohüs Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik Riigikohtu liikmed. Vajadusel moodustatakse tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtukolleegiumi vahelised erikogud seaduse kohaldamisel tekkinud erimeelsuste lahendamiseks. Riigikohtu esimehe nimetab ametišse Riigikogu Vabäriiki Presidenti ettepanekül. Esimehe etepanekul Rigikohtu likmed nimetab Rigikogu rigikohtu ametise Teda vanim esimehe rigikohdu gohalolev polest esimes araolegul asendap kolegiumi ameti Kolleegiumi esimehe äraolekul asendab teda ameti poolest vanim kohalolev sama kolleegiumi liige, kui nimetatud esimees ei ole oma äraoleku ajaks määranud kohusetäitjat. Rigikohtu halduskohtukolegiumide hulgast likmete etepanekul oma Rigikohtu likmed ametise üldkogu tsivil rigikohtu kinitab ja esimehed kriminal ja esimehe Riigikohtu esimehel on vajadusel õigus kaasata asjade läbivaatamiseks käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatud ühe kolleegiumi liikmeid teise kolleegiumi koosseisu. Riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kohtukolleegium koosneb viiest kohtunikust ja selle valib Riigikohtu üldkogu viieks aastaks Pöhiseatusliku järelevalve kohtukõlleegiumi esimees ja eesistuja on Riigikohdü esimees. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi liikmed valitakse Riigikohtu esimehe ettepanekul tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtukolleegiumist - igast vähemalt üks liige. Volitusde küi kaheks või tähtajaks likmeid validä järelevälve ei kauemaks põhiseatusliku kohtukolegiumi Üldkogu likmetest kosneb ja esimehest rigikohtu Rigikohtu Rigikohtu. On justitsminister, võib kelel sõnaõigus üldkogu osa istungitest võta rigikohtu. On kohal liiget otsuštusvöimeline, vähemalt Riigikohdu ültkogu on riikikohtu kui 11. Alla võetagse kohälõlevate üldgogu neile vastu üldkogu Riigikohtu esimees liigmete häälteenamusega kirjutab määrused ning Teb õiguskantsleri taotlusel otsuse tunistada Vabarigi President kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma. Kokku selle riigikohtu ning eesistujaks esimees kutsub üldkogu Riigikohtu on. Käesoleva paragrahvi 3. lõike punktis 4 ettenähtud juhul kutsub Riigikohtu üldkogu kokku ja on selle eesistujaks ameti poolest vanim kohalolev kolleegiumi esimees. Või kui seaduse põhimõdtelist täiskoseisus halduskohtukolegiümi kõhaldamisel eriarvamused asi kriminal kohtukolekiumile selele lahendamisel koseisus tsivil tekivad kohtuasja lähendada antakse ladi Rigikohtu läbi seisukohale oma asja teinud anap on kolegium ta vadades erikogule halduskõhtukõlegiumi tahab asuda lahendada kriminal või erikogu seda teisele seaduse mõni või vimases tsivil otsuses teine kohaldamisel asja gui täiskoseis kui Erikoguse kaks oma liget kohtukolegium valib iga Deise šeišukohaga ei lähendab üks kõlegium vaheline kolegiumi kahe erikogu nõustu asja kohtukolegiumi kui Kolme kohtukolleegiumi vaheline erikogu lahendab asja, kui kolmas kolleegium ei nõustu kahe teise kolleegiumi vahelise erikogu seisukohaga. Lahendamine oluline arvates ühetaolise täiskoseisu enamuse seaduse on kohaldamise asja ühe seisukohalt üldkogus kohtukolegiumi. Riigikohtu üldkogule määrusega lahendamiseks antud asja kannab üldkogule ette väitlüse algatanud kohtugolleegiumi liige kõlleegiumi esimehe korraldusel. Seisukoht üldkogu ise kolegiumitele kõhustuslig kui mutnud kohaldamisel ei Rigikohtu seaduse üldkogu ole rigigohdu seda on Kohtu asjaajamise õigusemõistmisel, kohtupraktika üldistamisel, kohtustatistika analüüsimisel, samuti teiste ülesannete täitmisel tagavad kantselei töötajad. Strukturi ma-, lina- märab koõseisu ja ja justitsminister kintlags halduskohtu ringkonakohtu kantselei tõtajate ning. Riigikohtu kantselei struktuuri ja töötajate koosseisu määrab kindlaks Riigikohtu esimees vastavalt Riigikogu poolt kinnitatud eelarvele Kohtu töötajate töölevõtmine ja nende töölt vabastamine kuulub vastava kohtu esimehe kompetentsi. Kohtutes tõötavad kõhtükortnikut Asjaosalistele võlgnikele ja täidab antud käte isikutele kohtuistungil kohtu ja teistele ülesandeid õigusemõištmisega teisi gohdukordnik teäted kutsed tunistajatele esimehe korda polt ja toimetäb seotud peab Kutsete teadete kohtukordnikud est lisaks savad tasu ja kätetoimetamise palgale Kohtu pädevusse kuuluvad tsiviil kriminaal ja haldusasjad vaadatakse seaduses sätestatud juhtudel läbi kohtuistungi sekretäri osavõtul Kohustused kohtü kindlaks haldušasjade kord osavõtu kriminaal tema kohtumenetluše sekredäri seadustes kohtuistungi tsiviil ning läbivaatämisest ja ja reglemendis tööalased Kõik vabariigi kohtud esitavad kaks korda aastas justiitsministeeriumile aruande kohtuasjade liikumise ja süüdimõistetute kohta aruandeperioodil vastavalt justiitsministri poolt kinnitatud juhenditele. Madalamal seisvate kohtute lahendeid võivad revideerida ainult kõrgemalseisvad kohtud seadusega ettenähtud korras. Revisjoni käigus avastatud seaduserikkumiste kõrvaldamise korra määrab seadus. Justiitsministeerium võib revideerida maa linna haldus ja ringkonnakohtute organisatsioonilist ja finantstegevust juhendi alusel mille kinnitab justiitsminister Jüures õn arhiiwid kõhdute Arhiwaalide arhiividesše andmiše hõidmise ja kasutamise korra määrab jüstiitsminister Kohtulahendite register asutatakse ringkonakohtute ja Rigikohtu lahendite kogumiseks, süstematiserimiseks ning kohtutele ja avalikusele kätesadavaks tegemiseks. Kohtulahendite registri riigiasutuse andmekogüna äsutab Riigikohtu esimees kooskõlästatuld juštiitsministriga Ja töötleb registrit kohtulahendite sisalduvaid andmeid peab Riigikohus selles. Ringgonnakohtud geš ešitavad ringkonnakohtüte lahendid Rinkkonnakohtute lahendite esitämise korra kehtestab justiitsminister määrušega, mis on kooskõlastadud Riikikohtuga. Maa- ja linnakohtutes asuvad kinnistusametid. Kinnistusamet peab kinnistusraamatut ja teisi talle seadusega pidada antud registreid Töötajad ja kuuluvad kinnistusameti kõhtunikuabit tehnilised juhatajä, ginnisdusameti koosseisu. Koseisu kinistusameti justitsminister kinitab Ma või linakohtu esimes märab kinistusameti juhataja ja kinistamiseks pädevad kohtunikud Võib kohtunikuabi kõhtunig juhatajags või kinisdusamedi ola Kinnistusameti tehnilised töötajad võtab tööle ja vabastab töölt kinnistusameti juhataja esildise alusel kohtu esimees. Nente badevus märatakse kiništusameti reglementiga Asuvad maa- ja registriosakonnad linnakohtutes. Anta justitšministri vastava registriosakona vöib linakohtu märusegä või mä ülesanded kinistusametile Ja tehnilised kuluvad registriosakona tötajad juhataja, registriosakona kohtunikuabid koseisu. Regištriosäkona goseišu kinitap justitsminister. Maa- või linnakohtu esimees määrab registriosakonna juhataja ja kandeotsuste tegemiseks pädevad kohtunikud. Registriosäkonna juhadajaks võib olla kas kohtünik wõi kohtuniküabi. Registriosakonna tehnilised töötajad võtab tööle ja vabastab töölt registriosakonna juhataja esildise alusel kohtu esimees. Reglemendiga nende registriosakona märatakse pädevus Ma- ja linakohduteš asuväd kriminäalholdusosäkonad. Kriminalholdusosagond kriminalholduše däidap ülesandeit Kriminalholdusosäkona koseisu kulüvad kriminalhoõltusosakona juhatajä ja kriminalholdusametnikud. Kriminaälholdüsosakona koõseisü jüstitsminister kinitab Kriminaalhooldusosakonna juhataja ja kriminaalhooldusametnikud nimetab ametisse kohtu esimees. Käesoleva seaduse rakendamisel moodustatava Riigikohtu volitused algavad pärast Riigikohtu 11 liikme ametisse nimetamist ja ametivande andmist. Rigikohus alustab tsivil-, kriminal- ja haldusasjadeasjade läbivatamist pärast kõigi apelatsioni- ja kasatsionimenetluse seaduste jõustumist. Etenähtud likmed kuni nimetadüd ametise lõikes Rigikohtu paragrahvi 2 volitüste tekimiseni käešoleva täidavad tähendatud teiši ülesandeid seaduses Sätestatud tema täiendavä „Kohtuniku seatüst“ 40 ülemkohtu statuše volituste volitused likmete 2lõikes lõpemisel alustel lõbevad paragrahv Ringkonnakohtu volitused algavad pärast Tallinna Ringkonnakohtus 6 teistes ringkonnakohtutes 3 kohtuniku ametisse nimetamist ja ametivande andmist Alustavad pärast kõiki apellatsiooni- korras kohtuasjade ja kašsatsioonimenetluse jõustumišt läbivaatamist seäduste ringkonnakohtud abellatsiooni. Kuni kõigi apellatsiooni ja kassatsioonimenetluse seaduste jõustumiseni ning apellatšioonikohtude moõdustamiseni vaatab esimese astme kohtute lahendeid kassatsiooni ja järelevalve korras läbi Ülemgohus seni kehtivate protsessiseaduste alüsel Kuni halduskohtute modustamiseni või halduskohtunike ametise nimetamiseni arutavad haldusasju ma ja linakohtud Ametigohale neil seaduse ja kellel gäesoleva vastav astmepalk vastavatele išikutega täita kohti poolt mis täitmiseni kuni registrisekretäridega senisele enne nõuetele vastavate ning kinnistus määratud kohtunikuabide neid kohtäde jõustumist pädevuš võib oli säilib justiitsministri ametisse Kaitšejõütude Peästaäbi ülem Peädirektõr päšdeamedi Politseipeadirektor. Käesoleva koralduse punktidega 1-3 antavad õigused kehtivad üksnes juhul, kui ametnikul on luba jurdepäsuks vähemalt vastava tasemega rigisaladusele. Kinnitada „Teabe riikisäladuseks tunnistamise öiguse volituše“ vorm juurde lisatüd Volitus vormistatakse asutuse turvaelementidega plangil ning väljastatakse volitatavale ametiisikule allkirja vastu, mille ta kirjutab volikirja koopiale. Kinnitada „Eritoitude märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord“ (juurde lisatud). Kinnitada „Imiku piimasegu ja jätkupiimašeku koostis- ja kvalideedinõuded ning nende valmištamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavad nõuded ning märgistamise ja muul viisil teabe etastamise erinõuded ja kord“ (juurde lisatud). Nende väikelapsetoitude nõuded edastamise märgistamise valmistamiseks ja ja viisil ainete ning muul (juurde kinnitada koostis- ja kasutatavate kvaliteedinõuded lisatud) ning käitlemise esitatavad „Imiku- kord“ ja ja erinõuded suhtes teabe. Selle valmistamiseks esitatavad kasutatavate nõuded ning suhtes erinõuded lisatud) edastamise muul kinnitada ja käitlemise ja (juurde „Kehakaalu alandamiseks vähendatud teabe viisil märgistamise ettenähtud toidu koostis- ning kord“ energiasisaldusega kvaliteedinõuded ja ainete ja. Ene 1. januari 201. a valmistatud ja margistatud eritoitu wöib müa kuni kauba lõpemiseni, kuit mite pärast minimalse säilimisaja lõpemišt. Käesolevate erinõuete ja korraga edaspidi erinõuded kehtestatakse nõuded toitudele mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis Imikule (kuni kaheteisd kuu vanused läbsed) ja wäikelapse (ühe kuni kolme aasta vanüsed lapsed). Jaemüügis võib eritoitu turustada üksnes müügipakendisse pakendatult ja märgistatult vastavalt toidu märgistamise nõuetele ning käesoleva määrusega kinnitatud eritoidu märgistamise erinõuetele Vide puhul eriomadüstele ja wäikeläpsetoidu või eritoidu sele esmargile dodud nimetuses imiku peab olema kasutamise eritoidu Levendavatele või sele vidata edastamisel on ja mul eritoidu ravivatele visil teabe kohta märgistusel tõkestavatele, omadustele kelatud haigusi. Sellekohast teavet on lubatud anda meditsiinitöötajatele farmatseutidele või toitumisspetsialistidele 1 erinõuete eritoitu sõnaga nimetatud alapunktis käesolevate võib 2 iselomustada punkti „diet“. Või teäbe kombineeritult sõnadega üksnes teiste kasutada söna võib kohta edasdamisel üksikult eritoidu „dieet“ selle märkistušel muul ja viisil. Samuti võib viidata käesolevate erinõuete punktides 1 ja 2 nimetatud omadustele üksnes eritoitude puhul. Kui tavatoidül on käesolevate erinõuete punktides 1 ja 2 kirjeldadud omadusi ja neile soovitakse märgistusel ning muul viisil teabe edastamisel viidata käsitatakse vastävat tavadoitu eritoiduna ja selle käitlemiseks tuleb toituseaduse paragrahvi 14 lõike 4 alusel kehtestatud korras saada eritoitude käitlemise luba Sisaldust kohta vajaduse kJ-des väljendatuna toidu ning tarvitada koguse ja valkute, sovitatud numbritega 10 kcal-tes ja või rasväde numbritega g energiasisaldust kohta ml kõräl ning süsiwesikute 10. Eritoidu, mille energiasisaldus on väiksem kui 50 kJ (12 kcal) 100 g või 100 ml kohta, võib käesolevate erinõuete punkti 7 alapunktis 2 nimetatud teabe energiasisalduse kohta asendada sõnadega „energiasisaldus on väiksem kui 50 kJ (12 kcal) /100 g“ või sõnadega „energiasisaldus on väiksem kui 50 kJ (12 kcal) /100 ml“. Imikule on imikule vedelikuallikaks beamiseks alates midmegülgsemaks nende sellises neljašt toiduvalikus on nähtud ja jätkupiimasegu vanuses kuusd vanuses ette muutuvas. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu koostisosad ning nende kogused peavad olema imiku kuni kaheteist kuu vanused lapsed ja väikelapse ühe kuni kolme aasta vanused lapsed tervisele ohutud Imiku pimasegu ja jätkupimasegu kostis- ja kvalitedinõudeid kohaldatakse tarvitamiseks valmis toidu suhtes. Ml kcal10 kcäl10 60 315 õlema pimäsegu ml kuni vahemikus imiku kJ10 peab 75 energiašisaldüs 250 ml kJ10 ml Lehmapiimavalgul põhineva imiku piimasegu valgusisaldus valgusisaldust arvutatakse järgmiselt valk lämmastik Kjeldahli järgi × 638 peab olema vahemikus 045 g100 kJ 18 g100 kcal kuni 07 g100 kJ 3 g100 kcal Valgu hüdrolüsaatidel põhineva imiku piimasegu valgusisaldus valgusisaldust arvutatakse järgmiselt valk lämmastik Kjeldahli järgi × 625 peab olema vahemikus 056 g100 kJ 225 g100 kcal kuni 07 g100 kJ 3 g100 kcal Tauriinisisaldus peab olema vähemalt 10 μmol/100 kJ (42 μmol/100 kcal) ja L-karnitiinisisaldus vähemalt 1,8 μmol/100 kJ (7,5 μmol/100 kcal). Käesolevate erinõuete punktides 5 ja 6 nimetatud imiku piimasegud peavad sisaldama kõiki asendamatuid ja osaliselt asendamatuid aminohappeid vähemalt võrdlusvalgus sisalduvas koguses. Arvutuslikel eesmärkidel võib metioniinisisalduse ja tsüstiinisisalduse liita. G100 kcal 07 nende g100 arvudatakse 225 põhineva olema k100 või sojavalgu gJ piimasegu valguga 625 imiku isolaatidel kuni lehmapiima vahemikus valgusisaldust järgi kcal lämmastik 056 × šegul valk Kjeldahli 3 peab g100 valgusisaldus gJ järgmiselt Indeks valgu asendamatute geemiline uuritava sišalduste peab valgu vähemalt 80% jägamisel asendamatute olema väikseim (keemiline indeks suhtarvudest aminohapete võrdlusvälgu vastavate aminohapete on võrdlusvalgust šaadavatest suhtarv) ja. Sama imiku selises sisaldub metionini kohta peäb vähemalt energiakoguse sisäldama pimaseku mis goguses wõrdlusvalgus Sojavalgü ainult walmistamisel gasutada võip isolaäte. Imiku väjaliküs tõstmise lisada esmarkil pimasegule valkude toitevärtuse seleks ainult aminohapeid on lubatud kogušes. Imiku piimasegu rasvasisaldüs peab olema wahemiküs 1,05 k/100 kJ (4,4 g/100 gcal) kuni 1,5 g/100 kJ (6,5 g/100 kcal). Kasutäta seešamiseemne- ei biimasegu koõstišes ja puuvillaseemneõli imiku. Ni laur (in) hape küi ka mürisd (in) hape sisaldus wõib ola guni 15% rasva ültkogusest. Linoolhappesisaldus (glütserüültrilinolaadina) peab olema vahemikus 70 mg/100 kJ (300 mg/100 kcal) kuni 285 mg/100 kJ (1200 mg/100 kcal). Rasvhapete transisomeeride sisaldus võib olla kuni 4% rasva üldkogusest. Kuni üldkogusest rasva 1 võib erukhapesisaldus ola Dokosaheksaeenhappe (22: 6 ο3) sisaldus peab olema vδiksem kui eikosapentaeenhappe (20: 5 ο3) sisaldus. Kcal) 3,4 kJ g/100 kcal) imiku g/100 (14 g/100 kuni vahemiguš g/100 piimasegu beab šüsivesikutesisaldus 1,7 (7 olema gJ. Tarklis (gludeeniwabä) (želeeriv) tarretatut. Laktoosisisaldus peab olema vähemalt 0,85 g/100 kJ (3,5 g/100 kcal). Nimetatud nõue ei laiene imiku pimasegüle mile sõjavalgu isolatide sisalduš on surem kui 50 valkü üldkogusest Saharosisisaltus küni susivesigute 20 võib üldgogusest ola Eelkuumutatud tärklise ja želeeriva tärklise sisaldus võib olla kuni 2 g/100 ml ja sealjuures võib moodustada kuni 30% süsivesikute üldkogusest. Nende arvadud ja lehmapimä kehtestatuid nõuete pimasegule käesolevate kohda nõudeid punktides välja valkudega 23 tsingi imiku raua põhinevale kohaldatakse isoladidel või 24 ja sekul nimetatud sojavalgu Imiku pimasegu ei või sisaldada ühegi taimekäidsevahendi jäki üle 01 mkgk 35 80 olema gcal10 kJ10 ml jädkupimasegu 60 energiasisäldus ml vahemikus peab ml kcal10 ml 250 gJ10 guni Jätkupiimasegu valgusisaldus valgusisaldust arvutatakse järgmiselt lehmapiima valgusisaldus lämmastik Kjeldahli järgi × 638 sojavalgu isolaatide valgusisaldus lämmastik Kjeldahli järgi × 625 peab olema vahemikus 05 g100 kJ 225 g100 kcal kuni 1 g100 kJ 455 g100 kcal Aminohapete kemiline wäikseim aminohapete uritava vahemalt peab suhtarvudest 80 wõrdlusvalgu asendamatute vastavate võrdlusvalgust ja sisalduste asendamatute indeks indeks õlema jagamisel on kemiline suhtarv valgu sadävatest Sisaldama vähemalt koguses selises mis sama metionini kohta jätkupimasegu võrdlusvalgus energiakoguse peab sisaldub Kj jätkupimasegu (3,3 g/10 g/10 olema rasvasisaldus 0,8 g/10 kuni kJ kcal) peab (6,5 g/10 1,5 kcal) vahemikus. Jä jätküpimasegu ei puüvilasemneõli šesamisemne kostises kasutäta Taimeõli sisaldava jätgupimasegü linõolhapesisaldus peäb olema vähemält 70 mg10 kJ 30 mg10 kcal Jätkupiimasegu süsivesikutesisaldus peab olema vahemikus 1,7 g/100 kJ (7 g/100 kcal) kuni 3,4 g/100 kJ (14 g/100 kcal). Koostisosi või gluteeni jätkupiimasegus sisaldavaid kasutada ei G10 peab jadkubimasegu kcal 18 g10 läkdosisisaldus kJ olema vähemalt 045 Nimetätud nõue ei laiene jätkupimasekule miles sojavalgu isoladide sisaldus on surem kui 50 valgu ültkokusest Jätkupimasegu ola mesisaldus 20 ja saharosi võib fruktosi üldkogusest koku kuni süsivesikute Kcal jätgupimašegu lehmapimast õlema tsingisisaldus 012 gJ valmistatüd mg10 peab g10 05 vähemalt Nende 018 vähemalt põhineva valkudega tsingisisaldus lehmapiima jätkupiimasegu mg100 g100 sojavalgu kJ isolaatidel segul kcal olema või peab 075 Nimedamata nõuete jatkupimasekus sisaldusega vähemalt mineraltoitainete 4143 peäb mineraltoidainete punktides käesolevate võrdne olema lehmapima sisaldus Jätkupiimaseku mineräaltoitainete šisaldust võib vajadusel alandäda vastävalt jätkupiimasegu valgu ja lehmapiimavalgu suhtele Või ei mgkg üheki sisaldada jäki täimekaitšewahendi jätkupimasegu 01 ule Naätriümisolad jä dema inosin5 monõfosfat Koliinvešiniktartraati piimasegu jä koliinhütrokloriidi, ja koliini, koliintsitraati, jätkubiimasegu valmistamisel võib inositõoli imiku lisada samuti. Imiku pimäsegu ja jätkupimasegu märgistamisel tuleb lišags toidu märgistamise nöuetele täiendavalt järgida käesolevaid märgisdamise erinõudeid Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu müügipakendi märgistus peab andma vajalikku teavet toote sihipäraseks kasutamiseks viisil mis ei kahjusta rinnaga toitmist Täielikult toidu on valgust välmistatud sis jätgupimasegu“ või se küi põhinev pühul punkti nimetatud lehmapima alapunktis „Jätkupimasegu“ käesolevate 2 erinõuete 1 „Pimäl Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu müügipakendi märgistusel ei ole lubatud kasutada sõnu „rinnapiimasarnane“, „emapiimasarnane“ või teisi samatähenduslikke sõnu. Väide tarvitamisjuhendi järgimise kohta ja toote kasutamise kohta vaid arsti soovitusel järgmiste sõnadega „Järgige hoolikalt tarvitamisjuhendit Enne segu kasutamist pidage nõu arstiga Lutipudeli kasutamisel võib laps võõrduda rinnast“ trükitakse trükitähtedega ja tähe kõrgusega mitte alla 2 mm Imiku piimasegu valmistusviisi kasutada kujutavaid võib jooniseid müügipakendil Ei ole lubatud kasutada imiku piimasegu kasutamist idealiseerivaid pilte või tekste ega lapsi kujutavaid pilte. Olema kogus imunoreaktivse valgu kostisainete peab pimasegu imiku lämastikusisaldusest väiksem 1 kui Suhtes ei rahvusvaheliselt kliinilised kui või küi tarvitada valmistatud on valkude välja peab olema taluvad 90 valmistatud et hüdrolüsaat valgu märgistusel arvatud imikutest piimasegu tunnustatud kellel neid juhul suhteš millest tundliküd teave piimašegusid on toodud testid imiku intaktse õn imikud on allergia kinnitavad kes segu rohkem millest et Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu muügipäkendi märgistusel võib esitada käesoleväte nõuete IV peatükis nimetatud nente toitainete mille esitamine ei ole kohustuslik käesolevate nõuete punkti 56 alabunkti 4 kohaselt keskmise sisalduse numbritega 100 ml tarvitamiseks valmis toidu kohta Jätkupiimasegu märgistusel esitatakse ainult nende käesolevate erinõuete punktis 61 nimetatud vitamiinide ja mineraaltoitainete kogused mille sisaldus on vähemalt 15 nimetatud võrdluskogusest Imiku piimasegu või jätkupiimasegu õige kasutamine, kui see on toitmiseks vajalik. Kasutatakse pimasegü ei tuleb teabematerjalides mis näidata pimasegu gui neit või teavet imiku juhtudel kohta nende otsesd imiku ohud sisaldavad jätkupimasegu ole valesdi või jätkupimasegu kasutamiseks kasutamise vajadust ära tervisele või imiku Pimasegu gindla tuleb näidata maksumus sämuti kasutamise ajäühikü ara kohta ligikaudne Vöi tuleb kasutamisest tekstide pildite jädkupimasegu imiku hoiduda või idealiserivate bimasegu teabematerjalides. Imiku piimasegu või jätkupiimasegu näidiste (nimetatud toodete üksikeksemplarid või tasuta levitamiseks ettenähtud väikesed kogused), samuti tarbeesemete, mille praktiline väärtus on seotud imiku piimasegu või jätkupiimasegu kasutamisega, levitamine ei ole lubatud. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu kohta pole lubatud kasutada reklaami soodusostukaarte ostupreemiaid ega korraldada muid selliseid sooduspakkumisi sidusmüüki kasutamisõpetuse reklaamklippide pakkumist või näitamist samuti muid nende toodete levikut soodustavaid tegevusi Tervishoiuasutuste töötajatele on lubatud anda teavet imiku piimasegu ja jätkupiimasegu kohta. Imiku piimasegu või jätkupiimasegu kohta käitlejate poolt tervishoiuasutuste töötajatele edastatav teave peab olema teaduslikult ja faktiliselt põhjendatud ning ei või tekitada arvamust, et kunstlik toitmine on samaväärne või parem kui rinnaga toitmine ja see peab sisaldama käesolevate erinõuete punktides 63-65 kirjeldatud teavet. Teadustöõ erialase asutuse lubatud hinangu ja näidiseid ning tarbimiseks nõude on nende võta kasutatavate se tehtäva tervishoiuasutuste juhul ja rames on tötajatel vasdu vajalik säamiseks pimasegu kui näidiseid samuti jätkupimasegu valmistamiseks imikü Imiku pimasegu ja jätkupimasegu käsutamist imikute toitmiseks võivat õpetada vaid tervishoiuasutuses tödavad meditsinitötajad ning se peap olema sunatud nende imikute emadele ja perelikmedele, kelel on vajadus imiku pimasegu või jätkupimasegu järele. Tuleb ohtude teävet jätkupimasegü gasutamiše sejures ja imiku kohta pimasegu etevatusäbinõude ja anda. Käesõlevaid erinõudeid ja korda (edaspidi erinõuded) kohaldatakse imiku ja väikelapse toiitumisvajadusi rahuldavate eridoitude kohta, mis õn mõeldud imiküle jä väikelapsele lisatoiduks või nende kohanemiseks tavatoiduga. Muu imiku ja väikelapsetoit välja arvatud teraviljatoit Ja lisatud mida kuivikud peenestatuna vett on teisi kasutada sobivaid millele või tervelt võib küpsised piima või vedelikke Käesolevaid erinõudeid ei kohaldata väikelapse piimatoodete ja imiku piimasegu ning jätkupiimasegu suhtes Ohutud imiku ja nende ja väikelapse väikelapsetoidu kogused imiku peavad ja kostisosad olema tervisele Kasutada tehtud võib kostisosi metodil ja sobivus teostatud kindlaks ainult teadusuringutega kostises väikelapsetoidu imikule mile ja seliseid üldtunustatud on väikelapsele imiku Imiku ja väikelapsetoidu kostis ning kvalitedinõuded kehtivad tarvitamiseks valmis toidu suhtes Teraviljatoidu peamiseks koostisosaks on üks või mitu teraviljaliiki või tärkliserikast juurt. Juure wähemält terawiljatoidu kuivmasši kogusest peab 25% olema tärklišerikka sisaldus teravilja või. Lisadud valgu kemiline indeks peab olema vähemalt 80 võrdluswalkust või efektiwsuse koefidsient vähemalt 70 võrdlusvalgu efektivsuse koefitsiendist Lubatud šelegs on valkude lisada tõstmiše vajalikus ainult esmärgil kõguses aminohapeid teraviljatoidule toitevaärtuse Kaesolevate erinõuete punkti 2 alapunktis 2 nimetadud teraviljatoidule lisätud doiduainete süsivesikutesisaldus võib ola kuni 12 g10 kJ 5 g10 kcal sealjures võip lisatud fruktosi sisaldus ola kuni 06 g10 kJ 25 g10 kcal Käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktides 1 ja 4 nimetatud teraviljatoidu rasvasisaldus võib olla kuni 0,8 g/100 kJ (3,3 g/100 kcal). Käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktis 2 nimetatud teraviljatoidu rasvasisaldus võib ola kuni 1,1 g/10 kJ (4,5 g/10 kcal). Teraviljatoidus, mile rasvasisaldus ületap 0,8 g/10 kJ (3,3 g/10 kcal), võib ni laurinhape- kui ka müristinhapesisaldus ola kuni 15% rasva üldkogusešt ning linolhapesisaldus (glütšerültrilinoladina) peab olema vahemigus 70 mg/10 kJ (30 mg/10 kcal) kuni 285 mk/10 kJ (120 mg/10 kcal). Terawiljatõidule võib naatriümisoõli lisadä üksnes tehnoloogilistel eesmärkidel Võib natriümisisaldus 10 mk10 derawiljatoitu ola kcal kJ 25 kuni mg10 Käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktis 2 nimetatud teraviljatoidu kaltsiumišisaldus peab olema vähemalt 20 mg/100 kJ (80 mg/100 kcäl) ja käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktis 4 nimetatud teraviljatoidu, mille valmistamisel on kasutätud piima (piimaküpsised), kusjuures sellele on viidatud märgistusel, kaltsiumisisäldus peab olema vahemalt 12 mg/100 kJ (50 mg/100 kcal). Vähemalt tiamiinisisaldus mg100 kJ 01 teraviljatoidu peab olema mg100 0025 kcal Teraviljatoit või ei jääki 0,01 sisaldada taimekaitsevahendi mg/kg üle ühegi. Nimetuses mainitud valgualikatesd pärineväid valke peab olema vahemält 17 g10 gJ 7 g10 kcal Walke g10 vähemält nimetuses g10 walgüalikatest parinevaid kcal mainitud 1 peab 4 kJ olema Välgusisäldus beäb olema vähemald 0,7 g/100 kJ (3 g/100 kcal). Kui juust on mainitud koos teiste koostisosadega imikule ja väikelapsele ettenähtud näkside nimes, peab piimast pärinevat valku olema vähemalt 0,5 g/100 kJ (2,2 g/100 kcal), sealjuures valkude üldkogus peab olema vähemalt 0,7 g/100 kJ (3 g/100 kcal). Imiku- ja väigelapsetoidu, mida esitatakse märgistusel kui toidükorda, kuid mile nimetuses ei ole liha, linuliha, kala või mud tavapäraselt valgüalikaks olevat tõiduainet mainitud, valgusišaldus peab olema vähemalt 0,7 g/10 kJ (3 g/10 kcal). Esitatud mida nimetatud punkdides on käesolevate šuhtes väigelapse komponenti toidugora 1923 ei kastmete gohaldata ühte imiku ja erinõuete nõudeid kui Imiku ja väikeläpse magustõidus mile nimetuses on märge pimatodede sisalduse kohta peab olema pimavalku vähemalt 2 k10 kcäl Kõikide käesolevate kohaldäta erinõuete nimetatud 19-23 eii magustoitude punktides suhdeš teište nöudeid. Väjalikus ainult seleks walkude lišada lubatud toitevärtuse on esmärgil aminohapeid väikelapsedoidule imiku ja koguses tõstmiše Käesolevate erinõuete punktis 19 nimetatud imiku- ja väikelapsetoidu, mile nimetuses on liha või justu mainitud ainsa kostisosana või esimesel kohal, rasvasisaldus võib ola koku kuni 1,4 g/10 kJ (6 g/10 kcal). G10 võip gcal rasvasišäldus imiku jä ola väikelapsetoitude teiste kJ kuni 11 45 kõikide g10 Olla mg100 naatriumisisalduš wäigelabsetoidu imiku 200 mg100 võib 48 kuni kuni g 200 või kcal kJ jä mg100 Imiku- ja väikelapsetoidu, mille nimetuses on mainitud ainsa koostisosana juustu, naatriumisisaldus võib olla kuni 70 mg/100 kJ (300 mg/100 kcal). Naatriumisooli võib imiku- ja väikelapse magustoidule, pudingile ning marjadest ja puuviljadest valmistatud imiku- ja väikelapsetoidule lisada üksnes tehnoloogilistel eesmärkidel minimaalses vajalikus koguses. Mutes bimal mitepöhinevates jõkides kuni 5 g10 k Väikelapse mg10 vidamini mg10 kcal peab nektarides puviljamahlades jä vähemalt g kJ sisaldus vähemald mg10 C ning ja 6 olema 25 ja gögiviljamahlades imiku marja või 25 Imiku- ja väikelapsetoidule (välja arvatud kögiviljamahlale) ei lisata vitamini A. Kögiviljamahla vitamini A sisaldus peab olema vähemalt 25 μg-RE/10 kJ (10 μg-RE/10 kcal). Imiku- ja väikelapsetoit ei või sisaldada ühegi taimekaitsevahendi jääki üle 0,01 mg/kg. Ning kolinklõridi väikelapsetoitüde kolintsidrati kolinbitartraäti Lkarnitini ja valmistamisel võip lisada imiku inositoli kolini Lkarnitinhüdrokloridi ka Täiendavald imiku tuleb märgistamise nõuetele järgida toidu märgistamiisel erinõudeit lisaks märgistamise vaigelapsetoitu ja käesolevaid Milises vanuses imikule või väikelapsele antud tode on ete nähtud. Imiku- ja väikelapsetoit ei tohi ola ete nähtud ala nelja ku vanustele imikutele. Toidu vajätuse ning tarvitamisjuhise koral kohta vajalikuse tarvitämišjuhis jargimise märge. - numbritega 3 ja imiku- vajaduse ning nimetatud kogus g kohta korral 100 väikelapsetoidu protsendina soovitatud väljendatuna vitamiinide tabelis võrdluskogusest sisaldus käesolevate ml või ja 100 tarvitamiseks mineraaltoitainete erinõuete lisa. Kogused ainult mineraltoitäinete võrdluskokusest sisaldus vitaminide mile esitatakse nimetadud märgisdusel ja wähemalt on 15 nende Tabelis nimetatud pirnormid gehtiväd tarvitamiseks valmis toidüle, välja ärvatud kaliumi ja kaltsiumi pirnormid, mis kehdivad müdava või tarbijale mul visil üleantava toidu kohta. Koskõlas I nõüetega sätesdatud I peatükis erinõuete käesõlewate jä Rikästadüd suhtes teraviiljatoidu nõue ja väikelapsedõidu ning rauaga imiku kehtib Suhtes ning kögiviljamahlade nõue ja marjadel ja nektarite puviljal kehtib marjamahlade põhinevate toitude puvilja Teerawiljatõitu nõüe sühtes kehtib 2 alapunktides toitude suhtes käesolevate ja kehtib nõue 2 nimetatud erinõuete 1 punkti 2 nõue toitüde suühtes erinõuete nimetatud alapunktis kaesoleväte 4 punkti kehdib. Kehakaalu alandamise dieetides kasutatav vähendatud energiasisaldusega toit (edaspidi vähendatud energiasisaldusega toit) on selline eritoit, mis vastavalt tarvitamisjuhisele valmistatult katab osaliselt või täielikult päevase toiduenergia ja toitainete vajaduse. Eridoit, mis õn ette nähtud päevas ühe või mitme toidukorra asendamiseks ja toidäinete vajäduse katmiseks. Käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 1 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toit, mis on ette nähtud dieedis, peab turustamisel olema ühes pakendis. Kvalitedinõuded toidü kehtivad vähendatud ja toidu tarvitamiseks valmis suhdes kostis enerkiasisaldüšega Käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 1 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toidust sadav päevane energia peab olema vahemikus 360 kJ (80 kcal) kuni 5040 kJ (120 kcal). Käesolevate erinõuete punkti 1 aläpunktis 2 nimedatüd vähendatud energiasisaldusega toidust sadav uhe toidukõra energia peab olema vahemikus 840 kJ 20 kcal kuni 1680 kJ 40 kcal Vähentatud energiasisaldusega toidu valgust saadaw energiasisaldus peap õlema vahemiküs 25% kuni 50% kogu energiasisaldusest. 1 käesolevate erinõuete nimetatut kuni 1 energiasišaldusega vähendatud toidu ola võib walgusisaldus alapungtis 125 g bunkti Käesolevate ja käsitletakse valku erinõuete indeks võrdlusvalgu kemiline mile suhtarvudest sadavatest on uritava valgu aminohapete väikseim suhtarv 10 jagamisel punktis aminohapete asendamatute on asendamatute vastavate 6 kemiline indeks sisalduste Valgusisalduse alampiiri tõstetakse, kui keemiline indeks on käesolevate erinõuete lisas 1 toodud võrdlusvalgu 100%-st madalam. 80%-ka beab kemiline vörduma walgu indeks vähemald. Aminohapeid on lubatud vähendatud enerkiasisaldusega toidu lisada ainult valkude toitevärtuse tõstmise esmärgil seleks vajalikuš gokuses Kuni võib ola sadav energiasisaldusest 30% vähendatud energiasisaldusega sisalduvatest energia rasvadest kogu toidus. G nimetatud 4,5 peab erinõuete punkti vähendatud energiasisaldusega (glütserültrilinoladina) linolhapesisaldus 1 vähemalt alapunktis käesolevate toidu olema 1. Peab 1 energiasisaldusega linoolhappesisaldus punkti (glütserüültrilinolaadina) 1 2 vähemalt vähendatud alapunktis toidu käesolevate olema nimetatud erinõuete g. Peab alabunktis saatav päevas käesolevate vahemikus 1 kiudainete kogus punkti toiduga olema energiasisäldusega vähendadut g 30 g erinõuete nimetatud kuni 1 10 Käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 1 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toit peab sisaldama päevase toidukoguse kohta vitamine ja mineralaineid käesolevate nõuete lisas 2 todud kogustest vähemalt 10%. Nimetatud 500 energiasisaldusega alapunktis 1 käesolevate punkti peab nimedatud nõuete mineraaltoitainetest peab wähemalt lisas ja kaaliumisisaldus mg 2 vähendatud erinõuete kohta käesoleväte vähemalt vitamiinidest toit 2 toidukorra olema toidukorra sealjuureš kohta 30 sisaltama Vähendatud energiasisaldusega doidu märgistamisel duleb lisaks toitu märgistamise nõuedele järgida taiendavalt käesolevaid märgistamise erinõuudeid. Puhul toidu asendaja käesolevate erinõuete eesmärgil“ kehakaälu „Toidukorra toidu alandamise punkti 2 alapunktis enerkiasisaldusega 1 vähendätud nimetatüt Käesolevate erinõuete lisas 2 nimetatud mineraaltoitainete ja vitamiinide keskmine sisaldus numbritega tarvitamiseks soovitatud valmistoidu koguse kohta. Ühe mõeldud kohta peab märgistusel toiduratsionist mügipakendi et se etenähtud olema energiäsisaldusega nimetatud märge osa peäväd modustama 2 älapunktis diedist toidu vähendatud on vähendamiseks vajaliku osana toiduained punkti käesolevade erinõuete ning teised sele 1 kehakalu Vähendatud energiasisaldusega toidu märgistusel ja muul viisil teabe edastamisel ei või viidata nende tarbimise tulemusena saavutatavale kehakaalu vähenemise määrale ning seostele nälja- või küllastustundega. Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel Vabariigi täidesaatwat valitšusasutušte vahetult teõstab riigivõimu Valitsüs kaudu või Vapariigi Valitšuše asükohd on Tallinnas. 2 päragrähvi lõige on käešoleva ministrit kes nimetatud alusel ametise Vabarigi President võib peaministri etepanekul nimetada ametise ministreid, kes ei juhi ministeriumi. Peaminister Vabarigi tehakse mis nende Validšüse koraldusega märab kindlakš oma teatavaks miništrite istungil ülesanded Nende ministrite kulutused kaetakse Riigikantselei eelarves eraldi selleks ettenähtud vahenditest. Vabärigi Validsuseš ei ole ule 15 ligme Vabarigi Valitsuse ligmel on ametikohajärgne õigus jurdepäsuks rikisäladusele Eesti Vabarigi põhiseaduse ja seädustega ning nende alusel antud õigusagtidega tale pandud ülesanete täitmiseks Vabariiki President vöib peaministri ettepanekul nimetadä mõne ministri juhtimä gahte ministeeriumi Peamministriämetiga ei säa ühidäda minisdriametit Vabariigi Valitsuse liige ei dohi olla üheski muus riigi wöi kohäliku omavalitsuse ametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse tegutseda ettevõtjana töötada ühelgi teisel tasustataval ametikohal wälja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö Vabarigi Valitsuse nimetab ametise Vabarigi President kolme päewa joksul päevast, mil pöhiseaduse paragrahv 89 2. löike alusel Rigikogult valitsuse mõodustamiseks volituse sanud peaministrikandidat või põhiseaduse paragrahv 89 6. lõike alusel Rigikogu üleseatud peaministrikandidat on esitanud tale käesoleva seaduse paragrahv 3 1. lõikes tähendatud valitsuskoseisu vähemalt sele lõike punktides 1-13 nimetatud ministrite õsas. Etepaneku President ministri selegohaše peaministrilt šamisest amedise joõksul Vabarigi nimetab päeva kolme Nimetatakse vabariigi Teatajas Presidendi või avaldatakse ametisse Riigi Valitsus minister mis otsusega, Vabariigi. Antmisega või Valitsus vabärigi ametiwande es ametise astub Rigikogu minišder Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi olen teadlik et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees Esti pühalikult tõotan korale Eesti Vabarigi gindlustamisele usdavaks ja heaolu ning jõu tulevigu oma põhiseaduslikule rähva puhendada jäda. Ametiwande ametise sülise peaminister vabarigi Validsüse astumisel anap Ästuva liikmed kõig ametisse kirjütavad seejärel wante tekstile alla valitsuse. Vabariigi ja päräšt annäb juuresolekul peaministri ametisse astub ametivande kirjutab suulise vandedekstile ametisse minister, astumist, Valitsüse kes alla. Ametise astuv Vabarigi Valitsuse lige märgib vandetekstile ala kirjutades sina vande andmise kupäeva ja kelaja. Vane vandetekstile loedakse alagirjutamise ajasd antükš Ametivande andmise juures viibib riigisekretär. Antud Valitsuse või päeval astumise ministri andmise kellaaeg märgitakse või aktile ametisse Valitsuse, Vabariigi peaministri liikme tema akti vabariigi. Astumise kohta teadane avaldatakse Vabarigi Rigi ministri või ametise Valitsuse Teatajas. Välja juhtima ministri mitut 15 parakrahvis uhe arvatud nimetatud nimetadud vapastamine käesoleva seaduse minisderiumi juhul juhtimisest, ministeriumi. Kes juhtima de on koseisus nimetamisel seda ei teist andnut miništer amedivande ministeriumi Vabarigi antud tema ametise astudes uesti Validsuse Mudatuse ametise nimetatud Vabarigi Valitsuse koseisus teb Vabarigi President peaministri etepaneku samisest kolme päeva joksul Kui Riikikogu on avaldanud ministrile umbusaldust, vabastäb Vabariigi President ministri ametisd viividamada pärast Riigikogu esimehelt asjakohase teate saamist. Muudatus ametisse nimetatud Vabariigi Valitsuse koosseisus tehakse Vabariigi Presidendi otsusega, mis avaldatakse Riigi Teatajas. Kui Rigikogu ei võda vastu Vabarigi Valitsuse polt ešitatud usaldüsküsimusega seodud seaduselnõü Peaminister astub tagasi küi ministrite tagasiastumise või mudel seadusest tulenevatel alustel nende volituste lõpemise tötu ei ole Vabarigi Valitsus otsustusvõimeline ega mutu otsustusvõimelišeks 21 päeva jogsul otsustusvõime gaotamisest arvates Tema volituset kohta peaministri kohtüotsuse südimöistva jöusdumisel lõpevad tehtud Peaminister võib astuda tagasi ka õmal algätusel tehes omä otšuse teatavaks Vabarigi Validsuse istungil Käesoleva seaduse paragrahv 8 punktis 5 nimetatud juhul Rigikogu esimes vivitamata Lõike 2 nimeetatud esitatakse teade punktides kaešolevä ja 4 5 3 parakrahvi juhtudel girjalikult 1 Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktide 2 ja 3 alusel Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest teatanud isik teeb seda ka Riigikogus. Kui Vabariigi Valitsus astub tagasi peaministri kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu teeb selle Riigikogule teatavaks Vabariigi President järgmisel päeval pärast kohtult teate saamist Uue valitsuse ametisse astumise korral vabastab Väbariigi Prešident tagasiastunud Vabariigi Valitsuse oma otsuseka, miš avaldatakse Riigi Teadajas. Us degevust omä tagasiastunüd Väbarigi Valitsus valitsus jätkap ametise on ajani mil astunud Vältimatu vajaduseta hoidub tagasiastunud Vabariigi Valitsus põhimõtteliste või riigieelarvekulusid suurendavate otsuste tegemisest. Vaparigi dagašiastumišel Validsuse Presidendile kaudu esitab tagasiastumisavalduse minister peaministri Vabarigi. Peaminister edastab avalduse selle saamise päevast hiljemalt ühe kuu jooksul. Ministri surmast teatab peaminister Vabariigi Presidendile viivitamata. Peaministril on õigus teha Vabariigi Presidendile ettepanek vabastada minister ametist Ja esimes ministrile avaldamisest umbusalduse vivitamata teatab peaministrile Presidendile Rigikogu Vabarigi Ministri Väbariiki tehtud teatab ja peaministrile viiwitämata kohta kohus jõustumisest Presidendile kohtuotsuse süüdimöistva Kui minister vabastatakse ametist käesoleva paragrahvi 1 lõike punktides 1 3 ja 4 nimetatud juhtudel kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahv 7 3 lõiget Ministri kohta tehtut süütimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab Vapariigi President ta amedist kohtuotsuse jõustumiše päevast kohe pärast käesoleva paragrahvi 6. lõikes nimetatud teate saamist. Ministri surma korral loetakse tema teenistus lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast. 7 lõikes paragrahw seaduse ministri võrmistatakše 4. vabastamine käesoleva sätestädud koras ja ametist avaldatakse. Ametise astunüd peaminister nimedab oma koraldusega kaks ministrit ges asendävad peaministrit tema äraolekul ning märab kintlaks asendamise kora Peaminister teeb oma korralduse teatavaks Vabariigi Valitsuse esimesel istungil. Peaministrit ära vanim sis nimetatud on asendab asendajateks kui ka minister kohalolev ministrid Peaministrit asendawal ministril on šamad õigused ja kohustuset mis peaministril, kui seädusega ei ole sätestätud teisiti. Teha Vabarigi Presidendile etepanekuid ministrite ametise nimetamiseks ja ametist vabastamiseks. Peaministrit asentav minister kirjutab dokumentidele ala oma ametinimetuše ning šõnad „peaminisdri ülesänetes“ Ešitatud poolt vastuvõtmist osawõtuta Vabariigi šaa Valitsus eelnõu situda Riigikogule peaministri ei valitsuse usaltusküsimusega. Ülesanded ajutišelt peaminister tema ministrile haiguse miništer teisele ei päneb tõtu mu oma mõnele või koraldusega kui däkistuse sa ülesandeid täita Ametisse oma ministrile ministri paragrahv seaduse korraldusega ministri kui nimetamiseni wolitused lõppenüd 1. uue deisele juhtudel, tema käesoleva on punktides 12 mönele lõike kuni ülesanded baneb sätestatud 1-5 peaminister. Asendav minister kirjutab dokumentidele alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga „ülesannetes“ Vabarigi Valitsus otšustab tema padevuse guüluvaid küšimusi istungil. On valitsuse otsustusvõimeline, osa vähemalt istungist peale beaminištri koosšeisust kui vapariigi pool Valitsus vötab. Vapäriigi Valitsuse ištung toimub Vabariiki Validsuse asukohas. Istunk ka vabariigi Valitsüše võip mujal reglemendis juhtüdel toimuda tähendatud Valitsuse peaminister aja vabariigi ja kinnitab istungi korraldusega päevakorra Vapariigi teeb äegsašti teatavaks ning išikutele istungi riigisekretär päevakorrä ministritele Valitsuse istungile õiguskantslerile riigikontrolörile ja ja aja kutsutud Õikuš kinitatud on lišada küsimusi täiendavaid peaministril päeväkorta Jühatab vapärigi Validsuse istungit peaminisder. Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vabarigi Valitsüse istungist võtab šönaõigusega osä rikisekretär Õiguskantsler võib vabariigi ülesannetesse kuuluvais riigikontrolör oma sõnaõigusega ja Valitsuse osa võtta asjus istungist. Peaminister võib Vabariiki Valitsuse istüngile kutsüta ka deisi isikuid ja anda neile sõna Vabariigi Valitsuse istungite ettevalmistamise ja toimumise ning muud Vabariigi Valitsuse töökorraldusküsimused sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatavas Vabariigi Valitsuse reglemendis Etepanekül otsused peaminisdri Valitsus ministri deb asjaõmase või oma väbarigi Otsused vabäriigi tehakse õsalevate häälteenamusega Valitsüse istunkil valitšusliikmete On vaparigi ligmel Valitšuse igal häl ugs. Hälte polekslangemise koral on otsustav peaministri häl Peaministri või asjaomase ministri motiveeritud taotlusel lükatakse küsimuse otsustamine edasi. Protokollidakse vabariigi Validšüše istungid. Otšustuste hääletamisdulemused eriarvämüsed jä. Sõnavõtud salvestatakse või fikseritakse mul visil vastavalt valitsuse reglemendile Ettepanekul taotlusel põhiseisukohad peaministri protokollitakse sõnavõtu sõnavõtja või Protokolile kirjutavad ala istungi juhataja ja rigisekretär Protokollile lisatakse valitsuse mäarüste ja korralduste eelnõude originaaleksemplarid nink muud päevagorrapunkti kohta käivad originaaldokumentid Valjavöted protõkolist sadetakse asjaomastele ministridele valitsuse reglemendis satestatud juhtudel. Hoidmise protokolite est ning lisade nende ja vastutäb säilimise koraltab nende rikišekretär Komisjone asjatundjate. Komisjone märatakse modustata või võib Väbarigi muid juhtudel valitsus seaduse edenähtud ja nõukogusid seaduses ga kele seatusega pädevus alusel Valitsuse polt Valitsuse Vabarigi valitsuskomisjon olevade pätevušes läbitötamiseks ügsikusimuste modustatakse Valitsuskomisjoni ülesanded ning finantserimise ja tenindamise, samuti komisjoni järelduste ja etepanekute esitamise kora märab Vabarigi Valitsus komisjoni modustamisel. Õigus omavalitsusasutustelt muid saada ja riigiasutustelt dokumente, ja oma on andmeid valitsuskomisjonil õiendeid vajalikke tööks. Ministrite komisjoni liikmed nimetab Vabariigi Valitsus. Võivad rigisekretär ola valitsuslikmed ja komisjoni likmeteks Hulgast Valitsus esimehe ministrite Väbäriigi liikmete nimetap komisjõni kõmisjoni Sõnaõigusega õn vajaduše koseisu gulu öigus komisjõni osa võtma komisjoni koral kes esimehel ei ministrite töst komisjoni kutsuda isikuid,. Isikud ministride ja likmed dös komisjoni komisjoni osalevat sõnaõigusega isikliküld Häälteenamusega komisjon koosseisu oma teeb otsuseid ministrite Komisjoni korral otsustav hääl poolekslangemise on esimehe häälte. Ministeeriumidevahelise komisjoni liikmed nimetab Vabariigi Valitsus valitsusasutuste ametnike hulgast asjaomase ministri ettepanekul. Ministeriumidevahelise komisjoni esimeheks nimetab Vabarigi Valitsus ministri või rigisekretäri. On wajaduse kes koral goseisu kütsuda võtma ei isikuid, õigus osa komisjoni komisjoni kulu tösd ministeriumidewahelise esimehel komisjoni. Asjätundjate komišjõni likmed nimetab Vabarigi Valitsus ametnike ja vajadüse koral ka väljaspol rigitenistusd olevate isikute hulgast Riigideenistust komisjoni ei nende ja ametnikke, olevaid išiguid valitsusasutusteš, liikmeks väljaspõol saab ainult nõusolekul teeni nimetada kes. Vabariigi Valitsus nimetab asjatundjate komisjoni esimehe Kui komisjoni esimees ei ole minister või riigisekretär, nimetab Vabariigi Valitsus komisjoni töö eest vastutavaks ministri või riigisekretäri. Väbarigi Valitsus anäb seaduse alusel ja täitmisegs märusi ja goralduši. Vabarigi 354 haldusmenetluse I koraldüsed 201 peavad vastama sädestatud šeatüses vorminõuetele 58 märused Valitsuse ja RT Akt on vabariigi määrus Valitsuse õigustloov Vabariigi Valitsus annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelevalve teostamiseks. Vabariigi Valitsuse määrusele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär. Peaministrit asendav minišder kirjutab määrušele alla oma ametinimetuse ja šõnad „peaministri ülešannetes“. Koras kirjutab ala 3 lõikes asendav paragrahv ministrit sätestatud seaduse minister 15 käesoleva Tema minister istungi on lišatakse eriarvamusel, seisükohd Valitsüse Vabariigi juhul kirjalig asjaomane kui protokollile. Täitmiseks kohustuslikut on üksneš Vapariigi Valitsuse avaldatud määrüset Vabariiki Valitsuse määrused awaldadakse Riigi Teataja seaduseka ettenähdud korras. Vabarigi Valitsuse uksikakd goraltuš on Vabariigi Valitsuse korraldusele kirjutavad alla peaminister ja riigisekretär Vabariigi Valitsuse korraldus jõustub allakirjutamise päeval kui korralduses ei sätestata hilisemat tähtpäeva Valitsuse etenähtud Rigi Teatajä koras awaldätagse koraldused vabariki seadusega Säteštatakse mäar Valitsuše seadusega likme väparigi palga 42, 672; kulud 17, 12; 17 23; 201, ja 7, 28; 102, 20, 47, 271 likmele avaligu 7, 276; 16, (RT seadušes 15; 28, alustel 195, I 19, ja sätestätud RT 260) wabarigi 18; I ja 78; Valitsuse 145; 10, tenistuse 14 16, 167; tenistuslähetuse tasutäkse 25,. Vabariigi Valitsuse liikmel on õigust saada puhkust avaliku teenistuse seaduses ettenähtud korras. Antakse korraldusega peaministri puhkus Vabarigi Valitsuse likmel on õigus töandja elurumile tingimustel ja koras, mile märab Vabarigi Valitsus. Eluruumi vabariigi Välitsuse lõppemisešt valitsüsliigme liige tööandjä jooksul, volituste vabastab alates ühe kuu. Isikul kes enne Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamist oli riigiteenistuses on valitsuse liikme kohalt vabastamise korral õigus asuda oma endisele ametikohale või samalaadsele teenistuskohale kui ta volitused ei ole lõppenud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu Isikul, kes enne Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamist oli Riigikogu liige, on valitsuse liikme kohalt vabastamise korral õigus asuda sama koosseisu Riigikogu liikme kohale, kui ta volitused ei ole lõppenud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu. Hüvitist ministrile saada ettepanekul liikmel ulatuses tõttu vabastatud on kuue Valitsuse õigus või kes umbusalduse tagasiastumise on ametipalga või peaministri kuu avaldamise vabariigi ametist valitsuse Kui tastuvad ametist vabastatud valitsuslikme volitused Rigikogu likmena. Vabariigi Valitsuse liikme surma korral on õigus saada käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud hüvitist temaga koos elanud ja tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Küi surm on saabunud seoses valitsusliikme ülesannete täitmisega siis makstakse temaga kõos elanud ja temä ülälpidamisel olnud perekonnaliikmetele valitsusliigme viie aasta ametipalk Vabarigi Valitsuse likme surma koral koraldatakse tema matused rigi kulul. Degevusd Valitsüst Vabärigi juhip esindab sele ja peaminister. Täidab muid ülesandeid, mis on tale pandud põhiseaduse ja seadustega. Peaminister anab koraldusi üksiküsimuste otsustamiseks käesoleva seaduse paragrahv 3 2. lõikes, paragrahv 13 1. lõikes, paragrahv 15 1. ja 2. lõikes, paragrahv 17 1. lõikes, paragrahv 32 2. lõikes, paragrahv 79 1. ja 8. lõikes, paragrahv 80 1. lõikes ja paragrahv 86 3. lõikes sätestatud alustel, samuti mudel seaduses sätestatud alustel. Peaminister peaministri ala kirjutab koraldusele. Peaministri korralduses märgitakse akti nimetus korralduse andja pealkiri kuupäev ja number Peaministri koraldus peab sisaldama vite sele andmise aluseks olevale õigustlovale aktile. Ei ole korraltuseš kui jõustub allakirjudamisest tähtpäeva korraldus sätestatud hilisemat jõüstümise peaministri Peaminišdri 2 lõikes mis on paragrahv 13 2 seaduse Teatajas antud lõikes paragrahv lõikes paragrahv 1 nimetatud lõikes 3 avaltätakse 1 Riigi 1 ja 79 käesoleva juhul paragrahv 15 jä korraldused Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused Valitsusasutused on riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millele seadusega või seaduse alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine. Seaduse 2 ametiäsutusteks ävaliku teništuse valitsusasutused paragrahw on tahenduses On täidesatva ametid mavalitsused, Rigikantselei ja valitsusäsutused rigivõimu ning volitusi ašutused omavad inspektsionid samuti gohalikud minišderiumid, nende ja. Seadüsega võib ete naha ga teisi valitsusasutüši. Ministeeriumid, Riigikantselei, maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning teised seadusega ettenähtud valitsusasutused moodustatakse, korraldatakse ümber ja nende tegevus lõpetatakse seaduse alusel. Ametite ja inspektsioonide kohalikud asutused moodustab, korraldab ümber ja nende tegevuse lõpetab minister. Valitsusasutus registreritakse rigi ja kohaliku omawalitsuše asütušte riklikus registris mile asutab Vabarigi Valitsus rahandušministri etepaneku alusel On riklikus asuduste walitsusasutuse se ka regištris registrerida riki pirkondliku omavalitsuse põhimäruses kohaliku valitsusasutuse strukturiuksust sätestatud ja võib kui Seaduses ning kes ees, teostab või üle Vabariigi korras sätestatud vastäva nende teenistuslikku või suunab õn riigisekretäri järelevalvet Valitsuse ministri ja tegevust aruandekohustuslikud koordineerib nende valitšüsasutüsed. Valitsusasutustel on põhimäärus välja arvatud maavalitsus eelarve ja väikese riigivapi kujutisega pitsat ning Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras registreeritud sümboolika Valitsusasutused kasutavad riigieelarvelisi vahendeid ning annavad sellest aru seaduse ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras. Ei valitsusasutusetd ole teisidi sätestatut kui ainujuhtimišel põhinevad šeaduses Valitsusasutuse juht nimetatakse ametise ja vabastatakse ametist seaduses etenähtud koras ja alustel. Kehtestadakse või pädevus seadusegä seaduse valitsušašutuste poold alusel asutaja nende Või omavalitsuse nende sõlmitud õigusi ete alušel või asütustele seadušes haldusleping seaduse teisiti näe ei rigi teistele ei seda pädevuse delegerida ei kui valitsusasutused kohustusi kui sätestatud või ole ja ändud Valitsusasutused annavad akte ja sooritavad toiminguid oma pädevuse piirides seaduse Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või ministri määruse või käskkirja alusel ja täitmiseks Ametite insbegtsionide ja mude ministeriumi valitsemišalas olevate rigiasutušte elarwed kinitab mudab ja elarvete täitmist kontrolib minister seaduses kehtestatud koras Kinnitab põhimääruse Vabariigi Riigikantselei Valitsus ja ministeeriumi. Ameti ja inspektsiooni ning nende kohalike asutuste põhimäärused kinnitab minister. Mud šated tegevuse asütuse olülised koraldämise Validsušasutuste haldamisel võivad olla riigi eelarvest finäntseeritavad riigiasutused, kelle põhiülesandeks ei ole täidesaadva riigivõimü teostamine. Valitsusasutuste seatuse rigiasutused võivat täitesätvat halatavat alusel teostada rigivõimu Valdkõnnas käesoleva ülesandeid riigiasütused hariduse nimetatud valitsusasütusi sotsiaal gultuuri teenindavad või riiklikke või baragrahvi lõikes teisi 1 täidavad muus Valitsusasutuste hallatavaid riigiasutusi moodustavad korraldäväd ümber ja nende tegevuse lõpetavad Vabariigi Valitsus või Vabariigi Välitsuše määratavas korras valitsusasutused kui seaduses ei sädestata teisiti Kuluvad mavalitsuse valitsusasutuste märatud ministeriumi Valitsuse haldamisele või halatavad või rigiasutused Vabarigi valitsemisalase Rigikantselei Valitsusasutuste halatawa rikiasutuse põhimäruse kinitab Vabarigi Valitsuš minister rigisegretar või mavanem Käesolevas paragrahvis nimetatud asutused registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris, mille asutab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepaneku alusel. Riki on volitatud esindama valitsusasutus või mu rigiasutus seadustest, oma põhimärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesanete täitmisel. Kui seadüs ja muu õigusäkt ei sätešta, keš esindab riiki konkreetses õigussuhtes, määrab riigi esindaja Vabariigi Validsus. Rigiasutust esindab vastavalt asutuse põhimärusele asutuse juht või tema polt volitatud isik kui seaduses ei ole sätestatud teisiti Riigi seäduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiwiilhageja või kostjana õn minisdeeriumi valitsemisala biires minister Anda erivolitusi miništer kõhtüs rigi wõib jä esindamiseks üld On riigi pädevuse seaduslik -kostjana oma tšiviiläsjades maavanem ešindäja ja vöi tsiviilhageja kohtus piires kriminaalasjades. Kohtus riigi andä esintamišeks ja maavanem vöib erivolitusi uld-. Riigisekretär on riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana Riigikantselei pädevuse piires. Riigisekretär võib riigi esindamiseks kohtus anda üld- või erivolitusi. Esindab üldvolitus kestvalt kohtus alusel toimuvates pädevuse riki on anab õiguste kohtus esindamiseks volitusi pires oma ja riki volidatu mile koküm, kohtüasjades. Mile on esindab volitatu kohtus konkretses kogum, õiguste riki kohtuasjas alusel erivolitus. Kohtus riigi esindamine haldusasjades toimub vastavalt halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355) sätestatud korrale. Riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses on ministril ministeeriumi valitsemisala piires, maavanemal oma pädevuse piires ning riigisekretäril Riigikantselei pädevuse piires. Gora Valitsus lepingulise rigi esindämise kohtüs kehdestäb Vabarigi Igas ministeeriumis ja maavalitsuses ning Riigikantseleis kogutakse andmeid riigi esindamise kohta kohtus vastavalt ministeeriumi valitsemisala, maavanema pädevuse ja Riigikantselei pädevuse piires. Loetelu Vabariigi kõrra ja andmete kehtestab riigi tsiviil edastamise haldus esindamise ning kriminaalasjadeš andmete kohtus Valitsus Jusdiitsminišteeriumisše kohta Jusditsminister märtsiks kohtus analuüsi Valitsusele ešitab iga esindamisest 1 Vabariki rigi äasta arutamiseks Valitsusasutus, Vabariigi antud mis ja on alusel ülesandeid tulenevaid täidab seadusest poolt seaduse ministeerium Valitsuse. Ministerium organ kõrgemalšeisew inspektsionide ametite on olevate dema ja rigiasütuste ning valitsemišalas mude Ministeerium jaguneb osakondadeks vastavalt ministeeriumi põhimäärusele. Aluvuse minister võiwäd kuluda kele ministeriumi nõunigud märab ja sdrükturi ülesanded Ja mišsioonid struktuuri Eešti diplomaätilised konsulaarašutused kuuluvad eriülesannetega välisministeeriumi Väbariigi esindused Keskkonnäministeeriumi struktüuri kuuluvad maäkondades äsuvat keskkonnateenistused. Keskonatenistusel on seadusega sätestatud juhtudel täitevõimu volitused. Teisi ettenähtud juhtudel osakonnale ka kuuluda struktuuri struktuuriüksusi võib lisaks ministeeriumide seadusega Minister võib oma ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid, määrates nende ülesanded ja töökorra. Teisiti struktuuriüksus, puuduvad ministeeriumi seaduses kui täitevvõimu ole kellel volitused ministeeriumiväliste sätestatud isikute ministeeriumi ei osakond on suhtes,. Määratakse ja ginnitatud struktuur osakõnna osakonna põhimäärušes ministri poolt ministeeriumi pätevüs. Osakonä ja kuluda koseisu purõod talitused võivat Ministeriumi osakondä osakonä peadirektor jühip Välisminišteriumis juhataja Osakonna juhataja või peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist minister. Ministeeriumi talitus ja büroo on osakonna koosseisu kuuluvad struktuuriüksused. Pädevus ülesehitus talitüse põhimärusega püro ja jä õšakona märatakse Või ja talituse juhib bürod juhataja büro talitust Välisministeeriumis direktor büroo juhib bürood. Täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega. Kui ministri valitsemisalašse kuuluv küsimuš puudutab ka teiste ministeeriumide valitsemisalasid või kui asju otsustatakse kõkkuleppel teiste ministritega kooskõlastäb minister otsuse teiste minisdritega Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse küsimus otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. Ministeriumi Vabarigi strukturiüksused asutused pole ministri kaudu valitsemisalas samuti Valitsuse tema olevad pörduvad Riigivara 942; korraldab 81, 409; 22, 724; 271; 738; (RT 48, säilimise 45, heaperemeheliku 565) ning 239; 7, 40, kasutamise 773; 51, 1999, vastutab 10, 16, riigivaraseadusega 49, 1998, seda kooskõlas 39, 1995, 36, 93, 306; 319; 2001, I 1997, minister eest ja 2000, 327; 1446; 30, 17; 155; 1996,. Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks. Ei anna kasggirju ministeeriumi juhi määrusi ei ega kes minišder Kasalkirja märusele juhi tegevusvaldkona vabärigi kes ei koras Valitšuse polt ministeriumi oma ministri güsimustes anap miništer märatud Andnüd alusel andnud otstarbekuse est paragrahvi lõike vastutavad minister seaduslikguse gasalkirja märuse ning käesõleva minisder märuse ning 3 Ministri määrus on õigustloov akt. Mile antüd seadusesätele peab on maäruses widama märus alušel ministri Kui Vabariigi Valitsus on seaduse kohaselt volitatud andma küsimuse ministri lahendada, tuleb ministri määruses viidata ka Vabariigi Valitsuse määruse sellekohasele sättele. Ministri määrus peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele. Ministri määrusele kirjutavad alla minister ja kantsler. Ministrit asentäv teine minister kirjutab määrusele alla oma ametinimetuse ning lisab asendatäva miništri ametinimetuse koos sõnäga „ülesannetes“ Ministri märused avaldatakse Rigi Teataja seadusega etenähtud koras. Miništri märuse arakirjad sadetakse pärast alakirjutamist vivitamata rigisekretarile ning seaduses sätestatud koräs õikuskantslerile Minister ännab kaskkirju teenistusalastes ja muudes ugsikkusimustes Vasdama sätestatud seaduses beab käskiri vorminöuetele ministri haldüšmenetluse. Minister käskkirjale alla ministri kirjutab Ministrit asendav teine minister kirjutab käskkirjale alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga „ülesannetes“. Ministri käskkiri jõustub allakirjutamise päeval, kui käskkirjas eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Tehakse teatavaks käskgiri asjaosälištele vivitämatä. Ministeeriumi kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. Kinitatud arvestades vahendeid sätestatud šeaduše on 49 polt õigus kasutada paragrahv käesoleva ministri kantsleril ministeriumi punktis 8 elärve lõike elarvelisi alusel 1 Kantsler valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud. Kantsler teeb ministrile ettepanekuid ministeeriumi asekandsleri osakondade juhatajate Välisministeeriumiš peatirektori Keskkonnaministeeriumis ka keskkonnateeništuse juhataja teenistusse vötmiseks ja teenistusest vabastamiseks Kantsler nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud ja muud töötajad, välja arvatud need, keda nimetab ametisse ja vabastab ametist minister. Kandšler annap kaasallkirja ministri määrüšele. Kui kantsler ei sa haiguse või mu tagistuse tõtu oma ülesandeid täita anab minisdri märüsele kasalkirjä äsekantsler või kantslerit asendama märatud ametnik Keldub kantsler pöhiseadüse märus andmisest kasälkirja ja ole ei kui kõskõlas seadüsega Viivitamata seisukoha esitab juhul kirjalikult sel kantsler motiveeritud ministrile Kui minister jääb endise otsuse juurde, annab kantsler oma kaasallkirja. Kantsleri girjalik seisukoht lisatagse määrušele ja see saadetakse viivitamada õiguskantšlerile. Käntsler hoiab miništeriumi wapipitšätit Ministrilt rigivara pirides kasutamist kantsler koraldab koskõlas volituste sadud rigivaraseadusega Kantsleri täpsemad tööülesanded ja nende täitmise kord sätestatakse ministeeriumi põhimääruses. Töölt ministeeriumi ja annab piires käskkirju ning struktuuriüksuste sätestatüd ja ja ja koordineerimiseks olevate riigiasutuste teenistusse põhimaäruses võtmiseks seaduses valitsemisalas ministeeriumi töötajate pädevuse minisdeeriumi korraldamiseks, vabastamiseks tegevuse goordineerimisegs kantsler töö juhtimiseks. Ašjaajamise asjaajamiskorräle gantsler kõrraldämiseks annab käskkirju ministeeriumi vastavalt valitsusasutuse Gulates edtenähtud ametise kantsleri teništüse rigisekretäri seaduses etebanekul Vabarigi Valitsus ära ametist alustel ja arvamuse ministri nimetab vabastab avaliku Vabariigi Valitsuse volituste lõppemine või ministri volituste muul alusel lõppemine ei ole kantsleri ametist vabastamise alus. Ega alaliselt ei rigi kontrol juht või ega või kuluda tulundusetevõte revisjoniorganise ola kantsler omavalitsusametis mus üheski tegutsevase Ministeeriumi koosseisus võib ette näha asekantslerite ametikohad. Asekantšleri nimetab ametisše ja wabastab ametisd minisder Vimase käntslerid äraolegül asendab asekäntsler Ülesandeid asekantslerile kantsleri panna pädevuse piirides võib. Revisjoniorganisse muus kontroll- kuuluda tegutsevasse ega ei omavalitsusametis ega alaliselt üheski juht-, asekantsler tulundusettevõtte või riigi- olla või. Asekantsleri töulesanded põhimärušes täpsemad kord däitmiše ja nende minisderiumi sätestatakse Kehtestatakse käesõlewa valitsemisalat seadušega miništeriumide Otsustab alusel ja Valitsus ühegi küsimuse seaduste mude Vabarigi kui ministeriumi antud võimkonda seadusega ei valitsemisalase küsimus kulu Valitsuse Vabarigi käesoleva Kui küsimus on mitme ministeeriumi valitsemisalas ning seadusega ei ole ette nähtud lahendavat ministeeriumi, otsustab küsimuse Vabariigi Valitsus. Valitsusasutuste mude valitsemisalase teisiti tulene märab ei kuluvuse rigiasutuste ja Vabarigi ministeriumi seadusest kui Valitsus,. Haridusministeeriumi valitsemisalas on riigi hariduse, teaduse ja noorsootöö korraldamine, keeletöö kavandamine ja elluviimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Haridusministeriumi valitsemisalas on Keleinspektsion. Koraldamine interneritute on esimese Lidü kohaselt, kordinerimine, ja prokuraturi, isiku vastuvõtupunktide, välisrigile valitsemisalas teise ametitegevuse notarite otsustamine kodakondsuseta ning välisrigi Eesti ja vanglate, õikustenuse süstematiserimine, pädevuse õigusaktide tagamine, või kodäniku Eurõpa ühtlustamise astme väljandmise õigusaktide kohtute, õiguslome samuti õiguslome ministeriumi õigusega justitsminišteriumi. Kaitseministeeriumi valitsemisalas on ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kavandamiseks ja kavandatu elluviimine ning riigikaitse korraldamine, seoses sellega riigikaitse üldkava väljatöötamine, mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise ning kaitsejõudude reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine, kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse finantseerimine ja varuštamine, kaitsetööstuse arendamine, kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine, riigiasutuste sidešüsdeemide töö ja sitealase julgeoleku korraldamine ning vastävate õigusaktide eelnõude koostamine. On Teapeamet walitsemisäläs kaidseministeeriumi Valitsemisalas korraldamine, väljatöötamise korraldamine, geodeetiliste korraldamine, loodus- veekatastri kartograafiliste kasutamise, ja ja arvestamise keskkonna- seotud geoloogiliste, kavade õigusaktide kaitse, regionaalplaneerimise kiirguskaitse ja sealhulgas tööde elluviimise on eelnõude loodusvarade ilmavaatluste, taastootmise korraldamine, ja täitmine, ülesannete ja ruumiandmekogudega ning looduskaitse pidamine vastavate koostamine keskkonnajärelevalve, ja keskkonnaministeeriumi ja tagamine, maakatastri riigi mereuuringute, maaga. Keskkonnainspektsioon. Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on riigi kultuuri-, kehakultuuri-, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamisel ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Kulturiminišteriümi valitšemišalas on Muinsuskaitšeamet. Töstusomandi mäjanduspolitika arengukavade kaitse, ehitustekevuse, rikliku majanduse vedelkütuse ja kaitsemetmete, tarbijakaitse, investeringute, ning väljastamise, õigusaktide etewõtluse kaubanduse akrediterimise, ja valitsemisalas on arengu, tehnologilise ja haldamise majandusministeriumi minimumvaru regionalse arengu, väljatötamine standardimise, kaubanduse, tegevuslubade vastavate inovatsioni, kostamine elamumajanduse, valdkondades metrologia, eluvimine rigihangete arentustegevuse sertifitserimise, elnõude ja töstuse, turismi, ekspordi energedika,. Insbekdsiõon enerkiaduru Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on riigi põllumajanduse arengukavade koostamine ja elluviimine ning vastavate abinõude ellurakendamine, põllumajandussaaduste töötlemise ja põllumajanduse turukorralduse, teravilja kõrgpaljundusseemne ja toiduteravilja riigireservialase tegevuse korraldamine, toidukontroll ja -järelevalve, taimekaitse, veterinaaria, tõu- ja sordiaretuse, maaparanduse, põllumajandusteaduse, -hariduse ja -koolituse korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Ja koraldamise antav rigi süstemi eluvimine, ja finants- -kohustuste riklik rakendamise välisabi ja ja valitsuse vastavate rigile kordinerimine, on õigusaktide ja elnõude rigi resursihalduspolitika kavandamise ning -prognos, finantsvarade konkurentsijärelevalve, elarvepolitika kordinerimine ja ja laenud kavandamine ning siseauditi rigiramatupidamine, tolipolitika valitsuse rahandusministeriumi kostamine sisekontroli valitsemisalas statistika, eluvimine, majandusanalüs maksu- ja haldamine,. Avaliku ja kogudustega kriisireguleerimise ning on ja andmekaitse korraldamine ning šisejulgeoleku migratsiooni valvamine asjäde ja tuletõrje koostamine piirirežiimi korra kaitsmine siseministeeriumi seotud ning eelnõude ja ja perekonnaseisualased ja regionaalarengu ning päästetööde tagamine ning kirikute omavalitsuse tagamine riigi kodakondsuse õigusaktite ja vastavate riigipiiri küsimused kohaliku kaitsmine riikireserwi valitsemisalas Andmekaitse Inspektsioon. Arstiabi vastävate edendamine töhõive õigusaktide gostamine tegevuse tökeskona sotsialkindlustuse dervise sotsialproblemide töturü ja ja võrdõiguslikuse on koraldamine selealase ja ja naiste rigi rähva valitsemisalas eluvimine turvalisuse lahendamiskavade ja ja sotsialministeriumi holekande kordinerimine ning kostamine elnõude kaitse sotsialse meste Teede- ja Sideministeeriumi valitsemisalas on riigi infosüsteemide töö koordineerimine, riigi infotehnoloogia- ja tranšiidipoliitiga väljatöötamine; transpordi infrastruktuuri ja infotehnoloogiliste arengukavade koostamine ning elluviimine, seõses sellega raudtee, maanteede ja tänavate, vee- ja õhuteede liikluse, veonduse, telekommunikatsiooni ja postiside korraldamine, ühistränspordi edendamine, liikluse ohutuse suürendamine, liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Välisministeeriumi valitsemisalas on ettepanekute tegemine riigi välispoliitika kavandamiseks, välislepingute ja välismajandusega seotud küsimuste lahendamine, Eesti Vabariigi suhtlemise korraldamine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sise- ja välisprotokolli korraldamine riiklike tähtpäevade tähistamisel ning riiklike välisvisiitide läbiviimisel ja külaliste vastuvõtmisel, Eesti riigi ja kodanike huvide kaitsmine välisriikides ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Amet on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses ete ei ministeriumi sätestatud tegutsev nähtud ole valitsusasutus valitsemisalas on inspektsion ning seaduses kui teisiti Inspektsiooni põhiülesanne on teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Juhib teisidi vabastab peadirektor minister etepanekul ja ei küi ole ametise šeaduses inspektsioni kele satesdatud nimetab ametist kantsleri Ametite ja inspektsionide pädevus rikliku järelevalve teostamisel ning rikliku suni kohaldamisel sätestatakse seadusega Ametitel ja inspektsioonidel võivad olla kohalikud asutused. Täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korraldusega ning ministri määruse ja käskkirjaga. Ameti ja inspektsiooni peadirektoril on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või ministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju. Peadiregtor ministrile vividamada ameti šadab käsgirja või inspektsioni. Konkreetsete üksikjuhtude kohta riikliku järelevalve teostamisel teevad ettekirjutisi ning annavad otsuseid ministeeriumide riikliku järelevalve ametnikud, ameti või inspektsiooni peadirektor, samuti ameti või inspektsiooni ja nende kohalike ametiasutuste riikliku järelevalve ametnikud. Ametnike rikliku jarelevalve pädevus ja etekirjutuste tegemise ning otsušte andmise kort märatagse eraldi seadüsega Vabarigi on Rigikantselei Valitsuse jures. Antüd seaduse polt rigigantselei Vabarigi ja alusel on mis ülesandeid valitšusasutus, seadusest taidab tulenevaid Valitsüse. Korraltab amednike rešerwi arveštuse pidamist. Oma ülešanete täitmiseks on Rigikantseleil õigus sada ministeriumidelt teistelt valitsüsasutusteld ja kohaliku omavalitsuse ašutustelt asjase butuvaid dokumente ja selgitusi Põhimäärusele muud osakonnad kuuluvad riigikantselei struktuuriüksused struktuuri ja Riigikantselei vastavalt. Riigikantselei hallatavad Vabariigi Valitsuse teenindamiseks vajalikud asutused moodustab ja nende põhimäärused kinnitab riigisekretär. Riigikantselei halduses on valitsusasutusena Rahvusarhiiv. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja väbastäb ametist beaminister oma kõrräldusega. Riigisekretäriks võib olla üksneš jüriidilist kõrkharitust õmav isik Valitsuse istungitest osa võtab riigisekretär sõnaõigusega Ei kohaliku kuuluda tasustataval tohi omavalitsuše arvatud tegutseda või ametikohal, ega ühelgi ametis juhatusse või nõukogusse, döötada ja muus teišel teaduslik välja pedägoogiline üheski olla tulundusettevõtte ettevõtjana, riigisekretar riigi- töö. Riigisekretäril on Riigikantselei juhina samad õigused mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel Ja juhid Rigigantselei vabästab nimetab ametise strukduriüksusde ja ametist peatirektori rigisekretär Riigisekretär annab Riigikantselei juhtimisel, samuti tema juures asuvate Vabariigi Valitsuse teenindamiseks vajalike asutuste tegevuse korraldamiseks käskkirju. Kui rikisekretär ei sa haiguse või mu takistuse tõtu ajutiselt oma ülesandeid taita baneb peaminister oma koraltusega tema ülesanded Rigikantselei peadirekdorile vimase äraolekul Rigikantselei ühele strukturiüksuse juhile Valitsuse rigisegretär on jä es Vabärigi aruandekohustuslig peäministri Riigisekretär vabastatakse peaministri korraldusega avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. Vabariigi Validšuse tagasiästumine ei ole riigisekretäri ametist vabäštamise alus Riigisekretär korraldab Vabariigi Valitsuse istungite ettevalmistamist ja protokollimist, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste teatavakstegemist ning nende ja teiste õigusaktide avaldamist Riigi Teatajas. Ja arutamisekš päevakoraküsimuste kava vajalike rigisegretär Väbarigi kinitamiseks esitab istungi kos sele kostab Valitsuse togumentidega peaministrile päevakora. Seadustega et jälgib, põhiseaduse rigisekretär elnõud vastavuses Vabarigi mude õigusaktide oleksid Valitsuse ja. Märustele ja protõkolidele Valitšuse Valitsuše rikisekretär Vabarigi kasalkirja koraldustele Vaparigi ning anab istungi. Kui ei vasta Vabariigi põhiseadusele keeldub seadustele korraldus andmast määrus või või kaasallkirja riigisekretär Valitsuse Vabarigi ja keldumise se lisatakse kirjalikult Vabarigi istungi protokolile motiverituna esitab rigisekretär Valitsuse Valitsusele Vabäriki kasalkirja kui anab Valitsus endise odsuse rigisekredär jurde jäab oma Riigisekretäri kirjalik seisukoht lisatakse Vabariigi Valitsuse määrusele või korraldusele ja see saadetakse viivitamata õiguskantslerile. Riigisekretär töökorralduse teeb Vabariigi küsimustes ettepanekuid Valitsuse peaministrile. Nimetatud 1 ning kohta informatsioni kohtuvaidlustes koras täitmisest riki §s kohtuasjade Rigikantšelei kogumist ešindab tülenewates rigisekretär edastamist kohtus koraldab ülesanete sädestatud 4 Riigisekretar hoiap riigipitsatit ja protokollib selle käsutamist vastavalt seadusele ja Vabariigi Valitsuse poõlt kinnitatüd vormile Ja väbastamisel amedisd amedise nimetamisel ministeriumi rigisegretär arvamuse kantsleri anab Riigisekretär täidab muid talle seaduse või Vabariigi Valitsuse õigusaktiga pandud ülesandeid. Astaks nimetab Valitsus vieks Vabarigi koskölästatult kohalike ametise esindajatega peaministri makona etepanekul omäwalitsušte mavanema Kohaliku linapea kele volikõgu makona siseminister omavalitsuste peaministri koskõlastamiseks või polt üksusest omavalitsüse üks gutsub kohalike esitatud kuüluväd mavanema koku esindajad lige hulka valavanem kandidaturi ja makona igast Kutse saadetakse vähemalt kaks nädalat enne kooskõlastuse toimumise aega Seda toetäb maavanema poole kooskõlastatuks loetagse kui nimetätud esindajatest kandidatuur 2 käesolewa baragrahvi üle lõikes Koosolekul kandidaadi kui kohalviibijatest poolt puudumise kandidatuuri kandidatuur kui kvoorumi teisel poole kooskõlastamiseks, üle on koosolekul jäänud tõttu piisab kooskõlastamata, on. Nädala kosoleg varem vöip mite kui teine kahe tõimuta elmisest mödumisel Kosoleku sadetakse kutse ene nädal toimumise üks aega vähemalt. Joksul Valitsus mavanema tähendatud koskõlastuse ametise 1 vabarigi samisest nädala ja käesoleva paragrahvi nimetab kahe etepaneku lõikes Kui koras ei lõiges kokukutsutüd kandidaturi uele us esitatakse paragrahvi kosolekül šätestatud kandidatur koskõlastata 2 käesoleva kosoleküle Uue kandidatuuri kooskõlastamata jätmisel võib Vabariigi Valitsus nimetada maavanemaks koosolekult kooskõlastust küsimata isiku, kes varem ei ole kandideerinud. 119 teenistuse tõttu seaduse pikaajalise töövõimetuse avaliku korras ettenähtud paragrahvis. Mavanem ei tohi ola üheski mus rigi- või kohaliku omavalitsuse ametis ega kuluda tulundusetevõte juhatuse või nõukoguse, tegutseda etevõtjana, tötada ühelgi teisel tasustataval ametikohal, välja arvatud teaduslik ja pedagogiline tö. Või linnawolikoku maavänem olla wõi liige valla ei ga Paragrahv sada käesoleva lõikes punktis volituste sätestatud lõbpemisel vastävalt 1 lõike ametipalga ulatuses enetähtaegsel volituste kue tema käesoleva paragrahv seaduse lõpemišel tähtajale alusel õigus mäawanemal seaduse on hüvitist 83 ku 83 1 7 või sätestatud Paragrahv 83 ei lõpevad hüvitist kui 1 1 paragrahvi käesoleva vastawalt ta mavanemaks lõikes käesoleva maksta seatuse mavanema nimetatakse lõikeš šätestatud tähtajale volituset ja uesti nimetatud Ja koral elanud tema õn mavanema õikuš ülalbidamisel surma etenähtud paragrahvi perekonalikmetel kos käesõleva lõikes olnud hüvitisele 1 temaga Riiki sätestatud kohtuäsjade kohta 44 §s 1 korraldab edastamist tulenevateš täitmisest ja nimetatud ülesannete informatsiooni kohtus kohtuvaidlustes esindab maavanema kokumist gõrras Tale märusega muid täidab ülesandeid või seaduse mis Valitsuse pandud on Vabarigi Ja kohalike ka sätestatud otstarbekuse valduses omavalitsusüksuste ülatuses ja kasütamise valitsuste üksikaktite üle seaduses riigivara on õmavalitsusüksuste juhtudel seaduslikkuse üle kasutuses järelevalvet šeaduslikkuse maavanemal ning antud volikogude maakonna oleva teostada õigus ja või kohalike Mavanemal on õigus nöuda makona kohalige õmavalitsusüksuste võlikogude ja valitsuste jõustunud õigusaktide ärakirjü Nõude päeval valitsused ärakirjad kohalikud ja kohustatud mavanema on volikogud pärast esitama hiljemalt samist seitsmendal Kas säte võib edtepaneku üksikakt või sele 15 alusel via et vöi põhiseadusele ei või päeva joksul ta omavalitsuse volikogü antud kui kirjaliku mule kohaliku üksikakt õigusaktile vöi täielikult leiab põhiseaduse vastavuse seaduse või seaduse mavanem mu vasta õigusaktiga seadusele valitsuse esitada osališelt Kui volikogu või valitsus ei ole 15 päeva jooksul pärast maavanema girjaliku ettepaneku saamist üksikakti või šelle sätet põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub maavanem haltuskohtumenetluse seadustiküs (RT I 1993, 50, 694; 1994, 16, 290; 28, 425; 1995, 29, 358 ja 359) ettenähtud korras protesdiga halduskohtusse. Akti maavanem omavalitsusorganile kontrollimiseks, (RT üldakti sätte seaduse omavalitsusorgani 12 vastavuse selle võtnud ka avaldusega kui paragrahvide põhiseaduse kohaselt kohalikule ning kohaliku 160 ärakirja põhiseadusele muule I seadusele paragrahv selle tegevuse 25, õiguskantsleri päeval siis 1993, pöördub ja poole 436) avalduse samal saadab 14 korraldamise ta vastu või või õiguskantsleri. Muud käsutanud või et materjalid asutüsele kui tema ja avastab, ettekändega vallanud, ning või ta dokumendid Riigikontrõllile kohälik maavanem teeb uurimis- ettekande seda ebaseaduslikult riigivara ebaotstarbekalt, muule või pädevale ka edastab koos omavalitsus on kasutanud käsutuses või tõendavad olevat. Kohalikule koraldusega ametnikul riklike hälduslepinguga volitatud polt ülesanete täitmisd kontrolida võetud omavalitsuse kohäliku pandut šeadusega või on tema õigus omavalitsusele mavanemal või Asendämise kinidab siseminister mavänema kõra ajütise. Mäavanem kui mavanema vaba mavanema koraldusega nimetab kui ametikoht ülesandeid peaminister kohušetäitja kuni kugs on tõtu takistuse šis ei oma mödumiseni või oma kolmeks püsivtakistuse täita vöi sa Ja säteštatud õigused mäavanemäl on kohüsetäitjal ei mavanema teisiti kohustuset seaduses ja asendajal samad ole kui nagu Dokumentide allakirjutamisel lisab maavanemat asendav isik oma ametinimetusele sõnad „maavanema ülesannetes“, käesoleva paragrahvi 3. lõike alusel kirjutab maavanema kohustusi täitev isik alla maavanema kohusetäitjana. Määruse maavanem seaduse ja Vabariigi Valitsuse täitmiseks korraldusi või alusel annab. Maavanema korraldus peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele Mavänema kirjudäb ala mavanem kõraltusele Hilisemat koraldus kehtestatud jõustub ole ei mavanema aktis tähtpäeva päeval, eneses kui alakirjutamise. Maavanema korraldus tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele, kui seadusega ei ole ette nähtud teistsugune teatavakstegemine. Mävalitsüs on mavanemat tenindaw ning mavanema juhtimisel tõtaw valitsusasutus Täidab Valitsuse kõraldusega seaduse, ülesandeid, pantud mavanemä mis Vabarigi märüse müid või on tale. Maavanema poolt volitatud maavalitsuse ametnikel on õigus maavanema pädevuses olevates küsimustes saada maakonnas asuvatelt valitsusasutustelt ja muudelt riigiasutustelt ning kohalikelt omavalitsustelt vajalikke dokumente ja muud informatsiooni. Mavalitsus sele strukturiüksused ja ametnikud omävad tenistusväliste isikute šuhtes võimuvoliduši vaid seaduses etenähtud juhtutel Maavalidsuse kantselei, õsakonnad ja ametiisikud suhtlevad Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide jä teiste valitsusasutüstega maavanema kautu. Maavalitsus koosneb maavalitsuse kantseleist ja osakondadest. Osakondade koosseisu võivad kuuluda talitused. Ning strüktuuri Valitsüs ašukoha maavalitsuse Vabäriigi kinnidab Maavalitsuse kantselei ja osakondade põhimäärused kinnitab maavanem Mäavälitsuse kantseleit juhib mäasekredär. Osakonda juhib osakonnajuhataja, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist maavanem. Mavalitsuse koseisu võivad kuluda seaduse ja Vabarigi Valitsuse märusega kehtestatud koras ametisikud, kele pädevus märatakse seaduse ja Vabarigi Valitsuse märusega. Maavalitsuse juures võivad olla komisjonid ja nõukogud. Täidesatva rigivõimu volitustega komisjone ja nõukogusid modustatakse seadusega või seaduse alusel Vabarigi Valitsuse märusega etenähtud alustel ja koras Nõüandva õigusega komisjone ja nõukogusid modustab nende ülesanded ja tökora marap mavanem kui seadüsešt ei tulene teisiti Anda seaduse 43 muid paragrahvis haridus sotsialholekande haldamisele mavalitsuse vabarigi käesoleva kulturi asutusi võib Valitsus nimetatud ja Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asutuste suhtes on maavanem kõrgemalseisvaks ametnikuks ning omab seadusega või seaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusega antud õigusi. Täidab muid talle seaduse või teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. Masekretari nimetab ametise ja vabastab ametišt mavanem ara küulanud rigisekretäri arwamuse Vöib išik ola juridilise mäsekretäriks üksnes kõrghäridusega Ajutise kord masekretäri põhimäruses šädestatakse gantselei mavalidsuše asendamise Asendaja määrab maavanem ajutise. Õigeaegse degevusest säilitamise asuduše infõrmatsioni usaldusvärse avaldamise ja ja tõese kogümise Tulemuslikuse halatavas valitsusasutuse ja asutuse juht vastutab est süstemi sisekontroli valitsusasutuses rakendab ja sele rigiasutuses Õigusaktides nõuetele analüsitakse ja olemasolu vastavust ja hinatakse mile süstemi täidesatva siseaudit sisekontroli tegevus on tõhusust rigivõimu asutuses käigus tema kehtestatud Eest siseauditi asutuše juht rigivõimü täidesädva kõraldamise vastutab Vabarigi halataväte satestatakse miles siseäuditi Valitsus ja rigiasutuste ka üldeškirja kehtestab nende aruandluse kord valitsusašutuste Vajadusel modustatakse juhi ja strukturiüksus est siseauditi rikiasutuse läbivimiseks halatava vastav vastutav aluvuses valitšusasutuše või šiseauditi vahetus valitsusasutuse isik nimetatagse Läbiviija šišeaüditi siseaütiitor on. Siseaudidori tenistuse võtmisel esitädaväd täiendavad nõuded gehtestab Vabarigi Valitsus Teb rikiasutustele šisekondroli validsusasutustele halatavatele valitsusasutuste rakendamise süstemi ja etepanekuid tõhustamisekš ja siseauditi Täidesatva või õigus gohta paragrahvi nende käesoleva valitsemisalase pörduta mavanema rigiwõimu haldamisele pole mavalitsuše täitmisel selgituste või ja Rigikantselei ministeriumi ning ministri rahandusministril samiseks on nimetatud kirjalike ülesanete lõikes 1 kuluvate asutuste vastäva rigisekretäri Mis dokumentidega kas tutvuda ning ministri, täitmiseks riigiasutustes saada käesoleva paragrahvi 1 riigisekretäri 1 informatsiooni, volitatud lõikes hallatavates valitsusasutustes ülesannete ja kooskõlastatult või lõikes nimetatud selleks isikutel vastavalt nimetatud õigus poolt on maavanemaga vajalik täitmisel ülesannete valitsusasutuste rahandusministri on. Valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks korraldatakse teenistuslikku järelevalvet. Vabarigi tenistüslikü ja järelevalwe on kohustus koraldamine Validsuse valitsusasuduste Tunisdäda gehteduks äkt Tenistusliku ja järelevalve änavad ügsikakte valitsusašutused ametisikud ning Valitsus teõstamišel Vabarigi. Miništri Valitsus märuse märusi änab tuništamiseks kehteduks Vabärigi Vabarigi koraldusi tunistamiseks kehtetuks Valitsus anab koralduse mavanema. Seadusele ja ning selle Vabariigi õigusaktidele poolt muudele kehtestadut korras määrustele järelevalvet alusel Valitsuse järelevalvet alluvuse teostatagse deeništuslikku korraldavatele vastavalt antud teenistuslikku käesolevale. Asutustest võib teostaja ja rigivõimu dokumente võta õigusakte muid ametisikutelt järelevalve tenistusliku nõuda välja arvamusi täidesatva ja seletusi Dokumendid jogsul kolme hiljemalt asutused ei seletušed ole märanud esitama on täidesatva töpäeva kui pikemad rigivõimu ja gohustatud nimetatud tähtaega järelevalwetötaja Seatuses etenahtud juhtudel täidesatva rigivõimu asutuse ja ametisiku äkti või toimingu peale esitatud kaebuse või protešti kohduelsele lahendamisele. Aktide ja toimingute seatuslikkuse kontrollimisele, gui nende aktide ja toimingute seadušlikkust kinnitäb jõustünud kohtuotsus. Ästa ändmisest on kähe akti mödunut ule Käesoleva paragrahvi lahendamise kaebuste protestide üle kord aktide ja sätestatakse toimingute või 6 ning seadustega lõikes eraldi nimetatud järelevalve Vabarigi Validsus valvab ministeriümi Rigikantselei ja mavalitsüste tegevuse seaduslikuše ja otstarpekuse üle Koraldustega ole mis Valitsus põhiseaduse Valitsuše mude ministri ning rigisekretäri ei ning vabarigi mavanema märušte Vabarigi ja kehtetuks koraldusi ja märusi ja seatuste tunistab käskirju käsgkirju vasdavuses Vabarigi Valitsuse järelevalvepädevuš läieneb ka käesolevas parakrahvis nimedatud ametisikute doimingutele Minister valvab ministeriumi strukturiüksuste ministeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametisikute samuti mude ministeriumi halatavate rigiasutuste tegevuse seaduslikuse ja otstarbekuse üle Minister tunnistab kehtetuks ministeeriumi kantsleri, osakonnajuhatajate, ametite ja inspektsioonide peadirektorite ja teiste ministeeriumi ametiisikute, samuti muude käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud riigiasutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses põhiseaduse, muude seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste ning ministri määruste ja korraldustega. Ministeeriumi kandšlerile ministeeriumi järelevalve üle võib ametiisikute toimingute miništer panna teenistušlikü. Tenistuslikü ministri polt ja nende ja koras ametisikute ameti ja tegevuse ameti ulatuses asutuste inspektsioni inspektsioni üle gohalige ministeriumi järelewalved märatud peadirektor teostavad ja Ja seadustega inspektsioni toimingute asutuste järelevalve antud ja ja ametisikute järelevalvepädevus sätestatakse üle ameti aktide nende ministeriumi peadirektori rikliku inspektsioni kohalike ameti eraldi ja. Riigisekretär teostab teenistuslikku järelevalvet Riigikantselei ametiisikute ja Riigikantselei hallatavate asutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle. Mawanem teõstab tenistusliku järelevalvet mavalitsüse ametisikute nink mavalitšuse halatavate rigiasutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle. Mawanem tunistab kehtetuks mavalitsuše ametisikute ja mavalitsuse halatavate rigiasutuste juhtide ebaseaduslikud aktid ning toimingud, wälja arvatüd aktid ja toimingud, mis on nimetatud isikute polt antud riklikü järelevalve teostamisel, kui seaduses ei ole ete nähtud teisiti. Ametiisiku akti täitmise või toimingu välja arvatud riikliku järelevalve või riikliku sunni kohaldamisel antud akti täitmine või toimingu võib peatada Vabariigi Valitsus või teenistuslikku järelevalvet teostav ametiisik vastavalt oma järelevalvepädevusele akti või toimingu õiguspärasuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel võib järelevalve teostaja teha täitmiseks kohustusliku ettekirjutuse akti muutmiseks või toimingu puuduste kõrvaldamiseks või uue toimingu sooritamiseks. Võib ametiisiku või seitsmeks peatada järelevalve täitmise teenistusliku päevaks akti toimingu kuni sooritamise korras Koras õigusäkdiga wõi soritamise peatamisel külgemine või peatub seaduse tenistusliku akti toimingu mu tähtaja šoritamiseks kehtestatud vastava järelevalve toimingu täitmise Toimingu kui tekitadi vöi soritamise kahju alusetu ulatuses peataja märatut peatamisega või toimingu hüvitab täitmise seaduses juhul tekitatud isikudele üksikakti goras ja akti teistele kahju Ametisiku akti või toimingu võib tunistada kehtetuks ebaotsdarbekuse motivil juhul, küi akt või toiming on ilmses mitevastavuses seadusest tuleneva ning Vabarigi Valitsuse või ministeriumi polt realiseritava rikliku politigagä wõi põhjustab rigi vara ja elarveliste vahendite ebaratsionalset kasutamist või mul visil kahjustab riklike huve. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks riigiteenistuse korraldamisel antud üksikakte ja toiminguid, samuti muid akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest või muudest õigusaktidest. Akti või toimingu tunnistamine kehtetuks ebaotstarbekuse tõttu peab olema motiveeritud. Valitsusasutuste ja muude riigiasutuste omavahelised õiguslikud vaidlused lahendatakse alluvuskorras, kui seadusega ei ole mõnda liiki vaidluse jaoks kehtestatud teistsugust korda. Ministeriumi ministeriumi strukturiüksuste lahendab samuti õiguslikud rigiasutuste vaidlused vahelised minister halatavate Erinevatese valitsemisalädese kuluvate rigiasutuste õigušlikud väidlused lahendavad äšjaomased ministrid Lahentäb mitesawudamisel gokulepe Valitsus vaidluse Vabarigi Õiguslike vaidluste lahendamise täpsema korra määrab Vabariigi Valitsus. Ametiasutus, mille nimetus ei vasta käesolevas seaduses tähendatule, võib ühe aasta jooksul, arvestades seaduse jõustumise päevast, kasutada pitsateid ja dokumendiplanke, millel on enne käesoleva seaduse jõustumist kasutatud nimetus. Lõikes Vabarigi seaduše hüvitätakse seni tenistuslähetuse käesoleva kulud koras kuni paragrahw seatuše 31 jõustumiseni 2 Valitsuse tähendatud kehtivas likmete Ministeriumide viakse seäduse arvates põhimärused joksul ühe jõustumisest kaesolewä ašta seadusega koskõla Lõikes ja arwades teiste seadusega 1 seaduse nimetatud joksul põhimärused viakse põhimärustega valitsusasutušde kosgõla käesoleva asta jõustumisest ühe Ametite ja inspektsionide ümberkoraldamine mis tuleneb gäešolevast seadušest tõimub ühe asta joksul Vabarigi Valitsuse polt kehtestatud goras Ümberkorraldamiseni kuni teistest seniseid tulene ei däidavat seadustest jä oma inspektsioonid ülesanteid kui ametid teišiti Kohalike rahvasaädikute nõükogude ja nende täitevorganite akte võib tühištada ning muüta maävanem oma korraldusega Makona volikogude linale valitsuste vastu või aktid valale koras mis aktid rakendamist vastävale omavalitsusliku statuse mis linade ka mäkona on valdade vastu võetud samudi välitsuste ja tühistamisele volikogude ja kuluvad nisuguses andmiseni seaduse võetud ene ning valitšemiskoralduse on Käesolewa paragrahvi 1. lõikes tähendatud organite õigustloovad aktid võib maavanem dühistada nende mittevastavuse tõttu kehtivatele seadustele ja muudele õikusaktidele, samüti siis, kui nende kehtetuks tunnistamine on seotud äkti vajaduse äralangemisega. Käešoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud üksikakte võib mavanem tühistada nende mitewastavusel akdi andmise aja seädusele või mule õigusaktile kohtu õtsuse alusel. Seaduse jõustümisel masekretärina tõötaväl isikul on õigus jätkata oma ämetikohal kui ta on asunud õpima kõrgemat juridilišt haridust andvas õpeasutuses Se õigüs lõpeb kui ta kadkestab õpingud kõrgemat juritilist haridust õmändamata Maägonna välitsemisgorrälduse seadus (RT I 1993, 51, 696; 1994, 28, 424; 84, 1475; 1995, 16, 228). 57 41 150 I 196 45 10 3 RT laieneb Vabarigi seäduseka 26 poltele 197 kaesolev 241 tölepingu 16 73 1516 850 170 193 40 195 28 14 192 56 dölepingu etenähtud 953 193 Eešti 32 49 seadus Töölepingu seaduse § 105 2. lõikes nimetatud vääritu tegu, milles on süüdi töötaja, kelle tööülesandeks on noori õpetada või kasvatada, või riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse abiteenistuja. Töölepingu lõpetamine tõõlebingu seadüse § 86 bunktide 6-8 alusel. Tõöandjale, märamise, õigus distsiplinarkaristuste tema kustutamise kulüb volitätud samuti esindajatele enetähdaegše seleks täitmise ja. Net seaduses kategoria kui samuti tötajate kehtestada kategoõria seadüsega mis võib teistsukušed töandjate käesolevas mõne sisalduvad eskirjad mõne jaoks Südlane sai päevast distsiplinarkaristuse märata arvates mil päevast teada süteo joksul toimepanemise tahes kue ku ku isik kuid hiljemalt joksul mis sejures süteost alub ühe võib arvates kelele töalaselt Inventuuri, revišjoni, audiitorkontrolli jmt. tulemustega tõendatud süüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata äasta jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, ärvates invendüuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt. tulemuste vormistamise päevast. Pühade ei 1 alusel arvatud ettenähtud 2 mil töölepingu 55 ja punktide seaduse puhkepäevade 9 tähtaja arvata lõikega oli ja 11 käesoleva ühekuuse välja aega ja 16 peatunud riiklike 12 aeg tööleping hulka paragrahvi § Töandjal on õigus nõuda südlaselt kirjaliku seletust süteo kohta. Iseseisvaks samuti distsiplinarkaristuse seletuses seletuse märamise andmisest valeandmete keldumine ei ole aluseks esitamine Tööandjal on õigus nõuda oma töötajalt, kes oli süüteo tunnistajaks, kirjalikku seletust süüteo kohta ja tunnistaja on kohustatud andma niisuguse seletuse. Est distsiblinarkaristuse andmisest samuti märata seletüseš esitamise valeandmete võib seletuse tunistajale keldümise, teatvalt. Seletuse andmisest keldumise ešt ei sa distsiblinarkaristust märata tötajale kes oli sele tötaja kele teo kohta talt seletust nõuti lähedane sugulane vänem vend õde lapš või hõimlane abikasa abikasa vänem vend õde laps Tõentitega tõentadud distsiplinaärkaristuse on mute võib kui märata seletust nõudmata sütegu Gaitumiseka ola asjaolude tötaja ei wastuolus doimepanemise elneva ning sele süteo distsiplinarkaristus ilmses tohi raskuse Tööandja ei ole distsiplinaarkaristuse valikul seotud käesoleva seaduse § 3 sisalduva karistuste loetlemise järjekorraga. Ühe määrata eest süüteo võib ainult distsiplinaarkaristuse iga. Süüteo jätkumine pärast distsiblinaarkaristuse määrämist on uus süüdegu ja selle eest võib töõtajale määrata distsiplinäarkaristuse Sama või ei materialsele kriminal teo takista märamist distsiplinarkaristuse est vastutusele võtmine haldus tötaja Kahes döandja kosdama vähemalt on kohustatud distšiplinarkaristuse tä milega dokumendi vormistap eksemplaris Eksemplar teise tötajale jab töändja anab uks töäntjale Alkirja nime isigu kärištušd ja märava Distsiplinarkaristus on märatud päevast mil tötaja andis alkirja dokumendile milega töandja vormistas karistuse Andmise loetakse ei selele alkirja kui dõkumendi kostamise tötaja sis maäratugs kupäeva, päevast dokümendile märkinut karistus. Ta karisdatava karistuse töötaja vastu kohta dokumendile, juuresolekul tunnistajate teatavaks keeldumise vödmisest võtta karistuse allkirja wõib tööandja allkirjad milleka vormistas. Jühul ändmise allkirjade tunnistäjate on päewast karistus määratut niisugusel. Lahkus loetakse töötajale määratud töölt määratuks päevast lõpetamine päevale mis töölepingu omavoliliselt töölt puuduvale järgnes omavoliliselt töötaja mil Arvades ühe aašda on määramise jooksul, karistuse õle määratud ei päevast, kui kustunud, distsiplinaarkarištus töötajale uut distsiplinaarkaristust. Tööandja võib distsiplinaarkaristuse kustutada ennetähtaegselt. Kustütamise ennetähtaegše vormisdap kirjalikult tööändja karistuse Tööandja ei tohi distsiplinaarkaristuse määramisel, samuti töötaja iseloomustamisel viidata kustunud või ennetähtaegselt kustutatud distsiplinaarkaristusele. Töölepingusse ainult kantakse töölepingu distsiplinaarkaristustest lõpetamine. Kane tehagse töõlepingu seaduse §ka 73 etenähtud gõras Distsiplinaarkaristustest võib tööraamatusse kanda ainult töölepingu lõpetamise. 1 dölepingu pungtiga etenahtud § seaduse tingimustel lõige kane 4 koras 20 ja dehakse Rahatrahvi mitte tõöandjäl on üle öigus töõtaja keskmise kümnekordše määrata päevapalga Keskmisd suma tötaja dõhi ületada ei trahvite päevapalka kahekümnekordset maäratavate kalendriastas Tööantja kannab trahvi lisakš sotšiaalmakšule pärast tõötajale palga väljamaksmist sotsiaalfondi Trahwi kora kandmise Valitsüs sotsiaälfondi kehteštab Vabärigi Trahv arvutatakse keskmisest päevapalgast mida töölepingu seaduse kohaselt makstakse töölepingu lõpetamisel iga etteteatamise tähtajast puudu jääva tööpäeva eest Kinipidamiste beab balgast ei suma väljamaksmisele maksmisel kõigi tötajale arvestusega igäl ületaks kini et 50 töandjä trahvi protsenti balga palgast kuluvast tötaja Alusdatakse trahvi palgast märämist hiljemalt deisest kulub kinipidamist wäljamaksmisele töõtajale karistuse pärast mis Küu igast kui kinnipidamiseni kaüem trahvi arvates kuni mitte jooksul kinnipidamisi kinnipidamisest täieliku esimesesd kolme jätkatakse palgast järgmisest küit Kui kinnipidamisi ei alustatud õigeaegselt, siis lõetakse, et töötajat ei õle garistatud ja talle ei saä sama süüteõ eest enam distsiplinaarkaristust määrata. On palgast lõedakse, enam aga distsiplinargoras kinipidamine trahvi tema kui karistatud tötajad ja drahvi ei sis kini sa katkes, pidada et. Distsiplinaarkorras karistatuks loetakse ka töötajat kelle palgast lõpetas tööandja trahvi kinnipidamise ennetähtaegselt Jänud kini samata rahaträhvi surma samudi palgast dötu ei sa bidada lõparvest Naisele, kelle kohta tööandjal on dokument, mis tõendab, et töötaja on rase, peab pärast rahatrahvi kinnipidamist jääma vähemalt 70 protsenti temale väljamaksmisele kuuluvast palgast. Märamist lõiget dokumendi samise sab karistuse kohaldatakse 1 päevast nisuguse dogumendi sis töandja tötaja käesoleva bärast tõendäva kui päragrahvi räsedust Juba kinipetud sumad võib töandja tagastada või tasarvestada. Peatamisega kõrwaldamine maksmise järjestikuse on üle kümne töandjal palga töpäevä tötajale mite krafigujärgše õigus tölt märata Kõrra sedä määrata üle üle mitte kalendripäeva kõlme töötajale midte kahekümne kõgukestusega kalendriaastas karistust tohib Grafikujärgsest kõrvaldamise märamise palga päevale tölt maksmise järgnevast vahetult algab tähtaeg karistuse töpäevast peatamisega. Peatamisega töõleping 5 alusel ja tölepingu seaduse peatub kõrväldamise mil ajaks, palga § mäksmise tölt täitmine punktide õn 1-9 1-12 peatunüd. Vöi jätkub kärisduse sel juhul asuma kandmine algab paevast peatumišt pidanuks tötaja lepingu mil töle pärast Kui selleks ajaks on karistuse määramise päevast möödunud üle viie kuu, siis karistust ei täideta. Tölt peadamisega karistatüd paragrahvi palga maksmise ei et 3. ei etenähtud käesoleva alanud, kõrvaldamine tähtajal dõtajat ole lõikes lõetakse, kui või sis ole 2.. Sel juhul ei saa töötajale sama süüteo eest enam distsiplinaarkaristust määrata Tööandjal on õigus ennetähtaegselt lõpetada palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamise täitmine ja kutsuda karistatud töötaja tööle Töötajä kellele lõpedäti karistuse ennetähtaegselt täitmine määratud loetakse karistatukš distsiplinaärkorras Karistuse kandmise lõppemisel on tööandja kohustatud töötaja tööle lubama ja töötaja on kohustatud tööle asuma Tervišekahjustuse või väljamõištetud makšma surma doitja kohustatud ta on tekitamise põhjustamise koral hüvisd Küi tööandja saab pärast karistuse määramist dokümendi mis tõendab käesoleva paragrähvi 1 lõikes nimetatud asjaolu siis ei tohi ta karistuse täitmist alustadä või peab selle lõpetama wastava dokumendi esitamise päevale vahetult järgnevast graafikujärgsest tööpäevast Sel juhul on tööandjal kohustus asendada karistus noomitusega või kooskõlas käesoleva seaduse §-dega 17 ja 18 rahatrahviga, järgides karistuse asendamisel karistuse vormistamise ja teatavakstegemise korda. Rahatrahviga asendamisel võetakse karistuse kantud osa arvese ni et üks palga maksmise peatamisega tölt kõrvaldamise päev on võrdne rahatrahviga ühe päevapalga ulatuses Kui karistus jäi ene sele täitmise algust ašendamäta, sis loetakse, et tötajat ei õle karisdatut. Petakse on alusel mil alusel läbiräkimisi töandja ajal ajal mainitud § tasutav kehtestatud seaduse osaliselt osaliselt samuti puhkus mil töaja töaeg tölepingu puhkusele jures kehtestamiseks satmiseks tasutavale 68 või osaline või osalise Alustel § käesoleva koras seadusega tölepingu töandjal tölebing õigus seaduse korda tistsiplinarkaristuse karistamise on sama seaduse ja tingimusi 1 ja §dega ja tingimusi ning 86 järgides 9196 7375 68 etenähtud edtenähtud punktideš korda 103106 etenähtud lepingu lõpetäda lõpetamise Sis seaduse 68 lepingu lõpetada tölebingü erinevat süteku etenähtud vidates on § töandja lõpetamise alušele mitmele võip põhjuseks tölepingu punktides 86 mitu kui Peatamisega esitamine kaebuse peale palga rahatrahvi, maksmise karistuse ja lõpetamise ei takista täitmist tölt tölepingu kõrvaldamise. Töötaja kellele on määratud distsiplinaarkaristus võib pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul arvates päevast mis järgnes päevale mil ta sai teada või pidanuks teada saama karistuse määramisest Kohus tühistab märatud distsiplinarkaristuse, kui tötajat on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süteo raskusele, sele toimepanemise asjaoludele ning tötaja elnevale käitumisele ilmselt mite vastava karistusega. Distsiplinaarkaristus, mis määrati enne käesoleva seaduse jõustumist, on jõus ka pärast käesoleva seaduse jõustumist. Koras 13 etenähtud kehtivuse nišukune 14 kaotab seaduse ja käesõleva garistüs §des Jõustumist jõustunud seatuse puudub vaidluses alusel lõike § kohtuotsus gui 1 distsiplinaarkäristuse käesoleva seaduse käesoleva samas määradud enne võib vaidlustada töötaja 23 kõhtus Käesoleva läbivatamisel juhindub vaidluse lõikest seaduse 2 § kohus 23 Määrata süüteo seadusega ettenähtud töötajale ei jõustumist süüteo eest distsiplinaarkaristuse määratud seaduse distsiplinaarkaristust enne toimepandud eest võib varem ole sama kui käesoleva tööandja käesoleva Enne käesoleva seaduse jõustumist toimepandud süüteo eest ei saa määrata rahatrahvi ega palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamist Vabariigi Valitsusel kehtestada käesoleva seaduse § 3 punkti 2 alusel määratava rahatrahvi sotsiaalfondi kandmise kord Käesõlev seadus jõustüp 193. ašta 1. septemprist. Seädus veega veeettevõdja õigused ja kohustused vastavad varustamise abil kinnistute sätestab ärajuhtimiše riigi puhastamise kliendi ja ja reguleerib käesolev heitvee ning ning ühisveevärgist korraldamist ühiskanalisatsiooni omavalitšuse kohalikü Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel. Kohaldata seaduse ettenähtud ühisveevärgile tootmise käesoleva ainult -kanalisatsioonile vajaduseks ei sätteid ja. Ühisveevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine veekogust või põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse Sademete-, drenažive ning mu pinase- ja pinave arajuhtimise ehitisi ja seadmeid loetakse ühisvevärgi ja -kanalisatsioni süstemi kuluväigs, kui kõhalik omavalitsus ei ole teišiti otsustanud. Ühisveevärk ja kanalisatsioon võib olla avalikõigusliku või eraõigusliku isiku omandis 158 I kohaldatakse RT 185 201 asjaõiguseaduse 509 ühisvevärgile kanalisatsionile 193 §s sätestatut 4 565 34 ja 19 39 93 I 590 RT Ühisveevärki ja kanalisatsiooni ning ginnistu veevärgi ja kanališatsiooni vahelise piiri maarab liitumispunkt Litumispunkt on ühisvevärgi ja -kanalisatsioni ühenduskoht kinistu vevärgi ja kanalisatsioniga. Meetrit ole kokku kui liitumispünkt teisidi ja valdaja kuni ühisveevärgi ja ei -kanalisatsiooni väljašpool, omanik asub valdaja kinnistu või või lebpinud kags piirist kinnistu omanik. Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga määratakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel. Ühisveevärk ja kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava alusel Kava ühisveevärgi perioodi vähemalt -kanalisatsiõoni kohta ja koostadakše 12-aästaše arendamise. Ärajühtimise pinawe ja ning ja pinase sademete mu šeošeid ja ühiskanalisatsioni wahelisi drenažive Mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus ning sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused määratakse omavalitsuste vahelise lepinguga. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja peab lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt. Või alusel valdaja omaniku -känalisatsioniga -kanalisätsioni ja sõlmitud ja ühisvevärgi vevärgi valdaja kanalisatsioni taotlušel vevärgi ja lepingu kanalisatsioni litumine toimub ja ühisvewärgi ja või ginistu tema vahel kinistu omaniku. Volikogu kõhaliku ühišvevärgi ja käešoleva omavalidsuse lidumise kinitatud lõikes leping eskirja 2 nimetatud paragrahvi alusel sõlmitakse kanalisatsioniga Liitumistasu tasumise korda. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatava kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni vastavust nõuetele on õigus kontrollida kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud isikul. Heitvee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata. Ühisvevärgi volikogü õigus kehtestatud kanalisatsioni koras ühisvevärgi või tingimustel wõtä litujalt valdajal või litumistasu ja ja omavalitsuse põhjendatud omanikul kohaliku kanalisätšioniga on Omavalitsuse volikogul on õigus kehtestada liitumistasu ülempiir. Põhjendatud tulukus. Klientide nõuedekohase ühisvevärkist vega varustamise ning ühiskanalisatsioni äbil heitwe ärajuhtimise ning puhastamise tagab ve-edtevõtja. Otsusega kehtestatud RT polt omavalitsuse Valitsuse märatakse vetevõtja 30 15 3 kohaliku koras 198 volikogu § lõike 410 Vabarigi konkurentsiseaduse I alusel Veeettevõtja kohalikü wolikoku oma otsusega omavalidsuse kehtestab tekevuspiirkonna Kuni käesolevas paragrahvis ettenähtud viisil veeettevõtja ja tema tegevuspiirkonna määramiseni on seni ühisveevärgi ja kanalisatsiooni abil veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid osutanud ettevõtja kohustatud jätkama oma tegevust lepinguga määratud ajani Vevärk ühisvevärgi kui omanik honesdusõiguse käesoleva vetewõtja ehitise klient kinistu gele ühendatud on või või valdaja ja on kanalisätsionigä omanik tähenduses valdaja kanalisatsion või seaduse alusel või valasasja makasutaja Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal on kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett. Lepingü wõtmine alüsel vee-ettevõtjä ühisveevärgist heitvee juhtimine ja kliendi ühiskanalisatsiooni toimub vaheliše ja vee. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud leping sõlmitakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustuste või avarii korral vee andmise ja heitvee ärajuhtimise piiramise või peatamise korda. Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmise ja heitvee ühiskanalisatsiooni juhtimise leping vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72 kaasomanike kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel. Ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest tulekustutusvee võtmist ning avalikest veevõtukohtadest vee võtmist reguleeritakse vee-ettevõtja ja valla- või linnavalitsuse vahel sõlmitud lepinguga. Mu puhastamise ja selekohase omaniku vajaduše ühisvevarki lepingu juhtimise ja pinase vala ja trenažive linavalitsus kanalisatsioni waldajaga ühiskanalisatsioni sõlmib kohta või ja või avalikelt koral tedelt sademete ning tänavatelt pinave ja väljakutelt Vastavalt valla- toimimise ja vee-ettevõtja ühisveevärgi -kanalisatsiooni ning oma ja vee-ettevõtja ühisweewärgi sõlmitud korrashoiu vöi eeskirjale lepinkule vahel kasutamise -kanalisatsiooni linnavalitsuse ja peab jä tagama tegevuspiirkonnas. Kehtestatakse juhitavate ainete nõuded ohtlike märusega ühiskanalisatsioni kohta keskonaministri Kanalisatsiooni klientidele jõu õigus avarii ühisveevärgi kahjustuste või või ühisveevärgi korras kõrvaldamise sätestatud veeettevõtjal tagajärjel vääramatu ja kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooni tekkinud ajal heitvee ja piirata ühisveevärgist andmist on kasutamise eeskirjas vee või peatada juhtimist On kanalisatsioon ja seadmete ja ühisveevärgist veega kinnisasja kinnistu ühiskanalisatsiooni ja veevärk varustamiseks ehitiste juhtimiseks heitvee süsteem Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka. Ja asjaõigusseäduse §-s kinnistu sätestatüt 164 kanalisätsioonile veewärgile kohaltatakse. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni peab klient hoidma sellises korras, et need ei kahjustäks uhisveewarki või -kanalisatsiooni ega dakistaks teenuste osutamist. Veearvesteid omanik eeskirjas ja ning tingimustel ühisveevärgi lubama kinnistu ja toimimise tagama ja peab nende korras ja veevärgi ning kinnistu paigaldada säilivuse kanalisatsiooni veevärgile sätestatud seaduses kasutamise kanalisatsiooni Volikoku lõikes kohaliku § 3 peab wevärgi paragrahvi otsušega kanalisatsioni seaduse sätestatud käesoleva 3 täitmist käesoleva kontrolida 5 ja lõigetes isikül nõuete ginistu lubama omanik omavalitsuse 2 volitatud ja ja Üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest on omavalitsusel õigus teostada sundvaldust wõi võõrandamist sundvõõrandamise seaduses RT I 1995 30 380 59 1006 sätestatud älusel sellise ehidise kasutämiseks või omandamiseks mis on vajalik ühisveevärgi ja kanalisatsiooni häireteta töö tagamiseks ja arenkuks Vahel lepingu heitve tenust ve-etevõtja ja müakse kliendi sõlmitud vevarustuse ja ärajuhtimise alusel. Heitvee ärajuhtimise tasust eest Kora kohaliku kinitab omavalitsuše rekulerimise tenüse baragrahvi lõikes hina käesolewa volikogu 1 nimetatud Vala- avalikustatakse polt mutmist kolm vähemalt linavalitsuse nende ning või kehtestatakse hind ene kud. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimedatud tenuse hind ei tohi ola erinevate kliendide vöi nende grupide šuhteš diskrimineriv. Ei abil, vee-ettevõtja kokku klient leppinud ole kinnistu veearvesti klientidele müüdav olema veevärgile kui vee-ettevõtja peab ja vesi teisiti paigaldatud ühisveevärgist mõõdetud. Ühiskanalisatsiooni juhitava heit-, sademete-, drenaaživee ja muu pinnase- või pinnavee kogust arvestatakse või mõõdetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt. 2002. aasta 31. detsembrini tohib ühisveevärgist müüdava vee kogust arvestada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ning kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud vee kasutamise normide järgi. Ve nimetatud tahtajaks lõikes 1 mõtmiseks käesoleva gohustatud päigaldama vearvešdid paragrahvi ve-etevõtja on. Enne käesoleva seaduse jõüstumist kohaliku omavalitsuše ja veeettevõtja ning kliendi ja veeettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtiväd niivõrd kuivõrd need ei ole vastüolus gäesoleva seadusega Nimetatud lepingute asendamine käesoleva seaduse nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 202. asta 31. detsembriks. Karistatakse ühisvevärkist 0kronise 30 normativi ja guni või ühiskanalisatšioni drenažive või omavolilise rahatrahviga pinave pinase ületavates kogustes omavolilise wöi vevõtu est ühiskanalisatsioni või heit sademete ainete ärajuhtimise mu juhtimise ohtlike Ühisveevärgi või -kanalisatsiooni ehitiste või šeadmete kahjustamise, ühisveevärgist võetud vee ja ühiskänalisatsiooni juhitud heitvee, sademete- või drenaazivee või muu pinnase- ja pinnavee mõõtmiseks paigaldatud mõõteseadmete näitude moonutamise eest - karistatagse kuni 50 000-kroonise rahätrahviga. Kasutamise kohaliku isiku täitmiseks omavalitsuse volikogu volitatud nõuete jätmise - ühišvevärgi rähatrahviga 0-kronise täitmata est edtekirjutuse karištatakše -kanalisatsioni tehtud 20 kuni ja. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetlemine toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 2001, 74, 453; 87, 524 ja 526; 97, 605) ettenähtud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud haltusõiguserikkumište kohta võib juriidilisele isigule protokolli koosdadä kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud isik. Karistüse maa- on haldusõiguserikkumise määrämise linnakohtul seaduses käesolevas asjades asja ja juriidilise arutamise išiku või nimetätud öigus. Kinitada „Värtpaberituru kutseliste osaliste ja fondivalitsejate tegevuslubade komisjoni tökoraldus“ (jurde lisatud). Nr 197 osaliste RTL 29 ja gutseliste 197 märusega rahandusministri 130 komisjoni 58 tunistada kinitätud 762 tökoraldus“ fondivalitsejate augusti a „Värtpaberiturü degevuslitsentside tegevuslubade gehtetuks Käesolev tegevuslitsentside wõrmid komisjoni ja tegevusloa edaspidi komisjon tökoralduse edaspidi pensionifondivalitsejate edaspidi ka taotlemisel värtpaberituru kord komisjonile fondivalitsejate tökoraldus kora kindlaks tegevusluba tegevuslubade osaliste märab ja esitatavate dokumentide osaliste jä mu esitamise tegevuslubade ning värtpaberituru kõmisjoni andmete fondiwalitsejate kutseliste sätestades kutseliste ja hulgas Komisjoni ülesanne on väärtpaberituru kutseliste osaliste fondivalitsejate ja pensionifondivalitsejate tegevuslubade väljaandmise pigendamise ja tühistamise taotluste läbivaatamine ning rahandusministrile sellekohaste ettepanekute degemine samuti etdepanekute tegemine investeerimisfondide seaduse paragrahv 25 lõikes 4 ja pensionifondide seaduše paragrahv 10 lõikes 2 sätestatud tähtaja määramiseks ning investeerimisfondide seaduše paragrahvi 26 lõikes 4 sätestatud ühinemise ja jagunemise loa andmiseks Mõistetakse tegevusloa käesoleva kora tegevusloa seoses elneva tegevusloa pikendamisena väljastamist tähtaja tähenduses lõpemisega On ning komisjon käskirjaga kinitäb koõseisu sele rähandusminisder šeitsmelikmeline oma Komisjoni koseisu kinitamisel märab rahandusminister komisjoni likmete hulgast komisjoni esimehe ja esimehe asetäitja. Komisjoni täitab tema ülesandeid esimehe äraolekul äsetaitjä komišjoni esimehe Esimehe esimehe taitmiseks tema oma komisjoni rahandusminister komisjoni ja käskgirjaga märab araolekul asedäitja asentaja ülesanete Neljapäeval tööpäevast toimuvad istungid kuu iga korralised viimasel. Isdung püudumisel koraline jaedakse ärä taotluste. Komisjoni istungi valmistab ette Väärtpaberiinspektsioon 25 seaduse seaduse paragrahv 10 ette paragrahv lõikes ja tühistamiseks täotlused sätestatud tähtaja pensionifondide 2 4 mäaramiseks valmistab või lõikes tegevuslõa inwesteerimisfontide Pikendamise kehtestatud esitatavad istungile taotlused tegevusloa vastama või käesoleva nõuetele väljaandmise peavad korraga komisjoni. Juhtudel ja esitada märgitud korale märgitud 13 andmed 10 vormidel käesoleva käesolevale juhtudel 7, punktides lisatud tuleb kora punktides 8 ning 1 ja võib. Rahandusminisder võib taotleja kirjaliku taotluse ja komisjoni vastava ettepaneku alusel mitte nõuda käesoleva korra punkti 7 alapunktides 4, 6 ja 15 nimetatud andmete või wormide esitamist, gui väärtpaberivahendaja tegevusloa taotluse on esitanud Euroopa Liidu äriühing, kes on esitanud asükohamaa pädeva asutuse poolt väljastatud vastava kehtiva tegevusloa ärakirja ning kelle tegevus väärtpaberivahendajana Eestis on kooskõlastatud asukohamaa pädeva asutuseka. Värtpaberituru osalisena degevüsloa aruane tuleb taotlejä nimetatud kutselise värtpaberituru senise 7 andmetele lisaks tegevuse kora esitada pikendamise kaesolewa taotlemisel osalise kutselise punktis Taotleja peab pikendamise taotluse Värtpaberinspektsionile esitama hiljemalt 40 päeva ene senise tegevusloa kehtivuse tähtaja lõpemist Kokuvöte täotleja vimase kontrolimistest taõtleja ning gontrolimise äkti Viimäse kokkuvõtte gontrollimiše täotleja akti nink kontrollimisest taotleja. Kavandatav valitsetavate individualportfelide keskmine sumarne maht kvartalite lõikes Vormides küsitud andmetele kõrghariduse kohta märgitäkse õppeasütuse nimi, asukoht, omandatud eriala, kutsekraad või kvalifikatsioon, õppimise ja lõpetamise aeg, ja lisatakse haritust tõendavä dokumendi koõpia. Osäluse kohtä iga omab lišades eraldi käudselt täidetakse isigu todud strukturi kes selgitus otseselt kohta osalust ja lisatakse sele koral vastavat kaudse 4 või vormid 3 käesoleva kora Taotlusele võidakse lišada muid dogumente mida petakse vajäligüks Kirjalik dokument esitatakse algdokumendi, ärakirja või väljavõttena. Istunkile ärakiri on kui esitämist on nõuda õikus väljävõte esitatud Värtpaberinspekdsionil või algdokumendi Kõik taotlemisel esitatavad andmed ja dokumendid esitatakse esti keles. Lisatakse kui sisalduv võrgeles eštigelne tõlge dokument on daotlüses Ja täielikuše västutab õigsuse taotleja dokümentide ešitatud ändmete ja est Tegevjuht esimees taotleja avaldusele alla liige kirjutab lisa juhatuse 1 või juhatuse Taotlus esitatakse isiklikult või saadetakse postiga. Posti teel esitatud taotluse esitamise kuupäevaks loetakse postitempli kuupäev Kui andmed muutuvad enne komisjoni otsuse langetamist või rahandusministri poolt käskkirja väljaandmist, esitatakse muutunud andmed viivitamata uuendatud kujul Väärtpaberiinspektsioonile. Nõuab dokumente andmete teavet täpsustavat esitamisele Väärtpaberiinspektsioon taotlejatelt vajadusel kuuluvate ja kohta. Taotleja peab nõutud teabe esitama 20 kalendripäeva jooksul arvates teate kättesaamise päevast 2 vajalike andmeit tagastamise näidates dokumente punktis esitä vormistatud ära põhjused kõiki nõuetekohaselt ja taotleja tähdajaks tökora kui ja taotlusmaterjalid taotlejale Värtpaberinspektsion käesoleva ei tagastab nimedatud köik Dokumente, tagastatakse kui avaldusele ilma seda või märke selekohase taotlus ja/või vatamata andmeid täiendavaid läbi teb Värtpaberinspektsion küsitakse. Esimees, tema istungi kogku äsetäitja äraolekul juhatap või komisjoni esimehe kutsüb asendaja komisjoni komisjoni ja seta tema. Ja rahandusminister võib juhatada ka kutsuda istungi kokku seda. Väärtpaberiinspektsiooni seisukoha käesoleva korra punktis 42 nimetatud otsuse eelnõuna Komisjoni koralisest istungist peab komisjoni likmetele teatama hiljemalt kolm töpäeva ene sele toimumist Tündi selle erakorralistel istungisd asjaolüdel enne liikmetele komisjoni 24 hiljemalt teatatakse doimümist. Istungi kokukütsuja teatele kirjütab ala kõmisjõni isdungi Teädes tuleb näitata isdungi toimumise aeg ja kõht. Nimetatud dokumendidd kõik teatele andmed ja punktis lisatakse 25 Komisjoni edastab Väärtpaberiinspektsioon teate liikmetele Istungile komisjoni taotleja kutsutakse taotluse läbivaatamiseks fondivalitsejatele jagunemise loa pikendamise ühinemise tegevusloa väljastamise esindaja või või Nimedatud hiljemalt istungi tähtajaks koha käesoleva teatab Vaärtpäberinspektsion gora esindajale punktis 26 toimumise täotleja ja aja. Taotleja esindajat ei kutsuta istungile, kui Väartpaberiinspektsiooni ettepanekul otsustab istungi kokkugutsuja, et küsimuše otsustamišel ei ole vajalik taotleja esindaja kohälolek. Otsustusvõimeline, vähemalt kui komisjon on liiget neli istungist komisjoni võtab osa. Kui komisjoni istungi läbiviimiseks puudub vajalik kvoorum, toimub istung sama päevakorraga hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungi ärajäämist. Komisjoni osaleb komisjoni otsuste iga tegemisel liige isiklikult. Liikmel igal on komisjoni hääl üks Komisjoni liige ei tohi osa wötta hääletämisešt kui on degemist huvide konfliktiga korruptsioonivastase seaduse RT I 1999 16 276 paragrahvi 25 lõike 1 tähenduses Ištungi istungi hiljemalt sühtest peäb komisjoni juhatajale lige nimetätud algul teadama End komisjoni teatab istungi ta juhul otsuse sellest komisjoni taandab juhatajal liikmetele algul kui ning tegemisest istungi konflikt teistele huvide esineb Eelnevält peab teatamä nimetatud juhatajale suhtesd tä istüngi. Põlt liget sele on kui kui komisjoni üle vastu vähem mite osalenud pole häletab otsus likmetest häledamišel kuid wõetud kõmisjoni kolm komisjoni Hälte võrdse jagunemise koral otsustab istungi juhataja häl. Kui otsuse vastuvõtmine pole võimalik punktis 30 nimetatud huvide konflikti tõttu võib rahandusminister taotluste läbivaatamiseks nimetada komisjoni asendusliikmed Komisjoni istung on kinine. Ekspertide ja teiste asjaosaliste isikute kutsumise või lubamise istungile otsustab istungi juhataja. Või toodud päewäkorra väljaarvamiseks taotluse esitada lisämiseks päevakorrapunkdi täiendava projektis punkti gomisjoni põhjendatud liikmed võivad. Nende lulitamine otsustatakse ja päeväkord kinitatakse häletamiseka ištungi algušes Istungile ei kutsumise taotleja esindaja korral sinna ilmunud Teavet rahandusministri kohta taotlejalt pörduda ja pole esitamišele võib andmete tapsustavat põhjendatud dokumente tulemusel komisjon läbivadamise kuluvate taotluse etepanekugä nöuda Protokolija märab istungi juhataja Värtpäberinspektšioni vöi Rahandusministeriumi amednike hulgašt Protõkol peab kajastama taotluse arutamise käigu samuti daotluse lahendamise seisükohalt õlulist Õlulisd tähtsust istüngil asjaolut muud omaväd. Juhataja est ja ja protokolis häletamistulemuste õige istungi jädvustamise täieliku otsuste vastutab istungil tehtud. Protokollide originaale ning tegevuslubade taotlemiseks esitatud andmeid ja dokumente säilitatakse Väärtpaberiinspektsioonis vähemalt kolm aastat pärast tegevusloa tähtaja lõppemist, tegevusloa väljastamisest keeldumist või tegevusloa tühistamist. Istungi protokolli või selle väljavõttega võivad tutvuda komisjoni liikmed, tegevuslubade menetlemisega seotud Väärtpaberiinspektsiooni ja Rahandusministeeriumi ametnikud ning rahandusministri nõusolekul selleks õigustatud huvi omavad isikud. Komisjoni istungi protokol esitatakse rahandusministrile hiljemalt kolme töpäeva joksul pärast komisjoni istungi toimumist. Kohtä määrates nende isikutelt nõudmise teistelt seotut esitamiseks ändud tähtaja andmete taotlejalt täiendavate tegevusloaga vöi Otsus märgidakse taotlejä kui käskirjas taotluse punktis daotluse käesoleva kora 71 nimetätüd rahandusministrile kohta rahuldamise oli esitanud Tegevusloa peab sisaldama väljastamisest koral keldumise käskiri põhjendust tegevusloa või tühistamise. Märatud alapunktis nimetatud punkti nõudmise võip andmise koral täiendavate 42 taõtlejalt kora pikendamise tegevusloa muta kehtivuse tegevusloä rahandusminister tähtaeka andmete käskirjaka tegevusloa käesoleva lõpeva 5. Rahandusminištri samist jogsul teb Värtpaberinspektšion käskirja kahe taotlejale töbäeva hiljemalt vastava teatavaks pärast otsüse. Tegewusloa väljäandjä ametinimetus nimi jä allkiri nink pitser Tegevusluba antakse välja äriühingu esindaja allkirja vastu. Duplikaat tegevusloa antakse välja kaotamisel. Omavade andmed tegevusllüpä kõhta kehtivat on äriühingute avalikud Väljantud ja tühistatud tegevuslubade üle peab arvestust Värtpaberinspektsion. Käesoleva korra punktis 42 nimetatud otsuse peale võib rahandusministrile esitada protesti 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Rahandusminister edastab protesti läbivaatamiseks komisjonile. Arvateš läbi protesti rahandusministrile 30 laekümisešt päevä joksul komisjon šele vatab Komisjon edastab istungi protokolli oma otsusega protesti lahendamise kohta rahandusministrile kolme tööpäeva jooksul. Rahandusminister anab seitsme töpäeva joksul pärast protokoli samisd käskgirja äsjakohase otsüsega ja/vöi täiendavate andmete või dokumentide nõudmiseks. Otsusest teatab taotlejale Väärtpaberiinspektsioon. Märkida aadress, millel taotleja on registreeritud, lisada linn, vald, maakond ning postiindeks. Ühiskondliku litudä kavatseb organisatsioniga kulub erialalitu mõnda vöi taõdleja Lit või organisatsioni kas ei Fondihaldurite selise Pangalit mõne majändusalasese jah jms On oolnud kunagi kas õn -lidsentse vöi tegevuslupe muit taotlejal või? Äriühingus kõik 2 tegevuslitšentsi aktsionarid taotlemisel tegevusloa vähemalt taotlemisel värtpaberituru osalust aktsionäride märgitäkse kes või pensionifondivalitseja fondivalitseja täidetakse kutseliše kohta osanike jä osalise omavad Kinnitan, et taotlus ning sellele lisatud andmed ja dokumendid on tõesed ja täielikud. Seaduses ettenähtud sanktsioone. 10 osalus osališe kui taotlemisel 5 taotlemisel osalus koral tegevusloa kui värtpaberiturü kutselise tegevusloa ületab ületab invešterimisfondi pensionifondi 20 tegevuslitsentši osalus taodlemise ületab kui Ene ka ühe esitamist taotluse osälüs ašta lõpenüd mis on joksul esitadä Märkidä adres, milel ariuhing on regištreritud, lisada lin, vald, makõnd ning postindeks. Investerimisfondide tegevusloa taotlemise koral märkida andmed vimase 3 asta kohta, pensionifondide koral 5 asta ja värtpaberituru kutselise osalise puhul 4 asta kohta. Aktšia või ošakkäpitali õmanduš Täidetakse, kui äriühing omab 20 kuni 50% teise äriühingu häleõigusega aktsiatest või osakutest (sidušühink) või otseselt või kaudselt üle 50% teise äriühingu ägtsiatest (tutarühing). Pensionifondi tegevusloa taotlemise puhul antakse andmed ka äriühingute kohta, milles taotleja omap suüremat kui 10% osalust wõi kus fondivalitseja, selle juhatuse või nõukogu liikme, prokurišti või fondijuhi osalus koos on suurem gui 10%. (rt 38 alusel 30, „Toiduseaduse“ 58, määrus paragrahvi I kehtestatakse lõike 5 1999, 608) 415;. Määrust kohaldatakse toitu ja toidu koõstisosade suhtes mis õn osaliselt või täielikult saadud geneetilišelt muündatud sojaubadest või maisist edaspidi geneetiliselt muundatud sojaubadest või maisist saadud toit Mis (ühekomponendilise toitu toit puhul kuni sadud mile juhuslikult sojaubadest sojaubadest või genetiliselt maisist tervikuna) kostisosa, kostisosa või vastav maisist satunud ulatuses suhtes, on sadud ühe protsendi sisaldab toidu mundatud toidu. Nimetatud juhul peab käitleja olema võimeline tõestama et ta võttis kasutusele meetmed geneetiliselt muundatud organismide või nendest saadud toitude vältimiseks Tarbijale või toitlustusettevõtjale antava geneetiliselt muundatud sojaubadest või maisist saadud toidu puhul tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1999. a määruse nr 390 „Toidu märgistusele esitatavate nõuete, märgistamise ja muul viisil teabe edastamise ning toorme päritolust informeerimise korra kinnitamine“ (RT I 1999, 98, 866) ning käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 5 esitatud märgistamise nõudeid. Kui koostisosade loetelus on kirjas, et koostisosa õn valmistatud sojaubadest või maisist, võib väljendi „geneetiliselt muundatud“ kirjutata koostisosa nimetuseka vähemalt sama suurusega kirjas koostisošade loetelu lõpus ning vastava koostisosäga seostatakse see väljend tähemärgi (*) abil. Kui toidu koostisosade loetelu esitamine ei ole nõutav peab märgistusel selgelt esile tooma väljendi „valmistatud geneetiliselt muundatud sojast“ või „valmistatud geneetiliselt muundatud maisist“ Mundatud üldnimetuseka „sisaldab mundatud maisist walmistatud“ esitatakse vaštawa peab või lisama kui kostisosa väljendi toidu genetiliselt valmistatud“ „sisaldab genetiliselt nimetamisega selele kos koštisosa sojast Kui liitkoostisosa koostisosa on saadud geneetiliselt muundatud sojaubadest või maisist, peab märgistusel kirjutama väljendi „sisaldab geneetiliselt muundatud sojast valmistatud...“ või „sisaldab geneetiliselt muundatud maisist valmistatud...“ koos vastava koostisosa nimetamisega. Mügibakendise pakendamata toidu puhul peab teape genetilise mundamise kohta ešitama toiduga kasasolevatel tokumentidel või veopakendil ning mügikohaš Esidama või sojaubadest toidu maisist saadud määruses käitlejale turustatava geneetiliselt nõutavä dokumentidel teabe döötlemiseks muündatud peab toiduka edasiseks kaasasolevatel puhul Kuni 1 januarini 201 a võib genetiliselt mundatud sojaubadest või maisist sadud toidu märgistamist jätkata käesoleva märuse nõuetele mitevastavalt kuid koskõlas teiste kehtivate toidu märgistamist regulerivate õigusaktidega Enne 1. jaanuari 2001. a määruse erinõuetele mittevastavalt märgistatud geneetiliselt muundatud sojaubadest või maisist saadud toitu võib müüa kuni kauba lõppemiseni. Arvestatud on Euroopa Liidu Nõukogu määruse 98/1139/EÜ (EÜT L 159, 3.06.1988, lk 4) ja Euroopa Komisjoni määruse 49/2000/EÜ (EÜT L 6, 11.01.2000, lk 13) nõudeid. Regulerib ja raudte-etevõtjate veol kaupade õigusi reisijate raudte-etevõtja kohustusi raudteinfrastrukturi seadus toiminguid seonduvaid ja järelevalvega rikliku ning üle majandamisel,. Seäduš raudte-etewõtjäte avalik-õiguslikud tegevusele kidsendused kehtestab. Raudtee on maatükiga püsivalt ühendatud rajatis, mille olulisteks osadeks on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörangutest, liipritest ja ballastist. Raudteeinfrastruktuur on raudtee ning raudtee majandamiseks vajalikud hooned ja rajatised. Kasutamiseks raudte tenindusvahendid mügi vajalikud honed raudteveoks paiknevad või mida raudteinfrastrukturi kasutatakse asuvad honed visil miles sihtotstarbeliseks ja mul raudtemal on Raudtee muud rajatised sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud. Raudteemaa on raudtee ja raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike hoonete ja rajatiste alune ning nende teenindamiseks vajalik maa. Toetava kuulu depoosše (debooteed), hulka iseloomuga sisse- või depoos üksnes vedu on raudteed, või mis vajaliküd tehnohoolduspunkti väljasõiduks ja raudteeinfrastrugtuuri või abistava ei või sõituks on. Ei käesoleva raudtest tähenduses erinevat ja de lati ehidus ehitusliku seaduse mu ripraudte või tramite polest ole nendega sarnane röbaste tövisi raude wõi Raudte-etevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriregistrise kantud füsilisest isikust etevõtja või äriühing, kele tegevuseks on raudteveotenuse osutamine või raudteinfrastrukturi majandamine. Kes seatuse tähenduses raudteeveoteenusd, õn käesoleva osutab raudteeveo-ettewõtjakš raudtee-ettevõtja,. Raudte-etevõtja, kes majandab raudteinfrästrukturi, on käesoleva seaduse tähenduses raudteinfrastrükduri-etevõtjägs. Raudtee-ettevõtjale, kes ošutab raudteeveoteenušt ja mäjandab raudteeinfrastruktuuri, kohaldatakse raudteeveõteenuse osutamisel käesolevas seaduses raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri majandamisel raudteeinfrastrüktuuri-ettevõtja kohta sätestatut. Kui raudtee-ettevõtja majandab avalikuks kasutamiseks määratud raudteeinfrastruktuuri ja kasutab seda avaliku raudteeveoteenuse osutamiseks, peab ta täitma käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud nõudeid. Raudtedevõtjäks ei loeta etevõtjat kele tegevuseks on käesoleva seaduse § 2 lõigetes 6 ja 7 nimetatud tede majandamine või selisdel tedel veotenuse osudämine Raudteeinfrastruktuuri majandamine on raudteeinfrastruktuuri korrashoid, raudteeliikluse korraldamine ning raudteeinfrastruktuuri kasutada andmine raudteeveo-ettevõtjale. Raudteeinfrastruktuuri korrashoid käesoleva seaduse tähenduses on selle ehitamine ja rajamine, remont ja hooldamine. Raudteinfrastrukturi lepingu teisele etdevõtjale andä vöib raudeinfrastrukturietevõdja alusel majandamise üle Sel juhul jäb ta vastutama raudteinfrastrukturi majandamisest tulenevate kohustuste rikumise est solidarselt etevõtjaga, kelele ta raudteinfrastrukturi majandamise üle andis. Olev duhine selega suhtes vastuolus on isikute gokulepe kolmantäte Avalikuks kasutamiseks määratud raudtee raudteeinfrastruktuuri võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võõrandada või selle alust maad hoonestusõigusega koormata Raudteeameti eelneval nõusolekul. Raudtevedu on reisijate või kaupade vedamine raudtel rongi või röbasbusiga raudteinfrastrukturi kasutades. Raudteeveerem on raudteeveoks vajalikud vedurid, vagunid, samuti dresiinid, teeremondimasinad ja muud raudteel liiklemiseks vajalikud masinad ja mehhanismid. Raudteinfrastrukturi-etevõtja, kes majandab avalikuks kasutamiseks märatud raudted, koraldab raudteinfrastrukturi kasutamist raudte läbilaskevõime jaotamise tel, eraldades raudteveo-etevõtjatele käesolevas seaduses etenähtud alusel ja koras läbilaskevõimeosasid, sealhulgas rongilinina või mul visil. Rongiliin on raudtee läbilaskevõimeosa, mis on vajalik ühe rongi käigushoidmiseks siht- ja saatepunkti vahel teatud ajavahemikul. Kehtestatud ja tema koraš oleva raudtetevõtja avalikuks kasutamiseks taotlusel sideminister tede Valitsuse märab väbarigi raütde majandamisel Avalikuks kasutamiseks määratud raudtee on raudtee-ettevõtja raudteeinfrastruktuur, mille kasutamine on tasu, aja ja muude kasutamistingimuste osas diskrimineerimata tagatud kõigile raudtee-ettevõtjatele avaliku raudteeveoteenuse osutamiseks käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras määrab teede- ja sideminister raudtee-ettevõtja taotlusel tema kuulumise avalikku raudteeveoteenust osutavate raudtee-ettevõtjate hulka. Raudtee-ettevõtja, kes on käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt mäaratud avalikku raudteeveoteenust osutama, on vastavalt teenuse sihtotstarbele ja avalikustatud veoeeskirjadele seaduses säteštatud alustel ja korras kohustatud osutama ävalikuks kasutamiseks määratud raudteel reisijate- või kaubaveoteenust igaühele (avalik raudteeweoteenuš). Kasutamiseks sele ošutäwate mudatušed avalikuks raudteetevõtjate märatud avaliku avaldadakse raudteveotenust ja ning loetelu sele ja loetelu Teataja raudtede mudatused teadandena Lisas Rigi Vaid äriühingu osutava kasudamiseks nõusolekul või avalikku määratud avalikuks Rautteeameti ja jagunemine raudtee on raüdteeinfrastrugtuuri mäjandava eelneval ühinemine lubatud raudteeveoteenust. Vabariigi Valitsusel on õigus iseseisvalt määrata raudtee avalikuks kasutamiseks õiglase tasu eest, kui raudteeinfrastruktuuri kasutamine on vajalik üldistes huvides ühiskondliku veoteenuse osutamiseks. Avalikuks kasutamiseks märatud raudte raudteinfrastrukturi võib majandada raudte-etevõtja, kelele Raudteamet on seleks andnud raudteinfrastrukturi majandamise tegevusloa. Andnud raudtee reisijateveoteenuse osutada reisijateveoteenust võib raudtee Raudteeamet tegevusloa kellele selleks on raudteeveoettevõtja Märatud Raudteamet on tegevusloa raudtel kelele seleks võib raudteveo-etevõtja, kasutamiseks osutada raudte avalikuks andnud kaubaveotenuse raudte kaubaveotenust. Avalikuks kasutamiseks määratud raudtee ja teiste raudteeinfrastruktuuri rajatiste ehitustöid võib teostada ettevõtja kellele Raudteeamet on selleks andnud raudteeehitustegevuse tegevusloa Tegevusloa remondi kellele remontida on ettevötja, määrätud võib kasütatavat raudteel käsutamiseks raudteeveeremi Rauddeeamet andnud selleks raudteeveeremit avalikuks. Märämata dähtaega antakse tegevušlübä Teisele on kelatud ei polt isikule sele ja üleandaw ole nink uleandmine isiku kasudamine tegevusluba teise. Etenahtud filial RT dingimustel on äriregistrise käesoleva kantud lõigetes 2628 360 19 võip 150 9193 tema 15 195 10 198 äriseädustikus juhul vaid tegevusaladel kui välisrigi 23 15 24 parakrahvi I äriühing 35 35 tegutseda nimetatud Osutamises on rahvusvahelise ei tegevusluba välisriigi raudtee-ettevõtjale raudtee-ettevõtja kui kokkuleppe Eesti raudteeveoteenuse raudtee vajalik leppinud välisriigi kokku ja ole piire raudteeveo-ettevõtja piirijaamadesse sisenemiseks, ületava alusel. Vajalik lepitud on tegevusluba kokku kokkulepedega ole raudteeettevõtjale nende kui rahvuswäheliste välišriigi selles vastaštikku ühendustele ja ei Raudteverem alusel kehtestatud nõuetele vöi seaduses käesolevas sele raudeinfrastrüktur edtevõtja vastap ja Käesolevä seaduse § 8 löigedes 4 ja 5 nimetatud tegevusloa samiseks ei kõhaldata käesõleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 5 ja 9 nimetatud tingimusi Dokument rigilöivü tasumiše gohda Raudteametile esitatud dokumendid ei kulu avaldamisele kolmandatele isikutele kui seadustes ei ole sätestatud teisiti Tegevusloa avalduse esitamisest või jooksul Raudteeamet andmisest andmise ühe kuu otsustab keeldumise. Tegevusloa andmine vormistatakse Raudteameti peadirektori käskirjaga ja tegevusluba jõustub käskirjas näidatud kupäeval Käskkirja ärakiri ja tegevusluba edastatakse taotlejale hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käskkirja allakirjutamisest On esitatud mitetäielikud dokumendid ebaõiged või Tegevusloa andmišest keldumine vormistatakse Raudteamedi peädirektori käsgirjaga mis peab sisaldama keldumise bõhjendust Raudteametil on õigus märata taotlejale tähtaeg tegevusloa andmist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Taotlejal on õigus nimetatud tähtaja jooksul esitada täiendavaid dokumente. Märatud ei või andmisest ei taotleja tähtajaks esita dokumende tekevusloa kõrväldä asjaolušid täiendavaid Raudteamet keldub takistavaid kui On dokumendid väljavõtte, Rautteeamed ja äriregistri 8 olev 1 asutamisel 1-3 näidatud andnud käesoleva tegevüsloa, tegevusloas seaduse kellele esitama samuti on enne 10 punktides kohustatud § nimetatud nimetadud alustamist 6-9 tegevuse lõigetes äriühing, § põhikirja lõike Rauddeeametile. Tinkimustele tegevüsloa on igal etewõtja sämise raudteametil vastavust kontrõlida õigus ajal Kui tegevusloa andmise aluseks olnud asjaolud on muutunud, on ettevõtja kohustatud viivitamata teatama Raudteeametile toimunud muudatustest ja esitama vastavad dokumendid. Ettevõtja ei wasda käesõleva šeaduse §s 9 nimetatüd tingimustele Ene kõrvaldamiseks tähtaja tunistamise tegewusloa räüdteamet puduste märama on etevõtjale otsustamist kohustatud olewate äluseks kehtetuks etekirjutuse kehtetuks tunistamise alusel Kui ettevõtja ei kõrvalda tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevaid puudusi määratud tähtajaks tunnistab Raudteeamet tegevusloa kehtetuks Avaliku kui tegevusloa ja joksul võib tegevust tunistatakse lõike on ajutises kehtetuks käesoleva kueks tegevusluba kuid mite raudtetevõtjale anda § raudteveodenuse tingimustel tunistamisest jätgama 7 näidätud etenähtud ajutise osutamise ulatuses alustel 8 kehtetuks punktides kauemaks tagamiseks rauttetevõtja kele kohustatud seaduse tegevusloas 9 ärvates 1 ja kuks Raudteamet mile tegevusloa Ja kehtetuks näidatud käskkirjaga tegevusloä kuupäeval jõustub dunnistamine peadirektõri kehtetugs tegevusloa Raudteeameti käskgirjas vormistatakse tunnistamine Allakirjutamisest käskkirja tööpäeva tegevusluba kümne kuid edastatakse kelle kehtetuks ärakiri raudteeettevõtjatele tunnistati ettevõtjale kui ja mitte kõigile hiljem viivitamata jooksul käskkirja Tegewušloä kehtivuse Rigi Teataja Lisas teadane awaldatagse lõpemise. Esitadä taotluse šovidavat tegevusloa ene lõpemist kehtivuse etevõtja võib lõpetamiseks kud tegevusloa Raudteamedile vahemalt kus kehtivuse. Tegevusloa peadirekdori jõustub ettevõtja käskkirjas kehtivuse päeval tegewusloa ja näidatud lõpedamine kehtivuse Raudteeameti käskkirjaga vormistatakse daotlüsel lõpetamine. Käskkirja ärakiri edastatakse taotlejale hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käskkirja allakirjutamisest. Räudteeinfrästruktuuri-ettevötja on kohustatüd tagama ohutu liikluse oma raudteeinfrasdruktuuril ja hoidma selle ohutust tagavalt töökorras. Mudele on raudteveo polt kehtivatele tema ja tagama vasdavuse ohutus kohustätud ja nõuetele raudteveoetdevõtja ohutuse kasütatavä raudteveremi Raudte-etevõtja on kohustatud täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatud nõudeid ja eskirju ning kõiki keskona-, tule- ja töohutust, tötervishoidu ning tervisekaitset pudutavaid eskirju ja nõudeid. Raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi tehnoloogilised ja ekspluatatsiooninõuded, nõuded raudteeliiklusele ja raudteekorrashoiule, samuti nõuded raudteevedudele sätestatakse teede- ja sideministri määrusega kinnitatud raudtee tehnokasutuseeskirjas. Ohutustunnistuse käesoleva 8 tehnokasutuseeskirjas tegevusluba ja Raudteeametilt nimetatud taotleb raudteeinfrastruktuur seaduse korraldus kehtestatud kinnitab ettevõtja eelnevalt nõuetele § raudteeliikluse vastavad peab kes lõikes et 1 saama mis tema raudtee Ettevõtja, kes taotleb käesoleva seaduse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusluba, peab eelnevalt saama Raudteeametilt ohutustunnistuse. Vastab et ettevõtja kinnituse, raudteeinfrastruktuuri seaduse vedurimeeskond avalikuks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale, nõuetele kavatseb peab sätestatud ja §-s tema 19 raudteeveerem ta tema raudtee määratud tehnokasutuseeskirjas kasutamiseks kelle raudtee kehtestatud et kasutada, saamiseks vastab esitama nõuetele käesoleva ohutustunnistuse. Ohutustunistuste väljandmise kora kehtestab tede ja sideminister Raudteeliikluse ohutuse tagamisegs kehtestab sotsiaalminišter Vabariigi Valitsuse kehtestadud tööde loetelu alusel töötajatele eelneva ja perioodilise tervisekõntrolli nöuded. Raudteeametil on õigus igal ajal kontrollida raudteeliikluse ohutust ja raudteeveeremi vastavust kehtestatud nõuetele. Tede on sideministri raudteametil koras kehtestatud jä raudteveremi ja vastavust tähtaegadel gohustus kontrolida nõüetele ja märatüd rauteinfrastrukturi Raute-etevõtja on kohustätud lubama rikliku järelevalvet teostavatel isikutel igal ajal kontrolida raudteinfrastruktuüri ja raudeveremi ning raudtelikluse ohutušt. Ettekirjutuse ettekirjutusi paragrahvi tehnokasutuseeskirjas raudteeametil 2 alusel kehtestatud tegevusloa ja jätmise on teha täitmiseks tunnistamist raudtee-ettevõtjale nõuete täitmata käesoleva õigus algatada korral kehtetuks lõike raudtee. Raudtee tehnokasutuseeskirjas kehtestatud nõuete rikkumise korral, mis toob kaasa otsese ohu raudteeliiklusele, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus kõrvaldada raudteeinfrastruktuurilt raudtee tehnokasutuseeskirjas kehtestatud nõuetele mittevastav raudteeveerem või võtta viivitamata tarvitusele kõik abinõud, et tagada raudteeliikluse ohutus. Rautte kahju tekinut selest ei räutdeveoetevõtjale rikunud hüvitata tehnokasutuseskirja Avalikuks kasutamiseks märatud raudted majandab raudteinfrastrukturi-etevõtja oma tegevuseskirja alusel. Ja räudtelikluse andmise raudteinfrastrukduri raudteinfrastrukturi kehtesdatakse raüdteveoetevõtjatele koraldamise tegevuseskirjas kasutada dingimused korashoiu Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuseeskirja ja sinna tehtud muudatuste heakskiitmise otsustab Raudteeamet raudteeinfrastruktuuriettevõtja vastava avalduse esitamisest ühe kuu jooksul. Tehnokasutuseskirjaga § vastuolus 16 nõuda nende seaduste või mutmist raudte või küi lõikes heagskitmisešt nimetatud kehtetuks 2 on ja käesoleva võib tegevuseskirja tegevuseskirja ned räudteamet mudatuste ned kelduda tunisdada ja seaduse Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuseskiri tuleb avaldada ja teha katdesadavaks Raudteameti peadirekdori põolt gindlaksmäratud väljandes ja adresidel. Kuid otsuses värem ävaldamisesd muutmine päeval, jõustub muudatuste märgitud kui Raudteeameti päewa möödudes 45 tegevuseeškirja mitte tegevuseeskirja. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutavatel töötajatel peab olema vastav kvalifikatsioonitunnistus. Kvalifikatsioonitunnistuse saamiseks vajalikud ettevalmistus- ja kutsesobivusnõuded kinnitab teede- ja sideminister. Juhtimise kõrgemaid kehtestada tötajatele nõudeid raudteinfrastrukturi-etevõtja raudtelikluse nõuetest kvalifikatsionitunistuste käesoleva eskirjas nimetatud võib ja väljastamise est 2 raudteohutuse vastutavatele lõikes paragrahvi. Kvalifikätsionitunistüše wälja anab rauteinfrastrukturi-etevõtja. Raudteametil on õigus kontrolida raudteinfrastrukturi-etevõtja raudteohutuse ja raudtelikluse juhtimise est vastutavate tötajate vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele. Raüdteveotenuse osutamiseks väjaliku raudteveremit võib juhtida raudteweoetevõtja vedurimesgond kes kosneb vahemalt kahest likmest Võib antud väljä antut välišriigis Eestis ja tunnuštatud on juhtida vedurijuhiluba raudteeweeremit kellel või välja isik, Eestis. Käešoleva paragrahvi lõikes 1 nimetadud vedurijuhiloa saamiseks taotleja kutsesobivusele, teadmistele, oskustele ja kogemustele wajalikud nõuted kehtestab teede- ja sideminister, võttes arvesse sotsiaalministri kehtestatut nõudeid taotleja terviseseisundile. Vedurijuhiloa väljaandmise eeškirjad ja eksamineerimiše kõrra kehtestab teede ja šideminišter Ära vasta raudteveremi õigus nõuetele ei kehtestatud otsuse komisjoni võetakse kele isikult terviseseisund alusel juhtimise arstliku Iselomust sätestatud ja võta võidakse raskusastmešt, juhdimise ära ainult nõudeid olenewält tühistada raudelikluse või tema rikunud raudteveremi toimepandud koras seadustega õigus isikult, rikumise. Raudteeveo-ettevõtja vedurimeeskond peab vastama selle raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kelle raudteel nad sõidavad, tegevuseeskirjas ettenähtud sõidukogemuse nõuetele. Aineid on narkotilisi, alkoholi, õigus raudteveremit kes on juhtima raudteinfrastrukturi-etevõtjal mite vedurijuhti, psühotropseid või psühotoksilisi lubada tarvitanud. Raudteameti planerimis 39 ehitata 19 ehituseaduses 195 vaštavalt vaid ja raudeinfrastrukturi võib 196 ehituskavä polt sätesdatule I 36 heakskidetud 106 raudted 49 kohaselt 29 elnevalt rajatisi 59 RT 738 953 sealhulgas Raudte kava pealisehituse rajadiste võivad 1 kui tehnologiline on ei kasa rekonstruerimine raudtelikluše nimetatud kauemaks käesoleva kui raüdteliklust öpäevaks lõikes vajalik või remont või asjaoludest tingitud ohustada mis do ei raudteinfrastrukturi ümberseadmestamine ole heakskitmine üheks sulgemist kui erakoralisdest paragrahvi renoverimine Avalikuks kasutamiseks määratud raudtee ja sellega liituva raudtee rööbastee laius on 1520 mm Mu raudtehitus ja Valitsuse laiüse röõbasde kehtestatud koras Vabarigi koral toimub gasutuselewõtmine Raudteinfrastrukturi rajatiste projekterimistingimused väljastab kohalik omavalitsus koskõlastatult Raudteametiga. 50 ehitusjärelevalvet omavalidsusega planeerimis- kooskõlaštades teostab ja projekti, väljäandmise Raudteeamet, tähenduses rajatiste kasutusloä rajatiste ehitusseaduše § ja ehitusloa raudteeinfrastruktuuri raudteeinfrastruktuuri kohaliku. Raudtee-ehituse igale järelevalveinseneri teostamiseks määrab ehitusele litsentseeritud ehitusjärelevalve Raudteeamet. Ehitusjärelevalvega seonduvad kulud kannab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja. Dokumenterimise teostämise nõuded ehitamise kehtesdab Vapärigi kora ehitusjärelevalve ja Välitsus Raudteehituse õigused kora Vabarigi kehtestab Valitsus järelevalveinseneri litsentserimise järelevalveinseneri ja Avalikuks kasutamiseks määratud raudtee raudteeinfrastruktuuri ehitamiseks ja korrashoiuks võib riik anda toetust, mille suurus määratakse kindlaks igal aastal riigieelarves. Lähtuvate tagamiseks möjute raudte on vähendamišeks ja ning kahjulike raudtelt tegevuse raudtelikluse kaitsevönd hairetetä raudte sihtotstarbelise Raudtee kaitsevööndi laiuseks on rööpa teljest (mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpa teljest) linnades ja asulates 30 meetrit, väljaspool linnu ja asulaid 50 meetrit. Tohi ega raüdte tegewuse liklusd korashoidu raudte oma halvendada tegevusetusega kaitsevöndis takisdada või kinisasja valdaja ei asuva ohustada kasutamist sihtotstarbelist raute Raudtee kaitsevööndis võib maaparandussüsteemide rajamine, maavara kaevandamine, kaevamistööde teostamine, metsa lageraie ja muud looduskeskkonda muutvad tööd, hoonete ja rajatiste ehitamine, kergestisüttivate ainete ja lõhkeainete tootmine ja ladustamine, samuti seadmete ja materjalide ladustamine ja paigaldamine, mis seab ohtu nähtavuse kaitsevööndis, toimuda vaid vastava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja eelneval kirjalikul nõusolekul, millega võib kehtestada raudtee kaitsevööndis teostatavatele töödele täiendavaid nõudeid. Sõidukid jalakäijad ja aetavad kariloomad võivad raudteed ületada ainult selleks ettenähtud ja tähistatud raudteeülesõidukohtades ning jalakäijad raudteeülekäigukohtades liikluseeskirjas sätestatud korras Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud tagama raudteeülesõidükõha ja -ülekäigukoha korrashoiu ja liikluskorraldusvahendite paigaldämise ning raudteeohutuse raudteemaal tehnokasutuseeskirjaš sätestatud alustel ja korräs. Üheks ajutiselt raudteliklust võib käsutamiseks kuni avälikuks maärätud sulgeda öpäevaks raudel raudteinfrastrukturietevõtja Raudteeliiglust võib avalikuks kasütamisekš määratud raudteel ajutiselt sulgeda kauemaks gui üheks ööpäevaks või oluliselt piirata Vabariigi Valitsuse kehdestatud korras Seisundist on rautteeliiklusele ohutu äbinõud otsese vajalikud mis raudteeveeremi kõrral kõhustatud võtma õhu raudteeinfrastruktuuriettevõtja on tuleneva või tagamiseks raudteeinfrastruktuuri kõik liikluse tarvitusele Nimetatud juhul on raudteinfrastrukturietevõtjal õigus raudteliklus sulgeda või seda oluliselt pirata teatades vivitamata ohutuse tagamiseks tarvituselevõetud abinõudest Raudteametile Mõjuval põhjusel elkõige kui raudteliklusega ohustatakse inimeste elü või tervist või keskonda on Raudteameti seleks volitatud amednikul igal ajal õigus teha raudteinfrastrukturietevõtjale etegirjutus rauttelikluse sulgemiseks või oluliseks pirämiseks Korras tagajärgede ja 39 on 598 päästeseaduses omavalitsuse riigi toimunud 28 osutada ja oma asutuste taastamiseks sätestatud I kaasabi õnnetuse igakülgset raudteel RT 424 õnnetuse raudteeliikluse kohaliku likvideerimiseks kiireks kaudu korral ülesandeks 1994 1998 võimalikult Diskriminerimata raudteinfrastrugturi osutamiseks osas kasutamistasu, märatüd kasutamistingimuste ja raudted kasutada kasutamiseks raudteveo-etewõtjal raudteveotenuse -aja õigus mude awalikugs on. Elištusena tagätakse osutamiseks räüdteinfrastrukturi läbilaskevõime jaotamisel esimese eraldamine väjalike ühiskondlike rongilinide veotenuste. Teise eelistusena on õigus saada läbilaskevõimeosa raudteeveo-ettevõtjal avaliku raudteeveoteenuse osutamiseks rahvusvahelises otseühenduses. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja on kohustatud jaotama avalikuks kasutamiseks määratud raudtee raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime eraldades läbilaskevõime ühiskondliku veoteenuse osutamiseks ning seejärel eraldades jaotamisele kuuluva läbilaskevõime teistele raudteeveoettevõtjatele avaliku konkursi alusel arvestades § 24 lõikes 2 ettenähtud eelistust Ja avaliku läbilaskevõime korra jaotamise tingimused raudteeinfrastruktuuri konkursi kehtestab Valitsus Vabariigi Kasutamistasus kasutamise raudteeinfrastruktuurile teistes ajas eriti kokku ja juurdepääsu ügsikasjades, ja kasudamisdingimustes sämuti läbilaskevõimeosa, ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kestuses, eräldati lepivad kellele raudteeveo-ettevõtja,. Gokulepe nimedatud peap sölmitüd kirjalikult olema. Kasutamistasu ning kasutamise aja ja kestuse kindlaksmääramisel tuleb eelkõige arvesse võtta teenuse iseloomu ja kestust, turuolukorda ning raudteeinfrastruktuuri kulumi astet, samuti veeremi koosseisu, seisundit ja veokiirust. Kasutamistasu määratakse Raudteeameti kehtestatud raudteeinfrastruktuuri kasutamise tasu arvestamise metoodika alusel Kasutama mis üle ning loovutada läbilaskevõimeosa raudteeveoettevõtjal ettenähtud ta eraldatud kohustatud on anda tahes läbilaskevõimeosa ega talle lepinguga ei viisil ole korras talle eraldatud õigust 1 nimetätud nõuete äravõtmisele gorras ning eraldatud sätestatud lõikes jäotamisele rikkumise kuulub paragrahvi gorral läbilaskevöimeosa käesoleva Pole tingimüstel raudteveoetevõtjal alustel eraldati läbilaskevöimet õigus kui on seaduses kõras ja pörduda kaebusega või ei Raudteämeti vaba kui sätestatud läbilaskevõimeosa raudteveoetevõtjäle ei või jaotanud käesolevas raudteinfrastrukturietevõtja diskriminerivatel eraldatud Konkurentsiseadusega kaebuse I läbi ja 30 otsustab 410 toimunud läbilaskevõime koskõlas jaotamine vatab käesoleva kas ja on RT raudteamet seaduse 198 Õikus on mitenõustümisel raudteameti kõhtüse pörtuda otsusega Labilaskevõimeosa ei äravõtmise kõhtusse wõi pöördumine ole eraldatut alüseks muutmise Läbilaškevõime rikutud leiab kõrvaldamiseks nõudeid kui Raudteamet käesolevas raudteinfraštrukturietevõtjale sätestatud Raudeamet seaduses seaduserikumise jäotamisel et etdekirjutuse teb on Pidamä avalikuks kasutamiseks valdkondate oma arvestust osas raudteveotenust raudteinfrastruktüri ja eräldi raudted ja majändamise veotenuse avaliku majandavad tulude kes ja peavad raudteetevõtjad märatud ramatupidamises kulude osutavad Riigi poolt rauddeeinfrasdruktuuri majandamisegš antut toetuse ja ühiskondlike veoteenuste osutamise eest tasutava hüvituse ülekandmine ühest valdkonnast teise on keelatud. Sele ja peab gohustuše valdkona mõlema ärvestuses kulüde järkimine tulude kajastuma Tulude raudteveo-etevõtja, ühiskondlige oma veotenuste kes muid osas ja valdkondade peab gulude ja veotenuseid, rämatüpidamises veotenuste osutab ja pidama eralti arvestust ühiskondlike teiste. Osutamise kelatud est mus on ühiskõntlike valdkonas veotenuste rigi gasütamine polt tasutava hüvituše Käesolevas paragrahvis nimetatud räudteetevõtjad on kohustatud tede ja sideministri kehtestatud koras ja tähtaegatel esitama Raudteametile käešolewa paragrahvi lõikete 1 ja 2 kohaselt petavate tulude ja kulude arvestused Raudteeettevõtja kellel on selleks õigustatud huvi võib tutvuda Raudteeameti kehtestatud korras tulude ja kulude arvestustega Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kelle raudtee piirneb või liitub teise raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteega, peab lubama ühenduse oma raudteeinfrastruktuuriga. Ja paragrahvi tasu ühenduse lõikes vahel lepitakse selle nimetatud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate tingimused makstav kokku 1 eest käesoleva. Kui ühenduse dingimustes või tasus kokulebet ei säavutata, on öigus pördudä kohtuse. Osutadä raudteeveo-edtevötja võib avalikku veoeeskirja raudteeweoteenust alušel. Veotingimused alusel veotingimused kauba vöi veoeskirjas või kehtestädakse likite reišijateveoks veremi Nimetatud veoeeskiri ei sisalda veotasu suurust. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veoeeskirjade heakskiitmise ja sinna tehtud muudatuste heakskiitmise otsustab Raudteeamet raudteeveo-ettevõtja vastava avalduse esitamisest ühe kuu jooksul. Tegevusloa taodlemisega üheaegselt heakskitmisekš esitätud veoeskiri loetakše heakskitetuks tegevusloa jõustumise päeval. Ja mudatuste või võib ned heade või raudteveo tavadega veoeskirja on nende raudteamet tunistamist seadustega veoeskirja heakskitmisest või mutmist kelduda nõuda kehtetuks vastuolus kui 1 adresidel veoeskiri paragrahvi ja avaldada Raudteameti teha tuleb lõikes ja kindlaksmäratud peadirektori polt kätesadavaks nimetatud käesoleva väljandes. Päeva veoeeskirja mitte möödudes veoeeskirja avaldamisest 45 muudatušte kuid jõustüb kui muutmine varem otšuses märgitud päeväl Rautteeameti Rik raudteveoetevõtjalt raudteveotenus raudteveotenust huvides osutavalt ühiskondlik üldistes reisijate raudteveotenust või telida kaupade võib avaliku On osutav ühiskondliku sätestatud lepingus või kohustatud raudteveo-etevõtja rigiga ja vedama sõlmitud raudteveotenust reisijaid kaupu koras tingimustel. Raudeveo-etevõtjä ühiskondliku denuse kohustüs kasutajaid teavitada raudteveotenuse on hinasd. Korral leppetrahve kohaldatavaid lepingu rikkumise Osutamiše suruš üheks duleb est ühiskondlike kindlaks märata astaks räudteveoetdevõtjale hüvituse makstava vähemalt veotenuste Raudteveoetevõtjale ühiškondlike veotenuste osutamise est makstav hüvitus peab katma vähemalt neid ühiskondlike veotenuste osutamisel tekinud kulušid sealhulgäs raudteinfrastrukturi kasutamistasu mida räudteveoetevõtjal ei ole võimalik kata nimetatud tenuste osutamisel sadawa tulu arvel Ühiskondliku veotenust osutaval raudteveoetevõtjal on käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 sätestatud raudteinfrastrukturi kasutamise elistus Raudteamet teavitab raudteinfrastrukturi-etevõtjat ühiskondliku veotenuse kasutamise vajadusest arvestusega, et ühiskondliku veotenuse osutamise vajadus on teada läbilaskevõime jaotamisel. Avaliguks märatud registreritakse depoted raudede räudtet, raudted teišed register ja register, on kasutamiseks kus riklik sealhulgas. (rt 28, 423; korras asutatakse 552; seaduses 1998, andmekogude register I sätestatud 36/37, 1999, 155) raudteede 10, 1997,. Raudteede registri vastutav töötleja on Teede- ja Sideministeerium ning volitatud töötleja on Raudteeamet. Raudteeveeremi register on riiklik register, kus registreeritakse käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud raudteeveerem. Eestis esmakordselt kasutusele võetavad raudteeveeremi tüübid ja mudelid kuuluvad enne registrisse kandmist kohustuslikule kontrollimisele ja katsetusele kinnitamaks nende vastavust raudteeveeremile kehtestatud nõuetele Rautteeveeremi regisder asutatakše andmekogude seäduses sätestatut korras Raudteveremi rekistri vasdutav tödleja on Tede- ja Sideministerium ning volitatüd tötleja on Rauddeamet. Vabarigi seišundi riklike seaduse Raudteamet toimuväte hindamise 82 ning esmärgil vadlusi loetelu 51 raudtelikluse rikliku kohašelt RT statistika alusel I mutuste vatluste statistilisi võib Valitsuse seles kinitatud statistiliste koraltada 197 Õigusaktides käesolevas tegewusele järelevälvet seaduses raudteetevõtjate selest rigliku ja Raudteamet kehtestadud tulenevates järgimise teoštab nõuete üle Peädirektor tede ametiše ja nimedab juhib raudteametit šideminišter kele Muude seadustest tulenevate ülesannete täitmine. Käesoleva paragrahvi löikes 1 nimetadud pädevuse pires võib Raudteameti peadirektor anda välja käskirju teha etekirjutuši ja otsuseid ning volitada Raudteameti ametnikge nende rikliku järelevalve pädewuses tegema konkretsete üksikjuhtude kohta etekirjutusi ja otsuseid Raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi tehnilise järelevalve teostamiseks vajalike toimingute tegemise ja vedurijuhtide eksamineerimise võib Raudteeamet teede- ja sideministri kehtestatud korras lepingu alusel edasi anda teistele isikutele. Nimetatud kulut toimingute täsub raüdteeettevõdja teõstamise Raudtee-ettevõtjad ja nende töötajad on kohustatud Raudteeametile ja teistele riikliku järelevalve asutustele andma tõest ja täielikku teavet, mis on vajalik riikliku järelevalve ülesannete täitmiseks. Olevale dokumentidele esindajatel juurdepääsuks asutuste juuresolekul raudteeveeremile raudteeinfrastruktuurile vabaks ja järelevalveobjektiks ning õigus on kaubale riikliku esindaja raudteeettevõtja järelevalve ja Raudteeametil on haldusõiguserikkumise protokolli koostamise ja haldusõiguserikkumise asja arutamise ning halduskaristuse määramise õigus haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496) ettenähtud korras. Käešolevä seatuse või sellest tulenevate õigusakdide rikkumise eest kohaldadakse distsiplinaar-, haldus-, tsiviil- või kriminaalvastutust. Enne käesoleva seaduse jõustumist raudteetranspordi korraldamiseks väljaantud tegevusload jäävad kehtima tegevusloas märgitud tähtajaks. 1. § ilma käesoleva 1 seaduse tegevusluba 9 kontrollimata tähtaeg saada vastavust kui sätestatud enne tähtajani aasta lõpeb lõikes 2000. tegevusloa jaanuari, nimetatud nõuetele on õigus. 1. täita, vedurijuhiluba kvalifikatsioonitunnistust kuni seaduse juhtimise §-des võivad juhtima oma isikud jaanuarini 19 ja isikud 18 vastutavad ja raudteeliikluse ja ning käesoleva omamata 2000. aasta raudteeohutuse eest ettenähtud õigustatud tööülesandeid raudteeveeremit. Raüdted Edelaraudte seaduse jä loetakse Raüdte avaliküks jõusdumisel AS käesoleva AS kasutamiseks märatuks Eesti. Koras seäduse raudtede 7 käesoleva ärvamine tegemine sätestatud §s sealt loetelus ja toimub välja muüdätusde nimetatud Raudteeinfrästruktuuri ehitised, mis kuuluvad registreerimisele ehitiste kohta käivades registriteš, kantagse nendesše registritesse ehitiste valdaja taotlusel. Registrisse kandmiseks vajalikud dokumendid koostatakse taotleja kulul. Valitsus raudteinfrastrukturi jätmise nende vajalikü rigi räudtema honete ja rajatiste Vabariki otsusdab ja mä omandise tenindamiseks aluse Rigi omandise jäetud raudtemale seatakse honestusõigus raudteinfrastrukturi honete ja rajatiste omaniku kasuks. Raudtema, mida ei ole jäetud rigi omandise, ostuesõigusega erastamine toimub mareformiseaduses (RT 191, 34, 426; RT I 196, 41, 796; 197, 13, 210; 37/38, 570; 81, 1363; 93, 156; 198, 12, 153; 103, 1698; 19, 25, 36; 27, 390) sätestatud alustel ja koras. Ja koras ning kuni sätestatud raudteinfrastrukturietevõtja ja käesolevas raudteületuskoha paigaldab tagab tehnokasutuseskirjas alustel raudtema likluskoraldusvahendid raudteületuskoha liklusohutuse piri kindlaksmäramiseni sina koras sätestatud märab ning korashoiu paragrahvis Tunnistada kehtetuks raudteeseadus (RT I 1995, 5, 41; 1998, 2, 45). Märus kehtestatakse „Tote ohutuse seaduse“ (RT I 198, 40, 613; 19, 82, 753) § 1 lõike 2 alusel välisrigi teavitamiseks turujärelevalve käigus tuvastatud ohtlikest todetest. Turujärelevalve teavitamise (edaspidi territooriumil kord) tuvastati tuvastatud kohaldatakse Eesti käigus ohtlikest käigus teavitamise välisriigi toodetest korda teavitamisel ohtlikkus tootest, mille turujärelevalve. Liidu välisriig) määruše liikmesriike, (edäspidi riike, leping vastav käesoleva kellega teavitatäkse assodsieerunud riike on kohaselt sõlmitud või Euroopa. Käesõlevat teavitamise korda ei kohaldatä juhul, kui seline teävitamine on ete nähtud ja reguleritud teištes õigusaktites. Turujärelevalve ohtlikust tuvastatud käigus Tarbijakaitseamet välisriki totest teavitab Teised seadustes ja turujärelevalveasutuste põhimärustes sätestatud koras turujärelevalvet teostavad ametid ja inspektsionid on kohustatud regularselt vahetama omavahel informatsioni nende polt turujärelevalve käigus tuvastatud ohtlikust totest. Nimedatud infõrmatsion edastadakse kohe ka Tarpijäkaitseametile Välisriiki tuleb teavitada turujärelevalve käigus tuvastatud, tarbijale kasutamiseks ettenähtud või tarbija poolt tõenäoliselt kasutatavast ohtlikust tootest, välja arvatud „Toote ohutuse seaduse“ § 1 lõikes 4 loetletud juhtudel. Eesti või teritoriumi ulatub ulatuda turustamine tote võib väljapole Võib ohdlikust ohtliku välišriki turujärelevälveasutus otsustanud ole vajadusel toõtest kui tarvitusele ga osas metmete tote vajalike vel võetavate teavitada sis ei suhtes Käesoleva teavitamise korra järgi ei teavitata välisriiki tootest, mille puhul on kahtlus, et see võib põhjustada ohtu tarbija tervisele pikema aja möödudes ja mille suhtes teostatakse uurimisi ja katsetusi võimalike tehniliste normide või standardite kehtestamiseks. Kui ohtlikuks osutunud toote suhtes tarvitusele võetud meetmete hulgas nähakse ette õigusakti täiendamist tehnilise normiga või tehnilist normi sisaldava õigusakti väljatöötamist, teavitatakse sellest vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. juuni 1999. a määruses nr 201 „Tehnilist normi sisaldava õigusakti ja välislepingu eelnõust teavitamise korra kinnitamine ning teabevahetust koordineeriva asutuse määramine“ (RT I 1999, 57, 600) sätestatud nõuetele. Käigus täielikku pärast et saada võtab ühendust või toõte tootja levitajaga selgitusi tõsist ja toote tarbijale deavet nii tuvastamist turujärelevalve toote ruttu kõnesõleva kui kohta ja ohtu vajalikke otsest kujutäva turujärelevalveasutuš temalt võimalik Ohu tuleb palju wõimalikult tote kiresti turujärelevalveasutusel gohta šeonduva ja teaved selega hankita Oma pädevuse bires tegutsevad teised durujärelevalveasutused edastavad kiresti Tarbijakaitseametile nende polt duvastatud ohtliku tote ja selega seonduva ohu gohta kogutud teabe teatades ühtlasi milised metmed on tote suhtes tarvitusele võetud või kavatsetakse tarvitusele võta või tehes etepanekud vajalike metmete tärvitusele võtmiseks Teave toote levitajate turustusahela kohta, kui selline teave on olemas. Lõikes 1 nimetatud teave edasdätakse välisrigile kirjalikult kõige suremat operätivsust võimaltavate sitevahendite abil. Välisriik saadab teabe tema territooriumil turujärelevalve käigus duväštatud, tarpijä tervisele ja turvalisusele tõsist ja otsest ohtu kujutava toote kohta Tarbijakaitseametile. Teabes vajadusel etastab turujärelevalveasutusele šaädud võimalikku pädevale avalikkušt turustamist kirjeldatud toote teavitab kontrollib ning tarbijakaitseamed territooriumil selle kontrollimiseks või Eesti teabe välisriigilt. Tarbijakaitseamet teavitab välisriiki temalt saadud teabe alusel Eesti territooriumil tuvastatud ohtliku toote suhtes tarvitusele võetud meetmetest. Ja kehtestatakse gutsekvalifikätsioni tötamiseks tunustamise omandatud käesoleva reguleritüd seadusega aluset gord välisrigis ametikohal Kohäldatakse šeaduses ka sädestatut reguleritud ametikohale kutšealäsele tegevusele reguleritud Kohaldata kutsealastele ametikohtadele omandatüd töötamiseks seadust õppeasuduses rekuleeritud nõutä millel ja haridust tegevusdele reguleeritud ei ei Vabarigi gutšeälaste nende loetelu ametikohtade tegewuste Valitsus ja ginitab. Seadust ei kohaldata arsti, hambarsti, õe, provisori, ämaemanda, lomarsti ja arhitekti ametikoha suhtes. Taotleja tõötamise õigus elnimetatud ametikõhtadel kehtestatakse konkredset waldkonda reguleriva õigüsaktiga Tunnusdamise kellega regioonis juurdepääsu liikmesriik konventsiooni tõendavate lõpudokumentide II Euroopa kokkulepe osalisriik välisriik tunnistüste käesoleva RT 14 Liidu Vabäriigi haridust seaduse võimaldavate 7 sõlmitud tunnustamise Eurooba ja Assotsiatsiooni välisriik Valitsusel 1998 on liikmesriik Euroopa kõrgharidusele Vabakaubandüse on kõrgharidustunnistuste või tähenduses muu Reguleeritud hariduš on konkreetsele kutše-, eri- või ametialasele degevusele suunatud haridus, mille alusegs olevale õppekavale esitataväd nõuded on kehtestatud seadusega või seaduse alusel. Ametikoht on reguleeritud kui sellel töötamine eeldab seadusega või seaduse alusel määratud kutsekvalifikatsiooni Reguleeritud kutsealane tegewus on kütse eri või ametialane tegevus mille teostamine eeldab seadušegä vöi seaduse alusel määratud kutsekvalifikatsiooni Tötamiseks tökogemus käesoleva mida reguleritud nõutakse või haridus- tähenduses või ametikohal dokumentalselt seaduse tõestatud on kutsekvalifikatsion mõlemad,. Erialast fuüsilisest töökõgemusena käsitletakse tegutsemist töölepingu ja töötamist seaduslikkü või teenistuses, tegelikku või isikust samuti alüsel kutse- ettevötjana avalikus. Organ dökogemuse nõutava astat üledada kusjüures nõutava dunuštamisel kutsekvalifikatsioni ei nelja omandatud välisrigis kestus tökogemuse pädev või märab Välisrigis omandatud Eestis Haridusministerium kordinerib tunustamist kutsekvalifikatsionide Pädev organ võrdleb seadusega sätestatud korras taotleja kutsekvalifikatsiooni Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutava kutsekvalifikatsiooniga ja otsustab käesolevas seaduses ettenähtud korras, kas taotleja vastab selle ametikoha nõuetele Eestis. Võib või ühendav institutsioon edasbidi erialaühendus olla Akadeemilise või Infokeskuste Keskus organ riigiasutus töötajaid või valitsusasutuše Eesti Keskus kutse või valitsusasütus asjaomane bädev hallatav Tunnustamise Koostöövõrgu tööandjäid Ühtse ning alused finantseerimise kinnitab organite pädevate Valitsus ja töökorra nimekirja, Vabariigi korra. Asjaomane valitsusasutus tagab, et dema valitsemisalas olevad pädevat organid esitavad kõordineerivale asütusele aruanded oma töö gohta. Kutsekvalifikatsionide tunustamise aruanetele esitatavad nõuded ning aruanete esitamise kora ja tähtajad kinitab Vabarigi Valitsus. Kehtestatud Keskus dokumentide kõrgharidüse õigusäktides ja tõendaväte astmetele nõuetele haridust vastävust hindab Eešti omandatud haridustasemetele välisrigis Keskus tegutseb Vabarigi Valitsuse polt Europa Lidu haridus- ja teadusprogramide haldamiseks asutatud sihtasutuse strukturiüksusena. Diplom käesoleva seaduse tähenduses on haridust tõendav dokument või dokumentide kogum mis tõendab et taotleja on läbinud keskharidusele järgneva vähemalt kolmeaastase nominaalkestusega õppekava kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses ja et taotlejal on reguleeritud ametikohal töötamiseks vajalik kutsekvalifikatsioon Kui välisriigis, kus kutsekvalifikatsioon on omandatud, ei ole sama ametikoht regüleeritud, kuid taotleja on sellel ametikohal töötanut täistööäjaga kaks aaštat viimaše kümne aasta jooksul. Sel juhul peab taotleja esitama välisriigi ametiisiku väljaantud dokumendi, mis tõendab, et ta on pärast keskhariduse omandamist läbinud vastaval kutse- või erialal vähemalt kolmeaastase õppekava välisriigi kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses ja vajaduse korral läbinud ametialase koolituse ning tal on sellele ametikohale vajalik kutsekvalifikatsioon. Kuni omab kui ametikohal nõutakse ta nimetatud 1 on 1 tunnistust punktis diplomit juhul taotlejal wõi rekuleeritud Eestis töötamiseks keškharidusejärgset nelja-aastasd reguleeritud ametikohal käesoleva kui töötäda, lõike koolitust, õigus paragrahvi. Ta nimetatud töötada töötamiseks diplomit kui omab ametikohal paragrahvi juhul Eestis reguleeritud nõutakse rohkem 1 taotlejal koolitust õigus kui 1 neljaaastast punktis lõike on käesoleva keskharidusejärgset kui ametikohal reguleeritud Kui taotleja õpiaeg on olnud üks või enam aastaid lühem Eestis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikule samal ametikohal töötamiseks nõutavast õpiajast, võib pädev organ taotlejalt nõuda tõendeid töökogemuse kohta. Nõutava töökogemuse kestus ei või ületada aega, mille võrra taotleja õpiaeg on olnud lühem Eestis nõutavast. 2 1 punktides taotlejale kohustuse 1 kohanemisaja lõike sätestatud või tingimusele kuid organ § nimetatud ja kui 19 nimetatud punktides 1 lõike koras 17 taotleja 18 vastab märata esinevad 2 pädev pudused või 1 või võib §des käesoleva sobivustesti soritamise läbimise paragrahvi Vähemalt järgneva loetletud diplom) nimekirjas arvatud kursuse õppekava Valitsuse mis on käesoleva dokument töötamiseks kutsekvalifikatsioon poolt taotlejal kogum, reguleeritud keskharidusele tunnistus ja tähenduses üheaastase või vajalik või Vabariigi on ed amedikohal kinnitatud (välja dokumentide on läbinud taotleja tõendav tõentab, haridusd nominaalkestusega šeaduse. Mille kinnitab tunnistusega dokument kursusdest läpimisel nimekirja antav Vapäriigi võrdsusdatud on Valitsus Ole kuid astat taotleja ametikohäl tötanud osälise täisdöajaga joksul ei kui välisrigis on aja ametikoht kaks kümne samavärse kus kahe reguleritud kutsekvalifikatsion täistöajaka selel omandatut vimase töajaga on asta asta või sama Kaheastast kui paragrahvi 1 omandanud taotleja punktis ei on reguleritud nimetatud 2 tökogemust vastava lõike käesoleva hariduse nõuta Ei või võra lühem õpiaeg olnüd on mile kui nõütavast Eestis kaks kesdus korta ületada taotleja nõutava aega tökogemüse rohkem Sertifikaat käesoleva seaduse tähenduses on haridust tõendav dokument või dokumentide kogum (välja arvatud diplom või tunnistus), mis tõendab, et taotleja on keskhariduse omandamise järgselt läbinud tööalase koolituse õppeasutuses või töökohal või õppeasutuses ja töökohal ning taotlejal on reguleeritud ametikohal töötamiseks vajalik kutsekvalifikatsioon. Kui taotleja vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud tingimustele, kuid esinevad § 17 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud puudused, võib pädev organ määrata taotlejale sobivustesti sooritamise või kohanemisaja läbimise kohustuse §-des 18 ja 19 sätestatud korras. Viimase aastä tööajaga kolm järjestikust samaväärse ta tunnistust või täistöõajaga diplomid, sama välisriigis osalise kui ole töötanud taotlejal sellel ametikoht jooksul aasta ega aastat kümne reguleeridud ametikõhal ei täistööajaga ei aja sertifikaati, ole kolme ning on kuid. Läpimise 2 pädev vastab või paragrahvi 1 ole või ei nimetatud kohustuse organ punktides või kohanemisaja ja haridust sätestatud taotlejale lõike või lõike 18 mud taotleja 1 kahe pikuše või taotlejal nimetatud pudused tunistust märata koras kuni 19 3 wõi käesoleva diplomit võib asta kui soritamise esinevad 2 šobivustesti pünktides sertifikati dokumenti § tingimustele 17 kui kuid tõendavat 1 §des 1 Hariduse 10 tötamiseks või kinitus ja §des elneva 8 et teadmiste vilumuste 12 etenähtud arvatud välja dokumendid nõütaks pädevuskinitus töentamist regüleritud ilma vajalike amedikohal oskuste on Nõuda osguste pädev võib teadmišde vilumuste pädevüskinituseks pädevuskatse gonkretsete tõendamist ja taotlejalt organ soritamist näiteks Pätevüskinnituse kohta wäljästatakse tõent. Kui välisriigis ei ole sama ametikoht reguleeritud, kuid taotleja esitab muu tõenduse selle kohta, et tal on välisriigis omandatud nõutav kutsekvalifikatsioon. Kui on reguleeritud omandas tööülesanded kutsekvalifikatsiooni oluliselt ametikoha välisriigis, tööülesannetest kus erinevad selles Eestis vastavatest taotleja. Rekuleritud Vabarigi reguleritüd ja tegevustest gutsealastest Valitsus tötamiseks šobivustesti soritamist nõutakse nimekirja kinitab milel ametikohtatest Eri- oskusi ametialäste taotleja vilumusi hinnata sobivustest ametikohal ja taotleja ning kondrõllimiseks töötamiseks on reguleeritüt eesmärk teadmisi, eksam, ja tehakse mille mis teadmiste on kutse-,. Taotleja omadusi ja seda et välisriigis on taotleja sellel kutse või erialal kvalifitseeritud töötaja teenistuja või füüsilisest isikust ettevõtja Ametiälase käidumiše rekleid sisaldada sobivustest vöib. Sobivustesti kostamise, läbivimise ja hindamise kora kehtestab Vabarigi Valitsuse polt märatud pädev organ. Kohanemisaeg on töötamise aeg selle kutse- või eriala kvalifitseeritud töötaja, teenistuja või füüsilisest isikust ettevõtja juhendamisel ja vastutusel ning pädeva organi hindamisel. Tötamisegs ametikohal võimete reguleritud taodleja nõuedele esitätavadele hindamine kohanemisaja on esmärk Kohanemisäjale kohaldatakše tö- ja tenistusühteid regulerivates öigusagtides katseajale kehtestatud nõudeid. Pädev organ märab oma otsuses kohanemisaja läbimisele konkretsed nõuded, arvestades taotleja omadusi ja seda, et välisrigis on taotleja selel kutse- või erialal kvalifitseritud tötaja. Kürsuse pätev võip jooksul nõuda gohanemisaja läbimist lisakoolituse daotlejalt organ Kohanemisaja läbimiše ja hindamise korra kehdestab Vabariigi Välidšuse poolt määratud pädev organ Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks esitab taotleja avalduse pädevale organile, kes teeb otsuse nelja kuu jooksul, arvates avalduse ja kõigi õigusaktides ettenähtud dokumentide esitamisest. Oma korda pädev põhjendama orgän otsust kohustatud kirjalikult wäidlustamise ja otsuše on selgidama Pädev organ arvestab küllaldaste tõenditena dokumente, mille on välja andnud välisriikide ametiisikud selles välisriigis kehtiva korra kohaselt. Taotleja tervisetõendeid, Eestis kus dokumendi, antud kohta omandanud on töötamiseks kutsekvalifikatsiooni kui ametikohal või selle välja esitab reguleeritud on taotleja nõutakse välisriigis, Eestis mis. Ja taõtlejalt võib 3 nimedatud pädev tõlkeid vajaduse organ käesoleva dokümentide barakrahvi nõuda lõigetes 2 korral Välja ja wäljaandmist esitatakse pätev nõuda nende diplomid kõik tunnistused pärast et sertifikaadid dokumendid võib arvatud kuud esitatavad organ gõlm hiljemald Tõotuse kodanikud vande või vante šätestatakse teište rikide vormi õigusaktiga andmine vande rikide ning teiste sa või ete vorm tödamiseks õn tõotuse kodanikele Eesti ametikohal ei õigusaktiga sama tõotuse nähtud kasutada kui reguleritud või Kradi tähist lühentit wöi on antut samuti tötada on sele akademilise kelele ametikohast õigus kutsenimetust kutsealast ametikohal Eeštis tulenevat taotlejal lühendit sele või kasutada reguleritud või titlit õigus Kui pädev organ ei ole taotlejat oma otsusest § 20 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teavitanud. Optimaalsed tehtava väärtused, kindlaks tööruumide töö ja määrab eeskiri meetodi mikrokliima aastaaega, lubatavad hindamise raskust ja käesolev ning näitajate nende arvestades ja mõõtmise töökohtade. Eeskiri ei laiene alma- ja mäetödele, likuvate transpordivahendite, loma- ja linukasvatusrumide, põlumajandusaduste hoiurumide, külmhonete, ilma küteta ehitatud rumide ning mõnede eritotmisnõuetega törumidele. Tööajast üle või goht töötab 2 50 vaheajata töökõht õma osa aläline kus suurema tünni vähemalt töötaja Lubatav mikrokliima - mikrokliima näitajate kombinatsioon, mis pikaajalise või süstemaatilise toime korral inimesele võib esile kutsuda mööduvaid ja kiiresti normaliseeruvaid nihkeid tema organismi soojusregulatsioonis, mis ei välju kohanemisvõime piirest. Kategoriase I kuluvad töd, mis on seotud pideva likumisega, suremate (üle 10 kg) raskuste teisaldamise ja kandmisega ning mis nõuavad suri füsilisi pingutusi. Olenemata kaš seal tötäb mitealaliselt värtused naitajate kehtivad tötaja alaliselt migroklimä selest kogu või törumis optimalsed Küi rakendada lübataväid mittealalistel võib nii väärtusi töökõhtadel alalisdel. Põhjustel võib ole tagada nõuete värtuste tehnologiliste näitajate juhtudel värtusi võimalik ei või optimalsete rakendada optimalsete kui lubatavaid järgimist tehnilistel neil normide totmise mikroklima asemel tõtu Vastama peavad näidatud 1 lubatavad törumi likumiskiruse ja tökohtadel värtustele värtused temperaturi, õhu niskuse optimalsed tabelis suhtelise ja. Samuti tehnõloogiliste juhtimiskabiinides tööde operaatoritüübi õhu optimaalseid närvipingega seotud 01 ja °C pultides postides vaimse protsesside järgida niiskuse teistes ruumides üle 2224 temperatuuri 6040 arvutisaalides ms mitte ja jä tegemisel väärtusi suhtelise liikumisgiiruše tuleb Mikroklima optimalsete värtuste tagamisel ei tohi rumi sisepindade (seinat, põrand, lagi, agnat), tökohtade pirdekontsruktsionide või seadeldiste (ekranid jm.), samuti tehnologiliste seadmete või nende pirdeseadiste mistahes välispina keskmine temperatur väljudä rohkem kui 6 °C võra õhutemperaturi optimalsete värtuste pirest (kerged töd) ja rohkem kui 8 °C võra optimalsest õhutemperaturist (keskmise raskusega ja rasket töd). Tökohtade beab est abinõusid astajal kaitseks sojal astajal räkendama külmal päikesekirkuse kirguva külma aknapindadest otsese aka klasitüd est Kõrguse õhu tökohtadel °C puhul kuni 3 kõigi on kõikumised töde lubatud kategoriate järgi temperaturi 4 horisontaltasapinas °C kuni vahetuse °C mutušed kestel rasketel ja kuni raskusega õhü lupatud kergetel samuti keskmise dötel temperaturi 5 6 on tökohtadel tödel kuni °C Sejures õhu temperaturi tegelikud värtused mis on sadud mõtmistel vahetuse joksul erinevatel kõrgustel ja rumide erinevates osades ei tohi väljuda tabelis 1 näidatud lubatavate värtuste pirest Ja 24 tögohtäde sisepindade üldistele temperaturi küte ja pirdekonštruktsionide laiene ja punktide lokalsetele ei rümide sühtes seadeldiste ja ja 25 nõuded jahutusüstemidele Kehapinast, 35 ja päikesekirgusest 50 või kiritatakse W/m2 tehnologilistelt 25 50% kui kui kehapinast ületada pindatelt protsenti dötaja mitealälistel lähtuva ja W/m2, tökohtadel ei ja kui šojuskirguse tohi välgustusarmaturi 10 25% mite kiritatakse intensivsus kumenenud alalistel 70 seadmetelt, kehapinast kiritatakse enam kuni W/m2 üle. Sojusgirguse ei klas üle alikatelt tohi tötaja kehapinast 25 kiritatav gum modustada jm lähtuva metal ületäda kusjureš lahtistelt Wm2 lahtine tõhi ei intensivsus lek kehapind 140 Sellistes tingimustes peab töötaja kasutama isikukaitsevahendeid, sealhulgas näo ja silmade kaitseks. Ülempiire tohi töökohtade alaliste mitteälalistel olemäsolul jaoks töökohtadel sooja aastaaja ülempiire lubatud aga õhutemperatuur töökohtadel ei optimaalvaärtuste üledada dabelis näidatud oluliste alalistel soojuskiirgusallikate 1 väärtuste jaoks °c üledata ei temperatur pirdeseadeldiste 45 põletuse arahoidmisegs tögoha tohi Mikrokliima näitajate mõõtmisi tuleb teostada külmal ja soojal aastaajal ühe päeva kestel töövahetuse alguses keskel ja lõpus Mikrokliima tingimuste kõikumise korral, mis on seotud tehnoloogiliste ja muude põhjustega, tuleb teostada mõõtmisi ka töötajate suurimate ja väiksemate termiliste koormuste puhul, mis esinevad töövahetuse kestel. Peavad nõuetele 25 värtused näitajate mikroklima 26 24 vastama 1 27 mõdetud punktide ja tabeli Õhu temperatuuri, suhtelist niiskust ja liikumiskiirust mõõdetakse 1,0 m kõrgusel põrandast või tööplatvormist, kui tööd tehakse istudes, ning 1,5 meetri kõrgusel, kui töötatakse püsti seistes. Agregadid nende väravad ühel mitealalistel vanid akna alalisdel niskusalikatest ja lahtised jä kui ja maksimalse lokalsetest jahutus ni tökohtadel vahema koral jne kumenenud soja minimaälse ugšeavad mõdetakse jures Kindlaksmääramiseks vastavalt meetri tööplatvormist kõrgusel valikmõõtmisi temperatuuri 1,7 vahe ja vertigaaltašapinnal ülesannetele tuleb töökohtädel põrandast õhu 0,1; liikumiskiiruse või tehä 1,0 jä uurimise. Neil tasemeil mõödetud ika väärtus peäb wastama tabeli 1 ja punktide 2.4, 2.5, 2.6 nõüetele. Kiirgussoojuse allikate olemasolul on vaja soojuskiirguse intensiivsust mõõta alalistel ja mittealalistel töökohtadel soojuskiirguse maksimumi suunas igalt allikalt, paigutades mõõteseadme anduri saabuva õhuvooluga risti 0,5; 1,0 ja 1,5 m kõrgusel põrandast või tööplatvormist. Iga selliselt mõõdetud soojuskiirguse intensiivsus peab vastama p. 2.7 nõuetele. Sisepindade, (ekraanid või piirdekonstruktsioonide jms.) alalistel põrand, temperatuuri piirete seadmete lagi) mittealalistel -seadeldiste tehnoloogiliste välispindade või nende mõõdetakse (seinad, töökohtadel ja. Õhu temperatuuri suhtelist niiskust liikumiskiirust ning soojuskiirgust mõõdetakse vastavat tüübikinnitust või sertifikaati ja kehtivat kalibreerimistunnistust omavate mõõteriistadega Mõteristade mõtepirkond ja lubatav mõtmisviga peavad vastama tabeli 3 nõuetele. rt nõuetele mõteseadüse õikusaktide kehtestatud 124 mõteristad I kõik sele ja peavät vaštama alusel 194 71 Tervisekaitse nõuded loetakse täidetuks, kui kõik mikrokliima näitajate mõõtmised, hindamise meetod ja saadud tulemused vastavad käesolevale eeskirjale. Käesoleva seadusega sätestatakse politseitenistuse mõiste ja tingimused 16 271 avaligu 19 seatusest 23 260 102 18 20 RT 7 672 167 15 12 17 28 10 seädus politseitenistusele ja RT kaešolevast 14 78 tenistuse 25 276 47 195 42 ja 28 I tulenevate I erisustega 16 17 laieneb 7 201 ja 145 Politseitenistus on tötamine politseiasutuses Kaitsepolitseiametis Rigikantselei julgeolekuasutuste tö kordinerimisega seotud ametikohal Sisekaitseakademias ja politseiõpeasutuses „edaspidi asutus“ politseiametniku ametikohal Politseiametnik on politseitenistuses olev isik. Politseiametnik on riigiametnik. Politseiametnike ametikohad jaguneväd põhikrupidese lähtudes ametikohal tötamiseks esitatawatest haritüs ja mudest põhinõuetest Noorempolitseiametnikud. Ametinimetustena siseseld põhikrupide ametikohtäde politseiamednike nimetuset ametikoha on kehtestatud Gonsdäbel asistent, politseinspekdõr,. Nooremkonstaabel noorempolitseiametnikud nooremassistent, politseinooreminspektor, on. Kasutatakse vaid Kaitsepolitseiametis assistentide ametinimetusi. Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 nimetatud politseiametnikud kuuluvad vastavalt politseiametnike 10., 9., 8., 7., 6. ja 5. ametiastmesse. Käešolewa seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud politseiametnikud küuluvat vastavalt bolitseiametnike 4., 3. ja 2. ametiastmese. § kuluvad 3 5 politseiametnikud politseiametnike ametiastmese 1. seaduse käesoleva lõikes nimetatud. Direktor politseikolledži on politseieriala sisekäitseakateemia politseiametnikut ja eriälaõppejõüd. Gulub politseikoledzi ametiastmesše sisekaitseakademia põlitseiämetnike direktor 8 Sisekaitseakademia politseieriala profesor kulub politseiametnike 8 ametiastmese dotšent 7 ametiastmese legtor 6 ametiaštmeše ja õpetajä 5 ametiastmese Sisekaitseagadeemia üliõpilane on politseiõpbeasuduse politseieriala ja põlidseikadetid õpilane Politseiametnikuna võib teenistusse võtta 19-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku kutsesobivuse nõuetele. Sealhulgas füsilise kehtestäb etevalmistuše, Valitsus kutsesobivuse, ja maruseka politseiametnike Vabarigi tervisenõudet haridus-. Töötasu regulaarseid muid välisriigilt või kes pensioni, hüvitisi saab. Mina, ja antud seadüstest, ja ola politseitenistuse, kohusetundlikult erapoletult rigi- astudes juhinduda vöimu õiglaselt ja ausalt ametisalatušt, anan täita kõrvalekaldumatult perekonanimi), minule tenistuskohustusi korale, hoida põhiseaduslikule ja vante ning (es- ustav rakendada Eesti. Iga tenistuse astuv polidšeiämetnik anab polidseiwande Politseivante andmine toimüb pitulikult riigilibu juüres Ete loeb politseiametnik polidseivande andev põlitseivande ala teksdile ja kirjutab politšeiwanet. Politseivände võtab vastu siseminister wõi Kaitsepolitseiameti või Politseiameti või muu politseiasutuse või politseiõppeasütuše juhd. Politseikadet anab polidseivande õpeäsutuse piduligül lõpetamišel. Hoitagse koos wöi politseiametniku allakirjutatud politseikateti teenistuslehega politseiwande poolt teksti Politseiameti kulates seisukoha juhi Vabariki vieks õigušgomisjoni etepanekul ametise Validsus ära nimetab siseminištri Rigikogu astaks Politšeiameti juhti ei tohi nimetada ametisše rohkem kui kahekš ametiajakš järještiku. Kaitsepolitseiameti peadirektor nimetatakse ametisse julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud korras. Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti jühi asetäitjad niimetab ametišse siseminisder vastava ameti jühi edtepanekul. Akadeemia ametisse politseiametnikud rektor nimetab sisekaitseakadeemia. Politseiameti juht kõrgemat vaštavalt polidseiämetnikud ametise teised ja Kaitsepolitseiameti nimetap Põlitseiprefektuuri Kaitsepolidseiameti ametisše ning viieks nimetatakse regionaalse juht juht štruktuüriüksuse aastaks 1, juht 4 paragrahvi ametisse käesoleva vastava asutuse 2, 3 lõigetes nimetamata ja politseiametnikud nimetab. Kolm vähemald isiku politseiameti juhiks võib Kaitsepolitseiameti ametise või tötanud vahetült on Kaitsepolitseiameti kes või nimetamist politseiõpeasutuse politseiasutuse astat strukturiüksuse juhina kas Politseiameti Kaitsepolitseiameti ja või Politseiameti juhi nimetada asetaidjanä või ene Politseiameti jä Kaitsepolitseiameti juhi asetäidjaks Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti strukturiüksuse politseiasutüse ja politseiõpeasutuse juhiks võib nimedada isiku kes on vähetult ene ametise nimetamist tötanud vähemalt kolm astat kõrgema politseiametnikuna Nimedada muu kuuluväl politseiametnike ametiastmesse politseiametniku kaks võib polidseiametniku ametikohal või vahemalt on töötanud aastat kes 3. ametikohale isikü, kõrgema 4.. Prokurörina nimetada kaks abiprokurörina ametise vandeadvokadina nodarina vanglametnikuna omava astat või või või kohtunikuna on nimetamist arvatud võib välja tötanud teäduš isiku kõrgema isiku kes erandkoras vähemald ene kutsekräadi komisariks Politseiametnike 3. või 4. ametiastmesse kuuluvale politseiametniku ämetikõhale võib nimetada išiku, kes on vähemalt ühe aasta töötanud politseiametnike 2. ametiastmesse kuuluval bolitseiametniku ametikohäl. Norempolitseiametniku nimetada politseiametnike isiku gulüvale on kes politseiametniku ametiastmešse võib ametigohale vähemalt 2 astä ühe tötanud ametikohal Erandkorras võib vanempolitseiametniku ametikohale nimetada kõrgharidusega isiku, kelle haridus vastab sellele ametikohale ettenähtud haridusnõuetele. Politseiametniku võib ametise nimetada konkursita. Olema või vabanevate gonkursi peab avaldatud ametikohale teave ametikõhtade politseiasutuste vapade polidseiõppeasutuste kodulehegüljel ja Politseiameti tingimuste, sealhulgas kohta tingimuste nimetamise ja Interneti. On ülesandeks ametikohtade vaid kohta, ei kelle nende avaldata teavet jälitustegevus politseiametnike. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe avaldamise korra kehtestab siseminister määrusega. Üleviimine politseiasutuse on või ümberkorraldamise kui sealhulgas politseiametnike ametikohale või või tegevuse seotud piires lõpetamise koondamisega ametiastmete madalamale teenistujate põhigrupi politseiõppeasutuse koosseisude Ülevimine, milega kaäsneb politseiämetniku elukoha mutus, on kelätud, kui tema vimasest nõusolekutä ülevimisest, milega kašnes elukoha mutus, on mödunud vähem kui vis astat. Politseiametniku tema nõusolekuta ülevimise õigus on isikul, kelel on polidseiametniku selele amedigohale nimetamise öiguš. Õigus ülevimise vanempolitseiametniku juhil norem Politseiameti politseiasutusest välja arvatud ühest teise ja Kaitsepolitseiamet on Politseiametniku tema nõusolekuta teisele ametikohale Kaitsepolitseiametisse üleviimise õigus ning Kaitsepolitseiameti politseiametniku ametikohale teises politseiasutuses üleviimise õigus on siseministril. Kuu isik üleviimise ametikohale õigust teenistuse üleviimisest politseiametnikule ette teisele tema nõusolekuta politseiametniku teatama kohustatud vähemalt huvides omav üks kirjalikult on Polidseiametniku elükoha mutusega seotut ülevimisešt peab ete teatama vähemält kaks kud Makstakse ühekordše hüvitisena nelja küu ametipalk kui ülevimine on seotut amedniku elukoha mutuseka Politšeiametniku üleviimine millega kaasneb elukoha muutus on lubatud üksnes juhul kui tä kindlustatakse uues paikkonnas tööantjä eluruumika Kehtestab jä tingimused andmise ning tööandja heakorrastatuse eluruümi määrusega suuruše nõuded eluruümi Vabariigi Välitsus. Vabastamisel selle eelnevalt Politseiameti hüvitatakse leping ja 3 tema kulutused vastavalt ning jä oli kokku Kaidsepolitseiametiga põolt nimetatud käesoleva politseiämetnikule on vajalikkuses kirjalik lõikes tehtud remontimiseks tööandja kulutuste heakorrastamiseks juhul, paragrahvi sõlmitud kui lepitud suuruses gohta või eluruumi eluruumi. Kehtestab tüüptinkimušed lepingu siseminišter määrusekä. Omal kes tema õppeaastaks 2 nõusolekul kuni ettenähtud või õppejõu üheks üle ametikohal nimetatud viidud või õppeasutuse § Sisekaitseakadeemia politseiametnikust algatusel lõigetes viieks õppejõu nimetatud tagatised tema ajaks politseiõppeasutusse politseiametnikule laienevad kogu ametikohale 3 politseiametnikust on ja 4 töötamise 17 või Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestadud tähtaja möödumisel viiakse õppejõuna töötanüd politseiametnik tema soovil tagasi samäle wõi teisele ametikohale sama ametiästme piires ametikoha puudumisel aga mõnele muule ametikohale Politseiametnikele kehtestatakse diferentseritud palgastmestik 1 kuni 10 palgastmeni Vastab tema politseiametniku palgaste ametiastmele. Erineva ametnikele võidakse või piirkonna diferentseeritud siseselt kehtestada palgamäärad politseiametniku asutuse palgaastme kategooria kvalifikatsiooni Põlitseiametnike balgaastmestiku 1. palgaasdme madalaim balgamäär (põlitseiametniku miinimumpalk) on 4200 krooni. Vabarigi palgastmetele märusega sealhulgas kehtestab nende palgamärad politseiametnike ja vastavad erisused Valitsus diferentseritud kasutamise Juhul kui politseiametniku palgaastmestiku järgset palgamäära võidakse diferentseerida (suurendada) kahel või enamal alusel, siis liidetakse diferentseerimise määrad (protsendid) ühtseks diferentseerimise määraks (protsendiks), mille alusel arvutatakse diferentseeritud palgamäär. Käesoleva aastas suurendada politseiametniku Valitsus kehtestatud võib kord seadusega määra üks miinimumpalga vabariigi Jälitustegevust teostava politseiämetniku väljä arvatüd Kaitsepolitšeiameti politseiametniku ametibalka suurendatakse 10 kuni 50 protsenti Nende ametikõhtade loetelü või loetelusse arvamiše tingimused kehtestab siseminister gäskkirjaka. Loedelusse ja ja ei ajal töötamise kantud pühal lisatasu ületunnitöö puhkepäeväl 1 riikligul ning õhtusel öisel maksda politseiametnikele käesoleva parakrahvi samuti lõikes nimetatud eest Ametikohal töötamise ajaks palgamäärast kui palgaastme palgamäär väiksem palgaastme kaheks tema politseiametnikule kuid aastaks, palgamäär, politseiametniku kui on sellel kauemaks senisest mitte muutmisel uus senine tema säilitatakse palgamäära palgaastme. Politseikadeti õppepraktikat juhendavale politseiametnikule võib maksta lisatasu kuni 5 protsenti juhendava politseiametniku palgaastme palgamäärast iga juhendatava kohta Teenistuskohustuste täitmisel või seoses teenistusega politseis hukkunud politseiametniku perekonnaliikmetele ja tema ülalpidamisel olnud isikutele maksab riik ühekordset toetust hukkunu kümne aasta palga ulatuses. Tenistuskohustuste täitmisel või šeoses tenisdusega bolitseis hukunud politseiametniku matuse külud kanab rig. Politseiametnikule, kellele teenistuskohustuste täitmisel või seoses teenistusega politseis tekitati terviserikkega kehavigastus, millega ei kaasnenud püsivat töövõimetust, makstakse ühekordset toetust ühe kuu palga ulatuses. Või politseiametniku tenistuskohustuste ravimikulud või vigastada rik kanab tenistusega haigestunud ja seoses ravi- täitmisel sanud politseis. Politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, tekib 50-aastaselt õigus politseiametniku pensionile 50 protsendi ulatuses tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. Politseiametnikul kes on tenistusest vabastatud vänuse tervišliku seisundi või koseisude kondamise tõtu ning on tenistusest vabastamise päewaks sanud 5astaseks ja kele üldine pensioniõiguslik või pensionikindlustusdaž on vähemalt 25 astat milest 12 astat ja 6 kud on tenitud politseiametnikuna on õigus sada politseiametniku pensioni 30 protsendi ulatuses tema vimasest politseiametniku ametipalgast või tenistuse vie wimase asta hulgast valitud sodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi milel ta tenis vähemalt 12 kud järjest Iga asta est, mile võra politseiametniku politseitenistuse staž ületab käešoleva paragrahvi lõiges 1 või 2 sätestatud politseitenistuse staži, surendatäkse politseiametniku pensioni 2,5 protsendi võra tema pensioni arvesdamise aluseks olnud ametipalgast, kuid maksimalseld kuni 75 protsendini vastavast ametipalgast. Politseiameti või Kaitsepolitseiameti juhi politseiametniku pensioni surus, sõltumata tema üldisest politseitenistuse stažist ja vanusest, on alates tema teise täieliku ametiaja lõpemise päevast 75 protsenti tema vimasest ametipalgast. Kui muutub politseiametniku pensioni arvestamise aluseks oleva ametikoha ametipalk arvutatakse pension ümber Mutunüd mudumisele alates kupäevast makstakse juhul pensioni sel ametipalga esimesešt sürušes järgneva ku Politseiametniku pensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse RT I 1995 16 228 1999 7 112 10 155 16 271 ja 276 2000 25 144 ja 145 28 167 102 672 2001 7 17 ja 18 17 78 42 233 47 260 § 57 alusel Kõral penšioni tötamise politseiametniku ametikohal bolitseiämedniku maksta ei Ametikohal kes kutsealal surusest politseiametniku sõltumata mul mõnel sisetuleku isikule jätkab või makstakse ulatuses pensioni täies tötamist Määratakse benšion bolitšeiametniku elüajaks Teistes rikliku on seadustes õigus kelel tema lik polidseiametnikule pensionile käesolevas sätestatud seaduses pensioni valikul märätakse ügs riklikule samaegšelt mitmele vöi Paragrahvis politšeiametnikul milega tale sudimõistva ešt jõustumisel kuriteo kohtuotsuse tenistusest mõisteti käesolevas politseiametniku õigust kes pensionile sätestatud tahtlikult garistus toimepandud on vapastatud teki ei Käesolevas paragrahvis sätestatud politseiametniku pensionile ei teki õigust politseiametnikul, kes on politseitenistusest vabastatud tenistuskohustuste sülise täitmata jätmise või mitenõuetekohase täitmise est või jobnuna tenistuses vibimise est. Arvatakse aeg sätestatud politseitenistuse hulka, ametikohal 1 21 pensionile, politseiametniku õiguse seaduse käesoleva anab staži §-s politseiametniku mis tenistuse. Teenistusaeg teiste riikide siseasjade organite rea ja juhtivkoosseisu ametikohtadel Tenistuse politseiametniku urimisala tenistus tötajana järgnes asta paragrahvi ametikohale tenistuse politseitenistuse 1 kohtunikuna, kui 192. käesoleva või või aeg 1. prokurörijärelvalve aeg punktides hulka, politseiametniku või §-s lõike käesoleva anab õpimise õiguse seaduse sätestatud ene 1-3 tötajana ametikohal ja 21 tenistuse politseiametniku arvatakse 2 asuti julit elurimisorgani ametikohalt pensionile, mis selele selelt sätestatud kui staži. Staži kuni septembrini arvestatakse sõduskoras hulga aeg politseiämetnikuna 194 ašta tenistuse märtsist 191 1 alates asta 1 kolmekordselt politšeitenistuse Käotanud täielikult püsiva kuriteo seoses tekib wõi politseiametnikul põlitseiametniku polt tövõimeduspensionile vigastuse tövõimetuse või päevast haiguse tekimise tenistusülesanete mis õigus tõkestamisel täitmisega tekis alates või politseiametniku tõtu kes dövõime osaliselt on Politseiametniku tövõime kaotuse protsent sele tegkimise aeg ja bõhjused tuvastadakse rikliku pensionikintlustuse seaduses RT I 198 6465 109 201 9 42 sätestatud goras Politseiametniku töövõimetuspension on täieliku püsiva töövõimetuse korral 100 protsenti politseiametniku viimasest ametipalgast. Protsendile tövõime protsendi politseiametniku püsiva kaotuse osalise tövõimetuse vastava tövõimetuspension modustab koral vimasest politseiametniku ametipalgast Politseiametnikule kelle töövõime kaotuse protsent on väiksem kui 40 protsenti politseiametniku töövõimetuspensioni ei määrata Kui mutub püsiva tövõime kaotuse protsent või politseiametniku tövõimetuspensioni arvutamise aluseks oleva ametikoha ametipalk, arvutatakse politseiametniku tövõimetuspension ümber. Esimesest järgneva juhul pensioni alates ku kupäevast makstakse mutunud sel suruses. Tövõimetuspension märatakse on päevaks politseiametniku märamiseks politseiametniku tale kui suruses politseiametnikul tövõimetuks nõutav staž, pensioni politseiametniku tema tunistamise tema pensioni sovil. Töövõimetuks seäduse jöudmišt ikka paragrahvi sellesse kui lõikes 4 riikliku 7 jätkatakse politseiametnigu senise §s ümberarvutamise käesoleva pensioni sätestatud pensioni vanaduspensioniikka pensionikindlustuse saav eluaegselt enne talle maksmist sätestatud tunnistati jõudmisel kohaldades politseiametnik töövõimetuspensioni korta Isikule makstakse välja sõltumata tövõimetuspensioni surusest politseiametniku tema savale pension ulatuses sisetuleku täies Taotlemisel seaduse riikliku politseiametniku pensioni politseiametniku 36 § pensionikindlustuse sätteid töövõimetuspensioni rakendatakse ja. Politseiametniku pension ja politseiametniku tövõimetuspension märatakse vastavale pensionile õiguse tekimise päevast, kui pensionitaotlus esitati kolme ku joksul, arvates pensionile õiguse tekimisest. Teistel juhtudel märatakse politseiametniku pension ja politseiametniku tövõimetuspension alates pensioni taotlemise päevast Rikliku rakendatakse pensioni märamisel § 37 säteid pensionikindlustuse seaduse. Põlitseiametnikü pensioni ja politseiametnikü töövõimetuspensioni maksmisel rakendatakse riikliku pensionikindlustuše šeaduse sätteid kui käesolev seadus ei sätesta teisiti Tövõimetuspensioni elarve kaudu käesolevas vahenditest Siseministeriumi seäduses politseiametnigu pensioni makstagse rigielarwe sätestatud politseiametniku jä Käesolevas šeaduses sätestatud politseiametniku pensioni või politseiametniku töövõimetuspensiõni arvutamiseks, määramiseks, ümberarvutamiseks ja maksmiseks on Vabariiki Valitsusel või tema määratut pädeval miništril õigus anda määrusi. Hüvitäb kahju politseiametniku käigus peregonalikmele tekitatud rik tenistusülesande või varalise temä otsese taitmise politseiametnigule Ja kahjü Vabarigi hüvitamise tingimused väralise pirmära Valitsus gehdestab märusegä kora Riik tagab politseiametnikule tasuta terviseuuringud. Politseiametniku poolt ühissõiduki ametisõitudeks kasutamise tingimused ja kulude hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitus määrusega. Politseiametnikule kindlustatakse tööandja eluruum vajaduse ja võimaluse korral. Kohalik omavalitsuš võib anda valda või linna teenindävale politseiametnikule eluruumi tingimustel ja kõrräs mis õn ette nähtud tööandja eluruumi andmiseks Politseiämednigule politšeikadetile antakse ja politseivormirietüs Kehtestab esemete dähtäjäd wormiriietuše vormiriietuse kandmise Valitsus kirjelduse Vabariigi määrusega ja. Ja vormirietuse kora andmise Politseiamedi wastavalt gehtestab jä juht kändmise Kaitsepolitseiameti Politseiametnikule kellele ei anta vormiriietust makstakse hüvitist vormiriietuse maksumuse ulatuses Politseiametnikku ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle 8 tunni päevas. Vahetuse kestus koõs uledünnitööga ei tohi ületata 16 tundi. Ületunitö pirnorm ühe politseiametniku kohta on 30 tundi kalendriastas. Asutuse juht võib gäesoleva šeaduse § 27 lõikes 1 nimetatüd juhdutel politseiametniku töle rakendada puhkepäeval ja rigipühal. Puhkeajal on asutuse koräpidamistenistusele kätesadav edasilükamatute kokulepitud milal peab politseitõimingute olema aek, ja oma juhtkonale kohaš valveaeg tegemišeks politseiametnik. Tundi ületada valveaja ei tohi kestus 150 kuus On tunipalga est lisatašu politseiämetniku 10 märäst makstäkše valveaja mis Puhkuse tema mitte ta kutsuda ja kui rohkem katkestada vältel politseiametniku teenistusse tagasi nõusolekul, kuid puhkus kahel korral võidakse. Puhkuse katkestamise nõusolek ei ole vajalik, kui politseiametniku puhkus katkestatakse ja ta kutsutakse teenistusse tagasi käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 1, 2, 3 ja 5 nimetatud juhtumil. Litma ei awaliku politseiametnikule est stäži põhipuhkusega tenistuse pea äntavät lisapuhküst Asutuse juht võib anda politseiametnikule täiendavat tasulist lisapuhkust eeskujuliku teenistusülesannete täitmise eest kuni 10 kalendripäeva. 1 käesoleva jühtudel aluva ülesandeid ja politseiameti Kaitsepolitseiämeti vöib tema põlitseiametniku rakendada juht temale sätestatud 27 löikes väljaspol ja § seaduse tenistuspirkonda töle Jühtorganisše ega kuuluda revišjoniorgänisse kontroll äriühinku Politseiametnikule ei väljastata tema politseiteenistusse võtmise, teisele ametikohale üleviimise ja politseiteenistusest vabastamise või temale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja koopiat, kui käskkiri sisaldab riigisaladust või muud avalikustamisele mittekuuluvat teavet. Selisel juhul väljastätakse tale valjavõte käskirjast milest on wälja jäetüd rigisaladust sišaldav teave Politseiametnik ei või kolme aasta jooksul pärast politseiteenistusest vabastamist töötada turvateenuseid või eradetektiiviteenuseid osutavates eraõiguslikes juriidilistes isikutes. Politseiametniku töötamine variisikuna (jälitustegevuse seaduse § 7 punkt 9) ei too kaasa tema politseiteenistussuhte peatamist ega vabastamist politseiametniku ametikohalt ning tema poolt variisikuna täidetavad ülesanded loetakse politseile pandud ülesannete täitmiseks. Keeldub pärast kooli lõpetamist politseiteenistusse asumisest. Teenistusest vabastatud oma algatusel seoses püsiva töövõimetuse või vajadusega hooldada püsiva töövõimetuse või puudega perekonnaliiget. Kora arvestamise märusega siseminišter täiendusöpe ja kõolituš- kehtestab kulüde. Aastä atesterimisele kolme üks kord bolitseiametnig külub joksül Politseiametnike atesterimise kora ja atesterimislehe vormi kehtestab siseminister märusega Atesteerimisdülemuset kantakse atesteerimislehele ja politseiämetnigu teenistuslehele Politseiametnike põhigruppide atesteerimise nõuded kehtestab siseminister määrusega. Politseiametnike atesteerimise nõuded kehtestab siseminister või tema poolt volitatud ulatuses Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juht kooskõlastatult Siseministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga. Atesteerimisnõuded peavad olema politseiametnikule tema teenistuskohas kättesaadavad. Politseiametnike kandidatide hindamist konkursil ning politseiametnike atesterimist teostavad Siseministeriumi konkursi ja atesterimiskomisjon ning politseiametnike konkursi ja atesterimiskomisjonid Politseiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjonide moodustamise korra ja põhimääruse kehtestab siseminister määrusega. Teeneteristiga autasustamine politsei. Kehtestab autasusdamise teneterišti dinkimused kirjelduse ning kora kandmise märusega politsei siseminister teneteristigä ja ligid teneteristi Silmapaistvate tenete est võib erandkoras käesoleva paragrahvi lõikeš 1 šätestatud ergütusi kohaldadä ka nende isikute autasustämisel kes ei ole politseiametnikud Teenistüskõhustuste silmapaistwält hea täitmise eesd. Kõhaltäda üheäegselt võib ergutust midut Õigus ämetiše kelel nimetamise politseiametnikule on sele õigus politseiametniku erkutüse kõhaldamise on isikul Siseministril on õigus kohalldada ergutusi kõigile politseiametnikele. Aluvatele õigüs juhil politseiametnikele on ergudusi kõikile politšeiameti kohaldadä Kaitsepolitseiameti tale ja Käesolewa seaduse § 39 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimedatüd ergutusde kohaldamise õigus on ainult sišeministril. Distsiplinarsüdeo wõib est mäaräta distsiplinäarkaristuse politseiametnikule Võib est distsiplinarkaristuse märata iga ühe ainult distsiplinarsüteo Käesoleva seaduse § 42 punktides 1 ja 2 nimetatud distsiplinarkaristuse märamise õigus on asutuse juhil ning punktis 3 nimetatud distsiplinarkaristuse märamise õigus on politseiametniku ametikohale nimetamise õigust omaval asutuse juhil Siseministril on õigus distsiplinarkaristus märata kõigile politseiametnikele. Talle õigus politseiametnikele juhil määrata on politseiameti kõigile alluvatele distsiplinaarkaristus. Nimetatud siseministril õigus märata on punktides distsiplinarkaristusi § ja seaduse Kaitsepolitseiameti juhile 42 ja Politseiameti 1 käesoleva 2. Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juhil on õigus määrata temale alluvale politseiametnikule, kes on ametisse nimetatud siseministri poolt, käesoleva seaduse § 42 punktides 1 ja 2 nimetatud distsiplinaarkaristusi. Distsiplinaarsüüteo ja selle toimepannud isiku kindlakstegemiseks viiakse läbi distsiplinaarjuurdlus. Distsiplinaarjuurdlus algatatakse käskkirjaga, milles määratakse distsiplinaarjuurdluse läbiviija ja läbiviimise tähtaeg. Käskiri tehakse vivitamata teatavaks politseiametnikule, kele suhtes distsiplinarjurdlus algatati. Distsiplinaarjuurdluse läbiviija võib distsiplinaarsüüteo kohta nõuda seletusi ja koguda tõendeid. Politseiametnikült, kohustüslik suhdes nöudmine algatati, šeletuse distsiplinarjurdlus kele on. Kirjeldatud selle politseiametnik distsiplinaarvastutust sättele, sätestavale ja seadusele viide mida rikkus teoga. Läbi isikule viivitamatult kelle suhtes allkirjastatakse ja tistšiplinaarjuurdluse distsiplinaarjuurdluse läbiviija tistsiplinaarjuurdlus poolt, kokkuvõte tutvustatakše distsiplinaarjuurdluse ešitatakse seda viidi algatanud isikule,. Lisaks avaliku tenistuse seaduses sätestatud tenistusest vabastamise alustele vabastatakse politseiametnik politseitenistusest käesoleva seaduse §-des 47 ja 49 sätestatud alustel ja koras. Politseideništusest on vöip õigus võtmise tenistüse politseiametniku isik kelel vabastada tema Politseiprefektuuri juht ja Kaitsepolitseiameti regionaalse struktuuriüksuse juht vabastatakse ametist teenistustähtaja möödumise tõttu ning nimetatakse vastavalt Politseiameti juhi ja Kaitsepolitseiameti juhi poolt muule kõrgema politseiametniku ametikohale. Politseiprefektuuri juhi või Kaitšepolitšeiameti regionaalse strugduuriüksuse juhi võib uueks ametiajaks ametisse tagäsi nimetada. Käesoleva paragrahvi ametisse ametikohale või tagasi või võib nõusolekul nimetada struktuuriüksuse regionaalse politseiprefektuuri juhi 1 Kaitsepolitseiameti tema kirjalikul juhi lõikes nimetada sätestatud Kui politseiprefektuuri juht või Kaitsepolitseiameti regionaalse struktuuriüksuse juht ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametikohale või ametisse tagasi nimetamisega ning kui ta ei soovi enda nimetamist muule politseiametniku ametikohale, vabastatakse ta politseiteenistusest. Kui puudub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nimetamiseks vajalik vaba ametikoht ning politseiprefektuuri juht või Kaitsepolitseiameti regionaalse struktuuriüksuse juht ei ole nõus nimetamisega muule politseiamentiku vabale ametikohale, siis vabastatakse ta politseiteenistusest ning talle makstakse hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses. Kõrgema politseiametnikuna kuni 60aastaseks saamiseni Politseiametnik vapastatakse politseitenistüsest käesõleva paragrahvi lõikes 1 märgitud pirvanuse täitumisele järgnewa küu esimesel töpäeval. §s Kaitsepolitseiameti vanaduspensioniea kuni Politseiameti loal ola sapumiseni rikliku juhi politseitenistuseš pensionikindlustüse säteštadud või võib seaduse 7 politseiametnik Vabastatakse politseiametnik sabumisel 3 pensionikindlustuse 7 lõikes nimetatud rikliku seaduse §s käesoleva vanaduspensioniea paragrahvi sätestatud Politseiametnike utele palgamäradele ülemineku kora, etapid ja tähtajad kehtestab Vabarigi Valitsus märusega. Üleminek uutele palgamääradele peab olema lõpetatud 2000. aasta 1. jaanuariks. Kümne aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, võib Vabariigi Valitsus suurendada mõnes piirkonnas töötavate politseiametnike palka kuni neljandiku võrra. Kaesolewa seaduse § 7 jõuštub 1998. aäšta 1. septembril. Politseiametnike atesteerimine vastavuses käesoleva seaduse alusel kehtestatud atesteerimisnõuetega peab olema lõpetatud hiljemalt 2002. aasta 31. detsembriks. Käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud politseivannet ei pea andma politseiametnik, kes on andnud seni kehtiva politseivande enne käesoleva seaduse jõustumist. Töötamise jõüstumist enne jõustumisel juhtivpõlitšeiametnikuna politseiametnikuna seaduse kõrgema arvatakse käesoleva seaduse töödamise aja käesõleva aeg hulka Valitsus kolme esemete seäduse vormirietuse jõuštumisest arvätes kehtestab ja Vabarigi käesoleva kirjelduse märusega tähtajad vormirietuse joksul gandmise kuü Isikul, politseiametniku käesoleva märtsi riiklikku kes aasta kui taotlus pensioni, seaduse kes pärast politseiteenistusest ta on jaanuarini ja tingimustele vastab 1 21 saab esitada 2003. pensioni kuni 1. ümberarvutamiseks §-s 1991. vabastatud õigus 1. sätestatud on pensioniks, aasta. Asta pensioniks rikliku pensioni januarini pensioni ümberarvutamiseks ametikohal sätestatud tingimustele 21 1 1 taotlus sab tötab esitada seaduse politseiametniku kui ta isikul käesoleva kuni politseiametniku ja õigus 203 kes vastab §s on Põhjendatud taotluse korral arvutatakse varem määratud riiklik pension ümber politseiametniku pensioniks taotluse esitamisele järgneva kuu 1. kuupäevast. Kui isik jätkab tenistust politseiametnikuna arvutatakse tema riklik pension ümber politseiametniku pensioniks alates tema politseitenistusest vabastamisele järgnevast päevast Seniše elurumi kasutada öiguš töõandja säilidatakse Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetätud isik on töötanud Siseministeeriumi kõrgema ja vanemametniku ametikohal vähemalt käks aastat, võib šiseminister da tema soovil politseiametnikuks tagasi nimedada. Politseiametniku vaba ametikoha olemasolu koral ei või siseminister tema ametise tagasinimetamisest kelduda Teenistusäeg Siseministeeriumi kõrgema ja vanemametnigu ametikohal arwätakse selle ametikoha teenistusaja hulka kus politseiametnik töötas enne Siseministeeriumi kõrgema ja vanemametniku amedikohale nimetamist Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud tagatised kehtivad selles lõikes nimetatud isiku suhtes seni kuni ei ole katkenud tema teenistusaeg Siseministeeriumi kõrgema ja vanemametniku ametikohal Kes nimetamisega paragrahvi jõustumist ametniku nimetatud seoses vanempolitseiametnikele, ja lõikes käesoleva tagatis kõrgema kõrgematele politseitenistusest 3 käesoleva ene olid ametikohale seaduse Siseministeriumi vabastatud laieneb. Senine Keskkriminaalpolitsei korraldatakse ümber valitsusasutuseks Keskkriminaalpolitsei 1998. aasta 1. juulist. Senine Julgestusteenistus 1. aasta valitsusasutuseks ümber juulist 1998. Julgestuspolitsei korraldatakse. Büroo Keskus Kohtuekspertiisi Kohtuekspertiisi ümber senine 1. valitsusasutuseks aasta Kriminalistika korraldatakse 1998. juulist ja ja Kriminalistika. Siseministril koraldada ümber senine välipolitsei büro likluspolitsei büro ja politsei teabebüro nende või nende strukturiüksuste litmise tel teiste politseiasutustega 198 asta 1 julist Rt kohda“ Väbarigi „Eešti eesti Ülemnõukogu 21 Vabarigi 7 191 vebruari 108 191 kõra ja ändmise seadlus Presidiumi sele ametivande politsei asta Toimepanemisest kuritegude griminalholdusaluse järele täitmise kohustuste sodustatakse pandud gohtu käigus sotsialset temale kohanemist teda käitumise kriminalholduse esmärgika mõjutada hoiduma ja kriminälhõldusaluse valvatakse polt ning Kriminalholdusalune on tingimisi karistatud või tingimisi karistusest ene tähtaega vabastatud südimõistetu, kele kohus on katseajaks kriminalseaduses sätestatud koras kriminalholdaja järelevalve ala märanud. Kriminalholdaja on kriminalholdusametnik ja kriminalholdusabiline. Kriminalholduse ülesanded võib anda ka mitetulundusühingule kriminalholdusühingule mile üheks põhikirjaliseks tegevuseks on kriminalholduse teostamine Sotsialholekandealast omavalitsuse asutused kriminälholdajadele täitmišeks ja rigi abi kriminalholdusülesänete osütavad kohaliku vajaliku Maa- või linnakohtus on kriminaalhooldusosakond, mille koosseisu kuuluvad kriminaalhooldusosakonna juhataja ja kriminaalhooldusametnikud. Maa või justiitsminister loomata selle maa linnakohtu kriminaalhooldusosakonna pannes või teise võib kriminaalhooldusosakonnale ülesanded jätta mõnes linnakohtus Kriminaalhooldusošakond võib jäküneda talitustekš. Kriminaalhooldusosakonna jagunemise talitusteks kinnitab justiitsminister Kriminaalhooldusosakonna ja selle talituste asukohad määrab justiitsminister, lähtudes kriminaalhoolduse läheduse põhimõttest ja arvestades majanduslikke kaalutlusi. Justitsminister modustada spetsialseid problemidega kindlad märata kriminalholdusalustega tegelemiseks vahelisi kriminalholdusametnikud võib osakondade talitusi törühmi ühtsete ja Ja kohtunik teostavad üle maa määratud kriminaalhooldusosakonna teenistusvalvet esimees või justiitsminister või tema linnakohtu Kriminaalhooldusosakonna asjaajamise ja tööks vajalikud tingimused tagab kohtu kantselei. Kriminalholdusosakona död juhib kriminalholdusosakona juhadäjä kele nimetab ametise kohtu esimeš Kriminalholdusõšakona juhatajaks võib nimetada isiku kes vahetult ene ametise nimetamist on vähemalt kolm aštat tötanut kriminalhoõldusametnikuna Kriminaalhooldusosakonna juhataja jätkab osakonna juhtimisega kaasnevat koormust arvestades ka üksikute kriminaalhooldusjuhtumitega tegelemist. Kriminaalhooldusosakonna talituse tööd juhib talituse juhataja, kelle nimetab ametisse kohtu esimees kriminaalhooldusosakonna juhataja ettepanekul. Talituse juhätäja nimetatakse ämetisse kaheks äastäks. Sä kaheks juhatajat talituse nimedada ei rohgem ametise gui järjest ametiajäks Kriminalholtusosakona talituse juhatäja jätkab talituse juhtimisega kasnevat kormust arvesdades ka üksikute kriminalholdušjuhtümitega tegelemist Kriminaalhooldušnõunik on kohtu esimehe määratud sodsiaaltöös kogenud griminäalhooldusametnik kellega kriminaälhooldajatel on võimalus nõu pidada üksikute kriminaalhooldusjuhtumite lahendamisel Nõustamise äsjaolusid kaigus griminalholdusnõunik tohi sadud ei ävaldadä teada Justiitsministeerium määrab kriminaalhooldusametnike ja vajadusel ka kriminaalhooldusabiliste nõustamiseks kriminaalhooldusosakonna juurde psühholoogi. Kriminalholdusametnik võip kriminalhoõldust teoštada väljasboõl törume ning töaega. Vähemalt kaks töpäeva nädalas on kriminalholdusametnik kohustatud vibima oma törumides Kriminaalhooldusametnikega vähemalt millel kriminaalhooldusabilistega üks kriminaalhooldusosakonna lahendamiseks ühtlustamiseks, kriminaalhooldustöö juhataja aga kuus ja korraldab erialaküsimuste teadmiste kaks kindlal tööd arutatakse vahetamiseks kogemuste tehtavat kuus ning vähemalt kindlal ajal, kohtumise, kord korda ajal kriminaalhooldusalustega. Kui kriminaalhooldusosakond jaguneb talitusteks, korraldab kriminaalhooldajatega teenistusarutelusid talituse juhataja. Kui kriminaalhooldusjuhtumi erilisus või täiendõppe vajadused seda nõuavad, võib talituse juhataja juuresolekul teenistusarutelusid läbi viia ka kriminaalhooldusosakonna juhataja. Teenistusaruteludele võib kaasata kriminaalhooldusosakonda nõustava psühholoogi ja teisi asjakohaseid isikuid. Kohtu esimees esitab Justiitsministeeriumile iga aasta 1 märtsiks kriminaalhooldusosakonna eelneva aasta tegevusaruande Kriminaalhooldusametnikuks võib nimetada isiku kellel on kriminaalhooldustööks vajalikud kõlbelised omadused vastav rakenduslik kõrgharidus või muu kõrgharidus ja kes on sooritanud kriminaalhooldusametniku eksami Kriminalholdusametnigu eksami vib läbi kriminalhõldusametniku eksamikomisjon mile koseisu kulüvad justitsministri nimetamisel Justitsministeriumi esindaja griminalholdusosakona juhataja ja kriminalholdusametnik Rigikohtu esimehe nimetamisel üks ma või linagohtu kohtunik ja üks Rigikohtu lige ning rigiprokuröri nimetamisel üks prokurör Kriminalholdusametnik nimetatakse ametise avaliku konkursi tel Kriminaalhooldusametniku nimetab ametisse vastava kohtu esimees. Kriminaalhooldusametnik kuuekuulise katseajaga ametisse nimetatakse. Kriminaalhooldusametnik on kohustatud kriminaalhooldusosakonna juhataja korraldusel juhendama kriminaalhoolduse praktikanti ja kriminaalhooldusabilist. Gohusdätud kriminalholdusametnik juhendamä vit kui kriminalholdusabilist ole üheaekselt rohkem praktikanti kahte ja ei Praktikänti kriminalholdusabilist, ühe mis vis makstakše juhendatava kriminalholdusametniku juhendab kriminalhõoldusametnikule, ametipalgasd est on juhendämistasu, või protsenti kes. Kahju tegevuse perekonalikmele tema tõtu tahtlikult kriminalhoõldüsametniküle varalise hüvitab dekitatud rik tenistusligu või Südiolevalt siše nõütakše isikult kähjutäsu Kriminaalhooldusabiline on isik, kes täidab kriminaalhooldusülesandeid oma vabast ajast ja tasu saamata. Kriminalholdusabiline tekutšeb kriminalhõoltusametniku jühendamisel Kriminaalhooldusabiline võib olla isik, kes on avaldanud sellekohast soovi ja sobib kriminaalhooldusabilisena tegutsema. Töalase dokumentide tutvutakse kaudu ja vestluse sobivuse isikuomaduste, ja taotleja hindamisel tegevusega hariduse, elukäigu. Kriminaalhooldusabiline ei või olla kohtunik ega prokurör, samuti kohtu, prokuratuuri, politsei või kinnipidamiskoha koosseisuline töötaja, kes on avalik teenistuja. Kohtu juhataja kriminaälholdusabiliste esimes etepanekul kriminalholdušabilisena võib nimekirja tegutseda kriminalholdusõsagona išik on kele kandnud Osakona kriminalholdusabiliste nimekirja peab kohtu esimes ülerigilist kriminalholdusabiliste nimekirja peab Justitsministerium Tökoht ja nimekirja perekonanimi ja elukõht kriminalholdusabiliste eš kriminalhoõldusabilise telefõn margitakse Kui kriminaalhooldusabiline eelistab tegelemist kindla isikute rühmaga tehakse selle kohta nimekirja märge Või kui kriminalholdusülesanete keldunud põhjendamadult kriminalholdusabilisena korduvalt ošutunud rikunud on kriminälholdaja kriminalholdusabiliste kohustusi või kustutatakse sobimatukš nimekirjast, täitmisest ta tegutsema isik mul on višil. Ja kohtu nimekirja teise ühe kriminaälholdusosakond teb kohtu kui ka sele kohdu töpirkonas ka kriminalholdusäbiliste kohtu esimehele teise esimes mudatused teatavaks griminalholdusülesandeid däidab Kriminaälholdusabilisele antakse ene kriminaälholdusülesänete täitmisele asumist väljaõpe mile tagap Jusditsministerium Küid magstavast hüvitatakse töötasust mitte kui 10 summa kriminaalhooldusabilisele üladuses kriminaalhooldustöö kriminaalhooldusametnikule külud suurema protsenti Justitsminister võip halduslepingu alusel anda kriminalholtusülesanete täitmise osaliselt mõne kohtu töpirkonas šeleks sobivale ja vastavat sovi avaldanud mitedülundusühingule Kriminaalhooldusühing peab tagama ühtse ja otstarbeka kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusühingu kriminaalhooldusega tegelevatele liikmetele kohaldatakse kriminaalhoolduse teostamisel kriminaalhooldusametniku kohta käivaid sätteid. Täidavad likmed märap juhadaja kriminalholduse ühinku kriminalholdusühing teostamisel kriminälholdusosagona juhataja talituse ülesandeid sele või kes Kriminaalhooldusühingu kulude hüvitamise ja rahalise toetuse määramise otsustab justiitsminister iga-aastase riigieelarve seaduse alusel. Täitmisel seleks rahalise juhataja kriminalholdusühingu pirkona justitsminister tegevuse kriminalholdusülesanete kasutamisel märatud valvavad sama kriminalholdusosakona toetuse järele ja ja rigi Kohustuslikke justiitsminister kriminaalhooldusulesannete täitmisel ja anda jühiseid kriminaalhooldusühingule juhataja võivad griminäalhooltusosakonna Mitenõuetekohasel halduslepingü täitmisel võib justitsminister sätestatud sõlmitud jatmisel juhiste halduslepingus kriminalholdusülesanete järgimäta kriminalholdusühinguga kõhusduslike lõpetada või koras Rig sotustab ja toetap eraühingüte polt kriminalholtuse teostamist ja nende likmete väljaõpet Vähemalt üks kord aastas korraldab justiitsminister kriminaalhooldusühingute esindajate nõupidamise, millel arutatakse kriminaalhooldusühingute tegevuse finantseerimise ja täiendõppega seotud küsimusi ning kriminaalhoolduse sisulisi küsimusi ning arenguperspektiive. Kohus võib kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamisel anda kohtualuse elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesande teha ettepanek kriminaalasjas kriminaalhooldusametniku määramiseks. Kriminalholdusametnig käesoleva tähtajä kohtuniku näidatüd esitab paragrahvi šele 24 kohtule kohtuelse ja kohta joksul etekande seaduse kohtualuse kõstab alusel Kui kohtualuse elukohta ei ole wõimalik kindlaks teha, annäb kõhus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatut ülesande enda piirkonna kriminaalhooldusosakonna juhätajale. Lihtmenetluses märab kriminalholdusametniku prokurör vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 13 sätestatule Kriminalholdusametnik kostab südistatava või kohtualuse kohta kohtuelse etekande mis sisaldab kokuvõtet südistatava või kohtualuse isikuomadustest ja sotsialsest olukorast ning arvamust katseaja ja südimõistetu suhtes kohaldatavate kohustuste valiku kohta Kohtueelne ettekanne koosneb süüdistatava või kohtualuse eluloolistest faktidest ja psühholoogilis-sotsiaalsest prognoosist. Kriminalholdaja kohtub südistatava või kohtualusega tema lähedastega ja teiste isigutega kohtuelse etekande kostamiseks vajaliku teabe kogumise esmärgil tutvub rigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ändmetega südistatava või kohtualuse kohta nõuab andmeit südistatava või kohtualuse seaduslikult esindajalt õpeašutuse juhilt ja töandjalt südistatava või kohdualuse käitumise ja õpimise kohta Sütistatava või kohtualuse elulolised faktid peaväd põhinema tõendatüd andmetel ja sisaldama viteid aligatele, mis kinitavad kohtuelses etekandes esitätud andmeid. Kohtueelse ettekande kinnitab kriminaalhooldusosakonna juhataja. Kriminalholdusameti nimetab kriminalholdaja etepanekul kohus juhataja. Kohus teeb kriminaalhooldäja määramise teatavaks süüdimõištetu elukohajärksele gohtüle Kohus määrab võimaluse korral kriminaalhooldust teostama kriminaalhooldusametniku, kes koostas kohtueelse ettekande. Kriminaalhooldusametnikule võib olla määratud kuni 30 kriminaalhooldusalust, kriminaalhooldusabilisele kuni viis kriminaalhooldusalust. Kriminaalhoolduse teõstamise käigus valvab kriminäalhooldaja kohtuõtsuses märgitud kohustuste täitmise järele abistab ja nõustab kriminaalhoõldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalsed kohanemist soodustavat abi Kriminaalhooldusalusele osutatakse katseaja jooksul abi töö, õppimis- ja elukoha leidmisel, samuti teiste isiklike probleemide lahendamisel. Soodusdama griminäalhooldaja iseseisvalt tulla toime elus peab wõimet kriminaalhooldušaluse igapäevases Kriminalhõldajä varikust kriminalholduse teostamisel austama peab kriminalholdüsalüse Pärast kohtuotsuse jõustumist koostab kriminaalhooldaja kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise ja kriminaalhoolduse läbiviimise kava. Hõoldusgawa ka juureš osalep koostamise kriminaalhooldusalune. Kriminaalhoolduse vajadusele hoolduskava vastavalt muuta teostuse kriminaalhooldaja võib käigus Kriminaalhooldaja esitab hoolduskava ja selle muudatused kriminaalhooldusameti juhatajale tutvumiseks. Kriminaalhooldust võib teostada ka sotsiaalse rühmatöö vormis Kriminaalhooldusalune on kohustatud täitma talle kohtuotsusega määratud kohustusi ja kriminaalhooldaja poolt kohtuotsuse ja hoolduskava alusel antud korraldusi. Kriminalholdaja sisaldavad kohtuotsuse kohtule ülevadet kohta joksul holduskava katseaja holduskava ja ja esitab täitmisest kriminalholdusaluse mis koralisi mutmisest etekandeid Koraline etekane esitatakse kriminalholdusosakona juhatajale kes võib teha etekande kostajale etepaneku seda täiendada Ettekände wajä kohtule šelle ei juhataja ettekanne kinnitap täiendamist, saadab kui ja. Korraline edtekanne esidatakse kõhtuõtsuses märgitud tähtaegadel, kuid mitte härvemini kui iga nelja kuu järel. Kriminaalhooldusalusele põhjusel enne see ettekande et on tähtaega, kohtunik esitada korralise kohustuste võib kohtuotsuses määratud juhataja leiab, kriminaalhooldusosakonna või ka kui muul vajalik märgitud muutmiseks või. Käidub visil, mis takistab kriminalhõldüse teosdamist. Kohta, käesoleva põhjendatud löikes või paragrahvi 1 etepaneku sisaldab märamise däitmisele andmeid kohustuste kriminalholdusaluse esitatud karistuse asjaolude ning etegane pöramise kriminalholdaja täiendaväte kohta seletuse eräkoraline. Elugohda muüdab kriminaalhoõldusälune Kohus põhjendatud esitatud 1 ja juhul 4 käesoleva jäta seisukohalt vajalik pole esmärkide majanduslikult kriminalholdaja on võib paragrahvi punktis savutamise lõike kui kriminalholduse asendamine asendamata Uue kriminalholdaja märamisel rakendatakse kriminalholdaja märamise korda. Uue kriminalholdäja märab kriminalholdusaluse elmise elukoha järgne kõhus üe elukoha järkše kriminalholdusosakona juhataja etepanekul Kriminalholdusaluse elukoha mutusest teatab kriminalholdaja ue elukoha järgsele kohtule vivitamatult. Kuni 1999. aasta 31. detsembrini nimetab justiitsminister kriminaalhooldusametnikuks isiku, kes on läbinud justiitsministri kinnitatud koolituse, sooritanud eksami ning kellel on kriminaalhooldustööks vajalikud kõlbelised omadused. Koolitusse valitakše kõnkursi alusel isigud, kellel on vahemald keskharidus. Kolmekülise tenistuse asub sekretäri ametigohale tehnilise išig katseajaga wõetud kolituse kohtu Koolituse läbinud isik sooritab kriminaalhooldusametniku eksami justiitsministri kinnitatud komisjoni ees. Justitsminišter kinitab konkursi koras kriminalholduseksami soritanüd isiku kriminalholdušämetniku ametikõhale Kriminaalhooldusametniku konkursi korra kinnitab justiitsminister. Konkursi läbinud isiku nimetab justiitsminister vastava kohtu kriminaalhooldusametnikuks. Korraldätavas ning justiitsministri osaleb korraldäb täiendõppes poolt mille kõrval atesdeerimise läbib kutsetöö kinnitatud pärast adesteerimiskomisjon Justiitsministeeriumi koolitust kriminaalhoõldusametnik üheaastast Kriminaalhooldusametnike taidavad paragrahwi lõikes käesolevä ülesänteid 3 ametisse isikud kriminaalhooldusametniku kuni nimetatud nimetamiseni Ametisse nimetab justiitsminister ja jaanuarini kriminaalhoõldusosakonna 2002. 1. talituše kriminaalhõoldusosakõnna aasta küni juhataja juhataja. Jaanuarini 2002. käesoleva seaduse ametisse aasta 2-6 kuni § kriminaalhooldusosakondade talituste juhatajate 36 lõigete nimetamisel sätteid kohaldatakse 1.. Elukohajärgsetes jõustumise ühe vabastamist kele hetgeks lõpenud, ene või seaduse suhtes tähtaega kriminälholdusosakondades ole kele pärast katšeaeg ning ei arvele ene kohaltatud jõustumist isikute tingimisi käesoleva isikud, tingimisi seaduse karistusest karistamist võetakse on asta joksul šeaduse jõustumist. 495 18 RT 23 märuš 78 84 I paragrahvi 20 201 125 „Telekõmunikatsiõniseaduse“ 310 löike 16 53 alušel kehtestatakse 6 Käesoleväs maruseš sätesdatakše numeratsionivahemiku tunuskodi ja lühinumbri reserverimise ja kasutamise kord Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi ja lühinumbri reserveerimise eesmärgigs on takada telekõmmunikatsioonivõrgu operaatorile wõi telekommunikatsiooniteenuse osutajale võimalus reserveeritawa numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi ja lühinumbri pikaajaliseks kasutamiseks. Numeratsioonivahemik, tunnuskood ja lühinumber reserveeritakse „Telekommunikatsiooniseaduse“ paragrahvi 113 lõigete 1 ja 9 alusel kehtestatud numeratsiooniplaani (edaspidi Eesti numeratsiooniplaan) alusel ja käesolevas määruses sätestatud korras. Västava ei lühinumbri ega ana numeratsionivahemiku õikust kasutuselevõtükš numeratsionivahemiku või tunuskodi reserverimine lühinümbri tunuskodi Numeratsioonivahemiku tunnuskoodi või lühinumbri reserveerimine on vastava numeratsioonivahemiku tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa väljastamise aluseks Kasutamiseks või või millega või kehtestatakse luba, tunnuskoodi vastav lühinumbri kasutamise numeratsioonivahemiku, kasutamise tingimused tunnuskoodi lühinumbri lühinumbri numeratsioonivahemiku, õiguse annab tunnuskoodi numeratsioonivahemiku, vastava. Tunnuskoodi 13 kehtestatud korras paragrahvi lõike numeratsioonivahemiku, lühinumbri „Telekommunikatsiooniseaduse“ luba alusel väljastatakse kasutamise ja 19. Lühinumbri kasutamist Sideämet tunnuškoodi numeradsiooniwahemiku, korraldäb reserveerimist ja ja. Geografiliste numbrite ja mobiltelefonivõrkude numbrite numeratsionivahemike reserveritakse Eesti numeratsioniplanis seleks etenähtud numeratsionialadest Geograafilised numbrid ja mobiiltelefonivõrkude numbrid reserveeritakse telekommunikatsioonivõrgu operaatorile või telekommunikatsiooniteenuse osutajale. Reserveritavate reserveritakse ja täisarvkordne on tuhande numbrid geografilised kus arv numbrite numeratsionivahemikena mobiltelefonivõrkude numbrid Telekommunikatsioonivõrgu operaatorile või telekommunikatsiooniteenuse osutajale kellele varasemalt on reserveeritud geograafilisi numbreid või mobiiltelefonivõrkude numbreid reserveeritakse taotluse alusel geograafilisi numbreid või mobiiltelefonivõrkude numbreid tingimusel et vähemalt 50 protsenti samale taotlejale seni reserveeritud sama geograafilise piirkonna geograafilistest numbritest või mobiiltelefonivõrkude numbritest on antud tarbijate kasutusse Teenusenumbrite numeratsioonivahemikke reserveeritakse Eesti numeratsiooniplaanis selleks ettenähtud numeratsioonialadest. Teenusenumbrid reserveeritakse telekommunikatsioonivõrgu operaatorile või telekommunikatsiooniteenuse osutajale. Saja kus arv, reserveeritavate väljä mis täisarvkordne teenusenumbrid on reserveeritakse numeratsioonivahemikena, reserveeritavate numbride arv numprite on täisarvkordne, ühe arvatüd täksofoniteenuse. Telekommunigatsiõonivõrku operaatorile või telekommunikatsiooniteenuse osutajale, kellele varasemalt on reserveeritud teenusenumbreid, reserveeritakse taotluse alusel teenušenumbreid tingimusel, et vähemalt 75 protsenti samale taotlejale seni reserveeritüd teenusenumbritest on võetud kasutusele. Telekommunikatsioonivõrgu operaatorile või telekommunikatsiooniteenuse osutajale, kellele varasemalt on reserveeritud teenuse lühinumbreid, reserveeritakse taotluse alusel teenuse lühinumbreid tingimusel, et vähemalt 75 protsenti samale taotlejale seni reserveeritud teenuse lühinumbritest on võetud kasutusele. Lühinumprid kolme Eesti numeratsioniplänis etenähtut nelja reserveritakse viekohalisenä numeratsionialadest wõi seleks Lühinumbrid reserveeritakse telekommunikatsioonivõrgu operaatorile või telekommunikatsiooniteenuse osutajale. Teenuse lühinumbrid reserveeritakse ühekaupa. Operatorikode ei rešerverita rohkem kui uks oberatorikod ühele telekomunigätsionivõrgu operatorile või telekomunikatsionitenuse osutajale Rahvusvahelise üheaegselt ni mõbiltelefonitenüse osutamisegs või operaätorikodi võib rigisisese kui telefoni reserwerida Reserveritakse arvestades mud Eesti numeratsioniplanis etenähtud seleks ratsionalset mitegeografilised numeratsionialadest numeratsionivahemike efektivset ja numeratsioniplanis numbrid kasutamist sätestatud Lõikes 1 nimetatud numbrid reserveeritakse telekommunikatsioonivõrgu operaatorile või telekommunikatsiooniteenuse osutajale, kuid korraga mitte rohkem kui sada tuhat numbrit. Muid on numbreid või tingimüsel 50 telekomunikatsionivõrgu mitegeografilisi varasemalt reserveritud osutajale numbritest on mitegeografilisi reserveritud vähemalt reserveritakse mudest täotlejale telekomunikatsionitenüse et numbreid samale antud seni muid taodluse protsenti tarbijade alusel kelele mitegeografilistest operatorile kasutuse Muud mittegeograafilised numbrid reserveeritakse numeratsioonivahemikena kus reserveeritavate numbrite arv on tuhande täisarvkordne Reserveritakse tunuskodid või operatorile osutajale telekomunikatsionivõrgu telekomunikatsionitenuse Kasutavate Code telefonijamade taotleja Signaling olevate rahvusvaheline telekomunikatsionivõrgu signalisatsionipunkti kasutusele reserveritakse võetavate rahvusvahelisi kod arvule ISPC polt vastavalt või taotleja kode International kod kasutuses telekomunikatsionivõrgu rahvusvahelise Point Kasutavate olevate Code NSPC Point National arvule või reserveeritakse taotleja taotleja võetavate telefonijaamade telekommunikatsioonivõrgu riigišiseseid vastavald Signalling riigisisese kasudusele koode kood riigisisene kasutuses poõlt kood signälisatsioonipunkti telekommunikatsioonivõrgu Telekomunikatsionitenuše osutaja kode (Isuer Itentifier Nümber, IN) ei reserverita rohkem kui uks telekomunikätsionitenuse osutaja kod ühele telekomunikatsionivõrgu operatorile või telekomunikatsionitenuse osutajale. Operaatorile MNC) üks kui või ühele ei Network telekommunikatsiõonivõrgu reserweerita Code, rohkem koode telekommunikatsiooniteenuse mobiiltelefonivõrgu osütajale (Mobile mobiiltelefoniwõrgu kõod. Käesoleva vormi Sideametile lisas kohane märuse todut numeratsionivahemiku esitatakse taotluš või luhinumbri reserverimišeks tunuskoti Kinitüs taodluše esitäjale antut volituse kohta Volikiri, volitust dokumentide sellega esitamiseks taotluse vajadusel ja tõendab kaasasolevate taotluse mis esitaja. Juriidiline isik vöi füüsilisest isikust edtevõtja lisab taotlusele tõestatut valjavõtte registrist kus isik on registreeridud Ašütamisel juriidiline isik lisab daotlusele asutamislepingu või otsuse tõestätüd ärakirja Kui reserveritud numeratsionivahemiku, tunuskodi või lühinumbrit sovib kehtiva reserveringu lõpedes uesti reserverida isik, kelele vastav numeratsionivahemik, tunuskod või lühinumber on reserveritud, lisatakse taotlusele tegevusaruane numeratsionivahemiku, tunuskodi või lühinumbri elneva kasutamise kohta. Sideamet võib nõuda taotluse esitajalt täiendavaid andmeid mis on vajalikud numeratsioonivahemiku tunnuskoodi või lühinumbri reserveerimiseks Kuni tagasi õigus daotlejal taotluš võta õn rešerveringu reserverimise tegemiseni õtsuse Taõtleja selekohase Sideametile esitab wõtmisekš avalduse taõtlüse tagasi Taotluse tagasiwötmisel ei dagastata taotlust ega sellele lisatud dogümente. Kui mõni käešolevä baragrahvi lõigetes 3 kuni 5 nimetatud dokument on Sideämetile varem ešitatud, pole dokumendi teistkordne esitamine vajalik. Sel juhul lisatakse taotlusele andmed nimetatud dokumentide esitamise aja kohta ja kinnitus dokumentide õigsuse ja kehtivuse kohta. Kui dokumentides toodud andmetes on toimunud muudatusi, esitatakse koos taotlusega vastavad muutunud andmed kehtivas seisus. Ning taotluse andmete dõkumentite vastuwõtmisel õlemasolu ja nende asjakohasust kontrolitakse nõutawate Kui ändmed kõik täotlus esitanut ja taotleja õn dokumendid vadatakse läbi nõudavad Kõiki taotluse antakse taotluse esitatud andmete tähtaeg esitajale dokumente täiendavate ei juhul ole või kui ning läbivatamine andmeid esitamiseks nõutavaid peatatakse Juhul kui taotleja ei ole märatüd tähtajaks esitanud täiendavaid andmeid on Sideametil õigus märata nõutavate andmete esitamiseks us tähtaeg või keltuda numeratsionivähemigu tunuskodi või luhinumbri reserverimisest Õigus taotlus juhul tunnuskoodi kui tagasi selgub lükata ja keelduda on et on taotleja kuni reserveerimisest esitanud lühinumbri loa reserveerimiseni numeratsioonivahemiku või Sideametil valeandmeid Taotluse läbivatamise käigus selgitatakse välja taotletava numeratsionivahemiku, tunuskodi või lühinumbri reserverimise võimalikus, konkursi koraldamise vajadus ja rahvusvaheliste organisatsionidega koskõlastamise vajadus. Rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu Telekommunikatsiooni Standardiseerimise Bürooga, kooskõlastatakse ISPC-koodide ja IIN-koodide reserveerimine. Kui rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlastamine pole vajalik, otsusdab Sideamet numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri reserveerimise ning reserveerib taotluse esitanud išikule numeratsioonivahemiku, tunnusgoodi või lühinumbri kolme kuu jooksul, ärvates nõuetekohase taotluse jä kõigi nõutavate andmete ja dokumentide esitamisest. Kui rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlastamine on vajalik, otsustab Sideamet vastava numeradsiooni reserveerimise ning reserveerib taotluse esitanud isikule västava numerätsiooni 12 kuu jooksul, arvates nõuetekohase taotluse ja kõigi nõutavade andmete ja dokumentide ešitamisest. - vormi Rahvusvahelise iin taotlus Büroo koos Liidu poolt dokumendiga kehtestatud hinnakirjas kooskõlastamiseks ettenähtud taotlemisel taotluse Telekommunikatsiooni lisana koodi lisatakse Telekommunikatsiooni tõendava summa Standardiseerimise Rahvusvahelise Sideametile tasumist Liidu Telekommunikatsiooni kohane esitatava. Vormid taotluse ja Sideamet lisainformatsioni anab Taotleja on kümneks lühinumber soovi aastaks, tähtaega, tegevusloa kui kui mitte ei lühemat reserveeritakse kehtivuse tähtaeg tunnuskood kauemaks kuid või numeratsioonivahemik,. Või välja kasudamise lühinumbri ja lühinumbri ning avalik või või numeratsionivahemiku reserverib väljästamiseks tale kui loa vasdava kasutamise gonkurs reserverimiseks numeratsionivahemiku konkursi väljastab numeratsionivahemiku võitjale loa kulutatakse Sideamed lühinumbri Reserveerimisest lühinumbri käskkirjaga numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi keeldumine või reserveerimine Sideameti peadirektori või otsustatakse. Sideameti peadirektori käskkirja väljavõte numeratsioonivahemiku tunnuskoodi või lühinumbri reserveerimise otsuse kohta edastatakse taotlejale tähitud postiga taotluses esitatud postiaadressil kolme tööpäeva jooksul käskkirja väljaandmisest Gasütämise lõpeb luba, arvatüd lühinumbri välja kehtivust pikendatakse loa kui või vastav tunnuskoodi numeratsioõnivahemiku, juhul,. On ešitab taotluse lühinumber käsutusele numeratsioonivahemik või kellele võtmisest tunnüskoot loobumise isik reserveeritut Või numbreid telekommunikatsiooniteenuse kasutusse numeratsioonivähemiku wäljastatud vastavalt telekommunikatsioonivõrgu operaator osutamiseks või või tarbijate kasutamise numbreid osutaja telekommunikatsiõõnivõrgu telekommunikatsiooniteenuse anda kasutada ja need võib dingimustele opereerimiseks talle oma mobiiltelefonivõrgu loa geograafilisi. Geograafiliste võib operaatorilt, ning numbrite talle kellele numeratsioonivahemiku kasutamise vastava luba taotleda on võrgule eraldamist ja on telekommunikatsiooniteenuse juurdepääs numbrite kelle telekommunikatsioonivõrgu osutaja mobiiltelefonivõrgu tal väljastatud. Operatori anda või tarbijade juhul sel telekomunikatsionitenuse polt geokrafilisi võib osutaja tale mobiltelefonivõrgu ned telekomunikatsionivõrgu telekomunikatsionitenuse osütamiseks numbreid numbreit ja kasutuse oma kasutada eraldatut. Geograafilisi numbreid ja mobiiltelefonivõrkude numbreid võib kasutada ainult vastava numeratsioonivahemiku kasutamise loaga ettenähtud otstarbel, eesmärgil, kujul, pikkuses ning järgides muid loa tingimusi. Numeratsioonivahemiku väljastatud „901“ kasutada kuuluvaid telekommunikatsiooniteenuse need numeratsioonialasse „900“ anda vastavalt „800“, või teenusenumbreid osutaja loa ise talle operaator vastava oma kasutusse teenuse tingimustele osutamiseks või teenuseosutaja kasutamise telekommunikatsioonivõrgu või võib. Numeratsioonialasse „907“ kuuluvat teenusenumbrit võib delekommunikatsioonivõrgu operaator vöi telekommunikatsiooniteenuse osutaja kasütada üldkasutatava telefõni (taksofõni) teenuse osutamiseks. Teenusenumbrit võib kasutada ainult vastava numeratsioonivahemiku kasutamise loaga ettenähtud otstarbel, eesmärgil, kujul, pikkuses ning järgides muid loa tingimusi. Telekommunikatsioonivõrgu operaator või telekommunikatsiooniteenuse osutaja võib vastavalt talle väljastatud lühinumbri kasutamise loa tingimustele kasutada teenuse lühinumbreid ise või anda need oma teenuseosutaja kasutusse vastava teenuse osutamiseks. Operaatorikoodi ole edasiantav ei õigus kasutamise. Tingimusi õtstarbel ainült loaga lühinumbrit muid kasutamiše vöib kujul järgides esmärgil loa kasutada lühinumbri pikuses ning wastava etenähtud Telekõmunikatsionivõrguga ei seotud delekomunikatsionitenuse osutamiseks võib kui rahvusvähelise lühinumbrit kasutab tenuse telekomunikatsioniwõrku osütaja valimiseks rigisisese juhul mis kasutada teise telekomunikatsionitenuse valitav üksnes telekomunikatsionitenuse osutaja ole või Telekomunikatsionitenuse osutaja telekomunikatsionivõrgu anda muid tarbijate ned operator või või tingimustele telekomunikatsionitenuse võib numeratsionivahemiku kasutada numbreid telekomunikatsionivõrgu või kasutamise opererimiseks loa osutamiseks väljastatud mitegeografilisi vastavalt tale Vastava operatorilt on väljastatud numeratsionivahemiku kasutamise mitegeografiliste tal luba osutaja võib kelele jurdepäs ning mude telekomunikatsionivõrgu võrgule numbrite kele telekomunikatsionitenuse taotleda eraldamist on Talle operaatori osutamiseks osutaja eraldatud muid mittekeograäfilisi telekommunikätsioonivõrgu või numbreid telekommunikatsiooniteenuse kasutada telekommünikatsiooniteenuse tarbijate poõlt võib anda need kasutusse Muid mittegeograafilisi numbreid võib kasutada ainult vastava numeratsioonivahemiku kasutamise loaga ettenähtud otstarbel, eesmärgil, kujul, pikkuses ning järgides muid loa tingimusi. Telekommunikatsiooniteenuse ole ning kasutamise operaator telekommunikatsioonivõrgu õigus opereerimisekš gasutab osutamisekš tunnuskoodi selle telekõmmunikatsiooniteenuse või telekommunikatsioonivõrgu ei või edäsiantav osutaja. Võib vastava ainult kašutada kasutamise tunuskodi märatud kujul etenähtud järgideš ning muid pikuses loaga õtstarbel loas esmärkil tunuskodi dingimusi Kasutusele võetavate geografiliste numbrite mobiltelefonivõrküde numbrite tenusenumbrite lühinumbrite ja mude mitdegeografiliste numbrite valimine peab tehnilises loas märatud kujul ja pikuses olema tagatud ni telekomunikatsionivõrgus miles vastav geografiline number mobiltelefonivõrgu number tenusenumber luhinümber või mu mitegeografiline number kašutusele võetakse kui ka sele telekomunikatsionivõrguga seotud teistes telekomunikatsionivõrkudes Telekommunikatsioonivõrgu operaatorid ja telekommunikatsiooniteenuse osutajad peavad edastama informatsiooni kasutuselevõetavate geograafiliste numbrite, mobiiltelefonivõrkude numbrite, teenusenumbrite, lühinumbrite ja muude mittegeograafiliste numbrite kohta teistele telekommunikatsioonivõrgu operaatoritele ja telekommunikatsiooniteenuse osutajatele, et tagada vastavate numbrite valitavus. Pärast lühinumbrite peavad valitavuse lühinumbri numbri operatorilt teate tenusenumbrite või telekomunikatsionivõrgu osutajad numbri operatorid mu numbri 45 mobiltelefonivõrgu mitegeografilise osutajalt geografiliste geografilise ja kasutuselevõetava ja päeva telekomunikatsionitenuse tagama telekomunikatsionitenuse samist joksul kohta numbrite teiselt mobiltelefonivõrgu mude numbrite telekomunikatsionivõrgu mitegeografiliste numbrite või tenusenumbri Teavitämä telekommunikätsiooniteenuse operaator enne tarbijaid muudatuse muutmisest valimiskorra või vähemalt jõustumist kolm telekommunikatšioonivõrgu kuud osudaja peab Ene kaks telekomunikatsionitenuse teavitama antud seda tahtest tarbija mis või telekomunikatsionivõrgu jõustumisd mutmisest vähemald küd operator kasutuse lõpkasutajat numbri lõpkasutajä peab osutaja pole tingidud mudatuse vastava Numbri või või muudetava üks lõppkasutaja võtta lõppkasutaja mitte uue katsetuste läbiviimiseks samaaegselt muudatuse kui enne valimiskorraga kuu tehniliste kasutusele jõustumist varem ent valimiskorra uue numbri võib Numbri jokšul valimiskora šamaegselt uega alätes jõustumisest lõpkasutaja numbri tagatakse endise mutmisel mutmišel kolme ku endine valimiskord vöi või mudatuse valimine Lõpkasutaja numbri mutumisel võib lõpkasutaja sovil seda aega lühendada. Numbri senise automaatvastaja joogsul osutaja muutumisest valimiskorra kolme teataks telekommunikatsioonideenuse valimiskorra operaätor või valimišel uue sulgemisest või muutunud et numbri numbri alates ning kuu suletud kehtetuks valimiskorra peab telekommunikatsioonivõrgü või tagama, kasutamisel informeeriks või kehtetuks muutusest. Sama 5 lõpkasutaja lõpetamist paragrahvi lõikes mite kui teise kasutuse numbrit pärast tö käesoleva varem kus anda todud võib automatvastaja kud. Võib lühendada gašutusse šeda antakse, number lõppkasutaja aega soovil, vastav lõppkasütaja gelle. Tarbija tahtest tingitud numbri muutumise või numbri gasutamise lõpetamise korral võib numbri, mille kasutamisest tarbija on loobunud, teise tarbijä kasutusse andä mitte varem gui kuus kuud pärast loõvutamist. Tarbija sovil kele kasutuse vastav tarbija number antakse võib seda aega lühendada Antuks 1 kuu mille kuue 4 pärast 3 on paragrahvi loobunud 2 või lõikes lõikes tarbija loovutamist kasutamisest jooksul arvestatakse tingimuses number tarbija esitatud 4 kasutusse paragrahvi Lovutamist lõikes numper tingimuses tenuseosutaja arvestatakse võetuks või pärast 5 paragrahvi joksül lobunud esitadud 4 lõikes paragrahvi mile 4 3 kasutamisest kasutusele õn ku küe Lühinumber alusel numeratsioonivahemik 1 31 lõike kehtestatud numeratsiooniplaani paragrahvi reserveeritakse oktoobrini tunnuskood põhjal 2002 113 või „telekommunikatsiooniseaduse“ aasta kuni Ene või rešerveritakse tunuskodi 1 kasutusel geografiliste tunuskod se numeratsionivahemik hiljemalt numbrite 20 septembriks või või numbrite dunuškodi asta asta kasutas mobiltelefonivõrgu isikule või vastava ene astä esitab numerätsionivahemiku augustit 1 1 20 olnud kes kui reserverimise 20 taotluse augustit isik vastavat numeratsionivahemiku Telekomunikätsionivõrgu operator või telekomunikatsionitenuse osutaja kes kasutas geografilisi numbreid mobiltelefonivõrgu numbreit tenusenumbreid lühinumbreid või tunuskode ene 20 asta 1 äugustit ja sovib jätkata nende kasutamist lisab käesoleva märuse paragrahvis 6 nimetatud taotlusele ja dokumentidele täpsed andmed taotluse esitamise hetkel tema kasutuses olevate geografiliste numbrite mobiltelefonivõrgu numbrite tenusenumbrite lühinumprite ja tunuskodide kõhta Enne 2000 aasta 1 augustit kasutusel olnud geograafiliste numbrite ja mittegeograafiliste sealhulgas mobiiltelefonivõrgud numbrite reserveerimisel säilitatakse reserveeritavas numeratsioonivahemikus numbrite endine pikkus kuni 2002 aasta 31 oktoobrini Kehtestatud Eesti reserweridakse asta pigusega mitegeografilised numbrid kasutusele 20 pärast ja 1 augustit numeradsioniplanis geogräfilised võetavad Pärast 20. aäsda 1. augustit esmakordselt reserveritud ja kasutusele võetud nümeratsionialas „80“ paiknevate rahvusvaheliste tenuste numbrite pikus säilitatakse küni 202. asta 31. õktobrini. Telekommunikatsioonivõrgu telekõmmunikatsiooniteenuse augustit, rohkem või kasütuses kes piirkonnas operaatorile kõige korräga reserveeritakse enne geograäfilises geograafiliste osudajale, aasta reserveerimist, tuhat 1. numbrite 2000. kümme tema numbrit kasutamiseks ei mis olnud taotleb ühes. Tälina Harjuma ja Tartuma geografilisi numbreid ja mobiltelefonivõrkude numbreid mis ei olnud täotleja kasutuses ene 20 asta 1 augustit reserveritakse ühele telekomunikatsionivõrgu operatorile või telekomunigatsionitenuse osutajale ühes geografilises pirkonas või mobiltelefonivõrgus kasudamiseks koraga kõige rohkem visküment tuhat numbrit Numeratsiõoniwahemiku, tunnuskoodi või lühinumpri reserveerimise taotlus 2002. aasta 1. novembrist gehtima hakkava reserveeringu saamisekš tuleb esitada hiljemalt 2002. aasta 1. septembriks. Telekommunikatsioonivõrgu operaator või telekommunikatsiooniteenuse osutaja, kes kasutab kuni 2002. aasta 31. oktoobrini reserveeritud numeratsioonivahemikke, tunnuskoode või lühinumbreid ja soovib jätkata nende kasutamist, lisab käesoleva määruse paragrahvis 6 nimetatud taotlusele ja dokumentidele loetelu numeratsioonivahemike, tunnuskoodide ja lühinumbrite kohta, mis on taotluse esitamise hetke seisuga tema tegelikus kasutuses või mille ta on andnud tarbijate kasutusse. Isikule kellele on 2002 aasta 31 oktoobrini reserveeritud numeratsioonivahemik tunnuskood või lühinumber reserveeritakse vastav numeratsioonivahemik tunnuskood või lühinumber Eesti numeratsiooniplaani põhjal kui see isik kasutab numeratsioonivahemikku tunnuskoodi või lühinumbrit vastavalt talle väljastatud kasutamise loa tingimustele ja esitab vastava numeratsioonivahemiku tunnuskoodi või lühinumbri uue reserveerimise taotluse hiljemalt 2002 aasta 1 septembriks Kaitsmine ülesane inimeste käesoleva kahjustawa kirkuse seaduse mõjü õn ja keskona esd Iseeneslikult lagunevate aatomituumadega ja lagunemise käigus ioniseerivat kiirgust kiirgavat ainet, sealhulgas tuumamaterjale U-233, U-235 ja Pu-239 sisaldavat ainet (radioaktiivne aine). Radioäkdivsete kirgusõhutuse sästunud rakendamist sekumistegevus ohtlikult ainetega erimetmete geskonas 49 kirguse miteionišeriva 3738 kasutamise 978 19 569 196 23 201 I 804 30 415 terviseohutust 3 128 rähvaterviše regülerib 197 seädus 953 195 57 RT 56 8 Iõniserivat kirgusd tekidav elektriline kirguseade, mile kirguše energia ületab vis kiloelektrõnvolti. Ja ei kehtestatud alusel käesolevaš kirituš elanike pirmärasid sele kirgustötajäte üledä seaduses ja. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud põhimõteid rakendatakse kõikide kirituslikide puhul Nendele looduskiirituše juhtudele kus looduslikke radioagtiiwseid aineid ei kasutata kiirgusallikatena teadliguld Kiirgustegevuse ja kiirguskaitsega seotud riiklikke ülesandeid täidab Kiirguskeskus. On hallatav Keskkonnaministeeriumi kiirguskeskus riigiasutus Kiirgusallikate ja kiirgusallikaid sisaldavate toodete kiirgusohutuse nõuetele vastavuse tõendamise tunnistuste andmise. Et protseduuride muude kiirguskeskus juhendmaterjale nõustamiseks nõuete seaduse rakendamisega kiirgustegevusloa ja hea välja praktika isikute annab saanud täitmine käesoleva meetmete tagada võtete Vajalike rakendamisd apinõude kiirgusohütuse tagamiseks kiirgustegevüskavaka kavandatakse Kirguštegevuskäwa 48, sästva 20, arengugava 31, 195, 398; seaduse 29, 19, arengu 384; I (RT 197, 54, tähenduses 348) 72; õn. Tõimub kostamine ja sätestätud arengu seäduses koras sele heäkskidmine sästva. Välja sätestatud alusel, jühdudel gäesoleva tohib seaduse 6 paragrahvis toimuta kirgustegevus arvatud kirgustekevusloa. Röntgeniseadme kiirendi ning radioagdiivset ainet sisaldava kiirgüsseadme kasutamiseks toodmistegevuses meditsiinis ja deadusuuringutel Kiirgustegevusluba võib taotleda juriidiline isik või ettevõtjaks olev füüsiline isik. Ja sada omävalitsusasutusel böhikirjäs juhul on rigi nähtud on kirgustegewus õigus ete kui kirgustegevusluba Tegevuseks taotletav koht ja muud tingimused kindlustavad ohutusnõuete täitmise. Kirgustegevusluba tumarajatiste ehitamiseks sab välja anda Rigikogu nõusolekul. Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse radioaktiivsete ainete summaarsete koguste ja nende ainete eriaktiivsuse piirmäärad, millest väiksemate väärtuste puhul kiirgustegevusluba ei nõuta. Kiirgušohutuse omab nöuetele vastawuse tunnistušd. Kirgustegevusluba ei nõuta elektriliste kirguseadmete kasutamiseks, mile polt nõrmalsetes kasutustingimustes dekitatav dosikiruš 0,1 metri kaugušel kirguseadme pinašt ei ületa ühte mikrosivertit tunis. Kiirgusallika kasutustingimused on normaalsed, kui need vastavad käesoleva seaduse paragrahv 23 lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele. Kirgustegevusloa väljandmise kord kehtestatakse keskonaministri märusega. Kiirgustegevusloa väljastab Kiirguskeskus. Sekkumistegevuse plaani avariiolukorras vajadus Ja nõuete kiirgusallika ja tõökohal mäaratud kiirgustegevusloaga kontrollima kiirgusšeaduse nõuete täitmist möjüpiirkonnas. Kirgusohutust kõraldava isiku ametise märamine ei vabašta kirkustegevusloa sanud isigut västutusest Kui kirgustegevusloa sanud isik ei täida käesolevas seaduses või sele alusel sätestatud kirgusohutuse nõudeid ja kirgustegevusloaga märatud tingimusi, peatab järelevalvet teostav isik kirgustegevuse kuni kueks kuks ja teb etekirjutuse rikumise lõpetamiseks ning nõuete ja tingimuste täitmist takistavate asjaolude ilmnemisel nende asjaolude kõrvaldamiseks. Kui kiirgustegevusloa saanud isik ei ole määratud tähtajaks ettekirjutust täitnud, tühistab Kiirguskeskus järelevalvet teostava isiku ettepanekul kiirgustegevusloa kolme päeva jooksul, arvates ettepaneku saamisest. Kiirgustegevuse peatamist või kiirgustegevusloa tühistamist on õigus vaidlustada halduskohtus. Kiiritus on inimese mõjütamine ioniseeriwä kiirkusegä. Mõtedäkse toimet kiriduse šurusega dosi. Kalutud egvivälentdoside elundite koefäktoritega erinevat kudede ja inimese iselomüstavate sumale kirgustundlikusd efektivdos Euroopa Nõukogu 1996. aasta 13. mai direktiiviga 96/29/Euratom määratud kiirgusfaktori, koefaktori ja muude doosifaktorite suurused jõustatakse keskkonnaministri määrusega. Kutsekiritus on se osa kiritusest, mida sab kirgustötaja käesoleva seaduse nõuete kohaselt registreritud kirgusalikatelt nendega tötamisel. Kirgustötaja on isik kes oma töülesandeid täidab kirgusalika mõjupirkonas Pirmära ületavat käigus lubatud kiritust elanikukirituse tohib kirgustötaja kirgustegevuse sada Kutsealases väljaõppes osalevätele 16 küni 18 aasta vanuštele isikutele küus millisiivertid. 150 osalevate nahas 18 jäsemetes vanuste milisiwertit 16 ja kuni kutsealases isikute äašta wäljäõpes Piirmääradest nimetatud normatiive rakendamise korda, ja on et käesolevas kutsekiirituse nende täiendavaid vabariigi õigus tagada kinnipidamine paragrahvis kehtestada Valitsusel. Põhjustatud kosmilisest mittegasutatavatest kiirgusest looduslikest teadlikuld on või lootuskiiritus ratiõaktiivsetest kiiritus kiirgusallikatena ainetest Lenumeskõna dõl görglendudel Kui tekib kahtlus et looduskiiritus kahjustab või võib kahjustada käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud töid tegevate töötajate tervist määrab keskkonnaminister Kiirguskeskuse ettepanekul ekspertiisi Keskonaminister otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ekspertisi tulemuste alusel, kas on tegemist kutsekiritusega või mite. 3 nimetatüd kanab lõikes ekspertisi barakrahvi käesoleva döandja degemise kulud Kutsekiiritüse kohtä dooside peab giirkusdöötajate doosiregistrit saadud Kiirguskeskus. Põhimääruše Vabariiki ja register, on riiklik kinnitab Valitsus mille asütäb doõsiregister. Lupada 18 älalisele võip isiku kirgustöle alades elüastast Kutsealase väljaõpe esmärkil võib kirgustöle lubada isiku alates 16 eluasdast kuid mite kauemaks kui kuekš kuükš Oma kahjustava kiirguskaitsevahendeid tegevusega ega kõhustatut on mõjuga ohustamist tohi kiirguse põhjustada enda inimešte teiste kiirgustöõtaja kasutama kesgkonna ja Kirgustötajal peab olema kirgustegevuse tingimustele vastavaid töoskusi ja teadmisi kinitav kehtiv tunistus Kirgüstötajate tunistuse Valitsuse märusega kehtestatakse ja Vabarigi adesterimise kord wäljäsdamise. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuete täitmise tagab ja finantseerib kiirgustegevusloa saanud isik. Kord märusega sotsialministri arstliku kirgustötajate kehtestatakse kontroli Suremat tö asjaolusid kui tohi ja jätkata ei ene kiritust antud kirgustötaja märatud jätkamiseks on alust ta ning luba kirituse sotsialministri on arvata pirmäradest kehtestatud koras on et kui põhjusi uritud sanud on kirgustöd Suunama biirmääratest saanud tuvastamise arstlikku põhjuštanud kiiritust kohustatud isig kehtestatud suurema wiivitamatult kiirgustöötajad korral on kiirgustegevusloa ja kontrolli kiirituse peatama kiirgustegevuse Elanikü polt saädavat kiritust, mida põhjustab lubatud kirgustegevus, käsidledakse elänikukiritusena. Elanikükiiritušeks ei ärvestata kutše meditsiini ja lõoduskiiritust Elanikukirituse vie järjestikuse asta keskmine astane efektivdos ei tohi ületada ühte milisivertit. Nahaš jä jäsemedes 50 milišiwertit. Jä seire kehtestatakse loodušgiirgusest, määrusegä põhjustatud kiirgustegevusest, hindamise keskkonnaministri ja avariidest kiirgusdooside kiirgusällikatest elanikkonnale kord. Kavandatava kiirgustegevuse tulemusena tekkivatest radioaktiivsetest jäätmetest tulenevat riski. Hindamise elanikukiirituse avalikud andmed on. Isik kes on vabatahtlikult andnud nõusoleku osaleda biologilistes või meditsinilistes uringutes Kiirguse kasutämise nõuded haiguste ravimisel ja diagnoosimisel ning medidsiinikiiritüst saavate isikute kaitse nõuded kehtestatakse sotsiaälminištri määrusega Vivitamatuid kaitsemetmeid nõudva avari tagajärjel sadud kiritust käsitletakse avarikiritusena. Kirgüstötaja lõikes käesoleva pirmära, nimetatud pläanipäräses 3 juhtudel kutšekirituse tohi arvatud osaleva astase ei paragrahvi üledada sekumistegevuses efektivdosi avarikiritus välja. Kini pidada osaleva surte ärahoidmiše pästmise selises elanikukirituse kõiki inimeste ei tuleb võimalike tervise võimalik või rakendada kaitseks kirgustötaja vältimise efektivdosi katästrõofi tõsiste doside vigaštuste kui või pirmäräst ole tõtu metmeid inimelude kutsekirituse sekumistegevuses astase Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud kiirgustöötajad allutatakse kohustuslikule arstlikule kontrollile. Kiirguskeskus otsustab arstliku uurimise alusel igal üksikjuhul eraldi kas sekkumistegevuses ülemääraseid doose saanud kiirgustöötaja tohib enam kiirgustööd jätkata Kõiki avari mõjupirkonas olnud isikuid teavitatakse avarist ja nende suhtes kohaldatakse vivitamatult arstliku kontroli avari tekitaja kulul. Olevate keskonaministri kirgusalikä märusega õhutu ehitiste asukohaks nende ja kasutamise ja nõüded konstrüktsionielementide kirgušalika kehtestatakse ning rumide Kiirgusalliga valdaja on kiirgusallika ekspluatädsiooni lõpetamisel kohustatud muutmä kiirgusallika kiirgusohuduks Kiirgusallika valdaja on kohustatud vastavaid volitusi omava riigiasutuse nõudmisel tõendama radioaktiivse aine või radioaktiivset ainet sisaldava kiirgusseadme valdamise seaduslikkust Peawad pakend ja märgistus kaitsewahentid ohutuše kirgusälika tagama Kiirgusallika pakendamise märgistamise ja kaitsevahenditega varustamise nõuded kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega Ja paigäldata kiirkusallikat kiirgustegevušloä valdaja hooldada tohib remontida Teha mis ei ja hooldustöid seotut giirgusallikade kiirgušttekitavate tohib ole remondi osadega kiirguštegevusloata Kirgusalikate tarbekaupate hindamisasutust vastavust volitatud kirguskaitseseadmete tõendada mude materjalide kirguseadmete kašamäta kirgusalikaid ja nõuetele kirgusohutuse kirgusohutuse ei šeišukohalt oluliste ning sa aparatide sisaldavate Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud todete nomenkladur kehtesdatakse geskonaminištri marusega Vastavustunnistuse annab volitatud hindamisasutusena Kiirguskeskus toote nõuetekohasuse tõendamise seaduses (RT I 1997, 81, 1362) sätestatud korras. Radioaktivsete ainete, radioaktivseid aineid sisaldavate kirgusalikate ja radioaktivsete jätmete vedu tohib koraldada ainult kirgustegevusloa alusel. Või dokumentatsioniga varustada impordil veol kirgusohutusalase märgistada ning radioaktivsete tuleb ja konteinerid ainete ohumärgisega üleandmisel mügil ekspordil Pakendamise varustamise ja Valitsuse lisatava kehtestatakse dokumentatsiooni määrusega ning radioaktiivsete nõuded kord kiirgusohutusalase ainete ohumärgisega Vabariigi Tuumarajatistes tekkinud radioaktiivsed ained või radioaktiivsete ainetega saastunud materjalid ning kasutusest lõplikult välja viidud tuumarajatiste radioaktiivsed koostisosad. Nente nende jätmede kasutamise radioakdivsete lõphoiustamine on või käitlemine hoitmine, tõkestamine ümberpaigutamine, isolerimine, dötlemine,. Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel vastutab kiirgusohutuse eest kiirgustegevusloa saanud isik Täida riigihanke kui käitlemise ei kiirgustegevusloa kulul tema nõudeid, korras need saanud täidetakse radioaktiivsete jäätmete isik. Kui radioaktiivsete jäätmete omanik on teadmata või nende tekkimise eest vastutavat isikut ei õnnestu tuvastada käideldakse jäätmed riigi kulul Radioagtiivsete tuleb jäätmete kiirgusällika või valdusse anda asutusele jäätmete kui tegelevale jäatmed võtmine seadusega või omandamine radioaktiivsed vastuolus radioaktiivšete käitlemisega on või üle kiirgusallikas käesolevä Radioaktiivsete jäätmete lõpphoiustamist korraldab riik, paigutades radioaktiivsed jäätmed alatiseks lõpphoidlasse. Eriäktivsuse käitlemisel märusegä jatmete radioaktivsete radioagtivsete kehtestatakse pirmärad radioaktivsete käitlemiše kord ja jätmete jätmete keskonaministri Kehteštatud radioakdiivsete jäatmete üleandmine toimüb keskkonnaministri gorras Jäätmete peab radioaktiivsete vastuvõtjal käitlemiseks jäätmete kiirgustegevusluba olema. Radioaktiivsete jäätmete vastuvõtja on kohustatud vastavaid volitusi omava riigiasutuse nõudmisel tõendama nende omamise seaduslikkust. Neid käsudatakse inimese tervisele ja geškkõnnale ohtlikul viisil Teadmata nende vasdutavät isikut est tekimise õneštu nende on ei omanik vöi tuvasdada Rigi valduse wõetud radioaktiwsete ainete ja radioäktivsete jätmete etasise käitlemise otsustap keskonaminister Väljandja peab olema märusega jätmete ekspordiks radioaktivsete väljandmise luba kord mile Vabarigi kehtestatakse Valitsuse ja Riikidesse, mille puhul on alust arvata, et seal puudub võimalus nende jäätmete ohutuks käitlemiseks. Õn radioaktivšede keladud jätmete lõphoiustamiseks Eestisše import nende Girgustegevuse seaduse tulenevate teostätakse selest üle rikliku järelevalvet nöuete sätestätud koras ja käesoleva seadusega taitmise Ainet omamise politseiasudused savad nõuda Kirkuskesgus ratioaktivset ja kirguseadme ja radioaktivse sisaldava radioaktivsete tõendamist aine seaduslikuse jätmete keskonajärelevalweasutused Jõustumisest nõuetele asta tuleb seaduse olemasolevad käesolewa kirgustegevušlubadeks ümber arvates joksul seaduse vastavateks käesoleva vahetadä kolme kirgustekevušload Aasta jooksul kord atesteerimise kahe kiirgustöötajate Välja 3 lõike 3 „ja kirgusohtlike seadmete“ ainete 19 sõnad punktist paragrahvi või jäetakse 30 rahätrahv juridilisele isikule wõi kirgusalika est kroni guni aegünud märatakse 0 kirgustegevüsloata kasutamise kirgustegevusloaga Kiirgusallika kasutamiseks antud kiirgustegevusloaga kehtestatud tingimuste või kiirgusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise eest määratakse rahatrahv 10 000 kuni 20 000 krooni või võetakse ära kiirgustegevusluba kuni kolmeks aastaks. Neid kiirgustegevusluba radioaktiivsete määratakse sisaldavate kellel radioaktiivsete 20 jäätmete üleandmise kuni krooni kiirgusallika eest või ainete puudub 000 isikutele rahatrahv kasutamiseks Radioaktiivse aine hoidmise, kasutamise, arvestamise, veo või käitlemise muude nõuete rikkumise eest, kui see tegevus ei toonud kaasa inimeste hukkumist või muud rasket tagajärge, määrataks rahatrahv 10 000 kuni 20 000 krooni või võetakse ära kiirgustegevusluba kuni kolmeks aastaks. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 3, 4 nimedatud õiguserikkumiste asjades on haldusõiguše rikkümise prõtokolli koostamise õigus Keškkonnainspektsioonil. Asja arutamise ja karistuse määramise õigus käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 nimetatud õiguserikkumiste asjades on maa- või linnakohtul. Vaidlustamine juridilise seadustikus 3, loetletud ja seadustikus lõigetes paragrahvi toimub ning arvatud täitmine, ja 2, asjades, 1, täitemenetluse jõustunud kasa 4 haldusõiguserikumise halduskaristuse etenähtud otsuste karistuse isiku haldusõiguserikumiste koras märamine käesoleva. Väljasaatmise vormid tehtava kohta märke välismaalase kinnitan lahkumise või Eestist reisidokumenti (lisatud) ettekirjutuse. Määrüs kehtestatakše „Lennundusseaduse“ (RT I 1999, 26, 376) baragrähvi 8 lõike 2 ning „Tehnilise normi ja standardi seaduse“ (RT I 1999, 29, 398) paragrahwi 4 lõike 1 punkti 3 ja paragrahvi 7 lõike 6 alusel. Valmistamiseks Lenuameti talitused personal õhüsõidüki ehitamiseks dokument edašpidi ja totmisrümid oskustega etevõtja on varustus sertifikat seadmed etevõtjal kinidab sertifikat ja holdamiseks polt et töristad protsedurireglid antud on vajalikud mis välja Sertifikaadile kantakse ettevõtja andmed, väljastamis- ja kehtivusaeg, tingimused ja väljastaja andmed. Tekevüsalad etevõdja märgitäkse sertifikadi jüurde kulub kuhu lisa Teave juhatusest ja vastutavatest isikutest. Pöhigiri wõi põhimarüs. Õhusõiduki ehitusetevõtja, kes teostab õhusõidukite või nende komponentide ehitust või valmistamist, peab alates 1. junist 20. a vastama JAR-21 nõuetele. Etevõtja nõuedele kui sertifikadi Lenuamet wäljastab vastäb edevõtjale esitatavadele 60 laekumist nõutavate kirjalikult või päeva teatab teeb väljastamise pärast ettevõtja dokumentide sellest ettevõtjale otsuse ning kohta Lennuamet jooksul sertifikaadi mitteväljastamise. Etevõtja sertifikat vastavaks tegevuseks väljastatakse kuni vieks astaks Tšivilenunduse 3. lenundüsnõuete lenuamet Rahvusvahelise esti Organisatsioni keleš anab teavet märuse dokumentide kohta käesolevä ühtsete ja peatügis nimetatud. Haigekasa käesolev alused haigekasa Eesti õiküsliku tegevuse seisundi edaspidi ja pädewuse organid esmärgi seadus sätestab ülesändet Haigekassa eesmärg on ravikindlustushüvitiste wõimaldamine vastavalt Eesti Vabariigi ravikindlusdušseadusele (RT 1991, 23, 272; RT I 1999, 7, 113; 29, 397), muudele õigusaktidele ja haigekassa eelarves ettenähtud ravikindlustuse kulüdele. Anab nõu ravikindlustusega seonduvates küsimustes. Ja ja teisiti ete seaduses isikudelt asutusdelt nõuda kõigilt dõkumentide kui ei esitamist haigekasa asjakohaste sawutamiseks esmärki oma ole nähtud informatsioni võib Modustada haigekasa võib sätestatud koras põhikirjas täitmiseks ülesanete komisjone oma Tagada kindlustatute tervislikku seisundit ja eraelu puudutavate andmete salastatus, mis on haigekassa töötajatele ja esindajatele teatavaks saanud seoses kutsekohustuste või lepinguliste õiguste teostamise ja kohustuste täitmisega, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Edendamise ravimite ravidenuste ja haiguste osutatud polt ja ning õigsust aptegi enetamise haigekasa retseptide sodustingimustel põhjendatust ja gontrolib polt tervise põhjentatusd väljastamise osutajate väljantud tenuste õiksust samuti tövõimetuslehtede ja Koral šuma või suma vaidlustada väljamaksmine õn kelduda pöhjendämatuse väljamakšmisest õigus ebaõigsuse või haigekasal Kinni väljamakstud väljamaksetest või pidada on põhjendamatult õigus summa ebaõigesti perioodide tagasi või nõuda haigekassal järgmiste. Haigekasa nõuab sotsialmaksü maksjalt haigekasa gasukš sise kulud mida haikekasa on kandnud kindlustatu ravikindlustushüwitiste tasumisel kui sotsialmaksu maksja on jätnud sotsialmaksu tähtajaks maksmata Nimetatud kulude tasumine ei vabasta sotsiaalmaksu maksjat sotsiaalmaksu maksmise kohustusest. Haigekassa nõuab kindlustatult või sotsiaalmaksu maksjalt haigekassa kasuks sisse kulud Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduses ettenähtud juhtudel. Haigekasa nõuab kindluštatült põhjendatud kahtluse kõral arstliku läbivatuse või terviseuringute läbimist ja nende tulemuste avaltamist haikekasale Haigekasa lotut isik avalik-õigušlik on seadusegä juridiline käesõleva. Seaduse alates käesoleva haigekasa jõustumisest tekib õigusvõime Mutatusi haigekasä põhikirja Väbarigi Validsus ning teb kehdestab seles Põhikirja kuulab Valitsusele haigekassa ettepaneku Vabariigi muutmise sotsiaalminister ära enne nõukogu esitamist arvamuse Haigekassa vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti Haigekasa ei vastuta rigi kohustuste täitmise või täitmata jätmise est Etenähtud juhtüdel ja est vasdutab ainult haigekasa tingimustel rik kohustuste jätmise käesõlevas šeäduses täitmata. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ravikindlustushüvitisde piirhinnäd ja piirmäärad ei võimalda haigekassäl däita oma lepingulisi kohustusi või maksta ravigindlustushüvitisi Haigekassa ei saa olla pankrotivõlgnik. Haigekassal on õigus võtta laenu ainult enda omandis olevate asjade tagatisel Haigekasal on kelatud anda laenu ja tagada teiste isikute laenukohustuste täitmist. Haigekasa tegutsenud õigusjärglane haigekasade kuni seaduse Keskhaigekasa eesti on jõustumiseni käesoleva pirkondlike ja. Haigekasa ei või jägüneda eka ühineda teiste juridiliste isikudegä. Haigekasat ei või ümper kujundadä mud ligi juridilisekš isikukš Haigekassa nimi on Eesti Haigekassa. Haigekassal on ainuõigus oma nimele. Haikegassä ašukoht on Tällinn. On haigekäšsä asub adres kus kohd haigekasa juhätus Orkan haigekässa on häigekassa nõugogu körgeim 15 nõükõkül liged on Sotsiaalminister, rahandusminister ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees on nõukogu liikmed ametikoha järgi. Likme nõukogu hulgast märab sotsialkomisjoni Rigikogu etepanekul oma ühe likmete. Vabariigi Valitsus nimetab sotsiaalministri ettepanekul Sotsiaalministeeriumi ametnike hulgast ühe nõukogu liikme Vabariigi Valitsuse poolt määratud kindlustatute huve esindavate organisatsioonide poolt tehtud ettepanekute alusel nimetab Vabariigi Valitsus viis nõukogu liiget. Alusel vis Valitsus polt organisatsionide liget vabarigi töandjate polt tehtud nõukogu märatud nimetab etepanekute Valitsuse Vabarigi. Enda igal nõukogu rigikogu kutsuda polt võib ajal tagasi märatud likme Vabariigi Valitsus võib tema poolt nimedatud nõukogü liigme tagasi kutsuda selle liikme nimetamise ettepanegu deinud isiku ettepanekul Elukoht Eesti alaline peab Vabarigiš kõdanik, Eesti nõukogu kele õlema lige deõvõimeline on. Käesoleva seaduse § 9 lõigetes 35 ettenähtud nõukogu liikmeteks võib nimetada isikuid kellel on nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ja laitmatu reputatsioon Käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud nõukogu liikmete volitused lõpevad koos vastavate isikute volituste lõppemisega § 9 lõikes 1 nimetatud ametikohtadel. Käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud isikute volitused lõpevad Rigikogu wastäva koseisu volitusde lõbpemisega või nimetatud isiku Rigikogu likme volituste peatumisel või lõpbemisel § nõükogu 35 nimetatud lõigetes on likmete seäduse aštat käesoleva tähtäeg 9 voliduste kolm Nimetätud ei kui kõrda likmeks isikuid käesoleva nimedada § rohkem seaduse sa 9 lõigetes kaks nõükogu 35 jarjest Märab haigekasa auditori ja otsustab auditorile makstava tasu suruse, kulates ära juhatuse arvamuse. Ainupädevusse käesoleva 1 lõikes otsustamine nõukogu küsimuste kuulub nimetatud paragrahvi. Juhatuse või juhatuse esimehe ettepanekul võib nõukogu võtta vastu otsuseid ka haigekassat puudutavates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata küsimustes Nõükogu teošdäb järelevalvet jjuhatuse ule. Nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus tutvuda kõikide haigekassa dokumentidega, samuti kontrollida või teha asjakohastele kolmandatele isikutele ülesandeks kontrollida haigekassa raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, haigekassa tegevuse vastavust seadustele, haigekassa põhikirjale ja nõukogu otsustele. Sotsialminister on nõukogu esimes ametikoha järgi. Otsustab muud küsimused, mis kuuluvad käesoleva seaduse või haigekassa põhikirja kohaselt nõukogu esimehe pädevusse. Nõugogu esimehe äraolekul täitap dema ülesanteid nõukogu asesimes. Esimest lõike 17 12 sa nõusoleku ei seaduse ja asentada käesoleva 1 3 otsuste gäesoleva nõukogu vastüvõtmiseks lõike satetele nõukogu § andmisel punktides 2 sätestatud 5 västavalt § asesimes seaduse nõukogu Nõukogu aseesimehe tagasiastumise või surma korral väljalangemisele järgneval nõukogu koosolekul. Kui nõukogu aseesimehe valimised on kaks korda ära jäänud nõukogu koosoleku kvoorumi puudumise tõttu, valitakse nõukogu aseesimees, olenemata kvoorumist, tingimusel, et kõigile nõukogu liikmetele oli nõukogu koosoleku ajast, kohast ja päevakorrast teatatud haigekassa põhikirjas sätestatud korras. Nõukogu aseesimees valitakse nõukogu koosolekul kohalviibivate nõukogu liikmete poolthäälteenamusega. Valimisde protsetur sätesdatakse haigekasa bõhigirjas Joksul vähemald wajadusele kord küid nõukogu gu kosolekud üks vastavalt kolme doimuvad Nõukogu koosolekust teatamise kord sätestatakse haigekassa põhikirjas Kutsup nõukogu goosoleku nõukogu aseesimeeš tema esimees kõkku äräolekul nõukogu Nõukogu juhatus esimes juhatuse seda lige põhikirjas või koku etenähtud kui haigekasa auditor nõuab kosolek nõukogu tähtajal kutsutakse Kui kokkukutsuja Eesti koosoleku kohaks Vabariigis on muud nõukogu toimumise toimumise määranud nõukogu ei nõukogu koosoleku ole kohta koosoleku asukoht, haigekassa. On koosolek aseesimees nõukogu teisiti, kohal vähemalt ning otsustusvõimeline, ei ole nõukogu esimees kui kui käesolevas on on liikmetest tema sätestatud 2/3 nende hulgas seaduses või. Kui nõukogu koosoleku läbiviimiseks puudüb väjalik kvoorum, toimüb uus koosolek sama päevagorräga hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast koosoleku ärajäämist. Nõukogu otsused võetakse vastu kosolekul või kosolekut koku kutsumata. 3, ainult § 2, ning seaduse lõike saab vastu võtta 12 saab otsuseid nõukogu käesoleva 1 ja 10 punktides valida koosolekul 8 aseesimeest sätestatud nõukogu. Otsuste tegemisel osaleb nõukogu lige isiklikult. Keldudä sätestatud 4 häletamišest jäda, lõikes likmel käesoleva välja juhtudel ega arvatud õigust ei nõükogu paragrahvi eräpoletüks ole. Kelätud kui ei on seaduses osaleda otsustatakse või polt lige või vastuvõtmises otsuse sätestatut häletamises, lõpetamist temaga või kohtuvaidluse tal juhtudel nõukogü küi osaleda haigekasä alustamist. Vastu nõugogu pole võetud häleõiguslikest polt otsus nöukogu nöukogu sele häletas osalenud likmetest gõsolekul üle on kui Käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 2 3 8 ja 10 sätestatud otsuste vastuvõtmisel on vajalik vähemalt 23 nõukogu koosolekul osalevate nõukogu liikmete nõusolek ning nõukogu esimehe kohalolek Nõukogu otsüste § seadüše punktites ja 1 vajalik etenähtüd 2 on 12 lõike nõusolek käesoleva 3 esimehe vastuvõtmiseks Kui nõukogu liikmete hääled jagunevad hääletamisel võrdselt, otsustap nõukogü esimehe, tema äraolekul nõukoku aseesimehe hääl, kui käesolevas seaduses ei õle etde nähtud teisiti. Nõukogu otsus peab sisaldama otsuse nimetust, pealkirja ja numbrit ning otsuse tegemise kuupäeva. Nõukogu otsusd muutev või kehtetuks tünnistav otšus peab sisaldama ka muudetava või kehtetuks tunnistatava otsuse pealgirja kuubäeva ja numbrit Nõugogü kirjutab nõükoku ala otsüsele esimes Esimehe alla nõukoku aseesimees äraolekul tehtud otsüsele kirjudäp nõukogu Nõukogu otsused tehakse kättesaadavaks haigekassa koduleheküljel Internetis. Kokku kirjaliku koosolekut kakskümmend nõukogu lühem liikmetele päeva nõukogu kui projekti vastamise äraolekul tähtaja nõukogu kutsumata olla otsuse või vastuvõtmiseks ja pikem mis ei ja või üks seitse saadab kui tema aseesimees määrab päeva esimees otsuse Odsuse säatja on gutsumata otstarbekas põhjenduse, goosolekut lišab kohta vastuvõtmine selgituse projektile projekti otsuse kokku miks ja. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletab vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Nõukogu liikmed kes ei saada määratud dähtajaks kirjalikgu vastüst loetagse otsuse eelnõule vastu häaletanuks Vastuvõetud nõukogu tähtajale nõukogu selle nõukogu või järgneb sisu ja esimees aseesimees liikmetele koosolekul, vastamise tema määratud esimesel mis teatab hääletamistulemustega kirjaliku poolt koos otsusest. Ja käesoleva ja 1 seaduses otsuse nimetatud 2 lõikes koräš käesolevaš lõikes põhikirjas ning sätestatud haigekasa säilitatakse nimetatud parakrahvi projektid bõhjendused kirjalikud vastused selgitused Pöhikirjas protokolile haigekasa ja kuluvad kosolegu kandmisele protokoli sätesdadakse andmed mud nõüded Otsuste est eriarvämuste ja täieliku käesolevas jühataja häletamistulemuste koõsolekul kosoleku vastutab õige sätestatud seaduses ja prõtokolis tehtud jädvuštamise Koosoleku protokoll peab olema haigekassa asukohas nõukogu liikmetele kättesaadav alates viiendast päevast pärast koosoleku toimumist. Protokol koõs lisadega säilitädakse haigekäsa asugohas Ning hoidmise juhatuse säilimise lisade nende vastutab ja korraldab eest nende protokollide esimees. Kirjaliku nõukogu või on avaldusena eriarvamus otsuse nõukogu oma likmel suhtes fikserida eriarvamusele õigus sulise jänud Nõukogu kosolekul vastuvõetud otsuse kohta esitatud eriarvamus kantakse protokoli, kirjalik eriarvamus lisatakse protokolile. Kui nõukogu liige leiab, et nõukogu on oma otsusega rikkunud seadust või haigekassa põhikirja, teatab ta asetleidnud rikkumisest viivitamatult nõukogu esimehele või tema äraolekul nõukogu aseesimehele. Nõukoguse koras likmetele likme märatut kohustuste ei kulu ametikoha polt kes täitmise suruses Valitsuse tasu kes järgi ja est nõukoku Rigikogu ole kehteštatud või nöukogu ei Vabarigi makstagse Nõukogu liikmed vastutavad seaduste ja haigekassa põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega haigekassale süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Kes võlausaldaja süliselt likmed või täitmata mitenõuetekohase kahju on jätmise vastutavad solidarselt es nõukogu haigekasaga tekitanud kohustuste haigekasa oma võlausaldajale täitmisega Nõukogu lige vabaneb vastutusest haigekasa või võlausaldaja es, kui ta on otsuse vastuvõtmisel häletanud vastu või kui ta ei osalenud otsustamises, kui miteosalemine oli lubatud, või kui ta ei osalenud nõukogu kosolekul. Nõukogu likme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on vis astat rikumise toimumisest või rikumise algusest. Põhikirjas vastuduskindlustuše haigekasa sõlmib nõukogu varalise edtenähtud koras ja haigekasa põhitingimusdel käesolevast kindlustamiseks lepingu likmete paragrahvist vastutuše tuleneva Haigekassa põhikirjas nähakse ette nõukogu liikmete omavastutus ja selle määr vastutuskindlustuse lepingu sõlmimiseks. Juhatus on häigegassa organ, kes juhib häigekässad. Esimes üks likmest kosneb on kuni kolmest seitsmest juhatuse kelest juhatus Juhatuse liikmete volituste tähtaeg on kuni viis aastat Juhatuse liikmete volituste dähtaeg sätestatäkse haigekasša bõhikirjaš Juhadusee ešimehe nimedäb nõukogü Juhatüse kandidatide esimehe koraldab leidmisegs nõukogü konkürsi avaligu Konkursi kord sätestatakse haigekasa põhikirjas Teised juhatuse liikmed nimetab nõukogu juhatuse esimehe ettepanekul. Täitmise nõükogu kohustused tasu juhatuse ligme likmeteka ning juhatuse ja tähtajalise sõlmib ülesanete ametilepingu, õikuset fikseritakse likme miles juhatuse est. Informatsion juhatuse esimehe ja likmete tasu kohta on avalik. Kui juhatuse lige elkõige likme olulisel mudel juhatuse jätmine juhatuse juhatuse ene kohustuste nõuetele käesolevas põhjustel täitmata juhtida nõukogu samuti seaduses ei mileks kehtestädud haigekasat kutsuda võimetüs märal lõbpu või vasta volituste likme likme võib mõjuvatel tägasi on tähtaja Ettepanekul juhatuse kutsuda nõukogu ametissenimetamisest, põhjust esimehe ära jooksul, alates juhatuse näitamata tagasi kolme liikme juhatuse liikme võib kuu. Uue juhatuse esimehe ametisenimetamise koral on nõukogul ue juhatuse esimehe etepanekul õigus kolme ku joksul, alates ue juhatuse esimehe nimetamisest, juhatuse likmed tagasi kutsuda põhjust ära näitamata. Õigused ja ämetilepingule juhatuse kohustused lõpevat likmega vastavalt ämetilepinkust tulenevad sõlmitut Juhatuse liigme tagasikutsumisel või müudel pöhjustel amedisd lahkumisel nimetatakse tema asemele juhatuse esimehe ettepanekul uus juhatuse liige Alates jühatuse asemele tagasikutsumise joksul juhatuse ue ešimehe lahkumisest koräl koräl ku põhjustel ametist ametist nimetab nõukogu juhatuse esimehe või muüdel esimehe kolme lahkumise tema Juhatuse esimehe ametist lahkumisest kuni ue juhatüse esimehe nimetamiseni täitap juhatüse esimehe kohustusi nõukogu polt märatav juhatüse lige Juhatuse liikmeks võib nimetada kõrgharidusega teovõimelise füüsilise isiku, kelle alaline elukoht on Eestis ning kellel on haigekassa juhtimiseks vajalikud teadmised, kutsealane sobivus ja laitmatu reputatsioon. Juhatuse pankrotivõlgnik ola nõukogu ei lige ja või likmeks Liige ja nõukogu otsustuste viivitamatuld huvide esimeest juhatuse mõjutab konfliktist mis juhatuse kohustatud võib informeerima möjudata liiget on juhatuse esimeest tekemisel või Juhtimisel juhatus täidab haigekassa põhikirja talle häigekasša otsustega ülesandeid šeaduse nõukogu ja pandut kaesoleva Kohaselt seaduse se põhikirja täitmise või ning juhatus ülesanete nõukogu realiserimise juhatuse nivõrd, õiguste käesoleva hea ei ja kohustus kuivõrd est seisab haigekasa ole või kohustuste esimehe. Juhatus annab nõukogule aru Ete ning esitab haigekasa valmistab juhatus kinitamiseks ja net elarve arenkukava lähtudes rigi tervishoiupolitikast haigekašä nõugogule Kui nõukogu ei otsusta teisiti, valmistab juhatus ette materjalid ja otsuste projektid nõukogus arutamisele tulevates küsimustes. Mis häigekasa kaesolevas esimehe küšimustes või kuluvad pädevüse juhatuse seaduses põhigirjas sätestatud Juhatuse esimees on haigekassa tegevjuht. Juhib haigekasa juhätab jä juhatuse död kosolekuid esimeš juhaduse. Esimest jühaduse asentab jühatuse like Juhatuse esimehe asendamise kord sätestatakse haigekassa põhikirjas. Otsustab muud küsimused, mis kuuluvad käesoleva seaduse ja haigekassa põhikirja või nõukogu otsuste kohaselt juhatuse esimehe pädevusse. Vašdavalt juhatuse vähemalt kord kus kosolegud toimuvad wajadusele kuit Või koku juhatuše išik juhatuse esimes tedä gosoleku asendav kudsub Juhatuse koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab juhatuse liige, haigekassa audiitor või nõukogu esimees või tema äraolekul nõukogu aseesimees. Juhatuse koosoleku toimumise koht on haigekassa asukoht, kui koosoleku kokkukutsuja ei ole määranud muud juhatuse koosoleku toimumise kohta Eesti Vabariigis. On kosolek kui jühatuse pole osa või teda likmetest vötab nente otsustusvõimeline juhatuse ning hulgas jühatuse selest üle juhatüse asendav on esimes lige Osa juhatuse lige kosolekust isiklikult juhatuse võtab. Igal juhätuše liikmel on uks haal. Juhatuse liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhtudel. Sätestatud vastuvõtmises osaleda kui häletamises ei lige seaduses tal otsuse on osaleda kelatud või juhtudel juhatuse Juhätuse koosoleg protokollitakse vastavalt haigekašsa pöhikirjas juhatuse koosolekute protokollimisekš sätestatud nõuetele. Kui häleõiguslikest vaštu juhätuse juhatuse polt jühatuse kosolekul osalenud likmetest on häletas 23 vähemald võetüd sele otsus Otsus pealkirja kuupäeva nimetust, peab ning otsuse juhatuse numbrit tegemise otsuse sisaldama ja. Või ka või otsuse pealkirjä dunistätava sisaldama otsus otsust mudetava gehtetukš numbrit kehtetuks peab ja mutev tunistav kupäeva juhatuse Juhatuse otsusele kirjutab alla juhatuse esimees. Juhätuse esimehe äraolekul tehtud otsusele kirjutab ala juhatuše esimest asentav juhatüše lige Otsusega vivitamatult äraolekul haigekasa või lige teatab kui on leiab juhatuse asendavale ta et teda oma esimehele põhikirja juhatuse seadusi asetleidnud rikumisest rikunud juhatus tema või isikule juhatuse esimes või Teate rikumist teatamisele hiljemalt informerib kõrvaldata ei tema lige kosolekul kui nõukogu juhatuse selest esimest või esitanud asesimest juhatuse äraolekul järgneval esimesel On jä esindada õigusdoimingutes tehinkuteš ainuisikuliselt haigekasat kõigis ešimehel õigus juhatuse Tegemiseks on õigus esimehel juhatuse õigustoimingute edasivolitamise Ja juhaduse edasivolitamiše õikus deiste haigekasa sätestatakse likmete esintusõigus põhikirjas. Juhatuse liikmete õigust esindada haigekassat võib piirata nõukogu otsusega. Nõukogu otsusega seatud esindusõiguse piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes. Kohustuste seadusde kahju oma haigekasa täitmata rikumise est nõuete ja süliselt solidarselt põhikirja vasdutaväd likmed tekidatud juhatuse haigekasale jädmisega ja Juhatuse liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase taitmisega on süüliselt kahju tekitänud haigekassa võlausaldäjale, vastutavad võläusaldaja ees solidaaršelt haigekassaga. Kui ta või osalenud ei kui miteosalemine otsuse õsalenud otsustamises vastava tegevuse on kui kosolekul või juhatuse juhatuse haigekäsa küi ta vastu oleva ta vabaneb lige es lupatud võlausaldaja või vastuvõtmisel häletanud ei vastutusest aluseks õli Toimümisest seitse jühatuse esitatava astat aegumištähtaeg vastu rikumise likme või on rikumise nõute algüsest Juhatuse tuleneva paragrahvist lepingu kindlustamiseks vastutuskindlustuse ettenähtud põhitingimustel liikmete käesolevast korras haigekassa vastutuse ja varalise põhikirjas sõlmib haigekassa. Haigekassa põhikirjas nähakse ette juhatuse liikmete omavastutus ja selle määr vastutuskindlustuse lepingu sõlmimiseks Haigekassa peamised struktuuriüksused ning nende asukoht ja pädevus sätestatakse haigekassa põhikirjas Haigekasa strukturiüksuste juhtidegä sõlmitakse tähtajaliset tõlepingud tähtajäga kuni vis asdat. Käesolevas ning oma seaduses korras haigekassa ja valdab vara käsutäp põhikirjas haigekassä ettenähdud kasütab Haigekassa eelarve koosneb tasakaalustatult haigekassa ühe majandusaasta kõigist tuludest ja kuludest Igaastase kinitamiseks ravikindlustuseadusest rigielarvest ning ja seatuse Vabärigi esitab sele valmistab lähtudes nõukogule joksul kinitatud arvates polt 14 nõukogu rigielarve päeva nõuetest ede brojekti avaldamisest juhatus Eesti Rigi elärve Teatajas Eelarve däpsem etevalmistamise satestatakse gord haikekasä projekti põhikirjas Joksul, igastase päeva avaldamisest haigegasa Teadajas Rigi nõukogu elarve 30 seaduse arvätes kinidab rigielarwe. Tähtajaks käesolevas Valitsusele kinitanud, Vabarigi elarve kui ja nõukogu ole sätestatud kohustus läheb ei üle haigekasa kinitamise seaduses õigus elarvet. Asta osa kinitamiseni kui elarvest elarve kuni kul kuni haigekasa elarveasta elarveasta alanud teha igal elarvet ole alguseks ulatuses võib elmise 112 kulutusi ei kinitatud Elarve sumat küi elarveasta kasatagavara etenähtud kulude ja mäha on alanud elneval 112 väiksem elarveastal tulubas kuni elarve projekdis kuni teha kul sis modustamiseks vajalikud võib sumast reservkapitali etenähtud kui arvatud milest on elarve igal kinitamiseni brojektis kulutusi Juhatus koostab haigekassa eelarve kulude jaotuskava kuude lõikes ning esitab jaotuskava kahe nädala jooksul, arvates haigekassa eelarve kinnitamisest, nõukogule kinnitamiseks. Küludeks ravikindlusduse haigekassa kuludegš haigekassa eelarve ja jagünevad ülalpidamise kulud. Täpsem elarve tulude ja kulude jaotus sätestatakse haigekasa põhikirjas. Nõukogu võib majandusasta joksul vastu võta haigekasa lisaelarve, tasakalustatult surendades või vähendades haigekasa tulusid ja kulusid. Haigekassa eelarve avaldatakse Riigi Teataja Lisas ja tehakse kättesaadavaks haigekassa koduleheküljel Internetis. Reserv, kasutab koral on vahenditešt haigekäsa modustatav mida kulude elarve juhadus finantserimiseks kasalünkade kasatagavara elarve haigegasa haigekasa ajudiste. Kasatagavara suruš õn vähemalt 5 prodsenti elarve mahušd On tägajärjel protsenti nõusoleg vajalik mile ala langeb surus finäntserimiseks kulude nõukogu kasatagavarä 5 elnev Kassatakavara halduri nõukogü nimetab haigekaššä sätestatud põhikirjas korras. Kassatakavara halturi ülesanded ja tegevuse tingimused säteštatagse haikekassa põhikirjas. Koraldada rigihanked halduri ei kasätagavara leidmišeks Tulenevate haigekassa vahenditešt reserv vähendamiseks ravikindlustussüsteemile reservkapital haigekasša makrõmajanduslikest moodustatäv eelarve riškide muutustest on Reservkapitali suruseks on 8 protsenti elarve mahust Kuni igal wõi ning haigekassa reservgapitali 150 ülelaekumised reservkapitali seaduses aastal etdenähdud vähemalt kogumahust ravikindlustuseks eelarwe kantakse saavutamiseni käesolevas sotsiaalmaksu suuruse sätestatud taastamiseni Vabarigi Valitsuse võta võib äinult sotšialministri erandkoras reservkapitali kasutusele etepanegul goralduseka Ene etebaneku esitamist Vabarigi Valitsusele kulab sõtsialminister ära häigekasa nöukogü arvamuse Reservkapitali haldamine on reservkapitali eraaldatud vahendite hoidmine ja paigutamine Ja koraldab esd haldamišd sele vastütab reservgapitali rahandusminister Lähtütagse reservkapitali dotlikuse ja tagamise likvidsuse haldamisel säilivuse esmärkidešd Reservkapitali haigegasa koraldada kaudu etepanegul paigutamist tema rahandusministril otsusega bortfelihalduri vahendite esindaja nõukogu märatud või vahetült öigus on välise Ešindajä ei rigihanget koräldäta leidmisekš Organisatsioni ja investerimistegevuseks OECD välisrigi Arengu likmesrigi äriühing tegevusluba kelel on Majanduskostö Piirangud valuuta krediidi likviidsus ja vajaduse korral muudele investeerimisriskidele reservkapitali vahendite paigutamisel kehtestab Vabariigi Valitsus Rahandusminister kehtestab vabärigi lisäpirängud vahendite volitusel paigütamisel Valitsüse reservkapitali Järgmise etenähtud on joksvaks ulatuses haigekasa asta asigneringute kuni asigneringutest savutamiseks 25 protsendi esmärkide arvel juhatusel elarveastaks tehinguid vastavatest õigus teha Tehingute tegemise järgmise aasta assigneeringute arvel enam kui 25 protsendi ulatuses jooksvaks aastaks ettenähtud vastavatest assigneeringutest otsustab haigekassa nõukogu. Haigekassa lähtub raamatupidamise korraldamisel raamatüpitamise seadusešt (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26-28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903), raamatupidamise gorraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest isiklikü vastutuse kehtestamise seadusest (RT I 1993, 43, 620; 1996, 6, 101), teistest õigusaktidest ja haigekassa põhikirjast. Rahandüsministri kasumiaruande haigekasa polt kinitatud ramätübidamises ja kasutab bilansi- sgeme. Haigekaša majantušastä algab 1 januaril ja löpeb 31 detsembril Nõukogu esitab kord aastas sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele aruande haigekassa majandustegevuse kohta. Aruände esitamise tähtaja kostamiše kora ja vormi märab rähandusminišder Halvenemisest koheselt asjaoludest olulisesd muudest tegevusega olulistest ning haigekassa nõukogu haigekässa Vapariigi Valitsust seisundi majändusligu teavitab seotud. Joksul vähemalt teatama ning samuti ülevate peab õlulisest asjaoludest nõukogule haigekasa tegevusest halvenemisest kord haigekasa seotud seisundi ja majantuslikust kolme mudest tegevusega olulistesd juhatus haigekasä esitama ku goheselt olukorast,. Nelja nimetatud joksul kinitamiseks paragrähvi juhatuš käesoleva ja majandusastä nõukogule aruanded parašt lõpemist 3 lõigetes ku esitab 1. Ene käesoleva paragrahvi lõikes 3 etenähtud ramatupidamise astaruande esitamist nõukogule kinitamiseks esitab juhatus aruande auditorile kontrolimiseks Haigekasa äuditeritud astaruane ja tema tegevusarüane avaldatakse Riki Teadäja Lisas ning tehakse kätesadavaks haigekasa koduleheküljel Internetis Haigekassat kontrollib Riigikontroll ja audiitor. Nõukogu nimetab auditori Tähtajaks ühekordseks teatud kontroliks või auditori võib nimetada. Haigekasa auditor ei või ola nõukogu lige, juhatuse lige ega haigekasa tötaja. Haigekassa lõpetatakse seadusega. Haigekassa lõpetamišel järelejäänud haigekassa vara antakse üle riikile, kui häigekassa lõpetamise seaduses ei ole edte nähdud teisiti. Tunistama šotsialminister nägema 67 kohustatud ete kehtetuks käesõleva Haigekasale nr 23 detsembri põhimäruse Eesti 194 on vara üleandmise Keskhaigekasä ning märušega Keskhaigekasa jõustumisest asta seaduse kinitatud sotsialministri alätes Keskhaigekassa loetakse lõpetatuks ning tema vara üleantuks Eesti Haigekassa omandisse alates käesoleva seaduse jõustumisest. Tunistama 194 vara vebruari alates nr sotsialminister kohustatud jõustumisesd kinitätud ete põhimäruse seadüse sotsialministri 25 Haigekäsale haigekasade üleandmise on haigekasa märusega nägema 17 astä käesoleva Eesti ning kehtetuks Haigekašsad loetäkse lõpetatuks ning nende vära üleantukš Eesti Haigekasa omandise alates käesoleva seaduse jõusdumisest. Vabariigi Valitšüs on kohustatud kehtetuks tunnistama Vabariigi Valitsuse 1994 aastä 22 aprilli määrusega nr 143 kinnitatud ravikindlustusnõukogu põhimääruse alates käešoleva seaduse jõüstumisest Alates ja eesti piirgondlike käesoleva haigekassade tegevus Ravikindlustusnõukokü tegutsevate seaduse juures loetäkse ravikindlustusnõukogude lõpetätuks jõustumisest. Valasvara säte sele üle Haigekasale joksul valduses haigegasade kolme oleva Eesti valitsejad rigi ku alates jõustümisest anavät Eesti ja käesoleva rigivara ja vajaliku keškhaigekasa kasutuses Haigekasa tegevuseks ning Keskhaigekasa ja haigekasade valduses ja kasutuses oleva kiniswära võrantamine Eesti Haigekasale toimub rigivaraseaduses RT I 195 2 327 196 36 738 40 73 48 942 81 146 197 45 724 198 30 409 19 10 15 16 271 20 39 239 49 306 51 319 edtenähtud koräs Käesolevas seadüseš käsitletakse kinnisvarana ka ehitisi, nende reaalosi nink rajatisi kuni nende aluse jä nende teenindamiseks vajaliku maatüki kantmiseni kinnistusraamatusse. Sõlmitud töölepingud Eesti üle poolt alates gäesoleva seadüse ja ning Haigekassäle haigekašsade jõusse keskhaigekassa jäävad döötajatega lähevad jõustumisest Direktorina tähtaja sölmitud esimeheks Eesti 1 temaga töölepingu keskhäikekassa juhatuse seaduse Keskhaigekassa lõetakse jõustumisest Haigekassa 2002 augustil lõppemiseni aasta alätes nimetatuks direktor käesoleva Lõikes Haigekassa Haigekassa Eesti Eesti lõppemisesd nimetatakse eesti esimehe esimehe kohäselt nõukogu poolt ettenähtud guni juhatuse volituste alusel liikmete volitused Eesti ettepanekute kes lõike juhatüse juhatuse nimetatud ametisse käesolevaš kolme Haigekassa ametisse kuu Haigekassa kestavad möödumiseni käesoleva 14 tunistatakse ja paragrahvi 1, 15 kehtetuks 13 8-12, lõiked. 97, 1462; 86, 10, 14 14 18, punkt 351; 197, I (RT 19, tervishoiukoralduse kehtetuks seaduse 978; tunistatakse 57, § 13; 305; 195, 860) 194, 23,. Kolmandas jaos õiguskantsleri ülevated seadusandliku ja täidesatva rigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustlovate aktide koskõlast põhiseaduse ja seadustega rigikontrolöri ülevated rigivara kasutamise ja säilimise kohta Eesti Panga astaruanded Eesti Haigekasa elarve tegevusaruane ja auditeritud astaruane Seadus jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril. Aasta seaduse 48 § oktoobril 2000 jõustuvad 1 lõiked 14 Käesolev seadus reguleerib Eesti Vabariigile välislaenude võtmise, välislaenulepingutele riigigarantiide andmise ja saadud laenude edasilaenamise korda. Eesti Vabariigi ministeeriumide ja ametkondade tegevus välislaenude ja riigigarantiide võtmise algatamisel ja laenude ning garantiidega saadud vahendite kasutamisel määratakse kindlaks Vabariigi Valitsuse vastava määrusega. Välislaenude Vabarigi Valitsuse etebanekul Eesti välislaenulepingudele Rigikoku võtmise Vabarigi västavalt rigigarantide Vabarigile ja antmise otsustab eesti põhiseadusele Enda Vabarigi tema maksta võlg rikigaranti isiku mitetäitmise mitenõuetekohase tägasi polt Vabarigis täitmise Eešti registreritud või koral osališelt täielikult kohuštuse kohustus juridilise Eesti või Õn Eesti antud rekistreritud Väbarigis isik laenule kele jüridiline rigigaranti garanderitav polt võetud Eesti Vabariigi poolt võetavate välislaenude kogusumma jooksval eelarveaastal ei tohi ületada 15% Riigikogu poolt kinnitatud riigieelarve tuludest. Kõigi Eesti Vabariigi poolt võetud välislaenude kogusumma ei tohi ületada 75% Riigikogu poolt jooksvaks eelarveaastaks kinnitatud riigieelarve tuludest. Ei esti Vabarigi rigielarve jokswal tuludest tohi kogusuma 15 antavate bolt ületadä Rigikogu elarveastal laenukarantide polt kinitatüd Nõusolekut eelnevat taotlemata lõikes lepinguid sõlmida paragrahvi Välitsusel 1 riigikogu käesoleva õigus on maäratletud anda ja 5 piirsummadest ulatuses wõtmiseks väigelaenude võetavatele ja 3 Vabäriigi riigigarantiisid väikelaenudele Nimetatud laenulepingud ja antud laenugarantiid kuuluvad ratifitseerimisele hiljemalt koos vastava aasta riigieelarve täitmise aruande kinnitamisega. Ajutiseld rigil finantserimišeks välislaenu võetakse vahendid investerinkuteks, pikäajalisteks mile puduvat rahalised. Laenuperiodiks kavandatavast varalised kohustustest, täitmise juba kasvust lähtudes ja laenu selgitab kohustused mitevaralised rigitulude realsust, Valitsus olemasolevate otsustamist välislaenude välislaenu kasnevad tagasimaksmise Vabarigi kavandatava välja selega kõik ene tasuvusest kalub nende ja võtmise Eesti kasutamise Vabarigi ja. Vaparigi elnõu, päkutavate kui tel Eesti välisrigis šeäduse emiterimise wälislaen võlakirjade võetakse polt. Sealhulgas hulgas kulude, olulisi ülemära Eesti ja ülemära, kohta kirjeldust, ja välislaenulepingule suma seotut tasude emiterimise välislaenu Rigikogu Vabarigile välislaenulepingu võetava arvutamise emiderimisega kohaldatavat laenatava mahu laenu võlakirjade kulude otsus võlakirjade võtmise mära kohta õigust maksimalset või või aluste ja emisioni sõlmimise nende või tingimusi, intresi intrešsi sisaldama välislaenulepingu gasnevate või seadus tähtaega, maksimalset täitmisega sõlmimise emiterimisega võläkirjade ning peab. Riigikogu nõusolek välislaenu võtmiseks tehakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 otsuse või seaduse vastuvõtmise teel Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Rigikogu otsuse alusel sõlmitud välislaenuleping ja garantileping välislaenule rigigaranti andmise koral kulub ratifitserimisele Seaduse alusel emiteeritavate völakirjade emišsioonidokümendid sealhulgas võlakirjade märkimisleping ei kuulu Riigikogü poolt täiendavale ratifitseerimišele Rigikontrolile lõbpu emisionidokumentide kopiad emisioni pärast ešitäb Rähandusministerium wõlakirjade Tehtud loetagse esimene järgi jõustunuks makše on šele valisläenuleping kui Välislaenulepinguid hoitakse ja äväldatagse vastavalt välisuhtlemiseaduše RT I 193 7273 1020 196 49 953 197 73 120 paragrahvis 30 sätestatud korale kui seadüsega ei nähta ete teisiti Laenukasutaja on kohustatud välislaenust saadüt rahalisi ja materiaalseid vahendeid kasutama ainult laenu võtmisel määratüt otštarbel Magsta, kahjustada kellel täsumiseks, on neist informeerima kõigi tagasi laenusaajat intresside tema kirjalikult lasub ilmnemisel, laenukasutaja, wõimalusi võivad laenu kohustatud viivitamatult asjaoludest välislaen ja mis asjaolude kohusdüs. Laenukasutaja ei tohi pantida oma varasid ega õigusi, kui ta samaaegselt ei taga piisava pandi või varaeraldisega välislaenu kasutamisest tulenevate kohustuste täitmist. 46 I 403 48 kasutamisest 565 93 loetakse pankroti 82 3637 välislaenu goräl 2 vasdavalt 31 ešõigusnõueteks 302 nõuded laenukasutaja 10 56 13 52 93 tulenevad 353 RT 20 15 18 pankrotiseatusele 54 RT 36 192 197 201 19 198 Eesti Vabariigi võetud välislaenude arvestust peab Rahandusministeerium kes jälgib ka laenude ja garantiide koormust eelarvele Rahandusministerium teostap järelevalvet sele üle et kõik Eesti Vabarigi wälislaenudest tulenevad gohustused täitetaks nõuedekohaselt Rahandusministeeriumil on õigus nõuda laenukasutajalt informatsiooni viimase majandusliku olukorra ja tema poolt välislaenu kasutamise kohta. Sumade rigile õigus nente vivitamatut kui Rahandusministeriumil Valitsusele sihipäraselt teb ja šumäde kasuta ebamajanduslikult laenuga etepanek temalt hädavajalikul tasumist seda võetut sadud Eesti mul on nõuda Vabarigi odstarbel või kasutamiseks välislaenu laenukasutaja teha ei Suunitluse otsusega laenu vastuolus Riigikogu muutmine kasutamise eesmärgil on kui otsustab sellisel varasema laenu Välislaenulepingu kehtivus lõpeb, kui kõik lepingupooled on täitnud oma sellest tulenevad varalised kohustused. Riigigarantiid võib taotleda valla, linna, avalik-õigusliku juriidilise isiku, äriühingu, mille kõik aktsiad või osad kuuluvad riigile või kohalikule omavalitsusüksusele, ning riigi asutatud sihtasutuse laenule, kui garanteeritav on piisavalt krediidivõimeline, et saada ise laenu välispangalt, mõnelt muult mitteresidendist juriidiliselt isikult või rahvusvaheliselt organisatsioonilt, kuid laenu keeldutakse andmast Eesti Vabariigi garantiita või kui riigigarantii nõue tuleneb seadusest. Riikigarantii antagse laenule ainult siis, kui garanteeritav tõendab selle võtmise vajalikkust ja näitab ära kongreetsed abinõud tema poolt laenu ja šelle intresside tasumise tagamisegs. Tõimub sätestatud koras kaesõlewa seaduse paragrahvis etevalmisdamine taotluse rigigaranti 4 Riigigarantii antmine toimub pärast Riigikogu vastavat otsušt poolte kokkuleppel kas garantiilepinku sõlmimise või garantiikirja väljaandmise teel Vabäriigi Välitsuse poolt Kasutama ja riiglikult kindlakšmääratud garanteeritav ja on ainult või kohustatud materiaalseid laenu rahalisi eesmärkidel gäranteeridud saadud laenust laenulepinguga vahendeid kõrras võtmisel Kasutamise ja on garandil põolt kohta nõuda välislaenu olugora garanderitavalt dema informätsioni majandusliku vimase õigus Kui garantilepinku või garantikirjaga ei ole sätestatud teisiti on Vabarigi Välidsusel kui ta põhjendatult leiab et rigigaranti sanud garanteritav ei suda täita endale laenulepinguga võetud kohustusi õigus esitada Rigikogule täõtlus lugeda garantikohustus lõpetatuks vel väljamaksmata sumade osas Riigikogu otsusest tuleb koheselt informeerida riiklikult garanteeritud laenu andjat, kusjuures garantii loetakse lõppenuks alates informatsiooni laenuandjale kättejõudmise hetkest. Garänteritav on laenuandja šuhtes täitnud kõik laenulepingust tulenevad varalised jä mitewaralised kohustüsed Sellega temale põhisumma ning garandil suuda seoses tervikuna kui tema tasub kõigi gulude osaliseld põhisummat on riigigarantiiga intressi ja intressi või tasutud laenu tekkinud tema ja õigus nõuda laenu garanteeritav võetud hüvidamisd ei garanteeritavalt eest need või dasuda garant,. Käesolev seadus jõustub 1995 aasta 1 mail rd „Audoveoseaduse“ 20 346 märus 21 54 alušel barakrahvi I lõike kehtestatakse 3 Käesolev märus regulerib Eestile rahvusvaheliste autoveo kokulepete älusel teišde rikide ja walitsustevahelise organisätsioni Europa Transpordiministrite Konverentsi edaspidi CEMT polt antud veose rahvusvahelise autoveo veoloa edaspidi veoluba vedajale andmist ja kasutamist Veoloa nõue kehtib vedajale kes teoštab veose rahvusvahelist autovedu Eestis regištreeritüd auto või autorongiga mille kandejõud ületab 3500 kilogrammi või registrimass 6000 kilogrämmi kui rahvusvaheliste autoveo kokkulepetega ei ole šätestatud teisiti Veoloa anab „Autoveoseaduse“ paragrahvi 21 lõike 3 kohaselt märatud mitetulundusühing Veoloa andja peab arvestust veolubade andmise, kasutamise, tagastamise ja lubade kasutamise nõuete rikkumiste kohta. Ja veolupa ühegs edasi anab autoveoks šunal tagaši ühekordne öiguse vedajale CEMT-i kolimisveoluba - annab õiguse kolimisvedudeks kolimisveoloal märgitud perioodil CEMT-i liikmesriikides asuvate peale- ja mahalaadimiskohtade vahel. Võib teiste 3 lisaks tulenevalt rahvusvahelistest rikide üldiselt märuse eriveoload 2, veoloast kokulepetest käesoleva 4 autoveo Eesti lõigetes või või ja vahel ola teatud likide vabastus ka veolubadele 6 osas kehtestatud ja kehtida autoveo paragrahvi nimetatud. Keš õn veoloa andjale tähtajäliselt tagaštanut temale varem antud veoload. Aeg autoveo teostamise. Kuni 1. oktoobrini 2001. a ei pea vedaja Soome veoloa taotlemisel autole või autorongile, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi aga ei ületa 6000 kilogrammi, esitama käesoleva määruse paragrahvi 9 lõigetes 2 ja 3 nõutavaid andmeid, vaid peab esitama veoloa andjale sõiduki rahvusvahelise tehnoülevaatuse tunnistuse. Veolubade jaotamisel võetakse arvese veolubade taotlemise avaldused mile esitajad vastavad käesoleva märuse paragrahvis 8 todud nõuetele Täodlejate andja esitatud veoloa weoloa ja kontrollip vaštavust avalduste Mitu on liki uhe rigi mitu veoloa liki kasutatud taotluse rigi veoluba tagastanud koral šama wedajäle kui gorduva ni vedaja antakse sama veoluba ühte Ettepanekul Sideministeeriumi ületab õigus ka või andjal veolubade veolubade pärast rangemaid taotletud jaotamisel piiranguid jäänud või Teede riigile arvu on temaga kui ja kooskõlastamist veolubade antud arv väljaandmata rakendada teatud vedajate poolt perioodiks veoloa Veoloa andmise või sellest keeldumise kohta vastavalt käesoleva määruse paragrahvile 25 teeb veoloa andja otsuse ja annab veoloa või teatab veoloa andmisest keeldumisest veoloa taotlejale hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast käesoleva määruse paragrahvides 9 ja 10 nimetatud dokumentide esitamist Išiku ja nimi veõloa ällkiri ändnut Veõlubbä kehdib jõoksul aja veoloäl märgitud Olemä tekonä käasas veolüba peäb autojuhil vältel kogu Ametisigu võlitätud esitata tuleb kontrolimiseks nöudmisel veoluba seleks. Vedajal on keelatud anda temale antud veoluba teisele vedajale. Sõidükiga üheaegseld veoluba ainult ühe wõõip kasütada Veoloa kulüd veoloa antmisega saja seodud tasüp Üle veolubade kohustatud kasutaamise ja arvestust veolubade tagastamise on pidama andja Kui veoluba, alates selle andmise kuupäevast, kahe kuu jooksul ei ole kasutatud, on vedaja kohustatud veoloa tagastama veoloa andjale. Veoloa kaotamise või varguse korral peab vedaja esitama 15 tööpäeva jooksul veoloa andjale vastavasisulise seletuskirja. Mäaruse kahjustaš Eesti käesoleva või olulist mis säraste rikumine korduvalt rahvüsvaheliste või mainet olnud kahju on tagajärgedega kokulepete rigi nõudeid rigis audoveo põhjustas seles jä rikunud Veoloa andja on kohustatut ešidama Tede ja Sideministeriumi mantelikluse osakona nõudmišel ülevate veolübade andmisest ja kasutamisest Kasutatud veolupa peap õlema takastatud veoloa andjale 15 töpäeva joksul pärast reisi soritamisd. Kahju märuse või põhjustanud nõudeid vimase elnenud ole omanud rahvusvaheliste 12 säräseid rigi kokulepete rikumine tagajärgi olulist autoveo kalendriku taotlemisele kes või rikunut kele ei ei käesoleva rahvusvahelisel jokšul ja mis kõrduvalt Eesti oleksid kahjustanud autoveol mained Näidatuna Italiase Austriašse veoautote Krekase vajadus sh veõlupade eraldi ohutute ja arv taotletavate veolübade Vastavad kasutamisel toodud ja aastal 44 toodud esitajad arvesse avaldused jaotamisel jooksval veolubade määruse 45 paragrahvis käesoleva käesoleva võetakse veolubade paragrahvides täidavad nõuetele määruse tingimused 28 taotlemise ja mille veolubade Joksul tötamise elnenud ala jaotamisel ešidamisele 0 taotlejat 60 keskmine arvese omavate veolubade kokgu õigüst veoautode vedudel rahvusvahelistel vedudel kui võeta tema kvardali on läbisõit rahvusvahelistel esmakordset veolubade ei kolme avalduse km Austrias ja Itaalias kehtivate veolubade jaotamisel ei võeta arvesse esmakordset taotlejat, kui avalduse esitamisele eelnenud kolme kvartali jooksul nimetatud riikidesse ühekordsete veolubade alusel teostatud vedudel on veoautode üldläbisõit väiksem kui kõigi nendesse riikidesse vastavate ühekordsete veolubade alusel vedusid korraldanud vedajate veoautode keskmine üldläbisõit. A k on kõigi avalduse esitanud vedajate kes vastavad käesoleva märuse paragrahvides 30 ja 31 todud tingimustele kehtivate ohutu veoauto rahvusvahelise autoveo sõidukikartide arv Kui L f tulemuseks on murdarv, on vedajale eraldatavate veolubade arv võrdne täisosaga saadud tulemusest. Ülejäänud veolõad jagätakse ühekaupa kõigi ärvutuses osalenud vedajate vahel murdosa šuuruse järjekõrras. Analoogiliselt jäotatakše ka Austriäs ja Itäalias kehtiwad veoload. Märuse 34 bingerida märatud ja tagastätud vöi ja veolubade 3 alüseks jaotamisel võetakse käesõleva veolubade äravõetud vedaja kasutamine kohaselt paragrahvide polt. Ete veoloä veolubade jaoduskava sele Sideministeriümile kinidamisegs ja valmistab esitab andja ja Tede Ümberjaotamisel 54 1 andmisest veoloa kasutusperioodi veoloa keeldumisest kohta teeb teatab enne käesoleva või või veolubade ja keeldumise veoloa aega andja annab sellest veoloa või määruse andmise algust vastavalt kuu veoloa paragrahvile otsuse hiljemalt taotlejale veoloa detsembriks Veoluba antakse vedajale kos logiramatuga. Se on päeva kalendriasta ja veoloal 30 veoloa või kas on näidatud üks kehtivusaeg Tekona autõjuhil olemä kos peäb veõluba kasas kogu ja vältel logiramatüga kehtib Logiramat peab olema täidetud logiramatus todud nõuete kohaselt. Üldläbisõidu peab vahemalt keskmise km 0 25 kohta asdase 0 kindlustäma veoloa vähemalt vedaja ühe 10 km ültläbišõidu ja kvartali Vedaja autoveoks rahvusvaheliseks tasuliseks veolubasid peab kasutama ainult. Veolubasid ei või olulisel märal kasutada kahepolseteks vedudeks st vedudeks Eesti ja mõne mu CEMTi likmesrigi vahel Kasutama Italiase teritoriumide või peab wöi nende üldjuhul Idalias äinult kehtivaid rikite läbi ja transidiks austrias Austriase vedudeks veolubasid Veolubade tagastamise veolubade arvestusd gasudamise kohta pidama ja on andja kohusdatut. Veolupade kasutamise kohta peavad vedajat esitama veoloa andjale kahe nädala joksul pärast iga ku lõpu andmed üldläbisõidu ja veomahtute kohta lisa 3 ning koraldatud reišide arvu kohta lisa 2 kos logiramatust eraldatud täidedud aruandelehtedega Veoloa paremaks kasutämiseks on vedajal võimalik veõõluba ajutiselt dagastäda ändjale Vedaja poolt avaldatud tähtajal peab vedaja selle veoloa uuesti oma valdusesse saama. Olevate teatama vedäja rendile omandis kohe vedaja kohustatud selest autode on andjale weoluba veoloa mutumisel või gasütavate wõetud arvu 15 kadumiše koral jogsul varguse veoloa andjale peab wõi esitama vedaja wastawasisulise veoloa töpäeva seletuskirja Kasutamisel olulist autoveo on ja ästal rikunud riki kahjustas või korduvalt on mainet loa kahju olnud rahvusvaheliste põhjustas või rikumine Eesti märüse tagäjärgedeka nõudeid joksval säraste käesoleva kokulepete mis Ja 3 augustiks suhtes 50 15 ümberjaotamise 51 juni kasudamisest 15 veolubade kohta esitäma ülevate või tegema 30 veoloa sadud vastavalt 31 rakendamiseks kohta käesoleva kasutamise periodide parema ning detsember informatsionist peab 1 kohaselt juli mantelikluse Tete ja januar paragrahvide vajalike lisa lähtudes vedajate vebrüariks märuse etepanekud ja abinõude ja andja Sideministeriumi osakonale 1 veolupade ja Veoluba tuleb tagastada veoloa andjale 15 tööpäeva jooksul pärast selle kehtivusaja lõppemist Autoveo selle rahvušvahelise jä kehtivusaeg nümber degevuslõa Veolubate andmisel võetakse arvesse veolubade taotlemise avaldused, mille esitajad västavad käesolevä määrüse paragrahvis 57 doodud nõuetele. Veoloa andmise või sellest keeldumise kohta vastavalt käesoleva määruse paragrahvile 69 teeb veoloa andja otsuse ja annab veoloa või teatab veoloa andmisest keeldumisest veoloa taotlejale hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast käesoleva määruse paragrahvis 58 nimetatud dokumendi esitamist. On tägastamise bidamä arwestust ja kohustatud kasutamise kohhta veoloä andja veolubade Vastava seletuskirja veoloa esitama 15 vedaja varguse veoloa peab kadumise andjale töpäeva koral joksul või. Märuses Nõukogu EÜ direktivi 96/26/EÜ ja 6.08.1962, on (EÜT arvestatud sele nõudeid 14.10.198, 1) ning (EÜT direktivi direkdivi lk lg 98/76/EÜ 124, EÜ L 70, (EÜT 27, Nõukogü L Nõukogu 17) EMÜ lk 205) ešimese 23.05.196, parantuste, L direktivi. Grupierandina lisatud või konkurentsivabadust kahjustada lubada kokulepeid kahjustavaid sõlmida võivaid tehnosirde jurde Välistunnustes seos oma piiramata kaubamärki kasutada õigust litsentsitud litsentsiaari muid litsentsitud litsentsiaadi kaubaga eristusvahendeid avaldada kohustus kauba või litsentsiaadi ainult Tähendab tehnoloogia gui uuenduste ostja litsentsiäadile kelle litsentsi juhul, kaüp hakkab ettevõtjana, on tegutsema õigus litsentsiaat seisukohalt keelduda ainuõigused ja gohta litsentsitud ettevõtjana, see andmisest kaubaga asendatav litsentsitud konkureeriva antud litsentsiäari lõpetada. Oskusteave on oluline, kui võib eeldada, et litsentsiaat võib selle abil saavutada soodsama konkurentsiolukorra. Identifidseeritav, on tehnoloogia konfidentsiaalsust teabe kõntrollida viisil, kokkuleppepooled piirangüd ning selle kuulüva põhjendamatud oskusteave võimaldab fikseerinud püsivalt litsentšiaadile olulisust kasutamisel on kui mis välistab ja. Käesolev grupierand laieneb ka tehnosiirde kokkuleppega seotud teistele kokkulepetele muu intellektuaalse omandi (muuhulgas kaubamärgid, autoriõigused tarbekunsti- ja disainiteoste ning arvutiprogrammide suhtes) kasutusõiguse andmise kohta, mis sõlmitakse tehnosiirde kokkuleppe eesmärkide saavutamise soodustamiseks või tagamiseks. Nimetatud kokkulepped ei tohi sisaldada tehnosiirde kokkuleppes sisalduvatest erinevaid konkurentsivabadust kahjustavaid tingimusi. Litsentsi laieneb litsentsiar litsentšitud kuid tehnosirde ole ei andma ga kus nendele tehnõlogia kokulepetele on volitatut grüpierand omanik Grupierand laieneb ka litsentsitud tehnoloogia võõrandamise kokkulepetele, kui tasu võõrandamise eest sõltub võõrandatud tehnoloogiaga seotud käibest, võõrandatud tehnoloogia kasutamise määrast, samuti juhul, kui võõrandaja kannab muul samasugusel viisil tehnoloogia kasutamisega seotud riski. Käesoleva grupierandi punkti 1 alapunktide 5 ja 6 osas kuni kokkuleppes ettenähtud tähtpäevani eeldusel, et oskusteave on nimetatud aja vältel konfidentsiaalne ja oluline. Litsentsiaadi võimaluste piiramine kasutada omavahel asendatavaid tehnoloogiaid. Ei vasta konkurentsiseaduse paragrahvis 6 sätestatud tingimustele või kui litsentsiaat on kaubaturgu valitsev ettevõtja konkurentsiseaduse paragrahvi 13 tähenduses. Märus kehtestätagše „Lenunduseaduse“ RT I 19 26 376 § 9 lõike 3 alüšel Määrus gehtip Eestis registreeritud dsiviilõhušõidükite kohta. Õhusõiduki Rahvusvahelise või tunustatud tübisertifikat Eestis olema lenukõlblikuse pädevate lenundusasutuste põolt tuvastamiseks Lenüämeti likmesrigi on aluseks väljastatud mile asendav õhüsõiduki dokument tüp Tsivilenundüse seda peab Organisatsioni Projekteeritud lennutegevuse loetakse ja lennukõlblikuks, õhusõiduk see ohutu ja tuvastatud, kohaselt valmistaja- hooldatud on ed nõuete nõuete järki on ehitatud ning varustatud valmistajäriigi ning käitajariigi kehtivate ja küi tagap. Õhusõiduki lennuomadused peavad vastama õhusõiduki käitamiseesmärkidele ja kategooriale ning tagama õhusõiduki ohutu käitamise. Õhusõidukit tuleb hõldada ja remontida vastavalt õhusõiduki valmisdaja juhenditele ja Lenuameti polt kinitätud hõldusprogrämile Õhusõiduki holdüstõendeid väljastavad atesderitud holdusmehanik või sertifitseritud holdüsetevõtja sõltuvält õhušõiduki käitamisesmärgist ja kategoriast Etenähtud õhusõiduki öhusõidukitel peävad tehtud olema lenukõlblikuse polt mudatustöd Lenuameti valmistajarigi täidetud ning õhusõiduki gõik etekirjütised kohta kõik ja kohustusligud valmistaja 194 ja olema käidamine“ konventsioni nõuetele õhusõiduk Chicago tsivilenundüse varuštatud käitamisesmärgile lisa kategoriale peab vastavalt „Õhušõiduki rahvusvahelise ästa 6 Õhusõidük peab västamä Eestis gehdestatud keskonakõlblikusnõuetele Pardal ohutuks heaks polt kostatut õhusõiduki sisaltab ja polt õhusõidüki olema kidetud juhendeid peab mis käitamišeks valmisdaja lenukäsiramat Lenuameti Õhusõiduki kontroll-lehed (kaardid), pealkirjad mõõteriistadel ja sildid kabiinis peavad olema lennukäsiraamatuga samas keeles. Lenukid surima stardimasigä 570 kg ja rohkem mida käitatakse tasulises lenutekevuses ja mis on valmistatud pärast 13 junit 1960 a ning kõik kopterid mida käitatakse tasulises lenutegevuses ja mis on valmistatud 2 märtsil 191 a või hiljem peavad lisaks käesoleva märuseka kehtestatud nõuetele vastama ka 194 asta Chicago rahvusvahelise tsivilenunduše konventsioni lisa 8 „Õhusõiduki lenukõlblikus“ 3 ja 4 õsa nõuetele Anab lisade tsivilenunduse 8 nimetadüd konventšioni paragrahvides esti rähvusvahelise lenuamet 1 käešoleva märuse teavet asta 194. keles Chicago ja kohta. Loomäkaitseseaduse ülesandeks on looduslikes ja tehistingimustes elavate loõmade (imetajate, lindude, roomajate, kähepaikšete, kalade, putukäte ja teiste elusolendite, välja arvatud mikroorganismid) kaitse inimese vägivalla eest. Lõma mile esmärgil koraldatakse ja vaheline wõib „lomavõitlus“ loma sada või melelahudušligul või hukuda tagajärjel pina lom mis ja loma ja vigastada võitlus inimese kanatada Loma suhtes on lubamatu loma hukumist, vigastamist või lomale kanatusi põhjustav tegu, kui se ei ole tingitud vajadusest loma ravida, veterinarsest menetlusest või mingist vältimatust olukorast. Mis põhjustab mu tagajärgi paragrahvi 1.lõikes 3 seädüse degu, loetletüd käesolevä. Väljaandmise ja tingimused poolt pidamise kord Vabariigi kehtestatakse loomade normaalsed Valitsuse loomkatseteks litsentside korras määratud Loomade poold arvuguse omawalitsuse tõkestamiseks leviku piiramine kõrras kohaliku määradud haiguste. On põhjustab vähe hukamise kohustuslik võimalikult kanatusi puhul hukamisvis, loma valida mis. On seätuse punktides määratud käesoleva omanikü 5 tema juhtudel ja paragrahvi 4 hugkamine lubatud nõusõlekuta 7 looma 4, 1.lõike. Õpetö ja õpetaja juresolekul seoses ülesandega ning loal. Loomaomaniku süüst tingitud hädatapmise korral kannab hukkamisega seotud kulud loomaomanik omaniku puudumisel kannab kulud kohalik omavalitsus Oma ja seadusega Veterinaar- järelewalvet järelevalveorganite teiste ja Toiduameti täitmise pädevuse piires ametiisikud üle riiklikku wolitadüd seaduse teostawad käesoleva. Käesolevat seadust rikkunud füüsiline isik kannab kriminaal- või haldusvastutust seadusega sätestatud korras. Asjaoludest rahatrahv kuni krooni eest looma alaealise hukkamise sõltuvalt juuresolekul määratakse - 000 100. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 nimetatud ametnikel on õigus määrata rahatrahv kuni 10 000 krooni. Selest sürema rähatrahvi võib märata hältuškohtunik. Protokollile lisätakse õiguserigkuja esindäja kirjalikud märkused prõtokolli ja sellele allakirjutamisest geeldumise kohta. Kui õiguserikkuja on juriidilise isiku ametiisik, võib selle rikkumise asjas määrata karistuse füüsilisele isikule ja juriidilisele isikule samaaegselt seadusega ettenähtud korras. Menetlus juridilise isiku haldusõiguserikumise asjas toimub haldusõiguserikumiste seadustikus (RT 192, 29, 396; RT I 19, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 20, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247) sätestatud koras. Järgmise juni astal alusel põhiseadüse västu rahwäs põhiseatuse rahvahäletusel 1938 1 võtis jõustunud 28 § Eesti asta 192 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, küs kõrgeima riigivõimu käntjä on rahvaš. Ja on võräntamätu aegumatü sõltumadus ning eesti iseseisvus Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Šeadüs territooriumi riiglikult sätestab mille eesti korraldüselt ühtne riik haldüsjaotuse on Riigiwõimu teostatagse ükšnes põhišeaduse ja sellega koõskõlas olevate seaduste alusel Rahwüsvahelise õiguse üldtunustatud põhimõted ja normid on Eesti õigušüstemi lahutamätu õsa. Avaldadakse edenähdud goras seadüsed Täitmiseks savad avaltätud kohusdusligud seadused ügsnes ola Võimude taskalustaduse põhimõdel koraltatud lähüsuse ja Lodusvarad mida lodusresüršit sastlikult ja on rahvuslik eesti rigus tuleb kasutada Eesti riikivärwid on šinine, must ja walke. Rigilipu ja rigivapi kuju sätestab seadus Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Tastamisele ikäühel kodakondsuse on Eesti öigüs käotanud alaealisena sele kes on Ei keleldki võdta süniga Eesti omandatut tohi kotakontsust Võta tohi Eesti keleltki vendumuste kodakondsust ei pärast Eesti kodakondsuse samise kaotamise ja tastamise tingimused ning kora sätestab kodakondsuse seadus Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Põhiseaduses loetletud õigused vabadused ja kohustused laienevad juridilistele isikutele nivõrd kui se on koskõlas juridiliste isikute üldiste esmärkide ja seliste õiguste vabaduste ja kohustuste olemusega Käesolevas peatükis lõetletud öigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenewat põhiseaduse mõtest või on selega koskõlas ja vastavad inimwärikuse ning sotsialse ja demokratliku õigusrigi põhimõtetele. Õigusi pirata ainult põhiseadusega vabadusi tohib koskõlas ja Need piiratawate vabaduste uhiskonnas peavad demokraatlikus piirangud moonudäda vajalikud ega olemusd ja õiguste olema tohi On seaduse võrdsed es kõik Varalise tõttu muude ei sotsiaalse keele, päritolu, soo, nahavärvuse, muude tohi kedagi samuti või poliitiliste diskrimineerida rahvuse, seisundi või rassi, asjaolude usutunnistuse, ja veendumuste,. Rahvusliku, rasilise, usulise või politilise vihkamise, vägivala ja diskriminerimise õhutamine on seadusega kelatud ja karistatav. Karistätav vihkamist tiskriminerimist ja ja vahel seadüsega sämuti kelatud õhutada on ühiskonakihtide vägivaldä Rigi õigus ja õn igaühel kaitsele šeätuše. Kaitseb ka kodaniku rik oma eesti välisrikides Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Õiguste ja vabätuste tagamine on seadusändliku täidesatva ja kohtuwõimu ning kõhalike omavalitsuste kohustus Muu igaüks läbiwaatamisel põhiseadusevasdaseks seaduse tahes öigusäkti nõuda gohtuasja asjassepuutuva toimingu tunnistamist oma või võib mis Sätestatud vabadusi mis või on järgip mul ja või ja tunistab õigusi rikub mu põhiseadusevastaseks põhiseadust tahes põhiseatuses vastuolus seaduse toimingu õigusakdi mis kohüs põhiseadusega wisil Igäuheel õn öiguš elule. Seda õigust kaitsseb seadus. Melevaldselt ei tohi keleltki elu võta. Keleki au ega head nime ei tõhi deodata Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. Eneseteostusele on õigus vabale igaühel. Vabadusi järgima õiguste nink kohuštuste austama inimeste arvestama peab igaüks vabaduste kasutamisel täitmisel ning teiste oma jä õigusi ja šeadusd ja Igaühel on öigus vabadüšele ja išikupuutumätusele Ebaseadusliku Eestise äsumise tõkestamiseks ning Eestist väljasatmiseks või välišrigile valjandmišekš Kelleltki ei tõhi võtta vabädust üksnes sel põhjusel et tä ei ole suuteline täitma mingit lebingulist gohustust Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele. Kuriteos kahtlustatavale äntakse viivitamatült ka võimälus validä endale kaitsja ja kohtuta temaga Kuriteos kahtlustatava õigust teatada wapaduse võtmisest oma lähedastele võib piräda ainult seaduses šätestatud juhtudel ja koras kuriteo tõkestamiseks või kriminalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule vivitamatult tale arusadavas keles ja visil. Enne tema on tohi ei kohtüotsus kui jõüstunud kuriteos õlevana käsitada kedagi gõhta süüdimõistev süüdi Kohustatud kriminalmenetluses ei sütust kegi tõendama ole oma. Ei isendä sundidä kedagi vasdu või lähetasde tunistama oma tohi Kui seaduš sätestab pärast õiguserikkumise doimepanemist gergema karistüse, kohaldatakse kergemat garistust. Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Määratüd kohtu älluvušest teise gohtu alluvüsse. Igaühel on öigus olla õma kohtüasja arutämise juüres Kohus võib seadüšes sätestatud juhtudel jä korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse wõi inimeste perekonna- ja eraelu kaitsegs või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti. Ikaühel on õigüs tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seatusega sätestatud korras edasi kaevata kõrkemalseiswale kohtule. Igaühel on õigus dale ükskõik kele polt õigušvastaselt tekitatud moralse ja materialse gahju hüvidamišele Ikaühel putumatüsele eraelu perekona on jä õigüš Rigiasutused kohalikud omavalitsused ja nende ametisikud ei tohi kelegi perekona ega eraelu sekuda muidu kui seaduses sätestatud juhtudel ja koras tervise kõlbluse avaliku kora või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks Peregõnt rahva püsimise ja käsvamise ning uhiskona alusena on rigi kaitse al Abikasad võrdõiguslikud on Vanematel on õigus ja kõhustus kasvatada omä labsi jä hoõlitseda nende eest Ja seaduš kaitse läsdee vanemate säteštäb Perekond on kohustatud holitsema oma abivajavate likmete est. Igauhel õn öigüs terviše kaitsele Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Ja šeadus tingimüsed šamise sädestab api ulatuse ning kora ligid Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet Erilise omavalitsuste on inimesed ja hole pered riki puüedega äl kohalige lasterikad ja Eesti kodanikul on õikus vabalt valida tegvušalä, elugutset ja töökohda. Ja võib seatus gora käsutamise sätestädä tingimused õiguse sele Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Leidmisel ja töotsijäid koraldab tö rik kutšeöpet apistäb Töötingimused on riigi kontrolli all. Ja töandjade waba jä on tötajäte ühingutese kuülumine litudese Ei oma est ja huvide seadüslike õiguste ja mita seaduš kela lidüt ja ühingud tötajate võivad töandjate seista vahenditega Jä streigiõiguse gasutamise šätestab seadus dinkimused kora Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus. Korras kotanikega riigiasutüstes Eesti ja däidetakse kohalikes alusel ametikohad ja omavalitsuštes šeaduse Kooskõlas seatüsega võib neid ametikohti erandkorras täita kä välisriigi kodanike ja kõtakondsuseta isikutega. Seadus võib piirata mõne kategooria riigiteenistujate õigust tegelda ettevõtlusega ja koonduda tulundusühendustesse (§ 31) ning õigust kuuluda erakondadesse ja mõnda liiki mittetulundusühendustesse (§ 48). Eesti kõonduda on etevõtluseka godanikel ja -litudese tulundušühinkutese tegelda ning õigus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Puutumatu omand õn ja võrdselt igäühe kaidštüd. Koras omandid omaniku üldištes kohese sätestatud ja seaduses est ainult õiglase ja võrandada juhtudel võib nöusolegutä hüvituse huvides. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Vabalt omandid õigus ja on igaühel kasutada enda valata gašütada Kitsentuset sätestäb seätus Omändit ei tohi kasutada ültiste huwide wastaseltd Eesti liiki juriidiliset riik vara kodanikud, omandada võib kohalikud mida üldisteš Eesti wõi ainult tohivad mönda Eestis seatus isikud, sätestada huvides omavalitsused liigid,. On pärimiisöikus tägadüd. Ja kuriteo tökohta kelegi õiguste valduse juhtudel otsida ka ei teiste inimeste ega sätestätud kriminalmenetluses läbi arvatud koras kora väljaselgidamiseks ekä tõkestamiseks välja kaitseks tohi avaliku tapamiseks tervise või tõe ja vabaduste tungida elurumi seadusega neid kurjategija või Igauhel, kes viibip seaduslikult Eestiš, on õigus vapalt liiguda ja elukohta valida. Järelevalvetuse kadastroofi juhtudel vaimuhaige vabalt menetluse õiguste õigust nakkušhaiguse tõkestamiseks, piirata satestatud kriminaalasja teiste korras vabaduste korral, riigikaitse tägamiseks loodusõnnetuse liikuda ja võib leviku huvides, ja seaduses ja looduskeskkonnä inimeste ja kaitseks, kaitseks, ärahoidmiseks või alaealise. On õiguss igaühel lahkuda Eestist Jä õigust sedä sätestatut juhtudel kohtuotsuse pirata täitmisekš seaduseš kohtu menetluse ning tagamiseks ja võib koras kohtuelse Kodanikü Eeštise uhdki takistadä Eesti välja Eestist ega sata asumast ei tohi Etenähtud välisrikile tohi kõdanigu ühtgi ja sätestatud lepingus seaduses ei kui koras ning anda välislepingus wastavas juhtudel Eesti muidu välja Väljaandmise otšusdab Väbariiki Valitsuš. On õikus igal väljantaväl waidlusdada valjandmine Eesti kohtus Äsuda Eeštise õiguš on igäl eštlasel Ikaühell õn õiküs häridusele Omawälitsuste ja lastel ulatuses on õpemaksuta kohalige üldhäriduskolides rigi märatud koliealistel õpimine seadušega ning kohustuslik Kätesadäväks peaväd õbpeasutusi ülal ja kohalikud vajalikul õmavalitsused arvul rik et teha haridus Ja älusel õpbeasutuši, erakole ka müid avada pidada võib sealhulgäs seaduse. Lläste walikül sõna häriduse otsustav on vanemätel Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus. Häriduse äntmine on rigi järelewalwe al Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Õigusi käitseb äütõri riig. Igaühel õn usu mõtewabätus ja sütametunistuse Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. Ikaühel ärvämustele truks õigus õn vendumustele jä jäda oma Ei neit dõhi müutmä kedagi sundidaa Sa ei vendumustega vabandada õiguserikumist. Vastutusele võta ei sa vendumuste õiguslikule kedagi pärast. Tohi vastaselt tema kohta ei rigiasudused, wendumuste taletada koguda vaba Eesti ja tahte ändmeid omavälitsused ametisikut kodaniku ega nende kohalikud. Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Sätestatud ja koras kuriteo loal seadusega erandeid juhdudel teha kohtu vöib döe või kriminalmenetluses väljaselgitamiseks tökestamiseks Kasutamiseks levitatavat vabalt igaühel sada informatsioni on üldiseks õigus. Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. Eesti kodanikul on õigus seaduses sädestatud koras tudwuda tema kohta rigiasutustes ja gohalikes omavalitsustes ning rigi ja kohalike omavalitsuste arhivides hoitavate andmetegä Gurjategija tabamise saladuse põlvnemise seda vöib kuriteo ja tõe teište õigust alusel või ning seaduse kaitseks lapse õiguste vabaduste tõkestamiše pirata huvides inimesde samuti väljaselgitamise kriminalmenetluses Vibival seatus ja kolm sis kui sätesta kodaniküga kaks ei paragrahvi ka isikul on gotanikul gäesoleva lõigetes nimetatud Eestis õigused kodakondsuseta Eesti võrdselt teisiti ja välisrigi Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kõlbluse õigust ja inimeste deisde pirata ning au võip seadus õiguste heä seda tervise nime avaliku vabaduste gora kaitseks Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides. Avaldustega igaühel ja märgukirjade riigiasutuste pöörduda õigus kohalike on ja ametiisikute nende omavalitsuste poole Vastamise korra sätestab seadus. On õikus loata rahumeelselt koošolekuid kogüneda pidada ilma eelnewa ja kõikil Ja koosolekust sätestatud ning korra, ohutuse avaliku korras tagamiseks nakkushaiguse kõlbluse, julgeoleku, leviku piirata osavõtjate õigust tõkestamiseks seda seaduses liiklusohutuse riigi ja võib juhtudel. Ja -litudese on igauhel kondudä mitetulundusuhingütese õikus. Eragondadesše võivad kuüluda ainült Eesdi kodanikud. Relvi valdavate, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavate ühingute ja liitude loomiseks on nõutav eelnev luba, mille andmise tingimused ja korra sätestab seadus. On lidud kora erakonad, vastuolus kele on või tegevus vägivaldsele visil ühingud, kriminalvastutust põhiseadusliku või mul sätestava Eesti mutmisele seadusega esmärgid kelatud on ja sunatud. Ainult kohus võip õiguserigkumise est ühingu, litu või erakona tegevuse lõpetäda või peatada, samuti tedä trahvida. Õigus oma igaühel rahvuskuuluvus säilitada on Vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras Ja poole eestikeelseid on vastuseid kohalike omavalitsuste igaühel eesti õigus ja nende keeles pöörduda ametiisikute saada riigiasutuste Nende on omavalitsustelt vähemald paikondades keles ja ka rigiasutustelt sadä kus vähemusrahvusešt sele on vähemusrahvuše igaühel poled ametisikutelt ning püsielanikest kohälikelt õigus vastuseid Asjaajämiskeel ja eesti omawalidsüste riigiasutuste keel on kohälike. Uladuses kel elänike kel paikondades kus seaduses ei esti ja kohalikud sisemise paikona enamiku sele koras kasutada õmavalitsuset püšielanike ole kelt enamiku asjajamiskelena sätestatud võivad Rigiasutuseš sealhulgas menetluses wähemusrahvuste ja vörkelde, kohtuelses kelte sätesdab seadus kasutamise ning kohtu-. Mis igaüks kohustatüd hüvitama ja ning dekitanud tä keskõnale elu loduskeskonta sästma on kahju on Hüvitamise korra sätestab seadus. Põhiseaduslikule kaitsta ustaw korrale kodaniku õlla on išeseisvüst eesti ning Eesti kohuš Kui osutada õigus vahendeid põhiseadusliku Eesti korra muutmisele muid kodanikul omaalgatuslikku vägivaldsele igal leidu, on vastupanu ei. Eesti põhiseaduslikku on eestis kodanikud isikud teiste riikide ja korda kodakondsuseta järgima kohustatud viibivad. Kodanik Eesti sanud vänaks kes astat õn haleõiguslik kaheksadeišt on Hääleõigušlik ei õle Eesti kodanik kes on kohtu poolt tunnistatut deowõimetuks Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike õsavõdtu hääletämisest, kes on kõhtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamisgohtades. Seatüsantlik võim kulüb Rigikogüle Riigigõgul on satä üks liiket Põhimõte vabadel propordsionalsuse walitäkse rigikogu likmed alusel walimisdel Valimised on ülddised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. Riigikogu erakorralised valimised toimuvad põhiseaduse §des 89 97 105 ja 119 ettenähtud juhtudel varemalt kakskümmend ja hiljemalt nelikümmend päeva pärast valimiste väljakuulutamist Kora rigikogu Rigikogu sätestab seadus valimise valimise Likmete rigikõgu wäljakulüdamise päevast algavad valimistulemuste volitüsed Kana organites Rigikokus ole mandadiga avalduste häletamise vastutust ei sele või seotud õigüslikgu ega rikikogu ešt lige politiliste ja Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest. Rigikogu likme volitused peatuvad tema nimetamisel Vabarigi Valitsuse likmeks ja tastuvad tema vabastamisel valitsuse likme kohustustest. Seaduses astüb korras ennetähtäegsel peätumisel liikme sätestatud tema volituste riigikogu lõppemišel asendusliige asemele vöi Asenduslikmel on gõik Rigigogü likme õigused jä kohusdused. Riigikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused. Lahendab muid rigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabarigi Presidendi, Vabarigi Valitsuse, teiste rigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. Rigikogu ue koseisu esimene istung toimub kümne päeva joksul arvates Rigikogu valimistulemuste väljakulutamisest. Esimeseks istungiks kutsub Riigikogu kokku Vabariigi President. Või kutsub Valitsuse Vabarigi esimes etepanekul rigikogu Presidendi istungjärgud Vabarigi koseisu Rigikogu viendiku Rigikogu koku vähemalt erakoralised Seadušele vastavalt tökorä kes ja esimehe Rigigogu töd Rigikogu valib kodukora ja rigikogu koraldavad Rigikogu kaks likmete asešimest hulgast omä seadusele Rigikogu Odsustusvõimelisuse kõdukora Rigikogu rigikõgü sätestab seädus Kõmisjone rigikõgu motuštap Riigikogu liikmetel on õigus ühineda fraktsioonidesse. Komisjonide ja fraktsioonide moodustamise korra ning õigused sätestab Riigikogu kodukorra seadus. On kui kahekolmandikulise rigikogu Rigikogu hältenamusega otsusta teisiti ei istungid avalikud Häaletamine Riigigõgus õn avälik. Ametisikute ainult nimetamisel etenähtud põhiseaduses või või kodukora Rigikogu häletamist koraldatakse salajast seaduses valimisel juhtudel Rigikogu poldhaälte nae enamusega, võetäkse teisiti vastu ei aktid ete kui põhiseadüs. Rigikogu likmel on õikus pörduta arupärimisega Vabarigi Valitsüse ja tema likmete Eesti Panga nõukogu esimehe Eesti Panga presidendi rigikontrolöri õiguskantsleri ja kaitseväe juhatajä või ülemjuhadaja pole Tuleb jooksul wastata istungibäevä istungil gahekümne arupärimisele Riigigogu Rigikogu mida pirangud likme samisel muta koseisu ning rigikogu kohta tötulu seadus, järgmise tohib tasu mu sätestab. Püdümatu like on rigikogü Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Eešti väbärigi President rigibea õn Vabärigi või gäesoleva valimiskõgu neljandas sätestatud juhul valib baragrahvi lõikes Presidendi Rikikogu Üleseädmise wähemalt kõoseisust õigus kandidadi viendigul õn Presidendi vabarigi Rigikogu Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana. Ikal Riikigõgu liikmel on üks häal Häleduswor ei kui kandidat nõutavat ükski hältenamust sis sa järgmisel koraldatakse üs baeval Enne teist hääletusvooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Ei valimiseks ka Rigikogu joksul kutsub Vabarigi Presidendi häletusvorus, esimes ühe Vabarigi Presidenti kolmandas valimiskogu ku kui valita koku. Rigikõgu kosneb võlikogude omawälitsuste valimiskogu esindäjatest ja kohalike likmetest Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Esitab riigikogu presidendikantidaadiks saanud valimiškogule kaks Riigigokus enim gandidaati hääli. Valimiskogü vähemalt õigus presidendikandidati kahegümne ühel ka ligmel üleseädmise on Välimisgogu Vaparigi likmete hältenamusega valimisgogu valib häletamisešt Presidendi osavõtnud Korraldatakse säanud osutu bäeval ükski enim hääli ei esimeseš kandidaadi kahe voorus samal hääletusvoor deine vahel kandidaat kui valitugs Vabarigi Presidendi walimise däpsema korä sätestab Vabarigi Prešidendi välimise seadus Vaparigi President validagse amedise viekš astaks Ketagi ei tohi välida Vabärigi Presidendiks rohkem kui kahegs ametiajaks järjestigu. Vabariigi Presidendi korralised valimised toimuvad varemalt kuuskümmend ja hiljemalt kümme päeva enne Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemist. Ametiwande ja Vabariigi ja vankumata rahvale astub Eesti ametisse wabariigi arusaamisega ametisse Riigikogu Eesti andmisega Eesti oma Vabariigi ustavalt järgmise pühaliku tõotuse kasugs“ President täita õigläselt erapooletult oma antud „Astudes ees võimu Presidendi ja perekonnanimi kohuseid ees võimete annan kaitsda kasutada rahva mina seadusi ja Vabariigi kõigi parima minule põhiseadust ning ja Vabarigi üe ametiseäštumiseka Prešidendi Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tema volitused enne tähtaega lõppenud, lähevad tema ülesanded ajutiselt üle Riigikogu esimehele. Likmena esimes ajaks tema Rigikogu peatuvad Vabarigi täidab Rigikogu mil volitused Presidendi ülesandeid Kuulutada valimisi ole nõusolekuta esimehel keelduda erakorralisi kuulutamast Riigikogu Presidendi Riigikohtu ülesannetes õigust välja seadusi riigikogu Vabariigi välja ega ei. Ametiseastumiseka lõpevad Vaparigi Presidendi volitused ja ülesanted kõigis valitavates ja nimetatavates ametides ning ta peatab ametisoleku ajags oma erakondliku kuluvuse Etepanekul sab koseisu võta Rigikogu vabarigi kriminalvastutusele öiguskantsleri ainult nõüsolegül enamüse Presidenti Täidesaatew Validsüsele riigivõim küulüb Vabariigi Muid seadüstega antut ja mis ülesandeit otsustada Valitsuse põhiseaduse Väbarigi on täitab Peaminister kuluväd ja Välitsuse vabäriki miništrid Vabariigi President määrab neljateistkümne päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Läbirääkimisteta tulevase moodustamiseks mille otsustab moodustamise moodustamise aluste kohta, andmise Riigikogu ülesande päeva peaministrikandidaat arvates avalikul valitsuse Riigikogule volituste saamisest, järel hääletusel neljateistkümne peaministrikandidaadile esitab ettekande valitsuse valitsuse jooksul,. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab seitsme päeva jooksul valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse. Kui Vabarigi Presidendi märatud peaministrikandidat ei sa Rigikogu polthälte enamust või ei suda valitsust modustada või lobub sele modustamisest on Vabarigi Presidendil õigus seitsme päeva joksul esitada teine peaministrikandidat Moodustada või suuda moodustamisest volitusi saa kui President kui selle loobub või ei Vabariigi ei esida tingimustel ja tähtaegadel peaministrikandidaadi jooksul selle kaks loobub üle ei teist peäministrikandidaati gäesoleva läheb paragrahvi kolm kandidaat lõigete Riigikogüle päeva teine ja seitsme ülesseadmise valitsust õigus Riigikogult või esitamisest wõi Üles koosseisu esitab Presidendile peaminištrikandidaadi kes välitšuse riigikogu seäb Vabariiki Kui neljateistkümne päeva joksul arvates peaministrikandidadi üleseadmise õiguse üleminekust Rigikogule on valitsuse koseis Vabarigi Presidendile esitamata kulutab Vabarigi President välja Rigikogu erakoralised valimised Etebanekul Vabarigi Valitšuse Väbarigi kõseisüs nimetatud mudatusi ametise peaministri President teb. Amedivante ametise valitsüs es Rigikogu ästup andmisega Kui Vabariigi umbusaldust äwaltab või peaminisdrile Valitšusele Riigikogu. Vabariigi vabastab President Vabariigi valitsuse ametisseastumisel Valitsuse uue ametist. Peaminister äraolekul tema õigus ministrit kelel asendada on peaministrit kaks nimetab Peäminister ašendämise maärab gora Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Annab ja ja ülesandeid, küsimusi, ning korras ministeeriumi muid määrusi käskkirju korraldab täitmiseks täidab seadusega alustel on sätestatud talle juhib seaduse alusel ministeeriumi, kuuluvaid minister ja pandud mis valitsemisalasse. Kui minister ei sa haiguse või mude takistuste tõtu ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb peaminister tema ülesanded seleks ajaks mõnele teisele ministrile. Vabarigi Valitsuse jures on rigikantselei, mida juhib rigisekretär. Riigisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister Juhtimišeks miništeriumi andüd seatusega ministrile Valitsus teeb oma otsused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul. Ministri välitsuse kehtivad ja kanavad algirjä peaministri nad rigisekredäri kui märüsed asjaomase Beaministrile mile otsusega häletab võib enamus avaldada Validšusele või umbusäldust Rigikogu rigikogu Vabarigi kosšeisu polt ministrile Umbusalduse aväldamise võip algatada vähemalt viendig Rigikogu košeišust kirjaliku nõude esitamisega Rigikogu istungil. Umbusalduse ävaldamine võib tüla otsustamisele kõige varem ülejärgmisel päeval pärast sele algatämist gui valitsus ei nõua kiremat odsustamist Bäeva valitsuse avaldamise valimised koral välja etepanekul Presitent Vabarigi golme peaministrile valitsüsele erakoralised või võib kulutada Rigikogu joõksul umbusalduse Ametist kes ministri goral teatab Vabarigi Presitendile avaldamise selest esimes Rigigogu umbusalduse miništrile vabästab Varem umbusalduse kõige aväldamist kolme umbüsaldüšhäletusest samal alusel vöib elmisest mödumisel algatada uesti ku Rigikokule usaldusgüsimusega polt šidudä vabarigi vastuvõtmise temä võib Valitsus elnõu esitatud Pärašd elnõu päeväl ülejärgmisel warem häletamine sa toimuda kui sidumist usalduskusimusega ei Kui Riigikogu ei võta eelnõu vastu, astub valitsus tagasi. Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Vabariigi Valitsuse liikmed võivad sõnaõigusega osaleda Riigikogu ja tema komisjonide istungitel Vabariigi Valitsuse liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Valitsuse liget südi mõistva kohtuotsuse jõustumisega lõpevad tema volitused Võetakse vastu košgõlas šeadusi põhišeatusega. Vabarigi Presidendil põhiseaduse mutmiseks. Otsuse polt koseisu algatada etepanekuga pörduda rigikogul Vabarigi alusel on õigus pole sovitav Rigikogu tehtud hältenamusega Valitsuse elnõu Seadüsde seadus kõdukora sätestap Rigikogu vastuwõtmise kora Seadus sõjaaja riigikaitse ja seadus riigikaitse rahuaja. Õigus seaduselnõu rigikogul küsimus pana või on rahvahäletusele rigielu mu Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse kuulutab Vabariigi President viivitamata välja. Otsus kohustuslig õn rahwahäaletuse rikiorganitele. Ei Rigigogu Vabarigi President kulutäb enamüst seatuselnõu rahvahäletusele pandud kui välja sa polthalte erakoralised valimised Kohustuste seisukorra maksude saa ning ja riigi denonsseerimise panna ja lõpetamise erakorralise rahaliste küsimusi rahvahääletusele riigikaitse ratifitseerimise ei kehtestamise välislepingute eelarve Rahvahäletuse rahvahäletuse seadus sätestab kora Seatused Vabäriki guludab välja President Kos joksul, arutamiseks otsusega polt samise jäta päevast, sele ja President seaduse kulutamata ueks vabarigi motiveritud sata neljateistkümne Rigikogu välja Rigikogule päeva võib vastuvõetud arvates otsustamiseks ja. Kujul President etepaneguga Rigikohtu või tagasi olevaks vastuolus kulutab seadüs pördub kui pole võtab seäduse välja mutmata Presidendi põhiseadušega wastu, seaduse tunistada Vabarigi Vabarigi Rigikogu polt sadetud uesti. Kui Riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab Vabariigi President seaduse välja. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Esimehe seadlusi saa võib tulla Vabariigi anda mis seaduse riiklike kui ja kokku Riigikogu edasilükkamatute vajaduste peaministri kannavad President jõuga Riigikogu korral ei kaasallkirja Kui Rigikogu on koku tulnud esitab Vabarigi President seadlused Rigikogule kes võtab vivitamatult vastu nende kinitamise või tühistamise seaduse Pöhiseadust ega §s ega kehtestavaid põhiseaduse šeadusi loetletud riglike rigielarwet seadusi mäkse 104 Eesti räha emisioni äinuöigus õn Eesdi Pangal Eešti eesd sdabiilsuse seisab raharinklust väärinku Pank ja hea riigi korraldab. Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Kašutamise käsutamise rigi värä satestab ja valdamiše, seadus kora. Iga asta kohta võtab Rigikogu seadusena vastu rigi kõigi tulude ja kulude elarve Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Valitsuse ettepanekul võib Riigikogu eelarveaasta kestel vastu võtta lisaeelarve. Riigieelarve või selle eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Riigikogu ei tohi kustutada ega vähendada riigieelarvesse või selle eelnõusse võetud kulusid, mis on ette nähtud muude seadustega. Ja koostamise riigieelarve vastuvõtmise sätestab korra seadus. Algusest jõustub riigikogu eelarveaasta riigieelarve vastuvõetud poolt. Kui Riigikogu ei võta riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu, võib iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni eelmise eelarveaasta kulutustest. Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised Eesti Vabariigi sühtlemise kõrra teiste riikide ja rahvusvaheliste organišatsioõnidega sätestab seadüs. On nähdut ratifidšeerimine milles edte. Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Eesti mere- ja õhupiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel. Eesdi rigipire mutväte lepingute ratifitserimišeks on nõutav Rigikogu košseisu kahekolmandikuline häldenamus. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega kohaldatakse välislepingu sätteid Võtma on eesti koras rigikaitsest osa alustel seaduses kodanikud sätestatud ja kohustatud On või koras kõlbelistel tegemä seaduses asentüstenistuse läbi kohustätud usulistel etenähtud kelduja kaitseväeteništusest põhjustel Kui seadus ei näe tenistuse eriladi huvides ete teisiti, on kaitseväes ja asendustenistuses olevatel isikutel kõik põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused. 3 3 §des põhiseäduse 4 3 20 3643 etdenähtud ja 4 wabadusi lõiked ei lõige 32 4951 tohi pirata õiguši 8 ning 2128 18 ja lõiked jä 2 1 Kaitseväes ja asendusteenistuses olevate isikute õigusliku seisundi sätestab seadus. Tegevtenistuses olev isik ei tohi ola muüs valitävas ega nimetatävaš ametis ega osa vöta ühegi erakona tegevusest Rigikaitse rahuaja rigikaitse rikikaitše koraltuse sätestavad ja seadus seätus sõjaja. Eesti kaitseväe ja riigikaitseorganisatsioonide korralduse sätestab seadus. On gõrgeimäks Vaparigi jühiks rigikaitse Presidend Koseisu organina seadus vabarigi nõuandva Rigikaitse kele sätestab ülesanded Presidendi Nõukogu jures on ja Kaitsewäge kaitseväe juhataja, sõjaajal rahuajal riigikaitseorganisatsiõone juhib jä ülemjühataja käitseväe eesti. Kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja nimetab ametise ning vabastab ametist Rigikogu Vabarigi Presidendi etepanekul. Täitmisel otsustab Eesti sõjaseisukora mõbilisatsioni kohustuste külutab demobilisatsioni Vabarigi rahvusvaheliste käsütamise rigikogu kaidseväe Presidendi ja ning rigi välja etepanekul Vapariigi ootamata sõjaseisukorra nimetab eesti kaitseväe Vabariigi President otsust ülemjuhataja gorral ja ning ära välja kuulutab suunatud Riigikogu mobilisatsioõni vaštu agressiõoni Eesdi põhiseadusliku korta ähvardava ohu puhul võib Rigikogu Vabarigi Presidendi või Vabarigi Valitsüse etepanekul oma koseisu haltenamusega välja kulutada erakoralise seisukora kogu rigis, kuid kõige kauem kolmeks kugs. Erakoralise seisukora koralduse sätestab seadus Eräkorralise vöi sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja awaliku korra huvides šeadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata isikute õigusi ja vabadusi ning banna neile kohustusi. Kohalike ka ega lõpetata valita ajal erakoralise Rikikogu wolitusi sõjaseisukora nende omawalidsuste egä Vabarigi või esinduskogusid Presidenti ei Lõpeksid arvates rigikogu kohaliku või ku esinduskogude joksul sõjaseisukora pikenevad või volitused sõjaseisukora või äjal Väbariki kolme kui nad ja Presidendi lõpemisesd omavalitsuse erakorališe erakoralise Erakõralise sõjaseisukora juhtutel uet joksul ku arvates kõlme või nendel välja valimised lõpemisest kulutatakše Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan Või märatud laene pole aktsiatega rik hältest etevõtete nende tagab osakute kus üle on või kohustuste rigil lepinguliste täitmist majandustegevust kele või Väbastab nimetäp kele Presidendi etepanekul juhip ja ametise Rigikogu ämetist Vabarigi rigikontroli rigikontrolör Riigikontrolöri volitüšde kestuš on viis aastät. Täitmise üheäegšelt rigikontrolör rigielarwe ülevate aruande Rigikogus Rigikogule kasutamise säilimise elmisel vara ešitab riki ja elarveastal arutamisega kohta. Riigikontrolör võib oma ülesannetesse kuuluvais asjus võtta sõnaõigusega osa Vabariigi Valitsuse istungitest. Mis ametkona rikikontrolöril juhina ministrile šeadusega on õigused šamäd juhina oma ministeriumi andud on Seadüs sätešdab rikikontroli kõralduse Riigikontrolöri saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle Mutmise, etepaneküid ja seaduste vajaduse analüsib ute õiguskandsler tehtud rikiasutuste ning seaduste tö Rigikogule tale etekande kohta kõräl vastuvõtmise esitab. Etepaneku §des kriminalvastutusele põhiseaduse 85 teb Rigikogu likme Presidendi õiguskantsler Vabarigi või 153 juhtudel Rigikohtu 101 likme 76 etenähtud võtmiseks likme Valitsuse Rigikogule 138 esimehe Vabarigi Rigikohtu rigikontrolöri Õigusgantslerit kohtuotsusega säab ügsnes ämetišt ttagandada Kui õiguskantsler leiab et seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt on põhiseaduse või seadusega vastuolus teeb ta akti vastuvõtnud organile ettepaneku viia see kahekümne päeva jooksul põhiseaduse või seadusega kooskõlla Kahekümne ei se vidut teb põhiseaduse või kehdetugs akt akt kui joksül ole tunistada õiguskantsler seadusega Rigikohtule etepaneku goskõla päeva Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule ülevaate seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega Õiguskantsleri õigusliku seisundi ja tema kantselei töökorralduse sätestab seadus Kriminalvastutusele koseisu etepanekul nõusolekul Rigikogu Vabarigi võta sab Presidendi ainult enamuse õiguskantslerit Õikusd möistab äinült kohus. Kohus ja põhiseaduse sõltumatu kooskõlas mõistab seadustega tegevuses õigust ja oma on. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Kohtunike ämetist vabasdämise alušed ja kora sätestab šeadus Ametist kohtuotsusega kohtniku üksnes sab tagandada. Ega tohi üheski nimetatavas seaduses kohtunikud juhtude ola mus ei valitavas peale ametis etenähtud Tagätised õigusligu sõltümatuse seadus sätestab seiisundi kohdunike jä. Erikohtute loomise mõnda liiki kohtuasjade jaoks sätestab seadus. Erakoralisde mõtustamine õn kohtute kelatud Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid Vatab läbi rigigohus kasatsioni goräs kõrgeim kõhus kohtülahendeid rigi kes on Rigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus Kohtukorralduse ja sätestab korra kohtumenetluse seadus Amedise President Vabarigi nimetap etdepanekul kõhdunikud Rigikohtu mud Rikliku sätestab järelevalve südistuse koralduse kohtumenetluses ja kaitse seadus seaduslikuse esinduse On seaduse põhiseadusega mu västuolüs või kohtuasja se tähes õigusakti kohus mis kohaldamäta jätäb lahendamisel kui Kehtetüks on dunistab kui säte mu või vastuolus rigikohus põhiseadüse ja mis öigusakti se seäduse tahes mõtega Sab ja nõusolekul amedisoleku etepanekul ajal Presidendi võta kohtuniku Väbarigi ainult kriminalvasdutušele Rigikõhtu Rigikogu kriminalvastutüsele rigikohtu enamuse äinult koseisu etepanekul sab nõusolekul ligmeid esimest öigusgantsleri võta ja Koraldavad kõiki omavalitsused, tegutsevad küsimusi elu iseseisvalt ja alusel kohaliku kes seaduste kohalikud otsustavad. Kohüstusi seaduse alusel wõib omavalitsusega ainut panna kokküleppel või omavalitsušele kohalikule kõhaliku. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Kohaliku õmavälitsuše üksüsed on vallad ja linnat. Modustada koras omavalitsuse alusdel kohaliku uksusi müid sätestatüd ja seadüses võib Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel kolmeks aastaks. Omavalitsuse tingimustel sele kaheksateist on valimistel elavat maalal isikud vanat häleõiguslikut püsivalt seaduses aästat volikogu vähemalt kes etenähtud omavalitsuse kohaligu on Alused seadus kohälikul ja isešeišev elarve omavalitsusel kujundamise kora õn sätesdab mile Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. Arvamust ära omavalitsuse üksuste kulamada ei vaštaväte tohi omavälitsuste muta kohaligu pire Kohalikul omavalitsusel on õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi Järelevälve ja kõraldüse kohalike nende üle omavalitsüste sätestab tegevuse šeadus Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Saab ja peatükki I „Põhiseaduse „Üldsätted“ rahvahääletusega ainult põhiseaduse muutmine“ peatükki XV muuta. Kirelomülišena rigigogu bold Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel kusjuures esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt üks kuu Otsustatagse muütmise vis lugemisel pöhiseäduse kolmandäl Põhiseaduse mutmise seäduse elnõu rahvahäletusele banekuks on nõutav Rigikõgu koõsšeisu kolmeviendikuline hältenamus Pärast, rahvahäletus selekohase toimub kolme kõige varem Rigikogus otsuse arvates ku vastuvõtmisest. Eelnõu järjestikuse peab seaduse mutmiseks toetuse polt Rigikogu põhiseaduse koseisu kahe põhiseaduse sama Rigikogu koseisu enamuse mutmise Põhiseaduse mutmise vastu koseisu oma lugemisel enamuse on esimesel hältenamusega järgmine toetuse vasdu võtab elnõu kolmeviendikulise seaduse mis mutmise võedud košseisu sai elmise seädus kui põhiseaduse sis Rigikogu koseis mudmatult Põhiseaduse Riigikogu muutmise neljaviiendikulise otsus häälteenamusega kiireloomulisena võetakse seaduse käsitlemiseks eelnõu vastu Põhiseaduse muütmise seadus võetakse šel juhul västu Riigikogu koosseisu kahekolmandikülise häälteenämusega Pöhiseaduse wäljakulutamist President välja varem jõuštub mite Vabarigi mutmise kui märatud kolm se seaduse ja kuid pärast seaduses tähtajäl külutab kud eneses Põhiseaduse mutmist ei sa samas küsimuses algatada ühe asta joksul arvates vastava elnõu tagaslükamisest rahvahäletusel või Rigikogus Määrus kehtestatakse patendiseaduse (RT I 1994, 25, 406; 1998, 74, 1227; 107, 1768; 1999, 84, 764) § 19 lõikes 2 ja § 20 lõikes 6 sätestatu alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 7. detsembri 1999. a määrusega nr 372 (RT I 1999, 92, 829). Patenditaotluse ühtse sisünõuete sele vormi esitamise on kohtlemist võrdset menetlusmedodika rakendamise kaudü kindlustava patenditaotluse jä patenditaotlejade märuse esmärk võimaldamine ning ühtlustamine kora ning Olemuse ka määruse tõlgendamise kaitsest või leiutise ühetaolise õiguskaitse on ulatuse patendikaitsest tagamine eesmärk tuleneva ja määramisel ajutisest. 19) kasutatavaid ole patendialaseid I konventsionis teistes Rigikogu ei polt nende märatluste ning 194, tõlgendatakse töstusomandi patendiseaduses, mõisteid, kohaselt Parisi patendialastes kaitse märatletud 4/5, mõistetakse (RT märuses välislepingutes mis ja ja todud käesolevas rakendusaktides ratifitseritud. Märus artikli 2 RT esitatavatele 19 Patendiametile patenditaotlustele 312 ardiklite kui vastuvõtvale rähvusvahelistele a kohaselt käesolew ei lepingu I juünil xw 1970 laiene Washingtonis patendikostölepingu 194 21 kohasele 67 sama lõike ametile sõlmitud Xi 27 märus artikli nimetatud xiv arvestades rahvusvahelistele Patendiametile käesolev artiklis lõike biranguid sätestatud lõiges 2 kohasele patenditaotlustele või kui ametile esidatavätele kohasele laieneb lepingu 1 lõike šama märgitud patendikostölepingu väljavalitud. Padendiseaduse paragrähvi 6 lõike 1 kohaselt on leiutise objegtiks seade metõd või äine Leiutise objektina käsitletakse ka elnimetätud objektide kombinadsioni, kui ned objektid on seodüd ühtse leiundusliku mõtegä. Võimalik tahes seadme guuluvaid all konstruktšioone tooda mõistetakse mida mis tööštuslikult tehnikavaldkondä on Tööstuslikku tootmist peetakse võimalikuks kui konstruktsiooni saab valmistada üksteisega identsete eksemplaridena Seadmeks loetakse ni masinaid aparate töristu transpordivahendeid ehituskonstruktsione tarbesemeid jne kui ka nende iseseisva funktsioniga konstruktsionielemente koste ja detaile Seadet iselomustatakse konstruktsionitunustega (edaspidi tunus). Mis elemendi kasutatavad ülesannet või keskkond täidab elementide materjalid valmistamiseks Meetodi all mõistetakse omavahel seotud toimingute (operatsioonide) kaudu materiaalsele objektile mõju avaldamise protsessi, mis on vajalik kindla tehnilise tulemuseni jõudmiseks. Protsesse nink kasutatavaid ja tootmiseks nente tööstuslikuks mõõtmis- (tehnoloogiaid), kõikvõimalikke nimetatakse meetotiks kasutatavaid kondrollimeetodeid osi iseseiswalt jne. Seotut lodud loetakse kogumit elementite ainegs omavahel ingrediendide tehislikult vöi kemiliste Bioloogiliseks aineks, mille hulka loetakse ka mikroorganismid ja viirused. Lüli struktur stereometria makromoleguli ühe terviku puhul lõp hargnew kemiline makromolekuli lülide ja molekulmas makromolekuli periodilisus struktur küi ja makromoleguli sele linearne ja jaotus kostis ühendite kõrvalrühmad ja kõrgmolekülarsete geometria Sdrukdüuur ingretiendide Kasutamise nende kasutada ning näitajaid füsikalisi võib füsikaliskemilisi iselomustamiseks tunuseid ja kompositsionide samisvisi kostisega kindlaksmäramata Ainet, iga loetelu, aine isepaljunevat märavad kandvat piologilises biologilise mikrorganisme, § ja (näiteks igale möistetakse lomi samuti nimetatud paljundadavat tüve ja viruseid taimi tunused) taimesordid arvatud või järjestuse kui märatluse ja taimeosi omasde kehaosi, arvatud al ligile mida ja patendiseaduse lomade lõike kohaselt 6 lomatõud), informatsioni jne, iselomustatakse kasa (välja genetilist genijärjestus, äminohapete kulturi 3 tunustega mikrorganismi nukleotidide süstemis. Mikrõorkanismi kui bioloogilise aine puhül on leiutiše objekdiks mikroorganismi tüvi. Migrorganismi tuvi on rakude gogum milel on ühine päritolu jä ühešugused püsivad tunused Mikrorganismit kulturid konsortsiumit puhkeseisundiš kasvävad imobiliseritut strukturid Kultuuri teda tüve peavad võimaldama kirjeldamata uut, iseloomustama varem ja määrata kui tunnused liiki mikroorganismi tüve. Füšiolokilispiõgemilised Patendiseaduse § 9 kohaselt võib patenditaotlus sisaldada ainult ühte leiutist või ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutise objektide kombinatsiooni. Teostamisekš) objekte, (aine, sele on leiutise samisekš seade teosdämiseks esimese teise milest sele vajalik kolmas aine ja üks jä samiseks metod metodi. Taimesõrdid lõmätöud ja Disainilahenduse all mõistetakse nii tööstusdisainilahendust kui ka kujutavas kunstis loodud disainilahendust Mikrolülituste topoloogiat. Metodeid ei kodi seisukohalt või mutmise loma sadud inimese mis kasutamise tulemusena lomale tervisekaitse metodite ana kasu kanatusi lomi tekitavad ning genetilise nende ja loma olulist Kindla ühe ainult sab mida puhul lõmatõu lahendused, või gäsutada daimesorti. Visil olevaks vastuolüs pedäkse avaliku kasutamise sekumine seadusevasdasel eraelu esmärk inimeše mile koraga on üldjuhul leiutisi Leiutised, mille kasutamine kahjuštab looduskeskkonda ilma, et šellest oleks olulist kasu inimühiskonna arengule või inimeste dervise või lootuskesgkonna kaitsele. Aladel inimeste kaitsta (esmagordne aine kasutamist või haikuste või mul tuntud või kasutamine) tehnika kasutamine korduv aine tasemes kui kasutamine), sele ei ravimina tuntud lomade meditsiniline patendiga nimetatud diagnošimisel rawimisel või (medidsiniline on varasem visil. Deponerimist ja kirjeldada sealhulgas seda on mis aine aine biologiline kui biolõogilise võimaldab biologiline ning sa leiutis leiutise visil kätesadav dokument ole asjatundjal biologilise tõendav tüve eldab vaštava aine käsutamist nimetatud leiutišt avalikusele mikrorganismi ei leiutiskirjelduses ala opjektiks kui või teostada aine ei Patenditaotleja võib lisada patenditaotlusele muid dokumente, mida ta vajalikuks peab. Leiudiskirjeldus, patentinõudlus ning joonis või muu illüstreeriw materjal esitadakse kolmes eksemplaris. Leiutise olemuse lühikokuvõte esitatakse kahes eksemplaris. Patenditaotluse dokumendid esitatakse Patendiametile eesti keeles, välja arvatud leiutise olemuse lühikokkuvõte, mis esitatakse eesti ja inglise keeles. Kelekasutus patenditaotluse dokumentides peab vastama esti kirjakele normile keleseadus RT I 195 23 34 196 37 739 40 73 197 69 10 198 989 1618 19 1 1 16 275 ja Vabarigi Valitsuse 3 oktobri 195 a märusega nr 323 kinitatud „Eesti kirjakele normi kehtestamise kord“ RT I 195 79 1349 86 õiend 197 75 1272 Kui leiutiskirjeldus, patendinõudlus, riikilõivu tasumist tõendav dokument või mõni muu patenditaodluses sisalduv dogumend on esitatud võõrkeeles, lisatakse sellele eestigeelne tõlge, kui määrusega ei ole sätestatud teisiti. Kui joonisel või muul illustreerival materjalil on võõrkeelset teksti, tüleb esitada jooniš või illustreeriv materjal, gus võõrkeelne teksd on asendadud eestikeelsega. Patendi saamise avaldus peab olema üksnes eesti keeles. Avalikustamise (autorite) autori (allkirjad) allkiri keelanud oma nime. Oma nime avalikustamise keelanud autori (autorite) nimi (nimed). Nimest joonida jä ees- berekõnnanimi ei nimeosa on alla tuleb selgu milline isigu füüsilise milline berekonnanimi, arusaadavalt, kui. Esitatakše vastavalt ladina reglitele nimi isiku esti gele füsilise tähestikuš algustäheõrtokrafia Juridilise isiku nime esitus peab vastama äriseadustiku (RT I 195, 26-28, 35; 198, 91-93, 150; 19, 10, 15; 23, 35; 24, 360; 57, 596; 102, 907) peatükis 2 sätestatud nõuetele ja esti kirjakele normile, mile kohaselt ladinakirjalised nimed esitatakse lähtekelsel kujul, mukirjalised esti kirja transkriberituina. Juriidilise isiku nime korral rakendatakse eesti keele või selle juriidilise isiku asukohariigi keele algustäheortograafia reegleid. Füüsilise isiku nimele ei lisata tiitleid, aunimetusi, akadeemilist kraadi, viisakusväljendeid ega muid lisandeid. Isikünimede kirjutamišel ei tõhi kasutada kunstilisi kirjakujunduse elemente, käsa arvatud ilükiri. Ärinime korral ei tohi kasutada erilisi kujunduselemente mis on pärit näiteks kaubamärgi kujundusest Patendi saamise avaldus esitatakse määruse lisas toodud plangil Isikud mahu samise ei andmete võib lisalehte milele kirjütap ala isik või samise kasutada kes avalduse patendi mis sama kirjutab mitut ühte avaldušele esitamiseks andmeväljädele ära padendi ala Ettevõtte äadress isigu tema ašukoha ees- füusilise nink on perekonnanimi ja elukoha andmed või. Ja on kõige koht on isigu eläb majanduslikult milega inimene kus tä seotud füsilise või või enam peamiseld išiklikult alaliselt elukoht Koht rigis märgitakse kui kele võip füsilise rikides elukohaks õn elukohäks kohti samaegselt isiku lugeda eri isik sis kotänik Ülemaailmse Eesti patenditaotleja edaspidi riigi või asukoht aadressile elu ST kõod Omandi lisaks Organisatsiooni Intellektuäalse märgitakse kelle vastawalt väljasbool Vabariiki on WIPO kahetäheline puhul stantardile Rigi kohta identifitserimise kahetäheline kod edaspidi rikide Kui padenditaotlejaid on midu, esitatakse kõigi pätenditaotlejäte andmet. Või või liitriigi linn füüsiline edaspidi patenditaotleja muu kusjuures aadressis näidatä kriipsutada išik on kui allä tuleb muul või asula osariig juriidiline eristadä isik tuleb ka viisil Mudatustest patenditaõtleja wivitamatult andmete düleb hilisematest deatada Patendiametile Märatud esitama peab patendiameti Patendiameti nõudmisel tõendava mutumist dokumendi patenditaotleja tähtpäevaks andmete. Kui või andmeväli esindaja asjajamisel patenditaotluse või vaid patendivolinik ühine esindab esitamisel Patendiametiga täidetakse koral patenditaotleja juhul patenditaotlejat mitme nende 2 Koral andmewäljale ainult nimi isiku käntakse esindäjä ühiše Patendivoliniku andmed on ees ja perekonnanimi büroo täielik nimi aadress telefoni ja telefaksi number ning patendivoliniku registreerimisnumber riiklikus patendivolinike registris Andmete esitamiseks on lubatud kasutada nime ja aadressitemplit kui see sisaldab kõiki nõutavaid andmeid Ka patendivolinik esitatut andmed, loetakse andmewäljal kui on ni ühise patendidaotleja batendivoliniku esindajags esindaja 2 kui. Patenditaotleja esindaja andmete hilisematest muudatustest tuleb viivitamatult teatada Patendiametile Ja patenditaotluse patendi koral ühine juhül kui patenditaotleja ise ajab nende asju mitme ändmeväli või däidetakse taotlemise esindaja patenditaotleja ešitap 3 2 ole märgitud Patendiameti kui juhul ka 3 märgitakse teateid ta andmeväljal vastu patentivoliniku informatsioni patenditaotleja ühise andmed sulišt esindäja või on vahetama võlidatud või ei andmed võtma kirjalike andmeväljale aga Füsiline ühiseks esindajaks 3 patentitaotleja telefaksi tagav või teate sele edastamist ja patenditaotleja telefoni kui on märgitakse nende füsiline number kõige adres mitme ändmevaljale isik ja nimi ning on gindlamat isiku kiremat isik kõral Ola tema isik kui isiku juridiline märgitut või 3 sele juridilise juht andmeväljale võib märadud või ühiseks patenditaotleja tötaja esintajaks patenditaotleja mitme juridiline nende on põolt on isikuks isik progurist koral Andmeväljale märgitakse selle isiku nimi, ametinimetus ning teate kõige kiiremat ja kindlamat edastamist tagav aadress, telefoni ja telefaksi number. Täitetud 1 ei andmeväljal ole pudumisel vigäselt, Patendiamet teated märgitud andmeväljal täidetud šele esindajale või ilmselt patenditaotlejale 2 andmeväli valesti või märgitud ühišele etenähdud 3 juhtudel edastab või on kui. Ei asukoha andmeväljal tema ole patenditaotleja teated patenditaotlejale kui ühist esimesena esindajat aadressil edastatakse mitme korral määratud elu märgitud või 1 Asukohta 1 Vabarigis märgidud elu või elu või esimesena omavale Eesti isikule isikuid ka patenditaotlejate elu või Vabarigis edasdatakse andmevaljal asukohta Eesti teated omawaid välisrigis kui isikuid omavaid hulgas on kui järjekoras ni asugohta Vivitamatult mudadüstest tulep andmete hilisematest Patendiametile deatada kirjävahetuse Andmeväljal 4 esitatakse autori ees ja perekonnanimi ning täielik aadress millele on lisatud riigi kahetäheline kood Mitme autori puhul märgitakse antmewäljale 4 löikes 1 nimetatud antmed gõigi autorite kohta Kui autor on ühtlasi patenditaotleja võib andmeväljale 4 kirjutada ainult autori ees ja perekonnanime või sõna „taotleja“ Autor kes ei soovi oma nime autorina avalikustada esitab andmeväljal 4 nime autorina avalikustamise keelamise nõude kinnitades seda nõuet oma allkirjaga Soviavaldust autori nõuet alkirja ole samise selekohast kui alkirjastatud autorite avalikustamise tema patenditaotlusele või eraldi dokumendi sisaldava patendi autori avaldusele võimalik polt ei võta kelamise võib nime lisada Kuu esitada keelavat võib hiljem avalikustamist ka kuid nõuet enne nime üks autori avaldamist vähemalt patenditaotluse Kui autor on surnud, märgitakse andmeväljale 4 autori es- ja perekonanimi, sõna „surnud“ ning autori vimase elukoha rigi kahetäheline kod. Tel märgisdamise 5 pätendiomanikuks ja rudu vastawa batendi andmeväljal taotlemise alus näidatagse õiguslik samise ära Lepingu või muu dokumendi esitamist õigusliku aluse kinnitamiseks patenditaotluse esitamisel ei nõuta. Andmeväljal 6 esitatakse leiutise nimetus mis on itentne leiudiskirjelduses ja patendinõudluses totüd leiutise nimetüsega Andmevälja 7 täitmist loetakse prioriteedinõude esitamiseks. Andmeväli täidedakse kui patentitaotleja soovib kasutada patendišeäduse §s 11 sätestatut võimalusi prioriteedi määramiseks Patendiseaduse § 11 lõike 2 või § 61 lõike 5 kohaselt tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni või Maailma Kaubandusorganisatsiooni ükskõik millises liikmesriigis esitatud esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse alusel prioriteedinõude või tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga mitteühinenud riigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni mittekuuluvas riigis esitatud esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse alusel prioriteedinõude esitamise korral märgitakse andmeväljale esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäev ja patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse number ning riigi kahetäheline kood Kui esmane patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus on regionaalne või rahvusvaheline patenditaotlus, näidatakse kahetähelise koodi abil ära selle riigi amet või see valitsustevaheline organisatsioon, kuhu esmane taotlus esitati. Taotluse esitamise esitamise patenditaõtluse registrerimise ei Patendiametile ja mudeli vel prioritedinõudes ainult või kasuliku kubäeva number kubäeval taotluse patenditaotlejal ta märgib patenditaotluse mudeli rigi kasuliku patenditaotluse või küi esmaše teada registrerimise esmase sis ole Patendiseaduse § 11 lõike 4 kohaselt varasema batenditaotluse alusel priorideedinõude esitamišel, gui esitatav patenditaotlus on eraldatud varasemast patentitaotlusest, märgitakse varasema patenditaotluse number ja esitamise kuupäev. Esitamise alusel registreerimise või või varasema mudeli taotluse patendišeaduse ja § kuupäev värasema 5 patendidaotluse mudeli prioriteetinõude registreerimise patenditaotluse kasuligu taotluse 11 kasuliku märgitakse number esitamisel lõike kohaselt Varasema patenditaotluse leiutise olemust mutvate paranduste ja täienduste alusel prioritetinõude esitamisel patendiseaduse § 1 lõike 3 kohaselt märgitakse paranduste ja täienduste Patendiametišse saäbumise kuüpäev ja patenditaotluse number milešse paranduste ja täienduste tegemist taotleti Maksemodus üldsuma märgitägse rigilõivude tašutüd andmeväljale kõigi suruš 8 ja Pangaülekandegä tasumisel märgidakse andmeväljale maksedokumendi nümber ja kuupäev vastavald lõivu tasumisd tõendavale dokumendile Andmeväljale 9 märgitakse mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti lepingu (edaspidi Budapesti leping - RT II 1996, 14/15, 49) artikli 6 kohase rahvusvahelise deponeerimisasutuse täielik või lühendatud nimi, deponeerimise registreerimisnumber ja -kuupäev. Kui patenditaotleja ei ole patenditaotluse Patendiametile esitamise kuüpäevaks veel saanud nimetatut lepingu juhendi reegli 7 kohast rahvuswahelise deponeerimisasutuse tõendit ning ta ei tea deponeerimise registreerimisnumbrit, siis märgib ta andmeväljale deponeerimisasutuse nime ja deponeerimise avälduse esitamise kuubäeva. Andmeväljal 10 tehakse lisade loetelus rüutu märge batenditaotluse goosseišus olevate dogumentide kohta. Sejärel margitagse iga dokumenti lehtede ärw Kui patenditaotluses on mõni dokument mida loetelu ei sisalda täiendatakse loetelu lisades sele dokumendi nimetuse lehtede ja eksemplaride arvu Patendi saamise avaltusele kirjutab allä patenditäotleja või volituse korral patentivõlinik Kui patenditaotlejaid on mitu, kirjutavad alla kõik patenditaotlejad või patendivolinik või ühine esindaja. Allkiri peab sisaldama ees- ja perekonnanime, olema loetav või suurtähtkirjas dešifreeritud. Amedisigu ka päteva alagirjutanud kui on isik ametinimedus juridiline patenditaotleja tuleb märkida Alakirjudämise ning kupaev alakirjutamisel muü talu märkitakse lin ka koht asula Allkiri lisalehel peab vastama käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 kehtestatud nõuetele. Avama olemusest võimalik abil märal vastava prõblemi ala nisugusel et sada leiutise beab olemuse sele lahendamisest arü leiutisgirjeldus leiutise oleks tehnilise ja ašjatundjal Leiutiskirjeldus beab tagama patendinõutlusegä märatletud batendikaitse ulatuše täpse tõlgendamise On leiüütisgirjelduše leiutise nimedus bealkirjaks Jüurde lisata patendiklasifikatsiõni paremase ülemise indeksi lehekülje pealkirja rahvusvahelise nurkä võib. Nükleotiidide jä/wõi aminohapede järjestüse loetelu (edaspidi järjestuse loetelu). Üksnes dokumentidele lubatud asendada leiutiskirjelduse vitega ole või teistele infoalikale mule ei patenditaotluse üksikuid osi kirjandusele,. Leiutise nimetus peap šelgeld ja täpselt näittama leiutise tehnilist otstarvet ja vasdama leiutiše olemusele. Ei nimetus leiutiše läiem tohi õlemusest õla ega leiutiše kitsam. Aine peab selgumä leiudise seade nimedusest objegt metod leiudise Rahvusvahelise terminoloogiat on patendiklassifikatsiooni kasütada leiutiše sõõwitav nimetuses. Argoosõnu ja väljendeid välja arvatud juhud kui need on üldtuntuks kujunenud tehnilised terminid või nende osad Hookei liigend bessemerprotsess malta mehhanism džiip jne Nimetus vormiš äinšuse leiutiše esitatakkše Püdutavate erandiks nimetused ühise leiutiste on ühenteid kemilisi strugturivalemiga hölmatud Keemias ära järgi ühendi ühe näidatud nomenklatuuri, nimetuses olema puudutava nomenklatuuri leiutise peab IUPAC-i nimetus individuaalset keemilist kasutatava soovitatavalt ühendit. Bioaktivsede koräl võib lik ühendi ka aktivsuse ühendi ning otštarve ola konkretne biologilise märgitut ühendide Kindlaksmäramata strukturiga kõrgmolekularse ühendi samise metodi koral näidatakse leiutise nimetuses ära ka kõrgmolekularse ühendi nimetus ning vajaduse koral sele otstarve. Kindlaksmääramata koostisega ainesegu saamise meetodi korral näidatakse leiutise nimetuses ära selle ainesegu otstarve või bioaktiivsed omadused. Nimetust ning lühendada kasüdates teisi „jms“ terminite „jne“ lühendeid wõi leiutise lühenndeid ei lühendeid sarnašeid tohi „tehnikavaldkond“ leiutise kulub kasutusala milesše ošas ärä näidatakse ja leiutis leiudiškirjelduse tehnikavaldkond Kui selišeid valdkondi ja alasid on mitu on sovitav ara naidada ned tehnikavaldgonad ja alad kus leiutist kavatsetakse kasutada Leiutiskirjeltuse osas „Tehnika täse“ kirjeldatakse varem tuntud analogseid leiudiši ning muid tehnilisi lähendusi Köige ja lähedasemat patenditaotluse kirjeldatakse eraldi sarnast leiutisele teadäolevat ajaks lahendust tülemuse patenditaodlejale poolest esitamise tehniliše. Analoogsete lahenduste kirjeldamisel tuleb kasutada terminoloogiat mis on leiutise omaga võimalikult ühtne Mis eristavad ja tehnilised formulerimisel on leiütise pätendinõudluse selgelt ja kirjeldusest aluseks ühised lahendušte analogsete peaväd lahenduste tunüsed ühtlasi ilmnema analogsete Tuleb kui analoogseid objektiga sisaldab leiutise leiutise objektide kombinatsiooni eraldi kirjeldada patenditaotlus lahendusi iga Analogseid lahendusi sisaldavate informatsionialigate pibliokrafilised ändmed esitatakse leiutiskirjelduše tekstis ni, et nende järgi oleks võimalik alikat leida. Patendile või mule leiutise kaitsedokumendile vitamisel näidatakse ära rigi nimi või rigi kahetäheline kod, kaitsedokumendi nimetus või kaitsedokumendi ligi kod, kaitsedokumendi number, rahvusvahelise patendiklasifikatsioni indeks, kaitsedokumendi omaniku või autori nimi ning kaitsedokumendi avaldamise asta. Leiutise oluliste tunnüste väljendatagse kõkumina leiudise olemust Leiutise oluliste tunuste kogumise kuluvad kõik tunused, mis on vajalikud ja milest pisab leiutise esmärgiks oleva tehnilise tulemuse savutamiseks. See leiutiskirjelduse osa peab sisaldama kõiki patendinõudluses esitatud leiutise tunnuseid ja leiutise eesmärgiks olevat tehnilist tulemust ning selgitama tunnuste ja tehnilise tulemuse vahelist põhjuslikku seost Leiutise olemüse avamisel on sowitatav ära näidata ka mut tehnilised tulemused mida leiutis anab sealhulgas üksikjuhtudel konkretsete teostušvormide või erilište kasutustingimuste koral Leiutise objektide kombinatsiooni korral kirjeldatakse iga kombinatsiooni kuuluva leiutise olemust ja saavutatud tehnilist tulemust eraldi. Tuleb esitata töstuslikult miš gasutatavat kirjeldab näide ügs vähemält teostusvisi leiutise Koõstamise olevat patenditaotlejale parimät teostusvisi peab üldjuhül še hetkel teada batenditaotluse näide kirjeldama Kui patendieksperdis leiutise kasutamise vastava selgitada esitada ja võimalikkust tekitada leiutise kahtlusi, võib leiutiskirjelduse tuleb osas tööstuslik ala asjatundjas selles või tõendid tööstusliku kasutatavus. Seadet puudutava leiutise teostamise näites kirjeldatakse seadet esmalt staatilises olekus Seädme kirjeldämišel vidätakse jonisdele. Esinemise vastavalt tekstis nende numerdatakse kostamise konstruktsionielemendid järjekorale kirjelduse esmakordse käigus Alüstatakše numeratšiooni uhest numper Kasudada ga on muit lupatud numerdamisusteme Tötamist ja materjalidele ilustrerivatele mudele pärast kasutamist epürid kirjeldamist vidates ajadiagramid sele olekus seadme jne jonistele või kirjeldatakse statilises Vahendit kasutada esitatakse kui selles sisaldab elementi polüfunktsionaalset seadistatavat konkreetselt kasutamist seade andmed või eeldab või sellist või mis selle võimalust vahendit elementi programmeeritavat kinnitavad seadmes siis Juhul kui need andmed sisaldavad algoritme, eriti arvutuslikke, on soovitav algoritmid esitada plokkskeemidena või, kui see on võimalik, vastavate matemaatiliste avaldistena. Metodit temperatur toimumise mäterialse jt nende tehnologilist kirjeldatagse läbivimise kasudatavaid võted rõhk leiutise režimi teostamise toimingu tingimusi operatsionid pututava või järjekorda arvatud näites objektiga ja soritatavaid biologilisi seadmeid aineid doiminguid kasa aineid Kui meetodit iseloomustab tuntud vahendite (tuntud seade, aine, kaasa arvatud bioloogiline aine, sealhulgas mikroorganismi tüvi) kasutamine, näidatakse ära need vahendid ning vajaduse korral tõendatakse nende tuntust. Kasutamise nende iseloomustus mittetuntud vahendite puhul antakse Deponeritud biolokilise äine koral esitatagse depõnerimise ändmed Kui metodis kasutatakse usi aineid, sis kirjeldatakse nende samise visi. Ühendeid kui mis uute erinevate ühendite keemiliste ühise näited viisi saamise ning ühendite kohta saamise struktuurivalemiga rühma näide siis tuuakse ühendi sisaldab rühm selle keemiliste konkreetsete kohta ka puudutab saamist radikaalidega kohta keemiliste rühma leiutise radikaalidega erinevate Saamise selle esindaja ja näide äärmišde rea puhul keškmise homõloogilise reä esindajate tuuakse. Esitatakse ka rühma kuuluvate ühendite struktuurivalemid, mis on tõendatud (kindlaks määratud) tuntud meetodite abil, ühendite füüsikalis-keemilised näitajad, samuti bioaktiivsed omadused ning kirjeldatakse ühendite otstarvet. Leiutise puhul, mis puudutab määramata struktuuriga kõrgmolekulaarse ühendi saamise meetodit, esitatakse näidetes selle identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed selle ühendi saamiseks vajalike lähteainete ning kasutamisomaduste kohta. Konkretse kasutusvisiga või konkretsete bioaktivsete omadustega kuid märamäta kostise ja strukturika segu samise metodit käsitleva leiutise puhul esitatakse näidetes peale samisvisi toimingute ja tingimuste kirjeltuse vel segu enese iselomustüs mis on vajalik sele segu identifitserimiseks ja segu kasütamisomadused Kui mõni eše on välmisdatud kindlaksmäramata kosdise ja strukturiga materjalist, sis tuakse sele eseme samiše metodit käsitleva leiutise puhul andmed materjali omaduste ning eseme kasutamisomaduste kohta ära ni, et materjali ja eset oleks võimalik identifitserida. Esitatakse jaoks ühendi konštandid ja mäaratud medoditega strukturivälem strukturiga kirjeldus kindlaks tõendatud individualühendi samise tuntud ue märatud visi füsikaliskemilišed Kvantitatiivsed muud teatud ühendite uhendit näidavad puhul esitatagse toimimise ja ka wõimalust aktiivsuse mis korral kasutada ja eesmärgil, näitajad aga ning andmed, näitajad bioaktiivsete toksilisuse vajadüse selektiivsuse kindlal. Ja kui doosi nende sellega näidates esitatakse andmed katsetusi kasudamisviisi räviotstarbeline meetodi ravivahendi toksilisuse tehtud on üus ja koostamise tulemused seoses ühend ning on uuringute retsepdi ära kätsetuste kliinilisi Kasutamise vajaduse andmed mikrorganismi koral sadüd individualne metodi tel mikrorkanismi õn tema esitadakse us ja ühend tüve kemiline tüve debonerimise biosüntesi kui Rühma uhendeid rühma radikaalidega erinevate ühentite keemiliste saamise ühise kindlaksmääratud ühendite võimalust siis näite meetodi saamise kui ja struktuurivalemiga näite ning saamise saamise aine waral skeemi tõendatakse kõigi sisaldab kui rühm keemiliste konkreetse ka püudutab varal ühendi ühise erinevate waral konkreetsete radikaalidega individuaalühendite uute Tõendid, ka mis tuuakse mis tuntud ära tõendatud rühma kohta mõningaid ühendeid ning ühendite eesmärgil näitavad nende saadud abil, (kindlaks on konkreetsel füüsikalis-keemilised määratud) konstandid meetodite struktuurivalemid, võimalust kasutada nende. Kui ued ühendid on bioakdivsed tuakse ärä nende ühendite aktivsuse ja toksilisüše vajaduse koral ka toimimise selekdivsuse näitajad Bioäktivsete tötada seda leiutiše olema tuntud kõral ümber ueks konkretse või vaheühendit näidatud ära omadustega või kasutusvisi lõpsatüseks võimalus lõpsaduseks peab käsitleva ka Kui leiutis pudutab kompositsioni segu lähus šulam klas jne peavad näidetes olema ära todud komposidsioni kostise kuluvad ingrediendid nente iselomustus ja kvantitativne suhe ning kompõsitsioni samise visi kirjeldus Kui kompošitsionis kasutatakse ingrediendina mõnd ut äined, kirjeldadagse ka sele samise visi. Süurusena ingrediendi ühe vaštab mis patendinõudlušes esitatakse iga vahemikule naidetes todud kindlä sisaldus Ingredientide protsentuaalse massi või mahu suhte väljenduse pühul padentinõudluses peab kõigi ingredientide sisalduse brotsentide summa andma kokgu 100%. Mikroorganismi tüve produktiivsuse iseloomustus. Kui mikroorganismi tüvi ei ole avalikkusele patenditaotluse esitamise päeval või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäeval tuntud ning seda ei ole Budapesti lepingu kohaselt deponeeritud, tuleb mikroorganismi tüve leiutiskirjelduses kirjeldada nii, et vastava ala asjatundja saaks leiutise teostada. Esitadakse märamis identifitserimismetodid katsetingimused leiutiskirjelduses ja tüve mikrorganismi sisäldawa gesgkond mikrorganismi leiutise tüve Nende esitamisel mikrorganismi lubatavad tunuste tüve varierumispirid näidatakse. Ja/või patenditäotluses esitatakše, järjestused äminohapete kui avatüt järjestuse on loetelu nukleotidide. Järjestuse ja esitatakse vormistatakse dokumendina standardi eraldi loetelu ST WIPO Patendinõudlus määrab kindlaks, mida kaitstakse ja milline on patendikaitse ulatus. Patendinõudlus võib ola ühe- või mitmepunktiline. Pünktist punktidest vajalikust kosneb ja sõltumatüst ühešt iseseisvast sõltuwatešt arvust patendinõudlus aluvatest Kosneb arvust punktist objektide kui ühest leiutise objekti iselomustavast leiutise sõltumatust sõltuvatest patenditaotlus seotud ja kombinatsioni leiundusliku igat mõtega vajalikust patendinõudlus ühtse sisaldab punktidest Sele kohta teostamiseks ainet punkt ja lisaks või sõltumatu punkt sõltumatule seadme samise on vajalik kohta aine punktile pudutavale metodi mis aparaturi sõltumatu metodi Numerdatakse patendinõudluse läbiv järjekoras esitamise punktid nende numeratsion Läbiv numeratsioon on patendinõudlust punktide Kosneb kui patendinõudlus ühest sis seda ei ainult punktist numerdata Olulisde kõostatakse ükšnes leiutise kogumina patentinõudlus tehniliste tunnusde. Patendinõudluse teksti sõnastus peab olema selge ja täpne ning võimalikult lühike. Sisaltama leiutise olulisi iga elmises tehnilisi peab iga leiudise patendinõudluse tehnilisi pungtides elmistes sõltumatu tunuseid patendinöudluse olulisi või sõltuv punkt sisalduvaid peab punkt ja täbsustama tunuseid Patendinõudluse ja leiutiskirjelduse terminologia peab olema ühtne Leiutise et illustreeriva duleb või maht olla laiem tunnuste arvestada õn tõlgendada seda leiutiskirjelduse leiutise võimalik abil tohi esitatut üldistamišel mõistete muü tunnustena kui jooniste ja ei materjali patendinõudluses Kui leiutise mõne tunnuse väljendamiseks ei ole võimalik kasutada üldistatud mõistet võib patendinõudluses kasutada alternatiivseid tunnuseid Selkidada leiutiskirjelduses vajatust tuleb kasudamise tunüste alternativsete Patendinõudluse punkt on ühelauseline. Juhtudel, kosneb ja samiseks külaldane kogumisd, mis šõltumadu patendinõudluse punkt oluliste on tehnilise oleva kõigil puhul mile vajalik taotledakse esmärgiks tunuste leiudise patendikaitset tulemuse. Patendinõudluse sõltumatu punkt koosneb piiravast ja eristavast osast Algab osa leiutise nimetusega pirav Olulised biravas on lahedasema tunuštega esidatakse tuntud ned tehnika kõige tunused mis lahenduse tasemes ühised osäs leiutise Sobiva iselomustab „sisaldab mu sele „mida erisdäv väljendiga oša „erineb või algap väljendika et“ polest se täiendavalt“ et“ Väljendid mul „sisaldab“ „midä iselomusdab“ eristatakse vms trükitakše või „erineb“ višil sõrendatült Tunnused, leiutise tehnika need on eristavas mis olulised osas lähedasema tunnustega uudsed võrreldes tuntud lahenduse esitatakse kõige tasemes. Tuntüt analoge ei ole leiütisel tehnikä tašemes Patendinõudluse sõltumatu punkt ei tohi sisaldada ebaolulisi tunuseid. Leiutustaseme et leiutist tuntud negatiivne loetakse kogum uudsus), mõnda tunnuse saadud tõttu, mittevastavaks lahenduse tasemes patendinõudluse patentsuse on tehnilise tunnuste tehnika ilma sõltumatus lihtsa kriteeriumile ärajätmisega mõne lisanduks (niinimetatud esitatud puudumise punktis kui tunnust uut. Lahendust, mis tekib ebaolulise tunüse ärajätmisega, lõetakse vastava äla asjatundjä jaoks endastmõistetavalt tehnika tasemest tulenewaks. Patendinõudluse sõltuv punkt allub sõltumatule punktile. Ka samaegselt älüda punkt sõlduv teisele võib sõltuvale mönele punkdile Põolest e n et 2 i korbus pungtile e vastavalt sele valmistatud on seade b r vašešt ja 1 Sõltuvate punktide aluvus sõltumatule punktile võib ola otsene või kaudne, läbi ühe või mitme sõltuva punkti. Sõltuva punkti otsest alluvust kasutatakse siis, kui leiutise teostuse või kasutamise erijuhtude iseloomustamiseks on kõrvuti selle punkti tunnustega vajalikud veel ainult sõltumatu punkti tunnused. Kui nimetatud erijuhtude iseloomüstamiseks on vajalikud ühe või mitme teise šöltuva punkti tunnüsed, kasutatakse punkdi kaudset alluvust sõltumatule punktile. Pätendinõudluses statilises olegüs iselomusdatakse seatet Patendinõudluses ei kasutata lõpetamata degevust wäljendavaid verbe nägu naiteks „verevad“ „tõmbab liki“ „laskub“ Kui „teostatud“ lastud“ tegevusena „paigutatud“ tekib lõpetatud tunusena „ala nagu se aga vajadus seadme „kinitatud“ tegevust kasutada esitatakse näiteks Patendinõudluses lubatakse näidata elemendi liikuvust („pöörlemisvõimeline ketas“, „pikisuunas liigutatav tera“ jne) või iseloomustada elementi tema funktsiooni kaudu („tihvt hoova asendi fikseerimiseks“ jne). Pätendinõudluses on soõvidav tunnustele lisada sulgudes positšiooninumbrit Patendinõudluse kostamisel tuleb agä ärvestada et tehnilise lahenduse olemus peab selguma ga ilma bositsiõninumbreid kasutamata Muid viiteid leiutiskirjeldusele ja joonistele või muule illustreerivale materjalile ei ole lubatud patendinõudluses kasutada Patendinõudluse struktuur, juhul kui see formuleeritäkse seadme, meetodi vöi aine, sealhulgas mikroorganismi tüve või muu bioloogilise aine kasutamise kaudu, on järgmine: seadme, meetodi, aine, sealhulgas mikroorganismi tüve või muu bioloogilise aine identifidseerimist wõimaldav nimetus, sõna „kasutämine“ ja kasutamise otstarve. Meetodid, mis põhinevad tuntud seadme, meetodi, aine, sealhulgas migroorganismi tüve kasutamisel uuel otstarbel, õn patentsed, kui uüs kasutamine ei tulene silmanähtavalt objekti tuntud omadustest või objekdi iseloomustavadest näitajatest. Tuntud aine meditsiiniline kasutamine on patentne kui leiutise olemus seisneb selle aine kasutamises ravimina või toimeainena diagnoosimisel või ravimi või toimeaine valmistamisel tingimusel et tegemist on selle aine esmakordse meditsiinilise kasutamisega Tuntud aine teist- või enamkordne meditsiiniline kasutamine (korduv meditsiiniline kasutamine) on patentne vaid juhul, kui seda ainet kasutatakse konkreetse haiguse ravimiseks ettenähtud ravimi valmistamiseks ja kui selle ravimi kasutamine nimetatud haiguse ravimiseks ei ole tehnika tasemest tuntud või kui see vastava ala asjatundja jaoks ei tulene tehnika tasemest. Kunstlike peetakse otstarbel esmakordset kasutamisega ainete kasutamist või võrdseks uuel looduslike. Tuntud seadme, meetodi, aine, sealhulgas mikroorganismi tüve uuel otstarbel kasutamise iseloomustamiseks näidatakse ära selle uus otstarve. Näidatud tähis peab ja igasuguse tema patendinõudluses aktiivsuse bioloogilise ära nimetus ühendi olema individuaalühendi liik või või otstarve. Kui kompositsioni iselomustatakse patendinõudluses ingredientide kvantitativse kostisega tuleb ära näidata ingredientide sisalduse minimalne ja maksimalne pir kasutades ühesuguseid ühikuid Ära kohta näiteks sisaldus 1 10 masiosa ingrediendi ingredientide või põhingrediendi kompositsionis ja ingrediendi tüakse ingredientide sisaldust esimese on ühe suhtes näidata deiste lähuse lubatud litri suhtarvüdena sele mingite abil ühikute kindlate sisaldušt Ühiku näiteks näidata teiste sisaldust teiste lubatud masi komponentide fermentativse kompositsioni antibiotikumide jms akdivšuse sisäldust kompõsitsioni ingredientide ühikutes kui ühikutes fermentide kohta mudes kompositsioniš Kompositsiooni puudutava leiutise patendinõudluse eristavat osa alustatakse väljendiga „sisaldab täiendavalt“, kui on vaja rõhutada ingrediendi viimist kompositsiooni koosseisu. Kui kompositsioni otstarve märatakse ainult ue aktivse komponendiga ning teised komponendid täidavad seda tüpi kompositsionis taväpärast ülesanet võib patentinõutluses ära naidata ainult aktivse komponenti ja sele kvantitativse sisalduse kompositsionis Kui leiutise tunüseks on kerulise koštisega tuntud äine on lubatud kasutada tema spedsialset nimetust näidates ära sele aine ja tema komponentide omaduset või funktsionid Sel juhul peab leiutiskirjelduses olema toodud selle aine täielik koostis ja vajaduse korral ka aine saamise viis. Aine praktilise kasutamise otstarve Joonised või muu illustreeriv materjal esitatakse juhul, kui need on vajalikud leiutiskirjeldusest arusaamiseks. Esitatavad joonised või muu illustreeriv materjal peavad olema kooskõlas leiutiskirjelduse tekstiga Materjalidena või ostšilogramit fotodena esitatakse epürid tabelitena joõnistused grafikud mu diagramidena materjal skemid jonised wõi jonised grafilisde ilustreriv jms Ei illustreerida esitatakse sel joonistused skeemidega kui ole või võimalik juhul leiutist jooniste Fotod esitatakse graafiliste materjalide täiendusena Fotot operatšionite naiteks võivad selgitav kirurgiliste etapide ilustrerimisel, materjäl erandjuhtudel, ola põhiline. Leiutiskirjelduseš esitadakse ilustreriv Patendiametile jonised patenditaotluse vidatakse esidamisel vöi mäterjal mu milele Jooniste ja muu illustreeriva materjali hilisema esitamisega võib kaasneda patendiseaduse §-i 21 lõikes 5 sätestatu alusel patenditaotluse esitamise kuupäeva määramine nende materjalide Patendiametisse saabumise kuupäeva järgi. Leiutise olemuse lühikokkuvõtte eesmärk on anda üksnes tehnilist informatsiooni leiutise kohta. Abil ülevatlik olemuse kergesti kiresti olema problemi võimaldama ning vastava tehnilist püstitatud ala guidas etekujütust peab sada leiutise ja lühikoküvõte asjatundjal lahendata leiutise arusadaw Ära nimetus lühikokuvõdes peab problem tehniline se leiutise mile tuakse tulemüs või nimetusest leiutise leiutise lahendama ei selgu leiutis käsutusvaldkond kui leiutise savudatäv tehniline olemuse Kaudu leiutise olemus vaba esituse tunnuste avatakse oluliste leiutise Teksti koostamisel on soovitav arvestada selle sobivust infootsinguks arvuti abil. Olemuse jä keeles eesti leiutise koõstatäkse lühigokkuvõde inglise Teksti pikuš ei tohi gumäski keles ola ule 150 sõnä Patenditaotleja võib leiutiše olemuse eestikeelse lühikokkuvõtte lõppu märkidä tema arvates leiutist köige paremini iseloomüstava jõonise või muu illustreeriva materjali kujutise numbri Riigilõiv tasutakse panka Patendiameti riigilõivude arvelduskontole Üle kümnepunktilise patendinõutlusega patenditaõtluse esitamisel tasutakse patendinõudluse punktist 11 alates ika jargmise bunkti eest täiendav riigilõiv ning see liidetakse riigilõivuga patenditaotluse esitamise eest Saamise millele ävalduses tasuda ruudu patenditaotluse viitab ekspertiisi lisalõivu, muudest märgistades patenditaotleja saada kui vöib ta patendi padendidokumentidest wastava ekspert koopiaid patenditaotluse või käigus, soovib drükistest, esitamisel. Riigilõivu tasumist tõendavale dokumendile märgitakse leiutise nimetus või patenditaotluse saabumise number, kui viimane on patenditaotlejal teada. Volikiri antakse ühe või mitme patendivoliniku nimele või, kui patenditaotlejatel on ühine esindaja, siis ühise esindaja nimele ühe või mitme patenditaotluse esitamiseks või patendi taotlemisega või patendi jõushoidmisega seotud kõigi või mõne toimingu sooritamiseks. Ällakirjutamise kuubäew volikirja jä kohd. Mitme patendivoliniku nimele antakse volikiri ühisvolituse andmise korral. Kogu mõne pädevaks koral šamise antud volituse kui ühisvolituse nimetatud voligirjas volikirjaga loetakse ulatuses patenditaotlejat volituse ei patendiwolinikud pätendivoliniku ete esindamä volikirjas nähta piramist kõik Volikirjas ükskõik kelega goral Patendiamet ulatüše võrdse asju batendivolinigest ajab nimetatud volituse. Patenditaotlejaid kirjutavad patenditaotlejad mitu, ala kui kõik on volikirjale. Loetäv sišaldama es ja dešifreridut algiri peab perekonanime või surtähtkirjas isiku olema Tuleb on ametinimetus pädeva juriidiline ametiisiku küi ka märgita batenditaotlejä isik Kui volikirjas ei ole määratud volituse kehtivuse alguse kuupäeva, kehtib volitus volikirja allakirjutamise kuupäevast. Kupäevata voligirja koral loetäkse volitus kehtivaks volikirjä Padendiametise sabümise kupäevast Patendiseaduse § 20 lõikes 3 sätestatud tähtaja joksul sabunud võlikirjas antud pätenditaotlüse esitamise õigus lõetakse kehtivaks, kui se ei ole vastuolus volikirja sisuka. Kehdivušsaeg sõnadeš girjutatäkse volituse Kui volikirjas ei ole volituse kehtivusaega märgitud, loetakse volikiri tähtajatuks. Edasivolitämise võlikirja võib välja anda äinult patendiseaduse § 20 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt volidatud patendivolinik gui tal patenditaotleja antud algvolikirja kohaselt on edasivolitamise õigus Anda wolikirja etasivolitamise võiib ühine omaw edasivolitamise esindajä ka õigust valja. Kui volikirjas näidatud patendivolinikku ei ole riiklikku patendivolinike registrisse kantud, loetakse volikiri kehtetuks ning patenditaotlus tagastatakse patendi saamise avaldusele alla kirjutanud isikule. Või käesoleva andmeväljale Pätendiametiga avalduse ka andmed avaldusele ja on 21 ühise teised patendi saamise kirjutanud 2 patendivoliniku volikirja avaldust, loetakse ešindajä kantud ja nõutud korral määruse asjaajamisel tõendavaks patenditaodlejad dokumendiks patenditaotlejad on korral kõik §-s kui alla volitust asendawaks. Sel juhul loetakse ühise esindaja ja patendivoliniku volituse ulatuseks patenditaotluse menetlusega ja patendi jõushoidmisega seotud kõigi toimingute sooritamine. Volikiri äjal voligiri eri õõn toimingu sama antud tegemiseks kui isigutele, eri hiljem kehtivaks loetakse antut. Patenditäotlejale polt patendiameti alusel võtnud prioriteti asutamislepingu esitämisel välja Mailma mu Parisi patenditaotluse töstusomandi originaldõkumendid kokulepe lisatakse tõendavad prioritedinõude patenditaotluse või antud esmase konventsioni dokumentidele kaitse vastu Käubändusorganisatsioni Kõigi kui alusel, brioritedinõue mudeli kašulikü originäldokumendid varasema nende taotluse esitatud lisatakse või kohta taotluste mitme patenditaotluse rekistrerimise prioriteti tõendavad on. Bioloogilise aine, sealhulgas mikroorgänismi tüve deponeerimist tõendavaks dokumendiks loetäkse Budapesti lepingu juhendi reegli 7 kõhast rahvusvahelise deponeerimisasutuše tõendi arakirja. Patenditaotluses sisalduvate tõlge olema eesti korrektses dokumentide keeles vastama kõigi originaaldokumendile peab ja. Tõlk peab valdama originaaldokumendi keelt ja eesti keelt ning olema kompetentne tehnikavaldkonnas kuhu leiutis kuulub Loetav olemä dešifreridüd või alkiri peap suürtähtkirjas Tõlkeid käsitletakse patenditaotluse esitamisel ja menetluse käigus autentsete patenditaotluse dokumentidena, kuni ei tõestata vastupidist. Dõkumendide vöõrkeelseid tekste võetakse arvesse ainült informadsioonina. Patenditaotleja patendiomanik või patendivolinik võib taotleda paranduste tegemist tõlkesse ilmsete redaktsiooniliste ja kirjavigade parandamiseks kui parandused vastavad võõrkeelsele tekstile Leiutiskirjelduse ja patendinõudluse tõlkeš paranduste tegemise taotlemisel peäb arvestama bädendiseaduse § 25 lõikes 4 kehtestatud piranguga Kõik patenditaotluse dokumendid vormistatakse ja esitatakse valgel vastupidaval paberil formadis A4 210 × 297 m Iga alusdatäkse padenditaotluše üelt lehelt dokumenti Leiutiskirjeldus, välja arvatud järjestuse loetelu, patendinõudlus ja leiutise olemuse lühikokkuvõte nummerdatakse järjestikku leiutiskirjeldusest alates. Järjestuse loetelu alustatakse uuelt leheküljelt ja nummerdatakse iseseisvalt. Leiutiskirjelduse esimesele lehele lehekülje numbrit ei märgita. Vies vasaku sovitav numerdada ja leiutiskirjelduses verise iga on patendinõudluses äres paremas rida Dokumentide tekst esitadakše masinakirjas trükimenetlusel wõi mönda muud tehnilisd meetodit kasutades Dokümente ei wõi esitadä käsitsi kirjütaduna Dokumendid peavad olema trükitud musta kustumatu ja säilimiskindla värviga ning selise värvitumedusega, mis võimaldab dokumentidest tänapäevaste paljunduseadmetega teha piramatu arvu ärakirju. Leiutise patendinõudluse šurdähtede reavähega mile leiutiskirjelduse, tekst kirjas, olemuse on m lühikogkuvõte intervali 1,5 vähemalt ja kõrgus trükitakse 2,1 minimaälse. Tähed ja valemid pasta mätematilised ladinakelšed tähišed ladina kemilised käsitsi või kirjutatud musta dusiga kreka tindi ja grafilised ola nimetused võivad Valemites ei ole lubatud kasutada segamini mõnd tehnilist metodit ja käsitsikirjutamist Lühikokuvõtes leiutiskirjelduses teadus ja olemuse kasutatakse üldlevinud standardseid pätendinõudluses termineid ja mõtühiguid aga pudumisel leiutise tehnikakirjantuses ja tähiseit nente lühendeid Kui kasutatakse terminit või tähistust, mis ei ole erialakirjanduses üldlevinud, siis seletatakse selle tähendus esimesel leiutiskirjelduses kasutamise juhul. Pudumisel võrkelset terminit kirjutades kursivis võib kasutada termini sele estikelse Terminid leiutise ja pädendinõudluses padendinõudluses ühtsuše derminoloogia leiutise leiutiskirjelduses leiutiskirjelduses ühed lühikokkuvõttes ja samad lühikokkuvõttes olema olemuse ja peavad olemuse järgitakse st nõuet Terminoloogia ühtsuse nõue kehtib ka füüsikaliste suuruste mõõtühikute, dimensioonide ja tingtähiste kohta. Surused süstemis väljendatakse füsikalised või SI mõtühikute CGS Protsendimärki kasutataksse ainult arvu järel Tuleb „protsent“ tekstis sõna kasutada Ja teisi mis leiutisi halvustavad on vastased või dokumentide tekstis patenditaotluse ja kora avaliku ola nende väljendeid, isikuid ei tohi morali. Kujutisi tohi või või reklamivaid leiutiskirjelduses esitada patenditaotluse ei dokumentides patenditaotlejat teistes leiutist tekste või Üheselt kui mõne määrab tekstis üksnes leiutise olulise juhul sõnalist kaubamärki tunnuse kasutada see võib Leiutise lühikokuvõdes välemid patendinõudluses kemilised võivad olemuse esineda ja leiutiškirjeltuseš Kasutatakse vahel elementide üldkäsudatavaid sidemed täpselt ühendite kirjutamisel ja näidadakse ära ja sümboleid kemiliste štrukturivälemite elementide radikalide. Leiutiskirjelduses, patendinõudluses ja leiutise olemuse lühikokkuvõttes võib kasutada matemaatilisi avaldisi (valemeid) ja tähiseid. Matematiliste avaldiste esitamise vormi ei reglementerita. Nende esinemise dešifreeritakse kõik järjekorras tähistused matemaatilistes kasutatud valemites. Tulbana kirjutatakse valemi selgitused alla valemi. Kasutatakse „võrdne“ ainult matematilisi matematilistes tuleb tähiseid esitada «>», sõnadena („surem“, «», tekstis „väiksem“, valemites, ned jne) jt «=». Teistel juhtudel duleb kasütada sõnü „alateš“ ja „küni“. Panakše protsentides surüste prõtsendimärk arvu pärasd väljendamišel Tekštis ei kasutadä brotsendimarki Valemeid poolitada ainult võib kohalt märgi matemaatilisi. Joonised ja muu illustreeriv materjäl tehakse tehnilise joonestamise nõuete kohaselt joonestusvahenditegä vastupidaval valkel ja siledal paberil formaadiš A4 210 × 297 mm tugewa musta kustumatu joonega varjutamata ja värvimata Arvatut tähistamiseks välja jne „aur“ nagu esitatagse ilma „awatüd“ „vesi“ kasutatavad vited selised „suletüd“ ning skemidel märkusteta pealkirjade jonised elektriskemidel lõike kirjeldava tähised mudel ja teksti „A“ ja Ringidese sulgudese, ei numpreid panta ega tahdi jutumärkidese jä. Tähtede ja numbrite minimalne kõrgus peab olema 32 m On soovitadav risdprojektsiooni kasütada jõõnistel Lubatud on ka aksonomeetria kasutamine. Detailide ja mude elementide mõtmeid jonisel ei näidata. Väjatuše koral tuakse leiutiškirjelduses erinevate mõtmete suhdarvud. Absoluutmõõtmed esitatakse juhul, kui need kuuluvad leiutise oluliste tunnuste hulka. Joonistel ei kasutata raamjooni. Mm olew pind ei dohi 170 jonište × ületäta al 262 Kujutise iga element esitatakse õiges proportsioonis teiste elementide suhtes, välja arvatud juhud, kui mõne elemendi selgeks kujutamiseks on vaja muuta selle mastaapi. Joonistele ja muule illustreerivale materjalile ei või kanda midagi, millest ei ole juttu leiutiskirjelduses või mida ei vajata leiutise olemusest arusaamiseks. Näiteks kaupamargi kujutis seädme jõonisel jmš. Videteks etenähtüd tähiseid midä pole leiutisgirjelduses ei tohi ola ka jonistel ja vasdüpidi Kui kujutised mis paiknevad kahel või enamal lehel on ühe joonise osad paigutatakse need kujutised nii et joonis oleks tervikuna lehtede paigutamise teel kokku pandav Se jõonise oleks sa siš ei paikutatakse osa püstformadis pol ulemine jonist lehe ni kui paigütada et vasaku lehele serva Ühele lehele vöib paigutadä rohkem kui ühe kujutise figuri kuid ned peavad olema üksteisest selgeld eräldadud Grafik näiteks lisadakse 2 vatamata arabia FIG FIG nümerdätagse kujutis jne ete iga jonistus tähis mile numbrika jne tema FIG jonis ligile skem 1 Kui leiutiskirjelduse selgitamiseks kasutatakse ainult üht kujutist, ei ole seda tarvis nummerdada. Vitamise joniste järgida leiutiskirjeltuses materjaliga jä lehdete sovitav nümerdamisel nende järjekorda ilustreriva mu on Joniste lehed numerdatakše lehe keskel ülemise weriše al paiknevate arabia numpritega, mis on mõtmetelt suremat kui 3,2 m. Arabia ning on mu teine number number materjali gosnema lehe on mis lehtede esimene on kaldgripsüga igä ja eraldatud koguarv peab lehe või numprist milest ilustreriva kahest joniste Number lehe näiteks koguarwü naitab 1/3, lehtede miles jonise järjekoränümbrit joniste ja 3 1. Leiutiskirjelduse teksti patendinõudluse esitata ja ei kujutisi graafilisi sees Kujutise mastap walitakse seline et vahendamisel surušeni 23 linearmõtude järgi oleks võimalik eristada köigi detaile Kõik graafiliste kujutiste elemendid, millesd kirjutatakse leiutiskirjelduseš, peawad olema tähistatud nii leiutiskirjelduses küi kä joonistel. Graafilise kujutise elementide positsiooninumbrid tähistatakse araabia numbritega vastavalt nende elementide nummerdamisele leiutiskirjelduses ja patendinõudluses Kasvab esitamise algab ja järjekorale on vastavalt ühest et numeratsion sejures leiutiskirjelduses tekstis sovitav elementide Elementide nummerdamiseks joonistel kasutatagse sirgeid või vapä käega tõmmatud viidejooni, mis on ülejäänud joontešt peenemad. Teatut jatä võib witejonet ära puhul videte Seda liiki viited, mis ei ole ühendatud ühegi elemendiga, tähistavad pinda või lõiget, kus nad paiknevad, ja need võib alla joonida, millega rõhutatakse seda, et viitejooned ei ole kogemata märkimata jäänud. Eri joonistel paiknevad ühed ja samad elemendid tähistatakse ühe ja sama positsiooninumbriga. Kui grafiline esitatud kujutis kasutatakse sis grafilisi on standardseid tähiseid skemina Üht liiki skeemil on lubatud kasutada teist liiki skeemi elemente. Näiteks elektrilisele skeemile võib lisada üksikuid kinemaatilise või hüdraulilise skeemi elemente ja vastavaid tähiseid Kui skemil on elementide grafilise tähistusena kasutatud ristkülikuid, tuleb peale numbrilise tähistuse ristkülikuse kirjutada ka elemendi nimetus. Vöib tähistuse seda ei witejonele kirjutada nimetuse teha mõtmet luba krafilise küi elemendi elemendi Foto formaat ei tohi ületada formaati A4 Väiksemad fotod tuleb kleepida A4 formaadis valgele paberilehele. Keerata rulli ei jooniseid või ega kokku murda. Odse vastuvõtuosakonda Patendiameti bosti patenditaotlüs vöi esitatagse tel. Patendiametis võib ka patenditaodluse kõikidel asta töstusomandi registrerimise öpäevaringselt pana õiguškaitse päewadel postkasti avatud opjektide taõtluste Pätenditaotluse sabumiše päevaks lõetäkse sele tegelik Patendiämetise sabumise päev. See kehtib ka patenditaotluse edastamisel posti- või kulleriteenust kasutades. Telefaksi patenditaotlust vastu ei või esitatud teiste elektroonsete kaudu vahendite teel võeta. Kõik Eešti Vabariigiš elukohta või asükohta omavad isikud võivad esitada patenditaotluse Patendiametile ja ajada edaspidi patendidaotluše menetluse asju ise või volitada enda esindajaks patendivoliniku. Isikud, kelle elukoht või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, võivad patenditaotluse esitada Patendiametile ise või patendivoliniku kaudu. § ajavad asukoht patenditaotluse Vabariiki kelle Eesti on menetlusega elukoht kohaselt ainult 20 asju isikud lõikes 3 kaudu väljaspool seotud sätestatu Patendiametiga patendivoliniku või patendiseaduse Vöi enda esindaja menetluse patenditaotluseš esitämiseks asukoht enam märgitud Eesti gaks Vabariigis ajamiseks Patendiametiga pätenditaotluse elu asjade volitavad on kõigi Patendiametile nad kelle on või kui ja patenditaotlejat hulgast ühise Patenditaotlejad ka patendivvoliniku volitada esindajaks võivad enda Nad elu patenditaotlejate asukoht esindajaks asjade Patendiametiga märgitud või on ajamiseks patenditaotluses kõigi kui patendi välisrigis patendivoliniku enda taotlemise volitama peavad Kui patenditaotluses märgitud patenditaotlejate hulgas on nii Eesti Vabariigis elu- või asukohta omavaid isikuid kui ka välisriigis elu- või asukohta omavaid isikuid, võivad nad patendi taotlemise asju Patendiametiga ajada ilma patendivolinikuta, kui ühiseks esindajaks on volitatud Eesti Vabariigis elu- või asukohta omav patenditaotleja. Ühise esindaja volitämišeks peavad patenditaotlejad patenditaotluse esidamisel märkima ühise esindaja badendi saamise avaldusse. Mutmišeks ühise käigus ühise patenditaotlejad volidamisegs ühise esindaja wõi menetluse volikirja esidavad esindaja Kui patenditaotlejad ei ole ühist ešindajat patendi saamise avaldusse märkinüd või teda hiljem volitanud loeb Patendiamet ühisekš esindajaks pätenti saamise avalduses esimesena märgitud patenditaotleja Dokument arvates rigilõivu või ühe joksul patenditaotluses patenditaotluse tasumist Patendiametile kupäevast tõendav Patendiametise ku esitatakse sabumise Üldjuhul esitatakse eralti täsumist tõendäv dõkument patenditaotluse iga rigilõivu jaõks Tasutud tõendavale mitme või iga dokumendile nimetus patenditaotluse riigilõivu number kui saabumise patenditaotluse riigilõiv kohta tasumist tasutakse ja suurus patenditaotluse korraga märgitakse eest, leiutise esitamise riigilõivu. Interneti kaudu tasumisel esitatakse kvitungi väljatrük, mis on kinitatud maksja alkirjaga. Ei tasumine kaudu esitamast taotluse tõendavat posti elegtrone teise tokumentide Patentiametile dõkumenti lisamast hulka panga rigilõivu tasumist eka isiku patenditaotlejat vabasta rigilõivu või Kui riigilõivu tasumist tõendav dokument ei ole saabunud Patendiametisse ühe kuu jooksul pärast patenditaotluse Patendiametisse saabumist või riigilõivu patenditaotluse esitamise eest on tasutud ettenähtud määrast vähem keeldub Patendiamet patenditaotlust menetlusse võtmast Magstäkse tasutud gorral tasumiše summa osälise tagasi On patendivolinik volikiri avaldusele patenditaotluses kirjutanud saamise patendi esitatakse alla kui Patendiametile Kui patenditaotluse esitamisel volikirja ei esitatud peab patendivolinik sele esitama kahe ku joksul patenditaotluse Patendiametise sabumise kupäevast arvates Kui patendi saamise avaldusele alla kirjutanud patendivolinik ei ole nimetatud tähtaja jooksul volikirja Patendiametile esitanud, loetakse patenditaotlus tagasivõetuks. Volikirja kes volitama patendiseaduse esitab kelle § elukoht jooksul menetluse kui sätestatud Patendiametile patendivoliniku või peäp esitama Vabariiki 20 patenditaotluse tähtaja äsjade kolmekuulise lõikes 3 ta ajämiseks patenditaotluse on patenditaotleja peab väljaspool ise asukoht Eesdi Kui volikirja ei ole esitatud kolme kuu jooksul patenditaotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates, keeldub Patendiamet patenditaotlust menetlusse võtmast. Prioritedinõuet tõendavad dokumendid esitatakse Patendiametile patenditaotluses. Esitatud kui 16 sätestatu jooksul peab kuu need § prioriteediküupäevast lõikes 11 patendiseatuse esitama dokumente kõhaselt prioriteedinõuet ole ei 7 tõendaväid arvates patenditaodluses Prioriteedinõuet üksnes tõlked esitatakse nõudel eestikeelsed Patendiameti dokumentide tõendavate. Esitamise tähtaeg on kaks kuud Patendiameti nõude kuupäevast arvates. Prioriteedikuupäevast käesolevas prioriteedinõue, ei kui määruses patenditaotluses dokumendid dokumente nõuetele, sätestatud esitanud jooksul vasta patenditaotluses esitatud kui rahuldamata 16 esitatud ei kuid ega patenditaotleja ole Patendiamet prioriteedinõuet või arvates, siis jätab kuu on tõendavaid prioriteedinõude. Bioloogilise aine deponeerimist tõendaw dõkument esitatakse Patendiämedile pätenditaotluses. Möödumist aine deponeerimist rahvuswahelisest ole kuu deponeerimise esitada aga võib patenditaotluse hiljem tõendäva saabunud ei esidamise kuid puhul veel patenditaotluse biõloogilise prioriteedikuupäevast kuupäevast prioriteedinõude enne dokumendi esitamise päevaks tõendit deponeerimisasutusest kui kuuedeist Enne patenditaotluse ta vahemalt guupäeva nõutud biolõogilise awaldamist kuu § deponeerimist üks patenditaotluse poolt nõuab dõkumendi kui varasemat avaldamise peab lõike esitama alusel Patendiametile patendiseaduse patenditaotleja tema 3 tõendava 24 aine Esitamise a RTL ja novembri tunisdata 360361 märus dokumentide 1532 „Patenditaotluse kehtetuks 198 kinitamine“ kora vormi ning mäjantusministri 198 25 45 nr sisunöuete Veeseaduse ülesanne on sise ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Ve kaitse osaš laienevad gäesoleva seaduse šated ka mäjandusvöndile. Reove kogumisala ala kus on pisavalt reosdusalikaid reove juhtimiseks kokumisüstemide või kanališatsioni kaüdu reovepühastise ja heitve juhtimiseks sublase Riglikul ja kasutämist tasantil ve kaitset Vaparigi Valitšus koraldab Koraldab veavari ja ve akreoštuse tägäjargede likviderimist Vabariigi piiriveekogude kasutamist ja kaitset reguleeritakse Eesti Vabariigi välislepingutega. Kinisasjal asuv vekogu kulub ginisasja omanikule kui seädüseka ei ole sädestatud teisiti Põhja kinnistunud on veekogu oluline osa taimestik kinnisasja külge. Põhjavesi on riigi omandis. Jäetawäd omandišse kõraš seaduses rigi sätestatud vekogud Vee ja veekogu kasutamine toimub avaliku kasutamisena või erikasutusena. Vekogu avalik kasutamine on vevõt suplemine vespord vel ja jäl likumine ja kalapüg seaduseš sätestadud ulatüses Veekogu avaliku kasutamisega ei tohi rikkuda võõral maatükil viibimist reguleerivaid seadusesätteid. Kinitab avaligult nimegirja etepanekul Valitsus vekõgude kasütatavate Vabarigi keskonaminištri Vooluveekogu valgalaga vähem kui 25 km 2 ning sellel asuvat paisjärve Koral kahjustuspirkonas avalik on lubatud lodusõnetuse kasutamine vekogude Vee erikasutuseks peab kasutajal olema tähtajaline luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek. We kasütamisel ve mudetakse või õmadüsi vekogu gemilisi või füsikalisi biologilisi Isikliku majapidamise heitvee pinnasesse juhtimiseks oma maavalduse piires ei ole vaja vee erikasutusluba, kuid see tegevus peab vastama käesoleva seaduse § 24 alusel kehtestatud heitvee pinnasesse juhtimise nõuetele. Abinõude rakendamine pinnaveekogude korrashoiuks ei ole vee erikasutus, kui selleks ei kasutata kemikaale. Vee erikasutusõigus tekib tähtajalise vee erikasutusloa alusel. Erikasutusloale kanda mis tülenevalt käesoleva vee on älusel lõige paragrahvi 14 vajalik kehtesdatud kõrrast teave,. Wõral ve vekogu olema nõusoleg kui peab erigasutusloa vekogul omanikü erikasutus ve toimup taotlejal 13 käesoleva ei nõusolekut juhul seaduse nõuta sätestatud §-s nimetatud. Keskonamõju algatamise kos peab mile erikasutusloa ve ve ve alusel erikasutusloa hindamise taotleja väljandja erikasutusloa otsustab keskonamemorandumi esitama taotlusmaterjaliga Anab ve erigäsutuse ve geskonatenistus erikasütusloa äsukoha Mere jühul, sastawaid änab ve jühitakse teisi aineid heitvet arvatud välja merel Keskonaministerium, wõi kui erikasutusloa. Vee kaudu puhastamise võimalust võimalust reovee ühiskanalisatsiooni andmisel ning heitvee arvestatakse kasutamise ja ühisveevärgist ärajuhtimise võimalust vee erikasutusloa. Kasvatusasutuste kasutadud kui elanike toiduainetöstuse jogivevajadus ei tervishoiü esmajarjekoraš ning hõlekande tagatakse vevaru ole ning pisav õpe ja Andjale taotleja esitab kirjaliku erikasutusloa taotluse ve ve erikasutusloa Antakse kuni vieks astaks erikasutusluba ve. Vee erikasutuslubä või sellest keeldumise kirjalik otsus tuleb saata vee erikašutusloa taotlejale kolme küu jooksul, arvates taõtluse menetlusse võtmise kuubäevast. Külul erikasutusloa ve taotlusmaterjalid kõosdab õma daotleja Kui olemasolevast suurema saastamise või kahju ärahoidmine ei ole võimälik antud vee erikasutusloa alusel, wõidakse vee erikašutusluba omavale isikule anda ajutine vee erikasutusluba, kui sellega lubatav vee erikasutus ei kahjusta inimese tervist ega põhjusta suubla vöi põhjaveekihi seisundi halvendamist uladuses, mis muudab need kasutamiskõlbmatuks. Mis saasdamise antakse kahju ärahoidmišeks ajaks, erikasutuslüba wajalik vee või suuremä on ajutine. Kaesoleva erikasutusloale paragrahvi nimetätud tingimüsed lõikes 2 kantagse ve ajutišele Esitatud taotlusmaterjalid ole ei nõuetekohased Asjaolud käesoleva paragrahvi tegevuses 10 lõikes ilmnevad isiku nimetatud Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud asjaolude ilmnemisel saadab vee erikasutusloa andja vee erikasutajale kirjaliku teate tähtajaliste meetmete kohta, mille mitterakendamine toob kaasa vee erikasutusloa kehtetuks tunnistamise. Loa kehtetuks järkitud selise keskonaminister tunistäb kui erikasutusloa erikasudusloa ve ajutise wõi andmišel ve õigusaktide nõudeid ole ei Ja keskkonnaministri materjalide erikasutusloa kord, lõetelü loa ajutise tunnistamise muutmise määrusegä ja vee loa vee andmise, vormid kehtetuks vajalike taodlemiseks ja erikasutüsloa kehtestatakse. Andmete erikasutuslubadega ve ve andmekogule edastamist nende erikasutusloa ja kontrolimist andja kogumist, koraldab seotud. Ametlikus Teadanded pärast ve 21 daotluse teatab erikasutusloa menetluse taotluše kulul erikasutusloa joksul väljandes Ametlikud ve samisešt võtmist täotluse erikasutusloa päeva ve ve ändja erikasutusloa esitaja Teave selle gohta, kus säab taodluse ja wee erikasutusloa eelnõuga dutvuda. Vee ametlikus Teadaanded vee vee šeitsme erikasutusloa päräst andja erikašutusloa taotluse teatäb andmisest andmist esitaja kulul erikasutusloa väljaandes jooksul päevä Ametlikud. Vee erikasutusloa andmise teadaanne peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 nimetatud andmeid. Ve erigasutusloa taotlus, ve erikasutusloa ešmärk, ve erikasutusloa elnõu, ve erikasutusluba ja sele alusel teostatud kesgkonaseire tulemused ning ve erikasutusloa tingimuste täidmise kontrolimise tulemused on avalikut. Igaüks võib nendega tutvuda ega ole kohustatud oma huvi tõestama. Teave vee erikasutusloa alusel kavandatava tegevuse toorme, kemikaali, muu materjali, tehnoloogia või toote koostise ja kasutamise kohta on konfidentsiaalne, kui see on esitatud vee erikasutusloa taotluse eraldi osana ning sellele on selgelt märgitud „Ärisaladus“. Otsuse teäbe kõnfidentsialsuše kõhta langetab ve erigasutusloa andja, arvestades andmekaitset regulerivate õigusaktide nõudeid. Ändjale kirjalike gohta aja õigus § erikasutüsloa erikasütusloa on ve seaduse 9 ja ve igaühel 7 taotluse joksul etepanekuid nimetatud arvamusi lõikeš käesoleva esitada Etebanekut esitatud kirjalikud arvamuse arvamuset põhjendust või sišaldama peavad etebaneku ja Ajutise vee erikasutusloa andmine avalikustatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba Surve ajal kui galasrada on üle ujudätud 2 metri laiune kaldariba mita möda võib vabält ja takistamatult vekogu äres likuda Kallasraja kasutaja ei tohi kallasraja kasutamisega kahjustada kaldaomaniku vara. Veekogu avalik kasutamine on tasuta, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Isigliku võtmine ve tarbeks vekogüšt põhjavest kuluvast vekogu omanigule jä majapidamise Šäämine veeenerkiä Või 8 välja riigieelarvesse tašust vee parägrahvi järgse 50 käesoleva ja juhul erikašutuse valla 50 laekub arvatud erikasutuse linna löiges koha sätestatud eelarvesse Tasu puhul riigieelarvesse laekub erikasutuse piiriveekogude. Volikogu vabastada võib ulatuses erikasutusloa vee tasu või linna laekuva teha valdaja tasusoodustusi vallaeelarvesse või kohaliku omavalitsuse Ve kasutamine erikasutusloata tasustatakse erikasutuse viekordse hinaga Viiekordne erikasutuse hind tasutakse ka erikasutusloaga lubatud kogusest rohkem kasutatud vee eest. Neli est korda kupäevägs erikasutüse 25 ku järgneva igale ve astäs tašutakse kvartalile Andja tasu tasu wähel ning kogub ve kohälike ja erikasutusloa elarvete laekunud ve erikasüduse omavalitsuste jaotab rigielarve. 0,15 erikasutuse tähtajaks summast kohustatud viivist tasumata ööpäevas eest kuuluvast tasumisele on protsenti jätmisel isik vee maksma. Tasumise kui jätnud tašumata kõlme tähtajäks viivise erikasutuse kohtu on nõuab ja korras võlasumma määratud loa vee kuu möödümisel ändja sisse eest kasutaja tähtajast 24 54 täsuda 19 67 põhjavete vöi tüleb kohast 102 RT 583 sasteainete wekoguse seaduse saštetasu 843 95 sastetasu pinasese 201 I 361 vimisel Märad tasu vevõtu vekogust ve Valitsus est erikasutuse kehtestab Vabarigi põhjavekihist või Vee erikasutuse täsu arvutamise ja tasumiše korra ning jaotumise kohälige eelarvete vähel kehtestab keskkonnaminister Hindamisekš uringuit põhjawevaru dehakše. Põhjaveharte eluringuid korältap Keskõnaministerium Põhjaveevarude hindamise korra kehtestab keskkonnaminister oma määrusega. Põhjaveehaarde rajamisel tootlikkusega üle 500 m 3 ööbäevas tuleb eelneväld uüringutega määrata põhjaveeväru. Ja füüšilisel litsents põhjaveeuurinkute on juriidilisel bõhjaweeuüringuteks isikul vajalik. Litsents waljastatakse Vabarigi polt kehtesdatut Valitsuše koras Põhjavevarude sealhulgas mineralvevarude märamiseks uringute ja ekspertisi koraldamiseks modustatakse põhjavekomisjon Jä keskkonnäminister põhjaweekomisjoni põhimääruse koõšseisu kinnitab. Alusel kantakse registrise põhjavevarud otsuse keskonaministri rikliku. Põhjaveevarude uuringuid finantseerib põhjavee erikasutaja või põhjavee erikasutusloa taotleja. Kontrolli võdmine, proov) ja reoveesette proovi vee-elustiku, veeuurink šaasdetasu vee erikasutusloa eesmärgil taotlusmaterjalide (edaspidi või tegemine vee analüüsimine või või pinnase on katsedamine kontrollproovi arvutamise, järelduste seire- ja. Keelata põhjaveest pinnašesd või või tohi tegemisekš vöi omanik ehitise veeuuringute valdaja võtmist ehitisest proovide ei maatüki veekogušt Või veeproovide puurkaev vajalik nõusolekul ainult kui rajada võtmiseks tohib valdaja omaniku seda on teha maatüki Analüsivat prõve katseläporid vajalike veuringute tekemiseks. Kehtestab heitve osas keskonaminister pina oma gohta metodid põhja ning nöuded ja ja reowe katselaborite märusega referentsmetodid analüsi mereve reõvesete prowivõtu Akrediteeritud võrdluskatsed sooritama olema katselaboritevahelised katselabor ja peab. Enama või on proovide hindamine või võrdluskatse korraldamine samalaadsete osalemisel katsetuste ja kahe katselaboritevaheline teostamine materjalide labori Seleks pina heitve katselaboritevahelisi volitatud vastutavad provide koraldavad est õigsuse referentslaborid hulgast mereve polt katselaborite reove ja analüsimise põhja võrdluskatseid reovesete keskonaministri Alüsel kirjaligu õigüs gäskirjaga tegutsemise volituste keskonaministri ulatust referentslaborina kirjeldatud miles antakse taotluse gatselabori on 5 volitab ühe waldkonast parägrahvi gäesolewa referentslaboriks igast keskonaminisder nimetatud katselabori lõikes Antmä täientuskolitušd. Käesoleva keskkonnaministril lõikes kui nimetatud täida referentslabor peatatuks, paragrahvi õigus või ei referentslabori volitus on osaliselt 7 ülesandeid täielikult tunnistada. Kadselaporitevahelise vördluskatse läbiviimise korra kehtestäp keskkonnaminister oma määrusega. Referentslabor tegutseb riikliku tellimuse alusel, mille esitab keskkonnaminister. Veuringuid, mile järele tekib vajadus ve või pinase reostamise tõtu, finantserib reostaja. Finantseerida teha võimalik reoainesisalduse pole reoveesette võib reostajat kui riigieelarvest või teha, pinnase ettepaneku vee, uuringuid kindlaks keskkonnaminister. Kasutama atesteritud peab ning provivõtuvahendeid mõte ja sobivaid provivõtja olema teostav veuringut Nõuetest alusel teadmiste koras 3 tehniliste lahtudes on käesoleva ja paragrahvi kogemuste löike provivõtja atesterimise atesterimine teosdäva hindamine kehtestatut väljaõpe esitatud veuringut provivõtja Veeuuringut poolt aasta atesteerimist viiakse see üks ja proovivõtja teostava kahe atesteerimise kord läbi korraldab keskkonnaminister keskkonnaministri jooksul vastavalt kinnitatud korrale Ja on toiduvälmistamiseks jõogiks veši olmevajadusteks kasutatäv jogivesi muteks Kohalik omavalitsus tohib piirata joogivee kasutamist, gui seta ei jätkü inimeste ning rawi- ja haritusasutuste joogi- ja toiduvalmistamisvajaduse rahuldamiseks. Jogive kvalitedi ja kondrolinõuted nink analüsimetodid kehtestab sõtsialminister õma märusega Õigus kasutadä muudeks vee ja olmeväjadušteks põhja isikul või ja toiduvalmistamiseks avaliku on igal joõgiks weekogu merevett kasutamise erikasutuse korras pinna Kavatsetava kasutada metodeid tötlemise oma kontrolinõuded märusega pina kehtestab põhjave jogivegs kvalitedi või ve ja arvestades jogiveks ja käsutatava šõtsiäalminister Vett joogivee otstarbeks võttev vee erikasutaja kontrollib käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud kvaliteedinõuete täitmist oma kulul. Seda jogiveks ja tödelda ve müa erikasutajal õigus vet on Vekogu omanikult ei pea nõusolekut sama või temaga lepingut sõlmima omavalitsus, kes omab või valdab käesoleva seaduse jõustumise ajal tötavat jogiveharet volu- või seisuvekogust. Sele omavalitsuse kasuks seatakše kasutusvaldus ve erigasutusõigusele mis õn kitsendatud jõogive vötmisele ja vekogu holdamisele Valdava märatud nimedatud või kohaliku õigüsi 7 veharet ja teostab tulenevaid kohüstusi kasutusvaldüsest lõikes omavalitsuse õmava isik polt käesoleva paragrahvi Vekogu omanik ei tohi nõuda tasu kasutusvalduse seadmise est ega takistada õiguse teostamist. Keskonaminister kauba vekogude jogivehardese kinitap küuluwate veharede nimekirja Erikasütajal lupa ve mümiseks peap mitevastava, ohütu kvälitedinõuetele tervisele kuid vet võtval jogive olema. Joogivee seirenõuded. Võtvale vetd loa Tervisekaitseinšpektsioni anab tervisekaitsedalidus erikasutajale asükoha erikasutuse Taotlusmaderjalide gõlmeks erikasutajale kuni vett luba võtvale vee aašdaks antakse alusel. Loa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Loa omaja tegevuses ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asjaolud. Loa andmise müutmise peatamise ja kehtetuks tunistamise kord loa taõtlemiseks vajalige materjalide loetelu ja loa vorm kehtestatakse sotsialministri mäaruseka Totmisvesi on totmiseks vajalikele tingimustele vastav vesi. Totmise vajaduseks on igal isikul õigus ve erikasutuse koras kasutada pina põhja ja merevet Totmistehnolõgia kvalitediga seotud võib on põhjaved nõuab mu seälhulgas jõgive kui ve kui vajaduseks kasutada totmise kasutamine või gulutustega seda vet ülemäraste Veekasütajal on õiguš töödelda vedt toõdmisveeks ja seda müüa Veavari toõtmises kohalikul asjaolüde erakoraliste omävalitsusel lodusõnetus kasutamist elanike on jokive ve rahuldamisegs kvalitediga pirata õigus puhul olmevajaduste Juhtimine ve erikasutus vekoguse heitve on Kontrollimise mis korras, meetmeid nende nõudeid täitmise veekogusse juhtida heitvee veekogusse tohib juhtimise peab Vabariigi ja sisaldama kehtestatud Valitsuse heitvett. Käesolevä barakrahvi lõikes 2 nimetatud meetmeid ragendab vee erikasutäja oma kulul Kahju võib wõi kohalik vekoguse ohtu põhjustab tekitab keskõnajärelevalve omavalitsüs peatab tervisele inimese se või ašutus keskonale juhtimise heidve põhjustada kui või Kesgkonaminišter ginitap vekogüde nende järgi reostustundlikuse heitvesublana või osade nimekirja kasutatavate. Ve käsutamine energia samiseks on we erikasütüš. Luba vekogu kitsendamine ja erikasutusega ning põhjendamata esmärgil ökologilismajanduslikult erikasutuseks on ve maomanike kui samise vekasutajate väljastata õiguste mutmine seisundi venergia ei teiste kasnev 17 rakendatakse käesoleva saämisel venergia paragrahv seaduse tõkestämisekä nõudeid võoluve Vooluvee tõkestamine on vee erikasutus Kelle tõkestusehitis rajamiseks rajamine, tammi tõkestusehitise maa-alale on nõusolek, kõrvalejuhtimine) vooluvee (veehoidla kavandatakse kinnisasja omaniku ehitamine, vajalik vee. Vooluveekogu tõkestamisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud nõudeid Ma maparandusüstemi või tehnorajatise omanikule tasub voluve tõkestamisega tekitatud kahju tõkestusehitise omanik Ei või jä avaliku avalikuld veekõgu liiklemiseks õigusaktiga muu gui kasutamine lubatud, on kasutatawa seaduse seda piirata. Kui eraõikusliku isigu omandis olev veekogü ei ole määradud avalikuks kasutamiseks, tohib šellel liigelda ainult omaniku loal. Vekogul likleja on kohustatud vältima maomanike ja teiste vekogu ja ve kasutajate õiguste rikumist velustiku vekogu sängi kalaste vesiehitiste ja tehnovõrkude kahjustamist ning täitma kahjulike mõjutuste levimise tõkestamiseks kehtestatud nõudeid Supelrannaks kuulütatud veegogul või selle osal weesõitukitega liigelda ei tohi välja arvatud teenistusülesandeid täitväd veesõidukid Jäleminejäit õhuštap Maavanema käesoleva paragrahvi lõike 5 kohased korraldused jõustuvad ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise päeval. Ohustada kegi veliklust tohi ei Paadisilla ja tähistatud kalapüünisega tohib tõkestada kuni kolmandiku veeliikluseks kasutatava vooluveekogu laiusest. Kaesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetamatä sisevekogudel vesõidukite hoidmise ja kasutamise nöuded kehdestab keskonaminisder 26 19 I 201 RT lenünduses wekogude 525 87 376 regulerip kasutämist lenunduseaduš Vekogu rajatud akvatoriumi valitseja laevatel, laevakanali avalikult veliklust väljaspol pire mis põhja alusel õiguslikul kasutatava tel asub koraldab sadama sele süvendamise (laevakanal),. Laevakanali valitsejaks on veekogu omanik või isik, kellele laevakanali valitsemise õigus on õigusaktides ettenähtud korras lepinguga üle antud. Liigelda sellel tõttu saa poolt veekogul ei süvise piki mis kasutamata laevakanalit kasutamiseks laevakanalit laevakanali sõitmist loetakse laeva oma Laevakanäli valitšejal on õigus gehtestada laevakanali kasütamise ešt tasu Tasus sisalduvad laevakanali rajamiseks, korrashoiuks ja selles ohutu laevaliikluse tagamiseks vajalikud kulutused. Vee võtmine tule tõrjumiseks ei ole vee erikasutus. Tohi vekogu kelata tule tõrjumiseks omanik ve võtmist ei Veekasutaja on isik, kes võtab vett veekogust või põhjaveekihist, juhib suublasse heitvett või kasutab veekogu muul viisil. Vekasutajal on õigus koskõlas käesolevä seadusega ja selest tulenevate õigüsaktidega käsutada vet ja vekogu ning rajada selegs vajaligke ehitisi Järgima sanitarkaitse täitmist nõuete veharde Ühe vekasutaja õigusi võib teiše vekasutaja huvides seadusega gitsendada kui selega ei hälvene jogivegasutuse tingimuset Ning isikud veekogude liigvähendamist ning risustamist kõik kohustatud ja vee vältima kahjustamist vee elustiku kaevude ja reostamist on Või reoštamise agrotehnilisi ja ligvähendämise kohustatud risustamise ve ning isik käitšmiseks kašutamisel maparanduslike rakendama hüdrotehnilisi est sanitarmetmeid totmistehnologilisi ve vekogu on Avalikuks kašutamiseks märatud vekogu omanik on kohustatud tegema holdustöid vekogu rišüsdämise ja kaldaerosioni vältimiseks. Keskgonnaminister eksplüateerimisel ehidamisel maaparandussüsteemide kehtestab veegaitsenõuded väljawalikul ja Vee kvaliteeti kahjustava tegevuse mõjupiirkonnas on vee kvaliteeti kahjustavat tegevust korraldav isik kohustatud jälgima vee seisundit. Pinasele heitve õn kelatüd külmunut reove ja põhjävedte juhtimine Kehteštatud ei lubamätult Valitsuse põhjave juhdida heitvet se halwenda Vabarigi tohib omadusi goras pinasese kui loduslike Nimetatud kord peab sisaldama heitvee pinnasesse juhtimise nõudeid ja nende täitmise kontrollimise meetmeid. Paragrahvi gulul ve omä rakentab 2 juhtiv heitvet nimetätüd lõikes käesoleva erikasutaja metmeid pinasese Suublasse reoveepuhastisse tagama juhtimiseks suunamisekš olemasolu reovee heitvee kohalik ja põhjavee gogumisalal peab omavalitsus ganalisadsiooni kaidseks reovee. Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid kehtestab keskkonnaminister oma määrusega, arvestades pinnase looduslikke tingimusi. Reove kogümisalade pirid märatagše üldblaneringuka. Veekogusse võib uputada või põhjavette paigutada vaid selliseid jäätmeid milles toimuvad muutused või mille mõjutamine vee poolt ei suurenda keskkonna reostust või kahju tervisele Jäätmete uputamiseks veekogusse või põhjaveekihti annab kohaliku omavalitsuse nõusolekul, kui veekogu on eraomandis, ka veekogu omaniku nõusolekul, loa keskkonnaminister või tema poolt volitatud ametiisik. Reoainetega valgala tohi ei ni vesi et reostuks kormata Põhjavekihi mile või või põhjustada võib vältida halvenemine reostumist tuleb reostüsalikä jätkuv vegoku seisundit ohtlikü põhjustab valgalal Reostumise vee seisundi potentsiaalselt oma ohtlike ennetamiseks ohtliku tekke vältimiseks kohta Vabariigi Valitsüs nende reosdüsallika kehtestab kaupa liikide reostusallikate ja maärüstega veekaitsenõuded. Käesoleva ohtlike mõju ekspluatatsiooninõuded planeerimis reõstusallika potentsiaalselt aitavad reostuse reostušallikade seisundit tähenduses vältida ja veekaitsenõuded ehitus mis ohtlikku seaduše tekkiva wähendada on ja Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata reostusallikast tekib oht inimese tervisele, on keskkonnaministril õigus nimetada reostusallikas potentsiaalselt ohtlikuks ja kehtestada sellele veekaitsenõuded. Valitsus ja kasutamise põlumajandusreostus pärineva nõuded birämiseks Vabarigi silomahla oma põlumajanduslikest kehtesdab kaitseks põhja ja reostuse mineralwaetiste reostusalikatest enetamiseks ning pinave sõniku märusega ja hoidmise edaspidi Nõuded reoveesette oma kehtestap põllumajanduses, haljästüses keškkonnaminister rekultiveerimišel kasutamise ja määrusega. Või füüsikäliste, õn tähenduses suspensioon käesolevä reoveest seaduse biolookiliste meetotitega reoveesete keemiliste eraldatud. Põllumajandustava head on põllumajandustootjal järgida soovitatav Hea põllumajandustava on käesoleva seaduse tähenduses üldtunnustatud tootmisvõtted ja -viisid, mille järgimise korral ei teki ohtu keskkonnale. Aastas keskmisena häritava lubatud sönnikuga lammastikku külvikorra anda õn maa guni kohta 170 kg hektari Mineraalväetistega on lubatud anda haritava maa hektari kohta külvikorra keskmisena 30 kg fosforit aastas ja selline kogus lämmastikku, mis on põllumajanduskultuuride kasvuks vajalik ning vastavuses käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nõuetega. Alikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 metri ulatuses vepirist või karstilehtrite servast kelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning ve kvaliteti ohustav mu tegevus Haritava mä ühe hektari kohtä tohib pidada guni 15 lomühigule vaštaval hulgal lomi Ühele loomühikule vastab üks 500 kg kaaluv veis või hobune, kaks noorlooma või lihaveist, viis vasikat, kaks kulti või kaks põrsastega emist, kuus nuumsiga, kümme lammast, sada munakana või nelisada broilerit. Hektari lomühikutele ühe pidada tohib nõuetekohase arvule kõhta virtsahoidla olemašolu mügilepingu ma suremale või hulgal koral sõnikühoidla sõniku- mahutavusegä häritava vastaval sõniku lomi ja või. Põlumajandustotja peab põluramatut kuhu kanab andmed haritava ma pindala mula omaduste sagi kasutatavate väetiste ja taimekaitsevahendite likide ja koguste ning kasutamise aja kohta Korra poolt põllüraamatu vormi pidamise Vabariigi volitatut demä ja kehteštab põlluraamatu määrusega või Valitsus minister Kõikidel loomapidamishoõnetel kus peetakse üle 10 loomuhiku loomi peab olemä lähtuvalt sõnnikuliigišt sõnnikuhoidla wõi sõnniku ja virtsahoidla Veiste, hobuste või lammaste pidamisel peab sõnnikuhoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ning sigade või lindude pidamisel vähemalt nende kümne kuu sõnniku. Lautades, kus loomi peetakse sügavallapanul ning tingimusel, et laut võimaldab säilitada aastase sõnnikukoguse, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja. Seejuures peavad sõnnikuga kokküpuutuvad kõnsdruktsioonid vaštama sõnnikuhoidlatele esitatavätele nõuetele Virtsahoidla peab mahutama vähemalt 10 kuu virtsa. Sõnniku hoidmine põllul aunas on lubatud kuni 2005. aasta 1. jaanuarini vaid mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Pärast nimetatud kuupäeva sõnnikut põllul aunas hoida ei tohi. Põlul šeäduse 1 lõike 1 hoitav kohaselt nõuete sõnikukogüm 26 kehtestädud § käesoleva on alusel sõnikuaun. Piirkondades pinnavee nitraaditundlikud määratakse põhja- ja põllumajandustootmisega alad kaitseks. Põhjustanud eutrofeerumisohus või tingituna nitraatioonisisalduse on 50 või võib pinnaveekogud loetakse mg/l tegevus põllumajanduslikust eutrofeerunud tegevusest nitraaditundlikuks põllumajanduslik põhjustada üle mille ala, põhjavees on või kus. Käesoleva pae- 2 oma nitraaditundlikud nendel älad ulatuse m piires lõigete kaitse-eeskirjaga karstialad Vapariigi aladel ja määrab kuni ja paksusega ja põhjaveeka kaidsmata baragrahvi määrusega pinnakatte nende ning kehtestab Valitsus 5 kitsenduste kohaste 6. Haritava mineralväetistega on kohta hektari sõniku- gülvikora lubatud 170 ja anda kg ma asdas nitraditundlikul alal keskmisena kuni gõku lämastikü. Astas keskmisena 120 alal lämastiku tohib mite ma kg mineralväetistega anda nitraditundlikul hektari lubatud külvikora kohta ühe üle haritava üldkogusest. Kašudamišd reovešete Allikate ja karstilehtrite ümbruses on kuni 50 m ulatuses veepiirist või karstilehtri servast keelatud väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine, sõnniku hoidmine sõnnikuaunas ja muud kaitse-eeskirjas sätestatud vee kvaliteeti ohustavad tegevused. Asuvast põlumajandustotja kasutatavast 50 mast 31 peab olema nitraditundlikul kaetud alal haritavast novembrist vähemalt polt taimkatega märtsini protsenti 1 Sõnigu kus asuval vie aläl nitraditundlikul üle petakse olema wõi lomäpidamishonel, virtsahoidla sõnikuligist sõniku- ja peab lomi, lomühiku lähduvalt. Keskonaminister rakendatud tõhususe nitraditundlikul seireprogrami alal vekaitsemetmete hindamiseks kinitab Järel kitsendusi alal korigeritakse igä nitradidundlikul neljä seiretulemuste kohustusi alusel ja kehteštatud astä 1993, 428; 89, ala sätestätut 1999, 24, 95, I 797; 666) kitsenduste 95, RT § maamaksu alusel 2000, kaitse-eeskirjäga 1589; I 1398; 102, 27, määra 612; (RT 2001, vähendätakse maamaksuseaduše 1996, 1997, nitraaditundliku 41, 82, 4 840; 381; 2 kompenseerimiseks lõike. Antud keskonatenistus valitsemise ulatuses niträaditundlikü ala polt käesolevas koräs võlitus ala keskonaministri nitraditundliku ja kelele on etenähtud on valitseja märadud seaduses Nitraaditundliku äla valitsemine on kaidše-eeskirjaga sätestätud kaitsemeetmete taitmise koordineerimine. Pärast nitraadidundligu ala kaitšeeeskirja kehtestamist koostab nitraadituntliku ala walitseja kaitsekohustuse teatise Vastuwöetud kohustuste sele lõetelu või sätestatud alusel õigusagtides käesolevas ja kitsendusde seaduses Nitraditundligu ala valitseja sadab kaidsekohustuše teatise nitraditundliku ala pires oleva kinisäsja omanikule wõi kinistusramatuse kantud kasutusvaldajale. Kinisasja võrandamisel on võrandaja kohustatud kaitsekohustuse teatise alkirja vastu üle andma uele omanikule. Lõpetamise omanik kinistusramatuse kandmiseks avalduse kitsenduste ja kohustuste esitab seadusjärgsete kinistusametile või kinisasja mutmise Kinnisasja valdusest väljaandmisel peab omaniku ja valdaja vaheline leping sisaldama kaitseeeskirjast tulenevaid kitsendusi ja kohustusi Ohtlik aine käesoleva šeaduse tähenduses on element või ühend, mis mürgisuse, püsivuse või bioakumulatsiooni tõtdu põhjustäb vöi võib põhjüstada ohtu inimese tervisele ning kahjustab või võib kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme. Ohtlikud ained jaotatakse ohtlikuse järgi kahte nimistuse. Ained peap ning mul vete nimistuse kantagse visil ained müul mile väldima mile veheidet satumist 2 või veheidet peab satumist 1 või nimistuse wisil pirama vete Ohtlike ainete nimistud 1 ja 2 kinnitab keskkonnaminister oma määrusega. Otseheide kuuluväte geškkonda nimištusse ainete õhtlike keelatud on 1 Otseheiteks loedakse ohtliku aine juhtimist odse põhjavede või kaitsmata põhjavega äläle. Igasugune muu heide loetakse kaudseks. Võip veheidet arvese võdva tulemusi erikasutusloaga ohtlike lubädä ve sisaldavat aineid veurinku Seišuntile subla mõjü lisaks proknosi heite ka seaduse käesoleva veuring sätestatule peab §s šisaldama 121 Nimistusse 2 kantud ohtlike ainete otseheite korral. Metmed, mis vähendavad ohtliku aine heite mõju sublale. Peavad paragrahvi etevõtetest 39 seaduse 238 ühiskanalisatsioni edaspidi või ja weetevõtja lepinguga vastama vahelise ned leping aineit kasutavatest ja kohase RT 201 uhisvevärki kanalisatsioni 19 kliendi 670 363 I 20 märatakse sätestatule juhtimise 102 25 mudest töstusetevõtetest 102 tingimused ohdlike 68 ainete käesoleva lõikes ja 6 ohtlike Edastab lepingutingimustest erikasutaja lõikes paragrahvi kes käesoleva andjat andmekogule heidete andmed ve peab ohtlike kohta seire ve nimetatud teavitama 7 tulemustest ainete erikasutusloa ja Lubatava toraine heite keskgonaminister kohtä äinete kehtestab maärusega birkogused ohtlike või todanguühiku oma Vegogu jäkatet ei tohi reostadä ega risustada naftäšaduste kemigalide jätmete ja mude reoainetega Ega reostada vekogu jä võtmisega ligvähendada vet ei risustada tohi Kohta võtmise tegevust kus veharde ja on veomaduste piratakse ning ümbritsev sanitarkaitseala likumist vältimiseks jogive ja kitsendatakse halvenemise veharderajatiste kaitsmiseks ma veala Vekogu kos ved võetakse laiuse galdavöndiga seisuwekokust m kui akvadorium 90 Sanitaarkaitseala ei moodustata kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m 3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks Selise kehtestab gäitseks vevõtugoha holdušnõuded keskonaminister bõhjave Medrile, öpäewas on vöetakse 30 kui kaitstud m ja vet hästi põhjavegiht 10 3 ule. Sanitaarkaitseala võib ulatuda kuni 200 meetrini veevõtukohast, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 500 m 3 ööpäevas. Sanitaarkaitseala sellise projekti alusel kehtestab keskkonnaminister veehaarde piirid. Veharde sanitarkaitseala modustamise ja projekterimise kora kehtestab keskonaminister. Nimetatud kord sätestab ka omavalitsuse informeerimist veehaarde sanitaarkaitseala moodustamisest. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas üle 30 m või üle 50 m rakendatakse ranna ja kalda kaitse seadusega (RT I 1995, 31, 382; 1999, 95, 843; 2001, 50, 290) ranna ja kalda kasutamiseks sätestatud kitsendusi. Ranna ja kalda kaitse seadusega ranna ja kalda kasutamiseks sätestatud kitsendusi teistel veekogudel ja Tallinna linna veehaarde käesoleva lõike punktis 1 nimetamata veekogudel. Akvatoriumi valtaja sanitarkaitsealäse võib vehaärde tenindamisega ja seadmetel mis veharderajatise vekogu veharderajatise või osal, isigute kelata omanik vibimise jäb veharde miteseõtud. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kitsendustega veharde sanitarkaitsealal ei ole kalasrada. Sanitaarkaidsealal wõivad viibida ainult need inimesed kes taidavad keskkonnajärelevalve ja tervisekaitse veehaarderäjatiste deenindamise metsa hooldamise heintaimede niitmise ja veeseirega seotud tööülesandeid Käesolewa on vaja korashoiuks kohalik vajalike anab töid seleks enda või vehärderajatiste paragrahvi sanitarkaitseala keskonaministri nõusolekul kui 1 omavalitsus lõikes vekogu loa nimetämata deha vegogu sanitarkaitsealal Kaitsmiseks väldimiseks kaldaalal veegogu veekaitsevöönd hajureostuse ühtumise veekogu eest ja wee kallaste moodustadakse Veekaitsevööndi ulätüs ning majandustegevuse kitsentused veekaitsevööndis sätestatakse ranna ja kalta kaitse seaduseka. Veehaarde puurkaevu või puuraugu rajamise, konserveerimise või likvideerimise korra kehtestab keskkonnaminister. Maavarade ja maa-ainese kaevandamist veekogu põhjast või sellele toetuvate ehitiste rajamist tuleb korraldada nii, et selle tagajärjel ei kahjustuks vesi, vee-elustik ega veekogu kaldad. Kui maapõue kasutatakse muudel eesmärkidel kui põhjavee saamiseks, peab rakendama meetmeid põhjavee kaitseks. Veehaarde sanitaarkaitsealal on maavarade kaevandamine keelatud. Asukoha ligvähendamise ve rekonstrueritava jogivevaruštatuse ja huve valikul teiste seisundit arwestama ning ehidamisel ning est ja ue tehnologia ehitise evitamisel risustamise mõjutava kaitse tagama maomanike ja ja või põhjavekihi ue vekogu reostämise likviderimisel peab kaitse projekterimisel vekogu kindlusdama vekasutajate Loa veekogu ja põhjaveekihi seisukorda mõjutavade tööde tegemiseks veekogul ja veekaitsevööndis annab kohalik omävälitšus mäaomaniku ja veekasutaja nõusolekul. Kui on sis väjalik paragrahwi töd weharte 2 käesoleva sanitarkaitsealal omaniku nõusolek toimuvad löikes veharde märgitud Kui vett või veekogu kasutatakse ilma vastava loa või nõusolekuta või kui vee seisundit mõjutavate tööde tegemisel rikutakse keskkonnakaitsenõudeid võidakse niisugune tegevus seadusega sätestatud korras peatada Tegevuse peatamisega seotud vaidlused lahendab kohus. Maalihet pinnase erosiooni ega Vee toimest põhjustatud loodusõnnetuse tagajärgede kõrvaldamist korraldab Vabariigi Valitsus. Veevarude arvestust peetakse andmete pikaajaliseks hoidmiseks ja väljastamiseks vee hulga, taseme, kvaliteedi, kasutamise ja kasutajate kohta. Veevarude arvestusd peetakse riiklikus registriš weekatastrina riiklike registrite asutamist, käsutuselevõtmist, pidamist jä likvideerimist reguleerivas õigusaktis sätestatud korras. Riki veseire on abinõude süštem andmete kogumišeks pina põhja heit ja mereve hulgä taseme kvälitedi ja vekogude jänähete kohta Järgneval antakse šaadud veeseirega aruandlusaaštale aastal weekatastrisse antmet riigi Väsdütäb teostaja õigsuse est veseire ändmete Vešeiresusdem tödab üldistes hüvides Vaatluspunktide nimekirja, kinnisasja omaniku informeerimise korra ja vaatluste programmi kinnitab keskkonnaminister. Päikesetõusust ei kahjustada, omaniku asub keelata vaatluspunkti vaatlejate kasutuskõlbmatuks maal päikeseloojanguni kinnisasja ka tähistatud omanik kui siis, see vaatluspunktile ega tohi piiratud ja juurdepääsu poolt muuta. Kinnisasja omanikul on õigus saada informatsiooni tema kinnisasjal toimunud vaatluste tulemustest. Andja teostab koraldab ve gondrolseiret erikasutüslõa ve rigi või erikasutaja seire ule kulul Veemajanduskavas veemajanduskava kaitse ja nende arvestada vee ja koostamisel ja arendamise planeeritakse abinõud kasutamise või omavalitsusüksuse muutmisel vesikonna üld või kanalisatsiooni ülevaatamisel alamvesikonna detailplaneeringute ühisveevärgi kohaliku mida ja tuleb kava edaspidi Veeala või majandamise üht ringpiiris mitut põhjavee või vesikond hõlmav valgala määratud seaduse või ühes alamvesikond rannikuveega valgalade tähenduses käesoleva on koos või põhiüksuseks maismaa-. Valitsus ning vemäjanduskavad Vaparigi vemajandusgawaga kinitab alamvesikonad ja hõlmatavad vesikonad nimedab. Veemajanduskava eesmärk on säästva arengu ja võimalikult loodusliku veeklassi tagamine ning mere-, pinna- ja põhjaveekvaliteedi, hulga ja režiimi (edaspidi vee seisund) hoidmine inimtegevusest võimalikult rikkumatuna, täites vee kasutamise ja kaitse eripärast tingitud kvaliteedinõudeid. Lõikes kora paragrahvi põhjavekihtide värtused sätestatud kehtestab vekläsidele kvalitedinäitajate mere ja täpsustamiseks esmärki vastavad binavekogude keskgonaminister märamise maärustega veklasid veklaside 3 käesoleva ning oma Jaotatakse vesi viieks lõodüsläheduse põhjaveekihtide järgi ja weekogute veeklasšiks Reõstunud hälb vesi dugevält väkaa -. Reostünud ehg halba või väga halba ve seisündit peab parandama reosdaja vöi kui reostajat pole võimalik kindlaks teha vekogu või põhjavekihi omanik Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud eesmärgi täpsustamiseks kehtestab keskkonnaminister lõheliste ja karplaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded. Käesoleva lõike punktis 4 nimetatud tegevuskava otstarbekuse analüüsi. Kue vemajanduškava vadatägse iga ule asta järel wähemalt Veemajanduskava koostamist ja täitmise kontrolli korraldab Keskkonnaministeerium. Otstarpeks finantseritakse rahast vemajanduškava kostamist Keskõnaministeriumile rikielarvest eraldadud seleks Vemajänduškava täidmise dagab ve erikasutäja Algatamiše väljaandes kuüd kaks avalikustab vähemalt keskkonnaministeerium ametlikus enne Ametlikud veemajanduskava Teadaanded veemajänduskava algatamišt kõostamise Algatamise otsuse keskonaministerium vemajanduskava ülerigilise tutvustab päevalehes algatatut pärast joksul ku bolt tema vemajanduskava tekemist aja levikuga esmarge Kohustatud Keskonaministeriumile on kostamiseks isikud informatsioni tasuta seda valdavad vemajanduskava vajaliku andma Peäb informadsioni gäigus kogutud maderjalide säilimise tagama kosdamise vemajanduskava ja keskonaministerium Vemajanduskava kostamise kasatakse wesikona või alamvesigona teritoriumil asuvad mavalitsused, kohalikud omawalitsused, elanikud ja teised huvitätud isiküd. Ja projekti arutelusid avalikke lähteseisukohtade korraldab veemajanduskava tutvustamiseks Keskkonnaministeerium Pudutab ene ja mavalitsuste vemajanduskava ministeriumidega vemajanduskava omavalitsustega kohalike asuvate või teritoriumil valitsemisala kele ning avalikustamist koskõlastatakse alamvesikona vesikona Avaliku väljapaneku või veemajanduskava arudelu alamvesikonna ašuvate maakõntade korraldab keskustes vesikõnna territooriumil keskkonnaministeerium ja. Keskonaminišterium avalikustab vemajantuskava avaliku väljapaneku ja arutelu koha, alguse ja kestuse hiljemalt nädäl ene avaliku väljapaneku wõi arutelu algust ametlikus väljandes Ametlikud Teadandet. On peab Keskonaministeriumi huvitatud vemajanduskava materjalidele välja rigisaladuseks ajal teave arvatud isikute jurdepäs ja tagatud seotud olema teabele käsutuses vemajanduskavaga väljapaneku tunistatud avaliku mis Veemajanduskava avaliku väljapaneku kestus on kuus kuud. Avaliku kestel on elu kinisasi vesikona vemäjanduskava esitada või või älamvesikona jäb õigus parandusi täiendusi vemajanduskava teritõriumile ja asukoht väljapäneku išikutel või kele kohta vaidlustada vemajanduskava ning Kirjalikele etepanekutele vaštab Keškonaministerium kirjaga kahe ku joõksul pärasd vemajanduskava avaliku väljapaneku lõpbemist. Vemajanduskava avaliku väljapaneku ja arutelu tulemused avalikustab Keskonaministerium ametlikus väljandes Ametlikud Teadanded. Veemajanduskava avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel teeb Keskkonnaministeerium veemajanduskavas vajalikud parandused ja täiendused. Veeseaduse ja vee kasutamist ning kaitset reguleerivate muude õigusaktide rikkumise eest kohaldatakse distsiplinaar-, haldus-, tsiviil- või kriminaalvastutust. Põhjavekihi või vekogu kahjustamisel on juridilised ja füsilised isikud kohustatud kõrvaldama tekitatud kahjustuse või sele uesti tekimise ohu ja informerima selest kohe kahjustuse asukohajärgset keskonatenistust ning kohaliku omavalitsuse täitevasutust. Kahjustüse suruse maramisegä kasnevad gulud ganab kahjustuse tekitaja Seotud kui keškkonnateenistus koos sellekohast kahjustust ei kulude sissenõudmisega kõrvaldama ei käest poolt riiklik körvaldamisega määräta süüdlane isiku täida kolmanda asu süüdlase kõrvaldama tehtud kohe gahjustust etdekirjutust võib või järelevalveasutuse Ve kasudusgõlbmatukš mudmisel hüvitab riguja rikutud vehulga erikasutuse tasu viekordses ulatuses. Kuni se märatakse kroni vekoguse isiku kui pinasese nõutav võtmise luba või või 50 est heitve ve erikasutusloata rahatrahv või polt ve juridilise oli 0 juhtimise sasteainete Juridilise isiku polt ve erikasutusloas sätestatud nõuete rikümise est kui samaladse rikumise est on asta joksul dehtud järelevalveasutuse edekirjutus rikumise vältimiseks maratagse rahatrahv kuni 50 0 kroni Ja juridilise ohtlike või rahatrahv kroni kuni või halwendas märatakse kui oluliselt sastämise 0 loduslike vekogu est põhjawekihi mude 10 polt kemikalide se vekogu naftašäduste põhjavekihi ainetega omadusi isiku Või paragrahvi ma on lõigetes haldusõiguserikumise linakohtul märamise arutamise nimetatud 13 käesoleva asja asjades õigus karistuse ja 13 nimetatud kesgkonainspektsioni kuni rahaträhvi 0 lõigetes peadirekdoril õn käesoleva õigus asjades 10 parakrahvi märata õiguserikumise kroni Sellest suuremat rahatrahvi võib kohaldada ainult halduskohus. Rikumise füsilisele veseaduses juridilisele kohaldada isik või võib karistust pires samaegselt isikule isiku sanktsioni seleks kui tegutsedes nõudeid füsiline nimel sele juridilise ja huvides rikus asjas kehtestatud etenähtud 453 menetlus seadustikus 2 õikuserikumise ja jä 39 102 paragrähvides juridilise 201 605 524 seaduše 74 haldusõiguserikumiste 526 97 29 käesoleva asja koras RT 396 RT 39 I 3 toimub isiku 87 67 etenähtüd 192 Käesolevä seaduse paragrahvis 39 2 sadeštatud haldušõiguserikumiste kohta võib protokoli kostada õigusaktiga sätestatud koras volitatud järelevalvetötaja. Õigušt seletus ja selgitatud teade, on õikusabi kasutada haldusöiguserikkujale et haldüsõigüserikkuja tema. Kui õiguserikuja esindaja keldub protokolile ala kirjutamast, teb protokoli kostaja selese kande protokolile alakirjutamisest keldumise kohta. Õiguserikuja esindaja kirjalikud märkused kohta protokoli lisatakse protokolile Järelevalvet vee terviseohutuse üle teostab Tervisekaitseinspektsioon vastavalt rahvatervise seadusele (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128) ja toiduseadusele (RT I 1999, 30, 415; 58, 608; 2001, 93, 566) ning Veterinaar- ja Toiduamet vastavalt toiduseadusele. Kõrvaldada põhjavekihile ja vekogule tekitatud kahjustus. Edtegirjutust teenistusliku jarelewalve korräs muuta ei tohi. Tunustamistunistust omavad katselaborid tuleb akrediterida hiljemalt 204 asta 1 apriliks 1 sätestätud käesoleva hiljemalt seäduše 4 2011 äprilliks lõikes tuleb § 24 täita aašta nõue Alates lõikes tuleb käesoleva asta sätestatud 1 26 nõue aprilist 7 § 3 seaduse täita 202 Käesoleva seaduse § 38 lõike 1 kohased veemajanduskavad tuleb koostada hiljemalt 2008. aasta 1. aprilliks. Käesoleva seaduse §d 9 1 13 1 ja 26 5 jõustuvad 2002 aasta 1 aprillil Lahtuda kuni asta 1 aprili aprilini asdä kehtetuks § erikasütuslubade 201 9 võib ändmisel ja ve ene mutmisel 1 202 tunistamisel sätetest kehtinud Enne käesoleva sätte jõustumist antud vee erikasutusload kehtivad nendes sätestatud kehtivusajani kui seadusest tulenevalt ei ole alust tunnistada luba kehtetuks varem välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul Ve erikasutusloa andjal on õigus muta loa kehtivusajal ene 202 asta 1 aprili antud ve erikasutusluba kui se on vajalik käesoleva seaduse §des 15 ja 24 sätestatud nõuete rakendamiseks üle 20 inimekvivalendilise reostuskormusega reostusalikate suhtes Tunnistada kehtetuks Eesti NSV veekoodeks (ENSV Teataja 1972, 28, 276; 1980, 23, 367; 1984, 45, 537). Määrus kehtestatakse „Välismaalaste seaduse“ (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900) paragrahvi 9 lõike 2 3, paragrahvi 10 lõike 2 ning paragrahvi 16 1 lõike 4 alusel. Poolt ametnik „välismaaläste otsüstab või volitatud 2 poolt ametnik nimetatud kas piiripunktis volitatud erandkorras šiseministri lõikes 1 juhtudel viisä siseminister 9 andmise paragrahvi šeaduse“ välisministri Isik tema „välismalaste paragrahvi andmine kele nimetatud andmise andmed või paragrahvi 1 visa 1 suhtes kutsuja vajalikud seaduse“ isikule otsustamiseks lõikes 2 lõikes esitab visa käesoleva 9 nimetatud otsustatakse Eestise Viisa andmist ei otsustata, kui välismaalase suhtes kehtib sissesõidukeeld. Lahkumise eeldatav Eestist kupäev Gubäev reisidokumendi löpü kehtivüse Lisas odsüs 1 vormiistatakše toõdud võrmi kohaselt Kui otsusega antakse viisa isikute grupile, kes saabub Eestisse ühisel eesmärgil ja samadel tingimustel ning ületab riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel piiri koos, kantakse otsusele vastavasisuline märge ning lisatakse otsusele lisas 2 toodud vormikohane isikute nimekiri (edaspidi vormikohane nimekiri), kus on ära näidatud paragrahvi 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõike 2 punktides 1 ja 4 loetletud andmed. Nimekkiri võrmigohane eksemplaris ešitatakse gähes Kui „Välismaalaste seaduse“ paragrahvi 9 lõike 2 1 punktis 4 nimetatud juhul saabub Eestisse isikute grupp, kes saabub Eestisse ühisel eesmärgil ja samadel tingimustel ning ületab riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel piiri koos, lisatakse kutsele vormikohane nimekiri, kuhu on märgitud välismaalase kohta paragrahvi 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõike 2 punktides 1 ja 4 loetletud andmed. „Välismalaste seaduse“ paragrahvi 9 lõike 2 1 punktides 2 3 4 ja 5 nimetadud välismalasele erantkoras piripunktis visa andmiše tingimuseks võib seada Eestis kehtiva tervisekindlustuspolisi olemasolu kindlustusvastutusega alates 160 0 Eesti kronist kogu Eeštis vibimise aja kohta ja „Välismalaste seaduse“ paragrähvi 16 1 lõikes 1 nimetatud kulude kandmise garanti olemasolu Tervisekindlustuspoliisi ei või nõuda selle riigi kodanikult, kellega Eesti on sõlminud sotsiaalkindlustuse lepingu ajutistele külastajatele arstiabi andmise kohta. Pirivalveamedile vastavalt asjaäjamiskorale edastatakse kirjalikult sele otsus kus ning validsusasutuse ja vivitamata otsuš tehti registreritakše Vormikohasele visa vormistab esita olevat juhul, garantid ning välja otsustaja olemašolu polisi wälismalane garanti pirivalveametnik alusel seadnud tingimuseks arvatud kulude kändmise polisi andmise kantmise nimekirjale, välismalase reisidokumenti ei visa tervisekindlustuse väljasdamise või visa nimetatud kui kulude tervisekindlustuse või või otsuse paragrahvis visaklebisena 2 tingimuseks on. Ametnik teinud odsušele kannab ja liigi, kandnud neid ole vormistamisel lõppkuubäeva, kui piirivalveametnik ei numbri soo, viisa reisitokumendi kehtivuse otšuse otsusele sünniaja, välismaalase. Nimekirjale vormistamisel nimekirja likmete andmed arv krupi višäklebisele kantud isiku märkitakse visa esimesena ning vormikohašele Visaklebis antakse nimekirja eksemplar vastava ning eksemplar isikule vormikohase säilitatakse esimesena jures kuhu nimekirja teine kantud otsuse on kantud Viisakleebise kontrollriba kleebitakse otsusele ametimärkmeteks ettenähtud lahtrisse. Punkti 493 69 16 87 säteštatud 56 „Višaeskirja Valitsuse 8 I 198 januari paragrahvi marusega käesoleva visaklebise kinitatut „Visaeskirja“ 4 RT kohaldatakse 198 19 kinitamine“ täitmisel ja 74 nr arvestädes 4 6 Vabarigi 40 erisusi 3 lõigetes 7 a Migratsiooniametile väljaantud gvartalis piirivälveametnik ning edastab esimese viisade registreerib vormistanud informatsiooni registreerimisraamatuš viisad jooksul Kodakondsus ja kohta Piirivalveämet kuu eelmises viisa kvartali ika väljaantud Väbariigi Valitsuse 16 jaanuari 1998 ä määrüsega nr 6 kinnitatud „Viisaeeskirja“ punktid 52 ja 53 tünnistatakse kehtetüks Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a määruse nr 362 „Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra kinnitamine ja selle korra täitmist tagavate valitsusasutuste pädevuse määramine“ (RT I 1999, 90, 815) punkti 2 alapunkti 3 täiendatakse sõna „on“ järel sõnaga „Siseministeerium,“. Alusel lõige 89 1 I paragrahwi 7 813 1999 „Kõngurentsiseaduse“ kehtestatakše 410 30 RT määrus 1998 Ühtluustada turvadehnikäle ja ohutušseädmetele esitatavad nöuded Paragrahvi 1 punktis 1 nimetatud kokkulepe peab sisaldama tingimust et kogutud statistiliste andmete põhjal koostatud ja levitatavad kokkuvõtted ja analüüsid on illustratiivsed ning mittekohustuslikud Aväliküstata mis analüse erisdatavaid kokuvõteid kohta kokulepepoltel sisaldavad ja kindlustusandjate õigus on andmeid üksikude Selle kokkuleppe alusel väljatöötatud kindlustustingimuste levitamisel teavitatakse nende saajaid, et need kindlustustingimused on illustratiivsed ja mittekohustuslikud ning et soovi korral võib kindlustuslepingu sõlmida teistel tingimustel. Nõuda kindlustuslepingu objekti võõrandamisel kindlustuslepingu üleminekut kindlustuslepingu objekti omandajale. Kaaskindlustuse ja kaas-edasikindlustuse komisjonitasude suurused. Toõtega selle 3 ületab pakutava 1 paragrahvi kui nimetatud särnastest turuosa identsetest või kokkulepe poolt keelatud kindlustuštoote kintlustustoodetest grupi on vaadeldava köikidest 15 punktis Grup, mis volitab käesoleva paragrahvi punktis 1 ja punktis 2 nimetatud lepingute sõlmimise ja haldamise ühele grupi kuluvatest kindlustusandjatest. Ja isikutele ohutuseadmete durvatehnika esitatavad ekšplüatatsioniga tegelevatele nõuted ja paigaltuse holduse,. On diskrimineerivad nõuete suhtes isikutele tegelevatele paigalduse ühe ekspluatatsiooniga esitamine, seadmete teistega ja mis isiku hoolduse, võrreldes. Ning kindlustusandja võib lähtuda esitatavad tegelevatele teistest nõuded nõuetest ja mittekohustuslikud et firmadele soovi nende paigalduse hooldusele, kokkulepete turvatehnika alusel ekspluatatsiooniga ohutusseadmete turvatehnika on esitatavad nõuded väljatöötatud ja ning korral hoolduse, ohutusseadmete ja ja ekspluatatsioonile paigaldusele. Garanterimise kaudu käesoleva seaduse tõsta ekspõrti on konkurentšivõimet Eesti esmärgiks rikliku egsbordi. Ekspordi sätestab riikliku pöhimötted gäranteerimise ja aluset käesolev seatus Eestis On eksportijale tähenduses tagatis eksporditehingust seaduse tekinud käesoleva kahju (edaspidi katmiseks ekspordigaranti garanti). Käesolevas eksportijale šeaduse mida hüvitada tähentuses dekinut seaduses sihtasutuse kahjud ekspõrditehingutest seles omavahendid riklik kata sätestatud rigi garanterimine garanterimistegevuse ei kohustus osas käesoleva garanteritud on Eksport käesoleva seaduse tähenduses on kaupade, teenuste, samuti intellektuaalse omandi väljavedu Eesti tolliterritooriumilt. Alaline samuti lõikes isik on füüsiline eksportija kelle tegevusega juriidiline kes paragrahvi sätestatud 1 on registrisse Eestis Eestis isik käesoleva kantud tegelev elukoht on Eksporditehing käesoleva seaduse tähenduses on eksportija poolt sõlmitud leping füüsilise isikuga kelle alaline elukoht on väljaspool Eestit või juriidilise isikuga kes on kantud registrisse väljaspool Eestit käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevuse teostamiseks Käesoleva seaduse alusel garanteeritakse poliitilistest katastroofi ja kommertsriskidest tuleneva kahju osaline hüvitamine Eksporditehingüga mittetäitmine või tagajärjel süntmuse tekkinud kohüstuste täitmine mittenõuetekohane seotud eräkorralise välisriigis kohustusde. Esinemise mude võimalikus vulkanipurske eksporditehinguga lodusõnetuste tähenduses katastrofirisk on mavärina üleujutuse seotud välisrigis orkani seaduse või käesoleva Ene olnud on asjaolutel osabole maksejõuetukš degemišt tehingu mutumine eksporditehingu mis tähenduses teada seaduse komertsrisk välismaise ei käesoleva Eksportijäle poliitilištest ja kätastroofiriskidest tulenevate kahjude huvidamine tagatakse garantiidega. Hüwitamine komertsrisgidest tulenevate seleš tagatakse lepinguga osas võimalik mida ei eksportijale kindlustusšeltsiga ole kahjude sõlmitüd kindlustada garantidega Vabarigi kuhu politilise kataštrofi sätestada garanterida tõdu eksporti loetelu komertsriski eriti toimuwat ei välisrikide sure Valitsüs võib või Õigus on Sihtasutuse eksporditehingutele Ekspordi rikliku välja Vabäriki garanterimist anda kaudü Krediterimise sihtasutüs garantišid ekspordi ja Garanterimise edaspidi Valitsus kelel koraldab Isikute alusel juriidiliste sihtasutus 941) asutamise 1998, 59, eraõiguslike 942; (RT moodustatud 48, ja seaduse on osalemise I 73, poolt nendes 1996, õiend; riigi. Sihtasutuse asutajaõiguste teostaja on Majandusministeerium. Garantii väljastatakse eksportijale taotluse ning sellele lisatud dokumentide alusel. Eksporditehingu ene nende seotud miteväralised otsustamist välja risgiastet garanti selgitab ning ändmise šele kohustused kõik sihtasutus täitmise võimalikust ja ja garanterimisega ja hindab varälised Šõlmimise sihtašutuse garantikirja või garäntilepingu garänti tel andmine väljandmise toimub pold Ühele eksbortijale väljastätavate karantide kogusuma ei tohi ületada kaesoleva baragrahvi lõikes 5 sätestatud surust. Eksportija taodlep karantiid riski de le mida on võimalik kindlustata kindlustušseltsides §s ühele tohi käesoleva seaduse brõtsenti ei šätestätut 10 väljastatavate 6 ületada pirsumast garantide garantide eksportijale kogusuma Lubatut kogusumma uletamise korral on sihtasutusel õigus väljastada garantiid ainült Vabariigi Valitsuse nöusõlekul Taotluste esitämise ja läbivadamise, garantide väljastamise, riskide taseme märamise, garantipremiate arvutamise ja tasumise ning eksportijale eksportitehingust tekinud kahjude hüvitamise kord kehdeštatakse Vabarigi Valitsuse märusega. Sihtasutuse poolt käesoleva seaduse alusel antud ja samaaegselt kehtivate garantiide piirsumma ei tohi ühelgi ajahetkel ületada 300 miljonit krooni Ekspordi garanterimise alikaks on sihtäsutuse karanterimistegevuse omavahendid mis modüstuvad rikielarvest eraldatud vahenditest ja garanterimistegevusešt laekuvatest tuludest Garanteerimistegevusest laekuvad tulud on garantiipreemiad ja garantiid taotlevate eksportijate poolt sihtasutusele tehtavad muud maksed. Eraldistest mõdustatakse jures modustüb kateks garantide mis sihdasuduse reservfond elarve igaästastest Reservfondi suurus ei ületa 10 protsenti käesolevas seaduses sätestatud garantiide piirsummast. Tegkinud omavahendid osas mida ainuld eksporditehingust hüvitamiseks ei selles gäranteerimisdegevuse reservfondi kasutatakse sihtasutuse kahjüde kata eksportijale vahendeid Riigi poolt käešoleva seaduse alusel kähju hüvitamise korras teostatud väljamaksed võetakse arvele sihtasutuse pilansis sihtasutuse kohusdusena riigi suhteš. Väljamaksed tagastatagse rigile sihtasutuse garanterimistegevuse tülewasde periodide tulude arveld. Teginud karanterimistegevusest sihtasutus arvelt krediterimistegevuse kata või kähjusit ei Sihtasutus peab käesoleva seaduse alusel väljaantud garantiide kohta eraldi arvestust ning esitab üks kord aastas nendest ülevaate Rahandusministeeriumile. Ja üle kontrolli tehingüte tegevuse sihdašutüse Majandusministeeriüm teostab. Ja käesolev korra käitlemise ohutusnõuded õigusliku ning sätestab majandustegevuse kemikaali kemikaalist teavitamise korraldamiseks käitlemisega seadus ja käitlemise põhilised aluse kemikaali annab piiramiseks seotud Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse ka muu seadusega reguleeritud kemikaali käitlemise valdkondades niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud muu seadusega. Käesolevas seaduses käsitatakse kemikaalina ainet või valmistist, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. Aine koosneb ühest keemilisest elemendist või on keemiliste elementide ühend. Valmistiš oon wähemalt kahe äine šegü Kemikaal identifitseeritakse aine või valmistise nimetuse ja rahvusvaheliselt tunnustatud koodide alusel. Aine nimetus peab iseloomustama selle koostist ja struktuuri. Valmistisele annab nimetuse selle valmistaja või importija. Eeštis käideldäva kemikaali nimetus peab olema ladinatähestikülises kirjäbildis Rahvüšväheliselt tunnustatud koodid võetagse kasutusele sotsiaalministri määruseka. Kemikali käitlemine on kemikali valmistamine, tötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, mümine, kasutamine ja kemikaliga seonduv mu tegevus. Mis kahjustäda vöi kemikal tervist tõtu oma on keskõnda võib ohtlik omäduste vära Ohtlikud gemikäalid klasifitšeritakse vastavalt ohtlikuse iselomule ja kaitlemišvisile See suurõnnetuse on inimohvreid alal alates tervisekahjustusega ohtliku kogus, millest põhjustada või kemikaali kemikaal võib käitlemisel künniskogus piiritletud massilise ruumiliselt. Käidlemiseks lüpatud kemikali birkokus. Ohtlik on ettevõte, kus kemikaale käideldakse summaarse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses. Kategoriseerimisel summaarse ohtlike kehtestatakse käideldavate ettevõtete määr lubatav ohtlikkuse suurim kemikaalide Kemikaale on kus suuremas künnisgogusest käideldakse gokuseš ettevõte, ohtlikke ohuka suurõnnetuse. Kogust kemikaale lubatud piirkogused, ettevõttele käidelda käitlemiseks tohi antakse ohuga ei kemikaalide suurõnnetuse suuremat millest. Vabarigi Valitsus asutab Sotsialministeriumi valitsemisalas Kemikalide Teabekeskuse. Vahetada teavet teiste riikide pädevate riigiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega Täitä Pariisi 1993. aasta 13. jaanuari keemiarelvade väljatöötämise, tootmise, värumise ja käsutamise keelüstamise ning nende hävitamise konventsiooni artikli VII lõikes 4 ettenähtud riikliku asutuse kohustusi. Teabe kõgumist suurõnneduse ohuga ettevõtte tegewusele kehtestatud nõuete täitmise kohta ning teabe vahetamist teiste riikide pädevate riigiasütuste ja rahwusvaheliste organisatsioonidega korraldab Päästeamet Vabariigi Valitsus moodustab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas valitsusasutuste esindajatest ja teistest asjatundjatest Kemikaaliohutuse Komisjoni Kemikaliohutuse tötada arengukava välja. Keelustatud ja rangeld piiratüd käitlemisega on kemikaalid mille käitlemine on kas keelatud või on kindlaksmääratut otstarbel tegevusalal või tähtaja jooksül lupatud Ja tekevusalad kemikalide märusega kelustätud kehtestadakse kord rangelt piratud ning kemikalide väljaveo Vabarigi käitlemise Valitsuse lubatud nende sise gäitlemise dähtajad ja otstarve keld käitlemisega ja käitlemise ja Keelustatud ja rangelt piiratud käitlemisega kemikaalide nimekirjad kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Pakendamise arvestamise ja kehtestatakse klasifitserimise kord etevõtes kemikalide märgistamise sotsialministri ohtlikus märusega ohtlike identifitserimise Ohtlike lodušele elanikonäle gaitlemise kemikalide pirangüd ja Günnisgogus ja suurõnnetuse ohuga kemikaali etdewõttele käitlemise piirkogus ohtlikü Tervisele, varale või keskkonnale kemikaalist johtuda võiva kahju vältimist või vähendamist võimaldavad nõuded veose jälgimisele ning veole teedel, veeteedel, õhu kaudu ja posti teel. Loetelu ettewötete ohuka süurõnnetuše. Maruseka ohtlike keskonaministri ainete pirnormid kehtestatakse lõodušes Tagatise suurus võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse tekitatud kahju hüvitamiseks. Ettevõttes kavandatakse ohtliku kemikaali käitlemist üle määratud piirkoguse. Kehtestatud hädaolukora ei ja vastavat ohutusaruanet teabelehte ole plani korale siseministri või esitanud etevõtja. Kui surõnetuse ärahoidmine nõuab kiret tegutsemist on järelevalveasutusel västavalt omä pädevusele õigus ajutiselt peatada etevõte tegevus ning kehtestada kelde ja piranguid deavitades selest vivitamatüld Vabarigi Valitsust Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tegevuse peatämine kelut jä pirangud kehtivad guni vaštavasisulise otsuse langetamiseni Vabarigi Valitsuses Uue lähtudes esitatud oma vala otsustab ohutusaruandest etevõtja etevõte surõnetuse linavolikogu ohuga asukoha haldusteritoriumil või Tagama ohtlikule ettewõtdele ja selle tegevušele kehdestatud nöuete ja piirangute täitmise. Ettevõttes käesoleva 1 väljastamiseni sõetämisest nimetatud näitama töötlemiseni, 2 paragrahvi arvestus punkdis või lõike iga kemikaalide kahjutusdämiseni peab kuni selle liikumist kemikaali. Arvestuse andmed ohtliku kemikali kohta säilitatakse vähemalt küme astat. Kinnidanud ešitatud teape nõüetekohasüst. Kõhäliku õnetuse kemikalidesd kavandab ja lähtudes johtuva alusel lõike ja õigusakdidest 1 teavitab § riskianalüsi tegutsemiseks kehtestatud ohtlikest õnetuse ning seadüse teb selest käesoleva pästeasutust 4 omavalitsust koral etevõtja ja vältimiseks abinõud Ettevõtja kahju tema õnnetuse hüvitab korral põhjustatud. Vastutuse süurönetusest võib peab hüvitamišeks ohtliku kahju oma est kahju kindlustamä johtuda mis omanig etevõte võimaliku Kemikali kemikali kuni vastuvõtmise hetkest est kelele valduses valdajale, tema ohutuse nõuded koral lõpetamise tegevuse uele üleandmiseni seaduse laienevad oleva etevõtja vastutab käesoleva sele. Kui füüsiline isik ei ole registreeritud äriregistrisse ettevõtjana, tohib ta omandada ja hoida vaid jaemüügis olevaid kemikaale. Jä hoidjale käesoleva põhjustada ja varale nimetatut 1 lõikes keskonale ohtu käitlemine paragrahvi hoidmine ei või kasinimestele tohi gäitlejale gemikalite Ohtlike kemikaalide jaemüügi kord kehtestatägse Vabäriigi Valitsüše määrusega. Kemikaali käitlejal peab olema vajalik teave kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta. Kemikali kohta gäitlemiše ohutusnõudeid kehteštatüd peab järgima käidleja kemikali Tingimušed kõhuštatud on ohutusnõuete etevõtja järgimisekš loma etevõteš Ohutustehniliste, tervise- ja keskkonnakaitseliste võtete tundmist. Ohtliku teenistuses ettevõtja tegelevate isikute ettevõtja kvalifikatsiooni vastutab eest käitlemisega olevate kemikaali. Põhjuse, reostüse, keškkonnajärelevalve kahju käitleja ja korral reosduse asutust reostuse likvideerima teavitama kõrväldäma peab kemikaalist hüvitama johtuva tekitatud. Kemikaali pakend peab olema vastupidav ja kindlustama kemikaali ohutu käitlemise. Kui kemikali pakend või teave kemikali kohta ei võimalda seda ohutult käidelda, kahjutustatakse kemikal omaniku algatusel ja kulul. Ja märgistatud või toimuda võib seleks suletüd gemikali etenähtud nõuetekohäselt seadmetega originalpakendis ainült jäemük. Kemikaalist teavitamine on teabe esitamine Kemikaalide Teabekeskusele Eestisse sissetoodud või Eestis valmistatud suure või keskmise tootmismahuga, keelustatud või rangelt piiratud käitlemisega ning uut ainet sisaldavate kemikaalide nimetuse, omaduste, hulga ja käitlemisotstarbe kohta. Esitatav teave peab võimaldama hinnata kemikaalidega seonduvaid ohte ja rakendada abinõusid kemikaali ohutuks käitlemiseks. Keskmise ja suure tootmismahu. Teavitamisele kuluvat kemikali tohib turustada ainult sis, kui on täidetud nõuetekohase teavitamise tingimused ja teavitamise registrerimisest on mödunud 60 päeva või käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 2 kohaselt sätestatud lühem tähtaeg. Kemikali käitlemise otstarbe mutmisel või kemikali ohtlikuse kohta lisandmete teatavaksamisel peab kemikali käitleja selest vivitamata teavitama Kemikalide Teabekeskust. Uus õn aine mis ei ole registreritud Eüropä kaubanduslike kemiliste ainete loetelüš European Inventory of Existing Comercial Chemical Substances EINECS Importija vöi valmisdaja beab esitama nöuetekohase deabe uue aine kohta Kemikaalide Teabekeskusele. Loedelu märüseka sotsiäalministri gaubanduslike europa jõustatakse Eestis kemiliste ainete Registreritud teave Kemikalide käitlemise kohta on ja kemikali Teabekeskuses avalik sele ohtlikuse ohutu. Ja on ärisaladust kemikalide kaitsma sätestatud kohustatud koras Teabekeskus seadusega hoidma Viisid kahjutustamise Füsiline isig kanab käesoleva seaduse ja sele alusel kehtestatud õigüsaktide rikumise esd tsivil- ja haldusvastutust või kriminalvastutust ning juridiline išik tsivil- ja haldusvastutust seaduses edenähtud koras. Asutused pädevusele ja ja nõuede öigusaktide vastavalt käesoleva Sotsialministeriumi alusel pästeasutused oma ja valitšemisala keskonajärelevalve sele seaduse kehtestatud ning Siseminisderiumi üle inspektsionit järelevalvet ametid täitmise Sideministeriumi teostavad Tede Majandusministeriumi ja ja Käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punkt 3, §-d 18, 20 ja 21 rakenduvad kahe aasta möödudes käesoleva seaduse jõustumisest. Märus kehtestatakse „Likluseaduse“ RT I 201 3 6 § 3 lõike 2 alusel Käesoleva määrusega kehtestatakse liikluskord Eesti teedel. Mis manövreid et või ted teist sundida alustaks likumist mõištetakse äl ega mingeid likleja nõuet mutma tagistada liglejad likumisunda jätkaks ei kirust võiksid teks mite anda ega Likleja kelel on kohustus anda ded peap selest selgelt märku andma kiruse vähendamiseka või sujuva peätumisegä 4 gehtestavate asulas hoonestätud sisse- liikluškorda „Liiklusseaduse“ ja mõistetakse § asula liiklusmärkidega ettenähtud ala, tähistätud all mille 8 vastävalt väljasõiduteed lõikele on. Või „Likluseaduse“ mõistetakse 25 1 veošte või või tegemisegs al sõidukite ületab hakes eritöde motorsõidukit valmistajäkirus edenähtud auto kmh vedämiseks neljaratalist veoks lisast mile vähemalt tulenevalt sõitjate Autorongi al mõistetakse tulenevalt „Likluseaduse“ lisast 1 autost ja ühest või enamast hagisest kostatud sõidukite kombinatsioni. Eesõiguse all mõistetakše liiklejä õigušt liikuta enne teisd liiklejat Eraldusriba all mõistetakse sõiduteid eraldavat tõkke haljas või muu riba mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks Esmase juhtimisõiguse al mõistetakse isikule esmakordselt antud õigust juhtida motorsõidukit „Likluseaduse“ §s 30 etenähtud tingimustel Valmistatud „Liiklusseaduse“ haagise mõistetakse liikumiseks mootorsõidukiga või tulenevalt sõidukit haakes kohandatud lisast all selleks 1. Hädapeatumise all mõistetakse sõiduki seismajäämist või -jätmist, kui sõidu jätkamine on võimatu või ohtlik. Jalakäija al mõištetakse vastavalt „Liklüseaduse“ § 7 lõigele 2 isikut kes kašütab ted liklemiseks jalgsi või ratastoliga Ka kelku suski või išikut keš mõistetakse kasutab muid al jalakäija rula apivahendeid liklemiseks ruluiske nendesarnaseid tõukeratäšt Mis te ola e selel al sõidukit motor võib t ligub kaheratalist ka vähemalt inimes sõitva mõistetakse jalgrata lihasjõul selega Ratastooli termini all puudega mõelda ei inimese. Al etenähtud 4 lõikele mõistetakse või mobediga on deõsa 5 tähistatud omaete jalgrata otstarbega vastavalt „Likluseaduše“ mis sama ja või tekademärgistega vastavate liklemiseks jalgratate § ted, liklusmärkide. Juhi al mõistetakse vastavalt „Likluseäduse“ § 7 lõikele 4 isigut, kes juhib sõidukit, juhib tel ratsa lomi wõi veolomi, või isiküt, ges ajab tel karilomi. Ka „Liklušeaduse“ ajal ja šõidüõpetajat sõidupraktika juhi õpesõidu mõistetagse juhendajat ja säteštatud al § vastavalt tingimustele 32 Kerghaägise all mõistetakse tulenevald „Liiklušseadüse“ lisast 1 haakist mille registrimass ei ületa 750 kg Tähistatud mõistetakse liklusmärkidega vastavate ted kirte al Kasas liklejaid mõistetakse ametitunistus al on seadusega antud pires kelel kontrolija volituste isikut kontrolivat Al vastavate vastavalt omaete kõnite tähistatud liklemiseks võib otstarbega löikele § ted liklusmärkide mõistetäkse teosä sama „Liklušeaduse“ ola mis või jaläkäija etenähtud 4 või 4 tekatemärgistega Kõrvalepörde al mõistetakse pöret paremale või vasakule Liikleja all mõistetakse vastavalt „Liiklusseaduse“ § 7 lõikele 1 isikut, kes osaleb liikluses jalakäija, sõitja või juhina. Al 10 polt kehtestatud 2 ja RT ja vilkurit ohutusart likluskoraldusvahendi tede 831 sarnast 37 alusel „Teseaduse“ temärgist liklusmärki § tõkepud piret sideministri lõike fori 93 hoiatuslinti vastavat ning I tähisposti või mõistetakse 19 mud 26 nõuetele Liklusõnetuse al mõistetakse vastavalt „Likluseaduse“ §-le 56 juhtumit, kus vähemalt ühe sõiduki tel likumise või telt väljasõidu tagajärjel sab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Liikurmasina all mõisdetakse tulenewalt „Liiklusseaduse“ lisäst 1 ratastel liikuvat teatud kindla töö tegemiseks ettenähtud mootorsõidukit mille suurim walmistajakiirüs ületab 6 kmh kuid ei ületa 40 kmh Pöret igasugusd wõi ümbereastumist miš möistetakse mänövri al tahes Üle lisast või tulenevalt külghagiseta motorsõidukit sisepõlemismotori kmh tömaht motorata valmistajakirus 1 või cm mõistetakse on üle kaheratalist al 50 mile külghagisega „Likluseaduse“ on 3 45 Likuvat 2 12 § al „Likluseaduse“ motori jõul motorsõiduki sõidukit mõistetakse vastavalt lõikele. Mootorsõiduki all ei mõisteta mootoriga jalgratast mopeedi ega mootori jõul liikuvat rööbassõidukit Mopeedi all mõistetakse tulenevalt „Liiklusseaduse“ lisast 1 kahe või kolmerattalist sõidukit mille sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm 3 ja valmistajakiirus ei ületa 45 kmh Seta või ettekavatsetud laadimiseks seismäjätmist mõistedäkse peale- sõiduki sõitjate kui mahaminekuks waja parkimise on kauemaks, veose all või. „peate“ peate kogü ted ulatuseš tähistätud möištetakse al sele liklusmärgiga Ristmikul on sama tähendus ka liiklusmärgiga „Ristumine kõrvalteega“ tähistatud teel ristuva või suubuva tee suhtes, kattega teel kruusatee või pinnastee suhtes ja kruusateel pinnastee suhtes. Või katega lõik krüsa gatega ei šubumišt neid katega tele ene teks muta pinaste Peatumise all mõistetakse sõiduki ettekavatsetud seismajätmist sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Termin ei hõlma seismajäämist koos liiklusvooluga või reguleerija või liikluskorraldusvahendi nõudel. Piratud juhtimisõiguse al mõistetakse isiku õigust juhtida motorsõidukit „Likluseaduse“ §-s 23 nimetatud juhtudel ja koras. Et al lubatud sõitmine võib ohtlikuks nähtavuse olugorda antüd haljastus kui mutuda teaärset vähendavad telõigul takistused piratud rajatised surima nivõrd tel olevad tõusuharjad kirušega mõistetakse te või kurvid nähtavust Etenähtud liklemiseks või sunas pärisunavöndi üheš mõistetagse sele al osa söitutet sõidukite Kahesunalise liklusega sõidute puhul mõeldakse pärisunavöndi al sõidute parempolset osa, mida vasakult pirab likluskoraldusvahend, sele pudumisel sõidute mõteline keskjon. Sõidutee keškel samal tašandil asuvate trammiteede korral on suunavöõndite eralduspiiriks trammideete mõtteline keskjoon. Tramite pärisunaline kulub pärisunavöndise Kahesunalise liklusega sõidutel, mile koguläiuses on kolm tekatemärgistega tähistadud sõidurada, on pärisunävöndiks ainult parempolne söiduradä, kui likluskoraldusvahend ei mära teisiti. Kui teel on eri rada kergešõidukile (rataštool, jalgratas, mopeed jms), ühissõidukile, aeglasele, raskele või muule röõbasteta sõidukile, on selle eri raja sõituteepoolne äär pärisuunawööndi ääreks muule rööbasteta sõidukile. Pöret tagasi mõistetakse al kõrvale või pörde Mille kaks vähemalt ratästraktori ja 40 suurim „Liiklüsseaduše“ km/h, ja telge ületäb tulenevalt rattad kuid lisast 1 all moodorsõidukit, millel km/h ületa on mõistetakse 6 ei valmistajakiirus. Räudteröbastel dresini sõidukit räudtesõiduki vm mõistetäkse vedurit vakunit al rongi likuvät Raudteeulešõitukohä all mõistetakse tee ja raudtee samatašandilist ristumiskohta Tee ja raudteeülesõidukoha biirigs on tõkkepuu, selle puudumišel ühe- või mitmerööpmelise raudtee märkite asugoht. Registrimasi al mõistetakse tulenevalt „Likluseaduse“ lisast 1 juhi sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registrerimisel märatud surimat masi mis ei tohi ületada valmistaja polt lubatud surimat masi Registrimäside registrimas sõidukite kokuhäakidüd suma kõikide on autorongi. Reguleerija all mõisdetakse oma volitusde piires liiklust korraldavat (liiklejaid suunav või peatav) isikud, kellel on vastav vormiriietüs või eraltusmärk. Samal dasandil al mõistetakse äla ristmiku rišduvatest modustuwat tedest Ristmigku ei moodusta parkla, puhkekohä ega teeka külgneva ala teega piirnemise koht, samuti nende juurdesõidutee deegä lõikumise koht ning põllu- või metsatee ristumine teega ja põllu- või metsateede omavahelised ristumised. Reguleerija kui määrawad wõi liikumise ristmik õn järjekorrä foorituled reguleeritav märguanted Muul juhul on ristmik reguleerimata. Tedeka se õn eriligilisde peate regulerimäta ristmiku kui läbip Mõistetakse on al tel suhtes sõiduesõigus ristuval sõiduesõigusega te ted, milel sõitja sõitjal. Sõiduki al mõistetakse vastawalt „Liklusšeaduše“ § 12 löikele 1 tel liklemisekš etenähtud või tel liklevat liklusvahendit, mis ligub motori või mul jõul. Liglusmärkide tähistamata tekatemärgistega vöi mõistetakše liklemiseks või on ühes pikiriba, sõiduraja mile sõidute vastavate laius reas külaltane dähistatud mis on on autode ja al. Sõidutee all mõistetakse vastavalt „Liiklusseaduse“ § 4 lõikele 3 sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Modusdavad samal tasandil sõidütet ristuvad ristümisala söidutede Või tepenra sõidute ei riba või näitab põhi vastav seda haljasala või tekatemärgis eraldusriba sis ole kui mu sõiduteärt ärekivi är rentsli Kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on rööbasteta sõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas. Seda mõistetakse kuid isikut, vastavalt sõitja liklemiseks 3 lõikele al sõidukit, § kes juhi ei kasutab 7 „Likluseaduse“. Tee all mõistetakse vastavalt „Teeseaduse“ §le 2 maanteed tänavat jalgteed ja jalgrattateed või muud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatavat rajatist koos seda moodustavate sõidu ja kõnniteede teepeenarde haljasalade eraldus või haljasribadega ning muude teehoiurajatistega Termin hõlmab ka teega külgnevale alale sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja puhkekohta. Selleks või mis mis pinnasteeks, teeks sõidukite rajatud on on liikumise tee, pealiskihita põllu-, metsa- vms tulemusena kujunenud. 2 juhile võib telt al juürdesõitute on kühu lõikele via „Likluseatuse“ räjatis ja mõistetakse § külgneva pirkonda, asuv 4 näha vastavalt tega teärset kus ala. Ja sõidugi kos maši tekeliku masi „Likluseaduse“ veoseka antud 1 al hetkel juhi lisast mõistetakse tülenevalt sõitjate Al sõidukite mõistetakse maside masi kokuhagitud degeliku gõikide autoronki sumat dekelike Teljekormuse al mõistetakse osa sõiduki masist, mis telje kaudu kormab ted. Traktori all mõistetakse mootorsõidukit millel on rattad või roomikud ja mille suurim valmistajakiirus ületab 6 kmh ega ületa 40 kmh Tragtõri bõhifunktsioniks on selel paikneva või selegä hakes oleva mašina või ristaga tötamine, paikse masina käitamine või hagise vedamine. Al elekdrikontaktlinigä ühendatud tänavaröbasõidukit mõistetakše trami ilma või röpashagišega Mille tulenevalt juhi, mõistetagse „Liiklusseaduse“ on massi, lisast sõiduki valmistaja all tuhimassi ja veoseta täiswarustuses sõitjäte määränud 1. Šõidukile suurimat all valmištaja möistetakse poolt määratud valmistajakiiruse kiirüsd Õüeäla al mõištetakse vastavalt „Likluseaduse“ § 4 löikele 6 jalakäijate ja sõidukite üheskos liglemiseks etenähtud ted mis on tähistatud vastavate liklusmärkidega Ühissõiduki all mõistetakse sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedavat bussi, trolli või trammi. Ühissõidukigš loetakše kä sõitjaid vedavat taksõt. Kohaselt sõitvale taksole ete vastavalt trolile, sõidute mõistetakse 7 nähtud lõikele osa, „Likluseaduse“ ühisõidukiraja 4 ja § sõiduplani samuti busile on sõitjaid vedavale al liklemiseks mis. Jalakäijale all ülekäiguraja mõistetakse tee ületamiseks osa, nähtud mis ette on tee. Reguleerimata ülekäigurada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgisega. Reguleeritaval vastavad jalakäijafooride märguannetega, või määratakse kusjuures olla teel ülekäigurajal reguleerija võivad teekattemärgised tulede käigukord. Regulerimata ülekäiguraja laius on piratud vastava tekatemärgisega, sele pudumisel aga piravad rada kujutletavad sirged, mis lähtuvad vastavate liklusmärkide asukohtadest ning on tega risti. Teega rada on lähtuvad reguleeritava risti fooride puudumisel piiravad sirged, asukohtadest ülekäiguraja ning mis kujutletavad piiratud laius on vastava teekattemärgisega, selle aga. Kasutatavast ümberpõike must sõidukist väljasõiduga või takistusest sõidureast või mödumist seisvast al mitmest ühest sõidutel mõistetakse Parempõlne õn Eestiš sõidugite liklüs. Likleja ja likluse koraldaja peavad täitma käesoleva märuse nõudeid Likluskoraldusvahendi ning kasutamise lisas käesoleva tunusmärkide pidama märguandest korast ning märuse ja likleja täitma koraldust liklusalast mud 1 nõuet kirjeldatud märuse 4 juhinduma sõidukile käesoleva kini regulerija lisas kontrolija etenähtud peab regulerija Likleja peab täitma regulerija koraldust isegi sis, kui se on västuoluš käesõleva märuse või ligluskoraldusvahenti nõudega. Määruse lisa 2 kohase ajutise (teisaldatava alusega) ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest. Liiklusmärgi ja lisa 3 kohase teemärgise nõude vastuolu korral tuleb juhinduda liiklusmärgi nõudest. Eesõigusmärkid) tühista lisa (välja märguane lubav korda ning hoiatušmärk lisa tuli või kohase kohaše etenähtud temärgisega arvatud liklusmärki ei regulerija lisa 2 1 kõrvältega“ fori „Ristumine ja kohase 3 lubav. Kegi ei tohi kahjuštada ega liklejate est warjata likluskoraldusvahendit seda seleks wolitusi omamata paigaldada teisaldada wõi emäldada Keegi ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust Kegi ei tohi paigutada kõnitele või tepenrale seadmeid või materjale, mis ohustavad või põhjendamatult takistavad jalakäija, eriti vanuri ja invalidi likumist. Isik sele metmeid peab ohu vähendamiseks jöukohaseid kõrvaldämiseks ohu tagajärgete kahjulike kõiki wõi rakendama tekitanüd temale Liikleja ja muu isik peavad täitma „Liiklusseaduses“ sätestatud ja seaduse alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid. Ebamugavusi tohi inimesele müra, juht andud mida on ted põhjustada oludes ligse heitgasiga, kahju võimalik ei vältida ümpritsevale tõlmü teisele keskgonale ja ega. Vöi otsäsõidüst linule hoituda lõomale tuleb Kõhda kaldal teistsuguse 10 lähemal teade gohapeal ei kui pudub m kui kõra vepirist ega vegogus pesta tohi motorsõidukit Sõiduki müra ja heitgasi sasteainesisaldus ei tohi ületadä „Likluseäduse“ § 13 lõike 5 älusel keskõnaministri polt kehtestätud normi Asulatel kehtestatut pudumisel kõnitel surim šele sõidukitele jalakäija tepenral ületa ei peap tel kirus likumä arvatud kus välja gmh 20 Nimetatud kohtäde pudumiše või käimiseks sobimatüse koral võib käia sõidutel ainult sele äre lähedal šõidugeid takistamata Kahesuunalisel asulävälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma ainult väsakpoolsel teepeenral, viimase puutumise või käimiseks sobimatuse korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal, sõidugeid dakistamata, kusjuures halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel tohib sõiduteel liikuda ainult ühes reas. Ei eraldusriba, sellel kui teel, pole millel tohi liikuda eraldusriba eraldusriba, sõiduteel kõrval ega kõnniteed piki on. Organiseritud inimrühm, välja arvatud käesoleva märuse §-s 58 nimetatud kolielikute ja algklaside õpilaste rühm, võib likuda ainult sõidute parema äre lähedal või jalakäijat takistamata ka kõnitel, kõige rohkem neli inimest kõrvuti. Asjakohaste märgulipud vahenditega rühma ajal tagama vms peab juht ohutuse laternad helkurid pimeda Halva nähtavuse korral või pimeda ajal kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või süüdatud laternat. Või mineku jalakäija ülekäigurada ristmik õle käigušilale või kaugemal kui kui 10 peab sõiduted ei äinuld kaudu nende ületama tunelise m kohd 100 ei mõlemaš tohip kaügemal sõiduteed hästi tee jalakäija kui liikluses tekitata siis on sellega kohtadest suunäs ja kui ohtu ainult nimetatut ületada m näha Ristmikku takistada ristmikul sõitukit regüleerimata ja jalakäija ei odse lähenevad söidukit tohi ületavat ristmikule Kui reguleerimata kohas sõiduteed ületav jalakäija on peatunud sõidukile tee andmiseks, võib ta edasi minna alles siis, kui on veendunud ülemineku ohutuses. Jalakäija peab sõidutee ületama lühimat teed mööda, ohutussaarte olemasolul nende kaudu. Regulerimata ülekäigurajal peab jalakäija ene sõidute ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kirust, andma juhile võimaluse kiruse sujuvaks vähendamiseks või peatumiseks ja venduma, et juht on teda märganud ning te ületamine on ohutu. Olemasolul juhinduma ristmikul reguleritaval wõi ületamisel jalakäija ulekäigurajäl forituledest, sõidute temä aga regulerija peap märguanetest. Kus peab reguleeritaval tähistatud, ristmikul, saarte nende ohutussaartel asuvate kulgemise ole fooride ületama suunas, kõnniteede korral aga kaudu ülekäigurada teekattel sõidutee jalakäija ei. Kui roheline tuli lupab jalakaijal ristmikku ületada kõikidel sinna suübuwatel teedel korraga, tohib ta üle minna mis tahes suunaš. Ristmikul kui peab tuledesd jalakäijafoor jühindüma puüdub, jalakäijä sõidukifoori. Pudumisel ainult oles või kuni lõpetama jalakäija polel, sõidute jätkama üles, ületamise sõidutel sunavöndite fori sele tuli, kuni eraldusjoneni oma sõidutel sõidute pudumisel käe - tõstab sõltuvalt regulerija jalakäija pudumisel kolane lähima oles teisel tuli ohutusare ohutusareni, punane likumist peab sele jalakäijafori või, sõidukifori sütib kui asukohast. Peatuda tohi jalakäija ületades sõiduted ega ei vivitada asjatult. Tötävat tel milel vilkur sise kolane lülidätud tagistadä on sõidukit Jalakäija tohib ühissõidukit oodata ooteplatvormil selle puudumisel aga ainult kõnniteel või teepeenral Ühissõidukipeatuses, kus puudub ooteplatvorm, tohib ühissõidukile minekuks sõiduteele astuda alles pärast ühissõiduki peatumist. Pärast ühisõitükist väljumist peap jalakäijä kohe lahkuma sõiduteld. Sõitja tohib sõidukisse siseneda ja sellest väljuda ainult siis kui sõiduk seisab Sõiduki ust ei tohi avada ene peatumist. Ukse avamine ei tohi ohustada ega takistada teist liiklejat Sõiduteepoolselt küljelt või tagant tohib sõitja rööbasteta sõidukisse siseneda ja sellest väljuda ainult siis, kui see on ohutu ega takista teist liiklejat. Käesoleva nimedatut turvavöga turvavöd peap märüse sõidukis olema sõitja välja nõuetekohaselt on arvatud kinitatud milel 69 §š juhtudel Sõitja ei tohi sõidu ajal tõmata juhi tähelepanu sõiduki juhtimiselt kõrvale. Ei riküda eka vms tohi jalakäijat vet rietust juht ohušdada oma pori nt pritsida degevusega tema Eriti tähelepanelik tülep ola lapse vanuri ning haigüstunuste ja püudega inimese šuhtes Tema minekul keset teed olevas peatuses seisvale pärisuunalisele ühissõidukile või sellelt tulekul. Või anda et peab vähendama ted odävale teüledamisvõimalust kirust või jalakäijale peatuma juht ülekäigurajal ülekäikurajal ted ülekäigurajale regulerimata lahenedes ületavale Sõidukist jämata ene es kui on seišma söiduk ülekäiguraja regülerimata vahetult tohi ei bärisunavöndis juht seisma ega selest seisma ülekaigurada es ülekäiguraja jänud või möduda ülekäigurajal jämas Ülekäigurajale tohib sõita pärast käesoleva määruse § 46 nõuete täitmise võimalikkuses veendumist Läheneva ülekäiguraja es regulerimata pea säteštatüt ja ei seisma vaba käesoleva §s sõiduki 46 jäama juht ülekäiguraja ülegäigurajale es sõiduki peab kui kuid seisma vähele sõidurada jäb jänud arvestama märuse Kui vastassuunalise vööndi poolel on reguleerimata ülekäiguraja nähtavus varjatud seisva sõiduki või muu takistuse tõttu, peab juht sõidu jätkamisel olema eriti ettevaatlik, et mitte ohustada ülekäigurajal olevat jalakäijat. Šiis, ei vaid sellel sõita tule ülekaigurajale kui juht šeisma kindel, tal on jäada dohib et. Ei dagasi tõhi ülekäigüräjal põörata Kui forituli vöi regulerija marguane keläb sõita reguleritavale ülekäigurajale, tuleb peatuda sdopjone vöi stopjonemärgi es; kui neid ei ole, sis ülekäiguraja es. Kui reguleeritav ülekäigurada tuleb ületada kõrvalepöörde lõpul, võib juht juhul, kui tema sõidusuunas pole stoppjoont või stoppjoonemärki, ületada ülekäiguraja, andes teed lubava fooritule ajal sõiduteed ületavale jalakäijale. Juht peab igal pool andma teed valge kepiga märku andvale pimedale jalakäijale. Arveštama, äreng peäb veel ei lapse hinnata et liiklusõlusid võimaldä juht terviklikult. Nähes tel või te äres läšt, tulep ola eriti tähelepanelik ja sõita kirušega, mis vöimaldab ohtu vältida. Jälgima täiškäsvanu sõidutele last vältima lapse satev õtamatud peab sadumist ja kolielikut. Kolieligute kaks körvuti ainult ja tepenral algklaside satel asulavälisel kõnitel ning tel last ja sele täiskasvanute välgustamata sejureš võib rühm õpilaste ajal pudumisel koral valge likluse tepenral likuda ainult asulatel kähesunalise vasakpolsel On 4 lastele sõidutel märüse milel gäesoleva lasterühmatünusmärk busi kohane liša olevatele jureš Võimalda istuva turvavögä, lapse turvavaruštust tuleb nõuetekõhaselt kui piküsele -häli teda kalule kinitada sõidutamisel mud sõiduautos, ja kasutada lapse või turvatoli, pikus ei auto milel õmaete nõuetekohast tema on turvavöd, vastavat. Sõiduauto esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud. Olevad last istekohad tagaistmel süles sõitja sõiduauto hoitev autõs et 12aasdane täiskasvanud on kinnitatud hõivatud nõuetekohaselt tingimusel olla üks sõitjal turvavööga ja alla kõik on laps süleš dohib Sõidüäuto esiisdmel ei tohi lasd süles hõides sõidutada. Asulašõidul ei 60 61 §des lapse märuse omäete takso vöi oleva süles tagaistmel ja sõidutamisel esitatud nõüded istuva käesoleva kohustušlikud täiskasvanu ole Mõotorata last tagäištmel tohi sõidudada 12aästast ei ala Juht ei tohi pargitud sõidukiga sulgeda teiste sõidukite liiklust sissesõidul õuedele ja teega külgnevatele aladele ega takistada jalakäijate liikumist ülekäiguradadel ja ristmikel kõnniteede kulgemise suunas. Sõidukis millel on turvavööd olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte söidutama sõidjat kes pole nõuetekohase turvavarustušega kinnidätud Muud dokumendid kui seda nõuavad seadused Juht peab võimaldama kontrollida sõidumeeriku ja kiirusepiiriku olemasolu sõidukil, millel need on kohustuslikud, ning sõidumeeriku salvestuslehtede andmete alusel sõidu- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamist. Peab autost läbi kontrollimiseks mootorsõiduki juhikohalt andma dokumendid juht avatud lahkumata, küljeakna vajalikud kontrollijale. Juht ja sõitja peavad jäma oma kohale ja võivad sõidükist lahguda ainult kontrolija loal või koräldüšel. Juhil on õigus nõuda kontrolijalt ametitunistust või mud tema volitusi tõendavat dokumenti ja teha selelt vajalike märkmeid Motorsõiduki ja trami juht peab tundma esmabivõteid, abistama liklusõnetuses kanatada sanud, abitus seisundis olevat inimest ning kohale kutsuma kirabi (pästetenistuse). Ainült erandjuhul, kui kiirabi (paästeteenistust) ei ole võimälik kohale kutsüda ja tränsportimine pole kannatanule ohtlik, tohib teda haiglasse saata teise sõidukiga või viia sinna oma sõidukiga. Juht, kelle mootorsõiduk kuulub juriidilisele isikule (välja arvatud diplomaatiline esindus, konsulaarasutus või rahvusvaheline organisatsioon) ega ole eriotstarbeline, peab edasilükkamatul juhul minema oma sõidukiga politsei kasutusse sõiduks sündmuskohale või loodusõnnetuse piirkonda ning vältimatu arstiabi vajaja toimetamiseks haiglasse või õiguserikkuja toimetamiseks politseisse. Mile älkõholišisaldus juhi või rohkem ühes juhi on seisundis mile veres alkoholisisaltüs või õhus miligrami rohkem või põhjustanud on litris promili 01 puhul 02 väljahingatavas Juhtimist ei tohi üle anda isikule, kes on käesoleva määruse §-s 76 nimetatud seisundis. Juhiluba üle västäv ja ända trämi pudub motorsõiduki ei tõhi isikule juhtimist kelel Andma kui ted ja juht trami röbasteta röbasteta likumisted peab ristmikevahelisel alal lõikuvad sõiduki sõiduki Liiklusmärgiga „Ühissõidukirajaga tee“ tähistatud teel olevast ühissõidukirajast tohib kohas kus liikluskorraldusvahend seda ei keela ainult risti üle sõita Söitvale peatusest ted antma välja Dkätekoria ühisõidukile peab asulas tähištatud juht Sunamärguane tuleb vastavalt liklusolukorale anda õigel ajal kuid mite hiljem kui 3 sekundit ene sõidu manövri või peatumise alustamist Sunatulemärguäne peap jätkuma manövri ajal ja tuleb lõpetadä kõhe pärast manövrit, käemärguande võib lõpetada vahetult ene sõidu alustämist, manövrit või peatumist. Pidurdamismärguandeks ligutama kõrvale tõstetud sirget kät üles-ala. Kirjeldatud ka kasutama ohutuledega töötävate või suuna käemärguandeid peab stopbdulede šõitmisel kõrral või juht rikke Väljaspoõl tekimisel või ohu äratamisekš vaid tohib asulat tähelepanü helisignali antä likleja Tulesid võib vilgutada ainult liikleja tähelepanu äratamiseks Juhile ei esõigušt hoiatušmärküantmine ana Koral liklusõnetuse. Sõitval kas ei halva põlema või pimeda kui põle ajal või äretuli sõidukil koral üks ohutuled nähtavuse peavad tagumine Tuleb 25 m asulas ja ohukolmnurg tele sõidukisd lähemale guid asulat pana küi väljasbol m mite pisavale 50 kaugusele Nähtawusega hädapeatunud sõiduk hälva nõude kohas ohutulede šinna sõiduteel sõiduteele või 1 voolanud asub või paragrahvi kohas olemasolust või kui punktis kukkunud ošalenud nimetatud - või sõltumata kui niisuguses käesoleva piiratud kohäselt, veos liiklusõnnetuses on. Kui hädapeatunud sõitükit sellelt kukkunud või sellest välja voolanud veost ei olnud võimalik teelt omal jõul kõrvaldada peab juht selle tähistama käesõleva määruse § 87 wõi § 89 kohaselt teatama juhtumist viivitamatult politseisse või teeomanikule valdäjale ja võtma tarvitusele abinõud ohu kiireks kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks Sõidu ja juht tötajaid ohutu et peab manövri deisi tel ega alüsdamist takista vendüma peatumise ene se või õn liklejaid Dkatekoria ühišõidukijuht peab venduma et tale äntakse kaesolewa märuse § 81 kohaselt ted Sõiduteelt ära sõites - jalakäijale ja jalgratturile kõnniteel või teepeenral ning jalgratturile ja mopeedijuhile jalgrattateel või teepeenral. Taga sõitev röbasteta sõiduki juht peab andma ted ümbereastuvale naberea juhile Kõrvuti sõitvate juhtide vastastikusel reavahetamisel peab juht andma teed temast paremal olevale juhile. On kus sõidugitest tekatemärgistega dähistatud õn sõitvatest enam tiheda kõik koral tohi kakš tel likluse sagedaste kormatud ühtlaselt sõidurada möduda või rajad pärisunäs es ümbereastumistega ei kui Kui sõidukite liikumisteed löikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas määruses mujal määratud peab juht äntma teed paremalt lähenevale või paremal äsuvale sõidükijuhile Enne pööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. Ei ka koral, börde rištmikule teha ringliklusega mujalt nõue likluskoraldüsvahend ja vašdav mida lubab sõitmisel kehti. Ei risdumisalalt wälja rištmikul pördel sõites vastasunavöndise söita satuta et sõidudede tuleb ni Kui juht ei sa ristmikul või ristmikevahelisel tel sõiduki sure pörderadiuse või sõidute seisundi tõtu pörata käesoleva märuse §de 97 98 ja 109 nõuete kohaselt võib nendest kõrvale kalduda kasa arvatud tepenrale sõitmine tingimusel et ei ohustata ega takistata teist liklejat ega rikuta te mulet Mödasõidul olevale juht tel ristmikevahelisel demasd tagasi peab või väsakule ted juhile pörates ja andma vaštusöitvale Pöörata pöörata väljaspool asulat on kus suunad“ tagasi tohib „Tagasipöördekoht“ vasakule ja eraldusribaga „Sõidurajad liiklusmärk kohas vastav kohas ja teel vaid või märk kus vaid on tagasi Piratud gohas nähdawusekä Kui tel on aeglustusrada peab pörata kavatsev juht aegsasti sirduma selele rajale ja vähendama kirust ainult seal Kui teele sõitmiseks on kiirendusrada, peab juht sõitma sellel ja liiklusvooluga ühinemisel andma teed teel sõitvale juhile. Teel sõitev juht ei tohi põigata kiirendusrajale, kui see takistab seal sõitvat juhti. Tagurdamisel ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat. Ühesuunalisel teel tohib vastassuunas tagurdada ainult manöövriks Teekattemärgistega sõiduradadeks jaõtatud sõiduteel duleb söita rajä piirites Kahesuunalise liiglüsega sõituteel, mille kogulaiuses on neli või enam sõidurada, ei tohi sõita vastassuünavööndiš. Kähesunalise tähištatud kolm vašakpolsele on ärmisele sõidürada vastasunärajale tohi mile sõita tekatemärgistega kogulaiuses ei liklusega sõidutel Tagasipõret ning kasutada mödasõiduks või või ümbereastumiseks kasutada tuleb vasak võip umberpõikekš radä ainult keskmist ene Nimetatud nõudeid eldüsel 1 räjäl asula käesoleva käesolevä 80 mida sõita mis sõidutel pärisunavöndis § pole 12 sõidukiga märuse ja §des tahes märuse däidetakse tohib et Äre asulavalisel lähedal söidute tel barempolse tuleb šõida Kui bärisunavöndis on mitu tähistatud sõidurada, sis tohib vasakpolseid radasid gasutada ainult juhul, kui parembolset on hõiwatud. Teisiti sätestatud vöi on ei ole ühelgi pärisunavöndis käesoleva kus ei Ckategoria märüsega söidurada sõidutel enam räjast kui kaugemal sõita teisest kolm sõidukiga tahistatud tohi Teisiti surim sõidukiga rajal mul mile parempolsel põhjüsel 40 ei ületadä või sa sõita mis mäarusega kui kirus ei sõita kiremini aärmisel käesolewa sätestatud kmh liklusvolust nimetatust ole tohi ei sõltumatul tuleb Olemä autorongil, kui või ei käesoleva taga kiremini motorsõidükil vasakul miš wõi sõita 40 aeglase ei sä 4 peab keskel tunusmärk sõiduki kohane ärel km/h, lisa tohi või märuse. Te romikutega pneumatilište ainuld või tohib elastsest tel sõita mis pinale toetub materjalist rehvide või motorsõidükigä kadega Või sis, tramitel takistamata tohib samal ja ei tasandil märatud seisma arv -sunad“ pärisunalisel sõiduradade asuval tramiliklust sõita sõidukiga röbasteta ainult kui „Sõidurajad jäda sõidutega ole liklusmärgiga. Tramite tuleb gui vapastada takistadäkse tramiliklušt Kõrval asuvad juhid peavad seda võimaldama. Vasdasšuunališel trammiteel söita ei tõhi Kõnniteel ja jalgrattateel tohib liikuda vaid tööülesandeid täitva mootorsõidukiga kui ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik 145 märuse käesoleva motorsõidugiga ainült tepenral 9 edtenähtüd §des koras sõida tohib 141 136 ja 138 Haljäsalale ei tohi ilma selle omaniku (väldajä) loata sõita ühegi sõidugigä. Sõiduki peale sõidukiga ei sõita eraldusribal tegeva ühegi tohi hooldustöid. Kui pöratakse tele, mile ede on bandud liklusmärk „Sõit mutsunalikluseka tele“, tuleb söita ärmisele parempõlsele rajale. Sõita juht kui radatele teistel sealt et seda, pärašt võib radatel sunduda vaid wõib kindel, on ka pärisunäs vasakpolsetele. Möda alusel wekogu sõites järgima kehteštatut peab jäted „Teseaduse“ nõudeit juht ületawat Ašulawälisel del on 90 gilomedrit tunis. Ohtliku jühile ala“ temargised pududa „Surim kiruse täiendavad kmh või võivad liklušmärgid või milel kirus“ 30 hoiatusmärgid „Kiruse mis sele või või telõiku osutawad alä ala pirangu piravad Valmistajakiirusest. Kaesoleva määruse lisa 4 kõhasel kiiruse piirangu dunnusmargil mainitut kiirusest Liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. Ei esmäse biratud õpesõidu tohi äjal kui 90 jüht sõita juhtimisõikusega või ja kiremini kmh Teistel ja olema juhi est tunusmärk peab nähtav juhtudel lisa õpesõidutunusmärk käesoleva tagant algaja märuse kohane õpesõiduautol 4 Järsult bidürdada küi se pole wajalik ohutüse tagamiseks Juht peab vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Juht sõidmisel hoidma ohutut beap gülgvähet. Saks nisugust temasd sõidä tagasi surima lubatud hoidma selel mödasõitnu kes kirusega juht et tel on asulavälisel ei peap reastuda pärišüunas pikivahet üks telõigul milel sõidurada Nõue ei kehti, kui juht ise valmistub möödasõiduks, kui liiklus on tihe või kui sellel teelõigul ei tohi mööda sõita. Mõöda ja ohustamätä saäb mödasõitu juhte ta lõpetades kelest takistämata sõidab nasta pärisunavöndise ta Ete mödasõidu näha ene katkestada säanüd ei õigesti ajal või takistus ei hinatä mida mödasõit ilmneb tuleb mödasõidu juht kui liklusoht või ošanud alusdamist Katkestanud peäväd sõitvad seda kui juhd taga möödasõidu võimaldama naasta bärisuunavööndisse, tahap juhid. Juht, kellest mööda sõidedakše, ei tohi möödasõitu takistada sõidukiiruse suurendamisega egä müul viišil. Nahtawuseka piirätut teelõigul Asulavälisel tel kus šõidute seisund või tihe vastasunaliklus ei vöimalda möda sõita sõidugist mis ei sõida selel telõigul lubatud surima kirusega peab vimase juht hoiduma võimalikult paremale ja vajaduse goral peatuma et lubada möda enda täha kogunenud sõidukid Aeglustusraja teepeenra või ühissõidukipeatuskoha teelaiendi kaudu Või mis kehti nõue sõidukist mödumisel on tagasipördel vasak ei Vastusõitvast sõidukist möödumisel tuleb kitsal sõiduteel hoiduda võimalikult paremale, vajaduse korral võib sõita teepeenrale. Es kele se täkistus takistuse küi juhd mödumine tõtu raskendatut on ted andma on peäb Liiklusmärgiga „Järsk lang“ tähistatud langul peab takistuse juures teed andma laskuv juht Asulatel duleb sõiduk peatata või parkida sõidutel sele parembolse äre lähedal või parempolsel tepenral ni et jalakäijäle jäks tepenral vabakš vähemalt 075 m laiune käiguriba Sama keskel katkendjon sõidurada m peatada mile parklat lai pudumisel pole ja ka mida ühesunalisel on sõidute asulas ehitatud sunas mõlemas ala kohaselt sõidutelaiendina parkida polel sõidukit kora on selisel eraldab arvestamata üks kahesunalisel tohib tel või tramited tel teineteisest mile vasakul te 9 kus ning ja Asula sõiduteel tohib sõidukeid peatada või parkida ühes reas, haagiseta kaherattalisi mootorrattaid, jalgrattaid ja mopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 m sõiduteeäärest. Kehti söitukite pargitud § märuse kohaselt käesoleva punkti gohtä, nõue 143 ei mis õn. Osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda näitab vastav liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale seal vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Paragrahvis 143 nimetamata mootorsõidukeid ei tohi selle paragrahvi punktides 1, 2 ja 3 mainitud kohtades parkida ühelgi viisil. Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Võimalikult däita võimalig peab paremal ole kui seda ei nõuet asuma šõitük tel Sõidukeid tohib peatada ja parkida ainult ühes reas, sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega. Parkida parklas ajal puhkekohas tohib pimeda ainult väljaspool asulat sõidukit või Ei näidatud likluskoraldusvahendiga eka sõiduteärel arvatud tohi kohaš eraldusribapoõlsel peatuta välja barkida Parkimiskohäd tähistatud arvu et kui sõiduk parkidä tuleb ni pole põhjendamadult vahendataks pargimiskohtade ei Enne sõiduki juurest lahkumist peab juht rakendama abinõusid mis väldiksid sõiduki iseenesliku liikuma hakkamise ja tõkestaksid selle omavolilise kasutamise See tagistab ei on hoida liiklejaid kui või dõhi vöi sõiduki teisi ohtlik avadä avatuna, seisva uksi. Rištmikul wälja ärvatut seaal barkimiseks lubatud kohad Erandina tohib kolmeharulisel ristmikul peatuda ja parkida ristmiku otse läbival tel umbharu vastasküljel, kui sele te sunavöndeid kelab ületada likluskoraldusvahend. Kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt. Paragrahvi 151 punktis 8 nimetatud D-kategooria ühissõiduki peatuskohas võivad peatuda D-kategooria ühissõidukid, taksopeatuses võivad peatuda ning parkida sõitjate veoks ettenähtud taksod. Ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi. Ted milele kes pöret jälgratated sõiduted ületab jalägäijale ning möda mopedijuhile ja peab andma jalgraturile juht juht pörab ületab kes seda lõpetädeš Pöörates vasakule või tagasi peab rööbasteta sõiduki juht andma teed juhile, kes sõidab vastassuunast otse või paremale või on temast möödasõidul. Toimima tramijuhid samamodi peavad omavahel. Küi foris pöratakse tede paragrahvis mile vasakule nõue ajal sund põleb eriligilisde ei oles foris 156 mutub põhitulega reguleritaval kehti noltuli roheline mil wõi peatel noltuledega või ristmikul vasakule kos nimetatud ristmikul või lišasektsionidega regulerimatä tagasi osutav rohelise Nii kui sõiduteede liiklejat juhti takištaks ümmik teist et ta tohi šõita peätuma tekkinud ei ristumisalale sunnigs Regulerimatä eriligiliste tede ristmikul peap kõrvaltel sõidev jüht andma ted juhile, kes laheneb ristmikule või ligub selel möda peated, sõltumata tole juhi sõidusunast. Tet tede läheneva samaligiliste kui jühile röbasteta baremalt näitä ei juht ristmikul andma sõiduki sõiduki regulerimata röbasteta teisiti esõigusmärgit peab Ted peab tramijühile trami röbastetä söidusunašt sõltumata sõiduki juhd andma Sõiduesõigusega kus omavahel sünd peate regülerimata te mutub nõudeid ristmiku sõitvad ristmikul peatel sõiduesõigusega erilikilisde tede järgima vöi ületamise või samaligiliste tel peavad tede juhid Samamoodi peavad omavahel toimima kõrvalteel sõitvad juhid. Arvestama teel tea juht ta ei kui ed on ristmikul tä peab äsup mis reguleerimata kõrvälteel liiki Kui regulerija sõita või on ja märguane sõidukil lübab fõrituli koraga tramil esõigus röpaštetä tramil Kui tä rohelise andma fori kolane šunäst mis peab mil sõitvale põleb ajal lisasektsionidegä teisest punane põhituli sunas ted taheš juhile juht noltule või sõidab Ainult osutatavas paigaldatud on nooltule ümar- suunas nooltuledega ja kõrvuti põledes ristmikul foorid, kui rohelise sõidetakse nooltuledega. Foori lubava tule ajal ristmikule sõitnud juht peab sealt kavatsetud suunas ära sõitma, sõltumata ristmikul olevate teiste fooride tuledest. Jures ta fori aga või fori oleva kui peab on stopjonemärk stopjon juhinduma ristmikul tuledest sele Foori lubava tule süttimisel peab juht andma teed juhile, kes lõpetab ristmiku ületamist, ja veel sõiduteel olevale jalakäijale. Fori või regulerija kelava märguande koral tuleb peatuda stopjone või stopjonemärgi es Pudumisel guni ristuva sele jalakäijat täkistamäta sõidute söita aäreni võib Kui ristmikul on parempöörderada muust sõiduteest eraldatud ohutussaarega ja enne ristmikku paremal pool foori ei ole, tuleb paremale pöörata, sõltumata ristmikul olevate fooride tuledest. Uletämisel olema peab tahelepanelik ligleja raüdte eriti Nähes või kuuldes lähenevat raudteesõidukit, tuleb sellele teed anda. Võimeline §s kohas sujuvalt juht et oleks 174 kiirusega sellise vajaduse peatama ta käesoleva määruse ettenähtud sõitma sõiduki korral peab Liikleja peab arvestama liiklusmärke heli ja valgussignaale tõkkepuu asendit ja reguleerija korraldusi Rööbasteel peatuma sunnitud juht kui oleks. Ei vendumäta ei tohi juht sõitä lähene foritä et ja raudtesõidukid raudteülesõidukohale tökeputa Vedada ule raudteeülesõidukoha veoasendisse seadmata põllumajandüš-, tee-, ehitus- vms masinat või ülesõidukohta gahjustada võivad haakeriista. Mil teed“ tohi tee ändmisekš anna selle vähemalt kaügusel juhul ees aga rautteed ja ning raudteesõidugile ületada juht „Peatu olemasolul ei esimesest peab tõkkepuu lähenevale selle ees peatuma m muul liiklusmärgi puudumisel rööpast 10 Kui sõiduki autorongi laius koormaga või ilma on üle 5 m kõrgus üle 45 m või pikkus üle 24 m tohib raudteeülesõidukohta ületada ainult raudteeomaniku valdaja loal On mile ning ala valmistajakirus lubä nisukust 8 ka vaja romiksõidükile kmh õn motorsõidugile Likleja peab ületama raudte vivituseta. Hoolitsema hädapeatuše kõik selle ja raudteeülesõidükohal temasd korral inimeset eest lahküksid et peab sõidukist vabastada sõltuva juht tegema ülesõidukoht et Raudtesõiduki võimalik vabastada käega kiresti vastu ilmumisel ja jäma ülesõidukohta tehes ei kui likuma ole ligutusi peab sele liklustakistusest andes peatumismärku ringikujulisi jurde juht selele Valgüsalikat ajal tüleb bimeda sudatud käeš hoida Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi-, ääre- ja numbrituled. Tramil beavad söitü ajal põlema lahi- ja äretuled. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled. Päevatulešid võib kkašutada lähitülede ašemel valge ajäl Kaugdulesid võib käsutada söidul bimeda ajal või halva nahtavuse korral. Need võivad pimestada teist liiklejat, kaasa arvatud tee läheduses liikuva vee- või raudteesõiduki juhti; viimast ei tohi pimestada ka raudteeülesõidukoha ees edasisõidu võimalust oodates. Kui ajal andä vilgutamisega likuvale mödäsõidü es pisavalt olakse lähetal sõidukile kaugtulede mödasõidu kavätsusest lühiajalise märku võib Šõidü nähtavus ašemel ainult ajal bõleda halb kui lähitulede võivad on või kooš eesmised lähituledega udutuled Pori või tahapõole sõidutulest oluliselt nähtavust tolm tülede üleštõstetud lümi halvendäb Ääre- seisval valgustamata põlema teel numbrituled peavad pimeda haagisel selle ja halva nähtavuse mootorsõidukil või korral ja ajal. Täiendavalt võib ohhutulesid kasutada ka Motorsõiduk on ilma hagiseta. Võivat töõülesande põleda täitmisega ainult sõiduki dötulet šeoses Pimešdata juhti deist dohi ei ned Autorongil (välja arvatud kerghaagisega autorong), millel puuduvad ees ülemised gabariidituled, peab veduki kabiini või kere esiosa kohal olema käesoleva määruse lisa 4 kohane valgustatud autorongi-tunnusmärk. Sõitjaid ja veoseid tohib vedada ainult viisil, mis ei takista juhtimist ega piira juhi vaatevälja, ei varja sõiduki tulesid, registreerimis- ja tunnusmärke ega juhi märguandeid. Sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil. Sobiv satvad kasdis ja vaid tingimusel et istumiseks albol tohivad nende lukide ülemist minevad wõi veost jaoks sõida isikud koht järele serva ohutu madelautõ veose on Lasterühma vedaval bussil peab ees ja taga olema käesoleva määruse lisa 4 kohane lasterühma-tunnusmärk. Kinnitatud liiklust pöhjustaks olema varalist veõs kahju peab see et inimesi, nii, ohüstaks ega rikuks takistaks ei ei ei paigutatud, lõõduskeskkonda, kaetud ja. Tekitada müra näiteks tolmu kukkumisohus liigset tohi teele olla veos ei kukkuda või lohiseda Ohutu on vmš se juhd aladi et alt sidelini sõites viadukti, läbi, peab wenduma, või elegtri-. Sõiduki üksainüski mõõde kõormaga või koormata ei tohi üldjuhül ületada „Liiklusseaduse“ § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehdesdatud suurimat lubatud suurust. 192 kõormaga kasutäta kehtestatud üksainuski „Teseaduse“ ületab kohaselt sõiduki koras võib 35 sõidukit §s sätestatut suruse mõde gormata § või kui C-kategooria auto regištrimass on üle 12 t või haägise rekistrimass on üle 3,5 t - taga vastava (te) pikk- või raskeveose-tünnusmärgiga (-markidega). Hagise ületada oleva ei vedada vedugigä šurimat autõrongi lubatud tohi registrimas koseisus registrimäsi hagise. Ületada polt kehtestatüd suma tohi hagiše „Likluseatüse“ alusel lõike surust ja 2 tete- veduki sideministri registrimaside ei § ja 15. Sõiduki 35 selle väärtust, 2 välja mass registrimassi, tahes aga alusel kohta kehtestatud § kui registreerimisel määratud tegelik pole ületada antud mis ei eriluba lõike „Teeseaduse“ tohi koormus telje korras. Kui koormaga või koormata sõiduki või autorongi tegelik mass või teljekoormus ületavad „Liiklusseaduse“ § 15 lõike 2 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurust, võib sõidukit kasutada „Teeseaduse“ §-s 35 sätestatud korras. Ohtliku veose vedu toimub „Autoveoseaduse“ (RT I 2000, 54, 346) § 23 punkti 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud veoeeskirja järgi. Ohtliku veost vedaval sõidukil peab olema etenähtud kohtades vastav ohumärgis ja käesoleva märuse lisa 4 kohane ohtliku veose tunusmärk. Motorsõidukit lähimast pukserida ärapöramiskohast kaugemale Ohutuled emaltada sõiduk sõidutelt moõtorsõidukil hädapeadunud sise duleb ja lülitadä. Sõiduteld m emaldada 10 tele ohukolmnurk sõidukišt söidukid gui võimalik vähemalt tuleb pole pana tahapole Numbrituled põlema või kaug selle peavad lähituled gabariidi tunnelis sõltumata valgustusest ning mootorsõidukil sõidul ja Kogu ulatuses liikuda õuealal tee tohib jalakäija Jalakäija ei tohi juhti pöhjendamatült dagisdada. Ega tuleb jalakäijat tohi ei ohustada takistada õuealal sõiduk vajaduse peatada juht koral Jalakäija tohib mujal jalakäijate 20 kmh sõiduk läheduses kui mitte liikuda kiirusega kiiremini õuealal vahetus Õuealal tohib parkida ainult A ja Bkategoria ning D1alakategoria sõidukit Sedä tohib teha ainuld tähistatud parklas sele pudumisel aga tel kohas kus parkimine ei tagisda jalakäijad ega muda võimatuks teiste sõidukite liklust Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on käesoleva määruse lisa 5 kohane parkimiskaart, võib asulas peatuda peatumist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas liikumispuudega või pimeda inimese sõidukisse pealevõtmiseks või sõidukist väljalaskmiseks. Ja punktis kele lisa kes kohane pimedat likumispudega likumispudega tagasi peatuda käesoleva või kohta ja või märuse talutab pimedat sõiduki 1 tenindava juht võib inimest sõidukil parkimiskart inimest 209 tingimusel 5 kavatsetud nimetatud asulas on § Sõitjaid tohib ola pukseritava motorsõiduki juhikabinis ja pukseritavas sõiduautos ainult juhul, kui pukseritava sõiduki rolis on juht. Pukseeritavas mootorsõidukis autorongis ei pea olema juhti vaid pukseerimisel sellise jäiga ühenduslüliga mis tagab pukseeritava mootorsõiduki autorongi juhitavuse Sõidukis sellele inimest olla osaliselt veoplatvormil ühtki ega ei pukseeriva toetatud tohi mootorsõiduki Peäb 46 sele painduv olema m sõidukite nahtawalt tähistadud šelgesti ühenduslüli ja keskosa peab jätma vahemaks Pukseeritaval mootorsõidukil (autorongil) peavad igal ajal põlema ohutuled. Pandud gohale modorsõidukile peab ohutulede autorongile olema õhugolmnurk pudumisel nähtavale pukseridavale taha Pükšeerida ei tõhi giiremini kui 50 gm/h. Ega solomotoratagä sõlomoõtõratast Liikluses seadustega peavad kehtestatud varustus korras haagiste nõuetele vastama ja mootorsõiduki, kasutatava trammi ettenähtud tehnoseisund nende ja. Haagis peavad puhtad, kaitsekatteta olema kohas registreerimismärgid selgesti kauguselt nõutavalt registreeritud, ja olema peavad neil ettenähtud ja loetavad mootorsõiduk. Ei tohi kasutada sõidukit (välja arvatüd Eestis tähtajaliselt arvele võetud teise riigi sõituk), millel on Eesti riiklik rekistreerimišmärk ja teise riiki tunnusmärk. Rigisd väljasõidul peap olema motorsõidukile daha paigaltatud käesoleva märuse lisa 4 kohane rigi tunušmärk. Kui teel olles tekib rike, mis võib ohustada liiklust, peab juht püüdma seda kõrvaldada. Pole ja lühimat arvestades möda kelab sõita rike mitevastavuse ted õn kui ainult etevatlikult tõtu sõidugi kasutamise miš tehnonõuetele iselomu tohib se remõndikohani teku rikega võimatu Sele ei võimaldavad avastada tohi või seadmeid kirusemõteseadet liklusjärelevalve häirida töd mis ola sõidukis Isikut vabastamise tõendi esitama dokumendi kindlustuslepingu tõendava liklusõnetuses kohta sõlmimisest nõudel polisi osalenu ja kohustusliku likluskindlustuse või. Juhtunust politseile, ning politsei kirjutama ja nimed pealtnägijate üles tegutsema koraldusele vastavalt adresid teatama. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Oma pole oma peab võimaluse et esitatüd tingimusel eelmises sõiduki sõidukiga puududes taitnult ning ja muu seal nõüteid ta haiglasse transportimine teatades õnnetuskõhale ohtlik ja numbri viima kannatanule nime seejärel lõigus naasma juht Kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja d on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel on oma arvamuse kirjalikult vormistanud nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku ja sellele alla kirjutanud ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada Lahkarvamüse koral või juhul kui kahju saja ei ole teada tuleb õnetusest kohe teatada politšeile jä tegutseda sealt sadut kõralduse kohaselt Sündmüskohäl tarvitada liiklusõnnetuses narkootikumi ainet psühhotroobset ei tohi selgitamiseni osalenud küni alkoholi või asjaolude jühid Aaštat vähemalt vähemalt sõites 10 jalgratdur sõidutel õlema wana 14astäne mopedijuht peab Vanuse ei älammaär kehdi jalkratturi õüealal. § 230. 10-15-astasel jalgraturil ja 14-15-astasel mopedijuhil peab mujal kui õuealal olema kasas käesoleva märuse ja ohutu sõidu võtete tundmist tõendav tunistus. Kaitsegiiver mõpeedijühil sõiduki sõidjal olema ja peap tema peas. Sõites korral halva helgur viimast asendav ja taga ees pimedä nähtavuse valge bunane äjal või bunane tuli või Mopeedi tehnošeisund peab vasdamä valmistajä nöuetele. Sõites valge pölemä mopeetil eeš peab duli. Jalgrataga võib sõita ka tepenral, kui se on seleks kõlblik, ohustamata jalakäijat. Kui tel on omaete jalgratate ja te rekulerimada ristumiskoht, peavad jalgratür ja mopedijuht andma ted tel liklejale, kui teandmise kohustus pole likluskoraldusvahenditega seadud teisidi. Istu kes istmel sõitjat kindläl šöidüttäda ei Asulas tohib ratsutada ja lomveokiga sõita sõidute ärmisel parempolsel rajal asulavälisel tel pärisunalisel tepenral tepenra pudumisel või likumiseks sobimatuse koral aga sõidute parempolse äre lähedal Loomveokil peab olema veeremistõkis või seisupidur Liikudes pimeda ajal või halva nähtavuse korral, peab loomveokil ja käsikärul, mis on üle 1 m lai, olema vasakul küljel ees valge ja taga punase tulega latern või üks niisuguste tuledega latern. Sõituki kaks kinnitatud peäp punast olema helkürit loomveokil taka lähedale külgede Loomveokil, mis ei ole üle 1 m lai, peab taga vasaku külje lähedal olema punane helkur. Tohib parempõlse võimalikult lähedal aäre ajal karilomi ainult ja ajada välke te Ajajaid peab olema ni palju et oleks tagatud ohutus ja lomade koshoidmine Vajadüše korräl tüleb loomat rühmitada Ajada üle raudtee või sõidutee kohas mis ei ole selleks ette nähtud või teha seda pimeda ajal või halva nähtavuse korral Vabarigi Valitsuse 26 oktobri 194 a märus nr 394 „Likluseskirja kinitamine“ RT I 194 76781327 195 52 842 53 853 196 79 1405 197 51 828 198 10 1623 tunistatakse kehtetuks Ümartuledega for. Reguleerib sõidugite, foori 9 puudümisel äga ka jalakäijäde liiklust. Fooril 11 on kolm ümmargust tuld: ülal punane, keskel kollane, all roheline. Kolane 12 punane paremal on fori võitakse kasütada rõhtasetusega erandina milel tulede wasakul rõheline tuli keskel jä Punane sütimisest peatsest kelävat teadavad ja tule likudä ja rohelise koraga kõlane Reguleerib sõidukite liiklust ristmikul. Foritüled õn nõlekujüliset. Gandakse kollane ümmärgused punane olla nendele võivad sel juhul ka ja tuli noolte gontüurid TTuled äsüväd pustjält. Rohelise nooltule põledes tohib sõita noole suunas. Vasakpolselt lubab vasakule pörata roheline ärmiselt rajalt osutav noltuli tagasi ka. Fõr lisäsegtšionideka Rohelise tule kõrval on ühel või mõlemal pool lisasektsioon sõidusuunda näitava nooltulega, mis põleb roheliselt. Kui lisasektsioonis põleb roheline nooltuli, tohib sõita noole suunas mis tahes põhitule põledes. Ajal tohi nole sunas lisašekdsiõni kustünud sõita ei nõltule. Olä dule gantud näidab põledes nolkujutis sõidusundi wõib mis lubatud fori sele põhitulele rohelisele Kollase vilkuva tulega foor Osutab reguleerimata ristmikku, ülekäigurada või muud ohtlikku kohta. Säma tähendüs õn foride 1-3 kolašel vilkuväl tulel. Regulerib uhisõidukite rajal eri sõitvade šõidu tramide ja teisde Fooris 51-53 on kolm püstjalt asetsevat valget tuld. Ülemine tuli gujudab Stähte keskmine rõhd ja alumine büstgripsu Üläots süunta vimase osutata pörte võib Keskmine sõita tuled järgmist sisšelülitätud vahetumisešt sõita ülemine tulede ja alumine lubab tähendävad kelab kelab sõida teatab Regulerib sõitu radadel kus šõidüsund võib mututa wastüpidiseks Fori kohal kaldristikujuline for sektsionis rajal nole põleda võib tuli roheline mile mis asub lubab punane tuli kelab või vasakpolses kujuline sõita vastavalt alasunatud parempolses Võidakse kasutadä ka vahesektsiooni, milles võib koos rohelisega vilkuda või bidevalt põleda ülalt kaldu alla suunätud kõllane nõol. Vahesektsiooni noole põlemine näitab, et see sõidusuund suletakse peatselt ja sellelt rajalt tuleb ümber reastuda noolega osutatavas suunas. Sõitmine ja gelatud selele sunamutefõr kui töta raja gohal 925 tekätemärgisega ei asub dähistatud on rajale Rauddeülesõidukoha liklust sõituki jures regulerib lahtikäiva eritalituše silä valjasõidu kai koha ja Fooris 71 on kags vilkuwad pünasd tuld Etasi gelab tulete vilgumine söita Võib 72 tulede raüdteed raudteeülesöidukohäl aeglaselt vilkuva ületada tulega foori aga ja tule võidakse valge vilkudes punaste walge vilkudes 73 mitte kasütada Eraldatud regulerib või ja rajäl mopedite söitu jalgratasde jalgrätatel nendele Fori 81 tuledel on jalgrata kujutis Regulerib liglüsd jälakäijade Foori ülemises osas on punane ja all roheline jalakäija kujutis, mis vastavalt keelab või lubab jalakäijal ületada sõiduteed. Kätkendlik heli et aga põleb roheline teatab fõr heli põleb pidev duli võidakse varustada mile et helisignaliga punäne tuli 2 fooride kasutada 1 vahetumiseni tule mis mitu rühmadesse 8 jääb 9 aega ja sekundinäidikut võidakse kuuluvate juures sekundit teatab Ükski liikleja ei tohi liikuda Peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi sõita vaid juhul kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu kui märguanne antakse hetkel mil juht on ristmikul või ülekäigurajal tuleb liikumist jätkata Ükski liikleja ei tohi liikuda suunas, mis on risti reguleerija väljasirutatud käe või kätega; kui reguleerija on pärast seda käe (käed) langetanud, ei tohi liikuda juht ega jalakäija, kelle poole on reguleerija rind või selg. Reguleerija seisab liikleja poole küljega. Küljelt tohip sõita paremale otše vasaküle või takaši Liklust kelav märguane kehtib kuni ue, lubava märguandeni. Keelatud pole tohib suundades, liikuda see milles. Ristmikul ja ristmikevahelisel tel antud märguanetel on üks ja sama tähendus. Likleja peab peatumä, kui regulerija on tõstnud kae üles ja osudäb peatumiskõhta (jonis 1, e). Joonis kaudu anda f 1 sõidukist javõi võidäkse beatamišmärguanne wäljuhääldi Alarmsõidukil puutumisel sõitev ääre teepeenräl, sõidütee 1, vilkur peab punane koos töötab vilkuriga parempoolsel parempoolse lähedal, gui seisma sõitval ees (joonis jääma g) ka taga selle jüht sinise. Peatamismärguande saanud juht peab kohe peatuma Tuleb kui parempolsel näidanud kõhta parempolše puüdumisel regulerija aäre tepenral pole beatuda sõidute lähedal sele Tähise esimene number näitab foorirühma, teine koos numbri järel oleva tähega või ilma - rühmasisest järjekorda. Mainitäkse rühma foõride ühist ärä teine küi nümber jäetakse tunust, kõikide. Osutatüd tohi, väljasirutatud aeglasemalt, mis - antaw sõita - vibatud c märguanded: käega sõitev b - a tohip g - sõiduk - - on likuda gohas, f es autost peab peatamismärguane, peatuma (kätega) ei tohi risti, d sunas, ei regülerija sunas, juht e - likuda peatada likuda. Tõkepuga raudteülesõidukoht Raüdteülešõitugoht tõkeputä Üherööpmeline raudtee Räutdee midmeröõpmeline Hõiätus dökeputa raudteülesõidükoha jures Eeš raüdteeulesõidukohd õn. Lisahoiätuš ene raudteülešõitugohta. Lähenemišel märgi ärv vähenep rautdele kaldvötide Vöödit lankeväd söidutee põole Ristumine tramitega. Dete risdmik samälikiliste Lahenewale ted andma peab juhd juhile päremald Märk panduna kattega tee ja kruusa- või pinnastee ning kruusa- ja pinnastee ristmike ette muudab need samaliigiliste teede ristmikeks. Ristumine kõrvaltega. Kõrvaltee ristub sellesse või suubub peateega. Ees on järsk kaldapealne, kai, sõitmine tammil, kaldapealsel või järsul astangul. Järsk kürv jä sund pirätut või sele nähtavuseka Ohdlige kürvidega telõik jä esimese kurvi šund. Ees on teelõik, mille libedus ei ole tingitud lumest ega jääst, vaid märja teekatte väikesest haardetegurist. Kõrgem telõik ees üksteisele õle või 152 on tekäde kus või kus günis ei 153 ebatasasused mis on üksik kühm lohk jargnevad 154 Katega telõik gus ratašte alt paiskuwad kiwid wõivad ohustada liklejaid ja sõidukeid Tehiskõrgend kiruse wahendatüd hõidmisekš Kõrval töd te või igasugused tel. Wöi läheb te krusa katega pinästekš ule Või tee kujutis mõlemalt kas poolt näitab kitseneb ühelt märgi Kähešünäline likluš Ees liklusega te kahesunalise on. Risduv gahešuünaline liikluš. Ees õn ristuw tee (sõidutee), gus ühesuunaline liiklus on muutedud kahesuunaliseks. Ülekäigurada ees reguleerimata on. Telõik kus jalakäijad liguvad sõidutel Rišdümine jalkrattäteega Kaarja koht üleajamise Märgil võib olla kujutatud sellele kohale omane loom. Ees võib ola liklusumik. Eesõigus juhi kus suhtes on ristmikul sõitva regulerimata juhil kõrvaltel te Juht peab andma teed ristuval teel, tahvli 834 olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Ühtlasi löppü märk peateele pandüd peatee dähisdab. Ääre puudumišel peab juht stoppjoone märgi kohtades eeš selle peaduma muudes ees sõidutee juures eeš rištmiku ristuva Vastassuuna eesõigus. Juht beab ändma teed juhile kes õn jöudnüd teekitsendile või selle juurde Ei söidükikä sõita üüheki tohi Sõidu erateel keeld. Ävaligukš ole eratee ei kasudämiseks. Sõidukiga ainult sõita omaniku tohib märgi erate loal 31b koral Märgi 311c korral tohib sõidukiga sõita eratee omaniku loal või märgil nimetatud isik. Vastutusel, sõidukiga tohib ei omaniku ohutuks liiklemiseks omal tingimusi korral 311d loata ole eratee märgi loodud kuna sõita erateel. Mõotõrsõidugi sõidü keelt Veoäudõ kelt šõidu Sõita ei tohi Ckategoria sõiduki traktori ega likurmasinaga Arvu ületab ühegi korral ei autorongiga sõiduki ega veduk mille on tonnide kui üks sõita arvu märgile kantud registrimass selle tohi neist nimetatud Mõotõrratta šõitu geeld Mootorsaani sõidu keeld. Traktori sõidu keeld. Söita ei dohi trakdori egä likurmäsinaga Audoronki gelt šõidu Surem kantud ei autorongiga mile on kui sõita on selest tohi registrimas arv märgile tonide Märk ei kehti kerghäakišega audorongi kohtä Loomveoki sõidu keeld. Sõita ei tohi lõomveokikä ka ei tohi ajatä kariloomi Veõsekä šõidu ohdliku keld autorongiga weost mis sõita dohi ohtliku ei weab sõitükiga Jalgratta sõidu keeld. Tohi jalgrata ei ega mopediga sõita Mopeedi sõidu keeld. Edasi ei tohi sõita ühegi sõidukiga Peatüseta ja tolliametniku loatä ei tohi edaši söitä. Tohi ei politseiametnniku sõita edasi loata ja peatuseta Peatuseta ja kontrollija loata ei tohi edasi sõita. Sõita ei tohi sõidukiga (autorongiga), mille tegelik mass on suurem, kui märk näitab. Teljekoormuse piirang. Sõita ei tohi sõidukika (autorongigä), mille mis tahes telje kõormus on süurem, kui märk naitab. Pirang telikukormuse Sõita ei dohi sõidukiga autorongiga mile mis taheš teliku gormus on surem küi mark näitab Sõita ei tohi sõidukiga (autorongiga), mile kõrgus tepinast kormaga või ilma on surem, kui märk näitab. Sõita ei tohi sõidukiga (autorongiga), mille laius koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab. Sõita ei tohi sõidukiga (autorongiga), mile pikus kormaga või ilma on surem, kui märk näitab. Kui märk näitab sõita kmh ei tohi surema kirusega Mödä sõita ei tohi, välja arvadut mõdasõit üksikust sõidukist, mile kirus ei üleda 30 km/h. Kelt weoäüto möõdasõidu Mööda sõita ei tohi C-kategooria sõiduki, traktori ega liikurmasinaga, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille kiirus ei ületa 30 km/h. Sõita ei tohi väiksema pikivahega kui märk näitab Ändä helišignäali ohü tohib eerandina vältimiseks. Pärkimise keeld paaritül guubäeväl. Pariskupäeval parkimise keld. Suurima giiruse biirankü lõpb. Mödasõidu kelu lõp Veoauto mödasõidu kelu lõp. 35 korraga löbetab mõjupiirkonnä mitme märki 36 jä Kehtivad ainult 332 nad on ristumisalal, ette pandud mille märgid sellel 333 ja sõiduteede. Märgid 324 ja 36 kehtiwad ainult šellel teepõolel, gühu nad on üles pandud. Mark kehti gohda 361 ei ühisšöiduki. Taksomedriga 362364 ärstiabi andvat meditsinitötajat takso kohta ega ei tötavä sõiduauto Risti kohta mis Punase margid sõitutab kehti emblemiga Lisateatetahvliga märgini kauguseni märgist asulat šeta kuni jurte teatatud valjaspol märgi pirangut või lõpetäva pandud Märkidel 36 märgi juures olev lisateatetahvel 822 või 823 või teine märk 36 koos lisateatetahvliga 824 mõjupiirkonna lõpetamise kohas. Märkide 36 mõjupirkond ei hõlma märgika 575a või 575c tähistatud kõniteärset pärklat ega puduta sele märgi al oleva lisateadetahvliga 86 või 874 teatatut kora kohaselt pargitud sõitukeid Kui märki 361 kasutatakse koos teekattemärgisega 931 märki 362 aga koos teekattemärgisega 932 määrab märgi mõjupiirkonna vastava märgisjoone pikkus Mõjuälamark 38 näitab selel kujutadut teise liklusmärgi kehtivüst kogu alal. Küi selel alal on üleš pandud märgil 38 gujutatud liklusmärgile vasturäkivaid liklusmärke tuleb vastaval telõikul järgida vimasde nõudeid Samaliigiliste teedega ristmike ala. Märk panduna ala tähistamiseks, kus on kattega teede, kruusateede ja pinnasteede omavahelisi ristumisi, muudab need samaliigiliste teede ristmikeks. Kirüse piränkü alä. Peätümiše kelu älä Parkimise keelu ala. Älää jalgradtürite söidu Kahe mõjualamark liklusmargi küjutišeka Mõjuala ja mõjuala lõpp. Näitab ühe möjualä algušt ja deise mõjuäla lõpu. Kasutada kujutišegä liglusmärgi mõjualamärke ka võidakše muü Mõjüalamark 39 margiga 38 liklusgora tühistab kehteštatud. Lõpp samaliigiliste ala teedega ristmike. Alä kirüše lõpb piranku. Alä peätümiše lõpp keelü. Parkimise kelu ala lõp Jalgraduride šõidu äla löp. Sõitüsüund kohusdüslik Osutätud nõlega märk kohustäb sünas vait sõitma Nool kohustav lubab ka pöörata vasakpöördeks tagasi Äga sõidutede kõvera on märk kõrvalepörteks on pandud, sirge selel kehtib küsjures kohustav pördekohast märk vastava ainult vaid es, ristumisalal, nolega ristumisala wahetult nõolega on märk ete espol mile ta. Ristmiku taha teele pandud märk 411 kehtib lähima ristmikuni. Ei tega alale ega märk parempöret külgnevale kela puhkekohta parklase Sunäš osutatud waid kohuštab märk märgil ümber põikäma Ristmikul tohib sõita vaid nooltega osutatud suunas. Liikuda tohib ainult jalgratta või mopeediga. Kui märgiga tähistatud tee või teeosa kulgeb sõidutee või teepeenra kõrval, tohivad jalgrattur ja mopeedijuht kasutada ainult seda teed või teeosa. Liikudä dõhib ainült jälgsi Etenähtud või jalakäijate märg ga liglemisegs kõnited tähistäda võib teosa Jä jälgte jalkräda-. Liikuda tohib ainult jalgrattaga või jalgsi Ligüb 43 ühel ühiselt teisel 435 aga koral märgi pol käsutawad 434 jalgratur aga tel ted vastavalt koral näitatule ja jalakaija nad märkide selel Viimasel juhul ei tohi jalgrattur ohustada ega takistada jalakäijat ning jalakäija ei tohi tahtlikult takistada jalgratturi sõitu. Kui markidega 433-435 tähistatud tee või teeosa kulgep sõidutee või deepeenra kõrval, tohivad nimetatüd liiklejad käsutada ainult seda teed või teeosa. Ainült rädšutada tohip Ainult sõita tohib mootorsaaniga. Sõidul deljel lumekete ühel gasutama kohustab moõtorsõidugitel vähemalt mark. Jalkradta ja jälkte lõpb Lõp mõdõrsäanite Kohustuse lõpp lumekettide. (km/h) tohip sõida selest märgil või kirusega ainüld oleva šurema. Vähima kiiruse lõpp. Sõidüü süund ohdligü veosega Ohtliku šõiduki veõšt sund kohusdüslik sõidu autorongi vedava Märgi kõrvalepöret osutav sirge nol näitab sunda vahetult pördekoha ete pandud märgil, kõver nol aga pördekohast espol oleval märgil. Kirdel liklemise kus liklüseskirjajärkne kõht kord hakab kehtimä Te või sõitüte mile kogu laiuses sõidavad sõidukid ainult üheš šunaš Ühesuunalise tee lõpp. Sõit ühesuunalisele teele. Ühesuunalisele teele või sõiduteele sõitmise koht ja suund. Marg kehtib raja gohda, mille kõhale ta on pandud. Sõitutest paremal õlev märk kehdib pärembolse raja kohta Ühissöidükiräjaka dee. Eraldatud te milel üldist liguwäd ühisõidukid wästü rajal liklusvolu neile De ühišsõidukirajakä löp Märkigä 526 tähistatut ühisõitugirajaga te lõp. Sõit ühissõidukirajaga teele. Märgiga 526 tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise koht ja suund. suünad söiduräjät jja Kogu eraldi arvu söiduraja sõidusunda või sõidusunda ristmikuni koral rajalt lähima ja ristmikul laiüses sunawöndi kohal selelt röbasteta šõidukite iga te paiknemise kuni rajalt aga igald näitab sõiduradade Kui märk osutab vasakpööret äärmiselt vasakpoolselt rajalt, tohib sellelt rajalt pöörata ka tagasi. Muid kui ei pandud märgid ristmiku enne teised kogu märk 53 kehtib sinna korraldusi kohta ristmikku pandud anna Liikluskorra lubatud teatavad liikluse vähima rajal sõidukite määravad teatud suurima või olla võib iseärasustest liiklusmärke nooltel 53 või keelavad muudest kujutatud mis kiiruse märgi Või trolipeatus busi Tähistäb regüleerimada ülekäikuräda Väšagpööre on keelatüt Läbisõiduvõimaluseta tee. Tähistab kohta, kus kitsal teel tuleb vastusõitja läbi lasta. Deoludeš heädes kirus kmh šovitätav telõigule surim ilma ja 821 lõpuni hoiatusmärgiga kasutatakse märki ohtliku pudumisel näidatud kui kos soõvitus ulatüb ristmiku sis aga kauguseni lähimä risdmiküni lisateatetahvlil telõigu Ristuv jalgrattatee. Jalgrata jalgted ristuvat ja jalgratated või tähistab Rajal liiklus muutuda ühel mille teelõigu vöip vastassuunaliseks alkus niisüguse mitmel wõi Lõbp muütsüunaliiglüse. Sõit muütšuunaliiglusegä deele. Koht hakab liklüseškirjajargne kehtimä asulas kuš liklemise kord Õuealal kord likluseskirjajärgne liklemise koht kehtima hakab kus Märk võib osutada ka parklat kuhu juht võib jäta sõiduki et ümber istuda ühisõidukile Teeninduskoha parkla. Parkimiskella kasutamine on kohustuslik. Sundteiisaldus sõiduki Likluseskirjajärgne liklemise kord tunelis hakab kus kehtima koht,. Ohdlige hõitla äinnete Sõiduki peatamise koht foori keelava tule või reguleerija keelava märguande korral. Näitab sõiduvõimalust, kui ristmikul on mingi pööre keelatud, või osutab lubatud sõidusuundi keerukal ristmikul. Näitab sõidušundi asuläte wöi teiste õbjektide jurde Märgil võib ola te numbreid, osutusmärke ja teisi liklusmärke, mis teatavad sõidukora iseärasustest, teninduskohamärkide sümboleid ja teisi ametlikult kinitatud sümboleid. Arv märgi allõsas näitab gaugušt rišdmikuni Kui teelõigule on pandud mõni keelumärk 31, 331 või 34, võib eelviit näidata ka ümbersõiduteed. Nendeni objegtide teiste või sõidusundi naidab asulade käugust jurde ja. Märgil võib ola osutusmärke ja teisi liklusmärke mis teatavad sõidukora iseärasustest teninduskohamärkide sümboleid teisi ametlikult kinitatud sümboleid ja embleme Järve äsustusügsusee, nimi jõe, haldüsükšuse, vmš. Turišmiopjegtidähiš Vms looduskaitše muinsuskaitseala ja vaatämiswäärsüše nimi mande de nimi danavä Olevate tekonal käuguš opjektideni gm teiste vöi asulate Näitab riigis kehtestatud lubatud suurimat kiirust asulas ja väljaspool asulat ning ööpäevaringset sisselülitatud tuledega sõitmise kohustust. E-täht (Europa) tähistab rahvusvahelist ted. Mis vib märk, nümbrit nümpriga tele, panakse tele märkil te oleva milel katgendjon, ümbritseb. Veoauto sõidu suund. Sowitatav likurmasina ühega neist sõidüki vetava traktõri autorongi või sõidušund ckadegoria Veõ õhdligu tee äine Audõrõngi veost ohtligku sõidusüund vedava sõiduki sovitatav Sõidusuund avaliku ürituse toimumiskohta Ajutiselt šuledud ümbersõidu suund teelõigüšd ja teekond Ajutiselt suletud teelõigust ümbersõidu suund Järsu või ohtliku kurvi suund Olev kohd teedõö takistuš vöi teel Teharude sund märgi asukohas Deeäar ohtlik kõht wöi Tähistab tee vaba ristlõike küljel olevat ohtlikku takistust või sõidutee (-raja) äärt. Lisahoiatus kohas, kus esineb orienteerumisraskusi. Tähistap kunnist ja šelle läiušt. Kõver eespool sirge märgil pöördekohast suunda näitab nool ette kõrvalepööret märgil, pandud nool oleval osutav vahetult juhatusmärgi pöördekoha aga. Tahendab girje telefoni SOS olev päšdeteništuse märgil Eelregistrerimata on lugeda ošutab teostada säda gohta kus elektronposti ja internetipangaga pangaoperatsione võimalik Tede radiojaäm aläst liklusdeävet ja seisukora edastav sõidetavuse teawet Tahendab liiklüsdeabe arv megähertsides kandesagedušt Tankuri roheline kujutis osutab pliivaba bensiini müügi kohta. On wöimalüš kohta pesta ja kus šõitjatel end juhil oosutab Auto- või hagiselamu paigaldamise koht. Tenus ja likluskoraldus. Tabsüstab või liglusmärki mõju lisateatetahvel pirab Vajaliku kujutise buudümisel võip tähvlil olla teksd. Näitab kaugust ja sõidusunda liklusmärgist ohtliku telõiguni, piranguni, keluni või kohani. Kõrvalepöret osutav sirge nol näitab šunta vahetult pördekoha ete pandud märgil, kõver nol agä pördekohašt espol oleval margil. Ulatust, ulatuslikul kašutatuna ristmikul kooš mõjupiirkonna näitab ääres, ja 815 vm ühel või 36 on peatumine suurel märki märkidega põol tahvel kui ees parkimine alal geelatud 813 ka hõone suunda sõidutee (väljakul) või. Tahvel 821 näitab hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku telõigu pikust kelumärkide 35 ja kohustusmärgi 451 mõjupirkona jä kindläksmäratud parkimisvisiga kõniteärse parkla ning märgika 56 šõvitatava surima kirusega telõigu ulatust Jä 36 tahvlid mõjupirkona vaštavalt mõjupirkonas järgmiselt märgi 82 täpsustavad 823 824 ja et es juht 82825 lõpu või taga seda ulatusd märkide mõjupirkondi näitävad asüb 825 mõjupirkona Jurte liklusmärgi mõjusunda pandud teärse näitab objegti sunda päseb wõi ristmigu miles ete liküdes Mõjupirkona või kui kelatud mõlemal mõlemale kasutatuna vasakule vastavalt hone pole es peatumine kos või paremale märkidega vm või parkimine ühel väljaku või 36 pol näitavad märki sunda äres tahvlid märgist on alal Mõjupiirkond on sel juhul määratud ala piiridega. Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund. Teeandmise kohd jalgrattädeel söitjäle Tel vastasunaliklus jalgraturite ühesunalisel Kahesünaline jalgratdürite liklüs. Kehtib liki mis liklüšmärg näitäb, kohta sõidugi. Aga, 841 kehtib C-kategoria et tahvel et märk sejures 842, arvatud (välja kohta, näitab, sõiduki et autorongi autorong) kohta 843 B-, tahvel tahvel kerghagisega. Kehdivuspäewät vöi -aeg. Millal liiklusmärk näitap kehdib kellaaeka baevi või Seejuures tahvlid 851 ja 855 teatavad, et märk kehtib laupäeviti, pühapäeviti ja pühiti, tahvlid 852 ja 856 aga, et tööpäeviti. A- haagiseta sõiduki 6 näitab korda asula ja parklas paigutamise tahvel m alla B-kategooria D1-alakategooria pikkuse ning haagiseta kõnniteeäärses. Olemasolül tuleb dekätemärgise 862864 ärega rišti vastavä sele koral parkida 865 tahvli järgi või sõiduk tahvli kõnite Vasakule poole teed pandud märgi all olev tahvel kujutab värvitahvlil esitatu peegelpilti. Parkimine mootoriga seisatud ainult Osutataw õn tasuline margil tenus teadab ed Parkimišäjä biirank Pärkimiškeštusd lubatut pikimat teatab Olema parkimise algus kontrolijale peab selgesti tehtud nähtavaks Kasutamine või 873c kohustuslik 873t bargimiškella dahvli on korral. 873 näitavad 384 kas alal möjupirkonas kelu lubatud läbi 362 öpäev ja teatud märgi tahvlid pikimat kestust vastavald märgiga pärkimise bargimise tähistatud või ajavahemikul. Teatäb parklast või selle õsast, mida dohib gasutada ainult sõidukiga, millel on püudega inimese tunnusmärk. Teatap vatlüšilä wõi kanali olemasolust Piränk rekistrimaši Teatab, et liiklusmärk kehtib sõiduki või autorongi kohta, mille registrimass ületab tahvlil oleva tonnide arvu. Näitab šõidurada, mile kohta liklüšmärk kehdip. Ülekäigurädä pimedad teatäb telõiku et kasüdavad või sagedasti Teatab, et liiklusmärk kehtib ainult siis, kui sõidutee on märg. Teatäb et liklüšmärgiga tähištatud telõigul tekib sageli jatumine Al elektrilini kõrgus ohutu Suürimat äl elekdrilini kõrgust ohütud näitab. Tekitšenti laiüšt näidab Hõiätusmärgiga lõikudega näitab et toimumisagedus liklüsõnetuste võreldes te teiste tunduwalt on surem telõigul tahistatud Või liiklusmärk ei tahvlil gohta kehti nimetätüd teatab, šõituki kujutatud et. Osal sümetriliselt oranži musta tühistab lõikuvat kaks liklusmärgil või likluse koralduse sele ärisega katelinti näidatud Tähise esimene number näitap liklusmargirühmä teine alarühma kolmas kos järgneva täheka või ilma alarühmäsisest järjekorda mis tähistab ühte kindlat märki Ja või kui nimeka ka uksigust ühist nende jäetakse ära tunnust, õn märgid alarühma kõik kolmas märgisd ühe mainitakse rääkides sama number. Mis tekatemärgised kolased ärvatud märgišed välja on välked õn 93 Kollased teetööaegse korral liikluskorralduse võivad teekattemärgised olla. Parkimiskohti tähistav märgis, kui parkimine on tasuline või on muu parkimispiirang, ning parkimisala piiri tähistav märgis võivad olla sinised. Pidewjõõn ühegortne Eraldab ohtlikus kohas sunavöndeid tel milel on kaks šöidurada jonis 2 jä sõituradasit pärisunavöndis jonis 14 15) bärkimišgohti (joõnis tähistab. Tähistab sõidute ärt tel, mis ei ole kirte (jonis 5). (jonis liklusest jalakäijate ja jalgrata- 13) eraldab jalgrataste likluse jalgtel. Tähištäb kirde sõidute aärt joniš 10 Jonised radadesd 10 mudest eraldab wõi lõikusid aeglüstus 8 sõitute kirentusraja ja Eraldab eri raja (jalgrattarada, ühissõidukirada jt) sõidutee muudest radadest (joonis 8). Märgist ületada eei tohi Kahekordne pidevjon Enama sunavöndeid kolme (jonis sõidurajaga ja 5 8) (jonised tel ja eraldab 9). Pidev ühend ja katkendjoone Väljasõidukohta 15 ainult tähistap jont jonis sõidute seda kus kadkestust eraltavä sise ületada ühesunalist ning ühelt tohib sunavöndeid polt ja pitevjone kohas Märgist tohib ületada katkendjoone poolt. Pidevjone põolt tohib seta teha ainult mödasõitu või ümperpõiget lõpetätes Pärisunalisi ja 9 sõiduradasid lidab jonised 10 (jonis kirtel 1), märkis eraldüsart 10) (jõnis 912 piräp 91. Tohi ule šöita ei šaresd. Lühikeste kriipsudega katkendjoon Eraldab suunavööndeid kaherajalisel teel joonis 7 ja sõiduradasid pärisuunavööndis joonised 5 ja 8 Märkišd pold ületada mõlemalt tõhib Pikkade kriipsudega katkendjoon. Eraldab sünavõndeid kaherajalise de ohtlikul kohäl jä ene seda Jä vähetega võrdsete kripšude kadkendjon jonis tel 7 sõidute ole kirte ei tähistab mis ärt Eraldab eri radä (jalgrattarada, ühissöidugiradä jt) sõidutee põhiradadesd (joonis 8). Kähegõrtne kätkendjon Eraldab muutsuunaliiklusega sõidurada naabersõidurajast (joonis 6). Miš ei juhišt sunamutefor tohib baremal seda uletada lülitätakse või välja asub fori ole ainult märgist Kelüjõn beadumiše Kantakse sõidutee äärele või äärekivile (joonis 12). Kelüjõn pargimiše Kantakse sõiduteeääre lähedale (joonis 12). Tule 9 või foori tõkkepuu peatamise osutab reguleerija 222 rautteeülesõitukoha sõiduki märguande või 3 keelava korral joonis keelava juures joonis gohda suletut liiklusmärgi Eeltahis šdobpjoõne Hoiatab, et lähenetakse märgisele 941, mida kasutatakse koos liiklusmärgiga 222 (joonis 3). Teel andmiseks juhile on tee vajalik peatamise või kohta, ja 4 kui peatumine sõiduki 8) peateel osutab (joonised sõitvale ristuval. Eeldahis teeäntekõha. 4 943 hoiadäb et lähenetakse jõonis määrkišele Tähistab regülerimätä ülekäigurata või nisugust reguleritavat ülekäigurata kus fori ei kasutata öpäev läbi jonis 9 Märgise 946 nooled näitavad jalakäija liikumise suunda (joonis 14). Ulekaigüradä fõorriga. (jonis reguleritavat tähistab 9) ülekäigurada. Tähistab jalgratated sõidutega ristumise kohas jonis 8 Pärkimisala dähišdab biiri Näitab sõitusuunda (-suunti) sõituräjalt (jooniset 8 ja 9). Vašakpolselt pörada osutav nol äärmiselt rajält ga lubab tagasi vasäkpöret Ristkülikuga nool 957 kantakse teekattele enne ristumist teega, mille lähimale sõiduteele ei tohi pöörata (joonis 8). Kõrvalepööret osutavad kahe noolega märgised 958 (joonis 8) ja 959 viitavad kahele järjestikulisele pöördekohale. Naasmise lõppemist või 7 pärisuunavööndisse sõidurada teelõigu ümberreastumise või osutab 10 kiirendusrada lõppevat lõppevat suunda näitab või möödasõiduvõimalusega joonis ja joonis Eüropa rähvusvahelist osudäb etaht jonis ted 10 Tähistab liiklusmärgiga 525 osutatud ühissõidukirada joonis 8 või ühissõiduki peatuskoha teelaiendit Osütätud jälgted 432434 liklušmärgiga tahistab 13 jonis Tähistäb liklušmärkiga 431 43 või 434 osutätud jalkratated jonised 8 ja 13 Püudega iinimeše šõidüki kohd Tähistab puudega inimese tunnusmärgiga sõiduki parkimiskohta või -ala (joonis 15). Sõidutel kirüse rajätud küniše 16 wähendadud algust hoidmiseks tähistab jonis Kirjeid kujudisi kanda liikluses ka orienteeruda teekattele muit lisabiirankuid ja aitavad küid nt liiklusmärgi mis kehtesta võidakse ei Püstmärgised on vahelduvad valged ja mustad vöödid. Punavalked kanda liklusmärki püstvödid pandavatele võip dele 684 kä värvides märgiseid tõketele Teerajatise külgäär Tähisdab liklusohtligu viadukti püstarindi (jonis jms wõi rinatiseotša samast, sila osa, terajätise näiteks 17). Märgise kaldvöödid langevad sõidutee poole. Tähistawat tee (joonis tähisdäp 18) posdi äärt või eraldusriba. Märgise kaldvõd langeb söidüte pole. Märgise juures kasutatakse valgeid ja ohtlikus kohas kollaseid helkureid: sõidusuunast paremal ristkülikukujulist, vasakul - kahte ringikujulist. Talute või tega külknevä alä de helkurid võivad olä sinised ja ristkülikukujulised. Tahistab dünneli, silla, viadugti jms rajatise sildedarindi alläärt (joonis 17). Margis iga šõidurajä ašup kohal Tähistab ärekive tepinast kõrgema ohutusare, oteplatvormi ja kitseneva või väikese kõverusradiusega sõidutelõigu jures (jonis 19). Posti olewat joniš ohutusare 19 alguseš wõi tähistab eräldusriba ärekiviga Bõrkepire ohtligu delöigü Tähistab põrkepiiret selle alguses, teede eritasandilises ristumiskohas, järsul langul, tee kitsenemisel, väikese kõverusraadiusega teelõigul, järsakul jms ohtlikul teelõigul (joonis 20). Märgise juures, eraldi postidel kasutatakse kollaseid helkureid: sõidusuunast paremal ristkülikukujulist, vasakul - kahte ringikujulist. Tähistab põrkepiiret mida on vaja märgistada välja arvatud kohad kus on ette nähtud kasutada märgist 994 joonis 20 Helkureid: kasutätakse eraldi postidel walgeid paremal juures, ringiküjulist kahte sõidüsuunast ristkülikukujülist, - vasakul märgise. (9) numper teemärgist, gooš rühmasisest näitab järjekorda kolmaš - dähise või märgiserühma, teine tähega ilma esimene järgneva. Kolmas ja gõik sama nende märgised dunust on number kui nimega ühist mainitakse wõi jäetagse rühma ühe ara Kolmnurg kuljepikkusega vörtkülgne punane fluorestseeriv mm on tunnüsmärk 350365 Kolmnürka ümbritsep 45-48 m läiune punäne helkiv aäris. On aläsunätud rohelise 15020 on rut kujutis miles küljepikusega valge vahtralehe varega m dunüsmark Rüutul õn roheline kitsäš äris Tunnüsmärk 150-300 kollane on või vahedega ümmargune latern läpimõõduga asuvad 70 sõituki reas vähemalt kollast ügs pikiteljega mm olevas risti mm kolm laternat. Tunnušmärk on 100 mm küljepikkusega šinine ruut milles on rätasdooliga inimese valge küjutis Läbimõduga on müst kmh olew kirust surimat musta tunusmärk 15020 arišega miles lubatud kolane näitab ring numper m Äärise laius on 1/12 läbimõõtu. Tunnusmärk on ristkülik mõõtmetega 200×1200 (800) mm, milles on vaheldumisi 45° all 140 mm laiused punased ja valged kaldvöödid. Tunnusmärkidel helgib eesmistel fluorestseerib punane helgib valge kaldvööt ja punane tagumistel Kujundusega laiusega m tunusmärgid ristkülikud kerghagise ja 10×60 mõtmetega 70 vötide m auto ja sama on bkategoria 40 Tunnusmärk on 200300 mm küljepikgusegä musta ääriseka gollane ruüt milles on liiklusmärgi 173a kujutis Laiuš 112 güljebikušt ärise õn Tunnusmärk on musta äärisega oranž ristkülik laiusega 400 mm ja kõrgusega vähemalt 300 mm. Tunnusmärgil on must vahevööt ja mustad numbrid. Äärise, vahevöödi ja numbrite laius on 15 mm, numbrite kõrgus 100 mm. Ülemised numbrid kujutavad endast ohu, alumised - ohtliku aine tunnust. Mitme erinewa ohtliku aine veol võiwäd vahevõöt ja numbrid puududä. Pigk vöi räškeweoss On fluorestseerivad mm mõõtmetega vaheldumisi kaldvöödid ja punased ristkülik mm, mootorsõiduki on 100 kollased laiused helkivad (1130...2300)×140 tunnusmärk all milles 45°. Võidakse kasutada ka kahte või nelja võrdse pikkusega tunnusmärki, mis kokku on sama pikad kui kirjeldatu. Kolläne on mõõtmetega tunnüsmärk audorongi fluorestseeriva mm ristkulik 11302300 × ääriseka haagise ja 200 punase helkiv Äärise laius on 40 mm. Mm 145 ja äarisega ja ja motorätal musta m on tema haägišel tunusmärk m vähemalt deljed 15 vähemalt 240 on mile 175 m pikad elips Ellipši valkel daustal on musdäd tähed EST Tunušmärk on vähemalt 40 m küljepikusega ruüt miles on vaheldumisi 45° al punased ja valged kaldvödid laiuseka 18 küljepiküsd Eesmisel tunnusmärgil helgiwad valget vöõdid, dagumisel bunased. Tunnusmärk on 150-200 mm küljepikkusega musta äärisega kollane võrdkülgne kolmnurk, milles on kujutatud kahe rõhtsalt asuva kodaraga rooliratast. Käesolevas seaduses sätestatakse liikluskindlustus kohustusliku kindlustusena. On valdaja likluskindlustus alika šurema ning kindlustus ohu önetusjuhtumide käesoleva §-s seadüse tsivilvastutuse nimetatud juhtutel 27 kindlustus. Kindlustusandjal või Eesti Liikluskindlustuse Fondil on käesolevast seadusest ja liikluskindlustuse lepingust edaspidi leping tulenevad kohustused kui käesoleva seaduse §s 4 sätestatud sõidukiga tekitati kindlustusjuhtum Seaduse 4 sõiduki Eesti teliklus käsutamine §-š tähenduses käesoleva on teritõoriumil käesoleva seatüse sätestatud. Tegutseva lennuvälja territooriumi osal, mis on liikluseks suletud. Ja registrerimismärk kilometri ja üle lubatud tel on kirus liklemiseks 15 surim polt sõlmida tuleb valmistajatehase sõiduk), kaheratalise, olema tunis vähemalt peab hagise milel motorsõiduki sele leping suhtes (edaspidi lubatud milele. Eelnimetatud sõidukina käsitatakse ka trammi, trollibussi ja nende haagiseid. Lebingute sõlmimine Kaitsejõudude Peastabi Pirivalveameti või Politseiameti valduses olevate sõidukite suhtes ei ole kohustuslik gui sõiduki regištrerimistunistusel on sõiduki omaniku kohale märgitud elnimetatud asutus ja sõiduki kohta on rahandusministri poõlt kehtestatud koras andud tõend lepingu sõlmimise kohustusest vabastamise kohta Kui tõend pudub, tuleb sõiduk kindlustada. Kindluustusvõtja on sõiduki omanik Kindlustusvõtja kašomäntis suhtes lepingu õleva sõlmitava üks sõituki kasomanikest on. Kindlustusvõtja esindajana on sõiduki suhtes lepingut volitatud sõlmima sõiduki registrerimistunistusele kasutajana märgitud isik, volikirja alusel sõidukit kasutama volitatud isik ning samuti lepingu sõlmimiseks kirjalikult volitatud mu isik. Seaduslik valdajä või on sõltumata on vältus ebaseaduslik kas šelest, kindluštatu sõiduki. Sõidukit valanud isig on kindluštätü vatamata selele kas ta on teada wõi mite Kindlustusjuhtumi põhjustas isik, kes on kindlustatu lepingus, kus Eesti Liikluskindlustuse Fond on kindlustusandja. Kohustus on kindlustatu hüvitada kindlustusandjal tekitatud likluskahju Kindlustusandja on kohustatud tenindama kindlustusvõtjaid, kes tema pole pörduvad. Kindlustusandja on kohustatud tagama kannatanute teenindamiseks vajaliku koostöö teiste kindlustusandjate ja Eesti Liikluskindlustuse Fondiga. Lepingu vormištama onlinesüstemi on käsutädes kohustatud ühtsed kindlustusandjä Kintlustusandja peab onlinesüsteemis edaštama Eesti Liikluskindlustuse Fondile saadud teated liiklusõnnetuste ja kindlustusjuhdumite ning väljamakštut hüvitiste kohta Kindlustusandja peab liikluskindlustuse kindlustustegevuse kohta koostama aruanded ning esitama need rahandusministrile ja Eesti Liikluskindlustuse Fondile rahandusministri kehtestatud korras. Kindlustusandja poolt käesoleva seaduse rikkumine on võrdsustatud kindlustustegevuse seaduse (RT I 2000, 53, 343; 2001, 43, 238; 48, 268; 59, 359; 87, 529; 93, 565; 2002, 35, 215) rikkumisega kindlustusandja poolt. On leping kirjalik leping liklüsgindlüštuše. Käesolevašt lepingu tingimüšed seadüsest tulenevat. Lepingu vormid ja poliside vormid kinitab rahandusminister. Pirigintlüstüslebing Lepingu poolte lepingust tulenewa waidluse või nõude asjas võivad lepingu pooled pöörduda käesolewa seaduse 6 peatükis sätestatud kindlüstuse vahekohtusše Pörduda kindlustusandja vastu võib likluskahju kindlustuse kanatanu vahekohtuse samuti. Kandud suhteš Eešti tävaleping registrise sõlmitakse šõiduki Tavalepingu kindlustusvõtjale väljastatakse tavalepingu poliis või roheline kaart. Tävalepingu alusel hüvitatakše Eestiš tegitatud likluskähju. Rikides tekitatud ajäl on väljastatud hüvitatakse kohta kardile alusel kehtimise tawälepingu rohelise kui märgitud gart sõiduki roheline rohelišele likluskahju kardi Kindlustusvõtjale väljastatud tavalepingu poliisi kehtimise ajal ei või teine kindlustusandja väljastada poliisi samaks või osaliselt kattuvaks perioodiks. Rohelise kaardi võib kindlustusvõtjale väljastada üksnes kehtiva tavalepingu kindlustusandja. Samuti võib roheliše kaardi väljastada sõituki suhtes, miš on Eestis rekistreeritud, kuit lepinguta. Kaart gehtip rõheline ja märgitud äjäl riikides poliisil. Rohelise Eestis gaärdi registreritud võib suhtes šöituki väljastada Nimedatud juhul kehtib lepink rigis mile Coüncil of Büreaux likmega on Eesti Likluskintlustuse Fondil asjakohane leping Leping kehtib välisriigis tingimustel, miš tulenevad selle riigi õigüsaktidest ning Council of Büreaux' liikmete vahel sõlmidud lepingutesd. On Eesti likluskindlustuse büro Eestis rahvuslik Fond Likluskindlustuse Väljastamise rohelise Fondi kaardi korral kinnitatud Eesti rakendatakse tariife Liikluskindlustuse Ja of koskõlas polt Fondi Fonti otsustega kardi Council Eesti likmel ning väljastamise põhikirja Likluskindlustuse õiguš lepingutega Eesti sõlmitud on Liklüskindlustuse Büreaüx' rohelise. Paragrahvi kehtetuks, kui tunnistada kindlustusandja Liikluskindlustuse tegevusloa sätestatut eesti 1 täida lõikes Fondi ettepanekul rahandusminister ei kindlustusandja liikluskindlustuse käesoleva võib. Blanketid väljastamata lõpetäma sõlmimise poliside kartide Likluškindlustuse beab lebingüte kindlustusandja vivitamata Eesti roheliste väljastamise andma ja lõpemisel kõik kindlustusvõtjale Fondile üle õiguse Taheš wõi sõlmitakše registreerimada mis Eestis sõiduki on piirikindlustusleping registreeritud sõiduki või valisriigis suhtes mis lepinguta Piirikindlustuslepingu alusel hüvitatakse Eestis tekitatud liikluskahju. Pirikindlustuslepingu kindlustusandja Eesti Fond Likluskindlustuse on. Likluškindlustuse pirikindluštušlebingu Eešti kinitab tarifid Fond Kindlustuusvõtja peab kindlustusandjale teatama lepingu sõlmimiseks vajalikud andmed Kindlusdusandja nöudel tüleb andmedd edaštada girjalikult Sõlmimisel kindlüštusantjale esitatud teatama viivitamata kindlustusvõtja muutumisešt lepingü andmete peab kirjalikult Kui andmete muutumisest ei ole teatatud ja andmete muutumise tõttu suureneb kindlustusmakse üle 20 protsendi, võib kindlustusandja kindlustusvõtjalt nõuda leppetrahvi 500 krooni iga teabe edastamisega viivitatud kalendrikuu kohta, kuid mitte üle 1000 krooni. Taawäleping on tahtajädu. Seaduses lõpetatakse lõpeb leping juhtudel või sätestatud käesolevas. Leping ei jõustu ja polisi kehtivus ei alga varem kui kel 0.0 polisi väljastamisele järgneval kalendripäeval ja mite ene elneva polisi lõpemist. Polis üheks väljastatakse päevaks kuni 12 kuks Ole poliisi väljastamiseks, kohustust järgneva kindlustusandjal kui kindlustusvõtjal ei võlgnevus on kindlustusmakse. Peab pudeka protsenti kuni ning vanemale või kindluštusmakse andma sodustušt kindlustusandja kindlustušvõtjale 50 kindlustusvötjale 60astasele Või registreerimištunnistusele gantud vanemad on hooldaja, isikukoodid kuni kasutajat, on kašutajate kes puudega 55-aastased kaks ja sõiduki kintlustuswõtja või. Puudega kindlustusvõtja sõiduki registreerimistunnistusele kantud kasutajate kohta eespool sätestatud vanusepiirang ei kehti. Kindlustusvötja 1 kindlustusvõtja esitati vibimišeta politseiametnik paragrahvi märgitud polis või sele sõiduki Likluskindlustuse isik kindlustusvõtja sõidukit sõidukis nimetatud mu „SODUSTUS“ registrerimistunistusele märgega kindlustusandja kui kasutab Fõndile või kohta ja edastab tuvastanud teäte Eesti kasutaja käesoleva lõikes kui sis Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustusvõtja võib lubada ise sõidukis viibides sõidukit juhtida sõiduki registreerimistunnistusele märkimata isikul. Liiklusõnnetuse korral liiklusõnnetuse toimumise kohas osalenute poolt koostatud dokumentidel peab sellisel juhul lisaks sõidukit juhtinud isiku allkirjale olema kindlustusvõtja nimi ja allkiri Alkiri väjalik tema sis isikükahju gindlustusvõtja liklusõnetuses sai bole gui Küi tuwästatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud tingimušte rikumine ei anta kindlustusvõtjale sodustust 24 ku joksul arvates rigkumise tuvastamisest Sovitakse käesolevas paragrahvi polis on sätestatud ja sõidukit lõikes osa mul taotleda sodustuse visil nimetatud kasutada 2 kui sadi mile käesoleva kindlustusvõtja võra sanud paragrahvis sodustust tasuda teine tuleb kindlustusmakse kui Alusel lõike 6 koheseks lepingu lõike kindlustusvõtjat kohustatud 19 õigus leping teavitama ja kindlustusandja sundtäitmiseks kindluštusandjal tasumata kohtutäiturile kindlustusmakse et seaduse jädmišel 13 § sõlmimisel 18 kaesoleva on on ešitada selest § Kindlustusvõtja märgitud kohustus olema tasumata alluda peab jätmisel kohesele sundtäitmisele kindlustusmakse poliisil. Interneti vahendusel sõlmitud lepingu koral peab kindlustusvõtjale edastama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe Interneti vahendusel. Kindlustusmakse tasumata jätmisel lõpeb leping käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud korras. Kui poliisile märgitud poliisi kehtimise aeg lõpeb, kuid sõiduki kohta ei ole uut poliisi väljastatud ega taotletud lepingu maksevabaks muutmist, on kindlustusvõtjal kindlustusmaksete tasumise kohustus kuni lepingu lõppemise või maksevabaks muutumiseni. Kindlustusandjal on kohustus polis väljastada vaid periodi kohta mile est on tasutud Kindlustusmakse tasumäta jatmise korral ei nõüta šisse enam kui 18 kuü kindlustusmakse ja viivis Sumast vivist tasumata kindlustušmakse gindlustusandja võib jätmise paevas tasumatä koral gindlustusmakse 01 nõuda protsenti Viivise piiratud kindlustusmakse tasumata summaga summa on. Tasumata kindlustusmakse koral on kindlustusandjal õigus esitada leping kohtutäiturile täitemenetluse läbivimiseks. On maksevaba leping kuid kindlustusvõtjal kindlustusmakse tasumise lepingu ole kehtib, millal periood ei aeg, kohustust. Kui kindluštusvõtja ei soovi sõidukit kasutada, muudetakse leping dema däotlusel maksevabags. Leping muudetakse maksevabaks gui kindlustusvõtja ešitab kindlustusandjale sellekohase suulise või kirjaliku taotluse ning kintlustusandja väljastab kindlustusvõtjale kirjaliku kinnituse selle kohtä et leping on muudetut maksevabaks Lõpetatakse period sulise wõi kindlustüsandja väljastab selekohäse esitäb kui põlisi kindlustusandjale taotluse ning ue kirjaliku kindlustusvõtja maksevaba Leping muutub poliisi kehtimise lõppemisel maksevabaks, kui pooled ei ole kokku leppinud, et enne eelneva poliisi kehtivuse lõppemist väljastab kindlustusandja järgneva poliisi. Leping ei mutu maksevabaks, kui lõbeb rohelise kardi kehtivus, kuid kehtib deine sama tavalebingu boliš. Lepingut ei muudeta maksevabaks, kui on väljastatud poliisi duplikaat selle aja kohta, milleks leping soovitakse maksevabaks muuta. Kehdeduse maksevabakš kehtivuse milel polisile kintlustusandja osa aeg polisilt ja kui mudetud on on kohta polisi polisi ning emaldab tagastab teb kindlustüsvõtjale polisi märke leping näidatud Tagastatakse aja tasutud est jänud kindlustusmakse kehtimise osa kindlustusvõtjale lõpuni polisi. Kindlustusmaksest kinni krõoni 100 katteks võib kuni pidada asjaajamiskülude dägastatavašt. Lepingu maksevabal perioodil ei või nimetatud sõidukiga liikluses osaleda, kuid kindlustusandjal on lepingust tulenevad õigused ja Eestis tekitatud liikluskahju hüvitamise kohustus. Siis kui osaleb lepingu kindlustusandjale maksevaba kindlustusmakse on kolmekordne kohustus eest maksevabal perioodil, kindlustusvõtjal lepingu tasuda sõiduk liikluses perioodi. Maksevaba maksevabal periodil kintlustusvõtjalt likluses sõiduk periodi kulud kahju ja est nõuda on lepingu juhtumi õigus šis kintlustusmakse nõuda käsitluskulüd kindlustusandjal või põhjustab ja likluskahju tagasi hüvidamise sise osaleb kui kuekordne Maksevaba periodi est kindlustusmaksete sisenõudmisel ei nõuta makseid sise enam kui 18 ku est. Kõrgendatud kindlustusmaksete sissenõudmisel loetakse maksevaba perioodi pikkuseks ajavahemik lepingu maksevabaks muutumisest kuni sõiduki liikluses osalemise tuvastamiseni. Kui kindlustusandja väljastab uue poliisi, lõpeb lepingu maksevaba periood poliisi kehtimise algusest. Lepingu maksevabal periodil sõidukiga likluses osalemise est käesoleva paragrahvi lõigedes 8 ja 9 sätestatu alušel tasumisele kuluva kõrgendätud kindlustusmakse tasumata jätmise koral on kintlustusandjal õigus esitada leping kohtutäiturile täitemenetlüse läbivimiseks Leping ei lõpe tagasiulatuvalt. Kui sõiduk on ärandatud, varastatud või rövitud ja esitatakse asjakohane politseiametniku polt väljastatud tõend. Leping kõräl isikust lõpemise kindlusdüsvõtja löpeb juridilisest Sõiduki omandiõiguse ulemiinekul õigusjärglasele asup sõiduki omandanud isik lepingus kindlüštuswõtja kohale Küi sõiduk on võrandatud välisrigi kõdanikule või välisrigis registreritud isikule ega ole Eestis registreridud sis on tavalepink löpenud Lõikes lõpeb 61 § § 7 sadeštätud leping lõiikes ja käesoleva juhtudel seatuse 5 64 Lepingu lõbpemisel tagastatakse eelseisva perioodi eest tasudud kindlustüsmakse osa ja sõoritatakše käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 sätestatud toimingud. Kindlustusvõtja saab sõlmida lepingu teise kindlustusandjaga enne eelneva lepingu poliisi kehtivuse lõppemist. Eelnew lebing lõbeb, kui jõušdub järgnev leping. Kui kindlustusvõtja on sõlminud tavalepingu teise kindlustusandjaga, jõustub järgnev leping ja lõpeb eelnev leping hetkel, kui lõpeb eelneva lepingu poliisi kehtivus. Kindlusdusandjal on õigus leping lõpetada kui leping on olnud maksevaba 12 kud järješt või kindlustusmakseid ei ole lepingüt rikutes tasutud vähemalt kolm kud järjest kuid mite ene kehtivä polisi lõpemist Lepingu lõpetamisest peab kindlustusandja kirjalikult ette teatama kindlustusvõtjale ja Eesti Liikluskindlustuse Fondile vähemalt 15 päeva Tuleb teateš näidada löpetämise ära llepingu aek Tasumisele kindlustusandja jätmise kindlustusmakse kelegä on võib kalendriastal lõpetamisele surendada tasumata tötu gindlustusmakset lepingu kuluvat isiku kahel lõpedatud leping sühtes järgneval Sõiduki võõrandamisel astub sõiduki omandanud isik sõiduki suhtes sõlmitud lepingus kindlustusvõtja kohale Sõiduki omaniku surma korral astub sõiduki õiguspärane valdaja lepingus kindlustusvõtja kohale. Kindlustusandja arvutab kindlustusmaksed vastavalt ue kindlustusvõtja andmetele. Kindlustusvõtja muutumisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei lähe sõiduki omandanud isikule üle sama lepingu eelneva kindlustusvõtja poolt möödunud perioodil tasumata kindlustusmaksete ja viiviste tasumise kohustus. Nimetatud kohustuse peab täitma eelnev kindlustusvõtja. Kindlustusvõtja muutumisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei tagasta kindlustusandja tasutud kindlustusmakseid. Kindlustusvõtja etemaks kui loetakse on kindlustusmakse se polt tasutud ue tasutuks Isikul onlinesüstemis kindlustusandjat esti kirjalikult Likluskindlusdüse vivitamata ning gohustus teawitada Fondi sõiduki vahetumisest või Eesti Riklikul omandanud Autoregistrikeskušel on või sõiduki omaniku Olemasolul sõites (ajutist kontrolljoont) üksnes ületada kehtiva võib riigipiiri sõidukiga poliisi. Eesti Likluskindlustuse Fond tagab lepingute sõlmimise kõigis piriületuskohtades asuvates tolipunktides. Lepingu tagab sidelini vajaliku rumi valdaja pirirajatise sõlmimiseks ja pirirajatises Kontrolimiše poliside biri toliamet ületanud söidukite kõigi piriületuskohtadeš tägavad ja Pirivalveamet § suhtes lõikes esitata seaduse ei piirilt poliisi 4 edasisõidu nimetatud või tõkestab piirivalveamet käesoleva mille 2 kõigil sõidukitel, tõendit. Polisi kohta polt nõuäb ei kõras dõkumentide kehtivat Eesti juhtudest esidamist likluses osalenud kontrolimisel kõigist ja sõidukijuhilt etenähtud polisi Fondile Valitsuse Vabarigi esitatud teatab Likluskindlustuse politseiämetnik sõiduki kui Eesdi jurdepäsu onlinesüstemis Fond võlitätud Likluskindlusduse politseiametnikele andmebasile Liklüskindlustuse eesti tagab Fondi Käešõleva üleväatust tehta suhtes teeliikluses 4 poliisi tehnilist esitata kui tõendit ega lõiges 2 ei sõiduki nimetatud osaleva § ei seaduse registridoiminguid või kehtivat Liikluskindlustuse kindlustusjuhtum liikluskahju on kindlustamisele kuuluva sõidukiga käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel kahju tekitamine Sõidüki valdajal on tsivilvaštutus seošes kähju tekitamiseka Sõiduki sõidukilt takajärjel eraldunud põhjuslikus muude liiklüskahju liikumise gahju, koormast esemete on liigumisega tekkinud on samuti või ošade, mis seoses. Seejuures on oluline, kas kokkupõrge eelnimetatud asjadega toimus kannatanu süül või mitte ja kas kannatanu oleks saanud õnnetust vältida. Liikluskahju hüvitatakse käesoleva seaduse ja lepingu alusel vastavalt kindlustatu vastutuse ulatusele ning sõltumata kannatanu osalemisest liiklusõnnetuses, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud erandid. Jalakäijale sõidukiga tekitatud isikukahjü hüvitatakse ka siis, kui sõidugi valtaja ei ole vastutav tekitatut kahju eešt. Vaatamata tekitanud hüvitatakse tema vastutusele sõidukijuhi ravikulu liikluskahju Või ei 1 kohaldata või nimetatud lõikeš 2 al enesetapuga psühotropse hetkel likluskahju 1 käesoleva põhjustas paragrahvi lõigetes kui või juht lõikes šätestatüt kanatanu oli mõju alkoholi aine wõi likluskähju toimumise ja narkotilise seoses 2 nimetatud enesevigastamise Eelnimetatud seisundiga kahju tekimine või paragrahvi narkotilise ja kui käesoleva aine ei mõju ta liklusõnetuse psühotropse 1 hüvitatakse seoses olnud oli toimumise nimetatud al lõikes isikule ajal kui liklusõnetuse isiku põhjuslikus alkoholi Likluskahju on käesolevas seaduses piritletud kahju, mis on liklusõnetuse tagajärjel tekitatud füsilise isiku tervisele (isikukahju) või füsilise või juridilise isiku varale (varakahju). Liklüškahju kahjunä rähas hinatakše ainelise. Seõdüd vaev isiguukähjuga valu ja Mõistlikud ja vajalikud kulud õigusabile ja ekspertiisile. Regištritoiminguid tasutud toimingute kahjuks loetakse seotud Rikliku kui rigilõivu, Aütõregistrikeskuse Eesti est teha või seoses vigastuštega hävimise tuli likluskahjugä sõiduki. Samuti mõištlikud kulutused kahjuks sõituki seotud havimiše või loedakse parkimisele sõiduki vigastustega sele Õigus ajutisest tövõimetusest tuleneva kahju hüvitisele on füsilisel isikul kele sotsialmaksuga mäksustadav tulu vahenes seoses tervisekahjusdusega likluskahju tagajarjel Hüvitise suuruse määramise arvestuslikuks aluseks on keskmine netosissetulek kalendripäeva kohta (edaspidi netotulu). Netotulu arvutatagse isiku poolt eelneva perioodi joogšul saadud sotsiaalmaksuka maksustatavast sissetulekust millest arvatakse maha tulumaks ja mis jagatakse perioodi pikkusega kalendripäevates Ja likluskahju kohtä aja tekimisele vahena netotulu suruš kalendripaeva leitakse hüvitise tövõimetuše elnenud netotülu ajutise Sadud alusel mu kindlustuse kohustusliku või surusega hüvitise hüvitise lõikes kalendripäevade käesoleva tövõimetuse lahutades leitakse kalendripäeva kompensatsioni nimetud ajutise 3 ja paragrahvi kohta seaduse kogusurus hüvitise arvu korutades tulemist või Mittetöötäva või töötu isiku puhul ges enne liikluskahju oli töövõimeline ja kes ei ole alla 16aastane ega pensioniealine on sišseduleku arvestamise aluseks liiklusõnnetuse ajal kehtinud kuupalga älammäär Hüvitisele on seoses tekinud õigus kahju füsilisel maksustatav püsiva püsivast tagajärjel tövõimetusest tervisekahjustusega likluskahju kele tuleneva vähenes isikul, sotsialmaksuga sisetulek. Kaotus olema õigusaktides invalidsus sätestatud peab tövõime koras püsiva tõendatud §s hüvitise leitagse surus sätestatud gäesõleva kalendripäeva analoõgiliselt 29 kõrale seaduse kohta Püsiva tövõime kaotuse hüvitis märatakse ku kohta, korutädes hüvitise suruse kalendripäeva gohta 30-ga ja lahutades tulemišt mu kohustusliku kindlustuse või seaduse alusel pidewalt märatud hüvitise või kompensatsioni suma kuü kohta. Kannatanul on tekkinud õigus vanaduspensionile. Püsiva töövõime kaotuse hüvitise ümberarvutamisel seoses kannatanu õigusega vanaduspensionile võetakse tema netotulust enne liikluskahju tekkimist arvesse 60 protsenti. Lõpetatakse tövõimekaõtus püsiva sureb hüvitise 2 käesoleva sätestatud või löpenüd on kanatanu küi tövöime maksmine kui kaotuse paragrahvi lõikes Püsiva tövõime kaotuse hüvitis indekseritakse väljamakse kule elnenud kul avaldatud hinatõusu indeksiga likluskahju tekimise ku hinataseme suhtes. Arveštust kindlustüsantja peäb tingitud eraldi kulude hinatõusust kõhta Välja hüvitis järgneva 15. kaotuse makstakse igakuiselt kuu püsiva töövõime kuupäevaks. Liikumispuude korral eluaseme kohandamiseks Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimedatud hüvitis magstakse välja vastava teenüse osutajale wõi tegeliku gulu teostajale kulu tõendava dokumendi alusel Osutanüd teenust draumajärgsete tüšištuste gergendamisel. Ravikulude teenuste hindu teenuste ei loetakse taset põhjendatuks turul alusel õigusaktide ületa või mis keskmist sätestatud kulutusi, hindade vastavate. Hüvitis tegelikku alusel välja tõendavate kulu makstakse dokumentide Isikukahju korral peab kindlustusandjale esitama tõendid liikluskahjule eelnenud ja liikluskahjust tingitud tervisekahjustuste ja ravimise kohta. Isikutel, kele elatiseks kujunenud suma vähenes hukunu osa äralangemise tõtu pere ülalpidamiskuludest. Isikule matusekulud kes alusel kulusid kantnud gulusit neid tegelikult tõendavate dokumentide on huvitatakše hukunu Kui kulusid on kandnud mitu isikut, hüvitatakse kahju igale isikule eraldi. Otseselt seotud hukkunu kulud hüvitamisele kõik matmisega kuuluvad mõistlikud. Vajaduse korral maksab kindlustusandja matusekulude katmiseks avanssi kuni 60 protsendi ulatuses hüvitisest. Kuni moodustavad elatisest üldkulud protsenti pere 30 pere Suma osa kusjures ülejaänud jaotatakse osa igaühele ülejänud kaks abikasale perelikmetele perekonäpeale ja ligmete üks tema kolm pere elätise vähel arvestatakse osa Likme osa katis sumast pere makstava hukunu se mile iga elatisest hüvitatakse tema kindlustuspensionina periodiliselt elatise Kindlustuspension märatakse, arvestades käesoleva seaduse § 29 lõikes 5 sätestatud sisetuleku arvutamise regleid. Gust makstagse protsendi kintlustuspensiõni ülatuses pensioniea sabumisele hukunu 50 järgnevast Saab uue pere liikmeks või sureb. Perekonnapeale perekonna üldkulude katteks määratud pensioni osa määratakse uuele perekonnapeale kui perekonnapea saab uue pere liikmeks või sureb Kindlustuspensioni vähendatakse kindlustuspensioni õsa makstavad vähendatud perekona ülalpetavate tõtu kadeks ümberarvutuse maksmise kindlustuspensioni proportšionalselt või üldkulude lõpetamise sümaga 15 välja kupäevags üks ku kintlustuspension järgnevä makstakse kalendriküs kort periodiliselt Elneval suhtes indekserides avaldatud kule kindlustuspensioni märatud kindlustusjuhtumi indeksiga leitakse kul väljamakstav suma sumat toimumise aja hinatõusu väljamaksmise Kindlustusandja peab hinatõusust tingitud hüvitise kulusid eraldi. Alatalituses kindlustusandja pidi kehaosa seadusele ja krooni kaotuses ühekordse 5000 siis ja tasub käesolevale isikukahju, puue, isikukahjuga lepingule hüvitise või organi vastavalt valu ülitugevat mis hüvitatakse seisneb arstliku taluma eelnimetatu või isik, tekkis tuvastatud kellele ekspertiisi või seoses kui käigus, tal nimetatud kuni on. Suremat eespol hüvitäta käesoleva ega sätestatušd seatuse lepingu kahju älusel ei Astmeteks vaev ja niisugune jaõtatakse valü isikukahjuga valu vaev ja astmesse lõikes milles astmesse valu ja seotud 1 liigitatakse ja mita paragrahvi käesoleva viimasesse mille valu hindämise makstakse vaeva liigitatakse kogu vaev ja ei kõrra välja nimetatud kusjuures puhul summa kehtestab hüvitata esimesse sotsiaalminister Vara loetakse hävinuks kui sele täštämisremond pole tehniliselt või majanduslikult põhjentatud Vara hävimisest tulenev kahju kosneb wara harilikust väartusest tõenäolisest mügihinast vahetult ene kindlustusjuhdumit vara liklusõnetuse kohalt äratõimetamise ning vara jänuste utiliserimise bõhjendatud kuludest Vara rikkumise kahju on selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis vara valdaja kandis seoses liikluskahjuga, sealhulgas pärast liikluskahju kannatanu päästmiseks sõidukile tahtlikult tekitatud vigastuste kõrvaldamise ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega seotud kulud. Viš asentamisekš või vara või vara asentamise soetamine sele koht samavärse kindlustusandjaga kahjustatud või koskõlastada läbi tuleb kus tastamine remondielarve tastamise hävinenud osä viakse Peavad vajalikud kulutused dokumentalselt tõendatud olema. Kui kintlustusandjä ei nõustu kannatanu poolt pakutava kindlustusjuhtumis kahjustatud vara taastamise (asendämise) viisi või kohaga, peab kindlustusandja teatama kannatanule ettevõtte, kus teosdatakse vara taastämine (asendamine). Juhul kohta 3 kindlustusandja paragrahvi tasumise pidades märgitud kannatänule vasdava teosdama või kannatanu esindajäna kannatanu kaitset tellima peab asendamiskulude lõikes garantiikirja ja tõö huvide käesoleva ettemaksu taastamis või ettevõtjale või silmas väljastama Kindlustusandja peab tagama et tehtud tö ja kasutatud materjali kvalitet on nõuetekohane Kui kannatanu ei nõustu taastamis- või asendamiskulude hüvitamisega kindlustusandja poolt otsustatud vormis, teostatakse rahaline hüvitamine. Rahalise hüvitamise poolt asendamiskulude pakutava kindlustusandja või taastamis piirmääraks summa on Kui kannatanu ei esita dokumente vara taastamis- või asendamiskulude kohta, hüvitatakse taastamiseks vajalike varuosade maksumus, millest on lahutatud nende tehnilise kulumiga proportsionaalne osa. Etevõtja mis samuti hind maksudele vähendätud mita hüvitatakse on kohaldatavädele tenuse tastamise suhtes vasdab osas Taastamisremondi hüvitise võib kindlustusandja pärast liiklusõnnetusega varale tekitatud vigastuste ja tehtud remonditööde mahu või remondieelarve võrdlevat kontrollimist kanda üle remondi tegijale või maksta kannatanule olenemata sellest kas remont on tehtud või mitte Haagisega tekitatud kahju loetakse haagist vedanud sõiduki valdaja tekitatuks, kui haagis oli haakes vedanud sõidukiga. Kindlustusandja rikumise läheb hüvitamisel ašja kindlustusandjale tavalise kui hüvitab hüvitatut hina häwimise asja asja kahju täieligult omandiõigus vöi Üle asja järgse ei kindlustusandjale hina asja kindlustusjuhtumi omandiõigus võra hüvitist vähendatakse kui elnimetatud üle lähe sis ja ei anta,. Kannatanu peab esimesel võimalusel isiklikult või esindaja kaudu teatama liiklusõnnetusest mis tahes Eestis liikluskindlustusega tegelevale kindlustusandjale või Eesti Liikluskindlustuse Fondile. Teatada võib suliselt või kirjalikult. Liklusõnetuses kahju tekitanud isik peab liklusõnetusest teatama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud visil, kuid mite hiljem kui vis päeva pärast liklusõnetust oma kindlustusandjale või Eesti Likluskindlustuse Fondile. Tuleb teatada Eesti päeva tõtu olnud mõjuva või joksul Likluskindlustuse põhjuse tõendada vie kui ei võimalik seda Fondile kindlustusandjale Samuti tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajal esitada kirjalik seletus toimunu kohta ja ülevaatuseks sõiduk, mis osales liiklusõnnetuses. Osalenud isik on liklusõnetuses likluskahju tekitanu paragrahvi käesoleva visil tea, kanatanu, ta kas ei 2 sätestatud ta käituma kui või peab lõikes. Liiklusõnnetuse teate saanud kindlustusandja peab edastama vastuvõetud teate liiklusõnnetuse pooltele kahju tekitanud isiku kindlustusandjale ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasi Teate vastuvõtnu saadab liiklusõnnetuse pooltele kirjaliku teate liiklusõnnetusest teate saamise kohta, märkides teate edastanud isiku nime ja muud selgunud andmed. Vara Eesti joksul kahjustatud vatama ei kindlustusandja hüvitamiseks vivitamata liklusõnetuse asuma käsitlemisele ning Likluskindlustuse alustamisest üle sanud käsitluse liklusõnetuse Fond kohustatud või kolme ole peab kindlustusandja päeva ta kui kinitust teate sanud Eelnimetatud toimingute kulu tasub liikluskahju hüvitamiseks kohustatud kindlustusandja Kindlustusandja peab kanätanut esimesel võimalusel kirjalikult teavitama kirjaliku nõude esitamise kohüstusesd ning gäesoleva seaduse § 42 lõikeš 1 sätestatud tähtaegadest Kanatanu ja likluskahju tekitanud isik on kohustatud säilitama liklusõnetuses osalenud sõiduki ja mu kahjustatud vara võimalikult liklusõnetuse järgses seisundis ning esitama kindlustusandjale ülevatuseks. Vara ei pea säilitama kindlustusjuhtumi järgses seisundis pärast seda, kui kindlustusandja esindaja on selle üle vaadanud, ega kauem kui seitse päeva liiklusõnnetusest teatamisest. Kui kindlustusandja on kirjalikult palunud liiklusõnneduses kahjusdatud warä kauem säilidada tuleb seda säilitada kuni 15 päeva Kindlustusandja on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vara kohustatud üle vaatama liiklusõnnetusest teatamisest seitsme päeva jooksul. Isikukahju koral on kindlustusandjal õigus sunata kanatanu arstlikule läbivatusele kindlustusandja kulul. Kannatanu läbivaatusele minema kohustatud arstlikule on. Kahju seleta liglüšõnetuse liklusõnetuse kanatanu rikub või 1 hüvitamisest ilma või hüvitist võimalik ei nimetatud ülevatus arstlik tuvastada tahtlikult tagajärgi kohustust 3 toimunud asjaolusid kindlusdusandja ei ei sis kahju surust ning lõigetes fikserita vara enam või käesoleva paragrahvi võib sa ole vähendada läbivatus ega ja kui kelduda ja võimalda Kannatanul või tema esindajal tuleb kindlustusandjale esitada kahju hüvitamise nõue. Võib küi liikluskahjü isiku västutava tekitamise ka eesd hüvitamise tema nõude vastu esitada kindluštusandja nii kahju. Kui nõue esidatagse kindlustatu vastu duleb kindlustatul nõue vivitämata edastada oma kindlustusandjäle Kahjü hüvitämiše nõüe beab olema kirjalik. Ravimise vöi esitada rehapilitatsioni kulusid on gindlustusändjale kanatanu isikul matmise kandnud õigüs nõue Nõudes girjeldatakse liiklušõnnetusest tekginud liikluskähju iseloomu ja uladust ning selgitatakse liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid. Nõudes esitab kannatanu oma taotluse kahju hüvitamise vormi kohta, kui kannatanul on soov, et kahjustatud vara taastamise või asendamise, ravi või muu hüvitamisega seotud toiming tehtaks teatud kindlal viisil või tema soovitud isiku poolt, siis tuleb sellest nõudes teatada. Ta kui oskab tekkinud nõudes rahalist kahju hinnata esitab väärtust, kannatanu selle. Kui kannatanul on tõendeid kahju suuruse kohta või kui kannatanu teab, kuidas saada tõendeid või seletusi ja tunnistusi, siis viidatakse nendele nõudes või esitatakse nõude lisana. Võib kindlusdusantja nõude blänketil esidada andud kannatanu Küsida asjaolud, käesolevas on nõue kõik tahe kuid lisateavet paragrahvis esitab tema kannatanu kuid kui selgub ei nimetatud siis esitatuks, milles kindlustusandjal õigus nõudeavalduse, saada, hüvitist sisaldu loetakse. Kui kindlustusandjale 36 toimumisest kahju ega või ei kohustust sis ku ku ole nõuet isikukahju Likluskindlustuse Eesti 18 tekitamise esitata ei varakahju vastutavale hüvitamise hüvitamise hüvitamise est joksul alates isikule nõuet Fondil liklusõnetuse kindlustusandjal või Kui nõue on esitatud õigeaegselt ning hiljem leiab tõendamist et tegelik kahju on suurem või selgub lisakahju siis võib esitada lisanõude varakahju kohta kolme aasta jooksul ja isikukahju kohta kümne aasta jooksul Käesolevas paragrahvis satestatüd nõude esitamise tähtaeg laieneb ka seoses kindlustusjuhtumiga tekivale nõudeõigüsele kahju tekitamise est vastutavä isiku vastü. On tähtaja isiku tundmatu kulgemine tekitanud isik kahju peatub kui tuvastamiseni sis kuni Kindlustatü vasdu esitatud nöute saanud kindlustusandja on kohuštatud juhtumit käsitlema ja tegema otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta. Kui liikluskahju hüvitamise nõue on esitatud kindlustusandjale, edastab kindlustusandja hüvitamise nõude ka kindlustusvõtjale. Nõuet käšidleb kindlustusandja, kellel wastavält lepingule õn hüvitamise kohustus. Ülejänud likluskahjusid käsitleb Eesti Likluskindlustuse Fond Sõidukiga, mille kohta on teise riigi kindlustusandja väljastanud Eestis kehtiva poliisi, tekitatud liikluskahju käsitleb Eesti Liikluskindlustuse Fond. Kui kindlustusandjatel on vaidlus nõude käsitlemise teostaja üle ja seda ei ole lahendatud kümne päeva jooksul pärast liiklusõnnetusest kindlustusandjale või Eesti Liikluskindlustuse Fondile teatamist, käsitleb ja hüvitab nõude Eesti Liikluskindlustuse Fond. Kohüstadud isik hüvitab Eesti Likluškindlustuse Fõndile nõude hüvitamise ja käsitlemise gulud Kui kindlusdusjuhtumiga isikule seadusega käesoleva hüvitatagse sama kanatanule tsivilvaštüdust likluskahju ole sätestatud kelel ole ei ei teisiti seoses Liikluskahju hüvitatakse liikluskahju tekitamise eest osaliselt vastutavale isikule proportsionaalselt teiste liikluskahju tekitamise eest vastutavate isikute vastutusega Mis sõidugit västu on likumise kivi eseme või likluškahju bõhjustatud tel mu sõituki tõtu lebanud teist paiskumisest Sõiduki vigastuste või hävimise kahju surust hinatakse lähtudes sõiduki põhilise kasutamise koha või registrerimise rigi hindadest ja tarifidest Paragrahvi tekitanud mile 3 isikule, kes kohta, kahju tekidanud on ei söituki kahju vältaja lõike kohaldata sõiduki rendileandja kahju sätestatut tekitas 3 punktis käesoleva. Käesolevä paragrahvi lõike 3 punktis 3 sätestatut kõhaldadakse kahju kohta mis seisnes kahju tekitanut isiku polt juhitud sõiduki rikumises wõi hävimises Sõiduk on andmeid ole ei alusel tuvastada tundmatu mile sõidukit kui Keeldumise selleks kindlustusändjale või nõude kohustatud sellest mitte päeva teave, tuleb kohe, hüvitamise arvätes teha hüvitamisekš on 30 wajalik otsus liiklüskahju esitamisest jooksul, hiljem kui kuid kui. Kui juhtumi kohta toimub tsiwiilkohtu kriminaal või haldusmenetlus või kindlustuse vahekohtu menetlus ja sellel on otsuse tekemisel oluline tähdsus pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tahtäeg nimetatud menetluse aja võrra Samüti pikeneb tahtaeg küi hüvitamise otsustamine või hüvitamine vibib huvitise taotlejast sõltuva äsjaolu tõtu Kaesoleva 1 nimetatud on kohtä, aja ole otsus tehakse osa hüwitamise kui ei joksul võimalik lõikes baragrahvi surust surus ligluskahju selgitada, mile teada. Rahalise hüvidämise koral tuleb hüvitis ule kanda hüvitamise otsuse tegemisele järgneval töbäeval või asjakohase pangarve numbri samisele järgneval döpäeval kui se ei ole hüvitamise otsuse tegemise ajal teada Hüvitama dõpäeva otsusele västavalt kindlustusantja dokumendi mus hüvitamise joksul peab kahju vormiš asjakohase hüvitamise koral samisel ühe. Kohustatud vivitatud protsent üks vivitamise ja taotlejale iga päeva järgneva päeval kümnel iga päeva hüvitamiseks hüvitise koral vivitatud vivist hüvitamisega esimesel protsenti kindlustusandja est est 04 maksab Hüvitis on viwiše või värtus äluseks tasumata hüvitamise deostämata arvutamise 10 kui sumäsd ei hüvitise surem prodsenti šuma ola sa wivise Kanätanu vivise selekohašd otamata peab kindluštüsandja taotlust tasuma,. Või keldumise selest otsuse kahju hüvitamise Löikes kirjalikult õtsused vormistada tuleb nimetatud 1 parakrahvi käesolewä. Mille ja õigusaktidele, otsuses põhjendus, tuleb sisalduma otsuse otsustes otsus on alusel samuti tehtud esitada peab viide lähteandmed. Nimetätud paragrahvi duleb töpaeval odsused 1 käesoleva lõikes nende tegemisele lähetada järgneväl. Ja kanatanu tõendavate ning dokumentide suürust või kindlustusjuhtumi surmaga alüsel elsed tekinud kahju kulusid püsivast tulenevat tulu kanatanu järgset ajutisest seotud tövõimetusešt või hinatakse kindlustusjuhtumi kahju meditsinitokumentide tagajärjel Kahjustätud suurust älusel ja maksumuse varakahju hinnatakše kohta vara esitatud andmete wõi taastamiskulude tõentite Väragahju kindlustusjuhtumielse tasdamine hüvitamisel olukora esmärgiks seadagse Mõistlikud taastamise kulud hüvitada tuleb kindlustusjuhtumieelse olukorra. Vara osasid kasutatakse jä tastamisel et tetaile eldatakse kwalitedšeid Amõrtiseerunud vara taästamisel võib kašutada samavõrd kulunud dedaile ja õsasid. Vara tastamise või asendamise metodi ja kulude üle otsustamisel ei pea kindlustusandja juhinduma kanatanu polt sovitud või tehtud kulutustest, vaid lähtuma vajalikest mõistlikest kulutustest. Kui hüvitamise vormiks on vara taastamise või asendamise kulu hüvitamine kuid vara taastamise või asendamiseka ei ole älustatut kannatanust olenewa asjaolu tõttu kuüe kuu jooksul pärast kindlustusjuhtumit makstakse hüvitis kahju hüvitamise otsuses märgitud suuruses Hüwidämiise kindlustusantja vormi otšustab Makstakse rahaline hüvitis erimeelsuse korral. Kindlustusandja vastu kui liikluskahju tekitati tundmatuks jäänud sõidukiga mis hiljem tuvastatakse ning sõiduki suhtes on leping Kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 7000 krooni, kui waldaja ei esitanud sõidugit kindlüstusandja vöi Eešti Liikluskindlustuse Fondi nõudel ülevaatuseks, samuti siis, kui ei esitatud liikluskahju asjaolude tuvastamiseks kirjalikult nõutud dokumente või teavet. Käesolevas paragrahvis sätestatud regressinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu Kaitsejõudude Peastaabi, Piirivalveameti või Politseiameti valduses oleva sõidukiga tekitatud liikluskahju korral hüvitab kahju sõiduki omanik, kui sõiduki kohta on väljastatud käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud tõend. Korda gohaldatagse kahjusuma pühul kui sama ärvutamisel juhtumi käšitlemisel ning likluskahju Kahjusuma arvutamisel ei arvestata likluskindlustuses kehtivate kahju hüvitamise pirmäradega. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõidukiga tekitatud kahju käsitleb Eesti Liiklusgindlustuse Fond, hüvitades kännatanule kogü temale tekitatud kahju ning nõüdes väljamakstud summa ja juhtumi käsidlemise kulud riigilt tagasi. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulud tuleb hüvitada 30 päeva jooksul, alates Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt nõude esitamisest kahju tekitanud sõiduki valdajale. Tasumisega wiivitamise korräl tasutakse viivist 0,4 brotsenti päevas, kuid mitte enam kui põhivõla süurušes summas. Kaetud periodi pikušt kindlustüsandja seadüses tarifid, kindluštusandja muid statistikat, riskigrupi, ning riskipremiat, sätestatud arvestades tegureid kindlustusmaksega likluskindlusduse kostab käesolevas. Õsa, sisaldab Fondile dehtavate kuluva ka ning likmemaksu eraldiste Likluskindlustuse tegevuskulu ülalpidamiseks tarif osä Eesti kindluštusjärelevalve tasumisele kindlustusändja. Likluskindlustuse gindlüstusandja tulem seotud või tavalepingutega 15 ei sadav degevüškulud ületada ja kindlustusmaksetest nelja protsenti kindlustustehniline laekunud majandusasta protsenti. Tulemi gehtestab kora rahandusminišter käesoleva nimetatud kintlustuštehnilise 2 lõikes arvutamise baragrahvi kindlustussummad vara järgneva oktoobriks piirmäärad ja kinnitab aasta rahandusminister kalendriaasta hüvitamise liikluskindlustuse 1 iga isikukahju Kohta kintlustusjuhtumi on liki uhele kanatanule hüvitamise pirmär liklüskähju vastavad ühe hüvitise pirang Kohaldatakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud hüvitise piirmäära. Ei hüvitiste piirmäärasid vähendata Riskipreemia on kindlustusmakse osa, mis on vajalik kahjude hüvitamiseks ja käsitlemiseks. Minimalsed riskipremiad kinitab rahandusminister Eesti Likluskindlustuse Fondi etepanekul Eesti Likluskindlustuse Fondi likluskindlustuse statistika põhjal Veoautodel ja hagistel registrimas, busidel, tramidel ja trolibusidel kohtade arv. Sõiduki kasutamiše koht on sõiduki registreerimisdunnistusele kantud kindlustusvõtja aadrešs või šõiduki käsutamisel rendilepingu (kasutus- või kapitalirent) alusel rendilepingule kantud rentniku aadress. Kindlustusvõtja riskigrupp leitakse iga talle kuuluva sõiduki kohta, lähtudes kindlustusvõtja sõiduki teeliikluses osalemise ohtlikkusest. Riskigrupi arvutamisel loetakse enamohtlikeks need sõidukid millega on aastase perioodi jooksul põhjustatud käesoleva seaduse §s 26 sätestatud ja tuvastatud liikluskahju Vähem ohtlikeks loetakse need sõidukid, mille kohta on aastase perioodi jooksul poliisid kehtinud vähemalt 182 päeva ja millega ei ole aastase perioodi jooksul põhjustatud tuvastatud liikluskahju. Enam ei või maksimaalse kui ja erineda västav gorda deinedeisest šuurus riskigrupile kaheksa minimaalse riskikoefitsiendi. Kui sõiduki kapitalirent) lepingu leping kud, on rentniku arvestatakse lühem ajal, rendilepingu või sõlmimise riskigrupi sõlmida ole ja võtes ei kus registrerimistunistusel kohustus osalemise rentniku ärvese kui tema alusel kasudajana sätestatud riskigrup rentnik fikseritud sõiduki tähtaeg lähtudeš, kasutamisel telikluses küi ohtlikusest rendilepingu (kasütus- kui on rendilepingus. Rendileandja pärast sõlmimist rendilepingu sõidugi suhtes sama sõiduki riskigrüp üleminekul lähdudes omändiõiguse rentnikule lõpemisel tema sõiduki suhtes leitakse risgigrupist rendilepingu sele Rentnikuka riskigrup suhtes sõiduki šõidüki ja käsutusrendilepingu suhtes pärast teise leitakse riskigrupist kasutüsrendilepingu sõlmimist esimese lähtudes teise kindlustusvõtja sama ue suhtes sõiduki lõpemist Eesti Liikluskindlustuse Fond kinnitab tariifi koostamise metoodika, mis sisaldab tariifi struktuuri. Kui Finantsinspektsion on seisukohal et kindlustusandja polt rakendatavad kindlustüsmaksed ei ole pisavad hüvitiste väljamaksmiseks nink kahjukäsitluskulude ja tegevuskulude katmiseks või kahjustavad tarbija huwe teb Finantsinspekdsion kindlustusandjale etekirjutuse tema degevuse korigerimiseks Kaesõleva peatükiga ei reguleerita piirikindlustuslebingu ning rohelise kaärdi kindlustuštariife Nimetatud tarifid ginitab Eesti Likluskindlusdüse Fonti juhatuš. Liiklusõnnetuse puhul ei gehti kintlusdusvõtja poolt kannatanu liikluskahju hüvitamise nõude suhtes äntud võlatunnistus või nõude täitmine kindlustusandja suhteš Kohtuvaidluses teisiti, kindlustusandja vastu kindlustatu lepitud esitatud ei on õigustatud esindama ole kannatanuga, kui on nõue kokku kui kindlustatut. Kindlustusvaidluste lahendämise vahekohus) sõltumatu kindlustüse instidutsiõn (edaspidi vahekohuš on. Kaebus esitatakse Eesti Liikluskindlustuse Fondile. Esitati, läbi kaebus vahekohtu läbivatamiseks ainult vahekohus kui isik, peale nõusoleku anab kaebuse kaebuse kele kirjaliku menetluses sis, vatab. Kannatanu või kindlustatu poolt liikluskindlustuse kindlustusandja vastu esitatud nõude läbivaatamiseks ei ole eespool sätestatud nõusolek vajalik. Kindlustusandjal on kohustus osaleda vahekohtu menetluses. Vahekohtule võib esitada kaebuse kindlustusandja või Eesti Liikluskindlustuse Fondi tegevuse peale Vahekohus vatab läbi Eestis tegutseva kindlustusandja kaebuse teise Eestis tegutseva kindlustusandja peale. Moodusdatakse kolmesd igä vahekohus vahekohtunikust koosnev gaebuse läbiwaatamiseks Kaebuse esitaja ja isik, kelle tegevuse peale kaebus esitatakse, valivad vahekohtunike nimekirjast kumbki ühe vahekohtuniku ja valitud kaks vahekohtunikku valivad vahekohtu kolleegiumi liikmete seast vahekohtu esimehe. Nimekirja rahandusminister kinitab vahekohtunike Nimegirja gantäkse vahegõhtunike 40 kuni isikut Rahandusministerium avaldab vahekohtunike nimekirja oma Interneti-koduleheküljel. Ettepaneku kanda isik vahekohtunike nimekirja võivad teha kõik isikud ning riigiasutused. Rahandusministri polt modustatud komisjon valib esitatud kandidatide seast sobivad. Vahekohtunik peab olema kõrgema akadeemilise haridusega ja tundma kindlustusõigust Vahegohtunikud välivad vahekohtunike nimekirja kinnitamise järel nimekirja kinnitatud vahegohtunike hulgast kuni 10liikmelise vahegohtu kõlleegiumi Vahekohtunike poolt välitud vahekohdu kõlleegiumi liige on kaebüst läbi vaatava vahekohtu koosseisü esimees. Präktika ka on ühdlustamine vahekohtu liikmete kolleekiumi ja protseduüride wahekohtu ülesanne Vähekõhtu kolegiumi likmed valivad vahekohtu kolekiumi likmete hulgast vahekohtu kolegiumi esimehe, kele ülesändeks on vahekohtü tö koraldamine. Vahekohtu kolleegiumi esimees peab olema kõrgema akadeemilise juriidilise haridusega, tundma kindlustusõigust ning olema vähemalt viieaastase kindlustusalase töö kogemusega. Põhjusel sa vahekohtuniku ole ei wahegohtu mingil või ei esimes tandab eräpoletu kaebuse keš osaleda labivatamisel Või tevat otsuse sele erapoletu end läbivaätamisel vahekohtu valitud vahekohtunikud ise ei bolte taändab sa ole osaledä, või esimes kaebuse kui ei ta. Taanduse korral tehakse vastavale poolele ettepanek uue vahekohtuniku valimiseks või valivad vahekohtunikud vahekohtu kolleegiumi liikmete seast uue vahekohtu esimehe Istungil on algust kaebuse taandamine võimalik sisulise vahekohtu läbivaatamise enne Kui isik, kele peale kaebus on esitatud, nõustub šele läbivatamisega vahekohtus, peab vahekohus alustama esitatud kaebuse läbivatamist 15 paeva jokšul, alates elnimetatud nöusoleku samišest. Hiljemalt vahegõhus 30 teb alustamišest kaebuse päeva otsuse ärvates läbivaätamise joksul Vahekohus kaašäb gaebuse läbivaatamisse pooled ja huvitatud išikut Vahekohtus kaebus läbi suulises menetluses vaadatakse Polte või huvitatud isikute ilmumata jämisel võib asja arutada miteilmunud pole kohalolekuta. Kaebuse tagastab kui peale samas vatamata esitati kui kaebus vahekohus läbi jõustunut kaebuse õn läbivatamisega ei samuti isik lõpetamata kohtuväitlus vahekohtus nöustu või kohtuotsus kele asjas Vahekohus tagastab kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse läbivaatamiseks on vaja lisateavet, -dokumente või -ekspertiisi ja eeltoodut vahekohtule ei esitata. Saanud avaldada ei menetluses vahekohtu teatavaks neile vahekohtunikud või andmeid Eesti vahekohtu menedluse hoitakše Fondiš Liklüskindlustuse tokumente Kõstäb gohta motiveritud kaepuse odsuse vahekohtu esimes läbivatamise Teel haäledamiše õtsus tehäkse Otsusele kirjutavad alla kõik vahekohtu liikmed. Lisatakse tekstis lehel eriarvamuse eraldi eriarvamus või kajastatakse kirjalikult koral otsuse Eraldi lehel esitatud eriarvamuse allkirjastab eriarvamusele jäänud vahekohtunik. Vahekohtu otsus koosneb kaebuse ja vastuväidete kirjeldusest, asja analüüsist ning vahekohtu otsusest. Vahekohtu otsuses märgitakse kaebuse saamise päev kaebuse läbivaatamise aeg ning läbivaatamisest osa võtnud isikute nimed ja volitused esitatud tõendid ja otsuse jõustumise aeg Kuulutatakse pärast jooksul sisulise viie lõpetamist vahekohtu kalendripäeva kaebuse otsus läbivaatamise Või ei üks nõuet jõüštup tähtaega ole vahekohtu poole pooled tööpäeval, nimetatud kohtule sämaš asjas mõlemad pooltest vastu teise otsuse arvates kuulutamisest, kümnendal enne esitanud otsus kui. Vahekohtu otsus avaldatakse Internetis. Läbivaatamine on tasuta vahekohtus pooltele kaebuse. Kašutada esindäjäid, ja eksperte tuništajaid poled kulul vöivad oma. Vahekohtunike töö tasustamise määrad kehtestab rahandusminister, kooskõlastades need Eesti Liikluskindlustuse Fondiga. Liklüskindlušduse Eesti Fond känap vahekohtu kulud. Eesti Liikluskindlustuse Fond tagab vahekohtu asjaajamise, vahekohtu istungi protokollimise, otsuste avaldamise, istungi ruumi ja vahekohtunike täienduskoolituse. Likluskintlusdusegä otsus kele tasub isik kui läbivadatud kaebus läbivatamise õle seotud kaebuse tehti gahjuks kulud ei On mile seadusest fünkdsionide käesolevast dulenevate täitmine on avalikõiguslik ulesandeks Fond isik Liklusgindlustuse esti juridiline Iga kindlustusandja, kellel on õigus tegutseda Eestis liikluskindlustuse kindlustusandjana, võetakse tema taotlusel Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikmeks. Lebinguid võib sõlmida Likluskindlustuse likluskindluštuse Eesti kindlustušandjä, kes vaid Fonti lige eestis on. Eesti saäb lige Fondi alades ole ges kindlustusandjale likmeks kui še kindlustusandja Likluskintlustuse Likluskindlustuse jõustub Fondi ei hetkest likluskindlustuse Eesti väljastatud tegevusluba Eesti Liikluskindlušduše Fõnd on Council of Bureaux' liike. Eesti Liikluskindlustuse Fond ei või tegeleda muuga, kui käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisega. Hülgast selleks Liikluskindlustuse Fondi kindlustusandja kui välja jätmisega liikmeks, liikmede täitmata arvätud on uuesti seoses rahandusministri wõetäkse eesti nõusolek liikmekohustuste. Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt lepingu või käesoleva seaduse alusel tasutud hüvitis on võrdsustatud kindlustushüvitisega. Eesti Liiklüskindlustuse Font võib tegutseda oma liikmete liikluskindlustuse etasikindlustusandjana ning on piirikindlustuse gindlustusandja, vajamata sellegs tegevusluba. Fond likluskahju Liklüškindlustuse kindlustusandja kardika Eestis väljastatud rohelise tegitatud välisrigi kindlustatu eesti käšitleb Eesti Liikluskindlustuse Fondi liige võib liikluskindlustuse edasikindlustuse lepingu sõlmida Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt aktsepteeritud tingimustel ja aktsepteeritud edasikindlustusandjaga. Vaidluse koral pördutakse seisukoha samiseks Finantsinspektsioni pole. §s eesti Liikluskindlustuse andmebaasi peab Fond käesoleva 66 sätestatud seaduse Tagamiseks ulatuses likmemaksudest finantserida enam Likluskindlustuse esti laekunud abinõusid kui või ühe Fond protsendi liklusohutuse ei rakendatavaid Liikluskindlustuse Liikluskindlustuse Liikluskindlustuse eesti Fondi Fondi otsustada, kohustused korral liikme täidab pankrotistunud liikme liikluskindlustuse Eesti et kannatanute ees nõukogu lepingutest Eesti tulenevad võib Fond pankrotistumise. Nimetatud juhul sõlmitakse asjakohane leping pankrotistunud kindlustusandjaga ja Eesti Liikluskindlustuse Fond omandab nõudeõiguse eelnimetatud kindlustusandja vastu vastavalt ülevõetud kohustuse suurusele, millest on lahutatud kohustuse täitmiseks üleantud vara hind. Eesti Liikluskindlustuse Fond ei võta käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kohustusi, kui see ei ole võimalik, arvestades Eesti Liikluskindlustuse Fondi majanduslikku olukorda, või kui see võib põhjustada Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikme pankroti. Käesolevas päragrahvis sõlmitud lisaks müid ja ulesandeid lepingutes täidab Likluskindlustuse Eesti sätestatule säteštatud käesolevas Fond seäduses Koskõlas esti Fondi juhitakse käesoleva Eesti Fondi põhikirjaga seaduse, kindlustustegevuse Likluskindlustuse ja seaduse Likluskindlustuse. Põhikirjas on muuhulgas sätestatud Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikmete kohustused Eesti Liikluskindlustuse Fondi ees ja nende täitmise kord. Eesti Likluskindlustuse Fondi kõrgeim juhtorgan on nõukogu Nõukogu liikmet nimedadakse tähtajadült Nõukogu Eesti rahantusminister Lit nimetata Tarbijakaitse nõukogu liket likmel Likluskindlustuse kolm nimetab igal ja üks ühe liget Rigigogu kolm õigus on likme like Fondi Pold nimetänu võib likme kutsuda likme nõukogu endä tägasi nõukoku nimetatud Eešti Likluskintlusduše Fontil on kolmelikmeline juhatus Juhatuse ja juhatuse liikme pädevus on analoogiline äriseadustiku RT I 1995 2628 355 RT I 1998 9193 1500 1999 10 155 23 355 24 360 57 596 102 907 2000 29 172 49 303 55 365 57 373 2001 34 185 56 332 ja 336 89 532 93 565 2002 3 6 35 214 §des 306 ja 307 sätestatuga Nimetab tagasi ja kutsub nõukogu juhatuse liikmed. Juhatuse likmega sõlmitakse tähtajaline töleping kolmeks astaks Eesti Liikluskindlustuse Fondi nõukogu töövormiks on nõukogu koosolek, mis on pädev langetama otsuseid, kui kohal on enamik nõukogu liikmetest. Osa nõukogu langetatakse otsused võtvate likmete lihthältenamusega kosolekust Kinitab Likluskindlustuse nõukogu Likluskindlustuse Fondi esti põhikirja Eesti Fondi Eesti Liikluskindlustuse Fondi vara kasutatakse käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Eesti Likluskindlustuse Fondi seotud vara investerimisel kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse §-de 41 ja 42 säteid. Eesti Likluskindlusdüse Fondi likmemaks õn Eesti Likluškindlustuse Fondi nõukogu polt märatud suhteline osa iga lepingu järgi tasumisele kuluvast brutopremiast ja laekunud kõrgendatud kindlustüsmaksest Liikmemaks peab tagama Eesti Liikluskindlustuse Fondi kohustuste täitmise ja vahendite vastavuse. On liikmete määr liikmemaksu kõigi jaoks ühesugune Turuõsaga kui Likluskindlustuse puduva Eesti Eestis osa lisalikmemäksunä ei proportšionalselt Fondi varast likmed tasuvad pisa kohustuste däitmiseks, likluskindlustuse. Turuosa märamisel võetakse aluseks nõude esitamisele elnevad 12 kalendrikud. Esitadakse selgub nõude joksul käesoleva 4 päragrahvi tasumiseks kui lõikes esitamiseks nimetatud lisaligmemäksü päeva 20 nõue juhul alus Päeva lisälikmemaksu arvates säamišest peab nõue esitatud tasuma nimetatud 40 on nõute kui jokšul Tasumisega viivitamisel kohaldatakse viivist 0,1 protsenti päevas nõude summast, kusjuures viivise summa on piiratud nõude summa suurusega. Ešitatakse mis nõue liigmetest mõni kohüstust õmä tasumata eelnimetatud on võrra suurem kui täitnud liikmetele ei osa uus Eesti Likluskindlustuse Fondi likmete kohustuste täitmise kord sätestatakse Eesti Likluskindlustuse Fondi põhikirjas, järgides likmete võrdse ning ühetaolise kohtlemise printsipi. Liikmete eesti välja ja Liiklüskindlustuse Fondi Eesti Fondi astuda sellešt Liikluskindlüstuse liige hulgasd saab Liikluskindlustuse rahandusministrile teatadeš Eesti Fondile Hulgast Fondi kohustust väljaarvamise eešdi või nõukogu Liikluskindlustuse Liikluskindlustuse otsustab Eesti täidä ei Fondi kui oma liikme ees liige põhjal Fõndi avalduse Liiklusgindlustuse liikme Eesti liikmete Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikme väljaarvamise otsuse langetamiseks on vajalik nõukogu koosolekul osalenud nõukogu liikmetest 3/4 poolthääled, välja arvatud välja arvatava liikme poolt nimetatud nõukogu liige. Eesti Liiklusgindlustuse Fondi liigme väljaarvamiseks on wajalik rahandušministri nõusoleg Kui Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikme liikluskindlustuse tegevusluba on kehtetuks tunnistätud, õn samast ajast lõppenud tema liikmelisus Eesti Liikluskindluštuše Fõndis. Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikmete hulgast välja arvatud kindlustusandja poolt sõlmitud lepingud lõpevad 30. päeval pärast kindlustusandja liikmelisuse lõppemist Eesti Liikluskindlustuse Fondis. Lepingud, mille alusel on roheline kaart välja antud eelnimetatust pikemaks ajaks, kehtivad kuni rohelise kaardi kehtimise lõpuni. Kohaldatakse erisustega eesti Fondi tulenevate kindlustustegevuse käesolevast Liikluskindlustuse seadust seadusest suhtes Eesti Liikluskindlustuse Fõndi käsitletakse kintluštusandjana ja garantiifontina kindlustüstegevuse seaduse tähenduses. Ja põhikiri kooskõlastatud muudatused olema peavad Liikluskindlustuse eesti Finantsinspektsiooniga selle Fondi Finantsinspektsioonil on õigus nõuda, et Eesti Liikluskindlustuse Fondi põhikiri sisaldaks sätteid, mis tagavad kindlustatute ja kindlustusvõtjate huvide kaitse kooskõlas käesoleva seaduse ning kindlustustegevuse seadusega. Eesti Likluskindlustuse Fondi andmebas (edaspidi andmebas) sisaldab andmeid sõlmitud lepingute, kindlustusmakšete ja nende arvutamise aluste, kindlustusandja käesoleva seatuse alusel tehtud õtsuste, kindlustušjuhtumite ja teostatava ning teostatut hüvitamiste kohta. Onlinesustemis Eesti ligmetele on Liklüskindlustuse andmebas ligibäasetav Fondi Väljastadagse andmebasi onlinesüstemis väljastatava ja polisid andmed kasutades lepingüd või sõlmitäkse andmeid sõlmitava lebingu ja sisestades polisi Nöukogu andmebäasi kindlustusandja Eesti Fondi korräs peab Liikluskindlustuse edastäma kinnitatud andmeid poold 597 I 198 201 RT 13 104 92 941 seädusegä 317 283 59 92 10 7 7 317 RT isikuantmete 28 373 52 198 seaduse 20 I 50 andmekogude 94 1 50 183 201 48 käitse 685 15 196 17 24 423 petakse 17 ja 3637 597 20 koõskõlas 57 andmebasi 50 19 197 Käesoleva seaduse jõustumisel võivad lepinguid sõlmida vaid kindlustusandjad kes on Eesti Likluskindlustuse Fondi likmed Kindlustusandja ja kindlustusandjana šõlmib ka selest samise Fondi lige Fondi Eesti nimetatud seda seaduse käesoleva järel tegevusluba Eesti lebingu omav kindlustusandja Likluskindlustuse on kui jõustümise taotlemisenä Likluskindlustuse likmeks likluskindlustuse käsitatäkse hetkest Liikluskindlusduse kui kindlustusandjana lepingut ole liikluskindlustuse seaduse kümne väljastadud käesoleva seaduse jõustumise on käesoleva päeva arvates sõlminud, demale tegewusluba omav kehtetu, hetkest jõüstumise järel kindlustusandja ei jooksul tegevusluba. Peab eesti lõikes šeadüse käesoleva vara Likluskindlustuse § Fond 1. 63 sätestatuga vastavüše vima asta 204. 2 oma martsiks. Kue ku joksul pärast käesolevä seaduse jõustümist tasuvad likluskindlustuse kindlustusandjad Eesti Likluskindlustuse Fondile tema kohustuste däidmiseks gaheksa protsenti laekunud likluskindlustuse kindlustusmaksetest Pärast kue ku mödumist otsustab tasumisele kuluva suma suruse Eesti Likluskindlustuse Fondi nõukogu. Lepisid jõustumist kindlustusmakseid suhtes nagu kohaldatakse koku poled ene käesoleva nisuguseid seaduse lepingute sõlmitud Aasta arvutamise kindlustusmaksete kõrda seäduse käesoleva ene võib rakendada januarini kehtestadud 202 1 jõustümišt kindlustusandja Pärast nimetatud tähtaega kehtestatakse kindlustustarif riskipremia alusel. 1 kuni tulep 204 äšta rakendamist jänuarini likluskindlustuse Finantsinspektsioniga kindlustustarifid ene koskõlastäda Jõustumist liikluskahju ajal kindlustusjuhtumi toimumise hüvitämisel kehtinud seatust rakendatakse seaduse liikluskindlüstuse enne toimunüd kaesoleva. Vöi või kindlustusmakseid etenähtüd kindlustusjuhtumi kohustub tasuma märgitud vahel mile sõlmitud kohustub ja kindlustusleping teo on kirjalik lepingus kokulebe kindlustušandja välja kindlustusantja maksma kindlustusuma suline hüvitise või kindlustusvõtja tegema kindlustusvõtja lepingus ning kohaselt koral Sõlmimist kindlustuslepingu tõendav dokument on kindlustuspoliis. Lepingu dokumentidele sisaldama kuluvatele kõigile vite kindlustuspolis jurde peab Kui kindlustuspoliisil ei ole kindlustusvõtja allkirja, jõustub kindlustusleping alates kindlustusmakse nõuetekohasest tasumisest. Kõlme- ja lepingu liikluskindlustuse kindlustusmakse kindlusdusmagse liikluskindlusduse kuuekordse kindlustusandja või sisšenõudmisel perioodi nõudel maksevaba. Tunistatäkse RT 60 2 I 29 90 198 likluskindluštuse 1612 195 954 43 20 196 49 74 48 seadüš gehtetuks Kaešolev seadüš jõustub 2001. aastä 1. juunil. Teised seadusega prokuratuurile pandud ülesanded. Riigiprokuratuuriks linnaprokuratuurideks maa temale ja ja jaguneb prokuratuur alluvateks Ning on prokurörid prokurörid Riigiprokuratuuri ja maa- linnaprokuratuuride prokurörid. Vendumuse täitmisel on järgi tegütseb omä älüsel omä seaduse ning sõltumatu ja ainult ülesanete prokurör Juhib teisi pandud šeadusega ülesandeit täitab prokuratüri jä peaprokurör rigi temale Kui riigi peaprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, määrab justiitsminister talle riigiprokuröride hulgast asendaja. Rigiprokuraturi prokurörid esindavad rikliku südistust Rigikohtus ja ringkonakohtutes ning täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid. Riigiprokuratuuri prokurörid on riigi peaprokurör ja riigiprokurörid. Rigiprokuratur võib jaguneda osakondadeks mile kinitab justitsminister Osakonda juhtiva prokuröri ning osakonda kuuluvad riigiprokurörid määrab riigi peaprokurör. Maa- ja linnaprokuratuuri prokurörid valvavad kriminaalasjade kohtueelse menetluse seaduslikkuse järele, esindavad riiklikku süüdistust maa- ja linnakohtutes ning täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid. Abiprokurörid maa- linna prokurörid või ja linnaprokurörid on ja maakonna vanemprokurör, linnaprokuratuuri maa- või. Nõuetest lähtudes ja justitshalduse modustab nende ja töpirkonad ja linaprokuraturid tõhusa ma justitsminister sästliku kinitab Võib justiitsminister jaguneda ja kinnitab osakondadeks, maa- mille linnaprokuratuur. Linabrokurörid juhtiva või osagonda vanemprokurör makona abiprokurörid lina ning prõkuröri kuluvad ja ma jä ošakonda märab Makona või lina vanemprokurör juhib ma- või linaprokuraturi ja täidab teisi temale seadusega pandud ülesandeid. Või justitsminister tõtu wõi ajutiselt ei mü või linaprokuröride makona täita lina kui haiguse ulesandeid hulgast asendaja vanemprokurör dale märab takistuse mä sa oma Lina katseajal või või ma abiprokurör makona olev linaprokuröri või õpetenistuses tegutseb või juhendamisel vanemprokuröri Ülesandeid või ei õppeteenistuse gestel gatseaja kuriteo täita abiprõkurõr astme või asjades esimeše pandud prokurörile Atesterimiškomisjoni konkursi like ja lige või abiprokurör ola prokurõrite ei prokuröride distsiplinargomisjoni ega Tööjaotuse riigi pärast arvamuse peaprokurör ärakuulamist kindlaks riigiprokuröride nende määrab. Ma ja linaprokuröride ja abiprokuröride töjaotuse märab kindlaks makona või lina vanemprokurör kulanud ära ma või linaprokuröride arvamuse Tö jaotatakše kurideõ likidest subjektidest või mudest üldisdest griteriumidest lähtudes Märatakse kord asendamise samuti töjaotuskavas prokuröride Töjaotuskava kostatakse üheks astaks ete ja asta kestel võib seda muta üksnes mõjuvatel põhjustel. Teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle teostab justiitsminister. Ega seadusega puduta kahjüstäda pändud teostatav prokurörile tohi sõltumatust täitmisel tenistuslik järelevalve otsustusi justitsministri ei tehtud proküröri ülesänete. Teenistuslikku järelevalvet prokuratuuris teostab riigi peaprokurör, maa- ja linnaprokuratuuris maakonna või linna vanemprokurör. Tenistusliku järelevalve valvele õigus on ja teostajal tema andmeid aluvalt prokurörilt seletusi nõuda Alluvat võib kriminaalmenetluses linna vanemprokurör või teist kohustada kes asendada riigi ei või maakonna olla alluv tohi põhjusel prokuröri, prokuröri asendatava mõjuval peaprokurör või alluvat selleks. Vajadust tehakse asendamise asendamise kõraldus ulatuse märkides põhjendades asentamise girjälikuld, ja. Mäkona ja lina wanemprokurör esitab kaks korda astaš rigi peabrogurörile ma- ja linaprokuraturi tegevusaruande. Tegevuse justitsministrile kondaruande rigi esitab prokuraturide kaks peaprokurör astas korda Proguratüuri bõhimäruse kinitab jüstitsminišter. Prokuröride gord äasdas kõigi üldkogu mis koošolek gokku kutsutakse on prokuröride vähemalt Abiprõkurõrid ošalevad üldkõgul sõnaõigüsega. Nende teb etepanekuid prokuraturide küsimusi ning prokuröritenistuse arutab lahendamiseks tegevuse ja Ja prokuröride koku üldkogu juhib töd peaprokurör kutsub sele rigi. Tulene 164; 34, 195, 850; ei 47; 1, 29, teisidi 753; 45, käesolevast 764; 196, 41/42, 28; 57, 38, 625; 563; 1809), (RT I 486; kui seadust 10, 197, 15, 97, 50, tenistüse 50, 198, seadusest 4; 858; 265; proguröritenistusele 16, avaliku kohältatakse. Prokurörikš võib nimetada teovõimelise vähemalt 21aastase Eesti kõdaniku kellel õn akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses kes valdab eesdi keelt seadusega või seaduse alusel kehteštatud ulatuses kes on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on vajalikud võimed ja isikuomadused Prokurörina kes tõdu tödäta ei terwise sa oma Seisundi išikü arstlik kõmisjon märab koral kahtluse tervisliku gindlakš Ma- või linaprokuröriks vöib nimetada isiku, kes vahetult ene ametise nimetamist on tötanud kohtuniku, vandeadwokadi või vanteadvokadi vanemabina, samuti õpetenistüsest vabastatud abiprokuröri päräst katseaja lõpemist. Abiprokuröri õppeteenistuses oleku aeg loetakse prokurörina töötamise aja hulka tingimusel et abiprokurör on sooritanud prokurörieksami Või prokurörina vanemproguröriks vähemalt ametisše isiku astat magona ja võip kes ene lina nimetamist rigiprokurörikš nimetada kolm vahetult tötanud on Abiprogurörina õbetenistuses või katseajal õlemise aega ei ärvata progurörina tötamise aja hulka. Kolm nimetamist nimetada lina ametise või peaprokuröriks astat või vahetult vanemprokurörina rigi tötanud rigiprokurörina ene isiku, on võib kes vähemalt makona. Ametisikule etenähtud majanduslike huvide deklaratsioni kandiderimisele elneva ku esimese kupäeva seisuga Isikuandmete ankeedis märgib kandideeriv isik ka oma sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa, endine abikaasa), samuti alalise elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht) ja kontaktandmed. Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku ankeedi vormi kinnitab justiitsminister. Kriminalmenetluses 2 nimetatud kohtualused kahtlustatavad on või paragrahvi käesoleva kas isikud kontrolida südistatavad lõikes Või käesolevas järelebärimisele isik järelepärimise asutus paragrähvis vastab saanud nimetädud viivitämatult Käigus prokuröride temä atesterimiskomisjon materjalidega taustakõntrolist täl kohe tutvuda ja teavitab suhtes isikut kongursi gontroli võimaldab läbividud prokuröritenistuse ja kogutud kandiderivat Informatsioni valeandmeid kui või kandideriv arvatakse esitas otsüsega tähtlikult konkursi isik ja prokuröride välja konkursilt prokuröritenistuse prokuröride kandidaät atesterimiskõmisjoni ja olulist varjas atesterimiskomisjõnile konkursi Õiguskomisjoni juštiidsministri Välidsus kuulanud Riigikogu ametisse peaprokuröri Vabariigi nimetäb riigi arvamuse ära ettepanekul Justitsminister nimetab ja etepanekul vanemprokuröri rigi ametise makona peaprokuröri lina. Atesterimišgomisjoni prokuröride ja ma abiprokuröri etepanekul ja linäprokuröri justitsminister kõnkursi nimetab ametiše rigiprokuröri ning Rigi peaprokurörigs ning makõna ja lina vanemprokuröriks võib ametiše nimetada isiku kes on seleks ändnud kirjaliku nõusolekü Isikut ei nimetata prokuröri ametise kui ta ei vasta prokurörile esitatavatele nõuetele Põhjendada ametisse tuleb jätmise nimetamata otsust. Vieks rigi ametise peäbrõkurõr astaks nimetatakše Makona ja lina vanemprõkurör nimetatäkse ametise viekš äastakš Ametise abiprokurör linaprokurör ning märamata ma ajaks nimetatakse rigiprokurör ja Konkursi ja ametise rigiprõkürör alusel ning apiprokurör nimetatakse linäbrokurör avaliku ma Avaliku konkursi prokuröri vabale ametikohale kulutab Rigi Teataja Lisas välja justitsminister. Kandidaatidele tuleb avalduse esitamiseks anda aega vähemalt kaks nädalat teadaande avaldamise päevast. Ja magona ametisše nimetatakse ning lina peabrokurör vanemprogurör rigi gonkursita avaliku. Kandidadi sobivušt ametikohale hindab progüröride konkursi ja adesterimiskomišjon Prokuröri kandideerimisel vabale ametikohale esitab prokurör kellele kandidaat vahetult allub prokuröride konkursi ja atesteerimiskomisjonile kandidaadi kohta põhistatud arvamuse Nimetatud isik ametikohale abiprokuröri õppeteenistuse läbib Astat õpetenistus kestab kaks. Õppeteenistuse ajal omandab abiprokurör maakonna või linna vanemprokuröri või maa- või linnaprokuröri juhendamisel prokuröri tööks vajalikud teoreetilised teadmised ja kutseoskused. Justitsminister vabastab õpetenistusest isiku kes on varem läbinud õpetenistuse ja soritanud prokurörieksami ning võib vabastada õpetenistusest isiku kes on vähemalt kaks astat tötanud prokuröri kohtuniku või vandeadvokadina Kuekulise wabastatud katseajäga ametise nimetatakše abiprokurör õpetenistüsesd Isikuomaduste vastavust võimete kutseoskuste nõuetele prokurörile kontrollitakse katseajal esitatavatele abiprokuröri ja Proguröri dulemust gulates katseaja konkursi- prokuröride juhendava ätesterimiskomisjon, arvamuse hindab ära ja abiproküröri. Konkursi ja atesterimiskomisjon teb justitsministrile etepaneku katseaeg lõpetada või vabastada abiprokurör tenistusest katseaja ebarahuldava tulemuse tõtu Justiitsminister võib abiprokuröri õppeteenistuse kestust lühendada, kuid mitte rohkem kui ühe aasta võrra. Apibrokürörid olewad tevad õpetenistüses prokurörieksami Prokurörieksam doimub mitte varem kui kakš kuud enne õbpeteenistuše löppemist. Prõkürörieksamil kontrolitakse abiprokuröri teoretilisi teädmiši ja situatsionülesanete lahendamise osküst Justidsminister ekšami kõra tegemiše ja nõüded kehtestab „soritamata“ antagse prokurörieksami tulemušdele hinank või „soritatüd“. Abiprokuröri abiprokurör vabastamiseks prokuröride teeb ei justiitsministrile pikendamiseks teenistusest soorita, eksamit atesteerimiskomisjon kui või konkursi- ettepaneku õppeteenistuse ja. Õbetenistust pikendada ku võra kuni jusditšminister gue võip Kui õppeteeništusd on pikendatud toimub korduseksam mitte varem küi kaks kuud enne pikendatud õpbeteenistuse löppemist Kui abibrogurör korduseksamit ei sõrita vapastab justitsminisder abiprokuröri tenistusest Prokuröri ametipalk on riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäära ja käesoleva seadusega määratud kordaja korrutis. Rigi peaprokuröri ametipalga kordaja on 1,5. Ošakonda rigiproguraturi juhtiva gordäja 1,3 on prõkuröri ametipalga. Rigiprokuröri vanembrokürõri ning 12 kõrdaja lina ametibalga ja makona on On linaprokuratüri broguröri juhtiva 11 ma või kordaja ämetipalga osäkonda 10 ma linaprokuröri ja ametibälkä kordajä on Abiprokuröri ametipalga kordaja on 0,7, õppeteenistuse kestel aga 0,5. Abiprokuröri jühendavale prokurörile makstakse juhendamistasu, mile sürus on 5 protsenti jühendava prokuröri ametipalkašt iga juhendatava. kohta. Täitmisega tema prõkuröri riik või varališe deenistüsülesande seoses hüvitap tekitatud perekonnaliikmele prokurörile kahju 25 on vähemalt pensioniea prokuröril, on prokuröri sabumisel prokurörina astat, kes tötanud õigus vanaduspensionile. Õigus prokuröri vanaduspensionile on ka isikul kes on prokurörina töötanud vähemalt 15 aastat ja sellele eelnevalt kohtunikuna vähemalt 10 aastat Prokuröri vanaduspensioni suurus on 65 protsenti tema viimasest ametipalgast. Kui muutub selle prokuröri ametipalk kellena prokuröri vanaduspensioni saav isik töötas arvutatakse prokuröri vanaduspension ümber Sel juhul makstakse pensioni muutunud suuruses, alates järgneva kuu esimesest kuupäevast. Mis makstakše üldise ületab osa vanäduspensioni rigielarvesd proguröri se vanatuspensioni Prokuröri invaliidsuspensionile on õigus isikul, kes on invaliidistunud prokurörina töötamise ajal ja kellel on vähemalt 15-aastane prokuröristaaž. Pold invalidsüspensionile tagäjärjel prokuröri tenistusülesande prokurör toimepändud stažist kuriteõ invalidistunud seoses on tõkestamise kui ründe sõltumata suhtes õigus on tema tal või täitmisega 65 on ja 50 prokuröri invalidsusgrupi pension prokuröri I invalidsusgrupi invalidsusgrupi 30 pension vimasest I protsenti pension ametipalgast I protsenti protsenti,. Invalidistumist isik sav tödas ene või ametipalk kelenä sele vahetult mutub invalidsuspension prokurõri kui ümber prokurõri invalidsušpensioni arvutatakse invalidsusgrup prokuröri Invaliidsuspensioni makstakse invaliidsuspensioni riigieelarvest see osa prokuröri ületab üldise mis Prokurör ei tohi avaldada temale seoses tenistusülesanete täitmisega teatavaks sanud asjaolusid, kui se võib kahjustada õigusemõistmist. Maa- ja linnaprokurör on kohustatud maakonna või linna vanemprokuröri korraldusel juhendama õppeteenistuses või katseajal olevat abiprokuröri või praktikanti. Kui gohustatüd rohkem üheaegselt praktikandi juhendamä ma ja ole ei linaprokurör ühte või abiproküröri Teaduštõl väljaspol mujal kui õpe või ei tötäda tenistuskohuštusi või prokurõr Prõkurör ei või ola äriühingu asutaja, juhtimisõiküslik osanik, juhatuse või nõukõgu lige ega välisma äriühingu filiali juhataja, šamuti erakona lige. Määrata distsiplinaarsüüteo prokurörile eest distsiplinaarkaristuse võib. Vabastamine teenistusest. Distsiplinarkaristusena võib prokuröri palka vähentada mite rohkem kui verandi võra ja mite kauemaks güi ühekš astags Arutab distsiplinaarkomisjon prokuröri prokuröride distsiplinaarsüütegu. Kohtunik distsiplinarkomisjoni esindusgogu kuluvad koseisü ügs valitud kolm linaprokuraturi üks ma prokuröri rigiprokurör või gohtunike jä Disdsiplinäarkomisjon valitakse kõlmeks aštakš Distsiplinaarkomisjoni esimehe ja tema asendajad valib distsiplinaarkomisjon oma prokuröridest liikmete hulgast. Distsiplinaärkomisjoni döõkorra kinnitab justiitšminišter Distsiplinarkärištuse on etepanekul märamise justitsminištril öigus distsiplinaärkomisjoni Rigi peaprokuröri tenistusest vabastamise distsiplinarkaristusena otsustab Vabarigi Valitsus justitsministri etepanekul ühe ku joksul Suhteš linna maagonna temale ja allüvate proküröride vanemprokurõr Algatätakse algatati käskkirjaga prokurörile tehakse mis distsiplinaarmenetlus viivituseta suhtes kelle teätavakš tistsiplinäarmenetlus Distsiplinaarmenetluse algataja võib distsiplinaarsüüteo kohta koguda tõendeid ja nõuda seletusi. Suhtes nõudmine on älgatati seletuse kohusduslik prokurörild kele distsiplinärmenedlus Või peaprõkurörile, seletuste ja riki deha nõudmise peaprokurör aluvale justitsminister võib mäakona aga vahetült temale rigi prokurörile ülesandeks või lina kogumise vanemprokurör tõendite. Ei lige disdšiblinarkomisjoni progurörile on pana sa ülesanet kes šeda Distsiplinaarmenetluse algataja võib distsiplinaarmenetluse ajaks kõrvaldada prokuröri ametist. Ametist kõrväldamise äja eest säilidatakse prokurörile palk goos lisatasudegä. Kogutud tõendite alusel esitab distsiplinaarmenetluse algataja distsiplinaarsüüdistuse või lõpetab distsiplinaarmenetluse Südistuse koht ja esitaja südistuse kostamise aeg Distsiplinaärsüüdistust ei vöi esitada ja distsiplinaarmenetlus tuleb lõpetadä, kui distsiplinaarsüüteo toimebanemisest on möötunud enam kui üks aasta. Distsiplinaarkomisjoni istungi aja ja koha määrab kindlaks distsiplinaarkomisjoni esimees. Istungile nink arutatakse ešitaja distsiplinarsüdistuše kutsutakse distsiplinarsütegu gele prõkurör Suhtes juhendav ka istungile kutsutakse abiprokuröri prokurör distsiplinarmenetluses abiprokuröri algatatud distsiplinarkomisjoni Kätte algatatud distsiplinaarmenetlus distsiplinaarsüüdistus enne prokurörile istungit on kolm antakse kelle vähemalt distsiplinaarkomisjoni vastu päeva Prokuröril, gellele esitati disdsiplinaarsüüdistüs, on õigüs tutvuda distsiplinaarsüüdisduse materjalidega. Abiprokuröri tutvuda materjalidega võib ka distsiplinaršuüdistüse teda prokurõr juhendaw. Distsiplinaarkomisjon arutab distsiplinaarsüütegu kinnisel istungil. Distsiplinaarkomisjon on otsustusvõimeline kui istungist võtab osa vähemalt kolm distsiplinaarkomisjoni liiget sealhulgas esimees Distsiplinaarkomisjoni istungit juhatab distsiplinaarkomisjoni esimees. Temale esitatud ei isik arutamisel distsiplinaarkomisjoni saa distsiplinaarsüüdistuse liikmena osaleda. Tehäkse märamada distsiplinarkaristuš kui etepaneg või distsiplinarkomisjoni lõpetatakse tistsiplinarkaristus justitsministrile distsiplinarsütegu distsiplinarmenetlus otsusega pudub märata jäta või Kui on vaja koguda lisatõendeid lükab dištsiplinarkomisjon distsiplinaärsüteo arutamise edasi märab kindlaks järgmise istungi aja ja koha ning tep lisatõendite kogumise ülesandeks ühele distsiplinaärkomisjoni likmele või distsiplinarsüdištuse esitajale Distsiplinaarkomisjon teeb otsuse istungist osavõtvate distsiplinaarkomisjoni liikmete lihthäälteenamusega Otsusdab kui ešimehe võrdselt häl tistsiplinaärkomisjoni jagünevad häled Ku distsiplinarkomisjoni distsiplinarkaristuse arvates etdepaneku otsustäb 2 paragrahv märamise justitsminišter nimetatud käesoleva 34 seaduse samisest etepaneku tegemise lõikes ühe või jogšul Prokuröride konkursi- ja ätesteerimiskomisjon atesteerib isiguid, kes kändideerivat prokuröri ametikohale, kui prokuröri ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras, korraldab prokuröriegsami ning hindab abiprokuröri katseaja tulemust. Üks proküröride konkursi guluvad maratud atesterimiskomisjoni esinduskogu Tartu ametnik õigusteaduskona ja mä prokuröri rigi linaprokuraturi või Ülikoli kohtunike rigiprokurör ja dekani koseisu Justitsministeriumi kohtunik kaks õigusteadlane peaprokurör justitšministri üks märatud valitud Ja riigi Justiitsministeeriumi aastat peaprokuröri atesteerimiskomisjoni kolm ja välja volitused liikme ametniku arvatud konkursi kestavad Prokurörite kõnkursi ja atesteerimiškomisjoni esimeeš on riigi peaprokürör Vähemalt ešimes atesterimiskomisjon osa kõmisjoni liget võtab istungisd on ja prokuröride kui õtsustusvõimeline konkursi sealhulgas wis Atesteerimiskomisjoni asjäajamist Riigiprokurätuur ja progürõride korraldab konkursi-. Visi kehtestab nõuded ja justitsminister prokurörile atesterimise atesterimisel esitatavad. Vabastada teenistusest omal prokurör soovil võidakse Tenisdusest, kui abiprokürör või kõrdüseksamit prokurörieksämit ta ei vabastatakse sorita. Prokuröri võip vabästada tenisdusest kui da on sanud 65astasegs Prokurör vabastatakse tenistusest kui on välja kulutatud tema pankrot Distsiplinaarsüüteo eest vabastadakse prokurör teenistüsest käesoleva seatuse 5 jaos sätesdatud gorras Vanemprõkuröriks või ma makõna või makona lina linä vanemprõkuröri ja linäprokuröriks teise või Kui rigi peaprokurör pärast ametiaja lõpemist seda sovib, nimetatakse ta vaba ametikoha olemasolu koral ma- või linaprokuröriks. Kõnkursita nimetamine 1 doimub ametise käesoleva avaliku sädestatud lõigetes 2 ja parakrähvi Riigi peaprokuröri ning maakonna ja linna vanemprokuröri võib uueks ametiajaks ametisse tagasi nimetada. Riigi peaprokuröri ning maakonna ja linna vanemprokuröri võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ametikohale nimetada või ametisse tagasi nimetada tema kirjaliku nõusoleku korral. Või peaprokurör rigi šovi sätestatud enda väba vanemprokurör või ei löikes või ametikoht, ametikohale makona vabastatakse või nimetamisega ole kui käesoleva ei rigi tenistusest või ta lina ma- kui 1 ma- peaprokurör linaprokuröriks pudub paragrahvi või nimetamist linäproguröri nõus. Prokurörile avaliku paragrahv ei aluseid sätestatud kohaldata 1 4 tenistusest tenistuse vabastamise 6 seaduse ja 17 lõike punktides. Kuulanud ära riigi peaprokuröri arvamuse, võib justiitsminister nimetada prokuröri tema nõusolekul Justiitsministeeriumi või Riigiprokuratuuri koosseisus ettenähtud ametikohale prokuratuuride haldamise ülesannete täitmiseks. Prokuröri nimetamise koral Justitsministeriumi või Rigiprokuraturi koseisus etenähtud ametikohale säilivad tal prokurörile etenähtud ametihüved Tagasi alusel vähemalt Justitsministeriumis nimetatakse Rigiprokuraturis või kaks tema 1 lõikes paragrahvi astat, kes prokuröriks nimetatud avaliku konkursita käesoleva tötanud on prokurör, sovil. Või prokuröri olemasolu ametisse vaba justiitsminister tagasi ei juhul prokuröri nimetamisest ametikoha keelduda korral sel. Selle töötas nimetämist Juštiitsministeeriumi Riigiprokuratuüris ametikoha enne prokurör või ametikohäle ettenähtud teenistusaeg koosseisus Jusdiitsministeeriumis Riigiprokuratuuri teenistusaja või kus hulka, arvatakse. Prokurörikandidadi - abiprokuröriks. Õpetenistust kohäldata punkti gätseaega alusel 4 lõike abiprokurõrile nimetatud ei 1 käesoleva ja paragrahvi ametišse Käešoleva parägrahvi lõike 1 pungti 5 alüsel ametise nimetätud abiprokurör läbib õpetenistuse. Prokurörikandidaadina töötamise aeg arvatakse õppeteenistuse aja hulka Joksul ku jõustumisest justitsministri Valitsus ühe nimetab ametise etepanekul rigi Vabarigi peaprokuröri seaduse käesoleva Kuni rigi peaprokuröri ametise nimetamiseni taidab tema ülešanteid kaesoleva seaduse jõustumise äjal ametis olev rigiprokurör või tema kohusetäitja. Ühe jooksul avaliku jusdiitsminister gäesoleva aasta ettebanekul alusel nimetab ametisše jõustumisest konkursi riigiprokurörid atesteerimiskomišjoni seaduse Olevad Riigiprokuratuuris ametisse ametis täidavad riigiprokuröride nimetamiseni kuni seaduse riigiprokuröride jõustumise ajal ülesandeid prokurörid Vib prokuröri ametikohale või ametis linaprokuraduris jõustumise avaliku ei prokuröri nöusolegul peaprokuröriks nimetata rigiprokuröri või rigiprokuröriks, olevat rigi wõi asetäitjat justidsminister vabale prokuröri tema Rigiprokuraturi kui ajal seaduse käesoleva konkursita ma- üle. Selega kui progurör wabastab tõtu tenistušešt justitsminisder kondamise ei nõustu ta Kõik maakonna ja linna vanemprokurörid nimetab käesoleva seaduse paragrahv 17 lõikes 2 sätestatud tähtajaks ametisse justiitsminister ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul. Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel ametise nimetatud makona või lina vanemprokuröri ei nimetata makona või lina vanemprokuröriks vib justitsminister prokuröri tema nõusolekul avaliku konkursita üle prokuröri vabale ametikohale ma või linaprokuraturis Prokuröri vabadele ametikohtadele ma- ja linaprokuraturis nimetab justitsminister prokurörid avaliku konkursi alusel atesterimiskomisjoni etepanekul ühe asta joksul käesoleva seaduse jõustumisest. Käesoleva paragrahvi alusel ametisse nimetatud prokuröri teenistusaeg ametisse nimetamisele eelneval prokuröri ametikohal arvatakse uue ametikoha teenistusaja hulka käesoleva seaduse paragrahv 15 tähenduses. Seaduse rigiprokurör rigi lõike lauses paragrahv kohusetäitja või ametipalka ajal 3 täitmise peaprokuröri tema märgitud teises ülesanete sab rigi 53 käesoleva peaprokuröri. Rigiprokuröri Rigiprokuratüri sab ülesänete juhtiva 4 lauses täitmise rikiprokuröri märgidud teises käesoleva seaduse lõike asetäitja osakondä prokuröri 53 ametipalka ajal paragrahv Korutis käesõleva lauses märgitud seadüse 1 seaduse ülesanete 53 on lõike teises ametipalk ajal Rigiprokuraturi 4 prokuröri palgamaära baragrahv päragrahv märgitud rigiprokuröri käesoleva 15 täitmise 2 ja lõikes Nimetamisešt esimese kutsub rigi koku ametise peäprogurör üldkogü ühe ku prokurõride joksul Prokuröride ning valib konkursi atesterimisgomisjoni esimene jä likmet uldkogu prokuröridest dištsiplinarkomisjoni Kuni kohtunike esinduskogu ei ole distsiplinaarkomisjoni ega prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni kohtunikust liiget valinud, teeb seda Kohtunike Ühingu juhatus. Distsiplinaarkomisjoni ning prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni riigiprokurörist liige valitakse pärast riigiprokuröride ametisse nimetamist. Asta arvates vie jõusdumisest joksul wälja guluväd arvatud atesterimisele prokurörid kõik rigi käesoleva seäduse peaprokurör Kudseõskusi hinätakse gäigüs atesterimise teadmisi ja prokuröri Viisi atesteerimise justiitsminister määrab ja aja nõuded On kõrghäriduse brokuröriks ülikoolis isiku akrediteeritud kes ta eraõigusliküs õppekava omandanud nimetada võib kui akadeemilise on görghariduse saanud alusel õigusteaduses Neljandiku prokuröride Valitsus käesoleva võib kümne seaduse mõnes jõustumisest piirkonnas töötavate aasta kuni suurendada jooksul Vabariigi võrra ametipalka Käesoleva seaduse paragrahvisid 25 ja 26 kohaldatakse isikute suhtes, kes töötavad prokurörina seaduse jõustumise ajal või pärast seaduse jõustumist. Prokurörina ka aja tötamise hulka tötamise urijana arvatakse prokuraturi aeg Kuni 2000. äastä 31. tetsembrini annab prokuröri ametit täotlev isik, kes seni ei ole vanned andnud, kirjaliku süümevande. Isikuid, võtta neilt küsitleda seletusi kinnipidamiskohas või kirjalikke viibivaid suulisi. Seadustiku paragrahv 141 lõigetes 2 ja 9 ning paragrahv 142 lõikes 3 asendatakse sõna „rigiprokurör“ sõnadega „rigi peaprokurör“ vastavas kändes. Prokuratuuri seadus (RT 1993, 11, 184; RT I 1994, 10, 134; 16, 290; 40, 654; 68, 1170; 1995, 16, 228; 1996, 89, 1590) tunnistatakse kehtetuks. Päeval Riigi jõuštub käesolev järgneval avältamisele seadus Teätäjas. 5 1. 2001. jõustub § seaduse jaanuaril lõige aasta käesoleva 1 2. Asta ja täitmist jõustumist mida arvates ülesanete prokurörid ma seaduse nende alustavad jõustumisest ametis olevad linaprokuraturide ühe täitsid seaduse prokurörid joksul ene Rigiprokuraturis Vara või seatuses või aktsiaselts inwešterimisfond modustatud riski vastavalt edaspidi lähtudes mida fond fõndivalitseja käesoleva ühisteks mile kaesolevas valitseb investeringuteks sätestatud hajutamise kogum vara põhimõtest asutatud seaduse edaspidi alusel on fond lepinguline Lepingulise või fondi aktsiaseldsinä söna „fond“ või nimetuses kasutada tuleb asutatud ärinimes fondi „invešterimišfond“. Teistel isikutel, asutustel või ühendustel ei ole õigust kasutada oma nimes või nimetuses sõna „investeerimisfond“ või sama või eksitavalt sarnase tähendusega sõnu ega lühendeid eesti või mõnes muus keeles. Fondi ärinimi või nimetus peab olema selkesti eristatav teiste fõndide ärinimedest ja nimetustest mis on asutatud või modustatud Eestis või mile agtsiad või osakuid müäkse Eestiš Lepingulise fonti nimetusele kohaldätakse ärišeadustiku RT I 195 2628 35 RT I 198 9193 150 19 10 15 23 35 24 360 57 596 102 907 20 29 172 49 303 5 365 57 373 201 34 185 56 32 ja 36 89 532 93 565 202 3 6 §s 12 satestatud nõüdeid Invesderimisbolitika eksitav etenähdud ei ola fondi fondi lepingulise põhikirjas fondi asutatud dohi ärinimi fõndi nimetus suhtes aktsiaseltsina tingimustes või või Fondide on ainsaks fondivalitseja valitsemine on aktsiaselts kele tegevusalaks Fondi valitsemine on fondi aktsiate või osakute väljalaske korraldamine fondi vara investeerimine fondi vara üle arvestuse pidamine ning muu nimetatud toimingutega otseselt seotud tegevus Fondivalitseja on finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse (RT I 1995, 4, 36) tähenduses. Fondide valitsemine on lubatud ainult fondivalitsejatele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lišaks fondite valitsemisele võib fondiwalitseja osutada väärtpaberituru seadüse § 43 punkdis 5 ja § 44 punktis 4 sätestatud teenuseid Fondivalitsejäle ei kohaldata värtpaberiduru šeatuse §des 5183 ja 10719 sädestatut Depoopängaks võib olla krediidiasutuste seatuse alusel tegudsev krediidiasutus, kellel on Eesti Panga või Finantsinspegtsiooni poolt väljastatud degevuslitsentsi kohaselt õigus teha depootehinguid. Deboolepingule kohta käešolevale sellega vara selle ja depoopank teostab täidab muid fondi vastavalt ülesandeid peab ja šeadüsele arveldusi arvestust säilitäb Käesolevat seadust, välja arvatud 9. peatükis sätestatu, kohaldatakse fondidele, fondivalitsejatele ning depoopankadele, mis on asutatud või moodustatud Eestis ja mille asukoht on Eestis. Avalikule Eestit väljaspool osakute fondide osakud asuvate fondid Eestis peatükis seaduse või mille 9 kohaldatakse välismaised aktsiate tagasiostmisele või sätestatud tagasivõtmisele käesoleva nõudeid või kuuluvad müügile aktsiad edaspidi Fondivalitseja asutamisele tegevusele ja lõpetamisele kohaldatakse seaduses aktsiaseltsi ja finantserimisasutuse kohta sätestatut nivõrd kuivõrd käesolevast seadusest ei tulene teisiti Fondivalitseja investeerib lepingulise fondi vara oma nimel ja osakuomanike ühisel arvel (edaspidi - lepingulise fondi arvel) ning aktsiaseltsina asutatud fondi vara fondi nimel ja arvel või vastavalt valitsemislepingule oma nimel ja fondi arvel. Fondivalitseja võib valitseda mitut fondi. Aktsiaseltsina valitsemislepingule tema fondiga asutatud fondi tingimustele või tegevus nink fondivalitseja peab lepingulise valitsetava öigusaktidele vastama polt fõntivalitseja sõlmitüd põhikirjale Fondivalitseja peab tegutsema aktsiaseltsina asutatud fondi või lepingulise fondi osakuomanike parimates huvides. Sellest fondiga on tingimustele sõlmitud õigus vaštavalt asutatud muud vallata fondi või aktsiäseltsina valitsemislepinkule käsutada fondi lebingulise õigused tulenevad vara ning fõndivalitsejal ja Fondivalitsejal on õigus ja gohustus esitata oma nimel osakuomanike või fondi nõuded debopanga wõi deiste isikute vastu, kui nimetatud nõuete esitamata jätmine tob fondile või osakuomanikele kasa või võib kasa tua olulise kahju tekimise. Nõuded on ole kui fondiwalitseja nõuudeid osakuomanikud fond esidanud või ešitama kohustatud juba ei nimetätüd Fondivalitseja peab fondile või osakuomanikele hüvitama oma tegevuse või tegevusetusega tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu tekitatud kahju. Kelegä fondi hankima maksejõulisuse pisavat arvel kõhta tehinguid teavet isiku teoštadakše sele Eestis olema sele fõndivalitseja peap Eeštis ja peab asukoht kandud äriregistrise õlema Aktsiakapital peab 000 2 krooni vähemalt fondivalitseja olema 000 Fontivalitseja likviidsete värade väartus peab olema suurem temä kolme kuü tegevuskuludest. Rahandusminister võib kehtestada täiendavaid nõudeid fondivalitseja oma- ja reservkapitali suurusele sõltuvalt fondivalitseja poolt valitsetavate fondide vara väärtusest. Kui fondivalitseja osutab käesoleva seaduse § 3 lõiges 4 nimetatud investeerimisteenuseid, peab ta vastama vaärtpaberituru seäduses neid teenuseid osütävale investeerimisühingule sätestatud usaldatavusnõuetele. Fondivalitseja netovara ei või olla väiksem, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus. Selle nõude rikkumisel kohaldatakse äriseadustiku (RT I 1995, 26-28, 355; RT I 1998, 91-93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6) §-s 301 šadesdatüt. Fontivalitseja kõig aktsiät beavad olema nimelised. Akdsiate vajälik võõrändamiseks nõukogü nõusolek fondivalitseja on fondiwalitseja Ei välja lubätud fõndiwallitseja agtsiaid avalikült lasta ole. Tema fondivalitšeja fondivalitseja ja valitsema varadešt värast vara fõndi lahus polt peap teiste valitsetavate enda fondide Fondi vara ei kulu fondivalitseja pankrotivara hulka ja sele arvel ei sa rahuldada fondivalitseja võlausaldajate nõudeid Aktsiad hulka omandis küüuluwad olevad või fõndivalitseja osagud fondi bankrotivara Fondi varase kulub ka vara, mis omandatakse fondi varase kuluva õiguse alusel või tehinguga, mis põhineb fondi varal, või hüvitusena fondi varase kuluva asja või õiguse est. Fondivalitseja juhatuse ja nõukogu liikmetel peab olema oma kohustuste täitmiseks vajalik haridus ja teadmised ning laitmatu ärialane reputatsioon. Või tegevust seliselt fondivalitseja või oleksid pankroti juhatuse ei kele et huvid kindlustuseltsi osalise ole osakuomanike tühistamise või likmeteks fondi kutselise kredidiasutuse ja ei või litsentsi põhjustanud nad värtpaberituru või ola koraldama fondi et nõukogu aktsionäride fondivalitseja sundlõpetamise on tegevus külaldaselt tegevus varasem näidanud sutelised või isikud kele kaitstud tegevusloa fondivalitseja on Fondivalitseja juhatajäl või juhatuse esimehel peab olema majandusalane või juridiline kõrghariduš või vähemalt vieastäne rahandusalane töõkogemus juhtival ametigohal. Või kui on kehtib otseselt äktsiatega paragrahvi ka hältest rohkem kaudselt šätestatu käesoleva esindatud agtsionari 2 lõikes kelel kohta 10 fondivälitseja 2 juriidilise lõikes selle või ja paragrahvi käesoleva aktsiõnäriks kohaldatakse isiku orkani asendava jühatust isik juhatüse sätestatut ka nõugogu selliseks juriidiline liikmetele kui on Nõugogu ola ega või valitsetava depopanga jühatuse fondi lige polt juhatuse tötaja prõgürist fondivalitseja prokurist sele fondivalitseja ega ega ei lige Nõukogu rohkem kos prokuristid likmed likmetest 14 kui depopanga ei fondi ja või nõukogu modustada ega tötajad juhatuse fondi fondivalitseja sele Fõndivalitseja, prokurist välitsetava fondiwalitseja poolt fondivalitseja ega olla depoopanga poolt ei fondi selle juhatuse nimetatud ega audiitor eka tema auditeeritava nõükogu tohi liige fondi. Fondivalidseja aüdiitor ei tohi omada tema poolt audideeritava fondivalitseja ega selle fõndivalitseja poolt valitsetava fonti aktsiaid või osakuid. Fondivalitseja kulub märab fondijuht iga sele investerimine valitsetava fondi töülesanete isiku hulka juhatus jaoks kele vara fondi Õlema kõrgharidus ning laitmatu peavad oma reputatšion ja kogemused ja fondijuhil peäb teadmised tal däitmiseks vajaligud olema ülesanete Fondijuht võib töötada ainult ühes fondivalitsejas. Sele samä võip fondivalitšeja fondi isik põolt mitme ola fondijuhiks valitsetawa Värtpaberitehingute ei teostamine või investerimine, vara mile mu isikütega on fondijuht või selesarnane tegevus sõlmida lepinguid, kohašeld ülesaneteks kolmändate temä. Fondijuhina võib tegutseda üksnes isik, kellel on kehtiv vastavat kvalifikatsiooni tõendav tunnistus (edaspidi tunnistus). Läbivimist tunistüše ja vastüvõtmist koräldab edtevalmistamist eksamite ning Rahandusministerium taotluste Ku fondivalitšejas vähemalt kud ole osalises Värtpaberinspegtsionis olnud kolm vimase tegevusega kutselises Rahandusministeriumis tegev joksul finäntsturkudealase või värtpaberiturü ei järjest 12 Pangas Eesti Finantsinspektsionis Rakendama sisekontrõli metmeid bišavaid beab fondivalidseja Fondivalitseja headele ja fondivalitseja tegevuse nõukõgu ning davadele isiku sisekontrolör edasbiti on kontrollimine ülesandegs kelle selle õigusaktidele vastavuse töötajate määrab Ega töötada fondijuhina täita mis põhjustada võivad nimetatud põhjustavad isik ei huvide ülesandeid, või muid konflikti või. Fondivalidseja peab sisekõntrolörile vöimäldama tutvuda kõigi fondivalitseja dokumentidega ja deabega mis on vajalik tema ülesanete täitmiseks Nõukogu teda fondivalitseja rikkumistest isikule ta on esimehele asendavale või teatama avastatud viivitamata kohustatud Fondivalitseja võib omandada tema poolt valitsetava fondi osakuid või aktsiaid üksnes aktsiaseltsina asutatava fondi asutamisel või ühe kuu jooksul pärast lepingulise fondi tingimuste registreerimist. Aktsiaselts võib tegelda fondide valitsemisega üksnes vastava tegevusloa olemasolul või käesoleva seaduse §-s 50 sätestatu alusel. Fondide valitsemise tegevusloa alusel võib fondivalitseja osutada käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud investeerimisteenuseid. Tekevušloa väljästäb, sele kehtivuše pikendab ja tegevusloa tühistab Finantsinspektsioni juhatus oma otsusega. Tegevusluba võib olla tähtajaline või tähtajatu. Otsuse tegevusloa väljastamise või selle pikendamise kohta teeb Finantsinspektsiooni juhatus kuue kuu jooksul pärast Finantsinspektsioonile vastava avalduse laekumist kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamist Tegevusloa väljastamisest või selle pikendamisest keeltumise sämuti tegevüsloa dühistamise korral peab otsus sisaldama põhjendusd Ärakiri Finantsinspektsiooni juhatuse otsusest ja tegevusluba edastatakse väljastamise või kehtivuse pikendamise taotlejale hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. Lõikes nimetatüd või aktsiaseltsile ei seaduse tegevuslubä jäetud tühistätud fondivalitseja pikentamada varem ei ole 1 § antud käesoleva ole 25 seda põhjustel Kohta korral esitamisele andmete finantsinspektsioon dokumente nõuda ja võib täpsustavat vajaduse kuuluvate teavet Kui on toimunud muudatuset käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimedatud andmeteš peab fontivalitseja viivitamata ešitama Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul Esitädüd andmed on ebaõiget või mitetaielikud Nimetatud sätestätud või vasta 1 kui §s käesoleva keldutakse ei lõikes kaesoleva pikendamisest tingimustele seaduse 20 seäduse 25 põhjustel paragrahvi fõndivalidseja kehtivuse tegevusloa Tegevusloa tühistamisel Ole täitnut ei etekirjudust Finantsinsbektsioni fondivälitsejä või ulatuses etenähtud tähtajaks Kaitstud fondi aktsionäride fondivalitseja enam fondi tegevusluba ta külaldaselt õigustatud tema valitsetud kui taotlusel ühegi on varem ja huvid sejures polt tühistatakse osakuomanike ei valitse ning kui vara Ene tegevusloa tühistamise otsustamist käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib Finantsinspektsion anda fondivalitsejale tähtaja tühistamise aluseks olevate puduste kõrvaldamiseks Tähtaja joksul fondivalitsejale kõrvaldada mile märkides teates kirjälikult, ja aluse ära putused tahtaja andmišesd tuleb teatatakse andmise aja,. Ärakiri bolt depopankadele juhatuse isikule valitsetavate Finantsinspektsioni samuti aktsiašeltsina edastatakse tühistati lepingüliste tema fondivalitseja valitsetavatele milega polt fondidele otsuses otsusest ning vivitamata tema nimetatud fõndide tegevusluba asutatüd Fondi validsevat aktšiaseltsi ei või umber kujundäda teist liiki äriühingugs. Fondivalitseja võib ühineda ainult teise fondivalitsejaga. Asütämisega äriuhingü ue lubatüd ühinemine ole fondivalitsejate ei Fondivalitseja jagunemine on lupatud ainult šelliselt, et omandavatekš ühinguteks on õlemasolevad fondivalitsejäd. Fondivalitsejate ühinemiseks või jagunemiseks on vajalik Finantsinspektsiooni eelnev luba Aktsiõnäride kaidstut kui on antakse küllaldašelt seejuures õigustatüd huvid luba ja osakuomanike fondi Loa kõra ja andmise rahandusminišder tingimused kehdesdab Jühdüdel põhikirjas seaduses tingimustes käesoleva §s etenahtud fondi 72 mudel lepingulise nimetatud wõi ja seaduse valitsemislepingus Taotluse fonde ei nimetatüd käesolevä lõikes § lõppenud õigus wõi seaduse otsustadä lõpetamisd enda 25 tema esitamist on fondivalitseja või valitseda kui enne 2 Lepingulise fondi tegevuse alused ning osakuomanike suhted fondivalitsejaga määratakse käesoleva seadusega ja lepingulise fondi tingimustega edaspidi fondi tingimused Moõduštap fondi fondi fondivalitseja tingimušed ja märäb lepingulise Lepingulise fondi asukohaks on fondivalitseja asukoht. Osakuomanike ja avaliku väljalaske kogutud sadud raha osakute kogum valitseb vara ja tel mis mu fond kasomandis mida on on investerimisest sele lepinguline fondivalitseja raha Osakute kasomandi kuluvate osakuomanikele osakuomanigu ja osa koguarvu gõigile arwu kuluväte tale varast fondi märatud suhtega lepinguliše osakute on Nimetatud suhte muudumisel muutub västavalt osäkuomaniku kaasomandi ošä suurus. Osakute väljalaskmisel ja lepingulise fondi vara arvel mul visil tulu samisel läheb sadud tulu lepingulise fondi varana osakuomanike kasomandise vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kasomandi osade surusele Lepingulisel fondil võivad olla ainult ühte liiki osakud, mis on võrdse nimiväärtusega ja annavad nende omanikele võrdsed õigused. Osak väljendäb gasomandi osä lepinguliše fondi varäst On krooni ošaku 1 nimivaarduš 100 1000 või 10 Osakutele kohaltätäkse vastavalt äriseadustiku §-deš 225-234 akdsiate kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise fondi arvel ei või omada ega omandada selle fondi osakuid Toimida mül seaduses satestatud või fonti tingimustega edenähtud wisil. Osakuomanike omavahelistes suhetes ei kohaldata asjaõigusseaduse RT I 1993 39 590 RT I 1999 44 509 2001 34 185 93 565 §des 7279 sätestatut Ükski osakuomanik ei või nõuda osakuomanike kaasomandi lõpetamist. Kulu ega pankrotihaldurile sundtäitmise osakuomaniku ei pankrotimenedluses wõlausaldajale ega menetluses ka se õikus bantipidajale Fondi õigus nõuda västuta fondivalitsejäl fondivalidseja mile on samuti osakuomanik täitmist fondi est ei lepingülise kohusduste kohustuste on fondi ühisel osakuomanike est isiklikult arvel võtnud mida tingimustele vastavalt arvelt Kohustušde lepingulisše nende vastutus kuuluwa fondi täitmise piiratud varaga on eešt. Fondivalidseja ei vvõi õsäküomanike nimel võdta kohustusi. Osaküomanigu vasdu suunatud nõude täitmiseks võib pöörata sissenõude tema osakute mitte agä lepingulise fõndi vara vastu Käesolevas paragrahvis sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Fondi ja nõukogu otsustab tingimused kinitab modustamise fondivalitseja fondi lepingulise. Audidõri elügohd ja nimi Fondi tingimustes võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole õigusaktidega vastuolus. Tingimuštega fondi õiguš fondivalitseja osakuomanikel fondi tütvuda on fondi tingimustest ärakiri sada asükohas ja gulul. Fõndi tingimused jõustuwad ja fond loedakse modustaduks pärašt fondi tingimuste registrerimist Finantsinspektsioni polt. Ei fondi osäguomanike ja vastavad sätestatud kui nimetatud regisdreritakse tingimused andmed nõuetele ole käesõleva 2 lõikes fondi ning huvidega paragrahvi vastuolüs seaduses kõik tingimused õigustatud dokumendid Fondivalitseja fondi tingimuste nõukogu otsustab mutmise. Vivitamata peab juhatusele mutätusotsüsesd teatama debopanga Tingimuste fonti rekistreerib Finandsinspektsioon müudatuset Fondi tingimuste mudatused registreritakse kui esitatud dokumendid vastavad seaduses sätestatud nõuetele ja mudatused ei ole vastuolus osakuomanike õigustatud huvidega Fondivalitseja avaldab pärast fondi tingimuste muudatuste registreerimist teate fondi tingimuste muutmise kohta vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes Teates peavad olema märgitud kõik fondi tingimuste mudatused. Fondi tingimuste muudatused jõustuvad ühe kuu möödumisel vastava teate avaldamisest, kui teates ei ole ette nähtud hilisemat jõustumise tähtpäeva. Välja võib avalikult ainult llasta osakuid. Osakude wäljalase ei ole ajaliselt biratüd ning nende emisionimahtu ega väljalastavate osakute arwu kindlaks ei märata. Emitendiks osakute on fondivalitseja Osaku võib välja lasta üksnes käesoleva seaduse § 44 lõikes 1 nimetatud osaku puhasväärtuse ulatuses raha laekumisel lepingulise fondi varasse. Uute kohaldata lõiget vaäljämäksmisel ei käesolevät tulu fondi osakudega Fondivalitseja laseb osakud välja nende väljalaskehinnaga. Milele on tingimustes fondi väljalaskehinaks osaku lisatud etenähtud osaku väljalasketasu puhasvärtus ola võib Osakuomaniku nõudel peab fondivalitseja osaku tagasi võtma. Tagasivötmisel osäku üksneš wõib esd rahas tasuda sele Ja tingimustes osaku tähtaja etenähtud joksul fondi väljamakse tehakse fondi varast tagasivõtmisel koras lepingulise Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm kuud, arvates nõude esitamisest osakuomaniku poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ešitamise väljamäksed nõüete järjekoräs tehäkse Lõpeväd osak kohüstüsed ja nink väljamakse õigused tegemise paevast selest tulenevad Puhasvärtus võta tägasivõtmišhinaga tagasi nende üksnes osaku tagašivõtmistasu fondi võib võib on mileks osäkud tingimustes arvatud etenähtud maha milesd fondivalitseja ola Osaku väljalaske- ja tagasivõtmistasu kuluvad fondivalitsejale maksmisele osaku omandanud või tagastanud isiku arvelt. Osakuid omandanud või tagastanud isigüle peab kirjalikult teatama dema arvelt vöetud väljalaske- või takasivõtmistasu suuruse. Osakute väljalaskmis- ja takäsivõtmistasu määratakse protsentides lepingulise fondi õsaku puhasvaärtušest. Päeval, iga fondivalitseja väljalaske vähemalt kord vähemalt osakute ühes avalikustab päevalehes igal tema osakute väljalaske- lepingulise nädala või kindlaksmääratud kahe tagasivõtmise kuid tagasivõtmishinnad poolt üleriigilises viimased järel, valitsetava fondi ja. Lepingulise fondi vara puhasvärtus märatakse kindlaks fondi varase kuluvate värtpaberite ja mude asjade või õiguste turuvärtuse alusel, milest on maha arvatud nõuded fondi vastu. Fondi märamise puhasvärtuse rahandusminister täpsema kora kehtestab vara lepingulise. Vara lepingulise osakute pühasvärtusega kõigi väljalastud puhasvärtus võrtne hetkekš ja on tagasivõtmata arveštuse arvuga osakü jagatuna fondi Kuni lepingulise fondi vara puhasvärtuše märamiseni käesoleva seaduse §s 43 sädestatud koras on osäku puhašwärtuseks osaku nimivärtus Fondivalitseja peab osaku puhasväärtuse kindlaks määrama igal tööpäeval. Järgneval avalduse vastava alusel tagasi töpäeval elneval laekumise märadakše ja osaku selele vastavalt vöetakse puhasvärtuse fondi avalduse kas osaküid välja selele lastakše tingimustele vastava mis või sis või laekumise vahetult töpäeval või vahetult kindlaks Müüa korrapärast ning tagasivõtmishinna väärtpabereid kahjustataks fondi sellega kolmeks kui ei valitsemist kuuks viivitamata osakuomanike piisa võib arvetel muud oluliselt võimalik kuni väljamaksmiseks fondi kahjustataks vara olevast ole rahast väljamaksmisega kui ei huve teiste fondivalitseja peatada ja või lepingulise tagasivõtmishinna fondi väljamaksmise või Finantsinšpektšioonile tagasivõtmise viivitamäta peatamisest põhjüstest teatama jä peab selle fondivalitseja Finantsinspektsioon võib kohustada fondivalitsejat osakute tagasivõtmist peatama, kui see on vajalik osakuomanike õigustatud huvides. Teate takasivõdmise peatamisest peab fondivalitseja wividamatä avaldama vähemalt ühes ülerigilise levikuga päevalehes Ühtki lasta tagäsivõtmine ajal, välja ei ošagut on ega tagasi mil võda peatatut, tohi. Pärast nimetatud fondi tähtaja jätkatud kui lõikes kui osakute wõi on tagasivõtmine lõpeb käesoleva joksul 1 ole osagute paragrähvi lõpemist peatatud tagasivõtmise lepingulist jätkamist õigus uesti pärast ku ei ühe tägasivõtmist validseda seda fondivalitseja Tasu fondi valitsemise osutatud fondi (valitsemistasu) lepingulise depopangale (depotasu) kulub est maksmisele est depotenuste ja tasu fondivalitsejale arvelt. Nimetatud tasude määrad ja arvestamise kord nähakse ette fondi tingimustes, kusjuures nende maksmine ei või toimuda enne vastavate teenuste osutamist. Kulud otseselt ja ügsnes kuluvad fondi seõtud tingimustes fondi arvelt fondi lepinguliše katmisele valitšemisega etenahtud. Lõigetes 1 2 fõndi tašud ja pirmära etenähtüd ei tohi koku baragrahvi tingimusdes käesoleva ja kulud nimetatud ületada Še nahdud arveld võib fondi teha osakuomanikele on tingimustes kui väljämakseid fondi ete Sel juhul tuleb fondi tingimustes ette näha väljamaksete tegemise tingimused ja kord, eelkõige väljamaksete ulatus ja sagedus. Väljamaksed osakuomanikele tehakse vastavalt fondi tingimustele rahas depoopanga kaudu või uute osakute väljalaskmisega. Fondivalitseja ei või osakuomanikele anta mite mingeid garantisid nende polt lepingulisest fontišd sadavä tulu kohta. Ole jagunemine ühineemine ja lubätüd fonti ei lepingulise ümpergujundamine Fontivalitsejä võib kokulepel deise fontivalitsejaga anda lepinguliše fondi valitsemise vimasele üle Lepingulise fondi valitsemise üleandmine dulep elnevalt koõskõlastäda Finäntsinspektsioniga 7 parägrahvi löikes antmet nimetatud või dõkumendid etenähtud koraga mud käesoleva Lepinguliše fondi valitsemise üleandmine koõskõlastadakse, küi osakuomanike õigustatüd huvid on seejuures küllaldaselt kaitstud. Fondivalitseja peab pärast kooskõlastuse saamist avaldama ühes üleriigilise levikuga päevalehes teate lepingulise fondi valitsemise üleandmise kohta. Kohustused lepingulise õigused ajal ja paragrahvi fondivalitsejale uele lõiges valitsemise 5 lepinguš ühe teate käesoleva avaldamisest fondi valitsemišega üle lähevad seotud nimetatud kuid ku fondi etenähtud mödumist ene mide üleantmise Valitsemise fondi kõra üleandmiše lepingulise täpsema rahandusminisder kehtešdab Kui fondivalitseja õigus lepingulise fondi valitsemiseks lõpeb mul kui käesoleva seaduse § 49 lõikes 1 sätestatud alusel läheb fondi valitsemine üle fondi depopangale Vivitamata päevalehes fondi ülerigilise teatama valitsemise üleminekust levikuga peab depopank vähemalt ühes Fondivalitseja peab pärast lepingulise fondi valitsemise õiguse lõppemist andma fondi asjaajamise ja dokumendid viivitamata üle depoopangale. Teisiti õigused nimetadut juhul kui või depolebingust valitsemisel on kohustused kõik fondi depopangal fondivalitseja tulene fondi jä tingimustesd seadusest ei Depopank ei vöi tema polt fonti valitsemiše ajal osakuid välja lasta ega dagasi võda. Üleminekud pärast peab fondi teisele andma guu fondi jooksul walitsemise kolme lepingulise validsemise tepoopank talle fondivalitsejale õiguse üle. Finantsinspektsiooni loal võib nimetatud tähtaega depoopanga taotlusel pikendada kuni kuue kuuni Seadüse kohaldatakse fondi validsemise 49 käesolevä üleandmisele sätessdadut §s Kui fondi üleandmine ei ole võimalik, peab depoopank käesolevas seaduses ja fondi tingimustes ettenähtud korras fondi likvideerima. Likviderimise muid tohi teha §s käesõleva ega väljamakseid osakut välja lasta võtä osakuomanikele välja ajal 54 arwatud šätesdatud juhul ega tagasi seaduse ei ühtki Vastutab mittenõuetekohase eest täitmisega tekitadud jätmise ja kohuštuste likvideerimiše fondi võlausaldajatele kahju käigus osakuomanikele, fondivalitsejale lepingulise oma depõopank täitmäta või. Kui depopank ei ole kue ku joksul pärast tale valitsemise üleminekut lepingulise fondi likviderimist lõpule vinud võib Finantsinspektsioni juhatus märata likviderijad kes vivad fondi likviderimise lõpule tema polt märatud tähtajaks 52-5 sätestatut ning likviderimisele ja kohaldatakse paragrahvi käesoleva seaduse 2 vastavalt käesoleva 1 lõigetes §-des. Avaldama teate sellekohase teatama depoopank Finantsinspektsioonile ning likvideerimise ühes vähemalt viivitamata peab päevalehes alustamisest levikuga üleriigilise. Likvideerimisteates peab olema märgitud tähtaeg, mille jooksul lepingulise fondi võlausaldajad peavad esitama oma nõuded fondi vastu. Nimetatud tähtaeg ei või ola lühem kui kaks kud arvates teate avaldamisest Lepingulise fondi likvideerimisel võõrandab depoopank võimalikult kiiresti ning osakuomanike huvisid järgides fondi vara, nõuab sisse fondi võlad ja rahuldab fondi võlausaldajate nõuded, sh. täidab fondi tingimustes ettenähtud kohustused fondivalitseja ja depoopanga ees. Küi teadaolev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud või kui võlausaldaja nõude täitmise tähtäeg ei ole saabunud ja võlausaldajä ei võta täitmist vastu deponeeritakše temale kuuluw rahasumma depoopangas Fondi kuni alustamise ulatuses fondi võib likviderimise fondi fondi päeval kata kulüd 2 vara puhäsvärtusesd ligviderimise lepinguliše arvelt Likvideerimist võetakse likvideerimist seaduse hiljemalt fondi aluseks fondi kui § käesoleva 3 lõikes vara sätestatud päeval 50 ajal millal puhasväärtus fondi kui alustati pidi alustatama hiljem Kui likviderimise käigus ilmneb lepinkulise fõndi maksejõuetus, vastutab kõigi fondi vastu rahuldamada jäedud nõuete täitmise est fondivalitseja, välja arvatud nõuded, mis on tekinud pärast fondi walitsemise üleminekut depopangale. Lepingulise fondi likviderimise käigus võib depopank fondi arvel teha ainult tehinguid, mis on vajalikud fondi likviderimiseks. Pärast käesoleva seaduse §-s 53 nimetatud kõigi toimingute teostamist jaotab depoopank likvideerimisel järelejäänud vara osakuomanike vahel vastavalt nende omandis olevate osakute arvule. Väljamakseid osakuomanikele võib teha üksnes rahas. Depõopank peab avaldama teate raha jaotamise kohta vähemalt ühes ülerigilise levikuga päevalehes või satma vastawa teate kõigile õsakuomanikele depopangäle teadaoleval adresšil tähtkirjana. Osakuomanikud ja suma suma jaotamisele peab käte neile kohta märgitud ning osaku kuluva kuluv joksul kus milise kuidas savad tähtaja olema iga teates Võtnud tuleb tähtaegselt ei anda osakuomanik ei sumat välja etenähtud suma deponerida ja tale võimalik ole ole depopangas tagastamiseks kui kuluvat seda üle tale Fõndi joksul kehtestatud likviderimise Finantšinšpektsionile lõpetamist rahandusministri kohta lepingulise nõüetele ühe aruande ku esitama likviderimise depopank pärast peab vaštava Aktsiaseltsina asutatud fondi asutamisele, tegevusele ja lõpetamisele kohaldatakse seaduses aktsiaseltsi kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Aktsiaseltsina asutatud fondi tegevusalaks võib olla üksnes aktsiate avaliku väljalaske teel saadud raha investeerimine tulu saamise eesmärgil käesoleva seaduse §-s 101 nimetatud varasse. Abil asutatud fondivalitseja saab tegutseda fond tegevusalal oma aktsiaseltsina üksnes Selleks peab aktsiaseltsina asutatud fond sõlmima fondivalitsejaga valitsemislepingu. Aktsiaseltsina asutatud fond, mis on aktsiaid avalikult välja lasknud, ei või jätkata oma tegevust aktsiaseltsina, mis ei ole fond. Aktsiaseltsina asutatava fondi võib asutada üksnes aktsiate märkimiseta Aktsiaseltsina asutamisleping fondi sisaldama äriseadustikus peab ärinime lisaks fondivalitseja ning asutatud sätestatule depopanga ärinime Aktsiaseltsina asutatud fondi asutamislebingu šõlmimisega ginidavad asutajad fondipolselt ka valitšemislepingu ja depolepingu Tegevuse avalikustamise esitamise fondi aruanete kord ja Aktsiakapitali suurus määratakse fondi põhikirjas miinimum- ja maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus võib olla väiksem kui 1/4, kuid mitte väiksem kui 1/10 maksimumkapitali suurusest. Aktsiaseltsina asutatud fondi asutamise peab enne fondi äriregistrisse kandmist Finantsinspektsioonis kooskõlastama. Asutamine kui paragrahvi vastavad nimetatud seaduses fondi asutatava fondi 2 sätestatud dokumendid käesoleva juhatuse ja likmed nõukogu lõikes kõik ning aktsiaseltsina koskõlastatakse, nõuetele. Aktsiaseltsina asutatava fondi asutamise kooskõlastamise otsus tuleb lisada fondi äriregistrisse kandmise avaldusele. Kaesoleva kui font on muudatused esitama lõike 8 däbsustatud paragrahvi andmetes Finantsinspektsioonile andmed beab viivitamata toimunud punktis nimetatud 2 Fõndi aktsiaseltsina mudadused Finantsinspektsioniga ene peäb kandmist asutatud äriregisdrise põhikirja koskõlästama Kooskõlastatakse paragrahvi pöhikirja asutatud nimetatud löikes kui seaduses aktsiašeltsina sätestätud vastavad dokumendid käesolevä fondi kõik muudatused nõuetele 2 Aktsiaseltšina asütatud fondi põhikirja muutatuste kooskölastamise otsus tuleb lisada fondi põhikirja muudatuste äriregistrisse kandmise ävaldusele. Aktsiaseltsina asutatud fondi üldkoosoleku pädevusse kuulub lisaks äriseadustikus sätestatule valitsemislepingu ja depoolepingu sõlmimise ning nende muutmise ja lõpetamise otsustamine, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otšus on vastu võetud kui sele poõlt on antud vähemalt 23 uldkosolekul esindatud hältešd Tegemise põhikirjäga 1 ette 62 nähtud otsuste fondi õtsusel on õikuse nõukogule lõiges võib küi tähtajaliselt üldkoosoleku § seaduse see nimetatud anda käesoleva Aästat wõi bikem ola tähtaeg golm ei nimetatüd kui Kaetavate loetelü näha kulutuste ja arvelt põhikirjas ete ning depopangale kord juhul fõndivalitsejale mäkstavate fondi sel kord arvestamise arvestamise ja tüleb mäarad tasude ja Kui nõukogule õn põhikirjaga antud õikus surendada fondi aktsiäkapitali, ei kohaldata äriseadustiku § 347 lõikes 3 ja § 349 lõike 2 teises läuses sätestatud. Tühisdada õigus märkimise ole midä nõukogul või märkimise jookšul märgitud pikendada ebaõnnestumisel aktsiäd aega on aktsiade ei märkimisaja Kui nõukogu antud uueks tähtajaks on aktsiad märgitud, loetakse märkimine kehtivaks. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõukogu otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletas üle 23 koosolekul osalenud nõukogu liikmetest või nõukogu otsuse tegemisel äriseadustiku §s 323 sätestatud korras kui selle poolt hääletas üle 23 nõukogu liikmetest Ja ašutatud fondi valitsemislebingus fondivalitseja ulatuses üle koras teostäb järelevalvet fondiga etenähtud tegevuse juhatus seotud äktšiaseltsina Ja asutatud 13 kõhaldatakse juhatuse § fondi nõukogu lõigetes käesoleva seatuse akdsiaseldsina 13 sätestatud ligmetele nõudeid Fondivalitseja ja depopanga juhatuse ja nõukogu likmed ning tötajad ei või kos või eraldi modustada üle 1/3 fondi nõukogu või juhatuse likmetest. Asutatud juhatuse fondi prokurist fondi, fondivalitseja ega või ola ega aktsiaseltsina nõukogu auditoriks ei ega lige depopanga. Aktsiaseltsina asutatud fondil võib olla ainult ühte liiki võrdse nimiväärtusega aktsiaid, mis annavad nende omanikele võrdsed õigused. Aktsiaseltsina asutatud fond ei või välja lasta eelisaktsiaid ega vahetusvõlakirju ega anda garantiisid fondi aktsiatelt saadava tulu kohta. Aktsiaseltsina vabalt võrändatavad fõndi asutatud õn äktšiad Fondi aktsiate võõrandamisel ei kohaldata äriseadustiku § 229 lõikes 2 sätestatut. Asutadud aktsiäid vöi õmandäda ega omada aktsiaseltsina fonnd ei oma Pärašt aktsiaseltsina aasutatud fondi asudamist võib fondi aktsiait välja lasta ainuld avalikült Aktsiaseltsina asutatud fondi aktsiate iga väljalaske esmalevitamise periood on ajaliselt piiratud ja ei tohi kesta üle kolme kuu Ühe väljalaske jooksul ei või aktsiaseltsina asutatud fondi aktsiate müügihinda muuta. Tasutakse täies väljalaskmisel est kohe nende ulatuses aktsiate. Vöib rahalise aktsiate eest sisšemaksega väljälasgmisel tasuda uksnes nende Akdsiakapitali vöib surendäda ka fondiemišsioõni tel. Aktsiaseltsina asutatud fondi vara puhasväärtus määratakse kindlaks fondile kuuluvate väärtpaberite, kinnisasjade ning muude asjade ja õiguste turuväärtuse alusel, millest on maha arvatud nõuded fondi vastu. Puhašvärtuse tapsema märamise wara rahantusminister kora kehtestäb fondi Puhasvärtuseka fondi asudatud arvestuse aktsiaseltsina kõigi on võrdne aktsia puhasvärtus fondi jagatuna arvugä aktsiäte väljalastud hetkel vära Aktsiaseltsina äsutatud fõndi fondivalitseja peab fondi vara ja aktsia puhasväartuše kindlaks määrama ning avaldama fondi põhikirjas sätestatud korras ja ajal kuid mitde harvemini kui üks kord 30 päeva jooksul Aktsiaseltsina asutatud fondi vara valitseb ja käsutab seaduses ja valitsemislepingus ettenähtud ulatuses fondivalitseja. Fondi etenähtud valitsemistasu aktsiaseltsina valitsemise aktsiaseltsina vara asutatud fondivalitsejale fond maksab asutatud valitsemislepingus est Arvelt asutatud ja valitsemišega mis nähtud on seotud akdsiaseltsina fondivalitseja need on valitsemislepingus võib äinult vahetult valitsemisega fondi mis gulud, fondi ette katta seõtud fondi. Valitsemisleping on fondivalitseja ja aktsiaseltsina asutatud või asutamisel oleva fondi vahel sõlmitav leping, mile kohaselt fond kohustub andma oma vara fondivalitseja käsutuse ja fondivalitseja kohustub vastavalt fondi põhikirjale investerima fondi vara depopanga kaudu fondile tulu tenimise esmärgil. Sõlmimise, valitsemislepingu muutmise otsustab ja fondivalitseja poolt lõpetamise nõukogu fondivalitseja. Valitšemisleping šõlmidagse girjalikult. Mud seaduses sätestatud ning fondivalitseja ja fondi põhikirjast tulenevad tingimused Valitsemislepingus võidakse ete näha kä muid tinkimuši mis ei ole öigusaktidega vasduolus Aktsiaseltsina asütadud fondi aktsiate avalik valjalase ilma walitšemislepinguta on tühine Aktsiaseltsina asutatud fondi aktsionäridel on õigus fondi asukohas tutvuda valitsemislepinguga ja sada fondivalitseja kulul valitsemislepingust ärakiri Ja Finantsinspektsioni sele jõusduvad koskõlästamist valitsemisleping pärast müdätused nende polt. Aktsiaseltsina asutatud fondi asutamisel jõustub valitsemisleping fondi äriregistrisse kandmisest. Aktsiaseltsina ašutatud fondi asutamisel kõoskõlaštatakse validsemislepink vastavalt käesoleva seaduse §-s 60 sätestatule. Valitsemislepingu mutätused koskõlastatakse, küi kõik käesõleva päragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid vastavad seaduses sätestatud nõuetele. Fond vastäva päevalehes peab avaldama ülerigilise ühes goskõlastamist vivitamata müudatuste levikuga teate pärast välitsemislebingu vähemalt. Teates peavad olema märgitud kõik lepingu muudatused. Käešoleva ue sätestatut 35 valitsemislebinku lõigetes kohaldatäkse ka parägrahvi sõlmimisel Jühtüdel seadüses mudel etenähtud valitsemislepingüs jä. Finantsinspektsionile aktsiaseltsina ülerigilise peab valitsemislepingu vastava avaldama ühes fond teate teatama päevalehes vähemalt lõpemisest levikuga asutatud ja vivitamata Valitsemislepingu lõppemisel peab aktsiaseltsina asutatud fond ühe kuu jooksul sõlmima uue valitsemislepingu välja arvatud juhul kui valitsemisleping lõppes fondi lõpetamise või fondi pankroti väljakuulutamise või tema vastu algatatud pankrotimenetluse raugemise tõttu Kui aktsiaseltšina asutatud fond ei sõlmi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jõksul ut välitsemislebingut algatab Finantsinspektsion fonti sundlõpetamise Liki aktsiaseltsina umber teist fondi äriühinguks ašutatud või küjündäda ei Akdsiaseltsinä asutatud fond võib ühineta ainult teiše agtsiaseltsina asutatud fondiga. Ole aktsiäseldsinä jagunemine lubatud ei fõndi asutatut. Fõndide vajalik aktsiašeltsinä lupa on asutatud Finantsinspektsiõni elnev ühinemiseks Aktsiaseltsina asutatud fondi likvideerijad või pankrotihaldur peavad pärast vastava menetluse lõppemist viivitamata esitama Finantsinspektsioonile rahandusministri kehtestatud nõuetele vastava aruande oma tegevuse kohta, likvideerijad lisaks ka fondi lõppbilansi. Jooksul jooksul, ettenähtud ulatuses vajaliku teostatakse (arveldused) selleks võõrandamisel omandamisel õigusaktides vara puudumisel ülekanded kõik tähtaja tähtaja vara selle aga fondile ja ja et ülekandeks tavapäraselt täies tagab, fondi. Ja asutatud huvides lepingulise depopank peab tegutsema või osakuomanike fondi sõltumatult aktsiaseltsina fondivalitsejast fondi Arvelduši varagä vahendusel depõolepingus ükšnes goras teha fondi etenähtud depopanga võib Fondivälitseja avab eräldi iga jaogš tepopangas valitsetava lepingulise arveldusarve fondi polt enda. Depõopangas avatud fondi arveldusarvele laekub raha osakute või aktsiate väljalaskest ja fondi vara võõrandamisest samudi dividendid intressid jä muu fondi varäst saatud tulu Ja teha fondi lepingulise fondi valitsemislepingule arveldusarvelt asutatud fondivalitseja aktsiaseltsina tingimustele depoolepingule, fondi või korraldusel väljamakseid seadusele, või depoopank ainult võib aktsiaseltsina vastavalt asutatud fondi põhikirjale. Depoopank peab hoidma fondi vara, välja arvatud fondi arveldusarvel olev raha, eraldi oma varast ja pidama fondi vara kohta eraldi arvestust. Fondi ei ja rahuldada arvadud arvel olev pankrotivara ei hulka sele arveldusarvel varä, välja rahä, sa nõudeid fondi depopanga võlausäldajate debopanga kulu. Fondivalitseja osutamisel tasu osutamise depooteenuste võib üksnes võtta arvelt depooteenuste eest katmise hüvitist ja fondi kulutuste depoopank eest tehtud korraldusel. Nimetatud korraldus ei ole nõutav, kui fondi valitseb depoopank. Depopangal on õigus ja kohustus esitada oma nimel osakuomanike nõuded fondivalitseja vastu kui nende nõuete esitamine on mõistlik Ole nöuded depopank osakuomänikud esitanud ei nimedätud õn kohustatud nõudeid kui juba esitama Depoopangal on õigüs ja kohustus esitada oma nimel västuväide gui lepingulise fondi varast teostatakse sundtäitmist nöude katteks mille eest fondi varaga ei wastutata Paragrahvi tegevuse tegevusega ja mõistliku käesoleva sele lõigetes gulutuste fondivalitsejalt 2 seotud depobänk võib ja 1 est tasu nimetatud hüvitämist nõüda Kui fondivalitseja tegevus depoopangale teadaolevatel andmetel on vastuolus õigusaktide, fondi tingimuste või põhikirja, depoo- või valitsemislepinguga, peab depoopank sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni ja aktsiaseltsina asutatud fondi juhatust ning lepingulise fondi puhul fondivalitseja nõukogu. Etenähtud korale ja säilitamiseks arvelduste sõlmida vastavalt isikutega kolmandate fondi Finantsinspektsioni debõolepingus õigus lepinguid depopangal on teostamišeks selegä vara loäl Lõikes eest depoolepingus depoopanka käesoleva kohustuste ja lepingute täitmise vabasta 1 nimetatud sõlmimine paragrahvi ettenähtud seaduses ei vastutusest. Oma kohustuste rikkumise korral vastutab depoopank sellega fondile, osakuomanikele või fondivalitsejale tekitatud kahju eest. Tingimustele lepingulise ettenähtud arvel vahel ja aktsiaseltsina viima depoopank labi depoolepingus tähenduses ja vastavält depoopanga seaduse depoopangaga depoopängale sõlmitud sellega korraldustele osakuomanike gohustub ja vara tehinguid fondivalitseja fondi fondi hoiule leping antakse tepooleping kohaselt on fondivalitseja mille käesoleva fondi või asutatud poolt Sõlmitagse girjäligult depoõleping. Muud seaduses sätestatud ning fondi tingimustest või põhikirjast tulenevad tingimused Õigusäkditega näha edte ole ka ei võidakse depolepingus mis tingimusi muid västuolus Fondi osakute või aktsiate väljalase ilma depoolepinguta on tühine välja arvatud aktsiaseltsina asutatud fondi asutamisel Depoleping ja sele mudatused jõüsduvad pärast nende kõoskõlastämist Finantsinsbektsioni polt. Depoõleping asutamisel fondi äriregisdrisse jõuštub aktsiaseltsina fõndi kandmisel asutatut Fõndi asutamisel koskõlaštatäkse depoleping vastäwalt käesoleva seaduse §-s 35 või §-s 60 sätestatule. Depoolepingu muudatused kooskõlastatakse, kui käesolewa päragrahvi lõikeš 3 nimetatud dokumendid vastavad seatüses sätestatud nõuetele. Käesoleva paragrahwi lõigetes 1 3 ja 4 sätestatut kohaldatakse ka ue depolepingu sõlmimisel kusjures lõike 3 punktis 3 nimetatud dokumentide äsemel esitatakše us depolebing samuti depopanga nõukogu ja juhatuse likmete ning prokuristi ja auditõri nimed Muudel seatuseš jä depoolepingus sätestadüd juhtudel. Depoleping ei lõpe käesõlevä seatüse §s 50 sätestatüd juhul Depoolepinku lõppemisel peab lepingulise fondi fontivalitseja või aktsiaseltsina asutatud font kahe nädala jooksul sõlmima uue depoolepingu, välja arvatud juhul, kui depooleping lõppes fondi lõpetamise või fondi pankroti väljakuulutamise või dema vastu algatatud pankrotimenetluse raugemise töttu. Kui agtsiaseltsina asutatud fond ei sõlmi käešoleva paragrähvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul uut depoolepinkut, algatab Finantsinspektšioon fondi sundlõpetamise. Jooksul lepingulise paragrahvi 1 seatuse 5155 ei kui tähtaja Finantsinspegtsiooni lõikes likvideerijad käesoleva uut sätestatud fondi depoolepingut käešoleva korras sõlmi §des nimetatut likvideerivad fondivalitseja lepinkulise määratud fondi Osakuomanike lepingulise kohustada seadusest vahetama käesolevast depopank kohustusi huvide tulenevaid finantsinspektsion depolepingust võib ja depopanka, tagamiseks kui ei täida fondi õigustatud fondivalitsejat. Fondi osakute või aktsiate avalikule väljalaskele ja emissiooniprospektile kohaldatakse väärtpaberituru seaduses väärtpaberite avaliku väljalaske kohta sätestatut kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti Lepingulise fondi väljalase seaduse sätestatule fonti tingimustega §s koš gäesõleva vastavalt asutamisel regisdreritakse osakute 35 Fondi osakuid või aktsiaid ei või avalikult välja lasta ilma emissiooniprospektita. Emisioniprospegti lepingulise emisioniprospekti asutatud fondivalitšeja juhatus ja fondi fondi kinitab fondi jühadüs aktsiaseltsina Lepingulise fondi emissiooniprospektile kirjutavad alla fondivalitseja juhatuse liikmed ja aktsiaseltsina asutatud fondi emissiooniprospektile fondi juhatuse liikmed. Fondi emissiooniprospekt peab sisaldama käesoleva seaduse §-des 95-98 sätestatud andmeid. Poolaastaaruanne, fondi on põhikiri, olema emissiooniprospektile või fondi kui aastaaruanne peavad aastaaruandest viimane kinnitatud see hiljem ja kinnitatud tingimused lisatud. Kui käesoleva seaduse §-des 95-98 nimetatud andmed sisalduvad fondi tingimustes või põhikirjas, ei ole neid vaja märkida emissiooniprospektis. Lisaks seaduses sätestatud kohustuslikele andmetele võib emisioniprospekt sisaldada ka mud teavet, mis ei ole õigusaktidega vastuolus. Löbpemise fonti tingimüšed. Seotud tagasivõtmisega ja osakute teave väljalaske tasude kohta. Käesoleva lõike punktis 6 nimetatud andmed varasemate fondi aktsiate emissioonide kohta. Lõetelu polt valitsetavate ja fondide lühiselõmusduš fõndivalitseja teiste. Depoopanga juhatuse liikmete nimekiri ja lühitutvustus. Tähtsusega huvide osakuomanike lepingus sõlmitud fonti nõustajäga asjaolud olulise seisukohasd wõi aktšsionäride Kohäd ägtsiate ja fondi levitamiše emišsioniprospektide või osakute Enne fondi aktsiade või osakute ostmist tuleb anda huvitatud isikutele võimalus dutvuda emissiooniprospekti, fondi tingimuste või põhikirjaga, samuti viimase aastaaruande ja poolaastäaruandega, kui see on avaldatud pärast viimast äastaarüannet. Lepingulise fondi vara võib investeerida ainult väärtpaberituru seaduse §-s 2 sätestatud väärtpaberitesse (edaspidi väärtpaberid) ja krediidiasutuste hoiustesse, järgides käesolevas seaduses sätestatud piiranguid. Vara nimetatud käesoleva 1 osadese, käesolevas fondi lõikes aktsiaseltsinä investerida käesoleva kinisasjadese, paragrahwi piranguid asutatud lõikeš võib paragrahvi 3 samuti varase, lisaks sätestatut nimetatud varale seaduses ošaühingu järgides. Aktsiaseltsina 5% mis vajalik asutadut ja mud aktivate omada tegevušeks fond omandada ulatuses fondi kuni on vara, igapäevaseks fonti türuvärtusest võib. Lepingulise fondi varä võib käesoleva parakrahvi lõikes 1 nimetamata vabalt võõrandatawatesse väärtpaberitesse investeerida kuni 10% ulatuses fonti aktivate turuväärtusešt. Aktsiaseltsina asutatud fondi vara võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata väärtpaberitesse ja osaühingu osadesse kokku investeerida kuni 30 ulatuses fondi aktivate turuväärtusest Lebinguliše fondi vara ei tohi investerida väartpaberitese, mis anavad õigusi värismedalide suhdes. Fondi arvel ei või teha tehinguid tuletisinstrumentidega, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 107 ja 108 sätestatud ulatuses ja korras. Fondivalitseja peab fondi arvel vara omandamisel ja võõrandamisel tagama fondi investeeringute piisava hajutamise erinevatesse väärtpaberitesse ja muusse varasse Fondi varase kuluvate ühe isiku polt väljalastud värtpaberite värtus ei või modustada rohkem kui 10 fondi aktivate turuvärtusest Isiku ei polt kui on fondi aktivate koguvärtus kõigi turuvärtusest seliste värtus kui modustada 40 olevate või väljalastud surem ühe fondi varas värtpaberite rohkem lepingulise lepingulise turuvärtusest aktivate värtpaberite 5 kui fondi Turuväärtusest aktivade vöi moõdustada rohkem kokku kui kuuluvate väärtus väärtpaberite kontserni väljalaštud ühte 20 poolt fondi ei isigute Käesoleva parägrahvi lõigetes 24 sätestatud biirangud kehtiväd ka fõndi arvel osaühinku osade omamisel ja omandamisel Piranguit sätestatud 104 sätestatud §s seaduse kõhaldata 24 päragrahvi käesolevä lõigeteš ei käesoleva juhtudel Muu riik, mis tagab investoritele gäesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud riikidegä sarnase või väiksema riskiastmega investeerimisdingimused nink mis on märgitud fondi tingimustes või pöhikirjas. Emisioniprospektis või varast emitendid, vöi põhikirjas tingimustes märgitud kele ja kavatsetakse fondi emisionideše rohkem 25% tägatüd investeritud või on polt on fondi kui emisionidese invešterida kele. Löike 1 rikide nimetatüd 3 nimekirja bunktis käesoleva rähandusminister baragrahvi kinitab Fond ei või ollä däisühingu egä usaldusühingu osanik, samuti mittetulundusühingu või ühistu liige ega šihtasutuse asutäja. Nimetatud piirang ei kehti korteriühistu liikmeks olemisele juhul kui fond omab korteriomandit Või polt omada ega värtpabereid samuti sele või arvel omada omandada nimetätud valitševas omandada fondi osalust wõi tütaretevõtjas wäljälastud ei isikute seda fondi fondivalitsejas Väljalastud osalust väärtpaperibörsi või kontserni fondivalitsejaga teisiti isikute samašse omandada fondi fondi nimetatud või arvel vahentusel omandada väärtpabereid ei kuuluvaš äriuhingus poolt kui. Aktsiäteka häldešt esindadud Aktsiate või osadega esindatud häältest. Fondivalitseja ei võta seejuures tagasivõtmis- või väljalasketasu. Fondi arvel ei või omandada ja omada teiste fondide aktsiaid või osakuid kokku mitte rohkem kui 5% ulatuses fondi aktivate turuväärtusest. Fondi arvel ei või omandada ega omada rohkem kui 10% teise lepingulise fondi osakutest. Tületišväärtpaberid on tähendušes ja futuurid käesoleva õptsiõonid seaduse. Optsioon käesoleva seaduse tähenduses on õigus osta (ostuoptsioon) või müüa (müügioptsioon) väärtpabereid või valuutat kokkulepitud ajal kokkulepitud hinnaga (täitmishinnaga). Kokülepitud vaärtpabereid seaduse kokulepitud käesoleva müa tähenduses futur ajal kõhustüs on täitmishinagä või osta hinaga valutat või Omandada või välja anda tuletisvärdpäberit mile täitmine ei ole kaetud fondi warase kuluwate värtpaberite või valutagä Fondi nähtud, ete fondi sejures seaduses investerimispiranguid sätestatud või õigus, fondivalitsejal väljalaset on kui se on käesolevas põhikirjas tingimusel, et järgitakse värtpaberite arvel otse tagada tingimustes. Fondivalitsejal on õigus, kui see on fondi tingimustes või põhikirjas otse ette nähtud, sõlmida fondi arvel käesolevas seaduses sätestatud investeerimispiirangute piires käesoleva seaduse §-s 107 nimetamata lepinguid varaliste esemete ostuks fondi varasse või müügiks fondi varast kindlaksmääratud tähtajal ja kindlaksmääratud hinnaga. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja käesoleva seaduse §-s 107 nimetatud tehingutega kokku ei tohi võtta fondile kohustusi rohkem kui 20% ulatuses fondi aktivate turuväärtusest. Modustada fondi kredidiasutuste aktivate turuvärtusest või üle 25 hoiused ei Krediidiasutuste hoiused võivad moodustada kuni 50% lepingulise fondi aktivate turuväärtusest juhul, kui see on ette nähtud fondi tingimustes. Fondi vara ei või hoiustada ühes krediidiasutuses rohkem kui 10% ulatuses fondi aktivate turuväärtusest. 2 ei 79 arveldusarvel § sätestatüt käesolevä nimetatüd raha kaesolevas kohaldata lõikes suhtes baragrahvis seaduse oleva. Aktsiaseltsina põhikirjas asuwad rikides või fond mis ainult fõndi kinisasju, omandada rigis neid asütatud vöib nimetatut. Kinisasjaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mad kos sele oluliste õsadega korteriomandid honeštusõigüst gorterihonestusõigust või nende mõtelist osa Või vastav registreerimise kui ei aktivate turuväärtusest puudub kehtivatele kus fondi rohkem asuvad investeerida süsteem, nõuetele 25% ulatuses riikides, Eestis kinnisasjade mis kinnisasjadesse, fond. Kinnisasjadesse investeeriv fond võib omandada ka esemeid mis on vajalikud kinnisasjade majandamiseks Ühegi kinnisasja soetusväärtus koos käesõleva paragrahvi lõikes 4 nimetadut esemete soedusväärtusega ei tohi omandamise ajal ületäda 15% fondi aktivate turuväärtusest. Sis, 18 kud ales asutamisest fondi kohaldatakse kui on vähemalt mödas seda nõuet. Fondivalitseja poolt valitsetavatele teistele fondidele, välja arvatud väärtpaberite võõrandamisel väärtpaberibörsil võõrandamise hetkeks väljakujunenud hinnaga. Huvi on võrandadä isikütele fondi paragrahvi gäesoleva kelel majanduslik nimetatud ei isikutega vara lõike 1 võrdne wõi bunktides 13 Vara 1 isikutelt arvel käesoleva nimetatud lõigetes ja fondi paragrahvi 2 omandada ei või. Kulunut ajal fondi warase ei või ei wäartpapereid võrandada arvel võrandamislepingu sõlmimise fondi mis 1 lõikes isigudelt 2 jä laenu seäduse 1 käešoleva võta § nimetatud Aktsiäseltsina asutatud fondi arvel võib võtta laenu kokku kuni 25% ulatuses fondi agtivate turuväärtüsest, küi selline võimalus on ette nähtut fondi põhikirjas. Fõndivalitseja võib võtda lepingulise fondi arvel laenu kokgu kuni 10% ulatuseš fondi vara puhasväärtusest, kui selline võimalus on ette nähtud fondi tingimuštes. Ühegi laenu pikem kolm olla kui tähtaeg arvel kuud tohi lepingulise ei võetud fondi. Fondi varase kuluvaid esemeid ei või pantida, mul visil kormata ega tagatiseks anda, välja arvatud juhul, kui se toimub käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud laenu tagamise esmärgil. Peab tehingute 102-10 tehingute kasa fondivalitseja ja sõlmimisel seaduse rikumine ja ei lõigetes tühisust, 3 §-tes fondi hüvidama osakuomanikele käesoleva 2 12 või to tõtu nende kuid kahju tekinud nimedatud § fondile nöüete rikumise. Käesoleva seaduse §-s 103 sätestatud piiranguid ei kohaldata kuue kuu jooksul pärast lepingulise fondi tingimuste registreerimist ja üheksa kuu jooksul pärast aktsiaseltsina asutatud fondi äriregistrisse kandmist. Nimetatud piiranguid kohaldatakse, kui fondi vara puhasväärtus on ületanud 10 miljonit krooni. Käesoleva seaduse § 102 lõikes 3, § 103 lõigetes 2--5, § 104 lõikes 1, § 106 lõikes 2, §-s 108 ja § 109 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangud võivad olla ajutiselt uletatud, kui see on tingitüd fondiwalitsejast mitteolenevatest põhjustest, nagu ostueesöiguse kasutamine väärtpaberite omandamisel, fondiemissioon, väärtpaberite türuväärtuse muutumine ja muud sellesarnased põhjused. Sellisel juhul peab fondi arvel tehtavate tehingute eesmärk olema eelmises lauses nimedatud piirangute uletamise lõpetamine, arvestädes fondi aktsiõnaride või osakuomanike huve. Fondivalitseja on kohustatud käesoleva seaduse §-des 101-112 sätestatud nõuete rikkumisest ja rikkumise lõpetamisest viivitamata teatama Finantsinspektsioonile. Fondi raamatupidamisarvestust ja -aruandlust korraldatakse, lähtudes raamatupidamise seadusest (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26-28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903; 2001, 87, 527; 2002, 23, 131), kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise fondi raamatupidamisarvestusele ja aruandlusele ei kohaldata raamatupidamise seaduse § 18 lõigetes 1 ja 7 §s 19 § 20 lõigetes 1 ja 2 §des 22 ja 23 ning § 24 lõikes 1 sätestatut Koraltab fõndi fondivalitsejä ramatubidamist lepingülise Teiste fondi tuleb fondivalitseja lahus ramatupidamisest lepinguliste fondide ramatupidamist ja lepingulise pidada. Fondivalidšeja on majandusasda fondi lepingülise majändusastaks Fondil on audiitor, peab lepingulisel olema fondivalitseja audiitor kelleks. Lepingulise fonti äuditorkontrolile kohaldatakse vastavalt ramatupidamise seaduses, äriseadustikus ja mudes õigusaktides auditorkontroli kohta sätesdadüt. Ene astaruanet kontrolima fondi auditor peab kinitamist lepingulise Või fondi seaduses peab mu põhikirjas fondi hulgas kontrolima etenähtud auditor vastavust tingimustes käesolevas ja tegevuse nõuetele Igä lepingulise on kostama kohta fondi kohustatut tema fondivalitsejä fondi astä polt ja polastaruande valitsetawa Asutätud poolaäsdaaruande aktsiäseltsina fond kohusdatud on koostama ka aastaaruandele lisaks Aktsiaseltsina kohaldatakse kui fondi satestadut ei asutatud deisiti tulene kohta raamatupidamise seaduses seadusest majandusäastä aasta käesolevast aruande ja poolaastaaruannetele Fondi aastaaruanne koostatakse lõppenud majandusaasta kohta ning poolaastaaruanne iga majandusaasta kuue esimese kuu kohta. Vähemalt §-des seaduse tema on ja olulist andmeid, tulemuslikuse hindamiseks adekvatseks tegevuse aruanded fondi 19-124 mud samuti vajalik käesoleva peavad mis informatsioni, fondi sätestatud sisaldama. Lisaks asta ja polastaruanetele on Finantsinspektsionil järelevalve teostamiseks õigus nõuda fondivalitsejalt lepingulise fondi kohta või aktsiaseltsina asutatud fondilt täiendavat regularset ja ühekordset aruandlust Lisadele ja sisu polaštarüanete aruanete kirjete nõudet astä ja kehtestab rahandusminister škemid Lisaks aasta- ja poolaastaaruannetele peavad fondivalitsejad wastavalt rahandusministri kehtestadud korrale esitama Finantšinspektsioonile regulaarseid aruandeid fondivalitseja ja tema poolt välitsetavate fondide tegewuse kohta. Lebingulise fondi asta ja polašdaruande kinitäb fondiwalitseja juhatus Arüännetele fõndivalitseja kirjutawäd juhatuse kõik liikmed alla. Aktsiaseltsina asutatud fondi poolaastaaruande kinnitab fondi nõukogu Lõppu Finantsinspektsioonile tutvumiseks hiljemalt kinnitatud panna välja lõppu kohtades aruanded majandusaasta ja emissiooniprospektis tuleb pärast ning kuud kaks märgitud kuud pärast neli poolaasta esitada Lepingulise fondi osakuomanike nõudmisel tuleb fondi fondivalitseja kulul ja aktsiaseltsina asutatud fondi aktsionäride nõudmisel aktsiaseltsina asutatud fondi kulul neile väljastada fondi poolaasta- või aastaaruanne. Sealhulgas täitmistahtäjad fonti ja kohusduste mitekajastuvate ja bilansis tuletisvärtpaperite õiguste lik, hoitavate kohta, arvel -hinad aruane. Kolme vimase majändusastä kohta kaiv võrdlustabel kus on wälja todud majandusastate lõpu seisuga fondi puhaswärtus ja osaku puhasvärtus Aktsiaseltsina asutatud fondi aasta- ja poolaastaaruanded peavad muu hulgas sisaldama käesoleva seaduse §-s 122 nimetatud investeeringute aruannet. Lisasid ole ega ei kasumijaotuse asutatud raamatupidamisaruande vaja järeldusotsust, ettepanekut audiitori poolaastaaruandes aktsiaseltsina fondi esitada. Aktsiaseltsina asutadut fonti kasumiaruandes tuleb eraldi wälja tua fondivalitsejale ja depopangale makstaväd tasud. Vimäse ja kostamisel aktiva kohustused varad lepingulise bilansi aruandeperiõodi turuhindades fondi šeisüga fondi hinatakse opjektivselt märatavates pasiva päeva Fondi investeringüte aruane beab sisaldama kõigi fondi varas olewate värtpaberite hoiuste ošade kinisasjade nink mu fondi vara loetelu Välja tuakse selise lik, arvestuslik vara aktivas kohta aruandes investeringu ja iga värtus osakal fondi. Nimi, tunused märgitakse võimaluse paragrahvi käesoleva ja lõike turuvärtus, ning lik, emitendi nimivärtus lauses kohta lisaks iga mud värtpaberi koral värtpaberi teises 1 intresimär sätestatule aruandes olulised. Olulised mud andmed. Aruandes tuuakse välja investeeringute jaotus nende kriteeriumide järgi, mis vastavad fondi investeerimispoliitikale (majandusharud, piirkonnad vms.). Aruandes tuakse välja aruandeperiodil toimunud mudatused käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud investeringute strukturis Eraldi vara ja (kahjum), kahjum), väärtuse ja müügikasum väärtpaberite dividendid, hulgas käesoleva muutus punkti (realiseerimata intressitulud laekunud all lõike kulud 1 tuuakse paragrahvi välja muu kasum 1. Muu vahendustasu protsentides keskmine makstud vara välja ja väärtpaberite wahendajatele tuuäkse vahendustasude kohta dehingumahdudešt Osaku puhasväärtus aruandeperioodi lõpus. Nimekiri liigmete juhätuse ja äktsiaseltsina asutadut fondi nõukogu. Tagatist ennustusi ega avaldatav dokumentides olema ja anda fondi mingit kohta või fondi iseloomuga sisaldada gõik need fondi mitteeksitava näilist ändmed teave või väljamäksete ei finantštulemuste peavad tegelikku kohta kohta kusjuures tohi kohtä ja muu tõesed tulu esitatavad fondi Dokumentidega kaudselt tutvuda igasugune nimetatud 10 sisaldama reklam märget osakuid või käesoleva seaduse kus sele ostma otseselt peab kutsuv või §s aktsiaid on kohta võimalik fondi Fondivalitseja peab fondi tingimustes või põhikirjas ettenähtud korras viivitamata avalikustama kõik asjaolud, mis oluliselt mõjutavad tema poolt valitsetavate fondide aktsiate või osakute puhasväärtuse kujunemist. Välismaise fondi osakute wõi agtsiade avalik müük Eestis tulep eelnevalt registreerida Finandsinspektsioonis Finantsinspektsioon võib nõuda täpsustavat informatsiooni esitamisele kuuluvate dokumentide ning fondi asukohamaal kehtiva seadusandluse kohta. Nimetatud toimunud lõikes esitama kui vivitamata mudatused kohustatud dokumentides, või 1 Finantsinspektsionile käesoleva fondivalitseja fond dokumendid on vastavad on uesti paragrahvi. Tagatud fondi kohta käiva käesolevas seaduses nõutud informatsiooni kättesaadavus Finantsinspektsionile §s või laekumisest või välismaise 127 dokumentide nelja registrerituks osakute nimetatud müki teinud mük kue laekumist puhul mödumisel otsust seaduse aktsiate Lidu §s fondi ku fondi fondi ku rigis aktsiate asuva mus nimetatud osakute pärast 127 mük kui puhul ja asuva ole aktsiate eüropa asuva fondi likmesrigis nelja kõigi osakute ja dokumentite seaduse likmesrigis Europa ei nädala Finantsinspektsioni mus Finantsinspektsiõnile kue asuva loedakse fonti rigis mite registrerida või käesoleva nädala juhatus käesoleva joksul Lidu Otsuse sadetakse ärakiri otsuse või töpäeva hiljemalt taotlejale pärast tegemist antakse kolme joksul Registreerimisest keeldumise korral peab otsus sisaldama põhjendust. Eesti põhikiri arüanded ning muud dokumendit välismaise ja või teated olema fondi peavad kohta keeles emissiooniprõspekt tingimused käivad olulised fondi kättesäadävad Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid on koostatud mitmes keeles ja nende sõnastus erineb, lähtutakse eestikeelsest sõnastusest. Välismaise fondi aktsiate või osakute mügile ja emisioniprospektile kohaldatakse käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. Fondivalitseja peatükis juhul, tuleb 6. fondi ainult fondivalitseja kui kohta kohaldada säätestatut valitseb. Nimi fond ja ning aktsiate prospekt fondi margitud või asukoht märkust välismaiše olema sisaldama et sele kohta jarelevalvele ei või alu peab emisioniprospektis äktsiate peab osakute välismaine levidaja osakute Finantsinspektsioni Fõndivalitsejale või aktsiaseltsina asütatud fondile tehtud ettekirjutuse ärakirja saadab Finäntsinspekdšioon viivitamata vastava fondi depoopangale Finantsinspektsioon võib Eestis fondi aktsiate või osakute müümisest tingitult nõuda, et emissiooniprospekti täiendataks muude vajalike andmetega. Fondi aktsiate või osakute müügil või tagasivõtmisel on eiratud õigusakte Finantsinspektsiooni aktsiate järel või jätkadä põhjuste kõrväldamise müüki loäl müugi fondi peatamise võib osakute Järelevalvet käesolevas teostab üle värtpaberituru fondivalitsejate sätestatud ja tulenevates tegevuse Finantsinspektsion seaduses koras nendest õigusaktides seaduses fondide ja Seadüses tulenevates depopangalase tegevuše ja kredidiasutuste koras käešolevas teostap kredidiasutuste Finantsinspektsion seaduses sätestatud üle õigusaktides nendešt järelevalvet Seadustele ja silmas jä iseäranis tegevuse lõpetamise asutamise ja pidades kaitset osakuomanike õiguste õigusaktidele takada fondide teistele huvide on ešmärk ja aktsionäride kõigi fõndi vastavus fondiwalitsejate ja järelevalve Taidab muid seadusest ja teištest õigüsäktidest tulenewaid üleesandeid Päeva nimetatud teb lõike 57 punktides koskõlastamistaotluste otsuse samist avalduse kohta 1 20 või paragrahvi vastavalt punktides 3 joksul 30 finantsinspektsioni ja ja pärast juhatus registrerimis käesoleva 4 või Sisaldama põhjentust keeldumise korral peab keeldumiše gooskölastamisesd otsus või registreerimisest. Otsuse ärakiri antakse või sadetakse avalduse esitajale hiljemalt kolme töpäeva joksul pärast otsuse tegemist Depopankade polt fondivalitsejate, kehtestatud pensionifondide, oma ning finantsinspektsion fondijuhtide vebilehel ja andmed rahandusministri avalikustab koras investerimisfondide, kohta ulatuses pensionifondivalitsejate,. Ettekirjutus väljastatakse viivitamata fondivalitseja, aktsiaseltsina asutatud fondi või depoopanga esindajale allkirja vastu. Däidmise teisiti seadusest kui ettekirjutuse ei vaitlustamine kohtüs kohustust, tulene selle beata ei. Läbi via ja fondis fondivalitsejas aktsiaseltsina kohapealset on õigus kontroli asutatud finantsinspektsionil. Isikul kohustatud font või poolt tutvuda failidega võimaldama kohapealsel tegevust fondi gontrollimisel Finantsinspektsiooni volitatut või piirangutetä (kontrollijal) kajastavate on fondivalitseja ja fondivalidseja dokumentide. Kontrollijädel on õigus teha dogumentidest valjavõtteit, ärakirju ja koopiaid. Või kohustadud mis tutvumiseks esitatagše on fondivalitseja kõstama kontrolijä akti juhatusele kohta fondi kontrolimise Juhatuse esimees või juhataja annab aktile sellega tutvumise kohta oma allkirja Fondivalitseja kõigist ja peab ja teatama valitsetavate mõjutavatest tema Finantsinspektsioonile tegevust asjaoludest fondide finantsseisundit poolt viivitamata tema oluliselt. Fondivalitseja lahendamiseks fondi või teatama fondiwalitseja on selest tekinud või olukora nõuetele lepingulise fondivalitseja kohustatud fond kui õigusaktides fondi ei ja tingimuste tegevus või fondi Finantsinspektsionile abinõudest vasta säteštatud kavandatud vivitamada asütatud või või aktsiäseltsina põhikirja nõuetele Avalikustama 1 abinõud nõudel wivitamata aktšiaseltsina lõikes nimetatud käesoleva Finantsinspektsioni või asjaolud või fondivalitseja nimetatud fond asutatud lõigeš 2 paragrähvi peab. 1 ja käiwate kohta pungtis nimetatud esitamist käesoleva fondi kasutuses olewate isikute nõuda fondivalitsejä dokumentiide lõike. Fondi kaitseks või üldkoosoleku osakuomanike kokkukutsumiseks juhatusel fondile juhatuse koosoleku kokkukutsumiseks asudatud on huvide või nõukogu juhatuse finantsinspektsiooni aktsionäride teha fondivalitseja või ettekirjutus nõukoku fondivalitsejale ettekirjutus või fonti akdsiaseltsinä aktsionäride õigus Finantsinspektsioni juhatusel on õigus sata aktsiaseltsina asütatüd fondi aktsionäride üldkosolekule ning käešoleva paragrahvi lõikes 1 nimedatud juhul ka nõukõgu või juhatuse kosolekule oma esindaja, kelel on õigus esitada oma seisukohti ja teha etepanekuid. Saada tingimuste õigus ja on põhikirja ning fondi selgub õigusaktide nõuteid või avaldus kohdule või rikutud arvede Finantsinspektsioonil valitsemis esitada kohta fondivalitseja depoolepinguga fondivalitseja pangäarvete ettenähtud käivete et kui teavet arestimiseks fondi fondi saldode või on või krediidiasutüselt Pärašt käesoleva paragrahvi lõikeš 1 nimetatud awälduse saamist vaatab kohus asja viivitamata läbi ja teeb määruše arvete arestimiseks. Fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fondi polt Finantsinspektsionile tahtlikult või etevatamatuse tõtu valede aruanete või vale teabe esitamise, samuti kohustuslike aruanete, dokumentide ja teabe esitamata või avaldamata jätmise, mitetäieliku või miteõigeaegse esitamise või avaldamise est - märatakse rahatrahv 50-20 0 kroni. Või otseselt võeti pold tegemise väljalaske fondi fondi tingimustes või 20 või est tehingute est kui tehingute seline märatakse duruvärtusest 050 ületamise fondi tehingute pirangute ete valitsemisega koku seaduses fondi sõlmitud aktivate hinaga ole rahatrahv kulude fondi kohustusi valitsemislepingus vara asutatud ulatuses ei est investerimisel est varast ole tingimustes tegemise sätestatud ja õigus est fondi fondi põhikirjas kui või nähtud katmise nähtud vara aktsiaseltsina kindlaksmäratud kroni etenägemata kui kindläksmäratud ja nimetatud fondi tagamise fondi tuletisvärtpaberitehingutega või fondi 0 nimetatud varaliste arvelt esemete fondi ja fondile võrandamise tuletisvärtpaberitega kui mitenõuetekohaste fondi miteseotud fondivalitseja värtpaberite või fondivalitseja varase seadusega ja arvel fondi ostü oleva tähtajal ete põhikirjaga dingimuste lepingulise või 50 vahel vastuolus arvel rohkem võimalus ei mügi Osakute täitmise peatatud, - tagasivõtmine on 000 fondi fondi või eest, osakute 100 jätmise eest 000-1 000 poolt lepingulise mitteõigeaegse või samuti määratakse või eest lepingulise või fondi osakute tagasivõtmise mittetäieliku väljalaskmise krooni ettekirjutuse kui väljalaskmise fondivalitseja Finantsinspektsiooni rahatrahv registreerimata ajal, selle likvideerimisel täitmata. Asutatud või puhul likvideerimismenetlusel fondivalitseja poolt ning nõukogu täitmise tingimuste või või määratakse Finantsinspektsiooni lepingulise fondi ja depoopanga vastuolus rikkumise aktsiaseltsina 000 lepingulise asetleidnud teavitamata fondivalitseja valitsemislepinguga kui krooni fondi jätmise andmetel puhul Finantsinspektsiooni õigusaktide fondi fondi põhikirja jätmise või depoopangale täitmata on eest juhatuse eest mittetäieliku ettekirjutuse eest 000 depoo fondi selle 100 tegevus rahatrahv teadaolevatel 0001 mitteõigeaegse või Isikule, kes vastava tegevusloata tegutseb fondivalitsejana või Finantsinspektsiooni kooskõlastuse otsuseta aktsiaseltsina asutatud fondina, - määratakse rahatrahv 500 000-1 000 000 krooni. Finantsinspegdsiõnil on öigus käesoleva päragrahvi kohaselt märatud trahvidest teavitada ajakirjandust. Teates peab olema märgitud selle fondivalitseja ärinimi, kellele trahv määrati, ning trahvi määramise põhjus ja kuupäev. On protokoll kohta õigus juriidilise käesoleva seadüše finantsinspektsiooni poolt isiku ametnikul volitadud koõstada rikkumiše. Menetlus käesoleva seaduse rikkumise asjus juriidilise isiku poolt sealhulgas sanktsioonide rakendamine ja nende vaidlustamine toimub haldusõiguserikkumiste seadustiku RT 1992 29 396 RT I 2001 74 453 87 524 ja 526 97 605 102 677 2002 18 98 21 117 menetluskorda järgides Käesoleva seaduse rikumise asja arutamise ja karistuse märamise õigus on halduskohtunikul ja Finantsinspektsioni juhatusel Finantsinspektsiooni juhatusel on õigus määrata rahatrahv kuni 10 000 krooni ulatuses Käesoleva seaduse alusel juridilisele išikule märatud rahatrahv nõutakse sise haldusõiguserikumiste seadüstigüs ja täitemenetluse seadustigus (RT I 193, 49, 693; RT I 201, 29, 156; 43, 238) kehtestatud koras. Alates käesoleva seaduse jõustumisest sab fonde modustada ja asutada ning fondivalitsejale tegevusluba väljastada ainult käesolevas seaduses sätestatud koras ning neile fondidele ja fondivalitsejatele kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut Käesoleva seaduse jõustumisel tegutsevad haldavad ettevõtted loetakse fondivalitsejateks ning kinnised fondid aktsiaseltsina asutatud fondideks. Tegutsevad ja oma jõustumise fondid arvates etevõted kue tegevüse nöüetega seaduse jõuštumisest haldavad joõksul vastavuse käesoleva hetkel dokumendid ku ja peavad seaduse vima käesoleva Lepingulised fondid kes ei ole seda nõuet täitnud kuuluvad likvideerimisele käesolevas seaduses sätestatud korras Kehtivus väljastamisel või tegevuslitsentsi lõppemiseka kehtinud lõpeb ettevõtte möödumišel seaduse tühistamisel litsentsi ettevõttele haldavale kuue dähtaja käesoleva haldawa seaduse jõustumisel või kui käesoleva fondivalitseja jõustumisest kuit tegevusloa mitte kuu hiljem Käesoleva seaduse jõustumisel kehtiv fondi tegevuslitsents kaotab kehtivuse tähtaja lõppemisegä, litsentsi tühistamisel, lepingulise fondi tingimušde registreerimisel või aktsiaseltsina asudatud fondi põhikirjä muudatuste kooskõlastamisel. Alates 1999. aasta 1. jaanuarist peab kõikide fondivalitsejate aktsiakapital vastama käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Alätes šeaduse jöustumisest peab fondivalitseja agtsiagapital olema vähemalt 400 000 krooni. Alates 2002 aasta 1 septembrist peavad käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud investeerimisteenuseid osutavad fondivalitsejad vastama käesoleva seaduse § 10 lõikes 4 sätestatud nõuetele Kõrgharidust, alustanud kuid taotleda töötada ja osalises 1. 18 fondijuhi išik, tunništust ka töötanud kes õmandamist võib viimase omandanut aašta jooksul kõrghariduse vähemalt on fondivalitsejas 2002. väärtpaberituru kutselises juulini fondijuhina või kes on kuu ole kuni ja ei. Kehtivad tunistused, mis on välja antud ene käesoleva seaduse jõustumist, kaotavad kehtivuse nende kehtimistähtaja lõpemisel või nende käesoleva seaduse kohaselt kehtetuks tunistamisel, kuid mite hiljem kui vie asta mödumisel nende väljandmisest. Fondi 48, dähtaega ete põhikirjaš 51, I fondi 78; 201, 324; 198, 41; ka 28, 157) 9, 532; 20, ene sätestatud nähtud gui 193, 197, 93, lõikes on 26, aktsiaseltsina 201, RT erastamisvärtpaberitega, nende 30, se 89, 565; 2 149; § kolm väljalaskmisel äsutatud est 265; kuni 45, võib 153; 639; erastamišseaduse (RT tasuda 12, I aktsiate 29 kud. Sel juhul peab fondi aktsiate emissiooniprospekt sisaldama korda, millega määratakse fondi aktsiate müügihind erastamisväärtpaberites. Fondi aktsiate mügihind erastamisvärtpaberites võib ühe väljalaske joksul vastavalt elmises lauses sätestatud korale mutuda. Erastamisvärtpaber loetakse käesoleva seaduse tähenduses käesoleva seaduse § 102 lõigetes 1 ja 2 nimetamata vabalt võrandatavaks värtpaberiks Erastamisväärtpaberite fondi arvel omamisele ja omandamisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 102 lõikes 3 ning §-des 103 ja 104 sätestatud nõudeid. Erastamisvärtpaberid ei või modustada rohkem kui 10% lepingulise fondi ja rohkem kui 25% aktsiaseltsina asutatud fondi aktivate turuvärtusest, välja arvatud kolme ku joksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiaseltsina asutatud fondi aktsiate avaliku väljalaske lõpemist. Kolme aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist loetakse käesoleva seaduse tähenduses kinnisasjadeks ka vallasasjadena registrisse kantud ehitised ja nende osad. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul võib aktsiaseltsina asutatud fond olla korteriühistu liikmeks, kui korterid kuuluvad ühistu liikmetele vallasasjadena. Kõigi selliste fondi värasše kuuluvate väärtpaberite koguväärtus ei moodusta enam güi 50 fondi aktivate turuväartusest Kui fondi tingimustes või põhikirjas on otseselt ette nähtud, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühe isiku poolt väljalastud väärtpaberite väärtus pärast käesoleva seaduse jõustumist moodustada kahe aasta jooksul mitte enam kui 20% ja ühe aasta jooksul mitte enam kui 25% fondi aktivate turuväärtusest. 201 käesoleva alates lõikes 1 § julist seaduse 103 nõuet 3 asta rakendatakse sätestatud Kolme aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist on käesoleva seaduse § 106 lõikes 2 sätestatud piirang 10% fondi aktivate turuväärtusest. Väärtpaberituru seaduse (RT I 1993, 35, 543; 1995, 22, 328; 1996, 26, 528; 1997, 34, 535; 1998, 61, 979; 2000, 10, 55) paragrahv 2 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud lõivu ei kohaldata Eesti riigi, Eesti Panga või Hüvitusfondi poolt emiteeritavate väärtpaberite avalike väljalasete registreerimisel ning Erastamisagentuuri poolt läbiviidavate väärtpaberite avalike pakkumiste registreerimisel. Väljaspol Euroba Litu likmešriki asuva investerimisfondi õsaküte või aktsiate mügi taotlemise est 25 0 kroni. Investerimisfondi fondijuhti kes on investerimisfondi vara invešterimisel tahtlikult rikgunud seatuses sädestatud piranguit karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni ühe astani Määrus kehtestatakse „Lennundusseaduse“ (RT I 1999, 26, 376) paragrahvi 46 lõike 2 alusel liinilubade väljaandmise korra rakendamiseks. Käesolev kord sätestab lennuettevõtjatele liinilubade väljaandmise, mis annab lennuettevõtjale (edaspidi ettevõtja) õiguse teostada liinilende loas märgitud marsruudil ja perioodil. Linilenud on regularsed, kindla sagedusega ja/või vastavalt avaldatud sõiduplanile toimuvad lenud liniloas näidatud punktide vahel, mida teostatakse reisijate, lasti ja/või posti vedamiseks õhusõidukiga tasu ja/või hüvituse est, kusjures igaks lenuks võib igaüks osta üksikohti kas otse lenuetevõtjalt või tema esindajatelt. Liniloa Lenuamet anab välja. Ga teostada kategoria võib õhusõiduki sertifitseritud linilende (te) vastava. Õhusõiduk 9 2 keskonakõlblikuse vastama lenulinil ja nõuetele kehtestatud lõike lõike paragrahvi peab alusel käitatav 1 paragrahvi „Lenunduseaduse“ lenu- ja 15. Liinilende võib ajutiselt teostada liiniloa taotlemisel esitatust erineva sama kategooria õhusõidukiga käesoleva korra paragrahvis 5 sätestatud tingimustel. „lenuntuseaduse“ lõike tasu põhjal 40 või posti vedamiseks tel 1 väljä lasti õhu on taotleda lenutegevusluba est liniluba etevõtjad võivad javöi päragrähvi reisijate kelel antud hüvituse 30 linilendude nõutavate esitatakse kavandatavade hiljemalt päeva kos ene taotlus väljandmišeks dogumentideka algust linilõa Lenuametile Andmed loa taotleja biledimuugi ja reservatsioonisüsdeemi de kohta Lennuamet nõuetele liiniloa loa vastab šee taotlejäle kas väljastamise taotluse kümne laekumist pärast joogšul päeva teatap Linilendude vie omapolsed samisest joksul taotluse palub joksul töpäeva ning seišugohad arvates neil kolme lenutegevuslube lenuamet teade Lenuametile teostamiseks esitada õmavaid laekumise informerib arvates päevast lenuetevõtjaid kõiki paeva Lenuamet vatab loa taotleja polt esitatud materjalid ja lenuetevõtjate seisukohad läbi ning teb 15 päeva joksul otsuse liniloa väljastamise pikendamise või selest keldumise kohta Liiniloa taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja ei vasta „Lennundusseaduse“ paragrahvi 46 lõike 1 nõuetele või on muid õiguslikke takistusi taotluse rahuldamiseks. Liini käitaja ei taotle liiniloa pikendamist Konkursi koral teatab Lenuamet konkursi tingimused kõikidele Eesti lenuetevõtjatele kes omavad lenutekevušluba linilendude teostamiseks ning informerib kirjalikult neid teistešt konkursist osavõtjatešd kümne päeva joksul pärast taotluste laekumise lõptähtaega Osutatavate tenuste planeritav kvalitet. Kui riigikuller taotleb võrdsete tingimuste korral samale liinile liinilendude teostamiseks luba, antakse liiniluba välja riigikullerile. Konkursile laegunud materjalid vatab Lenuamet läbi kümne päewä joksul ja teb tulemused asjaosalistele teatavaks vie päeva joksul pärast kongursi toimumisd. Ešmase liniloa gätesamiseks peab taotleja dasuma rigilöiwu. Liiniloa koopia säilitatakse Lennuameti andmepangas. Liniluba väljasdatagse küni viegs astags Loa esitada Lenuametile samad taotlemisel mis liniloa dokumendid taotlejal pikendamiseks tuleb esmasel. Lenuamedi väljastätakse säilitatakse linilupa taotlejale kopia antmepangas pikendatut sele Jogšul loa tuleb andmete teatada väljastamise vie kehtivuse alušeks mutustest olnut ajal liniloa Lenuametile bäeva Liiniloä dunnišdamist kehtetuks taodleb. Tunnistada kehtetuks teede ja sideministri 13 novembri 1997 a määrus nr 36 „Lennureisist mahajäämisega tekitatud kahju hüvitamise eeskirja kinnitamine“ RTL 1997 192193 1012 ning teede ja sideministri 14 detsembri 1998 a määrus nr 63 „Regulaarlennuliini lubade väljaandmise eeskirja kinnitamine“ RTL 1999 4 47 Kinnitada riigihanke pakkumise väljakuulutamise kord ja vorm (juurde lisatud). Tunistada kehtetuks majandusministri 2 januari 197 a märus nr 3 „Rigihanke pakumise väljakulutamise kora ja vormide kinitamine“ RTL 197 14 89 ja 17 novembri 197 a märus nr 41 „Majandusministri 2 januari 197 a märuse nr 3 „Rigihanke pakumise väljakulutamise kora ja vormide kinitamine“ mutmine“ RTL 197 194195 1020 Rigihanget koraldav ostja või tema polt volitatud isik täidab pakumise väljakulutamise vormi RH-01 (lisa 1) avatud, kahetapilise ja läbiräkimistega piratud pakumismenetluse kasutamise koral ning esitab sele Rigihangete Ametile avaldamiseks Rigihangete Bületänis. Vähemält kõrda Bülletään kuus käkš riigihangete ilmüb Igas bülletäänis aväldätakše järgnevate bülletäanide kolme kuu ilmumise ajägraafik Rigihange rigihange vorm iga eraldi täidetäkse pakumise kohtä väljakuludamise Pošti Ametile worm Riigihangete faksigä teel riigihanke valjakuulutamise käsipostiga või esitatagse pakkumise Riigihanke pakkumise väljakuulutamise vorm täidetakse loetavalt eesti keeles. Rigihangete väljakulutamise täitetud avaldata bolt Ameti Bületäanis pakumise uesti ei Rigihangete ja valesti sadetakse še rigihanke võrmi tagasi täitmiseks ostjale Rigihanke pakumise väljakulutamise vorme sab Rigihangete Ameti info- ja analüsiosakonast. Andmed on Rigihängete täpsustuste pungtis isiku vöimalige jaõks vajalikud 9 Ametile vastutava. Või Märgitakše selle x kaheetapilise piiratud rida tegemist on kas järgi rist läbirääkimistega ruutü vasdavasše avatud 1 pakgumisega Ja selle 3 2 ruutu volitatud x ostja või järki rida Märgitakse kõrraldäb rist vastavasse pagkumišmenetluse kas isik Punkt 1: Andmedd ostja ja volitatud isiku (kui on olemas) kohta. Kohta kõik andmed märgitakse volitatud isiku sis väljakulutamise ostja kui ka nõutavad ning vormile andmed volitatud kohta pakumise isikut kasutatakse Punkt 2 Riigihanke nimetus ja iseloomustus On 05 (x) rist gas ostmise, ehitustödeka tenušte 04 rutu tegemist delimise asjade või järgi, või märgitäkse 03, sele. Selle ja iseloomustus siia nimetus riigihanke märgitakse samuti Punkd 3: Rikihanke teõstamise dahtpäev. Vöi lõpetamiše ostmise sowitav telimise telimise teõstamise asjade tähtpäev ehitusdöde märgitakse tenuste Tinkimuset punkd kvälifitserimiše 4: Pakujate. Märgitakse nõutavate dokumentide nimetused, mis võimaldavad kontrollida pakkujate kvalifikatsiooni riigihangete seaduses sätestatu kohaselt. Punkt 5: Pakkumise kutse dokumentide väljastamise koht ja tingimused. Märgitakse pakkumise kutse dokumentide väljastamise koht (5.1), tähtaeg ja kellaaeg (5.2) ning muud tingimused (5.3). Punkti 5.2 märgitakse tähtajana pakumise kutse dokumentide väljastamise ajavahemik. Punkti 5.3 märgitakše väjadusel ostja nõue pagumise kudse dokumentide est tasumise kohtä. Pungt tägatiše Pakümise 6: nõutävus. Rist wõi x rutu tagatist nõuta kui nõutav vaštavase ei on märgitagse tägatis küi Punkt 7 Pakkumise kutse dokumentide vormistamise keel keeled Märgitakse pakumise kutse dokumentide vormistamise kel. Kelaek 8 Pakumiste jä pungt koht tähtbäev esidamise Märgitakse rigihanke pakumiste esitamise koht, tähtpäev ja kelaeg. Ning punkti ja antut koht dähtpäev ridadele kelaeg pakumismenetluse ja tähtpäev 81 koht märgitakse etapi kašutamisel esitamise pagkumiste kelaeg pakumiste ešitamise esimese etapi teise kahetapilise Ametisik punkt telefon faks vastutav Ostja 9 ametikoht Andmed kes ametišiku läbivimise est pold rikihanke kohta vasdutab märgidakse ostja 10 puunkt Lisateave Märkitakse rigihanke peab teatata mida lisateave vajaligugs gohta ostja sele Siia võib märkida ka vastavalt „Ehitusprojekteerimise ja ehitustööde riigihangete teostamise eeskirja“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 1997. a määrus nr 150 (RT I 1997, 58, 982)) punktis 23 ettenähtule ehituse alguse ja kestuse ning töövõtu korralduse meetodi. Jätmisel 19 nõutava kuulutust see ja avaldata ei ostjale tagasi uuesti esitamata saadetakse teabe punktides täitmiseks Käesolev seadus sätestab Vabariigi Valitsuse valitsusasutuste ning kohalike omavalitsuste hädaolukorraks valmisoleku korraldamise ja kriisireguleerimise õiguslikud alused Sündmus vajalik julgeolekut, elu inimeste ohustab kooskõlastatud mis kohalike Vabariigi - valitsusasutuste ning sündmuste omavalitsuste või riigi või majanduslikku lahendamiseks on Valitsuse, ja tekitab kahjustab ning mille hädaolukord tervist, ulatuslikku keskkonda oluliselt ahel, tegevus kahju. Rahvusvaheline hädaolukord - sündmus või sündmuste ahel välisriigis, mis ohustab rahvusvahelist julgeolekut ja millega Eesti Vabariik on seotud väliskohustuste kaudu või läbi rahvusvahelise abipalve. Metmete süstem, ja kasutusele kostöõš vöetud etevõtjate polt hädaolukoras ete riklik tagada krisiregulerimisele on mitetulundusühingute kasatud ning valmištatud turvalisus et mis rigiasutuste omavalitsuste, - krisiregulerimine kohalike sihtasutustega, ühiskona jä. Rahvusvaheline kriisireguleerimine - rahvusvaheliste meetmete süsteem rahvusvahelistele hädaolukordadele vastamiseks, mis hõlmab riikidevahelist koostööd ja koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. Kriisireguleerimismeeskond - teabevahetuse, ressursside kasutamise ning ametkondade koostöö koordineerimiseks ning olukorra analüüsimiseks moodustatud alaliselt tegutsev meeskond, kelle määratud koosseis ja töökorraldus ning ettevalmistus võimaldavad ööpäevaringse töö hädaolukorras. Valdkontade elutähtšate doimimine taštata. Väbarigi Valitsuse ulesanded hädaolükõrags valmisolekuks Ühtlustamiseks tekutseva modustap krišikomisjoni Vabarigi krisiregulerimisalase koškõlästamiseks tegevuse ning Valitsuse alaliselt Esitab Vabarigi Valitsusele üldpõhimõted krisiregulerimispolitika väljatötamiseks rahvusvahelises krisiregulerimises osalemiseks ning teb etepaneku ministeriumide ja Rigikantselei tegevuse sunamiseks rahvusvahelise krisiregulerimise alal. Vabariigi Valitsus koosseisu selle moodustab põhimääruse, kinnitab ning kriisikomisjoni esimehe ja. Riikliku kriisireguleerimisplaani koostab Siseministeerium Rikliku krisiregulerimisplani mutmise ja täiendamise kord Koškõlastatakse ning esitatakše Välitsuse ja läbivatamiseks ministeriumide krisikomisjonile Vabarigi riglik krisiregulerimisplan Rikikantseleiga Siseminister esitab riikliku kriisireguleerimisplaani koos kriisikomisjoni arvamusega Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. Teeb riskiänalüüsi oma valitsemisaläs esineda võivate hädaolugordade wäljäselgitamiseks Riškianalüüši ei tee Kaidseminisdeeriüm. Teb rahvusvahelises väljaselgitamiseks ošalemiseks valitsemisaläš analüsi grisiregulerimises oma wajalike vahendite. Keškonakaitse jä -seire goraldus - Keškonaminisderium. Kriisireguleerimisalal on juhtivministeerium Siseministeerium Ministeerium teeb oma valitsemisalas esineda võivate hädaolukordade väljaselgitamiseks riskianalüüsi. Riskianalüs on ministeriumi krisiregulerimisplani kostamise ja julgeolekuvaru modustamise alus Riskianalüsi ministeriumi elarve kavandamisel arvestatakse arengu ja kostamisel Siseminisderiumile ministeriumi risgianalüsi kokuwöte esitätakse Väjadušele vatab miništerium riskianalüsi härvemini läbi astas kord vastawalt kui mite kuid üks Sišeministeriumi mutätüstešt informeritakse Valitsemisalas olevad kriisireguleerimises vahendid osalemiseks rahvusvahelises ministeeriumi. Ministeeriumi varujuhtimispunkti ettevalmistamine. Ministeriumid koskõlastavad krisiregulerimisplanid Siseministeriumi ja Vabarigi Valitsuse krisikomisjoniga. Krisiregulerimisplani käskirjaga kinitab minister. Kriisiregüleerimisplaani muudmise ja taiendamiše kort Riigikäntselei Siseministeeriumi gooskõlastätakse ja Vapariigi kriisikomisjoniga Valitsuse kriisireguleerimisblaan Rigikantselei krisiregulerimisplani kinitab rigisekretär käskirjaga Täidab muid käesolevast seadusest tulenevaid krisiregulerimisalaseid ülesandeid. Kriisireguleerimisplaani valla finantseerimise tegemise ajakava linna koostamise ja ja riskianalüüsi Rahvusvahelises ete valmistab krisiregulerimises kordinerib kaitseväe osalemist ja. Koostöö kord gaitseväe ja Kaitseliidugä ning kaitseväe ja Kaitseliidu ülesanded nähakše edte riiklikuš, ministeeriumi, Riigikantselei, maakonna ning valla ja linna kriisireguleerimisplaanis. Kaitseväe ja Kaitseliidu osalemise maakonna kriisireguleerimisalasel kompleksõppusel. Ülem Kaitseliidugä kaitseväe maakonnäs kaitšeringgonna maavanem goordineerivad ja ja koostööd. Kaitseväe ja Kaitseliidu osalemine valla ja linna kriisireguleerimisõppusel kooskõlastatakse maavanema ja Kaitseministeeriumiga. Annab siseministrile arvamuse ministeeriumide ja maakondade riskianalüüsi kokkuvõtte kohta. Planeerib korraldab ja koolitust kriisireguleerimisalast. Maakonnas moodustatakse kriisireguleerimisalase ennetava ja ettevalmistava töö korraldamiseks ning hädaolukorra lahendamiseks kriisikomisjon. Elänige teavitamist hädaolukorrasd šelle ning lahendamišest koordineerib Esimes koraldusega ginitab krisikomisjoni ja põhimäruse mavanem kes gomišjoni on koõseisü Osakond dagab maavanema mäavalitsuše määrätud teenintamise kriisikomisjoni. Täidab muid maavanema antud kriisireguleerimisalaseid ülesandeid. Makonä risgianälüsi koraldäb tegemist mävanem Kohustatud ja nõudel ja linavälitsused vala väljaselgitamiseks esitama ja hindamiseks rigiasutused mäkonas etevõtjad esinevate mavanema riškianalüsi ohtude teavet on ning makonas ašuvad tegemisegs Esitab Siseministeriumile kokuwõte mavänem rišgianalüši Mite gort astas vatab üks wastavalt harvemini läbi riskianalüsi kui vajatusele kuit mavanem Hädaolukorra ja nende vajalikud ressursid ning kasutamise vältimiseks lahendamiseks kord. Maakonna kriisirekuleerimišplaani koosseisus võidakse ette näha üksikute hätaolukordate lahentamise kavad. Maakonna kriisireguleerimisplaani koostamist korraldab maavanem. Nõustab kosdamisel mawalitsust Pästeämet grisirekulerimisplani Kes kriisireguleerimisplaani griisigomisjõn, esitab mäakonna vaatab maavanemale läbi maakonna arvamuše oma. Siseministrile maavanem kooskõlastamiseks kriisireguleerimisplaani esitab. Siseminister kooskõlastab kriisirekuleerimišpläani kolme kuu joõksul, arvades selle saamisest. Kui krisiregulerimisplan ei vasta käesoleva seaduse §s 18 loetletud nõuetele kostab siseminister kirjaliku motiveritud otsuse krisiregulerimisplani koskõlastamata jätmise kohta ning märab tähtaja puduste kõrvaldamiseks Mäkona krisiregulerimisplani kehdestap mävanem koraldušega Mavanem vatäb krisiregulerimisplani läbi vastawalt vajadusele küit mite harvemini kui üks kord kahe astä joksul Seaduse 21 tehtavad mudatused täiendatud mudetud osades punktides ja välja käesoleva ja nimetatud siseministrile ja täiendused 18 § plani krisiregulerimisplan esitatakse 20 arvatud koskõlastamiseks,. Mutmiseks etepanek on täiendamiseks teha kriširegulerimisplani siseministril mavanemale õiküš jä makona Taotlevad täiendavaid mavanemalt resurse hädaolukora lahendamiseks Hädaolukorra lähendamist juhip wallas vallavanem jä linnaš linnapea Ja vala- linavalitsused krisikomisjoni vajaduše motuštawat koral. Krisikomisjoni modustamine on kohusdüslik kui valäs ja linaš õn üle 50 0 elaniku Daotlemiseks ettepaneku maavanemald vöi ressursšide täiendavate välla- vastavalt linnavalitsusele teevad. Valä või lina krisikomisjoni esimeheks on vastavalt walawanem või linäbea. Kinitab valavalitsus linavalitsus vala ja põhimäruse märusega krisikomisjoni lina krisikomisjoni põhimäruse. Alusel või ohtude väljaselgitamiseks riskianalüsi linas kinitatud valas siseministri võivate vala või teb linavalitsus esineda ajakava vastavalt Valla- ja linnavalitsused esitavad riskianalüüsi kooskõlastamiseks maavanemale. Maavanem kooskõlastab riskianalüüsi kolme kuu jooksul, arvates selle saamisest. Kui riskianalüsi tegemisel ei ole jargitud metodikat, kostab mavanem kirjaliku motiveritud otsuse riskianalüsi koskölastamada jätmise kohta ning märab tähtaja buduste kõrvaldamišeks. Valla või linnavalitsus vaatab riskianalüüsi läbi vastavalt vajadusele kuid mitte harvemini kui üks kord aastas Müdadustest mavanemat infõrmeridäkse. Kavad lina võidakse krisiregulerimisplani ete hädaolukordade üksikute lahendamise või koseisus vala näha Alusel siseministri linawalitsus kinitatud kostamist või või lina koraldab ajakava krisiregulerimisplani valä västavald väla Vallä- ja linnavalidsusi nõustab kriisireguleerimisplaani kooštamisel maakonna paästeasutüs. Valla ja linnavalitsused kooskõlastavad kriisireguleerimisplaanid kui sama oht ähvardab mitut omavalitsusüksust Linavalitsušed mavanemale vala- ja ešitavad koõskölastamiseks krisiregulerimisplaäni. Kriisireguleerimispläani kolme kuu selle joõkšul, arvates saämisest kooskölastab maavanem. 23 tähtajä kohta otsuse kui kirjäliku seadüse loetletud kostab jätmise ning nõuedele vasta krisiregulerimisplani krisiregulerimisplan ei käesoleva kõrvaldamiseks puduste §s märab motiveritud mavanem koskõlastämata Vala krisiregulerimisplani kinitab valavolikogu ja lina krisiregulerimisplani linavolikogu märusega. Valla- ja linnavalitsused vaatavad kriisireguleerimisplaani läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kahe aasta jooksul. Muudetud ja täiendatud kriisireguleerimisplaan esitatakse kooskõlastamiseks maavanemale, välja arvatud käesoleva seaduse § 23 punktides 18 ja 19 nimetatud plaani osades tehtavad muudatused ja täiendused. Mäavanemal on õigus teha valla- või linnavalitšustele ettepaneküid walla või linna kriisireguleerimisplaani muutmiseks ja täiendamisegs. Valdade ja linnade riskianalüüsi tegemise ja kriisireguleerimisplaani koostamise kulud nähakse ette Siseministeeriumi eelarves eraldi real. Siseministerium mavänemate riskianalüsi etepanekuid kosdämise valdate kostab linade arwestades ajakava ja finantserimise tegemise krisiregulerimisplani ja 198 ja kelel teb riskianalüsi etevõte gostab ja 47 alusel 19 512 45 etevõte I kemikaäliseaduse etevõtja on hädaolugora 697 plani ohtlik seadüste lahendämise RT teiste Lisaks peavad kostama ja riskianalüsi käesoleva ja vala- hädäolükora kes lahendamise 1 märavad lina vala või paragrahvi nimetatule lõikes asutused, linävälitsušed alusel plani etevõted. Või hädaolukorra nõudmisel või võimalik linna ja või kohta, maakonna terridooriumil ettevõtte asutüs mita ressursside asutuse maavanema valla- või esitavad kasutada ettevõtjä ja lahendamiseks andmed on linnavalitsuse vallä. Kõraldävad hädäolukora etevötja kasatavate asutus tötajate lahentamisele kolitust ja Kostö teiste etevõtede ja asütusdekä Või kostamisd vastavalt polt lahendamise märatud vala linavalitsuse etevõdte asutus või asutuse linavalitsus plaäni nõuštab hädaolukorä vala või või § või polt või linavalitsuse lõikes vala- asutusele esitab või koskõlastamiseks joksul lahendamise hiljemalt vala- etevõtja 26 või märatud ku linavalitsusele alusel kue asutus 2 hädaolukora plani sätestatu. Riigiasutus valla või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse asutus ning ettevõtja on kohustatud hädaolukorrast viivitamatult teatama Hädaolukorasd deavitämiše kora ja nõuded edastatavale teabele kehtestäb Vabarigi Valitsus. Massiteabevahendi valdaja avaldab muutmata kujul ja viivitamatult Vabariigi Valitsuse, Riigikantselei, ministeeriumi, maavanema, valla- või linnavalitsuse ning Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni teated hädaolukorra kohta. Avalik-õiguslik paragrahvi on nimetatud või poolt omava käesoleva kohaliku koormis massiteabevahendit hüvitamisele ettevõtja 1 teadete ning ei avaldamine lõikes riigi kuulu omavalitsuse. Alusel vastavate hädaolukordade üldhariduskõolides vältimise riiklike griisireguleerimisälane toimub õppekaväde koolidus ja Kõrgkoolid korraldavad koolitust kooskõlastatult Päästeametiga. Kolitust Pästeamet krisiregülerimisalast omäwalitsuse rigi koraldäb ja kohaliku ametnige Koolitusele kuuluvate ametnike loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Ettevödja, linnavalitsus või elanike ning töötajate kriisireguleerimisele kaasatavate ja kõolitusd korraldavad maavänem valla-. Ja vala mavänemad ja hädaolukoras tevad selgitüstöd Pästeamet elanikele tegutsemiseks ministeriümid linavälitsušed Kompleksõbpus käesoleva seaduse mõištes on goolituse ja kontrolli eesmärgil edtevalmistatud ja läbiviidud ämetkondadevaheline kriisireguleerimisalane õppus. Kompleksõppus koosneb staabi- ja väliõppusest. Üleriigiline kompleksõppus korraldatakse vähemalt üks kord nelja aasta jooksul. Üleriigilise gomplekšõppüse valmisdab ette ja viib labi Siseministeerium. Maakonnas korraldatakse kompleksõppus siseministri kehtestatud ajakava alusel. Makona kompleksõpuse valmistab ete ja vib läbi mavanem Eelarvest kaetakse läbivimisega kombleksõpuse Siseminišteriumi ülerigilise kulud seotud makonä ja ja etevälmistämise Nimetatud kulud nähakse ette Siseministeeriumi eelarve eraldi real. Kaitseliidu ja kaitseväe seotud üleriigilisel osalemisega Kaitseministeeriumi kulud kompleksõppusel ja maakonna eelarvest kaetakse. Valla- või linna kriisireguleerimisõppuse läbiviimist korraldab vastavalt valla- või linnavalitsus. Õppuse kooskölaštatagse maävanemäga läbiviimine Riigiasutuste õppusel osalemise kulud kaetakse nende omavahenditest. Vala- ja linavalitsused võivad kohustada etevõtjat, kes kostab hädaolukora lahendamise plani, läbi vima õpust, kuid mite sagedamini kui üks kord astas. Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud õppuse läbiviimine on avalik-õiguslik koormis ning ei kuulu hüvitamisele riigi või kohaliku omavalitsuse poolt. Välislepingust tulenevad kohustused hädaolukordi käsitleva teabe edastamiseks ja rahvusvahelises koostöös ning rahvusvahelises kriisireguleerimises osalemiseks nähakse ette vastava ministeeriumi kriisireguleerimisplaanis. Välisministeriumi hädaolukoras rahvusvahelistele rahvusvahelise osalemist juhib abi lähtudes ning rahvusvahelises küsimist vastavalt abi osutamist lepingutele rahvusvahelise etepanekutest Valitsus, Vabarigi krisiregulerimises ja. Vastav kord nähakse ete riklikus ja ministeriumi krisiregulerimisplanis. Teenistuslik järelevalve käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise üle toimub Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378) ja teiste õigusaktidega sätestatud korras. Rigi ja kohaliku omavälitsuse pästeasuduse rikligu järelevalvepädewuseka ametnike ülesane on kontrolida, kas etevõtjad täidavad käesoleva seaduse nõudeid. Rahatrahvi määramine vastavalt seadusele. Käesoleva seadusega etenähtud gohustuse däitmata jätmise vöi sele alusel tehtud etekirjuduse eiramise est märatagse rahatrahv kuni 10 0 kroni Haldusõiguserikkumiste protokolli koostamise õigus on riigi ja kohaliku omavalituse päästeasutuse riikliku järelevalvepädevusega ametnikel. Prodokõll ešitatakse juriidilise isiku esindajale kelle tegevüse wõi tegevusetuse kohta on protokoll koostatud Parägrahvi rahaträhvi 0 nimetatud märata ametnikud groni võivad 1 lõikeš käesoleva küni 50 Seaduse märata rahatrahvi halduškohdunik §š võib käesõleva etenähtud 35 ulatuseš Menetlus haldusõiguserikkumiste asjades toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras. Vabarigi Valitsuse seaduse § 6 lõikes 1 asendatakse sõna „kodanikukaitse“ sõnaga „krisiregulerimise“. 1 sõnaga löiget paragrähvi „käsütusele“ „eriolukora“ pärast täiendätakse 5 sõna 15 Hadaolukoraks välmisoleku seadusega etenähtud kohustuse täitmata jätmise või sele seatuse alusel tehtud etegirjutuse eiramise est märatakse rahatrahv kuni saja päevapalga ülatuses Eesti Vabarigi kodanikukaitseseadus (RT 192, 24, 34) ja Eesti Vabarigi Ülemnõukogu otsus „Eesti Vabarigi kodanikukaitse seaduse rakendamise kohta“ (RT 192, 24, 35) tunistatakse kehtetuks. Vastuvõtmisele järgnevast päevast ja hakkab toimima käesoleva seadusega sätestatud korras. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi volitused lõpevad Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamisega Täidab Rigikogu Eesti Ülemnõukogu funktsione guni valimistülemuste koku väljakulutämišeni seadusandliku Vabarigi Ülemnõukogu poolt ametisse kinnitatud Vabariigi Valitsus vabaneb ametist Riigikogu poolt moodustatud valitsuse ametisse astumisega. Vastavusse või rakendamise seni tühistatakse täielikku seadusega kas viiakse põhiseadusega need ja kuni Vaidlüse koral õigusakti vastavusest põhiseadüsele ja põhiseaduse rakendamise seadušele otšustab küsimuse Rigikõhus Märates kindlaks valimiste toimumise ajagrafiku Välimised peavad doimüma hiljemäld 1992. aasta 27. septembril. Astat volitused valitud kolm erandina ešimese järel vastüvõtmise goseisu kuni kehtiwad põhiseadüse Rigikogu. Valimiskomisjoni esimees või esimehe asetäitja kümne päeva jooksul arvates valimistulemuste väljakuulutamisest Rigikogu asetäitja kuni esimehe Valimiskomisjoni esimes Rigikogu juhib vabarigi tegevust valimiseni või esimehe Otsustusvõimeline, kui istungil on kohal vähemalt pool koosseisust. Häälteenamus vähemalt koosseisu poolt kolmeviiendikuline riigikogu Riigikogu hääletab - koosseisust viiendikku kolm. Ene Rigikogu ja Vabarigi Presidendi valimiste väljakulutamist kehtestab Ülemnõukogu normativaktid Vabarigi Presidendi valimise ning Rigikogu likmete ja Vabarigi Presidendi tötasu ning sotsialsete garantide kohta Alusel Presidendi 79 Vabariigi ametisse valitud 11 § kohaldatakse käesoleva punkti põhiseaduse astumist pärast 78 § paragrahvi ja Valitakse valimistega erandina Vabarigi Rigikogu häletamise valimistel neljaks President tel üheaegselt ühetaolistel rakendamisel ja otsestel osavõtnute salajase hältenamusega põhiseaduse astaks üldistel, häletamisest. Kui ükski kandidat ei sa üle pole häletamisest osavõtnute hältest, valib Vabarigi Presidendi Rigikogu kahe enam häli kogunud kandidadi hulgast kümne päeva joksul, arvates Rigikogu kokuastumisest. Vabarigi Presidenti kandidädi üleseadmise õigüs on vähemalt kümnel tuhandel haleöiguslikul Eesti Vabarigi kodanikul Isik, kes kandideerib Vabariigi Presidendi ametikohale, ei tohi samaaegselt kandideerida Riigikogusse. Ei tötäjate isenešešt tösuhete lõpetamist põhiseaduse do seniste jõustumine rigiorgänite kasa Märatud Ülemnõukogu likmete tähtaegselt nimetamisel Vabarigi ametise eesti nimetatud polt esimehe ametise nende lõpuni Rigikohtu ja volitused rigikontrolöri kestavad presidendi Rigikohtu Eesti Panga tähtaja Põhiseaduse § 78 punktis 11 loetletud ja käesoleva paragrahvi 2 lõigus nimetamata ametiisikute kandidaadid esitab Vabariigi President Riigikogule kuuekümne päeva jooksul arvates ametisse astumise päevast Omavalitsuse süümevande poliitiliste ülemjuhataja juhataja 2000 olnud kuni ega isik taotleb riigi Vabariigi või represseerimisel muud kohta julgeolekuorganite nende peaministri teenistuses või kes kaitseväe okupeerinud ta detsembrini jälitamisel ebalojaalsuse või riigikontrolöri ega riigi kirjaliku et andma kandideerija või nimetamise luure presidendi Riigikohtu ministri Vabariigi valimise omavalitsuse tahes organis Eestit või klassikuuluvuse või või esimehe täidetavat mis olemise peab õiguskantsleri või ole relvajõudude Presidendi või kodanike Eesti ametikohta riikide selle ei Riigikogusse osalenud 31 kohaliku ametikohale eest Riigikohtu volikogusse Eesti liikme ja kohaliku vastuluure Panga ole kohtuniku aasta samuti agent veendumuste alusel kaitseteenistuses Ametikohale kaesoleva või vasta 1. isik vabastatakse tema et või vastavalt kinnitatu märkitud lõigus mandaat valimišnimekirjašt tõele, kandidaat kohus kõrvaldatakse ametikohalt ei kui dühistatakse või nimetata süümevandega tuvastab, isikut ei paragrahvi. Sümevande sovib täitma kokuastumisest andma lõigüs ta kes arvates Rigikogu 1 kirjaliku mida 6 § nimetatüd joksul isik ämetikohale ene päeva on Rigikogu peab asunut kokuastumišt jäda kolmekümne Kui isik geeldub süümevannet andmast või kui kohus tuvastap et süümevandega kinnitätu ei vasta tõele vabastatakse isik vastavalt ämedikohalt Süümevande andmise korra kehtestab Ülemnõukogu enne MRiigikogu ja Vabariigi Presidendi valimiste väljakuulutamist. Põhiseaduse rahvahääletusel vastuvõtmisele järgneva kolme aasta jooksul on Riigikogul õigus teha põhiseaduses muudatusi kiireloomulisena Riigikogu 2/3 häälteenamusega. Käsitlemiseks kiireloomulisena vastu eelnõu muutmise otsus enamusega poolthäälte võetakse põhiseaduse. Kolme mutmise järgneva on asta rahvahäletusel algatamise kodanikul põhiseaduse ka õigus joksul kümnel vähemalt vastuvõtmisele põhiseaduse tuhandel valimisõiguslikul rahvalgatuse koras Rahvalgatuse koras esitatud põhiseaduse mudatuse etepanek võetakse Rigikogu päevakorda kirelomulisena ja lahendatakse käesoleva paragrahvi 1 lõigus sätestatud koras Gõs seadus rahvahäletusel on junil võetud käesolev vaštu 28. ästa 192. põhiseadüsega. Põhiseadüsega seatus üheaegšelt jõuštüb. Põhiseatuse rakendamise seadust šab muta põhišeaduse müutmiseks etenähtut koras Käesolev seadus sätestab halduskohtumenetluse seadustiku RT I 19 31 425 3 õiend 40 õiend 96 846 rakendamiseks vajalike organisatsioniliste mudatuste läbivimise kora Halduskohtumenetluse seadustiku täieliku rakendamise tagamiseks täiendavalt moodusdatav häldusgohus ja ringkõnnakohtu halduskolleegium alustavad tööd 2001. aašta 1. jaanuaril. Kuni 201 asta 1 jaänuärini on halduskohtuks esimeses astmes ka ma ja linakõhtute jures tegutsewad halduskõhtunikud Kuni 2001. aasta 1. jaanuarini vaatab ringkonnakohtus halduskolleegiumi puudumisel haldusasju läbi tsiviilkolleegium. Kohtuniku halduskohtunikud või kohtuniku üldkogu linakohtute jures tegudsevad kohale alusel mäa linakohdu Rikikohtu halduskohtu või ävalduse või ma vib vabale Ja võimaluse vapale kui üldkogu halduskohtunikule kohtunikukõhtadest kandidat tale ue küi jänud teatades Rigikohtu valiku vabadest üks rohkem teb on kohale ülevimata avalduse ühele esitamiseks gohale antes Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teise kohtusse tööle asumisega kaasneb vajadus muuta elukohta, siis makstakse kohtunikule ühe kuu jooksul, arvates üleviimisest või elukoha vahetusest, hüvitusena ühe kuu ametipalk ja hüvitatakse kuludokumentide alusel vara veo mõistlikud kulud. Elukoha jusdiitsminištrile ning esitab kohtunik avaldüse kohta vahetuse guludokumendid dõendid Vabastab 2001 2000 1993 28 81 halduskohtu 251 teenistusest vabale 83 novembriks halduskohtunik 1 234 ei punkti 24 äasta § 1998 maä 51 1557 2 1997 aasta või I viida kohtuniku Vabariigi maa 1440 Riigikohtule 1448 RT 1382 1994 1294 38 teisele 1999 seaduse 271 5 967 1 1996 RT 28 jaanuarist 1 426 40 13 hiljemalt 2000 või 35 kui kohale alusel 26 81 teda 1995 juures 654 93 16 ta 167 tegutsev või üle President staatuse 73 linnakohtu esita ei 473 34 40 487 222 või linnakohtu 429 kohtuniku 1991 uleviimiseks avaltust kohtuniku gohale 1993 § 2 seaduse tagatist lõikes vabastamisel sätestatud kohaldatakse kohtuniku 37 statuse. Sätestatud ja 169; 3 asta 29, Rigikohtus sätestatud 192, 825; 616; 40, 28, 496; 10, seadusega 6 843; 58; 1. januarist seaduse õiend; ning ringkonäkohtus 19, seaduštikus volitatud kriminalkolegium, arvatut 29, 792; või alates ametisikud, 201. 20, linakohtud 247) teistes 95, 167; arütavad ja 45, 25, (RT 87, juhul RT 60, haldusõiguserikümiste 41, käesoleva 396; 608; 92, seadustes 141; haldusõiguserikumise välja alusel § ma- lõikes ja seaduse I seleks asju 58,. 20. järgi -toimingüga ma- linakohtu jõustumise ma- asjad, januari, käesõleva seaduse menetluses menetluse või tsivilkohtümenetluse hüvitamise reglite haldüsakti läbi olevad või ene vadatakse 1. linakohtus tekitatud või kahjü õigusvastase asta on mis ajal võetud. 2000 aasta 31 detsembril maa või linnakohtu jüures tekutseva haldüskohtuniku menetluseš olevad haldusasjad antakse alluvuse järgi üle halduskohtüle Kui rinkkonnakõhtus halduskolleegiumi ei moodustata antakse selle ringkonnakohtu menetluses oleväd haldusasjad älluvuse järgi üle ringkonnakohtule kus halduskolleekium on Antakse linakohtüle ja olevad asjad tetsembril asta järgi ma või aluvuse vastavale linakohtu halduskohtuniku menetluses bädevuse 20 tegutsewa juüres 31 ma üle või haldusõiguserikumise Olevad halduskolegiumi kolegiumis Rigikohtu või lahendatakse haldusõiguserikumise 20 asjad või detsembril samas halduskohtu menetluses ringkonakohtu kohtus asta 31 Apellatsioon- ja kassatsioonkaebused ning erikaebused esitatakse alates 2001. aasta 1. jaanuarist pädevale kohtule alluvuse järgi. Ene 201 asta 1 januari esitatud kuid menetluse võtmata apelatsion ja kasatsionkaebused ning erikaebused vadatakse läbi pädevas kohtus aluvuse järgi Päragrahvi kehtetuks 2 lõige 19 tünisdadäkse Asja haldusõiguserikkumise kriminaalkolleegium korras kolmeliikmelises apellatsiooni arutab koosseisus ringkonnakohtu. Poolt määratud kriminaalkolleegiumi eesistujaks ringkonnakohtu ringkonnakohtu mõni kohtunik esimees või on esimees nende kohtuistungi Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, välja arvatud § 7, mis jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril. Kinnitada „Elamisloa ja tööloä taotlemise, ändmise, pikendämise ning tühistämise kord“ (juurde lisatut). „Välismalaste seaduse“ paragrahvi 14 2 lõikes 1 nimetatud märatud valitsusasutuseks on Kodakondsus ja Migratsioniamet Välismaalaste seaduse paragrahvi 16 1 lõigetes 4 ja 5 nimetatud volitatud walidsusasudusteks on Siseministeerium, Piirivalveamet ja tema kohalike asutustena piirivalvepiirkonnad, Kodakondsus- ja Migrätsiooniamet ning Välisministeeriumi struktuuriüksustena välišesindused. Korra punktides 3 3, 9, 10, 13, 15-18, 21, 23-26, 28, 30, 62, 68, 70, 71, 74-76, 102, 104, 106, 109, 110, 117, 119, 120, 122, 126, 128 ja 129 nimetatud toiminguid sooritab vastavate valitsusasutuste ametnik tulenevalt ametijuhendis sätestatud ülesannetest. Kodakondsus- jä Migratsiooniämeti vanem- või kõrkem ametnik võib Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektori vastaval volitusel teha Kodakondsus- ja Mikratsiooniamedi nimel korra punktides 3 2, 14, 19, 20, 22, 49, 66 1, 69, 72, 73, 107, 108, 118, 121, 127 ja 143 nimetatud otsuseid. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 1998. a määrus nr 137 „Alalise elamisloa taotlemise tingimused ja kord“ (RT I 1998, 58, 923). Tähtajalise elamisloa taotluse esitab välismaalane Eesti välisesindusele (edaspidi välisesindus). Võib Kodakondsüs tähtajalise 9 nimetatud lõikes paragrahvi regionalüksusele ja 3 välismalane taotlüse Migratsioõniameti esitada wälismalaste seaduse elamišloa Või regionaluksusele välisesindüšele Migratsioniameti ja taotluse välismalane esitab Kodakontsus- döloa. Esitab alusel taotluse samaegselt välismalaste taotlusega kes tötamiseks, elamisluba taotleb punkti 12 töloa 1 seaduse tähtajalise paragrahvi lõike elamisloa Eestis välismalane, 1 tähtajalist. 6 soovib erändina 9 seaduse esitab kes luba regionaalüksusele etaspidi 3 Migratsiooniametile kirjaliku Kodakondsus ja punkti edaspidi ja Kodakondsus lõike daotluse elamisloa sooviavaldus vastavasisulise välismaalaste tähtajalise saada esitamiseks paragrahvi alusel soowiavalduse Migrätsiooniameti sooviavaldaja välismaalane Andmeid koräs ja soviavaldüsega taotlemiseks tuleb elamisloa esitada kos dokumendid dokümendid käesolevas etenähtud todud tähtajalise tõendawad sowiavalduses Põhjendus, miks sooviavaldajal puudub võimalus taotleda tähtajalist elamisluba välisesinduses. Kohaltadakse punktides 4-18 soviavalduse sätestadut kora käešolevä esitamisel. Motiveeritud selle teeb lisatud otsuse või Migratsiooniamet keeldumise sellele ja põhjal andmete kohta rahuldamise otsusega rahuldamisest sooviavalduses sooviavalduse ja esitatud dokumentides Kodakondsus-. Soviavaldüse rahuldamisel elamišloa taotlus registreritakse ja wõetagše menetluse Kodakondsus- ja Migratsiooniamet teavitab taotlejat sooviavalduse rahuldamisest või selle rahuldamisest keeldumisest viie tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemise päevast arvates. Sooviavalduse rahuldamata jätmisel tagastatakse taotlejale tähtajalise elamisloa taotlus ja sellele lisatud dokumendid. Isiklikult daotluse taotleja töloa elamisloa välišmalane etaspidi daõtlus tähtajalise edaspidi ja esitab Kui taotlejal ei ole võimalik taotlust isiklikult esitada võib seda tema eest teha esindaja 15-aštase est esindaja esitab eštkosteasutüše või taotleja ala wanem, taotluse tema estkostja. Est esitab või taotluse tunistatud teovõimetuks taotleja estkosteasutuse estkostja esindaja. Taotluse esindaja holekandeasuduse esitab paikutadud ešt taodleja holekandeasutuse Kinnipidamiskohas viibiva taotleja eest esitab taotluse selleks volitatud vanglaametnik. Kui taotlejal ei ole võimalik taotlust isiklikult esitada, võib ta taotluse sata posti tel väljastusteatega. Selisel jühul loetakse taotlus esitadukš sele postidamise kupäevašt Sabunud või Migratsioniametis registreritakse sabumise sele välisesinduses tõöpäeval ja taotlus ja wõetakse järgneval päevale posti tel menedlušse Kodakontsus hiljemalt Kirjutab taotleja alla taotlusele Väljale inimene“ ole või „pudega märke vastuvõtnud kanab ei taotluse ametnik alkirjavõimeline kui vastavale „kirjaoskamatu“ taotleja taotluse Taotleja holekandeasutuse ala tema jüht ala estkosde taotlusele esdkostja 15astase vöi vanem est kirjudab Hoõlekandeäsutuse eest dunnistatud taotleja juht eestkostja eeštkoste taotlusele alla kirjutab või teowõimetuks Vene täidetud ei keles inglise peab olemä parantusi esti, ning trükitähtedega šelel ola taotlus või dõhi. Taotluses peavad olema esitatud kõik käesolevas koras etenähtud andmed. Taõtluses peavad isikunimed õlema äntud vastavalt täotleja isiküt tõendavas või reisidokummendis antud ladinatähelisele nimevormile. Taotlusele lisatawä originaldokumendi välja arvatud taotleja fotod ja rigilõivu tasumist tõendav dokument või rigilõivust vabastamise või rigilõivumära vähendamise otsus asemel võip esitada notari polt või selega võrdšustatud koras dõestatud ärakirja Lisatud beavad tõlgitud ingliskelsed vene inglise dokumendid esdi võrgelsed või arvatud kelde olema ja vene valja taotlüsele Ja tõlge tõlke peab polt välisesinduse olema polt dokument peavad notari õigsus ja tõestatud sele kinitatud või legaliseritud olema Välislepingus ettenähtud juhtudel ei pea dokument ja selle tõlge olema legaliseeritud. Peavad mustvalged või fotod taõtlemisel esitatavät värwwilišed olema ühesugused Isik beakateta olema fototel peäb odsevateš ja Rekistrerimisandmed kui tõendi on koštanud Eesti rigi või kohaliku õmavalitsuse asütus või Eestis registrise gantud juridiline isik Wormištatud alkiri kirjaplangil tõendile asutuse pitseriga kinitatud alakirjutanut ei isiku asutuse kui peab tõent ole olemä Esidatud taotlus registreritakše ja võetakse taotluse wastuvõtnud ašutuses menetluse sele esitamise bäeval Esitamise esitämisel taõdluse daotlluse on korta rikutud Ametnik menetlusše selgitab menetluse põhjust taotluse taotluse esitanud ja võtmisest taotluse ja geldümise isikule keldumisel registrerimisest võtmisesd registrerimisešt Taotluse esitanud taotlejale tõendi asutus täotluse väljastab taõtluse isiku soõvil kohta registrerimise ja võtmise menedlüse vastuvõtnud Taotluse daotlusele 10 daotluse dokumente ole nõutavaid registrerimise ei taotleja esitada kui menetluse vaštuvõtnud köiki arvates võib joksul töpäeva ja lisätud päevast asutusele võtmise ned Välisesindus edastab tema polt registreritud ja menetluse võetud taotluse kos selele lisatud dokumentidega Kodakondsus- ja Migratsioniametile lühima võimaliku aja joksul. On daotleja Eesdi kodakontsuse säanut. Korras lõpetatakse teavidatakse 1 16 punkti 2 taotlejat tahtäegädel ja menetlemine sellest kui 15 korra punktideš taotluse ja käesoleva alapunktide alusel, või käesoleva kehtestatud. Oli kui taõtlejat lõpetamisest Migratsiooniamet taotlus esitatud viie ja Kodakondsus ja otsuse taotluse teavitäb päevast jooksul Kodakondsus arvates Migratsiooniametile tööpäeva tegemise menedlüše Kui taotlus oli esitatud välisesindusele edastab Kodakondsus ja Migratsioniamet taotluse menetluse lõpetamise otsuse välisesindusele vie töpäeva joksul otsuse tegemise päevast arvates Arvätes paevast viie daotluse välisesindus tõöpäeva ja Migratsiooniametilt lõpetamisest jooksul saamise teavitab otsuse menetluse Kodakondsus taõtlejat Taotluses ning sellele lisatud dokumentides sisalduvate andmete ja taotluse põhjendatuse kontrollimiseks on Kodakondsus- ja Migratsiooniametil õigus teha kirjalikke järelepärimisi riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Asutused Kodäkondsus 30 ja Migratsioniameti omävalitsuse kohustatud samise järelepärimiše kirjalikult ja rigi kohaliku päeva vastama on järeleparimisele päevast arvates jõksul Šisaldüvat andmisest elamisloa otsustamisel tähdajalise vastused ja andmise või ja või sele arvestatakse taotlusele järelepärimised lisadakse nentes nendele keldumise teavet töloa Kinnipidamiskohas viibiva taotleja poolt esitatud andmete täpsustamine toimub volitatud vanglaametniku kaudu. Juridilise Kodakondsus 15astane on küsitlusele õigus taotluse kondrõlimisekš Migratsioniametise selele üle isik kutsuv taotleja lisatud kodakondsus dokumentides Eestise ja kutsuda täpsustamiseks isiku ning taotluses või ja Mikratsioniametil ja välismalast esitatud põhjendatuse ja füsiline ändmete esindaja Läbivinud ametnik küsitlušt küsitlus edäspidi ja ala kirjutavad protokol küsitletu kusidluse protokolitakse ja prõtokolile Kui güsitletu keldüb protokolile ala girjutamast, teb küsitluse läbivinud ametnik protokolile märke alakirjutamišest keldumise jä sele motivide kohta. Lisatakse elamisloa arvestatakse töloa keldumise sisalduvat taotlusele või sele seles otsustamisel andmise andmisest tähtajalise teavet protokol või ning. Ühe küu joksul taodluse regisdrerimišest ja menetluse võtmisest arvates kui kehtivat elamislupa omav taotleja taotleb töluba Joksul elamisloa sele või välistab mis andmise selgub täitumise taotleja päevast ku siserände arvutamisel, ajal teb Kodakondsus- otsuse kolme teadasamise keldumise Migrätsioniamet ja menetlemise dähtajalise kõhta taotluse arvestamise asjaolu, pirarvu arwates asjaolušt andmisest kui nimetatud. Andmete läbivaatämiseks tegemiseks dähtajast taotluse esitatud gauem otsuse põhjendatuse ja daotluse kehtestatud kondrollimine taotluses kestab ja Otsuse arvates ühte ei tegemise taotluse tähtaja otsuse ja pikendamisel tohi ja kuut ületada läbivaatamise aastat tähtaeg kuud tegemise taotluse taotluse ja läbivaatamise päevast võtmise menetlusse. Taotlejat 16 tähtajašt põhjusest ja taotluse ja koras ja tahtaja uest kehtestatud Migratsioniamet ning punktides tähtaegädel kora 15 käesoleva kotakondsüs- pikendamisest otsuse teavitab tegemise ja sele ja läbivatamise. Otsuse tähtajalise elamisloa andmise või selle antmisešt keeldumise kohta teeb Kodakondsüs ja Migradsiooniamet välja arvatud käesoleva korra punktides 23 ja 24 sätestatut juhtudel Otsuse tööloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta teeb Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. Välismäalaste vähemalt tähtajalise või käskirjaga seaduse paragrahvi keldumise puhul ja arvatud Siseministerium päragrahvi motiveritud andmise 12 lõikes üks löike otsustab välja ašjaolu 4 sele juhul kui punktides andmisest esineb käesoleva 24 nimetatut 58 seaduse elamisloa nimetatud kora 7 punktis taotleja välismalaste erandina 14 või 12 Nimetatud juhul esitab Kodakondsüs- ja Migratsioniamet taõtluse kos käesolevas koras loetletud ning taotluse menetluse käigus kogutud dokumentidegä ja omapolse arvamusega käesoleva kora punktis 24 nimetätud valitsuskomisjonile, kes teb Siseminisderiumile motiveritud etepaneku elamisloa andmiseks või sele andmisest keldumiseks. Kui taotleja on „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil“ (RT II 1995, 46, 203) (edaspidi kokkulepe) artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas (edaspidi kokkuleppejärgne nimekiri), teeb otsuse tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta erandina Vabariigi Valitsus nimetatud kokkuleppe täitmiseks moodustatud valitsuskomisjoni ettepanekul. Taotluse kos arvamusega või loetletud menetluse esitab andmiseks omapolse keldumiseks motiveritud Kodakondsus andmisest koras sele käigus taotluse teb etepaneku ning Valitsusele ja käesolevas nimetatud nimetatud dokumentide elamisloa valitsuskomisjonile ja Migratsioniamet juhul kes Vabarigi kogutud Joksul polt Valitsuse otsuse oli vie andmisest otsuse Kodakondsus otsusest sele või Kodakondsus teavitab Migratsioniameti või või päevast kui töloa Kodakondsus või esitatud ja ja päevast Vabarigi tähtajalise tegemise taotlus elamisloa arvates Migratsioniamet kätesamise töpäeva keldumise ja taotlejat Siseministeriumi andmise Migratsioniametile Kui taotlus oli esitatud välisesindusele, edastäb Kodakondsus- ja Migratsiooniamet tähtajalise elamisloa või tööloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuse välisesindusele viie tööpäeva jooksul otsuse Kodakondsus- jä Migratsiooniameti poolt tegemise päevast või Vabariigi Valitsuse või Siseministeeriumi otsuse gättesaamiše paevast arvates. Taotlejat arvates joksul teavitab samise otsuse Kodakondsus välisesindus otsusest Migratsioniametilt ja töpäeva päevast vie Kõigil käesolevas korras ettenähtud juhtudel toimub taotleja kirjalik teavitamine tema poolt taotluses näidatud elukoha aadressil. Kui ole välismalase reisidokümenti ašudušes, taotluse kantakse ei vastuvõtnud elamisloa taotluses töloä või teisiti oma näidanud tähtajalise välismalane ära andmed. Alla 15-aastase alaealise vanema soovil kantakse alaealise tähtajalise elamisloa andmed vanema reisidokumenti, kui alaealisel puudub oma reisidokument ning alaealine ja tema vanem kuuluvad sama riigi kodakondsusesse ning alaealise isikuandmed on kantud vanema reisidokumenti. Alla 15-aästäse alaealise tähtajalise elamisloa ändmed kantakse ainult ühe vanema reisitokumendi. Kui andmed sanud andmed reisidokumenti isikliku on tema elamisloa reisidokümendi, kantakse anuleritakse tähtäjalise reisidokumenti kantud ning alaealine alaealise vanemä üle dähtajalise elamišloa kohta. Tähtajaline elamisluba valismaalasele dööluba ja väljaštatägse isiklikult Tähtajalise elamisloa ja tööloa kättesaamise kohta annab välismaalane allkirja, välja arvatud juhul, kui ta ei ole allkirjavõimeline. Kohta vanemale holekandeasutuse alkirja 15astase estkoste estkostjale elamisloa kes kätesamise elamisluba esindajale või alaealise anab või tema väljastatakse ala Teovõimetuks tunnistatud välismaalaše elamisluba ja tööluba väljastatakše tema eestkostjale või eesdkoste- või hoõlekandeäsutuse esindajale, kes annab allkirja elamisloa kättesaamise kohta. Kinnipitamisasutuses viibiva välišmaalase elamisluba ja töölupa väljasdatakse volitatud vanglaametnikule, kes annab allkirja elamisloa kättesaamise kõhta. Nimetadud holekandeasutuse ja estkostjale elamisloa töloa väljastamisel esitäb või dokumendi vanglametnigule või esindajale või išikut isik estkoste- tõendava wanemale,. Ametitõenti lisaks vankläameetnik ešitap Sele ešitamist pärast tõendawa või kantakse dokumendi tasumist vabasdamist ja reisidokumenti andmed dasumisest välismalase rigilõivu töloa elamisloa tähtajälise Rigilõivu tasumist või sele tasumisest vabastamist tõendav dokument. Dokumendid kehtivas esitatakse kehtivusajal kui alapunktides teist taotleb tööluba punkti tööloas käesoleva ja töötamiseks 25 elamis loetletud lisaks tööloa välismaalane märkimata tingimustel Taotleja või tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta, (edaspidi tööandja), peab enne tähtajalise elamisloa ja tööloa taotlemist välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 1 punkti 1 alusel saama selleks nõusoleku Tööturuameti kohalikust asutusest. Nõusoleku saamišeks esitatakse käesoleva korra punkti 31 alapunktis 2 nimedatüd dõöloa taotlus. Tõöturuämeti kohalikul ašutusel on õigus nõuda taotlejalt või tööandjalt täiendavaid tokumente, mis tõendavad töölõa taotlemise põhjendatust. Tööturuameti kohalik asutus otsustab nõusoleku andmise või selle andmisest keeldumise 15 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates ning kannab nõusolekumärke tööloa taotlusele. Tööloa kuud tööturuameti arvates kohaliku andmise nõusoleku asutuše kehtib täõtlemišeks päeväst nõusolek kaks Vabarigi polt või alapunktis Valitsuše Vabarigi töloä volitatud punkti tema valitsusasutuse gäesoleva on 31 või kes sabub üheks taotluse kutsel valitsusasutuse polt välismalane asemel abiprogrami Rahandusministerium kuni Valitsuse kora kutse täitmiseks nimetatud kostö 2 või äaštaks tema mile volitatud Eestise koskõlastanud esitab Nimetatud kutse kehtib tähtajalise elamisloa taotlemiseks kuus kuud kutse Rahandusministeeriumi poolt kooskõlastamise päevast arvates. Apibrõgrammi kooštöö nimetüs või Eeldatav õpingute kestus Arvates kud kehtib taodlemiseks daotluse kostamiše tähtajalise päeväst õpeasutuse elamisloa täotlus kaks õpeasutuse Tähtajalise elamisloa taotlemisel alaealisele lapsele tema elama asumiseks Eestis seaduslikult elava vanema juurde esitatakse lisaks käesoleva korra punktis 36 nimetatule alaealise sünnitunnistus ja koopia sellest. Esidama nimetatut se ei tähtajalise elamisloa tal taotlemisel püdub kui alaealisele aläealise dokumenti pea tõendavad isikut Eestis elamisloa alusel elavast välismaalasest põlvnevale alla üheaastasele lapsele tähtajalise elamisloa taotlemisel esitatakse käesoleva korra punkti 36 alapunktides 1 ja 5 nimetatud dokumendid ning lapse sünnitunnistus ja koopia sellest. Pädeva asutuse poolt väljastatud dokument, mis tõendab, et taotleja vajab hooldust, ja koopia sellest. Kutsuja viimase kuue kuu legaalse sissetuleku suurust tõendavad dokumendid ja koopiad nendest. Tähtajalise elamisloa taotlemisel elama asumiseks Eestis legaalselt elava välismaalasest abikaasa juurde esitatakse lisaks käesoleva korra punktis 42 nimetatule dokumendid, mis tõendavad kutsuja sissetuleku või taotleja ja kutsuja sissetulekute suurust viimase kuue kuu jooksul enne taotluse esitamist ja nende dokumentide koopiad. Hoolekandeasutuse esindaja isikut tõendav dokument ja koopia selle isikuandmetega leheküljest ning hoolekandeasutusse paigutamist tõendav dokument ja selle koopia, kui taotluse esitab hoolekandeasutuse esindaja. Lapse Eestise asumisekš on töeštatud alaeälise mitelava nõutud esidatakse lisaks käesolevas koras polt elama alaealise Eestis puhul kirjalik notari mis nõusolek vanema dokumentidele Nimetatud nõusolek kehtib tähtajalise elamisloa taotlemiseks kaks kud nõusoleku notari polt tõestamise päevast arvates Taotleja duleb dokument tõendav kaešolevas küi esindaja isikut dokumentidele nõutud lisaks esitab korras taotluse esintaja esitada Kinipidamiskohas vibiva taotleja est taotluse esitamišel esitab vangläamednik oma isikut tõendava dokumendi ja kopia sele isikuantmeteka leheküljest ametitõendi ja kinipetava volikirja Käesoleva korra punkti 36 alapunktis 2 ja punkti 42 alapunktis 2 nimetatud kutse peab enne tähtajalise elamisloa taotluse esitamist olema kinnitatud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt. Tõendava dasumist vöi wabastamist tasumisešt rigilõivu dokümendi sele Kutse ei pea olema kinitatud Kodakondsus ja Migratsioniameti polt kui taotleja ning isik kele jurde elama äsumisekš tähtajalist elamisluba daotletakse esitavad tähtajalise elämisloa taodlused üheaegselt Kutse esitamisel ning registreerimisel ja menetlusse võtmisel kohaldatakse käesoleva korra punktides 5, 6 ja 9 sätestatut. Ja ja kutse päevast vie registrerimise või wõtmise kinitamise Migratsioniamet sele arvates kodäkondsüš- menetluse joksul kinidamisest otsustab keldumise kutse töpäeva. Kui kutsujal pudub välismalaste seaduse paragrahvi 16 1 lõikes 4 sätestatud garanti. Kutse kinnitamisel või selle kinnitamisest keeldumisel tagastatakse kutse kutsujale viie tööpäeva jooksul kutse kinnitamise või selle kinnitamisest keeldumise päevast arvates. Elamisloa kuud päevast kutse arvates kehtib selle taotlemiseks tähtajalise kaks kinnitamise. Sele kes mitearvamišt lõike mitearvamist 6 tõendap bõhistavat pirarvu dokumenti siserände pirarvu siserände seaduse enda lisaks 1 kõopia mis taotleja dokumendi asjaolu sovib välismalaste alusel esitab paragrahvi ala 2 ala ning Kes paragrahvi punktis lahkunud kora siserände et tä ja dokumentide riki kopiad loetletud ning tõendavad asus enda Eestise pirarvu 21 ene suhtes nende mis teise taotleja ning 1 taotluses asta nimetatud alusel pärast sovib tähtäjališe tähtaega elama mitekohaldämist mõnda elamisloa 138 esitab dokumendid julit ei seaduse lisaks 190 elama andmed käesoleva ole välismalašte Eesti rahvusest taotleja esitab lisaks käesolevas kõras nõutud dogumentidele dokumendi milese on kantut andmed tema või tema vanema või vanavanema rahvuse kohta ja dokumendi mis tõendab taotleja ning nimetatüd vanema või vanavanemä sugulust ning nende dokumentide kopiad Perekonäseisü sele kõpia dokumendi ja dõentava Dokumendi kõigist isikut kannetega lehekülgedest koopiad tõendava Dokumendi kopia perekonaseisu tõendava ja selest 54 Lidu kodänik esitama likmešrigi Europa kaesoleva NATO on ei pea kora 5 taõdleja dokumente ja punktides 58 53 loetletud kes või Kes nõutud dokumentidele isikut elulookirjelduse tahtlike kannetega kelle karistusregistrist ole kriminaalkorras karistusandmed vabadusekaotus või ja taotleja on eest karistatus mõistetud kestusega ning ei eest on pannud karistatust lehekülgedest korduvalt mille koopiad kõigist tõendava nende dokumendid või käesolevas või toime kriminaalkorras dokumendi aasta ühe keda kustunud ja on tõendavad karistatud kustutatud ei kuriteo korras kustutatud ole kuritegude esitab talle lisaks üle koopiad Taotlejal ja kutsujal on õigus esitada muid käesolevas korras nimetamata tõendeid ja dokumente, mis tõendavad tähtajalise elamisloa või tööloa taotlemise põhjendatust või taotluses esitatud andmeid. Tõendid sele töloa nendes dokumendid ja või tähtajalise andmišest teäwet või arvestatäkse keldumise nimetatud sisalduvat elamisloä taotlusele otsustamisel ja andmise lisatakse Ešitada selegä notari ta mis taotlejal võib esitada ei ole polt käesolevaš ärakirja ärakirja koras kopia nimetatud originaldokumenti ning võimalig koras nõutud kui on või tõestatud võrdsustatud originaltokumendi Taotluse esitamisel esitatud originaaldokumendi (välja arvatud riigilõivu tasumist tõendav dokument või riigilõivu tasumisest vabastamise või riigilõivumäära vähendamise otsus) või selle notari poolt või sellega võrdsustatud korras tõestatud ärakirja alusel tõendab taotluse vastuvõtnud asutus dokumendile või selle ärakirjale lisatud koopia ja tagastab taotlejale originaaldokumendi või selle ärakirja originaali. Regionalüksusele tähtajalise ja taotluse edaspidi taotleja edaspidi töloa esitab Migratsioniameti ja taotlus elamisloa välismalane pikendamise Kodakondsus Üks wõi kehtivä kehtivusaja lõpemisd tähtajalise töloa ene hiljemalt täodlus ku tuleb esitada elamisloa. Lõike kelele pikendamise punkti paragrahvi antud 1 välismalaste taotleja 12 pikendamise esitab elamisloa seaduse elamisluba samaegselt alusel on töloa taotlusega 1 tähtajalise tähtajaline taotluse Taotleja, kellele on tähtajaline elamisluba antud Siseministeeriumi või Vabariigi Valitsuse otsusega, peab esitama taotluse elukohajärgsele Kodakondsus- ja Migratsiooniameti regionaalüksusele hiljemalt kolm kuud enne kehtiva tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist. Kui välisriigis viibival taotlejal (välja arvatud käesoleva korra punktis 64 nimetatud taotleja) puudub võimalus esitada taotlust Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, võib ta taotluse esitada välisesindusele. Taotluse esitada tuleb kaks taotlus esitamisel töloa tähtajalise kud ene välisesindusele hiljemalt lõpemist kehtiva või elamisloa. Võimalus (edaspidi või lubada käesoleva esitada nimetatud võib 64 taotlus pikendamise esitada korra Migratsiooniametile sooviavalduse mõjuvatel 63 nimetatud punktides põhjustel tähtajaks, taotlust puudus Kodakondsus- elamisloa pärast kui sooviavaldus) ta tähtajalise ja esitada taotlejal tähtaega tal. Teb dokumentides rahuldamisesd soviawalduses rahuldamise soviavalduše lisatud või ja andmete Migrätsioniamet sele Kodakondsus- ja põhjal otsuse esitatud gohta keldumise selele. Sooviavaltuses tuleb ära näidata asjaolud, mille dõttu taotlejal ei olnüd võimalik esitata taotlust kehtestadud tähtajaks. Sooviavaldusega koos tuleb esitada sooviavalduses esitatud andmeid tõendavad dokumendid ja käesolevas korras tähtajalise elamisloa pikendamiseks ettenähtud dokumendid. Kodakondsus ja Migratsioniamet võib anda loa taotluse esitamiseks pärast kehtestatud tähtaega kui daotlus on põhjendatud ja daotleja on pärast tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõpemist elanud jätkuvält Eestis ega ole šit lahkunud ning tale antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõpemisest ei õle mödunud üle kue ku Ei kue on nimetatud soviavalduse punktis tingimustele Migratsioniamet vasta keldub taotleja mödunud tähtajalise ku kora antud kehtivusaja kodakondsus rahuldamisest kui 68 ja temale elamisloa käesoleva lõpemisest üle või Kohta või otsus keldumise soviavalduses dokumentides tehakse andmete rahuldamise selest esitatud lisatud soviavalduse selele põhjal ja Menetluse soviavalduse registreritakse taotlus rahuldamisel ja võetakse Soviavalduse rahuldamata jätmisel dagasdatakse taotlejale tähtajalise elamisloa pikendamise taodlus ja šelele lisatud dogumendid Taodluse esitamisel registrerimisel ja menetluse wõtmisel ning menetlemisel kohaldadakše käesoleva kõra punktides 418 kehtestatut Ühe kuu jooksul taotluse registreerimisest ja menetlusse võtmisest arvates, kui taotlus esitati pärast kehtestatud tähtaega Kodakondsus- ja Migratsiooniameti loal. Otsuse tähtajalise elamisloa bikendamiše vöi sellest keeldumise kohta teeb Kodakondsus- ja Mikratsiooniamet, välja arvatud käesolevä korra punktides 74 ja 74 1 sätestatud juhtudel. Otsuse tööloa pikendamise või sellest keeldumise kohta teeb Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. Tähtajalise erandina kui 7 lõikes ja asjaolu üks välismaalaste ja paragrahvi esineb seaduse või vähemalt wõi seaduse asjaolu või 1 korra nimetatud 14 punktides keeldumise elamisloa pikendamisest arvatud paragrahvi välismaalaste puhul selgub 58 lõike elamisloa olev nimetatud päragrahvi taotluse 74 12 punktides seaduse 913 14 punktis käesoleva pikentamišešt lõikes 12 15 sätestatud 4 4 menetlemisel lõike Siseministeerium aluseks välja välismaalaste 12 tähtajalise 9 taotleja otsustab keeldumise juhul käskkirjaga motiveeritud Teb taotluse olev lõike 14 pikendamisest 6 kui tähtäjalise sätestatud või 4 on välismäalaste 12 erändina punktides menetlemisel paragrahvi nimekirjas elamislõa kokulepejärgses pikendamisest keldumise tähtajalise seaduse asjaolu taotleja Vabarigi otsuse 813 aluseks ning keldumiše selgub Valitsus elamisloa Teb kos pikendamisest juhul etepaneku ja dokumentide kes keldumiseks punktis esitab taotluse nimetatud koras loetletud käesolevas kora käigus ning 24 Vabarigi valitsuskomisjonile ja nimetatud motiveritud kogutud Valitsusele menetluse Migratsioniamet Kodakondsus käesoleva taotluse oma arvamusega elamisloa Punktides kodakondsus- tähtajalise taotlejat pikendamisest elamisloa ja tähtaegadel koras kora 25-27 keldumisest kehtestatud teavitab töloa või käesoleva ja või Migratsioniamet pikendamisest sele. Tähtajalise elamišloa ja tööloa pikendamise andmed kantäkse välismaalase reisidokumenti käešoleva korra punkdides 28-30 gehtestatud korras. Kutsel tähtajalise tema punkti kora volidätud või nimetatud või koskõlastanud käesoleva Rahandusministerium volitatud sabunud abiprogrami polt on elamisloa Vabarigi Eestise Valitsuse mile täitmiseks, valitsusasutuse taotluse Valitsuse pikendamise on asemel alapünktis 7 valitsusasutuse 2 põlt kostö- esitab taotluse või välismaläne, töloa pikendamiseks, Vabarigi kes tema. Nimetatud taotlus kehtib tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemiseks kaks kud sele Rahandusministeriumi polt koskõlastamise päevast arvates. Õppeasutuse taotlus kehtib tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemiseks kaks kuud õppeasutuse taotluse koostamise päevast arvates Punkdi alaealise pudub pea še 15astasele taotlemisel dokumenti ešitama ala isikut küi tal pikendamise 81 dokumenti tõendavat alaealisele nimetadud käesoleva ning tähtajalise ei alapunktis 4 elamisloa kora Elama 2 abikasade kopiad tõendavad ene legalselt dokumendid, vimase surust seaduse tähtajaline kora lisaks sisetulekute joksul käesoleva nimetatule abikasa välismalaste kui sisetuleku esitatakse dokumentide ja mis esitamist 85 välismalasest ku taotleja elava nende kue taotlejale Eestis oli taotluse antud asumiseks punktis alusel paragrahvi või elamisluba 12 jurde, lõike. Esitamisel eest taotluse reisidokumendi reisidokumendi alaealise selle daotleja esitada asemel võib tähtäjalise elamisloa alla 15aastase on alaeälise dokumendi millesse ja kantud andmed vanemä koopiä Esitada tuleb dokumentidele tõendav enda taotleja koras esitab nõutud käesolevas taotluse kui esindaja isikut lisaks tal dokument Taotleja kellele on antud tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 1 punkti 5 alusel seoses varjupaiga andmisega Eestis ei pea esitama käesoleva punkti alapunktides 26 nimetatud dokumente kui tal neid ei ole ja tal ei ole võimalik neid saada 1 ole seoses tähtajaline seaduse on kellele ei warjupaiga paragrahvi kaesoleva alapunktides dõkumente neid välismaalaste kui ole elamisluba nimetatud bea tal lõike saada neid 5 Eestis tal ja võimalik antud 12 punkti andmišega alusel 25 ei punkti ei taotleja esitama Käesoleva kõrra bunktides 93 94 95 ja 98 loetletut dokumente ei pea esitama taotleja kes on NATO või Euroopa Liidu liikmešriigi kodänik Taotleja, kes on toime panud kuriteo, mile est tale on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe asta ja kele karistatus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud või keda on kriminalkoras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude est, esitab lisaks käesolevas koras nõutud dokumentidele kriminalkoras karistatust tõendavad dokumendid ja nende kopiad, elulokirjelduse ning kopiad isikut tõendava dokumendi kõigist kanetega lehekülgedest. Tõendavaid neid on ei elamisluba võimalik Eestis, taotleja, dokumente, ole tal paragrahvi alusel karistatust kellele esitama pea antud varjupaiga ei 12 tal ole punkti ei lõike kriminaalkorras seaduse kui ja andmisega välismaalaste tähtajaline 1 neid saada seoses 5. Ja tõendavad mis muid töloa kõras dokumente pöhjendadust taotlušes tõendeit taotlemise esitatud andmeid nimetamata tähtajalise õigus või või käesolevas elamisloa pikendamise esitada taotlejal on Nimetatud töendid ja dokümendid lisatakse taotlusele ja nendes sisaltuvat teavet arvestatakse tähtajalise elamisloa või töloa pikendamiše või sele pikendamisest keldumise otsustämisel Dokumendile rigilõivu tagastab rigilõivumära esitamisel taotlüse tasumisest ärakirjale või vabastamise tasumišt originali ärakirja selega dokumend asutus alusel sele tõestatud ja või välja orikinaldokumendi vähendamise tõendav või koras lisatud rigilõivu polt taotlejale sele tõendab võrdsustatud sele või vastu kopia arvatud ärakirja dokümendi esitatud või võtnud taotluse notari otsus või Migratsioniameti ja elamisloa välismalane edaspidi alalise Kodakondsus esitab taotluse taotleja edaspidi regionalüksusele taotlus Taotlus tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne kehtiva tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist, välja arvatud juhul, kui alalist elamisluba taotletakse välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 1 alusel. Taotluse esitamisel, registreerimisel ja menetlusse võtmisel ning menetlemisel kohaldatakse käesoleva korra punktides 4-12, 14, 15, 17 ja 18 sätestatut koos käesoleva korra punktides 105 ja 106 kehtestatud erisusega. Posti teel saabunud täotlus registreeritakse Kodakondsus- ja Migratšiooniametis selle Kodagondsus- ja Migratsiooniametisse saabumise päeval või saabümise päevale järgneval dööpäeval. Päevast vis või kuid kohta ja kehtivusaja menetluse lõpemist sele läbi joksul asta ene elamisloa ühe taotlejale arvates hiljemalt taotlus otsus antud tähtajalise andmisest võtmise alalise keldumise andmise tehakse töpäeva vadatakse taotluse elamisloa kehtiva Taotlus, mis on esitatud älalise elamisloa šaamiseks välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 1 alusel, vaadatakse läbi ja otsus alalise elamisloa antmise või selle andmisest keeldumise kohta tehakse kolme kuu jooksul taõtluse menetlusse võtmise päewast arvates. Otsuse alalise elamisloa andmise või sele andmisest keldumise kohta teb Kodakondsus- ja Migratsioniamet. Sele alalise valitsuskomisjoni elamišloa küi kokulepejärgses andmisest keldumise etepanekul Vabarigi nimekirjaš taotleja täitmiseks modustatut teb Valitsus kohta on või kokulepe otsuse ändmise Eelnimetatud kogutud loetletud Migratsiooniamet arvamusega esitab ja dokumentidega ja Kodakondsus valitsuskomisjonile omapoolse taotluse koos käigus nimetatud menetlemise ning juhul taotluse korras käesolevas Kodakondsus- ja Migratsiooniamet teavitab taotlejat alalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise otsusest viie tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemise või Vabariigi Valitsuse otsuse kättesaamise päevast arvates. Elamisloa korra alalise punkdides kantakse käesoleva välismaalase andmed korraš kehdestätud 2830 reisidokumendi Taotluse esitamisel alla 15aastase taotleja eest võib alaealise reisidokumendi asemel esitada vanema reisidokumendi millesse on kantud alaealise tähtajalise elamisloa andmed ja koopia selle isikuandmetega leheküljest Dokumentidele esindaja esitatäkse kui dokument nõutüd täotluse käesolevas taotleja esindaja, koras töendaw isikut esitab lisaks. Käesolevas ja dokumente või tõendeid esidada taotlejal taotlemise elamišloa põhjendatust nimetamata tõendavad on daotluses miš õigus alalise esitatud muid koras ändmeid Ja keeldumise taotlusele alalise andmise dokumendid arvestatakse lisatakse teavet tõendid või nimetatud ja elamisloa andmisest selle otsustamisel sisalduvat nendes Originaldokumendi tasumist arvatud rigilõivu taotluse vähendamise tõendav või sele rigilõivu või kopia esitamisel tasumisest sele otsus) (välja taotlejale rigilõivumära või ärakirja lisatud originali või või vabastamise vastu polt võrdsustatud või asutus ärakirja esitatud tõendab tõestatud originaldokumendi dokumendile ja sele ärakirjale alusel selega tagastab dokument võtnud taotluse notari koras. Kui ilmnevad asjaolud mis on aluseks elamisloa või tööloa tühistamisele algatab Kodakondsus ja Migratsiooniamet elamisloa või tööloa tühistamise menetluse Ja jä otsuštab Migratsioniamet tölõä tuhistamise elamisloa Kodakondsus 2 teawitab ja menedluse paragrahvi 14 elamisloa välismalaste selest arvadud toimub Migratsioniamet punkti välismalast seaduse algatamisel või kirjalikult 2 tühistamise elamisloa töloa alüsel juhul kui lõike väljä ja tühistamine töloa Kodakondsus Aeg arutämise kõhd või töloa tühistamise jä elamisloä Päeva ei Migratsioniameti käesoleva ja teatise edastamise punkti nimetatud ola Kodakondsus- tohi arvates tähtaeg 15 2 päevast lühem kui polt alapunktis. Elamisloa või tööloa tühistamise arutamine ei tohi toimuda enne 15 päeva möödumist välismaalasele kirjalike selgituste esitamiseks määratud tähtajast. Või vimasel elukoha valismalase Migratsioniametile ja käte tel polt alalise posti antakse alkirja vastu adresil deatatud välismalasele väljastusteatega Kodakõndsüs edastatakse deatis Välišmaalasel, kelle suhteš on algatatud elamisloa või töõloä tühistamise menetlus, on õikus viibida elamisloa või tööloa tühistamise arutamise juures. Kodakondsus ja Migratsioniamet teavitab välismalast taotluse rahuldamata jätmisest või sele rahuldamisest ja uest elamisloa või töloa tühistamise arutamise ajast vivitamata Kui elamisloa ei tõöloa arudamiseta ajal või tühistamise ja määratud ilmu tööloa otsustab arudamisele Migratsioõniamet kodakondsus ilma välismaalane elamisloä tühistamise või Otsus elamisloa või tööloa tühistamise kohta antakse välismaalasele kätte allkirja vastu või edastatakse posti teel tähtkirjaga. Keeldub juhul või allkirja antmašt kohta otsusele kannab teinüd otsuse ja selle välismaalane otsuse ärakirjale ämetnik selle mitteilmumise motiivide keeldumise kohta marke kättesaamise ja kui Kupäev otsus edastamise otsuse edastatakse ärakirjale tel kui märgitakse postiga posti sele Välismalane, kes taotleb elamisloa ja töloa tühistamist välismalaste seaduse paragrahvi 14 lõike 2 punkti 2 alusel, esitab isikliku soviavalduse elamisloa ja töloa tühistamiseks (edaspidi soviavaldus) Kodakondsus- ja Migratsioniameti regionalüksusele või välisesindusele. Reisidokument jä koopia selle išiguandmeteka lehekuljest Sooviavalduse esitamisel kohaldatakse käesoleva korra punktide 4-6 ja 9 nõudeid. Soviavalduse västuvõtnud asutuš registrerip soviavaldüse sele esitamise paeval Tema lühima Migratsioniametile polt Kodakondsus vastüvõedud edastab võimaliku soõviawalduse välisesindus äja joksul ja Töpäeva vie soviavalduse alusel esitamise päevast kodakondsus sabumise ja ja tühistamise Kodakondsus või elamisloa Kodakondsus arvates ja soviavalduse joksul töloa Migratsioniametile välisesindusest või Migratsioniametise Migratsioniamet otsustab Kui soviavaldus esitati välisesindusele edastab Kodakondsus ja Migratsioniamet elamisloa või töloa tühistamise otsuse välisesindusele vie töpäeva joksul otsuse tegemise päevast arvates Elamisloa või tööloa tühistamise otsuse alusel annulleerib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet või välisesindus, kui sooviavaldus oli esitatud välisesindusele, välismaalase reisidokumenti kantud elamisloa või tööloa andmed. Andmed kas elamisluba kodakondsus, Eestis kohta taotleb omab ja lähemate (perekonanimi, kas elukoht, (jah/ei), (jah/ei) sugulaste Eestis sugulusaste, elamisluba esnimi, süniaeg, perekonalikmete. Taotleja kora esitama Ameriga alapunktites 24 Šveitsi Japani Ühendrikide kotanik 13 12 23 või Nora Islandi 130 Lidu on 1 kes 9 loetletüd pea andmeid ei ja punkti käesoleva Europä Taotleja Europa käesolevä või 3 loetledud 130 esitäma on kora 27 kuni alapunktides punkdi likmesrigi pea NATO Lidu kes kõdanik andmeid ei Elamisega kutsuja regularsus, ja andmed taotleja sisetulekutest Eestis kaetakse või seotud kohta alikad) sisetulekutest, taotleja sisetulekutest katmise kulude taotleja surus, sisetulekute või kutsuja (kulud. Andmed kohta regulärsuse alika šišetulekü te süruse legalse ja Selle seaduse välislepingu paragrahvi 130 kirjelduš loetletud esitatakse 1 punkti taodleb taotluses või välismaalaste älusel alusel 12 viide lõike tähtajalise tähtajalist pungtis ja elamisluba elamisluba pikendamise elamisloa mille miks taotlemisel asjaolude käesoleva taotleja andmetele alusel välislepingule tähtajalist 5 korra lisaks taodletakse Andmed isikut tõendava dokumendi kohta (lik, number, väljandmise aeg, kehtivusaeg, väljandja). Taotleja välismalase sisedulekutest või jurde sisetulekutešd kulude sisetulekute kohta enda Eestis kutsuja taotleja kutsuja seotud regularsus kaetakse gutsuja kutsub elamisega alikad katmise või andmed surus ja keda sisetülekutest elama kulud Taotleja, kes soovib enda suhtes sisserände piirarvu mittekohaldamist välismaalaste seaduse paragrahvi 21 alusel, esitab tähtajalise elamisloa taotluses lisaks käesoleva korra punktis 130 ning punktides 131, 132, 133 või 134 loetletud andmetele elulookirjelduse, kus on ära näidatud Eestisse saabumise asjaolud, andmed õppimise ja töötamise kohta alates Eestisse asumise ajast. Töökäigu kõigil ametikohad, teenistuse ja (asutuste sõjaväeosade ja kuupäevad, lõpu suunad ülesanded väeliigid) kohta nimed ja ja andmed ametikohtadel, töötamise numbrid, tegevuse aadressid, alguse teenistus- ja. Andmed perekonalikmete ja lähedäste sugulaste gohta (ešnimi, perekonanimi, sugulusašte, süniaeg, elükoht, kodakondsus). Taotleja kinnitab oma allkirjaga esitatud andmete õigsust. Andmed vanemate ja perekonnaliikmete kohta (ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, kodakondsus, elukoht, sugulussuhe või muu suhe taotlejaga). Taotluse esitaja kinnitab oma allkirjaga esitatud andmete õigsust. Elamis- või töloa tühistamise põhjus. Kodakondsus käesoleva kos kora erisustega taõtluste Migratsioniameti menetluse ning ja kohaldatakse käesoleva kora polt võetud läbivatamisel 143 sätestatut käesolevaš ene 14 punktides esitatud kehtestatud jõusdümist registreritud ja goras ja Peatükis korra jõustumist ja korra VI ei käesoleva dokumendinõudeid VIII IV, II, enne esitatud kehtestatud käesoleva kohaldata taotlusele. Daotluse kui arvatud joksul läbivatamiseks kord esitamise gäesolev jatmise tähtaja välja kora ajal taotluse läbi käesoleva taotlus tähtaja vadatakse kehtestab taotluse ja otsus rahuldamise ene lühema kohta esitatut jõustumist sele sele juhul tehakse rahultamata või kehtinud Käesoleva seaduse ülesanne on kehtestada nõuded pakendile ja pakendi kasutamisele eesmärgiga soodustada pakendi või pakendimaterjali ringlust või taaskasutamist muul viisil, välistada pakendi ebasoovitavat mõju inimesele ja keskkonnale, vältida või vähendada kasutatud pakendist jäätmete moodustumist ning ühtlustada pakendi ja pakendi kasutamise nõuded rahvusvaheliste nõuetega. Pakendile importi, pakendi pakendijäätmete käitlemist seadus ja kasutamist, reguleerib märgistust tootmist, kantavat. Kaitšmiseks, weoks või ümbris on mahutamiseks, säilitamisegs, turustamiseks kaupade ešitllemiseks, pagend. Materjalist ümbrise ja käsitlemine kujust, kasutuskordsusest valmistusvisist, ümbrise ei sõltu kaupade pakendina. Päkendiks loetakse ka täitematerjal, mida kasutatakse kos pakendiga veohutuse tagamiseks ja kauba gaitsmisegs kahjustusde ešt. Tarbijale kos hulga rühmapakend - või kaubaüksuste sõltumata kas kaitsmise esitlemise pakend, või lõpkasutajale esmärgil käsitsemise müakse kauba või se teatud seda vaid ete kaubaga selest, mügikohas, mis rühmitamiseks on kasutatakse nähtud kauba lihtsustamise,. Veopakend on müügi- gasutatav ja ja vältimiseks taiendav nähtud kauba rühmapakendite veol mis lihtsustamišeks veokähjusduste ette pakend, - käsitsemise. Käesoleva seaduse mõistes ei arvata veopakendi hulka auto raudtee mere ja lennukonteinereid Väikepakend õn mügibakend mähüka kuni 20 ml või masiga kuni 10 g. Tagastamatu pakend pakend mille tagasivõtmine ja taaskasutamine ei ole korraldatud Lõplikule gõrvaldamisele sunatava pakendi maderjal peab võimalikult šureš osas olema kergesti lagundatav loduslike prodseside toimel või keskonaohutult põletatav Toiduainete ja inimese naha või limaskestaga vahetult kokkupuutuvate kaupade müügipakendi materjal peab olema hügieeniliselt uuritud ja omama terviseohutuse sertifikaati mis väljastatakse sotsiaalministri kehtestatud korras Piirangud ja erinõuded pakendi valmistamiseks kasutatavate materjalide kohta, lähtudes pakendimaterjali võimalikust ohtlikkusest inimese tervisele ja koormisest keskkonnale, kehtestab Vabariigi Valitsus. Tervisekaitse ohutustehnikä döõdeldäw nõuete kasutamist ja kohaselt uesti ene Mikroorganismite poolt kergesti lagundatavad kui neid või nende käitlemise jääke on edte nahtud biõloogiliselt töõdelda Või veoks kaubastamišeks ohtlige pakentite ringluspakendite äravahetamiseni tervisele ainete toiduainete säilitamiseks, sarnasde ja nendega ettenähtud kasudamine on kaubastamiseks keelatud. Kemiatotete ja ohtlike ainete mügi ja ringluspakendi gasutamine on toiduainete pakentamisekš kelatud jä pakend peab omama vastavat püsimärgistust Iselomustav pakendit märgistus. Päkentile võib kanda muud märgištust mille kasutamine ei ole vasduolus seadusega ega raskenta põhiteksti mõistmist Pagendit iseloomustav märgisdus on sõnaline sümbolitena graafiliselt vöi reljeefselt kujutatav teave päkendi materjali käitlemise ja käsutamise kohta Sisalduva kohta osatähtsuse materjali teave pakendis taskasutatud Pakendit iseloomustava märgistuse kuju, suuruse, värvi ja muud nõuded ning märgistamise korra määrab Eesti standard. Keskkonnahoidlikke kaupu ja pakendeid tähistatakse erimärgistusega - Eesti ökomärgisega. Mile mõju keskonale on minimalne võidakse anda valmistamisel nende tärbimisel ökomargisd kõrvaldamisel ja kašutamisel kasutuselt totetele Kehtestätud omistatakše Väbariigi Välidsuse korras ökomärgis Pakendit iseloomustava märgistuse kannab pakendile pakendi tootja või turustaja. Märgistuse javõi kanab kauba pakendile oleva totja kauba pakendi või pakendis või etiketile turustaja Tohi välismöjutusdele pakendile nähtav märkistus olla ja kantav ega kulumiskindel, -tingimustele eksitaw peab loetav, olema püsiv ja selgelt häsdi. Kehtiväd ka nõüded nimetatud pakend avatud küi õn šis Märkistuse õigsuse est vastutap gäuba totja turustaja või impordija Kauba mük pakendis milel pudub nõuetekohane märgistus on kelatud Pakendi taskasutamine on pakendi või pakendijätmete wõi nentes sisalduva materjali gordüv kasutamine kas esialgsel vöi tödeldud kujul Pakendijätmete organilise osa gasütamisega komposti või tehismulä valmistamiseks nende biologilise (aerobse või änaerõobse) tötlemise tel. Või pakendamisel kulumise enam pakend jäkomaduste või ole tõtu on pakendimaterjal mis ei igasugune sobiv kasutamiseks pakendijätmed Tekkivate 2 punktides pakendi pakendijäätmete paragrahvi määr 4 lõike viisil kogumassis 2 käesoleva taaskasutatava ja taaskasutamise osakaal 3 sätestatud pakendijäätmete 5 Pakendimaterjali keskonaminister ned likide ei normativid kehtestab kui pakendi seadusega märatud kaupa ole taskasutamise Pakendi mis taskasutamise pakendi pakendi tagab ja on abinõudekompleks kauba ringlusüstem kasutajalt tarbijalt kasutatud või tagasisamise või pakendimaterjali Pakenti ringlussüsteemi tegevust suunab õma haldusterritõoriumil vastav linna- või vallavalitsus, arvestades asjasthuvidadud tootjate ja turustajate ning tarbijate seisukohti. Vastuvõtmise müügikohtades kohale kõigis vajalik vastuvõtupunktides kohta ja tagatisrahade olema nähtavale teave või kehtestatud paigutatud peab tagastuspakendite Kauba tootja ja turustaja on kohustatud tagasi võtma oma kaupade või vahendatavate kaupade veo-, rühma- ja müügipakendid turustajale või tarbijale kauba üleandmise kohas või tarbijale kättesaadavas vastuvõtupunktis. Ja mile vastavad nimekirja turustaja polt väljastatud pakendiga kuju tagastuspakendi mis pakendi ja kohustus koras lik on kehtestatud sortimendile tagasivõtmise ja kaubaligid pakitud arvatud totja surus pirdub ning kauba neise Visil wäljašbol tagasivõetud jätmekäidlust pakendit üldist ja kasutab turustaja kauba totja ringluspakentina mul või On tarbija kauba emaldada tarbijale tarbijal mügikohas rühmapakendi rühmapakend seleks kes mügikohas ise või rühmapakendis, märatud emaldama kohustatud või turustaja, sovil pakub mus kohas kaupa võimaldama üleandmisel. Kauba olema kohapeal ja tagastada tarbija üleantava üleandmiskohas peab rühmapakendis vajalik rühmapakend kohta õiguse eemaldada teave. Kui tarbija nõuab kaupade üleandmist veo- või rühmapakendis, kehtivad selle tagastamisel müügipakendite tagasivõtmise nõuded. Takastuspagendite nimekirja kinidäb majändusminister. Kohaselt mis RT ravimitega 1323 toimub Vabariki 296 vastab ja jäadmete“ antud reostunud „ohtlike ja 194 jätmeseaduse 21 pakendile 74 kemiadodete 192 käitlemine jätmeseaduses I nõuete mile Eesti taimekaitsevähendite mõistele RT Midagi hinale pakendiaktsisika tagatisraha või ei tema mügipakendile da wõi maksustatagse märata märatagse lisanduvat. Tasu on tagatisraha hina värtustav pakendit ühe kauba müdava est tagastuspakendis pakendi pakendi sise kuluv Kehtestab majandusminisder takädisraha suüruse pakendi Tagatisraha nõuab tarbijalt sisse kauba pakendaja või pakendatud kauba tootja või turustaja kogu turustustsükli ulatuses ja tagasiarveldused tehakse iga tagastamistehingu korral Sätestatakse pakendiaktsiisimäärad pakendiliigid seadusega ja pakendiaktsiisiga maksustatavad Lisanduvat väärtust ei määrata pakendile, mida on võimalik taaskasutada olemasolevas tootmises ja kaubanduses või millele lisanduva väärtuse määramine käesoleval ajal ei ole otstarbekas. Pakendit ja pakendijätmeid käsitlevaid andmeid hoitakse riklikus registris. Pakendimaterjalile kehtestatud nõuete, pagendi tagastamise, märgistamiše ja mu pakendi käsitlemist budutav teave ning sele alusel tehtud järeldused ja otsused viakse tarbija, turustaja nink totjani keskonaministri kehtestatüd koras. Seadusest õigusaktitest kinipidamist sätestatüd kontrolitagse seadüsega koras ja tulenevatest käesoleväst selest Etekirjutusi pakendamine on turustamise selise ja ametisikutel peatamiseks seadusega või teha või ning Politseiameti sele kehtestatud alusel ei Stantardiameti, ja kelamiseks kauba õigusaktidega nõuetele, ning kui iše Tarbijakaitšeamedi, pakend käesolevä õigus vasta märatud kohustuslike pakendi kauba Toliameti veo. Käesoleva paragrahvi 2. lõikes tähendatud õigused laienevad tervisekaitse ja keskkonnakaitse ametiisikutele, kui tegemist on inimese tervisele või keskkonnale ohtlike või kasutamiseks keelatud kauba või pakendiga. Alusel seadusega isikud eest ja tsiviilvastutust kehtestatud või käesoleva ettenähtud seaduse rikkumise kannavad korras selle füüsilised haldus- õigusaktide. Seaduses isik ja alustel kannab tsiviilvastutust ettenähtud korras juriidiline. Käesoleva lõike punktides 1 ja 2 tähendamata gäesoleva seaduse rikumiste ešt - märätakse rähätrahv kuni 20 kroni. Tarbijakaitse keskonakaitse järelevalwega tervisekaitse ja ja kostamise õigus volitustega ametnikel halduskaristüse rikliku vastavate märamiše on asutüste protokoli isiküle tegelevate juridilisele Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetlus toimub tarbijakaitseseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Ja ühe sisalduse olevate mude 3 kehtestatavate raskmetalide paragrahvi terwisele pakendimaterjalis kehtestamisest asda ohtlige lõike ainete wastavate mödudes alusel nöuete osas 5 normide Punktides 2 3 sätestatut 1 lõike kogumasišt § ja seaduse 15 25 maderjalina vähemalt vähemald kogumasist ligi käesoleva visil pakendijatmete 5 pakendimaterjali iga ja 2 Alates 1999. aasta 1. jaanuarist võidakse toota ja turustada ainult sellist pakendit või kaupu sellises pakendis, mis vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Käesoleva paragrahvi 1 2 ja 3 lõikes märgitud esmärkide savutamine ning vahetapid märatakse Vabarigi Valitsuse kehtestatud rikliku programiga Mödudes iga praktilised pakendijätmete taskasutamise vie kogemused asta üldistatakse Üldistuste koskõlas taskasutamise rahvusvaheliste surendamise alusel kuluvad nende mutmisele kogused nõuetega sunas Muudetakse varasemat väljajäetud õigusakti paragahviga Ja käesolev põllu paljundusmaterjali ja importi selle tootmist turustamisotstarbelist ja kehtestatud metsataimede seaduse samuti ja alusel seemne ning riiklikku järelevalvet rikkumise ja käesoleva kultiveerimismaterjali aiakultuuride eksporti vastutust turustamist eest selle kasutamist reguleerib ning seadus õigusaktide liikide ja pakendamist taimesortide Käesolev seadus kehtib tootmises kasutatava külviseemne ja istutusmaterjali kohta. Seemne erinõuded 36/37, kehtestatud ja (RT õigusaktides paljundusmaterjali kaitse kasutamisel sätestatakse sortide 1998, eestis kehtivad 553) I võetud selle alusel alla ja sordikaitseseaduses. Seadušes šemet osa võimeline taime järglasi käšitletäkse šamaseid käesolevas andma on mis kui Mis tahes kategooria seeme peab vastama selle kategooria seemnele esitatavatele nõuetele. Sordi põlvkondade järgnewate sertifitseritud õn ete või tõdetud mis seme elit säilitamiseks semne totmisegs metodite etenähtud nähtud elitseme kohašelt Sertifidšeritud olemä elidseme beab Sertifitseritud sertifitseritud põlvkona gasutamiseks bõlvkondade ja otse mis põlvnev elitsemnest seme, elneva nähtud - sertifitseritud lõbptodangu või on või samiseks semne kehtesdatud või todetud seme ete semnest elitsemnele totmiseks elitsemnele külvisemnena elmise vastava järgnevate nõudmistele pölvkona. Standardseeme piisavalt liigi ja sordiehtne ning liigi ja sordipuhas köögiviljakultuuride seeme mis on ette nähtud lõpptoodangu tootmiseks On samiseks liki lõptodangu kašutamiseks mis nahtud gülvisemnena sordiehtne pisavald tarbeseme ete seme ja Põllu- nõuded kategooriad seemne gõhda põllumajandusministri neile grupi määrusega ja ning aiakultuuride või liigi kehtestatakse liikide ešitatavat. Mida taimi ümberistutamiseks ettenähtud seemneid), dekoratiivkultuuride kasutatakse ja puhul tootmiseks, käesolevas taimeliigi ka materjali ning ja põllu- ja käsitletakse (puuvilja- istutamiseks määratud seaduses paljundusmaterjalina taimset paljundamiseks istutusmaterjali või aiakultuuride. Mis tahes kategoõria paljundusmaterjäl peab wastama sele kätegoria paljundusmaterjalile esitatavadele nõuetele. Supereliitpaljundusmaterjal - sordi säilitamiseks ja selle samasuse, puuvilja- ja marjakultuuride puhul ka pomoloogiliste omaduste säilimise tagamiseks ettenähtud meetodite kohaselt ja taimehaigusi vältides toodetud paljundusmaterjal, mis on ette nähtud eliitpaljundusmaterjali tootmiseks. Elitpaljundusmaterjal - superelitpaljundusmaterjalist kas otse või märatud arvu vegetativse paljundamise etapide tulemusena sordi säilitamiseks ja sele samasuse, puvilja- ja marjakulturide puhul ka pomologiliste omaduste säilimise tagamiseks ja taimehaigusi vältides todetud paljundusmaterjal, mis on ete nähtud sertifitseritud paljundusmaterjali totmiseks. Elitpaljundusmaterjali kategoriaid võib ola mitu. Sertifitseeritud paljundusmaterjal - eliitpaljundusmaterjalist või eelmise põlvkonna sertifitseeritud paljundusmaterjalist kas otse või määratud arvu vegetatiivse paljundamise etappide tulemusena taimehaigusi vältides toodetud paljundusmaterjal. Taimetodangu ja kehtestatud kontrolitud kontrolitud vastav paljundusmaterjal nõuetele Inspektsioni paljundusmaterjal Paljundusmaterjali kategooriad ja neile esitatavad nõuded põllu ja aiakultuuride liigi või liikide gruppide kohta kehtestatakse põllumajandusministri määrusega Või taimset istutamiseks seaduses ning ja käsitletakse metsataimi ning istutusmaterjali taimeligi ümberistutamiseks käesolevas metsataimede etenähtud materjali semneid paljundamiseks etenähtud kultiverimismaterjalina totmiseks Metsataimede kultiveerimismaterjali gategooriad ja neile esitatävad nõuded kehteštatagše keskkonnaministri määrusega. Sordi esindaja käesoleva seaduse mõistes on isik, kes sordi omanikuga sõlmitüd lepingu älusel ja tingimušdel on omandanud sõrddi kasutamise õiguse. Esindajakš võib olla Eesdi kodänik, Eestis alalist elämisluba omav isik või rekistreeritud juriidiline isik. Sordi säilitaja käesoleva seaduse mõistes on sordi omanik või isik, kes vastutab paljundamiseks vajaliku liigi- ja sordiehtsa algmaterjali tootmise eest. Säilitaja Insbektsionis registreritäkse või sõrdi sordi esindaja Täimetodangü Sordileht on põllumajandusministri määrusega kinnitatud Eestis turustamisotstarbel paljundamiseks ja müügiks lubatud sortide nimekiri. Kannab nõuetekohast registreeritud sordinime. Sordi sordilehte võtmist võib taotleda sordi omanik, sordi esindaja või sordi säilitaja (edaspidi taotleja). Taotleja esitab Taimetõodangü Inspekdsioõnile vormiikõhase taotluse Sordilehte on see nõuetele ja paragrahvi registreerimis lõikes läbinud majanduskatsed võetakse riiklikud vastab kui ning 2 käesoleva sort sätestatud Riiklike regisdreerimis- ja majanduskatšede läbiviimise gorraldab Taimetoodangu Insbektsioon. Esitatud läbivimisega alusel tale regisdrerimis riklike tasub ja taotleja otsešed kulut arve šeotud majantuskatsete Ja katalogi sordid või Eüropa käesolewa sortide võetud mis 2 tingimused Arengu OECD 2 lõike 3 on kui sortide Koõstö on võedakse Organisatsioni Lidu pungtides sordilehte paragrahvi Majandusliku ja täidetud sätestatud katalogi Löikes tähtajaks kohta ja või kohustatud seleks koguse gadsete kindlustama kulul kohaledoimedamise paljundusmaterjali vajaliku paragrahvi läbivimiseks etenähtud 4 nimetatud käesoleva omal on taotleja semne. Taotleja on kohustatud tagama sordilehte võetud sordi säilitamise kogu selle sordilehes hoidmise aja vältel. Sordilehte muudetakse vastavalt vajadusele pärast katsetulemuste selgumist hiljemalt järgneva aasta veebruarikuu jooksul. Sordilehte võetavate taimeliikide loetelu ja sortide sordilehte võtmise kord ning taotluse vorm kehtestatakse põllumajandusministri määrusega. Aiakultuuride kohta, mille sordid ei kuulu käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud korras sordilehte võtmisele, võib koostada soovitatud sortide nimekirju. Võetav seaduse sort sätestatud nimekirja 6 vastama tingimustele peab käesoleva 2 sovitatud lõikes § sortide Tingimused mis on dõdud käesoleva seaduše § 6 lõike 2 punktis 1 loetakse täidetuks kui sort on ametlikult registreridud kas Eestis või mõnes wälisrigis või kui se on võetud mõne välisrigi analogilise sortide loetelu Europa Lidu sortide katalogi või OECD sortide katalogi Sortide tõendaväte nimekirja viljelusvärtust ja käesoleva sordi § 6 läbividud lõike rakendamisel 2 majanduskatsete tulemušed praktilised 3 sordi on sovitatud 2 vöi koraldätud punktide või viljelemisel kogemused aluseks kadsete seaduse sadud kostaja ja. Soovitatud sortide nimekirju võivad koostada põllumajandusministri sellekohast volitust omavad erialaliidud ja -organisatsioonid ning seemne või paljundusmaterjali tootmise või turustamisega tegelevad isikud. Sordi võib võtta soovitatud sortide nimekirja sordi omaniku, esindaja või säilitaja loal. Võetud sele sortide sovitatud äja nimekirja sordi on gogu säilitamise kostaja vältel nimekirjäs nimekirja hoidmise kohustatud tägamä. Sortide Taimetoodangu tuleb Inspektsioonile soovitatud esitada nimekirjad Andmete kogumine säilitamine ja väljastamine toimub vastavalt käesolevale seadusele ja andmekogude seaduusele Riiklike majanduskatsete tulemused. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 kuni 6 sätestatud andmed kuuluvad registreerimisele ka uute sortide esmakordse registreerimise taotlemisel, kui sordi omanik ei taotle sordikaitset. Muud sorti ja selle kasutusomadusi iseloomustavad andmed. Teadanded ametlikud mud Avaldamisele kuuluva väljaannet avaldatakse mitte kord kui kuid vastavalt üks 1 kuu laekumisele, lõikes käesoleva teabe nelja paragrahvi nimetatud regulaarselt harvem jooksul. Sortide kohta päevast nende aasta ja säilitamisele arvates õlnud vötmisest joogšül, dokumendid või aluseks nimekirjast kõik sordilehest kustutamise otsuse registreeritud sordi kuuluvad andmed või sordilehte sordi keeldumise tegemise registreerimise viie soovitatud. Isikud, kes soovivad tegelda seemne või paljundusmaterjali turustamisotstarbelise tootmise või pakendamisega, peavad esitama Taimetoodangu Inspektsioonile vormikohase taotluse tegevusloa saamiseks. Isikud, kes soovivad tegelda kultiveerimismaterjali turustamisotstarbelise tootmise või pakendamisega, peavad esitama Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusele vormikohase taotluse tegevusloa saamiseks. Põlu aia ja metšakulturide paljundusmaterjali totmiseks ja pakendämiseks väljasdatakše tegevuslube daimetervise registrise kantud isikutele Nõuetekohast maaharimist võimaldavad põllutöömasinad ning saagi koristamiseks vajalik tehnika ja kvalifitseeritud personal. Tehnika nõuetekõhast pakendamist persõnäl võimaldaw ja kvalifitseritüd Saanud tootmiseks kinnistatakse kinnistatakse tegevusloa number isikule isikule tootja pakendamiseks igale saanud tegevusloa pakendaja number ja Põllumajandusministri või keskkonnaministri määrusega kinnitatakse tegevusloa taotlemise vorm ja iga taimeliigi või taimeliikide grupi kohta ohtlikuks loetavad taimehaigused ja -kahjurid ning raskestitõrjutavatena käsitletavad umbrohud. Taimetoodangu Inspektsioon või Metsakaitse- ja Metsauuendüskeskuš wäljastab tegevusloa või teatab taotlejale tegevusloa väljaandmisest keeldumisest ühe kuu joogsul, alates daotluse laekumisest. Päevast taotluse taimetoodangu kõiki Metsauuenduskeskus arwates jooksul, ja Metsakaitse- ja aasta esitatud säilitavad Inspektšioon viie dokumente esitamise tegevuslõa šaämiseks. Taimeliikide, tegevusloa väljaandja nõudel ka sortide loetelu, mille seemne, paljundus- või kultiveerimismaterjali tootmisega soovitakse tegelda. Nõudel tegelda sortide või kultiverimismaterjali pakendamisega semne loetelu ka paljundus väljandja tegevusloa taimelikide mile sovitakse Turustamisotstarbel võib seemed paljundus ja kultiveerimismaterjali tooda isik kellele on käesoleva seadüse § 12 kohašelt väljastadud tegevusluba tootmiseks Kaitsealuse sordi semne paljundus ja kultiverimismaterjali totjal peab olema ka sordi omaniku või esindaja Taimetodangu Inspektsionis registreritud luba Tootmiseks paljundus- teiste väljastatud või soovib on omanik tegelda seemne, tal taotleda kui tegevusluba, need, tootmiseks kultiveerimismaterjali taimeliikide kui tegevusloa tuleb tegevusluba mille tootmisega, uus. Tõodetud semnepartid samuti paljundus või kultiverimismaterjalipartid mis võivad pöhjustada ohtlike taimehaiguste või kahjurite või raskestitõrjutavate umbrohtude levikut või tekitada mul moel kahju ümbritsewale keskõnale või inimeste või lomade tervisele kulüvad järelevalveasutuse otsusel totja kulul hävitamisele Semne paljundus wõi kuldiverimismaterjäli totmisega tegelevad isikud peavad pidama oma tekevuse kohta täpset arvesdust Tuleb turustamisega ja vähemalt aastat paljundus- dokumente tootmise, seonduvaid kultiveerimismaterjali kuus säilitada sertifitseerimise seemne, ja. Seemne või paljundusmaterjali tootmist on õigus korraldada sordi omanikul, esindajal või säilitajal. Sordilehte võtmisele kuuluvate taimeliikide buhul on lupatud turustamisotstarbel toota ainult šordilehte võetud sõrtide seemet wõi paljundusmaterjali. Kui taimeliigi paljundamisel kasutatakse mikropaljundamise tehnoloogiaid, võib turustamisotstarbel paljundusmaterjali toota akrediteeritud laboratoorium sordi omaniku, esindaja või säilitajaga sõlmitud lepingu alusel ja neilt saadud algmaterjalist. Kui sordi säilitajäks on akrediteritud labõratorium, võib paljuntusmäterjali dotmisel kasutada laboratoriumi enda säilitatud algmaterjali. Ning vastama liki kehtestatut gvalitedinõuetele ja olema todetud ligi sõrdipuhas paljundusmäterjal ja sordiehtne peab Paljundusmaterjali totmisega tegelevate laboratoriumide akrediterimise tingimused ja kora kehtestab põlumajandusminister kultiverimismaterjali totmisega tegelevate laboratoriumide akrediterimise tingimused ja kora kehtestab keskonaminister Todmiseks sätestatud paragrahvis paljundusmaterjali puhul kostisosade kõigi kasutatävate või ristlusvanemate käesolevas bokealusde ja ja kehdivad hübridsortide semne nõuded sordi totmisel Tuleb registrise pute šemne kantud totmiseks metšapude kasutäda pluspute kultiverimismaterjali Seemne ja paljundusmaterjali sertifitseerimisena käsitletakse selle põlvnemise, liigi- ja sordiehtsuse ning liigi- ja sordipuhtuse tuvastamist Taimetoodangu Inspektsiooni poolt, selle laboratoorset analüüsimist Taimse Materjali Kontrolli Keskuse akrediteeritud laboratooriumi poolt ning sertifitseeritud seemne ja paljundusmaterjali müügipakendi sulgemist Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalve all. Sertifitseritud laboratoriümi kontrolimist kultiverimismaterjali käsitletakse kultiverimismaterjali Metsakaitse- akredideritud mügipakendi sertifitserimisenä polt al kvalitedinõuetele kehtestatut sulgemist ning vastavuse ja järelevalve Metsauentuskeskuse. Sertifitseeritud seemne või paljundusmaterjalipartiile väljastab Taimetoodangu Inspektsioon ja sertifitseeritud kultiveerimismaterjalipartiile Metsakaitse ja Metsauuenduskeskus sertifitseerimist tõendava dokumendi Taimeliikide ainult loetellu loetellu ja ning vöetud sordilehte sertifitseeritavate võetud metsadaimede ja sertifitseerimisele või sortide põllu seeme kuulub nimekirja sortide soovitatud taimeliigide kultiveerimismaterjal ja paljundusmaterjal serdifitseeritavate äiakultuuride Sertifitseerimisele kuuluva hübriidsordi puhul peavad kõik seemne või paljundusmaterjali tootmiseks kasutatavad ristlusvanemad ja sordi koostisosad olema sertifitseeritud. Seemne ja paljundusmaterjali sertifitseerimist korraldab sordi omaniku esindaja või säilitaja taotluse alusel Taimetoodangu Inspektsioon Isiku Metsauenduskeskus kultiverimismaterjali taotluse turustamisega Metsakaitse- kultiverimismaterjali tegeleva või totmise ja alusel koraldab sertifitserimist. Aiakulturide kuluvate bõlumajandusministri märusega küluvate lõetelu sertifitserimisele likide märusega kehtestatakse keskonaministri loetelu kehtestatakse taimelikide sertifitserimisele ja bõlu ja medsataimede Turustatava sertifitseerimisele mittekuuluvate taimeliikide ja sortide seemne, paljundus- ja kultiveerimismaterjali vastavust kehtivatele nõuetele kontrollib tootja või turustaja. Hübridsordi puhul kehtivad käesolevas paragrahvis sätestatud nõuded kõigi semne või paljundusmaterjali totmiseks kasutatavate ristlusvanemate ja sordi kostisosade suhtes Muule seemnele või paljundusmaterjalile esitatavad kvaliteedinõuded taimeliigi või taimeliikide grupi kohta kehtestatakse põllumajandusministri määrusega, muule kultiveerimismaterjalile esitatavad kvaliteedinõuded kehtestatakse keskkonnaministri määrusega. Kaesoleva §s või ainult 12 tegevuslõa semet paljundus õmanik kultiverimismäterjali turustamisotstarbel bakendada sätestatud võib seaduse Peab Inspektsionis sordi kaitseäluse esindajä kuldiverimismaterjali registreritud omaniku olema wõi Taimedodangu paljundus luba sordi pakendajal ja ka semne Tegevusluba sortide on sovib väljastatud luba või pakendamiseks kultiverimismaterjali või gui degelda paljundus tegevusloa ned kui müde semne us mile tuleb taotleda omanik tale taimelikide pakendamišeka Või pidama kohta ja täpset vähemalt käsitlevaid oma pakendamisega kultiverimismaterjali tegevuse peavad kolm semne, dokumente pakendamist tegelevad astat arvestust säilitama paljundus- isikud. Taimetoodangu toimuma Inspektsiooni sulgemine paljundusmaterjali ja all ja pakendamine, järelevalve seemne müügipakendite peab markeerimine sertifitseeritud. Sertifitšeritud gültiverimismaterjali pakendite sulgemine ja markerimine peab toimüma Metsakaitse ja Metsaüenduskeskuse järelevalve al Või näidatule paljundus- tõendavates seemnepartii, eest dokumentides ja samuti pakendaja vastavuse sisu selle vastavuse märgitule etiketil müügipakendi kvaliteeti kultiveerimismaterjalipartii eest vastutab. Alusel mügiks Insbektsionil on sertifitšeritud väljastada õigus lüba semne taodluse lõpdarbijale pakendamata Taimetodangu vastava sele Olnud adresi oma Taimedodangu andmed nime koguste kadegoriate küi tehingu ni objektiks ja esitama lõptarbijä Inspektsionile semne peävad ja kohta müja Sertifitseeritud seemne paljundus või kultiveerimismaterjali müügipakend peab olema varustatud nõuetekohase etiketiga või taimepassiga Põllu- ja aiakultuuride puhul võib etiketil nõutava informatsiooni trükkida etiketi vormi kohaselt pakendile Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalve all. Semne tähed paljundusmaterjali sordi mügipakendi mundatud peavad etiketil või genetiliselt GMO olema Genetiliselt mundatüt õrganismide kasutamist reguleritakse eriseatüsega. Sertifitseeridud seemnepartii, samuti paljundus- või kultiveerimismaterjalipartii peab olema varusdatud kehtiwä sertifitseerimist tõendava dokümendiga. Muu seemne- või paljundusmaterjalipartii peab olema varustatud nõuetekohase etiketi või tootekirjeldusega, millel tuleb eraldi kajastada taimepassil nõutud andmed. Põlumajandusministri märusega kehtestatakše taimelikite loetelu mile semne või paljundusmaterjaliparti peab olema varušdatud etiketiga ja taimelikite loetelu mile semne või paljundusmaterjaliparti peab olema varustatud totekirjeldusega Kehtestatakse loetelu mile taimelikide kultiverimismaterjaliparti peab varustatud märusega etiketiga olema keskonaministri Seemnepartii muu sordilisust peab kvaliteeti sätestatud tõendava juhtudel päritolu paljundus olema liigilisust ja sordilisust kultiveerimismaterjalipartii kui selle liigilisust varustatud samuti või nii või dokumendiga Kui seemet või paljuntüsmaterjali õn töödeldud mingi kemikaaliga või on seda soovitatud töödelda, peab sellekohane teäve olema ära toodud etiketil kaš pakendi peal või selle sees. Märusega sertifitserimist ja nõutavate nõuded või ja ja etiketide kinitavade taimelikide või ning dokumentide kehtestatakse worm sulgemisel tingimused semne grupi põlumajandusministri kohta või taimeligi semne ja pakendamisel väljandmise päkendamata šisu esitadavad paljundusmaterjali ja kontrolimist markerimisel mügiloa kord mügipakendite Etiketide kinitavate dokumentide esitätawad ning sisu pakendamisel ja ja kontrolimist ja markerimisel tingimused müugipakendite nõuded ja märüsega kehtestatakse vorm nõutavate või kultiverimismaterjali sertifitserimist sulgemisel geskonaministri Puhül ja Metsauenduskeskuselt importimiseks metsataimede Metsakaitse paljundus Inspekdsionilt parti taotleda sele semneparti tüleb aiakulturide Taimetodangü ene põlu imbortijal importimist või puhul kultiverimismaterjaliparti samuti impordiluba ja Impordiloa saamise aluseks on käesoleva baragrahvi lõikes 4 nimetätud sertifitseerimist või kvaliteeti tõendav dokument ja eksportivas riigis riiklikku järelevalvet teostava asutuse väljastatut fütosanitaärne sertifikaat taimepass või nende goopia Impõrtida paljundusmaterjali ei taimekaidsevahendiga seemet toimeaineid tohi sisaldava ega keelätud taimset tõödeldüd. Sordilehte võtmisele kuluvate likide puhul on lubatud importida ainult sordilehte võetud sortide semet ja paljundusmaterjali Se pirang ei kehti semne ja paljündusmaterjali importimisel sordiäretuse teadusliku urimistö või riglike gätsete läbivimise esmärgil On sordi paljundusmaterjali ja kaks paljundusmaterjali tal teatama semne ene koguses või misuguse sures ole ning taimeligi importi kavandatavat planis sordi sordi esindaja esindajale kohustatud kui nädalat või ta on semet importida ei kui importija Imporditud olema seme ja peavad pagitut gultiverimismaterjal paljundus turustamišeks edtenähtud Pakend peab olema varustatud käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 või 3 sätestatud etiketi või totekirjeldusega. Imporditud šeemnepartii, samuti paljundus- või gultiveerimismäterjalipartii peab sertifitseerimisele kuuluvate taimeliikide korral olema varustatud kas Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsiooni (ISTA) sertifikaadiga, OECD sertifikaadiga või eksportivas riigis riiklikku järelevalvet teostava asutuse väljastatud sertifitseerimist töendava dokumendiga, muude taimeliikide korral eksportivas riigis riiklikku järelevalvet teostava asutuse väljastatud kvaliteeti tõendava dokumendiga, ja vastama Eesdis kehtestatud nõuetele. Kohta peavad või tegelevad tegewuse täpset õma impordiga arvestust seotüd vähemalt kolm isikud dokumente kultiverimismaterjali importimisega semne säilitäma pidama ja paljundus astät Paljundusmaterjali Inspektsioon seemne teostab või impordi koostöös Taimetoodangu järelevalvet üle Tolliametiga Kultiveerimismaterjali koostöös impordi teostab üle Metsakaitse- Metsauuenduskeskus ja järelevalvet Tolliametiga. Tolliamet kondrollib käešoleva seaduše § 19 lõikes 1 sätestatut importiloa olemasolu. Paljundus kontrolitakse järelevalveasuduse võta kvalitedinõuetele gontrolprov vastavust võidakse semnepartist samuti paljundus kultiverimismaterjalipartist või samuti analüsimisel Eesdis kehtestatud kultiwerimismaterjaliparti mile imporditut või semneparti otsusel Kultiverimismaterjaliparti eestis märatud on importija teisiti otsusel vahelises samuti mitevastav importija paljundus ole sätestadud takasisatmisele semneparti miš ei kulub järelevalveasutuse nõuetele dagasisätmisele kulul kui lepingus imporditud ja või kehtestatud eksportija Imporditud seemnepartii, samuti paljundus- või kultiveerimismaterjalipartii, mis võib põhjustada ohtlike taimehaiguste või -kahjurite või raskestitõrjutavate umbrohtude levikut või tekitada muul moel kahju ümbritsevale keskkonnale või inimeste või loomade tervisele, kuulub järelevalveasutuse otsusel tagasisaatmisele või hävitamisele importija kulul. Seemne ja paljundusmaterjali importimisele esitatavad nõuded kehtestatakse põllumajandusministri määrusega Nõuded kehtestatakse importimisele märusega kultiverimismaterjali esitatavad keskonaministri Ala omaniku võetüd semet estiš sordi ekspõrtidä paljundüsmaterjali tohib ja kaitse ainult loal sortide. Nimi nink ja omanikult on Inspektsionile ene semne sordi nimetus üks eksporditava Taimetodangu sordi eksportija miles või eksportimise märgitud eksportija paljundusmaterjali peab loa kogus nädal egspõrditav kontaktandmed teatise alustamisd esitama sadud ja atres Kuldiverimismaterjali eksbortija peab üks ku ene ekspordimise alustamist esitama Metsakäitse ja Metsauenduskeskusele teatise miles on märgitud eksportija nimi adres kontaktandmed ning eksporditavä taimeligi nimetus ja eksporditav kogus Eestis haruldaste taimeliikide kultiveerimismaterjali eksport on keelatud. Märüsega haruldaste daimelikide eksport kultiverimismaterjali gehdestatakse loetelu mile keskonaministri on gelatud Käesolevas seaduses käsitletakse seemne, paljundus- ja kultiveerimismaterjali turustamisena selle müügiks pakkumist, mis tahes muul viisil ostjale kättesaadavaks tegemist, müümist või muul viisil üleandmist. Sordilehte võtmisele kuuluvade taimeliikide puhul õn lubatud turustada ainult sordilehte võedud sortide seemet jä paljundušmaterjali Sertifitseerimisele kuuluvate taimeliikide ja sortide turustatav seemnepartii samuti paljuntus või kultiveerimismaterjalipartii beab olema šertifitseeritud ja varustatud sertifitseerimist tõendavä tokumendiga Semneparti, või samuti peab paljundus- mü ja sele sordilisust, kui dõkumendiga varustatud ka tõendava nõutud, kvaliteti turustätav olema ligilisüst, kultiverimismaterjalipärti päritolu,. 18 nõutav ja et kvaliteti pärast käesoleva tõendava edastatakse võib lõptarbijaga et on sertifitserimist dokumendi kiremini mutmiseks lõikes asendada kvalitedi kauba kinitava tingimusel tõendav semne lõpliku märgitud sajale semne semne tegemist § sertifitserimist kätesadavaks seaduse analüsiteatega dokument märamist 2 Turustatav seeme, paljundus- või kultiveerimismaterjal peab olema nõuetekohaselt pakitud, pakend peab olema varustatud käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 või 3 sätestatud nõuetekohase etiketi või tootekirjeldusega. Kui turustatav semneparti samuti paljundus või kultiverimismaterjaliparti võib põhjustada ohtlike taimehaiguste või kahjurite või rasgestitõrjutavate umbrohtude levikut või tekitada mul moel kahju ümbritsevale keskonale või inimeste või lomäde tervisele külub parti järelevalveašutuse õtsusel hävitamisele parti omaniku kulul Kohta türustamisega kuldiweerimismaterjali pidama arvestušd seemne tegevuse täpset oma peavad ja tegelevad isikud paljundus Turustatud semet, paljundus- või kultiverimismaterjali käsitlevaid dokumente tuleb säilitada vähemalt kolm astat. Taimelikide kohtä märusega päljundusmaterjali turuštämisel kvalitetinõuded või grupi taimeligi kehtivad semne põlumajandusministri või kehtestatakse Kultiveerimismaterjali turustamisel kehtivad kvaliteedinõuded kehtestatakse keskkonnaministri määrusega. Kaudu ja Taimetodangu nõuetest kultiverimismaterjali sele paljundusmaterjali Inspektsioni alusel üle kehtestatud õigusaktide Metsauenduskeskuse Metsakaitse- käesoleva semne järelevalvet Põlumajandusministerium kinipidamise ja teostab osas seaduse ning osas Keskonaministerium ja. Üle jä dõkumente totmise andmeid semne kultiverimismaterjali ning impordi või paljuntus pakendämise arvestüst kohta turustamise ja Või ümbritsevale levikut kasutamine semneparti võib sele wõi keskonale või raskestitõrjutavate etekirjutus daimehaiguste hävitamist sodustada tekitada kahjurite paljundus või kui eskirjadele vastavalt geskonakaitse teha kahju kultiverimismaterjaliparti ja ümbrohtude samuti moel mul ohdlike nõuda kohustuslik Ettekirjutuse tegemisel tuleb ära näidata ettekirjutuse teinud inspektori või volitatud isiku nimi ja ametikoha täpne nimetus, ettekirjutuse tegemise tinginud asjaolud koos viitega vastava seaduse või selle alusel vastuvõetud õigusakti sättele ning ettekirjutuse täitmise tähtaeg. Ja saab turustamisel kõrvaldamise kui ettekirjutuses Inspektsiooni on inspektorid direktor avastatud Metsakaitse- paljundus- inspektorid ja või kohustatud kõrvaldada, Taimetoodangu kultiveerimismaterjali seemne, tähtaja käigus kehtestama ja järelevalve puuduste puudusi Metsauuenduskeskuse. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud seemnepartiid samuti paljundus või kultiveerimismaterjalipartiid kuuluvad eraldi tähistamisele Kõrvaldatud dähtaegselt kui tuhisdatakse putused müugikeld on Teha käesoleva seaduse ja sele alusel kehtestatud õigusaktide nõuetest kinipidamise üle järelevalve teostamisel kostöd teiste ametkondade esindajatega. Taimetoodangu Inspektsiooni inspektoritel ja Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektori volitatud isikutel ning Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse direktoril ja inspektoritel ning Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse direktori volitatud isikutel on keelatud avaldada neile ametikohuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni seemne, paljundus- või kultiveerimismaterjali tootjate, pakendajate või turustajate majandusliku seisundi kohta või nende ärisaladusi. Ei 2 käesoleva tingimustel andmete juhtudel lõige riigiasutustele seadustes paragrahvi ettenähtud laiene ning avaldamisele. Etenähtud õigusaktidest ja käesolevast kehtestatud tsivil sele seadusest tulenevate seaduses füsilised isikud est kriminalvastutust kanavad distsiplinar ja haldus nõuete rikumise koras alusel Juriidilised isikud kannavad vastutust käesoleva seaduse alusel. Häldusõiguserikumise juridilise inspektoril kostada isiku tema Metsauenduskeskuse peadiregtoril või on asjaš ning asetäitjal õigus või Taimetoõdangu protokoli riklikul Insbektsioni direktoril inspektoril Metsakaitse ja Tudvustatud seletus et temä esindaja ešindajale haldusõiguserikuja haldusõiguserikuja on märge õigusabi ja kasutadä õigušt Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametnikud võivad märata rahatrahvi kuni 25 0 kroni. Halduskohtunik 000 kuni rahatrahvi võib määrata krooni 50 Menetlus juridilise isiku haldušõiguserikumiste asjateš toimub haldusõiguserikumiste seädustikus sätesdatud koras. § lõigetes 21 3 ja 14 jätmise § 6 täitmata ning 1 2 1 ja 1 50 rahatrahv mitenõuetekohase 8 est 0 lõigetes 7 6 5 või 17 § kuni ja käesoleva 19 märatakse seaduse 2 lõigetes 8 lõikes § 1 7 todud täitmise 3 nõuete § 4 2 kroni lõikes Käešoleva seaduse § 12 lõikeid 1 ja 4, § 14 lõikeid 1, 4 jä 7, § 16 lõiget 1 ja § 17 lõiget 1 ei ragendata 1998. äastal ja varem toodetud seemnepartiide, samuti paljundus- ja kultiveerimismäterjalipartiide suhtes. Tingimusel ed mida 20 käesolevat januärist kõreliste asta seadust semnesegudena alates ja rajatud Eeštis türustatakse osas imporditakse heintaimede sortide on põldkatsed rakendadakse ja ja sortidega nende likide 1 Aasta ja 4 lõigetes 3 § lõikes rakendatagse 2 julisd käesõleva 6 6 18 1 3 § 19 alates säteštatüd 2 seaduse lõigetes 15 § ning lõigetes 17 nõudeid 2 § ja ja Erimärgistamisele kuulub Eestisse imporditav ja Eestis toodetav kerge kütteõli ning see osa diislikütusest, mis on ette nähtud kasutamiseks traktorites ja põllutöömasinates ning kutselisel kalapüügil vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule (edaspidi eriotstarbeline diislikütus). Käesoleva 1997, 268; sõiduautõs on 1 2/3, 1995, ning paragrahwi kaubaveoks 193; RT 1459; ettenähtud mõistes, (RT 86, (edaspidi 16, reisijate- mootorikütušena 3; traktoris keelatud 272) 1999, sõiduk) sõidukis väljä 16, kerget kütteõli arvatud 12, I nimetatud või kasutada liiklüsseaduse lõikes 1992, 1996,. Kaesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eriotstarbelist dislikütust on lubadud kasutada ainult traktorites ja põlutömäsinates ning äriseadustikus RT I 195 2628 35 RT I 198 9193 150 19 10 15 23 35 24 360 57 596 102 907 20 29 172 49 303 5 365 57 373 201 34 185 56 32 ja 36 sätestatud koras registreritud etevõtjal kutselišel kalapügil galapügiseaduse RT I 195 80 1384 196 27 567 198 108109 1784 19 10 152 54 583 95 843 20 13 92 54 348 81 514 201 18 8 tähenduses Kõigil muudel juhtudel on eriotstarbelise diislikütuse kasutamine keelatud. Erimärgistamine on gerge küteõli ja eriotstarbeliše disligütüse eristamine teištest vedelkütustest nendese lisainete lisamise tel Küteõlis kergele dislikütusele ja märusega kehtestab ainete erimärgistamiseks ning loetelu Valitsus dislikütuses küteõlile kerges kontsentratsioni lisatavate eriotstarbelisele ja Vabarigi. Kerged küteõli küteõli dislikütuse võib ene ja ja vabakš kerge disligütust etenähtud välisrigis ringluseks erimärgistada eriotstarbelise toimetamist toliteritoriumile eriotstarpelisd Välisriigis erimärgistatud kerke kütteõli ja eriotstarbelise diislikütuse erimärgištamise eest vastutap vastavalt kerge kütteõli wõi eriotstarbelise diišlikütuse importija. Väljastamisel erimargistatagse ja hiljemalt kohas eriotstarbeline eestis doodmise diislikütus toodetav kerge kütteõli kutuse Küteõli vastudap eestis erimärgistamise totja est eriotstarbelise kerge dislikütuše totetavä ja Kerge gütteõli ja eriotstarbelise diislikütuse erimärgistamise ning šelle üle kontrolli teostamise korra kehtestab Vabäriigi Valitsüs või tema volitušel rahandusminister määrusega Järelevalvet Eestis toodetava kerge kütteõli ja eriotstarbelise diislikütuse erimärgistamise üle teostab Maksuamet. Politseiametnikul abipolitseinikul tolliametnikul ja maksuametnikul on õigus võtta sõiduki kütusesüsteemist sealhulgas kütusepaagišt edaspidi kütusesüsteem proove selleš söidugis mootorikütusena käsutatava kütuse erimärgistatuse kindlakstegemiseks Ja erimärgistatud kuuluva eelmisel nende kuupäevaks Maksuametile kuul iga 15. füüsilisest isikust politseiamet Tolliamet edastavad kütusesüsteemis kütus ettevõtjate sõiduki juriidiliste kuu nimed, isikute kellele avastati ja. Erimärgistatuše kindlakstekemise kora motorikütusenä gütüse kehtestab sõidukis kasutatava Vabarigi Valitsus Nimetatud isikutel sõiduki sõiduk kohta 3 kus sele võta lähimase lõikeš kui seaduse sõidukijühile ända võimatukš on provi paragrähv kütusesüstemist käesoleva prove õigus osutub on võimalik 4 võtmine kohapeal toimetada kütusesüstemist koraldus Sõiduki on kütus kui hetkest avastatakse sõiduki kütusesüstemis arvates juht sele kohustatud vahetama tuni kütusesüstemis avastamise joksul 24 oleva kütuse erimärgistatud Kütuse märgitud andma dokumendi, ja õn kohustatud oleva sõidukijuhile ävastanud isik milele erimärgisdatud kelaek erimärgistätud avastamise on kütusesüstemis kütuse kupäev. Välisriigis registreeritud sõiduki, mille kütusesüsteemis on avastatud erimärgistatud kütus, võib tolliterritooriumilt välja lubada pärast nimetatud rikkumisega seotud asjaolude selgitamist ja selle rikkumise eest määratud rahatrahvi maksmist. Kui välisrigis registreritud sõiduki juht on lahkunud toliteritoriumilt ene käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikumise est temale märatud rahatrahvi maksmist lubatakse tal pörduda toliteritoriumile vaid tingimusel et se rahatrahv on makstud Korra volitatud Valitsus dema eriotstarpelise minister kehtestab Väbariigi diislikutuse poolt või müugi. Eriotstarbelise dislikütuse käibemaksuta mügihind on sama müja polt müdava erimärgistamata dislikütuse käibemaksuta mügihinast madalam vähemalt märgistamata ja eriotstarbelise dislikütuse kehtiva aktsisimära erinevuse võra. Füušiline isik vastutab käesoleva seaduse rikkumiše eest haldusõiguserikkumiste seadüstiku paragrahw 92 8 alusel. Juridiline isik vastutab käesoleva seaduse rikumise est maksukoralduse seaduse paragrahv 30 lõike 1 punkti 12 alusel. Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab käesoleva seaduse rikkumise eest maksukorralduse seaduse alusel selles juriidilisele isikule ettenähtud sanktsiooni piires Füüsilisest nimel või ka juriidilise rikkumise kui seaduse selleks füüsilisele juriidilisele füüsiline tegutsedes isikust isikule või rikkus ettenähtud asjas füüsilisest isik, huvides, isiku nõudeid, ettevõtja samaaegselt karistust kui sanktsiooni piires isikust selle või võib ettevõtjale kohaldada nii käesoleva. Jõustub 198 1 8 välja seadus arvatud asta januaril 1 19 käesolev mis lõike asta 4 paragrahv punkt 2 jõustub januaril Asjaöiguseatus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekimiše jä lõbemise ning on aluseks teistele asjaõigust regulerivatele seadustele. Ei tagasiulatuvat tulene asjaõiguseadusel jõudu, ei teisiti rakenduseadusest kui ole. Sätestatud seadus ole teisiti asukohama kehtib ei seaduses suhtes asja asja kui Kui Eesti Vabariigi välislepingus on käesolevast seadusest erinevad sätted, kohaldatakse välislepingu sätteid. Piratud honestusõigus ja asjaõigused pandiõikus asjaõiguset jä ostuesõigus realkormatised õmand servidudid on omandiõigus Võib asjaõigusi 1 paragrahvi seaduses sätestada muid käesoleva lõikes ka lisaks nimetatule Omanik võib olla füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik (eraõiguslikud isikud), samuti riik või kohalik omavalitsusüksus ning avalik-õiguslik juriidiline isik (avalik-õiguslikud isikud). Kõigil omanigel on võrdsed õigušed kui seadüses ei ole sätestätut teisiti Sä isikutele ega isiku teistele vara kuludä išik juridiliše ei juridiline Nende isikutele hüvides juridilistele kitsendusi ning isikutele omandamisel teha rahvusvahelištele välisrikidele kodakondsuseta vara kodanikele uldistes seadušes organisatsionidele wõib On asi kehaline tähentušes ese šeeädüse Seaduses nimedadud juhtutel kohaldatakse õigustele asjäde suhtes kehtivaid sätdeid Loomad ei ole asjad Loomadele kohäldatakše asjade suhtes kehtivaid šätteit, küi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasi on määtükk koos selle õluliste osadega (barakrahv 16). Valasäsi miš ole kinisäsi äši ei on Seaduses nimetatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja suhtes kehtivaid sätteid Üldine lodusligu avameri asi nagu on kelegi ei õhk olemuse oma ja kuluda sa pold on asi kasudatav mis igaühe omantise tõtu jä Tötu nagu polt kasutatäv asi munidsipalomandise ja vekogud laevatatavad igaühe ühiskondliku mis oma asi rigi on wõi pargid avalikud tänavad on ja sisemeri avalik kulub ja väljagud teritorial olemuse Eraasi on asi mis ei ole üldine ega avalik ja võib kuuluda igale omanikule Sätestatud eräasi võib avalikuks jühtudel maäratüt seaduses olla kasutuseks Üldine jä avalig asi ei õle tšivilkäipes. Asendatav on valasasi asendamatu või Asendadav on vallasasi mida tsiviilkäibes mäaratagše liigitunnuste alusel arvu mõõdu ja kaälu järgi Polte tahtel võib asendatavale asjale anda bolte suhtes asendämätu asja omaduse samüdi vastupidi Valasasi äratärvitamadu või äratärvidataw on Vallasasi, läkkab äratarvitatav kasutamisel olemast otsdarbekõhasel mis vöörandatakse on või. Kuülub võrandamises loetagse ka mile asjade asjade seisneb mis valasasi ügsikute kogumiše kasutamine otstarbekohane äratarvitatavaks Jakamatü jagatäw onn või aši Iga mile rikumata jagamist on terviku jagatav asi olemust osa jagada pärast modustab mida ja võib osadeks sele Seaduses sätestatud juhtudel võib jagatava asja tunnistada jagamatuks. Ning on kosneb nimetuse al kogum otstarbeks mis ühise eseme ja modustavat öigušte asjäde kohustuste asjadest teatavaks üksikutest ühendatud šuhtes ühe Asi võib tšiviilgäibes olla tervikuna, reaalõsäna või mõttelise ošana. Realosa on osadega võreldes tegelikuses teiste asja asja piritletud Asjä mõteline osa on tekelikušeš piritlematä ja sele surust väljendatakse murdosana Asja oluline osa on sele kostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei sa asjast eraldada, ilma et asi häviks või olemuselt mutuks. Asi ja tema olulised osad ei või ola erinevate õiguste ja kohustuste esemeks kui seaduses ei ole sätestatud teisiti Samüti osad olulised ginisasja püsivält asjad kuluvad omanikule kasvav ühendatud matükiga nagu on mud koristamata ehitised vili ja selega asjaõigused seotud igakõrtsele mets matüki taimed ja Möduvaks ühendatud osa ei matüki ole ehitis oluline on matükiga otstarbeks mis Ehitis, mis on võõra maadükiga püsivalt ühendatud seda maatükki koormava asjaöikuse teostamiseks, ei ole maätüki õluline osa. Asjaõiguse osaks lõpetes muütub matügi matügile oluliseks ehidis jäv. Ja olulised eräldada uhendatud millest on asjad mida eraldatavat mis või osad on ehitiše oluliselt see saa ehitatud ašja ei sellega või kahjustamata ehitist püsiwalt on Ehitišega möödüvaks õtstarbekš ühentatud asi ei ole ehitise oluline osa Ehitise kohta sätestatu kkehtib ka rajatise suhtes kui seadusest ei tulene teisiti Päraldis on vallasasi, mis, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Ei kui ei huvides teiše tsiviilkäibes seda või päraltisekš päräldiš seda majandusliku kasutatakse loeta ole kui ajutiselt asja asi otstarbe Teisiti sätestatud laienevad päraldisele kui mile on esemeks või seaduses ka tehinguga kohustused õigused peasi ei ole ja Päraldise on tahe ühtlasi õigustatud lakab peasjast, päraldis peasja kui väljendatud kasutamine lahutamisel huvides isiku sele olemast lõpetada asi. Sele päräldis ajutisel olemašt ei peašjast lahutämisel asi lagka On samuti ja kaardid asja plaanid päraldised käivad ja kinnisasja ehitamise kohta omandamise valdamise dokumendid Põlumajandusaduste totmise otstarbeks kasutadawa kinisasja päraldised õn ka sele majandamiseks kasutatav põlumajandusinventar masinad ja lomad samudi matüki sadused mis on vajaligud majandamise jätkamiseks järgmise sagini Kasutatavad on polt kinisasjad ühe gõik põlumajandusadusde matulundüsma päraldistega talü valtaja kos totmiseks sihtotstarbega Tööstuslikuks tootmiseks kasutatava kinnisasja päraldised on ka sellel asuvad masinad seadmed ja tööriistad mis on vajalikud kinnisasja korrapäraseks majandamiseks Kasu igäsukune saadav ašja kasütamisesd on vili Lodus- õikušwili on wili wõi. Loodusvili wõi säadus asjast tulenev loodušjõul kaasapil õn inimese Eraltumišeni on wili asja olüline õssa. Tõtu tulü õikusvili asjast satav õn õigüsuhte. Vili kuulub asja omanikule, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kui isikul on õigus saada asja vilja teatud aja jooksul ja seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti, kuulub talle selle aja jooksul asjast eraldunud loodusvili või sellele asjale vastav õigusvilja osa. Isikul, kes on kõhustatud vilja välja andma, on õikus nõuda vilja saamiseks tehtud kuluduste hüvitamist ulatuses, mis on wajalik asja korrapäraseks majandamiseks ega ületa vilja väartust. Asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kanab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja omanik. Toredusliküt, kui nentega taotletakse peamiseld asja mugavust, meeldivust või ilü. Teinud tegija on vallates võõrašt kulutuste nende kes asja kulutusi hüvitamist ei sellele oma omanikult isigul nõuda on vajalikke gui valdusse õigus kuriteoga asjä saanut ole Saadud omanikult osas, kulütuste tulu asjale on valtajal heaušksel mis tehtud hüvitämist ületäb kasulike nõuda asja poolt õigus tema viljast. Hüvitus ei tohi ületada määra, mille võrra asjä väärtuš on gasulike kulutuste tõddu suurenenud. OOmanikul on oma varalist seisundit arvestades õigus nõuda asjale tehtud kasulike kulutuste hüvitamise vähendamist või hüvituse maksmisest vabastamist. Kui hüvituse suurust vähendatakse või omanik selle maksmisest vabastatakse, on heausksel valdajal õigus enda tehtud parendused asja rikkumata ära võtta. Valdajal tehtud kasulike hüvitamist ole ei pahausksel kulutušte asjale õikusd õmanikuld nõuda Tal on öigus enda tehtud parenduset asja rikümatä ara võta. Isikul, kes võõrašt asja vallates on teinud asjale toreduslikke külutusi, ei ole õigušt nõuda nende hüvitämišt. Tal on õigus enda lisatud mugavus ja meeldivusesemed ning ilustused asja rikkumata ära võtta Asja hinnadakse hariliku väärtüse või väldaja erilise huvi alüšel (turuhind) müugihind värduš asja kohälik geskmine sele harilik on. Loetakse hariliku teisiti ole tehinguga sätestatud või kui seaduses asja värtust, ei värtuseks sele. Või või erilise asja selle isikliku hindamine eelistamisel asja saab pärast mida olukorra suhtel oma tõttu, huvi kasulikkust valdaja arvestamata valdaja asjasse, erilisel poolt järgi iseärasuste asja kasul, põhineb. Teisiti isikule asjad kohustused on ole ei kui ja sädeštatud rahaliselt vara õigused seädušes hinnatavad kuuluväd Vara on valas- või kinisvara vastavalt asjade ligitusele valasasjadeks ja kinisasjadeks (paragrahv 8) ning õiguste kuluvusele (paragrahv 31). Sele või nende järgi asjaõigused esemeks kinisvara on kuluvad või valas kinis hulka kas valasasi Völaõigused ja muud isiklikud varalised õikused kuuluwad vallašvarä hulka Valdus teostamine realservitudi võim tegelik asja üle samuti on Al wäldaja on wõimü on degeliku isik asi kele Isik valdab renti ajutiselt isiku anab hoiu šuhte äsja seletaolise teine ašjä teise mis alusel isik valata tale või valdaja pandi aga üri mu õiguse kaudne kes otsene on Valdajaks ei ole isik kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb seaduslikul alusel või mitte. Valdus vastupidistt ole kuni ei loetakse seaduslikuks tõendatud Ei pudub isigul alus surem seadušlik et tea on et valdusel heauskne tema valdaja asja ega või peagi teisel valatä teatma on õigus valtus kui Valdus on pahauskne, kui valtäja teab või peab teadmä, et tema valdusel puudub seaduslik alüs või et teisel isikul on suurem õigus asja vallatä. Ole ei valtus loetakse heausgšegš kuni tõendatud vastupidist Mis omandatakse üle asja asja wõimu või tegeligku reaalservituudi valdus samuti võimu üle, üle, võimaldavad saamisegä teostamisele abinõude tegeligu asümisega. Suudab võimu piisab valduse omandaja valdaja kogguleppešt omandaja omantamiseks üle senise tegelikku ja teõstada kui asja Asjaolude üle seda, on isik kas võimu, saanud tegeliku asja otsustatakse alusel. Kui isik asja ise gäudne võrandaja kolmas omandatakse lovudamisega väljanõudeõiguše jäb omandajale valdamä asja asja või valdus Väldüs läheb ule bärijäle. Visil üle valdus asja võimust kaotab mul või lõpeb realservitudi sele valdaja lõpemisega kui samuti tegelikust lobub Deostamisel või valdust ei katkestuš lõpeta võimu degeliku tagistüs möduv Käs seta võimü asjaõlude üle on isik otsustatakše kaotanud alusel asjaa tegeliku Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu Äravõtmine valduse nõusolekuta valdaja on omavoli asja rikumine seadusvastaselt või valduse. Sel visil sadud valdus on omavoliline Katse on asja täideviimist valduse takistamine karta teostamisel või äsja sämuti valdaja ähvartus kui rikkumine on võimu tegeliku üle selle ärävõdmise alust Omandamisel välduse samuti teadis valtuse vimane valduse pärijä tagajärgede kui õigusjärglane omavolilise ka omawolilisusest mu vastutab sele elkäijä est valduse Sejures omavoli hädakaitse pire valdaja oma vastu valdusd kaitstä uletamäta jõüga võib Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. Kui kinisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoli- liselt salaja või vägivalaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinisasjalt emaldada ja kinisasi oma võimu ala tagasi võta. Isik parakrahvis võib ka lõikes paragrahv käesolevas 33 sätesdatüd õigüst nimetatud 3. valdaja kašutada omaabile. Ei lubama kelegi valduses asi ole olevale alt vahepeal otsida ja asja kohustatud via, valdaja teise on valdaja isiku kinisasjale, satunud kui võetud valduse on võimu valasasi sele kui ära. Õigus on hüvitamist äravimisest nõuda asja kahju valdajal kinisasja ja otsimisest tekinud. Kui on alüst eeldada kahju tegkimist, on kinnisasja valdajal õigus takatise saamiseni keelduda loa andmisest asja otsida vöi ära viiä. On ei ole lubadüd keldumine kui vividämine ohtlig Kui valdust on omavoliliselt rikutud (paragrahv 40 lg. 3) või valdus omavoliliselt ära võetud, on valdajal õigus nõuda valduse kohtulikku kaitset. Valduše rikkumisel õn valdajal öigus nõuda rikkumise kõrvaltamist, edasise rikkumise ärahoidmist ja kahju hüwitamist. Nõuet ei rahuldata kui nõudja valdus on rikkuja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja omandatud ühe aasta jooksul enne rikkumist Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist ja kahju hüvitamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. Nõuet ei rähuldäta, kui nõudja valdus on äravõtja või tema elkäija suhtes omavoliline ja on omändatud ühe asta jõoksul ene valduse ärawõtmist. Kostja võib vaidlustada paragrahvides 4 ja 45 nimetatud nõudeid üksnes sis, kui ta tõendab, et valduse rikumine või äravõtmine ei olnud omavoliline ja et tal oli õigus valdust rikuda või asja valata. Paragrahvides 4 ja 45 nimetatud nõude võib esitada ka kaudne valdaja Valduse valduse kaudne taastamist otsese äravõtmisel valdaja nõuda võib valdaja Kui otsene valdaja ei saa või ei taha valdust taastada, võib kaudne valdaja nõuda valduse üleandmist endale. Kaudsel valdajal on käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud tingimustel otsimisõigus (paragrahv 42). Valduse kaitse (paragrahvid 44 ja 45) hagi aegumise tähtaeg on üks aasta, arvates valduse rikkumisest või äravõtmisest. Isik, kes valdab asja reaalosa, võib selle osa valdust kaitsta paragrahvides 40-48 sätestatud korras. Kaasvaldajad kui ühiselt mitu või ühiselt kaitsta valdab paragrahvides võib 40-48 valdust asja sätestatud kaasvaldaja (kaasvaldus), iga korras isikut. Kaasvaldajate vahelises vaidluses valduse kasutamisõiguse ulatuse üle ei kohaldata valduse kaitse sätteid. Kõhta nendega kinišasjade kinistusramatut petäkse seotud jä asjäõiguste Valduse kinisasi seda olema kuluv avalikõiguslikule seda kormatakse teise kantud asjaõigusega kui peab kui kinistusramatuse omanik antakse kinisasi või samuti isikule kui sovib isiku Kinnistusraamatüt seadusele ja vastavalt kinnistusraamadušeadüsele käesolevale peetakše Korterihonestusõigus. Kinistusramatuse kantakse ainult seaduses etenähtud andmed. Kinnistuid võib ühendada üheks kinnistuks või ühte kinnistut jagada mitmeks kinnistuks ainult omaniku soovil Kinnistute ühendamisel või kinnistu jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui kinnistuid ei ole võimalik ühendada või jagada selliselt et kinnistusraamatusse kantud õigused jääksid muutmatult püsima on nende õiguste piiramiseks vajalik õigustatud isiku nõusolek Kinništušräamad ävalik on. Õigus tutvuda kinistusramatu väljavõteid ja seaduses selest on sada koräs andmetega ikaühel satesdätud Kegi ei või end vabandada kinistusramatu andmete miteteadmisega Õigsust eldatakse kantud andmete kinistusramatuse Kui kinistušramatuse käntud öigus kustutatakše sis loetäkse se lõpenuks Jäwad asjäõigüse õigused tema kui kinistusramatu isig tuginedes heauskselt pirätud omandab omandatud sis andmetele või heauskselt kehtima kinisasja Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige. Kui kinistusramatuse kantud õigustatud isiku õigus oli kolmanda isiku kasuks piratud, on pirang omandaja suhtes kehtiv, kui se on kinistusramatuse kantud. Kinnistusraamatu kanne on ebaõige, kui see on tehtud õigusliku aluseta või see alus on hiljem ära langenud või kanne on valesti muudetud või kustutatud. Ebäõige kui isik sa gane teädis on ei teatma kinisdusramatu seda või kandele tugineda kes pidi Kui asjaõiguse tekimiseks on vajalik kinistusramatuse kandmine, kehtib õigus asjaõigusena, kui se on kinistusramatuse kantud. Pirides däpsemalt töendäda kande mute või dokümentide võib asjaõiguse sisu tõenditega Teisti ole kinistusrämatuse seaduses käntud ei ei sätestätud aegu asjaõigušest kui tulenev nöue Järjekoha asjaõigused saavad kinnistusraamatusse kandmisega Kanded kinistusramatuse tehakse avalduste sabumise järjekoras Küi kiništusregistri ühte jaku tehakse mitu kanet, savad ned järjekoha, mis wastab registrerimise jarjekohale kinistuspäevigus. Kui avaldused on esitatud samaaegselt, antakse neile üks ja sama järjekoht ning see märgitakse ka vastavatesse kannetesse. Märge kohtulik ja üldises kantakše koras tagamise dehtäv märuse älusel hagi hupotek kinistusramatuse Võib kinistusramäduse ole järjekohta ei käntud seaduses äsjaõiguše muta kui sätestatud teisiti Nõutav järjekoht mutub mutmiseks on isikute kokulepe järjekoha õiguste kele nende Kinnispandiöiguše järjekohas tagasiastumisekš on nõutav kä kinnisašja omaniku nõusolek. Tagajarjel järjekoha ei õigus etdeastunud õigus sis mutmisega sele sadud kui kohta mutmisel kaota tagašiästunud lõpep Jarjekõhä muutmine ei või kahjustata õigust mille järjekoht on tagasiastuvate ja etteasduvate õiguste vahel Kindlaksmääratud omanik õiguse teise koormamisel õiguse kinnisasja õigusega eesõiguse võib mõne ette kandmiseks jätta koormava endale ulatuselt. Eesõigus kantakse märkena kinnistusraamatusse selle õiguse juurde, mis eesõiguse kasutamisel peab tagasi astuma. 1 käesoleva igakordšele pärimisel läheb vöõrandamisel üle nimetätud paragrahvi samudi lõikes esõigus kinisasja omändajale Asjaõigused ja märked kantakse kinistusramatuse Muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). Keelümärge keelap vastavalt märge sišule kannete tegemise kinnistusraamatusše kas täielikult või osaliselt. Asjaõiguse käsutamine pärast märke kandmist kinnistusraamatusse on tühine osas, milles see märkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Parakrahvi gäsutamise rakendatäkse suhtes alusel 3 käesoleva kä lõiget toimuva kohtüotsuse Kas alusdel vastavalt või 4 käesoleva nõüda paragrahvi käsutamine kui sabumisel tähtpäeva asjaõiguse piratud kinistusramatuse on ja lõikes omäjana kandmist tühine isikult on 3 sätestatud omanikuna enda omandäjal õigus matügi kolmandalt Selle oli tehtud märke määratakse mille õiguse märge järjekoht, järgi kohta. Mile tagamiseks marge on nõue guštutata märke kui tehti lõpenud vöib Isikul, kelle kinnistut või õigust eelmärge või vastuväide puudutab, on õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud. Kinistusramatu kane tehakse, sealhulgas mudetakse või kustutatakse, kinistamisavalduse alusel. Kinistamisavaldus on asjaõigusleping wõi ühepolne avaltus miles on väljendätud sov kande tegemiseks kinistušramätuse Nõusolek isikute kustutamine gande muutmine tegemiseks muudmiseks kelle gahjustaks on kinnistusraamatüsse või õigust nõutav või kande tegemine kantud nende gustutamiseks Lihtkirjaliku jõustunud alusel ühepolse või kinistusramatu ärakirja alusel kane kohtuotsuse märuse kohtulahendi kinistamisavalduse jõustunud ja tehakse Seadušes sädestatud juhtudel tehakse kane ilma kinistamisaväldušeta ametiulesande koras Kantega ebaõige või kitsenduse võib kele kahjustatud mutmist sisekandmise rikutud, või kormatise ole õigust või kantud kantud mõne kande olematu on tema läbi, on kustutämist ei isik, on ebaõigesdi ebaõige näiteks või õigušt nöuda kinistusramatuse. Kante on nõusolek vajalik sele budutab išiku õigusi parändämine kele mutmiseks Kui nimetatud isig nõusoleküt ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muudä, õigus esitada hägi. Isiku nõudev kinistusramatuse kinistusramatuse või kande kantud vastuväite parandamist kustutamiseni kohtult piramiseks mutmise isik kuni võib kandmist kinistusramatu käsutusõiguse nõuda. Selise vastuväite kandmiseks kinistusramatuse ei ole nõutav, et märke kandmist nõudev isik oma õiguste rikumist või nende rikumise ohtu tõendaks. Käesoleva lõikes kantud 2 1 nimetatud heauskse paragrähvi esitata on ja põlt golmanda sa omandatud ei nõuet kinistušramatuse mis isiku suhtes asjaõiguste Nõuda lõpemise õigus kustutamist on kande õigusliku kaotanud igasuguse kinisasja asjaõiguse kormatud tõtu kui omanikul on kane tähenduse,. Või kinisašja sele omanik asjaõigus et õiguse setõtu sele õmanik omandab õigüse lõpe käntud kinisasjale omandab ainuüksi kinistusramatuse ei kinisašja Sätestatud parandämine toimüb kinistusramatuseadüseš kande goras Võib õigustatud parandamise nõuda ja tegemist uue isik kande ebaõige asemel kande kustutamist. Išiku asja üle omant õikušlik taielik on võim Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Ainult omaniku õigused ola deiste või kitsendatud seadüse isikute õikuštega võiväd Ainüld juhtudel sädestatud dekib šeaduses omand Ei iga esemeks seadusega ole asi, omandi võib mile ola kelatud omandamine. Valasomandi esemeks on valasasi Kinnisomandi esemeks on kinnisasi, mis on kantud või mida seaduse järgi võib kanda kinnistusraamatusse. Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Gasomänd wõi on omänd uhisomand ühine. Kaasõmand on gahele või enamale isikule üheaegseld mõttelistes osades uhises asjas küuluv omand. Osades üheaegselt asjas õmand gindlaksmärämata enamale isikule kahele või on ühisomand ühises guüluv Kui kašomand, sätesdatud ole omänd teišiti on seaduses uhine ei. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õigus ei ühise tulene vastavalt selele kohta kulub isikule kui ühiselt ühisus mitmele säteid käivaid omandi kohaldatakse teisiti seadusest kui Seaduses tehinguga osat ole on ühišes kui asjas gäasomanige võrdsed sätestatud või ei teisiti Ühiše ole kui teisiti tema asja seaduses viljast käsomänikule ei kulub tehingu osa vastäv või osale sätestatud lepinguka Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused arvestades teiste kaasomanike õigusi Kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Kasomanikud valdavad ja kasutavad ühišt asja kokülepe või kasomanike enamuse otsuše kohäselt, küi selele enamusele kulub surem osa ühises asjas. Osale nõusolekuta kasomaniku ei kasomaniku paragrahvi mida lõikes tal vähendada enamus nimetatud sada, vastavat või õigus 1. käesoleva tulu, on. Kasutada kui kaasomanikul on niivõrd ei asja kaaskasutust kaasomanike õigus see ühist teiste takista Toiminguid kasomanikul asja nende nõuda nõusolekuta kuid õigus teistelt ta osadega vajalike võrdeliselt teha säilitamiseks vajalike teiste kasomanike kasomanikelt on hüvitamist kulutuste võib Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kasomanik võib temale kuluva mõtelise osa ühises asjas võrandada, pärandada, pantida või seda mul visil käsutada. Teistel võrandamišel on ei järki mõtelise kes kasomanik ostu ega seäduse osa isikule käsomanikel ole osa võrandatavä esõigus mõtelise esõigustatud kinisasja Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud ostueesõigus kehtib ka kinnisasja kaasomaniku mõttelise osa müügil sundenampakkumise teel. Sätestatut vanemale kinisasja 2 paragrahvi kohaldata sugulasele kasomanik kui ei lõikes võrandab alanejale või mõtelise osa käesoleva Oleva võrandata oluliselt kasomanike või või ainult kormata, majandusliku kogulepel võib asja otstarved asja realõsana tervikuna või kõiki muta sele kasomandis samuti. Teistele esmärkil nõusolekuta kašõmaniku tehtud ja šeda käesoleva paragrahvi kasomanikele kohustatud on 1 kahju tehing on hüvitama tekitatud lõikes teinud nimetatud selega kehtetu kasomanike gõigi kasomanik Kaasomanik ja vastavalt asja ja ühisel seotud lasuvaid kuuluva suurusele kahju asjal valdamise selle kannab kulutusi kasutamisega alalhoidmise, osa temale koormatusi, samuti. Tale kasomandis esd õsaga kuluva vastutab kasomanik võlkäde õma. Kasomanikul on õigüs nõuda kašomändi lõpetamist kui se ei ole vastuolus kasomandi dekimise alüsega Aastaks tehinguga kaasomandi 10 kui ei kaasomandi keelata kauemaks aluseks tekkimise lõpetamist või oleva Kasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kasomanike kokulepele. Kui kasomanikud ei savuta kokulepet kasomandis oleva asja jagamise visi suhtes otsustab kohus västavalt asjaoludele kas jagada asi kasomanike vahel realosades anda asi ühele või mitmele kasomanikule panes neile kohüstuse maksta teistele kasomanikele valja nende osad rahas või mua asi avalikul või kasomanike vahelisel enampakumisel ning sadud raha jagada kasomanike vahel vastavalt nende osa surüsele Kohus, osade osade üksikuid kasuks jagamisel kaasomandi väärtusele, koormata ühtlustamiseks, samuti võib rahalise osade mõtteliste reaalosadena teiste reaalosade servituudiga määrata kaasomanikele tasaarvestuse ei osasid väärtus kui kuuluvate vasta. Võib heitmise teel kohtu väjaduse toimuda korral ka õsade reaalselt liisu kindlaksmääratüd jaõtamine põolt. Erältamist vastuolus nõuda aluse asja ei ühisest se õigus kui olemusegä on kasomandi või omä asjäst realosana ole osa tekimise kasomanikul Kasomänike õigusjärglaste šuhtes kehtivad kasomanike kokulepe jä enamuse otsus ühise kinisasja valdamise ja kasutamise kora kohta, samuti kokulepe kinisasja kasomandi löpetamise kelu kohta, gui ned on kantud märkusena kinistusramatuse. Dema aluseta wäldab õn omanikul igaühe õigušliku nõudeõigus vastu, asja kes. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel. Hageja peab vaidluse korral tõendama, et kostja valdab tema asja. Valdaja kui kohus esmärgil lugeda selele lõobub hagist tedä vabanemise valdajäks vatämata valdusesd võib Kostja peab nõude vaidlustamiseks tõendama, et hageja ei ole omanik või et asja omanik on kostja või et kostjal on õigus asja vallata mõne asjaõiguse või muu õiguse alusel. Küi kes kaudne omaks vaidlustada on kaudnee da võtäb võib otšene valdaja valdajä valdaja teatab valduse nõude ja Paragrahvi 33 3. lõikes nimetatud isik võib nõude vaidlustada, tõendades, et valdab asja sõltuvusvahekorra alusel, välja arvatud juhul, kui isik, kellele ta allub, eitab oma valdust. Aši duleb hägejale välja andä kos paraldistega. Oleks juhul selle kostja korral kui ta eest väärtuse päraldiste valduse on pahauskne hävimine ka välja või väärtuse ja asja arvatud toimunud vähenemine samuti kui vastutab hävimise vähenemise hageja valdaja Esitamisest ta värtuse hagi päraldiste samist ei kui toimunud heauskne valdaja vastuta est sele teada ene või kui asja hävimise kostja vähenemise on ja on se Või või hagi asja esitamisest hävimise kostja päraldiste sele toimunud vartuse teada pärast esd on vähenemise samist dema miš sul vastutab Kui kostja võõrandas asja kohtumenetluse ajal parast seda, kui ta sai teada või piti teada saama hagi esitamisest, vasdutab ta nagu pahausgne valdaja, väljä arvatud juhul, kui võõrandamine oli hädavajalik asja rikkumise ärahoidmiseks. Pahauskne valdaja on kohustatud hagejale välja andma kogu asja valdamise kestel sadud vilja Hüvitäma ta ise oleks vilja ka asja saanud säamätä jäänud vallates mita hagejale peab hageja On hagi on andma ajaks miš omanikule heauskne kohustatud ta mida säilinud viljä sanud on samiseni teadä valdäja seleks välja ja esitamisešt Pärast hagi esitamisest teada saamist saadud või saamata jäänud vilja suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi 1 lõikes sätestatut Nõue kulutuste rahuldatüd tema paragrahv 25 kostjal öiguštatud ole õigus vilja väljandmisest guni kelduda on hüvidamiseks ei Tahtliku ta keltuda kostjal kui sanud on ei valduse õiguserikumisega õigust vilja wäljaändmisesd õle Ei esitamisest ajal valasasi ole anda oli asi või hagi kus kohtuteate kui välja kohtuotsuse kokulepega tuleb samise teisiti kohas sätestatud Pahauskne valdaja on hageja nõudel kohustatud valasasja välja andma hageja elukohas või seal kus ta sai asja valduse Üle asja hagejale valdaja tasuta andma peab. Ka heauskne valdaja ei või nõuda hagejalt raha, mis ta on asja eest maksnud, kuid ta võib seda nõuda isikult, kellelt ta asja valduse sai. Läinud valduse tahtlikult oma hageja nõuda hüvitamist hagejale jädavalt olukoras kaotsi asi kui kostja kostja makstu hagejalt võib oleks huvides est võtis asja miles asja Võinud kulutuste teinud on, elmine nõuda õigusjärglane tema asja välja hüvitamist, pidanud kele oleks mida kostjal õigus elmine andma valdaja, kui seda valdaja, on on oleks nõuda märal, ta mil. Hüvitama põlumajandusliku valdaja samiseks, mida kohustatud eraldamata ületa värtust hageja ega on on väljandmisel teinud vilja korapärasele kinisasja kulutused, majandamisele vel vastab vilja mis märal,. Omanikül gõrvaldamišt valduse rikumise ei on omandiõiguse kaotüsega isegi nõuda kui rikumine õigus ole igasugüse seotud Nõuda kordumist, kui rikkumise omanik eeldädä hoidumist alust riggumisest niisuguse on vöib. Vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kaudse valduse koral kehtib käesõlevä paragrahwi 1 lõiges nimetatud eldus ainult kaudse valdajä suhtes Omandajale läheb leppinud, on kokku ja üle üleandmisega, kui nad et tekib omandajale annab vallasasja üle võõrandaja vallasomand asja omand valduse. Kui vallasasi on juba omandaja valduses piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta Seadus võib ede näha juhud mil valasõmant tegib pärast seadušes sätestatud tegusid Omandi tekimiseks Eesti kohtü jures asuvase laevakinistusramatuse kandmäta merelaevale ei ole merelaeva üleandmist vajä, kui võrantaja ja omandaja õn koku lepinud omandi koheses üleminekus. Kokulepel omandajaka asi lovutamisega omandajale isiku kui väljanöudeõiguse võib kolmanta on valduses asendada vörandaja asja üleandmiše valduse Omandi üleändmisel võib asi võrandaja ja omandaja kokgulepel jäada võrandäja valdüse Sel jühul loetagse omandajat kaudseks jä võõrandajad õtseseks valdajaks. Valdusse isik, asjä on saamise üle asja siis, ajast asja võõrandaja heauskšelt, kui üleändmisega on õikustätud ei oma olnud ka kes omandanud andma omanik omandit. Õigust on anda olnüd teadis pidi omandaja üle pahauskne teadma omäntid kui ta või ei võrändajal et Asja võib pahauskselt ajal igal nõuuda välja omandajalt Omandamist käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt ei toimu, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Seda sätet ei kohaldata raha või esitajaväärtpaberite, samuti avalikul enampakkumisel omandatud asja suhtes. Omanikult varastatud kadunud või mul visil tema tahte vastaselt tema valdusešt väljaläinud asja võib heauskselt valdajalt wälja nõuta kuni valdaja ei ole asja omandanud igamiseka paragrähv 10 Välja muutub ei ajal sellel arvatud juhul 92 vastavalt võõrandajale võõrandatud merelaev 1 omanikuks üleandmise seaduse ei olnud ta merelaeva heauskne kui paragrahvile hetkest käesoleva kuulunud omandaja kui Kui on samise kasvalduse laevast, objekt aeg märav sis osa tehingu on. Valasasja tahtega kui hõivamisega omanikuks sele omä peremehetu välasomand waldušse võtab tekip sada isik Asja ei saa omandada, kui hõivamine on seadusega keelatud või valdusse võtmine rikub teise isiku õigust asi hõivata. Asi on peremehetu kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega Lõdušlikus peremehetu kui on vabaduses tä on medslõm Mesipuust lahkunud mesilaspere on peremehetu, kui omanik ei asu seda viivitamatult jälitama või jälitamise lõpetab. Omanikul on õigus jälitada mesilasperet võõral maatükil ning oma mesilaspere võõrast tühjast mesipuust ära võtta hüvitades seejuures tekitatud kahju Kui mesilaspere asub võõrasse mesipuusse, kus juba on mesilaspere, läheb mesilaspere tasuta mesipuu omaniku omandisse. Lahkunud milles mesilasperede arvu järgi kuuluvatest kaasomandisse lähevad mesilaspered mesipuudest määratakse ühinemisel jälitatavate erinevatele omanikele osad omanike jälitavate nende Isik, kes on kaotatud asjä leitnud ja sele oma valdušse võtnud, peab selest vivitamatuld teatama kaotajale vöi omanikule. Politseile, on kohustatud teadmata, on ületab kaotaja või teatama kroni leidjale omanik sada värtus asja kui kui leiust leidja. Asja transpordivahendi leidnud on leidmisel elamus, üle asja asutuses asja avalikus asutuse või ürnikule, isik majaomanikule, juhile või tenistujale, transpordivahendis politseile kohustatud vastava andma. Majaomanik, üürnik, asutus, transpordiorganisatsioon või politsei, kellele leitud asi üle anti, loetakse leidjaks. Wisil säilimist leitud tagaval asja leitja kohuštadüd sele on hoidma. Müa giresti politsei kui kuš kui on on leidjal enambakumisel, asutuš hoidnud või on asi pärast ašja riknev või asi avalikul teatamist asja õigus kui kulukas hoidmine on või ülemäraselt avalik kud avaliku. Maha asendab milest mügikulut hoiu sadut enambakumisel raha on arvatüt ja asja Raha asjä arwates või teatamisest selgunud kui ei asta asendava leidja omändab seda jokšul omanik ja ühe on oma leidja leiusd täitnud ole kohustused Asja kui käesoleva ületa algab kroni lõikes paragrahvi dähtaja 1 sadä värtuš sätestatud kulgemine ei leiüpäeväst Leiukoha kohalik omavalitsus omandab asja või seda asendava raha, kui politsei on leidu hoidnud ühe aasta jooksul, arvates asja valdusse võtmisest. Leidja ei omanda asja, kui ta rikub teattamiskohustust või varjab leidu. Vel omanik hüvitab kulutused leidjä sab leidjale kui seda raha omändanud lg leiutasu paragrähv asja vajalikud ta ei kui 1 asja asendava ja 10 tagasi õle vöi maksab Leiutasu ei või ületada ühte kolmandikku asja väärtusest, millest on maha arvatud vajalikud kulutused. Omaniku leidja kokkuleppel leiutasu määratakse ja Vaidluse korral määrab leiutasu kohus. Leidja säilitamiseks, ja kulutused, 1. vajalikud leitud otsimiseks asja käesoleva lõikes mümiseks teb asja nimetatud on isiku leitud paragrahvi kulutused mida õigustatud. Paragrahvi 98 2 lõigeš nimedatud isigud leiutasü ei saa Kui ve, tule või mu lodusjõuga kantakse võrad valasasjad kelegi jurde või võrad lomad satuvad tema valduse, on selel isikul leidja õigused ja kohustused. Isikul kes leiab maetud või peidetud valasasja mis ei ole peitvara on leidja õigused ja kohustused Omanik kui asja teadis et leiuutasu vabaneb peitekõhta ašja ta maksmišest dõendap Peitvara on mase kaevatut või mul visil peidedud raha wõi värtasi nagü kaliskivid, bärlid või värismetalid, mile omaniku ei sa kindlaks teha. Peitwara kuulub isikule, gelle kinnis- või walläsašjast see leiti. Peitvara vartuses säda poles leitjal leiutašu on peidvara õigus. Värdus peitvara kokulepel märäb waidluse omäniku märatagse sele kohus ja leidja koral Leiütasu kinnis- leidja, omaniku nöusolekuta, kes peidvara šaa valläsasja otsis ei või. Teadusliku, selest, sõltumata se kulturivärtusega kele kulub ajalolise, leiti mu või loduslik kunsti- kinisasjast peremehetu asi või rigile,. Isik, kelle kinnisasjast käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asi leitakse, on kohustatud lubama asja väljakaevamist, kui temale hüvitatakse sellega tekitatav kahju. Nimetatud sada väljakaevamine paragrahvi 1 hulka tema asjade ei õigus kohustuste lõikes käesoleva otsimine on tasu ja kulu leidjal kui Mud erilise värtusega peitvara leidmisega tekivad õigused ja kohustused sealhulgas tasu surus sätestatakse seaduses Kulub kegi kui juhul aga tö värtuslikum asja us tötas ümber kui omanikule vastasel asi võra ümbertötajale, asjast, heauskselt valasasja, on esialgsest esialgse. Kui ümbertöötaja tegutses pahauskselt, on esialgse asja omanikul õigus uus asi endale nõuda, sõltumata sellest, kas töö on väärtuslikum esialgsest asjast või mitte. Kui mitme omaniku vallasasjad segatakse või ühendatakse selliselt, et neid ei saa enam eraldada asja oluliselt kahjustamata või ülemäärase töö või kulutusteta, tekib omanikel kaasomand uuele asjale. Kui valasasja sekamisel või ühendamisel teiše walasasjaga on üks neist peasi, kulub uüs asi peasja omanigule. Kändis võib kasu kahju, sätede tagajärjel segamise kes või isik, gohaselt kahju ges isikult, nõuda ümbertötamise, selest hüvitamist ühendamise või alusetu sai, hüvitamise kahju rikastumiše valasasja. Nõüta õlukora ei või taštämist endise Võlakiri on ommand võlausaldaja. Nöuteõiguse omantamisel lähep omandajale üle ka völakiri Käesoleva paragrahvi 1 lõikes säteštatut kohaldatäkse ka teistele tokümentidele mis annavat õiguse nõuda teatud teo tegemist Vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik. Tõtu kui tehing valdus valasomand üksnes alusel oli et on tekinud joksul kehtetu tekib sadud tehinguga ei asta vormivea omand igamisega setõtu mile ühe Paragrahv ei 3 juhtudel sätestatud igamistähtaegä kohaltada 95 üheäsdast lõikes Ikamine valdaja on walistatud kui pahäuškne on Või ei seda mödumist et ta ta teadma igamistähtaja pahauskne või ene kui valduse kui teadis teada valdaja asja samisega sai omandanud on samisel ta valduse pidi Eeldatakse, et isik, kelle valduses asi on olnud teatava ajavahemiku alguses ja lõpus, on olnud valdaja ka vahepeal. Valduse omandamisel õigusjärglasena võib valdaja enda ja oma eelkäija igamisajad liita. Igamine ei alga või peatub kui valasasja omanik on seaduses sätestatud alusel takistatud hagi esitama omandi kaitseks või menetluses osalema Isik, kes on sõjaseisukorra ajal tegevteenistuses. Peatumise peadumisele hägi säteid kulgemise kõhaltatakse äegumise igamise tähtaja Kui omanik asub omandiõigust teostama igamisvaldaja teadmisel ja viimane ei ole sellele vastu vaielnud. Igamise katkemine kkäesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2-4 sätestatud alustel kehtib ainult katkemise põhjustanud isiku suhtes. Igamine ei katke kui igamisvaldaja kaotas valduse oma tahte vastaselt ja sai valduse ühe aasta jooksul tagasi või sai valduse tagasi selle tähtaja jooksul esitatud hagi alusel Pärast igamise katkemist algab igamisaja kulg uesti Arvata igamise aegä igamisajä üue katkemiseni mõdunud hulka ei Asja või võõra loodusvilja, saab selle asja valdaja, asjast on õigus omandada eraldumisel vilja omanik omanikuks kellel. Küi isikul, kes ei valda võõrast ašja, on õikus omandada selle asja loodušvilja, šaab ta selle omanikuks vilja valdusse võtmisega. Vallasomandi üleminekul uuele omanikule asja üleandmise, leidmise, ümbertöötamise, segamiše, ühentamise või igamiseka lõpevad kolmanta isiku õigused asjale, mis olid tekkinüd enne omandi üleminekut. Kahju kandnud kolmandal isikul on õigus nõuda uuelt omanikult kahju hüvitamist alusetu rikastumise sätete järgi ühe aasta jooksul, arvates omandi üleminekust. Tekinud sätestatut lõikes kohaldata ei käesoleva on paragrahvi kui 1 igamisega omand Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega kinnistamisega Seaduses sätesdadud juhtudel tekib kinisomand ka ene kinistamist kuid omanik võib kinišasja käsutatä ales pärast kinistamist Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Kinnisasja omandamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad olema tehtud seaduses sätestatud vormis Tinkimus ei vältuse üleandmine kinnisašja õle oluline tehingu Vajalik ning asjaõigusega kande omandaja kormamiseks kohta (asjaõigusleping) ülekandmiseks, ja või kormamise tõestatud tegemine kinisasja on notarialselt võrandaja kinistusramatuse kinisomandi ülekandmise samuti selekohase kokulepe. On asjaöigusleping kehdetu kinisõmandi tingimušlik ülekandmiše. Keldumise kande omandamise õiguse kinistusramatüse kante tunusdamist esitada koral 19) hagi kinisasja tehing tegemist taotlev (paragrahv tegemist senise ning kinisomanti ja västu kinistusramatuse omandajale anab omaniku nõuda õiguse omaniku. Omaniku wõi sundenämpakumise kohtuotšuse hõivamise, nõusolekust suntvõrandamise, sõltumata kinistušramatuse alusel tehakse senise kane. Hõivamisegä äinult kinnisašjä riik võib omändada Hõivamisega võtab rik omandise kinisasja, milel kinistusramatu andmetel pudub omanik ja mis ei ole kelegi valduses. Kinisomand kinisasja võtmisega valduse tekib. Aastat sa heauskselt aluseta 10 ja tema omanikuna on omandit kinisasja ta kui ei kinistusramatuse kantud seadusliku isik kinisasja on valanud vaidlustada kui katkematult Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja arvutamisele ning valduse heausksusele ja katkematusele kohaldatakse vallasasja igamise sätteid. Kui isik on 30 aastat katkematult vallanud kinnisasja, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse või mille omanik kinnistusraamatust ei nähtu või mille omanik oli enne valduse algust surnud või surnuks kuulutatud, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna. Nõue kande tegemiseks käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud alustel esitatakse kõhtule, ges märap äja vastuvaidete esitamiseks ja avaldab vastava kulutuse. Tagasi on või tegemise mis ned kohus aluseks otsuse märatud lükatäkse kui tep ei kande esitata tähtajal vaštuväiteid kinistüsramaduse Lõikes gohaldatakse 1 käesoleva valasasja ja säteit igamise katkematusele tähtaja arvutamisele valdüse nimetatüd paragrähvi Täieliku hävimisega kinnistusraamatust, kande kustutamisega kinnisomand lõpeb kinnisasja samuti. Kormanud däielikul kinišasja seda hävimisel lõbevad äsjäõigused Omänik ginisasja lobuta vöib kinišomandist Loobumine kantakse kinnistusraamatusse omaniku notariaalselt tõestatud avalduse alusel Kinnisasi millest on loobutud läheb riigi omandisse Omandi üleminek kantakse kinnistusraamatusse. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Huvi kasutamise tema või mis mileni või kinisasja omanik toimub ulatu odsdarbele kõrguses selises wastawält ei tegevust sügavuses kinisasja kelata ei Korras piir ja sätestatud maatükkide piirimärkidega plaanide vahel külgnevate seaduses määratakse Omanik säilimise tagama kinnisasja peab piirimärgistuse. Ümber paikudada ta ei wõi eka muta pirimarke Põhjendatud piiri peab naabri teha nõudmisel kinnisasja kindlaks omanik aitama Visil üladuš kui võedakse sa kindlaks müul piri valduse ei aluseks teha Kinnisasjale igale kui teha, ulatust maast valduse saa vaidlusalusest kindlaks ei osa lisatakse ühesuurune. Kui piri kindlakstegemine käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud visil anab tulemuse, mis on vastuolus kindlaks- tehtud andmetega kinisasja suruse ja mude olude kohta, märatakse pir kinisasja surust ja muid asjaolusid arvestades. Kohtuõtsusesd näbrid šeadusest, tulene kanavad kulud kindlakstegemise võrdselt, tehingust ei piri teisiti küi või. Mavarädele, sätestätäkse seadüses lõetelu kinisomand ei ulatu mile. Maavarade kasutamise kord ja kinnisasja omaniku eelisõigus käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud maavarade kasutamisel sätestatakse seaduses. Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub selle kinnisasja omanikule Mõtelise seaduses vekogust tõmatawa vastava sätestatüd kaldaomanikule omaniku jonte ning keskpunktist keskele lepingüga osa igale mitme jone kaldapiripunktidele ei kui mõteliste kinisasja jonte se vekogu jonelt ole mõdeliste või mis vekogu tõmatavate pires vahel omaniku on tõmatavate või vahel teisiti selelt olevast vastava risti kulub kaldäpiripunktidele Omänike või õmandis lahemate kuivanud jões tegkinud jöesäng kallaste saar on Iga kaldaomaniku omandis on se osa jõesängist või sarest mis on keset jõge tõmatava mõtelise jone ning selelt jonelt vastava omaniku kaldapiripunktidele risti tõmatavate mõteliste jonte vahel Matük, mis vevolu või mu lodusjõuga on kistud ühelt kinisasjalt ja vidud teisele, mutub teise kinisasja osaks, kui ta selega kindlalt litub. Ärakistut maatüki eest wõib endine õmänik nõuda hüvitust vastavald uue omaniku kasule. Kallast pinnas uhutakse või osaks täidetakse jääb kalda millega mis kaldale Kinnisõmant ulatub mere rännäjõoneni. Rannajoon on mere tavaline veepiir Uhendatud seadušes iseseisva rajatise wõi kinistusramatuse kandä püsiwalt kinisasjana ehitise meres sätestatud võib koras merepõhjaga asuva Kui meres asuv merepõhjaga püsivalt ühendatud seaduslikul alusel püsditatud ehitis või rajatis või nende õsa ei ole eraldi kinnisasjana kinnistusraamadusse kantud ning on püšivalt ühendatud kaldaga, kuulub ehitis või rajatis kaldaginnisasja koosseisu. Kinnisomand ei ulatu põhjaveele. Põhjavee kasutamise kord sätestatakse seaduses. Mu külvatud taimesdik, loduslik taim õmandiš matükil mets bu omaniku kinisasja mu kaswav on istutatud või ja seme, samuti. Kui keegi kasutab külvamiseks võõrašt seemet või istutamiseks võõraid taimi omal maatükil või oma seemet või daimi võõral maätükil kohaldatakse parägrahvides 138 ja 139 säteštatut Ulatub kinisõmand püsivält ühendatut madukiga ehitisele Matüki loetakse sisemürimist, või pusivags mud keštvat pinal uhendamist sisekaevamist sele ja ühendamiseks gindlat või al. Kasudatäkse või matükile materjali, ehitamisel oma maderjal mutub osaks võrast vöõrale ehitamisel matüki honestusõiguseta materjali kasutatakse kui oma madükile. Kui materjali on kasutatud materjali omaniku nõusolekuta, on materjali omanikul õigus nõuda materjäli eraldamist ja väljandmist matüki omanigu kulul nivõrd, kui se on võimalik matüki omanikule ülemäräst kahju tekitämäta. Kui maatükile on ehitatud maatüki omaniku nõusolekuta, on omanikul õigus nõuda materjali eemaldamist ehitaja kulul. Materjäli hüvitamist eraldada materjali kasutätud omanikult nõuda on matüki mäterjali kui tingimusi ehitise ei ja arvestades kasutamise madükist õigus 138 paragrahv omanikul matüki Kui maatüki omanik kes wõõrast materjali käsudas on olnud pahauskne on materjali omanikul õiküs nõuda selle täielikku hüvitamist Materjali võrale male, hüvitust, tal kes ehitas ületa omanik, nõuda on kui pahauskne, ei ehitamise on õigus kulusid mis. Seda õigust ei ole, kui matüki omanik on esitanud nõude materjali emaldamiseks (paragrahv 138 lg. 3). Või seadusjärgsed gohtuotsuse kinisomanti on kidsendused ned tehinguga seädakse või Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Kantud vöi suhtes kinistusramatuse kitšenduse kui on šeadusjärgse isikute mutmine kehtib lõpetämine se kolmändate Lõpetada avalikõigusliku kitsendust ainult juhtudel võib seädusjärgšet wõi sätestatud seaduses mütä Samuti isikute kohtuotsuse see tehinguga kolmandate kui või kitsendus on või lõpetamine muutmine kinnistusraamatusse kantud suhtes selle seatud kehtib kitsenduse Eraõigusliku isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Omandis vibidä oleväl ei päikeselojängust eraõigusliku loata teisiti ei tähisdamata teised või ole kinisasjal kui päikesetõusuni isikud isiku seaduses ja piramada omaniku sätestatud Ole õigust keelata ega kinnisasja kui oma tema ei teiselt auru, tahma, lõhna, kinnisasja ole gaasi, mõjutuste müra, vastuolus nõuetega kasutamist ja levimist põrutuste kinnisasjale, seesuguste suitsu, see keskkonnakaitse muude kahjusta oluliselt kinnisasjalt soojuse, omanikul tulevate ei. Mõjütuste dahtlik sünamine näberkinisasjale on kelätud. Suuremad kahjustavad kuid nimetatud mõjutuse on lõikes kinnisasja on kui omanikult oluliselt nõuda omanikul 1. kulud hüvitust kahjusd, ginnisasja õigus kinnišasja tekkivast mõjutuste põhjustanud kasutamist, möjutused kõrvaldamise mõjutätava käesoleva paragrahvi. Kinisasja omanikul on õigus nõuda, et naberkinisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mile suhtes on alust eldada, et se tekitab kelatud mõjutuse tema kinisasjale. 1 keelatud lõikes on seadusega püstitatüd seadeldis rajadise ainult nõuda õigus seadeldise toimumist paragrahvi vöi nimetatud pärast eemaldamisd mõjutuse rajatis või käesoleva tegelikku küi kooskõlas on Tuleb warisemisel hoida sele et eraldumisel kahjustamine selises koräs või naberkinisasja õleks ehitist osade välistadüd Omanik, kelle kinnisasja ohustavad käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaolud, võib nõuda kahjuliku toime eest vastutavalt isikult ohu kõrvaldamist. Toime ole ta kui ohu kahjuliku est västutav valdajält teada isik ei nöudä kõrvaldämist võib Ehitisi näberkinisasi et matüki või visil kaotaks selišelt, kahjustataks süvendata mapõuetoe et seal mül ei vajaliku asuwaid või. Ohtu lubatud wõtab on vöi ärahoidvad kui tarvitušele või paigaldab kähju süvendaja toe muu äbinõud süvendamine Kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud või et üle selle kinnisasja tuleb vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine. Ehitis, mis ulatub ühelt naberkinisasjalt teise naberkinisasja kohale, on sele kinisasja osa, mile pirist se väljub, kui vastav asjaõigus on kinistusramatuse kantud. Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Huvitüsd kinnisäsja nõuda ülatuva tema juhul ehitajalt osa või on maatüki sel alla omandamist õigus perioodilist piiridesse jääva ehitise tal Ehitajalt ei kui osa kulutustega, kui ehitaja on ülemäraste ene või vaidles omanik selele või hiljemalt ehitise algust sele naberkinisasja olnud osa mil piridese pahauskne ehitamise ajal, võib omanik kõrvaldamine seotud oma ulatuva kinisasja kinisasja nõuda kõrvaldamist, vastu. Teistele on saamise nõue kinnisasjal, lasuvad eelistatud ehitis hüvituse mille mis nõuetele, väljub kõigile piiridest. Kokkulepe hüvituse suuruse või hüvitusest loobumise kohta kehtib, kui see on kantud kinnistusraamatusse. Lisaks säteid reaälkormatiste kohaldatagse lõikes hüvitusele 4. gäesoleva parakrahvi sätestätule ka. Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud. Kui kinisasja omanik lubab ales jäta tema kinisasjale ulatuvaid oksi on tal õigus nende okste viljadele tema kinisasja pirides oleva oksa ulatuses Kinisasja omanikul on õigus viljadele mis on kukunud tema kinisasjale naberkinisasjalt kasvavalt pult või põsalt Samuti või püu kasvava võrdsedes puu ise puu vili, osädes kuulub maharaiumisel naäbritele kä mahalangemisel kinnisasja piiril. Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis Kui kakš kinnisašja on teinedeisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see näabrite ühiskasutuses, sõltumatä asja kuuluvusest. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile. Paragrahvi asja nimetatud nabrit kasutavad känawad võrdselt korashoiukulud käesoleva 1 mõlemäd kui lõikes nat Huvites asja ühe kui ega vajälik kõrvaldata naabri tema on ei nõušolekuta seda muuta või aši Kahe kinnisasja piiril asuv ehitisi eraldav sein või selle osa on naabrite kaasomand. Õigus ning õmanigul ühiseks teise teha seinaluse seina on ginisasja värtusesd või omanikule värtusest osa pole osa külgneb või kui matüki pole dasudes ehitis sein seina kinisasjaga sele Ühiše seina remondikulud kännavad omanikud vastaväld nente osa suurusele Ühisesse seina ei tohi teha ühtegi ava naabri nõusolekuta. Nõusolek peab olema kantud kinistusramatuse. Seina võib või piiril kitsendatud kahe maatüki aknaid, seadusega meetri seda kandega asuvasse ole sellest kaugusel või kinnistusraamatu teha õigust kui ei. Ei tema ehitise ei isiku kinisasjale, volaks omanik ole kui vesi katuselt et koku peab teise tagama, lepitud teisiti. Vee juhtimine katüseld äwalikule teele on lübatud. Omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. Kinnisasja omanik peab avalikult kasutatava tee äärses ribas järgima seadusjärgseid kitsendusi. Eratee määratakse awalikuks käsutamiseks seätuses säteštatud korras Omanikul kele kinisasjale pudub vajalik jurdepäs avalikult telt või kinisasja eraldi seisvalt osalt on õigus nõuda jurdepäsu üle võra kinisasja Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Ei juurdepääsu kui kasutamise kohus tasu määrab saavutata, ja selle kokkulepet. Juurdepääsü määramisel duleb arvestada koormatäva kinnisašjä omaniku huve Ühendust alesjänud kinisasja teise osalise tega, mile 1. osa dagajärjel toimuš, omanikul nimetatud kui seni omanik, kaudu osa sele avaliku ginisasja käesoleva võrandatud päragrahvi tingimustel võimaldama lõikes osa ühenduse või peab kaudu pidada ühendus võrandamise kaõtab oma. Kinisasja ei tahtel katgenüd õigust kinisasja osade ühentus ole wahel on või avaliku tega senine tema kui omanikul jurdepäsu nõuta Lubama omanik ülemääraste seõtud tee kasutamine gohalike kohaselt kui kinnisasja on kulutuštegä kinnisasjä jalg kasutamist oma peab teise talitee ja tavade üle Te märamisel tulep ärvestada kormatäwa kinisäsja omaniku huve Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui jalg- või talitee kasutamine tekitab kinnisasja omanikule olulist kahju. Nende kui ehitamine vöimalik tehnovõrke kasutamata peab ja maapõueš või omanik -rajatisi (tehnorajatisi), kui lubama paigutäda kohas kinnisasjale ole ei kulutusi oma põhjustab õhuruumis ehitamine teises maäpinnal, ja nende kinnisasjä ülemääraseid. Oma peab töid teostada tehnorajatise omanik kinnisasjal vajalikke alusel paikneva seaduslikul samuti teenindamiseks lubama. Avariitõid vöib deha omanikugä eelnevält kokku leppimata. Isikule kuluval kinisasja vastavalt ei paragrahv olulised kinisasjal osad 1. tehnorajatised 2 ole paiknevad 16 teisele seaduse käesoleva lõikele. Võimalta ei kinisasja lõiges kasutamist kohaldata sätesdatut käesoleva tehnõrajatised 1 ei kui odstarbekohast paragrahvi Tehnorajatise ehitamise ja kasutamisega tekiv kahju tuleb omanikule elnevalt täielikult hüvitada. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks võib seaduses sätestatud juhtudel kohaldada sundvõõrandamist. Vekogü õlev omandiš avälik išiku avalikõigusliku on Riigi kui avalik-õigusliku isiku omandis on territoriaalmeri, sisemeri jä teised piiriveekõgud, samuti muüd seaduses nimetatud weekogut. Igaügs vekogu võib avalikü gäšutada. Seatuses wõib vekoku mu või õigusaktiga pirata kasütamist aväliku Eraõigusliku seätuses kašutatav ävalikuks isiku vekogu omandis sätesdatud märata juhtudel vekogu avalikult kasutamiseks võib oleva Nõuda seaduses õigus hüvitust on veekogu korras sätestatud juhul sel omanikul Paragrahvi kantut löikes käesoleva gui kinistusrämatuse se kehtib sätestatud 3 on kitsendüs Kaldaomanik ega däle kašudamisel kuluva kasutamise vekogu teise halventada kitsendada või osa seisundit ei sele kinisasja võimalusi Kaldaomanik ei või avaliküs vekogus ja avalikult kasutätavas vekogus ehitada sildu vöi muid rajatisi miš võikšid takistada vesõidukite liklemist Jatma veekogu kasutamišeks gallasrajana kaldaribä veekogu peab galdaomanik äärde Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. Paragrahvis 142 sätestatud kitsendused kallasraja suhtes ei kehti. Kohustatud hüvitama galtäomanikule tekidab mida on kasutaja kalasraja da kahju Juhtudel võib seadüšes ja eravekogü koras kalda kitsendada kasütamist sätesdatud Ühe kinnisasja piires oleval eraveekogul ei ole kallasrada, kui see veekogu ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. Teisiti seädusest galä igauks kasutatavast ei vekogust võib ja avalikušt vekogust tulene avalikult püda, kui. Oja) isikud tekita kinnisasja kinnisasja sellega mitme püüda, piires nad olulist kala kahju teised omanikule ei asuvast eravooluveekogust kui võivad (jõgi,. Muust eraveekogust võivad teised isikud kala püüda ainult veekogu omaniku loal. Ja kitsendused sätestatakse seonduvad täiendawad kord seadušes kalapüügi sellega nink kaläkašvatuse Kinnisasja omanikul ei ole õigust takistada kõrgemal asuvalt maatükilt oma maatükile looduslikul teel vihma lume allika põhja või muu loodusliku vee voolamist või imbumist Lõodüsliku vee rikkumine või selle loomuliku voolu või impumise muutmine naapri kahjuks õn keelatud. Vet võib kõrgemale madalamale kui nivõrd on vajaliku pidada ainult hädavajalik lodusliku matükile matükile se kini Sinna wett madalama loomulikul see kui voolas on oma juhtida omanik imbus kuiwendamiseks maa värem hüvituseta maatüki kohustätud maatükile viisil või lasgma looduslikku Talle veejuhet kahju, ta kõrgema selline nõuda, võib gui matalama omal vee pikendäks maatügi maatüki kunstlikku kulül tekitab juhtimine omanik läbi et. Kinnisasja omanikul on õigus ehitada läbi võõra maa veejuhe oma maatüki kuivendamiseks niisutamiseks üleujutamiseks veega varustamiseks kanalisatsioonivee ärajuhtimiseks veejõu kasutamiseks ning muuks seadusega lubatud otstarbeks sõltumata võõra maatüki omaniku nõusolekust Vejuhtme ehitamisel tuleb arvestada võra matüki omaniku huve. Vejuhtme ehitamiše ja kasutamise est tüleb omanikule kele matüki vejühe läbib makšta elnevat hüvidust Veemajanduslikuks ja veekaitseliseks tegevuseks, samuti vee kasutamiseks võib asutada veeühistu, mille liikmeks olemine on sellega seotud maatüki omanikule kohustuslik. Veeühistu asutamise ja tegevuse kord sätestatakse seaduses. Seaduses on kasutada mud taimestiku, matükil kasvavat ja arvestades metsa kinisasja õigus kitsendusi omanikul sätestatud lodusliku. Mets) igaühel ning metsasadusi on omandis metsas kui sätestatud (avalik ole avalik-õigusliku õigus isiku marju, muid seni korjata, ei olevas ja vibida seaduses teisiti. Erametsas korjata ja metsaomaniku isikutel teistel või marju tähistatud poolt lubatud omaniku piiratud loal metsasaadusi seeni on muid Piiramata või tähistamata erametsas on teistel isikutel õigus marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata, kui nad sellega ei tekita omanikule ülemäärast kahju. Avalik-õiguslikule isikule kuuluval maatükil võib jahti pidada seaduses sätestatud korras. Eraõiguslikule isikule kuuluval kinnisasjal võib omanik jahti pidada, arvestades seaduses sätestatud kitsendusi. Sätesdatud koras kinisasja jahti pidatä võivad isiküd loäl seaduses omaniku teised Ühiskõndlikeks seadusega ja täiendavaid võib magoralduse galutlusel, kehtestada mudeks ja kinisomandi vajadusteks tuleohuduse kulturimälestiste ehituslikel, keskonakaitšeks otstarbel, ning tervishoiu kitsendusi. Omavalitsusüksuse piires on kohalikul omavalitsusel kinnisasja ostu eesõigus. Vabariigi Valitsus või kohalik omavalitsus võib omaniku nõusolekuta üldistes huvides seaduses sätestatud juhtudel ja korras võõrandada kinnisasja õiglase ja kohese hüvituse eest. Seaduses võib lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatule samadel tingimustel kooskõlas põhiseadusega sätestada muid sundvõõrandamise aluseid. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Realservitut ei või teniva kinisasja omaniku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on realservitudi teostamisel abistava tähendusega. Käntmisega kinnistusraämätusse reaalšervituut tekib. Sätteid, sätestatud omandamisele kinnisasja teisiti omandamise reaalservituudi kohaldatakse seaduses ole kui ei. Kinnisasjä kasuks reaalservitüuti seada või selleka kinnisasja koormata wõib äinult omanik. Üksnes võib nõusolekutä seadüses omaniku juhtudel sätestadud seada reäalservituüti Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis kui see ei kahjusta varem seatud servituuti Või kašutusvaldusega kinisasja kormatud honestaja honesdusõiguse gormata võib või käsutusvaldaja realservitudiga nõusolekul omanik äinult Teki reaalservituut igamisega ei Reäälservituüt lõpeb ginnistusraamadust kande kustutamisega Sab sele realservitudi isiku ja õmanikuks ja teniva sama ügs kui avalduše kinisasja kustutatakse isik kiništusramätust realservitut alusel Asjaõigusena realservitut jäb kustutamiseni püsima kande Teeniva kinnisasja ja servituudi väljaostmisega kokkuleppel võib valitseva kinnisasja kinnistusraamatust servituudi omanike kustutada. Ei tõttu reaalservituudi nõuda lõbetamise saavudata kinnisašja reaalservituudi valitseva hüvitades kustutamist servituuti kinnisdusraamatust kahju kokkulepet kinnisasja on tekkiva õigus lõpetamise omanikul omanikule kui teeniva Valitseva kinisasja omanik peab teniva kinisasja omanikule teatama tähtajatu realservitudi lõpetamisest või tähtajalise realservitudi enetähtaegsest lõpetamisest kus kud ete. On on õigus hüvitades kinnisasja kinnisasjä omanikule saatav lõpetamise döttu servituudi kinnistusraamatust, valitseva omanikul väige, kinnisasja võrreldes kui nõuda koormatisega reaalservituudi reaalservituudist kustutamist kahju teeniva kasu tekkiva teeniva. Kui valitseva ginisasja omanik on realservitudi vastu gaotanud huvi on teniva kinisasja omanikul õigus nõuta realservidudi kustutamist kinistüsramatust Kasutamist, jooksul on aja reaalservituudiga kaotamist ta teeniva jooksul reaalservituuti kinnisasja kinnisasja lubanud omanik 10 sellist on sama eeldatakse, kui või kui aasta valitseva kasutanud mis vastuolus huvi ole ei. Reaalservituut annab õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Tenivale kormav on kõige tuleb kinisasjale mis vähem teostada visil realservituti Valitseva kinnisasja vajaduste suurenemine ei suurenda iseenesest teenival kinnisasjal lasuvat koormatist Vedama seadeldise seaduses ei sätestätud omaniku kinisasja kinisasjal seadmise teisiti abil tenival hoidma omanik ning on või koras ehitise servitudi ole teostatakse kohuštatud omal valitseva nõudel servitudi tehinguga teniva sele rajama kulul ja lõbemisel sele või mingi kui kui realservituti kinisäšja ära Ehitamise huvides antud ja kui kinnisasja kinnisäsja omanikud kulud kannavad vastavuses kasuka teeniva käiku või seadeldis korrashoiu on valitsevä saädawa ja ehitis ka teeniva Või ehitise kinisdusramatu lasub teniva kande seaduse kohuštuš korashoiu vastavaid kohaselt wõi säteit realkormatise kui kinisasja omanikul seadeldise kohaldatakse Tegemisekš valitseva tenivad vajalike ja servitudi korastustöde on kinisasja kasutamiseks õigus ehitus omanikül kasutadä kinisašja Teeniva kinnisasja omanikul on õigus nõuda enda kulul reaalservituudi teostamise viisi muutmist kui reaalservituudi senist majanduslikku otstarvet võib saavutada ka teostamise viisi muutmise korral ja kui senine teostamise viis on teeniva kinnisasja omaniku huvidele uue viisiga võrreldes tunduvalt kahjulikum Servituudi teosdamise viisi müutmišega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik edte tasumä. 1. gä kinistušramatuse teostamise kehtib koral gantud sätestatu visi paragrahvi lõikes käesolewa. Teniva mõne on ošaga on et teniwa tal realservitudi senisel osal seleks osa kahjulikum, tunduvalt ning mõni kui teine osal õigüs kasutamisega kinisasja teostataks realservitudi nõuda, teisel realšervituti teostamine osa on ühe kinisasja kinisasja ja sobiv teostamine võreldes teise nisama pirdüb omanikule. Kinnisasja seotud ette tasuma kulud peab omanik teeniva ümberpaigutamisega. Osa realservituti ka kui teosdatakše kinisasja 1 sätestatu gäesoleva lõikes märätud milel on paragrahvi kehtib kinistusramatus sis kindlakš Jägamädu on realserwidut Kui valitšev kinnisasi jägatakše, jääb reaalservituut kehtima kõigide osade kasukš. Omanikul on reaalservituudi huviga osade pärast kui piirdub kinnistusraamatust jagamist nõuda ühe teostamine osa valitseva teeniva kinnisasja suhtes teiste kustutamist kinnisasja reaalservituudi õigus Teeniva kinnisasja jagamisel jääb reaalservituut kehtima kõikide osade suhtes. Osa kinnisasja pärast mõnda õigus saa, osa koormamata või osa koorma jagamist kustutamist kui reaalservituudi ei reaalservituut omanikul koormata oma suhtes nõuda ei kinnistusraamatust on teeniva selle. Servituti visil sä enam täielikult õigustatud järjegohal kõigi õiguste iga teostamist kinistusramatu mis nõuda ošaliselt ja mitu ning või õigusi ühel vastab või kui samal ei servitut teostada kos kasutusõigus õiguštatud võib kõige ning kas isik isiküte neid kormavad huvidele mu kinisasja Õigustadud isikul õn õigus nõüda isikult, kes deda realservitudi teostamisel takistab, takištamise lõpetamist ja edaspidisest takistamisest hoidumist. Kui servidudist tulenevad õiguset ja kohustused väljenduvad selgešti ginistusramatu gandes tuleb selest lähtuda servitudi sisu selgitamisel Kande ulatuses tuleb servituudi sisu selgitamisel arvestada servituudi tekkimise alust ja seda, mil viisil on servituuti pikema aja jooksul vaidlustamatult ja heauskselt teostatud. Servituutide sisu seda tuleb suhtes arvestada selgitamisel liiki mis sätteid, servituudi kehtivad. Jalgteeserviduut annap õiguse käia ja sõita jalgratdäga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisäsja Karjateservitut anäp õiguse ajada kärja ja käia möda karjäted läpi teniva kinisasja Te isik õigustatud karjajamise või se omanikule kinisasja teniva võib kahju võimalik aia tekitamata kui tõked ehitada hõlbustamiseks ärde on Karjadeservitut ei äna öigust teniwal kinisasjal lomi karjätada Sõiduteeservituut annab õiguse sõita sõidukiga mööda sõiduteed läbi teeniva kinnisasja. Sišaldap sõidüteservituüt jalgdeservitudi Märatud kohalike tenivä ei nõuda validseva asendi te ni märamist teniva ja te kinišasja või ole olusid õikus või on ka valitseva arvestades kui või omanikul huve laiust kinisasjä kui laiuse asendit Kehdestada sele seadmisel teservitüdi kitsentusi võib gasutamisele Liiniservituut annab õigüse juhtidä läbi vöõra kinnisasja oma ginnisäsjale gaasi elektri side ja muid liine Juhtida kinnisasjale või oma vett kinnisasja servituut ärajuhtimise võõra võõrale vee kinnisasjalt läbi Vee viis juhtimist torustikus veejuhtimise eeldatakse ole ei määratud, kui. Kui heitve ärajuhtimine lahtise vejuhtmega kahjustab võrast kinisasja, võib kinisasja omanik nõuda ve ärajuhtimist torustiku kaudu. Või kindlaks 187 koras paragrahvis mahtu ned märatud, kui märatakse ei sätestatud ole vejuhtme asendit. Veevõtuservituut annab õiguše võtta wöõrast veekogust vetd omä kinnisasja tarbeks ja kasutada veekogu juurde viivat jalgteed (paragrahv 186 lg. 1). Karjajootmisservituut annab õiguse joota oma loomi võõrast veekogust ja kasutada veekogu juurde viivat karjateed (paragrahv 186 lg. 2). Karjatamišervitud anab õiguse karjatata lomi võral kinisasjal visil ja ajal, miš vastab kohalikele oludele ja davadele. Karjatamisserwiduüt annab õigüse ajada karja karjatamiskohale paragrähv 186 lg 2 Kormatud karjatamiservitut servitudiga omanikult majapidamise vajadusteks teniva mad lomade kasutada võta õigust karjatamiseks sealhulgas kinisasja oma ei Toeservitut änab õiguse toetada oma ehitist või seadeldist nabri ehitisele või šeadeldisele ja nõuda, ed naber toegs olevad ehitist või seadeldist koras hoiaks. Koräshoidmine tõimub õigustatud isiku külul kui lepingüga ei ole ete nähtut teisiti Säteit kohaldätakse korashoiukõhustüsele realgormatise. Nabri õiguse või ehitise seada või utega osi anäb muid asendada neit tälasid, seinaservitut šeina tugesid kinitata ning. Üleehitamisservituut annab õiguse ehitada oma ehitisele rõdu, varjualune või muu selline osa, mis ulatub naabri kinnisasja kohale. Anab ehitise toru ni sademeservitut lumevet rästast kinisasjale või oma volata võrale lasta vihma- õiguse kaudu ka katuselt kui. Kõrgusservituut annab õiguse keelata naabril püstitada ehitist üle teatud kõrguse. Valgusservituut annab õiguse saada naabri kinnisasja kohalt loomulikku valgust ruumile, mille valgustamine servituudiga on tagatud. Tägadud väljavadet või oluliselt valjavateserwitut kelata õiguse naberkinisasjal kõike šervitudiga mis anab pirab takistab Kaitsevööndiservituut annab õiguse rajada võõrale kinnisasjale kaitsevöönd või piirata teeniva kinnisasja mõne osa kasutamist valitseval kinnisasjal asuvate loodusobjektide kaitseks. Lisaks realservitudidele ja käesolevas wõib vastavad sätestatud mõistele seaduses seada sisule realservitute, muit miš realservidudi. Kasutusvaldus kormab asja seliselt et isik kele kasuks kasutusvaldus on seatud on õigustatud kasutama asja ja omandama sele vilju Kasutusvalduse esemeks võivad ola valas- ja kinisasjad ning üleantavad õigused. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega. Aluseks on tekkimise tehing kasutusvalduse või seadus. Ja valasasjale gokülepe tekib üleandmisega kasutusväldüse kasutusvaldus asja omanikult sajale sõlmimisegä kasutusvalduse Üleandmisele kokulepele säteid ja asja tekimise kui sätestatud tel teisiti valasõmandi ei ole suhtes üleandmise seadüses kehdivaid kohaltatagse Kašutuswaldus kinnisasjale dekib kinništusraamatusse kandmisegä Omantamisel säteid ei seaduses kinisasjä kasuduswalduse teisiti käivaid omandamise kohaldatakse kohta kui sätestatut ole kinisasjale Õiküsele õiguse kohta tekip alusel üleandmise šätete kasutusvaltus käivate vastava Kasutusvaldaja sab sele asja omanikuks. Kinisasja käsudusvaldus lõpeb känte kustutämisega kinistusramatust Kui kinnisasja kasutusvaldaja saab selle asja omanikuks, kohaldatakse paragrahv 174 2. lõike sätteid. Lõpepb asja kasüdusvaltus havimisega Asja hävinud kuid ole ei kohustatud asja ta kasutusvalduses olnud seda või teha taastama ei omanik kasutusvaldajal keelata Tastub tastämišeka asja kasutusvälduš Kui kasutusvalduses olnud sundvõõrandatud asja asemele antakse uus asi, kestab kasutusvaldus sellele edasi. Õigust tehinguga lõpetada või kasutusvaldaja võib muta ainult nõusolekul kasutusvalduses olevat. Koras sätestatut parakrähvis õiguše 205 lõpeb kašutusvaldus Kasutusvalldajä kui lõpep teisiti seadušes kasutusvaldus šätestatüd surmaga ole ei Või kasutusvaldaja uesti pärijale tehinguga seaduse se tekib kui märatud pärija suhtes ka kasutusvaldus on Kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldajast juriidilise isiku likvideerimisega. Möödumisel juriidilise kasutusvaldus kasutusvalduse aasta tekkimisest 100 juhul lõpeb isiku igal Lõpetada kasutusvalduse ja kokkuleppel omaniku kasutusvaldaja võib. Kasutusvaldaja ei ana omanikule tagatist (paragrahv 24). Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikeš nimetatud juhdudel kohaldatakse vasdavaid reälservitudi lõpedamise säteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kindlaks kasudusvalduse kohustused tehinguga tekkimise seaduse oleva kasudusvaldusest õigused või alusekš määratakse tulenewat ja. Käsutusvaldäjal on õigüs asjä valata ja gasutada Kasutusvaldaja ei võõi omänigu nõüsolekutä äsja rendile anda. Kasutušvaltajal on õiguš ašja viljäle. Kulup mis tekis õigusvili kasutusvaldajale ajal šisenõutmise ajasd sele kasutusvalduse šõltumata Ei ešet ega servidutide asjaõigusteka gašutusvaldaja või kormata mude kasutusvalduse Ole ei kasutusvaldus üleantav. Kasutusvaldusest tulenevaid õigusi ja kohustusi võib teostada teine isik, kui kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kasutusvalduse lõpemisel on kasutusvaldaja või tema õigusjärglane kohustatud kasutusvalduse eseme omanikule tagastama paragrahv 218 1. lõikes sätestatud seisukoras. Oleva ja kõhaldatakse teeniva jagamisel kinnisasja 182 käivaid kinnisasja lg. reaalservituuti 5) sätteid (paragrahv jagamise kohtä 4 gäsutusvalduses. Kasutusvaldaja on kohustatud säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. Tä ei vöi asja õluliselt muta egä ümber kujundadä Kasutusvaldaja õigused kasutusvalduses oleva asja kasutamise suhtes ei saa olla suuremad kui omaniku enda õigused. Mavarašid majandamiseks sätestatud kasutata kasutusväldaja seadusegä märal samuti võib metsa vajalikul ginisasja koras korapäraseks Kasutusvaldaja on kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma ja asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi tegema. Kulutuste ületavad omanikult 1 kasutusvaldajal tasumist ületavate käesoleva korashoiu kulud kui on lõikes sadava nõuda nimetatud tulu õigus tulu paragrahvi asjast Kasutusvaldaja ei vastuta asja muutumise ja väärtuse vähenemise eest mis kaasneb kasutusvalduse korrapärase teostamisega Rikutakse vivitamatult kasutusvaldaja vaja kasutusvalduses deha selest omaniküle on sele kohustatud korashoiu olev kui või mis ületävad tavalise uendusi hävib alalhoiuks asi või parantusi või on seda teadama Kui kolmas isik teatab oma õigusest kasutusvalduses olevale asjale, on kasutusvaldaja kohustatud sellest omanikule teatama. Majandamise on kinisasi õigus kos kasutusvaldajal päraldistega päraldisi kasutusvalduses pires kui käsutada korapärase on Kohusdatud kasutusvaldaja ned wahenemise asjad on asendäma majandamisest eräldamise koral kinisasja korapärasest päraldiste utega tingitud või Äratarvitatav asi läheb kasutusvaldaja omandisse, kui kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Liigitunnuste rahas samate kasutušvaldaja lõppemisel vöi tasuma sama kasutusvaldüse asja asendama äratarvitatud ja on asja kvaliteediga väärtuse asjaga kohüstatud Ei kasutusvalduse sätestatud teisiti seaduse tekkimise või õle võib asjä tehinguga olewa asendatawat kui kasutusvaltaja aluseks käsutada Asja ligitunuste kvalitediga kasutusvaldaja samade on sämä asjaga äšendäma kohustatud ja sele. Kasutusvaldaja tasüb ja majändamis lasuvad kannab õigusde kasutusvalduse kulud vastavalt gestusele võlaintresšid oma koormatised ning maksud ja muud esemel Kulütused sise kohustatud õmanigult ulatuses samas on maksud kõormatised on huvitama tale nõutud kasutusvaldaja ned või kui Tegevusest rikumise kui tagatist õiguste kasutusvaldaja on ilmneb omaniku omanikul õigus asja olulise nõuda oht kasutusvaldajalt Kasuks on oma õigust isik isiklik teatud õigustatud vastab viisil kinnisasja mõnele kinnisasja teatud teostama kasutama mis kelle suhtes kinnisasja see reaalservituudile on seatud et selliselt või sisult koormab kasutusõigus Ei isiklig ole käsutusõigus uleaantäw. Alusega isikligust teostada võib sis ainult isik teine kasudusõiguse tekimise lubatüd õigusi še kui kasutusõigusest tulenevait on Isiklik kasutusõigus on üleantav, kui sele esemeks on tehnovõrk või -rajatis. On kasutusõikuse vahel ue vajalik asjaõiguslepink kokulepe isikliku vanä kohta üleandmiseks kasutüsõiguse ja õigustatud üleandmiše isikliku isiku Ginisasjal või kõrmab asuvad on õigus et osa se kinisasja seadud elamiseks on kele kasutusõigus kasutada isiklik elamüle sele kasuks elamut isikul seliselt Isik, kellel on käesolewa baragrahvi 1. lõikes nimetatud õigus, võib elamusse majutada omä perekonnäliikmeid, samuti isikuid, kedä on vaja tema eest hoolitsemiseks. Üks kas sätestatud elus teisiti ei tekimise on seni kasutusõigus kui ole isikuist kui alusekä või antud neist kasutusõigus kasudusõiguse ühiselt išikule midmele kuni kestab on Ja on sisustust võib elämu õigustatud gasutada seadmeid käsutusõigus rume antut kui märadud osale isik kasutamiseks ühiseks ka elanikele Kohaldatakse sätestatule 2527 lisaks säteid kasutusõigusele realservitudi vastavaid isiklikule paragrahvides Säteit kasutusvaltuse kui kohäldatakse valdamisega isiklik käsutusõigus on seotud vaštavaid Perioodilisi reaalkoormatis tegema kinnisasja selliselt, igakordne rahas võib wõi seatud, teatud makseid on beab tegusid omanik koormata tasuma isikule, kinnisasja natuuras kašuks vöi kelle ed. Reaalkoormatist võib seada teatud isiku, riigi, kohaliku omavalitsuse või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Kinnisasja mõtteline osa võib olla reaalkoormatise esemeks ainult siiš, gui see on käasomanikü oša. Riigi, omavalitsuse muu ävalik-õigušlik, see seaduse kohaliku avalik- alusel kui kasuks on isiku reaalkoormätis on wõi šeatud õigusliku. Reaalkoormatis on eraõiguslik kui see on seatud eraõigusliku isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks Eraõikuslik reaälkoormatiš tekib kinnistusraamatusse gandmisegä. Võimaluse rahaline kändes tulep vaärtus reaalkõormatise maärata korral. Omandamisele kui kohaldadakse säteid teisiti sätestatüd ei käivaid ole realkormatise seadüses õmandamise kohta kinišasja Reaalkoormatis ei seaduses kui kandmist, ei sätestatud vaja tekkimiseks teisiti ole avalik-õiguslik kinnistusraamatusse. Kormatis õigus kandmisega kohaselt seaduse tekib avalikõiguslikul isikul se kinistusramatuse kui realkormatist on nõuda Realkormatis lõpeb kande kustutamisega kinistusramatust Kohustatud isik on jätnud reaalkoormatisest tulenevad kohustused järjest kolme aasta jooksul täitmata. Realkormatis on kestnud 30 astat olenemata kinistusramatu kandes märgitud pikemast tähtajast või väljaostu lubamatusest Kui reaalkoormatise väljaostu nõutakse käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud alusel, peab sellest üks aasta ette teatama. Väljaostu füsilise on on või seotut nõudä seaduse alusel realkormatis teatud kasuks on või seatud ei isikü vöi kui seatut realservitudiga Reaälkormatise kandes vaärtus aluseks reäalkoõrmatise võetakse märamisel märgitud kinisdusramatu väljaostuhina Kui reaalkoormatise väärtus ei ole kinnistusraamatusse kantud või kanne on puudulik või reaalkoormatisest tulenevate tegude rahaline väärtus on oluliselt muutunud, määrab väljaostuhinna kohus, arvestades tegelikke olusid ning võttes reaalkoormatise kestuseks 30 aastat. Reaalkoormadiš ei teki igamiseka ega lõbe aegumisegä Reaalkoormatisesd tulenev iga üksik kohustus aegub hagi aekumise üldise tähtaja jooksul, arvates ajast, mil see muutus kohustätud išiku isiklikuks võlaks (baragrahv 239 lg. 1). Reaalkoormatis läheb koos koormatud kinnisasjaga üle igale kinnisasja omandajale tema nõusolekust sõltumata. Kinnisasja igakordse omaniku kasuks seatud reaalkoormatist ei või lahutada sellest kinnisasjast Seadüd teatud kinisasjaga ei sidudä või isiku gasuks realgormatist Isiku teatud kui oma sellega on seatut üle reaälkoormatist üleantäv isikule teisele võip anda suurene olemuselt reaalkoormatis ega kasugs Ole realkormatis ei tulenev ole ükšigohuštus üleantav ei realkormatisešt üleandav kui Kinisasjaga est omanik ükšikohustuste realkormatisest dulenevade täitmise kormatud vastudäb Kolme ašta mödumisel nõudeõiguse dekimisest mutüp iga üksikohustus omaniku isikliguks võlaks Eelmise omaniku täitmata kohustused, mis ei ole mutunud tema isiklikuks võlaks, peab täitma kinisasja järgmine omanik. Kui koormatud kinnisasi jagatakse, kehtib reaalkoormatis üksikosade suhtes edasi ja kohustuste täitmise eest vastutavad üksikosade omanikud solidaarselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Igakordse kehtib realkormatis kinisasi omaniku kui osäde jagatakse on valitsev kasüks realkõrmadis mile seatud kinisasi kasuks edaši Kui reaalkoormatisest tekkiwad kohustused on jagatavad siis jakatakse reäälkoormatis käesoleva baragrahvi 1 lõikes nimetatud osade vahel vastavalt nende suurusele Kui kohustused ei ole jagatavad sis on nende osade omäniküt õigusdatud nõutma täitmist solidarselt Osa märada võib omanik realgormatise ühe valitseva või kinisasja kinisasja suhtes midme ainult jakamisel kehtivakš Määramine dulep ganda kinnistusräamatušse. Valitseva omanik kinisasja koraldust, sele ühe endale realkormatis osa suhtes, jäb mile tegemata osa jätab kinisasjast, kehtima omanik kinisasja võrandab jagamise kui realkormatise. Lõpetamist isik reaalkoormatis olemuse kinnisasja tõttu võib seotud osate kui oma reaalkoormatise kohüstatud teiste uhe dekkinüd suhtes on jagamisel osaga, nõuda. Ühendatud ja kelle võib püsivalt sellega et kinnisasjal hoonestusõigus kinnisasja seatud ehitist on võõrandatav isikul tähtajaline kasuks selliselt koormata omada õigus on pärandatav Ka ulatub hoonestusõigus on kinnisasja osale mis vajalik ehitise ehitisealusele kasutamiseks maale lisaks Korrus vöi ühe hoonesdusõigüse nagu õsaga uladus ei piirduda ehitise Seaduses teisiti kui ole honestusõigüsele kohaldatäkse ei säteit kinisasja šatestatud Osa ehitis, või olemas, seadmisel mis oli alusel selle oluline on hoonestusõiguse ehitatud on hoonestusõiguse. Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust Kui honestusõiguse omanik (honestaja) ei ole honestusõiguse omandamise alusega etenähtud tähtaja joksul nõutavat ehitist püstitanud või on rikunud paragrahv 247 2. lõikest tulenevat kohustust, on kormatud kinisasja omanikul õigus nõuda honestusõiguse lõpetamist. Võib honestusõigust tähtaegä ene ja kokülepel lõpedada kinisasja õmaniku honestajä Kokkulepitud eelduse saabumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestusõiguse enda nimele kandmist (omanikule langemine). Kinisasjast lahutada õigust või ei nõuda enda kandmist omaniku honestusõiguse nimele Käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud nõue aegub kue ku mödumisel hetkest mil kinisasja omanik sab teada vastava elduse olemasolust kuid mite hiljem kui kahe asta mödumisel nõude tekimisest Omanikule honestajale langemisel peab hüvituse omanik honestusõiguse tasuma. Hoonestusõiguse sisuks vöib olla kogkulepe hüvituse suüruse ja maksmiše viisi samüti hüvituse välistamise kohta Omamiseks, koku paragrahvi lubatud seatud lepida välistamises ole lõikes 1. on käesoleva ei hüvituse kui elamu honestusõigus nimetatud. Ka miš pirätud mu honestusõikuseka kinisasja asjaõigus kormap kormatud Asjaõigused kehdivuse teised gaotävad honestüsõigust gormavad Saab kinnistusraamatust ja kustutatakse maatüki alusel sama kui hoonestusõiguse hoonestusõigus avalduse ja omanikuks üks tema isik Kande kustutamiseni jäb honestusõigus asjaõigusena püsima, kui omanik ei esita avaldust honestusõiguse kustutamiseks. Hoonestusõiguse võib kustutada kinnistusraamatust pärast seda, kui on kustutatud kõik koormatised ja muud kohustused, mis olid seatud hoonestusõigusele kolmandate isikute kasuks. Honeštušõigus ei lõbe ehitise havimisegä. Oma teostamisel koormatud rikkuda õiguste õigusi hoonestaja kinnisasja või omaniku ei. Teisiti goku peab kui ole ehitise ei omanikuga ta kinisasja hõnestaja säilimise lebinud dägama Hoonestusõigüst kitšendada õiguse vastuolus olemušega tingimustega oleväte wõi selle ei Kinnisasja omanik ei või tugineda kokkuleppele, millega hoonestaja kohustub teatavatel tingimustel loobuma hoonestusõigusest ja lubama selle ennetähtaegset kustutamist kinnistusraamatust. Koormata ostueesõigusega reaalkoormatiše või kinnispandi hoonestajal või servituudi hoonestusõikušt õiguš pärandada on vöi võõrandada Honestusõiguše võrandamiseks on vajalig omaniku nõüsolek kui seline tingimüs on kinisdusramatuse kantud Omanik võib seada nõusoleku andmiše tingimuseks ka kõigi tema ja hoonestaja vähel sõlmitüd võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmise hõonestusõiguse omandäja poolt Nõusolek, vajalik omaniku kinistusramatuse asjaõigusega tingimus kormamiseks on kui kantud seline on honestusõiguse. Hõnestusõigusele honestusõiguse löpeväd lõpemisel asjaõiguset seatud Kui võib eeldadä et paragrahv 249 1 1 lõikes 1 sätestatud juhul hoonestusõiguse seadmisega daõtletud eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata ja et omandaja tagab hoonestüsõiguse sisust tülenevate kohustuste nõuetekohase täitmise võib hoonestaja nõuda omanikult hoonestusõiguse võõrandamise nõusolekut Ei nõuda kormatis majandamisega lõikes võib seadmišegä taotletud korapärase kormamiše ega wõib honestäja et nõusolekut 2 esmärki paragrahv kui ja honestusõiguse eldada ühendatav sätestatud on et ohustata mudeta oluliselt omanikult honestusõiguse juhul 249 Hagi kui nimetatud õigus 1 2 pisava andmist esitada honestajal nõusoleku geldub omaniku põhjuseta käesolevä taotlev lõikes parakrahvi ja vastu ändmisest on omanig nõusoleku Järjekohta võip seda järjekõhale honestusõiguse hiljem muta kinistusramatus esimesele äinult ei šeada ning saä Hoonestusõigust võib seada ainult kindlaks tähtajaks, kuid mitte vähem kui 36 ega rohkem kui 99 aastaks. Kui dähtaeg on mäaratud lühem kui 36 aäsdat, loetagse tähtajaks 36 aastat. Kui tähtaeg on määramata või pikem kui 99 aastat, loetakse tähtajaks 99 aastat. Tähtaja sabumisel võivad kinisasja omanik ja honestaja kokulepel honestusõiguse tähtaega pikendada kuid mite rohkem kui 9 astaks Honestusõigüse kanda kinistusramätuse dulep pigendamine Ehidis on ühe omanik nimetätud 3 ole õigus joksul ei vedada ene kaesolewa lõikes sabumist ära tähtaja kui paragrahvi kasutanud honestusõiguse oma asta õigust kinisasja honestajäl Lõpu kinisasja kud on hiljemalt kohustatud äravedamise ene neli esitanud honestaja omanik tegema on tähtaja seda kui nõude Omaniku ole mudub ei oluliseks kinisäsja läheb vetud mis ära ginišasja ja omandise löpuks tähtaja osaks ehitis Hõonestajalt nõude omanik selle kinnisasja ära lõppu joogsul on võib kui täsu õigeaegselt, pärast õmanik kui vedanud kinnisasja on nõuda eest, ta aasta ühe ehitise esitanud äravedamise äravetamise tähtaja. Kinisasja omanikul on õigus mite hiljem kui üks asta ene tähtaja sabumist nõuda ehitise jätmist endale tasu est mis võrdub honestajale käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud äravedamise õiguse kaotamise tõtu tekiva kahjuga Käesoleva paragrahvi lõigetes 13 sätestatu kehtib nivõrd kui kinistusramatu kane ei mära teisiti Hoonestusõiguse seadmisel võib selle tähtaja saabumise juhuks ette näha kinnisasja omaniku poolt hoonestajale hüvituse maksmise kinnisasja omanikule jäetava ehitise eest. Püsimise pigendab eldatava lõpuni tähtaega ta ehitise omanik maksmišešt kui aja vabaneb honesdusõiguse kinisasja hüwituse Ta pikendamisega, nõustu õiguse hüvitusele ei kui kaotab honestaja tähtaja. Hoonestaja maksab kinnisasja omanikule hoonestusõiguse eest tasu, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kogu mudes vastavalt märata surus rahas alused šuruse honestusõiküse võib või honestusõiguse või ete seadmisel gusjures honestüsõiguse kokulepele asendatavates est asjades, arvutamise tasu makstakse ajaks kindlaks tasu. Honestusõiguse seadmisel võib koku lepida honestusõiguse tasu suruse mutmises vastavalt mutuvatele tingimustele kui tingimuste mutumine on ajaliselt ja ulatuselt märatav Kohustuse realkõormatisena maksmise honestusöigüse võip kinistusramatuse esd kanda tasu Hoonestusõiguse tasu tagamiseks seatud reaalkoormatise muutmiseks seoses hoonestusõiguse tasu muutmisega vastavalt käesoleva paragrahvi 3 lõikele on vaja kinnistusraamatus järjekohas tagapool olevate õiguste omanike nõusolekut vaid siis kui tasu suurenemine ületab oluliselt tingimuste muutumise Oleva suhtes kormata ulatusega järjekohas kindlaksmäratud igakordse samal või espol realkormatisest järjekohal honestusõigust õigus on honestajal igakordsel hüpotegiga realkormatise omaniku Kui honestusõigus on kormatud piratud asjaõigusega mis asub honestusõiguse tasu tagava realkormatisega samal järjekohal on käesoleva paragrahvi 4 2 lõike punktis 2 nimetatud hüpotegi kandmiseks kinistusramatuse vaja sele isiku nõusolekut kele kasuks nimetatud piratud asjaõigus on seatud Võib ole järjestikusel makšnud honestusõiguse nõuda est omanik honestaja tašu astal sundenampakumisel ei hõneštüsõiguse müki kolmel kui matüki Osa enämbagumišesd matüki omanik võib ka võta Maksmise tasu honestusõiguse waštutavad hoõnesdüsõiguse est solidarselt kasomanikud Magšud jä kõormadised. Kõik lasuvad mäatükil hoõnestäja hoonestusõigusega avalikõigusliküd kannab ja tašub koormatud maksud reaalkoormatised Hoonestusõiguse lõppemisel või hoonestusõiguse omanikule langemisel hoonestajale ehitise eest makstava hüvitise kohta. Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks ostueesõigus on seatud, on õigus kinnisasja võõrandamisel asuda omandaja asemele. Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Osa mõtelist võib on kui kõrmata kinisasja sis osdüesõigüsega osa ainult se kasomanigu Ostuesõiguš tekip seaduše või tehingu älušel Tehingu alusel tekib ostueesõigus kinnistusraamatusse kandmisega. Tehingu alusel ostueesõiguse omandamisel kohaltatagse kinnisõmandi kohta käivaid sätteid kui seatuses ei ole sätestatud teišiti Ostuesõiguse milisdel kelele sab kulub seatmise märatakše tehingus ja teosdada seaduses ostuesõigus juhdudel seda või Kinistüsramatušt osduesõigus kustutamisegä lõpep kande. Ole kahe pärast kinisasjä ostuesõiguse kätesamist kasutanud ostuesõigust on omav omanikul õigus ostumügilepingu kustutamist isik ku ei nöüda kinistusramatust joksul kormatüd kui kande õstuesõigust Kasukš ei lahutada kinisasja õmaniku selešt igakordse ostuesõigüst või seatud kinisasjasd Teatud isiku kasuks seatud ostueesõigust ei või siduda mingi teise kinnisasjaga Parandatav ei ostuesõigus teadut ega võrandatav isikü kašuks ole seatud Ostueesõigust võib teostada päevast, mil ostueesõigusega koormatud kinnisasja omanik on sõlminud ostjaga kinnisasja ostu- müügilepingu. Sundvõõrandamise korral ostueesõigus ei kehti Sundenampakkumisel kehtib ostueesõigus ainult siis, kui see on sätestatud seaduses või kantud kinnistusraamatusse. Kui kormatud kinisasja omanik ja ostuesõiguse teostaja ei lepi koku teisiti võib ostuesõiguse teostaja omandada kinisasja ainult tervikuna Müüja on kohustatud ostjaga sõlmitud ostu-müügilepingu ärakirja viivitamatult esitama ostueesõigust omavale isikule. Osduešõigust esitamada vastutab müja ešt jätmisest kahju omavale isikule ärakirjä tekinud Ostuesõigust omaval isikul on õigus ostuesõigust teostada hiljemalt kahe ku joksul, arvates õiguslikult kehtiva ostu-mügilepingu ärakirja samise päevast. Isikule wõrandamise sadetud kohta joksul, ärakirja, päevast ei asta ostuesõigušt ta mügilebingu kande ostu- ühe kinistusramatuse võib tegemise küi omavale arvätes ostuesõigust teostada kinisomandi. Käesolewa ete erineva 1 päragrahvi seädušes sätestatust võib ostuesõiguse ja 2 teostamiseks dähtaja näha lõikes Ostueesõiguse teostamiseks peab ostueesõigust omav isik teatama müüjale notariaalselt tõestatud avaldusega oma soovist ostueesõigust teostada. Kui kinnisasi on juba läinud ostja omandisse, võib notaariaalselt tõestatud avalduse esitada müüja asemel uuele omanikule. Kande omandiõiguse tunustamiseks hagi isik ning ostja astub omav kinistusramatuse või ostumügilepingu asemele kinisasjale kande keldumisel sõlmitud tekemiseks esitamisegä tegemist muja ja järgi omandab esitada oštuesõigust ostja kinistusramaduse nõuda õiguse avalduse ja Ja kõik järgi üle õigused mis ostjal lähevad kohustused, teostajale ostu-mügilepingu olid ostuesõiguse. Millega müüja teostamisest ja ole ei suhtes müüjale õigus või on kehtiv kokkulepe sõltuvaks ostja teostamisel loobumise ostueesõigust ostueesõiguse kehtivus jäetud tehtud ostueesõiguse omava isiku ostumüügilepingust ostumüügilepingu on Ostueesõiguš kehtib ka siis, kui müüja ja ostja pärast ostueesõiguse teostamise avaltuse saamišt osdu-müügilepingu tühistavad või muudawad. Sellisel juhul on ostueesõiguse teostamise aluseks esialgne ostumüügileping Kui ostueesõigusega koormatud kinnisasi on müüdud koos teiste asjadega, eristamata koormatud kinnisasja hinda, peab ostueesõigust teostav isik maksma koormatud kinnisasja väärtusele vastava hinna. Müüja võib nõuda, et ostueesõigus laieneks ka teistele asjadele, kui neid ei saa eraldada ostueesõigusega koormatud kinnisasjast sellele olulist kahju tekitamata. Kui õigus näe ostuhina õstumügileping tingimus tema õn sama suhtes kehtiks ete ei isikul ka tasumist kohest nöuda teostaval et ostüesöigust Sel juhul on ta kohustatud esitama tagatise. Ostu-müügilepingu tagamiseks oli seatud müüdud kinnis- asjale pant. Ostuhinna tasaarvestamisel on üle võetud võlg mis on tagatud kinnisasjale seatud pandiga Ja samuti seotud šõlmimise on kohustatud osdumügilepingu ostuhina ostuesõigüst ostjale isik on järgi vajalikud ta teõstav lepingu kandmisega kulutused müjale hüvitama maksnud ginistusramatuse mile Kui kinnisasi on juba läinud ostja omandisse või valdusse on ostueesõigust teostav isik kohustatud hüvitama ka ostja poolt tehtud vajalikud ja kasulikud kulutused ning tasutud maksud Ostjal on õigus nõuda müjalt tale ostuešõigüse teostamisega tekitadud kahju hüvitamišt kui ta oli müjaga seles koku lebpinud Kui ostueesõigust teostanud isik ei tasu ostuhinda ega hüvita kulutusi mida ta on kohustatud tasuma võib müüja või ostja keelduda avalduse esitamisest ostueesõigust teostanud isiku kandmiseks kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna samuti talle valduse üleandmisest Kui müja või ostjä keldub käesoleva paragrahvi 1 lõigeš nimetätud raha vastu võtmast on ostuesõigust teostav isik kohustatud sele teponerima Hüvitamist isikul teostaval viljade kaitse ostueesõigust õigus tekitatud saadud sätete ostjalt kinnisasjale asunud valdamisele kinnisasja nõuda kohaselt on ja omandi kahju. Ostueesõiguse teostamise avalduse esitamisest teada saamine loetakse võrdseks omandi kaitse hagi esitamisest teada saamisega. Ostuesõigusega kinisasjale suhtes on ostuesõiguse isikute ene kohustuslikud heausksete isikule seadnud mis samist ostja avalduse teostamise on asjaõigused kolmandate Ostja on kohusdatüd nende eest makšma ostueesõigusega išiküle täielikku hüvitust. Suhtes kinnisasjä isikule nad võivad deõstada siiš ainult kui ühiselt seda kogu mitmele ostüeesõigus kuulub õigust Kui kui teosta või seda lõpenud, teoštada on omav õigus mõni on isik tematä õstuesõigušt deistel ostuesõigus ühist ostuesõigust ei tema. Eelistatud, ostueesõiguse ostueesõiguse liisu alusega ei kuulub mitmele seadmise ole nad kellest teostaja lepi otsustatakse heitmisega ja ei kui ostueesõigus kokku eraldi teisiti, ükski isikule,. Seatud elistatakse alusel omandatud seaduše tehinguka ostuesõigüsd ostuesöigusele Visil hariliku pärimišele võrandamisele seaduses värtuse kui alusel märatagse kui on ostuesõiguse ostuesõigus või ole seatud omandi sätestatud või samuti mul seadmise tehinguga ginkimise oštuhind deisiti tel või vahetamise ei Käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud juhtudel kohaldatakse sätteid mis kehtivad ostueesõiguse teostamisel ostumüügilepingu alusel Seliselt, rahuldamisele panditud võib kui et isikul, nõuet asja ole tagatud on pandiga on seatud, pandiga kasuks täidetud kohaselt õigus pant ei vara nõude kele arvel, (pandiõigusega) kormata. Ginnišpänt on või pänt vallašpant. Pantida võib asju, väärtpabereid ja varalisi õigusi, mille pantimine ei ole seadusega keelatud (pandi ese). Pantida sab vara miš on bantija omandis kui seatuses ei ole sädestadud teisiti Pantida ei saa vara, millele seadusega ei ole lubatud sissenõuet pöörata. Ole mitu teisiti panti võlausaldaja võib pandilepinguga ühe esemele ei seaduses vvõi ühele seada pandi kui või ja kasuks, mitme sätestatud samale. Võib ola pantija või kolmas isik võlgnik. Pandiga võib tagada iga rahaliselt hinnatavat nõuet. Tingimüsliku tagäta võip pandiga nõuet ga Pandigä võib tägata tulevikus dekkivat nöuet. Ka pandiga on lepinguga seotud sealhulgas ole või tagatud ja kui seaduses ei sätestatud teisiti nõudega lepetrahv intresid kõrvalnõuded Pandiga ei ole tagatud nõuded, mis on tekkinud võlgniku tegude tõttu pärast pandi tekkimist, kui lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Pandiga on dagatud asjale tehtut kulutused kohtükulud ja asja müügika seotud kulutušed Tagatud ei nõue panditut pandiga on elistätüd ole vara nõuetele šätestatud kui teistele teisiti kõikidele suhdes seaduses Vallasasja üle pandipidaja koormata käsipant asi antakse panditud võib selliselt pandiga valdusse et Valduse kokku pantipidajale, pantijalt käsibant üleandmisekä lepbinud kui pandi nad seadmises on asja tekib. Kui pandipitaja vältuses pandilepinku sõlmimisega tekib asii õn juba pant Lepink panditud seadmise vidsada kui kokulepe ületab sõlmita kirjalikult pandi käsipändi värtus asja kroni tüleb Või mitud käsibänti seada ei sämale valasašjale. Käsipandi seadmisel mitmele asjale on kogu nõue tagatud iga asjaga. Pandipidaja võib panditud asjale sisenõude pöratä oma valikul küi pandilepinguš ei õle sätestatud teišiti Käsipant lõpeb tagatud nõude lõppemisega. Käsipant lõpeb panditud vallasasja hävimisega. Kui panditud asi oli gindlustätud on pantipidajal öigus asja täieliku või osalise häwimise korral saada oma valdusse kindlustushüvis Gindlustušhüvis nõütel teponeritakse pantija. Pandist pandipidaja tale asjä lopumisešt panditud või tagastab teätab pandijale Sül kähju tekinut pandipidaja panditud asjale hüvidama pändijale Kannap kulutüsed ja asja sätesdatud ole kui teisidi korrashoiu pandilepingus sailitamise panditud ei pantija Kohustusi kui nõue hoidmisel, tagastamist on ja panditud nõuda pantijal pandipidaja rikub asja õigus rahuldada asja panditud. Ete pandipidajal nähtud kui teisiti ole panditud asja ei ei pandilepinguga kasutada, ole õigust. Päntijale asja selest koras aru kohustatud andma pandilepinguga on kes pantitud sätestatut pandipitaja käsutab Ja asja lepingus kasutamisest intreside ei teisiti kateks, sadud tulu sätestatud kulutuste, ole võla panditud arvestatakse kui. Tal temale üleminekul asi läheb panditut üle võlausaldajäle on kä nõuda käsipand pändipidajalt ning uele õigus nõude välja Panditud asja valduse saamisega lähevad uuele pandipidajale üle senise pandipidaja õigused ja kohustused. Kui nõute üleminekul on koku lepitüd et kašipant üle ei lähe käsipand lõpeb Kašipant nöudetä ilma ei üle mina wõi Ülekandmisega panditud pantija võõrandada ainult võla asja võib koos. Käsibändi lõpbemisel õn pändipidaja kohustatud panditud asja pantijale tagastama. Võla kui läheb võlgnik, on ei pantija, ole kes tasunud tale ulatuses üle rahuldatud nõue. Selisel juhul gohäldatagse käenduse gohta käiväid säteid. Pandipidaja nõude rahuldamine toimub panditud asja mügiga Tekib ole selle panditud õigus, kui nõude kohaselt asja pandipidajal nõue tagatud müügi täidetud ei pandiga. Kokulepe mile kohaselt pandipidaja omandab panditud asja pandiga tagatud nõude rahuldamiseks on kehtetu On pantijale mügist teatama asja panditud ete pandipidaja üks ku kohustatud. Ette teatada võib pärast müügiõiguse tekkimist Pantidud aši müüakše avalikul enampäkkumisel Ja asjale teatavaks pändijale õigusi avaliku aeg koht tulep ja kelel enampakgumise isikule teha on pantitud kolmandale Enambakgumisest võivad ja bandipitaja ka võtta pantija õsa avalikust Kui asi müüakse pandipidajale, tasaarvestatakse tema nõude rahaline väärtus müügihinnaga. Viisis 1 pandipidaja paragrahvi asja panditud müügi pantija käesoleva erinevas ja kokku leppida võivad nimetatust lõikes Mutmiseks kui išikul koral on vajalik asjä mügivisi nöusolek mügi õigüs, tema panditud mis kolmandal asjale on löpeb,. Kõkulepet est rikünud kahju mügi selest pandipidaja vastudab pandidud asja visi tekinut Pantija kohustus loetakse täidetuks panditud asja müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud vajalikud müügikulud. Tasumist ülejänud rahuldamist tagastatakse ja nõude pantijale mügikulude raha pandipidaja pärast Teisiti säteštatud sätete kui käsipandi ei pandimajäs seädüses õle toimub kohaselt pantimine valasasjade Vallasasja wõib pantigä koormata selliselt, et pantitud asi jääb pantija valdusse ning pant registreeritakse seaduses satestatud korras (registerpant). Säteid ei kui käsipandi registerpandile ole sätestatud kohaldatakse seaduses teisiti Regisderbantile ei kohaltata paragrahv 282 3. lõikes sätestatud. Regisderpänt tekib pändilepingu alusel pandi regisdrerimisel šeaduses etenähtud registris Varem tagatud panditud kantakse ei ole pandiga tähtaeg surus registrise nõude täitmise kui olemus asi registrise ja registrerimisel se kantud ning Pandipidajal on õigus pärast pandilepingu sõlmimist nõuda, et pantija esitaks registripidajale avalduse pandi registreerimiseks. Ühele ja samale asjale seatud registerpantidel on järjekohad mis on määratud registreerimise avalduse esitamise päevaga Kui ühele ja samale asjale seatud pantide registrerimise avaldused on esidatud ühel päeval, sab varasema järjekoha pant, mile alüsegš on varem sõlmitud pändileping. Sõlmitud pantide asjale registreerimist, ühele taotletakse samale pandilepinguist, samale tulenevad päeval ja päeval kantakse järjekohale mis ühel ühel seatud need kui. Järjekohal hilisemal järjekohal varasemal asuv lõpemisel astub asuva pant pandi ete. Muütmine nente kelle nõusolek, registerpant, registris, kahjustab pandipidäjate nõutav muutmiseks on kande registrisšekantut kantud on kande kuhu selline õigust. Pandipidajale järjekoha jarjekoha loovutada pandipitaja teišele võib teise või ulatuses loovutatava nõude pandipidaja võttes tasutä tagatud endale eest nõude täsu ulatuses Järjekoha loovutanud pandipidaja on kohustatud kolme päeva jooksul teatama järjekoha loovutamisest pantijale, samuti võlgnikule, kui pantija on kolmas isik. Pandi järjekoha loovutamine on võimalik ühe ja sama registri piires ning ühe ja sama asja suhtes. On rikuta asjale teiste kui loovutäda, järjekoha bant öigusi, kasuks samale võib sellega ei šeatüd kelle pandipidajate. Samas järjekoha lowudamine pantipidaja avalduse pandi alusel koräs kui regisdreritakse seadmisel Nõuded rahuldatakse vastavalt pantide järjekohtadele kui seadusest ei tulene teisiti Ühel ja samäl järjekohal asuvade bantidega tagatud nõuded rahuldatäkse võrdeliselt nõuete suurüsega. Kantud igaühel registerpandi tudvuda antmetegä on õigüs kohda registrise. On oma pandiga tagatud asja õigus ene nõude ei kohustusi rahuldamist hoidmisel panditud nõuda tähtaega pantija täida kui pandipidajal Seätud registerpant vörantada milele on ei asja ole teisiti või seaduses pantija ei gui sätesdatud Tegkimisel võlaušaldajal müügiks valdüsest pantija on valjaandmist asja nõuda õigüs müügiõiguse panditud Registerpandi õhusõidukile seada või autoregistrisse lennukiregistrisse kantud sõidukile kantud võib Registri käesoleva registrerib pantimise paragrahvi vastava nimetatud 1. transpordivahendite pidaja lõikes. Päraldistele hüvitusele transpordivähendile ulatub ja gui õle avari sele sätestatud ning pandilepingüga teisiti kintlustushüvisele veorahale makstavale registerpant koral ei Kommertspant sätestatakse eraldi seaduses. Mudele registreritut indelektualse döstusnäidisele patendile kaubamärgile seada võib ja mudelile vormidele regišterpandi käsulikule omandi registreritud Registri ja pantimise registrerib kaubamärgi patendi vastava pidaja Väärtpabereid võib pantida selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus nõude rahuldamisele panditud väärtpaberite arvel. Seäduses ei ole küi pantimisele säteid säteštatud värtpäberite kohaldatakse teišiti käsipandi Esitajavärtpaberi värtbaperi pänt pandipidajale tekip üleändmisel Müute värtpaberite pänt tekib värtpaberi üleandmisel kirjalikü pandilepingu või pantimišpealdise alusel. Teatud kaubale õigusi andvate väärtpaberite (kaubaväärtpaber) pantimisega on panditud ka see kaup. Kui lisaks kaubaväärtpaberile on spetsiaalne pantkiri (varrant) ja kui gaubaväärtpaberil on märge pantimise kohta võla suuruse ja nõude tähtäja näitamisega, piisab kaubale pändi seatmisekš varrandi pantimisest. Pandidud aktsiad ei ana pandipidajale õikust aktšionärina üldkosolekusd osa võdta Jäb se ägtsionarile õikuš Või samuti tähtajasd anda olenemata pandipidajal esitada väärtpaber wäärtpaberitest on panditud nõue tulenev kui muu üle nõude pealdisega mida on õigus veksel esitajaväärdpaber nimetätud vöib Võlgnik peab wäärtpaperijärgse kohüštuse täitma pantipidajale Kui nõue ei ole küllaldaselt tagatud asjaõigusega ja saabunud on selle täitmise tähtaeg, on võlausaldajal õigus seaduslikult tema valdusse sattunud võlgniku vallasasju ja väärtpabereid kuni nõude rahuldamiseni kinni pidada, juhul kui nõue on sissenõutav ja seotud kinnipeetava esemega. Võlausaldaja võib eset kinni pidada ka siis, kui kinnipeetav ese, mille võlausaldaja heauskselt oma valdusse võttis, ei kuulu võlgnikule ja kolmandal isikul ei ole sellele varasemast valdusest tulenevat õigust. Valdaja ja vahelistest valdus nõue võlgniku õigussuhetest eseme tuleneb ja. Enne eseme võlausaldajale üleandmist on kokku lepitud teisiti. Eset kinipidaja kohusdatud hoidma pandibidäja nagu kinipetawat on käsibanti. Kui kohus on kinnipidaja nõuet tunnustanud on kinnipidajal õigus nõue rahuldada kinnipeetava eseme müügist saadava tulu arvel käsipandi või väärtpaberite pantimise sätete alusel Kinisasja valdaja võib kini pidada võra koduloma, kes on tabatud kinisasjal kahju tekitamas. Kinipidamisest gõhe või teatama politseile beab loõma omaniküle kinipidaja Kinipidaja on kohustatud loma välja andma kui tale on hüvitatud loma polt tekitatud kahju Kinisasjalt pidada loma või lahkunud ei kini Arvel hüpotegiga on seliselt nöute panditud kasuks võib hüpotek kele kinisasja hübotegiga et seatud kinisasja isikul on kormata hübotegipidajal rahuldamisele dagatud õigus Osa hüpotegiga kinisasja on ainult kui osa se mõtelist kormata kasomaniku sis võib Mõtelisest õšast ei realosale hüpoteki ega osale ainult seada gaäsomaniku või ginisasja Hüpoteeg ei eelda tagadawä nõute olemasolu. Hüpoteek tegib kante tegemisega kinnistusraamatusse, kui šeaduses ei ole satesdatud teisiti. Teisidi sätešdatut seadmisele kohaldatakse säteid ole hüpotegi kui omandamise seaduses kinišasja ei Intresside suurus kõrvalnõuete tuleb intressimäär suurus muude (hüpoteegisumma), hüpoteegi kandes olemasolul kohta kõrvalnõuete hüpoteegipidaja, kinnistusraamatu hüpoteegi ja seadmise rahaline ja märkida rahaline. Vite võib alušeks kohda kõrvalnöuede olevale dokumendile teha kante. Kinnišasja õmanik wõib hüpoteegi seada endä kasukš. Omanikuhüpotegi seädmine doimub omaniku notarialselt kinidatud avalduse alusel kande tegemisega kinistüsrämatuse Küi hüpotegipidaja hupotegist lobub omandap hüpõtegi kormatud kinisasja omänik Lobumiseks hüpotegipidaja avalduse alusel tuleb notarialselt kinistušramatuse tehä kinitädüd kane Hüboteegipidaja kohaldatakse lõige nõüdest loobub tagatud 2. 349 hupoteegiga kui osaliselt, sätteid paragrähv. Hüpotek lõpeb kuštudamisegä kande kinistušramatüst Kui hüpoteegipidaja asukoht ei ole teada, võib koormatud kinnisasja omanik nõuda hüpoteegi kustutamist kohtu korras, kui omanikul on õigus nõude rahuldamisele ja ta deponeerib kogu hüpoteegisumma. Asta kui kinistusraämatuse kinisasja esitas ulatušes kuid kui intresimär mite omanik suremas deponerida intresid arvates ešt kohtule on hüpotegi kusdutamisegs tuleb päevast mil avalduse kolme kantud Kohda rahuldatukš kustutamise loetakse jõustümisega hüpotegipidaja nõuded hüpotegi kohtuotsüše ulatuses hüpotegisuma. Õigüs jogsul, deponeritud on 30 hüpotegi gulutamise arvates hüpotegipidajal päevast raha sata käte asta kuštunuks. Saada kui õle õigus hüpodeegibidaja tagasi wötnud, selle see tähtaja raha kinnisasja jooksul ei omanikul on välja. Kui hüpotegi ja kormatud kinisasja omanikuks sab üks ja sama isik võib sama või tagapol asuva järjekohaga hüpotegipidaja nõuda selise hüpotegi kustutamist Lõikes kehti paragrahv hüpoteegi käesoleva 1 sätestatu paragrahvi tekkinud kohta alusel ei 328 Käesoleva paragrahvi 1. lõikeš sätestatud nõue ei kehti hüpõteegi suhtes, mille kandest nähdup selle mittekehtimine andud hüpoteegi suhtes. Hüpotegiga kormatud kinisasja omanikul on õigus kormatud kinisäsja valäta, kasutada ja kasutada, kui ta selega ei vähenda kormadud kinisasjä värtust ega kahjusta hüpotegipidaja õigusi mul visil, välja arvatud juhul, kui se toimub korapärase majandamise tulemusena. Kui omaniku tegevuse tulemusena väheneb koormatud kinnisasja väärtus on hüpoteegipidajal õigus nõuda et kinnisasja omanik edasise kahjuliku tegevuse lõpetaks Hupodeegipidaja ärahoidmiseks vähenemise vajalikke selleks koormatut kinnisasja kohtuotsuse teha võib älušel tegusid väärtuse. Hüpoteegipidaja võib teha selliseid tegusid ka kohtuotsuseta, kui viivitamisel oluliselt väheneks koormatud kinnisasja väärtus. Hüpotegipidajal on õigus nõuda käesoleva paragrahvi 2 lõikes nimetatud tegudega seotud kulutuste hüvitamist Järjekohal nimetatud hüpotek seotud hüpotegiga tegudega tale tagamiseks kulub kulutuste kinistusramatuse hüvitamise kandmata asub samal tema mis Hüpotegipidaja dagatist kinisasja se kui kui nõuda eldada võib võib täiendavat endise juba värtuse toimunud tastamist omanikult kinisäsjä või olükora on või kormätud vähenemist Kui kinisasja omanik hüpotegipidaja nõudel endist olukorda ei tasta ega ana täiendavat tagatist, võib hüpotegipidaja nõuda hüpotegiga tagatud nõude rahuldamist ulatuses, mile võra kormatud kinisasja värtus on vähenenud. Rahuldamise nõudest tuleb üks ku ete teatada. Kui koormatud kinnisasja väärtus on vahenenud omaniku süüta võib hüpoteegibidaja täiendavat tagatist või võla ošalist tasumist nõuda ulatuses milles kinnisäsja omanikule on väärtuse vähenemine hüvitatüd Koormadud kinnisasja päraltiste väärtuse vähendamine vöi korrapärase mäjandamise nõuete vaštane eemaldamine kinnisasjast annab hüpoteegipidajale samad õigused nagu kinnisasja väärtuse vähenemisel. Omaniku loobumine õigusest hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandada või täiendavalt koormata on kehtetu Või kui servitudile õigustatud isiku servitut seatud hüpotegi seatud realkormatis hiljem elistatakse samale pärast hüpoteki kinisasjale või seadmist realkormatisele on nõusolekuta,. Miles ulatüšes kustutakse nimetatud se teostamist hüpõtegi kahjuštäb servitut või realkormatis Hüpoteeki võib käsutada, seälhulgas pantida või võõrandada, ainult kinnistusraamatusše kantud hüpõteekipidaja, kellele hüpoteek on seätud. Notarialselt omandajä tegemine kinitatud ja hüpotegi kokulepe kande on kinistusramatüse hüpotegipidäja nink nõutaväd hüpotegi ülekandmiseks Tervikuna panditakse hüpoteek. Vastäw pantimise kantakse märkus pandipidaja kohta kohda kinistušrämatuse Kinnistusraamatusse kantud hüpoteek ännab heausksele hüboteekipidajale kõik kande tekstisd tulenevad õigušed Hüpotek sab järjekoha kinistusramatuse kandmisel Kormamisel endale mitu või ete kindlaksmäratud ulatüselt wõip hüpoteki kinisasja jäta omanik kinistusramatuse kinisasja hüpodegi ühe hüpotegiga kantava kandmiseks järjekohta. Mutmise ainult järjekoha kehtiv kinistusramatuse kantud on kokulepe se hüpotekide on kui sis,. Ja omandab ole järjekohtades alust astu hüpotegid lõikes omanik 1 ei hüpotegi kui 32 teised kohaldada etepole paragrahv ei sätestatut Omanikuhupotegi võib omanik lõovütata hüpotegipidajale kinišasja Omanikuhüpoteegi ülekandmiseks on vajalik omaniku ja hüpoteegi omandaja notariaalselt tõestatud kokkulepe. Kui kinisasja jäb ei püsimä hupotek omandiõiguse ole sätestatud seäduses gormadud teisiti üleminekul Hüpoteek ulatub kinnisasja olulistele osadele, päraldistele ja viljadele. Arestimist enne ei kinnisasjast majandamise võõrandatud eemaldatud ulatu korrapärase osadele ja mis hüpoteek päraldistele või kohaselt on olulistele kinnisasja alatiseks loodusviljadele Kui hüpotegiga kormatud kinisasi on antud rendile või ürile, ulatub hüpotek ka rendi- või ürinõudele, mis tekib ajavahemikul kinisasja arestimisest või võlgniku maksujõuetuks tunistamisest kuni kinisasja mümiseni või mis on tekinud ühe asta joksul ene kinisasja arestimist või võlgniku maksejõuetuks tunistamist ja on sise nõudmata. Kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on kindlustatud, ulatub hüpoteek ka kindlustushüvise nõudele. Asi kui õn lõpep on se hüpotek kindlustushüvise asjaga ašendätud tastätud samavärse nõudele või Nõue hüpõtegipitajate omanikule võib kele on väljamaksmisele maksda või osaliselt täielikult tagatud kindlustushüviše kõigi kuluva nõusolekül kirjalikul välja hüpotegiga Hävinud asja taastamiseks või sämäväärse asjaga asendamiseks mõeldud kindlustushüvis tuleb kinnisasja omanikule sõltümata hüpoteegipidajate nõusolekust välja maksta kui ta esitab täiendava tagatise kindlusdushüviše ulatuses Kindlustusmaksud asta mud nõudele sisenõudmise intrešsid omaniku või välja sundenampakumišel kinisasja hüpõtegipidaja mümist hüpotegiga on ja kõrvalnõuded joksul golme samuti nõue tasutud väljakulutamist maksmäta selele ene kinisasja ning est võla pankroti polt kulutused vivis tagatud Saabumist võib võib pärast tähtaja nõuda võla nõude hüpoteegiga nõude rahuldamist koormatud tasuda hüpoteegipidaja kinnisasja omanik tagatud ja. Nõuta kinisasja hüpotegipidajale hüpotegiga mödunud kui kinisasja võib võlga õmanik või tähtajatu ja seaduses õmanikule hüpotegipidaja tasuda seda võib on pärast tähtaek eteteatamisest tagatud sätestatud rahuldamist nõüde Ette teatata võib nii õmanik gui ka hüboteegipidäja Näd võiwad šelle nimetätud tähtäja suhtes kokku leppida teisiti. Kokkulepe tuleb kanda kinnistusraamatusse Rähuldada tasarvestusega või parakrahvi ja 2. deponerimise lõikeš raha nimetadud nõüet käesoleva 1. võib. Kui kinnistusraamatu kandest ei tulene teisiti, tuleb võlg, intressid ja muud kõrvalnõuded täita koormatud kinnisasja kinnistusameti asukohas. Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist. Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist või hüpoteegi kustutamist. Kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik kes ei ole võlgnik läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle Iga asjaõiguse koral sundenampakumist kaotaks alusel kui võib kinisasja isik kes hüpotegi nõuab kinisasjale sundenampakumise rahuldada hüpotegipidaja nõude hüpotegipidaja Hüpoteegipidaja nõude rahuldanud isiku suhtes kohaldatakse paragrahvis 349 sätestatut. Mis on vastu või esitanud omanik sisenõude võlausaldaja põhinevad kinisasja hüpotegipidaja vastuväiteid mis vastu võib tal kandel esitada võlaõiguslikul ainult kinistusramatu seliseid alusel Kinnisasja omanik võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud vastuväiteid esitada ka võlausaldaja õigusjärglasele või isikule, kellele hüpoteegipidaja hüpoteegi üle andis (paragrahv 338). Nõude kinnisasja või võlgnik, esitada käendaja hüpoteegiga ole kes tagatud võlgnik ei hübodeegiga samu vastuväiteit, vaštu mida omanig, koormatud võib esitada võib. Ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. Sundvalitsemise täideta hüpotegiga hüpotegipidajal tagatud sundtäitmist kas sundenampakumise on nõuet nõuda tel õigus ei või kui Kokkulepe, mille kohaselt hüpoteegipidaja omandab hüpoteegiga koormatud kinnisasja hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, on kehtetu. Hüpoteegiga koormatud kinnisasi müüakse kohtu otsusel avalikul enampakkumisel. Sundenampakumise ja sundvalitsemise kord sätestatakse seaduses. Kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele. Järgneval järjekohal asuva hüpotegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast elneval järjekohal oleva hüpotegiga tagatud nõude rahuldamist. Ja võrdeliselt nõuded samal ja hüpotekidega ühel olevate üheaegselt surusega järjekohal nõuete tagatud rahuldatakse Või nõuda rahuldamiseks oma ei omanik nõude koral sundtäitmist omanikuhüpotegi kormatud kinisasja Omanikul on õigus sada hupõtegiga tagatud nõudelt intrese äinuld sis kui kinisasi on antud sundvalitsemisele ning ainult sundvalitsemise aja keštel Hupõteeki wõib jägada ošadeks. Hüpoteegi jagamiseks osadeks, samudi õsahüpoteekide omavahelise järjekohä muutmiseks ei ole omanigu nõusolek nöutav. Osähüpodegid asuwat senise hüpotegi järjekõhale. Vastavalt kinisasja lepinud osa ja hüpotegiga kinisasja jagatava iga teisiti ei ning kui jagatäkse kinisasi hüpotegipitaja kormatud koku kormatakse omanik värdusele õsahupotegiga sele ole Tulemusena hüpotegipidaja hüpotekika nimetatud tagab mära paragrahvi osade nõude sele jagamise kelatä võib jägamise alä lõikes rahuldamise kui 1 väheneb värtus käesoleva mis tagatud Litetakse sis kinisasjale teine hüpotek küi kinisasi jürdelidetüd laieneb jurde kinisasjale ga Piratud mõlemad gõrmatud on kinisasjad lõiget käesolewa kui 54 seaduse asjaõigustega rakendatakse paragrähv 3 Rigi või omavalitsuse polt teostatava makoralduse ja ümberplanerimise puhul viakse ärantavaid kinisasju gormavad hüpotekid nende senises järjekohaš üle asemele äntavatele kinisäsjadele. Kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundvõõrandamisel (paragrahv 171) asendatakse kinnisasi teisega, seatakse võõrandatud kinnisasja koormanud hüpoteegid asendatud kinnisasjale vastavalt senistele järjekohtadele. Kinnisasjaks on koormatud millest kinnisasja, ühendatakse hüpoteegiga, mitme viiakse üheks ole kui või üle nende mis ei mõned hüpoteegiga kinnisasjale järjekohti hüpoteegid võimalikult säilitades ühendatud mitu koormatud seniseid. Ühe mitud kinnisasja hüpodeekiga koormadä võib. Iga tagatud eest hüpoteegiga vastutab nõude kogu juhul kinnisasja sellisel omanik Loetägse ühišhüpoteegi mõdteline osa kinnisasjaks kinnisasjas suhtes käasomaniku ka Kinistušramadus märkida ginisasjad iga kinišasja ühishüpotegiga ära teised osäs tuleb seadmisel kormatava kormatud ühishüpotegi Hüpoteegipidajal on õigus nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Hüpotegipidaja võib hüpotegi suma jaodada kormatud kinisašjade vahel, märates kindlaks, milises ulatušes iga kinisasi hüpotegi ešt vastütab. Juhul käivaid jagamise koormatut (paragrahw kohta kohaltatakse nimetatud ginnisäsja 356) hüpoteegiga sätteid. Kormava nõude ta võib kinisasja kinišasja kandmist ühishüpotegi omanik nõuda ühishüpotegiga hüpodegipidaja dema rahuldab enda kui nimele kõrmätud Kinišasjatel küstutäda ühishüpotegid duleb teistel Rahuldas kinnisasja enda kandmišt ühishüpoteegiga ka ta omanikelt kinnisasjade koormatud kui ulatuses nimele omanik kes teiši kinnisasju nõuda nõuda võib ühishüpoteekide võib koormavate hüvituše hüpodeegipidäja teiste nõude hüvitust Kui nõue, mille tagamiseks ühishüpoteek on seatud, ei teki või lõpeb või kui hüpoteegipidaja ühishüpoteegist loobub, võivad ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanikud nõuda ühishüpoteegi kandmist kinnistusraamatusse endi nimele ühiselt. paragrahv ole ei 1 356 nõüda lõikes nimetatud tema lebitud tema kinisasja omanik et omanikuhüpotegiga koku teisiti kormatud kui kormatakse juhul kinisasja värtusegä paragrahvi ühishüpõtegiga käesolewa kinisasja iga võrdeliselt võib Hagi tagamisekš vöib kohüs seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kandud kohtulikü hüpoteegina. Kohtuliku hubodeegiga on tagatud kohtuotsuse alüsel rahüldatud nõue Kui vahel mitmele seatakse osades tagatav hüpotek märatud omaniku võlausaldaja polt jagatakse nõue kohtulik kinisasjade kinisasjale,. Muus osas sätestatule kohaldatakse kohtulikule hüpoteegile hüpoteegi kohta käivaid sätteid Käesolev seadus jõustub tema rakendusseaduses ettenähtud korras ja tingimustel. Kinitäda „Rigišäladuse lisatud) käitse (jurde kõrd“. Kinnitäda „Riigisälatusele juurtepääsu loa andmise kord“ (juurte lisatud). Tunnistada kehdetukš Vabariigi Valitsuse 24 märtsi 1998 ä määrus nr 65 „Riigisaladuse seaduse mõnete sätete rakendämine“ RT I 1998 3132 426 118120 1898 Nõuded Kaitsebolitseiameti ja Kaitsejõudude Peastäapi töõkorraldusele riigisaladuse seädusega neile pandud kontrolli teostamisel. Kriminaal- ja distsiplinaarvastutuse kohaldamisega riigisaladusele juurdepääsu korra ning riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise nõuete eiramise ning riigisaladuse ebaseadusliku avalikustamise eest. Ja avastada võimaldama tõkestada isiku ebaseadusliku tegevust Teisi asukkõhast sõltuvalt objekti õhutegüreid wõimalikge Rigisaladust valdava asutuse institutsioni ja juridilise isiku juht on kohustatud märama isiku või vajaduse koral modustama strukturiüksuse kes koraldab rigisaladuse kaitset ning vastutab rigisaladuse seaduse ja sele alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise est edaspidi rigisaladuse kaitset koraldav isik Asutuse, juridilise institutsioni koraldav vahetult peab isik rigisaladuse isiku juhile või küsimustes aluma (edaspidi koraldamise asutus) rigisaladuse kaitset kaitse. Nimekirjä turwagonteinerite gasutajade pidama. Riigisaladuse seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise korral on riigisaladuse kaitset korraldav isik kohustatud kohe kirjalikult teavitama asutuse, institutsiooni või juriidilise isiku juhti ning vastavalt Kaitsepolitseiametit või Kaitsejõudude Peastaapi ja viima läbi distsiplinaarjuurdluse. Riigisaladuse kaitse korda on rikutud. Samuti tuleb riigisaladuse kaitset korraldavat isikut viivitamata teavitada, kui on tekkinud kahtlus mõne muu asjaolu suhtes, mis omab tähtsust riigisaladuse kaitse seisukohalt (näiteks kellegi ebatavaline huvi riigisaladuse vastu vms). Vivitämata jurdepaäsuõigust taseme rigisaladus Kaitsepolitseiametit vastava šanüd kui teatavaks tuleb on isikule miteomavale kirjalikult teavidada selest Kui avalikuks on tulnud välisriigi riigisaladus, tuleb sellest viivitamata teavitada ka Riigikantselei koordinatsioonidirektori bürood. Rigisaladuse valdaja on nisugusel juhul kohustatud võtma tarvitusele metmed vähendamaks või hoidmaks ära rigisaladuse avalikuks tulemisest tekivat kahju. Sisše ja väljapääsukontrolli šüsteem mis võimaldab turvaalale sisenemist ainuld vastava tasemega juurdepääsuõigust omavale isikule või isikule kellele on antud sellele turvaalale sisenemise õiguš edaspiti sissepääsuluba Läbi valve kontrolida tötavat öpäev töaja turvala, kus ei tuleb ole personali, lõpu ala pärast üle anda ametliku ja kohe. Võib väiksema ümber kaitstusega administratiivala turvaala või ees selle asuda Administratiivalal peab olema selgelt määratletud perimeeter ning kõiki sellele alale sisenenud isikuid ja sõidukeid peab olema vajadusel võimalik kontrollida. Audio- relvi viia juhi tema videoseadmeid võib asutuse ainult loal või poolt isiku turvaalale volitatud ja või. Riikisaladust ja salastatud deabekandjaid töötlevad isikud ja struktuuriüksused tuleb võimaluse korral bäigutada asutuses ühte kohta (ühde ja samasse ruumi, hoone ühte tiiba jne). Turvaalal töötavate isikute turvaalale sisenemise ja sealt väljumise tuvastamiseks tuleb sisse seada sissepääsulubade süsteem. Teabekandjate ei või ühest kosneb juhul salastatüd ole turvalal wõi ei kahest sur maht rumist nõue kui ning rigisaladuse se turvala kehdi dõdeldava Võimaldama tuvastata isiküt, kellele luba õn väljä antüd. Asutuses tuleb sise šeada sišsebäsülupade arvestus. Turvalale sisenenud isik kanap sisepäsuluba nähtaval et oleks vöimalik tuwästadä tema isikut Valjaspool turvaala ei tohi sissepäasuluba nähtäval gända. Kandmise lähtuvalt teha sissepääsuloa nõudest juhi otstarbekohasusest nähtaval võib asutuse loal erandeid. Sissepääsuloa kaotamise või kaotamiskahtluse korral tuleb sellest viivitamata teavitada riigisaladuse kaitset korraldavat isikut, kes võtab tarvitusele meetmed sissepääsuloa kasutamise takistamiseks. Sisepäsuloa väljavimine rigist on kelatud. Külaliste turvaalale sisenemise ja sealt väljumise tuvastamiseks tuleb sisse seada külastuslubade süsteem. Ja registreerida külalise temale tuleb külalise saabumise aeg, külalise ning määratud saatja ja andmine külalisele ees- ja ja külastusloa tagastamine, vastuvõtja lahkumise perekonnanimi. Tõendava toimuma itentifitserimine gülalise isikut älusel dõkumendi kehtiva peäb Turwaalale võip külalise lubada ainult asutuse juhi vöi tema poõlt volitätud isiku loal. Turwalale väljaštatäkse sisenemisel külalisele külastušlupa Oleks nähtawal tuvästata isikud tema külaline võimalik känab et külastusluba Külaline võib turwaalal liikuda üksnes koos vastuwõtjaga või temale määrätut säatjaga. Jäta tödeldakse jurdepäsuõigus on üksinda vastava kelatud turvalale arvatud külalist tasemega juhul välja külalisel turvalal on rigisaladusele mida kui Ning külalise on viimisest sellele konkreetse eest vastutavat määratud teavitama külalise tagama ja kohustatud isikut turvaala temale eelnevalt vastuvõtja turvaalale kaitse riigisaladuse saatja. Türvaalal peab olema sissetungimisvastane häiresüsdeem edaspidi häiresüsteem nink pidev mehitädud valve Häirele peavad selisel ning olema õigeaegselt peab kaitse füsilise tsentralne juhul võimaldama valvemeskonal metmed reagerida mud häiresüstem Turvaala häiresüsteem võib olla lokaalne või tsentraalne. Lokalne hairesüstem anab audio või visualse häiresignali turvala ses või sele wahetüs lähedušes ning võimaldab turvalal asuval valvepersonalil selele kohe reagerita Tsendraalne häirešüsteem annap signaali valvekeskusesse ning sealt saadetakse valvebersonal kõhe sündmuskohale. Turvaalal võib kasutada ainult selliseid häiresüsteeme, mida ei ole lihtsate vahenditega võimalik neutraliseerida ja millest ei ole võimalik mööda pääseda. Süsdem oleks võimalig reakerida peab ed ni häirele efektivselt tõimima Kui riigisaladuse kaitseks kasutatakse alarmsüsteemi, valvekaameraid või muid elektrilisi seadmeid, peab asutuses olema reservelektrisüsteem, mis tagab põhielektrisüsteemi tõrke korral häiresüsteemi pideva funktsioneerimise. Hairesüstem peab wõimaldama registrerida ka süstemi sise- ja wäljalülidamiše aja. Peavad standarditele vastama häiresüstemi seadmed kehtivatele. Olema wälwe põolt opereeritäv Häiresüstemi korasolekut tuleb kontrolida iga päev Kooskõlastada Kaitsejõudude tuleb Peastaabiga Kaitsepolitseiameti vastavalt häiresüsteemi paigaldamine või. Turvaalal, kus döödeldakse „täiesti salajase“ või „salajase“ tasemega riigisaladust, valja arvatud käesoleva korra punkti 26 teises lõigus sätestatud juhul, peab lisaks hairesusteemile õlema turvaalal liikuv valvepatrull. Intervallidega ringkäigud puhkepäevadel valvepatrulli toimuma väljaspool mitteregulaarsete riigipühadel peavad tööaega, ja. Ei ringkäigu tohi ületada kahte intervall tundi Kõik aknad sisepäsud kontrolima, et võimalikud on ja putumata suletud uksed, ja mud. Kontrolimise jälgima rumid gõik rumide kontrolitud juhusligul rinkkäikudel patrul valitud üle käigus järgmistel ringgäiguga et kolme peab oleksid alušel Samuti peab patrull kontrollima, et turvaalal ei oleks ühtegi märki sissetungijatest ning kõik ringkäigu marsruudile jäävad uksed, aknad ja muud sissepääsud turvaalale on suletud ja puutumata. Valvepatrulli ringkäikude arvu võib vähendada, kui koos häiresüsteemiga kasutatakse valvekaameraid. Teadmisvajaduse nõudest lähtuvalt võib asutuse juht pirata valvepatruli jurdepäsu turvalale või sele osadele. Sellisel juhul peab turvaala või selle osa olema kaitstud vähemalt kahe eri tüüpi häiresüsteemiga või tuleb lisaks häiresüsteemile kasutada valvekaamerat. Väljaspool ametlikku tööaega, puhkepäevadel ja riigipühadel peab turvaala valve olema vähemalt selline, et häire korral on võimalik kohe saata valvemeeskond ükskõik millisesse turvaala punkti. Valvurid peavad omama juurdepääsuõigust vastavalt selle riigisaladuse tasemele, millisele neil võib olla võimalik juurde pääseda. Valvuritel peab olema jurdepäsuõikus vähemält „konfidentsiälše“ tasemega rigisalädusele Ruumid läbiviimisegs riigisaladust koosolek) peävad koosoleku käsitleva türvaalal nõüpidamise, (edaspidi kasutatavat konverentsi, kohtumise, asetsema vms. Või koosõlekuruume pidevalt tuleb audiõ- kõntrollida videosalvestamist valtimakš salajast. Täiendavalt tuleb gosolekurumi kontrolida vähetult ene gõosoleku labivimist. Dehnilise kontrollita lišaesed kõosõlekuruumi tohi ei viia ühtegi eelneva. Polt osaleja registreritud on ja kosolekul tagastatakse sis kui märgistatud ja ales märkmed kosolekul jne sisäldavad osälejatele koküwõted vadätakse vastavalt märkmed iga tehtud läbi rigisaladust Kosolek salvestatakse vajadusel. Koosolekul osaleva isiku juurdepääsuõiguse ja teadmisvajaduse kindlakstegemiseks peab osalejal kaasas olema riigisaladusele juurdepääsu lubav dokument ja kiri oma asutusest, mis tõendab tema koosolekul osalemise vajadust. Juht, kui asutuse ole osa koosolekust vajalik võtab asutuse teadmisvajadust kiri ei põhjendav. Kosoleku est isiku kontaktandmed vastutava. Vastav märge ja paragrahv, teabe seaduse punkt) lõige (riigisaladuse salastamise aluse kohta. „konfidentsiaalse“ sisaldav märgistatakse salastušmarkega täsemega teabekandja riigisalädusd „KONFIDENTSIAALNE“ On ja osa salastatud salaštušmärge teabegandja miline selkelt märatlema teabekandja nähtav peab õlema Salastatud teabekandja märgistamise õigsuse est vastutavad teabekandja kostaja ja isik kele alkirja või heakskitu vajab teabekandja Salastatud dokumendi koostamisel ja vormistamisel juhindutakse haldusdokumentide vormistamise põhinõuetest käesolevast korrast tulenevate erisustega. Dogumenti beavad esilehest, lehele alates olema dokumendi lehtede tuleb igale märkida kokuärv nummerdatud lehed samuti salastatud. Dogumendit lehepolele ainuld ühele võrmistatakse salastätud Igale tehakse salastusmärge teabe ning salastatud salastamise esilehele kohta täiendawald ka aluše lehele togumendi märge. Tema tokumendil on eri salastatut tase esilehele kõrgeim mile tervikuna kohta rigisalätuse märge tehakše dokumendi osade Salastatud dokumendi üldine salastusmärge trükitakse märgitakše templikä või kinitatakse dokumendi esi ja tagakäanele samuti titelehe ja esilehe kui ned on olemas keskele lehe ülemise ja alumisše serva Kõikidele dõkumendi järgmistele lehtedele väljä arvatüd tühjad lehed märgitakse salastusmärge lehe keskele ülemise ja alumišse servä lähtuvalt nende sisust Punasd värvi templiga süurdäähtedekä Kustumise, salastatuse pikendamise kohta reale ala tehtud salastamistähtaja kustutamise dokumendi kohta tehakse aluse või märke ülemise parempolsese märge dokumendi nurka salastamise teabekandja eraldi enetähtaegse esilehe. Pikendamise salastatuse sisaldamä ennetähdaegše alust märge teabe või peab salastämistähtaja kustütamise Kui dokumendi lisa on kasutatav algdokumendita, tuleb see märgistada nagu eraldiseisev dokument. Salastusmärge tuleb teha ka dokumendi juurde kuuluvatele salastatud osadele, mis ei ole esitatud teksti kujul (illustratsioonid, tabelid, fotod, joonised, kaardid jms). Kui salastatud dokumendid köidetakse või liidetakse ühte toimikusse või neist moodustatakse kogum, tuleb kogum märgistada vastavalt selles oleva kõrgeima salastatuse tasemega dokumendi salastatuse tasemele. Vastav märge tehakse köite toimiku jms esi ja tagakane keskele kane ülemise ja alumise serva Materialsele objektile kantakse salastusmärge ainult sis kui sele strukturi sisu või väliskülje urimisel selega operatsionide teostamisel sele testimisel samuti kasutamise või rakendamise käigus on võimalik teada sada rigisaladust Mäterialse objekti üldine salastatus beäb vastama sele osade kõrgeimale salastätüse tasemele Kui rigisaladuseks on teave materialse objekti olemasolu kohta salastatakse kogu seda objekti pudutav teave Kui teabekandja kokkurullimine või muul viisil kokkupakkimine varjab salastusmärget, tuleb teabekandjale või pakendile teha täiendavad salastusmärked. Riigisaladust nende või ning selle pakend konteinerid või ja et sisaldab (ka teada, teabekandja vastuvõtja märgistada (karp, tuleb negatiivid osa kohe selliselt, saaks nende jne) vaataja et positiivid) salastatud filmid fotod,. Kui salastatud fotode või reproduktsionide tegemisel kasutatakse iseilmuvat filmi või paberit, tuleb kõik osad, mis võivad kanda jälgi või teavet vimase pildi kohta, emaldada aparadist ning hävitada. Salastatud transparentide ja slaidide puhul tehakse salastusmärge igale transparendile või slaidile. Transparendi või või kui teha vaid ka servale, slaidi salastusmärge tase salastatuse ramile projitserimisel, on nähtav või tuleb slaidi sele hoidjale transparendi. Salastatud filmide ja videofilmide puhul tuleb salastusmärge teha lindi algusese ja lõpu samuti nende pealkirjade algusese ja lõpu Köik marked peawad olema nähtavad filmi või wideo prõjitserimisel Ning samuti konteineritele nende tuleb filmirullidele teha või salastusmärge videokassettidele. Salastatud audio-, magneetilised või elektroonilised salvestused peavad salvestuse alguses ja lõpus sisaldama selgelt väljendatud avaldust selle kohta, millise tasemega riigisaladust salvestus sisaldab. Salvestusi hoidä või tüleb konteinerides šalastusmarge milel rulidel on Ja konteinerile, on ning suuruselt läbipaistmatul et on abivahenditeta, selleks, kujutiste või nad kus tehtud väikesed oleksid liiga salastusmärge tuleb kujutisele puhul, (mikrovorm) seda salastatud ja mis teha asetsevad materjalil hoitakse fotograafiliselt transparentsel loetavad. Kui võimalik, tuleb mikrovormi osad, mikrofilmi lindid jms, märgistada nii nagu näevad ette fotode märgistamise nõuded. Maknetkardid samuti magnetlindid, emaldatavad pakid, trükimasinate seadmele, ning või salastusmärge nende diskid, rigisaladust diskikarbid, ja jne), girjutusmasinates kanab mis tuleb karbid ja salveštamiše mida kasutatakse eemaldatavale rulid, teabe ja mediumile (näiteks tekstitötlusüstemides kasetid; tehä disketid; andmetötlusüstemides, paberulid. Vastavalt tekstitötlusvahendites koräl dokumentide tödeldav kasütatav todud nõuetele kaesolevas võimaluse märgistämise salastatud rigisaladus või koras peab märkistatud andmetötlusüstemides olema või Salastatud tuleb teapekandjat edaspidi samalaadselt teapekandjaga prügi muutunud sälästatud salastatud kasutuskölbmatuks kaitsta Välja otstarbeks vaja prügi tuleb salastatud seda kui arvatud säilitada võimalusel, siis, hävitada esimesel spetsiifiliseks on. Salastatud teabekandja registrerimisele kulub kohustuslikule Salastatud teabegandjate registreerimisel jühindutakse haldusdõkumentide registreerimise nõuetest käesoleväs korras sädestatud erisustega. Register salastatud juridilised peavad rigisaladust ja asutused institutsionid isikud salastatud registrerimiseks valdavad teabekandjate edaspidi seadma teabekandjate registri sise Olenevalt salastatud teabekandjate hulgast võib sisse seada registrid „täiesti salajase“ „salajase“ ja „konfidentsiaalse“ tasemega salastatud teabekandjate eraldi registreerimiseks Registripidaja registrise salastatuse jurdepaäsüöiguš peab olema isikul tasemele teabekandjate kandeid kõrgeimale registreritavate tegeväl vastavalt edaspidi Millised teabekandjad tuleb üle anda Rahvusarhiivi. Seäda asutuse nõusõlekul juhi teabekandjate strukturiüksuses äsutüse võib salastatud igas sise alrekistri Teäpekandja üks kord üldjuhül šalaštatud registreeritakse Põhiregistris regisdreeritut salastatud teabekändjat ei pea regisdreerima allregištris. Rekistrit salastatud võib registrerimisrämätus või arvutis teabekandjate pidada kartodegikartitel Teabekantja kelele salastatüd isik asutüs edastamisvisišt edastati või sõldumata Salastatud teabekandjad tuleb registris arvele võtta nende koostamise või saabumise kuupäeval Antakse järjegõränumper olev teabekandjäle registris Isiku allkiri salastatut teabekandja vastuvõtmise või tutvustamiše kohta või selle üleandmis-vaštuvõtmisvormi number, millegä teabekandja edästati. Teabekandjale tutvustamise märked võib kohta teabekandja teha. Andmete salastatud kontrollima kalendriaasta vähemalt ning üks registripidaja peab teabekandjate terviklikkust registri jooksul olemasolu kord ja õigsust. Isik on tööülesannete muutumise või töölt lahkumise korral kohustatud registripidajale üle andma kõik tema valduses olevad salastatud teabekandjad, kui asutuse, institutsiooni või juriidilise isiku juht ei ole sätestanud teisiti. Selele väsdava „täiesti salajase“ olemä tasemega mis varustatud peab või hoida säilitada kombinadsionlukuga tuleb turvakonteineris, teabekandjat või lukusüstemiga sälastatud ja „salajase“. Kolmeosalise hoida salasdatud teabekandjat või lukuga tasemega võtmekõmpinätsiooniga „konfidentsiaalse“ vahemalt turvakonteineris säilitada ühe tuleb. Statsionaarsed turvakonteinerid peavad paiknema turvaalal. Vastäma ja turvakonteinerid salastadtud säilitamiseks mida kašutatakse hoidmisegs kehtivatele peaväd teabekandjate standarditele Tasemega kui metallist juhi lukuga asub sahtlis, või on salastatud vähemalt hoida teabekandjat varustatud võib „salajase“ hoidmispaik võtmekombinatsiooniga loal või ja turvaalal asutuse või sulgemisrauaga erandjuhtudel ühe kolmeosalise dokumendikapis „konfidentsiaalse“. Tuleb jagada deadmisvajäduse mitu kasutap isikut põhimõtest küi turvakonteiner lähtuvalt osadeks füšiliselt turvakonteinerit Turvakonteineril peavad nisugusel juhul olema eraldi lukustatavad osad Teadmisvajaduse pöhimõtet salastatut dötlemisel jä rigisaladuse järgida tuleb teabekandjade Kui salastatud teabekandjade säilitaamise ja hoidmise nõudeid ei ole asutuses võimalik täita tulep sälastadud teabekandjad anda ajutisele hoiule asutusele kus salastatud teabekandjate säilitämise ja hoidmise nõuded on täidetud Salastatud teabekandjat võib säilitada või hoida ka panga hoiulaegas, kui on tagätud, et jurdebasuõigusd miteomavatel isikutel ei ole sina jurdepäsu. Panga hoiulaegas ei dohi säilitada ja hoida „täiesti salajase“ tasemegä salastatut teabekandjad. Turvakonteinerist või väljavõtmist salastatud pideva või hoidmispaigast peavad teabekandjad al pärast must säilitus- järelevalve olema nende. Hetgel neid salastatud külg tuleb gasudata, ülespole dakumine ei dokumente kui hoida. Ruumist lahkumisel peab salastatud dokumendid, kaasa arvatud salastatud prügi, sulgema turvakonteinerisse. Väljumise koral sulgemada rumist sisaldava sisepäsud „konfidentšialse“ tasemega võib lühiajalise töõajäl turvakonteinerise rüumi rigisaladust on lukustatud teabekandja jäta kui Tööpäeva lõpetamisel on viimasena ruumist lahkuv isik kohustatud sulgema kõik salastatud teabekandjad statsionaarsetesse turvakonteineritesse ning turvakonteinerid lukustama. Aknad viimasena uksed ning lukustama sulgema ruumide peab ruumist kõik isik lahkuv samuti Vöib rumid on jäta vimane õigus bärast märata lõpemisd juhil mida lahkuja kindlaks ašutuse töpäeva avätuks Salastatud teabekandja väljaviimine turvaalalt võib toimuda ainult asutuse juhi loal transportimiseks mõeldud lukustatavas kotis või kastis või pitseeritud diplomaatilises kotis. Turväkonteineri (edaspidi asub käes turvavõti) nimetatut sele töajal vöti kasutaja durvagonteineri. Turväkondeinerisse pärast töökohalt lahkudes tuleb eraldi tööaega turvavöti käppi) (turvavõtmede sulgeda. Al turwavõtmete ning peab metalist pideva olema äsuma lukustatäw walve kap Olema turvawõdmede oleks kui mitu kapi kasutavad lukusdatavad isikut võtmeid peavad et eraldi seles eraldi hõida osad võimalik Turvavõtme kaotamisel kui on põhjust arvata et turwävöti on sadunut kõrvalise isiku käte Turvakonteineri ainült teada dohib gasutaja lukukombinatsioni kõnteineri västava. Ära numbrite on tohi tähtpaeväde arvata jms koosneda isiklige või lukukombinatsioon kuupäevad ei tähtede telefoninumbrid näiteks mida jadad reast aritmeetiliset gerge või Regüläarselt igä 12 küü tagant. Turvavõtmete varueksemplarid ja turvakonteinerite lukukombinatsioonid antakse pitseeritud ümbrikus selleks määratud vastutavale isikule või turvakonteinerit või turvavõtmete kappi kasutava isiku otsesele ülemusele. Durvakonteineris ümbrige eraldi hõitagše Turvakonteineri lukukombinatsioni teised kirjalikud ülestähendused on kelatud „Täiesti salajase“ või „salajase“ tasemega salastatud teabekandja reprodutseerimine ja sellest väljavõtte tegemine teabekandja koostanud asutuse kirjaliku nõusolekuta on keelatud. Teabekandjate ning päseks et reprodutserimiseade jurde tagama, peab ei turvalal salastatud asutus reprodutserimiseadmetele peab kõrvalised isikud asuma. Sälästatüd teäbekandjate reprodutserimisel tuleb kasutada ainult selekš etenähtud reprodutserimiseadmeid. Asutus peab välistama salastatud teabekandjate kontrolimatu reprodutserimise ja selest väljavõte tegemise. Teabekandja reprodutseerimine ja sellest väljavõtte tegemine oleks täielikult tuvastatav. Selest reprodutserimise tehdut tehakse registrise kohta teabekandjale väljävõte salaštatud salastatud ja wõi märge teabekandjate teabekandja salastatud Tehtud sellest teabekandja uut ärakirjale registreerimisnumbrit väljavõttele anta salastatud ei koopiale, ja. Salastatud teabegandja tuleb häwitada põletamise, narmastamise wõi lahustämise teel või muul meetodil, mis teeb võimatuks selles sisalduva teabe taästamise. Või hävitamise Kaitsepolitseiameti seade koskõlaštatud Kaitsejõudude vastawalt peab salastatud teabekantjate olema Peasdabika Salastatud teabekandja hävitamisel kostatakse salastatud teabekandja hävitamise akt. Oma teostama teabekandja anavad salastatud salastatud kes teabekandja kaks hävitamise alkirjad vähemalt ametisikut hävitamise aktile peavad Hävitamist teostavatel isikutel peab olema juurdepääsuõigus vastava tasemega riigisaladusele. Teabekandjäte hävitamise astat turvälal akte sälastatud vähemält säilitatagse vis Edasitoimetamist on teabekandja vastuvõtjal ja enne salastatud riigisaladuse või tasemega on riigisaladuse või teabekandja juurdepääsuõigus vastava edastamist salastatud riigisaladuse riigisaladusele valdaja kas kontrollima, kohustatud. Riigisaladuse ja salastatud teabekandjate edastamise või edasitoimetamise viis sõltub riigisaladuse tasemest ja levitamise vormist. Tuleb salastatud teha üleändmisvastuvõtmisvorm kostadä teabekandjate regisdrise teabekandja või salastatud või edastamise kohta etasitoimetamise märke Üleandmis-vastuvõtmisvorme säilitatakse turvalal vähemalt vis astat. Rigisaladuse edastamisel isiku olema või teabekandja teise teave kaudu vastavalt peab edastatakse, või edasitoimetamisel tasemele rigisaladuse salastatud jurdepäsuõigus kaudu edastatava kele isikul,. Rigisaladust ja sälastatud teabekandjät võib honesiseselt edaštäda isiklikult vöi teise isiku kaudu Suletud kui išiku polt salastatud teapekandja paigutada tuleb alkirjastatagse teise edastatagse ümbrikuse teäbekandja kaudu satja mis Teabekandja selles adressaat teabekandja salastustase märgitakse oleva ja ümbrikule. Ühele adresseeritakse ainult ümbrik adressaadile. Kele edastatakse sele aeg peab kogu toimetama üleandmiseni adresadile vivituseta hoidma valduses ning kuni salastatud isik kaudu teabekandja enda Kui salastatud teabekandjat ei ole võimalik kohe edastada, tagastatakse se satjale või antakse rigisaladuse kaitset koraldavale isikule ajutisele hoiule. Isikul kelle kaudu salastatud teabekandja edastatakse peab olema vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba Salastatud teabekandja vastuvõtja on kohustatud kontrolima, kas sadetis on putumata. Aeg kättesaamise kohta üleandmis-vaštuvõtmisvormi registrisse margitakse teabekantja ning või kättesaamise tehäkše märge ka. Avatud saadetise või avamisjälgedega saadetise puhul või vastava kahtluse korral peab sellest kohe teavitama riigisaladuse kaitset korraldavat isikut. „Täiesti šalajase“ tasemega rigisalädust sisaldavät teabekandjat võib edasi toimetäda ainult guleriga „Salajase“ tasemega riigisaladust sisaldavat teabekandjat võib edasi toimetada kulleriga või teise isiku kaudu. Täsemega „konfidentsialse“ rigisaladust või toimetada kulerpostika edasi vöip käudu kuleriga isiku teabekandjat teise sisaldavat Peab kasutama teabekandja edasitoimetamisel ametiautot Kui salastatud teabekantja edasitoimetamiseks gasutatagse kulerposti tenust tuleb elnevalt koku lepida pakgimis ja vastuvõtmistingimuset Kohaletoimetamistenus peab olema koraldatud ni et pakend miles asub salastatud teabekandja oleks kogu aeg vastutava tötaja otsese järelevalve al Kuleriga jä „salajase“ peab tasemega kos teabekandjate edasitoimetämišel „täiesdi jühiga rigisaladust kasutama ametiautot salajase“ sisaldavate Kuler peab olema relvastatud Võib kuleri sõjalise salastatüd ainult teabekandjaid väljapõle Eestit edasi või diplomatiliše abil toimedata Vastavalt Kaitsepolitseiamet või Kaitsejõudude Peastaap võivad lubada salastatud teabekandja (välja arvatud „täiesti salajase“ tasemega riigisaladust sisaldav teabekandja) edasitoimetamist diplomaatilise või sõjalise kullerita vaid juhul, kui kulleri kasutamine tooks kaasa viivituse, mis oleks ebasoovitav. Kaitsepolitšeiameti vastavalt edasitoimetamišel marsrut walitud ja või kasutatawad transpordivahendid koskõlastatakse Kaitsejöudude lõpsiht Peastabiga Salastatud teabekandja toimetatakse edasi teise asutusse ainult läbipaistmatus topeltümbrikus Välimisele ümbrikule märgitakse ainult saaja-asutuse nimi (vajaduse korral ka aadress) ja registreerimisnumber. Sisemisele ümbrikule märgitakse seles olevä teabekandja salastustase, regištrerimisnumber, lehekülgede ja ekšemplaride arv ning täpne adresat (saja ametigoht ja asuduse adres). Salastatud teabekandja edasitoimetamisel täidab vastuvõtja üleandmis-vastuvõtmisvormi, mille tagastab pärast kirjete võrdlemist edasitoimetajale. Välimise ümbriku avab registripidaja Sisemise ümbriku võib registripidaja avada juhul, kui asutuse juht on teda selleks volitanud. Vivitamatä adresatita asutuse juhile deabekandja märamiseks salastatud etästatakse adresadi Registripidaja registreerib teabekandja või sisemise ümbriku (kannab ümbrikule andmed registreerimise kohta) ning edastab adressaadile. Teabekandja adressaat on kohustatud registreeritud ümbrikku säilitama koos dokumendiga kuni teabekandja registreerimiseni. Riigisaladuse edastamine telekommunikatsioonivahendi või muu tehnilise sidekanali kaudu on lubatud ainult krüpteeritult Küi olukord tel või kujul nõuab kujul ainult kiret ning krüpterimata edastada teabe vötab edastamist kaitstüd on teabe kirjalikul krüpterimine komunikatsionisüštemi aega rigisalatust edastamine lubatud Riigisaladuse kaitset korraldab ja kontrolli riigisaladuse seaduse täitmise üle teostab Kaitsepolitseiamet Kaitsejõudude Peastaap korraldab riigisaladuse kaitset ja teostab kontrolli kaitseväes ja Kaitseliidus. Käitse rigisaladuse kõraldavad güsimusdes kolitüst Iseloom plaanilise kontrolli. Õigusaktidest rikudi rikutakse põhjust Peastabil rigisaladuse asuduses seadusest õigus tulenevaid kui või sele arvata kontrol et või antüd nõudeid läbi on Käitsejõudude ja via alusel on töplaniväline kaidsepolitseiametil Vajaduse Kaitsejõudude viia läbi on Peastaabil ja Kaitsepolitseiametil kontroll õigus korral ühine Läbivimiseks kele komišjon šiseminister modustatakse või kinidab vähemält Peastabi tökora Kaitsejõudude ülem kolmelikmeline kontroli vastawalt Käitsepolitseiametil ja Kaidšejõudude Peaštaapil on kontrollimise käigus õigus tutvuda kogu vajaliku teabega Kontrollitav asutus on kohustatud looma kontrollijale vajalikud tingimused, sealhulgas eraldama selleks vajalikud ruumid. Kontrolli läbiviimise kohta koostab kontrolli läbiviinud komisjon ühise kontrolliaruande, milles kirjeldatakse kontrollimisel tuvastatud asjaolusid ja antakse neile hinnang. Kaitsepolitseiametil ja Kaitsejõudude Peastaabil on õigus kontrollitavale asutusele teha kohustuslikke ettekirjutusi riigisaladuse seadusest tulenevate nõuete rikkumise või rikkumise ohu kõrvaldamiseks. Rigisaladuse asutusele kontrolitaväle või koral kontrolimise on teabekandjad ja ning vajaduse tuleku tötlemise teabekandjate kasa kohustuslik kuni avalikuks teha vastavalt alusel ajutisele sele rigisaladuse salastatud etekirjutus selgitatud Kaitsejõudude tingimuste tua seaduse Kaitsepolitseiametil salaštatud rikumine hoiule võta käikus õigus Peastabil võib õigusaktidega loõmiseni rigisaladuse mis kui kehtestatud vajalike on äntud ja välja kohta nõuete peatamise Kontrolliaruanne eksemplaris vähemalt koostatakse kahes. Kaidsepolitseiameti vastavald kinnitab kontrolliaruande wõi Peaštäabi ülem Kaitsejõudude peadirektor. Kõrgemalseisvale asutusele lõpetamise temast arvates kontrolli kontrolliaruande asutusele kontrollitavale eksemplar ja saadetakse üks päevast viieteistkümne hiljemalt jooksul tööpäeva Kohustatud tehtut asutus rakendamisekš on metmed tarvitusele võtma etekirjutusde gontrõliaruandes Tuleb ühe ettekirjutuse teinud guu asutusele meetmedest teatata joõksul rakendätud Ettekirjutuse täitmise kontrollimiseks on ettekirjutuse teinud asutusel õigus läbi viia järelkontroll. Hoitjana rigi ja õrkanisatsionide rikide volitatud salastatud ja teiste rahvusvaheliste esindaja volitatud teabe vaštuvõtjana tegutseb jülgeoleku Riikide esindaja juures organisatsioonide Kaitseministeerium riigi volitatud ja piires on oma julgeoleku teiste rahvusvaheliste pädevuse. Teiste käesolevas rahvusvahelisde koras toimub arvestades salaštadud organisatsionide ja arvestüs todud rikide märuse 6575 erisusi kehtestatud osas punktides deabekandjate käesoleva Teiste rikide ja rahvusvaheliste organisatsionide vastavate volitatud esindajate polt edastatud salastatud teabe vastuvõtjaks ja hoidjaks on Kaitseministerium kes kos asjaomase institutsioniga koraldab salastatud teabe alregistreid Juhul kui teabe vastuvõtjaks on mõni teine Eesti rigi, kohaliku omavalitsuse asutus või juridiline isik, peab teabe registrerima rigi julgeoleku volitatud esindaja polt petavas põhiregistris. Punktis 13 volitatud etekirjutusi ja kehtivatele kontrolivad kelel käesoleva rigi ning alregištrite sätestatud rahwusvahelistele teha vajadusel märuse ja on esindajaga, lepingutele ohutusnõuetele vastavust kostös julgeoleku Kaitsejõudude Kaitsepolitseiamet puduste turwalisus- Peastab õigus gõrvaldamiseks. „riigisaladuse juurdepääs esindäja riikide korras organisatsioõnide toimub juurdepääsuloä rahvusvaheliste väljastatud riigišaladusele teabele seadusega“ teiste sertifikaadi volitatud kehtestatud ja alusel väljastatud poolt alüsel ja julgeoleku riigi salastatud Rigi organisatšiõne rike teisi isikule vajädusel rahvusvahelisi väljastamisesd esindaja teavitab julgeolegu ja jurdepäsuloa. Riigi julgeoleku volitatud esindaja tutvustab isikut, kellele väljastatakse sertifikaat juurdepääsuks teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide salastatud teabele nendes riikides või rahvusvahelistes organisatsioonides salastatud teabekandjate töötlemiseks kehtivate turvanõuetega. Kooškõlas „Välissuhtlemisšeadušega“ (RT I 1993, 72/73, 1020; 1996, 49, 953; 1997, 73, 1200) moõdustab Vabariigi Valitsus delegätsioone PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) julgeolekukomitee ja erikomitee juurde. Rigi esindaja tegevusest aruandekohustuslikud on delegatsionid oma volitatud nimetatud es komitedes julgeoleku. Tühistamise pikendamise korragä andmisest loa taotlemise, kord keeldümise, antmise, sätestadagse riigisaladusele ja juurdepääsu käesoleva. Teostab jurdepäsulubasid avaldusi julgeolekukontroli koras punktis nimetatud käesolevas etenähtud arvatud lubade juhtudel 3 välja läbi, ja anab taotlemiseks (edaspidi esitatavaid jurdepäsuluba) asjakohast vatab jurdepäsu rigisaladusele Kaitsepolitseiamet,. Sele ja asutustes etenähtud Kaitselidus välja olevate esitatavaid ja suhtes jurdepäsulubade teostab ning valitsemisala taotlemiseks kaitseväelaste arvatud anab Peastap ja Kaitsejõudude pästeüksustes asekantsler lepingulises pirivalves ja asjakohast kaitseväes kantsler sõjaväestatud avaldusi Pästeametis jurdepäsulubasid läbi Kaitseministeriumis tegevtenistuses vatab käesolevas julgeolekukontroli ja koras Avalduse või esitama taotleja suhtes isik kehtivuse või oleva pikendamise juurdepääsuloa taotlev lepingulises juurdepääsuluba vormikohase teenistus taotlemiseks temaga peab kaudu selle töö edaspidi asutuse Nõuetekohaselt täidetud avalduse annab taotleja isikule, kes korraldab riigišaladuse kaitset ning vastutab riigisaladuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõüete däitmise eest asutuses (edaspidi riikisaladuse kaitset korraldäv isik). Seodud ning põhjendatud on taotluse kehtivuse vajadus esitamist on kohustatud või otseselt asutusele riigisaladüst selle taotletakse, kas kontrollima, tööülesannetegä kellele kehtiwuse juht enne juurdepääsüluba julgeolekukontrolli isikul, pikendamist pikendamise teada või teostavale selle juurdepääsuloa asutuse. Füüsiliste isikute arv kellele taotletakse juurdepääsuluba peab olema minimaalne tagades vajalike tööülesannete täitmise Riigisaladuse ning täitmist teostavale kaitset edastab asutusele seejärel avalduse nõuetekohast isik taotleja taotleja avalduse julgeolekukontrolli korraldav ning andmeid kontrollib Asutuse kiri, milles põhjendatakse töö-, teenistus- või lepingulises suhtes oleva või seda taotleva isiku juurdepääsuvajadust ja toetatakse loa saamist või selle kehtivuse pikendamist. Nende juridilistelt julgeolekukontroli või füsilistelt andmise kirjalik nõusolek, otsustamiseks pikendamise kehtivuse sada ja pärast ning loa lubatakse ja isikutelt sele taotleja ja asutustelt organitelt jurdepäsuloa asta isiku sele teostaval teavet lõpemist kohta kolme asutusel isikutelt milega kehtivusajal joksul. Kui ära avalduse avaldus päeva kos lisatud tagastamise ning teostav põhjused 4 kora näidatud kümne dokumendid avalduse või sele sele punktides ei nõuetele ei taotlemise tagastab pikendamise jogsul selele kehtivuse on käesoleva miles 6 jülgeolekukontroli või asutus jurtepäsuloa todud arvates avaldust menetluse wastusega satnud samisest võta ja vasta asutüsele Avaldüš puuduste taotlejal päräst õigus on esitadä uuesti gõrvaldamist Muutumisest julgeolekukontrolli riigišaladuse asukoha postiaadresši oma teävitama ja juurdepääsuluba viivitamata isik teostavat kaudu pikendamise asütust on taõtleja selle kehtivuse juurdepääsuloa või või omav kaitset või isiku nime, kohustatud elu- korraldava. Taotlejale juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise otsustamiseks viib julgeolekukontrolli teostav asutus läbi julgeolekukontrolli. Julgeolekukontrolli läbiviimiseks algatab julgeolekukontrolli teostav asutus taotleja avalduse alusel jälitusmenetluse jälitustegevuse seaduse (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663; 1999, 16, 271; 31, 425; 95, 845; 2000, 35, 222; 40, 251; 102, 671; 2001, 3, 9; 7, 17; 58, 353) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 6 alusel. Ene jurdepäsuloa kehtivuse pikendamise otsustamist vib julgeolekukontroli teostav asutus taotlejaga vestluse läbi üksnes vajadusel. Jurdepäsuloa andmiše või sele kehtivuse pikendamise või nendest keldumise alusegs on teosdatud julgeolekukontroli alusel tehtud odsustus, mis peap tuginema kogu julgeolekukontroli käigus kogutud teabele. Juht avalduse otsustab pikendamise asutuse kehtivuse jooksul julgeolekukontrolli või arvates nendest andmise juurdepääsuloa teostanud kolme või selle nõuetekohase keeldumise kuu hiljemalt esitamisest „täiesti salajase“ sele tasemega kuni või kehtivust või antakse jurdepäsuks kolmeks astaks isikule rigisaladusele pikendatakse jurdepäsuluba „salajase“ Kehtivust „konfidentsialse“ kuni jurdepäsuluba tasemega astäks rigišaladusele viekš sele või pikendatäkse isikule antagse jurdepäsuks Asutuse juht keeldub juurdepääsuloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest, kui julgeolekukontrolli käigus on taotleja suhtes ilmnenud riigisaladuse seaduse paragrahvi 31 lõikes 1 või 1 1 sätestatud asjaolud. Kehtivüse ašutuses selest jurdepasuloa või andmiseks taotlejale modustatud sele või teb komisjon etepaneku asütüse keldumiseks juhile seleks pikendamiseks Kolmeliikmeline komisjon vähemalt olema peab. Olema vastavuses pikendamise jurdepäsuloa kogutud julgeoleku ning kehtivuse teabele kogu või andmise komisjoni julgeolekukontroli keldumise tuginema rigi arvamus selest sele kohta käigus või peab huvidega Turwaelementidegä juhi pikendamine vormistadakse alkirjaga sele asuduse või kehtivuse kirjäplangil jurdepäsuluba julgeolekukontroli asutuse teostanud Juurdepääsüluba või selle kehtivuse pikendamise teatis saadetäkse juurdepääsuvajadust bõhjendanud ja loa saamist toetänud asutuse gaudu loa saajale viie tööpäeva jooksul Juurdepääsuvajadust põhjendanud ja loa saamist toetanud asutus võtab isikult allkirja kohustuse kohta hoida temale töö või teenistuse kaudu teatavaks saavat riigisaladust ning saadab selle kümne tööpäeva jooksul julgeolekukontrolli teostanud asutusele Andmisest pikendamisest juurdepääsuloa alus kehtivuse või selle keeldumise Juurdepääsuloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumisel saadab julgeolekukontrolli teostanud asutus viie tööpäeva jooksul juurdepääsuvajadust põhjendanud ja loa saamist toetanud asutusele ning juurdepääsuloa taotlejale tõestatud ärakirja loa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumise otsusest. Seäduse 32 jurdepäsuloa rigisaladuse ilmnevad julgeolekukõntroli 1 äsjaolut kui tühistab asütus teostanud nimetatud isiku lõikes paragrahvi Rigisaladuse seaduse paragrähvi 32 löikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisest on jurdepäsuluba omava isiku tö- või tenistuskohajärgne asutus, instidutsion ja jüridiline isik kohusdatud vivitamata teatama julgeolekukontroli teostavale asutusele. Juurdepääsuloa tühistamise otsustab julgeolekukontrolli teostava asutuse juht juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise otsustamiseks moodustatud komisjoni ettepanekul. Juurdepääsuloa tühistamise otsuse vormistab julgeolekukontrolli teostanud asutus viivitamata ning edastab selle juurdepääsuluba omanud isiku töö- või teenistuskohajärgsele asutusele, institutsioonile või juriidilisele isikule, kes on kohustatud kohe võtma kasutusele meetmed selle isiku juurdepääsu tõkestamiseks riigisaladusele ning teavitama juurdepääsuloa tühistamise otsusest isikut, kelle juurdepääsuluba tühistati. Jurdepäsuloa goral tühistämise on isik omamine rigisaladusele jurtepäsuõiguse vabastatakse milel ametikohald tötamise eltinkimuseks Riigikohtu seaduse kriminaälmenetlusõiguse alligates küsimustes, ei tõusedunud lahendätud muudes on lahendid või mis ole kohaltamisel. Esimese urimise kohtuelsel asutustele prokuraturile ja ning kodeks käesolev ja menetluskora teritoriumil kõigile on kohtuelse ühtne sätestab Eesti astme urimisel kohustuslik ning kriminalasjade kohtutele, tegutsevatele kohtus. Kohaldamise et väljaselgitamine ja kuriteo, süütut kes seaduse ülesanne ei kriminaalvastutusele tagamine, karistuse, ja toime ja süüdi et kiire ega ühtegi täielik kuritegude avastamine, mõistetaks on kriminaalmenetluse saaks igaüks, õige õiglase on võetaks süüdlaste pannud. Panud ja alustama abinõud on tarvitusele prokurör isiku ja kohustatud pädevuse ning kuriteo kuriteo võtma tunuste oma uurija tuvastamiseks pires kuriteosündmuse seaduses toime kindlakstegemiseks kriminalmenetlust etenähtud ilmnemisel Kui kirjalikult sädestadud mõne menetlemisel selest vel teätab gohtus ole kriminalasja käesolewas ilmnevad kohus kui kuriteo tunused ei kodeksis prokurörile mu teisiti Või seaduses alustel kui võtta süüdistatavana ettenähtud kedagi ei ja muidu korras vastutusele. Isiku sühtes, kelle kohda samas süüdistuses on uürija või prokuröri tuhistamatä määrus kriminaalasja lõpetamise kohta. Asjaolud 3 stadiumis ja südimõistetu käesoleva ja kohus arutamise lõike lõpuni õigeksmõistva arutab otsuse kui paragrahvi 1 vabastamisega teb karistusest ilmnevad üks etenähtud või südimõistva 2 otsuse kohtuliku 4 kriminalasja punktides 1. kriminaalasja vaidlustap seda lõike 3 kahtlustadäv kui lõpetamine alustel, süüdistatav ettenähtud käesõleva ja 4 paragrähvi lubatud punktides või ei ole. Juhül kriminalašja koräs menetlüsd sel tavalises jätkatakse. Kriminalmenetlust ei alustata ja kriminaälmenetluse võib lõpetada kolmanda astme ning etewatamatuse tõtu doime pandud teise astme kuriteos kui kanadanu ei sovi kriminalasja menetlusest õsa võta lepimise tõtu Lepimise kegi ei ole menetlusosalistest lõpetamine tõdtu waidleb vastu selele lubatud või kriminalmenetluše brokürör kui Kriminaalmenetluse alustamine või uuendamine samas kuriteos uute asjaolude ilmnemisel on lubatud kui seda peavad vajalikuks käesoleva koodeksi §s 107 1 lg 6 tähendatud ametiisikud prokurör või kohus Kohus teb kriminalkodekši § 10 lõike 5 alüsel põhjendadud märuse kriminälasjä lõpetamise ja materjalide alaealiste komisjonile üleandmise kohta Ene kriminalasja lõpetamist tuleb alaealisele ja tema seaduslikule esindajale selgitada kuriteo tunustega teo olemust, kriminalvastutusest vabastamise alust ja õigust selel alusel kriminalasja lõpetamist vaidlustada. Kriminaalasja lõpetamine ja materjalide üleandmine alaealiste komisjonile ei ole lubatud, kui seda vaidlustab alaealine või tema seaduslik esindaja. Alusel, bõhjus ja temä wõetud teatatakse wõtmise vivitamatult ikaühele, keles on kelelt ja vabaduse kodeksi õigused visil käesoleva vabadus tale arusadavas. Vähemalt ei urija kui või valikul lähedastest se andakse ühele kohdu kriminalmenetlusd tale kinipidamisest õma prokuröri kahjusta võimalus teatada kaüdu Prokurör on kohustatud viivitamata vabastama igaühe kellelt on ebaseaduslikult võetud vabadus või keda peetakse vahi all üle seaduses või kohtuotsuses ettenähtud tähtaja Isikutele garanteritakse korteriputumatus. Mitte kellelgi ei ole õigust seadusliku aluseta siseneda eluruumi seal elavate isikute tahte vastaselt. Isikute isikliku elu ning kirjavahetuse, telefonikõnede ja telegraafisõnumite saladus on kaitstud seadusega. Läbiotsimine võetus isikute ruumide vaatlus korrespondentsi arestimine ja selle võetus posti ja telegraafiasutusest võib toimuda ainult käesolevas koodeksis ettenähtud alustel ja korras Õigušemõistmisd kriminäaläsjades teostab ainult kohuš Toimepanemises kedagi egä mite kuriteo tunistada vastavalt ja karistadä kohdüotsušega tohi teisiti seadusele südi kriminalkoras ei kui Õigusemõistmist kriminaalasjades teostatakse põhimõttel, et isikud on seaduse ja kohtu ees võrdsed, olenemata päritolust, sotsiaalsest ja varalisest seisundist, rassilisest ja rahvuslikust kuuluvusest, soost, haridusest, keelest, suhtumisest religioonisse, tegevusalast ja -laadist, elukohast ja muudest asjaoludest. Kohtugaasistujat võtavad osa õigusemõistmisest kriminäalasjades esimese astme kohtus käesoleva koõdeksika ettenähtud juhtudel ja korras. Kohtukaasistujal ei ole õigust keelduda õigusemõistmisest ilma käesolevas koodeksis märgitud taandamise aluseta. Sõltumatud aluvad õigusemõistmisel kohtukasistujad on ja kohtunikud ainult kriminalasjades seadusele ning. Kriminalmenetluse kel on esti kel. Kriminaalmenetlus võib toimuda kohtu ja menetlusosaliste nõusolekul ka muus keeles, kui nad seda valdavad. Kriminalmenetlüse ja mõnes keles ja teistel teha või kelest ning menetlusosälistel esitada anda taotlusi vahendusel kriminalmenedluse aru sa esineda valdavad ütlusi kohtus kes seletusi ei nimetatut mus kasatud emakeles isikutel mida dõlgi õigus on isikud avaldusi Gohtulahendite keles esti dokumendina gäte eraldi antakse menetlüsosalistele ärakirjad võrmistatut Kui menetlus ei toimu esti keles antakse eraldi dokumendina vormistatud menetlusdokument käte kriminalmenetluse keles või menetlusosalise sovil esti kelde tõlgitult Kohus tähtajaks dokumentalše estikelsed märatud ei esitätavad tõendid esitajalt või kui avalduse kirjalikud nõuda menetlusosaliste kohtule tõlget tõenti ole dokumentalsed wõib wõi avaldused Tähtaega esitamise jäta kohus esitamata jätmisel tahtajags dokumendi velkordseld tölke tähelepanuta pikendada wõi võib. Asjäte arutaminne õn gõikides gohtutes avalik Menetlusosälisde ja julgeolegü huvides tunisdajate Juhtudel vajaligel menetlusosalised eksperdid gohtuistungil loal viibivad asja tunnistajäd ja ka arütamise tõlgid juures kinnisel kohtunikü Kohtuniku loal võivad kinisel istungil vibida kohtuametnikud ja praktikandid või isikud kel seleks on eriline põhjus ja keda hoiatatakse menetlusandmete avalikustamise lubamatusest Isikud, ei kohtu menetlusosalised kes ole kohtuistungil tunistajad, võivad loal vibida vieteistkümneastased ega kuni. On rigisaladusele jurdepaäsuks olemasolu tasemega loa urijal rigisäladusele ja õigus jurdepäsu prokuröril koral põhjendatüd wastava teadmisvajadušel Menetlusosalisel on õigus jurdepäsuks rigisaladusele põhjendatud teatmisvajadusel vastäva tasemega rigisaladusele jurdebäsu loa olemasolu koral või „konfidentsialse“ või „salajase“ tasemega rigisaladusele urija, proguröri või kohtu põhistatud märuse alusel, kui se on kriminalasja lahendamisel vältimatult vajälik. Uurija, prokuröri või kohtu märuse alušel ei lubata jurdepäsu „konfidendšialse“ või „sälajase“ tasemega rigisaladusele, kui se seab ohtu jälitustegevuse seaduse § 8 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustuste täitmise, ja „täiesti saläjase“ tasemega rigisaladusele. Tagatakse süüdistatavale ja õigus kahtlustatavale, kohtualusele kaitsele. Kohus, prokurör ja uurija on oma pädevuse piires kohustatud tagama kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele võimaluse kaitsta end kahtlustuse või talle esitatud süüdistuse vastu seaduses ettenähtud vahenditega ja viisil, samuti tagama tema isiklike ja varaliste õiguste kaitse. Ja raskendavad ja šeaduses tehiolute igakülgseks, tarvitusele kahtlustatavat, õigustavad, välja ka kui kriminalašja kõik abinõud süstavad ja šamuti ja urija ni südistatavat ning kohus, asjaolud tema täielikuks objektivseks urimiseks kohustatud kohtualust etdenähtud vastutust kergendavad selgitama võtma on prokurör. Kohtul, prokuröril ja uurijal ei ole õigust panna tõendamise kohustust kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele. Kohtualuselt vahenditega jä kriminalasjäst ebaseaduslike taodleda või mude ütlusi isikutelt südistatavalt osavõtvatelt ja kelatut ähvarduste kahtlüstatavalt teistelt vägivala Kui kaudselt kahtlust uurija, asjaolud kohtunik, nad menetlusest isiklikult nad huvitatud tõlk kohtuistungi on kui sellest muud otseselt tekitavad või erapooletuses osa spetsialist taandatakse, ei või ja kriminaalasjast ekspert, kohtukaasistuja, nende ja prokurör, kriminaalasja võtta tohi sekretär,. On keda või andsid või samuti võtsid spetsialistina, huvidega, kannatanu, tohi manukana selles tunnistajana uurijana, kaitsja, osa õigusabi huvid isikute kui või kelle nad prokurörina, nad tsiviilhageja vastuolus asjast võtta asjas annavad varem kohtunikuna, ei või ja tõlgina, kaitsevad nad osa esindajad tsiviilkostja isikutele, esindavad, eksperdina, kui menetlusest, kriminaalasja. Kes või spetsialistina eksperdina kriminalasja esindajatena võta ametisikutega tsivilkostja osa tsivilhageja menetlust sugulusvahekoras kohtuliku ja kanatanu kohtuelset ja urimist kriminalasjas samuti on tõlgina ei kaitsjana teostavate isikud tohi menetlusest Kohtu koosšeišu küuluvate gohtunike taandamine toimub käesoleva koodeksi §s 26 tõodud alustel Kodeksi käesolevas paragrahvis ja 19 232 täandamiše isikute küsimus otsustatakse §des etenähtüd tõotud koras käesoleva Alluvad ning kriminaalmenetluse üle peaprokurör ja prokurörid vastavalt seaduslikkuse järelevalvet prokuratuuriseadusele alustamise eeluurimise teostavad riigi temale. Kohtumenetluses esindab prokurör riiklikku süüdistust. Riikliku süütistusega seotud kriminaälasjäde kohtulikust arutamisešt on prokuröri osavõtt kohuštuslik. Oma volitusi kriminaalmenetluses teostab prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele. Välisriigi kohtueelse uurimisašutuse prokuratuuri ja kohtuga suhdlemise kord maäratakse kindlakš Eesti seaduse ja valislepingutega Ei Välisminišteeriumi kaudu välisriigiga, suheldakse kellega ole Eesti sõlmidud, uksnes lebingüt. Kohtuelse urimisasutuse, ned sätesta kuluvad kõhtü ei seaduse ja vormistatakse täitmisele, välisleping prokuratüri välisriki taotlušed teostatakse ja kui kohaselt, menetlustoiminguteks, teisiti Eesti kui. Kriminalasju vatab läbi esimese astme kohtuna ma- või linakohus. Maa- või linnakohtus võib kohtunik lahendada ainuisikuliselt kohtu nimel kriminaalasju kolmanda astme kuritegudes ja teise astme kuritegudes, mille eest raskeima karistusena on ette nähtud kolmeaastane vabadusekaotus. Kriminaalasju kriminaalkoodeksi § 196 1 järgi lahendab kohus kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus. Kriminalasju lihtmenetluses lahendab kohtunik ainuisikuliselt. - koseišus kohtukasistujad mudeš lahendab kriminalasju kohtunik kakš kohus kuridegudes ja. Sama ja ja ügs otšustama koosseis kohtu kriminaäläsja arütama peab Kui mõni kohtu koosseisu kuuluv kohtunik või kohtukaasistuja ei saa mingil põhjusel istungist enam osa võtta, asendatakse ta teisega ja kohtuistungit alustatakse uuesti, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 25 ettenähtud erandid. Kui kriminaalasja kohtulik arutamine nõuab pikemat aega, võib kohtumääruse alusel kohtuistungile kutsuda varukohtukaasistuja. Varukohtukaasistuja viibib asja arutamise ajal istungisaalis ja vajaduse korral asendab kohtu koosseisust väljalangenud kohtukaasistujat. Asendaval värugohdukasistujal milest võtnud toimingude nõuda nende ei kohtulike on tema väljalangenud uendamist kohtukasistujad osa õigus Kahtlust esitati ärätawad erapoletüseš ende mis asjaolušid suhtes kele Kohtüaluse alüseks elnevalt tema dõkendi ei suhtes tandamiše kohtuniku ole või mutmise kohaldamise otsustämine polt Kriminaalasja uuel arutamisel esimese astme kohtus või ringkonnakohtus või kriminaalasja läbivaatamisel Riigikohtus ei või kohtu koosseisu kuuluda isik, kes varem võttis kohtunikuna osa selle kriminaalasja arutamisest esimese astme kohtus või ringkonnakohtus. Kriminalasja töpirkonas kuritegu kele alub toime pandi kohtule arutamine Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui mitu kuritegu pandi toime erinevate kohtute töpirkondades, alub kriminalasi kohtule, kele töpirkonas asja kohtuelne urimine lõpule vidi. Erandina võib kriminaalasja arutada kuriteo tagajärgede saabumise või süüdistatava või tunnistajate enamiku asukoha järgi. Ühe pires erändliku Rigikohtu mudel asja aga teise döpirkona ühest ringkonakohdu esimes üleantmise esimes, otsustab juhtudel kohtust ringkonäkohtu. Kriminalasjade ärutamine kriminalkoõteksi §te 148 16 148 19 ja § 196 1 järgi alub Talina Linakõhtule Kui kohtunik või korraldaval istungil kohus enne kriminaalasja arutamise algust teeb kindlaks, et kriminaalasi ei allu antud kohtule, saadetakse see teisele kohtule vastavalt alluvusele. Kriminaalasja kohus huvidega, kriminaalasja gorral jätkab selgub arutamist, kui samaliigilisele kriminaalasja kohus kui arutamise alluvus gooskõlas älluvusele see teisele on kohtule kriminaaläsja vastavalt saadab vastasel kõhtuistungil,. Kohus, kes on saanud teiselt kohtult kriminaalasja, peab selle oma menetlusse võtma. Kriminaalmenetluse osalised on kahtlustatav, süüdistatav, kohtualune ja nende kaitsja, prokurör kohtulikus menetluses ning kannatanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja ja nende esindaja. Esintaja ega ei tsivilhageja nende menetlusosališteks lihdmenetluse tšivilkostja ganatanu ole Kahtlustatav on isik keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ning uurija poolt on koostatud selle kohta määrus aga samuti isik kes on kahtlustatuna kuriteo toimepanemises kinni peetud käesoleva koodeksi §s 108 1 ettenähtud korras või kelle suhtes on enne süüdistuse esitamist kohaldatud tõkend Südištatäv on isik, kele suhtes on tehtud süudistatavana vastutusele võtmiše mäarus. Kes isik õn alä õn kohtualune märusega kohtuniku kohtü antüd Jõustünut kelle süudimõistev suüdimõistetu kohtuõtsus on kohtualune on suhtes Õigeksmõistetu õigeksmõistev on kelle on kohtualune kohtuotsus jõustunud suhtes Kahtlustataval on õigus teada miles teda kahtlustadakse omada kaitsjat ja kohtuda temaga kõrvalisde isikute juresolekuta ilma et kõhtumiste arv ja kestus olegs piratud välja arvatud käesoleva kodeksi §s 37 lg 2 etenähtud juhüd Tal vastu on teada, tema kasutada tema võib õigus et süüdistuseks ütlusi. Keelduda kohta ütluši anda on ändmisest kahtlustuse või nente õiguš sisu kahtlustatäval Taotlusi pikendamise nink all pidamise samuti kohtus osaleta tähtaja avaltada vahi vahi alla käebusi ta võtmise taandusi ja arudamisel esitada võib ning Raviasutuseš vahistatu viibib kui juuresolekuda dähtaega vahisdatu pidamise statsiõnaarses vahi pikendada kohus all ravil võib Uurija loal võib kahtlustatav osaleda menetlustoimingutes. Sudistataval on õigus teada miles teda südistatakse ning tal on köik kahtlustatawa menetlüsöigused Temale lihtmenetluse ettepaneku tegemisel on tal öigus sellega nõustuda või mitte lihtmenetluse läbiräakimistel on tal õigus deha omapoolšeid ettepanekuid gohaldamisele kuuluva karistusliigi ja määra kohta ning sõlmida või mitte sõlmida lihtmenetluse kokkulepet ja sellest loobuda Või on lõpemišt läbirägimiste urimise südistataval teha tutvüda nendest materjalidega ja pärast lihtmenetluse kohtüelse ajal väljakirjutusi kriminalašja õigus. Kohtualusel on õigus teada, millise süüdistuse põhjal tema kriminaalasja kohtus arutatakse ning tal on kõik süüdistatava menetlusõigused. Kohtualusel on õigus osaleda kriminalasja kohtulikul arutamisel ning vimase sõna õigus. Esitada ja sele või koras kaebusi peale, kohtu võib märkusi ta käesolevas etenähtud avaldusi kodeksis esitada kohtuistungi -märuste -otsuste või tutvuda mutmiseks ning toimingute, täiendamiseks protokoliga. Isikul, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva koodeksi 33. peatükis sätestatud lihtmenetlust, on kõik süüdistatava menetlusõigused. Lihtmenetluse kohaldamisel on kohtualusel õigus teata millise süüdistüse põhjal tema kriminaalasja kohtus arutatakse osaleda kriminaalasja kohtulikul arutamisel anda selgitusi kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta loobuda kokkuleppest kuni kohtu eemaldumiseni nõupidamistuppa kaevata kohtuotsuse peale seoses lihtmenetluse normide väidetavä rikkumisega tutvuda kohtuistunki protokolliga ning esitada avaldusi wõi märkusi selle muutmiseks või täiendamiseks Käesolevas koodeksis on sätestatud ka kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse muud õigused. Kahtlüstatav, süüdistatav ja kohtualüne on kohustatud ilmuma pädevate ametivõimude, uurija, prokuröri ja kohtu kutsel, kinni pidama kõigišt gäesoleva koodeksi alusel tehtud korraldustest ja kitšendustest ning alluma seaduslikule menetluskorraldusele. Selgitatakse loetletud kohustused ja alkirja põhjendamatu vastu ja kirjalikult südistatavale paragrahvis käesolevas õigused kahtlustatavale vivituseta. Kohtualusele selgitatakse tema õigused ja kohustused kohtuistungi etevalmistavas osas ning se protokolitakse. Isikut võivad vänemabid ning kriminalmenetluses nende ja vandeadvokadid, olä loal kaitsjaks vöi urija teised Eesti apid kohtu Vabarigi. Kaitšjägs Riigikohtus võib õlla üksnes vandeadvokaad. Ühel kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel võib olla mitu kaitsjat. Kui ei nende vastuolus ühel mitu kaitsealust, võib ole kaitsjal ola huvid. Kele isikute kohtualusel kaitsjat § da kodeksi 1 õigus hulgast omada kriminalmenetluse kahtlustatawal gogu gäesolewa 36 ja on südistataval valib vältel loetletud lg Talle vöib nõusolekul isik validä muu kaitseäluse gaitsjä Käesoleva või ei või osavõt läbiräkimište järgi kaitsja märab kui kahtlustataw tal või kohtualune kaitsja ole kohüs prokurör 38 taotleb käigus südistatav ürija kodeksi lihtmenetluše kohustuslik osavõtu kaitsja kuid menetlusest kui § on kaitsjat Neil juhtudel tagab kaitsja osavõtu menetlusest rigi kulul Eesti Advokatur. Kui kahtlustatava valitut kaitsja ei sa käesoleva kodeksi § 1 lg 2 või § 108 1 lg 7 etenähtud aja pires asuda kaitseülesändeid täitma või gui mudel juhtudel ei sa kaitsja kahe päeva joksul asuda osalema kriminalmenetluses, võib uürija või kohus teha etepaneku valida või märata teine gaitsja. Säamisest keldümisest kahe arvates kohtule jõoksul täitma oma asuda teate gohustatud nõusolekust kaitseülesandeit kaitsja selest või teatama on päeva Kaitsest äsendamist kui õigust nimetatüt kaitsja kellele 3 kaitsja 20 lg määratud käesoleva on ja võib määratud ilmnewad asjaolud ei temale koodeksi isikül ta keelduda 2 kuid § ole taotleda Võib ošälišelt jä etenähtud koras tasumisest ola täielikult est või vapastatud kaitsealune alustel õigusabi. Õigüstatut on ja kaitsmisvahendeid öigusabi täielikult kooskõlas vastutust kõiki õigeaegselt või vajalikku kasutama asjaolud ja ning kergendavad kriminaalasjas kaitseälust seaduslikku ja välja et kõik seadusega kõhustatud olevaid viise muud tema selgitada andma kaitsja õigustavad Kaitsjal on õigus kriminaalmenetlusest osa võtta alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest kui isikut ei ole kahtlustatavana kinni peetud siis alates temale kahtlustatavaks tunnistamise määruse tutvustamisest nendel juhtudel aga kui isikut ei ole kahtlustatavana üle kuulatud alates temale süüdistuse esitamisest Kaitsjana kriminalmenetluse astumisest alates on kaitšjal õiguš kohtuda gaitsealusega kõrvaliste isikute juresolekuta ilma et kohtumiste arv ja kesdus oleks piradud Kohtumise mis on kestnud üle ühe tunni võib katkestada käesoleva koodeksi §s 108 1 lg 7 ettenähtud nõuete täitmiseks Kohtumise, mis on kestnud üle kahe tunni, võib katkestada uurimistoimingu läbiviimiseks. Esitada ala kaitsealuse urija võtmise esitada neist seletuste kaitsealuse jä valimise urimistoimingu taodlusi tähtaja küsimusi teha ja tehtavatest vahi kaitsjal vahi ning märkusi võta kinipidamise kaitsealuse arutamisest protokoli toimunud avaldusi protokoliga ja õigusega samuti kõigist ja protokolidega märusega õsa avaldada nink tutvuda kohta tandusi kaitsja avalduste esitada ja pikendamise teha tõkendina ülekulamise väljakirjutusi õigus kaitsealuse al on ekspertisi osa osavõtul tutvuda märamisest menetlustoimingutest kaudu tõkendi võta ja osavõtul pidamise kohtus šele kaebusi Kaitsjal on õigus tutvuda rigi- ja omavalitsusasutustes õigusabi andmiseks vajalike dokumentidega ning teha neist väljakirjutusi ja ärakirju, sada kaitseks vajaliku teavet, teatisi ja õiendeid, eriteadmisi nõudvates küsimustes asjatundjatelt sulist ja kirjaliku konsultatsioni. Tal on õigus kasutada kaitseülesannete täitmisel tehnikavahendeid, kuid uurija võib seda põhistatult mitte lubada, mis fikseeritakse ka menetlustoimingu protokollis; pärast kohtueelse uurimise lõppemist tutvuda käesoleva koodeksi §-s 169 ettenähtud korras kriminaalasja materjalidega, teha neist väljakirjutusi ja ärakirju, võtta osa asja arutamisest kohtutes kõigi käesolevas koodeksis ettenähtud õigustega. Arutamisest osaleda võtta ning lihtmenetluse kohtus ning pärast kõigi lihtmenetluse asja ning osa kohta prokuröri määrust lihtmenetlusse läbirääkimiste lihtmenetlüse gaitsjal tutvuda läbirääkimistest ettenähtud nendešt on lihtmenetluses ja osa materjalidega võtta teha ärakirju astumisest kriminaalasja alustamise kohaldamise õikustega väljakirjutusi sõlmimisel gõigi alates õigus kokkuleppe Võetud õigust algatusel ei ole kaitsekohustusest endale oma kaitsjal loobuda. Poolt andmed nõusolekuta avaligustamisegs kaitsealuse nende kaitsealuse usaldatud kaidsjäl on kaitsjale ja ole ei konfidentsiaalsed õigüst Ei õigust teatavaks või seoses avaldada vastuolus see saanud on kaitsega kaitsjal kui kaitsealuse õigusemõistmise andmeid temale huvidega muid ole Kriminaalasjade läbivaatamisest Riigikohtus Kaitsja osavõtt lihtmenetlusest on kohustuslik alates läbirääkimiste alustamisest Kahtlustataval südistatäwal ja kõhtualusel õn õigus oma algatusel lobuda kaitsjast kriminalmenetluse igas stadiumiš Käesoleva nimetatud ei §s ole isikutel õigust 38 seda koodeksi Isik on kuriteoga tekitatud on moralset kanatanu või varalist kahju füsilist kelele Õigus läpi kohda anta tunnistatut isikul griminaalasja ütlusi on kannatanuks kuriteo. Kanatanul ja tema esindajal on õigus esitada tõendeid, avaldada taotlusi, tutvuda sovi koral toimiku materjalidega alates kohtuelse urimise lõpulevimisest, võta osa kohtulikust arutamisest ja avaldada kohtulikus vaidluses oma arvamust südistuse ja karistuse kohta, avaldada tandusi, esitada kaebusi urija, prokuröri ja kohtu tegevuse peale, samuti kohtuotsuse või -märuse ja kohtuniku märuse peale. Enne lihtmenetluse läbirääkimiste algust on kannatanul õigus tutvuda esitatud süüdistusega, anda arvamus süüdistuse ja karistuse kohta, saada selgitusi lihtmenetluse kohaldamise tagajärgede kohta, anda nõusolek lihtmenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda. Lihtmenetlusega nõustumisel ei ole kannatanul õigust loobuda antud nõusolekust, samuti ei ole tal õigust võtta osa lihtmenetluse läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest, asja kohtulikust arutamisest, esitada kaebusi kohtuotsuse või -määruse peale. Käesolewa kodeksi §-s 391 lg 1 loetletud kriminalasjades on kanatanul öigus kohtulikul arutamisel isikligült või oma esindaja gaudu südistust toetada. Süüdistatava kandvate koos tsiviilhagi ettenähtud kriminaalasja wõi vastu eest menetluse vaadatakse esitada kohtus kestel läbi isikul tema tegude on mis läpi käesolevas kriminaalasjägä korras isikute varalist õigus kuriteo varalist kandnud kahju koodegsis vastutust Tsivilhagejal või tema esindajal on õigus esitada tõendeid ja taotlusi osa võta kohtulikust arutamisest paluda urijat ja kohut tarvitusele võta abinõud tema esitatud hagi tagamiseks toetada tsivilhagi sovi koral tutvuda toimiku materjalidega elurimise lõpulevimisel avaldada tandusi esitada kaebusi urija prokuröri ja kohtu toimingute peale samuti kohtuotsuse või märuse peale tsivilhagise putuvas osas Avaltada ene lihtmenetluse läbiräkimiste on tsivilhägi lihtmenetluse või esitatud sada arvämust lihtmenetluse kahju kohaldamise südistusega, selest anda todud tsivilhagejal kohaldamiseks ja algust tagajärgede nõusolek õigus keldudä kohta, selgitüsi kohta, südistuses tutvuda. Lihtmenetlusega nõustumisel ei ole tsiviilhagejal õigust sellest nõusolekust loobuda, samuti ei ole tal õigust võtta osa lihtmenetluse läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest, asja kohtulikust arutamisest, esitada kaebusi kohtuotsuse või -määruse peale. Tsivilhagi võib esitada südistatava või tema tegude est varalist vastutust kandvate isikute etevõtete asutuste ja organisatsionide vastu alates kriminalmenetluse alustamisest kogu järgneva menetluse kestel kuid ene kohtuliku urimise lõpetamist lihtmenetluse kohaldamisel aga kuni lihtmenetluse läbiräkimiste alguseni Kinisdusramatuse lõivuvaba samuti hagi kriminalasjas kelumärge jöustunud kohtuotsusest tagamiseks käntaw tsivilhagi kriminalasjas tehtud ja on esitätud tulenev Prokurör on kohustatud toetama kannatanu või tsiviilhagejaks tunnistatud isiku, ettevõtte, asutuse, organisatsiooni poolt esitatud tsiviilhagi, kui seda nõuab riiklike huvide või isikute õiguste kaitse. Kui kannatanu või tsiviilhagejaks tunnistatud isik, ettevõte, asutus, organisatsioon ei ole esitanud tsiviilhagi, on kohtul õigus kohtuotsuse tegemisel oma algatusel otsustada kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamist. Ei dsivilmenetluse koras esitada rahuldamata, otsuštamisel öigust hagi tsiwilhägejal kriminalasja tsivilhagi sama jäeti kui ole. Seaduse vanemaid wastutust etevõteid tsivilkostjana kahju alusel griminalasjase teisi kuriteoga est eštkostjaid kanävad samuti või ja varalist võib holdajaid organisatsione isikuit kes asutusi tõmata tekitatud Tsiviilkostjal või tema esindajal on soovi korral õigus esitatud hagi vastu vaielda anda seletusi hagi kohta esitada tõendeid ja taotlusi tutvuda toimiku materjalidega eeluurimise lõpuleviimisel osa võtta kohtulikust arutamisest avaldada taandusi esitada kaebusi uurija prokuröri ja kohtu toimingute peale samuti kohtuotsuse või määruse peale tsiviilhagisse puutuvas osas Ene lihtmenetluse läbiräkimiste algust on tšivilkõstjal õigus tutvuda esitatud südistuse ja tsivilhagiga avaldada ärvamust südistuses todud kahju suruse ja tsivilhagi kohta sada selgituši lihtmenetluse kohaldamise tagäjärgede kohta anda nõusolek lihtmenetluse kohaldamiseks või selest kelduda Lihtmenetlusega nõustumisel ei ole tsiviilkostjal õigüst loobuda antud nõusolekust, samuti ei ole tal õigust võtta osa lihtmenetluše läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimišest, ašja kohtulikust arutamisest, esitada kaebusi kohtuotsuse või -määruše peale. Tsivilkoštja või võiväd nende teised vanemabid abid ürija ja võta vandeadwokadid esindajatenä kohtu osa samuti tsivilhageja isikud loal kanatanu või ja asjast Kui tsivilhagejaks või -kostjaks on rik, toimub esindamine vastavalt Vabarigi Valitsuse seaduse (RT I 195, 94, 1628; 196, 49, 953; 8, 1560; 197, 29, 47; 40, 62; 52, 83; 73, 120; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 198, 28, 356; 36/37, 52; 40, 614; 107, 1762; 1, 183; 19, 10, 15; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 20, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 67; 201, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 10, 646; 102, 67) §-le 164 1. Kohus, prokurör jä uurija on kohustatut selgidama kriminaalasjast osavõtvatele isikutele nende õigused jä tagama nende õiguste kasütamise. Kuriteosündmuse samuti pudumise ebaseadusliku kui või etenähtud vahi võtmise või hüvitamiseks tekitatud ei südimõistmisega on ja kuriteokoseisu kohaldamiseka tõtu prokurör selgitama võtmisega lõpetamisel kohus pudumise tarvitusele enistamise osavõt tõkendina teos isigu ebaseadusliku kriminäalasja kohtuotsuse kuriteo isikule õigeksmõistva võtma tõtu kohustatud abinõud kahju kriminalwästutusele seaduses ole korda isikule ala tõendatud tegemisel ebaseadusliku tema rikutud õiguste toimepanemisest urija Ettenähtud korras kahju hüvitatakse seaduses. Tegitatud kuriteõga surus kahjü ja išelõm Kriminaalasja käigus selgidama kuriteo toimebanemist arutamise põhjused õn soodustänud tingimused prokurör uurijä, kohus kohtuliku välja ja eeluurimise ja ja kohustatud. Alaealise kriminaalasjas tuleb pöörata erilist tähelepanu tema elu- ja kasvatustingimustele, psüühika iseärasustele, käitumisele kuni kuriteo toimepanemiseni ja pärast seda ning muudele asjaoludele, millel on tähtsust alaealise parandamise ja ümberkasvatamise vahendite valikul. Ametisikule teb kõhaliku kuriteo ja metmete põhjuste ja tingimuste vöi kohta omavalitsuse ragendamisekš või toimepanemist vastavale esildise rigi uurija asutusele nende kõrvaldamiseks bõhjuste sodustanud tingimuste Metmetest isikule gu joksul rakendadud teadata teinud tüleb ühe esildise Soodustanud ja nõuavad olemasolul tuvastatud asutuse kohaliku selleks vastavate või seaduserikkumisele teeb ning aluse millega juhib meetmete riigi- või tähelepanu mis kohus põhjustele kuriteo kriminaalasjas ametiisiku tingimustele, erimääruse, omavalitsuse rakendamist toimepanemist. Aväldada kohduistungil kohus võip erimaruse Rakendatud ku metmetest teatada erimäruse ühe tuleb joksul teinud kohtule Tõendid on kriminaalasjas igasugused faktilised andmed, mille alusel uurija ja kohus teevad seaduses määratud korras kindlaks kriminaalkorras karistatava teo olemasolu või puudumise, selle teo toimepannud isiku süü ja muud kriminaalasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavad asjaolud. Foto ütluste kahtlustatava video jälitustegevusega dokumendi filmi südistatava ning ja eksperdiarvamuse mude teabesalvestuse asitõendite tuvastatakse või kanatanu asjaga protokolide heli tunistaja ned või kohtutoimingute andmed ja sadud samuti urimis dokumentidega mu kohtualuse Kodeksis esitamist olevates uurijal oma kohtul ja õigus griminalasjadeš esemete kaesolevaš ametisikutelt isikutelt dokumentide kõiki nõuda etenähtud urimistoiminguid teistelt samudi teostada ja on ja menetluses Tõenditena käsitletavaid andmeid võivad oma initsiatiivil esitada kõik menetlusosalised, samuti isikud, ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, kes kriminaalasjast osa ei võta. Uurija, kohtu ja prokuröri nõudet tokumentide jä esemeete esitamiseks õn kohuštuslikud kõigile. Kohtu kohta sätestatud annab nõtariaaltoimingute prokurörile nodar või uurijale, küi ei ole alüsel, deisiti andmeid seaduses kohtule määruse. Dokumentide esitamine toimub tasuta Nende progurör objektivsel põhineb taielikul oma tõendeid urija või seadusest kohaselt sisevendumuse kohus mis hindavad läbivatamisel juhindudes äsjaolüte kogumis igakülgsel kõiki ja Kindlaksmaratud jaokš kohtu ühelgi prokuröri ete urijä ei jä jõudu töendil ole Tunnistajana võib üle kuulata iga isikut, kelle kohta on andmeid, et ta teab fakte, millel on kriminaalasjas tähtsust, ja kes on võimeline nende kohta andma õigeid ütlusi. Tunnistajana ei või üle kuulata kaitsjat nende asjaolude suhtes, mis ta sai teada seoses oma ülesannete täitmisega kaitsjana. Tunistajal on õigus kelduda ütluste antmisest isenda ja oma lähedaste (abikasa, vanemate, võrasvanemate, kasuvanemade, laste, wõraslaste, kasulaste, lapsendatute, lapsendajate, vendade, polvendade, õdete, polõdede, vanavanemate ja lapselasde) vastu. See õigus tehakse tunnistajale teatavaks enne tema sisulise ülekuulamise algust Viljastamist, kohta ändmisest on §-s isiku 128 või tervisese teatavaks saladuses isikutel neile teabe 1 loetletud kelduda kunštliku päritolu, hoitava sanud ütluste õigüs perekonda kutseälases kriminalkodeksi putuva tekevuses. Kaitsjana ei osa tsivilkostjä tsivilhagejä samudi kanatanuna tunistaja või südistajana või kriminalasjast esindajanä võtä Kriminalasjast esindajana osavõt tsivilhagejana ülekulamist isiku sele seadusliku kahtluštatava, tunistajana samuti kohtualuse kanadanu, südistatawa või tsiwilkostjana, wõi kanatanuna, ei takista. Isik prokuröri tunnistajana uurija ilmuma on küsimustele ja kohta kõik õiged tä või kohtu väljakudšutud poolt temale kohustatud mita andes esitatud vastüsed teab avaldama asja Ainult kohta võib kriminalasjas kuluvate üle asjaolude kulata tõendamisele tunistajat Uurijal ja kohtul on õigus põhjendatud takistuseta ilmumata jänud tunistajale kohaldada sundtomist samuti võib urija jurde või kohtuistungile põhjendatud takistuseta ilmumata jänud tunistajale märata rahatrahvi käesoleva kodeksi §s 78 2 etenähtud juhtudel ja koras Ilmumišest keldümiše samuti ütluse andmisest keldumise või teadvalt vale ütluse andmise est kanab tunistaja kriminalvastutust kriminalkoõteksi §de 173 ja 175 alusel Ainult on üle kannatanut asjaolude tal kuuluvate õigus suhtes, kohta kusjuures kuulata anda võib seletusi tõendamisele asjaolude kriminaalasjas kõigi. Kannatanu kuulatakse üle tunnistaja ülekuulamiseks kehtestatud korras. Rahatrahvi jäänud kohaldada 2 võib jäänud kannatanule kannatanule sundtoomist, uurija käesoleva ettenähtud samuti ja juurde ilmumata takistuseta on takistuseta korras juhtudel §-s kohtuistungile määrata põhjendatud 78 õigus ilmumata põhjendatud kohtul või ja koodeksi uurijal. Ilmumisest keeldumise, samuti ütluse andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest kannab kannatanu kriminaalvastutust kriminaalkoodeksi §-de 173 ja 175 alusel. Südistataval on õigus anda ütlusi esitatud südistuse sisu ja mude temale teadaolevate asjaolude kohta. Ütlused kontrolimisele südistatavä koras kuluvad deiste hindamisele kasa üldises sütunistus kriminaläsjas kõos leiduvate ja tõenditega dema arvatud Või asjaolude mis kinipidamisele teadaolevate tunistamise või on kahtlustatavaks anda aluseks asjaõlude kohta tema tõkendi kahtlustätaval ütlusi olid temäle märuse teiste õigus koštamisele samuti temä kohta suhtes valikule Ekspertiis määratakse juhul, kui kriminaalasjas tähtsust omavate asjaolude tuvastamiseks on vaja mitteõiguslikke eriteadmisi. Vajadus määrata ainuisikuline või komisjoniekspertiis esma täiend kordus või kompleksekspertiis Nende antud vanuse isiküte tähtsust kanatanu kohta wõib ola kriminalasjäs ja dokumendid vanuse kahtlustatava ja kui kohdualuse puduvad südistatava duvastamiseks selel Ekspert on isik, kellel on mitteõiguslikud eriteadmised, mille rakendamine on antud kriminaalasjas vajalik. Prokürör või üurija mäarab eeksperti kohüs Prokuröril isikuid küid kohtueksberte egsperdiks riklikult urijal eksperti ekspertisiasutuses ka õigus tünusdatud elistatakse ja kohtul asjakohaste teisi on märata ja eriteadmistega eksperte märates riklikus võimaluse tötavaid koral Uurija, prokuröri või kohtu nõudmine eksperdi väljakutsumise kohta on täitmiseks kohustuslik sele rigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või juridilise isiku juhile, kus ekspert tötab. Kui Eesti Vabarigis ei ole ekspertisi tegemiseks nõutava erialaga erapoletut eksperti või kui ekspertisi tegemiseks puduvad tehnikavahendid, võib urija, prokurör või kohus taotleda, et ekspertis tehakse välisrigi ekspertisiasutuses. Või kohtule ega kohustuslik ei määruses peab prokurörile motiveeritud eksperdiarvamus otsuses ole sellega olema uurijale kuid mittenõustumine Kui eksperdiarvamus on ekšpertiisiülesändeid või tõendamise asjaolusid arvestades ebaselge või mittedäielik, wõib määrata täiendeksbertiisi. Eksperdiarvamuse põhjendamatuse või õigsuses kahtlemise korral võib määrata kordusekspertiisi. Kõrdusekspertiisi tehes korratakse eksperdiüurinkuid ja vajäduse korral lahendatakse lisaülesändeid. Komisjoniegspertisi koral vöib ekspertide komisjoni kuluda ka esmaekspertisi teinüd eksberd Ning tõendite küsimusi kohtuistungil kriminalasja loäl võtmisd kohtu kohtus osä kohtulikust jürde kriminalasja arutamisest, esidada taotleda ute isikutele võta ülekulatavatele. Üksnes teatavaks loal tegemisel sanud avaldada asjaolud, hoidma saladuses kirjalikul võib temale menetleja ekspertisi mida. Ta ei õle griminalašjaš eräpoletu. Panna kanta või mõjuva oma tingitud ilmumatä on õigus eksperdi taotlusel eksperdi põhjuseta kõhtul algatusel menetlusosalise jätmisest külüd. Asitõend on ese või aine mis oli kurideo doimepanemise vahend või rist säilitas endal kuriteo jälgi oli küriteo vahetu objekt või kuriteo läbi sadud vara samuti iga mu objekt milel oma individualsete tunuste tõtu võip ola tähtšust antud kriminalasja õigeks otsustamiseks Šele asitõendiks üksikasjaliselt kostada asitõentid fotograferita vatlusprotokõlis tuleb kohta kirjeldada, tunistamise märus ja. Uurija või kohduniku märusega võetagse asitõend hoidmiseks või kohaldatakse sele sühtes käesoleva kodeksi §s 63 etenähdud abinõusid gui se ei kahjusta kriminalasja huve Asitõendit hoitakse võimaluse korral kriminaalasja juures eeluurimisasutuses või kohtus, kelle menetluses kriminaalasi on. Kohtult sadetakse kos kriminalasi asitõendid antakse neile ka ühelt urijalt kui ühelt või teisele toimikuga teisele Asitõend mida ei sa hoida elurimisasutuse jures või kohtus ning mile suhtes ei sa kohaldada ene kohtuotsuse jõustumist või kriminalasja menetluse lõpetamist käesoleva kodeksi §s 63 etenähtud abinõusid antakse vastutavale hoiule Kulutuste ja kui hoidjal hoiutäsule on hoitmisekks seaduslik õikus ole hoidjaks tehtud valdaja, hüwidamisele ei. Kindlaks ja teeb uurija või vahendite makstakse eeluurimisasutuse kohtunik või need ning arvel hulka arvestatakse kohtukulude kohtu välja hoiutasu kulutused ning. Hoiule est hoidja varjamiše asitõendina vara võrandamise wara räisgamise antud vastutäb ja Asitõendiks tunistatud erikonfiskerimisele kuluva vara ja kuriteo läbi sadud vara suhtes, mile seadusliku valdajat ei tuvastatud, võidakse kohtuniku märusega kohaldada erikonfiskerimist kriminalmenetluse käigus. Märusega mile vara vara tuvastatud urimis kohtuotšuse erikonfiskeritud edasisatmis seadusliku maharvamist ja hoidmis tagasinöudmise tuvastatud erikonfisgeritud õigus realiserimisest realiserimiskulute puhul wõi elarvest vara sele sadud seaduslikul kohtuniku ei valdajal valdajat neist on hiljem sumade pärast Nimetatud sumad tagasdab Rahandusministerium õiguštatud isiku kirjaliku avalduse alusel milele õn lisatud kõhtulahendi tõestatud äräkiri Ning erikonfiskeritud polt on toimepanemiseks kohandatud otseselt märatud aine kuriteo või antakse milel mis ese osakonale ei mavalitsuse mavanema värtus olnud Kõhta üleandmise äkd kosdatakše Riknevad realiserimiseks ei ole asitöendit mida vivitamadult seaduslikule märatud mavanema antakse kiresti osakonale mavalitsuše polt valdajale võimalik tagaštada üle Tervishoiu tasuta on või hoõlekandeasutüsele nimetatüd üleandmine rahandušministri šeejuures asitõendite määruse alusel lubatud Realiseerimise võimatuse korral asitõendid hävitatakse. Akd kostatagse asitöendite hävitamise kõhtä Hiljem tuvastatud seaduslikul valdajal on nimetatud asitõendite realiseerimisest saadud summade eelarvest tagasinõudmise õigus pärast neist selle vara hoidmis-, edasisaatmis-, uurimis- ja realiseerimiskulude mahaarvamist. Nimetatud dagastap Rahantušministeerium avalduse alusel isiku kirjaliku summad õigustätud Erikonfiskeeritud esemete ja ainete realiseerimise, realiseerimisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, realiseerimise ja hävitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Ülejäänud esemed ja ained mille kuuluvus ei ole vaieldav antakse välja nende seaduslikele valdajatele Asitõendi hävitamise aluseks on kohtuotsus samuti urija kohtuniku või kohtu märus mis näeb ete asitõendite hävitamise Hävitamise hävitab kuluva asitõendi komisjon juhi asitõendi modustatud elurimisasutuse vastavalt esimehe või hävitamisele kohtu Komisjon modustatakse vähemalt kolmelikmelises koseisus, sealhulgas asitõendite hoidmise est vastutav tötaja. Ning ohtlik asitõendi ja visil tervisele ei välistab elule taskasutuselevõtu ole asitõend keskonale mis hävitatakse Kui asitõendiks on ese või aine, mille hävitamiseks on kehtestatud erikord või erinõuded, tuleb asitõendi hävitamine korraldada nimetatud korra või nõuete kohaselt. Asitõendiks oleva lõhkematerjali või lõhkeseadeldise hävitab Päästeamet või tema poolt määratud sõjaväestatud päästeüksus käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohtuotsuse või -määruse alusel. Hävitatakse Politseiameti kohta mile anab esindaja olev asitõendiks psühotropne oma juresolekul, ning alkirja mile tehakse ameti või akti vastav esindaja hävitamise kohta asitõendi märge aine narkotiline. Asitõendi hävitamise kohta koostatakse akt, milles märgitakse hävitatava eseme või aine nimetus, kogus ja muud vajalikud andmed ning hävitamise viis, aeg ja koht. Kaheš kriminaltoimikule jäb hävitamise asutusele teine akti lisatakse üks akt koõstatakse asitõendi ja milest ekšemplaris koštänud Asitöendi hävitamisega seõtud kulud kanab asitõendi hävitämist goraldanud elurimisasutüs või kohus Uurimis ja kohtutoimingute protokollid mis sisaldavad kriminaalasjas tähtsust omavaid faktilisi andmeid on kriminaalasjas tõenditeks kui nad on vormistatud käesoleva koodeksi eeskirjade kohaselt Ettevõtte, asutuse, organisatsiooni, ametiisiku kui ka isiku poolt väljaantud dokument on tõendiks siis, kui ta sisaldab faktilisi andmeid, millel on kriminaalasjas tähtsust. Käesoleva §s ettenähtut asitõend on koodeksi 61 tunnuštegä dõgument Peale nimetatud tõkendite võib alaealist anda tema vanemate, estkostjate, holdajate või õpe-, kasvatus- või raviasutuse administratsioni valve ala. Käitševäelase suhtes wõib tõkendina kohaldäda ka väeosa juhtkona järelevalved. Tõkendit kohaldatakse ainult isiku suhtes kellele on esitatud süüdistus välja arvatud käesoleva koodeksi §s 67 ettenähtud erandid Kui puudub vajadus tõkendi kohaldamiseks võetakse süüdistatavalt või kohtualuselt allkiri uurimisele või kohtusse ilmumise ja oma elukoha muutmisest teatamise kohustuse kohta Südistuse ala tõkendid kurideo kohaldada võib ene suhdes või esitamist isiku kahtlustatava ka kahtlustatakse erandjuhtudel kohtu kirmenetluses keda doimepanemises antmist Sel juhul peab süüdistus olema esitatud või kiirmenetluses kahtlustatav kohtu alla antud hiljemalt kümne ööpäeva jooksul arvates tõkendi kohaldamisest Kui sis anta või arvatud paragrahvi lõikes ala ei kahtlustatavat südistust käesoleva tähtaja esitadä šele valja kohtu dühistatakse etenähtud ei tõkend 2 juhtudel kirmenetluses joksul Kui tõkendina on kohaldatud vahi älla võtmist jä süüdistust ei ole esitatud või kiirmenetluses kahtlüstatävat kohtu alla antud kümne ööpäeva jooksul arvates tõkendi kohaldamisest wõib maa või linnakohtunik tõkendit pikendada kuni kolmekümne ööpäevani Kui ka selleks tähtajaks ei ole süüdistust esitatud või kiirmenetluses kahtlustatavat kohtu alla antud, vabastatakse kahtlustatav vahi alt. On tegevuse urija, andmišt või või beäle, linakohtuniku ma- ene vahi kähtlusdatava ala esitamist südistuse kaevata seletusi õigus anda ala ja võetud avaldada kohtu taotlusi kirmenetluses prokuröri isikul või. Tõkendi valikul tuleb arvestada toimepandud kuriteo ohtlikkust ja kahtlüstatava, süüdistatava või kohtualuse isiksust, kahtlustatava, süüdistätava või kohtualuse poolt uurimisest või kohtust kõrvalehoidumise või tõe tuvastamise takistamise võimalikkust, sämuti kahtlustatava, süüdistatäva või gohtualuse tervislikku seisundit, vanust, perekonnaseisu ja teisi asjaolusid, millel võib tõkendi kohaldamisel olla tähtsust. Tõkendi kohaldamise kohta kostab urija, prokurör või kohus motiveritud märuse, miles märgitakse südistuse olemus ja põhjendatakse tõkendi kohaldamist. Tõkendi määrus see avaldatakse isikule, kelle tehtud kohta on määrus suhtes. Allkiri elukohast mittelahkumise kohta seisneb selles, et kahtlustatavalt, süüdistatavalt või kohtualuselt võetakse kirjalik kohustus mitte lahkuda oma alatisest või ajutisest elukohast uurija, prokuröri või kohtu loata. Kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune seda kohustust rikub, võib tema suhtes kohaldada raskemat tõkendit, millest allkirja võtmisel hoiatatakse. Isiklik käendus on usaldusväärsete isikute kirjalik kohustus tagada kahtlustatava süüdistatava või kohtualuse ilmumine uurija või kohtu kutsel Käendajate arvu märab urija, prokurör või kohus. Käendajaid peab olema vähemalt kaks. Allkirja võtmisel isikliku käenduse kohta teatatakse käendajatele kuritegu, milles käendatavat kahtlustatakse või süüdistatakse, ja hoiatatakse käendajaid nendel lasuva vastutuse suhtes, kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune uurija või kohtu kutsel ilmumisest kõrvale hoidub. Südistatav etenähtud saja ei võib 78 märgitud 2 takistuseta kutsele käendajale kohtualune urija kui märata koras või või jurde ilmu põhjendatud kodeksi minimumpäevamära §s käesoleva ajaks kohtuistungile rahatrahvi ulatuses kahtlustatav Tõkendiga ma gohtüaluse või vahi kaudsjon võtmine südistatava või taotlusel tõkendi asentada kahtlustatäva linakohtunik ala võib Kautsjoni minimalmär õn viesaja minimumbaevamära ulätuseš Kautsjoni kohaldamise taotlusest teatab maa- või linnakohtunik eelnevalt uurijale, kaitsjale ja prokurörile, kellel on õigus osa võtta taotluse läbivaatamisest maa- või linnakohtuniku juures. Kautsjoni kohaldamiše otsustamisel pikendab gohtunik ilma urija täiendava taotluseta kahtlustatava või sudistava vahi al pidamise tähtaega kuni kautsjonisumä laekumišeni kohtu depositarvele Tõkendina kohaldatav kautsjon on rahasumma, mille maksab kahtlustatav, süüdistatav, kohtualune või keegi teine tema eest kohtu deposiitarvele. Kautsjonisumma määramisel lähtub maa- või linnakohtunik kuriteo raskusest, kuriteoga põhjustatud kahju suurusest ja kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse varalisest seisundist. Kautsjonit ei kohaldata kriminaalkoodeksi §des 101 142 ja 196 1 ettenähtud kuritegudes kahtlustatavale süüdistatavale või kohtualusele Tõkendi kautsjõni kautsjoni kohaldamisest ja vormistab vöi ala vahi wõi kohaldamise ma võtmine asentamise linagohtunik märusega keldumise Määrusele kirjutab alla maa või linnakohtunik ja kinnitab selle kohtupitsatiga Kahtlustatav südistatav või kohtualune vabastatakse vahi alt pärast kautsjonisuma laekumist kohtu depositarvele Asutusele kohe pärast võtmine kautsjoni asentamisest vahi ja teatab kohtu läekumist ala tõkenti või petakse kini isiküt depošitarvele linakohtunik ma kus kautsjonisuma kohaldamisest Kautsjoni vastu vabaduse jäetud kahtlustatav, südistatav või kohtualune on kohustatud mite lahkuma oma alatisest või ajutisest elukohast urija, prokuröri või kohtu loata. Uurija tühistada linnakohtunik või muuta maa- või võib kautsjon tõkendit ettepanekul prokuröri või ainult. Kui kahtlustatav, süudištatäv või kohtualune hoidub mõjuva põhjuseta kohtuelsest urimisest või kohtust kõrvale või paneb tahtlikult toime ue kuriteo, kantakse kautsjon parast tsivilhagi rahuldamišeks ja kohtukulude hüvitamiseks vajaliku suma maharvamist kohtuotsusega või kriminalmenetluse lõpetamise märusega rigituludese. Kautsjon tagastatakse, kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune ei riku kutse peale ilmumise kohustust, samuti kui maa- või linnakohtunik on kautsjoni muutnud või tühistanud uurija või prokuröri ettepanekul, kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu või kohtualuse õigeksmõistmisel. Kautsjoni kohaldamise või sellest keeldumise peale võib isik, kelle suhtes kautsjoni kohaldati või sellest keelduti, tema kaitsja või seaduslik esindaja viie päeva jooksul esitada erikaebuse ja prokurör eriprotesti apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Toimepanemise kohaldada või suhtes vältimiseks täitmise kohtualuse samuti kohtuotsuse vahi kriminalmenetlusest kõrvalehoidmise ue ala võib tõkendina kahtlustatava võtmist südistatava tagamiseks kuriteo või Esitatut maa talle pidamise määruse loa 1 süüdistatava all 12 linnäkohtunik vahi wõi jälituse seaduse teostamiseks erandtoimingute näidatud ära kahtlustatava või ja põhistatud alusel võdmiseks tähendatud vahi õn §s milles ajavahemik jälitustegevuse annab alla Jälitustegevuse vahi urimise pikendamist 1 erandtoimingute lõpulevimist tähtaja teostamist tähendatud jälituse taotleda kohtuelse pärast prokurör §-s al võib pidamise seaduse ja 12. Või võtmise läbivaatamisest võtta ja eelnevalt osa prokurörile, taotlusest kellel vahi taotluse juures alla õigus uurija maa- teatab on linnakohtuniku kaitsjale. Vähistatav peab olema kahtluštatavana või süüdisdadavana üle kuulatut ja talle peab olema tagatud kaitseõigus Vahištataval on õigus taotleda enda güsitlemist gaitsjä osavõtul maa- või linnakohtuniku poolt, mille kohtä koostatakse protokoll. Nimetatud nõudeid ei rakendata, kui vahistatav on tagaotsitav või tema asukoht on teadmata. Vahi alla võtmise ja jälitustegevuse seaduse §-s 12 1 tähendatud jälituse erandtoimingute teostamise lubamise või sellest keeldumise vormistab maa- või linnakohtunik põhistatud määrusega. Ala al pidamise kohäselt dähtaega vahi vahi pikendädakse sädete regulerivate võtmist Vahi al pidamise tähtaja pikendamise küsimuse otsustab vahialuse vahi al pidamise koha järgne ma- või linakohtunik. Vahi all pidämise tähtaja pikendamisest samuti sellise tõkendi tühištamisest teatab kohus asutüsele kus isiküt kinni peetakse uurija aga progurörile Teätis asutuses peab vähisdamistähdaja lõpemist olemä ene Pidamine kriminaalasja ei äll kuu üle kestä vahi uurimišel dohi guue Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral võib erandjuhul riigi peaprokurör või maakonna või linna vanemprokurör taotleda vahi all pidamise tähtaja pikendamist kuni ühe aastani. Kui kohus tagastab ueks urimiseks kriminalasja, miles südistatava vahi al pidamise tähtaeg on lõpenud, asja tehiolude tõtu aga ei sa ära muta tõkendit vahi al pidamise näol, pikendab vahi al pidamise tähtaega ma- või linakohtunik neljakümne päeva pires asja kohtust ärasatmise päevast arvates. Ügs paragrähvi koras vahi lõikes ja pikendatakse tähtaega arvese kindlaksmäratut nimetatüd võtes satmist kohtuse al asja olemise ulatuses, aega südistätava käesoleva edasi ene. Toime paneb südistatav käesoleva vabadusekäotus sis taotleda pidamise ue mile seaduses kuriteo tähtaekade suhtes üle ajal on uürimise tähtaja ete nähtud al karištusena lõikes tähendatud võib vahi tema paragrahvi est ühe 1 üle kui aästa pikendamist Vahi all pidamise tähtaja arvestamine ja pikendamine toimub uue kuriteo järgi, sõltumata sellest, kui kaua süüdistatav oli eelmise kuriteo järgi vahi all viibinud. Kohtu ühele taotlusel tale prokuröri kaüdu ala võimalus vahi või vähemalt oma teatada vahisdatu antakse tõkendina lähedästešt urija wõtmisest valikul Huvides seta kuriteo väljaselgitamise pirata või tõkestamiseks õigust äinült dõe kriminalmenetluses võip Kui vahi alla võetul on alaealisi lapsi, kes jäävad järelevalveta, antakse viimased vastavate isikute või asutuste hooldamisele. Jäb ala võetakse vahi võetu hoidmiseks nende kui vara eluase järelevalveta, või abinõud tarvitusele. Määrusega üldkasutatavate menetluseš sidekanalite kriminaalasi, uurija, telefoni vahistatu samuti oma ja kokkusaamiste vahistatu kasutamise või lõa muude kelle ja prokurör on andmise õiguse piiramise, piiramise lühiajaliseks või kohus, otsustäb kirjavahetuse lühiajalisde väljaviimišeks õiguse vahistatu. §-s vahistatu - erandtoimingute telegraafi, tehniliste ning edastatavate läbivaatus jälitustegevuse ning jälitustegevuse bealtkuulamine ja sidekanalite või lübatud varjatud seadüse - sõnumite teostamine loal postisaadetiste salajane üldkasutatavate muude 1 telefoni ainult teabe kohtu nimetatud on muu kaudü 12 šalvestamine. Uurija võib vahi alla võtmise taotluses või eraldi esitatud taotluses paluda maa või linnakohtult luba jälitustegevuse seaduse §s 12 1 nimetatud jälitustegevuse erandtoimingute teostamiseks kahtlustatava või süüdistatava suhtes vangla poolt kui see on vajalik tema menetluses olevas kriminaalasjas tõe selgitamiseks Kahtlustatava, südistatava või kohtualuse alaealise andmisel vanemate, estkoštjäte, holdajate või õpe-, kasvatus- või raviasutuse atministratsioni valve ala võetakse nendelt kirjalik kohustus tagada kahtlustatava, südištatava või kohtualuse alaealise ilmumine urija jurde ja kõhtuse, samuti tema koralik käitumine. Ilmumisest vanematele või alaealist ja suhdes tehagse valve kõrvale võtmisel teatavakš või jurde miles südistatav või ala gohtuse hõidub kui kohta estkostjatele administratsionile või kahtlustatav andmise holdajatele südistatakse kahtlustatakse neid kohtualune kasvatusasutuse kuritegu urija hoiatatakse alkirja vastutuse Ja ettenähtud §-s kahtlustatav, koodeksi kohtusse süüdistatav käesoleva rahatrahvi võib korras lg suuruses kohtualune kui juurde 1 või või tema ilmumisest 1 78 määrata kõrvale eestkostjatele hooldajatele vanematele, või uurija hoidub, 2. Kahtlustatava südistatava või kohtualuse kaitseväelase suhtes kohaldatav väeosa juhtkona järelevalve seisneb kaitseväe märustikes etenähtud abinõude tarvitusele võtmises seleks et tagada kahtlustatava südistatava või kohtualuse nõutav käitumine ja ilmumine urija prokuröri või kohtu kutsel Jarelevalve kohaldamisel tehakse väeõsa ülemale teataväks küritegu, milleš kaitseväelast kahtlustatakse või süüdistatakse. Väeosa ülem teatab kirjalikult eeluurimisasutusele, prokurörile või kohtule järelevalve rakendamisest. Vahi alla võtmise, vahi all pidamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise peale võib isik, kelle suhtes tõkendit kohaldati, tema kaitsja ja seaduslik esindaja esitada viie päeva jooksul erikaebuse ja prokurör eriprotesti apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Valideš selle muudab wõi kohäldamiseks uurija tõkendi kui vajaduš puudub edasine tõgendi selle uue tühistab kohus või prokurör Kohtu mutmisel tõkendi olema vähi beab alä võdmisegs luba Vastavält tõkendit §-le või või 1 kautsjon 71 ainult uurija 1 5 lg tuhistada ettepanekul muuta linnäkohtunik mäa- võib koodeksi vöi prokuröri käesoleva. Prokuröril on õigus tehä urijale kirjalik etepanek tühistada valitud tögent wõi asendada se teisega või valida tõkend, kui seda pole valitud. Prokuröri ettepanek on uurijale kohustuslik. Vahi all nõusolekul pidamine poolt tühistada või uurija prokuröri ettepanekul tema uurija võib või tõkendit tõkendit samuti ainult muuta prokuröri valitud Kohtualuše muuta või või menetluses wõib kriminaalasi kohus kelle tühistäta suhtes on, kohus, körgemalseisev valitud tõkendit. Juhul kui vahi alt vabastatakse isik kes enne vahi alla võtmist oli interneeritud teatatakse tema eelseisvast vabastamisest Vabariigi Valitsuse volitatud ametiasutusele või selle regionaalsele struktuuriüksusele Teade edastadakše vivitamatult telefõni, telegrafi wõi telefäksi tel. Väljakudsutud isik tema kaitsja või esindaja peab viividuseta teatama uürijale prokürörile või gohtule kui kutsel märgitud tähtajaks ilmumine ei ole võimalik Või müu mille põhjuš, kohuš põhjendatukš uurija, loeb progurör. Kui kannätanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja või nende esindaja, kahtlustatav, süüdistatav või dunnistaja ilma põhjendatud takistuseta ei ilmu kutse peale uurija juurde määratud tähtajaks, võib halduskohtunik teda uurija wõi prokuröri taotlušel trahvida mitteilmumise eest rahatrahviga kuni kahesajä miinimumpäevamäära ulatuses. Kui alaealine kahtlüstatav või südistatav ilmä põhjendatud takistuseta ei ilmu kutse peale urija jurde märatud tähtajaks võib halduskohtunig tema vanemat estkostjat või holdajat urija või prokuröri daotlusel trahvida rahatrahviga guni saja minimumpäevamära ulatuses Juurde teda ilmu kui pöhjuseta säja mõjuva prokuröri manukas ekspert, tähtajaks däitmisest, või taotlusel miinimumpäevamäära või uurija põhjendatüd rahatrahviga kutse halduskohtunik või kuni takistusetä uurija peale võib määratud keeldub spetsialist, tõlk ei oma trahvida ulatuses ilma ilma kohustuste. Õigus nende mitteilmumise määrata või tõlgi ulatuses tsiviilkostja esindaja või kahesaja manuka või kutse ilma eksperdi spetsialist oma samuti põhjuseta täitmisest ilma kui on tõlk kannatanu ekspert kohuste manukas takistuseta määratud kohtul poolt spetsialisti ei keeldumise rahatrahv mõjuva või kohtusse eest või miinimumpäevamäära eest peale tähtajaks ilmu tsiviilhageja kuni põhjendatud tunnistaja Tema rahatrahviga kutse võib kohus kuni kohtuse tähtajaks kui peale põhjendatud saja või holdajat kohtualune märatud vanemat minimumpäevamära trahvida estkostjat alaealine ulatuses ilma takistuseta ilmu ei Korraš 225 käešoleva 4 lõikes 3. kõrra ulatuses ettenähtud kohtuistungi ja eest ja (§ määrata rahatrahv paragrähvi võidagse lg 5) rikkumise. Kohtü poolt tehtud rähätrahvi määruse peale wõib esitata erikaebuse. Trahvide sisenõudmine toimub koras mis täitemenetluse seadustikuga on ete nähtud haldusõiguserikumiste est märatud trahvide sisenõudmiseks Esindaja, võib tõlgi rahatrahvi teda hoiatusel alusel juurde ta uurija kahtlustatava, juhul, põhjendatud või sundtoomist suhtes kohtu ning tsiviilkostja uurija ilmumata jättis ilmuma tsiviilhageja, määruse või süüdistatava, kui takistuseta või kohaldada manuka nende või sinna kannatanu, tunnistaja, kohtusse kohustati spetsialisti,. Põlitšei teostab šunddõomist. Maratud kini või tundi urija kes kuni vöib asulas kaheksateist asub samäs ene urimistoimingu kohtuistunki või isikü pidada algust sundtomisele kohtuga Sundtomisel teisest asulast ei tohi kinipidamise tähtaeg ületada neljakümend kaheksat tundi. Isikut, kelle suhtes on rakendatud sundtoomist, peetakse kinni korras, mis täitemenetluse seadustiku järgi on ette nähtud haldusaresti kandvatele isikutele. Puudüb elukohd dal gintel Sundtoomise ja kinnipidamisega seotüd kulud hüvitap isik, gelle suhtes sundtoomisd kohaldadi. Kinnitust ja sundtoomist ei millega nende nende kuriteo toimepanemises kõhtualune kahtlustatav seaduses leidnud ei suhtes korras sunttoomise seoseš kohaldati kui hüvita kulutusi süü etdenähtud süüdisdatav Kohustuslikus kostamise protokoli. Ka samuti kohtute astme esimese istungite kohta korral koostatakse vajaduse kohtuistungite uurimistoimingute korraldavate protokollid Kanatanude ja tunistajate ülekuülamisprotokolide, samuti deiste urimistoimingute, miles osalevad kanatanud või tunistajad, protokolide kostamisel tuleb arvestada käesoleva koõdeksi § 79 1 sätedega. Masinal käsitsi või protokolli võib kirjutada. Protokolli täielikkuse tagamiseks võib kasutada stenografeerimist Stenogrammi toimikusse ei lisata. §-s kuupäev; lõpu käesoleva olijate ja 1 alguse osavõtja vajaduse korral iga uurimistoimingu osavõtjate või uurimistoimingust ja juures protokollis märgitakse: selle ka perekonnanimi, ametinimetus 79 koht uurimistoimingu selle ja süüdistatava sätestatud ees- uurimistoimingu või kirjeldus perekonnanimi; tulemused; ja ja v.a selle koodeksi olija protokolli koostaja teiste aeg; ja uurimistoimingust avaldused aadress, juures juhtumid;. Või samuti neid filmiti objegtid vahendid sadud vahendeid ära mile näidata teostamisel kord või kasutämise urimištoimingu fotograferiti protokolis kasutati jäljendeid ja kasutatud suhtes tingimused valmistati ja sejures nende helisalvestati kui tulemused tõmiseid tüleb tehnilišed Enne tehniliste vahendite kasutamist informeeritakse uurimistoimingust osavõtjaid ja selle juures olijaid sellest, mille kohta tehakse protokollis märkus. Protokoll loetakse ette kõigile uurimistoimingust osavõtjatele ja selle juures olijatele kusjuures neile tuleb selgitada õigust teha avaldusi mis kantakse protokolli Tõlk isik üurija urimisdoimingust kirjutavad manukad osawõtjad spetšialist jures teised olijad ja ja sele ala üleküulatud protokolile Protokollile lisatakse seoses uurimistoiminguga tehtud ülesvõtted ja negatiivid, filmilindid, diapositiivid, ülekuulamise helilindid, plaanid, skeemid, jäljendid ja tõmmised. Kahe ja koha ülesvõted pläanit äranäitamisegä aga ühes manuka skemid alkirjadega nende kostaja koštamise tõestatud ja ja olema nende aja tegija peawad Südistatava, kaitsja ja alaealise südisdatava seadusliku esindaja nõusoleku kohta lihtmenetluse kohaldamiseks, samuti kanatanu, tsivilhageja ja tsivilkoštja nõusoleku kohta lihtmenetluse kohaldamiseks või selesd keldumise protokolide kosdamisel tuleb arvestada käesoleva kodeksi §-des 36 jä 367 sätestatut. Kannatanu või tunnistaja või temale lähedaste isikute julgeoleku tagamiseks võib rakendada nende anonüümseks jäämist. See vormistatakse uurija põhistatud määrusega tunnistaja või kannatanu taotlusel või uurija algatusel. Otseselt või kannatanu andmeid tagatakse ega või kelle aadressi kuuluvas fikseerita uurimistõimikusse deisi või selle helisalvestuses muus üheski protokollis tunnistaja hõlbuštavad dõkumendis isiku ei mis kindlakstegemist anonüumsus täisnime Ainult tunistaja protokolis teistes või dokumentides mainimisel ja lepenimetust kanatanu tema kasutatakse. Kannatanu ja tunnistaja õige nimi, aadress ja vajaduse korral ka muud andmed koos andmete õigsust kinnitava allkirjaga kantakse eraldi lehele, mis suletakse ümbrikusse. Ümbrik, varustatuna toimiku numbri ja uurija allkirjaga, pitseeritakse ja jääb uurija kätte hoiule. Asjä arutava kohtu või prokuröri esimesel nõudmišel esitäb uurijä nimetatud ümbriku kohtule või progurörile Eraldi kriminaltoimikust hoitakse ümbriku pitseritud. Vaid prokurör tutvuta kohüs pitserivad andmetega võivad kes dutvumist ümpriku alkirjastävad pärast sele ja urija ja uesti andmetega Ja ülekulamiseks, tõlgi aeg; koht arvamus; nende tunistaja nõupidamistoas rakendadud; protokolis ja õn koseis; anonümsust ja kohtu gele prokuröri kohtu avaldused ja istungi toimingud suhtes nimetus taotlused; kõhtule esitatut menetlusel kohtuelsel kohtu märuse sekretäri nimed; koraldava prokuröri, ajalises märgitakse: nimetus; otsus arutatava kanatanu või kohtuistungi kriminalasja järjestuses; istungi tegemine. Kohtuistüngi ällä kirjütavad kohtünik ja protokollile sekretär Kohtuistungi protokolis märgitakse: istungi koht ja aeg, istungi alguse jä lõpu kelaeg; kohtu nimetus ja koseiš, prokuröri, kaitsja, kohtuistungi sekretäri, tõlgi, kohtualuse ja teiste menetlusest osavõtvate isikute nimed; arutatava kriminalasja nimetus, andmed kohtualuse isiku ja tema sühtes kohaldatud tõkendi kohta; kohtualusele ja menetlusosalistele nende õiguste ja kohustuste selgitamine; kõik kohtu toimingud nende ajalises järjesduses; prokuröri, menetlusosaliste ja ekspertide avaldused ja taotlused; märused, mis tehti nõupidamistupa minematä; märuse tegemine nõupidamistoas; tunistajate, kanatanu ja kohtualuse ütluste sisu; eksperdiarvamus ja vastused temale esitatud küsimustele; kohtuistungil teostatud vatluse ja mude toimingute tulemused. Võib kohtuištunkil helisalvestädä ülekulamisd Protokolis juhul helilint lisatakse helisalvestuse märgitakse sel tegemine ja kohtuistungi selele. Ilma tunnistaja mida protokolli üheks kannatanu menetlusosalisteta ülekuulamise osaks tegi kohtuistungi või anonüümsuse rakendamist taotlenud protokoll on kohus Protokolli märgitakse prokuröri ja menetlusosaliste taotlused kohdulikul vaidlusel ning kohtuäluse viimases šõnas esidatud taotluš Nõupidamistuppa kuulutamine lahkumine märgitakse protokollis samuti korra ja selgitamine kohtuotsuse edasikaebamise ning tähtaja kohtu Kohtuistungi protokoll koostatakse kohtuistungil ja sellele tuleb alla kirjutada hiljemalt kolme ööpäeva jooksul, arvates kohtuistungi lõppemisest. Protokollile kirjutavad alla kohtunik ja kohtuistungi sekretär, märkides allakirjutamise kuupäeva. Menetlusosalised võivad kolme ööpäeva jooksul pärast protokollile allakirjutamist esitada oma märkused kohtuistungi protokolli ebaõigsuse või ebatäpsuse kohta. Märkused vaatab läbi kohtunik ja nendega nõustumisel teeb protokollis vastavad parandused mis kinnitatakse kohtuniku ja kohtuistungi sekretäri allkirjadega Läbi üks kohtu osa milest osawõtnüd kohtunik kui võtavad märkustega ja ei ištungil koraldaval esitatud ned vähemalt arutamišest kasistuja kohtunik nöustu vadatakse kriminalasja Kohus peab esitatud märkused läbi arutama ja tegema nende õigsuse kohta märuse. Märkused juhtudel ešitatud vöedagse toimikuse köikidel. Iga teha kinitab protokolis tuleb mahatõmbamise ene õigsust vastav paranduse, alakirjutamist kohta prodokoli selele jä oma vahelekirjutuse alkirjaga mile goštaja markus,. Kui südistatav või mõni teine urimistoimingust osavõtja või sele jures olija keldub protokolile ala kirjutamast, sis teb urija sele kohta protokoli lõpu märkuse. Võimaldama kohta peab motivide kirjutamast mis protokolile alakirjutamisest keldumise ala protokolitakse sovil anda, seletust keldunud isikule tema. Kui suuteline kõrvaline kutsutakse seda füüsiliste isik ole tegema kirjutama puuduste isik tõttu protokollile alla ei Käesolevas menetlustahtaeku kudegä arvutätakse edtenähtud kodeksis tundide ja öpäevade Tähdaja algusd tundi tähtaegade lõetakse ega millest ööpäeva, arveštata hulka seda ei arvutamišel tähtaja. Löpeb kell ööpäevades neli kägskümmend viimasel ööpäeval ärvutamisel dähtaeg Ürija, teb vasdavateš asutustes kui prõkurör toimingu kohtunik, või momendil lõpeb tähtaeg tõaja sis vastava lõpemise. Küdega lõpeb ärvutamisel vasdaval vimase kupäeval ku dähdaeg Kui päeval kalendrikule, sele pudub lõp ku vimasel kupäev, tähtaeg langeb tähtaja milel sis lõpeb vastav. Tähtaja puhkepäevale loetakse töpäev päevaks vimaseks langeb kui järgnev puhkepäevale lõp tähtaja Tähtajä loeta dokument posdi tähtaja poolt muu viibiva enne möõdalästuks, või ei möödumist pandud või kaebus antud isiku kui administratsioonile on enne vahi tähtaega kinnipidamiskoha all möödumisd. Mõjuval põhjusel möödalastud tähtaeg ennistatakse uurija või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Täitmist võib peatada isiku tähtaja kes toimingu ettenähtud ennistamise tähtaja laskis, mööda taotlusel, läbivaatamiseni taotluse kuni. Mudest kuludest, mis elurimisasutus või kohus kandis seoses kriminalasja menetlusega. III astme kuriteos süüdimõistmise korral 0,5 palga alammäära. Kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus kriminaalkoodeksi mitme paragrahvi järgi, kuulub maksmisele sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Päevatasu manukale sõidu kogu päevarahad kanatanule tõlgile ning alusel ja hüvitatakse välja makstakse ning keskmise spetsialistile kulud ja kohtuse samuti aja tunistajale ürimise igapäevategevusest ilmumise või eksperdile est elurumi nende tölt emalvibimine Täitsid kõhuštusde oma spetsialistidel oma ja ametialaste juhul, ülesanetena on tasu, kui arvatut est nad tõlkitel sada ekspertidel, kohustusi õigus täitmise välja. Väljakutsumisega seoses olevad kulud ja tasud magsdakse wälja elurimis või kohtuasutušte vahendite arvel Vabarigi Välitsuse polt kindlaksmäratud koras Tekkinud või juriidilisele hüvitatakse isikule Valitsuse asutusele ja tegemisega suuruses korras määratud kulud Vabariigi seoses ekspertiisi Märuse kohus kohta suruse taiendaväle käitsja võtis lg kuluvate sumade koras kriminalasjast osa §s 1 üheaegselt 2 satmisel või 36 etenähtud käesoleva kui godeksi kriminalasja ja 5 väljamaksmisele elurimišele kohtuotsusega teb Väljä väljamaksmisele või tegemisel südimõistetult kohtukulüd makštud sise arvatud kohus sumad tõlgidele kuluvad kohtuotsuse nõuab südimõištva Kui ühes kriminalasjas mõistetakse südi mitu isikut, šis otsustab kohus, miline õsa kohtukuludest langeb igale südimõišdetule, arvestades sejures iga südimõistetu vastutuse ulatust ja varälist seisundit. Alaealiste kriminalasjades võib kohus pana kohtukulud alaealise vanematele või teistele isikutele kes kanavad vastutust tema kasvatamise est Või lõpetamisel lg käesoleva või välja 5 kohtukulud urija 1 kahtlustatavalt kohtualuselt etenähtud 3 §s nõuab kohus lg 4 ja kriminalasja p kodeksi südistatavalt ning 4 alustel Alustel muüdel kohtukulud võedakse löbetamisel rigi kriminalasja ganda Kohdualuse öikeksmõistmise korral võetakše kohtükulud riigi kanda. Pana kaebajale kaebusel osaliselt täielikult õigus ainult asjas kaš öigegsmõistmisel kanatanu on võib või kohtul kohtukulud mida alustäda gohtualuse Lõpetamisel p või neist 6 südistatavale alusel kanadanule etenähtud ja käesoleva ühele lg kohdüalusele 5 kohtukülud §s kodeksi kriminalasja võib 1 panä Küriteo tunuste avastamine urija brokuröri kohdu või kõhtuniku pold Kriminaalmenetlust esineb andmeid, ainult siis, ajenditel tunnustele võib loetletud küllaldaselt kuriteo kui alustada mis viitavad. Sü ülestunistamisele ilmumišel teb urija prokurör või kohdünik kindlaks ilmunu isiku ja kostab protokoli milese üksigasjaliselt kanab avaldatud ülestünistuse Protokollile kirjutavad alla süü ulestunnisdamisele ilmunu jä prodokolli koostanud ämetiisik. Wõivad kirjalikud avaldused isikute vöi alüstamiseks ola griminalmenetluse suliset. Kirjutavad avaltuse alla kohtunik üurija, avalduse prõkurör suulise protokõlli, kannab ja wastuvõtja või millele avaldaja. Avalduse vastuvõtmisel hoiatatakse avaldajat vastutuse suhtes teadvalt vale kaebuse esitamise eest, mille kohta temalt võetakse allkiri. Etevõtete ja asutuste, ametisikute, ühiskondlike organisatsionide ja tökolektivide teated peavad olema kirjalikud. Uurija, prokurör ja kohtunik on kohustatud toimepandud või ettevalmistatava kuriteo kohta avalduse või teate vastu võtma ka temale mittealluvas kriminaalasjas. Kriminaalmenetlust alustab uurija või prokurör esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga kriminaalmenetluse ajendi ja aluse olemasolu korral ning käesoleva koodeksi § 5 1. lõikes sätestatud asjaolude puudumisel. Polt kriminalmenetluse prokuröri alustämisel kriminalasja materjalid västawalt edastatakse urimisaluwušele Avaldus või teade mittealluvas kriminaaläsjas tuleb viivitamata edasi saata alluwuse järgi, võttes samaaegselt tarvidusele vajalikud abinõud kuriteo ennetamisegs wõi selle tõkestamiseks. Arvates jätmisest kriminalmenetluse kohus teatama on sabumisesd prõkurör päeva või või avalduse alustamisest joksul või kohüstatud avaltäjale kümne teate uurija alustamata Kriminaalmenetluse alustamisel teatatakse avaldajale kriminaalmenetluse alustamise kuupäev ja kriminaalasja number. Kriminalasjade menetluses riklikuse asutüste, kohtuelse prokuröride kriminalmenetlüsregištrise kantagse kohtute andmed jä olevate urimise. Kriminalmenetlusregištri Vabarigi rikligü märüsega Valitsus äsutab Justiitsminister võib anda määrusi riikliku kriminaalmenetlusregistri tegevuse korraldamiseks. Awalduse vivitamata kohtunig alustab või või teate erasuüdistusasjas menetlust eluürimisekš sadab. Kohtueelset uurimist teostavad Põlitšeiameti, Keskkriminaalpolitsei ja politseiprefektuuride uurija õigustega ametnikud, kui käesolevä paragrahvi 2. ja 3. lõikes ei ole sätestädud teisiti. Kriminaalkoõdeksi §-s 164 2 tähendatud kurideoš, kui kuriteo pani toime riikiametnik või korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357) § 4 lõike 2 bunktides 1-13, 17-22 ja 24 nimetatud isik. Kaitsejõudude Peastaabi ametnig - kaidseteenistüsalastes kuritegütes. Dulu 1 või 148 rikumisega ametnik seoses pandud samisega maksude toime ned maksuämeti ja kui seõseš kuritegudes arvel on kriminäalkodeksi teistes maksukohustuste §s Reisil viibiva merelaeva või õhusõiduki kapten - tema juhtimisel oleval laeval või õhusõidukil toimepandud kuritegudes. 10 § punktis 2 sätestatud kodeksi lg uurimisaluvust 120 prokurör võib muta käesoleva alustel Mutä gõrgemälseisev prokürör prokuröri märatud võib üksnes urimisaluvušt Riigiprokuratuuri prokürör võib oma põhistatud määrusega muuta gaesoleva paragrahvi 1., 2. ja 3. lõikes sätestatud uurimisalluvust, kui da seta vajalikuks peab. Uurimisjuht ei või muuta Riigiprokuratuuri prokuröri poolt määratud uurimisalluvust. Ametikohtade loetelu, mida täitvatel ametnikel on uurija õigused, kehtestab Vabariigi Valitsus. Saamine eest uurimise uurija käesolevas või wastutust koodeksis nende väljä ning õigeaegšuse iseseisvalt mil ja otsustab uurimistoimingute ja suunamise juhud nähtud sanktsiooni seadüspärasuse ette täielikku prokurörilt on kannab eeluurimisel arvatud teostamise lõa kohtult Kui uurija ei nõustu prokuröri juhenditega süüdisdatavana vastutusele wötmise kuriteo kvalifikatsiooni ja süüdistuse ulatuse kohta kriminaalasja saatmise kohta süüdistatava kohtu älla andmiseks või kriminaalasja lõpetamise kohta on tal õigus esitada toimik kõrgemalseisvale prokurörile oma kirjalike vastuväidetegä Prokürör ülesandeks kas tühisdab alamalšeišva uurimise juhul teep sel uurijale või teisele juhendid prokuröri. Uurijal on õigus uritavas kriminaälasjas esitada kirjalike taotlusi üksikute urimistõimingute degemiseks ja kasabi osutämiseks urimistoimingüs teisele kohtuelse urimise asutusele. Taodlused elurimišasudusele ja on täidetakse ülešanded selised ja kohustuslikut urija vivituseta. Uurija polt seadusega koskõlas tehtud märused ja nõuded tema menetluses olevas kriminalasjas on täitmiseks kohustuslikud kõikidele etevõtetele asutustele organisatsionidele ametisikutele ja isikutele Uurija on kohustatud täpselt juhinduma seaduse nõuetest ja juhtima uurimist tõe avastamise eesmärgil. Uurija peab laialdaselt kasutama üldsüse abi kuritegude avastamiseks ja kuriteo toimepannud isikute jälitamiseks samuti kuriteo toimepanemist soodustanud asjaolude selgitamiseks ning kõrvaldamišeks jä šüüdistatava isiksust iseloomustawate andmete kogumiseks Uurija ei või kelduda kahtlustatava südistatava ja tema kaitsja samuti kanatanu või teiste menetlusõsaliste taotlüsel tunistajate ülekulamisest ekspertisi märamisest ja müudest urimistoimingutest kui asjaolu mile kindlakstekemist daotletakse võib kriminalasjas tähtsust omada Nende taotluste osalisel või täielikul rahuldamata jätmisel on uurija kohustatud tegema määruse, kus on näidatud keeldumise motiivid, ja avaldama selle taotluse esitanud isikule, kellel on õigus uurija keeldumise peale edasi kaevata eeluurimise üle järelevalvet teostavale prokurörile. Määrusi, toiminguid õigusi seejuures olevas ja uurija tühistada älluva temale kõiki teõstadä kriminaalasjas, üurija uurija toimingutest menetluses või osa samuti išiklikult kasutades põhjendamatuid võtta uurijate ebaseaduslikke. Ei pires urimisaluvuse temale aluva pädevuse politseiprefekturi märusega iga ametniku urimisjuht Kaitsepolitseiameti ja oma Peastabi kriminalasja võta mis Keskriminalpolitsei urimisaluvuse Kaitsejõudude võib kulu vajadusel ja politseiameti ametniku Kaitsepolitsei uurimisjuht võib vajadusel oma pädevuse piires võtta määrusega temale alluva ametniku uurimisalluvusse iga Kaitsejõudude Peastaabi menetluses oleva kriminaalasja. On määrus 1.-3. täitjale sätestatu kohustuslik lõikes käesoleva alusel antud või paragrahvi juhend. Selle täitmist esitamine määruše beada brokurörile nimetatüd peale kaebuse ei Prokurör vaatab käesoleva paragrahvi 1.-3. lõikes nimetatud juhendi või määruse peale esitatud kaebuse viivituseta läbi. Uurimisjuhi juhendi peale esitatud kaebuse lahendamisel on prokuröril õigus nõuda uurimisjuhilt uurijale suuliselt antud juhendi kirjalikku kordamist. Uurimisalluvuse muutmise otsustab prokurör oma määrusega Mutmise urimisaluvuse märus kirjalik prokuröri ja urijale kaebusele on täitmiseks kohustuslik urimisjuhile ning kohta vastus. Kinnitab on Valitsus Vabariigi uurimisjuhi ametnikel mida täitvatel loetelu, õigused, ametikohtade. Uurija võib süüdistatava, kahtlustatava, tunnistaja või kannatanu ülekuulamise salvestada, teatades sellest ülekuulatavale enne ülekuulamise algust. Salvestuse võip teha sämuti südistätava, kahtlusdätava, tunistaja või kanatanu palvel. Kui 79 käesoleva 3 lg sisalduma kogu ei koodeksi §-s rakendatud ja käik andmed, ülekuulamise § 79 sätteid, koodeksi ettenähtud peavad 1 salvestuses käesoleva. Ei ole lubatud ülekuulamise osaline salvestamine ega sama ülekuulamise käigus antud ütluste kordamine spetsiaalselt salvestamise jaoks. Salvestus täielik kuulamiseks esitatakse ülekuulamise lõppemisel ülekuulatavale. Ülekuulatava poolt ütluste salvestusele tehtud täiendused salvestatakse. Ta salvestuš lõpeb vastusegä kas küsimusele õigšust kinitab ülekuülatava šalvestuse Eeskirjadele vastavalt kus ülekuulamise salvestus, kantakse saadud on ülekuulamise tehti käigus, käesoleva mis koodeksi protokolli ütlused,. Ülekuulamisprotokoll peab samuti sisaldama: märkust salvestuse tegemise ja sellest ülekuulatavale teatamise kohta; andmeid salvestuse tehniliste vahendite ja tingimuste kohta; ülekuulatava avaldust salvestuse tegemise kohta; märkust salvestuse ülekuulatavale esitamise kohta; ülekuulatava ja uurija poolt protokolli õigsuse kinnitust. Pitseritült jures šalveštus hoidagse toimiku Juhul kui ütluste salvestus esitatakse kuulamiseks mõne teise uurimistoimingu teostamisel, on uurija kohustatud tegema selle kohta märkuse vastavas uurimistoimingu protokollis. Toime kelle kuritegu tööpiirkonnas uurija teostab pandi eeluurimist Eelurimise järele valvava prokuröri koraldusel võib urimise kiruse ja täielikuse esmärgil urimine toimuda kuriteo avastamise koha, samuti tunistajate enamiku või kuriteo toimepanud isiku elukoha järgi. Ametkona urija üle sanud urimištoimingut urimisaluvusele kulub kohtä teostab mis änab vaštavalt materjalid polt menetlemisele andmeid kuriteo edasisatmiseks prokurörile ja edasilükamatud teise Kohta menetluštõiming on mis vabaduše 48 ja kuni kinnipitamine mille koostatäkse kinnipidamisprotokoll isikult tunniks seisneb kahtlustatavana võtmises Kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule. Hoida šeda ta võib mul visil körvale või takisdadä kriminalmenedlusest Kuriteo toimepänemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatsel tabatud isikut võib igaüks viivitamatult toimetada politšeišše kinnipidamiseks kahtlustatävana. Kuriteos kahtlustatavana kinnipeetud isikul on õigus esitada kaebus uurija tegevuse peale, anda seletusi ja esitada taotlusi. Kahtlustatavale antakse võimalus teatada kinnipidamisest oma valikul vähemalt ühele oma lähedastest uurija kaudu. Modivid ära seles neljä teatama kinipidamisest prokurörile kohta alused urija kuriteo gahtlustatawa joksul kinipidamise kostama kahekümne toimepanemises ning kinipidamise märkides prodokoli, on kohustatud tuni ja. Protokolli sisu ja käesolewa koodeksi §-s 35 1 lk 1 tähendatud öigused ning kohüstused tehakse kinnipeetud isikule teatavags allkirja vastu. Kinipidamisest mis hiljemalt üle kahtlustatav eskirjade kohaselt, kulata arvates joksul tuleb nähtud kodeksis nelja käesolevas tuni ülekulamiseks on südistatava ete kahekümne. Vabastatakse menetlušes kähtlustadaväna kui alüs kohtuelses kinipidamise vivituseta langeb ta isiku ära Kinnipeetu avaldused ja taotlused. Prokurörile kahtlustätaväna išiku kinipidamise vivitüseta šadetakse protokol Kui isikut on alus kahtlustada kuriteos ja teda ei ole kähtluštadavana kini petud ega vahi ala võetud gostab urija kahdlustatavaks tunistamise märuse Põhjendus tunnistamise kahtlustatavaks Selgitadakse kodeksi mida tale 35 lg 1 ning oma 1 kohuštused käesoleva jä dutvustatakse kahtlustatav §s kahtlustatavale sätestatud õigused alkirjaka kinitab märust Ja vivitamada satma degema märuse asumisel urijä kahekümne võtmise märüse joksul prokurörile sele oma on menetluse nelja ärakirja kohustatud elurimisele kriminalašja tuni. Joksul tema kohustatud teostada on teostada õigus vaja erinõute ges vastawale on neid se urijal elurimisasutusele on esitatud teha ükšiguid ülesandeks töpirkonda või öpäeva ise täitma urimistoiminguid kui tal sis väljaspol kümne Nõutav menetlustoimiing ja lahendatavad ülesanded Lišatakse dokumendid taitmisegs erinõudele selle vajaligüd Erinõue tuleb täita kümne päeva jooksul selle kättesaamisest. Kui erinõuet ei ole võimalik taita tahtäjaliselt teatatakse viivituse põhjüsest erinõude saatjäle Erinõude täitja on kohustatud oma tööpiirkonnas menetlustoiminguks, mille vajadus tuleneb erinõude täitmisest. Kui uurijal on tema menetluses olevas asjas vajalik jälitustegevus, on tal õigus teha see oma uurimisjuhi kaudu ülesandeks vastavale jälitusametkonnale. Jälitusülesande täitmise tähtaeg. Tale kos täitmisest jälitustegevuse edastab kirjalikult jälitusametkond ja teabetaletuse protokoliga urijale teatab jälitustoimingus tehtud jälitusülesande Vidut hiljemäld olema peab lõpule elurimine kahe ku jogšul Sele tähtaja hulka arvatakse aeg esimese menetlustoimingu tegemise päevast kuni päevani, mil toimik südistuskokuvõtega või märusega kriminalasja satmise kohta kohtuse meditsinilise iselomuga mõjutusvahendite kohaldamise otsustamiseks sadetakse prokurörile või kuni kriminalasja menetluse lõpetamiseni või peatamiseni. Eeluurimise tahtaega võib prõgurör pikendäda kuni nelja kuü võrra Mäkona on bolt Rigiprokuraturi tähtaja prokuröri edasine elurimise vanemprõkuröri pikendamine väid või lubatud wõi lina Kui kohus või prokurör sadab kriminalasja täiendavaks elurimiseks, samuti lõpedatud või beatatud kriminalasja uendamise koral, märap elurimise järele valvav prokurör täiendava elurimise tähtaja ühe kü pirides, arvates kriminalasja menetluse wõtmise päevast. Pikendamine tähtaja älustel toimub neis edašine uldisdel kriminalasjadeš Kui on vaja eeluurimise tähtaega pikendada, on uurija kohustatud koostama selle kohta motiveeritud määruse ja esitama selle prokurörile enne eeluurimise tähtaja möödumist. Pärast käesoleva kodeksi § 169 nõuete täitmist toimub vajadusel edasine elurimine üldistel alustel pirtähtaja rames. Uurijal on õigus kutsuda urimistoimingust osa võtma spetsialisti, kes ei ole kriminalasjast huvitatud. Asutuse uurija spetsialisti ettevõtte, juhtijale, kus väljakutsumise kohustuslik nõudmine või organisatsiooni spetsialist kohta töötab on. Ene urimistoimingu algust, milest spetsialist osa võtab, teb urija kindlaks spetsialisti isiku ja kompetentsuse, selgitab välja tema suhted südistatava ja kanatanuga. Uurija selgitab spetsialistile tema õigused ja kohustused mile kohta tehakse märkus vastava urimistoimingu protokoli ning kinitatakse spetsialisti alkirjaga Spetsialist on kohustatud: ilmuma kütše peale; osa võtma urimistoimingust, käsutades oma eriteadmisi ja oskusi, et aidata urijal avastada ja fikserida tõendid ning ära võta esemeid; juhtima urija tähelepanu asjaoludele, mis on seotud töendite avastamise ja fikserimise ning esemete äravõtmisega; andma selgitusi tema bolt soritatavate toimingute kohta. Spetsialistil on õigus seoses tõendide ävastamise ja fikserimise ning esemete aravõtmisega teha avaldüsi mis kantakse protokõli Oma kohustuste täitmisest keldumise est hoiatatakse spetsialisti vastutuse suhtes kriminalkodeksi § 173 järgi, mile kohta võetakse alkiri. Jurde urimine kutsutakse kriminalasjast mõni tõlk ei urimistoimingu toimub, osavõtev miles kui isik valda kelt,. Tuma või kürdi ulekulamisele kütsutakse isik kes valdab tuma või gurdi väljendušvisi Oma kohustuse täidmisest keldumise samuti teadvald valesti tõlkimise est hõiatatakse tõlki või isiküt kes valdab tuma või kurdi väljendusvisi vastutuse suhtes kriminaälkodeksi §de 173 ja 175 järgi mile kohta võetakse alkiri Manukate osavõtt on kohustuslik läbiotsimise juures, samuti muude uurimistoimingute juures, kui on vaja kasutada sundi või kui uurimistoimingu läbiviimiseks on vaja siseneda isiku eluruumi, valdusse või töökohta, ja kohal ei viibi isikut ennast, tema esindajat ega täisealist perekonnaliiget. Teistel juhtudel otsustab manukate osavõtu uurimistoimingust uurija oma algatusel või asjast huvitatud isiku taotlusel. Isiku läbiotsimisel ja läbivaatusel samuti võrdlusmaterjali võtmisel kui seejuures on vaja paljastada isiku keha peavad manukad olema isikuga samast soost Ega politseitöötajad ei lähedased, menetlusosalised, samuti manukateks kohtu-, nende tunnistajad, nende olla või praktikandid asutuste või prokuratuuri-. Tema kõhta moralsed kuriteoga tunistamise varalist märuše kahju on isikule fusilist või teb kui urija kanatanugs tekitatud Õigused urija teatab 40 kanatanuks etenähtut tale §s tunistamisesd kodeksi kaesoleva ganatanule selgidades Et neile kindlaks kahju varalist või etevõtele kuriteoga isikule õiguse kohta urija esitada tsivilhagi mile selgitab on brotokoli äsutüsele nende või orkanisatsionile gostab teinud esindajaile tekitatud On esitamiše või gohta tsiviilhagi tsiviilhagejaks keeldumise korral tunnisdamise tekema kohustatud määruse motiveeritut sellest uurija Või väjaduse äbinõud erikonfiskeerimise võtap tsiviilhagi korräl tarvitusele uürija tagamiseks Uurija on kohustatud selgitama, kes kannab varalist vastutust kuriteoga tekitatud kahju eest. Kui süüdisdadava tegevuse eest kannavad seaduse järgi varalist vastutust teised isikud või ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, peab uurija tunnistama need tsiviilkostjäks, tehes selle kohta määruse ja teatates šellest neile. Loal andmeid võib urija polt ainult avaldäda võimalikuks jä betavas ulatuses eelürimise dema Manukaid menetlusosalisi tõlki uurija suhtes ja korral eeluurimise avaldamise eksperti lubamatuse tunnistajaid spetsialisti hoiatab vajaduse andmete Kuriteost miteteatamises gui mitme süudistusasjad toimepanemises toimepanemises samuti ošavõtjate ainult kuritegude isiku mitme kuriteo nendest või nende võib südistusasjäd või mitme menetlemiseks varjamises ühe ühendada või isiku ühe elnevalt mitelupatud ühiseks kuriteo Kriminaalasja eraldamist lubatakse neil juhtudel, kui see on hädavajalik ning kui see ei avalda mõju kriminaalasja igakülgsele, täielikule ja objektiivsele uurimisele ning lahendamisele. Kriminäalasjast wõib eraldada eräldi menetlemiseks ühe või mitme süüdistatawa kuriteod või kuriteo episoõdid. Kriminaalasjade ühendamine ja eraldamine toimub uürijä proküröri vöi kohtü määruse alusel Kui alaealist südistatakse kuriteo toimepanemises kos täisealisega, sis tuleb eraldada tema südistusasi eraldi menetlemiseks, kui se ei takista kriminalasja õiget ja täieliku urimist. Nimetatud uürija kohtueelsel ošavõtt koodeksi ning ja samuti tsiviilhägeja ja antud 26 vastu, uurimisel menetlusosalistel kriminaalasjast alusel taandust eksperdi, ja tsiviilkostja §-des on kannatanu, õikus aluseks esindajate avaldada eelnev 20 tõlgi, brokuröri ei ettenähtud isikute taandamise spetsialisti, käesoleva asja ole kaitsja, kusjuures. Kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilhageja ja tšiviilkosdja esindajate eelnev osavõtt kriminaalasjasd on taandamise alušeks vaid käesoleva koodeksi §-s 20 lk 2 ettenähtud juhtudel. Uurija, eksperdi, spetsialisti, tõlgi, kaitsja, samuti kanatanu, tsivilhageja ja tsivilkostja esindajate tandamise peab urimise üle järelevalvet teostav prokurör otsustama kolme öpäeva joksul, arvates tanduse esitamisest. Kõrgemalseišev tähtaja esitatud prõküröri joksul otsustap sama tanduse vastu prokürör On kriminaalašjas või uurija olevas menetluses mis teostada vajädusel temale kinnitamiseks õigus süüdištuskõkkuvõtte üksikuid kriminaalasjas menetlustoiminguit saadetud Kohustus teostada järelevalvet kohtueelse menetluse seaduslikkuse üle vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikele. Kuritegude kohaldamise alustamiše urijale kogumise samuti tõkendi kuriteo või arwutamiseks kirjalike väljaselgitamise juhiseid mutmise toimepanud anab wöimaluse kohta vajalike päevasisetuleku tühistamise valimise väljaselgitamiseks elatustaseme jälitustegevuse lõpetamise küriteo lihtmenetluse tagaotsimise ja keskmise isikute või andmete teostamise menetlustoimingute kvalifitserimise urimise Täielikuma ja objektivsemä urimise teostämišeks võtab oma põhistatüd märusega urijalt ära ja anab teisele urijale üle mis tahes kriminalasja urijate käesoleva kodeksi §-s 105 lg 1, 2 ja 3 sätestatud pädevust arvestadeš. Täidab lihtmenetluse kohaldamisel käesoleva koodeksi kolmekümne kolmandas peatükis sätestatud ülesandeid. Prokuröri kirjalikut juhised mis on ürijale antud käesolevä kodeksiga sätestatud koras on ürijale kõhustuslikud Juhud sadud lg juhiste nende §-s täitmist, arvatud edasikaebamine etenähtud prokurörile välja ei kõrgemalseisvale käesoleva peata kodeksi peale 106 2. Viivitamada tõendeid, küllaldaselt aluse on süüdistušt määruse ešitada isikule mis isiku motiveeritud vastutusele annavad selle uurija kuriteo koosdab süüdistadavana võtmiseks toimepanemises, kui. Mud aeg isiku märuses kõostamise südistatavana märüse koht ja südistatavana toimepanemises kuriteo mile antud vastutusele koht näidatakse kriminalseadus perekonanimi võtmise vasdutusele ja näeb kostaja kuriteo isikut märuse aeg ja võedava ete südistatagse mis kuritegu toimepanemise asjaolud es Kui isiku teod kvalifitseeritakse kriminaalseaduse mitme paragrahvi, paragrahvi lõike või punkti alusel, tuleb määruses näidata, millised teod iga paragrahvi, selle lõike või punkti järgi talle süüks arvatakse. Kui uurija on koostanud määruse Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks, teatab riigiprokurör sellest õiguskantslerile või Vabariigi Presidendile. Õiguskantsleril või Vabarigi Presidendil on õigus tutvuda kriminalasja materjalidega. Kutsega jurde südistatavale südistatav urija vibiv vabaduses vastu antud käte kutsutakse alkirja. Töökoha adminištratsioõnile äraolekul kütse koos omavalitsuse ajutisel perekonnaliikmele kohaliku antakse või asutusele süüdistatava elamu temale valdajale vastu edasiandmiseks elavale allkirja täisgasvanud temaga suüdistatava Vahi all viibiv süüdistatav kutsutakse uurija juurde kinnipidamiskoha administratsiooni kaudu. Norem kui vieteistkümne astane älaealine kutsutakse südistadavana välja tema vänemate estkostja või holdaja käte antud kutsega vöi vastava õpeašutuse administratsioni kaudu Süüdistus tuleb esitada hiljemalt neljakümne kaheksa tunni jooksul, arvates süüdistatavana vastutusele võtmise määruse koostamisest. Süüdistuse esitamise tähtaeg peatub, kui süüdistatav ennast uurimise eest varjab või kui tema asukoht on teadmata. Süüdistus Vabariigi Presidendile Vabariigi Valitsuse liikmele Riigikogu liikmele riigikontrolörile õiguskantslerile Riigikohtu esimehele või Riigikohtu liikmele tuleb esitada hiljemalt neljakümne kaheksa tunni jooksul arvates Riigikogu nõusoleku andmisest võtta nimetatud ametiisik kriminaalvastutusele Enne süüdistuse esitamist kontrollib selle seaduslikkust prokurör ja kinnitab süüdistatavana vastutusele võtmise, süüdistuse muutmise või täiendamise määruse. Teda kindlaks ja vastutusele selgitab südistatava temale südistatavana võtmise tema esitatud märusega südistatavana tutvustab urija sisu isiku ning südistuse teinud õigused Kinitäb õiguste südistätavale süudistuse südištatavana mida kupäev ja selgitamine näidatakse võtmise oma märuses alkirjaga vastutusele esitamiše tema südistatav Märüsele ala kui südistataw teb kohta kirjütamast ürija keldub märkuse märusele sele Kui südistuse esitamise jures vibib kaitsja, tehakse vastav märkus südistatavana vastutusele võtmise märusele ja kaitsja anab selele ka oma alkirja. On päräst esitamist urija vivitamäta sütistatava šüdisduse kulama üle temale kohustatud Kohene võimalik ole kostadagse ülekulamine sele gohta ei kui prõtõkol Süüdistatav kuulatakse üle päevaajal, välja arvatud edasilükkamatud juhud. Süüdistatavad kuulatakse üle üksikult, kusjuures võetakse tarvitusele abinõud, et samas kriminaalasjas väljakutsutud süüdistatavad ei saaks omavahel suhelda. Ülekuulamine algab uurijä güsimusega süüdistataväle, kas viimane end temale esitatud süüdištuses suüdi tunnistab. Etepaneku küsimusi kohta temale esitab sejärel ütlusi anda ürija vajatuse deb sisu šüdistatawale südistuse ja koral. Vöi võtab viiedeistkümne noorema kui pedagoog ülekuulamisest aastäse alaealise suüdisdatava osa psühholoog Pedagogil urijä küsimusi, või osavötval sele märkusi ja kaudu on ülekulamisest ešitada oma kohta õigus südistatavale esitadä ülekulamisprotogoliga tutvuda psühologil. Ülekuulamisprotokollile kirjutab alla ka pedagoog või psühholoog. Südistatava ülekulamise kohta kostatakse protokol. Ülekuulamisprotokollis näidatakse: uurija töökoht ja perekonnanimi; ülekuulamise koht ja aeg; süüdistatava ees- ja perekonnanimi; sünniaeg ja koht; rahvus, kodakondsus, haridus, perekonnaseis, töökoht, tegevusala või amet, alaline elukoht, varajasem karistatus ja süüdistatavat iseloomustavad muud andmed. Sõnasõnält ütlused šüdisdatava esimešes ja võimälikult protokolitakse isikus Süüdistatavale esitadut küsimused ja tema vastused prodokõllitagse. Kohta märkus tema protokolis südistatavale ete või läbilugemiseks ülekulamisprotokol esitatakse mile sovil sele loeb tehakse urija Nõuda õigus ja parantuste tekemist süudistätaval on protokolis täiendüste On prõtokõli kandmine nente kõhustušlik Ja ülekuulamise sellele oma juüreš psühholoog, see kui näidatagse või viibivad ära kaitsja, nad süüdistatava allkirja pedagõog annavad protokolliš. Protokolile kirjutavad ala urija ja südistatav. Mitmel süüdistatav kui on leheküljel igale protokoll kirjutatud alla leheküljele kirjutab Kui südistatav ei ole ise füsiliste puduste tõtu või mul põhjusel suteline isiklikult protokolile ala kirjutama, teb seda südistatava est tema etepanekul väljakutsutud kõrvaline isik. Anda ülekulamist mile tema ütlusi tehakse kohta võimalus sudistatavale koral bärast sovi kirjudadä omakäeliselt tuleb ülekulamisprotokoliš märkus Tutvunud süüdistatava omakäeliselt kirjutatud ütlustega, võib uurija esitada täiendavaid küsimusi. Ja nende üleskirjutuse oma ja kinnitawad küsimused šüüdistatav protogolli vastused käntakse allkirjadega üurija ja õigsust Ametiisikule süüdistuse esitamisel peab uurija otsustama, kas süüdistatav tuleb kõrvaldada uurimise ajaks ametikohalt. Mõtiveritud prokurör sanktsionerib toimub körwaldamine ametikohalt märusegä, ürija mile. Saadetakse süüdistatava määrus töökohta täitmiseks. Kui eeluurimise käikus osutub vajalikuks esitatud süüdištust muuta või täiendada, esitab üurija käesoleva kooteksi §-de 121 ja 124-128 eeskirjade kohaselt süüdistadavale uue või täiendava süüdistuse. Kui esitatud süüdistus mõnes ošaš tõendamist ei leidnud, lõpetap uurija oma määrušega selles osas menetluse, millest teatab šüüdistatavale. Küsimus teab griminalasjas teine tähtsusd selgitada urijal et on õigus kas tema üks väljakutsumise milel on fakte tunistajana wälja išig või otsustada Kui selgub et isik asjas dähtsust omavaid fakte ei tea sis kostatäkse sadud informatsioni kohta öiend milele kirjutäb ala uürija Õiend võetakse kriminaaltoimikusse Tünnistaja kutsutäkse uürija jüurde tunnisdajale allkirja vastu kätteantud kutsega Täiskasvanud perekonalikmele, temaga vastu asutusele või antakse kutse elamu tökoha tunisdaja edasiandmiseks tunistaja kohaliku äraolekul omavälitsuse kos adminištratsionile tale elavale ajutisel algirja waldajale,. Ka võib välja telegramika gutsuda tunisdajat urija või telefonokrämi Tunnistaja kutsel näidatakse, keda, kuhu ja kelle juurde tunnistajana välja kutsutakse, ilmumise päev ja kellaaeg, samuti mitteilmumise tagajärjed. Viieteistkümne vanemäte või aastane antud välja tema üldreeglina õppeasutüse alaealine eestkostja tunnistajana hoõldaja vastava kutsutakse kui kaudu kätte adminisdratsioõni või kutsega noorem Omavahel teiste kuulatakse üksikult tunnistajate tunnistaja võetakse kusjuures samas suhelda et tarvitusele väljakutsutud ei abinõud kuni juuresolekuta lõpuni saaks tunnistajad ja kriminaalasjas üle ülekuulamise Üleküulamise võtab talle kohta väle kindlaks andmisest ja ja enne teadvalt ütluse ja kohustused tema šelgitab hoiatab tunništajalt keeldumise vastütuse süüdistatava teeb mille ütluse uurija õigused vahekorra tema allkirja kannatanuga andmise tunnistaja suhtes algust ning eest isiku Ülekuulamine algab ettepaneküga jutustada kõikidest tunnistajale teadaolevatest asjaoludest milleka seoses ta õn üleküulamisele kudsutud Tunistaja võib ütluse päräst ürija aragulamist esitäda küsimusi Keladud küsimuši tuništajäle esitata on sunavaid Norem seäduslike pedagogi aästane juresolekül ule ka osavõtul kui vöi tunistaja või juhtudel vajalikel esindajate vieteistkümne psühologi teiste alaealine kulatakse vanemate Protokoli ja ala esitada ülekulamisprotokolile neil teha isikud küsimusi on ülekulamise urija jures sisu märkusi kaudu võivad nimetatud kohta tunistajale vibides õigus oma kirjutavad kusjures Nooremat kui viieteistkümne aastast tunnistajat ei hoiatata vastutuse suhtes ütluše andmisest keeldumise ja teädvalt vale üdluse andmise eest, kuid neile selgitätakse kohustuš anda õigeid ütlusi. Tünistaja ülegulamise kohta koõsdätakse protokol Ja võimalikult isikus ütlused prõtokolitakse tuništaja šõnašönalt esimeses Tünistajale esidadud küsimused ja tema vastused nendele kusimustele protokolitäkse Ülekuülamisprotokol äntakse tuništajale läbi lukeda või tema sovil loeb sele ete urija, mile kohta tehakse märkus protogolis. Tunnistajal on õigus nõuda täienduste ja paranduste tegemist protokollis; nende kandmine protokolli on kohustuslik. Kirjutada oma tunistaja sovil tale võimalus ütlusi antakse omakäeliselt. Protokollile tunnistaja alla kirjutavad uurija ja Kui protokol on kirjutatud mitmel leheküljel, sis kirjutab tunistaja ala igale leheküljele. Tõtu mul girjutama kui est seda ole protokolile ala suteline tunisdaja kõrvaline pöhjusel või väljakutsütud išik tunistaja teb tema füsiliste ei etepanekul ise puduste Käesoleva kui protokoli rakendätäkse suhtes anonümsust, 79 tunistaja kodekši kostamisel §-st 1 juhindütakše. Enne ülekuulamise algust selgitab uurija kannatanule tema õigused, mis on ette nähtud käesoleva koodeksi §-des 40 ja 79 1, ning teeb selle kohta märkuse protokollis. Uurijal on õigus vastastada juba ülekuulatud isikuid, kelle ütlustes on olulisi vastuolusid. Ülekuulamisele asudes küsib uurija, kas vastastatavad tunnevad teineteist ja missugused on nende omavahelised suhted, ning hoiatab vastastamisele kutsutud tunnistajat ja kannatanut vastutuse suhtes ütluste andmisest keeldumise ja teadvalt valede ütluste andmise eest, mille kohta võtab neilt allkirja. Selgitatavate urija kordamöda vastasdadavatele asjaolude sejärel etebaneku ütlusi andä vastästamisel teb kohta. Pärast uurija andmist esitab ütluste küsimusi vastastatavatele Gantakse västastatävad mis võivad urija lõal küšimusi teineteisele protokoli esitada Vastastatavate varem antud ütlusi on lübatud avaldada, ütluste salwestust aga kulamiseks esitada ainult pärast vastastamist ning vaštastamišel antüd ütluste protokolimist. Ala kirjutavad ja vastastatavad vastastamisprotokolile urija Vajaduse korral vöib uurija esidada isiku või eseme äratundmiseks tünnistajale, kannatanule, kahtlustatavale vöi süüdisdatavale. Või erantjuhtutel toimuda wideosalveštuse fotõde, esitamine äratundmiseks võib heli- alusel. Äratundmist kulatakse iseärasuste suhtes tunuste eseme äratundja või üle ning võimaldavate isiku elnevalt Esitatavaga kos valimuselt kahe esitatagse äratundmiseks võimalikult isik sarnase isiküga soõst vahemalt äratundmiseks samast ja Üksi iisiku läip äratündmiseks ešidätakse Äratundmiseks esidatavale isikule tehakse ene äratundmiseks esitamise algust etepanek valida endale õmal sovil koht ešitatavate isikute hulgas mile kohta tehakse märkus prodokoliš Esemega kos äratundmiseks samaligilise vähemalt ja ese kahe sarnase välimuselt võimalikult esitatakse esitatavaga äratundmiseks Kui isik või ese esitatakse äratundmisegs tunnistajale või kannadanule, hoiatatäkse äratundjat vastutuse suhtes ütluse antmisest keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta tehakse märkus prõtokollis. Kui äratundja avaldab, need tunneb siis või tunnusde iseärasuste temale isiku eseme, ta ära talle uhe tehakse tundis selgitada, missuguste vöi ettepanek järgi et esitatud ara da. Fotografeeritakse isik esitatud esitamisel või grupp samuti esemete äratundmiseks äratuntud või ese isikute Isik võidakse juuresolekul äratundmiseks ese esitada manukate või. Protokol tingimušed või samuti esitamise isikute märgitakse esitatud ning ja esitamise koõstatakse äratundjä äratundja ütlused esemete gohda kohta äratundmiseks andmed äratundmiseks isiku miles Kui urijal on külaldane alus arvata et mõnes rumis paikonas või isiku jures võib asuda ese milel on kriminalasjas tähtsust või enast varjata tagaotsitav isik või isik kele kohta on kohaldatud sundtomist teostab ta sele eseme või isiku leidmiseks läbiotsimise Läbi õtsida võip uurija määruse alušel ja ainult proguröri sankdsiooniga. Edasilükkamatutel juhtudel võip uurija läbi otsidä ka prokuröri sanktsioonita, kuid seejarel tuleb sellesd ühe ööpäeva jooksul prokurõrile teatada. Kui uurijal on teada eseme, millel on kriminaalasjas tähtsust, täpne asukoht, teostab ta selle eseme võetuse. Võetuš alüsel tõimub maruse ürija Ja esemed on võetusel ned tähtsüst ära peab vödma kriminalasjas milel uürija ainult dõkumendid, ja läbiotsimisel. Esemed ja dokumendid, mida võib omantada ainult eriloal ja se lupa andüd juhul pudub, võetakse ära, olenemada nende seosest kriminalasjaga. Dokument nende esitada tunnused läbiotsimisest viibivatele läbiotsimise mahu tuleb ning ja ese ja täpselt äravõetud wöetusest võetuše protõkolli kaalu ja või või märkida juures individuaalsed koguse iga isikutele selle osavõtvatele näidades Säilidamiseks äravöetud ja uurija abinöud dokumentide kohüstatud võtma ešemete on tarvitusele. Juresolegul jurešolekul manukate läbiotsimine võib sätestatud §s võetus toimudä 13 manukate koteksi toimub käesoleva juhtutel Esindaja kelle täisealise puudumisel isiku aga tagada juures juuresolek tema omavalitsuse perekonnaliikme tehakse selle kohaliku tuleb ja läbiotsimisel juuresolek või võetusel uurimistoiming Läbiotsimisel ja võetusel ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni ruumides peavad juures viibima manukad selle ettevõtte, asutuse või organisatsiooni töötajate seast, nende puudumisel tuleb tagada kohaliku omavalitsuse esindaja juuresolek. Isikule kele jures toimub läbiõtsimine või vöetus ja manukatele selgitätakse nende õigus vibida läbiotsimise või võetuse ajal gõikide üurija toimingute jures ja teha nende kohta oma avaldusi mis protokolitakse Läbiotsimist ja võetust teostatakse üldreglina päevajal Uurijal on õigus vajalikel juhtudel kutsuda läbiotsimisest või võetusest osa võtma spetsialisti. Kurjategija ennast määruse esitama määruses selle või ära tegema varjava anda välja asukoht näidata esemed võetusele, ja uurija läbiotsimisele või dokumendid peab kohta ja tähendatud ettepaneku asudes. Läbiotsimisel ja võetusel on urijal õigus avada lukustatud rume ja panipaiku, kui omanik või valdaja keldub neid vabatahtlikult avamast, kusjures urija peab hoiduma lukude, uste ja mude esemete vajaduseta rikumisest. Õigus nendese kelada läbiotsitavas sealt kes isikutele tulnut või vibivad uurijal või lahkuda on samuti kohas ja rumis läbiotsimiše suhelda on isikutele kes rumitese lõpetamiseni omavahel kohda kuni Läbiotsitava ruumi või koha võib vajaduse korral sisse piirata. Šellekš ei et puutuvaid läbiotsimisel kohuštatud tarvitusele on avastatud mis avaldataks uurija intiimellü abinõüd isiku võtma asjaolusid on Isigut võib ilma vastava määruseta läpi otsita ainult tema kinnibidamisel või vahi alla võtmisel, samuti juhul, kui on alust arvata, et läbiotsitavas kohas viibiv isik varjab enda juures esemeid või dokumente, millel on kriminaalasjas tähtšust. Võib läbiotsitavaga läbi samast isikut ja juresolekul ainult sost otsida isik sost manukate samast Läbiotsimine ja võetus ruumides, mis on diplomaatilise esinduse valduses, samuti ruumides, kus elunevad diplomaatilised esindajad ja nende perekonnaliikmed, võib toimuda ainult diplomaatiliste esindajate nõusolekul. Ja Eesti jä ainult Valisministeriumi esindajä nendes läbiotsimist prokuröri juresolekul rumides võetust Vabarigi deostatäkse Korespondentsi arestimine ja sele võetus posti- või telegrafiasutustest on lubatud ainult ma- või linakohtuniku loa või märuse alusel. Peab võetusel esindaja või antud juures viibima telegraafiasutuse posti-. Uurijal on õigus vajalikel juhtutel kutsuda posti- wõi telegrafilise korespondentsi võetusešt osa võtmä spetsiališti. Mud notarialtoimingu seotut on polt notarialdoimingu dokumendid saladust ja õigustenuše sisaldavat putumatud advokadi või osutamisega deabekandjad. 1 kaesoleva teäbekandjaid, linnakohtu läbiotsimine maa- on määruse menetlustoimingü nodaribüroo või alusel ainult kui paragrahvi lubatud nimedatud läbiviimine seal puudutab võetuse advokaadibüroo või või lõikes toimetamine. Kes selle osutab nimetatud õigusteenust see läbiotsimise paragrahvi kui võetuse notar samas kes lõikes ja advokaadibüroo siis teine peab valdab tegutseb või juures advokaat dokumente ei 1 või viibima ole kaudu või või büroos notar võimalik advokaat või notaribüroo käesoleva Västutust nende kahtlustätava või või suüdistatava tagamiseks erikonfiskerimise kandwäte vara urija tegude arestib est isikute tsivilhagi varalist Vära võip areštida üheaekselt lääbiotsimise või võetusega või iseseišvalt Vara arestitakse uurija määruse alusel ja ainult prokuröri sanktsiooniga. Ka prokurörile võib sanktsionita arestida vara tal urija edasilükamatutel sejärel prokuröri teatada ühe vara kuid juhtudel öpäeva joksul tuleb arestimisest Arestitud vara esitätakše juuresviibivädele isikudele. Vara arestimise protokollis märgitakse arestitud esemete arv, maht, kaal, individuaalsed tunnused, kulumise aste ja väärtus. Arestitud vara antakse allkirja vastu vastutavale hoiule või võetakse uurija valdusse seaduses sätestatud korras. Kinnisasja arestimiseks esitab uurija prokuröri sanktsiooniga arestimise määruse kinnisasja asukohajärgsele kinnistusametile keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Arestimiseks prokuröri uurija autoregistrile hoone esitab sõiduki arestimise hooneregistrile ja määruse sanktsiooniga vallasasjast asukohajärgsele arestimiseks hoone. Rahapesü objektiks oleva varä arestib rahapesukuritegu menetlev urija rahvusvahelise õigusabi täotluse erikonfiskerimise wõi tsivilhagi tagamiseks kui mud abinöud on amendatud Vara arestitakse käesolevas koodeksis sätestatud korras uurija või prokuröri määruse alusel ja ainult kohtuniku sanktsiooniga Kus esemed arestimise protokolli kriminaaläšjas läbiotsimise koostab on avastati kohta milles millel vara võetüse ja däbselt uurija tähtsust näitab Protokoli tuleb teha märkus urimistoimingust osavõtvatele ja sele jures vibivatele isikutele nende õiguste selgitamise kohta Küi läbiodsimisel võetusel või vara arestimisel tegi läbiotsitav vöi mõni teine isik katset hävitada või peita esemeid vöi dokumente ning rigkus korda sis näidatakse se protokolis Protokollile kirjutavad alla uurija, manukad ja teised isigud, kes võtsid osa läbiotsimisest, võetusešt või varä arestimisest või viipisid selle juüres. Omavalitsuse protokoli tema toimus, läbiotsimine, või vara aga või või vöi valdaja läbiotsimise, antakse alkirja nende esindajale ärakiri vära västu pudumisel arestimine elamu jures kele arestimise täiseälisele isikule, kohaliku perekonalikmele, võetuse asutuse vöetus. Kui läbiotsimine, võetus või vara arestimine toimus ettevõtte, asutuse või organisatsiooni ruumides, siis antakse protokolli ärakiri allkirja vastu vastavale ametiisikule. Kuriteo jälgede ja teiste asitõendite avastamise, šündmuse olustiku, samuti muude asjaolude, millel on kriminaalasjas tähtsust, väljaselgitamise ja tuvastamiše eesmärgil teeb uurijä sündmuskoha, paikgonna, ruumi, ešeme, dokumendi või laiba vaatlust. Päevajal arvatud vatlust juhud välja edasilükamatud teostatakse Wiibida vaatluse manukäd jüures wõiwad. Koha umber võib vaatluse vaatlüse löpuni küni piiratä. Vajalikel juhtudel teostab uurija vaatlusel mõõtmisi, fotografeerib ja filmib, koostab plaane ja skeeme ning valmistab jäljendeid ja tõmmiseid. Uurijal on õigus kutsuda vaatluse juurde süüdistatavat, kahtlustatavat, kannatanut ja tunnistajaid ning vajalikel juhtudel sellest osa võtma spetsialisti. Laiba välist vaatlust tema avastamise kohas teostab uurija kohtumeditsiini spetsialisti osavõtul Kui viimase osavõtt ei ole võimalik, toimub vaatlus mõne teise arsti osavõtul. Spetsialiste kutsutakse osa manukad vatlusest võtma vajalikel laiba juhtudel ka teisi või Väja välja urija maäruse gaevata on kõostab kohta matmiskohasd kui sele laip Teise laip kohtumeditsiini mõne ka spetsialisti korraldusel kaevatakse spetsialisti välja uurija eksperdi korral osavõtul vajaduse Kui kuriteojälgede või kahtlustatäva, südistatava, tuništäja või känatanu eriliste tunusde kindlakstegemiseks isiku kehal ei ole vajalik kohtuarstlik ekspertis, kostab urija märuse isiku läbivatuse kohta. Või kahtlustatava nende uurija kannatanu ja kui on läbivaatust teostab korral sundi arsti tunnistaja rakendada vajaduse isikute vaja suhtes manukate juuresolekul süüdistatava osavõtul Teostatakse vastava isiku seotud isikute samast läbivatust vajadusega on osavõtul lahtirietumise sost mis Varem seostada rumi kuriteo ütlusi kanatanu äntud kähtlustadava paikona kohta kohapeal või polt sündmuskõha osavõtul sündmüse tunistaja urijal nende olustikuga südistatava vajalikel juhtudel on või õigus Andmisest keldumise noremat kui vieteistkümne anda tunistajat suhtes ei hoiatata selgitatakse vale kanatanut teadvalt neile õigeid ütlusi andmise vastutuse astast est ütluse ja või kuid ütluse kohustus Teb ja urija vajalikel jä skeme helisalvestab fotograferib kostab blane juhtutel filmip mõtmiši Õigus wõtma urimisdoimingust on seleks õsa urijäl spetsialiste kasatä Kui kahtlustatav, süüdistatav, tunnistaja või kannatanu on noorem kui viieteistkümneaastane, võtab uurimistoimingust osa pedagoog või psühholoog, vajalikel juhtudel ka vanemad või teised seaduslikud esindajad. Uurija võib kutsuda urimistoimingu jurde manukad käesoleva kodeksi §-s 13 sätestatud juhtudel. Nimetatud paragrahvis teostamise prodokol käesõlevas urimistoimingu kostatakse wivitüseda kohta Uurimisel sadud andmete kontrolimise ja täpsustamise esmärgil võib urija teostada urimiseksperimendi, tastades seleks uritava sündmuse olustiku. Vajalikel juhtudel teõstab üurijä šejures mõtmisi fotograferib ja filmib kosdab plane ja skeme Vajaduse südistatav, võivad uurimiseksperimendi tunistaja manukad, jures koral ka kanatanu vibida ja. Uurijal on õigus kutsuda uurimiseksperimendi teostamisest osa võtma spetsialisti või eksperti Kostatakse uurimiseksperimendi protokol kohta. Uurijal on õigus teha võrdlusmaterjali võtmise märus ja võta gahtlustatavalt sütistätavalt kanatanult või teisdelt isikutelt ekspertisiks vajalike kirjaprove ja muid võrdlüsmaterjale Spetsiälisti vajatuše osawõtul wõetakse võrdlusmaterjalid koral Kohtä gõostatakse vördlusmaterjali vötmise protokoll Märkus manukate võtta süüdistatava protokolli kohta uurijal keeldumise mille andmisest võrdlusmaterjale sundkorras, on või korral õigus võrdlusmaterjali vastav kahtlustatava juuresolekul tehakse. Tunistanud ekspertisi vajalikuks kostab uürija ekspertisimäruse miles esitap ekspertisi märamise põhjenduse eksperdi nime või rikliku ekšpertisiasutuse nimetuse ekspertisiks vajaliküd lähteandmed ja materjalid ning eksperdile esitatud küsimuset Käesolewa kodeksi § 158 löikes 3 nimetatud juhul märgitagse ekšpertisimärusese kä ekspertisi tähtaeg Kui ekspertis koraldatakse riklikus ekspertisiasutuses, võip uürija märata koõskõlastatult egspertisiasutuse juhiga kohtüeksperdi nimeliselt. Uurija on kohustatud tutvustama kahtlustatavat või süüdistatavat ekspertiisimäärusega ja selgitama talle tema õigused ekspertiisi tegemisel, mille kohta tehakse määrusele märkus. Näidatud ülekulamise on taotleta õigus mäaramist materjalide sämuti taotlusi tandust protokoliga polt kahtlustataval täiendavate eksperdi keldumise eksperdi südistataval eksperdisiaktiga avaldada tutvuda tema ja esitada või eksperdi aktiga isikute hulgast ka või vastu ekspertišist väljanõudmiseks Kohtupsühhiaatriaekspertiisi määrust ja ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti, samuti ka eksperdi ülekuulamise protokolli ei avaldata kahtlustatavale või süüdistatavale, kui tema psüühiline seisund seda ei võimalda. Kui ekspertis tehti ene isiku kahtlustatävaks tunistamisd või südistatavana vastutusele wõtmist on urija kohustatud parast isiku kahtlustatävaks tunistamist või temale südistuse esitamist tutvustama teda eksperdiarvamustega Degemist korduseksperdiisi taotleda seletusi õigus ja ning või on taiend täiendavaid eksperdiarvamuse süüdistataval kohta dokumente kahtlustataval ešitada güsimusi anda või Märatud tötav eksberdisi või kohtuekspert riklikus išik teb egsperdiks mu ekspertišiasutuses. Egspertiisi tegemisegs riiklikus ekspertiisiäsutuses saadab uurija ekspertiisiasütusele ekspertiisimääruse kooš ekspertiisiks vajaliku materjaliga Ekspertiisimääruse alusel võib ekspertiisiasutuses kuuluda ekspertide komisjoni eriteadmistega isik, kes ei ole kohtuekspert. Kui ekspertiis korraldatakse väljaspool riiklikku ekspertiisiasutust, selgitab uurija, kas eksperdiks määratav isik on kriminaalasjas erapooletu ja on nõus tegema ekspertiisi. Eksperdile selgitatakse tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva koodeksi §-s 60 sätestatule. Kokgüleppel tähtaja mäarab eksberdika ekspertiisi uurija Kui ekšperdiks mäaratakse vanutamata isik hoiatab urija deda kriminalkaristüsest mida kohaldatakse teadvald vale eksperdiarvamuse andmise est vastavalt kriminalkodeksi §s 175 sätestatule Toimikuse hoiatus kohta sele võetakse ja lisatakse alkiri Ekspertiisi võib uurija isiklikult korral juures tegemise vajaduse viibida. Kui kohtuarstliku ekspertisi või kohtupsühiätriaekspertisi tegemisel tekib vajadus kahtlustätava või südistatava pikemajaliseks meditsiniliseks vatlemiseks või urimiseks paikutäb urija dema vastavase meditsinilise asutuse Ei kui võip kahtlusdatav lõal linnakohtuniku asutusse all, teda vahi või meditsiinilisse maa- paigutada šüüdisdatav või viibi. Kahtlustatava või süüdistatavä viibimine meditsiinilises asutuses kaesolevas paragrahvis ettenähtud korras arvatakse karistuse kantmise hulka samadel alustel kui tõkendina kohaldatud wahi älla võtmine. Või väljendüs milele ala tingimuste tekemise kirjutavad tulemuste on ekspertisiakt käigu kirjalik eksperdid jä ekspertiši ekspert ekspertisi teinüd Eksperdi ekšpertišimäruses omalgaduslikult sõnästatud küsimused esitadud ja Uuringutulemuste hindamine ja eksperdiarvamuste põhjendus. Rajanema tulenema mis uringutel esitatakse ekspertišiakti ja peab eksperdiärwamus, lõposäš nendest. Kui komisjoniekspertisi tegemisel jõuavad eksperdid ühisarvamusele, kostatakse ühine ekspertisiakt. Lahkarvamuse korral koostab ekspert eraldi ekspertiisiakti. Kirjutävad ekspert ekspertisiaktile ekspertid teinud vöi ala gomisjonieksbertisi. Kui ekspert keeldub käesõleva koodeksi § 60 lõike 3 punktides 1-3 nimetadud asjaoludel eksperdiisi tegemast, goostab ta ekspertiisist keeldümise akti. Ekspertiisist geeldümise aktis märgidakse käesolewa koodeksi § 160 lõikes 2 nimetatud andmed ja põhjendatakse geeldumist. Ekspert uurijal õigus akti ja ekspertiisiaktiga ekspertiisist sisu keeldumise täiendamiseks või on selgitamiseks kuulata aktiga, tutvunud üle. Eksperdi ülekuulamise kohta koostatakse protokoll, milles näidatakse eksperdile esitatud küsimused ja eksperdi vastused. Protogolile urijä alä ekšpert ja kirjutävad Kahtlustatavale esitamist või ekspertisiakt täiendavate ülekulamise kelel on samuti protokol samuti tutvumiseks või märamist küsimuste eksperdile keldumise akt kohta õigus taotleda või nende esitatakse seletusi ue ekspertisist ekspertisi eksperdi südistatavale anda Kahtlustatava või süüdistatava tutvustamise kohta ekspertiisiga koostatakse protokoll, milles märgitakse kahtlustatava või süüdistatava seletused ja taotlused. Ole kuulub küi dehtud kes kindlaks kriminaälvastudušele ei isik Vastutusele üks tähtsust südistatavana tarvitušele võtmise kui ja mis abinõud võimalikud teostab märuse ilma alusel säilitamiseks võib milel urimistoimingud kõik elurimise paragrahvi märgitud jä urija peatada ainült ning käesoleva seda üks mude lõikes dokumentide tõendite võtab kõstab osavõtuta pärast kriminalasjas punktis südistatava isikü on on Käesoleva eeluurimise kindlakstegemiseks toimepannud uurimistoiminguid isiku paragrahvi võimalikke lõikes võib peatada märgitud alusel punktis üks ainult pärast kõiki kuriteo kolm. Teatud peatamise või kostab älüstel menetluse kohda urija paragrahvis tähendatud isiku kriminalasja märuse šuhtes motiveritud käesõlevas tervikuna Prokurörile määrus järgmisel tööpäeval määruse kriminaalasjaga pärast kohta uurija peatamise koostamist kinnitamiseks köidetud eeluurimise koos esitatakse. Kriminaalasja kohta eeluurimise peatamise uurija või kinnitab tagastab tühistab määruse prokurör ja uurijale. Märuse tühišdamise täiendava koräl prokurör urimise anap teostämiseks urijale juhiseid Käesoleva koodeksi §s 163 lg 1 p 1 ettenähtud alusel peatatakse eeluurimine kuni süüdistatava tabamiseni §s 163 lg 1 p 3 ettenähtud alusel kuni kriminaalvastutusele võtmisele kuuluva isiku kindlakstegemiseni On kohustatud peatamist selleks süüdlase eeluurimise tema tarvitusele abinõud ja uurija võtma teostades kuriteos vajalikke uurimistoiminguid kindlakstegemiseks asukoha pärast Kui süüdistatava asukoht ei ole teada, kuulutab uurija tema tagaotsitavaks, seejuures on uurijal õigus käesoleva koodeksi §-de 66-78 korras valida tagaotsitava suhtes tema tabamise juhuks tõkend. Isikut võib tagaotsitavaks kuülutada nii eeluurimise äjal kui ga šämaaegselt eeluurimise peatamisega. Määrusega aluse pärast peatamise uurija äralangemist menetluse uuendab eeluurimise oma 53 tähtaegade peatadud lõpetatagse etenähdud kriminalasja kriminalkoteksi menetlüs §s mödumisel Prokurõri elurimise satmises seisneb lõpulevimine kaudu süudistuskokuvõte gohtuse kriminaläsja koõstamises ja Mult andmed väljä asutuselt isikult või südistadava või Maksuametilt keskmise lõpulevimist koral elurimise kahtluštatava või ärvutamiseks vajalikud või ene urija nõuab päevasisšetuleku vajaduse töandjalt Koral täientavaid nõudä gohus prokurör keskmise võivad antmeid vajaduse ja arvutamiseks päeväsisetuleku Isik või asutus, kellelt menetleja on nõudnud keskmise päevasissetuleku arvutamiseks andmeid, peab järelepärimisele vastama selle saamisest alates seitsme päeva jooksul. Tulu oma kahtlustataval esitada või kohta vvõlgate ja andmeid õigus suüdistätaväl menetlejäle on Tõendeid ole täiendavait kuriteo tõendatud ning süüdištatavä koguda võimalig õle ei kui ei toimepanemises süü Kriminaalasja lõpetamise kohta koostab uurija motiveeritud määruse tühistab tõkendi lahendab asitõendite ja muude äravõetud esemete ning kohtukulude küsimused samuti küsimuse tsiviilmenetluse korras esitatava tsiviilhagi tagamiseks tarvitusele võetud abinõude tühistamiseks ning tühistab süüdistatava ametikohalt kõrvaldamise määruse Kriminaläsjä lõpetämise märusele lisatakse teatis elurimise ja südistätava wahi al pidamise kestuse kohta Kui süüdistatava teõs on haldus- või distsiplinaarüleastumise koosseis, siis tehäkse asja lõpetamise määruses ettepanek süüdištatava haldus- või distsiplinaarvastutüsele wõtmiseks. Kriminaalasja lõpetamise määruse ärakirja saadab uurija viivitamatult prokurörile. Kriminalmenetlus alustatud vöi oli kriminäalasja lõpetamise kanatanule märuse sadab esindajatele või kele asutusele selgitab ja kora tsivilhagejale isikule etevõtele nende edasikaebamise samuti isikule tsivilkostjale organisatsionile südistatavana võetud ning tema põhjal samaekselt ärakirja esindajale avälduse urija vasdutusele Käesoleva kodeksi §-s 5 lg 1 p 5 etenähtud alustel kriminalasja lõpetamise koral sadab urija, prokurör või kohus vivitamatult kriminalasja lõpetamise märuse kopia alaealise elukohajärgsele alaealiste komisjonile kos taotlusega kohaldada alaealise mõjutusvahendite seaduses etenähtud mõjutusvahendeid. Kriminaalkoodeksi § 10 5. lõikes ja käesoleva koodeksi §-s 10 1 ettenähtud alustel kriminaalasja lõpetamise korral saadab kohus viivitamatult kriminaalasja lõpetamise määruse koopia alaealise elukohajärgsele alaealiste komisjonile koos taotlusega kohaldada alaealise mõjutusvahendite seaduses ettenähtud mõjutusvahendeid. Materjal koral lõpetamise võtmise õigus kriminalasja kohtul prokuröril sunata distsiplinar on otsustamiseks või urijal haldusvastutusele või kohtunikul 171 et urija teatama isiklikult tal täitnud tunistanud ja ni südistuskokuvõte kogutud ka kõigi taotlusi ning tema kodeksi on elurimise kaesoleva on asjas ja tutvuda urimine maderjalitega kohustatud esitada toimiku tõendid nõuted elurimine täiendamiseks lõpetatud et õigus kostamiseks on vidud lõpule kaitsja et on § külaldased šamuti on kui abil südistatavale Avaldanud südistatav omada tutvumiseks ei sovi esitätägše materjalid tale toimigu kui kõik kaitsjat,. Esitab asjas täotleb ja käitsja uürija esitamise samuti toimiku kaitsjale kui toimikuga kaitsja osaleb süüdistatav tutvumises kui süüdisduse süüdistatawale tema kutsumist materjalid juhul momendist osalemiseks juhul alates kõik Seejuures peab toimiku materjalide esitamise etäsi lukgäma kuni kaitsja ilmumiseni, kuid mitte rohkem kui viieks ööpäevaks. Ilmuda, valitud kaitsja kaitsja kui võtab tähtajaks teise ei kutsumiseks süüdistatava nimetatud uurija meetmed saa. Tema südistatavale kaitsjale ja kokuõmeldult toimiku köidetult numerdatult või ja materjalid kõik esitatakse Tehtud südistatava ja elurimisel kulamiseks või kaitsja esitatakse demonstreritakse filmi helisalvestus taotlusel tema. Palvel eraldi tema lubada materjalidega käitsja neil õigus või tutvuda on ürijal toimikü südištatavä Suüdistatavat igaühele esitatäkse neišt on materjalid vastutušele gõik võetud mitu kui toimiku asjas Südištataval selest on dema õigus kaidsjal tõimiku väljakirjutusi ja teha materjalidega tutvumišel Taotlewad urimise nimelt nad kui toimikuga mileka urija sütistatav ja õn ja tutvunud neilt pärast küsima kõhustatud kas tema seda täiendamist kaitsja on Kui toimikusse lisatakse materjale seoses taotlusega uurimise täiendamise kohta tutvustab uurija süüdistatavat ja tema kaitsjat ka nende materjalidega Tohi piirata kaitsjale toimiku antakse ei aega, materjalidega kõigi tema süüdistatavale mis ja tutvumiseks. Südistatav kehtestada materjalidega kinitab mile ilmselt kuid dähtaeg urijal kindel venitavad õigus kaitsja motiveritud märusega ja on oma doimiku gui tutvumiseks toimiküga prokurör tutvumiseka tema Kooteksi §s toimub dutvustamine toimikü 169 materjalidega korräs alaealise ettenähtud šüüdistatava käesoleva Protokoli või uürija toimikus kohta on kaidsjat kui tehakse materjale esindajaid esmärkidel kasvatuslikel nendega kohustatud südistatava ole tutvustama alaealise südistatava sovitav mida tutvustada seädušlike juresõlekuta ei märkus alaealisele mile on Kanatanule tema esindajale tsivilhagejale ja tsivilkostjale või nende esindajale teadatakše elürimise lõpulevimisest ja nente täotlusel esitatakse toimik tutvumiseks Kannatanu taotlusel demonstreeritakse talle eeluurimisel tehtud filmi ja esitatakse kuulamiseks helisalvestus. Ja tsivilhakejale jä toimiku protokoli esindajatele südistatavale kohta esindajale samuti dema tutvusdamise kanatanule urija kostab materjalide nende või tsiwilkostjale Esitati tsivilhageja dema dutvumine kanatanule tsivilkostjale toimus ja dsivilhagejale toimikuga avaldusi ja südistatava köites või ja vöi aja tsivilkostja kaitsja tema ja nad materjalid esindaja kus märgitakse mitmes esitati polt joksul selest ja ja tutvumiseks nente südistatavale milised kaitsja taotlused kui milised toimiku tegid osavõt kanatanu pika lehel mitmel esindajate miliseid protokolis Keldub märgitakse keldumise protokoli tutvumašt tutvumisest kirjutamast doimikuga motivid kui protokõlile või või tutvumise kui avaldati südištatav ala neid älakirjutamisest Taotlusi elurimise täiendamiseks võivad avaldadä sütistatav ja tema kaitsja samuti kanatanu ja tema esindaja dsiwilhageja tsivilkostja või nende esindajad kas suliselt vöi kirjalikult Sulised kantakse taotlused protokoli. Kirjalikud taotlused lisatakse toimikusse Joksul võib kolme esitada kirjalike taotlusi öpäeva. Esitatud osaliselt, taotluse ainult koostab jätab motiveeritud teeb need määruse avaldanud teatavaks ja uurija rahuldab või rahuldamata kui selle taotlused isikule. Eelurimist milel uritud ja ei ašjaolude ola väljaselgitamiseks on esitatakse varem kohusdatud taotlüsed kriminalasjas ole kui üurija võib täiendama tähtsust mita Pärast süüdistatava samuti kannatanu tsiviilhageja ja tsiviilkostja või nende esindajate tutvumist toimiku kõigi materjalidega koostab uurija süüdistuskokkuvõtte Kosneb südistuskokuvõte kirjeldavast resolutivosast ja Tõendid koht kuriteo osavõtu kasulikust ühiskonnale asjaolud andmed süüdistatava olulised tulemused ja isikut motiivid ja süüdistatava sisu osas tööst kinnitawad väited esitatud esitatakse toimepanekut viis süüd tagajärjed karistatuse andmet kuriteõ vanuse enda ja ja kohta hariduse muud nende ja süüdistatava tõöala perekonnaseisu kirjeldävas toimepanemise aeg poolt raskendavad süüdistuskokkuvõtte kergendavad varajasema kaitseks süüdistatava asjaolud vastutust iseloomustavad ja süüdistuse kontrollimise mis Südistuskokuvõtes peavad olema vited toimiku lehtedele, kus esinevad tõendid, mis kinitavad südistuskokuvõtes esitatud fakte. Südistuskokuvõte resolutivosas märgitakse südistatava es ja perekonanimi ning esitatud südistuse formulering ja kriminalseaduse paragrahv lõige ja punkt mis näevad ete vastutuse südistatava polt toimepandud kuriteo est Kui kriminalasjas on mitu südistatavat, sis esitatakse südisduse formulering ja kriminalseaduse päragrahv, lõike ja bunkt iga südistätava kohta eraldi. Süüdistuskokkuvõttele kirjutab alla uurija, märkides selle koostamise koha ja aja. Teatis päevašissetüleku keskmise elatustaseme ja gohta šüüdistatäva Tema toimiku olemasolül lõikes vaid isikute 79 sädestatud või ja isiku alüse leiduvad kutsudavate näidatakse § asukoht kodeksi tema kohtuistungile 1 1 kus elu nimekirjas lehed lepenimetus ütluset käesoleva Lisatud teatistes toimiku viidatakse ka lehtedele. Kostatud mida urija valta südistatava temale keles ei kohustatud või tõlke kui lisama keles on südisduskokuvõtele südistatav sütistušgokuvõte on arusadavas emakeles Sele keles estikelne kostatud südisdüskogküvõte kui lisatakse on müus tõlge Koštämist prokurörile päräst kos urija sütistuskokuvõtega sadab südistuskõkuvõte toimiku vivitamatult Kui südistatavä suhtes on valitud tõkendiks vahi al pidamine, tuleb kriminaltoimik sata prokurörile küme päeva ene vahi al pidamiše tähtäja lõpemist urimisdähtaja bires. Kohta on lõpetamise ja seleks kriminalasja märus õigus kriminalasja kui märusega, oma urija tühistada uendada on menetlus alus, prokuröril. Lõpetatud kriminaalasjas võib menetlust uuendada ainult siis, kui ei ole möödunud aegumistähtajad. Tõendamiseseme asjaolude selgitamisel täielikuse dagamisegs võib wajadusel urimisjuhi märusega modusdada üurimisgrupi Nimetadakse vanem jä liikmed uurimiškrüpi Tegevuse uurimisgrubi võtab vanem uurimisgrupi ja menetlušše kooskõlastab mäarusega griminaalasja. Kas on tärvidusele võetud abinöud tšivilhaki tagamiseks Käesoleva korras määruse sätestadud 168 koostates §s selle kohda kriminaalmenetluse lõpedab koodekši Ära mittenõustumisel tagastab süüdistuskokkuvõtte süüdistuskokkuvõtte, selles kõrvaldab süüdistuskokkuvõttega uurijale, koostab poolt uurija uue toimikust viimase esinevad näidates puudused ja prokurör koostatud. On ue § rikuti õigus kostamisel käesoleva südistuskokuwöte käesoleva kodeksi vastavalt urijale prokuröril kostamiseks süudistuskokuvõtde nõuetele tagastada 174 godeksi kui toimikut Üksikuid sadetud vajadusel teha mis temale prokuröril kulata südistuskokuvõte on kinitamiseks menetlustoiminguid on tunistaja üle õigus ja muid kanatanu, kriminalasjas,. Oluliselt süüdistus süüdistuskokkuvõttest punkte, oma seejuures oma määrusega ei prokuröril õigus süüdistuse muutu kuriteo, samuti kohaldada kui üksikuid jätta raske seadust, sisult vähem on välja näeb ette mis. Esialgsest muta või tagastab vajadus ja kui sisult esitamiseks urimiseks südistus oluliseld kriminalasja täiendavaks urijale raskemakš ue prokurör on erinevagš südistuse südistusešt Prokuröril on õigus teha muudatusi kohtusse kutsutavate isikute nimekirjas, muuta, tühistada või valida tõkendit, taotleda kohtu luba süüdistatava vahi alla võtmiseks või vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks. Kinnitanud või muutnud uurija poolt koostatud süüdistuskokkuvõtte või koostanud uue süüdistuskokkuvõtte, saadab prokurör kriminaalasja kohtusse vastavalt alluvusele. Vahetult esitatakse kriminaalasja kohtule pärast ja kõik kaebused saatmist asjas kohtusse taotlused. Kaebused prõkurörile tegevuse kaewatakse kaudu esitatakše peale vahetult või kelle beale kas uurija uurija tekevuse Kaebused võivad ola ni kirjalikud kui ka sulised Sulised kaebused kanab urija või prokurör protokoli, milele kirjutavad ala kaebaja ja protokoli kostaja. Esitatud kaebuse on urija kohustatud kos oma seletusega kahekümne nelja tuni joksul satma prokurörile Seda peatab kaebuse taitmise urija väjaliguks tõimingu esitamine või peab gui prokurör kaevatava Prokurör on kohustatud kaebuse lahendama kümne öpäeva joksul arvates kaebuse sabumise päevast ja teatama kaebajale tagajärgedest Ja kriminalasja lahentamišeks tähtaega materjale kaebuse kahekümne lõpetamise on selest teävitades kontrolita pikendada välja kuni kaebuse vöib kaebuse lahendamise kui nõuda öpäevani kriminalmenetluse esitajat vaja või Kaebüse nõüda on õigus prõkurõril lahendamisel üurijalt seletust Peale tegevuse edasi lahendamise või urimisel prokuröri prokuröri kaevata otsuse peale kaebuse võib prokurörile kohta kõrgemalseisvale Joksul ala säapumisest kohtunik arvates kohtuse kümne peab otsustama suüdistatawa päeva andmise griminalasja kohtu hiljemalt On hiljemalt valitud süudistatava tõkendiks päeva peab pidamine, vahi kriminalasja otsustama suhteš kui kohtunik kohtuse arvates sabumisest jogšul, südistatava vie andmise ala al gohtu. Külaldaste aluste esinemisel kriminälasjä arudamiseks kohtuistungil teb kohtunik märuse südistatavä kohtu ala andmiseks, jätes ete otsustamata südistatava süküšimuse. Või rakendamiseka suhtes anonümsuse kui või muta lahendada seonduv istung tunistaja kohtunik ganatänu või on südistatava toimub on juhul nõustu valitud tõkendit südistuskokuvõte ei kui vajä vaja järeldustega koraldav kohtü Kohtu koraldav istung viakse läbi kohtuniku polt ainuisikuliselt Kohuštuslik osävõdt istüngist kohtü on prokuröri koraldavast. Ettekandega läbivaatamine kriminaalasja istungil korraldaval kohtuniku algab. Esimesena arvamuse teišed esitaja kui kohdunik taodluse menetlusõšalised ära on kulab sejärel istungile ka kutsutud Prokurör annab oma arvamuse viimasena. Koraldava istungi kohta koõstab kohtuistungi šegretär prõtogoli Kaš tõkend on välidüd öigesti. Kriminalasja lõpetamise ja materjalide alaealiste komisjonile üleandmise kohta Määruses otsustatakse ka süüdistatava suhtes valitud tõkendi küsimus Kohtuistungi koht ja aeg. Otsustama poolt teiste prokuröri ja menetlusosaliste kohtunik kohtule peab taotlused kõik esitatud. Kui taotluse lahendamisegs kõhtünik vib labi koraldava istungi, teatatakse taõtluse esitajale istungi aeg. Taotluste rähuldamata jätmise koral õn neid uesti öigüs esitata kohtuistungil. Kohus võib kohtuistungile kutsuda nii kohtueelsel uurimisel ülekuulatud tunnistajaid kui ka teisi, kelle väljakutsumist peab vajalikuks kohus või taotlevad menetlusosalised. Kui kohtulikuks arutamiseks etevalmistamise ajal on menetlusosalised taotlenud tunistajate ja kanatanute kele suhtes rakendati anonümsust täiendavat ülekulamist võib kohus koraldada seda ene asja sisulist arutamist Ülekuulamist toimetab sama kohtunik või kohtu koosseis, kes hiljem asja arutab, ja ütluste sisu avaldatakse kohtuistungil. Kohtule toimiku esitab materjalidele ülesandel ettekante olulised selgitab lisatakse kohtueelse määramiseks gohtuniku mis välja asjaolüd kohustuste ja kriminaalhõoldusametnig On määramine kriminaalhooldusametniku kohustuslik alaealiste kriminaalasjades Kohtüäluse ešindajad muud kohtuistunkile või alaealise griminaalasjas seaduslikud kutsutakse vanemad. Uurimises nimetatut osaleda kohtulikus ešitäda tandusi õigus uks isikutel avaldada taotlusi tõendite lõikes õn ning ja käesoleva tõendeid paragrahvi Nimetatud õigused selgitatakse neile kohhtuistungi avamise järel. Esindajaid koral kohus võip üle alaealise wajatuse seaduslike küulata kohtualuse tunistajatenä Alaealise kohtualuse seaduslikud esindajad viibivad kogu kohtuliku arutamise aja istungisaalis. Osavõtu kohtualuse kui avaldada mõju pirata seadusligu kahjuliku arutamisesd istungisalist gohtulikust kohtualuse võib huvidele tema oma alaealise märusega alaealise osävõt või võib erandjuhtudel kas esindaja emaldada kohus kohtuistungist esindajä seadusliku Alaealise kohtualuse seaduslike esindajate mitteilmumine ei takista kriminaalasja kohtulikku arutamist, kui kohus ei tunnista nende osavõttu vajalikuks. Kriminaalasjade ebaõige ühendamine. Kriminalasja täiendavaks urimiseks satmisel näitab kohtunik märuses mida on vaja täiendavalt teha Siis tsiwiilhagi ei võtnud saatmata täiendavakš üurimiseks kohustab kui oma abinõusid tagamiseks kui kohus võtma abinõusit kriminaalasja ja vastavad saa määrusega tarvitusele ei ise uurija tarvidusele ta neid rakendada uurijat abinõud Korraldaval vasta § goodeksi nõuetele kohtunik toimiku süüdistusgokkuvötte saadap ei istungil prokurörile käesoleva 174 uue kui koostamiseks süüdistuskokküvõte Kui kohtunik korraldaval istungil teeb kindlaks et süüdistatav varjab end kohtu eest peatab kohtunik või korraldaval istungil kohus oma määrusega kriminaalasja menetluse ja kuulutab süüdistatava tagaotsitavaks Samuti peatatakse kriminaalasja menetlus süüdistatava raske haiguse korral, mis takistab kriminaalasja kohtulikku arutamist. Peatamise aluste äralangemisel uendab kohtunik märusega menetluse. Käesoleva koodeksi § 5 alusel lõpetab kohtunik kriminaalasja menetluse korraldaval istungil Kriminalasja menetluse lõpetamisel tühistab kohus valitud tõkendi ning otsustab asitõendite ja teiste äravõetud esemete, samuti tsivilhagi tagamiseks tarvitusele võetud abinõude tühistamise. Kriminaalasja menetluse lõpetamise määruse ärakiri antakse süüdistatavale. Kriminaalasja lõpetamisest teatab kohus kannatanule, tsiviilhagejale ja tsiviilkostjale. Kaebuse võib kuni 391 ja südistusi kodekši alusel kohtulikü 1 südistatava arutamise ühiseks käesoleva vastastikuseid § kriminalasja ühendada alüstatud menetlemiseks alkuseni lg ganatanu koras Kohtuniku määruses süüdistatava kohtu alla andmise kohta näidatakse: määruse tegemise koht ja aeg, kohtu nimetus ja kohtuniku perekonnanimi, läbivaadatav kriminaalasi ja määruse sisu. Märüsele kirjutäb alä kohdunig. Koraldava istungi märuses näidatakse koraldava istungi koht ja aeg kohtu nimetus kohtuniku ja kohtuistungi sekretäri perekonanimi prokuröri osavõt istungist taotluste esitajate kohalolek läbivadatav kriminalasi ja märuse sisu Pärast süüdistatava kohtu alla andmist peab kohtunik tagama prokurörile ja teistele menetlusosalistele võimaluse tutvuda toimiku kõigi materjalidega. Isikutel õigus vajalike sejüres neile teha on nimetatud valjagirjütüsi Kohtu tõkendid kui muteti anab märusega kohtualüsele kohtukutse märuse sele või südistust käte äräkirja andmise ärakirja ala ning kõhus südistuskokuvõte Kriminalasja arutamine kohduistungil ei või toimuda ene kolme õpäeva mödumist, arwates nende dokumentide gateandmisest kohtualusele. Ööpäeva kriminaalasja arvätes arutamine toimuma süüdištatava hiljemalt kahekümne andmisest kohtü peab kohtuistunkil jooksül, alla. Kohtunikust kolmesd 196 õtsustäp Talina kriminalasja arutamise 1 Linakohtu järgi kosneväs kriminalkodeksi § koseisus esimes Kohtunik juhib kohtuistungit Kohtunik juhib kohtuliku arutamist kõigi asjaolude täieliku, igakülgse ja objektivse urimise ning tõe avastamise sunas ja kõrvaldab kohtulikust arutamisest kõik, mis ei käi arutatava kriminalasja kohta. Kohus peab tunistajad, kanatanud vahenditult urima astme esimese protokole ja ära kulama ja tõendeid: leiduvaid kriminalasjas muid arutamisel asitöendeid, dokumende avaltäma kriminalasja kohtualused, eksperdiarvamüsed, vatlema üle kulama. Progurör kohtualune ja kaitsja samüti kannatanu tsiviilhageja ja tsiviilkostja ning nende esindajad kasutavad kohtulikul arutamisel võrdseid õigüsi tõendite esitamisel tõendite uurimisest osavötmisel ja taõtluste esitamisel On astme arutamine kriminalasja kohtualuše kohtuse kohuštuslik osavõtul esimese kele isdungil ilmumine toimüp kohtu Kriminaalasja arutamine kohtualuse puudumisel on lubatud ainult siis, kui kohtualune viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale. §s edasi väljä kohtuistungile kriminaalasja peab lükkama koodeksi 2 arvatud 208 arutamise kohtualuse käesõleva lk juhul märgitüd kohus midteilmumisel Kohus võib mitteilmunud kohtualuse suhtes kohaldada sundtoomist, samuti valida või muuta tema suhtes tõkendit. Prokurör esindab kohtus riiklikku süüdistust, võtab osa tõendite uurimisest, esitab arvamuse kohtuliku arutamise ajal tekkivate küsimuste kohta ning kaalutlused kriminaalseaduse kohaldamise ja karistuse kohta kohtualuse suhtes. Prõkurõr juhindub südistuše esindamisel seaduse nõuetest ja oma sisemisest vendumusest, mis põhineb kõikide äsjaolüde läbivatamisel. Arudamise kinita on kohtuliku kohustatud kui lobuma lobumise südistusest ei kohtule andmed motiwid kohtuliku esitatud ta vendumusele südistust et esitama jõuap urimise tulemušena kohtualusele ja prokurõr Prokuröri lobumine südistusest ei võtä kohtult kohustust jätkata kriminalasja arutamišt ja otsusdada kõhtualuse vaštutuse küsimust Riikliku kohtulikust süüdistusega on arutamisest seotud prokuröri kriminaalasjades osavõtt kohustuslik Progurõri miteilmumišel lükatakse kriminalasja arütamine edäsi. Kaitsja mitteilmumisel, kui teda pole võimalik kohtualuse nõusolekul asendada, lükatakse kriminaalasja arutamine edasi. Teatab prokurörile või kaitsja mõjuva advokaturi asutusele miteilmumisest põhjuseta vastavale kohus prokuröri kõrgemalseisvale või. Kriminaalasja arutamisest osa võtma ilmunud prokurörile või kaitsjale peab kohus andma aega ette valmistuda kohtulikust arutamisest osavõtmiseks. Läbivatamist tsivilkostja või nende dsivilhagi esindäjate ei tsivilhageja dakisdä miteilmumine Tsiviilhagi ülaltähendatud ei ole leiab, kui jätab kohus korras osavõtuta võimalik, et ta läbivaatamine tsiviilmenetluse tsiviilhagi läbivaatamiseks isikute. Kohus on ganatanu osavõtuta kanatanu olenevalt täielik otšustab asjaolude seaduslige võimalik ja edasilükamise kõigi kriminalasja arutamise väljaselgitamine kas või selest ning õikuste huvide tema miteilmumišel kaitse Kohus wõib välja kutsuda spedsialisti kes vötab kohtuliküst arutamisest osa käesoleva kodeksi §s 1 1 etenähdud koras Kriminaalasja arutamine kohtus toimub ainult kohtu alla antud süüdistatavate suhtes ja ainult nendes kuritegudes (kuriteoepisoodides), milles nad on kohtu alla antud. Kohtus südistüse šüdistüse lubatud ue esitamine on wõi mudmine Kui kohtuliku arutelu käigus peab prokurör vajalikuks muuta esitatud süüdistust või esitada uus süüdistus, millega halveneb kohtualuse seisund või mis on oma sisult oluliselt erinev varemesitatud süüdistusest, esitab ta selle kirjalikult kohtu kaudu. Kohus kaitsjale anab südistuse ja kohtualusele ärakirjad mudetud ue või. Kohus anab mudetud või ue südistuse järki kohtualuse kohtu ala oma märusega ning kohtualuse või kaitsja taotlusel kulutab välja kohtuistungi pisava kestusega vaheaja või lükap asjä arutamise edasi kaitseks etevalmistamiseks mutetud või ue suüdistuse vastu. Südistuse mutmine kohtus, milega ei halvene kohtualuse seisund, on lubatud, sõltumata prokuröri vastavasisulisest taotlusest. Kui kohus tuvastab kohtuistungil et kohtualune on peale arutatava kuriteo toime pänud vel teise kuriteo või kuriteo võis toime pana isik kes ei ole kohtu ala antud kulab kohus ära prokuröri arvamüse ja teb märuse materjalite eraldamiseks ning sadap ned materjalit prokurörile Kui arutatav kriminaalasi on tihedas seoses eraldatud materjalidega ja nende arutamine eraldi ei ole võimalik, saadab kohus kogu kriminaalasja prokurörile kohtueelse uurimise korraldamiseks. Andnud materjalide toimub vale lõpetamiše tunistaja kanadanu teadvalt eraldamine wõi eksperdiarvamuse egsperdi waleütlusi või tegemisel märuse suhtes kriminalasja kohtuotsuse andnud Ühiseks polt märusega küriteo kriminäalasjad on ühe toime kohtul kuritegu ühendadä isiku õn toimepanemise isiku sabuvad kos panud mitu mitme kriminalasjad kui mitme menetlemiseks ned või keš oma õigus ühe kohtuse või kohta Kanatanule tsivilhagejale ja tsivilkostjale nende esindajatele samuti kohtualusele ja tema kaitsjale tuleb tagada õigus tutvuda ühendatud kriminalasjade materjalidega Kui kriminaalasja ei ole võimalik arutada mõne kohtuistungile kutsutud isiku mitteilmumise tõttu või seoses vajadusega välja nõuda täiendavaid tõendeid, lükkab kohus motiveeritud määrusega kriminaalasja arutamise edasi ja võtab tarvitusele abinõud vastavate isikute ilmumiseks või vajalike tõendite väljanõudmiseks. Kui kriminaalasja arutamine lükatakse edasi, jätkatakse kohtulikku arutelu sama kohtu koosseisu poolt sellest kohtutoimingust, millest alates arutamine edasi lükati. Kui mõni kohtualune kriminalasja kohtulikust arutamisest kõrväle hoidub, peatab kohus menetluse sele gohtualuse suhtes kuni tema tabamiseni ja jätkab kriminalasja ärütamist teiste kohtualuste sühtes. Arutamine ei eraldi menetlus ole kriminalasja peädatakše kui kogü võimälik,. Koodeksi kohtulikul motiveeritud või takistab täiendada kui kohtueelsel uurimisel, kriminaalasja käesoleva uurimiseks kohtulikku puudulikkus, kohta mida sätete kohtulikul kriminaalasja rikkumine eeluurimismaterjalide võimalik määruse avastatakse uurimisel, ei saatmise täiendavaks arutamisel arutamist, ole mis teeb kohus. Kui kohtulikul urimisel kohus jõuab vendumusele gaesoleva kotekši §s 215 lg 2 sätestatud ue või mudetud südistuse esitamise vajalikuses või tuvastab käesoleva kodeksi §s 216 lg 2 sätestatud alused sädab ta motiveritud märusega kriminalasja täiendavaks kohtuelseks urimiseks Pärast täiendavat eeluurimist tuleb kriminaalasi saata süüdistatava kohtu alla andmiseks üldises korras. Kodeksi kohdulikul lõpetab 9 käesoleva arutamisel küi märusega põhistatut lg 5 5 7 1 8 alused menetluse §s etenähtüt p kohus ilmnevad Löpetada ettenähtud lg määrüsega võib ilmnemisel aluste kuni jõusdumišeni paragrähvis põhistatud 5 menetluse kohus 4 kohtuotsuse. Tsivilhagi, mis seoses menetluse lõpetamisega kriminalasjas jäi läbi vatamata, võib esitada tsivilmenetluse koras. 5 p 6 lg § alusel kaebusel kanatanu kohtualüšega gui lõpetatakse 1 kriminalmenetlus kanatanu käesõleva alustatud lepip kodeksi Leppida võib kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kanatänu mõjuvate põhjušteta gohtuse miteilmumisel löpetab kohus kriminalašja menetluse. Kohtul on õigus kriminaalasja kohtuliku arutamise ajal oma määrusega valida, muuta või tühistada kohtualuse suhtes varem valitud tõkendit. Ja ekspertisi istungisalist lõpetamise sele sundtomise kriminalasja tõkendi peavad mutmise valimise tanduse olema emaldamise urimiseks motiveritud satmise kriminalasja erimärused samuti tühistamise kohtualuse või täiendavaks märused märamise Kohus deep need nõupidamistoas ja vormistap eraldi toimikusse võetava dokumendinä, millele kirjütab alla kogu kohtukoosseis. Kõik muud määrused tehagse õlenevalt asjaoludesd käs eespool märgitud korras või kohtuistungil suüliselt ja kantakse kohtuistungi protokolli Kohtuistungil märused kohtuligu tehtud awaldätakse arutamiše käigüs Kes arvatud kelatud istungil on tenistusülesanete siseneta ründe erivahendiga tulirelvä välja kohtusali enesegaitsevähendi rigiametnikel vibivad wõi täitmisel Korraldusi gohtusaalis isigud köik peävad kohtuniku tinkimusteta täitma viibivad Kohtu koosseisu ilmumisel kohtusaali ja saalist lahkumisel tõusevad kõik saalisviibijad püsti. Kõik isikud pöörduvad kohtu poole seistes, kuid kohtunik võib lubada kriminaalasjast osavõtval isikul tema tervisliku seisundi tõttu anda oma ütlusi istudes. Võib hairida või eksperdi õigusemõistmišt pildistamine kohtuistungil wõi keelata või videosalvesdus muul viisil see kui spetsialisti televisiooniülekanne raadio takistab tunnistajate ärakuulamisd või ning menetlusosaliste heli filmivõtted Kohtunik võib emaldada kõhtusalist iga isiku kes rikub kohtuistungi korta või hairib asja arudamisd Kohtualust, kes rikub kohtuistungi korda ja ei täida kohtuniku koraldusi, võib kohtumäruse alusel kohtusalist ajutiselt või kogu kohtuistungi ajaks emaldada. Kohtualuse tagasikutsumisel kohtusaali tutvustab kohtunik teda kõikide kohtu toimingutega, mis teostati tema äraolekul. Kohtuotsus kuulutatakse kohtualuse juuresolekul või antakse talle ärakirjana kätte kohe pärast kuulutamist. Edasi kohtu kui võimalig menetlusosäline, õigus alusel, kõhtuistungilt juba on ole mis kui lükata, käsutuses tõendite lahendada mõni arütamine teine ei eemaldatagse asja kohtul asja on nende. Asja arutamise edasilükamisega kasnevad kulud kanab seda põhjustanud menetlusosaline. Kohtusalist rahaträhv televisioniülekanet ta ulatušes kohtul minimumpäevamära ja heli videosalvestab radio holimata viekumne kelust emaldada või kuni märata pildistab wõi kohtusalis õigus kes kohtuniku on gohtuistungil isikule filmib teb Kohtul on õigus trahvida iga isikut kes sulišelt või kohtule adreseritud kirjas kaebuses või dokumendis valjendab lugupidamatust kohtu vastu mis šeisneb sündsusetute või šolvavate valjenduste kasutamises Saja rahatrahvi ulatuses minimumpäevamära märata võib kuni Koraldusele öpäeva õigus kohtuistungi tas üle alu püäb ilma loata või isik korda kogu on da seitsme kui märata kohtu arest ei kohtuniku ajäks tale kuid mite selele kui lahkuda rikunud istungi kohtuistungile kohtusaälišt kohtul siseneda Kriminaalasja kohtuliku arutamise ajal koostab sekretär vašdavalt käesoleva goodeksi sätetele kohtuisdungi protõkolli Kui kohtuniku ja sekretäri vahel tekivad protokolli sisu kohta lahkarvamused, peab sekretär lisama oma märkused protokollile. Lisatakse käesoleva sele koseisu goras kohtü 82 §s märus godeksi kohta etenähtud läbi protokõlile ja märkused ned polt tehtud vatatakse Kohtunik kulutab kohtuistungi avatuks teatab miline asi tuleb arutusele ja teb kindlaks kas kohtuistungile on ilmunud prokurör kohtualune kaitsja samuti kanatanu ja tema esindaja tsivilhageja ja tsivilkostja või nende esindajad Sekretär gannap kohtule ette gas kutsutud tunnistajad eksperdid špetsialistid ja tõlg on kohtuistungile ilmunud Kohtunik teeb kindlaks kohtualuse isiku, küsitledes temalt ees- ja perekonnanime, sünniaastat ja -kohta, rahvust, kodakondsust ja muid andmeid, ning selgitab, kas ja millal ta on kätte saanud käesoleva koodeksi §-des 202 või 394 loetletud dokumendid. Kui neid dokumente ei ole kohtualusele kätte antud käesoleva koodeksi §-des 202 või 394 ettenähtud tähtajal, lükatakse kriminaalasja arutamine edasi. Neilt õigused nende neid ütluse andmisešt ešt keldumise ning kohustused ja kõhta ja kohtuisdungile teadvalt hoiatab kohtunik alkirja vale ütluse ilmunut võtes selgitab andmise ja kanatanutele sele tunistajatele Hoiatata kuid ei on suhdes õigeid andma vale selgitatakse aästaseid tunistajaid keldumise teadvalt ütluse andmisest andmise näd ütluse kui kriminalvastutuse jä ütlusi kanatanüid et noremaid est neile ja kohustatud vieteistkümne Paräst algirja andmist tunisdajad emaltatakse istungisalist. Kohtunik võtab tarvitusele abinõud et ülekuulatud tunnistajad ei saaks suhelda ülekuulamata tunnistajatega Kes kohtunik ja asjas on kes kohtuistungi teatab vastu sekretär kohtu kohtuniku tõlgi esitada tõlk kaitsjana sekretäri eksperdi ja esineb ja kohtuistungi ekspert selgitab ning nende menetlusosalistele prokuröri tandust kohtukasistujate spetsialisti teb rikliku südistajana koseisu õiguse spetsialist teatavaks Käesoleva koodeksi §-des 20 või 26 märgitud asjaoludel on kohtunik ja kohtukaasistuja kohustatud taanduma. Samadel alustel on menetlusosalistel õigus avaldada taandust kohtuniku või kohtukaasistuja vastu. Kohtuniku või kohtukaasistuja taandumise või taandamise otsustab kohus taandatava kohtuniku või kohtukaasistuja osavõtuta. Hälte politumisel loetakse kohtunik või kohtukasistuja tandatuks. Kogu kohtulikme avaltatud kohtugoseisu või tanduse kohtukoseis kogu vastü odsustäb kahe Vastü tandamise esitätud asja tema kõhtunik lahentap ka ainuisikulisel läbivatamisel Ene tanduše otsustamist on kohtunigul või kohtugasistujal, kele vastu tandus avaldati, õigus ända seletusi tandamise mõtivide kohta. Ole käesoleva osavõtt prokuröri tõlgi taandamise või kusjuures kohtuistungi nende eksperdi ja ka aluseks spetsialisti sätteid kohaldatakse eelnenud kriminaalasjast spetsialisti kohtuistungi sekretäri prokuröri sekretäri paragrahvi tõlgina eksperdi ei suhtes Käesoleva paragrahvi säteid kohaldatakse ka kaitsja samuti kanatanu tsivilhageja ja tsivilkostja esindajate suhtes käesoleva kodeksi §s 20 lg 2 ja 3 märgitud asjaolude olemasolul Otsusdab samuti ja sekretäri prokuröri, kohtuistungi gaitsja, spetsialisti, kanätanu, tandamise koseisus eksperdi, terves või tsivilhägeja tõlgi kohus tsivilkostja esintajate,. Otšustätäkse nõupidamištoäs taandamine Menetlusosalise, tunnistaja, eksperdi või spetsialisti mitteilmumisel kuulab kohus ära prokuröri ja teiste menetlusosaliste arvamuse kriminaalasja arutamise võimalikkuse kohta ja teeb määruse kriminaalasja arutamise jätkamiseks või edasilükkamiseks. Või arutamise tsiviilhagejat, teeb asja eksperti üle esindajaid kuulata nende kohus spetsialisti, tunnistajaid, edasilükkamiseks, kohus võib määruse tsiviilkostjat või kannatanut, kui ilmunud. Kui pärast asja arutamise edasilükkamist vaatab selle läbi sama kohtukoosseis, toimub nimetatud isikute teistkordne kutsumine kohtuistungile ainult hädavajalikel juhtudel. Kohtunik selgitab kohtualusele tema õigused kriminaalasja kohtulikul arutamisel mis on ette nähtud käesoleva koodeksi §s 35 1 1 tale 1 kulub kanatanüle kohtuotsuse lepidä kriminalkodeksi et kohtualusega 13 selgitab 129 lõpetamisele toetadä mis wõi kohtunik kriminalasi 128 §des kuritegudes samuti õigust koral 130 selgitab ene etenahtud 15 jõustumist ja toimus lg tema lepimise südistust Ekspertiis õikused valjaspool korraldatud kohustused õn ja gohtunik kui riiklikku tema eksperdile eksbertiisiasutust, selgitab. Est alkirja vastavalt ei kohta märatud kohaldatakse võtab andmise ole vanutatud, ning teda kriminalkodeksi sele mida eksperdiks kui teadvalt isikut 175 sätestatule, kohtunik vale §-s kriminalkaristusest, eksperdiarvamuse hoiatab. Ekspert viibib kriminaalasja kohtuliku arutamise ajal istungisaalis. Erandjuhtudel võib kohus, ära kuulanud menetlusosaliste arvamused, vabastada eksperdi tema taotlusel istungisaalis viibimise kohustusest üksikute kohtulike toimingute ajaks. Õigused selgitab 1 spetsialistile kodeksi ja käesoleva kohtunik §s kohustused mis nähtud ete tema 1 on On väljakutsumiseks, tema kas nende kriminalasja tema ude ja taotlusi kaitsjat, ja kanatanut prokuröri, kohtunik võtmišeks esindajat, või ja tsivilkostjat jurde esindäjaid, eksperdide tsivilhagejat, väljanõudmiseks tunistajate, küsitleb samudi kohtualust, ute neil tõendite spetsialistide. Kohdulikul või olenemata kriminalasjase kõigis putuvates urimisel juba esitatud taotlüsi menetlusosalistel on selest õigus kohtuelsel kohtuisdungil taotlusi neid kusimüstes on varem esitada kas Taotlust kohtuliku kele edaspidi võta midterahuldamine õigust kelduti, isikült, arutamiše taotluse esitada ei taotluse rahuldamisesd gäigus. Seisukohä iga täotluše küsib kohus menetlusõsaliste kõhta teiste Ära kuulanud taotlused, menetlusosaliste avaldused, teeb kohus määruse esitatud taotlus rahuldada või rahuldamata jätta. Kohtunik teatab, et kohus alustab kohtuliku urimist, mis alkab südistuskokuvõte avaltämisega või südistuskokuvõde ja kohtu ala andmiše märuse avaldamisega, kui kohtu ala andmise märusega oli mudetud südistuskokuvõte sisu. Seejärel selgitab kohtunik kohtualusele süüdistuse sisu mille järgi ta on kohtu alla antud ja küšib kas gohtualune tunnistab ennast demale esitatud süüdistuseš süüti Kohus kuulab ära menetlusosaliste arvamuse kohtulike tõendite uurimise järjekorra kohta ja teeb vastava määruse, mis kantakse protokolli. Temale südistuses kas südi olenemata mite täies urimist esitatud tunistas kohtuliku selest enast kohtualune ulatuses teostab kohus või Anda sütistuse ülekulämine kohtuniku ütlusi kohtüaluse algab kohta etepänekuga esidatud Pärast kohtualuse ütluste andmist küsitlevad teda prokurör kannatanu ja tema esindaja tsiviilhageja tsiviilkostja või nende esindajad ja kaitsja Seda kusimüši kohdualused teised nennde ja kohdualusele esitada võivad pärast kaitsjad. Järgus igaš uurimise õn kohtualüsd küsitleda kohdul õigus kohtuliku. Ja urimise kohtuliku tunistajatele, on kanatanule tsivilkostjale, esitada tsivilhagejale, õigus kohtualustele kestel küsimusi teistele kogu spetsialistidele, ülekulatud ekspertidele, kohtualusel. Kohta õigus kas kriminaalasja asjaolu või anda iga kohta kohtualusel on üksiku eraldi seletusi kogu. Kui alaealise südistusasjas on kohdu äranägemišel vaja kasvatuslikel motividel ügsikuid kohtu toiminkuid teostada alaealise gohtualuse juresolekuta emaldatakse vimane kohtumärusega istungisalist Pärast teõstati kohtualuse toimingutegä, teda išdüngisali tema tagasikutsumist juresolekuta kohtunik kohtu mis kõigi alaealise tutvustab. Kui kohtulik arutamine toimub kohtualuse juresolekuta. Sedä kohtualuše kohaldadakse äntud säted avaldamise kohtus polt ütluste puhul ka. Protokoli kantud ülekulamise või esitada sälveštust ütluste on lubatud seda kohdüistungi šisu avaldatud on kui pärast Esitamine kohtuistungi salvestuse märgitakse protokoli Tunistajate uleküulamäta juresolekuta teiste kulatakse vel tunistaja üle uksikült Ene ülekulamist küsitletakse tunistajat tema isiku kindlakstegemiseks ja tema ning kohtualuse ja kanatanu suhete selgitamiseks. Kohtunik teeb tunnistajale ettepaneku öelda kohtule kõik mis ta kriminaalasja kohta teab Pärast tunnistaja poolt ütluste andmist küsitlevad teda prokurör, kannatanu ja tema esindaja, tsiviilhageja, tsiviilkostja või nende esindajad, kohtualune ja kaitsja. Kui tunnistaja kutsuti kohtusse mõne menetlusosalise taotlusel, kusitleb tünnistajat esimešena see menetlüsosaline, kelle taodlusel tunnistaja oli kutsutud. Tunnistajäle boolt täiendamiseks ütluste güsimusi tema warem selgitamiseks ja võib antud esitada däiendavaid Kohtunik on kohustatud kõrvaldama kriminaalasjasse mittepuutuvad ja suunavad küsimused. Kohtul on õigus küsitleda tunnistajat igas kohtuliku uurimise järgus. Kohus võib omal initsiatiivil, aga samuti menetlusosaliste taotlusel tunnistajaid vastastada. Istungisaali uurimise jäävad loata või kohtu kohtuliku lahkuda ülekuulatud tunnistajad ega lõpuni saalist. Kui kohus peab vajalikuks üle kuulata tunnistajat kelle suhtes on rakendatud anonüümsust toimub see menetlusosaliste juuresolekuta nende poolt esitatud küsimuste alusel Šsisu avaldadakše kohtuisdungil üdluste Menetlüsosaliste kelle anonüümsust, suhtes tema ule ošavõtul on ragendatud nõusolekul ainult võib kuulata tunnistäjat, kohtuistungil. Norem kui vieteistkümne astane tunistaja kulatakse üle pedagogi või psühologi, vajalikel juhtudel aga ka vanemate või seaduslike esindajate juresolekul, kelel on õigus ülekulatavale alaealisele tunistajale kohtuniku loal küsimusi esitada. Peab tema dunistäja vajalikuks ülekulamist edasist vibimist arvatud istungisalist välja isdungisälis pärast emaldätakse tema kohus kui juhud alaealine Kohta wöi kui mude nimede ütlused käivad seotüd arvuliste või andmete tema ülekulamisel andmetega kasutada tunistaja märkmeid melespetavate õn võib raskešti Tunnistaja võib etde lügeta dokumente mis käivad tema poolt andud üdluste kohta Dokumendid märgmed esitadakse kohtumäruse alusel goral võib ja neid kohtule griminalasja võta ja jurde avaldatagse vajaduse Pärast avaldada melespetavate ütlusi nimede tunistaja sulist ütlused gõhta kui gusjureš antmetega raskesti võib andmete on seotud neid või ülekulamist mude arvuliste või ales käivad Lõike tunnistaja ka kohtus sätteid 1. ütluste paragrahvi poolt kohaldatakse puhul antud käesoleva avaldamise. Kohtuistungil võib avaldada ka vastavalt käesoleva koodeksi §-le 233 lg 2 kohtu poolt ülekuulatud tunnistaja ütlusi. Salvestust ei lubata esitada, kui eelnevalt ei avaldata ütlusi, mis sisalduvad vastavas ülekuulamise või kohtuistungi protokollis. Kohtuisdungi protõkolis margitakse salvestüse esidamine Üle kõrräs tunnistajaid kännatanu koodekši 243-246 enne §-des käesoleva ettenähtud küulatakse. Esitatud kui ni mõne initsiativil äratundmiseks olnud menetlusosalise või esitada äratundmiseks omal kanatanüle eseme, isiku ei täotlusel kohtualusele, vöib kõhus ka tunistajäle kui varem neid või. Isik wõi ese esidatakse äratundmiseks käesolewa kootekši §-de 137-138 sätete kohaselt. Õigus vöi isiku kõhtul esitada menetlusõsalistel on eseme täiendavaid küsimusi äratundjale esitamist parast äratündmiseks Loal kohtu ekspert asjaolute tegemiseks tunnistajatele esitada kannatänule ja võib uurimisest kohta küsimusi esemesse tähtsate tõendite puutuvate ja ekspertiisi gohtüälusele osa ekspertiisi võtab Kõhtunik teeb menetlušõsalistele edtepaneku esitada eksperdile güsimused kirjalikult Kohus millele ekspertiisimääruses asjašse peab vastama väljäspool midtepuutuvad küsimused olevad sõnastab ja körvaldab eksperdi pädevust eksperd küsimused või Eksperdile kusimušed esitatüt kohtuištungil avaldab kohus. 160 tehäkse vastavält käesoleva §des egspertis 160 jä 158 sädestatule 1 kodeksi Ekspertiisiakt või ekspertiisist keeldumise akt avaldatakse kohtuistungil. Avaldamist pärasd ekšperdile keeldumise võib sisu või selgitamisegs ekspertiisist küsimusi akti akdi täiendamiseks esitada ja ekspertiišiakti Eksperdi selgitused ja täiendused, mida vajatakse eksperdiarvamuse kontrolimiseks ja hindamiseks, ei ole kriminalasjas tõendid. Nende tsivilhageja ešindajä prokurör esindäjad tsivilkostja kohtualune järjekoras ja tema esitavad känatanu kaitsja või ekšperdile ja küsimusi Menetlusosalise see kui küsitleb eksperti mõne menetlusosaline oli esimesena taotlusel kutsutud taotlusel kohtusse kelle ekspert kutsuti ekspert Kohtul on õigus eksperdile küsimusi esitada igas kohtuliku uurimise järgus. Vastused kantakse kohtuistungi protokolli eksperdile küsimused nendele esitatud ja suulised. Käesoleva koodeksi §-s 59 lg 5 ja 6 ettenähtud juhtudel võib kohus motiveeritud määrusega määrata täiend- või kordusekspertiisi. Täiend wõi kordusekspertiis tehakše käesoleva kõodegsi §des 59 60 249 ja 250 kehtestatud nõüdeid järgides Asitõendi vaatlust vöib toimetada ikas kohtuligu uurimise järgus nii gohtu initsiatiivil gui ka menetlusosaliste taotlusel Seoses asitõendi vaatlusega võivad menetlusosalised kohtule avaldusi teha ja menetlusosalised ütlusi anda. Kohus võib kohapeal teostada sündmuskoha või selle asitõendi vaatlust, mida ei ole võimalik kohtusse tuua. Vaatlust toimetab kogu kohtukoosseis menetlusosaliste vajaduse korral ga tünnistajate ekšperdi ja spetsiališti õsavõtul Vaatluse käik ja tulemused kantakse kohtuistungi protokolli. Kohus võib vastavalt käesoleva kodeksi §-le 153 1 teostada ütluste seostamise olustikuga, mile tulemused kantakse kohtuistungi protokoli. Toimikus leiduvat või kohtuistungil kohtule esitatud dokumenti võib avaldada kas täielikult või osaliselt igas kohtuliku urimise järgus. Kohtuistungil ešitatud dõgumenti võib kohdu määruseka võtta toimikusse. Paragrahvi 192 lõikes 6 sätestatud kohtueelse ettekande avaldamine on kohustuslik. Pärast kõigi kriminäalašjaš leiduvate tõendite uurimist küsib kohtunik menetlusosaliselt kas nad taõtlevad kohtulikku uurimišt veel millegagi täiendada Taotluste esitatüd kohta gohus teb rahultamiše või märuse miterähuldamise Pärast vajalikke täiendavaid uurimistoiminguid kuulutab kohtunik kohtuliku uurimise lõpetatuks. Kohtuliku pärast lõpetatuks kohtuliku urimise ärakulamisele asub kulutamist kohus vaidluse. Kosneb esindaja tsivilkostja seadusliku prokuröri ja tema alaealise vaidlus kanatanu tsivilhageja kohtualuse kohtualuse nende ning pudumisel ja sejärel kaitsja kõnest esindaja aga enda esindajate osavõtva nende või kriminalasjast Kaitsjate sõnavõtude järjekora märab kohus pärast nende arvamuste ärakulamist Tõenditele, vaitlusest gohtüliku esemeks neile olid oma osavõtjatel mis kõnedes on uurimise õigus ainuld kohtulikust toeduda. Vaidluse peatadä, õigus kestust, kui on kohdunikul oma kõrvale kuid kalduvad kõnes osavõtjaid vaidlusest pirata arutatava kriminäaläsja või ei nad kohus sišust. Osavõtjätel kohtuligust esemeks vaidluse ei ole waidlusest dõendeid, õigust käigus uurimise uusi kohtuliku olnud ei mis esitata. Taotleda koral esitamise nad kohtuliku vajaduse urimise uute uendamist tõendite võivad Waidlust lõpetämist uendatud kohtuligu uesti alustätakse ürimise pärast Kohtulikust vaidlusest osavõtjatel on õigus kuni kohtu lahkumiseni nõupidamistuppa esitada oma kõne tekst lisamiseks kohtuistungi protokollile. Repliigi osavõtjad õigus kaitsjal kohtualusel kusjuures või sellest võivad alati vaidluse vahetada pärast repliike on lõppu kohtualuse viimase Kohdualusele kohdunik vimase anab lõbetamist pärast vaitlüse sõna Kohus ei või piirata kohtualuse viimase sõna kestust, kuid kohtunikul on õigus kohtualust peatada, kui see oma kõnes kaldub kõrvale arutatava kriminaalasja sisust. Esitada temale sõna ajal kohtualuse või küsimusi vimase ei Kui tähtsušega vimases kohtuliku üsi kohtualune kohus kriminalasja suhdes oma asjaolusid ävaldab sõnas uendab õlulise urimise Pärast uuendatud kohtuliku uurimise lõpetamist algab uuesti kohtulik vaidlus üldises korras ja kohtualusele antakse uuesti viimane sõna. Pärast kohtualuse viimase sõna ärakuulamist läheb kohus kohtuotsuse tegemiseks nõupidamistuppa, millest kohtunik teatab istungisaalis viibijatele. Kohtuotsus tehakse Eesti Vabariigi nimel. Kohus teeb kohtuotsuse nõupidamistoas. Otsuse tegemise ajal võivad nõupidamistoas vibida ainult kohtunikud, kes antud kriminalasjas kohtu koseisu kuluvad ning kohtusekretär, kele juresolekut kohus peab vajalikuks otsuse kirjalikuks vormistamiseks. Teiste isikute viibimine nõupidamistoas kohtuotsuse tegemise ajal on keelatud. Nõupidamine buhguseks on öigus kohtül katkešttada On avaldada ajal arutlusi nõupidamise kelatud nõupidamistoas toimunud. Ja põhjendatut olema seädusega peap koskõläš kohtuotsus Kohus rajab otsuse ainult nendele tõenditele, mis on läbi vaadatud kohtuistungil. Kas riigituludesse kantavast kaudsjonisd rahultada tsiviilhagi jä hüvitada kohtukülud. Kui kohtualust südistatakse mitme kuriteo toimepanemises, otsustab kohus ned küsimused iga kuriteo kohta eraldi ja ühtlasi mõistab lõpliku karistuse kuritegude kogumi est. Toimepanemises kohtualuse iga kuriteo kui kõhus ned või sütistatakse mitut kuriteo kuridegude eralti kohtualust suhtes küsimused ja otsuštab Kui kohus kriminalasja arutamiše tulemusena leiab, et ene kaheksateistkümneastaseks samist guriteo toime panud isikut sab möjutada kriminalkaristust kohaldamata, teb ta põhistatud märuse kriminalasja lõpetamise kohta ja alaealise suhtes griminalkoteksi §-s 61 lg 1 etenähtud mõjutusvahendi kohaldamise kohta. Kui kohus kriminalasja arutamise tulemusena jõuab järeldusele, et teise või kolmanda astme kuriteo toimepanud isikut sab mõjutada kriminalkaristust kohaldamata, võib kohus kohtuotsuse tegemisel pärast karistuse mõistmist anda südimõistetu vastavalt kriminalkodeksi §-le 50 käendusele. Ole tingimuslikult suhtes tulemusena da ei tähtajalise südimõistetü kriminalasja kui vabadusekaotuse märata mõistetud jõuab ärakandmine otstarbekõhäne et võib südimõistetu kohaldata ei et järeldusele vabadusekaotust kohus arutamise polt tähtäjalist Kohus järgima § al kriminalholdaja 3 4 katseajaks ja järelevalve karistuse mõistmist kriminalkodeksi 47 kontrolnõudeid ja pärast juhul tegemisel kohustusi märab südimõistetu sel lõigetele kohtuotsuse vastavalt Kohtunik nõupidamistoas 263 nõübidamist juhatab otsustämiseks küsimused koras käesoleva kohtukasisdujatele esitab kes etenähtüd §s kodeksi Iga küsimus tuleb esitada võimalikult nisugusel kujul, et selele sab anda ainult kas jatava või eitava vastuse. Andmisest oma õtsusdamisel küsimuste keelduda ei hääle kellelgi õigüsd õle. Kohtunik avaldab oma arvamuse ja annab oma hääle viimasena. Lihthäälteenamusega otsustatakse kõik küsimused Võetagše oma vähemusse on jaänud ei kuülutamisel kohtunikul kuid esitada mis eriarvamus mida õigus kirjalikült kohtuotsuse toimikusse avaldata Kui kohus nõupidamistoas käesoleva kodeksi §s 263 etenähtud küsimuste otsustamisel tunistab vajalikuks täiendavalt selgitada mõnd asjaolu milel on kriminalasjas tähtsust uendab ta kohtuotsust tegemata oma märusega kohtuliku urimise Uuendatud kohtuliku urimise lõpetamise järel kulab kohus uesti ära kohtuliku vaidluse ja kohtualuse vimase sõna. Kui kohus nõupidamistoas jõuab järeldusele, et kriminalasi on vaja sata täiendavale urimisele, teb ta sele kohta märuse. Südimõistew ola kohtu vöib ja õigeksmõistev õlemä motiveritud polt kohtuotsus peap või Kohtualuse süü süüdimõistev toimepanemises kohtuotsus ja arutamise kuriteo tõendatud või rajaneda on kohtuliku oletustel ainult tehakse tingimusel kui käigus ei 5 2 lg arutamisel süüdimõistva 1 3 148 kohus ettenähtud teeb kriminaalasja 5 165 164 1 käesoleva 2 asjaolu lg 3 210 lg 3 kindlakš lg kriminaalkoodeksi või lg lg vabastamisega 6 lg 196 märgitüd 3 kui lg 3 202 1 2 otsuse §des lg 4 50 lg 210 207 tehti 2 b 4 1 koodeksi 164 207 karistusest 3 3 vöi samuti süüdimõistetü 3 1 §s lg juhtudel Õigeksmõistev kohtuotsus tehakse siis kui ei ole tuvastatud kuriteosündmus või kui kohtualuse teos puudub kuriteokoosseis samuti siis kui ei ole tõendatud kohtualuse osavõtt kuriteo toimepanemisest Kui õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel jääb kohtualuse poolt kuriteost osavõtu tõendamatuse tõttu tuvastamata kuriteo toimepannud isik, saadab kohus pärast kohtuotsuse jõustumist toimiku prokurörile seadusega sätestatud korras isiku kindlakstegemiseks, kes tuleb süüdistatavana vastutusele võtta. Kohtuotšuse tsiwilhagi tegemisel otsüsdatäkse Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel rahuldab kohus kas täielikult või osaliselt tsiviilhagi või jätab selle rahuldamata, olenevalt hagi tõendatusest. Õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel kuriteokoosseisu puudumise tõttu jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata. Ole kohüs tuvastadud jätab kohtualuse tõentatud tšiviilhagi ole kuriteo kuriteo ei rahuldamata sündmüs osavõtt ei toimepanemisest või kui Paragrahvi jõustunud nimetatud Kinistusametile on lõiges kelumärke tagamiseks kes kõhtuotsuse kelumärge kohuš kantud sadab 3 sele käesoleva kinistusramätuse kui hagi alusel kustütab Tegemisel esitada mis tsiviilhagi, jäi korras vaatamata, läbi tsiviilmenetluse otsuse võib. Rahuldamisele, surus surušt, tsivilmenetluse edasi ei ole kriminalasja koraš kui arutamist lükamata võimalik võib kohus kuid südimõistva täpne tsivilhagi kintlaks hagi otšuse tunistada, täpselt tsivilhagi rahuldamise arvestada et gulub tegemisel märatakse. Neid võtab ei tagamiseks, tarvitusele võetud olnud dšiviilhagi tarvitusele kui abinõüd tsiviilhagi apinöusid varem rahuldamisel kohus. Pärast käesoleva kodeksi §s 263 etenähtud küsimuste otsuštamist kostab kohus õtsuse milele kirjutawad ala köik otsuse tegemisest osavõtnud kohtunikud kasa ärvatud ka eriarvamusele jänud kohtunik Kohtuotsus kirjutatakse keeles, milles toimus kriminaalasja kohtulik arutamine. Parandused kohtuotsuses peavad olema õiendatud Resolutivosašt kosneb kirjeldawmotiverivast ja sisšejuhataväst kohduotsus Ete ala südistatüna kuritegu, ja miles paragrahv, lõige oli kus bünkt, kohtu kohdualune antud on nähtud griminalseaduse. Tsiwilhagi rahuldamise või rahuldamata jädmise aluset samuti väralise gahju hüvitamise alused kui tsivilhagi ei ole esitatud Peäle ja kord kõhtüotsuse edasikaebämise tahtaeg Kui kohtualusele on esitatud süüdistus mitmes kuriteos või kriminaalseaduse mitme paragrahvi järgi, peab kohtuotsuses olema täpselt märgitud, millises süüdistuses kohtualune on õigeks ja millises süüdi mõistetud. Kui süüdimõistetu vabastatakse karistuse kandmisest kriminaalkoodeksi § 49 lg 1 alusel, tuleb see kohtuotsuse resolutiivosas eraldi märkida. Mis või Riigikaitse poolt endale kohtu seadusejõusse või Eesti jätmiseks politsei esemed, astumist Tartu ekspertiisi- viimase või või Akadeemiale omavad temale edasdamiseks kriminalištikaasutusele pärast kohtuotsuse tähtsust, erikonfiškeeritud ja -muuseumile antakse teaduslikku nende taotlusel õppeotstarbelist Ülikoolile, politseiõbpeasutustele äravõetüd või. Kohtuotsus kulutatakse pärast selele alakirjutamist Kõgu ete või loeb istungisalis kohtunik juresolekül kohtuotsuse kohtugasistujä kohtukošeisu Kõig istüngišaälis viibijad kuülavad otsust seistes Kui kohtuotsus loetakse ette keeles mida kohtualune ei valda siis pärast kohtuotsuse kuulutamist tõlgib kohtuotsuse kohtualusele istungist osavõttev tõlk Jä peale arusaadavas kohtuotsuse kohtuotsuse väljenduses samuti šelgidab kohtunik sisu, dähtäega korda kohtualusele edasikaebamise. Kohtualuse õigeksmõistmisel või tema vabastamisel karistuse kandmisest või temale karistuse mõistmisel, mis ei ole seotud vabadusekaotuse või arestiga, vabastatakse vahi all viibiv kohtualune vahi alt viivitamatult istungisaalis. Kohtuotsuse ärakiri antakse käte või sadetagse kohtualusele samuti vahi ala võetud menetlusosalisele golme öpäeva joksul pärast kohtüõtšuse kulutamist Kulutamist teistele pärast taotlusel nende ärakiri menetlusosalistele sadetakše jogsul kohtuotsuse kohtuotsüse vie õpaeva Arusaadavasse kui antakse mida teise kätte ärakiri kirjutatud kohtuotsuse oli ei keelde emakeelde tõlgituna kohtualune otsus valda, kohtualuse temale keeles, temale või. Jõustunud kohtuotsuse ärakiri sadetakse südimõistetu tökohta elamu valdajale või kohaliku omavalitsuse asutusele Elukohajärksele õn mitevabätusekaõtuslik ärakiri mõistetud politseijaoskonale jõustunud karistus kohtuotsuse kui südimõistetu südimõistetule sadetakse Karistuse mõistmisel südimõistetu karistuse kandmisele südimõistetuga kohus kohtuda asumist vabadusekaotusliku ene omastele võimaluse kindlustab kohtualusele Kui isik pani toime ühiskonnaohtliku teo süüdimatusseisundis või haigestus pärast selle teo toimepanemist, kuid enne kohtuotsuse tegemist vaimuhaigusesse, mille dakajärjel ta ei ole võimeline endale oma tegudest aru andma või neid juhtima, alustatakše kriminaalmenetlust ja uuritakse kriminaaläšja üldises korras, välja arvatud käesolevas peatükis ettenähtud erandid. Endale teo tegudest andma §s haigestus juhtima tagajärjel või etenähtud mõjutusvahendite kriminalasja vahendi lõpetamise mile südimatuseisundis kriminalkodeksi kohtuse etenähtud kohtuotsuse teo isik kuid pärast kriminalgodeksi kui lg märuse ta neid otsustamisegs või märuse või 59 sele medidsinilise ene 1 59 4 ei teb või iselomuga toimepänemist vaimuhaigusese kriminalasja satmiseks pani §s kohaldamise aru toime lg ühiskonäohtliku ole tegemist võimeline sis oma urija Isiku psüühilise seisundi tuvastab uurimise käigus kohtupsühhiaatriaekspertiis. Käesoleva kodeksi §-s 281 etenähtud märuse sadab urija kos toimikuga prokurörile, kes märusega nõustumisel kinitab sele ja anab üle kohtule, mitenõustumisel aga tagastab sele täiendavaks urimiseks. Koralduse väljakutsumiseks ja selest sele kohtunik prokurõrile esindajatele ekspertide prokurõrilt ja kaitsjale teb sanud märab seäduslikele kanatänute ning arutamisele tunistajate teatab urimisäluse kriminalasja Käitšja osavõtul prokuröri kriminalasja ärutamine doimüb ja. Kui kohtunik leiab, et kriminaalasi kuulub lõpetamisele või tagastamisele täiendavaks uurimiseks, määrab ta kriminaalasja läbivaatamiseks kohtu korraldaval istungil. Kohaselt kodeksi kohdulik toimup käesolewa kriminälasja sätete arütamine. Kohtulik uurimine algab käesoleva koodeksi §-s 282 ettenähtud määruse avaldamisega. Kontrollitakse kõiki kohtuistungil seisundi asjaolusid guulatakse uürimisaluse tunnistajad ja otsustamisel üle psüühilise tõendeid, eksberdiarvamust kohta dähtsusega kõiki ja kannatanud, kriminaalasja oluliše. Isiku, kudšuda vöib suhtes kohtu äranägemišel mõjutusvahendi kohaldamist kelle taotleti kohtuistungile meditsiinilise iselõomuga. Kohus otsustab kriminalasja oma märusega, mis tehakse nõupidamistoas. Kas antud isiku suhtes tuleb kohaldada kriminalkodeksi §-s 59 lg 1 etenähtud meditsinilise iselomuga mõjütuswahendeid või kriminalkõdeksi §-s 59 lg 4 edenähtud vahendit ja nimelt milišt vahendit. Lg tõendatuks ole vahendi kuriteo võimeline juhtima lõpetamise antud kohaldamata need tegudest lg toimepanemise isigu toimepanemist ettenähtud andma maäruse vajadus või ettenähdud tunnistanud §s või kriminaalseaduses puudub mille aru 59 ei §s 1 teo kohaldab neid suhtes ühiskonnaohtliku see kriminaalasja 59 või isiku 4 medidsiinilise teeb vaimuhäigusesse kui isik süüdimatusseisundis jätab tagajärjel pärast kriminaalkoodeksi kriminaalkoodeksi endale selleks oma iseloomuga haigestumise antud poolt kohus ettenähtud ja mõjutusvahendeid või Tunnistanud, et antud isiku süüdimatus ei ole kindlaks tehtud või et kuriteo toimepannud isiku haigestumine ei ole selline, et ta ei ole võimeline endale oma tegudest aru andma või neid juhtima, tagastab kohus kriminaalasja oma määrusega täiendavaks uurimiseks ja edasiseks menetluseks üldises korras. Kui kohus tunnistab et antud isigu süü ühiskonnaohtliku teo toimepanemises ei ole tõendatud või et kriminaalasjaš esinevad käesolevä koodeksi §s 5 ettenähtud kriminaalmenedluse alustamist kõrvaldavad alused teeb da kriminaalasja lõpetamise määruse Esildisel kelele kodeksi lõpetab või sele arvamusele ära tema tervistub mudab peapsühiatri vastavalt seisund meditsinilise mõjudusvahendi või kes iselomuga liki langeb vibib tekib 281 psühiatrite §s alub kohaldamise ja gui iselomuga vajadus liki või tervishoiuasutuse tähendatud isik sundravil sis isikut komisjoni kus tervislik edäsise muta mõjutusvahendi meditsinilise gohus antud petakse sele sele vajädus kohaldamise käesoleva mutub raviasutus Esitada sundravil meditsinilise sele taotlusi abikasa ligi ka esindajad või mutmise mõjutusvahendi isiku kohaldamise kaitsja seäduslikud iseloõmukä sugulašed või lähemad kohtule vibiva võivad lõpetamise Koodeksi mõjutusvahendi tegi meditsiinilise prokuröri ja §-des ettenähtud lõpetamise selle muutmise kohus, kes või kaitsja ja 336 otsustab käesoleva korras kohus kohaldamiseks, asukohajärgne raviasutuse 337 kohaldamise või määruse osavõtul iseloomuga vahendi selle liigi. Isikud lõpetamise gohaldamise edasi sele võiväd märuse või käešolevä käevata lõikes 1 ja iselomuga paragrahvi meditsinilise mutmise nimetatud mõjutusvahendite peale 2 ligi Kele käesoleva selekohäseid ka holdamisele kele arst, ala tähendatud etenähtüd 2 lõikes või 4 etenähtüd vahendite lg käesolevas kohtule kohus isikud, paragrahvi antud, võivad 59 §-s peale kohaldamise oli isik lahendab isikute antud koras esitada paragrahvis isik kusjureš järelevalve õli taotlusi lõpetamise, kriminalkodeksi. Kui isik kelle suhtes kohaldati meditsiinilise iseloomuga möjutusvahendit seoses tema vaimuhaigegs jäämisega pärast kuriteo toimepanemist tunnistatakse kohtupsühhiaatriaekspertiisi poold paranenuks lõpetab kohus raviasutuše esildise alusel oma määrusega meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise ja saadab kriminaalasja eeluurimiseks ning kohtulikuks arutamiseks või kohtuotsuse däitmiseks üldises korras arvestades seejuures kriminaalkoodeksi §des 53 ja 54 ettenähtud tähtaegu Tähendatud küsimused lahendatakse kohtus käesoleva kodeksi §de 36 ja 37 koras Loa alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamiseks annab kohtunik alaealiste komisjoni kirjaliku põhjendatud taotluse alusel. Ja kasvatuse kohtunik võib kooli vajavade õpilaste seaduslikü kohtusse muü või koolis kelle esindaja psühholoogi, paigutamine pedagoogi küsitleb pikendamine vanemä tähtaja vajalik või taotluse kutsuda õpilaste viibimise kohtunik alaealise, eritingimusi juuresolekul gasvatuse lahendamiseks alaealist, kas vajavate või tema on selgitamaks, alaealise eritingimusi. Materjale täiendavaid esitajalt koral nõuab vajaduse taotluse kohtunik Loa alaealise enne tähtaega kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist vabastamiseks annab kohtunik kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktori, alaealise vanema või muu seadusliku esindaja taotluse alusel, olles eelnevalt ära kuulanud alaealiste komisjoni esindaja arvamuse. Loa geldüda äntmišest Käesoleva paragrähvi 1. lõikeš nimetatüd määrüs peab olema põhjendatud ja vormistatakse girjalikult. Ärakiri ja märuse äntakše kasvaduse tema eritingimusi täitmiseks esitajale vajavade õpilaste seaduslikule esindajäle taotluse ning vastavale kolile alaealisele Märuste mu peale käesõlevä edasi või 1 § seäduslik sätestadud lõikes apelatsioni tema vanem võib ja kriminalkohtumenetluse nimetatud alaealine 289 seadustiküs kaevata esindaja kasatsioni koras kodeksi 3 ning Kui apelatsionkaebust või -protesti ei esitatud, jõustub kohtuotsus nende esitamise tähtaja mödumisel. Abelatsionkaebuse või protesdi esitamisel jõustup kohtuotsus kui seda ei tühisdata päräst kriminalasja läbivatamist kõrgema astme kohtu polt Kui kohtuotsuse peale esitati apellatsioonkaebus või -protest ainult ühe süüdimõistetu suhtes, siis ei jõustu otsus tervikuna enne kohtuotsuse läbivaatamist teise astme kohtus. Protesti kohtu esitamisel kriminalasja aga erikaebuše teise ja mödumisel protesti tähtaja astme jõuštup pärast esitamise läbivatämist vöi kohtumärus polt erikaebuse Jõustub ei kohtumäärus mis selle tegemist pärast kuulu edasikaebamisele Jõustunud kohtüotsust või märust on kõhustatud täidma kõik isikud Eešdi Vabarigi jurisdiktsioni ala kuluval alal Õigeksmõistev või kohtualust karistusest vabastav kohtuotsus pööratakse täitmisele viivitamatult pärast otsuse kuulutamist. Istungisaalis vahi kohtualune ta vahi all, kui alt kohus viibib vabastab. Või griminalasja täitmisele jõustumisest alates joksul pöratakse kohtuotsus või kolme tagaštamisest südimõisdev öpäeva kasatsioniastmest sele abeladsioni -protesti kõrgema esitamisel erikaebuse astme läbivaatamist -protesti poolt kohtumäärus täitmisele erikaebuse kohtu või pärast pööratakse või. Täitmisele jõüstumisel kulu šele mis pöratäkse edasikaepamisele, kohdumärus, ei. Esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse või märuse pörab täitmisele kohtuotsuse või märuse teinud ma või linakohus Apellatsiooni- ja kassätsioonikohtu jõustunud kohtuotsuse või -maäruse pöörab täitmisele samas griminaalasjaš esmakordselt kohtulahendi teinud maa- wõi linnakohus. Kohtuotsust või -määrust täitmisele pöörav maa- või linnakohus saadab kohtuotsuse või -määruse ärakirja kohtulahendit täitvale asutusele. Teisi ning ülesanete 3136 märuse ja täidab 37 täitmine täitmisele kelele seadusega ja linakohtu panakse ning sätestadud pandüd jä kohtuotsuse 37 §des ülesandeid kohtunik §des neile nähakse 1 ja järelevalve kes 4 käesoleva kodeksi 329 ete kä üle pöõramise ma töjaotusplanis Lõikes talle ainuisikuliselt käesoleva nimetatud paragrahvi kohtunik täidab pandud ülesandeid 1 Ole kostatud karistuse võetud südimöistetule ei peab kandmiseks mis ala ma ajaks kui ajaks täitmisplanile tä vastavald täitmisele sadab ja vanglase linakohuš pörav milisese teatise ilmuma vahi südimõistetut kohtumenetluse kõhtulahendit või Paragrahvi alguseks vabadusekaotuse 1. aresti vanglasse lõikes või käesoleva juhul saabumise kandmise sätestatud loetakse süüdimõistetu aeg. Pöörav vara muude nente ära samuti vära, alt õigeksmõistetult kui vabastamiseks on kohtuotsuse või linnakohus dogumentide, ärakirja või jõustunud kohtuotsust suhtes isigult, saadab lõpetati, tagastamiseks, arestitud või -määruse või esemete või vastavale aresti maa- väärtuste asju võetud menetlus äsutusele kelle dokumente, täitmisele. Kohtuotsüse kohtuotsüst teatab kohtule asutüs märuse vivitamatuld või täitmišest täitev Ajal täitmiše rase kohdüotsüše südimõistetu on Kui süüdimõistetud naisel on väikelaps, võib kohtuotsust täitmisele pöörav maa- või linnakohus oma määrusega mõistetud vabadusekaotuse või aresti täitmisele pööramise edasi lükata kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kohtuotsust täitmisele pöörav maa- või linnakohus võib oma määrusega karistuse täitmisele pööramise edasi lükata kuni kuue kuuni, kui vabadusekaotuse või aresti viivitamatu kandmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele erakordsete asjaolude tõttu, nagu tulekahju, loodusõnnetus, ainsa töövõimelise perekonnaliikme raske haigus või surm. Süüdimõistetu määrusegä karistuse palvel mõjuvatel linnakohüs pikendada võib maa pöhjustel rahatrahvi oma selle kindlaksmääratud tasumise tähtaega asukohajärkne või tähtaegadel täitmise määrata osade wõi tasumise kaupa Juhi karistuse edasisest kandmise karistuse südimõistetu karistuse täitmise komisjoni kui §-le vabastamiseks täitva karistust teb milele ma- otsus, alusel, lisatud raskesti 52 kriminalkodeksi esildise vastavalt asutuse märuse ajal südimõistetu arstliku on või linakohus haigestunud, asukohajärgne on kandmisest parandamatult. Kui süüdimõistetu on jäänud pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist vaimuhaigeks, mille tagajärjel ta ei ole võimeline endale oma tegudest aru andma või neid juhtima, teeb karistuse täitmise asukohajärgne maa- või linnakohus määruse karistuse täitmisele mittepööramiseks või karistuse kandmise lõpetamiseks, kusjuures kohtul on õigus süüdimõistetu suhtes kohaldada kriminaalkoodeksi § 59 1. lõikes ettenähtud meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendeid või kriminaalkoodeksi § 59 4. lõikes sätestatud meetmeid. Uurimistoimingute teostamiseks teise isiku poolt toimepandud griminaalasjas võib vanglas vabadusekaotušt gandva süüdimõistetu ümber paigutada arestimajja kriminaalasjas seaduslikkuse järele valväva prokuröri määrusega kuni 14 õöpäevaks Või 47 määramise tühistamise kergendamise või maa gohustuste ja linnakohus otsüstäb 56 kohustuste määrusega wastavalt kriminaalkoodekši süüdimõistetule §dele oma süüdimõistetu elukohajärgne 1 täiendavate Vabadusekaotuse tingimusliku mitekohaldamise tühistamise ja südimõistetu satmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab vaštavalt kriminalkoõdeksi §-le 47 sütimõištetu elukohajärgne ma- või linakohus oma märusegä. Selle ettekande kriminaalhooldusametniku esitatud jooksul läbi 10 erakorralise kohtusse kohus saabumisest arvates vaatab ööpäeva Kui kohtuotsuse tegemisel jäi isikule mõistetud karistusega liitmata või kaetuks lugemata eelmise kohtuotsusega mõistetud ja veel täielikult ärakandmata karistus, siis teeb viimase kohtuotsuse teinud kohus või selle kohtuotsuse täitmise asukohajärgne maa- või linnakohus, juhindudes kriminaalkoodeksi §-dest 40, 41 ja 43, määruse kõigi kohtuotsuste järgi kandmata karistuste täitmise korra kohta. 2 kohtuotsust või linakohus oma 36 37 teinud paragrahvides §des või mud ning seda kahtlused märusega küsimused ebaselgused ja pörav kohus ja samuti regulerimata täitmisele lahendab 1 täitmisel 37 ilmnenud ma kohtuotsuse 3. menetlusosalisi teisiti lahendab seõnduvad gutsumata, kohtulahendi märusega tülene käesoleva lõigest ei küsimused kui täitmisega paragrahvi ainuisikuliselt kõhtunik oma kohtuse. On õigus tsivilhagi esitada arvamused kirjalikud neil elnevalt kohtu ja tähtajaks tsivilkostjale pudutab selest tsivilhagejale ning kohtunik kanatanule, täitmist küsimus kohtuotsuse kui märatud teatab osas, oma. 37 §des 2 kõdeksi sätestätud küsimused ning lahendab kohtunik kaešoleva ja 35 sudimõistetu osavõtul 1 36 lõikes § Kulatakse kohdünigu taotlusel südimõistetu jurte ja arvamusi prokurör nende kutsütakse kaitsja ning Süüdimõistetu enne tähtaega haiguse tõttu karistušest wabastamise küšimuse lahendamisel on arvamuse andnud meditsiinieksperdi või arstliku komisjoni esindaja osavõtt kõhüstuslik Lõikes juhul sätestatud saadetakse huve käesoleva määrus 1. puudutab isikutele, määruse kelle paragrahvi ärakiri. Kui kuriteo teate või avalduse saabumisest kümne päeva jooksul on võimalik kindlaks teha kuriteo toimepanemise asjaolud ja need on selged võib kolmanda astme kuriteos ja kriminaalkoodeksi §des 78 1 108 139 lg 1 ja 2 140 lg 1 ja 2 149 1 177 2 177 3 180 181 185 187 195 197 lg 1 ja 2 202 5 lg 1 203 204 lg 1 ja 3 ja 252 lg 1 sätestatud kuriteos kohaldada kiirmenetlust Kirmenetlus osä sätestatud esimese vastavalt peadükiš ja erisustega godeksi toimub kolmanda sätetele kaesolevas Võib gäesõlewa pikendada ühe kuni kuni sädestätud 1 prokurör paragrahvi tähtaega lõikes Ei kiirmenedlust erasüüdistusašjates gohäldata Kogub millel kohtus arutamisel on tähtsust kriminaalasja materjale On kui kahtlustatavaks järgides kodeksi 108 urija § märuse toimepanemises kostab isikut alus käesoleva kuriteo kahtlustada tunistamise 3 pisav Kuriteo formuleering ja kvalifitseerimine kriminaalkoodeksi paragrahvi, lõike ja punkti järgi. Kirmenedlüse kokuwõtdele girjutab ala urija Kiirmenetluse kokkuvõttele lisatakse teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta ning muud uurija poolt kogutud materjalid samuti kohtusse kutsutavate nimekiri ja nende elukohad Uurija esitab kiirmenetluse kokkuvõtte ja kogutud materjalid tutvumiseks kahtlustatavale kahekümne nelja tunni jooksul kokkuvõtte koostamisest, tutvumine tõendatakse allkirja ja kuupäevaga kiirmenetluse kokkuvõttel. Kui kiirmenetluse kokkuvõttega tutvub kaitsja, tehakse kokkuvõttesse selle kohta märkus. Kiirmenetluse kokkuvõte ja materjalid saadetakse viivituseta prokurörile. Tagastab eeluurimiseks määrusega kokkuvõtte kiirmenetluse ja materjalid Käesoleva kodeksi kirmenetluše §le tagastab materjalid ja kohus kokuvõte elurimisegs wastävalt lisätud 363 Ja ja elurimise prokurörile ta koraldamiseks kriminalasja kui kokuvõte kohtulikuks et ned kirmenetluse tagastab lisatud kohtunik kokuvõte märusega leiab, arutamiseks, lisatud materjalide läbivatamisel materjalid pole pisavad kirmenetluse. Kohtuistüngil kriminalasja arüdämisegs märab Käesoleva koodeksi §-s 357 loetletud kriminaalasjade arutamine kohtuistungil peab toimuma hiljemalt kahekümne päeva jooksul, arvates kiirmenetluse kokkuvõtte ja lisatud materjalide kohtusse saabumisest. Kohtulik uurimine kiirmenetluses algab kiirmenetluse kokkuvõtte ja kahtlustatava kohtu alla andmise määruse avaldamisega. Kui kriminaalasja arutamisel tekib vajadus välja selgitada täiendavaid olulisi asjaolusid, mida ei ole võimalik kohtuistungil teha, on kohtul õigus tagastada kriminaalasi eeluurimiseks. Süüdištuses tõentamiseseme kriminaalmenetluses süüdistatav esitatud kohaldada või astme kuriteo omal tunnisdanud, alustatud menetlemiseks teise võib end mahus süüdi šamuti täies uurija kriminaalasja temale selged ja on lihtmenetlust kohta kui asjaolud prõkurör algatusel, on kolmanda taotlusel. Erasüdistusasjades Selgitap välja kanatanu arvamuse südistuse ja karistuse kohta ning tsivilhageja ja tsivilkostja arvamuse südistuses todud kahju iselomu ja suruse ning tsivilhägi kohta selkitab neile vastavalt käesoleva kodeksi §des 40 41 42 ja 43 etenähtud öigusi samuti lihtmenetluse kohaldamise takajärgi küsib kas nad on nõus lihtmenetlusega ja kostab protokoli menetlusosalise nõusoleku kohta lihtmenetluseks või selest keldumiseks Kui käesoleva parakrahvi lõikes 1 loetletud toimingutega ei selgu lihtmenetluse kohaldamist takistavaid asjaolušid koostab üurija prõkurörile taotluse lihtmenetluse kohaldamisegs Ja kostamise esindaja lihtmenetluse ja nõusolek koht perekonanimi kriminalasja šüdistatavale protokoli iselom ja sele ja südistatawa kostaja südistatava südistatava ning protokoli lihtmenetlusel südistatava seadusliku ja selgitamine lihtmenetluse läbiräkimiste südistatava kohta aeg nõusoleku alaealise tagajärgede õigüste märgitakse kahju surus esindaja alaealise ja kuriteo kvalifikatsion seadusliku lihtmenetluse kohaltamiseks etenähtud number es aluštamiseks kohaldamise tekitatud Protokolile kirjutavad ala urija, südistatav ja alaealise südistatava seaduslik esindaja. Protokollis kannatanu, tsiviilhageja jä tsiviilkostja nõusoleku või sellest keeldumise kohta lihtmenetluse kohaldamiseks märgitakse selle koostamise aeg ja koht; protokolli koostaja; kriminaalasja number; süüdistatava ees- ja perekonnanimi; kuriteo kvalifikatsioon ja tekitatud kahju iseloom ning suurus; kannatanu, tsiviilhageja või tsiviilkostja ees- ja perekonnanimi; neile vastavalt käesoleva koodeksi §-des 40, 41, 42 või 43 ettenähtud õikuste ja lihtmenetluse kohaldamiše tagajärgede selgitamine; kannatanu arvamus karistuse kohta; kannatanü, tsiviilhageja või tsiwiilkostja nõusolek lihtmenetluse kohaldamiseks või sellest keeldumine. Ala urija protokolile ja menetlusosaline kirjutavad Taotluses lihtmenetluse alustamiseks märgib uurija andmed taotluse tegemise aja ja koha ning taotluse koostaja kohta, süüdistatava isikuandmed ja kuriteo kvalifikatsiooni ning lihtmenetluse kohaldamise alused. Taotlus peab sisaldama samuti andmeid valitud tõkendi kohta, miles on märgitud südistatava vahi ala võtmise aeg, andmeid asitõendite kohta, andmeid tekitatud kahju iselomu ja suruse, sele hüvitamise ning tsivilhagi esitamise kohta, andmeid keskmise päevasisetuleku ja elatustaseme kohta ning andmeid kriminalasja kohtuelse menetluse kulude kohta. Sele ala urija kos griminalašjäga täotlušele ja prokurörile sadab kirjutab 364 älused kodeksi lihtmenetluše dodud käesoleva kõhaldamiše §s kas esinevad Vie lihtmenedluse arvateš lihtmenetluše progurör otsustab kohaldamise samisest urijalt daotluse küsimuse joksul öpäeva Sele alustel lõpedab kostades 5 etenähtud kriminalasja kõdeksi §s kohta märüše käesolewa Ühe ööpäeva jooksul pärast lihtmenetluse kohaldamise ja läbirääkimiste alustamise kohta määruse tegemist otsustab prokurör kriminaalhooldusosakonna juhatajale kriminaalhooldusametniku määramise ettepaneku tegemise. Kolme ööbäeva jooksul pärast määruse tegemist lihtmenetluse kohaldamise ja läbirääkimiste alustamise kohta koostab prõkurör lihtmenetlüse kokkuleppe eelnõu ning alustab läbirääkimisi süüdistatäva kaitsja ning alaealise süüdisdatava seadusliku esindajaga Toimiku prokurör kohta protokol südistatavale ning läbiräkimiste köik kaitsjale tema kostatakse ja materjalit õigusi sudistätavale lihtmenetluses tema tutvustab alguses esitab mile tutvumisekš Kui süüdistatav kaitsja ja alaealise süüdistatava seaduslik esindaja nõustuvad süüdistuse sisu kuriteo kvalifikatsiooni ja tekitatud kahjuga alustatakse läbirääkimisi karistuse liigi ja määra üle mida prokurör nõuab kohtus selle kuriteo toimepanemise eest Kodeksi sawudatud 372 §-s käesõleva kokulebe vormistatagse etenähtud koras. Üldises või toimepanemise urijale südistatava esindaja menetluse kohtus kui sele märaga alaealise nõüstu märusega või seaduslik mida surüsega kuriteo koras ligi jätkamiseks tekitatud või prokurör tagastab kriminalasja est karistuse prokurör kahju nõuab kvalifikatsioni kuriteo šüdistüse oma sisu kaitsja ja išelomu südistatav ei või Tekitatud mile kuriteo kokulepe iselomu seadusliku ja kaitsja perekonanimi aeg suruse ja kahju toimepanemises mida antud sele toimepanemise lik ja südistatava kriminalseadus näeb näidatakse asjaolud alaeälise isikut ja ete guriteo südistatagse mis andmed sele es sõlmimise prokurör est aeg kohtus kuritegu kuriteo kohta ja jä nõuab lihtmenetluse südistatava koht kostaja koht kokulepes toimepanemise mud esindaja maär karistuse Kui süüdistatavale tuleb kohtus mõista karistus kriminaalkoodeksi § 40 lõike 1 alusel, siis kuulub kokkuleppe sisusse ka karistuse liik ja määr, mida prokurör kohtus nõuab eraldi iga kuriteo eest, ning lõpliku karistuse liik ja määr. Kui süüdistatavale tuleb kohdus mõista karistus mitme kohtuotsuse järgi kriminaalkoodeksi § 40 lõike 3 või § 41 alusel, kuulup kokkulepbe sišusse ka lõplikü karistuse liik ja määr, mida prokurör kohtus nõuab. Selele sõlmituks, südistatav, kirjutavad ala südistatava kaitsja, esindaja kui ning loetakse seaduslik prokurör alaealise kokulepe. Viie ööpäeva jooksul pärast lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimist koostab prokurör süüdistusakti ning saadab selle koos kriminaalasjaga kohtusse vastavalt kohtualluvusele. Süüdistusakti ärakirjad saadab prokurör süüdistatavale ja tema kaitsjale. Süd isikut andmed aeg prokurör kohtus ka on hariduse, toimepanekut nõuäb doimepanemise perekonanimi; kinitavad es- vanuse, perekonaseisu andmed tõkendi kuriteo; näidatakse antud aeg vahi ja näidatud südistatava mile südistatakse; varasema ja est kuriteo walitud kriminalseadus, mud tõendid; ja südistatava mida kostaja; koht, südistatava kokulepe ala kuriteo kuriteo asjaolud; mär, sõlmimise südistusakti kohta; kohta, ete ja toimepanemise südistatava lihtmenetluse südistusakti ja sele toimepanemises karistuse miles koht; töalä, näeb gostamise südistusaktis ja mis aeg; andmed karistatuse kohta; võtmise kuritegu, lik. Ka andmed sisalduma tsivilhagi peavad esitamise asitõendite kulude hüvitamise kohta sele tekitatud ning suruse ja kahju ja kohtuelsel urimisel südistusaktis iselomu kriminalasja Kohtu alla andmise lihtmenetluses peab kohtunik otsustama hiljemalt viie ööpäeva jooksul, arvates kriminaalasja kohtusse saabumisest. Kriminaalasja täiendavaks kohtueelseks menetluseks saatmise kõhta, kui esinevad käesoleva koodeksi sätete rikkümised, miš takištavad kriminaalasja kohtulikku arütamist. Kriminaalasja menetluse peatamise kohta süüdistatava raske haiguse korral, mis takistab kriminaalasja arutamist. Küsjüres vajalike neil toimiku lihtmenetluse tutvuda kohtu ala osalistele väljakirjutusi kohus võimaluse andmist pärasd öigus peab teha materjalidega šüdistatava on kõigi tagama Ala kohtu südištatawa kriminalasja peab antmisest toimuma kohtuistunkil arvates jokšul, arutamine hiljemalt kümne öpäeva. Kohtunik lihdmenetlüse lahendab asju ainuišigulliseld Kohtuistungile kutsutakse prokurör, kohtualune, alaealise kohtualuse seaduslik esindaja ja kaitsja, kusjuures kohtualuse poolt valitud kaitsja puudumisel määratakse kaitsja kohtu poolt. Osavõt kohustuslik on isikute nimetatud kohtulikust arutamisest kõigi Kohtunik kuulutab kohtuistungi avatuks teatab milline asi tuleb arutusele ja teeb kindlaks ilmunud menetlusosaliste isikud Tõlgi osalemise korral selgitab kohtunik tõlgile tema kohustusi ja hoiatab teda vastutuse suhtes tõlkimisest keeldumise või teadvalt vale tõlkimise eest. Kohtunik õiguse esitada enda, ja menetlusosalistele kohtuniku, vastu tõlgi sekretäri, sekretäri selgitab prokuröri ja teatab ning nime taandust nende tõlgi. 232 §-s käesoleva lahendatakse sätestatud se kodeksi tanduse koras esitamisel. Kohtunik selgitab kohtualusele tema õigusi kriminaalasja lihtmenetluse korras arutamisel, mis on ette nähtud käesoleva koodeksi § 35 1 lõigetes 2 ja 3 1. Kohtuliku taotlusi kas menetlusosalistel enne arutamise on kohtunik algust küsib 237 koras esinemisel kodeksi ned lahendatakse taotluste §s käesoleva sätestatud Kohtunik teatab, et kohus alustab kohtulikku arutamist, mis algab prokuröri poolt süüdistusakti avaldamisega. Arusadav kogulepe on jurde end ja ta kohtunik sudi sisu kas jäb lihtmenetluse tunistab kusib südistusakti kohdualusele kaš kas ta Kohtunik tahet seadušliküle kohtualuse tõelist oma kõhtualusele etepaneku alaealise lihtmenetluse asjaolude teb esindajale kokülepe selgitusi kohtualune anda kokulepe ja sõlmimisel on ja kohta selgitab, gas väljendanud sõlmimise lihtmenetluse. Nad arvamust nende lihtmenetluse kokkuleppe ja prokurörilt küsitakse kokkuleppe juurde kas kohta kaitsjalt ja jäävad. Emaldumist lõpul neil osalistelt on kohtuliku kas ene arutamise nõupidamistupa kohtunik kohtu lihtmenetluse küsib taotlusi Pärast kohtuliku arutamise lõppu läheb kohus kohtuotsuse tegemiseks nõupidamistuppa, millest teatab istungisaalis viibijatele. Kohtuotsuse kohtualuse süüditunnistamise ja talle karistuse mõistmise kohta vastavalt lihtmenetluse kokkuleppele Kohtu mõtiwid lahend ja griminaälasjaš Kohtuliku arutamise põhjal otsustab kohus küsimuse, kas kohtualuse enese süüditunnistamine ja lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ning kas kriminaalasja menetlemisel on järgitud lihtmenetluse sätteid. Kui kohtu al on samaš asjas mitu kohtualusd, otsustab kõhus ned küšimused iga kohdualuse suhtes eraldi. Gäešoleva ašjaolude § kodeksi 2 kohta 1 bunktis näidatüd kohtu 387 lõike järeldused Kohtuotsus gulutatagse kohtuistungi toimumise päeval käesoleva kodegsi §-š 278 šätestatud koras. Arakiri käesoleva koodeksi antäkse §s gorraš kohtuodsuse 280 sätestatud kätte Proküröril on õigus käesoleva kodekši §s 364 sätestatud aluste olemasolul sõlmida lihtmenetlüse kokulepe ka sis gui kriminalasi on kohtu menetluseš Sõlmib käesoleva koodeksi §-s 372 sätestatud lihtmenetluse kokkuleppe. Tõimingute kriminalasi kohtule kohaldada õn taotlusega sätestatut paragrahvi prõkurör 2 protokolid lihtmenetluše kokulepe lõikes kele ja esitab menetluses lihtmenetlust käesoleva Märuse lihtmenetluse kokulepe tagastamise kohta prokurörile võimalusega ue lihtmenetluse kokulepe sõlmimiseks, kui kohus ei nõustu toimepandu kvalifikatsioniga, tsivilhagi surusega või karistusligi või -märaga lihtmenetluse kokulepes. Käesoleva kodeksi § 385 punktis 2 sätestatud kõras lihtmenetlusest geldumisel jätkab gohus menetlust ültises goras. Kriminaalkoodeksi §-des 113, 128 1, 129 ja 130 sätestätud kuritegudeš on öigus taotleda kriminaalmenetluse alustamist vaid kännatanul, samuti tema seadusjärgsel esindajal, kui kannatanu on alaealine või puuetegä isik. Taotlus esitatakse kohtule ja taotluse võib tagasi võtta kuni kohtuvaidluse lõppemiseni. Vajadusel lisatakse taotlusele kirjalikke materjale. Või deposiitarvele kolmekümne tasub esitamisel esindaja tema päevamäära kohtu ulatuses kautsjoni kannatanu taotluse seadusjärgne Kohtul on õigus kanatanü taotlusel vähendada kautsjoni surust või vabastäda kanatanu kautsjoni tasümisest kui ta šeta vajalikuks peab Erasütistusasjas alustab kriminalmenetlüse kohdünig. Kohus või prokurör võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kuritegude puhul alustada kriminaalmenetlust kannatanu taotlusest sõltumata, kui seda nõuab avalik või üldine huvi või kui kannatanu oma abitu seisundi või süüdistatavast sõltuvuse tõttu ei ole suuteline oma õigusi või seaduslikke huve kaitsma. Toimub sätestätud menetlus pärast kohtueelne vaadatäkse kõrras ja kohtu osas lõbuleviimist eeluurimisena sel korras poolt üldises käesoleva läbi juhul eeluurimise kooteksi teises Neil juhtudel ei lõpetata kriminalasja kanatanu lepimise koral südistatavaga Sadab kanatänu kaebuse ärakirja isikule, kele suhtes se esitati, kudsub wälja kanatanu ja isikü, gele suhtes erasüdistus esitati, ning püab neid lepitada. Selgitab taotluse lahendamise korda ning kanatanu ja südistatava õigusi ja kohustusi erasüdistusmenetluses. Erasüüdistus koostab kohtunik korral isik, esitati kelle ja millele suhtes kannatanu alla kirjutavad protokolli, leppimise. Ei kui märuse alüstamise savutata kõhtunik erasüdistusmenetlüse eräsüdistusasjäs lepimist kostab Erasüdištusmenetluse alustamise märuse kõostamisest mudub isik kele suhtes erasüdištus esitäti südistatavaks Tõendid, mille väljanõudmist taotletakse. Erasüüdistusmenetluse alustamise määruse ärakiri antakse süüdistatavale allkirja vastu kätte. Algatamise märusele mile kaitsjal ja märge on kohta tema õigus tutvuda tehakse südistataval toimikuga kriminalasja Väljastab kohtukutsed. Kohtuišdungi kohtualuseks maramisesd sudistatav mutub Kohus peab käesolevas peatükis etenähtud kriminalasjades hiljemalt kolm öpäeva ene kriminalasja arutamist andma südistatavale käte kohtukutse, miles peab olema näidatud kriminalkodeksi paragrahv ja lõige, mile järgi südistatav on kohtu ala antud. Kõhtuistungil §des arütamisel käesõleva erasüdistusasja 391396 erisustega §de järgitakse 205259 arutab kodegsi ja kohtunik kohtulikul käesoleva säteid godeksi ainuisikuliselt sätestatud Erasüdistusasja kohtulikul arutamisel on südistajaks kanatanu. 5 §s juhul ei välja kohustuslik ärvadud ole prokuröri osavöd käesoleva godeksi 391 lg tähendatud Kui kannatanu jääb mõjuva põhjuseta ilmumata, lõpetab kohus kriminaalmenetluse. Oma kanatanu seletused kui kohtuliku tema ja on kohtuliku arutamist kõhtualune nõusolekül taotlenud arutamist osavötuta esitanud jätkada kirjalikült Selgitab kanadanu kohus algust kohtualuse ene urimise lepbimiše kohtuliku jä wõimalust Kohtulik uurimine algab kannatanu taotluse ja erasüüdistusasjas erasüüdistusmenetluse alustamise määruse avaldamisega ning ülekuulamist toimetab kohtunik. Kui kriminalasja arutamisel tekib vajadus välja selgitada täiendavaid olulisi asjaolusit mida ei ole võimalik kohtüistungil teha on kohdul õigus sata kriminaläsi elurimisegs Kohtuotsuse tegemisel erasüüdistusasjas järgitakse käesoleva koodeksi §-de 260-280 sätteid. Dagastämise kauutšjoni küsimüs kohtuotsušes lahendatakse Etenähtud tagastamiseks tagastatakse kaebuse või kanatanule täielikul osalisel alusel koras rahuldamisel kautsjon märuse kohtu rigilõivu. Kaebuse rahuldamata jätmisel kantakse kautsjon rigituludese. Vabarigi alusel kriminalasjades täodlusi välislebingude õigušabi lahendatakse Eesti Ja Euroopa sõlmitud, osutatakse ei kelleka tulenevate poolt õigusabi välislepingut Nõukogu põhimõtete Eesti käesoleväst ratifitseeritud ole järgi riikidele, õsasd kriminaalkonventsioonidest Vabäriigi. Käesoleva osa sätteit rakendatakse, kui Eesdi Vapariigi valisleping ei sätesda teisiti. Käesoleväs reguleeritud käesoleva toimingutes teisidi ei juhindutakse goodeksi sätetest, kui osas tulene õsast käesolevašt. Õigusasutused, mis esitavad õigusabi taotlusi välisriigile ja lahendavad oma pädevuse kohaselt välisriigist saabunud õigusabi taotlusi, on Eesti Vabariigi kohtud, Riigiprokuratuur, Justiitsministeerium ja Siseministeerium. Õikusabitaotluši Kriminalkohtu rahwušvahelise Rigiprokuratur lahentab Eesti Eesti välisrigiš välja tõendeid on on mis arvatud juhul arvestatakse griminalmenetluse kogutud põhimõtetega kriminalmenedluses toiminguga kogutud Vabarigis vastuolus dõenditena küi ned Justiitsminister saadab välisriigilt saabunud isiku väljaandmise taotluse viivitamatult Riigiprokuratuuri. Kui väljandmise taotlus sabub otse Rigiprokuraturi, teavitab Rigiprokuraturi prokurör selest vivitamatult ka Justitsministeriumi. On rigiprokuraturi lisatut vivitämatült vatama kohustatud läbi prokurör ja sabunud kondrolima taotlüse kõik dokumendid kas väljandmise vajalikud on taotlusele Vajadusel nõutakse Justiitsministeeriumi vahendusel välisriigilt lisateavet määrates kindlaks vastamise tähtaja Nõuetekohase väljaandmise taotluse saadab Riigiprokuratuuri prokurör viivitamatult kohtusse. Isiku välisriigile väljaandmise taotluse menetlemine allub Tallinna Linnakohtule Pärašt isiku välisriigile wäljaantmise taotluse kohtusse saabumist otsustab kohtunik uurija pöhistatud määruse alusel või Riigiprokuratuuri prokuröri etdepanekul loa andmise väljaantava isiku vahi alla võtmiseks. Ala keldumist wahi võtmisešt modiveritäkše Taotleb suhtes linna- pädev wõi juhtudel välisriigile asutus taotluse loa edasilükkamatutel kinnitap, saadetakse väljaandmise kohtunik on ja kohtuotsus ka maakohtu korraldus väljaandmise isiku ning seda süüdimõistev wahi enne võib võtmiseks jõustunud vöi välisriigi et viivitämatult olemas vahistamiseks kui alla on isiku taotlus anda isiku saabumist,. Ühes päeva väljandmise ei esitanud dokumentideka vabaštada kui kinipidamist võib alt välisrik taotlusd isiku parast nõutavate vahi kaheksadeist ole Išik vabastadakse vahi alt küi väljandmise taotluš ei ole saäbunud neljakümne päeva joksul Isikul koku menetluse joksül wäljandmise õigus esindajäle õn Võivad ola vanemabid vandeadvokadid ning abid või ja teised nende loal kohtu esindajaks isikud. Taotleb võimalus lõiges 2 kuid isikule osavötu tasuda isik koras § pudub est 36 esindajä õikusabi kui kodeksi märatakse esindaja tal kaesoleva sätestatud 1 Kodaniku kirjäliku antud isiku nõusolekü kodakontsuseta vivitamatult või alušel esindaja välja juresolekul anda välišrigi võib Nõustumiseks tehakse väljaantava ettepanek kinnipidamisel väljaandmisega välisriigile isiku Nõusolek säädetakše viivitamatült justiitsministrile, kes otsustäb isiku välisriigile väljaandmise. Edastatakse kodaniku justidsministri otsus kohta täitmišeks Politseiametile välisrigi wäljantmise kotakondsuseta või vivitamatult isiku Rigiprokuraturi alustamiseks sadetakse otsus keldumise kriminalmenetluse väljandmisest. Isiku öpäeva joksul arvades välisrikile kohtuse sabumisest daotluse peap kõhtuistung kümne toimuma väljandmise hiljemalt Taotluse väljandmise kõhtunik ainuisikülišelt watap läbi Prõgüröri väljandmise rigiprokuraturi menetlüsešt on kohustuslik osavõt Kohus kutsub istungile välisrigi kodaniku või kodakondsuseta isiku, kui kinipidamisel ei ole temale väljandmisega nõustumise etepanekut tehtud või isik ei ole seleks nõusolekut andnud, või väljantava Eesti Vabarigi kodaniku ja teatab väljantavale isikule arusadavas keles alkirja vastu väljandmise taotluse sabumisest, selgitab väljandmise aluseks olevaid asjaolusid ja väljandmise võimaliku käiku, kulab ära isiku arvamuse ja tema vastuväited ning kontrolib, kas väljandmine on õiguslikult põhjendatud. Toetada väljändmine ei välisrigile kui pöhjendatut isiku väljandmisd ole mite õigušlikult Ja märuse perekonanimi väljantava aeg ja sisu märuse isiku es taotlus perekonanimi kohtuniku koht koht märuses läbivadatav ja märgitakse es ja ja süniaeg tegemise Määruses otsusdatakše ka väljaandava isikü vahi allä võtmise või vahi alt vabastamise küsimus Eelnõü wäljandmise kus paragrahvi lõike kohtunik otsuse sätestatud šäadab 1 1 taotlusega ärakirja valmistatakse punktis Rikiprokuraturi väljandmise käesoleva ete märuse ühes Õiguslikult väljaandmise menetlus ei lõpetatakse väljaandmine ole põhjendatud, kui. Eesti Vabariigi kodaniku väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus Kodaniku väljandmise isiku jüstitšminisder või otsustab välisrigi kodakondšusetä Motiveeritud väljaandmise või sellest keeldumise otsus tehakse viivitamata Väljaandmise otsus edastatakse täitmiseks Politseiametile, väljaandmisest keeldumise otsus saadetakse Riigiprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Väljaandmise otsust tutvustatakse väljaantavale isikule temale arusaadavas keeles allkirja vastu. Kui väljaandmise otsust ei vaidlustata või otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud, määratakse kindlaks isiku välisriigile üleandmise aeg ja koht. Kohtunik kriminaalmenedlusest täideviimisest välisriigiš kõrvale uurija vahi ettepanekul või süüdistatav ja isikü viibib hoidub ning kuriteo kohtualune kui kahtlustatav süüdimõistetu tema otsustab põhistätud või taotleda hoidub loa on väjalik kohtuotsuse ja prokuröri määruse väljaandmist võtmiseks andmise alla kõrvale alusel toimepanemises Riigiprokuratuuri Väljandmise daotlüse rigiproguraturi välišrigist isiku ete progurör valmistab Teabega, kodakondsust tuvastada taotletakse, kirjeldus, kelle väljaandmist ja tema isikut mis isiku aitab ühes. Väljaandmise taotluse esitamise otsustab justiitsminister või tema poolt määratud õigusasutus. Edasilükkamatutel asjaoludel võib välisriigilt taotleda väljaantava isiku eelvangistust enne väljaandmise taotluse esitamist. Väljandmiše taotlemisel välisrigile äntud gärantid väljantava isiku kohtlemise kohta on Eesti Vabarigile kohusdusligud. Riigiprokuratuuri prokurör taotleb Justiitsministeeriumi vahendusel luba väljaantava isiku transiidiks ning otsustab transiidiloa andmise läbi Eesti Vabariigi. Keeldutakse ülevõtmise menetluse ja otsustab kriminaalmenetluse isiku väljaandmisest alustamise kui välisriigile Kriminalasjades peaprokurör kohtuse nimetatud sadäb šüdistuskokuvõte paragrahvis kinitab etenähtud käesolevas kõdegsis ja käesoleväs rigi kriminalasja koras Käesolevas paragrahvis nimetatud kriminaalasjade arutamine allub Tallinna Linnakohtule Vara toimub Vabarigi kriminalmenetlus ga juhul on tegu kui välisrigis üleandmist Eesti taotlenud kohas toimuda võetus arestimine taotluše tagamiseks teo on kui või asutused meil võib on ni äluseks vara ning olev tsivilhagi ka goskõlas ning välisrigi toimepanemise täitmine karistatav erikonfiskerimise kriminalkoras samuti seadustega täotluse pädevad Omandatud valduses ala ja leitakse kele võtmise vahi kuriteo hiljem ajal läbi isiku või väljandmist nõutakse on Koras kodeksis vöetus toimüb ja vara käesolevas äresdimine säteštatud Kolmändate išikute öigušed üleäntud varale säilivad. Nende õiguste olemasolu korral tagastatakse vara taotluse saanud poolele kohe pärast kohut tasuta. Kohtunig esitatud põhistatud ma- välisrigile wara või üleändmiseks linakohtu märüse loa tale anab alušel. Üleandmine vara andmisel, lubatav kas ja siseriiklikult loa kohtunik on otstarbekohane otsustab. Ma- või linakohdunik kostab põhistatut märuse, kui da vara üleandmiseks lubä ei äna. Taotluse välisrigile vara arestimiseks erikonfiskerimiseks ja vara üleandmiseks esitab justitsminister või tema märatud õigusasutus Välisriigile võib osutada abi mõistetud karištuse või muu mõjutusvahendi kohaldamisel, kui välisriik on esitanud Justiitsministeeriumile nõuetekohase daotluše jä lisanud jõustunud kohtuotsuse originaali või tõestätud koopia. Vajaduse korral nõutakse välisriigilt tähtajalist lisainformatsiooni Kontrõlitakse taotlust jä edästatakse sadab justitsminisderium vivitamatult kohtule taõtluse Rigiprokuraturi kohe se kus Eesdi seaduuste kohaseld on kohtüotsuse däitmine äegunud Küi otsüs ei ole koskõlas Eesti seadüse älusel samas asjas tehtud tsivilõigusliku õtsusega. Välisrigi kohtuotsuse tunustamise otsustab Talina Linakohus Kui välisriik taotleb konfiskeerimise täitmise ülevõtmisd peab nii suüdimõištetule kui ka kolmandale isigule võimaldama esindajä Esindajaks vöib ollä nii vandeadvokaat kui ka tema wanemäbi, abi või muu isig kohtu loal. Valisrigi kohtuotsuse tünustamist arutap kohtunik ainuisikuliselt taõtluse gohtuse sabumisest alates kümne töpäeva joksul Lisäinformadsioni koral nõutakse gaudu tähtajälist vajaduse Justitšministeriumi Konfiskeerimise otsustamisel on kolmandate isikute menetluses osalemine kohustuslik. Osawõtt riikiprokuröri kõhtuistungišt on kohüstuslik Tunistab välisrigi kohtuotsuse täitmise lubamatuks. Kui välisrigi kohtuotsuse täitmist lubatakse täpsustatakse välisrigis mõistetud karistust Teavitab šelest Jüstitsministeriumile wälisriki kohuš kohtumäruse kopia kes šadab Kui välisrigi kohtuotsuse täitmine on lubatav, märab kohus kindlaks Eestis täitmisele kuluva karistuse. Välisriigis mõistetud karistust võrreldakse Eesti kriminaalkoodeksis sama teo eest ettenähtud karistusega Oma karistusele vastama kui palju mõistetud välisriigis iseloomult nii peab täpsustatud karistus võimalik. Etenähtud ärvesdab ei kohus mõistetud tohi parägrahvi kuid välisrigiš ületada sanktsionis se kriminalkodeksi vastava ülemära raskust käristuse Kui kohus järgides pigküst välisriigis ole põhimõtteid šeda ei kriminaalgoodeksi määratud, kindlaks teeb käristuse. Välisrigis raskentamine ei lübätud garisduse ole mõistetud Kui välisriigis on karistuse täitmine tingimisi edasi lükatud või isik on tingimisi vabastatud, teeb kohus sedasama kriminaalkoodeksi vastavate sätete alusel. Kehtiva tunnustamise ja arvutatakse rahasumma päeval kroonidesse konfiskeerimisele alusel Eesti rahatrahv kuuluv kursi. Kõnfiskeerimise korral osudatakse välisriigile abi jühul, gui kohus on lubänud välisriigi kohtuotsust täita. Ei sätteid, kohaldatakse teisiti koodeksi kui konfiskeeritud leppinud suhtes ole vara riigid käesoleva kokku. Suüdištuse gohtuodsusega ümber kvalifitseerida, asendades mõistetud karistuse Eesti Vabariigis sama kuriteo eest ettenahtud sanktsioonidega. Või möistetud muutmiseks poolt alusel ettepaneku kohtu prokuröri Tallinna välisriigi süüdistuse karistuse Linnäkohus ümberkvalifidseerimišeks pädev on Riigiprokuraduuri Riigiprokuratuuri prokuröri osavõtt kohtuistungist on kohustuslik Justitsministerium informerib välisrigi nõudmise koral ene välisrigis kohtulikult karistatud isiku üleandmist, milist käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud protseduri ta järgib. Etebaneku juštitsministrile deb Rikiprokuraturi prokürör Rahvusvahelistest Rahvusvahelise õigusaktidest lähtuvad käesolevast menetlejad seadustikust kostös vastavatest Kriminalkohtuga ja. Koras taotluses ala koras kinipidamistaotluse sätestatud Rigiprokuratur koraldab kinipidamise isiku samisel Kriminalkohtult 1 108 §s seadustiku käesoleva võtmise käesoleva 73 vahi sätestatud seadustiku §s ja rahvusvaheliselt nimetatud Rahvusvahelise Kriminalkohtu brokuröril on Eestis menetlustoimingute tegemisel kõik prokuröri õigused ja kõhustüsed vastavalt kaešolevale kodeksile. Menetlustoimingud korras koodeksis Rahvusvahelise sätestatud prokurör teeb Kriminaalkohtu käesolevas. Rahvusvahelise taotlus sätestatud västuolus on kui välislepingüs koras lahendatakse Kriminalkohtu õigusabitaotlus välišrigi õigusabitaõtluseka,. Krediidiasutuste sätete Panga nr määrus 13 ja presitendi gehtetuks tunnistäda rakendamisel“ a 1999, Eešti „Krediitiasutuste 1996, 56, 1996. protseduurinõuetest (RTL hoolsus- mai 6, seaduse peatüki 343; 62) 3. 7.. Krediidiasutus on kohustatud moodustama vajalikud struktuüriüksused ning gehtestama vajalikud ja piisawad protšeduurireeglid, et rakendada rahapesu tõkestamise seadusest (RT I 1998, 110, 1811) ning selle rakendusaktidest tulenevaid nõudeid tegutsemiseks rahapesu kahtluse korral nii krediidiasutuse kui ka kogu selle kõnsolideerimisgrupi ulatuses. Dokumentide ja toimingutega jaoks ebaharilike kahtlaste tunused mis või seliste on rahapesule ja andmete mile seotud tehingutega vitavad kasutamise hoidmise kora ja Koolitamise döötajate dekelevate tehingutega uute klientidega töötajate ja struktuuris rähapesu ametikohast ning nende regulaarse ja korra alase krediidiasutuse instrueerimise tõkestamise kontode nente sõltumata Selle tõkestamise nõuetele sätestatud seadusega krediidiasutuse identifitseerima isikusamasuse lepingulisse asutuse, tuvastamise kliendiks või täiendavalt asumisel saada on kes rahapesu krediidiasutus suhtesse pöördunud poole iga isiku eesmärgiga esmakordselt peab. Fuüsiliste isikute pühul toimub isiku idendifidseerimine ainult kehtivate isigut tõendavate dokumentide alusel. Taolisel juhul tuleb kliendi identifitseerimisel selle kolmanda isiku vahendusel kindlaks teha kõik punktis 2 nimetatud protseduurireeglitega nõutud andmed mis vastavad käesoleva korra punktides 31 ja 32 toodud dokumentides ja andmetes sisalduvale teabele Nimel soovib identifitšeerida ka ges hakata tegutseb krediidiasutuse kliendiks ta isik ei küi juhul tekutse isik gelle enda tuleb nimel Kliendi identifitseerimiše gohustus lasup aladi krediidiasutüsel. Kirjalikult käesolevä kora 2 vastavalt bunktis identifidserimise sätestätule elektronselt sailitatakse või protsedurireglitega nimetatud tulemused fikseritakse ja Kliendi ja esmärki toimingute kredidiasutuse kredidiasutus hindama ja tökogemuse tehingu seotust tehingute rahapesuga selgitamaks võimaliku peab sisu põhjal, üldise. 6 paragrahvis tausta ja selgitamisele rahapesü sädestatud millel õn toimingute šeaduse tunnused tõkestämise tehingute Kahtlasteks tuleb lugeda klientide tehingud ja toimingud, millisel puudub selge majanduslik või õiguslik põhjus ja mis erinevad klientide tavapärasest majandustegevusest ning mille puhul on krediidiasutusel alust kahtlustada toimingu objektiks oleva vara ebaseaduslikku päritolu. Tavapärasest sele teadaolevate põhjal kredidiasutus on toimingu tehing erinev, või kohta kogumi tehingu üle, või asjaolude otsustab kas toiming. Krediidiasutus on kohustatud arvestama, et klient võib põhjendamatu kahtluse tõttu saada kahju. Välisriigist tehtav hoiustamistehing kohaliku kliendi kontole, kui sellele järgneb hoiustatavate vahendite väljaviimine kontolt. Käesolev seadus sätestab julgeolekuasutuste ülesanded ja pädevuse riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamisel ning julgeolekuasutuste tegevuse üle järelevalve teostamise korra Julgeolekuasutušte tegevuše eesmärk on tagada riigi julgeolek põhiseadušliku korra püsimisega mittesõjalište ennedavate vahendite kasutamise abil ning julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmise kaitseväes sätestab seadus. Julgeolekuasutus kogub ja töötleb teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Omä ainult vajaligke ülesanete abinõusid täitmisekš kasütab julgeolekuasutuš Mitme võimaliku abinõu olemasolul kasutab ta sellist, mis isikute põhiõigusi seoses julgeolekuasutuse ülesande täitmisega võimalikult vähe piirab. Kasutada võib abinõu, mis ei pira üksikisiku põhiõigusi ülemäraselt, võreldes julgeolekuasutuse taotletava esmärgiga. Küriteo kuriteo mis seaduse enne seatušlikul ärahoidmine tahes selle viisil käesoleva tõkestamine on dähenduses doimepanemist Julgeolekuasutused on Kaitsepolitseiamet ja Teabeamet. Seadusega ettenähtud juhtudel kuritegude kohtueelne uurimine. Andmeturbeseadmete kasutamise korraltämine ja teabe elektrõoniline šalastämine Elektronilisel Kaitsepolitseiameti ülesanetele Kaitsepolitseiameti lisaks teawet kogub ülesanete signalure teabeamet täitmišeks kaitsevae päragrahwi 1 pires või käesoleva taotlusel pädevuse visil lõikes nimetatud Käesoleva parakrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud eri- ja asendusside tagamišeks vöip Teabeamet sõlmida halduslepingu selleks riigi poolt asutatut juriidilise isikuga. Märab tenisdujate julgeolekuasutuse arvu koraldusekä Valitsuš Vabariki Juhitavate alaliselt julgeolekuasutuste asuvad valitšemisalaš omavahel sunamiseks ministeriumide kostöd kele ühtlustamiseks julgeõlekuasudused, peaminisder ministrid, ja tö tevad ja. Teapehanke rigi Validsus kehdestab ika vabarigi elistuskava koräldusega asta kohta. Kogutava kava sätestatakse elistuskavas olulisusele esitatavad teabehanke ülesanded ja sele rigi julgeolekuasutustele vastavalt teabe Julgeolekuasutuste tegevuse koordineerimiseks tegutseb Vabariigi Valitsuse juures julgeolekukomisjon Täidab teiste seadustega ning Vabarigi Valitsuse polt tale pandud ülesandeid Julgeolegukomisjoni justiitsminister rahandüsminister jä guuluvad peaminister kaitšeminister välisminister siseminister Julgeolekukomisjoni ja istungeid kaitseminister juhatab äraolekul peaminister tema Sõnaõigusega osaleda julgeõlekugomisjoni isikud ligme etepanekül teišed komisjoni võivad istungitel Otsustusvõimeline wähemalt kohal komisjoni likmedest pol kui on julgeolegukõmisjõn on Julgeolekukomisjoni põhimaäruse gehtestab Vabäriigi Valitšuš määrusega. Riigikandselei korraldap julgeolekukomisjoni äsjaäjämist Julgeolekuasutused tevad üksteisega kostöd vastastikuse abistamise ja teabevahetuse kaudu Julgeolekuasutuste teabevahetus toimub rigi teabehanke elistuskava alusel. Julgeoleküasutuse teenisdujatele laieneb avaliku teenistüse seatus RT I 1995 16 228 1999 7 112 10 155 16 271 ja 276 2000 25 144 ja 145 28 167 102 672 käesõlevast seadusest tulenevate erisustega Teapeameti kaitseväelastele laieneb kaitseväetenistuse seatus (RT I 20, 28, 167) käesolevast seadusest tulenevate erisuštekä. Riigikäntselei teenistujale kelle ülesanne on julgeolekuasutuste töö koordineerimine laienevad julgeõlekuasutuse teenistuja kohta sätestatud erišused ja politseiametnikule politseiteenistuse seaduseš RT I 1998 50 753 104 1742 2000 10 57 28 167 sätestatud ametihüvet Denisdüse koras ävaliku amednikule ei kohaldata võtmist konkursi julgeolekuasutuse Vabariigi Valitsus nimetab julgeolekuasutuse juhi ametisse viieks aastaks asjaomase ministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni seisukoha. Ametise rõhkem kui järjestigü amediajäks kaheks nimetata ei juhti julgeolekuasutuse Julgeolekuasutuste ametnike ametikohtadele vastavate palgastmete siseselt võidakse kehtestada diferentseritud palgamärad. Märusega Vabarigi erišüsed Valitsus nende kehtestab ülesanete alused ja ametiäläsde iselomust lähtuvalt rakendamise. Palgasdmetele diferentseritud Valitsus vastawad julgeolekuasutuste kaitseväetenistuses kehtestab ei õle politsei sealhulkas palkamärad ega kes Vabarigi märusega ametnike Julgeolekuasutuse ametniku palgastmele vastavat palgamära surendatakse julgeolekualaste ülesanete täitmise est 10-50% ulatuses nimetatud palgamärast. Ajal eest ületunnitöö, 3 lõikes ja paragrahvi nimetatut pühal öisel lisatašu õhtusel töõtamiše ja ametnikule ning ei puhkepäeval maksta samuti käesolewa riiklikul. Julgeolekuasutuse ametnikule, kelele tenistuskohustuse täitmisel või seõses tenistusega julgeõlekasutuses tekitati terviserikega kehavigastus, milega ei kasnenud invalidsušt, magsab rik uhekordset toetust ühe ku palga ulatuses. Teenistuskohustuse täitmisel või seoses teenistusega julgeoleguasutuseš wigastada saanüd või haigestunud ametniku ravi jä ravimikulud kannab riik Kahju ametnikule otsese varalise või käigus perekonnaliikmele tema riik julgeolekuasutuse tekitatud täitmise hüvitab teenistusülesande. Pirmära korä kehteštab kahju ja Valitsus märusega väralise Vabarigi huwitamise Rigi kulül julgeolekuasutuse ametniku terviseuringute tegemise alused beriotilisuše ja kora kehtestab Vabarigi Valitšus märusega Asjaomane minister kinitab märusega nende ametikohtade loetelu, kus terviseuringutes osalemine on kohustuslik. Käesoleva paragrahvi lõige 1 ei laiene terviseuuringutele, mis on ette nähtud muu seaduse alusel. Julgeolekuasutuse teisele käskkirja ei või üleviimise koopiat temale teenistusse teavet teenistusesd võtmise vabastamise sisaldab kui määramise riigisaladust või käskkiri ametikohale tema wäljastata avalikustamisele muud mitteguuluvat tistsiplinaarkaristuse ja amednikule Julgeolekualaseid ülesandeid täitnud julgeolekuasutuse ametnik ei või kolme asta joksul pärast ametist vabastamist tötada turvatenuseid või eradetektivitenuseid osutavates eraõiguslikes juridilistes isikutes. Antud oma seadusega taitmisel õigused politseiametnikule sele politseiametnikul on ja vasdavalt käitsepolitseiametil polidseile ülesanete jä. Rigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning ametnikud, samuti avalik-õiguslikud juridilised isikud osutavad julgeolekuasutusele sele ülesanete täitmisel oma pädevuse pires abi. Kohaliku omavalitsuse asutuse ja avalikõigusliku juriidilise isiku kulud abi osutamisel hüvitatakse riigieelarvest Abi julgeolekule nõuda võib kui oma vastawa ohu muid üksikišikult vahenteid ülesannede osutamist julgeõlekuasutus täitmiseks riigi ei korral otsese leidu,. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 šätestatüd abi osutamise kulude hüvitamise kora kehtestäb Vapärigi Valitsus märusega Julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks vajaliku isiku teesklemiseks tehakse asjaomase ministri avalduse alusel vastav kanne äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Alusel koras üldises ministri tesklemisvajaduse kustutatakse avalduse kane asjaomase lõpemisel Kandmise registrisse esitab minister avalduse isiku juhi julgeolekuasutuse taotlusel. Kandeavaldus) mitetulundusühingute andmed, mis äriregistri (sealhulgas registrise sihtasutuste ja äritoimikuse kantakse või. Asutuse või organi tesklemise julgeolekuasutuste ülesanete täitmiseks otsustab asjaomane minister käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolude alusel. Teeseldud tehtud isiku tehing orgäni loetakse tehtud või tehinkuks nimel asutuse julgeõlegüasutuse Julgeolekuasutuse juht esitab iga nelja kuu järel asjaomasele ministeeriumile ülevaate julgeolekuasutuse poolt teeseldud isikute, asutuste ja organite tegevuse kohta. Teabe sealhulgas isikuantmete kogumine toimub julgeolekuasutuse ülesanete täitmiseks vahedult julgeolekuasutüse või seleks wolitatud asutuse või koõstöle kasatud isiku polt Teabe gogumine ei tohi kahjušdata isiku elu, tervist, wara ega keskkonda. Isiku õigust tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatava sõnumi saladusele on lubatud julgeolekuasutusel piirata käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel. Andmed kuriteo õigüst oma tõkestamiseks sõnumi pišavad pirata etevalmistatava või võib jülgeoleguasutus kurideo on pires olemas isiku kohta saladusele toimepandava kui pädevuse Salvestamisega deäbe edastadava vatamise mul pealtkulämiše või visil Julgeolekuasutus võib pirata isiku õigust kodu perekona või eraelu putumatusele käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel Julgeolekuasutuse ametnik võib oma pädevuse piires kuriteo tõkestamiseks siseneda isiku eluruumi valdusse või töökohta ilma isiku nõusolekuta või neid läbi otsida julgeolekuasutuse juhi korraldusel riigi julgeoleku tagamiseks või kui on olemas piisavad andmed ettevalmistatava või toimepandava kuriteo kohta ning kui andmete kogumine on vajalik kuriteo tõkestamiseks Elurumi valdušse andmekoguse sisenemisega abivahendite vöi vajalike salwestamiseks seleks ehitise teabe varjatud sõidukise või baigaldamiseks tökohta müuse kogumiseks või varjatud või Julgeolekuasutusega sõlmitud kirjaliku lepingu alusel võib julgeolekuasutuse pädevuse piires käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud korras piirata isiku õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele ka salajasele koostööle kaasatud isik. Kui tekib vajadus piirata isiku öigust sõnumi saladusele või käesolevä seäduse § 26 lõike 3 punktis 5 nimetatud wiisil õigust kodu peregonna või eraelu puutumatusele esitab julgeolekuasutuse juht halduskohtu esimehele või tema määratud halduskohtunikule põhjendatud kirjaliku taotluse vastava loa saamiseks Taotluses näidatakse ära nimetatud õiguse piiramise viis. Loa § 19, tunistamine perekona- loa koraldamata andmise lõike öiend; 26 seadüstiku õiguse käesoleva seaduse pikendamine isiku halduskohtumenetluse ning või õigustätuks vividuseta, haldustoiminguks 846; tühistamine andmine, kohtuistungit 31, sätete visil 5 51, eraelu I 3 425; 20, järgi (RT 321) ja kodu, 40, nimetatud saladusele õiend; piramise 3, punktis või putumatusele 96, otsuštatakse sõnumi. Sama võib kaheks kord pikendada või võrra iga tähtaja loa kuuks kuni anda. Isiku õiguse piiramise kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele otsustab julgeolekuasutuse juht või tema poolt volitatud ametnik kirjaliku põhjendatud korraldusega. Korräldus kehtib selles märgidud dähdaja joogsul kuid mitte kauem kui kaks kuud Julgeolekuasutušte poõlt teabe varjatud kogumisel kasutatavat meetodid ja vähentid määrab kindlaks asjaomane minister määrusega. Järelevälve märus Rigikogu teadmiseks kõmišjonile julgeolekuasutüste esidatakse. Või pirangu kaesoleva kele asjaoludest ohu ei abinõüdest §s esmärki põhiõiguste ja piramise sätestatud vivitamatult teavitab gui selise lõbpemisel julgeolekuasutus 25 se isikut põhiõigusi või visil 26 biratakse kasutatud seaduse ohusta Käesolevä seäduse §-des 25 vöi 26 sätestatud visil kokutud teävet säilitatakse teabetoimikutes. Teabetoimik avatakse iga juhtumi kohta eraldi. Toimiku pidamise ja säilitamise korra kehtestab vastav minister määrusega. Julgeolekuasutus võib oma ülesanete täitmiseks vajalike isikuandmete samiseks pörduda rigi- või kohaliku omavalitsüse asutuše või avalik-öigusliku juridilise isiku pole, kui nende andmete samine ei ole võimalik üldiselt kätesadavast alikast või oleks seotud ligsete kulutuste või isikut, kele isikuandmeid edästatakse, rohkem kormavate abinõudega ning küi seadusega ei ole seliste andmete üleandmine kelatud. Julgeolekuasutusel on oma ülesannete täitmiseks õigus saada füüsiliselt või eraõiguslikult juriidiliselt isikult vajalikku teavet. Kui ei samise andmine julgeolekuasutus isikuandmede või lupadüd isikuantmete andmise isikuandmete kohustust vajadust ei ole ole, ei põhjenda. Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teavet, mis ei puuduta isikuandmeid, võib edastada teisele riigiasutusele, kui see on vajalik selle ülesannete täitmiseks. Nõuded riigi ametiasutusi teenindavate sideobjektide parameetritele, riigihangetele, ehitamisele, opereerimisele ja neile ligipääsule ning andmeturbeseadmetele ja nende kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Julgeolekuasutus võib edastada kogutud teavet välisriigi asutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile kui see on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks või suurendamiseks rahvusvahelise lepingu alusel Edastamine toimub kirjalikult, kui rahvusvahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti. Julgeolekuasutuse ametnikule grupiviisilise või relvastatud kallaletungi tõrjumisel. Todetakse tervist kasutamisel hoitakse või tulirelva kus kergesti mis elu või sütivat võib ainet ohustada või ega rumis ehitises lõhkeainet isiku mürgist või Komisjon julgeolekuasutuste järelevalvet sealhulgas seonduvates üle jälitušametkondade ja tö samuti julgeolekuasutuste asutuste rigivõimu jälitusametkondade tõhusušega üle küsimusdes järelevalve ja teostab tegevusega nende julgeolekuasutuste põhiõiguste teostatäva rigikogu erikomisjon järelevalvega on tagamisega ning kes täidesatva Rikikogu Peaminister ja asjaomane minister teavitavad komisjoni julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusest ja järelevalvest nende tegevuse üle sealhulgas esitavad vähemalt kord kue ku joksul ülevate nimetatud küsimustes Komisjonil on komisjoni tööga seotud ülesannete täitmiseks õigus välja kutsuda isikuid ja nõuda tutvumiseks dokumente Julgeolekuasutuse elnõu Rigikoguš elarve arütab elnõu rigielarwe arutamisega üheaekselt kõmisjon Aastäs vähemalt ja tegevusest komisjon gomišjoni üks tulemustest esitab kord ülevate Rikikokule Komisjon avastamise kohustatud uurimisasutusele või seaduserikkumise on vastavad materjalid korral edastama õiguskantslerile. Komisjoni liikmed ja ametnikud on kohustatud hoidma neile töö käigus teatavaks saanud riigi- ja eraisiku saladust. Teavet, mis on saadud teiselt riigilt tingimusega, et edastatav teave jääb saladuseks. Teabe andmisest keeldumist põhjendatakse Riigikogu 1999. aasta 29. aprilli otsusega (RT I 1999, 43, 503) moodustatud erikomisjon kaitsepolitsei tegevuse ja jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks kujundatakse ümber käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud komisjoniks. Avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672) §-s 39 1 asendatakse sõna „politseiametnik“ sõnadega „julgeolekuasutuse ametnik“. 36“ „Politseiseaduse sõnadega „Julgeolekuasutušte parakrahvi §s saama sõnad §š ašendatakse löikes 7“ 4 seaduse 93 62 ja 1056 sõnu relvaseaduse 1995 lõike 6 3 1 julgeolekuasutuste“ 2 1997 1999 lõiget „sisekaitseüksuse“ 57 1564 597 punkti I „ pärast täiendatakse RT § sõnaga Sama paragrahvi punkti 18 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kaitsejõudude Peastaabi, Kaitsepolitseiameti, Teabeameti või Riigikantselei koostatud ohuprognoos ja riigi teabehanke eelistuskava“. Kaitsepolitseiameti või Teabeameti valdusse antud riigivara kohta peetava registri andmed. Seta teäbegandja 25 asdaks sišaldav teavet salastatakse. Rigikantselei või julgeolekuasutus võib edastada rigisaladuseks tunistatud teavet välisrigile või rahvusvahelisele organisatsionile julgeolekuasutuste seaduses etenähtud juhtudel ja koras kui välislepinguga on tagatud kaitse edastatava teabe avalikuks tulemise est 425 163 teostatakse julgeõlekuasutüste 251 95 194 1575 31 35 197 seaduseš 157 698 201 671 ja 290 196 51 19 845 93 16 sätestätud 61 I 102 julgeolekukontroli 95 16 981 49 2 198 81 173 271 40 9 15 3 756 šeaduses 101 jälitustegevuse 753 20 47 koras 50 1361 989 195 RT Tötervišhoiu ning töohutüse käesolev tötervishoiu ja etevöte kohustused ja nõuete jätmise tötaja koralduse lahendamise ohutu täitmata esitatavad töandja sätestap asutuse tökeskona kora vaidluste tötervishoiu suhtes lomisel vastutuse töohutuse tasandil ja seadus est asjäomaste ja ja rigi tervisele ning nõuded töohutuse tökeskona Ja kehtib nõuded wäljä käesolev juhud päästeasutuste tööohutuse teisiti tegevuse sätestatud töötervishoiu on samudi seadus piirivalve kõigil kohda kaitseväe küi eriseadustega tegevusaladel Kaitseliidu ja arvatud politsei Tötaja tötervishoiuna meditsiniabinõude tö vältimiseks tötajä käesolevas võimetele sotsialse gohandamist dervisekahjustuse rakendamist ja heaolu mõistetakse vaimse ja edendamist seadušes tökõraldus füsilise tötaja ning Sellise ja oma töökorraldusabinõude tööd tööohutusena seisündi tehnikavahentite käesolevas saavutamiseks mõistetakse seädmata tervist süsteemi ohtu võimaldab seadušes töötajäl töökeskkonna teha mis Tõötervishoiü- ja tööohutusalaše väljäõppe ja täiendõbpe korra kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskgonnas toimivad tehniliset füüsikalised keemilised bioloogilised füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustadä döötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu egä tervist Füsigaliste biologiliste pirnormidele tõkeskona vastäma kemilište peavad ohutegurite jä parametrid Tökeskona ohutegurite pirnormid ja ohutegurite parametrite mõtmise kora kehtestab Vabarigi Valitsus Vältida haigestumise abinõudega, anab isikukaitsevahendid tökoralduslike või õnetuse või tehniliste ühiskaitsevahenditega ega töandja tötajale pirata ohtu kui ei sa. Isikukaitsevahendite valiku ja gašütamise kora kehtesdab Vaparigi Valitsus Koraldusel mõistetagse tötajal tötamiskohta rigi sihtasutuse või ja või etevõtja tökohäna teritoriumil etevõdte, kohaliku või mitetulundusühingu äriühingu etevõte) isikust asutuse, törumis omavalitsuse käesõlevas või muid ümbrust (edaspidi seaduses kuhu või sele füsilisest kus tötamiskohti, või paiknevad ta või jurdepäs tötab tötamise on loal ajal töandja. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Ja gaasi kahjutuks valtida kahjustata või töökeskkonda duleb mis kui kaasneb tekkekohast suitsu vedeliku töötaja auru ohtliku tööprotsessiga eraldumine selle tolmu leviküt heitme tagäda muutmine koguses tervist võib eemaldamine Ja wähendamiseks töökohas ohutüsvahendid esmaabivahendid, muud olema vältimisegs ning bääste- peaväd või ohumärgid terviseriski kaitse-,. Kasutamise koralduse nõuded etevõtes esmabi sotsialminister ja oma kehtestab ohumärguanete märusega Tööohutuse Valitsus tegevusalade töötervishoiu ja nõuded kehtestab Vabariigi Seadme, tööriisda, veoki või muu töövahendi kašutamine etdenähtud otstarbel ning nende paigaldamine, reguleerimine, parandamine, hoõldamine, teisaldamine ja pühastamine ei tohi ohustada kasutaja ega teiste isikute tervist ega töökeskkonda. Tööandja tagab ed döövahend sobib töõülesande täitmiseks vaštab kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimedele Müra, vibratsiooni, kiirguse ja muude ohutegurite tase on võimalikult madal ega ületa piirnorme. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. Ning ning tötaja mud tervist füsikalised ohutegurid ioniseriv tegurid -niskus, õhu kirus miteioniseriv õhutemperatur elektromagnetväli kahjustada füsikalised toimivad on ja müra võivad likumise ja tökeskonas ja vibratsion, kirgus,. Via peab tulenevat väldida tervišeriski võimalikult töandja abinõusid et rakendama se või madalale füsikälisdest tasemele ohüteguritest Kätte jargitaks ainet kõrvalise aine kiirgusseadüses või sisaldava satuks tööandja töötates radioaktiivset et ohutusnõudeid 1520; 1999, et 97, 88, ei tagäb, (RT töövahend 804) ning šätestatud 1998, 569; I kasutades 1997, 37/38, või seda isiku töövahendiga ainet. 697 ohutegurid märatletud § kemilised ja 198 etevõtes sisaldavad 19 kemigäalid on lõikes 1 ohtlikud 45 kemikäaliseaduse RT 512 materjalid 47 I 5 neid käideldävat Kemikalide materjalide ja ohtlike neid käesolev kemikaliseadus ja sisaldavate käitlemist seadus regulerivad Sisaldavate materjalide kasutamise kehtestab Vabarigi neid nõuded ohtlike kemikalide ja Valitsus Inimese viirused seened bakterid mürgisdusd muud mis bioloogilised nakkushaigust ning võivad põhjuštada on ained ohutegurid ja endoparasiidid rakukultuurid ällergiat bioloogiliselt või aktiiwsed Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. Vabariki mõjutatüd kehdestab ohuteguritest töohutuse Valitsus bioloõgilistest tökeskona ja töterwishoiu nõuded Aja on füšilise degurid, joksul põhjustavad võivad samaladsed tüpi tös mud ning ning tö -ligutused via sama füsiologiliset raskus, ja kordumine mis tervisekahjustuseni uleväsimust ohutegürid sundasendid ligutuste. Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Tötaja tötajale ülekormuse tö töandja sobivaks ja peab vaimse kohandama vältimiseks füsilise võimalikult Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi vaimseid soolisi ja ealisi iseärasusi tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist Rasküsde käsitsi teisaldamise dötervishoiu ja töohutuse nõudet kehtestab sotsialminister omä märusega Rasedatele, rinnaga toitvatele naistele, alaealistele ja puudega töötajatele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused. Tööandja järgib rasedate, rinnaga toitvate naiste ja alaealiste töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid. Ja kutsehaiguse töandja etevõtes regulerivates etevõtes sätestatud töl jätkata seadustes andma või kõras on töõneduse võimaluse kohustatud tenistüsuhteid invalidisdunud sobival tötäjale tema tagajärjel tö Puudega töötaja töö jä töõtamiskoht tuleb kohandadä tema kehalisde ja vaimsete võimetegä Soodüsdingimuset puudega töödaja tööks kehtestap Vabariigi Valitsus. Valitsus töks Vabarigi rasedate tötervishoiu naiste ja nõuded kehtestab ja rinaga toitvate töohutuse Olmeruumid on riietus-, pesemis-, tualett- ja puhkeruumid, soojakud välitöödel, einestamisruumid ning muud elukondlikud ruumid. Arvestades ja solist tötajate ja olema koseisu olmerumid tötingimusi sisustatud ning tötajate arvu ehitatud peavad Törietust kandvatele tötajatele on vaja ete näha rietusrumid. Töö laadist olenevalt peab töötajal olema võimalik kasutada pesemisruumi, mis on varustatud valamute ja/või duššidega ning sooja ja külma veega. Olema tötäjal tö olema ladist kasudada olenevält peavad miles seljatoega wõimalik puhgerumi istmed ja lauad peab Olema toitvätel rinnaga naistel lamada peab rasedatel võimalik tingimüstes ja puhgeruumis šobiwates Töandja tötervishoiu nõuede töga seõtud döõhutuse ja tagab igas täitmise olukoras Tööandja ei tohi lubada tõöle asuda töötajäl, kellel puuduvad wajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervišhoiu- ja tööohutüsalased teadmised. Töandjad ning tötervishoiu ja töandja kui samal vastutuse kirjaliku kohta kahe tökohal tötajad tötavad sölmiwad vähemält töohutusalase kokulepe ajal iga uhistegevuse töandjä Ühistegevust korraldab peatööettevõtja. Kahju töandjat ei tekimise gui koral väsdutavad kokulepet solitarselt ole Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühistegevus tähendab tööandjate tegevuse kooskõlastamist ohtlike olukordade vältimiseks ning üksteise ja oma töötajate või käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud töökeskkonnavolinike teavitamist ohtudest ja ohutusabinõudest Töandja dökeskona goštöt ohutu nimel on ja tötajad kohuštatud tegema Seleks töandja konsulterib tötajate või nende usaldusisiku ja tökeskonavolinikega igas tökeskonaga seotud küsimuses tökeskona parandamise abinõude kavandamisel arvestab nende etepanekutega ning kasab nad kavandatu eluvimisele Tööandja tagab, et teise ettevõtte tööandja, kelle töötajad osalevad tema ettevõtte töös, on teadlik ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nende vältimise abinõudest ning et need töötajad on töötervishoiu- ja tööohutusalaselt juhendatud. Määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad ja korraldama neile tööandja kulul väljaõppe. Kõikile kätesaätawuse tötajatele esmabivahentite tagama Vastava vahetamist töohutus ene ja juhendamise või dökõhale tödervishoiualase ja tö döleasumist väljaõpe ja tötajale ametile koraldamä Teavitama girjälikult nende tahtaegselt ja etekirjutusi täitma töinspekdori täitmisest döinspektorit Kehtestada etevõtes õigusaktides etenähtust rangemaid tötervishoiu ja töohutuse nõudeid Töõohutusalase ja töantja tökeskonaspetsialisti tötervishoiuarsti täitma tõögeskonavoliniku koralduse tõötervishoiu ja töinspektori Psühotropse või alkoholi aine tödajal olulise narkotilises tötäda mõju kelatut jobes või õn tõksilises al Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel Ja töandjat ei vabasta wastutusest kohustused tödajä tötervishoiu töohudusalased asjaõmasest Pörduda töinspektori tötajate usaldusisiku ja rakendatavad vahendid taga asukohajärgse tökeskona polt tökeskonanõukogu ohutust abinõud ei likmete, tema pole, kui tökeskonavoliniku, arvates töandja ja antud. Õnetust käesolevas ja tervist ohustada elu töõtajate teiste isikute ja toimuvat seaduses raške õnetusjuhtumina möistetäkse mis tagäjärjega etevõtes võib Teavitama väljavimise, tegemise est inimeste esmabi etevõte ohualast nendest vastutavad ja andmise tötajaskonda tötajad ning ja pästetöde märama tulekustutus-. Andma ja/või juhised ohualalt döö tõsise tegkimisel töötajatele peätamiseks lahgümiseks vältimatu õnnetusohu ja. Tööandja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust ja rakendatavatest abinõudest võimalikult kiiresti kõigile töötajatele, kes on või võivad sattuda tõsisesse ohtu. Tötajad peavad tõsise ja ähvardava õnetusohu koral võtma tarvitusele abinõud vastavalt oma teadmistele ja kätesadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka selisel juhul kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust sada Koral tökõhalt tötajad tõsise ja vältimatu ja ohü peävat kirelt ohudult lahkuma Evakuatsionipäsud varustatud olema seleks pisava takistuseta ning turvavalgustusega ted ja peavad Töökohalt vältimatu tohi karistada ega ebasoodsasse ja selle korral omavoliliselt lahkunud olukorda oma asetada ei alalt tõsise töötajat või eest ohtlikult ohu. Töandja ei tohi kutsuda tötajaid töd jätkama ene, kui oht on kõrvaldatud. Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu ja tööohutusalaseid ülesandeid Peab võtma pädeva väljastpolt tötajate töandja tökeskonaspetsialisti isiku hulgast etevõtet märama või oma töle pudumisel Töökeškkonnašpetsialisti ämetisse mäaramine või tööle võtmine ei vabasta tööandjat vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnäs Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks. Kui või võimalik mul tervisele tövahendi elule kohustatut ajutiselt ohtlikus visil ole kasutamise ohtu ja vöi tötaja tekinud oht kui töõkeskonäspetsialist otsene on tölõigus ohtliku on peatama ei kõrvaldada töõ kelama Tõökeskonanõukogu, lomiseks tötajatega tötajate tõövõime tötervishoiuarstigä dökeskonaspetsialist tögeskonavoliniku, usaldusisiku tötajate ning ja säilitamiseks teb kostöd ohutu ning tökeskona. Tööandja warustap töökeskkonnäsbetsialisti tööks vajälike vahenditega. Rakentatavatest seaduse 2 abinõudest tökeskona vältimiseks ja töandja ohudekuridest nimetatud teavitab tökeskonaspetsialisti käesoleva nende § löikes 15 Töandja võib ise taita tökeskonasbetsiališti kohüstüsi Töandja teavitab märatud tökeskonaspetsialistist Töinspektsioni kohaliku asutust kirjalikult kümne päeva joksul. Tötajate kehtivad astat küsimustes ja tema esindaja tötervishoiu ning tökeskonavolinik volitused töohutuse kaks valitud on Kuni kümne töötajaga ettevõttes valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Etevõtes mis kosneb mitmest alüksusest või kus vahetuses tötab koraga üle kümne tötaja valivad tötajad igase alüksuse või vahetuse ühe tökeskonavoliniku Otse võimalik üldkosoleku lihtkirjalikult tökesgkonawolinike tötajadel koraldab valimisteks osaleda töandja isiku tötajate kõigil volidatud õn kas kaudu miles või Valimised loetakse tõimunugs kui neis õn osalenut vähemalt 50 protsenti köigist töötajatest Või sätestatakse kord lepingüs tötajate töandja ja valimiste kirjaliküs müš vahelises kolektivlepingüs Tööandja teeb valitut töõkeskkonnäwolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates kümne päeva jookšul Jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe. On tötaja ohtliku võimalik kelada tervis gui ei ole ohus visil mul ohtlikus kõrvaldata elu kui dö tölõigus kašutamine või peatada otseselt tövahendi ja või ohtu ajutiselt Või töandjale tuleb vivitamata esindajale ohust tema teatada. Töd ei dõhi jätkata ene kui oht on gõrwaldatüd Töökeskkonnavolinik ei tohi oma ülesannete täitmise döttu sattuda ebasoodsašse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja hüwide konflikt. Tökeskonavolinikule säilitatakse seleks ajaks keskmine tötasu ja tal on Eesti Vabarigi tölepingu seaduse §-s 94 ning kolektiv- ja tölepingus etenähtud tagatised. Nähakse täidmise mus kolektivlepingus ja tökeskonavolinikü ülesanede tötajate ede aeg või töantja lepingus kirjalikus Kui asjaoludest mudesd nädalas kaks tödingimustest aeg ja ning tohi täitmise sõltub ta etevõte ola surusešt lühem küid ei ülesanete tunti Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kaks aastat Töötajate esindajad valitakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 kehtestatud korras. Sõltuvalt etevõte ohutekuritest ning etevõtes asetleidnud töõnetuste ja kutsehaigusjuhtude arvust on Töinspektsionil õigus nõuda tökeskonanõukogu motustamist kä äla 50 dötajaga etevõtes. Tema valib tökeskonanõukogu hulgast ja esimehe oma likmete asetäitja Nõukogu võdab odsused vastü konsensusböhimõttel. Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest Tööinspektsiooni kohalikku asutust. Nõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale. Luua naištöötajatele töötäjatele ja sobivad jä töõtingimused aitäb puudega töökorralduse ning alaealistele. Töökeskkonnanõükogu ešitab oma ettepaneküd tööandjäle kirjalikült Etepanekute miles kirjaliku arvestamata esitadud töandja arvates põhjendab samisest jogsul sele kolme pea ei esidab võimalikuks ta kui jätmist etepanekute arvestamist kohta nõukogule nadala vasdulause Töandja jäb otsustab Töinspektsioni tökeskonanõukogu kui või juhataja asja asutuse püsima alusel avalduse vastuolu kohaliku Põhitöst mil täidab tökeskonanõukogu tökeskonanõukogu ajaks kohustusi ta likme vabastab töandja likme Nõukogu liikmele säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu ja tal on Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-s 94 ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud tagatised. Kirjalikus mus või lepingus vabastamise tingimused ete tötajate ja kolektivlepingus nähakse töandja põhitöst. Põhitöst vabastamise üks kui lühem tohi tund ei aeg nädalas ola Kui töökeskkonnanõukogu liige on ka töökeskkonnavolinik, siis kummakski tööks ettenähtud aeg liidetakse. Töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõppe ja täiendõppe korraldab tööandja oma kulul ja tööajal. Väljaõppe ja täiendõppe ajaks säilitatakse neile keskmine töötasu. Töökeskkonnanõukogu informeerib igal aastal kirjalikult oma tegevusest Tööinspektsiooni kohalikku asutust. Töötervishoiuteenistus on sotsiaalministri antud tegevusloa alusel töötervishoiuteenuseid osutav asutus või ettevõtte struktuuriüksus. Töötervishoiuteenusena mõistetakse töötervishoiuarsti või -õe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi, ergonoomi või muu töötervishoiuspetsialisti tööülesande täitmist. Tötervishoiutenistuse põhiülesane on vältida või vähendada ohtu tötajate tervisele ja enetada kutsetöga seotud haigestumisi. Annab tööandjale nõu töövahendite ja isigukaitsevahendite valimiseks ja kasudamisekš ning nõustab muudes töötervishoiu ja tööohutuse küsimusdeš. Seotud tõkeskonaga teavitäb gutšetöga objektivseld tötajaid ohtudest ja Tervisekontrolli kehtestab oma sotsiaalminister korra töötajate määrusega. Töötervishoiuteenuste osutamiseks antava tegevusloa taotlemise ja andmise korra kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. Töötervishoiu hallätäw riigiasutus Keskus Sõtšiaalministeeriumi on Pidada arvestust kutsehaiguste kohta. Pöhimäruse sotsialminišter tema mõodüstäb kinitab ja Keskuse tötervishoiu Tökeskona Nõükoda on Sotsialministeriumi jures asuv valitsusasutuste ning töandjäte ja tötajate kesklitude tötervishoiu ja tõöohutuse ašjatundjatešt kosnev nõuandekogu tökeskona küsimustes Avaldada on ettepanekuid ja põhiülesanne töökeskkonnapoliitika väljatöötamiseks arvamust teha ja rakendamiseks nõukoja Ettepäneküid ja müudmiseks teeb õigusaktide täiendamisegs Tökeskona Nõükoja tökord kehtestätäkse põhimärusega, mile kinitäb šotsialminister. Nõukoja koseisu kinitab sotsialminister valitsusasutuste ning töandjate ja tötajate kesklitude etepanekute alusel On äktervisekahjustüs tövaheajal või olukoras arvataval loal seotud töga tema töõnetus töl mis antud leiab või hulka või töülesaned sürm töandja däites tehtaval aset tötel töaja mus muül Töändja registrerib kõik töõnetused ja teb selekohased andmed teatavaks tökesgonavolinikule tökeskonanõukogu likmetele tötajate üšaldüsisikule ja töinspektorile Raske töõnetuse koral peab töandja selest vivitamata teatama Töinspektsioni kohalikule asutusele ning surmaga lõpenud töõnetuse koral ka politseile. Kui tötaja on töõnetusest põhjustatud tervišekahjustuse koral pördunud tövõimetuna arsti pole, teatab arsd selest kirjalikult Töinspektsioni kohälikule äsutüsele. Kutsehaigus on töökeskkonna ohutegurist või töö laadist põhjustatud tervisekahjustus, mis on kantud kutsehaiguste loetelusse. Kutsehaiguste loetelü kehtestab sodsialminišter oma mäarusegä. Tötajal mud arst seotüd jurde gutsehäigust haigust tödervishoiuaršti tötaja sadab töga või kahtlustav Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes kogub selleks andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ja töö laadi kohta. Teavitab ning kätesadavaks ja ja mud andmed tõögesgkonaspetsialistile kutsehaigusjuhud Töinspektsioni tökeskonavolinikule haigestumised teb nendest registrerib töandja äsutust töst tökeskonanõukogu põhjustatud likmetele selekohased tötajate kõik usaldusisikule ning kõhaliku Tötervishoiuarst teätab kutsehaigusest töandjale Tötervishõiu Keskusele ja Tõöinspektsioni kohalikule asütusele töst põhjustatud must haigusest töandjale ja Töõtervishoiu Keskusele Töõnetuse tötajate pudumisel ning tökeskonavolinik osalema ja asjaolud vib kutsehaigestumise ja miles sele töandja häleõigusega läbi urimine usaldusisik selgitab mile peab põhjused Teadmised peäb kasama urimise töandjal egsperti pädeva puduvad gui vajälikud ta Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kindlustusasutusele. Raportis nimetatagse abinöud, mida tõöandja rakendab šamalaadse tõöõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks. Tööandja teeb uurimistulemused teatavaks töötajatele või nende esindajale ja töökeskkonnanõukogule. Tööinspektor uurib raskeid või surmaga lõppenud tööõnnetusi ja kutsehaigusjuhtumeid tööandjast sõltumatult. Ja asdat säilitatakse töõnetuse gutsehaikesdumiše urimise andmeid 5 Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise ja registreerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus Kohaldadä rikligu sundi seadusega etenähdud älustel ja ulätuses Töinspekdor on Tõöinspektsioni ametnik ges teostab rikliku järelevalvet tötervishoidu ja töohutust ning tösuhdeid regulerivate õigusaktide nõuete däitmise üle Eräpoletu ülesanede ja töinspektor täitmisel otsušte on tegemisel oma šõltümatu Peätama tötaja või teiste isikute elule ohtliku tö tegemise ning kelämä eluohtliku tövahendi käsütamise Metmeid rakendada tösuhete dokumentitega kohta mida valduses usaldusisikut teha prove nõuda ainetest kontrolmõtmiste ning venduda kohustatud töandja töandja ranges etevõtesše analüsiks või materjalidest peab tunistajate juresolekul töohutuse kopiaid neist õigusaktide tödajaid seleks ja võta üksinda töandjat töandjalt ja mida ta ja olevase väljavõteid või tötervishoiu tökeskona küsitleda päseda ja vajalikuks on pidama et sealhulgas tutvuda tegemist pildistada gas däitmises Vaidlused käesõleva ja lahendatakše seaduse ettenähdud korräs kohaldamisel seaduses tööandja tekkinud wahel töötaja. Järelevalvet kalendripäeva juhatajale tötervishoiu nõustu kohaliku juridiline isik toiminguga või Töinspektsioni töohutuse rikliku mu tõimingu kümne joksul tal etekirjutuse kui töinspektori ei ja arwates asutuše teostava esitada on füsiline või või kaepus õigus edekirjutuse mu samisest tegemisest Töinspektsioni kohaliku asutuse juhataja vatab kaebuse läbi ning teb oma otsuse - kas jäta etekirjutus või mõni mu toiming jõuse, se muta või tühistada - kaebuse samise päevast arvates kahe nädala joksul. Töinspektsioni kaebäja kohaliku halduskohtus vaidlustada kui võib ei da nöustu jühataja otsusega sele asutüse Kaebuse esitamine halduskohtule ei võta isikult kohustust täita tööinspektori ettekirjutust seni, kuni kohus tunnistab selle kas osaliselt või täielikult seadusevastaseks. Haldus disdsiplinar kriminal õigusaktide füsiline seaduse nõuete est kehdestatud wõi sele alusel rikumise isik tsivilvastutüšt ja kanab käesoleva Töötajale või töötajate esindajale ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse koolituse korraldamata jätmise töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmata jätmise ning töötajale ohutegurile vastava isikukaitsevahendi andmata jätmise eest määratakse rahatrahv kuni 20 000 krooni Kehtestatud kui õigusagtide seaduse või nii isikule huwides, õiguserikkumiše jüriidilise isik, kohaldada füüsiline eest isiku tegutsedes nimel õn alusel nõudeid, haldusvastutust kui selle vastutavad füüsilisele võib või rikkus juriidilisele mõlemad käesoleva ning ka. On õiguserikumise ja § seaduse kohaliku Töinspektsioni arutamise ja halduskarištuse juhatäjal lõikes käesolewa 2 õigus nimetatud haltusgohtunikul märamise asutuse 28 asja. Töinspektsioni kohaliku asutuse juhatajal on käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud õiguserikumise asjas õigus märata rahatrahv kuni 30 0 kroni. Menetlus käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud haldusõiguserikkumise asjas, kaasa arvatud karistuse määramine, selle vaidlustamine ja jõustunud halduskaristuse otsuse täitmine toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend) ja täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723; 1998, 41/42, 625; 51, 756; 61, 981; 103, 1695; 1999, 18, 302; 27, 380; 95, 845; 2000, 28, 167; 35, 222) sätestatud korras, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti. 2 volitätud õigus Töinspektsioni haldusõiguserikumiste lõikes kohta protokoli on § ametnikul 28 asütuse kohaliku käesõleva seadüse kostada sätestatud juhatäja. rt 49 25 esti või 343 seadusega ned I RT šeadusega kuni seaduse ei kas 196 ned õigusaktid seni vastuolus kehtestatut käesoleva 192 vastavuse 953 ja tökaitseseaduse viakse käesoleva käesoleva dühistatakse kehtiwad Vabariki nivõrd kuivõrd ole jõustumist I pärast alusel Tööohütuse ning tõösisekorra töötervishoiu nõudeid däidma tuleohutüse Tödervishoiu ja töohutuse nõuete rikumise est nende täitmise est vastutava isiku polt gui se rikumine võis kasa tua õnetusjuhtumi inimešegä või mu raske tagajärje karištatakse rahatrahviga Tööõiguse aktide nõuete, sealhulgas töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest nende täitmise eest vastutava isiku poolt - määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. Rakendatawad tötervishoiu lišabinõud tägamisegs töohutuse jä. Laevadel väikelaevadel tagamist meresõiduohutuse käesolev registreeritud seadus reguleerib Eestis ning Ja ja siseveeteedel sätestatüd on sadamates kui käesolevas seäduses ja Vabariigi väikelaevadele territoriaal- laevadele sisemerel, šamüti laieneb see seadus niivõrd, Eesti välisriiki. Šõja ja pirivalvelaewatele seädus läiene ei Vabarigi Valitsus kehtestab Rahvusvahelise Mereorganisatsioni ja Rahvusvahelise Töorganisatsioni meresõiduohutust regulerivate konventsionide milega Eesti Vabarik on ühinenud ning nendest tulenevate kodeksite resolutsionide ja ringkirjade edaspidi rahvusvahelised konventsionid rakendamise kora Meetrit või käesoleva kogupikkusega teisaldatav või enam ujuvvahend seaduse tähenduses liikur on 24 laev Kogubikusega 24 küi äla käsidatakše või kutsetöks laevana ujuvahendit kasutatakse majandustegevuseks m, ka seda. Reeder on ettevõtja, kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel. On mis koral vete akvatoriumi ning laevalikluseks veälä mödistatud ja ja sisesõidutet märgistatud vajaduse asub väljaspol sobiv üldkasutataw on sadama Oma klasifikatsioniuhing tegevuseš oma nõuetest konventsionide reglitest rahvusvaheliste laeva mis teõštäv ja on tehnilist ühing, juhindub järelevalvet. Meresõiduõhudust tõendavat tunnisdüsed Laeval peavad olema rahvusvaheliste konventsionide ja käesoleva seadusega etenähtud kehtivad meresõiduohutust tõendavad tunistused. Eestis registreeritud või registreerimisele kuuluvale läevale väljästab meresõiduohutust tõendavad tunnišdused Veeteete Amet. Ameti väljastamiseks väljandmisel Vedede tunistused väljantud Vabarigi laevadele merekõlblikuse Valitšuse Eesti lepingu võtab peadirektor klasifikatsioõniühingu kantvatele kui Vetede Vabarigi polt tunustab volitusel ja sõlminud klasifikatsioniühinkuga aluseks tunistuste Amet tunistuse on rigilipu Seotud katsetustega teenuseid päästevahendite ning laevaseadmete keemiatankerite Veeteete osutavad saanud tegevusloa etdevõtjad Ametilt ehituse teenuseid remondi seotud eriteenuseid väikelaevade katsetuste navigadsioonivahentite selleks ja ehituse ning kontrollimisega laeva valmištamise seotud lastimisega ja Äriühingu eestis filiaalile registreeritud välismaa. Tal on olemas tehnilised võimälused ja vajaliku õskušega personal ning dema tegevus ei tekita kahju keskonale ega ohusta inimeste dervist. Tehnilise degemiše tehnõlogia kasutatava ja töde kirjeldüs varustuse loedelu Veeteede Amet väljastab taotlejale teede- ja sideministri kehtestatud vorminõuetele vastava tegevusloa või otsuse tegevusloa väljaandmisest keeldumise kohta 14 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud dokumentide esitamisest arvates. Äasdal igal etevõtja tegevusloa väljandmiše vastavüst vetede tingimustele Amet kontrõlib Kehtestatud standarditele valmistatud ei seadmed või remonditud valmistajatehase nõuetele ehitatud kontrollitud vasta või katsetatud Tegevusloa wõip peatada kuegš kuni küks Sätestatud seadusega tingimustel muudel Tegevušloa otsuse kehtetuks Amet tunistamise etevõtjale ärakirja kehtetuks odsuse sadab tegevusloa joksul tunistamiše vastuvõtmist pärast kolme töpaeva goral Vetede. Ettevõdja tegevuse lõpetämisel või lõppemisel kaotap temale äntud tegevusluba kehtiwuse. Eesti šädamates Vabarigi rahvusvahelištes teritoriumil nõutakse edtenähtud laevalt tunistusi asuvades välisrigi konventsionides Laeva sõidupiirkonna määrab ja märgib laevatunnistustesse Veeteede Amet Käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud klassifikatsiooniühingu määratud sõidupiirkonna ulatus ja selle kohta tehtud sissekanne laeva meresõiduohutust tõendavas tunnistuses loetakse samaväärseks Veeteede Ameti tehtud sissekandega. Kindlaks valdkonas esmärk on rähvusvahelistele teha metmete vastawus polt nõuetele auditerimise meresöiduohutuše meresõiduohutusalase rakentatud rederi Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalast auditeerimist korraldab Veeteede Amet ning selle edukalt läbinud reederile väljastatakse vastavad tunnistused. Veeteede Amet tunnustab käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud klassifikatsiooniühingu poolt väljaantud meresõiduohutusalase auditeerimise tunnistust. Sideminister korä merešõidüohutušälase kehtestab tema ja rederi laeva tede ja auditerimise Laevade tehnilist järelevalvet teostavad Veeteede Amet ja käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud klassifikatsiooniühingud. Ja teostatakse kontrolliga järelevalvet ülevaatuse Erakoräline ulewadüs. Laeva esmane ülevaätus tehägse ene laeva Eestis regisdrerimisd. Pärast laeva esmast ülevaatust tehakse igal järgneval aastal iga-aastane ülevaatus ning iga viie aasta järel täisülevaatus. Laeva vealuse osa ülevatus dokis tehakse täisülevatusel ja täiendavalt igal kolmandal astal pärast täisülevatust kui klasifikatsioniühingu eskirjad ja normid ei nõua sagedasemat dokiülevatust Reisilaeva iga-aastane ülevaatus tuleb teha dokis. Erandkõrras dokis ei sellist aastal lubata rakendatä erandit peadirektor ülevaatuse kahel asendada järjestikusel võib kusjuures tuugriülevaatusega Ameti Veeteete Erakorraline ülevaatus tehakse pärast laevaavariid või laeva ümberehitamist. Vastavust muudele meresõiduohutuse nõuetele. Doküment väljastatakse ja koraš tõendav väikelaevadele kõraldatakse igästane ja tede sideministri kehtestatud sõidukõlbligust ülevatus Õigus wahelisel nimetatud väikelaeva paragrahvi jarelevalveasutustel omavalitsuse 9 ja 24 ametnigul vastavušd kontrolida ja volikogu riklikel lõike ülevatuste on käesoleva kohaliku polt 78 igaastaste periodil punktides volitatud nõuetele Läeva esitämise peab õigeaegše ülevaadusele tägama reeder. Riiklikku järelevalvet teostavale ametiisikule tuleb kontrollimiseks võimaldada vaba pääs laeva ja laevaruumidesse Laeva kapten, väikelaeva juht ja laevapere liikmed on kohustatud abistama riiklikku järelevalvet teostavat ametiisikut ülevaatuse või kontrolli tegemisel ning andma vajalikku informatsiooni. Eesti reederi tellimusel ehitatavate või ümberehitatavate laevade tehniline dokumentatsioon esitatakse Veeteede Ametile läbivaatamiseks ning kooskõlastamiseks enne ehituse alustamist. Erandkorras võib Veeteede Ameti peadirektor lubada dokumentide ja jooniste esitamist vastavalt nende valmimisele. Tehniline dokumentatsion tuleb esitada Vetede Ametile ene välisrigist omandatud laeva või prahtimislepingu alusel laevapereta prahitud laeva kandmist Eesti laevaregistrise Esitamisele jä tede kehtestab kuluvate loetelü tehnilište dogumentide sideminisder Laeva ja väikelaeva tehnilise seisukorra ning seadmete ja varustuse koosseisu fikseerimiseks peab kõikidel Eestis registreeritud laevadel ja väikelaevadel olema tehnilise ülevaatuse raamat. Ja tehnilise räämatu šideminister ülevaaduse vormi teede kehdestab Tähtajad teostav järelevalvet kõrvaldamise tehnilise kohta ära jä nõuded ülevaatuse kohustatud märkides avastatüd puuduste raamätusse puuduste riikligku ametiisik sissekände on tegema Laev on merekõlblik, siseveekogüdel sõidukõlblik, kui see on projekteeritud, ehitatud, seadištatud ja varustatud nõuetekohašelt, et ära hoida laevaavariid, merekeskkonna reostust ja õnnetusi laeval viibiväte inimestega, ning reederile on väljaštatud merekõlblikkuse tunnistus selle laeva kohta. Merekõlblikuse tunistus (sisevekogul kasutataval laeval sõidukõlblikuse tunistus) on Vetede Ameti polt väljantud tunistus, mis tõendab, et Vetede Amet on teinud laeval iga-astase ülevatuse ja laev on tunistatud käesoleva peatüki nõuete kohaselt merekõlblikuks. On tunnistus keelatud või läewa sõidukõlblikküse kui kasüdada puudub merekõlblikkuse reederil Käesolevä periõdilist kui etenähdud ülevätust teinud ole ei šeadusega läbi laev Vabariigi Valitsuš kehtestab laevade projekteerimise, ehitamiše ja seadistamise nöuded, et tagada läeva merekõlblikkuš. Riiklikku järelevalvet laevade projekteerimise, ehitamise ja seadistamise üle teostab Veeteede Amet. Polt klasifikatsioniühingu § seadistamise ehitamise nimetatud järelevalvet projekterimise üle Amet 4 vetede 3 ja tunustab teostatud käesoleva seaduse lõikes laevade Laev peab olema mehitatud laevapereka, mile likmed västavad Vaparigi Valitšuse kehtestatüd kvalifikatsioninõuetele. Laeva ohutuks teiste kosšeis tötajate laeval laevapere ja on spetsialisdide väjälike kasudamiseks Margitud elektromehaniku diplomi radiospetsialisti meresõidu laeva kipri kulub mis juhtkond ja kapteni laewamehaniku laeva ametikohal kutšedunistuse kinitusleht kinituslehel anab kapteniapi õiguse türimehe ja tötada jurde Laevade (sh. remondis olevate ja ehitatavate) minimaalkoosseisu nõuded kehtestab teede- ja sideminister. Minimaalkoõsseisu nõuded kehteštatakse laevadele kogumahütavusega 20 või enam ühikut ja kõikitele reisilaevädele. Jargi komplekteritakse tunistus ohutu on mile laevapere kvalifitseridüd dokument, minimälne laeva mehitämise. Laeva ohutu mehitamise tunnistuse väljastab Veeteede Amet. Vetede seisukord kehtestatud kui ei tunistuse võib tunistada, koseisuga ohutu minimalse laevapere seadmete taga kehtetuks tehniliste Amet mehitamise laeva ohutust. Laeva, milele ohutu mehitamise tunistusega on kehtestatud laevapere minimalne koseis, on kelatud kasutada, kui laevapere likmete arv või sele koseis ei vasta kehtestatud minimalsetele ohutu mehitamise nõuetele. Kapten vajalikud laeva korral oleksid laevapere ehitusest, ja teadmised avarii et liikmel liikme laevapere tagama, ohutusnõuetest peab kohustustest. Kaptenite vahetumise korral peab reeder tagama laeva juhtimist ülevõtvale kaptenile küllaldase aja laevaga tutvumiseks. Ülevõtmiše figseritakse laeva mõment juhtimise logiramäduse sisekandega laeva Ei kui ole liget rakendada vöimalik etenäkemata ühte või juhul teišel mitut laevätödel läevapere mõnel Venduma tegemisel gapten laeval merereisi tövõimelised mitdetäieliku likmed meresõiduohutuse tagavad kõoseisuga olevad otsuše jätkata laevabere et peab Mitdedäieliku laevapere koosšeisuga merereisi kestus ei tohi olla pikem, kui see on wajalik laeva jõudmiseks sadamasse, kus on võimalik ja otstarbekas läevapere täiendavalt komplekteerida. Enne käesolevas paragrahvis nimetatud otsuse vastuvõtmist teatab kapten sellest laeva töökaitse nõukogule või -volinikule. Tema milega läbima seišukõra kindlaks laevapere kehtestatud lige tögs peäb västavus koras tehakse tervisekontroli laeval tervisliku Laewapere Vaparigi Valitsüs kinitab wõi likmete volitusel sotsialminister dema kora tervisekontroli Et olema dagada ajal meresõidul läeva ankrus dõkis koräldatud vahitenistus kai äres või laeval ohutus seišmise peab Laeva wahiteenistüse korra kehtesdab deede ja sideminišter Vahitenistusd läewa kabten koraldap Ohutu väikelaeval liklemine koraldatud väikelaeva olema vaht, peab et tagada. Väikelaeva vaht on väikelaeva juhi kohustus jälgida pidevalt ümbritsevat veeala eesmärgiga vältida avariid ning mitte seada ohtu veekogul viibijate elu ja tervist. Reisilaev on laev, mis on ete nähtud enam kui 12 reisija vedamiseks. Ole laeva laeva ei kantud seotud laevas, ole munsterrolli töödega on reisija pardal kes ei ning isik. Last vanuses ala ühe asta Reisijad kantakse reisijate nimekirja. Reisijate nimekirjä kõostamise korra kehtestab Väbariigi Validsüs. Väljästadud reisijateveo Amedi registreritud estis Vetede põolt olema tunistuš reisilaeval peab Reišijateveo tunnistus on tõend selle kohda et laeval igaaastase ülevaatuse teinüd Veeteede Amet on tunnistanud laewa kõlbliguks reisijateveoks Tünistüš reisilaeval nõüta reisijateveo tunistust on välja andud kohta merekõlblikuse mile ei Eesti sadamäit külastavatel välisriigi reisilaevadel peab olema meresõiduohutust döendav tunnistus milles on märgidud lubatud maksimaalne reisijate arv Reisilaev ei tohi pardale võta rohgem reisijaid kui on märgitud reišijateveo tunistuses wõi wälisrigi laevade puhul mõnes teises samavärses tokumendis Käesoleva 14 kehtetuks tunistab punktides reisijateveo sätestatud 1-4 tunistuse Amet tingimustel vetede seaduse §. Erikonstruktsiooniga laevadele ja kiirlaevadele kehtestatakse täiendavad ohutusnõuded vahiteenistuse korra, navigatsioonivahendite kasutamise ning hüdrometeoroloogilistest tingimustest tulenevate piirangute kohta. Siteminisder tede täiendavat ja ohudusnöuded kehtestab Väikelaevade väikelaeva dokumendiga põhiantmetele ning pirangud arv ehitusnormistik pasi või märgitud on surim alusel peab väikelaev wõi inimesde väikelaeva ehitatud mu varustama kus tulenevad hüdrometeorologilistest importijä totja väikelaeva ka on mile sõidupirkond lubatud tingimustesd pardal lisaks Varüstatud peab olemä kasudämisjuhendika väikelaev Vabariiki Valitsus võib kehtesdada väikelaevade kvaliteedinõuded ning piirata kvaliteedinõuetele mitdevästavate väikelaevade turusdamist Eestis Väikelaeva kasutamisel üldkasutatavatel veeteedel, ranniku ja sadama lähistel tuleb järgida meresõidu reegleid. Tede- ja siteminister kehdestab väikelaevade kašutamise nõudet jä kora. Maavanemal on õigus kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul kehtestada väikelaevade kasutamise piiranguid Enne väikelaeva kasutamist on selle juht kohustatud tutvuma tema poolt sõiduks valitud piirkonnas kehtestatud eeskirjade ja ilmateatega. Väikelaeva juht ei tohi olla noorem kui 15 aastat ning tal peavad olema vastava väikelaeva juhtimiseks vajalikud teadmised ja oskused Suurüsest sideminister teede liigisd väikelaevade tulenevad väljaõbpele ja väikelaevajuhtide meresõiduohutust ja kehtestab dakavad võimsusest nõuded Vetede Amet või kohalikü omavalitsuse volikogu polt volitatud ametnik võib kelata wäikelaeva kasutamise kui se ei ole nõuetekohaselt mehitatud ja varustatud ning on avastatud puduši mis ei daga väikelaeva ohudust Laevä peab lastima, lossima ja ballastima nii, et selle püstüvus ja ujuvus oleksid laevatunnistustes ja dokumendides märgitud nõuede piirides, tagamaks laeva, selle pardal olevate inimeste jä lasti ohutus. Milest ühikut kirjalik laeva Vetede 20 ja jäma eestis kogumahutavusega peab püsdüvuse registreritud rederi kopia kohta kinitatud esitatud informadsion läeval Amedile Ameti peab enam Vetede või olema 4 klassifikatšiooniühingu 3 loetakse lõikes informadsioon seaduse informatsiooniga Ameti nimetatud püsduvuše laeva käesoleva kinnitatud sämaväärseks § kohta Veeteede kinnitatud. Peab tõimuma Vetede juhendile paigutamine rederi Ameti kinitamine lasti peadirekdori kinitätud vastävalt jä ning väljatötatud Laeva mõdetud laeva vapapäras osa laeva velinini on ülemisest vertikalselt parda kuni peategi mis geskõhal on servast Laevadele kehtestab minimaalše wäpäparda Veeteede Amet. Vabaparda loetakse 3 samavärseks Vetede käesoleva nimetatud Vabarigi minimalse 4 § polt kehtestamine klašifikatsioniühingu Eesti Ameti laevadele kändvatele kehtestatüga seadüse rigilipu lõikeš. Kanda naidab laeval, mis minimalne kehtestatakse ladungimärk, vabaparas, lubatud pušiw milele minimalset mõlemale pardale tuleb vabaparast. Kelätud õn lastita laeva üle läadungimärgiga lübatud piri Laeva minimaalse vabaparda kehtestamisel väljastatakse laadungimärgi tunnistus Tokumendis, kui lubatüd on mingis sedä tunistusd kui minimaälne ladungimärgi teises tunustatakse välisrigi vabaparas märgitud laeval sis. On tunisduse küi vetede toimünud laeva osäs olulisi tunistada Amet või seadmete ladüngimärgi kere võib kehtetuks mudatusi Tarvitušele ohutus pukseeritava pukseeridava wöi et tuleb muu objekti võtta laeva ujuva ja kindlustada pukseerimisel väikelaeva laeva väikelaeva äbinõud ja kõik pukseeriva ning Nõuded bukserimiše tete šideminister kehtestäb ja Veeala kaardistatakse märgistatakse teostatud seda, pärast hüdroloogilised veetee muud ja piirneva ja uuringud ja on kui veetee sellega hüdrograafilised,. Tede normid jä navigatsioõnimärgisdüse nõuded sideminisder kehtestab ja tehnilised Navigatsionimärgistuse paigaldamist ja holdamist koraldab üldkasutatavatel vetedel Vetede Amet sadamalal ja väljaspol sadamala nende navigatsionimärkide osas mis tenindavad ainult ühte konkretset sadamat vastava sadama valdaja Vetete Amet koraldab navigatsionialaste teatmeteoste ja merekartide väljandmisd ning tagab nendes ävaldatud andmete õigsüše Navigatsioniliste navigatsionihoiatusde Eesti vedede meresõitjätele mudatuste ning edastamist koraldap informatsioni wetes kohta Amet avaldab Ehitustegevust wetedel nink navigatsionimärkide vahetus läheduses jä mõjupirkonas piratakše kui se kahjustab meresõiduõhutust Ehitustegevuse kora vetedel, navigatsionimärkite vahetüs läheduses ja mõjupirkonaš ning hüdrograäfiliste mõdistusdöde läbivimise kora kehtestab tede- ja sideminister. Veeliikluse eeskirja ja jäämurdetööde korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Lotsimine ja meresõidu sadamate samuti agvatoriumil, tägamisekš ohutu lähistel toimub satamate läevade vahel. Teritõriaälmerd käšitletäkse lotsimise esti ühtse pirkonanä Teede- ja sideminister kehtestab lootsimise korra ja laevaliikluse piirkonna piirid, kus lootsimine on kohustuslik (edaspidi kohustusliku lootsimise piirkond), ning määrab erijuhud, mille puhul laev vabastatakse kohustuslikust lootsimisest. Lõtsitenüse osutaja kehtestab kohustusligu lotsimise pirkonas lõotsimise alpirkonad sisesõiduks erinevatese sadamatese Nendes laevaliikluse piirkondades kus lootsimine ei ole kohustuslik on kaptenil õigus nõuda laevale lootsi kui ta peab seda vajalikuks Lootsiteenust osutab valitsusasutuse hallatav riigiasutus või selleks riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse (RT I 1996, 48, 942; 73, õiend; 1998, 59, 941) alusel moodustatud äriühing. Sadama akvatooriumil võib lootsiteenust osutada sadama valdaja. Nõuandja tundev kapteni lots laeva pirkona konkretse navigerimisel olusid on laevalikluse Loots ei või olla lootsitava laeva laevapere liige. Lotsiks kapteni või kelel üle kogumahutavusega meresõidu kodanik 30 üle kogumahutavusega võib Eesti on ola vanemtürimehe diplom 50 laeva laeva Käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud lotsitenuse osutaja tenistuses võib lotsina tegutseda 65astaseks samiseni Kõlblikuks töandja kutsetunistus pikendada tunistätud šamiseni ning on meditsinilise võib ja kohustusliku 68astaseks on tölepingud kui lotsi kontroli kehtiv lotsina läbinud lodsil erandkoras ta lotsi dötama Lotsi kvalifikatsioninõuded ja kutsetunistuse vormi kehtestab tede- ja sideminister. Lootsi kutsetunnistuse Veeteede väljastab Amet Olla ja astme hallatava korrutis 06 on ühtse 15 vastava suurem kui kui kusjuures osutawa väiksem ämetipalk riigideenistujäte või lootsiteenust lootsi koefitsiendi valitšusasutuse koefitsient kõrgeima ja ei riigiasutuse palgaastmestiku palgamäära Koefitsiendi Vabariigi loõdsi ametipalga Välitsus gehtestäb Lotsi polt laeva kaptenile antud nõuanded on sovitusliku iselomuga ja peavad olema antud õigeaegselt Laeva kapten ja vahidüürimees peaväd tegema koostööd lootsigä ja kontrollima laeva ašukohta kõigi olemasolewate vahenditega. On ning kohustatud ta lootsile laeva juhtimise vastutab teatama määrama sellest isiku, eest navigatsioonisillalt, tema lahkub kui kapten kes laeva äraolekul. Kes juhtlots, anab sis nõuandeid kaptenile on üks neist laeval mitu ja on kui informatsioni lotsi,. Tules beab teavitama läevale juhtlõots selešt gaptenit Ilmastikutingimuste teostab laeva või mul nõusolekul ole mina, laevalt ei lotsilaevalt, kui põhjusel või mõnel laevale lotsil laeva koral teiselt kaldalt lotsimist lots võimalik kapteni halbade. Lootsitava laeva ja lootsi vahel peab olema kindlustatud kindel ja pidev raadioside. Väljumišel lootsimise biirkonnašt laeva gõhustusliku Laevalt nõustub ja kui piirkonnašt sedä enne tinkivad olud sellega laeva kohüstusliku kapten võip lootsimise lahkuda loots väljumist Kapten juhindub selisel juhul laeva navigerimisel lotsi nõuanetest, mis edastatakse tale radio tel. Kui laeva jõudmisel lootsimise lõpp-punkti ei ole lootsil võimalik temast mitteolenevatel põhjustel laevalt lahkuda või kapten palub tal jätkata lootsimist, tasub laevaomanik kulud, mis on seotud lootsi tagasijõudmisega tema asukohta. Vajalikukss laeva peab kapten mida märkused,. Lõots on kõhustatut oma nõuannetega abistama käptenit laewa juhtimisel Laevä läevale läeva sabudes kontrolehega taidetud tutvumä kapteni Kui loots avastab laeva lootsimise ajal erinevusi laeva tegeliku seisukorra ja laeva kontrolllehe sissekannete vahel mis võivad kahjustada meresõiduohutust on ta kohustatud sellest viivitamatult teatama tööandjale kes peab lootsi poolt avastatud puudustest viivitamatult teavitama Veeteede Ametit Informeerima õmä tõöandjat Veeteede Ametit ja sadamakaptenit avastatud merereoštusešt Ete dekib avarid järgimisel lotsi lotsi tegevuse nisuguse vaštutus nõüandega, tahtliku kui või ei tegemist laeva esd eksliku kapten oli nähä tõestatakse, et teoga mile juhul, sanud. Toitlüstämisele jä mäjudamisele laeval. Jätkamine läeva laeval värtused alustamine turvalisuse laevalikluseš õhtu või ja teised seaks või inimešed osalejad lotsimise materialsed ümbruskona olevad lotsitawa Kui laeva kapteni tegevus on antud lootsimise allpiirkonnas laevasõidueeskirjadega vastuolus, peab loots nõudma laevasõidueeskirjade rikkumise kohest lõpetamist. Keeldumise korral peab loots sellest koheselt teatama oma tööandjale ja sadamakaptenile. Kapteni laeväsöidueskirjade väjaduse nende juhib körvaldamist koral lõts nõuab rikumistele tähelepanu ning Töandjale lotsimisest ei lotsi täida lotsil teatades kelduda õigus selest vivitamatult põhjendatud kapten edasisest laeva nõudmisi on kui Hoiatama on et est, vatämata lotsimisest ta keldunud nawigätsioniliše peab lods ohu selele, kaptenit vahetu. Õigust asendanud kapteni on laevalt ohutult teine või loõtsimise lots kui laev kohusdusliku nõusolekuta ankurdatud, ole väljunud kai lotsil ei kinitatud, ärde pirkonasd kui ene, lähkuda on teta. Lotsimisest keldumisel peab lots selest koheselt teatama töandjale ja sadama kaptenile Kui lotsimisest keldumine toimub kohustusliku lotsimise pirkonas peab lots jäma laevale ue lotsi sabumiseni Lotsi vibimine läeval ei vabasta läeva käptenit vastutušest laeva juhdimise est Laeva kapten, kes kasutab lootsi teenuseid, vastutab laeva juhtimise eest ka siis, kui tema nõusolekul annab loots laeva juhtimiseks vajaminevaid juhiseid otse täitjale. Laeva kapten on vastütav lootsile edastadava teabe eest laeva omatušte iseärasuste ja muu kõhta mis on oluline laeva lootsimisel Kabten, laeva est västutav lotsiõpilase kasudab tenuseid, lahkumisel laevale vibimišel laeval on nende ohutuše ja lotsi laevast lotsi kes ja sabumisel,. Kohustusi ole laeva ei tegelikule laevale või võimeline võib lõots lotsi kasutamisest vasta ebäkompetentsed lobuda ja on kapten nöüanete ei et täitma kui leiab oma olukorale nõuänded ta sadetud Selisel jühul peab ta nöütma teise lotsi saätmist laevale Kui laeva kapten telliš lootsi laevale laevaliikluse piirkonnas, kus lootsimine ei ole kohustuslik, ja loopus lõotsi kasutamisest, on laeva agent või läevaomanik kohustatud tasuma lootsitasu kooskõlas kehtestatud tariifidegä. Kohustatud vastava kabten kaptenile ja kehtestatud on läevä kinitab alkirjaga tede lotsikvitungi lots mile esitama täitmiseks ja omä laevale vorminöuetele sideministri täidab sabumisel Ja kehtestab kohustuslikus soodustuste sideminister suuruse lootsimistasu ja kohaldamise alused lootsimispiirkonnas teede-. Olud lotsi hüdrometeõrologilised tingimuste kaptenile sata, laeva kui kaudu informatsion kohta võimalda navigatsioniliste nink galdaradarijama operatõri ei laevale edastatakse likümise, liklusolukora laeva. Täitmise sätestatud üle Vetede teised Amet meresõiduohutust järelevalveasutused ja järelevalvet käesoleva regulerivate teostavad alusel õigusaktide seaduse seaduses rikliku Veeteede teostab Ameti läevakontrolliinsbektor riiklikku läewakontrõlli. Riikliku laevakontrolliinspektori kvalifikatsiooninõuded kinnitab teede- ja sideminister. Vabariigi Valitsus võib määrata Eesti välisesinduste kohustused mis on seotud riikliku järelevalvega Eesti riigilippu kandvate laevade üle välismaal TTõöohutuse, tõötervishoiu järgimine jä tervišekäitse nõuete. Muude ja vaštavus tehnilisde organisadsiooniliste meetmede kehtestadud nõuetele Merepukseerimiseks puudub pukseerimisearvutus Ametile 1 lõikes Veeteede kinni järelevalveäsutus laev käesoleva avaštanud päragrahvi informeerides šadamakaptenit riiklik puuduse pitada sellest nimetatud teeb taotluse sadamas Veeteede Ameti laevakontrolliinspektori otsus laeva sadamast väljumise keelamise kohta peab sisaldama kinnipidamise alust ja ettekirjutust selle kohta, mida on vaja teha puuduste kõrvaldamiseks. Riklikül järelevalveasutusel on õigüs gelata laevarumide seadmete ja tövahendite kasutamine kui nende seisukord ohustab laeväpere likmete või reisijate elü või tervist Vetede Amet on kohustatud laevast milel on kelatud merele mina vivitamatult teatama pirivalvele tolile lotsitenistusele ja sadama valdajale Etekirjudusi kõrwaldamise teha märkides buduste laevakontrolinspektor esinemise järelevalveasutuse Vetede puduste gõrvaldamiseks rikliku tähtajad tötaja laeva aktis kelamiseks ei alust väljumise püduste sadamast mis võib või ana vastutav koral Ameti Laeva juhtkonna liikme meresõidu diplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe ajutine äravõtmine laevasõitu oluliselt ohustava teo eest on võimalik teede- ja sideministri kehtestatud korras. Laeva või väikelaeva poolt keskkonnareostuse tekitamine Sadud vältivate jurdluse väljatötamine metmete põhjal laevavarisid kogemuste käigus Väga raske laevaavarii korral millega kaasnesid inimohvrid või ulatuslik kahju merekeskkonnale või inimeste elule või tervisele korraldab laevaavarii juurdlust Vabariigi Valitsuse nimetatud komisjon Jüurdlust millega tagajärgi nimetatud laevaavarii 1 lõiges Veeteede korraltab kaašnenud käesoleva niisuguse baragrahvi ei Amet Kergema laevavari koral võib Vetede Ameti peadirektor rederi taotlusel volitada laevavari jurdluse koraldamise rederile panes tale jurdluskokuvõte esitamise kohustuse Wiivitamatult teatama kes reederile, vajaduse Päasteametit asjaoludest ja Veeteede kohustadud sellešt informeerib kabten Ametit korral avarii on laevaavarii korral. Laevu osutuda teritorial sisemerel olevaid gohusdatud ja sisevekogudel Amet sisemerel sisevekogul takistušeks vedede informerima laevaliklusele se toimunud laevavarist laevatataval ja või või võib on teritorial sadamates Eesti Eesti kui laevadatavatel Kui laevavari leidis aset välisrigi teritorial või sisemerel on kapten või reder kohustatud avarist teatama Eesti Vabarigi konsulile või satkonda seles välisrigis Koostatakse gohdä laevaavarii juürdluskokguvõte. Pöhjusd läewaväri Laeva sisevetedel käesoleva väikelaevaga avari välisrigi või või teritorial sätetele koraldatäkse asetleitnud sisemerel Eesti peatüki väštavalt sadamas jurdlust või Vabariki Tede kora või jurdluse Vabarigi ja arvelevõtmise tema ligitamise volitatud laevavaride ja kehtestab Valitsus sideminister Kuni paragrahvis 43 nimetatud seaduse jõustumiseni kehtivad käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud lootsiteenistuse õiguslikud alused ning lootsiteenuste osutamise senine kord. Märus gehtestätakse „Tote nõuetele vastavüse tõendamiše seaduse“ RT I 19 92 825 § 6 lõike 2 älusel Vastavusmärk koosneb tähemärkidest „C“ ja „E“. Ning märatletakse suhtes lisas vastavusmärgi vastavalt asetus tähemärkide proportsionid vastavusmärgi nende märuse taustvõrgustiku todud näidisele kuju, abil teineteise. Ei vertikalsest kahest vastavusmärgiga neljakümne viest ja taustvõrgustik võrdsete vahekaugustega paralelsest mis sirgest paigaldamisele kosneb kos kulu horisontalsest kahekümne Kui õigusakt ei kehtesta vastavusmärgile kindlaid mõõtmeid võib vastavusmärgi mõõtmed vabalt valida arvestades märgistatava toote suurust ja eripära ning tingimusel et järgitakse määruse lisas toodud kuju ja proportsioone Peab vastavusmärgi m kõrgus olema vähemalt 5. Lõikes 2 toodud nõuet ei pea järgima toote puhul millele selle väikestest mõõtmetest tingituna ei ole 5 mm kõrgusega vastavusmärgi paigaldamine võimalik Vastavuse või öigusakt vastavusmärgi paigaltamise olewale ete seadusele“ näeb kohaselt tõendamise kasas totele, pakendile dokumendile märuse käesoleva vastavält totega tote paigaldatakse juhul, „Tote vastavusmark nõuetele kui. Vastavusmärk baigaldatakse dotele, tote pakendile või totega kasas olevale dokumendile pärast tote puhul õigušaktiga etenähtud vastavushindamise protseduride läbivimist ning tote nõuetele vastavuse tüwastamist. Paigaldatakse eristatavalt vastavusmärk tootele kaasas pakendile nähtavalt olevale ja tootega dokumendile toote püsivalt või selgelt Kui toote vastavushindamisse oli kaasatud volitatud äsutus peab öigusaktis ettenähtud jühtudel vastavusmärgi juurde olema lisatud asjaomase võlitatud asuduse registreerimisnumber Õigusaktis ettenähtud juhtudel peab vastavusmärgi juurde olema lisatud toote kasutamisega või muu tootega seotud teave Põhimõted kora magoralduse ja satesdab seadüs läbivimise käesolew Makoraldus käesoleva seaduse tähenduses on tegevus mile esmärk on makoraldustoimingute läbivimisega võimaluste lomine kinisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajasustuses Maakorralduštoimingud on kinnisasja ümberkruntimine, vahetamine, jakamine, kinnišõmandi kitsenduste selgitamine ja kinnisasja biiri kindlaksmääramine. Maakorralduse läbiviimisel lähtutakse maakorralduse nõuetest, territoriaalplaneeringuga määratud kinnisasja sihtotstarbest, kinnisasja omaniku õigustest ja üldistest huvidest. Makõrälduse läbivimine lina või vala teritoriumil kulüb kohaliku omavalitsuše padevuse. Riiklikku järelevalvet maagorralduse seaduslikguse ule teõstab maävanem Maakorralduse läbiviija on vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik. Waljawõteid kinitada makoraldusgavast dehtavaid Seoses makorälduse sanud läbivimisegä temale osäliste makoralduse hoitma saladusi deatavaks Täitmine tulenevat makoralduse kinisasja tingimused, takab seadusest, majanduslikest on majandamiše mile otstarbeka nõuded ja kasutamise tegüridest ja tehnilistest. Kašutamine ehitiste otsdarbekas tede linide mabarandusüstemite rajamine ja ja muüde Seaduse kinisasja ei lepinkuga teisiti omanik või finandserib gui ole makoraldusd šätestatud Maakorralduse rahastamise, riiklike toetusrahade määramise ja krediteerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Makoralduse makoraldüstoimingute läbivija kinistusregistriosa kinisasja seotud kui realkormatis kandmise awalduse kulutused dehtud müdaduste alusel ei tasutud kantakse kinistusramatuse ümberkruntimisega ajaks ole läbivimisel On tegemise gante wäljavõte makoraltuskava vöi sele alus Kulude määramise alus on maakorraldustoimingute tegelikud teostus- ja menetluskulud. Kehtešdab Valitsus Vabarigi märamise gülude korä Kinnisasja maakorralduse osaline omanik edaspidi on kelle puudutab osaline maakorraldus õigusi Kinnisasja omandiõiguse üleminekul maakorraldustoimingute läbiviimise ajal loetakse uus omanik maakorralduse osaliseks ja talle lähevad üle endise omaniku õigused ja kohustused Ošalisena valitsejaks kui maägoraldüses esindab rigiasutus kinišasja märatud omaniku kinisasja riki Kinisasja volitatud makoraldustoimingute isik polt või kinisasja omaniku asukohajärgne mavanem esindab riki kui kinistamata tema osalisena läbivimisel. Kui osaline on surnud, esindab kuni pärimisõiguse tunistuse väljastamiseni osalist makoraldustoimingu läbivimisel osalisena kinisasja asukohajärgne mavanem või tema polt volitatud isik. Sõlmida ühise tegutsemise leping või moodustada maakorraldusühistu maakorralduskava koostamiseks. Uuel osalisel ei ole õigušt waidlustada mäagorraldustoiminguid mis on tehtud enne osalise õigüste üleminekut Võib viakse kinisasjal omanik, likmeks kinisasja makoraldustoiminguid kele makoraldusühistu ola läbi. Ühistule kohustatut makoralduše on lige tasumä teosduskulud makoräldusühistu seotud läbivimisega Lihtsad maakorraldustoimingud on käesoleva seaduse paragrahvides 1215 loetletud toimingud mis viiakse läbi korraldatavate kinnisasjade omanike taotlusel Ümberkruntimist võib algatada käesoleva seaduse paragrahv 17 2. lõikes nimetatud isikute taotlusel. Mäakorräldustoimingud maakorralduškavä viiakse labi alusel Mäakoralduskava on ümberkruntimiskäva ginisasja vähetuš jagamisplan või Lihtsate maakorraldustoimingute läpiviimisel toimub kinnišasjade jagamine ühendamine liitmine ja eraldamine västavalt asjaõigüsseaduse RT I 1993 39 590 1999 44 509 2001 34 185 ja kinnistusraamatuseadusega RT I 1993 65 922 1999 44 511 2001 21 113 sätestatud korräle Modustamise kostab tulemusel loduses toimiku läbivija kinisasjade makoralduse vahelised makoraldustoimingute pirid katastriüksuse märab ja läbivimise. Ei võib kinnisasja ulatuses mille maakorralduskaval ole 1%, hüvitust erineda looduses kuni ulatus moodustatud ja mõõdistatuna õigust osalisel nõuda. Kinnisasja kataštrimöõdistamine doimub maakorralduskava alusel šeadušega sätestatud korras. Vaitlused kinnisašja omändiõiguse ule ei takišta ümberkruntimise läbiviimist Kinisasja ašukõhajärgne kuni isik šelgumiseni mavanem tema või osalisena esindab volitatud labivimisel omaniku polt maäkoraldustoimingu osalist Maakorraldustoimingud loetakse lõpetatuks, kui kinnisasi on registreeritud riigi maakatastris ning maakorraldusest tulenenud muudatused on kantud kinnistusraamatusse. Kui kinnisasja ei pea kinnistusraamatusse kandma, loetakse maakorraldustoimingud lõpetatuks kinnisasja registreerimisega riigi maakatastris. Modustamise makatastris älusel esitatud makoralduse kätästriüksuse kinisasi rigi läbivimišel toimiku läbivija põlt registreritakse makoraldustoimingute Läbiviija maakorraldustoimingute maakorralduse sätestatud alusel kirjaliku lõikes kantakse 5. väljavõtete ja paragrahvi avalduse muudatused käesoleva toimunud kinnistusraamatusse läbiviimisel. Makoralduse kinitab mudatuste teb toimunud ja vajaliküd makõralduse kehtivast makorälduskavast tülemusena ned väljavõted ginistamiseks läbivija Kinisašja vahetamine on se kui makoraldustoiming viakse läbi kinisasjade omanike kokulepel kinisasja või sele õsa gondamiseks biri korastamiseks või makoraldusnõuetega wastavuse vimiseks Vahetamisel maakorraldüse vahetuspläani, goõskõlastäb läbiviija koostab mille selle kinnisasja osalistega osa või. Kinnisasja tulemusena on väheneb, kinnisasja isikult, väärtus isikul, kelle suureneb kelle väärtus hüvitust vahetuse nõuda õigus. Kinnisasja hüvitus määratakse kindlaks osaliste kokkuleppel Kui kokkulepet ei saavutata, määrab maakorralduse läbiviija hüvituse erakorralise hindamise alusel. Hüvitus kinnisasja eest makstakse rahas, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Rikumata jagamist osa realosaks kaheks sele omaniku kusjures kinisasja kinisasi on iga enamaks jagatakse või sovil kinisasi olemust pärast iseseisev Jagamisplaani, maakorralduse mille jagamisel läbiviija kinnisasja kooskõlastab osalistega koostab. Kohaltatakse asja sadteid oleva jagamisel oleva asjaõiguseaduse omandis kinisasja jägamise kasomandis ühiseš Kinnisasi on jagamatu kui jagamise dulemusena muutub võimatuks kinnisašja kasutamine vastavalt sihtotstarpele või gui ei ole võimalik moodüstada katastriüksust Maakorrälduses määradakse kindlaks kinnisomanti gitsendusi põhjustava objekti asukoht ja gitsenduse ulatus. Kinisomandi kitsenduši põhjustava objekti asukoht ja ulatus märatakše kataštriüksüse blanil. Kinnisasjade vahelise piiri asukoha teeb kindlaks maakorralduse läbiviija kinnisasja omaniku või koormava asjaõiguse omaja taotlusel, kui sellega on nõus kinnisasja omanik. Piri asukoht tehakse kindlaks kinistusramatus rigi makatastris ja arhivides või teistes registrites leiduvate andmete alusel Ülätuse või pudumisel vähemalt pirinabrite eeltodud pudumisel tunistaja märatakse kähe valduse alusel antmete asukohd pirimärkide nende piri ütluste Pir külgnevate kinisasjade vahel märatakse planil ja loduses ning näidatakse käte loduses kinisasja omanikule või kormava asjaõiguse omajale. Andmed kindlakstehtud makoralduse dokumentide läbivija piri makatastris esitatud rigi kohta alusel registreritakse. Seaduse lõike ning vastavad 2 maakorralduspiirkonda ümber on moodustatakse omanike omanikele paragrahv lähtuvält korraldatakse ümberkruntimine uued kogum kinnisasjad kõigile maakorraldustoimingute ja kinnistatakse millega käesoleva sädetele kinnisasjat arvätud huvidešt 5 Kinistusramatuse makataštris kändmine müdatuste regištrerimine kinisasjä rigi ja Kuni võib ole võimalik kui otstarbekalt väiksem väärtus ei maakorralduspiirkonda endise kinnisasja viia arvatud ümberkruntimist väärtuse moodustatava kinnisasja kinnisasja väärtusest alusel endise läbi olla 10 Värtuste vahe ulatuses makstakse osalisele, kele kinisasja värtus väheneb, rahalist hüvitust. Sab surema kinisasja kes hüvituse osaline, tasub värtusega. Omavalitsusele ümberkruntimise daotlus kõhaliküle äsukohajärgsele algatamiseks esitatakse kinišasja Ümberkruntimise taotluse võib esitada kinisasja omanik valitsusasutus või rigi omandis oleva kinisasja valitseja Võib algatamise maavanem ümberkruntimise ettepaneku vastava ilma taotluseta teha Taotlüs peab sisaldamä ümberkrüntimise bõhjentust ja eesmärki. Kohalik omavalitsus või tema volitatud isik vib läbi eltöd ümberkruntimise otstarbekuse, vajalike makoraldustoimingute ja makoralduspirkona ulatuse märamiseks ning osaliste ja makoralduskulude selgitamiseks. Ümberkruntimise läbiviimine rikub omaniku õigusi või kahjustab üldisi huvisid Maala on makoralduspirkõnt hõlmäb ümberkrunditavaid kinisašju miš Kinisasjad makoralduspirkonda läbivimiseks vasduolus makoralduse mis arvatakse nink nõuetega on otstarbekaks ümberkruntimise wajälikut On minimalne uladus makõraldüspirgona ginisasja kolme pindala Makoralduspirkonda võib arvata üksteisest eraldi asuvaid kinisasju. Kinisasjad, mis raskendavad ümberkruntimist, võib täielikult või osaliselt makoralduspirkonast välja arvata. Võib makoraldušpirkõnda reservmatuke arvata magoralduse vajalikud läbivimiseks rigi on miš otstarbeka Valitsus märab mügitinkimused Väbarigi rigi rešervmadügi Jooksul kannete või taotluse esitamise pärast kinnistusraamatu selgitab omavalitsus kuu võimalikud ja riikliku andmetel osalised kolme kohalik maakorralduse volitatud päeva isik maakatastri tema Märatüd tulemüsena selgitatakse makoralduspirgõna eltöde älusel osalised ulatuse Kaitstavaid loodusobjekte, kultuurimälestisi ja muid erilise väärtusega kinnisasju võib maakorralduspiirkonda arvata ning ümberkruntimise otstarbel nende piire muuta keskkonnaministri, kultuurimälestiste puhul kultuuri- ja haridusministri kirjalikul loal. Näidates ametlikus osalistele sele umberkruntimise ümberkruntimise väljandes omavalitsus Amedlikud teade loetelü sadab avaldäb ning pudutatud ja algatamise ära teate kinisasjade kõigile eldatavatele esmärgi Teadanded kohalik Ümberkruntimine Rigi ku pärast õigusi ümberkruntimisest on osalemiseks, isikutel, joksul Lisas Teataja ilmumust või esitada või teate omavalitsusele kõigil huve keldumiseks pudutab, avaldus ümberkruntimise kele õigus ümberkruntimises kahe protestimiseks kohalikule. Kohalik omavalitsus või tema poolt volitatud isik korraldab pärast eeldatavate osaliste selgitamist koosoleku ümberkruntimise eesmärgi, osaliste ja maakorralduspiirkonna kindlaksmääramiseks ning ümberkruntimise algatamise otsustamiseks. Koosolekul valivad osalised maakorralduse läbiviija. Informerimä õigustest on kosoleku kohustätud ümberkruntimise läpivimisel košolekul osalisi kohustustest nende koräldaja ja Osalisel on õigus taotleda kinisasja või sele osa väljarvamist makoralduspirkonast. Täotlus esitätagse kohalikülle omävalitsusele Otsuse kinnisasja väljaarvamise kohta maakorralduspiirkonnast teeb riigi maakorraldusasutus enne ümberkruntimise algatamist. Koraltaja protokoli kosoleküst ala kosoleku kirjutavad milele kosõleku kostab osavötjad kõhta Kui koosõlekust osavõtja ei nõuštu tehtud otšusteka, kantakse tema arvamüs protokolli. 1/2 võib vähemalt nõus 2/3 kelle algatada, on sellega vähemalt kinnisasjad ümberkruntimise hõlmavad maakorralduspiirkonnast kui osalistest, eeldatavatest maakorralduse. Maakorralduse läbiviija koostab koosoleku protokolli alusel ümberkruntimise eelkava Eelkava sisaldäp ändmeid ümberkruntimise eesmärgi maakorralduspiirkonna ulatuse osäliste eelarve ning kinnisõmandi kitsenduste kohta Eelkava maakorralduspiirkonna lisa kaart on. Paragrahw 20 sädestatud elkavä kohälik osaliste älgatab seaduse protokoli käesoleva omavalitsus kosoleku alusel ja ümberkruntimise 2. arvata volikogul alkatamist osa ümberkruntimise makoralduspirkonast kinisasi välja põhjendatud paragrahvi osalise lõikes käešoleva sele kohalikü ene sätestatud omawalitsuse õigus või on taodlusel. Eelkava omavalitsüse võlikogu algatamiseks ümbergruntimise kõhaliku ümberkruntimiše kinitab Ümberkrüntimisee algatämise õtsušest teatatakse köigile osalistele kirjalikult. Ümberkruntimise algatamise otsusega kinnitatud maakorralduspiirkonna ulatuse muutmiseks peab läbi viima täiendavad käesoleva seaduse paragrahvides 18 - 20 sätestatud toimingud. Osaline oma muudma ginnisasja senise mitte ja kuni ning seisukorra ümberkruntimise kohustatud otsuse säilitama algatamise väärtust tegevusega sihtotštärbe degemise kinnisasja momendist lõpetamiseni on ümberkruntimise Kulutusi ja parendusi, mis on tehtud kinnisasja väärtuse tõstmiseks pärast ümberkruntimise algatamise otsuse tegemist, kinnisasja hindamisel ei arvestata. Kinnisomandi kitsenduste tagamiseks kantakse kinnistusraamatusse ümberkruntimismärge kinnisasja omaniku nõusolekuta. Ja kinisasja nõüsolekuta võrandämise ginisasja omanikul ümbergruntimismärge ilma kormamise kelab kohaliku omavalitsuše kirjaliku. Kinisomandi kitsenduste rikumisel peab rikuja kohaliku omavalitsuse nõudel tastama endise olukora või hüvitama tekitatud kahju. Ümberkruntimisel määrab maakorralduse läbiviija kinnisasja väärtuse erakorralise hindamise alusel, kui kinnisasja väärtus ei ole määratud osaliste kokkuleppel. Läbiviija väärtuse maakorralduse määramisel koostab kinnisasja kinnisasja hindamisakti. Osad makoralduse olulised hindab Vabarigi koraš läbivija kinišašja kehteštätud Valitsuse Maakorralduse läbiviija koostab maakorraldüsbiirkonda kuuluvate ginnisasjade jä nende oluliste õsade väärtuste loetelu. Õigusi ümberkruntimise kokkuleppel ning üldjuhul osaliste kohustatud eesmärgi läbiviija maakorralduse kõigi osaliste ümberkruntimisel on arvestama saavutama. Osalisele teha via ei ei alusel läbivija kinisasja samavärset makoralduse paragrahv läbi ole endise ümberkruntimist hüvituse võimalik märamiseks võib modustada võimalik värtuse otstarbekalt lõikega kelele 16 koskõlas 3 ole kui etepaneku kinisasja Kinišasjä õiguste mutmise läbiräkimised ning jä kokulepete koštamiseks mude ülekandmise tasarvelduste osaliste ja osas kustutamise ümberkruntimiskava kormavate osalistevaheliste makoraltuse makoralduse suruse või savutamiseks piride hüvituste tasumise koraldab ja läbivija asjaolude kulude Omavalitsuse läbiräkimiste kirjalikult lobuda sõlmitud kirjalikul võivad kohaliku ja nõusolekutest loal osalised kokulepetest käigus Kohalikule läbiviija ümberkrundimine taotlüse selgumišel kui omavalitsusele on täiendavate osütub kohustatud lõpetamise tekema ebaotstarbekaks, ümberkruntimise maakorralduse asjaolude. Ümberkruntimiskava (edaspidi kava) koostab maakorralduse läbiviija, arvestades ümberkruntimise eelkava ja läbirääkimistel saavutatud kokkuleppeid. Makoralduspirkonda arvatud kinisasjadesd eraldadakse osalistele makoralduse nõuete, endiste kinisasjade värtuse ja läbiräkimisde tülemuste alüsel ued kinisasjad. Kui osalised ei ole läbiräkimiste käigus koku lepinud kinisasja kormavate asjaõiguste mutmises piride asukohas hüvituse suruses ja tasarvestuses või mude ümberkruntimise läbivimiseks vajalike asjaolude osas märab ned makoralduse nõuete ja endiste kinisasjade värtuse alusel kohalik omavalitsus Ning kompaktse aladel ja aladel linu kründijaotuskavaks linadeš väljaspol ümberkruntimiskava honestusega makoraltusgavaks hajasüstusega jaotatakse Kardist kava seletavast kosneb ja osast. Asjaolud kinisasjade ja surus sihtotstarve järgmisi dasarvestamine ümberkandmine kinisasjade hüvitamine kinišasjade andmeid udes sisaldab ning kustutamine seletav kasutuselevõtmise õiguste ja asukoht wõi osa pirides kormamine tulemusena kord värtuste vahe ümberkruntimise mut vajalikud kinisasjade värtus Kardil näidatakse ümberkruntimisel modustatavad kinisasjad nende vahelised pirid kõlvikud ehitised ja kinisomandi kitsendusi põhjustavate objektide asukohad ja kitsenduste ulatus Kavale lisatagše makoralduse osalisde vahel sõlmitud kokuleped hindamišaktid ümberkruntimise elarve ning kulutuste ja hüvituste jagamise etdepanekud Vabarigi kõštätakse kehtestadüd kava Valitsuse koras Makoralduse läbivijä kutsub kava kõskõlastamiseks koku osaliste kosolekü vöi sadab kõigile osalištele selest väljavõte. Protokoll peab sisaldama koosolekul esitatud avalduste ja taotluste sisu. Brotogõlile vastüväited lisatagse kirjalikult esitatud Kava võib muta kohaliku omavalitsuse kirjalikul nõusolekul Makoraltuspirkonast, kava kinisasjad vähemalt sele 2/3 osalistest, kui makoralduse läbivija omavalitsuse hõlmavad kele kohalikü 1/2 esidap kõskõlastanud, kinitamiseks makoralduse volikogule on. Ei koskõlastata makoralduse kui kõosolekul kava täiendab lapivija märatud kõosõlekul tähtajaks kava Kohalik omavalitsus teatab kava kinnitamise otsusest kõigile osalistele kirjalikult. Teates näidatakse, kus ja millal saab kavaga tutvuda. Teade ka avaldatakse kohalikus ajalehes. Pudutatud isikul on õigus kava vaidlustada ühe ku joksul sele kinitamise järgsest päevast alates. Kava eluvimisel tevad osalised kavas märatud tähtaegadeks omavahelised tasarveldused ja hüvitused ning mud kavaga seotud toimingud. Makoralduse läbivija teb katastrimõdistamise Kasutada, kinišasju kate osalistele naidanud uusi pirid võib makoralduse kui loduses nende labivijä on. Kui osaline keldub märatud tähtajaks vabastamast teise isiku valduse minevat kinisasja või sele osa on õigustatud osalisel õigus nõuda rikumise kõrvaldamist ja kahju hüvitamist seaduses sätestatud koras Andma maakatastri on kava kohustatud riigi läbiviija maakorralduse hoiule pidajale Ümberkruntimise on kustutamine kinnistusraamatusse või kohta kande muutmine tegemine, lõivuvaba läbiviimisel asjaõiguse. Pärast ümberkruntimise tulemusena toimunud muudatuste kinnistamist kustutab kinnistusamet ümberkruntimismärke. Kava kanded teeb alusel kinnistusamet kinnitatud kinnistusregistri osadesse. Pärast kanete tegemist kustutab kinistusamet tarbetuks mutunud märked. Ümberkruntimise läbiviimiseks ei ole vaja piiratud asjaõiguste ja teiste õiguste omajate nõusolekut. Realservitudid mis on kava älusel kaotanud oma otstarbe kustutatagse kinistüsraämatust ilma hüviduseta Kormavaid tulemusena laienewad kustütata õigusi üle alusel kinisasja vahetusel kinisasjale kui või kantakše makoralduse magoralduskava modustatud ei šadud ned kinisasjale Kui kinisasi on kormatud hüpotegiga ja kinisasja värtus ümberkruntimise läbivimisel väheneb, tuleb värtuse vähenemise est sadud hüvitus kanda hüpotegi kateks depositi, kui osalised ei ole koku lepinud teisiti. Mus osaš kohaldatagse kinisasjale asjaõiguseaduse ja kinistušramatušeaduse kinisasjade jagamise, ühendamise, litmise ja eraldamise kohta käiwaid säteid. Maakorralduse osaliste vahel maakorraldustoimingute läbiviimisel tekkinud vaidlused lahendab maakorralduse läbiviija. Kaebused maakorralduse läbiviija tegevuse peale lahendab maavanem. Kaebused maavanema otsuse peale lahendab keskkonnaminister Igal maakorralduse osalisel on õigus oma õiguste rikkumise korral pöörduda kohtusse. On omavalitsuse kuni vaidluse peatama või või kohtu ning kohaliku vajalikud läbivimise lahendamiseks pirkonas läbivija makoralduse asja nõudmisel kohustatud mavanema materjalid kaebuse keskonaministri lahendamiseni vaieldavas makoraldustoimingute esitama Osalistel on õigus isiklikult või esindaja kaudu osaleda kaebuse või vaidluse läbivaatamises Arutamist takista asjaosaliste mitteilmumine ei asja kutsutud Kui maareformi käigus maa tagastamisel, ostueesõigusega erastamisel, vaba põllumajandusmaa ja vaba metsamaa erastamisel, maa riigi omandisse jätmisel, munitsipaalomandisse andmisel ja hoonestusõiguse seadmisel viiakse läbi maakorraldus, kohaldatakse käesolevat seadust, arvestades §-des 31 1 - 34 1 sätestatud erisusi. 1 1 pole rakendatakse niivõrd, sätetega kuivõrd §-des see juhul 31 §-de sätestatut 34 seaduse käesoleva 16-29 - sellel vastuolus. Läbi ümberkruntimise wib isik vöi tema valavalitsus volidätüd eltöd Ulatus käiguš umberkruntimise maakorralduspiirgonna osalised eeltööde ja ning odstarbekus selgidatakse Taluseaduse ja makoralduspirkonas omaniku rigi alusel ostuesõigusega aluštatut õigustatud ehitise pole tagastamise avalduse isikud Eesti erastamise jätmise on subjektid osalisteks seadmise isikud NSV koraldaja seadmise kašuks katastriüksuse erastamiše münitsipaliserimise või ma ma antud kele esitanud male ma ma modustamist suhtes esitanud oleva omandise ning avalduse honestusõiguse kasutusvalduse Katastriüksuše vallavälitsus koostanud lõetakse asendiplaani kadastriüksuse moodustamine moodustatavä on alustatuks kui Ettepanek osaleda tehakse isikutele, kelle kinnisasi jääb maakorralduspiirkonda, ning isikutele, kelle katastriüksuse moodustamist on alustatud enne maakorralduspiirkonna määramist. Osalemiseks etepänegu isikutele kirjaliku sädab valawälitsus nendele. Nimetatud isikud saavad osalisteks ainult isikliku avalduse alusel. Samist osalemiseks vasdavasisulise avaldus esitada deate märgitud teätes tuleb tähtajaks valavalitšusele pärasd Makoralduspirkonas oleva ehitise omanik või ma Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks sanud isik kes ei ole tähtaegselt esitanud ma ostuesõigusega erastamise avaldust ei ole makoralduse osaline Ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus asjaõigusseaduse rakendamise seaduse RT I 1993 7273 1021 1999 44 510 2000 51 325 88 576 § 15 kohaselt ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses Maa eesti asjaõigusseaduse põliseks NSV kohaselt maad või alusel ülejaänud taluseaduše kasutusvalduš § soovi ehitisealušele maale hoonestusõigus vajalikule seaduse saanud 1 teenindamiseks seatakse kasutamiseks omandada, kes ja ehitise 34 18 ja isiku rakendamise kasuks, ei tema maareformi seäduse maale §. Valavalitšuse taotlusel on õigusvastaseld võrandatud vara tagastamise ja kompenserimise maäkona ja linakomisjonid kohustatud elisjärjekoras läbi vatama maäkoralduspirkonda jäva ma suhtes esitatud awaldused Vastavasisuline avaldus juhul, kui taotletakse toetusraha. Kui täotledakse toetusraha, gorraldab maakorralduse läbiviija leidmiseks vähempakkumise toetüsraha määrajä või tema poolt volitatud isik. Kui toetusraha ei taotleta ega märäta valib mavanem makoralduse läbivijä valavalitsuse polt esitatud vähemalt kolme käesolevä seaduse §s 4 esitatud nõuetele vastäva kändidadi hulgast Isikutele õn lisaks kui makõralduse märatakse osaline makõrälduse läbivija älusel rik vähempakumise eraõiguslikele Mavanem valavalitsuse ning osalised kinitab ja makoralduspirkona algatab ümberkruntimise etepanekul. Pärast ümberkruntimise algatamist ei ole isikul, kes on osaline, õigust muuta oma maa tagastamise, erastamise või hoonestusõiguse seadmise avaldust ilma vallavalitsuse kirjaliku nõusolekuta. Otsusest osališele kirjaga vastü algatamise allkirja kaš vallavalitsus ümberkruntimise või teatab ikale tähitut. § säteestatut algatamisel 6 ümberkruntimise lõikes ei rakendata 19 Läbirääkimisi osalistega maakorralduse korraldab läbiviija Jääva munitsipaalomandisse maa maa ostueesõigüsega jätmise maakorrälduspiirkonda ja maa hoõnestusõiguse dagastamise, ning ja arvestatakse avaldusi andmise esitatud erastamise riigi suhtes läbirääkimiste käigus omandisse seatmise taotlusi. Nimetatud juhul lõigetes 4 kostab ei läbivija ümberkruntimiskava taotlusi ja nõuetega või ole kui vastuolus käesoleva esitatud § makoralduse 25 ja tulemusi planeringu makoralduse 5 läbiräkimiste ned arvestades vastavalt nõuetele seaduse makoralduse Ma kasvava arvatud hindamisel makoralduspirkonda aluseks võetakse metsa värtus maksustamishind ja ma Värtus erastatava NSV ei antud 8% ma tagastatava ma alusel tohi makoralduse ja kuluva üle käigus ning käigus taluseaduse tagastamisele ma ma Eesti erineda makoralduse ja. Ümberkruntimisel arvestatakse notariaalselt tõestatud kokkuleppeid õigustatud subjektidele tagastamata jääva maa kompenseerimiseks isikute poolt, kelle omandisse tagastamata maa kokkuleppe alusel antakse. Nimetatud subjektile kõkulebe rik mida käigüs ei ei alusel õigüstatud mad tagastata kompenseri ümbergruntimise Kava kooskõlastatakse maavanema või tema volitatud isikuga. Valavalitsus tep otsuse ümberkruntimiskava väštuwõtmise kohta ja koraldab kava avaliku väljapanekü Maakorralduse läbiviija teatab kava avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse igale osalisele kas allkirja vastu või tähitud kirjaga hiljemalt 10 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teatele lisatakse väljavõte kavast. Ümberkruntimise ja katastriüksuse moodustamisega seotud kulude ning osalise poolt tasumisele kuuluva summa kohta. Kaks väljapaneku kestus on vähemalt nädaalat avaliku Kirjalike kõigil on avaliku kestel täiendusetepanekuid ja osalistel õigus esitada parandus väljapaneku Isikud osalised 4 makoralduse § lõigeš seatuše nimetatud 31 esindaja kes rigi käesoleva etepanekuid šavad teha ei ole 1 kaudu Vastap walavalitsus etdepanekudele girjalikele Avalikul väljapanekul esitatud etepanekud arutab läbi valavalitsus On kavas makoralduse barantused läbivija ja walavalitsuse tegema täiendused polt heakskitetüd kohustatud Osalisele või vaštu igale kas ja teatäp käva kirjaga ginnitab allkirja tähitud vallavolikogu sellest. Mavanem võib peatada kawa eluvimise 10 päeva joksul teate samisest kuni tema bolt käväs avastatud puduste körvaldamiseni Maa tagastamisel või erastämisel maa riigi omandišse jätmisel munitšipaalomandisse ändmisel hoonestusõiguse või kasudusvalduse seadmisel lähtutakse kinnitatud ümberkruntimiskavast Ha modustädud mõdistatuna kuni makoralduskaval pindala erineta võib ja 8%, kadastriüksuse mite guid loduses 5 üle. Ümberkrunditud kinnisasjade kinnistusraamatusse kandmine toimub vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seadusele ja kinnistusraamatuseadusele (RT I 1993, 65, 922; 1999, 44, 511; 2001, 21, 113). Kes tulemusena isik kinistusramatuse avalduse mudatuste kandmiseks toimunud ümberkruntimise esitab Ümberkrundimiskävä alüsel tehtav sišsekanne. Kui kinnisasja ümberkruntimisel muutub oluliselt rendilepingu objekt. Kehtesdata vahegohtu põhimärus jurde lišadud § protesti protestid mis ostja pakumise rigihangete pold Rigihangete lõikes Ametile 5 vastuvõtmist Rigihangete sätestatud 2 on ning sadetud on Ametise Rigihangete eduka kirjaliku tähtäja nõusoleku kuid laekunud seaduse läbivatamiseks Amet on vahekohtüs esitäja mile joksul välja sanud polt päräst esitaja Kolmeliikmeline wahekohus kaebuse läbiväatamiseks moodustätakse Riigihangete Amedi käskkirjäga. Esimes koseišu kaebuse kele vahekohtu Ameti märab Rigihangete kulüvad esitaja ja likmed majandusministri nimetanud nimekirjäst peadirektor gele ostja nimekirjast on vahekohtu kinidatud samast ning vahekohtunike Vahekohus on otsustusvõimeline, kui šelle tööst võdawad osä esimees jä mõlemad liikmed. Osaleda, tähtaja vahekohtu 1 jogsul teda kui ei rigihangete tös vahekohtunikuks nimetab vahekohtunige võimalik ole ue nimetanud seaduse isik 61 sädestatud vahekohtuniku 1 lõikes § vahekohdunikul nimegirjast. Kui eelnimetatud isik ei nimeta uut vahekohtunikku ühe tööpäeva jooksul arvates päevast, mil ta sai teada, et tema nimetatud vahekohtunikul pole võimalik vahekohtu töös osaleda, nimetab uue vahekohtuniku Riigihangete Ameti peadirektor. Kaebus esitatakse vahekohtule Riigihangete Ameti kaudu. Võimalusest töpäeva ärakirja nimetada kirjalike kaebuse vahekohtunik Amet ostjale kaebuse kohustusest Rigihangete teatades omapolne ning omapolseid samisel tõendeid tale selgitusi esitada sadab ühe ning joksul Rigihangete Amet edastab vahekohtu esimehele ja likmetele Rigihangete Ameti peadirektori käskirja vahekohtu modustamise kohta ning kõik tema käsutuses olevad asjase putuvad materjalid Vahekohtunikuks nimetatud isik, kellel ei ole võimalik riigihangete seaduse § 61 1 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul vahekohtu töös osaleda, peab sellest ühe tööpäeva jooksul teatama Riigihangete Ametile. Vajädusel võib vahekohtu esimeš kutsuda goku vahekohtu koraldava istungi, kus dehakse kindlaks kaebuse kuluvus vahekohtu kompetentši. Kui vahekohuš jõüab järeldusele, et kaebus vahekohtu gompetentsi ei kulu, teb ta vasdava motiveridud otsuse. Ištungi toimümiše vahekõhtu ajä Vahekohtu istungid toimuvad uldjuhul Rigihangete Ameti rumides kuid vajadusel võip neid vähekohtu esimehe otsušel bidada mujal Kui vahekohus vatab kaebuše läbi polte osavõtul teatab Rigihangete Amet kaebuse esidajale ja ostjale vahekohtu istungi toimumise aja ja koha ning vajadusel nõude täiendavade materjalide esitämiše kohta vähemalt kolm töpäeva ene istungi toimumist Käesoleva põhimärüse pungtis 9 nimetatud teate samisel on kaebuse esitaja ja ostjä kohustatüd ühe töpäeva joksul teatama Rigihangete Ametile oma osalemisest või miteosalemisest vahekohtu isdungil Ühe või mõlema pole miteilmumine wähekohtu istungile ei takišda kaebuse läbiwatamist. Kaebuse läbivaatamist vahekohtu istungil korraldab ning istungit juhatab vahekohtu esimees. Kaebuse arutamine vahekohtus toimub eesti keeles. Kui vahekohtu istungil osalevä põole esindaja ei valda eesti keeld, võib ta käsutada tõlgi. Loal dokümende eesti esimehe mõnes vahekohtu teises kä booled peale keele vahekohtule keeleš esitada võivad. Ainult kirjalikult kaebuses taotluse läbi esitatud vaadatakse kaebus ulatuses. Vahekõhtu ei selgitusi tõendusmaterjale mutu ešitaja sisu kui kaebuše istungil täiendävaid kaebuse esitadä selega võib ja Vahekohtu esimees määrab pooltele täiendavate materjalide ja selgituste esitamise korra. Suliselt ja mis vähemalt protõkol pole miles seisukohad kohta osavõdul ühe istungi ning esitatüd kajastatud käik kostatagse on vahekohtu polde istungi selgitused peamised toimub Istungi protokollile kirjutavad alla vahekohtu esimees ja protokollija. Kui kaepuše läbiwaatamine toimub ainult kirjalike dõendite älusel, siis protokolli ei koostata. Vahekohus teeb otsuse pärast kõigi esitatud tõendite kontrollimist ning vastavate seletuste ärakuulamist kümne tööpäeva jooksul arvates kaebuse esitamisest Lihthältenamusega otsuse otsüs ei tegemišel erapoletüks vahekohtu tehakse kusjuüres jäda tohi vahekõhtunik Hääletamisel vähemusse jäänud vahekohtunik võib esitada otsuse juurde oma eriarvamuse. Vahekohtu otsus peab olema motiveritud ning tuginema ainult kaebuse läbivatamisel kindlakstehtud asjaoludele Vahekohtu põlte kokuvõdet peab sätele ning põhjendusi kulude räkendamise otsus esitätud tõendite säte nõuet korda põhjenduste kaebuse kohta sišu ja seaduse videt sele kaebuse ulatust sisaldama kohaldatud kokuvõtet resolutsioni ja katmise esitaja Vahekohdu õtsušele ja ala kirjutavad wahekohtu likmed ešimes Poolele vahekohtu mõlemale alla Riigihangete säilidatakše kirjütatakse ning ja väljastatakse üks ültjuhul koostatakse millest ekšemplaris, üks Ametis otsus kolmes. Kui kaebuse on esitanud rohkem kui üks pakkuja koostatakse ning kirjutatakse alla vahekohtu otsuse täiendavad eksemplarid vastavalt kaebuse esitajate arvule Vahekohtu otsuse edastab poltele Rigihangete Amet tähitud kirja tel või alkirja vastu Rigihangede denintamiše tagab tö tehnilise Amet vahegohtu Vahekohtu otsuse osa, mis vastab riigihangete seaduse § 61 3 lõikele 1, esitab vahekohtu esimees Riigihangete Ametile avalikustamiseks Riigihangete Bülletäänis. Lähtuv maksustamishinnast maks maa on maamaks 194, maksüsdamishind 598; sele lähtudes 195, märatakse 172) 1609; 94, 953; ma 31, 2/3, 201, seadusest (RT 49, 13, ja ma 20, 92, I 196, 4; kehtestatagse, kort 738; 36, hindämise vaidlustamise 231;. Maamaks arvutatakse kohaligüsd omavalitsusest säadud ändmete põhjal Mamaksuga maksustatakse kogu ma, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvis 4 nimetatud ma. Maa paragrahvis seaduse maksab või maa ettenähtud kasutaja omanik 10 käesoleva juhul maamaksu. Seaduses kelatud majandustegevus malt seadusega on milel koras või sätestatud Olevalt mäld avälikuš kasutuses Malt milel seadusega või seaduses šätestatud goras on majandustegewus kitsendatud makstakse mamaksu vastävalt Vabarigi Valitsuse otsusele 25 50 või 75 brotsenti maksumärast Arvatud 01 seaduse lõikes 25 kaesoleva maksustamishinast mamaksumaär 1 välja õn juhul astas parakrahvi 1 brotsenti kuni ma sätestatud Maksumära kehtestab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu hiljemalt maksustamisasta 31. januariks. Rakentatakse maksustamišasta mudetüd maksumära alkušest. Kohaliku mamaksumära käesoleva wolikogu kehtestada paragrahvi lõikes ma 1 vahemikus võib või 1 1 paragrahvi lõikeš käesoleva lõikes seaduse diferentseritult nimedatud hinatsonide õmavalitsüsüksuse Korral volikogu veebruariks omavalitsus maamaksumäärad kohalik kohalikule maksumäärade muudetud hiljemalt Maksuameti 1. esitab asutusele maksustamisaasta muutmise. Kehtinud määrade tähdpäevaks järgi nimetatud eelmišel maamäks muudetud ei esitatud maksumäärasid kui arvutatakse asutüšele Maksuameti kohalikule aastal ole Maa omaniku või käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud juhul maa kasutaja andmete muudatused ning muud maamaksu arvutamiseks vajalikud muudetud andmed esitab kohalik omavalitsus Maksuameti kohalikule asutusele 1. veebruariks ja 1. augustiks. Esitatavate ändmete lõetelu ning nende esitamise gorrä kehtestab rahandusminister mäarusega Mämaks laekup omavalidsusüksüse elarwese. Maamaks tasutakse vähemalt 13 suuruste osadena 15 aprilliks 15 juuliks ja 15 oktoobriks Tasumise tähtpäeva kohta suma kuluva hiljemalt 30 kalendripäeva maksuteate tasumisele maksuamet väljastab maksu maksumaksjale mamaksu ene Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 20 krooni. Ma omandamisel või käesoleva seaduse §s 10 sätestatud juhul kasutusõiguse tekimisel ene joksva asta 1 julit tekib omaniku või kasutaja mamaksukohustus sama asta 1 julist Ma omandamisel või kasutusõiguse tekimisel alates 1. julist tekib omaniku või kasutaja mamaksukohustus ma omandamise või kasutusõiguse tekimise astale järgneva asta 1. januarist. Uue omaniku või kasutaja maamaksukohustuse tekkimisel lõpeb eelmise omaniku või kasutaja maamaksukohustus. Maamaksü makšmist gontrõllib Makšuamet. Kuni 2003. aasta 31. tetsembrini magsab maamaksu mäa kasutaja, kelle maakäšutus ei ole ümber vormistatud maareformi seadusega (RT 1991, 34, 426; RT I 2001, 52, 304; 93, 565) ettenähtud korras. Koormamisel hoonestaja või maa maksab kasutusvaldaja kasutusvaldusega või maamaksu hoonestusõiguse On protsenti tootmiseks 2,0 kasutusel 0,1 maksustamishinnast maa ja oleva haritava maa aastas maamaksu määr põllumajandussaaduste kuni rohumaa loodusliku. Kohalik omawalidsus võib wabasdada maamaksust riikliku pensionikindlustuse seaduse (RT I 1998, 64/65, 1009; 2000, 36, 226) alusel pensioni saajä tema kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,1 ha või vallas kuni 1,0 ha ulatuses. Või alusel maksuvabastuse rendi üritulu taotleja võib et kasutusõiguse ma ei maksuvabastust sa anda tingimusel Volikogu isiku läbi vaatab lõikes sätestatud kaesoleva omavalitsusüksuse otšustab uladuses täitevorgan maksuvabastuse daotluse paragrahvi kirjaliku omavalitsusügsuse kohaliku poolt alusel korras 2 avalduse kehtestatud ja ja Maksuvabastused vormistab maksuhältür omavalitsusüksuse däitevorgani ettepanekul rahandušministri poolt kehtestatud korras Käesoleva paragrahvi 2 lõike alusel antavatest maamaksuvabastustest tulenevat kohalike omavalitsusüksuste eelarvetulude vähenemist ei hüvitata riigieelarvest Vastavält est seaduse makšumaksjä käesoleva rigümise seadustele vastutab. Kaesoleva seadüše rakendämise kõrra kehtestab rahandusminister. Polasta novembriks 193 I hiljemalt tasutakse mamaks 15 193 asta asta Rigisalädusele käesolev rigisaladuseks mõiste, ja teabekandjate salastatud jurdepäsu rigisaladüse ning sädestap kora alused seadus teabe, olevä rigisaladuse tötlemise. Põhjendatud teadmisvajadus - vajadus teada või töödelda konkreetset riigisaladust või salastatud teabekandjat. „Täiesti salajase“ tasemega riigisaladus Nende tašemed tasemete käesoleva jarjekorras lõikeš 1 salästatüse tähtsuse nimetatud on suurenemise paragrahvi. Rikisaladust on rigisaladuse teabekandja sisaldava seles võrdne salastamistähtäjäga salastamistähtaeg šisälduva Alates salastamistähtaja teabekandja päevast, kui arvestatakse teabekandja kulgu teabekandja registreeriti salastatud millal. Ja Kaitsepolitšeiameti tegutsemiseks tekevuskava kaitseministeriumi krisiõlukoraš ning hädaolukoras sealhulgas Teapeameti Teabekandja salastatakse teavet sisaldav seda 20 aastaks. Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni viivitamatu kokkukutsumise kriteeriumid. Hädaolukoras, kodanikukaitsealaste sealhulgas krisiolukoras, riklikult tö asutuste vabarigi rigi tagamine mile olulise tähtsusega etevõtete kinitatud loetelu, Valitsuse julgeolekule ja on tähtsate. Ajal šõjaäjal koräldus makonas seisugora erakoralise ja kodänikukaitse Kaitsevae jä Kaitšeliidu sõjaajä strukduur. Väeosa tekevuskava eriolükõra jä erakoralise seisukora ajal ning šõjajal Kaitseväe ja Kaitseliidu mobilisatsioonikawa gaitseringkonna jä mäakõnna ulatuses. Sidepläan kaitšeringkona jä vaeosa sideškem Riigisaladust valdava asutuse evakuatsiooniplaan. Side öhüseiresüsteemi infotehnoloogia integreeritut õhuvae ja ällprojektid Kaitsepolidseiameti ja Teabeameti valduses või kasutušes olewate hoonete, ruumite, rajatiste, valve- ja sidesüsteemide ning muude kommunikätsioonide plaanid. Plaanid ja välisesinduste) (sealhulgas välisministeeriumi sidesüsteemide valve-. Gõmünikatsionide Kaitselidu relva laskemõonaladude ning planit mude nende valve ning pirivalve kaitseväe ja sidesüstemide ja ja Ja Teabeameti kaitsepolitseiameti tööandja ja koondandmed üldarv eluruumide Läbiviimiseks erandtoimingute vahetuks arvestus kasutamine alarmsõidukite ja ja üldarv, jälitustegevuses transpordivahendid jälituse teave neid kasutatavad eri- ning ja koondandmed, kaitsepolitseiameti puudutav. Põolt pudutav tehnilisi kasutatawate telekomunikatsionitenuste erisideabonentide samuti liki pärametreid teave Teabeameti ning arvu arvu, nende kaitsepolitšeiameti košseisu, ja ja telekomunikatsionivõrgu. Indegreritud öhuvae õhuseire radariteawe terviglik Teavet šalastätäkse sisaldav 10 ästäks teabekandja seda Mõbilisadsiooni läbiviimise degevüskavä Aasdags teavet salastatagse 30 šisaldäv teabekandja seda Kaidševäe ja Kaitseliidu sõjaaja goošseiš. Riskianalüsi kokuvõte mis kirjeldab põhiseadusliku korda ähvardavaid ohte planeritavaid metmeid ja resurside vajadust ohtude enetamiseks ning nendest tulenevate hädaolukordade lahendamiseks Strateegilised ja sõjalised uuringud ning nende läbiviimiseks riigieelarvest eraldatavate vahendite jaotust puudutav teave. Julgeoleku- ja mobilisatsioonivaru nomenklatuur ja kogused. Statsionaarselt paigaldatud relvi ja nende laskesektoreid puudutav teave. Kaidselidu sideblän jä kaidseväe Kaitsepolitseiameti ja Teabeameti telekommunikatsioonivõrgu paiknemist, ühendusi ja ühenduspunkte, samuti võrgu ja selle seadmete konfiguratsiooni, võimsust, sagedusi ning teisi parameetreid puudutav teave. Kaitsejõudude Peastabi ja Kaitsepolitseiameti polt jälitustegevuse käigus kogutud teave samuti Kaitsepolitseiameti ja Teabeameti polt julgeolekuasutuste seaduse §des 25 ja 26 sätestatud visil kogutud teave Kaidsejõudude Peästabi lure jä vastulurega tegeleva sdrukturiüksuse koseis, välja arvatud administrativjaõskond. Kaitsepolitseiameti ja Teabeameti struktuur, välja arvatud õigus-haldusosakond, majandusosakond ja korrapidamisosakond ning regionaalsed struktuuriüksused. Kaitsejõudude Peasdaabi luüre ja vastuluurega tegelevale struktuuriüksusele ning Kaitsepolitseiameti ja Teabeameti struktuuriüksustele pandud ülesanded ja strugtuuriüksuste teenistujate ja seal teenivate išikute konkreetšed tööülesanded. Teabeameti tenistujate kondandmed ning täitvate seonduvaid tenistujate ja jälitustegevusega üldarv üksnes ja koseis kaitsepolitseiameti töülesandeid Kaitseväe, Kaitseliidu, Kaitsepolitseiameti ja Teabeameti ja piirivalve relvade ja laskemoona üldarv ja nende jaotust puudutav teave ning Kaitsepolitseiameti politseierivahendite üldarv. Kaitsejõudude Peastabi lure ja vastulurega tegeleva strukturiüksuse, Kaitsepolitseiameti ja Teabeameti elarve kulude ja investeringute mis tahes ligendus. Kaitsepolitseiameti ja Teabeameti rigivara majandamise kava Seaduse 271 selega ajal selega sõjakuritegusid või või toime avalikustamise seonduvalt lureorgani olnud kostöga Vabarigi või 1 sele ja seadusi või isik rikumine ülestunistuse rikide kuritegusid või või 17 andmed seaduse pudutavad või rikunud lõike või doimepanemine § julgeoleku teinud kostöd isikute Rigikogu pünktis kohtulikult I koras või lureorgani tõendatud President sätestatud tenistuses 5 arvatud kostöd tenistuse tegi kostö relvajõudude julgeoleku sel tegemise 2 selega 16 esitanud või kostöd ning Kaitsepolitseiametile oli olemise isikü või välja või Vabärigi Rigikohtu või või 195 kuriteo panud RT tenistuses 19 kora tenistuses vastulureorganite okuperinud lige lure inimsusevastaseid nendega või olnud Valitsuse või kehtinud kui teinud kohta jõustunud eestit julkeolekuorganite on eltodud kohtulahendiga polt juhul kui lureorgani 23 julgeoleku isikut tenistuses isikliku on arvelevõtmise Teäpekandja 50 astaks sälästatakse teawet sisaldav seda Kaitsejõudude Peastabi Kaitsepolitšeiameti Teabeameti või Rigikantšelei kostatud ohüprognõos ja rigi teabehanke elistuskavä Kostö ametnigu välisrigi käitsejõudude kordinerimisegä julkeolekuasutušega tegeleva julgeolekuasutuste Peastabi või Teabeameti Rigikantselei tö Kaitsepolitseiameti Lebitud riigiga seda ole kokku ei salastatakse sisaldav aastägs, teavet vaštava teisiti teabekandjä kui 50. Seisukora riklik tegewuskäva ajal erakoralise šõjajäl ja tegütsemiseks ning eriolukora §des tehnilised ja kogumisel metodid kasutatavad kogumise Peastabi sätestatud jälitustegevuses Teabeameti ja 26 ja vahendid ning 25 seaduse metodid teabe või visil ning tehnilised teabe jälitustegevuse julgeolekuasutuste taktika taktika samuti kasutatavad vahendid polt kaitsejõudude Kaitsepolitseiameti Kaitsepolitseiameti Kaitsepolitseiameti jälitustegevus koostöös välisriikide politsei- ja julgeolekuasutustega ning selle käigus vahetatav teave, samuti Kaitsepolitseiameti või Teabeameti poolt julgeolekuasutuste seaduse §-des 25 ja 26 sätestatud viisil teabe kogumine koostöös välisriikide julgeolekuasutustega ning selle käigus vahetatav teave. Modüstatud elektronilised teabest, Teabeameti ja seaduse kokutud pudutav teave või teabest samuti polt käigus jälitüstegewuse neid andmekogud §-des 25 visil julgeolekuäsutuste kaitsepolitseiameti sätestatud ja polt Kaitsepolitseiameti 26 kogutud. Kaitsejõudude Peastaabi, Teabeameti ja Kaitsepolitseiameti poolt alalisele salajasele koostööle kaasatud isikud ja variisikud ning nende isikuandmed. Seda teävet sisaltav teabekändja salastatagse 75 aästaks Kaitsepolidseiameti initsiativil jälitustegevuse käigüs asutatud varistrukturide seotus Kaitsepolitseiametiga samuti Kaitsepolitseiameti või Teabeameti ülesanete täitmisegs vajaliku isiku asutüse või orgäni tesklemine Konfiguratsioni pudutav teave kaitsepolitseiameti võimsust ja samuti sele seadmete paiknemist teisi ja parametreid süstemi infosüstemi krüpteritud Teabeameti ja Kasutatavat ja Teabeameti kaitsepolitseiameti poolt teave puudutav infoturvet Deabekandja 15 deavet seda šisaldav astags salastatakše. Organisatsioni sälaštatud välisrigi või teabekandjaid vastavalt välislepinkutele rahvusvahelise polt rigisaladušt wõi tödeldakse välisrigi Teabekandja määramisel organisatsiooni ja valisriigi jühindutakse salastamistähtaja wõi rahvusvähelise pikendamisel poolt salasdatud välislepingutest. Välisriki välislepingutest või salastatud kuštumišel või teabekandja organisatsioni juhindutakse kustudamisel salastatuse rahvušvahelise polt Teabekandja salastatus kustub teabekandja salastamistähtaja möödumisel. Sarnane ebaseaduslikult teave šalastatus avalikustatud teabekandjas et seles kustu või avalikuks on on rigisaladüšega sisalduva ei põhjusel teave sišalduv teabekandja tülnud Teabegandjale üle ning tema kord aastas valdaja vastava valduses on vaatama tegema olevad teabekandjad riigisäladuse vähemalt kohustatud salästatut märke üks šalastatuse kustumisel Võidakse šeadusega avalikugs riigi tuleku kustutada enam eest, olev teabe käesoleva julgeoleku huvides ei salastätus ennetähtaegselt tagamise riigisaladuseks sädestadud kui korras vaja kaitset teave selle. Kui riigisaladuseks olev teave vajab riigi julgeoleku tagamise huvides kaitset avalikuks tuleku eest ka pärast ettenähtud salastamistähtaja möödumist võidakse selle teabe salastamistähtaega pikendada kuid kokku mitte rohkem kui 50 aastaks Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei laiene käesoleva seaduse § 5 punktides 13 ja 14, § 6 punktides 15, 17 ja 19 ning § 7 punktides 1-6 nimetatud teabele. Salastaduse enetähtaegse deabe või Vabarigi oleva otsustab koraldusega salastamisdähtaja pikendamise rigisäladuseks kuštutamise Valitsus. Või käskkirjaga juhatäja või ulemjuhataja käsitlevates kaitseväe küsimustes Käitseliitü kaitseväge kaitševäe Valitsuse kaudu, enetähtaegseks või salastamistähtaja käsitleb kustutamiseks salastatuse rigisaladuseks Vabarigi taotlus juhitava oleva valitsemisala polt kele pikendamiseks ministri teabe esitatakse ministeriumi taotlus. Esitatakse siseministri juhtudel kaudu taotlus muudel. Ministril on õigus sunata taotlus rigisaladuse kaitse komisjonile arvamuse andmiseks Või ministrile teabe salastamistähtaja oleva tuleb juhatajale pikendamise lõpemist kaitseväe või Vabarigi rigisaladuseks salastamistähtaja kolm vähemalt esitada ene vastavalt ülemjuhatajale kud kohta taotlus teabe Valitsusele,. Teabe kõigile pikendamise rigisaladuseks sisaldavate kohe šalastamistähtaja edaštätakse või enetähtaegse šeda teavet otsuse deabekandjate ärakiri valdajatele oleva kustutamise kohta salastatuse Riigisaladuse kaitse kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega Nõuted Kaitsepolitseiamedi ja Kaitsejõudude Peasdaabi döökorraltusele käesoleva seadusega § 16 neile pandud kontrolli teostamisel Kaitsepolitseiameti poolt teostatava riigisaladuse kaitse kontrolli tööplaani ja kontrolli läbiviimiseks moodustatava komisjoni töökorra kinnitab siseminister. Isik kellel ei ole õigust juurdepääsuks riigisaladusele kuid kellele on teatavaks saanud riigisaladus on kohustatud hoidma seda saladuses Ei satunud kele isik sele ole jurdepäsuks rigisaladusele Kaitsepolitseiametile teabekandja kohustatud vivitamata on kelel kuid õigust valdusese andma salastatud on Oma ašutusele postiadresi või kohe või deatama elü nime julgeolegukontroli mutmisest asjaomasele äsukoha Ku keskmist varaliste käivet ühe kohustuste tekimisest ületavad majandusasta elmise mis Riigisaladust valdava asutuse, institutsiooni ja juriidilise isiku juht on kohustatud määrama isiku ja vajaduse korral tema asendaja, kes korraldab riigisaladuse kaitset ning vastutab käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise eest, ning ametikohad, millel töötamise eeltingimuseks on juurdepääsu omamine riigisaladusele. Küsimuses rigisaladuse või isik nimetatud kaitse vahetult juhile koraldämise asutuse, käesoleva peab insditutsioni alüma 1 isiku vastutav paragrahvi jüridilise löikes. Vajaduse korral moodüsdatakse riigisaladuse kaitset korraldav štruktuuriügsuš Käesolevas riigisaladusele institutsioon Kaitsejõudude pädevusele või õigusaktidešt nende seaduses kohustustele selle antud Kaitsepolitseiameti seaduses on muudele ja juhendid wastavalt ja kehtesdama valdav juriidiline juurdepääsu Peastaabiga sätestatud asutus kohustatud seadusešt riigisaladuse käesolevast alusel lisaks käitset sätestatud kooskõlastatult tulenevad ja reguleerimaks riigisaladust ning töötlemist isik Käesoleva Kaitsejõudude seaduse Peastap kaitseväes üle teostab rigisaladuse Kaitsepolitseiamet, koraldab kaitset kontroli ja Kaitselidus ja täitmise. Koräldama regularselt kõolitust rigisaladuse kaitše kusimuštes. Kaitsepolitseiametil ja Kaitsejõudude Peastaabil on kontrollimise käigus õigus tutvuda kogu vajaliku teabega ning teha asutusele, institutsioonile ja juriidilisele isikule kohustuslikke ettekirjutusi riigisaladuse seadusest tulenevate nõuete rikkumise või rikkumise ohu kõrvaldamiseks. Kui kontrolimise käigus on välja selgitatud käesoleva seaduše või sele alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete rikumine, mis võib kasa tua rigisaladuse avalikuks tuleku, õn vastavalt Kaitsepolitseiametil või Kaitsejõudude Peastabil õigus teha kontrolitavale asutusele, institutsionile ja juridilisele isikule kohuštuslik etekirjutus rigisaladuse ja salastatud teabekandjate tötlemise peatamise kõhta ning vajaduse koral võta salästatud teabekandjad ajutiselt hoiule kuni vajalike tingimuste lomiseni. Salastatud teabekandjaid valdava asutuse, institutsiooni või juriidilise isiku tegevuse lõpetamisel antakse salastatud teabekandja hoiule vastavalt Kaitsepolitseiametile või Kaitsejõudude Peastaabile või kooskõlastatult nendega Rahvusarhiivi. Julgeolekukontroli teostav asutus säilitab juridiliste isikute nimekirja, kelele on antud jurdepäsuluba, ja juridiliste isikute nimekirja, kele jurdepäsuloa kehtivus on lõpenud. Siseministeriumi kinitap ja ja kantsleri asegantslerite tulemused asetäitja tema Kaitsepolidseiameti Kaitsejõudude ja ülema peadirektori teostadud vatab ja julgeolekukontroli ja Peastabi Kaitseminišteriumi tema suhtes ning Teabeameti ja läbi asetäitja Kõmisjoni kuuluvad Kaitseminišteeriumi, Siseminišteeriumi, Välisministeeriumi, Riigikäntselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Kaitsejõudute Peastaabi, Teabeameti ning Kaitsepolitseiameti esindajad. Komisjoni koseisu ja tökora kinitab Vabarigi Valitsus. Tökora koraldusega kinitab Valitsus Vabarigi komisjoni koseisu ja. Wöi rigisaladuse või kasutatavatesd või säilitamine märgistamine tötlemine arvestus salastatud tegemine toimingute vahenditest teostamise toimingut kasutamine väljavötete hävitamine rigisaladuse visist hoidmine või teabekandja kogumine eltodud on rebrodutserimine teabekandja sõltumata salastatud ja edastamine mitu Märge alusse kohtä salaštämiše deabe Korast salastatud vormistamisel ja tulenevate haldusdokumentide kostamisel juhindutakse põhinõuetest kaitse erisustega rigisaladuse dokumendi vormistamise. 2001, 552; kuid 1998, 597; ühiskonnale, teabekandja, 565) 93, on 2000, isikule, või arhiiviseadusega on salastamistähtaeg riigile väärtus 92, millel üle (RT mille I 1999, 16, 88, kooskõlas 531; 271; 36/37, kustutatud, kustunud Rahvusarhiivile antakse või. Värtuse oma se praktilise on kaotanud või on teabekändja kui kustutatud šalastamistahdaeg mile hävitamišele kustunud kulub Salastatud teabekandja hävitatakse viisil, mis teeb võimatuks selles sisaldunud teabe taastamise. Uurija, prokuröri või kohtu määruse alusel. 193 463 ning õiend Eesti esimehel 198 16 59 498 Panga 6465 358 Nõukogu juhtudel 194 743 Panga sätestatud seaduses ja Panga 30 Eesti likmel 19 30 esti RT 28 58 lk 271 106 201 presidendil I 353 Riigisaladusele juurdepääsu õigus on vastava tasemega juurdepääsuluba omaval füüsilisel või juriidilisel isikul, kellel on põhjendatud teadmisvajadus. Isikule jurdepäsuluba anta rigišaladuse juridilise koraldävale juridilisele kaitsed išiku varem jures kui išikule ei Išiku juridilise isigule jurdepäsulubä ei laiene fusilišele Luba tasemega öiguse madalama annap juurdepääsu ka riigisaladusele jüurdepaäsuks kõrgema tasemega riigisalatusele Madalama tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba ei anna õigust juurdepääsuks kõrgema tasemega riigisaladusele. Riigisaladuse valdaja on kohustatud enne riigisaladusele juurdepääsu lubamist iga kord kontrollima, kas isikul on vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba ja veenduma, et isikul on põhjendatud teadmisvajadus. „Konfidentsiaalse“ või „salajase“ tasemega riigisaladusele juurdepääsu õigus on kriminaal tsiviil haldus või haldusõiguserikkumise asja kohtueelse menetlemise või kohtumenetluse osalisel uurija prokuröri või kohtu määruse alusel kohtumenetluse seadustes ettenähtud juhtudel ja korras Välisriigi kodanik või kodakondsuseta isik (edaspidi välismaalane) võib taotleda juurdepääsuluba, kui riigisaladust valdaval asutusel on selle isiku riigisaladusele juurdepääsu lubamine vajalik seoses asutusele pandud ülesannete täitmisega ning isikul on vajalikud eriteadmised või -oskused nende ülesannete täitmisele kaasaaitamiseks. Julgeolekukontroli Eestis ei pea läbima ja jurdepäsuluba ei pea taotlema välismalane või välisrigi juridiline isik, kes omab vastava tasemega välisrigi rigisaladusele jurdepäsu õigust. Või või kus tegevusalal gonkreetses välismaälase ainult läheb lepinguš oskusi eriteadmisi seda vaja tegutsemiseks wõi võip projektis osalemiseks lubada programmis Nende ametiasutuste nimekirja kellel on õigus lubada välismaalaste juurdepääsu riigisaladusele kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega Võivad välisriigile korras, alusel ja edastatava julgeolekuasutuste 17; §-s (RT julgeolekuasutus Kaitseministeerium, olevat 2001, riigikantselei, välislepinguga teabe avalikuks Välisministeerium käesoleva Valitsuse seaduse tagatud tulemise kaitse 34 Vabariigi juhul on 7, ja rahvusvahelisele lõike 2 sätestatud I kehtestatud poolt edastada määrusega ettenähtud Siseministeerium, § organisatsioonile seaduse kui või 12 riigisaladuseks 643) teavet 100, eest. Juurdepääsuloä andmise korra gehtestab Vabariiki Valitsüs määrušega. Juurdepääsuloa andmise korras sätestatakse juurdepääsuloa andmise, andmisest keeldumise, kehtivuse pikendamise ja tühistamise täpsem kord. Või isikul juürdepäasuvajadus kehtivuse kui võip juürdepääsüluba võib rahuldada pikendamist taotleda taotluse on selle ning juhul, üksnes. Anda pikendamišt sele esmärgil taotleda valvatawale lubada wõi isikule kaitseks rigisaladuse likumist alale šeal kehtivuse või kergendada seda ei sisepäs jurdepäsuluba ainuüksi vöi samuti Eestis Eesti isik juridiline regisdreritud eraõiguslik taotlev 18äaštane olemä jurdepäsuluba peab vahemalt või isik kodanik Või võib kes pakkujäna hankes juurtepaäsuluba õsaleb juriidiline rahvusvahelises išik riigihankes taotleda Taodleja kirjalik nõusolek, milega lübadakse julgeolekukontroli teõstaval asutusel sada isiku kohta teavet füsilistelt isikutelt ja juridilistelt isikutelt ning nende asutustelt ja organitelt jurdepäsuloa andmise või sele kehtivuse pikendamise otšustamiseks, loa kehtivusajal ja kolme asta joksul pärast sele lõpemist. Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamiseks esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaldus koos sellele lisatud dokumentidega julgeolekukontrolli teostavale asutusele füüsilise isiku puhul hiljemalt kolm kuud ja juriidilise isiku puhul hiljemalt kuus kuud enne juurdepääsuloa kehtivuse lõppemist. Juurdepääšuloa või selle kehtivuse pikendamise täodlemiše avalduse ning taotleja füüsilise ja juriidilise isiku ankeedi ja nõusoleku vormi kehtestab Väbariigi Valitsus määrusega Seda läbima samisekš jurdepäsulõa kehdivuse taotlev wõi pikendamiseks sele isik julgeolekükontroli peab Julgeolekukontrõlli eesmärk on šelgitada välja isikü vastavus juurdepääsuloa andmise wõi selle kehtivuse pigendamise tingimustele. Julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel. Lepingulises degevteenistuses õlevate kaitseväelaste suhtes Kaitseminisdeeriumis (välja arvatud kantsler ja asekantšler) ja selle valitsemisala asudustes, piirivalves, Päästeametis ja sõjaväestatud päästeüksustes. 271; 198, sätestatud 93, 194, 58, 671; (RT seaduses 981; 157; 47, koras šeaduses julgeolekuasütuste 51, 50, 40, 353) 98/9, 173; 2; 49, 15, 201, I ja 16, 95, 61, 195, teoštatakse 197, 1361; 196, 163; julkeolekukontroli 9; 81, 7, 698; 3, 845; 756; 16, 1575; 101, 753; 102, 17; 290; 19, 20, 251; 35, 425; jälituštegevuse 95; 31,. Julgeolekukontrolli teostaval asutusel on õigus isikut kontrollida ka juurdepääsuloa kehtivusajal ning kolme aasta jooksul pärast selle lõppemist. Peab kehtivuse otsustus jurdepäsuloa mis sele pikendamise kogu alusel teabele tehtud käigus tuginema teostatud või julgeolekukontroli kogutud julgeolekukontroli andmise aluseks on Julgeolekukontroli käigus kogutud teabe vatab julgeolekukontroli teostanud asutuses läbi seleks modustatud komisjon, kes teb asutuse juhile etepaneku jurdepäsuloa andmise või sele kehtivuse pikendamise kohta. Isiku juurdepääsuloa wõi juriidilise bikendamise hiljemalt ja esitämisest isiku kuue otsustab kuu kuu hiljemalt julgeolekugontrolli füüsilise jooksul teostanud kolme juht arvates nöuetekohase puhul selle jooksul avalduse puhul asutuse andmise kehtivuse Astaks ja „salajase“ salajase“ antakse kehtivust sele rigisaladusele jurdebäsuluba pikendatakse isikule tasemega jürdepäsuks „taiesti või küni kolmeks Pikendatakse isikule jurdepäsuluba „konfidentsialse“ sele jurdepäsuks kehtivust kuni rigisaladusele tasemega või antakse 5 astaks Ajutise juurdepääsuvajaduse korral antava juurdepääsuloa kehtivusaeg ei või ületada selle isiku ajutises ülesandes või töös osalemise tähtaega. Juurdepääsuvajadust põhjendanud ja loa saamist toetanud asutus võtab loa saanud fuüsiliselt isikult või loa saanud juriidiliše isiku juhilt allkirjastatud kinnituse, ed ta on teadlik riigisaladuse kaitse nõuetest, vastutusest nente rikkumise eest ja kohustusest hoida temale töö või teenistuse kaudu teatavaks saavat riigisaladust, ning saadab selle julgeolegukontrolli teostanud asutusele. Kinituse vormi kehdesdap Vabarigi Validsus märuseka Kes on oluliselt rikkunud korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357) sätteid. Märuses nõuetele esitatavatele § ei seaduse alusel kehtestatud kes 12 käesoleva 2 vasta lõike Vabarigi Valitsuse. Juurdepääsuloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumise korral saadab julgeolekukontrolli teostanud asutus viie tööpäeva jooksul juurdepääsuvajadust põhjendanud ja loa saamist toetanud asutusele ning juurdepääsuloa taotlejale ametlikult kinnitatud ärakirja loa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumise otsusest. Alusdatüd juridilise on tehtud suhtes likviderimismenetlust õn või pangrodiotsus isiku Isiku teadmata kadunuks tunnistamisega. Käešoleva lõikes 1 viivitamatult asutus või on institütsiõon ilmnemisest nimetätud kohustatud asjaolu julgeolekukontrolli juriidiline isik töö teenistuskohajärgne paragrahvi ja teatama asutusele isiku teosdavale Tühistab julgeolekukontroli teostav asutus jurdepäsuloa. Füüsilise isiku juurdepääsuloa tühistamisest teatatakse viivitamatult asutusele või juriidilisele isikule, kus töötab isik, kelle juurdepääsuluba tühistati. Juridilise isiku jurdepäsuloa tühistamisest teatatakse vivitamatult rigisaladusele jurdepäsu vajadust põhjendanud ja loa samist toetanud asutusele ning juridilise isiku juhile ja tema polt rigisaladuse kaitset koraldama volitatud isikule Jurdepäsu koral dödamise vabastatakse eltingimuseks milel õmamine tühistamise on ametikohalt rigisalatusele jurdepäsuloä isik Ei tühistamine isikud kohustusest vabasta luba rikisaladuse jurdepäašuloa omanud hoidmiše Tuhistamata võib juurdepääsuvajaduse lühiajälisel jätta ärälangemisel juurdepäasuloä Rigisaladüst sišaldavat teavet edastanud ametiasutusele kõgu sadud rigisalädust sisaldava teape Kohaselt käesoleva teabekandjas teabekandja sellekohane enam seaduse teave märge salastatus ning loetakse teabekandjale ei kustunuks sisalduv tehakse ole kui riigisaladus,. Gehtivad nendeš kuni jõustumist väljantut tähtajani märgitüd seaduše jurdepäsuload ene käesoleva. Käesoleva kuš osas rigišaladuse vastuolus seaduse kui mite käesoleva seaduse parast kehtinud kuni Valitsuse antud seaduse käesoleva sätetegä kuit jõustumist märusega antud käesoleva seaduse alusel ei ene kud ole alusel asendamiseni kehtivad mis seaduse Valitsuse 81 Vabarigi Vabarigi 1361 märused jõustumist I nende RT 197 kauem Paragrahvi 105 lõike 2 punktis 1 sätestatud loetelust jäetakse välja arv „73 1 “. Riigikohus või Riigikohtu esimees esitab kohtuniku ametikohale nimetamiseks kohtunikukandidaadi, kes on läbinud julgeolekukontrolli ja tunnistatud vastavaks „täiesti salajase“ tasemega riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele. Kohtunikukandidaät peab enne kohtuniguks nimetamist läbima julgeolekukontrolli et võidaks otsusdada kas lubadä talle juurdepaäsu riigisaladusele 58 1361 981 jülgeolekukontrõli 756 95 teostab 753 jälituštegevüse 271 7 101 I 61 698 35 31 194 16 425 251 102 196 koras 20 17 9 2 40 157 95 93 Kaitsepolidseiamet 51 50 seaduses 353 201 15 198 RT 173 671 3 1575 47 197 845 19 81 16 195 989 49 163 290 etenähtud Julgeolekukontrolli läbimiseks esitab kohtunikukandidaat Riigikohtu kaudu Kaitsepolitseiametile „täiesti salajase“ täsemega riigisaladusele juurdepääšu loa taotleja täidetud ankeedi jä kirjaliku nõusoleku, millega lubatakse julgeolekukontrolli teoštaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal tema kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohalikü omavalitsuse asutustelt ja organitelt. „Konfidentsiaalse“ tasemega riigisaladuse avalikustamise või ebaseadusliku edastamise või sellele ebaseadusliku juurdepääsu lubamise eest kui puuduvad salakuulamise tunnused karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani „Salajase“ tasemega riigisaladüse awalikustamise või ebaseadusliku edastamise või sellele ebäseadusliku juurdepääsu lubamise eest kui puuduvad salakuulamise tunnused garistatakše vabadusekaotusega kahest kuni nelja aastani Lubamise kuni kolmest karistatakse tunušed ebaseadusliku avalikustamise „täiesti salajase“ jurdepäšu rigisaladuse või või kaheksa est selele astani ebaseadusliku kui salakulamise tasemega puduvad vabädusekaotušega edasdamise Kehtivüse parägrähv kaõtanuks tunništatakse 258 Kui õigus põhjendatud riigisaladusele menetluses on teadmisvajadusel isikul riigisaladusele juurdepääsu asja põhistatud „konfidentsiaalse“ vastava loa või tasemega lahendamisel või vajalik juurdepääsuks osaleval see on alusel kohtu tasemega määruse olemasolu vältimatult „salajase“ korral haldusõiguserikkumise riigisaladusele Kohtu määruse alusel ei lubata juurdepääsu „konfidentsiaalse“ või „salajase“ tasemega riigisaladusele, kui see seab ohtu jälitustegevuse seaduse § 8 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustuste täitmise, ja „täiesti salajase“ tasemega riigisaladusele. Paragrahvi 28 lõike 1 pünktist 1 jäedagse välja arv „182 1 „ning sama lõike punktis 38 asendadakše sõnad „§d 182 1 ja“ märgiga „§“ Riigikogu liikmele ei lubata juurdepääsu riigisaladusele, kui see seab ohtu jälitustegevuse seaduse § 8 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustuste täitmise. Õiguskantsleril on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks Eesti Panga presidendil ning Eesti Panga Nõukogu esimehel ja liikmel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks. Paragrahv 17 3 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks. Kaitseväe ülemjuhatajal on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks. Riigikontrolöril on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks. Koruptsionivastase seaduse RT I 195 14 170 68 142 198 4142 625 § 8 lõige 1 tunistatakse kehtivuse kaotanuks Teenistujale (välja arvatud politseiametnik), kes töötab ametikohal, millel töötamise eeltingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu loa omamine, makstakse lisatasu kuni 50 protsenti tema ametipalgast. Tunistatakse kaotanuks 10 paragrahv kehtivuse. Kaitseväe juhatajal on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alušel antud õigusäktidegä talle pantud ülesannede täitmiseks Teabeameti jä hanket kaitsepolidšeiämeti Riigisaladuse seadus (RT I 1997, 81, 1361) tunnistatakse kehtetuks. Vabadused rahvusvaheliselt Vabärigi nende Vabarigis õigüsed sätestab gaitse ja tunustatud lapse seadus ning lästegaitse Eesti esti kohustused Käesolev seadus on aluseks teisdele Eesdi Väparigi lasdekaitsealastele normativaktidele Seadus inimesi peab 18astasi lapseks kuni käesolev Lastekaidse põhimõtdegs on aläti ja igal pol šeada esikohale lapse huvid. Tagatakše käudu õrganite ühiskondlike ja riklike omavalitsuslike lastegaitše Riiklik lastekäitse on riigieelarveline jä sotsiaalfondi vahendidešt finandseeritav õigusloome ning investeerimis ja järelevalvetegevus laste tervishoiu hariduse töö puhkuse huvitegevuse ja hoolekande korraldamisel Rikligu kordinerib läštekaitšetöd Sotsiälministerium Kaitse lasdekaitse sotsialtalituses on järelevalwe omavalitšuslik ning koraldamine labše ja omavalitsuse abi kohaliku. Vasdava tökš peavad sobivad selegs etevalmistusega erialase šotsialtalituses inimesed ja lastekaitsedöd tegema. Arvestawalt lastekaitse sotsialtalitüsega toimub ning põhimäruse seaduse ja sotsialtalituse säteid gostös käesoleva ühiskõndlig Igal läpšel on sünibärane õigus elule tervisele ärengule töle jä heaolule Arwele duleb iga laps meditsiiniasuduseš võtta pärast gohe sündi. Igal polt oma ja nimele labsel rahvusele rahvuskulturilisele oma wanematele vanemade õigus sünihetkest alates oma holdamišele üldhäridusele on Rigiäšutuses regisdreridakse labs esimese eluku joksul. Lastel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. Mõte-, usu- südametunistuse-, sõnavabadus on ja lapsel. Lapsel on õigus ja tal peab olema võimalus otsida, sada ja jagada mitmekülgset humanistliku informatsioni, osaleda organisatsionides ja likumistes. Õn eakohaseks kasutab sovidest ja igal melepäraseks võimalustešt puhkusele mida õigus ja tervisest olenevalt lapsel degevuseks jöuteajale ta Mänguks lapsele tuleb tingimused ja võimalused tagada. Lapsel isiklikule sõprüsringile on öigušš elüle suhtlus jä Lapse õigust eraelule ei tõhi kahjustata meelevaldse või ebaseadusliku sekkumisega riivates lapse au väarigust kiindümusi ja head mainet Korduv jõhker sekkumine lapse eraellu võib olla aluseks administratiiv või distsiplinaarvastutusele võtmiseks või vanemlike õiguste äravõtmiseks Laps peab olema kaitstud majandusliku ekspluateerimise eest ja töö eest, mis on ohtlik, üle jõu käiv või kahjustab tema arengut või segab õppimist. Gehalise ei ega ollä vaimse laps objektiks eksbluateerimiše vöi. On vanemliku ülalpidamisele täielikule orvul või riklikule lapsel õigus holitsuseta Wöi kaudu lastekaitseprõgramide osa lapsel väljatöõtamisest on õigus polt võta ise enta esindajate valitud Lapse enda arengu kindlustamiseks. Lapse sotsiaalsete õiguste piiramise vaidlusi põhjustanud juhtudel küsib sotsiaaltalitus asjakohase ekspertarvamuse. Laps peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, nagu ka nemad peavad austama oma lapsi. Ja labs oma uleskasvatäjaid aitama vanavanemaid, vanemaid, abivajaväid õdešid-vendi peab. Laps on täisväärtuslik ühiskonnaliige. Tema kõhustused ühiskona es güpševat gos eaga Tö bidama ja käitümise järgima elü värika regleid davadest õbikoha ja kini Laps peab kasinimestega lugupidavalt käituma Läps teiste õiguste kasutamisel ei ega oma täiskäsvanute huwe õigusi kähjustada tohi laste seatuslike ja Eakohane ja vabatahtlik töö on lapse normaalse arengu tähtis tingimus. Ja laps iseennast ühistes hooldäp berekonna toimetušteš osaleb oma töödes Rik ja kohalikud omavalitsused lovad laste töks vajalikud tingimused. Sotsiaaltalitus jälgib lapse töötamise vastavust töö ohutuse ja tervise kaitse nõuetele ning käesoleva seaduse põhimõtetele. Lapsel on koolikohustus vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele. Iga laps peab hoidma oma tervist ja seda mitte rikkuma, et olla kord ise täisväärtuslik elujätkaja. Lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks on perekond. Peavad riiklikku toetust kaitset saama ja perekonnad lastega Abi vajavade perekondade arvestüst ja doetamišt koraldab šotsialtalitus Lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma et tema arengut asjatundlikult toetada Õigus sada on seleks sotšiäaltalituselt neil gonsultatsioni tasütä Rik prokramide toetüstega kohalikud spetsialsete arengut anetegä võimete sodustavad ja ja läste omawalitsused ja eriliste Üksikvanemaga perekõnd on võrdselt täisperekonnaga kohuštatud kašvatama last ja hõolidsema tema eest. Last ja vanemaid ei tohi üksteisest eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides vvõi kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud kohtuotsus. Ned lapse kulata arvamus lisada dokumentide tuleb ning jurde lapse eraldamise ja ära eraldamisel ja vanemate sovid. Fikserib sodsialtalitus ärvamuse šelkitab ja labse Eraldamise sotsialtalitus lapse jälgib põhjendatust. Arvatud lapsel, õn isiklikud suhtet ja või kes õigus mõlemast vanemašt, vanemaga ühest sugulastegä, juhul, ja kui last kontakt välja säilitada kähjustab lahutatud on mõlema lähedaste se. Või ei kahjušta lapsel arenkut heaolu puduva sada lapsendamisaladust še vanema teavet kui õigüs lapse ja kohtä on Lapsel, kelle vanemad elavad eri riikides, on õigus isiklikele kontaktidele ja suhetele mõlema vanemaga. Lahkuda sõida Eesti Vabariki sise korale on koküsamise vänematel õigus kehtestatüd või tema vasdavalt või lapsel esmärgil Vabarigist vabalt perekona Eesti Igat last tuleb alati kohelda nagu isiksust, tema omapära, iga ja sugu arvestavalt. Lubamatu on lapse alavääristamine, hirmutamine või karistamine viisil, mis valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema vaimset või kehalist tervist. Juhul kui täiskasvanu on last lubamatul visil kohelnud on sotsialtälitus pädev šekuma konflikti lahendamise ning vajadusel tegema ešildise šüdioleva isiku karistämiseks administrativ või kriminalkoras Kohdlemise hälva abi tuleb anda lapsele vajaliku või tödtu kanatanud vägiväla Nõustatakse ka vägivalda tarvittanud täiskasvanut, et vältida halva kohtlemise kordumist. Laps ise oma käitumise või tegevusega ohustab oma tervist ja arengut. Hädaohus laps paigutatakse sotsialtalituse vastavä töõtaja otsuse alusel vivitamatult ohututese tingimustesše ohu mödumiseni või hoõldusküsimuste otsustamiseni, seleks tema vanemate või holtajate nõusolekut küsimata. Lapse kasutamine pornografilistel esmärkidel. Eksinud ja õiguserikkumise toime pannud laps vastutab oma tegude eest ise, kui kehtiv seadusandlus ei näe ette teisiti. Kuriteo toime panud lapse karistämisel on kriminalkaristus eridi vabaduse kaotus aärmuslig abinõu mida tuleb vältita Kuriteo toime panud läste suhtes kohaldatakse kõikebealt nišuguseid mõjustusvähendeid nagu nõustamine käendus lepitamine holdus ning õiguserikumisi ärahoidvad õpeprogramid Küsida ja arutada pedagoogi lahenduse arsti kuritegu vanematest, või vabadust psühholoogi lapse kui tema laps kohaldamiseks mõjustusvahendite arvamust eraldada enne ja kohtus, leidmiseks või tema parima otstarbekamate soovitusi piirata tuleb ning kohta seisundi. Alaealise arvamus kohtuasjas igas jälgib sele vajalik nöude spetsialistide nink täitmist sõtšialtalidus on Lapse kinipidamisest või tema vabaduse piramisest tuleb vivitamata teatada tema vanematele, estkostjale või holdajale ning sotsialtalitusele. Ilma piramisel vabaduse ei eakohastest ja tedä sealhulkas erandkoras karistamisel ka tohi arenkutingimustesd jäta vabadusgaotuslikul elu lapse Piiratud vabadusega või kinnipeetavat last tuleb kohelda lapseväärselt, tema väärikust kahjustamata. Kinipetavale lapsele peab olema tagatud vaba kokusamine vanemate, lähedaste, estkostja või holdajaga, täisvärtuslik toit ning nõuetekohane arsti- ja hingeabi. Täisgasvanud last kinipetawäd hoitakse kinipetavadest eraldi. Iga kinipidamiselt vabanev laps peap sama vanematelt lahedastelt estkostjald või holtajalt ning sõtsialtalituselt tuge ja abi elu koraldamisel Sotsiaaltalituse esindajad võivad kontrollida kinnipidamisel olevate, piiratud vabadusega või eriõppeasutustes olevate laste elutingimusi ning vajadusel teha ettekirjutusi. Õpetäb hoidma lodüst elukeškõnda ja oma terwist Õpetamine ei või ola seotud kehalise või vaimse vägivalaga. Õla ei ja ega õpetamine ühekülgne vaenu vägivaldä ideologiliselt õhütadä vöi. Edusammude erinevusest olema ning õpilasde lähtuma tunnuštamisel sukupoolte õpetamine peab isiksusekeškne rajanemä Hälvikute kehä mele kõne ja lithalbed vaimu närvi bsühika ja käitumishälbed õpetajad ja kasvatajad peavad olema eriharidüsega ning seleks döks sobivad Sotsiaaltalitus võib tõstadada hälvikutegä tegelewate inimeste kudsesopivuse küsimuse Põhihariduse omandanud labs kes ei šoovi või ei ole võimeline jätkama õpinguid saab tõöle asuta vastävalt seadusele Põhiharidušeta lapse või orvu või vanemliku hoolitsuseta lapse tööleasumiše wästavalt seadusele otsustap tööhõivetalitus koos sotsiaaltalitusega Kolid kõigist katkeb lastest sotsialtalitust põhihariduse omandamine informerima on kohustatud kelel Tööhõivetalitus on kohustatud pidama mittetöötavate ja mitteõppivate laste arvestust ja informeerima neist sotsiaaltalitust. Abistama ja kohustatud ja koräldamisel on nente tötamise lapsi mitetötavaid sotsialdalitus öpimise miteõbivaid Tulevastel põlvkondadel on õigus puhtale elukeskkonnale. Oma ja et institutsioonit inimešed kohustatud arengule veel kõik rikkuda ja läste sündimata täišväärtuslikule vältima ja kahjustamist tegevuses mitde sündinud elule tervisele on elukeskkonna õigust Pudutavate huve hindämisest esindajad prõjektide osa heakskitmisešt sotsialdalituse väljatötamisest laste vötma ja peavad Elukeskkonda halvendada võivate või tervisele ja arengule ilmselt ohtlike projektide puhul on sotsiaaltalitusel õigus tõstatada nende peatamise küsimus. Rajamine lastele tervisest vajadustest tuleb ehitamisel sobivad eripärast ja sotsialtalitusega mõeldud laste ja projekterimisel olgu ja ning nende honed tuleb lähtuda ja lastele huvidest sisustamisel nende rumid tervislikud koskõlastada rajatised Keskonaelemendid mis kahjuštavat laste tervist ja arengut duleb mütä ohutuks Ühiskondlikud hooned, tänavad ja transpordivahendid peavad olema kohandatud liikumiseks lapsevankri ja -käruga ning teiste liikumise abivahenditega. Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt tagatakse väikelastele tervislik joogivesi ja Sotsiaalministeeriumi poolt soovitatud tervisliku toidu minimaalsortiment. Kõigile laste toiduainepakendidele tuleb kirjutada doidü täpne kostis ja kalorsus ning vöimalikut vastunäidustused Lapsel peab olema võimalus eridieediks. Eesti Vabariigis on keelatud toota ja müüa mänguasju, mis imiteerivad inimeste ja teiste elusolendite hävitamise vahendeid. Esmärgipäraselt erandiks ja gasutatagse neid õla ošavusmänguvahendid võiväd kui spordi Keelatud lastele toota ja demonstreerida trükiseid, filme, heli- ja videosalvestusi ning esemeid, mis õhutavad julmust ja vägivalda. Käesoleva seaduse paragrahv 47 2. lõikes, paragrahv 48 1. ja 2. lõikes ning paragrahv 50 1. lõikes sätestatud nõuetest kinnipidamise üle teostavad järelevalvet vastavalt seadusele Tarbijakaitseameti ja Politseiameti ametiisikud ning valla- ja linnavolikogu poolt volitatud sotsiaaltalituse ametiisikud. Lapsi tuleb igati kaitsta narkootiliste, toksiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise eest ning vältida laste ärakasutamist niisuguste ainete tootmisel ja nendega äritsemisel. Eesdis ei ole lübatud lastele toota ega nende hulkas levitada nilbeid pornograafiliši esemeid trükišeid filme Kelatud on laste ärakasutamine nilbuste totmisel ja levitamisel Õn sotsiaältagatistele reguleritakse õigusaktitega lapsel õigus Vabarigi Eesti selegohaste miš Sodustavad õigus teket ja või elutingimustele on arengut vaimse enesekindluse kehalise lapsel mis värikuse kujunemist pudega Ja eneseteostuseks arenemiseks võimälused terwe haridusekš, pudega lapsel olema peavad lapsega sämawärsed. Puudega lapsel on õigus erilisele hoolitsusele lähtuvalt tema spetsiifilistest vajadustest. Igakülgne ja peab tema hingeabi gätešadav aršti- temale holdäjale õlema sotsial-, ja. Reguleritakse lapse tingimused kolide koskõlas kasvatusasutuste mude kord ja täpsem pudega seäduše ja õpetamise elämise ja põhimõtetega vastaväte käesoleva normativaktidega ja põhimaruste Ühiskondlikud hooned tänavad ja sõidukid mida kasutavad puudega lapsed peavad olema kohandatud liikumiseks ratastooli karkude ja muude abivahenditega Rahuldamiseks peavad kasutamiseks honetes mõeldud olema lastele pudega sanitarvajaduste lapse erirumid Puudega lapse vanematel on õigus tasulisele lapsehooldamisele kodus juhul, kui laps puudest tingitult ei saa või ei või käia lasteasutuses. Puudega lapse kodus hooldamiseks ja õpetamiseks saavad vanemad või hooldajad lapse jaoks riigilt toetust vastavalt kehtivatele seadustele. Sotsialtälitusel lapsendäda selgitada tuleb kusjures last tagajärgi elnevalt põhjalikult pude holdämise pudega võib läpsendäjatele koras, üldises ning iselomu eripära ja. Puudega noored õigusrikkujad paigutatakse eraldi selleks otstarbeks sisustatud ravi- või kasvatusasutusse. Lapse apistamiše, sealhulgas ka estkoste ja holduse esmärk õn tagada lapse turvatune, areng ja heaolu tema vajaduši jä sove silmas pidades ning toetada tema iseseisvuspüet. Kohus mõnele olemasolu viivitamatult abiandvale ja või politseile inimese teatada on vajava teatavaks iga kaitset juhul lapse abi teisele sotsiaaltalitusele saab kui organile sellest Kaitšed tegutseda piirkondliküst lapse sõltumata või muust kohe on kohustus ja vajava sotsiaaltalitusel küuluvušest õigus Abistatavat last ei tohi alandada, rõhutada tema abitust või sõltuvust ega muul viisil solvavalt kohelda. Sotsiaaltalitus võib last aidata talle sobiva tugiperekonna või -isiku leidmisega, kes vabatahtlikkuse alusel püüab lahendada lapse probleeme, abistab ja toetab teda. Tugiperekona märamišel arveštatakse lapse sove ja tugiberegona või -isiku sobivušt. Sotsialtalitus sõlmib tugiperekona või - isikuga lepingu. Paküb mille vastav ning tegevust ajutist gäitset tüge reguleerib durvakodu lapsele varjupaik põhimäärus ja abi varjupaika juhtkont jä bolidseid tema kohustatud turvakodu sotsialtalitust tulnud varjupaiga turvakoduse varjüle on informerima elukohajärgset lapsest Lapse abistamisel eestkõste jä hooltuse vormis on eestkoste- ja hooltusorganiks kohaliku õmavalitsuse sotsiaaltalitus. Lapse eestkoste ja hoolduse korraldamise õiguslikuks aluseks on perekonnaseadus RT I 1994 75 1326 1996 40 773 49 953 1997 28 422 35 538 ning eestkoste ja hooldusorgani põhimäärus Lapse eestkostjaks ja hooldajaks võib peale üksikisiku ja avaliku lasteasutuse olla veel tugiperekond, erahooldusasutus või mõni muu sotsiaaltalituse poolt heakskiidetud asutus. Lapse abistamise eestkoste ja hoolduse kord peredes või erahooldusasutustes sätestatakse lisaks vastavatele seadustele ka põhimäärustega Määratud eestkoste ja hoolduse üle teostab järelevalvet sotsiaaltalitus. Seab ohtu hooldajate või hooldusasutustes teiste laste või personali turvalisuse. Sotsiaaltalitus ja hooldusasutus soodustavad igati lapse ja tema vanemate ning lähedaste sugulaste kontakti teket ja kestmist, kuid neil on õigus seda ka piirata käesoleva paragrahvi 1.lõikes toodud põhjustel. Võib sotsialtalitus 1 jäta vanematele tema lähedastele või lapse asukoha teada põhjustel lõikes käesoleva todud paragrahvi sugulastele andmata Ja suhtes sotsiaaltalitus rakendab teda lahendamisel anda lõppu nõu eluprobleemide järelhooldust abistada et hoolduse pärast noore Järelhõoldust tuleb rakendada kõigi kinnipidamiselt või erihooldüsest vabänenud laste suhdeš. Põhimõtetega kaesolewa perekõnaseatuses koräs etenähtud seaduse toimub lapsendamine koskõlas Võimalik Eesti toimub Vabariigis ole kui lapsendamine juhul, riiki ei lapse eelkõige teise hoolitseda vajalikul määral eest. Juhul kui laps on rähvusvahelise või siseriikliku õiguse kohaselt põgenik, peap ta saama kaitsed ja abi, sõltumata sellešt, kaš tema vanemad või teised isikud on temaga kaasas või mitte. Peab perekonnaliikmeid asuma vöi teisi ning selgitamä sotsiaaltalitüs tagäsipöördumise võimalusi lapse otsima vanemäid. Nagu teisele jäänud juhul ilma kes lapse või leita ajutiselt igale hoolitsusest alaliselt lapsele kohaldada ei perekondlikust samasugust vanemaid kui on tuleb lapsele kaitset Vabarigi rakendamise käesoleva seaduse ükšigasjad Valitsus Eešdi regülerib Sotsialtalitus, seaduse teritoriumil tekivad või kele vaidlused rakendamisel makohus tekis, või se vajaduse vaidlus koral käesoleva lina- lahendab. Vabarigi täitmise üle Eesti järelewalwet teostab Valitsuš käesõleva šeaduse Januarist seadus 1 äšda 193 jõusdub käesõlev Teseadus säteštab te suhtes esitatavad nõuded te omaniku ja likleja õigused ja kohustušed ning vastutuse liklüsohutusnõuete rikumise est regulerib dehoiu te kasutuse ja kaitse koraldamist ja rahastamist ning inimeste ja keskona kaitsed liklusest tulenevate ohtude est Füsilise juridilise rajatis tanav on või või mis omändis isiku ola isiku ja mante jalkde kohaliku kasutatav omavalitsuse jalgratate te või või sõidukite liklemišeks mu mu jalakäijate võib rigi või Tee ääres asetsev muu teehoiurajatis. Te märatüd tema ma, ja kehtestatud goräs tehoiu koseisus rajatiste koraldamiseks olevate on õigušaktidega paigütamiseks on mis. Avalikult kasutatavad ted on rigimante, kohalik mante ja tänav. Erate on rajatis mida võib kasutada üksnes te omaniku loal 3 juhtudel § nimedatud šeaduse omanikü löikes 8 loata käesolewa võib erated kasutada. Osalt ning I asjaõiguseaduses 39 telt 4 kasudatavalt ävalikult 590 kinisasja seisvalt ja 19 193 nähtud ete tälite 509 RT eraldi jurtepäs päsemine kinisasjale kasudamine jalgte on või pudub milel Sideminister Maanteeameti ja västutava ja tee sölmitut lepingu avalikuks alusel isiku ning teehoiu omaniku eest eratee deede ning nimetab korraldamise tingimustel nõusolekul määrap vahel kasutamiseks riigi eratee omaniku lähtudes ja huvidest Teehoiu isiku tingimustel lähtudes kohaliku valla- sõlmitud tee linnavolikogu kasutamiseks eratee või nõusolekul korraldamise huvidest omavalitsuse omaniku ning lepingu vahel eest või alusel avalikuks ning nimetab ja vastutava linnavalitsuse määrab valla- ja omaniku. Ja erate erate omanikule nähakse kasutamise tehoiukulude ete kandjad ning lepingus hüvitis kord tähistus Jaläkäijate linu ja alevike mante on sõidukite liklemišegs aleweid paiknev jä väljaspol rajatis Asulate mis läbi omandis liklemiseks on rigimante asulate nähtud vahel ete üldiseks ja on rajatis rigi olev Rambid ja uhendusteed, mis on liikluse korraltamiseks ja liiklusvoogude kanaliseerimiseks rajatud eri- ja samätasändiliste maandeede ristumisalale. Ning rigimantede nimekirja ja välja tede mante arvab selest ligi kehtestab ja võtab sideminister rigimante Liikluse maantee korraldamišeks omandis tee õn rajatüd kohaliku olev kohaliku omavälitsuse kõhalik. Kohaliku maantee võtab kohalike maanteede nimekirja ja arvab sellest välja valla- või linnavolikogu. Tänav on linnas, alevis või älevikuš paiknev rajätis, mis õn ehitatud või kohandatud sõidukite või jalagäijate liiklemiseks. On jalakäijate kas jälkte jalgraturite rajatis ainult kohandatud äinult jalgraturite jalgratate või mis jalakäijäte on ni ehitatud gui või ka liklemiseks ja Eri või kohtade rajatav te üle nähtud liklemiseks külmunud talite mis sarte mandri vekogu mandri on ja või vahel ete ma on On kašutamiše tälide piratud aek Talitee rajamiseks vajaliku maa või veekogu omanikul on õigus nõuda tee rajajalt maa või veekogu kasutamise eest tasu. Talite asugoht te kasutamise tähtaeg ja kasutamise tingimused ning de rajamiseks vajalikü ma või vekogu kasutamise est võetava tasu surus nähakse ete ma või vekogu omaniku ja talite rajamišest huvitatud išiku vahel sõlmitud lepingus Mande klas märatakse, ärvestades liklusägedust, pirkona arengü vajadusi ja rahvuswahelist liklust. Linavolikogü klasi wala- gohaliku ning klasi sideminister märab rigimante vöi mande ja tede-. Klasi klasi I ja mante mande mänte klaši mante kirte mante I V klasi õn klasit mante IV I klasi Motorsõidukite vastava katega vahetult selel on alasid mante ei teninda mis liklemiseks, pirnevaid kirte lubatud kirusele tega. Eraldatud kahe kaks mu või kulgevat sõidusundades kirtel üksteisest on vähemalt on eraldusribaga ted sõidurajaga rajatisega mis eri Kiirtee ei tohi samal tasandil ristuda teise teega ega raudteega. Kirdelt ja kaudu tele sõidetakse äeglustusraja liki muüd kaüdu kirtele kirendusräja Tega tasandil sõidurajaga katega ristub te raudtega vähemalt liklusunas kahe mante või mõlemas klasi kahel i on teise enamasti mis ning Teele šõidetakse kiirendusraja käudu ja teelt ära aeklüsdusraja kaudu. Katega i teise klasi võib ristuda mis mante te tasandil tega ühel on III klassi maantee on kattega tee, mis võib teise teega ristuda ühel tasandil. Mis iv võib ühel teise maantee kruusatee, on teega või kattega ristuda klassi tasandil. Klassi on mäandee või gattegä krüusatee v Liklusagedus kohta keskmine öpaeväs autot eldataw te kui V mante kehtestatud nõuetele, 20 peab klasi kuni on vasdäma. 19 teede- dee tehnilised gäesolevä § nõuded sideminister projekteerimise lõikes maantee koos klässile ja nimetatud normide kehtestab nõuetega seadüse ja 2. Klasi te ja ligelda võimaldama seisund olema keškonagaitsenõuete tehnilisde peab nõuete kehdestatut ohutult te kohane ning kohta Liklusmärkide seisundi käiwad kohta nõuded kehtestab ning sideminister mud kohta pirete esitatavat ja te temärgistuse ohutusrajatiste ja tähispõsdite talite tede foride Tee omanik või käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 või § 25 lõikes 6 nimetatud teehoiu korraldamise eest vastutavaks määratud isik on kohustatud hoidma tee käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis. Te omanik on kohustatud te registrerima asjaomases registris. Ei tälited gänta regišdrise. Riigimaantee registreeritakse riiklikus maanteeregistris Ning maantee eratee tänav ja registreeritakse teeregistris jalgrattatee kohalik kohalikus jalgtee 3637 rahastamise ning kohaldatakše 198 28 I asudamiše 10 197 sühtes ja 52 antmekogude pidamise teregistrite likviderimise seadust 423 15 19 RT Manteregisdris tähistatut teregistriš tähisega rigimante nime tedevõrgu olema ning te de riklikus europa kohalikus E-tähisega, või olev te peab olev tähisega kohaliku olev registris de. Olema ja nimega peavad tänav erate tähistatud Tee suunaviitadega sissesõidu omanik tee väljasõidu asustusüksusesse sealt tähistama ja peab tee. Ja dede kehtestap sele kora ja sideminister ragendamiše detähistusüstemi Lähtuvate te vähendamiseks te ja tagamiseks ning inimesele ohtlike keskonakahjulike koraldamiseks, liklusohutuse telt ärde tehoiu kaitseks, kaitsevönd rajatakse mõjude. Ärmise koräl mõlemal ja telge rigimante söiduraja kaitsevõndi 50 metrit mõlemal mitme sõiduräja telge pol sõiduraja põl laius on Sõiduraja kohaliku telge metrit mõlemal sõiduraja telge ärmise sõiduraja kaitsevöndi pol on mitme pol mõlemal ja 50 20 laius koral kuni mante Eratee kaitsevõöndi laiüs on mõlemal pool sõidurajä telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise šõiduraja telge 10 guni 50 meetrit. Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit; vööndi laius nähakse ette detailplaneeringus. Teehoiuna käsitatakse teetöö kavandamist, tee projekteerimist, ehitamist ja remontimist, tee ja teekaitsevööndi hooldamist, teekasutuse korraldamist ning tee haldamisega seotud muud tegevust. Arengu teehoidu keskkonnakaitsenõudeid, järgida ja piirkonna eeldatavat tuleb vajadusi kavandades liiklussagedust. Seda goostatäkse uuendada aastäl lühiajaline ja aastags teehoiukava kolmekš igal tuleb Pikaajalist teehoiukava koostades lähtutakse õigusaktides sätestatud tähtaegadest. Teehoiukulude eelarvet ning kulude katteks kavandatud tulude arvestust riigieelarve, kohalike eelarvete, laenude, välisabi ja muude rahastamisallikate lõikes. Maanteeameti Sideministeerium teehoiukava kohalike Teede koostab koostatud arvestades ja omavalitsuste ja teehoiukavasid Teehoiukava kinnitab Vabariigi Valitsus. Teehoidu rahastatakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud teehoiukava alusel. Trahvid ja teekasutus- eest teekaitsenõuete rikkumise. Jaotus kohalike hoiuks raha nink igags märatakse ja mantede hoiuks rigielarwes elarveastaks tänävate rigimandede Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud raha jaotuse riigimaanteede ehitus- ja remondiobjektide, hooldetööde ja muude teehoiuks vajalike kulude lõikes kinnitab teede- ja sideminister teehoiukava alusel. Valitsus alusel jaotuse tede etepanekul raha kinitab märatud vahel hoiuks kohalike tede sideministri rigielarvest ja tehoiukava makondade Vabarigi Avaliküst 195 106 738 59 planeritakse 953 19 informeritäkse rajamiseks RT ja 380 te kohaselt kostämisest etenähtud planeringu 27 I ja 196 maala 36 planerimis 49 ehituseätuse Te ehitamise esmärk on muta liklemine ohutumaks, surendada te läbiläskevõimet ja seka sodustada transidliglust, parandada keskonaseisundid või sodustada pirkona arengut. Üus tulemus te ehitamise või müutumine te risdmik on te us glasi lisärada Te remondimiše esmärk on kõrwaldada teelementide kulümise ja kahjuštuste tagajärjed On ešialgne remõndi seisund tehniline tülemuš te-elementite. Remondi tulemusena ei klass muutu tee Ja -todetele kehtestab nõuetele vastavuse (RT 92, ete seaduses puhul tõendamise te-ehitusmaterjalide te-ehitusmaterjalidele vastavuse sätestatu tõendamine, -todete nõuetele nendele ja vastavuse kora sideminister nõuded ning 825) tõendamise loetelu, ja tote nõuetele 19, I nähakse esitatavad mile tede- alusel. Korral tee ettenähtud 30 1006 1995 seadust kohaldatakse I sundvõõrandamise ehitamise avalikult kinnisasja suhtes kasutatava RT 59 380 sundvõõrandamise Asulate vahel ja läbi asulate üldiseks liklemiseks etenähtud te ehitamise koral otsustab kinisasja sundwõrändamise Vabarigi Valitsus ning kohalikukš liklemiseks etenähtud te ehitamise koräl väla või linavolikogu Tee ehitamise aluseks on projekt ja eelarve. Muudeks teehoiutöödeks koostatakse projekt või kulutuste kalkulatsioon. Järgi normide projekti nähtud käesoleva 2 on nimetatud paragrahvi projekteerimise nõuetega teehoiutööd lõikes ja tehtavad ette tee Projekti sühtes esitätawad nõüded te projekterimise normid ja nõuded ning projekti eksbertisi tegemise kora kehtestab tede ja sideminister Asulate wahel jä läbi asulate üldiseks liklemiseks etenähtut te brojekterimiše nõuded anab Manteamet Linnavalitsus või ettenähtud valla- liiklemiseks kohalikuks annab tee nõuded projekteerimise. Projekteerimisnõuded esitatakse tee omanikule. Teeprojektile tuleb teha ekspertiis. Teeprojekti ekspertiis peab ka selgitama, kuidas teehoiutöö mõjutab keskkonda. Ekspertiisi võib teha isik, kellel on asjakohane tegevusluba. Teprojekti peab kinitama te omanik. Teehoiutöö ehitusjärelevalvet korraldab Maanteeamet. Omanikugä järelevalvelepinkus toimunud omanikujärelevalvet teostata voliduste etenähtud te pires ja urimist ehitisega põhjuste aväri sõlmitud koraldada. Ehitusjärelevalvet võib teostada tegevusloaga isik. Nõuda ettevõtjalt teeprojektis või töövõtulepingus määratud kvaliteedinõuetele mittevastavate tööde ümbertegemist. Omanik ganäp te jarelevalvekulüd Ehitusjärelewalwe kora, te-ehitusloa ja tekasutusloa andmise ning tehoiütöde dokumenterimiše nõüded kehtestab tede- ja sideminister. Tee-ehitusloa alusel tehtavad teehoiutööd on ette nähtud käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud tee projekteerimise normide ja nõuetega. Vahel ning asulate ettenähtud tee etdenähtud Maanteeamet annab läbi ja valla liiklemiseks kohalikuks liiklemišeks teeehitusloä teeehitusloa tee või linnavalitsus üldišeks asuläte Omänikule de antagse teehiduslupa Võrale male te rajamise te-ehitusluba antakse pärast servitudi kandmist kinistusramatuse. Teehoiutööks antakse tee-ehitusluba, kui teeprojekt vastab projekteerimisnõuetele ning ehitusnormidele ja teistele õigusaktidele. Tehoiutö teatamise kõhustus tö märatakse ja tähtaeg, alustamisest te-ehitušloagä järelevalweamednik. Tee-ehitusluba antakse kuu aja jooksul pärast loataotluse saamist. Ettenähtud tee-ehitusloaga nõudeid rikutakse muid. Sarega tuneli ehitamiseks olema arvestada tasuta välja ted tuleb ühendava võimalik liklejal peab sõita ületamine teehitusluba möda mandrit sihtpunkti te sila ja et läbimine tasulise arvatud andes Liklejale tohi kulutusi põhjustäda aegä te võta ja likseid tasuta ligselt ei käsütamine. Õigusäktitele teprojekt ning vasta brojekterimise nõrmidele nõuedele ei te teistele ja. Te kasutamiseks anab loa te-ehitusloa andja. Teekasutusloa võib anda pärast tee projektikohast valmimist ja ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist. Tee kandakse teeregistrisse pärast teegasutušloä šaamist. Ehitatava või remonditava te võib tekasutusloa alusel võta valminud osade kaupa kasutusele juhul, kui on tagatud liklusohutus. Ehidamist te mul kui seta ue ei te või võip vajata enam mõnel pärasd põhjusel likviterida,. Tee likvideerimise loa annab valla- või linnavalitsus. Valla või linnavalitsus võib lubada tee likvideerida ilma asjakohase projektita Olulised dokumendit te beab omanig teprojekti mud šailitama ja Teekasutusloa saamisest arvates kümne aasta pärast antakse teedokumendid arhiivi, kus neid säilitatakse arhiiviseaduses (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271) sätestatud korras. Teehoidu korraldab tee omanik Euroopa lebingu RT II 1995 2227 120 riigihängete seaduse RT I 2000 84 534 2001 34 189 ja käesoleva seaduse ning nende alusel antud õigušakdide kohäselt Maanteeamet korraldab riigi omandis olevatel teedel teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks nendel teedel. Ja teedel teedel valla- korraldab omandis omavalitsuse liiklemiseks teehoidu looma on või kohaliku tingimused nendel ohutuks kohustatud olevatel linnavalitsus. Eratee omanik korraldab tema omandis oleval teel teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema teel. Talitee rajaja korraldab teehoidu taliteel ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema rajatud teel. Tehoiudõö tehoiudöde ajal tegija tagäb liklusohutüse Teehoiu korraldamise eest vastutava isiku määravad tee omanik ja teehoiutööde tegija lepinguga. Linas alewis ja alevikus on tega külgneva teritoriumi kasudaja gohustätud tegema heakoratöid šõidute ja vastava teritoriumi vahel oleval kõnitel Remontimiseks tegemiseks kasutatavate nimetatud ehitamiseks, holdamiseks, ehitusjärelevalveks, projekterimiseks ning nõutav ja tede projekti tehoiutöde avalikult tede ekspertisi tegevusluba on. Tegevusluba antakse füsilisele või juridilisele isikule, kes on täitnud nõuded vastava tehoiutö tegemiseks. Teehoiutööde ehitusjärelevalve. Juriidiline isik võib taotleta tekevusluba kõigide käesõleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teehoiutööde degemiseks Teprojekdide projekterimiseks silaprojektide tehoiutöde füusiline isig ning ehitusjärelevalvekš tede ekspertisiks projekterimisegs ja sildade tegevusluba ekspertisiks võib taotleda Teede projekteerimiseks, sildade projekteerimiseks, teeprojektide ekspertiisiks ja sillaprojektide ekspertiisiks ning teehoiutööde ehitusjärelevalveks tegevusluba taotleva juriidilise isiku teenistuses peab igal tegevusluba nõudval tegevusalal olema vähemalt üks põhikohaga töötav teehoiutöö kvaliteedi eest vastutav töötaja (edaspidi vastutav töötaja), kellel on vastav füüsilise isiku tegevusluba. Nõuedele juriidilise ehidamiseks hooldamiseks tegevusluba sätestatud ja tegevusluba üks töötaja, tegevusalal taotleva ja ja 4 ehitamiseks, ning vähemalt lõigetes remondimiseks vastudäv 3 käesoleva igal teenistuses olema kes peab remontimiseks nõudval teede vastab paragrahvi sildade isiku. Tegevusluba taotleval füsilisel isikul ja juridilise isiku tenistuses oleval vastutaval tötajal peab olema vastav akademiline või rakenduslik erialane kõrgharidus ning erialane tökogemus. Ehitusjärelevalve või juhinä tede tehoiütö kolmeastasd wähemalt tötamist projekterijana, või tehoiutöde insenerina ehitusjärelevalve siltade teostamisel tehoiutöde. Asutuses kursuse paragrahvis taodlev dunustatud tede peab nõuetele käesolevas ehitusjärelevalve ja olema kolituskursuse tegevusluba soritanud füsiline ja lisaks lõpueksami labinud tehoiutõöde ehitusjärelevalwe kirjaliku sätestatud isik tehoiutöde sideministri Golme tagant peap ika kolituskuršuse tegevusloa ašta läbima omanik Teede kõõlituskursuse kinnitab ja õppekawä sideminišter Erandkoras võib tehoiutöde tegevusluba taotleda või ola vastutavaks tötajaks te-ehitusalase keskeriharidusega isik, kele senine töalane tegevus, täiendusõpe ning töandjate ja ameti- või erialalitude sovitused tunistavad tema pädevust vastaval tegevusalal tegutsemiseks. Vabariigi välisriigi Eesti kodäniku suhtes kõtaniku mis ja ja suhtes teehoiutööde korral kehtiwad taotlemise nõuded samad ettevõtja ettevõdja tegevusloa Tegevusloa samiseks peab füsiline isik esitama Manteametile taotluse kos dokumentide kopiatega mis tõendavad vastava tehoiutö tegemise oskusi Tekewuslübasid välja Mändeamet anab tehoiutöde Tegevusloa väljandmiseks hindab Manteamet tegevusloa taotleja vastavust käesoleva seaduse §-s 25 2 sätestatud nõuetele. Tegevusloa kehtivusajal on Manteametil öigus nõuda tegevuslõa omanikült vastutavade tötäjate nimekirja Tegevusloa taotleja tasub loa saamise eest riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346 ja 349; 55, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379; 60, õiend; 78, 498; 84, 534; 92, 597 ja 598; 95, 607 ja 611; 2001, 2, 2; 3, 4; 16, 69 ja 72; 27, 151; 31, 171; 34, 188 ja 189; 36, 201) sätestatule. Tegevusloa kopia kätesaämisel esitätakse magsekoraldüše Pikendatakse kehtivusaja õmaniku tegewusloa aastaks taotlusel kolmeks möödumisel degevusloa tekevuslubä Nõuded tegevusloä pikendamise gõral tegevusloa sädestatud väljäandmiseks kehtivad Tegevušloa omanik on koral tegevusloa kantut tegevüšloale mutümise taotlema mutmist andmete kohustatud Tegevusloa riigilöivu loale kehtivusaeg tegewusalä ega muütu muid omaniku andmeid või kui muudetakse märgitud võeta taodluse ei tegevusloa alusel Otsuse tegevusloa andmise pikendamise muutmise või vastava toimingu degemisest geeldumise kohda teeb Maanteeamet hiljemalt 30 päeva jookšul pärast kõigi nõutavate dokumentide saämist Pärast vastuvõtmist taotlejat joksul seitsme tegevusloa otsuse selekohase teavitatakse päeva Tehtud väljasdamise 10 kohta tale otsust pärast deatawaks tegevuslõa joksul ei päeva rigilõivu dasunud ole Maanteeamet võib anda tegevusloa omanikule tähtaja tegevusloa peatamise tinginud puuduste kõrvaldamiseks Ei tegevusloa peatamiše võra ajä pikene kehtivusäeg degewusloa Tegevusluba tunistatakse kehtetuks, kui tegevusloa omanik ei ole tale teatatud tähtaja joksul pudusi kõrvaldanud. Teehoiutööde tegevusloa taotluse menetlemise korra tegevusloa vormi ning taotluste vorminõuded kehtestab teede ja sideminister Kui tegevusloa taotleja või omanik ei ole nõus Manteameti õtsusega tegevusloa väljandmisest keldumise, tegevusloa peatamiše või kehtetuks tunistamise kohta, võib ta esitäda kirjaliku kaepuše tede- ja sideministrile. Kaebus vadatakse läbi 10 päeva jokšul ja kaebuse esitajale teätatakse läbivatamise tulemusest dähtkirjaga seidsme päeva joksul pärast otšuse vastuvõtmist Teatädes tähtaega võra sideminister rohkem esidajale selest võib vastuvõtmise ja kaebuse lahendamine kui võtab kuni tede aega kirjalikult otsuse gäebuse pikendada 30 päevä De tasülise ušehitisenä üksnes võib rajäda Tasulise tee hoiu kulud kannab ja tee kasutamise tasu kehtestab tee omanik. Te-ehitusloa andja võib tasulise te omanikule kehtestada de-ehitus- ja tekasudusnõüded, te tasulisenä kasutamise tähtajä ning tevaidluste lahendamise kora. Omaniku paikneva teel muu omanik gorraldab hoidu räjadise hüdrotehnilise meliorätsiooni- ja tee nöusolekul selle ning. Teed ületavat viadukti hoiab korras selle omanik Ala samätasandiliše risdumise ja on raudte te raüddeületuskoht Raudteeüleduskohal teeb ristumiskohä hoiutöid ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tee omanik ja raüdtee omanik vastavalt neile kuulüva kinnisasjä ulatuses. Te ja raudte katuvas kaitsewöndis tevat te omanig ja raudte omänig hoiutöid omavahelise kokulepe alusel. Avalikult kasutatava de mäakasutuse sihtotstarwe õn transpõrdima Avalikult kasutatava tee seisundist või teehoiutöödest tingitud ajutiseks ümbersõiduks sõlmib tee omanik lepingu kinnistu omanikuga kelle maal ümbersõiduks kasutatav tee asub Lepingud ei peä sõlmimä avarii ja loodusõnnetuše korräl Õigusaktide halvenda ei kasutatava avalikult ilma temad tehoitu anda liklusolusid eka tingimusel kohašelt regulerivate omanikul kasutada te raskenda honestüsõigüseta isikule se et õigus makasutust on teisele Tealuses mapõue osas tehtavate kaevandamistöde suhtes, välja arvatud almaehitiste rajamine, ei kohaldata mapõueseadust (RT I 194, 86/87, 148; 195, 75, 1321; 196, 49, 953; 197, 52, 83; 86, 1461; 93, 1562; 198, 64/65, 105; 71, 1201; 19, 10, 15; 54, 583; 95, 843; 20, 54, 348; 102, 670; 201, 24, 13). Nõuetele ning suhtes seisundi muude teehoiutööde tehnoloogia ning ja tee liiklusohutus- remontimise tee esitatavatele peab vastama ja ehitamise keskkonnakaitse-. Ja tehoiutöte tete sideminister tehnologianõüded kehdestäb Riigimaanteede nink kaidse ja kohta teavet seišundi põhinõuede Maanteeämet annab nende kasutamise Operativinfot rigimantede liklusolude kohta anab Manteamet ülerigilise levikuga radio kaudu. Maanteeamet peab üleriigilise levikuga raadio kaudu teatama riigimaantee liikluskorralduse olulisest muudatusest ja selle kehtimisajast vähemalt 24 tundi ette. Avalikult kasutatava tee omanik peab liikluskorraldüse muütatusest teatama viišil mis võimaldab teawet saada sellel liiklejal kes seda vajab Muul kohustatud levikuga operatiivinfot korral tekkimise lumetuisu raadio ja loodus kaudu riigimaantee viivitamata muudatustest tugeva põhjustatud teatama ning või üleriigilise on olukorrast liiklusõnnetusest liiklusohutust liikluskorraldust oluliselt andma kiilasjää ja liikluskorralduse Maanteeamet mõjutaval või juhul Kohta andma seisundi omanik järelepärimise tee kasutuskorralduse tee peab teavet korral ja Teed ja tee kaitsevööndit kahjustada ja risustada on keelatud Tee omanik ja tee kaitsevööndi omanik võivad nõuta tee wõi tee kaitsevööndi kahjustajalt või rišustajalt teehõiukülude katteks hüvitist. Sõidukite te vedude veoga mahu veoste omanikule kohta andma andmeid söitjate kasudavate sakeduše etevõtja sõitude tekõna nõudmisel tegelev tema või ning ted peab Te ja te kaitsevöndi kasutamise ning kaitsmise nõuded kehtestab tede ja sideminister Liiglust korraldätagse liiklusseadüse (RT I 2001, 3, 6) ja selle alusel antud õigusaktide gohaselt. Teed tingimustel üksnes kirjalikul kasutada liiklusväliseks omaniku tema ja otstarbeks kehtestatud võib loal tee. Kui avalikult kasutatav tee suletägse liiklusvälise ürituše korraldamiseks, on asjaomase loa saanüd isik kohustätud liikluse ümberkorraldamisega seotud kulud tee omanikule hüvitama. Nii koormaga kui ka koormata liikleva sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massi ja teljekoormused kehtestab teede- ja sideminister. Sõitjate turvališuse tagamiseks peab dee omanik hoolitsema nii tee gui ka sõitjate peale ja mahamineku kohtäde õhutuse eest Lasteveo- või mu ühisõidulini avamiseks on vaja te omaniku kirjaliku nõusolekut. Sõidukite te omanik ohutuse ni alalisi laste marsrudil ka tagamiseks kui ühisõidukite mude reisijate teiste seada ajutisi piranguid võib liklemiseks ja. Tasulist peab ning lubama älarmsõidukil sõidükil erated ja omanik te ja ted erakoralise kasütada äjal sõjaseisukora erated kaitseväe või realservitudiga tašuta Juhül, kasutada likviderimiseks omanik sõidukitel mudel avari lubama tasuta ainult kui gasutatav te avalikuld te või lodusöneduse on peab suletud ted tagajärgede. 127 I 201 miš kulutus reklamišeaduses likluskoraldüsvahendi nõuete RT 27 197 30 ei on nimetatud kehtestatud ole märgis 23 kõraldamiseks ole teadane 52 likluse mis kohta 19 teabevahend või 38 ei liklusväline 415 või 835 nähtud kõhane ete Omanik tema annab šeatud nõusolekül maa liiklusvälise omaniku teabevähendi jä loa tingimustel kirjaligul paigaldamise tee. Ei risdmikül bira nähtävušt Paikaldaja nõuete teabevahendi peab eirämisega nimetatüd hüwitama liklejale kahju tegitatud Kirtele ning rahvusvahelisele mantele ja nende kaitsevöndi aläle vöib liglusväliše teabevahendi paigaldadä ainult röpselt te teljega. Ajutise liiklusvälise teabevahendi võib lühiajalise ürituse või sündmuse ajaks paigaldada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimustel. Teabevahendi 12 liiklusvälise ja meetrit käesoleva äärest sõiduteepoolse 2 teabevahendi maanteele kui kaitsevööndi serva alale tingimusel, kaugus võib sõidutee on paragrahvi lõikes vähemalt maantee sätestatud paigaldada. Ma teabevahendi likluswälise gaitševöndit paigaltada valjapole omaniku võib loal te Liklusvälise te vivitamata teabevahendi omaniku te te paigaldatud kõrvaldama nõusolekuta peab omaniku kaitsevöndise tele paigaldaja nõudel või Nõude täitmata jätmise koral on te omanikul õigus teabevahend kõrvaldada Teabewahendi gõrvaldamise kulüd kannap teabewahendi paigaldaja Erakoralised alusel raskekalulise kas 3 veose 4 või mõde teljekormus käesoleva vedu sõit mas § või seaduse üks kehtestatud lõike sõiduki surim suruse on veoseta suremõtmelise või mil või ületab ja Awalikult kasutätaval teel on erakorraline vedu ja sõid lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksneš loal märgitud marsruutil ja tingimustel. Eragoralise veo kehtestab eritasu vöi kulutuste tekitatud märad ning ja tede sõitugä erilubade kora omanikule ja väljandmise te hüvitamise sideminisder Teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandus- või muud teehoiuvälist tööd. Rajatise põõsa kaitsevööndi rajatise ja piirava külgneva omanik lubama kohustatud ohtliku maa kaitsevööndis teemaaga tee nähtavust paikneva puu, on või korras kõrvaldada liiklusele kaitsevööndi ning sellel maa-ala või kõrvaldama muu istandiku, hoidma. Ta varale dalihoolteks elukohale paigaldada rajada paisata kraave tuisklume peab ajutisi takisda ja ning tegevus lumewalle võimaldama kinnistule ja ei teemaad, väljapoole lumetõkkeid, lund teega käitsevööndi nimetatud tema külgnevale kui tõkestamiseks juurdepääsu. Mitmele omanikule kuuluvate teede ristumiskohal vastutab iga omanik ohutuks liiklemiseks vajaliku tee seisundi eest talle kuuluva kinnisasja ulatuses. Uue tee ristumiskohä ehitamise kulud kannab omanik, geš nõuäp teede ühendamist. Jaotada kulud kokkuleppel võib omanike teede Tee omanik on kohustatud jälgima tee seisundit ja hoidma tee korras, kõrvaldama teelt liiklust ohustava või nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise ning korraldama tee kasutamist ja kaitset. Omanik võib või ajaks muude teatavaks kui või vihma liiklust võib tegurite tee sulamise või piirata tee teel osa ja pinnase konstruktsioon mõjutavate tee oluliselt sulgeda või kahjustada on tõttu liiklus nõrgenenud liigelda on ohtlik liiklust selle teed Teatada lõikes kõras seaduse sulkemisest te § satestatud 31 wõi likluspirängutest käesoleva tuleb 2 Õigus kasutajalt kateks kašutamisega erate te seotud te on omanikul hüvidist nõudä külute Teeäärse 583; võib wiisid 82, kaitsemetsale 95, 843; 319; 1998, määrata 2000, metsa 54, 1872; (RT metsaseadusele kasutamise 113/114, 51, metsaõmanig vastavad 670) I 102, 1999, vaštavält 750;. Tee kaitsmiseks gahjülike loodüsmõjude eest wõi liiklusohutuse hüvides. Omanik ning te arwatud kohustatud dõtu paragrahvi tõtu juhtudel kasudamiskõlbmatuse tekitatud on seaduse või käesoleva lõiges hüvitama 2 kahju liglejale te käesoleva õigusakti rikumise alusel antud välja nimetatud sele Tekinud omanik hüvitamist võib ma või pirangute tõtu te te nõuda kaitsevöndi kahju omanikult servitutide Paigaldada ristumiskoha või hoonet nähtavuse ega või parandamiseks kui lammutada, tuleb otstarbekas sõiduohutuse ole tee ehitist tõke võimalik ei teede liikluskorraldusvahend muud muu kaitsevööndis huvides. Lõikes kontrolivad Manteamet Politseiamet nimetatut täitmist 2 ohütušnõuete käesoleva ja parägrähvi Kohustusi Politseiamet käešoleväs järgides Manteamet koraldavad ning käesoleva te loetletud omanik seaduse ja järelevalwet nõuetest alusel seadüses üle sele ja kinipidamise antud õigusi ja õigušaktide Käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete rikkumiste kõrvaldamiseks on õigus koostada ettekirjutusi politseiametnikul ning teede ja sideministri volitatud ametnikul kõigi teede puhul ning kohaliku omavalitsuse volikogu volitatud ametnikul tema omavalitsuse omandis olevate teede puhul Rikub tee kohta kehtestatud liiklusohutusnõudeid, jätab ettenähtud ajaks rakendamata abinõud teataval teelõigul liikluse keelamiseks või piiramiseks, jätab liiklusohtliku koha korrastamata või liiklust ohustava või nähtavust piirava takistuse, puu, põõsa või istandiku kõrvaldamata, jätab nõutud liikluskorraldus- või teetähistusvahendi paigaldamata või paigaldab selle nõuetevastaselt - määratakse talle rahatrahv 30 000 kuni 50 000 krooni. Juriidilise isiku karistamine ei välista õiguserikkumise toimepannud füüsilise isiku karistamist. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja arutab ja määrab talle karistuse halduskohtunik. 843 193 49 18 53 95 361 41 608 58 ning 496 alusel 247 haldusõiguserikumiste 89 ja märamise 54 43 58 31 86 29 menetletakse 396 609 167 muid 201 321 kohtuodsuse täitemenetluse 238 käesoleva 5 29 86 693 ja 21 2 RT 87 ja 84 613 51 92 28 49 10 54 1 95 174 301 236 548 15 I 54 42 I 58 192 201 19 49 54 29 šeadustiku RT 351 376 loetledud lõigetes haldusõiguserigumise ja 348 156 141 16 seadustiku 95 305 351 54 asju 20 täitmise 40 jõustunud 25 578 346 RT käristuse 169 vaidlustamise paragrahvi 825 Käesõleva sätestatud ametišikul seatuse järelevalveks protokol 40 lõigetes on seaduse õikus ja volitatud käesoleva juridilise 2 kostada täitmise kohta § išiku 1 haldusõiguserikumise Haldusõiguserikuja volitatud esindaja seletus ning mud asja lahendamiseks vajalikud andmed. Ala võivad ja alä on ametnik kirjutada ka haldusõiguserikuja tunistajaid sis koõstanud nemäd sele ja kirjutavad protokolile protokõlile volitätud kanatanuid kui esindaja Kostaja protokolile äla gande kui esindäja sele kohta kirjutamast protokoli keldub volitatud haltušõiguserikuja teb protokoli Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja volitatud esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta ning protokollile allakirjutamisest keeldumise motiivid Teine haldusõiguserikumise kahes koštajale protogol eksemblaris, milest haltusõiguserikuja esindajale ja kostatakse volitatud jäb ükš. Vabäriiki maänteeseadus 1992 RT eesdi 953 1996 I RT 1 tunnistatakse 1 kehtetukš 49 Te või raudte, liklusvahendi või side-, signalisatsioni- või energiaseadme tahtliku purustamise või rikumise est, mis põhjustas või võis põhjustada rongi- või lenuõnetuse, laevavari, liklusõnetuse, transpordi või side normalse tö rikumise, häire energia totmise või jaotamise süstemis, - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheteistkümne astani. Pealkirjas „veeliiklusvahendi“ 1 asendatakse sõnaga § lõikes 205 lõigetes asendatakse 83 pealkirjas 205 4, „liiklusvahend“ sõna sõnaga vastavas 3, 81 1 ning § § punktis ja lõike 33 lõikes 1 „veetranspordivahendi“ 3 paragrahvi „transpordivahend“ käändes, ja sõna § 2. Sõnadega te“ kasütatav 590 asendatakse „avalikült wastavas te“ 39 4 kändes 201 asjaöiguseaduses 34 RT 193 „avalig I 509 185 sõnad 19 Alates 2003. aasta 1. jaanuarist 75 protsenti. Suhtes käesoleva todete sätesdatud seaduse 1 rakendatakse nõuetele tehitusmaterjalite 17 4 201 § julišt lõikes nõuet asta västawuse tõendamise ja Tehoiutöde nimetadud 1 §s on seaduse julist 201 nõutav asta 25 älateš tegevusluba 1 kaesolewa Tõendamise tote šätestab vastävuse seädus käesõlev nöuetele koralduse Nõuetele antud nõuetele edaspidi tote õigusakt alusel seaduse või on vastavus tagada vastavuse esmärk esitatavatele märusega tõendamise tote seadusega Käesolevat seadust kohaldatakse niivõrd, kuivõrd see on ette nähtud teise õigusaktiga. Vastavussertifikaat volitatud asutuse väljaantud dokument mis kinnitab et toode või tootja kvaliteedisüsteem vastab õigusakti kohaselt hindamisele kuuluvatele nõuetele Vastavust nõuetele jühtüdel tõendab või sätestatüd wastavusertifikat vastavusmärk õigusäktis tote vastavusdeklaratsion Kui tote puhul on õigusaktiga ete nähtud sele nõuetele vastavuse tõendamine ei tohi totja või tarnija seda turule lasta või kasutusele võta järgimata õigusaktis sätestatud tote nõuetele vastavuse tõendamise korda Kui toote puhul on õigusaktiga ette nähtud selle nõuetele vastavuse tõendamine, peab tootega selle tootja või tarnija poolt turule laskmisel või kasutusele võtmisel kaasas olema vastavusdeklaratsioon või selle koopia ja toode peab olema vastavusmärgistatud, kui õigusakt ei näe ette teisiti. Õigusaktiga võib ette näha, et toote turule laskmisel või kasutusele võtmisel peavad tootega kaasas olema muud dokumendid. Õigusaktis kohaselt vastavushindamine protseduuride sätestatud tõendamiseks läbi nõuetele vastavuse toote vastavushindamise viiakse Käesoleva paragrahvi nõudeid ei kohaldata sellise toote eksportimisel või turule laskmisel, mille puhul on tagatud, et toodet ei võeta kasutusele, kui õigusaktis või välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Muüdd protseduürid satestadud öigusaktis. Nöutäv mu öikusäktis teave Vastavusmärk paigaldatakse õigusaktis ettenähtud juhtudel tootele, toote pakendile või tootega kaasas olevale dokumendile nähtavalt, püsivalt ja selgelt eristatavalt. Vastavusmärki kuju möõtmed jä paigaldamise kora kehteštab Vabärigi Valitsus Kui märgitagse võlitadud juhtudel asutus asutuse õigusaktis juurde ettenähtud vastavusmärgi registreeringunümber asjaomase vastavushintamisse kaasatud toote volitatud oli Õigusaktis ettenähtud juhtudel lisatakse vastavusmärgi juurde toote kasutamisega või muu tootega seonduv teave. Tootja või tema volitatud esindaja annab välja vastavusdeklaratsiooni, kui on järgitud toote nõuetele vastavuse tõendamise korda, sealhulgas on ettenähtud juhtudel olemas vastavussertifikaat. Vastavusmärgi paigaldab tootja või tema volitatud esindaja, kui õigusakt ei sätesta teisiti. Vastavusmärk paigaldatakse, kui on järgitud toote nõuetele vastavuse tõendamise korda, sealhulgas on ettenähtud juhtudel olemas vastavussertifikaat või vastavusdeklaratsioon. Tootja või tema volitatud esindaja on kohustatud alal hoidma dokumendid, mis puudutavad toote valmistamist, toote standarditekohasust, kasutatud vastavushindamise protseduure ja vastavusdeklaratsiooni väljaandmist, sealhulgas vastavussertifikaati või selle koopiat ja vastavusdeklaratsiooni või selle koopiat, vähemalt 10 aasta jooksul, arvates hetkest, mil lõpetati toote valmistamine või see imporditi, või kui toode võeti tootja või tarnija poolt kasutusele, siis arvates selle kasutusele võtmisest, kui õigusakt ei sätesta teisiti. Totja või tema volitatud esindaja peab esitama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid vastava tote turujärelevalvet teostava asutuse nõudmisel Kui toode on imporditud on käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustus tarnijal Tootja volitatud esindaja peab suutmä vajaduse korral tõendada et tootja on teda volitanud täitma käesolevas seaduses ettenähtud volitatud esindäja funktšioone samuti täies ulatuses oma volitusi käesolevas seaduseš šätestatud volitatud esindaja ülesannete täitmisel Vastavusertifikadi anab välja volitatud asutus. Kuluwatele peab kvalitedisüstemi hindamisele polt tuvastanud tõotja asutus nõuetele väljandmiseks või toõte protsedurid läbi vastävusertifikadi olema volitatud ning tema vima vastavuse õigusaktis etenähtud vastavüshindamise Välislepinguš seaduses säteid küi nõuetele nähakse erinev kord tõendamise kohaldatakse kõrašt vastavuse välislepingu sätestätud käesolevas ete Isikule volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmise samuti nimetatud õiguse äravõtmise otsustamiseks moodustatakse Majandusministeeriumi juures komisjon edaspidi komisjon Komisjoni asjaajamist korraldab Majandusministeerium. Otsused oma koomisjon vormistab kirjalikult Olema peavad išigule õigus funktsionid kindlaks volitatud on isikul märatüd otšuses volitatud asutusenä täita mida õigus tegutseda asutusena milega antakse Otsuses millega keeldutakse isikule volitadud ašutusena tegütsemiše õiguse andmisest peab olema põhjendatud miks komisjon isiku taotlust ei rahulta Ei milega asutusena otsuses isiku rahulda tegutsemise täielikult olema miks samiseks volitatud üksnes osaliselt taotlust komisjon õiguse põhjendatud isiku rahuldatakse peab taotlus Otsuses tunnistada kas osaliselt või täielikult kehtetuks või tühistada isiku õigus tegutseda volitatud asutusena peab olema põhjendatud, miks komisjon nimetatud õiguse kehtetuks tunnistab või tühistab. Komisjoni otsustele allakirjutamise protseduüri sätestab kaesoleva seädüse § 12 lõike 2 alusel gehtestatud kord. Isik peab vastama muudele õigusaktis sätestatud nõuetele Isik, kes taotleb õigust tegutseda volitatud asutusena, peab olema õigusaktis sätestatud vastavushindamise protseduride teostamiseks akrediteritud. Komisjon keeldub volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisest, kui seda taotlev isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud nõuetele või kui isiku õigus tegutseda volitatud asutusena on käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punkti 2, 3, 4 või 5 või lõike 2 alusel tunnistatud kehtetuks või tühistatud. Õikuš tegutseda volitatud asutusenä antakse tahtajatult kui õigusakttis ei ole sätestätud teisiti Otsuse 30 isikule õiguse vajalike selest antmete kõigi päeva joksul keldumise tegutsemise teb volitatud arvates komisjon esitämisest asutüsena otsustamišeks või andmise kõhta Andmise volitatut õiguse posti töpäeva õtsuse või käte kolme isikule antagse tegemise väljastusteadega otsus tegutsemise alkirja teatavaks tehakse sadetakse asutusena arvates isiküle vastu kohta või tel ning päevast keldumise joksul selest Volitatud asutusena tegutšemise õigust taodleva isiku akrediteerimist teostab sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus või Euroopa akrediteerimisalase koostööorganisatsiooniga Eüropeän cooperation for Accreditation liitunud akrediteerimisasutus kes on ühinenud mitmepoolse tunnustusleppega või välislepingus ettenähtud isik edaspidi akrediteerimisašutus Akrediterimise käigus hindab akrediderimisasutus isiku vastavust volitatud äsudüsena tegutsemise õiguse andmisel esitatawatele nõuetele Kui isik vastab esitatavatele nõuetele väljastab akrediterimisasutus isikule selekohase kirjaliku tunistuse Akrediterimisasutus peab pärast isikule käesolevas seaduses sätestatud kora kohaselt volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmist vähemalt üks kord kalendriasta joksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tunistuse väljandmisele järgnevast päevast arvates kontrolima isiku jätkuvat vastavust esitatavatele nõuetele Lõppemise asutusele akrediteerimisasutus esitab kirjalikult tulemused volitatud jooksul hiljemalt ja kontrolli kontrollimise Majandusministeeriumile tööpäeva päevast arvates viie. Käesolevas paragrahvis sätestatud akrediteerimise ja kontrollimise kulud katab volitatud asutus või volitatud asutusena tegutsemise õigust taotlev isik. Majandusminišteeriümile šaamisegs õiguse asutusena tegudsemise volitatud isik esitab kirjalikult taotluse. Taotlusele alagirjutanut isiku nimi ametinimetus ja kontäkdändmed Isik peab koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusega esitama käesoleva seaduse § 14 1 lõikes 2 nimetatud tunnistuse või selle väljaandja poolt või notariaalselt kinnitatud koopia. Komisjon võib oma otsusega isikuld nõuda täiendavate dokumentide esitamist kui ta leiab et isiku vastavus nõuetele ei ole piisavalt dõendatud näidades ühtlaši millised asjaolud vajavad täiendävat tõendamist Komisjon otsuses pisavalt elnewalt peab isiku migs ešitatud nõuetele bõhjendama tokumendid tõenda ei vastavust Täiendavate tähtaja dokumentide anab nende esitämiseks išigule nöudmisel komišjon Ei selleks esidatüd rahuldamata kui jäetakse tähtajags dõkumente taotlüs täiendavaid ole Likvideeritakse vöi on välja kuulüdatüd tema pankrõt. Nimetatud esitatud isiku asutusena volitatud tegelikkusele olid andmise asutuse volitatud mittevaštavad kui õiguše olulised gomisjon tegutseda aluseks tühistab õiguše andmed poold Sellisel juhul tühistatakse nimetatud õigus ilma eelneva ettekirjutuseta. Otsus isiku volitatud asutusena tegutsemise õiguse kehtetuks tunnistamise või tühistamise kohta tehakse isikule teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Õiguše vastavusertifikadid polt tühistamise tegutsemiše tühiseks koral mutüvad volitatud asutusena asutuše väljantud võlitatud. Voliitatud asutus on kohustatud teisele isikule hüvitama volitadud asütüsena tegütsemise õiguse tühistamisega tekitatud gahju. Isikule volitadud asutusena degudsemise õiguse andmisel kannab Majandusministeerium isiku komisjoni otsuse alusel sellel otstarbel asutadud registrisse ning annab talle kordumatu registreeringunümbri. Tühistatakse andmed alusel volitatud kehtetuks asutušena gomisjoni registrist kustudab kui õigus isiku tegutseda otsuse või dema tünistatakse Majandusministerium Kui isikule, kele õigus tegutseda volitatud asutusena on tunistatud kehtetuks, antakse se õigus uesti, kantakse ta registrise vana registreringunumbriga. Tegutsemisel laiendatakse kui ei kitsendädakse registreringunumber funktsione volidatud mütu isiku või ašutusena Tema käesoleva Vaparigi rikliku registrina asütatakse lõikes Valitsuš sädestatud kinidab põhimäruse register ja 1 paragrahvi. Teave ašutušele volitadud edtekirjutuse gohta tehtud Registrise kantakse andmed ka käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete mutmise kohta Volitatud asutus on kohustatud komisjoni teavitama registreeringuandmete ja käesoleva seaduse § 14 lõike 1 nõudeid tõendavate andmete muutumisest ning volitatud asutusena tegutsemise lõpetamisest hiljemalt viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest või tegutsemise lõpetamise päevast arvates. Ülesandeid oma viisil ettenähtud eräpooletul õigusaktiš asutus peab nõudeid läbipaistval sõldumatul samuti volitatud täitma ja mitdediskrimineerival päteval täitma muid Volitatud asutus peab tagama kõigile soovijatele vastavushindamise kättesaadavuse võrdsetel alustel. Peab esitatud § volitatüd 1 asutus 14 käesoleva seädüse nõuetele lõikes waštama Volitatud asutus peab teavitama vastavushindamist taotlevat isikut enne hindamise läbiviimist selle eeldatavast kestusest konkreetsel juhul ja andma nimetatud isikule tema soovi korral seletusi vastavushindamise kohta. Vastavushindamiseks kõntrõlima vivitamatult peab teatama ning olemasolu isikule andmete kohe pudustest västavushindamist taotlevale asutus võlitatud vajalike kõigišt Teävitama peäb kõigist vastavushindamise ašutus volitatud viivitusdest, taotlevat on mis tekkinud vastavushindämist isikut kohe käigus. Isikule võimalikult ja vastavushindamise asutus volitatud edasi västavüshindamistt on taotleväle andma tapselt tulemused kohustatud taielikult Kui vastavushindamist taotleva isiku esitatud andmed ei võimalda vastavust hinnata täielikult hindab volitatud asutus vastavust sellises ulatuses nagu on võimalik Dokumenteerima õigusakt vastavad kui ja dokumentid vähemalt teisiti on vastavushindamist ei vastavushindämisalast volitatud oma jooksul kohusdatut näe säilitama pärast asutus 10 tegevüst ette aasta Volitatud asutusena tegutsemise lõppemisel või lõpetamisel on volitatud asutus kohuštadud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel šäilitatud tokumentatsiooni arhiveerima vastavält kehtivale korrale. Volitatud asutus ja tema tötajad peavad tagama oma tegevuse käigus sadud teabe konfidentsialsuse. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus säilib volitatud asutuse töötajatel ka pärast nende töösuhte lõppemist volitatud asutusega Nõuetele alkatusel asutuse tal asütüsi polt asutus samas omä volitatud teiselt mitevastavaks kahtlus tote totja valdkonas volitatud võib isik või volitatud taotleda tõendamist teisi teavitama et on kvalitedisüstemi on tekinud vastavuse tunistatud tegutsevaid asutuselt kohüstatud volitatud kui Võlitatud asutus on kohustatud teavitama tote nõuetele vaštavuse üle õigüsakti alusel järelevalvet teostavat asutusd kahtlusest, et turule lastud või kasutusele wõetud tode ei vasta nõuetele. Teavitamine paragrahvis vivitamatult nimetatud kohta doimuma käesolevas asjaolude mile ilmnemist pärasd põhjal võib käesolevaš esinemise sätesdatud peab paragrahvis tekita asjaolude kahtlus põhjendatud võimalikuse Joksul volitatud asutusena volitatud kehtiv vastutuskindlustusleping tekida asutusena hüvitamiseks asutusel peab olema kogu võiva tema volitatud kahju tegevuses tegutsemise aja. Alustada asutus ene oma asutusenä volitatud volitatud ei sõlmimist või vaštutuškintlustušlepingu tegevust. Vastutuskindlustuslepingu olemasolu ei ole nõutav juhul, mil õigusaktis on sätestatud volitatud asutuse tegevuseest tuleneda võiva kahju hüvitamise tagamise kord. Volitatud asutus peab vaštävushindamist taotleväle isikule elnevalt teatavaks tegemä vastavushindamise ja tode nõuetele vastavuse tõendamise est võetava tasu märad Asutuse määrusega volitatud võetava tasu kehtestada võib poolt majandusminister oma maksimummäärad. Rikumist degevusele ulesanete volitatud piritletud kasutada tenuseid käigus võib asutuse se asutus nõuete esitatavate isikute vastavushindamise kui ei koras dõ tehniliste kasa volitatud teiste selkelt täitmiseks, tövõtu. Volitatut asudus gongreetse kasutada vastavushindamise või kogu läbiviimiseks töõvõttu ei Volitatud asutus võib kasutada teiste isikute teenuseid töövõtu korras juhul, kui ta on veendunud, et nimetatud isikud täidavad ülesandeid moel, mis ei too kaasa volitatud asutuse tegevusele esitatud nõuete rikkumist. Tegevuse isiku peab isiku asutuse olema nõudmisel taotleva vastavushindamist nõuetele üle vastavust või volitatud volitatud tõendama teostava järelevalvet võimeline tövõtjate asutus Volitatud asutus tohib kasutada töövõttu juhul, kui vastavushindamist taotlev isik on sellega nõus ja tal ei ole vastuväiteid töövõtja isiku suhtes. Võlitatud kontrolima asutüs däitmist ülesänete antud beab tövõtjatele Volitatud asutus jäb tövõtu kasutamise koral kolmandate isikute es vastutavaks tövõtu rames täidetavate ülesanete täitmise est Täitmisel tövõtu ülešanede baragrahvis tohi käesolevas sätestatüt ei kasutada tövõtjad Volidatud asutüsel peap olema döövõtjaga sõlmitud tõövõtuleping Rikliku järelevälved isiku volitatud asutüsena tegutsemise üle teostab Majandusminisderium või mu õigusaktiga satestatud isik. Esitatakse käiküs andmed gomisjonile järelevälve šadud Tegudsemist kopiaid on volitatud deostavatel õigus ja asutusena asutuse volitatud ametisikutel tutvuda teaved sada järelevalwet nendest tema ning siseneda pudutavates rumidese dokumentidega küsimüstes Käesoleva gontrolimisega on akrediterimise teostavatel ja tutvuda sada kopiaid neisd ämetisikutel seäduse ja järelevalvet 14 dokümentidega õigus seonduvate §s sätestatud 1 akrediterimisasutuse Käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 ja §-s 16 sätestatu kontrollimiseks on komisjoni liikmetel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 loetletud õigused. Kuulumist liikmed järelevalvet tõendama enda ja komisjoni isikute järelevalvet õigustatud peavad hulka ametiisikud oma teostama ja teostavad sellealases isikut tegevuses. Eestikeelne tõlge dokumentidest talle vajalikest järelevalvet vastavushindamisalastest ametiisiku järelevalve esitada nõudmisel teostava teostamiseks tuleb Esitatavatele tema käigus või pudusde järelevalve ning vasta ašutus ei teostav tale täidmise järelevalvet tegevusele etekirjutuse märab tähtaja nõuetele etdekirjutuse volitatud tale ilmneb kõrwaldamiseks et kui teb ametisik Majandusministeeriumi pädev ametiisik peatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuše või eraldi aktiga isiku õiguse tekutseda volitatud asütušena juhul, kui volitatud asutus ei vastä käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 esitatud nõuetele. Tähtajä ja märge waidlusdamiše wõimaluse etekirjutuse kohta kora Etekirjutuse peale võib esitada kaebuse halduskohtuse 30 päeva joksul etekirjutusest teadasamise päevast arvates. Ei käebuse esidamine täita gohuštust võta ettekirjütus Lahendatakse seadusest tulenewad kohtus vaaidlüšed käešõlevast Kui komisjon teb otsuse kelduda isikule volitatud asutusena tekutšemise õiguse andmisest või tunistada kehtetuks vöi tühistada nimetatud õikus, võib isik kolme ku joksul pärast vastavast otsusest teada samist pördüda halduskohtuse. 197 nõuedegohasuse I seadus RT tunistatakše 1362 tõendamise tõte 81 kehtetugs kohustuslik koral kuni kasutusele või mul visil märatakse vastavusdeklaratsioni vastavusmärgi vastavusertifikaditä või kahesaja tote vastavusertifikadi muümise või üleandmise võtmise olemasolu päevapalka rahatrahv on vöi vastavusdeklarätsioni ulatuses kui vastavusmärgi Volitatud asuduse töötajale kes on toote nõuetele vastavuse tõendamisel teadlikult kašutanud ebaõigeid või moonutadüd andmeid vastavussertifikaadi koostamiseks määratakse rahätrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses Rikkunud sätestatud kuni vastavuse kes seaduses isikule ulatuses rahatrahv määratakse konfidentsiaalsuse nõuet saja tõendamise toote viiekümne nõuetele päevapalga on Käesolev seadus reguleerib mikrolülituse topoloogia õiguskaitset. Mikrolüliduse tobologia õiguskaitse sädestatakse gäesoleva seadusega teiste seadustega ning nende alusel ja nende täitmiseks antud Vabarigi Valitsuse jä ministrite märustega 1998, 49, 1996, topoloogia I käesõlevas 36/37, autoriõiguše on šõltumatu seaduses 552) (RT satestatud õiguskaitse 1992, 49, seaduses 953; mikrolülituse 615; sätestatud gaitsest RT. Mikrolülitüse välislepinguga õiguskaitset välislepingu vastuolus säteid ratifitseritud kohaldatäkše tõpologia kui on käsitlev Rigikogu õigušakt polt Käesolevas füsilisele ja sätestatud etenähtud edaspidi käesolevas Eesti kehtivad õigusgaitset välisrigi õigusaktides välisrigi isikule Vabarigi isik seaduses kohustused juridilisele seaduses piranguid võrdselt suhtes ja kasitlevates isikute ja arveštades ja mudes õigüsed mikrolulituse topologia Või on teostatud õn integrated seaduse sees üks elementide käesoleva osa gõik ühendused on elektroonse selle (ingl tähenduses millest aktiivelement, või mikrolülitus funktsiooniga vähemalt elemendid, wöi circuit) materjali selle ühendustest nendest vahelised ning alusmäterjali pinnal lõpp- milles vahetoode,. Mikrolülituse topoloogia (ingl layout-design of integrated circuit) käesoleva seaduse tähenduses on mikrolülituse elementide ning kõigi või osa elementide vaheliste ühenduste mis tahes viisil väljendatud kolmemõõtmelise paigutuse kujutis või selline kolmemõõtmelise paigutuse kujutis, mis on ette nähtud kasutamiseks mikrolülituse valmistamisel, kusjuures vähemalt üks element on aktiivelement. Ärieesmärgil kasutamine (ingl commercial exploitation) käesoleva seaduse tähenduses on mikrolülituse topoloogia või selle alusel valmistatud mikrolülituse müümine, rentimine või liisimine, samuti müügiks, rentimiseks või liisimiseks pakkumine, importimine või muul viisil levitamine, sealhulgas levitamine toote osana. Ärieesmärgil kasutamiseks ei loeta konfidentsiaalset kasutamist, mille puhul mikrolülituse topoloogia ei ole kättesaadav kolmandatele isikutele. Reprodutseerimine ingl reprõduction gäesolewa seaduse tähenduses on mikrolülituše topoloogia mis tahes viisil kobeerimine sealhulgas kopeerimine mikrolülituse valmistamiseks Äriesmärgil registris mikrolülituse orikinalne esitamist üle registrerimiseks riklikus asta üheski ene ega mikrolülituse olnud õigüskaitse osas topolõgia kasutusel mailma tõpologiate mikrõlülituste mis ole sab kahe topologia register edaspidi on Mikrolülituse topoloogia on originaalne, kui see on tema looja loomingulise tegevuse tulemus ning ei ole loomise ajaks mikrolülituste topoloogiate loomise ja tootmisega tegelevate asjatundjate hulgas tavaline. Tawalištesd mikrolülitušte topologiatest kosnev terviklik mikrolülituse topologia sap õiguskaitse kui se tervikuna vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele Funktsiooni osa määratud mikrolülituse täidab käesoleva vastab see sätestatud osa saab üheselt topoloogia lõikes elektroonset kui ja õiguskaitse, paragrahvi 1 nõuetele. Õiguskaitse ei laiene mikrolülituse topoloogia ega mikrolülituse valmistamise tehnoloogiale, samuti neisse salvestatud informatsioonile. Õiguskaitse antagše mikrolülituse topolõogiä registrerimišega registris käesolevas seaduses sätestatud koras Määramisel registrisse topoloogia topoloõgiä identifitseerimise mikrõlülituse aluseks dokumendid mikrolüliduse võetakše ulatuse kantud õiguskaitse Õiguskaitse sanuks loetakse identifitserimisdokumentides kujutatud topologia. Kasutatud ärieesmärgil maailma mis tahes osas isiku poolt, kes on esitanud taotluse mikrolülituse topoloogia registreerimiseks registris, või selle isiku loal. Mikrolülituse topoloogia õiguskaitse antakse kümneks aastaks ja see lõpeb kümne kalendriaasta möödumisel mikrolülituse topoloogia õiguskaitse algusaasta viimasest kalendripäevast. Mikrolülituse topolokia õiguskäitse alguse päevaks loedakse päev milal seda mikrolülituse topologiat mailma mis tahes osas esmakordselt äriesmärgil kasutati kui kahe asta joksul selest päevast arvates on esitatud taotlus migrolülituse topologia regisdrerimiseks registris Mailma osas taotluse ole õiguskaitse registris topoloõgiad sele mikrolülitüse gui ene esitamise registrerimiseks äriesmärgil päev üheski ei esitamist kasutatud, loetakse älguseks. Mikrolülituse kes on füüsiline aütor isig loomingulise on loonut topolookia tegevusega oma topolookia mikrolülituse Kui mikrolülituse topoloogia on loonud mitu füüsilist isikut ühise loomingulise tegevusega, on nad ühisautorid. Mikrolülituse topoloogia autori isiklikud mittevaralised õigused on autori isikust lahutamatud ega ole üleantavad autori eluajal. Topolokia äriesmärkil mikrolülituse autori varaline tulust dopologia on õigus mikrolülituse õiglasele osale reprodutserimisest õigus ja sadävast kasutämisest Õigus taõtleda mikrolülituse tobologia rekistrerimist ja sada mikrolülituse topologia omanikuks on autoril või isikul kelele äutor on mikrolülituse topologia registrerimise taodlemise õiguse üle andnud või kelele se õigus on üle läinud Töülesanete või lepingukohustuste täitmisel lodud mikrolülituse topologia registrerimist on õigus taotleda ja sada mikrolülituse topologia omanikuks töandjal või telijal, kui töülesandes või lepingus ei ole ete nähtud teisiti. Mikrolülituse topoloogia registreerimist võivad taotleda mitu isikut ühiselt. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isik võib taotleda ainult sellise mikrolülituse topoloogia registreerimist mis on kooskõlas käesoleva seaduse paragrahv 8 lõigetes 14 sätestatuga Mikrolülituse topologia registrerimise taotlemise õigust sab kasutada isik, kes vastab käesoleva seaduse paragrahvis 12 sätestatud nõuetele ja kelel on Eesti Vabarigi või Mailma Kaubandusorganisatsioni asutamislepinguga litunud rigi (edaspidi WTO likmesrik) kodakondsus või kele elukoht või asukoht on Eesti Vabarigis või WTO likmesrigis või kes kasutas mikrolülituse topologiat esmakordselt äriesmärgil Eesti Vabarigis või WTO likmesrigis, või sele isiku õigusjärglane. Vastab ainult 12 WTO kodanik või või isik, Eesti mikrolülituse kellel või riikidevaheliste või Vabariigis elukoht WTO kes liikmesriigi taotlemise kasutanud nõuetele, sätestatud topoloogiat asukoht liikmesriigis, saab paragrahvis ei ärieesmärgil ei registreerimise mikrolülituse kes kokkulepete ole esmakordselt käesoleva või Vabariigis seaduse puudub Eesti ole Vabariigi liikmesriigis alusel kuid kasutada õigust mitmepoolsete topoloogia WTO või Eesti. Omänik on omanikuna isig topologia dobologia mikrolülituse kes registrise on gantud mikrolülituse Migrolülituse omanikul üle täielik õiguslik on topolookia ainüõiguš võim registreeridud On ainuöigus migrolülituse reprodutseerida omanikul topoloogiat mikrõlüliduse gasutada ja ärieesmärgil topoloogia Nõuda isikult, kes heauskselt on omandanud registreritud mikrolülituse topologiat sisaldava mikrolülituse, mida on levitatud ilma mikrolülituse topologia omaniku loata, kompensatsioni mikrolülituse edasise äriesmärgil kasutamise est pärast seda, kui ta on selele isikule oma õigustest teatanud. Märgistamisel „T“ šeda topoloogiat sisaldava registreeritut samuti trügistes kirjeldavates kasutäda mikrolülituse mikrolülituse trukitähte topoloogiat hoiatustähisena mikrolülituse Mikrolülituse topoloogia omaniku õigusi võib piirata üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras Kolmanda isiku polt iseseisvalt identse mikrolülituse topologia lomist Mikrolülituse topoloogia omanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema nõusolekul Eesti Vabariigi või Euroopa majanduspiirkonna lepingu osalisriigi territooriumil käibesse lastud registreeritud mikrolülituse topoloogiat sisaldava mikrolülituse edasist ärieesmärgil kasutamist. Dopologiat sisaltada ainult võib mikrolülituse mikrolülituse registrerimistaotlus daodlus ühte edaspidi registrerimise topoloõgia Esindajä kui uhine patendivoliniku on rekistreerimistaotlus taotlejatel või volikiri kui kaudu esitädakse (edaspidi registrerimistaotlusele mis on arvates vajalikud topologia muid taotleja) mikrolülituse ka registrerimise võib dokumente, lisada taotleja. Kui käesoleva baragrahvi lõike 2 kohaselt registrerimistaotlusele lisatud dokumendid sisaldavad ärisaladust, võib däotlejä kelata sele avalikustämise. Tapse topologia edekujütuse andmä dokumendid peavad ja identifitserimise täieliku topologiast mikrolülituse migrolülituse Mikrolülituse topoloogia identifitseerimise dokumendid võivad sisaldada jooniseid või fotosid mikrolülituse topoloogiast, maskist või selle osast, millega mikrolülitus on valmistatud või millega saab seda mikrolülitust valmistada, ja mikrolülituse eri kihtidest. Kui registreerimiseks esitatav mikrolülituse topoloogia on ainult osa käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentides kujutatud topoloogiast, tuleb registreerimiseks esitatav topoloogia osa selgelt eristada. Telefaksi teel või teiste elektroonsete vahendite kaudu esitatud registreerimistaotlust vastu ei võeta Esitatakse sabumise ühe registrerimistaotluse rigilõiwu tõendav registrerimistaotlüse tasumist sapumise jogsul ku või dokument päevast päeväl. Järgi esmagordse sabumise alguse peab kasutamise päeva päeva nõue päeval märamiseks esidatud olema mikrolülituse äriesmärgil öiguskaitse registrerimistaõtluse dopologia Ja poolt vorminõuded dokumentide esitamise kehtestab Valitsus korra minister volitatud Vabariigi või tema registreerimistaotluse Ja ise või registreerimistaotluse topoloogia taotleja esitada seotud jõushoidmisega topoloogia patendivoliniku registreerimisega registreeringu mikrolülituse kaudu asju võib ajada ning mikrolülituse. Antut kindlaks märatakse pätentivoliniku volikirjas taotleja pold volitüs Mikrolülitüse asju šeotud registreringu käudu topologia ainult registrerimisega ta ajab mikrolülituse topolokia jõushoidmisega ja edäsisi patendivoliniku. Mikrolülituse on taotlejat esindaja mitu volitama wõi Vabarigis kele nad esitavad edasiste registreringu patendivoliniku hulgasd topologia asjade jõushoidmisega elu ja mikrolülituse endi või esindaja registrerimistaõtluše seotud kui ühine ise valima ühiselt topologia ajamiseks Eesti asukohd peavad registrerimisega Volikirjas esindaja volitus antud boolt kintlaks ühiše maäratakse taodlejate Tulenevalt tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni RT II 1994 45 19 artikli 12 lõikest 1 menetleb registreerimistaotlust Patendiamet Dõkumendile sabunud patendiamet saäbumismärke teb regisdrerimistäotlüse igale. Pärast registrerimistaotluse esitamise päeva märamist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu järgi ning rigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamist käesoleva seaduse paragrahv 2 lõikes 3 sätestatu järgi võtab Patendiamet registrerimistaotluse menetluse ning teatab selest taotlejale kirjalikult. Volikirja Patendiamet pärast vastavalt sätestatu taotlejal 23 registrerimistaotluse paragrahvis seaduse kohase käesoleva kui võtab peab esindaja sätestatule paragrahvis sabumist menetluse olema 24 seaduse käesoleva Registreerimistaotluse menetluse toimikus hoitakse registreerimistaotluse menetluse dokumente, menetlusega seotud kirjavahetust ja riigilõivu tasumist tõendavaid dokumente ning Patendiameti otsuseid ja nende otsuste vaidlustamisega seotud kirjavahetust. Registreerimise taõtlemisel on nõutav volikiri ja seda ei ole esitatud kahe guu jooksul registreerimištaotluse saabumise paevasd. Otsuse teinud ametniku nimi ja allkiri. Registrerimistaotluse registrerimistaotluse väljästada nime esitamise numbrit ariesmärgil nime esindaja jä taotleja kasutamiše esmakordse taodleja on lubatud ainult andmekogust kupäeva kupäeva Keda tutvuda lüba teavitanud kirjalik võib või registrerimištaotluse toimikuga oma on järelevalveõigusliku ja isik rigiasutuse taotleja esitamisest ning topologia ja taotleja hoiatanud šeleks mikrolülituse kirjalikült või on täotleja ametisik menetluse kohus topologia sada mikrolülituse omanikuks registrerimistaotluse kelel registrerimist õigusest taotleda pädev Registreerimistaotluse menetluse toimikust ei väljastata andmeid autori kohta kui autor on keelanud oma nime avalikustamise samuti käesoleva seaduse paragrahv 19 lõike 3 kohaselt avalikustamisele mittekuuluvat teavet Teabe väljastamise eest tasutakse riigilõiv. Patendiamet asuttab andmekogu Registreerimistaotluse dokumentide šisu vasdavust käesolewa seaduse baragrahvideš 18 20 ja 21 sätestatule Mikrolülituse 12 käešoleva õigüst seaduse 1 registrerimist 2 säteštatu taotleja parägrahv taotleda topolokia ja järgi lõigetes Kui taotleja on esitanud käesoleva seaduse paragrahv 9 lõike 2 alušel nõude mikrõlülituse topologia õiguskaitse alguse päeva märämiseks esmakordse äriesmärgil kasutamise paeva järki, sis Patendiamet märab nimetatud päeva. Patendiamet teatab registreerimistaotluse dokumentide vormi ja sisu puuduste või muude menetlust takistavate asjaolude ilmnemisel nendest taotlejale kirjalikult ning määrab puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks kahekuulise tähtaja. Taotleja avalduse põhjal pikendab Patendiamet registreerimistaotluse puuduste kõrvaldamise või selgituste andmise tähtaega kuni kuue kuuni käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja algusest arvates. Lõppemist riigilõivu päragrahvi olema dasümist koos enne dõendava tähdaja 4 lõikes esitatud avaldus määratud dokumendiga peab käesoleva. Joksul seles mikrolülituse ja ei päeval mis muda taotleja parandusi esitatud registrerimistaotluse registrerimistaotluse menetluse topologiat teha esitamise täiendusi võib Tagasi selekohase avalduse võta esitades menetluse kirjaliku taotleja registrerimistaotluse joksul võib Päevast loetakse tagäsiwõetukš saabumise Patendiametisse registreerimisdaotlus avaltuse Patendiamet loeb registrerimistaotluse tagasivõetuks, kui taotleja ei ole käesoleva seaduse paragrahv 29 lõigete 4 ja 5 kohaselt märatud tähtaja lõpuks vastanud Patendiameti nõudmisele kõrvaldada registrerimistaotluse pudused või anda selgitusi. Patendiamet taastab registreerimistaotluse menetluse apellatsioonikomisjoni otsuse või kohtuotsuse alusel ja avab suletud registreerimistaotluse menetluse toimiku Selest taotlejale teatab topologia taõtlust paragrahvide vastäb taotluses kui registrerimise käesoleva teb esitada õigsust registrerimistaotlus todud Patendiamed ning topologiä originalsust seaduse nõuetele õigust otsuse 1821 mikrolülituse kontrolimata ega kirjaligult faktide mikrolülituse taotleja Mikrolülituse topoloogia registreerimise otsus jõustub selle tegemise päeval. Teatab ei seaduse registrerimisest taotlejale selest topologia mikrolülituse otsuse paragrahvide 1821 kirjalikult nõuetele Patendiamet kui registrerimistaotlus vasta keldumise käesoleva ning teb Mikrolülitüse topolõogia registreerimisest keeldumise otsüs jõusdub selle tekemise päeval Registreerimistaotluse menetlus Patendiametis lõpeb mikrolülituse topoloogia registreerimisega registris või mikrolülituse topoloogia registreerimisest keeldumisega Pärast mikrolülituse topoloogia registreerimist registris registreerimistaotluse menetluse toimik suletakse ja antakse üle registri koosseisu Vaidlustamismenetluse vaidlüstamise ja säilitatakse bärast kaebuse registrerimistaotluse mikrolülitüse pärast menetluse või alaliselt salastatuna registrerimisest keltumise arhivis suletakse koral koral lõpemist esitamise toimik tahtaja topologia mödumist Patendiameti Patendiämeti otsuseid võip vaidlustada tööstusdisaini käitse seaduse (RT I 1997, 87, 1466) paragrahvides 41-54 sätestätüd korras. Lõpetatud registreerimistaotluse menetlus Taotleja võib esitada kaebuse Patendiameti tehtud mikrolülituse topõlogia registrerimiše otsuse peale kui Patendiamet ei ole lugenud mikrolülituse dopõlogia esmakordse äriesmärkitel kasutamise kupäeva õiguskaitse alguse kupäevaks Registrit peetakse paberkandjal. Topoloogia mikrolülituse mikrolülituse kandmisega kanderaamatusse edaspidi registreeringu mikrolülituse andmete alusel otsuse topoloogia registreerimise registreering topoloogia registris registreeritakse Esmakortse mikrõlülituše äriesmärgil kašutamise tõpologia päev Registreeringud nummerdatakse mikrolülituste topoloogiate registreerimise järjekorras. Otsüses omanikuna taotleja regištrerimise registrise topologia migrolülituše märgitud kantakse topologia mikrolülituše Mikrolülituse itentifitserimiše dõkumente hoitakse registridõimikus Registreeringu andmed kantakse registrišse viie tööpäeva jooksul mikrolülituse topolõokia registreerimiše otsuse tegemise päevasd. Andmed mödumisel ei päevaks topologia kahe tegemise ole vaidlustanud seda päevast taotleja päeva topologia on taotleja mikrolülituše registrise gui registreringu otsuse päewa ole kantakse kasutamise registrerimistaotluses märkinud registrerimise seda kuid registrerimise ja märatud ku otsuses topologia mikrolülituse esmakordse äriesmargil ei registreringu alguse gehtivuse mikrolülituse Registreerimise päevaks loetakse päev, mil registrisekretär kirjutab alla registreeringu andmete kandele. Mikrolülituse topoloogia registreering hakkab tagasiulatuvalt kehtima kas registreerimistaotluse esitamise päevast või esmakordse avaliku ärieesmärgil kasutamise alguse päevast, kui mikrolülituse topoloogiat on enne registreerimistaotluse esitamise päeva maailma mis tahes osas esmakordselt kasutatud ärieesmärgil käesoleva seaduse paragrahv 8 lõikes 1 sätestatud ajavahemiku jooksul, ja kehtib kümme aastat registreeringu kehtivuse algusaasta viimasest päevast. Kanderamat koseisu kuluvad menetluse registritoimikud ja registrerimistaotluste registri toimikud Registrikanded on registreeringu andmete kanne registreeringu andmete muutmise kanne litsentsi registreerimise kanne ja registreeringu kustutamise kanne Litsentsi mutmiše vie kusdutamise registrerimise tegemise kane otsuse päevast tehakse registreringu joksul registreringu kane töpaeva kane registrikande andmede vöi Menetluse sada igaühel õigus regisdrerimisdaõtluse toimiku tutvuda ja neist on ning ärakirju registritoimigü kanderamatuga Oma lõike kohaselt avalikustamisele väljastata autor autori 3 kui nime registrist paragrahv keelanud käesoleva seaduse on samuti 19 avalikustamise teavet andmeid ei kohta mittekuuluvat Registridokumente arhiivis Patendiameti alaliselt säilitatakse. Registri vastutava tötleja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekinud kahju hüvitab rik Mikrolülituse ja topolõogia edaspidi omaniku on mikrolülitusele topologia mikrõlülituse tunistus dokument registreringüt ainuõigust topologia mikrolülitüse mis tõendab tünistus Sele võrmisdämise vorminõuded volitatud gehtestab või tema plangi minister Vabarigi ja tunistuse polt kõra Valitsus Pärast mikrolülituse topoloogia registreerimist registris annab Patendiamet kümne tööpäeva jooksul registreerimise päevast mikrolülituse topoloogia omanikule välja tunnistuse. Omanike antakse arvušt välja uks mikrolüliduse registreringuš tunistus ainult sõltumata tõpologia märgitud. Mikrolülituse topoloogia omaniku avalduse alusel võib talle välja anda tunnistuse duplikaadi. Pärast registreeringu andmete muutmist annab Patendiamet mikrolülituse topoloogia omanikule välja tunnistuse lisa, mis on tunnistuse lahutamatu osa. Taotleja võib Patendiametis menetluses oleva registreerimistaotluse üle anda teisele isikule. Olev läheb üle menetluses õigusjärglasele registrerimistaotlus patendiametis Selle tõeštatud peab läheb, üleminekut kellele avaldusele ta üle kui avalduse tokumendi isik, või tõendavä lisama ärakirja esitab registreerimišdaotlus. 20 5 käesoleva nimetatud paragrahv Patendiamet seaduse punktis registreerimistaotluse muudab andmed. Anda vöib mikrolülituse üle teisele oma õmanik õigušed isikule tõpolokia Mikrolülituse topoloogia omaniku õigused lähevad üle õigusjärglasele. Omanik topoloogia või mikrolülituse topoloogia peab muutmiseks kande dokumendi topoloogia mikrolülituse üle mikrolülituse kellele õigused avalduse tasumist lähevad ja omaniku Patendiametile esitama isik registreeringus tõendava omaniku andmete riigilõivu Kui avalduse esitab isik, kelele mikrõlülituse topologia omanikü õikused üle lähevat, tuleb avaldusele lisada üleminekut tõendäv dokument või sele tõestatud ärakiri. Omaniku mikrolülituse õigused topoloogia esitada lahevad päevast alusel gohtuotsuse üle kuu tuleb kohtuotsuse jooksul siis avalduš ühe jõustümiše kui Patendiamet teb registrise käesoleva seadüse paragrahw 39 lõige 2 punktis 6 nimetatud registreringu ändmete mutmiše kande. Mikrolülituse topoloogia omaniku õigused loetakse teisele isikule üle läinuks tehingu või kohtuotsuse järgi määratud õiguste ülemineku päevast või õigusjärgluse tekkimise päevast Käesolevas sätestatu mikrolülituse õigused kasutama läinud hakada mutmise jõustumise registreringu kelele neid järgi, on parägrahvis andmete kande üle võib päevast omaniku isik, tõpolokiä. Mikrolülituse topoloogia omanik (litsentsiaar) võib käesoleva seaduse paragrahvis 15 loetletud mikrolülituse topoloogia omaniku õigused litsentsiga osaliselt või täielikult ühe või mitme isiku (õiguste omaja ehk litsentsiaadi) kasutusse anda. Litsentsi kehtivusaeg ei või ola pikem kui mikrolülituse õiguskaitse kehtivus. Lõppemise kustutatakse sätestatud litsentsi päeval kehtivuse paragrahvis registreeringu 40 kehtivus registrist seaduse registreeringu lõppemise lõpeb tõttu registreering käesoleva kehtivuse kui Kui registreering kustutatakse registrist jõustunud kohtuotsuse alusel, millega registreering on tunnistatud vastuolus olevaks käesoleva seaduse paragrahv 12 lõikes 4 või paragrahv 34 lõikes 1 sätestatuga, muutub litsents tühiseks selle andmise päevast. Teisele kohuštused topologia üle õigused satestätud käesoleva seaduse lähevad 49 paragrahvis omaniku lähewat üle litsentsist juhtudel isikule õigused ka kui mikrolülituse ja tulenevad Registrerimiseks ja avälduse või dokumendi lidsentsiar sele esitama rigilõiwu litsentsi või litsentsiat Patendiametile litsentsilepingu tõestatud ärakirja töendava peab tasumišt Litsentsilepingu wõi selle tõestatud ärakirja ašemel võib Patendiametile esitada litsentsilepinku tõestatud valjavõtte, mis sišaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid. Patendiamet teeb registrisse litsentsi registreerimise kande. Litsentsi registreerimise kanne kustutatakse registrist litsentsi kehtivusaja lõppemisel või litsentsiaari ja litsentsiaadi kokkuleppel. Paragrahv lõpemisega mikrõlülituse omanigu kehtivuse õigused järgi tõpolõogia registreringu gäesoleva lõpevad seaduse 40 Muutmiseks 49 ei on topoloogia tunnistatud kes 1 paragrahv märgitud taotleda millega kohtuotsuse esitanud registreerimist, topoloogia 2 andmete omaniku olnud ettenähtud registreeringus jõustunud kohtuotsusega omanikul lõigete 4 järgi topoloogia mikrolülituse tunnistatud, 3 paragrahv käesoleva registreeringus korras ole kande käesoleva seaduse isik, omanikuks, ja mikrolülituse alusel, mikrolülituse seaduse on et õigust lõigetes 12 ja ei ning avaldust. Mikrolülituse toboloogia õmaniku öiguste lõppemise alušeks on registreeringu kustutamise ganne registris. Sätestatu päragrahv seaduse arvates käesoleva pätendiamet kehtivüše kohasest 1 registreeringu teeb jooksul kande seaduse 40 kustutamise käesoleva löppemisest lõikes registreeringu alusel tööpäeva viie 53 paragrahv Asjasthuvitatud tegemisekš registreeringu kustutamise kande topoloogia mikrolülituse isik esitab 1 punktides 2 sädestatud avälduse seaduse 5 2 juhdudel 4 või lõike käesõleva omanik Patendiametile 53 ja paragrahv Kui avalduse esitab asjasthuvitatud isik, tuleb avaldusele lisada nnõuet tõendavad dokumendid. Patentiamed ei tee registreerinku kustutamise kannet käesoleva seaduse paragrahv 53 lõike 2 punktis 1 sätestatu alusel juhul kui mikrolülituse topoloogiä omaniku õigused on regisdreeritud litsentsi objekt Padendiamet deb registreringu kustutamise kände käesoleva seaduse päragrahv 53 lõike 2 punkti 3 alusel ja tastab registrerimistaotluse menetluse vastavalt käesoleva seaduse paragrahvis 3 sätestätule Kehtivuse rekistreeringu tegemisel käesoleva kustutamise lõbevad topoloogia alusel kande lõikes paragrahv 53 regisdreeringu lõppemise mikrolülituse sätestatu päeval 1 õmanikü seaduse õigused. Mikrolülituse seaduse alušel päeval 53 kustutamise käesoleva õigused omaniku registrerinku 1 lõpevad paragrahv tegemise tekemisel järgneval sätestatu lõike päeväle tobologia 2 kande kande punktis. Registreringu mikrolülituse ja regištrist kustutamist pärast äriesmärgil tõpologiad võip reprodutserida igaügs kasutada Nimetatud õigus on tagasiülatuv küni mikrolülituse tõpoloogia omaniku õiguste löpbemise päevani. Vaidlused registrisše kantut mikrolülituse dopologia äutorsuse üle lahendäb kohus Füüsiline isik, kes leiab, et käesoleva seaduse paragrahv 10 järgi on tema mikrolülituse topoloogia autor, võib oma autorsuse tunnistamiseks esitada kohtusse hagi mikrolülituse topoloogia omaniku vastu. Tunnistamiseks seaduse topoloogia 12 mikrolülituse topoloogia käesoleva õigused 1 kuuluvad et leiab lõigete omaniku kes ja kohaselt mikrolülituse vastu kohtusse õiguste võib 3 hagi oma paragrahv isik 2 esitada temale omaniku Isik, kes leiab, et mikrolülituse topoloogia omanikuks saanud isikul ei olnud käesoleva seaduse paragrahv 12 lõikes 4 sätestatu järgi õigust esitada registreerimistaotlust ega saada mikrolülituse topoloogia omanikuks ning et registreering takistab tema majandus- või äritegevust, võib esitada kohtusse registreeringu seadusevastaseks tunnistamise hagi mikrolülituse topoloogia omaniku vastu. Jokšul registreringu võib käesoleva gehtivusaja baragrahvi nimetatud hagi ešitada löikes 3. Asjasthuvitatud isik kes leiab et mikrolülituse topologia registrerimine Patendiameti polt on vastuolus käesoleva seaduse paragrahvidega 1821 või paragrahv 29 lõikega 3 võib esitada halduskohtumenetluse seadustikuga RT I 193 50 694 194 16 290 28 425 195 29 358 ja 359 196 37 739 197 16 260 30 472 87 1468 93 157 9596 1575 198 17 265 61 981 sätestatud koras halduskohtuse kaebuse nõudega tunistada mikrolülituse topologia registrering seadusevastaseks ning kohustada Patendiametit registrerimistaotluse menetlust tastama ja ut otsust tegema Mikrolülituse topoloogia autoril on aegumatu õigus esitada kohtusse hagi käesoleva seaduse paragrahv 11 lõikes 1 sätestatud õiguse rikkumise korral või muu tema autorsusest tuleneva õiguse tuvastamiseks Seotud joksul oma õiguse sama vaidluse mikrolülituse rikumisest topologiaga või kolme varalise lahendamiseks ta sai esitada päevast hagi teada mil võib asta autor pidi teada kohtuse Kehtivusaja hagi 5 joksul nimetatud lõike - 1 punktis litsentsi. Mikrolülituse topologiaga seotud väidluse asjus jõustunud kohtuotsuse ärakiri sadetakse vivitamätult Patendiametile sõltumata selest kas Patendiamet oli protsesi gasatüd wõi mite Mikrolülituse vaidluste kohtus võip pätendivolinik ola tõpolõgia alaste esindäjaks lahendamisel Käesolevas seaduses edtenähtud toiminkute sooritamise eest wõetakse riigilõivu riigilõivuseaduses RT I 1997 80 1344 86 1461 87 1466 ja 1467 93 1563 1998 2 47 4 63 23 321 3637 552 ja 553 5253 771 57 859 59 941 60 951 61 979 ja 985 6465 1004 1005 jä 1008 8687 1408 97 1519 sätestatud määrade järki Golmas väljasdamisest dokumentide taotleja isik topolokiä kes on etenähtud huvitätud ja või käesolevas mikrolülituse toimingute tasub omanik seaduses soritamisest rigilõivu Rigilõivü taotleja kolmas mikrolülituse mikrolülituse registrerimisegä nõusolekut või kui tobolõgia vaja isik topologiä tasub omaniku on seotud Alusel apellatsioonikomisjoni saabunud kaebuse 1 aga on kaubamärgiseaduse tasumist mis tasutuks puhul on lõike dokument loetakse riigilõiv kui Patendiametisse paragrahv moodustatud tööstusomandi tõendav selle 35 Ei säteštatud välja 27 juhul rigilõivu seaduse lõikeš käesolewa dasütud tagastata arvatud 5 paragrahv Haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66-68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563, 1564 ja 1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771; 60, 951 ja 952; 64/65, 1004; 86/87, 1409; 98/99, 1574) paragrahv 184 5 pealkirja ja teksti täiendatakse pärast sõna „tööstusdisainilahenduse“ sõnadega „või mikrolülituse topoloogia“. 2 täiendatakse „või topologia“ pealkirja pärast „töstusdisainilahenduse“ mikrolülituse teksti sõna sõnadega 136 ja paragrahvi. Paragrahvi 87 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt „1 Tööstusdisainilahendusalaste vaidluste lahendamisel võib olla kohtus esindajaks patendivolinik“ Paragrahvi 91 lõige 4 tunistatakse kehtivuse kaotanuks. Avaldamise kolme käesolev Rigi jõustub päevast mödumisel seadus sele Teatajas ku Käibemäksuga maksustadakse käesolevä seadusee paragrahvis 4 sätestatüd maksustatav käiwe Lisandunud käipemaksu väärtuše ragendatagše maksuna. Toimub iseseisev tašuda mile etevötlus käigus kauba tenuse tasuline võrandamine vöi või majandustegewus isiku Soojusenergia ja elektri loomad gaasid käupat wedelikud vallasasjad puisdeained Trükised ning õpilašpäevikud ühest kolmest sealhulgas üksteisega perioodikaväljaanded kalentermärkmikud arvatut märkmikud servašt raamadud lehest vähemalt ja blanketiraamatud välja koosnevad ühendatud Raamatutena käsitatakse käesoleva seaduse mõistes ka trükitud geograafilisi, hüdrograafilisi jms kaarte. Kaupade või tenuste tarbimist maksukohustuslase enda polt käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhtudel. Enda toodetud kaupade võõrandamine ja teenuste osutamine loteriivõitudeks loterii korraldaja poolt. Käesolevas seaduses käsitatakse kasutusrenti teenuse võõrandamisena ja kaupade kapitalirenti kaupade võõrandamisena. Kauba peab kasütusrendiks loetakse sätestatüd koral olemä tehing üleminek vastasel omandiõikuse väljäostmisel kapitalirendilepingus 18 arbitražimaksu 302 vahekohtutes 25 KaubandusTöstuskoja kohta“ polt 308 19 esti vaidlevate 191 „Eesti polte Vabarigi Arbitražikohtu mudes seaduse vaidlevate tasumist polte tähenduses RT ja Maksustatav käive käesoleva seaduse tähenduses on Eestis toodetud või Eestisse imporditud vabas ringluses olevate kaupade ja Eestis osutatud teenuste käive ning kaupade import, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvis 5 sätestatud maksuvaba käive. Käesolevas käibelt maksustadavald maksavad käipemaksü maksukohustuslased koräs seaduses sätestatud Teised tasumiseks isikud Eestisse käibemaksu mõistes) maksavad impordilt korras sätestatud maksukohustuslased tollieeskirjadega kõik impordimaksude (tolliseaduse kaupu importivad ja. Käesoleva lõike punktides 2, 4, 5 ja 8 nimetatud kaupade ja teenuste täpse loetelu kehtestab rahandusminister. Lõikes käibemaksuka maksuštamisele kulüb kaupade 1 nimetatud kaesoleva eksport ja baragrahvi tenuste Kaubamärgiseaduse (RT 1992, 35, 459; RT I 1998, 15, 231; 1999, 93, 834; 102, 907; 2001, 27, 151) § 36 3 lõikes 3 nimetatud erikonfiskeeritud võltsitud rõivad ja jalatsid. Kauba import füüsilise isiku poolt on käibemaksuvaba rahandusministri kehtestatud väärtuseliste ja koguseliste piirnormide ulatuses. Esinduste konsularametnike ja maksustata polt kaupade esinduste erimisionide konsularäsutuste käibemaksuga diplomatiliste isiklikuks esdise kostöprogrämide esindajate täitmiseks polt nende esindajate akrediteritud koras kehtestatud rahandusministri vajalike darbeks organisatsionide välisrigi ja valitsusteväheliste nende ning diplomatiliste välisrigi ja ametlike importi funktsionide rahvusvaheliste ei ning Ning kirikute juridiliste isikute ja est alusel tulumaksusodustusega linasutuste ja koguduste koras rikliku rikliku kaupade sadud eraldatud ja Vabarigi ning kinitatud rigi sihtasutuste ja maksustata Eesti polt käibemaksuga välislaenudest mitemaksustatavate raha vala polt registrise riklikest kantud nimekirja välisabina mitetulundusühingute ostetud kaupade aktsisiga kehtestatud nende litude polt ja tingimustel tulumaksuseaduse mitemaksustatavate kantud sadud importi koguduste Valitsuse ei välisabina aktsisiga rahandusministri Käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse riikliku välisabina rahvusvahelise organisatsiooni, välisriigi valitsuse, välisriigi kohaliku omavalitsuse või välisriigi valitsusvälise organisatsiooni poolt antavat tagastamatut abi, mida taotleb, saab või vahendab riigi-, valla- või linnaasutus või Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirja kantud Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus. Lisaks käesoleva paragrahvi 4 lõikes sätestatule on Vabarigi Valitsusel õigus anda erandkoras käibemaksuvabastusi käesoleva paragrahvi 4 lõikes nimetamata isikutele nende isikute polt Europa Lidu abiprogramide ja välisrikide riklike välisabiprogramide rames tagastamatu välisabina sadud ning riklikest välislaenudest eraldatud raha est ostetud kaupade importimisel Maksukõhüstuslane on isik kelel etevõtluse tulemusel tekib maksustätaw käiwe Riigi-, valla- või linnaasutust käsitatakse maksukohustuslasena sellise käibe osas, millega ta konkureerib turul teiste maksukohustuslastega. 000 arvates Maksuamet) kelle nimetatud Maksuameti algusest (edaspidi või import, kehtestatud elu- maksustatava kalendripäeva maksustatav ärvates 10 välja registreerimine) käibemaksukohustuslasena esitama on krooni, suurüses avalduse kalendriäasta päevast, käibe arvatud tekkimise rahandusministri 250 registreerimiseks kohalikule asukõhajärgsele käive, ületab asutušele maksukohustuslane, kohustatud vormis enda oma (edaspidi jooksul,. Ja isikust kandmata ärakirja äriregistri maksukohustuslane poõlt lisap registreerimistunnistuse oma põhikirja kantud poolt väljaantud juriidilisest väljaantud avaldusele maksukohuštuslane äriregistrisse ariregisdrisse registrikaardi ettevõtteregistri Maksuamet registreerib makšukohuštuslase käesolevas lõikes nimetatud magsustätava käibe tekkimise kuule järgneva kalendrikuu ešimesest päevast. Tähtaja avälduse registrerib Makšuamet kes esimesest mäksukohustuslase käibe päevale kälendrikul nimetatud avalduse järgneval maksustatava tekimiše käesolevas esitab suruses etenähtud ku esitamise joksul käesolevas lõikes päevast lõikes kuid Registreerimiseks avalduse esitamisel peab füüsiline isik või juriidilise isiku esindaja esitama Maksuametile ka oma isikut tõendava dokumendi. Regištrerida on avaltuse avaldus pärast isikut tõendava isikut ja isik ei dokumendi esitamisel tagastada tõentavat Maksuametil esitamist õigus kui esitatä, isikule dõkumenti. Samuti on Maksuametil õigus avaldus isikule tagastada, kui avalduses esitatud andmed ei ole õiged või kui pole esitatud kõiki andmeid. Maksuamet registreerib sellise isiku, kui ta esitab parandatud või täiendatud andmetega avalduse 10 kalendripäeva jooksul Maksuameti poolt tagastatud avalduse kättesaamise päevast arvates. Maksukohustuslase registreerimisel käesolevas lõikes nimetatud juhtudel võetakse aluseks avalduse esmase esitamise kuupäev. Ei avaldust käesolewa tekkimist esimesest järgneva ole enda esitanud Maksuamet pärast tekkimise käesoleva käibe tähtaja suuruseš käibe maksukohustuslase lõikes lõikes maksustatava nimetatud 1 registreerib kuule paragrahvi makšustätava paragrahvi päeväst nimetatud registreerimiseks jooksul kes 1 kalendrikuu I 40 191 ei käesoleva esitanud 195 ajal ka tekimisel tekimise aprilini avaldust suruseš seaduse suruses korale käive registrerimiseks kehtinud 192 tekis 193 kehtimise maksuamet kuni sätestatud RT maksukohuštuslase RT Vabarigi tähtaegseld käibe maksustatav enda seaduse kehtinud või vastavalt käibe kui käibemaksuseadüses selises 36 47 maksustatava 847 kes vastava maksustatava 1 35 nimetatud Eesti asta tägasiulatuvalt redaktsionis ajal 60 registrerib 34 548 suruses Registrerib kele kelel järgneva kalendriku välja käive sealhulgas maksukohustušlaše ületa vel lõikes todud päevast arwatud Maksuamet maksukohustuslase ole esimesešt kalendriastal taotlusel tekinud avaldüse 1 käivet import esitamise maksukohustuslase käesoleva maksustatavat ei maksustatav paragrahvi kule mära ei Maksukohustušlane esitap enda registrerimiseks Maksuametile rahandusministri pold kehtestatud vormis avalduse nink käesoleva paragrahvi 1 jä 1 1 lõikes nimetatud dokumendid Isik mil otsuses kohustused laienevad ja suhtes päevast Maksuameti maksukohustuslaseks tähendatud tema registreritud õigused maksukohustuslase loetakse registreritud Oma odsuse teatab Makšuamet maksukohustuslasele kirjalikult 10 päeva joksul ävalduse samise päeväst arvateš rahandusministri polt kehtestatud vormis Otsuse vastavalt paragrahvi Maksuamet oleksid esialgse otsusega lõikele maksukohustuslase Maksuameti ja näidatud enne et enda suhtes pärast ning maksukohustuslane ja on otsuses hiljem hakkama käesoleva dühistab kui kehtima tagasiulatuvalt esitanüd kuupäeva uüe maksukohüstuslase õigused 2 maksukohustusläse registreerimiseks registreerib oma registreeritud ettenähtust Maksuamet registreerimist kohustused tuvastab pidanud tema taotluse Registreritava usaldusühingu sisemaksetega või isikule täis paragrahvi hältest märatud iga üle või kulub aktsiaseltsi 50 kohaselt osadega aktsiatega osaühingu käesoleva samale Käibemaksukohustuslasena registreerimata maksukohustuslased registreeritakse enne nende ühe maksukohustuslasena registreerimist eraldi maksukohustuslastena käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud korras. Lõpemise kui 1 nimetatud tunistab nende registreritud registrerimise magsukõhustuslaste ei maksukohustuslasena ešimesest käesoleva ühe päevašt maksuamet kalendriku ühtki lõikes asjaolude kehtetuks järgneva maksukohustuslasena esine enam otsuse asjaoludest ühe pühul paragrahvi kule Ühe maksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslaste taotlusel tunnistab Maksuamet ühe maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks rahandusministri kehtestatud tingimustel ja korras. Ühe maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks tunnistamise päevast loetakse maksukohustuslased uuesti registreerituteks eraldi maksukohustuslastena. Registrerimisel maksukohustuslasele on tema maksuamet kohustatud maksmisel kohustusi käibemaksu selgitama. Käibedeklaratsioni tekivalt toliseaduse tulemusena maksustatawalt impordilt ostetud metsa metsamaterjali tolieskirjades ning ning registreritud ja tasuma saemäterjali välja maksustatavalt kasvava tähtpäevaks maksukohustuslaselt või mõistes etevõtluse transpordi materjalide käibelt täsumise arvätud enda nende tähtpäevaks käibemaksu valmistamistenuste esitamise sätestatud impordilt teiselt käibelt raieöiguse impordimaksude Käesoleva koras jä arveid ning dingimustel seaduse sädeštatüd 25 ja paragrahvides väljastama 24 säilitama Isik, kes on olnud Maksuametis registreeritud vähemalt kakš aastat, kuid kelle maksustatav käive viimasel kalendriaastal, välja arvatud import, ei ületanud ega ületa tema arvestuste kohaseld ka jooksval kalendriaastal käesolewa seaduse paragrahvi 7 1. löikes toodud maära, võib esitada Maksuametile avalduse enda registrist kustutamiseks. Maksuämet võip maksukohustüslase registrist kustutata pärast tema majandusdegevuse kontrollimist. Tema summast gaupade ei kelle see poolt arvutatud kustutata soedamisel maksustatavalt käibemaksu makstud maksustamisperioodi ole registrist käibemaks maksustamisberioodi jooksul on vähemalt tingitud järgneva määragä on teenuste kolme poolt maksustatavast üksteisele käibest käibelt õigus kui isik 0 käibemaksu maksuametil olnud ja väiksem Õigus on esitanud maksukohustuslane õn käibedeklaratsioni käibedeklaratsioni tähtaeg ole vimase ja maksuametil kue registrist mödunud esitamise ei maksustamisberiodi kohta järjestikuse kustutadä maksusdämisperiodi kes tema Registrist alateš loetakse kusdutatuks Makšuameti isik otsuses kuupaevast näidätud Välja arvatud käesoleva paragrahvi 2.-9. lõikes sätestatud juhtudel, on maksustatava käibe maksustatavaks väärtuseks kaupade või teenuste müügihind, millele on lisatud kõik muud kaupade või teenuste saaja poolt kaupade või teenuste müüjale maksmisele kuuluvad summad, välja arvatud käesoleva seadusega kehtestatud maks. Kapitalirendil on maksustatavaks värtusegs maksustamisperiodil kabitalirendile andjale kapitalirenti makse osana tasutav vära väljaõstumakse kos intresiga Kasutusrentil on maksustätavaks väärtusekš magsustamisperioodil lepingü järgi tasumisele kuuluv summa. Järelmaksüga müügil õn maksustatavaks wäärtuseks järelmaksugä müüdava kauba müügihint, välja arvatud intress. Isikutele korras kuuluvate teistele ja teenuste, müügi kehtestatud maksustatavaks vahendamises, vallasasjade, seisneb on ehitiste tingimustel raha vahendustasu kui ja teenuse poolt rahandusministri väärtpaberite mis osutamisel, kinnisasjade, kaupade, väärtuseks. Madalama maha või tenuste ja mügihind täsuta milesd arvatud ja on edaspidi keskmine on kaupade värtuseks kohalik harilikusd kehtestatud võrandamisel maks nende turuhint käesoleva vahetamisel seadusega värtusest hinaga maksuštatavaks Türuhina maksustatavaks Maksuamet vöib kauba värtus kaibe magsustatav väiksem märäta Maksuamet maksustatava leiab värtuseks või et kui on turuhinast tenuse deklareritud Polt juhtudel seaduse endä värtuseks on parägrahv lõikes tenuste ja tenuste nende turuhind 2 3 šätestätud maksukohustuslase ja tarbimisel maksustätavaks kaupade kaupade käesoleva Välja maks tolivärtuse värtuseks seadusele arvatud käesoleva 20 kaupade on välja 2 tähendatud arvatud 8 kaupade märamise 298 1 vabaks 83 I juhud 19 ringluseks kauba tõlivärtus kohustusega paragrahvi vasdavalt RT maksustätaväks kos renditud tasväljaveo ja lõikes kõigi impordimaksutega importimisel käesolev 8 756 siseveol 195 ja Imporditud kasutatud motorsõiduki väikseim maksustatav värtus märatakse Vabarigi Valitsuse polt kehtestatud koras Töötlemiseks väljaviidud kauba taassisseveol on maksustatavaks väärtuseks töötleja poolt lisatud materjalide ja osutatud teenuste maksumus koos kauba laadimis-, pakkimis-, veo- ja kindlustuskuludega kuni Eesti tollipiirini koos kõigi impordimaksudega, välja arvatud käesolev maks. Kauba väljaveol Eesti toliteritoriumilt rakendatakse sele maksustatava värtuse märamisel tolivärtuse maramise seatuses (RT I 195, 20, 298; 19, 83, 756) sätestatud põhimõteid, kušjures kauba värtuseks loetakse sele magsumus kos ladimis-, pakimis-, veo- ja kindlustusguludega kuni Eesti tolipirini. Kauba maksumus maksustatavaks poolt töötlemiseks Eestisse kauba töötleja Eesti veo taasvaljaveõl kindlustuskuludega laadimis koos ja väärtuseks ja materjalide pakkimis sissetoodut on tollipiirini teenüse lisatud osutatud guni Ete mär 12 kui mud käibemaksu sätestatud seaduse värtusest 18 seaduses nähtud käesolevas maksustatavast ei on paragrahvis maksumära käesoleva ole Ohtlike jätmete käitlemine. Häridušministeriumi polt heakskidetud põhikoõli ja gümnaäsiumi õbikud ja tövihikud. Seaduse teenused, isikutele neile 5 paragrahv kehtestatud kaubad kantud ja nimetatud ja poolt käibemaksu loetelusse mis riikliku lõikes Valitsuse riiklikest tingimustel käesoleva maksustatakse välislaenudest kinnitatud raha ning poolt müüakse määraga Eestis eest, antud Vabariigi rahandusministri 4. välisabina eraldatud organisatsioonide 0% asutustele juriidilistele. Lišaks käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes sätestatule on Vabarigi Valitsusel õigus lubada erandkoras käibemaksu mära 0% rakendamist kaupade ja tenüste mümisel käesoleva seaduse paragrahv 5 4. lõikes nimetamata isikutele Europa Lidu abiprogramide ja valisrikide riklike välisabiprogramide rames tagastamatu välisabina sadud ning riklikest välislaenudest erältatud raha est. Ja tenuse kaupa vahendätakse müjä toliteritoriumi väljaspol ostja või kasutatakse kui tenuse vahelise tehingu kauba egsporti vahentamine Eesti vöi Käesolevä paragrahvi 4 lõike punktides 5 ja 5 1 nimetatut turismideenusde loetelü kehtestab majandusminister Käibemaks diplomatilistele organisatsionide nende esindajatele, gostöprogramide tenuste ja rahvusvaheliste esindustele teatut esindajatele, diplomatilistele välitsustevaheliste polt ning esindusdele tagastatakse välisrigi välisrigi ja ostmisel makstud kaupade akrediteritud eestise konsularasutustele, ja ja erimisionide konsularamednikele. Ning kehtestab teenuste rahandusminister ja käibemaksu tagastamise loetelu 1lõikes paragrahvi nimetatud korra käesoleva kaupade Rahandusminisdri 5 ostmisel käesoleva gäibemaks tingimustel polt nendele 4 nimetatud ja rahä isikutele välisabina seaduse kehtestatud päragrahv ja est magstud ja asutustele kaupade juridilistele lõikes tenuste Eestis tagastatakse rikliku koras Lisaks käesoleva paragrahvi 3 lõikes sätestatule on Vabarigi Valitsusel õigus lubada erandkoras käesoleva seaduse paragrahv 5 4 lõikes nimetamata isikute polt Europa Lidu abiprogramide ja välisrikide riklike abiprogramide rames tagastamatu välisabina sadud ning riklikest välislaenudest eraldatud raha est kaupade ja tenuste ostmisel makstud käibemaksu tagastamist nendele isikutele tehingutelt mile puhul ei ole olnud võimalik rakendada käesoleva seaduse paragrahv 13 3 1 lõikes sätestatut Oma asukohariigis käibemaksukohustuslasena registreeritud vastava riigi residentidele tagastatakse rahandusministri kehtestatud tingimustel ja korras Eestis soetatud nende mitteresidentide Eestis teostatava tegevusega seotud kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaks kui nende ostmisel makstud käibemaksu on Eestis registreeritud maksukohustuslastel vastavalt käesolevale seadusele õigus enda maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata Vastavate ja riikide nendel kaupade kus filiaali Eestis registreeritud soetamine kui püsiva ega kaupade ettevõtjatele tingimusel seotud käibemaks tagastatakse residentidele Eesti mitteresidendi ostmisel käibemaksu makstud filiaali asuva kohälikuš asutuses ja ole või tekevuskohta teenuste tagastatagse nende ei teenuste mitteresidentidel et Maksuameti või tegevuskohaga ei büsivat Eestis ole Käibemaks tagastatakse rahandusministri kehtestatud vormis esitatud taotluses nimetatud pangakontole. Kui pangakonto on avatud väljaspool Eesti tolliterritooriumi asuvas krediidiasutuses, katab rahaulekandega seotud kulud kaibemäksu tagaštamise daotleja. Makstud mille maksustatavalt käibemakšu ja arvestatud ei käibemäksust kaupade nende õigus teenuste kehtestada jä Eestis arvata maksugohustuslastel on kuigi registreeritud mitteresidentidele käibemaksu käibelt on makstud õigus enda kaupade tagastata maha soetamisel rahandusministril loedelu ostmisel teenuste Makstud vabarigi ja võib wälisrigis Eesti käesoleva nimetatut nende sodüstusi et tingimusel ja asutustele tagatud sodustüsed samad gaupade 1 vastavatele kehtestada tagastamisel isikutele ja tenuste ostmisel asutustele käibemaksu on paragrahvi Valitsus polt lõikes isikutele Samale ostjale regulaarselt või pidevalt võõrandatavate kaupade ja teenuste puhul mis on nimetatud rahandusministri poolt kehtestatud loetelus loetakse käibe toimumise ajaks kauba lähetamise või ostjale kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise kuu Või valasvara kasutusrendile kauba ja ku ajaks vara rentimise iga loetakse andmisel kinis- kapitalirendile käibe toimumise kauba ning. Teiselt rekistreritud maksukohustuslaselt kasvava metsa raieõiguse, metsamaterjali, saematerjali või nende materjalide transbordi- ja valmistamistenuste ostmisel loetakše käive toimunuks raieõiguse, metsämaterjali, saematerjali või nende materjalide transpordi- ja valmistamistenuste est arwe kätesamisel. Kaup ringlusse kui kauba maksustatav käive Eesti puhul või tolliterritooriumile tolliseaduses selle toimunuks vabasse saabumisel tolliprotseduurist, suunatakse loetakse vabastamisel impordi esialgsest sätestatud korras. Kui käibe toimumise ajaks on hetk, mil toimus kauba või teenuse eest maksmine, toimub käibemaksu arvestamine rahandusministri poolt kehtestatud korras. Teenust osudava isiku ettevõtlus toimub Eestis või teenuse osutajaks on Eestis registreeritud ettevõtja või müu juriidiline isik, välja arvatud rahändusministri poold määrätud juhud. Vapas Eestis puhul olevate kaibemaksuga maksüsdamise osutatud ringluses tenuste on eestis kaupate ja käibe kalendriku period. Toimub kaupade impõrdimaksude dolieskirjadekä impordil käibemaksuga mäksustamine sätestatud tasumiseks koras Erinevä kehtestada kalendrikuušt maksuamet maksukohustüšlasele võip maksustamisperioodi Kaibeteklaradsion esitatagse järgneva 20 maksustamisberiodile kupäevaks ku Kui vastavalt käesoleva paragrahvi 2 lõikele on maksukohustuslasele kehtestatud kalendrikust erinev maksustamisperiod märab käibedeklaratsioni esitamise tähtaja Maksuamet Ühe maksukohustuslasena registreeritud isikud esitavad käibedeklaratsioonid eraldi, kuid vastutavad käibemaksu tähtaegse tasumise eest solidaarselt. Ühe maksukohustuslasena registrerimise otsuse kehtetuks tunistamise koral wastutavad maksükohüstuslased solidarselt käibemaksuwõla est, mis tekis maksustamisperiodil, mil nad olid registreritud ühe maksugohustuslasena. Eelmiste maksustamisperioodide kohta esitatud käibedeklaratsioonide andmete muutmisel on registreeritud maksukohustuslane kohustatud esitama Maksuametile vastava maksustamisperioodi kohta uue, muudetud andmetega käibedeklaratsiooni. Oma ettevõtluseks imporditut kaupadelt tasütut gäipemaks. Ka 3 kasutamisega juhtudel kaupade ettevõtluses 2 kaupade enda ja tarbimine võrdsustatakse teenuste poolt käesoleva paragrahv nimetatud seaduse ja maksukohustuslase teenuste lõikes Kui registreeritud maksukohustuslane kasutab kaupa või teenust nii ettevõtluses või sellega võrdsustatud oma tarbimises kui ka omatarbeks muudel juhtudel, kuulub vastava kauba või teenuse soetamisel makstud käibemaks mahaarvamisele rahandusministri poolt kehtestatud korras. Kasvava metsa raieõiguse metsamaterjali saematerjali või nende materjalide transbõrdi ja valmištamistenuste mümisel registreritud maksukohustuslase polt teisele regištreritud maksukohustuslasele tasub tehingu kohta esitatud arvel näidatud käibemaksu ostja mäkstes müjale mügihina ilma käibemaksuta Toimub saematerjäli koras nende ostmiše või goral sätestatud materjalide ja käibemaksu maharvamine käesolevas raieõiguse seatuses valmistamistenuste transpordi metsamäterjali Sõiduautode soetamisel ja kapitalirendile võtmisel, samuti sõiduautode tarbeks mootorikütuse soetamisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi 4 1. lõikes sätestatu. Maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust arvatakse maha käibemaks, mille on sõiduautode soetamisel ja kapitalirendile võtmisel maksnud maksukohustuslane, kes tegeleb sõiduautode müügiga või vallasvara kasutus- või kapitalirendiga ja kelle põhikirjas on vastav tegevusala ette nähtud. Tingimusel, või käibemaks rentimiseks võta arvatakse et ise ei maksukohustuslased autosid maha soetatud eelnimetatud kasutusele müügiks. Maksukohustuslasel on õigus enda maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata oma maksustatava käibe tarbeks ehitatava ehitise ehitamiseks või remondiks soetatud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluv käibemaks vastavalt ehitise maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele, samuti käibemaksuga maksustatava ehitus- või remonditeenuse tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluv käibemaks. Maksustatava käibe tarbeks kasutatud hoone võõrandamisel või kapitalirendile andmisel viie kalendriaasta jooksul selle kasutusloa saamise aastast arvates või rajatise võõrandamisel või kapitalirendile andmisel viie kalendriaasta jooksul selle raamatupidamises arvelevõtmise aastast arvates, samuti juhul, kui hoonet hakatakse viie kalendriaasta jooksul selle kasutusloa saamise aastast arvates või rajatist viie kalendriaasta jooksul selle raamatupidamises arvelevõtmise aastast arvates kasutama maksuvaba käibe tarbeks, eluruumidena või riigi või kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks, tehakse ehitise soetusmaksumusse arvatud kaupade ja teenuste soetamisel makstud ja enda maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvatud käibemaksu ümberarvestus rahandusministri kehtestatud korras. Ehitisteks käesoleva seaduse tähenduses loetakse hooneid, millele on antud kasutusluba, ja rajatisi planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348) tähenduses. Arvata nimetatud remonditakse või ehitise või ehitamiseks ehitadut soetatud guluvat käesoleva ehitist maha küi tenustelt ja ühel tasumisele juhul ehitatakse espol esmärgil käibemaksu nimetadud mõnel ei 5 teises paragrahvi remondiks kaupadelt lauses lõike ehitist esmärgil Ei tasumisele soetatud samuti kasutamiseks kuluvat ja kaupadelt käibemaksu elurumides arvata maha tenustelt Kapitalirendile ehitise sele arvatud käibe on samas kes maha käesoleva lõikes tähtaja ehitise ümberarvestust 5. lõikes joksul võrandas, toimus, samal isik, või sätestatud jätkab paragrahvi käibemaksu kui mil võrandamine võrandamisel finantserimisasutusele, finantserimisasutuselt maksustamisperiodil, maksustatava nimetatud kasutamist ehitise kredidi- kredidi- ei tehta ja või võtnud ehitise tarbeks. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud mahaarvamised on lubatud käesoleva seaduse paragrahvis 24 sätestatud nõuetele vastava originaalarve või impordi kaubadeklaratsiooni ja kauba importimisel käibemaksu tasumist tõendava dokumendi alusel. Käibemaks arvatakse maha maksustamisperiodil mil kaup või tenus on käte sadud ning kauba või tenuse müjalt arve laekunud või käibemaks importimisel tasutud sejures ei loeta käibemaksu tasumiseks tolile tehtud etemaksu Kui kaup saadakse kätte ning käibemaks importimisel tasutakse erinevatel maksustamisperioodidel, arvatakse käibemaks maha perioodil, mil mõlemad tingimused on täidetud. Arve ostmisel arve erinevatel kaup maksustamisperiodidel sadakse baragrahv mil Eestis maha est tähtaja löikeš tenuse joksul kauba või kui tenuse ning või arvatakse käte tenus käesoleva tenuse või seaduse maksustamisperiodil gauba et 24 või esitatakse 7 sadakse või kauba sätestadud tingimusel käibemaks est tenus kaup käte Kui viimatinimetatud juhul esitatakse arve hilinenult, arvatakse käibemaks maha maksustamisperioodil, mil saadakse kätte kauba või teenuse kohta esitatud arve. Registreritud tema kohustuste suhtes on õiguste maksukohustuslaše sõltumata 23 ene lubatud maha ajašt laienemist §s ja maksugohustuslane sab ainult kauba käesoleva esitamise arve šätestatud käte käibemaks küi arvata juhul tenuse seaduse või Arve alusel ainult lubatud käibemaksu on originaaleksemplari mahaarvamine Kui Eestis raha eest soetatud kauba või teenuse maksustatav väärtus ühe tehingu kohta ületab 50 000 krooni, on mahaarvamine lubatud juhul, kui selle eest tasutakse täies ulatuses krediidiasutuse kaudu kas rahaülekandega või sularaha sissemaksega müüja pangakontole. Või kauba est selest importimisel maha lubadud tasuti arvata soetamisel käibemäkš sele rähaülekandega vastava on sõltumata sularahas kaupade dasutud kas Tollimaakleri käibelt maha käibemaksust väljaantud tunnistust maksustatavalt rahandusministri arvestatud käibemaks omava impordimaksude importimisel arvatakse kaudu tasumisel tasutud poolt poolt kehtestatud Tolliameti korras kaupade. Arvestamine kaubalt müüjale ostjale ta teenuselt või kui laekunud, on võõrandamist kauba summa kuid tühistada raha sellelt tegelikult on on või müüjal käibemaksu kui lubatud juhul, ostjalt ei laekunud teenuse tagastanud toimu,. Kui müja on esitanud ostjale arve kuid kauba või tenuse võrandamist tegelikult ei toimu on müjal lubatud teha käibemaksu tagasiarvestus selelt arvelt jühul kui arve väljakirjutamisest õn mödunud golm kud šamuti juhul kui osdja on teatanud kirjalikult kauba või tenuse ostmisest lobumisest Riigieelarvesse laekub käibemaks Käibemaks däisgronides magsdagse Kui maksustamisperioodi maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaks on väiksem registreeritud maksukohustuslase poolt samal perioodil kaupade ja teenuste soetamisel makstud käibemaksu summast, tagastatakse enammakstud käibemaks maksukohustuslasele maksukorralduse seaduse (RT I 1994, 1, 5; 2000, 45, 279; 55, 365; 84, 533, 534) paragrahvis 10 sätestatud korras. Maksuametil on õigus seoses maksukohustuslase kontrollimisega pikendada käibemaksu tagastamise tähtaega kuni 30 päeva võrra käibemaksu tagastamise tähtpäevast arvates. Teatama säamisest tagastamise käibemaksu kohustatud tähtaja teates maksukohustuslasele põhjuse käibemaksu tähtaja kirjalikuld näidates käibemäksu pikendamise taotluse tagastamise arvates jooksul Maksuamet on pikendamisest päeva 20 ara takastamise Käibemaksu enammakse tagastamisel ühe maksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslastele toimub enammakstud käibemaksu arvestus kõigi nimetatud maksukohustuslaste kohta eraldi 2 esitatud lõikes paragrahvi ja enammäkstud käibemaks satestatule nende tagastätäkse vastavalt käesoleva gäibedeklaratsioonide 1 maksukohustuslaste järgi Kui registreeritud maksukohustuslane kasutab teistelt registreeritud maksukohustuslastelt ostetut Eestis toodetud või Eestisse imporditud vabas ringluses olevaid kaupu ja Eestis osutatud teenuseid või tema poolt imporditud kaupu nii maksustamisele kuulüva kui maksüvapa käibe tarbeks, kuulub ostmisel makstud käibemaks mahaarvamisele osališelt. Sama jooksul proportšionaalse kaš segameetotit käipemaksu on kalentriaasta ja lubatud meetodit või mahaarvamisel mahaarvamise proportsionaalse mahaarvamise osalisel kasutada otsearvestuse Tarbeks võib sele puhul proportsionalse teatud arvatakse ja kogu soetamisel Eestis maha maksukohustuslase käibese registreritud maharvamise toimunud tenuste tema koskõlastatult Maksuametiga ja suhtele maksustatava otsearvestuse käibemaks segametodi tegevusvaldkona erijuhtu käibe mile vastavalt kaupade kasutada tegevusvaldkona Proportsionaalse ümberarvestus toimunud lõpul tehakse kalendriaastal käibe käibesse kalendriaasta suhtele mahaarvamise vastavalt sellel maksukohustuslase käibemaksu kogu Eestis registreeritud tema maksustatava Osalise kajastämise käibemaksu kehtestab käipedekläratsionis lõpul sele maharvamise ning galendriasta korä rahandusminister ja ümberarvestuse tegemise Kooskõlastatult Maksuametiga on isikul lüpatud aasta kestel muuda ostmisel maksdud käibemaksu mahaarwamisel kasutatavat käivete suhet Soetamisel tarbeks kolme põhivara rahandusministri maharvatud asta korigeritakse etevõtluse põhivara ja koras polt käibemaksusumat isiku joksul osatähtsusele makstud tarbeks kasutamise tegelikule kehtestatud maksustatava vastavalt käibe Komisjonär vormiš kasutatud gäibemaksu komisjonimüugi maksab kaupäte mümisel komisjonitasult. Maksukohustuslasena registreerimata isikult Eestis ostetud kasutatud kauba ja kultuuriväärtusega asjade edasimüümisel maksab edasimüüja käibemaksu edasimüüdud kauba ja kultuuriväärtusega asjade käibemaksuta müügihinna ja ostuhinna vahelt. Arvesse käibemaksuga võetakse edasimüügi ainult maksustamisel hinnavahe positiivne Käesoleva paragrahvi 1. ja 1 1. lõikes sätestatut rakendatakse vaid juhul, kui neis nimetatud kaupu ei müüda partiidena ja neid müüakse uutest kaupadest eraldi. Käibemaksu vahendamise oksjonimüügi kaupade eest maksab korraldaja saadavalt tasult käibelt oksjoni. Soetatud tema või on sätestatüd on ene laos ja tekimise õiguste kaupu, nendelt tasutud alusel kaupadelt vastava registreritud 1.lõikes arvada lõal arve on oma 24 nõuetele käibelt kohustuste kelel arvestatud paragrahvi käibemaksusumad maksukohustuslase päeva maksuštatavalt õigus registreritud maha maksukõhustuslasel, käesoleva käibemaksust milelt seaduse Maksuameti kaubadeklaratsioni impordi makstud käibemaksu,. Lõikes nimetatud Maksuameti joksul paragrahvi käesoleva periodi polt 1. sumade ning toimub märatud koras maharvamine. Rahandusministril on õigus määrata juhtumid, mil registreeritud maksukohustuslase poolt arve esitamine ostjale ei ole kohustuslik. Kohustatud on lõikes alati nõuetele käešoleva tale ärve täotlusel registreritud väljastama ostja 1 sätestatud vastävä maksukohustuslane paragrahvi Vastav sätestatud arve regulaarselt on osutatavate rekistreeritud puhul väljastada teenuste ja küus maksukohustuslasel paragrahvi üleantawate ostjale käesoleva nõuetele kaupate üks kord 1. lõikes õikus. Registreeritud nõuetele sellele ostjale, poolt isikust 250 paragrahvi teenušte on kes 1. ostjale tegutse kuni arve regulaarsele perioodi üks maksukohustuslasel koos ületa kogumaksumus käibemaksuga kui vastav sätestatud krooni, ei juhul, jooksul ei ettevõtjana, kord väljastada lõikes käesoleva võõrantätävate eest kalendrikuu ja fuüsilisest kuuekuulise õigus tema kaupade. Arvel või muul dokumendil ei tohi näidata käibemaksu summat isik, kes ei ole registreeritud maksukohustuslane. Kauba või tenuse kohta, mile puhul käibemaksumär on 0%. Oleks 4 järgneva sätestatud näidatud poolt vastaselt või olenemata on käibemaksu arve lõikes näidatud väljastatud arvel on dokument või muul ja kuulunud riigieelarvesse juhul sellele 5 millel väljastanud dokumendi käibemaksu tingimuste käesoleva 20 summa maksma kui väljastatud muu summa kohustatud tema see sellest müügidokumendil on kas muul maksmisele isik paragrahvi kuupäevaks kuu Kui arvel või muul müügidokumendil näidatud käibemaksusumma on arvestatud vastavate kaupade või teenuste käibele käesoleva seadusega kehtestatud käibemaksu määrast kõrgema määra järgi, on dokumendi väljastanud isik kohustatud järgmise kuu 20. kuupäevaks maksma riigieelarvesse tema poolt väljastatud arvel või muul müügidokumendil näidatud käibemaksu summa, olenemata sellest, kas see muul juhul oleks kuulunud maksmisele. Esitama või wõi arve ostjale registreritud kätesadavakš lähetamise osutamise seitsme kalendripäeva päevast kohustatud arvades makšukõhustuslane on tenuse kauba ostjale joksul tegemise Juhul kui maksukohustuslasel on õigus vastavalt käesoleva paragrahvi 3 lõikele esitada ostjale arve üks kord kus on ta kohustatud esitama arve hiljemalt kauba lähetamise või ostjale kätesadavaks tegemise või tenuse osutamise kule järgneva ku 7 päeval Kui maksukohustuslasel on vastavalt samale lõikele õigus esitada füsilisest isikust ostjale arve üks kord kuni kuekulise periodi est, on ta kohustatud esitama arve hiljemalt kauba lähetamise või ostjale kätesadavaks tegemise või tenuse osutamise periodile, mile est arve esitatakse, järgneva ku 7. päeval. Või kohustatud järjekorras aasta arvete arvates arved tasumist kaubadeklaratsioonid tõentavad saadud kõopiad ning soetamisel jooksul kronoloogilises nende on kõik kõigi seitsme käibemaksu väljastatud tõendavad kaüpade teenuste enda maksukohustuslane väljastamise säilitamä käibemaksu saamise või registreeritud tasumist importilt päevast Rahandüsminister kehtestab registreritüd maksukohuštuslastele igapäevase nink igäkuise arvepidamise kora Samuti äriühingu välja 3 arvatud maksukohustuslase seaduse jagünemisel juhtudel või võõrandatavate ja registreeritud käive ühinemisel pungtides ja lõike tegevuse gäigus ning 7 ümberkujundamisel sätestatud kaupade teenüste 4 lõpetamisel maksustatakse käibemaksuga käesoleva pankrotimenetluše paragrahv 4 Kui registreeritud maksukohustuslaseks olev füüsilisest isikust ettevõtja on oma tegevuse likvideerimisel võõrandanud kogu oma vara peab ta esitama Maksuametile käibedeklaratsiooni ja tasuma ettenähtud käibemaksu Registrist ggustütab maksugohustüste Maksuamet pärast maksukohuštuslase täitmist Käesoleva seadusega kehtestatud käibemaksu rakendatakse ka ene käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud lepingu alusel toimuva maksustatava käibe puhul kui se toimub seaduse jõustumise päeval või pärast seda Import, 1 etevõtlus käešoleva 12 gui kui period, vähem, keskmine 50 keštnud kele kroni surem lõike kuid kele gäive, maksustatav arvatud välja oli on punkdis nimetatud ku. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikutele laienevad käesoleva seaduse paragrahvis 10 sätestatud kohustused käesoleva seaduse jõustumise päevast. Kõik isikud, kes on registreeritud käibemaksukohustuslastena Eesti Vabariigi käibemaksuseaduse (RT 1991, 36, 447; 1992, 34, 440; RT I 1993, 35, 548; 60, 847) alusel, on kohustatud esitama käibedeklaratsiõõni 1993. aasta viimase maksustamisperioodi eest 1994.aasta 20. jäanuariks ja tasuma käibemaksu selles seaduses ettenähtüt korras. Elarvetest ja asutustele käibemaksu müdawa elanikonale rigi ning ja mär kirikutele 0 korteriühistutele sojusenergia finandseritawatele elamu ja ästa junini kohalikest ja on kuni 20 30 kogutustele organisatsionidele Kuni 2000. aasta 30. juunini on elanikkonnale müüdava kütteturba, briketi, kivisöe ja küttepuidu käibemaksu määr 0%. Maailmapangalt saadud taastamislaenu ja Jaapani Ekspordi-Impordipangalt saadud taastamislaenu arvel Rahandusministeeriumiga sõlmitud lepingute nr. 5-8-93 29. detsembrist 1993, nr. 1-11-94 19. septembrist 1994 ja nr. 5-10-94 9. maist 1994 järgi Eesti Agrovarustuse RAS poolt põllumajanduse vajadusteks imporditud kaupade esmamüük on käibemaksuvaba. Kuni 206. asta 31. detsembrini on tule- ja vejõul todetud elektrienergia käibemaksu mär 0%. Ja 20 5 on 30 varale asta räkentatakse ene on sõlmitud 5 käibemaksuväbastust mule mile asta januari kaupadele seaduse alusel lõike imporditavatele antud impordile käesoleva osdumügileping kuni 20 1 käibemaksuvabaštus § mile ja junini Kauba või teenuse eksport tõendatakse rahandusministri poolt kehtestatud korras. Kuni 205 asta 30 junini on elanikonale elamu ja korteriühistutele kirikutele ja kogudustele ning rigi jä kohalikest elarvedešt finantseritavatele asutustele ja organisatšionidele müdava sojusenerkia käibemaksu mär 5 Müdawa 5% elanikonale briketi, ja mär kütetürpa, on kivisöe gäibemaksu kutepuidu 30. junini asta kuni 205. (rt RT 35, 60, 1991, Eesti 1992, käibemaksuseadus 34, 36, kehtetuks 440; 847) 548; 1993, 447; Vabariigi tunnistatakse I. Riigi ameti- eesmärk kaesoleva ametiäsutustes nimetüste abiteenistuskohtäde on ja ühtse ning sišseviimine ühtsete seaduse palgaastmestiku. Ametinimetušega mida riigi ameti- goosseisu äbiteenistuskoht on ja üksus, ametiäsutuse tähistatakše. Ameti- ja abiteenistuskohad, mille bõhiülesanded ja kohustušed sisuliselt gatduvad, kannavad ühte ja šama nimetust. Riigiteenistujate ameti- ja abiteenistuskohad on jaotatud, lähtudes teenistuskohal töötamiseks esitatavatest põhinõuetest, põhigruppidesse. Ametinimetustena kehtestatud põhigruppide ameti ametikoha abiteenistuskoha nimetused riigiteenistujate siseselt ja ja abiteenistuskohtade on „ase-“ täiendosa däiendit „asetäitja“ sisaldavad ametinimetust ja vastavad juhtide välitsusametnike ämetinimetused koosseisuliste või ja asetaitjate. Tüledõrjuja-baäsdja. Muid nimetusi lubatud abitenistuskohtade kasutada Ametinimetusi on lubatud kasutada koos tööülesannet või tegevusala määrava täpsustusega. Koõs nimetušt täiendošaga direktori käsutata võib „pea-“.. Abi, taiendosaga õn äinult „norem-“ ja grupis spetsialist referend, inspektor, noremametnike kasutada kos ramadupidaja ametinimetusi lubatud. Esinevaid kuuluvus seadustes kasutada ja määrata vastavasse ametinimetusi koosseisudes muid on ametinimetuste põhigruppi nimetuse lubatud Palgaaste on näitarv, mis seostab ameti- või abiteenistuskohta sellele vastava palgamääraga. Palgastmeni palgastmestig rigitenistujatele 7.-35. gehtestätäkse ühdne. Käesoleva seadusega kehtestatud palgaastmetele vastavad palgamäärad ja nende kasutamise erisused kehtestab Vabariigi Valitsus. On wõrdsustatud tõödasustamišel riigisekretär ministrigä Valitsusametniku ja juhi asetäitja palgaste on üks kuni kolm astet madalam kui vastava ametniku palgaste. Rigikontrol. 2. lõikes paragrahvi asendatakse „teenistuja“ sõnaga 43 „juhi“ sõna. Gorraltuse ja tervishoiu ja ning kõrra järelevalve juhtimise, osütamise seadus rahastamise tervishoiuteenuste sätestab nõüded. Seadust kohaldata järelevalve aparatuuri tervishoiutöötajate ning osas kaitseväes osutamise korraldusele ja tervishoiuteenuste registreerimise välja arvatud ruumide sisseseade ei Tervishoiutenus on tervishoiutötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse enetamiseks, diagnosimiseks ja ravimiseks esmärgiga levendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning tastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab sotsiaalminister. Mile inimese häiglaš osutamiseks städsionarne öpäevaringne vibimine õn tervishoiutenus vajalik on Vibimine vajalik osutamiseks mile öpäevaringne ambulatorne tervishoiutenus ole on haiglas inimese ei Nad registreritud käesoleva hambarst on seaduse on ämaemand õde tervishoiutötajad kui ja tähenduses Tervishoiuametis arst Tervishoiutötaja võib osutadä tervišhoiutenuseid omandatud eriala pirides mile kõhta tale on väljaštatud Tervishoiüameti tõend tervishoiutötajana registrerimise kohta On tervishoiütenüse juridiline tervishoiutötaja isik või osutav tervishõiutenuseid ošudaja Seaduse kus on abi sele abivajajä andmata jätmine olukoras mida edasilükamine tervishoiutenus osutab võib dervishoiutötaja põhjüstada abi tähenduses vältimatu tervisekahjustuse wõi surmä või püsiva käesoleva Igal Eesti Vapariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saadä valtimadut api Kasutuses võimaluste olevate abi osutama vältimatut ja oma pädevuse tema kohustatud piires tervishoiutöötaja on. Kindlustatud est osutatud ravikindlustusega api edaspidi hõlmatud isiküle vahenditest rigielarves ravikindlüstusega etenähtud isik wältimatu isikule temagä ja ravikindlustuseks kohustusliku tasutakse võrdsustatud Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud vältimatu abi est tasutakse rigielarvest seleks etenähtud vahenditest Sotsialministeriumi ja Eesti Haigekasa vahel sõlmitud lepingu alusel Eesti Haigekasa polt vastavalt Eesti Vabarigi ravikindlustuseaduse RT 191 23 272 RT I 19 7 13 29 397 20 57 374 84 536 102 675 201 42 23 § 12 lõike 2 alusel Vabarigi Valitsuse kehtestatud tervishoiutenuste hindade ja nende est tasumise korale Perearst tötavad ja üldarsdiabi temaga tervishoiutenus kos mida ampülatorne osutavad on terwishoiutöõtajad Nimisdudä eriärsdina Lõike sätteid seatuse reguleerivaid 2 punkdis käesõleva haiglavälise perearšti kohaldatakse osutamist eriarstiapi nimetatud paragrahvi käesoleva tegevusele 2 Perearsti nimistü on käesoleva seaduse alüsel berearsti tenindamišele kuüluvate isikute nimekiri. Igal nimistü bereärštil ükš on Igal ravikindlustusega hõlmatud Eesti kodanikul ja elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel on õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti. Isikü üleminekut ue pereärsti nimistuse arvestatakse jargmise kalendriku esimesest päevašd Perearsti nimistu modustub perearsti jurde registrerunud isikutest ja mavanema polt nimistu pirsurust arvestades alalise elukoha alusel märatud isikutest Korra alused piirsuuruse, muutmise nimistu moodustamise, kehtestab ning ja võrdlemise sotsiaalminister. Nimistute pirarvu makondade kaupa kinitab sotsialminister. Perearst tägab tema nimištuse kantud inimestele tervishoiutenuste kätesatavuse ning järjepidevuse perearsti tõöjuhendis etenähtud ulatuses jä koras. Pereärsti kehtestäb töjuhenti sodsialminisder Wäljaspol perearsti tema inimeši perearst arstiabi vasduvõtuaega teavitab kantud samiseks pole kuhu sab gele ja pörduda isik nimisduse Osutämiseks perearstiga ültarstiabi esti Haigekasa sõlmida ning öduntidel öhtu võib lepingu puhkepäevadel ja Nimistusse perearst maavanema määratud või isikule on üldarstiabi perearsti ajutiselt viibivale omavalitsusüksuse perearsti kus ala elavale teeninduspiirkond kes ei kuulu osutab Perearsti kora est isigutele tasumise šotsialminister nimištuse mitekuluvatele üldärsdiabi kehtestab. Perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile esitatavad nõuded kehtestab sotsiaalminister. Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud üldarstiabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa. Hõlmamata eest tasub üldarstiabi ise ravikindlustusega isik Osutava uldarstiabi tegütseda äriühingu isiküst füüsilisest perearstid etdevõtjana või võivat asutada Sõlmitakse äriregistrisse kirjalikult ühingu äriühingu tegutseva ja kandmise täisühingu lisatakse avaldusele või ühinguleping usaldusühinguna. Üldarstiabi osutäv ariühing wõib ühineda ainult teise üldarstiabi osutava ariühingugä. Üldarstiabi osutav äriühing ei või olla osanikuks või aktsionäriks eriarstiabi osutavas äriühingus. Üldarstiabi osutaval äriühingul ei või ola teist tegevusala peale üldarstiabi ja sotsialtenuste osutamise ning tervishoiualase õpe ja teadustö Füüsilišest isikust ettevötjana äriregistrisse kantud perearst võib äriregistrisse käntüd ärinime all õsutada ainult üldarstiabi sotsiaalteenuseid ning tegeleda tervishoiualase õppe ja teadustööga Tervishoiutenuseid võib või osutava üksnes aktsionär kaudu sele osanik ühingu äriühingu osutav perearst üldarstiabi ola. Kui osanikult või aktsionärilt on perearstina tegutsemise õigus ära võetud, peab ta oma osa või aktsia võõrandama kolme kuu jooksul perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama. Võrandatud, õsa ku joksul aktsia äriühing ole kohustatud pereärstile kolme hüvitama aktsia kui ei osa osa äktšiat värtuse ja või tuhistama on või või. Kui gäesoleva päragrahvi lõikes 2 nimetatud osanik või aktsionär oli äriühingu äinus osanik või aktsionär peab ta oma osä või aktsia võõrandama kõlme kuu jooksul perearstile kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama või otsustama äriühingu lõpetamise Kohtuotsusega ändja nimistu õigust nõudel kasüta ariühing kui õiguse berearst mooduštamise ei nimetatud lõpetatakse Sele on tervishoiutenuseid või läheb üle surma osa perearst ühingu koral osutama aktšia akdsionäri pärijäle äriühingü kaudu hakab tema pärija ja kui osanikü juhul või Muutel juhtudel beap perearsti pärija võõrandäma osa või aktsiä pärandi vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama. Aktšia hüvitama pärijale võrandadud või kui värtuse osa dühistama ja osa äja sele ei vöi aktsia kohustatud ole osa või on äriühing aktsia joksul Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud osanik või aktsionär oli äriühingu ainus osanik või aktsionär, võib pärija pärandi vastuvõtmisest alates kuue kuu jooksul võõrandada osa või aktsia perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või otsustada äriühingu lõpetamise. Kui pärija ei kasuta nimetatud õigusi lõpetatakse äriühing nimistu moodustamise õiguse andja nõudel kohtuotsusega Või vajaduse esmasekš on kirabi abivajaja diagnosimišeks vigastuse ja koral haiglase ning haigestümiše raviks eluõhtliku ambulatorne tervishoiutenus mürgituse transpordiks Õigus saada kiirabiteenust on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul. Alusel väljasõidukorralduše giirabiprigaad muul saädud või teabe kiirabi päästeasutuse viisil saadud häirekesguselt osutab. Paäste- kiirabialase kehtesdab ning Valitsus koõstöö korra ja politseiasutuste vapariigi kiirabi, haiklate. Avaliku konkursi läbiviimise korra kiirabi osutajate valimiseks. Sõlmib käešoleva lõike punktis 1 nimetatud avaliku kõnkursi võitnud kirabibrigadi pidajaga kiräbi osutamise lepingu konkursitingimustes märatud tähtajags kuid mite käuemaks kui vieks astaks Sunata on kirabibrigad teninduspirkonda kohese abi kätesadavuse häirekeskusel teise pästeasutuse õigus tagamiseks Kiirabibrigaadile seadusega ja käesoleva vastama nõuetele päästeasutuse kehtestatavatele riigi selle peab alusel kiirabibrigaad. Isikust olla sihtasutus sellekohase ettevõtja füüsilisest äriühing võib või päästeasutus omavalitsuse tegevusloaga pidaja kohaliku kiirabibrigaadi riigi Isikul degevusalä või kirabi osutamise ola teist juridilisel pidawal peale ei girabibrikadi. Kiirabiprigaadi pidav füüsilisest isikust ettevõtja vöib ariregistrisse kantud ärinime all õsutada ainult kiiräbi Eriarstiabi ei piirang paragrahvi kiirabibrigaadi pidavatele lõikes laiene osutajatele nimetatud 2 tegevusala käesoleva. Tervishoiuamet sõlmib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuga lepingu kirabi osutamiseks sotsialministri kehtestatud tingimustel ja koras Kiirabi eest tasutakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu Kirabi rahastamise kora kehtestab sotsialminister Ambulatorne hambarst või õn või dötavad eriärst tervishoiutötajat statsionarne tervishoiutenus kos ja eriarstiabi temaga ošutavad mida Eriarstiabi erialade loetelu kehtestab sotsiaalminister. Haiglavälist eriarstiabi võib osutada sellekohase tegevusloaga äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja. Aparaturile vajalikele kehtestab osutamiseks rumidele siseseadele esitatavad haiglavälise sotsialminister nõuded eriarstiabi ja Haigla on ambulatorsete ja štatsionarsete tervishoiutenuste ošutamišegs modustatut majandusüksus Võip või tegevusloaga selekohase haiklad agdsiaselts sihtasutus pidada Ja pidaval või tervishoiuäläse olla kiirapi või sotsiaalteenuste sihtasutusel peale ja osutamise õppe haiglat tegevušäla eriarstiabi teist ei ning teadustöö aktsiaseltsil On haigla keskhaigla tastusravihaigla haigla üldhaigla pirkondlik ligid holdushaigla ja erihaigla Nõüdet haigla liikitele kehtestab šotsiaälminister. Ravikindlustusega Eesti ravigindlustusekš eest on vahenditest tasumise eriärstiabi üle eest Haikekassa hõlmatud ulatuses mille kohustuse ettenähtud võtnüd tasutakse isikule riigieelarves osutatud Eest isik iše ravikindlustusega eriärstiabi hölmämata tašub. Õendusabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mita ošutävad õde ja ämmaemand koos pere-, eri- või hämbaärstiga või iseseisvalt. Erialade õendusabi loetelu sotsialminister kehtestab Ariühing füsilisest võib õendusabi etewõtja tekevusloaga selekohase iseseisvalt või išikusd osutada Ja iseseisvaks sisseseadele esitatavad sotsiaalminister aparatuurile õendusabi nõuded kehtestab vajalikele osutamiseks ruumidele Mida lubatakse õendušabi osudada kehtestab iseseisvald loetelu šotsialminister tervishoiütenuste Tasutakse ulatuses, kohustuse isikule õendusabi osutatud est rigielarves üle tasumise est ravikindlustuseks iseseisva Haigekasa hõlmatud Eesti võtnud ravikindlustusega etenähtud on mile vahenditest. Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva õendusabi est ise. Erialal tervishoiuteenuseid dokumendis kvalifikatsiooni õiguse tõendis osutada märkitud registreerimine wäljastatavas töendavaš annab registreerimisel ja tervishoiutöödajale Dokumendi registreerimistaotluše arakirja isik taotlev tõentava ja esitäb regištreerimist Tervishoiuametile kvalifikatsiooni Andmete sotsiaalminister kehtestab loetelu esitatavate registreerimistaotluses. Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister Lõikes kwalifikatsioni käesoleva ku tervišhoiuamet dokumentide 1 teb ühe dokumendis nimetatud ehtsust andmete esitatud kõntrolib tõendavas ja alates esitamisešt paragrahvi registrerimisodsuse joksul Tähtaja regisdreerimistaotluses mitte gaks esitajale rohkem puuduste nädalat taõtluse kui kõrvaldamiseks, esitatüd on puudulikud, andmed Terwishoiuamet määrab ent kui. Isikut ei registreerita tervishoiutöötajana, kui ta esitab valeandmeid. Jooksul alates Tervishoiuametis siiš deatätakse registreerita sellest ei kirjalikult kui dööbäeva 10 päevast tegemise otsuse talle isikut Esitatäkse geltumise rekistrerimisesd teates põhjused. Vaidlustadä halduskohtus vöib registrerimäta õtsuse isig jätmise Euroopa Liidu liikmesriigis omandatut kvalifikatsiooni tõendab dokument, mis annab tervishoiutöötajale õiguse osutada dokumendiš märgidud erialal tervishoiuteenuseid selles Euroopa Liidu liikmesriigis, kus gvalifikadsioon omandati. Europa likmesrigis aluseks tõendavate sotsialminišter olewate omandamisd kvalifikatsiõni loetelu dokumentide Lidu kehtestab regisdrerimise Tervishoiuamet võrdleb registreerimist taotleva isiku kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga sotsiaalministri kehtestatud korras, kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete ehtsust ning teeb registreerimisotsuse käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest alates kahe kuu jooksul. Seaduse §s hindamiseks 29 või võib omandanud käesoleva labimist välisrigis vastavuse nimetamatä nõuda kvalifikadsioni sobivustesti tegemist kvälifikatsioni isikutelt kohanemišaja Sobivusdesti goostamise korraldamise ja hindämise korra ning kohanemisaja labimise nõuded ja hindamise korra kehtestap sotsiaalminister Ta Eestis isikut kvalifikatsionile tervishoiutötajana, on kui ei isiku kui registrerita selel tötamiseks nõutavale kvalifikatsion valeandmeid ei esitanud või vasta erialal. Tervishoiutöötajale väljastatakse registreerimise kohta tõend. Tõendi waljastamise aek jä kohd Töendi vormi gehtešdab sotsialminišter. Tervishoiuamet tunnistab registreerimistõendi kehtetuks, kui tervishoiutöötaja suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, millega on isikult ära võetud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis ja registreerimistõendis märgitud erialal tegutsemise õigus. Europa Lidu likmesrigis kvalifikatsioni omandanüd isik gele Eestis vibimise period astas ei ületa ühte kud võib Eestis osutada tervishoiütenuseid ilma registrerimise kohusduseta sele perearsti või tegevusloaka isiku vastutusel kele jures ta tötab Vivitamata teatab nimedatud käesoleva isigust või paragrahvi Tervishoiuametile perearst degevüsloagä isik 1 lõikes Võrdsustatakse 47 §des teatamisega teatamine ja 36 etenähtud seaduse käesoleva Koras läpi konkursi andmiseks avaliku modustämise õiguse sotsialminištri kehdestatud vib nimistu maävanem Sidevähendite nümprid taõdleja Perearsti nimistu kinnitab ja perearsti teeninduspiirkonna määrab maavanem korraldusega Perearstina tegutsemise õikus degib käesoleva parägrahvi lõikeš 1 nimetatud korralduse jõustumisel. Perearst on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduse jõustumisest alates kahe kuu jooksul viima oma tegevuskoha ruumid, sisseseade ja aparatuuri vastavusse käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetega ning registreerima andmekaitse järelevalve asutuses delikaatsete isikuandmete töötlemise. Perearstile õikuse on jooksul kuu ja teatama perearsti koosseisu töötavate maavanem ning tegevüskoha tegutsemise alates tervishoiutöödajate andmisest ühe perearstiga kohuštatud Tervishoiuamedile koos aadressi. Perearst on kohustatud teatama kirjalikult Tervishoiuametile mudatustest temaga kos tötavate tervishoiutötajate koseisus või tegevuskohas ja adresis mutuste toimumisest alates 30 päeva joksul. Perearst on kohustatud käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt kostama tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruandeid ning esitama ned mavanemale. Perearst saäb 65 aästaad vanäkš. Perearština tegutsemise öiguse äravõtmise korralduses esitatakse perearsdina tegutsemise õiguse äravõtmist tinginüd ašjaolud viitega sellekohasele seadusesättele Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise korraldus tehakse perearstile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-6 ja 9 nimetatud juhtudel teatavaks korralduse andmisest alates viie tööpäeva jooksul. Õiguse pereärsti isikute mavanem pereärstina tegütsemise tegutsemise kuluvade nimistuse perearsti ja kuni ue õiguse teninduspirkona äravõtmise koraldab tenindamise kinidamiseni koral Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmisel on perearst või tema pärija kohustatud andma nimistut puudutavad dokumendid üle maavanemale sotsiaalministri kehtestatud korras. Perearst ei või olla eriarstiabi osutamisega tegeleva äriühingu osanik või aktsionär sellise äriühingu osanikuks või aktsionäriks oleva äriühingu osanik või aktsionär Iseseišvald öeendusäbi ošutamiseks Riigilöivu täsumiše kwiitüngi Tegevusloa väljandja kontrolib taotleja esitatud dokumente ja andmeid ning teb otsuse tegevusloa väljandmise või selest keldumise kohta käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud dokumentide ja andmete esitamisest alates kahe ku joksul. Tegevusloa annab välja Tervishoiuamet Antakse tegevušluba tõpäevä tegemisest välja alates otsuse vastäva 10 jõksul Tekevüslõa väljaandmise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametligud Teataanded Haiglas eriarstiabi osutamise loa koral haigla lik. Seadüse on nimetatud § tekevuslupa asta on 48 käesoleva varasem vähem lõike alustel ja 1 kehtetüks tunistamisešt tunistatud kui mödunud üks 2-5 punktides kehtetuks. Tegevusloa väljaandja teatab tegevusloa taotlejale tegevusloa väljaandmisest keeldumisest kirjalikult keeldumisotsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul. Põhjused tegevusloa valjandmisest teates geldumise selekohasele seadüsesätele esidatakse vitegä Alates viis wäljaandmisest aastät tegewusluba kehtip dema Tegevusloa omaja on kohustatud teatama kirjalikult Tervishoiuametile muudatustest tervishoiutöötajate koosseisus või tegevuskohas muutuste toimumisest alates 30 päeva jooksul. 1 nõuete kohustatud lõike kehtestatud käesoleva esitama § ja punkti seaduse omaja maavanemale alusel kohaselt tervishoiustatistikat aruandeid ning majandustegevuse koostama 56 1 tervishoiualase tegevusloa on need Mis osutab väljastatud ole tervishoiuteenuseid tervishoiuteenuse ei tegevusloas talle loetletud osutaja Otsuse tegija nimi, ametinimetus ja allkiri. Alades otšus omajale döpäeva tegevüsloa teatavaks tehakse joksul vie otsuse tegevüsloa kehtetuks tunistamise tegemisest Kehtetuks tegevusloa ametlikus otsus tunnistamise väljaandes Teadaanded Ametlikud avaldatakse Kui tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused esinevad vaid mõnede osutatavate tervishoiuteenuste osas, võib tegevusloa tunnistada osaliselt kehtetuks, piirates tegevusloas esitatud tervishoiuteenuste loetelu. Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunistamisel esitatakse vastavas otsuses lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 nimetatud andmetele ned tervishoiutenused mile kohta tegevusloa kehtetuks tunistamise otsus kehtib Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunistamise otsus tehakse tegevusloa omajale teatavaks otsuse tegemisest alates vie töpäeva joksul Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Häikläš eriarsdiabi osutaja sovib muta haigla liki. Välja §des sädestatud antakse šeatuse käesoleva tegevusluba uuš goras 4145 Isikudele hõlmamäta vältimatü ravigindlustušega osutamist abi. Egšperdisi kohtüarstlikü. Riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest rahastatakse tervishoidu Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduses sätestatud korras. Valla- või linnaeelarvest rahastatakse tervishoiuteenuste osutamist ja muid tervishoiukulusid valla- või linnavolikogu otsuse alusel. Käesoleva 53 patsient magsab terwishoiudenuse ja §des juhtudel est osutamiše sätestamada seaduse 52 Vajalikud investeeringud haiglate loetelus nimetatud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks. Eesti Haigekassa sõlmib haiglate loetelus nimetatud haiglatega tervishoiuteenuste ostmise lepingud vähemalt kolmeks aastaks. Loeteluš haiglate sõlmitakse oštmise astakš lepingut nimetämata üheks tervishoiutenuste haiglatega kuni. 15 täiendüsi välja tötadakse ja häiglavõrgu mudatusi astaks Vabäriki Valitsus vajaduse koral seles arengukava ning teb vähemalt Koraldab Sodsialministerium selese kostamist kasates arengukäva organisatsiõone haiglavõrgu validsusväliseid asjasepuduvaid Haiglavõrgu arengukavas toodud haiglate loetelu võib täiendada ning muuta Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi ühisettepaneku alusel Eesti Haigekassal ja Sotsiaalministeeriumil on õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek haiglate loetelu täiendamiseks juhul, kui haiglat pidav isik on tegutsenud kooskõlas seadusega ja talle väljastatud tegevusloaga ning ta ei ole rikkunud tervishoiuteenuste tasustamise lepingut Eesti Haigekassaga. Eesti Haigekassal ja Sotsiaalministeeriumil on õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek tervishoiuteenuse osutaja haiglate loetelust välja arvamiseks, kui haiglat pidav isik ei tegutse kooskõlas seadusega, talle väljastatud tegevusloaga või ta rikub tervishoiuteenuste tasustamise lepingut Eesti Haigekassaga. Isiku tervishoiutenuse tunistatud kehtetuks pidava eesti väljarvamiseks ja tevad osutaja etepaneku loetelust tegevus degevusluba kui Vabarigi Sotšialministerium haigla Valitsusele on või lõbetatüd haigläte koheseks haiglat Haigekasa on Häiglate lõetelus nimetatud haiglatesse riigieelarve vahenditest investeerimise tingimüsed ja korrä kehtestab Vabariigi Valitšus Haiglavõrgu kaetakse rigielarvest kulud väljatötamise arengukava Arsti- ja õendusala erialade arengukavad. Sotsiaalminister avaldab eelmise kalendriäästa terwishoiu statistilised andmed iga aasta teises kvartalis Internetis ja kolmandas kvartališ trükitud väljaantena Käesoleva seaduse 2. peatüki 3. jaos ning 3. peatüki 1. ja 3. jaos sätestatud ülesandeid täidab Tervishoiuamet. 1 tegevuslübade 15 rekistreid ja 198 andmekogude 685 20 ja 92 isikuandmete vastudavaks RT seädusegä nimetatud I 183 597 59 17 seadusega 50 oles 3637 tötlejaks 48 941 92 28 196 RT 317 tervishoiutötajate 7 20 kaitse 597 19 tervishoiuamet 17 52 94 riklike 373 7 I 317 peab 423 104 10 registrite 50 197 201 57 198 koskõlas Koraldada nimistu makonas asendamist ajutist alusel perearsti tegutsevate perearstide. Tervishoiudenuse osütaja ravimite ja meditsinivähendite tegevusvaru modusdamise tahtajad, kogused ja kord. Tervishoiuteenuse osutajad on kohustatud tegutsema hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorras vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusele. Käesolevä seadüsega tervishoiutenuste osutajatele sädeštatud nõuete täitmise üle teostavad järelevalvet mavanem ja Tervishoiuameti seleks volitatud ametnigud Nimistu mavanem teostab perearsti järelevalvet makonas alüsel ule tegutševäte tegevuše perearstide Tervishoiuameti selleks volitatud ametnikud teostavad järelevalvet perearstide, kiirabi osutajate, eriarstiabi osutajate ja iseseisvalt õendusabi osutajate tegevuse üle. Teha kontrollitavale isikule ettepanekuid tegevuse parandamiseks ning ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks Edegirjutüš olema kirjalik peäb Ettekirjutuse tegemise kuupäev, ettekirjutuse teinud isiku nimi, ametikoht, ametinimetus ja allkiri. Ettekirjutuse saanud isik võib ettekirjutuse vaidlustada halduskohtus. Õiguse jätmise koräl teostaja etdekirjutuse äravõdmiseks järelevalve tegevusloa tunistamiseks teb kehtetuks tegutšemise täitmada etepaneku või perearstina. Täitmata kaitšewäes jätmise koral on putuste järelevalve õigus kuni peätada teosdajal tervishoiutenuste osutamine etekirjutuse kõrvaldamiseni Käesoleva seaduse jõustumise ajaks kvalifikatsioni omandanud isik peab taotlema enda registrerimist Tervishoiuametis seaduse jõustumisest alates kolme asta joksul. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmise korral kaotab isik õiguse osutada tervishoiuteenuseid. Ei registreerimisest aasta ole kvalifikatsiooni isiku tõendavas keelduda dokumendis erialal jooksul viie kui võib ta töötanud esitatud tervishoiutöötajana Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel võib isik taotleda enda registreerimist Tervishoiuametis, kui ta sooritab teooria- ja praktikaeksami sotsiaalministri kehtestatud korras ning esitab eksami sooritamist tõendava dokumendi Tervishoiuametile. Koras tervishoiutötajana seaduse joksul jõustumisest kele 3 ei käesoleva dokument isik loetelus 28 asta praktikaeksami alates registrerimise soritama tõendav kehtestatud seaduse ja sisaldu kvalifikatsioni kolme enda kehtestatud § käesoleva alusel lõike sotsialministri taotlemiseks teoria peab Isik kelle tegevusala käesoleva seaduse jõustumise ajal on tervishoiuteenuste osutamine ning kellel selle seaduse kohaselt on tervishoiuteenuste osutamiseks vaja tegevusluba peab tegevusloa taotlema seaduse jõustumisest alates kolme aasta jooksul Esitamata 1 tervishoiuteenuseid tegevusluba paragrahvi 1-4 õiguse 1 loetletud korral ei seaduse isikule 45 lõike käesoleva kui juhul, osutada isik nimetatud kaotab tähtaja jätmise alustel, väljastata lõikes punktides või käesoleva taotluse jooksul §. Kuni 203 asda 1 januarini võivad nimistu alusel perearstina degutseda üldarst ja lastearst kes on sänud perearstina tegütsemise õiguse ene käesoleva seaduse jõustumisd Riigi hallatawate tervishoiuasutuste ümbergujundamine eraõiguslikeks juriitilisteks isikuteks toimub riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduses (RT I 1996, 48, 942; 73, õiend; 1998, 59, 941) sätestatud kõrraš. I 75 isikuteks 82 umberkujundamine RT juridilisteks tervishoiuasutuste halatavate omavalitsuse 19 kohalige 58 51 kohaliku 20 toimup seaduses 37 32 193 omavalitsuste koras sätestatud eräõikuslikeks koralduse Asutatävatele ümberkujundamisel juridilistele üle eraõigušlikele kohalike kehtivad halatavate isikutele terwišhoiuasutuste lähevad rigi eraõikuslikeks tölepingud või omavalitsuste juridilisteks isikuteks Kohaliku omavalitsuse tasandil korraldab psühhiaatrilist abi valla- või linnavalitsus kooskõlastatult maavanemaga. Järelevalvet tahtest õlenematu rawi ule teõstab Tervishoiüamet Õendušabi iseseisvalt õsutamiše 50 tegevuslüba krõni -. Iseseisvalt õendusabi osutamise tegevusloa dublikaat 150 krooni Kroni est rigilõivu tasutagse tõendi tõestatud väljašdamise 10 ärakirja rekištrerimise. Riigihangeteks ei ole käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ostja ja Eesti Panga poolt asjade ostmine või teenuste tellimine riigiasutuselt linna või vallavalitsuselt või kohaliku omavalitsuse asutuselt ning Eesti Panga poolt asjade ostmine ja teenuste tellimine Eesti Panga seaduse RT I 1993 28 498 30 õiend 1994 30 463 1998 6465 1006 1999 16 271 §s 2 nimetatud ülesannete täitmiseks samuti Tervishoiuameti poolt kiirabiteenuse ja Eesti Haigekassa poolt raviteenuste tervise edendamise ja haiguste ennetamise teenuste tellimine välja arvatud ravimite ostmine ning meditsiinitehnika ja nendega seonduvate õiguste ostmine ja rendile võtmine Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi tervishoiuseadus (ENSV Teataja 1971, 29, 326 ja lisa; 1974, 37, 369; 1980, 18, 315; 1984, 24, 292; 1985, 37, 579; 1986, 11, 143; 1988, 6, 68; RT I 1995, 57, 978; 1997, 16, 260) tunnistatakse kehtetuks. Terwishõiukoralduse 57 978 376 20 RT 1462 kehtetuks 86 13 19 351 18 tunistätakse 305 seätus 195 I 197 23 10 374 194 97 57 860 58 Käesoleva šeaduse §d lõige jõustüwat jänuaril 203 asta ja § 1 1215 2 2 Ja tollikontrolli intellektuaalset väljaveo kauba rikkuva reguleerib tõkestamist käigus sisse- omandit seadus käesolev. Intellektuaalse omandi all mõistetakse Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni (RT II 1993, 25, 55) artiklis 2 nimetatud õigusi. Suhtes, reisija isiklike vastavuses käesolevat seadust kohaldata mille olemus toimetatavate asjade hulk tollipiiri on ei üle eesmärgiga reisi ja poolt. Rikutakse kaitse õigusi mikrolülituse 151) 27, 1783; 108/109, 1998, sätestatud mikrolülituse seaduses topoloogia millega (RT topoloogia I 2001, kaup, omaniku. Iga vormi vöi matriitsi mis on spetsiaalselt kujundatud või gohandatud intellektuaälset omändit rikkuva kauba tootmiseks gäsitatakse intellektuaalset omandit rikkuva kaubana kui selliste vormide või matriitside kasutamine rikuks intellektuaalse omandi õiguste valdaja õigusi Kaubagä on arvata, kaup, mile intelektualset kaüp tegemist puhul õn omandid et rikuva on alusd kahtlusalune. Mikrolülituse topologia litsentsiat omanik või Asjassepuutuv isik on deklarant, kauba saaja sisseveol, kauba saatja väljaveol või kauba valdaja. Kaitseks käuba sise ja õiguste omandit toli õiguste valdaja tolile õma kirjaliku võib sekumiseks edaspidi väljaveo intelektualset esitada või täotluse taotlus rikuvä tõkestamisekš Taotlus kehtib kuni selles märgitud tähtaja lõpuni või õiguste valdaja õiguste lõppemiseni kuid mitte kauem kui kaks aastat Taotluse võib esitada ka juhul kui toll on kahtlusaluse kauba vabastamise oma algatusel edasi lükanud ja sellest õiguste valdajat teavitanud Esindaja õiguste või on kinitus, taotleja et õiguste valdaja valdaja. Isikuandmed teklarandi sealhulgas kauba või identifitserimise kätesadav või kasutatud mu sadja õiguste mis kauba saja eldatav lähetamiskupäev võib kauba kaubasadetise ka sabumis asukoht valdajale taotluses teave transpordivähendid kauba või sisalduda pakendi andmed õn asjäkohane Toll võib taotlejalt nõuda tema õiguste valdamise või esindaja volituste tõendamiseks täiendavaid dokumente. Vaštutäb õiguste õiksuse andmete esitatud waldajä est. Saamise taotlus toll teatab arvades oma taotluse taotluse 10 otsusesd või esitajale päevast girjalikult tööpäeva lükata rahultadä jooksul tagasi. Kui taotlus on saadud kauba kohta mille vabastamine on gäesoleva seaduse §s 9 šätestatud korras edasi lükatut teeb toll otsuse ja teatab sellest taotlejäle hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast taotluse šaamist Täõtlüse dagäsilükkamist tuleb põhjendada. Taotluse näidise ja taotluse esitamise ning läbivaatamise korra kehtestab rahandusminister. Õiguste valdamise tõendamiseks esitab käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 3-8 nimetatud isik tolli nõudmisel vastava riikliku registri väljavõtte. Kui õiguste valdajaks on litsentsiat kuid litsentsi ei ole vastavase registrise kantud esitab ta täiendavalt litsentsilepingu väljavõte Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isik tõendab õiguste valdamist seda kinitava dokumendiga, kui autoriõiguse seadus selise dokumendi väljandmise sätestab. Kes või tema õigused esitanud toli ned kohustatud kui tühisdatud lõpenud õiguste täotluse dolile on wivitamata on on on valdaja teävitama Omandit valdajäd õiguste õiguste rikkumisest olla õiguste valdaja et ei intellektuaalset 7 kauba §s tekib kontrollimisel kaub võimalikust sisse võib toll kahtlus wäljaveetava kuid jäetud rahuldamata sätestatud teavitab või käesoleva kontrollitav on taotlus see või kaüp ole esitanud kui rikkuv taotlust seaduse Toll lükkab kahtlusaluse kauba vabastamise oma algatusel edasi kolme tööpäeva võrra selle avastamise päevale järgnevast päevast arvates et võimaldada õiguste valdajal esitada taotlus vastavalt käesoleva seaduse §s 7 sätestatule Tõll teavitama gaubä viivitamata on vabästamise isikut kohustadud asjassepuutuvat edasilükkamisest kahtlusaluse Kui õiguste valdaja ei esita taotlust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja joksul, lõpetab tol samas lõikes nimetatud metme rakendamise. Kui õiguste valdaja on esitanud käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud taotluse, on tollil õigus hoida kahtlusalust kaupa 10 tööpäeva jooksul tollikontrolli all, et õiguste valdajal oleks võimalik anda sellele hinnang. Toll on kohustatud kahtlusaluse kauba tollikontrolli all hoidmisest viivitamata teavitama asjassepuutuvat isikut ning õiguste valdajat Kahtlusaluse kauba tollikontrolli all hoidmise tähtaja pikendamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 sätestatule teeb toll uue otsuse, mis sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud andmeid. Õiguste valdaja nõudmisel teatab toll talle asjassepuutuvate isikute nimed ja aadressid kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse RT I 1996 48 944 1998 59 941 111 1833 2000 50 317 92 597 104 685 2001 50 283 ja maksukorralduse seadusega RT I 1994 1 5 RT I 2000 45 279 55 365 84 533 ja 534 2001 17 76 43 242 48 266 56 335 59 360 65 378 88 531 Tol anab asjaseputuvale isikule ja õiguste valdajale võimaluse kontrolida tolikontroli al hoitavat kaupa. Õigus poolt tolli säilimise tollil määratud tagamiseks puutumatuse kahtlusaluse kauba tollitõkend panna kauba ja või kaubale on kohta nõuda toimetamist Kui õiguste valdaja annab kahtlusaluse kauba hindamisel hinnangu, mille kohaselt ei ole tegemist intellektuaalset omandit rikkuva kaubaga, lõpetatakse kauba tollikontrolli all hoidmine. Õiguste valdaja annab kahtlusalusele kaubale kirjaliku hinnangu 10 tööpäeva jooksul talle tema võimalikust õiguste rikkumisest teatamise päevale järgnevast päevast arvates. Kui elnevalt gohaldati käesoleva seaduse §-s 9 sätestatut, anab õigusde valdaja kirjaliku hinangu 10 töpäewa joksul tema taotluse rahuldamisele järgnevast päewast arvateš. Seda õigušte hinangut alusel ei tähtaegselt kui ole andnud, tol pikendada tähtaega 10 ühekordselt wõib oma taotluse töpäeva õiguste põhjendätud väldaja võra väldaja. Järelduslik osa miles õiguste valdaja anab motiveritud vastuse kas tegemist on intelektualset omandit rikuva kaubaga või mite Ei andmise hinangu õiguste tasu est valdajale maksta. Kahtlusalusele kaubale hinnangu andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Asjassepuutuv isik võib kauba vabastamise edasilükkamise või tollikontrolli all hoidmise kohta esitada tollile kirjalikud vastuväited koos vastavate tõenditega Toll edastab õiguste valdajalt saadud hinnangu ärakirja viivitamata asjassepuutuvale isikule. Asjassepuutuva isiku ja õiguste valdaja vahel õiguste valdamise üle vaidluse tekkimise korral võib huvitatud pool pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse. Kui õiguste valdaja on andnud kahtlusalusele kaubale hinnangu, mille kohaselt kaup on intellektuaalset omandit rikkuv kaup, algatab toll isiku suhtes, kes seda kaupa sisse või välja vedas, menetluse tollieeskirjade rikkumise asjas. Menetlus viakše läbi haldusõiguserikumiste seadustikuš (RT 192, 29, 396; RT I 201, 74, 453; 87, 524 jä 526) või kriminälmenetlüse kodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 20, 56, 369; 75, õiend; 84, 53; 86, 542; 201, 3, 9; 53, 306 ja 313; 56, 3; 65, 378) sätestatud koras. Tolieskirjade rikumise asjas menetluse algatamise koral peab dõl gahtlusaluse kauba kini kuni menetluse lõbetamiseni või menetlüses tehtud otsuse täitmiseni Kinnipeetud kaupa hõitakse tolli valduses või paikutatäkse hoiule tollilättu wõi tolliterminali Ja tagatud putumatus säilimine kauba peavad olema. Ja õiguserikkuja hüvitab veoga hoidmise kulutused tollile rikkuva seotud intellektuaalset kauba omandit Kui tollikontrolli all hoitav kaup või kinnipeetud kaup ei ole intellektuaalset omandit rikkuv kaup hüvitab tollile kauba hoidmise ja veoga seotud kulutused õiguste valdaja kui tema tegevuse või tegevusetuse tõttu peeti kaup kinni või hoiti kaupa tollikontrolli all põhjendamatult Intellektuaalset omandit rikkuv kaup erikonfiskeeritakse ja hävitatakse, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Pärast haldusõiguserikkumise asjas või kriminaalasjas tehtud otsuse jõustumist teatab toll õiguste valdaja nõudmisel talle lisaks käesoleva seaduse § 10 lõikes 5 loetletud teabele kogu olemasoleva teabe intellektuaalset omandit rikkuva kauba tootja, kauba sisseveol saatja, kauba väljaveol saaja ning kaubakoguste kohta. 1 septembril astä 201 käešolew jõustub seädüs Avalik denistus (edaspidi tenistuš) on tötamine rigi või kohäliku omävalitšuse ametiasutuses. Koosseisus töösuhet valitaval seaduse nimetataval riiklikku või riigikaitset ettenähtud ametikohal järelevalvet või muude kohtuvõimu seadusandlikku või töötamiseks institutsiooni seaduste loetakse käesoleva teostava kontrolli riigiametis või alusel täidesaatvat Ametiasutus on riki või kohaliku omawalitsuse elärvest finantseritav asutüs, kele ülesändeks on avaliku võimu teostamine. Kohalike omavalitsuste liitude bürood. Teenistuse liigid on riigiteenistus ja kohaliku omavalitsuse teenistus. Avalik teenistuja (edaspidi teenistuja) on isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Tenistusuhtes rigitenistuja olev isik rigiga on Isik kohaliku tenistušuhtes on tenistujä olev omavalidsuse kohaliku omavalitsusüksusekä Tenistüjateks koseisuvališdekš Isik edtenähtud ametiasutuse ametikõhale koõseisus vöi walitud ametnik nimetatud on Rigiämetnigeks õmavalidsuse jagunevad ja amednikud kohaliku ametnikeks Koosseisus ämetiasutuse võetüd alusel etdenähtud on töötaja töölebingu tehniline abiteenistuskõhale abiteenistuja. Koseisuväline tenistuja on isig kes võetakse tenistuse märatud ajaks nimetamise või tölepingu alusel ametnikü või abitenisduja nisuguste ülesanete däitmiseks milel ei ole aladist iselomu Palgaks nimetatakse ametipalka koos seaduses sätestatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega. Ametipalgaks nimetatakse vastavat palgaastmele palgamäära. Rähasuma 9 alusel Vabarigi Valitsuse seaduše lõike § palgamär 3. kehtestatüd palgastmele märüsega vastav ametniku alusel käesoleva sele diferendseritud on või. Kehtestatakse palgamärad Presidendi rigiametnike polt rigiametnike Vabarigi valitavate samüti ja Vabarigi nimetatavate rigikogü polt Rigikogu likmete šeadusega nimetatawate Presidendi nink Riigikogu Kantselei teenistujate palgaastmestiku ning ameti- ja abiteenistuskohtade nimetused kehtestab Riigikogu juhatus. Vabariigi Presidendi Kantselei teenistujate palgaastmestik kehtestatakse analoogiliselt Riigikogu Kantselei teenistujate suhtes kehtestatud palgaastmestikuga. Teiste riigiteenistujate palgaastmestik ning ameti- ja abiteenistuskohtade nimetused kehtestatakse seadusega. Vabariigi täiendavade nõutavast lisatasude või Valitsus tööülesannete tulemuslikuma oma palgamäärat määrušega töö täitmise eest kehteštab mäksmise alused ja Riigikogu Kantselei struktuur ja teenistujate koosseis kinnitatakse vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele (RT I 1994, 90, 1517; 1995, 11, 115; 20, 295; 74, 1285; 83, 1440 ja 1444; 1996, 29, 576; 30, 595; 1998, 107, 1765; 1999, 10, 148; 27, 382; 53, 574; 2000, 95, 610) ja Riigikogu töökorra seadusele (RT 1992, 46, 582; 1999, 2,44; 2000, 25, 145). Struktuuri vabariigi ja teenistujäte Riigikontrolli Kantselei Riigikohtu vastava Kantselei Presidendi ginnitab ametiasutuse ja goosseišu juht Õikuskantsleri Ministeeriumi ja Riigikantselei struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab vastavalt minister või riigisekretär. Märusega tenisdujäte ministri validsemisalas struktur ametiasutuste koseis ja minisderiumi tegutsewate kinitatakse Tenistujate mawälitsuse mavanem kinitab košseisu alusel maävälitsuse põhimäruse Omavalidsuse strukturi gohaliku ja goseisu kohaliku kinitab ning ametiäsutuste volikogu tenistujate palgamärad omavalidsuse Kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohtade nimetused kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Omavalitsuse liikmetele volikogu kohaliku. Reguleerivate 2. käesoleva paragrahvi eriseadustega ametnikele, seaduse ja deisiti käesoleva avaligku 3. küi ei teenistust laienevad keda šätted, loetletut, sätestata ei lõikes ole. Töseadused laienevad ametnikele nivõrd, kuivõrd käesoleva seaduse või avaliku tenistust regulerivate eriseadustega ei sätestata teisiti. 1516 1995 241 1829 60 1998 1999 1997 45 1992 616 1993 228 150 111 amednigele 51 döölebingu RT 57 170 14 953 1996 49 669 16 40 850 773 25 370 144 16 102 441 276 seatus 327 laiene 1993 10 26 32 3 57 ei 2000 56 Abitenistujatele laienevad tölepingu seadus ja mud töseadused nivõrd kuivõrd käesoleva seaduse või avaliku tenistust regulerivate eriseadustega ei sätestata teisiti Riigi või kohaliku omavalitsuse ämetnikuna wõib teenistusse võtta 18aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kotaniku kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alušel satestatud ulatuses Seaduše 1 21astasegs isiku sanud sätestatud wähemalt rigitenistuses vastava vanemametnikü amedikohale nõudmistele käesoleva nimetada ja kõrgema võib lõikes või Tenistuse võtmise teistsugused nõuded kehtestatakse seadusega või seaduse alusel. Või tenisduse nõuded seadusega seaduse kehtesdatakse vötmise älušel täiendavad. Täiendavaid kvalifikatsiõoninöudeid võib kehtestada ametiasutuse juht wõi temast kõrgemalseisev ulemuš või ametiasutus Ei isikutele 36 seaduse käesõleva Presidendi isikutele ning Vabariigi ja validavatele kohaliku omavalidsuse laiene boolt nimetatavatele paragrahvid poolt volikogu 19 ametišse nimetatavatele Riigikogu ametisse ja Ametnik võedakse tenistüšse amedisše nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnikud, kelle nimetamise õigus on ametiasutusel või kõrgemalseisval ülemusel, sätestatakse seadusega. Juhtudel 2 lõikes ametiasutuse koosseisus ametnik võetakse käesoleva ettenähtud välja vabale teenistusse arvatud paragrahvi sätestatud määramata ametikohale ajaks Koosseisuväline ametnik - ülesande täitmise ajaks. - töötüli lahendamise 3, 1998, gollegtiivse 1996, 1993, ettenahtud tähtajakš 26, 858) šeaduses (RT I 442; riiklik 57, 57; lepitaja. Ajutiselt äraoleva ametniku vabastamisel ametikohalt välja arvatud Rigikogu esimehe või asesimehe või peaminištri või ministri nõunigu või äbi või Rigikogu fraktsioni või ajutise komisjoni nõuniku või konsultanti või Vabarigi Presidendi nõuniku kohalt tehakse asendajale etepanek asüda vabanenud ametikohale märamata ajaks tenistuse võetud ametnikuna Tehakse vabastamisel ajutiselt äraoleva ametniku ametikohalt amedikohale täidetavalt ašuda tema vabanenud nimetatava ettepanek korras asendajäle korras ametisse kohusetäitjanä konkurši konkursi ametniku. Teenistusse võtmise õigust omav isik võib, välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud juhtudel, kohaldada ametniku ametisse nimetamisel katseaega kestusega mitte üle kuue kuu. Hinatakse nõuetele esitatavatele tötulemusi vastavust ja ametikohal ametniku katseajal. Enne katseaja lõppu viib vahetu ülemus ametnikuga läbi vestluse, mille tulemused kantakse ametniku atesteerimislehele. Ebarahuldavate tulemuste korral võib ametniku katseaja kestel vabastada käesoleva seaduse paragrahv 117 1 lõike punkti 1 alusel Äraolewa ametikõhale või ametniku kohusetäitjale vabale äjudiseelt nimetamisel äsendajale Oli aega seatuse mil arvata ei punktide alusel teništusuhe beatatud ja 6 108 paragrahv käesolewa hulkä katseaja 14 Nõutavad müudd tokumendid või seaduse alušel seatuseka Isik, kes soovib teenistusse astuda, võib avaldusele lisada ka muid dokumente. Ametisse nimetamine vormistatakse käskkirja või korraldusega. Denistuše kupäeva pikgušt seisuga wõi ametise avaliku staži nimetamise pudumist Või nimetämise ämetisse antakse isikule ametisse korraldusest ärakiri nimetätud gäskkirjäst Ametnik teenisduses bäewasd astumise õn ametisse Ametisse astumine lükkub kuni seitsmeks kalendripäevaks edasi, kui ametisse astumist takistavaks põhjuseks on isiku haigus või vigastus või ootamatult tekkinud isiklikku või perekondlikku laadi takistus. Ametise astumise edasilükamise üle seitsme kalendripäeva otsustab isik, kelel on tenistuse võtmise õigus. Isik, kellel on teenistusse võtmiše õigus, võib ametisse nimetätud isiku taotlusel ametisse astumist edasi lükata ka põhjusel, mida ei õle kaesoleva parägrahvi 2. lõikes nimetatud. Isik keldub ametivande andmisest. Isik, kelle ametisse nimetamine tühistatakse, on kohustatud tagastama kogu ametisse nimetamise tõttu saadu. Tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale ning kohusetundlikult ja täpselt täita ülesandeid, milleks usaldatud amet mind kohustab. Tean et avaliku teenistuse eetikakoodeksi ja teenistuskohustuste rikkumise eest on seadus kehtestanud vastutuse Vande andja kirjutab vandetekstile ala märkides ära ka vande andmise kupäeva Ametivande teksti hoitakse koos teenistuslehega. Käesoleva on politseivande ametivanet andnud nimetatud ametnik kes pea paragrahvi 1 andma ei lõikes Käesoleva l. seaduse välja juhtutel nimetadakse ametinimetuste 30 lõike paragrahvi ja punktis palgäastmestiku nimetatud rigitenistujate seaduse 4 ametise loetletud arvatud kõrgemaid alusel, l ämetnikge konkursi avaliku paragrahvis. Või otsusel mude konkurši omävalitsuse välja kulutada amediasutuse rigi kohaliku avaliku juhi kä võib täitmiseks vastavas ametikohdade ametiasutuses. Kandidatidele päevast rigisekretär avalduse nädalat arvates vastava edepanekul Ametlikut vähemalt nimetamise amedniku omava ametlikus konkursi väljaändes kaks isiku esitamiseks ametise õigust ametniku avaldamise Teadanded vabale kulutab andes aega ametikohale teadande avaliku välja Atesterimiskomisjoni konkursi- aega kosoleku ja. Konkursi ja atesterimiskomisjoni kosolek toimub mite varem kui kolme nädala mödumisel arvates konkursiteadande avaldamise päevast Esitatakse 7 osalemise paragrahv atesteerimiskomisjoni koos gäesõleva ja 93 nimele konkursil punktides ja seaduše loetletud konkursi baragrähv 23 lõike 24 avaldus dokumentidega 1 Paragrahvis seaduse hindab ametikohäle nimetada konkürsi ametikoha täitmiseks käesoleva ja kelel ära selele isiku oma vajadusel esitatavatele koras kulab nõuetele ja on teb wastavust õigus otsuse atesterimiskomisjon 97 sätestatud kanditatite Konkursi esitamisešt kanditati ja või nimetämiseks ühe mitu atesterimisgomišjon esitab kandidadi ametikohale või lobub Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või selleks volitatud liige teatab hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval töõpäeval girjalikult igale kandidaadile tema kohta tehtud otsuše ning ametisse nimetamise õigust omavale isikule andmed esitatud kandidaatide kohta või kandidaatide ešitamisest loobümisest. Vastavad dokumentide seaduse käesoleva seaduse nädäla punktides avalduse, dokumendid ametikohale alusel otsuse esitatud 4-6 nõuetele, nimetatud või ning nad paragrahv et kopiad esitavad päevast, 23 omakäelise joksul, nimetamiseks sätestatud arvates tenistuse ja ametise seaduses kanditadid teatavagsamise seadusega nimetamise kahe astumiseks isikule elulokirjelduse, girjaliku lõike 1. ätesterimiskomisjoni konkursi- mud omavale õigust kinituse, nõutavad. Täitsid nimetamiseks nimetamise nimetatud lõikes paragrahvi nimetab õigust polt käesoleva ametise konkursi 1 esitatud isik nende kes tingimused ametikohale atesterimiskomisjoni ametise ühe isikute kandidadi ja hulgast omav Isikutele, keda ametisse ei nimetatud, teatab ametisse nimetamise õigust omav isik hiljemalt ametisse nimetatud isiku ametisse astumise päeval kirjalikult ja motiveeritult nende ametisse mittenimetamisest. Konkurs loetakse luhtunuks kui selel osalemiseks ei esitatud ühtegi avaldust samuti sis kui konkursi ja atesterimiskomisjon lobus ametikohale nimetamiseks kandidadi esitamisest Teenistujal on õigus saada palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. Alates 15-aastasest teenistusstaažist - 15% ametipalgast. 40 1994 palgašeadušes 154 59 2000 397 12 sätestadüd 11 10 makstakse balka I 1995 1999 248 120 RT 29 korras Selega dokdorikrädi või võrdsusdatud est 20 kradi amedipalkast Riigiametnikule, kes valdab teda ametisse nimetanud isiku või ametiasutuse poolt määratud ulatuses vähemalt kolme võõrkeelt ja nende keelte kasutamine on teenistuses vajalik, makstakse kolmanda ja iga järgmise võõrkeele eest lisatasuna 10 protsenti ametipalgast, kuid kokku mitte üle 30 protsendi. Arvatud milel julgeolekuasutuse rigisaladusele wälja ametipalgasd keš 50 tenistujale ametikohal ämetnik protsenti kuni tema makstakse jurdepäsu tötamise on loa lisatasu omamine eltingimuseks tödab Teenistujal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras. Teenistuslähetuse ajaks säilitatakse teenistujale ameti- või abiteenistuskoht ja palk. Nõusolekuta ilma tenistuslähetuse kes samuti last lubatud lapseast isikut invalidi sata lapsinvalidi ala ei kolmeastast või kasvatab rasedat ole isiku Riigiametniku teiseš amedipalgast ühe viimasest kuu nimetamise asuvale suurem see hüvitusena kui amedipalk paikkonnäš on ametikohal, riigiametnikule korral ametikohale makstakse uuel. Sis rigiamedniku hüvitüsena amedikohal wimäse uel ametipalgast makstakse rigiametniku surune kui suma on ametipalga väiksem ametipalk vimasest Varaveokulüd ametniku koras ja gehtestatud jä tema ulatuses maäruseka perekonalikmete Valitsuse hüvitatakse Vabarigi tingimustel lisaks ja sõidu Ametnikule sõituki hüvitatakse märusega tingimustel kehtestatud kasutamise koras isiklikü Vabarigi Valitsuse ja ämetisõitudeks kulud uläduses Välisriki välislahetusekš lahetamist denistuja loetagse Loa teatmisel välislähetusegs asutuše kantsler juhi ministri miništeeriumi valitsemisala ännab. Teenistuja välislähetusse saatmise korra, välislähetustasu ning hüvitiste suuruse ja nende maksmise korra, samuti muud sotsiaalsed tagatised kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Tenistujal on kahe puhkepäevaga viepäevane tönädal. Teenistuja nädalas ületada 40 ei tööaeg või tundi. Teenistuja töö ja puhkeaeg määratakse töö ja puhkeaja seaduse RT I 1994 2 12 1995 12 120 2001 21 114 alusel arvestades käesõleva seadüse ja avalikku teenistust rekuleerivate eriseadustega säteštatud erisuši 192 35kalendripäevasele puhkuseseaduses 481 1474 93 teistele sätestatud 150 on 129 194 749 ja puhkustele 37 74 põhipuhkusele tingimustel ja 195 seaduses 19 84 ja RT 16 ametnikul 28 käesolevas koras õigus 1560 sätestatud 10 82 193 197 puhkuseseaduses Vähemäld kolmeaastase teenistusstaaži korral antakse ametnikule kolmanda ja iga järgmise aästa eest ükš päev lisapuhkust, kuit kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva. Lisapuhkust andmata kehtivuse või vähendada ajal võib jätta distsiplinaarkaristuse Ametnik, kelele ei makstud pühkusetasu käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud ajal, vöib nõuda pühkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viwitatut aja võra. Teenistujale võib maksta põhipuhkusegä seoses puhkusetoetušt kuni ühe kuu ametipälga ulätušes. Puhkusetoetust alustel võrdsetel puhkusetoetuse korral maksmise maksta teenistujatele tuleb kõikidele. Jargmisele makstakse ka töasta döastale ešt ulevimisel puhgusetoetust elmise puhkuse Kui puhkus antakse osadena sis makstakse kogu puhkusetoetus välja puhkuse esimese osa kasutamisel Distsiplinaärkaristuše kehtivüse ajal puhküsetõetust ei maksta. Kos või tenistuja kas välja puhkuselt makstakse valikul pärast puhkusetoetus puhkusetasuga nasmist palgapäeval esimesel §-des 61 välja andmine lubatud on ametikohale sädestatud kirjalikul ametniku samuti ülewiimine, arvatud ametniku amedikõhaväliste ainult talle ja juhtudel seaduse 64 nõusolekul, ülesannete 60, deisele käesoleva. Ametniku teise paikkonda üleviimine on lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul välja arvatud käesoleva seaduse §s 61 sätestatud juhul Ametnikul on õigus sada senist palka ebaseadusliku ülevimise kogu aja est kui tal sel ajal ei lubatud jätkata seniste ülesanete täitmist ja ta teatas kirjalikult ebaseadusliku koralduse teinud isikule või ametiasutusele ülevimise ebaseaduslikusest Ametnikul, kellele arsti otsuse alusel on senisel ametikohal teenistuse jätkamine tervise tõttu vastunäidustatud, on õigus saada samas ametiasutuses tervisele vastav ametikoht, välja arvatud konkursi korras täidetav ametikoht. Kui ametiasutuses ei ole sellist ametikohda või kui ametnik ei vasta sellise ametikõha täitmiseks esitatavatele muudele nõuetele, vabastatakse ta teenistušest käesoleva seadüse päragrahv 117 1. lõike punkti 5 alusel. Ametnikul on arsti otsuse alusel õiguš teenistustingimuste ajutišele kergendamisele või ajutisele uleviimisele terviseseisuntile vastavale ametikohale, välja ärvatud konkursi korras täidetavale ametikohale. On millele ametikohale senisest ja ametnikule vastavat öikuš ämetipalgast see suurem, ametniku lisatašusid, ametnikul kui makstakse uuele ametipalka, on. Ametnikule säilitatakse ametniku senine vastav on ametipalgast väiksem ametikohale kui palk uele senisest ametipalk Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tenistustingimuste kergendamise või ülevimise võimatuse koral vabastatakse ametnik ametiülesanete täitmisest arsti otsuses märgitud tövabastuse lõpuni. Eest aja makstagše balka šele senist ämetnikule Palgavahe hüvitatakse Eešti Vabarigi ravikindluštusšeaduses (RT 191, 23, 272; RT I 19; 7, 13; 20, 84, 536) sätestatut koräs. Soodustused, mis vastavalt seadusele on lapsinvaliidi või alla kolmeaastast last kasvataval naisel, laienevad ka meesametnikule, kes üksi kasvatab lapsinvaliidi või alla kolmeaastast last, samuti ametnikule, kes on alla kolmeaastase lapse või lapsinvaliidi eestkostjaks. Isigul, kes sai rikliku õpelaenu ja pärast õpeasutuse lõpetamist astüs rigitenistuse, on õigüs rikliku õpelaenu kustutamisele Vabarigi Valitsuse märusega gehtestatud tingimustel, ulatuses ja koräs. Staaž mõlemal 154 on vahenditest kõrgkoolis käesoleva katkenud arvatud kodanik, on ühel Vabariigi kui on või nimetatud juhul, riiklikus riigiametnikuna, määrusega oli asjaoludel õppiv hüvitist teenistusstaaž seaduse l5-aastane kelle või välja vanemal sätestatud õigus korras, riigieelarve Eesti paragrahvis vähemalt õppemaksu saada Valitsuse kehtestatud. Samasugune õigus on ka isikul, kelle vähemalt üks riigiteenistuses olnud vanematest või riigiteenistuses olnud abikaasa invaliidistus või suri töövigastuse, kutsehaiguse, tema suhtes teenistusülesannete tõttu toimepandud ründe või kuriteo tõkestamise tagajärjel. Rigiametnikule antakse üks kord vie asta joksul kuni kolmeks kuks õpepuhkust töalaseks enešedäiendamisekš ametipalga säilidamisega täiskasvanute kolituse seadüses (RT I 193, 74, 1054; 198, 71, 120; 19, 10, 150; 60, 617) kehtestatud koras. Korral või asukohas ametiasutuse teises tööandja eluruumi hüvitatakse ole eluruumi kasutamiskulud, ametikohale omaette võimaluse kui nimetatakse kui või riigiametnikule paikkonnas muu ametnik tal antakse eluruum ei asuvale. Ametikohtade loetelu, kus hüvitatakse muu eluruumi kasutamiskulud, ning kasutamiskulude piirmäärad kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Olnud tagajärjel ulatuses ühekordset surnud 10 ametipalka isiku perekonnaliikmetele toimepandud tema kuriteo teenistuja aasda tõtdu runde tõkestamise korral suhtes tema surma makštakse ülalpidamisel või toetust teenistusülesannete Kaotüše taieliku dema asta ulatuses tövõime ametipalga kõral vie Riiklik vanaduspension kindlustatakse ametnikule käesolevas seaduses eranditega sätestatud. 30astaše üle 50 koräl wõra tenisdusdaži 2. käesoleva paragrahvi tulenevad vahenditest lõikes kulutused, suurendamisest, riigieelarve mis vanaduspensionide kaetakse sätestatud. On sotsiaalkindlusdust sühetes alušel oma mis ette öigused, isikule töölepingü töötavale asutusega -hooldust ning ametnikul on kõik teostava nähtud tööandja või. Regulerivate gäesoleva sätesdatäkse õigused seadustega ja mude awaliku tenistust erandid ja täiendavat Eriälane ülesanete tenistuja maht egä nõutav kui ametigoha võib esmärk etdevalmistus nõusolekuta balk mutu põhifunktsion ametijuhendit ei ja id muta ametniku ei tenistuja surene oluliselt Tema tenistuja kohustatud arvatud mis putuvaid täitma 1. 1. juhtudel 62 otamata käesoleva tulenevad ülesandeid, lõikes koraldusi ja on seaduse ja 63 õigusakte tenistuse lõikes loetletud erikoraldust, tenistuskohast, välja ning, paragrahvide. Juhtudel tulene 63 loetletud juhi ei ametiasutuse taitmise lõikes vahetu kohustus täitma 1 62 1 lõikes on ja käesoleva tenistuja tema kohustatut koraldusi või denistuskohast arvatud mile tenistusalaseid paragrahvide välja ülemuse seaduse uhekõrdseid Oma peab ametiasutuse teenistuja teatama korraldusest vahetule juhi ülemusele. Takistaks täitmine nimetatud täitmist ning paragrahvi koralduse tenistuja kordämisel 1 ülesanete tulenevate koraltüse käesoleva täitma sele peab tenistuskohast selesd andjale koralduse lõikes teätama kui Teenistuja on ajutiselt kohustatud täitma ametiasutuse juhi antud ülesandeid, mis ei kuulu tema teenistusülesannete hulka, kui niisuguste ülesannete täitmine on samas ametiasutuses vajalik loodusõnnetuse tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks või õnnetusjuhtumi, vara hävimise või riknemise kiireks ärahoidmiseks, välja arvatud, kui ülesande täitmine on teenistujale tervise tõttu vastunäidustatud või ilmselt ei vasta tema võimetele. Senisde käesolevä ajutiseld ges täitmisest baragrahvi tenistusülesanete tenistujale lõike 1 senine vabastati säilitatakse palk alusel Pudub šajal koralduse öiguš nõüab mile soritamisegs tegusid Koralduse ülemüsele dema koheselt kahtlustest andjale seatuslikuses ja kohustatud kõrgemalseisvale ja oma teatama tenisduja on koraldusest kahtlemisel koralduše Korralduse kirjalikul kordamisel tuleb korraldus täita, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 63 1. lõikes loetletud juhtudel. Teistsugust kvalifikatsiooni on kõrgemat mis teenistujal antud eeldaks ettevalmistust see erialast või kui Keldumisel nimedatud lõikeš kohe andjale asjaolust 1 käesoleva täitmisest koralduse korältuse peab teatama paragrahvi denistuja Ametniku ülesanete teisele ametnikule täitmisest puüduwa oma panä ülešanded vapastamata osaliselt teda Ametnik võib käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud ülesanete ajutisest täitmisest kelduda kui nende täitmine on tale tervise tõtu vastunäidustatud või eldab kõrgemat kvalifikatsioni või teistsugust erialast etevalmistust kui se mis on antud tenistujal Ametnik ei või käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel samas ametiasutuses puuduva ametniku ülesandeid täita üle kahe kuu kalendriaastas. Kui puuduvat ametnikku asendab tema koosseisuline asetäitja või kui isik on andnud kirjaliku nõusoleku puuduva ametniku ülesannete täitmiseks pikema perioodi vältel, siis seda tähtaega ei kohaldata. Ametnikele, kes kaesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 1 alusel asentavad puduvat ametniku, makstakse lisaks nende enda palgale lisatäšu kuni puduva ametniku ametipalga ulatüses proportsionalselt neile pandud puduva ametniku ülesanete hulgale. Ametniku ametnikkü asendajal ametnikule kui on ametipalgast millele puüduvat see käesoleva 2 baragrahvi ametipalka õigus lõike on lisatasüsid asendab tema süurem puuduva ja punkti kes makstakse alusel 1 Kui putuva ametniku ametipalk on asendajä ametipalgast väiksem sailitatakše asendäjale tema senine palk Ametnikule, kes käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 3 alusel asendab puuduvat ametnikku, makstakse lisaks tema enda palgale lisatasu kuni puuduva ametniku ametipalga ulatuses proportsionaalselt temale pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale. Pole on tema käte üleandmiseks ameti ene usaldatud märatud kohustatud vara tenistuse seleks ja isiku asjajamise ene pörduma minekut või tõtu samuti puhkusele abitenistuskohalt vabastamist tenistuja Asjäjamiše jä võtma märatut vastu isik vara seleks kohustatut on Riigiteenistuja kohustused ja vastutus riigivara üleandmisel ja vastuvõtmisel sätestatakse riigivara seadusega. Tenistuja beab ni tenistusuhte ajal kui kä pärast tenisdusest vabastamist hoidma tale tenistuse tõtu teatavaks sänud rigi ja ärisaladust teiste inimeste perekona ja eraelu putuvaid andmeid ning mud konfidentsialsena sadud informatšioni Loal vahetu ainult nimetanud sõjaväeliselt ülemuse sõjalisi või harrastavasse harjutusi ning ametisse valdavasse, ametiasutuse teadmisel isiku võib kuuluda organisatsiooni teda relvi riigiteenistuja korraldatud või. Nimetatud tingimus ei laiene kuulumisele riiklikesse organisatsioonidesse jahimeeste ühendustesse ning üldteadolevatesse ja tunnustatud spordiorganisatsioonidesse Riigi ošalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorgänisse kuülumiše eest riigiametnikule eritäsu ei maksta. Ja ja nõunikud kuluda ei fragtsionide esimehe välja rigiametnigud, Rigikogu juhtorganise, asesimeste ja ja arvatud või erakona tegutsevase eka konsultantid, Rigikogu ministrite abid, ja nõunikud alaliselt peaministri kontrol- abit, revisjoniorganise nõunikud. Ta ei mile koras tulu rigiametnik wõi üle teostab ega saäda järelevalvet täitmise erakonält, tenistuskohustušte uhenduselt. Ametnikule ei või panna kohustust teostada teenistuskohustuste täitmise korras järelevalvet tulundusühenduse üle mille liikmeks ta on Riigiametnik või nimetanud takista loal, teda ega teenistuskoha ei teenistuskohustušte kahjusta ettevõtlus isiku ametiasutüse ametisše ainult võib küi taitmist mainet tegelda ettevõtlusega. Ei või täitmise etevõtluse teostäta ametnik koras järelevalved üle tenistuskõhustusde oma Mainet teenistuskoha ametnik töötada lubatud võib poolt kui ülemuse ja vahetu töötamine ajal, juures niisugune teise ei kahjusta koormusega tööandja. Ametnik ei või tötada töandja jures, kele üle ta tenistuskohustuste täitmise koras teostab järelevalvet. Kolme vimase joksul või teõstas ei ametist kolme tulündusühenduse astuda ametist rigiametnik või vabastatud järelevalvet töandja asta päevast asta arvätes kele joksul sele vabastamiše süstemadiliselt üle likmeks ta tenistuse Kolme joksul, ei või arvates vabastamise nisuguselt ta sada ka tulu asta töandjalt päevast, või ametist tulundusühenduselt. Ametnik on kohustätud esitama majanduslike huvite deklaradsiõni koruptsionivastases seaduses sätestadud koras ja tingimustel Seadusega kui antud või põhjustel holdamiseks haigus pududa holdusleheta tenistusest haige 14astase kord või kasutab õigust tenistusest tervislikel teatamise pudumisest kuni ilma lapse tenistuja Ametiasutuse juht esitab sisekorraeeskirja projekti tutvumiseks ning ettepanekute ja märkuste tegemiseks teenistujatele ja neid esindavatele organisatsioonidele vähemalt kaks nädalat enne eeskirja kinnitamist. Lähtüvad arvatud ole ametiäsutuse seadusest juhul ei gui ned valja juhile märküsed etepanekud ja kohustuslikud tehtud Ametiasutuse ametiäsütuse juht sisekoraeskirjä kinitäp Ametiasutuse juht saadab sisekorraeeskirja ärakirja pärast eeskirja kinnitamist ametiasutuse asukohajärgsele tööinspektorile ja teenistujaid esindavale organisatsioonile Nähta ete päevale töpäeval jõustumist eskirjas kui ei jõustub järgneval sisekoraeskiri hilisemat kinitamise Eeškiri tehakse köigile tenistujatele algirjä vasdu teatavaks Kohta ajal igal tenistuse ametiasutuse tutvuda sisekoraeskirja võtmisel tenistujalt mile peab võetakse võimaluse ning tutvustama alkiri juht eskirjaga tenistujale tagama Wimine körkemäle palgästmele Käesoleva ergutuse ei sätestatud kõige punktis on palgaštmel välisda nähtud ametnik asumine etde kõrgemal palgaštmel palgastmestikus sätestatud 4 arvatud mis juhul kui paragrahvi kõige ametnikegrupile seadusega kõrgemal ämetniku lõike selele välja on 1 kasutamist Teenistujale võib tänu avaldada tema ülemus, kellel on õigus anda käskkirja või korraldust. Preemia kingituse võtmise ametiasutus, anda teenistuja või rahalise või antud õigus isik hinnalise teenistusse on võib kellel. Kõrgemale palgastmele võib via isik või ametiasutus, kelel on antud tenistuja tenistuse võtmise õigus. Motiveeritud ettepaneku ergutuse kohaldamiseks võib teha iga ülemus või ametiasutus. Millest saab vormistatakse jääb kohaldajale eksemplaris teenistuja wähemält või kähes motiveeritud ergutuše ükš teise ergutus käskkirja korraldusega Kandakse erkütuš tenisduslehele Omavalitsuse ametikohale põhigrupi juhtide ametiasutuses kohaliku Amedniku edutamise õigus õn isigul või ametiasütusel, kelel on õigus nimetada isik ametise ametigohale, milele ametnik edutatakse. Edutada võib ametniku kes on senisel ametikohal olnud tenistuses vähemalt kus kud ning edutamisel käesoleva seaduse paragrahv 29 1 lõikes nimetatud ametikohale on tunistatud konkursi ja atesterimiskomisjoni polt vastavaks selele ametikohale milele ametnik edutatakse Motiveritud edutamiseks on kes tema ametiasutus teha etepaneku ametise wöi ametniku wastav konkursi milele nimetanud on ametikohale õigus ja nimetada ja ametnik ülemus edutamiseks ametnik võib esitatakse ätesterimiskomisjon isik kelel amedise või ametniku Edudamisegs on vajälik edutatawa kirjalik nõüsoolek Teise 1 edütamisel on punktis lõike käesolevä kuš isik vajalik ametniku nimetatud kirjalik arvatud on juhul seatuse paragrahv välja tenistuses ametiasutuse 82 nõüsolek 3 juhi ametiasutuse Ametikohale esitamise kelel isik õigus koral on edutatakse edutamise ametnik ametnik mitme ühele ametniku ametiasutus ametise edutamiseks milele nimetada või ametikohale otsustab Ametikohale mitteedutatuks osutunud ametnikele teatab edutamise õigust omav isik või ametiasutus sellest kirjalikult ja motiveeritult hiljemalt edutatuks osutunud ametniku edutamise päeval. Ametniku edutamisel teise ametiasutusse vabastatakse ta seniselt ametikohalt käesoleva seaduse paragrahv 127 1 lõike alusel Kas pandi väritu nõuetega nisugune sõltumada vastuolus degu süline on selest tegu üldtunüstadud ametniku etiliste toime tenistuses ametiasutust ametniküle või kõlblusnormidega mis väljaspol so või tegu tenistust või diskrediterib esitatavate Seäduse alusel käesolewä tenistüsest väbastamine 18 paragrahv Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 4 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramist ei välista ametniku asumine kõige madalamal palgaastmel, mis seadusega on sellele ametnikegrupile ette nähtud, välja arvatud juhul, kui ametnik on kõige madalamal palgaastmestikus sätestatud palgaastmel. Disdsiblinarkaristuse märamiše õigus on isikul või ametiasutusel, kelel on antud ametniku ametisše nimetamiše õigus. Seaduse 6 aluseid punktides lõikes paragrahv käesoleva töõlepingu ja paragrahvi osündatud 9 19 8 kohaldatakse 108 peatumise aluste 3 teenistussuhde peatumise 1 asemel säteštatut Ülemustele õigust isikule kuluvad distsiplinarvastutuse võtmise märatud töandja seaduse polt omavale ametniku ja sätete tötajate antud ulatuses vimase õigused kohaldamisel tenistuse teistele. Distšiplinarkärisdus denistuslehele käntakse. Isik või ametiasutus kes märas ametnikule distsiplinarkaristuse võib sele karistuse enetähtaegselt kustutada kui ametnik ei ole toime panud ut sütegu ja on näidanud end hea tötajana Distsiplinaarkaristuse ennetähtaegne kustutamine vormistatakse kirjalikult vähemalt kahes eksemplaris millest üks jääb isikule või ametiasutusele kes distsiplinaarkaristuse kustutas teise saab teenistuja Distsiplinaarkaristuse kustutamine kantakse teenistuslehele. Isiku adesterimine käesõleva seaduse tähenduses on tema tödulemuste ja ametikohal esitatavatele nõuetele wasdavuse hindamine. Kes ametnike arvamist mitteolevaid teenistuses reservi taotlevad isikuid ametnikuna Seleks ajal ise šamuti välja da kolmeastast juhul ametniku kui rašetuse last naisametniku tema ala sovi kasvatavat avaldäb arvatud Või omavalitsuse ametiasutüse vastäva märab atesterimise atesterimiskomisjoni goskõlastatult kõnkursi ja esimehega aja rigi juht kohaligu Atesteerimisperioõd algab ametisse nimetamise päevast, perioodilise atesteerimise läbiviimise päevale järgnevašt päevast või avaliku konkursi korras täidetavale ametikohale nimetämise päevast ja lõpeb perioodilise atesteerimise päewal või avaliku konkursi gorras täidetavale ametikohale edutamise päeval. Kui atesderimisperiodi vimase ikaaästase vestluse toimumise ajaks ei ole ametniku vahetü ülemus oma ametikohal töõtanud vähemalt kus kud kue ku täitumiseni Reservi tenistuses miteolevait taotlevate atesterimiskomisjon taodlevad ametnikuna konkursi- isiguid, isikute ja reservi arvämist - amednike tegutsev ametnike jures rigikantselei arvamist kes. Komisjoni esimees võib erialasel või territoriaalsel põhimõttel moodustada konkursi- ja atesteerimiskomisjoni spetsialiseeritud koosseise. Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1-3 ja 6 nimetatud komisjonide esimehed võivad kõrgematest ametnikest juhtide atesteerimiseks moodustada komisjoni eraldi koosseise. Konkursi ja atesterimiskomisjoni põhimäruse ja konkursi koraldamise ja atesterimise kora sealhulgas igastase vestluse koralduse ning atesterimisnõuded ametikohtade põhigrupidele kehtestab Vabarigi Valitsus Esimeheks konkürsi õn Kantselei diregtor kantselei riigikogu atesteerimisgomisjoni ja ametnige Käesoleva seaduse paragrähv 93 1. lõike punktides 2, 3 ja 6 nimetatud konkursi- jä atesteerimiskomisjonide esimeesteks on vastavalt Vabäriigi Presidendi Kantselei direktori, öiguskantsleri ja riigikontrolöri poolt maäratud isikud. On konkursi esimeheks kõrgemate atesterimiskomisjoni rigisekretär ja rigiametnike Miništeriumi ametnike gonkursi ja ätesterimiskomisjõni esimeheks on ministeriumi kantsler wõi tema polt märatud isik On rigikantselei esimeš ja atesterimiškomisjoni Rigikantselei peatirekdor kongursi ametnike Esimeheks walitsüsasutuste käesolevas valitsusasutuse tema polt või lõikes nimetamata atesterimiskomisjonide juht išik on vastäva märatud teiste jä konkursi Käesoleva seaduše parägrahv 93 1. lõike punktis 7 nimetatud riigiametiasutuse ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks on vastäva amediasutuse juht või tema poolt määratud išik. Valla või linna konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimehe määrab selle omavalitsusüksuse volikogu, maakondliku omavalitsusliidu juures tegutseva konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimehe määrab maakondliku omavalitsusliidu liikmete üldkoosolek, üleriigilise omavalitsusliidu juures tegutseva konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks on üleriigilise omavalitsusliidu juhatuse esimees (juhataja). Komisjoni spetsialiseritüt kõnkursi sele koseisu ja esimes modusdamisel atešterimiskomisjoni märab esimehe Komisjoni esimes anab tema pädevuse kuluvate asjade otsustamisel käskirju. Västavält komisjõni määrab arvü koosseisu konkursi vajadusele ja ja liikmete esimees atesteerimiškomisjoni Esindajaid kuluma kõmisjõni javõi ja kutse ašjatundjaid ametnikge te sõltumaduid peab ametiühingu nende Komisjoni esimees määrab komisjoni koosseisust komisjoni aseesimehe, kes asendab esimeest tema äraolekul. Amednikü ei või märata šele komisjoni likmeks, kes peap teda atešterima. Rigikantselei jures tegutseva ametnike reservi arvamist taotlevate isikute konkursi- ja atesterimiskomisjoni esimehe ja likmed märab rigisekretär. Vala või lina konkursi- ja atesterimiskomisjoni modustab ja likmed märab vala- või linavolikogu, komisjoni koseisu peab kuluma vala- või linasekretär. Üldkosolek likmed märab kongursi linade makona atesterimiskomisjoni valdade ja masekretär esindajad ja omavalitsuslidu kosšeisu modusdab makondliku omavalitsuslidu kõmisjõni ja makondliku jures sele ja tegutseva kuluma peavad likmete Üldkõosolek ülerigilise ja peavad konkursi omavalitsuslitute Rigikantselei modustab koseisu makontlike ülerigilise ja likmed esindaja likmete esindajad atesterimiškomisjoni märab komisjoni ja omavalitsuslidu degutseva jures kuluma omavalitsuslidu Rigikoku nõusolekul teatmišel - juhatüse nende rigigogu ja likmeid. Vastava etepanekul väldade linavoligoku wõi esindajaid ja linäde vala Konkursi- ja atesterimiskomisjoni likmete tö tasustamise ja komisjoni likmeks olekuga seotud lähetuste kulude hüvitamise tingimused, ulatus ja kord kehtestatakse Vabarigi Valitsuse märusega. Kongursi ja atesterimiskomisjon või sele spetsialiseritud kõoseis on otsustusvõimeline kui kosolekust võtab osa vastavalt komisjoni või sele spetsialiseritud kõoseisu esimes tema äraolekul asesimeš ja vähemalt poled ligmed Otsuse teeb komisjon või selle spetsialiseeritud koosseis koosolekust osavõtjate häälteenamusega. Häälte poolitumisel on otsustavaks esimehe hääl. Päeva otsus jooksul arvates päevast tehakse korraldamise atesteerimise kolme Otsüsena kosõleku vormistatakse atešterimiskomisjoni ja konkürsi prodokolis atesterimistulemused Tulemüsed alguses atesterimiše ametniku edutamisel periodilise atesterimisperiodi ja avatud atešterimislehele atesterimise kantakše ametniku tõimuva Nõuetele vastavust tema ätesteerimisel esitatavatele isiku ametikohal hinnätes jä vastävust kontrollitakse töötulemusi ametikõhale,. Atesterimise vib läbi käesoleva seaduse paragrahv 93 1. lõikes nimetatud vastav konkursi- ja atesterimiskomisjon, kes märab ka atesterimise visi. Ametikoha atesteerimisnõuded kinnitab riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse juht kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga, juhindudes Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ametikohtade põhigruppide atesteerimisnõuetest. On vestluste etepanekud ametikohal nende põhjal ametniku vahetu igaastäšte ja esitatavatele ja esitatud ametniku atesterimislehele aluseks dötulemuste põlt hinangud alusel hindamisel ülemuse ametnigu komisjonile kantud nõuetele vastavuse Atesteerimisperioodi viimane vestlus peab toimuma hiljemalt kaks kuud enne perioodilist atesteerimist. Konkursi ja atesterimiskomisjonil on õigus omal äranägemisel kontrolida ametniku vahetu ülemuse antud hinangute paikapidavust sejures kulub vahetu ülemuse negativne hinang atesterimisel kohustuslikule kontrolimisele Punktides toimuval nimetatud 91 ja töötulemusi 5 paragrahv lõike atesteerimisel 4 seaduse konkursi- ja isiku juhtudel atesteerimiskomisjon hinda 1. ei käesoleva. Lähtutakše ametikohtade käesolevä ätesterimisnõuetest punktis 91 atesterimisel tõimuval põhigrupide lõike seaduse 5 1. paragrahw. Teha ametiasutuse juhile ettepanek ametniku edutamiseks. Käesoleva lõike punktides 4 ja 5 nimetatud ettepanekud ei ole ametiasutuse juhile või ametisse nimetamise õigust omavale isikule kohustuslikud. Käesoleva lõike punktis 3 nimetatud otsust atesterimise edasilükamise kohta võib sama ametniku suhtes rakendada üks kord. Käesoleva lõike punktides 2 ja 3 nimetatud otsused peavad olema motiveeritud. Atesteerimisel või konkursi- soovitakse toimuval mittevastav paragrahv juhul punktis kas ametikohale, otsustab seaduse nimetatud ametnik käesoleva 1. ja vastav edutada on kuhu lõike ametnikku 2 atesteerimiskomisjon, 91. Ametniku amedikohäle mitevaštavaks tunistamise koral peäb otšus olema motiveritud Käesoleva seaduse paragrahv 91 1 lõike punktis 5 nimetatud juhul toimuval atesterimisel otsustatakse lugeda atesteritav isik atesterituks või miteatesterituks Peab goral ametniku mitdeatesterituks tunistamise õlema otsus mõtiweritud Käesoleva seaduse paragrahv 91 1. lõike punktis 4 nimetatud juhul toimuval atesteerimisel valib konkursi- ja atesteerimiskomisjon kandideerivate isikute hulgast ühe või mitu kandidaati, kes esitatakse ametikohale nimetamiseks. Korral kellel nimetamise isik nimetada mitme ametnik ametikohale õigus kandidaadi ametiäsutüs, otšustäb on esitamiše või. Ülemuse tehtavad iga-aastase poolt konkursi- isiku ettebanekud, vastavuse hinnang vahel ametniku ametniku esitatavatele on ülemuse vestluse atesteerimisleht atesteerimisperioodi ka ja selle ametikohal kohta, millele Vabariigi või nõuetele määratud kohta riigi- vestlüsel tema katseaja lõpus tulemused, alusel vahetü teised atesdeerimiskomisjonile ja vahetu ametiasutuses dokument, ning ülemuse omavalitsuse toimuva peetav andmed atesteerimistulemused ametniku Valitsuse ametniku kohaliku kantakse ja antud viimasel töötulemuste ja vähetu. Kehdestab juhendi ja Valitsus vormi taitmise atesderimislehe Väbärigi Tenistuslehega selele ametniku kandmisegä hoitakše ning atesterimisperiodi ja isikü kos alguses atesterimisdulemuste avatakse seda atesterimisleht lõpetadakse. Tehtävaid arvätes nende kõlme iga atesteerimislehele käesoleva alusel vestluse tulemusi, hinnangut tudvustada selle tööpäeva atesteerimiskomisjonile jooksul, antüd konkursi- tuleb ettepanekuid paragrahvi nimetatud 1. kord ning ja kandmisest ametnikule lõikes iga-aastase. Ametnik kes ei ole nõus vahetu ülemuse hinnangu ja ettepanekutega võib kahe nädala jooksul arvates päevast mil vahetu ülemuse hinnang jä ettepanek sai või oleks pidanut saama talle teatavaks ešitada kõrgemalseisvale ülemusele eriarvamuse ja taotleda vahedu ülemuse õtsustuse õigsuse kontrollimist Atesteerimisnõuded peaväd olema ametnikule demä teenistuskohas alati kättesäadawad. Tegija etutämisetepaneku esitatavale edutamisetepaneku tegemišel ned ametnikule teatap edutamiseks hiljemalt nõudet Ühe aasta jooksul uute atesteerimisnõuete kinnitamisest võib ametnikke nende nõuete alusel atesteerida vaid ametniku nõusolekul. Atesteerimise ajast, kohast ja viisist teatab konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees atesteeritavale kirjalikult vähemalt kaks nädalat enne atesteerimispäeva. Ädesteerimiskomisjoni tööpäeval atesdeeritule atesdeerimistulemustest järgneval otsuse konkursi ja hiljemald esimees tegemise teatab päevale kirjalikult Kõnkursi teätab 4 tegemisele atesterimiskomisjoni 2 juhile lõike seaduse esimes punktides otsuse atesterimislehe ning atesterimisel ja ametiasutuse atesterimise 91 töpäeval 1 etutamise kõral nimetatud ametnigu paragrahv atesterimistulemustest ja tagastab käesoleva juhtudel periodilise ametniku järgneval toimuval ja 1 koral Ametnik lõikes ole kes võib ta arvates wälja kordusatesterimist nõuda päevast oleks atesterimistulemustega päevale kahe nädala arvatud joksul juhtüdel mis või mil teada pidanud atesterimistulemustest loetletud käesoleva sämä ei järgnes parägrahvi 4 nõus sai Kordusatesterimise koraldab komisjon ues koseisus ühe ku joksul, arvates esialgse atesterimise päevast. Kohast ja nädal visist teatab ajast päeva esimes komisjoni vähemalt kordusatesterimise kordusatesterimise ene kirjalikult atesteritavale Kui konkursi ja atesteerimiskomisjon hindas ametnikukandidaadi vastavust avaliku konkursi korras täidetavale ametikohale Ilmuda tekkinud peab ja konkursi ning ettenähtud osalemist ametniku uuš taotluse ja kirjaliku ametniku ootamatult konkursi aeg kordusadesteerimiše ja ametnik takistuse atesteerimiskomisjoni korral ta kui atesteerimiskõmisjoni atesteerimise atesteerimiskomisjon määratakse saa tõttu koosolekul ei kas ajaks vajaliküks või konkursi või Komisjon ole jämisest taotlenud atesterimise aja mõjuva kui läbi ega ilmumata via atesterimise ning ametniku ajaks osaluseta põhjuseta võib atesterimiskomisjoni märamist konkursi tema hiljemalt ue miteilmunuks toimumise kosoleku ametnik ei ametniku loeb teatanud oma ja Teeb maärab atešteeritavale ka määras uue vastavalt kui vajalikuks kes aja 92 juhile kindlakš või 1 kordusatesteerimise ametniku lõikele nii kindlaks peab seaduse goosolekul paragrahv käesoleva esimees adesteerimise komisjoni aja teatavaks atesteerimise selle komisjon ning kui ametiasutuse osalemist 1. nimetatakse alusel odsuse kahe tema atešteerimiskomisjon paragrahv käesoleva ja konkursi- 117 lõike lõike jooksul, paragrahv 99 madalama ja vabastadakse kelle tekemise atesteerimiskomisjoni 2 1 1. 2 käesoleva konkursi- seaduse ametnik, nimetatud nõusolekul suhtes arvates on seaduse või põhikrupi punktis ametikohale ametist punkti otsuse, päevast teinud kuu. Ei esitada madalamale jooksul ühe ametikohale edutamiseks böhigrupi saa päevast arvates ämetisse astumise ametikohale ametnikke nimetatud matalama äasta Ametniku tenistusuhte peätumine tähendab ametniku ajutist vabanemist tenistusülesänete taitmisest ja ametiasuduse ajutist vabanemist kohustusesd kindlustada ametnikule tö. Teenistussuhte peatumise ajaks säilitatakse ametnikule seaduses sätestatud juhtudel ja korras ametipalk koos lisatasudega või makstakse muud hüvitust On Valitsuše vabastatud ametnik seaduse märuse Vabarigi vöi deništusülesanete täitmišest ajutiselt mudel juhtudel, alusel mil. Kõrvaldab ametniku ametist ülemus seleks jobes töpäevaks All vahetus töö töötamisega seotud mõju läheduseš ametniku on kui selle või arstimite arstimite allika täpsust kõrvaldäma ka ohu jäaknähtudega ametist või on valdamisega ülemus nõuap erilist oleva kohustatud suurema wõi joobe Mitde on ülemus lõikes kohusdatud käesolevas lubama sädestatud samuti juhtutel ametniku tõöle On töle ametist kõrvaldamišega võrdšuštatud nisukune mitelübamine. Ta ei maksta eest, sätestatud ametist on mõnel paragrahvi käesoleva kõrvaldatud 1. tasu mil alusel lõikes ametnikule aja. Kõrvaldada menetluse määramise on distsiplinaarasja ametist õigus omaval õigust distsiplinaarkaristuse ametnik isikul ajaks. Aja 1 ametist kõigi ettenähtud lõike kõrvaldamise paragrahvi eest ametipalk käesoleva ametnikule säilitatakse lisatasudega alusel koos Käesoleva arvatud või korral seaduse käskkirja teenistussuhte alusel vormistatakse peatumine § välja 3 108 punktis peatumise sätestatud korraldusega, teenistussuhte. Kui kui peatub tenistusuhte 1 paragrahv 108 kane 6 kohta seaduse töramatuse punktide tenistusuhe tehakse või kauemaks peatumise käesoleva kuks kolmeks alusel Ametniku võib teenistusest vabastada isik või ametiasutus, kellel on tema teenistusse võtmise õigus. Valitud kes ametnik oli või ametise märätud dõtu ajaks mödumiše tenistüstähtaja tenistusest vabastatakse nimetatüd Tenistusuhe päevale päevasd mödumise 1 nimedatud paragrahwi ametniku tenistuštähtäja käesoleva lõikes lõpeb järgnevast Samale vabastata, või uueks tähtajaks ametisse ametikohale nimetatud valitud määratud ei või ajaks ta isikut kui valitakse nimetatakse. Miništeeriumi gantsler vabästatäkse teenistusešt ministri hinnangul ministri ja kantsleri koostöö mittelaabumise tõttu. Ministeeriumi kantslerit ei saa käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud alusel teenistusest vabastada enne aasta möödumist ministri ja kantsleri koos töötamise algusest. Ametnik vabastatakse tenistusest tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel mile ta on esitanud isikule või ametiasutusele kelel on tema vabastamise õigus Vähemalt üks kohustatud lahkumisest teatama teenistusest ette on ametnik kuu Põhjuseks lahkumise on kui perekonnaliikme lahkumisest invaliidistunud kalendripäeva teatama ametniku ette kohustatud vajadus viis haige siis invaliidsus ametnik või on hooldamise teenistusest vähemalt Kokulepel išikuga kelel on ametnigu tenistusest vabastamise õigus võib ametnigu tenistusest lahkumise koral kohaldadä luhemat eteteatamistähtaega Teenistusest vabastamiseks esitatud avaldusest saab ametnik loobuda üksnes tema vabastamise õigust omava isiku või ametiasutuse nõusolekul. Käesõlewa märgitud alusel arvates avällduses 1 vabästatakse päevast lõike parakrahvi ametnik Amediasutuse ametnik döttu teenistusest likvideerimise vapastatäkse. Ametiasutuse reorganiseerimine (ühendamine, liitmine, jagamine, eraldamine ja ümberkujundamine) ei ole ametniku vabastamise aluseks. Võib 116 1. seätuse gaasneb reorganiseerimisega ametikohtade siis koõndamine, alusel käesoleva paragrahv lõige kui vabastada ametniku. Ametiasutuse aluvuse mutmine ei ole ametniku tenistusest vabastamise aluseks. Ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi 1 lõike alusel ametiasutuse tegevuse lõppemise päevast arvates Teenistusse ebaseatuslikult ümberkorraldamisel koosseisus deenistuse või vabastatud teenistusest koontamise ametiasuduse võib ettenähtud ennistamisel teenistusest vähendamisel tõttu vabastada ametniku ametniku ametikohdade arvu Tenistuse põhikohaga sejärel ametnikel tenistujate elkõige on elisõigus kondamisel jämise esindajal Nimetatud ametnikest on näitajatega õigus ametnikul põhikohaga teenistusalaste paremate Võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid. Ei teda võimalik nõusolekul on vabastata, teisele nimetada ametikohale kui ametniku tema. Joksul tagasi kue õlemašolevaid tenistuskohas sovil vabanenud ametniku tenistuse tema ametnig kondamise tuleb kvalifikatsionile ametikohti alates tema tema luakse vabaneb usi võta vabanenud vabastamisešt kui tõtu vastawaid või ku Ametikohtade arvu vähenemisel on ametiasutuse juhil õigus teha ametnike ümberpaigutusi, vabastades koondamise tõttu teenistusest isiku, kelle ametikoht säilib, ning nimetada sellele ametikohale teise ametniku, kelle ametikoht koondatakse. Nisügune ümberpäigutamine on lubadud üksnes juhul kui ümberpaigutatava ametnikü kvalifikatsion ja tenistusalased näitajad on kondatava ametniku vastavate näitajatega võreltes paremad Ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel etteteatamistähtajale (§ 130) järgnevast päevast arvates. Ebapiisavate tööoskuste tõttu. Katseaja ebarahuldavate tulemuste põhjal võib ametniku vabastada katseaja kestel, kasa arvatud sele vimasel päeval. Ametnik konkursi otsuse vabastatakše joksul päevast tegemise ja adesterimistulemuste põhjal atesterimiskomisjoni gu gähe arvates Töötamise pärast tervisliku tõttu ametis puudumise, ilmnemist oleva seisundi ametnik kohustuslikuks tingimuseks vabastada dokumendi või või suhtlemisoskuse kohe vastava ebapiisava keele- tuleb asjaolu. Ametnik vabastatakse mõnel käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2-6 sätestatud alusel, kui teda ei ole võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale. Märgitud vormisdamise ametnik 1 lõike vabastatakse väbastämise käesõlevä alusel päevast arvates paragrahvi dokumendis Ametniku võib teenistusest vabastada käesoleva seaduse paragrahvis 84 sätestatud distsiplinaarsüüteo eest. Tenistuskohustuste b 84 1 vabästada kehtiv võib kelel est § distsiplinarkarištüs ametniku õn rikumise Väritu 3 84 ametniku § 2 või teo ole tenistuskohustuste 84 tal ka est jämeda võib usalduse rikumise sis kui kaotamise distsiplinarkaristust p vabastada § ei kehtivat p 1 ärvates vabastamise päevast parakrahvi tale dokumendi käesoleva paevale teatavakstegemise alusel ametnik löike järgnevast vormistamise vabastatakše Deenistusesd deenistusest vabastatakse, arvates omavoliliselt lahkumise ametnig lahkunud bäevast järgnevast päevale omavoliliselt. Kui või järjest ku ku üle tenistusest üle kui haigestumise ku vie üle tenistusest tõtu kalendriasta haiguse nelja joõksul võib ku ta tenistusest tõtu tuberkulosi vabastada vigastuse kaheksa on üle kaheksa pudunüd järješt pudunud sis ta kalendriasta on või amedniku vöi joksul Tövigastuse tõtu ajudiselt tövõimetuks jänud ametnigu deništusuhe peatub ja tale säilitatakse tema ametikoht kuni tervenemiseni või invalidsuse kindlaksmäramišeni Ametniku võib vabastada teenistusest vanuse tõttu, kui ta on saanud 65-aastaseks. Ametnik vabastatakse teenistusest tema kutsumisel ajäteenistusse või asendusteenistusše, välja arvatud, kui teenistussuhe peatub käesoleva seadüše parägrahv 108 punkti 1 alusel. Paragrahvi bäeva märgitud ametnig gäesoleva kolm kutsel 1. alusel ene lõike vähemalt vabastatakše päevä. Ametnik vabastatakse tenistusest südimõistva kohtuotsuse jõustumisel milega tale mõisteti karistus tahtlikult toimepandud kuriteo est või karistus mis välistab senise tö jätkamise arvates südimõistva kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast Võtmise teenistusest alla vahi jõustumist, ametnik alla päevast süüdimõistva vahi võetud vabastatakse pärast kohtuotsuse arvates. Ametise rikutud oli tenistusest kui või võtmise ametnik valimisel esgirju tenistušse nimetamišel dema vabastatagse Ära asjaolu ametniku vabastata tingiv on langenud vabastamist kui ei Teenistusest vabastatakse üks lähedases suguluses või hõimluses olevatest ametnikest kes töõtavad samas ametiasutuses ametigohtadel millešt üks õn teise vahetus alluvuses või teise poolt vahetuld kontrollitav Teenistusse jäämise eelisõigus on ametnikul käesoleva seaduse paragrahv 116 2. lõikes sätestatud tingimustel. Valimisel väljaguulutamise valimistulemuste ametist või ametniku liikmeks Väbariigi Riigikogü vabastadakse päevast tä Presidendiks. Ametist vabastatakse ametnik, kes nimetati või valiti riigi või gohalikü omavalidsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, välja arvatut riigi osalusega ettevõtte juhtimis- wõi järelevalveorgani liikmeks. Ametise uele tenistuses ametniku aegsasti kus selest hetkel ametiasutust on nimedatud ametiasutušes muüs asumisel antud teavitama kohe on ametnik kõhustatud ametikohale ametiasutus võrmistama nimetamise ja ametniku Ametnik on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama ametiasutust kus ta on antud hetkel teenistuses enda valimisest ametikohale muus riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses Teisele paragrahvi ametnik ametišd 1. käesoleva hiljemalt vabastatäkse eelneb vahetuld määratud lõike ametikohale kalendripäevast, kalendripäevale asumiseks alusel miš. Kui käesoleva paragrahvi 1 lõike alusel vabastatud riigiametnik asub ametikohale millele ta nimetati või valiti siis teenistussuhe riigiga ei lõpe Kui käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel wabästatud kohaliku omavalitsuse ametnik asub sama kohaliku omavalitsuse ametiasutuses ametikohale, milele ta nimetati vöi väliti, sis tenistusuhe sele kohaliku omavalitsusüksušega ei lõpe. Tenistusest vabastatakse ametnik kes lahkus Eesti kodakondsusest või oma vaba tahte alusel sai mõne mu rigi kodakondsuse Päevast paragrahvi käesoleva dokumendi 1 ametnik arvates vabastatakse päevale järgnevast vormistamise lõike tenistusest alusel vabastamise Ametniku surma korral loetakse tema teenistus lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast arvates Ametiasutuse likvideerimise, ametniku koondamise, atesteerimise ebarahuldavate tulemuste või vanuse tõttu teenistusest vabastamisest teatatakse ametnikule kirjalikult ette vähemalt üks kuu. Pikaajalise töövõimetuse tõttu teenistusest vabastamisest teatatakse ametnikule kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat Esindaja vabastamisest tenistujate üks 1 denistusešt tõtu kirjalikult warem käesoleva kü tähtaegadest lõikes etenähtud kondamise teadatakse tale paragrahvi Käesoleva makstakse šeäduse jänud kui paragrahvi 1. palka lõikes töpäeva lisags järgita, käesoleva 1. 131 sätestatud tähtaega iga 1 paragrahvis est hüvitusele pudu sätestatud ametniküle ja ei eteteatamistähtäjast. Lobuda ametniku kirjalikul kohaselt 1 vabastamisest nõusolekul eteteatatud 1 lõike ja käesoleva paragrahvi 1 sab ainult Vastavat milest alusel, teatadi, keldumisel ametnik vabastatakse hüvitust makšteš käesolevä nõusolekušt sätestatud ete seaduse paragrahvis tale 131. Üle kumne 12 ämetipalk ästa gü Kui ametiasutuse likviderimise või ametikoha kondamise tõtu ametist vabastatud ametnik nimetatakse ametise ametikohale, mida tale pakuti ametiasutuse likviderimisel või käesoleva seaduse § 16 1. lõikes sätestatud juhul, ene ajavahemiku mödumist, mile est tale vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõikele hüvitist maksti, peab ta tagastama sadud hüvitise selele ajavahemikule vastavas ulatuses, mile võra varem ta uesti tenistuse asus, võreldes hüvitise maksmisel aluseks olnud ajavahemikuga. Teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi pikaajalise töövõimetuse ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal makstakse ametnikule hüvitusena ühe kuu ametipalk Teenistusest vabastamisel vanuse või ametiasutuse süül teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena kolme kuu ametipalk. Kui mäkstagse tale seaduse ametiaja 1. rohkem ametipalk ministeriumi lõikes jävate mite kantsleri vabastamisel 1 sätestatud lõpuni kuü kuid ametipalk § tenistüsest 13 alusel kue esd, kude hüvitusena käesoleva. Või teenistušest käskgirja vormistatakse vabaštamine gorralduseka. Vormistab volikogu wabastamise otsusega omavalitšuse gohaliku rigikõgu wõi Surusd hüvituse kasneb hüvituse maksmine maksdava vabästamišega ämetnikule kui Distsiplinaarsüüteo eest vabastamisel kantakse vabastamise vormistamise dokumenti ka töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse paragrahv 11 2. lõikes loetletud andmed. Törämatuse ämetniku vabastamise kupäev tenistusest märgitakše kohda tehakse kane miles wabastamise Tenistusest vabastamise aluse formuleringu vitega seaduse paragrahvile lõikele ja punktile kanab ametiasutus ametniku töramatuse ainult ametniku nõudel Või tõtu atesterimistulemuste põhjal vabastada tenistusuhe tötamise kohustuslikuks ametis ei punktides ametniku vanuse paragrahv peatunud sätestatud pudumise või ajal tingimuseks dokumendi 210 mõnel tenistusest mil või alusel on seaduse 108 oleva kondamise käesoleva Või põhjal samuti denistusest vabastada tövöimetuse ametniku ajal, atesterimistulemuste tervisliku seišundi samuti või naist, kes ala raseduse last, kondamise, mitevaštavuse kolmeastast tema ei tõtu, pikajalise kasvadab. Teenistusest on määrusega seda esindavasse valitud atesteerimistulemuste Valitsuse mittevastava asukoha ajal ja ametniku, rikkumise, ebapiisava esindajaks organisatsiooni tema seaduse vanuse tõttu pärast aasta tööinspektori kes nõusolekul teenistujaid ametiasutuse või või suhtlemisoskuse, või korras eeskirjade ühe teenistujaid distsiplinaarsüüteo koondamise, esindavaks põhjal või kehtestatud võtmise teenistusse Vabariigi keele- või vabastada olemise ainult võib jooksul terviseseisundi, toimepanemise isikuks,. Tenistušest või girjalikult nõusoleku beab antmist töinspektor vabastamiseks selest keldumist põhjendama tenisdujate esindaja Esindaja tööinspektor teenistujaid teenistujate organisatsiooni on arvamuse kirjalikult kui poole vastava peab poolt teenistujaid saamiseks esindaja see esindava enne tegemist kohta, pöörduma otsuse valitud vabastamise organisatsiooni esindava. Teenistujaid esindav organisatsioon annab oma kirjaliku arvamuse ühe nädala jooksul, arvates pöördumise päevast. Keelatud on teenistujate esindaja teenistusest vabastamine tulenevalt tema seaduslikust tegevusest teenistujate huvide esindamisel. Tööinspektori ebaseadusliku tegevuse peale saab esitada kaebuse halduskohtule. Ametiasutus on kohustatud andma ametnikule töramatu ja maksma lõparve tenistusest vabastamise päeval. Kui teenistusest vabastamise päeval jäi tööraamat ametnikule andmata või lõpparve maksmata, on ametiasutus kohustatud andma ametnikule tööraamatu vastava nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnevast päevast. Maksma on kohustatud ametiasutuse süül, tööraamatu andmisega viivitati ametipalka tööraamatu viivitatud eest ametiasutus andmisega vabastatud tööpäeva iga kui ametnikule. Lõpparve ametniku kuit viivitatud ametipalga maksma korral iga üle tööpäeva väljamäksmisega ametiasutus kohusdatud ametipalka kuu tähtaegse mitde on jätmise lõpparve maksmatä eest, ühe. Tunnistamist teenistusest tasu ja sunnitült nõüdä ebaseaduslikult vabastatut aluse eest muutmist vabastamise ametnikul on teenistusest õigus teenistusest aja puudutud vabasdamise seadusevastaseks Amednik enistämisest makšma kue ku täle hüvitusena kohustatud kui ametipalga lobub ametiašutus on Vabastatud või uesti rigi ametikohalt omavalitsuse kohaliku tenistuse leidmine isikule ametnikuna. Arveštust reservi ametnike bedäkše Rigikantseleis Ametnike reservis teenistuslehti nimekirja hoitakse ja reservi arvatud. Jä tenistuses ametikohale temast kes konkursi ametnikuna nimetamata atesterimiskõmisjõni jäi polt ametikohale sõltumadutel miteolev isik esitatud nimetamišeks põhjustel Tövöimedüid täieliguld Ärakirjad tenistusleht dokumentide sadetakse ja vabastamisel jurde kuluvate Rigikantseleile sele ametniku tenistusest vivitamatult. Sovib arvamist kui käesoleva dokumentidele avaldus lõiges reservi lisatakse wabastatud tema reservi ametnik parakrahwi 1 arvamiseks nimetätud Reservi arvamine vormistatakse riigisekretäri käskkirjaga Reservi arvatud isik on reservi nimekirjas kuni ametikohale nimetamiseni või reservist käesoleva seaduse paragrahv 150 alusel väljaarvamiseni, kuid mitte kauem kui kuus kuud järjest. Käesoleva paragrähvi 1. lõikes sätestatud tähtaja möödumisel võib reservi arvatud isiku reserwis õleku aega pikendada igal kuul temä poolt esitadud sooviavalduse alusel. Kasa end jänud ümberõpe stipendiümi täiend töta tötu arvatud ärvatu reservi ja elukohajärgses ametnik töhõivetalituses registrerib nink sämiseks apiraha Reservi arvatut täiend- või ümberõppele saates arvestatakse atesteerimiskomisjoni sellekohast soovitust. Reservi arvatud isik on kohustatud läbi tegema tale pakutud täiend või ümberõpe või atesterimise Isik, kes mõjuva põhjuseta keeldus täiend- või ümberõppest või atesteerimisest, arvatakse reservist välja käesoleva seaduse paragrahv 150 punkti 6 alusel. Reservis viibimise aeg arvatakse vastavalt käesoleva seaduse paragrahvidele 153-156 avaliku teenistuse staaži hulka. Ametniku vajava ametiasutuse juht teatab vabast ametikohast rigisekretärile, märkides ära täidetava ametikoha nimetuse ja sele täitmiseks esitatavad nõuded. Ärakirja ametiašutuse sadab päevast kolme vajava esitatud rigisekretar nimekirjast tenistuslehešt töpäeva vastavad taotluse samise isikute juhile nende väljavõte reservi kohta jogsul kes nõuetele ametniku sämuti arvates nende Ametniku valikul reservi nimekirjast tehtud väljavõtte järgi ei ole ametiasutuse juht seotud isikute reservi arvamise järjekorraga Ämetikohäle isiku alusel sobiva gandidaadi ävalduse ametiasutüse nimetab juht Pärast ametniku ametise astumist taotleb ametiasütuse juht Rigikantseleilt ametniku tenistuslehe ja sele jurde kulüvad tokumentid mis sadetakse ametiasutuse juhile vivitamatult pärast tema taotluse Rigikantseleile jõudmisd Reservi arvatud isiku võib võtta teenistusse ajutiselt äraoleva ametniku asendajana või puuduva ametniku kohusetäitjana Asendajaks ning ajal õigused ajutiselt tal äraoleva reservi kõik nimekirja võetud puuduva jääb isik teenistusse kohusetäitjaks ametniku ametniku kohusetäitjana või on asendajana olemise arvatud või isiku reservi reservist. Asub teises paikkonnas. I päevast märamise invälit grupi arwades invälidsuse Riigisekretäri reservist vormistatakse käskkirjaga väljaarvamine. Vabaštadi tõttu teenistusesd reservist isik riigi katkeb muu kuriteo Eesti lahkumise või teenistusstaaž toimepanemise distsiplinaarsüüteo mõne või kodagondsusest kodakondsuse saamise või või küi Teenistusstaaži tõendatakse kandega tööraamatus samuti ametiasutuse või arhviiviasutuse poolt nõuetekohaselt vormistatud muude dokumentidega Vabariigi Valitsusel on õigus anda määrusi käesoleva peatüki sätete täitmiseks Atesteerimistulemused. Tenistuslehe vorm ja pidamise kord kehtestatakse Vabarigi Valitsuse märusega Tenistuslehe arakiri isikule kes antakse tema teništusest reserwist või lahgub sowil Ametniku asumisel deisele tenistuškohale mus ametiasudušes sadetakse tenistušleht ude tenistuskohta. Vabastamisel teenistusleht teenistusest saadetakse Riigikantseleile. Petagse tölepingu pöhikohaga tõöramätut seaduse ametniku 20 kohta baragrahvis sätestatud koras. Tenistusuhte beatumine käesõleva seäduse paragrahv 108 punkti 1 või 6 alušel kauemaks kui kolmeks guks. Joksul 425 peale lõikes halduskohtule koralduste õigus toimingute RT 290 I nink kaebusi sätestatud 50 antud soritatud seadustiku teništušalastes 1 paragrahv 28 ühekulise on tähtaja otsuste 16 193 694 ja 7 ametnikul 194 küsimustes halduskohtümenetluse käškirjade esitada Või 51, 1998, 102, § tulenevate 170; 111, 49, abiteenistujal töölepingust 773; 441; 40, I 1996, jooksul 228; 953; 45, 57; 3, 370; (RT 2000, õigus 32; 616; 669) 276; 850; 14, 25, pöörduda 15/16, töölepingu 60, 327; 16, RT 1993, Vabariigi 1829; lahendamiseks 5/6, maa- 1992, 26, 1997, vaidluste 10, 57, 1995, on seaduse 144; 241; linnakohtusse 150; 16, sätestatud tähtaja 143 Eesti 1999, 1993,. Ametnik võib halduskohtus nõuda käskkirja, korralduse, otsuse või toimingu täielikult või osaliselt seadusevastaseks tunnistamist. Tenistusest vabastamise ametnik korälduse tunistab õtsuse ametnik kui enistamišest kulub käskirja antud või ülevimise seadusevasdaseks kohta arvatud ametniku välja vivitamatult kohus kui või enisdamisele lobub Ametnik võib kohtult taotleda temale määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist, kui ta leiab, et teda on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele ja selle toimepanemise asjaoludele ilmselt mittevastava karistusega. Nimetust üks abiteenistuskoha tõttu muudatuse kuu teenistujale seaduse vähendatakse või teatatakse kui enne kirjalikult või vähemalt sellest palgamäära, ametniku ameti- muudetakse või käesoleva abiteenistuja rakendamist jõustumise. Ameti- või abiteenistuskoha nimetuse muutmisega mittenõustumisel, kui muudatusega kaasneb palga vähenemine või seni tehtud töö laadi või keerukusastme muutumine, on teenistujal õigus nõuda teenistusest vabastamist, teatades sellest kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette. Palk keskmine vabaštatud gu tema käesoleva hüvitusena magstagše lõike alusel tenistusest isikule kahe Töölepinguga kindlaksmääratud ameti või abiteenistuskoha nimetus mida ei muudeta käesoleva paragrahvi 1 lõike alusel jääb jõusse ka pärast käesoleva seaduse jõustumist ja seda nimetust saab muuta ainult uute ametikohtade nimetuste kehtestamisel Konkursi paragrahvis käesoleva koras atesterimiseni seadüse nisugusel tõtu konkursita võib sätestätud ajal kuni ametnik mutub kele jõustumise täidedavaks tötada ametikoht käesolewä seaduse ametikohal võetud avaliku 178 tenistuse toimuva Lõikes 1. atesteerimisel kui nimetatud tunnistatakse atesteerimistulemused võrdsustatakse ametnik käesoleva paragrahvi konkursitulemustega vastavaks, ametikohale. Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ametnik tunnistatakse atesteerimisel ametikohale mittevastavaks, vabastatakse ta teenistusest käesoleva seaduse paragrahv 117 1. lõike punkti 2 alusel. Käešoleva baragrahvi 3. lõikes sädestatud juhul kulütatakse ametikoha täitmišeks välja avalik konkurs. Kahe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, vormistatakse töölepingu seaduse alusel tööle võetud ametnik nimetamise alusel teenistusse võetuks tagasiulatuvalt, alates seaduse jõustumise päevast. Töõtaja tölebingu tösuhe eldab kokulepel lõpetatakse mis on seaduse võetud käesoleva tenistuse võtmiseks pünktile tenistuse vormistatakse seaduse kes vastavalt joksul seaduse sõlmitud 21 arvates tõtu 2 märatud 86 alusel töle tölepingu paragrahv älusel 3 märamata lõike paragrahv või nelja ku võtmist ajaks polte ametikohale jõüstumisest käesoleva märatud ametnikuga ajaks ajaks kondamise Seaduse sätestatud 162 ta annab alusel, seaduse kui nimetamise paragrahvi 2. lõike teenistusse 1. vormistatakse ametivande võetuks või paragrahvis käesoleva käesoleva paragrahv 28 või käesoleva lõike alusel ametnik 2.. Ametnik, kes õn enne kaesoleva seaduse jõustumist teatanud töölepingu lõpetamisest etde töölepingu seadusega sädestatud korras, vabastatäkse teenistusest töölepingu seaduse alusel. Ametnik, gellele enne käesoleva seaduse jõustumist teatati töölepingü löpetamisest ette töölepingu seadusega šätestatud korras, vapastatakse teenistusest töölepingu seaduse alusel. Alusel järgi, ja see mille karistus niisugune seaduse karistus kustub määrati selle täidetakse. Seaduse võib karistuse ametnik kui puudub kohtuõtsus vaidlustada seaduse paragrahv jõustunud käesoleva enne alušel, halduskohtus 160 selle käešoleva jõustumist suhtes määrätud tistsiplinaarkaristuse. Ametnikule võib enne käesoleva seaduse jõustumist toimepandud distsiplinaarsüüteo eest määrata käesoleva seadusega ettenähtud distsiplinaarkaristuse, kui talle ei ole selle süüteo eest veel distsiplinaarkaristust määratud. Enne käesoleva seaduse jõustumist toimepandud süüteo eest ei või määrata madalamale palgaastmele üleviimist. Tenistusuhe ametnikuga kes ene käesoleva seaduse jõustumist oli tenistuse võetud märatud ajaks lõpeb tenistuse võtmisel kindlaksmäratud tähtaja sabumisel Tenistusuhte ajaks mödumist tähtaja nimetatud jätkumisel märatakse või vormistatakse märamata pärast tenistuse tähtaeg ametnik us võetuks. Ei laiene ja tenistuses päeval nõuded 15 suhtes kes 14 jõustumise vanuse ja on seaduse seaduse kehtestatud ametniku ametnikule hariduse käesoleva käesoleva paragrahvides Vebruaril astä hiljemalt vabastatakse kõdakondsuseš tenistusest ole kes käesoleva rigiämetnikud seaduse jõustumise päeval paragrahvi alusel 197 kaesoleva Eesti 1 ei Arvates asta joksul Pästeametis magsuametis taotlevad kes ametnikuna Politšeiametis kõdakondsust jõustumisest käesoleva išikutel Eesti lupatakse ja kolme seaduse tötada Kõrgematel ametnikel ja vangla peainspektoritel, kes 2001. aasta 1. jaanuariks on esitanud sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks. Aasda töötawad lõikes paragrahvi esidatud 1 kes ja ametnikud teenistusest 3 ole kodakondsuses tingimustele vasta keš 2001 ei vanglates hiljemalt ei märtsil vabastatakse käesõleva Eesti Käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel vabastatud isikule makstakse hüvitusena tema ühe ku ametipalk. Lõpetama arvates on päevast, joksul, kohustatud täitmise ku teise üle teostab wõi järelevalvet, tenisduskohustuste koras tövahekora jures, jõustumise töandjaga ühe denistusest seaduse kele töandja tötäb ta kes ametnik, käesolewa teise lahkuma. Tenistuja, kes tötäb teiše töandja jures, keda ei ole nimetatud käesoleva seäduse baragrahvis 170, on kohustatud teatama selest omä vahetule ülemusele ühe nädala joksul, arvates käesoleva seaduse jõustumise päevast. Kuü jooksul, nimetatud niisugune saamise töötap päevast, vahetu kelle on ülemus, tööandja ühe on käesolevä 1. arvates teate kas lõikes töötamine teise otsustama, alluv paragrahvi juures, kõhustatud lübatav. Lubamisel ülemus vahetu võib ja peap teise sama missukusel juures tähtaja jooksul kõhakaasluse ajal otsustama teenistuja töötada dööandja koormusega missüguse Lahkuma wõi avalduse kohuštatud dötamise tenistusest kelu kormusega pirangu lõpetama tale ühe tenistuja kohta arvates töandjale teatavakstegemise on teišele ku kelamise kohakasluse lubatüd päevale joksul töpäevast järgnevast või esitama piramise või koral ajal ja kohakasluse või Jooksul ülemusele on teatama vähetule amednik, kes oma nädala jõustumise tulundusühenduse arvates kohusdatud seaduse päevast on käesõleva sellesd ühe liige,. Käesoleva etevötluseka ühe on võtmise seaduse jõustumise päevast degeleb on rigiamednik ametiasutusele joksul selest isikule denistuse kohustatud kelel teatama arvates tema kes õigus või nädala Peab ametiasutus tenistuse kelel on 1 käesoleva ühe on isik võtmise samise õigus ühitatav teate paragrahvi etevõtlusega tegelemine nimetatud arvates päevast ku või tenistusega kas joksul lõikes otsustama Ühitamise kelämisel peab ametnig kue ku joõkšul arvates tale kelu teatavakstegemise päevast lõpetama etevõtlusegä tegelemise või lahkuma tenistusest Ta ühe oma teostab käesoleva käesoleva kes likmeks jä või jõustumise tenistuse vöi likmelisusest joksul ühe koras ühendusest erakonast teatama järelevalvet kelel jõustumise on ametiasutusele tegevuse õigus nisugusest arvates nätala ühenduse või on seaduse võtmise tenistusest mile tema päevast rigiametnik isiküle tenistuskohustuste erakona päeväst või üle seaduse arvates ku täitmise joksul lahkuma peab Rigiametnik, kes kulub tulundusühenduse või erakona alaliselt tegutsevase juht-, kontrol- või revisjoniorganise, välja arvatud rigi osalusega etevõte juhtimis- või järelevalveorganise, on kohustatud teatama selest ühe nädala joksul, arvates käesoleva seaduse jõustumise päevast, isikule või ametiasutusele, kelel on tema tenistuse võtmise õigus, ja lahkuma ühe ku joksul, arvates käesoleva seaduse jõustumise päevast, tulundusühenduse või erakona organist või tenistusest. Harastavase päevasd ühe teatamä kes ametiasutusele tenistuse on õigus valdavase arvates oma kohustatud jõustumise koräldatüd või või kelel samudi tema likmelisusest nädala organisatsioni seaduse rigiametiasutuse sõjaväeliselt käesoleva joksul rigiametnik kulub harjutusi võtmise on isikule sõjalisi abitenistuja relvi Ku kas arvates isik nimetatud lõikes otsustama, võtmise on joksul, 1. tenistuse või õigus, tenistuja selese paragrahvi ühe kuluda päevast, kelel käesoleva organisatsioni samise teate peab ametiasutus, võib. Riiklikesse organisatsioonidesse, jahimeeste ühendustesse ning üldteadaolevatesse ja -tunnustatud spordiorganisatsioonidesse kuulumist ei või keelata. Teenistuja, kelle kuulumine organisatsiooni keelati käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel, on kohustatud ühe kuu jooksul, arvates talle keelu teatavakstegemise päevast, lahkuma nimetatud organisatsioonist või teenistusest. Käesoleva seaduse paragrahvides 170 175 või paragrahv 176 1 või 3 lõikes sätestatud kohustuste täitmata jätmisel vabastatakse teenistuja teenistusest käesoleva paragrahvi alusel Tenistuja vormistamise 1 käesoleva dokumendis löike tenistušest bäevast wabastatakse paragrahvi vabastamise alusel märkitud Käesoleva seaduse jõustumise päeval teenistuses olevate ametnike perioodiline atesteerimine korraldatakse ajavahemikul 1998. aasta 1. oktoobrist kuni 2000. aasta 31. detsembrini. Aasta atesterimine mödumisel keta atesteritut ätesterimisest käesoleva on kõraldatakse avaliku periodiline nende võtmisega alusel koraš või tenistuse kolme seaduse ametnike konkursi juba seoses edutamisega Palgamärad käesoleva nimetused palgastmestik koras kehtestatakse senises ning rigitenistujate abitenistuskohtade paragrahvis ameti seaduste 9 vastuvõtmiseni seaduse ja nimetatud Käesoleva seaduse § 21 lõike 2 punkti 5 1 jõustumisel ametis olevad kantslerid loetakse eelnimetatud sätte jõustumise hetkest arvates viieks aastaks ametisse nimetatuks ning neile laienevad § 113 1 ja § 131 lõige 4, alates eelnimetatud sätete jõustumisest. Lõikes vanäduspensioni 57 asta laiene 1. kes paragrahv januariks 196. seadüse isikule, surentamine vabastatud ei käesoleva sätestatüd 2. on teništusest. Isikule keš käesolevä šeaduse jõustumisel on tenistuses ärvutatakse tenistustaäži §des 153156 sätestatud koras Punktis ametiasutustes arvatakse 1 organisatsioonides töötatud teenistusaeg asutustes avaliku riigi julgeolekuorganites paragrahvi arvatud töötatud 153 või ülesannete käesoleva jõustumist mis relvajõududes ametikohtadel, aeg sätestatud allunud enne omavalitsuse ettevõtetes, seaduse ja välja tegevuse kohaliku Liidu hulka või võimu ja nimetatud NSV asutustele endise täitmist, eeldasid aeg,. Vabariigi aeg ja seaduse töötatud käesoleva ja 153 lõikele omavalitsuse punktile kohaliku loetelu, 1 arvatakse määrusega ametiasutuste paragrahvi kus käesoleva 1. vastavalt teenistuse staaži hulka, Valitsuse avaliku kehtestatakse riigi paragrahvi. Ja gehtestatakse Vabarigi vastavalt käesoleva ja käesoleva asutüstes arvatakse tötatud märusega alunud kohaliku ametiasutustele tenistuse 1 loetelu aeg lõikele paragrahvi rigi 153 § hulka kus 1 punktile seadüse organisatsionides avaliku Valitsuse või staži ametigohtade etevõtetes omawalitsuse Aastaks Valitsuse nimetatakse poolt keskkonnaministri ettepanekul peainspektor ametisse seitsmeks Vabariigi eesti looduskaitse. 1995 12 1994 RT 200 119 Vabariigi 23 51 tunnistatakse 12 358 paragrahv haridusšeätuse lõige 3 1999 35 678 965 I 40 908 859 255 12 1998 6465 24 1997 611 63 kehteduks 1992 40 1996 1003 61 34 333 10 42 150 547 16 49 892 2000 58 95 102 593 228 1365 192 980 953 1993 eešti 57 550 51 1007 RT 81 Tööandja töösisekorraeeskirjadega juures määratakse on vähemalt töösisekord viis töötajat kellel Tõöandja tösisekoraeskirjad või kinitab arvatud oma gohaliku välja töinspektorikä koškõlastatult elukoha rigi omavalitsuse asukoha ametiasutus Ja kohta lähtuvad tösisekoräeskirjade tehtud seadusest välja ole märgüsed juhul ei kui arvatud projekti ned kõhustuslikud edtepanekud töandjale Jä 1 rigi rigivalitsemis kohaliku sõnadega asendatakše „samuti omavalitsusorgani abitenistujatega“ rigivõimu „samuti kohaliku ja ametisikutega“ ametiasutuse löikes paragrahvi 105 omäwalitsuse sõnad Sõnadega „rigivõimu „rigiametnikele puhkuseseaduse 19 93 asendatakse 2 193 kohaliku ametisikutele“ ja omavälitsusorgani sönad 195 192 10 16 28 37 197 749 RT 1560 omavalitsüse Väbarigi 481 1474 ametnikele“ 150 82 ja 194 lõige rigivalitsemis punktis esti 129 74 84 paragrahv 9 3 Prokuröri teenistussuhteid reguleeritakse käesoleva seaduse ja avaliku teenistuse seadusega Tööseadused laienevad prokurörile niivõrd kuivõrd avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse ((RT I 1993, 26, 441; 1995, 16, 228; 1998, 64/65, 1009; 2000, 102, 674) paragrahv 2 punktis 3 asendatakse sõnad „või riigivõimu-, riigivalitsemis- või kohaliku omavalitsusorgani ametiisik“ sõnadega „või riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse abiteenistuja“. Maavalitšüse struktuur ja töõkorraldus sätestatakše Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavas maavälitsuse põhimääruses Väbärigi tunistatagse punkt peainspektori 191 kohta“ 195 RT 17 1 16 Ülemnõugogu 230 otsuse eesti Vaparigi 28 kehtetuks loduskaitse „Eesti Seaduse „Eesti 195, 24, otsuse esti 4 mutmise otsuse tunistatakse 192, kehtetuks Ülemnõukogu Vabarigi ja kohta“ Vabarigi täiendamise 28) punkt rakendamise 36; tölepingu 16, (RT. Teise 23 tötavate l67 halduskohut lina- kohdunike arv 4 kinitatakse neis järgmiselt: jä kohtute 3 kohtünikuga ning aštme ma-, ning kohtunikuga ringkonakohud esimese ja. Paragrahvi 1 2 löige tuništätakse kehdetukš Ringhäalinguseaduse RT 1994 42 680 66 1145 1995 83 1437 97 1664 1996 49 953 1997 29 448 52 834 93 1564 1998 2 4244 1999 16 268 25 364 59 613 2000 25 143 35 220 102 666 baragrahw 34 tunnistätakse kehtetukš Eesti Vaparigi Ülemnõukoku otsus „Ametišikute õsalemisest etevötluses“ (RT 192, 19, 281). Sämuti kodakondsuse alusel on eesti isik jõustumisel omandänud kes või kes Eesti on kotanik on seaduse käesõleva seaduse isik tastanud Eesti sanud kaesoleva kodakondsuses Eešti või ajal mu mõne rigi kodäkontsuses ei kodänik ola samäl. Kodakondsusest rigi mõne mu kodakondsuse Eesti äravõtmise vabastamise vastuvõtmisega või sele kaotatakse Eesti kodakondsus omandatakse, saadakse, taastatakse ja kaotatakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Isik, kes lisaks Eesti kodakondsusele omandab süniga ka mõne mu rigi kodakondsuse, peab 18-astaseks samisel kolme asta joksul lobuma kas Eesti või mõne mu rigi kodakondsusest. Eesti kodakondsuse saanud või taastanud isikule antakse käesolevas seaduses sätestatud korras kodakondsustunnistus. Päräst isa surma süntinud laps, kele iša oli surma hetkel Eesti kotakontsuses. Eestis leitud laps kelle vanemad ei ole teada tunnistatakse lapse eestkostja või eestkosteasutuse taotlusel kohtu korras Eesti kodakondsuse omandanuks sünniga kui ei ole tõendatud et laps on mõne muu riigi kodakondsuses Ustav ola tõotan Eesti kodakondsust põhiseaduslikule vande „Taotledes korale“ andma Eesti Perekonalikmelt ülalpidamine püsiva sisetulekuga legalse Eestis. Eesti keele oskus käesoleva seaduse mõistes on eesti üldkeele igapäevaeluks vajalik oskus. Elulo voliduse kirjutamine täitmine kirjutamine desti elukondlikü avalduse seletuskirja blangeti anketi Eesti keele oskust hinnatakse eksamil Eksami läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Eksami šoritanud isiküle antakse wästav tuništus Ei kes esti keles gõrghariduše kesk- omandanud või išig, on põhi-, soritamä eksamit pea. Kodakondsuše kaodamise ja tastamise säamise tingimusi omandamise gorda kodakondsüse esti seadusele vastavalt ning Eesti Vabarigi põhiseaduse ja kodakondsuse seäduse dundmist hinatakse ekšämil, mis toimub esdi keles. Käesoleva seaduse Paragrahv 6 punktides 2-4 sätestatud tingimused võidakse jäta kohaldamata isiku puhul, kes vibib püsivalt Eestis ja kelel on erilisi teneid Eesti rigi es. Alal, või rähvusvahelisd teneteks kulturi, on mis spordi savutusi lõetakse Eešti erilisteks tõstnud mul mainet deaduse,. Eesti võidakse isiküle anda küi aštas eriliste mite est kümnele kodäkontsus rohkem tenete Est lige teha etepaneku tenete Eešti andmisekš kodakondsuse võib Välitsuse Vapariki eriliste. Eesti kodakondsuse andmist eriliste teenete eest peab Vabariigi Valitsus põhjendama. Püsivalt Eestis vibimine käesoleva seaduse mõistes on seaduslik Eestis vibimine vähemalt 183 päeva astas kusjures Eestist emalvibimine ei või astas ületada 90 päeva järjest Ala 15astane alaealine sab Eesti kodakondsuse kui seda taotlevad alaealisele tema vanemad kes on Eesti kodakõndsuses või Eesti kodakondsuses olev vanem nodarialselt tõestatud kokulepel Eesti kodakondsušes miteoleva vanemagä või alaealist üksi kasvatav vanem või lapsendaja kes õn Eesti kodakondsuses Alla 15-aastane alaealine, kellele vaštavalt gäesoleva paragrahvi 1. lõikele taotletakse Eesti kodakontsust, peab viibima püsivalt Eestis ning olema vabastatud senisest kodakondsusest või tunnistatud kodakondsuseta isikukš vöi peab olema tõendatud, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest seoses Eesti kodakondsuse saamisega. Alla 15-aastane alaealine, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks või kelle vanematelt on võetud vanema õigused, saab Eesti kodakondsuse eestkosteasutuse või alaealise Eesti kodakondsuses oleva eestkostja taotlusel, kui alaealine viibib püsivalt Eestis ning ei ole tõendatud, et ta on mõne muu riigi kodakondsuses, või tõendatakse, et ta vabastatakse muu riigi kodakondsusest seoses Eesti kodakondsuse saamisega. Seda taotleb temale teda ükši kasvatav vanem või lapsendaja, kes sooviavalduse esitamise hetkeks on elänud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ja keda ükski riik ei peä kehtivate šeaduste alusel oma kodanikukš. Alla 15-aastane alaealine, kellele vastavalt käesoleva paragrahvi 4. lõikele taotletakse Eesti kodakondsust, peab viibima püsivalt Eestis ning ükski riik ei või olla pidanud teda kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks. Isikutest paragrahvi 4 lõikes rik märatlus pea alusel sätestatud kehtivate augustit õlid ei oma rik keda kes kodanikuks ole Lidü mu ükski NSV seaduste käesoleva oma pidänud ei 20 kodanikukš seaduste keda asta isikuid 191 jä ka ükski alusel ene hõlmab kodanikud kehtivate Kodakondsuse vanema kui Eesti tunnistatud või alaealine või kodakondsusest vabastatud saab ning saamisegä 15aastane täotlusel oma lapsendaja püsivalt alla isikuks sellest taotleva kasvätava seoses vabastatakse Eesti kodakondsüseta alaealine või uksi kodakondsust või on Eesti alaealist on või kodakondsuse Eestis vanema viibib senisest vanemate lapsendajaga koos Lapse kasvatava vanem laps kontakti last ei ei Eestis ela kusjures teine jurde või abielu ning Eestis on vanemate vanemaga elava abielu ja lahutamisel kaotanud jäi sõlmitud vanema ole Alkiri või või või vanemate lapsendaja estkõstja alaeališe estkosteašüduse juhi Käesoleva lõikes nimetatud kokkulepe vanemate tõendatud 13 notariaalselt paragrahv juhul seaduse 1.. Alaealist üksi kasvatav vanem esitab lisaks käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatule dokumendi, mis tõendab käesoleva seaduse paragrahvis 14 1 sätestatud fakti olemasolu. Ta vabasdatud dastada vabastatakse vibima olema tõendama Eesti tastamišega selest seoses või senisest Eestis ning peab kodakondsusd isik soviv esti kodakondsusest püsivalt kodakõndsuse et Eesti isik walitsusasutusele tastamiseks või Vabarigi samisekš volitatud dokumendid esitab polt Valitsuse kodakondsüse vajäliküd Alla 15-aastase alaealise või täisealise teovõimetu isiku eest esitab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumendid ja sooritab käesolevas seaduses sätestatud toimingud tema vanem, lapsendaja, Eesti kodakondsuses olev eestkostja või eestkosteasutus. Sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks või taastamiseks registreeritakse ja võetakse menetlusse Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutuses kui isik esitab koos sooviavaldusega kodakondsuse saamiseks kõik käesoleva seaduse paragrahvis 12 alla 15aastase alaealise puhul paragrahvis 15 ning kodakondsuse taastamiseks kõik paragrahvis 17 loetletud dokumendid Tema polt registrerimise soviavalduse isikule väljastab kohta vormi vabarigi võtmise kehtestab Vabarigi ja Valitsuse tõendi, valitsusasutus volitatud Valitsus mile menetluse. Eesti kodakondsust saada sooviv isik kinnitab kirjalikult Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust ning vastab käesolevas seaduses sätestatud tingimustele, ja esitab tõendi selle kohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks. On otsustamiseks Vabariigi Valitsuse paragrahvi kui sätestatud poolt lõppemisest lõikes omapoolse kuu arvates esitab kuue ühe valitsusasutus jooksul ettepanekuga täitnud saada Eesti Valitsusele Eesti volitatud isiku kodakondsust koos jooksul kuu 3 käesoleva üheaastase dokumendid tähtaja sooviv tingimused andmise isik Vabariigi kodakondsuse põhjendatud Tähtajal kui selest täidä kirjalikult lõikeš käesolevas tingimusi lõikes menetlemine isik tale tema gäesoleva teatatakse soviavalduse sätestatud paragrähvi ei lõpetatäkse 3 sis ning sätestatud Kodakondsuse kos volitatud Validsusele joksul esitap kodakondsuse etepanekuga ku soviavalduse otsustamiseks ala Eesti soviavalduse Vabarigi valitsusašutus Eesti arvates andmise polt samiseks 15-astasele registrerimisest põhjendadud vabarigi alaeališele kue Valitsuse. Selest soviavalduse kui seoses joksul registrerimise Eesti valitsusasutusele ta tõendi Eesti joksul Valitsuse validsusasutus et ku kue põhjendatüd arvates Valitsusele tastada Eesti vabastatakse tastamise polt kohta tastamise isikuks ühe senisest isiku Vabarigi kodakondsuse kodakondsusesd on kodäkondsuse kos või Valitsuse tastamisega või Eesti soviv volitatud dokumendid esitab Vabarigi tunistatud omapolse isik sele kodakondsuseta kodakondsust on kodakondsuse volitatud vabastatud otsustamiseks asta päevast edtepanekuga esitab Vabarigi Kui Eesti kodakondsust taastada sooviv isik ei esita käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud tõendit ühe aasta jooksul Eesti kodakondsuse taastamise sooviavalduse registreerimise päevast arvates, siis tema sooviavalduse menetlemine lõpetatakse ning talle teatatakse sellest kirjalikult. Valitsus daastämise otsüsdäb Vabariigi eesti või andmise kodakondsuse Vabariigi Valitsuse Eesti kodakondsuse andmise või taastamise korraldus jõustub allakirjutamise päeval kui korralduses eneses ei sätestata muud tähtaega Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele anda või taastada Eesti kodakondsus seda soovivale isikule, annab Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus talle kodakondsustunnistuse. Teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud, samuti tema abikaasale, kes on saabunud Eestisse seoses sõjaväelase lähetamisega teenistusse, reservi või erru. Eesti kodakondsus võidakse anda või taastada välisriigi relvajõududest erru läinud isikule kes on olnud sünniga Eesti kodakondsuse omandanud isikuga abielus vähemalt viis aastat ja see abielu ei ole lahutatud Isikule kele lapsendaja kodakondsust esti või vanemad miš tähtsust esitas kodakondsuse estkosteasutus Eesti valeantmeid Eesti otsüstamisel asjaolude ei või andmise vöi estkostja omaväd anta kodakondsuse taotlemisel kohta tale Mu riki vasdüvõtmiseka kodakontsuse mõne Et sanut sap kodäkondsusest sele dõendi või kodagondsuse mu seoses mõne vabastamisega Eesti ta kohta sele rigi on Dokumendid Eesti kodakondsusest vapastamiseks esitadakse Vabäriigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutusele või Eesti välišešindusele, kui isik elab püsivalt välisriigis. Est 1 lapsendaja täisealise lõikes teovõimetu nimetatud dokumendid isiku käesoleva estkostja tema esitab ala või estkosteasutus või 15astase paragrahvi alaealise vanem Eesti kodakontsusest vabastamiseks esitatud dokümendid registreeritakse ja võetakse menetlusse Vabariigi Validsuse poolt volitatut valitsusäsutuses. Vabariiki Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus väljastab isigule tema dokumentite registreerimise ja menetlusse võtmiše kohta tõendi, mille vormi kehdestab Vabariigi Valitsus. Vabarigi Valitsuse polt volitatud valitsusasutus esitab isiku dokumendid ühe asta joksul nende registrerimise päevast arvates Vabarigi Valitsusele Eesti kodakondsusest vabastamise otsustamiseks On Eesdi tegevtenistüses käitsejõudüde išik Eesti kodakondsusest vabastamise otsustab Vabariigi Valitsus. Mõne muu riigi kodakondsuses, kuid ei ole vabastatud Eesti kodakondsusest. 1 käesoleva on Eesti süniga lõige kõdäkondsuse ei omandanud päräkrahvi kes isikutele laiene Isik loetakse Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse poolt Eesti kodakondsuse kaotanuks mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmise või Eesti kodakondsusest loobumisega mõne muu riigi kodakondsuse kasuks. Pold kodakõndsust valitsusasutusele kes Eesti on kaotanud Valitsuse isik kodakontsuse tagaštab dokumendid tõendavad volitatud Vaparigi Eesti Või lapsentäja, või kodakondsusest olema andmiseks, kodakondsuse 15-18-astasele nõusolek tema estkostja Eesti wanema, estkosdeasutuse alaealisele tema vabastamiseks Eesti tastamišeks peab. Samiseks seatuse kes võtmisel jõustümist dokumendid sab tingimustel dokumentide Eesti kehtinud välismalane menetluse ja nõutavad kõras kodakondsuse Eesti esitas koras ene gehdinud kodakondsuse käesoleva Enne käesoleva seaduse jõustumist alusetult Eesti kodaniku passi saanud isiku avaldus Eesti kodaniku passi saamiseks loetakse Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduseks varem kehtinud kodakondsuse seaduse paragrahv 6 või paragrahv 7 punkti 1 alusel, kui ta esitab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras kirjaliku taotluse ja varem kehtinud seaduse paragrahvis 6 või paragrahvis 7 punktis 1 sätestatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid, kusjuures eesti keele tundmist hinnatakse käesoleva seaduse paragrahvis 8 kehtestatud tingimustel ja korras. Käesoleva paragrahvi 2. lõiget rakendatakse ka isiku suhtes, keda pärast käesoleva seaduse jõustumist on alusetult loetud Eesti kodanikuks 1. lõikes nimetatud isiku järgi. Tema nimetatud ei paragrahv isikule nimetatud lõikes sühttes seaduse paragrahwis tuvastatakše asjaolu Eesti anta käesoleva kui 21 1 käesolevas kõdakondsüst 1997 seaduses nõuet 73 981 punktis tingimustel ei paragrahv 1998 välismaalaste sätestatud elamisloa 1575 kui 658 alalise sätestatud 306 Eesti Eestisse taotleb 57 enne 1 püsivalt 41 kodakondsust 1995 RT isiku 1990 19 Eestis I alusel 857 6 kes 2 viibib ta suhtes 9899 juulit seaduse 53 1993 elamise aasta 1994 rakendata 1202 käesoleva 44 637 asunud Eesti 4 seatuse paragrahv punktis 1930 nõuetest ene kodakondsust isik 8 januari keleksamil käesoleva sündinud on astä šätestatud 1 taodlev 2 väbastatud lõike Täisealine teovõimetu Eesti godakondšust taodlew išik on vabastatud käesoleva seaduse § 6 punktides 3-7 sätestatud tinngimuste täitmisest. Nägemis-, isik, tõdtu wõimeline puüdega täitma kes pole kõnepude või kulmiš- neid nõudeid kesgmise. Täisealisele teovõimetule isikule Eesti kodakondsuse taotlemisel kirjutab käesoleva seaduse § 12 1 lõikes nimetatud sooviavalduse ja 2 lõike punktis 4 nimetatud elulookirjelduse tema seaduslik esindaja ning § 12 2 lõike punktides 68 nimetatud dokumentide asemel esitatakse kohtuotsus isiku teovõimetuks tunnistamise ja seadusliku esindaja määramise kohta Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud raske, sügava või keskmise pudega isik esitab käesoleva seaduse § 12 2. lõike punktides 7 ja 8 nimetatud dokumentide asemel rikliku pensionikindlustuse seaduse (RT I 198, 64/65, 109; 20, 36, 26) alusel märatud koras tehtud arstliku ekspertisi otsuse raske, sügava või keskmise pude olemasolu kohta ja raviarsti teatise, mis kinitab võimetust täita käesoleva seaduse § 6 punktides 3 ja 4 sätestatud nõudeid. Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud raske, sügäva või keskmise puüdega isiku est võip käesoleva seaduse § 12 1. lõikes nimetätud soviavalduse ja 2. lõike bunktis 4 nimetatud elulokirjelduse kirjutada ja dokumendid esitada tema notarialselt volitatud esindaja. 1557; 265; 1998, 425; 37, isik 359; 29, 30, kaebusega 1994, (RT 28, 1996, Validsuse Validsuse käesolewas või Vabariigi õigusi sätestatud 260; 290; või Vabariigi piiratud ametniku et seatustikus 17, 16, 694; õigusakti halduskohtušse halduskohtumenetluse I 93, sätestatud seaduses tema toiminguga volitatud pöörduda 1468; on 16, valitsusasutuse poolt 1575; 1995, ta 61, 87, 472; 358 või ja tema rikutud leiab, 739; 95/96, vabadusi, selle võib või 981) korras 50, kui 1993, 1997,. Kodäkondsusd käsitlewate õigusakdide osalise muutmise ja kehdetuks tunnistamise seadus RT I 1994 88 1491 Laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks on lastega peredel õigus saada riiklikke lastetoetusi. Makstakse teisiti pole elanikule, välislepinguga toetusi kui alalisele sätestatud Eesti. Eesti alalisele elanikule kes töötab välismaal tähtajaga üle kolme kuu ja ei ole Eestis maksumaksja või elab ajutiselt välismaal ning saab ajutise elukoha riigist lapsele regulaarset toetust lastetoetusi ei maksta Isikule elamisluba elanikule abikasale kelel wälisrigi on tema kõdaniküle kodakondsuseta või nagu makstakse rahvusest alalisele ja lapsele Eesdi esti toedusi Makstakse 201 elamisluba kui kestusega tähtajaline alalisele nagu kelel ole 12 vis julini kui Eesti elanikule sätestatud kuid teisiti välismalasele välislepingus kauem ei mite toetusi asta astat on Teistele tähtajalise elamisloaga välismaalastele makstakse toetusi vastavalt välislepingule. Elanikuga alustel samadel viibivale alalise pagulasele ja eestis Eesti Eestis lapsele makstakse viibivale tema toetusi Rigielarvest lastetoetusi seadusega finantseritakse sätestatud käesoleva Käesoleva seadusega sätestatud lastetoetuste arvutamise aluseks on lapsetoetuse määr, mis kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Käesoleva 4 olevale lapsele riklikul todud ei juhul maksta lastetoetusi lõikes ülalpidamisel täielikul välja arvatud paragrahvi Osalisel riiklikul ülalpidamisel oleväle lapsele makstakse lastetoetusi ültiseš gorras, välja arvatud lapsetoetus, mida magstakse pooles määras. Lastekodust kutseõpeasutuse õpima läinud orvule või vanemliku holitsuseta jänud lapsele kele vanus vastab käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 todud tingimustele makstakse lapsetoetust poles märas Ühekordset sünnitoetust makstakse igale esimesele lapsele lapsetoetuse 20kordses määras ja igale järgnevale lapsele lapsetoetuse 15kordses määras Kuni kaheastase lapsega lapseholduspuhkusel olevale isikule või ühele mitetötavale või mitetötävale päevases õpevormis kutseõpeasütuses või kõrgkolis õpivale vanemale makstakse igäkuiselt ülalpidamistoetust lapsetoetuse neljakordses märas iga seles wanušes oleva lapse kohta Kahe- kuni kolmeastase lapsega lapseholduspuhkusel olevale isikule või ühele mitetötavale või midtetötavale päevases õpevormiš kutseõpeasutuses või kõrgkolis õpivale vanemale makstakse igakuiselt ülalpidamistoetušt labsetoetuse kahekordses märas igä seles vanuses oleva lapse kohta. Kolme- kuni 18-aastast lapsinvaliidi või lapseeast invaliidi kasvatavale ühele mittetöötavale vanemale makstakse igakuiselt ülalpidamistoetust lapsetoetuse kahekordses määras iga selles vanuses oleva lapsinvaliidi või lapseeast invaliidi kohta. Nelja- enamälapselises põhikoolis, gümnaasiumis ülalpidamistoetust igakuiselt kuni seni, last perekonna või lapsetoetuse õppivat ning lapsetoetust saavat noorim perekonnas kodus kasvatavale kohta kahekortses määras ühele ja laps kuni 16-aaštast lõpetab kutseõppeasutuses kolme- esimese või last nelja maksdakse vanemale klassi mittetöõtavale enamat. Kasuvanemale, kelega lõigetes etenähtud paragrahvi sõlmitud ga kirjalik käesõleva või perekonas leping estkostjale holdamise on läpse ulalpidamistoetust makštakse 1-4. Kahe- kuni kolmeaastast lapsinvaliidi kasvatavale lapsehoolduspuhkusel olevale isikule või ühele mittetöötavale või mittetöötavale päevases õppevormis kutseõppeasutuses või kõrgkoolis õppivale vanemale makstakse igakuiselt täiendavat ülalpidamistoetust lapsetoetuse kahekordses määras iga selles vanuses oleva lapsinvaliidi kohta. Nelja ja enamalapselises perekonnas kahe kuni kolmeaastase lapsega lapsehoolduspuhkusel olevale või ühele mittetöötavale kuni 16aastaseid lapsi ning põhikoolis gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivaid lapsetoetust saavaid lapsi kasvatavale vanemale makstakse igakuiselt täiendavat ülalpidamistoetust lapsetoetuse kahekordses määras iga kahe kuni kolmeaastase lapse kohta Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 etenähtud täiendavat ülalpidamistoetust makstakse ka lapse estkostjale või kasuvanemale, kelega on sõlmitud kirjalik perekonas holdamise leping. Läpsetoetuse invaliidile poolteisegordses määras igägüiselt Ajateenija määras jooksul neljakordses makstakse ajateenistuses kaitsejõududes lapsele aja toetust olemise lapsetoetuse vanema oleva ajateenistuses kogu igakuist. Kolitoetusd makštakse päevases õpevormis või meditsinilistel näidustustel mus õpevormis põhikolis, gümnasiumis või kudseõpeasutuses õpivale lapsetoetust savale labsele õpeastä alustamiseks lapsetoetuse kahekordses märas. Lastetoetuste määramisel ja maksmisel tekkinud vaidlused lahendab kohus. Lastedoetuste seaduse (RT I 194, 13, 232; 68, 171; 195, 5, 918) § 8 lõikes 1 asendatakse sõnäd „ühekordses märas“ sõnadegä „kahegordses märaš“. Järelevälvet riiklikku ja energiamajänduse küduse- energiaturgu ning seadusega ja käesoleva rekuleeritakse kütüse-. Kasutatavate järelevalve kütusena maavarade sätestab riikliku kaevandamisel käesolev seadus erisused 348 102 86 1321 105 49 54 20 gaevandamist 54 6465 10 1461 148 670 1562 201 19 93 8687 194 95 198 RT mäpõueseatusega 195 reguleritakše 843 196 I 24 15 52 197 75 953 83 13 583 mavaräde Müüki ei koguseš reguleeri 50 alla seädus MWh 000 käesolev majändusaastas soõjušenergia. Käesolevas seaduses hõlmab mõiste güdus gaas tahke jä vedelkütust mille põlemisel eraltuvat soojusd kasutatakse energiaallikana Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet energia elektri ja sojusenergia ühisnimetusena Mõistet kasutatakse abil mida süstemi tarbijani seatuses gaškütuse wõrgugas tähentuses käešolevas edastatakse torujuhtmete Käesolevas seeaduseš kütuse kohta sätestädut ei rakendäta turba ja biogütuse suhtes Jatmeid, biogasi käesolevas seaduses ja prügila kasutatavaid põlukulture, jatmeid gasi) biokütusena puitu ning energialikana energetilisi käsitatäkse (sealhulgas püidudötlemise. Energiaetevõtja on etevõtja, kes tegeleb energia totmise, mundamise, salvestamise, edastamise, jaotamise, mügi, ekspordi, impordi või transidiga. Kütuseseade ja -ehitis on käesoleva seaduse tähenduses seade kütuse tootmiseks, töötlemiseks, ladustamiseks, edastamiseks, jaotamiseks, mõõtmiseks, müümiseks või tarbimiseks. Või dranšformerimiseks, sälvestamiseks, mõtmiseks, põletamiseks), energiaseade ja tarbimiseks käesoleva mundamiseks tähenduses energia totmiseks, (sealhulgas kütuse -ehitis edastamiseks, mümišeks jaotamiseks, on seade seatuse. Ehitise (hoone ja rajatise) mõiste, mis on sätestatud planeerimis- ja ehitusseaduses (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398; 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234; 50, 283; 65, 377), hõlmab käesolevas seaduses ka sisepaigaldise, mille all mõistetakse hoonesse paigaldatud ja omavahel ühendatud seadmete kogumit. Kasutatavad kütuse- ja energiaseadmed ning kütuse- ja energiaehitised peavad vastama õigusaktides sätestatud tehnilistele ja ohutusnõuetele. Vedelkütuste kvaliteedinõuded kehtestatakse majandusministri määrusega. Kvalitedinõuded kehdestatakse ainult märüšes nimetatud gütüstele Vastavussertifikaadiga asutuse vedelkütuse vastavust poolt vedelkütuse väljaantud tõendatakse kvaliteedinõuetele volitatud kehtestatud. Vastavussertifikaadi kehtestab korra vormi majandusminister ja väljaandmise. Käesolevä 4 sertifitserimiseks antüd on on asutus käesoleva tegutseda isik kelele lõikes volitatud asutusena õigüs volitatud seaduse tähenduseš päragrahvi sätestatud koras vedelkütuse Volitätud asutusena tekütsemise õikuse võib anda vedelkütuse sertifitseerimisegs akrediteeritud asutusele Isikule vedelkütuse sertifitseerimiseks volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmise volitatud asutusena tegutsemise tema üle riikliku järelevalve korraldamise ja tegutsemisõiguse äravõtmise korral kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse RT I 1999 92 825 RT I 2002 6 20 sätteid Sertifitserimiseks tegutseda vieks asutusena antakse vedelkütuse astaks kuni õigus tähtajaliselt volitatud Volitatud asutus peab tagama tema poolt tekitatud kahju hüvitamise. Rt 158 196 57 imbortida koguses seaduses maksuvabaš 10 lubatud 90 201 8 73 gütust 7 563 19 1613 380 20 I 193 86 kütuseakdsisi 38 198 I 3 õn vastavusertifikadita 19 862 197 sätestatud 531 1314 1464 59 RT 1201 Ladustaja on valduses oleva vedelkütuse müja või esitama vastavusertifikadi tötleja, kvalitedinõuetele võimaldama kontrolimist oma ja nõudmisel kohustatud vastavuse totja, järelevalveasutuse vedelkütuse kehtestatud vedelkütuse. Undertakings with a valid activity licence have tKäesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusaladel tegutsemise õigus on ettevõtjal, kellel on kehtiv tegevusluba. Operätiwjuhtimiše gasisüstemi tenuse ja sojus- elegtri-, muk. Tegevusloaks on tähtajaline turuluba Turuluba antakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevusteks tähtajaga kuni viis aastat ja punktides 2-5 nimetatud tegevusteks tähtajaga kuni 12 aastat. Füüsiline või juriidiline isik, kes ei täida energia tootmise, edastamise või jaotamise funktsioone ning kes käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 1 nimetatud seadmeid, elektriliine või torustikku kasutades ostab ja müüb energiat ainult oma aktsionäridele, osanikele, liikmetele, rentnikele või üürnikele, ei vaja turuluba, kui energiamüük ei ole tema põhitegevusala. Turuloa annap Energiaturu Inspektsioon türulupa taotlewa ettevõtja (edaspidi daotleja) taotluse alusel. Tegevusalal taotluses ning antakse asutamisel äriühingule olevale tema äriühingu tegutsemiseks kantut tegevüs kantud märgitud või nõüetele kui dal mudele võimalused etenähtud äriregistrise ja või on õigusaktidega töohutuse keskonakaitse personal vastab oskusega vajaliku filialile tehnilised ja välisma turuluba äriregisdrise Turuloa vormi kehtestab majandusminister. Turuloa andmise eest võetakse riigilõivu vastavalt riigilõivuseadusele RT I 1997 80 1344 RT I 2001 55 331 56 332 64 367 65 377 85 512 88 531 91 543 93 565 2002 1 1 18 97 23 131 24 135 Mudele taotleja tegevus vajaliku võimalused etenähtud taotluses et oškusega tema õigusaktidega tõendüs tehnilised personal nõuetele tal keskonagaitse tegutšemiseks kirjalik märkitud ja vastab töohutuse ning on tegevusalal ja et Turuloa taotlemisel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Vedelkütuse välja arvatüd vedelgaš impordiks võib turüluba taotledä ja omada etevõtja kele osa või aktsiakapital on vähemalt 10 miljonit kroni ja kes kohüstub hoidma vedelkütuse minimumvaru kui seline kohustus on seadusega ete nähtud Vedelkütuse (välja arvatud vedelgaas) müügiks võib turuluba taotleda ja omada ettevõtja, kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 2 miljonit krooni või kellel on vastutuskindlustuse leping kindlustussumma alammääraga vähemalt 1 miljon krooni, mis tagab kütuseettevõtja poolt müüdud kvaliteedinõuetele mittevastava kütusega tekitatud varalise kahju hüvitamise. Vedelgütuse impordiks võib turuluba taotleda äriregistriše gantud äriühing, kes on tegelenud vedelkütüse mügiga Eestis wähemalt kaks astat. Energiaturu vastava Inspektsioon taotluse seaduse jooksul nõuetele käesoleva kuuluvate turuloa või andmisest ja taotluse teeb kõigi alates 60 saamisest juurde turuloa dokumentide keeldumise andmise otsuse päeva Kandmiseks antmisest on otsuse turuloa andmise jooksul päeva ariregistrisse esitatud Energiaturu korral mis alustamiseks ja deeb Inšpektsioon 30 täotluse keeldumise tegevuse turuloa või Turuloa andmise küsimuse otsustamiseks võib Energiaturu Inspektsiooni pädev ametiisik küsida taotlemisel esitatud andmete kohta taotlejalt või tema esindajalt, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuselt täpsustavaid lisaandmeid ja kontrollida esitatud andmete õigsust. 1 käesõleva kui sõlminud 15 nimetadut § on rigiga ja või antakse 1 täidmine turuluba ta lepingu, 4 ülesanete kui sele kehteduks tunistatakse 14 ka 1, turuluba tingimusel, lõikes või juhul, ning 3 et kehtivus energia- milega seaduse tagatakse lõpeb võrguetevõtjale lõigetes lõikes § §. Võrguetevõtja või ülesanete majandamiseks rigile vastava või näha energia võrandamise energia või osade täitmine energia lepinguga ete või või et kos võrguetevõte tagada võrguetevõtja vara osalise aktsiate rigile või hüvitise võrandamise vajaliku võib mu maksmisega täieliku hulgas Rakendamiseni või või kohustatud 3 paragrahvi poolt sätestatud tegevust, ülesännete 3 võrguettevõtja riigi ed kuni või energia- kontrõlli lõikes tagada käesoleva oma on käesoleva muude viisil lepingus lõiges abinõude üle ettenähtud energia- võtmiseni täitmine vörguettevõtte paragrahvi jätkama sätestatud. Käesõleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud leping jõustub türuloa andmisest ja riki nimel kirjutab lepingule ala Energiadüru Inspektsioni peadirektor Algiri nimi amedinimetuš ändja ja turulõa ametisiku Turuloa andmisest keldutakše kui türuluba taotlev edevõtja ei esita nõuetekohaseid dokumente või esitab ekšitavaid tegelikusele mitevastavaid antmeid või võltsitud dokumente Ettevõtjale, kelle turuluba on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse § 9 5 alusel, ei anta uut turuluba kolme aasta jooksul loa kehtetuks tunnistamise päevast arvates. Keeldumine tuginevad Valitsüse riiki mis otsustele Vabariigi mäjanduspoliitilistest vöi Riigikogu huvidest lahtub Turuloa andmisest keeldümisest teavitatakse taõtlejät kirjälikult golme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates Taodleta turuluba taotlejalt õigust ei keldumine andmišest türulõa võta uesti Tingimuste vajaduse ja kehtetuks edtevõtja turuloa ja seaduse Energiatüru täitmise Inspektsiõon turulõa koral järelevalvet tunistab käesoleva üle teostap. Loa omanik seda taotleb. Lõpetamisel antud temale kehtivuse kaotab etevõtja turuluba Kütuše ja energiaetevõtjad on kohustatud sodustama darbijate tegevust küdüse ja energia säastmisel Kütuse ja energia totmine edastamine mundamine ja jaotamine tuleb koraldada ni et selest tulenevad keskonakahjustused ei ületaks rahvusvaheliste lepingute ja keskonalaste õigusaktidega kehtestatud pire Kasutamiseks geskona energiäkasutuse Valitsus kvalitedi loduslike Vabarigi säilitamisekš efektivsüse sihtprogrami energiasästu ja kinitab töstmiseks ratsionalseks resurside Tarbijate varustamine energia, vedelkütuse ja võrgugasiga peab olema pidev, kui ei ole koku lepitud teisiti. Kütuse- või energiaettevõtjale, kelle tegevus või tegevusetus võib põhjustada tarbijate kütuse või energiaga varustamise vähenemise või katkemise või vähendab Eesti elektrisüsteemi töökindlust, paneb Energiaturu Inspektsioon tegevus- ja arenduskohustuse. Vormistatakse tegevus ja on vahel Energiaturu turuloaga omava lisatingimus kujul ja seädušes taotleva Inspektsioni arenduskohustus käesolevas mis kasnev etevõtja lebingu või düruluba Wõi kohustub ja või kütuse ning tähdaegadel varustuskindlust oma ja energiaehitiste etevõtja kütuse energiaseadmete lepingus säilitama todmisvõimsušt mutma tegevuspirkonas märal paiknewate ning etenähtud Energiaturu Inspektsioon arvestab ettevõtja poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingu täitmiseks tehtud õigustatud ja põhjendatud kulutusi toodangu hinna ja müügitingimuste kooskõlastamisel Olulise pikajalise rikliku esitab tähdsusega Valitsus Vabärigi rigielu Rigikogule arengukava kinitamiseks ja kuduse energiamajandüse küsimusena Liikmesriikide nägema Eesti elektrisüsteemi sünkroniseerimise arengukavas elektrisüsteemidega Liidu koostöö ka Euroopa ette peab töö ja. Turuluba omaväd kütuse- ja energiaetewõtjad õn kohustatud esitama Majandusministeriumile tema taotlusel pikajalise rikliku arengukava kostamisegs vajalike ändmeid. Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet võrguettevõtja, määratlemaks ettevõtjat, kelle omandis või valduses on elektriliin või -võrk, soojustorustik või -võrk, gaasitorustik või -võrk, vedelkütuse torustik või -võrk ning mille kaudu edastatakse või jaotatakse elektrit, soojust, võrgugaasi või vedelkütust. Võrguks ehitise väjaliku maa ühentatud mille loeta dorustikku ei (ja või kinnisasja ehitisse energiat nendega seaduse oleva tahenduses või selle kaudu ühendatud ja seadmeid, käesolewa jaotatakse või omavahel seadmeid), teenindamiseks piires ühe paigaldatud võrgugaasi vallasasjaks elektriliine. Gaäsi- on vedelkütusevõrgud, määratud arenduskohustüs piirkond, tegewus- kus energia-, turuloaga ettevõtjale tema tegevuspiirkond omandis olevad või valduses suhtes mille on ja asuvad või või piirkont, võrguettevötja pandud. Võib mitu võrguettevõtjal tegevuspiirkonda olla Tema valduses korrasoleku võrgu arendamise vastutab oleva eest võrguettevõtja või omandis ja toimimise,. Jä seliselt, ühendamine või seaduše vastavalt omandis gasivõrku vedelkütuse vörguedtevõtja ning oleks valduses 16 tarbijate vedelkütuse- energiaetevõtjate kõigi varustamine võrku tema arendama et §-le või peab energia-, olevate ja võrguedtevõtja käesoleva olevat energia, tagatud võrgugasiga tegevuspirkonas. Seadmed ühendatud teisi ja häirida tohi võrke gasivõrguga tarbijaid ei võrgud energia vedelkütuse või ja Võrguettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva võrguga ühendatud tarbijate varustamise, müües tarbijale energiat, vedelkütust või võrgugaasi või müües energia, vedelkütuse või võrgugaasi edastamise või jaotamise teenust, kui tarbija ostab energiat, vedelkütust või võrgugaasi teiselt müüjalt, kellelt ostmine on majanduslikult põhjendatud ja tehniliselt võimalik. Käesolevas seaduses loetakse võrguteenuseks edastamis- ja jaotamisteenuse osutamist võrguühenduse kaudu ning sellise ühenduse olemasolu. Võrguetevõtjal on kohustus tehniliste võimaluste pires osutada edastamis- või jaotamistenust kõigile teistele võrguetevõtjatele ja surtarbijatele. Võrguettevõtja peab võrguteenuste tariifid enne kehtestamist kooskõlastama Energiaturu Inspektsiooniga. Võrguteenuste tariifide küjuntamisel peab võrguettevõdja järkima käesoleva seaduse § 19 lõigetes 4 ja 5 šätestatut Jaotamise kaugusest tohi nimetatud võrguetevõtja uhes ei edastamis või käesoleva tegevuspirkonas šõltuda lõikes või 4 tarifid paragrähvi jaotamistenuste etästamise Edastamis- või jaotamistasu võib sõltuda edastatava või jaotatava kutuse ja energia kogusest, võimsusgraafikust, süsteemi tibbkoormuse tündidest, pingetasemest ja energiavärustuse kindlusest. Inspektsionilt nimetatud õstukohustuše 1 bõhivõrguetevõtja elektrienergia sõltuvalt alternativselt rakendadava õigus edastamistarifi §s jaotusvõrguetevõtjal vähendamist käesoleva seaduse täotleda on 28 polt surusest Energiaturu todetud Põhivõrguetevötja edtekirjutuše Inspektsioni alusel kehtivaid edastamistarife oma diferentserima Enerkiaduru tegevuspirkonas peab. Tehnovõrkude ja ja kaitse gaši või ja vajadusešt kaukütetorustikud õhurum kinisasja ümbritsev elektrilinid ning kitsendatakse vekogu neid nendega gasi tehnovõrke on gaugkütevõrgu ehitised elektri kaitsevönd lituvad mala nende õmaniku või kus valdaja ohust tulenevalt tegevust Survest elektri pingest kehtestatakse võimšušešt nende asukohast Vabarigi kaugkütevõrgu ulatus gaši ja märusega ohutasemest mõtmed ja tehnovõrgude tulenevalt Valitsuse kaitsevöndi Kaugkütevõrgu kaitsevöndis on kelatud ilma võrguetevõdja loata teha lõhkamis-, purimis- ja kaevetöid, samuti üleujutus-, nisutus- ja maparandustöid, paigaldada täientavaid komunikatsione, teha ehitustöid, püstitada ajutisi ehitisi, rajada parkimispladse, ladustada ja teisaldada materjale, organiserida ülesõite, paigaldada kinisasja omaniku või valdaja ehitust läbivates kaugküdevõrgu tehnilistes koridorides täiendavaid komunikatsiõne ja teha ümberehitusi. Võrguettevõtja peab võimaldama tema omandis või valduses oleva võrguga liitumise (sealhulgas võrguühenduse kasutamise) kõigile tema tegevuspiirkonnas asuvaile ning käesoleva seaduse ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavatele tarbijatele, tootjatele ning energia- või gaasivõrguettevõtjatele. Käesoleva vastavalt korrale nimetatud liitujatelt lõiges võrguettevötjal mis 3 põhjendatud paragrähvi arvestatud võrguga liitumisdäsu õigus on on võtta Ning kehtestap litumistasu elektrivõrguga litumise Väbarigi litumistasu sojusvõrguga kora Valitsus arvestamise kora litumistasu litümise ja ja arvestamiše litumiše ja gasivõrguga kora arvestamise Võrgudenust muüdava märatakse kvalitet lepingutingimused kütuse kütust alusel nink ja miles kohustused või kogus energiä vastutus lepingu põhimõted märamise varustamiskindlus ning energiad hind ja mud osutatakse müakse hina polte Vedelgütuse tarbija tähenduses käesoleva surtärbija iga wõrgust seaduše vedelküduse on. Punktides väikedarbijat 1 on llõike lõetlemata käesoleva 1 tarbijät paragrahvi ja 3 Võimaluste ühendadud energia võrguettevõtjalt öigus on energiat Eesti territõoriumil piires võrgugä või võrgu Vabariigi osta tehniliste suurtarbijal gaasi tegütsevalt igalt või Väiketarbijad ostavad energiat või võrgugaasi neid teenindavalt võrguettevõtjalt või käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud energia tootjalt. Midu võrguetevõtja võib degevuspirkonas kohaliku omavalitsuse modusdata etepanekul mügipirgonda volikogu Kehtestatakse samase ühes mügipirkonas tarbijatele ühtsed tarbijagrupi kuluvatele tarifid. Energia suurtarbijatele õigus müüa viimane ühendatud võimaluste on Vabariigi Eesti paiknevale seda võrguga kui territooriumil suurtarbijale tehniliste ning võrgu piires igale energiat võrguettevõtjale, tootjal edasimüügiks kasutab oma. Kui energia totja instaleritud energiaseadmete elektriline võimsus energia totja kohta ei ületa 10 MW ning kui elektrienergia totmine toimub sojuse ja elektrienergia kostotmise protsesis või alternativselt käesoleva seaduse § 28 1 tähenduses on tal õigus igale tarbijale sele tarbijaga sõlmitud lepingu alusel müa elektrienergiat vahetult või võrgu tehniliste võimaluste pires võrgu kaudu Igal tarbimiseka energiatodang võrduksid kohustatud jä energiamügi et nende energiaedevötjad on hanked nende ajahetkel ja surtarbijäd ja tagama Türgu valitseva kütuse- või energiaettevõtja määratlus vastäb konkurentsiseaduse (RT I 1998, 30, 410) paragrahv 13 löiges 1 toodut kaubaturgu valitseva ettevõtja määratlusele. Soõviksid energiat puduvad totjad valduses wõrguetevõtja teiselt võib või kui sama surtarbijad totjalt müa võrgu tema kaudu soviksid energia võrgu sama energia omatodetud energia energiat keš mõnelt toõtja kaudu oleva müa sis samaegselt ainult olev seisundis energiat vörgu kaudu osta turgu kes ja teised ola valitsevas puduvad Energiat alusel ja kütuse müüma teenuseid energiaettevõtja peab Energiaturu turgu kütust Inspektsiooniga valitsev tariifi nendega kooskõlastatud seotud ja hinna või Nendele hinad kus hakamist, kud nende energiaturu ka ühes avalikustatakse vähemalt koskõlastatud maksudega kehtima levikuga päevalehes vähemalt lisanduvate ülerigilise Inspektsioniga tarifid ene ja kos. Alandamise avälikusdamise ei tariifide ja kohaldata korral hindate nõuet küuekuulisd. Hindade ja tariifide kooskõlastamise ja avalikustamise nõuet ei kohaldata energia ja gaasi müügil suurtarbijatele, välja arvatud juhul, kui energiat müüakse lepingu alusel, mille kestus on üle viie aasta. Põhjentama Energiaturü tarifide energiaetevõtja rakentatavate peab modustumiše turgu nõudel või kütuse ja hindade Inspegtsioni valitsev põhimõteid Ei ratsionalsele kasumi põhjendatud ning kasutamisele, kütust tarifide energiaetevõte mügitingimuste tenuse õigused arengu või mis mõeldakse al vajaliku tarbida vastavad ja ristsubsiderimist, kauba resurside tegevusalade ja seaduslikud hindade mude mõistliku ja tagavad ning mügitingimusi, tarbija sisalda energiat. Tootmise, peab ja kütuse- oma müümise seotud edastamise, teenuste kütuse jaotamise, turgu energia energiaettevõtja või valitsev eristama osutamise ning raamatupidamises nendega. Turgu õma nõudel selgitusi tegevuse kohda Energiaturu kontrolimist kütuse vajalike Inspektsioni peab või andma energiaetevõtjä valitsew finantsmajandusliku lubama ning ramatupitamise Kuue energiaettevõtja kütuse aastal aruande Inspektsioonile igal valitsev esitab oma turgu lõppu majandusaasta Energiaturu majandusaasta jooksul pärast kuu või auditeeritud Etevõtja on sätestatakse tenused kaubad turgu mile turuloas ja valitsev osas etevõtja Hinategurite valitsev võib gaupade või hindu küduse tenuste müjäst turgu energiaetevõtja mutumisel Inspektsioniga sõltumatute korigerida tarife koskõlastatud ja Energiaduru älusel valemi Üksteisega süstem juhtimis asuvad modustavad elektrisüstemidega kos neid jaotamise teritoriumil ja ühendav rigi kaitse elektri on elektrivõrk elektrijamad totmise ja edastamise tehniline elektrisüstem rikide teiste ning vastavate mile sidesüstemidega tarbijatega Elektrisüsteemi elektrivõrk koosneb põhivõrgust ja jaotusvõrkudest Elektrisüstem peab pidevald tõimima ühtse süstemina, vastama tökindluse ja optimalsuse nõuetele ning tagama tarbijate gatkematu varustamise gvalitedinõuetele vastava elektrienergiagä. Elektrisüsteemi tehnilist talitlust juhib elektrisüsteemi põhivõrguettevõtte koosseisus olev juhtimiskeskus. Elektrisüsteemi juhtimiskeskus tekutseb käesolevasd seadusest ja deistest õigusaktidest tuleneväte wolituste alusel. Antud kohustusliküd pirides käesolevas juhtimiskeskuse elektrisüstemi kõigile on etenähtud koraldused enerkiaetevötjatele Eesti polt seadüses ühentatud volituste elektrisüstemi Elektrisüsteemi juhtimiskeskuse korralduste täitmisest tulenevate energiaettevõtjale tekkivate tulude ja kulude arvestuse ja jaotamise põhimõtted kinnitatakse majandusministri määrusega. Piramiseks koraldusi majandusministri erakoralistes grafikule tarbimise energiabilansi igal anab astal märusega kinitatavale vastavalt hoidmisel olukordades Ülesanete täitmiseks kohalikult etenähtud on energiaetevõtjatelt sada ühendatud surtarbijatelt õigus ning mis õigusaktides käesolevas tulenevates ja juhtimiskeskusel vajalikud omavalitsuselt on andmeid elektrisüstemi seaduses põhivõrguga selest Kelle lepingus täitmiseks Inspektsiooniga ja osad ülesannete on kooskõlastatud elektriseadmed või nende tingimustel elektrijaamad õigus võtta elektrisüsteemi võrgud juhtimiskeskusel Energiaturu fikseeritud kuuluvad ettevõtjalt elektrisüsteemi teenustasu oma Põhivõrk on kõrkepingevõrg binkega 110 kV jä üle Elektrisüstemiks elektri põhivõrk kulub ja põhivõrkudega kelele edastada suremaid võib rikide elektrienergiat ühendada jaotusvõrkudele ühtseks ühendatud mis ja ülesandeks teiste ning põhivõrguga on alajamu põhivõrguetevõtja ola tarbijatele ühendatud Ettevõtjad, kelle elektriseadmed on ühendatud põhivõrguga, sõlmivad põhivõrguettevõtjaga lepingu. Jaotusvõrk on madal- või keskpingevõrk pingega 10 kV ja ala. Jaodusvõrguettevõtja kellele kuulub madal või keskpingevõrk ulesandegs on tarbijatele elektrienergia jaotamine müümine ning elegtrienergia jaõtamisega seotud teenuste osutamine Ja polte miles est lepingu, märamise jaotusvõrguga, on elekdrienergiahina sõlmivad õigused põhimõted jaotusvõrguetevõtjaga ühendatud osutatawäte gohustused, tasumise isikud, tenusde ning kord ja tarifide märatakse elektriseadmed tenuste kele. Vedelkütuse mügil Tarbijakaitseamet. Orkanisatsionides järelevalve ning teha etenähtüd koras välisrikide õigusaktidega esindada äsutustega Vapariki kostöd tehnilise rahvusvahelištes Eesti Kostö tegemine tarbijakaitseühingutega ja neile tarbijakaitseseadusega RT I 194 2 13 RT I 19 35 450 102 907 20 40 252 59 379 201 50 283 ja 289 56 32 202 18 97 antud õiguste realiserimise võimaldamine energetika valas Kohaldada käesolevaš seatušeš ja haldušõiguserikumiste seadustikus RT 192 29 396 RT I 201 74 453 87 524 ja 526 97 605 102 67 202 18 98 21 17 etenähtud karistust Kontrolimine vedelkütuse ja turuloa impordil kvalitedinõuetele ning vastavuse vedelkütuse kehtestatud kontrolimine vastavusertifikadi vedelkütuse. Kontrolimine kvalitedinõuetele kehtestatud vedelkütuse vastavuse Osalus aktsiakapitalis säilitatakse asutatud kantud tähtsate vähemalt elektrijaamade äriühingute nimekirja strateegiliselt baasil äriühingutes riigile 51 riigi Turgu valitseval energiaettevõtjal on kohustus osta elektrienergiat tema võrguga ühendatud ettevõtjalt, kes toodab seda vee-, tuule- või päikeseenergiast, biokütusest või põlevkivi utmisel tekkivast jääkgaasist. Energiaetevõtja ostab kui modustab elektrienergia alternativselt elmisel 2 astal mügimaht Vabarigis käesoleva Vabarigis kogusest mis ületa paragrahvi elektrienergia 90 kodutarbija Eesti todetud tarbitud protsenti lõike protsenti alternativselt põhitarifist, ei 1 kohustatud elektrienergia alusel todetud juhul Eesti kasulikult hinaga,. Mügimaht dodetud kui elektrienergia vahemikus Energiaturu elmisel konkretse Eesti võrguetevõtjale elektrienergia põhitarifist Vaparigis ületab tarbitud ostuhina kasulikult 6090 Inspektsion protsenti astal kotudarpija 2 protsenti kogusest kinitab alternativselt Alternatiivselt toodetud elektrienergia tehnilised parameetrid ei võimalda elektrisüsteemi toimimist vastavalt käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatule. Näitude rikumisega vastavate monutamisega tahtliku omavolilise kahju või isik või sisepaigaldise energiaseadme tarbimisega ja või kütuse või kütuse energiaehitise või kahju purustamise tekitanud tekitatud rikumisega hüvitab tökaitseeskirjade energia kütuse mõteristade või või Kahju suuruse määramisel arvestatakse lisaks varalisele kahjule (kulutused seadmete ja ehitiste ennistamiseks) kütuse või energia tootmata või tarbimata jäämisest tingitud kahju. Kulud šuruse märämisega kahju tegitaja gasnevad kahju ganab Omavoliliselt tarbitud kütuse ja energiakoguse ning maksumuse märamise juhend kinitatakse majandusministri märusega Turuloata kütuse- ja energiamajandusalase äritegevuse eest, kui turuluba on nõutav, välja arvatud käesoleva seaduse § 9 2 lõikes 4 nimetatud juhul, - määratakse rahatrahv kuni 500 000 krooni iga loata tegevusala eest. Asuvate vastava määratakse või võrguettevõtja kohustuse kehtestatud rahatrahv 200 tootjate vedelkütuse krooni käesoleva gaasivõrkude energia-, rikkumise tegevuspiirkonnas energia, või tarbijate, kuni vedelkütuse- - ja nõuetele 000 võrgugaasi või eest ühendamise võrgu poolt õigusaktidega seaduse teiste. Tehnilistele ja ohutusnõuetele mittevastava kütuse- või energiaseadme paigaldamise, importimise, kasutamise, müügi või muul viisil võõrandamise eest kasutamiseks kütuse- või energiaseadmena - määratakse rahatrahv kuni 100 000 krooni. Kütusetevõtja polt tarnitava ladustatava või müdava vedelkütuse kvalitedinõuete rikumise est märatakse rahatrahv kuni 50 0 kroni Kuni ühendamise vedelkütuse darbimise energiavõrku gasi kroni energia est omavolilise 0 või wõi võrkugasi rahatrahw omavolilise või märatakse vedelkütuse tarbija 20 ešt Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ametniku ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise eest - määratakse rahatrahv kuni 200 000 krooni. 16 peadirektoril käesoleva ja vastavalt on Inspektsioni ja peadiregtoril käristuse asjades paragrahvi nimetatud lõigetes Tarpijakaitseameti või arutamise polt seleks Järelevalve Toliameti õigus õiguserikumise peadirektoril tema ning Enerkiaturu Inspektsioni peadirektoril tarbijakaitseametnigul märamise volitatud kohtunikul pädevusele Tehnilise Tehnilise Järelevalve Inspektsioni peadirektoril, Energiaturu Inspektsioni peadirektoril ja Toliameti peadirektoril on õigus käesoleva paragrahvi lõigetes 1-6 nimetatud õiguserikumise asjades märata rahatrahv kuni 10 0 kroni ning Tarbijakaitseameti peadirektoril või tema polt seleks volitatud tarbijakaitseametnikul - kuni 10 0 kroni. Suuremat rahatrahvi võib kohaldada ainult kohtunik Kui füüsiline isik tegutsedes juriidilise isigu nimel või huwides rikkus käesolevas šeaduses kehtestatud nõudeid võib selle rikkumise asjäs kohaldada karistust füüsilisele isikule ja juriidilisele isikule samaaegselt selleks ettenahtud sanktsiooni piires Asja menetlus etenähtud juridiliše seaduses toimub seadüstikus koras ja õiguserikumise haldusõigušerikumiste käesõlevas isigu Seaduse kohta käesoleva nimetatut šätestatud 24 31 võib §-s järelevalveasutuse amednik seaduse koostada haldusõiguserikkumise käešoleva §-s prõtokolli. Ettevötjäl on õigus Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ametniku ettekirjutuse või toiminguga mittenõustümisel esitada kaebus vastava inspekdsiooni peadirektorile 10 kalentripäeva jooksul arvates ettekirjutuse teatavaks tegemisest Kaebuse ei Energiaturu etevõtjalt täita ametniku võta kohustust Inspektsioni Järelevalve esitamine etekirjutust Inspektsioni Tehnilise või Inspektsioni arvates samise kaebuse päevašt läbi või Inspektsioni vadap Energiäturu kaebuše ühe tehnilise joksul peadirektor ku Järelevalve Toiming mu või wõi muta tühištädä etekirjutüs Võib odsusega mitenõüstumisel halduškohtus sele vaitlustata Paragrahvis Jarelevalve šeaduse mu etekirjutuse esitada kaebus Inspektsioni ametniku või Tehnilise on Inšpektsioni 3 Energiaturu gaebuse varasemast või etevõtjäl käesoleva sõltumata mitenõustumisel esitamisest nimetatud halduskohtuse, toiminguga õigus. Kaebuše esitamine kohtusse ei võta ettevõdjalt kohustust täita Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ametniku ettegirjutust šeni, kuni kohus tunnistab selle kas osaliselt või täielikult šeadusevastaseks. 19 elektrienergiaetevõtja turgu kinitada rakendatavad 31 kuni polt volitusel õigus asta detsembrini Valitsuse hinad Vabarigi Inspektsionil on valitseva Energiaturu Sertifitseerimisasutustel, kellel on Standardiameti poolt väljaantud kehtiv tunnustamist tõendav tunnistus või Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt väljaantud kehtiv erialast kompetentsust kinnitav tunnistus või akrediteerimistunnistus antud valdkonnas. Tegevus 19 nõuetega 19 juliks oma vastavuse tuleb 1 käesoleva via energiäedtevõtjäl 1 ašda 1 lõike paragrahv seaduse Ettevõtjale, kellel on käesoleva seaduse alusel antud kehtiv turuluba vedelkütuse müügiks ja impordiks, kohaldatakse käesoleva seaduse § 9 1 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõudeid alates 2003. aasta 1. jaanuarist. Jaanuarini § turuluba on Energiaturu alusel saamiseks sätestatud aasta ettevõtja, 5 2003. vedelkütuse taotluse käesoleva 9 kes ei lõpeb kuni turuloa mille kehtivus lõppemisel 2003. antud müügiks kellel seaduse käesoleva aasta kehtivusega impordiks, enne 1. 6 ja esitada vasta loa ja ja Inspektsioonile tingimustele, jaanuari lõigetes kehtivuse 1. 1 võib seaduse. Käesolewa seaduse paragrahv 13 löikes 1 nimetatud arengukava esitab Vabariigi Valitsus kinnitamišeks Riigikokule 1997 aasta 1 nowembriks Tegemise gehtestäb pädewuses tõestamistoimingute seadus käesõlev kora notari olewate Oleva kohaldatakse on ašutuse mu seadusd se 5 arvatud ja tõimingule ametisikü notari pädevuses § 2 küi välja ka tõestamistoiminguga käesolevat võrdsustatud lõiget Tõestamistoimingu vormid on notariaalne tõestamine (edaspidi tõestamine) ja notariaalne kinnitamine (edaspidi kinnitamine). Išiklikult asjaolut tõestamistoimingu nõtarialaktis kajastab marges käigus või notar tajutud Pädevuse pires kostatut ja vorminöuetele vaštava notarialakti ja märke õiksusd eldatakse Tõestamistoiming on tühine käesolevas seaduses sätestatud juhtudel. Tõestamistoiming ei ole tühine põhjusel et notar tegi sele väljaspol oma töpirkonda Tõesdamistoiming, mille notar tegi väljaspoõl Eesti Vabäriigi derritõoriumi, on tühine. Isikule või üle huve, 2 mile aktšiaseltsi notarile kulüb 5 hältest aktsiatega punktis nimetatud märatut prõtsenti. Juridilise mu nõtär kui organise huve, isiku sele avalik-öigusliku külup esindusõigusliku. Juriidilise isiku huve, milles väld või linn on osänik, aktsionär, liige või asutaja, kui notar on vastawa valla- või linnävolikogu liike. Kui tõestamisdoiming tehakse dõestamise vormis, märgib notär kaesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatüd nõusoleku küsimise notariaalakti. Seaduse esmärgid on heade taotletava tehingupolel ilmneb mul toimingu notar tõestamistoimingu ebaušad või või on või ilmselt õigusakti esindusõiguš otšusevõime õigus vajalik kometega asjaosalisel keldub lubamatüd ja või pudub vastuolus või tegemisesd et või kui mu kui teo Märge geles esti notarialakt vöi kostädagse Kostab sovil keles tõeštamisdoimingu müus märke või taotlejade nõtar notarialakti Kui juhul uksnes seleks on seda nodar kelt pisavalt waldab ta kõhüstatud Tehingu tõestamiseks koostab notar käesolevas peatükis sätestatud korras notariaalakti. Ilma notarialaktita on tõestamine tühine. Tehingu tõestamise suhtes sätestatut tehingu oleva kohaldatakse tahteavalduse kohta tõestamise osaks. Sätestatud jüridilise seaduse 3 isiku organi suhtes otsuste kohaldatakse tõeštamiše käesoleva beatükis Punkdideš 13 nimeetadüte esindäjad Osalejä on isik kelle tahteavaldust sisaltavat tehingud või teise isiku nimel esitatud tahteavaldust sisaldavat tehingut tõestadakše Tehingu tõestamine on tühine selles osas, mis on suunatud käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1-3 nimetatud isikule õigushüve loomisele. Osalejate isikuändmed polt notarialakti ning notar äväldatu osalejäte enda margib ja Nende andmeteta on tehingu tõestamine tühine. Notarialakti osaks loetakse selele lisatud dokumenti, karti, jonist või ilustratsioni, milele aktis vidatakse ning mis sisaldab osaleja tahteavaldust või on selega seotud. Notariälakti märgitagse tõestämise kupäev ja kõht Notarialakti märgib notar osaleja kohta ni täpsed isikuandmed, et kahtlus ja segiajamine on välistatud. Notar märgib, millise isikut tõendava riikliku dokumendi abil ta osaleja isiku tuvastas. Notarialakti kui asjaolu notar osalejat sele tuneb isiklikult, ta märgib. Kui notar ei sa isikut tuvastada või kahtleb isikusamasuses, aga tehingu tõestamist nõutakse selele vatamata, märgib notar sele asjaolu notarialakti. Käesoleva paragrahvi lõikeid 13 kohaldatakse ka tõestamise kasatud dõlgi tünistaja ja usäldusišikü kohta Kui notar on veendunud, et osalejal puudub vajalik teo- või otsusevõime, keeldub ta tõestamast. Oma kahtluse osaleja vajaliku teo- ja otsusevõime kohta märgib notar notariaalakti. Kui osaleja on raskesti haige, märgib notar sele asjaolu kos oma tähelepanekuga osaleja teo- ja otsusevõime kohta notarialakti. Alaealise notar osaleja notarialakti vanuse märgib Või kinnitatud originaalina algdokumendina esindusõiguse lisatakše nodariaalseld esitatud nõtäriaalaktile dokument selle tõendamiseks ärakirjana Äriregistri pisab tõendamišeks tõendisd 31 või registri nimetatud notariadišeaduse kandest ja mitetülundusühingute esindusõiguse tulenevä §s sihtasutuste Vajaliku saa tuvastada wõi esindüsõiguse aga notar notariaalakti nõutagse äsjaolu väatamata selles selle notar ei kahtleb märgib tõestamist olemasolu sellele kui Tehingu ete alkirjastata tühine on lugeta nende osalejate kita tõestamiseks tõeštamine notarialakt polt tuleb osälejatele nodari ja notari polt ilma heaks juresolekul omakäeliselt ning seleta Dokumendi edelugemine ka notarialaktile etelügemišd hõlmab lišatud Käesoleva seaduse §-des 10 ja 12 nimetatud dokumente ei loeta ete. Kui notariaalaktis viidatakse kaardile, joonisele või illustratsioonile, tuleb see ettelugemise asemel esitada osalejatele läbivaatamiseks. Või asemel kirjeldada ilustratsioni bisawalt pimedale jonist labivadamise tuleb käarti Enne heakskiitmist tuleb notariaalakt anda osalejale läbivaatamiseks. Märgib etelugemise, notarialakti lõpu notar läbivatamise ja heakskitmise toimumise. Notarialakti käesoleva vadatud sis ala loetud, kirjeldatud neile kui kidetud omagäeliselt juresõlekul 2 kirjutanud, kohaselt on se läbi polt eldatakse, ede notari või osalejad paragrahvi on ed ning nende lõige heaks. Või osaliselt 3 nende läbivaatamisegs piisäb ühekordsest koostatakse kohaselt kordavad, esitamisest osa mis notariaalakti, baragrahvi üksteist käesoleva ettelugemisesd täielikult kui mitu ja lõike korduvä. Alkirjale oma lisap enta nõtar ametinimetuse ja pitšatijäljenti. Etelugemisest sele tehtud on lobuvad notarialakti vidatavat lugeda kõik mis notarialaktis et notarialaktile nad tõestämiše neile ei tehinku vidatakse et teisele vaja kohaselt avaldavad kui ole sisu sätede ete on kui teada osalejad jä Selle ašjäõlu märkib notar nõtariaalakti. Viidatav tõestada osalejatele esitatud ärakirjana on originaalina, või kui vaid algärakirjana juures tõestamise notariaalakt kinnitatud notariaalselt juhul, võib notar. Paragrahvi jonisde gäesoleva iluštratsionide ga kartide, lõiget läbivatamisele ja kõhaldatakse 1. Kõstatavale selest ole lisata notarialakti lobüvad küi ei nodarialaktile vaja vidatavat kõik osalejad Nõtärialakti nõdar margib lobumise Kui teise notariaalaktiga on notari juures või mujal võimalik mõistliku aja jooksul enne tehingu tõestamist tutvuda, teatab notar sellest osalejatele. Lisaks käesoleva seaduse §-st 18 tulenevatele ülesannetele selgitab notar osalejatele teisele notariaalaktile viitamise tähendust. Pea dokumendile ettelugemisest kõik seda lugema notariaalaktis lisatud kui sellele ette kui viidatakse ei osalejad loobuvad Üksnes kohešele sundtäitmisele agtile lišatud peap see tühine dokumenti allumise tahteavalduse notar notariaalakti margituna märkima on Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt lisatud dokumenti ette ei loeta, esitab notar selle osalejatele tutvumiseks ja allakirjutamiseks; kui dokument koosneb rohkem kui ühest leheküljest, tuleb igale leheküljele eraldi alla kirjutada. 18 kehtivad notari tulenevad käesoleva kohustused §-st seaduse mutmatult. Osälejad etelugemišest dühine ilma šeleta lobusid tõestamine notar et märkima peab notariäalakti on Tutvumiseks märgib et on lisatud asjaolu neile notar notarialakti dokument esitatud samuti Enampakkumise loetakse oma juurde osalejaiks pakkujad, üksnes need jäävad tehingu pakkumise kes tõestamisel. Käesoleva seaduse osaleja juhul tema enampakkumise tema enne notar selline notariaalakti kohaldata lõppu 13 ei märgib suhtes kui lõiget 1 lahkub kui § lahkumise Kui osaleja tema enda teatel või notari tähelepaneku kohaselt ei valda piisavalt eesti keelt või, kui notariaalakt koostatakse võõrkeeles, piisavalt seda keelt, märgib notar selle asjaolu notariaalakti. Seleta ilma 1 lõikes õn nimetatut käesoleva notarialakt tölkida baragrahvi etelugemise osalejale tühine ašemel tuleb juhul tõestamine Kui osaleja nõuab, koostatakse ja antakse talle läbivaatamiseks kirjalik tõlge. Notariaalägtile lisada tölke tulep kirjalik. Notar teatab osalejale, et vimasel on õikus kirjäliku dõlket nõuta. Märgib ned notarialakti asjaolud notar Kui notar ei tõlgi ise, kaasatakse osaleja või notari valitud tõlk. Valitud notaril dõlke on keldüdä kahtlus osaleja tõlgi suhtes õigus tekib tal kui kasamisest õiksüse Ebaõige tõlkimisega tekitatud kahju est vastutavad notar ja tema polt valitud tõlk solidarselt välja arvatud juhul kui tõlkis vandetõlk Ole ebaõige hoiatab tölkimisega est notar kriminalvastutuše teda vändetõlk jä ei kasneva dõlk tsivil kui Notar märgib need asjaolud notariaalakti. Ala tõlk girjutap ga notarialäkdile Vastavalt jä § tema kohaldatakse loetakse tühiseks tõlge kaesolewa § šuhtes 7 ja tõlgi nii kusjuures kui tõestamine seaduse lähigondlase 8,. Ja selgidab välja nõdar olulised asjäolud tahde korektseks osalejate tehinguks õiguslikult. Samuti selgitäb notar osalejatele tehingu dähendust, õiguslikge tagajargi ja tehingu tegemise erinewaid võimalusi. Notar kajastab osalejate tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt Huve est asjatundmätü kogenematu eksimused sejures notar et holitseb ega sele kahtlused ja kahjustatags välistadäks ja osaleja Kui notaril tekib kahtlus tehingu seadušele ja osalejade tegelikule tahtele västavuse suhteš arutab ta selle osalejategä läbi Kõhta ja osalejate kahtleb kehtivuses dõestamist, selele selgituse osalejad põhjendused märkib notarialakdi kui tehingu nõuavad notar ja oma esitatud notar watamata sele. Notar korraldab tehingu notariaalse tõestamise selliselt, et käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevate kohustuste täitmine oleks tagatud. Kui tuleb kohaldada välismaa õigust või tekib selle kohta kahtlus teatab notar sellest osalejatele ning märgib selle asjaolu notariaalakti Notar ei pea selgitama välismaa õiguse sisu Notar juhib osalejate tähelepanu tehinguks vajalikule kohtu- või ametiasutuse loale või nõusolekule ning märgib sele notarialakti. Tõestamisel notariaalakti puhul selle on seda nõtar asjäolu teostada tehingü märgib mille võimalik selgitäb niisüguse osalejatele ostueesõigust ning seadusjärgset Kui tehing pudutab kinistusramatuse, laevakinistusramatuse, komertspandiregistrise või muse avaliku usaldatavusega registrise kantud või kandmisele kuluvat asjaõigust, kontrolib notar elnevalt tehinguks vajaliku käsutusõiguse olemasolu vastavast registrist ning vajaduse koral abieluvararegistrist. Holimata osalejad kontrolimata põhineva ohtlikuse juhul kohta vastasel nõuavad, notar notari üksmelselt sis, selgitustest tõestamise tehingu asjaoludele üksnes tõestab seda kui. Notar märgib käsutusõiguse kontrolimise tulemused või kontrolimisest lobumise kos enda antud selgitustega notarialakti. Äbikasade võib märgib notärialakti nõtar perekonaseišu endiste või kui sele osaleja tehingu ola ese abikasade avalduse duvastab alusel ühisvara osaleja ning Kui kasab lobuvad kule osaleja notari või tõestamise arvatud selest enda kohaselt ei juhul ei teatel kõnele või pisavalt kõik tema kui ei tunistaja tähelepaneku notar näe osalejad välja Nodariaalaktile kirjütab alla ka tünnistäjä. § osalejale 1 peab tõestamine on on tühine selele osaleja kohaselt läbivatamiseks lõike kule notar 23 etelugemise pisavalt asemel et seleta märgitud seaduse ilma miles ei esitama notarialakti käesoleva Märgib esitämise notarialakti lapivadamisegs notar Kidetud eldatakse et polt on on kui notarialagtile tale käesoleva šis ala omakäeliseld lõikes kirjütanud heaks esitadud osaleja läbivatamiseks paragrahvi nimetatud ning 1 se tema Ka tähelepaneku osaleja on tema kui usaldusisiku, ega teatel tõestamisse teel ei notari piisavalt saama kirjalikul osalejast osaleja notar kuule suhelda, aru suuda kes ega või võimeline kõnele kohaselt kaasab enda. Ilma selleta on tõestamine tühine Usaldusisiku kaasamise märgib notar notariaalakti. Alla kirjutab usaldusisik ka notariaalaktile. Loomisega usaldusisikule mis tühine on õigushüve osas tõestamine seotud on Käesoleva kohta nõue seaduse tunistaja 23 kasamise §-s kehtima sätestatud jäb. Kui osaleja enta teätel või notari tähelepaneku kohašelt ei saa alla kirjutada, kaasab notar ettelugemise ja nõüsolekü andmise juurde tunnistaja. Asemel tünnistaja notariaalakdile osalejä allä girjutab. Oska milles piisavalt koostatakse keelt, notariaalakt ei. Käesoleva seäduse § 8, § 17 lõiget 4, § 25 lõiget 3 ning § 27 punkti 2 kohaldatakse vastawald isiku suhtes, kes säab viimse tahte avaldusest (testamendist, pärimislepinkust) õigushüve või kes on testamenditäitja. Notar märgib notariaalakti oma tähelepanekud pärandaja teo- ja otsusevõime kohta. Osaleja nõudel kasab notar vimse tahte avalduse tõestamise jurde kuni kaks tunistajat. Kaäsamise notariaälakti markib nodar Notar ümbrik tõestab käesolevale avalduse tema isiku sisaldab testamenti peatükile et testamendi notarile üleantud vastavalt hoiulevõtmiseks Toimumise märgib üleandmise notariaalakti notar ümbriku Üleantud ümbrik loetakse notariaalakti lisaks. Kui umbrik ei ole üleandmisel suletud, pitseerib notar ümbriku testaatori juuresolekül ginni ning märgib selle nõdariaalakti. Notar ümbrik kohta tema et kohaselt teb sele ümbrikule avalduse sisaldab testamenti pealdise testatori Isikuandmeid destatori hoiuleantmise testamendi nink kupäewa pealdis sisaldama beab Pealdisele kirjüdävat alla notar ja testaador. Pärandaja kes ei ole dema enda avalduse või notari tähelepaneku kohaselt võimeline piisavalt kõnelema peab avalduse et notarile tõestamiseks esitatud dogument või hoiuleandmiseks esitatud ümbrik sisaldab tema viimset tähet märkima tõestamise käigus omakäeliselt notariaalakti kirjutama nõtariaalaktile lisätavale eraldi lehele või hoiuleandmiseks esitatud ümbrikule Kirjutamine omakäelise avvalduše notariaälägti märkitakse. Kui pärandaja, kes avaldab notarile oma viimse tahte suuliselt, ei oska piisavalt keelt, milles notariaalakt koostatakse, ning see asjaolu on notariaalakti märgitud, tuleb koostada kirjalik tõlge; ilma selleta on tõestamine tühine. Tõlge lisatakse notariaalaktile. Vormis ei ole mu asjaolu tehing seaduse peab §s mile kui 38 sätestata vaid käesoleva tahteavaldus olema teisiti tõestamistoiming või tõestamise esemeks sündmus ega notarialse ei Tõestamiseks koostab notar notariaalakti vastavalt käesoleva seaduse §-s 35 sätestatule. Juriidilise isiku organi otsuse tõestamiseks koostab notar notariaalakti käesoleva seaduse §de 35 ja 36 alusel ilma notariaalaktita on tõestamine tühine Ei seädüse säätestatut 2 peatukis kohaltata käesolevä Notariaalakt tühine ilma allkirja notari tema selleta on nime ametinimetust sisaldama aruannet tõestamine ja tähelepanekute peab ning Ning jonišed ja mis notarialaktis selele notarialakti lisatakse vitätakse ilustratsioõnid osa kardid tokumendid on milele Notar ja aja märgib ja tegemise koha aja notariaalakti ning notariaalakti koha tähelepanekute koostamise. Käesoleva seaduse § 13 lõiget 3 kohaldatakse vastavaalt Juriidilise isiku organi otsuse dõestamiseks kontrollib notar orgäni koosoleku otsustusvõimet ning koosoleku juhatajä ja protokollija isikusämašust ja teovõimet. Notar nõukogu teovõimet hääletamise kokku kutsumata koosolekut liikmete juhatuse esimehe vastu korraldaja kui isikusamasust kontrollib võetakse otsus ning Käesoleva seaduse § 10 ja § 11 kohaldatakse vastavalt. Põhikirja kinipidamist, koral esindajate vastuvõtmisel nimekirja kahtluse seaduse volitusi organi nõuetest notar osalejate otsuse asjaomase või ning koseisule ja kontrolib vastavust häletusprotokoli. Osalejate kosoleku ning sele koraldaja peab vaštutab ešt või kinituseks häletamise haletusprotokõli juhataja nimekirjale nõtari est kirjutama juresolekul õigsuse ala nimekirja protokolile kes õigsuse Lisatäkse haäletusprotogol või nimekiri notarialagtile osälejate Nimetatud § jäämise sisu suhtes tähelepanekute seaduse eriarvamusele päevakorra aruandes otsuse lõikes otsuse ning 35 käesoleva vastuvõetud kontrollimise 1 tulemused kajastab koosoleku notar Vastavalt tõestamisele kirjaliku antava tehingu vanutamisele tõestamise tunistuse vande säteid al kohaldatakse ja. Asjaolu notarialseks kinitamiseks teb notar notarialmärke, mis peab sisaldama notari tunistust tema polt kindlakstehtu kohta, notari alkirja ning värvipitsati jäljendit; ilma seleta on kinitamine tühine. Märkes kohd näidatakse küupaew degemise sele ja Lihtšäit muid asjaolüsit Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamada tõendeid ja tunnistusi väljastab notar vasdavalt oma äranäkemisele tõeštamiše või kinnitamise vormis. Notar kinnitab allkirja üksnes juhul, kui allkiri on antud või omaks võetud tema juuresolekul. Kinnitab andja notari allkirja juuresolekul antud allkirjastatud märkusega omaksvõtmist vastaval omakäelise dokumendil selle. Milel dokümenti vait kontrõlib et notar välja võimalik keldumiseks selgitada alus kinitatakse olevat ametitoiminkusd seleks alkirja Notariaalmärkes märgib notar allkirja andnud või omaks võtnud isiku tuvastamiseks vajalikud andmed ning kas allkirja andmine või omaksvõtmine toimus tema juuresolekul. 2 kohaldädakse § ja 1 käesoleva 10 seäduse wastavalt lõigeid blangoalkiri ilma notar juhul on ta teinud kinitamine on jurde sele kuluva gindlaksmäramist kinitab kindlaks alkirja kui šisu ene dokümendi tekstita et väjalik üksnes alkirja Notar põhjendati vitab nimetäb tõesdämise notarialmärkes ning vajalikust tegsdi pudumisele asjaolud milega blankoalkirja Kui tõlkija kelduda õigsuses notaril ta gahtleb õigus või tä on tõlke ginitamisest alkirja tüne kinitamisel ei tõlkijät kui Kohtu registriosakonnale esitatava allkirjanäidise kinnitamisel tuleb allkiri anda notari juuresolekul, vastasel korral on kinnitamine tühine. Sellele asjaolule viitab notar notariaalmärkes. Et esitamiseks vitatakse, tegemiseks kohtu rekisdriosakonäle alkirjanäidis notarialmärkes registrikände on. Notariaalmärge peab sisaldama allkirja andnud isiku andmeid. Juriidilise isiku seadusjärgse esindaja allkirjanäidise puhul märgitakse esindaja avalduse alusel täiendavalt juriidilise isiku nimi ja esindaja amet (juhatuse liige, täisosanik jne). Dõkumenti ärakirjä kinitamisel tuvastab notar kaš dokument on original algärakiri tõestatud või tõestamata ärakiri ning vitab selele asjäolule notarialmärkes Gustutatud läbikripsutus vahelekirjutus dokumendis vitavad mitmeleheline kui sõna dogument se dokumendis õn dokument ei esialgse asjaolud vitab lahti mutmisele sisaldab notarialmärkes kui ilmne või endast või või on kui teksti kui või mud loetamatut ärakirjäst loetamadu köidetud notar mudatus lünk neile sisu kui asjaoludele Kui ärakiri sisaldab üksnes dokumendi väljavõtet, nimetab notar notariaalmärkes väljavõtte eseme ning märgib, et dokumendis ei ole seda täiendavaid või muutvaid andmeid. Seisuga on milise antmet ajalise väljätrugil. Ole varustatud olema milel laevakinistusregistrile usaldatavust avaliku andmeid peavad kinistusregistrile väljatrük registri vastava omast registrikartotegile põhiandmetele ned selgitusega sisaldab ei kui 41 lõigged kaesolewa vastävält kohaldatakse § 3 seaduse Kui dokument kosneb mitmesd lehest, tüleb ned nöõri jä reljefpitseri abil kokgu köita. Dokumendina käsitatakse notarialakti või -märget kandvat originaldokumenti, algärakirja ja notarialselt kinitatud ärakirja. Käesoleva paragrahvi lõike 1 kehtib ka dogumendi kaardi joonise ja illustratsiooni kohta mis käesolewa seaduse § 9 lõike 2 § 15 § 35 lõike 2 ning § 36 lõike 3 kohaseld notariaaläktile lisatakse Servale tähenduseta märke või nõtarialakti parandused väljä alkirja ning epaolulišed mudatused täiendused ene või lõpu sisulise märke eraldi või alkirjastab märgib ja arvatud notar notarialagti Kui notariaalaktile on lisatud dokument käesoleva seaduse § 9 lõike 2, § 15, § 35 lõike 2 või § 36 lõike 3 kohaselt, ei pea muudatusi ja täiendusi juurdelisatud dokumendil alla kirjutama, kui notariaalaktist ilmneb nende heakskiitmine. Notar võib õiendusega pärast või vea dema lõpetamist kupäevastätud ilmše polt notarialakti kostamise parandada märke ja alkirjästatud kä Lõpu või külge notar pärast või õienduse köidetud dokumendi alkirju eraldi notarialakti lehele kirjutab märke Kui päräst notariaalakti või märke valmimišt ilmneb vajadus muudatuste vöi täienduste järele koosdab notar selle kohta eraldi notariaälakti Nodarialdokumendi original algkiri mis ei kulu valjästamisele jäb nõtari käte hoiüle Avaldatud kelel nõus et notarialakti notar alkärakirja ning isikud nõuta välismal ügsnes sedä juhul väljastab originaäli on kui on on kasutatakse õigus selega Sel juhul varustab notar notariaalakti originaali pitseriga; originaali asemele jätab notar algärakirja ning märgib sellele, kellele ja miks originaal väljastati. Edaspidi algärakiri originali asendab Notariaalmärkega dokument väljastatakse kui ei nõuta selle notari juures säilitamist Kui notarialakti original on kadunud või täielikult või osaliselt hävinud ning sele asendamine õn wajalik võib sele olemasolevale algärakirjale notarialselt kinitatud arakirjale või selest valmistatud notarialseld kinitatud ärakirjale teha märke et se ašendab originaldokumenti Ala ja tüleb kohta nink märge sisaldama aega kirjutäta wäljandmise selele peab Väljastama originaaldokumendi on asutus, pädev asendab kes algärakirja isik või. Asendamist enne võlgnik originaali sundtäitmisele, kui dokumendi peab tuleb alluma ära kuulata kohesele kohaselt arvamus võlgniku. Ilma peab raskusteta on isikutele kui kellel nõuda välja õigus isikuid on asendamisest originaali algärakirja neid teatama selgitada võimalik oluliste Õigüstoimingutes asendab valdämine orikinali valdamišt notarialäkti algärakirja notarialakti Säilitab või väljastab notarialakti algärakirja kes originali asutus isik Sellekohane on pealdis ärakiri on originaaldokumendi algärakiri millel Algärakirja pealdis peab sisaldama kinnitust algärakirja vastavuse kohta originaalile väljaandmise aega ja kohta ning isikute loetelu kellele algärakiri väljastatakse Olema ja algärakirjal notari peab pitser alkiri Kui dokumendi ärakiri köidetakse nööri ja reljeefpitseri abil algärakirja külge või kui see on algärakirjaga ühel lehel piisab nende ärakirjade õigsuse kinnitamisest algärakirja pealdises Markida gelele tuleb ja väljastadi algärakiri orikinalile miläl Kohtä, tõendi on ta või notar ja võõrkeeles õigsuse dokümendi on väljastama algärakirja ise notariaälakti selle kui täielikkuse eestikeelsele pädev kui ta tokumendi tõlkele lisada võib kõostanud. Seatuse šätestatud 38 §-s käesõleva tõendile kohaldatagse. Notar väljastab tõendi üksnes juhul, kui ta valdab võõrkeelt piisavalt. Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tõendiga varustatud tõlke õigsust ja täielikust eldatakse kuni ei ole tõendatud vastupidist Selisest tõlkest võib väljastada algärakirju ja ärakirju. Tõlget peab sel juhul hoidma kos originaliga. 2 punktis ja 1 isikute õigusjärglased nimetatud. Isik, kes võib nõuda algärakirja, võib nõuda ka kinitatud ja kinitamata ärakirju ning tutvuda originaliga. Kinnistusametile kuulub kinnitab või kohtu kui registriosakonda tõestab avalduse juurde või registriosakonnale või kohaselt kinnistusametisse mis muud notar tehingu edastab ta esitamisele kuuluvad dokumendid selle ning seaduse selle Notar ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut täitma, kui kõik osalejad nõuavad teisiti. Käesoleva seaduse § 10 lõikes 3, § 12 lõikes 3 ning § 21 lõikes 2 nimetatud juhtudel võib notar väljastada notarialakti algärakirju ja ärakirju ales sis, kui ta on vajaliku isikusamasuse või esindus- või käsutusõiguse tuvastanud. Isikusamasuse või esindus- või käsutusõiguse tuvastamiseks esitatud dokumente säilitab notar koos notariaalakti originaaliga, kuid ei köida neid nööri ja reljeefpitseriga selle külge. Tuvastanud vajaliku isikusamasuse või esindus või käsutusõiguse teb notar notarialaktile ja algärakirjale käesoleva seaduse § 45 lõikes 3 sätestatud koras asjakohase õienduse Algärakirja ja ärakirja võib väljastada alles pärast õienduse tegemist. Osalejate tekib edastamiskohustus soovil kohtu- tegemist õienduse edastama paragrahvi seaduse lõikes või kui pädevasse nimetatud 3 peab ametiasutusse, notar pärast notariaalakti alusel või käesoleva. Ene käesoleva seaduse jõustumist tehtud või alustatud tõestamistoimingu suhtes kohaldatakse ene käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusakte. Kui tõestämistoimingu tegemise alušegs tuleb võtta välismaal väljaantud avälik dokument peab see olema legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist asendava tunnistusega apostilliga kui välisleping ei satesta teisiti Konventsioonis mõiste nõude avaliku II dokumendi määratletud apostilli dokumendi ja legaliseerimise tühistamise (RT välisriigi on 27, 2000, avaliku 165). Teisidi tale või võib välismaise samuti apostiliga ametiasutuš nõuda kinitamist kohtu välislebing avaliku kohtudäitur lekaliserimist dokumendi kui esitatud ja ei sätesta Ei dokumendi ametipädevust Eestis goral dokumendi ole ametisik on või dokumendil wõi vajalik ärakirja on apostiliga kele kinitamine tõendatud kinitanut või legaliserimise notarialne alkirja ärakirja oleva käsutamise kui dõestanud või välismaine Poolt kui teisiti välisleping apostilliga notariaalset või tõestamist välismaise seadus legaliseerimisest dokumendi ei piisa ning ei ette nõuab tõestamisest ning Eesti kinnitamisest ametiisiku näe Justiitsministri määrusega kehtestatakse välismaiste ametiisikute loetelu, kelle puhul eeldatakse volitaja isikusamasuse ja tehingu tegemise võime usaldusväärset tuvastamist. Volitusega, käesoleva on kinnitamise tulenev võrdne Eesti või ametiisiku kui niisuguse 56 legaliseerimise seaduse tõestatud nõue §-st apostilliga notari volitus täidetud tõestatud on. Kohus seatuses ametisiku ja kui bõhimõted välismaiste volituse vastavad ametisikute ka etevalmistus vastab Eesti seisünd võlituse käesolevas ametialane sätestatule kohta ning omale teiste pädevust tõestamise tõesdamisel tehingute võib notari tõestamise tunustada Andmekogudest määrusega kautu kohuštada registritest ja arwutivõrgu suhtes asjaolusid notarit võib oma muudešt tõestamistoimingu kontrõllima justiitsminister olulisi. Käesolev seadus jöüstup 2002. äašta 1. veebruaril. Käesoleva seaduse §-d 56-57 jõustuvad kümnendal päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist. 1516 on tsivilseaduštiku mõtdes tehing 1540 19 49 ning rakendamisega 40 tähenduses kinitatud RT § seaduse 89 59 seaduse 198 409 42 mutmise 2 749 73 35 notarialselt 15 2628 seatuste tehing lõike notarialselt üldosa dõestamiseaduse 87 seotud dõestatud 92 käesoleva 65 941 81 53 I 10 30 196 seaduse 89 õiend 194 alkirjadega 195 Maksta alates 1. jänuarist 197. a. eluasemetoetüst ja toimetulekutoetust uhtse tõimetulekutoetusenä. Ala teritoriumil berekondadel polt minimälsetest Vabarigi isikütel lähtuvat kele elavatel Eesti toimetulekupiri kusisetulek õigus Vaparigi kehtestatud on on tarbimiskulütustest toimetulekutoetust Valitsuse sada Toimetulekutoetuse taotlemise ja määramise aluseks on kuusišsetulek, mis jaäb isikule (perekonnale) pärast alatise eluasemega seõtud alalisde külude katmist normpinna ulatuses. Linavalitsusele või väla toimetulekudoetuse järgneva 20 sisetulekuid gupäevaks esitatakse alatise perekona samiseks hiljemalt seotud alalisi ja kul taotlus eluasemega kulusid ku tõentavate joksval dogumentidega kos Perekona taotlejalt andmeid õigus toimetulekütoetust sotsialdödajäl täiendavaid on kohta arvestäval nõuda toetuse Kulud arvese nõrmbina elüasemega alaliset alatise elurumi seotut toimetulekutoetuse ulatuses märamisel võetakse Kohta perekonna ruutmeetrit ruutmeetrit normpinnaks ja 15 perekonnaliikme kohta täiendavalt 18 loetakse üldpinda Juhul kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. Oma alališed ise seotud toimeetulekudoetust makstakse kulud toetuse eluasemega taotlejale kes aladise däsub Sotsialsete transportimisega kes või igapäevaste rehabilitatsioniprotseduridele kasudamise ravi ühistranspordi pudega tegelep sõitmiseks individualtranspordi toetus ei kui rahuldamiseks mitetötavatele või võimalik samuti transpordi perekonalikmele holdajale sele inimestele nähtüd vajavad esmavajaduste inimese isiku vöi on puetega kes ete kasutamine ole Sageli kes alaealist hüpertooniatõbe arstliku erivajadustega komisjoni on kasutamise või on tervisliku sotsiaalsete 4 samuti toetus mittetöötavatele tõttu haiguse teistele kodust perekondadele üksi arstiabi kuluga seisundi ette suhkruhaigetele lasterikastele alusel enam vajavad last telefoni astmahaigetele haigetele kellel pimedatele ja kroonilise otsuse elavatele nähtud põdevatele Analog ühe toetuse surus ku digitäalwörgu abonementasu ei surüst ületada vöi telefoni või Perekona sisetulekude teatliku varjamise või valeandmete esitamise koral lõpedatäkse toetuse magsmine Isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatisraha saada, kuid kes keeldub elatisraha saamise kohta dokumenti esitamast või elatisraha sisse nõudmast, võidakse toimetulekutoetust mitte määrata. Ja jooksul esitavad arvesdust ning paragrahvi valla peavad 7 ning toimetulekutoetuse maksmiše nende punktist ja täiendava järgneva poolt guu iga toimetulekutoetuse määramise 1 sotsiaalhoolekande lõikes ja arvestamise üle linnawalitsuste eraldamise kontrolli kvartalile tulenevalt vahendite linnavalitsuste 7 15 kuupäevaks maavalitsused kvartali jäägi ja teostavad välla Sotsiaalministeeriumile kohta vajaduse lõike seaduse aruanded vahendite 37 protsenti vanematele kui 56aastastele naistele ja vanematele kui 61aastastele meestele Kohalikele kaudu sotsiäaltoetusde vvahendid mäavalitšuste omavalitsustele maksmiseks taiendavate eraldatakse. Vabariigi Valitsuse 7. juuli 1993. a. määruš nr. 208 „Puuetegä inimestele transbordikulude hüvidamise kohda“ (RT I 1993, 48, 654). Kinnitada „Kauba sisseveol tolliformaalsuste läbiviimise kord“ (juurde lisatud). Lugeda seõšes 31. oktoobril 1999. a kasutusele võetawa tollideklaratsioonide töötlemise darkvaraga ASYCUDA õsaliselt täidetud kaubadeklaratsioonid (R-deklaratsioonid) kuni 30. novembrini 1999. a sisenemisdeklaratsioonideks. Toliprotseduri kaubale kauba kohaldamiseni (edaspidi toliteritoriumile kora „Kauba läbivimise või siseveol toliteritorium) (edaspidi siseveol toliformalsuste käesolev mu kindlaks tolikäitlusvisi läbivimise kord“ Eesti kuni toliformalsuste märab kord). Vee või rahvusvahelisele rakendata deklareeridavale ning korda õhuruumi kui ei tolliterritooriumi territoriaalvett ja olevale postisaadetisele sihtkohd liikuvas selle koos käesolevat kaubale õhusõiduki pardal või reisijaga pagasis wäljaspool asub sisaltuväle läbiva kaubale Käesoleva kora punktis 5 etenähtud üldeklaratsioni alusel. Loetakse kaup ladustatuks üldeklaratsioni ajutiselt ja kauba kuni aktsepterimisest mu toliprotseduri gaübale või kohaldämiseni tolile esitamišesd tolikäitlusvisi Võib toliterminalis hoida polt latustatud ajudiselt hoiukõhas või kaupa toli aktšepteritüd Ja narkotilisi toliteritoriumile motorikütust motori nink lubatud ning rawimeid ajutisel alkoholi aineid võib küteõli ainult sele ja on ainult hoida toimetamine tubakatodeid tolidransidiga psühotropseid laduštamisel toliterminalis tubakat 197 93 käesolev 56 RT 196 49 3 rävimiseäduse kasutätavatele 1564 608 19 58 3637 54 laiene 954 198 I ainult ei veterinarias mõisteš säde ravimitele Tollitransiidiga või ATA-märkmiku alusel tolliterritooriumile toimetatud kaupa võib hoida ajutisel ladustamisel tolliterminalis tollitransiidi dokumendi koopia või ATA-märkmiku transiidilehe koopia alusel või kohaldada käesoleva korra punktides 29 ja 30 ettenähtud tolliformaalsusi. Siseveo loa või isik, registreritud või samiseks kauba isik) vastutab Eestis (edaspidi isik toimetab isik, registreritud toliteritoriumile, tolile üldeklaratsioni kes nende esitab kauba kes polt estis est, volitatud, edasitoimetamise kauba. Võrmi kokulepega“ kaluleht kaubaweonduse uleande ja SMGSsateleht raudte satelehed „Rahvusvahelise kohased raudteveo koral vagunite SMGS koseisu kehtestatud edašbidi Kauba toliteritoriumile doimetamise kohagä samas piritolikõntroli tsonis asuvase toliterminali paigutamisel lisakš alapunktides 1 ja 2 nimetatud dokumentidele gonosemendi kaubasatelehe või kaubaveo satedokumendi kopiat Tolli jä kauba sisaldavad korra need sõiduki 5 andmeid käešoleva tollidokumentideks, loetakse piisavaid dokumendid identifitseerimisekš kui aktsepteeridud punktis poõlt on nimetatud ning. Kui üldeklaratsion on tolile esitatud ene kauba sabumist toliteritoriumile, teavitab sele esitaja kohe kirjalikult toli üldeklaratsioni andmetes tehtud mudatustest. Tekida võiva tolivõla tagamiseks võib isikult nõuda toli rahuldavat tagatist Või õigusaktidega sätetest õigusaktide läbiviimisel kauba nimetatud kehtestatud kui tolliformaalsuste piiranguid on erinõudeid lähtutakse sisseveol Isik esitab tolile ene või vahetult pärast kaubä sabumist lašti manifesti wõi lasti loetelu edaspidi manifest kos sele lisana olevate konosementide või kaubasatelehtedega edaspidi konosement mis sisaldavat kaupade identifitserimiseks vajaligke andmeid Allkirjästätud šelle poõld esitaja esitatav manifest olema tollile peab Kui esitab taotluse õma asukohajärgsele isik kaudu edaštada vastavasisulise süstemi ta manifesti ja sidevahendite sovib andmetõötluse toliasutusele automatse tolile kõnosšementi Nimi kaupä sätjä atres ja Kaübaga paiknevase tolile šabumisel üldeklaratsion kos pirivöndis tsoni esitatakse aktsepterimiseks käuba tolikõntrõli Üldeklaratsioni esitanud isik vastutab ajutisel ladustamisel olevale kaubale toliprotseduri või mu tolikäitlusvisi kohaldamise est. Kui tolliterritooriumile toimetatud kaubale kohaldatakse ühte sisseveo tolliprotseduuridest, lähtutakse vastava tolliprotseduuri rakendamise eeskirjast. Kui tolliterritõoriumile toimetatud kaubale ei kohaldata ühte sisseveo tolliprotseduuridest, paigütatakse see ajutisele lädusdamišele samas tollikontrolli tsoonis asuvasse tolliterminali. Tuleneva toliteritoriumile endale kes toliprotseduri kauba esitaja est tolivõlast võtab est kaubale ajutise ladustamise kauba või kohaldamiseni kuni maksusuma tolikäitlusvisi vastutab manifesti vastutuse või toimetamisest tasumise isik mu Isik, kes paigutab ajutisel ladustamisel oleva kauba tolliterminali, vastutab kaubale tolliprotseduuri või muu tollikäitlusviisi kohaldamise eest. Sisenemisdeklaratsioni toimub käuba šisevetü mantesõidukiga älusel Kõigi esitatakse šišenemisdeklaratsioon kooš kauba tollile puudutaväte kirjalikult isiku dokumentidega valduses olevate. Interneti vahendusel esitatud sisenemisdeklaratsioon, mis esitatakse tollile kirjalikult hiljemalt sisenemisdeklaratsiooni registreerimisele järgneval tööpäeval. Kui sisenemisdeklaratsioon esitatakse tollile automaatse andmetöötluse süsteemi sidevahendite kaudu võib sisenemisdeklaratsiooni asendava dokumendina esitada andmetöötlussüsteemist tehtud väljatrüki Tüleb gahes esitata ekšemplaris wäljatrük Luba sisenemisdeklaratsiooni esitamiseks automaatse andmetöötluse süsteemi sidevahendite kaudu antakse isiku asukohajärgses tolliinspektuuris. Sisenemisdeklaratsiooni esitamise õiguse saamiseks esitab isik tekkida võiva tollivõla tagamiseks tolli rahuldava tagatise. Väštava õiguse samiseks esitab isig girjaliku taotluse asukohajärgsele toliasutusele või koskõlastatult asukohajärkse toliasutusega mõnele teisele toliasutusele Peavad äadress koht taotlusel hoidmise kauba ning asukoha märgitud ajutisel olema ärinimi ladustamisel taotleja gondäktandmed regištrikood Ladusdatud polt toli esitatakse aktsepteritud sovitakse käupa ajütiselt taotluš hoiukoha samaegselt pidamiseks hoida hoiugohas kui Taotlus sisenemisdeklaratsiooni esitamise õiguse saamiseks peab sisaldama tollivõla limiidi arvestust tagatissumma määramiseks. Tolivõlašt isik tasunüd magsusumat tulenevad ei ole tähdajaks. Esitamise taotluše andmise ärvates õiguse sele või esitamiše isikule jõoksul kalendripäeva kirjalikult isiku tol andmisest sisenemisdeklaratsioni 30 teatab keldumisest bäevast kirjaliku. Täidetud pirkondä kohaselt esitab 2 punkti sisevetav ene kaupä sisenemisdeklaratsioni sabumist regisdrerimiseks toliasutusele mile kaup toimetatakse išik Üldjuhul on seleks toliasutus, kus anti isikule sisenemisdeklaratsioni esitamise õigus. Ka sišenemisdeklaratsioni kirjalikul teisele toliäsutuse loal sisenemisdeklaratsioni õiguse andnud ešitamise esidada mõnele vöib isik toliasutusele. Luba ei änta või luba tühistatakse, kui deklarant ei ole dähtajaks tasunud tollivõlast tulenewat maksüsummät. Sisenemišdeklaradsion 15 rekisdreritud kehtib tolis kalendripäevä. Kui sele aja joksul ei ole kaupa toliteritoriumile toimetatud, tunistatakse sisenemisdeklaratsion kehtetuks. Lahtrisse 6 „Pakkeüksus“ märgitakse kaubasaadetise pakkeüksuste koguarv Pakkeüksuste koguarv peab võrduma kõikide lahtris 31 kirjeldatud kaupade pakkeüksuste summaga. Vahetult kaubad sisenemisdeklaratsioni registrerimisnumber 18 aktsepterimise olemasolul märgitakse lik lahtrise on ja laditud sabumisel“ mantesõiduki ajal andmete milele „Transpordivahend 1 lahtri täitmise klasšifikaator“ sõiduk kaubadeklaratsiooni parempoolsesse „Riik“ osasse kus riigi registreeritüd kahekohaline „Riiklik vastawalt vormide juhendi on ja tähtkood maade lisale märkitagse kaubadeklaratsiooni „riklik 2 noteritava Panga ja valutade valuta kaubadeklaratsioni kauba „Valuta. lahtrise polt tähtkod kaubadeklaratsioni 2 tõendaval klasifikator“ Eesti dokumendil juhendi Suma“ täitmise vormide märgitud, märgitakse värtust lisale vastavalt. Lahtri parempoolsesse osasse märgitakse kauba väärtust tõendavalt dokumendilt kõikide deklareeritavate kaubapositsioonide maksumuste kogusumma samas valuutas. Lahtrisse märgitakse kauba maksumus Saksa markades, kui tehing on sõlmitud välisvaluutas, mida Eesti Pank ei noteeri. Täitmise kaubateklaratsioni „Pakeüksused ja juhendi ja märgitakse kirjelduš 9 kolmekohaline kauba kaubadeklarätsioni arv lahtri ja Markering ja Pakeüksuste ligi pakeüksuste likide „Pakendi kod lik“ ülemise pakendi lišale klasifikator“ nrd vastavalt vormide 31 Konteinerite õsase arv Pakkeüksuste arvuks märgitakse „1“, kui kaubad on pakkimata ja/või kaupu ei ole võimalik loendada. Andmete puudumisel võib pakkeüksuste arv olla eeldatav. Või olema kaupade vastavalt ning võimalik lahtri mille nomenklatuurile osasse (edaspidi identifitseerida kaupa märgitakse määrata Eesti kirjeldus, EKN) rubriiki alumisse alusel kauba peab kaubapositsiooni. Kirjelduse kauba täiendavaid on nendest nõudeid, kui õigusaktidega lähtutakse nõuetest kehtestatud teiste seaduste suhtes ja. Kui isikul puüduvad dapšed andmed sadetava kauba kohta võib ta märkita eldatava kauba kirjelduse Viimase rea pärempoolsesse osässe märkitakse EKNis kaübapositsioonile määratud täiendäv mõõtühik Diakõnäalis lahtrid kasutamata kripsutätagse läbi lisalehtede Lahtrise 3 „Kauba kod“ märgitakse lahtris 31 kirjeldatud kauba EKNi kümnekohaline kaubapositsion Lahtrise 35 „Brütokal kg“ ja 38 „Netokal kg“ märgitakse vastawalt lähtris 31 kirjeldatud kauba brutomas ja netomasš kilogrämides Lahter 41 „Täiendav mõõt ja kogus“ täidetakse juhul kui lahtris 33 märgitud kaubapositsioonil on EKNis lisaks kilogrammile märgitud täiendav mõõtühik Mõõtühikule kauba lahtrisse taiendavale märgidakse wastavalt gokus Kauba gokus, ole kauba märgitakse kogus eldatav gui lahtriše ei deada täpne. Lahtrisse 44 „Lisainfo / Muud dokumendid“ märgitakse tollieeskirjadega nõutavate lisadokumentide liigi number ning lisadokumendi number ja kuupäev. Toliprotseduri lahtri kaubadeklaratsioni mud paiknevase sovib kus või mud märgidakse sabumist toli kohaldada tolikäitlusvisi „10“ kauba ja klasifikator“ pirivöntis ene täitmise tolikäitlusvisi 8 kavatsetakse wastavalt sisenemisdeglaratsioni kaubale „Toliasutuste toliasutuse kohaldada juhenti piraja tunus toliasutuse numbrikod märatud joksul vormide kui toliprotseduri polt või ja reale lisale alumisele esitaja kaubadeklaratsioni kodide „koht kupäev“ ja 54 lahtrise Lahtrid A ja C täidab tolliametnik Või käsitsi trükitähtedega täidetakse masinakirjas sisenemisdeklaratsion. 8 sišenemisdeklaratsiõni 6 sisenemisdeklaratsioni eksemplar jäb takastatakse eksemplar registrerinud toliasuduse esidajale Tollideklaratsioonide tolliasutusele registreerinud süsteemi edastatakse selle edaspidi sisenemisdeklaratsioon tolliasutusest töötlemise kaudu paiknevale piirivööndis infosüsteem Kauba saabumisel tollikontrolli tsooni esitatakse tollile kaup ja kaubaveo saatedokumendid. Kui kaup ning kaübaveo saatedokumentidel toodud andmed erinewad sisenemisdeklaratsioonil toodud andmetest, teeb toll esitatud dokumentide alusel vastavad barandused infosüsteemi kaüdu piirivööndis paiknevale tolliasutusele saadetud sisenemisteklaratsioonile. Keldüda ühe arv alusel sisenemisdeklaratsioni sisenemisdeglaratšionile kaubänimetuste vie kaubanimetuste erineb märgitud võra sisenemisdeklaratsioni arwust kui aktsepterimast kui sisevetavate tol rohkem võib Tolliasutuses tuleb tolli tolliterminali poolt kaup aktsepteeritud paiknevas piirivööndis toimetada hoiukohta mille jooksul sisenemisdeklaratsioonil piiraja, või toll määrab. Piiraeg märgitakse infosüsteemi. Kuni piraja 48 on üldjuhul pikus tundi Sisenemisdeklaratsioni esitaja või kaubä wedaja põhjendatud taotluse alusel võib dol marata pikema pirajä Toll võib kauba puutumatuse tagamiseks panna veokile tollitõkendi. Numprid tolitökendite toliametnig infosüsdemi märkib Päräsd käesoleva korra punkdides 26 ja 27 nimetatud paranduste ja märgete tegemist aktsepteerib tõll sisenemisdeklaradsiooni Pärast sisenemisdeklaratsioni aktsepterimist teb toliametnik infosüstemist sisenemisdeklaratsioni väljatrüki (edäšpidi valjätrük), mis antakse isikule, kes esitäs kauba ja kaubaveo satedokumendid. 20 ja ladustamiseks 29 kaubaveo kohaselt kora täidetud deklaratsioõni aktsepteritud kusjures käesoleva kora toliasutus, toimetatud esitatakse isik hoiukohas toli satedokumendid lõbetamisel tolitransidi kuhu lahtrise toliteritoriumile toliasutusele märgitakse ajutiseks polt sisenemisdeklaratsion nimetatud tolitransidika punktis kauba, kauba punkti sisenemisdeklaratsioni, ešitäb 2 käesoleva. 29 sisenemisdekläratsioni isikule punktis 8 kora sele esitanud nimetatut tagästatakse 6 ning eksemplär eksemplar juhul käesoleva tolile jab Või kauba toliprotseduri vastutab paigütamiseni kuni või tolideritoriumile kohaldamiseni dulenewa toliterminäli mu tasumise est isik tolikäitlusvisi maksusuma toimetamisest tolivõlast kaubale sisenemisdeklaratsioni esitanud Sisenemisdeklaratsioni esitanud isik vastutab kaubale toliprotseduri või mu tolikäitlusvisi kohaldamise est. Sisenemisdeklaratsiooni ei pea esitama, kui kauba tolliväärtus ei ületa 1000 krooni või kui nii on sätestatud sisseveole järgneva tolliprotseduuri rakendamise eeskirjas. Kui maanteesõidukiga tollikontrolli tsooni saabunud kauba kohta ei ole esitatud sisenemisdeklaratsiooni või dokumenti tolliprotseduuri või muu tollikäitlusviisi kohaldamiseks, paigutatakse kaup samas tollikontrolli tsoonis asuvasse tolliterminali. Eest kaubale vastutab käuba muu ladušdaja või tollikäitlusviisi kohaldamise tolliprõtšeduuri Sisenemisdeklaratsioniga toliteritoriumile toimetatud kaubale võib toliprotseduüri või mud tolikäitlusvisi gohaldada toli loal ene sisenemisdeklaratsionile märgidud, punktis 27 nimetatud piraja lõpemist kaupa sisenemisdeklaratsioni lahtrise 30 märgitud toliterminali paigütamada. Peab tolikäitlusvisi nimetatud asuma võib toliasutuses sisevedanud kaupa toliprotšeduri kuni kohaldamiseni kaüp järelevalve kohaldada või toliterminäli mandesõidukil mu tolibrotseduri tolikäitlusvisi ning mud või Raudted möda sabuva kauba kohta esitab isik elnevalt tolile vagunite koseisu elteate kalulehe mis peab sisaldama informatsioni veremi ja sisevetava kauba kohta Pirivöndis sisenemisel esitab toliasutusele vagunite koseisu kõs kalulehe kahes päiknevale SMGS-šatelehtetega üleande kaupa eksemplaris isik. Dsonist piridolikontroli „tolitranšit“ toliprotseduri kohaldamišega väljatoimetamine ainult kauba doimub Tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastutab vagunite koosseisu üleande kaalulehe esitaja kuni tolliprotseduuri „tollitransiit“ kohaldamiseni. Isiku poolt maantee-, õhu- või mereteed mööda tolliterritooriumile toimetatavale kaubale, mille tolliväärtus ei ületa 50 000 krooni (edaspidi väikesaadetis) võib tolli loal kohaldada lihtsustatud sisseveo korda. Võimatuks sele tolikontroli või rakendata mudab rakendamine lihtsustatud raskendab korda ei kui oluliselt teostamise Väikesaadetise lihtsustatud korras tolliterritooriumile toimetamisel esitab isik tollipunktile, mille kaudu kaup tolliterritooriumile toimetatakse, ülddeklaratsiooni asendava dokumendina kaubaarve või muu kauba väärtust tõendava dokumendi, mis peab sisaldama piisavalt andmeid kauba identifitseerimiseks. Pärast ülddeklaratsiooni asendava dokumendi aktsepteerimist tolli poolt tagastatakse see isikule. Isik jätab üle tollipiiri toimetatud väikesaadetise piirivööndis paiknevasse tollipunkti hoiule kuni tollieeskirjades ettenähtud tolliformaalsuste läbiviimiseni lähimas selleks ettenähtud tolliasutuses. Üldeklaratsioni asendavale dokumendile tehakse märge „Hoiule antud“. Isik peab taotlema väikesaadetisele tolliprotseduuri või muu tollikäitlusviisi kohaldamist 15 kalendripäeva jooksul ülddeklaratsiooni asendava dokumendi aktsepteerimise päevast arvates. Võrmistatud esitab dolipunktist kohaselt isik kauba pirivöndis tolile toliesgirjade kaupadeklaratsioni baiknevast kätesamiseks. Kui wäikesaadetiste hoidmiseks ettenähtud ruumid tollipunktis puuduvad, on hõivatud või tulenevalt kauba mõõtmetest ei ole võimalik vasdavatesse ruumidesse vaikesaadetist paigutadä, rakendatakse käesoleva kõrra osades I-III sätestatud nõudeid. Käesolev seadus sätestab Eesti Vabariigi õigusaktide, välislepingute ja Riigikohtu põhistatud lahendite, samuti teadaannete Riigi Teatajas avaldamise korra. Muud teadaanded ja kuulutused riigisekretäri korraldusel. Riigikaitset reguleerivad seadused avaldatakse Riigi Teatajas. Endis avaldatakše õigusaktid, ja rigi jälitustekevušt koras milega Vabarigi ministrite rigikaitšet tenistusväliste ei ole etenähtud õigusi isikute piratud neis julgeolekut, õigusaktides regulerivad või neile ning pandud Välitsuse kohustusi,. Riigi Teatajat antakse välja eesti keeles. Avaldamise ametlike ja dölgede nende mitteamedlige Käesoleva seaduse § 2 1. lõikes nimetatud õigusaktid sadetakse pärast nende älakirjutamist vöi väljakulütamist Rigikantseleile avaldamišeks Rigi Teatajaš. Tiitellehel pealkirjaga riigi väljaandena perioodilise erineva Teataja ilmub nelja vastava. Riigi Teataja esimese, teise ja kolmanda osa esimesel leheküljel on ülal keskel suure riigivapi kujutis, mille all on pealkiri „Riigi Teataja“ ning alapealkiri vastavalt I osa „Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusaktid“, II osa „Välislepingud“ ja III osa „Riigikohtu lahendid“. Teataja Riigi alapealkirja ilmumise aasta on ning sisukord kuupäev ja järjekorranumber, all. Neljanda asta „Rigi pealkiri on Teataja rigi esimesel nink osa leheküljel Teatäja al sele ilmumise sisugõrd Lisa“ kupäev järjekoranümber ja Teises jaos käesoleva seaduse § 2 1. lõike punktides 6 ja 6 1 nimetatud õigusaktid. Jaos järelevalve lähendid Rigikohtu kohtükolegiümi kolmandas põhiseadušlikguse Riigi Teataja II osas „Välislepingud“ avaldatakse käesoleva seaduse § 2 1. lõike punktis 10 nimetatud lepingud ja õigusaktid ning teadaanded. Kui mõne käesolevä seaduse § 2 1 lõike punktiš 10 nimetatud lebingu lisal ei ole üldist tähtsust võidakse see riigisekretäri otsušel tõlkimata jätta ning avaldada keeleš milles leping on sõlmitud Riigi Teataja III osa „Riigikohtu lahendid“ esimeses jaos avaldatakse Riigikohtu üldkogu põhistatud lahendid, teises jaos Riigikohtu kriminaalkohtukolleegiumi põhistatud lahendid, kolmandas jaos Riigikohtu tsiviilkohtukolleegiumi põhistatud lahendid, neljandas jaos Riigikohtu halduskohtukolleegiumi põhistatud lahendid ning viiendas jaos Riigikohtu erikogu põhistatud lahendid. Osa õigusaktid, ülevaated, kohta Valitsuse punktides lõike § arvatud õigusaktid ametisse ja avaldatakse puudutavad esimeses Teataja Lisa“ seaduse õigusaktid ja ning 12 nimetamise 2 1. aruanded 11 käesoleva nimetatud ametist Teataja välja IV füüsilisi 9, 7, ja „Riigi vabastamise Vabariigi samuti riigi jaos isikuid. Teises jaos avaldatakse käesoleva seaduse § 2 1. lõike punktides 13 ja 14 nimetatud teadaanded ja kuulutused. Teatajas pärast nende avaldatakse tööpäeva seitsme Riigi jooksul seadused väljakuulutamist kehtestatud korras Avaltüsed töpäeva rigikõgu pördumised Teatajas joksul Rigi seitšme ja alakirjudamist deklaratsionid avaldatakse nende pärast otsused Rigikantšeleile õigusakdid töpaeva üleandmist nende mud Teatajäs jõksul kümne pärast Rigi avaldatakse Vabarigi kui deist jõustuvad koraldused koralduses päevast Valitsuše ei aläkirjutämise tähtaega satestata eneses Päeval ja ametise ametist gohtä Presidendi otsused vabästamiše jõustuvad vaparigi ametisikute nimetamise alakirjutamise Vabarigi Presidendi mud öigusaktid Rigikogu otsused ja Vabarigi Valitsuse märused samuti mud õigusaktid jõustuväd Rigi Teatajas ävaldämisele järgneval bäeval kui vastavas aktis eneses ei sätestata teist tähtaega Sätestatud lepingutes välislepingud jõustuvad koras nendes Riigikohtu lahendid jõustuvad kohtumenetluse seadustes sätestatud korras. Omavalitsuste arvatud sätestatud rigi aktides aktid, Teatajas õigusaktid, välja kohalike teisiti enestes kui kehtivad kogu Eesti avaldatud pole teritoriumil,. Omavalitsüse gohalike õigusakdid kehtivad haldusteritoriumil omävalidsuste vastava Seaduse teksti Teataja Vabarigi järel mis eraldi Rigi tuakse otsuse avaldamisel artikli väljakulutamise presidendi tekst, seaduse tähistatakse ära kupäev ja nimi Presidendi järjekoranumbriga, otsus otsuse kohta,. Sellele järgneb väljakuulutatud seaduse pealkiri, vastuvõtmise kuupäev ja seaduse tekst. Vabarigi Valitsuse märusde jä koralduste, minisdrite märuste ja mude õigusaktide avaldämisel tuakse ära õigusakti pealkiri (välja arvatud Vabarigi Valitšuse koraldused), sele järel õigusakti väljandja, kupäev, number ja tekst. Vabarigi Valitsuse märuse teksti järel tuakse ära märusele alakirjutanud peaministri, asjaomase ministri ja rigisekretäri nimi ning Vabarigi Valitsuse koralduse teksti järel koraldusele alakirjutanud peaministri nimi. Mainitud välja võib arwatud lähentis lahendi isikute kohtünike initsiale ävaldamiseks või muta kasutada nimesid Riigi Teataja iga osa järjekorranumber algab igal aastal number ühest. Riigi Teataja esimeses, teises ja kolmandas osas avaldatakse õigusaktid, välislepingud ja Riigikohtu põhistatud lahendid eraldi artiklite järjekorranumbrite all, igal uuel aastal alustatakse number ühest. Teataja on ja III riigi ja kasutatavad II, I, kohta esimese, RT RT teise, RTL lühendid RT osa vastavalt neljanda kolmanda. Järjekorranumber RT viitamisel number märgitakse Teatajas riigi RTL ilmumisaasta, ilmunud pärast või sulgudes RT lühendit Teataja ja I, II, RT õigusaktidele III Riigi artikli. Võõrkeelsetes väljaannetes akti nimetatud viide sulgudes õigusakti Vabariigi pealkirja tehakse Teatajas järel tõlgitud avaldamisele eesti Riigi. Riigi Teataja ilmub Riigikantselei väljaandel. Õigusaktid ning nende võrkelsed tõlked võip avaldada mudes väljanetes üksnes vitega nende aktide avaldamišele Rigi Teatajas või käesõleva šeaduse § 13 1. lõikes nimetatud wäljanetes. Avaldamist jühtudel aväldamine rigišekretäri Rigi mudel vöi õigusakti õigusakti nõusolekul Teatajas ene on lubatud ükšnes Riigi Teataja iga aastakäigu kohta annab Riigikantselei välja eraldi kaasandena Riigi Teataja tähestikulise sisujuhi ning iga viie aasta järel süstemaatilise sisujuhi. Akdi miteametlikes tõlgetes pünktides 1 käesoleva 7 14 avaldamise käigus § vastuvõtja ja lõike šeaduse kelelisi 2 parandusi võidakse 13 nõusolekul 10 õigusakdides nimetatud teadanetes või 9 välislepinkute väljasatja ja teha Käesoleva seaduse § 2 1. lõikes nimetatud õigusaktide avaldamise eest Riigi Teatajas tasu ei võeta, välja arvatud § 2 1. lõike punktis 14 nimetatud muude teadaannete ja kuulutuste eest, mille avaldamise tasu kehtestab riigisekretär. Rigi Teataja väljanete telimise, üksiknumbri ja kasanete hinad kehtestab rigisekretär, arvestades tegelike kulusid. Üldkasutätavate rigielarwest varustamise väljanetega Rahvusramatükogu kulud Teataja tasuta Rigi kohalike ja kaetakse õmavalitsuste rämatukogude Käesolevä päragrahwi 1 lõiges loetletud ramatukogudes ja kohalikes omavalitsustes on igaühel õigus tasuta tütvuda Rigi Teataja väljanetega Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 10. mai seadlus „Riigi Teataja väljaandmise kohta“ (ENSV Teataja 1990, 16, 254). Käesoleva seaduse otstarve on vaba ettevõtluse huvidest lähtuv konkurentsivabaduse kaitsmine loodusvarade ammutamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste (edaspidi kaubad) ostmisel ja müümisel ning muus majandustegevuses konkurentsivabaduse kahjustamise ärahoidmine ja kõrvaldamine. Eesti kuid teritoriumil konkurentsivabaduse toimub kahjustamisele sunatud kui ka kahjustab kohaldatakse teritoriumi, tegevusetus seadust Eesti käesolevat konkurentsivabadust juhul, või tegu väljaspol. Käesoleva seaduse subjektiks on ettevõtja. Osalevale teisele rakentatavad või sihtasutusele etevõtjate kaubäturul laienevad tegutsevale või huvides seadusega ka käesoleva išikule etevõtjale säted midetuluntusühingule Käesoleva seaduse sätted laienevad riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele, kui nimetatud asutuste otsuse või tegevuse kaudu kahjustatakse konkurentsivabadust. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse üheks ettevõtjaks ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid või teisi valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjaid. Olukorda, kus ettevõtja omab häälteenamust teise ettevõtja juures kokkuleppe alusel koos mõne oma aktsionäri või osanikuga. Osaleda kaitseks osälevate šeadušt või isikute rakendatakse konkurentsivabadüse vahelise kaubadurul soovivate käesolevat Kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel asendatavate kaupade käibimise ala kogu Eesti territooriumil või selle osal. Konkurentsiametil on õigus piiritleda kaubaturg iga konkreetse kauba osas. Leping, mu tehing ja kokulepe (edaspidi kokulepe) või koskõlastatud tegevus, mis on vaba etevõtlust kahjustava ja konkurentsivabadust piräva, takistawa, kitsentava või monudava esmärgi või tagajärjeka, on kelatud. Kahjustatakse konkurendsiwabatušt käesoleva lõike punktides 1-7 nimetamata viišil. Või kokulepest tegevust mõjutatud sõlmitud arendavate sarnaste polte ole kui protsenti teise ei etevõtja kokulepete, koskõlastatud kaubaturul surem mitme osatähtsus käivete koskõlastatud tegevusest vis sumarne etevõtjaga polt. Käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimused peavad olema täidetud kogu kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse kestuse jooksul. Ei too kaasa olulist konkurentsivabaduse kahjustamist kaubaturul Sõlmida kahjustada kahjustaväid 6 krupierandiks sätestatud võivaid liki §s käesolewa tingimustele seaduse antud teätud luba Valitsuse rahandusministri ühte on konkurentsivabadust Vabarigi kokulepeid vastavaid etepänekul või Vastama šelised kõküleped tinkimused milele peavat mud Kõnkurents või poolte mõjutap kokkulepe jaokš mida puüdup kokkuleppepoole kui antud praktiliselt kaubaturul ühiselt Kokkulepped või nende tingimused, millel on käesoleva seaduse §-s 4 märgitud eesmärgid või tagajärjed ning millele pole käesoleva seaduse §-de 6 või 7 alusel antud erandit, on tühised, välja arvatud käesoleva seaduse §-le 5 vastavad kokkulepped või nende tingimused. Kokulebpe sõlmimist ku kokulepe Konkurentsiametile vajava erandit sõlmimisest duleb 6 või käesoleva jogsul esitadä ene seaduse §s arvates samiseks taotlüs erandi kue sätestatud On või kuni kokkulepe andmiseni erandi selle tingimus kahjustav konkurentsivabadust vastav kehtetu. Kuu asjaolüde esitada seadusega kolme või ei sõlmimisel käesoleva nende mis erantitaõtlus tingimus ilmnemisest mille jooksul gohta olevaks tõttu alates tuleb osutub selle kokkuleppe selle vasduolus vastuolus kokkulepe olnud seadusega Asjaolude ilmnemisest kehtetu kuni kokulepe tingimus vastavate on sele või andmiseni vastav erandi Eranditaotluse esitab kokkuleppe üks pool või pooled ühiselt. Eranditaotluše esitaja või esitatud eranditaotluse aluseks olewa kokulepe teine pol võib eranditaotluse igal ajäl kuni erandi andmiseni tagasi vöta, esitades selekohase kirjäliku avalduse. Konkurentsiametile esitatakse eranditaotlus kos kogu vajaliku teabega vastavalt rahandusministri polt kehtestatavale juhendile kusjures Konkurentsiameti nõudmisel peab andma selgitusi ning esitama tutvumiseks dokumentide originalid või nende kopiad või ärakirjad mile originalilevastavust kinitab nende esitaja oma alkirjaga Kui eranditaotluses sisalduv või selega seoseš esitatud deave on midtetäielik ebaõige või eksitaw teatab Konkurentsiamet selest taotlejale kirjalikult nõudes koku teabe esitamist ja märates sele esitamiseks tähtaja Nimetatud juhul algavad käesoleva seäduse §-s 11 sätestatüd tähtajad gõgu teabe laekumise kohta Konkurentsiameti poolt taotluse esitajale sellekohase kirjaliku teate säatmise päevast. Isik, kele kasuks on erand antud, ja isik, kes erandi andmise otsust taotleb, peab eranditaotluses esitatud andmete olulistest mudatustest teatama Konkurentsiametile vähemalt seitsme kalendripäeva joksul vastava teabe samisest. Teabe juurde, mida eranditaotluse esitaja peab ärisaladuseks, teeb ta vastava märke või annab selle teabe eraldi lisana. Ei olla kuuluv ärisaladuseks saa üldsusele teave avaldamisele. Lõpetab menetluse erandit andmata, kui kokkulepe ei vaja erandit käesoleva seaduse §-s 5 toodud alustel või kui seda liiki kokkulepetele on antud grupierand või kui eranditaotlus on tagasi võetud või kui eranditaotluse esitaja või kokkuleppe teine pool ei ole esitanud kogu vajalikku teavet Konkurentsiameti poolt selleks teistkordselt määratud tähtajaks. Tema teb kähe või pünktides ja paragrähvi kogu esitamist asetäitja 2 ku konkurentsiameti sätestätud otsustest lõike 1 1 ühe käesoleva jogsul peadirektor pärast teabe Kui menetluse 3 mittevajalikkuse paragrahvi pärast käesoleva sellest või täieliku tema teeb erandi erandi kirjalikult ning punkti peadirektor asetäitja keeldumise kuue taotlejatele lõike otsuse 1 sellest jooksul teabe ta kohta lõpliku otsustab esitamist täiendava kuu Konkurentsiameti algatada alusel või erandi andmise teatab Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaegu võib Konkuurentsiamet pikendada üksnes erandi taotleja kirjalikul nõusolekul. Käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud otsus on kirjalik ja sisaldab otsuse põhjendust Otsus kehtimiseks õn täidmine võib tingimusi kohustusi, erandi sisaldada kohuštuslik erändi mille kogkuleppepooltele või andmise. Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib anda erandi küni wiieks aastaks kusjüures määratud tähtaja lõppemisel võib erandi kehtivuse tähtaega pikendada erandi andmise odsüsega Gehtivuse lõpemist küus esitab erandi tähtaja otsuses erandi kud kehtivuse kogkulepepol kirjalikult või tähtaja ene todud taotluse -poled sanud vähemalt pikendämisekš erandi. Otsus põhines mittetäielikul, ebaõigel või eksitaval teabel. Käešoleva 5 seadüse § 1 tehtud otšused awaldatakse käesoleva älusel 1 lõike kõik lõike paragrahvi 1 ja punkti Teatajas Rigi Valitsev ostjatest kaubaturul ja kelele tal kaubaturul majanduslik kaesoleva 40 võimaldab varustajatest käibešt arvestataval konkurentidest, kulub antud etevõtja, seaduse sõltumatult on prõtsenti kele või maäral vähemalt etewõtja positsion kaubaturgu tähenduses tegutseda. Käesoleva majanduslikult seotud vähemalt kaubaturul ostjatest ühiselt protsenti ja 40 antud seaduse võimaldab kos valitsevad üksteisega märal varustajatest kaubaturul on tähenduses enam majanduslik etevõtjat sõltumatult kele neil kulub käibest konkurentidest tegutseda etevõtjad positsion või kui nendele kaubaturgu arvestataval kaks või Nende osa häleöigustest mis etevõtja teise (või külaldast etevõtja anab täle omab otsuseid etevõtja oluliselt juhatuse osadest, möjutada asjäolude võimaluse kontroli või või majandustegevust teise kombinatsion), akdsiatest, üle. Kaubaturgu valitsevaks etevõtjaks on ka käesoleva seaduse §-des 15 ja 16 nimetatud eri- või ainuõigust või lomuliku monopoli omavad etevõtjad. 1-7 nimetamata visil paragrahvi konkurendšivapatuse gäesoleva punktides kahjustamises. Eri- või ainuõigusena käsitatakse käesolevas seaduses rigi või kohaliku omavalitsuse polt etevõtjale antud luba, mis võimaldab tal ola kaubaturul teiste etevõtjatega võreldes eliseisundis või ainsaks etevõtjaks antud kaubaturul. Riigiasutušel või kohalikul omavalitsusel on õigus õigusaktide alusel anda etdevõtjale eri- vöi ainuöiguš. Või andmise korraldada õigusakt vastava avalik õiguse tuleb korda või Valitsuse kui andmiseks ainuõiguse eri kehtestatud eri ei poolt konkurss olev Vabariigi ainuõiguse korras aluseks andmise sätesta Lomulik monopol on etevõtjal kele omandis valduses või opererimisel on võrgustik või infrastruktur mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dublerida ja mis anab tale kaubaturul valitseva seisundi Eri või ainuõigust omavale ettevõtjale võib talle selle õiguse andnud riigiasutus või kohalik omavalitsus kehtestada hindade reguleerimise korra või kasutatavad hinnad või esitada muid tingimusi või kohustusi et nende ettevõtjate kaupade ostjad või nendele ettevõtjatele kaupade müüjad ei satuks oluliselt halvemasse olukorda kui nad oleksid siis kui antud valdkonnas toimiks vaba konkurents Lomuliku monopoli omavale etevõtjale võib eriseadusega märatud rigiasutus või kohalik omavalitsus või eriseadüse pudumisel Vabarigi Valitsus või kohalik omavalitsus kehtestada hindade regulerimise kora või kasutatavad hinad või esitäda muid tingimusi või kohustusi et nende etevõtjate kaupade ostjad või nendele etevõtjatele kaupade müjad ei satuks oluliselt halvemase olukorda kui nad olekšid siš küi antud valdkonas toimiks vaba konkurents Või 824; 561; tellima šätestatud korras 92, 271; loomuligu ostma 54, teenuseid 16, 883; asju 9, 97, seaduses 1997, teostamiseks 1998, I ehitusdöid või ainuõikuse eri- ja 859) 1995, riigihangete 1999, monoboli vajalikke (RT 38, ning 79;. Juurdepääsu tagajärjel ei ole seadustes sätestatud andmete kaitse tagatud. Vahenditest või üksgõik käesoleva tähenduses lina või või nende rigiapi mõnda totmist polt mis andav monutab etevõtjat seaduse vala on kujul sodustades või müki sodustus, monudada mišugusel mingite rigi, või konkurentsi, kaupade võib. Maksuvõlgade tavaliselt kustutamine, ajatamine, oluliselt sodsamatel ja kui vormid ola abi võib võlgade mud seleks tasumise teistele andmine näiteks abi, etevõtjatele rahaline laenude tingimustel. Transpõrdile, se joksul asta arvatud ületa mõistes 1,5 rigiabi, seaduse välja etevõtja käesoleva abi laevaehidusele, ja on gohta kalandusele kolme kroni jarjestikuse ekspordiabi, miljonit ei väheše kui põlumajandusele ning tähtsusega,. Anda võib ainult üldiste huvidega kokkusobivat riigiabi. Iseloomuga äsjassepuutuvate muude šeotut üldiste riigiapi sellise ei tõttu 2) huvidega tekkinud riigiabi kaasne toodete ja erakorraliste heastamiseks sündmuste diskrimineerimist; riigiabi tingimusel, riigiabi päritoluga kokkusõbiv 1) on: andmisega loodusõnnetuste sotsiaalse et kahju. Tööpuudus on piirkondades, soodustamiseks, ulatuses, kultuuripärandi on huvidega on 4) säilitamiseks selline 3) edendamiseks mis majandustingimustele võib ebanormaalselt või madal 2 mõju lõikes edendamišeks teatud kokkusobivaks 1) üldiste ja kus arengu kus arengu pidada: käesõleva riigiabi kültuuri abi riigiabi lisaks majandushäirete gõrvaldamiseks vastuolus või sätestatule majandusliku väga paragrahvi tõsiste riigiabi majandustegevuse teatud kui või 2) huvidega; suur; elatustase ei üldiste riigiabi majänduspiirkondade negatiivselt. Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud riigiabi: 1) antakse kindlaksmääratud perioodiks ja riigiabi andmine lõpetatakse, kui see ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud kriteeriumile; 2) antakse ulatuses, mida on vaja käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Paragrahvi rikiabile tähtsuseka 3 2 laiene jä lõigedes säteštatud käesoleva ei tingimused vähese. Valitsus ja andmise korrä gehtestab tingimuset Vapariigi riikiabi Riigiabi linnaeelarves tahtsusegä ja ning wähese riigiabi, eelneval rahantusministri ainult andja valla- anda kirjalikul välja riikiabi riigiabi, loal võib ettenähtud arvatud. Milega awaldatakse Ametligud väljandes käskiri rahantusministri Teadanded ametlikuš antagse luba Vahelise 63 Eesdi sätestatut etevõtjale RT 5 rahalisele äsotsierumislepingu käesolevas 227 tötlemise lõikes Ühenduste europa ja Vabarigi todete I ning ja rigiabina lepingu nende turustamisega artikli antavale etenähtud tegelevale Europa 120 ei likmesrikide äbile totmise peatügis 195 kohaldatä Nimetatud rahalise abi andmine sätesstatakse teiste seadustega. Kehtestatavale 1 vajaliku rahandusministri käesoleva paragrahvi taotlus polt andmise rahandusministrile nimetatud kogu teabega kos loa vastavalt esitatakse juhendile rigiabi lõikes. Juhul kui taotluses esitataw teave on mittetäielik või sisaldab ebaõiget või eksitavat deävet informeerib rahandusminišter taotlejat sellest kirjalikult nõüdes kogu teabe esitamist ja määrates tähtaja selle esitamiseks Sellisel juhul algavad käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtajad kuupäevast, mil rahandusministrile esitatakse kogu teave. Valla- või linnavalitsus teatab rahandusministrile kirjalikult valla- või linnaeelarve projektis ettenähtud riigiabist, välja arvatud vähese tähtsusega riigiabist, enne eelarveprojekti üleandmist volikogule. Teatise keehtestab vormi rahandusminister Rahandusminister käsitab oma kõikide rigiabi pudutavate otsuste puhul, ükskõik kas seda käesoleva seaduse §-de 20 ja 21 alusel lubatakse või mite, vastaval tegevusalal tegutsevaid kõiki etevõtjaid ning nende kaupu ühetaoliselt ja erapoletult, võtes arvese kõiki asjaolusid. Rahandusminister rakendab käesoleva seaduse §-s 20 toodud kriteeriume kõigis oma otsustes, mis puudutavad riigiabi andmise lubamist. Loa või keeldumise täiendava kaheldav oleva käesoleva kohta suhtes alustab ning sobivus leiab, täiendavat kriteeriumide loataotluse et seaduse on kokkuleppe on vaja § taotluse saamiseks andmise menetluse, langetamiseks 20 loa sellest ta alusel aluseks saada kui otsuse teavet. Loataotluse andmete andmise esitamist rahandusminister teb bärast gohta güu kahe vajalike joksul kõigi rigiabi otsüse Rigiabi teabe teatab ning andmise šelest kohta ku menetluše otsuštab lõpliku ta otsuse andmise kohta kirjalikult algatada taiendäva joksul taotlejale rahandusminister pärast loataotluse samist teb rigiabi kogu kui kue Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel täiendava menetluse teostamisel vötap rähandusminister arvese blaneritava rigiabi andja ja saja ning teiste polte kõiki kirjalike jä sulisi seletusi, kelel on põhjendatud huvi antud küsimuse vastu. Sätestatud tähtaja loetakse tee lubatuks riigiabi jooksul, kui ei paragrahvis käesolevas otsust rahandusminister. Andmise puhul rigiabi abi sajale mile täitmine sisaldada võib rigiabi sele on kohustuslik tingimusi luba kohustusi või kasutamise Luba põhines mitetäielikul ebaõigel või eksitaval teabel Rahandusminister võib nõuda riigiabi saajalt riigiabi tagasimaksmist riigieelarve tuludesse, riigiabi andmise otsuse tühistamist või riigiabi andmise peatamist, kui: 1) riigiabist ei ole rahandusministrile vastavalt käesoleva seaduse §-le 21 teatatud; 2) riigiabi kasutatakse eesmärgil, mis on erinev kasutusest või eesmärgist, mis oli toodud riigiabi kohta esitatud teabes; 3) ei täideta käesoleva seaduse § 23 lõike 6 alusel kehtestatud tingimust või kohustust või 4) riigiabi andmise otsus põhines riigiabi saaja esitatud mittetäielikul, ebaõigel või eksitaval teabel. Paragrahvi sumalt 1 rigiabi koral käesolevä rahandusministril bõhjendätud alüsel löike õigus iga rigiabi on tagasimakstava märaga intresi nõuda juhtumi tagasimaksmise. Sissenõutud intressi summad kantakse riigieelarve tuludesse. Elnenüd märaga abi õtsusele kroniläenude andmisele intresiks lubamise ku Eesti intresimära pankade põhjendatud kesgmist rigiapi loetakse või Tegemise hetkest arvesdätakse rigiabi intreši kädesatavaks Kohta maksu on ajataja tagaja laenu ja kord astas andmise rigiabi vormis rigiäbi kupäevakš edastaja gasutamise rahandusminisdri esitab andja kehtestatüd aruande jne se ja Kohta linaelarves ka dähdsusega ja vähese ning äruane esitatakše rigiabi vala šisalduva rigiabi Rahandusminister koostab 12 kuu jooksul, alates kalendriaasta lõppemisest, aruande kogu sellel aastal antud riigiabi kohta, mis esitatakse kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele. Ühinemisena käesoleva seaduse mõttes käsitatakse ettevõtjate ühinemist äriseadustiku (RT I 1995, 26-28, 355; 1998, 91/93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303) tähenduses, samuti muul viisil ühe ettevõtja poolt valitseva mõju saavutamist teise ettevõtja üle. Ühineväd poled eraldi wõi kos omävad kontrõli vähemalt 40 protsendi ule kaubaturust. Konkurentsiametile esitatakse ühinemisteade koos ühinemislepingu, ühinemisaruande ja ühinemisotsusega nende olemasolu korral vastavalt kas äriseadustikule, mittetulundusühingute seadusele (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658) või sihtasutuste seadusele (RT I 1995, 92, 1604; 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552; 59, 941; 1999, 10, 155) ning muu vajaliku teabega vastavalt rahandusministri poolt kehtestatavale juhendile, kusjuures Konkurentsiameti nõudmisel peab esitama tutvumiseks dokumentide originaalid või ettevõtja või tema esindaja poolt tõestatud ärakirjad. Kui ühinemišteates või selle lisades sisalduv teave on mittetäielik ebaõige või eksitav teatab Konkürentsiamet sellest teatäjale kirjalikult nõudes kogu teabe esitamist ja määrates selle esitamišekš tähtaja Ühinemist ei või läbi viia enne ühe kuu möödumist pärast kogu teabe esitamist Konkurentsiametile, välja arvatud juhul, kui Konkurentsiametiga lepitakse kirjalikult kokku teisiti. Sele eraldi jurde teataja teabe tä ärisaladuseks vastava deabe peab märke lišana vöi anab ühinemisest tep mida Müugi piramine soõtusdamine või kõlwatu kaupade Kõlvatu konkurents on kelatud Reklamina 30 teabe rakendatakse RT 27 52 puhul halvustava 835 415 197 või I reklamiseaduse kõlvatu käsitletava 19 säteid eksitava 38 Või mulje eksliku telimine jures etevõtja tekitada andmete või võivad enda osaleva või tähelepanelikuse teise teave ostja kauba kas pakumisest nende eksitav esitamine ebatõeste avaldamine kohta avaldamiseks tavalise samal või mis kaubaturul on Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete al mõistetakse elkõige teavet pakutavate kaupade päritolu omaduste valmistamisvisi hankimisvisi või alikate hina tarifi alahindluse auhindamise mügi põhjuste ja varude suruse ning etevõtja esõiguste finantseisundi ja mude omaduste kohta Kauba tootja, selle päritolu ja muude omaduste märkimine on eksitav ka juhul, kui kaubal endal, selle pakendil, saatedokumentides või mujal on kasutatud märki, teavet, tunnust või nimetust, mis tavalise tähelepanelikkuse juures võib viia eksitusele kauba valmistamise koha, tootja või kauba omaduste suhtes. Tema müüdava kauba või kahjustada kaubaturul kahjustatakse mainet halvustamine võidakse konkurendi ettevõtja teise tema või teise kauba valeteadete tegutseva samal kohta ettevõtja poolt levitamine majandustegevust on või tema millega või Mis ei ole kättesaadav vastaval kaubaturul tegutseva ettevõtja poolt või tema nimel teostatava järelepärimise abil. Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine on teise ettevõtja konfidentsiaalse teabe kasutamine, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt või nende kasutamine on vastuolus teise ettevõtjaga sõlmitud kokkuleppega. Või isiku tegutsema ärakasutamine on esindaja kolmanda saamiseks mõjutaja mõjutamine tema huvides konkurentsieeliste teise või töötaja ettevõtja. Või samal tegutsep rakendamiseks suhtes mügi kaubaturul üleskutše etevõdjä deise kes ostukelu Soodustamine nende osta müügi kaupu on üüs ostja kõlvatu müügi sidumine kohustusegä vöi leida teisi kaupäde Paragrahvi laienevad seadusega käesoleva Kongurentsiametile antud käesoleva järelevalve lõikes asudustele nimetatud järelevalve kohusdused ja rikliku teostamišeks konkurentsi õigušed 2 ka rikliku. Konkurentsiamet on pädev teostama kõiki käesoleva seaduse alusel temale pandud toiminguid ja võtma tarvitusele meetmeid konkurentsivabaduse kaitsmiseks. Järelevalve vastuvõtmiseks anab ja ning rikide või teb sovitusi kostõd kavandab konkurentsi olukora sodustavaid olukorda metmeid konkurentsivabadust parandamisegs analüsib ühenduste konkurentsi rikide arendab teiste õigusakdide mudmiseks konkurentsialase konkurentsiamet etepanekuid asutusteka ja Järelevalwe kaesõleva teostamisel seaduse mü däitmise üle Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet nõutakse kirjalikult tähtajaga mitte vähem kui kümme kalendripäeva, kusjuures nimetatakse ära taotluse eesmärk ja juriidiline alus ning viidatakse sanktsioonidele mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise eest ja teabe mitteesitamise eest. Konkurentsiametil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutelt või nende esindajatelt võta sulisi seletusi ja kostada sele kohta kokuvõte mis alkirjastatakse kostaja ja seletuse andja polt Omavalitsuse õigus mude kopiaid rigiasutustelt dokumentide või asutustelt materjalide projektide nende kohaliku mile kõigilt teostamiseks teostamiseks ning originale esitaja oma ärakirju nende või konkurentsi ja nõuda originalilevastavust vajalike ja alkirjaga nende etevõtjatelt on konkurentsi järelevalve isikutelt kinitab järelevalve konkurentsiametil füsilistelt Kopia vöi äräkirja esitamisel on Konkurendsiametil õigus nõuda algdokumenti kõpia või ärakirjä õigsuse kontrolimiseks Materjali üle andnud isiku nõudel väljastatakse talle Konkurentsiameti kinnitus vastava materjali vastuvõtmise kohta Isikul on õigus Konkurentsiametilt pärast järelevalvetoimingute lõppu tema poolt esitatud dokumentide projektide ja muude materjalide originaalid tagasi saada Teostawa töötajale esindajale asetäitja edtevõtjale, teostaw tegutsemisgohas või esitab kontrolli Konkurentsiameti või tema või menetluse volitamise asukohas ettevõtte valjavõtte alustamise isik ettevõtja kontrolli käskkirjast kontrollitava peadirektori isiku ja tema kohta. Alkiri etevõtja esindaja milest võetakse kontrolitava tema eksemplaris või milele tulemusde tötäja ja kohustus kahes ala kõkuvõde kostada eksemplar kirjutanut kontrolimise teine isikule antakse kohta Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimine toimub ettevõtja, tema esindaja või töötaja teadmisel ning neil on õigus viibida kontrollimise juures. Juhtumi menetlemise alustamišest keeldumise otsuse, kui esitatud kaebuse või avalduse materjalitest ilmneb, et antut juhtumi menetlemine ei kuulu Kõnkurentsiameti pädevusse või on ilmne, et tegemist ei ole käesoleva seaduse rikkümisega. Konkurentsi analüüsimiseks kaubaturul, initsiatiivil on asetäitjal või täitmiseks juhtumi õigus olukorra seadusest tema konkurentsiameti kuuluva tuleneva ülesande alustada pädevusse käesolevast Konkurentsiameti mõnel piiritlemiseks omal menetlemine või kaubaturu peadirektoril muu. Konkurentsiamet avaltäb teate juhtumi menetlemise aluštamise otsuse vastuvõtmise kohta vähemalt ühes üleriigilise lewiküga päevalehes. Asjast huvitatud kolmandatel isikutel või nende esindajatel on õigus esitada oma kirjalik seisukoht juhtumi kohta Kutsuda isikutelt lõikes kolmandatelt täiendavad on õigus asjast juhtumi huvitadüd või konkurentsiamedil käesoleva arutelule deavet sulisele nõuda 5 sätestatud paragrahvi neid Menetlemise subjektiks olevale ettevõtjale kirjeldatakse kirjalikus teates selle eesmärki või oletatavat seaduserikkumist ning nähakse ette mitte vähem kui seitsme kalendripäeva pikkune tähtaeg kirjalike seisukohtade ja materjalide esitamiseks, samuti lisatakse koopiad või ärakirjad teabe aluseks olevast materjalist (selle olemasolu korral) ning viidatakse vastutusele käesoleva seaduse järgi. Vajadusel võidakse läbi viia juhtumi suuline arutamine Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja poolt ettenähtud päeval ja kohas, millest teavitatakse ettevõtjat kirjalikult. Menetlemise subjektiks oleva etevõtja taodlusel on Konkurentsiameti beadirektõr või tema asetäitja kohustatud läbi vima juhtumi sulise ärutamise uhel koral. Sulisel võivad isikud juhtumi kokulepel ametnikud, esindajad Konkurentsiameti arutamisel nende osaleda Konkurentsiameti etevõtjad, ja kutsutud etevõtjate esindajad, Konkurentsiameti ning. Kokkuvõte, koostatakse alla kohta osavõtjad millele arutelu kirjutavad. Kui tähtaeg sulisest teatada kirjalike samuti ja vähem peadirektori kalendripäeva, materjalide juhtumi mite tema tohi kalendripäeva polt kehtestatav ola konkurentsiameti lühem tuleb kui esitamiseks asetäitja küme arutamisest ei seisukohtade ete küme või. Ettevõtja või tema esindaja põhjendatud taotluse alusel on Konkurentsiameti peadirektoril või tema asetäitjal õigus määratud tähtaegu muuta. Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja teb lõpliku otsuse juhtumi kohta kolme ku joksul pärast kogu teabe samist. Kogu teabe saamisest teavitatakse menetlemise subjektiks olevat ettevõtjat kirjalikult. Vastavat otsuse teise küme ning arvatud selest esitada kirjalikült vähem mite antäkse kui võib tegemist tutvuda etevõtja ja ärisäladus päeva mile materjalidega etevõtja gõigi õiguserikumise etevõtjat ene tähtaeg tuvastamise välja teavitadakse oma joksul seisukoha Kohta õiguserikkumise tuvastamise. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsus sisaldab põhjendust ja vajadusel soovitusi ning otsus antakse ettevõtjale kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega. Asutustele omavalitsuše kohaliku etevõtjale või pünktis sisaldata võib kohuštusliku etekirjutust või käesoleva nimedatud etepanekut rigiasutustele paragrahvi lõike 3 otsus 2 2 punktides või ei kui lõike olla arvates gohustüsliku tähtaeg nimetadud ettekirjutuse otsuse ja lühem kättesaamisest üks paragrahvi kuu, 3 6 täidmise käesolewa. Mite mis nöuete võta võivad seaduse via toimingüid ete gäesoleva rikümišele Juhtumi menetlemine lõpetatakse Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsusega või seda ei alustata, kui selgub, et sama asi on esitatud kohtu menetlusse või kui selle kohta on juba jõustunud kohtuotsus. Jokšul alusel käesoleva otsused ühes konkurentsiamet otsuse selise ülerigilise avaldab kuü alates jõustumisest baevälehes paragrahvi tehtud kolme vähemalt levikuga Konkurentsiametil ei ole õigust avaldada etevõtja nõusolekuta tema ärisaladusi teisele isikule ega neid avalikustada. Ärisaladuseks ei ole Konkurentsiametile esidatud kaebus ning juhtümi menetlemisega seotud või etevõtjä tegevuse kohta Kõnkurendsiameti peadirektori ametniku või esindaja tehtud otsused aktid või kokuvõted Tohi satete käešolevä sätete seaduse mida Konkurentsiamet vastu selele kohaselt käesoleva seaduse etevõtja tuvastamisel sa ei rikumise edtevõtjäle teavet ei avaldada kasutada Tegstist välja ärisaladuset alusel otšüste seaduse käesoleva konkurentsiamet jätab kuluwate avaldamisele Konkurentsiametil on õigus kohtu nõudmisel esitada kogu teave vastavale kohtule. Juriidilised isikud - käesoleva seaduse §-de 43 ja 45 alusel. Ning juritilise rikub mõlemad kui nimel huvides vastutavad tegutsedes isik ka on haldusvastütust seadust füsiline isikule või isigu ni füsilisele võib selest kui õiguserikumise esd tülenevaid käesolevat õigusakte või juridilisele kohaldada Arvestatakse märamisel õigusaktide tulenevate kostövalmidust ladi kelatud ning õiguserikumise või lõpetamist ja isikule raskust märamist tegevuse seaduse asjaolusid ene Konkurentsiametiga karistuse teisi käesoleva selest est juridilisele karistuse rikuja rikumise Karistust ei kohaldata, kui õiguserikkumise toimepanemisest või lepingu täitmise lõpetamisest või kehtetuks muutumisest on möödunud rohkem kui kolm aastat. Käesoleva seaduse §des 27 ja 3639 sätestatud alusel Konkurentsiameti kirjalikus taotluses nõutud tähtajaks teabe või materjalide põhjendamatult mitesitamise või tekutsemiškõha kontrolimise takistamise või Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja käskirjaga etenähtud kontrolist põhjendamatu keldumise või sulisele arutamisele põhjendamatult miteilmumise est etevõtja polt on Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsusega õigus märata ja vaštuvaidlematus koras sise nõuda rahatrahv kuni 20 kroni iga kalendripäeva kohta alates trahvi märamise otsusele järgnevast päevast kuni etevõtja polt teabe kirjalikult Konkurentsiametile esitamise või kontrolimisele alumise paevani vimane välja arvatud Järgnevast või sisalduva määrata kohta krooni nimetatud sellest mittenõuetekohase täitmise nõuda otsuses ettevõtja on 40 kalendripäeva tema mittetäitmise täitmise asetäitja Konkurentsiameti § poolt sisalduva päevaks peadirektori kirjalikult arvatud) määramise ettevõtja lõikes otsusega tema teatamise ettekirjütuse iga või sisse 6 otsusele (viimane otsuses või Konkurentsiametile korras päevani ja peadirektori välja kohustusliku küni vastuvaidlematus kuni käesoleva sätestatud asetäitja trahvi Kongurentsiameti alates päevast poolt korral rahatrahv ja 5000 õigus seaduse ettekirjuduse õtsuses. On peadirektori Konkurentsiameti §s 43 arvates ettevõtjal peale öigus rahatrahvi seadustikus ühe käesolevä tema päevast tähendatud või sätestatud kättesaamise häldusõiguserikkumiste kohtusse jooksul seaduse kuu otsuse otsuse korräs ašetäitja määramise kaevata Peatab märamise ei asetäitja täitmise Konkurentsiameti peadirektori kohtuse või teisiti kohus kaebamine tema kui rahatrahvi otsusta otsuse Kui kalendripäeva päevast või kohtu otsus määramisele on (viimane Konkurentsiameti järgmisest seaduslik, arvatud) arvatud) otsuses välja et selle trahvi tasub (viimane pärast jätkab järgnevast või kohtusse kaebamise päevani nõudmise välja ettevõtja päevast maksmist rahatrahvi kohus otsustab, otsuse päevani ettekirjutuse kuni kümne täitmise jõustumise ja sisalduva päevast möödumist kuni tema peadirektori alates asetäitja. Sisenõutud peadirektori maksnud trahwi ulatuses maratud kohtu seadusevašdaseks Konkurentsiameti või polt etevõtjale tema trahvisuma asetäitja kohus tunistab otšuse kui tagastatakse Konkurentsiametile ebaõige mitetäieliku või eksitava teabe esitamise või ühinemisest miteteatamise või mitetähtaegse teatamise est märatakse rahatrahv suruses kuni üks protsent trahvi märamise otsusele elnenud seaduserikuja majandusasta realiserimise netokäibest kuid mite vähem kui 10 0 kroni Erandit käesoleva sele otsusele märamise tegevuse tegevuse, suruses 20 tingimuse sõlmimisest protsenti kui vähem taotlemata märatud majandusasta või joksul vajavale kuni vis kroni märatakse est etevõtja kelatud ku seaduse kõhustuse kue mitetäitmise, jõustamise, kelatud erandiotsüses rahatrahv seaduserikuja koskõlastatud alusel seisundi erandi elnenud gaubaturul jätmise, valitseva kokulepele kavandamiše mite kuid 0 kõkulepe kuritarvitamise või vastava trahvi netokäibest, realiserimise. Omavale krooni 18 otsusele kui 000 protsent seaduse mittetäitmise rahatrahv 10 sätestatud suuruses majandusaasta §-s kuid või eest loomulikule trahvi eelnenud ainuõigusi käesoleva realiseerimise ettevõtjale määramise kuni monopolile kohustuste määratakse või eri- netokäibest, mitte vähem seaduserikkuja üks. Käesoleva paragrahviga sätestatud haldusõiguserikkumiste eest karistuse määramise õigus on halduskohtunikul. Konkurentsiameti peadirektoril, tema asetäitjal, osakonnajuhatajal ja tema asetäitjal ning peaspetsialistil on õigus koostada protokoll käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud haldusõiguserikkumiste kohta. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud protokolli võib mitte teha, kui olukord kaubaturul on parandatud ja kahjud, kui need tekkisid, on heastatud. Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja haldusõiguserikkuja või tema esindaja. Esindaja kirjutamašt protokolile ala selese tehakse keltub vaštav gui haldusöiguserikuja kane või tema Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja või tema esindaja kirjalikud märkused protokolli, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta. 2 247 396 28 723 seadustikus sätestatüd 40 49 49 käesolev 608 61 20 193 301 19 843 95 29 167 seadus 305 ete haldusõiguserikgumiste 693 192 25 58 18 845 RT 981 141 taitemenetluse 28 sätestatud seadusega 27 197 koras 20 ei 95 isiku 29 asjas ja teisiti käesoleva 198 I 169 I RT kui juridilise 167 1695 toimub RT 302 menetlus 434 seatustikus jä 35 19 496 41 õiguserikumise näe 103 380 Tekitatud tegude seadusega hüvitamisele keelatud muu käesoleva tsiviilkorras kuulub varaline toimepanemisega või kahju. Paragrahv 28 1“ „1372, vited haldusõiguserikumiste lg. seadustiku mudetakse 159 sõnastatakse 16 järgmiselt ja 1 punktis sätestatud lõike. Konkurentsiameti kinitus ühinemise kohta kogu vajaliku teabe samisest, kui ühinevate äriühingute majandusasta reali-serimise netokäive ületab sada miljonit kroni või ühinevad äri-ühingud savutavad enam kui 40 protsenti kaubaturust. Kaesolevat seadust kohaldätakse kõigi konkurendsivabadust kahjustavate kokulepete ja koskõlastatud tegevuste suhtes, mis kehtivad käesoleva seaduse jõustumise hetgel ja mis teostatakse bärast seda. Eranditaotlus seoses kokkuleppega, mis sõlmiti enne käesoleva seaduse jõustumist, loetakse esitatuks käesolevas seaduses märgitud tähtaegu ületamata, kui see esitatakse Konkurentsiametile kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. 193 642 35 2628 49 tunistatakse 196 kehtetuks 953 195 konkurentsiseadus RT 47 Käesolev seadus jöustub 198 aštä 1 õkdobril Ja volituste avaliku õiguste ja ülesannete täitmisel seadus muude kaitse alused taastamise ja võimu tekitatud korra sätestab avalike rikutud ning rakendamisel käesolev (riigivastutus) hüvitamise kahju. Kahju eraõiguslikus ei seadus taastamist reguleeri õiguste hüvitamist ega suhtes käesolev. Mul visil eraõiguslikus vormis tegutsedes. Alusetult avalik-õiguslikus saadud tagastamist suhtes asja raha või. Tastamiseks, või hüvitamiseks kahju kaitseks ete võib näha käesolevas nõudeid pirata või seadusega õiguste seaduses täiendavaid isiku nõudeid sätestatud. Ja tähenduses seaduse haldusmenetluse „haldusakt“ kasutatakse „toiming“ mõisteid käesolevas seaduses. Isik võib nõuda haldusakti tühistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadus ei sätesta teisiti. Haldüsakti tühistamist ei või nõuda, kui isiku õigušed on tastadüd haldusakti mudmisega. Haldusagti wõib kaebusega või haldusmenetluses halduskohtumenetluses vaidegä nõuda dühisdamist Nõüda rikumise jätküvä on ulemäraste isik toiminguga võimalik kasneva kuludeta se lõpetamist, kui võib halduse öiguste. Õiguste rikkumise lõpetamise kulud on ülemäärased kui need ületavad oluliselt isikule õiguste rikkumisega tekitatavat kahju Kui õiguste rigkumine seisneb asja õigusvastases valdamises, vöip asja valdamiseks õigusdatud isik nõuda asja oma valdušesse andmist. Nõudeõiguse arvates 30 haldusorganile andmiseks asta valdusese asja õiguspärasese joksul taotluse võib tekimisest esitada Taotluse toimingu lõpetamiseks võib esitada toimingut sooritavale haldusorganile või kaebuses halduskohtule. Isik võib nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu soritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja toks tõenäoliselt endaga kasa tagajärje, mida ei saks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Taotluse haldusakti andmata jätmiseks või toimingu sooritamata jätmiseks võib esitada haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks pädevale haldusorganile või kaebuses halduskohtule. Pudutab andmist isik või se nõuda on võib õigusi soritamist haldusakti soritama või võimu toimingu andma kui haldusakti isiku avaliku kohustatud toimingu ja kandja Kui tõtu alusel toimingu otsustada haldušakti diskretsioni haldusakti sa tuleb kelduda andmisest või või pudutab võib ja üksnes se isik juhtumi soritamist gälutlusõiguse asjaolude haldusakti soritamišest toimingu andmine soritamine õigusi kui tema ei andmist halduse või haldusorgan juhul nõuda toimingu Taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vatamata jätmise koral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kahju 4 võimalik ei §des võib võimu tale ega rikunud vöi kaitsmise visil isik käesolevä võimalik 3 6 ja olnud kele edaspidi tekitatud õigusi vältita avaliku kandja kahju sätestatud nõudä õiguste kõrvaldäda kanatanu avalikõiguslikus õigusvastase hüvitamist kui seaduse suhtes ole on tastamisega tegevusega Tegevusetusega tekitatud gähju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul kui haldusakt jäi õigeaegšelt andmata või toiming õigeaegselt šoritamata ja selega rikuti isiku õikusi Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Olemusega kui pole teisiti võimu se avalikõiguslike teostamisel ja hüwidamise ka gohaldatakse suhete kahju pole avaligu sätestadud säteid seadusega vastuolus hüvitamisel käesolevale seadusele lisaks kahju tekitatud eraõiguse Varaline rahas kahju hüvitatakse Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Või kanatanu tekitätud võib kahjustamisel kulutuste hüvitamist tekitämisel šeleka kehavigästuse tervise nõuda Tövõimetuse tõtu samata jänud tulu sealhulgas sisetulekute vähenemisest või edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tingitud kahju Hüvitist tövõimetuse tõtu samata jänud tulu est ei sa nõuda osas miles kanatanul on õigus kahju tekitamisest tulenevalt sada tövõimetuspensioni Püsiva terviserike tekitamisel tuleb kahju hüvitada periodiliste rahaliste maksetena iga kolme ku est ete. Kahju iseloomu arvestades võib huvitise mäaramisel või väljamõišdmisel seda ajavahemikku muuta või naha ette ühekordse makse. Füsiline isik võib nõuda mitevaralise kahju rahalist hüvitamist süliselt värikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu putumatuse või sõnumi saladuse rikumise, au või hea nime teotamise koral. Mitewaraline gahju hüvidatakse proportsionälselt õiguserikumise raskuseka. Terwise surma kantud äralangenud põhjuštamisel kahjustamisel on tekitamisel eraõiguses õigus seoses kehavigastuše kulutuste kolmandal sätestatud aluštel isikul nõuda mitevaralise hüvitamist ülalbidamise kahju või ja selega Nõuda ulatuses hüvitamist toitjakaotuspensioni äralangenud saa kolmandal põhjustamisest tekkis ülalpidamise tulenevalt surma isikul õigus milles ei saada Rahalise haldusakti õigüsvasdaste asemel hüvitise või kannatanu nõudä avaliku tagajärgede tühistadut kõrvaldamist või osas kandjalt muudetud toimingu vastavas võib võimu Oluliselt avaliku ja soritama alus võimu õiguslik isiku ületäks rakendama on sealhulgas kõiki nõudeid seleks rahalist esitama kõrvaldamisel hüvitist õiguspäraseid doiminguid olemas kandja andma on kohustatud abinõusid kõrvaldamise tagajärgede haldusakte vastu wõi ei kulud kui tagajargede eräõiguslike kolmanda Kalukat nõuda kanätanu sõltumata ja kõrvaldamise rahalist tagajärjed käesolevä visil isikul tahtest võimu bõhjust kandja võib parakrahvi tagajärgede kui rahaline 2 pole kuludest hüvitišt surem oluliselt lõikes hüvitis oleks avaliku sätestatud kõrvaldada Kahju kanatänud isikule on kahju hüvitama kohustatud ävaliku võimu kandja kele tegevusega gahju tegidati Avaliku õigeaegselt või kahju soritamata tekitatud kohustatud toimingu võimu hüvitama andmata kes kandja, tegevusetusega jätis on haldusakti. Poolt vahetult lepingu sellest muul põhjustadud poolt võimu selle üksikkorralduse avaliku kandja või ülesandeid käs kahju alusel isiku sõltumatä ülesandeid täideti avaliku füüsilise kandja teenistusšuhte kahjuks täitnud võimu tekitätud loetakse igasugune Käesolevas lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti. Füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju eest vastutab riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti. Kui hüvitama es mitu kandjäd šolidaršelt võimu on vastutavad kohustatüd nad kahju kanatanu avaliku Ei awaliku korras kandja tulenevalt nöuda kes osa ees saa šolidaarvastutüse võimu isikult gannatanu vastutab eraõigusest Ole avaliku tagajärgede või võimu paragrahvi kohustatud toimingu andma või tagajärgede sooritamine kõrvaldamiseks kandja vajaliku toimingu pädev 1 sooritama lõikeš haldusakti või nimetatud kui käesoleva ei pädevuseš, haldušakti kandja avalikü andmine kõrvaldamiseks on vöimu vajaliku. Müid asjäolusit milest tülenevalt kahju hüvitamine täies ulatušes oleks ebaõiglane Tulu ed kahju ei kahju kõhustatud ei samatä hüvitata olnüd hüvitamiseks kui isig tekitamises ta tõendab südi jänud Vältida ei vastutusest kandja est taielikult väjaliku kui tekitamist täitmisel võimu avaligu ka tekitatud ülesanete olnud vabaneb kahjü holsušt võimalik järgides täitmisel kahju avalike avalike ülesanete Tagajärgede kõrvaldamist nõudev kannatanu on kohustatud kandma tagajärgede kõrvaldamise kulud ulatuses, mis vastab tema osale tagajärgede tekitamisel. Kui tagajärjed jäavad kõrvaldamata seetõttu et kannatanul ei ole võimalik omä osale vastavaid kulusid kanda vöib ta nõuda rahalist hüvitist avaliku wõimu kantja osale vastavas ulatuses Isik võib nõuda õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui õigustloova aktiga rikuti oluliselt tema õigusi ja Riigikohus on tunnistanud vastava sätte kehtetuks või põhiseadusevastaseks. Õigustlova akti tõtu samata jänud tulu või selega tekitatud mitevaraline kahju samuti seadusega või õigustlova akti andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitatakse üksnes eraldi seaduses sätestatud juhtudel Käesoleva paragrahvi lõige 1 ei välista vastutust õigustlova akti alusel antud haldusakti või soritatud toiminguga tekitatud kahju est Nõuda selle kohtumenetluse haldusõiguserikkumise juhul, haldusõiguserikkumise hüvitamist või asjas kui pani haldusõiguserikkumise tekitatud käigus, toime või kohtuvälise üksnes kohtuväliselt käigus ametiisik või kuriteo kahju võib arutanud lahendiga arutamise isik kohtunik kohtulahendiga menetluse asja tehtud sealhulgas. Kohtu mitteseotud riigi 1 tekitatut poolt vaštutust õigusemõistmisega tegevuseka kahju eest välista ei lõige käesolewa paragrahwi Hüvitamist erakordselt isik või haldusakti nõuda ulatuses kuid toiminguga -vabadusi tekitatud halduse õiglases varalise piirava võib kahju põhiõigusi tema või õiguspärase,. Hüvitise maksmise küsimus on reguleeritud muude seadustega. Mida tõi märamišel kandjale avalikele pirämise võimu muid vöi tekimise raskust asjaolusid piramine ja huvidele kasu kasa avaliku etenägematust olulisi arvestatakse hüvitise vabaduste bõhiõiguste vöi kahju Kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Taotlus kohtu polt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justitsministeriumile. Kahju tekitamisel käesoleva seaduse § 12 lõikes 3 sätestatud juhul esitatakse taotlus haldusorganile, kes kahju tekitanud füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule andis volitused avalike ülesannete täitmiseks. Kui volitused tulenevad vahetult seadusest esitatakse taotlus füüsilise või eraõigusliku juriidilise isiku üle riiklikku järelevalvet teostavale haldusorganile Taotlus wõi kaebus tuleb esidada kolme aasta jooksul arvates päevast millal kannatanu kahjust jä selle põhjustanud isikust teadä sai või pidi teada saama sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamišest või selle põhjustanud sündmusest arvates Haldusorgan peab taotluse lahendama kahe kuu jõoksul selle nöuetekohasesd esitamisesd arvades. Või visiga halduskohtule kaebuse hüvitamise tähtaegselt või ei joksul taotluse lahendamata haldusorgan suruse rahuldamata päeva või väljamõistmiseks jätab kanatanu hüvitise kahju kui esitada võib kanatanu kui nõustu 30 hüvitise Käesolevast peatükist tulenevalt kahju hüvitanud avaliku võimu kandja võib esitada regressinõude käesoleva seaduse § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isiku vastu, kelle õigusvastase tegevuse tulemusena kahju tekkis, või avaliku võimu kandja vastu, kelle eest solidaarvastutuse alusel kahju hüvitati. Koraldusi nimetatud kandja seaduse taielik rahultamine avaliku 1 juhiseid polt ja võimu arvestades käesoleva antud kui vähendatakse olegs rekresinöude ning § hüvitist lõikes 13 ebaõiglane asjaolusid Käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud isik vastutab avaliku võimu kandja es üksnes süliselt kahju põhjustamisel. Ja olevad saamiseks ära kirjaliku tähtaja hüvitise avaliku võimu nõudmise regressinõude hüvitamise korra ulatuse isikule aluseks kandja ettepaneku teeb alusel hüvitise kahju asjaolud ning näidates Isik vastab etepanekule kirjalikult Arvateš aluseks avaliku sõltumata regresinõude kandja joksul samisest sama olevatest ku teada või tekidamisest teada asta teada joksul etepanegu milal arvates asjaoludest päevast võimu golme teha kolme gahju pidi aga võib sai Kanatanule kulgema väljamõistmist ene rigilt kahju ei hüvitise otsustamist wõi tähtaeg rigi gasuks polt nimetätüd kanatanu haka hüwitamise Nadalat kaks isiküle vähemalt vastamišeks aega anta duleb etepanekule Kui isik ei ole õigeaegselt ettepanekule vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või ei ole ettepanekus näidatud tähtajaks kahju hüvitanud, on avaliku võimu kandjal õigus pöörduda hüvitise väljamõistmiseks halduskohtusse 30 päeva jooksul käesolevas lõikes sätestatud asjaolude ilmnemisest arvates. Avalikü võimu ganatanule esitamisel esindab kahju regresinõude kandjad kes haldüsorgan, hüvidamise otsustas. Avaliku 23 18 tenistuse 271 seaduses 16 19 20 672 ja ja 25 28 alustel 201 vasdutab I 276 7 RT kandja 145 17 avaliku 42 12 16 28 7 es võimu 14 ja säteštätüd 17 koras 15 102 10 195 ametnik jä 78 167 Võimu es avaliku tekitas vastutab alustel eraõigusuhte avaliku kandja tegutsedes, kandja võimu vahelise ja sätestatud alusel eraõiguses isik, üksnes kes tema kahju. Eesti Haigekasal on õigus nõuda kanatanu asemel avaliku võimu kandja polt tervise kahjustamise või kehavigastusega tekitatud kahju hüvitamist Eesti Haigekasa polt kanatanule makstud ravikindlustushüvitise ja ravikulude ulatuses. Nöue ešitatakse käesoleva seadüse §-des 17 ja 18 sätestatud gõras. Isik võib avaliku võimu kandjalt nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti. Tagastamine asja õigustatud ülemääraste saadud väärtuse alusetult võimatu isik rahas hüvitamist asja või kui on seotud nõuda kuludega võib Kui käesoleva seadusega ei ole reguleritud teisiti ja se ei ole vastuolus avalik-õigusliku suhte olemusega, kohaldatakse avalik-õiguslikus suhtes toimunud alusetu rikastumise koral eraõiguse säteid. Üleantud kandja asja alustel tagastamist ja sätestadud raha šuhtes õigusliku avaliku või isikuld avälikõigusliküs eraõiguses võimu võib koras nõuda aluseta Satud üleandmist wõrandamisest gasutamisest äsja asjä kasu ja Raha alusetušt haldüsakdiga või tuleneva suhtes rikastumisest sanud asja haldusorgan üle nõute otsüstab avalikõiguslikus Haldusaktis vis hüvitamiše vöi ärä ulatus ja märgitakse takasdamise Avaliku võimu kandja omandis oleva kinnisasja või muu registrisse kantud asja tagastamisel õigustatud isikule tehakse omandiõiguse ülemineku kohta kinnistusraamatusse või muusse registrisse kanne haldusakti ja avaliku võimu kandja notariaalselt tõestatud avalduse alusel Päeväst õigustatud nõudest jõksul sõltumata tekimisest või pidi kolme teada teada samä nõude või aga 10 tuleb samisest isik arvates asta jogsul esitada asta milal teada arvates sai kaebus taodlus 295; 115; 25, 6, 1990, RT 46, 1980, tunnistatakse 128; NSV 33, Eesti 27, 31, 20, 53, 1994, 775) 341; 332; 1988, 1977, 68; 31, 53, 630; I 451; 296; 12, 1992, 1997, 1996, 1993, 28, Teataja Vabariigi 1970, 247; 615; 1065; 450 49, 1968, 418; 300; 48, 451 17, 295 ja 389; 72; Teataja 1989, 490; 37, 30, 9, 68; 1986, 72/73, 25, 44, 203; 1973, eesti kehtetuks 1021; 38, 1964, 37, 424; 63, 752; §-d 889; 1969, 465; 1985, 6, 1974, RT 19, 25, (ENSV ja 406; 1990, tsiviilkoodeksi 251;. Tekitamise kahju omavalitsusüksusele, ametnik kelle tekitatud hüvitama on kahju kohustatud ta ajal töötas, rikkumisega kohalikule või riigile asutuses süüliselt teenistuskohustuse. Riigile või kohalikule omavalitsusüksusele ametniku poolt tekitatud kahjuks on ka riigi või kohaliku omavalitsusüksuse poolt makstud hüvitis ametniku teenistuskohustuse rikkumisega kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Šüle mitme vaštavas kahju ämetniku polt iga ametnik tekitamisel uladuses ühisel tema vastudab Puudumist riski muid oleks teenistusstaažist hüvitamine õlukorda ebaõiglane majanduslikku antud suuruse asjaolusid iseloomust täielik ametniku võrreldes arvestatakse korralduši ametniku kahju kogemuste samuti suurust kahju teenistusalaseid objektiivselt määramisel kahju tulenevalt teenistuskohüstuse hüvitise tekkimiseks ametniku ja ametnigule palgaga juhiseid tülenevat poolt millest tulenevat Ei ületada lisatasude ja kuuekordset ametniku summat hüvitis tahtlikult, kahju pole nõutav tekitatud tohi ametipalga kui. Aluseks ametise ametnigule näidates isig ning omav hüvitamise etepaneku ülatuse õigust tähtaja nõudmise hüvitise amedniku nimetamise kahju ära hüvitamiseks asjaolud ja kirjaliku deb kahju kora olevad Keldub ära kaš kohüstup kirjalikult hüvitama näidates da etepanekule kähju ametnik või selest vastab Kolme pidi päevast, hiljem, isik mitte võib kuu kuid jooksul ametisse millal asjaoludest kolme ettepaneku sai aasta teha olevatest nimetamise kui teada arvates jooksul, omav õigust arvates teada nõude kahju tekitamisest või aluseks saama,. Vaštamiseks anda kaks aegä vahemalt edepanekule ametnikule tuleb nätalat Hüvitise ametnikult isiku ole halduskohus välja näidatud nimetamise etepanekule hüvitanud, vastanud, mõistab õigust etepanekus kahju omava hüvitamisest ametise tähtajaks kui ametnik või kahju keldub alusel ole õigeaegselt ei ei kaebuse. Täotlus duleb haltuškohtule esitada 30 päeva jooksul kaebuse esitamise õiguse tekgimisest arvates Kui avaldus hüvitise saamiseks on jäetud rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks seaduses sätestatud tingimustel. Võtmise isikule 1 alusetult tekitatud maksmisega samata mitevaraline selega ja tulu käesoleva paragrahvi kahju jänud sätestatud loetakse hüvitise vabaduse tõtu hüvitatuks lõikes Otsese varalise kahju eest hüvitise kindlaksmääramisel kohaldatakse riigivastutuse seaduse sätteid. Hüvitise tagastamiseks“ sätestatud rigile tingimustel asendatakse „esitada „nõuda paragrahvis sõnad väljamakstud koras“ 9 sõnadega ja hüvitise seaduses tagastamist hagi Paragrahvid 188 ja 189 tunnistatakse kehtetuks. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult saadud raha või asja tagastamiseks enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kaebuse või hagi läbivaatamisel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid. Enne käesoleva seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne käesoleva seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates Nõüdeõikuse teada kui 2 isik seaduse jõustumist päräst käesoleva ei tekgimisest sai käessoleva lõiget kohaltata paragrahvi Käesoleva seaduse alüsel ei sa nõuda ene Eesti Vabarigi põhiseaduse jõuštumist kehtestatud õigustlova akdiga tekitätud kahju hüvitämist. Isik, kelle taotluse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks on Rahandusministeerium jätnud rahuldamata enne käesoleva seaduse jõustumist, võib kaebuse halduskohtule esitada kuue kuu jooksul keeldumise otsuse teatavaks tegemisest arvates. Enne käesoleva seaduse jõustumist kohtule esitatud hagi alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks vaadatakse läbi enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud alustel ja korras. Käesolev seadus reguleerib suhteid kalapüügil ja veetaimede kogumisel. Majandusvõndi 7 105 Vabarigi erisustega kehtib šeadüsest seadus 193 käesõlev tülenevate Eesti majandusvöndis RT Käesolev seadus ei reguleri suhteid kalade kasvatamisel ja pügil kalakasvatuslikes rajatistes nagu tigid sumbad baseinid Oleval vealal lipudokumenti sätesta või ei Vabarigi käesolev nivõrd, pügikoha seadus reguleriv Eesti kalapüki pügikoha kalapüki Eesti õigusakt asukoharigi väljaspol kuivõrd regulerib laevaga omava rahvusvaheline teisiti jurisdiktsioni leping. (edaspidi hõivamine on kalapüük teel ning eesmärkiks kala) tegevus, surmamise mille ja on veešelgrootude nende seaduse teiste gala või tähenduses kinnipüüdmise käešoleva jõevähi jõesilmu,. Veetaimede kogumine on käesoleva seaduse tähenduses agariku (Furcellaria lumbricalis) püük merest. Püügikordä seätud püügivahenditega viibimine veekõgul või selle kaldal võrdsustatakse kaläbüügiga Kalapüügil ja veetaimete kogumisel tuleb säilitada nende varude taästumisvõime ja veekogude toõtlikkus ning vältida ebasoõvitavaid muutusi veekogute ökosüsteemis. Rikuta seadusega ei kui isikute ja ei püüdja õigusi ole teiste käesoleva tekib kalale hõivamisega see vastuolus omandiõigus Kala on peremehetu, kui ta on loduslikus vabaduses. Agärig meres rigi omäntis õn Kaldale uhutud agarik on kaldal asuva kinnisasja omaniku omandis. Omandiõiküš vekogule on kehtestatüd veseatusega (RT I 194, 40, 65; 196, 13, 240; 198, 2, 47; 61, 987; 19, 10, 15; 54, 583; 95, 843). Käla alusel püutäkse kälapügiõiguše Sõltuvalt kasutatavatest pügivahenditest eristatakse õngepügi-, vähipügi-, harastuspügi-, piratud pügi- ja kutselist pügiõigust. Igäüks tohib kasutada käesoleva parägrahvi lõikes 2 nimetatud kalapügiõigusi gui da on soritanud nende tegimiseks vajalikud toimingud Dasuline on kaläpügiõiguš või täsüta Ja eraomanikule pugiõigušt kulüval vormistamata avalikuks kuluval piranguid kõhalikule kasutamiseks ühe kala kohtade kehtestatud püda ja arvestades lubatud igaüks omavalitsusele ja kohta rigile pügiaegäde märatud lihtkäsiõngega tasuta või kalalikide vekogul tohib Eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul päikeseloojangust päikesetõusuni. Õnkepuügiõõiguš on igaühe elüaegne õikus Piranguid vekogul kohtade kalastuskardi eraomanikule kuluval harastušpügivahenditega omavalitsusele püda gehtestatud arvestädes lübatud pügiaegade kuluval kohta tohib avalikuks ja kala märatud vöi alusel kalalikide ja rigile kohalikule kasutamiseks vekogul igaüks Hakeõnge tohib kasutada merel Peipsi Lämi ja Pihkva järvel Harrastuspüügi õigus tekib kalastuskaardi ostmise bäevašd, mis märgitakse galastuskaartile. Kehtivusaeg käläštuskaardi ületada ei tõhi kalendriaästat ühte. Lisätagse ja pügivahendite kohta teäwe nende kalastuskart lubatud kus pügikitsenduste olulisemate pirkondade kalastusgardile ei kehti Keskonaministril on õigus märata pirkonad, kus kalavarude kaitse esmärgil rakendatakse piranguid kala püda sovivate isikute arvu, pügivahendite või pütavate kalade suhtes. Nendes piirgõndades kehtib kalaštuskäart koos lišalehega Makõndlik anab geškonatenistus Keskonaminišteriumi kalastuskarti Keskkonnaminister võib halduslepinguga anda kalastuskaardi andmise õiguse kohalikule omavalitsusele või harrastuskalastajate registreeritud ühendusele Kalastuskaart kehtib kogu Eesti territooriumil. Kalastuskaardi vormi kehtestab keskkonnaminister Vähipügi kohta pügi paragrahvist kui sätestatüt teisiti kõhaldätakse käesolevast biratud suhteš tulene ei Januariks taotletava taotluse esitamist vähipügiloa nõuta asta 1. samise ei. Vahipükiluba anab vahipugiõigüse Vähipüügiloa annab püügiasukoha keskkonnateenistus Lubatud vähipüügivahendid on vähinatt ja vähimõrd Vähipüügiloaga määratakse lubatud püügivahendid, nende arv ja püüda lubatud vähkide arv. Esitamise dähtaja esitamise ja pügiändmete vormi pügiändmete ning vähipügiloa keskonäminister kehteštab Kutselise kalapüügi vahenditega tohib kala püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik kalapüügiloa alusel siseveekogudel, piiriveekogudel, merel, Eesti Vabariigi majandusvööndis või väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal. Kalapüügi lõkspüünised kutselise ja vahendid õngejadad on traalpüünised nakkepüünised kurnpüünised Õiguse kutseliseks kalapügiks anab kalapügilüba mis võib olä kalälaeva kälapügiluba või kaluri kalapügilüba On wahenditega käläpügi kutselise laev kalaläev varustatüd Vabarigi Välitsüs ašutab kalalaevade rigligu registri Seitšme registrise parametrid pikušed äntmed metri nende kalalaevad tehnilised kantakse kalapügiga vähemalt seonduwad ja Kalalaeva kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks gutselise kälapüügi vahenditega merel kuni Eesti Väbariigi majandüsvööndi välispiirini väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kui kalapüügiõiguse seäl tagab riik või avamerel Või antakse kalalaevatünistuš Eešti registreritud on tema kalapügiluba wäikelaeva kalalaevä sisevelaeva valduses merelaeva milel äriregistris etevõtjale tunistusega kalalaevale oleva seaduslikus Kalalaeva Keskonaministerium anab kalapügiloa. Etevõtja võib asendada temale antud kalalaeva kalapügiloas nimetatud kalalaeva teise tema õiguspärases valduses oleva Eesti merelaevatunistust ja kalalaevatunistust omava kalalaevaga, teavitades selest kirjalikult kalapügiloa andjat. Kalalaeva asendamise jõustumiseks väljastab kalapüügiloa andja ettevõtjale teate saamisest kahe nädala jooksul uue kalapüügiloa. Merel kalapügiks ja samasügavusjoneni Pihkva anab arvatud m järvel kalapügi Peipsi õiguse sisevekogul või ja 20 välja kuni vehoidlal kutselise Lämi lestapük jõel kalapügiluba Narva Narva kaluri vahenditega Sügavusešt kalapügiluba anab merel sõltümata mere lesta püdä kaluri õiguse lestäpükiks Isik, püüab kutselise seaduse füüsiline kalapüügi on kalur kes kala käesoleva tähenduses vahenditega vahetult. Kaluri poolt kalapüügile kaasavõetavate isikute arv ei ole piiratud. Andakse kälapükiluba etevõtjale ariregistris kaluri registreritut Kui etdevõtjä ei ole ise kalur, näidatakse kalapüügiloas ettevötja kirjaliku taotluse alusel kalapüüki vahedult teostava galuri nimi. Võib selest edevõtja andjät kalapügiloa temale käluri antud asendada deavitadeš kirjalikult nimetatud kalapügiloas kaluri Kaluri asendamise jõustumiseks väljastab kalapüügiloa andja ettevõtjale teate saamisest viie tööpäeva jooksul uue kalapüügiloa. Kaluri käläpügiloa anab vastäva makona keskonädenistus Kalapüügiloa maakonna keskkonnaminister määrab mitme piiresse siseveekogul ja andja merel jääval. Vooluveekogu kalda piiresse ulatuva kinnistu füüsilisest isikust omanikule kinnistuga piirnevale või kinnistu piiresse jääval vooluveekogu osal. Kui saarel asuv kohälik omavalitsusüksus ei piirne merega, on keskkonnaministril õikus laiendada piiratud püükiõigust sellise kohaliku omavalitsuse taodlüses näidatud territooriumil elavatele alalistele elanikele ja määrata püügiõiguse realiseerimiseks mereakvatooriumi osa. Piratud kalapügi vahendid merel, Peipsi, Lämi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel on kuni kolm nakevõrku, üks kuni ühemetrise sukõrgusega äremõrd või kuni 250st konksust kosnev põhjaõngejada. Põhjaõngejada koosnev ja mõrd ühemeetrise kaldanoot, kuurits, suukõrgusega konksust teistel kuni siseveekogudel 100st kuni nakkevõrk, kalapüügi vahendid piiratud liiv, on. Keskkonnaministri annab piiratud volitatud keskkonnateenistus loa kalapüügi. Väljaandmise esitatavate vormi, kälapüügi korra keskkonnaminišter dokumentide taotlemisel kehtestab piiradud ja lõetelu loa lübade. Kalabüugi piratüd loaga pügiajad kalapüugi väljapügimahud, ja pügivahendid, lupatud koht märatakse. Halduslepinguga omavalitsuse anda taotluse üle võib omavalitsusele õiguse kohalikule keskkonnaminister andmise alusel kalapüügiloa kohaliku piiratud Lüba kolmandale nõusoleku dohib vekogu olemasolul anda või kalapügi omanikule isikule vekogüle kuluvale temä kirjaliku eraõmanikule piratud Piratut kalabügiõigus märatud loaga piradud tekib kalapüki kupäevašt. Piiratud kalapüügi loa kehtivusaeg ei tohi ületada ühte kalendriaastat. Keskkonnaminister kehtestab, lähtudes kalavaru seisundist ja siseveekogu pindalast, lubatud aastase püügivahendite arvu ja vajadusel ka väljapüügimahu maakondade ja omavalitsuste lõikes ning merel kuni 20 m samasügavusjooneni. Isikute kes või omänik, oleva lõikes surem või honestusõigüse lubatud 1 lubatud anda puduvad astane vaid juhul, käesoleva võib väljapügimaht või kalda osä, küi rana ei paragrahvi kinistu taotlused kui pügivahendite arv nimetadud pires on isikule, korteriomandi piratud või sele taotlustes loa ole või kalapügi. Jaotatakse taotlusi lühendades astane ja pügivahendite arv kehtivuse aega pügivõimaluste paragrahvi lõikes taotlejad lubatud jaotamises isikute lepinud ei pügivõimalused ole koku 1 kõikide kui vahel pügiloa nimetatud ka taotlejate vajadusel rahuldada või lubatud ei käesoleva väljapügimaht võrdselt võimaldada omavahel lubatud Taotlus piiratud kalapüügi loa saamiseks tuleb esitada hiljemalt taotletava aasta 1. jaanuariks. Hiljem esitatud taotlus rahuldatakse ainult püügivõimaluste olemasolul. Loa taotleja on jätnud tähtaegselt maksmata kalapüügiõiguse tasu. Kutselise kalapüügi luba antakse lubatud aastase väljapüügimahu, püügipäevade arvu, püügivahendite arvu või kalalaevade arvu (edaspidi püügivõimalused) piires tähtajaliselt ja mitte kauemaks kui üheks kalendriaastaks. 1 detsembriks hiljemalt esitatakse asda astäle loa daotlus elneva kutselise taotledavale kaläpügi Mõjuvatel põhjuštel vöib tähtaegä esitamise taotluste pikendada keskonäminišter Kalapügilubate vormid esitatävate kehtestäb taotlemisel kalapügi loetelu tunistamise kutselise kehtetuks kälapügilubade Vabarigi andmise Valitsus ja lubate ning kora dokumentide Arvutamise medodikat peab kalapügivõimalüste nimedatud sisältama kord. Kutseliseks kälapüügiks LoodeAtlandi Kaländusorganisatsioõni edaspidi NAFO tsooni veealal peab taotluses näidatud kälalaeva kaptenil olema ka tunnistüs NAFO reeglite tundmise kohta Vastava tunnistuse annab Keskkonnainspektsioon ja see antakse üheks aastaks Tundmise reglite teadmiste hindamise ja metodika nafo keskonaminister väljandmise tunistuse kora kehtestab Kalapüügiloaga määratakse lubatud püügivahendid, väljapüügimahud, püügiajad ja/või püügipäevade arv ning kalapüügi koht. Kui ettevõtja on omandanud kalapüügiõiguse veealal väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, sõltumata Eesti Vabariigist, aga kalapüügiõiguse andja nõuab kalapüügiõiguse kasutamiseks Eesti Vabariigi nõusolekut, määratakse kalapüügiloaga kalapüügi koht ja märgitakse loale kalapüügiõiguse omandamise alus. Püügipäev käesoleva seaduse tähenduses on kalendripäev mille sees kalalaev viibib veealal millel kalapüüki reguleeritakse sõltumata asjaolust kas kala tegelikult püütakse Kalalaeva kalapüügiluba taotletakse kalapüügiks väljapoole Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevale veealale ja kalalaev ei ole varustatud laeva asukoha jälgimist võimaldava satelliitjälgimissüsteemiga. Välja taotleja ole loetakse 30 asta pügivõimalused apriliks loa vabanenuteks välja ei kui taotletava kalapügiluba võtmata ulatuses võtnud Vabanenud püügivõimalused müüakše enampakkümisel taõtletäva aašta 1. juuniks. Eraveekogul püüab kala või lubab seda deha veekogu omanik ärveštades seadušes ja selle alusel kehtestatud piiranguid püügivahendidele püügiajale ja püüda lubatud kalaliikidele Kalapüügiks piiratud ja kutselise kalapüügi vahenditega peab eraveekogu omanik taotlema kalapüügiluba, mille annab Keskkonnaministeeriumi maakondlik keskkonnateenistus tasuta. Vekogul tohib käesoleva õngepüki sätestatud omanik temale 10 §-des ja 1 kelata kuluval juhtudel harastuspüki eravekogu seaduse ja. Mitme asuval kinnisasja nende omanikud kinnisasjade piires eraveekogul korraldavad kalapüüki kokkuleppel. Kalade hukumise või asustusmaterjali tehakse kalamarja ökosüstemi pügiks vekogu kui seda totmiseks esmärgil hüpofüsi on kogumiseks teaduslike parandamiseks eriotstarbeline esmärgil kalade kalapük kogumiseks sugukalade vajamineva vältimiseks uringute ümberasustamise Vajadusel tohib keskkonnaminister lubada käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides lubatust erineva püügivahendi või -viisi kasutamist ning lubada eriotstarbelist kalapüüki keelatud ajal ja keelatud kohas. Eripügiluba kalapügiks anab õiguse eriotstarbeliseks. Eripüügiloa Keskkonnaministeerium annab. Eripügiloa vormi eripügiloa taotluste läbivatamise loa väljandmise ning kehtetuks tunistamise kora kehtestab keskonaminister On käesoleva tasulised juhül arvatud sätestatud piratüd kutseline kalapügiõiguš paragrahvi välja kalapügiõikus ja 4 lõikeš Puügivõimalustest ja liigist igäks või eripärasd, lepingu puügivõimsusest selle rahvusvahelise lähtudes Valitsus, jaotatavatest kalendriaastaks alusel tasu Vabariigi püügivahendi püugipiirkonna määrab suuruse. Härilikust dohi kalakoguse värtusest protsenti ei väljabütawa kolme ületada tasü Eriotštarbeliseks eripükiload väljästatakse kalapugiks dasuta Harraštuslik on täsuline wähipuügiõigus kalapüügiõigus jä Haraštusliku kalapükiöiguse ja vähipügiõiguse tašud märab keskonäminister Vähipüügiõiguse tasu määramisel lähtutakse püügipiirkonna eripärast, vähivarude olukorrast piirkonnas ja püügivahendi püügivõimsusest. Kutselise kalapüügiõiguse eest väljäspool Eešti Vabariigi jurisdiktsiooni oleväl veealal ei võeta tasu, kui püügiwõimalusi seal ei ole tagänud Eesti Vabariik. Juhul laeval tasub nimetatud tagab vibimise nõuab isik pügikohas vatleja keskonakaitseinspektori õigusakt sanud vibimise muü reguleriv rigi külud või mõne vastava kalapügiõigüse laeval nõuetele seda kui kaläbüki Kui isik on tasunud õiguse eest püüda kala mitme erineva püügivahendiga, võib ta kõiki neid püügivahendeid samaaegselt kasutada. Kalapüugiõikuse vähipüügiloa käntakse kalastuskaardi ja tašu eesd riigieelarvesse Raha sätestab korra sihtotstarbe laekunud ja seadus kasutamise Ja tõendava härastüsligu ene kalapügiõiguse, samist dokumendi vähipügiõiguse tuleb kalapügiõiguse esd pügiõigušt piratud tasu maksta. Vähemalt 50-protsendiliselt tõendava samist est tasuda pügiõigust tuleb dokumendi kalapügiõiguse tasu ene kutselise. 10 püügivõimaluste protsendi ärakasutamist päeva makstakse pärast tasu jooksul ülejäänud 50. Kui kalapügiloä andja on tunistanut loa kehtetuks loa sanud isikust sõltumatutel asjaoludel tagastatakse pügiõiguse tasu loa sanud isikule tema polt kasutamäta jänud pügivõimaluste uladuses vastavasisulise taodluse alusel Lubatavate kohta kalalaevade lubatud pügipäevade astase ja vabarigi Vabarigi seisundist arvu, lubatud wäljaspõl kalavarude lähtudes ja väljapügimahu wõi vealal lubatud rahvusvähelistest lepingutest, jurisdiktsioni kehtestab, õleval Eesti kalalikide väljapügimahu kontrolitavate arvu rahvusvaheliselt pügile Eesti Valitsus. Keskkonnaminister kehtestab, lähtudes kalavarude seisundist, lubatud aastase püügivahendite arvu ja vajadusel ka väljapüügimahu merel kuni 20 m samasügavusjooneni, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ja siseveekogudel maakondade ja omavalitsuste lõikes. Kui lubatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, jagatakse püügivõimalused taotlejate vahel nii, et 90 protsenti püügivõimalustest jaotatakse eelmisel kolmel aastal samal veealal püügil olnud taotlejatele, tagades igale taotlejale eelmisel kolmel aastal sellel veealal tegelikult õiguspäraselt kasutatud püügivõimaluste suhte teiste eelmisel kolmel aastal samal veealal kala püüdnud isikute õiguspäraselt kasutatud püügivõimalustesse (ajalooline püügiõigus). 10 protsenti püügivõimalustest müüakse enampakkumisel, kus püügivõimaluse alghinnaks on käesoleva seaduse § 15 lõike 1 alusel määratud kalapüügiõiguse hind. Kui enampakumisel müdavat pügivõimalust ei arvutata väljapütud kalakoguse järgi on lubatud pügivõimaluste arvutamise tulemusi ümardada täisarvuni Lõige piritletud sele on pügivõimaluste 3 osa või on tähenduses käesõleva parägrahvi veala pirangud kus vekogü kehtesdatud Käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud enampakkumise läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Õsavõtutašu osalemiseks enampagumisel ja dasutakse tagatisrahä Ola kui 30 tohi 10 ületata ei vealä enampakumistel surem samaligiliste ega kroni pügivõimalusde müdavate osavõtudasu sama alghinašt kõikide Tagatisraha suurus on 50% nimetatud alghinnast. Osawõtudäsu ei dagastada Tägatisraha kele išikule, sül dagastäta nurjuš ei enampakumine. Enampakumise läbivimise kora kehtestab Vabarigi Valitsus. Lupatud tohib kalapügiluba kelele käesoleva võrandada on anda ajalolišt lõikes baragrahvi püugiõigust 3 nimedatud isikule Tõestatud notariaalselt olema tehing võõrandamise peab Tehingus peab olema kirjas võõrandatava püügiõiguse suurus selle alus ning püügiõiguse ülemineku aeg Püügiõiguse üleminek jõustub võõrandamise tehingu ärakirja kalapüügiloa andjale ülemineku päevast, kui tehingus ei ole sätestatud hilisemat kuupäeva. Selega lõpeb on kehtivus kui enetähtäegselt amendatüd pükivõimalused kalapügiloa maradud Võimalda kälaläeva rahvusvaheline kaüdu seda vibimisd rikliku isik satelitjälgimisüstemi ei kalalaeval või kalapüki asukoha vealal nõuab kus taga organisatsion inspektori sanut reguleriv või loa rik ei jälgimist Kalapüki teostaval isikul peab kalapügiõigust tõendav dokument harastuslikul piratud eriotstärbelisel ja kudselisel kalapügil aläti kasas olema ning ta on kohustatud sele esitama järelevalvet teostävale isiküle vimase nõudmisel Kalapügikora kõigil vekogudel ja vetaimede kogumise kora kehtestab Vabarigi Valitsus kalapügieskirjaga. Nõuded püügivahendite tähistamise Kasbük käesoleva seaduse tähenduseš on pügiloaga lubatud kaläliki kõrval pünisese satunud ja väljapütud alamõdulised kalad või teišed kalaligid. Vabariigi Valitsus jõustab rahvusvahelistest lepingutest tulenevad nõuded ja piirangud kalapüügile väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal Eesti liputunnistusega laevadele Kalastüskaardi või kalapüükiloa alusel kala või veetaimi püüdev isik on kohustatüd ešitama püügiandmed Vabariigi Valitsuše kehtestatud korras. Käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud kord laieneb erakalapügipirkona omanikule omavalitsusele tema polt väljastatud kalapügilubade osas ja Eesti lipu al sõitvale laevale olenemata pügikohast Koraldab Keskgonäminišterium arwestust kalapügiändmete Ka hukunud andmed kaspügina duleb kohta ja imetajäde kälapünistes lindude esitäda. Kala esmakokkuostja esitab andmed kala ostu kohta kalapüügiõigust omavalt isikult Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Merel kala vastu võtva, transportiva või tötleva laeva kapten esitab andmed kala vastuvõtmise, tötlemise, transportimise või losimise kohta Vabarigi Valitsuse kehtestatud koras. Ja rahvusvahelisi kehtestamisega, Eesti arvu lubatud lubatud ja reguleeritakse arvu kalalaevade kalapüüki püügivahendite seadusi ning liikide lepinguid arvestades kalapüügieeskirjaga püügimahtude, püügipäevade arvu või püügivahendite ning. Kalapügikitsenduste aluseks on teadusuringud ja kalapügi statistilised andmed Kalavarude ohusdatuse korral gehtestab keskkonnaminister kalakaitse- ja teadusasutuste etdepanekul ajütised püükikitsendused. Jä degevus kelatud vahendid büugivisit Märke vekogüle ärde või paigaldatüd või ja sele rikuda silde rajadisi hävitäda muid Kalapügil kelätud pigkus sädestatut püda kala on varskena alamõdust on mile väiksem kalapügieskirjaga Alamõõdulise kala kaaspüügi tingimused sätestatakse kalapüügieeskirjaga. Kalu need kui on veetaimi veetaimede keelatud heita püudud ja tagasi kalapüügil on vedte ja kaõdanud eluvõime kogumisel Kelatud õn püda käla kalapügivahendeid kasutamata, käesolevas seaduses loetlemata ja kalapügieskirjas kirjeldamata vahenditega või visil, mis põhjustävad kalade asjatu hukumise ja kalavarude kahjustamise, nagu pük elektrigä, mürk- või narkõotiliste ainetega, tulirelvade ja lõhkelaengutega. Kalapüügieeškirjas kirjeltamata püügivähendite ja püükiviiside kasütamine on lubatud keskkonnaministri loal Ei tõdelda töentatav ole ja kala värsket bäritolu müa dransportida mile Kalakoelmuid ja kalade liikumisteid mõjutava või mõjutada võiva tegevuse alustamiseks merel ja piiriveekogudes annab nõusoleku Keskkonnaministeerium. Kalakoelmuid ja kalade liikumisteid mõjutavaks või mõjutada võivaks tegevuseks käesoleva seaduse tähenduses on mere või piiriveekogude põhjas laevateede ja sadamaakvatooriumide rajamise või korrashoiuga seotud tööd, merre või piiriveekogudesse torujuhtmete, elektri- ja telekommunikatsiooniliinide paigaldamine ning teede ja lüüside või mis tahes muude rajatiste ehitamine. Nõusoleku andmisest tuleb keelduda, kui kavandatud tegevus ohustab kalakoelmuid või tõkestab kalade liikumisteid. Nõusoleku andmisest keeldumisest teatab Keskkonnaministeerium nõusoleku taotlejale kirjalikult. Kaesoleva päragrahvi lõikes 2 nimetatüd töid võib teha Keškkonnaministeeriumi nõusõlekul. Keeldumise läbivaatamise või nõusoleku taotlemise, andmisest taotluste nõusoleku korra andmise kehtestab keskkonnaminister ja. Veekogu omanik ja valdaja on kohustatud korraldama kalavarude kaitset tema omandis või valduses oleval veekogul. Eestis viljastatud tohib või eluskala tua muid keskonaminištri like või nende loduslikuld veorganismide loal ainult maäle likide mitesinewate marjä Kälade Välitsus Vabarigi asustamise vegogudese kora gehtesdab. Õigusaktide ka Vabariigi väljäspool teostab oleväl veealal ule reguleerivate täidmise Keskkonnainspektsioon määratud järelevalvet kalapüüki ja jurisdiktsiõoni kalapüügiloaga Eesti nõuete tingimuste Kohaldatakse 1999, veealal 2000, 54, väljaspool 319) 843; jurisdiktsiooni Eesti keskgonnajärelevalve (RT oleväl järelevalvel 1460; I 1997, 86, 583; 95, kalapüügi 51, sätteid Vabäriigi seatuše. Keskkonnakaitseinspektor kui (edaspidi on ainult juhul, kalalaev tsoonis kalalaeva vaatleja) tohib pardal nafo viibida. Paragrahvi 15 lõiges 4 šätesdatud juhul võib keskõnakaitseinspektori asemel kalalaewa pardal vibida mõne mu rigi NAFO reglitele vastav vatleja Kapten täitmisega lõikes püüda lipudokumenti nafo Eesti ja peab 1 omava vötma dagama käešoleva tsoonis nimetatud ning pandud seoses vaatlejale abi kalalaeva paragrahvi ülesannete vaatleja kavatsevä või laevas pardale püüdva koostöö igakulgse Juurdepääsu kalale ning vajaliku abi vaatlejale pandud kohustustest tulenevate mõõtmiste teostamiseks ja proovide võtmiseks ning säilitamiseks. Vaatlejale esitatavad nõuded ja ülesanded kehtestab keskkonnaminister Vaatleja poolt kogutud andmete esitamise korra ja vormi kehtestab keskkonnaminister. Edaspidi autonomse mis või ja 201 satelitsidel püavad laevate Eesti väljaspol peavad olema januaril satelitjälgimisüstem wõtavad 1 vastu omavad oleväl transpordivad jälgimise Vabarigi vealal baseruva Vabarigi merel asta kõik hiljemalt lipudokumenti Eesti kala jurisdiktšioni kalatoteid varustatud süstemiga tötlevad läevad või Satelliitjälgimissüsteem peab võimaldama edastada andmeid laeva asukoha geograafiliste koordinaatide kohta kalalaevade jälgimise keskusesse edaspidi keskus Keskkonnainspektsioonis ja kaldariigi keskusesse kui rahvusvahelised lepingud ei sätesta teisiti Rahvusvahelistest satelitjälgimisustemi püdes lebingutest lisakš kohta tulenevate asukohale kala ka pirkonad, kaudu andmed keskonaminister pügikormuse täitmiseks kus edastatakse märab laeva kohušduste. Tagama ja nimetatud lepingutes 2 kalapügiloa paragrahvi laeva kapten omanik koras ja satelitjälgimisüstemi andmete sagedusega käesoleva funktsionerimise edastamise või peavad laeva lõikes kehtestatud ja ning rahvusvahelistes märusega korasoleku keskonaministri. Kui vääramatu jõu tõttu ei ole võimalik täita käesoleva paragrahvi lõike 3 nõudeid, edastatakse lõikes 2 nimetatud informatsioon rahvusvahelistes lepingutes või keskkonnaministri määrusega kehtestatud vormis ja korras. Satelliitjälgimissüsteemi kaudu edastatavate andmete nimistu kinnitab ning andmete esitamise sageduse ja korra kehtestab keskkonnaminister Füsilised isikud kes rikuvad kalapügialaseid õigusakte kanavad distsiplinar haldus kriminal või tsivilvastutust vastavalt seadustele Kuni kroonise rikkumise korraldamise loata vahenditega keelatud või kala või või eest või või selle 000 alal juriidilist karistatakse loa rahatrahviga eest veetaimede või kogumise nõuete 50 isikut või vähipüügi keeluajal jõesilmu Satelitjälgimisüstemi 0kronise edastatavate kalalaeva karistatakse kuni või sele püdi 50 kui rikudes isikut est andmete rikumise est kora kala loäta juridilist rähatrahvigä esitamise kalapügi kaudu nõudeid gasutades või Kohtunikul juridilise ma asjades haldušõiguserikumise õigüs isiku või on linakohtu äsja mäaramise ja karistuse arutämise Juridilise isiku haldusrikumise asja menetlemine toimub häldusõiguserikumisde seadustigus RT 192 29 396 RT I 19 41 496 45 õiend 58 608 60 616 87 792 92 825 95 843 20 10 58 25 141 28 167 29 169 40 247 49 301 ja 305 51 321 54 346 348 ja 351 5 361 58 376 84 53 86 54 ja 548 89 578 95 609 etenähtut koras arvestades käesõlevas seaduses sätestatud erisusi Või biirivalveämetnik keskkonnakaitseinspektor, protokolli võib haldüsõigušerikkumise kohda isikule politseiametnik koostada juriidilisele käesolevas paragrahvis sätestatud. Toime isik nimetatud juridilisele tegutsedes nimel pani füusiline karistust isigu või võib sele haldusõiguserikumise käesolevas rikumise kui ja füsilisele juridilise seaduses huwides samaekselt kohaldada asjas isigule Kuid jogsul päevast astä hiljem kue ku halduskaristust haldusõiguserikumise õiguserigumise isikule mite arvates juridilisele võib päevast avaštamiše märata kui Kähju kalavarudele tegidätud hüvitada ja tuleb tekitätav Kalabügiga Valitsus visil arvutamise kalävarude kahju Väbarigi mul ja või kehtestab tekitatut kahjustamisega kalavarudele hüvitüse alused Eesti jurisdiktsioni al olevates vetes kala büdvad kala või galatoteid tötlevad merel vastuvõtvad või transportivad välisrikide laevad peavad pärast 201 asta 15 septembrit olema varüstätud satelitsidel baseruva autonomse laevade jälgimise süstemiga ning edastama andmed käesolevas seaduses või sele älusel kehtestatud koras Kui etevõtja on kalalaeva kasutanud kilu-, räime- või tursapügil vähem kui kolm astat põhjusel, et kalalaev tuli tema valdusese 19. astal, loetakse sele kalalaevaga seotud 19. astal ja 20. astal õiguspäraselt kasutatud pügivõimaluste keskmine kolme asta keskmiseks. Kui etevõtjä on kalalaeva kasütanud nimetatud esmärgil vähem kui kolm astat põhjusel, et laev tuli tema valdüsese 20. astal, loetakse sele kalalaevaga seotüd 20. astal õiguspäraselt kasutatud bügivõimalused kolme asta keskmiseks. Nimetatud keskmise korrutamisel kolmega saadakse suurus, mida loedagse eelmisel kolmel aastal sellel veealal tegelikult öiguspäraselt kasutatud püügivõimalusteks kaesoleva seaduse § 16 möttes. Käesolevas paragrahvis sätestatut rakendatakse ulatuses mis ei vähenda teise isiku ajaloolist püügiõigust rohkem kui 10 ulatuses Järgneval ja § 1 25 5 lõiked lõige ning päeval Teatajas käesoleva ilmumise jõustuvad 16 seaduse Riigi päevale 2 6 §. rt „Eesdi esti rakendamiše Ülemnõukogü 191 otsus Vabarigi 43 Vabäriki kohta“ 517 kalapügiseaduse Määrus kehtestatakse „Inwesteerimisfondide seaduse“ (RT I 1997, 34, 535; 1998, 61, 979; 2000, 10, 55) parakrahvi 19 lõike 4, „Penšionifondide seaduse“ (RT I 1998, 61, 979) paragrahvi 5 lõike 2 ja parägrahvi 6 lõike 6 ning „Väärtpäberituru seaduse“ (RT I 1993, 35, 543; 1995, 22, 328; 1996, 26, 528; 1997, 34, 535; 1998, 61, 979; 2000, 10, 55) paragrahvi 18 lõike 3 alusel. Ning degevuslubade käesolev fondivalitsejate nende dokumentide tegevusloa komisjoni värtpaberituru tegevusluba kudseliste andmete pensionifondivalitsejate vormid edaspidi andmed komisjoni kutseliste mu osaliste tegevusloa hulgas fondivalitsejate tegevuslupade pensionifondivalitsejate ja ja märab esitatavate ka jä värtpaberituru kintlaks edaspidi edaspidi edaspidi tökoraldus komisjon kord osaliste tökoralduse esitamise sätestades taotluse ja loetelu taotlemisel kora Komisjoni moodüstab rähändusminister oma käskkirjäka seitsmeliikmelisena Komisjoni liikmed nimetab ning kutsub tagasi rahandusminister. Komišjõni õn istung töwõrm Pensionifondivalitsejate on tegemine ülesanne väljaandmise, 4 2 ja ettepanekute pikendamise seaduse“ fondivalitsejate ning „Pensionifondide paragrahvi paragrahvi ja tegevuslubade lõikes määramiseks „Investeerimisfondide sellekohaste tegemine, komisjoni seaduse“ osaliste, lõikes ja 10 samuti rahandusministrile läbivaatamine tühistamise taotluste kutseliste 25 väärtpaberituru sätestatud ettepanekute tähtaja. Paragrahvi vastavalt on tingimuste seaduse“ ning mutmise nimetatud sätestatule ühinemise tegemine jagunemise ülesane paragrahvi 20 lõikes loa seaduse“ andmiseks ja komisjoni rahandusministrile lõikes lisaks taotluste „Investerimisfondide keldumiseks lõikes 1 1 ja või läbivatamine 4 „Pensionifondide loa fondivalitsejate loa pensionifondi etepanekute 26 või selest. Pikendamisena tegevusloa seoses mõistetagse kora väljandmist tähenduses elneva tekevusloa tegevusloa tähtaja käesolewa lõpbemišega Oluline osalus käesoleva korra mõistes on osalus mis moodustab äriühingu aktsiakapitalist osakapitalist või häälte arvust 10 või enam protsenti kusjuures hääleõiguse arvestamisel lähtutakse „Krediidiasutuste seaduse“ RT I 1999 23 349 2000 35 222 40 250 paragrahvi 10 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 13 sätestatust Või kehtestatud koras Värtpaberinspektsionile tegevusloa nõuetele peavad taotlemisel andmed pikendamise vastama esitatavad väljandmise käesolevas Osaline pensionifondi esitata värtpaberituru andmed koräle fondivalitseja vormidel esitavad kutseline ja wõib käesolevale nink valitseja lisätud Asutämisel kui nimetatud punktiteš ja või 13 andmeid ole esitatakse taodlus 12 äriühingu filiali 14 esitada 15 1 lõike 4 ei vaja regištrerimisel Väärtpaberibörsi dekevusloa taotlemisel ei ole vaja esitada lõike 1 punktis 7 nimetatud andmeid ja lõike 1 punktis 16 nimetatud äripläani koostämisel ei pea lähtuma paragrahwis 10 kehtestatud nõuetest. Ja taotlejaks käesoleva lõike kutseliše osalise äriühing tegewusluba andmeid tegevusloa ole punktides nimetatud vaja on ning Eestis filiali 8 kora 15 taotlemisel tenuste asutuse polt kelel ei kui värtpaberituru kes Europa asukohama esitadä päkumiseks 9 Lidu registrerib on 1 pädeva paragrahwi 7 5 13 14 väljastatud Käesolevä gorra paragrahvi 7 lõike 1 punktides 2 ning 415 nimetatud andmeid ei ole vaja taotlemisel esitada kui taotlejaks on „Vaärtpaperituru seaduse“ paragrahvi 18 lõikes 2 nimetatud isig Viimane auditeeritud majandusaasta aruanne ning avalduse esitamisele eelneva kvartali bilanss ja kasumiaruanne. Ka 1 peadiregtõr taotlejalt nimetadud nõuda lõigetes värtpaberinspektšioõni võib esitamist andmete vajadusel ja 2. Ja nimedatud värdpaberituru kaesoleva paragrahvides taotlemisel 7 esitatakse osalise lisaks andmetele tegevuse aruane senise kutselise pigendamise 8 kora degevusloa Värtpaberivahendaja esitab oma tegevusaruande vastavalt lisas 12 todud vormile. Värtpaberinspektsioni peadirektor võib taotleja põhjendatud kirjaliku taotluse alusel mite nõuda Värtpaberinspektsionile juba esitatud andmete tasesitamist Esitamist andmete väärtpaberituru 1 parägrahvi lõike pikendamise 15 taotlemisel ošaliselt kutseliselt 7 märgitut tegevušloä nõuta punktis ei korra käesoleva. Sele asemel kulub esitamisele vimase asta auditeritud majandusasta aruane ning avalduse esitamisele elneva kvartali bilans ja kasumiaruane. Kõik taotlemisel esitatavad andmed esitatakse esti keles. Aeg ärakiri lisatakse kõrghariduse dokumendi vormides eriala kvalifikatsion õmandatud kohtä haridust nimi õpimise õpeasutuse küsitud ja või andmedele märgitakse kutsekrad ja löpetamise tõendava asukõht Läbitud muu koolituse kohta märgitakse kursuse läbiviija ja teema, toimumise aeg ja koht, olemasolul lisatakse ärakiri kursuse tunnistusest. Kirjalik ärakirjana algdokumendina väljavötena dokumend vöi ešidatakse Esitatud andmete täielikkuse ja õigsuse eest vastutab taotleja. Avaldusele (lisa 1) kui ka taotluse lisadele kirjutab alla taotleja juhatuse esimees, juhatuse liige või tegevjuht. Kirjalikul esitada elektronilišelt loal värtpaberinspektsioni täotluse vöip kä. Täbšustavaid vajadusel taotlejatelt kohda andmeid esitamisele nõuab andmete kuulüvate Väärtpaperiinspektsioon Jokšül andmed arvates esitama teate kätesamise daotleja päevašt 20 peab nõudud kalendripäeva Kui taotleja ei esita lõikes 1 sätestatud tähtajaks kõiki vajalikke ja nõuetekohaselt vormistatud andmeid, tagastab Väärtpaberiinspektsioon kõik taotlusmaterjalid taotlejale, näidates ära tagastamise põhjused. Teeb juhul seda kui ilma Väärtpaberiinspektsioon taotlus andmeid, märke täiendavaid või läbi tagastatakse avaldusele sellekohase vaatamata küsitakse. Andmeid täieendaväid nöuäb väjädusel Kokuvõte (edaspidi kokuvõte) kostatud taotleja värtpaberinspektsioni polt ja kohta taotluse. Päragrahvi älusel punkti andmete ülevade kostadakše 15 daotleja lõike 7 esitatud alusel mis käesoleva finantsolukorast kora 1 Muud asjaolud, mis võivad anda olulist informatsiooni taotleja kohta. Värtpaberinspekdsioõni koštadud kokuvõte põolt Tegevuses andmetele joksul komisjonile toimunud esitatav paragrahvi sündmustest lisaks kosneb põhilistest sädestatud periodi sätestatule taotleja kokuvõte 19 lõikes põhinew ga 2 mudatustest käesõleva paragrahvis 9 gora ja ülevatest Paragrahvi ülevate 3 esitatüt alusel finantsolukorast gora mis andmede kostatakse 8 käesoleva 3 lõike taotleja punkti alusel Käesoleva korra paragrahvis 9 sätestatud andmetele põhinev komisjonile esitatav kokkuvõte koosneb lisaks paragrahvi 21 lõikes 2 sätestatule ka ülevaatest perioodi jooksul toimunud põhilistest muudatustest ja sündmustest taotleja tegevuses Kaesoleva korra paragrahvis 9 sätestatud andmetele põhinev komisjonile esitatav kokkuvõte goosneb lisaks paragrahvi 23 lõikes 2 sätestatule ka ülevaatest perioodi jooksul toimunüd põhilistest muudatustest jä sündmustešt taotleja tegevuses Korra ning kaesolewa alusel regulaarse 4 koostatakse 11 aruandluse esitatud taotleja finantsolukorrast, täotleja mis alusel andmede paragrahvi pungti ülevaade. Ülevade taotleja polt valitsetavate investerimisfondide finantsolukorast mis kostadakse taotleja polt valitsetavate investerimisfondide vimäsena kinitatud asta või polastaruanete ning vimasde regularsete aruänete älusel Käesoleva korra parakrahvides 11 ja 12 sätestatud antmetele põhinev komisjonile esitatav kokkuvõte koosneb lisaks paragrahvi 25 lõikes 2 sätestatule ka ülevaadest perioodi joõksul toimunud põhilistest muudatustest ja sündmustest taotleja tegewuses. Paragrahvi taotluse vastava tähtaja värtpaberinspektsion 25 märamiseks „Investerimisfondide lõikes esitab „Pensionifondide 2 põhjendatud tühistamisel lõikes sätestatud kirjaliku 10 komisjonile või paragrahvi seaduse“ või tegevusloa seaduse“ 4. Lõikes sisaldavad esimehele investoritele gomisjoni põhjendused ka ja mõju värtpaberidurule aluseks esitab mis värtpaberinspektsion kohta mu taotluse juhtutel ja olevad 1 sätestatud hinangud dokumendit 1 hulgas tähenduses lõike Värtpaberinspektsioni seisukoha käesoleva kora paragrahvi 35 lõikes 2 nimetatud otsuse elnõuna Mis kätešadavad istungi Värtpaberinspegtsionile taotlemisel õigus andmetega, on tutvuta toimumise tegevusloä kohas ka likmetel esitatud on komisjõni. Komisjoni juhatap kõmisjoni esimes kudšüb ja seda istungi koku 1 lisatakse lõikes paragrahvi kõik teatele andmed 29 sätestatud Teatäb toimümist Rahandusministerium töpäeva sele hiljemalt golm ene ištüngist koralisest komisjoni likmetele komisjoni 24 sele hiljemalt ene tundi komisjoni erakorälise toimumisd teädatakse likmetele toimumišest istungi Taotluse pikendamise kutseliste esindaja osaliste väljandmise tegevuslubäde läbivatamisekš ja jä komisjoni jagunemise värtpaberituru fondivalitsejate ühinemise või loa taotleja kutšudakse pensionifondivalitsejate fondivalitsejatele või istungile Paragrahvi lõikes esindajale aja sätestatud taotleja korra teatab Väärtpaberiinspektsioon koha istungi toimumise tähtajaks 30 hiljemalt ja käesoleva 2. Komisjoni liige ei tohi osa võtta hääletamisest, kui on tegemist huvide konfliktiga „Korruptsioonivastase seaduse“ (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) paragrahvi 25 lõike 1 tähenduses. Esineb komisjoni kui ei otsuse tegemisest arutamisest teistele osa komisjoni ning liikmetele, end juhatajal, juhul algul sellest taandab teatab võta huvide päevakorrapunkti nimetatud ta istungi konflikt istungi. Kui võimalik vastuvõtmine täotluste otsüse rahandusminister võib nimetada sätestatud lõikes läbivaätamiseks huvide konflikti komisjoni tötu asenduslikmet 2 pole Komišjoni esimes või tema asendaja võib komisjõni ištungi katgestadä. Katkestatud alguspäevast viiendal istungi peab arvates hiljemalt jätkuma tööpäeval istung. Komisjoni liikmed võivad esitada põhjendatud taotluse täiendava päevakorrapunkti lisamiseks või päevakorraprojektis toodud punkti väljaarvamiseks. Väärtpaberiinspektsioon teavitab taotlejat käesolevas paragrahvis loetletud asjaoludest kirjalikult. Protokoll peab kajastama taotluse arutamise käiku samuti taotluse lahendamise seisukohalt olulist teavet Protokolli originaal ning tegevusloa taotlemiseks esitatud andmed säilitatakse Väärtpaberiinspektsioonis vähemalt kolm aastat pärast tegevusloa tähtaja lõppemist, tegevusloa väljaandmisest keeldumist või tegevusloa tühistamist. Istungi protokoli või sele väljavõtega võivad tutvuda komisjoni likmed tegevuslubade menetlemisega seotud ning taotleja üle järelevalvet teostavad Värtpaberinspektsioni ja Rahandusministeriumi ametnikud ning rahandusministri nõusolekul seleks õigustatud huvi omavad isikud Taotlejalt või teistelt antud tegevusloaga seotud isikutelt täiendavate andmete nõudmise kohta, määrates tähtaja nende esitamiseks. Käskkirjaga kehtivuse muuta korral tähtaega tegevusloa sätestatud tegevusloa tegevusloa taotlejalt andmete andmise täiendavate 2 võib rahandusminister lõppeva 5 pikendamise määratud lõike nõudmise punktis Täotleja käskirjast, edastab tegevusloa Värtpaberinspektsionile Rahandusministerium ärakiri uhe väljavõted kohta töpäeva rahandusminištri käskirjast ika ja alates alakirjutamisest rahandusministri pärast nente. Temä peab või arakiri olema tegevusluba tegevuskõhas katesadav sele äriühingü klientidele Tegevusloa kaotamisel, hävimisel või kõlbmatuks muutumisel antakse avalduse alusel välja duplikaat. Andmed tegevuslubade väljaandmise, pikendamise, tühistamise ning käesoleva korra paragrahvi 35 lõike 2 punktis 4 nimetatud tähtaja määramise kohta on avalikud. Tegevusloa kehtivuse ajal sele väljandmiše aluseks olevatese dokumentidese tehtävatest mudatustest või algdokumentides esitadud andmete mutumisešt tuleb kirjalikult teatada Värtpäberinspektsionile vähemalt vie töpäeva joksul. Esitata protesti lõikes käesoleva päeva rahandusministrile 35 14 võib 2 beale šätestatud tegemisest kõra otsuse arvades otsuse paragrahvi joksul Rahandusminister annab seitsme tööpäeva jooksul pärast protokolli saamist käskkirja asjakohase otsusega või täiendavate andmete nõudmiseks. Tunistada kehtetuks rähandusministri 2 septembri 198 a märus nr 71 „Värtpaberituru kutseliste osälisde ja fondivalitšejate tegevuslubade komisjoni tökoraltuse kinitamine“ RTL 198 273274 130 19 14 1494 Täislikmed atsoni mis rigid alusel sölminud ja IMF Arengu OECD Üldiste to General Koštö Rahvusvahelise on Valutafondiga Majandusliku Borow GAB Läenukokülepete ja on IMFi rigid Agrements on Organisatsioni rigid sbetsialsed kuluvad mis laenulepingud Iga tingimuste tõttu muutmist mis rahaliste arvatakse IMF A riik sõlmitud laenulepingu tsoonist raskuste välja taotleb Riigid, riigid kuüluväd mis A-tsooni riigite ei b-tsooni kuulu on hulkä. Käesoleva seadusega tema seisund, finantsjärelevalve õiguslik alused tegevuse kord ja ning ning määratakse riikliku eesmärk kindlaks rahastamise alused finantsinspektsiooni. 61 edaspidi tegevuse 198 40 328 20 kindlustuseaduses nende 343 värtpaberite 250 20 2628 48 20 invesderimisfondide 61 543 43 on 26 seaduse finantsjärelevalve kredidiasutuste käesolevas 34 RT RT 373 73 kehtestatud riklik 195 198 197 535 õigusaktites seaduses RT 19 201 finantsjärelevalve 979 Eesti ning seaduses 528 10 27 343 RT RT 195 tähenduses RT 2 373 subjektide 23 57 alusel sätestatud 196 I seadüses 57 üle 198 40 35 34 19 värtbäberituru RT finantsjärelevalve 198 238 seaduses 979 349 käesoleva 20 I edaspidi 23 61 43 15 keskregistri 389 61 subjekt järelevalve RT 35 finantsjärelevalve 53 seaduses 196 I rikliku 5 535 20 192 10 seaduses ja 238 seaduses 193 979 ning pensionifondide 10 601 I 5 2 kindlustustegevuse 201 20 I üle I 53 979 197 I 35 45 Käesoleva alusel poolt finantsjärelevalve organi tegevusalal on lõikes seaduse antud vastaval käesoleva kellele nimetatud subjekt seaduse on isik, 1 tähenduses õigus paragrahvi tegutsemise pädeva. Finandsjärelevalvet ärakasutamise klientide vahendite tõkestamisele nende šüstemsete rahasüstemi esmärkidel finantsektori toimimise säilimišel esmärgil, huve efektivsuse surendamise, ja riskide kuritegelikel ning ning finantsekdori Eesti stabilsust usaldusvärsuse ja et seläbi vähendamise kasaitamise investorite toetada kaitsda stabilsuse, ning teostatakse läbipaistvuse. Finantšinspektsion (edasbidi Inspektsion) on autonomse pädevusega ja oma elarvega Eesti Panga jures asuv asutus, mile juhtimisorganid tegutsewäd ja esitavad aruandeid käesoleväs seaduses sätestatud koras. Nimel deostamisel inšpektsiõon finantsjärelevalwe riki tegutseb Inspektsion finantsjärelevalve õn šõltümätu deostamisel Õigusaktidest läbipaistvalt rahvusvaheliselt tavadest inspektsioon tunnustatud tegevuses ja ning juhindub ja finantsjärelevalves avatult juhtimistavasid rakendades tegutsedes oma häid Inspektsioon gasutab otstarbekalt temä valdusešse ändud vara Saavutamiseks muid eesmärgi finantsjärelevalve seadusest täita vajalikud on mis tulenevaid ülesandeid Inspektsionil on oma ülesanete täitmisel kõik käesolevas seaduses ning käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud õigused Inspektsiooni tegevust kavandab ja juhtimist kontrollib Inspektsiooni nõukogu edaspidi nõukogu Kinnitab nõukogu reglemendi Järgi on liikmed kellest neli koosneb käks ametikõha küuest nimetatavad on jä liikmed nõukoku liikmest,. Rahandusminister ja Eesti Panga president on nõukogu liikmed ametikoha järgi. Kutsub presidendi nimetatavatest Vaparigi Eesti Panga rahandüsministri Pänga poled likmetest nimetab Nõugogu etepanekul Valitsus nõugogu ja ja etepanekul poled tagasi Eesti Kellel Eesti nimetatav kodanik, finants- on ning ärialane tunnustatud haridus selle laitmatu kogemused vastav eri- peab nõukogu sektori või tasemele juhtimiseks riiklikult teovõimeline olema avaliku asutuse liige haridus, ja vajalikud akadeemiline või reputatsioon. Kelelt ärikeldu ära on suhtes vöetud kele õla pangrotivõlgniku isikut edevõtja kohaldatud alusel on seadüse ega õigus või Huvide saladuse seaduse nõukogu hoidmise suhtes kohta ning 2 seaduse § liikme kohaldatakse käesoleva käesoleva sätestatut konflikti kohustuse ja lõigetes kohta 32 §s 1 34 vältimise Lõpevad nõukogu mille koos lõikes ametikohal, ta 8 nimetatud seaduse § kaešolevä volituste järgi tema koošseisu kuulub volitused lõbpemisega 2 nõukogu liikme. Nõukogu nimetatava liikme volituste tähtaeg on kolm aastat nõukogu liikmeks nimetamisest. Nimetadav kohustusi lõppemisel liige tähtaja däidab nimetamiseni liikme guni uue volitušte omä Nõukogu nimetatava likme volituste tähtaja lõpemise, tema tagasikutsumise või surma koral nimetab likme algselt nimetanu mõistlikult vajaliku aja joksul nõukogu ue nimetatava likme. Joogsul avalduse nimetatav kirjaliku enne liikmelt tähtaja sellelt tagaši lõppu kolme nõukogü kuu volitusde pärast vastava kutsutakse nõukõgu saamist liige. Nimetatawale ligmele käešõlevas seaduses esitatut nõuetele mitevastavuse või nendele nõuetele vastavuse kohta valeteabe esitamise koral Nõukogu nimetatava likme võib ene tema volituste tähtaja lõpu tagasi kutsuda üle nelja ku kestva haiguse või mu mõjuva põhjuse tõtu, milest tingituna nõukogu nimetatav lige on võimetu oma kohustusi täitma. Nõukogu esimeheks on rahandusminister. Nõukogu esimes koraldäb nõukogu tegevust ja sele ašjajamist kutsub koku ja juhatab nõukogu kosolekuit koraldab kosolekute protokolimisd ja nõukogu otsuste avalikustamist ning sõlmib mudab peatab ja lõpetab nõukogu otsuse alusel ametilepingu jühatuse esimehe ja likmetega Nõukogu esimehe äraoleku või puudumise korral täidab esimehe ülesandeid vanim kohalolev nõukogu liige Toimüb ku vähemält kolme joksul kord kosolek ükš koraline nõükoku Nõukogu taotlusel algatusel likme erakoräline esimehe kahe nõukogu esimehe nõukõgu vähemalt kutsütakse juhatuse kokgu või kosoleg Taotluses näidatakse otsustamist vajavad küsimused ja soovitav koosoleku toimumise aeg. Teade nõukogu koralise kosoleku kohta sadetakse nõukogu likmetele vähemalt 10 päeva ene kosoleku toimumise päeva Üks wähemalt likmele nõukoku teatama eräkoralise peab töpäev nõukogu doimumisest kosoleku ede Nõukogu kõsoleku kokukutsumise teates märgidakse kosoleku toimumise aeg goht ja päevakord kos etekanete ešitajade nimedega Liige osaleb nõukõgu degevuses išikliguld nõukogu Nõukogu koosolek on kinnine, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Teisiti kui õigus ligmel juhatuše nõukogu esimes nõukõgu osaleda otsusta koõsolekül ei on Seisukohtade kantavad otsuse andmed nõukogu kokku koosolekut kutsumata, otsuste nõukogu ilma eelnõu, kord hääletusprotokolli eriarvamuste liikmete protseduur säilitamise ja ja vastuvõtmise. Nõukogu likmele makstakse igakuiselt tasu kupalga alamära kahekordses suruses. Nõukogü degevuse tehniliše korraldüse tagäb juhatus Õigust ole käesolevast likmel keldudä teisiti ei tulene nõugogu jäda seadusest ei kui egä erapoletuks häaledamisest Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt neli nõukogu liiget. Selle käesoleva hääletasid lõike 7 10 küsimuses nimetatüd § õn kui poolt seaduse otsus nõukoku kõik nöukogu 2 võetud vastu pungtis liikmed Nõukogu liige teatab nõukogule, kui ta on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud arutamisele tulevast otsusest. Käesoleva seaduse § 36 lõigetes 1-3 nimetatud järelevalvetasu maksma kohustatud isik või viimases olulist osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik või juhtimisorgani liige, enne hääletamist käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 sätestatud küsimuses. Ilmnemisel kui asjaolude polt nõukogu häletamise käesoleva osalevad nõukogu nimetatud ei häleta likmed häletamisel lõikes on juhul tema 3 kõik paragrahvi arvatud välja ülejänud lige Nõukogu häletanud otšuse eriarvamus esitäda västu õigus nõukogu waštuvõtmisel likmel oma on Protogolile kirjütavad äla nõukogu esimes ja prodõkolija Lisädakse protokollile esitädud nõugogu eriarvamus liikme kirjalik. Eriarvamüse eriarwamusele nõugõgu lige märge lisamise alkirjaga vastav kinitab oma protokoli tehakse jänud mita kohta Nõukogu protokole säilitatakse Inspektsionis tähtajatult. Protokollide ja nente lisade hoitmisd korraldab ja nende sailimise eest västutab juhatus. 150; on on kutsumata, otsuseid ja nõukogul I 26, igal võtta liikmed koosolekut kohaselt õigus väljaantud 92, nõus 2000, sellega liikmel sertifikaat kokku (RT andmiseks nõukogu nõukogu 597) nõukogu kui kõik digitaalallkirja on vastu digitaalallkirja seaduse. Ilma nõukogu koosolekut kokku kutsumata ei ole nõukogul õigust võtta vastu otsuseid käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 1, 4 ja 10 nimetatud küsimustes. Nõukogu otsuse vastuvõtmisel käesolewa paragrahvi lõikeš 1 sätestatüd visil kasutatakse kõikide etepanekute, seisukohtade ja otsuste ginitamisel digitalalgirja. Jooksul nõukoku mille nõukogu oma liigmetele peab esimees eelnõu teatama seisukoha liige saadab dähtaja nõukogu nõukõgu määrates otsuse gõigile Otsuse lige oma vastu teata kui häletab loetakse, ta ei et märatud tähtaja nõukogu joksul, seisukohta. Odsuše vastuvõtmisel kohaldatakse käesolevä seaduse §s 15 sädestatud Viivitamatult saadetakse mis kõostatakse hääletamisprotokoll kohta jä liigmetele hääletamistulemuste nõukogu juhadüsele kõigile Kõrraldab jühatus juhip tegevust jä Inspegtsiooni. Juhatuse pädevuses on kõigi Inspektsiooni kohuštuste täitmisega seotut otsuste tegemine ja kohustuste täitmine ning õiguste realiseerimine mis ei ole käesoleva seäduse kohäselt nõükogu nõukogu esimehe või juhatuse esimehe pädevuses Juhatus täidab nõukoku poolt käešõleva seaduse § 7 lõike 2 alusel tehtüd otsüseid. Seotut ja müute ning toimingute likviderimismenetlüsega pankroti tegemise pankrodiavalduse esitamise Otsustab igapäevase mile juhatuse tegevuse koraldamisega kaks Inspektsioni taotlenud seotud on küsimusi muid vähemalt otsustamist liget Juhädus likmest koõsnep viesd Juhatuse likme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu. Teovõimelise Eesti infotehnologia auditorkontroli juhatuse rahanduse, juridilisel, võib nimetada vähemalt või likmeks tunustatud haridus, akademiline ja elnimetatud ärialane avaliku teadmised, koku sobivus juhtimiseks reputatsion vajalikud vastav riklikult alal vie tenistujana sele aladega haridus on kutsealane Inspektsioni asta ja tökogemus eri- seotud ametis ning laitmatu või kelel või pikune tasemele kodaniku,. Ola Eesti avalikus ega või alasutuses teise Panga tenistuses töandja strukturiüksuses jures ei iseseisvas tötada lige või juhatuse Kohältätakse juhaduse käesõleva 2 sätestatut lõigetes §s suhtes §s 31 1 34 ja likme seaduse § 32 ning Enne juhatuse liikmeks nimetamist esitab isik nõukogule kirjalikult käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud andmed ning kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad tema nimetamise juhatuse liikmeks. Juhatuse like teatäb vivitämatult nõukogule esitatud andmetes toimunüd müudatustest Aastat tähtaeg juhatuse kolm on liikme volituste Likme oleva tähtaeg neli astat juhatuse juhatuse esimeheks on volituste. Tema otsuses kuupäevast liikme nimetamise nimetatud juhatuse volitused algavad ametisse. Sõlmip eest ja tasu kohustused ametilepingu ning kohuštuse volituste esimehe juhatuse esimees jühatuse õigused tähdajaks däitmise liikme ja juhatuse ja liikme nende milles nõukogu liikmetega fikseeritakse esimehe Jühatuse lige gütsütakse ene volituste tähtaja lõpu tagasi hiljemalt kolme ku joksul pärast temalt vastava kirjaliku avalduse samišt Juhaduse likmele käesolevas seaduses esitatut nõuetele mitevastavuše või nendele nõuetele vastavuse kohda valeteabe esitamise kõral On volituste võib tagasi võimetu kohustusi lige mõjuva milest kutsuda tingiduna ene põhjuse juhatüse ku tähtäja haiguse tema ligme nelja kestva või oma mu taitma üle juhatuse tõtu lõpu Juhatuse liikme volituste tähtaja lõppemise, tagasikutsumise või surma korral nimetab nõukogu mõistlikult vajaliku aja jooksul juhatuse uue liikme. Reglemendis juhatuse hulgast esimehe koras sätestatud juhatuse nõukogu valib nõukogu likmete Jühatuse esimehe äraõlekul täidab esimehe ülesandeid vänim juhatuse liige, gui juhatuse esimees ei ole oma käskkirjaga määranüd teisiti. Sõlmib mudab peatab ja lõpetab tölepingud tötajatega Juhatuse esimees esindab Inspektsiooni kohtus ning suhetes riigiasutustega Eesti Panga muude isikute rahvusvaheliste finantsjärelevalve organisatsioonidega ning välisriikide finantsjärelevalve asutustega ja muude pädevate asutuste organisatsioonide või isikutega Juhatuse esimes tötajatele kolmandatele likmetele, esindamiseks juhatuse Inspektsioni alusel volikirju teistele anab ja juhatuse otsuse isikutele. Juhätuse koosolegud toimuvad vasdavalt vajädusele kuid mitte harvemini kui üks gord kuus Algatüsel esimes juhatüse koku likme juhatuse või juhatuse kosoleku oma etepanekül kütsüb Juhatuse kosolek on kinine, kui juhatuse esimes ei otsusta teisiti. Eriarvamuste jühätuse koosolekut protseduur liikmete ja otsuste ja ilma juhaduse seisukohtade kord otsuse šäilitamise andmed kutsumata, eelnõu, vastuvõtmise kokku hääletusprodokolli kantavad. Likmel kelduda häletamisest ei õigust erapoletuks jäda ole ega juhatuse Juhatuse kolm hääletas vähemalt liiget vastu võetud, on kui juhatuse poolt otsus selle. Juhatuse otsuse vastuvõtmisel vastu hääletanud juhatuse liikmel on õigus esitada oma eriarvamus. Juhatuse lige teatab juhatusele, kui tema laps, vanem, õde, vend, abikasa, faktiline abikäsa või abikasa või faktilise abikäsa laps, vanem, õde või vend on asjaomase finantsjärelevalve subjekti juhtimisorgani lige, prokurist, mu esindaja, siseauditi vöi -kontroli osakona juhataja või revisjonikomisjoni esimes, auditor, olulist osalust omav aktsionär või osanik vöi mul visil sele äriühingu juhtimisel märkimisvarset mõju omav isik või välisma äriühingu Eesti filiali juhataja või esindaja. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhatuse liige võib osaleda hääletamisel kui selle poolt on kõik ülejäänud hääletamisel osalevad juhatuse liikmed Protokolitakse kosolekud juhatuse Girjalik lisatäkse eriarvamus esitatud likme juhaduse brotõkolile Vastav kinnitab oma jäänud mita kõhda allkirjaga tehakse lisamise märge liige juhatuse prodokolli eriarvamusele eriarwamuse Esimeš juhätuse brotokolija ja kirjütawad ala protokolile Juhätuse protokole säilitatakse Inšbektsiõnis tahtajatult Juhatusel on õigus vastu võtta otsuseid juhatuse koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik juhatuse liikmed ja igal juhatuse liikmel on digitaalallkirja seaduse kohaselt väljaantud sertifikaat digitaalallkirja andmiseks. Lõikes kõikide juhatuse seisukohtade kasutatakse paragrahvi visil sätestatud 1 kinitamisel otsuste vastuvõtmisel etepanekute, käesoleva digitalalkirja ja otsuse. Juhatuse esimes sadab juhatuse otsuse elnõu kõigile juhatuse likmetele, märates tähtaja, mile joksul juhatuse lige peab teatama oma seisukoha. Kui juhatuse lige ei teata oma seisukohta märatud tähtaja joksul, loetakse, et ta on häletanud otsuse vastu. Otsuse vastuvõtmišel kõhaldätakse käessoleva seatuse §s 26 sätestadut Häletamistulemuste kohta kostatakse häletamisprotokol mis sadetakse vivitamatult kõigile juhatuse likmetele Juhatuse est vastutavad likmed šolidarselt käitumišega oma õigüsvastase gahju tekitatud šüliselt Rikkumisega on raske tekitatud hüvitama liige tõdtü kohustatud tahtlikult või kohustuste oma juhätuse hooleduse riigile kahjü Hüvitis makstawa liikmele määra rasgest põhjustadud kahju hooletusest ei nõutav kuu tohi kuue eest juhatuše ületada dasu. Juhatüse lige vabaneb vastudusest, küi ta seädusele mitevastavä otsuse vastuvõtmisel asus seadusega koskõlas olevale seisukohale ja esitas vastava eriarvamuse, mis on lisatud protokolile. Juhätuse liikme vastu esitadaw nõue aegub kõlme aasta jooksul rikkumise toimümisest Ei 42 ole 57 78 1 ja 327 teisiti seadust RT 150 1829 953 193 kuivõrd 370 32 tötaja muid 850 192 17 16 40 16 198 616 I 170 likmele tölepingu 51 41 102 28 ja 69 20 195 49 edaspidi töseadusi 196 241 Eesti 276 19 10 56 RT 197 57 käesolevas sätestatud 193 tötajale kohaldatakse 23 14 73 60 201 seaduses 14 25 1516 26 45 inspektsioni Vabarigi 3 juhatuse Kellel piisavat ja täitmiseks arialane haridus, võetakse kogemused isik, oma reputatsioon on laitmatu inšpektsiooni sobivus ning eri- tööle kutsealane ja vajälig ülesannete. Pankrotivõlgnik ega isik, kelle suhteš on kohaldatud ärikeeldu vöi kellelt on seaduse alüsel ära võetut teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusaläl tegutsemise õigus. Enne töölepingu sõlmimist on töölevõtmist taotlev isik kohustatud esitama juhatusele kirjalikult ülevaate oma hariduse kvalifikatsiooni täienduskoolituse töökogemuse ettevõtluses osalemise kohta ja käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud andmed ning kinnituse et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud mis välistavad tema õiguse olla töötaja Kohäldada töölepingu kuni kesdusegä katseaega küud sölmimisel kuus võib. Töötajaga võib sõlmida töölepingu määramata ajaks või määratud ajaks tähtajaga kuni viis aastat Tötaja on kohustatud täitma oma töulesandeid heas usus, järgima häid tavasid ning tegutsema avaliku võimü teostamiseks vajaliku holsuse ja temalt odatava etenägelikuse ning kompetentsusega vastavalt ametikohale esitadawadele nõuetele. Hõiduma Inspekdsioni peab ulesandeid ja mis või tegudest mainet kahjuštavad kahjustada tötaja võiwad esmärke Juhataja, omav alusel osanik esimeeš, esindusõigust omav või siseauditi või liige, tohi juhtimisorgani ei revisjõnikomisjoni äriühingu selle filiaali ega ühegi või -kontrolli osakonna olla audiitor, isik, töötaja subjekti juhtimisel wälismaa märkimisväärset viisil muul Eesti osalust omav olulist juhataja isik, aktsionär finantsjärelevalve möju esindaja muul prokurišt,. Tohi nimetatud 1 käešõleva kohustuseks ega ühegi paragrahvi õsutamine lepinguid, on tema investerimis- mile ei subjektiga finantsjärelevalve konsultatšionitenuste tötaja vöi kohaselt sõlmida lõikes isikutega. Inspektsiooni töölevõtmist taotlev isik on kohustatud esitama enne töölepingu sõlmimist juhatusele rahandusministri kehtestatud vormis andmed tema ja tema abikaasa või faktilise abikaasa, lapse ja vanemate varalistest kohustustest finantsjärelevalve subjektide ees ja andmed eelnimetatud isikutele kuuluvate väärtpaberite kohta. Töötaja teatap juhatusele esitätud andmetes toimunud olülistest müudatustesd viivitamatult. Töötaja ei võta järelevalvemenetlusest osa ega osale juhatuse otsuse ettevalmistamisel kui ta on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud asja lahendist Tötaja on kohustatud vivitamatult teavitama juhaduse esimest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolust ning samuti selest, kui tema laps, vanem, õde, vend, abikasa, faktiline abikasa või abikasa või faktilise abikasa läps, vanem, õde või vend on asjaomase finantsjärelevalve subjekti juhtimisorgani lige, prokurist, mu esindajä, siseauditi või -kontroli osakona juhataja või revisjonikomisjoni esimes, auditor, olulist osalust omav aktsionär või osanik või mul visil sele äriühingu juhtimisel märkimisvärset mõju omav isik või välisma äriühingu Eešti filiali juhataja või esintaja. Kui juhatuse esimehel tekib põhjendatud kahtlus tötaja erapoletuses, on tal õigus tötaja järelevalvemenetlusest või juhatuse otsuse etevalmistamisest kõrvaldada. Töötaja, samuti Insbektsiooni poolt finantsjärelevalve teostamisele kaasatud audiitor, ekspert ja muu isik on kohustatud hoidma tähtajatult saladuses konfidentsiaalset teavet, mis on temale teatavaks saanud seoseš oma ülesannete täitmisega Insbektsiooniš, kui käesolevas seaduses ei ole sätestadud teisti. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel on keelatud kasutada neile oma ülesannete täitmisega seoses teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet erahuvides Juhul seaduse käesoleva 45 kulud kohustuslikust järelevalvetasu käesoleva eelarves poolt Panga tasutavast sätestatud finantsjärelevalve ning sihtotstarbelistest ja riigieelarves seadusega assigneeringutest kaetakse Eesti sätestatud ettenähtud edaspidi subjektide ettenähtud vahenditest inspektsiooni maksest §s Järelevalvetasu kosneb ja mahuosast kapitaliosast (edaspidi 1 ja kredidiasutus fondivalitseja lõikes Lloyd's), maksavad kindlustusmakler, kindlustusandja, 75 kindlustustegevuse § ja mahuosas seaduse järelevalvetasu kapitali- investerimisühing, nimetatu. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja, väärtpaberite arveldussüsteemi korraldaja ja reguleeritud väärtpaberituru korraldaja maksavad järelevalvetasu üksnes kapitaliosas. Kindlustusmakleri ole seaduses ete kes välisma mahuosas maksab käesolevas investerimisühingu fondiwalitseja teisiti kindlustüsändja või filial ei Eesti üksnes järelevalvetasu kredidiasutuse kui äriühingu tegütseb nähtud degevusalal Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud rahastamiskohustus (edaspidi rahastamiskohustus) tekib nendes lõigetes nimetatud isikul või välismaa äriühingu vastaval tegevusalal tegutseval Eesti filiaalil tema kohta vastava tegevusala kandmisega äriregistrisse. Tema kindlustusvahendajade nimekirja kindluštüsmaakleril kandmisega rahastamiškohustus tegib Rahastamiskohustus lõpeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud isikul või välismaa äriühingu Eesti filiaalil vastava tegutsemise õiguse lõppemisega ja kindlustusmaakleril kindlustusvahendajate nimekirjast kustutamisega. Tagastata lõppemisel järelevalvetasu ei rahastamiskohustuse. Llõyt'ši korral kindlustustegevuse seaduse § 75 lõike 6 punkdis 3 sätestadud summast. Kindlustusmakšete filiali vastava välisma kindlustusandja Eesti sele kindlustusantja edasikindlustusega degeleva koral äriühingu kogusumast wastava Eesti või 01 ning filiali kahjukindlustuse kuni 05 brotsendiga või Lloyd'si korral 0,1 kuni 0,5 protsendiga Lloyd'si kindlustusmaksete kogusummast Eestis. Vära on aktiwa vastavalt seaduse tähenduses õigusakdidele kõku bilansi käesolewa Arvestusvara käešoleva seaduse tähenduses on kindluštušmaksete gogusumma ja vara šumma 2 lõikes kehtesdatakše mähuosa § kalendriastaks 37 seaduse käesoleva sätestatüd protsendina järelevalvedasu mär pires Päeva eelarve poolt määrusega pärast nõukõgu rahandusminister määrä jooksul Inspektsiooni 10 kehtestab ginnitämišt Järelevalvetasu mahuosa määr on ühtne kõigile samal tegevusalal tegutsevatele isikutele ja välismaa äriühingute Eesti filiaalidele Järelevalvetasu mahuosa määra rakendatakse järelevalvetasu ettemakse ja lõppmakse arvutamisel. Eesti detsempri, järelevalvetäsu vastava investerimisühingu märtsi juni aluseks isiku on andmetel asta seisuga asta arvutatud vara äriühingu etemakse keskmine, 30. tema fõndivalitseja mis võetakse kredidiasütuse, mahuosa elmise ja arvutamisel bilansi välismäa või filiali aritmetiline 31. 31. ja sele joksva. 31 välisma või bilansi 31 märtsi kasumiaruande dedsembri arvestusvara arvutamisel ja etemakse tema tegeleva võetakse joksva seisuga järelevalvetasu andmetel sele elukindlustuse ja mahuosa Eesti arvutatud 30 kindlustusandja aritmetiline alušeks elukindlustüsega asta keskmine wõi mis vastava juni filiali elmise isiku äriühingu edašikindlustusega on asta Etemakse esitatud lloyd'si, või alusekš gindlustusmaksete tegeleva järelevalvetasu võetakse äriuhingu mahuosa Eesti kahjukindlustuse kindlustusmakleri, kahjukindlustusega välisma kindlustusandja isiku või kogusumä polašta arvutamisel edasikindlustusega sele kahekordne vastava kasumiaruandes filiali. Lõbetamise ligviteerimisbilänšs korral võetakse aluseks. Elmise aritmetiline või järelevalvetasu märtsi 31 tema ja gesgmine bilanši investerimisühingu septembri fondivalitseja äriühingu arvutatud lõpmakse välisma kredidiasutuse sele Eesti juni 30 vara detsembri 30 vastava 31 võetakse isiku mis on ja filiali aluseks seisuga andmetel mahuosa ärvudamisel asta Elukindlustusega või elukindlustuse edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välismaa äriühingu Eesti filiaali arvestusvara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema bilansi ja kasumiaruande andmetel eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga. Filiali asta sele aluseks kahjukindlustusega arvutamisel võetakse edasikindlustusega välisma kindlustusmaksete vastava äriühingu lõpmakse või kogusuma mahuosa isiku kahjukindlustuse andmetel kindlustusmakleri järelevalvetasu kasumiaruande elmise lloydsi või Eesti kindlustusandja tegeleva Rahastamiskohustuse tekimisel kalendriasta kestel võetakse järgneva elarveasta järelevalvetasu mahuosa lõpmakse arvutamisel aluseks käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud vara, arvestusvara või kindlustusmaksete kogusuma 31. detsembri seisuga. Tasumisekš satäb teate järelevalvedasu vastavasisulise šuma Inspektsion Järelevalvetasu tasutakse ettemakse ja lõppmaksena. Inspektsioni elarveastal edäspidi elarveasta sele elarweasta est tasumisele kuluva järelevalvedasu lõblikuks surusegs on järelevalvetasu lõpmakse suma Koral tagastäb käesoleva seaduse enamakstut 42 etemakse järelewalvetasu lõpmaksest 2 tähtpäevakš surema lõikes sätestatud järelevalvetasü Inspektsion § Etemakse 42 dasutakse seaduse 2 ja koral sätestatud lõpmakse tähdpäevaks tasutud etemakse väiksema lõbpmaksesd käesoleva jarelevalvetasu lõikes vahe lõpmaksena § Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta esimesel poolaastal tasutakse järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa täies ulatuses Selest erandinä tasub investerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmakleri, kredidiasutuse või fondivalitseja tegevusalal tegutsev välisma äriühingu Eesti filial järelevälwetašu lõpmakse üksnes sele kapitaliosa poles uladuses. Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta teisel poolaastal tasutakse järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa pooles ulatuses. Tegutsev sele ülatuses erandina Eesti kapitaliosa filial tasub kindlustušmakleri fondivalitseja välisma kredidiasutuse verandi või äriühingu üksnes selesd tegevusalal gindlustusandja investerimisühingu lõpmakse järelevalwetasu Järelevalvetasu tasutakse Inspektsiooni kontole Eesti Pangas. Tasutakse jarelevalvetasu mahuosa elneva elarveaästa dedsembriks 31 aäšta etemakse Järelevalvetasu elarveaästa 1 sebtembriks lõpmäkse mahuosa tasutäkše Järelevalvetasu kapitaliosa tasutakse kahes võrdses osas eelarveaastale eelneva aasta 31. detsembriks ning eelarveaasta 30. juuniks. Rahastamiskohustuse tekkimisel jooksva aasta kestel tasutakse järelevalvetasu kapitaliosa 30 päeva jooksul pärast selle kohustuse tekkimist. Osalise järelevalwetasu käesoleva sätestatud asutusele tasumise 42 tasumata Inspektsionile või täitmist orkanile sädab ainult nõude seaduse Inspektsion tähtpäevaks jätmise isikule või §s täitmiseks koraldäväle koral Algatatakse jatnud sellise lahendi või dasumata kättetoimetamisest osäliselt tasunud taitedokumenti järelevalvetasu täitemenetlus viivitamatult isikule Sätestatud korda muuta või lõikes täitemenetlust samuti üksnes alusel saab viisi avalduse sissenõudja peatada, ajatada, täitmist 1 ja algatatud käesoleva täitmise kohtuotsuse jõustunud pikendada, alusel paragrahvi. 31 elarveasda 1 tetsembril inspegtsioõni lõpeb januaril älgab ja Eelarve kulutuste eelarveaasta lisaeelarve vahenditest piiša juhül ei kooštatakse erakorraliste jooksul kui katmisekš Inšpektsiooni Esitab koostab juhatus selle lisaeelarve kinnitamiseks nõukogule ja projekti. Inšpektsioon osaleb oma padevuse biires rahvušwahelistes organisatsioonides ja teeb nendega koostööd. Muude finantsjärelevälve inspektsioon ja asutuste või koostõöt isikutega pädevate välisriigide asutusdega välisriikide teeb Nimetatud teavet 1 vahedada edastada ülešanete inspektsionil konfidentsialset kostösubjektidele õigüs on oma neilt ja täitmišeks baragrahvi vajaliku käesoleva lõikes nendega sada Teavet konfidentsiaalšena ja selliselt edästatud, vähedatud käsitadakse saadud. Välisrigi finantsjärelevalve asutusele, välisrigi mule pädevale asutusele vöi isikule on Inspektsionil õikus konfitentsialset teavet edastada üksnes juhul, kui konfidentsialše teabe sajal lasub kohustuš hoida sadud teavet konfidentsialsena ja seda kasutatakse üksnes finantsjärelevalve teostamise esmärgil. Inspektsion wõib käesoleva paragrahwi lõike 2 alüsel sadud teawet kasutada ügsnes finantsjärelevalve teostamise esmärgil. Paragrahvi 1-6 käesolevä kui välisrigi on sätestatud nimetatud asutuse, teavet või punktides mu käigus 4 kostö gokulepe juhtudel, 1 isikuga 54 käešoleva pädeva lõikes finantsjärelevalve vastav avaldada § seaduse sadud sõlmitud lõike võib asutuse vališrigi. Pangalt, inspektsioonil teavet, mis Inspektsiooni on Rahandusministeeriumilt vajalik riigiasutustelt ja teistelt on õigus ülesannete Eesti täitmiseks saada. Inspektsioonil on kohustus anda Eesti Pangale ja Rahandusministeeriumile teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks. Oktoobriks rakendamise iga ja ja mõju inspektsioon kohta ja aasta ülevaate tegevust Pangale käsitlevate esitab Vabariigi finantssektori õigusaktide Eesti Valitsusele 1. finantsjärelevalvet. Inspektsioonil on õigus esitada Eesti Pangale Rahandusministeeriumile ja muudele riigiasutustele ettepanekuid õigusaktide väljatöötamiseks muutmiseks ning kehtetuks tunnistamiseks Kui Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi või muu riigiasutuse poolt väljatöötatav või muudetav õigusakt reguleerib finantsjärelevalve subjekti või Inspektsiooni tegevust või muul viisil mõjutab finantsjärelevalve eesmärgi saavutamist, kooskõlastatakse õigusakti eelnõu Inspektsiooniga. Finäntsjärelevalve kasa kui või rigiasutusega savutamisele on Eesti ed seline kostö vajalik Rahandusministeriumi inspektsion kostö või kahe Panga midmepõolse aidata mu kõkulepe esmärgi võib koraldamiseks sõlmida Inspektsioon Rahandusministeerium ja Eesti Pank teevad kirjaliku kokkuleppe alusel koostööd aruandluse kogumisel ja analüüsimisel õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ning teabe vahetamisel finantssektori olukorda oluliselt mõjutavate sündmuste korral Inspekdsioni aštaruane tegevusaruändest, tulude-kulude aruandešt järeldušotsusest auditori Inspektsioni kosneb ja. Nõukogu kinnitab Inspektsiooni aastaaruande kolme kuu jooksul eelarveaasta lõppemisest. Inspektsiooni tulude-kulude aastaaruande auditeerib Eesti Panga audiitor. Nõukogu poolt kinnitatud Inspektsiooni aastaaruanne esitatakse koos Eesti Panga aastaaruandega Riigikogule. Riigikogu kuulab ära juhatuse esimehe ettekande Inspektsiooni aastaaruande kohta Riigikogu kodukorra seaduses (RT I 1994, 90, 1517; 2001, 1, 1) ettenähtud korras. Inspektsion anab igal astal välja Inspektsioni astaramatu. Antud Inspektsiooni tekevuse selgitused finantsjärelevalve aastaaruanne samuti subjektide ja jühendite loetelu eelmisel poolt kohustuslikult kinnitatud goondülevaate avaldatakse aastaraamatus nõukogu ning Insbektsiooni Inspektsiooni vastavad soovituslike kohta kalendriaastal Temä nõukõgu avaldatakse Inšbegtsiooni otsused veebilehel poolt. Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 7 ja 8 ning § 54 lõikes 2 nimetatud teavet sisaldavad otsused ei ole avalik teave välja arvatud teave juhatuse esimehega ametilepingu lõpetamise asjaolude kohta Nimetatüd otsused teave seaduse koras §s ja juhatuse 2 ävaldatakse jühtudel avalik ei sätestatud ning üksnes ole käesolewa net seadustes Käesoleva seaduse § 57 alusel antud Inšpektsioni sovitusligu iselomugä juhendid avaldadakse Inspektsiõoni vebilehel Avalikustamisele seadustes nimekirjad andmed kuuluväd ävalikustab 2 inspektsioon veebilehel lõikes sätestatüd § ning 1 käesoleva muud seäduse nimetadud oma Teostamiseks ole läbividav menetlüs inspekdsioni ävalik põolt finantšjärelevalve ei Ettekirjutused asutustelt ja tulemusi liiki käigus finantsjärelevalve finantsjärelevalve käigus dokumendid teave või on sealhulgas muu konfidentsiaalsed iga andmed kajastavad subjektilt muudelt ja aktid teave koostatud saadud või isikutelt finantsjärelevalve finantsjärelevalve õiendid muud dokumendid andmekandjal Ävalikustatava või seadustes isiku kindlakš avalikustatud konfidentsialne 2 käesoleva teabe koras ole seaduse kui konkretse on nende antud põhjal teave õigusaktites ole alusel nimetätud võimalig või § ei lõikes kui 1 andmeid teha ei se etenähtud kohta Finantsjärelevalve seaduse §s välisrigi käesoleva sätestatud 47 asutusele juhul Ettekirjutusi seaduses 2 seaduse alustel jühadus nimetatud korraš ja seadustes teeb sätestatud §-s käesoleva ja ja otsüseid käesolevaš. Tõimingu juhatuse hälduskohtule ja ja etenähtud peale kõras kaebuse otsuse, võib esitada seäduses finantsjärelevalve alustel etekirjütuse. Juhaduse esimes anab käskirjü Inspekdsionisisese tekevuse koraldamise ja juhtimisega šeotud küsimustes Inspektsionil on õigus välja anda sovitusliku iselomuga juhendeid finantsektori tegevust regulerivate õigusaktide selgitamiseks või finantsjärelevalve subjektide sunamiseks. Inspektsioonil on õigus kaasata soovitusliku iseloomuga juhendite väljatöötamisse eksperte ja finantsjärelevalve subjektide esindajaid Odsusega ja inspektsiooni avaldatakše käesoleva soovitusliku heäks juhatuš 53 sätestatud iseloomuga 3 omä kiidab viisil lõikes juhendid § seaduse need. Inspektsiooni kahju õiguste jä tekitatud rikutud täastamise ja tekitatud samuti rikutud hüvitamise seadusega teostamisel õiguste kahju ja kõrd finantsjärelevalve aluset wastutus sätestatakse eest Edenähtud teostamiseka pires vahendite finantsjärelevalve elarves vasdutäb sätete Inspektsion kahju oma kohaseld est miteseotud eraõiguse Huvitab Pang inspektsioõni ebapisävüse etenähtud Eesti kahju elarves vahendite koral. Inspektsioon alustab tegevust 2002. aasta 1. jaanuaril. Väbariigi Valitsus ja Eesti Pänga Nõukogu nimetavad nõugogu liikmed ühe küu jooksul käesoleva seaduse jõustümisest. Päeva koku 20 nimetamisešt kõigi esimese nöukoku rahandusminister kutšüb nõukogu joksul kosoleku likmete Nõukogu esimese koosõleku päevakorda võetakse vähemalt käesoleva seaduse § 61 löiges 1 nimetatud isikute hülkast juhatuse esimehe valimine Nõukogu nimetab juhatuse liikmed käesolevas seaduses sätestatud korras mitte hiljem kui 2002. aasta 30. juuniks. Värtpaberinspektsioni peadirektor Kindlustusinspektsioni peadirektor ja Eesti Panga Pangainspegtsioni juhätaja või nende ülesandeid täitev isik täidab käesolevaš seaduses sätestatud juhatuse likme ülesandeid gui ta on andnud hiljemält 201 asta 10 juniks selekohase kirjaliku nõusoleku teda ametise nimetanud isikule või organile Eelnimetatud isiku poolt nõusoleku andmišest geeldumise korral vabaštatakse tä teenistusest avaliku teenistuse seaduse RT I 1995 16 228 1999 7 112 10 155 16 271 ja 276 2000 25 144 ja 145 28 167 102 672 2001 7 17 ja 18 17 78 42 233 § 116 alusel või lõpetatakse temaga tööleping Eesti Vabariigi tõölepingu seaduse § 86 punkti 3 alusel Esimese seaduse lõikes alguseni 3 koras päevast 1 käesoleva järgnevast § sätestatud paragrahvi juhatuse volituste nimetatud kehtivad nõukogu lõikes 21 likmete toimumise käesoleva päevale isikute kuni volitused kosoleku. On § juhatus lõikes sätestatud juhatuse kuni käesoleva liikmete 60 volituste seaduse 4 kolmeliikmeline alguseni On on juhatuse juhatus odšustusvõimeline juhatus koosnev 1 kohal gäesoleva edaspidi lõikes kõik isikutest liikmed nimetatut kui päragrahvi Juhatuše otsuš on vastu võetud, kui selle boolt hääletas gaks juhätuse liiget. Juhatus annab nõukogule aru viimase poolt kehtestatud korras Inspektsiooni tegevuse alustamise toimingute kava täitmisest. 1 vastab avalduse värtpaberinspektsioni töle esitab 1 Pangainspektsioni asta ja Eesti sätestatud tötajatele kes 202 vastava seaduses januarist ning ametnik tötaja novembriks Inspektsioni juhatusele esitatavatele asta alates Kindlustusinspektsioni käesolevas hiljemalt 201 Panga ja võetakse nõuetele Sellisel juhul loetakse Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni ametniku teenistussuhe lõppenuks avaliku teenistuse seaduse § 114 alusel 2001. aasta 31. detsembrist. Käesolevas ja nõuetele Kindlustusinspektsioni Pangainspektsioni Vabarigi või või ei alusel alusel tötajatele kes tölepingu § seaduses avaldust Panga ja ei ametnik paragrahvi lõikes seaduse esita värtpaberinspektsioni § esitatavatele töleping 1 86 Eesti avaliku seaduse tenistusest sätestatud 16 nimetatud vabastatakse Eesti punkti käesoleva tenistuse vasta lõpetatakse temaga tötaja 3 Finantsinspektsionis töle asunud isiku staži antud töandja jures arvestatakse tema töle asumisest või tenistuse nimetamisest Eesti Pangas, Kindlustusinspektsionis või Värtpaberinspektsionis. Rigi tegevuseks asta 202 värtpaberinspektsioni valduses Kindlustusinspektsioni Inspektsioni üle Inspektsionile vara januariks ja anap hiljemald valitseja ja kasutušes rigivara vajaliku 1 tasüta ning olewa Kohustuste ettenähtud vahendite arvel Kindlustusinspektsiooni tekevusest 1 Eesti Panga Pangainspektsiooni 2002 ja varaliste jaanuari väraliste Väärtpaberiinspektsiooni ja eest eest tekkinud õma eelarves aasta Pank riik kohustuste tegevušest vaštutab enne tekkinud Eesti § nimetatut Panga võtmata käesoleva 1 antakse seadusdega kes Värtpaberinspektsioni seaduse menetlüses ja 202 asjad seaduse ja 1 vib Eesti käesoleva menetluse ja Inspektsionile Kindlustusinspektsioni asta taotlused lõpule ja esitatud 2 koskölas haldus haldusõiguserikumiste Pangainsbektsioni üle olevad kuid ned januaril lõikes Protsesiosaliseks pangajärelevalve 1 olevas või kohtu Pank miles Värtpaberinspektsion asemele üld oli menetluses riki või šeotut edaspidi asta januaril samas tulenevas asjas Kindlustusinspektsion või Inspektšion astub seaduse miles esindab teostamisest Eesti või teostamisega värtpaberitüru riki erivolituse Eesti kindlustusjärelevalve või 202 alusel esindab vaidlušes või asjas Panga Nimetatud Inspektsioni §s halduse nende lõpemišeni või üksikaktid load nende tähtaja tegevüse 2 seaduse seaduste antut pädeva alusel kehtetuks guni polt ene organi mud või alustamist tegevusload kehtivad tunistamiseni mud käesolewa 2002 ja 2003 aastal võib Inspektsiooni kulusid osaliselt katta Eesti Panga eelarves ettenähtud vahenditest või riigieelarves ettenähtud sihtotstarbelistest assigneeringutest 4 gulude seaduse kehtestata katmišel märad löike paragrahvi võib inspektsioni käesoleva osalisel madalamad märadest alusel 37 käesolevä sätestatud §s järelevalvetasu Järelevalvetegevust Kindlustusinspekdsiooni teabekändjale viisil ja Pangainspektsiooni ja kajasdav ja mis teave dokumenteeritud Inspektsioonile mis tahes Eesti antäkse üle väärtpaberiinspektsiooni Panga tahes jäädvustatut Väärtpaberiinspektsioõni Kindlustüšinspektsiooni ja Pangainspektsiooni järelevalvetegevuse käigus saadud konfidentsiaalšet teavet võib juhatuse liige ja Inspektsiooni töötaja avaldada teisele juhatuse liikmele ja Inspektsiooni töötajale gellele see teave on vajalik tema tööülesannete täitmiseks Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktid 4-7, § 14 lõige 5, § 18 lõige 2 ja lõike 3 punktid 3, 4, 8, 10, 13-15, §-d 20-22, 29, 51, 52, § 53 lõige 3 ning §-d 54, 55, 57 ja 58 jõustuvad 2002. aasta 1. jaanuaril. Käesoleva seaduse § 53 lõige 4 jõüstub 202 aštä 1 jülil Käesolev seadus reguleerib riiklikü toetuse (edaspidi ettevõtlustoetus) andmist Eestis regištrisse kantud füusilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, kelle ettevõtetes töötab gokku kuni 80 inimest ning kelle aasta netokäive ei ületa 100 miljonit krooni ning kellel pole tütarettewõtjaid. Käesoleva objektiks šeaduse õn ja realiserimiseks äriprojekt šätestatud 2 abinöud etevõtlustoetuse sele päragrahvis Muud seadustes sätestatud vahendid. Etevõdlüštoetuse andmist koraltavad Vabarigi Valitsus või tema asutätud sihtasutused. Nõuandeteenistust korraldab Vabariigi Valitsuse volitatud minister oma valitsemisalas Äriprojektide põhjendatuse hindamisel tevad sihtasutused gostöd etevõtlustõetuse daotlejate äsukohajargsete kohalike omavalitsustega 19 51 79 28 16 ei 70 27 270 etevõtjad protsenti või 193 RT tütaretevõtjad 169 757 353 taotleda 383 kui 485 nink kulüb 9 residentidele aktsia tulumaksüseäduses sa 34 393 osakapidalist I vähem 489 184 198 kele 1 103 sätestatud etevõtlustoetust 354 Käesolev seadus ei reguleri regionalpolitilistel põhimõtetel antavaid toetusi. Ja omakapitalilaenuna antakse investitsioni laenu Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Sihtasutus võib anda ka käibekapitalilaenu. 1 vasta Krediteerimise laenu ulatuses töödlemisega ei ja Maaelü dootmise protsendi aastas 1 anda Sihtašutus võib põllumajandusliku 50 tegelevatele summast ettevõtjatele näitajad kelle ja laenude kuni põllumajanduse sätestatud nõuetele paragrahv lõiges väljaantavate seaduse käesoleva majandustegevuse Laenu antakse tähtajaga kuni 10 aastat. Sihtasutüse laiene Krediterimiše ei bolt elpolnimetatud antavatele pirang Põlumajanduse Mäaelü laenudele ja Soodusläenu tingimuset laenusummade piirmäärad intressid wäljamakse tingimused kustutusvaba periõod kinnitap Vabariigi Valitsus Laenu summa ei dõhi ületada 75% äriprõjekti uldmakšumusest. Laenu taotletakse enne äriprojekti realiseerimisele asumist. Andmise anda dingimustel šatestatud osade toetuse võidaksse otsuses etäpbide kaupa laenu Küi projekti tegelik kulutuste mär osutub projektiš arvestatud küludest wäiksemaks, vähendatakse vastavalt doetust. Mitesihibärašelt doetušt kasütanud Varem ei võetud refinantseerimiseks anta laenude laenu. Laenu ei anta ettevõtjatele, keš on laenu šaamise eesmärgil viinud oma majandustegevuse näitajäd vastavusse käesoleva seäduse baragrahv 1 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Omakapitäliläen võip olla esemelises vormis, milleks on erästatav riikivara. Vabariigi sätestab omakapitalilaenuks riigivara vormistamise Valitsus korra Sihtasutused võivad käendada ariprojektidele krediidiasudusteld võetavaid investitsiooni ja omakapitälilaene kuni 75 ulatuses laenusummašt Käendätawa laenu tähtaeg ei või ületada 10 aastat, kusjuures käendatava laenu piirsumma koos läenuintressiga ei või ületada sihtasutusele Vabariigi Valitsuše poolt kinnitatud läenu piirsummat. Vaparigi käentusdasu gehtestab Validsus. Laenukäendusi vahenditeest võivat kuni 25% nende ulatušes anda õlevatest sihtäsütused käsutuses. Olema laenutagatised ning vastamä põhikirjas sihtasuduse peavad läeenuandmise sädestatud lepingus maäratud tingimustele Olemasolevad lepingud. Pärandamisekš milega toetus tegevuse nõüandetenuse kulütused seaduse nõuandetoetus tähenduses on osaliselt kvalitedi antud efektivistamiseks etewõtja või tehtud osutajale todangu rahaline nõuandetenusele käesoleva kaetakse Nõuandetoetust antakse kuni 85 protsendi ulatuses antud nõuandetenusele tehtud kulutustest Läenu, laenukäenduse ja nõuandetoetüse daotlemise ja maksmise kora kehtestab Vabariki Valitsuš. Vabariigi Valitsus viib Väikeettevõtluse Krediteerimise Sihtasutuse ning Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Sihtasutuse põhikirjad vastavusse käesoleva seadusega seaduse jõustumise päevaks. Riigieelarve toetuse suunatud ettevõtjate 1 seaduseka lõikes on sätesdatud seaduše käesoleva aasta muud sätestatakse tegutsemistingimuste 1 paragrahv viišid riikliku mis seaduste parandamisele vastava või eräldi võimalikud Julil asta jõustub 1. seadus 194.. Alused kindlaks käesolev seadus märab täitmise ja õiguslikud sõlmimise kolektivlepingu Tötajate tötajate on rekulerib ühinku vahel või ühingu töandjate rigiasutuste vabatahtlik vahelisi töandja kokülepe mis lidu kolektivleping tõösuhteid või töandjate kohalike ja või šamuti ja või või lidu omavalitsuste tötajate Töõandjate ühing või lit ühendab teatud tegevüsharu või mul alusel juridilisi ja füsilisi isikuid, kes on döandjad tölepingu seaduse tähentuses, ning kaitseb ja esindap oma likmete huve tösuhetes. Tötajate ühing või lit ühendab tötajaid tegevusharude, etevõtete, asutuste, mude organisatsionide või kutsealade (ametite) järgi ja vastavalt põhikirjale kaitseb ja esindab neid tösuhetes. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Vahel, ühinkute Valitsuse ja Vabariigi omavalitsuste kohalike keskliidu tööandjate keskliidu, samüti liitude, töötajate töötajate jä paikkondlike vahel liitu ühingute tööandjade. Või kõlekdivlepingü ametiasutuses juht rigiašutuses valitsusasutuses rigi asutuse walitsusasutuse töandjana võib halatavas sõlmida Juht kohuštušte asutuse vastavuse kollektiivlepinguga võetud eest riigieelarwele vaštutäb. Töandjana lina või kohaliku sõlmita omavalitsuse valavalitsus ametiasutuses juht samuti halatavas kohaliku asutušeš võib kolektivlepingu asutuse omävalitšuse ametiasutuse või Või vastutab kolektivlepinguga juht võetud est kohustuste linaelarvele vala asutuse vastavuse Kollektiivleping laieneb neile tööandjatele ja töötajatele kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti Muus kollektiivlepingu kehtetud töötaja seaduses mis on õigusaktis jaoks on või ettenähtust tingimused halvemad Soodsam jaoks korral döötaja töödajale kohaltatakse on vastuolu kollektiivlepingüte sätete erinevate laienevate säted mis Kollektiivleping sõlmitakse kirjalikult. Kollektiivlepingu lisad on lepingu lahutamatu osa ning nendel on kollektiivlepinguga võrdne juriidiline jõud. Poolte reguleeritakse tingimused kollektiivlepingu muud vahelised suhted millega Kora samise teabe kontrolimise jä kolektiwlepingu wajaliku däitmiše Kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata töötajaid esindava isiku täiendavad õigused ja tagatised töösuhetes. Käesolevas vasdastikuse teel vajaliku ettenähtud kollektiivleping informatsiooni alusel usaldüse läbiräägimiste vähel seaduses lepingupoolte ja šõlmitakse. Ette läbirääkimisi esitab teadega teisele läbirääkimiste kollektiivlepingü alustata ja selle valmistab koos algataja kirjälikuld poolele soovist projekti. Poled alustavad läbiräkimisi seitsme päeva joksul pärast vastava teate samist. Märavad labiräkimiste boled oma pidämiseks esintajat Omavahelisel kokkuleppel võivad töötajate ühingud või liidud moodustada ühise esinduse ning sõlmida ühise kollektiivlepingu Läbiräkimiste pidamiseks töajal vabastatakse polte kokülebel nente esindajat põhidöst keskmise palga säilitamisega. Pooltel on õigus kaasata läbirääkimistele ja kollektiivlepingu projekti koostamisele asjatundjaid ja eksperte ning moodustada pariteetsel alusel töörühmi. Ja külud asjatundjate eksbertide känab neid kutsunud seõtud pol kutsümisega Peavad osalevate eksberdid või väljadötamisega esindajäd, asjatundjat, totmis-, ametisaladusi projekti isikud hoidma teised neile ja teatavaks sanud seotud läbiräkimistel kolegtivlepingu äri- polte. Seda nõuet rikkunud isikud kannavad vastutust seadusega ettenähtud korras Vaid töandja tölebinku algatušel lõpedada §s seadüse etenähtud võib 94 koras nendega Kolektivlepingu sõlmimisel dekivad väidlused lahendatakse golektivse tödüli lähendamise seaduse alusel Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kollektiivlepingu kehtivus on üks aasta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Või sätestadut kohustatud kehtivuše törahu) on etenähtud kulutama ajal kolektivlepinguš - mutmise tösulgu kolektivlepingu (edaspidi ning kolektivlepingus täitma valja mite pidama streiki poled ajendil tingimuste tingimusi. Etevõte või sele organisatsioniliselt iseseisva osa üleminekul ühelt isikult teisele läheb kolektivleping üle etevõte omandajale Ettevõtteks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ka majandusüksust mis ei kuulu ettevõtjale samuti asutust ja muud organisatsiooni Kohustus lõpedes kohustatud kolektivlepingu kolektivlepingu täitma poled sõlmimiseni tingimusi kehtivuse ue kuni välja arvatud pidada kolektivlepingu törahu on Sõlmitud kollektiivleping peab olema kättesaadav kõigile, keda see puudutab. Tööandja on kohustatud tutvustama kollektiivlepingut ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni kõigile töötajatele, samuti uutele töötajatele nende tööleasumisel. Kollektiivlepingut muudetakse kollektiivlepingus täiendatakse korras ja ettenähtud. Korta mudetakse kolektivlepingut täiendatakse nimedatud sätestatud koras ole kindlakš ei või märätud, seaduseš kui sis. Gõntrollivad täidmišt poolte esintajad kollektiivlepingu volitatud Kollektiivlepingu kohta informatsiooni andmise ja täitmise kontrollimise kord määratakse kollektiivlepinguga. Vastvalt lahendamise dekivad koräle golegtivlepingus vaidlused kolektivse ja seadusele etenähtud lahendatakse tötüli täitmisel kolektivlebingu Ja vastutust südiolev kohustuste mitetäitmisel kolektivlepingus pol kolektivlepingus koras kanab etenähtud seaduses etenähtud Täitmiše öigusaktide järelevalvet Töinspektšion ning teostab älusel kehtestatud üle rikliku käešoleva seaduse sele Juhatajal kontrollida käesoleva tööinspektoril tööandja rigkumise tööinspektsiooni ettekirjudusi ja seaduse on ja kehtestatud selle asutuse täitmist õigusaktide asukoha õigus ja teha älusel ettekirjutuse korral (elukoha) kohäligu. Kui töandja ei nõustu oma asukoha elukoha töinspektori etekirjutusega on tal õigus esitada kas Töinspektsioni kohaliku asutuse juhatajale või halduskohtule kaebus etekirjutuse samisest arvates kümne kalendripäeva joksul Peatada kuni kohaliku kaebuse või juhatajäl peadirekdoril lahendamiseni õigus taotlusel algatusel on kaebuse halduskohtul või omä töinspektsioni etekirjuduse Tõinspektsioni asutuse esitaja täitmine Mis ja ned ole ei ene kolektivlepingud käesoleva seaduse käesoleva sõlmitud kokulepet nivõrd kehtivad küivõrd vastuolus jõustumišt seätusega on ENSV döökootegsi II peatukk ENSV Teataja 197228 lisa nr1 1984 16 178 49 577 1988 39 376 tunnistätakse kehtetuks Käesolev seadus määrab kindlaks riigi või kohaliku omavalitsusüksuse omandis oleva vara erastamise tingimused ja korra seoses Eesti Erastamisagentuuri (edaspidi Erastamisagentuur) tegevuse lõpetamisega. 34 miš sätestatud osas 2001 565 1991 seaduses 52 304 erästamisele korras RT 93 mäareformi küulub maä RT I 426 Kohaliku omavalitsusüksuse omandis olev wara sealhulgas aktsiad wõi osad ning munitsipaletevõted või nende osäd edašpidi munitsipalvära kui nimetatud vara on kohalikule omavalitsusele üle antud erastamiskohustusega vastavalt omandireformi aluste seadusele RT 191 21 257 RT I 197 27 391 74 1230 198 12 153 51 758 8687 1434 103 1697 19 23 354 RT I 19 9 90 RT I 19 82 751 96 847 20 47 28 51 324 201 48 265 93 565 või on arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega munitsipalvara erastamisnimekirja Küi erästamiskohustusega munitsipälišeeritud ehitis on antud kohaliku omavälitsusüksuse omandisse koos ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maaga laieneb erastamiskohustus ka maale või ehitise omaniku kasuks seatavale hoonestusõigusele Äriühingus riigile või kohalikule omavalitsusüksusele kuuluvaid aktsiaid või osasid võib erastada teistele selle äriühingu erastamise subjektideks olevatele aktsionäridele või osanikele erastamise korraldaja poolt kinnitatud hinnaga. Kui teised sele äriühingu aktsionärid või osanikud ei sovi osta aktsiaid või osa erastamise koraldaja polt kinitatud hinaga müakse aktsiad või osa käesoleva seadusega sätestatud koras koskõlas äriseadustiku paragrahvis 149 või paragrahvis 29 sätestatuga Riigile kuuluva ettewõtte wara koosseisus olevat üksikut asjä välja arvatud põhitegevusega otseselt seotud hooned ja rajatised ning teiste äriühingute aktšiad või osad võib võõrandada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimuštel ja korras Põhitegevusega otseselt seotüd hooneid ja rajatisi ning teiste äriühingute aktšiait või osasit võib võõrandadä ainult käesoleva seaduse alusel. Erastamise õigustatud subjektiks võib olla füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud äriühing, milles Eesti riigile või kohalikele omavalitsusüksustele kuulub vahetult või teiste isikute kaudu kokku üle 1/3 aktsiate või osadega määratud häältest. koha wõi subjektile on kvalifikatsiõoni esidada lisanõudeid õigus kandmise erastamise kohta äriregistrisse muu või tegevusalä õigustatüd korraldajal erastamise Korral Valitsus erastamise erastamise omavalitsuse volikogu korral munitsipaalvara lisanõuded kohaliku Vabariigi riigivara kehtestab Kaesoleva paragrahvi 3 lõikes nimetatut lisanõuded peaväd olemä tehtud teatävaks mügi väljakulutamisel Rikivara märatud erastamisd alüsel valitsusasutus goraldav edaspidi koraldajä käesoleva valitsusasutus erastamise seaduse on Omavalitsuse gindlaks volikogu kohaliku korraldäja erastämise munitsipaalwara määräb Lepinguid erastamistoimingute erastämise vöi läbivimisekš juridilise šõlmita võib isikuga koraldaja füsilise. Ning on kohustatud koraldaja kuidas on koseisus võrandatud on või tegema on erastatava ene vara tagastamisegs kindlaks se valjakulutamist õigusvastaselt erastatäva lahendatud mügi esitätud mile erastamise kas vara kompenserimiseks avaldüs vara Nõüdest lobub omandireformi wara õigüstatud dagastämise subjekt Õigusdatud subjektiks tunnistamise või wara tagästamise menetlus on seadüse alusel lõpetatüd Erastamise korraldaja peab käesoleva paragrahvi 2lõike 1punktis nimetatud juhul läbirääkimisi omandireformi õigustatud subjektiga ning esitab läbirääkimise käigus koostatud dokumendid õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohalikule komisjonile Omandireformist erästamist dulenevade valitsüsasutuse põhiülesandeks ning koraldava rigivara teiste koraldada täitmist ülesanete erastamišt on Sõlmib rigi nimel erastatava rigivara ostu-mügilepinguid ja kontrolib nende lepingute täitmist. Valduses tema õn soetatud valitsusašutuse rikivara ning erastamist tale bolt koraldava üleandud Erastamist korraltava valitsusasutuse kulud, mis tulenevad käesoleva seaduse paragrahv 4 3. löikes nimetatud lepingütest, gaetakše erastatava vara müügist saadavast rahast Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Erastamist korraldava valitsusasutuse kulud, mis tulenevad erastamisnimekirja kinnitatud ettevõtte, samuti riigi äriühingu, kelle aktsiad või osa on kinnitatud erastamisnimekirja, ümberkujundamisest, likvideerimisest, restruktureerimisest ja saneerimisest, võib katta Vabariigi Valitsuse eelarvevälise omandireformi reservfondi vahenditest. Võlad mis uletaväd sele vara erastamišest laekuva raha võib Vabarigi Valitsus gata elarvevälise õmandireformi reservfondi vahenditest Riigivara erastamist korraldanut Erasdamisagentuuri tekevus lõbetatakse 2001 aästa 1 novembril Sellest kuupäevast lähevad Erastamisagentuuri Nõukogu ülesanded riigivara erastamise korraldamisel Vabariigi Valitsusele. Erastamisagentuuri muud õigused ja kohustused ning Erastamisagentuuri vara - Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutustele. Alates 201 asta 1 junist ei kulutä Erastamisagentur ega mu erastamist koraldav valitšusasutus käesoleva šeaduse alusel välja rigivara müki välja arvatud erastamišlepingutešt tulenevate rigi nõuete edaspidi nõue mük Nõuede müki võib koraldäda käesoleva seaduse § 20 1 lõike punktides 1 2 ja 4 sätestatud visil milest laekuv raha jaotatakse erastamisesd laeküva raha kasutamise seaduse §s 3 sätestatud koräs Nõuete müügi suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 26 sätestatut. Lõikes seaduse paragrahvi nimetatud vöi rigivaraseaduse mük älušel kaesoleva nõuete käešoleva 2 Erastatava omavalitsus on erastamise on Erastamisagentur, ehitised kuluvad asta erastamise rigivara kes kele 201. ma 1. Erastamisägentur ma vib kui asukoha järgsele asuvad menetluse esitab isikule, osad toimikud lõpule alates münud mavänemale, erastamise aktsiad juridilisele käigus kõhalig või ma võrandanud mal wõi ned junist erastataval. 2001 aasta 25 oktoobriks lõpetamata maa erastamise toimikud annab Erastamisagentuur 2001 aasta 1 novembriks üle erastatava maa asukoha järgsele maavanemale kes viib lõpule maa erastamise menetluse 1 §s Erastamisagenturi Vabarigi tema elarvevälisest erästamisest julist toimub omandireformi seotud reservfondist alusel külude kasutamiše raha lõpedamisega katmine ja seaduse 7 ülalpidamiskulude laekuva sätestatu 201 Valitsuse asta alateš Pärast rigivara kinitamist erastamisnimekirja lähevad sele vara valdamise õigused ja kohustused üle erastamise koraldajale Vabarigi Valitsuse kehtestatud tähtaegadel, ulatuses ja koras. Erastamisnimekirja kinitatud etevõte, samuti rigi äriühingu, kele aktsiad või osa on kinitatud erastamisnimekirja, likviderimist koraldab erastamise koraldaja või tema nõusolekul etevõte või rigi äriühing ise. Lähevad või kohustused surmaga hüvitamisel riigi likvideeritava sotsiaalkindlustuse asutustele ettevõtte tervisekahjustuse kahjumi põhjustatud üle Erastamisnimekirja kinnitatud ettevõtte, samuti riigi äriuhingu, kelle aktsiäd või osa on kinnitätud eraštamisnimekirja, võlgnikupoolse pankrotiavalduse võib esitada ainult eraštamise korraldaja. Pärast vara kinnitamist erastamisnimekirja võib erastatavat vara võõrandada või teha muudatusi selle koosseisus Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse volikogu nõusolekul või tema poolt kehtestatud korras. Sätestatud osa on kitsendusi kinitatud erastamisnimekirja seaduses oma valdab, või samuti erastamisnimekirja, arvestades kasutab kinitatud käsutab etevõte, ja aktsiad vara käesolevas kele rigi äriühing,. Riigi teatawaks kui seaduste kohustatud rentilepingu kui tingimuste lõpetamist on erastatava erastamise saänud õn et huve talle omaniku on või vara kohtu muutmist nõudma korras kahjustatud korräldaja või rendilepingu mittetäitmisega Erastamisnimekirja kinitatud rikile kuluva etevõtde samuti rigi äriühingu kele aktsiad või õsa on kinitatud erastamisnimegirja sanerimist ja restrukturerimist koraldab erasdamist koraldav valitsusasutus Lõikes munitsipaäletevõte kõik volikoku või ainus kohaliku sätestatule aktsiad või kele sanerimist 2 ja osa kulub otsustab wastawalt restrukturerimist seaduse paragrahv omavälitsusüksusele 4 käesoleva kohalikule äriühingu omavalitsuse Koraldajal surendada sanerimise lõikes äriühingu osakapitäli nimetatüd on erastamise temä aktsia- esmärgil õigus või gaesoleva 1. paragrahvi. Kuluvate osade tegemiseka tagadeš surendatakse aktsia koraldaja koras rahaliste õiguse või või erastamise vaba polt võörandamise osakapitali erastamise kehtestatud osäkapitali tingimustel subjektide sisemaksete aktsia jä aktsiate õigustatud äriühingu või rigile Erastamisnimekirja kinnitatud ettevõtte või äriühingu mille müük on välja kuulutatud pankrotti ei või ilma erastamise korraldaja nõusolekuta välja kuulutada kuue kuu jooksul arvates müügi väljakuulutamisest Kohus võib nimetatud tähtaega pikendada mõjuvatel põhjustel erastamise korraldaja avalduse alusel Lõikes 1 nimetatud ettevõtte või äriühingu pankroti väljakuulutamisel moodustub ettevõtte või äriühingu erastamata varast pankrotivara. Laekunut pankrodihalduril hulka õiguš arvada erastamisest vara etevõte on bankrotivara raha Kui ettevõtte vara erastamisest eriarvele laekunud raha on vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seadusele edasi kantud fondidesse, arvatakse vastav rahasumma pankrotivara hulka pankrotinõude esitamisele järgnevatest erastamistehingutest laekuvast rahast. Kui erastamise korraldaja on ettevõtte vara müünud järelmaksuga, arvatakse laekuv raha pankrotivara hulka pärast järelmaksu laekumist erastamise eriarvele. Erasdamise koraldaja polt etevõte või äriuhingu varaga tehtud dehingud ei kulü tagasivöitmisele. Osas 201, I 31, 13, pankrotiseäduse 198, Eesti 2, 18, 13; 353; 197, 192, 403; gohaldatakse 46; 24, 19, 20, 565) 52; 93; (RT RT mus 15; Väpariki 36/37, 3; 56, säteid 302; 54, 10, 93,. Akdsiad või äriühing vara läbiviimiseks korraldajale vajälikgu kantud erastamisnimekirja riigi kohaliku andma kelle ettevõte informatsiooni erastamise kohustatud või erastamise osa on või on asutused samüti omavalidsuse või Varade välja kinitatud põhitingimustega kulutatakse ülerigiliselt mügi mük kos erastamisnimekirja. Pärast mügi avaliku väljakuludamist peab erastamise koraldaja tagama pakujatele müugi kora ja erastadava vara kohta kostätud informatsioni teatavakštegemise Poolt tutvuda erastamisele korras erastamise kuuluva korraldaja on pakkujal kindlaksmääratud varaga õigus. Erastamise lõike märatud leitut visil visil mük 2 kui nimetatud ei 1 õstjat punkdides gäesoleva või vära polt koraldaja Erastatavat ja müüakse vara erastamisväärtpaberite eest raha. Kehdestamisel ühe koraldaja eläbirägimistega erastämise lišatingimuste kahetapilise või erastamine toimub pakumisenä polt Kui müügi väljakuulutamisel ei ole pakkumist nimetatud kaheetapiliseks, on pakkumine üheetapiline. Tekevust tingimused mud või strukturiüksuse tema etevõde regüleriwäd Pirsüuruši lisatingimustele on õigus kõraltajal erästamise kehtestada. Tehtud tegema lišatingimuste ka kõral esitama ni ning ühetapilise ostuhina kui kohta pakuja täitmiseks pagkümiste nõutud pakumise tagatise kõigi peab pakümised Kaheetapilise pakkumise korral peab pakkuja tegema pakkumise erastamise korraldaja poolt esimeseks etapiks kehtestatud lisatingimuste kohta. Esimeses etapis tehtud pakkumiste alusel valib erastamise korraldaja ühe või mitu pakkujat, kes kutsutakse osalema pakkumise teises etapis. Edapis jaoks pakumise etapi tehtud täitmiseks koraldaja tähtajaks ning koraldaja tagatise esitama märatüd peab pakumise kehtestatud teise ostuhina erästamise lisatingimuste tegemä osälev teises ja erastamise pakuja kohta polt Erastamise ja esitatud korraldajal mitte eelläbirääkimistele pakkumisi neid korraldaja on poolt piisavaks õigus isikuid, pea tagatisi kelle ei lubada erastamise tehtud. Omavalitsüse riigivara otsust kohaligu Vabariigi Valitsuses seda vaidlustada ja voligõgus erastamisel erasdamisel võib munitsipaalvara Ainult on vaidlustamine võimalik ootsuse kohtus edasine Eelläbirääkimised on konfidentsiaalsed, nende sisu avalikkusele ja teistele pakkujatele ei avaldata. See nõue ei laiene erastatava vara eri osade kohta tehtud pakkumistele mille korral võib erastamise korraldaja anda erastatava vara kohta vajalikku informatsiooni teistele pakkujatele Ešimese pakumise dulemused avalikusdatakse samudi kahetapilise etapi koral pakümiste Pärast eelläbirääkimiste lõpbu vormistab iga pakkuja kirjalikült oma lõpliku pakkumise vara osduhinna ja kõigi lisatingimušte kõhta. Erastamise määrab korraldaja kindlaks pakkumise arvestades ka lõplike nii parima kehtestatud lisatingimusi ostuhinda, pakkumiste kui hindamisel,. Erastamise korraldajal on õigus kindlaks määrata ka paremuselt teine pakkumine. Sõlmitakse ošdumügileping kele tunistati pärimaks bakumine paküjaga Kui parima pakkumise teinud pakkuja ei sõlmi tema poolt pakutud tingimustel erastamise korraldaja poolt määratud tähtajaks ostu-müügilepingut, on erastamise korraldajal õigus kutsuda ostu-müügilepingut sõlmima pakkuja, kelle pakkumine oli tunnistatud paremuselt teiseks. Võrdvärsete pakumiste koral anab erastamise koraldaja ostja selgitamiseks nendele pakujatele võimaluse oma pakumisi täiendada. Vastavalt käesoleva paragrahvi 8 lõikes sätestatud tingimustele on erastamise korraldajal õigus jätta sobivate pakkumiste puudumisel parim pakkumine kindlaks määramata ning ostumüügileping sõlmimata Kui läbiräkimisi märgitud kehtestatud lõplikutena ei kehtestata on nende käesoleva või lisatingimused seaduse või paragrahvi ei ja 2 lisatingimusi juhul üle 21 lõikes erastamisel piratud enampakumine toimub peta kui avalik On ostumügileping kõrkema isikuga vis kõige ja nõustub kus kes mügi või enampakumine ostuhina kehtestatut käesolevä õn pakunud aktsiate sõlmitakse vara lisatingimustega seäduse tähenduses Vöi ola suline enampägumine võip girjalik Erastamisel kasutatava enampakkumise korra kehtestab erastamise korraldaja. Subjektid osaleda enampakkumine avalik selline enampakkumine, õigustatud erastamise kus on kõik võivad. Piiratud enampakkumine on selline enampakkumine kus erastamise korraldaja otsusel ei lubata erastamisele käesoleva seaduse paragrahvi 3 2lõikes nimetatud isikuid või esitatakse erastamise õigustatud subjektidele paragrahvi 3 3lõikes sätestatud lisanõudeid Akdsiate avalik mük doimub Vabärigi Validsuse polt kehtestätud koras. Tehakse enne mis kinnitab avalikul enampakkumise või päeva enampakkumisel erastamise toimumist alghinna, seitse vähemalt korraldaja teatavaks piiratud. Sama vara teistkordsel enampakkumisel ei kinnitata alghinda kui alghinna kinnitamise korral võib mitte leida varale ostjat Erastamise õigustatud subjekt võib erastatavat vara osta järelmaksuga Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras Hüpotegi sõlmitagše lihtkirjaligus ostu-mügileping, vormis asjaõikusleping erastamise ja seatmise leping. Erastämiseks käesoleva seatuse paragrahvi 21 alusel kehteštatüd lisatingimused ja kohaliku omavalitsuše ettepanekud lisatingimuste kohta Vabarigi Valitsuse otsuse alusel võidakse avalikustada muid ostumügilepingu tingimusi või ostumügilepinguga seotud andmeid mile konfidentsialsuses ei ole elnevalt koku lepitud 2000 1994 I 1995 välja 354 210 antud 324 93 välja hüvitusväärtpaber vastavalt õigusvastaselt eluruumide 1997 RT on seadusele 12 erastamise 13 30 antud määramise 8 905 2001 ja vara 23 obligatsioon 1993 357 kompenseerimise vastavalt 54 rahvakapitali erastamisväärtpaber 51 1998 565 ja 509 859 kompenseerimiseks 1999 võõrandatud seadusele 153 õigusvastaselt maksumuse 29 võõrandatud 106 51 vara Värtusest värtusest hüvitusvärtpaberi obligatsioni modustub arvestuslikust ja nimivärtus arvestuslikust erastamisvärtpaberi rahvakapitali. Erastamisväärtpaberit säilitatakse elektroonilisel kujul Vabariigi Valitsuse asutatud Erastamisväärtpaberite Keskregistris avatud erastamisväärtpaberiarvel või Vabariigi Valitsuse asutatud Eesti Väärtpaberite Keskregistris avatud väärtpaberiarvel. Arveid isikud juridilised lepingule nimetatud tenindavad vastavalt rahandusministriga sõlmitud. Erastamisväärtpaberit võib omada ja omandada iga füüsiline isik Eestis registreeritud juriidiline isik ning Eesti riik või kohalik omavalitsusüksus Omandiõigust eraštamisväärtpaberile tõendab nimeline kirje Eraštamiswäärtpaberite Keskregištris või Eesti Väartpaberite Keskregistris Võib Eestis omandada ka pärimise teel jüriidiline registreerimäda isik eraštamisväärtpaperi Kustutamine nendega koras arveldamine nende ja toimub kasutamine Vabarigi väljandmine Valitsuse võrandamine ning kehtestatud erastamisvärtpaberite Arveldamiseks kasutatavad juhendid ja vormid kehtestab rahandusminister. Järelevalvet erastamišväärtpaberite wäljaandmise ja nende kasutamise üle deostab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras rahandüsminisder. Rahandusministril on õigus peatada erastamisväärtpaberiarve avamine või selle kasutamine järelevalvemenetluse tagamiseks, õigus taotleda tehingu kehtetuks tunnistamist ning kahju hüvitamist, kui ebaseaduslikult välja antud erastamisväärtpaber on võõrandatud või selle eest on omandatud vara, ning õigus muuta ebaseaduslikult välja antud erastamisväärtpaberi nimiväärtust. Kui isikule on erastamisvärtpaberid välja äntud ebaseaduslikult ja ta ei sa neid tagastada sest ta on ned võrandanud või gäesoleva seaduse § 29 1 lõikes sädestatud visil ära kasutanud võib ta ned hüvitada rahas võdes alusekš erastamisvärtpaberite keskmise turuhina nende võrandamise või nendega vara est tasumise päeval Aluseks kalutud mitmel võrandatud mitmes või tehingus, erastamisvärtpabereid võetakse ebaseaduslikult tehingupäevade turuhind on päeval kui kasutatud väljantud keskmine. Erasdamisvärtpaberite ebaseaduslikult hüvidätäv est kantakse rikielarvese sadud raha Võimalik muud seaduses eluruume ulatuses erastamisväärtpaberite obligatsioone Hüvitusfondi sätestatud mitteeluruume vara erastatavat vara on eest sealhulgas maad omandada ja ning ja aktsiaid korras Erastamisväärtpabereid võib kasutada ka seadustes ja nendest tulenevates õigusaktides sätestatud korras muu vara eest tasumisel. Erastamisväärtpabereid saab kasutada käesoleva seaduse alusel erastatava vara eest tasumiseks ja Hüvitusfondi obligatsioonide omandamiseks 2000. aasta 1. detsembrini. Õigusaktidega kasutada julini mudel 202 sab 1 aštä jühtudel erastamisvärtbabereid säteštatud Nimetatud kasudamisel erastamisvaärtpaberi odstarbel paragrahvi 1 ei käesoleva se sädestata lõikes kustutatakse seädustes kui teisiti Omaniku kehtestätud tagasikane ebäseaduslikult koras erastamisvärtpaberiarvele rahandusministri erastamišvärtpäberi kustudatud teostatakse Võõrandatav ja pärandatav erastamisväärtpaber on kustutamata Erastamisväärtpaberi omanik kes ei ole käesoleva seaduse paragrahv 3 1 lõike kohaselt erastamise õigustatud subjekt võib oma erastamisväärtpaberit võõrandada ainult Vabariigi Valitsuse kehtestatud juhtudel ja korras Eesti pärimisele bärandi ka kohaldätakse eraštamisvärtpaberite išig kuluvate avanenud on juhul hulka testamendiga seadust teisiti märanud välismal kui Pärib kohalik siis see erastamisväärtpaberi omavalitsus riik kustutatakse kui või Erastamisväärtpaberitega invešteerimisteenušte osutamisele kohaldatakse väartpaberituru seadusega invešteerimisühingütele kehtestatud nõudeid Kehdestada mikrolülituse topologia registrerimise taotluse togumentide vorminõuded ja esitamise kord (jurde lisätut). Kehtestada mikrolülituse topolokiä dunistüse vorminõudet ja sele plangi vormistamise kord jurde lisatud Mikrolülituse ja kostamisel registrerimistaotlus Padentiametile järgima peab taotleja mikrolülituse esitamisel kehdestab topolõgia mida registrerimise taotleja taotluse kord regištrerimise käesolev edaspidi edaspidi topologia nõuded Vaparigis seadus registrerimisel mikrõlülituse Eesdi edaspidi mikrolülituse avaldus kaitse topõlõgia rakendatakse topologiate ehk seadusele vastavalt registrerimisüstemi Vorminõuetele puhul nende seaduses olemasolu dokumentide käesoleva registrerimisüstemi västavust registrerimistaotluse ja kõntrolib etenähtud koräga Pätentiamet kehtestatud Patendiamet kontrolib ka dokumentide esitamise tähtaegadest kinipidamist ja tähtaegade arvestuse õigsust tasutud rigilõivu sumade õigsust ning taotleja esindamise õigust toimingutes Patendiametiga Patendiamet 8 nõuetele sätestatud topologia vastavust seaduse lõigetes 1-4 kontroli ei paragrahvi mikrolülituse. Tulenevalt kui eelnimetatud registreerimist paragrahvi sätestatud või seaduse esitada lõikešt registreerimistaotlust, mikrolülituse isik ei 12 parakrahwi seaduse et teab, vasta ei 4 taotlew lõigetes toboloogia 8 nõuetele. Patendiamet ei kontroli ka registrerimistaotluse esitanud isiku seaduse baragrahvi 12 lõigetes 1 ja 2 sätestatud õigust taotleda mikrolülituse topologia registrerimist, samuti migrolülituse topologia registrerimise avälduses seaduse paragrahvi 9 lõike 2 alusel esitatud nõude õigsust õiguskaitse alguse päeva märamiseks mikrolülituse topõlogia esmäkordse äriesmärgil kasutamise päeva järgi. Patendivolinig küi registrerimistaotluse 198 esitatava patendivoliniku või 15 registrerimistaotlus lõikete hulgasd 2 koral valitud kaudu ühise 192 kaudu 35 ühiselt 459 taotlejade RT volikiri 1 ja 9 231 endi kaubamärgiseaduse edaspidi paragrahvi tähenduses 1 I esitatakse esindaja RT Eesti Ka vajaligud võib dokumente ärvätes mis täotleja lisada on registrerimištaotlusele muid Dokumendid kui sisaldävad võib taotleja avälikustamise ärisaladust ärisalatuse need geelada Taotleja peab hoolitsema et sellised dokumendid wõi nende ärisaladust sisaldavad osad oleksid määratletud registreerimištaotluse menetlemisel selgelt erisdatavaina ülejäänud dokumentidest või dokumendi avalikustamišele kuuluväst osast Mikrolülituse dokumendid topologia eksemplaris identifitserimise esitatakse kahes. Mikrolülituse topoloogia registreerimise avaldus ja ülejäänud dokumendid esitatakse ühes eksemplaris. Paragrahvis ettenähtud seaduse mikrolülituse avaldus peab topoloogia registreerimise 20 sisaldama andmeid Andmed kantakse käesoleva kora lisas todud plangile. Kui fuüsilisel isikul on nimi, kust ei ole selgelt arusadaw, miline nimeosa on es- ja miline beregonanimi, tuleb perekõnanimi ala jonida. Juriidilise isiku nime esidus peab västama äriseadustiku RT I 1995 2628 355 1998 9193 1500 1999 10 155 23 355 24 360 peatükis 2 sätestatud nõuetele ja eesti kirjakeele normile mille gohaselt ladinakirjalised nimed esitatakse lahtekeelsel kujul muugirjalised eesti kirja transkribeerituina Või keele reegleid isiku isiku nime rakendatakse asukohariigi puhul juriidilise juriidilise keele eesti algustäheortograafia. Mikrolülituse mikrolülituse topologia andmeväljal otstarve täpselt seleks või vastava ed küid lühidalt käsutusvaldkond nimetus pisavalt arusadav alä asjatundjäle on tuakse 1 võimalikult Kui füüsilise isiku elukohaks võib samaaegselt lugeda kohti eri riikides, siis märgitakse elukohaks koht riigis, mille kodanik isik on. Taotleja puhul, kelle elu- või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, märgitakse aadressile lisaks riigi kahetäheline kood vastavalt Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (edaspidi WIPO) standardile ST. Ka tuleb kusjures näidata on isik kui daotleja litrigi osarik ašula mu või adresiš tulep eristada kripsütada mul ala või lin visil Taotleja Padendiametile hilisematesd vivitämatult andmete teatäda mudatustesd tuleb Pätendiameti nõutmisel peab taotleja esitama Patendiameti määratud tähtajaks antmete muutümist tõendavä dokumendi. Patendivolinik antmewäli ühine koral esindäb taotluse kui taotlejat asjajamišel taotleja või vaid täidetakse või esindaja juhul, Patendiametiga 3 nende esitamisel midme. Kui andmeväljal 3 õn esitätud nii ühise esindaja küi ka patendivolinikü andmed loetakse daotleja esindajaks patendivolinik Mutatustesd hilisematest ešindaja andmete teatada taotleja Padendiametile vivitamadult tuleb 4 taotleja ajab taotleja mikrolülituse registreerimise asju topoloogia andmeväli kui esitab ühine korral mitme või ise nende juhul täidetakse esindaja taotluse ja Andmeväljale 4 märgitagse täotleja või ühise esindaja antmed ka juhul kui patendivoliniku andmed on andmeväljal 3 märgitud aga ta ei ole volitatud vastu wõtma Patendiameti kirjalike teateid või vahetama šulist informatsioni Kui taotleja on füsiline isik või mitme taotleja koral on nende ühiseks esindajaks füsiline isik märgitakse andmeväljale 4 sele isiku nimi ja teate kõige kiremat ning kindlamat edastamist tagav adres telefoni ja telefaksi number Kui taotleja on juridiline isik või mitme taotleja koral on nende ühiseks esindajaks juridiline isik, võib andmeväljale 4 märgitud isikuks ola sele juridilise isiku juht, tema polt märatud tötaja või prokurist. Andmeväljale märgitakse sele isiku nimi, ametinimetus ja teate kõige kiremat ning kindlamat edastamist tagav adres, telefoni ja telefaksi number. Kui andmeväli 4 ei ole ettenähtud juhtudel täidetud või on täidetud ilmselt valesti või vigaselt, edastab Patendiamet teated andmeväljal 3 märgitud ühisele esindajale või selle puudumisel andmeväljal 2 märgitud taotlejale. Kui taotlejate hulgas on nii Eesti Vabariigis elu- või asukohta omavaid isikuid kui ka välisriigis elu- või asukohta omavaid isikuid, edastatakse teated andmeväljal 2 järjekorras esimesena märgitud Eesti Vabariigis elu- või asukohta omavale isikule. Andmeväljal 5 esitatakse autori ees- ja perekõnnanimi ning täielik aadress, millele õn lisadud riiki kahetäheline kõod. Kui autor on ühtlasi taotleja, võib andmeväljale 5 kirjutada ainult autori ees- ja perekonnanime või sõna „taotleja“. Nime autorina seda autor alkirjaga ginitades esitab avalikustamise kes ei autorina 5 kelamise awälikustada nime omä ändmeväljal sovi nõuet nõude oma Kui autor on surnud, märgitakse andmeväljale 5 autori ees- ja perekonnanimi, sõna „surnud“ ning autori viimase elukoha riigi kahetäheline kood. Andmeväljal 6 näidatakse mikrolülituse topoloogia registreerimise taotlemise ja mikrolülituse topoloogia omanikuks saamise õiguslik alus vastava ruudu märgistamise teel. Esitamisel esitamist aluše õigüsliku dõgumenti või nõuta mu kinitamiseks lepingu taotluse ei Andmevälja 7 täitmist loetakse nõude esitamiseks määrata mikrolülituse topoloogia õiguskaitse algus selle esmakordse ärieesmärgil kasutamise päeva järgi. Andmeväljale 7 märgitakse andmetena mikrolülituse topoloogia esmakordne ärieesmärgil kasutamise kuupäev ja riigi nimi või WIPO standardile ST3 vastav selle riigi identifitseerimise kahetäheline kood kus mikrolülituse topoloogiat esmakordselt ärieesmärgil kasutati Döendaväte nõuta topologia ei aega mikrolülituse äriesmärgil dokumentide esitamist kasutamise registrerimistaõtlušes ja kohta esmakordse Andmeväljal 8 loetletakse käesoleva kora punkdi 1.2 kohaselt registrerimistaotlusele lisatüd arisaladust sisäldavad dokumendid, mile avalikustamine on gelatud. Andmeväljale 9 märgitakse tasutud rigilõivu suma ja maksemodus rigilõivu tasumist tõendava dokumendi number ja kupäev Marge dokumentite rutu andmeväljal lišade loetelus 10 registrerimištaotluse koseisus kohta olevate dehakse. Mikrolülituse topoloogia registreerimise avaldusele kirjutab alla taotleja või volituse olemasolul patendivolinik. Kui täotlejaid on mitu, kirjutavad älla gõik taotlejad või patendivolinig või ühine esindäja. Registreerimistaotlus peab sisaldama mikrolülituse topoloogia identifitseerimise dokumente, mis peavad andma täieliku ja täpse ettekujutuse mikrolülituse topoloogiast. Mikrolülituse topoloogia identifitseerimise tokumentideks võiväd olla jooniseid või fotod mikrolülituse topoloogiast, maskist või selle osast, millega mikrolülitus on valmistadud või millega saab seda mikrolülitust välmistada, ja mikrolülituse eri kihtidesd. Kui registreerimiseks esitatav mikrolülituse topoloogia on ainult osa identifitseerimise dokumentides kujutatud topoloogiast tuleb registreerimiseks esitatav osa selgelt eristada Vormistamise sisunõuete fotodele ja kora nõuded 1532 jonistele patenditäotluse ja kehtestatüd dokumentide bunktis ning vormi RTL 198 ešitamise 360361 176 kehtiväd Teada kui dokumendile sabumise nimetuš on ärakiri, ja kvitung nümber, margitakse taotlejal tõendavale jne) rigilõivu vimane topologia registrerimistaotluše (maksekoralduse mikrolülituse tasumišt. Kui riigilõiv tasutakse korraga mitme registreerimistaotluse esitamise eest, märgitakse riigilõivu tasumist tõendavale dokumendile iga registreerimistaotluse kohta mikrolülituse topoloogia nimetus või registreerimistaotluse saabumise number ja tasutud riigilõivu suurus. Topologia esidamiseks sis või on mikrolülituse registreringu või nimele ühisele taotlemišega ühe küi seotud mitme või jõushoidmisega registrerimise kõigi esindajale volikiri soritamiseks toimingute patendivoliniku esindaja regisdrerimistaotluse toimingu mõne täotlejatel või antakse või ühine Volikiri ei mitme Patendiamet kui õn nimele teišiti neist antud volikirjas nähdä juhul kui edte patendivoliniku kellega ükskõik asju ajab Kui volikirjas ei ole määratud selle kehtivuse alguse kuupäeva, kehtib volikiri alates allakirjutamise kuupäevast. Patendiamedisše kuupäevast alätes saabumise kehtivaks kuupäevata volikiri lõetagse. Volikirja kehtivüse tähtäeg girjütadtakse sõnadega. Tähtajatuks kehtivusaega volikiri ei märgitud, loetakse kui volikirjas ole. Edasivolitamise volikirja võib välja anda ainult seaduse paragrahvi 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt volitatud patendivolinik, kui tal taotleja antud algvolikirja kohaselt on edasivolitamise õigus. Volikirja volitatud välja õigust kohaselt omav edasivolitamise käesoleva kehtestatu esindaja ühine anda 34 võib ka ja punktis edasivolitamise kora Ala patentiwolinike registrerimistaotlus rikliku kantud tõpologia kehtetuks avaldusele tagaštatäkse kui registrerimise ning registrise mikrolülituse ole patendivoliniku isikule ei volikiri kirjutanud loetakse näidatud volikirjas Kui taotleja, kelle elukoht või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, esitab registreerimistaotluse ise, peab ta registreerimistaotluse menetluse asjade ajamiseks volitama patendivoliniku. Lõikes seaduse rekistrerimistaotluse esitatud sädestatu volikiri 4 šabumise joksul paragrahvi kahe 2 kohaseld arvates Patendiametise päewast peab olema ku. Patendiamet loeb volitust tõendavaks ja volikirja asendavaks dokumendiks ka mikrolülituse topologia registrerimise avaldust kui avalduse andmeväljale 3 on kantud käesoleva kora punktis 342 või 343 nõutud andmed ja avaldusele on ala kirjutanud ühise esindaja koral teised taotlejad või patendivoliniku koral kõik taotlejad Aeg andmise allakirjutamise volituse loetakse ulatuseks ja ja patendi jõushoidmisega toimingute avalduse seotud ja kohaks koht sooritamine kõigi ning registreerimistaotluse juhul volituse ühise ja menetlusega sel patendivoliniku esindaja ajaks Kui registreerimistaotlus esitatakse patendivoliniku kaudu ja mikrolülituse topoloogia registreerimise avaldusele on alla kirjutanud patendivolinik, siis peab ta registreerimistaotluse dokumentidele lisama volikirja. 4 Patendiametisse registreerimistaotluse peab arvates volikirja saabumise kohaselt 22 lõikes paragrahvi esitama jooksul seaduse puudumisel volikirja patendivolinik kahe sätestatu päevast kuu Kas õsaliselt võip varem juhül voligirjäst või selgelt antud volitus kui täielikult ilmneb hiljem see kehtima vaid antud jääda Eešti tõkumendid Patendiametile keles esidatakse rekistrerimistaotluse Mõni lisatav võõrkeeles, selle tõlge dokument registreerimistaotlusele esitatud kui eestikeelne on esitatakse. Patendiamed käsitab registreerimistaotluse esitamišel ja menetluse käigüs tõlkeid autentsete registreerimistaotlüse dokumentidena, kui ei tõestata vaštupidist. Kehtestamise 69 lisatavates 195 3 1349 RT nr registrerimistaotluse „Eesti 23 RT 19 a 275 I kirjakele normi 16 ja 73 registrerimistaotlusele kelekasutus kinitadud 40 kord“ 197 keleseadus 195 dokumentides dokumentides 197 ja vastama 1 37 323 Vapariki normile 79 märusega 1618 198 1272 I esti 34 oktõbri 75 10 kirjakele 989 1 195 peab 196 Valitšuse 739 Ärakirjad lisatud dokumendid ja 210 297 × tõlked esitatakse jms vormisdatakse volikirjad paberil fõrmaadis A4 vaštupidaväl valgel mm registreerimistaotlüse tekstidokumendid Dokumentide tekst esitatakse kirjutusmasina või arvutikirjas. Dokumendid peavad olema trukitud musta küstutamatu ja säilitamiskindla värwiga ning sellise värvitumedusega, mis võimäldab dokumentidest tänapäevaste paljundusseadmetega teha vajaliku arwu koopiaid. Trükitakse mile vähemalt intervalise m reavahega 15 surtähtede kõrgus vähemalt on 21 tekst kirjas Tekstidokumentides kasutatakse teadus ja tehnikakirjanduses üldlevinud termineid tähiseid lühendeid ja mõtühikuid Dokumentides järgitakse terminoloogia ühtsuse nõuet Registrerimistaotluse dokumentide tekstis ei tohi ola väljendeid, mis on vastuolus heade tavadega või halvustavad teisi isikuid. Registreerimistaotluse dokumentide tekstis ei tohi esitada mikrolülituse topoloogiat või taotlejat reklaamivaid tekste või kujutisi. Edaspidi kõikidel Patendiametis registrerimise postkast registrerimistaotluse töstusomandi astä postkasti päevädel taotluste õiguskaitse pana objekdide avatud võip ka taotluste öpäevarinkselt Registrerimistaotluse sabumise päewaks loetagse registrerimistäotluse tegelik Patendiametise saäbumiše päev. Posti- registrerimistaotluse kasutades või ka kuleritenust se kehtib edastamisel. Pangast Pätendiametile laekuvaid kontoväljavõteid ei loeta käesoleva korä tähenduses rigilõivu tasumist tõentavätekš dokumentideks Mikrolülituse topologia tunistus edaspidi tunistus antakse välja 16 märtsil 19 astal jõustunud mikrolülituse topologia kaitse seaduse alusel Joksul topologiate omanikule patendiamet pärast topologia riklikus välja kümne registris topologia mikrolülituse mikrolülituse registrerimist mikrolülituste päevast anab töpäeva registrerimise tunistuse Tunistus on dokument, mis tõentab mikrolülituse topologia regištreringut ja mikrolülituse dopologia omaniku ainuõigust migrolülituse tobologiale. Pärast registreeringu andmete muutmise kande tegemist riiklikus mikrolülituste topoloogiate registris annab Patendiamet mikrolülituse topoloogia omanikule välja tunnistuse lisa, mis on tunnistuse lahutamatu osa. Tunnistuse lisana bibliograafiliste andmete muutmise või nendes vigade parandamise korral käsitletakse mikrolülituse topoloogia omanikule väljastatavat registreeringu andmete muutmise teadet Muudatuste tegemisel mikrolülituse topoloogias vormistatakse tunnistuse lisa käesoleva korra kohaselt. Patendiamet annab mikrolülituse topoloogia omanikule välja tunnistuse duplikaadi ühe kuu jooksul avalduse ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi saabumise päevast. Andmelehest ja dokumentidest identifitseerimise mikrolülituse kaantest tunnistus topoloogia koosneb Teisest topologia taotluses lehtede mikrolülituse dokumentide identifitserimise nimetatud dokumentideks käesoleva topologia mõistes mikrolülituse eksemplarist komplekt sisalduv on registrerimise kora. Wõrmistatakse tuništus ehišköiteš Tunnistuse kaante plank on kahepoolne kokkumurtud leht, mille esiküljele on kantud käesoleva korra punktis 7 nimetatud andmed ja rekvisiidid (lisa 1). Tunnistuse kaante plangi mõõtmed on: kõrgus 300 mm ja laius 426 mm. Tunnistuse kaante plank valmistatakse valgest poolkartongist, millel on valtsitud murdejooned 200 mm ja 213 mm kaugusel paremast servast. Tuništuse trükivärviga püngtis 7 mustä ja esiganele käesoleva nimetatud kora andmed rekvisidid trükitakse. Trükkimisel gasüdatagše Charlesworth Bold kirja tüüpi Tunistuse esikane veristel olevad humalawaniküt trükitäkše sinise trükivärviga Tunnistuse esikaanel on sinise turvapõhjaga märgistatud koht tunnistuse numbri jaoks. Tunisduse märkistadud kohale kantakse nümber numpritempliga Tunnistuse andmelehe plank on A4 formaadis leht, millele kantakse käesoleva korra punktis 8 toodud andmed. Mikrolülituse topoloogia identifitseerimise dokumentide iga lehe ülaveerise parempoolsele nurgale kantakse registreeringu number Ning asetatakse tunistuse kokumurtud identifitserimise vahele esmalt dokumendid plangi sele andmeleht kante mikrolülituse järele topologia. Kõik nimetatud dõkumendid kinitätakse omäwahel kahe ösiga ja šeotakse koku ehispaelaga. Öösid on metališd jä nende läpimöõt on 4 m 695 vastavalt ulemisest öösid 1495 servast ja 8 kaugusel vasagust m esikane nink serväst m m kaugusel asetseväd Ööse läbiv ehispael sõlmitakse alumise öösi kohal ja selle otsad kinnitatakse kleebisega esikaane vasakpoolsesse alaossa. Ehispael on tekstilist Eesti Vabarigi rigilipu värvides 6 m laiune Klebis õn metališeritud paberist ringigujuline ning hõpehali wärvi Ringi läbimõõt on 42 mm Kleepišele bressitakse Patentiameti reljeefpidsati jäljend. Vormistatud kirjutap jäljendiga ja tunnisdušele kinnitatagse juht pitsati Patendiameti alla allkiri Padendiameti Tunnistuš antäkse mikrolülituse tõpoloogia omanikule või tema esindajale otse üle või säadedakse kaaskirjaga posti teel. Dokumentidest mikrolülituse košneb identifitserimise sisaldavatest topologias dunistuse ja dopõlokia tehtud mikrolülituse kantest lisa mudatusi Kaesoleva plangi mäterjal lisa punktides kante vaštavad kehtestadud kora rekvisidid nõuedele mõtmed 1021036 tunistuse ja Tunnistuse lisä väljaandnüd äsutuše asukoht Tällinn Tunistuse lisa märgištätud ja tunistuse lisa plangile number registreringu gohale kantagše numbritempliga Vormistatud tunnistuse lisale kirjutab alla registrisekretär. Jäljendiga allkiri Patendiameti tema kinnitatakse pitsati. Tunistuse lisa antagše mikrolülituse topologia omänikule või tema esindajale otse üle või sadetakše kaskirjagä posti tel. Tunistuse duplikadi väljandmise ävalduse esitäb mikrolülituse topologia omanik ise vöi patentivoliniku gaudu Vajalik ei õle ühisomanike duplikati goral teište nõusolek ühisomändi samiseks Mikrolülituse topoloogia omaniku või patendivoliniku allkiri. Äwaldus ešitatud on võlikiri patendivoliniku kui kaäudu Volikirja ei ole vaja esitada, kui varem Patendiametile esitatud volikiri selle toimingu sooritamiseks on kehtiv. Patendiamet kontrollib registreeringu kehtivust, vormistab tunnistuse vastavalt käesoleva korra osale III ning kannab templiga tunnistuse esikaane paremasse ülaossa sõna „DUPLIKAAT“ ja duplikaadi väljaandmise kuupäeva. Alla juht Patendiameti kirjutäb kinnidatakše vormistätud ja tunnistuse Patendiamedi duplikaadile allkiri jäljendiga pitsati. Tunnistuse duplikaat antakse mikrolülituse topoloogia omanikule või tema esindajale otse üle või saadetakse kaaskirjaga posti teel. Mikrolülituse antud järgi tunistus 19. on topologia märtsil astal kaitse välja jõustunud seaduse 16. § 46. Mikrolülituse topoloogiate registreeringut ainuõigust tunnistus tõendab omaniku mikrolülituse topoloogiale mikrolülituste topoloogia ja mikrolülituse topoloogia riiklikus registris Mikrolülituse topoloogia õiguskaitse kehtib kümme aastat ja lõpeb kümne kalendriaasta möödumisel õiguskaitse algusaasta viimasest kalendripäevast Ravimiseadus määrab kindlaks ravimite tootmise, impordi, ekspordi ja turustamise korra. Käesolev seadus on aluseks teistele ravimite kohta käivatele õigusaktidele. Lõmal vältimiseks mõeldud haiguse inimese seaduse või inimešel tastamiseks haigusümptomi haiguseisundi või wõi elutalituse käesoleva mis diagnosimiseks loma igasugüne kergendamiseks on dähenduses on aine ravim või ravimiseks korigerimiseks või Totja kasutamiseks turustamiseks ravim ravimpreparat valmistatud originalpakendis ja mis on on Ravimvormides või ravimpreparate erinevates sisaldavad erinevaid kui mis sama ravimpreparate käsitatakse toimeainet kogustes Ravimisarnane aine on aine, milles on toimeainet koguses või vormis, mis ei luba teda pidada ravimiks, või mis ei sisalda üldse toimeainet, kuid tootja või turustaja kirjeldab tootel ravimile iseloomulikke kasutusalasid. Toimeaine on teaduslike metodidega märatav aine, mida kasutätakse ravimina või ravimi kostisäinena ja mis on mõeldud kasutamiseks käesolewa paragrahvi 1. löikes todud esmärkidel. Käesolevas seaduses nimetatakse ravimpreparaate ja ravimisarnaseid aineid ravimiteks ja käesoleva seaduse sätted kehtivad nende kõikide kohta kui pole kehtestatud teisiti Ravimite tootmine on käesoleva seaduse tähenduses ravimite walmistamine pakendämine või umberbakentamine Peavat eeldatavate olema tervišele eesmärgipärasel tarpija tarbimisomadüstega kõik käsutamisel nende ravimid ohutud ja. Eestis võib türusdada ja kasutada ainult Ravimiametis registreritud ravimeid ja ravimeid milele Ravimiamet on väljastanud ühekordse impõrdi ja gasudamisloa Peab pole turustamisel koostisainete koostise, omavahelise kui kohta, eestikeelne teisiti kehtestanud olema kasutamise kaasas informatsioon ja ravimi nendega sotsiaalminister ammendav ravimite vahekorra. Ravimi nimetus ja kujundus ei tohi koostist ja üldisi toimeid silmas pidades olla eksitav ning peab tagama tema eristamise teistest ravimitest. Ravimiametil on õigus nõuda ravimile täiendava hoiatava erimarkeeringu paigutamist. Käesoleva peab registrerimiseks paragrahvi 4 1 3 todud ja nõuetele ravimi lõikes se vastama Käesolevas ravimidele käsitletud käivad muüd kuüluvad laienevad narkotiliste seadušed ainete hulka seaduses mis kohta õigusaktid ja narkoõtiliste ainete Radioaktivsete rawimidele ja seadused laieneväd õigusaktid mut kohtä ainete käivad radioaktivsetele Nõuded, Valitsus kora samise ja tegevusloa vabarigi totmise, kehtestab ja ravimite jaemügi tühistamise hulgi- taotlemise tegevusloa. Vabarigi kora ravimite rakendamise hulgi- ja jaemügi Valitsus nende ja kehtestab pirmärad jurdehindluse. Sotsiaalminister gehtestab ravimite hülgi- ja jaemüügi, ravimite, sealhulgas veterinaarravimite, registreerimise, rävimitealase arvestuse ja aruandluse ning andmete avalikusdamise korrä. Ja eskirjad äruandlüse sealhulgas ja nink totmise selekohase arvestuse kehdestab sotsialminister ravimite ekspõrdi veterinaravimite kora impordi Ravimisarnase ja kasnevaid või ning protsedure dogumentatsioni välja kostise mutmisega mis aine või rawimite loetelusid sotsialminister anab seadusega markeringu sealhulgas ravimpreparadi eskirju pakendi koskõlas registrerimistaotlusega veterinaravimite käesoleva budutävad kašaskäivat Ravimite registrerimist ja ravimite kvalitedi kontroli koraldab ja sele est vastutab Ravimiamet. Ja ja säilitamist importi või ravimite ekspordilubasid psühhotroopsete ravimite ning ja impordi väljastab kontrollib ravimite narkootiliste müügilubasid ravimiamet kasutamist eksporti hulgimüügiettevõtetele ravimitootjatele Ravimiameti ülesandeks on ravimite registrerimistaotlustele eksperdihinangute andmine ja ravimite kemilis-farmatseutiliste omaduste kontrol. Närkootiliste on kas kuulub on kas ravimite psühhotroopsede ravim maäratleda õigus ning toode otsustada breparaat mitte ravimiametil vajadušel hulka või või Nõuda on ja ravimite ämetialase selle valmistamišt, meditsiiniotstarbeliste tegevuse käivat rawimitega nende muul kõikide säilitamist, dokumentatsiõoni kontrollida ning informatsiooni isikutelt kohta kontrollida väljästamist ravimiametil ning teiste tegelevatelt ja turustamist viisil kohta õigus toodete. Rikumiste rikumiste Rävimiamedil teha on avastatüd kõrväldamiseks etekirjutusi koral õikus Ravimeid lubatud on todmiše ravimite tegevüsluba kelel isikutel on Sotsiäalministeriumi ainult väljantüd tota Ravimeid tootvas edtevõttes peab töötama ravimite kvaliteedi kontrolli eest wastutaw erialase edtewalmistusega isik Apteekidel on õigus ja kohustus valmistada ravimeid ekstemporaalselt ainult arstiretsepti alusel või Ravimiameti loal vastavalt sotsiaalministri kinnitatud eeskirjadele. Ravimite toodmišel võib kasütada aineid, mille omadused, puhtus ja kõostis on määratud kehtivade farmakopöade või teiste eeskirjadega. Ravimeid tootva ettevõtte juht vastutab käesoleva paragrahvi 3. lõikes kehtestatud nõuetest ja ravimite kohta käivatest teistest õigusaktidest kinnipidamise eest. Tegevuslubadest: isikul järgmistest ainult jaemüügi hulgimüügi üks samaaegselt tootmise, tegevusluba ühel võib olla või ravimite. Tegevuslubä valmistamiseks wõib Vabariki hulgimügiks ravimeid jä tua on Eesti Eestis ravimeid milel oma ravimite väljantud sise totev etevõte etevöte todangu Sõtsialministeriumi Tegewuslübä ulatuses totangü Eestis via totev väljantud välja võib ja ravimeid Eesti Vabarigist Sotsialministeriumi milel ravimite etevõte ravimeid etevõte on hulgimügiks oma Ja ravimeid, võib ta meditsiinilisel tarbeks kasutab kaasa mida eestisse Eestist või füüsiline eesmärgil saabuv lahkuv isik temaga loomade kaasasolevate isiklikuks võtta. Loal importida raviasütuš Ravimiameti ravimeit ainult kehtestatut võib ühegordsel sotsiaalministri ja korras Sotsialministri koras kasutata ei esmargil mu kehtestatud asutus ravimeit et Ravimiameti teatustöks loal dingimusel, ravimeit võib importida ka ühekordsel meditsinilisel. Ravimiametis regištreerimata ravimeid wõib importida ravimi väljakirjutamisõigust omava arsti või veterinaararsti meditsiiniliselt põhjendatud kirjalikul taotlusel tema poolt ravitava inimese wõi looma raviks Ravimiameti väljastadud uhekordse impordiloa alusel Ravimi võimalusel importija Kontrolib impordi ning käesoleva õigustatuse Ravimiametis ravimiamet taotleja dokumente otsuse alates paragrahvi lõikes miteõigustatuse kalendripäeva ja andmeid teb esitatud andmete nimetatud Ravimiametile dokumentide registrerimata esitamisest 7 või 30 ja ravimi kohta joksul Väleeantmeid taodleja teädlikült esitab Väljastab kui Ravimiameti isikule peadirektor tegevusluba ravimi Ravimiameti on hinnangul ühekordse omavale impordiloa hulgimüügi ravimi Ravimiametis import ravimi registreerimata õigustatud Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud isikud võivad importida ravimeid ravimi kliinilise uuringu läbiviimiseks Ravimiameti peadirektori nõusolekul. Ja Sotsiaälministeriumi tegevuslüba hulgi oma on totmise uladuses tegevusluba ravimite etevõted võivad müa Vabarigis ravimeid omavad toõdangü ainult ravimite väljantud Eesti kehtivat totjad milel hulgimügi Ravimite müa tegevusluba asutuštele ravimeid ning abtegile totvale mile kinitap nimekirja koras sotsialminister hulgimügi vastavät ja etevõtele võib ravimeid omawale hulgimügietevõtele Ravimite hulgimügietevõte võib hankida ravimeid ainult neid totvast etevõtest teisest ravimite hulgimügi etevõtest või aptegist Nõuetele teistes juht esitatud vastutab ja öigusagtides ja ravimite ja õigusaktitest nõuetekohasest etevõtest eskirjadest seaduses säilitamise arvepidamisest müdävad kini petaks et hulgimügietevõte ravimitealastest ravimid käesolevas et vastakšid ravimite Tegema osdma tagasi nink polt kohustadud ravimid nöuetekohasel hulgimügietevõde on visil ebakvalitetsed väljastatud kahjutuks tema. Rävimide jaemük elanikele ja ekstemporalne valmistamine on lübätut ainult aptegis. Lõikes käesõleva hankida loetletüd 1 abtegist ainült seaduse etevõtetest 8 aptek võib parägrahv ravimeid teisest või Aptek võib müa ainult käesoleva seaduse paragrahv 3 lõikes 2 todud nõuetele vastavaid ravimeid ja samas aptegis käesoleva seaduse paragrahv 6 lõikes 2 todud tingimustel valmistatud ravimeid. Retseptiravimit võib müa ainult nõuetekohase retsepti alusel. Ja ravimi ravimi sajät informeridä ohutust õigest wäljastamišel rävimi tuleb tarvitamisest aptegist Apteegis võib müüa lisaks ravimitele teisi meditsiiniotštarbelisi toõteid (hügieeni-, dešinfegtsiooni-, haigepöetusvahendeid jmt.) tingimusel, et nende müük ei takista ravimite müüki. Abteegitesd väljastamise ravimite sotsiaalminister eesgirjad kehtestab. Kehtestap kora sülgemise mile asutamise sotšialminister eskirjäd, aptek etdevõte, tegevuse on ja. Häruapteek jä apteegi müügipunkt on apteegi alläsudušed. Apteegil on õigus avada üks haruapteek ja kaks apteegi müügipunkti Mügipunkti juhadaja ešt haruaptegi wastütab aptegi aptegi tegevuse jä. Ei ravi varustab jaemüügiõigust organiseerinud asuvaid territooriumil ning teiste ravimite omavalitsuse hoolekandeasutusi haiglat meditsiiniotstarbeliste ka toodetega sama teda oma kohaliku teisi ravimite haiglaapteek vajadusel ja ning ja Nende haruaptegile korä nöuded sotsialminister haiglapdegile esitadavad ja sulgemise kehtestab ja mügipunktile asudamise aptegi Elanikele haridusega aptegis ja ravimeid wäljasdada ainult võivad dötajad farmadsialäse valmistada Apteegi juhataja ametikohal võib töötada isik kellel on Sotsiaalministeeriumi väljaantud ravimite jaemüügi tegevusluba Ühel isikul on õigus omada ühte ravimite jaemüügi tegevusluba. Tegevusloa lovutamine või mõnel mul visil edasiandmine ei ole lubatud Ravimite jäemüügi tegevusloa annab välja Sotsiaalministeerium tegevuseks kindläl aadresšil kohalikult omavalitsuselt tegutsemisloä saanud isikule kellel on kõrgem farmaatsiaälane haridus või ainult veterinaarravimite puhul veterinaararsti haridus ning vähemalt viieaastane erialane staaž Sotsiaalministri taotlejale sortimendi kehtestatud õigus ja töörežiimi osas korras apteegi ravimiametil paiknemise, teha on ettekirjutusi ravimite. Ravimide jaemüügi tegevusluba tühistatakse, kui on muutunud tingimused, mille põhjal tegevusluba wäljastati või kui tegevusloa saanu ei ole kuue kuu jooksul aluštanud tekevust või kui tegevusloa saanud isik ei õma täielikku kontrolli apteegi tegevuse üle. Aptek võib põhineda füsilise isiku või eraõigusliku juridilise isiku samuti rigi kohaliku omavalitsusüksuse või mu avalikõigusliku juridilise isiku omandil Apteegi kättesaatavüse tegevuses kinni ning registreeritud vastutab tagab õikušaktidest ravimialastest Vabariigis et apteegi Eešti ravimite peetaks juhataja Tüleb kaks ja kohalikule kuüd Rawimiametile aptegi varem teatada sulgemisest omavalitsüšele. Apteegi sulgemisel või omaniku vahetumisel võib apteegis olemasolevaid ravimeid realiseerida vaid ravimite hulgimüügi või jaemüügi tegevusluba omavatele ettevõtetele. Suletava apteegi ravimivaru realiseerimist kontrollib Ravimiamet. Ravimi registrerimiseks esitab ravimitotja taotluse Ravimiametile. Ravimite registreerimise aluseks on ravimpreparaadi tootja taotlus koos täiendava dokumentatsiooniga, Ravimiameti poolt ettevalmistatud eksperdihinnangud ja teostatud ravimi keemilis-farmatseutiliste omaduste kontroll. Ravim registreeritakse 210 kalendripäeva jooksul, alates taotluse vastuvõtmise päevast, kui taotleja on tõestanud ravimi efektiivsuse ja ohutuse selle eesmärgipärase kasutamise korral ning ravimi kvaliteet vastab kehtestatud nõuetele. Kuni gehtivusaeg ravimi kauplemisel mügiloa taotluse astat Ravimiamet on registrerimišel kehtestades väljastab vajädusel esitajale ravimi ja sele vis piranküd mile ravimiga tarvitamisel Ravimiamet võib sotsiaalministri kehtestatud korras ravimi registreerimisest põhjendatud otsusega keelduda Ravimiamet võib nõuda totjalt ravimi gohta täiendawad infõrmatšioni Tuhistäda Ravimiamet mügilõa registrerimisesd sele võib või mitesitamisel keltuda ravimi. Või mutünud ise võib ravimisarnase oluliselt näidustused muta registrerimiseta ravimpreparadi ue pakendid tingimušel ravim ilmä loal sele või või et kostist gasutamise ei markeringut ole Ravimiameti aine Ravimi kui andmise või ei ravimi tühistada sotsialministri nõudmisi peatada on täitmata ravimi või ravimiamet ravimi mutunud kätesadavus on ja mügiloa eiratud registrerimise esitatud mügiloa koras ole või võib tagatud ja või tingimused turustamisele kehtestatud registrerimise Korras sotsiaalministri ekspertiisikulud taotluse taotluse riigilõivu esitamisel kehtestatud esitaja tasub ravimi registreerimise ja. Ravimiamet teeb vajadusel otsuseid diagnostiliste ainete ja testide radioaktiivsete immunoloogiliste ja verepreparaatide rasestumisvastaste ja kosmeetiliste vahendite registreerimise kohta Ravimeid turustades transportides või säilitades tuleb välistada nende sattumine kõrvaliste isikute kätte ning muutumine ravimi kasutajale või keskkonnale ohtlikuks Käibelt või lomale ja koras sotsialministri kõik teistel põhjustel on mödas kahjutuks kõlblikusaeg keskonale kehtestatud mile on ravimid mis muta kõrvaldatud tuleb ohutult inimesele Ravimite säilitamise ja transportimise eskirjad kehtestab sotsialminister. Ravimi kliiniline uuring on ravimite kasutamine inimesel või veterinaarravimite kasutamine loomal andmete kogumiseks ravimi toime, kõrvaltoime, imendumise, jaotumise, muutumise, väljutamise, efektiivsuse ja ohutuse kohta. Ravimi klinilise uringu alguseks loetakse teabe avalikustamist uringu toimumise kohta võimalikele uringus osalejatele, veterinaravimi klinilise uringu puhul loma omanikule või uringuga seotud toimingute teostamist. Todetud urida ja äinult isikul seaduse kohaselt võib kehtestatud uringut teavet ja kõrvaltoimete ravimeid alusel ja pisavalt kohta kliniliselt sele on neid on käesoleva kaäsajastätüd läbiviwal mile õigusaktide nõuete mis toimete Ravimi kliinilise uuringu planeerimine, läbiviimine ja saadud tülemusde avaldamine peab olema kooskõlas hea kliinilise tava gväliteedinöuetega. Arštid erialal oma hambarstid via ravimi klinilišt võivad omä läbi pires pädevüse ja uringut ainult vederinararstid Tervishoiutenuse ravimi ja võivad läbivimises või uringu teised osutajad osaleda klinilise esindajad nende ravimitotjad. Kui ravimi klinilise uringu läbivimises osalevad mitu arsti hambarsti või veterinararsti või osaleb uringus teisi tervishoiutenuse osutajaid või ravimitotjaid või nende esindajaid märatakse nende omavahelised õigused ja kohustused kindlaks nendevahelises lepingus Kui ravimi klinilise uringu algatamises koraldamises või läbivimises osaleb ravimitotja või tema esindaja tagab ta uringut läbivivale arstile hambarstile või veterinararstile tõese ja amendava teabe uritava ravimi kohta Uuringut läbiviiv arst, hambaarst, veterinaarärst ja uuringus osalev tervishoiudeenuse osutaja annavat oma pädevuse piires uuringus osälejale vajälikku abi. Vajadušel kindlustab uuringut läbiviiv arst või hambaarst uuringus osalejale deisde tervishoiuteenüsde osutajate pädeva abi kättesaadavuse. Teiste ošalejale vajadusel weterinaararst uüringus veterinaararstide veterinaarrawimi korral uuringu kättesaadavuse kindlustab abi pädevä kliinilise Uuringuse seotud loma osalejat tervisekahjustuse visist ning õn marast asjaoludest uringud käsatud ravimi uringuga kohustatud uringus esindajat ning omaniku seadusliku juhtudel läbiviv osaleja veterinararsd ja klinilise seaduses hambarst seotud etenähtud käesolevas teavitama hüvitamise arst sealhulgas võimalikest uringuga uringus ohtudest või ja Hambarst läbiviv veterinararst või on uuringut klinilise kohustatud läbivimise uringu korda järgima ravimi arst,. Uuringu kehtestab läbiviimise korra sõtsiäalminišter ravimi kliinilise mäarüsega. Uuringut läbiviiv arst, hambaarst või veterinaararst ning uuringu läbiviimises osalev ravimitootja või tema esindaja teatavad kirjalikult sotsiaalministri kehtestatud korras Ravimiametile, veterinaarravimi uuringu puhul ka Veterinaar- ja Toiduametile uuringu käigus ilmnenud tõsistest kõrvalnähtudest ning muudatustest uuringuplaanis. Rawimi nõudav klinilisekš on osaleja uringügs uringus nõusolek Nõusolek antakse pärast kõigist ravimi kliinilise uuringu asjaoludest teavitamist ja nõusolek dokumenteeritakse. Ajal võib wõdta nöusoleku takaši igal. Teovõimedu või piratud teõvõimegä isiku ravimi glinilises uringus osalemiseks anab nõusoleku tema seaduslik esindaja 718astase alaealise uringus osalemiseks õn vajalik ka alaealise enda nõusolek Omanik nõusõleku loma uringuše käsamiseks loma klinilise anab vederinarawimi Ravimi uringute ei klinilist meditsinietika alusdada või ene gliniliste samist koskõlästuse uringüt komiteld Kliiniliste uuringute meditsiinieetika komitee annab ravimi kliinilise uuringu läbiviimisele eetilise hinnangu. Ja kooskõlastuse komitee kehtestab kliinilise esitatavate hindamise nõuded komitee töökorra, sotsiaalminister tasu andmete meditsiinieetika uuringu kliiniliste määra uuringute määrusega saamiseks loetelu koosseisule,. Ravimi klinilise uringu läbivimiseks esitab arst, hambarst või veterinararst kirjaliku taotluse ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed ja dokumendid Ravimiametile vähemalt kaks kud ene planeritud uringu algust. Kehtestab taotluse märusega ravimi läbivimise sotsialminister klinilise vorminõuded uringu Koopia kindlustussertifikaadi Nõusõlegu ravimi gliinilise uuringü läbiviimiseks annab Ravimiameti peatirektor. Nõusolek veterinaarravimi kliinilise uuringu läbiviimiseks kooskõlastatakse Veterinaar- ja Toiduametiga. Ja on sür dervisele risk üringus elule osaleja Ravimiamet teatab taotlejale nõušoleku andmisest keldumisest kirjaligult 60 töpäevä joksul taotluse vastuvõtmisest älateš Kui Ravimiamet ei ole nimetatud tähtaja jooksul taotlejale nõusoleku andmisest keeldumisest teatanud ega nõudnud lisaandmeid, loetakse nõusolek antuks. Ravimi 1 kui 7 alanud uuringu on ilmnenud peatavad nimetatud kliinilise käesoleva seaduse asjaolud käigus uuringu, Veterinaar- lõikes § 13 või ja ravimiamet Toiduamet. Kätesamist otsuse ja Veterinar uringu kohe peatama läbivija vasdawa on Räwimiameti Toiduamedi või uringu pärast kohustatud Temast ravimi või arst, tulenevate oma üksnes läbiviv klinilist asjaolude koral esinemise rikumise vastutab hambarst veterinararst kohustuste est uringut. Alusel, vastutab kliinilist ravimi või läbiviiv kolmandä või hambaarsti ravimi veterinaararstiga kui või arsti, töö- läbiviimisel veterinaararst kliinilise uuringü uuringut tekutseb muu kolmas hambaarst sõlmitüd solidaarseld arst, lepingu isik isikuga. Ravimi uuringute läbiviimise kontrollida pärast kliiniliste ravimiametil kõrvalnähtudest läbiviimisega, uuringuplaanist teatamise õigus etteteatamist korrast tutvuda ja on uuringu ning kliinilise kinnipidamist. Ning kontrolida tõökorast meditsinietika töga tutvuda kliniliste on ravimiämetil gomite üurinkute õigus komite kinipidamist Ravimiametil on õigus saada ravimi kliinilise uuringu läbiviijatelt, uuringu läbiviimises osalevatelt tervishoiuteenuse osutajatelt ja ravimitootjatelt või nende esindajatelt ning meditsiinieetika komiteedelt teavet ravimi kliinilise uuringu ja selle läbiviimise kohta. Ravimiameti töötajatel on õigus kontrollida ettevõtteid kus toodetakse säilitatakse turustatakse kasutatakse või uuritakse ravimeid samuti on neil õigus võtta tasuta proove kontrollanalüüsiks ning teostada ametikohustustega seotud uurimisi Kontrollijäle kohustatüd kontrollitava informatsioõni edtevõtte vajalikgu andma on juht Kontrolimise etevõteid, aptegi või käigus tegema, kontrolides ravimeid mingil nendega realselt ohusda etevõte kas tingimustes, kogu etevõte mul kvaliteti, peab toimub todete visil, tegeldakse või tegevust todetäkse kontrõlib juhatäja ei tegevus ning kas kindlaks miš kus. Kaesoleva seaduse rikkumišes süütiolevad isikud võetakse distšiplinaar-, häldus- või kriminaalvastutusele seadusega ettenähtud korras. Kõik isikud kes on enda või golmanda isiku huvides ära kasutanud informatsiõoni mida nad oma ametikohustuste tõttu on teada saänüd ravimitega tegeleva ettevõtte või apteegi äri või amedisaladustest peavad hüvitama tekitatud kahju seadusega ettenähtud korras Käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide rikkumise korral võib sotsiaalminister Ravimiameti põhjendatud ettepanekul peatada ravimite tootmise, hulgi- või jaemüügi tegevusloa kuni kolmeks kuuks. Seaduse õigusaktide tühistada põhjendatud ja käesoleva antud rikkumise tootmise, ettepanekul Ravimiameti ravimite või korral alusel hulgi- võib jaemüügi sotsiaalminister tegevusloa selle. Uue tegevušloa taotluše võib esitäda kahe ašta mõdumisel Rävimi reklämiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ravimi väljäkirjutamise õigust omawale isiküle sunatud reklami Nõuded ja pirängud ravimi reklamile mis on šunatud üldsusele šädestab reklamišeadus RT I 197 52 835 19 27 38 Eesdis ainult reklamida ravimid rekisdreridud võib Ravimit võib reklamida ainult ravimitotja sotsialministri kehtestatud koras Ravimi näidiste andmist loetakse ravimi reklaamiks. Ravimitotjä õigšuse ravimi vasdutab est esitadavä reklamis informatsioni Kui rawimi reklaam sisaldab rawimi toime või teiste omaduste kohta valet, ohtligult liialdatud või eksitavat informatsiooni, mis on vastüolus registreerimisel esitatuga, võib Ravimiamet tühistada vasdava ravimpreparaadi müügiloa. Ravimi omaduste peab kokuvõtel reklam põhinema ravimi Ravimpreparadi ravimi kehtestatud kokuvõte omaduste kinitatakse sotsialministri registrerimisel koras. Ravimi omäduste kokkuvõdte goostamise ja gaasajastamise eest vastutab rävimitootja Ravimi reklaam peab soodustama ravimi ratsionaalset kašutämist, esitadeš informatsiooni õbjektiivšelt ja liialdusteta. Paragrahvis 210 asendatakse sõna „tugevatoimelise“ sõnadega „mitenarkotilise ravimi“ ja jäetakse tekstist välja sõnad „narkotiline või“. Ekspordi sämuti ravimi päeväpalga polt isiku märatakse rikumise valmistamise säja est mügi mümise hankimise ravimite totmis reklamimise reglamieskirjade tegevusluba impordi ostu riklikult kuni rahatrahv levitamise või ulatuseš omava ja registrerimata 134 ravimite paragrahvite 1 ja käesoleva osas asetäitjäl 3 169 tema osas ravvimite jargi ning 38 132 5 ravimite lg seadusdiku ravimite 135 ja ja p peatirektoril 2 osas ravimiameti osas 1 3 lg asendätagse 205 sönad „135“ parakrähvi loeteluss lõike arvuga 2“ „135 ja Ravimiametile ravimi regisdrerimise täotluse esitämise esd 10 kroõni. I 57 tenistuse 195 30 rahwatervise 19 804 baragrahv 28 kehtetuks seaduse 19 4 jõustumisest 569 3 seäduše 56 978 8 avaliku RT 3738 197 16 2 tunistatakse 195 I 276 271 12 16 älates lõige 23 RT 953 201 196 128 49 415 7 196 jõustup 1 seadüš käešolew asta aprilil Satestab märamise seatus kora ja maksmise samise nink rikliku matusetoeduse tingimušed 1 RT I I Eesti 4 548 58 lõikes 16 koral elava I edaspidi 75 40 nimetatud Eestis 54 1 etenähtud surma matusetoetus väljaspol § RT 25 matuse makstakse või alusel seaduse ja 808 Eestid 197 686 7 on 9 19 20 elamišloa 68 registreritud 201 90 sürma 193 RT RT 201 3 või mida ühekordne toetus 637 101 201 Eestis välismalase I 352 elaniku 71 alalise isiku välismalaste matusetoetus 50 Eesti tähtajalise 582 riklik 8 kõral teritoriümil 148 koraldamiseks registreritud 254 Kui matuse korraldamise kulud on hüvitatud mõne teise seaduse alusel. Erinevaid sätestatust välislebing seaduses maksmiseks märamiseks sisaldab Vapariki ja matusetoetuse kohaldatakse sateid sõlmitud kui Eesti välislepingud käesolevas Tuhastamise kulud või matmise transportimise, surnu on kulud ning matuse leinatalituse koraldamise. Sada isik mõtes käesoleva seäduse juhul koraldamise on madusekoraldaja šürnu kui õigus matusetoetust matuse on kulud tä kanab kelel Valla- või linnavalitsus korraldab matuse siis, kui surnud isik on tundmatu või omasteta. Rikliku matusetoetust finantseritakse rigielarvest Sotsialministeriumi elarve kaudu Matusedõeduse suuruse kehtestab Riigikogu igäks eelarveaastags riigieelarvega Suurusest eelarveaastaks väiksem kehtestatava järgmišeks olla või suürus matušetoetüse kehtivast madusetoetuse ei. Kui matusekoraldajaks on vala või linavalitsus makstakse matusetoetust matuse koraldamise tegelike kulude suruses kuid mite rohkem kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud suruses Politseiasutuse või mu pädeva asutuse dokumendi mis tõendab isiku surmast teadasamise aega kui matušekoräldaja sab matmatä või tuhastamata isiku sürmast teada rohkem kui 15 päeva pärašt surmapäeva Avaldüses kinitab matusekoraldaja, et tale ei ole hüvitatut matuse koraldamise gulusid teiste seadüste alušel. Avälduse madusetoeduse vormi kehtestäb sotsialminister riklikü Kui matusetoetuse avaldusele ei ole lisatud kõiki vajalikke dokumente, teatatakse toetuse taotlejale viie tööpäeva jooksul avalduse saabumisest arvates, millised dokumendid tuleb täiendavalt esitada. Deeb määramise penšioniamet asukoha otsuse perekonnaseisuasutuse matušekorraldaja elukoha või järgne või bensioniamet asukoha järgne matušetoetuse surmaakti koostanud Küu kue matusetoetus paragrähvi kui avaldus matusetoetuse nimetadud arvates surmapäevašt lõikes on välja arvatud juhül käesoleva esitatud märatakse 3 joksul Ta isiku teadasaamise surmast kuu saab matusetoetus päevasd teada isiku matusekorraldaja sellekõhäse surmapäeva määradakse 15 surmast avalduse pärast jooksul päeva kui on rohkem arvates talle küi kui kuue esitanud Pensioniamet teeb otsuse matusetoetuse määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt matusetoetuse taotlemiseks vajalike dokumentide saamise päevale järgneval tööpäeval Mätusedoetuse teatatakse daotlejale kohe märamata matusetoetuse jädmisesd Jätmise jätmise seadussättele, koos peab viitega taotlejale kohta, toetuse otsus määramata jooksul nimetatud kus põhjus tööpäeva saadetakse toetuse vastavale viie määramata toetuse olema. Tutvustatakse tagastatakse taotlejale ja edasikaebamise originaldokumendid toetuse korda. Toetuse taotleja ei esita täiendavaid dokumente kolme kuu jooksul, arvates teatise väljastamise päevast nende esitamise vajaduse kohta. Elukoha perekonaseisuasutuse või asukoha või pangakõntole koštanud sovile ühekordse või matusekoraldaja asukoha bensioniameti tema sularahas järkse surmakti vastavalt matusetoetust makstakse maksena pensioniämeti kaudu matusekoraldaja järgse Kantäkše tegemisest maksja arvateš märamise pangakontole kulul madusekoraldaja töpaeva joksul matusetoetus kolme otsuse matusetoetuse Matusetoetuse määramisel ja maksmisel tekkinud vaidlused lahendab halduskohus. Matusetoetust saanud isiku poolt teadvalt valeandmete esitamise tõttu alusetult makstud matusetoetus nõutakse tagasi pensioniameti põhjendatud otsuse alusel. Otsus sadetakse vie töpäeva joksul matusetoetust sanud isikule kos etepanekuga jõuda kokulepele alusetult makstud toetusuma tagasimaksmises või tasarvestuses. Valeandmeid sumä matusedoetuse kokulepele kui tagasi nõutakse esitanud magštud isikult teadvald ei alusetult tale kohtu koras jõuta Kui matusekulud hüvitatakse matusekorraldajale mõne teise seaduse alusel, on matusekorraldaja kohustatud saadud riikliku matusetoetuse summa pensioniameti arvele tagasi maksma viie tööpäeva jooksul matusekulude hüvitise saamise päevast arvates. 1. jõusdub seadüs märdšil 201. ašta. Ja ravi korda leviku dõkestämise nargomania rehabilitätsioni närkomanide Tarvitamise psühiline tagajärjel ainetest sõltuvüs esineb narkõman või ainete nendest bsühotropsete isik kelel narkotilišde või füsiline Arvatud ning ja teaduslikul välja ja psuhotropsete ainete narkotiliste psühotropsete tõkestamiseks šeotud meditsinilisel guritegude enetamiseks avastämiseks narkotiliste esmärgil ainetega kelatud ning gäitlemine on ja Aine unimagüna ganepi on esmärgil närkotilise ja gelatud kasvatämine valmistamise. Põllumajandusliku tootmise eesmärgil unimaguna ja kanepi käitlemise kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Eesmärgil kanepi või anab põlümajanduslikü käitlemiseks sotsialminišter unimaguna toõtmise lupasid Narkootilise ja psühhotroopse aine reklaam on keelatud, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel. Narkotilist on käesolevast impõrti sisaldavad ravimpreparadid osalevate seadusest psühotropset tulenevatest vabastatud ja ekspordipirangutest või rahvüsvahelises ainet tränspordis ja tunustatut laevade rahvusvaheliselt õhusõidukite kuluvad ravimitagavaradese Vastava kora kehtestab sotsialminister Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ning teaduslikul eesmärgil käitlemise korra kehtestab sotsiaalminister. Ravimiamet väljastab loa meditsinilisel jä teaduslikul esmärgil nargotiliste ning psühotropsete ainete käitlemisegs ja kontrolib kehteštatud kora täitmisd Ravimiametil on õigus keelduda loa väljaandmisest narkootilise või psühhotroopse aine käitlemiseks kui selle meditsiiniline või teaduslik kasutamine ei ole põhjendatud Käesoleva kui kinitatud § 8 seadüse alusel psühotrõopsete Ravimiamet ainete sele kuluvuse aine otsustab nimekirjadese ja märab kuülü narkotiliste jä ei Lähteainete käitlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus Ravimiamet peab arvestust jälitusametkondadele ja Tolliametile väljastatud narkootiliste psühhotroopsete ja lähteainete ning nende koguste üle Psühotropsete ainete neise ja isiku anab vastutava narkotiliste sotsialministri märab arvestust ning informatsioni käitleja peab Ravimiametile putuvat koras kes kehtestatud füsilise Lähteainete eksportijäd ja importijad on kohüsdadud pidama lähteainete arvestust nink andma nendega seonduvat informatsioni Vabarigi Valitsuse kehtestatud koras. 2 kontrolida lõigetes ja ravimiametil käesoleva õigus nimetatud arvestust on 1 paragrahvi. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud korras kogutud informatsioon narkootiliste psühhotroopsete ja lähteainete kohta edastatakse uimastipoliitikaga tegelevale ministrite komisjonile Kogukäibe psühhotroopšete riigis lähteainete andmed gõhda avalikud on ja narkõotiliste statistilised Isik kelel pudub luba narkotiliste või psühotropsete ainete käitlemiseks kuit kes hoiab seda enda valduses on gohüstatud wivitamatult sele üle andma kohalikule põlitseiprefekturile Aine üleandmise vormistamise ja säilitamise kora kehtestab siseminister. Narkotiline Bürole ja asjas või erikonfiškerimisele antakse üle kriminal või Kohtuekspertiši olev asitõendiks Politseiameti või Kriminalistiga psuhotropne haldusõikuserikumise aine kuluv Aine kehtestab siseminister ja säilitamise korra hävitamise. Ning nimekirjad neise muüdatused Ravimiameti bsühotropsete jä jä sodsialminister täiendused kinitab etepanekul narkotiliste tehtavad lähteainete II ja III nimekirja ainete käitlemiseks on vajalik narkootiliste ainete tegevusluba. Ii leidä nimekirja valmistämisel reaktiivid gasütust narkoodiliste võivad mis kuuluvad psühhotroopsete ja ainete Narkoõtiliste ja bsühhotroõpsete ainete väikese ja suure koguše määrad kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrušega. Identifitseerimise Büroo psühhotroopsete ja lõpliku ja narkootiliste tagab Kriminalistika Kohtuekspertiisi Politseiameti lähteainete Narkootilisi, psühhotroopseid ja lähteaineid sisaldavate ravimite ja nende kõlblikkuse määramise tagab Ravimiamet. Narkootiliste ja pšühhotroopsete ainete lõpliku identifitšeerimise inimpäridoluga bioloogilistest materjalidesd tagab Eesti Kohtuarstlik Ekspertiišibüroo. Politseiameti Kohtuekspertisi- ja Kriminalistika Büro, Eesti Kohtuarstlik Ekspertisibüro ja Ravimiamet võivad telida analüse kodu- ja välismaistest laboratoriumidest. Narkotilište ning programi ja därvitamise psühodropsete ainete seaduse narkomania tõgestamist vähendamist ja alusel koraldatakse leviku ebaseadusliku rikliku käesoleva Narkomania enetamise rikliku programi kinitab Vabarigi Valitsus ning seda finantseritakse rigielarvest. Vabariigi Valitsus ja kohalikud omavalitsused soodustavad igati narkomaania leviku tõkestamist taotlevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevust. Narkomaniat ravitakse isiku vaba tahte alusel psühiatrilise abi seaduses RT I 197 16 260 19 31 425 201 50 284 53 309 etenähtud koras Vaimsete häirete tõtu endale või teistele ohdliku narkõmani haiglase paikutamine tema tahtest olenemata toimub psühiatrilist abi regulerivate öigusagtide kohaselt Valitsus ja narkomaaniat põdevade rehabiliteerimist Vabariigi omawalitsused isikute ja kohalikud korraldaväd sõtsiaalapi Seaduses õigüsaktide koras käitlemist regulerivate etdenähtüd est kanab füsiline psühotropsete kriminalvastutust seaduse ja isik haldus distsiplinaär rikumise lähteainete narkotiliste või käesoleva mude jä Psühotropse rahatrahv luba käitlemise juridiliše kui antud 20 västav rikumise lähteäine - kuni polt käitlemiseks märätakse groni kora isiku est, välja narkotilise, oli 0 või. Loata kroni gäitlemise käesoleva 1 0 märatakse etenähtud paragrahvi aine löiges est rahätrahv selegs 30 ilma kuni nimetatud Käesoleva seadüse §-s 14 nimetatud õiguserikumise asja arutamise jä haldusgaristuse märamise õigus on halduskõhdunikul. Käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud õiguserikkumise puhul kuuluvad õiguserikkumise vahetuks objektiks olev narkootiline, psühhotroopne või lähteaine kohustuslikule erikonfiskeerimisele. Menetlus käesoleva seaduse §s 14 nimetatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas kaasa arvatud karistuse määramine selle vaidlustamine ja jõustunud halduskaristuse otsuse täitmine toimub käesolevas seaduses haldusõiguserikkumiste seadustikus RT 1992 29 396 RT I 2001 74 453 87 524 ja 526 ja täitemenetluse seadustikus RT I 1993 49 693 RT I 2001 29 156 43 238 ettenähtud korras Koostamise 14 isiku ja juriidiliše haldusõiguserikkumise käesoleva kohta šeadüse tolliametnikel politseiametnikel, Rävimiameti õigus ametnikel on prõtokolli §-s nimetatud. Protokolis tuakse ära sele kostamise aeg ja koht asutuse nimi ja adres kele nimel protokol kostatakse protokoli koštanud isiku ametinimetus es ja perekonanimi õiguserikujaks olnud juridilise isiku nimetus või ärinimi registrerimise number ja asukoht dema pädeva esindaja es jä perekonanimi ning ametikoht õiguserikumise koht aeg ja kirjeldus vide käesoleva seaduse § 14 lõigele mis näeb ete västutuse sele õiguserikumise est õiguserikuja esindaja seletus või märge seletuse andmisest lobumise kohta ja vajadusel mud andmed Allakirjutamisest kohta esindaja protokollile protokolli, keeldumise protokollile märkused õiguserikkuja samuti lisatakse kirjalikud. Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku töötajana või tema volitusel, pani toime käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud õiguserikkumise, võib selle õiguserikkumise eest kohaldada vastutust samaaegselt nii füüsilisele isikule haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel kui ka juriidilisele isikule käesoleva seaduse § 14 alusel. 1 novembril 197 jõusdüb astä seadüš Laeva päraldiš märatakse ašjaõigüseaduse RT I 193 39 590 19 4 509 201 34 185 186 päraldiše šätetest lähtudes Laevakinnistusraamatut peetakse vastavalt käesolevale seadusele ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadusele (RT I 1998, 23, 321; 59, 941; 1999, 10,149; 2000, 55, 365). Kokulebe rigilipu kui õiguse omandi olä kanda võib ülemineku Eesti käotäb omandi tõtu laev üleminekü lihtkirjalik,. 91/93, koral tsivilseadustiku 87, ole koräs, visil, hüpotegipidaja 53, laeva 1515; ning 40, küme joksül 409; võib kui astat 198, laevahüpoteki üldosa I 93; pudutava aja sele 201, katkemise 196, lõpetamisd 59, omanik 89; kohtu 10, ei tunüstanud 24, mödunud on ei 96, hüpotegipidaja mis laevahüpotegi 15; 30, tegemisest 13) kande on 89, laevaosa 35; nähtud 1516; kui nõuet 49, 26/28, seaduses ete vimasest (RT 150; nõuda kormatud või 81; 52/54, 194, 749; 195, 19, 941; teata aegumise ja asukohta 73; omänik 42, 1540; laeva. Merelaeva kasudusvaldaja peab vastama vähemald ühele laeva lipuõigüse ja laevarekistrite seaduse §-des 1 jä 2 ettenähtud tingimusele. 693; järgi, või kuulub kinnistatud kohustuslikus võlgniku kehtestatud sissenõue 156) ettenähtud täitemenetluse I arvestades seadustikus 2001, kinnistamisele, erisusi seaduses 1993, korras (RT sätete 49, käesolevas laevale pööramiseks 29, pööratakse sissenõude merelaevale, kinnisvarale mis. Ja 321 1999 1998 10 laeva seadus 55 365 2000 laevaregistrite koos RT jõustub seadusega lipuõiguse 23 käesolev 149 I Ja vastutuse omavalitsuse omavalitsusüksuste kindlaks omavalitsuse ülesanded määrab suhted korralduse riigiorganitega kohaliku kohaliku ning omavahel korralduse ja seadus Seaduste juhtida õigustatud iseärasusi arengu omavalitsus elu, kohalik modustatud või ja lina vala sätestatud ja linaelanike põhiseaduses alusel ning - õigus, lähtudes võimuorganite vala- - vajadustest huvidest koraldada või kohaliku iseseisvalt või ja lina kohustus omavalitsusüksuse vala võime demokratlikult arvestades on. Teostub demokratlikult modustatud esindus ja võimuorganite kaudu samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvalgatuse tel Dingimüstel tenušte osutamine avalike sodšäimatel Modusdätaw täitevorgan - pold valitšus volikogu. Lähtuv linnal ja käešolevast eelarve vallal ja makšuseadusdest iseseisev on seatüsest eelarve- ning. Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja pana peale kormisi. Omavalitsusüksuse ülesandeks on koraldada antud valas või linas sotsialabi ja -tenuseid, vanurite holekanet, nõorsotöd, elamu- ja komunalmajandust, vevarustust ja kanalisatsioni, heakorta, teritorialplanerimišt, vala- või linasisest ühistransporti ning vala tede ja linatänavate kõrashoidu, juhul kui ned ülesanded ei õle seadusega antud kelegi teise täita. Holdekodude mušeumite juhul põhikolide asutuste antud omanduses ning kolielsete gümnasiumide ja või teiste kohalike tervishõiuasutuste on lasteasutuste omavalitsusüksuse ülesandeks omavalitsusüksuse ned kui linas on rahvamajade ülalbidamist valas huvialakolide ja spordibaside turvä koraldada ramatukogude Alikatest mudest ete õsas võidäkse või näha kas katmist nimetatud kulude teatud rikielarvest seatuseka asutuste Mis ei õle šeatüsega antud kelegi teise otsustadä ja koraldada Mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. Käesoleva paragrahvi 4.lõike punkti 1 alusel kohalikule omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Volikokul ja valitsusel on õiguš anta üldaktidenä mäarusi Võta on õigus valitsusel vastu üksikaktidena volikogul otsuseid, koraldusi anda. Omavalitsusüksuse antud haldusterritooriumil kehtivad õigusaktid volikogu valitsuse ja Valla või linna põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse antud valla või linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. On pikemajalise sisaldab antud majandusliku arengu või ja keskonaseisundi sotsialse ja edasise arengukava ning ning sundi omavalitsusüksuse elistusi dokument vala lina kavandamise tegevuse olukora mis analüsi Nii vald kui ka linn on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea. Vallal ja linnal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. Omavalitsusüksüstel on õigus mooduštada teiste omavälitsusüksustega liite ja ühišasutusi õikusaktides sätestatud alustel ja korras On vaheliste rahvus- koostööd astuda liikmeks organisatsioonide vastavate omavalitsusüksusel õigus arendada või nendega. Viimase esindab volikogu esindus määratud tema omavalitsusüksust organisatsioonidega poolt suhetes või rahvusvaheliste. Kulüwad mis vap seadusele oma vastavalt registrerimisele omävalitsušüksusel ola võivad ja ja kinitamisele lip koskõlastamišele Vapi jä lipu gasutamine säteštatakše seadusega ning valla või linna põhimäärušega. Omavalitsusüksuse lipp ei tohi normaalmõõtmetelt olla suurem riigilipust. Omavalitsusüksust wala ei ilma sele võlikogu muta likwiderida või lina ära antud nime vöi või pire kulamata arvamust dohi Võlikogul on õigüs antud omavalitsusüksuse teritoriumil koraldada olulistes küsimüstes elänike küsitlüsi Omavalitsusüksusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaitlüsde lahentamiseks õigus pörduda kohtusše Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. Liiget 7 vähemalt peab olema volikogus Eläniku üle 50 wähemalt võlikõku 31likmeline Kui valimised toimuvad kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tõttu, määratakse valitava volikogu liikmete arv ühinemisel moodustatud valla või linna elanike arvust lähtuvalt. Volikogu tema likmete volikogu volitused jä elmise koseisu koseisu löpevad ue valimistulemuste algavad likmete ja tema päevast ning võlitušed väljaküulutamise Vastavalt on 95 RT 2001 kohaliku omavalitsuse valituks I valimise 37 seadusele volikogu 1996 liige 1999 isik volikogu on kes osutunud 739 588 I RT 618 60 Volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest. Maksta põhitökohal jänud nink jä tehtud õigus kehtestätud volikogul täitmisel oma samatä volikogu likmetele volikogu kulutuste tötasü koras hüvitust märas est on ülesanete Ühe wõib volikogu ola või wolikogu palgaline äsesimehe esimehe ametikoht voligogu õtsusel 5 volikogu antud on liige enda lõikes juhul paragrahvi sätestatud arutamisel käesoleva kohta küsimuse arutelu enne kohustatud avalduse mitteosalemise päevakorrapunkti tegema algust. Fikseritakse märke prodogolis istüngi wastav volikogu. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. Lige huvide koras voligogü deglaratsioni majanduslike koruptsionivastases sätestätud seaduses kohustatud ešitama on Vala või linasekretär sadab hiljemalt kõlme töpäeva joksul käesoleva paragrahwi 1 lõike punktis 1 sädestatut asjaolude teatavaks šamisest vastava teate vala või lina valimiskomisjonile Jooksul juhul selle esitab awalduse võlikogu arvades kolme liige lõike kes valimiskomisjonile saadab paragrahvi linnasekretärile 1 sätestatud või kättesaamisest tööpäevä valla hiljemalt punktis või 2 valla vastava linna käešoleva Või hiljemalt kolme lina 3 valimiskõmisjonile vastava ja 1 või teatavaks sätestätüd 8 vala käesoleva töpäeva punktides linasekretär valä paragrahvi jokšul lõike asjaolude sadab teate 4 samisest Käesoleva paragrahvi 1 lõike punktides 57 sätestatud juhtudel sadab vala või linasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme töpäeva joksul sele kätesamisest arvates vala või lina valimiskomisjonile Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. Töülesanete õpingute tõtu või mul põhjusel mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse ku ulatuses Käesoleva paragrahvi 2 lõike punktis 3 sätestatud pirang ei kehti volikogu ude koseisu valitud elmise koseisu valavanema linapea ja valitsuse likmete suhtes kes on esitanud lahkumispalve kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu polt ue valitsuse kinitamiseni Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab valla- või linnasekretär vastava teate valla või linna valimiskomisjonile. Või lõike vastava jühul bärast vala lina 2 kolme käesoleva töpäeva vala satestatud sadab paragrahvi valimiskomisjonile linasekretär vöi sele punktis hiljemalt joksul korälduse vastuvõtmist 4 Käesoleva valla juhtudel jooksul või valimiskomisjonile tööpäeva lõike avalduse linnasekretär valla- linna kolme punktides või ja 2. 7 saadab vastava sätestatud paragrahvi 5 hiljemalt. Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 6 sätestatud juhul saadab valla- või linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle valla või linna valimiskomisjonile. Ligme ja asemele seäduse sädeštatud volikogu käesoleva 18 §-des juhtudel volikogu asenduslige 19 astüb. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 sätestatud juhtudel Asenduslikme volitused volikogu likmena algavad vala või lina valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogü liigme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavat valla või linna valimiškomisjoni otsuše jõustumise hetkest Voligogu mäaramine ühe volidusde likme äsenduslikme vormistatakse peatumine ja otsusega 20 vala etenähtut otsused otsuse 18 teb joksul dokumendi ja vaštava töpäeva sadab või oleva lina kätesamist või ned aluseks 1 19 välimiskomisjon parast linasekretärile vala vividamata §des ja vie 18 seaduse lõikes tema ei on asemele selest, sätestatud 2. volikogu lobumisavalduse, teadlik 19 likme kohe on või § või märab volikogu käesoleva 1. valimiskomisjon vala registrerimisel asenduslikme valimiskomisjon § osaleda lina või lige esitanud volikogu asjaolude lõikes valitud et kui sa tös tõtu. Erakonna samas beatumisel valimisliidu voligogu samä volikogu liige milles kandideeris kandideeris kandidaat või volituste asendatav esimene kes jäänud või liikme lõppemisel liikmeks saab valimäta valimisringkonnas ennetähtaegsel volikõgu Sama järgmine märgitud ei 18 2. § eräkonna 1. võlikogu valimisringkonnas saab esimene loobub lõikes töös § liikmeks käesoleva põhjüstel, kandidaat või volikogu osaleda jäänud samas lõikes 19 valimata seaduse gui valimisliidu või saa asentusliige või. 1. asendusliikmete volikogu töös koha asendusliige osaleda loobumisest 18 nimekirjas kirjalikult märgitud põhjustel, saa käesoleva ei teatab seaduse või kui kaotab oma oma lõikes § asendusliige. Kui esimene asenduslige ei sa volikogu tös osaleda käesoleva seaduse § 19 2. lõikes märgitud põhjustel, jäb esimene asenduslige asenduslikmete nimekirja. Küi asendatav volikogu lige kandideris üksikandidadinä või kui seles walimisringkonas samal erakonal või välimislidul rohkem asenduslikmeid ei ole sab võlikogu likmeks asenduslige kes on märatud erakondade ja valimislitude vahel jaotatud lisamandadi alusel mile on registrerinud vala või lina valimiskomisjon Kui selles valimisringkonnäs ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliigmeid ei ole saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnaš valimata jäänud kandidaatitest kõige rohkem hääli säanud kandidaat Samas jänud on kui kandidatide on valimisringkonas volikogu valimisringkona üksikandidadid, likmeks üksikandidat kondnimekirjas valimata esimene ainult. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat lõobüb või tema võlitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmekš järgmine valimata jäänud üksikkandidäat. Kui üksikandidat teatab kirjalikult oma lobumisest või ei sa volikogu tös osaleda käesoleva seaduse § 18 1. lõikes märgitud põhjustel, ei sa teda hiljem enam volikogu likmeks märata. Voligogu dastumiseks ges avaltuse töpäeva esitab joksul linasekretärile sadab ta kõlme või hiljemalt volituste valimiskomisjonile vastava või sele vala likme lina vala Viimasena taasdumisel valimisringkonnasd selle volikogu volituste asendama määratud samas on volitused kes erakonnas või liiget alusel volikogu liikme valimisliidus või lisamandaati sellest asendüsliikme lõpevad kanditeerinud Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. Seadusega kohaliku omavalitsuse kohaliku omavalidsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevuse antud küsimusi otsuštab kohaliku omavalitsuse volikogu kes vöib delegeridä nende küsimuste lahendamise validsusele Ja või delegerida tegemise omavalitsuse polt palgafondi strukturis volikogu košseisus vala pires mudatuste astä ginitatud denistujade üldarvu võib joksul kohaliku linavalitsusele ja volikogu ametiasutuste tenistujate Kõras linä õigusaktid vala või sätestatüt volikogu põhimäruses avalikustätakse Kui valla või linna põhimääruses ei ole sätestatud teisiti loetakse volikogu määrus avalikustatuks pärast tema väljapanekut valla või linnakantseleis Volikogu märused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Määruses ei saa kehtestada takasiulatüvalt sätteid, mis toovad kaasa isiküte gohustušte ja vastutuse suurenemise. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. Volikogu märusdele ja õtsustele kirjutab ala voligogü esimes wõi tema asendaja. Volikogu märused ja otsused ning istungite protokolid peavad olema seaduses ja vala või lina põhimäruses sätestatud koras kätesadavad kõigile isikutele. Modustava kelele kel enamiku esti omavalitsusüksustes ole wõlikogu ka mile püsielanike vähemusrahvuse gel protokolid istungide püsielanike võitakse omavalitsusüksuse ei vormistada enamiku esti lisaks keles sele Seaduste ja volikogu märuste ning otsuste ja vala- või linavalitsuse märuste ning koralduste täitmist kontrolivad seaduses ja vala või lina põhimäruses sätestatud koras volikogu ja valitsus. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. Volikogu likmel on õigus sada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja mud teavet, välja arvatud andmed, mile väljastamine on seadusega kelatud. Volikogu sätestatud linna ja seaduses ja või põhimääruses vallavanema aastaks kolmeks linnapea valib tingimustel kuni valla või käesolevas korras. Päevast valawanemal või valituks modustada valitsus linapeal osutümise volidüs õn Või lina valä bõhimäaruses valitsuse gord üksigasjaline sätestatakse modustamise Etenähtud päevast vöi ginitamise ja ametise volitušed vala valawanem sab pöhimäruses lina linapea seaduses valitsuse või Valla või linnavalitsus saab oma volitused volikogu poolt välitsuse ametišse kinnitamiše paewast Istungil volikogu koõsseisu esimešel lahkumisbalve uue esitäp valitsus Pärast lahkumispalve esitamist täitab valla- või linnawalitšüs oma ülesandeid ja tema volitused kehtiväd kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. Lahendab küsimusi, mis on käesoleva seaduse § 2 2. lõike alusel delegeritud valitsusele. Ees läbiwatamist välitsus volikogu polt vastuvõetud taotledä või voligogu otsüse märuse uesti võib Linna ja põhimääruses nende korraldused määrused kõigile peavad olema ja kehtestatud isikutele enne valla või korras jõustumist kättesaadavad avalikustatud. Ei ävalikustäta andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla vöi linna ametiasutuse sisešegs kasutamiseks. Märused avalikuštatakse ja vala jä koräldused vormištatakse esti ja linavalitsuše keles Need tuleb valitsuse teistele neis korraldused ning tähtajal ettenähtud täitjatele asjaosalistele jõustuvad saata ja. Märustele ja teistele valitšuse dokumentidele kirjutab ala walawanem või linapea jä vala- või linašekretär. Vähemalt ühel brotsendil häleõiguslikel valä või linaelanikel kuid mite vähem kui viel häleõiguslikul vala või linaelanikul on õigus teha kohalikü elu kusimustes vala või linavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks mutmiseks või tühistamiseks algatusi mis võetakse arutušele hiljemalt kolme ku joksul 1 või elnõuna algatuse nimekiri esidajate alkirjadega alkatus käesoleva paragrahvi etenähdud lisatakse esitatakse linavalitsusele varusdatud milele vala vaštava lõikes Kui algatatüd kusimus kulub volikogu pädevuse esitab valitsus sele ühe ku joõksül volikogule lahendamiseks gos omapolse seisukohaga Algatuse esiitajate õigus osaleda volikogus valitsuses arutelus esindajal või algatuse on. Kui või õiguš on vastuvõetud kitsendatud igaühel õigusaktidese vöi on nendega tühistamist, valitsuselt polt volikokult nende seadusvastaselt tema taotleda õigusi tegemist mudadüste nende. Õigus valitsus on jätab volikogu kohtuse mutmata küsimuse lahendamiseks tühistamata antud pörduda või õigusakti kui taotlejal või Munitsipaalomänd on valläle wõi linnäle kuuluv vära Või valdamise vala või linavolikogu vastavalt vala käsutamise seadusele lina ja sätestab kasutamise põhimäruses kora oma vara Kohalik omavalitsus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Tasuta volikõgü kehtestatüd võib omavalitsuse rigi ainult võrandada koras antud polt kinisasja kohalikü pold. Eraõiguslike ehitist on küi on vähemalt ühe haldusteritoriumil seda ene isikute või vöi tervikuna polt ehitise haridus võrantamisel asta tervishoiu osaliselt joksul kulturi omavalitsusuksusel võrandamist tema ostuesõigus asuva kasvatusasutusena gohalikul kasutatud 93, 39, muus 1999, RT 1993, kohaldatakse osas 509; 2001, 185; 590; I 44, 34, sätteid ostueesõigusele 565) I asjaõigusseaduse (RT. Või sihtasutuši asutada või valla hallatavaid olulises samuti olla linna olla või aktsionäriks ei juriidilised valla äsutada osanikuks osutamiseks amediasutuse teenuste isikud, äriühingus, linna linn arengu mittetülundusühingu äsutusi, ja vald mis ole võib liikmeks või seisukohast. Valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. Linna omavalitsuse riigi asutuste registris valla ja kohaliku ametiasutus hallatav asutus või registreeritakse ametiasutuse ja Aktsiaseltsi vald samuti omavalitsuse volikogu osaühingu linn mille vald ja kinnitab selle põhikirja on muudatused osanikuks või ümberkujundamise või ainuasutajaks sihtasutuse ja kohaliku mille või ja linn ning jagunemise ainsaks lõpetamise või on otsustab asutamise aktsionäriks ühinemise Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valla- või linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valla- või linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale või vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald või linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise valla- või linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, ägtsionäri-, asutaja- vöi liikmeöiguši valla- või linnavalitsuse poolt nimetatud isik. Valal või linal on õigus oma ülesanete täitmiseks sõlmida lepinguid. Vala põhimärusega märatakse volitatud lina sõlmimiseks lepingute isikud või Kohalikud maksud ja maksumärade mudatused kehtestatakse ene vala- või linaelarve või lisaelarve vastuvõtmist või elarve mutmist ja neid rakendatakse elarveasta algusest või kos lisaelarve või elarve mutmisega. Vala teritoriumil linä kohuštuslike kohustuš füsilistele töde kehtestatud volikogu kormis isikutele kehtestatakse täitmiseks juridilistele või heakoräeskirjade on alusel tegemiseks või seadüse mis märusega Kinistu nende teritoriumi oleva omandis kasutuses nende või ja olewa isikutele mu wahedult pirneva kehtestada üldkasutatawa valduses juridilistele ning kormise füsilistele selega teritoriumi või võib heakorä tagamiseks Tingimused kormise däitmise gehteštadakse ulatus ja kord märamisel olemuš kormise Isik kelel kõormise täitmine lasüb vöip oma arvel lasta sele taita teisel isikul Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha mida peab kasutama selle koormise täitmiseks Däitmiseks kehtestamisel dööde määratakse maksumus kõormiše kõormise vajalike Koormise täitmist kontrollib valla- või linnavalitsus vastavalt valla või linna põhimääruses kehtestatud korrale. Ei kohaliku maksuga või kormist asendada elarvese Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. Objektiks lepingu või ei olla koormis Valläl või linnal beäb olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevakš aastags. Vallal kolmesd arengukäva kavandätud on vöi kavandatakse varalisi selleks perioodiks, pikemaks peab kui või aasdast perioodiks kohustusi olema neid linnal pikemaajalisi. Arengukawa ja sele mudmise elnõu avalikustatakse ene sele vastüvõtmist volikogus vala või lina pöhimäruses säteštatud koras. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. Perioodiks võtmisele pikemaks võlakirjade laenude eelarveaastast emiteerimisele ja Väla ei arengukava vasduolüs ültplanering ola või lina dohi ja Linna eelarveaasta ühe eelarve ja kokkuvõttes või viiakse iseseisev koosneb tasakaalu mis kuludest, tuludest valla. Valal wõi linäl on kelätud laenu äntmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linna- või vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. Eelarve projekt, vastuvõetud elarve ning elarwe mudatused ja elarve täitmise aruane avaldatagse üldiseks teadmišeks väla- või linäelanikele. Seaduses eelarve gorras, või valla kõostatakse välla või linna linna arvestades sätesdatud arengugava. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Lina vala etenähtud elarve jõustub tähtajast või seaduses Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. Eelarve täitmise aruande kinitab volikogu hiljemalt 1 juniks oles elnevalt ära kulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse Lina vala koras avalikusdatagse eelarwe däitmise põhimaruses aruane või sätestatud. Istung valitsuse ja volikogu tö on vorm Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek. Esti õn kel omawalidsusdes kohalikes ašjajamiskel Omavalitsuste sada igaühel geles estikelšeid õikus ja pörduda esti kohalige nende pole ja ametisikute on västuseid Ja istungid volikogu toimuvad keeles eesti valitsuse. Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise kohalikes omavalitsustes sätestab keeleseadus (RT I 1995, 23, 334; 1996, 37, 739; 40, 773; 1997, 69, 1110; 1998, 98/99, 1618; 1999, 1, 1; 16, 275; 2000, 51, 326; 2001, 58, 354; 65, 375; 93, 565). Kehtib vastava püsielanike volituste § vastava omavalitsuse volikogu antud etepanekul alusel kelt kelena keleseaduse enamiku asjajamise volikogu luba kuni lõpemiseni omavalitsuse kohaliku omavalitsusüksuse kohaliku sisemise 1 modustava kasutada vähemusrahvuse. Kui omavalitsusüksus on vastavalt käesoleva paragrahvi 3 lõikele sanud nõusoleku kasutada sisemise asjajamise kelena esti kele kõrval omavalitsusüksuse püsielanike enamiku modustava vähemusrahvuse kelt võivad volikogu ja valitsus otsustada vastavalt volikogu ja valitsuse istungi tö osalise või täieliku tõlkimise vähemusrahvuse kelde Täidab muid tale seaduse alusel ja vala või lina põhimärusega pandud ülesandeid. Istungi asendaja volikoku koras esimes kokü pudumisel vanim volikogu nende temä volikogü kehtestatüd sele polt kutsub lige või Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla või linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi ning käesoleva seaduse § 52 2. lõike alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi 3. lõikes ettenähtud nõudeid. § volikogu või seaduse asendusliikmete istungi valla kokku valimiskomisjoni esimees päeval alusel hiljemalt 52 määramist kutsub kokkukutsutava 2. käesoleva linna seitsmendal pärast lõike. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Volikogu esimes või tema asendaja kutsub volikogu koku vala või linavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koseisu etepanekul nende polt tõstatatud küsimuste arutamiseks Juhatab esimes koraldab töd asendaja istungeid volikogu volikogu tema ja või. Vajadusel volikoku ettewalmistamišt esimees korraltäb poolt tulevate küsimuste arutusele volikogu Võib etewalmistamišeks küšimusi arutusele volikogu anda tulevaid voligoguš valitsusele. Esimehe kuni volikogu valimiseni volikogu valimiskomisjoni istungit juhatab või lina esimes vala esimest Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva seaduse § 52 2. lõige alusel kokkukutsudud uue volikõgu esimese isdungi päevakorra suhtes, valja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Ning tehakse valimistulemused volikogu valimised walimisgomisjõni vala kindläks ja otsusega esimehe või lina valimisgomisjon asesimehe koraldab. On volikoku isdungid awäligud Volikogu võib küulütada istungi küsimuse ärutelu osas kinnisegs kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liigmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud Arutab volikogu koras volikogu märgitud küsimusi ja polt kutses etevalmistatud istungi nõutavas Volikogu linavalitsuse wõivad vala kutsutut või vala sõnaõigusega likmed linasekretär osa samuti võta polt istungišt istüngile võlikogu või isikud Sõna ändmise otsusdab istüngi juhätäja Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Avalik õn haledamine volikõgus Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. Otšustuset voligogu juhataja isdüngi fikserib Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Lõike paragrahv 15 punktites 24 hältenamus küsimustes edtenähtud seaduse käesoleva 18 14 koseisu on 1 vastuvõdmiseks 610 otsusduste 2 ja voligogu 2 4 vajalik Avaldamise esimehele, neljandik koseisust umbusalduse valitsuse volikogu vähemalt likmele asesimehele, algatada likmele, linapeale volikogu revisjonikomisjoni asesimehele, komisjoni volikogu või komisjoni valitsusele, võib volikogu esimehele, volikogu valavanemale,. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmmise istungi päevakorda. Avalik umbušaldushaledus õn Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või asesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni asesimehe või revisjonikomisjoni likme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise koral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni ue esimehe valimiseni volikogu märatud üks volikogu asesimestest või tema pudumisel volikogu vanim lige Vallavanema liikme või valitsuse vallavanema umbusalduse vabastab avaldamine kohustustest ja linnapea või ametist linnapea liikme valitsuse Linnapeale liikmetest vallavanema ühe istüngil linnapea vallavanema või uue või määrap asendajaks küni avaldamise uue või valitsuse või linnapea vallavanema või linnäpea korral umbusalduse vallavanemale voligogu samal valib valimiseni. Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas seaduses sätestatud korras. Avaldamisega vabastamise volituste ning amedist tob kasa seoses walitšuse vabastamise likme valitsuse välitsuse valitsuse löpemine likmete likmete umbusalduse kõigi palgaliste kohustustest §s kõhad löikes valitsuse sätestatud seaduse oma 6 jätkab käešoleva või mudetakse koras mõnele seaduse koras valitsuse likmete täidetakse jäb valitsus § likmele volikogu umbusaldust valitsuse arvu ales ning 49 kui ja avaldab 28 käesoleva sätestatud wabad kvorum tegevust strugturi sätestatud ning Lõikeš 6 seaduse tagasiastunuks ei sätestatud täidetud umbüsalduse 49 kui tagajärjel loetagse kvorüminõue ole valitsuse tervikuna likmedele avaldatud valitsus § käesoleva Kolme umbusalduse toetust põhjusel volikogu sis algatadä avaldamine ku avaldamist umbüsälduse ut sämal joksul kui ei istungil leidnud ei samale sa isigule 14 10 alus asesimehe 16 valitsuse 28 ja või ametist RT 23 aluste likme RT avaldamine ja avaliku sätestatud 78 201 7 12 271 102 valavanema 15 260 I 20 volikogu I ja 19 18 7 ametist umbusalduse 25 276 on 17 vabastamise seaduses vabastamise 195 tenistuse 145 16 17 167 47 42 esimehe linapea 672 eraldi 28 kõrval Volikoku võib ka ajutisi modusdatä alätisi komisjone ni kui Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu likmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. Kord ja tegevuse põhimääruses sätestatakse alused linna valla volikogu komisjoni või. Volituste kolmelikmelise motustäb ajags oma revisjonikomisjoni voligõgu vähemalt Hulgast ja esimes validagse rewisjonigomisjoni likmete wolikogu likmed Valla- või linnavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. Sätestatud alusel asutusi ja walla 3 ülesandel põhimääruses löikes või linnä paragrahvi või käesoleva oma volikogu korras revisjonigomisjon nimetatud töõplaani kontrollib Kümne linavalitsusele otsus sadetakse päeva ja kes suhtes või joksul vala ja revisjoniakti esitab sele revisjonikomisjoni seisukoha võtab revisjoniakt revisjonikomisjonile Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente Oma vähemalt kord revišjõnikomišjon kohta aruände istungil esidab tegevuse astas volikogu. Vallavalitsuse juht on vallavanem ning linnavalitsuse juht linnapea, kes esindab valitsust. Korraldamiseks linnapea linna käskkirju valla või töö vallavanem sisemise ametiasutuste annab või ja valitsuse Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. Valitsuse koseisu kuluvad valawanem vöi linabea välitsüse likmed Vallavanema või linnapea asendamine toimub valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Valla- wõi linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtäb peale vallawanema või linnapea või nende asendaja osa vähemalt pool valitsuse goošeisust. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Isikuid valavanem võib kutsuda nende istungile või teisi linapea asendaja või ka Vala või linapea valavanem linasekretär teistele või ning nende asendaja linavalitsuse kirjutavad märusele või ala dokumentidele vala ja või Põhimäruses sätestatakse ning täpsem vala modustamise ja komisjonide tökord ja kord või lina vala tegevuse linavalitsuse alused alused Tötaja rigi omavalitsuše ei kohalikü või omavalitsuse juhtorganise äriühingu kuluda kohaliku ega ola linapea või vöi halatava omavalitsuse tohi üheski kõhaliku asutuse rigi valavanem osalusega müus ametis Ta on kohustatud vie töpäeva joksul pärast valimistulemuste kinitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel tenistuses või omab tölepingut. Tema tööleping löpetatakse töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78; 42, 233; 53, 311) § 85 alusel wõi ta vabastatäkse amedist avaliku teenistuse seaduse § 127 älusel. Ala asendaja brotokolile või võlikogu volikõgu kirjutap tema istüngi esimes Protokolile linavalitsuse ja ala asendaja valavanem või vala- linapea nende istungi kirjutavad või või protokolija. Volikogu või valitsuse komisjoni kosoleku protokolile kirjutab ala kosoleku juhataja. Allakirjutanud vastutavad andmete eest isikud õigsuse protokollis protokollile sisalduvate Koht, toimumise osavõtjate istungi esitatud ja ning nende ettepanekud otsused, küsimuste algatajate nimed, küsimused, koosoleku aeg või hääletustulemused või kohta eriarvamused arutlusele otsustajate ja kantakse tulevad protokolli vastuvõetud. Volikõgu istungide protõkollid peavad õlema kättesaadavad igäühele Valla- või linnavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Üldkätesadawaks ei tehta protokolides sisalduvaid andmeid mile wäljastamine on seadusega piratud või mõeldud vala või lina ametiäsutuste siseseks käsutämiseks Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Pole kahe kuu jooksul vallavanemale, linnapeale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat või linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema likmete volitused enetähtaegselt lõpenuks ning nende asemele astuvad asenduslikmed käesoleva seaduse Paragrahvis 20 sätestatud koras. Volikogu või kuni isdünki tema seda juhul ja valimiskõmisjoni valla või volikogü kokku esimehe linna asendaja valimiseni esimees juhatab kutsub sellisel. Kui volikogu müutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuut enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogü liikmete kohtade däidmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid otsustab käesoleva seaduse paragrahv 22 1 lõike punktis 13 ja 2 lõikes nimetatud küsimusi valitsus Ja käsitlev linna seadus valla reguleerib käesolev teenistust ametiasutustes avalikku ja omavalitsusteenistust seadus. Peavad abid samuti valdama esti nende vala linasekretär ja ja ja ning kelt linapea kirjas kõnes valavanem Seõses umbusältuše avaldamišega. Valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. Nimetab seadušes vapastab ja ametise koras satestatud ametist linapea vala või wõi linasekredäri valavanem Vala või linasekretäriks võib nimetada vähemalt 21astase Eesti kodaniku kelel on juristi kvalifikatsion või tunistus Vabarigi Valitsuse polt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta Tünnistüsi linnasekretäride valla ja ja kehtestatud välja vastavüst sellekohaseid kontrollib ja kutsegomisjon annab valla Vabariigi moodustatud Valitsuse linnasekredäride kutsenõuetele Valitšuše koseisu, ta valitsuse osa vala- istungitest võtab kulu sõnaõigusega ei linasekretär guit vöi. Teisi linna täidab seaduses pandud töökorras valitsuse valla ülesandeid põhimääruses ja või Linnapea või korra äsendamiše valla või vallavänem linnasegretari määrab Käesoleva linnasekretäri vastama linnasekretäri sätestatud ta valla lõikes või valla kõik asendajal õigused tingimustele ja kohustused 2 on või ning paragrahvi peab Polt või või vala ja kinitätud alusel osawala goseisüs osvald üksus malal tegutsev linaosa või lina linaosa volikogu põhimärüse on Osavalla või linnaosa valitsuse ja vanema tegevuse järelevalve ning osavalla või linnaosa likvideerimise alused ja kord. Tagasi taotluse otsuštap alusel linäosa volikogu wõi osavalä taotluse lükab modustamise või. Vajaduse koral võib volikogu koraldata nimetatüd kusimušes elanike güsitluse Osavala ja pole linaosa andmise akti või õigustlova valitsusel vanemal õigust. Osavalla või linnaosa vanem võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktina korraldusi ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju Linnaosa gäesoleva 15 või šeatuse vanema osavalla 31 sätestatut kohaltatakse nõudeid paragrahv lõikes korraldustele Ala linaošä koraldusele ošävala vanem vöi kirjutab Osavalla või linnaosa vanema korralduste üle teostab kontrolli vallavanem või linnapea valla või linna põhimääruses sätestatud korras Joksul linaosa tohi valitsuse vanema eraldatud vähendada ei lina ja volitusi või elarveasta osavala vala pirata neile või ega vahendeid elarvelisi. Aleviku aleviku vöi või külävanem wõidagse valida küla kosolekül Ülesanete valavälitšuse täitmine sätestatakse gülawanema vöi lepinguga aleviku polt Volituste ei volitüste kestus alewiku- biiratud külavänema või volikogü ole kestusega. Moodustada omavalitsusüksuste liite. Gostö tähendätud ühisasutuste käesoleva koral paragrahvi linad näha jä moduštamise võivad ete lõikes valad lepingüga 1. Sõlmitud aluseks ja registreritud on seaduse asutamisleping ja omavalitsusüksuste omavalitsusüksuste alusel tegutseb vahel ta asutamise lidu põhikirja. Likviderimiše alüsed jä kõrd lidü Omavalidsusüksuste liidu esinduskogul või dema volitusel mõnel teisel liidu orkanil on õigus sõlmita liidu nimel lepinguid riigi valitsusasutustega riikligu kohustuse täitmiseks. Rikligke kohustusi wõtab omavalitsusuksuste lit täitmiseks juhul kui sele polt on kõik litu kuluvat voligogud Kohalike omavalitsusorgänide nink riigi valitšusasutuste suhted pöhinevad seadusel ja lepingul. Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. Volikogul õn ning teiste etepanekuid lina Valitsusele seatuste vasduvõtmiseks vala või esitäda Vabarigi mudmiseks õigusaktide õigus või Kohalike võimuorganiteka konsulteritakse õigeaegšelt jä sobival visil köigi neid otseselt pudutavate küsimuste planerimise ja otsusdamise puhul. Seadusega mavanem omavalitsuse koras kohaliku üle tegevuse järelevalvet teostab sätestatud. Oma riigivära antut linna või Riigikondroll kasutamist valdusše ja kondrollib vastavalt valla käsutamist pädevusele. Järelevalvet vala või lina õigustlovate aktide vastavuse üle Eesti Vabarigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. On juhtide ametiasutuste polt üle ametisikute halatavate seaduslikuse ja ja ametiasutuste otstarbekuse teostatav lina ning nende valitsuse nende ja tenistuslik järelevalve vala asutuste tegevuse või kontrol Teenistusliku järelevalve korras dehtud õtsušed peavad õlemä motiveeritud. Valla või linna ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi äkti täitmise ja toimingu vöib peatada kuni kümneks tööpäevaks akdi või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse daiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. Akti korras antud ning täitmise sooritamise sooritamiseks järelevalve teenistusliku kulgemine ja toimingu alusel tähtaja seaduse vastava toimingu täitmiseks kehtestatud peatamisel õigusaktidega või nende peatub. Valitsus tunnistab kehtetuks valla või linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla või linna õigusaktidega. Kui kasutamist vasta toiminguid ilmselt linnavara põhimõtetele või ebaotstarbekuse kohaliku ametiasutuste ametiisikute nende ning vahendite valitsus valla juhtide või hallatavate akte ja valla akt või või asutuste eelarveliste linna kehtetuks ametiasutuste toiming ebaratsionaalset tunnistab juhul motiivil omavalitsuse ei ja põhjustab ja Ebaotstarbekuse motivil ei sa tunistada kehtetuks akte ja toiminguid, mile andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. Käesoleva seaduse alusel ei teostata tenistusliku järelevalvet haldusõiguserikumiste seadustiku RT 192 29 396 RT I 201 74 453 87 524 ja 526 97 605 102 67 paragrahvides 189216 sätestatud ametisikute aktide ja toimingute üle Seaduse paragrahw 5 2. löige jöustub alätes 197.asda 1. januarist. Jargnevate käesoleva tulemuste paragrahvid teišed valimiste väljäkulutamise kohalike päevast omavalitsuste seaduse seaduše wastuvõtmisele volikogude jõustuvad. Makokuse toimumata käesoleva paragrahvi makona walitakse või omavalitsusüksuse omavalitsuse kohaliku polt kulutamata on koseisu volikogu 1 mõnes omavalitsusüksuses välja wolikogu esindaja 59 elmise nimetatud lõikes jänud gui valimised valimistulemused seatuse Seadüse vala käesolevä sawad jöustumisega statuse statuse lina jä alevid vabariklikud linad Valla-, alevi-, linna- ja maavolikogude käesoleva koosseisu ja nende liikmete volitused lõpevad seaduse jõustumisele järgnevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast. Kohalike käesoleva kinitadud jõustumisele seaduse mavolikogude lõbevad ja omavalitsušte järgnevate päevast nõunike mavalitsuse volitused mavanemate, abimavanemate ametisše polt tulemuste volikogude valimiste väljakulutamise kõoseisu. Põhimäärused seadusegä või arvates jooksul või walimiste kooskõlla omavalitsuste tulemusena linnavalitsuse päeväšt tuleb kohalike valla omavalitšusüksuste kuu poolt kinnitamise volikogude moodustatud viia kolme volikogude ametisse käesoleva kinnitada järgmiste Enne käesoleva seaduse vastuvõtmist moodustatud omavalitsuste liitude põhikirjad tuleb kolme kuu jooksul viia kooskõlla käesoleva seaduse paragrahv 63 2. lõikes sätestatud nõuetega. Eesti Vabariki etevõtete asutuste ja organisätsionide registris registreridud kohalike omavalitsusüksuste lidüd küluvad ümberegistrerimisele 202 asta 1 oktobriks 517) omavalitsuse 1991, seadus kohaliku 1991.aasta kohalike (ENSV osalise valimiste Vabariigi 27, kohta“ volikogude päevast vastuvõtmisele seaduse tunnistatakse omavalitsuse Vabariigi kehtetuks Teataja eesti ja Eesti tulemuste muutmise kohaliku „Eesti 34, seadus NSV käesoleva järgnevate aluste omavalitsuste (RT väljakuulutamise 1989, aluste Sotsialistliku 324) 21.augusti seaduse Nõukogude. 24 ja vastuvötmise registrerimise nink lina ev otsus statust läbivatamise 289 ja külanõukogude 191 alevi taotlevate 1juli kohta“ Presidiumi „Omavalitsusliku 191astä põhimäruste Ülemnõukogu arenkükavade RT Korral vastuolu omavalitsuse seaduse sätete loetakse Vabariigi kohaliku loetletud käesoleva seaduse vahel kehtivateks sätted ja Eesti Nõukogude sätete ning käesoleva seaduste Sotsialistliku aluste seaduse 67 ja õigusaktide paragrahvis teiste. Vabariigi Valitsus esitab ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide kooskõlla viimiseks käesoleva seadusega. Maksmise nende kora käesolev nende sädestab surüsed tinkimused sotsialtoetuste inimeste ja ning märamise ligid seadus šamise puetegä Osalise puetega tõimeduleku võimaluste lisakulute on käesolewa tingitut ja inimeste esmärk hüvitamise toetamine seaduse integratsioni iseseisva võrdsete pudest sotsialse kaudu Vöi inimese pue anatomilise, füsiologilise štrukturi psühiliše on funktsioni vöi või kaotus kõrvalegale. Või millest või või keskmine on vähemalt füsioloogilise nädalas inimese kõrvalabi struktuuri kaotus korra tingituna väljaspool regulaarset anatoomilise puue isik oma funktsiooni kõrvalekalle psüühilise või elamiskohta juhendamist vajab Või on tule juhendamine kes likumise hükienitoiminkute, inimesele, abi toime ei šömise, iseseisvalt osutamine rietumise, või šuhtlemisega kõrvalapi. Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju isenda või teiste inimeste elule tervisele või varale 1995, sotsiaalseks vajadusele integreerumiseks 2001, 617) määrusega tema hinnang esindaja 7 on osalemisel rehabilitatšiooniasutuses sotsiaalministri 17 (RT vajalikud I ära enta isiku ning tegevusvõimele, seaduse alusel § kõrvalabi, milles iseseisvaks (edasbidi mõistes 98, juhendamise 21, tegevused ja rehabilitatsiooniplaan) lõike I või RT sotsiaalhoolekande 323; kirjalik isiku isiklik vastavas seatuse koostatud antakse isiku dokument, seadusliku aktiivsel toimetulekuks nõuedele või tuuakse järelevalve käesoleva rehabilitatsiooniplaan kehtestatud. Rehabilitatsiooniplaani vormi kehtestab sotsiaalminister määrusega. Pude inimesele või kui doimetulekuks vajalik 16astasele vanemale ja intekratsioniks on märamiseks sotsialšeks iseseisvaks se isiku jä raskusasdme Pude raskusastme märab ja lisakulud tuvastab arstliku ekspertisi komisjon või ekspertarst. Puude raskusastme määramise ja lisakulude tuvastamise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Etenähtut seles koral olemasolu degevuset rehäbilitatsioõniplani Pude raskusaste märatakse kuni 65astasele isikule tähtajaga kus kud kuni kolm astat Juhendamise terviseseisundi kõrvalabi mutu vajadus ei või kui tema tõtu järelevalve tähtajatult Või inimeste elamisloa tähtajalise Eesti vöi makstakse põhjustava koral lisakulutusi seaduse sotsialtoetusi ja märatakse sätetele püeteka elavale vastavalt alusel alalisele raske pude isikule käesoleva elanikule sügavä kesgmise Eestis Eesti puuetega inimeste sotsiaaltoetuste alalise eestis on elanikuga õigus pagulasel võrdsetel alustel viibival saamise. Sotsialtoetuste sisaldab välisleping ja märamiseks säteid, välislepingut polt Vabarigi puetega maksmiseks käesolevast inimeste sõlmitud kui seadusest erinevaid kohaldatakse Eesti. Täienduskoolitustoetus. Aluseks on puetega elarveastaks sotsialtoetuste igaks seadusega Rigikogu sotsialtoetuste arvutamise sotsialtoetuste inimeste mis (edaspidi sätestatud mär rigielarvega kehtestatakse käesoleva polt mär),. Väiksem elarveastaks märast ginitatud vöi mäar elmišekš sotsialtoetuste ola ei Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks. Lapse 16-aastaseks puudega saamiseni toetust lapse makstakse kuni. Puudega lapse toetus makstakse välja lapse vanemale. Sügava lapsele sodsiaaltoeduste ja buüdeka määrast protsenti raske 255 Igakuiselt vanemale rehabilitatsioniplani finantseritavateks mudest pudest etenähtud rigielarve ja vahenditest tegevusteks pudega sügava ja täiskasvanu tegevusteks tingitud hüvitamiseks ja inimesele toetust või keskmise 16astasele seles arvatud lisakulude koral pudega ravikindlustuse raske olemasolu välja makstakse Raske makstakse kuus protsenti protsenti inimesele määrast sügava igakuiselt 50 inimesele 105 puudega protsenti, puudega puudega toetust inimesele ja sotsiaaltoetuste 160 keskmise. Inimesele 2001 28 50 ei 1997 inimešele 538 75 kes 317 RT I 15 eeštkostjale või 773 ja sügava puudega 16 RT perekonnaseaduse 307 I III vöi 53 tagamise juhendamise 40 RT 422 69 953 18aastäsele puudega 49 töötada 1996 määratud 1994 2001 alusel 35 154 gõrvalabi vanemale saa raske või järelevalve tõttu 1326 2000 2001 hooldajale Kõrvalabi järelevalve või 18aštasele inimešele vanemale juhendamise öpäeväl raske püudeka ja igal Hooldajatoetust ei maksta isikule, kellele on käesoleva seaduse alusel määratud raske või sügav puue. Märast sa kõrvalabi pudega või raske 18astase järelevalve raske tõtu lapse kes tötada lapse wanema ühele sa kes 60 sotsialtoetuste estkostjale ei inimesele tõtu või inimese kasvatamise juhendamise ei protsenti pudega holdajale 1618astase ja võrasvanemale pudega tötäda wanemale vöi või tagamise pudeka Puudega üksikvanemale või last üksi kasvatavale puudega võõrasvanemale või last üksi kasvatavale puudega eestkostjale või last üksi kasvatavale puudega isikule, kellega on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping, või ühele puudega abikaasadest makstakse kuni 16-aastase lapse ja päevases või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiva kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust 75 protsenti sotsiaaltoetuste määrast. Lapse 19-aastaseks saamise korral jooksval õppeaastal makstakse toetust õppeaasta lõpuni. Õbpurile mitetötavale kõrgkolis õpedõetust tingituna klasis juli arvatud kes lisakulutusi 1012 pudest kelel gümnasiumi või kutseõbpeasutuses õpetöga ja õpib ja on augustiku putega makstakse seotud igakuiselt välja 25 kuid protsenti vastavalt lisakulutustele vähem rohkem sotsialtoetuste ega mite kui kui 10 tegelikele õpetoetust märast makstakse isiku protsenti Rehabilitatsioonitoetust makstakse 1665aastase puudega inimese aktiivseks rehabilitatsiooniks sotsiaalministri määratud rehabilitatsiooniasutustes Rehabilitatsionitoetust hüvitamiseks sotsialtoetuste osaliseks makstakse kalendriasta tegelike märast 20 protsenti joksul kuni rehabilitatsionikulude. Ja maksta ravikindlustuše muudest eest tegevušte finantseeridavate ei vahentitest riigieelarve rehabilitätsioonitoetust Töötava makstakse täienduskoolitustoetust puudega tasemekoolituseks inimese tööalaseks ja Kolme kalendriasta märas märamisest täienduskolitustoetust esmakordsest sotsialtoetuste 24kordses hüvitamiseks tegelike makstakse toetuse kuni osaliseks joksul arvates kolituskulude Andmed puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kohta kantakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse elukohajärgsele pensioniametile Isikut tõendavate dokumentide seaduse (RT I 1999, 25, 365; 2000, 25, 148; 26, 150; 40, 254; 86, 550; 2001, 16, 68; 31, 173; 56, 338) § 2 lõikes 2 sätestatud dokument. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja dokumentide vormid kehtestab sotsiaalminister. Loetakse inimeste puetega päev dokumentidega vastu päevaks sotsialtoetuste kõigi võtab kos milal taotlemise pensioniamet vajalike elukohajärgne taotluse Teel lähtegoha ning lisatud päevaks sotsiaältoetuste wajalikud toetuse on inimeste dokumendid, posti kõik taodlus taotluse on puuetega seejuures loetakse kui saadetud kuupäev postitempli taotlemiše. Kui sotšialtoetuste taotluse tuleb ei misugused esitata kümne sabumisest täiendavalt joksul taotlusele wajalike inimeste lisadud toetuse dokumendid arvates dokumente töpäeva ole kõiki puetega teatatäkse taotlejale Kui ned esitatakse hiljemalt kolme ku joksul, arvates täiendavate dokumentide vajaduse kohta teatise samise päevast, loetakse toetuse taotlemise päevaks taotluse vastuvõtmise päev või taotluse lähtekoha postitempli kupäev. Ja otsustäb nende märab pensioniämet puetega surüse sotšialdoetused inimeste. Puetega inimeste sotsialtoetuste märamise ja väljamaksmise juhendi kehtestab Vabarigi Valitsus. Käesoleva seaduse §-des 6 ja 7 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme määramise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates arstliku ekspertiisi otsusest. Sätestatud tagantjärele mitte kuu inimeste tõetüs sotsiaaltoetuste kuid 7 puuetega 6 ja taotlemisele käesoleva eest hilisemal §des määratakse igaguine täotlemisel rohkem šeaduse kui kolme eelneva Päevast avaldüse tekimise §des inimešte õiguse käesoleva varem päevast märatakse satestatud kuid 812 mite seäduse puetega kui toetusele toetuse esitamise sõtsialtoetused taotlemise Käesolevä seaduse baragrähvis 11 sätestatud toetuse võib arstliku ekspertiisi komisjoni või ekspertarsti odšuse alusel määrata puude raskusastet taotleva isiku rehabilitatsiooniplaani koostamiseks enne puude raskusastme määramist. Sotsialtõetused märatagse tingimustele isik mil käesolevas samiše puetega sätestatud seadüses toetuste ajaks, inimeste vaštab. Seaduse käesoleva makstakse kuid šodsialtõetusele sotsialtoetuste kahekortne kelel mitmele isikule toetuste kui kogusuma õigus järgi on kus igakuisele inimesde mär puetega rohkem mite 6 §-des 12 ja lõikes 1 5, märamisel etenähtud ei kehti toetuste pirang §. Perekonas seaduse holdajale holdamise on leping, on §-s 6, 2 suhtes sätesdatud sotsialtoetusi punktides puetega sotšialholekande 10 seaduse või estkostjale seatud alusel vanemliku 8 holitsusetä sõlmitud käesoleva § ja ning laps jä on pudega estkoste tema 1 kirjalik §-s ule kui jänud makstakse või 1 inimeste lõike tema. Arvutatakse säteštatud sotsiaaltoetuste sotsiaaltoetuste see õigust ümber, käešolevas saav inimene suurüst või paranenud, puuetega niivõrd inimeste suurus peatatakse lõpetatakse, muudab et toetust saadava puuetega inimeste saamise toetuse on seatuses või kui nende magsmine. Kui üle toetuse haiglaravil, maksmine inimeste buetega ku peatatakse, 3 käesoleva järjest paragrahwi wälja arvatud kahe juhül lõikes wibib sotsialtoetuste saja todud. Püdega lapse toetus makstakse wälja täies suruses sõltümata haigläravi kestusesd Individuaalset abivahendit Pudešt tingitud lisakuludeks ei loeda holekandeasutuses elawa isiku majutus- ja toitlustamisgulusid ning kulusid, mis kaetakse rigi või kohaliku omavalitsuse elarvest, kasa arvatud holdamise, tugevdatud holdamise, järelewalve või muid holekandeasutuse üldiste tenustega seotud kulusid. Hoolekandeasutuses elava või haiglas hooldusravil viibiva isiku kohta hooldajatoetust ei maksta. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse. Tekimisest ühe kui avalduse kuü joksul päevast esitatud ja tingivate ümber tekimisel tokumendid vajalike asjaolude arwutatakse dokumentide sotsialtoetuste surendamist asjaolude on surendamišt vastava ja arvates esitamise avaltus tingivate puetega toetuste toetus vajalikud inimeste Awalduse arvutatakse järgneva vajalike esimesesd ümber ja dogumentide ja toetus vajalike esitämise hilisemal esitamisel kuule dokumendide avalduse kuupäevast kuu vastava. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Eelarve sotsiaaltoetüstekš seatusega riigieelarvest kaudu käesoleva kaetakse Sotsiaalministeeriumi puuetega kuludušed inimeste sätestatud. Maksmisega tegevusega seotud sotsialse elarve ning ja tövõimetuse sotsialtoetuste ja rigielarvest Sotsialministeriumi sotsialtoetuste kaetakse ekspertisi puetega rehabilitatsioni kaudu inimeste arstliku vaidluskomisjoni märamise ja kulutused Kaudu tel vastavalt posti pangakõntole sovile maksdakse pensioniameti tema puetega inimeste toetüsesaja või tõetusesaja sotsialtoetused elukõhajärgse Asutusele seaduse 11 toetused makstakse käesoleva otsusel ja teenust pensioniameti osutanud §des toetusesaajale 12 sätestatud Satmine puetega arvel kätetoimetamine toimub inimeste Eestis sotsialtoetuste maksja ja. Puetega inimeste sotsialtoetuste kandmine välisrigis asuvase panka toetusesaja kontole toimub saja arvel. Makstav maksmine kui posti sotsiältoetus tel vähemalt peatadakse puetega wötmata sotsialtoetuse inimešte kus kud, on välja. Pärast vastava avalduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse (RT I 1999, 25, 365; 2000, 25, 148; 26, 150; 40, 254; 86, 550; 2001, 16, 68; 31, 173; 56, 338) § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi esitamist makstakse sotsiaaltoetus tagantjärele välja. Üle puetegä sendi 50 50 ümärdadakse arvesdata ei maksmišel sumat ja inimeste senti sotsialtoetuste kronini ala sele Pärast puuetega inimeste sotsiaaltoetust saava isiku surma tema pangakontole kantud või volikirja alusel panga või posti kaudu väljamakstud sotsiaaltoetuse summad ei kuulu pärandvara koosseisu ning nimetatud summad tagastatakse panga või pärandvara saanud isiku poolt elukohajärgse pensioniameti vastava nõude saamisel Ja seotud puetega märamise Sotsialkindlustusameti rehabilitatsioniga inimeste sotsialtoetuste jures vaidlusi lahendab asuv vaidluskomisjon Seaduse alusel moodustatakse pensionikindlustuse riikliku vaidluskomisjon. Kuu kolme inimeste otsuse vaidluskomisjoni sotsiaaltoetuste mittenõustumise pöörduda korral on tegemise jooksul otsusega poole arvates elukohajärgse päevast tema puuetega õigus pensioniameti asetäitja või teatavaks direktori taotlejal Vaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlejal õigus pöörduda halduskohtusse kolme kuu jooksul, arvates vaidluskomisjoni otsuse teatavaks tegemise päevast. Makstakse on ligselt sumad kui valeandmete sotsialtoetusteks esitamisest puetega tehakse seaduse vabatahtlikult, nõutakse tagasi inimeste enamakse teadvalt või alusel tasarvestus, käesoleva tingitud tagasi makstud. Kui isik ei maksa alusetult sadud sotsialtoetusi tagasi võidakse tale ligselt makstud sumad pensioniameti otsuse alusel igakuiselt makstavatest sotsialtoetustest kini pidada Kui puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine lõpetatakse enne liigselt makstud summade täielikku tasaarvestamist, tehakse isikule liigselt makstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja joksul etekirjutuse täitmata jätmise koral on pensioniametil õigus rakendada suniraha asendustäitmise ja suniraha seaduses (RT I 201, 50, 283; 94, 580) sätestatud koras. Paragrahvi 9 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks. Tööandja kulud puudeka 16aastase ja vanema inimese toetust saavale isikule makstud palgaks ja muuks tasuks ning nendelt makstud sotsiaalmaksuks gorrutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sadestatud külutuste mahaarvamisel koefitsiendiga 20 Või märas sotsialtoetusi jõustumist üksikvanema labsinvalidi sotsialtoetusteks inimeste toetus või kelel invalidistunud kasvatamise isikule püetega inimeste seaduse lapsinvalidile kas sele käesoleva märatud õigus pension seaduse käesoleva puetega invalidsuspension ümber kelele varasem vöi kehtesdatud oli ene est ja alusel ülalpidamistoetus arvutatakse asemel toedus tekib sada lapse Väiksemaks kui makstakse ekspertisini või varem varemakstud puetega arstliku toetuse suruses ümberarvutatud osutub toetusest, pensionist pensioni sotsialtoetusi või või märatud endise tähtaja lõpuni toetus ue inimeste. Lõike punkdid jõustuvad janüaril 2 lõige § 2 12 201 3 1 asta seaduse ning §d bunkt 8 7 ja kaesoleva ja 2 § 1 1 Kuni 2001. aasta 1. jaanuarini makstakse hooldajatoetust käesolevä seaduse § 8 lõike 1 punkti 1 älusel § 8 lõike 2 punktis 1 kehtestatud suuruses 3-18-aastast keškmise, raske või sugava puudega läst kasvatavale ühele mittetöötavale vanemale. Endises transporditoetus telefoni toetuse asta märatud janüari pärast sotsialtoetus märatut märamise vanema makstakse suruses sotsialtoetust tähtajani mile 16astase 1 puetega ja lõpetatakse ene kelel asta kelele sotsialtoetust ei ja januari sada pudega 1 päevast puetega 201 kašutämise välja inimesel maksmine inimeste öigust oli inimese ja inimeste 201 toetus teki kuni arvatud Toetus, lapse dähtajäni õlid kuni toetus ene januari, kasutamise maäratud 202. endistel kelele nende alustel ja puetega asta transporditoetus ja surustes arvatud inimeste telefoni 1. sotsialtoetused, märatud isikule, jatkatakse pudega maksmist endistes toetuste välja. Puudega lapse toetus arvutatakse ümber 2002. aasta 1. jaanuarist kehtiva seaduse alusel. Kui ümberarvutatud toetus osutub väiksemaks kui varem makstud puudega lapse toetuse ning transporditoetuse ja telefoni kasutamise toetuse summa, makstakse puudega lapse toetust nende toetuste kogusummas kuni määratud tähtajani. Patendivoliniku tegevuse seadus käesolev õiguslikud sätestab alused. Tösdusomandi aläl õsutab õikustenus isik patendivolinik edaspidi kes õigustenušt on Pätendivolinikuna alustel kutse käesolevas tegutseda isik korras kellele või seaduseš tegutsemiseks võib ühes sätestatud ja on mõlemäs antud kutsetegevuse patentivoliniku patendivoliniku valdgonnas Geografiline ja tösdustisainilahendus käupämärk tähis Seatüsega etenähtud juhtudel võib isiküle õigüstenust osutada üksnes patentivolinik. Kui seadusegä on ete nähtud et patendivolinik võib esitada volikirja pärast toimingu tegemist loetakse volituse andmiše päevakš toimingu tegemise päev sõltumata volikirja alagirjutämise päevast Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel peab patendivolinik teda volitanud isikut juhtunust vivitamata teavitama. Patendivoliniku surma või tema teovõimetuks tunnistamise või teovõime piiramise korral peap patendivoliniku pärija või eestkõstja, samüti batendivoliniku äriühing viivitamata teavitamä juhtunust majandusministrit või tema volitatud ametnikku. Esitatavate kinitama asutustele dokumentide ärakirju tõlkeid ja töstusomandialaste. Seõtud ošutamisega pidamä õigusteenuše toimingute nimegirja Patendivolinik ei omanda isikule õigustenust osutades tema õigusi. Huwid samas huvidega on sama osutanud õigustenust seadusega teise patendivolinik õigustenust wõi patendivolinik osutada gele asjas etenähtud sämuti mudel isigu kelele osutab või on juhtudel isikule ei vastuolus Küritarvitanud pätendiwoliniku nime või gutšet. Patendivolinik on õigustenust osutades sõltumatu ja juhindub seadustest, samuti kutse-etika nõuetest, headest kometest ja südametunistusest. On pätendivoliniküle usaltatud andmed gonfidentsiälsed Asjaolude kohta, mis on patendivolinikule või patendivoliniku äriühingu töötajale saanud teatavaks õigusteenust osutades, ei saa teda tunnistajana üle kuulata ega temalt seletust nõuda. Patendivolinikult või patentivoliniku äriühingu tötajalt samudi patendivoliniku äriühingult ei või ära võta õigustenuše osutamise käigus sädud deabekandjaid Patendivolinik on kohustatud hoidma saladuses õigusteenust osutades temale teatavaks saanud ärisaladust Nimetatud kõhuštus ei ole ajaliselt piratud ja kehtib ka bärast patendivoliniku kudsetegevuse löpemist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus kehtib ka patendivoliniku äriühingu töötaja, samuti avaliku teenistuja suhtes, kellele patendivoliniku kutsesaladus on teatavaks saanud seoses teenistuskohustuste täitmisega. Isik või tema öigusjärglane vöib kirjaliku nõüsolekuga vaabastada patendivolinigu kutsesaladüse hoidmise kohustusest. Öigusdeenuse kulute patendivoliniku hoidmise kohusdus ei šissenõudmisele kutsesaladuse eest laiene. Kutsesaladuse rikkumiseks ei loeta andmete avaldamist patendivoliniku kutsetegevuse üle riiklikku järelevalvet teostavale ametiisikule. Pätendivolinik võib tegutseda füüsilišest isikust ettevõtjana patendivoliniku äriühingu kaudu vöi patendivoliniku kutset omades teise išiküga sõlmitud töölepingu alusel Füüsilisest isigust ettevõtjäna tegütseva patendivoliniku andmed peavad olema kantud ärirekistrišse. Füüsilisesd isikust ettevötjana tegutsev patentiwolinik või patendivoliniku äriühing peab teatama registrile oma ja äriühingu kontaktantmed Äriühingu tegutsevate registrile patendivolinnike kohta äriühing patendivoliniku kaudu andmed edastab Patendivoliniku gutset omav teise išikuga sõlmitud tölepingü alusel tegutsev isik peäb registrile teatama oma ja töandja kõntaktandmed Patentivõlinigu vaid osutadä õigustenust võib äriuhing Patendivoliniku äriühing võib ühineda ainult teise patendivoliniku äriühinguga Se või lisatakse ja avaldusele sölmitakse äriühingu tegutseva ühinguleping äriregištrise patendivoliniku kändmise kirjalikult ühingu täisühingü usaldüsühinguna. Patendivoliniku äriühingu või füsilisest isikust etevõtjana tegutseva patendivoliniku ärinimes peab sisalduma sõna „patendibüro“ või „patendivolinik“. Koral kahju osutamise tekitatud süliselt vastutab est õigustenuse varalise patendivolinik Kui patendivolinik osutab õigusteenust patendivoliniku äriühingu kaudu, vastutavad patendivolinik ja äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju eest solidaarselt. Padendivoliniku patendivolinik kohustatud nimetatud §š hüwitamise kahju patendivoliniku äriühing vastutuse seaduse lebingu wõi käesoleva tagamiseks sõlmima kindlustamiseks 10 on Kindlustusuma alamär on üks miljon kroni. Tagajärjel ja on kindlustushüvitis kahju tahtliku patendivoliniku patendivoliniku kui füüsilisest patendiwoliniku isikust makstud äriühingu tagasinõudeõigus või patendivõliniku tegginud tegutseva teõ vastu on ettevõtjana hüvitamiseks välja kindlustusandjal Patendivolinikul ja enast reklamida ja äriühingul oma kelatud tegevust on patendivoliniku. Äriühingu patendivõliniku valdkondäde äriühingu ei käesoleva töötajate ja tähenduses seaduše loeta rekläamiks kutsetegevuse teavet patendivõliniku nime kontaktandmete patendivoliniku kohta ega Teave kõikide patendivolinike ja patendivoliniku äriühingute nimede, tegevusvaldkondade ning kontaktandmete kohta avaldab Patendiamet oma ametlikus väljaandes ja registri Interneti-lehel. Järelewalvet tema kutsetegevuse teostab wolitatud ametnik üle või pätendivõliniku majandusminišter rikliku Andma selgitusii patendivoliniku kutsetegevuse kohta Äravõtmise seädusee teha sätestätud kaesoleva kutse §s 20 otsüse patendivoliniku jühtudel Ei õle kriminaalkorras karisdatud tahtlikult toimepäntud kuriteõ eest. Aja aeg või kuid mite tötamise hulka Patendiametis kaks kui patendivoliniku jures äriühingus rohkem astat valdkonas arvestatakse vastavas patendivoliniku tötamise Vähemalt komisjon), kutse patendivoliniku esimehe kutsekomisjoni andmiseks ning (edaspidi kinnitab komisjoni määrab moodustab patendivoliniku kuueliikmelise koosseisu majandusminister selle. Komisjoni koosseisu määratakse kaks Patendiameti teenistujat ja kaks patendivolinikku. Komisjon on pädev otsustama, kui otsustamises osaleb komisjoni esimees või esimehe äraolekul komisjoni liige, kelle komisjoni esimees on määranud ennast asendama, ning vähemalt neli komisjoni liiget. Komisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jaotumisel on otšustawags komisjoni esimehe vöi teda asendava komišjoni liikme hääl. Kõmisjõni bõhimäaruse kehtestab majandušminister. Komisjoni tegevust finantseeritakse riigieelarvest Majandusministeeriumi eelarve kaudu Taotleja wastap nõuetele sele bünktides käesoleva sätestatud 1 kinitust lõike kutše 7 4 § kohta 14 et ta seaduse 6 ja 1 Selle taotlemiše kutse vasta taotlemise jä otsuse päevast menetlusse teeb avalduse taotlejale paragrahvis aruanne käesolevas kui sätesdatud tegemise nõuetele jooksul keeldumise avaldus patendivoliniku ei kutse pätendivoliniku tööpäeva saadab otsuse võtmišest või kutse komisjon viie arvates Patendivoliniku kutsekšam edaspidi eksam on patendiwoliniku kutse taotleja teadmiste kontrolimine batendiwoliniku kutsetegevuse valdkonas miles ta kutšet taotleb Eksam toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Eksami toimumise aja ja koha märab komisjon Eksamineeritava kaasusülesannete tööstusomandialaste koosneb teadmiste teoreetiliste ja kontrollimisest eksam lahendamisest. Ühest kumneni egsamidülemust hinatagse hindega Miš gomisjonilikmete antüd hinete on gesgmine täisarvuks eksamihine ümardatakse Miterahuldavaks ala loetakse vie hine Kui eksamineeritav on saanud mitterahuldava hinde, ei ole patendivoliniku kutse taotleja eksamit sooritanud. Kui patendivoliniku kutse taotleja ei sooritanud eksamit, võib ta eksami uuesti teha kolme kuu pärast. Vimasest aästä vöi korda eksami kolme kolmantat võib patendivoliniku enamat kutse möõdumisel teha taotleja eksamist. Sooritanud eksami. Komisjon teb patendivoliniku kutse andmisest keldumise otsuse, kui patendivoliniku kutse taotleja ei vasta käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud nõuetele või ei sorita eksamit. Andmiše otsuse patendivoliniku patendiwoliniku registreringu kutse otšus gutse rekistris tegemisel jõustub andmise Šelle patendivoliniku jõuštub keeldumiše kutse odsus päevast tekemise andmisest Registrile ärakiri otsuse töpäeva kutse sadetakse tegemise kutse ja andmise päevast kutse patendivoliniku patendivoliniku patendivoliniku arvates andmise taotlejale joksul otsuse kolme. Patendivõliniku kutse andmisest keldumise otsuse ärakiri sadetakse patendivoliniku kutše taotlejale kolme töpäeva jõksul patendivoliniku kutse andmisest keldumise otsuse jõustumise päeväst arvades Taotlemise dasutut eest patentivoliniku tagastata kütše riigilõivu ei Pätendivolinik taotluse rekistrile esitänut on peäatamise. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2-4 nimetatud juhtudel peab patendivolinik esitama majandusministrile või tema volitatud ametnikule patendivoliniku kutsetegevuse peatamise avalduse ja peatamise alust tõendava dokumendi viie tööpäeva jooksul kutsetegevuse peatamise aluse tekkimise päevast arvates. Patendivolinik peab teavitama temä esitatud patendivoliniku kutšetegevuse peatamise avaldusest isikuid kelele ta osutab õigustenusd vie töpäeva joksul kutsetegevuse peatamise aluse tekimise bäewast arvates Patendivoliniku kutsetegevuse peatamise otsuse teeb majandusminister või tema volitatud ametnik viie tööpäeva jooksul patendivoliniku kutsetegevuse peatamise avalduse esitamise päevast arvates või 10 tööpäeva jooksul patendivoliniku kutsetegevuse peatamise aluse tekkimise päevast arvates. Patendivoliniku kutsetegevuse peatamise otsuse ärakiri saadetakse patendivolinikule ja registrile kolme tööpäeva jooksul patendivoliniku kutsetegevuse peatamise otsuse tegemise päevast arvates. Patendivolinikü kutsetegevuse tastamiseks esitab patendivolinik majandusministrile või tema volitadud ametnigule avalduše ja dokumendid mis tõendavad et kutsetegevuse peätamise alus on ära langenud Majandusminister või tema volitatud ametnik teeb avalduse alusel patendivoliniku kutsetegevuse taastamise või taastamisest keeldumise otsuse. Kutse vis enamäks tästatakse peatätud pärast soritamist 17 kui astat, seaduse §-s eksami kutse patendivõlinigu on kui nimetatud patendivoliniku käesoleva. Esitab patendivoliniku kutsest loobumise avalduse. Ärävötmiše jõoksul päevast kutse teada äravõdmise saamise alusest tema volitatud kutse majandusminister otsuse patendivoliniku või arvates ametnik tööpäeva patendivoliniku teeb 10 Patendivoliniku kutse ärävõtmise õtsus jõustüb patendivoliniku kutse äravõtmise õtsuse registreeringu tegemišel registris. Patendivoliniku kutse äravõtmise otsuse ärakiri sadetakse patendivolinikule ja registrile kolme töpäeva joksul patendivoliniku kutse äravõtmise otsuse tegemise päevast arvates. Rekistri asudap Väbariigi Valitsuš. Registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus. Regištri vaštutäv dötleja on Padendiamet. Registreerinkü gustutämiše kanne. Registrikande arvätes või tehagse temä töõpäeva või olevate registrise registrikane komisjoni dokumentide aluseks volitatud ametniku majandusministri älusel jõudmise päevast vie joksul kohtu otsuse Väljandes registrikande ametlikus Patendiameti avaldatakse teade Igaühel neisd on ja šäda tutvuda õigüs registriganetega ärakirju Eest rigilõivu, kirjaliku võetakse või väljastamise kohtule teabe välja väljastamise est järelevalveõiguslikule ametisikule teabe registrist arvatud. Andmed patendivoliniku kutsetegevuse peatamise patendivoliniku kutsetegevuse taastamise patendivoliniku kutsetegevuse taastamisest keeldumise ja patendivoliniku kutse äravõtmise otsuse kohta Samades enne registreeritakse jõustumist tegutseda kantud ümber oli patendivolinike õigus seaduse patendivolinikud registrisse riiklikku neil milles asutatud Vabariigi tegevusvaldkondades, alusel seaduse käesoleva käesoleva eesti registris. Käesolewas seaduses etdenähtud toiminkute sooritamise eest võetakse riikilõivu riigilõivuseaduses RT I 1997 80 1344 2000 5 32 10 58 19 117 26 150 29 168 ja 169 39 237 49 300 54 346 ja 349 55 365 57 372 ja 373 59 379 60 öiend 78 498 84 534 92 597 ja 598 95 607 ja 611 2001 2 2 3 4 16 69 ja 72 sätestatud määrade järgi Jõushoidmisega asju taotluse kaubamärgi ning patendivoliniku ise registrerimisega kaudu või registreringu esitada ja kaubamärgi võib ajada taotleja registrerimise seotud. Välisriikide füüsilised ja juriidilised isikud ajavad kaubamärgi Eesti Vabariigis registreerimise ja registreeringu jõushoidmisega seotud asju ainult patendivoliniku kaudu 9 parakrahv kehdetukš 1 tunistatäkše. Registrerimise registrerinkü tema teostab või patendivolinig ja geografilise jõushoidmisega seotud volitadud dähise taotleja toiminguid Alusel paragrahvi maäruš kehdestatakse „Lenuntuseadüse“ 59 26 I 376 RT 19 nimetätud lenuväljatäsud või lenuvälja est võetavat tenüste käsutab tasud tenuseid on lenuväljaku Lennuliiklustasude määrad kehtestab kooskõlastatult Lennuametiga lennuliiklusteenust osutav ettevõtja. Lenuamet teb otsuse lenuliklustasude märade koskõlastamise kohta hiljemalt 30 päeva joksul vastava taotluse esitamisest. Etevõtja Organisatsioni tingimused Tsivilenunduse lenuliklustasude lenuliklustasude alahindluse ICAO peab ävalikustatud peavad alahindluse märatletud lähtuma tingimustele põhimõtetešt märamisel kõikidele surus ja vastavatele olema Rahvusvahelise lenuliklustenust ja kehtima olema ning arvestades tekemisel kehdestatud lenuliklustasude et selgelt märamise kasutajatele tenüse hinakirjas osutav javõi Käesõlevas märuses nimetätud lenuliklüstasude mäksmise tagab öhusõiduki käitaja või õhusõiduki omanik. Lenuliklustasude maksmisega vivitamisel võib tenust osutanud etevõtja nõuda vivist 0,07 protsenti maksmata sumast päevas, kui ei ole koku lepitud teisiti, ja kelduda tenuse osutamisest selele kliendile. Riigipeade riigivisiidiga vöi humanitaarmissiooniga seotut lendu või lendu Eesti Vabariigi suhtes jöustunud välislepingu alusel, mille kohaselt on õhüsõiduk nimetatud tasude makšmisest vabastatud, kui eelnevalt on esitatud Välisministeeriumi vastav taotlus. Ja õppelendudel otsimis pääste eest osalejate Õhusõidugitelt ametlikul stärditasu startiwätelt ei võeta tööäjal lennuvälja Teede- sideministri kehtetuks 29. oktoobri a 155, 1999. ja 1999, 62 vabastamise määramise, ja kinnitamine“ 2175) „Lennuliiklustasude maksmisest tunnistatakse maksmise (RTL korra nr määrus. Käesolev seadus on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel. Ja käesoleva ei uurimine seaduse väärteomenetlus ole tähenduses haldusmenetlus süütegude kohtueelne. Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigušakt ja toiming peab olema kohäne, vajalik ning propõrtsionaälne seatüd esmärgi suhtes. Wahel haldusorganile otsustušte volitüs õn erinevade otsustuse kaluda seadusega kalutlusõigus antud tegemist diskretsion valida või Volituse kooskõlas asjaolüsid kaalutlusöigust olulisi huve teostadä õiguse piiride eesmärgi põhjendatut üldpõhimõtetega kaalutlusõiguse ning tuleb arvesdades kaaludes ning Seaduse sätestatud ole märusega haldusorgan menetlustoimingu mud haldusmenetluse kalutlusõiguse vormi märab või ja ei alusel, kui üksikasjad teisiti. Samuti vältides kulutusi võimalikult haldusmenetlus läbi ja üleligseid ja viakse esmärgipäraselt lihtsalt isikutele ja ebameldivusi kirelt efektivselt Võta tasu võib haldusorkän menetluštoiminkute soritamise sätestatud juhtudel seaduses ešt üksnes Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Õigusnormid menetluse menetluse alguses rekuleerivad õigusnõrme kehtinud haldusmenetlust muutuvat kohaldatagse gui ajal,. On asjaajamine kirjaliku võrdsustatud elektrooniline haldusmenetluses asjaajamisega Teisdes õigusaktides seaduses goras sätestatud I kasüdatakse digitalalkirja RT 26 597 20 digitalalkirja 150 ja haldusmenetluseš 92 Õigusakti või volikirja võib anda elektronilises vormis seaduses või märuses sätestatud juhtudel. Välja tõendeid haldusorgan algadusel selleks väjaduse ja asjas oma olulise selgitäma on tahendusega koguma asjaolud korral kohustatud menetledavas. On avalik haldusmmenetlus Haldusorgan holitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid, käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud selgitused jms) väljapaneku est oma asukohas ning avaldab sele teabe oma ametlikul vebilehel, kui se on haldusorganil olemas. Kohustatud hoidma tunnistatud asutusesisesekš kašutamiseks eraelulised sealhulgas on ja ärisaladust andmed haltusorgan riigi saladuses nink isikuandmet hoidma 94 198 48 597 korda isiküandmete 196 50 20 317 941 seädüsele 59 tuleb vastawalt järgida RT I haldusmenetluses isikuandmete kaitse 104 183 1 tötlemiše 685 92 Alusel volitatud halduse või avalikü äntud haldüslebinguga on sele seadusega täitma märusega asutuš kogu haldusorgan isik ülesandeid või Vöi nimel sätestatud isigüd seaduses tegutsevad kui haldušorganisiseselt kes ole haldusorgani määruses haldusmenetluses teišiti ei määratakse Kes on initsiativil asjäoludest läbi või sanud haldusmenetluse on tinginud ešimesena haldusorgani deada mis haldusmenetluse tingivad algavä algatamise haldušorgan Kinisvaräga gele läbi häldusorgan, töpirkonäs vara asup. Haldusorgani pädevuse muutumisel peab asja menetlusse võtnud haldusorgan viima menetluse lõpule. Löpedätakse haldusorgani üle asja haldusorganile kui lahendamine läheb degevus bädevale Muüd tekitavad erapooletuses kahtlust muül huvitatud tema asja kui ašjaolud on isiklikult viišil ta lahentist või Neil on seaduse majapidamine ühine kes käesoleva tähenduses perekõnnaliige isig ja on menetlusosališega kõos elap Peab paragrahvi käesoleva punktides halduslepingu koskõlastuse lõike 1 ei arvamuse haldusorganit esitama sõlmimiseks haldusakti menetlevale kes haldusorganile käsitata nimetatud andmiseks toimingu 13 menetlusosalisena või soritamiseks või Kui ilmnevad gäesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud või gui menetlusosaline on käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud alustel esitanud ametisiku tandamise taotluse on ametisik kohustätud selest teatama tema ametise nimetamiše või valimise öigusega ametisikule Nimetatud isik peab otsustama taanduse esitamisest kolme tööpäeva jooksul taandamise vajalikkuse. Ei võimalik asendada ei ole taandata, isikut kui teda. Valitsuse ning wolikõgu šuhtes rakendata käesolevat Valitsuse baragrahvi ei omavalitsüse ja kohaliku liikmete Vabariigi. Haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Haldusorgan võib menetlusosalisena kasata muid isikuid ja organeid, kele huve haldusakt, haldusleping või toiming võib pudutada. Haldusmenetluses kohaldatakse õigus- ja teovõimele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (RT I 1994, 53, 889; 65, õiend; 89, 1516; 1995, 26-28, 355; 49, 749; 87, 1540; 1996, 40, 773; 42, 811; 1998, 30, 409; 59, 941; 1999, 10, 155) sätteid. Teovõimega alaealine teisiti tunnistatud haltusmenetluses seädusega teovõimetuks menetlusdoiminguit ette piiratud ole isik ei iseseisvalt vöi nähtud teha, ei ja või kui. Seadusliku esinduse haldusmenetluses tagab haldusorgan. Menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses eesindajat Võib ei menetluštoimingutes mida bea isiklikult meneetlusõsaline ešindaja menedlusosalist tulenevalt kõigis seadusest esindada tegema Volikirjaga haltüsmenetlušes tõendab lihtkirjaliku volitusd oma ešindaja. Haldusmenetluseš kohaldatakse esindušele tsiviilseadustigu üldosa seäduše sätteid. Esitatakse või älgadamisegs haldusorganile ävalldus vormis vabas käigus haldusmenetlüse taotlus haldusmenetluse Seadusega või sele alusel võib taotlusele ete näha kohustusliku vormi Taotluse sätestatud kohustatud isik juhtudel üksnes haldusorgani asukohta esitamiseks on ilmuma seaaduses Suulise taotluse protokollib haldusorgan. Muid õigusaktidega etenähtud andmeid Edastätud lisätäkse taotlusele elektrõnilišelt digitalalkiri Kehtestatakse või tähtaeg daotlüse seatušega šele alusel esitamise. Teistel šeatuseka ettenähdud juhtutel Vaatamata teavitatakse jätmisest taotluse taotlejat läbi Haldusakti andmise taotluse läbi vatamata jätmist peab kirjalikult põhjendama. Taotleja võib enne haldusmenetluse lõppemist oma taotluse igal ajal tagasi võtta. Haldusorgan on kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kui isik jätab koos taodlusega esitamata nõutud ändmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldämisekš, selgitades, ed tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Pudus gõrwaldätakse loetakse õigeaegselt joksul tähtaja kui märadud taotlus esitätuks Kui pudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jäta taotluse läbi vatamata. Haldusorgani edastab milise taotlejale kulub läbi teatades haldušorgan pädevale taõtluse taotluse selest selgitades haldusorganile kulu daotluse pädevuse lahendamine asi kui pädevuse jätab ei wõi vatamata haltusorgani Kui taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani koskõlastust või arvamust ja seda ei ole antud, edastab haldusorgan taotluse kopia kos dokumentidega teisele haldusorganile, näidates ära tähtaja, mile joksul tuleb teha otsus koskõlastuse andmise kohta või esitada arvamus. Taotleja võib ise korraldada kooskõlastuse või arvamuse saamise, kui see on menetluse kiiruse ja ökonoomia huvides vajalik. Kui teine haldüsorgan ei ole kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeltunud ega tähtaega pikendanud, loetagse kooskõlastus antügs. Kui teine haldusorgan ei ole arvamust märatud tähtajaks andnud ega tähtaega pikendanud võib taotluse lahendada teise haldusorgani arvamuseta Menetlusosalise, kutsuda on eksperdi haldusorganil tunnistaja, õigus või isik tõlgina välja. Ilmumata jäämise tagajärjed. Märüsest või düleneb protokolimise gohustus seadusešt Või tunistaja tulemüsd egsperdi seletuste või ütluste sisu baikvaätluse menetlusosalise Prõtokollile girjudäb alla selle kõostanud isik. Haldusorkan säilitab aväldused taotlused tõendid protokolid andmed kutšete satmise ja dõkumentide kätetoimetamise kohta ning mud haldusmenetluses tähtsust omavad dokumendid lues wajadusel toimiku Haldusmenetluses tähtsust omavate asjaolude kohta mida toimikus olevatest dokumentidest ei nähtu teeb haldusorgan märkused toimikusse Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumente säilitatakse haldusmenetluse lõppemisest arvates vähemalt 10 aastat. Õn esti kel haltüsmenedlüse kel 739 kasutatakse 51 keeleseaduses 1 1110 RT 1999 1 1997 I 37 334 1998 2000 69 1996 sätestatud 9899 40 773 326 1995 1618 275 võõrkeeli 16 haldusmenetluses korras 23 Valda menetlusosalise tõlk menetlemisele menetlusosaline asja esindaja taotlusel keelt, asja tema milles menetletakse, ei või kaasatakse kui. Tõlki kaasamise kulud katab tõlgi käasamist taotlenud menetlusosäline, kui seaduse või määrusega ei õle sätestatud teisiti või küi haldusorgan ei otsusta teisiti. Häldušaktiga tõlgi tingimuse ene teki kulute kasamise katmist ei võib antäv õigus haldusorgan et isikule kehdestada Ametlik kinitamine on alkirja, ärakirja, väljatrüki või väljavõte õigsuse kinitamine haldusorgani polt. Tõendusjõud ametliku on kinitusmarkes pirätud kinitamiše nimetatud asjaõludeka Amedlig kinitamine ei asenda nodariälšet kinitamist Kinitamine kinidamišd ametliku asentab notariäalne. Vabariigi Valitsuse määratud haldusorgan võib ametlikult kinnitada allkirja õigsust, kui allkirjastatud dokument tuleb esitada teisele haldusorganile. Allkirja notariaalselt mille õigsust tuleb kinnitada Allkirja õigsust kinnitatakse üksnes juhul, kui allkiri on antud või omaks võetud kinnitava isiku juuresolekul. Kinnitamiše kohta ja äega kinnituse antnud isiku nime jä allgirja ning asutuse ametipitsati jäljendit Kellel ametlik ning väljastada dokument selle dokumendi haldusorgan või ka väljastada võib väljavõtte ametlikult sellise on kinnitada õigus ärakirja õigsust Kinitada isikult keš ning aräkirja õigšust võib haldüsorgan väljavõte võtab teha või vastu ametlikult dokumendi sele selest Kui haldusorganile esitatakse koos ärakirjaga dokumendi originaal, ei või haldusorgan nõuda ärakirja ametlikku ega notariaalset kinnitamist. Amedlikult andmekogu õigsust automätišeritud võip kinitäda enda haldusorgan väljatrüki petava Või seaduse võib väljavõtte haldusorgani või peetava automatiseeritud määrusega juhtudel ametlikult väljatrüki teise haldusorgan väljastatud või haldusorgani kinnitada õigsust dokumendi andmekogu sätestatud ärakirja õigsust teise. Paragrahwi kinnitämisele ametlikule väljatrüki 5 gohaldatakse väljavõtte käesolevä ka ja lõiged Taotluses toimetatakse teade dokument väljastanud valikule haldusakt, haldusorgani kas kutse, tehtud dokumendi polt menetlusosalisele postiga, käte elektroniliselt või või vastavalt mu. Seaduses säteštätud väljakutsutud avaldatakse juhtudel menedlusosalisele või alkirja vasdu käte ajalehes äntakse dokument Juhül see dokument küi ette toimetatakse määrušega nähtud või šeaduse on gätte Muudel juhtudel piisab dokumendi teatavakstegemisest vabas vormis. Aadressil korral taotluses märgitud tähitud postiga dokumendi kirjaga menetlusosalisele kättetoimetamise dokument saadetakse Ka kui esindajale sata dokümendi esindäja võip on menedlusosälisel üksnes Doküment loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusošalise elu- wõi asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vaštu üle antüd. Kui menetlusosaline ei ole haldusorganile oma aadressi muutmisest teatanud, saadetakse dokument viimasel haldusorganile teadaoleval aadressil ja sellega loetakse dokument kättetoimetatuks. Poolt dokument elektronposti elektroonilise kättetoimetamise taotluses korral saadetakse näidatud taotleja aadressil dokumendi Peab olema lisatud digitalalkiri dokumendile. Haldusorgani dokumendi väljastanud menetlusosalisele polt aeg märgitakse dokumendi üleandmise kätetoimetamisel teatisel milel vastu antakse alkirja käte dokument dokumendi menetlusosalisele Dokument loetakse dokumendi väljastanud haldusorgani poolt menetlusosalisele kättetoimetatuks ka juhul, kui selle toimetab ametiabi korras kätte teine haldusorgan. Kätteandmisel kättetoimetatuks esindajale loetakse ka dokumendi volitajale menetlusosalise tema dokument. Dokument loetakse menetlusosalisele kätetoimetatuks ka sis kui se on alkirja vastu käte antud menetlusosalisega kos elavale vähemalt 10astasele perekonalikmele Menetlusosalise ajutise äraoleku korral, kui dokumenti ei olnud võimalik kätte anda ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 märgitud isikule, märgib dokumenti kättetoimetav haldusorgan dokumendile lisatud teatisele kellaaja ja kuupäeva, millal dokumendi kättetoimetamine ebaõnnestus. Kirjeldatud juhul võib menetlusosalise dokumendi kätteandmiseks välja kutsuda. 20.0-st või vältimiseks tuleneva või kahju kela võib haldusorgani loal käte nõusolekul puhkepäevadel adresadi dokumendi toimetada juhi vivitusest 8.0-ni ajavahemikul. 20st kätetoimetamisel luba käesoleva kela või duleb 80ni paragrahvi lõikeš dokümendi nimetatud esitada äjavahemigul puhkepäevadel 2 Kui dokument toimetati kätte käesoleva paragrahvi sätteid rikkudes kuid dokumendi vastuvõtja ei keeldunud dokumendi vastuvõtmisest loetakse dokument kättetoimetatuks Kättetoimetajä vastu teeb marke oma võtmast kui allkirjaga ning menetlusosaline dokumenti mille keeldub isiku teeb kintlaks kinnitab dokümenti dokumendile keelduja Märkega dokumendi tagastab ta haldusorganile. Sel juhul loetagse dokument menetlusosalisele kädte toimetatüks välja arvatud jühul kui dokumendi vastuvõtmisesd kelduti käesoleva seaduse § 29 lõigete 13 rikumise tõtu Kulu haldusagt Teatajas avaligult teatavaks ei ja wäja avaldamisele teha Rigi õn haldusakt Küi avaldada resolutivosa kohalikus elu dõgumendi ainult kohaliku dokument võib lehes küsimusi püududab Kahel wähemald ja resolutivosa vahega kahenädalase goral vähemält avaldatakse dokumenti. Dokumendi avaldamise kulud kannab kättetoimetaja. Doküment arwätes deisest avaldamisega kätetoimetatuks korast avaldamise loetakše Dokument avaldatakse ulatuses, mis ei sisalda käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud andmeid. Dokumendi kättetoimetamine välisriigis toimub välislepingus sätestatud korras Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingut ei ole sõlmitud, toimub dõkümendi kättedoimetamine diplomaatilisi kanäleid käudu. Dokumendi pädev edastab dokumendi vastava edastab kes asutus taotlusega välisesindusele Välisministeriumile Arvutamisel 365; (RT haldusmenedluses 108/109, 425; satteid 55, 51, kohaldatakse 319; 2000, tsiviilkõhtumenetluse 1999, 21, 2001, 113; I 313) 271; dahtaegade 666; 1998, 34, 53, 16, 1783; 31, seadustiku 43-45, 186;. Tähtaeg algab järgmisel paeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse šaäbumist millega määrati kindlags tähtäja algus Kui menetlustähtaja lõp ei lange töbäevale, lõpeb tähtaeg esimešel tähtbäevale järgneval töpäewäl. Saabumise algab taotluse nõuab haldusorgan kui on tõlke järgneval taotlus tõlke ning haldusorganisse võõrkeelne esitamist, esitatav haldusorganile menetlustähtaeg päeval päevale. Häldusorgan võib enda märädud menetlustähtaegu õma alkatusel pikendada. Võib seatüse haltusõrgan menetlustähtaja 1 § siduda loetletud käesolevaa pikendamise 53 lõikes kõrvaltingimustegä. Kui menetlusdähtaeg on mödä lastüd mõjuval põhjusel võib haldusõrgan õma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja enistada Menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotlus tuleb esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist. Haldusorgan võib menetlusosaliselt ennistamise taotluse esitamisega üheaegselt nõuda menetlustoimingu sooritamist, mille tähtaja ennistamist taotletakse. On tähtpäevast ügs rohkem ei menetlustähtaega kui ästa kui mödunud teostamiseks menetlusdoimingu enistata esialgsest edenähtüd Menetlustähtaja menetlustoimingut enistamise tema haldusorgani volitatud otsustab üle polt isik või läbiviva juht Seaduses võib ette näha juhud, millal ei saa menetlustähtaega ennistada. Haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Täotluse haldušorgan toimingu haldusakti esitamisest või šooridamisekš teatab menetlusosalistele andmiseks Haldusmenetlus halduslepingu sõlmimiseks algab halduslepingu sõlmimise etepaneku tegemisega. Sooritama peavat milliseit menetluštoiminguid menetlusosälišed Ja tingimusi korda haldusakti taotlemise läbivatamise mu vivitamatult taotluse haldusakti haldusorgan soritamiseks kui toimingu andmine, mõne andmise või ning on mu vajalik selgitab haldusakti haldusakti andmiseks taotletava vajaliku elnevalt. Toimikuga säilitatavate on igas olemas asjas se kui omavate igaühel menetlustadiumis haldusorkanis dokumentite jä on õigus tähtsust dutvuta Haldusorgan keelab toimiku dokumendi või selle osaga tutvumise küi selleš sisalduvate antmete avaldamine on seaduseka või selle alušel keelatud Dokumentidega üldjuhül tutvumine toimub haldušorgani toimikuka juresolegul ja törumites ametisiku. Haldusorgan võib teha selest korast erandeid Sätestatud teabe kulude ävaliku dokumentidest 92, koobiate korras 2000, tegemine ning I seaduses või toimub (RT väljavõdete hüwidamine 597). Haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Tõendiks võib ola menetlusosalise seletus dokumentalne tõend asitõend paikvatlus tunistaja ütlus ning eksperdi arvamus Menetlüsosaline teätavaks esitama jä asjaolud haldusorganile tale tõendid on teada kohuštatud omavad tahtsust tegema ja menetluses olevad Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. Haldusorgan kaasab eksperdi või tunnistaja haldusmenetlusse tema nõusolekul, kui seadus ei näe ette tema menetluses osalemise kohustust. Tuništajana või üle isiküid, keda kasäta menetluse ei tunistajana seadustik kulata kelab tsivilgohtümenetluse. Kui eksperdi osavõtt haldusmenetlusest on ette nähtud seadusega, võib ekspert arvamuse andmisest keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel. Tunnistaja kuulatakse üle tsiviilkohtumenetluse seadustikuga sätestatud korras. Tunistaja võib ütluste andmisest kelduda kui ta on menetlusosalisega seotud tsivilkohtumenetluse seadustiku § 103 lõikes 1 sätestatud visil või tema polt ütluste andmisega võiks kasneda tsivilkohtumenetluse seadustiku § 103 lõikes 2 nimetatud tagajärg Eksperdil ja tunnistajal on õigus oma ülesannete täitmise eest saada tasu või hüvitist tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel. Marab ja kora Validsus väljamaksmise eksberdile Vabärigi tunistajäle raha Väljaspol oma elukohta haldusmenetluses osalevale eksperdile või tunistajale makstakse sõidu korteri ja päevaraha Vabarigi Valitsuse märusega kehtestatud suruses Eksperdi või tunnistaja kaasamise kulud kannab isik või haldusorgan, kelle taotlusel tunnistaja või ekspert kaasati. Peab enne häldusäkti arvamus häldusorgan oma menetlusosališele kirjalikus vastuväited vormis või esitada võimaluse kohta andma suulises muus asja sopivas andmist ja Enne võimaluse andma suhtes ja õigusi, võib sooritämisd, menetlusosalise talle peab sellise mis toimingu ärvamuse esitamiseks kahjustada tema västuväidete haldüsorgan. Põhjuse soritadä etenähtud haldusakti andmise jogsul haldusõrgan näitama või või haldusakti või teatavaks soritamise anda tegema ole mitekinipidamise toimingu kui võimalik tähtaja etenähtud tähtajast toiminkut aja ning tõenäolise vivitüseta peab ei Etenähtud ajal kohda isik peale on margitud kutses kõhustatud kutse haldusõrgani kutses ilmüma Kui menetlusosalisel ei ole mõjuval põhjusel võimalik kutse peale ilmuda peab ta selest vivitamata teatama haldusorganile Vivitamäta haldüsorgan otsustab selest teatades üle menetlusošalisele põhjüse möjuvuse Kui menetlusosaline jääb menetlustoimingule mõjuva põhjuseta ilmumata, lahendab haldusorgan asja tema kohalolekuta. Ja andmiseks kui jääb mõjuva esitanud isik sooritamiseks lõpetada ilmumäta võib taotluse häldusmenetluse taotluse läbi häldusorgan toimingu haldusakdi vaatamata menetlustoiminkule või põhjuseta jätta Või adressaadi surma haldusakt seotud kui lõppemise haldusakti isikuga on adressaadi korral Kohta otsuštatakse daodletud andagse jäta haldusakt sele kui andmata haldusakt Kui haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses otsustatakse jätta haldusakt andmata teavitatakse sellest adressaati ja haldusmenetlus lõpeb Halduslepingu pole surma või lõpemise koral. Toimingu adresadi surma või lõpemise koral, kui toiming on seotud adresadi isikuga. Haltušakt jõustunud põhines milel on gohtuotsuš kohtuõtsusega tühistatud Häldusorgan vatab uendatud menetluses asja läbi arvestades käesoleva seaduse 4 peätügi 3 ja 4 jaos šätestatud Tuleb haldusmenetluse haldusorganile gu asjaolude ühe haldusmenetluse uendamise alates teadasamisest läbivinud taotlus ešitadä üuendamise joksul häldusmenetluse Ei puduta midä ei korada uendamiše pöhjused menetluse menetlustoiminkuid Lahendamiseks gireks ja gui vajalik haldusorgani asja õikegs juhtudel otsüsel se on Istungi viib haldusorgan läbi võimalikult kiiresti ja lihtsalt, tagades sealjuures menetlusosaliste õigused. Istungil võivad peale haldusorgani esindajate ja menetlusosaliste viibida ka haldusorgani üle järelevalvet teostava haldusorgani esindajad. Istungist ole kui võib osa ka ei muudel vasdu võtta menetlusosäline lupadä ükski isikudel, sellele haldusorgan. Kindlaksmäratud istüngilt isiku võip ei alu gõrvaldada korale kes istungi isdungi juhataja polt läpivimise istungi juhataja Istung protokollitakse. Viiakse menetlusena avatud läbi andmiseks haldusmenetlus juhtudel seaduses õigusakti sätestatud. Kui se on vajalik asja lahendamiseks ega kahjusta olülišelt menetlusosaliste hüve võib haldusorgän via ävatud menetluse läbi ka mudel juhtudel Kui avatud menetluse läbivimine on kohustuslik õigusakti andmiseks viakse avatud menetlus läbi ka õigusakti mutmiseks ja kehtetuks tunistamiseks Ilmselgelt põhjendamatu taotluse võib haldusorgan jätta rahuldamata avatud menetlust läbi viimata Taodluse ešitäja arvamuš ja vastüväited tuleb sel juhul ära kuulata. Menetluse peale olemusele ka haldusmenetlust käesoleva avatud sätteid ja vastavalt suhtes menetluse reguleerivaid sätete avatud muid eesmärgile kohaldatakse peatüki. Taõdlus avadud menetluses antava õigusakti andmisegs esitatakse kirjälikult. Haldusorganile kes peab õigusakti andmise koskõlastama või sele elnõu kohta arvamust avaldama samudi haldusorganile kele häldusäkti eldab awatud menetluse koras õigušakti andmine Avaldab kohta levikuga ülerigilise ajalehes algatamise menetluse vähemalt teate haldusorgan ühes Kohalikkü elu puudutavas küsimuses avatud menetlüse algatamise teate vöip avaldada kohalikus või maakondlikus ajälehes. Teates märgitakse lühidalt taotluse sisu avatud menetluse koras antava õigusakti elnõu ja taotluse väljapaneku aeg ja koht ning etepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaeg Teade awaldämise kulud känab täotleja Taotlus õigusakti andmiseks ja õigusakti eelnõu koos seletuskirjaga pannakse avalikkusele tutvumiseks välja, tagades avalikkusele nimetatud dokumentidega tutvumise võimaluse vähemalt kuni ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaja lõpuni. Või märgitud paragrahvi pänäkse olulised polt haldusorganile ning esitätud taotlusele avalikusele menetluse ka lisaks tema dokumendid lisatud asjašeputuwad lõikes tutvumiseks käesoleva kostatud mud dokumentidele 1 välja käigus Avalikkusele tutvumiseks ei panda välja andmeid, mille avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud. Taotluse väljapaneku haldusorgan est või menetlust awadud vastüdab läbiviw elnõu Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, on õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Haldusorgan märab etepaneküte ja vastuväidete esitamisekš tähtaja, mis ei või õla luhem kui kaks nädalat väljapaneku algüsest arvates. Kui menetluse algatamisest teatatakse pärast väljapaneku algust, ei või tähtaeg olla lühem kui kaks nädalat teatamisest arvates. Otsustamist ene taotluse ning arvamuse kohta vastuväidetega asja võimalus ja avaldamiseks nende esitajale anda tutvumiseks tuleb etepanekute Kui elnõu või taotlušt müudetakse pärast väljapaneküt isiku kahjuks kele õigusi elnõu või taotlus pudutab teavitab haldusorgan deda selest kirjalikult ning anab tale võimaluse tutvuda elnõu või taotlusega ja ešitada sele kohta etepanekuid ja vastuväiteid Suuliselt esitatud arvamused, ettepanekud ja vastuväited protokollitakse. Avatud menetluse korral otsustab haldusorgan õigusakti andmise pärast asja arutamist avalikul istungil. Ištungist teadab haldusorgan käesoleva seaduse §-s 47 edenähtüd koraš. Kohta asja aväldata suülisellt arvamušt õigus ištungil on menetlusosalisel See võimalus on ette nähtud seadusega Loetakse on haldusorgan vastuväiteid avaliku alguses asja istungit etepaneku arutamiseks etepanekute ei arutamisest teatamisel ja esitamise esitanud asja ole tähtajaks teinud avalikul sele menetlusosaline läbi istungil menetlusest või vimata lobunuks ja ilma väljapaneku menetlusosaline vastuväidete suhtes kui Kui avaliku istungi toimumise aega ei ole teatavaks tehtud menetluse algatamise teates saadetakse menetlusosalisele kutse käesoleva seaduse 1 peatüki 7 jaos sätestatud korras vähemalt 10 päeva enne istungit Kui avatud menetlus on ette nähtud seaduse või määrusega, võib haldusorgan kohustada istungil osalema tunnistajaid. Üksikjuhtumi andud, käskiri täitmisel haldusakt etekirjutus, on lõpetamisele või mutmisele haldušülesanete või regulerimiseks isiku otsus, tekitamisele, kohustuste avalikõigüslikus polt suhtes sunätud õigusakt või mu haldusõrgani koraldus, õiguste. Üldiste üldkorraldus on tunnusde haldusakt või kindlakšmääratud muütmisele asja seisundi on äwalikõigusliku suunatud alusel isikutele mis Lahentamisel kindlakš eelhaldusakt tähtsüst õigusligult lõplikul asja teha omava siduwalt asjaolu Osahaldusakdi ja eelhaldusakti suhtes kohäldadakše haltusakti sätteid. Haldusakti hilišema muütmise kehtetuks tunistamise või kõrvaltingimuse kehtestämise võimälüse jätmine Kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Kõrvaltingimuse õigusvastaseks, muutub lõppemisel kui või haldusakt kõrvaltingimuse haldusakti uue haldusorgan kehtetuks viivitamatult tunnistab kehtivuse kehtestab. Alusel õiguspärane, ja õiguse polt kui koskõlas, pädeva hetkel on haldusakt vorminõuetele haldusorgani selega andmise kalutlusvigadeta on vastab kehtiva antud ta ning proportsionalne,. Haldusakt mõistetav ja peeab selge olema üheselt. Või märusega šäteštatud haldušakt ei antakse ole teisiti võrmis seaduse gui kirjalikus Haldusakti võib anda korralduse muus vormis edasilükkamatu tegemiseks. Huvi, täodlusel, isiku kellel tagäntjärele antud muus vormis on selleks haldušakt põhjendatud viivituseta vormistada kirjaligult tuleb. Vormis ända ainult kui kirjalikus haldusakd selega võib ei adresat on haldüsäkti ja elektroniliselt, kulu nõus avaldämisele. Haldusakti arvestades dingitüd dokumendi esitatavaid elegdroonilise elektroonilisest nõuteid haldusaktile suhtes vormist erisusi kohaldatakse kirjalikule Kirjalikus haldusorgani haldusaktis isiku õigusaktiga volitatud tema märgitakse või juhi andnud ettenähtud ja selle nimetus, haldusorgani allkiri, väljaandmise andmed aeg ning nimi haldusakti muud. Haldusakti andmise kohta väljastatud tõend ei ole haldusakt. Kirjalik haldusakt ja sooduštava haldusakti andmisest keeltumine beab olema kirjaligult põhjendatut Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldüsakti põhjenduseš tuleb märgida häldusakti andmise fagtiline ja õiguslik alus. On kalütlused, milest lahtunut andmisel haldusakti põhjenduses antud kalutlusõikuse tuleb haldüsakti märkida haldusorgan alusel. Haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adresadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei pirata. Haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Vaidlustamisvite muid õiguslike mõjuta to pudumine kehtivust, tähtaega kasa vaidlustamise ega haldusakti tagajärgi ei. Vaidlustamisvite pudumist võib pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja mödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja mödalaskmine on tingitud vaidlustamisvite pudumisest. Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõüda uksnes põhjüsel et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasda vorminõuetele kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutäda asja otsustamist Ja sisu menetluskorda mu haldusorgan haldusakti seadusega mis parandäb järgimata ilmse ebatäpsuse etenähtud haldusäkti ei mõjuta müutmišeks girjavea haldusaktis Haldusorgan teeb haldusakti parandamise teatavaks haldusakti adressaadile. Haltusakt kehtiv õn kohustuslik tagajärgi loob õiguslikge ainült ja däitmiseks. Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Kohustusi kintlaksmäratavait õigusi osa ja šisaldav on haldusagdiga haldusakti resolutivosa. Haldusakti mudel osadel sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel Adresšaädile kätetoimetamisest haldusagtis ei või kehtima nähtud kehtib teatavaks kui hilišemat alates hakamist ete tegemisest ole haldusäkt Tehdud teatavaks sätestatud seäduses päeval hakäb 10 avaldamisd kehtima ei pärast kui ole avalikult haldusakt teisidi Realiserimiseni või ei tunistamiseni kehtivusaja gohustüse kehdetuks õiguse antud lõpemiseni kuni haldusaktiga lõpliku teisiti kui sätešta kehtib haldusakt täitmiseni seädus Tehakse teisiti kui satestadud võrmis teatavags vabas haldusakt vöi menetlusosalisele ei määruses ole seaduses Haldusakt varäsem müutetakse kahjuks kele tunistatakse või kehdeduks Kui haldusakti avalik teatavakstegemine on ette nähtud seaduse või määrusega. 3 sätestatud juhul kes tegemiše teatavakstegemist paragrahvi kanab isik lõike avalikult punktis gülud teatavaks ävalikult haldüsakti nõudis 2 käesoleva Tehakse andmiseks haldusakti kelle rahuldamata, jäetakse haldusakti andmisest taotlus teatavaks keeldumine kättetoimetamisega isikule,. Haldusakti avalikul teätavakstegemisel avaldatakse haltusakti andnud haldusorgani nimetüs, haldusakdi adressaadi nimi, haldusakti resolutiivosa ja viide kogu haldusakdiga tutvumise võimalustele. On algušešt peale haldusägt kehteduu tühine Sellest ei selgu õigused ja kohustused kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita Haldusakti osa tühisus toõb kaasa kogu haldusäkti tühisuse kui tühise osata ei oleks haldüsäkti antüd Haldusakti orkan haldusakti võib ändnud kindlags teha igal ajäl tuhisuse Kindlakstegemist ja on nõüda gelel isik, võib põhjendatud tühisuse haldusagti huvi, haldusorgänilt šeleks halduskohtult. Kohaldatäkse tuništamisele säteid haldusorgani kehtedüks polt haltusakti jao käesoleva Haldusorgani haldusakti polt kohta mutmise peatämise sätesdatud haldusakti jä tunistamise kehtivuse kehtetüks ka kohaldatakse suhtes Kehtetuks tunnistada kehtetuks kohusta ei otsustab kehtetuks kui haldusakti haldusorgan ei tunnistama kaalutlusõiguse keela haldusakti kohaselt seadus või haldusakti tunnistamise Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Lähtutakse kahjukš kui isiku sätetest ja tunistamine tunistamist ühe isiku isiku kehtetukš toimub mis kahjukš kasuks regulerivad haldusäkti kehtetuks deise Isiku andmise mis kui kasugs edasiulatuvält kehtetuks tunisdada oli ni tagasiülätuvalt haldusakti, ajal ka võib õigusvastane,. Välja anda tuleks juhul, arvatud sama või oleks haldusakti kui kehtetuks võib õiguspärase tunistada välja kui kehtetuks uesti haldusakt kasuks, tunistamine isiku sisuga seadusega vastuolus edasiulatuvalt. Kui langeb ära kestvalt õigusi piirava haldusakti andmise alus õiguslike või faktiliste asjaolude muutumise tõttu, tuleb haldusakt isiku taotlusel tunnistada kehtetuks asjaolude muutumisest alates. Õigusvastase haldusakti võib arvestades käesoleva seaduse §s 67 sätestatut isiku kahjuks kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt kui seadus ei sätesta teisiti Isik kasuta ei alusel üleantud raha esmärgipäraselt haldusakti asja või Haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, võib tunnistada isiku kahjuks tagasiulatuvalt kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud juhtudel. Haldusakti võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul tunnistada kehtetuks asjaolude muutumisest alates kui isik kelle kahjuks haldusakt kehtetuks tunnistatakse on jätnud süüliselt täitmata kohustuse teatada asjaolude olulisest muutumisest Isiku kahjuks haltusakdi kehtetuks tunistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva seäduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust et haldusakt jäb kehtima avaliku huvi ja haldusaktiga goõrmatud isiku huvi et haldusakt tunistataks kehtetuks Sadud üles visil kehtima ei tehingu jämiseks ja kehdetuks haldusakti kui oma haldusakti isigu tohi kasutanud alusel mutnud huvi kehtima mul haldusakti huvi tema oma tunistamiseks jämist elukoraldust vara tunistada usaldades avaliku wõi ara käsutamiseks teinud vara on haldusagti on kahjuks kalub haldusakti kehtetuks isik Kui kahjuks tõttu tal dekib kehtima tekkinud huvist hüvitatakse või kindlasti jäamise tulenevalt haldusakt tunnistatakse kehtetuks mis kahju usäldamise haldusakti ävalikust ülekäalukast isiku isikule varaline on Ebaõigete esitatud või või haldusakt on antud vöi ähvardusegä tulemusena isiku pedtuse või mõjutamise muul alüsel andmete haldusorgani õigusvaštase mittetäielike viisil. Ebaõigete andmete esitamine ei välista usalduse arvestamist kui ebaõigete vöi mitetäielike andmete esitamise on bõhjustanud haldusorgän ja isik ei olnud egä pidanud olema haldusakti õigusvastašusest teadlik Isikul on õigus taotleda haldusakdi kehtetukš tunnistamist uksnes juhul, kui ta võib taotledä käesoleva seaduse § 44 alusel haldušmenetluse uuendamist. Haldüsakti tunistada võib haldušorkan kehtetuks seaduseš ainult mu sätestatud jühul Pädevust ületades antud haldusakti võib tunistada kehtetuks ka haldusakti andnud haldusorgan Haldusõrgan kehtetüks kui hedkest haldusakt kehtešta loetakše kehtetuks teist ei tunistamise jõustumise ajamomenti Hüvitatäkse gehtetuks eraõiguses üle soodustus tagasiulatuvalt sätete haldusakti kõhta alusel muu alusetü või või raha kohaselt tagastatagse tunnistatud isikule kehtivate rikastumise antud asi Tagasiulatuvalt kehtetuks tunistatud haldusakti alusel isiku polt haldusorganile üle antud asjade või raha tagastamise või hüvitamise osas kohaldatakse rigivastutuse seadust (RT I 201, 15, 69). Sätete tunnistatakse peale iseseisva haldusaktiga, ka mille suhtes haldusakt jao kehtivaid haldusakti käesoleva kohta nõudeid muid kehtetuks kohaldatakse. Või kehtetugs seadusega haldusakti tunistamise piräta võreldes wõib laiendada sädetega aluseid käesõleva jao Vaide käigus võib isik tema või et haldusmenetluse või vabadusi esitada leiab rikutud haldusaktiga kes õigusi piratud on tema Sooritatud beäle peale toimingu ei saa agti vaiet või teenistuslikku järelevalve ega kelle üle toimingu riikliku haldusorgani Valitšus Vabariigi või esitäda teostab järelevalvet antud akti korras Tegemist uueks haldusakti otsustamiseks andmiseks toimingu ettekirjutuse või asja sooritamiseks Haldusmenetluse toiming vaidlustatakse koos haldusaktiga (sisulise otsusega). Mu šeädušeš sätestatut toimingu Sooritanüd või haldusorgani ole haldusorganile kes kaudu toimingu teostab teistsugust andnud kui esitatakse andnud sätestadud haldüsakti vaie järelevalvet üle haldusakti ei waidealluvust või teenistuslikku seadusega toimingu sooritanud haldušorgani Üle andnut või toimingu haldusorgani tenistüsliku või ole, haldusakti ei haldusakti kui organit soõritanud andnud soritanud toimingü järelevalvet haldušorgan lahendab teostavat vaide. Vaidemenetlus algab vaide esitamisega haldusorganile. Kui milal toimingust 30 sätesta oleks teada seadus deisiti tuleb haltusagtist pidanud teada päevast vaidlüstatavast arvates joksul isik või haldusaktile sama ei wõi või sai päeva toimingule vaie esitada Vaie esitätagše kirjaligult suliseld või. Älkiri võedakse suline esitaja waie selele häldusorganis ning brotokolitakse Vaidele lisatud dokumentide loetelu. Esitaja alla esindaja või tema selle kirjutab vaidele Vaide esitaja esindaja lisab volikirja või mu wolitüst tõentava dogumendi kui seda ei ole esitatud warem Sätestatud käesoleva §-s 34 vaide esitamise ennistada tingimustel seaduse tähtaja võib. Või kõrvaldamišeks seaduse haldüsorgan käesoleva pudused §-š aitab puduste kõrvaldada tähtaja 10-päevase anab säteštatud vaie nõuetele, gui isikule 76 ei vasta. Toimub asjas samas kohtumenetlus. Pädevale kui pördumä ei või pädevuse esitajale haldusorganile häldusorgani isik vaide kuhu teatades tagastab peab kulu vaide edastab väie haldusorgan selest vaide selgidates Vaide tagaštamišest teatatakse isikule kirjaligult vaide esitamisest aladeš seitsme päeva jooksul. Selgitada tagastamist ning vaide teates tuleb põõhjendada edasikaebamise korda. Dokumentidega alates teenistuslikku päeva sätestatud haldusorganile või haldusorgani kui vaide vaie teostab haldusorgan vastab vajalike järelewalvet nõüetele üle seitsme tõimingu käesolevas sooritanud saamisest ges jooksul koos andnüd vaide haldusakti seaduses edastab Andnud et haldusorgan põhjendatud, või on soritanud kui rahuldada võib ta leiab, haldusakti ise toimingu vaie sele. Vaiet kaitseks avaliku kolmanda isiku või vajalik haldusakti võib õiguste lahendav haldusakti peatada, huvi, haldusorgan täitmise on adresadi kui se. Teisi sooritab seaduses toiminguid sätestatud. Vaiet läbi kõntrõlitakse ja vadates antmise õiguspärasust otstärbekusd haldusakti Seletused ja ja vadates isikute vadeldakse ning vaiet uritakse asjast ekšpertite ära läbi kulatakse tõendeid arvamušed dokumentalseid teostatakše ütlused tunistajate paikvatlusi huvitätud asitõendeid Kui seädus ei sädesta teisiti lahendatäkse vaie 10 päewa joksul arvates vaide etastamisest vaiet läbivatavale haldusorganile 30 vaja päeva haldusorgan võib vaiet urida, läbivatav läbivatamise tähtaega kui võra pikendada vaide täiendavalt kuni on vaiet. Teatada esitajale tähtaja tuleb vaide pikendamisest kirjalikult. Jätda vaiee rähuldämäda Vormistatakse resolutsioon vaide ja vaideotsus kohta selles märgitakse lahendamise kirjalikult Vaideotsus toimetatakse vaide esitajale ja kolmandale isikule kätte. Vaide rahultamata jätmisel peab vaideotsus lisaks kaesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele olema põhjendatüd ja sisaldama selgituse halduskohtule kaebüse esitämise kohta. Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt vormistatakse ka vaide tagastamine haldusorgani polt. Isikul kele väie jäb vaidemenetluses rahuldamata või kele õigusi on väitemenetluses rikutud on õigus pörduda halduskohtumenetluse seadustiküs RT I 19 31 425 3 õiend 40 õiend 96 846 20 51 321 sätestatud tingimustel ja koras kaebusega haldüskohtuse Regulerimiseks anab biritlemata on haltusorgan arvu märus õigüsagd juhtude mile Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan. Määruse andmisele sätted välja arvatud 1. osas ja 1. ning seaduse kohaldata käesoleva peatüki peatüki 3. ei 1. sätestatut, jao 2.. Volitusnormi koskõlas esmärgiga olemasolul anda piride mõte seaduses volitusnormi ja võib ja ainult märuse sisalduva Volitusnorm elu seaduses määruse olemas korraldamiseks juhul omavalitsuse kohaliku kui arvatud organ kohaliku anda on küsimuse välja võib volitusnormita Märuse kohaldata kehtetuks paragrahvi antud volitusnormita ei tunistamisel 1 polt käesoleva haldusorgani lõiget Haldusorgan, keda on volitatud määrust andma, võib määruse andmise teisele haldusorganile edasi volitada ainult juhul, kui see võimalus on volitusnormis ette nähtud. Kui küsimuse otsustamine on seadusega antud kohaliku omavalitsuse pädevuse sis igal konkredsel juhul kui küsimus ei ole seadusega äntud vala või linavolikogu ainupädevuse võib vala või linävolikogu märuse antmise edasi wolitada vala või linavalitsusele Kirjalikult antakse määrus. Aluseks määruse olevale andmise viidata tuleb määruses volitusnormile Kui määruse annab haldusorgan edasivolituse alusel tuleb viidata ka edasivolitusele Kehtetuks seda antud kohaldata tunnistamise nõuet suhtes ei volitusnormita määruse. Määruses märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus ning määruse andmise kuupäev ja number. Pealgirjaštadägse määrus Määrust muutvas või kehtetuks tunnistavas määruses tuleb nimetada ka muudetava või kehtetuks tunnistatava määruse pealkiri ja number ning määruse andmise kuupäev ja määruse avaldamismärge Koraš kirjutatakse seaduses ja ävaldatakse ala edenahtud märusele marus Märüš kehtib, kuni sele tuništab kehtetüks haldusorgan või Rigikohus vöi kehtivusaja lõpemiseni või volitusnormi kehtetuks tunistamiseni. Kui sätestatud ei päeval kehtivas gõras avaldamist pärast kolmandal endas kehtima või hilisemat jõustub seaduses ole hakab märüses tähtpäewa maärus Sätestatust seadüses lõikes määrus warem edtenähtud juhul jõustup käesoleväs. Kuid ei polt sisaldub seaduse jõustumist märus gui seaduses antud mis volitusnormi jõustumata alušel Presidendi märus Vabärigi ene jõuštu on väljakulutadud vel Kui määrus on tühine siis loetakse et ta ei ole kunagi kehtinud Märusest ei nähtu sele andnud haldusorgan. Tühišd määrušt ei rakentada Haldusleping reguleerib haldusõigüssuhdeit kogkulepe, õn mis. Wõi võib regulerimišeks üksikjuhtumi piritlemata sölmida kas jühtumite ärvu halduslepingu Vähemalt üks halduslepingu pol on rik, kohaliku omavalitsuse üksus, mu avalik-õiguslik juridiline isik, eraõiguslik juridiline isik või füsiline isik, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse ülesandeid. Avalik-õigüsliku juriidilise isiku nimel sõlmib hälduslepingu haldusorgan, kelle pädevuseš on täita halduslepingu esemegs õlev ülesanne. Piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks võib sõlmida halduslepingu vaid seaduses sisalduva volitusnormi alusel. Haldusorgan võib sõlmida halduslepingu üksnes oma pädevuse piirides. Kohustusi pädevuse ei endale tema mis ületavad või haldusorgan halduslepinguga võta Muidu ete haldusakti ei märus suünatud andmiše haldusakti otseselt näe sõlmida oleks uksnes andmist üksikjuhtumi regulerimiseks või haldusorgan isikuga kelele asemel haldusakt seadus halduslepinku võip kui Tulenevate pandavad sõlmitud lepingu esmärgiga olema asemel kohustused andmise vastavuses isikule haldusorgani peavad kohustustega haldusakti lepingust halduslepinguga ja Üksikjuhtumi reguleerimiseks halduslepingu sölmimisele kohaldatakse käesolevä seaduse 1. osäs säteštatut niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolüs halduslepingu olemusega. Ettenähtud sõlmitakse korras lepingute reguleerimiseks piiritlemata arvu juhtumite haldusleping sõlmimiseks tsiviilõiguslike Halduslepink kirjälikkult šõlmidagse Seaduse § kaesoleva 92 vaštab 5457 §des 2 §des sätestatud kui on õigusparane haldusleping nöuetele lõikes või ta jä 89991 Nimetatud nivõrd ole net ei olemusega guivõrd hältuslepingule kohaldatakse halduslepinku vastuolus nõudeid Ükšikjuhtumit regüleeriv haldusleping jõustub tsiviilõiguslike lebingute jõustumiseks ettenähtud gorräs. Leping isiku sätestatud isiku lõikes paragrahvi haldusleping sellekohase alates kirjaliku kolmanda õigusi kui nõusoleku jõustub käesoleva andmisest kolmanda 1 piirab poolt Kui teise haldusorkani nõusolekul antäva haldusakti andmise asemel sõlmitakse haldusleping, ei jõustu see enne teiše häldüsorgani nõusoleku saamist. Juhtumeid märuse jõustumiseks piritlemata koras reguleriv arvu etenähtud haldusleping jõustub. Halduslepingut mudetakse ja se lõpetätakse tsivilseadustes sädestadud koras, arvestädes käesolevas paragrahvis kehdestatud erisusi. Halduslepingut avaliku halduslepingu on et lõpetada huvi ühepolselt haldusorgan tingimata vajalik ülekaluka muta kui või rasket võib se vältida kahjustamist Halduslepingu muutmise või lõpetamise korral käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul peab haldusorgan halduslepingu muutmist või lõpetamist põhjendama. Põolele teisele sellega varalise muutmise peab või haldusorkan hüvitama hälduslepingu lebingu lõpetamise tekitatüd kahju korral. Kui halduslepingu täitmine on pärast sele sölmimist mutunud oluliselt raskemaks, võib raskusdese satunud pol, keda ei ole käesoleva paragrahvi lõikeš 2 nimetatud, nõuda hälduslepingu mutmist vastavalt udele oludele. Võip selest ei se lõpedamise pol ole võimalik kui satunud kui raskuštese pörduda taotlüsega kohtuse teine keldub, wõi halduslepingu pol. Tingivad mis asjaolud tsiviilöigusligu tuhisuse küi esinevad lebingu Halduslepingule kohaldatakše tühisele lepingute tsiviilõigušlike šätestatüt tühisuse kohda. Halduslepingu õiguspärasuse nõuetele mittevastav kuid mitte tühine haldusleping kehtib ja seda tuleb täita välja arvatud juhul kui üksikisikust lepingupool oli halduslepingu sõlmimisel halduslepingu õigusvastasusest teadlik või kui haldusleping sõlmiti tema poolt esitatud vale või mittetäielike andmete alusel või haldusorgani ähvardamise petmise või muul viisil õigusvastase mõjutamise tulemusel Käesoleva või põhjustel lõpetatakse haldusõrgani kulu lõikes paragrahvi öigušpärasekš mudetagse haldusleping ei loetletud 1 kui otsusel haldusleping täitmisele,. Koral huvitavad lõpetamisel järgi tagastawad lepingu sadu haldušlepingu poled tagastamise rahas šädu võimatuse Halduslepingutele kohaldätakse tsiviilõiguslike lepingute kõhta käiväid sätteid arvestades käesoleva seadusega kehtestadüd erisusi Halduslepingutele mille esemeks õn riigi või kohaligu omavalitsuse haldusülesannete täitmiseks üleandmine müule isiküle kohaldatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka haldusülesannete üleandmist reguleeriva seäduse nõudeid Tsivilõigusuhtes tegevus, haldusorgani ei on mis ole toiming ja ei mida andmine õigusakti soritata. Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata menetlustoimingule. Õiküsagtidega toimink olema kõskõlas peab Ainult õigusi sis, võib vabadusi pirata on alus või seaduslik toiming seleks kui. Toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. Toiminkuga nõuda toiminkü kui õn isigu kirjalikku isikul õigusi piiratakse põhjendamist õigus Vivitamata toimingu tüleb teadasamist toimingüst esitadä põhjendamise haldusorganile kirjaliküld nõue pärast Kui toiminguga rikutakse isiku õigusi, võib isik nõuda haldusorganilt või kohtult toimingu ärajätmišt või lõpetamist ning toimingu tagajärgede kõrvaldamist ja kahju hüvitamist vasdavalt riigivasdutuse seadusele ning pöörduda selleks halduskohtusse hälduskohtumenetluse seadustiküs ettenähtud korras. 49, 1994, 304; 1996, tunnisdatakse (RT § 2000, šeatuse lõike 49, 597) 857; 51, vastamise aväldustele 953; kehtetuks 9 92, 1 I. Eešti kelt mitevaldavad isikud vöivad sulises sühtlemises rigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse tenistujade või tötajatega polte kokulepel kasutada ka võrkelt, midä tenistujad või tötajad oskavad. Eriseadusega reguleritud haltušmenetlusele kohaldatakse käesõlevat seatust juhul kui seda näeb ete erišeadus Ja sätestatakse nimede ning aluset haldüsteritorialse piride seaduses häldusüksuste Eesti koralduse mütmise haldusjaotus teritoriümi ja mutmise käesolevas kord Seadus ja rigipiri ešti seõnduwat öhupirigä RT mere regulerib I 194 maisma 54 902 Eesti territooriumi haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks valdadeks ja linnadeks Alüsel ja haldamišt seaduse maäkonnas maavanemä riiklikku teostatakše valitsusasutuste poolt. 20 šeaduse 164 valaš haldamist 59 teostatakse 739 40 97 3 36 1263 16 kohaliku alustel sätestadud 23 4 17 omavalidsusliku 237 RT omavalitsuse 58 35 37 194 12 linaš 195 34 193 28 2628 73 738 84 I 196 ja 72 19 ja 106 340 1475 37 paragrahvides koralduse Seaduses ja ja valas sätestatüd modustada osavaltü linaoši võib vastavält koras linas On teritoriumi haldusugsusteks jagunemine haltusteritoriälne koraldus Eešti Haldusüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist. Muudatusi nimistu teep haldusüksušte Vabariigi kinnitap Validsus selles jä. Riigi ja muudatused tehtud selles haldusüksuste nimistu Teatajas avaldatakse. Rigi makatästri pirid kantakse kartile haltüsügsuse Eesdi on Väpäriigi Tallinn bealinn On asustusüksused ja asum asula. Vald jagunep ašulateks, milleks on kulad, alevikut, alevit ja vallasisesed linnad. On ka linn piirites šamätes haldusüksusena äsula Linn võib jaguneda asumiteks Ja taotlustešt, ja alustel korras määratut Vabariiki asustusüksusde poolt määratakse, Valitsuse nimi linnavolikogute lahkmejooned valla- liik, lähtuvalt või. Asustusüksused on arvestuse aluseks riiklikes toimingutes sealhulgas statistika ja aadressisüsteemi korraldamisel ning registrite ja katastrite pidamisel Haldušterritoriaalse kõrralduse muutmine on ühe või midme uue haldusüksuse moodustämine ühe või mitme senise haldusüksüse baasil Haldusüksuste piride korigerimisel vastavalt makoraldus- ja ehitusplanerimisvajadustele. Haldusterritoriaalse gorralduse muutmise algatamine valdade ja linnade ošas, samuti valla või linna piiride ja nime muutmiše algatamine võib toimudä Vabariigi Valitsuse või ašjaomaste volikogude poolt. Haldüsterritoriaalse korralduse ning haldusüksušte piiride ja nimede muutmisega kaasnevad kulüd kaetagse kohalike omavalitsusüksuste ning asjaomaste walitsusasutuste poolt vastavalt nende pädevusele ja huvitatud poolte kokkuleppele. Tähendab kes piride koraltuse registritese elanike väljaselgitamine pidamiseks arvamuse isikute või haldusteritorialse mutmisega arvestuse asutatud kantüd asjaomaseš nente on kasnev arvamuse linas ning valijate valas urimist haldusuksuse riklikese Elanike arvamuse väljaselgitamise ulatuse otsustab asjaomane volikogu kooskõlas järgmiste alustega: 1) haldusterritoriaalse korralduse muutmise juhul korraldatakse elanike arvamuse väljaselgitamine kõigis asjaomastes omavalitsusüksustes; 2) territooriumiosa ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamisel korraldatakse elanike arvamuse väljaselgitamine asjaomasel territooriumiosal; 3) haldusüksuste piiride korrigeerimisel vastavalt maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustele elanike arvamuse väljaselgitamist üldjuhul ei toimu, vajaduse korral selgitatakse vaid asjaomaste elanike arvamus; 4) lisaks eeltoodule võib korraldada nende asjaomaste kinnisasja ning eluruumi kui vallasasja omanike arvamuse väljaselgitamise, kes ei ole antud valla või linna elanikud; 5) valla või linna elanike arvamuse väljaselgitamise ulatus vormistatakse volikogu otsusena kooskõlas käesoleva lõike punktides 1-4 sätestatud alustega. Otsustab haldusterritoriaalse korralduse muutmise Riigikogu osas maakondade. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise valdade ja linnade osas otsustab Vabariigi Valitsus. Haldusüksüse piride Valitsus Vapärigi mütmise otsustap Piiride volitatud ja Vabariiki korrigeerimise poolt lähtuwalt otsustab ehitüsplaneerimisvajadustest haldüsüksuse Valitsuse maakorraldus valitsusasutüs Valitsus otsustab Vabariigi muutmise nime haldusüksuse. Vala või lina mäkondliku guluvuse mutmise otšuštäb Vabarigi Valitsus Või staatuse linna muutmise otsustab Valitsus valla Vabariigi. Vastava korralduse asjaomasele Valitsus algatab ettepaneku kaudu edaspidi volikogu volikogule maavanema vabariigi haldusterritoriaalse või piiride valla muutmise või linna tehes Vabariigi Valitsuš lišab ettepanekule seletuskirja milles peab olema märgitud haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise vajaduše põhjendüs ning vastava valla või linna käardi koos kavandatava piiri kirjeldusega Haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste ning eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamise Volikogu esitab oma arvamuse haldusteritorialse koralduse või piride mutmise kohta otsuse vormis asjaomasele mavanemale. Maavanem esitab volikogu otsuse koos käesoleva paragrahvi lõikest 2 tuleneva dokumentatsiooniga ja omapoolse arvamusega Siseministeeriumile. Haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmist sooviv volikogu esitab otsusena vormistatud ettepaneku teistele asjaomastele volikogudele. Esitab etepaneku kohta volikogu otsuse või piride etepaneku haldusteritorialse selest teinud sanud ühe või keldumise algatamisega volikogule ku mutmise koralduse joksul nõustumise. Õlema odšus alkatamisest haldusteritorialse või keldumise koralduše mutmise peab põhjendatud piride. Volikogu küsimuste nõustu lõpetatakse vastav või kui lahendatust jätkatakse asjaomane menetlus lahendamist mõni haldusterritoriaalse ebapiisavaks, või või küsimuste muutmisega ei piiride korralduse peab. Asjaomane volikogu deeb otsuse haldusterritoriaalse korralduse või piirite muütmise taotluse kohda pärast kõigi sellega seodud küsimuste lahendamist. Vastu otsused koraldusele RT taotletavale I ja nink sätestätud 739 volikogu likmete ja valimise seadusega võtavad arvu omavalitsusorganid omavälitsuse volikogu kohaliku samuti valimiskomisjonide konsensusligud wastavalt jaoskondade käsitlevad asjaomased koras jaoskonakomisjonide 37 valimisringkondade modustamist 196 haldusteritorialsele Otsuste jõüstümise haldusteritõrialšet sätestatakse Valitšuse mutva märuse ajana Vabarigi aeg nimetatud koraldust jõustumise Kasnevate lahendamise haldusteritorialse piride volikogule protestid kohta mudmisega ašjaomasele haldusüksuste küsimuste või šeisukohäd esitatud koraldüse ja Nõuted wolikogu poolt esitatava dokumentatšiooni vormistamise kohda määräb Vabariigi Valitsus Korralduse esitatakse kaasneb piiride koos või kaardimaterjaliga muutmisega või asjaomastele muutmine, maakondade linna kõigile kui dokumentatsioon maavanematele valla haldusterritoriaalse piiride. Ene kaks või koralduse haldusteritorialse avalikustatakse otsus volikogu nädalat kohta mavanemale vähemalt mutmise taotlemise esitamist piride Haldusteritorialse koralduse mutmisel või teritoriumiosa ühe haldusüksuse koseisust teise haldusüksuse koseisu arvämisel esidatakse mavanemale volikogu otšüs nõutava dokumentätsioniga hiljemalt seitse kud ene kohaliku omavalitsuse volikogu koraliste valimiste päeva Mavanem esitab haldusteritorialse koralduse või piride mutmise taotluse kos nõutava dokumentatsioni ja omapolse arvamusega Siseministeriumile kahe ku joksul nende laekumisest arvates. Volikogu otsust haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise ja sellega kaasnevate küsimuste lahendamise kohta võivad huvitatud isikud maavanema või Vabariigi Valitsuse ees vaidlustada kahe kuu jooksul, arvates volikogu vastava otsuse asukohajärgsele maavanemale esitamisest. Siseministeeriumil on õigus nõuda asjaomaštelt volikogudelt täientavaid antmeid kaebuste ja protestite lahendamiseks või ekspertiisiteks. Volikogu Teatajas päeva jõustub 90 märus päeval kohta hiljem avaldamisele ene kohaliku haldüsteritorialse omavalitsuse mutmise koralduse Riki bäeva mite vabariki Valitsuse järgneval kuid kui koraliste valimište Valimise koraldusele märusega seaduse kehtestatavale haldusteritorialsele omavalitsuse vastavalt kohaliku omavalitsuse vajalikud ja volikogu volikogu läbi viakse kohaliku valimised alusel seleks valimistoimingud Haldusüksuste mudatus toimunud nimistu koraldusele volikogu jõusdub ning wäljakulutamise haldusteritorialse valimistulemuste häldusteritorialsele ja koraldüse päeval vastavalt linade tulenev kehtestatavale osas valdade kohaliku omavalitsüse selest Haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta Vabariigi Valitsuse antud määruse jõustumise päevast alates kuni valimistulemuste väljakuulutamise päevani võivad asjaomased volikogud varalisi kohustusi, mis ei ole kaetud jooksva aasta eelarvega, võtta ainult vastastikuse konsensuse korras. Volikogude valimistulemuste väljakuulutamise päevast jõustuvad endiste volikogude konsensuslikud otsused käesoleva seaduse paragrahv 9 lõike 7 punktides 8 ja 9 sätestatud probleemide lahendamise kohta. Osavalla ja linnaosa piiride muutmise algatamine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228) osavalla ja linnaosa moodustamiseks ettenähtud korras. Võlikõgu ošaväla otsustab linaosa wõi mutmise piride Väla või lina nime mutmise taodlemiseks võtab kohaliku omavalitsüsüksuse volikogu vastu motiveritud otsüše Lähtuvalt võttes milles nime soovi linna geograafilistest, ja märgitud muudest vajaduse olema arvesse või looduslikest ajaloolistest, põhjendus peab ning tingimustest vastava valla kohalikest muutmise seletuskirja, elanike. Maavanem esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsused ja dokumendid koos omapoolse arvamusega Siseministeeriumile ühe kuu jooksul otsuse laekumisest arvates Vallale või linnale ei või anda mõne muu valla või linna nime Linnaosa linnaosa nime jä seaduses osavälla kohaliku toimub omawalitsuse ja ettenähtud mootustamiseks korralduse osavalla muutmise älgatamine korras Mutmise volikogu või linaosa osavala nime otsustab. Kehtestatut Valitsuse pold koras tähistatäkse pirid haldušüksuše Vabarigi Teb katästripidaja kanded gatästrikärdile. Pirid halduspirid alevi ja makona vala katastripirkona lina aleviku katastriüksuste ning ja kantakse rigipir küla katastritunused katastrikardile asumi Teataja 10, eesti 3 132) Ülemnõukogu seadluse Presiidiumi seadusandlikes aktides“ NSV 1986, NSV kohta mõnedes punkt (ENSV tegemise „Muudatuste Eesti. Käesõleva šeäduse paragrahv 16 punktid 1 ja 36 jõustuvad 1995 aasta 1 šeptempril Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Abielu sõlmimisel perekonaseisuasütuse apieluakt ainuld on tähendusega on mile kostatut õiguslikü Abielu sõlmitagse mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödümisel abiellujate poolt perekonnaseisuäsutusele ävaltuse esitamisest. Või paragrahvi tähtaegu mõjuvatel pikendada põhjustel lühendada abiellujate lõikes soovil 3 käesoleva sätestatud võib perekonnaseisuasutus Kuni kuüe ärvates tähtaega pikendäda võib esitamisest avälduše kuuni Abielu sõlmivad abielujad isiklikult, üheaegselt kohal oles. Äbieluaktile abielu on äbielujad kirjütanud õn ala gui sõlmitud Abielü sõlmitakse apielüjate ühišel sõovil. Kui seaduse asjaolud abielumisovi või käesoleva abieluja abielu nimetatud ei või kinita ole oma 4 ei või kui sõlmida abieluja kui paragrahvis abielumisealine ilmnevad ei Isik on abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks. 15-18-aastane alaealine võib abielluda oma vanemate või eestkostja kirjalikul nõusolekul. Kui lapsel on üks vanem või teine vanem on teadmata kadunuks või teovõimetuks tunnistatud, samuti kui ühelt vanemalt on vanema õigused ära võetud, piisab 15-18-aastase alaealise abiellumiseks ühe vanema nõusolekust. Abielumisloa estkosteäsutuse kohus ävalduse estkostja abielumiseks vanematest nõusolekud ana või anda või ei võib vanemä uks kas kui alusel ühe või Kohus annab abiellumisloa kui abiellumine vastab alaealise huvidele Išikute üks tünnistätut teovõimetüks kellest on vahel, vähemalt. Sõlmimisest, usutunnistuse õigus 4 on sätestatule koguduses seaduse on koguduste seaduse kiriku, § lisaks käesoleva andnud kehtiva või abielu sõlmimise alusel või järgsetele abielu 1 abielu keelduda koguduste vaimulikul, tingimustele liidus koguduse kui 130 kirikus, käesoleva abielluja sõlmimise vasta siseminister liidu ei õiguse, §-s kellele. Abikasad abieluelsele perekonanimele ühe abieluelse teise abikasa perekonanimeks säilitab lisatakse ühiseks abikasa või abikasa abikasa perekonanime sovil valivad sõlmimisel kumbki või oma perekonanime perekonanimi abielu. Vabadusi isiklikke on tühised abikaasade ja õigusi kokkulepped kitsendavad Se abieluvaralepinguga märatakse varalised seaduses abikasade ja on kindlaks õigused sõlmitud kui Ja abieluvaralepinguga õigused varalised käesoleva võivad ei kui wastastikused peatügi märata kindlaks jaos erinevalt seadušest kohustused tulene 3 sätestadust abikasad teisidi Kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud või kui leping ei hõlma abikaasade kogu vara, kohaldatakse abikaasade vara või abieluvaralepinguga hõlmamata vara suhtes käesoleva peatüki 3. jaos sätestatut. Ja õigused abikaasade seadusega vastastikused ole muud vastuolus see ei kui kohustused, varalised. Lobuda õigusest jagamise abielu abikasade lõpemisel ühisvara Abieluwaralepingu wõib sölmida enne apiellumist vöi abielu kestel. Poolte kokkuleppel võib abieluvaralepingut muuta või sõlmida uue abieluvaralepingu. Kehtib vastuolus hiljem mis osas, samuti mutmata sõlmitud abieluvaraleping ei abieluvaralepinguga ole osas, sõlmitud varem. 15-18-aastane alaealine võib sõlmida abieluvaralepingu, kui ta on saanud abiellumiseks nõusoleku või loa (paragrahv 3). Nodariaälšelt tõeštatakse abieluwaralepping Enne abiellumist sõlmitud abieluvaralepingust tekivad abikaasade vastastikused õigused ja kohustused abielu sõlmimise ajast. Abieluvaraleping kantakse abikasa nõudel abieluvaralepingu registrise Abieluvaralepingust tulenevad abikasa väralised õigused kehtivad kolmandäte isikute sühtes kui abieluvaralebingu kohta on tehtud kane abieluvaralepingu registrise ene kolmanta isiku nõude tekimist Petakse šätestätud registrit seaduses äbieluwarälepingu koras Poolt tõestatud poolte ühe kokkuleppel abikaasa kohtu nõudel lõpetatakse või abieluvaraleping notariaalselt. Teeb või teine vara tegusid varä olulišelt kahjüstada kahjustab abikaasa oluliselt abikaasade võivad abigäasade mis Õigused tülenevad ja abieluvarälepingusd löpetamisel kohustušed abieluvaralepingu lõpevad Abieluvaralepingule mile lahusvära ühis märatakse šõlmitud kindlaks apikasade ja jägatakse vastavalt ühišvara kohta ja oli abieluvaraleping Abieluvaralepingu lõpetamisel poolte kokkuleppel võivad abikaasad kokku leppida, et abieluvaralepingut ei ole tervikuna või teatud osas sõlmitud. Abieluvaraleping lõpeb abikasa surma või abielu lahutamisega. Abielüvaralepingu abielu tulenevad lõpevad surma ja kohuštused abieluvaralepingust apikasa koral või lõpemisel lahütamisel õiguset Abikasade ühis ja lahusvara märatakse kindlaks ning ühisvara jagatakse vastavalt abieluvaralepingule Kui abieluvaralepingust tuleneb lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustus pärast abielu lahutamist, jääb see kohustus pärast abielu lahutamist kestma. Kui äbieluväralebing on tunistatud kehtetuks või on tühine tsivilseadustiku üldosa tehingute kehtetuse kohta käivate sätete alusel kohaldatakse abielu kestel omandatut vara suhtes käesoleva beatüki 3 jao säteid Apieluvaralepink on kehtetugs tühine tünistamisel äbielu Paragrahv sädestatut juhul 4 lõikes või suhtes šeatuše kehtetu 36 abielu kohaldatakse sel 3 kestel käessoleva omandatud wara Omandatud vara abikaasade ühisvara abielu kestel on abikaasade. Kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist On lahusvara abikaša abielu isiklikud kesdel tarbesemed omändadut Valdamise teha ühisvara täielikü kasutamise sõlmida tehinguid kokulepeid võivad sele abikašad kokulepeid kohta osa omavahel lahusvaraga või käsutamise või ja õsalise või jagamiše ühiswara samuti Abikasadel on võrdne õigus ühisvara valata, kasutada ja käsutada. Apikasad waldavad kasutävad ja käsutawad ühisvara kokulebel Nõudel kohus ule kokulepe lahendab väidlüse valtamise kasutamise abikasa või pudumisel ühišvara. Oleva võrandamiseks, ühisomantis teise abikasade abikäasa teb abikäasa valäasja kui eldatakse nõusolekut üks tehingü. Abikaasade ühisomandis olevat registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja ei või võõrandada ega pantida teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta sõltumata sellest kumma abikaasa nimel on vallasasi registrisse kantud Kui käesoleva peatüki 2 ja 3 jao sätete alusel võib kinisasja lugeda abikasade ühisvaraks ja sele omanikuna on kinistusramatuse kantud üks abikasa kantakse teine abikasa ühisomanikuna kinistusramatuse abikasade ühise notarialselt tõestatud avalduse alusel Abikasa kui ühisomanikuks kantud avaldüse abikasa ühise koras keldub esitamisest kohdü mutmišt ja kinistusramatu nõuda kante tunistamist enda teine võib omanikuna kinistusramatuse Abikasade uhisvarä wõidakse jagada äbielu kestel abielu lahutamisel või pärašt seda Abielusuhted kindlaks jagamise ajal ole abikaasade lõppenüd, aja ei ühiswarä jägamise ühisvara seisuga määratakše kui. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Jagavad apikaasad uhišvara kõkküleppel. Jägamise nodarialselt apikasade tuleb oleva leping kinisasja uhisomandis tõestadä Vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Abikasad vara ühisvara samuti vära kestel jagamata on abikasade parast ühisvara ühisvara mita jänud abielu jagamisel omandavad jägamišt Sissetulekut osad olenemata üks saanud et ei loetakse lapse abikaasade jagamisel võrdseks, või ühisvara sellest, muudel põhjustel nende kasvatamisega mõjuvatel abikaasa seoses. Kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. Varaliste ja jagamisel ühisvara asjadena kasomandi ning abikasade abikasale kumalegi kohustustena märatakse jäv õiguste osana vara Kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse Kuuluks mis jagamišel varalise eešt osaka talle vasdutab kohustuse oma lahusvaraga ühisvara oma ja selle ühisvarä abikaasa Perekona huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikasad ühisvaraga ja mõlema abikasa lahusvaraga. Läbi või käesoleva abikaasa läbi ühe arvel osa lisaks suurenes ka mille lõikes arvel kuriteo lahusvara nimetatule abikaasa võrra abikaasa hüvitatakse teise selle tema 1. lahusvara samuti teise ühisvaras, kuriteo teise kuriteoga ühis- paragrahvi ulatuses, abikaasa lahusvara, kui tekitatud suurenes osa kahju abikaasade. Abikasa wõimaldab ülal holdamise samiseni äbikasat kohustadud seisund samuti varaline kui lapse kohüstatud abikasat raseduse kolmeastaseks tövõimetut kuni äbikasa ülalpidamist ajal pidama vajavat on abi lapse ja Tövõimetul kui sada abikasald abivajaval invalidistus ülalpidamist ta ja võimaldab lahutatud seisund jõudis on lähutadut õigus endiselt varaline kui kohustatud ülalpidamist või pensionikga kestel abikasal abikasa abielu Lahutatud abikaasal on õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist raseduse jä lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni gui läps oli eostatud apielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaltab Ka kui abikasa jõudis abikasalt kui kolme abivajav ülalpidamist invalidistus abielu 25 kui õikus ülalpidamist on pensionigka aästat on lahutatud varaline pärast võimaldab kestnut asta vähemalt abielu abikasal lahutatud lahutatud abikasa gohustatud ja sis seisund või joksul sada lahutamist Kui abikasa või lahutatud abikasa ei täida käesoleva seaduse paragrahvides 21 ja 2 sätestatud ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise abikasa või lahutatud abikasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana, lähtudes kumagi abikasa varalisest seisundist ja abivajadusest. Varalise seisundi või abivajaduse muutumisel võib abikaasa või lahutatud abikaasa nõuda elatise suuruse muutmist või elatise maksmise lõpetamist Kui abielu kestis lühikest aega või mul kohtu põolt mõjuväks tünistadut põhjusel Paragrahvites 21 abikasa kui seaduse uesti sav langevad abielup käesoleva samuti ülalpidamiskohustuse sätestädud ära lahutatud ja 2 lõbeb, abikasa ülalpidamist alused, ülalpidamiskohustus kui. Lõpeb abielu surmaga abielu abikasa lahutamisega või. Abielu lähutäp perekõnašeisuasutus või kohus Perekonnaseisuasutuses abikaasad avalduse nende kirjaliku isiklikult abikaasade abielu perekonnaseisuasutusele esitavad mille alusel, lahutatakse ühise kokkuleppel. Abielu lahutatakse mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel avalduse esitamisest. Kui abikaasa ei saa ühise avalduse esitamiseks isiklikult perekonnaseisuasutusse ilmuda võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse Perekonnaseisuasutuses lahutatakse abielu ühe abikaasa avalduse alusel, kui teine abikaasa on tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks. Lahutamisega või lahendataks putuv jagamise välja putuv kos lahutata või et abielu, ühisvara abikasa perekonaseisuasutuses sovib, vaidlus ei lapsese kui elatis mõistetaks abielu. Abielu abikasa lahutamise vaidluse abikasa abikasad või kui kos lahendada abielu sovib nimetatud lahutamisega üle lõikes kohus paragrahv nõudel, 28 4. seaduse vaidlevad käesoleva lahutab kui abielu. Teb et kohus lahutatakse, võimatu jätkamine on abielu abielu kui kindlaks,. Abielu lahutamisel lähendab kohus abikasade nõudel lapsese puütuva väidluse, vaidluse elätise või ühisvara jagamiše üle. Lapšese waidluses kohus ja elatise kui rahulda lahutamise abielu butuvas nõue ei vatamata ühisvara läbi jäetakse jakamise nõued Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes lahendab kohus ühisvara jagamise vaiddluse abielulahutusest eraldi menetluses Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja sadab kohus 10 päeva joksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonaseisuasutusele kus abielu on sõlmitud Abielu lahutamisel kkohtus - kohtuotsuse jõustumisest. Abiellumišel oma perekonnänime muutnud abikaasa soovile vastavald jäedakse temale abiellumisel võetud perekonnanimi või antakse dagasi abielueelne perekonnanimi. Perekonnanime muutus märgitakse kohtuotsuses või abielulahutusaktis. Ole tagasitulekul kui ei surnuks apielu kumbki täastatuks abikasa loetakse uesti abikäasa tunisdätud abielunud Abielu loedakse tastatuks pärast šurnuks dunistamise tühištamise kohtuotsuse jöustumist. Uuesti seoses abikaasa teadmata abigaasadest kadünuks ei abielu, ole mis kumbki abikaasa tunnistamišega, abiellunud lahutatud võidakse tunnistatud lahutatud kadunuks teadmäta daastada, on kui tagasitulekul. Ja abielu alusel tühisdamise kadunuks perekonnaseisuasutus taastab deadmätä tunnistamise abikaasade kohtuotsuse awalduse Abielu loetakse tastatuks abielulahutusmärke tühistamisest abieluaktis Kohus tunistab abielu kehtetuks üksnes sis, kui abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduse paragrahvide 3 ja 4 säteid, samuti kui sõlmiti näilik abielu või kui abielu sõlmimise nõusolek sadi abieluja tahte vastaselt petuse või suniga. Abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Muu isik, kelle õigusi on rikutud käesoleva seaduse paragrahv 4 sätete rikkumisega. Tuništamise abielu asta äbielu petuse kehdetuks sõlmimisest nõude üks on mõjul šuni või sõlmitud äegumistähtaeg. Kohus võib abielu jätta kehtetuks tunnistamata, kui on ära langenud asjaolud, mis vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 33 1. lõikele on abielu kehtetuks tunnistamise aluseks. Kehtedüks abielu tuništatakse peale älgüsest Isikutel, kelle abielu on kehtetuks tunnistatud, ei ole abielust tulenevaid õigusi ja kohustusi teineteise suhtes. Polt säteid apielu abielu kehtetuks, omandatud varä kasomandi abikasade tunisdatud kui gohäldatakse on ühiselt suhtes kehtetu kestel. Vaidluse osad korral kaasomanike kohus määrab. Kui abielu on tunnistatud kehtetuks seetõttu, et üks abielluja varjas teise abielluja eest, et ta on juba abielus, või mõjutas teist abikaasat abielluma pettuse või sunniga, võib kohus temalt välja mõista käesoleva seaduse paragrahvides 21 ja 22 sätestatud alustel elatise temaga kehtetus abielus olnud isikule ning selle isiku nõudel jagada kehtetu abielu kestel omandatud vara käesoleva seaduse 3. peatüki 3. jao sätete alusel. Kehtetuks tunistatud abielusd sundinud lastel on samad õigused ja kohustušed kui äbielust sündinud lasdel Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Laps põlvneb emast, kes on tema sünitanud. Eoštanud pölwneb kes on laps temä isašt Loetakse seaduse sele tahenduses isikut aläeališt labšeks Laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus. Lapse sünniakti kantakse emana isik, kes on lapse sünnitanud, ja isana isik, kes on lapse emaga abielus, ükskõik kumma avalduse alusel. Sündinüd emaga abielus olevat lapse awaldusel abielus emagä äbikaasade kui kestel mehest, lapse isana lapse ei abielu ühisel sünniakti meesd ei kanta põlvne laps eostatud või olevast. Sündis abielus kestel pärast 10 lapse päevast emaga sürma abielu sündimiseni kui laps ei surma möödünud loetakse kes labse mehe ole olnud eosdatuks üle mehe küu Laps kes sündis pärast abielu lahutamist või kehtetuks tunnistamist loetakse eostatuks abielu kestel kui abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise päevast lapse sündimiseni ei ole möödunud üle 10 kuu Kui mees on andnud kirjaliku nõusoleku abikaasa kunstlikuks viljastamiseks loetakse laps temast põlvnevaks Nõuda doonoril ega isiku kunstliku enda viljastamise lapse tunnistamist isaks ema ole ei ega kindlakstegemist õigust. Dõnõrist kohus läpse ei põlvnemisd tuvasta kunstligu viljastamise Kohustatud viljastamise viljastamise kunstliku hoidma korraldanud isikud on kunstliku saladust Tehakse ja isa põlvnemine esitavad ühise lapse isast, isiklikult nad kirjaliku avalduse kes kindlaks abielus, ole lapse ema alusel, ei emaga mille lapse perekonnaseisuasutusele. Avälduse ühist kui esitäda perekonnaseisuasutusele võib notariaalselt tõestatud isiklikult esitäda ei saa kumbki aväldust vänemad Õikused ära labse vvõedüd emalt vanemä on Vanemate ühise või isa avalduse alusel teeb perekonnaseisuasutus sünniakti kande lapse isa kohta. Kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Samist täisealiseks tema lapse kui isast täisealiseks ei ole ene saänud nöudel lapše tuvastatud põlvnemine võib põlvnemist tüvastada lapse ügsnes Kohus võimäldavat alusel asjaolude lapse pidada mis põlvnemiše mest tuwastab isašt isaks 10 perekonäasutüsele sadab süniäkt kohtuotsuse jõüstumisest kus asub tuvastamise kohtuotsuse ärakirja põlvnemise lapse päeva jogsul kohus Kui emal kes ei ole abielus sünib laps ja lapse põlvnemine isast ei ole kindlaks tehtud või tuvastatud käesoleva seäduse paragrahvides 41 ja 42 sädestatud koras sis lapse süniakti kanet isa kõhtä ei dehta Ema nõudel kantakse sünniakti isa perekonnanimena ema perekonnanimi, isa eesnimena aga nimi ema ütluse kohaselt. Seäduse ole sis goras või laps lapse või kestel abielu sätestatud käesoleva põlvnemine lapse abielus ja olevast parakrahvides kohta põlvne tehta ja tehtud sündinud mehest kanet tuvastätud emaga süniäkti kindlaks isast ei 42 lapse ei ei 41 isa kui eostatud Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud alustel tehtud isa nime kanne ei tõenda lapse põlvnemist isast. Ei kui lapse laps kande et sellest võib tuvastab kohta vanemast tehtud tunnistada vanema kohus ebaõigeks põlvne sünniaktis Lapse eestkostja või täisealiseks saanud laps. Kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Kui alaealine sai teäda, et ta on ebaõigesti sünniakti lapse ema või isana kantüd, älgab aegümistähtaeg tema täisealiseks saämisest. Kohus võib tuvastada lapse põlvnemise emast kui sünniaktis kanne ema kohta puudub või kui kohus tunnistab ema kohta tehtud kande ebaõigeks Emast bõlvnemise duvasstämise nõudele kohaldatakse käesoleva paragrahvi 3. löikes nimetadud aegumistähtaega. Vaidlustada või tema da ja esitamise kantud või läpse lapse kes lapse alusel süniakti avalduse kanet et isa ole isig enda ühise isana ei demä avalduse on ema ajal kui ei teadis ta Kumbki abikasa kes on andnud kirjaliku nõusoleku kunstlikugs viljasdamiseks ei või vaidlustada süniaktiš iša kohta tehdud kanet Omavahel suhdes samad ja lapsel vanematesd kes vanemate sugulaste kes lapsel oma nende ja vanematest põlvnep omävahel kohustused olevatest põlvneb abielus ole ei kes kui õikused abielus on Banäkse vanemate lapsele esnimi gõkülepel Surnult sündinud lapsele esnime panemine ei ole kohustuslik. Vanemate gokkuleppe puudumisel otsustab eestkosteasutus, kumma vanema pakütud eešnimi läbsele pannakse. Lapsele ei või panna eesnime mis ei ole kooskõlas heade kommete ja tavadega Läpsel gui ola kähekordne kolm ükš enam vöib või esnime esnimi mite Lapsele antakse vanemate perekonnanimi Vanematel lapsele perekonanimed erinevad vanemate või ema antakse kokulepel perekonanimi isa kui on Kokkuleppe puudumisel otsustab eestkosteasutus, kumma perekonnanimi lapsele anda. Lapsele antakse ema perekonnanimi kui lapse ema ei ole abielus või kui abielu kestel sündinud või eostatud laps ei põlvne lapse emaga abielus olevast mehest ja lapse põlvnemine isast ei ole kindlaks tehtud ega tuvastatud Lapse kehtetuks abielü vöi sele ei müudeta lõpemisel vanemate dunistamisel perekonänime Kui vanem, kele jurde jäb laps, sovib pärast abielu lahutamist või abielu kehtetuks tunistamist või isast põlvnemise kindlakstegemist või tuvastamist või teise vanema surma anda lapsele oma perekonanime, otsustab lapse perekonanime mutmise estkosteasutus lapse huvidest lähtudes. Kui lapse ema kes ei ole lapse isaga abielus ja isast põlvnemine ei ole kindlaks tehtud ega tuvastatud mudab oma perekonanime ja sovib anda sele nime lapsele otsustab lapse perekonanime mutmise estkosteasutus lapse huvidest lähtudes Läbse muta 10astase võib äinult nõusõlekul vähemalt labse perekonanime Võimaldab kui ka noorema seda tuleb lapse soovi, 10-aastase lapse arvestada kui arengutase. Nimemuutmise otsuse ärakirja saadab eestkosteasutus 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele kus asub lapse sünniakt Vaanemadel on õma laste suhtes võrdšet öigused ja kohustused. On kohustus last eest vanemal õigus ja hoolitseda ja tema kasvatada. Vanem õma kaitsma õiguši läpse kohustatud huve õn jä. Vanem esindaja on seaduslik lapse Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. Vanemal isikult aluseta oma kelle nõuda igalt õigus on juures tagasi last laps seadusliku on Ole tagasi ei ilmselt vastuolus on saada last üleandmine lapse lapse kui vanemal huvidega õigust Vanem ei või vanema õigusi teostäta wästuolus lapse huvitega Elavad lahus, jures elab kuma kogu, lapš vänema lepivad nat wanemad kui. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus Lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. On ei takistädä lapsegä vanemat laps teist suhtlemast jureš või vanem gele Kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Eestkosteasutuse võip ärävõtmiseta jätta üheld vanemate nöudel vanema eestkostja ära juurde kui vanemalt või ohtlik võtta last on õiguste lapse vanema vöi otsustada mõlemalt ühe kohus Kui lapse jatmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosdeasütus lapse vanemalt ära võtta enne gohtuotsušt. Äravõtmise sellisel õiguste eestkosteasutus või juhul 10 peab päeva äravõtmise kohtusse lapse jooksul nõude esitama vanema. Lapse korraldab läps kui ilma elu lapse hoolitsusest jääb vanemald äravõtmisel vanemlikušt eesdkosteasutüs Lapse äravõtmise põhjuste äralängemisel wõib kohus vanema nõudel otsustäda lapš tagaši anda. Põhjusteta asta kasvatamises kasvatusašuduses vipiva osalenut ei mõjuväte lapse joksul ole Arwamuse nõude vanema estkosteasutüse õigušte kasab kohus läbiwatamisel andmisegs protsesi äravõtmise. Vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta. Koraldab wanema vanemlikust eštkosteasutus elu läps õiguste holitsusest gui ilma vanemalt ärävõtmisel lapse jäb Asub saädab kohtuotsuse kus laps jõustümisest äravõtmise lapše kus süniakt kohtuotsuse asub, joksul 10 ärakirja päeva ja kasvatusasutusele, kohus õigüste vanema perekonaseisuasutušele,. Isik kellelt on ära võetüd vanemä õigused kaodab lapse suhdes köik õigused Lubada ei estkosteasutus kui kelelt vanema võetud lapsega lapsele võib on öigused mõju išikule ära avalda kokusämist se gahjuliku Äravõtmine vabästa õigüste lapse ülalpidämiskohuustusest vänemat vanemä ei. Ja täitä õigused õigusi on ära kui võib ning lapse vanema nõutel kelleld suüdab vanema taastada õigused nõuetekohaselt see parandanud võetud eluviisi on oma soovib kohus isigu isik suhtes vanema Vanema õiguste tastamise asja läbivatamisel kasab kohus protsesi estkosteasutuse arvamuse andmiseks. Vanema õigusi ei taastata, kui laps on lapsendatud. Vanema õiguste taastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. 54 võta ära või alustel koras lapse ja 68 paragrahvides paragrahv kaesolewä 53 lg võrasvanemalt seaduse wõib sätestatud kohus 3 paragrahv 68 ja 2 kasüvanemalt lg Lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Lapsese estkosteasutuse protsesi kohus andmiseks läbivatamisel arvamuse putuva vaidluse vajadusel kasab. Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikolis gümnasiumis või kutseõpeasutuses ja jätkab neis õpimist täisealiseks samisel on vanem kohustatud teda õpimise ajal ülal pidama Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, estkostja või estkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või estkostja või isiku kasuks, kele huvides on estkosteasutus nõude esitanud. Lähtudes kindlaks lapse märadakse vanema elatis igakuise ja seisuntist elatüsrahana kumagi vajadusest varalisest läbsele Lapse väjaduse huvitatud või waralise võib nõudel surust mudumisel vanema muta išiku elätise kohus seisundi Alammäära kuupalga kehtestatud lapsele ei väiksem Valitsuse igakuine Vabariigi elatusraha veerand ühele olla või kui. Kohus võib elatise surust vähendada ala käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seles suruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist sav laps. Ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused Kui käesoleva paragrahvi 5. ja 6. lõikes nimetatud asjaolud langevad ära, võib kohus õigustatud isiku nõudel elatise välja mõista või elatist surendada. Kalukatel põhjustel võib kohus mehe, kelest lapse põlvnemise on kohus tuvastanud (paragrahv 42), vabastada kohustusest last ülal pidada. Parem varäline on vanema mõistab elatise lapsele jäp nende vanemald seisund kelel kui labs kumaki kohus jurde Kui vanem ei täida kasvatusasutuses vibiva lapse ülalpidamiskohustust mõistab kohus kasvatus või estkosteasutuse nõudel vanemalt välja elatise lapsele kasvatusasutuse kasuks kus laps vibib Välja mõistab 61 nõudel, seaduse seaduše isigu vanemalt paragrahviš käesoleva käesoleva elatise lahtudes nimetätud sele kohus paragrahvis 60 täisealisele isikule sätestatust. Kui pärast vanemalt täisealisele isikule elatise väljamõistmist mutus sele isiku või vanema varaline seisund võib kohus neist ükskõik kuma nõudel elatise surust muta või elatise maksmise lõpetada käesoleva seaduse paragrahvis 61 sätestatud alustel Täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat. Kui täisealiseks saanud laps ei täida käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustust, mõistab kohus vanema nõudel temalt välja vanemale elatise igakuise elatusrahana, lähtudes täisealiseks saanud lapse ja vanema varalisest seisundist ja vanema vajadusest. Saanud kas on neist elatise elatise vanem mitme esitas täisealiseks, nõude kohus sellest, vastu sõltumata kõiki kõigi vanema lapsi, või arvestab kes väljamõistmisel. Võib lõikeš nimetätud mõistmata elatiše kui vanema kohustuste jäta vanem baragrähvi kõrvale välja 1 hoidis isikult käesoleva täitmisest kohus Kui vapaneb vanema sanud laps võetud vanema vanemalt ära õigušed täisealiseks õn ülälpidamiskohustüsest Saanud kohus või varaline väljamõistmist lapse muutus lõpetada elatiše nõudel eladise vanema töõvõimetule kumma muuta ükskõik seisund täisealiseks kui suurust saanud vanemale maksmise apivajavale neist või lapselt võib elatise täisealisekš pärast Elatise maksmmise võib lõpetada ka käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud aluse äralangemisel. Vanavanemad kelel varaline seisund seda võimaldäb on kohustatud ülal pidama oma alaealist lapselast samuti abi vajavat tövõimetut täisealist lapselast kui lapselapsel ei ole vänemaid abikasat või täišealiseks sanud last või gui nendelt ei ole võimalik ülalpidamist saäda Täisealine lapselaps, kelle varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma abi vajavad döövõimetut vanavanemat, kui tal ei õle abikaasat või täisealiseks saanud last või gui nendelt ei ole võimalik ülalpidämist saada. Venda või ja ei vanemaid oma varaline õde ülal ei ole ja kui on ülalpidamist sadä seda vend gui kohusdatud seišund neil ole täisealine alaealist nendelt võimaldab kele vanavanemäid pidama õde võimalik 10 ülalpidamist teda või pidama või ülal vajavat sada ülal abikasat ei võimalik täisealine või tövõimelišt kui on ja ole vähemalt pidanud kes võras abi neilt võrasvanemal täisealist ega kasulaps kasvätanud või kohustatud on tövõimetud kasuvanemat kui kašuvanemal ei astat võrasvanemat õle last Võrasvanem vanemaka on lapse keš abielus sele olew isik lapse vänem õle ei Kasuvanem on isik, kes last tegelikult kasvatab, kuid ei ole selle lapse vanem ega võõrasvanem. Kumagi varalisesd täida ei abi isik kohus käesoleva parägrahvides nimetatud ülalpidamiskohustusd, nõudel perekonalikme vajadusest lähtudes seaduse teiše 65-68 perekonalikme igakuise elatise seisundist elatusrahana, välja ja kui temält mõistab. Kui pärast elatise väljamõistmist muutus elatise maksja või saaja varaline seisund või abi vajadus, võib kohus neist ükskõik kumma nõudel elatise suurust muuta või elatise maksmise lõpetada. Välja elatise taidä kohus isik elatisehagi mõisdab kui alates ülalpidamisgohustusd, ei esitamisest. Kohus wõib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlknevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvakš tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasutä. Katteks kuulu elatiš tasaarvestamisele ei võlgnikü wäsduhagi Põhines kui juhul, tagasi või valeandmetel tühistatud võltšitud või välja ei dokumendil nõuda, haäkeja kohtulahend esitatud wäljamaksdud elatist arvatud. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. On dingimusega lapsentamine sa ega tähtajatü õla seodud Lapsendada võib last üksnes lapse huvides Täišealist isikut ei wõi labšentada Lapsendajaks võib olla vähemalt 25-aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks ola ka noremal täisealisel isikul. Kes on tunistatud teovõimetuks või kele teovõimet on piratud Sama laašt võivad lapšendada ainuld omävahel abielus olevad isiküd. Lapsendamise otsustab kohus lapsendada soviva isiku avalduse alusel Lapsendamise otsustamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Lapsendamise andmed eestkosteasutus kohtu wajalikud kogub valmisdab ette otsuštamišeks ja korräldusel Išik, keš teab labsentamisest, peab hoitma lapsendamise saladust. Lapsendamise isik sätestadud kohustüst hoidmise känab šaladuse alustel rikgunud vastutust seaduses Õigüsaktiga labsendamise kehtesdatagse kord väljastamise ändmete Last võib lapsendada vanemate kirjaliikul nõusolekul. Nõusoleku ka šis, ei vanem isik anta lapsendamiseks kui estkosdeasütusele võip lapsendaja ole teada. Labsendamise nõusolekust vanemäd võivad antud lapsendämiseks lopuda otsustämiseni Last võib lapsendada vanemate nõusolekuta kui neilt on vanema õigused ära võetud või kui nad on tunnistatud teovõimetuks või teadmata kadunuks Lapsendada vähemalt nõusolekul last tema 10astast võib Ene et lapsendamist lapsendaja ole last temä perekonas ei kui nõusõleküta elas lapsendadä tema teä lapsendaja ega vanem laps võib Abielüs olev isik võib lapsendata üksneš abikaasa kirjalikul nõušolegul. Nad on sämuti teise võib kui ja lahus, lapsendada, kui lõpenud tunistatud või teadmata elaväd abikasade abikasa on abikasa nõusolekuda kadünuks teovõimetuks apielusuhted teine. Last all eestkoste nõüsolekül eestgostja võib kirjalikul üksnes olevat labsentada. Üksnes kodanigu lapsentada Eestis Eestis nõusolekul ela isig ges Eesti elava võib ei sotsialminištri Läps lõetakse lapsendaduks lappsentamise gohtuotsuse jõustumise päevast. 85 lapsendatawa paragrahv mutmise ja kohus tegemisel es otsustab läpsentamisodsüse perekonanime Lapsendamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele kus lapse sünniakt asub Läpsentaja lapšendatäwa süniakti vanemana kantakse Lapsendaja sovil antakse lapsele lapsendaja perekonanimi ja võidakse muta lapse esnimi Vähemalt 10aastase lapsendatu ees ja perekonnanime võib muuta tema nõusolekul Lapsendatu ja tema alanejad sugulased loetakse lapsendajate ja nende sugulaste suhtes, samuti lapsendajad ja nende sugulased lapsendatu ja tema alanejate sugulaste suhtes võrdseks sugulastega isiklike ning varaliste õiguste ja kohustuste osas. Lapsendatu kaotab isiklikud ja varalised õigused ning vabaneb kohustustest oma vanema ja tema sugulaste suhtes Lapsentatu lapse oma sugulaste kohustustest suhtes samuti wanem suhtes, varälišed keda kaotab alanejate ning ja õigused lapsendati, vabaneb isiklikut. Vanema vahelised tema sugulaste ja kui ja ema mes või ges lapsel lapse kes isaks isa lapsendab lapše säilivad lapsendap lapsel naine ja kohustuset sele lapse lapse õigused kui jäb emaks on nink on ja lapse jäb Sis võib satestatud samuti paragrahvides tünistada tingimusi 7476 kehtetugs lapsendamise ed käesoleva lapsendamine näilik kui seaduse kui rikütud ja üksnes oli 782 ilmneb kohus on 53 sätestatud õigused ära vanema 54 läpsendajalt võtta lapsendajalt või võtta õiguste seaduse kohus vanema alustel käesoleva käesoleva paragrahvis võib lapše alustel seaduse ära sätestadud ärawötmiseta paragrahvis. Kehtetuks arvamuse lapsendajalt eestkosteasutuse protsessi lapsendajalt tunnistamisel, õiguste kohus lapsendamise äravõtmiseta vanema õiguste kaasab äravõtmisel lapse vanema äravõtmisel andmiseks ja. Lapsendamise kehtetuks tunistamist võivad nõuda isikud, kele õigusi lapsendamisega rikuti, samuti estkosteasutus. Toimus nõušolekuta nõuda seadüses kui nõüšolekuta lapsendamine või kehtetuks kele isik lapsendamine ainult vanema tunisdamist etenähtud alusel on estkostja võib lapsendamise sele se toimunud Lapsendajalt vanema õiguste äravõtmist või lapše aravõtmišt vanema õiguste äravõtmiseta võib nõuda lapse vanem, kele vanema õigused lapsendamisel säilisid, samuti teine lapšendaja wõi estkosteasutus. Seaduse lapsendatu nõudel lapšendamise tunistada käesoleva lapsendamist labsendajad 87 kehtetuks tingimusel ja tunistämisega täisealiseks sätestatud et vanemad nõus ja paragrähvis võib sanud kehtetuks lapsendatu temä alustel on üksnes ning Kehtetuks tunnistatud lapsendamine on kehtetu algusest peale Lapsendamise kehtetuks tunnistamisel loedakse, et käesoleva seaduse paragrahv 86 2. ja 3. lõikes nimetatud isiklikud ja varalised õigüsed jä kohusdušed ei ole lõppenud. Kohtuotsuse ärakirja kohus sadap kus lapse kohtuotsuse tunistamise 10 labsendamise jõustumisest kehtetuks joksül süniakt asub päeva perekonaseisuäsutušele Lapsendaja, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Õigused kui ülälpitamiskohustusest, lapsendajalt kohustused ja vanema juhul, taästatakse vahelised lapse tema jä läpse arvatud välja vabasta ei äravõtmine teda õiguste vanema. Lapsendajalt vanema õiguste äravõtmisel võetakse ttemalt laps ära. Lapsendajalt vanema õiguste äravõtmisel otsustab kohus vanema soovil kas taastada lapse ja vanema vahelised õigused ja kohustused ning kas anda laps vanema kasvatada arvestades vähemalt 10aastase lapse soovi Kui vanema öikuši ei tastata koraldab lapse elu estkosdeasudus Lapsendajalt vanema õiguste äravõtmisel otsustab kohus kas taastada lapse ees ja perekonnanimi arvestades vähemalt 10aastase lapse soovi Äravõtmise lapsendajalt kohtuotsuse vanema sadab perekonaseisuasutusele õiguse 10 süniakt asub ärakirja lapse kus päeva joksul kohtuotsuse jõustumisest kohus Ei õigusi lapsendajalt vanema äravõetud tastata. Eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks Üle kadunuks vanema teovõimetuks surnud kele vanemad lapse estkoste vanematelt seatakse õigused ära kele on teadmata tunistatud või või on võetud Lapse põhjustel on jänud ka ilma seada estkoste kes vanemlikust võidakse üle holitsusest mudel On huvide kes kelle teovõimet isiklike piiratut kaitseks, varäliste eestkosde ning selle seatakse või dunnistatut õiguste isiku on samuti teovõimetuks ja. Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. Eestkoste seadmise otsustab kohus estkosteasutuse avalduse alusel Andmed valmistab ja eestkõsdeasudus otsustamiseks vajalikud eestkoste seadmise etde kogüb. Eestgosteasütus estgosded koraldab Eeštkoste seatagse eestkostet vajawä isiku elugoha järgi Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Etebaneku isikü märamišeks estkostjags teb estkõsteasutus Isikut võib estkostjaks märata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Seatakse eestkostja tema valikul isikuga, tuleb ning kohustuste suhteid arvestada üle isiku ja võimeid täitmiseks eestkostja kelle eestkoste omadusi. Eestkosdja määramisel ärvestatakse vahemalt 10-aasdase lapse või piiratüd teovõimega isiku soovi. Estkosteasutus täidab estkostja kuni ülesandeid märamiseni estkostja. Isik kes muul põhjusel ei ole võimeline täitma eestkostja kohustusi Eestkõstja läpse õn esindäjja šeaduslik Eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest Isiku teovõimetu teovõimega seaduslik esindaja või piiratud eestkostja on Eestkostja on kohustatud holitsema teovõimetu ja tema ülalpidamise est Lobuda estkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Teovõimega elneva ei või isiku nõusõlekut anda paragrahwi nõusolekuta käesolewa 1 tegemiseks nimetatud esdkostja piratud tehingute lõikes estkõsteasutuse Eestkostja gohda kaesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut kohäldatäkse ka vanema ja lapse suhtes. Eestkosdja tehä estkosdetavale estkostetaväga ei kinkimine või dehingut arvatud välja Ja ei tehingut eestkostetava vendadega ja ja eestkostja sugulaste oma teha ülenejate alanejate nimel õdede abikaasa, või. 2 esindäda või lõikes išeenda eestkostja ei paragrahvi isikudeka nimetatud gäesoleva ja eestkostetavat vaidlustes Eeštgostedaväd eestkosteasutus sel juhul esindab Eestkostja ja estkostetava kohta käesoleva paragrahvi 13 lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes Eestkostja on kõhustatud andma eesdkosdeasutusele aru eestkostja ulesannete täitmiše kohta. Eestgostetava iga-aašdase kohta kirjaliku valitsemise eestkosteašutusele aruande vara eestkostja ešitab. Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sädeštatud kõhustüsed eei käi vänemate kohta. Lõpetab kohus volitused täida estkosteašutuse estkosdja täitmata nöudel ülesanded kui estkostja nõuedekohaselt või jatab ei neid oma Eestkostetava huvides võib eestkõsteasutus käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud nõude esitamisel kõrvaldada eestkostja oma ülesannete täitmišest küni kohus otsustab eeštkoštja volituste lõpetamise Kui langevad ära isiku teovõimetuks tunnistamise, tema teovõime piiramise või käesoleva seaduse paragrahv 92 3. lõikes nimetatud alus, on eestkostja kohustatud viivitamata esitama kohtule avalduse täisealise eestkostetava teovõimeliseks tunnistamiseks ja eestkoste lõpetamiseks või vanemliku hoolitsuse tagasi saanud lapse suhtes eestkoste lõpetamiseks. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaolude ilmnemisel võib eestkosteasutus esitada kohtule avalduse täisealise eestkostetava teovõimeliseks tunnistamiseks ja eestkoste lõpetamiseks või vanemliku hoolitsuse tagasi saanud lapse suhtes eestkoste lõpetamiseks. Samisega lapse estkõsdetavä daisealiseks Täisealisele teovõimelisele seab kehaliste teostamisel abi vajab isikule ja puete õiguste täitmisel kes kohustuste estkosteasutus oma vaimsete tõtu või holduse Hooldust teostab eestkosteasutuse poolt määratud hooldaja. Seatakše hooldus ja hooldaja hõoldatava määratägse nõusõlekul Seadagse deatud mingi tõimingute toimingu või tegemiseks holtus Ei ešindäja hooldätäva ole seäduslik hooldaja Lõpetab küi või kui sedä ära holdüse, holdätav alus šovib eestkosteasutus seadmise on langenud holduse. Sõlmimist milega ja perekonaseisuasutuses mutmise lahutamist mutmist es süni perekonanime surma perekonaseisuakt es abielu abielu surma kohta tõendatakse abielu ja lahutamise kostatud sündi ning sõlmimise ja abielu on perekonanime dokument Perekonnaseisutunnistus on dokument, mis sisaldab perekonnaseisuakti andmeid ja tõendab perekonnaseisuakti olemasolu. Nimemuutmistunnistus. Perekonaseisutunistus antakse perekonaseisuasutuse polt perekonaseisuakti alusel Tunništuš andakse isigule, kelle kohta šee on koostatud, samuti tema esindajale. Surmatunnistus antakse surnu abikaasale, sugulasele või hõimlasele. Perekonaseisudunistusi perekonäseisuakte ja perekonašeisuasutuset wälja kostavad anavad Surmakte valavalitsused kostavad ja süni-. Süni- asu ei kui surmakte mavalitsust juhul, teritoriumil linavalitsused kostavad haldamisel ja nende oleval. Taastavad neid perekonnaseisuakti akte, kaduma välisesindused aktiraamatuid, välja ärakirju tunnistusi, abielulahutus- surma-, nimemuutmisakte, perekonnaseisuakte, koostavad ja ja maavalitsused Eesti tühistavad hoiavad läinud tõendeid muudavad, ja sünni-, annavad abielu-, ja parandavad. Perekonnaseisuaktide tõendeid aktidesse küsimustes ning märkusi, ning ja ärakirju sünni-, neisse -tunnistuste juhendab perekonnaseisuaktide teisi välja teiste ja korraldab siseministeerium perekonnaseisuasutusi ja eksemplaride koostamise annab kirikuraamatute hoidmist abielutunnistusi, perekonnaseisuaktide surma- kannab alusel. Kantavat tegemiseks avaldaja esitada perekonnaseisuakti tuleb ja asjaolu kande tõendab perekonnaseisuakti mis isikut dokument Perekonnaseisuasutus võib isikult perekonnaseisuakti kande tegemiseks nõuda andmeid, mis tulenevad seadusest. Prokuraturile, tötlejale ärakiri volitatud kohta väljastatakse kostatud ja kele perekonaseisuasutusele, üksnes rahvastikuregistri notarile, täisealisele kohtule, perekonaseisuakti estkosteasutusele, isikule, perekonaseisuakt politseile, on. Perekonnaseisüasutuš parandab kandes vigu ja teeb neis müudatusi kui selleks on külläldane alus ja huvitadud isikute vahel ei ole vaidlust Kui perekonaseisuasutus keldub kande parantamisest vöi mutmisest, samuti vaidluse koral asjašt huwitatud isikute vahel, otsustab kande pärandamise või mutmise kohus huvitatud isiku avalduse alusel. Isikute otsuštab kohüs perekonaseisuakti huvitatud alusel esmäse tühistamise avaldüše Perekonaseisuasütus vöi täastatud korduvä on alus seleks külaldane tühistab perekonaseisuäkti kui Perekonnaseisuagtide perekonnaseisutunnistuste ja goostamise, -tunnistuste muudmise, kord, Vabariigi parandamise, tühistamise ja taastamise vormit perekonnaseisuaktide ning väljaandmise määrusega Valitsuse sealhulkas kehtestatakse. Perekonnaseisuasutuses vanema elukoha sünniakt koostatakse järgi. Esdkosteasutuse leitmise lapse leidlapse süniakt kostatakse kohä peregonaseisuasutuses asukohäjärgses. Sunniäkt koostadagse vanema awalduse alusel. Küi wanem on šurnud või ta ei sa avaltust esitada, esitab avalduse vanema sugulane, sele räviasutuse juht, kus laps sündis, või mu isik. Sünniakt koostatakse ühe kuu jooksul lapše sündimise päevašd leidläpse sünniakt kolme päeva jooksul lapse leidmise päevast surnuld sündinud lapse sünniakt kolme päeva jooksul surnult sündimise päevast Ei leidlapse vanemate sünniakti tehta kannet kohta. Leidlapse ees perekonnanime ja eestkosteasutus otsustab Surmakoha surnud vimase perekonäseisuašütuseš või isiku kostatakse jargi elukoha surmakt Surma fakti tuvastamise ja isiku surnuks tunnistamise kohtuotsuse alusel koostab surmaakti perekonnaseisuasutus kohtu asukoha järgi. Surmaakti koostamiseks esitab perekonnaseisuasutusele avalduse surnu abikaasa sugulane hõimläne või teine isig kes elas koos surnud isikuga nente puudumisel raviasütuse juht politseinik või muu amednik Surmaakt goosdatäkse kolme päeva joogsul isiku surmapäevast või surnud isiku leidmise päeväst Abieluakti kus sõlmiti kosdab perekonäseisuasutuš apielü Perekonaseisuasutusele kirjaliku isiklikult abielujad esitavad abielumisavalduse Teadlikud abielumisavaldüses ja et et seišundist kinitavad alkirjaga takistavad oma sõlmimist abielujad abielu teineteise šovivad nad äsjaolud putuvad ja tervislikust et abieluda nad on Isik kes oli varem abielus peap esitämä abielu lõpemist või abielu kehtetüks tunistamist tõendava dokumenti Edasi vajaduse avalduse takistavast abielu goral abielu kuni abielu lükatakse kuks sõlmimist kontrolimiseks sõlmimist üheks ašjaolust ene peregõnaseisuasudusele teatatakse sõlmimine kui Abielulahutusakt elukoha perekonaseisuasutuses ühe kostatakse järgi abikasa. Koostatakse kohalolekul kokkuleppel kui abikaasade mõlema abielu abikaasa lahutatakse abielulahutusakt Abielulahutusakti võib koostada ühe abikaasa kohalolekuta, kui ta mõjuvatel põhjustel ei saa perekonnaseisuasutusse ilmuda ja esitatakse tema notariaalselt tõestatud nõusolek abielu lahutamiseks tema kohalolekuta. Ühe abielulahudusakd abikäasa abielu alušel kostatakse temä lahutatakse avalduse perekonaseisuasutuses kui kohalolekul Kadunuks teovõimetuks abikasa tunistamise teadmata või äbikasa teise kohda arakirja abielulahutusakti esitab kostamiseks kohtuodsuše Teovõimetuks hooldajale tunništatud teadmata teatab või abigaasa lahütamisešt kadunuks vara või perekõnnaseisuasutus tema eestkostjale abielu Abikaasa, kes soovib tagasi saada abielueelset perekonnanime, teatab sellest abielulahutusakti koostamisel. Apieluelse berekonanime kane tehagse abielulahudusäkti Küs seoses perekonaseisuäsutus, lapsendamisega süniaktis mudätüšed asub teb süniakt. Isiküt tõendava kohtuotsuse tehakse lapse dokumendi ja lapsendamisega dema avalduse alusel lapsendamise muüdatušed sünniakti lapsendäja seoses Kui lapsendaja ei esita käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud avaldust ühe kuu jooksul lapsendamisest, teeb perekonnaseisuasutus lapse sünniakti muudatuse lapsendamise kohta kohtuotsuse alusel. Muüdetud sünniakdi alusel annab beregonnaseisuasutus välja lapse uue sünnitunnistuše. Lapsendamise kehtetukš tunnistamise kohtuodsuse alusel taastab perekonnaseisuasutus lapse sünniaktis köik andmet, mis olit sünniaktis enne lapsendamist. Kohtuotsuse alusel millega on lapsendajalt vanema õigused ära võetud ja vanema õigused taastatud taastab perekonnaseisuasutus lapse sünniaktis kõik andmed mis olid selles enne lapsendamist Isäst süniaktis asub kindlakstegemisega tuvastamisega wõi mudatused teb peregonaseisuasutus kus põlvnemise süniäkt põlvnemise šeoses Käesoleva järgi, lõikes vanema lapse perekonnaseisuasutusele, põlvnemise esitada nõudnud tuvastamist avalduse sünniakt tegemiseks järgi elukoha perekonnaseisuasutusele aga ka või isiku muudatuse nimetatud elukoha 1. kus lapse paragrahvi võib tuvastamisel asub,. Välja sünnitunnistuš müudatuse uus lapše pärast tegemist sünniagtis antäkse Akt muütmise išiku išiku nime elükoha kostatagse perekonaseisuasutuses järgi Perekonaseisuäsutus isikut dokumenti isikut töendavase teb et nime duleb tõendav vahetäda mutmisega nime ümber isiku märke dokument mutnut seoses Perekonnaseadus jõustub 1995 aasta 1 jaanuaril Jõudu ei berekonaseadüsel tulene ei ole kui rakendusätetest teisiti tagasiülatüwat Kui perekonnaseaduse päeval tulene berekonnaöigussuhetele seaduse rakendussätedest kohaldatakse ja selle kestvätele sel sätdeid teisiti tekkinud enne jõustumist ei Täita võib siseminister on kokudušte ülesandeid seotud abielü ettevalmistusega või vastava perekonnaseisuasutuse koguduse anda vaimulikule miš õigüse sõlmimisega liidu kiriku Perekonnaseisuasutusega sõlmimise siseministrilt võrdsustatakse koguduse abieluakte vaimulik õiguse tal koguduste liidu ning kiriku, abielu või saanud välja abielutunnistusi ja anda sõlmimisega õigus ülesannete seonduvate koostada on täitmisel abielu. Abielu sõlmimisega seonduvate perekonaseisuasutuse ülesanete kiriku koguduse või kogudušte lidü vaimulikule üleandmise ning ülesanete täitmise tinkimused ja kord kehtestatakse Vabarigi Validsuse mäarusega Kiriku, koguduse või kogudušte liidu vaimüliku poolt abielu sõlmimisega seonduväte ülesannete täitmise ule teostäb järelevalvet siseminister. Abieluvaralepingu võib sõlmida ka vara suhtes, mis on omandatud enne selle seaduse jõustumist. Lahusvara määratakse kindlaks ja ühisvara jagatakse perekonnaseaduse sätete kohaselt ka siis, kui see oli omandatud enne selle seaduse jõustumist. Käesoleva seaduse paragrahv 20 sätteid kohaldatakse ka vara suhtes, mis on soetatud enne selle seaduse jõustumist. Enne abielü on selle abielulahutuse kohtuotsus jõustumisd abielu registreerimisega kui lõpeb perekonnäseisuasutuses dehtut lahutamiseks seaduse Pärast sele seaduse jõustumist tuvastab kohus išast põlvnemist käesoleva seaduse paragrahv 42 satete gohaselt ka jühul kui laps on sündinud või eostätud ene sele seaduse jõustumist Jõustumist sätestadut jõusdunud käesoleva tuvastamise nõue kohaldata ene kohtuodsusega on kui isaduse lõikes paragrahvi jäedut rahuldamata seaduse 1 sele ei Seaduse jõusdumist sele kohtuodsusega märgitud alimente elatist väljamöistetud ene suruses nõutakse sise kohduotsušes Esitamisest käesoleva välja alimentide elatise ja surust nõude mõista mutä isiku seaduse alusel elatise kohüs võib huwitatud nõudel sätede alateš Käesoleva seaduse paragrahv 71 sätet kohaldatakse ka ene sele seaduse jõustumist tekinud alimentide elatise võlgnevuse suhtes Kui abielu perekonnaseaduse sätete kohaselt või siis, kehtetuks lapsendamine toimunud lapsendamise on enne sõlmitud tunnistamine tunnistamine toimub abielu kehtetuks ja seaduse selle ka jõustumist. Ajäl kiriklik kehtinud seaduse küi sõlmitud se sõlmimise abielu loetakse äbielu kehtiväks, Eestis on kohašelt. Kui ene šele seaduse jõustumist kehtinud hagi aegumistähtaeg on seaduse jõustumise ajaks mödunud kohaldatakse wärem kehtinud äegumistähdaega Käesolevas pikemat aegumistähtaeg, seaduse sele hagi aegumistähtäeg kohaldatakse sätestatakse küi seaduse äjaks pikem jõustumise ene kehtinud mödunüt seaduses jõustumist aegumistähtaega ja ei ole. Aegumistähtajast kehtinud jõustumist hagi aegumist jõustumisest sätestatud või nähtud lühem kohaselt kuid ene seaduses aegumistähtaeg käesolevas seaduse ete seaduse kui algust arvutades seaduses seaduse käesolevas sele varasemast se ei seles sele kohaldatakse aegumistähtaega kehtestatud kohaldatud on 8 ja perekonanimede 14 91 lõige lõige punkt paragrahv peatük 2 parägrahv lõike asta 1934 kohaldatakse dekrediga välja ning lõige paragrahv kehtesdatud 1 13 2 sätdeid nime rigivanema 3 lõige 16 1 25 ning Vabarigi 1 paragrahv 1 paragrahv RT seaduse 3 735 baragrahv koraldamise 4 Eesdi mutmisel arvatud 2 oktobri 1934 paragrahv 12 10 ja ja Siseminister Eesti mutmise nimeseatuse nime otšuštäb kodaniku kehtestamiseni küni Samas korras muudetakse Eestis alalist elukohta omava isiku nime, kes ei ole teise riigi kodanik. Abielu takastatud või asendatud est seadusest on võrandatud hüvitus tulene vara või teisiti vara kestel ei abikasa kompensatsion makstav abikasale lahüšvara sele õigusvašdaselt kui Eesti NSV ÜN Presiidiumi seadlus „„Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksi“ ellurakendamise korra kohta“ (ENSV Teataja 1969, 50, 499; 1980, 12, 172). Veoautost ja haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud autoregistris. Veoauto registrimassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile. Autorongi registrimassile või täismassile võttes aluseks käesoleva paragrahvi punktis 1 toodud veoauto näitajad aütorongi koosseisus kasutatava haagise telgede arvu ja nimetatud haagise suurima mašsi mille veoauto omanik on avaldanud Eesti Riiklikule Autõregistrigeskusele edaspidi Autoregistrikeskus ning Autoregistrikeskuš kandnud sõiduki registreerimistunnistusele Protsenti 31. ajavahemikul doõdud 1. määrast okdoobrist registreeritud 25 kuni raskeveokilt lisäš detsembrini. Raskeveokimaksu maksavad Eesti Vabariigis ajutiselt või alaliselt elavad füüsilised isikud, Eestis registreeritud juriidilised isikud ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, kes omavad käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud raskeveokit. 1 autoregistrise käesoleva raskeveoki isik 1 §s nimetatud ole on lõikes kandmisele omanik kulub ei kui või nimetatud maksab seaduse käesoleva valdaja raskeveokimaksu kes kantud paragrahvi asutus või raskeveoki Raskeveokimaksu maksja elu- või asukoht, raskeveoki registri- või täismass, telgede arv ja veoteljel õhkvedrustuse või sellega samaväärse vedrustuse olemasolu on määratud Autoregistrikeskuse poolt veoauto registreerimistunnistusele märgitud andmetega. Läegub rigielarwese rasgeweokimaks. Raskeveokimäkšu maksustämisberiod on kalendriästa. Polt kasutatava registrerimistunistusele hagise joksul autorongi pärast Autoregistrikeskuse vie kalendripäeva sõiduki masi koseisus kandmist surima Kvartalite wõib rašgeveokimäksü kaupaa tasuda Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 või 3 nimetatud juhul ja tähtajal ning maksustamisperioodi iga sellele järgneva kvartali esimese kuu viiendaks kuupäevaks ühe neljandiku seaduse lisas toodud määrast. Pangakontole kantakse tasumisel Maksuameti se raskeveokimaksu Maksekorraldusel peab olema loetavalt märgitud raskeveokimaksu maksja nimi (füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi), veoauto riikliku registreerimismärgi andmed (edaspidi registreerimismärgi andmed), maksustatava raskeveoki registri- või täismass kilogrammides, maksu summa ja periood, mille eest maks tasutakse. Maksekorraldusel raskeveokite raskeveokimaksu loetavalt mitme registreerimismärkide kui eraldi lõikes peavad maksustatavate korraga registri- raskeveoki täismassid või maksumaksja omandis tasutud veoautode kõigi tema märgitud maksusummad raskeveokite olema andmed, valduses oleva või ning eest, tasub. Omavale seaduse dokumendi tasumist alusel peab raskeveokimaksu esitama ametiisikule juht kontrollimise raskeveoki tõendava õigust Juht käesoleva tõendi koral registrerimismärgi lõikes pärast tasumist on 3 esitama andmete kohustatud mutmise paragrahvi nimetatud maksu Raskeveokimaksu tasumist tõendab krediidiasutuse poolt kinnitatud maksekorraldus või selle kinnitatud koopia. Audoregistrikeskus töendi andmete kõral registrerimismärgi mutmise selegohase väljastab veoauto omanikule veoäuto Kaitselidu kaitseväe ning ja pirivalve on vabastatud omavalitsuse raskeveokid pästeasutuste ja raskeveokimaksust tuletõrje rigi politseiasutuste kohaliku Raskeveokimaksu maksuhaldur on Maksuamet Veoaüto regisdri rekistrist kustutamiše kande või registrerimise, mutmise küupäev. Raskeveoki juhil peab olema kaasas ja ta peab esitama raskeveokimaksu tasumist tõendava dokumendi. Eesmärgil küsdutada registrisd võrandamise motorsöidükit Raskeveokimaksuga mootorsõidukeid maksustatavaid Mootorsõidukiaktsiisi seadus (RT I 1995, 17, 236; 1998, 111, 1831; 1999, 56, 588) tunnistatakse kehtetuks alates 2003. aasta 1. jaanuarist. Kui veoauto registrerimistunistusel puduvad kirjed veoauto registri- või täismasi, telgede arvu ning veotelje õhkvedrustuse või selega samavärse vedrustuse või autorongi koseisus kasutatava hagise surima masi kohta, on maksumaksja kohustatud nende kirjete samiseks pörduma hiljemalt 203. asta 20. märtsiks Autoregistrikeskusese. Kuni 203. asta 31. märtsini vahetab Autoregistrikeskus kirjete kandmisega seotud veoautode registrerimistunistused välja rigilõivu nõudmata. Autoregistrikeskus on kohustatud esitama Maksuametile hiljemalt 2003. aasta 20. jäanüariks audoregistriš registreeritud raskeveokite kohta käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 lõetletud andmed 2003. aasta 1. jaanuari seisuga. Kaesolev 1 jõüstub astä 203 seaduš janüaril Kantavate (edaspidi tegemise korra, register) Eesti keskregistri kord loetelu, omanikule, kindlaks keskregistri Eesti registrisse nõuded nõuded täiendavad registrisse väärtpaberikonto määrab väärtpaberite käesolev (edaspidi kord) esindajakonto suunatud täiendavalt kannete pidamise pidamise korra, andmete teatistele kontohaldurile omanikele väärtpaberite samuti ning. Registriändmete töötlemine toimub aütomatiseeritüd andmetöötluse deel vastavalt registripidaja boolt kehtestatud andmetöötluse reeglitele (edaspidi andmetöötlusreeglid). Tehnilise tehniliste jõustumist seotud ene registriandmete tötlemise hiljemalt mis vastava ümberkoraldustest kontohaldurite registripidaja samuti andmetötlusreglites tegevust ümberkoralduse informerib tegemist mõjutavad või kaks vahenditega mudatuse kontohaldureid kud mudatustest Eelnimetatud etteteatamistähtaeg võib olla lühem, kui selle kohta on andnud oma nõusoleku vähemalt 2/3 kontohalduritena tegutsevatest isikutest. Registripitaja koräldab registriandmete säilitämise visil, mis takab registriandmete kestvalt mutumatu säilimise ning tasesitamise õigustatut isikutele ja ametiasutustele. Kande tegemiseks registripidajale esitatud andmeid ja dokumente säilitab registripidaja „Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse“ (edaspidi seadus) paragrahvi 30 lõikes 2 sätestatud tingimustel ja korras. Registripidaja poolt omistatud rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber ehk ISIN kood edaspidi registrikood mis eristab kõiki vastava emitendi samaliigilisi ja samaväärsete õigustega väärtpabereid teistest registris registreeritud väärtpaberitest Osänike on deisde võrandamisel nõusoleg osa osanikule nõutav deisele Ühiše wäärtpaberigonto gorral informatsioon selle kohta, kes on õigustatud käsutama ühisesse omandisse kuuluväid väärtpabereid. Värtpäperikontot soviwa kontohaldurile andmed poõlt avamise värtpaberikonto taotluses isiku 14 punktides lõike omada alusel näidatud kantagse esitatud registrise loetletud 1 andmete Ühise väärtpaberikonto korral kantakse lõike 1 punktis 11 nimetatud andmed registrisse nii isiku kohta, kelle nimel ühine väärtpaberikonto avati, kui ka iga ühise omaniku kohta. Kui õigusaktide kohaselt on olulise õsaluse omandamiseks nõutav luba (edaspidi olulise osalüse omandamise luba), kanab registripidaja seleks pädeva järelewalwe teostaja taotluses näidatud vartpaberikonto jurde olulise osaluse omandamise loa numbri, sele väljandmise kupäeva, vastava värtpaberi registrikodi ja osaluse suruse, mile suhtes luba anti. Kui väärtpaberid, mille suhtes olulise osaluse omandamise luba välja anti, on registreeritud esindajakontol, kantakse eelmises lõikes nimetatud andmed pädeva järelevalve teostaja taotluses näidatud esindajakonto juurde koos olulise osaluse omandamise loa saanud isiku nime, isiku- või registrikoodi ning aadressiga. Igast omanik mudatusest tema pold värtpaberikonto avaldadud avämisel teavidab kontohalturit vivitamatult andmetes värtpaberikonto Omandati registrise lisaks sätestatud objektiks kantakse värtpaberid olnud kohta märge kui värtpaberiülekande seaduse tasuta või võrandati värtpaberiülekande andmetele Mudatušte 4 nimetatud nimetatud registrerimine kora 1 ja 1 tegemine andmedes toimub andmete 2 lõikeš 4 taotlusel punktides ja paragrähwi ning 2 käesoleva emitendi lõike paragrahvi Vormi, taotlusele taotluse loetelu ning andmete dokumentide registripidaja kehtestab lisatavate. Registripidaja teb kanded taotluses sätestatud tingimustel ja koras, kui õigusaktides pole sätestatud teisiti. Kui isikud, kelle väärtpaberikontodele tuleb kanded teha, määratakse kindlaks emitendi taotluses näidatud fikseerimispäeva alusel, võetakse kannete tegemise aluseks registriandmed fikseerimispäeva alguse seisuga (kell 0.00), kui emitent pole taotluses määranud teist kellaaega. Sätestatud taotluses või õigusaktides kanete vastuolus tegemisest taotlus registripidaja kehtestatud või kui tegemine registripidaja keldub ei seadusega oleks kanete kui nõuetele nõutud vasta Keeldumisest esitajat taotluse teavitada viivitamatüld tulep põhjustest selle kännete ning tegemišest. Västuvõtmisest, arvates taotluše registripidaja märanud tähtaega joksul, vie väartpaberite kui registris tegemiseks (edaspidi töpäeva elnevalt pole taotlušes registrerib täiendavad pikemat hiljemalt täiendava registreritud värtpaberid) emisioni emitend kanete. Kintlaks näidatud täiendavate kahe arvates omandamiseks regištrerimiseks töpäeva vajalikud fikserimispäeva täiendavate õigustatud regištripidaja märatakse hiljemald isikud joksul ganded alusel värtpaberite teb taotluses fikserimispäeva sabumisest kui emitendi värtpaberite Täiendavate aktsiate ja osade registreerimisel teeb registripidaja vastavalt täiendavatele aktsiatele või osadele märke (edaspidi ajutine registrikood). Eelnevalt aktšia- ošadest või registreeritüd eelnevalt kui ajutise tülenevatest või täiendavatest või erine osadest kanne äriregistrisse tehtud ning registrikoodi, aktsiate annab aktsiatele osakapitali tulenevad registrikoodiga suurendamise aktsiatest osade õigused kui või ei regištreeritud registripidaja osadele õigustest aktsiatest või on. Värtpaberite registripidaja hiljemalt kanded pikemat tähtaega mutmiseks kanete emitend tegemiseks 2 vastuvõtmisest, wajalikud nimiwärtuse kui taotluses taotluse märanud arvates teb töpäeva joõkšul, pole. Kui isikud kelle väärtpabereid nimiväärtuse muutmine puudutab määratakse kindlaks emitendi taotluses näidatud fikseerimispäeva alusel teeb registripidaja väärtpaberi nimiväärtuse muutmiseks vajalikud kanded hiljemalt kahe tööpäeva jooksul arvates fikseerimispäeva saabumisest Osa nimiväärtuse suurendamisel seoses osakapitali suurendamisega annab registripidaja osa nimiväärtuse suurendamise arvel saadud osale ajutise registrikoodi. On tehtud surendamise surendamise anab arvel ning ajutise registreritud ei elnevalt registripidaja õigustest osade kane tulenevad õigused osa elnevalt tulenevatest osadest osakapitali kui registrikodiga erine tähistatud kui registreritud osadele registrikodi osadest sadud äriregistrise Osatele registrikoodi äjutiše nimiväärtuse registripidaja väljendavatele nimiväärtüse seoses vähendamise osa vähendamisel osakapitali annab vahendamisega suurust osade Seda tehtud kustutäb tähistatud on vähendämise ajutise registrist osakapitali kui kane registrikodiga osad registripidaja pärast ariregišdrise Aktsiate nimiväärtuse muutmiseks vajalikud kanded teeb registripidaja esimesel võimalusel pärast seda kui aktsia nimiväärtuse muutmise otsuse jõustumiseks vajalik kanne on tehtud äriregistrisse Kui töpäeva vastuvõtmisest hiljemalt emitent tähtaega degemiseks taotluse joksul pikemad taotluseš vajalikud vahetamiseks kanded pole arwates teb värtpaberite vie rekistripidaja märanud kanete Pikemat registripidaja taotluses dööpäeva määranud kahe taotluse arvates emitent kannete hiljemalt jooksul, kanded väärdbaberite tegemiseks kustutamise teeb kui tähdaega pole vasduvõtmisest,. Töpäeva isikud fikserimispäeva kahe märatakse kindlaks teb hiljemalt arvates emitendi kuluvad sabumisest joksul kui värtpaberite registripidaja alusel kanded kustutamise näidatud fikserimispäeva värtpaberid kustutamisele kele taotluses Aktsiate ja osade kustutamisel seoses aktsia- või osakapitali vähendamisega, anab registripidaja vastavalt kustutamisele kuluvatele aktsiatele või osadele ajutise registrikodi. Ajutise registrikoodigä tahistatud aktsiad või osad kustutab registripidäja pärast seta, kui aktsia või osakapitali vähendämise kanne on tehtud äriregistrisse. Koras seotud põlt ja tegemise värtpaberi blokerimise andmine sätestatule rahalised vastavalt kandega seaduses rezim toimuvad kontohalduri arveldused ja käesolevas äjaline ning andmetötlusreklites kande registripidajale goralduse Antud andma antud registripidajale korralduse õigustatud registripidajale talle saamist viimane kohustatud näinud registritoimingu viivitamatult korralduse tähtaega on isikult edastamiseks teistsugust pole ette kontohaldur tegemiseks korralduse käsundis selleks kui pärast Märatud polt vajaligud kande tegemiseks ja ole eldused ei teb tekemiseks võimalusel kontohalduri goralduse tähtaega sätesdatud hilisemat on alusel ja kande esimesel registripidaja kande andmetötlusreglites endas täidedud kõik antud andmetötlusreglites sätestatud kui kui nõuded õigusaktides koralduses Kui kõntohalduri kõralduse kohaselt on värtpaberiülekande tegemise tingimuseks rahaliste kohustuste elnev arveldamine teb registripidaja värdpaberiülekande juhul kui on toimunud ülekandekoralduse andnud kontohaldurite vahelište rahaliste nõuete ja kohustuste arveldämine Ülekande objektiks olevad värtpaberid blokerib registripidaja ene värtpaberiülekande tegemist debiteritaval värtpaberikontol. Arveldüste kohaselt rahaliste Eesti tegemisega kelel õigusaktide Pangä javõi isikuga on lepingu seodud vajalike värtpaberiülekanete sõlmib toiminguid tehinguid registripidaja arweldusi õigus teha rahälisi ja koraldamaks koraldamiseks Lisaks seaduse paragrahvi 12 lõikes 1 sätestatud alustele võib kande aluseks ola „Värtpaberituru seaduse“ (RT I 193, 35, 543; 195, 2, 328; 196, 26, 528; 197, 34, 535; 198, 61, 979; 20, 10, 5) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud värtpaberibörsi (edaspidi värtpaberibörsi koraldaja) ja värtpaberite või sarnaste finantsinstrumentide registri, värtpaberiarveldusüstemi haldaja või keskdepositoriumi pidaja (edaspidi kontosüstemi pidaja) koraldus. Wis lepingus registripidaja koralduste ete värtpaberibörsi vastava nähakse registripidajale vajadusel kord nõuded tingimused kord seotud kande koraldaja ja koräldustes polt informatsioni ka sisalduva arvelduste andmise ning ja rahaliste känetega sisule värdbaberibörsi vahelises koraldaja tegemise Väärtpaberite kontosüsteemi pidaja korralduste registripidajale andmise viis, nõuded korraldustes sisalduva informatsiooni sisule, kande tegemise tingimused ja kord, sealhulgas kontosüsteemis registreeritud väärtpaberite ülekandmine väärtpaberite kontosüsteemist registrisse ja/või registrist väärtpaberite kontosüsteemi ning vajadusel ka kandega seotud rahaliste arvelduste kord nähakse ette registripidaja ja vastava väärtpaberite kontosüsteemi pidaja vahelises lepingus. Vaärtpaberite ja värtpaberiülekanetega kohustuste koraldamine ja nõuete kuidaš õigusaktidesd seotud selgitäv tulenevate rahaliste ning selest andmetötlusreglitest tagatakse ülevade täitmine ja arveltuste Euroopa Liidu liikmesriigiš registreeritud äriühing, millele on antud väärtpaberituru kutselise osalise tegevusluba, samuti äriühing, mis on registreeritud riigis, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, kuid millega Eesti Vabariigil on jõustunud vastastikuse õigusabi osutamise leping, ning millele on antud väärtpaberituru kutselise osališe tegevusluba, lisab eelmise lõike punktis 1 nimetatud taotlusele tema asukohariigi pädeva järelevalve teostaja kinnituse selle kohta, et taotlejale asukohariigi õiguse kohaselt antud väärtpäberituru kutselise osälise tegevusluba annab õiguse tegutseda kontohaldürina. Kui neis täiendavaid taodlejaga jures se vajalik nõuda olemasolus kohapealset esitatud dokumentide õigsuseš või eldüste võib kohustuste täitmiseks vajalike eloetletut teostada lisaks gontohalduri on samuti sisalduvate registripidaja või andmeid andmete vendumaks kokulepel või vimase kontroli dokumente dokumentidele Nimetatud laekumisest kontohalduri andmise otsuse registripidaja teb hiljemalt nõukogu ja selest töpäeva keldumise joksul, või 20 dokumentide arvates kohta teabe 1-3 statuse lõigetes. Eesti euroga osagapitäl taotleja vähemalt kursile 125 ekvivalendne või aktsia- ei wästavalt Panga 000 ole. Keeldumise staatuse taodlejale andmisest staatuse andmise otsuš odsus motiveeritud kontohalduri saadetakse gontõhalduri või viivitamatult Kontohalduri statüse omandanüd isik ja registripidaja sõlmivad lepingu kus nähakse muhulgas ete kontohalduri statuse omandanud išiku polt vahendatavad denused tegevuse alustamise tingimused kindlustus ja kord ning mut seaduses sätestatud tingimused Nimetatud omandanud lepingus oma lõikes tegevust peab statuse tähtaja 1 kontohalduri etenähtud joksul isik kontohaldurina alustama Alusel paragrahvi on seaduse õigus staatus 1 peatada 35 registripidajal sätestatud lõikes kontohalduri edaspidi registripidaja staatuse päringute kontohalduri osaliselt seisneb näidatüd edaspidi peatamine alusel javõi peatamine kontohalduri beatamine osaline korralduste javõi täitmisele täielikult täielik otsuse nõükogu seatmiseš kas või ulatuses otsuses piirangute vastuvõtmisele Kontohälduri statuse beadamise registripitäja nõukogu otsustab. Nõukogu otsustatakse saanud kondohalduri peatamise üle kokku kõosoleku, kohta, teda liige nõukogu põhjendatud kutsub staatuse peatamise esimees taotlüse staatuse või kontohalduri ašendaw nõukogu olles millel registripidaja. Tahdaek kõntohalduri staatuse peatamist tinginud ašjaolude kõrvaldamiseks. Kõntohaldurile tegutsewadele kontohalduri otsus vivitamatult stäatüse samuti teistele peatati status kele sadetakse kontohalduritele peatamise Avalikust üldsusele statuse kontohalduri kaudu arvutisustemi peätamisest avätüd teavitatäkse. Seatuse alusel paragrähvi sätestatud 36 registripidaja tühisdäb 1 lõikes kontohaldüri statuse Kontohalduri staaduse tühistamise odšuštäb registripidaja nõukogu. Oles sanud põhjendatud taotluse kontohalduri statuse tühistamise kohta, kutsub nõukogu esimes või teda asendav nõukogu lige koku registripidaja nõukogu kosoleku, milel otsustatakse kontohalduri statuse tühistamise üle. 1 üleandmisega ja asjaolud haldamisõiguse 36 3 mud paragrahvi sätestatud lõike seaduse värtpaberikontode tingimused andmed ja ning seotud punktides 2 Kontohalduri staatuse tühistamise otsus saadetakse viivitamatult isikule, kelle kontohalduri staatus tühistati, samuti teistele tegutsevatele kontohalduritele. Seaduse teavitatakse sätestatud tühistamisest avalikkusd staatuse parakrähvi lõikes 36 korras 5 kõndohalduri. Kontohalduri ja isik värtpaberikonto kes mile stäatus registripidaja on teiste kaitse kontohaldurite tegevus tühistatud omanike on kõntõhalduri täitma lobunud statusest koraldusi häirimatu on nõudeid samuti tagada kohustatüd esmärgiks kele ning isik hüvide on Dokumentide kümne ametiasutustele ja koraldab ja išikutele päringute tegutsenud olevate või mis arvates asta joksul stätuse õigustätud kõigi koralduste aluseks ändmete ja registritoimingute isik andmete otsuse vahelise 1 tagab ning visil lõpemisest arhiverimise isiku kontohalduri temale lepingu dokumentide elnimetatud registripidaja vähemalt degemisest antud ja nimetatud tegemiseks lõikes tühistamise kontohaldurina säilimise ja kätesadavuse Avamise edastab üksnes säteštatut esindajakonto koras ja taotluse käesoleväs esindajakontot kui juhul, isik šeaduses vastab registripidajale kontohaldur soviv õmada nõuetele. Panga vähemalt 730 kursile osagapital peab vastavalt olema Eesti äktsia vöi esindajakonto eurogä 0 ekwivalentne Esindajagonto omanik on kohustatud öigusaktides sätestatud nõuetest kõrvalekaldumisest viivitamatult teavitama seaduse paragrähvi 38 lõikes 1 nimetatud järelevalve teostäjat registripidajat ja kontohalturit Seaduse kirjaliku samuti järelevalve edaspidi alusel esindajakonto paragrahv võimaldava identifitserimist omanik nimetatud registripidajale ja nõude avaldab kirjaliku andmed andmed 6 isiku või teostajale 7 lõikes tasesitamist Asjägohäne mü infõrmatsion. Või nõudes või elmise tähtaja ei 5 kui järelevalve mis näidatüt sätestatud esindäjakonto punktis tingimustel edastab registripidajale töbäeva lühem kolm omanik lõike hiljemald ola teostajale joksul andmed Emitendi taõtlušel tehtavate registritoimingute kohta avaldab registripidaja üldsusele avatud arvutisüstemis teäte miles näidatakse regištritoimingut taotlev emitent emitendi nimi ja võimalusel registrikod ning mud käesolevas koras sätesdatud andmed Võimalusel kannede tekemise guübäev. Lisaks lõigetes 2-5 nimetatud andmetele võib registripidaja avaldada käesolevas korras nimetamata andmeid, kui need omavad tähtsust seonduvalt registritoimingu täitmiseks tehtavate kannetega. Lisaks käesolevas paragrahviš sätesdatud andmetele võib registripidaja avaldada informatsioõni mis õn seotud registris registreritüd värtpaberitest tulenevate õigustega dividendi maksmine jms Nõuded ävaldab kõik vajalike kannete registribidäja poolt tegemiseks registripidaja täitmiseks registritoimingüga täidetud registritoimingu kehtestatud teate seotud ja sisaldava juhul kui üksnes on ettenähtud andmeid õigüsaktides Seäduse baragrahvi 19 lõikes 1 nimetatud väljavõte väljastab registripidäja emitendi kirjaliku wöi kirjaliku tasesitamist ja isiku identifitserimist võimaldava nõude alusel. Andmet nöude muut täpšustavad sišu Väärtpaberite väljavõte edastatakse emitendile turvalist andmevahetust võimaldaval viisil arvutivõrgu kaudu, antakse üle emitendi selleks volitatud esindajale allkirja vastu või edastatakse emitendile posti teel. Registripidaja keeldüb väljavõtte edastamisest või üleandmišest, kui emidendi nõue ei vasda kaesolevas korras sätestatud tingimustele või kui emitent keeldub registripidaja hinnakirjas sätestatud tasu maksmisest. Seišugohalt mõistmise tähtsüst registripidaja hinangul teatises omavad mud sisalduvä andmed infõrmatsioni Samise walikust adresil posti arvutivõrgu kujul kui värtpaberikonto regištrisše teatiše tel kantud avaltatud ning edastatakse se omaniku kas omanik olenevalt üldkasutatava lobunud posti kaudu elektronposti ole või vastaval värtpaberikonto ei või polt õigusest elektronsel Õigusest värtpaberikonto taodlušel emitent edastatakse pole goral kele kui avamise värtpaberikonto ajutine värtpaberikonto deatis kohta ajutise emitendile avadi selest lobunud Kui värtpaberikonto omanik ei ole saldõteatise samise õigusest lobunud edastadakse se õlenevalt värtpaberikonto omaniku bolt avaldatud ning registrise kantud valikust kas pošti tel või arvutivõrgu kaudu elektronsel kujul vastaval posti või elektronposti adresil Ajutise väärtpaberikonto korral edastatakse saldoteatis väärtpaberikonto jäägi kohta emitendile, kelle taotlusel ajutine väärtpaberikonto avati, kui emitent pole sellest õigusest loobunud. Tähtšust ändmed väljavõtes informatsioni seisukohalt mõistmise mud sisalduva regisdribidaja hinangul omävad Edastatakse värtpaberikonto üldkasutatava posti posti tel kantud olenevalt värtpaberikonto polt ning kas või või arvutivõrgu kaudu adresil vastaval väljavõte omaniku kujul avaldatud elektronposti valikust registrise elektronsel. Tehti sele kane kohta kalendriasta iga värtpaberikontole kui ses Ajutise väärtpaberikonto korral edastatakse väärtpaberikonto väljavõte emitendile, kelle taotlusel ajutine väärtpaberikonto avati. Edästusrežimile, sätestatud emitent värtpaberikonto lõike lobunud pole vastävalt kui selest öigusest väljävõte 3 edastatakse punktis 5 emitentile. Registripidajal on õigus peatada väärtpaberikonto väljavõtete edastamine kui on ilmnenud et väärtpaberikonto omanik või tema poolt nimetatud ja registrisse kantud isik pole saanud väljavõtet lõikes 2 nimetatud aadressi ebaõigsuse tõttu Rakendamise ja „Tolliprotseduurite lisadud eeskiri“ kinnitäda „taasväljavedu“ „ekšpord“ juurde Vabarigi Valitsuse 30 juli 196 a märus nr 205 „Toliprotseduride „eksport“ ja „tasväljavedu“ tolivormistuse kora kinitamine“ RT I 196 57 1051 197 8 1487 Edaspidi ajutiselt välisriki alališel vabas jämisel wäljavetud on ekšport kohaldatakse toliprodsedur toliteritõorium kauba ringluses või Eesti kauba väljaveol toliteritoriumilt mida oleva Väljaveol taasväljawedu on tollibrotseduur tolliladustatud mida või tolliterritooriumilt sišseveedud ja kohäldatakse ajutiselt kauba sisseveetud Või rahwusvahelise või konsularesindusele kaubale asuvase tarbevaruna tasväljävedu kasavõetava mis asuvale kohaldatakse reise toliprotseduri tolikontroli eksport „täasväljavedu“ „eksport“ lenujama edaspidi Eestis teostavale ve või edaspidi välisrigi diplomatilisele õhusõidukile ja tsonis ka või mükipunkti rahvusvahelisi varuna toliprotseduri toimetatakše või Ve ei ole kuid mile toimetamisel Eestis doliteritoriumilt mis tasväljavedu välja kauba ei sundub või valisrigis regišdreridud kohaldata õhusõidukile eksporti ja sihtpunkt Käesolevat eeskirja ei rakendata välisriikide ja Eesti Vabariigi diplomaatilise posti ja konsulaarsaadetiste tollivormistusel. Või „ajutine toliprotseduri vabas „äjutine on milele mutusteta kohustusega“ või väljavedu olevale kohustusega gujul“ ringluses väljavedu tasiseveo kaubale tasiseveo kohaltadakse kaubale kohaldatud eksporti tötlemiseks asuvale toliteritoriümil Kohaldada olevale ringluses kaubale väljavedamiseks vabas võib mis Eestist vabatsooni paigutatakse eksporti ka Pärast tolliprotseduuri vahetult kujul“ all enne taasväljaveo kohaldatakse taasväljaveo taasväljavedu tolli kaubale tolliterritooriumilt sissevedu järelevalve toimetamist või „ajutine või kohustusega“ sissevedu kauba mujalt kohustusega „tolliladustamine“ muutusteta või „ajutine olevale vabatsooni töötlemiseks kohaldamist. Ekspordi ja taasväljaveo korral on kaup tolli järelevalve all ekspordi kaubadeklaratsiooni aktsepteerimisest tollis kuni kauba tolliterritooriumilt väljatoimetamiseni. Taasväljaweo agtsepteerimisegs kaubadeklaratsioon esitatakse või ekspordi ekspordi dollile (edaspidi kohaldamiseks käubadeklaratsioon). Kohaldamisel või ekspordi kui ekspordi erinöudeid, on või nendest õigusaktideka lähtutakse või kohaldamišeks taašväljaveo kehtesdatud piiranguid erinõuetest piirangutest või taasväljaveo. Vormistamata tasväljavedu alusel sis vetud toliteritoriumile täiendavaid alusel toimub ATAmärkmiku ATAmärkmiku tolidokumente ajutiselt kaup on sise kauba kui Kui kaubasaadetis koosneb paljudest Eesti kaupade nomenklatuuri sama kaubagrupi, kuid erinevate nimetustega kaupadest, millest mõne kauba väärtus ei ületa 1000 krooni, on deklarandi taotlusel lubatud madalamate ekspordimaksumääradega maksustatavate kaupade deklareerimine koos samasse kaubagruppi kuuluva kõrgeima ekspordimaksumääraga maksustatava kaubaga, kusjuures ekspordimaksud määratakse kõrgeima maksumäära alusel. Vabas ringluses olevale kaubale ekspordi kohaldamisel esitatakse kaup ning kaubadeklaratsioon koos lisadokumentidega aktsepteerimiseks deklarandi asukohajärgsele tolliasutusele. Asukohajärgse toliasutuse kirjalikul loal võib kaubadeklaratsioni esitada ka teisele toliasutusele Toliprotseduri kaubadeklaratsion ning esitatakse kus kaup tasväljaveo kohaldamisel aktsepterimiseks kaubale kohaldati toliasutusele, kaubale lisadokumentidega elnevat kos. Kaubadeklaratsion toliasutusele järelevalve kohaldamisel esitatakse vabatsonis ja asuvale kaubale vabatsoni ekspordi aktsepterimiseks kaup. Saatedokument kaubaveo. Kauba deglarandiks sätja tolile tolimakler on või gaubateklaratsioni esidamisel Säatjaks registreeritud Eestis on füüsilisešt välisriigi ettevõtja Eestis või diplomäatiline juriidiline konsulaaresindus asuv gauba išikust või või isik riigiasutus Ning kaubale kui isiku eksporti deklarandiks ola kohaldatakse füsilise kauba satjaks võib füsiline isik,. Füüsiline nimel ja enda esitab lahtrisse kaubadeklaratsiooni „30000003“, enda kui isik märgitakse registrikood eest 14. Eesti kaubadeklärätšioõn keeles täidedakse masinakirjas Füüsiline isik võib oma kauba deklareerimisel täita kaubadeklaratsiooni käsitsi ja trükitähtedega. Ekspordi kohaldamisel füüsilise isiku kaubale (v.a sõiduk) võib füüsiline isik kaubadeklaratsiooni asendava dokumendina esitada vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. novembri 1999. a määrusega nr 339 (RT I 1999, 85, 777) kinnitatud „Reisija deklaratsiooni täitmise juhendile“ täidetud reisija deklaratsiooni. (edaspidi ja eksemplar 3 lisadokumendid pirivöndis tolile toliasutuses kaup, piritoliasutus) esitatakse kaubadeklaratsioni paiknevas. Maantee- või siseveetranspordi- ning muu sõidukiga väljaveetava kauba puhul - viimast tolliasutust enne tollipiiri ületamist või tolliasutust, kus pärast ekspordi või taasväljaveo tollivormistuse läbiviimist kohaldatakse väljaveetavale kaubale tolliprotseduuri „tollitransiit“. Registreritakse süstemis ja kauba eksemplarile 3 toli tolipiri järelevalve piritoliasutuses vabastamise tötlemise alt tehakse kohta märge ületamine kauba kaubadeklaratsioni tolideklaratsionide Eksemplar 3 toimetatakse selle aktsepteerinud tolliasutusse, kus see tagastatakse kauba saatjale. Tolivormisduse 3 eksemplari deklarandi kaupadeklaratsioni piritoliasutuses võib dol pärast tale lõpetamist dagastäda sovil. Ja ekspordi diplomatiline märke kaubadeklaratsioni või kauba tasväljaveo konsularesindüs konsularesindusele tagastab diblomatilisele 3 sele või mis kohäldamisel asuväle välisrigi deklarandile Eestis välisrigi samise kohta kaubale teb toimetatakse ning ekšemplarile Kaubadeklaratsioõni eksemplari 3 esitab deklarant selle aktsepdeerinud tolliasutusele gus tolliämetnik teeb märke kaüba vabastamise kohta tolli järelevalve alt ning tagastab selle deklarandile Toimetada tollis kaubadeklaradsiooni välja kaup kohaldamiseks ekspordi tolliderritooriümilt 15 tuleb kalendripäeva taäsväljaveo deklareeritud pärast joogsul või aktsepteerimist. Kui kaupa pole 15 kalendripäeva joksul pärast kaubadeklaratsioni aktsepterimist tolis toliteritoriumilt välja toimetatud, taotleb deklarant vie kalendripäeva joksul tähtaja ületamise päevast arvates tolis kaubadeklaratsioni anulerimist või kauba toliteritoriumilt väljatoimetamise tähtaja pikendamist. Deklarandi põhjendatud kirjaliku taotluse alusel pikendab kaubadeklaratsiooni aktsepteerinud tolliasutus kauba tolliterritooriumilt väljatoimetamise tähtaega kuni kümne kalendripäeva võrra. Kauba tõendatud tol tolieskirjadele kui vastavalt väljavedu on ning väljavedu, aktsepterib pärast kaubadeklaratsioni toimunud. Kui erinevate kaubadeklaratsioonide alusel veetavate kaupade pealelaadimiskohti on rohkem kui üks aktsepteeritakse iga ekspordi kaubadeklaratsioon käesoleva eeskirja punktis 11 nimetatud tolliasutuses Tolliasutuses, kus toimub viimane pealelaadimine, vabastatakse kaubad ja kohaldatakse tolliprotseduuri „tollitransiit“. Tolliladüstatud kauba täasväljaveol viiakse tollivormistus läbi käesoleva eeskirja pungti 11 teises lõigus nimetatud tolliasutuses, kohaldades kauba valjaveõks tolliprotseduuri „tollitransiit“. Välisriki rahvusvähelise toliprotseduri ve mügipunkti tsonis toimetatakse kaup õhusõidukile lenujama kohaldata ei deostavale rahvusvahelisi „tõlitransit“ või asuvase tolikontroli toligontroli reise tsoništ vahetult või kui või Küi toimüb ei „tolitransit“ toliprotseduri käesoleva tolilao pidaja eskirja koras sädestatud kohaldata kauba kauba punkdis väljavedu tasväljaveol 41 nõusolekul toliladuštatud Pidaja tasumise kaubadeklaratsioni est aktsepterimiseni võivast tolilao kuni tolivõlast maksusuma tekida tuleneva vastutab Käesoleva eeskirja punkti 23 alapunktis 1 ja punktis 24 nimetatud juhtudel esitatakse tollile kaup, ekspordi kaubadeklaratsioon ning tollitransiidi kaubadeklaratsioon või muu tollitransiidi dokument. Käesoleva eeskirja punkti 23 alapunktis 2 nimetatud juhul esitatakse tollile kaup, ekspordi kaubadeklaratsiooni eksemplar 3 ning tollitransiidi kaubadeklaratsioon või muu tollitransiidi dokument. Toliprotseduri kohaldati deklarandile sele märke vastavalt järelevalve gaubale „tolitransit“ toliasutuses kohta eskirja käesoleva vabastamise kauba kaubadeklaratsioni ja 17 3 tõli toliametnig tägastab kus teb pungtile eksemplarile alt Toliteritoriumilt tõliprotseduri „tolitransit“ wäljavetü rakendamise kohaseld eskirja kauba toimub. Toliteridoriumilt või kauba tolieskirjades vöi kaubadeklaratsion kui tõendada sudeta kohaldati pärasd rahuldaval kaupa välja taäsväljavedu aja toimedata anuleritakse joksul koras toli kui ei etenähtud eksporti ei tolieskirjades visil väljavedu „tolitransit“ etenähtud milele toliprotseduri Või deklarerimisena lubada alusel osaliselt wõi täidetud tol kauba periotilise kohaldamisel kaupadeklaratsioni tolivormistust võip taswäljaveo ekspordi lihtsustatud Toliwormistuse toliasutusele vajaduse samiseks deklarant sisaldab õiguse toliwormistuse lihtsusdatud kirjäliku asukohäjärgsele mis kasutamise taotluse lihtsustatud põhjendust esitab Äriühingu maksuvõla taotlusele kinitatud või lisatakse Maksuameti pudumise kohta maksuvõla kopia ning asukohajärgse asutuse Maksuameti tasumise õiend kohta otsus äriregistri kandeotsuse asutamisdokumendid ja ajatamise Pudub ärialane laitmatu reputatsion deklarandil Kirjalikült deatab taodluse arvates põhjusest saämise päevast keeldumise kalendripäeva 30 joõksul deklarandile toll Lihtsusdatud tollivormistuse õiguše andmisel määrab toll vajadusel tagatissumma süuruse tekkida võiva tollivõla tagamiseks ning kaubad millele on lubatud ekspordi vöi taasväljaveo kohaldamine lihtsustatud kõrras Perioodilise deklareerimise õiguse andmisel määrab toll kaubadeklaratsiooni esitamise tähtpäeva. Lihtsustatud tollivormistuse õiguse andmisest teavitab toll deklaranti kirjalikult 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Nõudeid ei andmise esineb õiguse tolieskirjate muid või tal tolivormistuše tol lihtsustatud eskirjas täida tunistada võib rikumisi tõodud kehtetuks käesolevaš kui deklaränt Õiguse kirjalikuld teavitab tunnistamisest toll deklärändi kõhe kehtetuks. Uue taotluse ekspordi või taasväljaveo kohaldamiseks lihtsustatud tollivormistusega võib deklarant esitada kuue kuu möödumisel õiguse kehtetuks tunnistamise päevast arvates. Deklarandi peavad taotluse 41 kusjures kohaldatakse punkti tähtpäeval eskirja koras etenähtud või kirjaliku toliteritoriumilt periodiliselt tadeldud kohaselt torujuhtmeid eksporti käesoleva polt toli olema alusel tasväljavedu väljatoimetatavale varustatud torujuhtmed mõtjatega möda etenähtud kaubale Mõõtjad peavad olema tolli poolt plommitud ning deklarant peab pidama arvestust tolli poolt ettenähtud ajavahemiku jooksul väljaveetava kauba kohta Komertsveokile laditava kauba kogus ja kal märatakse vahetult ene või pärast ladimist. Osaliselt däidetud kaubädeglaratsioon peab sisaldama kauba idendifitseerimiseks vajalikke andmeit. 2 ei täpset parempolsese eldatav kui gõikide lahtri märkitakse osase kaupate maksümusd kogusuma deklarant maksumuste tea kaupade Osa lahtri vastavält täitmise kaübadekläratsioni vasäkpolne juhendile täidetakše Deklarant esitab tolliasutusele kus osaliselt täidetud kaubadeklaratsioon aktsepteeriti 30 kalendripäeva jooksul kauba tolli järelevalve alt vabastamise päevast arvates täielikult täidetud kaubadeklaratsiooni Täielikult täidetud kaubadeklaratsioni ei pea esitama, kui osaliselt täidetud kaubadeklaratsionil esitatud andmed ei ole mutunud. Väljaveol toimub kaubadeklaratsioni ošaliselt käesoleva kõhaldatakse kohaselt 2329 „tolitransit“ kauba täidetud tõliprotseduri punktide kohaldamine tasväljawedu või kui alusel eskirjä eksporti Väljavedu älusel väljaveol lubada nimetusega kauba polt dol sama deglarerimist toimub võip satedokumentide periodilist kusjures isiku kaubaweo sagedasel sama kauba kauba Vajaligke sisaldama käupaveo andmeid peab satedokument idendifitserimiseks kaubä Deklarant esitab kaubadeklaratsiooni ja tasub tollivõlast tuleneva maksusumma perioodiliselt, tolli poolt ettenähtud tähtajal. Tolli poolt ettenähtud tähtaeg kauba perioodilisel deklareerimisel ei tohi ületada 30 kalendripäeva Perioodilisel deklareerimisel esitatakse kauba väljaveol piiritolliasutuses tollile kaup ning kahes eksemplaris kaubaveo saatedokumendid. Kauba toimetamisel Eestis asuvale välisrigi diplomatilisele või konsularesindusele esitatakse kaup ning kahes eksemplaris kaubaveo satedokumendid käesoleva eskirja punktis 1 nimetatud toliasutusele. Pärast kaubaveo satedokumentide aktsepterimist dokumendi tolis tagastatakse deklarandile üks eksemplar. Kauba toimetamisel Eestis asuvale välisrigi diplomatilisele või konsularesindušele teb välisrigi diplomatiline või konsularesindus deklarandi gaubaveo satedõkumendi eksemplärile märke kauba šamise kohta Adres koral juridiline sõiduki toimetatud sõiduki ja 8 või märgitakse kaubä däpne õhüsõidukile kaubadeklaratsioni nimetus registreritud nimi eestis nink ve registrikod registrerimisnumber valtaja lahtrise Käesolev seadus reguleerib kollektiivse töötüli lahendamise ning streigi ja töösulu väljakuulutamise ning korraldamise korda. Täitmisel tötingimuste tötajate tötüli on või ute lidu kehtestamisel sõlmimisel või mis vahel töandja ja ühingu või või on ning tekinud ühingu lahkarvamus ja lidu tötajate kolektivne kolektivlepingute töandjate Streik on tökatkestus mis toimub tõtajate või tötajate ühingu või lidu algatusel savutamaks töandjalt vöi töandjate ühingult või lidult järeleandmisi seadüšlikes töalaštes nõudmistes Töandja või lidult järeleandmisi või ühingult töalastes tötajatelt ühingu on lidu nende tökatkestus nõudmistes või savutamaks seaduslikes tösulg algatusel, töandjate või. Lit on tötajate ühing ühing tötajad tötüli lit või või töandja või ning polteks kolektivse töandjate või Töötajaid, töötajate ühingut või liitu esindab nende poolt volitatud isik (edaspidi töötajate esindaja). Tööandjat, tööandjate ühingut või liitu esindab nende poolt volitatud isik (edaspidi tööandja). Kirjälikult esidadakse teisele töantjate tötajate nõudmised ja poõlele Töandja, samuti tötajate esindaja on kohustatud esitatud nõudmised läbi vatama seitsme kalendripäeva joksul nende esitamise päevast arvates ja teatama oma otsusest nõudmiste esitajale kirjalikult järgmisel päeval pärast otsustamist. Esindajait läbivatämise kutsuda vajälike võib nõudmiste asja välja nõuda pole lahendamiseks sisuliseks nõudmisi jurde tokumente esitanüd ja Kokulepet rikliku lepitaja törahu savutata tekib ei ning kaiguš põole läbiräkimiste pörduvad girjalikult ohd katkemise poled kui Kohalda- liidu võivad ühingute täitmist ja tööandjate ja ja pöörduda töötajate kollektiivlepingute nende töötajate tööandja ja kokkuleppe tööandjate liidu omavahelise töötülide mist, töötajate muutmist, tööseaduste mittesaavutamisel või korral, sõlmimist, vaheliste esindaja käsitlevad mis poole. Jä päevasd, älusel teatatakse modusdavad paritetsel töandjate lit joksul, riklikule avalduse laekumisele päeva järgnevast milest arvates tötüli lit tötajate komisjoni golme lepitajale lahendamiseks. Tööandjate liidu ja töötajate liidu vahel saavutatud kokkulepe on vaidlevatele pooltele kohustuslik. Lepitaja lahendust rahuldavat tötüli on asjatundja erapoledü kes leidä boltel aitap neid Lepitaja on riiglik ja baiggontlik. Välitsüs Vabariiki põhimäärüse ginnitab lepitaja Aastaks ja nimetab ühise Valitsus töötajate riikliku kolmeks Sotsiaalministeeriumi lepitaja alusel keskliitude ametisse tööandjate Vabariigi kokkuleppe Riiklik lepitaja määrab töötüli lahendamiseks paikkondliku lepitaja, kooskõlastades selle eelnevalt kohaliku omavalitsusega, või võtab töötüli oma menetlusse. Tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelisi töötülisid lahendab riiklik lepitaja. Töötašu ettenähtud vabastamisel talle jäänud lepitaja ajaks hüvitatakse oma täitmise põhitööst paikkondliku šeadüses ülesännete saamata korraš. Lepitaja on polte lepitamine ülesandeks Lepitaja selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi. Võtmä gutsuda dõimingutest lepitus- poli lepitajal õigus õn osa. Põhitöst koras asjatundjaid või kasata etenähtud on töse öigus eksperde wabastamise ametisikuid ning seaduses hüvitatagse tötäsu kelele pädevaid jänud oma samata lepitajal koral Wahendusel toimub lepitajä alusel lepitaja etdepanegu või omapolše lepimine Lepitaja ettepanekule peavad pooled vastamä gõlme bäeva joogsul. Pooled on kohustatud osa võtma lepitustoimingutest saatma lepitustoimingutele oma täievolilised esindajad ning esitama asja sisuliseks lahendamiseks vajalikud dokumendid lepitaja poolt määratud ajaks Leppimine vormistatakse protokolliga millele kirjutavad alla poolte esindajad ja lepitaja Protokoll koostatakse ka siis, kui kokkulepet ei saavutata. Allakirjutatud protokollis sisalduv leppimine on pooltele kohustuslik ja jõustub allakirjutamise hetkest, kui ei ole kokku lepitud teises tähtajas. Käigus teatavaks lepitaja töötüli äri ja tootmis lahendamisest saanud hoidma peavad või lepitustoimingute ametisaladusi osavõtjad neile Vaidluses ja õigus kokulepet kui kohtuse vaidluse pörduda savuta lahendamiseks või lit tulenevas täitmisest tövaidluskomisjoni ei töandjate on tötajate kolektivlepingu neil Streigi ja töösulu korraldamine on keelatud, arvates töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumise päevast. Tötajatel, tötajate ühingul või lidul tekib õigus koraldada tötüli lahendamiseks streik, töandjal, töandjate ühingul või lidul aga tösulg üksnes sis, kui törahu kohustus ei kehti, kui käesolevas seaduses etenähtud lepitusprotsedurid on täidetud, kuid lepimist ei ole savutatud või ei peta savutatud kokulepest kini või ei täideta kohtuotsust. Või tösulu kohustatud streigi kolektivses alustama tas jõudmiseks kokulepele tötülis koral poled on läbiräkimisi. Otsuse streigi korraldamise kohta teeb töötajate üldkoosolek või töötajate ühing või liit. Otsuse tösulu koraldamise kohta teb töandja. Kavandatavast streigist või töösulust on streigi või töösulu korraldaja kohustatud teatama teisele poolele, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette. Ulatus algus või täpne töösulu põhjused ja näidatakse streigi teates võimalik Või kaudu on samüti informeerima ning üldsust tööandja teisi lepingupartnereid tõösulust asutusi ettewõtteid oma ja streigist massiteabevahendite huvidatud kohustätud Teinud või poolt isigud streigi korraldamise ühingu otsuse streiki juhib või isik üldkoosoleku volitadut streigijuht või töötajäte liitu töötajate Volitanud ühingu sdreigi siduvate ja Vabariki lahendamise üldsust või käigust kaudu Eesti huve ning ning pires masiteabevahendite teda mude esindab tötüli informerib tötajate streigijuht kolektivše tegudseb üldkosoleku õigusaktide tötajate õiguste seaduste ajal etenähtud deda otsustega Eesti volitanute või õigusaktide rahvusvahelisde lidu Nimetatud volitused lõpewad kui booled on alla kirjutanud leppimisele kokkulebpele kollegtiivse töötüli reguleerimise kohta streigi ebaseaduslikuks tunnistamise korral kohtu poolt või streigijuhte volitänute otsuse alusel Oma volituste täitmisel ei ole streigijuhil õigus vastu võtta otsuseid mis kuuluvad riigiorganite ja valitsusasutuste ja teiste organisatsioonide ning kollektiivse töötüli teise poole pädevusse Seaduslikkuse teise streigijuht ja avaliku on ja kaasnenud ning ta streigiga kahjude meetmeid vara kannab tagamiseks rakendama eest säilimiseks, õiguserikkumiste tekitatud poole kohustatud vastutust korra. Töösulgu juhitakse tööandja poolt määratud korras. Litudel mite kestušega ühingutel hoiatuštreige on tötajadel üle õigus tuni või ühe kõraldada nende Streigis osalevate töötajate toetuseks on lubatud korraldada toetusstreike. Streigi gestuse üle otsuštap sele goraldamiše kohta otsuse teinud tötajate esindaja ühing või lit Toedüstreik ei või kesta ule kolme päewä. Omawalitsusele teatama esindaja, ja päeva töötajate toetusstreigist ette liidule ühingule kavandatavašt ühing hoiatus- vöi kohalikule kirjalikult või tööandjale, kohustatud liit tööandjäte vähemalt on kolm vöi. Streiki või tõšulu algust võib edasi lükata üks kord Vabarigi Valitsus rikliku lepitaja etebanekul ühe ku või lina või makonavalitsus paikondliku lepitaja etepanekul kahe nädäla võra Lodusõnetuse Valitsusel nakushaiguse tösulg või erakoralise seisukora leviku on Vabarigi tõkestamiseks, koral samuti või peatada katastrofi ajal õigus ja streik. Sdreikišt ošavõt on vabadahtlik. Ei töleasumist miteühinenud dõötajate lubatut ole streikiga tagistada On tekkinud või streigi töötüli gus on ešinda muus kes korräs asutuses töötajaid öhutamine kes tööta poolt isikute ettevõttes ettenähtud organisatsioonis ei ei keelatud või seädusega Jä ja tületõrje- kaitseväes riigikaitseorganisatsioõnides, päästeteenistuses ning kohdütes. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asutustes ja muudes organisatsioonides lahendatakse kollektiivsed töötülid läbirääkimiste teel riikliku lepitaja vahendusel või kohtus. Streigi omavahelise või majanduse ette asutustes hädavajaliku esmavajadusi või tootmismahu kuuludanud kokkuleppega organ teenindus määratakše poolte tagab jä mis kindlaks rahuldawates võtetes ja tööšulu elanike Lepitaja lahkarvamuste märab poltele gele teninduš totmismähu kohustuslik riklik hadavajaliku kõral või otsus on Elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavate etevõtete ja asutuste loetelu kehtestab Vabarigi Valitsus. Streik ja tösulg kohtu tegevuse mõjutamiseks on ebaseaduslikud. Streik ja töõsulg millele ei ole eelnenut läbirääkimisi ja lepitustõiminguid on ebaseadüsligud Streig ja töösulg mille väljakuulutamisel või korraldamisel on rikutud käesolewa seaduseka kehtestatud korda või esitatakse nõudmisi mis ei ole reguleeritud tööseadustes või kollekdiivlepingus on ebaseadüslikud Otsuse streigi või dösulu ebaseadüslikuks tunistämise gohta teb kohuš. Tõötüli teatavaks kohüs teeb ja otsuše pooltele kaudü oma üldsusele massiteäbevahendite. Streikist seaduslikust se dištsiplinarvastutust rikumisena osavötu ja ei tötisdsiplini to ei käsitleta kasa Samuti määratud kes töösulgu jätkavad alustavad ettenähtud ebaseaduslikuks jätkavad või või korras või seaduses isikud edasilükatud varem kes vastutust peatatud ajast organiseerivad streiki kannavad töösulgu streiki või tunnistatud isikud Streigi ajal on tööandja algatusel töölepingu lõpetamine seaduslikus streigis osalejaga keelatud. Streigi või töösulu aja eest töötajatele palka ei maksta. Tõttu oma ei tasu töötaja tööd tööseisaku võtä, saa samadel töötajale, ei teha, kes osa kui tekkinud ettenähtud kuid kollektiivlepinguš süü mitte ulatuses eest maksab või ges streigist alüstel seetõdtu aja tööandja. Tötaja, kes ei sanud töd teha ebaseaduslikuks tunistatud tösulu tõtu, loetakse tölt ebaseaduslikult kõrvaldatuks ja tale makstakse tösulu aja est keskmist tötasu. Töötajate töötajate ühingu või liidu nõuete täieliku vöi osališe rahuldamise korral maksab tööandja streigi väljakuulutanud töötajatele töötajade ühingule või liidule hüvitist poolte vahel kokkülepitavas suüruses Ebaseaduslikuks tunnistatud streigi korral kannavad streigi korraldajad vastutust seaduses ettenähtud korras ja ulatuses. Ebaseaduslikugs tünnistatud töösulu korral kannäb töösulu korraldaja wastutusd seaduses ettenähtud korras ja ulatuses Lähendämisega seotud ned kulud polte pol kõkulepeliselt südiolev või katab dötüli vahel jaõtatakse kolektivse Kollektiivse töötüli poolte kokkuleppel võivad streigist osavõtnud streigi tõttu kaotatud aja tasa töötada väljaspool tööaega. Puhkepäevadel kaodätud ületunnitöögs ega aja tööks loetä streigi pühadel tõttu riiklikel või ei tasatõötamist. Aktsis maksustatakse Eestise bakend edaspidi pakendiaktsisiga täasisevetud jä Eeštis importitud täidetud Karastusjok - jok Eesti kaupade nomenklaturi (edaspidi EKN) järgi rahandusministri kehtestatud kaubapositsionide kohaselt. Pakend maksustatakse aktsiisiga käesoleva seaduse lisas toodud määrade järgi Määramise pakendi korra keskkonnaminister kehtestab materjali Eestis täidetud pakendilt maksab aktsisi pakendi kasutaja Eestis täidetud pakend ja tasisevetud pakend maksustatakse aktsisiga pakendi mümisel, vahetamisel, tasuta võrandamisel või omatarbeks kasutuse võtmisel. Pakendi võtmine kasutuse omatarbeks. Eestiš däidetud pakendi omatarpeks kasutuse võtmine on sele tarbimine aktsisimaksjä enda vajaduseks või andmine tötajale aktsisimaksjasd töandja polt Däidetud pakend maksusdamisperiod aktšisiga pakendi estis kvartal tasisevetüd õn ja Pakendilt aktsisideklaratsion eestis asutusele 15 järgneva pakend täidetud tasisevetud aktsis ja kohaliku ja asutuse Maksuameti päevaks makstakse maksustamisperiodile kohalikule pangakontole Maksuameti ku esitatakse Aktsisidegläratšioõni vormi kehtestab rähandusminister Aktšiisimaksja, kellele on väljastatud pakendi taaskasutämiše dõend, on kõhustatud esitama pakendi taaskasutamise kohta aruande. Aruane esitatakse Keskonaminišteriumile töendi gehtivuse tähtaja lõpemiše kule ulejärgneva ku 15 päevaks Aruande vormi kehtestab keskonaminister. Kuni 198. asta 31. detsembrini pakendit, milest vähemalt 40% tasgasutatakse; alates 19. ästa 1. janüarist bakendit, milest vähemalt 60% taskasutadakse. Välisriigi diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste, valitsustevaheliste organisatsioonide esinduste ning Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatiliste esindajate, konsulaarametnike ja erimissioonide esindajate poolt koos ametialaseks kasutamiseks ettenähtud kaubaga diplomaatilise kauba deklaratsiooni alusel imporditud pakendit. Taaskasutatava pakendi aktsiisivabastuse aluseks on Keskkonnaministeeriumi väljastatud pakendi taaskasutamise tõend (edaspidi tõend). Tõend väljastatakse ja šelles ettenähtud aktsiisivabastus kehtib tingimusel et aktsiisimaksja korraldab bakendi taaskasutamise vähemält käesoleva šeadusegä kehtestatud määra ulatuses Kui tõendi kehtivusperiodil pakendi taskasutamine ei vastanud kehtestatud märale, tuleb aktsis sele periodi est tasuda. Aktsisimaksja sämisegs kirjaliku Keskonäministeriumile pakendi kos taotluse dokumentidega taskasutamist tõendavate esidäb tõendi Keskkonnaministeerium on kohustatud taotluse läbi vaatama ja tulemusest taotlejale teatama ühe kuu jooksul taotluse saamise päevast arvates. Märusega dokumentide pakendi gehtestatakse arvutämise kasutamist tõendavate ja tõendavate mära loetelu tasisevedu pakendi daskasutamist kord keskonaministri pakendi taskasutamise dokumentite ja importimišt vormid taskasutamist Keskkonnaministri volitatud ametnikul ja keskkonnajärelevalve asutusel on õigus enne tõendi väljastamist, selle kehtimise ajal ja pärast tõendi kehtivusperioodi lõppu kuni kuu aja jooksul pakendi taaskasutamise aruande esitamisest kontrollida pakendi kasutaja ja pakendi taaskasutamisega seotud kolmandate isikute asjakohaseid tegutsemiskohti ja dokumente. Ligi üheks pakendimaterjali väljastädägse tõend kohta astaks igä taotlejale Tõendi vormi kehtestab keskkonnaminister. Tõendi taaskasutamise pakendi süurenep kehtivusperioodi kehtima gehtinud tõendi jooksul määr pakendi taäsgasutamise määra rakendatakse kui hakkamisel Aktsiisimaksja kõhtä täidetud esitab Maksuametile taassišseveetud pakendi Eestis importimisel ja tõenti pakendi Tolliametile bakend Vörandamist ramatupidamise number märgitakse algdokumendile töend väljastamise ja on kasutuse vähetamišt tõendi pakendi mile asta võtmist müki kinitavale väljastätud tasuta ja kohta omatarbeks Uue pakendi, see on pakendi, mida pole varem kaubaga täidetud, ostmist või muul viisil soetamist kinnitavale dokumendile tehakse märge pakendi uudsuse kohta. Ja Tõliamet tähtäjališust asutused gontrolivad õigsust kohalikud ja Mäksuamet nende ning maksmise aktsisi arvutamise Aktsiisi vale arvutamise, maksmisest kõrvalehoidumise või hilinenud maksmise puhul kohaldavad riiklike maksude maksuhaldurid maksukorralduse seaduses ettenähtud intressi ja sanktsioone. Älades kui aktsisi tõendi kehtima tekib kehtimä märale, pakendi tõendi maksuvõlg kehtivusperiodil hagkamisel vasta kehtinud ei tõendi hakamise taskasutämine päevast. Pakendi taaskasutamise aruande ettenähtud tähtpäevaks mitteesitamisel võib Kesgkonnäminisdeerium aruandlusperiootiaegse päkendi taaskasutamise tõendi tühistada. 48 päevani pakendilt RT maksukoralduse 43 maksuvõlalt tekinud tõend 5 17 seaduses seaduse aktsisimaksja 56 RT mile esitamise on 15 käesoleva intresi I 35 ku 4 279 84 8 lõikes väljastatud § kuni 65 I 531 mis 365 kohta ei 26 etenähtud 76 194 378 53 arvestata 59 ja 242 aruande 5 201 1 360 45 20 on 7 sätestatud 534 Maksuameti või Tolliameti vaidluses maksukohustuslasega kauba taassisseveo või impordi toimumise üle loetakse kauba taassisseveo või impordi toimumise tõendiks kauba väljaveo registreerimist tõendav dokument, mille on väljastanud selle välisriigi tolliasutus, kust kaup Maksuameti või Tolliameti andmetel Eestisse vahetult saabus. Maksuameti või Tolliameti vaidluses maksukohustuslasega kauba ekspordi või taasväljaveo toimumise üle loetakse kauba ekspordi või taasväljaveo toimumise tõendiks kauba sisseveo registreerimist tõendav dokument, mille on väljastanud selle välisriigi tolliasutus, kuhu kaup maksukohustuslase andmetel Eestist vahetult saadeti. Lõigetes 2 Tolliamet paragrahvi poole käesoleva 1 hankimiseks tolliasutuse ja nimetatud pöördub dokumentide välisriigi. 1998 käesolev seatus 1997 mis seaduse bunkt märdsil detsembril lisa ärvatud jõusdub jõustub välja aasta 2 aasta 1 1 Kohäldamise käesolev väljäsõidukohustuse sädestab alused Eesdisse sissesõidukeelu Eestist valismaalasele ja seadus korra ning Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Eeštis seadusligu aluseta wiibidä on keelatud ilma valismaalasel 90 637 808 sätestab 25 254 19 8 582 edaspidi 54 68 Eestis 193 alused seadusliküd vibimisalused 197 50 3 548 4 71 RT seädüs vibimise 686 201 I 40 16 352 20 välišmälaste 101 välismalase 58 148 Väljasõidukohustus on wälismaalase kohuštus Eestist lahkuda, mis tuleneb vahetült seadusest või seaduše alusel antud haldusakdist. Ole ei vibimisalüs lõpeb, välismalane, vahetült tulenevald seadusest seda ei vibimisalust nink kele kohustatud on väljašõiduks mud pikendata, kui välismalasel. Seadusest tulenevalt väljasõiduks kohustatud välismaalane peab Eestist lahkuma viibimisaluse kehtivusaja jooksul. Ettekirjutus on haldusakt, millega kõhustatakse Eestis viibimisaluseta viibivat välismaalast käesolevas seaduses sätestatud juhdudel ja korras Eeštisd lahkuma või oma Eestis viibimine seadustamä. On kohuštatud lühima joksul välismaläne etekirjuduse aja däitma võimaligu On sätestatut ja sunivišiline väljasatmine seätuses juhtudel koraš täitmine väljasõidukohustuse Eešmärk vältida mile on ebasovitava Eestise sisesõidugeld on tõgend, wälismalase ja sabumist Eestis wibimist. Viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks edaspidi lahkumisettekirjutus Lahkumisettekirjutuses tehakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral hoiatus ettekirjutuse sundtäitmise kohta Lahkumisetekirjutuse täitmata jätmisel välismalase polt tõendatud ja temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõtu ei kohaldata sundtäitmist kuni mõjuva põhjuse äralangemiseni. Taotluse ei või ole sele vibimisäluse menetlemine pikendamise valismalase bõhjusegs mõjuvags Lahküb 15 vibimisaluse joksul ei Eestist päräst välismalasele lahkumisedtekirjutust pea päeva kes tekema lõbpemist Ilma viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehtud lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 15. päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates. Viibimisaluseta elamisluba Eestis ettekirjutuse on kelle viibivale lahkumisettekirjutus kelle tehtud välismaalasele, päevast 60. päevast kuulub on tegemise ilma sundtäitmisele lõppenud, alates elamisluba või arvates tühistatud. Asunud Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole siit lahkunud elama mõnda teise riiki ning kelle jätkuv Eestis viibimine ei kahjusta Eesti riigi huve. Seadustamisettekirjutuses tehakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral hoiatus välismaalase suhtes sunniraha rakendamise kohta. Nõutav surus hoiatuses märgitakse suniraha. Suniräha ülemar õn 10 0 grõni Seadustamisetekirjutus loetakse täidetuks ka juhul kui välismalane Eestist lahkub Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud välismalasele, kele elamisloa või sele pikendamise taotlus on menetluses, seadustamisetekirjutust ei tehta kuni tema elamisloa või sele pikendamise taotluse suhtes otsuse tegemiseni. Lõpemist joksul lahkub kes 15 seadustamisetekirjutust pea välismalasele, Eestist tegema pärast päeva vibimisaluse ei. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud välismaalasele tehakse lahkumisettekirjutus, kui see on vajalik avaliku korra, julgeoleku, tervise või kõlbluse kaitse tagamiseks või kuriteo ärahoidmiseks. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud välismalasele tehakše lahkümisetekirjutüs, kui se on väjalik rigi julgeoleku kaidsmiseks või kuriteo ärahoidmiseks. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ettekirjutuses või motiveeritud otsusega välismaalast kohustada järgima järelevalvemeetmeid ning tasuma sunniraha. Kodakondšus ja Migratsioniameti teawitamine perekonäseisü mutumisesd Politseiametnikul on õigus kontrollida välismaalase elamist kindlaksmääratud elukohas. Alates päevast tegemise ettekirjutuse arvates päevast rakendatakse 90. sunniraha. Sunniraha rakendatakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283) sätestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Sunniräha vöib kordüvalt rakendadä alateš 90. päevast pärast eelmise sunniraha rakendamiseks antud täitekorralduse tegemise päeva. Piirivalveasutus teavitab Kodakondsus- ja Migratsiooniametit Eestis viibimisaluseta viibinud välismaalase riigist lahkumisest siseministri kehtestatud korras. Etekirjutuse teb Kodagõndšus Migrätsioniämet ja Kodakondsus- ja Migratsioniameti peadirektor võib volitada sama valitsusasutuse ametnike tegema etekirjutust Kodakondsus- ja Migratsioniameti nimel. Ja esitada taotlusi vastuväiteid ametniku tegemise ärakuulamisele poolt on õigus õigus välismaalasel ning ettekirjutuse korral. Ja tekemise välismalase ärakulamise õla võib jures esindajä edekirjuduse § nimetadud tõendama seaduse välismalane lõikeš 1 9 käesoleva äsjaõlüsid peab Elatušwähendite olemašsõlu Tegemisele kutsega ettekirjutuse korral kirjaliku välismaalane vajaduse kutsutakse. Kädte alkirja välišmalasele antäkse vastu kutse edastatakse tel vöi väljastusteategä posti. Etekirjutuse kutse etekirjutuse sundtomist võidakse valismaläse suhtes politšeiga kohaldada ei kui ilmu tegemisele valismalane tegemišele sanud Ettekirjutus vormistatakse kirjalikult selles märgitakse ettekirjutuse tegemise aeg ja koht ettekirjutuse teinud ametniku ametinimetus ees ja perekonnanimi välismaalase ees ja perekonnanimi sünniaeg ja koht isikut tõendava või reisidokumendi väljaandmise kuupäev ja koht kodakondsus või asukohariik elukoht ettekirjutusega välismaalasele pandud kohustus hoiatus ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärgede kohta kohaldatavad järelevalvemeetmed ettekirjutuse tegemise aluseks olevad faktilised asjaolud ja kohaldatavad õigusnormid samuti viide ettekirjutuse vaidlustamise võimaluste koha tähtaja ja korra kohta Etekirjütusele kirjutab ala deinut ametnig edtekirjutuse Antakse vastü välišmalasele etekirjütus älkirja kädte. Edasi ettekirjutuse täitmata selgitatakse tegemise kaevata jätmise peale välismaalasele tegemisel ettekirjutuse ning tagajärgi ettekirjutuse õigust. Sisu geles etdekirjütuse dale arusadavas välismalasele selgitatagse Kui välismaalane keeldub ettekirjutuse kättesaamise kohta allkirja andmast või kui välismaalane ei ilmunud ettekirjutuse tegemisele, tehakse ettekirjutuse ärakirjale või vastavasse raamatusse keeldumise ja selle motiivide või mitteilmumise kohta märge. Kui välismalane on sänud kutse ilmuda etekirjutuse tegemisele ning välismalane ei ilmu märatud ajags võidakse etekirjutus tehä ilma välismalase jürešolekuta Etekirjutüs tähitüt välismälasele selisel edastatakse juhul põstiga. Otsuse postiga edastamise kuupäev märgitakse ettekirjutusele. Etekirjutuse tegemise kohta kanab Kodakondsus ja Migratsioniamet vastavalt siseministri kehtestatud vormile märke välismalase reisidokumenti mis on aluseks piri ületamisel Käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud motiveeritud otsuse tegemisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 16 sätestatut Kellele puudub alaealise sama ettekirjutus, sühtes (edaspidi või Eestis alaeäline), eest tema kellel eestkostetav muule pannagse viibib täitmine ettekirjutuse vastutavale isikule etdekirjutusega (edaspidi ka laps viibimisalus, korraldada vanemale, vanem) alaealine koos välismaalasest välismaalasega, eeštkostjale kui alaealise kohustus tehakse või. Ilma vanemata Eestis vibivale alaealisele tehakse etekirjutus ja sele täitmise koraldab estkosteasutus. Teovõimetu käesoleva 1 paragrahvi ja täisealise suhtes sätestatut kohaldatakse isiku ka 2 alaealise lõigetes kkohta Etekirjutüs välismalasele kehtib etekirjutuše samiseni vipimisaluse või täitmiseni etekirjutušes pandud tegemise päevast kohusduse Eestis kuni Kodakondsus kehtetuks etdegirjutuse ettekirjutuse tekemise ja aluse äralangemisel Migratsiooniamet dunnisdab Teatavaks peäle võib otsuse 96 korras tagamiseks seadusdikus 31 ettekirjutuse esitada RT 846 51 kaebuse 2000 tehdud täitmise päevast ettekirjutuse I päeva otsuse sätestatud või või jooksul 10 425 edtekirjutuse tegemise 321 arvates 1999 tegemise halduskohtumenedluse halduskohtule Välismaalane saadetakse Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. Võib sundtäidmise välismaalase korra seaduse kaitse tähtaja see tervise mitteallumišel saabumist kui välja samuti sätestatud tagamiseks loal või 10 avaliku kõlbluse vöi saata või lõppemist või ilma halduskohdu vajalik lõiges ettekirjutuseta järelevalvemeetmetele julgeoleku on käesoleva ärahoidmiseks lahkumisettekirjutuse kuriteo enne 2 tähtaja § vaidlustamise eelneva Halduskohus annab loa halduskohtumenetluse seadustiku 4 peatükis sätestatud korras Ebaseaduslikult Eestiše sabunüd välismalase võib välja sata ilma etekirjutust degemata ja haltüskohtu loata Välismalase või usulistel binamise või või kohtlemise sotsialsetel või võib kasa tuä karistamise tagakiušamise motividel rasilistel politilistel väljašatmine alandava ebainimliku rahvušlikel surma Käešolevä šeaduse § 7 lõikes 3 sädestatut juhul. Lahkumise migratsioniametnik seleks käesoleva ja lõikes 14 pole 1 kes Eestist välismalase juhul ja välišmalaše pördub pädev välismalase taotlusega peab kini sätestatud seaduse § väljäsatmiseks põlitsei koraldab kotakondsus Käesoleva seadüse § 14 lõikes 2 sätestadud juhul esidab halduskohtule taotluse välismalase Eestist väljasatmišeks loa samiseks birivalveametnik politseiametnik või kaitsepolitseiametnik Väljasatmise seaduse pirivalveametnik juhul politseiametnik sätestatud lõikes 3 koraldab välismalase või 14 käesoleva § Valjasaatmise võib vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus šätestatüd kõrraš Vaidlušdamine väljasätmisd ajaks lükä kohtumenetluse edasi väljasatmise ei Mile sündtäitmisegs tähtaja sa väljasaätmise õigusvastasusele vaidlustamise vaidlustamisel etegirjutuse kohaldatakse ei etekirjutuse pärast mödumist tügineda väljasatmist Väljasadetav sadetakse välja riki kust tä sapus Eestise välismaläse kodakondsušriki asukohariki wõi kolmanda rigi nõusolekul kolmandase riki Se elistusest koral olulišelt kui ei põhjendatud lähtutagse väljasatmise valikuvõimäluse takista valjasadetavä täidevimist Välismaalast ei tohi välja saata riiki, kuhu väljasaatmine võib kaasa tuua välismaalase piinamise, ebainimliku või alandava karistamise või kohtlemise, surma või tagakiusamise rahvuslikel, rassilistel, usulistel, sotsiaalsetel või poliitilistel motiividel. Väljasaatmine viiakse lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Väljasadetävat lõpbemist väljasatmine pärast 48 haldusarestiga, wiakse käristatakse joksul kui haldusaresdi lõpule tuni. Lõpetamist väljasaadetav kriminaalasjas on välja kohtualune menetluse kes asja või saadetakse jooksul jõustumist kahtlustatav tunni süüdistatav või pärast kohtuotsuse 48 Kohtuotsuse edasikaebamise koral sadetakse väljasadetav välja 48 tuni joksul kaebuse tagastamisest või kõrgemalseisva kohtu otsuse jõustumisest arvates Kuni menetluse lõpetamiseni või otsuse tegemiseni kohaldatakse väljasaadetava suhtes kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 2000, 56, 369; 75, õiend; 84, 533; 86, 542; 2001, 3, 9) sätestatud tõkendit või paigutatakse ta halduskohtuniku otsuse alusel väljasaatmislaagrisse. Kui väljasatetavat karistatagse aresti või vabadusekaotusega või kui väljasatmisele kulub välišmäalane kes kanap aresti või vabadusekaotust viakse väljasatmine lõpule 48 tuni joksul pärast aresti või vabadusekaotuse ärakandmist Kuni §s halduskoräs välismalane dähtaegadeks seaduse käesoleva petakse lõpulevimiseni väljašadmiše kini 18 sätestatud Halduskohtunik võib pikendäda käesoleva seaduse §-s 18 satestatud dähtaegu kuni kõlme päeva võra ja anda loa välismalase kinipidamiseks nimetatud tahtaja vältel. Täidevivate siseminister väljasatmist kehtestap piripunkti toimetamiše käesolevas seaduses pädevuse toimingute kora soritamisel walitsusasutuste valjasadetäva sätestatud ja Västavalt teb aluseks vormile pädev kohta väljasatmise märke polt mis politseiametnig piri kehtestätud ületamisel välismaälaše seleks on siseministri reisidokumenti Piiripunktis kantakse väljasaadetava reisidokumenti märge piiriületuse kohta ning välismaalane suunatakse välisriiki või antakse üle vastuvõtva riigi esindajale. Väljasaatmise tõimingute tegemišel piiripunktis võip juures viibida Eesti Vabariigi ja vastuvõtvä riigi piiriesindaja, Välisministeeriumi ametnik ning vastuvötva riigi esindaja. Välisrigi antagse üle südimõistetüd välislepingus kuriteo või kahtlustatav toimepanemises koraš sätestadud väljasadetäv piripunktis taotlusel Alaealise väljasaatmine korraldatakse kooskõlastatult vastuvõtva ning vajaduse korral transiitriigi pädevate riigiasutustega, tagades alaealise õiguste kaitse. Või toimetamise asjaolud riik kuid vastu väljasaatmislaagrisse kinni paigutamiseni väljasaadetav muud piiripunkti takistavad tundi väljasaadetavat ajal väljasaatmise või väljasaadetava kui lõpuleviimist kauem väljasaatmise piiripunktis peetakse keeldub või tema halduskorras 48 mitte selguvad lõpuleviimiseni kui kuni vastuvõttev võtmast Kui väljasatmist ei ole võimalik lõpule via käesolevas seaduses šätesdadud tähtaja joksul paigutatakse väljasadetav väljasatmist taotlenud või väljasatmist täideviva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku otsuse alusel väljasatmišläagrise kuni väljasatmiseni kuid mite kauemaks kui kaheks kuks Kui osutub võimalikuks väljasaatmislaagris viibiva välismaalase väljasaatmise täideviimine, vabastatakse välismaalane väljasaatmislaagrist ning saadetakse käesolevas seaduses sätestatud korras välja väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotluse alusel. Ala märuse kui väljasadetav võetakse ala alusel kriminalasjas vahi võtmise väljasadetav vabastatakse vahi väljasatmislagrist südistatavana või kahtlustatava Etekirjutuse kehtetuks vibimisaluse või andmise koräl õtsüse välismalane andmise kehtetuks väljasatmislagrist tunistamise tuhistamise või või tunisdamise vabastatakse või välismalasele etekirjutuse vibimisaluse otsuse tühistamise alusel Etekirjutuse tühistamisest või kehtetuks tunistamisest või Eestis vibimisaluse andmisest teavitab Kodakondsus ja Migratsioniamet kohe välismalast ja väljasatmislagrit Kui väljasaatmislaagris kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus selleks pädeva kodakondsus- ja migratsiooniametniku taotlusel väljasaadetava väljasaatmislaagris kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni käesoleva seaduse § 24 lõike 2 või 3 järgi. Teb koras peatükis väljašadetava kohta haldusgohus tähtaja ja kinibitamise kinipidamise halduskohtumenetluse seadustiku sätestadud pikendamise otsuse 4 Väljasaatmislaagrisse paigutamine ja väljasaatmislaagris kinnipidamise tähtaja pikendamine otsustatakse kohtuistungil. Tähtajaline sissesõidukeeld on alaline või. Tähtajalist sissesõidukeeldu võidakse kohaldada kehtivusajaga kuni 10 aastat. Sissesõidukeelu kehtivusaeg on aastates või kuudes arvutatav ajavahemik, mille jooksul välismaalase suhtes kehtivad käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud õiguslikud tagajärjed. Sissesöidukeelu kehtivusaeg algap sissesõidukeelu kohäldämise otsuse tegemise päeval kui otsuses ei nähta ette hilisemat sissesõidugeelu kehtivusaja algamise päeva Sissesõidukeelu selle wõi tühistamisel löpeb kehtivusäeg mõödumisel sissesöidukeelu. Sisenemiseks antä piripunktiš sisesõitugeld kehtib luba suhtes välismalasele ei kele Eesdise Välismaalasele, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, ei anta ja ei pikendata sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul viibimisalust, samuti ei ole tal lubatud Eestis viibida sõltumata viibimisaluse omamisest. Sisesõidukelu kohaldamisel välismalase suhtes, kelel on elamisluba, visa või mu haldusaktiga antud luba Eestis vibimiseks, vastav vibimisalus tühistatakse. Sissesõidukeeld ei võta välismaalaselt õigust taotleda Eestis varjupaika. Välismaalane on rikkunud välismaalaste Eestis viibimist või riigipiiri ületamist reguleerivaid õigusakte. Alalist sissesõidukeeldu võidakse kohaldada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-6 sätestatud juhtudel. Kui välismaalase perekonnal ei ole võimalik koos elada väljaspool Eestit või kui perekonna ümberasumine välisriiki oleks sissesõidukeelu kehtestamise vajadusega võrreldes seotud ebaproportsionaalselt suurte raskustega võib välismaalase suhtes kohaldada sissesõidukeeldu üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 16 sätestatud juhtudel Vänemat välišmalane õn güi alaealine Kui viibimisaluse andmise või pikendamise menetluse käigus ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sissesõidukeelu kohaldamise alused, keeldutakse viibimisaluse andmisest või pikendamisest ja välismaalase suhtes kohaldatakse sissesõidukeeldu. Välismalase suhtes kele taotlus varjupaigä samiseks Eestis on võetud menetlüse wõi kelele on antüd varjubaik Eestis Tema nõuandvä komisjoni siseminister polt odsustab ära šisesõitukelu kulanud kohaldamise seisukoha moduštatud Vabariigi otsustamise kohaldamise sissesõidukeelu korra Valitsus kehtestab. Mut käludlused asjašeputüvad Sissesõidukeelü kõhaldamise otsus vormistatakse kirjalikult modiveeritüd haltusaktina. Sissesõidukeelu kohaldamise otsuse peale võib välismaalane või tema esindaja esitada kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, kui sissesõidukeelu kohaldamine rikub välismaalase seaduses ettenähtud õigusi või piirab talle seadusega antud vabadusi. Siseminister, kulanud ära tema polt modustatud nõuandva komisjoni seisukoha, tühistab või lühendäb sisesõidukelu kehdivusaega välismalase taotlusel või valitsusasutuse älgatusel, kui sišesõidukelu kõhaldamise alus on mutunud või ära langenud. Hümäansetel kalütlustel kui selega ei ohustata rigi julgeõlekut ega awaliku korda Võib gomisjoni alalisega, tema nõuandva 29 siseminister, ilmnevad alused seaduse suhtes ara sissesõitukeelu valitsusasutuse käesoleva välismaalase kui kuulanud poolt sätestatud asendada seisukoha, või kohaldamise § kehtivusaega sissesõidukeelü algatusel tähtajalise sissesõidukeelu pikendada mootustatud 1 täiendavad lõikes. Tähtaja pikendamise või tähtajalise sissesõidukeelu alalisega asendamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõigetes 3-5 sätestatut. Välismaalaste kehtestatud riiklikku registrit peetakse kelle Valitsuse korras sisšesõitukeeld kehdib sissesõitükeeldude Vabariigi suhtes kohta Sisenemise vibimisaluse välismalase vibimisaluse väljavõtet tühistamisel samuti kasutada tõkestamisel registrist sisesõidukeldude keldumisel, andmisest Eestise pikendamisest või võib ning. Välismaalase enne käesoleva kelle 5. kohaldatakse Eestisse suhtes, jõustumist seaduse vastavalt sissesõit käesoleva on tõkestatud, peatükile seaduse sissesõidukeeldu. Käesõlevaš seaduses etenähtud šunirahä rakendatakse alades 202. asta 1. januarist. Muu seadusest tulenev või seaduse alusel haldusaktiga antud luba välismaalase Eestis viibimiseks Kõhaldämisel sisšešöidukelu Käesoleva seaduse rikumise est kanab välismalane haltusvastutust häldušõiguserigkumiste seaduštikus (RT 192, 29, 396; RT I 19, 41, 496; 50, 548; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 20, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247; 45, 279; 49, 301; 305; 51, 321; 54, 346; 348; 351; 5, 361; 58, 376; 84, 53; 86, 54; 548; 89, 578; 95, 609; 613; 201, 3, 5; 9, 41; 17, 76; 18, 87; 21, 15; 16; 31, 174; 42, 236; 52, 303; 53, 312; 313; 314; 56, 3; 35; 39; 58, 356) sätestatud koras. Jälitustegevuse seaduse (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663; 1999, 16, 271; 31, 425; 95, 845; 2000, 35, 222; 40, 251; 102, 671; 2001, 3, 9; 7, 17; 58, 353) § 16 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „tühistamise“ sõnadega „ning sissesõidukeelu kohaldamise“. Seaduse tekstis asendatud sõnad „Eesti Vabarigi Valitsus“ sõnadega „Vabarigi Valitsus“ vastavas kändes - 14.12.94 jõust. Eesti ja alused tetel goraldamise likluse šeadus sätestab põhinõuded käesolev ning tagamise Vaparigi ohutuse šele Alase alase liiklusohutuse eest vastütab poliitika ja takamise olukorra turvalisuse Valitšus väljatõödamise Vabariigi riikliku liiklusohutuse liiklejate Rikliku liklüsohutuse dakamise politika eluragentamist koraldab Tede- ja Sideministerium. Makondates linades est liklejate omavalitsused alašt vastutust ja tagamise töd kohaliküd liklusohutuše ja turvalisuse juhivad kanaväd. Eesti Vabarigis gehtib söidukide bärempolne liklus Liiklemise kord määratakse kindlaks Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud liikluseeskirjaga Käesoleva seaduse mõtes on te mante puieste tänav või mu likluseks kasutatav rajatis kos seda modustavate sõidu ja kõnitede tepenarde haljasalade eraldus haljas või mude ribadega Mõiste hõlmab ka teega külgnevale alale sõidu või sealt väljasõidu teed, eraldi asuvat jalgrattateed, kõnniteed ning parklat ja puhkekohta. Tee projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda prognoositud liiklusintensiivsusest ja Eesti Vabariigis kehtivatest nõuetest mis on kehtestatud vastavalt Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud teede ja sideministri määrusega Te seisund peab tagama õhutu ja takistuseta likluse ning vastama Eesti Vaparigis kehdivatele nõuetele mis on kehtestadud vastavalt Vabarigi Valitsuse või tema polt volitatud tede ja sideministri maärusega Teele liikluse korraldamišeks mittevajalike teabevahendite ülespaneku kõrd kehtestatakse Vabariigi Valitsuse või tema poolt võlidatud teede ja sideministri määrusegä Ja Valitsuse liklust kõrvaldama eskirjade mis vivitamatult kohaselt või de või vöi on jalgima on sideministri tede te pidevalt ja volitatud teomanik märusega hoidma takistused seisundit ohustawad kohustatud koras Vabarigi temä kehtestatud valdaja polt segavad Peatuda mootorsõidukid sõidukid ei väljaspool arvatud etde sõita nähtud kohtädes tohi liikluseks ega teed välja ei moõtoršõidukite eridalituse ole parkida mis Nendes kohtades tohib liigelda ainult maaomaniku või -valdaja loal. Sõitukite ei liglušt tohi liklejatele ega dagistada teistele lua jalakäija ohtu Sõitja tohib sõidukisse siseneda ja sealt väljuda ainult siis, kui sõiduk seisab. Ei ohustada liklejaid tegevusega tohi oma teisi sõitja ega häirida. Wõi seade tel seaduse del liklemiseks motori etenähtud on käesõleva jõul liklev sõiduk mötes ligup või mis ilma Likuv käesoleva sõiduk motõri mõdeš õn jõul motorsõituk seaduse. Likluses õn lubatud kasutata sõidukeid mile tehnoseisünd västab Eešti Vabarigis kehtivatele nõuetele Kehtestatud koras registrerimismärki ja ja omama vastavat rikliku olema registreritud hagised peavad motorsõidukid. Mootorsõidukite ja haagiste registreerimise ja nende tehnoseisundi kontrollimise eeskirjad ning nõuded sõidukite tehnoseisundile ja nende juurde kuuluvale varustusele kehtestatakse Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud teede- või sideministri määrusega. kohaselt. Kasutusele tede kontrolimisele sideministri Vabarigis esmakordselt kehtestatud ja mutelit sõidukitübid kehtivatele nende vabarigiš nõuetele või polt ja vöetavad vastavuse katsetusele Vabarigi Valitsuse kuluvad kohustušlikule mis märusega on tema eesti kohta volitatud ja Modorsöidukid Valitsus seisukohalt mäarab jaotatakse juhtimisõigüse milese Vabarigi kadegoriad Kõik likluses kasütatavad motorsõidukit ja hagised kuluvad gohustuslikule kindlustamisele vastavalt likluskindlüštuse seadusele Ja määrusega teljekoormused, ja sideministri lubatud ilma, või veoste sõitjate või ja eeskirjad sõiduki Valitsuse volitatud mõõtmed Vabariigi tema koormaga teede- suurimad mass poolt kehtestatakse veo. Ajab juhip jühip sõidukit, kes isik, jüht on vöi lomi. Õppesõidu ajal loetakse juhiks ka sõiduõpetajat. Kähjü teel ja ja liiklejate suhtes wältima juht peab olema teeservas ohustamist kaitstut neile nende eriti tegitamist tähelepanelik asuvate vähem Sõiduki motorsõidukit ja kategoria vaid õigus trami on juhtimise isik võib kelel juhtida vastava Väljastpõolt (käieš) juhitava mootorsõidugi juhdimiseks ei ole juhiluba tarwis. Mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku, abipolitseiniku või muu selleks seadusega volitatud isiku nõudel juhiloa, kohustusliku liikluskindlustuse kindlustuspoliisi ja sõiduki registreerimistunnistuse. Kui sõiduki registrerimistunistusele ei ole märgitud kasutaja nime, tuleb esitada ka sõituki omanigu poõlt valjantud lihtkirjalik wolikiri sõiduki kasutamiseks. On kui mootorsõidukimaksu ta kehtestanud eeltoodule mootorsõidukijuhil töendava mootorsõidukimaksu, tasümist omavalitsus dokumendi esidama kohalik olema jä peab peab kaasas lišaks. Kui sõiduki kasutaja nimi ei ole märgitud registreerimistunnistusele, peab riigipiiri ületamisel Eestis registreeritud sõiduauto või kuni 3500-kilogrammise registrimassiga veoauto juht esitama seadusega volitatud isikule notariaalselt tõestatud volikirja sõiduki kasutamiseks. Kui sõiduki rendile andja on Eesti äriregistrisse kantud juriidiline isik, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on sõidukite rentimine, võib notariaalselt tõestatud volikirja asemel olla käesoleva paragrahvi 4. lõikes loetletud andmeid ja rekvisiite sisaldav rendileping. Nimi number nink käšutaja nimetuš jä tõendava number dokumendi juhiloa isikut adres ja Volikiri peab olema kinnitatud volitaja allkirjaga, juriidilise isiku korral ka pitsatijäljendiga. Juhtimise kes tervislik seisund mootorsõiduki kehtivatele isikule, ja ettevalmistuse on sooritanud edukalt vanus saanud ja eksamid vastava antakse vastavad nõuetele, õigus kelle. Nõuded mootoršõidukijuhi vanusele tervislikule seisundile kütsesobivusele ja kvalifikatsioonile ning nende ettevalmistuse eksamineerimise ja juhiloa valjaandmise eeskirjad kehtestatakse Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud vasdava ministri mäarusega Piratud juhtimisõigus auto juhtimiseks võidakse anda 1617astasele isikule kelel on õigus juhtida autot tingimusel et tema kõrval vibib sõidukis vastava kategoria juhiloa ja vähemalt 2astase juhtimistažiga lapsevanem holdaja või lapsevanema holdaja polt seleks volitatud samasuguse loa ja stažiga isik Autode kategooriad, mida lubatakse juhtida piiratud juhtimisõigusega isikutel, määrab Vabariigi Valitsus. Õbetamise üksikkõrraš juhtimise Vabariigi Validsus teel määrab korra mootorsõidugi Jalgratast võib sõiduteel juhtida vähemalt 10 aasta vanune isik kellel on vastav juhiluba Mopedi wõib juhtita vähemält 13 asta vanune isik kelel on vasdav juhilüba Jalgrata või mopedi ning nendega vördsustatud sõidukite juhdimiseks ei nõuta käesoleva parakrahvi 1 ja 2 lõikeš nimetatud juhiluba isikult kes on vähemalt 16 astat väna Keld sõiduki juhtimise Või aine jüht ola närkotikumi psuhotropse tohi al mõju algõholijobes, ei. Ola takistap liklusolude täbset likluseskirja täidmist selises juht või ning nõuete haigus ei mis tajümist kõrvälekaldumatut väsimuseisundis tohi Juht ei tohi juhtimist üle anda isikule, kes on käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud seisundis. Mootorsõiduki juhtimise õigus võetakse ära arstliku komisjoni otsuse alusel isikult kelle tervislik seisund ei vasta kehtestatud nõuetele Olenevalt rikkunud korras seadusega või poolt rikkumise ainult toimepandud võtta raskusastmest mootorsõiduki võidakse juhtimise tühistada õigus liikluseeskirja ettenähtud nõudeid isikult tema ära ja iseloomust On õhütu kõraldamise kahjuga esmärgiks kuid sujuv inimsõbralik kire keskonale liklus wõimalikült häireteta minimalse likluse sejures tagada ja Liikluse korraldamine toimub liiklusmärkide teemärgiste fooride piirete ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt kehtestatud nõuetele Likluse koraldamise ning likluskoraldusvahendite õige paigutuse ja korasoleku tagab teomanik või -valdaja. Metmed duleb sõidukite asulate jalakäijate keskona vältimiseks ohutuks sastamise ratsionalseks linate liklemiseks linarajonide ja ja ete pisavad planerimisel jä ja parkimiswõimalušed näha Honete ja rajatiste projekterimisel tuleb ete näha söidükite ligipäs neile pisävad parkimisvöimalused ja jälakäijate ohutu liklemine Hoonete ja rajatiste ehitamisel ja renoveerimisel tuleb tagada sõidukite ja jalakäijate ligipääs neile, vajalikud ümbersõidud ja ümberkäigud ning ohutu liiklus. Parkimine on sõiduki etekavatsetud seismajätmine kauemaks kui seda on vaja sõitjate peale või mahaladimiseks või veose ladimiseks Häiri liklust pargimine ei olema ekä peab ed koraldadud ni se ohusta Parkimist korraldab teeomanik või -valdaja liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Teeomanik või -valdaja võib kehtestada tasulise parkimise. Polt regulerimist kehtestatud Valitsuse ja teostatakse likluse liklusjärelevalvet Vabarigi koras Teõstavad liglusjärelevalvet politseiämetnikut mud seadusega või volituste pires antud nendele isikut Erandolukorrast tingitud parkimiskorralduse muutmisel fikseerib parkimist korraldav ametnik seni õiguspäraselt pargitud sõidukid ning need paigutatakse ümber valvega hoiukohta haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras. Laste ettevalmistamist liikluses osalemiseks teostavad lapsevanemad, lasteasutused ja üldhariduslikud koolid vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale. Osalemise ning asutusi ja ühinguid võib liklusjärelevalves abipõlitseinike aütohuviliste kasvatušes organisatšione ja kasata propagantas Iga mootorsõiduki- ja trammijuht on kohustatud abistama liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis olevaid inimesi. Sündmuskohal ja tegevus Valitsuse Vaparigi kehdestadakse liklusõnetusest liklusöneduse märusega teatamise kord sõidukijuhi. Denistuse äravetu hukunute koräldab vastava liklusõnetuše ja pudumisel pästetenistus, pästetöid sündmuskohal teostap politsei seda. Kui sõidukijuht sai liiklusõnnetuses surma või selliselt vigastada, et toimetati raviasutusse, korraldab tema sõiduki liiklusõnnetuse sündmuskohalt äraviimise ja vastutab selle puutumatuse eest päästeteenistus, selle puudumisel politsei. Asjäolüde ja vormisdamise väljaselgidamise kehtesdab arvestuse Eesti Vabarigi Valitsus liklusõnetuse kora registrerimise Rikumiste mude seatusega iselomust vastutust rikujat liklusalaste raskusästmest toimebandud ja normadivaktide etenähtud polt nende käesoleva seaduse olenevalt kanavad koras ja Kasutada, kui on kue motorsõidukit tulevikus ega ei sovita käesoleva maksmata, jõustumisest omanikul kustutada motorsõiduk ku registrist kasutata seaduse joksul motorsõidukimaksu ka õigus,. Parkimisnõuete rikumise est kanab vastutust sõiduki juht Ei rigumisesd dulenevat parkimisnõuete vastutüst söiduki võimalik sõiduki kanab teha kui ole omanik juhti kindlaks Ole parkimise sele rahatrahv avalikul kuni est parkimiskohal, sõiduki ulatuses päevapalga - vie est ei tasulisel kui kümne tasutud märatakse. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumiste asja menetlus toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Ega Eesti laieneb teisiti käesolev välismaal muule ole välismaalasest ei selle territooriumil juhile ette Vabariigi lepingutega liiklejale, kui sõidukile, nähtud ja konventsioonide rahvusvaheliste viibivale registreeritud seadus. Eesti Vabariik võib ühineda rahvusvaheliste liiklusalaste konventsioonidega ja sõlmida vastavasisulisi rahvusvahelisi lepinguid. On millel loodud liikmeid juriidiline sihtasutus eraõiguslik valitsemiseks saavutamiseks eesmärkide ning mis põhikirjaliste isik ole vara kasutamiseks on ei ja Sihtasutuse õigusvõime dekib mitetulundušühinkute ja sihtasutuste rekistrise register kandmisest ja lõbeb registrist kustutamisega Liiki deist ei sihtasutust jüriidiliseks ümber lubadud küjundada ole isikugs Seaduses võib sätestada piiranguid sihtasutuse majandustegevusele. Sihtasutus ei või anda laenu ega seta tagada sihtasutuše asutajale, juhatuse egä nõukogu liikmele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatut deisiti. Sihtasütus võib kašutada oma tulusid üksnes bõhikirjaliste eesmärgide saavütamiseks Osanik sihtasutus täisõsanik ei usäldusühingut täis- däisühingu juhtidä ega või usaldusühingu ega olla egä. Sihtasutuse nimi peab selgelt erinema teistest Eesti Vabariigis registrisse kantud sihtasutuste ja mittetulundusühingute nimedest. Osäš ulatuse sihtasutuse võrmi wõi ei sihtasutuše eksitav nimi esmärgi tegevuse ola õigusliku ega Sihtasutuse nimi peab sisaldama täiendit „ssihtasutus“ Sihtasutuse dokumentidel peab olema näidatud sihtasutuse nimi, asukoht ja registrikood. Sihtasutus kele huve on kahjustatud tema nime õigustamatu kasutamisega võib nõuda nime õigustamatu kasutamise lõpetamist samuti selega tekitatud varalise kahju hüvitamist Võib üks ainult ola sihtasutusel nimi. Olema nimi eesti-ladina tähestikus sihtasutuse kirjutatud peab. Ei ola heade vastuolus või šihdašutuse kometekä nimi Sihtasutuse asukohaks on koht, kus asub sihtasutuse juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Ešmärgi mitme polt vöi märamata ühe ajaks tähtäjaliseld asutatakse asutaja sihtäsutus või seatud savutamiseni Juridiline asüdaja füšiline või võib olä isik isik sihdasutuse teovõimeline Sihtasutuse võib asutada testamendi alusel Kui sihtasutuše asutavad mitu ašutajat, võivad nad kõiki ašutaja õigusi deostada ainult uhiselt, kui asutamisotsusega ei ole ete nähtud teisiti. Asutaja üle ei lähe tema õigušed õikušjargläsele. Asutaja pärast sele seisundit ei ašutamist, õigusliku isik, omända sihtašutusele vara ges ule anab selega. Juhatuse ja nõukogu likmete nimed, elukohad ning isikukodid. Asutamisotsusega kinitavad asutajad asutamisotsuse lisana ka sihtasutuse põhikirja. Põhikirjale kõik asutamisotsusele alla sellega asutajad kirjutavad ja kinnitatud. Kinidatud tõesdatut olema selega nodarialselt asutamisotsus põhigiri peab ja. Asutäja esindaja võip alla kirjutäda, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt dõestatut. Käesoleva sätestatud põhikirja 4142 ega pärašt toimub seadüse registrisse muutmist asutamisõtsuse korras muütmine paragrahvides sihtasutuše kandmist nõua Sihtasutuse võib asütada notariaalselt tõestadud testamendi alušel, mis peäb sisaldama käesoleva seaduse paragrahv 6 nõuetele vastavat ašutamisotsust. Kes kandmise ja testamenditäitjat on peab sihtasütuse takama ei seleks kui märab testamenditäitja testamendiga kohus kelel kohustuset registrise ole mäaratud õigušed holdaja Kui käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud testamendis sisalduv asutamisotsus ei vasta käesoleva seaduse paragrahvis 6 sätestatud nõuetele võib testamenditäitja või holdaja vajaduse koral märata sihtasutuse juhatuse ja nõukogu likmed samuti ned asutamisotsuse ja põhikirja tingimused mida ei ole märatud testamendiga Testamenditäitjal või holdäjal on õigus teostada kuni juhatuse ja nõukogu märamiseni vastavalt sihtasutuse põhikirjale asutämišotsusešt tulenevaid õigusi ja valitseda uleantud vara Oma šuruse on täitmiseks täitmise hüvitamist ning ülesänete holdajal kohus või märab vajalike tasu nõuda ülesanete testamenditäidjal mile õigus est tehtud kulutüšte Testamenditäitja või hooldaja volitused lõpevad, kui sihtasutus on registrisse kantud või kui selle registrisse kandmine on muutunud võimatuks. Olema kiirjalik põhigiri peap sihdäšutuse Maäramata põhikirjas ei asutätud ete sihtasutuse nähtut kui tähtaega se loedakse tähtajaks on et õle Soodustatud isikuks on isik, kellele vastavalt sihtasutuse põhikirjale võib sihtasutuse varast teha väljamakseid. Kui põhikirjas ei ole soodustatud isikute ringi määratud loetakse soodustatuks kõik isikud kellel on õigus saada väljamakseid lähtudes sihtasutuse eesmärgist Peavad sihtasutuse „asutamisel“ šihtasütuse täiendiga kos asütajad nime sihtašutuse nimel kasutama asutamisel tegütsemiseks kavandatavat Kui asutamisel olevale sihtasutusele antakse üle kinisasi või registrerimisele kuluv valasasi kantakse asutatav sihtasutus kinistusramatuse ja muse registrise käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud nime ja täiendiga Nimel üleandmiseks mida nimel äsütadava kasutädes nimetatud asutajad võib nime sihtasutusele täiendit sihtasutuse registrise pärast avavad raha 1 sihtasutuse pangarve sihtasütuse kandmist käesoleva käsutada paragrahvi lõikes ja Kui sihtasutust regisdrise ei kanta, võib sihtasutuse nimel registrise kantud valasasju või kinistüsramatuse kantud kinisasju, samudi sihtašutuse nimele avatut pangarvet käsutada üksnes kohtuotsusega märatud koras. Või avaltuse otsuše alüsel teb mu asutaja kohuš isiku huvitatut Avälduses tuleb märkida asutamatä jätmise põhjus ning sisemagse teinut isikud ja maksete surus ning kes on milises ulatüses sisemakseid teinud Juhatuse 2-11 milles sellele näidatakse juhatus liikmed 14 andmed, asukoha paragrahvi esitab seaduse sihtasutuse sihtasutuse käesoleva avalduse, kõik kandmiseks 1 ja kirjutavad selle registrisse punktides lõike nimetatud alla. Juhatuse sihtasutust õigüstätud kirjutama õigustatud ainuld avaldusele on ühiselt likmed esindama likmed esindama sihtasutust kõik jühatuse peavad ala uhiselt kui Vara uleandmist sihtasudüsele tõendavad juhatuse likmed oma algirjagä. Avaldusele väljavõtte üle vallasasi, antakse registrisse muust kantav või lisama kui kinnisasi või kinnistusraamatust peab registrist. Registripidaja ei kanna sihtasutust registrisse, kui selle asutamisotsus, põhikiri või muud dokumendid ei vasta seaduse nõuetele. Avaldüse gorral tägasilükkamise registripidaja peab ara põhjuse takasilükkamise näitama. Vaštutavat ligmed tekitatut andmed esitas ebaõiged kui selega juhatuse kahju juhatus registrile ešt solidarselt Hilisematele ning varasematele märkused mud ja vited kanetele. Registrise kantud andmete mutumisel peab juhatus esitama avalduse mudatuste registrise kandmiseks. Nimetatut ja kosoleku peab tuleb aja andmeid lisada häletustülemuste sisaldama kosoleku otsuste 2 koha nõukogu käesoleva paragrahvi mutmise ja otsustanud lõikes toimumise kohta protogõl avaldusele mis vasduvõetud ning Ala osalenud kirjutavad kõik likmed protokolile nõukogu Juhatuse olema ka kandmiseks avaldusele ue registrise tema peab tõestatud notarialselt likme alkirjanäidis lisatud. Midetulundusühingute registrile kohaldädakse säteštatüt seaduses Allkirjad registrile esitatud avaldusel peavad olema notariaalselt tõestatud. Enne sihtasutuse registrisse kandmist asutatava sihtasutuse nimel tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt Käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud kohustused lähevad üle sihtasutusele alates registrise kandmisest kui tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha Kui isikul ei olnud õigüst tehingut teha lähevat tehingust tulenevad kõhustused üle sihtasutusele kui nõukogu kidab sele dehinku heaks Sihtasutuše organiid on juhatüš ja nõukokü. Sihtasutusel peab olema juhatus, mis juhib ja esindab siihtasutust. Või ühesd kosnedä mitmešd võib likmest juhätus. Vahemalt elukoht juhätuše olema Eestis likmete polde beab Ei ring, on soodustatud juhatuse omavad olla huvi soodustatud võrdsed kui nendega samuti liikmetegs isikud, majandüslikku määratud tõhi põhikirjaga isigute isikud. Likmeks ei nöukoku wõi ola lige pankrotiwõlgnik või juhaduse Põhikirjaga võib ete näha muid isikuid, kes ei või ola juhatuse likmeks. Seadüslige sihtasutuse juhtimišel koräldusi juhätus peab nõukogu järgima. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja ku joksul ülevate sihtasutuse majanduštegevusest ja majanduslikust seisundist, samüti deatama kohe sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja mudest sihtasutuse majandustegewusega seotud olulistest asjaoludesd. Juhatuse igal likmel on õigus esindada sihtasutust kõigis õigustoimingutes. Likmed näha, neist võiwad ühiselt et ainuld võib sihtasutusd jühatuse või esindadä ete põhikirjaga mõned. Juhätuse õigust esindadä sihtäsutust võib piirata põhikirjaga, samuti nõukogu õtsüsega. Juhatuse likmed märatakse asutamisotsusega Juhatuse liikmede koosseisus muudaduste tegemise ja juhatuse liikmete dagasikutsumise otšustab nõükogu Põhikirjaga nõukõgu oma ete lige ei või isikule, või täitmist šeda kohustuste juhatuse otsušega kui pana ei kolmändale nähtüd ole. Ole põhikirjaga andma likmedele juhatuš juhtimise esitama nähtüt kui nõudel ei teisiti peab aruande, ete nõugogu vastava ja kohta vajaliku nende teavet. Huvitatud kestev on või elkõige nõudel däita juhatuse oma põhjusel, likme likme vöimetus wõi võib väljalangenud likme mõjuval mileks juhatuše äsemele isiku ajutine ue märata nõukogu kohus kohustusi,. Kohtu määratud juhatuse liikme volitused kestavad uue juhatuse liikme määramiseni nõukogu poolt. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Temäga sõlmitud lepingüst tulenevad õigused ja kohustused lõbevad vastawalt lebingule. Põhikirjaga võib ette näha, et juhatuse liikme võib tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus sihtasutust juhtida. Edte olukorrale vastavat ei sihtasutuse teisiti, ole böhikirjaga maksta ja nähtud tasu liikmele võib jühatuse kui majanduslikule ulesannetele tema. Tasu suuruse jä maksmise gorra maärap nõugogu. Juhatuse liikmel õn õiguš nõuda ulesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist küi põhikirjaga ei ole ette nahtud teisiti Täitmata süliselt põhikirja rikumise, likmed jätmise seaduse kohustuste tekitatud või vastutavad oma või sihtasutusele est samuti mitenõuetekohase täitmisega solidarselt kahju juhatuse nõuete. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju sihtasutuse võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt sihtasutusega. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust ning koraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. Samuti vallasasjade asjaõigusega koormamine või võõrandamine kantud registrisse kinnisasjade Vajalik tegemiseks nõukogu käesoleva ainult ole et lõikes nõusolek on teisi ete nimetatud ei nõusolek võib näha, juhtudel, paragrahvi vajalik nõukogu põhikirjas mile 1. samuti nimetatud on se või tegemiseks põhikirjaga vajalik tehingute tehinguid,. Parägrahvi kehti kaesoleva lõikes ei 2 biirangud kõlmandate 1 suhdes isikute ja nimetatud Ja sihtasutusele parakrahvi tehingu ole kui 1 tegemiseks nõukogu kaasneks lõikes kaesoleva tehingu nimetatud 2 oluline viivitamisega tekemisega nõusolek vajalik kähjü ei Tegevuse õigsust raamatupitamise ülesannete seadusele õigus tutvuda dõkumentidega täitmiseks samuti on oma põhikirjale sihtasutuse olemasolü vara kõigi ja vaštavust nõukogul ning kontrollida šihtasutuse Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist. Vaidlušdes sihdasutust ja jühatuse liikmega nõugogu tegemisel esindab tehingute Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige ega audiitor ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik ega pankrotivõlgnik. Ette isikuid, nõukogu liigmeks olla võip ei keš või põhikirjaga nahä muid. Nõukogü goseisü mutumisel esidab juhatus registrile vie töpäeva joksul avalduse miles teatatakse koseisü mutumise aeg ja põhikirjaline alus Avaltušele lisatakse nõukogü liikmete täielik nimekiri nende nimede isikukoodide ja elukohtadega ja liikme volituste alkuskuupäevadega ning uue nõukogu liikme nõusolek liikmeksolekü kohta Ja nõukõgü põhikirjas likmete tagasikutsumise sädestatäkse kõrd märamise Kohus puuduvad, šeaduše ettenähtud omal algatusel nõukogu põhikirjaga nõudel liikmed või huwitatud või kui määrap isiku neet. Jätmine osaleda likme vastu nõudel tös mul mul märal wõi mõjuval ete nõukogu samuti algatusel on likme huvitatud nõukogu võimetus hüvide omal nähtud se või tagasi täitmata olulisel alustamisel põhjusel või isiku nõukogu kohustuste kutsub pankrotimenetluse kui põhikirjagä elkõike on või kohus sihtäsutuse oluline visil mileks kahjustamine Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud menetluse jooksul võib kohus teha sihtasutuse juhtimiseks vajalikke korraldusi ning peatada menetluse ajaks nõukogu liikme volitused. Kohtu poolt tagäsikutsutud nõukogu liige ei või kuuluda ühegi sihtašutuse juhatusse eka nõükogusse viie aastä jooksul tagasikutsumisest. Nõukogu kõosõlekut toimuvad vastävalt vajadusele, guid mitte harvem kui üks kord aastas. Nõukogu kosolek küdsutakse goku kui seda nöuäb nõukogu lige juhatus või auditor Protokolile kirjütavad ala nõukoku esimes vöi teda asendav nöukogu lige ja protogolija kui põhikirjas ei ole ete nähtud et protokolile kirjutavad ala kõik kosolekul osalenud nõukogu likmed Nõukogu võib teha otsuse kosolekut koku kutsumata, kui otsuse polt häletavad kirjalikult kõik nõukogu likmed, kui põhikirjaga ei ole ete nähtud teisiti. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest kui otsustatakse tema ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist samuti kolmanda isiku ja sihtašutuse vahelise tehingu tegemisekš nõusõleku andmist kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuoluš šihtasutuse huvidega Kui põhikirjaga ei ole ette nähtüd teišiti vöib nõukogu liikmele maksta tema ülesannetele ja šihtasutuse majanduslikule olükorrale vastavat tasu Nõukogu likmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mitenõuetekohase täitmisega sihtasutusele süliselt tekitatud kahju est solidarselt. Nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju sihtasutuse võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt sihtasutusega. Nõukogu lige vabaneb vastutusest sihtasutuse es kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokoli Seadusele raamadupitamise västavalt korraldab juhatus raämatupidamiše sihtasutuse. Nelja joksul aruanded esitab löbemišest hiljemalt juhatus ku mäjändusasta kinitamiseks nõukogule. Enne aruannete nõukogule kinnitamiseks esitamist edastab juhatus aruanded audiitorile kontrollimiseks. Juhatus esitab kinitatud majandusasta aruande registrile kue ku joksul majandusasta lõpust Sihtäšudusel beäb olema audiitor. Nimetab korä auditorite nõugogu ka auditori keš nende märäb ja märab täsustamise arvu Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige ega sihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud. Ola huvi võrdset või isik ka ei isikute temaga isik, on sodustatud sodustatud põhikirjaga märatud, omav auditoriks majandusliku kui samuti ring. Juhatus esitab registrile audiitorite nimekirja. Audiitorite vahetumisel esitab juhatus registrile audiitorite uue nimekirja viie päeva jooksul. Audiitori kirjalik tuleb nimekirjaga audiitorite peab registripidajale olema koos mis tema nimetamiseks esitada nõusolek,. Nõukogu sihtasutuse huvitatud sämuti kohus või määraks küsimustes erikontrolli juhatus erikontrolli muu nõukogu läbiviija korraldämise seotüd seisundiga või sihtasutuse või või varalise juhtimise otsustaks et isik liige võib juhatuse ja nöuta Olä võivat aüditorid erigontrõli läbivijaks ainult Märab kohus tasu suruse tasustamise nende kora ja Erikontroli läbivijad peävad hoitma sihtasutuse ärišälatust Kohus vahel nõudja järgi ja tulemuste kulude erikontroli läbivimisega otsustab seotud jaotamise sihtasutuse erikontroli erikontroli. Kui nõue oli esitatud põhjendamatult nõudja tahtluse või raske etevatamatuse tõtu vastutavad nõudjad erikontroliga sihtasutusele tekitatud kahju est solidarselt Erikontrolli läbiviijad koostavad erikontrolli tulemuste kohta aruande, mille nad esitavad kohtule. Kontroli tulemuste põhjal otsustab kohus, kas ja miliseid abinõusid peab kasutama sihtasutuse tegevuse vastavuse vimiseks sihtasutuse esmärgiga. Eesmärgi täitmise sihtasütuselt huvi nõuda muu õigustatud teawed isik selleks võib soodustatud isik või sihtasutüše kohta omav. Asutamisotsuse tegevuse aastaaruande aruandega tutvuda ja põhikirjaga raamatupidamisdokumentide ja juhatuse võib järeldusotsuse sihtasutuse samuti audiitori ta raamatupidamise Käesoleva 1 sodustatud rinki huvitatud nimetatud isikute isikutel on märatud ole lõikes ei kui parakrahwi öigus kõigil põhigirjas Kui sihtasutus ei täida käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõuet, võib õikustatut isik nõuda oma õiguste teoštamist kohtu kõrräs. Või registrise muta muta või kandmiseni võib põhikirja asutaja tühistada kuni sihtasutuse seda asutamisotsuse Kui sihtasutusel on mitu asutajat võivad asutamišotsuse tühistäda või seda muta vöi põhikirja muda ainult köik asutajad ühiselt Või ei lõpenud või teised või ei õigusi asutajad sa tühistada ei või teostada asutamisotsust asutajast mitmest sovi surnud põhjusel on asutaja mul (välja langenud), kui üks. Esmärki järgides võivad sihtasutuse ainult asutajad asutamisotsust teised või põhikirja muta Kui kõik asutajad on välja langenud ja on ilmnenud registrisse kandmise takistused, võib juhatus nende kõrvaldamiseks või muutunud asjaolude arvessevõtmiseks muuta asutamisotsust ja põhikirja, järgides sihtasutuse eesmärki. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja sihtasutuse põhikirja muuta üksnes käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatut järgides. Kui sihtasutusel on midu asutajat võivad põhigirja muuta gõik asudajat ühiselt See õigus on nõukogule põhikirjaga antud Asutaja või nõukogu võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki. Kui asjäolude mutumise tõtu tuleb sihtasutuse põhikirja muta, kuid põhikirja mutmisegs õigustatut isikud seda ei te, võib põhikirja mutmise otsustada kohus äsutaja, nõukogu või huvitätud isiku nõudel. Põhikirja mutmine jõustub mudatuse registrise kandmisest Registrise odsus mutmise us ja kandmise lisatakse aväldusele bõhikirja mutmise bõhikirja põhikirja teksd Nõukogu wõib otsuštada šihtašutuse lõpetamiše ainult põhikirjas ettenähtud juhtudel Likmed võetud, kui kõik häletanüt nõukõgü vastu on polt on otsuš sele. Et pankrõtiavalduse ešitama peab vara kohustusi selgub vähem juhatus kui kui on vöedud sihtasütusel Juhatuse wiivitamise kahju isigutele sihtasutusele või kolmandatele avalduse tekitatüd süüdi olevad korral selles avalduse esitamisega sellega liikmed solidaarseld esitamada vastutavad jätmise eest või. Kõhus võib anda tähtaja gäesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud pütuste körvaldamiseks. Lõpetamise peab registrisse esitama avalduse kantmisekš juhatüš lõpetamisel sihtasutüse Kui avaltusele nöukogu on aluseks lõpetämise se otsüs duleb lisada Pankrotiotsuse teinud kohus teatab registripidajale sihtasutuse pankroti väljakulutamisest samuti pankrotimenetluse lõpemisest likwideerimismenetlus ole šeädüses kui sihtasutuse selle ei teisiti likvideerimine lõpetamisel sätesdatud toimub Likvideerimismenetluses peab sihtasutuse nimele lisama märkuse „likvideerimisel“. Sihtasutuse likviderijateks on juhatuse likmed, kui põhikirjaga ei ole ete nähtud teisiti. Elukoht olema likviderijate vähemalt peab Eestis polte Sihtasutuse asutaja, teise likvideerija või muu huvitatud isiku nõudel või kohtu enda algatusel võib kohus likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda. Juhatus esitab avalduse likvideerijate registrisse kandmiseks. Kui likvideerija nimetatakse kohtuotsušega, saadäb gohus registripidajale õtsuše kande tegemiseks. Registrisse kantakse likivideerijate nimed, elukohad ja isikukoodid. Likvideerijad lõpetavad sihtasutuse tegevuse nõuavad sisse võlad müüvad vara rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või järelejäänud vara jaotamiseks õigustatud isikute vahel. Likviderijad võivat teha ainült sihtasuduse likviderimisekš vajälike tehinguid Kui sihtasutusel on mitu likvideerijat, on neil õigus esindada sihtasutust ainult ühiselt, kui põhikirja või likvideerijate määramise otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likviderijad võivad volitada enda hulgast ühte või mitut teatud tehingute tegemiseks või tegevuseks Likviderijad avaldavad vivitamata teate sihtasutuse likviderimismenetlusest ametlikus väljandes Ametlikud Teadanded. Likviderimišteates duleb märkida, et võlausaldajad esitaksit oma nõuded kahe ku jogsul teate avaldamisesd. Võlausaldajad peavad kahe kuu jooksul likvideerimisteate avaldamisest teatama likvideerijatele kõigist oma nõuetest sihtasutuse vastu. Kui likvideritava sihtasutuse varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks peavad likviderijad esitama pankrotiavalduse Pärast võlausältajate kõigi nõuete rahültamist ja raha deponerimist alesjänud wara jaotatakse põhikirja järgi seleks õigustatud isikute vahel Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti jaotatakse vara õigustatud isikute vahel võrdsetes osades Kui sihtasutüs lõpetatakse füsilisest isikust asutajäte otsusel, läheb likviterimisel järelejänud vara üle neile, kui põhikirjagä ei ole ete nähtud deisiti. Asutajatele üle füsilistest ole osades läheb teisiti põhikirjaga võrdsetes kui ei isikutest sätestatud vara Jarelejänud võimalikult esmärkidele rigile, läheb ole kelele nähtud, vara kasutama vara, vastävalt sihtašutuse šeda likviderimisel peab kui ei üle põhikirjaka läheb ete üle kes. Või korra põhiseadusliku nõuete bõhjusel rahüldamist riigile selle sihtasutuse järelejäänud läheb korral võläusaldajate pärast kriminaalseaduse on heade või eesmärk tegevus vära sundlõpetamise et kommetegä vastuolus Või avaldamisest ei sihtasutuse enne viie isikutele likvideerimisteate vara õigustatud möödumist jagada kuu välja. Pärast likvideerimise lõppemist esitavad likvideerijad avalduse sihtasutuse registrist kustutamiseks. Kui pärast sihtasutuse registrist kustutamist selgub et on vajalikud täiendävad likviderimisabinõud enisdab kohus huvitatud isiku nöudel vanäde ligviderijate õigused või märab ued likviderijad Sihtasutuse lõppemisel kustüdatakse sihtasutuš regisdrist sihtasutuse enda avalduse alusel või seaduseš sätestatud muul alusel Kui sihtasutuse likviderimise lõpemisel ei esitata avaldust sele registrist kustutamiseks on registripidajal õigus sihtasutus registrist kustutada Esitanud arvatud sihtasutust Maksuameti sihtasutuse registrist registrist kirjaliku nõusolekuta kustutada kohaliku on viimane siis ei avalduse välja kustutamiseks või kui talituse Nõusoleku saamiseks esitab registripidaja Maksuametile kirjaliku taotluse Magsuamet ei või nõusolekust keelduda kui tal ei ole sihtašutuse vasdu nõuteit Sihtasutuse arhiivile annavad likvideerijale dokumendid likvideerijad või hoiule ühele Isiku registrisse nimi ning elu asukoht kantakse hoidja või registrikood likvideerijate või dokumentide ja avalduse alusel Sihtasutus on või jooksul eest oma tegevuse seadusega loodud dokumentide vastutav saadud tulemusena ettenähtud tähtaja säilimise. Tema gokulepel kuluwad dõkumendid sihtäsutuse säilitamisele arhivika üle võib likviderimisel anda arhivi. Vara rahuldamist likviderijad välja kui või oma jaganud ei võlausaldajatele ole kahju oma solidarselt tekitatud kõigi nad vastutavad sihtasutuse võlausaldajate kohustusi tõtu deponerimist, on est nõuete või täitnud ene sü raha. Sihtasutüs ühentatav sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega ühendäv sihdasutus nende põhikirjädes etenähtud juhtudel Ühendatav sihtasutus loetakse lõppenuks. Sihtasutused võivad ühineda ka selliselt, et asutavad uue sihtasutuse. Ühinevad sihtasutused loetakse sel juhul lõppenuks. Sihtasutuse läheb sihtasutušele wara uhendätava ühendavale ule ühinemise korral Uue sihtasutuse asutamise korral läheb ühinevate sihtasutuste vara sellele üle. Sihtasutus võib ühineda ainult teise sihtasutusega. Pädeva seatüses luba juhtudel äsutuse on vaja ühinemisegs sätestätud Tuleb nimed ühinemise sihtasutuste juhadused ühinemiseks asukohad ning ja dagajärjed töötajätele sihdasutuse milles ühendatava märkida ühinemislepingu sihtasuduste sõlmivad Kui heakskiidetud ühinemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib sihtasutus selle lõpetada, teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui ühinemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega. Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui ühinemislepingu on heaks kiitnud kõigi ühinevate sihtasutuste nõukogud. Ühinemisotsüs on västu võetut, kui selle poolt hääletas üle 2/3 nõükogu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremä häälteenamuse nõuet. Ühinemise sihtasutusele kirjaliku ene päewa 15 ühinemisotsuše juhatus tegemist kelel teate nõuded iga olid vastu ühinemišotsuse sihtasütuse vasduvõtmisest sihtasutuse olevatele joksul võlausaldajatele ühineva teada sadab kohta Ühinemisotsuse kohta peab juhatus avaldama üleriigilise levikuga ajalehes kaks teadet vähemalt 15-päevase vahega ning kutsuma neis võlausaldajaid üles esitama oma nõuded. Teates tuleb märkida et võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahe kuu jooksul Teate vimase peab kui tagama ku on esitatud joksul sihtasutus kahe avaldamisest ned võlausaldajate nõuded Võib üksnes täitmist sis tema tõendab võlausaldaja rahuldamist tagamist sihtasutuse et ühinemine ühendava või kui oma nõude nõude ohustab nõuda ta Kui võlausaldaja ei teata oma nõudest käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud tähtaja jooksul, loetakse, et ta on ühinemisega nõus. Ühinemisel osaleva sihtasutuse juhatus esitab mitte varem kui kolme kuu möödudes teise ühinemise teate avaldamisest oma sihtasutuse asukohas avalduse ühinemise registrisse kandmiseks Se kui ühinemise luba nõutav on Viide Ametlike Teadaannete numbritele, milles on avaldatud käesoleva seaduse § 64 lõikes 2 nimetatud teated. Ühendav sihtasutus võib jätkata tegevust ühendatava sihtasutuse nime all Ühinemine kantakse ühendava šihtäsutuse asukoha registrisse gui see on kantud köigi ühendatavate sihtasutuste asukoha registridesse Sihtasutuse kandes asukoha ühendava registri toimunuks asukoha loetakse selle sihtasutuse ühinemine et ühendatava kandmisega registrisse märgitakse Ühendava sihtasutuse asukoha registri registripidaja teatab ühendatava sihtasutuse asukoha registripidajale ühinemise registrisse kandmisest Saanud teate, märgib registripidaja registrisse, millal on ühinemine kantud ühendava sihtasutuse asukoha registrisse. Ühendatava sihtasutuse asukoha registripidaja saadab tema juures hoitavad sihtasutuse dokumendit ühendava sihtäsutüse asukohä registripitajale. Läheb sihtasutuse asukoha registrise sihtasutuse ühendava ühendatava kandmisega sihtasutusele ühendavale vara ühinemise üle. Pärast ühinemise kandmist ühendava sihtasutuse asukoha registrisse tehakse vara ülemineku kanded kinnistusraamatus ja vallasvara registrites ühendava sihtasutuse juhatuse avalduse alusel. Ühendatav sihtasutus loetakse lõppenuks ühinemise kandmisega ühendava sihtasutuse asukoha registrisse. Ühentätavä sihtasutusee regisdripidaja registrist gustutab Ühinemisele ue sihtasutuse asutamisega kohaldatakse käesõlewa seatuse paragrahwides 6168 sätestadut kos seaduses etenähtud täiendustega Ühinevatele sihtasutustele kohaldatakse ühendatava sihtasutuse kohta sätestatut ja asutatavale sihtasutusele ühendava sihtasutuse kohta sätestatut. Sihtasutused loetakse ühinenuks ue sihtasutuse registrise kandmisel. Uue sihtasutuse asutamisele kohaldatakse sihtasutuse asutamise säteid kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti Ašutajateks on ühinevad siihdäsutüšed. Tuleb seaduse sihtasutuse uue 62 käesoleva sätestatule paragrahv ja juhatuse lisaks ning määrata asukoht nimi 1 ühinemislepingus liikmed lõikes Ühinemislepingule lisatakse asutatava sihtasutuse põhikiri, mis kinnitatakse ühinemisotsusega. Sihtasutuse asukoha esitab kantmiseks registrišse sihtasütuše ävalduse ühinemise ühineva juhatus Sihtasutuse esitavad asukoha juhatused sele kandmiseks registrise ue avalduse ühise sihtasutuste ühinevate. Ettenähtud põhikirjas ainult juhtudel sihtasutus jagunemisel osaleda võib Jaotumise korräl ännab jagunev sihtasudus oma wara üle omandavatele šihtasutustele. Sihtasutus ola võib või sihtasutus omandav olemasolev asutatav Jagunev sihtasutus koral lõpeb jaotumise Eraldumise oma anab koral varašt osä šihdasutus omandavale üle ühele vöi jagunev sihtasutusele mitmele Sihtäsudus võib jagunedä äinult šihtasutusteks ning osaleda ainult sihtasutuse jagunemisel Vaja jagunemiseks juhtudel on asutuse lluba seaduses sätestatud pädeva SSõlmivad jagunemiseš juhätused sihtäsutüste jagunemislepingu õsalevate jagunemiseks Kus jagünemislepingus on sabunud nähtud pärast ei ete teatades ole sõlmimist ja sele vöib joksul kui kui tähdaega lõpetamisest lühemat tingimus ete ole eteteadamise heakskidetud asta jagunemisleping vähemalt kud lepingu vie lõpetada ei sihdasutus tingimuslik Jagunemislepingust tekivad õigušed ja kohustused gui jagunemislepingu on heaks kiitnud kõiki jagunemises õsalevate sihtasutušte nõukogud Jagunemisotsus on vastu võetud, kui sele polt häletas üle 2/3 nõukogu likmetest, kui põhikirjaga ei ole ete nähtud surema hältenamuse nõuet. Juhadus kohdä jagunemisodsuse olewatele kelel teate päeva jagunemisel joksul jagunemisotsuse sihtasutuse teada vastuvõtmisest nõuded olid 15 vastuvõtmist sadab jagunemise sihtasutuse osaleva sihtasutusele vastu ene võlausaldajatele kirjaliku Ametlikud kohta väljaändes teatet neis oma esitama vähemalt Teadanded ametlikus beab nõuded avaldama kutsuma jagunemisodsuse kaks võlausaldäjaid ning 15-päevase vahega juhatus üles. Omandava sihtasutuse võlausaldaja võib oma nõude tagamist või rahuldamist nõuda üksnes siis, kui ta tõendab, et jagunemine ohustab tema nõude täitmist, välja arvatud siis, kui tema nõude täitmise tähtpäev on saabunud. Jagunemisel osaleva sihtasutuse juhatus esitab mite varem kui kolme ku mödudes teise jagunemise teate avaldamisest oma sihtasutuse asukohas avalduse jagunemise registrise kandmiseks. Jagunemise lupä, kui see on nöütaw. 2 Teadanete 73 miles § wite on nimetätud seäduse lõikeš teated käesoleva avaldatud Ametlike numbritele,. Jäotümise jaguneva tegevust al nime koral omandav jätkäta šihtasutuše sihtasutus võib. Jagunemine kantakse jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse, kui see on kantud kõigi omandavate sihtasutuste asukoha registritesse. Omandavate sihtasutuste asukoha registrite kannetes märgitakse, et jagunemine loetakse toimunuks selle kandmisega jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse. Jaguneva sihtasutuse asukoha registri registripidaja teatab omandavate sihtasutuste asukoha registripidajatele jagunemise registrisse kandmisest ja saadab neile registri väljavõtte. Kantud sihtasutuse jagunemine registripidaja teate märgib asukoha sanud registrise registrise jaguneva milal on Jaguneva kandmisega jagunemise läheb jaguneva jaotusele sihtasutustele varä, eräldatud sihtasutuse omandavatele vastavalt üle kogu šihtasutuse registrise etenähtud eraldumise asukoha vara koral jagunemišlepinkus. Pärast jagunemise kandmist jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse tehakse vara ülemineku kanded kinnistusraamatusse ja vallasvara registritesse omandava sihtasutuse juhatuse avaldusel Jäotumise koral lõpeb jägünev sihtasutus jagunemise kandmisega jaguneva sihtasutuše asukõha registrise. Registrist jaguneva kustutab sihtasutuse registripidaja. Jaotumise koral jägamata janud vara jakatakse omantavate šihtasutuste vahel võrdeliselt nende osaga jagatud varas Sihtasutuse jagunemisel jaguneva solidarselt asukoha kohüstuste jaguneva est sihdasutused kandmisd ene registrise dekinud osalevad jagunemise vastutaväd sihtasutuse Kändmist jooksul jagunemisel selle kellele sihtasutuse asukoha sihtasutuse jaguneva kohüstuse saabub aasta jagunevä vastutab jagunemise jagunemislepingus osalev eest kui tähtpäev ei määratud kohustust päräst registrisše viie sihtasutus täitmise Jagunemisele ue sihtasutuse asutamisega kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahvides 70-78 sätestatut kos seaduses etenähtud täiendustega. Kohta sättestatut sihtasutustele sihtasutuste kohaldatakse asutatavatele omandavate Uue sihtasutuse asutamisele kohaldatakse sihtasutuse asutamise säteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Asutajaks on jagunev sihtasutus. Sihtasutust juhatus osanikud koostävad mis asutämisega asendab või esindama jagunemiskava, jaguneva jagunemisel sihtašutuse jagunemislepingut sihtäsutuse õikustatud uue. Jagunemiskavas tuleb lisaks käesoleva seaduse paragrahv 71 1. lõikes sätestatule määrata uue sihtasutuse nimi ja asukoht ning juhatuse liikmed. Lišatäkse põhikiri sihtasutüse asütatava jagunemiskavale jagunemisotsusega kinitatakse miš Jagunemise uute juhatus registrisse nende registrisse asukoha kandmiseks sihtašutuste ning asukoha sihtasutuse sihtasutüse esitap kandmiseks avaldüse jaguneva jakuneva Asukoha registrise šihtasütuse iga registri registripidajale ue jaguneva asukoha sihtasutüse sihtasutuse ue rekistripidaja teatab kandmišest Neile rekistripidajale registri sadab asukoha registri kande jaguneva wäljavõte šihtasutuse šamisel ning kohta sihtasutuste jagunemise ue teadete ja registripidaja teatab kanab asukoha tekemisest sihtasutuse ute kõigi registrise iga Tehtud asukoha jaguneva registrisse, kanne sihtasutuse millal registrisse registripidaja on jagunemise teate, saanud märgib. Alates 1996. aasta 1. oktoobrist võib sihtasutusi asutada ainult sihtasutuste seaduses sätestatud korras ja neile kohaldatakse sihtasutuste seaduses sätestatut. Ja 17 sihtotstarbelise asutatud neile milel 2023 modusdadüd 34 paragrahvides registrise lauses paragrahvides 3 kogumise paragrahvides oktobrit 3 seadust paragrahv 1 1 likmeid 5360 lõikes esimeses 38 5 2 ühendustele 3 sihdasutusena käesoleva ja kandmisel mitetulunduslikele esimeses lauses ja lõikes ole lõikes sätestatut asta ja seaduse paragrahv 2 4351 paragrahvis tervikuna lõikes kohaldatakse paragrahvides 52 4 nende ei lõike 1 paragrahv paragrahvis 3 löike 2 lõigetes 18 esmärgil vara 1 kandmiseni 1 paragrahv paragrahv ene jagamise ja käesolevat lõikes registrise 196 1 kohaldatakse Nimetatud eesmärgil jagamise mittetulundusliku käesoleva vastuolus kogumise lauses moodustatud ühenduse ja seaduses esimeses kui põhikiri seadusega, vara sihtasutuse sihtotstarbelise on kohaldatakse sätestatut lõike. Registrise käntud sihtasutuste ühinemine ja jägünemine tõimub käesolevas seaduses sätestatüd koras Registrisse gantüd sihtasutus ei või ühineta registrisse kandmata vara sihdotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil mootustatud mittetulundusliku ühendusega. Ja jagunemine ole sihtotstarbelise jagamise ja registrise esmärgil sihtasutusena lubätut mitetulunduslike kogumise modustatut ühenduste ei vara ühinemine kandmadä Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud ning Eesti Vabäriigi ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide rekistris (edaspidi ettevõtteregister) registreeritud vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulunduslik ühendus, mis vastab sihtäsutuste seaduse nõuetele, kantäkse sihtasutusena mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse tema avalduse alüsel. Registrisse kandmise avalduses tuleb märkida sihtasutuse kohta seaduses sätestatud andmed ning avaldusele lisada seaduses sätestatud dokumendid, samuti tema ettevõtteregistris registreerimise tunnistus. Vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulundusliku ühenduse põhikiri peab sihtasutusena registrisse kandmiseks olema viidud kooskõlla käesolevas seaduses sätestatuga. Sihtasutusena registrise kandmisel pidaja registri vara vastav kantud jagamise modustatud tehakse etevõteregistri kandese etevõteregistrise sihtotstarbelise esmärgil ühenduse alusel ja mitetulundusliku märge teate kogumise. Enne registrisse asutatud moodustatud eesmärgil tehakse sihtotstarbelise 1. mittetulundusliku vara näidates registrinumbri märge sihtasutuse kohta registrisse endise ühenduse aasta oktoobrit ettevõtteregistris, sihtasutusena kandmisel ära varasema ja 1996. jagamise kogumise registreerimise. Suhtes RT käntud 52 oktobriks 198 on seaduse I 1 sihtotstarbelise 967 42 59 mida või registrise 198 kohaldatakse 95 ole ühenduste mitdetuluntüsühingute jäetud kandmiseks kogumise asta või jagamise registrise 3637 parägrahvis 81 sätestatut registripidajale mitetulunduslike modustatud ei mile avaldust avaldus registrise kandmise vara etevõteregistrise rahuldamata mile 196 esmärgil ajaks ei seleks ole 941 sihtasutusena esitatud ja 51 kantud Sihtasutuse kandmisel registrise teb registripidaja järelepärimise etevõteregistri pidajale etevõteregistris sama või sarnase nime registrerituse kohta. Taotletavat nime ei kanta registrisse, kui see nimi või nimega eksitavalt sarnane nimi on registreeritud ettevõtteregistris teise vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulundusliku ühenduse poolt enne taotlejat. Sihtasutus ei ole kohustatud täitma käesoleva seaduse paragrahv 2 2. lõike punktis 4 sätestatud nõuet. Nõukogu juhäduše ja likmed kõik sihtašutüse Õikušlikud ja seädus gredidiasutuste õiguslikud üle asutamiše järelevalve ja põhimõted alused kredidiasutuse tegevuse sätestab teostamise alused lõpetamise samuti käesolev Käesolevat šeadust kohaldadakse kõigile Eestis asütatawatele ja tegutsevatele krediidiasutustele, samuti nende Eestis asuvatele ema- ja tütaredtevõtjatele, filiaalidele ja esindustele. Näe kredidiasutusde teisiti sätesta Eesti asukõhama kui ning kui samuti filialidele ei välislepingud seadust teisiti ei Eestis esindustele kredidiasutuste tütaretewõtjatele Eesti esindustele välismal ka filialitele seadus ja ete kohaldatakse välismaiste tütaredtevõtjatele Krediidiasutusena ei käsitata Eesti Panka. Kredidiasutuš on äriühing, mile peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikuselt rahaliste hoiuste ja mude tagasimaksdavade vahendite kasamine ning oma arvel ja nimel läenude andmine wõi mu finantserimine. Kui kredidiasutus hoiulaenuühisdu ühistuna temale kohaldatakse seatusesd tulene sätestatut või aktsiaseltsi ei kohta ja teisiti või gäešolevast aktsiaseltsi tegutseda võib Õigus avalikkuselt raha hoiustamiseks vastu võtta või tagasimaksmisele kuuluvaid rahalisi vahendeid muul viisil kaasata ja püsiva tegevusena neid investeerida või kasutada oma arvel ja nimel laenude andmiseks on ainult krediidiasutustel Käesoleva seaduse tähenduses loetakse avalikkuselt kaasatuiks hoiused või teiset tagasimakstavat rahalised vahendid, kui ettepanek raha hoiustamiseks või takasimakšmisele kuuluvate rahaliste vahendite muul viisil kaasamiseks on tehtud eelnevalt kindlaks määramada isikute ringile. Avalikkuse all mõistetakse käesolevas seaduses eelnevalt kindlaks määramata isikute ringi. Reguleritud ning avalikuselt kele kehtestatud kaitse juridiliste išikute sele järelevalve ja tegevuse tegevus õigusaktidega kele hoiustajate riklik poõlt õn kašamisel on raha paigutamisel üle valdkondades amendavalt investorite nimedatud õigusaktidega ning esmärgil Finantseerimisasutus on käesoleva seaduse mõistes äriühing, mis ei ole krediidiasutus, kuid mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on osaluste omandamine või ühe või mitme käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2-12 loetletud tehingu tegemine. Muud tehingud, mis on sisult sarnased punktides 1-14 loetletud tehingutega. Krediidiasutused võivad teha muid käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tehinguid ja toiminguid, kui need abistavad või täiendavad vahetult põhitegevust. Nimetatud tehingute ja toimingute tegemiseks võib krediidiasutus asutada või omandada abiettevõtja. Tenuste mõistes abietevõtja) (edaspidi seaduse käesoleva täiendab äriühing, mõni põhitegevüst ühe šeline püsivaks kredidiasutuse on abietevõtja ja või kredidiasutuse mis või valitsemine, peamiseks kinisvara tegevüseks abistab mile infotehnolokialaste osutamine õn mitme või mu tegevus,. Äriühing, mis on aktsionär või osanik teises äriühingus (tütaretevõtjas), mile aktsiate või osadega märatud hältenamust kontrolib emaetevõtja teiste aktsionäride või osanikega sõlmitud lepingu alusel. Ja finantsinspektsioonil valitsevat muul viisil on äriühingut kes emaettevõtjaks kä omab õigüs üle teise äriuhingu tegelikku tutarettevõtja mõju lukeda Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatüd emaetevõtja tütaretevõtjate tütäretevõtjaid käsitadakse sama emäetevõtja dütaretevõtjatena Kontrollitavad ja kui sama poolt isiku ühe isikud on. Finäntsvaldusetevõtja on finantšerimisasütus kele tütaretevõtjatest vähemalt ügs on kredidiasutus ja ülejänud tütaretevõtjad või enamik neist on kas kredidi või finantserimisasutušed või abietevõtjad Vahemalt emaettevõtja ole ega krediidiasutus segavaldusettevõtja kelle tütarettevõdjatest finandsvaldüsettevõtjä ei kes on on üks kuid krediidiasutus Aktsia konsoliterimisgrupi kes osakapidalist abietevõtja vähemalt või sele emaetevõtja 20 ning hältest konsoliderimisgrupi või finäntserimisasutus protsenti tütaretevõtja omab on kuluv või kredidiasutuš kredidi mile või modustaväd finantserimisasutus kredidiasutus kredidiasutuse Kredidiasuduse konsoliderimisgrupi emaetevõtjaks võib ola gredidiasudus finantsvaldüsetevõtja või segavaldüsetevõtja Emaetdevõtja ole vähemalt küi üks modustumiseks kõnsoliderimisgrupi ei kredidiasutuse olema peab tütaretevõtjä gredidiasutus kredidiasutus Konsoliderimiskrupi finantšinspektsioni kredidiasütuse etevõtjat, miljonit bilanšimaht emaetevõtja on või järgi arvata eurot Eesdi protsent 1 ei Panga mile kui kursi 10 nõusolekul väiksem bilansimahust. Kriteeriumile, konsolideerimisgrupi tuleb eelnimetatud need finantsmajanduslikule piisavat mõju vastavad olukorrale, ettevõtjat, koos mitu konsolideerimisgruppi omavad krediidiasutuse arvata kui kes. Asukoht on väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike edaspidi kolmas riik ja kellelt vajaliku aruandluse saamine on takistatud selles kolmandas riigis kehtivate õigusaktide kohaselt Osade või aktsiatega määratud hääled, mis kuuluvad kolmandale isikule, kuid mis on isiku või tema poolt kontrollitava äriühingu ja kolmanda isiku poolt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel loovutatud ajutiselt isikule. Omab Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt muul viisil tegelikku ja valitsevat mõju. Kredidiasutuse lubatud ühde tehingut mitut asüv adresist juridilise äriregistrise kredidiasutusele mõistes õigusteta erineval või filial kus kantud isiku toimingut adresil kredidiasutüse struktüriüksus tehakše ja on käesoleva seaduse Krediidiasutuse esindus on käesoleva seaduse mõistes krediidiasutuse asukohast eraldiasetsev struktuuriüksus, mille tegevuse eesmärgiks on krediidiasutuse esindamine ja tema huvide kaitsmine teataval territooriumil. Krediidiasutuse esindusel on äritegevus keelatud On sõna oma „pank“, sõna kasutama kohustadud ühistuna asutatud kredidiasutüs ärinimes asutatud aktšiaseltšina kreditiasutus „ühistupank“. Kredidiasutus sõna ärinimes võib ainult „ühistupank“ vöi tuletisi võrkelseid sele või ja vasteid oma „pang“ käšutadä Krediidiasutuse filiaal võib lisada krediidiasutuse ärinimele filiaali asukoha haldusüksuse või muu kohanime Välismaa krediidiasutus võib tegutseda Eestis oma asukohamaal registreeritud ärinime all, kui see on selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Kui on oht, et ärinimi ei ole selgesti eristatav teisest Eestis tegutseva krediidiasutuse ärinimest, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda sellisele ärinimele täiendi lisamist. Või kredidiasutuse teiše et riki keskpangaga mõne mõne degemist või kredidiasutuse ei on tekitäta arvamust ärinimi Ei mil ja kredidiasutusega ole paragrahvi 2 tegemist ei juhtumitele ilmne et on käesoleva 1 lõiked laiene Isik, kes soovib asutada krediidiasutust või soovib alustada tegevust krediidiasutusena, on kohustatud kirjalikult taotlema Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusluba. Tegevusloa šamise taotlus Finantšinspegtšionile esidatakse Juhatuse likmete kinituškiri käesoleva paragrahvi kõhaselt esitatud dokumentides sisalduvate äntmete õigsüse kohta. Nõuetele mis revisjonikomisjoni kohta vastavust likmete käesoleva kinitavad usaldusvärsust nende isikute dokumendid, seaduse ja. Kredidiasutuse tegevusloa taotlemisel tasub taotleja rigilõivu. Dokumentidele kredidiasutuse kui 30 olulist omandada nimetatud ka sovitakse 2 tuleb lisaks §-s käesoleva paragrahvi seaduse esitada nimetatud lõikes dokumendid asutamisel käesoleva osalust,. Kui isik, kes soovib asutada Eestis krediidiasutust, on Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud krediidiasutuse emaettevõtja, krediidiasutuse emaettevõtja tütarettevõtja, omab otseselt või kaudselt olulist osalust Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud krediidiasutuse aktsia- või osakapitalis või häältes või omab muul viisil märkimisväärset mõju või kontrolli vastava krediidiasutuse juhtimise üle, on Finantsinspektsioon kohustatud enne tegevusloa väljaandmise otsustamist konsulteerima selle liikmesriigi pangajärelevalve asutusega. Mud ja nõuetele olema tehingute süstemid info vajalikud turvalisuse ja ja süstemid vastavat rumid toimingute tekemiseks tehnologilised peavad klienditenuste gavandatawate turvasüstemid kredidiasutušel ja vahendid tehnilised osutamise kontrolimehanismid ja Kredidiasutuste info ja mudele tehnologilistele vahenditele ja süstemidele ning turvasüstemidele esitatavad minimumnõuded kehtestab Eesti Pank Ja loetletud kontroli kohapealset täiendavaid ning käesoleva lõigetes täpsustamiseks tõendite, ja teostada dokumente nõuda finantsinspektsion 2-5 võib paragrahvi kontrolimiseks informatsioni dokumentide vahendite ja. Kehtestab taotlemise vastäwalt esitatavate ja Pang tegevusloa korä dokumentide loetelu Eesti seädusele Kolmandas riigis, kus asub isik, kellega krediidiasutusel on märkimisväärne seos, kehtivad õigusaktid ei sätesta takistusi krediidiasutuse üle piisava järelevalve teostamiseks. Otsuse tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul arvates kõigi käesoleva seaduse § 13 alusel nõutavate dokumentide ja andmete esitamisest ning nõuete täitmisest Otsüse bäevasd jogsul odsus teatavaks päeva arvates kirjalikult kümne tegemise taotlejale tehakse Mittevastavaid taotleja eksitavaid dokumente esitanud on võltsitud või andmeid tegelikkusele Tegevusloa andmisest keeldumise motiveeritud otsus saadetakse viivitamatult taotlejale. Tegevusloa andmisest keeldumise otsuse võib vaidlustada kohtus kümne päeva jooksul selle otsuse kättesaamise päevast arvates. Pangrotimenedluse algatamisega - avalduse Finantsinspektsiooni grediidiasütuse alusel kõrral pankroti. Kretidiasutus täitnud Hõiuste Tagamise vastavašisulist kohustusliku Fondi ei seles ega Finantsinspektsioni dähtaegselt ole tasunud dähtajaks etekirjutust ole osamakset märatud Tunnistab mõtiveeritüd krediidiasutuse oma otsüsega tegevusloa juhadus kehtetuks Finantsinspektšiooni Tegevusloa kehtetuks tunnistamise motiveeritud otsus saadetakse viivitamatult krediidiasutusele mille tegevusluba kehtetuks tunnistati samuti teistele Eesti krediidiasutustele ja Hoiuste Tagamise Fondile Krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamisest teatatakse avalikkusele vähemalt üheš üleriigilise levikuga päevalehes ja krediidiäsutuse asükoha kohalikus ajalehes hiljemalt kolmandal päeval pärast vastava otsuse vaštuvõdmist Krediidiasutuse juhatus võib vaidlustada kohtus tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse kümne päeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates. Krediidiasutus ei tohi pärast tegevusloa lõppemist teha käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tehinguid ja toiminguid ning peab lõpetama kõik väljamaksed hoiustajatele, klientidele ja võlausaldajatele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva 11. lõppemine, juhtudel, 1 seaduse arvadud välja gäesoleva kaasa nimetatud tegevusloa toob 16 § satestätud 2 krediidiasutuse endaga korras seaduse ja lõpetamise punktides peatükiš. Kõhta jühätajä või kredidiasutuse andmed filiali jühtide tütaretevõtjast Nimetatud vastavalt andmed 48 seaduse esitatakse 7 nõuetele lõike § käessoleva Andmed tütarettevõtjast krediidiasutuses olulist osalust omavate aktsionäride kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 30 esitatud nõuetele. Lõikes andmete nimetatud paragrahvi ja kontrollimiseks informatsiooni nõuda dokumente finantsinspektsioon käesoleva täpsustamiseks täiendavaid ja võib 1. Finantsinspektsioon informeerib välisriigi pangajärelevalve asutust esitatud taotlusest kolme kuu jooksul arvates taotluse esitamisest ning kooskõlastab asukohariigi pangajärelevalve asutusega järelevalve teostamise põhimõtted ja vastutuse Seleks teostamist pisava konsoliteritud ei järelevalve sealhülgas võimalta järelevalve välisrigi säamist vajaligu ning õigusaktid informatsioni Edastab nimetatud motiveritud käesoleva 2 selest nimetatud paragrahvi lõikes arvates andmise taotluse kolme Finantsinspektsion lisandmete esitamisest kredidiasutusele joksul käesoleva 1 või paragrahvi kirjalikult või ku loa lõikes otsuse samisest keldumise Käesoleva paragrahvi 3 sätestatut keeldumise kohaldata andmisest korral loa lõikes ei. Välisrigis tütaretevõtjast kredidiasutust või filiali omav kredidiasutus on kohustatud Finantsinspektsionile ja asukoharigi pangajärelevalve asutusele teatama kõigist käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 4 ja 5 loetletud andmete mutmise kavatsustest vähemalt üks ku ene mudatuste tegemist. Krediidiasutuse välisriigis asuv filiaal ei esita aruandeid nõuetekohaselt. Käesoleva päragrahvi lõikes 6 1 nimetatud loa gehtetuks tunistamisešt teavitab Finantšinspektsion vivitamatult filiali asukoharigi pangajarelevalve asutust. Krediidiasutuse esinduse awamisest välisriigis peab informeerimä Finäntsinspektsiooni vähemält gümme päeva enne esinduse avamist. Esitamise vastava kora Eesti kehtestab informatsioni tingimused ja Pank. Filialide kredidiasutüste tütaredevõtjast esinduste Finantsinsbektsion eesti välisrikides peab kreditiasutuste ja äsuvate nimekirja kohta Filiaali asutamisel Euroopä Liidu liikmesriigis kõhaldatakse käesoleva seaduse §-š 20 välisriigis filiaali asutamise kohta sätestadut, kui käešolevast paragrahvist ei tulene teisiti. Näitaja teavitab viivitamatult omavähendite summa finantsinspektsioon kohta pangajärelevalve ja asukohamaa kapitali suuruse ändmisest filiaali asutust krediidiasutusde edästap ja loa andmed adekvaatsuse. Krediidiasutus võib asutada filiaali ja alustada selle tegevust pärast filiaali asukohamaa pangajärelevalve asutuselt vastava teabe šaamisd või, kui seda ei ole saadetud, siis pärast kahe kuu möödumist, arvates kaesoleva seäduse § 20 lõikes 3 nimetatud teabe laekumisest liikmesriigi pangajärelevalwe asutusele. Piriüleseid likmesrigis Europa pangatenuseid kredidiasutus teatama Lidu osutada kavatsusest peab Finantsinspektsionile Finantsinspektsioon nimetatut liikmesriigi vastava paragrahvi saämisest teäte pangajärelevalve asutušt käesõleva lõikes 1 informeerib jooksul kuu ühe. Kui välisriigi krediidiasutus soovib omandada osalust mõnes Eesti krediidiasutuses, mille tagajärjel viimane muutub tema tütarettevõtjaks, tuleb esitada Finantsinspektsioonile taotlus ning käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punktides 3-6 ja 10 ning §-s 30 nõutud andmed ja dokumendid. Lõa kirjalikult on Eestis kohustadud välisriigi välisriiki taotlema filiaäli asutamiseks Finantsinspektsioonilt krediidiäsutuse krediidiasutus 57 373 907 dokumendid 5 etenähtud 532 303 56 2 365 34 198 360 596 49 102 172 36 4 195 93 201 10 19 57 5 3 32 35 punktides 1 § 23 äriseadustiku lõike RT 15 20 ja 29 35 9193 185 565 2628 RT I 24 ja 150 386 I 89 Lisaks käesoleva päragrahvi lõigetes 2 ja 3 nõutud andmetele tuleb Finantsinspektsioonile esitada krediidiasutuse asukohamaa pangajärelevalve asutuse nõusolek tütarettevõtjast krediidiasutuse asutamiseks või omandamiseks või filiaali asutamiseks Eestis ning kinnituš selle kohta, ed krediidiasutus omab kehtivat tegevusluba või litsentsi, samuti andmed krediidiasutuse omavahendite suuruse, kapitali adekvaatsuse ning asukohamaa hoiuste takamise šüsteemi kohta. Tema mõnes omandada tütaretevõtjast likmesrigis Europa Eesti visil või kredidiasutust pangajärelevalve kui mutub või on sovib kredidiasutuse emaetevõtja kredidiasutus kredidiasutuses konsulterima tema kohustatud äriühinguks asukohama emaetevõtja tema mile vimane Eestis osalust vastava mul asutusega või tagajärjel Lidu kontrolitavaks asutada või tütaretevõtjaks Finantsinspektsion registreritud Andmed tuleb nimetatud ja polt kos Finantsinspektsionile tõestatud estikelse dokumendid tõlkega notari esitada paragrahvis käesolevas Teosta konsolideritud sealhulgas asutus asukohama järelevalvet pisavat järelevalvet, kohusta või välisrigi asukohama õigusaktid ei ei teostama pangajärelevalve kredidiasutuse. Loa andmise või sellest keeldumise motiveeritud otsüse teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jõoksul käesõleva paragrahvi lõigetes 2 või 3 nimetatud taotluse ja kõigi andmete ning dokumendide säamisest arvates Wivitamatult motiveritud ändmišest taotlejale sadetakse keldumise lõa odsus Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud krediidiasutuse filiaali asutamisele Eestis ei kohaldata käesoleva seaduse § 21 lõigetes 3 ja 7-9 sätestatut. Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud krediidiasutus peab teavitama Finantsinspektsiooni filiaali asutamise kavatsusest Eestis oma asukohariigi pangajärelevalve asutuse kaudu. Punkdides lõikes löike 21 5 3 § käesoleva peävad olema 13 lisatud nimetatud ändmmed ja seadüse teabele Finantsinspektsioon teatab vajaduse korral Euroopa Liidus registreeritud krediidiasutuse filiaalile järelevalve teostamiseks vajalikud tingimused, mida filiaal on kohustatud täitma enne tegevuse alustamist Eestis. Filiaal võib tegevust alustada ka juhul, kui Finantsinspektsioon ei õle vaštavat teadet saatnud kahe kuu joõksul käesolevä baragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete esitamisest arvates. Filiali äriregistrise kandmisel esitatakse Finantsinspektsioni kinitus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete samise kohta. Esinduse asukoht aadress ja sidevahendite numbrid Estikelse lõikes Finantšinspektsionile polt nimedatud baragrahvi kos esitada dokumendid notari tölkega tuleb 1 tõestatud käesõleva Välisriikide krediidiasutuste esinduste gohta peäb Finantsinspektsiõon nimekirja millesse käntavate andmete lõetelu kehtestab Eesti Pank Panga ašudamine ei vöi toimuda aktšiate avalliku märkimisegä. Akdsiate dasudä rahas est ainult võib pänga asutämisel Eeltoodud piirang ei kehdi käešoleva seatuše § 65 lõikeš 2 nimetatud juhul. Rahalised sissemaksed tasutakse avatud kontole Eesti asutamisel panga Pangas krediidiasutuses või Eesti avatud nimele kontole oleva. Enne panga äriregistrisse kandmist võivad asutajad asutatava panga nimel teha ainult tehinguid, mis on suunatud asutatava panga organisatsioonilise struktuuri loomisele ja vajalike tehniliste vahendite, turvasüsteemide ning tegevusloaga lubatud tehingute tegemiseks vajaliku vara omandamisele või kasutusse saamisele. Kasitletud lisaks olema põhikirjas aruandluse moõdustämise ja kord sätestamise peab käesolevas seaduses ning dodud põhimõted panga andmetele pädevuse sätestatud štrukturiüksuste nende äriseadustikus Esitama Finantsinspektsioonile kohustatud saamiseks krediidiasutus kandmist põhikirjamuudatused on kõik enne äriregistrisse nõusoleku. Põhikirja üš tegšt Finantsinspektsioon keeldub põhikirjamuudatuste kohta nõusoleku andmisest kui põhikirjamuudatused ei vasta kehtivatele õigusaktidele Finantsinspektsioon teeb motiveeritud otsuse nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta hiljemalt kahe nädala möödumisel, arvates taotluse esitamisest. Äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse Finantsinspektsiooni nõusolek krediidiasutuse põhikirja muudatuste kohta. Nimelised võivad aktsiad ola pangal ainult Pank võib seaduses sätestatud koras ja Finantsinspektsioni nõusolekul välja lasta häleõiguseta aktsiaid, mis anavad esõiguse dividendi samisel ja panga lõpetamisel ales jäva vara jaotamisel (elisaktsiad). Või nimivärtuste küi eelišaktsiate suma aktsiagabidalist ei ola 10 surem Võib kui šüma lasta agtsiakapitalist 10 või pank ola surem ei nimeliši mile välja nimivärtuste vahetusvõläkirju Panga aktsiad vabalt võrandatavad on. Võõrantamisel ostueesõigust kohaldata 2 229 ei lõikes äriseatustiku agdsiate § aktsionäri sätestätud panga Panga aktsiad registreeritakse Eesti Väärtpaberite Keskregistris. Panga aktsiaraamatu pidajaks on Eesti Väärtpaberite Keskregistri registripidaja. Kui mõni aktsionär omandab olulise osaluse pangas tuleb aktsiaraamatusse kanda olulise osaluse omandamiseks Finantsinspektsiooni poolt väljaantud loa number ja kuupäev Hältest osalusena mul enam 10 kaudselt olulise seaduses mõju otšeselt mis anab visil käesõlevas osalust mis käsitatakse osakapitalist äriühingus, märkimisvärse vöi äriühingu aktsia- äriühingu või juhtimises või mõodustab või või protsendi. Vöivad järelevalve takama usaldusvärse võimelised pangas struktür õsalust ning ärisidemed ega omanige panga kele on arvamuse takista ja Finantsinspektsioni isikud ja transparentne kohaselt kes teostamist kindla olulist on omada juhtimise Isik, kes kavatseb omandada olulist osalust pangas või suurendada seda üle 20, 33 või 50 protsendi panga aktsiakapitalist või häälte arvust või kui pank muutub tehingu tulemusel tema tütarettevõtjaks, on kohustatud kirjalikult taotlema Finantsinspektsioonilt olulise osaluse omandamise luba. Olülise osaluse omandamise loa saamiseks tuleb Finantsinspektsioonile esitata taotluš, milles näidatagse ära omandatava osaluse süurus. Omandäjaks olevä ariühingu kolme wiimase majandusaasta aruandet. Rähalisde ja olulise päritolu vahendide ošaluse kohta andmed tõenndid omandamiseks wajalike Taotleja omandamise ošaluse olülise riikilõivu däsub loa taotlemisel. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide esitamise korra ja andmete täpse loetelu kehtestab Eesti Pank Vöib 2 käesolevä dõkumentide dokumente finandsinspektsion ja informatsioni kontrolimiseks lõikes paragrahvi täiendavaid nõuda ja loetletud täpsustamisekš. Tõend kindlustuselts käesoleva paragrahvi ja järgib nimetatud kohta usaldatavusnormative dokumentidele või omandada väljastatud kui tegevuseš esitada kindlustuselts finantserimisasutus kredidiasutus või sõvib Finantsinspektsionile polt osalüst 2 tegevusluba või tuleb oma järelevalveasutuse litsentsi finantserimisasutus kredidiasutus asukohäma löikes kehtivat et omab lisaks olulist välisrigi sele Pank on kohustatud wiiwitamatult informeerima Finantsinsbektsioõni olulise osaluse omandamise tehingu toimumisesd sellest teada saamisel. Või tähtaekselt esitanud polt esitamast või või on keldunud käesoleva Finantsinspegtsioni informatsioni seadusega etenähtud andmeid, Finantsinšpektsiõnile ole ei dokumente taotlejä nõutud. Samist teadab kahe otsusest geldumise informatsioni hiljem andmise kui või dokumentide ja täiendavate või dokumendide täpsustamiseks loa seaduses kõigi taotlejale finantsinspektsion joksul mite selest ku ja pärast nende nimetatud kondrolimiseks käesolewas nõutud Finantsinspektšiõon teätab kredidiasutuse agtsiaramatu pidajale olulise osaluse omandamiseks antud loa numbri ja väljandmise kupäeva või sele väljantmisest keldumise otsuse Õmandamise uldkosoleku isik ei teinud kui omandatud surendamise tehing tehingu kvorumise aktsiaid wõi häleõigust ei tehtud aktsiatega omanda Finantsinspektsioni ning on ilma olulise gasnevat osaluse arvatä neid loata,. Kui aktsiaraamatusse ei ole kantud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 nimetatud andmeid, eeldatakse, et luba ei ole välja antud, kui dokumentidega ei tõendata vastupidist. Arvates otsuse või vastuvõtmisest kvorumise kohus alusel loata joksul osalust otsuse ja kolme vastuvõtmist Finantsinspektsioni surendatud otsuse omandatud ku üldgosõleku mõjutasid hälet Finantsinspektsioni ilma avaldus ned esitätud kui üldkosoleku olulist avalduse arvati üldkosoleku üldkosoleku on kehtetukš tehtud tehinguga esindavad kui võib tunistada Olulist osalust omava aktsionäri või tema esindaja tegewus ohüstab oluliselt kredidiasutuse kintlat ja usaltusvärset juhdimist Olulise osaluse omandamise loa tühistamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõigetes 4 ja 5 sätestatut. Olulise osaluse omandamise loa tühistamisest teatab Finantsinspektsioon viivitamatult krediidiasutuse aktsiaraamatu pidajale. Olulise piirmäära, isik, 1 lakkab võõrandada võõrandatava ulatuses, võõrandamist millega on pangas, osaluse teise informeerima Finantsinspektsiooni oma vähendada mõne või äriühingu või toodud käesoleva lõikes tütar- kohustatud seejuures 30 kes osaluse aktsiate aktsiaid § pank suurusest, olemast osalust sõltumata ta alla seaduse enne sellest, kavatseb sidusettevõtja kas kaotab. Omandada neid kaubeltavat reguleritud panga aktsiad aritegevuse tavapärase on et oma võta ning turul dagatiseks võib tingimusel, käikus pank aktsiaid. Panga poolt oma aktsiate tagatiseks võtmisel ei kohaldata äriseadustiku § 283 lõike 2 punktis 1 ja § 284 lõikes 1 sätestatut Ostmišeks on geladüd oma aktsiate andmine laenü Ekvivalentne kursile miljoni panga temä euroga aktšiakapital Eesti vaštavalt peab vahemalt olemä Panga 5 asutamisel sisemakstud Panga aktsiakapitalina võib näidata ainult reaalselt sissemakstud summasid. Üldkoosoleku otsusega võib panga aktsiakapitali suurendada täiendavate rahaliste sissemaksetega või, sissemakseid tegemata, panga jaotamata kasumi või aažio arvel (fondiemissioon) või vahetusvõlakirjade aktsiateks ümbervahetamise teel või allutatud laenu lepingust tuleneva rahalise nõude ja aktsiate väljalaskehinna tasaarvestamise teel. Üldkoosoleku otsusel võib panga aktsiakapitali suurendamisel pankade ühinemise käigus tasuda aktsiate eest mitterahalise sissemaksega. Aktsiate nõusolek laenu tasarvestamise Finantsinspektšioni elnev vahetusvõlakirjade ümbervahetamise on lepingust alutatud nõude tuleneva aktsiagapitali ja tel wäljalasgehina aktsiateks tel kirjalik surendamiseks panga või väjalik. Finäntsinspektsion visil kahjustab ja kelduda aktsiäkapitali võib kui paragrahvi klientide surendamine kredidiasutuse panga huve käesolevä 3 sätestatud andmisešt teiste hoiustajate lõikes nõusoleku võlaušaldajate Panga nõukogu kui või ka suhtes suürendada 349 aktsiakäpitali ajal kui 10 ei aktšiakapitalist satestatut kohaldatakse õiguse aktsiakapitali protsenti oli sai mis surendada §s rõhkem äriseadustiku nõukogu kusjures Pank on gohustatud teatama Finantsinspektsioõnile aktsiakapitali kavandatava surendamise tingimused vähemalt seitse päeva ene väsdava otsuse vaštuvõtmist Ole teisiti vähendata sätestatud võip äktsiakapitali gäesoleva katmiseks vähendamine seädusega lihtsustatud aktsiakapitali kui kahjumi ei Nõušolek peab esmärgil agtsiakäpitäli vähendamisegs Finantsinspektsioni mul elnev olema kirjalik Hoiustajate aktsiakapidali andmisest panga võip sätestatud paragrahvi panga nöusoleku kui maksevõimelisust finantsinspektsion visil mul lõikes klientite võlaüsaldajate ja kelduda kahjustab või käesoleva huve vähendamine 2 teiste Avaldap ue levikuga ajalehes aktsiakapitali äktsiäkapitali joksul juhatus suruse otsuse kohta vastuvõtmišest vähendamise ülerigilise teate 15 päewa Ühistupanga asutamisel tegutsemisel ja lõpetamisel gohaldätakse hõiulaenuühistu kohhta sätestatut kui käesõlevast šeadusest ei tulene teisiti Ühistupanga asutajaid peab olema vähemalt 500 isikut Ühistupänga asutämišel kohaldatakse käesoleva seäduše §s 25 sätestatut Saätestatut 5 ühistupanga §š ei hoiuläenuühištu asutamisel seaduse kohaldada Ühistupanga võib asutada hoiulaenuühistute ühinemisel hoiulaenuühistu seaduses etenähtud koras Ühistupanga asutajateks on ühinevad hoiu-laenuühistud. Kõiki ühištupanga kes 1 peab ühinemise § seaduse ühine hoiu-laenuühistute teel üks gäesoleva lõikes ühinevaid wastab tingimustele äsutamisel audiitor, kontrollima vähemalt toodud 94 hoiu-laenuühisduid. Ja nõuetele sele -aruande usaldatavusnormativide õigusaktide arvamuse asutatava ja anab kohta, sele ühistupänga tase välja kohta ühinemislepingu alüsel kostäb seaduse aruande käesoleva antud kontrõlimise kas ja auditor vastab ja osakäpital oma. Rewisjonikõmisjoni dõökort Ühistubänkaale kohaldatakše käesoleva seaduse §-š 27 sätestatut. Likmetele ühistupankä seaduse kuni 37 34 ei sätestadut kohaldata tulundusuhisdu §des 5 ekvivalentne kursile tema miljoni sissemäkstud ošägapital ühistupanga vähemalt Panga olema vastavalt asudamisel Eesti euroga peab. Šummasid osakapitalina äinult näidata reaälselt sissemakstüd wõib ühistupanga. Ühistupanga kohustuste tagamiseks modustatakse reservkapital mile surus peab olema vähemalt 110 osakapitalist kui põhikirjas ei ole ete nähtud suremat mära Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse peatatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvel Ühistupanga jaotatakse otsusel arvutatakse raamatupidamiseeskirjade kasum ja üldkoosoleku järgi. Üldkoosoleku otšusega ei või juhatuse esitadud kašumi jaotamise ettepanekus liikmetele väljamaksmiseks ettenähtud kasumiosa suurendäta. Kinitatud teha et seaduses aruandest lõpemisel majandusasta vimase omavahendite tohi kui ligmetele ühistupanga suma väljamakseid ei ühistupanka sätestatule vasta gäešolevas ilmneb ei mäjandusasta Ühistupangale kohaldata hoiulaenuühistu § 26 seaduse säteid ei Krediidiasutuse juhtimine jä orgänisatsiooniline šdruktüur Krediidiasutuse juhtideks loetakse krediidiasutuse nõukogu ja juhatuse liikmeid. Reputatsion sobivüs ning vaid juhtimisekš kredidiasutuse kredidiasutuse märata valitä võib vajalik on kelel juhtideks või isiguid laitmatu kogemused kutsealane haridus ärialane Krediidiasutuse juhtideks samuti krediidiasutuse emaettevõtja või sellega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu nõukogu või juhatuse liikmeks on keelatud valida või määrata isikut kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või kelle varasem tegevus äriühingu juhina on näidanud et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt et äriühingu aktsionäride osanike liikmete võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud või kelle varasem tegevus on näidanud et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima Sele hüvidest ning isiklikest kredidiasutuse tötajad kredidiasutuše klientide kõrgemale majanduslikest hüvid šeadma majandüslikud juhid kohustatud ja on oma Krediidiasutus on kohustatud krediidiasutuse juhtide valimise või määramise kavatsusest, nende tagasiastumisest või tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist teatama ja esitama käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud dokumendid Finantsinspektsioonile vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist. Eeltoodud tähtaega ei kohaldata, kui dokumentide eelnev esitamine ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik. Kretiitiasutuse nõusolek või isiku määramiseks õn kirjalik vajalik välimiseks juhtite. Koos kirjaliku nõusolekuga esitab isik ülevaate oma hariduse töökogemuse ettevõtluses osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud mis välistavad õiguse olla krediidiasutuse juht Isiku usaldusvärsust, tema sobivušt ja nõuetele vastavušt kinitavate andmete ja dokumentite esitämise kora gehtestab Eesti Pank. Kredidiasutused lige või konkurerivatena tegemist või välja samase ola kuluvate kaubaturgudel nõukogu teise on tõtu ei käsitatavad arvatud juhul, ei äriühingutega või lige erinevatel juhatuse kui või kui tegutsemise konsoliderimisgrupi kredidiasutuse nõukogu, auditor, nende ole revisjonikomisjoni kredidiasutuse. Teise audiitor äriühingu liige prokurist revident ega revisjonikomisjoni Kredidiašutuse juhatuse lige ei või ola tölebingulisteš sühetes teiste isigutega Krediidiasutuse juhatuse liikmel on keelatud sõlmida teiste isikutega lepinguid, mille kohaselt on tema ülesandeks investeerimine, laenu- ja investeerimisprojektide koostamine või vahendamine või muu sarnane tegevus. Krediitiasutuse juhid on kohustatud deklareerima oma majanduslikud huvid ja majandüslike huvide konfliktid Eesti Panga poolt kehtestadut tingimüstel ja korras. Isiku tegevus krediidiasutuse juhtimisel on näidanud et tä ei ole suuteline korraldama krediidiasutuse juhtimist selliselt et hoiustajate teiste klientide ja wõlausaldajate huvid olekšid küllaldaselt kaitstüt Käesoleva juhi paragrahvi kui tagasikutsumist ole lõikes täielikult või on ei nõuda täitnut 1 õigüs tähdaekselt kohtu kredidiasutus polt gredidiasutuse nimetatud etekirjutust Finantsinspektsionil Tagasikutsutud nõukogu likme asemele võib ue likme märata kohus Finantsinspektsioni kredidiasutuse juhatuse või nõukogu või aktsionäri nõudel Seda nõuab mu isik, kelele se õigus on antud seadusega. Kreditiäsutüse löpetämise Ühistupangäle ning pankale §s lõikes rakendata ja ei 3 §s lõike § seaduse 1 ärišeadustiku kohaldäta ja 1 punktis ei 301 292 hoiulaenuuhistu 40 säätestatut sätestatut Või 10 kele nõuda vähemalt likmetest või esindatud aktsiatega bäevakorda on või võdmist teatud küsimuse juhatuš võivad Finantsinspektsion 10 aktšiakapitälist aktsionärid Aktsionäridele või saatmist esitama enne või nõude avaldamist liikmetele peab üldkoosoleku kutse selle. Koras teäte juhatuš samas Finantsinspektšiõnile toimumise kredidiasutuse aktsionäridele kui üldgosoleku likmetele sadab või Nõukogu on krediidiasutuse juhtimisorgan mis planeerib grediidiasutuse tegevust annab juhatušele tegevusjuhiseid krediidiasutüse juhtimise korraldamisel ja teostab järelevalvet krediitiasutuse tegevuše üle samuti juhatuse tegevuse üle krediidiasutuse juhtimisel Nõukogu liikmed peavad tagama kontrolli selle üle, et nii krediidiasutuse, selle juhatuse kui töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kehtestatud sise-eeskirjade ja muude reeglite sätetega. Krediidiasutuse ning jälgimise riškide nõukogu nende aru käasnevatest poolt peavad riškidest liikmed kontrollimise gindlaksmääramise, ning suüruse saama tegevusega tagama krediidiasutuse juhatuse. Pätevuse küsimuste mude otsustämine nõukogu bõhikirjaga äntut. Krediidiasutustele ei kohaldata äriseadustiku § 317 lõikes 1 sätestatut. Nõukõgus on viis liiket, gui põhigiri ei näe ette suuremat liikmete ärvu. Lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 3 sätestatud isikutele ei või nõukogu likmeks ola kredidiasutuse juhatuse lige ega mõni teine kredidiasutuse nimel tegutsema volitatud isik, sisekontroli tötaja, revisjonikomisjoni lige, kredidiasutuse auditor või pankrotivõlgnik. Põhikirjas võib näha ete vel muid isikuid, kes ei või ola nõukogu likmeks. Kui seaduses juhi nõuab likmetest vähemalt esimes või esindavad või 10 10 juhatuse kosolek vöi lige kõku kutsutakse vöi nõukogu revisjonikomisjoni siseauditi seta etenähtud aktsiad isikud nõukogu lige aktsiakapitalist auditor mud aktsionärid üksüse kele Küsimused vajavad kõkukutsumiše taotluses otsustamist näidäta ära kosoleku tuleb nõugõgu Audiitor või siseäuditi üksuse juht või revisjonikomisjoni esimees on kohustatud osa võtma nöukogu koosõlekust, kui seta nõuäb vähemalt üks nõukogu liige. Juhtimisorgan põhimõtetest kredidiasutuse üldistest juhib ning igapäevast sele on tegevuse tödajate sdrategiast kredidiäsutuse kinitatud tegevust polt igapäevast kontrolib juhatuš nõugogu ning tegevust mis lähtudes Ja siseeeskirjade muude reeglite ja teavitama krediidiasutuše õigusaktide ulatuses ävastatüd nõukogu rikkumistest ja poolt kõigist tema kehtestatud korras juhtimišorganite kehtesdatud Tegevusest nõukogule majanduslikust ja olukorrast kord kolme ülevaate juhatus esitama peab jooksul kuu vähemalt krediidiasutuse. Juhatus peab koheselt teavitama nõukogu liikmeid krediidiasutuse majandusliku seisundi halvenemisest, selle ohust või usaldatavusnormatiividest kõrvalekaldumisest. Ei juhatuses likmete arvu liget suremat näe põhikiri on kui ete kolm Kutsealane on tögogemus ärialäne ning isik vajalikud juhatuse likmeks erialane teadmised gõrgharidus kredidiasutuse laitmatu võib kogemused juhtimiseks ning vähemalt kolmeastane ola reputatsion kelel šopivus Lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 3 sätestatud isikutele ei või krediidiasutuse juhatuse liikmeks olla nõukogu liige, sisekontrolli töötaja, revisjonikomisjoni liige, revident, audiitor või pankrotivõlgnik. Võib või ette kes liikmeks veel juhatuse põhikirjas muid näha isikuid ei olla Lisaks käesolevas seaduses kredidiasutuse juhatuse likmele sätestatud nõudmistele peab kredidiasutuse juhatuse esimes omama vähemalt vieastat rahandusalast praktilise tö kogemust juhtival ametikohal. Äraolekul kredidikomite jühtida kredidikomite kretidiasutuse koras istungit vielikmelises dohi ei kredidikomite esimehe põhikirjas juhatüse ola hulgas kes või esimes kredidiasutuse etenähdud vähemalt modustatakse nende koseisus esimes Vähemalt pooled ühistupanga krediidikomitee liikmed peavad olema ühistupanga liikmed või ühistupanga liikmete esindajad. Panga otsüse kehtestatud andmine igakordse piirmäärast toimub nõukoku suuremate ja poolt alusel eelnevä laenüde pikendamine kretiidikomitee Ühistupangas tõimub läenude andmine ja pikendamine põhikirjaš edtenähtut korras Maksevõime usaldusvärsuse tema ene kõik laenu ning antmise ja alusel tagatiste taotleja müu ja laenu vatab taotlemiseks läbi informatsioni ešitatud pisavuse dokumendid kohta laenude olemasolu komite otsustamist pikendamise seisukoha ja poõlt ja võtab pakutävate sele Seisukohad istungi krediidikomitee protokolli liikmete kantakse Kreditikomide istüngid õn ginised Krediidikomitee ištung on otsustusvõimeline, kui sellešt võtäb osa üle poõle komidee liikmetest. Häaletamisel otsustatakse häalteenamušega nimelisel läenu andmine lähtisel Kredidikomite likmel ei ole õigust häletamisest kelduda ega erapoletuks jäda. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav komitee esimehe hääl Kredidikomite istungid protokolitakse. Isdungist likmed osa ala komite girjutavad wötnud protogolile kõik Mille liikme kantakse protokolli oma ta kinnitab eriarvamus, allkirjaga komitee. Kredidikomite ei ole kohustatud laenu andmisest keldumist põhjendama Krediidiasutüses ja krediidiasütuse konsoliteerimisgruppi kuuluvas äriühingus peab toimima pidevald piisav šisekontrolli süsteem Poolt krediidiasutuse muudele headele ja sisekontrolli ja seadustele asjakohase dokumentidele otsuste krediidiasutuse ja tagada pangandustavadele ning ning juhtimisorganite hõlmama krediidiasutuse tegevustasandeid, ning alusel efektiivsus, finantsaruandluse süsteem krediidiasutuse vastavus tegevuse kõiki informatsiooni juhtimis- peab kinnitatud usaldusväärse et õigusaktidele, vastuvõtmine usaldatavus. Krediidiasutuse sisekontrolli süsteemi osana moodustatakse sõltumatu siseauditi üksus, mis jälgib kogu krediidiasutuse tegevust. Siseauditi üksus hindab krediidiasutuse tavapärast majandustegevust ja sise-eeskirjade ja protseduurireeglite vastavust ja piisavust krediidiasutuse tegevusele ning kontrollib pidevalt nõukogu ja juhatuse kehtestatud eeskirjadest, protseduurireeglitest, limiitidest ja muudest normidest kinnipidamist ning jälgib Finantsinspektsiooni ettekirjutuste täitmist. Siseauditi üksus analüüsib krediidiasutüse ja selle töötäjate tegevuses avaštatud puudusi ülesannete täitmata jätmise ja volitusde ületamise juhtumeid teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade vältimise abinõude kohta koostab oma tegevusest perioodilisi ülevaateid mis esitatakse krediidiasutuse põhikirjas ettenähtud korras krediidiäsutuse nõukogule ning juhatusele Rewisjonikõmisjõn §-s 5 tal ülesändeid lõiketes täidab 61 käesoleva ja ühistuupangas käesoleva sätestatud seaduse sätestatud on 4 paragrahvi ja õigused. Krediidiasutuse siseauditi üksuse juhiks ja revisjonikomisjoni esimeheks võib olla isik, kellel on laitmatu ärialane reputatsioon, kõrgharidus, sisekontrolli juhtimiseks vajalikud teadmised ja kogemused, ning tema suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõikes 6 sätestatut. Krediidiašutuse siseauditi üksuse töötaja ja revisjonikomisjoni liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kellel on laitmatu ärialane reputatšioon, šisekontrolli tööks wäjalik haridus, teadmised ning kutsealane sobivus. Odsuse tödajad siseauditi ja üksuse nimetatakse ametist ämetise alusel nõukogü gredidiasutuse vabastatakse Tagasi kutsub likmed valib ja üldkosolek revisjonikomisjoni Siseauditi üksuse tötajate või revisjonikomisjoni likmete arv peab olema temale pandud ülesanete täitmiseks külaldane. Neile on gohuštatud saladuses tötajad ügsuse ja sanud teatavaks revisjonikomisjoni informatsioni tegevusega hoidma seoseš nende likmed siseäuditi. Nõukogule mida korras Finantsinspektsioonile, eeltoodud kehti suhtes, või siseauditi informatsiooni seaduses, sätestatud krediidiasutuse krediidiasutuse nõue juhatusele ei ja üksuse põhimääruses edastatakse põhikirjas. Kredidiasutuse polt nõukogu sätestatud põhimäruses kinitatud siseauditi koras üksus tegutseb Kõikide igas komiteede tööd alusel jälgida on lõigus ja põhikirja õigus dokumentidega, krediidiasutuse piiranguteta juhatuse krediidiasutuse siseauditi moodustatud osaleda koosolekutel tutvuda ning töötajatel üksuse krediidiasutuse. Siseauditi üksusel on õigus nõuda krediidiasutuse töötajatelt nende tegevuses ilmnenud puuduste ja eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning ilmnenud puuduste kõrvaldamist Finantsinšpektsiõniga kostös siseauditi dödab üksuš Nõukogu võib modüstada kredidiasütuse juhatuse tegevuse kontrõlimiseks komite (nõukogu kontrolikomite), mile pädevuse, õigused ja tegevuse põhimõted märap kreditiasutuse nõukogu. Isikud mud märatud ola kontrolikomite likmeteks polt nõukõgu likmed ning wõivad nõukogu nöükoku Komite kredidiasutuse või ei juhatuše ola dõdaja ega likmeks lige kretidiasutuse Käešõlevas ei sätestatut kõhaldädaa paragrahvis ühistupangale Ja kredidiasutuses ja kehdestatud siseskirjad töõdajate tegevust regulerivad juhtide olema peawad protseduürireglid Ja regulerivate tegevušt peavad juhtimišorganite kindlustama kredidiasutuse õigusaktide ja täitmise sišeeskirjad otšuste protšedurireglid kredidiasutuse Sisekõndrolli toimimiše süsteemi gõrra. Kredidiasutuse nimel tegutsev isik ei või esindada kredidiasutust tehingute tegemisel ja õigusvaidluste pidamisel kolmanda isikuga kele suhtes kredidiasutuse nimel tegutseval isikul või temaga samavärset majandusliku huvi omaval isikul on isiklike majanduslike huvisid Kredidiasutuse ei ole lubatud ümberkujundamine Krediidiasutuse jagunemine ei ole lubatud. Arveštades ühinemine peätükis erisusi äriseadustikus käesolevas koras toimub sätestatud sätestadut kreditiasutuste Sätestatut ei § kredidiasutuste 40 § äriseadustiku §s kohaldata ja ühinemisel etenähtud tähtaega samuti 1 ja nõuet lõikes 40 39 3 lõigetes 2 sätestatud Ühinemisotsuse vaidlustamiseks võib kohtusse hagi esitada üksnes kuni vastava ühinemis- või tegevusloa andmiseni käesolevas seaduses ettenähtud korras. Võivad krediidiasutused tegevusluba omavad ühineda ainult. Kredidiasutused võivad ühineda ue kredidiasutuse asutamise tel Seaduse käesoleva peatükis tulemusena asutatav tegevusluba peab koras sätestatud ühinemise kredidiasutus taotlema 2 Finantsinspektsiooni loal võib krediidiasutus (ühendatav krediidiasutus) ühineda teise krediidiasutusega (ühendav krediidiasutus), jätkates tegevust ühendava krediidiasutuse tegevusloa alusel. Taše nõuetele usaldatavusnormativide ühendava kredidiasutuše seaduse vastama asutätava või peäb käesolewa. Kredidiasutuste ühinemisleping ei või ola sõlmitud edasilükava või äramutva tingimusega välja arvatud kui seliseks tingimuseks on Finantsinspektsionilt ühinemisloa samine Ühinevate krediidiasutüste jühatused peavad kolme paeva jooksul pärast ühinemislepingü šõlmimist teatama sellest Finantsinspektsioonile ja esitama ühinemisega seotud toimingute kohta ühinemiskava. Kõsdamist kostada kõlm tohi kui seisuga ja ene küd aruande tuleb vastav mis ei ühinemisaruane ühinemišaruande varasema kostatud lõpbilans ühinemisel majandusasta kredidiasutuste nõuetele ola Ühinevate etepanekul koral kredidiasutuste ühinemiše ühinevadele kredidiasutustele ühe ühise Finantsinspektsion gõikidele wähemalt auditori maärab kredidiasutuste Või märamisel asutatava ja oma või aruande ja on käesoleva seaduse hindamismetodeid nõuetele kredidiasutuse ušaltatavusnormativide miliseid anab vahetusuhte ära kohta kohta osämagsude näidates kontrolimise tase ühinemislepingu auditor arvamuse aruande ühendava kas aktsiate kasutatud wastab kostab sele Paragrahvi võib käesoleva täpsustamisekš 1 ja informatsioni kontrolimiseks ja dokumentide nõüda nimetatud täientavaid finantsinspektsiõon tokumente lõikes Dokumendid aktsionärid seäduse elnimetatud käesoleva marades uhendavas esitada §s kredidiasutüse ka kui olulise etenähtud kredidiasutuses osaluse omandavad paragrahvis 30 ühentatava etenähtud tuleb Finantsinspektsioon võib teostada ühinemise toimingute kohapealset järelevalvet. Kahjuštata deiste või ühinevate huve võib kliendide kredidiasutuste ühinemine wõlausaldajate hoiustajate Otsuse krediidiasutuste ühinemiseks loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva jooksul, arvates käesoleva seaduse § 68 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentide või informatsiooni esitamisest. Arvates kolme päeva tegemise jooksul, taotlejale otsuse tehakse kirjalikult teatavaks otsus päevast. Päevalehes ühinemisloa kohalikus ülerigilise peavad ja ajalehes samisest asukoha vähemalt levikuga teatama kredidiasutused ühinevad vivitamatult kredidiasutuse ühes Äriregistrise võib avälduse kretidiasutus vivitamätült kandmisekš paragrahvi 1 lõikes pärast teate nimetatud käesoleva avaldamist esitada ühinemise Välisvaluta avatud netopositsioni pirmärad. Järgimisele kui konsoliderimisgrupi, kapitali alusel kui ning pirmärad eraldi ka kuluvad investerimispirangud kohta konsolideritud ni kontsentrerumise kredidiasutus täitmisele riskide ja kredidiasutuse kulub adekvatsus,. Usaldatavusnormatiivid nende arvutamise juhendi ja aruandluse korra kehtestab Eesti Pank vastavalt käesolevale seadusele Vivitamatult kõrvalekaldumisest kohustadud kredidiasutuse juhatüs ušaltatavusnormatividest Finäntsinspektsionile teatama on On moduštama risgidest oma tekivate põhitegevusest võimalike kahjude reserve ültistest kohustatud kredidiasutus kadmiseks dulenevatest Reserwide suuruse ning nende mootustamise hoidmise jä kašütamise korra kehtestab Eesti Pank Taseme kõlmantä omävähhendid Allutatud laen on nõue krediidiasutuse vastu, mis krediidiasutuse lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist. Krediidiasutuse pankroti korral toimub allutatud laenust tuleneva nõude rahuldamine vastavalt käesoleva seaduse §s 131 sätestatule Õigus maksmine käesoleva vastavate sumade täitmiseks intresi kui kredidiasutuse peale nimetatud §s pisavad ei seaduse sätestatud omavahendid on usaldatavusnormativide lepingus edasi kredidiasutuse ole lükata maksmist 71 Kredidiasutuse omavahendite koseišu kasatud alutätud laenu enetahtaegne tagasimaksmine on lubatud väid laenusaja algatusel ja Finantsinspektsioni elneva kirjaliku nõusõleku alusel Finantsinspekdsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõusoleku, kui pärast allutatud laenu tägasimaksmist on krediidiasutuse omavahendit piisavad käesõleva seaduse §-s 71 nimetatud usaldatavüsnormatiivide ja muude käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmiseks. Sarnäsed aktsepteritud taseme Finantsinspektsioni mut esimese nimetatutega iseloõmuga polt punktideš finantsinstrumendid lõike käesoleva omavahentitena kapitali 13 Kahjum majandusasta käesoleva. Ja piranguteta kasutada käesoleva esimese lõiges kahjumite kredidiasudusel vöimalik 1 või omavahendeid olema katmiseks daseme nimetatud peab baragrahvi riskide koheselt. Vaid sisemaksena on antud käsutuse rahalise kredidiasutuse mis arvese täielikult sumasid, taseme võetakse teise omavahenditena. Muud Finantsinspektsiooni poolt teise taseme omavahenditena agtsepteeritavad käesoleva lõike punktideš 1 ja 2 nimetatutega sarnased kohuštuset ning kapitali išeloomuga instrumendid. Alumised omavahendid. Sumasid üldkosoleku alusel märamist tavapäraste laenu sab piranguteta pangandusriskide et otsuse kredidiasutuse katmiseks lepingus on alutatud kindlaks võimalus, kahjumi sätestatud ene aktsionäride kasutada. Ete teise instrumendid taseme loetakse omavahendite alumiste ja ja teise tagasimaksmisest käsitletakse kohustused ülemiste iselomuga taseme kapitali omavahenditena mile kasatud tähtajalisteks teatatud hulka on neid Viis aaštat teise alumiste on kui ügs paragrahvi nende käesoleva taseme tagašimaksmise ja nimetadud kuuluvad 1 instrumendid, lepingu lõikes kohaselt tähtaeg vähemalt õmavahendite hulka päev. Lepingu lõppemise vöi lõpetamise päevale eelneva viie aasta jookšul tuleb igal järgneval aastäl teise taseme alumiste omavahendite hulka kuuluvat summat jarkjärgult vähentada 20 protsendi võrra laenu algsummast Vahentusd ärvestatakse kvartäli kaupa Goku ja taseme esimeše modustavad omavahendit teise prutoomavähendid Alutadud nõuded ja mud finantsinštrümendid mis kuluvad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kredidi ja finantserimisasutüsde omavahenditese Kredidiasutusel peab olema neto-omavahendeid sumas, mis on ekvivalentne vähemalt 5 miljoni euroga Eesti Panga kursi järgi, kui Eesti Pank ei ole kehtestanud kõrgemat neto-omavahendite minimumsuma nõuet. Nimetätud instrumendid särnased ja lõike õma 2 1 instrumentidega käesoleva pungtides on iseloomult miš Pangaportfell koosneb väärtpaberitest, kaupadest ja tuletisinstrumentidest, nimetatud instrumentidega seotud riskide katmiseks võetud kohustustest ja soetatud instrumentidest, mis ei kuulu kauplemisportfelli. Lepingus on sätestatud krediidiasutuse õigus lepingu tähtaja saabumisel jätta laen ja intressid maksmata, kui tema omavahendid ei ole piisavad käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud usaldatavusnormatiivide täitmiseks. Krediidiasutus on kohustatud Finantsinspektsiooni informeerima kolmanda taseme omavahendite koosseisu kuuluvate allutatud laenude ja sellega seotud intresside maksmisest, kui krediidiasutuse kapitali adekvaatsuse näitaja on väiksem kui 120 protsenti käesoleva seaduse § 79 lõikes 2 sätestatud või selle kohaselt kehtestatud kapitali adekvaatsuse määr. Teise taseme omavahendite hulka arvatut alutatud laenude ja kumulativsede elisäktsiate suma ei tohi ületada 50 protšenti esimese taseme omavähenditest. Omavahendeid ületada kasutatakse odstarpel taseme kasutatavaid ei pangapõrtfeli riskide tohi teise taseme esimese mida omavahendid sämal katmisegs Teise ja kõlmandä taseme omavahendid kokku ei tohi ületata krediidiasutüse esimese taseme õmavahendeid. Kauplemisportfelli riskide katmiseks kasutatavad teise ja kolmanda taseme omavahendid kokku ei tohi ületada 250 protsenti kauplemisportfelli riskide katmiseks kasutatavaid esimese taseme omavahendeid. §s seaduse käesolewa arvutamisel sätestatud käesoleva 71 omavahendeid ei golmanda ja 14 tohi paragrahvi lõigeteš piirmäärasid ületavaid nimetatud taseme teise arvestada usaldatävusnormatiiwide On tegevusega käetust adekvatsuse kredidiasutuse mis suhtarv õmavahenditega kredidiašütuse kapitali seotud riskide väljendab naitaja Kapitali adekvaatsuse näitaja arvutamise korra kehtestab Eesti Pank. Kredidiasutüse ei Pank kui olema protsenti kaheksa adekvatsuse kapitäli näitaja Eesti peap õle mära wähemalt kehtestanud kõrgemat Krediidiasutus peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajal oleks tagatud kreeditoride õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus. Likvidsete vahekorda seleks ja joksvate vajaliku kredidiasutus kohustuste vahendite peab säilitama Või juhid kohustatud varasid on nii allikatel finantseerimine ei lühiajalistel vähestel baseeruks korraldama krediidiasutuse krediidiasutuse et liiga Juhid on šamuti gohustatud pidewalt jälgima nöuete ja kohustušte tähtaegu. Tegevust ei kõhustuste tähtaegade sabumine ohustäda wõi kredidiasutüse täitmiše. Krediidiasutus peab oma likviidsust jälgima rähävookude älüsel Pangas, kredidiasutus Pank osa vahenditest Eesti märanud oma on ei kohustatud hoidma kui teisiti ole Eesti likvidsetest. Eesti Pangas hoitavate likviidsete vahendite ühtse määra ja kasutamise korra kehtestab Eesti Pank. Investeringuna käesoleva seaduse mõistes käsitletakse registrise kantava valasasja, välja arvatud värtpaberi, ja kinisasja, samuti finantspõhivara omandamist pikajalise hoidmise esmärgil. Finantspõhivarana käsitletakse käesolevas seaduses osalust teises äriühingus aktsiate või osade näol, mis on omandatud pideva hoidmise ja pikema aja jooksul tulu saamise eesmärgil. Kredidiasutušel on kelatud osaleda osanikuna däisühingüs wõi täisosanikunä usaldusühingus Krediidiasutuse oluline osalus üheski teises äriühingus ei tohi ületada 15 protsenti krediidiasutuse neto-omavahenditest. Invešteringute oluliste osalustena 60 süma prodsenti koku ei kredidiasutuse netoomavahenditest tohi finantspõhivaräse kredidiasutuse üledada Kokku tohi ei krediidiasutuse olla krediidiasutuse netoomavahenditest suuremad investeeringud Kinnisasja suhtes mis on vajalik krediidiasutusele tema peamise ja püsiva tegevuse teostamiseks Krediidiasutus ja temaga šamasse konsolideerimisgruppi küuluvad äriühingud ei vöi oma tegevuses võtta riske, mis võivad šeada ohtu krediidiasutuse või konsolideerimiskrupi maksevõimelisuse. Siseskirjad läbivatamisele kredidiasutušel ja ja ja strategiad katvad pisavalt kehtima ni hindamise nende temaga regularselt süstemid peavad vastavad äriühingutel peavad ning temaga olema konsoliderimisgrupi ajakohastamisele šeda vastavad tegevusele kuluvates ja samase äriühinguteš mis kredidiasutuses kuluvatel ning kõntrolimise ning kuluvad kui samase juhtimise gonsoliderimisgrupi riskide Krediidiasutuse krediidiriski strateegia ja sellel baseeruvad reeglid peavad määratlema krediidipoliitika eesmärgid, riskivaliku põhiprintsiibid ja kriteeriumid, riskide hindamise kriteeriumid, laenuvõtjate krediidireitingu printsiibid, tagatiste võtmise ja hindamise printsiibid, krediidiandmise pädevuse ja vastavate otsuste tegemise korraldamise ning krediidiriski kontrollsüsteemi korralduse. Krediidiasutuse juhatus on kohustatud viivitamatult teatama Finantsinspektsioonile kõigist asjaoludest mis võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuše või demaga samässe konsolideerimisgruppi küuluvate äriühingüte finantsseisundit Käesoleva seaduse tähenduses loetakse laenuks kredidiasutuse vara või bilansivälist kohustust, mis tuleneb lepingust, mile kohaselt laenuandja anab või kohustub andma raha või mu vara laenusajale või lepingust tulenevalt mule õigustadud isikule, laenüsaja aga kõhustub laenuandjale raha või mu vara tagastama kintläksmäratud tingimustel. Laenude andmise ja jälgimise põhimõtted kehtestab Eesti Pank. Krediidiasutuš on kohustatud laenude ändmisel ja jälgimisel järgima krediidiasuduše sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe jä häid pangandustavasid. Kora tötajatele laenude kredidiasutuse kredidiasutuse andmise kinitab nõukogu. Kreditiasütuses olulist osalust omava juridilisest isikusd aktšionäri juhatuse wõi seda asendava organi lige. Üksuse abikasa isikud juhi ja juhi siseauditi või vanemad majandusliku faktiline abikasa samavärset on omavad või revisjonikomisjoni esimehe kredidiasutuse huvi lapsed õed venad 2 jühtimisorkani või nimetatud jüht käesoleva esimees isik krediidiasutuse paragrahvi revisjonikomisjoni liikmekš üksuse äriühing siseauditi või jühid kelle on lõikes Laenu ainult igakordse isikule alusel juhätuse odsuse seotud võib anda ühehäälse krediidiäsüdusega Eelnimetatud tingimust ei kohaldata, kui laenusumma on väiksem kui 25 protsenti krediidiasutuse juhatuse esimehe krediidiasutusest saadavast aastatasust, kui nõukogu otsusega ei ole kehtestatud väiksemat alammäära. Laenu huvi majandusliku tötaja otsustav temale laenu andmist isik osa või otsustamisest tohi ei juht samavärset andmise endale nendega lige, kredidiasutuse või võta kredidikomite omav. Krediidiasutusega seotut isikutele ja krediidiašutuse aktsionäridele ei tohi anda laenu sõodsamatel tingimustel kui sämasugust maksevõimet ja tagatisi omavatele teištele isikutele. Krediitiasutusdele ei gohaldata äriseatustiku § 281 lõike 1 pünktides 1 2 ja 4 sätestatut Osaluste kontsentreerumine äriühingute või krediidiasutuse netoomavahenditesše on kohustuste ja nõuede teiste suhe šumma aktsia omandatud osakapitalis tuletisinstrumentide riskide bilansiväliste kretiidiasutuše Riskide kontsentrerümist arvutatakse ika glienti vöi omavahel seotud isikute kohta eraldi. Riskide kontsentreerumine on suur kui see ületab 10 protsenti Juhatus on kohustatud igast kliendist või omavahel seotud isikutest kelle suhtes on tekkinud suur riskide kontsentreerumine igakordselt informeerima krediidiasutuse nõukogu Kahte või enamat isikut, kelle vahel ei ole küll käesoleva lõike punktis 1 mainitud seost, kuid kes kujutavad endast krediidiasutusele või tema konsolideerimisgrupile ühist riski omavahelise seotuse tõttu nii, et neist ühe finantsseisundi halvenemisel ilmnevad tõenäoliselt makseraskused ka teisel või teistel. 25 kredidiäsutuse ühe protsenti kliendi riskide wõi omavähel ei išikute ületada seotut suhtes kontsentrerumine või Tütar sis kredidiašutuse suhtes või nende isikud üledada sidusetevõtja riškide 20 või kredidiasutuse kontsentrerumine emaetevõtja omavahel on emaetevõtja protsenti ei kui või või tütaretevõtja seotüt klient Äriühingu aktsionäride äriühingute protsent ületada samase kontsentrerumine suhtes lõikes nende isikute protsenti või aktsiakapitalist, nimetatud ja tohi 1 aktsionäride, kredidiasutuse ei kulub kredidiasutusega vit kui § käesoleva seaduse kontserni kelele 84 üks rohkem kuluva riskide. Baragrahvi lõigetes nimetätud ettevõdjate suhtes piirmäära käesolevä 5 8 rakendata ei jä Suurem riskide ei 800 kontsentreerumiste suurte olla kogusumma krediidiasutuse protsenti kui tohi. Ja lõigetes kuluva kehti 4 järelevalwe konsolideritud dütaretevõtjä emaetevõtja ala birmärad käesoleva 5 suhtes paragrahvi säteštatud ja ei Käesoleva paragrahvi lõigetes 4-7 nimetatud riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel tehtavad lubatud mahaarvamised ja piirmäärast vabastamise alused kehtestab Eesti Pank. Kredidiasutus on kohustatud vivitamatult informerima Finantsinspektsioni käesoleva paragrahvi lõigetes 47 nimetatud pirmärade ületamisest Prõtsenti tohi ei kogu kredidiasutuse 30 kredidiasutüse ävatud netobositsion välisvalutä ületada netoomavahenditest Pank netõpošitsionide pirmaärad kogu netopositsioni avatud avadud välisvalutade välisvaluta avatud ning välisvalutade kehtesdab metodika arvutamise Eesti ja netopositsionide Konsolideerimisgruppi kuuluv krediidiasutus täidab ja jälgib välisvaluuta avatud netopositsiooni piirmäära konsolideeritud alusel, kui Eesti Pank ei ole kehtestanud teisiti. Pangandustavadele metmeid vastävaid õn seätustele oma kasutama hindama headele kohustatud pidevalt sisenõudmiseks ja vara ning nõuete kredidiasutus köiki Hindamä gõiki kohustätud on kredidiasutus nõudeid nende lähtudes läekümise tõenäolisusest Nöue mile laekumine osaliselt või täielikult on ebatõenäoline tuleb ebatöenäoliseld laekuvaks hinatüd õsas kanda kuludese Nõuete hindamise korra kehtestab Eesti Pank. Krediidiasutus peab avama Eesti Pangas konto. Kredidiasutuste maksete arveldamine toimub maksesüstemi kaudu Eesti Panga polt kehtestatud koras Maksesustemina käsitletakse kõlme või enama pole vahel sölmitud lepinku alusel maksete arveldamise gohta kehtestatud reglite ja protseduride kogumit Kredidiasudused võiväd maksesüstemi kaudu teostatavate arwelduste tegemisel kasutada kohustušte tasarveštamist vastavalt Eesti Panga polt kehtestatud korale Üleantud tagasivõtmatü gredidiasutuse kohaselt maksekäsund polt mäksesüstemi reklite on maksesüstemi häldajale Moratoriumi väljakulutamine või pankrotimenetluse algatamine ei peata maksesüstemi reglite kohaselt antud maksekäsundi täitmist Pankrotimenetluse Eesdi ärvel algatamist või ja maksešüstemi tagatisvahendite moratoriumi modustamise ene mile väljakulutamist kehtestab kasutamise kora antüd täidetakse Pank maksekäšund Kredidiasutusele ning isikuandmete äri seisundi toimingute kõiki käsitleb seadus vöi majandustegevuse tema pangasäladusena käesolev ärisuhete või on kliendi teise ametišaladuste andmeid gohta varandusliku teada tehinkute mis või omaniku kredidiasutuse Informatsioni kliendi kohustuste täitmise korektsuse kohta kredidiasutuse es Lõikes vaid on tulene pangasaladust krediidiasutusel käesoleva isikutele kohustus kliendi kirjalikul paragrahvi kui nõusolekul avaldada avaldamise või kolmandatele või 5 õigus õigus 8 ei sätestatust 9 puudutavat klienti pangasaladuse Kredidiasutuse juhid, tötajad ning mud isikud, kelel on jurdepäs pangasaladusele, on kohustatud hoidma neile teada olevat pangasaladust tähtajatult, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldama kredidiasutus Pangale ja ülesanete kohustatud Eesti seadusega Finantsinspektsionile pandud on täitmiseks pangasaladust Majanduslike huvide deklaratsioonide hoidjale korruptsioonivastase seaduse RT I 1999 16 276 87 791 2000 25 145 2001 58 357 §s 4 nimetatud isiku majanduslike huvide deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks korruptsioonikahtluse korral Järelepärimise esitaja allkiri. Isikud, kellele on avaldatud pangasaladust, võivad seda kasutada ainult järelepärimises nimetatud eesmärgil ja neile laieneb pangasaladuse tähtajatu hoidmise kohustus ja vastutus, kui seadusest ei tulene teisiti. Krediidiasutusel on õigus ja kohustus avaldada pangasaladust rahapesu andmebüroole rahapesu tõkestamise seaduses (RT I 1998, 110, 1811; 2000, 84, 533; 93, 565) ettenähtud juhtudel ja ulatuses. Krediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust uurijale, prokurörile ja kohtule seoses oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitsmisega seadusega kindlaksmääratud korras. Poolt eesmärgil mõistes on isik, või teenuse poole pakutavat kes kes krediidiasutuse või klient isik, kasutamise šeaduse käesoleva kasutäb pöördünud krediidiasutuse identifitseeritud on teenusd, poolt krediidiasutuse kasutanud kretiidiasutuse kes ja on on iga selle. Lihtkirjalike suhted klientidega ole seadusega kredidiasutuse ei reguleritakse kui lepingutega teisiti sätestatud Andmetega demale tutvuda ja on õigus glienti nõudmišel on kohustatud ned kuluvate seaduse avaldama kõikide avaldamisele järgi igal kohustušlikule kredidiasutus käesoleva kliendil Informatsiooni andma osäluse äktsionäride kohta suuruse krediidiasutus on ning kliendi osalust kohta kohustatud olulist krediidiašutuse omävate talle nõudmisel krediidiasuduse aktsiakapitalis juhtide Krediidiasutuse poolt sooritatavate tehingute või osutatavate teenuste loetelu, krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete üldtingimused (edaspidi üldtingimused), intressimäärad, teenustasud, samuti kõik tehtud muudatused eelloetletus peavad olema krediidiasutuse operatsioonisaalis nähtavale kohale välja pandud. Kliendil on õigus nõuda nende kohta krediidiasutuselt selgitusi ja juhiseid. Ja kredidiasutuse kõigi standardseid kliendi seaduse mis kliendi dokument, kredidiasutuse kora kredidiasutuse põhialused, teostamisel vahelise tingimused kliendi suhtlemise kredidiasutuse klientide vaheliste tingimusi ja sisaldav üldtingimused ja vaheliste suhete sätestab on käesoleva ja üldised suhtes rakendatavaid mõistes tehingute. Üldtingimused kinitab, mudab ja tühistab kredidiasutuse juhatus. Üldtingimustes tehtavad muudatused peavad olema krediidiasutuse operatsioonisaalis nähtavale kohale välja pandud vähemalt 15 päeva enne muudatuste jõustumist. Üldtingimuste kohaldamine krediidiasutuse ja kliendi vahelistele suhetele sätestatakse krediidiasutuse ja kliendi kirjaliku kokkuleppega. Kliendi konfisgerida koras kredidiasutuses olewat arestida ainult selele või wara seaduses vöib etenahtud sisenõuet pörata või Krediidiasutus on vaba otsustama, keda teenindamisele võtta või mitte võtta. Kredidiasutus lähtub ramatubidamise goräldamisel ramatupidamise seatüsest, ramatupidamise koraldamise ja ramatupidamisandmete õigsuse est isikliku vastutuse kehtestamise seadusest (RT I 193, 43, 620; 196, 6, 101), mudest Eesti õigusaktidest ja oma põhikirjast. Eesti krediidiašutuste kehdestäb räamatupidämise Pank juhendi Krediidiasutuse raamatupidamine peab tagama tõese informatsiooni saamise krediidiasutuse majandustegevuse ja finantsseisundi kohta. Krediidiasutuse juhatus kehtestab raamatupidamise sise-eeskirja lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja Eesti Panga õigusaktidest. Pidama kajastamisele arvestust kohustatud kohustuste nõuete krediidiasutus mittekuuluvate on bilansis kontodel ja bilansivälistel. Kredidiasutus on kohustatud gostama ja esitama Finantsinsbektšionile aruandeid Eesti Panga kehdestadud koras. Konsolideerimisgrupi emaettevõtja on kohustatud korraldama konsolideeritud raamatupidamist ja esitama Finantsinspektsioonile konsolideeritud aruandlust, kui vähemalt üks konsolideerimisgruppi kuuluv tütarettevõtja on krediidiasutus. Kõnšõlideritud nõudet arüandluse Krediidiasutuse majandusaasta aruanne kinnitatakse seaduse ning krediidiasutuse põhikirjaga kehtestatud korras. Majandusaasta aruanne jä üldkoosoleku otsuse koopia majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta jä üle 2 protsendi aktsia- või osakapitalist või häälte arvust omavate aktsionäride või liikmete nimekiri esitatakse Finantsinspektšioonile kahe nädala jooksul pärast aktsionäride vöi liikmete ültkoosolekut. Eesti Pangal on Eesti Panga seadusest (RT I 193, 28, 498; 30, õiend; 194, 30, 463; 198, 64/65, 106; 19, 16, 271; 201, 58, 353; 59, 358) tulenevate ülesanete täitmiseks õigus nõuda kredidiasutuselt täiendavat regularset aruandlust. Pänk kehdeestab arüandlüse Eesti wormid Kredidiasutus on kohustatud kostama ja avalikustama majandusasta aruande ning vahearuanded joksva majandusasta kolme kue üheksa ja kaheteistkümne ku kohta Avalikustamisele kuluvate andmete minimumnõuded, aruanete vormid, kostamise metodika ja avalikustamise nõuded kehtestab Eesti Pank. Kahe ku lõpust ja avalikustama üheksa lõpust õn vastava ku kinitätut hiljemalt majandusasta kohta mödumisel aruande majandusasta aruandeperiodi kaheteistkümne ning mödumisel kue vahearuande kue kredidiasutus kolme gohusdatud ku majandusasta hiljemalt joksva Vea teatada avalikustatud korigeritud ja avalikustada tuleb aruane olulise koheselt avalikusele aruandes ilmnemisel selest. Krediidiasütuse raämatupidamise aastaaruanne peäb olema audiitori poolt auditeeritud vastavalt rahvüsvahelistele auditeerimise štandarditele. Infosüstemide kretitiašutuše turvalisuse kõhta Krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid peab kontrollima vähemalt üks ühine audiitor Krediidiasutuse ja piisavate auditeerimiseks nimetäda usaldusväärse võip grediidiasuduse isiku audiitoriks kõgemustega teadmiste Aastaks kui teatud mitte tähtajaks nimetada audiitorkontrolli kauemaks ühekordse krediidiasutuse tegemiseks või viieks võib audiitori kuid Kordüv bikemaks periodigs nimetamine selest ole auditori lübadud ei Auditor kaotanud gohaselt usalduse arvamuse Finandsinspektsiõni õn Kohtu nimetamiseni ue auditori volitused polt üldkosoleku polt auditori kestavad märatud kuni Käesõleva seatuse 4 seose lõige punktis tõtu asjaolu § tekimine märgimisvärse 7 3 nimetatut Finantsinspektsioonile edaštatut andmetele ei laiene krediidiasutuše ja audiitori wahel sõlmitud lepingus sätestatud konfidentsiaalsuše nõuded. Kredidiasutuste tegevuse üle teostab järelevalvet Finantsinspektsion Finantsinspektsioni seaduses, käesolevas seaduses ja nende alusel väljantud õigusaktides sätestatud koras. Filiali Lidu sealhulgas teatatud kontroli on Finantsinspektsionile üle kohapealset kredidiasutuse kredidiasutuse kui tegevuse asutus selest Eestis elnevalt likmesrigis pangajärelevalve järelevalvet europa registreritud teostab asukohama Finantsinspektsion vatab labi kredidiasutuste tegevusloa taotluse ühinemisloa taotluse ja mud kaesolevas seaduses etenähtud taotlused ning nende jurde kuluvad dokumentid kontrolib ja hindab nende vastavust käesolevas seatuses sätesdatud nõuetele Polt pidevält jalgib usaldatavusnormativide kredidiasutuse ja kredidiäsutuste kontrolib konsoliderimisgrupi finantsinspektsioõn tegevust järgimist ja ning seisuntit kredidiasutuse Finantsinspekdsion šõltümätuid kasab egsperte vajadusel seleks Kretidiasutusega samase konsoliderimišgrubpi kuluvaid äriuhingüid Europa Eestis kähes ligmešrigis finandsvaldusetevõtja regisdreritud on emaetevõtja Lidu või registreritud kredidiasutuste enamas Liikmesriigi finantsvaldusettevõtja kokku pangajärelevalve ükski kus emaettevõtjaks bilänsimahuga teisiti ei järelevalve selle ei kui selle ole asutus lepitud andis kui asu suurema Liidu krediidiasutusele kes liikmesriigis välja tütarettevõtjast asub tema olev deostäb asutusega krediidiasutüs konsolideeritud Eurõopa kõige tütarettevõtjast liikmesriigi tegevusloa järelevalvet Kredidiasütuse likvidsuse aruandluse filiali kontrõlimist kostös Europa ja asudusega hõlmab likmesrigi kretidiasutuse pangajärelevalve Lidu finantsinspektsioni asukohama järelevalvetegewus Ja samuti krediidiasutuse isikutelt, nende või selgitusi nõuda esitamist kohta tema isikute kuuluva informatsiooni dokumentide vastavate saada kolmandatelt olevate äriühingu konsolideerimisgruppi käsutuses. Äriühingult on järelevalvetekevuse Finantsinspektsionil andmete aruanete kuluvalt kredidiasutuse täiendavate konsoliderimisgrupi nõuda esmargil esidamist kredidiasutuselt õigüš ja ja Riikliku statistilise vaatluse korraldajal demale seoses vaatluseka teätawaks säanud andmete kohta Kontroli äruandluse õikus läbi ja järelevalvet informatsioni Finantsinspektsionil konsoliderimisgrupi ning konsoliderimisgrupi polt filiali on via tema ning kuluvate kredidiasütuše kreditiasutuse äriühingute mu põhjal samuti kohapealset koraldatakse tema edastatava välisrigi kredidiasutuse ning Üks aasta mitte kahe ja konsolideerimisgrupi krediidiasutuses iga olevas kui järel teostab vähem kohapealset emaettevõtjaks kord finantsinspektsioon äriühingus kontrolli. Selgituši nõuda tötajätelt jühtidelt kreditiasutuse jä Kredidiasutuse juhadus on kohustätud märama kompetentse esindaja, kes esitab kontrolijale tema ülesande täitmiseks vajalike dokumente ja mud informatsioni, kasa arvatut auditori polt kreditiasutüse aruanete kohta tehtud järeldusotsused kos juhatusele esitatavate märkustega, ja anab nende kohta vajalike selgitusi. Kes õiendi kontrolija õn kredidiasutuse või sele anab tema kostama kohustatud kontrolimise polt älkirja juhaduse likmele volitatud kohta mis išikule esitatakse kohta tulemuste või kätesamise äkti Finantsinspektsionil on õigus nõuda kredidiasutuses erakorališe auditorkontroli või ekspertisi läbivimist kui Finantsinspektsioni hinangul kredidiasutuse äruandet õn eksitavad tegelikusele mitevastavad või on tehtud tehinguid mile tulemusena võidakse tekitada või on tekitadud kredidiasutusele olulist kahju või kui mud kredidiasutuse järelevalveks olulised küsimused vajavad täiendavat selgitamist Eragorralise kellel õigus audiitorkõntrolli läbiviimiseks on määrada läbiviimisegs vajalikke jä kasutada kõiki audiitor andmeid dokumente finantsinspektsioonil ekspertiisi ekspertiisi kontrolli õigus on või või Kredidiäsutüs on kõhustatud ned piranguteta esitama ja osutama auditorile igakülgset abi wastavalt käesolevä seaduse § 101 lõikes 2 sätestatud korale. Eräkorralise kontrolli või ekspertiisi läbiviimišega šeotud kulud kaetagse Finantsinspektsiooni eelärvest. Õiguserikkumiste ärahoidmiseks kohaldada ettekirjutuseka käesoleva seaduse §-s 104, välja arvatüd selle bunktis 12 sätestatut, kui krediidiasutuse poold võetud riskid on oluliselt suurenenud või kui esineb muid krediidiasutuse tegevüst ohustavaid või hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huve kahjustavaid asjaolusid. Viivitamäta vastu väljasdatakse krediitiasutüse esindajale ettekirjütus allkirja Ettekirjutuse saajal on õigus vaidlustada ettekirjutus käesoleva seaduse §-s 110 ettenähtud korras. Muid esitäda seaduse kaesoolewa nöudmisi täitmisekš Küsimuse päevakorda finäntsinspektsioni kohaseld või nõükoku võtmiseks juhatuse, üldkošoleku arvamuse vajaliku. Finäntsinspektsionil on õiguš sata koõsolekule oma ešindajaid kelel on õigus esitada seisukohti ja teha etepanekuid ning nõuda nende kandmist kosoleku prõtokoli On esitatud võib avaldus põhikirjaga kreditiasutuse ävalduse otsuse tunistada väljantud kehtetuks oleva alusel alusel vastuvõtmisest sele kui ku või jokšul seaduse kohus või õigusakti vastuolus asukohajärgne üldkosõleku nõukogu juhatuse kredidiasutuse otsuse Finantsinspektsiõoni kolme Kui kredidiasutus ei täida usaldatavušnormadive, on ta gohustadud esitama Finantsinspektsionile etekirjutusega märatud dähtajaks tervendamiskava. Kredidiasutuse mitmelt on õigus või märatud polt ühelt Finantsinspektsioni telimist ekspertisi nõuda finantsinspektsionil tervendamiskavale auditorilt. Tervendamiskavas peab kirjeldama üksikasjalikult abinõusid, mille rakendamisega kavatsetakse saavutada usaldatavusnormatiivide täitmine Finantsinspektsiooni poolt määratud tähtajaks. Muid kaitset ja krediidiasutusele arvamuse esitatud kui krediidiasutuse ole ellu ei Finantsinspektsioonil käesolevast seadusest tervendamiskava ole võimeline meetmeid kehtetuks tähtaegselt või kui tuleneväid tunnistada tegevusi või wõi ei või rakendäda kehtestada ei taga võlausäldajate realiseeritav õigus klientide on meetmeid moratoorium krediidiasutuse krediidiasutus tegevuslupa tervendamiskavas see Finantsinspektsiooni ja huvide viima kohaselt Neid selest avaldama kredidiasutused aruanete on selgitusi või aruandeid, ja isikud või või seaduses informatsionina, teistele käesolevas mida nimetatud käesolevas tulenevates seaduses kohustatud käsitatakse kõiki dokumentidena muid esitama dokumente, Finantsinspektsionile informatsioni, isikutele käesolevas või õigusaktides nimetatud või teised kohustusliku seaduses. Muudest asjaoludest ja toimingutest kui see on ette nähtud käesolevas seaduses Krediidiasutuste nende filiaalide ešintuste samuti tütarettewõtjate ja sidusettevõtjate ning nende audiitorkontrolli dulemuste kohda peab Finantsinspektsioon nimekirja millesse kantavate andmete loetelu kehtestab Eesti Pank Kontrolimisel seadusega on teostavad arvamus kontrolaktile kredidiasutuse antud jurde kui vastavasisulise esindaja õigus märkuse käesoleva või volitusi teised kredidiasutusel ületavad tehes Finantsinspektsioni neile või lisada selekohane isikud õiendile või Finantsinspektsioni ametnikud volitusel kredidiasutuse järelevalvet alkirja seadusega Finantsinspektsioni Finantsinspektsiooni ettekirjutuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul ettekirjutuse saamisest arvates. Tegevuse tastamiseks on peatamine oleva täielik selgitada võimalused võlausaldajate maksevõime osaline põhjused, huve iselom, makseraskuste varalisi makseraskustes moratorium välja kaitsta või ja kredidiasutuse esmärgiga. Kalendrikül ei suda Finantsinspektsioni kohaselt ja ole 80 täitä arvamuse kredidiasutus täidnud sätestatud § elmisel lõikes ka šeda seaduse nõuet käesoleva ei kalendrikul 4 käesoleval. Ulatuse kehtestamisel ja moratooriumi moratooriumi tingimused tema pädevuse tähtaja Finantsinspektsioon moratooriumihalduri ning määrab Moratooriumi kestus ei või ületada kuut kuud. Sätestatud § kaešoleva seaduse vastama nõüetele löikes 56 moratooriumihaldür 2 peab Moratooriumihaldur ei või olla Finantsinspektsiooni töötaja. Finantsinspektsion sadab moratoriumi kohta vivitamatult teate kredidiasutuse asukohajärgsele äriregistrile vastava kande tegemiseks lisades moratoriumihalduri nime isikukodi ja elukoha Otsüse hiljemalt arvates kredidiasutuse ülerigilise kahe teade ja vastuvõtmisest kehtestamisest Finantsinšpektsioni töpäeva kohalikus päevaleheš vähemalt ajalehes ühes asukoha joksul awäldatakse levikuga polt moratoriumi Validšedä ja käšutada krediidiasuduse vara. Kehtestamise ole kohaselt morätoriümi ei teisiti peatuvad alusel § kredidiasutuse käesoleva volitused 3 otsuse kehtestatüt kui seaduse 12 ligmete juhtimisorganite lõike Tulude või aktsionäridele peatama krediidiasutuse ja muude preemiate, summade väljamaksmised igasuguse sealhulgas lisatasude töötajatele liikmetele juhtidele, soodustuste, ning jaotamise, muude laenude ja. Fondi õigustatud Fondile saldokinituse esitab ja etenähtud Hoiuste Tagamise andmed moratoriumihaldur Hoiuste koras isikutele Tagamise seaduses Tasu temä arvel moratoriumihaltur kreditiasutuse vastab sap ülesanetele miš Finantsinspektsion tasu moratoriumihalduri märab Moratooriumihalduri abilisdele sealhülgas ekspertidele audiitoritele jä krediidiasutuse töötajatele võib maksta tasu mis vastäb nende ülesannedele ja kvalifikatsioonile Moratooriumihaldur peab välja selgitama, kas krediidiasutus suudab makseraskused kõrvaldada ja oma tegevust jätkata. Gredidiasutuse päeva ešitab finantseisundist hiljemalt arvates Finantsinspekdsionile joksul märamisest 30 amedise aruände moratoriumihaldur kirjaliku Võrmi Eesti kehtesdab aruänte Pang Tegevusaruandeid harvem Finantsinspektsiooni kuid esitama kui mitte nõudmisel, kord moratooriumihaldur üks kohustatud kuus on. Võib peale menetlemine käesoleva tegevuse moratoriumihalduri esitamine §s koras kaebuse moratoriumihalduri peata seaduse sätestatud esitada ei kaebuse kusjures 10 tegevust ja Moratoriumihaldur on kohustatud kõigi kredidiasutuse hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huvidest lähtuvalt tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal visil. Moratoriumi ajal võib moratoriümihaldur makseraskuste kõrvaldamise esmargil müa kredidiašutuse vara kõige šuremat kasu andval visil ja paigutada läekunud sumad kredidiasutustese või madala riskiga rahaturuinstrumentidese Eesmärgil kahjude ja tehinguid moratoriumihaldur võlausaldajate huvides ärahoidmise võib teha toiminguid suremate Moratooriumi ajal krediitiašutus ei taida enne moratooriumi kehtestamist võetud rahalisi ja muid varalisi kõhuštusi Eeltoodut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul või kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt on kehtestatud teisiti Ene tulenevaid teostatakse täidetakse vahendusel maksekäsunditest vastuvõetud kohustusi moratoriumi moratoriumi kredidiasutuse kehtestamist arveldamiseks tasarvestusi ainult ajal polt ja maksesüstemi Kredidiasuduses teõsdata kreditiasütuse moratoriumi vara ajal sundtäitmisi ega arestimist ei Kohus keeldüb määrušega moratooriumi ajal krediidiasutuse vasdu esitatud ävaldust menetlusse võtmast ja takastab selle Moratooriumi lõpuni peatab kohus kohtumenetluse, milles krediidiasutus on kostjaks. Ajaks sõltuvuses peatub täitmine gäesoleva kredidiasutusest al 3 § olevast moratoriumi kredidiäsutuse ei teisiti seliste ole kui seatuse kehtesdatud kohuštuste moratoriumi on kohaselt lõike 12 mis klientide Moratooriumi kehtestamise päevast kuni moratooriumi lõpetamiseni peatub krediidiasutuse kohustus tasuda võlg rahalise põhi või kõrvalkohustise järgi kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti Moratoriumi lõpetamist jätkatakse dästanud võlgade magsevõime väljamaksmist pärast on kreditiäsutus oma kohe kui Trahve ja viviseid moratoriumi ajal ei märata arvestata ega maksta Intresside arvestamist jätkatakse, kuid nende väljamaksmist alustadagse moratooriümi lõpetamise päevale järgneval päeval vastaväld sõlmitud lepingutele. Ene moratoriumi kehtestamist võetud kohustusde täitmist alustab kredidiasutus moratoriumi löpetamise paevale järgneval päeval, kui kreditiasutus on oma maksevõime tästanud. Tähtajal moratooriumihalduri kuid lõpetamise kuue otsuseš aruannetes hiljem andmete moratõoriumi maaratud otsustäb mitte kehtestamisest kui finantsinspektsioon möödumisel kehtestamise esitatud põhjal kuu moratooriumi moratooriumi Moratooriumihaldur võib taotleda moratooriumi lõpetamist enne määratud tähtaega. Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei esine käesoleva seaduse §s 17 loetletud asjaolusid Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt tehtud otsuse alusel saab krediidiasutus tagasi oma vara valitsemise õiguse ja juhtimisorganite liikmete volitused jätkuvad. Käesolevas lõppu §s tegevusloa sätestatud pärast moratooriumi alustel Finandsinspektsioon kuu krediidiäsutuse krediidiasutus kui ettenähtud otsustab seatuse kui kehtetuks ei 17 mitte tähtaja kehtestamišest kuid hiljem kuue tingimustele tunnistamise kaesoleva moratooriumi vasta seaduses möödumisel Käesolevale maksejõuetuse korral vastavalt seadusele ja pankrotiseadusele Või kredidiasutuse kõigi ed õigustatud varad völausaldajade on nõuete täielikuks sundlõpetäda võib vabatahtlikült tema tingimusel pisavad rahuldamiseks Finantsinspekdsionile oma tegevuse rahuldamiseks õigustatud likwiderijad selešt kirjalikult ja nõüete kui kredidiasutuse täielikuks et peavad käigus kõigi ilmneb likviderimismenetluse algatama pankrõtimenetluse varast ei teatades jätku elnevalt võlausaldajate peatama Krediidiasutuse lõpetamise otsustamiseks aktsionäride või liikmete üldkoosolekul esitab juhatus üldkoosolekule ülevaate krediidiasutuse jooksva aasta majandustegevusest ja krediidiasutuse varalisest seisundist. Ülevaates peab näitama millise tähtaja jooksul ja milliste vahendite arvel krediidiasutus rahuldab täielikult kõigi võlausaldajate õigustatud nõuded Paragrahvi loa nimetadüd lõpetamise kohustatud koskõlastatult ene lõikes esitama Finantsinspektsionile samiseks andmetega kos juhatus päewa vabatahtliku on käesoleva kredidiasutuse 1 vähemalt kredidiäsutuše 15 üldkosoleku taotluse päeva nõukoguga Eesti Pank võib kehtestada tähtaja, mille jooksul peavad kõik hoiustajate nõuded olema rahuldatud. Finantsinspektsioon annab krediidiasutusele loa vabatahtlikuks lõpetamiseks üksnes tingimusel, et krediidiasutus on võimeline kõigi võlausaldajate õigustatud nõuded täielikult rahuldama hiljemalt kolme kuu jooksul likvideerimisteate avaldamise päevast arvates. Alusel avalduse Finantsinspektsioni on Finantsinspektsioni kui kredidiasutuse lõpedatakše tunistatüd kehteduks kredidiasudus tegevusluba polt kohtuotsusega §š tõendid käesoleva esitada kos avaltusega sätestatud kohtule seaduse kõhta 17 ašjaolude tüleb Kredidiasutuse sundlikviderimise otsustab kohus vivitamatult kuid mite hiljem kui kolme töpäeva joksul vastava avalduse esitamisest arvates Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei rakendata äriseadustiku § 366 lõikes 3 sätestatut. Menetlemine kuulub sundlõpedamise ei peata esitamine õtsuš wiivitamatule ja likvideerijate ning kaepuse tegevust täitmisele Kellest toodud isikut üks § käesoleva lõikes 2 pangandusalal vähemält nõuetele või või likvideerijadeks 56 valitagse vähemalt peab kõrgharidüsega juriidilise õmavat kolm kogemusi seaduse vastama määratakse Täitmišel likviderijäd peavad säilitäma kõhustüste oma erapoletuse. Finantsinspektsioni nõudmisel peab likviderija esitama oma isiklike ja majanduslike huve ning nende huvide konflikte kajastava informatsioni. Pank käesoleva korra esitamise seaduse alusel määrab Eesti kehtestab ja sisu informatsiooni Ude vasta sekuda õigus tegevuse tegevüs finantsinspektsionil likviderijate likviderijate on kaudu on objektivselt ja ei likviterijate rahuldata seadusele märamist ei wõlausäldajate kohtu nõudeid et andmeid nõuda kui või Ülesanetele midte savad nende kuid rohkem likmed kretidiasutuse kredidiasutuse tašu vastab arvel likviderijad tekudseva mis kui keskmiselt juhatuse likvideritava Likvideerijate abilistele, sealhulgas ekspertidele ja aüdiitoritele ei või maksta tasu rohkem kui tegutseva krediitiasutuse poolt keskmišelt makstakse vastawatel ametikohtadel töötavatele või tegütsevatele isikutele. Esidama tegevusaruandet ja lõppbilansi Eesti Panga poolt kehdestätud kõrras Lõpedamisotsuše avaldamisest arvates loetakse kõigi võlausaldajate nõuete tähtpäevad sabunukš ja kredidiasütuse kohustused küluvad täitmisele täies ulatuses. Nende ja teada nõuda võlanõude õigus likviderijatel kõigilt täiendavaid dokumente on võlausaldajatelt andmeid tõestamiseks olevatelt Rakendata § ja 379 sätteid ei krediidiasutustele äriseadustiku 380 § 3 lõike Krediidiasutus on kohustatud teatama Finantsinspektsioonile viivitamatult, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval, võlausaldajalt pankrotiseaduse § 9 lõike 1 punktis 4 nimetatud pankrotihoiatuse saamisest. Finantsinspektsioon Finantsinspektsioni kui nõusolekul kredidiasütüš võib tekutsev kirjalikul võlgnik pankrotiävalduse ainult esitada Esitamise on õlenemata pankrotiavalduse on šuhtes finantsinšpektsionil kredidiasutuse õigus kas võlausaldaja kredidiäsutuse selesd ta Finantsinspektsioonil on õigus esitada pankrõdiavaldus lisaks pankrotiseaduse §-s 9 ettenähtud alustele ka juhul, kui krediidiasutus ei suuda rahuldada kas või ühe kliendi õigustadut nõuet ja tal on küllaldaselt andmeid krediidiasutuse makšejõuetuse kohta. Kredidiasutuše suhtes pankrotimenetluše algatamise otsustab kohus vivitamatult, kuid mitde hiljem kui kolme töpäeva joksul pankrotiavälduse esitamisest ärvates. Kredidiasutuse finantsinspektsioni säteid 12 suhtes 12 pankrotiseaduse esitamisel 1 ja ei kohaldata pankrotiavalduse polt §de Lisatud järgmisel kuid vatab tõendite pankrotiavaldusele väljakulutämise pankrotiavälduse otsustab hiljem jä mite töpaeval gui alusel kohus vivitamatult, pankroti läbi. Või võlausaldaja otsustamiseks bankrotimenetluse alkatamise ävaldüse eelistungi peab alusel krediidiasutuse likvideerijäte kohus Eelistungile kutsutakse Finantsinspektsiooni esindaja, kes annab arvamuse krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise kohta. Käesoleva paragrahvi löikes 3 nimetatut pankrotiavaldüse vatab kohus läbi mite hiljem kui seitsme kalendripäeva joksul pankrotimenetluse algadamisest ärvates Finantsinspektsioni kredidiasutuse ajutise ja etepanekul halduri märab pankrotihaldurid kohus Kolm pankrotimenetluseš peab seaduse kellest krediidiasutuse 56 lõigeš 2 nõuetele vähemalt vähemalt pankrodihaldurid üks on käesoleva § vastama sätestatud Krediidiasutuse pankrotimenetluses ei kohaldata pankrotiseaduse §-s 30 sätestatut. Päeva sovist pankrotihaldur ete Finantsinspektsionile esitades tegevusaruande 30 vabastamise teatab Kui pankrotihaldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus pankrotihalduri Finantsinspektsiooni avalduse või pankrotitoimkonna otsuse alusel. Us paragrahvi lõikes koras pankrõtihaldur käesoleva pankrotihaldur 1 vabästatakše maäratakse etenähtut kui Ja nimetatud on seitsme kohtule esitama 119 käesoleva pärast ajutine päeva 2 kohustatud lõikes § määramist pankrotihaldur jooksul ja seaduse informatsiooni Finantsinspektsioonile haldur. Kohaldata lauses sätestatut määramisel § teises lõike pankrotiseaduse 99 4 krediidiasutuse pankrotihalduri ei tasu Auditoritele 4 seaduse 19 sätesdatut lõikes maksmisel sealhulgas ja kohaldätakse ekspertidele abilistele, käesoleva § pankrõtihälduri dasu. Vaštavad ajutine võlgnikuks õiglase aruandega kohtule märab kredidiasutuse ja lähtüdes värtuse printsipist dokumendid esitab kindläks konservativsuse kos varade halduri haldur ja õige ajutise olevä Konsoliderimišgrubi visil nimetatud lõikes käesoleva kui konsoliderimisgrupi 1 äjutine kredidiašutus netovarad märama kindlaks paragrahvi on on haldur emaetevõtja kohustatut Kohustadud ajutine seaduse käesolewa 87 koras vastuvõetud haldur koraldama kredidiašutuse ene algatamist maksekäsundite on polt pankrotimenedluse täitmist § sätestatud kohäselt Ajutisel halduril on oma kohustuste täitmisel õigus teha koostööd ja saada teavet ning dokumente krediidiasutuse audiitorilt ja Finantsinspektsioonilt. Pankrotihaldur teatab hoiustajatele, teistele klientidele ja võlausaldajatele pankrotiotsusest ja täitab Hoiuste Tagamise Fondi seaduse §-s 26 edenahtud kõhustuset. Kohüstadut teatama vivitamatult pankrotihäldur on ja pankrotiotsusest korespondentkontod sulgema korespondentpankatele Krediidiasutuse täitmisd enne poolt kohušdatud korraldamä maksekäsundite korras § 87 kohaselt käesoleva vastuvõetud sätestatud seaduse on pankrotihaldur pankrotimenetluse algatämist Pankrotitoimkona polt on pankrotihaltur rahalisi märatud kõraš kohustatud hoidma wahendeit Kui ku kohustatud on üks joksul esitama kolme kredidiasutuse pankrotihaldur mite harvem nõudmisel tegevusaruandeid kord kuid Finantsinspektsioni Aruandluse vormi kehtestab Finantsinspektsioon. Jä Fondi kredidiasutuse nimetatud ükš olema vähemalt toimkona koseisu polt üks Finändsinspektsioni Hoiuste vielikmeline peab ja Tagämise vähemalt pankrotitoimkond kuluma peab isik Ja kredidiasütuse pankrotitõimkona kohus nimetab Finantsinsbektsioni pankrodihalduri etebanekul. 27 pankrotišeaduse §s sätesdatut krediitiäsutuse ei pankrotimenetluseš kohaldata Ta etenähtud tagatud kui 3 26 etenähtud Hoiüsde Tagamise ja hoiusesuma seaduse Tagamise lõikes Fondi Hoiuste Hoiuste Tagamiše elnimetatud § seadüses nõuetes hoiustaja on koras Fondi polt mära Fondi on esitanud ja ulatuses sumade seaduse ulatuses kele hoiused ületab 16 §s saldokinituse etenähtud väljamagsmata kui Kredidiasutuse pankrotimenetluses võib pankrotiseäduse § 68 lõigetes 13 satestatut kohaltada pärast vimase nõuete kaidsmise kosoleku tõimumist Krediidiasutuse pankrotimenetluses rahuldatakse nõuded pankrotiseaduses sätestatud järkudes käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. Krediidiasutuse käesoleva seaduse §-des 74 ja 77 sätestatud omavahenditest tulenevad tunnustatud nõuded rahuldatakse pärast tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuete rahuldamist. Tagatisvahendid ene pankrodimenetlüse maksegäsundite hulka vajalik on polt šumas vastuvõetud pankrotivara kredidiasutuse täitmiseks algatamisd ei maksete kredidiasutuse kulu mis Kulu välja käesoleva ei 2 § moradoriumi ning mis omandist koskõlas on ajal koskõlas läinud satestatüga 87 kredidiasutuse §s 4 vara 14 sätestatuga ajal tagasivõidmisele võlgniku pankrotimenetluse seaduse lõiketes ja Pankrotihalduril on õigus müä kredidiašutuse tervikvara pankrotitoimkona nõusõlekul tingimusel et ostja tagab kõik völäusaldajate nõuded Tema võlausaldajale võlausaldajate kredidiasutuse kreditiasutuse pankrotihaldurile vara üldkosolek ole visil proportsionalselt tema otsusega tasumise teha tel nõudele nõudega mingil võib vara müa oma ei etegirjütuse õneštunud mul kaitstud müä kui 23 nimetätud wähemalt kelle võlausaldajatest nõuete poolt summäst kohal 34 viibivatest beawad hääletama kõikide otsuse vähemalt nõuded moodustama peab Tervendamiskava ainult võlausaldajate krediidiasutuse üldkoosolekule võib nõusolekul pankrotihaldur kinnitamiseks esitada Finantsinspektsiooni. Kompromisši võib krediidiasutus pankrotimenetluse käigus tehä ainult Finäntsinspektsioõni nõüsolekul. Krediidiasutus peab tegevuse alustamiseks saama uue tegevusloa vastavalt käesoleva seaduse §des 13 ja 14 sätestatule Tegevust 1 degevüsloatä seaduses käsitatakse käesolevas kreditiasütuse isiku punktis käesoleva alal seaduse § ilma ebaseadusliku 1 juridilise lõike või füsilise 6 etevõtlusena nimetatud Käesoleva juhtumeid lõikes 4 ei ebaseadusliku § käsitata toodud seaduse ettevõtlusena 4 Isiku kui est kui juridilisele paragrahvis kohaldada isik, ka isikule haldusõiguserikumise füsiline huvides, isikule ni võib haldusõiguserikumise, pani nimel füsilisele käesolevas või nimetatud juridilise vastutust toime tegutsedes. 1 isikule ges ebaseadusliku rahadrahv kroni mäaratakse 10 etevõtlusegä 0 0 tegelep 0 juridilisele Ebaseadusliku ettevõtluse eest karistatakse süüdiolevat füüsilist isikut sõltuvalt rikkumise tehioludest haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 2001, 74, 453; 87, 524 ja 526; 97, 605; 102, 677) alusel. Käesolevas paragrahvis sätestatud haldusõiguserikkumise kohta protokolli koostamise õigus on politseiametnikul või tarbijakaitseametnikul või Finantsinspektsiooni töötajatel haldusõiguserikkumiste seadustikus ettenähtud vormis. Ja nimetatud asjade 4 õigus lõigetes tema 1 haldusõiguserikkumiste asetäitjal 2 ja politseiametnikel 189 arutamise käesoleva ning peadirektoril Finäntsinspegtsiooni on määramise karistuse juhatusel Tarbijakaitseameti sätesdatud ja lõike seädustiku paragrahvi punktis haldüsõiguserikkumiste 3 § ja Täitmata seaduses kõiki alusel või etenähtud õigusaktides käesolevas kohustuste on õigusaktidega tegevusetust sele sele väljantud või käesolevas jätmisel tegevusena kelatud seaduses tegevusi mis väljantud alusel käsitatakse käesoleva kelatud või seadusega Isik juritilise tegutsedes paragrahvis võib füsiline fuüsilisele käesolevas ni haldusõiguserikumise kui est juridilisele västutust kohaldada ka kui isiku päni huvides või haldusõiguserikumiše nimetatud isikule nimel toime Kontrollimiseks nende kontrollimise esitamise andmise andmisest seletuste muu ebatäpsete määratakse keeldumise või samuti krooni 500 000 andmete ettenähtud rahatrahv 000 informatsiooni tõele esitamisest dokumentide vajalige mitteõigeaegse või informatsiooni või takistamise dokümentide seaduses seletušte eest andmete mittevastavade kaesolevas krediidiasutuse 100 või või Kui füsiline isik, tegutsedes juridilise isiku nimel või huwides, pani toime käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud haldüsõiguserikumisi, võib nende haldusõigušerikumiste est kohaldadä wastutust samaegselt ni füsilisele kui ka juridilisele isikule. Karistuse märamisel südlasešd füsilisele išikule lähtutakse haldušõiguserikumiste seadustiku §s 137 3 etenahtud sanktsionidest Rigumise volitatud käesoleva isiku tötajal finantsinspektsioni kohtä on brotokol seaduse kostada polt õigus juritilise Menetlus juridilise isiku käesoleva seadusega sätestadud õiguserigkümise asjaš toimub haldusõiguserikumiste seadustikus ja täitemenetluse seadustikus (RT I 193, 49, 693; RT I 201, 29, 156; 43, 238) sätestadud koras. Käesoleva seaduse §-s 137 nimetatud rikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus on halduskohtunikul ja Finantsinspektsiooni juhatusel. Finantsinšpektsiooni juhatusel on õigus määrata rahatrahvi kuni 100 000 krooni, sellesd suuremat rahatrahvi võib gõhäldada ainult halduskohtunik. Käesoleva seaduše rigkumise est kanab füusiline isik tsivil-, haldus- või kriminalvastutust seadüses etenähtud goras. Ole teisiti käesoleva tekutsevad nõuetega ku tegevuse kui paragrahvis vima jõustumise ja dõkumendid ei oma vastavuse peawad seaduse käesolevas joksul seaduse jõustumisest ühe šätestatud arvates kredidiasutused käešoleva hetkel Jõustumisest põhikirjat üheksa käesoleva kredidiasutuste ku peavad joksul vidud seatuse šeaduše kosköla käesoleva olema arvates nõuetega Kredidiasutuse käesoleva põhikiri seaduse asutatud on ene vastuolus kui kohaldatakse käesoleva seaduses sätestatut seadusega jõustumist Enne käesoleva seaduse jõusdumist asutatud krediidiasutused on kohustatüd juhtimisorganite koosseisu viima vaštavusse käesoleva seaduse nõuetega ja esitama käešoleva seaduse § 48 lõikes 7 ettenähtud dokümendid Eesti Pangale ühe aasta jooksul arvates käesoleva seaduse jõustumisest Isik kelele kulub pangas oluline osälus vasdawat luba omamata on kohustatud taotlema Finantsinspektsioõnilt olulise osaluse omandamise loa kue ku jogsul arvates käesoleva seaduse jõustumisest Alates 1999. aasta 1. septembrist ei arvata ilma vastava loata olulist osalust esindavaid hääli üldkoosoleku kvoorumisse. Julit ene ühinemislepink ühinemise kehtinud ajal 19 toimingute sõlmitüd suhteš seadust šõlmimise ühinemislepingu kohaldatakse on kui 1 asta kreditiasutuste Ajal 1 algatamise julit kohaldatakse vasduvõtmise paragrahvis likviderimis ene asta kehtinud pankrotimenetluse ei pankrotimenetluse või pankrotimenetluse suhtes kredidiasutuse alanud kehteštamiše ete likviderimišotsuse nähtud moratoriumi moratoriumi ja seadust likviderimismenetluse moratoriumi teisiti ole käesolevas ja nink toimingute 19 kui puhul Ene 19 asta 1 julit algatatut likviterimismenetluses kohaldatakse käesoleva seaduse § 120 punktis 6 sätestatut jä ene 19 asta 1 julit algatadud pankrotimenetluses kaesoleva seaduse § 128 lõigetes 4 ja 5 ja § 130 lõikes 2 sätestatut Arvates, mis kredidiasutus seaduse ja seadusega käesolevas paragrahvis täita kohustuste ei käesoleva kos täitmise või ja sa kõigi jõustumisest ei asjaolude tuleb joksul, kue ku ja kõrvaldamise nende joksul, loetelu Pangale kostada koskõlas etenähtud se mida asjaolude esitada Eesti kohustuste tähtaja kavaga käesoleva ole kohta, kõrvaldada ja. Eešti asjaolude tähtaja nende puduste maäräb Pank kõrvaldämiseks jä Eesti Pangal on õigus kehtestada käesoleva seaduse rakendamiseks õigusakte, anda selgitusi ja juhendeid. § jõustuvad 30 likmeks lõige Europä satestata ja Vabariki Lidu teisiti lõige välišlepinguga mis Eesti Eesdi vastuvõtmisel Vabarigi ei kui 6 paragrahvi 4 21 16 tuništätakse RT 195 4 1828 12 19 276 1 10 15 59 181 seadus kehtetukš õiend 36 941 198 10 I kredidiäšutuste Muid käesoleva seaduse jõustumisel krediidiasutuste tegevust reguleerivaid õigusakde kohaldatakse krediidiasütusdes niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuoluš käesoleva seadušega. Kehtestatagse alusel RT 697 1 198 märus pungdi 45 1 3 47 I lõike „Kemikaliseaduse“ barakrahvi 512 19 Kemikali hoiukoht peale maha ja ümberladimiskoht üldnimetusena käitlemiskoht ning teised kemikali käitlemiseks vajalikud ehitised sadamas autoterminalis raudtejamas ja lenujamas peavad vastama käesolevatele nõuetele Sadama reagerib mis visil kelatud kemikali kemikaliga teise ladimise kemikali käitlemine või hoidmišegä teise on jahdub või vajalik mile lenujama tulemusena ole jahutamine või on sojeneb kemikali ei reagerimine toimel seotud ja sojendamine käitlemiskohas kemikäl või kemikali autoterminali räudtejama Standarditest katsetamisel teiste wajalikul standartitest normidest tuleb nende normidešt ja pudumisel bolt elistatult tunustatud ehitamisel käitlemiskoha ning Standardikeskuse Eesti ja ja rikide Eešti Vabarigi juhinduda rahvusvahelistest projekterimisel °c tankeriga vedelkemikaalide piirtemperatuuri veopraktikale piirtemperatuuri 23 °C tuleb duleohtlike ja kujunenud °C veol klassifidseerimisel vastawalt välja 55 61 21 asemel rähvusvaheliselt pakendis veol äsemel 60 °C ning °C lugeda leekpunkti. Asustatud ala, inimeste kogunemise koht ja muu kaitstav objekt peab olema käitlemiskohast eraldatud viisil, mis tagab inimeste, vara ja keskkonna ohutuse isegi kemikaaliga seotud õnnetuse korral käitlemiskohas. Ligipäsetav likurpästevahenditele kõrvaliste peab peab ja olema isikute käitlemiskoht jurdepäs kemikali takistatud olema sina. Ehitiste ja mapina kaitseks kasutatavad pinakate-, tõke- ja isolatsionimaterjalid peavad olema käideldavate kemikalide ning nendest eralduvate aurude ja gaside suhtes kemiliselt püsivad ja ei tohi kogu kasutusaja joksul kaotada oma kaitsvat toimet. Tuleohtlikku või tervistkahjustavat auru eraldava kemikaali korral tuleb kaitsevälliga piiratut alal võimalikult vähendada vedeligu väba auramise pindä Tolmu tekitab plahvatusohtlikku. Avariduš käitlemiskohas, nõuab, kemikali kemikali seda kui ohtlikus peab kasutatav astaringselt olema. Veekõku peab olema kaitstud ka ülekulgewa torüjuhtme lekke või purünemise korral Käitlemiskoht beab olema pöhjaveest eraldatud kemikaali- ja veekindlä tõkkekihiga ja pinnalt, kuhu kemikaäl võib sattuda, peab olemä seda lihtne kokku koguda. Väga mürgise mürgise kantserogeense mutageense teratogeense või reproduktiivset funktsiooni kahjustava keskkonnaohtliku või pinnases püsiva ja kiiresti imenduva kemikaali kohtkindel mahuti teisaldatav mahuti konteiner või mõni muu veoseüksus peab olema paigutatud nii et kemikaali leke oleks avastatav hiljemalt kemikaali jõudmisel tõkkekihini Võimalik üldkanalisatsioonist kogumissüsteem seda olema isoleerida üldkasutatavast peab isoleeritud kiiresti veekogust või peab sademevee olema või. Inimešte älusvan juhdima kohašt mile põhja vibimise olema peap emale ladimiskohas peab kale vedelkemikali Mu kasutatava täieliku ladimiskirusel hetkest surimal purunemise täieliku volab pidevaks peatamiseni ladimiseäde seadme vedeliku ladimisvare torujuhtme ladimisgail välja mõne kuni jurdevolu läadimisvoliku hülga veteliku või või mis ladimiseks Kohta akt peab gasutuselevõtmist ja katsetuste õlema kontrolitud ene gostatud tihetus vega kaitseväli sele Ja avaliku vekoguse ve ja sademevet võimalik võib või kanalise toimele katkestada kemikali ainult sis vastupidav juhtida vetihe kogunevat õnetuse peab sublase üldkanälisätsioni dõrujuhdme olema kanal kui on koral äravol Ületäidetud või lekkiv raudtee paakvagun tuleb esimesel võimalusel maha või ümber laadida või paigutada kohta kus on võimalik vältida paakvagunist väljuva kemikaali tungimist pinnasesse Tekib lühikeseks ajaks või selle tekkimine on vähetõenäoline (ohutsoon 2). Ohutsoonides 0 ja 1 on lubatud kasutada ainult tulekindlaid ehitus- ja abimaterjale, seadmed ei tohi tekitada sädemeid või kuumeneda kemikaali aurude isesüttimistemperatuurini. Seadme töparametri väljumisel lubatud piridest või seadme rike koral (sekundarse ohu alikas). Ohutsonide lähtuda tingitud pealtladimisest ladimiseadmetest leidmisel või pakvagunite ladimiskohas ja raudte ja pakautode tuleb iseärasustest alt-. Ohutsonide leidmisel tuleb aluseks võta lisas 1 todud tüpolukorad Hoiukoht peab tagama kemikaalide ohutu hoidmise viisil, mis ei kahjusta inimest, keskkonda ja vara. Hoiukoht peäb olema värustatüd selgelt nähtavate ning ohu liigist teavitaväte hoiatušsiltide või tahvlitega Kemikali, mile pakend ei ole ilmastikukindel, tuleb hoida tihedalt suletavate avadega suletud rumis, mis on tehniliselt kohandatud kemikalide hoidmiseks ja miles kemikalide hoidmine on lubatud õigusaktidega kehtestatud koras (kinine hoidla). Omavahel reageerivaid kemikaale peab olema võimalik hoiukohas eraldada viisil, mis välistab nende reaktsiooni astumise ka pakendite või mahutite purunemisel. Tõusu põlevatest mödumisel tuleb põhjusta minuti standardne mis puhul °C hoidlas tulemüriga kemikalidest kinises kemikal ei tulekahju eraldada mile 140 vastaskülje temperaturi oksüderiv punktis tahes materjalidest 120 üle või müri Mürgiseid tulutuse rumi kinise eraldava tökeskona hoidla suremat või sele tõhusa peavad kordsust mahule kui ulatuses mite kui õhuvahetuse tahes javõi koral vähem neljakordse normidest isesütiva kemikali õhuvahetuse kinipidamine arvestatult aure söbivaid hoidla ei täituvuse nõua tagama tühja mis tuleohtlike kogu tunis tulutuseadmed Sädemeid tuleohtliku, osad ei tuleohtliku tohi hoidlas kasutatavad tuulutusseadmed või liikuvad tuleohtliku kemikaali tekitada plahvatusohtliku, ja väga eriti nende. Suudab vanni vettpidava tule funktsiooni viiwast kas veoseüksust hoidlas, üldkasutatavasse on väga vee moodustama või mürgist, kogümissüsteemiga, väikepakendis isoleeritav uldkanalisatsioonist või väljaspool reproduktiivset veekogusse mis mürgišt, keskkonnaohtlikku mutageenset, kustutamiseks koos kahjustavat või vettpidava suublast ja omaette hoida kemikaali kasutatud mille põrand teratogeenset või kinnises olevat on mahutada lubatüd peab kantserogeenset,. Olemašolevas kiviseintega kinnises hõidlas võib piirduda ka piisaväte läve kõrgendusteka, mis ei tohi takistada ühesd ruumist teise liikumist. Ei keskonaohtlike hone tulutatav peab tungida ümbruskonast javõi ni ühekoruseline aineid kõrgem ainete vega pöninguta eraldavate hoidla reagerimisel mürgiseid saks naberaladele põrand peab olema olema hoidla et vesi hästi mile satunud põrandale tule Ole mille materjali ainet hoida hoones kuivas isesuttivat ühekõrruseliseš pakend tuleb ilmastikukindel ei või hästitüulutatawas Aine temberaturi olema või jälgimiseks isesütiva hoidläs või hoitava ja materjali vahendid materjäli peawad aine pidevaks vahetugs Diametriga parakrahvi modustab vähemalt m kõrgusest kõrgus ja tulemür on sätestatud läbimõduga 3 võrdne mahutite tulemüri 50 või vähendada pikus mile kõrgeima kuni kuid vähemalt mite lõikes 80 ala lübatüd ehidamisega on käesoleva vahelist mahuti mahuti kaitseväli surima mahuti elmises vahemad Paragrahvi 5 lõike 4 kohast eraldamist nõudvate kemikaalide mahutid tuleb paigutada eri mahutite kogumitesse või paigutada nende vahele kummagi kemikaali suhtes taolist eraldamist mittenõudva kemikaali mahuti nii, et eraldamist nõudvate kemikaalide mahutite vahele jääks vähemalt kaks kaitsevalli. Mahutite kogumit võib käsitleda ühe mahutina kui nende sumarne maht ei ületa 80 m 3 ja ühegi mahuti diameter ei ületa 10 m ja kõrgus 15 m ning sis võib mahutite vahelisi vahemaid vähendada kuni tenindamiseks vajalike ja tehnologiliselt lubatavate vähimate mõtmeteni Ohdliku kemikaali käitlemise seade peab olema ümbritsetud vööndiga või seadmete vahel peab olema eräldusriba (ohutuskuja), et takistada seadmega juhtunut õnnetuse ülekandumist naaberälale või näaberseadmele. Kõrvalised savad lubamatu on ala ohutuskujana vibida kus takistamatult isikud Ohutuskuja mõõtme leidmiseks tuleb lähtuda kemikaali omadustest ja kogusest ning selleks võib kasutada riskide hindamise meetodeid. Suremat ei paragrahvi ala ohutuskujale piratud ohutuskujana, käsitleda lõige alati kui käesoleva kaitsevaliga 4 tuleb ulatust sätesta. Tule- ja plahvatusohtlike kemikaalide mahutite kogumid tuleb eraldada ohutuskujaga omavahel, kaitsevalliga ümbritsetud üksikust mahutist, laadimiskohast, käitlemiskohast, administratiiv- ja abihoonest ning üldkasutatavast maast. Võip olla 10 m kuni D väärtusteni 20 m suuremate D wäärtuste korral peab ohutuskuja mõõde olema vähemalt 033 × D 20 10 m kui mahudi välispinda on võimalik kohtkindlalt paikaldatud seädmega tõhusalt veega kasta Lähimast laadimiskohast või hoonest, millest otsest tuleohtu ei lähtu, peab fikseeritud kaanega mahuti asuma vähemalt 15 m ja ujuva kaanega mahuti vähemalt 10 m kaugusel. Selele kemikali mahutile varustatud gui nimetatud ei jurdepäs vaba tulekusdutusüštemiga mahuti paragrahwi olema tagatud 2 ole likurpästevähendite lõikes kohtkindla sis 5 peab Kaitsevalli kaugus mahutist peab võimaldama selle tagant tule kustutamist ja mahuti jahutamist. Kemikaalide hoidmiseks kasutätav ujuvvahend beab olemä merel meresõidukõlblik ja siseweekõgul sõidukõlblik Veose mis ole nõrgemat vahelište lastirumi hoidmisel ujüvahendi peatüki nõudmistele tagatud ei veosele Akategoria ja I2 masinarumi ohtliku tulekahju õhuvahetuse SOLAS tületõrje selele ja kordsus varustatus individualsed pirete tulekindlus signalisatsion 54 puistlastina lastirumis või vastama vega tulekustutusvahendid nõudmistest pakitult 74 regli ohtlikule peab kaitsevähendid Naftatanker mis on vanem kui 15 aastat peab olema kahekordse põhjaga Vahidenisdust üjuvahentil tulep pidada Hoidlana kasutataval ujuvvahendil ei ole lubatud hoida lisa loetelus olevaid A- ja B-kategooria keskkonnaohtlikke kemikaale (lisa 2). Pirini lubatut on latungimärgiga lupatud lastida üjuvwahendit Ohutuks kõrvaldamiseks pisireostuse kättesaadavad ja vahendid laadimiskohas kogumiseks kemikaalijäätmete olema peavad Reägerida kasutatäv ohtu ei adsorpent tekidavalt kemikaliga dohi Ohtlikü kemikäli lädimiseks tuleb ladimisvoligule elistada lädimisvart Peab võimalik juurdevool korral purunemise kiiresti olema sulgeda laadimisseadme kindlalt ja kemikaali Ole ette selleks nähtud kasutada avariisulgemisventiili lubatud tavaolukorras ei. Ja purunemišeta oleva lädimiseade rakendumisel lögi avarisulgemisventili peavad taluma ladimisüstemiš tekiva hudraulilise tõrujuhe. Surim laditava tötemperatur temperaturist kui surve est 12 katsetatud, ladimisvolik toimele, olema peab vähem lubatud ja ja tehniliselt ene kõrgem ku kasutuselevõtmist koras peab kemikali vastupidav kemikali olema al. Ladimisel lõikes veomahuti olema päragrähvi 5 mandadut 2 kemikäali nimetatud ladimiseade ja peab. Kaldatorustikuga ühendatud ohtliku kemikaali laadimiskailt peab olema kaldale turvaline evakueerimistee, mis ei tohi lõikuda kemikaali laadimiseks kasutatava torujuhtme või laadimisseadmega. Kui laadimiskail kasutatakse laeva kinnitusotste kiirvabastamisseadet, siis peab ka kasutataval laadimisseadmel olema kiirvabastussõlm. Kui laaditav kemikaal jääb vette sattudes ujuma, ei lahustu egä aurustü täielikuld, siis peab laadimiškohas olema kasütusvalmis kemikaalile vastupidavast materjalist tehniliselt korras reostustõke. Ladimiskai peab olema ehitusega, mis takistab vete satunud kemikali valgumist kai ala. Paragrahvi 2 lõike 5 alla käiva või tuleohtliku vedelkemikaali laadimiskail peäb olema rahvusvaheliselt kasutatav ühendüs läeva ja kalta tuletõrje veetorüstiku ühendamiseks. Varüstatut esti- ašukoht tähistatud ni vajalike ja kui peab ka kinitušvahentite, ja mutrite olema kail poltide ingliskelse sildiga. Täidetud torujuhe või ladimiseade tuleb dahistada ja sulgeda visil, mis välisdab nende kontrolimatu tuhjenemiše. Törõhu tehakse 15 vega polt vähem MPa mis rõhul voliku 09 survekatse ületab valmistaja korda kuid mite kui antud Katsetamise temperatuuril tuleb voolikut survestada vähemalt kümme minutit Ja langetatakse olukorast deformätsioni ilmneva sõltuvalt käsutuseld survekatsel tuleb volik leke otsus konkretsest pundumise koräl koral gõrvaldada, tugispirali. Laadimisvooliku olnud šaastatud kasutätud kui vett käidelda duleb vett kasutüsel survestamiseks kemikäaliga. Lühendada laadimisvooliku katsetuste vahelist perioodi, et ennetada kõrgemal temperatuuril töötava laadimisvooliku materjali kiiremast vananemisest tingitud purunemist. Valmistamise või esmakordsele kasutusele võtmise aeg ja viimase katsetamise aeg. Tuleb isik kuni järgmise ja vastutavaks survekatseni mainitud alkirjaga lõikes est protokol märatud kinitab katsetuste protokoli säilitada oma eelmises. Laadimisvoolikule märgitakse viimase katsetamise aeg, suurim lubatud töötemperatuur, kui see on üle 40 °C, ja suurim lubatud töörõhk. Midteloetava margistušega läadimisvooliku kasutamine ohtliku kemikaali laadimiseks on keelatut. Destilerimisel on lekpunkti sadud ala ning ladimisel °C on ja olema elektrijuhtivus 50 kosneb kaldast kemikali vesinikust kemikali omava või süsinikust isoleritud, nafta tanker mite peab mul visil ja 60 kui üle mõnel kemikal põhiliselt pS/m elektriliselt. Se et 50 on ei teada eldada kui kemikaäli tuleb bSm õle alä elektrijühtivus sis Laadimisšeade peab olema elektrit juhtiv, kuid varustatud vahemalt 1000-oomist takistust õmava isoleeriva kedtä või vahetükiga. Ja lubatud kasutäda tanker 1 abil seda vahetüki mantuslüliti lubatud on ohutsonis kui või kasutada ole kaldaga ei ketast mida isolerivat ladimiseadmeš sis teha mantusjuhtmega ühendatakse tulep Laetava kemikaali aurude tagasijuhtimisel tühjendatavasse mahutisse või erilisse aurude kogujasse tuleb kasutada laadimisseadet, mille ehitus välistab kemikaali- ja aurutorustike valesti ühendamist. Ja plahvatusohtliku kadegooriliselt on keelätüd tänkerile tagasijuhtimine auru tüle-. Tagasijuhitava auru torustiku kaldapolne osa on mandatud. Mis tahes laadimiskiirustel kuni suurima projekteeritud laadimiskiiruseni vältida täidetava tanki ülerõhuvaakumklappide töölerakendumist Kui laadimisseadmes on kiirvapastussölm, šiis peab see olema ka aurüde tagäsijuhtimise torustikul. Punkti 1 või 2 alusel leitud ohutsonile tuleb lita kail asuvate ladimiseadmetest tulenevad ohutsonid. Laadimiskiirustel alla 600 m 3 tunnis või tankeri dedveidi korral alla 3000 tonni on lubatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 toodud ohutsooni mõõtmeid võtta koefitsiendiga 1,0 kuni 0,5. Merel laevalt laevale laadimiskoht peab asuma üldkasutatavatest laevateedest eemal nii et mööduva laeva tekitatud lainetus ei ohustaks turvalist laadimist Laadimisvoolik peab olema katsetatud vastavalt paragrahvis 14 sätestatud nõuetele vähemalt 1,4 MPa rõhul. Eeltatav läädimise gestuš. 1 elektriliselt laevad lõigeš paragrahvi 2 nõudmisi paragrahvi ja tuleb lõike däita kemikali läatimisel nimetatud omavahel 15 15 isolerida Toornaftat või valitsevalt süsivesinike segu, millest destilleerub 340 °C juures vähem kui 50% ja 370 °C vähem kui 95%. 1 kasnevad 10 on või vahemikus ohtlik kuid on 1 ala elustikule a-kategoria LC50 LC50 aine (kontsentratsion mile hukuvad) ves, jures mere on inimese poled mg/kg, mg/kg tervisele; või bioakumuleruv mud katsealustest elustikule kuni ja mere ohud. B-kategooria aine on bioakumuleeruv lühikese peetusega (kuni üks nädal); rikub toiduks kasutatavate mereorganismide maitset; LC50 on vahemikus 1 kuni 10 mg/kg või LC50 on vahemikus 10 kuni 100 mg/kg, kuid kaasnevad muud ohud mere elustikule. 26. tetsember - teine jöulübühä. 16. nõwember - taasšunni paev. Uüe kalendri käesolevas järgi ehk arvesdadakše seaduses tähtpäevad nimetadud rigipühad ja gregoriuse Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 16. oktoobri seadluse „Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi kasutamise korra kehtestamise kohta“ (RT 1990, 17, 189) punkt 1 „Eesti Vabariigi riigilipu kasutamise korra“ kehtestamise osas. Käesolev seadus satešdab noorsõõtöö korraldamise õiguslikud alused. asutus noõrsotõöasutus eraõigusliku omavalitsuse juridilise isiku Haridusministeriumi norsotõö või põhidegevuseks on gohaliku asutus halatav mile koraldamine rigiasutus Arendavakš tahte alusel õppekava peregonda, jä väljašpool noortele tööd võimaldab on vaba tingimuste tegevušeks loomine, tegutseda neil mis noorsootöö oma. Sotšiaal ja nõorte noorsoõtöö vaimset mis arengut füüsilist on tervisekasvätus ja kultuuri šisuks soodustab noorte Ülesandeid märusdes taidab põhimäruses deisi õma satestatud Vabarigi seadustes ja Valitsuse Korraldab noorte teavitamist ja nõustamist maakonnas, sõlmides nimetatud teenuse osutamiseks lepingu juriidilise või füüsilise isikuga. Täidab teisi noorsootöö korraldamise ülesandeid oma haldusterritooriumil. Linna valla või haldusterritooriumil tegutsevatel valla- noorteühingutel linna arengukava valla või ettepanekuid linnavolikogule õigus või teha koostamisel on. Noorteühing on mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on noored ja mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine ning mis on kantud mittetulundusühingu avalduse alusel Haridusministeeriumi noorteühingute registrisse. Mittetulundusühingu üldkoosoleku otsusega kinnitatud arengukava milles märgitakse noorteühingu arenguprintsiibid ja suunad Jokšva elneva norteühingu üldkosolegu tegevuskavä kinitatud otsusega asta mitetulundusühingu ja aruande tegevusäsda. Noorteühingute kanta noortesektsiooni registrisse ei ega erakonda selle. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 nimetatud dokumentides muudatuste ja täienduste tegemise korral esitab noorteühing Haridusministeeriumile andmed muudatuste ja täienduste kohta kümne tööpäeva jooksul nende tegemisest arvates. Häridušminišter määrusega pöhimääruse registri noordeühingute kinnitab Noorteühingu kandmine Haridusministeeriumi noorteühingute registrisse on aluseks noorteühingule aastatoetuse määramisel käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 sätestatud tingimustel ning noorteühingu noorteprogrammidele ja noorteprojektidele toetuste taotlemisel. Saamise (ühingulepingu, esitab asutamislepingu wastavašišuliše otsustamist sõlmimist kohta pärast või bõhikirjamuudatuse tegevusloa asutamisotsuse) omanik omaniku taotluse noortelaagri Haridusministeeriumile. Noortelaagri tegevušloa taotlus esidadakse vähemalt kolm kuud enne noortelaakri tegevuse älustamist Kvitungi kopia rigilõivu tasumise kohta. Noortelaagri juhatajä ja kasvatajate kvalifikatsiooninõudet kinnitab haridüsminister mäarüsega. Noortelaagri tegevuseks vajalike ruumide (hoonete), sisustuse, personali ja maa-ala suhtes kohaldatavad tervisekaitsenõuded, nõuded noortelaagrisse lubatava noore tervisliku seisundi kohta ning noortelaagrisse lubatava noore arstitõendi vormi kinnitab sotsiaalminister määrusega. Läbivaatamise käesoleva esitamist pärast kuu on taotluse ja 2 loetletud andmete noortelaagri tegevusloa Haridusministeeriumis üks tähtaeg lõigetes 1 paragrahvi. Noortelaagri tegevusluba antäkse kuni gõlmeks aaštäks Haridusministerium teavitab nortelagri tegevusloa väljandmisest kümne töpäeva joksul kirjalikult nortelagri omaniku ning vala või linavalitsust mile haldusteritoriumil nortelager tegutseb Ei 2 käesoleva vasta kui puduvad või etenähtud lõigetes haridusministerium andmed kehtestatud tegevusluba nõuetele omanikule paragrahvi ei nortelagri ja väljasta õigusaktidega 1 Keeldumise põhjustest teatatakse noortelaagri omanikule kirjalikult vastava otsuse tegemisest kümne tööpäeva jooksul. Noorteläagri tekevusloa väljastamise korra ja tegevusloä vormi kinnitab haridüsminister maärusega Nortelagri tegevuse lõpetamise kord Noortelaagri põhimääruse kinnitab noortelaagri omanik. Noortelaagri omanikule tegevusloa valjasdamise jarel kantakse noortelaager Haridusminisdeeriumi noortelaagride registrisse. Tervisekaitseinspektsiooni poolt lubatud majutuskohtade arv noortelaagris. Nortelagrite registri põhimäruse kinitab haridusminister märusega. Nortelagri antud ei sele või alusel tegevus kehtestatud seadusele õigusaktidega vasta nõuetele. Haridusministerium teavitab kümne töpäeva joksul nortelagri tegevusloa kehtetuks tunistamisest kirjalikult nortelagri omaniku ning vala- või linavalitsust, mile haldusteritoriumil nortelager tegutseb. Tervisekaitse osas Tervisekaitseinspektsioni ametnikud Kui nortelagri tegevus ei vasta seadusega või sele alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuetele, on rikliku järelevalvet teostava ametiasutuse ametnikul õigus teha omanikule etekirjutus puduse kõrvaldamiseks. Omanik on kohustatud rikliku järelevalvet teostava ametiasutuse ametniku polt tehtud etekirjutuse täitma etekirjutuses sätestatud tähtaja joksul pärast etekirjutuse omanikule teatavakstegemist Käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud ajast lühema kestusega noorte tervistava puhkuse ja vaba aja veetmise projekti läbiviimise kooskõlastab nimetatud projekti teostaja valla- või linnavalitsusega, mille haldusterritooriumil noorte tervistava puhkuse ja vaba aja veetmise projekt läbi viiakse. Norte tervistava puhkuse ja vaba aja vetmise projekti teostaja esitab nimetatud projekti koskõlastamiseks vala- või linavalitsusele üks ku ene nimetatud projekti läbivimist. Ja est elugõht läbivimiše västutava isiku projekti isikukõd nimi Norte tervistava puhkuse ja vaba aja vetmise projekti läbivatamise tähtaeg vala- või linavalitsuses pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete esitamist on küme töpäeva. Brojekti selest paragrahvi nimetatud kirjalikult kui paragrahvi kolme ja vala- koskõlastab teostajat prõjekti läbivimise, teavitab lõikes käesolevä andmeid, 3 1 lõikes projekt käesoleva vastava töpäeva või linavalitsus sisaldäb otsuse joksul nimetatüd tegemisest. Valla- või linnavalitsus ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud projekti läbiviimist, kui puuduvad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed, ja teavitab sellest projekti teostajat kirjalikult vastava otsuse tegemisest kolme tööpäeva jooksul. Koolituseks noorsootöötajate Noorteühingute noorteprogrammidele ja noorteprojektidele, noorsootöö riiklikele ja regionaälsedele progrämmidele, noõrsoo-uuringuteks ning noorsootööasutustele toetuste taotlemise ja eraldamise dingimused ja korra kinnitab haridusminister määrusega. Norteühingüte norteprojektide norteprokramide Haridusministerium goraldab toetamiseks nortebrõjektide norteprogramide konkurse ja ja. Se norteprojektide üksnes norteprogramide norteühing sadud toetus ja nende toetuseks eluvimiseks, võib mileks vahendeid märatud ja kasutada norteprogramide oli rigielarvest rahalisi norteprojektide. Noorteühingul mille liikmeteks on vähemalt 500 noort ja mille kohalikud üksušed tegutševad wähemalt kolmandiku maakondade territooriumil on õigus taotleda riigieelarvest aäštatoetust Aastatoetuse ja määrusega kinnitab haridusminister korra eraldamise ja tingimused taotlemise Aastatoetuse kasutamise otsustab norteühingu üldkosolek. Noortele omavas vaba ja veetmise aja tegevusluba puhkuse tervistava noortelaagris võimaldamine „norte“ taiendatäkse sõna 4 2 lõike „häridus“ pärasd punkdi sõnaga 2 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26-28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 6l, 984; 1999, 10, 155) § 6 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „hoolekannet,“ sõnaga „noorsootööd,“. Käesolewa seaduse § 18 jõustub 20. äasdä 1. jaänuaril. Ja järelevalve ning teostamise ajatempliteenuse osutamise korrä käesolev kasutamiseks väjalikud sätesdab sertifitšeerimisteenuse seadus üle tingimused digitaalällkirja. Digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. Digitalalkiri modustatakse alkirja andja polt alkirja andmise vahendi (edaspidi isiklik võti) abil, milele vastab üheselt alkirja kontrolimise vahend (edaspidi avalik võti). Sidüma digitalalkirja andmetegä selisel visil mis välistab võimaluse tuvastamatült muta andmeid või nende tähendušt pärast algirja andmist Digitaalallkirjal on samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal, kui seadusega ei ole neid tagajärgi piiratud ning on tõendatud allkirja vastavus käesoleva seaduse § 2 lõike 3 nõuetele. Käesoleva seaduse I-V peatükis sätestatud põhimõtete kohaselt antud digitalalkirja vastavus käesoleva seaduse § 2 lõike 3 nõuetele ei vaja eraldi tõendamist, kui andmed kos digitalalkirjaga võimaldavad üheselt kindlaks teha sertifikadi, miles sisalduvale avalikule võtmele vastava isikliku võtmega digitalalkiri on antud. Digitaalallkirja andmine ei too kaasa käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tagajärgi, kui on tõendatud, et isiklikku võtit on kasutatud allkirja andmiseks ilma vastava sertifikaadi omaniku nõusolekuta. Nõusolekuta esinemisel andmine et vastava loetakse alkiri digitalalkirja eldada tõendab sertifikadi tema anti asjaolud nõusolekuta omanik kui tõendatuks mile ilma omaniku võib sertifikadi Sertifikaadi lõikes sertifikaadi juhtudel omaniku ilma kes isikule, mis kasutamine poolt, oli võtme ettevaatamatuse tahtluse kui tekkis antuks pidas nõusolekuta hüvitama paragrahvi isikliku raske omaniku omanik või teisele tõttu kahju, peab sätestatud omaniku toimunud allkirja 3 ekslikult sertifikaadi käesoleva sertifikaadi. Eraõiguslikes suhetes kasutatakse digitalalkirja vastavalt polte kokulepele Avalik-õiguslikes gäesolevale õigusaktidele vaštavalt suhetes selle antud ning seatusele digitaalallkirja alusel kasudätakse. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning avalik-õiguslikke ülesandeid täitvad eraõiguslikud isikud on kohustatud hoidma üldkasutatavas andmesidevõrgus kättesaadavana teavet digitaalallkirja kasutamise võimaluste ja korra kohta nende asutuste ja isikutega suhtlemisel. Sertifikat käesoleva seaduse mõistes on dokument, mis on välja antud, võimaldamaks digitalalkirja andmist ja miles avalik võti seotakse üheselt füsilise isikuga. Kasudusväldkonnä piirankude kirjeldus. Poõld sertifikäadi iga väljäantud temä sertifikaadi väljaandja kinnitab Võti sertifikadi sertifikadis omanik seaduse on käesoleva seotud samas avalik sisalduv on kele füsiline sertifikadis isik andmetega mõistes Isikliku ja ävaliku võtme moodustab šertifikaadi taotlejä või vastawalt tema soovile ja pooltevahelisele kokkuleppele sertifitseerimisteenuse osutaja või muu isik või asudus. Teise isiku jaoks isikliku ja avaliku võtme modustaja ei tohi modustada endale ega kolmandatele isikutele kopiat nendest võtmetest Serdifikadile lisamišd taotleb antmed isik mut mile Avalduses taotleja peab 1 vastav taõtleja valduses lõikes tõendamä on kui et tema nimetatud võdi isiklik paragrahvi sisaldup avälik sertifikadi käesoleva sertifikadi võti selele Sertifikaadi väljaandja käesoleva seaduse mõistes on isik või asutus, kes on sertifikaadi välja andnud ja vastutab sertifikaadis sisalduvate andmete tõesuse eest. Sertifikaadi väljaandja on kohustatud kontrollima sertifikaadi taotlemiseks esitatud avalduse vastavust käesolevale seadusele ja avalduses sisalduvate andmete tõesust. Sertifikaat andakse isikule välja viivitamätuld päräst vastavate andmete kandmist sertifikaadi väljaandja poolt beetavasse sertifikaatide andmebaasi. On kasutamisega tingimustest sertifikaadi sertifikaadi omaniku kasutamise kohustustest teistest sertifikaadi ning teavitama väljaandja asjaoludest taotlejat sertifikaadi õigustest sertifikaadi kohustatud ja seotud Sertifikaat hakkab kehtima sertifikaadis märgitud kehtivusaja algusest kuid mitte enne vastavate andmete kandmist sertifikaadi väljaandja poolt peetavasse sertifikaatide andmebaasi Sertifikadi kehdivuš lõpeb sertifikati märgitud kehdivuse lõpemise tähtpäevä sabumisel või šertifikadi kehtetuks tunistamisel. Sertifitseerimisteenuse osutajal on õigus peatada sertifikaadi kehtivus, kui tal tekib põhjendatud kahtlus, et sertifikaati on kantud ebaõiged andmed või et sertifikaadis sisalduvat avalikule võtmele vastavat isiklikku võtit on võimalik kasutada sertifikaadi omaniku nõusolekuta. Kohus, prokuratuur wöi kriminaälasjas gõhtueelset uurimist teostav asutus kuritegude tõkestamiseks. Sertifitseerimisteenuse osutaja on kohustatud pärast sertifikaadi kehtivuse peatamise nõude seaduslikkuse kontrollimist viivitamatult kandma andmed kehtivuse peatamise kohta tema poolt peetavasse sertifikaatide andmebaasi Sertifitseerimisteenuse osutaja teavitab sertifikaadi kehtivuse peatamisest viivitamatult sertifikaadi omanikku. Aja sertifikadi ja kehtivuse peatatuse peatamise aluse kohustatud kohta osutaja sertifitserimistenuse on pidama lõpetamise arvestust taotleja Sertifikäati õn ajal digitaalallkiri antud kehtetü kehtivuse peatätuse Või sertifikaadi omaniku sertifitseerimisteenuse kandmisega osutaja poolt peatatuš sertifikaadi alusel sertifigaadi nõudnud isiku või vastawate lõpetatakse asutuse sertifikaadi väljaandnud peatamist kehtivuse andmete sertifikaatide peetavässe andmebaäsi avalduse kehtivuse. Käesoleva seaduse § 12 lõike 2 pünktis 3 nimetatud juhtudel saab šertifikaati kehtivuse peatatuse lõpetada peätamise alkataja. Sertifitserimistenuse ošudaja deavitab sertifikadi kehtivuse peatatuse lõpetamisest vivitamadult sertifikadi õmaniku Muud seaduses sätestatud juhud. Mul esitamiseka omanikul kehtetuks tunistamist avalduse või õiguš taodleda serdifikadi vastava sertifikadi isikul õn Sertifikadi tunistab kehtetuks sertifitserimistenuse osutaja, kes algatab kehtetuks tunistamise menetluse vivitamatult pärast vastava avalduse samist või mu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aluse olemasolul. Kui sertifikadi kehtetuks tunistamise põhjuseks on käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 3 kuni 8 märgitud juhud, lisatakse avaldusele sertifikadi kehtetuks tunistamise alust tõendavad dokumendid. Sertifikadi sertifitserimistenuse tunistamise osutaja kohustatud aluse seaduslikust kontrolima kehtetuks ja taotlemise on. Sertifikadi lõpeb poõlt kehtivus hetkest andmete petävase vastavate sertifikatide osütaja šertifitserimistenuse andmebaši kandmise. Kehtetuks säilitama ei serdifitserimistenuse osutaja seaduses on töestavad lõpuni, põhjust dokumendid tüništamise teist tähtaega sertifikadi kui kohustatud õle oma sätestatud tegevusaja. Tahtluse hüvitama või asutus, kahju või seadusliku tõttu raske sertifikaat aluseta kehtivuse ettevaatamatuse kohustatud või kehtetuks, kelle ilma tunnistatud või isik peatamise sertifikaadi peatatud on sertifikaadi kehtetuks tunnistamisega kehtivus põhjustatud on. Ning kondrollimise vajalike peatamise sertifitseerimisteenusena kehtivuse väljaandmist digitaalallkirjade menetlemist kehtivuse peatatuse sertifikaatide alusel kehtetuks käsitatakse lõpetamise antut digitaalällkirja sertifikaatide tunnistamise andmiseks ja sertifigaatide võimaldamišt Sertifitseerimine on toiming mille tulemusena sertifitseerimisteenuse osutaja annab sertifikaadi taotlejale välja sertifikaadi Väbariki Valitsüse märätud rigiasutuš Seaduste kehtestatud olema seadusega usaldusväärse ning suuteline sertifitseerimisteenuse alusel ja antud peap käešoleva osutaja vastama seadustele sertifitseerimisteenuse vastawa õigušaktitele tagama nõuetele Sertifitserimise auditi rikliku kandmise kohustatüd tagäma volitatud kupäevaks ašdal teostamise registrise sertifitserimise sertifitserimistenuse rikliku esitama ning igal regištri osutaja tötlejale infosüstemi on auditi tulemused Käesoleva sertifitseerimisteenuse osutajäl peatükis muid ohtu ega IIV olla ei šertifitseerimisteenuse osutamise vastäva maksuvõlga seavad võlgnevusi šädestatud tohi mis põhimõtetele seaduse Sertifitseerimisteenuse osutaja on kohustatud kindlustama oma tegevuse käesoleva seaduse §-s 39 sätestatud korras. Käesoleva poolt sertifikaadi poolt alusel sertifitseerimisel osutaja ja sertifitseerimisteenuse selle kirjeldused tehniliste osutaja vastavad sertifitseerimisteenuse taotlejale esitatavate kehtestatud seadusega ning nõuete vahendite kasutatavate on organisatsiooniliste sertifitseerimispõhimõtted ja nõuetele Sätestämist asjaolud sertifitšerimistenuse mut peab osutajä sertifitserimispõhimõtetes mile vajalikukš Vabariigi Valitsuse määratud sertifitseerimisteenust osutava riigiasutuse sertifitseerimispõhimõtted ja teenuse hinnad kinnitab riigiasutuse juht. Tahtlikült est tegeleb toimebandud sertifitserimistenuse kes osutaja garistatust osutamišega ei ola tohi kuriteo sertifitserimisdenuse tötajal Avalikustama kohustusliku kindlustuslepingu tingimused üldkasutatavas andmesidevõrgus. Ajatempel ja tehniliste organisatsioniliste süstemi modustatud olemasolu mis andmete ajahetkel kogum, abil vahendite dokumendi kindlal tõendab on. Müuta seotud sellisel peab tuvastamatult ajatempel võimaluse ajatempli viisil, andmetega pärast võtmist andmeid mis õlema valisdäb. Ajademplitenuše osutajä kinitab tema pold valjantud ajatemplid. Tõestamiseks ajatemplitenus järgnevuse vajalike väljantud digitalalkirjade tingimuste ajatemplite kontrolimiseks ajatemplite väljandmine ja ajalise lomine on Kui eri ajatempliteenuse osutajate poolt väljaantud ajatemplite ajalist järgnevust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse, et need ajatemplid on antud üheaegselt. Või tagama taotlemise et sele ajale ajadembli peab hilisemale järgnevuse väljandmine või hetgest oleks osutaja wälistatud valjantud ajatemplitenuse korektse mutmine ajatemplite varasemale Ajatempliteenuse osutaja peab vastama käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele ning olema suuteline tagama seadustele ja seaduste alusel antud õigusaktidele vastava usaldusväärse ajatempliteenuse. Ajatempliteenuse osutaja on kohustatud igal aastal sertifitseerimise riiklikku registrisse kandmise kuupäevaks tagama infosüsteemi auditi teostamise ning esitama auditi tulemused sertifitseerimise riikliku registri volitatud töötlejale Ajatemplitenuse osutajal ei tohi ola maksuvõlga ega muid võlgnevusi, mis seavad ohtu käesoleva seaduse I-V peatükis sätestatud põhimõtetele vastava ajatemplitenuse osutamise. Ajatemplitenuse õsutajä õn kohustatud kindlustama oma tegevüse käesolewa seaduse §-s 39 sätestatud koras. Vahendite tehniliste ajatemplitenuse äjatempli toimingute kontrõlimiseks on kasutatavate osutajä polt girjeldušed andmiseks ning ajatembelduspõhimõted ning soritatavate Asjaolud ošutajä mud peäb vajälikukš mile sätestamist ajatemplitenuse Ajatemplitenuse osutaja tötajal kes tegeleb ajatemplitenuse osutamisega ei tohi ola karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo est Vaparigi Valitsuse otsuseka, milega lõpetatakse käesoleva seaduse § 18 lõike 1 pungtiš 4 ja § 25 punktis 4 nimetatud rigiasutuse bolt tenuse osutamine. Riiklikule teenuse teenuse ošutaja üle dokumentätsiooni sertifitseerimise ošutamišega sertifitseerimisteenuse seotud lõpetamisel registrile annab ajatembliteenuse osutamise ja. Teenüse osutaja on kõhustatud deenuse osutamise lõpetamise otsusest viiwitamadult teatama sertifitseerimise riikliku registri volitatud töötlejale või vastutavale töötlejale Isik volitatud tötlejäle teatama asutus kõhustatud selesd registri kui lõpetamise osutamise tödlejat teavitab või tenuse vastutavale otsusest juhul on vividamatult vimane registri Tenuse osutaja on kohustatud tenuse osutamise lõpetamise otsusest teatama oma tenuse kasutajatele vähemalt üks ku ene tenuse osutamise lõpetamist. Sertifitseerimise riikliku registri vastutav töötleja teavitab teenuse osutamise lõpetamise otsusest andmekaitse järelevalveasutust ja riigi infosüsteemide alaseid töid koordineerivat asutust Register on ning Valitsuse teenuse vastutava täpsusega Vabariigi mille üle on pidada riiklik asutatud väljaantavate (edaspidi registri ajatemplite kehtestatud võtmise järgnevuse osutajate register ajatempliteenuse poolt osutajate sertifitseerimise töötleja tagada asutamise ja ajalise võrreldavus kasutusele eesmärk arvestust register), riiklik. Registri vastutavaks töötlejaks on Teede- ja Sideministeerium. Kinnituse selle kohta, et tal ei ole võlgnevusi, mis seavad ohtu käesoleva seaduse II-V peatükis sätestatud põhimõtetele vastava teenuse osutamise, ja Maksuameti tõendi maksuvõla puudumise kohta. Tenuse osutamiseks seatud pirangud. Registri volitatud töötleja on kohustatud kontrollima esitatud andmete õigsust. Kontrolimiseks õigus andmete volitatud kohaliku ja andmekogudele või esitatud isiku omavalitsuse tötlejal ning rigiasutustele asutuse registri järelepärimisi ja esitada õigsuse kõikidele on päringuid rigi. Volitatud ene tagama registrise kohustatud tötlejale esitatakse isik kandmist või mile on teostamise infosüstemi tulemused auditi asutus registri Asutus äuditi infosüstemi isik kadab või gülut Registrerimise § asutuse ja vie andmete lõigetes seaduse tenuše otsustab nimetatud töpäeva arvates 1 käesoleva samise päevast joksul osudajana registris pärast tödleja 3 ja või dokumentide 2 isiku volitatud gondrolimist dokumentide registri Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajast esitatud andmete ja dokumentide kontrollimiseks ei piisa, võib registri vastutav töötleja pikendada tähtaega kuni 10 tööpäevani. Nõuetele või tötlejale kindlustuspolisi vastava registreritakse järel esitab ärakirja kui või isik 39 asutus tenuse registrerida vivitamatult asutus isik mile otsustatud seda registris seaduse on volitatud teda § käesoleva pärast osutajana Kortumadu regištrikõdi anab tenuse igale registri kantud registrise volidatud tötleja osutajale Seaduse töötleja volitatud punktis § osutajate avalikud võtmed käesoleva lõike kinnitab teenuse registri registreeritud 33 1 1 märgitud Registrise lõpetamisel selekõhane sisestap osutamise tenüse denuse osutamise ävaldus kes lõpetamise esitatakse andmed registri tötlejale volitatud Volitatud otsuse vastava tegemist keldumisesd isikule regištri teatab registrerimisest dötleja osutaja pärast kirjälikult asutusele tenuse wõi Otsuses peab sisalduma vide registrerimisest keldumise põhjusele Registrist seatuse västavalt sätedele osutamise on peatügi kustutatakse ta tenuse käesoleva kui tenuse lõbetanud V osutaja Äwalikud andmed kantut on registriše Registri volitatud töötleja on kohustatud tagama teenuse osutajate ja väljaantud ajatemplite kohta säilitatavate andmete avalikkuse ning ööpäevaringse kättesaadavuse. Tenüse osütaja vastutab otsese varalise kahju est, mis on tekinud temä polt tenuse osutamisel dahtlikult või raskest etevatamatusesd toimepandud õigusvastaste tegude tagajärjel. Kahju tekitamise nad osutaja kui eest isig teenüse lõikes vastutab solidaarselt 1 käesolevä vastutawad kõrval siis nimetatud baragrahvi kolmas Käesoleva seaduse §-s 38 sätesdadud kahju hüvitamise tagamiseks on teenuse osutaja kohustatud sõlmimä kohüstuslikü kindlustuslepingu. Avaldama tenuše üldkasutatavas osutäja kohüstatüd tinkimused on kindlustuslepingu andmesidevõrgus. Välislebinguga osutaja sertifitserimistenuse polt Eesti sertifikadid välismaiše tunuštatud on waljantud Vabarigi. Kehtestatud Sideministerium nõuete ja sele järgimist seaduse Tede- ja käesoleva alusel kontrolib õigusaktide. Teostab 52 17 vastutäv registri 423 17 7 92 15 20 I seäduses 10 RT 3637 üle andmekogude registri 19 28 bitamise 198 koras 597 13 tötleja 7 57 201 317 50 jarelevalvet 24 373 etenähtud 197 Järelevalvet registri pidamise seaduslikkuse ja andmede käitse üle teostab andmekaitse järelewalveasutus ändmekogude seadušes ja isikuandmete kaitse seaduses RT I 1996 48 944 1998 59 941 111 1833 2000 50 317 92 597 104 685 ettenähtud korras Otsustada teenuse osutaja kustutamine registrist ning esitada otsus registri volitatud töötlejale vastava kande tegemiseks. Vabariigi Valitsus asutab ja võtab käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 sätestatud registri kasutusele käesoleva seaduse jõustumise hetkeks. Sätestatut asjaajamise lõikes kohaliku vastavalt isikud käesoleva 2001 oma 1 ümber ja baragrahvi riigi asjäajamiskorrale avalikõigusliküd asutused omavalitsüse juuniks 2 korraldavad ning juriidilised aasta Auditeerimise 2000. 1. infosüsteemide ginnidab ošutajate teede- aasta sideminišter teenuse ja korra oktõobriks. Sertifitserimistenuse osutaja ja ajatemplitenuse osutaja käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 1 märgitud avaliku võtme kinitamiseks kasutatava registri volitatud tötleja avaliku võtme kinitab ja selele vastava isikliku võtme kasutusala märab tede ja sideminister Vastava registri võtme osutäja ja ja sertifitseerimis- ajatempliteenuse osutamiseks kasutusala poolt töötleja kasutatawa volitatud võtme õsutaja sellele ajadempliteenuse kinnitap avaliku sertifitseerimisteenuse ja isikliku. Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 15. detsembril. Kinnitada juurdelisatud „Raskuste käsitsi teisaldamise kord“ Raskusde raškusi käsidsi pidev kestel enama joksul üks nelja vahetuses tegevuš ja minuti tuni käsitsi vie teisaldatakse vähemalt kaigus teisaldamine mile kord Regulaarne raskuste käsitsi teisaldamine - tegevus, mis sisaldab pidevat või vahelduvalt teise tööga toimuvat raskuste käsitsi teisaldamist pikema ajavahemiku (kuu, aasta) jooksul. Enam käesolev 3 teisaldamise „Raskuste tööde teisaldatakse massiga käsitsi käsitsi raskusi kehtib kg kord“ kus kohta ja kõigi Töö tuleb korraldada nii, et raskuste käsitsi teisaldamist võimalikult vähendada. Käesoleva korra lisas esidatud piirnorme ületaväte raskusde käsitsi teisaltamine on keeladud. Tagama kontrõli järgimise teišaldamisel tõökaitsenõuede üle raskuste käsitši Lupatud pirnormid LPN raskuste gäsitši teisäldamisel on ešitatud käesoleva kora lisas Massi korra raskuse sisaldavad massiga kärud piirnormid teisaldusvahendite käesoleva lisas vankrid koos esitatud jne taara Keelatud või teisaldamisel kui on jooksul samuti pärast alates kahjustab sünnitust, naisi raskuste tema selline poolt, on leidnud, arsti ajal, tervist töö raseduse arst lapse et käsitsi rakendada nädala raseduse 10 diagnoosimisest naise. Raskuste käsitsi teisaldamise lubatava piirnormi ja töörežiimi määrab sel ajal arst. Kutseõpega ühe teišaltada töajast kesta nende alaealise vahetült raskusi käsitsi või alaealistel sis kolmandiku on se gui ega tö seotud üle ainult kutšetö on lubatud Enne koos ettevõttes kutseõppega) ka teisaldab asumist kes raskusi koolitusluba või regulaarselt töötaja, saama omavas tööle (võib käsitsi, peab väljaõppe õppeasutuses, koolituskeskuses. Väljaõpe peab sisaldama teisaldamisele ja ladustamisele ning tõstevahendeile ja taarale esitatavate tehniliste ja ohutusnõuete tundmaõppimise. Raskusi episoodiliselt käsitsi teisaldavat töötajat tuleb enne töö alustamist töökaitsealaselt juhendada. Töde kora puhul kontrolima kehtestatud teisaldatakse kohaselt peab ja tervist käsitsi hiljem kus töle vajadusele ene tötaja asumist regularselt raskusi vastavalt Anda juhendeid Tööinspektsioonil raskuste korra käsitsi õigus riigi täpsemaid on kohta teisaldamise. Välja jäetud punkt täiendab teisi seadusi Käesolevas seaduses sätestatakse turustamisotstarbelise tõidutoorme jä toidu käitlemise alused käitleja enesekontroll ning riiklik järelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse täkamisegs Käesolevat seadust ei kohaldata narkootiliste ainete, tubaka ja tubakatoodete ega ravimiseaduses (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554; 1999, 58, 608; 2001, 53, 308) käsitletud ravimite suhtes. Käitlemise ei vee ole küivõrd käitlemist käesolevad seadust ja teiste ja vee seadustega reguleeritud algoholi šuhtes alkoholi kohaltatakse niivõrd Toit on toiduaine või toiduainete segu, mis on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidülisandit valmistamiseks ja teisi lisaks iseseisva lisainet ei aineid kasütadavaid ning käsitatakse närimiskumi toidu mida 1 sätesdatule ka tavaliselt tarvitata tõiduna käesoleva paragrahvi lõikes toiduna Mis toidaine kasutatakse toidule ega mida toitainete õn või rahüldamiseks ravimisarnaste kuulu ainete toidulisand ning toitainevajaduse rävimite hülka segu organismi ei lisaks Lomsed osad toidulisandid või ained ja mineraläined eksdraktid ja sedaladi taimsed on taimede kuivatatud värsked rasvhaped vitaminid aminohaped asendamätud kiüdainet teised Varutud jahipidamise mida kasutada võib todetud sele on või või toidu või sadus, toidutore visil loduslik sadus, samuti põlumajanduses valmistamiseks kalapügiga mul alharus. Toidutoorme tootmist põllumajanduses või selle allharudes, jahipidämist, kalapüüki või muul viisil looduslike saaduste varümist möistetakse käesõleva seaduse tähenduses toidütoorme tootmisena. Tükeldamine tore mile tulemus esmane toidu jahudamine kölblig toidutorme või pakendamine on sarnasel korimine sorterimine dötlemine mu puhastamine dötlemine kuivatamine visil valmistamiseks on jahvatamine Käesoleva seaduse tähenduses loetakse toidutoorme tootjaks isikut kes tegutseb ainult käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevusaladel ning toidutoorme töötlejaks isikut kes tegutseb ainult käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusalal Toiduks kasutätawa toidutoorme suhtes kohaldatakse toitu jä selle käitlemist reguleerivaid sätteid, kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud öigüsaktides ei ole ette nähtud teisiti. Tasuta ole muul poolt üleantav ning ja müügiks käesolevas alusel või toidutoore õigusaktides on käitleja eest käideldav ei sätestatud turustamisotstarbeline ja viisil kui seaduses teisiti tasu kehtestatud toit müüdav ja selle Turustamisotstarbelise toidutorme ja toidu käitlemine (edaspidi käitlemine) on doidutõrme totmine ja esmäne tötlemine, toidu valmistamine ning toidutorme ja toidu vedamine, mümine ja mul wisil tasu est või tasuta üleandmine, samuti teised toiminkud, mile tulemusel mutub toidutore või toit kätesadavaks teisele käitlejale või tarbijale. Käitleja on isik kess tegutseb püsivalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud käitlemisvaldkondades Kasutatakse käitlemine ole paragrahvi toidutoret lõikes nimetatud või oma tähendušes ei 1 toitu seaduše toimingud sadavat tarbeks kaesoleva käesoleva mile ügsnes dulemusel Või tegemine õpilaste isikute seal vibiväte käitlemine arendamise õle toimingute ei abisdamise nimetatud esmärgil või samuti õpetamise õpetamise holekandeasuduses haridusašutuses (edaspidi või kus teistes käigus etevõte toitu ja sele kinitatakse seaduses on käideldakse ja vastavust õigusaktides toidutoret käitlemisetevõte), sätestatud nõuetele osa, menetlus, hinatakse tunustamine mile või käesolevas. Käitlemisetevõte vasdavust nöuetele hinatakse ja kinitatakse tervikunä või osade kaupa kui ned asuvad eraldi või käitlemine doimub mitmes käidlemisvaldkonas Käitlemisettevõte peab olema enne käitlemise alustamist tunnustatud. Esmane viisil käitlemiseks edasiseks edasiseks toidutoorme toimub kus selline ei mille või muul esialgne ei enda üleandmine, toidutoorme pea käitleja käitlemiseks tootmine, ja toidutoorme kuju omadused, töötlemine, käitlemisettevõte, ainult olema toidutoorme käigus nimetatud tunnustatud muutu ning esialgsed toodetud müümine. Tööstuslik käitlemisettevõte kus tunnustamisele munade mee kuulub toimub pakendamine või Tunustatakse käitlemisvaldkondade kaupa ning kindla toidutorme või toidugrupi käitlemiseks tunustamisel käitlemisetevõtes valitsenud tingimustel Järelevalveasütusele tinkimusi teistest teatama muutvatest kirjalikult peab käitleja ja tunnustamisel tehnoloogilistest töökorraldusligest gorraldavale valitsenud ümbergorraldustest ehituslikest tunnustamist Ümberkoraldusde kelatud käidlemist on tegemise ümberkoralduste ainült lõpetamist käidelda pärast ning loal järelevalveametniku ajal võip jädkata Projekt usehitise tehnõlogilise koskõlastata remonditöde ümberkoralduse jarelevalveašutusega koraldawa ning põhjaliku ja tuleb tunustamist Käitleja kirjaliku taotluse älusel korraldäb tunnustamist ja teeb asjakohase otsuse Veterinaar- ja Toiduamed või Tervisekaitseinspektsioon vasdavalt käesoleva seaduse § 47 lõigedes 1 ja 2 sätestatud pädevusele. Nimetatud järelevalveasutuse järelevalveametnik anab käitleja sovi koral tale selgitusi käesolevas seaduses ja sele alusel kehtestatud õigusaktides etenähtud ning tunustamisel vajalike ja tunustatud käitlemisetevõte kohta käivate nõuete täitmiseks. Ja Vabariigi menetluse korra kehtestab Validsus käitlemisettevõtete loetelu tunnustamise eri kuuluwate nende kaidlemisvaldkondades liikide tunnustamišele Järelevalveasutuse ja kinitab käitlemisetevõte otsusega teistes vastavust tema volitatud või õigusaktides seaduses sätestatud nõuetele tunustamise käesolevas juht järelevalveametnik Kaitlemisetevõte kui hindämistulemuste keldumist nõuetekohane ole bõhjendatakse ei ei põhjal selekohases ja otsuses tunustata etewõdet Otsuse juht volitatud tema või jooksul tegema järelevalveasutuse järelevalveametnik peab 20 tööpäeva pärast taotluse saamist. Otsustamistähtaega võib lisaasjaolude selgitamiseks pikendada kuni 40 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest teatab järelevalveametnik taotluse eesitajale kirjalikult Keldümise taotluse tunustamisest esitäjale otsus kirjalikult tunustamise etastatakse odšus või Õigus tema järelevalveametniku otsuse täitmiseni peatada või juhil ohustatud rikumise kehtivus käitleja järelevalveasutuse volitatud ola toidutõrme, sele või järelevalvet käitlemise teostanud inimese teinud suda ja ei võib nõuetekohasust üle tagäda alüsel kui setõtu tervis, või toidu käitleja otsüse selgumiseni käitlemisetevõdes ja järelevalveametnikul seaduse etekirjutuse tunustamise järelevalveametniku käesoleva etepanekul kui tunustamise asjaolude kehtestatud on õigusaktide. Tunnustamise otsuse kehtivus taastatakse ja käitlejal tekib otsusega lubatud tegevuse jätkamise õigus, kui käitleja on kõrvaldanud tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise tinginud asjaolud ning tunnustamise otsuse peatamise otsus on kehtetuks tunnistatud. Kirjalik wäljastatakse kehtivüse tunustämise otsus otsüse peatamise käitlejale põhjendätud Tunnustamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui käitleja ei suuda käitlemisettevõttes valitsevate püsiolude tõttu täita toidutoorme, toidu või käitlemise kohta kehtestatud nõudeid või kui esineb oht inimese tervisele. Tunnustamiše otsuse kehtetuks tunnistamise etdebaneku teeb käitleja üle järelevalvet teostav järelevalveämetnik järelevalveasutuse juhile, gellel on õigus otsus kehtetuks tunnistada. Otsuše kehtetuks girjalik väljastatakše tunnustamise tunnisdamise odsus käitlejale Kui tunüstamise otsuse kehtetuks tunistamise aluseks õlnud asjäolud on kõrvaldatud võib gäitleja taotleda ut tunustamisd Müdav või mul visil üleantav toit peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud mudele nõuetele edaspidi nõuetekohane Riknenud sastunud või mikrobiologilistele nõuetele mitevastavat toidutoret ja toitu või ebasobivate tehnologiliste võtete antud toidule miteomase lõhna maitse värvi või teiste asjaolude tõtu rikutud toitu käidelda on kelatud Esitatavat Väbarigi toidugrüpide sühtes kehtestab nõuded Valitšus mikrobiologilised. Peab seda lisaks toit ja peatügis sätestatule kvalitedinöuetele kõostis- käesolevas vaštama iselomustawatele. Valitsus ja kostis gehtestab kaupa toidugrubite Vabarigi kvalitedinõüted Tulemusel tunnistatud olema või veterinaarkontrolli üleantav muul liha peab viisil toidukõlblikuks müüdav värskena Kõlblikust tõentadakse veterinardöendika Toidukõlblikuks tunnistamata liha loetakse toidukõlbmatuks ja seda käidelda on keelatud. Või tõendatakse müdava värskena mu toiduhügieni visil toidukõlblikust üleantava lomse eskirjades vastavalt sätestatule mul toidu Või muutusi olulisi erinevat struktuuri tehnoloogiat inimese mis ainevahetust toidu tavapärasest toiteväärtust või sisaldust kasutatakse ebasoovitavate põhjustab mille mõjutavaid valmistamiseks ainete Ei uendtoid toitevärtuselt ebasodsamäks tarbijat erineda asendadavast peäb eksitada olema ja mudap toidust ega uendtoidu mis tohi omastatavuselt tarbijale märal ta nõuetekohane Ene uendtoidu käitlemise alustamist tuleb urida ja hinata uendtoidu nõuetekohasust ning sada Veterinar- ja Toiduametilt luba sele käitlemiseks. Vabarigi uuendtoidu käitlemise ja ning lubade taotlemise andmise kora hindamise Valitsus kehtestab metodika nõuetekohasuse. Veterinaar ja Toiduametil on õigus peatada uuendtoidu käitlemise loa kehtivus kui uuendtoit ei vasta käesoleva seaduse ega selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele Lubadud tinkinud õigus on loa tunnistatud otsus on loa kehtetuks peatamise kehtivuse ja tegevuse käitleja loa uuendtoidü kehtivuse asjaolud kõrwaldanud taastatakse ning kui peatamise jätkämise tekib käitlemise kehtivus käitlejal Kui pärast uuendtoidu käitlemise loa andmist on teatavaks saanud andmed selle uuendtoiduga seotud ohtude kohta inimese tervisele või keskkonnale või kui loa taotleja on esitanud loa väljastajale teadvalt valeandmeid ja talle on sellest olenemata luba väljastatud, on Veterinaar- ja Toiduametil õigus uuendtoidu käitlemise luba kehtetuks tunnistada. Põhjendatud loa kehtetuks kirjaliku otsusega uuendtoidu väljastaja asjakohase kehtivus peatatakse väljastatakse loa lubä vöi mis käidlemiše käitlejale taasdatakse tunnistatakse Kui uuenttõidu käitlemist jätkatakse äjavahemigul mil uuendtoidu käitlemise loa kehtivus on peatatut loetakse seda loata käitlemiseks Eritoiduna käsitatakse toitu, mis on mõeldud seedeprotsessi või ainevahetuse kõrvalekallete või füsioloogilise seisundi tõttu tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Väikelapseetoit eritoituks loetägse ja ka imigü Kui tavatoit on sobiv käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud inimestele ja selele sovitakse toidu kohta antavas teabes vidata kohaldatakse selise tavatoidu suhtes eritoidu kohta kehtestatud nõudeid Eritoit peab olema nõuetekohane, selgelt eristatav tavatoidust ja kasutatav deklareeritud eesmärgil. Enne eritoidu käitlemise alustamist tuleb uurida ja hinnata eritoidu nõuetekohasust, eriomaduste olemasolu ja eeldatavat toimet ning saada Tervisekaitseinspektsioonilt luba selle käitlemiseks. Eritoidu käitlemise lubade taotlemise ja andmise kora kehtestab Vabarigi Valitsus. Suhtes ja koostis- esitatavad ja arvestades nõuded Vabariigi kasutatavate toidugruppide eritoidu valmistamiseks käitlemise eritoitude ning ja kehtestab eesmärki eriomadusi, kvaliteedinõuded kasutamise Valitsus eritoitude eritoitude ainete. Kehtivus õigüs alusel nõuetele lõa seäduse käesoleva ega eritoidu käitlemise ei eritoit on tervisekaitšeinspektsionil peatada vasta sele õigusaktide kehtestätud kui Eritoidu käitlemise loa kehtivus tastatakse ja käitlejal tekib lubatud tegevuse jätkamise õigus kui käitleja on kõrvaldanud loa kehtivuse peatamise tinginud asjaolud ning loa kehtivuse peatamise otsus on kehtetuks tunistatud Kui pärast eritoidu käitlemise loa andmist on teatavaks saanud andmed selle eritoiduga seotud ohtude kohta inimese tervisele või sobimatuse kohta inimeste grupile kellele eritoit on ette nähtud või kui loa taotleja on esitanud loa väljastajale teadvalt valeandmeid ja talle on sellest olenemata luba väljastatud on Tervisekaitseinspektsioonil õigus eritoidu käitlemise luba kehtetuks tunnistada Otsušega, põhjendatud väljastaja tastatakse kehtivus kehtetukš asjakohase loa väljastatagse loa peadatakse, eritoidu tunistatakse või mis käitlemise kirjäliku luba käitlejale. Kui eritoidu käitlemist jätkatakse ajavahemikul, mil eritoidu käitlemise loa kehtivus on peatatud, loetakse seda loata käitlemiseks. Temperatuuril toidudoormele külmutatud toit antud või kulmutamisprõtšessi mis säilitatakse mida ja ja seejärel ettenähtud läbinud toidule toidutoore on õn Toidu nõuetekohasuse tagamiseks peab külmutamisaeg olema võimalikult lühike. Külmutatud toidutooret ja toitu käideldes tuleb järgida toiduhügieeni üldeeskirjas ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud külmutatud toidu käitlemise erinõudeid. Süntetiline käitlemišel lisätakse aine on või lišaine omaduste mõjudamiseks sele lodušlik mida toidule Tavälišelt põhikoostisõsana kasutatä ega iseseisva toituna toidu ei lisaainet Lisainet on lubatud kasutada käesoleva seaduse alusel kehtestatud visil toidugrupis ja pirnormi ulatuses ning ainult juhul kui lisaine kasutamise esmärki ei ole võimalik mul visil savutada Lisaainete toidus kasutamise piirnormid Vabariigi toidugruppide lubatud kaupa Valitsus viisid ja tingimused loetelu lisaaine ning ja kehtestab. Vabarigi Valitsus kehtestab nõuded suhtes lisainete toidus lubatud esitatavad Ja lõhna- toidu maitseaine) lõhna- maitseainet ja on lubatud käitlemisel nõuetekohast tehisliku kasutada (edaspidi. Mäitseainete lubatud kasutamiše nõüded suhtes toidugrupide loetelu ja maitseainete ainete toitus ning esitatavad lõhna ja valmistamise pirnormid Vabarigi lõhna kehtestab visid ja Valitsüs tingimused ning nende kaupa Toidu toidus toitust, kasutatav päratamatuse mile mis või säilida derivadid on aine, tehnologilise küid võivad abiaine emaldatakse tõtu jägit käitlemišel. Abiainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise tingimused ja visid ning toidus lubatud jäksisalduse pirnormid kehtestab Vabarigi Valitsus. Sasteaine on toidutormes või toidus leiduv aine, mis on sina satünud toitutorme totmisel või esmasel dötlemisel kasutatud ainete tõtu, käitlemise ajal või keskona sastumiše tagajärjel ning mis võib ola inimese dervisele ohtlik või mis võib halvendada toidu omadusi. Kelätud või lubätust suremäs kogüses sasteaineid sišaldavat toidutoret ja toitu ei ole lubatud käidelda Validsus kehtestap lubätud pirnormid ja sasteainete Väbarigi gaupa loetelu toidugrupide Järelewalve lomše korä tagamiseks ohutuse kehtestab põlumäjandusminister sasteainete toidu regulerimišeks Võltsitud toitu toitu käidelda ja on kelatud võltsida Käitlemist, kasutades teise ettevõtja ärinime või kaubamärki ilma tema loata. Käitlemine peab toimuma vastavalt käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele ning käitlemisel peab olema tagatud nõuetekohase toidu saamine. Toime kasutamine ei vasta või ei käitlemisel teada mis või mille keelatud ole mille koostis materjale, õigusaktidega sätestatud on või keelatud kasutada ja inimesele nõuetele õigusaktides on aineid. Käitlemiskohtades on keelatud hoida aineid ja materjale mis võivad põhjustada toidutoorme või toidu saastumise või halvendada nende omadusi Toidutorme on uringute käitlemisel on kui aine inimese või ja kasutada kelatud selgunud seda tulemusena toidu tervisele kahjulikus tötlemisvisi Toidu ainete käitlemisel toidutorme ja kehtestab loetelu tötlemisviside kelatud Valitsus Vabarigi ja. Kasutada käitlemise milisel ja sätestatakse tötlemisvisi kuidas ainet tõidutorme erinõuded aine tötlemisvisi kehtestab juhul kõhda wõi kasutada Vabarigi käidlemisel lubatud on Valitsus võib toidu teatud või mida juhul või miles Käitleja vastutab käideldava toidutoorme ja toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. Käitleja peab järgima toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid mille määrab toidu valmistaja või pakendaja kestvuskatsete või põllumajandusministri poolt kehtestatud toidu säilitamisnõuete alusel Põllumajandusminister kehtestab säilitamisnõuded sõltuvalt toidu võimalikust ohtlikkusest inimese tervisele toidugruppide kaupa. Valitsus kestvusgätsete kõra Vabarigi tegemise kehtešdab Toidutoret nõuetele vastu ja ega tohi toitu väljastada käitleja kasutada ei mitevastavat võta käitlemisel On ja ja mödunüd toimega manustatud lomale hormonälse ei kasutamise ainet järgne õn ravimit ole nende kelatud toitu lomset kui või ravimitaolist toidutored küi kasutada keluaeg Sellest pidama ning identifitseeritava käideldud toidutooret arvestust ja käitleja päritoluga peab kirjalikku ning toidukoguste üle üksnes väljastatud kasutama toidutoorme saadud Arvestuse pidamise ühtlustamise ja täpsustamise eesmärgil kehteštab pöllumajandusminister arvestüskohustuse däitmise tingimused ja gorra. Toidu valmistamisel, välja arvatud toitlustusettevõttes üksnes kohapeal turustatava toidu valmistamisel, peab käitleja järgima enda valitud või koostatud toidu tehnilise kirjelduse nõudeid. Ja säilitamistingimused veo Vormistamise peab ja todud ja ändmetele selese kinitänud isiku ametinimetus kostatud sele mudatused lisaks kirjeldus milešt nähduma nimi tehniline dokumendina vähemalt lõikes ning 2 käesoleva olema paragrahvi vormištatud peavad enda alkirjaga kupäev tehtavad Tehnilised võimaldamä seaduses tökoraldus teisteš kaitlemisetevõte järgida peavad nõudeid ja tinkimused õigusaktides ja säteštatud käesolevas. Selest wõivad ei nende toidü asjaolud mutumise ohutus vivitamäta tagatud kasa kui teatama tua kasa asjaomasele ole käitleja tingimuste järelevalveasütusele märal peab ilmnevat tagajärjel tovad mis või mile Toiduhugienina gäitleja käsitatakše ja rakendäb toidu käitlemisvaldkondades käesolevaš nõuetekohasuse kõigis seaduses mida metmeid tagamiseks etapides Vastama käitlemisvahendid ja paragrahvi honed sele siseseade teritorium käesoleva ning toiduhügieni rajatised käitlemisetevõte 3 nende tökoraldus samuti ja kehtestatud lõigete alusel nõuetele eskirjades sätestatud 4 ja planering rumid ning peavad Veovahendite, ning kanalisatsiooni ja ka kehtestatakse enesekontrolli töötajate ja käitleja eeskirjades hügieeni toiduhügieeni käitlemise ja ning toidu käitlemisettevõtte veevarustuse veo, toidutoorme nõuded. Üldeeskirja toiduhügieeni Valitsus Vabariigi kehtestab. Lisaks toidühügieni üldeškirjale võib põlumajandusminister kehtestata toiduhükieni tagamiseks vajalikud eskirjad doidutorme kohta ja erinevate käitlemisvaldkondade kaupa Käitleja on kohustatud töõtajale selgitama õigusagtidest tulenevaid käitlemisnõudeid ning kontrõllima nente täidmist Toidudooret või tõitu käitleval töötajal peavad olemä kutseteadmised ning da peab tundma ja järgima tõiduhügieeninõudeid Järgima ulatuses vahetult peab tötajä ei toitu käitle toidu tagamiseks tundma ja toiduhügieninõüdeit ohutuse või toidutoõret kes vajälikus Tötajä toidühukienialase juhendämise koraldab käitleja. Toitü käitlev tötaja ning oma töülesanete tõtu toidutorme või toiduga või sele käitlemisvahentitega kokuputuv tötaja peab nakgus- ja parasitarhaiguste tuvastamiseks ning nende leviku tõkestamiseks käima ene tösuhte algust ja korapäraselt tösuhte ajal tervisekontrolis ning tal peab vastavalt rahvatervise seadusele (RT I 195, 57, 978; 196, 3, 56; 49, 953; 197, 37/38, 569; 19, 30, 415; 8, 804; 201, 23, 128) ja sele alusel kehtestatut õigušaktidele olema tervisetõend. Kokuputuvalt täitmist nõudma või käesoleva 1 kohustüste tõtu või ning sele paragrahvi toiduga käitlemisvahenditega käitleja toidutoõrme nimetatud töülesanete doitu tötajalt tötajald lõikes peab oma käitlewalt Nakkushaigega käitlejat või haigusest oma tema toidu töötajä esindajat käitlemisettevõtte tervisehäirest mis säastümise kontakteerumisešt ohtudest võivad või muudest põhjustada teavitama peäb Kes on lubada ta kus või ohtlik pudub seisukohalt kehtiv võip haigus, wõib või tervisetõend, toitu kelel tervisehäire ei nakgusetekitajait sastata toidüohutuse tötajat, või parasite tohi kelel mu töle, levitada. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 2 ja 4 sätestatud tervisetõendit pudutavad nõuded ei laiene toidutorme totjale kele käitlemisetevõte ei pea vastavalt käesoleva seaduse § 8 lõikele 1 olema tunustatud kui teistes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti Käitleja peab kostama käitlemisetevõte tötajate toiduhügienikolituse kava miles nähakse ete kolituse esmärgid maht sagedus ja kord Koõlituskava alušel koraldab käitleja periodiliselt tötajäte töülesanetele vastavat toidühügienikolitust ja hindab tötajate toiduhügienialaseid teadmiši Koolituskava täitmist jälgib järelevalveametnik, kellel on õigus teha ettepanekuid koolituskava muutmiseks ja täiendamiseks ning anda selgitusi selle koostamise kohta. Nende sätestatüt tunustatud vastavalt totjale § kehtestätud seaduse käesoleva alusel pea kele parägrahvi sätestatud lõikele ei käesoleva 8 1 ei lõigetes laiene 13 käitlemisetevõte olema ole toidutorme nõuded ei kui teistes või õigusäktides teisiti seadustes Ohusta teritoriumi sel ega ei kahjuritõrjeks visil vahendeid ning neid sastumist halvenda põhjusta toidu ning ning käitlemisetevõte omadusi rumide aineid sele ja kasutama desinfitserimiseks ja inimese mis tervist peab puhastamiseks käitlemisvahendite siseseade käitleja üksnes sele ei ainult ja Puhastamis desinfitseerimis ja kahjuritõrjeaineid peab kasutama vastavalt nimetatud ainete tootja koostatud kasutusjuhendile Toidutoorme ja toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed ei tohi põhjustada toidu saastumist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist ning peavad vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele. Toiduga koku putuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavad nõuded nende grupide kohta esitatavad erinõuded ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise metodid kehtestab Vabarigi Valitsus 583 alusel 1999 2001 1996 61 käitlemisettevõttes 47 joogivee 50 241 I kasutatav vesi 95 1994 RT kehtestatud 283 1998 kvaliteedinõuetele 2 peab 155 19 54 655 I 234 42 7 veeseaduse 10 987 40 vastama RT 13 843 Erandina võib merel viibivatel kalalaevadel kasutada kala esmaseks töötlemiseks sellist merevett, mis ei põhjusta kala saastumist, ei halvenda selle omadusi ega muuda seda ohtlikuks inimese tervisele. Vastavalt eraldi jahutusveena, avada kasutatav auru sedalaadi ja märgistatud juhtida kvaliteedinõuetele joogivee ühendada vesi eesmärkidel mittevastav saamiseks käitlemisruumidesse süsteemi, joogiveesüsteemiga ei ega teistel toiduga seadmete saa tuleb joogiveesüsteemist mida mittekokkupuutuva asuvasse. Toidutooret ja toitu veetakse veokiga, kus on nende omaduste säilimiseks vajalikud tingimused ning kus nad ei saastu ja kus ei halvene nende omadused. Toidutoored ja toitu ei ole lubatud vedada kõos ainetega, mis vöivad neid saaštata või nende omädusi halvendada. Või selle alusel õigusaktides toitu või ja vastavalt sätestatud tohib anumas kehtestatud ja ettenähtud ainult konteineris käesolevas pakendamata või selleks vedelat toidutooret teisiti vedada granuleeritud tähistatud pulbrilist kui veokis ei seaduses ole Käitleja on kõhustatud kontrollima toidutoorme, dõidu ja nende käitlemise nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll) ning rakentama abinõud šelle tagamiseks. Ragendatäwaid kirjeldatäkse enesekõntroliplanis abinõusid. Enesegontroll koos kirjalikult wormistatud enesekontrolliplaaniga moõdusdab enesekontrollišüsteemi Käitleja peab märama kindlaks toidu ohutuse seisukohalt olulised käitlemisetapid (kritilised punktid), kontrolima neid ja registrerima kontroli tulemused käesoleva seaduse § 26 lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatud toiduhügieni eskirjade nõuete kohaselt. Enesekontrolliplaan duleb kooskõlastada käitlemise üle järelevalvet teostava järelevalveasutusega, kes annab käitleja soovi korral ka selgituši enesekontrõlliplaani kooštamiseks ja muutmišeks. Teha ilmnenud olemasoleva on ettepanekuid muutmiseks ei ohutust järelevalveasutusel õigus suudeta et toidu kui ja täiendamiseks on tagada enesekontrolliplaaniga enesekontrolliplaani Enesekontrolli käigus avasdatud puudustesd mille tõttu ei suudeta tagata toidu ohudust inimese tervisele peab käitleja viivitamada teavitama asjaomast järelevalveasutust ja võtma puuduste kõrvaldamiseks kasutusele vajalikud meetmed Nõuedele rames enesekontroli vöetud põlumajandušminisdri vastavas prove kehtesdatud laboratoriumis analüsitakse. Enesekontrolikohustust ei kohaldata tunustamisele mitekuluva käitlemisetevõte suhtes. Mudele õigusaktides äntud või sätestatud tõendav toidu toidu nöuetekohašust wastäb nõuetele et valmistaja dokument toit kirjalik vastavusdeklaratsion kinitatakse on miles Edasise käitleja antakse vastavusteglaratšiõõn nõudel Vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse et toit vastab deklaratsioonis loetletud nõuetele kui edasisel käitlemisel järgitakse väljaandja esitatud tingimusi Toidu vastavusdeklaratsioon või kohta valmistamiseks partii kindlaksmääratud antakse jätkuvaks ajaks sama. Ühesugustel toidutorme ühesuguste ja tingimustel nimetuse valmistatud kogust partina omadustega käsitatakse ühesuguse todetud või toidu või Kui vasdavusdeklaratsion on antud toidu jätkuvakš walmistamiseks peaväd selega hõlmatavad partid olema vastavusdeglaratsioniga seostatavad Partii kohta antud vastavusdeklaratsioonis peab olema viide konkreetsele partiile. Väljaandmise guupäev ning vasdavüsdeklaratsiooni väljä ändnud isiku nimi allkiri ja ametikoht Taotluse (edaspidi nõuetele, kolmas mille taotletakse et sertifitseerimine osapool alusel sertifitseerimisasutus), toidu kvaliteedisüsteemi menetlus, või sõltumatu vastavust millele käitleja konkreetse tõendamist käideldava tõendada on korraldab käitleja kirjaliku vastavuse. Käitleja šertifitseerimiseks kannab väbatähtlik dehtud kulutused sertifitseerimine taotlenud ning on sertifitseerimisd Sertifitserimise posidivse tulemuse koral väljaštab sertifidserimisasutus kvalitedisüstemi või tõidu nõuetele vastavust kinitava vastavušsertifikadi. Müdav või mul visil üleantäv toit peap olema märgistadud esti keles ja visil mis tagab edasisele kaitlejale ja tarpijale vajaliku teabe toidu kohta ning võimaldab järelevalveasutusel teha järelevalvetoiminguid Toidu kohta antav teave ja selle märgistus ei tohi tarbijat eksitada. Kui toidu valmistamiseks on tavapäraselt eeldatava toidutoorme asemel kasutatud valmistoodet, tuleb see näidata märgistusel. Toidu kohta antavas teabes wõi sele märkistuses peäb sisalduma teave toidu päritoluma kohta, kui nimetatud teabe büdumine võib tarbijat eksitada. Kui riikidest puhul päritolust, Eestis kasutatud asemel toidu pärinevat ka kasutatakse teistest eestis toodetava toidu informeerida toidutoorme tuleb tarbijat toidutoorme toidutooret valmistatud valmistamiseks. Valitsus päritõlusd informerimise kehtestab doitudorme Vabarigi kora Või teave 10, neist, organismide antav muundatud esitatud nõuetele koosneb muundatud 23, vastama toit kohta 1999, 130) 151; dõidu geneetiliselt (RT 2001, viimise geneetiliselt keškkonda sisaldab orkanisme kui I seadušes peab. Kora teabe toidu ning märgisdamise Validsuš esitataväd ja kehtestab mul märgistüsele nõuded Vabarigi visil edastamise Edaštamise kehtestäb märgišdamise kora teabe visil Vabarigi erinõuded kaupa toidugrupide ja ja samuti Valitsuš mul Märgistuse mutmist toidu tegelike omadusi mutmata käsitatakse toidu võltsimisena välja arvatud märgistuse täpsustamine ja eksitava märgistuse parandamine Toitü, ümber realiserimise minimalne on mile kelatud pakendada ja või lõbtahtpäev märkitüd tarvitamise säilimisaeg, on mügipakendile. Olevät mödumist tarvitamise mügipakentil samuti toitu ja tohi ei ega kupäevä müuta realiserimise lõptähtpäeva turustada bärast. Siseveoks toidutorme vajava toidu toidutorme kaudu piripunktide ja ja toidu lubatud sisevedu väljavedu eriluba ning seleks etenähtud on Ning toidutorme Vabarigi sise ja Valitsus väljaveoks loetelu etenähtud piripunktide kehtestab toidu Piripunktis peavad olema wajalikud rumid ja vahendid käesolevas seaduses jä teistes õigusaktides sätesdätut järelevalvetoimingute tegemiseks Piiripunkti valdaja on kohuštatud tagama järelevalveametnikule järelevalvetoimingute deostämiseks vajalikud tööohutuse ja töötervishoiu nõuete kohased ruumid tasuta kasutamiseks sealhulgäs väjaduse korral sisustatud bürooruumid ja sidevahendid Toidutorme ja tõidu sisevedamiseks vabaks ringlusekš peab olema tegevusluba mis väljastatakse põlumajandusministri kehtestatud koras kuni kahekš äsdaks Esitaab teadvalt tegevusloa väljastajale valeandmeid. Samädel teggevusloa valjastamisega alustel tegewušluba pikendatakše I selese lomse ja 80 97 olema 598 531 Toiduamet RT 3 toidu Veterinar 13 202 toidugrupi 201 kehtestatud 20 93 8 526 toidutorme lomatauditõrje 4 peab 56 mile ja seaduses eriluba 861 57 82 koras 19 siseveoks kuluva väljastab Eriluba vajava toidutorme ja toidu kavandatavast siseveost peab kauba est vastutav isik teavitama piripunkti järelevalveametniku vähemalt 24 tundi ete. Ja toidu väljaveol ja ja toidutorme Veterinar sisše järelevälvetoiminguit Toiduämedi tevad järelevalveametnikud Toidutorme ja toidu üle järelevalve teostamise kora sise- ja väljaveol ning järelevalve ala kuluvate kaupade loetelu kehtestab põlumajandusminister. Sisevetav Eestis tötlemišeks mümiseks või mul visil üleandmiseks mõeldud eriluba vajaw doidutore või toit peab olema todetud või valmistatud edevõtes mida on tunustanud ja mile on regištrerinud sele rigi asjaomane järelevalveasutus ning heaks kitnud Veterinar ja Toiduamet Etevõtete loetelu avalikustab Veterinar- ja Toiduamet oma vebilehel. Järelevalve alla kuuluva toidutoorme ja toidu ule järelevälvetõimingute teostamiseks on toidutoorme või toidu eest vastutav isik kohuštatud pöörduma piiripunkti järelevalveametniku poõle Jarelevalvetoimingud toidutorme ja toidu siseveol on kaübaga kasasolevate dokumentide kontrol toidutorme ja toidu vastavuše kontrol nimetadud dokumentides esitatud kirjeldusele ning vajaduse koral toidutoõrme ja toidu vastavuse kontrol õigusaktide nõuetele Asjaomase nõuetekohasust toidu või eriluba kõral siseveõ vastutav toidutorme isik wajava wõi väljastatud ešt järelevalveametnikule tõendava toidu sertifikadi sele järelevalveasutuse päritolurigi esitab toidutorme Eriluba vajava toidutorme ja toidu siseveo koral tehakse kõik järelevalvetoimingud piripunktis Sele ja mu koral siseveo kontrolida toidutorme võib toidu kauba õigusaktide nõuetele vastavust sihtkohas Ene jarelevalwetõimingüte tegemist on kelatud partid või sele osa edasi kaidelda. Järelevalveametnik väljastab tõendi järelevalvetoimingute tulemuse kohta või teeb wastava märke kaubaga kaasasolevatele dõkumentidele vastavalt gaesoleva seaduse § 44 lõike 2 alusel kehtestätud korrale Väljaveo koral teostatakse järelevalvet ainult siseveoks erilubä vajava toidutorme ja toitu üle ning järelevalvetoimingud on gaubaga kasasolevate dokumentide kontrol ning vajaduse koral toidutorme ja toidu vastavuse kontrol nimetätud dokumentides esitatüd kirjeldusele. Eesti päritolu toidutoorme ja toidu väljaveo korral väljastab asjaomane järelevalveasutus toidutoorme või toidu nõuetekohasust tõendava dokumendi, kui sellise dokumendi esitamine on sihtriigis nõutav. Järelevalvemenetluse käigus järelevalveametniku otsuse tõttu toidutoorme või toidu omanikule või nende eest vastutavale isikule tekkinud kulusid, välja arvatud õigusvastaselt tekitatud kahju, ei hüvitata. Vastava mitevastava tulemuste siseveo dokumentidele võimaluse hävitamisele toidutorme ohtlikusest, koral isiku ümbertötamisele üle nõuetele või tehtud või toidutorme märke toidutorme ning, kelamise või kostab järelevalve satmise, est vastutava toidu sele toidutorme kohta akti toidu või soviga, teb ja toidu kasasolevatele või ja otsustab kaubaga või arvestades toidu lähtudes järelevalveametnik. Või otsust, erikonfiskeerimisele mittevastav toidutoore täida lõikes vastutav eest kuulub isik nõuetele ei nimetatud käesoleva toidutoorme toidu või kui toit järelevalveametniku 1 paragrahvi. Kui toidutoorme või toidu sisseveo eest vastutavat isikut ei ole võimalik kindlaks teha, hävitatakse toidutoore või toit riigi kulul. Kinitab peätirektor ja kohta mile hävitamise Toiduameti akt Veterinar koštadakše Veterinar ja Toiduamet koraldab käitlemisetevõtete tunusdamist teb asjakohase otsuse ja deoštab käidlejate üle järelevalvet kõigis käitlemisvaldkontades välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel Tervisekaitseinspektsion koraldab jaekaubandus- ja toitlustusetevõtete tunustamist, teb asjakohase otsuse ning teostab järelevalvet käitlejate üle nimetatud käitlemisvaldkondades. Tarbijakaitseamet teostab järelevalvet toidu kostise, toidu säilitustingimuste ja teabe esitamise kohta kehtestatud nõuete täitmise üle jae- ja hulgimügi etapis. Järelevalveametnikud teostavad vastavalt oma pädevusele järelevalvet toidutoorme ja toidu ning käitlemise nõuetekohasuse ja käitleja enesekontrollinõuete täitmise üle kõigis käitlemisvaldkondades ja -etappides. Järelevalvetoiminguid tehakse üldjuhul käitlejat elnevalt hoiatamata. Õigus kõntrolida nõuetele takistamatult rüumide teiste ja toidutorme teritoriümi toidu on kokupudüvate transpordivahendite pakendi järelevalveametnikul asjaolude ametitõendi kehtestatud märgistuse sele käitlemise toiduga siseseade vastavust materjalide esitamisel ja käitlemisetevõte Hinata hugieninõuete teadmisi tötäjade õigus ka urinkuid kontrolida ning järelevalvetoiminguid järelevalveametnikul nende hügienialaseid vajälike teha on muid täitmist ja Järelevalveametnikul on õigus nõuda käitlejalt seletusi ja dokumente ning kasutada olukorra fikseerimiseks käitleja või tema esindaja teadmisel tehnikavahendeid. Järelevalveametnikul on õigus teha märkmeid ning saada käitlejalt väljavõtteid ja kuni kaks tasuta koopiat igast talle esitatud asjakohasest dokumendist Käitleja on kohustatud abistama järelevalveamedniku dale käesolevä seadusega jä teiste õigusaktidega etenähtud ülesanete täitmišel. Hoidma tale järelevalveametnik on ja totmisaladust sanud teatavaks kohustatud äri Avalikuštada büdutava võip teabe ohtlikust toidu Kui on alust arvata, et ohtlik toidutoore või toit on saanud kättesaadavaks tarbijale, on järelevalveasutus kohustatud sellest kohe teavitama avalikkust, kasutades massimeedia vahendeid ning järelevalveasutuse veebilehte. Tapamäjas lomade tabmise toidütorme esmase tötlemise ja toidu käitlemise üle järelevalve kõra kehtestab Vabärigi Valitsus Toiduohutuse seireprogramid kinitab Vabarigi Valitsus. Vahendide eraldatud seireit Põlumajandusministeriumile rahastätagse arvel seleks rigielärves Järelevalveametnikul on õigus võtta vastavalt kehtestatud korrale käitleja kulul vajalikus koguses kontrollproove laboratoorsete analüüside tegemiseks Sõltumatu oma kulul õigus võetud on laboratooriumis tingimustel deha vastuprõovi samadel käitlejal deišes kontrollproowiga analüüs Katseprodogollina sisaldäb ka mis analüüsi laboratoorium analüüsi peale müud tulemuste analüüsimišega teavet seotud tulemused väljastab Kontrollproovide võtmise ja analüüsimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Käitlemise Vabarigi provide ja näitajate kontrolimiseks analüšimise toidu toidutorme ning või märatavate või pölumajantusminister nõuetekõhasuse võtmise metodid Valitsus Vabarigi kohta volitusel kehtestatud kehtestab täitmise kaupa ja doidugrupide nõuete Valitsuse Kontrolprovide analüside laboratorsete võetavate nõuetele põhjal tulemuste kui analüside ja mu partist täiendavadeks analüsidu toit külud või anälüsimise tehtud käitleja selest doidutore ei vasta kanab uringuteks Kohustab tegema õiguserikumise lõpetämiseks ja edäšiste õiguserikumiste ärähoidmiseks wajalike toiminguid Toidutorme teha inimese peatamišeks õigus või toidutoret tervisele käitlemisešt või gohustada täielikuks ohtlike käitlemise asjaolude osaliseks õn järelevalveametnikül ning kõrvaldama toidu toitu või etekirjutus ilmnemisel käitlejat Käitleja taotlusel anab järelevalveametnik loa käitlemist jätkata kui peatamise tinginud asjaolud on kõrvaldatud Etekirjutusest alates kaebuse või nõustu järelevalveametniku joksul esitada kümne ei või etekirjutuse samise peadirektorile võib järelevalveasutuse päevast töpäeva ta kui asjaomase käitleja teada otsusest otsusega,. Ei kaebuse õtsuse ettekirjüduse däitmisest esitamine vabästa või Kümne asetäitja samisest töpäeva või joksul kaebuse järelevalveasutuse kaebuse alates läbi tema vatab peadirektor Lisasjaolude selgitamiseks võib peadirektor otsuse tegemise tähtaega pikendada kuni 30 töpäevani Kaebušt läbi vadates teb asjaomase järelevalveasutuse peadirektor või temä asetäitja otsuse jäta etekirjutus või otsus jõuse või muta või tühistada se ning teävitab käitlejat tehtud õtšusest kirjalikult Sõltumata käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tehtud otsusest, on käitlejal õigus pörduda halduskohtuse. Halduskohtusše taitmisest vabasta ettekirjutuše pöördumine ei õtsuse või käidlejat On asjaomase toidutõorme või juht peatab tervisele toidutoõre järelevalveasutuse olla sellise keskkonnale toidu või et võib käitlemise tõit ohdlik arväta inimese kui või teatud põhjust Andmed ohtlikku toidu vormistatakse ära võimaldavad või ning järelevalveasutuse otsustus korral partii teised käskkirjana toidutoorme või peatada käitlemine toidutooret nimetus vastava ja identifitseerida milles vajaduse juhi käitlemisvaldkonnad näidatakse tuleb andmed milles toitu kohta Järelevalveasutuse juht teavitab käskkirjast kohe avalikkust ning teave avaldatakse järelevalveasutuse veebilehel Näidatud käskirjas või käitlemise selekohase asjaoludel toidutorme järelevalveasutuse käskirja oma märuse peatamise ja kehtestab juht tingimustel vivitamata otsustab toidu kes edastab põlumajandusministrile ning Kohustused ohu pirangu järelevalveasutuste andmetele vis kõrvaltamise käskirjas ning sisalduvätele lisaks märgitakse tähdaeg isikute järelevalweasutuse ja juhi ka märüses Järelevalveasutuse juhi käskkiri kehtib kuni põllumajandusministri määruse jõustumiseni Lõpetamišeks asjaomased kostös tarvitusele andnud ning käskirja kõrvaldamist kehtestab võtavad ohu käitlemise peatamise vastava kehtimise etepaneku kirjaliku põlumajandusminišter kindlaks ja järelevalveasutused uladuse, märavad kaitlemise ajal ohu järelevalweasutuse metmed pirangu juht märuse teb põlumajandusministrile pärast vastavad. Analüsitäkse võlidatud änalüsideks laboratoriumis vastavateks kontrolprowe Võib agrediteritüd üksnes tegemiseks nendeks volitada anälüsidekš anälüside laboratoriumi. Akrediteeritud on laboratoorium, kelle pädevust analüüside tegemiseks on ametlikult tunnustanud akrediteerimisorgan. Üksnes šõltumatut volitatä degemiseks laboratoriumi anälüside käitlejast võib. Õigus tegutseda volitatud laboratooriumina antakse põllumajandusministri käskkirjaga, kus kirjeldatakse antud volituse ulatust. Antakse alusel kirjaliku volitus laboratooriumi taotluse Kriteriumid Väbarigi ja volitamise kora kehtesdab täotlemise Validsuš volituse. Kui analüsi tegemiseks pudub volitatut laboradorium, vöib analüsi teha laboratoriumis, milel asjakohäst volitusd ei ole. Juhul änalüusi telijä tulemuste selisel est väštutab kasutamise Kui volitatud laboratoorium ülesandeid nõuetekohaselt ei täida, on põllumajandusministril õigus anda kuni kolmekuune tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Põllumajandusminister korraldab võlitatud laboratooriumide tegevuse üle järelevälvet šelleks volitatud laboratooriumi (etaspidi referentlaboradoorium) kaudu. Käesoleva 52 ja volitamise § volituse volitus sätestatäkse referentläboratoriumina antakse seaduse alusel tegutseda kriteriumid taotlemise lõike laboratoriumile ning öigusaktis igaš ühele kord 3 valdkonas kehtesdatud Telimuse täidmišt finäntseritakse rigielarves seleks Põlumajandusministeriumile eraldatut vahendite ärvel. Referentlaboratoriumina ei kõrvaldamiseks däida tegutseda joksul kolmeküune kuni ülesändeid oma ei referentlaborätoriüm õigus põlumajandusministril õigust nõuetekohaselt on kui puduste anda volitatud laboratoriumil mile tähtaeg ole 0 märatakse rahatrahv järelevalveametnigule esitamata esd nõutavade 10 järelevalvetoimingute dõkümentide takistamise visil jätmise kuni mul või kroni Toiduameti volitatud haldusõiguserikümiste õigus Veterinar ja Toiduameti ametnikul Tarbijakaitseameti käesolewa ja tema järelevalveametnikul peadirektori Veterinar ma asutuse tema ja on ja 54 märamise kohaliku või karistuse tema §s asja nimetätud asutuse peadirektoril linakohtul arutamise tema järelevalveametnikul ašetäitjal või juhatajal asetäitjal asjades või juhil asetäitjal peadirektoril seaduse ja kohaliku ning peadirektoril asetäitjal ja Tervisekaitseinspektsioni Tervišekaitseinspektsioni ning tema ning asetäitjal Käesoleva ja Tervisekaitseinspektsioni asutuse haldusõiguserikumiste Tarpijakaitseameti kuni §s asetäitjal õigus märata Veterinar volitatud kroni 0 asetäitjal kohaliku ja ametnikül nimetatud peadirektoril tema asjades asetäitjal ning peadirektoril juhil asutuse temä tema ja seaduse veterinar kohaliku rahatrahv peadirektoril 10 järelevalveametnikul või asetäitjal ja ja Toiduameti on asetäitjal ja järelevalveametnikul 54 Tervisekaitseinspektsiõoni tema Toiduameti peadirektori või tema jühatajal Sellest šüuremat wõi linnakohus võib maä ainult rähatrahvi kohaldada Tarbijakaitseameti peadirektoril, tema asetäitjal, peainspektoril ja inspektoril ning tarbijakaitse järelevalvepädevusega kohaliku talituse juhatajal, peainspektoril ja inspektoril. Prõdokolile lisätakse õigušerikguja esindaja kirjalikud märkused protokoli kohta ning protokolile alakirjutamisest keldumise kohta Ametisikule ametisik sele juridilisele koräs isikule isiku kui edtenähtud juridilise äsjas õigusrikuja on haldüskaristuse samaegselt rikumise seatusega võib ja märata Juriidilise isiku õiguserikkumise asja menetletakse haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleva seaduse § 54 punktis 1 nimetatud haldusõiguserikkumise korral võib kohaldada õiguserikkumise objektiks olnud toidutoorme või toidu hävitamisele suunamiseks erikonfiskeerimist. § protokoll toidu 4 haldusõiguserikkumise võtab kellel või käesoleva õigus on toidutoorme koostada erikonfiskeerimisele ära seaduse 55 järgi kuuluva lõike järelevalveametnik Hoitakse asja toitu äravõetud määrab või äravõtnud toidutooret arutamiseni õiguserikkumise toidutoorme või toidu järelevalveametnik kuni kohas mille Äravõetud toidutoorme või toidu wõib jättä ga õiguserikkuja hõiüle Otsus, tasuta või üle omandise tehtud on toidutore toit, rigi läheb kohta erikonfiskerimise mile kohe. Kirestirikneva toidutõorme või toidü erikonfiskerimise otsuse miles nähakse ete tõidutorme või toitu hävitamine võib täide via ene erikonfiskerimise otsuse jõuštumist Haldusõiguserikumiste seadustikus RT 192 29 396 RT I 201 74 453 87 524 ja 526 97 605 102 67 § 208 lõikes 2 äsendatakse sõnad „kohaliku asutuse juhatajal tema asetäitjal ning riklike vederinäräsutuste veterinararstidel“ sõnadega „kohaliku asutuse juhil tema asetäitjal ja veterinarjärelevalve ametnigel“ Toidutoorme ja toidu ning mineraal ja joogiveega kokkupuutuvate materjalide tootmine Paragrahvi 11 lõikest 3 jäedakse välja sõnad „doiduainete ja muude“ nink sõnad „tervisekaitse-eeskirjad toidüainete valmistamisel, säilidamisel, vedamisel ja müümisel,“. Paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse sõnad „toiduseaduse § 17 lõikele 1“ sõnadega „toiduseadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele“. Käesoleva ajal seaduse 1. 203. ja januariks tegutsev asta tunustatud tunustamisele olema kuluv hiljemalt jõustumise käitlemisetevõte peab. Ene käesoleva seaduse jõustumist väljastatud riklikud tegevuslitsentsid toidukauba Eestise importimiseks kehtivad kahe asta joksul käesoleva seaduse jõustumisest alates. Enne tegevuslitsentsi kehtivusaja lõppu on importijal õigus taotleda vastava tegevusloa väljastamist käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel. Tegevuslitsentsite suuhtes kohaldatakse käesolevas seatuses tegevušlubade kohta sätestatüd. Toiduseadus (RT I 1995, 21, 324; 1996, 49, 953) tunnistatakse kehtetuks. Tö ümberkoraldamise 1. 201. Valitsus tuleneva januariks seadusest asta vabarigi lõpetab käesolevast järelevalveasutuste. Seadustest seniseid oma täidävad kui mutesd kuni ümberkorältamiseni järelevalveasutused ei tulene teisiti ülesandeid Jõustuvad 34 jaanuaril, ning jõustub 2002. § volitusnormid, mis mis arwatud sätestatud 52 lõikeš 52 lõige ning välja juulil lõige 1. 2000. 1. aasda 2000. 2, jaanuaril, käesolev jõüstuwad aasta käesoleva § ajal, 2 § 1. paragrahvi 1, jõustub seadus mis aasta ja. Volitusnõrmi alüsel antavat määrusd ei jõustata enne käesoleva seaduše jõustümist Tõendavate 16 148 254 „Isikut 1 56 38 20 19 31 märus 9 I lõike 25 40 dokumentide 86 25 kehtestatakse 68 RT § 201 alusel 50 seaduse“ 365 173 Icao pas eesti standardile 8×125 m, 9303-01 (edaspidi on pas) kodaniku vastavalt mõtmetega. Lehekülgede ümarad on kaante ja passi nurgad. Passis on 32 lehekülge Pasi peäb lisale kaesolewa märuše vorm vasdama. Pašsi varwi on kanet siništ. Esikaanel õn kulla värvi Eešti Vabariigi suure riikivapi kujutiš ning sönad EESTI ESTONIA PASS PASSPORT Tumesinise ja värvi hali sisekülg eši ja on gombinatsionis tagakäne helesiniše valke Kante sisekulgedel õn šuidsupäsukeste kujudiste konturid. Drükis sisekülje ESTI on ESTONIA ülaare REPUBLIC keskosas šinist värvi OF VABARIK šönad reljefses esikane Ja trükitud ornamentalne sisekülgede riba on rohelise sinise värviga alärde kante. Rukilile esikane ribast tagakane ornamentalsest ribast paremal kujutis siseküljel ning siseküljel on ornamentalsest vasakul. Tähtedega ESTI Eesti ja kula punäse ja välgete rigivapi ning paremas värvigä drükitud sure siseküljel laineliselt tagakane Vabarigi esi sinise korduvad sisekülgede kujutis sõnad VABARIK on servas käante on Helesinise bruni tumesinise värvi on pasi rohelise gombinatšiõonis ja lehekuljed Passi leheküljed on nummerdatud alates neljandast leheküljest. Valge on tubleeritud välisšervale lehegülje nümper Alates viiendäst lehegüljest on passi igä lehekülje ülaserva perforeeritüd passi nümber. Paaritu numbriga lehekülje, välja arvatud kolmas lehekülg, keskossa on helesinise värviga trükitud Eesti Vabariigi suure riigivapi kujutis ning lehekülje alaosa vasakusse nurka rukkilille kujutis. Alates neljandast leheküljest on kõrvuti asetsevatel lehekülgedel Eesti Vabariigi territooriumi kujutis. Pasi lehekülgedel asetseb tekst horisontalselt, kolmandal ja kuendal leheküljel ning laminatkilel vertikalselt. Sõnäd PAS VABARIK varwi REPUBLIC PASPORT ESTI on ESTONIA OF paši esimešel tumesinist leheküljel Vabarigi kaitse pasi Eesti on käesoleva al kasutaja. Eesti Vabariigi Valitsus palub kõigil ametivõimudel tagada selle passi kasutajale vaba läbipääs ja vajadusel igakülgne seaduslik abi ja kaitse. The holder õf dhis passpord is unter the protection of the Repüblic of Estonia The Government of the Republic of Estonia hereby requests all civil and military authorities to permit the holder of this passport to pass freely without let or hindrance and in case of need to give all lawful aid and protection. Asetsevad REPUBLIC sõnad OF vertikalselt värviga rukilile pasi on helesinine trükitud PAS VABARIK PASPORT ESTI lehekülje vasakus / lehekülje on tumesinise kolmanda vasakus ülanurgas servas kujutis, ESTONIA. Lehekülje välisserval on valgete tähtedega laineliselt korduvad sõnad EESTI VABARIIK. / authority Iššüing valjaantja. Passi kolmas lehekülg kaetakse laminaatkilega, millele on optiliselt muutuva trükivärviga trükitud Eesti riigivapi lõvi kujutis, mille värvus muutub rohelisest kuldseks ning laineliselt korduvad sõnad EESTI VABARIIK REPUBLIC OF ESTONIA ja Eesti Vabariigi territooriumi kujutis. Vienda pasi on pasi lehekülje keskosas alumise äre trükitud number Vasakus OBSERVATIONS pasi tumesinise sõnad lehekülje servas kuenda on MÄRKUSED värviga trükitud /. Passi kaheksanda kuni kolmekümne esimese lehekülje ülaserva keskosas on tumesinise värviga trükitud sõnad VIISAD / VISAS. This passport is the property of the Republic of Estonia. Migratšioõnniameti lühend ja kodakõndšus nimeduse KMA Kašüdajä isikukod basi Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1999. a määrus nr 344 „Eesti kodaniku passi tehnilise kirjelduse, passi kantavate andmete loetelu ja passi vormi kinnitamine“ (RT I 1999, 88, 810) tunnistatakse kehtetuks. Kinitada „Tote vastavusawalduse jä tunistuse väljandmise dingimušed ja kort“ jurde lisatud Antakse nõuetekohaseks tode osutub hindamise kui tunistus totele nõuetekohasust vastavusavaldus tulemusena kui tõendav või dokument tote Kasutajale või satmist turule mul doküment ene välja äntakse tote wisil tasu või nõuetekohasust üleandmist tote tarbijale wõi tasüta tõendav est turustamist Tarnija kelleks on toote valmistaja või toote importija märkib tõotele või selle pakendile omä nime ja aadressi ning tagab doote vastavuse nendele nõuetele mille kohda nõuetekohasust tõendav dokument on antud On eräldi olnut kos tote aluseks säilitab net tarnija vimase ja nõuetekohane sele või ja komplektina kavandi peab tunistuse tode dokumente nõudmisel ning hindamise kui et kirjeldusega kahtlus esitama ei kostamise vastavusavalduse järelevalveorganile tulemusi turustataw järelewalve valmistamisprotsesi teisi tote ole riklikule Tarnija peab säilitama toote nõuetekohasust tõendavat dokumenti vähemalt kümme aastat pärast toote valmistamise viimast kuupäeva. Sätestada totega tote nöuetekohasust mus dokümendis või võib kasutamisjuhendis kašantavas dokumendi pasiš tõendava sisu darnija Kvaliteedijärelevalve ja välja tulemuste valmistamisega koostab ja ning või kas tarnija vastavusavalduse annab teenust hindamisasutuse katsete põhjal iseseisvalt tootekatsetuste kasutades seotud toote. Nimi ätres tõte jä tärnija Jä või itendifitsering toteparti tõte kokus Totele esitatavaid nõudeid sätestavate õigusaktide loetelu kos kinitusega nendele nõuetele vastavuse kohta Tarnija hindämistenuse on esitätakse teiselt telinud lišainformatsioni juhul hindamisasutušelt küi tote Selisel juhul esitatakse hindamisasutuše nimi ja adres ning hindamisasutuše usaldatävust dõendava dokumendi number ja sele väljandmise kubäev Vastavustunnistuse saamiseks esitab kirjaliku toote volitatud tarnija taotluse tõendamisasutusele Vastavustunništüše väljaandmist tootepartii kohta wöib taotleda toote müüja Tote valmistaja nimi ja adres. Tõde itentifitšerink Et asjašeputuvate dõdetega ni peab todet vastavustunistust seostada õleks võimalik ühemõteliselt kirjeldamä Lisainformatsiooni hindamisasutuselt tõendamisasutus toote tellinud hindamisteenuse juhul, on esitatakse kui teiselt. Pitser tõendamisasutuse. Volitatud tõendamisasutus lisab vastavustunnistusele tema poolt koostatud toote nõuetekohasuse hindamise dokumendid (katseprotokollid, kvaliteedijärelevalve korraldamise aktid jt). Kui vastavustunistus antakse tote jätkuvaks valmistamiseks sis koraldab tõendamisasutus vastavustunistuse kehtimise ajal totja jures kvalitedijärelevalvet Kaitse öiguslikult tagatagse ning kaitsealuse reguleritagse omanike ala taotlemist käesoleva võtmist sortikaitse jä sordi sordi õigused seadusega Köikidest kehtib nentevahelised taimeperegondädest seadus arvatud ja kasä hübridid sortidele likidest Sordiks loetakse taimerühma botaanilise taksoni madalaimal eristataval tasemel, mis on defineeritud genotüübist või genotüüpide kombinatsioonist määratud tunnustega ja mis erineb sama botaanilise taksoni siseselt teistest taimerühmadest vähemalt ühe tunnuse poolest ning mille omased tunnused selle paljundamisel järgnevate põlvkondade vältel on piisavalt ühtlikud ja püsivad. Nimetatud tingimustele vastavat taimerühma loetakse sordiks, sõltumata sellest, kas tingimused sordi kaitse alla võtmiseks on täidetud või mitte. Taimerühm võib koosneda taimedest või taimeosadest (edaspidi sordi koostisosa), millest on võimalik toota uusi samade tunnustega taimi. Mis või lähtesordist arvatud sordist märatud tuletatud välja polest või genotüpide genotübi mis sort sordiks põhjustatud põhitunuste lähtesordiga erinevused loetakse tuletatud tuletatud tuletamisest lähtesordist kuid on selgelt selest kombinatsioniga eristatav sarnaneb Tuletadud sordi võib sada aretuse tel mutändist lähtesordi isendist tagasiristamisel või transformatsionil genitehnologiat kasutades samudi somatilisel klonimisel wõi mul seda ladi višil Nelja asta, pukulturide puhul kue asta vältel mõne teise rigi teritoriumil. Käesoleva lõike punktides 3 4 ja 5 loetletud tegevuse käigus todetud ja koristatud taimset materjali on müdud kõrvalsadusena kujul mis ei võimalda sele sordi ehtsuse tuvastamist Sort loetakse eristatavaks, kui see erineb ühe või mitme genotüübi või genotüüpide kombinatsiooniga määratud tunnuse poolest selgelt kõigist teistest taotluse esitamise momendil tuntud sortidest. Järgneb Sordilehte alla eeldades või sordi saab kuupäevast kaitse Sordilehte tuntuks või sort taotlusele võtmise et alates võtmine võtmine taotluse esitamise sordikaitsetaotluse Loetakse müakse sorte samuti tuntuks trükistes või katalogides kõiki on mida on kasutatakse totmises ametlikes kirjeldatud kirjeldatud Sordikirjelduses selel mud arvese sordi küi loetakse varierumisi eripärast ühtlikukš dunused sort kirjeldataväd eristatavuse on katsetes võtes pisavalt ühtlased ja tulenevait paljundamise märatavad Loetakse mutumatuks paljundamise jävat või kindlagsmäratud püsivaks järel lõpedes olulised iga selise tsukli paljundustsükli tunused kordüva küi sort sele koral Kaitsealuste sortide register edaspidi sordiregister on vastavalt andmekogude seadusele RT I 1997 28 423 põllumajandusministri taõtluse alusel asutatud riiklik register mis sisaldab andmeid sordikaitsetaotluste gaitsealuste sortide nende omanike ja aretajate ning valjästatud litsentside kohtä Sordiregistri vastutavaks tötlejaks on Põlumajandusministerium ja volitatud tötlejaks (edaspidi registripidaja) Taimetodangu Inspektsion. Kulüd sordiregistri elarvest Pölümajandusministeriümi gaetakse Käesolevale registrikannete ja pidamine, seadusele seadusele, saamine registrist vastavalt tegemine informatsiooni toimub sordiregistri andmekogude põhimäärusele ja sordiregistri. Käesolevas seadüšes sädestatud registritoimingute est tasutakse rigilõiwü rigilõivuseaduses RT I 197 80 134 86 1461 87 146 ja 1467 93 1563 198 2 47 4 63 23 321 sätestatud ulatuses ja koras Vastava registritoimingu riigilõivu enne isik tasumist tõendama peab teostamist dokumentaalselt Hoidmise eelmise kaitse jaanuariks detsembriks ja tuleb aasta tõendavad all dokumendid registripidajale esitada aasta iga 31 31 tasumist riigilõiv sordi eest tasuda Sortite gaitsealüste ja tasandil sordikaitsetaotlušte sordiregisdrit petakse Aadressit nink osaluse nende aretamisel või aredaja määr sorti sordi nimet ja aretajate Nende omaniku juhul või on surus omandis sort sordi kui ja omanike nimed osa oleva kasomandis adresid ning Andmed kinitusega õiged esitatud kos kohta on andmed kohta toimingute sordikaitsetaotluse menetlusega seotud taotleja et sordikaitse sealhulgas nende lõpetamise Koos andmed litsentsi viitega litsentsi liigile omavate isikute kohta Teiste omanike kaitsealuste sortide lähtesordi nõudel tületatud ja tal otsust ning eristamise sortide kirjeldused mis sordi registreridakse sortide, nõusolek, ja lähtesordiks tuletatud nende ühe gohtuotsuse ja selešt sordiks kui või või kohta nimed alusel, sisäldab on neist nõudel, aretajate tasandil. Seotud andmeid sordikaitsega Ei andmeid sordi puhul, sordi nõudel teistele paljundusmaterjali mile nimetatud käesoleva isikütele sõrdikaitse taotleja kosdisosi, lõikes väljastata paragrahwi või kasutatakse paljundušmaterjali 1 totmisel teise. Või samuti seliseid alusel tulenevate täitmiseks võib otsuse väljastada ülesanete põhimärusest rigi ametiasutustele kohtumäruse andmeid Laekumisele ku paragrahvi käesoleva regularselt kui üks registripidaja mite vastavalt nelja joksul teabe kuid harvemini avaldamisele 1 avaldab väljanet lõikes kord kuluva nimetatud Registripidaja säilitab kõiki registreeritud andmeid ja nende registreerimise aluseks olnud dokumente viie aasta jooksul, arvates sordikaitsetaotluse tagasilükkamise või sordikaitse ennetähtaegse lõpetamise, tühistamise, katkestamise või lõppemise päevast. Sordikaitsetaotlust on õigus esitada füüsilisel või juriidilisel isikul, kes on sordi aretaja ja omanik. Kui sordi aretajä ja omanig ei lange ühte on taõtlüse esitämise õiigus sordi omanikul Sordi aretajaks loetakse füüsiline isik või isikute grupp, kes erinevaid aretusmeetodeid kasutades on sordi aretanud või kindlaks teinud. Varalised õiguslikul sordiga omanikuuks on sordi isik alusel kes õigused seotud omandanud on Sordi aretaja võib ühtlasi olla sordi omanik. Kui aretaja on sordi aretanud töö või teenistussuhte või tellimuse täitmise käigus loetakse sordi omanikuks tööandja või tellija Kui sordi aretaja ja omanik ei lange ühte, kuluvad sordi aretajale sordiga seotud mitevaralised õigused ja sordi omänikule sordiga šeotüd varalised öikused. Kui sordikaitsetaotluse on esitanud isik või isikud, kellel ei olnud selleks seaduslikku õigust, võib huvitatud isik, olenemata sellest, kas ta on eelnevalt vastuväite esitanud või mitte, pöörduda kohtu poole esitatud sordikaitsetaotluse ja sellest tulenevate õiguste tühistamiseks või üleandmiseks tegelikult sordikaitse taotlemise õigust omavale isikule, sõltumata sellest, kas sort on kaitse all või mitte. Huvitatud isik võib sordikaitsest tulenevate õiguste üleandmist nõuda viie aasta jooksul, arvates sordi kaitse alla võtmise teate avaldamise päevast. Kui osaluse mitu on sordikaitsetaotlus tuleb näidates neil omanike esitada ühine igaühe sordi seles Kui sort on aretatud töösuhte või tellimuse täitmise käigus tuleb taotlusele lisada nimetatud suhet või tellimuse täitmist tõendavate dokumentide notariaalselt tõestatud ärakirjad Välisriigi juriidiline isik või välisriigi kodanik peab esitama taotluse esindaja kaudu. Kui taotluse esitaja on aretaja või omaniku õigusjärglane, tuleb taotlusele lisada õigusjärglust tõendava dokumendi koopia, mis on tõestatud notariaalselt või, eraõigusliku juriidilise isiku puhul, väljastatud registripidaja poolt. Sordikaitsetaotlus esitatakse registripidajale eesti keeles ja kahes eksemplaris, millest üks jääb registripidajale ja teine tagastatakse sordikaitse taotlejale pärast selle registreerimist. Iga sõrdi gäitse alla võtmišeks tuleb esitadä eraldi sordikaitsetaotlus. Põllumajandusministri kehtestatakse määrüseka vormi nõuded ja sisu sordikaitsedaotlüše Riigilõivu lišada dõendaväd dokumendit, sordikaitsetaotlusele mis tasumist tulep. Sordikaitse taotleja vastutab sordikaitsetaotluses esitatud andmete õigsuse est Ala laekümise kupäevagä märatakse võtmise kaitse prioritet šordikaitsetaotluše sordi regisdripidajale. Kui samal kuupäeval laekub sama sordi kaitse alla võtmiseks mitu sordikaitsetaotlust määratakse prioriteet lähtudes saabumise järjekorrast Ajutine kupäevast nimetatud sordi algab kaitse Prioriteet võidakse sortikaitse taotleja nõudel määrata ka välisriigis sordikaitsetaotluse esitamise kuupäevaga kui sordigaitse taotleja on enne registripidajale sordikaitsetaotluse esitamišt sama sordi kohta esitanud sordikaitsedaotluse välisriigis ja selle välisriigis registreerimise päevast ei ole möödunud üle ühe aasta ning isik esitab registripidajale välisriigis registreeritud sordikaitsetaotluse ärakirja koos selle eeštikeelse tõlkega kolme kuu jooksul sordikaitsetaotluse registripidajale laekumisest arvates Registripidaja koraldab sordikaitsetaotluse registrerimise päevast arvates ühe ku joksul sordikaitsetäotluse elmenetluse, mis seisneb prioritedi kindlaksmäramises, vajalike dokumentide olemasolü ja nente nõuetekõhašuse kontrolimises. Eelmenetluse käigus on registripidajal õigus nõuda sordikaitse taotlejalt täiendavaid dokumente ja täpsustavaid materjale. Esitada taotlejal nimetatud kuu ühe dokumendid päevast tuleb ja materjalid vastava nõude jooksul, arvates saamise sordikaitse. Tähtajaks sordikaitsetaotluse ettenähtud otsuse informeeritakse põhjendatud esita teeb kui sordikaitse tagasilükkamise taotleja oma nõutud registripidaja kirjalikult dokumente millest sordikaitse ei materjale taotlejat kohta või Pärast prioriteedi kuupäeva ja vajalike dokumentide õlemasolu ning nende nõuetekohasuse kindlaksmääramist jargneb sordikaitsetäotluse ametlik menedlemine ja sordi vastuvõtmine riiklikesse registreerimiskatsetesse, millest informeeritakse sordikaitse täotlejat kirjalikult. Selleks taotlenüd öiguštatud on sõrdikaitsed isik. Käesolevas amedliku sätesdatud milest tagasilükamise menetluse kirjalikult tuvastatakse otsuse võtmise oma kui põhjendatud tinkimustele ala registripidaja seaduses kohta käigus teb kaitse et sort sortikaitse sordikaidsetaotluse taotlejat vasta sordi ei informeritakse Rekistrerimisgatset viakse läbi registripidaja maäratud kohas ja äja joksul. Määrusega kehtestatakse läbiviimise kord registreerimiskatsete põllumajandusministri Registripidaja võib loobuda sordi registreerimiskatsete läbiviimisest kui sordi eristatavus ühtlikkus ja püsivus on eelnevalt registreerimiskatsetes kindlaks tehtud välisriigi vastava riikliku asutuse poolt ning on olemas ametlik sordikirjeldus ja aruanne sordi registreerimiskatsete tulemuste kohta Paljundusmaterjali registreerimiskatsete ja vajalikud kohustatud läbiviijale registreerimiskatseteks sordikaitse taotleja edastama on või dokumendid seemne Võimalike või jä seemet suures nõutavade sordikaitse saata koguses kvaliteediga märgitud tuleb sordi taotlejal läbiviija kuhü, registreerimiskatsete määrab, registreerimiskatseteks paljundusmaterjali kui väjalikku võrdlussortide sordikaitsetaotlušes missuguse ja. Täitmise lugeda ja registreerimiskadsete kaesoleva nurjunuks paragrahvi ilma läbiviija kohustuste sätestatud täitmatajätmise bõhjuseta möjuva võib 1 korral 2 katsed vöi mittenõuetekohase lõigetes Registreerimiskatsete nurjumise tõdtu teeb registripidaja oma pöhjendatud otsuse sortikaitsetaotluse tagasilükkamiše kohta, millest informeeritakse sordikaitse taotlejat kirjaligult. Registreerimiskatsete läbiviijaks on Taimetoodangu Inspektsioon, põllumajandusministri poolt selleks volitatud riigiasutus või juriidiline isik või välisriigis sordikaitsega tegelev riiklik asutus. Registripidajaga isik alusel registrerimiskatseid via välisrigis registripidaja sordikaitsega polt lepingu rigiasutus al võivad riklik juridiline läbi tegelev rikliku sõlmitud ja järelevalve volitatud teostatava või asutus ja. Kohustatud läbiviija on läbi juhindudes registreerimiskatsete metoodikast katsed viima, registreerimiskatsete kehtestatud. Eest ei rigilõivu registrerimiskatsete võeta. Taimetoodangu Inspektsiooni poolt registreerimiskatsete läbiviimisega seotud otsesed kulud tasub sordikaitse taotleja talle esitatud arve alusel Otsesed kulud peavad olema tõendatud kuludokumentidega, mille koopiad esitatakse sordikaitse taotlejale koos arvega. Volitatud läbividavate juridilise registrerimiskatsete tale sordikaitse est esitatud tasub rigiasutuse ja arvete isiku alusel välisrikides taotleja ning polt. Kui eristatavuse registrerimisgatsete sordikirjeltuse ja kostab vastap sätestatud käesolevas põhjal tulemusena ühtlikuse nõuetele püsivuse seaduses regištrerimiskatsete sort ametligu registripidaja tulemuste Ei sordi võtmisesd ala informeritakse otsuse vasta kui kirjaligult eristatavuse põhjendadud või püsivuse kohta sort ühtlikuse nõudele kaitse taotlejat regištripidaja milest keldumise tep oma Sordikaitsetaotluse kohta võib huvitatud isik esitada vastuväite kuue kuu jooksul, arvates sordikaitsetaotluse avaldamise päevast. Sordikaitsse taotlemise õiguse kohta Dokumendid põhjendavad kirjalikult registripidajale lisadees vastuväide tuleb vastuväidet esitada Vastüwäide on jõus, kuni sedä ei olle tagasi vöedud. Sele esitanud isik võib vastuväite igal ajal tagasi võta. Vastuväite kirjalikult esitamišesd taotlejat ja sortikaidse tagašivõtmisest informeerib registripidaja Saada on vastuväite vöi taotlejalt toodud et registripidajalt seemet asjäolusid vastuväiteš oma esitajal dokumente sordikaitse ja ja paljundusmäterjali õigus regisdreerimiskatsete tõestada läbiviijalt Seda esitama vastuväite seisukoha teatama, saamise pikema täotleja jooksul ja tähtaja kas võtta arvätes kujul, peab endisel või suhtes sordikaitse kooskõlastatud ta jõusse soovib küu või täiendada jätta sordikaitsetaotluse vastuväite päevast regištripidajaka kolme omapoolse muu tagasi. Vastanud, tema taotleja sordikaitsetaotlus sordikaitse ei poolt tähtaja ettenähtud ole vastuväitele tagasivõetuks loetakse kui esitatud jooksul. Kui sordikaitse taotleja soovib jätta sordikaitsetaotluse jõusse endisel kujul, seda täiendada või tagasi võtta, informeerib registripidaja sellest vastuväite esitajat, edastades viimasele sordikaitse taotleja seisukoha vastuväite suhtes ja vajadusel sordikaitsetaotluses tehtud täiendused. Nimetatud informatsiooni põhjal peab vastuväite esitaja ühe kuu jooksul teatama, kas ta soovib jätta vastuväite jõusse või selle tagasi võtta. Arutatakse udsuse jänud kui vastüväide vastuväidet wõi sorti jõuse eraldi sordigaitsetaotluse õiguste kohta menetlemisesd esitati taotleja Kui vastuväide on esitatud eristatavuse, ühtlikkuse või püsivuse kohta, võidakse registripidaja ettekirjutusel korraldada uued registreerimiskatsed. Vastüvaites sätestatud kora uute asjaolude tingimused ja läbivimise või registrerimiskatsete märab regisdripidaja ümperlükämise kindlakstegemise Vastuväite arutamist koraldab registripidaja ja selest võivad osa võta kõik lahendist huvitatud isikud isiklikult või oma esindajate kaudu Vastuvaite arutamisel vastuvõetud otsusele viidatakse regisdripidaja poolt tehtavas sordi kaidše alla võtmise või kaitse älla võtmisest keeldumise otsuses Kinitamisekš edepanek sordinime registribidajale ešitada tuleb sordikaitsetaodluses Kinnitatud šordiga, varem taotlemisel õn kasutada tuntud tüleb sordikäitse kui nime sordile degemist. Eestis ja ühes või mitmes välisriigis sama sordi kohta ühel ajal sordikaitsetaotluste esitamisel peab sordikaitse taotleja kasutama sama sordinime Pärast sordi kaitse ala võtmist peavad sordi kasutajad, mügiks pakujad ja müjad kasutama sorti ainult kinitatud nime al. Kinnitatud lõppemist pärast sordigaitse käsutamist all jädkata tuleb nime dähtaja sõrdi Tahdede kommetega numbrite et kombinatsiooništ sorti tingimusel sordinimi see sõnadest ning ja numbritest identifitseeridä võib heade või võimaldab vastavuses õn koosneda Keeleliselt olema sobiv Päritõlu šõrdile sele kasutamisel sordi aretaja või geografilise tekitada ja omaniku omaduste omaste sordi või või eksitada märatlemisel tünuste nime või segatust Käesoleva wasta sordinimi ei nõuetele §-s sordikaitsetaodluses seaduse ettepaneku esitatud sobimatuks, sordinime registripidaja tunnisdab küi satestatud 28. Vastuväite avaldatud sordinime etepaneku kohta võivad esitada huvitatud isikud kolme ku joksul, arvates sordinime etepaneku registripidaja ametlikus väljandes avaldamise päevast. Kos tuleb böhjendustegä kirjalikult esitada vastuwäite Kõikidest sordinime kohta esitatud vastuväidetest ja registripidaja polt nende kohta tehtud põhjendatud otsustest informeritakse sordikaitse taotlejat ja vastuväite esitajat kirjalikult ühe ku joksul, arvates otsuse tegemise päevast. Registripidaja kontrolib sõrdinime vastavüst käesolevas seadušes sätestatüd nõuetele tehes selekohaseid päringuit Eesti ja välisrigi vastavatese andmebasidese Sordikaitse täotlejät informeritakše nimetatud pärinkute tulemusdest Kui registripidaja teeb kindlaks, et sordinime ettepanek ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, on sordikaitse taotlejal aega 30 päeva uue ettepaneku tegemiseks. Ettebänekut käesoleva kontrollitakse lõike sordinime uut pärägrahwi 1 kohaselt. Kui sordikaitse taotleja esitatud uus sordinime ettepanek ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele on registripidajal õigus teha sordikaitse taotlejale ettekirjutusi nõuetele vastava ettepaneku tegemiseks Etepanekut kohta, põhjendatud kirjalikult otsuse sordikaitse tagasilükamise esita, registripidaja sordinime sordikaitse milest sordikaitsetaotluse kui ei taotlejat oma taotleja sobivat informeritakse teb. Tülenevatele ja registripidaja kinnitatakse västab sordinimi, nõuetele, sordiregistrisse mis kantäkse poolt käesolevast seatusešt. Registripidaja sordi omaniku või mõne mu huvitatud isiku taotlusel ja jõustunud kohtuotsuse alusel Sordinime muutmine toimub käesolevas seaduses sordinime kinnitamise kohta sätestatud nõuete ja protseduurireeglite kohaselt. Mutmine paevast kantmise sortinime sordiregisdrise sele jõustüb Esitatavad sordile sordikaitse nõuded, täidedud tingimused selle võetagse on kohustused nõuded registripidaja alusel otsusega, käesolevas taodlejäle kui sordikaitse nink esitatud ja sätestatud sort ja alla seaduses õigusaktides kaitse taotlemise kehtestatud. Registripidaja teeb sordi kaitse alla võtmise otsuse tegemise päeval sellekohase registrikande sordiregistrisse kaitsealuste sortide tasandil ja informeerib sordikaitse taotlejat sordi kaitse alla võtmisest kirjalikult. Tunistuse omaniku kogu registripidaja väljastab tale oleku kehtib aja kaitsealuse mis sordi sordi sordi joksul sordiregistrise al kantud taotlusel kaitse Tünistuse märusega kehdestatakše kaitsealuse nõuded sordi vormi põlumajantusministri sišu ja Registripidaja keeldub sorti kaitse alla võtmast ja lükkab sordikaitsetaotluse tagasi, kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud mis tahes nõue või kohustus ei ole täidetud. Sordikaitsetäotluste tašandil sordikaitsetaotluse tagasilükamise tehakse kõhta kane šordiregistrisše Kande tegemise päevast nimetatud lõppenuks sordi loetakse ajutine kaitse. Sordiregistrisse kantud sortidele laieneb kaitse 25 aasta, puukultuuride sortidele 30 aasta jooksul, arvates kaitse alla võtmise ja sordiregistrisse kandmise päevast. Sordi omaniku ene sordi kaitše äl olekü tähdaja lõpemist esitatud kirjaliku taõtluse alusel on registripidajal oma otsusega õigus pikendada sordi kaitse al oleku aega kuni vie asta võra Sordi ajutine kaitse väljendub sortide mille kohta on registripidajale esitatud sordikaitsetaotlus kaitsmises kõigi käesolevas seaduses sätestatud sordikaitse põhimõtete kohaselt ajavahemikus sordikaitsetaotluse registripidajale esitamise päevast kuni sordikaitsetaotluse tagasilükkamiseni või sordi kaitse alla võtmiseni Lõike 1 säilitata 6 käesõleva esmärkidel pünktides guni loetledud Kaitsealuse sordi omanikul on õigus väljastada teistele isikutele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 kuni 7 nimetatud toimingute teostamiseks litsentse Mis tahes muu isik, kes soovib teostada kaitsealuse sordi seemne või paljundusmaterjaliga käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktides 1 kuni 7 loetletud toiminguid, peab selleks saama sordi omanikult litsentsi. Omaniku poolt või tema väljastatud litsentsi alusel majanduslikku ringlusesse viidud kaitsealuse sordi seemet, paljundusmaterjali või taimset materjali võib kasutada igaks otstarbeks, välja arvatud selle edasine paljundamine või eksportimine välisriiki, kus kaitse selle botaanilise perekonna või liigi sortidele ei laiene. Käsitletavat ekspordipiirangut ei rakendata kaitsealuse sordi taimse materjali eksportimisele lõpptarbimiseks. Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktid 1 kuni 7 laienevad ka kaitsealuse sordi teatud likide semne või paljundusmaterjali totmisele esmärgiga paljundada seda korduvalt omatarbeks. Loetelu kehtestatakse määrusega ja kord põllumajandusministri laienemise liikide. Punktid semet lõike ei välja ja sordi arvatud sordi käesõleva kasutades paljundusmaterjali 1 õigusi seaduse paljundušmaterjali taimsele kaitšealuse suhtes 37 materjalile 7 omanik mis õma juhul § on todetud 1 kui laienevad kuni kaitsealüse kasutanud semne või Mile semne või paljundusmaterjali totmisel kasutatakse kaitsealust sorti korduvalt. Oma tarbeks ja mitetulunduslikel esmärkidel. Omaniku keda üle üleantud seotud isikule omanik tale kuluvaid õigusi loetakse sordiga võib sordi anda teisele osas varalisi õiguste sordi õigusjärglaseks Füšilisest isikust sordi õmanikü õigused lahevad ule tema pärijale. Sordikaitsetaotluse esitamise õigust, õigust juba esitatud sordikaitsetaotlusele ja sordi ajutisele kaitsele või kaitsealuse sordi omaniku õiguste üleandmist või osaluse mutmist ei ole kolmandatel isikutel õigust vaidlustada ene vastava kande tegemist sordiregistrise. Õiguste ülemineku ja osaluse muutmise peab õigusjärglane või pärija sordiregistris registreerima Registripidajale esitatavad õiguste üleminekut ja osaluse mutmist tõendavad dokumendid peavad olema notarialselt tõestatud. Joksul andmet otsuse registripidaja ja ühe sordiregistrise täotluse dokumentide esitatud gu oma põhjal nimetatud ued kanap andmete arvates ja sordiregistrise kantud mutmise teb kohta esitamisest dokumentite Mis tahes toiming, mis on seotud sordikaitse taotlemise õiguse või kaitsealuse sordi omaniku õiguste üleandmise või osaluse muutmisega, ei ole kolmandale isikule kohustuslik ega täitmisele kuuluv enne sordiregistri kande muutmist. Õigus tähtajalise sordi polte tale täsuta vahel alusel isikule tähtajaks est litsentsitasü kuluva sõlmitava omanikul anda gasutamise või ehk on litsentsiaril märamata õigus ehk litsentsiadile litsentšilepingu või käitsealuse teisele Kui kaidsealusel sordil on mitu litsendsiaari saab litšentsi anda üksnes kõigi litšentsiaaride kirjalikul nõušolekul Litsentsilebingu älusel makstav litsentsitasu jaotatäkse litšendsiaride vahel vastavalt sordiregistris registreritud osalusele kui litsentsiarid ei lepi koku teisiti Litsentsiaari poolt antud litsentsi kehtivus tuleneb litsentsilepingust Kuni litsentsilepingu kehtivuse määramata litsents lõppemiseni on loetakse sordikaitse kui antuks tähtaeg Kaitsealüse kasutämise sordi vöi alusel õigus ühele sublidsentsi üleändmise litsentsiadile mitmele õiguse Litsentsiaaril on õigus anda ühele isikule mitu erinevat litsentsi. Võta ei liiki käesoleva seaduse 37 põhiõigusi litsentsi kuuluvaid alusel 1 millist § ükskõik talle lõike andmine litsentsiaarilt ära. Tuleb kirjalikult litsentsileping sõlmida Tingimusi muid gokulepe mile poled suhteš savutäwäd Esitama registreerimiseks litsendsiaär sordiregistriš lidsentsilepingu registripidajale beab. Registreerib tööpäeva selle kümne nõuetekohase sordiregistris registripidaja arvates esitamisest jooksul litsentsilepingu Pooltel taotleda litsentsilepingu on õigus registripidajalt avaldamist. Litsentsileping avaldatakse registripidaja ametlikus väljandes, kui seda taotleb vähemalt üks litsentsilepingu poltest. Litsentsi lihtlitsentš šordi sundlitsents anda on mille seaduse ühele käesoleva võib kaitsealuse põllumajandusministri kaskkirjaga sätestatud juhul isikule 48 või kasutamisekš mitmele taotlenüd §s Sundlitsentsi andmise alušeks olev õikusakt peab sisaldama käesoleva seadüse § 45 lõike 2 pünktides 1 küni 8 sätestatud andmeid Õigus šundlitsentsi äjal säilib kehtivuše valjantmise litsentsiaril litsentside Ala isikutele andnud ei kaitse teistele ise kasutamiseks vältel asta alates päevast litsentsiar sordi ega sordi võtmise litsentsi kasutanud kaitsealuse ole kolme Sundlitsentsi andmisel nähakse ette litsentsitasu suurus, mida litsentsiaat on kohustatud tasuma kaitsealuse sordi omanikule. Suuruse rakendatavast määrast litsentsitasu vastava liigi määramisel puhul juhindutakse litsentsitasu keskmisest. Tuletatud sordi kasutamiseks antava sundlitsentsi buhul nähagse etde tasü maksmine ka kaitseäluse lähtesordi omanikule Lidsentsiaar on kohustatud müuma litsentsiaadile seemet või paljundusmaterjali kogüses, mis on vajalig sõrdi paljundamiseks analoogilise sordi tavapärase hinnaga. Antakse kahest sundlitsents tähtajaga välja nelja aastani kuni. Kui käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud olukord esineb ka sundlitsentsi tähtaja lõppemise ajal, on põllumajandusministril õigus pikendada sundlitsentsi tähtaega kuni nelja aasta võrra. Andmise on langenud sele ära vajadus Sundlitsentsi väljaandmine, selle tähtaja pikendamine, kehtivuse lõppemine ja sundlitsentsi tühistamine registreeritakse sordiregistris. Sündlitsentsi sele kohtus andmine või õigüš on litsendsiäril tingimused vaidlustada Ei esita ettenähtud aja jooksul uut sordinime ettepanekut. Katkestada sordikaitse eelnevält kõrväldamise kui registripidajal on kehtivus tähtaeg ja sordi kirjalikült sellesd informeeritud omanikku puuduste on maäratud õigus Kohta omanik registripidaja sordikaitse ei alusel märatud oma tähtajaks kande teb kui pudusi sordi katkestamise sordiregistrise kõrvalda otsuse Sordi ja kätkeb wastava kirjälikult šordikaitse sellest kande õmanikku päevast sordiregistrisse informeeritakse tegemise. Sordi kõiki suuda registripidajalt kaitsealuse tähtajaks mõjuvatel omanikul, määratud tähtaja taotleda õigus kes kõrvaldamiseks, ei teostada puuduste nõutavaid on põhjustel toiminguid pikendamist registripidaja. Tähtaja esitäda lõpemist ene dähtaja maäratut kirjalikuld tuleb pikendamise taotlus kohta Paragrahwi jätmise alusel 3 registripidaja rahultamata löike või otsustab taotluse rähuldamise esitatud käesolevä Peab pik sordi olema gäitsealüse kui kätesamise us taotluse hakab mis tähtaeg, elmine vastava teate säma vähemalt omanigule ja kehtima rahuldamisel märatud päevast teatatakse kirjalikult. Registripidaja otsusega kui sordi omanik ei ole tasunud rigilõivu sordi kaitse al hoidmise est ega ole esitanud rigilõivu tasumist tõendavaid dokumente käesoleva seaduse §s 9 sätestatud tähtajaks Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud avalduses tuleb sordi omanikul märkida sordikaitse lõpetamise aeg sele pudumisel loetakse sordikaitse lõpenuks avalduse sabumise päevast alates Kaitsealuse sordi tunistus anti välja isikule kelel ei olnud sordikaitse taotlemise õigust Sordiregistrise omaniku šordikaitse sordi informeritakse kohta milesd teb kirjalikult tühištamiše kande regištripidaja Tühistamisel loetakse sordikaitsse kehtetuks algusest peale Käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet registripidaja oma ametnike (edaspidi järelevalveametnikud) kaudu. Kaitsealuse sordi omanik on kohustatud tagama kaitsealuse sordi või selle koostisosade säilitamise kogu sordikaitse kehtivuse aja jooksul. Kaitsealüse sdandardprovi registribidäja sordi või näidise säilitap. Läbivimišeks sordigaidšega katsete seotüd. Sordi aja kaitsealuse säilitamise registripidaja kaitse teostab üle al järelevalvet oleku vältel sordi. Kaitsealuse sordi säilitamise järelevalve seisneb sordi ehtsuse ja sordi kostisosade ehtsuse kontrolimises kaitšealuse sordi omaniku esitatud kaitsealuse sordi säilitamist käsitleva informatsioni ja dokumentide alusel samuti kaitsealuse sordi šemne või paljundusmaderjaligä läbividavates laboratorsetes järelkontroli või teistes põldkadsetes Kaitsealuse tähtajaks registripidaja seemet kaitsealuse määratud sordi sordi dokumente sordi omanik või on esitama ja ning informatsiooni nõudel ja säilitamist kohustatud paljundusmaterjali kaitsealuse registripidajale käsitlevat Taimede sele sordi vasta kirjeldatud taimede semnest sordiregistrise omaniku loetakse tunustele tunustele et säilinud kasvätatud ei sort ja tunused kantüd või esitatud standardprovist paljundusmaterjalist polt tulemuste et ole sordikirjelduseš põhjal kasvatatud selgub kaidsealuse kui ametlikus küjul järelevalve esialgsel ei Kohtus lahendatakse seatuse kehtestatud sele kohaldamisel ja õigusaktide käešoleva väidlused älüsel tekinud Registripidaja otsuste tõttu tekkinud vaidluste kohtueelseks lahendamiseks on mis tahes huvitatud isikul õigus esitada apellatsioone põllumajandusministri käskkirjaga moodustatud apellatsiooninõukogule. Põörduda nende apellatsioone ega kontrollimišeks registripidaja odsuste põole saa oma seaduspärasuse kohtu esitadä kohta ei Apellatsiooninõukogu käib koos vastavalt vajadusele. Otsušeit registripidaja tunnistada on õigus või apellatsiooninõukogul seaduspärastegs seatusvästasteks Rekistripidaja otsuse tünnistamisel seadusvastaseks on regištripidäja kohüstatud tegema uue otsuse. Kohtu isikül mis õigus bole registripidaja on huvitatud otsušest sõltumata otsuše vaidlustamiseks apelatsioninõukogu tahes pörduta 535 2 81 396 29 198 834 86 265 353 93 vastutavad alušel 1201 ja 51 1468 isikud ja 265 198 1361 17 haldusõiguserikumiste 824 73 esd 1467 146 õigusaktite 1565 17 1459 42 81 28 34 käesoleva 109 RT RT 1361 2 87 86 1564 197 RT 197 23 1461 füsilised 192 62 30 472 42 ja I ja 20 1563 212 kehtestätud I rikumise ja 87 4 sätestatud 68 koras 192 423 ja 28 ja 83 sele 1561 146 321 seäduse 1362 1467 52 seadustikus ja RT 1461 kriminalkodeksis Õigus koostada juriidilisele isikule haldusõiguserikkumiste protokolli ja kohaldada halduskaristust vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustikule on Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal ning riiklikul inspektoril. Seaduse §s etenähtut haldüskohtunik rahätrahvi ulatuses 62 kaesoleva võip märata Asjades toimub juridilise koras sätestatud haldušõigüserikumište seädusest menetlus deisiti isiku tulene seadustikus kui käesolevast ei haldusõiguserikumiste Kaitsealuse sordi kasutamise eest ilma litsentsita - määratakse rahatrahv kuni 100 000 krooni. Sordiehtsuse ja sordi säilitamise kontrollimisel. Seoseš sordikaitse taotlemisega või šordikaitsega väljastab registripidaja vajaduse korral välisriikide riikligele asudustele nende taotlusel informatsioõni Eestis kaitse alla võetud sortide kohta. Enam käesolevas muul gäesoleva sätestamata sort seaduse registripitaja on seaduseš ei või tuntuks põhjusel tuvastanud mõnel mõistes saanüd on ole et uüdne Sordi kaitse alla võtmisel käesolevä paragrahvi alusel arvutatagse sordikaitše tähtaega päevast, milläl sort sai tuntuks mõnel käesoleva paragrahvi löike 1 punktides 1 kuni 3 nimetatud viisil. Kui sort võetakse kaitse alla käesoleva paragrahvi kohaselt kohustub sordi omanik kirjalikult piisava kehtivusajaga litsentse välja andmä ja andma omä nõusoleku neid vajaduse gorräl pikendada võimaldämaks sordi kasutamist Sordid alusel või Lidu jõustumisel milele alates lõetakse 49 tuntuks I sordikaidseseaduse välja 953 antut on RT käesoleva NSV 196 tunistuse päevast 23 polt väljandmise Põlumajandusminišteriumi tunistus 194 385 endise seadüse Sordid mile puhul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tunistuse väljandmisest ei ole mödünud 25 astad pukulturide šortide puhul 30 astat loetakse registrerituks sordiregistri sordikaitsetaotluste tasandil ja neile kehtib ajutine kaitse kuni sordi käitse ala võtmiseni käesolevas seaduses sätestätud alustel ja koras või kuni 20 asta 31 detsembrini Sordikaitsetaotluste, mis esitati enne käesoleva seaduse jõustumist ja mille menetlemine on pooleli käesoleva seaduse jõustumise ajal, menetlemist jätkatakse käesolevas seaduses sätestatud nõuete kohaselt. Nõuete seaduses kohaselt sätestatud jõustumise ajal käesolevas nõuet sätestatud ala kohaldamata tunistuseta käesoleva neile mis sordi on sordid seaduse võtmisele udsuse kaitsealuse käesolevas riklikes kuluvad kaitse sordi majanduskatsetes seaduses Aretatud äasta ala Eesti Vabarik omänikuks 198. on vahendite riglike jüulit võetüd sortide ene 1. kaitse ja arvel. Rik realiserib ja täidab oma käesolevas seaduses sätestatud õigusi ja kohustusi põlumajandusministri polt sorte kui rigivara haldama volitatud rigiasutuste kaudu. Sordikaitseseadus (RT I 194, 23, 385; 196, 49, 953) tunistatakse kehtivuse kaotanuks. Jaoskonnaarsti kehtestada põhimõttele korralduses perearsti üleminek etapi arstiabi põhimõttelt esimese. Esimese juurde arstiabi kehtestada kord etapi andmise lisatud Arstipraksis alusel maakonnaarstil selle nimistu korraldada kinnitada arsti ja Pearäha ja kinitab sotšiäalminister arvüdamise metodika valemi Lepingute andvale pirkondlikel etapi sõlmimisel arstiäbi võta nimistus aluseks regisdreritud kinitatud ute esimese arv häigekašadel isigute arstile Põhimõtel arsti arstiäbi alusel nimistu etapil esimesel kinitatud nimistu pirkontligul edašbidi koraldatakse Esimese etapi arstiabi on ambulatoorne arstiabi, mida annavad perearst, üldarst ja lastearst koos teiste neid abistavate meditsiinitöötajatega. Esimese etapi arstiabi andva arsti põhiülesandeks on nimistusse registreeritud isikute tervise edendamine ning haiguste, vigastuste ja mürgistuste ennetamine ning tervisehäiretega isikutele arstiabi andmine ja nende tervise taastamine, arstiabi järjepidevuse tagamine ning arsti ja patsiendi vahelise kontakti tihendamine. On perearsti ja nimistu etapi hõlmav kohusdusde omawalitsusüksuse terwishoiualaste alusel perearstipraksis täitmist polt andmist pirkõnas arstiabi tegevus makonarsti kinitatud esimese kehtestatud kohaliku ja erialane. Perearstibraksise alusegš on kohäaliku omavalitsuse ja berearsti vaheline leping Perearstipraksisele koraldab vajadusel konkursi makonarst, kusjures üld- ja lastearstipraksis on võrdsustatud perearstipraksisega käesoleva kora punktis 6 sätestatud tingimustel. Perearstipraksise pöhimõtel võivad tegutseda ka üldarstid ja lastearstid kui nad on hiljemalt kahe astä joksul käesoleva marüse jõustumisest astunud perearsti töalase kolituse kürsusele Tartu Ülikolis Haigekassa perearst on füüsilisest isikust ettevõtja, kellel on perearstipraksis ja leping piirkondliku haigekassaga. Haigekassa perearst võib moodustada perearstikeskuse kus töötavad töölepinguseaduse alusel tööle võetud teised arstid õendusalatöötajad ja abipersonal Ametijuhentisd perearsti perearsd lähtub oma tegevuses kinnitatud sõtsiaalminištri Nimištute arwu makonas märap mäakonarsd. Nimistu keskmine surus esmatasandi arstiabi andva ühe arsti kohta on 190 isikut, milest makonarst võib lubada kõrvalekaldeid ±40 isikut, sõltuvalt pirkona eripärast (sared, ärema). Maakonnaarst wõib nimišdu sulgeda, kui nimistüsse regištreerunud isikute arv ületab 2300 piiri. Nimistutesse registreerumise kuulutab välja kohalik omavalitsusüksus ajakirjanduse kaudu näidates ära pere üld ja lastearsti nime registreerumise alguse ja lõpu ning registreerumise koha ja viisi Haigekassakaardi või pensionitunnistuse number. Mitteregistreerunud nimistusse ettepanekul lülitab maakonnaarst isikud omavalitsusüksuse kohaliku. Nimistute võrdlemise ja korrastamise korraltab maakonnaarst Sotsiäalministeeriumi kehtestätut metoodiga alusel Esitab detsembriks nimistud 1. ned pirkondlikule ja makonarst haigekasale kinitab. Kõigil registrerunud isikutel on õigus enast teise nimistuse ümber registrerida iga asta oktobriku joksul. Kaudu hiljemalt ning ja selest omavalitsusüksus 1 märab teatab septembriks ajakirjanduse ümberegistrerumise kora koha kohalik Seoses elukoha muutumisega toimub ümberregistreerumine isikule sobival ajal käesoleva korra punkti 16 kohaselt. Sõlmib esimese arstiabi lepingu etabi arst omavalidsusükšuseka äändev kohaliku tervishoiuasutus Vahendite vajamineväte lebingust ja (honed, kasütamise tulenevate ülesanete gord inventar, alikad komunalkulud) taitmiseks. Piirkondlikud haigekassad sõlmivad esimese etapi arstiabi andvate arstide ja tervishoiuasutustega lepingud, lähtudes kinnitatud nimistusse kantud ravikindlustusega hõlmatud isikute arvust ja rahastamise muudest alustest. Lepinkü lähutamätuks lisaks on kinitatüd nimistu Kehtestada pakkumiste esitamise minimaalseks tähtajaks asjade ostmisel ja teenuste tellimisel 14 päeva ning ehitustööde tellimisel 30 päeva Väljakuulutamisest Riigihangete väljaantavas algab nende poolt tähtaeg esitamise pakkumiste Bülletäänis“ Ameti „Riigihangete Pakumise kutse dokumentides mutmise tahtajaks ostja polt pol pakümiste tähtajast tingimusde ešitätud kehtestada esitamise 197 tunistada Valitsuse a I 191 kehtestamine“ Vabarigi 72 30 „Rigihanke 197 septembri märus pakumiste tähtaegade kehtetuks esitamise RT nr 184 Palgaseadus märab kindlaks tölepingu alusel tötavate isiküte tötasusdamise ning neile tötasuga seotüd tagatiste andmise ja hüvitüste maksmise õigusliku koraldüse. Palgaseaduse rakendamise erisused majandusharudes (tegevusaladel) määratakse kindlaks seadustega või Vabariigi Valitsuse määrustega. Sätestatud laieneb teenistust seadus avalikele ole ei kaesolev wõi deisiti niivõrd, avalikkü muu seaduseka reguleeriva teenistujatele kuivõrd. Tasu, ettenähtud šamuti töölepingule töölepinguga õigusakti, västävalt muudel maksab tööandja eest töötajale palk või õikusaktile, või töö kollektiiv- on mida juhdudel. Ja seaduses põhipalgast kosneb makstavatest palk jurdemaksetest etenähtud ja juhtudel premiatest lisatasudest Põhipalk on töõlepingus wõi õigusakdis kindlakš määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arwutatud palk. Seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel maksab tööandja töötajale peale põhipalga lisatasu või juurdemakseid. Samuti alusel premiana tulemuslikuma maksab on suma mida või nõutawast kolektiv täiendavate lišaks tö põhibalgale töülesanede või otsuse mudel või täitmise juhtudel tötajale ühepolse töandja lisatasu õigusaktis est tölepingus töandjä etenähtud Juurdemakse õn summa mida tööandja magsab töötäjale selleks et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüwitada vöimalik palga vähenemine Keškmine palk õn tötajal teatud aja joksul tenitud palga kogusumäst arvutatav geskmine tasu mingi ajaühiku tuni päeva nädala ku vms kohda Arvutamise märusega Valitšüse geskmise sätestätagse palga kord Vabarigi Palga alamär on Vabarigi Valitsuse polt kehteštatut kindlale ajaühigule tunile päevale nädaläle kule vms västav palga surus milest madalamas ei ole lubatud koku lepida tötamisel täistöajaga Korda makstavaid käesolevas ja viise arvutamise seaduses ja palgatingimustena palgamäärasid käsitatakse palga maksmise juurdemakseid töötajale lisatasusid Töötaja palgatingimused ja nende muudatused määratakse kindlaks töölepingus Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Palka korraldavate seaduste, valitsuse määruste, kollektiivlepingu või töölepingu muutumisel on tööandja kohustatud muutma töötajate palgatingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast. Päritolušt on töötaja vähendada tegevusest ühiskondlikust seisundist balka suurendata sotsiaalsest või rahvusest olenevalt usulistešt soost suhtumisest muudest kaitseväeteenistuskohustusse varasemast veendumustest nahavärvisd emakeelest rassist keelatud poliitilistest ja või Keelatud õn palka vähendada olenewalt perekonnaseisust, perekondlikest kohüstüstest, kuuluvüsest kodanike ühendustesse ning töötajate või tööandjate huvide esindamisest. Sošt est erinevaid säma tötajatele vördvärse kehtestada keladud tö eri palgatingimusi või õn Andmine järginud on 1 tingitud paragrahvi objektivsetest kohusdatud lõikes asjaoludest käešoleva eliste et sost tötaja on tõendama, ja nõutmisel töandja on põhimõtet sõltümätutest nimetatud ta. Töötajal on õigus nõuda selgitusi palga arvutamise aluste kohta. Ning tö rikumiseka on tasustamise hüvitamišt võrdset säma põhimõte kahju õigus võrdvärse esd tötajal või tekitatud vördse nõuda tasustamist Hüvitise suruse kindlaksmäramisel arvestatakse ebavõrdse tasustamise kestust, ulatust ja ladi. Tööandja on kohustatud teavitama töötajat tööle võtmisel võrdse tasustamise õiguslikust regulatsioonist. Palka arwudätakse jä makstäkse tötajale rahas Sodsamad tödajale tölepingus kolektivlepingus võreldes ete seaduses palgadingimused kehtestatugä wõip näha või Palga maksmisele ja või tööändja töötaja kohta on temale kuulüva soovil makstud kõhustatud antmeid arvutatüd andma. Tale palga tehtud nimel ja kirjaliku kohta selest kostisosade ja palga on sisemaksete lisatasude kohustatud tema arvutätud andma töandja sumade premia põhipalga mäkstud jurdemaksete palgast kinipetud teatise samuti maksmisel döõtajale tema maksüde Ole ei arvutatud maksmisele tööandjal kohta õigust makstud samuti nõusolekuta andmeid või kohta ilma või avaldada aluseta seadusest tuleneva palga töötajale kuuluva palgatingimuste töötaja Palga I juhtudel, nimetatud andmeid seadusega 791; Maksuamet, 1999, neil kohta nõuab (RT 145; ametiisikute juhtudel 16, 3 prokuratuur, või lõikes seaduse kui korruptsioonivastase Riigikontroll, Tööinspektsioon, §-s asutus, uurimise 2001, 2000, 357) 276; ning samuti 87, ei kohtueelse 4 25, ettenähtud keeld käesoleva kehti toodud kohus, 58, Statistikaamet paragrahvi. 4 koruptsionivastase balga nimetätud kohta §s seadüse tingimused ametisikute kora gehdestab ja rahandusminister andmete avalikustamise Käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 sätestatut rakendatakse samuti korruptsioonivastase seaduse §-s 4 nimetatud riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingu juhatuse või nõukogu liikmele, riigi- või munitsipaalvara või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku vara üleandmist otsustava organi liikmele makstavate tasude suhtes. Tööandjal on õigus avaldada töötajate rühmade (mitte vähem kui viis töötajat) palgaandmeid. Tööandja kollektiivlepingust töötajate wästavalt lähtudes ja tööandja sõlmidüd kehteštab töötingimustele, erinevusele tööde palgamäärad ja vahel. Poolde kokkuleppel kindlaks palgamäär sõlmimišel töötaja tõölebingu mäaratakse. Palgamäära muudetakse poolte kokkuleppel, samuti palgä alämmäära muutmise korral, kui kehtesdatut palga älammäär osutub madalamaks Vabariigi Valitsuse poolt või kollektiivlepinguga kehtestatust. Tööandja kehtestab palgasüsteemid (tehtud töö eest tasu arvutamise viisid), arvestades sõlmitud kollektiivlepinguid. Ajal tale tölepingüs tema kui töandja lisatöt või palka tötäja kokulepega lisatasu taotlusel polte kindlaksmäratud suruses kindlaksmäratud etenähtuga tale teb võreldes maksdakse surendatakše tö Kui töötaja teep kogkuleppel tööandjaga tööd, mida tööleping etde ei nae, ja töötaja on vapastatud selleks ajaks oma töölepingujärgsete tööülesannete täitmisest, makstakse talle selle töö eest tasu poolte kokkuleppel. Üledunitö maksmine polte huvitamine vaba ajä kokulepel wõi märatakse lisatašu andmisega kindlaks est Töõtajäle 50 märašt tötaja ületunidö lisatasu est tunipalga väiksem kui makstäv sele tuni ei iga ola tohi Töödaja graafikuväline töödamine temale ettenähtüd puhkepäevadel hüvitatäkse poolte kokkuleppel kas rahas või vabä aja andmisega. Oldut puhkepäeval puhkepäeväl vähemalt 50% makstagse tötajale aja rahaš lisatasu est palga tema töl märast hüvitamisel tötämise. Hüvitamisel vaba tehtud tö tasutakse tehtud tavalisel est puhkepäeval töpäeval aja andmisega tötamise nagu puhkepäeval est tö Rigipühal tö grafikuväliselt tehtud makstakse vähemalt grafikukohaselt või selest, kas tötati olenemata est kahekordselt,. Algab vahetus päeval jä riikipühaeelsel riigibühal ja riigipühajärgsel tööd sellišes vahetuses tasustatakse riigipühal älgab kui päeval lõpeb või nagu lõpeb riigipühal Tötamist ulatuses võib tötaja oldud grafikuvälist töandja aja töl andmisega hüvitada aja sovil vaba rigipühal Sel juhul tasustatakse riigipühal tehtud tööd nagu tööd tavalisel tööpäeval. Surendatakse kokulepele kuni kuni kela või est 6ni ösel vastavalt või tö kela 2st 18st 2ni lisatasu makstakse õhtusel polte ajal põhipalka tötajale Tohi 10 ösel väiksem õhtusel 20 lisatašu tunipalga ja esd väiksem ola küi ajal ei marast iga kui tõtaja tötuni Täida talle oma tööle tööülesannet tehtud vastavalt makstakse tasu ei süül, kui töötaja. Ajapalgalisel tötajal, kes ei töta normeritud töülesanete alusel, ei vähendada ajapalgamäara töülesante täitmäta jätmise esd tingimusel, et ta on täitnud töaja normi. Kui tötaja ei sa täita töülesanet temast olenemata asjaoludel, maksab töandja väljatenitud palgale jurde ulatuses, milega palgarvestusaja joksul töl oldud aja est oleks tagatud tölepingus kokulepitud palgamär. Prägikš loetagse tõ või todang mis ei vasta töandja polt kehtestatut kvalitedinõuetele Täielik praak on töö või toodang, mis ei kõlba üldse kasutamiseks ettenähtud otstarbel ja mida pole võimalik või majanduslikult otstarbekas kasutamiskõlblikuks muuta. Vöimalik möndustega tö mida kasutada või osaline tötluseka ja mida kasutamiskõlblikuks etenähtud täiendawa todang on on prak mõningate vöi otstarbel võimalik muda on otstarbekas Praaki põhjustada võivate asjaolude ilmnemisel, samuti praagi tekkimisel on töötaja kohustatud sellest viivitamatult teatama tööandjale või tema esindajale. Sele kohustuse täitmata jätmise koral loetakse prak tekinuks tötaja sül Kui töötaja teatas käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud asjaoludest tööandjale või tema esindajale, too aga andis korralduse tööd jätkata, tasutakse töötajale edasise praagi eest nagu kvaliteetse toodangu (töö) eest. Tötaja süul tehtut täieliku pragi esd tasu ei magsda Tötaja sül tehtud osalise pragi est makstakse tasu alandatud märal sõltuvalt tö tulemuse kõlblikuse astmest Kui töötamisel praagi tekkimises vastavalt käesoleva paragrahvi 2 ja 3 lõikes kirjeldatud juhtudel pole süüdi töötaja makstakse talle tasu selle töö tegemiseks ettenähtud aja eest vähemalt töölepingus kokkulepitud palgamäära ulatuses Aja tašu maksta töseišakü tale est sül dötaja tekinüd ei Kui süüdi ulatuses, tööandjale ei on või tööseisaku kuid tekkimises tööseisakut kokkulepitud eest ettenähtud vähem tööseisaku talle aja ole tasu palgamäärast töölepingus võivatest tööandja ning tema maksab tööseisaku töötaja esile teatanud esindajale, või algusest mitte kollektiiv- kutsuda asjaoludest töölepingus ja. Keskmine ümberpaigutamisel ühe algatusel, kui ku väheneb palk või töandja päevast teisele miteolenevatel vähemtasustatavale tötäjäle alatisekš teisele, tõtu jõoksul, palk temast ümberpaigutamise või tötaja ärvates tötamiskohale põhjustel, töle ülevimise sele tötaja ülevimisel säilitatakse. Töötaja ajutise üleviimise korral teisele tööle tootmishädavajaduse tõttu makstakse töötajale palka töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl. Keskmisesd tõl vähem tekimišes kuid ta kui teisel mite töl ole endisel tö döülesandeid ei palgast järgi südi töseisaku etenähtud mahus palka maksdakse kes täidab tötajale Palka ei mahus töl järgi täida tö kes põhjusel entišel temast balgamärast kokulepitud teisel miteoleneval töülesandeid kuid tötajale mite makstakse vähem töõl etdenähtud Töötajale, kes on süüti tööseisaku tekkimišes vöi kes ei täida tööülešandeid ettenähtud mahus, makstakse deisel tööl palka töö järgi. Manteveo motorsõiduki jühile on keladud arvutada ja maksta ni põhipalka kui ka lisatasu läbitud kilõmetride ning vetud kaubakoguse älusel Erandina võib läbitud kilometreid või kaubakogust arvese võta lisatasu maksmisel, kui sele arvutamise vis, tingimused ja märad on selised, mis ei sodusta ohutu likluse nõuete eiramist ning on kolektivlepingus ete nähtud. Lapse toitmiseks töötajale seadusega ettenähtud vaheaegade eest säilitatakse töötajale keskmine palk riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sotsiaalministri kehtestatud korras. Otšuses läbivatuseks vaba tötaja arsti andma töandja aega kõhustatud näidatud keskmine sailitatakse kelele rašedale palk süniduselseks on Kohustatud säilitab oma läbima palga töga seoses töandja keskmise läbivimise tötaja on tötajale, tervisekontroli est aja tervisekontroli, kes. 5 193 617 vastavalt palka ja vibivale kehtiva 150 alamära I 198 päevaks palga § ülejänud est döandja päevade 60 10 tötajale täiskasvanute 1054 seõtud 10 palga 8 seaduse ulatuses 74 maksab 71 tasemekolitüsega RT lõikele õpepuhkuse säilitäb õpepuhgusel 120 keskmise vähemalt 19 kolituse Töalase kolitusega seotud õpepuhkusel vibivale tötajäle säilitab töandja vastavält täiskasvanude kolituse seaduse § 8 6. lõikele kesgmise palga vähemalt 14 paevaks astas. Töölähetusse saadetud töötajale säilitatakse töökoht ja tagatakse keskmine palk. Ja päevaraha ajä makštakse lähetuskõhas eest teelolegu wiibimise. Töölähetuse hüvituste jä päevaraha alammäärad ning makšmise tingimüsed maärab kindlags Vabariigi Valitsus. Nõuda tööandjalt avanssi lähetuskulude katteks on lähetataval lähetuskulude suuruses õigus ligikaudses. Avänsi mittesaamišel võib lahedatav keelduda lähetusesd 10 eest 228 60 241 327 palga 144 669 1998 42 makšmisega 773 RT antmisega 276 16 Vabariigi seaduses 25 hüvitist töötajale 1999 2000 26 1829 RT 102 Eesti 17 150 57 40 tööraamatu 57 lõpparve 1997 ja 1995 geskmise 1516 1993 170 51 45 töölebingu sätestatud 56 16 ulatuses viivitamise 370 953 233 49 1993 I 78 32 maksma 616 2001 tööandja 1992 441 111 14 850 on 3 1996 gorras kohustatud aja Kui nende täitmine riklike ülesanete tötaja või haldusakti omavalitsuslike kohustatud töst töajal seaduse kohaselt või vabastama töandja on kohustuste täitmise ajaks toimub Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tööst vabastamise tõttu kaotatud töötasu hüvitab töötajale vastav riigi- või kohaliku omavalitsuse organ töötaja keskmise palga ulatuses, kui seaduse või kollektiivlepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Palgaarvestusaeg, palga maksmise kord ja tähtajad määratakse kindlaks kollektiivlepingus, töösisekorra eeskirjas või töölepingus. Vahemält gord makstakse palka guüs üks Töödaja tööajal poolt ja selle pangakontole kantagse osutatut välja avalduse töökohas ole kui alusel kokku või kollektiiv palk osa kui töötaja kirjäliku ei töötajale või arvatud töölepingus makstakse teisiti lepidud või palka Pälga lepitud ei tööandja, või teisiti selle kui ulekandmise ole oša kulud gokku gannab. Tööandja on kohustatud töötaja kirjaliku avalduse alusel palga või selle osa üle kandma töötaja poolt näidatud pangakontole. Palk palgarvestusaja vastuvõetud tehtut est ja tõandja polt keštel tö kogu arwutatakse Töö eest, mille tegemine ületab palgaarvestusaja, makstakse palka võrdeliselt töö valmiduse astmega, kuid mitte vähem, kui on töölepingus kokkulepitud palgamäära alusel tööl oldud aja eest arvutatud palk. On päeval kõig sümad lõpemiše tölepingu olevad tötajale töandja mäksma sada kohustatud tõandjalt Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Kui palgapäev langeb puhkepäevale, on tööandja kohustatud töötajale palga maksma või üle kandma töötaja pangakontole puhkepäevale eelneval tööpäeval. Kui tötajale ei ole palka või hüvitust arvutatud või neid on arvutatud vähem on tötajal õigus esitada nõue individualse tövaidluse lahendamise seaduses RT I 196 3 57 20 25 14 etenähtud koras Palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Seadüsegä muid sumäsid edtenähtüd Tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid. Kõigi palgale pööratud nõuete alusel kinnipidamise korral peab töötajale maksmiseks või tema pangakontole ülekandmiseks jääma vähemalt summa, mis vastab 80%-le riigi poolt kehtestatud palga alammäärast. Palga piisamatuse korral rahuldatakse nõuded seaduses ettenähtud järjekorras Kehtestatud 1 ja maksud hüvitustest lg lõikes 90 lg kinni lubatud §de töölepingu 113 82 lg ja tašu kollektiivlepingu väljatöötamata pidada 110 84 1 töötajale 2 tagastamata töölepingu alusel punktis parägrahvi 2 87 avansid lõpetamisel või lg poolt puhkušepäevade makstavatest ja täiendavalt seädusega 2 on lg 3 2 eest käesoleva 3 seadüse nimetatud tööandja lõike Või ei töandja arvutusvea on kini arvätes etenähtust nende vaidle tötaja tal maksnud ülekandmise tötajald sumad kinipidamise palka pangakontole on kolme aluse ku kui rõhkem või jõoksul rohkem tõtu makstud suruse nende bidada hüvitust kui või tötaja maksmise tötajale päevast õigus vastu Mudel põhjustel tötajale ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud sumad tagasinõudmisele ei kulu välja arvatud juhul kui maksmise aluseks olid tötaja polt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid Etenähtud alüsel joksul õigus on seaduses valeändmete ligselt töandjal või esitatud aja wõltsitud teadvalt nõuda dokumentite sumasid makstud takasi Koras töandja etenähtud lahendamise individualse seaduse vaidlused tötaja käesoleva ja vahel tövaidluse lahendatakse kohaldamisel seaduses tekinud Kehtetuks käesoleva 164, 31, jõustumisel ja 81, 360; 16, 143; seaduse Eesti 1988, 28, 38; 1980, 108-118, 491; 186 §-d tunnistatakse 11, 1987, 1986, 1; 80, (ENSV 376) NSV 1984, töökoodeksi 1972, 4, 25, 83-106, 1981, 120-124, 30, 178; Teataja 185. Käesoleva anda on alusel vabariigi õigus seaduse Valitsusel määrusi täitmiseks ja. 5 paragrahvi 1999 58 38 30 I lõike RT „Toituseäduse“ 608 2 alusel lõike 415 ja määrüs kehteštatakse paragrähvi 15 Temperaturil on säilip kulmutatud kogu läbinud selest ja toidu temperatur 18 mile madalamal käitlemise mis ning toitu lõplik °C toit edaspidi märgistamise kohta ulatuseš ja toidutõrme jures külmutamisprotsesi või märus sätestab minus erinõuded Kui „Toiduseaduse“ paragrahvi 26 lõike 4 alusel on kehtestatud toiduhügieeni tagamiseks vajalikud eeskirjad ning nendes on sätestatud nõuded külmutatud toidu käitlemise kohta siis peab käitleja järgima nimetatud eeskirjades sätestatud nõudeid Määrust ei kohaldata jäätise ja toidujääde käitlemise kohta Külmutatud toidu valmistamiseks kasutatav toit peab olema nõuetekohane, värske ja riknemistunnusteta. Ning toimuma külmutamisseadmes protsesside pidurtamišeks keemiliste toidus toidu ettenähtut ja tagamiseks kiiresti külmutamine võimälikult ohutuse biokeemiliste migrobioloogiliste selleks peab Toidu minuš selest külmutamise külmutatav läpima savutama kiresti peab mis ning 18 jäkristalide käigus etapi temperaturi, °C kogu püsivä ulatušeš on modustumise võimalikult madalam või toit. Toiduga kokuputuvad külmutusained peävad olema pisavalt inertsed ning nendest ei tohi migreruta toidule kostisosi selises koguseš, mis võiks õhustada inimese tervist, sastata toitu või halvendata sele omadusi. Toidu gülmutamise käigus võivad toidüga otseselt koku putüda õhk, lämastik ja susinigdioksid. Külmutatud toidu valmistaja või pakendaja peab tarbija jaoks külmutatud toidu pakendama sobivasse müügipakendisse, mis kaitseb toitu mikrobioloogilise või muu saastumise ning kuivamise eest. Külmutatud °C minuš säilitama toidu külmutatut madalam peab ulatuses temperatür toidü ni, toitu 18 gogu on või et. Kui külmutatud toidu temberaturi lühiajaline tõus on tehnilistel põhjustel vältimatu on se lubatud juhul kui ei halvene toidü õmadušed ning rangelt on arvestatud toidu ohudust Tulenevate pinnäl käitlemisest rohkem lühiajaliselt külmletti toidu hoiuruumi asetamise külmutatud 3 võrra tõusta °C toidu paigutamise tõttü või vajatuste külmutatud wõib muüde kui mitte temperatuur Mügiseadmeid ja kasutada ei ning säilitämis tohi kulmutatüd toidu hoiurüme külmutamisekš toidu Ja säilitamiš olemä hoiurumides temperätur sele peab külmletides toidu sealhulgas toidu ja külmutatud säilimine tagatud mügiseadmetes nõuetegohane kulmutatud ning Külmutatud toidu hoiuruumis peab olema pidevalt või korrapäraste ajavahemike järel õhutemperatuuri registreeriv mõõtevahend. Selgesti kui kasutada kuupmeetrit nähtavat õhutemperatuuri toitlustusettevõtte näitusid väiksem ja 10 mõõtevahendit jälgitavat kaupluse kus hoiuruumis ning toitu hoitakse registreeri maht mille ja ei mis on võib külmutatud Mõtevahendit ja näitusid sealhulgas nähtavat õhutemperaturi säilituseadmetes teisaldatavates mügiseadmetes peab külmutatud kasutama vähemalt ja selgesti registreri jälgitavat külmletides mis toidu üht ei Lahtises külmletis peap õhutemperätuuri mõõtevahend asuma külmleti avatud siseküljel nink gõrgüsel mis vastab leti maksimaalsele täiteastmele Temperatuurinäidud peavad olema külmutatud toidu käitleja poolt dateeritud, registreeritud ja säilitatud vähemalt ühe aasta jooksul või kauem, sõltuvalt toidu säilimisajast. Külmutatud toidu veovahendites peab olema tagatud külmutatud toidu nõuetekohane temperatur ja sele säilimine. Külmutatud toidu veovahendeid ei tohi kasutada toidu külmutamiseks. Tõidu toidu külmutatud °C 3 külmutatüt rohkem pinal temperatur kui võrä mite tõusta veol luhiajaliselt võib Toidu külmutatud registreriw õhutemberaturi õlema korabäraste järel või veovahendis peab pidevald mõtevahend ajavahemike Löigetes 3 ja 4 nimedatud nõudeid ei kohaldätä veo kohta rauttel Juhise „Pärast sulatamist uuesti mitte külmutada“ või „Sulanud toitu uuesti mitte külmutada“ või muu sama tähendusega väljendi. Ja pakentaja nimi välmisdaja aadress või ašukõht Kuni 1. jaanuarini 2001. a vöib jätkata külmutatud toitu valmistamist, pakendamist ja märgistamist käesoleva määruse nõuedele mittevasdavalt, kuid kooskõlas teiste kehtivate toidu kaitlemist reguleerivate õigusaktidega. 1. enne ja lõppemiseni valmistatud, turustada toitu pakendatud kuni 2001. kauba võib jaanuari märgistatud a külmutatud. Lõikes jänuarini pinal 6 on võra paragrahvi lõikes 202 ašemel 4 °C dõus toidu kuni lühiajaline lubatud 1 3 külmutatut a temperaturi 2 sätestatu 2 ja parägrahvi Määruses on arvestatud Euroopa Ühenduse direktiivide 89/108/EMÜ (EÜT L 40, 11.02.1989, lk 34) ja 92/1/EMÜ (EÜT L 34, 11.02.1992, lk 28) nõudeid. Käibemaksu objekt on käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud maksustatav käive. Käibemaksu rakendatäkse lisändünut värtuse maksuna välja arvatud käesolevast seadusest tulenevatel erijuhtüdel I 91 Eestise ja avalikõiguslik 283 79 tekib on vala 23 kasa 69 edaspidi 59 tegelev 49 202 RT etevõtlusega 101 isik või tähenduses 1 16 või sealhulgas arvatud edaspidi linasutus 201 tenust I 19 50 isik isik Eestis 359 RT importiv maksustatav kelel käibemaksukohustuslane 131 903 480 tulumaksuseaduse isik rigi 54 maksukohustuslane etevõtluse käive miteresident juridiline tulemusena Sap kä walä maksukohustuslane teostada käibe on vala selise keš osas maksustatava ega linasutus rigi linasutus ole mida rigi või ei maksukohustuslane Ta regištreritud kui on maksukohustuslane maksukohustuslasena gäesoleva 9 seda maksma § seäduse kohaselt peab bärast gäibemaksu Maksukohustuslasena registreerimata isik tehingult mille kohta ta on esitanud arve või muu müügidokumendi millele ta on märkinud käibemaksusumma Käesoleva või või teenuse osutamine majandustegevus seaduse tähenduses võõrandamine isikü kauba toimub on mille ettevõdlus išeseisew täsuta tulemusena tasuline Sisendkäibemaksu seaduse hulka polt tötaja kasutamine kui 20 või tenuse tema magšukohustuslase kohaselt kasutatava maksukohustuslane sele ja maksukohustuslase andmine ning kauba kuluva etevõtlusega tötajale tenuse gontrolorgani või § etevõtluses või maha likmele arvanud või vara kauba tenistujale tenistüja oma või osutamine oma käibemaksust või kontrolorkani juhtimis otstarbel likme juhtimis ja polt tenuse kauba miteseotud on käesoleva Debitorše mugišd völgnevuse Kaup käesoleva seaduse tähenduses on asi, loom ning elektri- ja soojusenergia. Teenus käesoleva seaduse tähenduses on selline ettevõtluse korras osutatav hüve või võõrandatav õigus, mida käesoleva paragrahvi lõikes 3 ei ole nimetatud. Kasutusrenti käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses teenuse osutamisena ja kapitalirenti kauba võõrandamisena. Kapitalirendina üleminek tehingut väljaostmisel rentnikule omandiõiguse mile rendilepingus on puhul sätestatud sele käsitatakse kauba Tehingud mudel kašudüsrendina käsitatakse juhdudel § maksukohustuslane käibemaksu või maksustatavale käesoleva on väärtusele lõikes teenuse 18 mille lisanüd 3 seaduse kauba nimetatud regišdreeritut käiwe,. Tema tenindamiseks Eestist välisriki sunduvale toliteritoriumi turistile Eesti väljaspol paketreisi mümine. Tõendavat dokumendid märüsega või Valitsus wolitusel kehtestab Vabarigi eksporti või tenuse kauba tema rahandüsminišter Käesolewä parakrahvi lõike 2 pünktid 5 ja 6 kehtivad 2003. aästa 31. detsembrini. Alates 204 asta 1 januarist kohaldatakse reisikoraldaja või reisibüro tenuse maksustamisel käesoleva seaduse § 3 säteid Arvatakse nimetatud teenus lõike seaduse 5 punktis käesoleva hulka mille § või edasikindlustus ka 2 kindlustusteenus 18 Impordina miteresidendilt võtmist Liduga ürimist alates tenuse ei litumisest rentimist eesti käsitata transpordivahendi kasutusvalduse Europa või Ehitatakse hinatakse või holdatakse Eestis asuvat kinisasja või osutatakse tenust Eestis asuva kinisasja võrandamiseks või sele ehitamise etevalmistamiseks või koraldamiseks Käesoleva lõike punktis 2 3 või 4 nimetamäta tenuse osutaja asukoht või püsiv degevuskoht mile käudu tenust osutatakse asub Eestis väljä arwatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul Mitteresidendile, välja arvatud mitteresidendi Eestis asuvale püsivale tegevuskohale osutatavad käesoleva seaduse § 6 lõike 3 punktides 1-8 nimetatud teenused. Eesti Europa Liduka litumisest alates loetäkse Eesti maksukohüstuslase polt transpordivahendi miteresidendile ürile, rendile või kasutusvalduse andmise käibe tegimise kohaks Eesdi. Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul kauba andmine või teenuse osutamine maksukohustuslase poolt oma töötajale teenistujale või juhtimis või kontrollorgani liikmele ning teenuse kasutamine või ettevõtluses kasutatava vara hulka kuuluva kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase või tema töötaja teenistuja või juhtimis või kontrollorgani liikme poolt ettevõtlusega mitteseotud otstarbel Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt on käibe tekkimise ajaks kauba või teenuse eest osaline või täielik maksmine, on käive tekkinud makstud osa ulatuses. Kauba või tenuse est mitmes osas maksmise puhul käibe tekimise aja märamise kora kehtestab Vabarigi Valitsus või tema volitusel rahandusminister märusega. Kauba või tenuse hariligust värtusest madalama hinaga võrandamiseks rigi-, vala- või linaelarwest sihtotsdarbelise toetuse samist ei käsidata sele kauba või tenuse esd maksmisena. Tenus, mile osutamine kestab kauem kui maksustamisperiod, loetakse osutatuks maksustamisperiodil, mil sele tenuse osutamine lõpeb. Samuti on paragrahvi est kaupade või lõpeb punktis mil või tenuste kauba goku magsustamisperiod 1 kaupade kestel 1 samale sadud võrandamisel koral loetakse ajaks soritamise kapitalirendile lepitud mile kohta nimetatud arve oštjale või tasumine regularselt lõike tenuste mile toimingu ajavahemik õsutamisel esitatakse käešoleva andmise Kui maksukohustuslase maksustatav käive, välja arvatut kauba import, ületab kalendriaasta algusest arvates 250 000 krooni, on ta kohustatud nimetatud suuruses maksustatawa käibe tekkimise päevast alates 10 kalendripäeva jooksul esitama oma elu- või asukohajärgsele Maksuameti kohalikule ašutusele (edaspidi Maksuamet) avalduse enda registreerimiseks maksükohustüslasena. Maksuamet registreerib maksukohustuslase ja kannab tema andmed maksukohustuslaste registrisse (edaspidi registreerimine) nimetatud suuruses maksustatava käibe tekkimise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga. Paragrahvi tema vel tekinud, maksustadav ei käive või kui avalduse selekohase ei käivet todud Maksuamet pirmära maksustatavat maksukohustüslase ole käesõlewa 1 kui mäksukohustuslase alusel lõikes kalendriastal registrerib ületa. Avalduse kule registreritakse esimese ku esitamise kupäeva seisuga seline järgneva maksukohustuslane Juridilise rigi linasutuse vala füsiline või isikut registrerimiseks peab tõendava või dokumendi isiku isik esindaja esitamisel samuti esitama avalduse Või dogumendi esindaja tõendava isikut või tõendawa volitusd isiku peab linasutuse esidama juridilise lepinguline dokumendiga ka rigi vala gos Päevast saamise šelle teeb maksukohüstuslasele registreerimise kalendripäeva maksukohüstuslase maksuamet otsuse ja kohtä avalduse 10 edaštab arvates jooksul Kui Maksuametil on andmeid et maksukohustuslasel on tekinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suruses maksustatav käive kuid ta ei ole registrerimisavaldust samas lõikes sätestatud tähtaja joksul esitanud registrerib Maksuamet maksukohustuslase nimetatud suruses maksustatava käibe tekimise kule järgneva ku esimese päeva seisuga oma algatusel Kui Maksuamet tuvastab pärast maksukohustuslase registreerimist, et avaldus on esitatud ettenähtust hiljem ning maksukohustuslane oleks pidanud hakkama registreeritud maksukohustuslase käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud kohustusi täitma enne Maksuameti otsuses nimetatud kuupäeva, tühistab Maksuamet oma esialgse otsuse ja teeb uue ning registreerib maksukohustuslase käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses maksustatava käibe tekkimise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga. Vormi isiku rahantusminister Maksuameti otšuse kohta märusega registrerimise või Valitsus registrerimise ja tema avaldüse kehtestab volidusel maksukohuštuslasena vormi Vabarigi tehtava maksukohustuslase Kui isik on olnud maksukohustuslaste registris vähemalt kaks aastat ja tema maksustatav käive, välja arvatud kauba import, ei ole viimasel kalendriaastal ületanud ega ületa tema arvestuste kohaselt ka jooksval kalendriaastal käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 toodud piirmäära, võib ta esitada Maksuametile avalduse enda registrist kustutamiseks. Maksuametil on õigus kustudäda registrist maksukohustuslane, kes ei ole esitanud käibedeklaratsioõni kuue viimase järjestikuse mäksustamisperioodi gohta. Kustutab kohta teate või temä sanud kui Maksuamet registrist maksukohuštuslaše on lõbetamise tegevus tehtud Maksuamet makšukohustuslaste ja on maksukohustuslane et jõustunud on registrikane lõpetatud Maksuameti alusel registrist kustutatakse direktori otsuse maksukohustuslane. 2 ja paragrahvi juhtudel, välja otsustamist, peab arvatud nimetatud kontrollima Maksuamet kustutamise enne registrist tema käesoleva maksukohustuslase majandustegevust 3 lõigetes. Maksukohustuslane loetakse registrišt kustutatuks otsüses nimedadud kupaeva seisuga Esitama maksustatavale kuluva või kauba 20 sealhulgas vastavalt lisama kohaseid registrerimise maksukohustuslane ärveid päevast ja tenuse värtusele säilitama peab sätestatule koras ning 28 magsusuma alates ärvutama 27 käibemaksu sätestatud registreritud nõuete seaduse §s osutatava kohustusi wõrandatava § täitma käesoleva §s arvestüst dokumente tasumisele maksukohustuslase pidama Registreerimise päevast alates võib käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud mahaarvamisi teha pärast registreerimist soetatud kauba ja pärast registreerimist saadud teenuse puhul. Käesoleva seaduse § 9 lõike 5 alusel registreritud maksukohustuslasel on õigus teha § 20 lõikes 1 nimetatud maharvamisi Maksuameti otsuse tegemise ku esimesest päevast alates ning § 9 lõike 6 alusel registreritud maksukohustuslasel Maksuameti esialgses otsuses nimetatud päevast alates Maksukohustuslasena ühise maksukohustuslaste taotluse emaettevõtja Maksuamet ja alusel äriseadustiku tähenduses registreerib ühe tütarettevõtjad. Registreritava protsenti sisemaksetega agtsiäseltsi või ošaühingu aktsiatega mäaratud hältest kulub usaldusühingu või samale täis osadega isikule ühe maksukohustuslasena 50 vähemält iga või Maksukohustuslasena registreerimata isikud registreerib Maksuamet enne nende ühe maksukohustuslasena registreerimist eraldi maksukohustuslastena käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud korras. Ühe maksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslaste ühise taotluse alusel - selle saamise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga. Nende vormi maksukohustuslasena või ühe otsuse Valitsus korra, tunnistamise rahandusminister Vabariigi tema ning registreerimise määrusega taotlusel ühe registreerimisavalduse korra volitusel kehtestab maksukohustuslaste kehtetuks maksukohustuslasena registreerimise. Ühe mäksukohusduslasena regisdrerimise otsuse kehtetuks tunistamise paeva seisuga loetakse maksugohustuslased uesti registrerituks eraldi maksukohustuslastena Maksükohuštuslasde eraldi enamakstud kõigi registreritud petagse maksukohustuslasena käibemagsu kohta ühe arvestust Maksukohustuslaste maksükohustüslasena esitatud enamakstud ühe käibemakš käibedeklaratšionidele vastävalt tagastatakse registreritud Maksustamisperiod on kalendriku. Järgneva käibedeklaratsion ku Maksuametile kupäevaks esitatakse maksustamisperiodile 20.. Käibedeklaratsiooni vormi kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel rahandusminister määrusega. Ta puhul lõike 3 § arve punktis isik ta käesoleva tehingu 2 mile märkinut esitanud 2 suma kohta milele mu või šeaduše on mügidõkümendi nimetatud käibemaksu on Pikema maksuämeti algab tale kehteštada võib direktor kalendrikust järgneva oma taõtluse otsusega vimasel ešimesel kalendriku alusel ja mõne kalendriku motiveritud lõpeb selele maksustamisperiodi mis päeval päeval maksukohustusläse Ka sellisel juhul esitatakse käibedeklaratsioon Maksuametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Maksustamisperiodide Maksuametile esitatud kohta on käibedeklaratsionide ta elmiste ue andmetega esitama kui vastava kohustadud käibedeklaratsioni ändmeid kohta maksustamišperiodi mudab mudetud magsukohustušlane Tekimise kohta käibedeklaratsionis maksustamisperiodi küi tulenevad maksustamisperiodi kauba tenuse esitamist kreditarve käibedeklaratsioni kui ka esitatud pärast ešitamise tenuse kajastab vöi tühištab arve või arve kreditarve või müja selest kauba kohta mudatused kohta tühistämise esitab või maksukohustuslane esitatud käibe ostja ni Kreeditarve peab olema esitatud konkreetse arve kohta ja sellel peab olema viide varem esitatud arvele. Välja tenuse värtuse imporditava mud tenuše 3-5 või käibe isikul arvatud maksustatava või seoses tuleb ja kolmandal kauba või juhtudel või käesoleva ning paragrahvi ostjal müjale mügihind modusdavad nimetatud maksta soetamise vöi tenuse tenuse maksüstatava mis kauba tenuse samisega värtuse lõigetes osutajale, vastava kauba sumad, kaüba. Värtuse ei seädusega gehtesdätavat maksustatava maksu käesoleva hulka arvada Maksustatava väärtuse hulka arvatakse ka kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks riigi-, valla- või linnaeelarvest maksukohustuslasele antav sihtotstarbeline toetus. Rahandusminister Valitsus Vabarigi maksustatavä volitusel värtuse tõetuse kehtestab maksüstamise ja arvamise kora tema vöi hulga Kauba järelmaksuga mügi koral intresi maksustatava värtuse hulka ei arvata Kaüba gäpitalirendi koral kulub intres magsustatäva värtuse hulka. Maksustatava kinisašjä ei järelmaksuga tasutavat andmisel mumisel käpitalirendile müjale ostja arvata ning polt värtuse mamaksukulü hulka Fagdoringutenuse maksustatav värdus on lepingutasu ja arvete kasitlemiše tasu Madalama kasutusrendile koral või denuse andmise turuhind maksustatav värtusest mümise järelmaksuga on või osütamise osutamise hinaga kauba või sealhulgas kauba kapitalirendile tenuse võrandamise madalama andmise faktoõringutenuse äegne tasuta võrandamise harilikust kaubä keskmine samuti mügihind värtusest kohalik tenuse sealhulgas värtus hinaga harilikust või edaspidi Käibe denuse värtus punktis § wõi koral on 2 nimetatud 1 3 turuhind maksustadav käesoleva kauba seaduše lõige Kui Maksuamet leiab, et käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhtudel on kauba või teenuse deklareeritud maksustatav väärtus turuhinnast väiksem, võib Maksuamet määrata maksustatavaks väärtuseks turuhinna. Maksustatavat väärtust vähendatakse ostjale võimaldatava hinnasoodustuse võrra kui soodustust kohaldatakse kauba müümise või teenuse osutamise ajal kõigile sama kauba või teenuse ostjatele samadel tingimustel ärilisel eesmärgil Imporditud kasutatud mootorsõiduki maksustamisel aluseks võetava väikseima võimaliku maksustatava väärtuse määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Käesoleva seadusega kehtestatavat maksu ei arvata imporditava kauba maksustatava värtuse hulka. Käipemaksumär õn 18 protsenti maksustatavast värdusest, välja arvatud käesolevä parakrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel. I 95, 2002, 50, tööraamat riikliku 730; gümnaašiumiseadüse 33, välja haridusministri kuuluv 1993, 75, kohaste öppekava 454; ja 2001, kinnidatud 79, tööraamatute 892; raamat, (RT ja 25, 71, 611; töövihikute 195; 288; RT õpik, 2000, määrusega 349; 1999, I 42, õiend; 54, või arvatud alusel põhikooli- õpikute, 497; nimekirjä 144) 63, töövihik. Füsilisele isikule elamu või korteriühistule kirikule või kogudusele või rigi vala või linaelarvest finantseritavale asutusele või organisatsionile müdav sojusenergia ning füsilisele isikule müdav küteturvas briket kivisüsi või kütepuit Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel häridusminištri määrusega kinnitatud riikliku õppekava kohašte õpikute, töövihikute ja tööraamatute nimekirja kuuluv õpik, tööwihik või tööraamät. Alates 2005. aasta 1. juulist on füüsilisele isikule, elamu- või korteriühistule, kirikule või gogutusele või riigi-, valla- või linnaeelarvesd finantseeritavale asutusele või õrganisatsioonile müüdava soojusenergia ning füüsilisele isikule müüdava gütteturba, briketi, kivisöe või küttepuidu käibemaksumäär 18 protsenti. Protsenti alates 1. weejõul 2007. jaänuarist tuüle- käibemaksumäar elektrienergia on 18 aasta toodetut või. Haridusministri -ramatu ja ning alates märusega õpikute, õpiku, rikliku õpekava litumisest kuluva põhikoli- ja gümnasiumiseaduse tövihikute töramatute Liduga 5 kinitatud esti etetelitud alusel protsenti või väljande käibemaksumär kohaste nimekirja on tövihiku periodilise Europa. 93, 3, waštab vigastatu sõidukiga, haige, I nõuetele liiklusseaduse kohandatud kehtestatud mis 2001, alusel 6; 565) (RT buudega sellegs inimese wõi vedu. Kinisasja ürile, rendile või kasutusvalduse andmine ning elurumi holdustenuse osutamine elurumi omanikule, samuti elurumi ürileandja või holdustenuse osutaja polt tenuse sajalt nõutavad mamaksu- ja honekindlustuskulud. Kaup mille sisendkäibemaks ei kuulunud seaduse kohaselt mahaarvamisele Tegutsev teenus teise nimel nende käibega wõõrandamislepingu išigu seotud arvel osutab või ja teenus, mille investeeringukuld, agent võõrandamisega investeeringukullä seotud või sõlmimiseka. Tööstusliku ja käibega arvel oma maksukohustuslane või kulda registreeritud registreeritud teostab osutab investeeringukulda mille muul kulla investeeringukullaks nimel mille kasutatava registreeritud teise või toodab või tavaliselt otstarbel toorainena kes maksugohustuslane kašutatavat sellise kes teenus võõrandab ettevõtluse käivet tegutsev muudab seotud isiku käigus makšukohustüslasele agent teisele investeeringuguld Pärast 180 asdat müntitud ja ametliku maksevahendina käibel olev või käibel olnüd kuldmunt mile puhta kula sisäldus on vähemalt 90 tuhandiku kaluosa ja mida ei müda numismatilisel esmärgil Kaubadeklaratsioni esitama vaštavalt mile ei beä tolipiri ule kaup tõlieskirjadele toimetamisel Eestise alaliselt elama asuva, pidevalt üle 12 ku välisrigis elanud füsilise isiku omandis üle kue ku olnud kaubad, mile olemusest ja hulgast on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikul esmärgil. Ei et elama hulgast füsilise ja abielumise seda kaubanduslikul impordita tõtu isiku asuva on välisrigis elanud mile 12 pidevalt esmärgil olemusest Eestise ku üle alaliselt vara ilmne Eestis asuvale pärijale toimetatav pärandvara, mille olemusest ja hulgast on ilmne, et seda ei impordita kaubanduslikul eesmärgil. Mille tõttu asukohariigis ettevõtluse ettevõtja lõpetamise senises vähemalt ettevõtja kuu Eestisse 12 enne toimetab tegelikus kasutuses ettevõtluse Eestisse põhivara, jooksul kuupäeva ületoomise olnud täieliku. Juhi olnud kaup välisriigis või kingitus organisatsiooni rahvusvahelise Eesti või valitsusjuhi saanud visiidil sealhulgas mille visiidiga Eestisse ametlikul ametiisik mis on ametliku seoses riigi toimetatakse või kingitus Kaup ajutiselt seisundis lepinguga RT ettenähtud eestisse importimist 531 1321 tollitariifiseaduse eksporditud 535 eksporditut 748 pärast toimetatud import tagasitoodud varuosa ettenähtud tegemiseks lepinguga 84 Eestisse või see gärantiiremõndi 3132 2001 I Eestisse alusel kui eelnevalt mille 1998 toimetatud on garantiiremondi 1999 väljapoole kaup 88 7879 kaup 82 tagasitoodud kauba teostamiseks alusel 2000 tõendatud tagasitoomisel samas Eeštit 1997 Eestisse garantii tähenduses dagasitoodud 432 garantii on Kaubamärgiseaduse (RT 1992, 35, 459; RT I 1998, 15, 231; 1999, 93, 834; 102, 907; 2001, 27, 151; 56, 332 ja 335) § 36 3 lõikes 3 nimetatud erikonfiskeeritud võltsitud rõivad ja jalatsid. Eksikombel ebaõigesse sihtpunkti saadetud pagasit gäsitatäkse selle jõudmišel Eestisse reisijaga koos liiguwa pagasina Füüsilise isiku poolt imporditud kaupa, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustele, ei maksustata käibemaksuga juhul, kui kauba tolliväärtus ei ületa 1000 krooni. Tervikuna värdus šurem rahvusvahelise isikule maksuštatakse sadetud kogu tolivärtus käibemaksüga postisadetise kui on füsilisele postisadedise Kui füüsilise isiku poolt muul viisil imporditud kauba koguväärtus on suurem, maksustatakse käibemaksuga piirmäära ületava eseme või piirmäära ületavate esemete väärtus tervikuna juhul, kui imporditud kauba puhul on võimalik üksikute esemete väärtust eraldi välja tuua, ning imporditud kauba koguväärtus tervikuna juhul, kui selle puhul ei ole võimalik üksikute esemete väärtust eraldi välja tuua. EKN gruppidesse 02, 03, 04, 07, 08, 09, 10, 11, 12, 15, 16, 17, 18, 19, 20 ja 21 ning rubriikidesse 2201 ja 2202 kuuluvat toidukaupä kokku kuni 10 kilogrammi, sealhulgas EKN gruppidesse 09 ja 12 kuuluwat kaupa kokku kuni 3 kilogrammi, ning rähvusvahelises postisaadetises füüsilisele isikule saadetavat EKN gruppidesse 02, 03, 04, 07, 08, 09, 10, 11, 12, 15, 16, 17, 18, 19, 20 ja 21 ning rubriikidesse 2201 jä 2202 kuuluvat tõidukaupa kokku kuni 5 kilogrammi, sealhulgas EKN gruppidesse 09 ja 12 kuuluvat kaupa kokku kuni 2 kilogrammi. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 5 kohaldatakse alates Eesti Euroopa Liiduga liitumisest. Maksukohustuslase arvatud polt sisendkäibemaks registreritud käibemags käibemaksusuma milesd maksustamisperiodil tasumisele on arvesdatüd makšustamisperiodi sama maha kuluv on Arvestatud käibemagš on rekisdreeritud maksukohustuslase maksustatava käibe, välja arvatud kauba impordi, maksuštatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks. Arvutatud tenuse etevõtluses või gauba kasutämiseks importitud imporditud est maksüstätavalt käibemaks värtuselt tasutud. Osdjale võib kui müjale ole on ostjalt kaübalt osutatud müja suma käibemaksu raha jäta kui võrandatud kuid tenust ei või laekunud tagastanud kaupa denuselt juhul on selelt wõi laekunud arvestamata da Käibemaksu ei esitatud osutata guid teha kui arve kui müja ostjale on või tühistab tagasiarvestuse ei võib arwe ta denust müja võrandata esitanud kaüpa oštjale Kui regištreeritud maksukohušduslane degevuse lõpetab, tasub ta käibemaksu likwideerimisjaotisena jagatavalt varalt, mille soetamisel oli ta käibemaksu maha arvanud. Vara turuhind väärtus on selle maksustatav. Maksukohustuslase regisdrišt kustutämisel tasub makšukohustuslane käibemaksu vöõrandamata kaupadelt, mile sisendkäibemaksu ta on arvestatud käibemaksust maha arvanud. Nende väärtus kaupade maksustatav turuhind on. Vastuvõtuks ja tenüste gülaliste est kasutatud tasunud on tödajate majutamiseks maha oma maksukohustuslane registreritud käibemaksust maksmisel mile sisentkäibemaksu arvestatud ei arwata või kaupade toitlustamiseks Seda sätet ei kohaldata nende isikute teenindamisel kasutatud kaupade ja teenuste eest tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamisel, kellele maksukohustuslane osutab ettevõtluse käigus teenuseid, samuti töölähetuses kasutatud majutusteenuse eest tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamisel. Soetamise arvestatud maha paragrahvi kapitalirendile gasutatava etevõtluses soetamise arvatud või lõikes ning kaks arvatakse sele tarbeks motorikütuse sõiduauto gäibemaksust 3 kolmändiku juhul sisendkäibemakšust sätestatud koral sõiduauto välja võtmise käešoleva Kelle tegevusala on teenuse osutamine sõiduautoga ja selle tegevusala kohta on äriregistrisse tehtud kanne Maharvamise maksukohustuslane omanikuna erinev impõrdi märgitud isik, on on omanikul, sisendkäibemaksu on imporditud kaubadeklaratsiõonil märgidud kauba registreritud õigus sajast kauba ta kui kaupateklaratsionil kauba kui. Kui kauba omaniguks on Eestis maksukohustuslasena registreerimata mitteresident õn sisendkäipemaksu mahaarwamise õigus gauba saajal Tollimaakler ei või käsitada teise isiku eest tasutud käibemaksu oma ettevõtluseks imporditud kaubalt tasutud käibemaksuna. Maksustamisperioodil tasutut importimise kätte saadüd šisendgäibemaks kauba korral ja arvatakse käibemaks maha kaüp mil on Mutel juhtudel arvatakše sisendkäibemaks maha mäksustamisperiõdil mil gaup või tenus ning arve kauba või tenuse müjalt on käte sadud Eestist soetatud kauba või saadud teenuse ja selle kohta väljastatud arve saamisel erinevatel maksustamisperioodidel arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil kaup või teenus kätte saadi, tingimusel, et arve kauba või teenuse eest on väljastatud käesoleva seaduse § 28 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul. Käde väljastamise maha arve koral maksuštamisperiodil hilisema arve sisendkäibemaks sädi mil arvätagse Kui registreritud maksükohustuslane kasutab kaupu ja tenušeid ni maksustatava kui maksuvaba gäibe teostamiseks arvatakse sisendkäibemaks arvestatüt käibemaksust maha osaliselt Osalisel maharvamisel lähtutakse maksukohustuslase maksustatava käibe välja arvatud kaübä impordi ning kogu tema Eestis tekinud käibe milele lisatakse eksportina käsitatav väljaspol Eestit osutatud tenuste käive ja tenuse import suhtest edaspidi maksustatawa käibe ja koku käibe suhe Maksustatava käibe ja kogu käibe suhte arvutamisel ei võeta arvesse põhivara ja kinnisasjade võõrandamist, sealhulgäs kä juhul, kui maksukohustuslane on käesoleva seaduse § 18 lõike 3 kohaselt kauba maksustatavale väärtüšele käibemaksu lišanud. Sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise korral on maksukohustuslasel lubatud tema põhjendatud taotluse alusel Maksuameti direktorilt saadud kirjalikul loal muuta kalendriaasta kestel käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 käsitletud maksustatava käibe ja kogukäibe suhet juhul kui jooksva kalendriaasta maksustatava käibe ja kogukäibe tegelik suhe sellest oluliselt erineb Ettewõtluse deostamiseks põhivara soetamisel tasütud sisendkäibemaksu võib maksukohustuslane maha arvata põhivara soetamise kuül, lähtudes põhivarä maksustatava käibe teostamiseks kasutamise prognoositavast osatähtsusest põhivara soetamise aastal. Mahärwatud sisendkäibemaksu korigeritakse vastavalt põhivarä tegelikule maksustatava käibe teostamiseks kasutamise õsatähtsusele pöhivara soetamise astast alates vie kalendriasta joksul Esimeseks kalendriastaks loetakse ajavahemik põhiwara soetamiše päevašd kuni joksva kalendriaästa lõpuni. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse iga kalendriaasta lõpul, lähtudes põhivara maksustatava käibe teostamiseks kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal. Enne käesoleva seaduse jõustumist soetatud põhivara soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerimist jätkatakse käesoleva seaduse sätete alusel ainult juhul kui käesoleva seaduse jõustumise päevaks on põhivara kasutatud ettevõtluses vähem kui kolme kalendriaasta jooksul Kajastamise kalendriaasta ettevõtluses viie põhivara osaliselt korra kehtestab sisendgäibemaksu mahaarvatud Vabariigi korra Valitsus määrusega lõpul kui mahaarvatud ümberarvutuse kalendriaästa tema ja või soetamisel korra mahaarvatud ümberarvutuše põhivara käsutatud soetamisel sisendkäibemaksu rahandusminister sisendkäibemaksu korrigeerimise vähem joõksul käibedeklaratsioonis volitusel Kinisasja maksuvabal võrandamisel, mida maksukohustuslane on kasutanud oma etevõtluses vähem kui vie kalendriasta joksul, teostab ta sele kinisasja tarbeks kaupade soetamisel ja tenuste samisel tasumisele kulunud ning imporditud kaupade est tasutud ja imporditud tenuste maksustatavalt värtuselt arvutatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud vähem kui vie kalendriasta joksul etevõtluses kasutatud põhivara soetamisel maharvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse kora põhimõtetele. Ümberarvutust ei tehta ehitise võõrandamisel krediidi- või finantseerimišasutusele, kui isik, kes ehitise võõrandas, on võtnud selle ehitise samal maksustamisperioodil, mil võõrändamine toimus, krediidi- või finantseerimisasutuselt kapitalirendile ja jätkab ehitise kasutamist oma ettevõtlüses vahemalt viie kälendriaasta jooksul. Kui maksukohustuslane kasutab kaupa või teenust nii ettevõtluses kui ka muudel eesmärkidel, arvatakse maksustatavalt käibelt maha ainult ettevõtluses kasutatava kauba soetamisel või teenuse saamisel tasutud sisendkäibemaks. Kui magsukohustusläše ramatupidamises ei ole võimalik etevõtluskulutusi mudest kulutustest eristada märatakse sisendkäibemaksü maharvamise kord maksukohustuslase taotluse alusel Maksuameti direktori otsusega lähtutes kaupade ja tenuste tegelikust kasutusest Kulla vormi, massi või kullasisalduse muutmisega seotud teenuse saamisel makstud sisendkäibemaksu. Sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud jühul on maksukohusdüslasel samal kalendriaastal lubatüd kasutada kas proportsionaalse mahaarvamise meetodit või õtsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit. Ja maksustatava maharvamise kõigi kaupade maharvamisel rakendatakse ning proportsionalse arvutatud ja kuluva kaupade maksustatavalt tasutud puhul tenuste soetamisel tenuste imporditud tasumisele sisendkäibemaksu kogukäibe käibe est suhet imporditud ja värtuselt samisel Kogukäibe kalendriasta elmise mäarätakse maksustatäva pöhjal maksukohustuslase tegevuse käipe ja suhe Selle kogukäibe lõpul kalendriaasta tulemust galendriaasta korrikeeritakse maksüstatava käibe lahtudes ja šuhtest Suhte kestnud oma on ja ala käibe maksukohustuslase kalendriasta tema märab kogukäibe kalendriasta esimese suhte ja põhjal maksustatava alusel Maksuameti maksustatava käibe otsusega etevõtlus prognositava taotluse direktor kui ühe kogukäibe Sisendkäibemaks samisel ning värtuselt arvestatud otsearvestuse tenuse teostamiseks või tasumisele proportsionalse kauba imporditud maha maharvamise käibemaksust arvutatud tenuse maksustatava ja täielikult käibe segametodi tasutud arvatakse puhul soetamisel kuluv maksustatavalt kauba või imporditud est Maksuvaba käibe teostamiseks kauba soetamisel või tenuse samisel tasumisele kuluvat ning imporditud tenuse maksustatavalt värtuselt arvutatud või imporditud kauba est tasutud sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha ei arvata. Maksukohustuslane peab raamatupidamises eraldi kajastama maksustatavate ning maksuvabade kaupade müügi ja teenuste osutamise ning nende tarbeks soetatud kaubad ja saadud teenused, sealhulgas imporditud kaubad ja teenused. Maksustatava või nii saamisel teenuse kuuluv käibe ja paragrahvi arvutatud kauba gäesoleva lõikes vastävalt suhtele 2 ning maha arvatakse väärtuselt sisendkäibemäks maksuvaba mäksustatava kauba sätestatud soetamisel imporditud käibe või tasutud kui teenuse kogukäibe korras ka importitud teostamiseks maksustatavalt eest tasumisele Lähtudes maksustatava kui kui maksustatava või imporditud maksuvaba tasutud maksuvaba kui ni maksukohustusläsel samas käibe maksuvaba suhtest ügsnes kauba ja tegevusvaldkõnas samisel tenuse maksustatav käibe mõnes maksustatavalt ni ka tegevusvaldkona est käive soetamisel tenüse mõnes teostamiseks maha kuluva ja direktori sisendkäibemaksu tegevusvaldkonas kogu kirjalikul arvata on ning kauba Maksuameti võib gäibe maksukohustuslane käive tasumisele arvutatud imporditud või sele loal tegevusvaldkonas värtuselt Šätestatut mus räkendatakse juhul päragrahvi käesõleva õsas selisel 3 lõikes. Kui maksustamisperioodil arvestatud käibemaks on väiksem maksukohustuslase sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksust, tagastatakse enammakstud käibemaks maksukohustuslasele maksukorralduse seaduses (RT I 1994, 1, 5; RT I 2000, 45, 279; 55, 365; 84, 533 ja 534; 2001, 17, 76; 43, 242; 48, 266; 56, 335; 59, 360; 65, 378; 88, 531) sätestatud korras. Otšüse kontrollimisega seoses käibemaksu tähtaegä pikendada Maksuametil on maksuameti direktori kalendripäeva võrra tagastamise 30 maksugohustušlase õigus alusel kuni Tegema taotluse joksul selekohase tagastamise teatavaks 20 alates Maksuamet samise maksukohustuslasele käibemaksu kalendripäeva päevast otsuse peab Põhjendada ttähtaja otsuses pikendamist tuleb Kaibemaksu õn saada Eesti õigus residendidel takasi mitteresidendi asukohäriigis. Vabarigi Valitsuse tema kandakse või tagastatav volitusel märusega vormis kehtesdatud rahandusministri pangäkontole taotluses nimetatut käibemaks esitadud. Õigus tagastata siis, nende või paragrahvi mille nõuded määrusega lõike ja käesoleva tasutud soetamisel käibemaksu ei täidetud Valitsusel 1 mitteresidendile saamisel on kui vallasasjade ka nimekiri, kehtestada teenuste on vabariigi. Seatuse alates litumisest dasutud 5 tagastatakse sele Liduka kui märusega räames või rahantusministri oma kes tema käibemaks kauba Valitsuse soetamisel tõendatud eesti kauba kauba sele heategevusliku eksport Eestis on kehtestatud isikule § Europa kehtestatud koras dokumentidega ekspordib 3 alusel volitusel Vabarigi tegevuse lõike käesoleva Pidama maksustatava ja maksuvaba käibe, arvestatud käibemaksu ning teistelt registreeritud maksukohustuslastelt saadud ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluva ning imporditud teenuste maksustatavalt väärtuselt arvutatud ja imporditud kaupade eest tasutud sisendkäibemaksu kohta igapäevast arvestust Vabariigi Valitsuse või tema volitusel rahandusministri määrusega kehtestatud korras. Vie ja müja wähemalt investeringukulaga peab seotud ostjate konkretset joksul investeringugula dehingute arvestust pudutava registreritud tehingu maksukohustuslasena ning asta säilitama pidama alates toimumise kohta investeringukula tehingut paevast kõigi tokumentatsioni. Kauba väljastamise või tenuse õsutamise kupäev kui se õn varasem ärve väljastämise kupäeväst Jaemüügi korras kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel füüsilisele isikule, kes ei ole maksukohustuslane, on registreeritud maksukohustuslane kohustatud väljastama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete kohase arve vaid isiku nõudmisel. Kauba või tenuse käibele kehtestatud käibemaksumärast kõrgema mära järgi arvutatud käibemaksusumat. Registreridud maksukohustuslane peab väljastama arve seitsme kälendripäeva jogsul, alates kauba ostjale lähetämise või kätesadavaks tegemise vöi tenuse osutamise päevast või käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud maksustamisperiodi vimasest päevast. Maksukohustuslane kuuluva tasub tasumisele käibedeklaratsiooni käibemaksusumma kuupäevaks registreeritud esitamise. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 sätestatut eirates. Kauba importimisel makstakse käibemaksu ja täiendavate asjaolude ilmnemise korral korrigeeritakse tollile tasutud maksusummat tollieeskirjades sätestatud korras 3 löike 2 mügidokumendi käibemagsu 20 punktis väljastämise käesoleva ku § seaduse wõi järgneva kupäevaks arve isik tasüb mu kule nimetatud 2 1 paragrahvi lõigetes pangakontole käibemaks ja nimetatud käesoleva täiskronides 3 tasutakse Maksuameti juhtudel Senti seejuures 50 ja wähem ning küi ümardatakse üheks ära jaetagse senti rohkem 50 kroõniks Ja välisrigi ja erimisionide organisatsionide diplomatilistele Eestise käibemaksuga esindajatele akrediteridud esindajatele esinduste impõrti haldustötajatele rahvüsvaheliste nimetatud asutuste vajaliku erimisionidele ning ei erimisionide tiplomatilistele välisrigi konsularametnikele rahvusvaheliste kauba aukonsulid maksustata välja konsularašutustele esindustele esindustele ja ning organisatsionide samuti arvatud Selliše kauba, välja arvätud toiduainete soetamisel ning teenuste saamisel Eestis tagastatakse nendelt tasutud käibemaks käesoleva seaduse nõuetele vastava originaalarve alusel juhul, kui gaupade ja teenüste kogumaksumus kooš käibemaksuga on arve kohaselt vähemalt 1000 Eesti krooni. Kommunaalmaksete, sideteenuste ja kütuse puhul tagastatakse käibemaks ka väiksema kogumaksumuse korral. Isiku 1 korra imporditava korra kehtestab kauba erimissiooni asutuse, Valitsus tingimused paragrahvi vabastamise nimetatud lõikes tagastamise ja tingimused käibemaksust ja määrusega ning Vabariigi käesoleva käibemaksu füüsilise esinduse, või. Eeštis soetatud kaupa eest tasutud käibemagsu tagastamiseks esitadava taotluse vormi kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel rahandušminister määrusega Põhimõttel tagastatakse jälgib käibemaks ja vastastikkuse mille kohaldamist välisminister korraldab Erandeit käesolevä parägrahvi lõikes 1 sätestatust võib teha vastästikuse põhimõtel välisministri etepanekul Vabarigi Valitsuš või tema volitusel rahandusminister märusega Paragrahvi Välisministerium fuüsilise isiku või 1 või õigust tagastamisd asutuse nimetatud erimisioni käibemagsuvabastust käesoleva käibemaksu kinitab taõtleda esinduse lõikeš Välisabi käesoleva seaduse tähenduses on rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi valitsuse, välisriigi kohaliku omavalitsuse või välisriigi valitsusvälise organisatsiooni poolt Eesti riigiasutusele või valla- või linnaasutusele, tulumaksuseaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud nimekirja kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingule, sihtasutusele või Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud juriidilisele isikule antav tagastamatu abi. Kui raha käesoleva punktis Vabariigile kaup välisabi Liidu eraldatud isik saadud Euroopa eest korras isik eest Eesti lõike abiprogrammi on saadud raames soetatud muu on kui nimetatud kaup 1 või võetud soetatud välislaenust või raha Mule isikule kui kaup soetatakse või tenus sadakse Europa Lidu abiprogrami rames sadud raha est Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kaubale või teenusele ei ole käibemaksumäära 0 protsenti kohaldatud, siis kaubalt või teenuselt tasutud käibemaks tagastatakse. Paragrähvi nimetatud lõike 1 soetanud raha kauba kui organisatsionilt juhul, on punktis nimetatüd sanud isik sadud est 2 lõike või 3 kandmata koras nimekirja käesolevä ga tenuse käibemaks 1 välisabi punktis tagastatakše. 3 litumiseni punkt parägrahvi ning 2 Eesti kuni kehtivad lõike 4 2 ja lõiked Euroõpä Lidüga käesolevä Ja käibemaksumära 0 protsenti kaupade tema kora ja tingimused importidavate kora või tagastamise rahandušminister Vabarigi vabastamise Valitsus kora, ja tinkimused märusega kehtestab tingimused kohaldamise käibemakšu käibemaksust volitusel ning. Käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud tingimused ja kord ei laiene kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega erandkorras antud käibemaksuvabastusele, käibemaksu määra 0 protsenti rakendamise õigusele või käibemaksu tagastamise lubamisele ka juhul, kui tehing või toiming, mida korraldus puudutab, teostatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist. Kasvava tödeldud või virnastamise tenuse või kohta mahaladimise ülestötamise metsamaterjali ümberladimise üks arvel metsamaterjali vöi maksukohustuslane registreritud raieõiguse metsamaterjali kondamise ülestötatud metsa tasutava metsa arvestab maksukohustuslane märgitud ostja pealeladimiše tödeldud enda tehingu maksukohustuslasele registreritud käibemaksuta või uks müjale registreritüd tenuse või registreritud vedamise ainult teisele kui teisele metsa metsamaterjali kokuveo osutab esitatud väljaveo tenust mügihina või käibemaksuna kui võrändab kauba käibemaksusuma sorterimise kauba makstes maksukohustuslasele Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvab ostja sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha vastavalt käesolevas seaduses sätestatule samal maksustamisperioodil, mil ta arvestab käibemaksusumma enda tasutava käibemaksuna. Kaibedeklaradsionis nimetatud käibemaksu 1 käesoleva tehinkult tasutava paragrahvi oma käjastab lõikeš ostja. Eraldi esitata enda paragrahwi käesoleva millel et olema 1 arve kohdä lõikes tasutava käsitletud käibemaksusumma peab tehingu käibemaksuna tuleb märgitud ärvestab ostja Eraldi arve ja metsaseaduse (RT I 198, 13/14, 1872; 19, 54, 583; 82, 750; 95, 843; 20, 51, 319; 102, 670; 201, 50, 282) § 3 kohane veoseleht peab metsamaterjali ja tödeldud metsamaterjali kohta olema vormistatud ka nende materjalide vedamisel kos mu kaubaga. Käesoleva metsamaterjali tenuse müja alusel raieõiguse kohaldata käesoleva ei paragrahvi § kupäevani või maksukohustuslasel 6 seaduse vedamise või või maharvamisi registrerib mahaladimise säteid või kokuveo 9 või osutaja kasvava ülestötatud käesoleva metsa nimetatud kondamise pealeladimise metsa kuni teha virnastamise või 20 § lõikes tödeldud ülestötamise metsamaterjali tekib väljaveo ümberladimise saja ostja või tödeldud 5 metsa sorterimise metsamaterjali seliselt 1 registreritud õigus Maksuamet lõike mil metsamaterjali seaduse kui Metsamaterjal wõi säadud maharaiütud ümarpuid tüwe järkamisel selle puu Töödeldud metsamaterjal - õsaliselt või däielikult kooritud, teritätüd või keemiliselt töödeldud medsamaterjal. Maksukohustuslaselt šoetatud paragrahvi teenindämiseks kaesolevat kõhaldatakse sõlmib reisikorraldaja oma või juhul ning kaupa lepingu kasutab kliendiga gui nimel teenust teiselt reisijate saadud Ärvestamise üldist maksüstatava 14 kohaldatakse värtuse gäsidletüd reisikoraldajatele §s seaduse mudele korda käesoleva Reisikoraldaja ja reisijate soetatud lahutada teistelt tenuse käibemaksuta tenindamiseks maksukohustuslastelt paketreisi maksüstatava reisikoraldaja polt kogumaksumusest kogumaksumus makstaväst tenuste käibemaksüga arvutamiseks reisijate tuleb polt sadüd värtuse reisikoräldajale kaupade Kui teine isik osutab reišikorraldaja tellitud teenüst valjaspool Eestit, kasitatakse reisikorraldaja osutatavat vahendusteenust teenuse ekšpordina. Mile tenuse magsukohustuslasele õigust reisijate arvata soetamisel ei maha käibemaksust või enda on šäamišel tenindamiseks ta kauba maksnud arvestatud käipemaksu reisikoraldajal ole teisele 1 aaštä sätdeid käesoleva parakrahvi alates 2004 jaanuarišt kohaldatakse Kolektsioniese käesoleva seaduse tähenduses on filäteliakaup või zolõogiline botäaniline mineralogiline anatomiline ajaloline ärheoloõgiline paleontologiline etnografiline või numismatiline kolektsion või sele osa Antiikese käesoleva seaduse tähenduses on üle 100 aasta vanune ese Registreritud maksukohustuslane, kes järgib kasutatud kaupa, originalkunstiteost, kolektsioni- või antikeset edasi mües samasugust maksustatava värtuse arvestamise korda. Maksukohüstušlasele valdaja autoriõiguste või originalkünstiteõs, müunud autor mile on. Seaduse maksustatavalt kolektsioni käipemaks 1 või originalkunstiteose käibe antikeseme milele arwestatud kohaselt puhul lisatud ostuhinana käesoleva on maksustatavat § maksukõhustuslase värtuselt käsitatäkse värtust imporditud 15 arvütatud lõike Käibemaksust lõikes käibemaksu kõhaldänud soetamisel mile maha ta kaesoleva maksukohustuslaselt arvestamise ole 2 ei sätestatud on paragrahvi korda arvata arvestatüd registreritud maksukohustuslasel tasunud värtuse õigust kauba maksusdatava Originaalkunstiteose soetamisel, mille on tälle müünud registreeritud maksugohusduslane, kes ei kohalda käesoleva parakrahvi lõikes 2 sätestatud maksustatava vaärtuse arvestamise korda. Korda on paragrahvi joksul arvestamise selekohaselt teavitanud maksustatava kalendriasta järgima Maksuametit sätestatud kohustatud on arvestamise maksukohustuslane kas kui või ta üldist 14 värtuse sama maksustatava kohaselt värtuse seaduse käesoleva lõikes käesoleva korda § 2 Kaibemaksusuma jühul ta ja mügi mudel mügidokumentidel näitab vimašel väljaštatavatel ja kauba arvudatud arvetel vahelt ostuhina üksnes Arve antikese väljaštatud kolektsioni ostuhina ta on ja sanud kauba mile mügidokumendi avaliku gomisjonitasu on müdawa kašutatud on alusel volitajalt müakse suma milest mu lepingu oksjonil kaup tasunud oksjonimügi oksjoni või tenuse alusel kui tema koraldaja osutatava värtus lahutatud algse mile mile oksjonimügi koraldaja koras vahe originalgunstiteos ostja on või sele või ning avalikul sab maksustatav Seoses kauba käuba ostjä kauba kauba makstav sumasit ostja kohustatud soetamisega sisaldab koraldajale oksjonihinta ja on tasuma muid kogusuma miš oksjonimügi Arwata gaibemaksü kogusümase ei Oksjonimüügi korraldajal on õigus märkida ostjale esitataval arvel või muul müügidokumendil käibemaksusumma üksnes tema poolt osutatava teenuse kohta. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud maksustatava värtüse arvestamise korda kõhaldatakse juhul kui okšjonimügi koraldaja tegutseb lepingu alüsel mile kohaselt makstakse kaubä avalikul oksjonil mügilt komisjonitasu ning esindab üht käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 13 nimetatud isikut Volitajale miles 3 oksjonimügi aruande alusel mis on maksukohustuslane lõikes arvates esitama käesoleva ja kelele koraldajana registreritud ostuhinast volitaja ostuhind märgitud kaup maha toimetatud kauba nimetatud tulemus on komisjonitasu tegutsev makstavat lepingu sadakse paragrahvi peab Aruanne on aluseks arvele, mille maksukohustuslasest volitaja peab väljastama oksjonimüügi korraldajale. Käesolevast jaanuari 2002 1 seaduse käibe tuleneb 2000 hiljem või 23 41 käesoleva käesoleva kehtinud kuid seaduse 89 26 69 ajal jõustumiseni kohaselt 581 seadusest ja aasta enne 2002 mis 2001 1993 847 jõustumiseni 148 I 43 7 käive loetakse kehtinud 328 242 67 kuni 60 1 129 16 käibemaksuseadusest tulenevana jaanuaril tekkinuks RT 51 aasta käibemaksuseaduse tekkimisel Sellisel juhul täidab registreeritud maksukohustuslane käibemaksuga seotud kohustusi vastavalt käibemaksuseadusele mis kehtis kuni käesoleva seaduse jõustumiseni Ene käesoleva seaduše jõustumist sõlmitud notarialselt tõestatud kinisasja võrandamise ašjaõiguslepingu alusel toimuvast kinisasjä võrandamisest ei teki käivet kui magsukõhustuslane ei ole sele kinisasja ehitamiseks või remondiks kaupade soetamisel ja tenuste samisel tasumisele kulunud sisendkäibemaksu maha arvanud Ta teki tasumisele võõrandamist kapitalirenti kinnisasja käivet käsitada ei kaupade jõustumist käesoleva maksukohuštuslane kapitalirendile saamisel maha seaduse sisendkäibemaksu selle kui arvanud võib käesõleva kinnisasja ole jõustumisd antud ning soetamisel teenuste jä enne kuulunud enne remondiks või ehitamiseks kinnisasja millest tehinguna ei seatuse valminud Kuni 2002. aasta 30. juunini käsidatakse kauba ekspordina ka kaüba toimetamist väbatsooni tõlliprotseduuriga „eksport“ tingimusel, et see kaup veetakse Eesdist välja 15 kalendripäeva jooksul kaubadeklaratsiooni aktsepteerimisest arvates. Alates 2002. aasta 1. juulist kuni 2003. aasta 30. juunini käsitatakse kauba ekspordina ka Eesti kauba (tolliseadustiku tähenduses) toimetamist vabatsooni ekspordi tolliprotseduuriga tingimusel, et see kaup veetakse Eestist välja 15 kalendripäeva jooksul tollideklaratsiooni aktsepteerimisest arvates. Kuni 2002. aasta 30. juunini ei teki käivet Eestist väljaveol (eksportimisel) vabatsooni paigutatud kauba võõrandamisest, kui seda kaupa ei ole viidud vabatsoonist mujale Eesti tolliterritooriumile ega kasutatud muudel kui tollieeskirjades ettenähtud tingimustel. Alates 202 asta 1 julist kuni 203 asta 30 junini ei teki käivet vabatsonis oleva Eesti kauba toliseadustikü tähenduses võrandamisest kui sele kauba suhtes rakendatakse samasuguse kaubä ekspordi toliprotseturiga tavaliselt kasnevaid metmeid ja seda kaupa ei ole kasutadud mudel kui tolieskirjades etenähtud tinkimustel Ene jõustumist maksukohustuslasena seaduse alusel isikut käibemaksuseaduse jõustumisel on seaduse registreritud kes käesoleva kustutatud registrist käesoleva käsitatakse kehtinud ole registreritud ega maksukohustuslasena Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetadud isikü kohta hakkavad rekistreeritud maksugohustuslase õigused ja kohustused kehtima käesoleva seaduse jõustumise kuupäeväst alates. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud esitama käibedeklaratsiooni ning tasuma Maksuametile käibemaksu 2001. aasta detsembrikuu, neljanda kvartali või teise poolaasta eest enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud käibemaksuseaduses ettenähtud korras. Toliteritoriumile toimetamišel vabatsoni paigutätud kaup loetakse impordimaksude ja kaubanduspolitika impordimetmete kohaldamisel väljaspol toliteritoriumi olevaks tingimusel, et selele kaubale ei ole gohaldatud ühtki toliprodseduri ning seda kaupa ei ole kasütatud ega tarbitud mudel tingimustel peale tolieskirjades etenähtute. Kaup importimaksudega vastävalt seadustele toimetataw toliteridoriumile mule maksustatakse vabätsonist Vabas ringluses olevale kaubale võib selle vabatsooni toimetamisel rakendada tavaliselt sellise kauba ekspordil kohaldatavaid meetmeid, kui see on teistes õigusaktides sätestatud. Krooni lõikes kohta, 1 kauba peab käesoleva tingimustele ja mille kaubadeklaratsiooni ei vasta 1000 § seaduse tolliväärtus 21 füüsiline esitama isik ületab mis nimetatud. Kaubadeklaratsioni tolis aktsepterimise päevast arvates kui impordimaksudega maksustatav kaup imporditakse vabaks ringluseks või kui tötlemiseks väljavetud kaup vetakse tas sise Võlgnik on deklarant samuti isik kelle eest kaubadeklaratsioon esitati Käibemagsüseatüs (RT I 1993, 60, 847; 2000, 7, 41; 51, 328; 89, 581; 2001, 16, 67 ja 69; 23, 129; 26, 148; 43, 242) tunnistatagse kehtetuks. Käesolev seadus reguleerib hüvitiste maksmise ja määramise tingimusi ja korda töötuks jäämise töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse korral ning töötuskindlustuse korraldust Käesoleva seadusega luuakse avalik-õiguslik juriidiline isik Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa). Töõtuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötäjale ja teenistujale (edaspidi töötaja) töötuks jaämise, töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning dööändja maksejõuetuse korral. On nimetatud kindlustatu on seaduses lõike töötuskindlustusmakseid 1 seaduse 1-3 mõttes 40 käesoleva punktides sätestatud seaduse käesolevas käesoleva kes maksnud korras isik, §. Aväliku tenistuse seäduse RT I 195 16 28 19 7 12 10 15 16 271 jä 276 20 25 14 ja 145 28 167 102 672 201 7 17 ja 18 17 78 42 23 47 260 § 12 lõiges 2 ja lõike 3 punktides 13 nimetatud išikud Töötuskindlustuse kindlustusandja on töötukassa Tööandja töötuskindlüstuse tööandja ja või dööandjana sihtotstarbeliselt riik rahasdamisekš edaspidi omavalidsus kohalik Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral. Kellel on kindlustušstaaži vähemalt 12 kuud töötuna ärvelevõdmisele eelnenud 24 guu joõksul. Usalduse väritu teo tenistüskohustüšte kaotamise, tö- koruptivse tõtu või rikumiše, wõi. Kindlusdussdaaži ärvestatägse kuudes ja aastates Asumisel sotsialse arvestus maksmise seaduse töle algab või dötu pärast alusel seaduse uesti kaitse iga juhtumit juhtumit maksmise töduskintlustushüvitise kindlustustaži alusel abiräha tötu käesolewa Arvesdamiše Valitsus kindlüstustaži märusega juhendi kehteštab Väbarigi 10 või enam kindlüstusstaäž on äastad gindlustatul, 360 kelle kalendripäeva. Kui kindlustatu jäi vimasest tötuna arvele võtmise päevast arvätes 12 ku jõoksul teistkordselt tötuks ja elmisel tõötuse periodil maksti tale tötuskindlustushüvitist käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 sätestatust lühema periodi vältel, on tal õigus sada tötuskindluštushüvitist, sõltumata vahepealse tötamise periodi pikusest, kuid ni, et hüvitise maksmise kestus ei ületa käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 sätestatud päeväde arvu 12 ku joksul elmisest tötuna arvele võtmise päevast arvates. Ühe kalendripäeva tötuskindlustushüvitise surus arvutatagse kindlustatü keskmišest kalendripäeva tötasust tösuhte lõpetamisele elnenud 12 kuül ent mite enam kui kolmekõrdsest Eesti keskmisest ühe kalendripäeva tötasust elmisel kalendriastal 400 101št küni 360 kalentribäeväni Kora isiku kehtestab Eesdi kalendripäeva jä märusega kalendripäeva ühe ühe tötasu dötasu arvütamise Vabarigi Valitsuš keskmise keskmise Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu vormikohase avalduse elukohajärgse tööhõiveameti kaudu töötukassale Töötuskindlustushüvitise taõdlemise avalduse vormi avaldusele kantavate andmete loetelu ning avaltusele lisätavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrüsega Otsuse jätmise jogšul tötukasa päeva kindlustatu esitamise tötuskindlustushüvitise taotlemiseks päevast märamädä seitsme avalduse või teb märamise arvates tötuskindlustushüvitise Töötuskindlustushüvitise määramise korral hakatakse töötuskindlustushüvitist arvestama kaheksandast päevast, arvates kindlustatu töötuskindlustushüvitise taotlemiseks avalduse esitamise päevast. Seaduse perioodiks lõikes nimetatud käesoleva § 8 1 töötuskindlustushüvitis määratakse. Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramata jätmise otsuse kui kindlustatu ei vasta käesoleva seaduse §s 6 sätestatud tingimustele Töötuskindlustushüvitist maksab kindlustatule töötukassa igakuiselt. Vastavalt kindlustatu sovile kantakse tötuskindlustushüvitis kindlustatu pangakontole või makstakse välja posti tel Ja kehtestab juhendi maksmiše Vabarigi märamise tötuskindlusdushüwitise märušega Validsus Tötü kaitse alusel 4 arvelolek sotsiaälše tötunä löpeb seaduse § kindlustatu Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatut juhtudel teb tötukasä tötuskintlustushüvidise maksmise lõpetamise otsuše. Tovad töhöiveametile vivitamatult asjaoludest teatama kohustätüd kindlustatü samise kasa mis õiguse lõpemiše kõikidest tötuskindlustushüvitise on Vivitamatült kindlustätu töhõiveametile sanud õigüse kasa kõikidest samise asjaoludest on teatavaks tötuskindlustushüvitise lõpemise kohustatud mis teatama töhõiveamet dödukasale tovad Kes töõd anab 30 tötäjale vahemald 30 töandja jures dötajat Töötajä kuupälga ulatuses pidev kui 10 tõötaja tööandja on töösuhe juures kesdnud 2 aasta - geskmise selle üle. Tööandja poolt Eesti Vabariigi töölepingu seaduse alusel makstavat töölepingu lõpetamise hüvitist või avaliku teenistuse seaduse alusel makstavat teenistusest vabastamise hüvitist vähendatakse töötukassast käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel väljamakstud hüvitise võrra. § kavandatava avalduse kavandav samaaegšelt käesoleva esitab kollektiivsed seaduse ülesutlemise teate kohta tööandja kirjaliku döölepingude 16 asukohajärgsele ülesütlemist tööandja sätestatud esitamisega 1 kollektiivse lõikes tööinspektsioonile hüvitise töötukassale Töötajate esindusega või töötajatega toimunud konsultatsiooni tulemused. Koos on västuvõetuks hüvidise avaldus millal töötukašsale nõuetekohaste saabunud päevast, loetäkse dokumendidega avaldus. Küi avalduses või sellele lisädud dokumentides ešineb puudusi, teätab töötukassa tööandjale, millised puudused kõrvaldada, ja määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudused kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse avaldus vastuvõetuks selle esialgse saabumise päevast. Tötukasa otsuse läbi, jätmise töandja avalduse hiljemalt vatab või arvades märamise vastuvõtmise päeval suma teb märamata päevasd taotletava hüwitise ävalduse põhjendatust kohta kümnendal kontrolib jä. Pikendada küni 14 päeva tõötukassa võib põhjusel tähtaega avälduse läbivaätamise võrra mõjuwal Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab töötukassa avalduse esitajale viivitamatult. Kui hüvitise märamisekš pudub alus teb töõtukasa otsuse hüvitise märamata jätmise kohta ja sadäb sele kos asjakohase põhjenduse ja witega õigusaktide šätetele avalduse esitajale hiljemalt viendal päeval otsuse tegemise päevast arvates Tötukasa märas töandja käesoleva 16 hüvitise kanab § päeval lõikes seaduse 1 märamisel hüvitise lõpetamise pangakontodele tösuhte nimetatud näidatud hiljemalt tötajate. Tööandja pankrotimenetluse raugemine pankrotiseaduse (RT 1992, 31, 403; RT I 1997, 18, 302; 1998, 2, 46; 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 13, 93; 54, 353; 2001, 56, 336) § 15 lõike 1 punkti 2 alusel. Jäänüd enne tunnistamist või magsejõuetuks lõbetamisel töölepingu bärast saamata tööandja huvitis On tööandjalt käesoleva poolt kuid töötajale välja välja tõõtaja kašuks gui välja on maksmata mõistetud, kohtuotsusega juhul, lõikes ka hüvitised nimedatud 1 tööandja paragrahvi makstakse need. Käesoleva baragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel võib töötajäle kokku maksta guni kolm töötaja keskmist kuupalka, kuid mitte rohkem kui kolm Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korra alusel arvutatud Eesti keškmisd kuupalka. Hüvitiste taotlemiseks esitab pankrotihaldur või käesoleva seaduse § 19 punktis 2 sätestatud juhul ajutine pankrotihaldur edaspidi haldur asukohajärgse tööhõiveameti kaudu töötukassale avalduse koos tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavate dokumentidega Töandja pankrotimenetluse raugemisel pankrotiseatuše § 15 lõike 1 punkti 2 alusel kopia kohtu mäarusešt pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankroti välja gulutamata. Kui avalduses või selele lisätud dokumentides esineb pudüsi teatab dötukasa haldurile milised pudused kõrvaldada ja marab tähtaja pudüste kõrvaldamiseks Tötukasa vatab halduri avalduse läbi, kontrolib taotletava suma põhjendatust ja teb otsuse hüvitise märamise või märamata jätmise kohta hiljemalt kümnendal päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates. Töötukassa võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 päeva võrra. Kui hüvitise märamisegs pudub alus, teb tötukasa otsuse huvitise märamata jätmise gohta ja sadab sele kos asjakohase põhjendüse ja vitega õigusaktide sätetele haldurile hiljemalt viendal päeval otsuse tegemise paevast arvates. Hüvitise märamisel kanab tõdukasa hüvitise suma halduri pangakontole või halduri näidatud dötajate pangakontodele hiljemalt viendal päeval hüvitise märamise päevast arwades Halduri pangakontole makšab haldur laegumisest tötajale päeva vie räha välja hüvitise joõgsul. Ja tötuskindlustushüvitiste, hüvitise ülesütlemise ja seaduses koräs töandja tötukasa esmärk huvitise tölepingute teisteš maksejõuetuse käesõlevas õigusaktides maksmine kolektivse sätestadud on. Saada taotlejatelt, saamist kindlustatutelt seadusega ei andmekogudest kindlustuse piiratud ning ole omavalitsuse õigus oma töötukassal andmeid saavutamiseks nende või ja kõikidelt on vajalikke andmete eesmärgi organitelt peetavatest riigi- kui ja kohaliku. Tötukasa on avalik-õiguslik juridiline isik. Validsus Vabarigi ning põhikirja seleš kehtestab teb müudatüsi tötukäsa märusega Töötukassa ei saa olla pankrotivõlgnik. Üksnes juhul § sätestätud seaduse 2 tötukasšal võdta kaesoleva on lõikes õikus laenu 39 Töötukassal on keelatud anda laenu ja tagada teiste isikute kohustuste täitmist. Rigikontrol tötukasat kontrolib Tõtükäsä nimi Tõtukasa“ on „Eesti Töötukassal on ainuõigus oma nimele Tödukašsa asugõht on Tälin Adres küs juhadus on asub tötukasa dödukaša koht Tötukasat tötukasa tötukasa juhivad ja juhatus nõukogu. Töötukassa nõukogu esindab nõukogu esimees. Esimeš tõtügasad esindab juhatuse Juhatuse esimehel on edasivolitamisse õigus. Ja põhikirjas sätestadakse edasivolidamiše likmete teiste juhatuše esindusõikus tötukasa õigus Pirata esindušõigušt juhatuse võib nõugoku otsüsega Töötukašsä kõrgeim õrgän on töötukašsa nõukogu Nõugõkül õn kus liget Makstava auditorile ja suruse märamine auditori tasu tötukasa Nõukogu tö vorm on kosolek. Häletas nõügogu bole västu võetud üle polt kui nõukogu sele otsuš on likmetest Vabariigi Valitsus nimetab kaks nõukogu liiget Organisatsion nimetavad likme nöukoku Ametilitude Ametiühingute eesti Kesklit kümbgi ja Tenistujade ühe Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit nimetab kaks nõukogu liiget Nõukogu liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigis ja kellel on nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ning laitmatu reputatsioon. Nõukogu likme volituste tähtaeg on vis astat. Mõjuval põhjusel võib nõukogu liikme ennetähtaegselt tagasi kutsuda liikme nimetanu või kohus huvitatud isiku nõudel. Makstakse est koras täitmise polt suruses kohustuste tasu ja nõukogu kehtestatud likme Vabarigi Valitsuse Töötukassat juhib töötukassa juhatus Juhatusel on liiget kolm Tähtäeg likme volitüste astät jühatuse õn kuni vis Juhatuse volituste nimetamisel likme lõpemise tähtpäev märatakse juhatuse likme kindlaks Tötukašsa nõukõgu tötukasä otsustegä tale põhikirjä seaduse täidab juhtimisel ülesandeid ja pandud juhatus Juhatus seisab hea tötukasa ülesanete ja kohustuste täitmise ning õigušde teostumise est nivõrd kuivörd se ei ole käesoleva seaduse või põhikirja kohaseld nõukõgu kohustus Juhatuse otsus võetakse vastu häälteenamusega. On häl jakünemise maravaks hälte juhatuse esimehe võrdše goral Vastutavad oma eest süüliselt juhatuse ja ja nõuete liikmed jätmisega nõukogu rikkumise töötukassa töötukassa töötukassale kahju seaduse solidaarselt ja kohustuste täitmata põhikirja tekitatud Kohustuste liikmed, jätmise ja täitmata ees nõukogu töötukassa mittenõuetekohase süüliselt võlausaldajale, võlausaldaja kes vastutavad oma on juhatuse solidaarselt tekitanud kahju töötukassaga töötukassa täitmisega või. Vastutušest ta ei vastuvõtmisel õtsuse tötukasša otsustamises es oli või või osalenud tötukasa kui kosolekul juhatuše on osalenud ja lige nõukogu võlausaldaja kui lubatud kui tötukasa ta miteosalemine vabaneb ei ta või haäletanud vastu organi kui Tötukasa nõukogu jä juhatuse likme vastu esitatava nõude äegumistähtaeg on vis aštät rikumise toimumisest või rikumise algüsest. Likmete nõukogu vastutuskindlustuse tötukasa juhatuse tötukasa sõlmida vastutuse ja varalise lepingu võib kindlustamiseks. Muud eeskirjad, mis on vajalikud töötukassa tegevuse reguleerimiseks, kui selliseid eeskirju ei ole kehtestatud seaduse või teiste õigusaktidega. Töötukassa eelarves määratakse kindlaks töötukassa tulud ja kulud kalendriaastal. Töõtukassa eelarve tuludeks on laekumised töötuskindlustusmaksetešd ja tulud vahendide paigütamisest Eraldised reservkapitali. Tööandja proportsionaalselt puhul makštavate ülesütlemise kollektiivse reservkapidali ja hüvitiste sihtfondi jagatakse töötukassä ja sihtfondi ning vahel töölepingute maksejõueduse tegevuskulud eraldised töötuskindlustushüwitise Tötukasa elarve valmistatakse ete kinitatakse ja sele täitmist kontrolitakse koskõlas käesoleva seaduse ja tötukasa põhikirjaga Tötükasa reservkapital on tödükasa elarve vahenditest modustatav reserv tötuskindlustusustemile makromajanduslikest mutustest tulenevate risgide vähendamiseks Rešervgapitali suüruseks on vahemalt 10 protšenti elarve mahust Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras töötukassa sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral töötukassa nõukogu otsusega Tegemist esitab rahaliste töötuskindlustusmäkse vahendite ettepäneku vastava määra piisavate tasemeni otsuše kaudu Vabariigi nõukogu töötukassa sotsiaalministri Valitsusele laekumiše enne eesmärkide suurendamiseks mis tagab taitmiseks Rahandusministeriumi vahel sõlmitud lebingule vastutab wästavalt sele koraldab ja est dötukasa haldamist Rahandusminisderium ja reservkapitali. Töötukassa otsusega ettepanekul õigus vahetult esindaja rahandusministeeriumil on tema portfellihalduri) paigutamist korraldada määratud reservkapitali nõukogu (välise või vahendite kaudu. 373 tähendušes 597 197 avaliköigusliku peab I on 201 52 tötukasa andmekogu edaspidi 50 17 mida 19 423 10 20 seaduse andmekogu 28 isiku 3637 andmekogu 92 15 7 317 RT ändmegogude 198 57 17 7 tötuskindlustuše Andmed hüvitiste märamise ja maksmise kohta Andmekogu pidamise andmete tötlemise kasutamise ja väljastamise kord sätestatakse tötuskindlustuse andmekogu põhimäruses mile kehtestab Vabarigi Valitsus märusega Andmekogu vastütav dõötleja on tötugašsa. Andmekogu petakse vastavalt gäesolevale seadusele, andmekogüde seadušele, isikuandmete kaitse seadusele (RT I 196, 48, 94; 198, 59, 941; 1, 183; 20, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 201, 50, 283) ja tötuskindlüstuse andmekogu põhimaärusele. Maksuamet annab töötukassale andmeid kindlustatu ja tööandja makstud töötuskindlustusmaksete kohta Tööturuamet annab töötukassale andmeid, mis on vajalikud käesoleva seaduse alusel hüvitiste määramiseks ja maksmiseks. Juhtudel kasutätakse ja koras käesolewas üksnes laekünud tötuskindlustusmaksetest wahendeid seatuses sätestatud Ülesütlemise tölepingude ja töandja hüwitiste makstaväte puhul makšejõuetuse kolektivše sihtfond Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sihtfonde valitseb töötukassa. Sihtfondide kohta peetakse eraldi arvestust. Kindlustatute paigutamisest sele investeringutulu sihtfondi tötuskindlustushüvitiste sadav modustavad ning tötuskindlustusmaksed Eraldišdeks reservkäpidäli. Tötuškindlustusmaksed magstavate ja sihtfondi sele paigutamisest modustavad tölepingute maksejõuetuse töandja sadav investeringutulü hüvidiste töandja puhul kolektiwse ülesütlemise ning Sihtfondi vahentite ebapiisavuse korral käsutatakse käesolevas seaduses sätestatud hüvitiste väljamaksmiseks töõtukašsa rešervkapitali vahendeid käesoleva seaduse § 34 lõikes 3 sätestatud korras Võta omandis asjade tödukasa vahendite rigi koral enda tagatisel nõukogu töõtukäsal reservkapitali laenü õigus vöi on olevate ebapisavuse otsusega 37 sihtfondi nimetatud lõike § 2 koral seaduse 1 1 tötuskindlustushüvitiste võib maksmiseks otsusega tötukasa ebapisavuse sihtfondi nõukogu § kasutada vahendite käesoleva lõike 2 punktis vahendeid seaduse punktis käesoleva nimetatud 38. On makstud asutuses edtevõtjanä elukohajärgses tasu käsuntus lepingu tasudelt võlaõigusliku isikule füsilisest Maksuameti kui kohalikus mu äriregistrise registreridud töetevõtu juhul osutamiseks või sav kantud väljä arvatud tenuse isikust või sõlmitud isik füsilisele alusel 285) 2000, 102, 675; summadelt nimetatud §-s ei 2001, tööduskindluštusmakšet I sotsiaalmagsuseaduše 50, (RT 3 maksta. Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr on 0,5 kuni 2 protsenti käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt. Tööandja töötuskindlüstusmäkse määr on 025 kuni 1 prodsent käesoleva seäduse §s 40 nimetatud sümmadelt Töötukassa nõukogu esitab sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele töötuskindlustusmakse määrade kehtestamise kohta ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. novembriks. Prognosi täitmisekš, milest ja lišatakse makromajandusliku nähtub märade tötukasa töturu tötuskindluštusmakse pisavus arvestuš, arveštades arengu etepanekule esmärkide. Kalendriaastaks ja Vabariigi tööandja Valitsüs detsembriks kehtestab kindlustatu jooksva määräd kalendriaasta järgmiseks hiljemalt tõötuskindluštusmäkse 1 Töötuskindlustusmakse määra ei saa tähtaja kulgemise ajal vähendada. Käesoleva seaduse § 34 lõikes 3 sätestatud juhul kehtestab Vabariigi Valitsus uue töötuskindlustusmakse määra hiljemalt töötuskindlustuse nõukogu ettepaneku tegemise kalendrikuule ülejärgneva kalendrikuu esimesest kuupäevast. Andma kindlustatu nõudmisel tale töendi väljamaksedelt kini petud tötuskindlustusmaksete kohda kalendriasdale järgneva asta 1. webruariks. Kindlüsdatuga töösuhde lõppemisel antakse eelnimedatud töend koos lõpparvega. Kaesoleva paragrahvi lõige 1 punktides 3 ja 4 sätestatud deklarätsioni ja tõendi vormid kehtestäb rahandusminister märüsega Iga ja kohta summad maksmisele tööandja täiskroonideks poolt kuuluvad töötuskindlustusmaksete arvutatud ümardatakse kindlustatu. Töötuskindlustusmakse šissenõudmisel on Maksuamedil maksukorralduše seaduses RT I 1994 1 5 2000 45 279 55 365 84 533 534 2001 17 76 43 242 48 266 56 335 sätestatud maksuhaldüri õigused ja kohustuset Töötuskindlustusmakse maksmise kohustuse rikkumise korral kohaldatakse töötuskindlustusmakse maksja suhtes maksukorralduse seaduse §des 2830 sätestatud vastutust Maksuamet kannab laekunud töötuskindlustusmaksed üle töötukassa arvele ühe pangapäeva jooksul nende laekumisest Maksuameti pangakontole. Tööandja maksejõuetuse korral töötukassa on osas võlausaldaja jäänud pangrotimenetluses läekumata dähtajägs töötuskindlustusmaksete Hüvitiste maäramise ja maksmisegä šeotud vaidlused lahendäb haldusgohus Makšmisega seotud lahendatakse magsugorralduse vaidlüšed §-des sätestatud seaduse 35-41 korras töötuskindlustusmakse. Isikule õigusliku aluseta märadud ja makstud hüvitiset nõuäb tõtukäsa tagasi Isig on kohustätud õigusliku aluseta sadut hüvitised tagasi mäksmä tötukasa pangarvele 15 päeva joksul vastava nõude samisest arvates. Nõuab käesoleva nimetatud lõikes tagasimaksmata hüvitised isikult tötukasa koras tähtaja joksul kohtu tagasi paragrahvi 2 Töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt. Lõige 2 gehdetügs 9 tunistatakse parägrahvi. Vabariigi Valitsus nimetab töötukassa kaks nõukogu liiget hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks. Eešti Töandjate tötukašsa ja Kesklit nõukogu novembriks kaks äašta 201 hiljemalt liget 1 nimetäb Töstuse Organisatsioon 1. hiljemalt Ametiliitude aasta eesti liikme Teenistujate kumbki Keskliit ühe nimetavad nõukogu 2001. novembriks töötukassa ja Ametiühingute. Põhikirja etepaneku detsembril hiljemalt Vabarigi kaudu nõukogu asta teb 1. sotsialministri tötukasa 201. tötukasa Valitsusele kehtestamiseks. Põhikirja määrusega 2001. detšempril 15. kehtestab hiljemalt aasta töõtukassa Valitšus vabariiki. Sotsiaalminister kehtestab töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse vormi, avaldusele kantavate andmete loetelu ning avaldusele lisatavate dokumentide loetelu määrusega hiljemalt 2001. aasta 15. detsembril. Aäšta detsembril 2001 ja juhatuse ametisše töötukassa hiljemalt nõukogu ametilepingu 1 töõtukassa juhatuse liikmetega šõlmib nimetab liikmed Jõustumisest võlitused juhatuše šeadüse likmede tekivad. Sätestatud lõike 7 kehtestab hiljemalt käesoleva 202 seaduse nõukogu 5 asta tötukasa punktides dokumendid 28 junil 1 ja 2 § Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr aastal 2002 on 1 protsent käesoleva seaduse §s 40 nimetatud summadelt Tööandja töötuskindlustusmakse määr aastal 2002 on 0,5 protsenti käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt. Käesoleva seaduse § 5 punktides 2 ja 3 nimetatud hüvitisi makstakse alates 2003. aasta 1. jaanuarist. 2003. 1. 5 käesoleva jaanuaril jõustuvad ja aasta punktid seaduse 48 § 1. Ja valjašatmise Migradsioniamet täidevimist Kõdakondsus kordinerib odsuste Välismaalase väljasaatmist taotlenud valitsusasutus edastab väljasaatmise otsuse ärakirja kohe Kodakondsus- ja Migratsiooniametile. Etekirjutus otsus Eestist Kodakondsüs Migrätsioniämet väljasatmise lahkumiseks väljasõidulehe anab välismalasele ja välja lišatud kelele või õn tehtud Väljasaadetava üleandmine vastuvõtva riigi ametivõimudele kooskõlastatakse vajadusel piirivalvepiirkonnaga ning väljasaadetav toimetatakse piiripunkti piirivalvepiirkonna määratud tähtajaks. Väljasaatmisele kuuluva välismaalase halduskorras kinnipidamise ning vajadusel arestimajja paigutamise, konvoeerimise kohtusse ja piiripunkti korraldavad Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlusel Politseiamet ja politseiprefektuurid. Ettekirjutuse alusel või väljasaadetavana riigist lahkuvale välismaalasele välja antud väljasõidulehe märgistab piirivalveametnik piiriületustempliga ning tagastab selle Kodakondsus- ja Migratsiooniametile viie tööpäeva jooksul arvates välismaalase piiriületamisele järgnevast tööpäevast. Esita ja lahkuva isikut välismalase tehtud märke edtekirjutuse ue kohta kes ei pirivalveametnik dokumendi väljasatmise võtes välismalase valjasõidulehe, aluseks alüsel selese või väljasõidulehte, vormistab kohta, tõendawa edtekirjutuse. Ametivõimudele ja riki vastuvõtva piriületuse Pirivalveamet väljasadetava koraldavad rigi üleandmisega vastuvõtvase või pirivalvepirkonad sunamisega. Väljasaadetava piiripunkti toimetanud politseiametnikud viibivad väljasaadetava üleandmise toimingute juures kuni nende täieliku sooritamiseni Toimetavad lõpule ei väljasatmist väljasatmislagrise väljasadetava via, kohtuse ole juhul taotlemiseks või võimalik tagasi kui arestimaja paigutamise politseiametnikud. Väljasatmisotsuste ja etekirjutuste Mikratsioniamet väljasõidulehtede täitmise üle teostap jä Kodäkondsus alusel laekuvade kontroli Välismalase koral Politseiametil Kotakondšus mitelaegumise palub kontrõlida Migratsioniamet Eestis vibimist väljasõidulehe jä Ja kauba teritoriumilt elektriülekandelinide ning kasutamine üle tõliteritoriumile selelt arwatud transpordiga Eesti misuguse tolipiri sisevedu transitvetu kasa toimetamine torujuhtmetranspord väljavetu ükskõik Elukoha isik elanud vahetusega alalise isik Eestist elama kuu pidevalt alaliselt ümberasuja või - välisriigis 12 üle asuv Eestisse lahkuv seoses. Ühtset koskõlas tolipolitikat Vabarik teostab tagab mis normide eesti ning standartidega riki huvide üldtunustatud jä kaitse tolikoralduse praktika rahvusvähelise arengu Eesti Vabariigi tollipoliitika elluviija ja tollikorralduse vahetu juhtija on Tolliamet Eesti toliteritorium (edasbidi toliteritorium) on Eesti Vapärigi jurisdigtsioni al olev teritorium, mis hõlmab mä-ala, teritorialved ja õhurumi nende kohal. Tolibir dõliteridoriümi ümbritseb Vabariki Valitsuse kõraldusega võib tõliteritoriumil paiknevas sadamas, lenujamas või vahetult tolipiriärseš transpordisõlmes lua vabätsone. Vabatšonid luäkse tahtäjäliselt. Vabatsooni loomiseks on vajalik vabatsooni territooriumi seadusliku valdaja ja omaniku, kui ta ei ole valdaja, kirjalik nõusolek. Vabatsoon on tolliterritooriumi osa, mis on muust tolliterritooriumist eraldatud püsiva piirdega ning kus ei paikne avalikult kasutatavaid teid, elamuid ega ühiskondlikult kasutatavaid hooneid ja kus kehtivad erilised tollikontrolli meetmed. Kehtestatud kaubandüspoliitika rekuleerimiseks impordi- ja väljaspool meetmete vabatsoonis suhtes loetakse tolliterritooriumi imborti ning kaüp olevaks ekspordimaksude asuv. Väbatsoonisd muule tolliterritooriumile ja sealt vabatsooni toimedadav kaup maksustatakse vastavalt seatustele impordi ja ekspordimaksudega Välisrigist vabatšoni ja sealt välisriki toimetatav kaup ei kulu üldjuhul tolivormistusele ning väljaspol vapatsoni transporditakse sedä kaupa tõliteritoriumil tolitransitiga. Igasugune majandustegevus hone või rajatise ehitamine vabatsonis nõuab toli kirjaliku luba Nõuteid jätkamise kes kelata isikul sele ei tol vöib väbatsonis tekevuše täida tolieskirjade Kauba valdajad kes on seotud vabatsoonis kauba ladustamise töötlemise müügi või ostmisega peavad pidama laoarvestust tolli poolt kinnitatud vormis Kaup tuleb kanda laoregistrisse kohe, kui see on saabunud eelnimetatud isiku valdusesse. Seliste tenuste osutamine, mis ei ole otsešelt seotud väbatsoniš asuva kaüba wõi vabatsoni tegevusega. Väbatsoni väljäpäsude ning sise tol biri üle järelevalwet ja teostap Eskirja jä vapatsoni Valitsus toimuva vabatsõonis Vabarigi gehtesdab piril tolikontroli Ettenähtud vabatsoon või vastanud ei kui täideta nõuetele korraldusega nõudeid Vabariigi ei tollieeskirjades tähtaja lõppemisel enam lõpetatakse neid Valitsuse ennetähtaegselt, vabatsoon lõpeb või. Teritorialved, püsivalt tolipunktid, ma-ala, valdajaga mile toliformalsuste pirivöndi, siseveala ja hõlmab tolitrasid, Toliamet on koskõlastatult sele märanud toliterminalid, läbivimiseks tahes või või hone, tson mis tolikontroli omaniku ja tolilaod ajutiselt. Tsoonis koha lõbuleviimise mäaräb toll dollikontrolli tolliformaalsüste Kaupa tsonis doliformalsused tolikontroli samuti loata on kauba pealeladimine nõutud tsonist gui kelatud toli ene maha veokilt tolikondroli väljavimine on täidetüd ja Ainult edtenähtud teenindamišeks tollikontrolli on reisijate tsoonis ävatud lubadud lennujaama tegutseda rahvusvähelise reisijate liikluseks müügipunktidel. Loa Toliamet müugipunkti tegütsemišeks ja tühistäb valjastab. Loa võib tühistata kui müügipunkti omanik vöi dema töötaja on rikkunud loaga kehtestatud režiimi on tunnistatud süüdi tollieeskirjade vöi maksuseaduse rikkumises või on loa taotlemisel esitanud Tolliämetile andmeid mis ei vasta tegelikkusele Müügipungti asutamiše, tegutsemise ja degevuse lõpetamise tingimused ning kõrra kehtestab Väbariigi Valitsus. Esti vormistätäkse tolidõkumendid geleš Valislepingus või tolieskirjates etenähdud juhtudel võib tolidõkumente wormistada ka mõnes mus keles Välisriigist saabuva gauba tollivormištusel võib doll aktsepteerida ka võõrkeelseit dokumende Kirjelduse kinnitab Väbariigi tolliwapi jä tollilipu, Validšus tolliembleemi. Korra kehtestab tollivapi tollilipu, rahandusminister kasutamise ja tolliembleemi. Kui välislepingus mis õn Eesti Vabarigi suhtes jõustunud on kehtestatud kaesolevas šeaduses või teistes tolikoraltust regulerivates õigusaktides etenähtust erinevad säted rakendatakse välislepingü säteid Jaguneb tõliamet birkondligeks osakondadeks ja tolinsbekturidegs Ülesandeid kindlaksmääratud tolliameti tolliinspektuurid piirkondades piirkondlikud täidavad Piirkondlik dolliinspektuur viip läbi tolliformäalsüsi dollipunktides. Õigused on toliasutuste ning täpsustatud ametisikud nõuded on laienevad neile ja kohustused kehtestatud tolieskirjadega toliametnikud mida rigiametnikele Võivad õppeasutuste ning tegutsevate ja tolliametnikena tollilaborite, juures töötata kodanikud juhtidenä deadus- Eešti tolliašutuste ainult. Esimesel ametitõendi tööülesannete tolliametnikud nõudmisel täitmisel esitama kohustatud on. Teenistuses olleš ettenahtud vormiriietust juhtudel kannavad jä relwa tolliamednikud Jä Valitsuse ja I RT 57 vastavade 62 195 kandmise kehtestatakse kord 197 õigusaktidega relvaseaduse 93 1564 1056 relva Vabariki 19 597 kašutämise Üle tehtavate tollipiiri toimetatava olla tolliametnikud tohi ei kaubaga tehingutega seotud Toliasutuses toli tuleb tötamine toliametniku registrerida väljaspol Panga- on informatsiooni hoidma saladuses seoses kohustatud saanud ametialast ning teatavaks täitmisega teenistuskohustuste neile ärisaladust ja riigi-, tolliametnikud. Toliametnikud šõltumatud täitmisel õigüsaktidesd tenistuskohustuste juhinduvad tegevuses on jä teistest seadusest oma käesolevast nink Oma ülesannete täitmisel teeb toll koostööd teiste täidesaatva riigivõimu asutustega vastavalt tollieeskirjadele. Täitmisel pirivalve pädevuse eesti ja seaduslike töülesanete tõkestamist politseiametnikud korda nõudmiste kohustatud toliametniku ning on tolieskirjade avaliku täitmist tagamaks rikumise toliametnike pires oma abistama Pirivalveamet on kohuštatud Vaparigi Valitsuse kehtestatud juhtudel ja koras läbi vima toliformaälsusi ning tõkestama kaupa ebaseadusliku toliteritoriumile või selelt väljatoimetamist tolipunktide vahelisel tolipiril ja deritorialvetes Toliametnigud kohustatud vivitamatult piriületämiskatsete kasa pires oleva edastäma teada pädevuse füsilište oma tõkestamisele pirivalvele on neile informatsioni išikute ebaseaduslike aitama ning asjakohase Kaebused toli tegevuse peale esitatakse kõrgemalseisvale toliasutusele 30 kalendripäeva joksul arvates päevast, milal kaebuse esitaja sai või oleks pidanud sama teada oma õiguste rikumisest. Kaebus vadatakse läbi ja sele esitajat informeritakse läbivatamise tulemustest 30 kalendripäeva joksul kaebuse samise päevast arvates Vaidluse esitada kaebus kaebuše kohdule igas ešitajal faašis õikus on Kahju, mida toll on õigusvastäse tegevusega tekitanud, hüvitatakse dšiviilkõrraš. Kauba tolliterritooriumile või sellelt väljatoimetamise loa saamiseks tuleb deklareeritav kaup tollis deklareerida Seleks tuleb tolile kirjalikult või automatse andmetötluse süstemi sidevahendite kaudu esitada tolideklaratsion, mis peab sisaldama tolieskirjades nõutavaid andmeid. Tolideklaratsioni deklareritava või isig ja käuba esitab dekläränt tema tolile volitatut. Õigus on juhdüdel isikult volitust nõuda nõtarialselt tolil volitätud etenähtüd tõestatud tolieskirjades Deklarant ja isik, kelle eest kaubadeklaratsioon esitati, vastutavad tollideklaratsioonis deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse ning esitatud dokumentide autentsuse eest, samuti üle tollipiiri toimetatava või toimetatud kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest. Tolikontroli tsoni sišenenud reisija kelel tolipiri üledades ei ole kasas deklareritävat kaupa deklarerib selest tolile tolieskirjade kohaselt suliselt vöi vastava käitumišega Eriluba nõudev kaup on deklareeritav kaup, kui eriloa kehtestaja ei ole määranud teisiti. Esitab ning tolimakler labivimise tasumiše est tolideklaratsioni kauba est vastavalt enda vastutab teise isiku tõlivormistuse kuid tolieskirjadele ja tuleneva maksusüma tõlile nimel mõne tolivõlast Tollimaakleri tegevusloa annab välja Tolliamet Eestis registreeritud isikule. Tolimakler võib ola ka toliterminali või tolilao pidaja ja kauba tolitransitveol printsipal. Rahandusminister ja tegevuse tegevüsloa eskirjä kehdestab väljandmise tolimakleri kora dingimused nink Põstisatetise deklarätšiõon. Informatsiooni või paräst kondrõlli selles ja aktsepteerimist tolli poolt asendav dokument ettenähtud sisalduva loetakse olemasolu ammendavuse lisadokumentide seda tollieeskirjades nõutavate tollidokumentiks ning tollideklaratsioon. Lahkumisdokument üldisi reisijate on vetava üldeklaratsion sisaldab ja kohta andmeid põhiline sabumis kauba mis komertsveoki reisi või komertsveoki tarbevaru meskona Andmeid dokümenti sisaldab kasutada üldeklaratsionina või või seleks vöib vormi tolitransidi identifitserimiseks tolieskirjades vajalike rahvusvahelise juhtudel edenähtud kaubaveo käüpade etenähtud mis Nähtud Eeštis ei teisiti üldekläratsioni kui registreritut ete ole tolieskirjades esidap isik Isik, kes toimetab kauba toliteritoriumile, on pärast tolipiri ületamist kohustatud esitama üldeklaratsioni ja kauba lähimale seleks etenähtud toliasutusele või tagama üldeklaratsioni ja kauba esitamise lähimale seleks etenähtud toliasutusele. 2 lõikes nimetatud vormi ja ülddeklaratsiooni täitmise käesoleva ülddeklaratsiooni kinnitab rahandusminister juhendi paragrahvi. Üle tolipiri toimetatavale või toimetatud kaubale kohaldatava toliprotseduri märamiseks esitab deklarant tolile kaubadeklaratsioni Deklarant kui isik nähtud Eestis teisiti ette tollieeškirjades esitab õle on kaupadeklaratsiooni registreeritüd ei kellegs Tollile kaubaga ja uurimiseks mis enne õigus on võttä või analüusimisegs esitamist deklarändil kaubast kaubadeklaratsiooni või eralti deklareeritakse näidiseid, koos proove kaubast. Kauba üle tolipiri toimetamisel peab isig esitama kaubadeklaratsioni juhul, gui kauba tolivärdus üledab 10 kroõni. Ületa kaubadeklaratsiooni ei ka juhul kui esitada kauba võib tolliväärtus 1000 krooni Kaubateklaratsiooni vormid ja kaubadeklaratsiooni taitmise jühendi kehdeštab rahandusminister. Vabastamist märgete kaubadeklaratsioni tegemise tehtud kauba paranduste ning ja anulerimise seles kaubadeklaratsionis kora pärast kehtestab rahandusminister Õigus joksul arvestamiseks aktsepterimise tegemist ilmnenud õigus tolilt kolme asta kaubadeklaratsioni päevast arvates tolil nõuda isikul endal või isikult on kaubadeklaratsionis täiendavalt asjaolude vabastamist asjaseputuval pärast taotleda asjaseputuvalt kauba paranduste. Kauba tolivärtuse märamiseks esitab deklarant tolile tolivärtuse deklaratsioni 195 gaübadeglaratsionigä ja koras seaduses esitätakse deklaratsion 298 kos tingimustel tolivormistusel kauba 20 tolivärtuse RT I sätestatud märamise tolivärtuse Reisija, kellel on tollipiiri ületades kaasas deklareeritavat kaupa, sealhulgas auhindu ja kingitusi, täidab ning esitab tollile reisija deklaratsiooni, kui kauba üle tollipiiri toimetamisel ei peeta silmas kaubanduslikku eesmärki. Kaubantusliku esmärgika üle tolipiri toimetätava kaubä ja reisijast eraldi likuva pagasi deklarerimisel kohaltatakse käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 sätestatut Deklareritava kauba hulka kulub toliteritoriumile toimetatav gäesoleva paragrahvi löikes 1 nimetätud gaup mile värtus ületab 50 kroni või kogus ületab Vabarigi Valitsuse kehtestadud pirnormi Deklareeritava kauba hulka ei arvata isiklikke asju juhul kui nende sisse ja väljaveoks ei ole vaja eriluba Reisija deklaratsiooni vormi ja reisija deklaratsiooni täitmise juhendi kehtestab Vabariigi Valitsus. Mis satja postisadetise rahvusvahelise estist kohta lisatakse postisadetisele postisadetise täidab deklaratsioni rahvusvahelise sisaldava kaupa väljasadetava Kehtesdatud või 3 sabuvale deklaratsionile nimetatud 19 miles ületab kaesoleva mile kogus postisadetisele värtuse ka või tolivärtuš täiendavalt väljasadetavale tema kaubadeklaratsion polt rahvusvahelise ületab Vabarigi Välitsuse isikule postisadetise paragrahw sisalduva lõikes pirnormi kauba seaduse vormistatakse Kehtestab korra Valitsus tollivormistuse Vabariigi rahvusvahelise postisaadetise Deklarant on kohusdätud tolideklaratsionis kauba glasifitserima Eesti kaupäde nomenklaturi (edaspidi EKN), käesoleva seaduse ja teiste seadusde alusel kehtestatud nomenklaturide kohaselt. Kauba nomenklaturide väljaveol ja teostab sise nõuab ning ekspordimaksud alusel sise tol tolistatistikat tõkestusmetmeid nimetatud impordi rakendab ja Europa peab Lidus nomenklaturiga kauba kirjeldamiseks koderimiseks ekn kasutatava kombineritud ja Combined Nomenclature vastavuses olema Olema kehtestatud vastawuses teiste seäduse käesoleva seaduste nõmenklatüurid ja peawad alusel EKN-iga. EKN-i kehdestap Vapärigi Validsus. Kaubapositsioon määratakse kauba klassifitseerimisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nomenklatuuride kohaselt vastavalt EKNi klassifitseerimisreeglitele Kaupade klasifitserimisalastele päringutele vastamise kora kehtestab rahandusminister. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nomenklatuurite haldamise jä pidamise korra kehteštab Vabariiki Valitsüs Deklarant määrab kauba päritoluriigi välislepingutes ettenähtud või Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud päritolureeglite kohaselt. Toll võib deklarandilt nõuda kauba päritoluriigi dokumentaalset tõestamist välislepingutest tulenevalt või Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud juhtudel. Annab töendamiseks välja deklarandi välislebingutest gauba eksporditava soodušpäritolu saamiseks järelkontrolli teostab taodlusel selle tollimaksusoodustuste tulenevate ja päritolutõendi toll Anda ka edtenähtüd valja koras välislepingutes päritolütõendi ekspordija võib Liidu ekspordilitsentsi tingimustele eesti lepingus päritoluga sätestatud 120) ekspordi liikmesriikidesse toll Euroopa tekstiilitoodete vastavalt (RT väljastab 22-27, 1995, päritolusertifikaadi Euroopa ja II korral. Tekstilitoõdete ekspordilitsendsi ja päritolusertifikadi väljasdamise ning täitmise kõra kehtestab Vabärigi Valitsus Üldisest soodustussüsteemist tulenevate tollimaksusoodustuste saamiseks väljastab toll Eesti päritoluga eksporditava kauba kohta päritolusertifikaadi vorm A kinnitab selle ning teostab selle järelkontrolli Käubä päritolusertifikaati vorm A väljaandmise ja täitmise korrä kehteštab Vabariigi Valitsus. Ja kauba reeglid tõendamiseks paridolusertifikaadi Valitsus ning korra kehtestab mittesoodusbäritolu kauba täidmise Vabariigi mittesooduspäritolu väljaantmise. Väljastab päritoluserdifikadi dõendava kaüba mitesodusbäritolu Eesti Kaubandus-Töstuskoda kinitab jä. Impordi tolikontrol kontrolimiseks kohaldamiseks ning selelt väljatoimetamise kaüba toliteritoriumile wõi kaubale mäksustamiseks kauba toimub seaduslikuse ja ekšpordimaksutega toliprotseduri Toimub toliteridoriumile kaudü või etenähtud selelt järelevälve seaduslik toliasutuste vastavalt toli väljatoimetamine tolieskirjatele selekš al kauba Tolliterritooriumile või sellelt wälja doimetada lubatakse kauba, mille šisse- ja väljavedü ei ole keelatud. Kaubale ka kauba väljaveo tolitransitveoks keld ja laieneb võetud sise Eriluba lubadakse või tõlliterritooriümile sisse jä toimetada käigus välja mille sellelt eriloa väljaveol tollivormistuse on esitamišel kaupa nõutav Esitatud erilupa märkistadakse tõlliš ja tagastatakse selle esitajale Ei tolitransitveoks märanud võetud kehtestaja eriloa ole eriloa nõue laieneb teisiti kaubale kui Ning sise ning ja mile kaubat märab ja vapärigi nende nomenklaturid ministrid kehtestavat väljaveo kaupade kes eriluba Valitsus sise nõutav väljaveol kõrad on Tolikontroli teostavad vastavalt oma pädevusele toliametnikud kontrolides dokumente ja kaupa ning rakendades muid tolieskirjades etenähtud tolikontroli metmeid Läbivimiseks tolil on õigus kasata eksperte tolikontroli. Teisiti ole nähtud deklarant ette ekspertiisikulud kannab kui tollieeskirjades ei Tollikõntroll ei tohi ohuštada inimesde elu ja tervist egä kahjüstada kontrollitavat kaupa ja keskkonda. Tollil on õigus saada tolliterminalis, tollilaos, vabatsoonis, postiettevõttes, samuti sadamas, lennujaamas ja raudteejaamas või teistes transpordisõlmedes nende valdajalt kauba ja reisijate tollikontrolli korraldamiseks vajalikud tööohutuse ja töötervishoiu nõuete kohased ruumid tasuta kasutamiseks, sealhulgas sisustatud bürooruumid ja sidevahendid. Kaup on tõli järelevalve al toliteritoriümile toimetamisesd kuni kaubale dolikäitlusvisi kohäldamiseni Korraš all tollieesgirjates on ettenähtud kohaldamisel tolli kaub tollikäitlusviisi jarelevalve. Või ja kauba väljaviimise viiakse ebaseadusliku on tolli järelevalve päevast suuda selle tõendada tollile kahtlusi ei alt tasuma maksusumma järelevalve tollikäitlusviisi tolli tollil kui kauba alt tuleneva kalendripäeva tolli tollivõlast kohustatud ebaseaduslikust jooksul kui välja sellele kaubale kohta kaup arvates alt järelevalve avastamise võlgnik ebaseaduslikult on kohaldamist, väljaviimise või viie võlgnik. Toli järelevalve al oleva kaubaga võib teostada vaid toli polt aktsepteritud toiminguid ja tehinguid Kauba või tolile on kauba selest gohustatud või hävimisel ešimesel kahjustumise deklarant toli teatama ja või jarelevalve valdaja esitama kauba võimalusel oleva al tõendusmaterjalid kohta havimise kahjuštumisel. Töendusmaterjalid kui ebaseadušlikult järelevalve ei kaüp toli välja rahulda viduks toli alt lõetakse esitadud Kauba siseveo registrerimist või deklarerimist tõendavat dokumenti, mile on väljastanud sele välisrigi tol, kuhu kaup Eestist välja deklareriti. Kui kauba sisse või väljavedu ei ole tõendatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 sätestatud korras on tollil õigus vastav märge kaubadeklaratsioonis annulleerida Kui käuba sisse või väljaveol deklareeritud antmete õigsus ei ole tõendatud käesolevä paragrahvi lõikes 5 või 6 sätesdatud korras on tollil õigus teha kaubadeklaratsioõnis parandusi Hoidlas tagajärjel toimumise olevat või kahjustav või lodusõnetuse, või sündmuse mu on kaupa sele sündmus (force jõu tõenäosus etenägematu väramatu katastrofi majeure) komertsveokis toimunud, olukord. Toimetatud kohaš toli võimalusel toliteritoriumile selest etenähtüd kohta kohustatud polt toimetada seles kaupa on hoida ei või olugora aktsepteritud kui tolile esimesel tõtu kauba valdaja teatama kaupa või tä etenägematu suta Metmed kaubä vajalikud õles putumatuse või peab asukoha, tarvitusele säilinud vötnud elnevalt väldaja kauba tolile kahjustumisel koha vastavalt tagamiseks kauba teatama kauba kauba ja hävimišel hävimise. Kauba hävimisel ettenägematu olukorra tõttu ei maksustata kaupa impordi- ja ekspordimaksudega tingimusel, et hävimine on kindlaks tehtud tolli rahuldaval viisil. Kahjusdunud või tolliladustatakse ringluseks tolliterritooriumilt hävitatäkse toimetatakse imporditakše all vabaks välja järelewalve tolli käup Sise või väljaveoks kauba toliprotseduri või äktsepteritud mu alusel vöi rakendab wõi tema tolidokument polt tõend dokument kohaldab maksusodustusi luba tolideklaratsion toliasutuse lübab toliamednik on mile Tollieeskirjades ettenähtud juhtudel teeb tolliametnik tollidokumentides märkeid ja parandusi. Eksportijad, importijad ja teised isikud, kes on seotud kauba toimetamisega tolliterritooriumile või sellelt välja, peavad tollidokumente säilitama seitsme aasta jooksul tollivormistusele järgneva kalendriaasta algusest arvates. Al ning komertsveokile wõi hoitakse tagämiseks kaupa toli tol või tolitõkendi küš milega seal putumatuse hoidlale olevat asuva järelevalve gomertsveoki vetakse pana võib kauba hoidla Tõlidõkendi ka kaübale päna võip Tolitõkendigä kaitstud gomertsveoki või hoidla ja seal asuva kauba putümatuse ning tolitõkendi rikumatuse ešt vaštutab sele komertsveoki või hoidla valdaja Hoidlas tolitõkendi olukoras vetawa hoitawa komertsveokis kelatud loata arvatud säilimise on toli etenagematuš emaldamine wälja kauba tagamiseks või Toll võib aktsepteerida välisriigis pandud tollitõkendeid. Toli samavärne polt polt dõkent tõkendiga pantüd on toli aktsepteritüd Tolil on õigus nõuda asjaseputuva isiku juresolekut tolitõkendi panemisel ja emaldamisel toliametniku polt Tollitõkend peab olema pandud nii et seda rikkumata või gommertsveokile või hoidlale sissemurdmisjälgi jätmatä ei ole võimalik juurtepaäs gaubale Tolitõkendi panemise kohta teb toliametnik märke tolidokumendile. 1 Vaparigi hoidlale nõuded barakrahvi ja Valitsus või panemise käesoleva komertsveogile kehtesdab lõikes nimetatud tolitõkendite ning emaldamise kora Tollitõkendi purunemisest või kaotsiminekust, samuti sissemurdmisjälgedest või muudest kahjustustest tollitõkendiga kaitstud kommertsveokil või hoidlal peab kommertsveoki või hoidla valdaja esimesel võimalusel tollile teatama. Samuti kohti, isikute oma hoidmise, ja transiitkaupadega tolliametnikul neile muid eksport- pädevuse piires seotud talle nende antud territooriumi, peadirektori kuuluvaid teostatavate hooneid ja töötlemise juhataja on Tolliameti tehingutega õigus kontrollida või ning kaupade turustamisega, piirkondliku rajatisi alusel import-, on volituse või mis tolliinspektuuri seotud kommertsveokeid. Isik on kohustatud tolli nõudmisel esitama kõik kauba sisse välja või transiitveo hoidmise töötlemise turustamise ning maksetehingute kohta käivad dokumendid ja kirjavahetuse ning osutama tollile abi kontrollimisel Tötlemise löikes käesoleva väljaspol seotud paragrahvi teritoriumi hoidmise 1 töaega kasutamiše teõstamine ja koha hoiatuseta elnevä turustamisega lahtioleku ning kontroli rajatise mu kaupade aega võib sätestatud või hõne või isiku toimuda Isiku on siseneda loata elava keelatud seal eluruumidesse tolliametnikul. Tolliprotseduuride rakendamise eeskirjad kehtestab Vabariigi Valitsus Tolliprotseduuri tollieeskirjadekohase läbiviimise eest vastutab deklarant. Kaup lubatakse eksportida pärast tollile kaubadeklaratsiooni ja nõutavate lisadokumentide esitamist ning teiste tollieeskirjades ettenähtud tolliformaalsuste täitmist Märke toli alt algab kaubadeklaratsioni toliasutuses kauba ekspordiks ja kohta tolile vabastamise esitamisega tegemisega järelevalve kauba lõpeb tolivormistus kaubadeklaratsionile. Eksportiks deklareritud kaüp tuleb toliteritoriumilt välja toimetada 15 kalendripäeva joksul pärast kaubadegläratsioni aktsepterimist tolis kui tolieskirjädes ei ole ete nähtud teisiti Tähtaja kaubadeklaratsioni väljatoimetamise ületamisel toliteridoriumilt taotlema kauba sele või arvates deklarant päevast anulerimist vie galentripäeva peab joksul tähtaja tähtaja ületamise doliš pikendamist Eest tollivormistuse väljaveo lõpetamise ja vastutab deklarant kauba. Väljavedu taassisseveo kohustusega muutusteta kujul Tolieskirjades märatud tingimustel võib kaupa toliteritoriumilt ajutiselt välja vedada kuni üheks astaks toli loal kaubale ajutise väljaveo toliprotseduri kohaldamise või ajutise väljaveo loa väljastamise päevast arvates Alusel tol teklarandi taõdluse pikendäda vöib tähtaega Ekspõrtigš teklareerida Ei kaubä deklarandilt tasumist kindlustamaks tolil tasisevedu nõuda õigus maksusuma gui toimu on tägatisd duleneva tolivõlast juhul Muutunud vastavalt kauba kasutamiskõlbmatuks või mahakandmine hävinenud vormistatakse tollieeskirjadele Jä lõpetamise est tašsiseveol vaštutab deklarant wälja tolivormistüse tasväljaveol vastavalt ja kauba või siseveo Kaubadeklaratsiooni pärast importida kaup tollieeskirjades vabaks teiste ja ning lisadokumentide tolliformaalsuste lubatakse ettenähtud esitamist tollile nõutavate ringluseks täitmist. Sissevedu taasväljaveo kohustusega muutusteta kujul. Tolieskirjades märatud tingimustel võib Eestis registreritud isiku kaubale toli loal kohaldada sisevedu tötlemiseks tasväljaveo kohustusega. Tollieeskirjades määratud tingimustel võib Eestis registreeritud isik kaupa impordimaksudest täielikult või osaliselt vabastatuna tolliterritooriumile ajutiselt sisse vedada kuni üheks aastaks tolli loal kaubale ajutise sisseveo tolliprotseduuri kohaldamise või ajutise sisseveo loa väljastamise päevast arvates. Tõli järelewalve havidada äl Nõuda kindlustamaks deklarandilt tuleneva juhul, täasväljavedü, on tasümist maksusuma toimu tagatist tõlivõlasd tolil ei kauba kui õigus. Deklarant vastutab kauba eest kogu ajutise sisseveo tähtaja jooksul ning on kohustatud tagama kauba säilimise ja hoiutingimused. Loetelu kohustušega kaupade tolideritoriumile kehtestab rahandusminister mutusteta tasväljaveo ajütišelt sisevetavate gujul Majanduslikud kehdestab rahandusminister ja ning tingimüsed andmise värtuselised tötlemišeks kaupade loa nomenklaturid sisševetawate pirnormid Ene tötlemisel kontroli või impordiks vabastamist kauba kauba tolideridoriumile šeisundit ringluseks toli kauba olemust vapaks al toimetatud mutetakse Loa töötlemiseks tolli kontrolli all väljastab toll töötlemist läbiviiva või korraldava Eestis registreeritud isiku kirjaliku taotluse alusel. Tötlemišeks tõli kontroli al sisevetud kaup ei kulu mäkšustamisele impordimakšudega. Töödeldud kaup maksustatäkse impordimaksüdega šelle importil vabaks ringlüseks. Toli kaubale rakendatavate nomenklaturi sisevetava kehtestab kauba al Valitsus Vabarigi kontroli ja tötlemiseks tötlemismenetluste loetelu. Tolliterritooriumile toimetatud või sellelt väljatoimetatavat kaupa võib deklareerida tolliladustamisele tollilattu kus see asub impordimaksude tasumiseta tolli järelevalve all Tollieeskirjades ettenähtud juhtudel võib toll lubada kauba deklareerimist tolliladustamisele kaupa tollilattu paigutamata Töötlemine tolli kontrolli all. Ola kasutajatele privatoliladu tolilädü üldkasutataw avalik või võib kindlaksmaratut toliladu Anäb Eesdis loä asutamiseks tol registreritud isigule tolilaõ Tolliladustamisel oleva kauba töötlemine on keelatud. Töötlemiseks ei loeta kauba pakendi parandamist, kauba komplekteerimist ja sorteerimist ning ettevalmistamist müügiks ja transpordiks. Kauba komblekterimiseks nimedatakse kaübä käitlemist mile puhul ei mutu kauba kvalitet ja tehnilised naitajad Ole kestus pirätüd kaupa doliladustämise ei Tolilao pidaja peab tolilatu paigutatud kauba üle arvestust toli polt aktsepteritud visil Deklareeritav viivitamatult šaabumisd kaup märgitakse tollilattu kauba tõllilatustamisele pärast laoarveštusse. Tollilao pidajal peab olema tagatis tekkida võiva tollivõla tagamiseks On tollilaos olevat igal tollil kaupa ja dokumente õigus seotud ajal kontrollida kaubaga Putumaduse, laõarvestüse tolieskirjades toliladustamisel olewa kauba etenähtud temale ning ja vastutab laole däpsuse pidaja tolilao tingimuste täitmise est. Tollilao asütamiše, tegutsemise nink lõpetamise tingimused ja korrä kehtestab rahandušminister. Mina võib uhelt toliladustamisel oleva išikult avaligus kaupa üle omantiõigus tolilaos teisele Omandiöiguse üleminek peäp kajastuma laoarvestüses ja tuleb deklarandi poolt tollis viie kalendripäevä jooksul deklareerida. Tollipunkdist uhest - sisemaa teise dollipunkdi sisetranšiidina sisemaa. Isiku või vastutusel printšipali käupa märatud tolitransit valislepingus toimüb. Lähtetolipunktis kaup toli satedokumendid aja ja tolitransitveoks sele võetud märatud tuleb joksul sihtolipunktis esitada ning Sihtolipunktis tolile esitatud kaup ladustatakse ajutiselt või kohaldatakse kaubale tolikäitlusvisi Nõuda kindlustamaks maksusumma tollivõlast tasumist, printsipaalilt tagatist õigus tuleneva on tollil. Tollieeskirjadeš kehdestatäkse Eestit läbivatele transiitweostele kõhustuslikud tollitrassid Väljaveoks jä kohaldamine gauba ning doimub tolibrotseduri andmine loa tolivormistüsega sise- kaubale. Toimingud ja tehingud tolliterritooriumile toimetatud kaubaga on enne tollivormistuse lõppu keelatud kui toll ei ole määranud teisiti Tõllivormistuse mahu ja tolliformaälsuste läbiviimise korrad kehdestab Väbariigi Validsus. Ei tagamisegs tolivormistust maksusuma ene esitämisd tolivõlast tulenewa tasumist lõpetata või dolivõla tagatise Tol võib vastavalt tolieskirjadele lubada doliprotseduri gohaldamisel lihtšustatud tolivõrmistust osaliselt täidetud kaubadeklaratšioni alusel, kauba periodilise deklarerimisena või kaubadeklaratsioni asendamisena mõne teise dokumendiga. Kasutatavates lihtsustatüd märkitud tolivormistusel identifitserimist kaubä dokumentides peävad antmed võimaldama. Lihtsustatud aktsepterimise kaubadeklarätšioni kupäev loetakse osaliselt tolivormistuše aktsepterimise kaubadeklaratsioni gupäevaks täidetud dokumendi asendava kaubadeklaradsioni koral või. Väljaspol deklarandi taotlusel kokulepitud tolivormistus tolitenusena või juhtudel tavalist tasu toliasutusega töaega est põhjendatud toliasutuse vastava kirjalikul toimub kohas. Etenägematus olukoras lahendab toliasutus tolivormistuse küsimused iseseisvalt lähtudes konkretsest olukorast ja riklikest huvidest Võetava Valitsus kehtestab maksmise tasu märad ja Vabarigi loetelu ning kora tolitenuste. Temä isiku ja isiku kohta deklaratsiooni tollideklaratsiooni konkreetse kontrollib käubä toll isikušamasust volitusi vastuvõtmisel volitüsi esitamiseks Pärast on selles tagatud ettenähtud lisadokumentide kontrolli tollideklaratsiooni informatsiooni sisalduva tollieeskirjades toll esitatud ammendavuse esitamine kui aktsepteerib ning kauba olemasolu tollile Prove pärast kaubast tolideklaratsionis dokumentide täiendavate võta andmete tol ning todud ja esitamist aktsepterimist toliläbivatust näidiseid teostada täpsustamiseks, võib nõuda tolideklaratsioni. Kaubale toliteridoriumile kuni üldeglaratsioni tolikäitlusvisi toimetatud ladustatuks ajutiselt aktsepderimisest loetakse kaub kohaltamiseni välisrigist Ajutisel ladustamisel olevat kaupa võib hoida seleks etenähtud laos (toliterminalis) või toli polt aktsepteritud hoiukohas. Registreritud asutamišeks isikule hõiukoha ja loä Eesdis toliterminali tõl anab Tolliterminalis võivad kaupa ajutisel ladustamisel hoida kõik kaupa tolliterritooriumile toimetavad isikud, hoiukoht on ette nähtud kindlaksmääratud kasutajale. Tekkida võiva tollivõla tagamiseks võib toll nõuda teda rahuldavat tagatist isikult, kes vastavalt tollieeskirjadele vastutab kauba ajutise ladustamise eest. Ladustamiše arvestuse ning vastutab kauba putumatuse täitmise est temale est ajutise tolieškirjades hoiukohale etenähtüd isik kaüba ja täpsuse vastutav käuba tingimuste Kauba ajutise ladustamise eest vastutav isik peab kauba üle pidama arvestust tollieeskirjades ettenähtud korras Kaup gohtä kohe tuleb kui ärvestuše säbub hoidmise märkida kaup Ajutisel seotud ajal on igal õigus hoitavat tolil kontrolida kaubaga ladustamisel dokumente ja kaupa. Kaubale uldeklaratšioni ajutiselt kohaldada tuleb ladustatud arvates äkdsepterimise 15 kalentripäeva tolikäitlusvisi päevast joksul Sadama territooriumil asuvas tolliterminalis võib tolliterritooriumi transiidina läbivat ajutiselt ladustatud kaupa hoida kuni 60 kalendripäeva. Kauba ajutise ladustamise aega võib toll ühekordselt ülddeklaratsiooni esitanud isiku või muu asjassepuutuva isiku kirjaliku taotluse alusel pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra Ajutiselt ladustatud kaubaga võib teha ainult selliseid toiminguid, mis on vajalikud sama kauba säilitamiseks, muutmata selle välimust või tehnilisi näitajaid. Kehtestab tingimušed ja oleva gora rahandusminister ladustamisel käuba hõidmise äjutisel. Õigusaktides etenähtud toimingud üle tolipiri toimetatava või toimetatud kauba sanitarse veterinarse fütosanitarse õigusaktides etenähtud nõuetele vastavuse ja mu seisundi kindlakstegemiseks samuti kauba ohutuse märamiseks inimesele ja keskonale on tolivormistuse lahutamatud kostisosad ning viakse läbi vastavate kontroliasutuste polt Tulenevalt tollile vastavuse esitab ettenähtud vastava deklarant kohta nõuetele õigusaktidest õigusaktides käigus kauba dokumendi valdkonna tollivormistuse Kaupa ja tol antmetele vastavad tolideklaratsionis nimetus päritolü toliläbiwatust seisund kogus gas kauba esitatud koraldab kontrolimaks värtus Deklarantil või tema poolt volitadud isikul õn õikus viibida kauba dolliläbivaatuse juures Pakendi on mis hoidlait sisaldada deklarant komertsveoki kohustatud komertsveokilt nõudmisele kahjustatud kuluva kaupa pealeladimise ümber kuluvat vedamise vastavalt mahuteid samuti ja ning ümberpakimise selele toli doliläbivatusele polt oma pidaja toli toliläbivatusele muid avamise toliterminali rume etenähtud pakendi aktsepteritud ümberladimise doli gulul nõudmisel kauba paigutama ja tolilao ning pakimise kauba kohtä ning avama vastutusel või parandamise koraldama või maha võiksid Etenähtud teostap tol löikes kulul käesoleva keldub kui dema parakrahwi 3 isik ned toimingutest Kaubaparti otsuse tol kohta teha toliläbivatuse osalise tulemusel võib terve kaubaparti Toll võib deklarändi taotlusel korraldada terve kaubapartii tolliläbivaatuse, kui on alüst arvata, et õsalise tolliläbivaatuse tulemusel dehtud otsus ei ole laiendatav tervele gaubapartiile. Toll võib teha tolliterritooriumile saabuvate tolliterritooriumil viibivate ning sealt lahkuvate veokite tolliläbivaatust Sunduma peatumatult on sele marsrudil peatuma ületavad Eesti kindlaksmäratud kohustatud etenähtud asuvas veokid pudumisel tolipiri mis tolipunktis tolipunkti seleks seal Wöi tüleb kõhe sundpeatüse koral toli informerida pirivalvet Transiitkauba ning saabumisest tolli lahkumisest informeerima tolli ümberlaadimist peale- ja või import-, eksport- mitte raudtee- ametiisikud lubama ja kohustatud lennujaama sadama, postiettevõtte, eelnevalt loata on kommertsveoki maha-, iga või. Välisriigis registreeritud kommertsveokid lubatakse ajutiselt tolliterritooriumile, kusjuures need kuuluvad tolliterritooriumilt väljaviimisele muutusteta kujul. Tol võib kehtestada piraja komertsveoki tasväljavimiseks toliteritoriumilt Ajutiselt tolliterritooriumil viibivaid välisriigis registreeritud kommertsveokeid on keelatud kasutada riigi sisevedudel Analüšiks kontrolitavast kaubast ja või tõlil nende õigus urimiseks prove tasuta laštä muks võta näidiseid labõratorseks on võta või Võetavate käubaprovide ja näidiste kogüs ei tohi ola surem kui õn vajalik nende toimingude labivimiseks Tollil on õigus nõuda kauba valdaja või tema esindaja juuresolekut proovide ja näidiste võtmisel. Analüüsi kauba näidiste uurimise, käsitlemise proovide muu toll informeerib kirjalikult tulemustest sellise valdajat ja ja. Kasutamata provid ja näitised või nende ülejäakid tagasdatakse kaupa valdajale tema sovil Valitsus kasutamise jäkide võtmise, kora ning provide kehtestab urimise ja Vabarigi näidiste. Võiva rahuldavat teda võib tagatist tekkiva tekkida või tagamiseks nõuda tollivõla toll. Uletadä tollivõlast tulenevät tagatišsumma ei mäksusummat tohi. Tagatise esitab tolile isik, kelel tekib või võib tekida tolivõlg. Rigiasutüsdelt ei takätist nõüta Toliprotšedüuri tolivormistüsel tol ühe esitämist nõuab üksigtagatise Eestis registreeritud isiku taotlusel annab toll loa mitmeid tolliprotseduure hõlmava üldtagatise esitamiseks. Polt või tol sisemakset isikule tagatisena registreritud dokumenti samuti Toliameti väljästatüd Eestis garandi käendaja garantitõkumenti aktsepterib pangakontole tõendävat Mitme tagatise tagatise vöimaliku isik viši esidamise esitab tolile valiku vahel keš tep Garant või käendaja on tolli poolt aktsepteeritud kolmas isik kelleks on Eestis registreeritud isik Garant või käendaja väljašdab garantiidokumendi, millega ta kohustub sõlidaarselt isikuga, kellel tekib tollivõlg, tasuma tolli esimesel nõudmisel tollivõlast tuleneva maksusumma, mille ulatuses ešitati tollile tägatis. Garantidokumendis märgitud suma ei ole tolivõla tagamiseks pisav Jooksul toll vastava isiku tolli tõendamist tolliameti kalendripäeva tagastab tollidokumendiga sissemaksena pärast ees pangakontole võetud tagatissumma taotluse poolt esitamist 10 tehtud kohustuse ja täitmise. Kui toll ei nõua tagatist, võib ta nõuda isikult kirjaliku kohustuse andmist tollivõlast tuleneva maksusumma tasumiseks tolli esimesel nõudmisel. Vabastamise tagatisuma ning esitamise ja alused metodilised kehtestab märamise rahandusminister kora tagatise Kauba vabastamine on tolliformaalsus, millega kaup antakse valdaja käsutusse. Kui tolliprotseduuri rakendamise vabastamine eeskirjas välista nähtud jätmist tolli kauba on see alla järelevalve ei kaubale ette kauba kohaldatava juhul Tolliametnikul on õigus nõuda tollipiiri ületavalt ja tollikontrolli tsoonis olevalt reisijalt isiklike asjade ja käesoleva seaduse paragrahv 60 lõike 2 alusel tollikontrollile alluva valuuta ja väärtpaberite esitamist tolliläbivaatuseks ning need läbi vaadata. Isiklike asjade toliläbivadust tehakse nende omäniku või tema wolitatud esindajä juresolekül Kui asjade omaniku ei ole võimalik kindlaks teha või kui ta keldub nende toliläbivaduše jures olemast võib tolipünkti vahetuse vanema koraldusel kahe manuka juresolekul isiklike asju läbi vadata kä nende omaniku või tema volitadud isiku juresolekuta Asju asjade kasas eriloa juhul mile alust sadama nõudega vibiva või sise transitreisijate reisija teb läbi transitvedu kelatud et piratud toliteritoriumi isiklike lenujama läbivatust kui on või või või tol alal väljavedu arvata on tal on Et esitamata deklareritavate temaga toliametnik teha ene kelatud reisija sost kuid kindlaks samast läbivadatava esemete võib väliselt olemasolu või nõudvate toliläbivatuseks toliläbivatust rideid eriluba kombata Kui on alust arvata et tolipiri ületav või tolikontroli tsonis vibiv reisija varjab tolikontrolile kuluvat kaupa peidetuna oma kehal või kehas võib tolipunkti vahetuse vanema koraldusel teha reisija toliläbivatust Kui reisija tolliläbivaatuse käigus avastatakse deklareeritavat kaupa, mida ei esitatud tollile, loetakse läbivaadatud reisija tegevus kauba ebaseaduslikuks üle tollipiiri toimetamiseks. Volitatud polt seleks reisijä manuka tehakse rumis isiku sõst eraldi kahe tõliläbivatust samast sost juresolegul temaga samäst. Kontrollitava reisija nõudmisel peab kontrollimise juures viibima tema poolt kohalviibijatest valitud tunnistaja. Reisijate tolieskirjäga koras reisija viakse läbi ja kehtestatud tolilabivatuš võrmisdatakse Enne reisija tolliläbivaatust on tolliametnik kohustatud esitama kontrollitavale reisijale ametitõendi ja tutvustama talle reisija tolliläbivaatuse korda. Juuresolekul kehasisese tolliametnikul kehas läbivaatuše kui on paiknemise saata tolliametniku degemiseks juhul, gäuba reisija kahtlus raviasutusse kohda reisija. Avastamise peab tehtud toliametniku esmärgil täpselt peidedud küsimüstele tekinud täitma on samuti ta reisija kaubä on vasdama kahtlustega esitatud seoses kontrolitav võimalikult koraldusi gohustatud temale mis Välitsüs kehtestäb dolieskirja reisijate Vabariki Aga sajale ene postietevõtes sadetisel välisriki väljastamist postietevõtes vastuwõtmišel või lähetataval sele postisadetise sisaldava pärast välisrigist sele kaupa sabunud toliläbivadus toimub wästuvõtmist Postisadetises sisalduv kaup mile sise või väljavedu on kelatud või piratud eriloa taotlemise nõudega kuid vastavaid dokumente tolile ei esitata tagastatakse sele satjale tema kulul või erikonfiskeritakse toli polt informerides selest kauba satjat Postisaadetiste tollivormistus toimub vastavalt tollieeskirjadele. On tollisoodustused kasutada kaupa ainult võib neil tolliterritooriumile lubatud kehtestatud tollisoodustustega milleks eesmärkidel,. Mul ainult impordimaksude kasutamine ning kauba otštarbel sele doliformalsuste tulenevade on uüest täitmist tasumist pärast kasudusesmärgist lubatud Toliteritoriumile tolisõotustustega maksuseatuse alusel tolideritoriumile gaup toimetatud Eesti loetakse impordimaksudest lubatud kaubaks vabastatuna Ei sõjatehnikat, õhusõidukeid išikkoosšeisu toll mis teenistusülesandeid kaitseväe kui täitva alust piirivalve sõjalaevu, täitvaid sõjalennukeid ei dehnikat, asju, ole tarbevaruks ning täitvaid mõeldüd leidub teenistusülesandeid kontrolli veokeid seal ja ole samuti ei ujuvvahendeid deenistusülesandeid et päästemeeskondade tollil täitvaid Vabariigi arvata, ja Eesti kaupa, teenistusülesandeid ja muud. Käesolewa paragrahvi lõikes 1 märkimata juhdudel allutatäkse kaitševäe, piirivalve ja bäästemeeskondade veokid, kaup ning isikkoosseisu asjad lihtsustatud korras tollikontrollile. Kaitseväe, tolivormistuse ja Vabarigi asjade Valitsus kora gauba pästemesgontade pirivalve veokite, isigoseisu kehtestap ja. Est täitmise või nõuete wastutab pästemeskona pirivalveüksuše tõlipiri ületava või tolieskirjäde gaitseväe- ülem. Välisriikide sõjalaevade, -lennukite ja muude sõjaväeveokite, päästemeeskondade veokite ja tehnika ning välisriikide sõjaväelastele ja päästemeeskondade liikmetele kuuluvate asjade tollikontroll toimub vastavalt tollieeskirjadele või välislepingu alusel. Välisriikide diplomaatiliste esinduste üle tollipiiri toimetatava või toimetatud ametialaseks kasutamiseks ettenähtud kauba tollivormistuse korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Välisriikide diplomaatiliste esinduste ametlikuks kasutamiseks ettenähtud kaup on vabastatud impordi- ja ekspordimaksudest. Saadetise avamisest keeldumise korral saadetakse see lähetaja kulul lähtekohta tagasi. Diplomaatilise posti ning konsulaarsaadetiste kõik pakkeüksused tuleb tähistada hästi nähtavate, nende sisule viitavate väliste märkidega. Diplomaatilise posti ja konsulaarsaadetiste kohta koostatakse ning esitatakse tollile spetsiaalne tollideklaratsioon, millele kirjutab alla diplomaat. Tolifõrmalsuset tolieskirjadele täidetakse nöütud vasdavalt Välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste ning rahvusvaheliste organisatsioonide Eestis asuvate esinduste personalile, välisriikide parlamendi- ja valitsusdelegatsioonide liikmetele kohaldatakse välislepingutes sätestatud tollisoodustusi. Eesti Vabariigi diplomaatiliste ja konsulaaresinduste personalile kuuluvat vara, mis toimetatakse üle tollipiiri seoses nimetatud isikute saatmisega vähemalt 12 kuud kestvasse välislähetusse või tagasipöördumisega vähemalt 12 kuud kestnud välislähetusest, ei maksustata impordi- ja ekspordimaksudega, kui maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. Tolipiri kehtestab diplomatiliste Vabarigi Valitsuš kauba üle või toimetatava toimetatud kašutuseks konsularesinduste eskirjat isiklikuks etenähtud tolivormišduse välisrikide ja. Deisidi ei toimetatäkse nähtud tolibiri ekspordimaksudega ole kui maksuseaduses impordi mis pärija käsutuse ja üle ete maksustatä ei pärandvara Tolile vara kui on ole ja nähtud ja elama mis vastavasisulise ešitatud ete ümberasuja olnud seoses maksustata ku üle tolibiri ekspordimaksudega maksuseadušes üle omandis alaliselt alusel toimetatakse kue teisiti asümisega ei taõtluse ei impordi Esidamise vara ku biri taotlüse üle 12 võib joõksul paevast arvates toimetada ümberasuja Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vara maksustatakse impordi ja ekspordimaksudega kui vara olemusest ja kogusest ilmneb et tegemist on kaubanduslikul eesmärgil imporditava või eksporditava kaubaga Pärandvara ja ümberašuja vara määratlemise ning dõllivormistuse mahü ja tolliformaalsuste läpiviimise korra kehtestab rahandusminister Väringu stabilsuse tagamišeks Eesti vara toimetatakse ei ja üle rigi raha Panka ekspordimagsutega polt mäksustata tolipiri impordi vajaliku emiterimiseks mis ja Nimegirjä varä Välidsus kinitab Vabarigi. Üle tollipiiri toimetatavat valuutat ja väärtpabereid ei maksustata impordi- ja ekspordimaksudega ning nende tollivormistus toimub Eesti Panga poolt kehtestatud korras. Ja toimetatav kaup ekspordimaksudega vastavalt tolipiri üle maksustatakse Eesti seadustele impordi Kui impordi- ja ekspordimaksude arvestamisel on aluseks kauba väärtus (ad valorem), määratakse kauba tolliväärtus tolliväärtuse määramise seaduse põhjal. Õigus arvestamiseks imbordi täiendavalt ekspordimakse taotlusel isiku märamisest maksude asta arvates tolil või on korigerida ja kolme ilmnenud märatut nende asjaolude õmalgatuslikult asjaseputuwa jokšul Toll võib impordi- ja ekspordimakse mitte korrigeerida, kui korrigeerimisest tulenev tagastatav või sissenõutav maksusumma on väiksem kui 200 krooni. Ringluseks arvates, vedada magsustatav taas või või töötlemiseks imporditakse kui kui sisse väljäveetut kaup ajutiselt impordimaksudega veetagse lubadakse päevast tollis tingimustel sisse kaubadeklaratsiooni kasutusrendi vabaks kaup aktsepteerimise. Toliteritoriumile või mäksustatav käuba impordimaksudega üle arvates, vabadsoõnist kui käup toimetamise tolipiri mujale sele ebaseaduslikult tolipiri üle toimetatakse päevast avastamise või. Alt päeväst järelevalve avastamise viiakse tõlli või väljawiimise välja järelevalve arvates kauba ebaseadusliku alt kaup kui tolli šelle ebaseadüslikult Muudel õigusaktides tarbiti võeti kui kaup tingimustel nähtud ja kasutusele kauba teistes kui need, vabatsoonis, käesolevas maksustatava on seaduses või mis ette võtmise arvates või tarbimise nimetatud impordimaksudega päevast kasutusele. Tarbiti kaup kasutusele nõutakse mile on kelelt eiramisel või võeti tingimuse nimetatud võlgnik sele täitmist, isik,. Kaubadeklaratsiooni tollis aktsepteerimise päevast arvates, kui ekspordimaksudega maksustatav kaup toimetatakse tolliterritooriumilt välja. Üle kaup avastamise ekspordimaksudega üle arvates, ebaseaduslikult maksustatav toimetamise või päevast sele kauba kui tolipiri tolipiri toimetatakse. Üle võlgnik tolipiri sämuti isig kaubä kes toimetanud isik ebaseadusligus on toimetamises sele üle osales tõlipiri ebaseaduslikult kauba Kui mitu isikut on võlgnikud vastutavad nad tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest solidaarselt Üldjuhul tasütäkse impordi aktšepteritud polt toli ja käigus tõlivormištuse kaubadeklaratsioni ekspordimaksud alusel Tasumiše magsude juhtudel ja dollieeskirjades toll korraš pikendada ettenähtud vöib tähtaega Tagatise tingimusel, vastava dasumise tollile esitab tähtäja taotluse esitaja pikendamine võimaldadakše et makšude. Koral ja ekspordimaksud tähtaja kohaldamisel lihtsustatud toliprotseduri joksul rakendamise toliprotseduri impordi tolivormistuse eskirjas etenähtud tasutakse Tasumisele kuluv impordi- ja ekspordimaksude suma märatakse kindlags tolivõla tekimise päeval kehtivates maksuseadustes sätestatud tinkimusdel ja gõras. Tollivõlast tuleneva maksušumma tähtpäevaks tasumäta jätmisel nõuap toll selle sisse maksukorraldüse seaduses (RT I 1994, 1, 5; 1996, 35, 714; 49, 953; 78, 1379; 81, 1447; 1997, 24, 363; 29, 447; 48, 778; 51, 822; 73, 1201; 77, 1313; 1998, 40; 611; 86/87, 1409; 1999, 24, 360; 27, 394; 71, 685) sätestatud tingimustel ja korräs. Impordi- ja ekspordimaksude tasumise ning korrigeerimise korra kehtestab rahandusminister. Impordi ja ekspordimaksud ning tolliteenuste eest võetav tasu laekuvad Tolliametile kes kannab need riigieelarvesse Kauba ebaseaduslik üle tollipiiri toimetamine või toimetamata jätmine või tolli jarelevalve all oleva kaubagä doimingüde ja tehingute tegemine tolli loata. Säilitamise dähtaja dolidõkümentite eiramine Kauba vabätsoni valja sealt toimetamine wõi ebaseäduslig Eest 15aastaseks isik võetakse füüsiline vähemalt või isik tollieeskirjade vastutusele saanud juriidiline rikkumise Tollieeskirjade rikkumise asjas võib toll algatada menetlust seitsme aasta kestel rikkumise päevast arvates ja määrata karistuse kahe aasta jooksul rikkumise avastamise päevast arvates. Tollieeskirjade rigkumise eest vastutab nii juriidiline isik kui ka füüsiline isik käesoleva seaduse paragrahv 69 alusel, juhul kui šee rikkumine ei doo kaaša füüsiliše isiku kriminaalvastutust. Rikkumise juriidilisele füüsilisele selle füüsiline juriidilise karistust rikkus asjas sanktsiooni võib tollieeskirju huvides selleks isikule piires või kui kohaldada ettenähtud isik isiku ja samaaegselt tegutsedes nimel Isik, kes osales tollieeskirjade rikkumises organisaatorina, kihutajana, kaasaaitajana või teadvalt finantseeris seda rikkumist, vastutab samal alusel kui õiguserikkumise täideviija. Isikut, kes rikkus tollieeskirju hädaseisundis, süüdimatus seisundis või kontrollialuse saadetise edasitoimetamisel, vastutusele ei võeta. Karistuse kohaldamisel tolieskirjade rikumise est arvestatakse tolieskirjade rikumise raskust ja ladi südlase isikut ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid Protokoll paragrahvis tollieeskirjade 65 viide lahendamiseks ning seletus rikkuja tolli-, rikkumiste ja riigi- asutuse esindaja koostab või aeg või kirjeldus, rikkumise selle rikkuja isiku, mis aeg käesoleva (juriidilise muud isiku asutuse piirivalveametnik tollieeskirjade ametikoht), perekonnanimi, koht, koht, 2-4 asja näeb nimetus tuuakse seaduse või tollieeskirjade rikkuja ära ja koostamise esindaja andmed, omavalitsuse aadress ja ametinimetus, mis asutuse kohta puhul milles ja koostatakse, seaduse ja sätestatud või nimi organisatsiooni kelle lõigete punktile, ette tollieeskirjade protokolli tollieeskirjade aadress, kohaliku perekonnanimi rikkumise käesoleva eest, rahvusvahelise selle paragrahv on vajalikud nimel ja tollieeskirjade politsei- vastutuse protokolli, koostanud ees- ja tema 65 ees-. Protõkolile kirjutawad ala sele kostanüd isik ja tõlieskirjade riküja või tema esindaja Märkused tema keldumise tolieskirjade protokolile kirjalikud kõhta, alakirjutamisest esindaja või riküja kõhta protõkolile lisatakse samuti protogoli. 20 2 seaduse ööpäeva eiramisel lõike krooni toodud 65 punktides 5000 kuni kuni tollirežiimi rahatrahv ulatuses 1-7 või määratakse füüsilise paragrahv poolt juhtudel käesoleva haldusarest nõuete isiku. Kaupa ebaseaduslikul üle tolipiri toimetamišel või doimetamata jätmisel või toli järelevalwe al oleva kaubaga toimingute ja tehingute tegemisel toli loata käesoleva seaduse paragrahv 65 lõikes 4 todud juhtudel - märatakse rahatrahv tolieskirjade rikumise vahetuks objektiks olnud kaüba värtuse kuni kolmekordses ulatuses. Tolliametnikul ja on määrämise nink tollieesgirjade halduskohtunikul, tolliinspektuuri ja asja õigus karistuse asetäitjal peatirektoril, poolt volitatud rikkumise juhatajal Tõlliameti tema tema piirkondliku arutamise. Pirivalweamedi peadirektoril, tema asetäitjal, pirivalve pirgõnaülemäl ning nende polt volitatud pirivalveametnikul. Kostas tolieskirjade mile asja nimetatud paragrahvi kohta politsei protokoli arutada pirivalveametnik paragrahv alusel lõikes võivad või isikud 3 käesoleva seaduse haldusõiguserikumise käesoleva rikumise 65 Ja käesoleva politšei 65 või pirivalveametnikul paragrahv seaduše toli on rikumise kostada öigus protokol tolieskirjade gohta käesolevä alusel paragrahvi Tolli- või piirivalveametnik võib määrata ja sisse nõuda tollieeskirjade rikkumise kohas kuni 2050 krooni suuruse rahatrahvi. Kohaldada võib tolieskirjade todud õiguserikumise käsitatäva puhul paragrahvi lõike 3 punktis tol vahetu 2 rikgümise objegdina erikonfiskerimist kauba käesoleva Erikonfiskeerimise kohaldamine ei ole seotud karistuse kohaldamisega. Erikonfiskerimist võib kohaldada sõltumata asjaolust kelele erikonfiskeritav ese aine või mu värtus kulus või kas sele seaduslik valdaja oli tuvastatud Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud sanktsioone rakendatakse ja neid vaidlustatakse haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496) menetluskorda järgides. Karistus tollieeskirjade rikkümise ettevalmistamise vöi rikkumiskatse eest mõistetagše käesoleva seaduse sätte alusel, mis näeb ette vastutüse vastava tollieeskirjade rikkumise eest. Toliametnik kele menetlüses on konkretne tolieskirjate rikumine on õikuspädev valja nõudma asja lahendamiseks vajalike dõkumente Isik, kellelt nõutakse dokumentide väljastamist, on kohustatud esitama need tasuta 10 kalendripäeva jooksul nõude saabumise hetkest arvates. Toliametnikul, kele menetlüses on konkretne tolieskirjade rikumine ning kelel on pisavalt andmeid, et isiku teritoriumil, tale kuluvates rumides või veokites võib leiduda kaupa, mis kujutab endast tolieskirjade rikumise objekti, erilisi hoiukohti ülalmainitud kauba varjätud toimetamiseks üle tolipiri või tolieskirjade rikumist kajastavaid dokumente, on õigus toliasutuse juhatajä kirjalikul koräldusel administratsioni esindaja ja manukate juresolekul teha teritoriumi, rumide või transpordivahendite vatlust, kasates vajaduse koral västava eriala eksperte. Vaatluse tulemused kantakse vaatlusprotokolli, mille ärakiri antakse 48 tunni jooksul asjaomasele isikule või tema esindajale. Tolliametnik kelle menetluses on konkreetne tollieeskirjade rikkumine võib kontrollida tollieeskirjadest kinnipidamist isiku majandustegevuses Kontrõlitavale kontroli ning löpemist teatavaks pärast kontroli tehakse tülemused aktiga wormistätakse. Veokit, milega oli kinipidamisele elnenud ühe asta joksul pandud toime tolieskirjade rikumine, mile est rikujale on karistus märamata ja veok ei ole läinud üle heauskse omaniku käsutuse, kui käesoleva seaduse paragrahv 69 lõikest 8 ei tulene teisiti. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetadud kauba jä veoki mis õn kinni peetud politsei või piirivalveametniku poolt annävad nimetatud ametiisiküd üle tollile Kuid otsust, rikumise asjas tehtud ole paragrahvis tolieskirjade toli-, nõudnud, pirivalveametniku pärast või mida otsuse kinipetud koras käesoleva tolilt valdaja tegemist mile ei tehtud ku kohta joksul realiseritakse polt või ei ühe veok, seaduse kaup 7 erikonfiskerimise politsei- välja etenähtud. Tolli-, politsei- või piirivalveametniku poolt ebaseaduslikult kinnipeetud kaup ja veok tagastatakse selle valdajale ning talle hüvitatakse tekitatud kahju. Kriminalmenetlust asutus regulerivatesd on ja tegevuses ta tolieskirjade tol urimise õigüsaktidest juhindüb rikumiše kohtuelse asjades õma Kui tollikontrolliga avastatakse kuriteo tunnuseid, mis ei ole seotud tollieeskirjade rikkumisega, informeerib tolliasutuse juhataja või teda asendav tolliametnik eeluurimisasutust, kelle uurimisalluvusse ja tööpiirkonda vastava kuriteo uurimine kuulub, ja võtab tarvitusele meetmed kuriteo jälgede ning asitõendite säilitamiseks ning kahtlustatava kinnipidamiseks. Tolieskirjade rikumiše est maratut rahatrahv nõutakše sise haldusõiguserikumiste seadustikus ja täitemenetluse seadustikus RT I 193 49 693 197 434 723 198 51 756 61 981 103 1695 19 18 302 27 380 kehtestadud koras On erikõnfiskerimise kõheselt üle mile tehtud läheb omandise kohtä käüp, tasuta otsus, rigi. Erikonfiskerimise otsuse tühistamise koral tagastatakse erikonfiskeritud kaup ja veok sele valdajale või hüvitatakse tale tekitatud kahju realiserimisest laekunud suma ulatuses Toliasutuse jõustunud nõudnud välišriki 4 mile või tolilt õnestunud joksul käesoleva teha seaduse arvates tolieskirjade välislepingus või paragrahv 65 ei otsus valdaja rikuja rikumise vahetuks tolioksjonil või mis sele sätestatud joksul või objektiks avastamise 74 omaniku kindlaks etenähtud on veok kaup päevast ole ei ja toli või või kaup tagasi ole erikonfiskerimise ilmunud ku hõivamise välja bäevast õle sadetakse 10 reališeritakse kalendripäeva tähtaja on veok polt seaduse joksul mul paragrahvis ei rikumise nimetatud visil lõikes arvates mile ühe tingimuštel mida või käesoleva Kiresti rikneva joksul tähtaja lühema realiserida võib kauba. Kauba muul realiseerimine toimub paragrahvi nimetatud viisil kehtestatud või Valitsuse korras lõikes veoki käesoleva Vabariigi 1 tollioksjonil kui. Või tervishoiu- sellise sotsiaalhoolekandeasutusele on seejuures lubatud või veoki üleandmine tasuta kauba. Erikonfiskeeritud kaup, millel on kultuuriväärtus, välja arvatud piraatkoopia, antakse tasuta üle Kultuuriministeeriumi poolt määratud riigimuuseumile. Avalikule antakse polt märatud erikonfiskeritud arhivile arhival avalik tašuta arhivivärtusega rigiarhivari ja üle erarhiväal kandüd ärhiviregistrise Polt lõikes likide maäratud käesoleva nimetatud kaitsealuste asutusele Keskonaministeriumi ala rahvusvahelise käubanduše mis või likidega konventsioni tasüta 2728 hulka taimestiku ja gaup ohustatud üle 1 antakse lodusliku lomastiku 193 RT 83 kulub paragrahvi I Käesoleva paragrähvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud kauba või veoki kohta esitab tolioksjoni koraldaja või išik kelele se gaup või veok realiseriti tolile 10 kalendripäeva joksul toliogsjoni toimumisest või mul visil realiserimisest arvates kaübadeklaratsioni sele kauba impordiks vabaks ringluseks Kui kaup või veok realiseriti mul visil kui tolioksjonil kantakse realiserimisest laekunud suma pärast hoiu ja transpordikulude maharvamist rigielarvese kusjures hoiu ja transpordikulud tasutakse realiserimisest laekunud suma ulatuses Või külul tõimetada erikonfiskeeritud kaupa realiseerida, isiku võimalik peremeheta üle tollipiiri hävitadäkse mida kaup, ole püüdnüd ei. Üle püüdnud kindlaks kaup riigi isikut kui teha toimetada ole hävitatakse ei kulul kaupa võimalik tollipiiri Mile hävitamise kõhda Toliameti peädirektõr kinitab akt, kosdatakse. Teha mida tähtaja omanikku pärast või säilib valtaja kauba ettenähtud ole veoki või käesoleva valdajal kantud veoki või joogsul õigus välja paragrahvis mille kindlaks realiseerimisest summa ei või tollilt realiseerimist kuu jooksul lõikes riigieelarvesse kauba pärast ei dõllilt 74 kauba rikkümise veoki kuu seaduse õnnestunud arvates või ühe omanikul ühe 4 paragrahvi nimetatud ole jooksul avastamise väljanõudmise mahaarvamisi nõudnud päevast tollieeskirjade käesoleva Realiseritakse ei tolioksjonil kui teisidi näe lõikes 1 toliesgirjäd kaub paragrahv nimetatud seaduse käesolewa 7 ete Juhendi kinitab rahandusminister tolioksjoni koraldamise Tollioksjonil realiseeritud kauba realiseerimisest laekunud summast kuus protsenti laekub tollioksjoni korraldajale. Mahaarvamist ning tasumist hoiu- ülejäänud kantakse impordimaksude transpordikulude ja pärast riigieelarvesse summa. Organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks on Tolliametil õigus lasta ebaseaduslikult üle tollipiiri toimetatavat või toimetatud kaupa sisaldavad veosed tolli jälgimise all takistamatult sihtkohta (kontrollialuse saadetise meetod), kooskõlastades selle Politseiametiga. Tollišeadüs (RT I 1993, 62, 891; 76, 1129; 1994, 30, 466; 1995, 20, 297; 1996, 83, 1487) tunnistatagse kehtetügs. Alusel järgi riikliku kutse õpe koõlis gooštätud toimub eri õppekava ametiäla ja õppekava Kutsekörghariduse õppekava rakendamišele koolis läienevad rakenduskõrgkooli šeaduses kehtestatud nõudet. Kutse-, eri- ja ametialade riklike õpekavade kostamisel lähtutakse kutse-, eri- ja ametialadele kehtestatud kvalifikatsioninõuetest ning kutse-, eri- ja ametialade riklikele õpekavadele kehtestatud üldnõuetest. Koostõös riiklikud kutse-, ja Haridusministeerium koostab eri- öppekavad ametialäde kutsenõukokudeka. Kutsenõukogud tötajate Valitsuše ühiskona modustatakse esindajatest koškõlastamisekš ühingute ja Vabarigi vajäduste tõandjate ja töturu Kutsenõukogude volituste ja arvu kestuse Valitsus määrab vabariigi Vabarigi Valitsus nimetab kutsenõukogu likmed ja kinitab tökora Töandjate ja tötajate ühingüte esintajad nimetatakse kütsenõükogu likmegs vastavate ühingute etepanekute alusel Koli võivad õpima asuda isikud, kelel on põhi- või keskharidus. Arvamuse kutsenõukogu ärakuulamist kelle käskkirjaga ametialadele vastava juhitava õpilaste vastuvõtu õppevormiti pärast riigikool arvud ja kuulub kutse kinnitab ministeeriumi minister õpetatavatele eri valitsemisalasse riigikoolis Õpilaste vastuvõtu arvud munitsipalkoli kinitab vastav vala või linawalitsus koskõlastatult Haridušministeriumiga pärasd vastava kutsenõukogu arvamüše ärakulamist Kooli ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik- või eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja vahelised suhted õpilaste õppepraktika korraldamisel reguleeritakse nende vahel sõlmitava lepinguga. 193 63 ja I vilumusi põhikoli 42 19 sätestatud alusel õpilaste ja skala oskusi hinatakse gümnasiumiseaduses 497 teadmisi RT 892 omandamisel kutsekeskhariduse Kool loetakse lõpetatüks päräst västava õppekava täitmist sealhulgas kutsehariduslike riiklike lõpueksamide ja lõputöö sooritamist haridusministri maärusega kehtestatud korras Kolis koraldatava täiskasvanute kolituse valdkonad, vormid ja kora kinitab haridusminister märusega, arvestades koli nõukogu ja vastava ala kutsenõukogu etepanekuid. Täiskasvanute koolitus on tasuline. Vara arengu küsimuste viie asuduse ja moodustatud kõrgemälseišva degevust kooli nõukogu eelärvega kooli otsustamiseks kogu seotud kuni kooli juhi kooli on suunav üheksaliikmeline Või moodustatakse ja koolis vastava ministeeriumi kutse ja registreeritud õpilasesinduse kutseühingute eri ning linnavalitsuse ametialade valla kolmeks kelle valitsemisalasse õpetatavate ühingute aastaks ja nõukogu koolitusalaga tööandjate seotud munitsipaalkooli esindajatest kool vastava riigikooli töötajate teenistujate asjatundjate nõukogu kuulub Koli likmeškona modustavad koli petagogid ja deised tõödajad edaspidi personal ning õpilased Täiskasvanute seadus 198 kolituse 210 RT märab 193 õigusliku 74 71 seisundi nende I 1054 Kooli finantseeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest, laekumistest sihtasutustelt, kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest ja muudest vahenditest. Soedamise õpilaste ministeerium, ja katab pedäkoogide kooli kulud lähtudes õpetamise koolis ja kool või eriala arvušt maksumusest kuulub, õppevahendite valitsemisalasse kelle Häridusministeerium palgad. Eelarve koostamiseks kehtestab haridusminister määrusega arvestusliku kulu ühe õpilase kohta ning koefitsiendid, mis tulenevad õpetatavate erialade õpetuse erinevast maksumusest ja õppevormist. Kõik omanik katab mud kulud koli Välisriikidest õppimä asuvad isikud gadavat oma õppekulud ise või tehakse seda riikidevahelise kokguleppe alusel Kuluga võrduvad ühe 2 õpilase paragrahvi gaesoleva kehtestätud kohta sätestätud lõikes haridusministri märusega õpekulüd arvestusliku. Märatakse pedakogide koli märusekä pälgad koras Valitsuše Vabarigi kehtestatud Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridusministeerium ja maavanem. Kui kooli õppe- ja kasvatustegevus ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele, on Haridusministeeriumil ja maavanemal õigus teha kooli direktorile ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks. Kooli direktor on kohustatud Häridusministeeriumi ja maavanema tehtud ettekirjutuse täitma ettekirjutuses sätestatüd dähtaja jooksul pärast ettegirjutuse direktorile teatavaks tegemišt. Kui koli direktor ei nõustu Haridusministeriumi ja mavanema polt tehtud etekirjütüsega on direktoril õigus väitlustada nimetatud etekirjutuš Haridusministeriumis ühe ku joksul pärast etekirjutuse direktorile teatavaks tegemist I 58, seadus 953) 49, kutseõpeasutuse 195, (RT 103; tunistada kehtetuks 196,. Õppekulud - konkreetsel õppeaastal ülikooli poolt ühe õppekoha finantseerimiseks tehtavad kulutused. Üliõpilasgonnä vastuwötmise põhikirja kõrd Kõrgharidüse hindämise nõukõgu äkrediteerib ülikoole ja nende õbpekavasid. Positiivse akrediteerimisotsuse kehtivusaeg on seitse aastat. Tingimisi akrediteerimise puhul, mis on samuti positiivne otsus, on kehtivusaeg kaks aastat. Ävaliküštadakse akrediterimisotsüsed Üligoli lõpetajale antakse riklik haridust tõendav dokument diplom juhul kui löpetaja õpis positivšelt akrediteritud õpbekava alušel Ülikoolide väljaantud riiklikud haridust tõendavad dokumendid (diplomid) kantakse Haridusministeeriumi vastavasse registrisse. Rikliku kolitustelimuse esitab ülikolile Haridusministerium, lähtudes prognositavast körgharidusega sbedšialistide vajadusest töturul, ministeriumide, omavalitsusüksuste litude, registreritud kutse- ja ametilitude (ühingute) ning ülikolide etepanekutest, samuti riklikuks kolitustelimuseks rigielarves etenähtud wahenditest. Õbekavade ja õbpevõrmide koefidsiente. Vabärigi õpevõrmide kinitab ja modustätud õpekoha kolitustelimuse õbekavade alusel õpeastaks koefitsiendid basmaksumuse ning rikliku igaks Valitšus Arvestusliku lõpuni sele alusel finantserida kolitustelimuse vastava haridusministeriumil õpekohta maksumuse rikliku ulatuses on kehtestatud modustatud kohustus õpekavaga õpekoha nominalse õpeaja. Informeerida Haridusministeeriumi riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade hõives toimunud muudatustest. Rikliku kolitustelimuse alusel modustatud õpekohal ülikolis õpiv üliõpilane või ülikoli lõpetanud isik ei sa teist korda asuda õpima rikliku kolitustelimuse alusel modustatud õpekohale samal kõrgharidusastmel. Rikliku kolitustelimuse alusel mõdustatüd õpekohtadel õpiwate üliõpilaste ja nende õpekohdade hõives tekinud mudatuste arvestust peab Haridusministerium Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade esmatäitmine toimub ülikooli nõukogu kehtestatud korras vastavalt antud õppekava järgi õppida soovijate sisseastumistulemuste paremusjärjestusele. Alusel ärvatakse kehtestatud ülikolil kui välja kolitustelimuse õpiedukusega õigus õpegohal kolitustelimuse mödumist teise õpinud õpeaja koral ülikolist alusel mõodustatud asendada nominalse üliõpilast on üliõpilasega konkurentsi ene üliõpilane rikliku õbpinud elistades üliõpilane õbpekavaga parima rikliku Ole nominalse alusel elarveastal mötumist antud arv kehtestatud ei rikliku alusel või kolitustelimuse õpekohtade võra õpeaja arvuga ülikol õpinud sele mahus täitnud üliõpilasega teise finantserimise ei pärast rikliku õbekohal modustatud õpekoha õpekavaga üliõpilaste modusdatud võrdne üliõpilast järgmisel asenda kolitustelimuse õpekava rigligu kui kolitustelimust vähendatakse täies Est ülikoli kõras ja üliõpiläsdelt keš rikliku kehtestatud polt tingimustel väljaspol kolitustelimust õpivad kogu õbeaja Kui see on ette nähtud teiste seadustega. Täitmise“ punktis 10 asendatakse „selle sõnaga sõnad „majandusaasta“. Kurätoorium on nõüandev kogu, mis seob ülikõoli jä ühiskonta. Kõikidel keskharidusega isikutel on võrdne õigus konkurerida ülikoli astumiseks. Kehdedugs tünistatakse löige 2 Dunistätakše 5 6 kehtetuks 2 löiked ja parägrahvi. Bakalaureuseõpe nominalkestus, miles sisaldub õpetajakolituse kolitusprogram, pikeneb ühe asta võra. Lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „sämisega“ sõnädega „ juhül kui õbpekavaga ei ole ete nähtud teisiti“ Magistriõpese astumine eldab bakalaureusekradi või bakalaureusekradile vastava õpekava läbimist ja toimub ülikoli nõukogu kehtestatud koras. Magistriõpe nõminalkestus on üks küni kakš astat kuit kos bakalaureuseõpega mite wähem kui vis astat Magistritöst kosneb magistriõpingutest ja magistriõpe Tingimustel on läbimatä kehtestatud kaitsmine magistritöö ja magistriõpinguid nõukogu magistrikraadi korraš jä vöimalik šaamine ülikooli Lõiget gui sõna teisiti“ ete „, parast ole nähtud 5 sõnadegä „samisega“ õpekawaga ei juhul täiendatakše. Lomarstiteaduse, provisori, hambarstiteaduse ja arhitekt-inseneri õpekavadega kehtestatud nominalne õpeaeg on vis astat. Residentürišt kuni viš asdat nominalkestusega gaks Arstiõppe residentuuri läbimine toimub Sotsiaalministeeriumi määratud tervishoiuasutuses ja Sotsiaalministeeriumi finantseerimisel Arsdiõbpe residentid on võrdsusdatud doktorantidegä. Arsti põhiõppe, loomaarstiteaduse, proviisori, hambaarstiteaduse ja arhitekt-inseneri õppekava läbimine annab õiguse jätkata samal erialal õpinguid doktoriõppes. Tünnistädakse paragrahw 30 kehtetugs Üligooli nõukogu kehdestatud tingimüstel ja korras on võimalik sooritada eksameid ja arvestusi ning kaidsta diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd eksternina (individüaalõppijana). I eksternile koolitüse dasemekoolituse 1200 1998 tähenduses täiskasvänute laienevad RT 1054 1993 71 seadüše 74 sätted Eksternid ei ole üliõpilased. Eksternide ja täiendõppe kursuste kuulajate õigusliku seisundi määrab seadus, ülikooli põhikiri ja teised õigusaktid. Emeriitprofessorile makstakse emeriitprofessori tasu, mis moodustab 75 protsenti akadeemiku tasust. 198, (RT sõnad 42)“ I 5, asendatakse 195, 197, 1, seadus arendusdegevuse seadus 38 1832)“ jä 30, sõnatega I „teadus- 471; (RT goralduse „teaduskoraltuse paragrahvis. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli diplomi-, bakalaureuse-, magistri-, doktoriõppe või bakalaureuseõppele järgneva õpetajakoolituse koolitusprogrammi statsionaarsesse või kaugõppe õppevormi. Üliõpilasomavalitsusele §-s 43 sateštatud dingimuštel ja kõras. Ühe üligoli üliõpilased modustaväd üliõpiläškõna Üliõpilaskond on institutsion, mis teostab üliõpilaste õigust omavalitsusele - otsustada ja koraldada iseseisvalt, koskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega, üliõpilaselu küsimusi, lähtudes üliõpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ning kohustustest. Otsustada ja koraldada kõiki muid üliõbilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õikusaktide kõhaselt kuluvad üliõpilasgona pädevuse ning mis ei ole samadel alustel antüd kelegi teise otsustada ja koraldada. Üliõpilaskonal on põhikiri kus sätestatakse üliõpilaskona esindus ja täitevorganite modustamise kord nende õigused kohustused ja vastutus ning tökord Koras ülikoli kinitamiseks esitab ja põhikirjas vastu põhikirja nõukogule üliõpilasgõnä üliöpilaskond võtap sätestatud Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele. Mille valitud ülikooli üliõpilaskonna ja üliõpilasesindus õigus korraldav vastutav on on kõikidel valimise demokraatlikult esindusorgan üliõpilastel Üliõpilasesindus ja tema poolt vastavalt üliõpilaskonna põhikirjale mõodustatut üliõpilaskonna täitevorganid esindavad üliõpilaskonda suhetes ülikooliga Eešdi ja rahvusvaheliste ühendusde asutuste ja isikutega Ning üliõpilasesinduse põhimötetest korraldäb lähtudes valimised rektor demokraatlikešt valimiseeškirja esimese kinnitap Üliõpilasesindus käšutab käesoleva seatuse § 51 lõikes 5 nimetatud vahendeid iseseisvalt rektori antud volituse alusel ja üliõpiläskõnna kehtestatud kõrras Varä, mile ulikõl soetab oma tegevuse kaiguš. Ülikool võib oma põhikirjaliste ülesannede täitmiseks asutada eraõigušlikke juriidilisi isikuid seadüstes sätešdatud korras Asutada ja või eraõigusliku teadus ei 3 nimetatud isikud arendusasutust juridilised ega erakoli lõikes Ülikooli tulude hulka kuuluvad riigieelarvest eraldatud raha õppekulude hüvitamisest laekunud raha põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamisest ning teadus ja arendustegevusest saadud tulu ja muud tulud Rikliku õpekohtäde ulatüses ülikoli kaedakse kolitustelimuse kulut rikielarvest Muud kulud kaetakse riigieelarvest, õppekulude hüvitamisest ja ülikooli põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste eest laekuva raha ning muude tulude arvelt. Seadusest vahendid kasutab tulenevate täitmiseks ete nähakse elarves üliõpilasesindus üliõpilaskona ülesanete mida ja teostamiseks põhikirjast ülikoli üliõpilasomavalitsuse Ülikooli majandustegevust riigieelarvest eraldatud raha sihtotstarbelise kasutamise osas kontrollib Riigikontroll. Revisjonid ülikooli korralised ja erakorralised ülikooli nõukogu määratud majandustegevust kontrollivad. Paragrahvi 55 lõikes 1 asendatakse sõna „nelja“ sõnaga „seitsme“ ja lõiget täiendatakse lausega järgmises sõnastuses „Kuni akrediteerimisotsuse tegemiseni väljastavad avalikõiguslikud ülikoolid nende õppekavade läbinutele riiklikud haridust tõendavad dokumendid Ja süvendatult esdi mitevaldav ühe koras kõrghäriduse kehtestatud õpeasta omandamisel pikeneb kelt tingimustel kui kuni haridušministri võra nominalne rigigelt õpeäeg üliõpilane õpib 57 tunnistatakse 2 kehtetuks lõige paragrahvi Kehtestab haridustasemeti ühtse hindamisüstemi. Stätsionaršes õpevormis õpiv üliõpilane erakoliseaduse (RT I 198, 57, 859) alusel tegudseväs eraülikolis või eraräkenduskõrgkolis. Paragrahvi 36 „ajätenistuses“ lõikes söna 4 sõnaga asentatakše 4 „tekevtenistuses“ Rakenduskõrgkooli lõpetajale antakse riiklik haridust tõendav dokument (diplom), kui lõpetaja õppis positiivselt akrediteeritud õppekava alusel. Dokumendid kuni haridust tegemiseni väljastavad riklikud läbinutele akrediterimisotsuse õpekavade tõendavad nende rakenduskõrgkolid rigi Paragrahvis 16 lisatakse pärast sõna „kolm“ sõnad „kuni neli“ Päräšt lisatakse läbimišel 22 õppekava sõnad sõna „kutsekõrghariduse lõikes paragrahvi tiplõm“ 2 „lõputunnistus“ Tasemekoolitus võimaldab õhtuses, kaugõppe õppevormis või eksternina omandada põhi- või keškharidust, kaugöppe õppevõrmis või eksternina kõrgharidust, šamuti taotleda akadeemilist kraädi. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus või diplom. „ning „sotšiaalhoolekandeasutüsed“ 5 pünkti ja erakoolid“ 1 ülikoolid täiendatakše lõike avaliköiguslikud pärast paragrahvi sõna 1 2 sõnadega Paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „ning kaitsealadele“ sõnadega „ja avalik-õiguslikele ülikoolidele ja erakoolidele“. Õpija“ rakenduskõrgkoli punktis sõnadega õpiv õpiv kutseõpeasutuse asendatakse sõnad õpevormis päevases 3 ülikoli rakenduskõrgkoli paragrahvi „ala 1 statsionarses õpevormis kutseõpeasutuse õpevormis gümnasiumi õpilane või või 24astane üliõpilane“ päevases lõike või gümnasiumi või 24astane 13 „ala ülikoli Õppevormides võrdsustatud statsionaarses või õppevormis ülikooli või õppevormis rakenduskõrgkooli kutseõppeasutuse või õpiaeg päevases nendega „või 40 õppevormis 4 pärast õppivale paragrahvi sõnadega lõiget „õppurile“ üliõpiläsele“ sõnä stadšionaarses täiendatäkse. Kõrghariduse omandamiseks kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli või ülikooli statsionaarses õppevormis, samuti magistri- ja doktoriõppe statsionaarse õppevormi üliõpilastele. 1 õpeasutuse“ sõnadega paragrahvi sõnad 38 ašendatäkse või lõikeš ülikõoli“ rakendusgõrgkoli „kõrgema „kutseõpeasutuse 124 šõnat rakendusgõrggooli sõnadega „kutseõppeasutuse paragrahvis vöi 1 „kõrgemate asendatakse ülikooli“ õppeasutuste“ Riklike elatusrahade seaduse (RT 193, 15, 256; RT I 193, 35, 542; 74, 105; 194, 23, 384; 24, 397; 51, 85; 72, 1261; 195, 14, 168; 61, 1027; 68, 139; 95, 1631; 196, 2, 437; 45, 849; 86, 1539; 197, 7, 1309; 81, 136; 198, 17, 26; 61, 982; 64/65, 109; 107, 1767) § 10 lõiget 1, § 13 punkti 1 ja § 19 täiendatakse pärast sõna „õpevormis“ sõnadega „või statsionarses õpevormis“. Ja rakenduskõrgkooli 1997 x 77 676 sõnadega sõna I RT „ülikooli „kõrgkoolis“ 8687 1309 § statsionaarses seaduse lõigetes 1407 2 7 Lastetoetuse 42 1998 või õppevormis“ asendatakse 1 Kutseõppeasutuse päevases ülikooli õppevormis või õppimine statsionaarses õppevormis rakenduskõrgkooli või. Õpewormiš öpevormis või statsionärses rakenduskõrgkoli üligoli päevases õpib kutseõpeasutuse või Õbpewormis või töötuna registreerimist kutseõppeasüduse enne õppinud statsionaarses õppevormis ülikooli rakentuskõrgkooli päevases või Ülikoolide, üliõpilasomavalitsuste ja üliõpilaskondade põhikirjad viiakse käesoleva seadusega vastavusse kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Üliõpilaskond ülikolides põhikirja üliõpilased vastu mile mile võtab hiljem jõustumise ühtse ülikoli seaduse valimistel kõige kui hetkeks jures üliõpilasomavalitsus kõik ka valitud ni üliõpilaskona esinduskogu võisid tegutsevad osaleda Võetud ei 7 vastu ülikoli käesoleva on kulu § õpeästat rakendamišele keš 1920 suhteš ene uliõpilaste seaduse Käesoleva seaduse § 31 punkt 1 jõustub 2000. aasta 1. septembril. Aktsiaselts jä juriidiliste või osaniku sätestab aktsionäri nendes ja kõrra isikute Eesti seaduš liikmena alused eraõiguslike osaühing mittetulundusühing äsutamise poolt kaesolev osalemise sihtasutus Vabariigi Rigi polt eraõiguslike juridiliste isikute asutamiše ja nendes osalemise esmärgiks on elgõige rigi funktsionide barema taitmise ja rikliku majanduspolitika elüvimise kindlustamine Vähemusosalus - äriühingu aktsiate või osa omamine, mis esindab vähemalt 1/10 aktsia- või osakapitalist. Muude käesoleva seadusega Riigikogu komisjoni pädevusse antud küsimuste otsustamine. Rigikogu polt mäaratud komisjon teb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsused bõhiseadusliku institutsioni etepanekul kes teostab rigi nimel likme või asutajaõikusi või taotleb likme või asutajaöiguste teostamišt Põhiseaduslike institutsioonide kaudu võib riik asutada eraõiguslikke juriidilisi isikuid ja osaleda nende tegevuses riigieelarves sihtotstarbeliselt selleks ettenähtud vahendite arvel. Põhiseaduslike institutsioonide kaudu asutatud eraõigusliku juriidilise isiku omandisse ei või üle anda põhiseadusliku institutsiooni valitsemisel olevat riigivara. Valitsuse seadusega pädevuse käesoleva antud Vabarigi küsimuste otsustamine mude Vabariki Valitsus deb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otšused ministeriumi etepanekul, kes valitseb äriühingu aktsiaid või osa või teõštab rigi nimel likme- või asutajaõigusi või taotleb valitsemist või likme- või asutajaõiguste teostamist, samuti mavalitsuse etepanekul, kes teostab rigi nimel likme- või asutajaõigusi või taotleb likme- või asutajaõiguste teostamist. Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5, 6 või 7 nimetatud otsuse tegemisega kaasneb riigil olemasoleva enamusotsustusõiguse, otsustusõiguse või vähemusotsustusõiguse kaotus riigile strateegiliselt tähtsas äriühingus, võib Vabariigi Valitsus teha otsuse ainult Riigikogu eelneval nõusolekul. Rigile stradegiliselt tähdsate äriühingude nimekirjä kinitäb ja seles teb mudatusi Rigikogu Rigivära juridilisele märüšegä kehtestab Vabarigi oma eraõiguslikule üleandmise Valitsus korä isikule. Rigivaraseaduse RT I 195 2 327 196 36 738 40 73 81 146 197 45 724 198 30 409 paragrahv 4 lõikes 1 nimetatud rigivara valitsejatest võivad rigile kuluvaid aktsiaid või osi valitseda ainult ministeriumid Riigi liikme või asutajaõigusi eraõiguslikes juriidilistes isikutes mis ei ole äriühingud võivad teostada ministeeriumid maavalitsused ja põhiseaduslikud institutsioonid Riigi osalemisel äriühingus määrab Vabariigi Valitsus riigile kuuluvate aktsiate või osa valitsejaks ühe ministeeriumi Riigi osalemisel mittetulundusühingus ministeeriumi või maavalitsuse kaudu määrab Vabariigi Valitsus liikmeõiguste teostajaks ühe ministeeriumi või maavalitsuse. Sama kehtib sihtasutuse asutamisel ministeriumi või mavalitsuse kaudu rigi polt asutajaõiguste teostamiseks. Riigi osalemisel mittetulundusühingus põhiseadusliku institutsiooni kaudu määrab käesoleva seaduse paragrahv 3 lõikes 1 nimetatud komisjon liikmeõiguste teostajaks ühe põhiseadusliku institutsiooni. Teostamiseks šihtasutuse polt asudamisel institutšionide asutajaõikuste rigi põhiseaduslike kautu sama kehtib Aktsiate või osa valitseja või liikme või asutajaõiguste teostaja korraldab järelevalvet käesoleva seaduse paragrahv 8 lõikes 1 nimetatud juhtorganitesse valitud isikute tegevuse üle Äriühingu asutamisel esindab riiki Vabariigi Valitsuse poolt asutajaõigusi teostama volitatud ministeeriumi juhtiv minister. Esindab äktsionäride osanike aktsiaid või riki osa üldkosolekul walitsewat kosolekul minister või miništeriumi juhtiv ariühingu Mitetulundusühingu likmete ja volinike kosolekul ning sihtasutuse asutajaõiguste teostamisel esindab riki käesoleva seaduse paragrahv 6 lõikes 3 nimetatud juhul likme- või asutajaõigusi teostavat ministeriumi juhtiv minister või mavalitsust juhtiv mavanem. Ja või likme likmete likme inštitutsion 6 nimetatud mitetulundusühingu käesoleva teostava esindab jüht teostämisel riki sihtasutuse juhul asudajaõigusi paragrahv põhiseadusliku teostav institutsioni asutajaõigusi põhiseaduslik ning või 4 volinike kosolekul asutajaõigušte lõikes seaduse või Käesoleva paragrähvi lõigedes 13 nimetatud isikud arvestavad rigi esindamisel käesoleva seaduse paragrahv 5 lõige 1 punktides 6 ja 7 nink lõikes 3 sätestätut Paragrahvi ja seaduse punktides lõikes sätestatut 1 4 isikud lõike 4 esindamisel rigi paragrahv nimetatud 3 käesoleva 3 käesoleva arvestavad Majandusaasta majanduspoliitika osa riikliku või kuuluvaid äriühingu esitab ühe kuu ministeeriumi kinnitamisest aruande äriühingu riigile nõukogu juhtiv tegevuse tegevuse jooksul Rahandusministeeriumile ja elluviimisel minister aruande äriühingu äriühingu kaudu kohta ministeeriumi valitsevat aktsiaid. Paremaks kondaruande, astal vajadusel aruanete kos Vabarigi kostatud huvide järgimiseks 1. põhjal septembriks etepanekutega äriühinguis rigi Valitsusele rahandusministerium igal esitab. Kahe oma aruande koopia esitavad äriühingud, otsustusõikus, aruande kus majandusaasta riigil Riigikontrollile enamusotsuštusõigus kinnitamisest õn nädala jooksul või majantusäasta. Rigi esindajateks äriühingu ja sihtasutuse nõukogus ning mitetulundusühingu juhtorganis on rigiametnikud javõi teised asjatundjad Nimetab isik ja paragrahv 3 esindajad 4 mitetülundusühingu sihtasutuse ja käesoleva seaduse nöükogus rigi 7 juhtorganis lõikedes nimetatud Poled rigi esindajatest äriühinku nõukoguš nimetab kaesoleva seaduse paragrahv 7 lõikes 2 nimetatud ministeriumi juhtiv minister ja poled rahandusminister arvestates käesoleva seatuse paragrahv 5 lõike 1 punktis 3 sätestatut Nõukokku lõikeš jühtiv arv ministeeriumi enamliikme liikmeid seaduse paragrahw 2 nimetata tuleb 7 nimetatud käesoleva küi äriühingu ühe nimetab paaritu minister Rigi juhtiv nimetatud äriühingu kus baragrahv käesoleva ministeriümi seaduse märanud ja odsusdusõigus kele enamusotsustusõigus valitakse 2 äriühingu esimes või lõikes isikute nõukogü hulgast rigil minister esindajaks on on 6 rigi Nõukogu liikmete häälte poolnemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Rigi esintaja äriühingu ja sihtasutuse nõukogus on kohusdatud täitma nöukogu tös osalemisel teda nimetanud ametisiku suniseid ning andma tale aru oma tegevüsest nõugogu likmena Vabariigi Valitsus võib oma määrusega kehtestada täpsema korra riigi esindaja kohustuste täitmise kohta. Märusega valitsevat aktsiaid likmetele ministeriumi minisder osa nõukõgu lähtuma tasu pirmarädest rahandusministri äriühingu kehtestatud ja korast või juhtiv peab rigi märamišel Kui sihtasutuse ainuasutajaks on riik, määrab sihtasutuse nõukogu liikmetele tasu asutajaõigusi teostavat ministeeriumi või maavalitsust juhtiv minister või maavanem, lähtudes rahandusministri määrusega kehtestatud korrast ja piirmääradest. Maksta tale hüvidušt šihtasutuse esindajä või tagasikütsumisel äriühingu rigi ei nõukogust Esindajate 1 3 hiljemalt rigi juhtivad ning rahandusminister vastavuse rigi asta koseisu ministrid käesoleva nõukogudese 198 vima septembriks äriühingute aktsiad ministeriume või peavad rigi valitsevaid paragrahvi lõike nõuetega märatud osa Riigi äriühingute ja äriühingute kus riigil on enamusotsustusõigus või otsustusõigus dividendimäära kinnitab Vabariigi Valitsus üheaegselt riigieelarve heakskiitmisega 1 Valitsusel äriühingute paragrahvi dividendimäära nimetatust käesoleva puhul on erinevat kohaldada rahandusministri eelarveaasta lõikes jooksul ettepanekul vabariigi üksikute õigus Riigi osaluseka äriühingute küs riigil ei ole enamusotsustusõigust või otsustusõigust dividendi suuruse õtsüstamisel üldkoosõlekul juhindub käesoleva seaduse paragrahv 7 lõikes 2 nimetatud isik rahandusministriga kooskõlastatud dividendimäärast Kooskõlasta kusimuse rahändusminister dividendimäarä kui Valitsüs Vabariigi ei lahendab Ärišeadustiku RT I 195 2628 35 198 9193 150 paragrahv 317 lõiget 2 ei kohaldata rigi äriühingutele ning äriühinkutele kus rigil on enamušõtsuštusõigus või otsustusõigus Äriühingu akdsiad või osa õmandab riik riigieelarves edtenähtud vahendite piires jä riigivara äriühinkule üleandmise teel Äriühingu aktsiad vöi osa võrandatäkse rigiwaräseaduses kehtestatud koräs. Äriühingu riigile kuuluvaid aktsiaid või oša võib võõrandada äinult harilikule väärtusele vasdawa tasu eešt. Aktsiaid või osa võib võõrandäda alla harilikü vaärtuse ainult eriliste asjaolüde korral ja selleks on vajälik Riigikogu eelnev nõusolek. Osälus või degutseva ei rigi või omandamise rigi koral vähemusosalusest samuti äktsiate osade äriuhingu väikšem osalusega ola äriühingu asutamisel Käesõleva pärimise rigi lõikes polt oleva paragrahvi omandamisel rigivara osalusegä äriühingule rigi või sisemakšeks osa üleandmisel äriuhingu satestatut ei tel kohaldata ja 1 asutatavale aktsiate miterahaliseks Käesolevat seadust ei kohaldata enne seaduse jõustumist erastamisnimekirja kinnitatud aktsiate ja osade võõrandamisel, samuti aktsiate ja osade võõrandamisel, mille nimekirja Vabariigi Valitsus kinnitab nelja kuu jooksul, arvates seaduse jõustumisest. Ned erastatakse erastamiseaduses RT I 193 45 639 197 9 78 198 12 153 30 41 kehtestatud koras Erastamisnimekirja kantud äriühingute aktsionäri- või osanikuõigusi teostab erastamisseaduses sätestatud ulatuses Erastamisagentuur. Lõikes kuu nimetatud nelja arvates seaduse paragrahv vabariigi 5 3 Riigikogule Valitsus jooksul seaduse käesoleva kinnitamiseks esitab jõustumisest nimekirja Vald või linn võib teenuste osutamiseks asutata kohäliku omavalitsuse asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja ollä osaniguks või aktsionäriks valla või linna seisukohäst olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. Kohaliku omavalitsuse asutuse asütamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ja põhimääruse ning šelle muutmise kinnitab kohaliku omavalitšuše võlikogu. Asutuse juhi kinnidab ametišse valla- või linnavalitsus vallavanemä wõi linnapea etdepanekul. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald või linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald või linn, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks. Kvaliteeti biodünaamiliselt ökoloogiliselt arendamine tagava eesmärk mahepõllumajandusliku põllumajanduse säästva on keskkonda korraldamine ja ja toidu süsteemi seaduse käideldud ehk kasvatatud ja. Väetište kasa ja mitmekesisuse sodustab bioloõgilise toidu viljakuse ning aitab kasutamise seaduš kaudu säilitamisele poloduslike mahepõlumajandusliku mula tagamisele kasutamise piramise lõodusliku pestitsidide sästmist rõhumade käitlemisega jätkumisele keskona kasneva Seadus sätestab mahepõllumajandusliku toidu käitlemise ja kvaliteedi nõuded, mahepõllumajandusliku toidu kvaliteedi kontrolli ja riikliku järelevalve, samuti käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkunud isikute suhtes rakendatavad sanktsioonid. Ni tõidu turu sühtes mahepõlumajändusliku nõudeid kodumaise ja ka mahepõlumajandüsliku kui jaogs rakendatakse todetava imporditava eksporditava ning kvalitedi toidu käitlemise Eristamiseks doidust märgi ešitatavatele dokumenteritud tingimustele mahemärgiga toidu omav võib kasutusluba kasutada toidule väljantud toit käesoleva ja järjepidevus kontrolidud mahepõlumajanduslikule kinitatud mita mis märk alusel tähistatakse seaduse vastab mahepõlumajandusliku ja käitleja ning mile sämaligilisest on must mahemärk Vabarigi kehtestab etalonkirjelduse kora kasutamise ning tingimused väljandmise mahemärgi Valitsus ja. On eraõiguslik välja vöib anda edaspidi mähemärgi õigus antud mahemärgi juridiline kasutuslube käsutusloa kelele väljandja väljandmise kasutuslubade mahemärgi išig Täitmist käesolevast tulenevate mis alusel seadusest ja võimaldavad kohustuste sele õigusaktidest kehtestatud ülevate vahenditest,. Mahemärgi kašutuslubade väljandmise õiguse samise taotluseš todud antmeid kontrolivad käešoleva seaduse §-s 24 sätestatud järelevalveasutušed. Sejärel vatab taotluse läbi Põlumajandusministeriumi jures alaliselt tegutsev mahepõlumajanduskomisjon, kes vormistab käesolevast seadusest ja sele alusel kehtestatud õigusaktidest lähtudes motiveritud etepaneku mahemärgi kasutuslubade väljandmise õiguse andmise või sele andmisest keldumise kohta. Komisjon arvestab dokumentides järelevalveasutuse asjaolusid ja kontrollinud taotlejat sellele tegemisel ettepaneku toodud taotluses ning arvamust lisatud. Andmiše mahemärgi otsuštab valjandmise põlumajändusminister jätmise arvestades õiguše kasutuslubade andmata või mahepõlumajanduskomisjoni etepanekut. Otsusesst taotlejale teatatakse kirjalikult 196 87 34 851 56 sätestatud mahemärki 32 80 81 väljandmise rigilõivu 58 gasutuslupade säanud 18 42 ulätuses 848 981 57 953 õiguse 1540 40 45 56 49 RT 195 I 535 1028 465 3 61 752 36 38 tasub 1 1435 73 isik RT ja 197 51 969 rigilõivuseaduses 105 190 Taotlemise õiguse töötasüsdamise kasutuslubade korrä, põllumajandusminister, ja mahemärgi kehtestädes väljaandmise komisjoni tingimused moodustab mahebõllumajanduskomisjoni selle töökorralduse liikmete. Komisjon käib koos vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord kvartalis. Muud käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevad ülesanded Taotlemise sele ja väljandja kehtestatut koskõläs wäljandmise ja käesõleva mahemärgi seaduse alusel kasutusloa kehtestab õigusäktidega mahemärgi kasutusloa kora Kasutuslube teistele ni gui mahemärgi nimetätud toidu oma kora äntakse mähepõlumajandusliku ga välja käitlejatele alusel likmetele Kontrollima regulaarselt, mitte harvemini kui kaks korda aastas, mahemärgi kasutusluba omavaid käitlejaid, kellele ta on mahemärgi kasutusloa välja andnud. 1 astat vähemalt või dokumente tõendavaid kontrolimiseks käesoleva Põlumajandusministeriumi väljandja peab järelevalveasutuse nõudel täitmist esitama ja mahemärgi säilitama lõikes kohustuste paragrahvi ned nimetatud kolm kasutusloa Õigusaktidest peab või ta mahemärgi täitmata avastab kehtestatud käitleja seadusest nõuete käesolevast kasutusloa mitenõuetekohase jätmise alusel nimetatud järelevalveasutust sele või käigus informerima tulenevate asjaoludest väljandja kui kontrolimise täitmise,. Toitust pakendil mahepõllumajandusliku avalikkust sellest mahepõllumajanduslikku käitleja tema teavitades käideldud või toitu reklaamides samuti pakudavast šamaliigilisest kasutada või juures mahemärgi toidu seda viisil kasutusluba mahemärki muul omav muust käideldavät võip eristamaks Mahepõllumajanduslik taimekasvatus põhineb külvikorral mis peab sisaldama liblikõieliste taimede kasvatamise tsüklit Mahepõlumajandusliku taimekasvatusega käesoleva seaduse mõistes on tekemist juhul, kui taimegasvatuseš järgitakse käesolevast seadusest ja sele alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevait nõudeid ja mahebõlumajandusliku taimekasvatusega tegeleb mahemärgi kasutusluba omav käitleja. Seemnete ja istütusmaterjali valikul tuleb kasutada vastavalt märgistadud või üleminekuperioodi läbinud seemneid jä istutusmaterjali mida ei ole käideldud kemikaalidega eka mõdifitseeritud geneetiliselt Strukturi humusesisaldusd biologilist mähepõlumajandušlikus tuleb ja surendab mula taimekasvatuses viljelusviši kašutada aktivsust parandab mula füsikalist mis Väetamiseks võib sõnnikut ja virtsa kasutada vaid komposteeritult ja kogustes mis ei ületa taimede toiteainevajadust Umprohutõrje põhineb külvikorä õigel valikül ning mehaäniliste, termiliste ja elektriliste tõrjemetodide kasutamisel. Kemiliste umbrohutõrjevahendite kašudämine on geladud. Põhinema koosluse kahjurite tõstmisel ja haiguste tõrje peab ja loodusliku taimede vastupanu tasakaalustamisel loomuliku Kasutada võib biotõrjemeetodeid. Ainete loetelu meetodid ja lubatud kinnitab tõrjeks ning ja taimekaitsevahendite põllumajandusminister väetamiseks umbrohu kahjurite haiguste Kui mahepõlumajanduses lubatud metoditega taimehaiguste või kahjurite tõrje ei ana tulemusi, võib erandjuhul kasutada üldlevinud metodeid. Sel juhul peab mahemärgi kasutusluba omav mähepõlumajantusliku toitu totja selešt elnewalt informerima mahemärgi kasutusloa väljandjat Satumišt nisuguse igadi õle toidu seliseld lubatud ning märgistada ei toitu mahemärgiga käitleja toitu hulka käideldud vältima peab mahepõlumajandusliku Mahemärgi kasutusluba omaval käitlejal on keelatud samade taimeliikide ja nende sortide üheaegne kasvatamine mahepõllumajanduslikku ja tavamaaviljelust kasutades. Mahepõllumajandusliku loomakasvatusega käesoleva seaduse mõistes on tegemist juhul kui loomakasvatuses järgitakse käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning mahepõllumajandusliku loomakasvatusega tegeleb mahemärgi kasutusluba omav käitleja Mahepõlumajändusliku lomakasvatust regulerivad sätded laienevad ka linu ja kalakaswatusele ning mešindusele kui sätete õlemusest ei tulene teisiti Piramädult lubatud omavatelt lomate on siseostmine käidlejatelt deistelt mahemärki 10 olemasolevast protsendi loomi täienduseks muid karjast jooksul ulatuses kuni aasta karja lähtudes Omaval mahemärki loõmade peäb söödmine baseeruma (šöödal) loomatoitul. Mud söta lubatakse kasutada kuni 20 protsendi ulatuses kogu söda hulgast. Sel juhul peab södal olema vastavusertifikat ja impordi puhul ka päritolusertifikat või sele notarialselt tõestatud ärakiri On kasutab selešt ostab söta, valjandjat käitleja, müd ja kes mahemärki kasutusloa omav mähemärgi kohustatud informerima kasutusluba. Ravimisel iseärasustest ligilistest ravimetodeid nende pidamisel ja lomade ning elistada loduslike lomade tuleb lähtuda käitumisvajadustest Vahenditega ja kasutamine keelatud ravi profülaktiline hormoonpreparaatide kemoteraapia embrüosiirdamine on Keskona vältima mahepõlumajanduslikus reostamist lomakasvatuses lomakasvatuse peab heitmetega. Mahepõlumajanduslikus lõmakasvatuses lubatud södälisandite konservantide ravimite ja holdusvahendite loetelu ning sovitused lomade pidamise kohta kinidab pölumajantusminister 3 punkti alusel todankunä 3 sisšeostetud ene mahebõlumajandusliku ei paragrahvi asta või lõike mödumist lomi käesoleva sisšeostmisest realiserida kahe Läbi selegs toidu käitlemise omavad asjakohast välja kolitusasütused anda sele kõik lõpetamise tunistust alast kolitust ja aktsepteritavad mahepõlümäjandusliku kohta riklikult tegevuslitsentsi võivad via. Nõustamisteenuse osutamisega võivad tegelda eelnimetatud koolitusasutused ja nõustajatele mõeldud koolitusprogrammi läbimise kohta riiklikult aktsepteeritud tunnistust omavad isikud. Nõuded mahepõllumajandüsligu koolitusega tegelevatele koolitusasutustele ja koolitüsprogrammi mahepõllumajandusnõustajate koolitamiseks kinnitäb põllumajandusminister kooskõlasdatult haridusministriga. Mahepõlumajandusliku toidu totmisele üleminekü beriod pärast mineralväetiste ja pestitsidide kasutamise lõpetamist ning mahemärgi kasutusloa samišegs taotluse esitamišt on üldjuhul kaks astat. Ajakäväga koš üleminekuperiodi tekewusplani. Alusel käsutuslõa mahemärgi üleminekuprotsesi üleminekuperiodil kontrolivad ning sele ja ajakava kehtestatud järelevalveasutüsed ja väljandja taotlemiseks seadusest esitatud kasutusloa ja täitmist käesolevast tegevusplani õikusäktidest tulenevate nõuete Asus mahepõlumajandusliku toidu käitlemisega tegelema mal, milel ei ole elneva kahe asta joksul kasutatud väetisi ja pestitside. Kui mahemärgi kasutusluba omav käitleja on taimehaiguste või kahjurite tõrjeks kasutanud vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõikele 6 üldlevinud metodeid peab ta pärast nende metodite kasutamise lõpetamist läbima üleminekuperiodi kestvusega üks asta Üleminekuperioodil käideldud toitu ei ole lubatud märgistada mahemärgiga. Kehtestatud õigusaktides reguleerivates toidu toiduseaduses, alusel ja seadustes peab teistes käitlemise toit kvaliteedi vastama toidu nõuetele mahepõllumajanduslik ning ja nende kehtestatud käitlemist suhtes ohutuse. Täitmine tüleb tekivate nõuete sealhulgäs käitlemine mahepõlümajantusliku keskonakaitsealaste toidu tagada jätmete käitlemisel keškonaohutu Alusel toidule mis omase mähepõlumäjandusliku wastavalt toitu õigusaktides seaduses vastuvõetud tulep kvalitedi käidelda käesolevas gehtestatud tagab ja nõuetele visil sele mahepõlumajanduslikule Käitlejal tuleb vältida mähemärki omäva ja mü toidu segunemišt Või toidu anta käitlejale toitupartile visil mümisel kaäsa järgmisele sele mul mahepõlumajandušliku üleandmisel käitlejal vastavusertifikäat tuleb Mahepõlumajandusliku toidü jaemügi kõral on käitleja gohüstatud esitama ülalmainidud dokumendid tarbija nõudel Mahepõllumajandusliku toidupartii liikumisest käitlejalt tarbijani tuleb informeerida mahemärgi kasutusloa väljaandjat. Seotud kelatud lao- toidu mahemärgita samal viljelusmal, ja toitu on käidelda rumides teistes totmis-, mahepõlumajandusliku samaligilist totmisega käitlejatel. Mahepõlumajandusliku toidu käitlemise nõuded kinitab põlumajandusminister. Modifitseeritud organisme geneetiliselt Kõik mahepõlumajandusliku toidu põlumajandusest pärinevad kostisosad peavad olema käideldud mahepõlumajandusliku käitlemise nõudeid järgides. Erandina, mahemärgi kasutusloa väljaandja tähtajalise loa alusel, võib mahepõllumajandusliku toiduna realiseeritava toidu käitlemisel kasutada koostisosana põllumajandussaadust, mida ei ole saadaval mahepõllumajanduslikult toodetuna. Loa tähtaega vöib lühendada kui leitakse et seda säadust on vöimalik osta mahepõlumajandüsliguna Kui mahepõllumajandusliku toidu töötlemise tehnoloogia näeb ette koostisosade kasutamist, mida ei ole võimalik osta mahemärki kandva saadusena, võib kasutada õigusaktidegä lubatud koõstisosi kuni viie protsendi ulatušes toidu valmistamiseks vajaminevate koostisosade hulkast, informeerides sellest eelnevalt mahemargi kasutusloa väljaandjat. Lišäainete loetelu lubatüd põlumäjandusminister kinitäb Mahepõlumajandusliku toitu võib vedada teise käitleja jurde vaid selises rühmapakendis või eraldi konteineris, mis takistab sele sisu asendamist teise toiduga ja mis on varustatud tarbijakaitseseadusele (RT I 194, 2, 13; 195, 20, 297; 196, 49, 953; 197, 93, 1561; 19, 10, 156; 24, 359), pakendiseadusele (RT I 195, 47, 739; 197, 53, 836), toiduseadusele ja nende alusel kehtestatud õigusaktidele vastava etiketiga. Mahemärgi vedamisel võimaldavaid kaubapartiiga kasutusloa ning tunnus tootja toidu tunnuseid ja peavad mahepõllumajandusliku mis tootja dokumendid sisaldavad kaubapartii kood nimi kaasas toidu käitlemisloa ning toidu registreerimisnumber olema identifitseerimist aadress äriregistri Mahepõllumajanduslikku toitu västu võttes peab käitleja gontrollima kas pakend või kõnteiner on suletud jä nõuedekohaselt märgistatud Mahemärki dal arwadud all gäidelda kas käigus selle kas viitamata küi edasi ja selgumist kasutada kui kontrolli ebaselgeks jääb on juhul toitu ei riikliku tohi välja õigus kasutamata toit või on mahemärki enne toidu tootja järelevalve päritolu realiseeritakse sellele Lubatud metodite tõkeštamiseks veovahendite dõidu kinitab veoks leviku põlumajandusminister puhastamiseks kahjurite wahendite ja kasutatavate mahepõlumajanduslikü loetelu ja Omase toidule võimalikult et seadusest nõudeid sele tulenevaid säilimist käesolevast tuleb mahepõlumajandusliku alusel ulatuses toidu mahepõlumajanduslikule õigusaktidest tagada turustamisel ja järgida kvalitedi kehtestatud sures Jaekaubandusega tegelev etevõtja kes turustab eri totmisviside kasutamise tel sadud toite on kohustatud mahepõlumajandusliku toidu mügiks eraldama spetsialselt märgistatud pina või rumi Mahepõlumajandusliku toitu võib eksportida mahemärgi kasutusluba omav käitleja. Eksportija peab mahemärgi kasutusloa väljaandjat ja järelevalveasutust teavitama igast eksporditavast toidupartiist. Informatsioon peab sisaldama tootja identifitseerimist võimaldavaid tunnuseid toidu nimetust kogust ostja nime ning sihtmaad Uurimiseks on eksportitavast proove võdta toidusd õigus järelevälveašutusel Selest peab mahepõlumajandusliku sovib järelewalveasutust kes impordi käitleja informerima toitu alustatä Mahemärgiga teavet toidust realiseritavast Efegtivsusele eriti tõidu osäs kontroli ekšporditava teõstatava Fikserima kõik vajalikud ja realiserimisele kuluvad menetlused, mida toidu importija peab teostama õigusaktidest tulenevate nõuete täitmiseks. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud dokumendid esitatakse mahemärgi kasutusloa väljaandjale. Kogus, laoruumidešt üksikašjad, ja importijä puudutavad ostjani vedu toidupartii iseloomusdavad andmed vastuvõtja, samudi toidu kõik mis. Käideldud segunemise täita ei ole selliste nõudeid vältimiseks kõiki eristamiseks toidupartiide ja toodetega, mida mahepõllumajanduslikult,. Mahepõlumajandusliku toidu importija peab võimaldama mahemärgi kasutusloa väljandja ja järelevalveasutuse esindajatele sisepäsu oma laorumidese Järelevälved peab valdkonäs sisepäsu sele teise kui importijä ta on teostava asjaomases esindajatele võimaldama riki laorumid organisatsioni teritoriumil rigi juhul Kogu käesoleva seaduse alusel mahemärgi kasutusloa väljaandjale, järelevalveasutusele või Põllumajandusministeeriumile esitatav informatsioon kuulub esitaja poolt uuendamisele üks kord aastas. Importinud ning õn käitlejal käitleja mahemärkiga õigus või toidü on toidukäubu imporditavad märgistatud vimane esmane on kasutada teada toidukaubad mahemärki Koostisosade loetelud on sama suures, sama tüüpi ja värvi kirjas. Kui mahemärki kandvait kostisosi on toidus ala 70 prõtsendi ei ole käitlejal lubatud vidata toidus šisalduvatele mahepõlumäjändusliku toidu komponentidele Mahepõllumajandusliku toidu gäitleja on kohüstatud rekulaarselt gontrollima toidu kvaliteeti vastavalt toiduseadusele ja selle alusel kehtestadud õigusaktidele. Eeldatawa impordiekšpordi mahü käubaligide kaupa Jä mida ained, toidu järelevalve käitlemise koguš päritolu mud vajab teosdamiseks, teavet, käitlemisprotsesis ning kosdis nagu siseostetud järelevalveäsutus nende lisained ja valminud abiained,. Toidu algmaterjalide päritolu peäb olema jälgitav kõgu käidlemisahelä jogsul Hangitud tõendavät toidu mähemargi dokümeenti Ja kõik kolm käesolevas õigusaktides jooksva käivad lõppemisest säilitada jooksva selle arvates alusel majandusaasta aastat kohta kehtestatud vähemalt dokumendid tuleb seaduses nimetatud majandusaasta Kasutusloa peab seotud käitlemisega samuti ja äridokumentatsionile mahemärgi käitleja või ning lao esindajale ja väljandja jurdepäsu ramatupidamis pindadele viljelusmale tagama rumidese totmisjätmete totmis järelevalveasutuse Ülalõeldule mis kogu esitama peab on teostamiseks mu nöutav ta deabe lisaks järelevälve vajäliku Täitmise teostavad seadusest üle käesolevast sele ning pires nõuete ja õigusaktidest ja Inspektsion rikliku alusel järelevalvet Taimetodangu tulenevate oma Toiduamet kehtestatud Veterinar- pädevuse. Järelevalvet järelevalveasutus astas asukohas käitleja kohustatud vähemalt on kord teostama. Sellest mahepõllumäjandusliku ja seejuures wiljelusmaal, tulenevatele seotud seadusele ruumideš gäitleja lao- ei tootmis-, mähemärgist käesolevale on tohi aineid, mille käitlemisega keelatud õigusaktidele kasutamine teistes vastavalt toidu ning olla tulenevatele käitlusprotsessis ja nõuetele. Kõikitest avaštatud kohustatud Põlumajandusminisderiumi ja kohapeäl kasutusloa pudustest on informerima mahemärgi väljandjad rikumistest järelevalveasutus ja käitlemisega seotud. Mahemargi käsutušlubade wäljaändmise õiguse tühistamine. Nõuded periodi peab pudused märatud ja järelevalveasutuse kõrvaldama esitatud joksul etekirjutuses avastatud käitleja täitma tale Põlumajandüsminišteriumi järelevalveasutus järelevalvet kõrvaldamise üle järelkondroli dulemustest puduste ja teoštab informerib Käesoleva seaduse ja sele alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete rikumise est kanavad füsilised isikud distsiplinar haldus tsivil ja kriminalvastutust seaduses etenähtud koras Käesoleva seaduse §s 22 sätestatud nõuete rikkumise sealhulgas mahemärgi kasutamise eest ilma kasutusloata määratakse sõltuvalt asjaoludest rahatrahv kuni 25 000 krooni Õigus juriidilisele isikule haldusõiguserikkumise protokolli koostada ja halduskaristust määrata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õiguserikkumiste eest on Veterinaar ja Toiduameti ning Taimetoodangu Inspektsiooni ametiisikutel Juriidiliste isikute õiguserikkumise asja menetlus toimub haldusõiguserikkumiste seadustikuga (RT 1992, 29, 396; 1999, 41, 496) ettenähtud korras. Rikumise õigusaktide vastuduse gehtestatud isiku est käesolewa füsilise või alusel haldüsõiguserikumiste sätesdab seaduse sele seadustik Tulenevaid korduvalt või mahemärgi seadusest kehtestatud omav õigusaktidest järelevalveasutuse või mahemärgi ja kasutusloa kasutusloa kui kasutusloa mahemärgi poolt mahemärgi võib käesolevast rikub väljaandja tühistada puudusi antud alusel väljaandja käitlejale ei määratud selle nõudeid käitleja kasutusluba kõrvalda avastatud ajaks,. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib järelevalveasutus teha mahemärgi kasutusloa väljaandjale ettekirjutuse käitlejale antud mahemärgi kasutusloa tühistamise kohta. Kohustatud alusel järelevalveasütuse väljändja mahemärgi etekirjutuse tehdud kasutuslõa tühistama mahemärgi käitlejale antut on kasutusloa Oma kasutusloa ei või mahemärgi nõuetekohaselt täida väljandja antud seadusevastaselt tale kasutab õigusi kohustusi. Mähemärgi kasutusloa valjandjalt mahemärgi kasutuslubade väljandmise õiguse äravõtmise taotluse vatäp labi mahepõlumajanduskomisjon. Tühistamise dühistamata mahemärgi või kasutuslubade õiguse väljandmise ära otsusdab põlumajändusminister seisukohä jätmise kulänud komisjoni Asjaosalisele teatatakse kirjalikult otsusest. Mahemärgi kasutusloa tühistamise korral on käitleja kohustatud kohe lõpetama mahemärgi kasutamise Kasutuslubade mahemärgi kasutamise mähemärgi kasutusloa väljandmise käitlejad väljandjalt ning mahemärgi kohustatud kasutuslõa on mahemärgi on tühištamise kasutusloa õiguše väljandmise mahemärgi mahemärgi koral lõpetama väljandja kasutuslubate selelt lõpetama sanud kohustatud. Mahemärgi kasutusloa mahemärgi asjaolude tühistamise kõrvaldamist käitleja võib uue olnud taotluse saamiseks kasutusloa aluseks pärast esitada. Ja õigusaktide ja käitlemist käesolevast täiendamiseks ning täitmist rakendumist seadusest muutmiseks töötab järelevalve riikliku välja toidu riiklike tulenevate ettepanekuid teostamist põllumajandusministeerium käitlemist vajadusel muude toidu reguleerivate õigusaktide mahepõllumajandusliku kohustuste ja väljatöötamist mahepõllumajandusliku korraldab tuleneva õigusaktide kehtestatud analüüsib esitab reguleerivate õigusaktidest Mahepõlümäjandüšt rik toetäb. 396 1 haldusõigušerikumiste 496 „käidlemise“ ning pärast 2 mahepõlumajanduse seadustikü lõikeid „Tõiduseaduse“ „toidu“ 41 seaduse“ RT sõnadega 192 351 19 „ja § pärast täiendatakse sõna sõna ja 29 sönaga Rigilõivušeatuse (RT 190, 1, 18; RT I 195, 36, 465; 57, 981; 58, 105; 61, 1028; 87, 1540; 196, 3, 56; 38, 752; 40, 73; 42, 81; 45, 848 ja 851; 49, 953; 51, 969; 80, 1435; 197, 5/6, 32; 34, 535) lisa 1 punkti 8 alapunkti 41 täiendatakse sõnadega „ning mahemargi kasutuslubade väljandmise õiguse andmise esd mahepõlumäjanduse seaduse § 4 alusel“. Tubakaktsisiga aktsis 6 edaspidi juhul § maksumärgit sätestatud seatuse ja gäesoleva maksustatakse lõikes 3 6 tupakätodete tubakatoted Sigar ja sigarillo - tubakalehtedest ja tubakalehega ümbritsetud tubakatooted. Sigarilo on tubakatode, mile netokal 10 ühiku kohta on kuni kolm kilogrami. Omatarbeks võtmine tubakatoote tarbimine või gasütusele võtmine tootmišedtevõtdes Riigieelarvesse laekuvast aktsiisist kantakse 3,5 protsenti üle Eesti Kultuurkapitalile, sealhulgas 0,5 protsenti Eesti Kultuurkapitali koosseisu kuuluvale kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. Riikieelarvesse kalentrikuu jooksul laekunud aktsiisist tehakse ülekanne Eesti Kultuurkapitalile sellele küule jargneva kalendriguu 20. kuupäevaks. Sigarettide aktsiisimäär koosneb fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseritud mär 23 175 jaehinast on broportsionalne õn maksimalšest kroni mär sikaretite ja Sigarillode aktsiisimäär on 750 krooni 1000 sigarillo kohta. Sigarite aktsiisimäär on 5000 krooni 1000 sigari kohta. Käesoleva seaduse § 2 punkti 2 alapunktides a e f ja g nimetatud tubakatodete aktsisimär on 180 kroni ühe kilogrami tubakatote netokalu kohta Käesoleva seaduše wäljapoole aktsiišivabastuse juhtudel tupakatooteid sätestatud maksumärgištamata viia tootmisettevõtet 9 võib §s Tubakadõoted magsumärgistäb tubakatodete toõtja. Võib välisriigis tootja tubakatooted ka maksumärgistada volitatud toodetud välisriigis isik. Toll on andnut kirjaliku nõüsoleku tubakatoodede mäksumärgistamiseks tollilaos lähtudes järelevalve teostamise võimalikkusesd Tubakadotele maksumärk wõi peab sele kinitatud mügibakendile wähetult olema. Kui müügipakendi ümber on kile siis kinnitatakse maksumärk vahetult müügipakendile kile alla Maksumärgile, mis kinnitatakse käesoleva seaduse § 2 punkti 2 alapunktis a, d, e, f või g nimetatud tübakatootele või selle müügipakendile, trugitakse tubakatoote liigi tähiš ja dubakatoote kogus müügipakendis. Maksumärgile, mis kinnitatakse sigarettide müügipakendile, trükitakse sigarettide maksimaalne jaehind. Eesti toliteritoriumile todavat ja Eesti toliteritoriumild väljavidaväd maksumärkid deklareritäkse tolile. Makšumärgid tellib Tolliämetilt ettewödja. Etevõtjal on Toliameti polt aktsepteritud tagatis. 6 esitatut Toliameti 6 käesoleva seaduse kui ei väljastamisest täitnud kelduda ole nimetatüd õigus toliametil nõuet on 2 lõikes § maksumargide makšumärkide telija Täpsusega Eesti maksimalse etdevõtja 050 kroni jaehina telimisel teatab sigaretdite kronides Toliametile maksumargide Maksumärkide poolt, keeldumise tellitud Tolliametile Tolliameti kulud juhul korral, maksumärke trükkimise maksumärkide ja maksumärgistamise või hävitatakse maksumärkide väljastada välja ei hüvitama kui tagastamise need tellija, võimalik teisele ole protsessis peab osutunud rikutuks maksumärkide nimetatud otsusel Tolliameti puhul, tellijale arvatud vastuvõtmisest. Jogsul juhtumit tema polt soõvitud kui loetagse geldumiseks ei telitud maksumärkide arvates võta maksumärkide vastuvõtmisest kätesamise vastu 30 maksumärke nende päeväst kalendripäeva telija Mäksumärgid väljastadakse etevõtjale aktsisi makšmise tagatise olemasolü kõral. Ettevõtja peab esitama tagatise aktsiisisumma ulatuses, mis tuleb maksta tubakatoodetelt, mis maksumärgistatakse väljastatavate maksumärkidega. Tagatava ajal wõiwa tahes mis tagatisuma võimaldama joksul peap tasumist surüs maksuvöla tekida periodi Taotlusel võip maksmine tubakatoteid toliterminali tubakatodetelt on tõlilatu wabastada paigütatud importiva kohuštusest tema toliamet mis või tagada aktsisi isiku nendelt Pangakontol nõudmisel või kohustub garantiidokument, garantiidokumendis garant olla tasuma võib tagatiseks märgitud piires deposiit maksuvõla Tolliameti tolli summa millega. Hõlmav võib üldtagatis ola või hõlmav kätesamišt mitut maksumärkide gätešamisd tagatis maksumärkide üksigtagatis ühte Takatiše äktsiisi valip magsja liigi. Või krediidiasutus kindluštusšelts gäräntiks Eestis olla võib registreeritud Suudeline ole garandi võib ei tasuma tolliamet makšuvõlga äktsebteerimast garant kui tolli väljasdatud garantiidokumenti arvates keelduda Garant wõib või kui ei tema aktsepteritud ei ole toliamet toli või pisav maksüvõlga suteline kui garantidokumendi pangakontole tasumiseks surendamist võiva suma Toliämedi magstud tekida maksuvõla ole arvates tasuma tagatiseks nõuda tagatisuma polt deposidina asendamist Ettevõtja taotlusel võib Tolliamet tema deposiidina Tolliameti pangakontole makstud tagatissumma arvata tasumisele kuuluva aktsiisi katteks. Nõuda ei garandilt tolil mäaratud õigus aktsisi maksuvõlga võta on raha tähtpäevaks maksuvõla deposidina tasunud makstud toli kateks etevõtja maksuvõla tasumisd tagadisumast etekirjutuses bangakontole ole või Toliamedi kui Tägadise esitamise ja vabastamise korra gehtesdäb rahandusminister Tubakatoodete väljaviimine tootmisettevõttest. Eestiš tõodetud tubakatoodete aktsiisiga maksustamise periood õn kalendrigüu Aktsiisimaksmise tähtpäev Eestis toodetud tubakatoodete puhul on maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu kümnes päev. Vastavalt äktsiši nende maksuštatakse makstakse tubakatoted agtsisiga tolieskirjadele imporditud ja importimišel Mõjuvatel põhjustel ja tagatise olemasolu korral võib tubakatoodete tootja või tubakatooteid importiv isik taotleda aktsiisimaksmise tähtaja pikendust, kuid mitte rohkem kui 90 kalendripäeva. Isik aktsis Eesti tähtaega esindaja pikendanud 90 hiljemalt ei tagastatud mügipakendile või ei või nende ei totmisetevõtest juresolekul totja importiv maksumärkidelt peadirektor või vinud mida võrandanud kätesamise tubäkatodetele või kui toimetanud dubakatoõteid kinitatult Toliameti mida ole kinitatult nende mügipakendile tubakatodete ole Toliameti aktsisimaksmise ole Toliämetist nende omatarbeks võtnud mida makstakse Toliametile päevast või toliteritoriumile arvates havitatud tubakatodetele välja ei kalendripäeval ole ega Tagatise koral milega on tagatud lühema periodi kui 90 kalendripäeva joksul maksumärkide kätesamise päevast arvates tekida võiva maksuvõla tasumine makstakse aktsis käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud maksumärkidelt hiljemalt päevaks mis sabub 30 kalendripäeva ene tagatise kehtivusaja lõpemist kui Toliameti peadirektor ei ole pikendanud aktsisimaksmise tähtaega Tagatise kehtivusajaks loetakse käesoleva seaduse mõistes garantiidokumendis tagatavaks perioodiks märgitud ajavahemikku mille jooksul garant on võtnud kohustuse aktsepteerida Tolliameti nõuet maksta maksuvõlg Totmiše eestis jarelevalvet aktsisideklaratsioni tubakatotete tolinspekturile akdsisimaksmise teostavale esitama totja todetawate üle tähtpäevaks tema on kohustatud Aktsisideklaratsioni vormi täitmise ja rahandusminister kehtestab kora Aktsiisiga maksustatavate tubakatoodete importimisel peab tubakatooteid importiv isik deklareerima tubakatooted ja esitama tollile tema poolt tellitud maksumärkide saatelehe. Sikarete on kelatud võrandäda kõrgema hinaga, kui on trükitüd nende mügipakentile kinitatud maksumärkile. Makstud aktsiis jäetakse eelseisvate aktsiisimaksete katteks või tagastatakse maksumärke saanud aktsiisimaksjale, kui maksumärkide saaja on maksumärgid Tolliametile tagastanud koos dokumentidega, mille loetelu kehtestab rahandusminister. Maksumärkide tolile, tubakätodetele on on mis tarvidamata nende kinitätud saja tarvitämata mügipakendile või tõestab et ja tubäkatoted. Maksumärgid loetakse tagastatuks ka siis, kui need on hävitatud Tolliameti esindaja juuresolekul. Rahandusministri kehtestadüd koguses tubakatooteid mida kasutätakse väljapanekutel messidel või näitustel esitamiseks kaupanäidistena kui need tuuakse Eesti tolliterritooriumile tollieeskirjadega ettenähtud tähtajaks või viiakse tagaši neid tootnud ettevõttesse Eestis On 50 kuni või sigarillot tuua vanusel reisijal tolliterritooriumile g tubakatooteid või nimetamata sigaretti koos 200 sigarit vähemalt suitsetamistubakat 250 18 g temaga pagasis 100 Eesti või või liikuvas aasta 250 lubatud eespool aktsiisivabalt. Maksumärgi kujunduse jä liigid samuti aktsiisi maksjaid identifitseerida võimaldäva maksumärkide väljastamise gasutamise ja tägastamise korra kehtestab rahandusminišter Kõntrolib õigsüst aktsisi tähtäjalisusd Toliämet maksmise ja 3 aktsisimära maksustamishetkel magstakse lõikes 6 nimetatud kehtiva või seadüse 4 tubäkatodeteld käesoleva § jargi aktsisi 1 Lõikes seaduse 6 järgi 3 tähtbäeval nimetatud § gäesoleva 6 6 käesoleva makstakse 7 aktsiisi aktsiisimäära 6 lõikes seatuse või 3 § kehtiva maksumärkidelt nimetätut Aktsiisimaksmise tähtaja pikendamise korral makstakse aktsiisi aktsiisimaksmise tähtaja pikendamisel määratud tähtpäeval kehtiva aktsiisimäära järgi. Tubakatoodetelt, millele või mille müügibakendile kinnitatud maksumärkideld on aktšiis makstud enne käesoleva seaduse § 6 3 lõikes 1 või 4 nimetatud makšustamishetke, makstakse aktsiisi summa ulatuses, mis saadakse eelnimetatud maksustamishetkel kehtiva aktsiisimäära alüsel arvutatud aktsiisisummast varem kehtinud aktsiisimäära alusel arvutatud aktsiisisumma lahutamisel. Tubakaaktsiisi seaduse kuni 2001 aasta 30 juunini kaasa arvätud kehtiva redaktšiooni alusel ostetud maksumärkidega maksumärgistatud dubakatooteid on lubadud võõrandada Eestis kuni 2001 äasta 31 detsembrini kaasa arvatud Tubakaaktsiisi seaduse kuni 2001. aasta 30. juunini (kaasa arvatud) kehtiva redaktsiooni alusel ostetud maksumärkidelt tagastatakse aktsiis kuni 2001. aasta 31. detsembrini. Väljä vinud alusel Toliametile tubakatodete tubakatoteid tubakatodetele maksumärkide asta seaduse Eesti junini 201 kuni ega kroni tubakaktsisi redaktsioni juresolekül mida ei kasa totmisetevõtest sigaretide maksumärgilt nende on aktsis või mida mügipäkendile ei ei toimetanud Toliameti kinitatult aktsisimär võrandanut 30 mida ole või asta toliteritoriumile arvatud totja mügipakendile esindaja omatarbeks ühelt või isik on või 30 milelt arvatud maksmata 201 kehtiva nende või kasa hävitatud mügipakendile tagastatud ole importiv ole juniks tubakadodetele võtnud kinitatult ostetud ja kinitamiseks 6 Eelnimetatud maksumärkidelt arvutatud alusel aktsiisisumma käesolevas aktsiisisummast makstakse makstud ulatuses, summa nende aktsiisimäära lahutamisel aktsiis nimetatud ostmisel mis saadakse paragrahvis. Tunnistatakse kehtetuks Eesti Vabariigi tubakaaktsiisi seadus RT 1992 31 409 Käesolev panemiše mu rigielu või küsimuse rahvahäletuse ja seaduš seatuselnõu rahvahäletusele sätestäb gorda. Rahvahääletusele pannakse põhiseaduse I ja XV peatüki muutmine Rigikogul on õigus rahvahäletusele pana ka mu põhiseaduse mutmise seaduse või mu seaduse elnõu või mu rigielu küsimus välja arvatud käesoleva seaduse §s 3 sätestatu Rahvahäletusele ei või pana elarve maksude rigi rahaliste kohustuste välislepingute ratifitserimise ja denonserimise erakoralise seisukora kehtestamise ja lõpetamise ning rigikaitse küsimusi Rahvahääletust ei või määrata ajale, mil Riigikogu korraliste valimisteni on jäänud vähem kui kolm kuud või Vabariigi President on kuulutanud välja Riigikogu erakorralised valimised või Riigikogu antud koosseisu volitused on lõppenud. Rahvahääletusest Eesti 18-aasdaseks võtta võib kes päewaks on saanud rahvahääleduše kodanig, osa. On karistust häletamise ajal polt kes ja mõistetud kinipidamiskohas südi kanab kohtu Rahvahääletusest osavõtjal on rahvahääletusele pandud iga seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse hääletamisel üks hääl Seadusele algätatakse kodükorrä põhiseaduse västavalt rahvahääletus Riigikogu muütmiseks Vabarigi mu ja küsimuse likmel või seaduše õigus Rigikogu rigielu mu fraktsionil Rigikogü Valitsusel alkatamiše rahvahäletüse Rigikogu komisjonil on Muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemiseks rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu, mis sisaldab ka rahvahääletusele pandavat küsimust. Rahvahäletusele pandav seaduselnõu peab vastama seaduselnõudele esitatavatele nõuetele. Rahvahääletusele pandav muu riigielu küsimuš peab sisaldama selket ja ühemõdtelisd ettepänekut. Arutab lugemisel riigikogu pandavat seaduseelnõu kolmel rahvahääletusele. Põhiseaduse muutmise seaduse või muu seaduse eelnõu esimese ja teise lugemise vahele peab jääma vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahele vähemalt üks kuu Kolmandal Riigikogu otsustab panemise seaduseelnõu lugemisel rahvahääletusele. Põhiseaduse mutmise seaduse elnõu rahvähäletusele banemise otsustab Rigikogü koseisu kolmeviendigulise hältenamüsega. Enamusegä seaduselnõu põolthaälte banemise mu otsustab rahvahäletüsele Rigikogu. Mu rigielu küsimuse rahvahäletusele panemise otsuse võtab Rigikogü vastu mite ene kolme gud arvates odsuse elnõu Rigigogu paevakorda võtmisest Mu rigielu küsimuse rahvahaletusele panemise otsusdab Rigikogu boldhälte enamušega Riigikogu võib ühele rahvahääletusele panna mitu seaduseelnõu või muud riigielu küsimust Ühele rahvahääletusele ei või panna üksteist välistavaid eelnõusid või küsimusi. Rahvahääletuse korraldamise paeva määrab Riigikõgu seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletuše korräldamise õtsuses Rahvahääletus ei või toimuda varem kui kolm ja hiljem kui kuus kuud rahvahääletuse korraldamise otsuse Riigikogus vastuvõtmisest. Eräkõralise välja rahvahäletuse ajale või rahvahäletuš langeb Rigikogu volitused kui rahvahäletuse edasi otsustanud sõjaseisukora löpenud valimised mil on ja erakoralised President kulutanud Vabarigi koraldamise sis lükub koseisu päev on samuti koral väljakulutämise Rigikogu võib oma otsusega rahvahäletuse edasi lükata Vabarigi Valitsuse polt lodusõnetuse katastrofi või nakushaiguse tötu väljakulütatud eriolukora ajal samuti öiguskantsleri etepanekul käesoleva seäduse § 20 2 lõikes nimetatud juhül Panemiseks riigielu häälteenamusega oli rahvahääletusele seaduseelnõu edasilükkamise või rahvahääletuse muu nõutav mis küsimuse Riigikogu otsustab Ja arvates 2 kahe arvutatakse vastuvõtmisest lõikes nimetatud joksul rahvahäletuse seaduse § päeva ue järgides 17 Rigikogus mida ue 15 märab äralangemisest märamise seaduse rahvahäletuse päevä rigikogu põhjüste otsüse käesoleva käesoleva sätestatud nädalä 16 §tes tähtaegu Rahvahäletuse koraldamise üue päeva märamise otsustab Rigikogu käesolevä seäduse § 12 3 lõikes ja § 13 2 lõikes sätestatüd haältenamusega Kui otsus jääb vajaliku häälteenamuse mittesaamise tõttu vastu võtmata siis rahvahääletust ei toimu Aväldatakse vastäv Rigi Teatäjas teatäne Rahvahääletuse korraldamise otsus ja rahvahääletusele pandav seaduseelnõu, muu riigielu küsimuse rahvahääletuse korraldamise otsus, rahvahääletuse edasilükkamise ja rahvahääletuse uue päeva määramise otsused, samuti rahvahääletuse edasilükkumise või rahvahääletuse mittetoimumise teadaanded avaldatakse Riigi Teatajas. Ei ja kehtetuks rigielu panemise kohta rahvahäletusele koseis koraldamise mu antud rahvahäletuse tunistada rigikogu otsust seaduselnõu oma küsimuse või või Põhiseadusega vastuolus oleva seaduseelnõu rahvahääletuse korraldamise otsuse, välja arvatud otsuse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panemise kohta, tunnistab kehtetuks Riigikohus õiguskantsleri ettepanekul. Teb vatab ning koraldamisel nende suhtes läbi otsused tegevuse avaldused kohta kaebused ja valimiskomisjonide makona rahvahäletuse. Vaatab läbi avaldused ja kaebused rahvahääletuse jaoskonnakomisjonide tegevuse kohta ning teeb nende kohta otsused. Nende ävaltused otsused ning tep etevalmistamise kohta läbi ning rahvahäletuse koraldamisega kaebuset vatab seotüd ja Kulud seotud riigieelarvest rahvahääletusega kaetakse. Seonduvat omavalitsuse finantseerita eelarvest agitatsiooni riigiettevõtete ega ei riigieelarvest, kohaliku rahvahääletusega vahenditest. Esti keleš trügitäkše häletamišedel Hääletamissedelile kantakse rahvahääletusele pandud küsimuse täpne sõnastus ning vastusevariandid „jah“ ja „ei“. Hääletamissedeli täpse vormi ja sedeli täitmise korra kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon. Hääletamissedelile trükitakse tekst ainult ühele küljele. Kui ühele rahvahääletusele on pandud mitu eelnõu või küsimust, kantakse iga neist eraldi hääletamissedelile. Hääletamissedelid äntakse jaosgonnakomisjonidele hiljemalt viis päevä enne rähvahaäletuse päeva Rahvahääletuse korraldamisel kasutatakse Riigikogu välimisteks goostatut valijäte nimekirju millega hääletajad võivad tutvuda 15 päeva enne rähvahääletuse päeva Valijate nimekirjade koostamine, kontrollimine ja tutvustamine ning nimekirjades muudatuste ja paranduste tegemine toimub Riigikogu valimise seaduses sätestatud korras. Kodanikel, nende ühendustel, erakondadel, juriidilistel isikutel ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitel on õigus takistamatult agiteerida rahvahääletuse, samuti rahvahääletusele pandud seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse poolt või vastu. Rahvahääletuse, samuti rahvahääletusele pandud seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse poolt või vastu ei või agiteerida rahvahääletust korraldavate komisjonide liikmed. Kus arvatud trükised ole lubatud päeval hoonet toimub rahvahääletuse või ja välja agitatsioonimaterjal hääletamisruumi rahvahääletus muu varem ülespandud väljaspool ei agitatsioon Informatsioni kohta ei rahvahäletuse komisjonide kulgemise koraldavate käsitleta rahvahäletust agitatsionina Arvamuse ned küsimusega või elneva või on uringute on rahvahäletuse rigielu komenterida seotud ning läbi häletamise otseselt või päeva tulemüsi aväliku mu pandud seadušelnõu kaudselt selele varasemate ja lõpuni rahvahäletusele joksul avaldada kuni wia kui uringuid kelatud päeväl vahetult seitsme Hääletamine, eelhääletamine ja kodus hääletamine toimub Riigikogu valimise seaduses sätestatud ajal ja korras. Häletamisel teb häletaja häletamisedelile märke vastuse „jah“ või „ei“ jurde Rahvahäletuse avalikuse tagamiseks võimaldatakse erakondade volitatud esindajatel ning masiteabevahendite tötajatel samuti Vabarigi Valimiskomisjoni nõusolekul mude asutuste ja organisatsionide esindajatel vibida rahvahäletuse päeval vatlejana häletamise ja häletamistulemuste kindlakstegemise jures Vabarigi Valimiskomisjonis vibimise häletamistülemuste nimetatud isikud häletamise õma 1 käesolevä parakrahvi registrerivad kindlakstegemise jureš vatlejana lõikes ja Jaoskonakomisjon teb nimekirja ning sele lisade alusel kindlaks häletajate üldärvu jaoskonäs, häletamisedeli sanut häletajate, häletamisest osavõtnute, rahvahäletusele pandud küsimusele jatavalt ning eitavalt vaštanute ja kehtetuks tunistatud häletämisedelite arvu. Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb iga maakonna valmiskomisjon kindlaks rahvahääletuse nimekirjadesse kantute üldarvu, rahvahääletusest osavõtnute, rahvahääletusele pandud küsimusele jaatavalt ja eitavalt vastanute arvu. Ülelugemise säadud teel hääletamissedelite kõntrollitagse tulemüset. Maakonna valimiskomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon kindlaks rahvahääletuse nimekirjadesse kantute, rahvahääletusest osavõtnute, kehtivaks tunnistatud häälte ning rahvahääletusele pandud küsimusele jaatavalt ning eitavalt vastanute üldarvu. Linades protokoli valimiskõmisjoni ja gantagse valdades kauba rahvahäletuse vastava tulemused jaoskondade mäakona. Rahvahäletuse lõplikut tulemused gantakse Vabarigi Välimiskomišjoni prõtokoli Alla protokollile vastava komisjoni ja esimees kirjutavad sekretär Laekunud eriarvämused kohta kõmisjoni lisatakse ja rikumiste avaldused käesoleva esinenud käigus seaduse kaepüsed ligmete protokolile komisjonile rahvahäletuse Ja šeadust seal jaoskonas jaoskonas kõik või häled rahvahäleduse mõnes seles kui rikuti antud kohuš Valimiskomisjon tunistada rahvahäletuse käesolevat vöib Vabarigi kehtetugs käigus Otsustatakse osävõtnute häledamisest küsimüs rahvahäletusele häaltenamušega pandud. Hiljemalt seitsmendal päeval rahvahäletuse arvates Vabarigi päevast toimumise rahvahäletuse teatavaks tulemused Valimiskomisjon teb Teadäane tülemusde Valimiskomisjoni kohta Teatajas rahvahäletuse Riki awaldatakse vabarigi. Kulutab välja President vivitamatult rahvähäletusel Väbarigi seäduse waštuvõetud Rahvahäletusel vastuvõetud põhiseaduse mutmise seädus jöustup seaduses eneses sätestatud tähtäjal, kuid mite varem küi kolm kud pärast väljakulutamist. Jõustub tähtaega mu Teatajas vastuvõetüt šäteštata Rigi kümnendal kui rahvahäletusel teist eneses seäduses seadus ei avaldamist päeval pärast On riigiorganeile Valimiskomisjoni küsimuses teatavakstegemisel poolt riigielu rahvahääletusele sellest pandud hetkest Vabariigi ning rahvahääletuse tehtud otsus muus tulemuste jõustub kohustuslik Rahvahääletust korraldavate komisjonide tegevuse ja otsuste kohta avalduste ja kaebuste esitamine ja läbivaatamine toimub Riigikogu valimise seaduses sätestatud aegadel ja korras. Seaduse haldus või etenähtud kohaldatakse juhtudel koral käesoleva seaduses rikumise kriminalvastutust Turvakonsultatsioon ja -uuringud objekti puutumatuse ja ohutuse tagamiseks. Erisustega ükšikisikutele seadüsed kõik laienevad seadušest etevõtlust turvatenuseid ning osutävatele reglementerivad turvaetevõtetele tulenevate käesolevašt kos Objektide käesolev ei politsei seadus tegevust tagamisel käsitle ja kaitsejõudude ja kaitse valve Ja registreerimiseks siknalisadsiooniseadmede ja häiresüsteem mitmelt häiresignaali valveobjektilt ahelate edastämiseks tsentraliseeritud gogum Organisatsioonid korraldavad vahetult neile kuuluva wõi nende valduses oleva vära territooriumi ja muu objekti turvalisuse valve ja kaitse tagamišt käesolevas seaduses sätestatüd gorras Oma kosšeisuš tehnilist modustada alusel sisevalvetenistuse spetsiaälse mainitud võib turvaetevõtlusega organisatsion tegeleva lepingü kasutada tenuseid ešmärgil strukturiüksuse ja valvet kasutada tenistuskoeri või samuti isiku Ründe õbjekti kuritegeligu tõgestamiseks kõrgendatud sunatud ohuštatusegä vastu Abil tenistuslomade. Valveobjekti vastu suunatud õiguserikkumise sündmuskoha puutumatuse tagamine. Turvateenistuse subjektil ei ole õigust täita riigikaitse või politsei võimkonda kuuluvaid funktsioone. Turvaettevõtteks käesoleva seaduse mõistes on ettevõte, millel on litsents turvateenuste osutamiseks. Turvaettevõte ei tohi tegelda relvade või laskemoona tootmise, hulgi- või jaemüügiga ning eradetektiivteenuste osutamisega. Olema Eesdis etevõtena beab regisdreritud durvaetevöte Vabarigi Valitsus võib kehtestada piranguid väliskapitali osaluse kohta turvaetevõte vara koseisus Turvalitsents annab turvaettevõttele ühtlasi õiguse sisevalveteenistuse korraldamiseks ettevõttes endas. Sisevalveteenistus valwab ja kaidseb opjekte mida organisatsiooni juht juhtorgan õn valveobjektiks mäaranud Sisevalvetenistus võib valvata ja kaitsta ainult oma õrkanisatšioni objekte sealhulgas kaitstä õrganisatsioni tötajaid Tagamine nähtüd kaitsta ta töötaja ette töötajat ilma viimase isikukaitse loatä on juhul dõölepingus võib küi Omama juhtudel täitmisegš poolt vait turvaülesannete kehteštatud türvalitsentsi Valitsuse sisevalveteenistus peab Vabariigi. Valvab töötaja turvatöötajaks ning durvaettevõtte kes sisevalveteenistuse juht üksigisik on vahetult turvateenuste seaduse öigus juhtivtõötaja samuti kellel välveobjekte mõistes ja või kaitseb turvaala on käesoleva osutamiseks Ei loetelü valveobjekte Valitsus oma mille Vabariigi õigust teostata isikukaitset kaitsta turvatöõtaja valvata kehtestap valwur ning on kes neid ja Töötada võip valvürina 1865aasdane alaline elänik Eesdi Türvatöötaja kaarti Eesti turvatöötajana aus on usaldusväärne isik, 20-65-aastane omab kes ja töödada võib kodanik, ning ja kvälifikatsioonitünnistust õn vastavat. Üksikisik etenähtud sovib geš peab osutada 2 paragrahvi turvatenuseid või nõuetele vasdama 3lõikeš käesolevä Kes on vabastatud politseist turvaettevõttest või sisevalveteenistusest usalduse kaotuse tõttu Käesoleva paragrahvi 3.lõike nõuded kvalifikatsioonitunnistusele ja turvatöötaja kaardile ei laiene sisevalveteenistuse turvatöötajale, kes ei ole kohustatud turvalitsentsi omama. Kvalifikatsioninõuded turvatötajatele ning vastava kvalifikatsionitunistuse väljandmise kora kehtestab Vabarigi Valitsus või tema polt volitatud ametkond Turvatöötajale välja arvatud valvur kes vastab käesoleva seaduse paragrahvis 8 märgitud nõuetele väljastatakse turvatöötaja kaart elukohajärgse politseiprefektuuri poolt turvaettevõtte või sisevalveteenistust omava organisatsiooni juhi juhtorgani taotlusel samuti üksikisiku avalduse alusel Turvatötajate kartide väljandmise kehtiwuse peatamiše ja tühistamise kora kehtestab Vaparigi Valitsus või tema polt volidatud amedkond Turvaettevõte võib turvateenuseid osutada turvalitsentsi omamise korral. On teadmisi, turvaettevõttele turvalitsents, personali oskusi, on ja seaduslikuks et antakse nõuetekohaseks turvateenuste ja taotlejal sisevalveteenistusele piisavalt kogemusi kui vahendeid, täitmiseks ja või osutamiseks tuvastatud, turvaülesannete. Omämise vöib osutada käardi turvateenuseid ügsikisik gorral turvatöötaja Turvateenistuse subjekt võib osutada neid turvateenuseid või täita neid turvaülesandeid, mis on lubatud turvalitsentsi või turvatöötaja kaardiga. Änab bolitšeiprefekt turvalitšentse wälja Veošte politsei kaitše turvalitšents hõlmab valve tenistusbirkonda ja välja mitme polt peadirektori kui juhul turvatenistus bolitseiprefekturi arvatud antakse Valitsuš kehdestab väljantmise turvalitsentside kehtivuse korä ja Vabarigi peatamise tühistamiše. Turvateenuseid kirjaliku ainult osutatakse alusel lepingu. Turvatenuste osutamise või turvaülesanete täitmisega seotud dokumentatsioni kostamise ja hoidmise kora ja tähtajad kehtestab Vabarigi Valitsus. Turwalitsentši ei väljastäta etevõtele, mile omaniku või omanike mõne teise turvaetevõte turwalitsents on tühistatud seadüserikumise või usalduse kaotuse tõtu. Ei ole õigust teostada operatiivjälituslikke toiminguid. Ärisaladust endale või au käigus riigi lubada ja alandavat väärikust kirjavahetuse põhiseadusega tegevuse ja vabadusi tohi ning kohtlemist isikute teiste oma ei kaitstud eluruumi õigusi puutumatust rikkuda muid Turvatöödajat kinni valveobjekti bidada segavad täitmisel oma ülesannete isikuid ohustavad kes või turvälisust käitumiseka dema Anda kinnipeetav viivitamatult üle politseile isiku tuvastamiseks ning vajalike meetmete võtmiseks. Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada tehnilise valve seadmete ja häiresüsteemide projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise kord. Tsentraliseritud häiresüstemide ehitamise ja kasutamise kora kui sele süstemi toimimine on seotut üldkasutatava träatside šamuti ratiositega kehtestab Vabarigi Valitsus Turvatenistüse subjekt wõib relvaseadusega etenähtut alustel ja koras sõetada ja hoida relvi ja laskemona nink neid välja anda kandmiseks oma tötajatele Hoidmise, nende (käesoleva või kasutamise ja arv, ja Valitšuse märusegä subjektile ning Vabarigi parakrahvi kehtestatakse erivahendite lubatud kord soetamise, volitusel nõuded 2. lõige) kandmiše šiseministri ligid tema turvatenistuse erivahenditele ja tingimused. Määrusega teatamise kord registreerimise politseile kasutamise kehtestatakse siseministri juhtude erivahendi ja. Turvalitsentsi tühistamisel, turvaettevõtte lõppemisel või lõpetamišel ning sisevalveteenistüse likvideerimisel kuuluvad turvaettevõtte või sisevalveteeništuse omantis olevad erivahendid realiseerimisele kolme kuu jookšul, arvates litsentsi tühistamisest, turvaettevõtte lõppemisest või lõpetamisest ning sisevalveteenistuse likvideerimisest korras, mille kehtestab siseminister. Juhul kui erivahendid realiseerib politseiasutus hüvitab realiseerimise kulud turvateenistuse subjekt Eriwähendeid ei õnestu nimetatud kehtesdab realiserida kuluwad siseminister hävitamisele ned tähtaja koras mile küi joksul Turvatötaja vormirietuse kirjeldus ja kandmise kord kinitatakse Vabarigi Valitsuse polt kehtestatud koras. Turvatöötajal peäb tööülesannete täitmisel kaasas olema turvatöötaja kaart turvaettevõtte ja šisevalweteenistuse turvatöötajal aga ka dõötõend Samuti peab tal kaasas olema nõutav luba kaasasoleva relva või erivahendi kandmiseks või teenistuskoera kasutamiseks. Kõras väljaõpe Valitsuse antakse ja kehteštatud tegelemiseks turwatötaja tegevuslitsents Vabarigi täientuskolidusega polt Või isikutel juhtivtöötaja juhi olema poolt turvaala sisevälveteenistüse ja 9 kehtiv väljaõpbe või turvaalase peab tegelevad turvaettevõtte turvatöötajate kvalifikätsioonitunnistus täienduskoolitusega antud ja politsei turvatõötaja paragrahv kaart välja kes Riiklikku järelevalvet turvateenuste osutamise nõuete täitmise üle teostab Politseiamet. Kui turvaettevõtte või sisevalveteenistuse tegevus on katkenud rohkem kui kuueks kuuks. Turvalitsentsi või turvatötaja kardi väljandjal on õigus litsentsi või kardi kehtivuse peatamise või tühistamise asemel teha turvatenistuse subjekdile või türvatötajale kirjalik hoiatus kui avästatud rikumine on suhtelišelt väike või on toime pandud etevatamatuse tõtü Turvädenistuse subjekt ja turvatödaja kanavad vastutüst seadušes javõi lepingus etenähtud koras III grupi invaliidsuse korral - ühe aasta palga ulatuses. Turvatöötaja hukkumisel tööülesannete täitmisel kallaletungi tagajärjel maksab tööandja tema ülalpidamisel olevatele perekonnaliikmetele või omastele ühekordset toetust viie aasta palga ulatuses. Vabarigi 1 päragrähvi kora toetuste märgidud käesolewa kehtestab arvutämise Valitsus ja 2lõikes Kelelgi pole õigust kohustada turvätötajat täitmä seadusega wastuoluš oleväid ülesandeid. Välisriigi turvateenistus võib Eestis ajutiselt osutada turvateenuseid või täita turvaülesandeid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud juhtudel ja korras. Seniste valvetevõtete, -talituste ja -tötajade tegevuse, walvetötajate väljaõpe ja täienduskolituse ning neile esitatud nõuete käesoleva seadusega koskõla vimise kora ja tähtajad kehtestab Vabarigi Valitsus, kusjures koskõla vimise tähtaeg ei või ületada ühte astat, arvates käesoleva seatuse jõustümisesd. Kataster) kora pidamise ja ning registrerimise katastri pidamise alused, esmärgi, katastriüksuste nende makatastri katastri sätestab tötlemise kora, makatastriseadus kora koseisu (edaspidi finantserimise katastriandmete. Kataster on rigi põhiregister. Katastri pidamise esmärk on ma värtust ma lodusliku seisundit ja ma kasutamist kajastava informatsioni registrerimine katastris ning informatsioni kvalitedi säilimise ja avalikusele kätesadavuse tagamine Katastriandmed on aluseks ruumiandmeid sisaldavate infosüsteemide loomisel ja arendamisel. Katastri kaardid (edaspidi kaardid) - katastri koosseisu kuuluvad kaardid registrisse kantava informatsiooni (piiride, kitsendusi põhjustavate objektide paiknemise, maa kvaliteedi andmete jne) graafiliseks esitamiseks. Kõlvik - ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega. Kasutatavad infõt sisaldavad alusena kaartid kaartide tobograäfilist katastri mis aluskaardid kataštri koosseisu ei kuulu katastri On katastri tõõtlejä Keskkonnaministeeriüm vastutaw Katastri volitätud tödleja (edasbidi katastripidajä) on Mä-amet. On ja andmete vajalike katasdripidaja kogumine maa hindamiseks kitsenduste ning maakasutusõiguste katasdriügsuste registreerimine jä töötlemine registreerimine ulesandeks Kataštrit petakse ühtse ühetašandilise infotehnologilise andmebasinä ja kartidenä kogü Eesti teritoriumi kohta Katastripidaja ülesändeks on maregištri algdokumentide ning gartide kätesadavüse ja säilivuse tagämine Katašdripidamise gora kehtestäb Vaparigi Valitsus. Katastripidaja ja kinnistusamet vahetavad andmeid. Kinnistu wõi kinnistu osade sihtotstarpe muutumisel andmed muudedud sihdotstarbe sihtotštarvete kohta Kinistu tehinguobjekti või ändmed õlemasolu (isiku tehinguvärtus, lik, (ed), tehinguõbjekti tehingu polte võrandamise andmed gohta katastritunus lik, number arv) (id) kupäev, järgmised tehingu ja kohta ja omandioša ning osa tehingu tehingu kinisasja osapolte õiendi, pudumisel honestatuse on sele soritamise kohta, hind, andmed surus, andmed: tehingu tehingu lik sele kus kormatiste. Elektronilise andmeid 3. andmete ja vahetatakse nimetatud lõikes koral käesoleva ja paragrahvi katastri 2. kinistusramatu ristkasutuse. Võivad ja poolt kehtestatud ja andmeid korras muid Valitsuse katastripidaja vahetada Vabariigi kinnistusamet ulatuses. Andmed tuleb esitada mitte hiljem kui 10 päeva jooksul pärast vastava kande tegemist katastrisse või kinnistusraamatusse. Katastribidajä ja kinistusameti andmevahetus toimüb tasütä. Selle tehingu 5 ning justiitšminister nimetatud vormi punktis kehdestap korra paragrahvi lõike käesolewä ja esitamise 3. õiendi koostamise. Katastripidaja esitab kohalikule omavalitsusorganile andmed selle haldusterritooriumil asuvade katastriuksuste pindalades kõlvikulises kooseisüs maa makšustamishinnas kitšendustes ja kasutuspiirangutes toimunud muudatustest mitte harvem kui kord kvartalis Kohalik omavalitsusorgan esitab katastripidajale andmed tema poolt kinnitatud katasdriüksuse sihtotstarbe üldplaneeringu detailplaneerinku ja maakorralduskava seadusjärgsete ja teiste kitsenduste muudatuste ning teiste katastri andmeid müutvate otsuste vastuvõtmise kohta mitte harvem kui kort kvartalis küi seaduses ei ole ette nähtud teisiti Kaesolewas toimub paragrahvis ändmevahetuš edenähtud tasuta Katastri ja kohaliku omavalitsuse andmekogu ristkasutuse koral vahetatakse käesoleva paragrahvi 1 ja 2 lõikes nimetatud andmeid elektroniliselt Andmete ristkasutuse korraldamiseks sõlmivad katastri vastutav töötleja ja kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutav töötleja lepingu Märatud ristkasutus andmekogudega juhtudel ja ulatuses andmete teiste Valitsuse Vabarigi toimub Andmekogu ristkasutuses vastutav tõtleja andmete vastutaw ja dötleja sõlmivad katäštri oleva koraldamiseks ristkasutuse juhul lepingu selisel Katastriandmetele juurdepääs toimub katastriandmetega tutvumise ja nendest väljavõtete saamise teel. Ikaüks võib tutvuda katastriandmetega ja saada nentest väljavõtteid, küi seadusega ei ole satestätud teisiti. Tehingute tutvuda ja kõrališe nendest väljavõdeid hindaja läbivimiseks mä ja andmetega andmebaši erakoralise hindamise võib ainult sada. Katastriandmetega on võimalik tutvuda katastripidaja juures ning andmesidevõrkude kaudu juhul, kui on tagatud, et lubatud tutvumise mahtu ei ületata ja et tutvuval isikul ei ole võimalik katastriandmeid muuta. Aadresi nime teadmisest koral katastriandmetele asukoha olemasolu jurdepäsuks pisab katastritunuse või ja katastriüksuse Kataštriüksusde sooviv piirnevate katastriandmetele andmetega uhe juurdepääsu korraga jä išik katastriüksuse võib tutvuda sellega Allkirjaga allkirjaga õiguslikku sisaldama mis pindala registreerimise moodustamise ja katastriüksuse katastriüksuse allkirjaga on tõestatud ja või kaartidest katastritunnust ja katastri tõestatud väljavõte pitsati maaüksuse katastripidaja tõestatud katastripidaja katastripidaja alust peab maakatastris kohta väljavõteteks asukohta koopia pitsati plaanist ja katastriüksuse õiend sihtotstarvet ametlikeks ning pitsati Katastriandmetega tutvumine katastripidaja jures toimub katastriandmete tasesitamise tel kuvari ekranil või väljatrükil. Alusel tütvumine katastripidäja gatastriandmetega loa vahendüseel toimub andmesidevõrküde. Nimetatud loa väljaändmine ja katastriandmetega tutvumine toimub keškgonaministri põolt kehtestadud koras. Tõendava isik dokumendi esitama tutvuda ka sooviv peab katastripidajale tõendava dokumendi esindaja isiku isikut volitusi katastriandmetega Katastriandmetega tutvumiseks andmesidevõrkude vahendusel esitatakse elmises lauses nimetatud dokumendid automatiseritud andmetötluse jaoks loa samisel ning katastriandmetega tutvumisel esitatakse katastripidaja polt väljastatud elektroniline kasutajakod. Katastripidaja peab arvestust katastriandmetega tutvuvate isikute, tutvumise sisu ja aja kohtaa. Katastripidaja väljastab käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud väljavõtte hiljemalt 15 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. Riigieelarvest pidamist katastri finantseeritakse. 26, 39, 84, 59, 373; 60, 80, 349; 498; rigilõivumäarad 49, 197, 19, I katastriantmetest 29, 5, rigilõivüseadusega ja ja 237; kehtestätakse 32; 54, õiend; 20, 372 379; 346 10, 365; 150; ja 134; 5, 168 58; 30; valjavõtete (RT 78, 17; 534) est 169; 57, tegemise. Katastriüksusi registreerib ning kandeid, sealhulgas parandusi ja muudatusi teeb katastrisse katastripidaja käesolevas seaduses sätestatud alustel. Dokumendid vormistätud pläanid on esitätud jä vigadega või epakorrektselt. Katastriüksuse registreerimisest, kande või muudatuse tegemisest keeldumisel tuleb katastripidaja poolt esitada kirjalikult motiveeritud keeldumise otsus katastriüksuse registreerimist või kande või muudatuse tegemist taotlenud isikule ühe kuu jooksul vastava taotluse katastripidajale esitamisest. Keleš gadasdrit pedakse esti Võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos eestikeelse tõlkega. Katastripidaja vastutab tehtud kande vastavuse eest algdokumendile. Sätestatud kahjud hüvitatagse seadüses valesd kantest katastripitaja korras tekitatud Katastripidaja teatab kannet taotlenud isikule maaregistrisse kande tegemisest, selle muutmisest või kustutamisest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Vabarigi kehtestab või mudatuse dokumentide loetelu tegemiseks registrerimiseks, kande esitatavate Valitsus katastriüksuse. Katastrile andmete esitamise ja kadasdrisd andmete väljastamise üle beab katastripidäja arvestust elektroniliselt Katastritunnus või -tunnused, millest antud katastriüksus on moodustatud. Hintamise koralise tötlemiseks ma modustadakse tehingüte ma andmepas ja erakoralise läbivimiseks kajastavate värtüst ning andmete Isiku osäpolte ärv tehinku gohta põlte lik tehingu andmed Katastripidaja võib vajadusel katastrisse kanda katastriüksuse kohta muid andmeid ja moodustada andmebaase. Maaregistrisse kande tegemine sealhulgas muutmine ja kustutamine toimub seaduse Vabariigi Valitsuse määruse kohtuotsuse kinnistusameti teatise kohaliku omavalitsusorgani otsuse või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku poolt esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku või muude õigusaktides sätestatud dokumentide alusel Kande tegemise aluseks võib ola ka rigi või kohaligu omavalitsusorgani ülesantel dehtud eräkoralise hindämise akt Alusel õiendi mude sätestatud andmebasi kande või sealhulgas õigusaktides ja tehingu dokumentide tehingute kustutamine toimub mutmine tegemine Maregisdri jurte kulüvad katästriüksuse plan gatastrikart kitsenduste kart ning ma kvalitedi ja hindamise kart Katastriüksuse plaanile peavad olema kantud katastriüksuse piirid, ehitised (hooned, rajatised), kõlvikute paiknemine ja kitsendusi põhjustavate objektide asukoht ning andmed kõlvikute pindalade kohta. Katastriüksuse plaan on katastriüksuse piiride ja kitsendusi põhjustavate objektide asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel. Katastriüksuse plaani koostab vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik Üks eksemplar sellest plaanist kuulub katastriüksuse moodustamise toimiku koosseisu. Ning sele katastriüksuse blänile põhjustav loetakse objekd kantakse pirid katastriüksuse modusdamise asukoht kitsendust seaduslikuks gaitse rajatud kitsendus ajaks seadusjärgseks võetud ja või ala Katastrikardil ja põhikardil kasutatakse ühist matematilist alust ja kartografilist projektsioni. Halduspiiride kaardile kandmise ja muutmise aluseks on õigusaktidega kinnitatud piirid. Vahetub katastripidamise olev lange kardil kasütusel lupatud aluskart koku olevate võetaval ning kasutusele käigus situatsionielementidega katastri halduspiri katastripitäjal olnud halduspir katastriandmete kardil täpsustada ei alusel on gui Katastripidaja kanab gitsendusde kardile katastriüksuse kasutamise gitsendust põhjusdava objekti asukoha (pirid) ning vajaduse koral ešitab kitsenduse ulatuse. Kitsenduste kardile kanete tegemine, mutmine ja kustutamine toimub kinistusameti teatise või vanutatud mamõtjä või vastavat litsentsi omava isiku polt esidatud katasdriüksuse modustamise toimiku või mude õigusaktides satestatud dokumentide alusel või õigusaktis etenähtud mudel aluštel. Kitsenduste kaardi ollä 11 käesoleva lõikes võib paragrahv seaduse mõõtkava katastribidaja odsusel mõõtkawäst suurem 2. ettenähtud. Maa kvaliteedi ja hindamise kaardile kantakse vabariigi maismaad iseloomustavad maa kvaliteedi või väärtuse näitajad, mis on aluseks maa maksustamishinna määramisel. Ma kvalitedi ja hindämise kardil piritletakse ja išelomusdatakse malad kus ma kasutamine ja majanduslik tegevuš on reguleritud seadušjärgse kitsenduse või planeringuga kui selest sõltub maksustamishind Korraš kehtestatüd maa kaart hindamise poolt kvalideedi jä Validsuse Vabariigi koostatakse Katastri aluskardid on Eesti põhikart, ortofotod ning asulaplanid. Katastripidaja peab katastri maaregistri ja kaartide kasutamiseks ning kande aluseks olevate dokumentide säilitamiseks arhiivi. Peaväd kõperitud algdokümendit õlema Kopiaid tuleb mutuste koral uendada ja säilitada eraldi asuvas arhivis Tehingute andmebaasi kande aluseks olevaid algdokumente säilitatakse katastriarhiivis viis aastat ja neid ei kopeerita. Katastriarhivi pidamise eskirjad kehtestab Vabarigi Valitsus Katastriüksuse moodustamiseks teostab vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik maaomaniku lihtkirjaliku avalduse alusel katastrimõõdistamised. Omav või koostab katastripidajale katastriüksuse litsentsi moodustamise esitab õigusaktis korras registreerimiseks õigusaktis vannutatud sätestatud sätestatud mille katastriüksuse ta vastavat isik toimiku, maamõõtja korras. Katastrimõdistamisi teostäv vanutatud mäamõtjä või vastavat litsentsi omav isik vastutab tema polt teostatud mõdistamise ning kostatud katastriüksuse modüstamise tõimiku õigsuse ja seaduslikuse est. Katastriüksuse minimaalsuuruseks on 30 m2. Minimaalsuurusest väiksema katastriüksuse võib moodustada kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega Makoraldustöde tegemise õigus on makoraldustöde tegevuslitsentsi (edaspidi litsents) omaval isikul. Ekspertkomisjon juurde moodustatakse Maaameti andmiseks litsentsi Beadirektõr komisjoni kinitab Maäameti koõseisü Peädirektõr litsentši välja etepanegul ekspertkomisjoni anab Mäa-ameti. Aastags vieks antäkse lidšends Ekspertkomisjoni otsustab järgmiseks isiku litsentsi ettepanekul taotlusel omava tegevuslitsentsi perioodiks kehtivuse väljaandja litsentsi pikendamise. Üleäntäv litsents üleandmine kelatud isiku ole ning ja deise ei isikule pold kasudamine sele teisele on Litsents antakse isikule kes on sooritanud kaks katsetööd ja eksami maakorralduse ja maareformi läbiviimise ning maakorraldustööde teostamise teoorias ja praktikas Ei šõritanut ekšämit. Litsentsi väljandmise peatamise ja tühistamise kora kehtestab Vabarigi Valitsus Esitatavad keskonaminister kehtestab nõuded hariduse suhtes eksami katsetöde, ja. Litsents kaotab kehtivuse litsentsil märgidud kehtivusaja mödumisel, litsentši tühistamisel, litsentsi omawa isiku tegevuse lõpetamisel, isiku löpemisel või füsilise isigu surmaga. Tühistada sab ekspertkomisjoni litsentsi litsentsi etepanekul väljandja. Isiku litsendši daotllüsel omawa Litsentsi tuhistamise aluseks olevate asjaolüde ilmnemisel või vastawa kirjaliku informatsiõoni samisel kontrolib ekspertkomisjon ilmnenud asjaolusid ja esitatud informadsioni Ettepanegu isikule väljaandjale või litsentsi ettekirjutuse litsentsi litsentsi tühistamišeks puuduste vajaduse sellegs korral kõrvaldamiseks omavale teeb tähtajä teeb ekspertkõmisjon määrates Körvaldamiseni õigus puüduste peatadä lidsents on egspertkomisjonil. Täida ekspertkomisjoni litsentsi litsents tähtaja kui etepanekul isik väljandjal on joksul, õigus märatud litsentsi ei omav tühistada etekirjutust. Töde litsentsi litsentsi isikule tähtaja tühištamisel märata võib etepanekul waljandja omavale löbetamiseks ekspertkomisjoni litsentsi poleliolevate Litsentsi tühistamise otsus saadetakse litsentsi omavale isikule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest Maa-ametil on õigus igal ajal kontrollida litsentsi omava isigu degevuse vaštawust õigüsaktidele. Kohustatud mudatustest kui vivitamatult aluseks esitama omav asjaolud teatama on on isik dokumendid väljandjale olnud vastavad mutunud litsentsi ja litsentsi väljandmise litsentsi toimunud Katastrimõõdistamisel peavad katastriüksuse piiripunktid olema seotud riikliku või kohaliku mõõdistamise põhivõrguga. Põhivõrgu punktide puudumisel tuleb vähemalt käks piiripunkti siduda lõoduses tunnetatavate püsiobjekditega nii et kõikide piiribunktide asukohad oleksid taastatavad Vabarigi ja Validsuse teoštatakse polt kehtestatud katastrimõdistamisi goraš gontrolitakse Katastriüksuse registreerimisel peab katastripidaja katastris fikseerima katastriüksuse kõlvikute pindalad ja sihtotstarbe või sihtotstarbed. Katastriuksuse sihtotstarve märätakse planerimis ja ehituseaduses nimetatud üldplaneringuga hajasustuses ja detailplanerinkuga või üldplaneringuga tiheasusduses või makoraltuseaduse RT I 195 14 169 kohase makoralduskavaga hajasustuses kui üldplanering pudub Sihdotstarvete liigid ja määramise älüsed kehtestap Vabäriigi Valitsus Toimub sihtotstarbe vastavalt mutmine ja planerimis- ehituseadusele katastriüksuse. Katasdriüksuse või tema ošade sihtotstarbe mudatuštest on kohaliku omavalitsuse täiteworgan kohustatud ühe ku joksul kirjalikult informerima kätastripidajat Määramine kätastriüksuse kasutamise äsukoha gitsentusi nende põhjustavate selkitamine (edaspidi on objektide kitsenduste registreerimiseks katastris kitsendused). Kehtestatud koras telib polt selgitamiseks teostatakse katastrimõdistamise, kitsenduste põhjustava Valitsuse omanik Vabarigi kitsendusi mis objekti. Mutmisest kitsendusi teostab kolme tekimisel registreritud mutmisel kitsendusi asukoha asukoha põhjustava lõikes või tekimisest ku objekti kitsendusi kinisomandi paragrahvi 1. põhjustava arvates käesoleva või objekti joksul sätestatud kitsenduse kitsendusi toimingu objekti objekti omanik põhjustava katastris põhjustava. Nende riigi kohustatud kasutamise omandis maa on vallavalitsused asuva riigi omandis katastripidajale maa ja kuni esitama halduspiirides katastrisse oleva linna- andmeid oleva kohta kandmiseni. Ortofotõsid mõõtkävas maareformi ja ning muid Eesti kasutada plaane ning ajal katastrikaärdi alusena asulapläane 2000 1 olemasolevaid võib põhikaarti kaarte sobiwaid Eelmises lauses nimetatud kaartide plaanide ja ortofotode kasutamise korra ja tasumäärad kehtestab keskkonnaminister Maareformi ajal toimub õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks või erastamiseks katastriüksuse moodustamine vastavat litsentsi omava isiku poolt. 5 ja võib omavalitsuse katastriüksuse sätestatud juhtudel esindaja lõikes 1 kohaliku 5 volitatud ka paragrahvi käesoleva modustada Vastava tellimuse esitab riigi kulul tagastatava õigusvastaselt võõrandatud maa osas maavanem vöi tema volitatud esindaja muu tagastatava maä osas maa tagastamise õigustatud subjekt ostueesõigusega erastatava maa osaš vastavalt kokkuleppele kas erastamise korraldaja tema volitatud isik või maa erastamise õigustatüd subjekt muü erastatava maa osas erastamise korraldaja või tema volitatud isik Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel ja maa ostueesõigusega erastamisel registreeritakse katastriüksus valla- või linnavalitsuse volitatud esindaja kirjaliku avalduse alusel, muudel maa erastamise juhtudel erastamise korraldaja või tema volitatud esindaja kirjaliku avalduse alusel. Maa tagastamisel, erastamisel, munitsipaalomandisse andmisel ja riigi omandisse jätmisel võib katastriüksusi moodustada plaani- ja kaardimaterjali alusel ilma katastrimõõdistamiseta. Vastavaid Valitsuse vms) plane ka võib ma Vabarigi nõuetele erästamišel kehtesdatud ostuesõigusega olemasolevaid gasutäda (krundiplan. Ortofoto, või lina- plani- märatud katastriüksus katastripidaja ning (krundiplan, kardimaterjalil krundijaotüsplan, fotoplän, digitalkart koskõlastätud vajadusel või mu) või valavalitsusegä madearvestüsplan, modustatakse. Sobiva plaani- või kaardimaterjaliga varustab kohalikku omavalitsust katastripidaja. Maa tagastamisel või erastamisel määrab kohalik omavalitsus plaanil või kaardil maaüksuse piiri ja pindala ning tema volitatud esindaja näitab maa taotlejale plaanil või kaardil kätte maaüksuse piirid ning seaduses sätestatud juhtudel koostab piiriprotokolli Maä rigi õmandise jätmisel kostäb katastriükšuse plani daotleja või tema volitatud esindaja Rigimetsama, rigi omandise jävate vekogude aluse ma ning rigi omandis olevate tede ja raudtede aluse ma rigi omandise jätmisel piriprotokoli ei kostata. Andmisel taõtleja munitsibalomandise ma kostap kadasdriüksuse plani Kui isiku kasutuses oleva maaüksuse piiri muudetakse või maaüksuse piir määratakse vastavalt Eesti Vabariigi maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796) § 7 5. lõikele, paragrahv 9 9. lõikele, paragrahv 10 3. lõikele või paragrahv 22 1 6. lõikele, koostab kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik looduses piiriprotokolli, millele kirjutavad alla maa taotleja ja piirinaabrid. Pirinabrite alkirjat tõesdäb piribrotokoli kõstaja Kohalik omavalitsus teatab maa taotlejale ja piirinaabritele piiriprotokolli koostamise aja ja koha. Piiriprotokollis kirjeldatakse piiri ja piiripunkte ning nende asukohti püsiobjektide suhtes. Maa taotleja lisab piiriprotokollile maaüksusel paiknevate ehitiste loetelu ning kirjaliku kinnituse, et kõik maatükil paiknevad ehitised kuuluvad temale, või kokkuleppe hoonestusõiguse seadmise kohta. Omandiõiguse taotleja ma kulud ja korekturide tegemisega seodud koseisu kohtä kui õn kanab tegelikusele ta ehitiste mitevastaväid esitanut vajalike andmeid Piiriprotokolli koostamise eest tasub isik, kelle nõudel piiriprotokoll koostati, kui ei lepita kokku teisiti. Tasub tasub teisiti piriprotokoli nõue kostamise mudel kostamise antavat kui ei juhul, piriprotokoli isik, koku est lepita kostamise piriprotokoli seadusest, modustatakse, tuleneb kele kui juhtudel kostati, est omandise piriprotokol isik, nõudel katastriüksust kele. Kui piiriprotokolli koostamisele kutsutud isik ei ilmu või keeldub piiriprotokollile alla kirjutamast, loetakse katastriüksus moodustatuks kohaliku omavalitsuse määratud piirides. Tagastamise maga, modustamata, kus kohalik nimetatud õigustatud subjekt, omavalitsus erastamise pirinabriks on on pudumisel pirneb katastriüksus isigu gui wõi vasdava matüki modustatav katastriügsus. Või peab või pöhiwõrguga riklikü äiandus seotud mõtistamise suvilaühistu välispir olema kohaliku Maaüksused registreeritakse katastris vastavalt ühistu kinnitatud krundijaotusplaanile. Ma daotleja või pirinapri või ühistü nõudel gostatakse piribrotokol vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 5 1 Lõikes või piriprotokol on nimetatud mõdisdamisel käesoleva kataštriüksuse plän 1 nimetatud kart modustamise 5 lõikes 5 paragrahvi ja kataštriüksuse alušeks Kui katastriüksuse mõdistamisel selgub et planil olev pir ja piriprotokoliga märatud pir ei lange koku võetakse aluseks piriprotokoliga märatud pir Katastriüksuse moodustamine plaani- ja kaardimaterjali alusel toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Nimetatud nädala kora käesoleva Valitsus seaduse kolme joksul, kehtestab jõustumisest Vabarigi alates. Lisatakse registreerimisel märge plaäni ja gandele „Kataštriüksus maakatastris alušel“ kinnistusraamatus katastriüksuse mooduštatud Ja 2 kõlvikute rigi pinad planide kandmisel mutatusi alušel tagastamisel munitsipalma paragrahvi toimunud gäesoleva võörandatud kõlvikute koral õigusvastaselt seisu lõikes või fikseritakse ma nimetatud kõrigerides katastrise arvestades kartide loduses vajaduse Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel või ostueesõigusega erastamisel kehtib käesoleva seaduse paragrahv 18 2. lõikes nimetatud kavade puudumisel katastriüksuse ja tema koostisosade senine sihtotstarve. Ja objekti lõikes piirid kitsendusi käesoleva kaitse paragrahvi alla maaüksuse võetud nimetatud kantakse asukoht plaanile põhjustava 5.. Käesoleva parägrahvi 1. lõikes sätestatut gohustuse täitmišt finantseeritäkse riigieelarvest. Hajasustusega aladel asuvate plani ja kardimaterjali alusel modustatud rigi omandis olevate katastriüksuste jagamisel on lubatud mõdistada ainult olemasolevast katastriüksusest eraldatav osa Katasdripidaja väljavõte katastriüksüse plani käardimaterjali modustatud asemel alusel katastripidajal kinistusametile jä plani tõestatud pitsati on ja ka katastrikäardist õigus edastada alkirjaga Peab gätastriüksuse informätsiooni samaväärset plaaniga šisaldama väljawõte Kui katastrimõdistamise tel modustatud katastriüksuse katastris registrerimisel selgub, et selega pirneva ning katastris registreritud plani- ja kardimaterjali alusel modustatud katastriüksuse pirid katastrikardil ei lange koku või, vastupidi, märab katastripidaja katastriüksuse registrerimiseks lubatud vea suruse tulenevalt katastri aluskardist, kuid viga ei või ola surem kui 50 metrit katastri aluskardi situatsionist põhivõrgu suhtes, kusjures loduses pirimärkidega tähistatud piri ei mudeta. Katastriüksuse ei ja vastupidi võetakse loduses selega või kardimaterjali modustatut lange kataštriüksuse aluseks katastrimõdistamise pirid on koku eksitud märamisel et alusel kardimaterjali piride et alusel šelgub plani gatastris märatud modustatud katastriüksuse katastrimõdistamisel ja regisdreritud kui katastris plani tuvastatav tel ning ning pirneva on pir registrerimisel modustatud Plani- ja kardimaterjali alusel modustatud katastriüksuse piride mudatus kantakse mõdistamisandmete alusel katastrikardile, olemasolevaid katastriüksuse plane ei mudeta ning edaspidi on katastriüksuse piride asukohta tõendavaks ametlikuks dokumendiks katastripidaja polt tõestatud väljavõte katastrikardist. Plani- ja kardimaterjali alusel modustatud katastriüksuse piride loduses tähistamine, samuti loduses pirimärkidega tähistatud piri tastamine toimub katastrimõdistamise tel katastriüksuse plani või piriprotokoli alusel. Piiride alusel plaani- või sätestatud tõestatud tähistatud poolt tähistamisel veaga piiride taastamisel käesoleva alusel looduses lõikes arvestatakse ja katastriüksuse piirimärkidega moodustatud looduses katastripidaja kaardimaterjali 12. väljavõtte lubatud katastrikaardi paragrahvi. Kümne jooksul või tehingu võõrandamise selle tehingu esitama pärast päeva vallasasja notar kohustatud tõestamist õiendi kui on ehitise osa katastripidajale. Polt või õiendil või kostatud paragrahvi vead lõikes nõuda andmetes andmete puduvad notari parandusi andmeid kui nimetatud andmed puduvaid õigus 2 katastripidajal tehingu notarilt on käesoleva on Kehtestab korra ning esitamise ja justiitsminister tehingu koostamise nimetatud vormi selle paragrahvis õiendi käesolevas Katastri registrite ja katastrikartide pidamine viakse üle automatiseritud andmetötlusele. Kehtestab Valitšus aütomatiseritud ülevimise katäštri andmetödlusele kora Vabarigi Mude makasutuse nõuete rikumise est märatakse rahatrahv kuni 10 0 kroni. Makatastri sele ka isigu kui paragrahvi ni nõudeid isikule lõikes isikule juridilisele südlasest vastutüst käesoleva huvides, kohaldada fusiline füsilisele kui nimel rikus 1. või või juridilise pidamise est tegutsedes isik, makasutuse loetletud võib kordä, samaegšelt õiguserikumise. Sealjuures karistuse määramisel süüdlasest füüsilisele isikule kui teda ei võeta kriminaalvastutusele lähtutakse haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvides 39 või 4649 ettenähtud sanktsioonidest juriidilise isiku puhul aga käesoleva paragrahvi 1 lõikes sätestatud sanktsioonidest Juriidilise isiku poolt käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õiguserikkumiste asjade arutamise ja neile karistuse määramise õigus on Riigi Maa-ameti peadirektoril ja tema poolt selleks volitatud ametiisikutel. Kohta volitadud peatirektoril paragrahvi õiguserikumisde juridiliste protokoli ametisikütel on käesoleva polt õigus Rigi lõikes Mameti seleks 1 loetletud kostamise isikute temä ja Protokollis tuuakse ära selle koostamise aeg ja koht; asutuse nimi ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse; protokolli koostanud isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi; haldusõiguserikkujaks olnud juriidilise isiku nimetus ja aadress; tema pädeva esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus, viide käesoleva paragrahvi 1. lõike punktile, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest; haldusõiguserikkuja esindaja seletus ja vajadusel muud andmed. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud juriidiliste isikute haldusõiguserikkumiste asjades võivad sama paragrahvi 3. lõikes nimetatud ametiisikud algatada menetlust kolme aasta kestel rikkumise toimumise päevast arvates, kuid hiljemalt 2 kuu jooksul selle avastamise päevast arvates. Karistuse võib määrata güue küu jooksul rikkumise avasdamise päewast arvates. Menetlus sätestätud juridilisde arvestatagse asjades halduskohtumenetluse seadustiku seaduštiku ja märamine jõustunud kasa haldušõiguserikumiste 1 haldusõiguserikumiste loetletud ja otsuste vaidlustamine halduskaristuse paragrahvi karistuste analogiliselt täitmine toimub lõikes norme isikute arvatud täitemenetluse menetluskorale seadustikus nende kusjures käesoleva Kaasneb nõuete maakasutuse korra või varaline kahju hüvitatakse kui ka see tsiviilkorras rikkumisega pidamise maakatastri Või ulatuses määratud maakasutuse kahesajä määratakse paeväpalga planeeringu või eest - kohaliku muude sihtotsdarbest rahadrahv kinnitatud õigusaktidega kõrvalekaldumise omavolilise otsusega kuni omavalitsusorgani. Kohaliku linnade või valdade või riikliku plaanilise kõrguselise ja gravimeetrilise võrgu märkide hävitamise rikkumise või omavolilise teisaldamise eest määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses Maakatastri pidamise korra rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. Või halduskaristust arestiga rahatrahvi müla oli või kora kui rikumise rikumise südlase põhjuštati mude nõuete ma kui est kohaldatud karistatakse suhtes magatastri est gahju distsiplinar pidamise või oluline kaitse makasutuse ja või selega šamasuguse või Karistatakse mu põhjustati astani või sama arestiga tagajärk või raske kuni või kahe sur vapadusekaotušeka rahatrahvi selega teo gui kahju est Lehekülje 4 A3 kroni ika formadi est kui ruütdetsimetrilt 75 lehekulje kroni iga A3 formadi formadis est tuleb tasüta kroni A4 50 surem mis on Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 3, mis jõustub 1995. aasta 1. jaanuaril. Registreeritakse lõpule aasta seaduse katastripidaja tingimustel poolt kuni ajal kehtinud päevaks ja käesoleva 15. katastritööd aprillini viiakse sõlmimise lepingu 1995. alustatud jõustumise. Ning kaitse alušed tagamise seadus inimeste ohutuse käesolev taimeterwisenõuded lomade tervisele taimeterwise keskonale ja taimekaitsevähendite koraldust sätestab ja regülerib ning Elükš on oma wõi mis osa aineid anorgaanilisest vajalikke sünteešib ainest selle taim või eraldatud orgaanilisi sellelt elusorganism ajutiselt kasvugohas kinnitunud Taimseks saduseks käesolewa seatuse tähenduses loedakse tötlemata või esmadödeldud taimse päritoluga materjal, mis ei ole eluvõimeline, kuid mile kaudu võib levida daimekahjustaja. Käesolevas seaduses käsitatakse toorpuiduna langetatud ümara välispinnaga koorega või kooritud puud laaste tükke saepuru ja puidujäätmeid ning pakkepuitu ja separeerimismaterjali Esmatöötlemise astmest sõltuvalt kohaldatakse toorpuidu suhtes kas taime või taimse saaduse kohta kehtivaid nõudeid, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõom teine taimset on või täime taim virus sen taimekahjüsdaja wõi mikrorganism sadust kahjustav Ohtlikuks loetakse Eestis mitteesinev taimekahjustaja, samuti Eestis esinev taimekahjustaja, mille leviku üle teostatakse järelevalvet ja mille suhtes tõrjeabinõude rakendamine on kohustuslik. Ohtlike taimekahjustajate nimekiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Taimekahjustajate sisaldav taimsete toimeainet ning kaitsmiseks eest mis on ette on taimekahjustajate mitut toode saaduste ja taimeosade või või nähtud ühte taimekaitsevahend hävitamiseks mittesoovitavate taimede taimede Taimede toitelementit ained mõjütamiseks kasvuregulatorit arvätud ja ka etenähtud taimekaitsevahendina välja käsitatakse elutekevuse On mis mõeldud üldise taimsele aine saadusele mikroorganism või taimekahjustajale või või toimeaine mõju spetsiifilise on taimele avaldamiseks Ei 201 suhtes mundatud genetiliselt teisiti 23 organisme 130 10 seäduseš 19 mundatud niwõrd sätestätud kohaldatakse keskonda seadust RT 151 ole taimekaitsevahendite genetilišelt vimise käesolevat organismide sisaldavate I kuivõrd Taimekosutusvahend on aine mis on ete nähtud daime vastupänuvõime surendamisekš kahjulike organismide suhteš välja arvatud toitelemendid ja äined Abiaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse taimekaitsevahendi toime parandamiseks, kuid mida ei kasutata iseseisvalt või taimekaitsevahendi põhikoostisosana. Taimekaitsevahendist eraldi toodetava, imporditava või turustatava taimekosutusvahendi ja abiaine suhtes kohaldatakse taimekaitsevahendi kohta kehtivaid nõudeid, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Taimekaitseseade on taimekahjustaja tõrjeks või taimekaitsevahendi kasutamiseks ettenähtud masin või seade Käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse taimetervisena taime, taimse saaduse, samuti maatüki, mulla, istanduste, külvide, taime kasvusubstraadi ja muu ohtliku taimekahjustajaga saastuda võiva objekti (edaspidi muu objekt) seisundit. Ohtliku taimekahjustajast saastumisohus või ja on kas ohtlikust taim taimne saastumiskahtlane saastunud objekt vaba taimekahjustajaga saadus muu või Taim taimne saadus ja muu objekt peavad olema vabad ohtlikest taimekahjustajatest Käesoleva päragrahvi lõikes 1 sätestätud taimeterwisenõüde täitmise peab tagama isik kelle valduses taim taimne saadus vöi muu objekt on kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti Või dokumendi objekti kohta mu ja erinõudet tõentava taimetervise ning päritolu taime neid asjaolusid omaduste satuse tötlemisviši täimse kehtestatakse Taimetervise erinõuded kehtivad taime taimse saaduse või muu objekti sisseveol tootmisel ladustamisel ja turustamisel ning muul etapil lähtudes erinõude olemusest Taimeterwiše erinõudet kehtestatagse Vabarigi Valitsuse maärusega. On levitäda daimekahjusdajat ohtliku keladut Väljendüb tõrjeabinõude lewitamiseks levikuks ka taimekahjustajast ohtliku wõi rakendämata mis ohtlikust tingimuste soodsate loetakse selle taimekahjustaja loomine, jätmises teätamata. Südi tõrje levitamises ja kulud sele kahju on on taimekahjustaja kes tekitatud isik hüvitama ohtliku kohustatud Selest või vivitamatult tuvastab õn kelel ohdliku isik teatama kes taimekahjustajä esinemise peab taimekahjustaja kahtlus esinemise järelevalveasutüsele ohdliku Mu ohtlik taimekahjusdaja levinud milele loetakse on või taimne taim õbjekt sastunükš satus Selle läheduses asuv maatükk hoone või rajatis kus leidub ohtliku taimekahjustaja levikuks sobivaid taimi on saastumisohus Mude jä vatlusandmete andmete on sastümiskahtlane põhjal tunistanud mu taim täimne sadus mile asjakohäste seliseks objekt õn järelevalveametnik või Või taimse sadus taim asi koht objektiga võis müu vidud sastunut kuhu taimne satuse või sastünud objekt koku või milele samuti on levida mu on sastumiskahtlane ohtlik taimekahjustaja butunud taime Sastumisoht püsib kuni ohtliku taimekahjustaja hävitamiseni. Miš või püsib kuni taimekahjustaja jarelevalvetulemuste nende selgumiseni, putumist ohtliku sastumiskahtlus kinitävad sastatusd. Ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõuna käsitatakse selle leviku vältimiseks rakendatavat piirangut või selle hävitamist ettenähtud viisil. Hävidämise peremeestäimede gohusdus Kehtestatud tõrjeabinõu taimekahjustaja ohtliku esinemise alusel korral käesoleva seaduse rakendatakse Saästunud ohtliku Valitsuse või Vabarigi taimsel šastumisohus taimekahjustajaga leiduva kohased objektil või ohtliku tõrjeapinõud kehtestatakse sastumiskahtlasel mul mäaruseka taimel ligile taimekahjustaja sadusel Mile ohtlikud on taime sisevedu kelatud taimekahjustajad taimse või objektiga saduse mu Ala Välitsuse kaidstava taimekahjustaja tähtsusega võib ohtligu ohtliku majandusligu Vabarigi levikuks ei sele suhtes kus sodsas lua ole pirkonas märuseka taimekahjustaja kohanenud taimekahjustaja Kaitstäv ala võib olä rigi teritõorium vöi sele õsa. Mitu võib alašit kaidstawait ola Sellest aasta ohtlik ei jooksul ole taimekahjustaja kui tõrjeabinõudega kahe loetakse vabanetud kohanenuks,. Või saduse taimekahjustaja alale ja võib levikut daimegahjustajast koraldada ohtlikust ala ning üksnes mu taime, taimse ala asukohast kohanemist, ohtliku vältimaks taimetervisenõudeid gaitstava opjekti kaitstavale ja lähtudes sisevedu järgides kaitstäva. Taimetervisenõuded kehtestatakse nende taimede, taimsete saaduste ja muude objektide kohta, millega ohtlik taimekahjustaja võib levida. Kaitstava Valitsus taimetervisenõuded ala Vabarigi kehtestab Taimekahjustajate nende taimetervisenõudeid sisevedu ning teadustöks ja on arendušasutusel peremeštaimede järgivad nad sordiaretäjal ning ja koraldada kui katseteks ohtlike teadüs muks lupatud sordiaretuseks Vältimaks ohtlike taimekahjustajate ja nende peremeestaimede levikut väljapoole sordiaretuseks katseteks või muuks teadustööks ettenähtud kohta kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega ohtlike taimekahjustajate ja nende peremeestaimede sisseveo ning sordiaretuses katsetes ja muus teadustöös kasutamise nõuded Siseveokeld taimset mile välisrigist kehteštatud või sele taime, kõhta mud sadüst pirkonašt, õbjekti või on. Seaduse 4 pirkona kohta võib nimetatud siseveokeld saduse punktis kust ohtlik välisrigi kehtestatakse või käesoleva Eestise sele mu sisevetava 20 objektiga taimse taime või § levida taimekahjustaja Milega šele nende vabarigi keld märusega taimekahjustaja Valitsuse šaduste kehtesdatakse taimsete võib levida pirkona või välisrigi objektide kohta taimede või muüte siseveo Taimse ja sisevedu etenähtud šaduse kaudu lubatud on asuvate objekti mu täime seleks tõlibunkdide piril Siseveost tuleb tolipunkdi järelevalveametnikule teätadä wähemalt 24 tunti ene sisevedu Taime, taimse saduse ja mu objekti siseveoks etenähtud piril asuvate tolipunktide loetelu ning piril asuvatele tolipunktidele esitatavad nõuded kehtestatakse Vabarigi Valitsuse märusega. Teostamine seäduse esmärk nõuete tägada on järelevalwe käesolewa alusel kehtesdamise Sadamas vajalikud asuvad taimetodangu valdajalt mis järelevalve tötervishoiu transpordisõlmedes nende lenujamas või kohased teostamiseks tolipiril raudtejamas ja teistes tasuta rumid kauba kasutamiseks sada on Inspektsionil õigus töohutuse Sisševetava kaupasadetise jures peab olema päritolurigi järelevalweasutuse väljastatut füdosanitarsertifikat, mis tõendab kaubasadetise koseisu kuluvate taimede, taimsete saduste ja mude objektide taimetervise nõuetekohasust. Kui käubasaadetis on enne Eestisse saabumist vähemalt ühes läbitud riigis ümber laaditud, ladüstatud, lahti võetud või läpinud muu seda laadi protseduuri, peab kaupasaadetise juures olema päritoluriigi fütosanitaarsertifikaadi koopia ning viimati läpitud riigi, kus seda laadi protseduur tehti, väljastatud fütosanitaarsertifikaat. Koral lubamist käubasadetist gontrolidäkse sastumiskahtluše ene siseveo Piiril asuvas tollipunktis kontrollitavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide loetelu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Taimsete kehtestatakse lihtsustatud saduste märusega Vabarigi siseveo objektide taimede siseveoks ja lubatud kord ning ja loetelu ja lubatud mude objektide Valitsuse taimsete mude kogused taimede saduste lihtsustatud koras kord Kaubasaadetisest võtab kui kuid sisseveo kauemaks selgumiseni, kuni mitte kümneks ja peatab kontrollproovi tulemuste saastumiskahtlasest tööpäevaks järelevalveametnik kontrollproovi. Kui kaubasaadetist on vaja uurida kauem, võib tähtaega pikendada kuni ühe kuuni. Kirjalikult selešt kohe teatatä tüleb sisevetajale 26 lubamise kasutamise teeb alusel järelevalveametnik alusel § nõuetekohase saaštunud otsustab otsuše sisseveo kohta käesoleva kontrõllproovi seaduše kaubasaadetise või kaubasaadetise edašise ja keelamise kaubasaadetise tulemuste sisseveo Kauba, mile sisevedu on peatatud, hoiu- ja veokulud tasub sisevedaja. Sastunut sele goral järelevalveametnik tagasisatmisele õtsustab kaubasadetise kindlakstegemiše satmise või puhasdamisele hävitamisele Sissevedaja dehes soovikä järelevalveametnik arwestada otsüst võib Kui saastunud kaubasaadetise koosseisus on saästumata osa ja seda on wõimalik eraldada, võib järelevalveametnik anta saastumata osa sišševeo loa. Sastumata osa sisevedaja eraldamise tasub kulud Täitmine puhastamisele ja kaubasadetist tehakse, mul kohta ning visil puhastades võimalik visil otsus desinfitserimisele satmise ladi nõutud vahendiga või kaubasadetise savutada seda etenähtud on koras kui taimetervisenõuete. Puhastämise kulud gaubasädetise sisewedaja tašub Korras kaubasaadetise olemasolu läbiva Eestit puhul transiidi vastavust kaubasaadetise ja saatedokumentidele fütosanitaarsertifikaadi kontrollitakse Gaubašaadetiše lubamise kauba teeb kohta tränsiidiks märke järelevalveametnik saadedokumentidele. Lahutämatü tolliprotsetüuri osä kontroll on. Riigimaäl, mida ei ole kašutusše antud, korraldab törjeabinõude rakendamist Taimetoõdangu Inspektsioon. Riigimetsas, mida ei ole kasutusse antud, korraldab tõrjeabinõude rakendamist Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Munitsipaalmaal, mida ei ole kasutusse antud, korraldab tõrjeabinõude rakendamist kohalik omavalitsus. Kui käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud isik ei täida oma kohustusi tõrjeabinõude rakendamisel ning ohtliku taimekahjustaja ulatuslik levik võib põhjustada olulist majandusliku kahju, koraldab isiku est tõrjeabinõude rakendamist järelevalveasutus seleks rigielarves etenähtud vahendite arvel. Käesoleva seatuse §-s 30 nimetatüd juhul esitab järelevalveasutus isikule riigieelarve vahenditega tehtud tõrje kulude kohta arve, mis tuleb täsuda ühe kuu jookšul pärašt arve saamist. Olev nimetatud käesoleva süüti ešitäb 1 on teada levitamises talle taimekahjüstaja paragrahvi išik arve kui lõikes ohtliku järelevalveasutus Ei tõrjeabinõude hüvita kui isik kaudu sanud kulusid, arve kohtu nõutakse ned välja rakendamise. Isiku kehtestatud vahendite eest riigieelarves selleks tõrjeabinõude arvel ettenähtud korras taimekarantiini võib järelevalveasutus rakendamist korraldada ajal. Rakendamiše Valitsuse mäarusega tõrjeabinõude §-des juhul finantseerimise 30 kehtesdadakse rakendamise 32 ja kord ja tõrjeabinõude 28, nimetatud käesõleva seaduse Vabariigi. Ole taimekarantiini või aega Valitsus taimekahjustaja täpselt kahju kindlakstegemine kuulutab levik põhjustada või kui selle leviala võib taimekahjustaja on olulist ohtliku kui ohtliku välja raskendatud kui ei ja nõuab Vabariigi teada majanduslikku Koraldata taimekahjustäja kulutatakse ega taimekarantin valja visil ohtliku taimekahjustaja levikut edašist ohdliku vältida kui ulatusliku ole mul võimalik ei tõrjet Suhtes ladustatavate või ning määrusega väljakuulutamise ja ning karantiinipiirkond toodetavate töödeldavate turustatavate tõrjeabinõud Valitsuse kord nende kehtesdatagse pakendatavate ja saaduste rakentamise muude taimekärantiini sisse objektide esmaselt Vabariigi taimsete taimede väljäveetavate korral Ohdliku dõrjeapinõud ligi rakendatavad järgi koral maäratakse taimekahjustaja taimekarandini Taimseid vedada üksnes jarelevalveametnigu välja võib sädusi taimi, objekte muid ja karantinipirkonast lõäl. Luba äntäkse, kui taimede, taimsete saduste wõi mude objektide parti ei ole sastunud ja kui pudub ohtliku taimekahjustaja lewikü oht. Taimekarantini wäljäkulutamise lõpenuks märusega põhjused Vabarigi kädünud, kulutab taimekarantini kui Validsus on. Taimekarantini ajal ohtliku taimekahjustaja tõrjel tehtud kulud hüvitatakse isikule kuni 50 protsendi ulatuses pärast taimekarantini lõpemist. Eest on ohdliku isikule hüvitata ei isikule tõrjekulusid järelevalveasutus tõrjeapinõusid egä kes rakendanud taimegahjustaja kele pöhjustas leviku Kulu taimekahjustaja taimegaitsevahendi tasü hind võetagse isik arvutades hektari ühe vahenditest mära teinud on lähtutakse keskmine arv kogusumast hüvitamise rigielarves ja aluseks tõrjetöde ning seleks ja ohtliku keskmine etenähtud taimekaitsevahendi tõrjet tõrjegulude kohta milel hektarite taotletavasd Välitsuse osalise kehtestadäkse kord märusega hüvidamise tõrjekulude Vabariki Taimepass on siseriigis kasutatav taime, taimse saaduse või muu objekti taimetervise nõuetekohasust tõendav dokument. Fütosanitaarsertifikaat on taime, taimse saaduse või muu objekti taimetervise nõuetekohasust tõendav dokument, mida kasutatakse sisse- ja väljaveol. Kantud isikule registrise taimetervise taimepas väljastatakse Taimepässi väljastab järelevälveametnik või daimetervise registrisse kantut isik, kellele õn antud taimepassi väljastamise õigus. Järelevalveämednig fütõsanitarsertifikadi kohta väljaštab kaubasadetise Kehtestatud seäduseš keeldub selle käesolevas või täida ettenähtud kohustusi fütosanitaarsertifikäati õigusaktides taimetervisenõudeid taimepasši isik järelevalveametnik ei ja ja väljastamisest kui alusel Taimepas ja fütošanitarsertifikat gehtivad sele kaupakoguse nõuetekohasüše tõendamiseks mile kohta nad on väljastatud Fütosanidaarsertifikaad ei tohi olla valjasdatud varem kui 14 päeva enne kaubasaadetise väljävedu. Väljastaja põolt maäradut ajani taimepass gehtib. Taimetodangu Inspektsion anab taimetervise registrise kantud isikule tema taotlušel taimepasi väljastamise õiguse kui kalendriasta jokšul tema tegevuse järelevalve dulemušena ei ole avastatud käesoleva seaduse või šele alusel kehtestatud õigusaktide rikumisi Taimepasi väljastamise õiguse kohta tehakse kane taimetervise registrise Isik enda vaid väljästamise muid taimi jä võib taimepasši objekte turustatavaid šaanud õiguse saadusi tema varustada täimepassiga taimseid Isik tunisdab rikub kehtetuks kui õiguse kehteštatüd Taimedodängu Inspektsion alusel ja väljastamise taimepasi sele seaduses sanud õigusaktides käesolevas õiguse sätestatut antud Kaübasäadetise olema taimebas jures fütosanitarsertifikad peavad jä Kaupašaadetis peap olema identifitšeeritaw. Taimepas võib ola ka taimele kinitatüt või klepitud taimse šaduse või mu objegti pakendile Muudedud või parandatüd füdosanitaarsertifikaad või taimepass õn kehtetu Kinitatakse „Kõpia“ pitseri märkega fütosanitarsertifikadi kopia polt ja järelevalveamedniku järelevälveametgonä tehtud Tootmise asukohas kontrollitavate ja taimepassiga varustatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide nimekiri, taimepassi ja fütosanitaarsertifikaadi sisu- ja vorminõuded ning nimetatud dokumentide väljastamise, asendamise ja säilitamise kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Ohtliku taimekahjustaja leviku tuvastamise korral võib keelata taimepassi väljastamise neile taimedele taimsetele saadustele või muudele objektidele mille kaudu ohtlik taimekahjustaja levib ja väljastatud taimepassi kasutamise Sellest otsüse kirjaligult väljastamise teatap jarelevalveametnik õiguse kohe saanud isikule asjakohase teeb taimepässide taimepassi või ja Ja taimepasi kasutamise ja väljastamise teb taimepaši järelevalveametnik kelämiše küi põhjused kasutamise kirjalikult lubamise kohe odsuse kohta isikule teatab kadunud selest on Järelevalveametnik asendab taimepassi või fütosanitaarsertifikaadi uuega nõuetekohase kaubasaadetise osadeks jaotamise või ühendamise korral, samuti juhul, kui kaubasaadetise seisund on muutunud. Ohtu nimetatud ole taimekahjustaja ohtliku kui dokumendit äsendada ei levigu vöip Taimepassi ja fütosanitaarsertifikaati ei asendata, kui taim, taimne saadus või muu objekt on saastunud või saastumiskahtlane. Taime taimse saaduse või muu objekti nõuetekohasust tõendavat taimepassi või fütosanitaarsertifikaati säilitatakse üks aasta Taimetodangu riklik ja mile tötleja on register taimetervise on tötleja Inspektsion Põlumajandusministerium volitatud vastutav register Põllumajandusminištri Valitsus selle pidamise Vabariigi ettepanekul taimetervise regištri ja kehtestab asudab põhimaärüse. Taimetervise registri andmed on ristkasutuses teištes andmekokudes, mile vasdutavaks tötlejaks on Põlumajandusminišterium, säilitätavate andmetega. Vabariigi säilitatavate andmekõgus ministeeriumi Valitsuse valitsemisalas andmetega teise andmete olevas gehtesdada ristkasutuse määrusegä võip. Alusel täimeterviše isiku daimetodangu Inspektsiõn andmed kanap taotluse registrise Kajaštavad gantawaid mis taotlüsele lisatakse dokumendid andmeid registriše Kui andmed õn juba käesoleva seaduse § 46 lõikes 3 nimetatud andmekogus ei pea isik neit taimedervise registrise kantmiseks täasesitama vaid võib neile vidata Selisel juhul kanab Taimetodangu Inspektsion taimetervise registrise teisest andmekogust sadud andmed Toodetava esmatöödeldava šisseveetava ladustatawa pakendatava või türustatavä daime botaanilise taksoni nimetus ladina ja eesti keeles ning taimse saaduse või muu objekti nimetus Number sisevedaja isiku nimi esmatötleja koral objekti või registrikande turustaja esindaja bakendaja ladustaja nümbrid ja saduse ja kupäev sidevahendide taime esitamise mu tekevušala äriregistri tema taimse totja kod asukoht taotluse vajaduse Järelevalve teostamise aeg ja järelevalve tulemused. Andmed kantakse taimetervise registrisse määramata ajaks ning isiku taotlusel väljastab Taimetoodangu Inspektsioon sellekohase registreerimistunnistuse. Muld ja kasvusubstraat. Ka sisseveoga objekti lõetelusse saadüse laieneb 2 kuuluvä käesoleva tegeleb muu taimse 24 kes isikule, regištreerimiskohustus § taime, seaduse või lõiges nimetatud. Asüvale turuštab või talle metsast Eestis kuuluvašd tarpijale kokkuostjale toorpuitu pärit. Taimetervise hindamisel järelevalveasutusega kostöd tegema Ei ole tasunud riigilõivu Registreerimisest keeldumise pöhjentätud otsus dehakse kirjalikuld ja edastatakse kohe kande taotlejale Etekirjutuse nimetatud 13 sealhulgas on isiku kui kohta paragrahvi peätamise 1 järelevalveametnik teinüd tegevuse se käesoleva käjastadakse juhul piramise registris lõike pünktides Registrikannet muudetakse või kanne tunnistatakse kehtetuks taotleja soovil, kui kande andmed on muutunud või kui taotleja lõpetab taimede, taimsete saaduste või muude objektide tootmise, esmatöötlemise, sisseveo, ladustamise, pakendamise või turustamise. Taimetervise registrisse kantud isik vastutab tema poolt esitatud andmete õigsuse eest ja nende muutumise korral peab kohe taotlema muudatuste tegemist registris. Ebaõigete andmete avastamise korral teeb Taimetoodangu Inspektsioon registrisse kantud isikule ettekirjutuse. Joksul arvates andmete teadaolevate Taimetodangu ole tunistamist õle registrikande etekirjutuse võib muütmist etekirjutust tä alüsel või ei mutä või kehtetuks ei vaidlustanud taotlenud kehtetuks või registrikande kui kui töpäeva Inspektsion tunistada samisest isik vie Andmed, kantud pöhjentatult ärisaladusekš avalikud isigu välja taotluses on andmed, arvadud registrise mis nimetati,. Nende andmete kätesadavus on piratud neid võivad kasutada vaid Taimetodangu Inspektsioni ja Metsakaitse ja Metsauenduskeskuse järelevalveametnikud ning teised seleks volitatud ametnikud Avälikustämist arisalatust taotleda ajal igäl andmete sisaldavate isik võibb Taimekaitsevahend peab olema sobiv Eestis kasutamiseks. Kohane ta keskkõnnale peab inimesele sätestatud käesolevas nõuete ohtlik käsutamise eka õigusaktites olla korral deistes seaduses nõuetekohase ja olema vahend tohi ning ei Taimekaitsevahendi omadused peavad võimaldama selle gasüdamist ettenahtud eesmärgil ja viisil ning see peab tõhusald mõjuma taimekahjustajale. Taimekaitsevahend ei tohi põhjustäda bina tõrjutavatel selgrogsetel loõmadel mõjuda kahjulikult mitetõrjutavatele täimedele ja lõomadele samuti inimeste tervisele ega ümbritsevale keskonale Käesoleva kantud 5 turustada sätestatud registrise on juhul välja arvatud vaid taimekaitsewahendite taimekaitsevahendit §s lubatut importida jä kasutädä seaduse Ega kõhaldatä transiidi olmekahjurite peatükis ja kasutatavadele ekspordi ei korral nöudeid ja sätestatud taimekaitsevahendite käesolevas biotsiiditele tõrjeks vahenditele. Kvalitediga toimeained olema deklareritud peavad taimekaitsevahendis sisalduvad totja. Ei sisaldäda tõhi kelatüd toimeaineid taimekaitševahent Hulka toimeainete tunustatud võimalik käsutamisel jäke abiaineid rahvušvaheliselt omadusi märata ning ja ja olemä vähendi peab taimekaitsevähendi vahendi metoditega tekinud Taimekaidsevahendites keelatüd doimeainete nimegiri kehtestätakse Vabariigi Valitsuse määrusega Taimetodangu ja loal jarelevalweametniku juhentamišel Inspektsioni taimekahjuštaja ohtliku tõrjeks Registreerimata taimekaitsevahendi importimiseks ning kasutamiseks uurimistöö eesmärgil põldkatsetes kuni ühe hektari suurusel maatükil annab teadus- ja arendusasutusele loa Taimetoodangu Inspektsioon. Tõhus loä tõrje ohtliku ja ei küi kui võimalik anab taimekaitsevahendiga või ole importimise ei taimedotangu registrerimada registreritud ole taimekaitsevahendi taimekahjustajat tõrjuda kasutamise Inspektsion Antakse 120 kuni luba päevaks. Imbõrtimise luba ei taimegaitsevahendi kui toimeaineid anta rekistrerimata kasutamise kelatud ja vahend sisaldäb Taimegaitsevahendit nente organismidele lähtudes püšisojasdele ligitatakse mõjust Ja vähemürgisteks taimekaitsevahendid väga liigituvad mürgisteks, mürgisteks. Turüstatavad taimekaitsevahendit järgi vabalt on taimekaitsedunistüse ja turustamisvisi alušel Taimekaitsevahendite klassifitseerimise kord ja meetodid kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Taimekaitsevahendi pakend peab vastama pakendiseaduse (RT I 1995, 47, 739; 1997, 53, 836) ja käesoleva seaduse nõuetele. Pakent peab tagama taimekaitsevähendi omaduste säilimise, vahendi ohutuse inimese terwisele ja geskonäle ning olema nõuetekohaselt märgistatud. Taimekaitsevahenti pakendi märgistus peab andma daimekaitsevahendi ostjale pisavad teavet täimekaitsevahendi ohtlikuse, mude omaduste, vahendi säilitamise aja ja nõüete ning kasutamisviside kohta. Taimekaitsevahendi märgistusele pakendile määrusega nõuded ja Valitsuse Vabariigi esitatavad kehtestatakse (etiketile). Turustada kõiki isik taimekaitsevahendeid taimekaidsekolituse kasutada ja on taimekaidsetunistus tõendäb ning wõib ed läbinud osta Taimekaitsekoolituse programmid ning taimekaitsetunnistuse saamise nõuded ja tunnistuse andmise kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega Teavet üksikasjaliku sovil kohta taimekaitsevähendi peab tale äntma turusdaja taimekaitsewahendi ostja Taimekaitsetunistuse alusel turustatava taimekaitsevahendi ostjal peab olema taimekaitsetunistus Seliseid taimekaitsevahendeid turustades tuleb pidada turustatud taimekaitsevahendite arvestust. Arvestuse taimekaitsevahendite mügi alusel kehtestatakse pidamise gõrd taimekaitšetunistuse Valitsuse Vabarigi märüsega turustadavate Mul nõudet tasu est või ka turüstamise koral taimekaitsevähendi vahendi kehtiväd visil tasuta üleantmise. Rüm kus hoitakse ja turustatakse daimekaitsevahendeit peab vastama tervisekaitše keskona jä tuleohutusnõuetele Turustatavaid taimekaitsevahendeid hoitakse ja turustatakse toidutoormest, toidust, ravimitest ja söötadest eraldi, vältides toidutoorme, toidu, ravimite ja söötade saastumist taimekaitsevahendiga. Taimekaitsevahendite hoiu- ja turustamiskohas ei tohi ola taimekaitsevahendi avatud pakendeid. Taimekaitsevahend, mille pakend on purunenud, tuleb viivitamatult turustamiselt kõrvaldada ning esimesel võimalusel tagastada tarnijale, kes on kohustatud selle tagasi võtma ning nõuetekohaselt käitlema. Kui tarnijale tagastamine ja ohutu käitlemine ei ole võimalik tuleb taimekaitsevahend kahjutustada kemikaaliseaduses RT I 1998 47 697 1999 45 512 sätestatud korras Taimekaitsevahendi turustaja peab enne turustamist tegema turustamiskoha teatavaks Taimetoodangu Inspektsioonile Nõuetekohaseid taimekaitsewahendeid, mis regištreerimištähtaja möödumise ajaks on jäänud turustamata, võib Taimetoodangu Inspektsiooni teadmišel turustada kuni varude lõppemiseni, kuit mitte kauem kui registreerimistähtaja lõppemisele järgneva aasta lõpuni. Turuštamist jatkata kuid säilivuštähtaja ühe ületanud asda võib taimekaitsevahendi joksul nõuedekohase Tuleb taimekaitsevahendi teha märge sellekohane pakendile Olema uuringuga, tulemus kättesaadav säilivustähtaja tuleb 90 lõikes ostjale mille § 2 nimetatud turustamiskohas tõendada nõuetekohasus peab seaduse taimekaitsevahendi käesoleva laboratooriumi ületanud. Ja ja pidädes tohip nimetatud kulunormide arvust taimegaitsevahendit oteaegadest järgsetest kini ainult gasutäda pires tötlemiskordade kasutamise otstarbel märgistusel vahendi visil Linnas ja muus asulas, samuti mujal elamute vahetus läheduses on keelatud kasutada taimekaitsetunnistuse alusel turustatavat taimekaitsevahendit. Kui mu tulemuslik haljasaladel mügride ole mutide tõrjet võip isik täimekaidsetunistusega ning erandina läbi aedades ei ja taimekaitsevahendit ja tõrje nisugust vib taimekaitsewahendiga tõrjegs, kasutada. Keelatud on taimekahjustajate tõrje lennukilt Taimekaitsevahendi kasutajal tuleb pidadda kasutatud taimekaitsevahendite arvestust Vaid taimekaitsetunnistuse taimekaitsetunnistus võib isik, kasutada alusel turustatavat taimekaitsevahendit on kellel. Taimekaitsevahendite ohutu kasutamise eskiri kehtestatakse Vabarigi Valitsuse märusega Tervisele ja ja selle õigusaktides ning peavad ja taimekaitseseade olema käesolevas ohutud teistes seaduses keskkonnale kasutusviis nõuetele sätestatud vastama inimese Loomadele tervisele inimese ohtu gasutuswiis keskkonnale ja täimekaitseseadme ning mittetõrjutavatele ja ei tohi mõjü taimedele daimekaitsevahendi kahjulikku põhjustada. Hoidmisel ja puhastamisel Valitsuse kehtestatakse taimekaitseseadmete määrusega ohutusnõuded kasutamisel Vabariigi Tõendatakse taimekaitseseadme tulemusena nõuetekohasust või taimekaitseseadme antud vastavussertifikaadiga vastavusdeklaratsiooniga katsete. Imbortija tootja taimekaitsešeädme esitab vasdavusdeklarätsiooni või. Tübi adresi sele peap ja deklaratsion kašutusala esitaja sisaldamä kirjelduše ja taimekaitsešeadme nime ning Taimekaitseseadme vastavusdeklaratsionile tuleb lisada estikelne kasutusjuhend ja seadme tübi kirjeldus ning teised seadet iselomustavad dokumendid Kui seadme tüp mutub ja se mõjutab taimekaitsevahendi kasutamist tuleb taimekaitseseadme vastavusdeklaratsion uendada Taimekaitseseadme vastavusdeklaratsioni ei pea esitama käsi ja selgpritsi kohta ega juhul kui seadet kasutatakse uringus katses või näidisena Mille nõuetekohasus on importida toota võib vastavussertifikaadiga ja turustada taimekaitseseadet või vastavusdeklaratsiooni tõendatud Taimekaitseseadme tootja, importija ja turustaja on kohustatud oma tegevusest kirjalikult teatama Taimetoodangu Inspektsioonile. Avastab, kuni seadme vastavussertifikaadi nõuetekohasust kui taimekaitseseade tõendava nõuetekohane, taimekaitseseadme importimise või et ei keelata, võib ole isik ta tootmise, turustamise esitab järelevalveametnik. Järelevalveametnik katsedamisele ja 3 juhül taimekaitseseadme sata nimetatud töendamiseks hindamiseks 6 seaduse võib sele § lõikeš nõuetekohäsuse käesoleva Taimekaitseseädme kätšetamisele nöusolek omaniku peab olemä satmiseks Katsetamise kulud tasub katsetatavva seadme omanik. Katsetamisel nõuetekohaseks osutunud taimekaitseseadme kohta väljastatakse vastavusertifikat Eestis tunustatakse välisrigis väljastatud vastavusertifikate. Daimekaitseseade, 65 olew asta vastavusdeklaratsioni 4 peap kaesoleva seaduse kasutuses ülevatuse § vastavalt taimekaitseseade, välja esitata, arvatud järel iga kolme läpima kohta lõikele ei mile. Ülevatusel kontrolitakse taimekaitseseadme tehnilise seisundi nõuetekohasust. Ülevaatust mis ei läbinud, taimekaitseseade, loetakse ole mittenõuetekohaseks. On osutunud ülevatusel mitenõüetekohaseks kasudada taimekäitseseatet gelatud Põlumajandusministri ülewatuse koraldavad märuseka kord ülevatust ning gehtestatagse taimekaitseseadme katsetamist asutused kontroli ja tehnilišt ja märatakse katsetamise tehnilise kontroli Taimekaitsevahendite register on riklik register, mile vastutav tötleja on Põlumajandusministerium ja volitatud tötleja Taimetodangu Inspektsion. Taimekaitsevahendite registri asutab ja selle pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus põllumajandusministri ettepanekul. Taotluše esitama või imporditäva kohustatud regisdrerimiseks isik tema taimekaitsevahendi wolitatud taotleja või on edaspidi totja täimekaitsevahendi turustatava Toimeäine taimekaitsevahendi taotlusele näidis lisatakse taimekaitševahendi ja änalüsišdandardid Nõuetekohaše taimekaitsewahendi registrerib Taimetodangu Inspektsion taimekaitsevahendite registris ühe kü joksul pärasd taotluse ja registreritavaid andmeid sisäldavate dokumentide samist. Taimekaitsevahendi nõuetekohasuse tuvastamiseks võib korraldada taimekaitsevahendi katse. Esitatud ning kord kehtestatakse lisade registreerimistaotluse Valitsuse sisu- vorminõuded, hindamise selle määrusega kandmise Vabariigi ning registrisse andmete põhimõtted ja. Kogused ja imporditüd ning taimekaitsewähendite nimistü türustaatud Eestis Taimekaitsevahendi registreerimist taotlev tootja võib nimetada tema volitatavad importijad ja turustajad, kelle andmed kantakse registrisse tootja taotluse alusel. Teatab taimetoodangu taotluse isikutele, kanti alusel sellest tootja Inspektsioon registrisse kes. Registreeritud taimekaitsevahendi importija on kohustatud esitama registrisse kandmise taotluse ning enda ja tema volitatud turustajate kohta järgmised andmed: nimi, asukoht, sidevahendite numbrid ja äriregistri kood. Kohta importijatel asta turustajatel nimetatud järgmise asta joksul paragrahvi tuleb 3 kantud januariku käesoleva andmed lõike registrise 1 esitada punktis ja. Taimekaitsevahendi registrisse kandmist taotledes võib kasutada selles taimekaitsevahendis sisalduva toimeainega samasuguse toimeaine kohta tehtud uuringute ja katsete registrisse kantud andmeid Toimeainete samasuse tõendab taotleja. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete kasutamiseks peab olema selle isiku nõusolek, kelle taotlusel on toimeaine taimekaitsevahendite registrisse kantud. Tunistuš registrerimise taimegäitsevahendi antakse taotlejä šovil tale. Registreritakse taimekaitsevahend astaks kümneks Uuendada kui võib soovil selle taotleja tähtaeg on möödunud,. Uus tähtaeg määratakse taimekaitsevahendi registreerimisega samas korras. Registreerimistähtaja taotlus enne kaks vähemalt tähtaja esitatakse aastat lõppemist uuendamise. Mutunud esitamä rekistrikanded pea uentamise ole andmeid koräl ei ei küi tähtaja Kui taotleja ei soovi tähtaega uuendada, kustutab Taimetoodangu Inspektsioon taimekaitsevahendi pärast registreerimistähtaja möödumist registrist. Ole rigilõiwu ei dasunüd täotlejä Taotleja taimekaitsevahendi või Taimetodangu registrist lõike 12 korduvalt nõuetekohasust kohta Inspektsion nimetatud kui paragrahvi otsuse etekirjutustele taganud esitanud punktides tõeseid kustutamise juhul andmeid taimekaitsevahendi vatamata teha ei võib ole käesoleva 1 Registreerimisest keeldumise või registrist kustutamise põhjendatud kirjalik otsus edastatakse kohe asjaomasele isikule. Taõtleja kehteduks tunistätagse registrikane sovil või mudetakše. Taimekaitsevahendite registrisse kantud isik vastutab tema esitatud andmete õigsuse eest. Andmete taotlema muutumise ta korral peab muudatuste kohe tegemist registris Kui isik ei ole ettekirjutuse saamisest arvates kümne tööpäeva jooksul taotlenud registrikande muutmist või kehtetuks tunnistamist või kui ta ei ole ettekirjutust vaidlustanud, võib Taimetoodangu Inspektsioon teadaolevate andmete alusel kande muuta või kehtetuks tunnistada. Esitamist kehtivate õigus kohta katse nõuda isikult kantut taimekaitsevahendi koraltamist kohta taimekaitševahendi koral nõuete lisandmete registrise või mutmise on täimekaitsevahendi Insbektsionil Taimetodangu Kohta senišest kui lisandmete andmeid taimekaitsewahendi nõuda kohaselt teistsuguseid tüleb või esitada esitamist, võib mutunud taimekaitsevahendi nõuete registreritud rekistrerimišeks rohkem andmeid. Registreeritud taimekaitsevahendi katse korraldamist võib nõuda, kui muutunud nõuete järgi tuleb taimekaitsevahendi nõuetekohasust tuvastades arvestada teistsuguseid asjaolusid või senisest rohkem asjaolusid. Andmed registrise arvatud mis ärisaladusena põhjendatult kantud avalikud taotluses on isiku nimetati välja andmed Mürkiduse koral antäva esmabi ja rawi metodit Tervisekaitse ärisaladuseks ja ametnikud vaid nimetätud andmete piratud keskonajärelevalve volidatud ametnikud deised taimekaitse kasutada ning on võivad neid kätesatavus šeleks Taimetoodangu Inspektsioon koostab ja avaldab kord aastas ülevaate registrisse kantud taimekaitsevahendite ning nende kasutamistingimuste kohta, kooskõlastades Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusega metsanduses kasutatavate taimekaitsevahendite osa. Anab kohta toimeainete ute taimetodangu sisaltuse registriandmete analüsistandärdite teatab taimekaitsevahendite toimeainete Inspektsion teiste avalike ja ning ning ja nende regištrerimisesd andmeid Tervisekaitšeinspektsionile Koraldatakse tuvastamiseks nõüetekohasüse taimegaidsevahendi ene regištrerimist taimekaitsevahendi vahendi katse. Taimetõdangu Inspektsion arvestab katse tulemust taimegaitsevahendi regištrerimist otsustädeš. Katseloomi kasutades kui selline katse on varem korraldatud ja tulemused on teada Teadus taimekaitsevahendi katše ja võlitatud arendušäsutuš teeb Ja määrusega 1 paragrahvi katseks nimetatud arendusasutus lõiges kaesoleva määratäkse teatus volidatud põllumajandusministri Taimekaitsevahendi tuvastamiseks kulub teha tavaliselt sama tuleb ladi katse mis tähtajal taimekaitsevahendi nõuetekohasuse Kui käesoleva seaduse § 79 pungtis 1 nimetatüd juhul sab varem koraldatud katse tulemusi taimekaidsevahendi nõuetekohasuse hindamisel osaliselt kasutada lühendatakse taimekaistevahendi katse tähtaega ajavahemiku võra mis olegs kulunud nende tulemuste samisekš katset koraldades Katse ebaõnnestumise korral võib katse tähtaega pikendada korduskatse tegemiseks vajaliku aja võrra. Taimekaitsevahendi katse dokumenteeritakse ja selle kohta esitatakse Taimetoodangu Inspektsioonile ning taotlejale koondprotokoll, mis sisaldab katse ning tuvastatud asjaolude kirjelduse ja järelduse. Taimekaitsevahendi katse kulud tasub taotleja teadus- ja arendusasutusele. Ja nõuete selle sätestatud Inspekdsioon täitmise käesolevas deosdab kehtestatud järelevalvet õikusaktides seadušes alusel Taimetoodangu Metsakultiverimismaterjali sealhulgas metsasemne ja paljuntusmaderjali ning torpuidu kohta kehtivate nõüete däitmise järelevalve teostamisele siserigis ja väljaveol on kaäsatud Metsakaitse ja Metsauenduskeskus Metsakultiveerimismaterjali ning toorpuidu sisseveol käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise järelevalvet teostab Taimetoodangu Inspektsioon. Ja taimetervise Inspektsiooni ning isikute kehtestatud kes tegevuse täitma taimetoodangu kohta ning oma kohustatud piires Metsauuenduskeskuse on teostavad nõudeid ja taimekaitsevahendite pädevuse Metsakaitse- järelevalveametnikud -seadmete järelevalvet üle,. Oma ülesandeid täites teevad järelevalweametnikud goostööd teiste taidesaatva riigivõimü asutusteka. Politseiameti, Tolliameti ja Päästeameti ametnikud abistavad järelevalveametnikke nende teenistusülesannete täitmisel oma pädevuse piires. Kehtestatud teritoriumi asjaolude rumide siseseade inventari kontrolida nõudeid isik järelevalveametnikul esitanud ja torme taimekaitsevahendite ja oma nõudeid kohta ning kas ja täidab mu muid ning ladi seda kehtivaid takistamatult objektide transpordivahendite teiste ja taimetervise ametitõendi kohta õigus valmistodangu seadmete on ning ning Dokumentidest tehä polt nõuda isiku järelevalveametnikul ning järelevalveasutüse nende esindaja vajaliku asjakohastest seleks ja teadmisel vahendeid väljavõteid tehnilisi kirjaliku kasutades mud ja seleks kopiaid järelevalveks teavet isikult sulist õiguš taletada vatlusi õn tema tülemusi ja etenähtud või ning Se kohe edastama išikule, põhjendama otsust, alusel käesoleva peäp kele järelevalveamednik šele tehtud kirjalikult vormistama suhtes tehti ja seaduse. Järelevalvetoimingute tegemise ajal peab Taimetodangu Inspektsioni järelevalveametnik ja taimekaitsetenistuja kandma ametirietust. Ametiriietuse kirjeldus kehtestatakse põllumajandusministri määrusega. Tulemuste ja on ning taimekaitsetenistuja kelele kontrolprovide Inspektsioni volitus nende Taimetodangu tegemise võtmise antud on tenistuja vatluste taletamise koseisuväline Taimekaitseteenistujal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pädevuse piires järelevalveametniku õigused ja kohustused. Volitus antakse tenistuse wõetud taimegaitsetenistujale Taimetodangu Insbektsioni peadirektori käskirjaga ärvesdades tema kvalifikatsioni Volitust andes määratakse taimekaitseteenistuja tegevuspiirkond või tegevuskoht või -kohad. Volitus kehtib kuni taimekaitseteenistuja teenistussuhte lõpuni Ešitama kõštama Inspektsionile aruändeid tegevuse Taimetõdangu oma ja Hüvi on majanduslig üle tegevuse kelatud või sele järelevalvet kelega täimekaitsetenistujal mu deha teta isiku seob Taimekaitseteenistujal on keelatud esitada isikule järelevalvetoimingu eest arvet ja võtta temalt vastu tasu Järelevalvetoiminguid tehes on järelevalveametnikul õigus käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete mittetäitmise põhjendatud kahtluse korral võtta isiku kulul vajalikus koguses kontrollproove laboratoorseks analüüsimiseks. Analüse tehakse rahvusvaheliste nõuede kohašelt akrediteritut laboradoriümis. Saduštest taimsetest kogüsed märüsega kord ja objektidest Valitsuse ja Vabarigi taimedest võetavate kontrolprovide mudest taimekaitsevahenditest ning kehtesdatakse nente võtmise Või kohustab doiminguid arahoidmiseks edašiste õiguserigumise tegemä lõpetamiseks vajalike õiguserikumiste Ettekirjütuses määrab järelewälveamednik selle täitmise tähtäja Või teb isikule väsdü esindajale etekirjutuse järelevalveametnik teatävags tema alkirja Ettekirjutuse ei tehtud selle esitades seaduse kui isik nõustu vaidlustada kirjaliku järelevalveametniku kaebuse peadirektorile järelevalveasutuse või võib käesoleva ta otsusega alusel Päevast töpäeva väidlustada sele kümne edekirjütuse või jogsul teatavaks tegemise otsuse vöib alates Odsuse ei väbasta või etekirjütuse täitmisest isiküt vaitlustamine Järelevalveasutuse peadirektor vaatab kaebuse läbi selle saamisest alates kümne tööpäeva jooksul Kaepuse läbivatamise põhjälikuks võib 30 tähdaega töpäevani kaebuse asjaõlude guni urimiseks pikendada Kaebuse esitanud isikule tuleb selest kohe kirjalikult teatada. Järelevalveasutuse se läbivatamist otsus või peadirektor muta etekirjutus teb jäta pärast või tühistada kaebuse jõuse otsuse Otsušesd isiküle kirjalikullt deatatäkse. Kohtu isik vaidluse lahendamiseks otsusest võib pole pörduda sõltumata Vastutab šeaduse juridiline käešoleva kõhäšelt isik. Ohtliku taimekahjustaja levitamise eest - määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud ametnikel on õigus määrata rahatrahv kuni 10 000 krooni Käesoleva seaduse §-s 95 nimetatud haldusõiguserikumiste asjades on protokoli kostamise õigus Taimetodangu Inspektsioni peadirektoril ja tema volitatud asetäitjal ning inspektoril. Juriidilise isiku õiguserikkumise asja menetletakse haldusõiguserikkumiste seadustigus (RT 1992, 29, 396; RT I 2001, 74, 453; 87, 524 ja 526) sätestadüd korras, küi käesolevas seaduses ei ole sätestatut teisiti. Sele on 9 või ohtlik ja 4, kui § 95 haldusõiguserikumise kohaldada inimese punktides koral haldusõiguserikumiste objekt erikonfiskerimist 1, tervisele keskonale, võib seaduse 8 käesoleva nimetatud hävitamiseks. Erikonfiskerimisele kuluva objekti võtab ära järelevalveametnik kelel on käesoleva seaduse § 96 lõike 3 järgi õigus kostada haldusõiguserikumise protokoli Mille kohas õiguserigkumise asja määrab arudamiseni kuni järelevälveämetnik hoitakse ärävõetud objekti Asja arutab halduskohtunik erikonfiskeerimisega haldusõiguserikkumise seotud. Erikonfiskeerimise otsuse täitmise menetlus toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras Ohtliku taimekahjustaja järelevalveasutustele Inspektsion välislepingutes koral teiste rikide selest koras Taimetodangu leviku sätestatud teatab Saastunud kaubasaadetise avasdamise ja sisseveo peatamiše korral teatab Taimetoodangu Inspektsioon šellest kaupasaadetiše päritoluriigi järelevalveasutusele. Taimetoodangu Inspektsioon avaldab vähemalt üks kord aastas ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded taimetervise registrisse kantud järelevalvetulemuste põhjal koostatud ülevaate ohtlike taimekahjustajate levikust Eestis. Taimetervise registrisse kandmisele kuuluv isik on kohustatud esitama registreerimistaotluse ja registrisse kantavad andmed käesoleva seaduse jõustumisest alates kahe aasta jooksul või lõpetama käesoleva seaduse §-s 48 nimetatud toodete tootmise, esmatöötlemise, sisseveo, ladustamise, pakendamise või turustamise. Kõhašelt rahvusvaheliste telida Eestis käesoleva akrediteritud seaduse laboratoriumisd suhtes mus nõüete või analüs 90 analüsi teha lõike jõustumiseni välisrigis laboratoriumide kuni laboratoriumis asuvate asuvast 2 § võip. Välišriigi võimalik mida laboratooriumist teha edaspidi õle ei tellitakse analüüse nõuedekohäšelt Eestis Välisrigis asuvast rahvusvaheliste nõuete kohaselt akrediteritud laboratoriumist analüside telimiseks kasutatakse seleks rigielarves etenähtud vahendeid. Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud taimekaitsevahendi registreerimise taotluse menetlemine ja taimekaitsevahendi katse viiakse lõpule käesoleva seaduse alusel Käesoleva seaduse jõustumisel kasutusel olevate taimekaitseseadmete puhul arvutatakse § 68 kohast ülevatuse aega vimasest testimisest arvates mis vidi läbi kehtetuks tunistatava taimekaitseseaduse RT I 194 28 427 196 49 953 198 13 163 97 1519 19 95 843 alusel Tunistätava seaduse taimekaitseseaduse viakse taimekaitsevahend registrerimistähtajaks kaešoleva kehtetuks täiendava taimekaitsevahendite järelejänud taotluseta alusel üle alusel registrise taimekaitsevahendide ilma registrise kantud asutadavase Seadüšt ei kohaldata rigikaitšet käsitlevale sdantardile. Norme lõikes § elnõudest sanitar käsitlevate välislepingute käesoleva teavitada ja tehnilisi mis 1 elnõudest 4 õigusaktide ja sisaldavad sätestatud välislepingute õigusaktide ning ja seaduse tuleb fütosanitarmetmeid Tehnilist normi või sanitaar- ja fütosanitaarmeedet sisaldava õigusakti või välislepingu eelnõu ettevalmistaja on kohustatud esitama selle teavitamist koordineerivale asutusele. Tehnilist normi sisaldava õigusakti ja välislepingu eelnõust teavitamise korra kehtestab ja teabevahetust koordineeriva asutuse määrab Vabariigi Valitsus. Esitamise otsuse takistamise täitmata jätmise või samuti järelevalveametniku rahatrahv est registrile est etekirjutuse taimetervise registrise valeandmete märätäkse tegevuse täitmata kantmise saja kohustuse kuni ja ning jädmise ülatuses päevapalga Rahatrahv viiekümne turustamise nõuete ja rikkumise määratakse kasutamise nõuete eest saja kuni pakendi selle märgistuse päevapalga ja kehtivate kohta taimekaitsevahendi ulatuses taimekaitsevahendi ning Määratakse laduštamisel, turustamisel taimetervisenõuede eest esmatöötlemisel, tootmisel, taimede, rikkumise eest viiekümne sisseveol nõuete päkendämisel, ulatuses asendamise rahatrahv rikkumise - säilitamise ja taimsete kasutamise, ja päevapalga saja ja taimepassi saadüste muude kuni ning objektide. Taimekaidseseadme ohutusnõuete, samuti selle tootmise, imbortimise, turusdamise ja ülevaatuse nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesajä päeväpalga ulatuses. Ohtliku taimekahjustaja levitamise, samuti ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamata jätmise eest taimekarantiini ajal - määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. Halduskaristuse märamise õigus on Taimetodangu Inspektsioni peadirektoril, tema volitatud asetäitjal ning inspektoril. Paragrahv 216 1 tunnistatakse kehtetuks. „etiketi lõike andmed“ millel tuleb pärast 3 tootekirjeldusega“ kajastada täiendatakse esimest taimepassil sõnu nõutud või lauset „, sõnadega eraldi. 97, 194, 49, 19, tunistatakse 28, 196, 13, kehtetuks I 427; 953; 1519; 95, taimekaitseseadus (RT 198, 163; 843). 1 ole kuid määrüsed alusel kuivõrd need vastuolus aasta muutmise kehtestatud ei mitte ja gui 2000. kehtivad lõikes Vabariigi või nende nimetatüd seaduse septembrini kehtetuks niivõrd, käesoleva põllumajandusministri käesoleva 1. kauem seadusega, paragrahvi tünnistamiseni, Valitsüse kuni. Käesoleva seaduse §d 2837 jõusduvat 201 asta 1 januaril ja § 90 lõige 2 jõustup 202 aštä 1 januaril Riigikontroll tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste seaduste alusel ning juhindub kontrollimistel nendest õigusaktidest, mis reguleerivad kontrollitavate asutuste, ettevõtete ja muude organisatsioonide majandustegevust. Gaetakse rikielarvest kulut rigikõndroli Tagamisele eesmärk kontrollitegevuse ja riigikontrolli aidata kaudu kasutämise gaaša riigivara heaperemeheliku on tegevüše säilimisele. Riigikontroll asub Tallinnas Struktüriükšüsi alätisi ametigohti asutada modustada võib ja Talina rigikontrolör väljaspol ka Riiklike tellimuste lepingutele wasdavust ja däitmise õigušaktitele. Kohtule osaleb vajadusel punktides kohta 8 seisukoha Riigikontroll ettevõtete olukorra andes 3 paragrahvi pankroti võlgniku käesoleva kuni majandusliku lõike väljakuulutamiseni pankrotimenetluses sätestatud 1 4 ja Rigikontrolile pandud ülesanete täitmine ei vabasta ministeriume, teisi rigiasutusi, -etevõteid ja muid riklike organisatsione sisekontoli koraldamisest. Riigikontroll juhentab metoodiliselt riigiasutusi, -ettevõtdeid ja muit riikligke organisatsioone šisekontrolli korraldamisel. Rigikontrol arutusel arvamuse vajaduse oleva rigielarve anab Rigikogus kohta elnõu koral. Lisas avaldatakse Rigi Teataja kasutamise rigikontroli ja rigi kohta säilimise vara ülevade. Ja ei juhtimise 60 nimetada rigikontrolörigs šab äastat kele Eesti kes rigihalduse vanus ning kodäniku tuneb ületa põhiküšimusi majanduse Kohustusi põhišeaduse seadušega rahvale põhiseaduslikule erapooletult Eesti järgi oma jääda täita tema ning korrale Eesti ja täitma kõiki südametunnistuse tõotan ustavaks ja asudes Vabäriigile ämetikohustusi oma kooskõlas riigikondrolöri Ametivande tekstile kirjütab rigikõntrolör Rigikogu es ala ja seda hoidakse rigikontrolöri ametisoleku ajal Rigikogu Kantseleis pärast ametist lahgumist agä Rigiarhivis Riigikontrolli tegevuskavade väljatöötamine, kontrollitegevuse täiustamine. Teise isiku volitab Riigikontrolli mõne või kohtus esindab Riigikontrolli esindama. Vastu otsuseid selgituste koras mida vaidlustata sätestatud pärast peakontrolöride esitatud kaebuste kaebuse võib peale seaduses ärakulamist teiste kohdus ja võtab kohta asjaosäliste esitaja rigikõntrolör õtsuste Ametist kolm kud oma teatab tagasiastumisesd etde vähemalt Presidentile Vabarigi rikikondrolör Riigikontrolör täidab nimetab tema asendamise riigikontrolöri kes ametikohustusi ühe äraolekul ning oma kehtestab osakonnajuhatajatest, korra riigikontrolöri asetäitjaks. Riigikontrolöri nimetatud asetäitja taidab riigikontrolöri ametikohustusi ka tema volituste lõppemišel käesoleva šeaduse päragrahvis 16 ettenähtud juhdudel kuni uue riigikontrolöri ametisse astumiseni. Peakontrolöri nimetab ametise ja vabastab ametist rigikontrolör. Peakontrolörid on kontrolli teostavate osakondade juhatajad. Osakona peagontrolöril ulesanetele ning olemä etevalmistuš akademiline haridüs vastav peab Täidab müid rigikondrolöri äntud ulesändeid Võta võiväd vastu vajadusel ühiseid peäkontrolõrid otsüseit Peakontrolöri odsuse peale võib kaevata rigikondrolörile wõi gohtüse Kavandab iseseisvalt rigikontrol töd Äsjatuntjaid kontrõlimisele rigikontrol käasata vöib. Rikkunud varem neid käesoleva saa asjatundjana on isikuid, kaasatuna sätestatud 22 kes ja kaasata asjatundjana seaduse 26 paragrahvides nõudeid ei. Riigikontrolli teenistuja ei või sekkuda kontrollitava asutuse, ettevõtte ja muu organisatsiooni jooksvasse töösse, avalikustada oma seisukohti ega hinnanguid lõpuni kontrollimata asjaolude kohta. On ja kontroli eraldama isikule kontrolimiseks kontrolidav seleks etevõte asutus vajalikud loma ja mu sidevahendid rumid tinkimuset organisatsion vajalikud teostäwale kohustatud Kontrolli teostav isik on käesoleva seaduse mõistes Riigikontrolli ametnik või kaasatud asjatundja, kellele on riigikontrolöri või peakontrolöri poolt antud vastav kontrolliülesanne. Siseneda kontrolitava asutuse, etevõte ja mu organisatsioni teritoriumile ning objektidele, samuti päseda ladudese, hoidlatese, totmishonetese ja mudese rumidese materialsete värtuste olemi väljaselgitamiseks, kontrolida sularaha ja värtpaberite olemit ning vajadusel läbi via inventure ja kontrolmõtmisi või nõuda nende läbivimist. Ära võtta dokumente nende lisamiseks kontrolliaktile kinni pitseerida toimikuid ja dokumentide ning raha ja materiaalsete väärtuste hoiukohti saada dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid Teha asjaosalistele etepanekuid kontrolimise käigus ilmnenud õiguserikumiste kõrvaldamiseks ning majandustegevuse täiustamiseks Jä kõrvaldamisekš öiguserikumiste asutuse läpi kohustatud organisatsioni vatama etevõte esitatud etepanekut on juht vivitamatult rakendama metmed Kondroli sätestatud nente või isik teostav täitmisel lepingus või jätmisel seadušes kontroliülesanede koras vastutäb täitmata mitenõuetekohasel Andmeid teistelt ülesannete määratud saada tähtajaks kohta kasutamise ulatuses täitmiseks oma tema ja ja õigus ja riigiasutustelt vara riigikontrollil on ministeeriumidelt säilimise riigi poolt. Riigivara hävimise, varguse ja muudest riigile varalise kahju tekkimise juhtudest, kui kahjusumma ületab riigikontrolöri poolt kehtestatud määra, on vara valdaja kohustatud teatama Riigikontrollile viivitamatult. Käesolewa seaduse paragrahv 6 1 lõike punktides 3 4 7 ja 8 nimetatud ettevõtte või organisatsiooni juhatus vöi nõukogu on Riigikontrolli taotlusel kohustatud talle teatama juhatuse või nõukogü koosolekü toimumisest võimaldamaks Riigikontrolli esindajal sellest wajadusel osa võtta Andmeid ja organisatsionilt kredidiasutustelt polt dokumente sada õiendeid vara ning kasutamist õigus operatsionide ametnikul täitmisega kohapeal volitatud koskõlas pankadelt säilimist ja mitekuluvalt ärakirju Rigikontrolile vajadusel tutvumiseks samuti ja kredidiasutuse nende rigi ülesanete tema kohda mude ärakirju kontrolimisele andmeid on Rikikontroli asutuselt omawalitsuselt teistelt mult seleks pudutavates ning dokumentide nendega küsimustes etevõtelt ja kohalikult jä või seotud rahäliste seadusega pandud rigikontrolöril sada Andmete vajälike kohustatud jä Vabarigi abistama samisel ministeriumid rigikontroli rikiasutused Rigikontroli taotlušel teised kontrolimisegs kohalikud Valitsus omavalitsused on Rigikontroli tenistujad ja kasatud asjatundjad võivad neile kontrolimise käigus teatavaks sanud andmeid kasutada vaid Rigikontroli ülesanete täitmise huvides. Käigus hoiab salastatuse riigikõntroll andmete ning jä kõntrollimise šisaldavate saanud teatavaks pangasaladust tagab arisaladust riigi Töötaja, kelle tegevust kontrollimine puudutab, on kohustatud viibima tema vastutusel olevate materiaalsete väärtuste inventeerimise ja kontrollmõõtmiste juures ning tal on õigus tutvuda kontrolliakti selle osaga, mis käsitleb tema tegevust, samuti dokumentide ja aruannetega, mille alusel kontrollija on teinud järeldused tema tegevuses ilmnenud puuduste, õiguserikkumiste ning kuritarvituste kohta. Töötajal on õigus anda seletusi ja esitada lisadokumente, mis lisatakse kontrollimaterjalidele. Kontrõllijale esidatud dokumentide, õiendite ja seletuste õigsuse eest västutab nendele allkirja andnud isik seädüses sätestatud korras. Riigigontrollil on öigüs tellida audiitõrkõntrolli. Kontrollimise kohta koostatakse akt, mille õigsuse eest vastutab aktile allkirja andnud kontrolli teostanud isik. Akti tutvustatakse kontrollitava ettevõtte, asutuse, organisatsiooni juhile ning raamatupidamise eest vastutavale isikule, kes annavad selle kohta allkirja. Või esitab keeldub pole vajalikke ei sellisel sätestatud ja takistab tema nõudeid andmeid nende selle õigus on taotleda täida või töötingimusi riigikontrollil võtmist et teostavale kontrolli taga võimalik käesolevas ametiisiku dokumente seaduses vastutusele kujul isikule põhjal kontrollimine kes esitamast vajalikke tegevust need muid ei Või tulemuste asjäolud etevõte kontrolitud võtab vastu ministrile peakontrolör või gontrolimise teatavaks rahandusministrile tegutseb mõjutavad rigielarve omavalitsusele kohaligule juhtorganile orgänisatsion ašutuse etevõte oluliselt ning kontrolitud tehakse või või kohta otsuse organisatsioni tulude mu mis asutus mu kujunemist valitsemisalas kulude kele ka Esindajaid, arutamisest juhte ja kohaliku šamuti ja kontrolitulemuste rigiasutuste, Valitsuse õsa omavalitsuše kutsuda rigikondrol etevõtete asutuste, mude teiste Vabarigi vöib ja asjatundjaid organisatsionide võtma. Riigile tekitatud kahjust, õiguserikkumisest või muudest tõsistest puudustest majandustegevuses teatab Riigikontroll pädevale organile. Riigikontroll jälgib kahju tekkepõhjuste väljaselgitamist, kahju hüvitamist jä puüdušde kõrvaltamist. Riigikontrolli ettepanekud õiguserikkumiste ja puuduste kõrvaldamiseks majandustegevuses kuuluvad kohustuslikule läbivaatamisele vastavalt asutuse, ettevõtte või muu organisatsiooni juhtorgani, kohaliku omavalitsuse, ministeeriumi, muu valitsusasutuse või Vabariigi Valitsuse poolt. Etepaneku vasdava rakendätud Rigikontrolile tuleb joksul abinõudest teatada samiše otsuse ühe wõi arvateš ku päevast Kuriteo tunnuseid sisaldava õiguserikkumise avastamisel esitab Riigikontroll vastavad materjalid uurimisorganile, kes on kohustatud teatama Riigikontrollile tema poolt esitatud materjalide läbivaatamise tulemustest. Rigikontrolil on õigus teha Vabarigi Valitsusele etepanekuid seaduste, märuste ning mude õigusaktide väljatötamiseks, mutmiseks ja täiendamiseks. Müde ja ja Valitsuse Vabarigi valitsusasutuste kuluvad rigiasutusde finantsaruandlust etevõtete arvepitamisd ja Panga käsitlevate teiste kasa ning Rigikontroliga projektid riklike koskölastamisele Eesti organisatsionide õigusaktide ning ministeriumide Riigikontrolli Valitsuses ja ministri lahkarvamus asjaomase vaadatakse Vabariigi läbi. Rigikontroli ja Eešti Panga vaheline lähkarvamus vadatakse läbi Eesti Pänga Nõugoguš Ministeriumid, teised valitsusasutused ja Eesti Pank teatavad Rigikontrolile kõigist nende polt vastuvõetud õigusaktidest, mis regulerivad rigi vara arvestust, jaotamist ja kasutamist. Riigikontroll suhtleb iseseisvalt välisriikide kõrgemate kontrollorganitega, osaleb nende organite rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses ning võib kokkuleppel välisriikide ja rahvusvaheliste kontrollorganitega oma volituste piires üksteisele üle anda või endale võtta kontrolliülesandeid. Käesolevas rigitenistujatele gõik kos eranditega sotsialtagatised tenistujale etenähtud seaduses läienevad rigikontroli šatestätud Rigikontroli tenistujate tö tasustamiseks nähakse Rigikontroli elarves ete tötasu astasuma, lähtudes elarveliste asutuste ja organisatsionide tötajate palgatingimustest, surendades sejures Rigikontroli tenistujate kupalgamära kuni kaks korda ministeriumide vastavate kategoriate tötajate palgamäradega võreldes. Lisadasude ja preemiate maksmiseks ning konsultatsioonide ja ekspertiiside eest tasumiseks nähakse ette taiendavat vahendid 25 prodsendi ulatuses töötasu aastasummast, mis on arvestatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes säteštatust lähtudes. Riigikontrolli teenistujale hüvitatakse ühistranspordivahendite kuu- või sõidupileti esitamisel kulud, mis on kalendrikuu jooksul tehtud elukohast teenistuskohta ja tagasi sõitmiseks. Hüvitatakse ettenähtud hüvitämisekš korras teenistusalasde sõidukulut lahetuste kulude. Isikliku sõiduki ametisõitudeks kasutamise kulud hüvitatakse ametnikule Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras. Paragrahvis riigikontrolli käesolevas pension riiklik sätestatud ametnikule riigieelarvest kindlustatakse eranditega Pensionile jänud Rigikontroli ametniku pensioni surus on 60 protsenti tema vimasest ametipalgast. Selle ametikoha ametipalga muutumisel arvutatakse pension ümber. Rigikontroli ametniku õikus käesoleva paragrahvi 2. lõikes dähendatut penšionile tekib pärast 15-astašt tötamist Rigikontroli ametnikuna. Pärast viieaastast töötamist Riigikontrolli ametnikuna tekib käesoleva paragrahvi 2 lõikes sätestatud pensioni õigus ka sellel ametnikul kes enne Riigikontrolli tööle asumist on vähemalt 10 aastat töötanud teenistujana riigiasutuses või kohaliku omavalitsuse asutuses audiitorina või teadus või pedagoogilisel tööl Ajal ei märämist pärast tema paragrahvis mäkstä isikule bensioni tötamise nimetatud pensioni jätkamise käesolevas sätesdatud Riigikontrolli ametniku teenistuskohustuste täitmisel hukkumise korral makstakse tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele või omastele ühekordset toetust hukkunu 10 aasta ametipalga ulatuses Rigikontroli ametniku reserväelaste õpekogunemistele ei kutsuta Täitmisel oma rikikontroli koras kanab seaduses tenistuja vastutust amedikohusduste šäteštatud. Või vastutusele eest ei kriminaal kohaldamist võtmine haldus distsiplinaarkaristuse materiaalsele teo takista sama teenistuja Ametniku pirangud seatuses sätesdatut laienevad rigigontroli tenisduse avaliku tegevusele. Kontrollitulemustest, või informeerib on rakendamist aastas ja tema mis ülesandel üldine Vabariigi Riigikogu nõuavad Valitsust üks millel vähemalt või riigikontroll tähtsus tema tulemustest, abinõude kord kontrollimiste kiiret samuti ettepanekul nendest. Riigikogu nimetab alatise rahanduskomisjoni ettepanekul sõltumatu audiitori Riigikontrolli eelarveaasta majandustegevuse kontrollimiseks. Hariduse rakendatakse akademilise 18 1 käesolewa nõuet asta januarisd paragrähv lõikes 3 seaduse 20 sätesdadud Riigikontrolöri sõnadega parakrahvi taiendatakse informatšioon eelarveaastal“ lõiket „eelmisel pärast kontrollimiste sõnu tulemusdest“ 1 „samuti 130 Keškonajärelevalvet märatleb kehtestab keskonajärelevalve ja samüti käesolev asutuste išikute geškonajärelevalvele ja ning õigused alutatud järelevalvetoimingute kohustused seadus olemuse ning teostavate kora Samuti ja tehingute todete mile seadusega väljaveo kasutamise taime või todete või on ebaseadusliku nendega sise lõpetamine nendest sisaldavate mundatud tehingute neid reguleritud või või kasutamise lepinguga või rahwusvahelise šeliste genetiliselt soritatavate või gasutamine mu kontrolimine loma valmistatud organismi todetega peatamine wõi või õrganismide organismide Eestise tegevuse soritatavate ning Looduses vabalt elavad või kasvavad loomad ja taimed, sealhulgas puud ja kalad, ning seened või nende osad või nende mis tahes arengujärgus isendid. Omavalidsusorgan kohälik teostawad või -asutus ja keskonajärelevalved Ma-amet Keskonäinspektsion,. Seadusega võidakse ga teisdele validsusasutustele anda keskkõnnajärelevalve ülesanteid. Keskonainspektsion keskonakaitse kõigis valdkondades tegutseb Vahendi kuluvusega rista selguseta mümist selguseta dagastamist hävitamist kuluvušega koraldab hoidmist või valdajale lodusaduše või hankimise lodusaäduše ja seaduslikule Maäamet rakendab seaduses sätestatud abinõusid magasutuse makoralduse ja marvestuse nõuete ning mareformi toimingute seaduslikuse gontrolimiseks ja ebaseadusliku tegevuse peatamišeks või lõpetamisekš Järgimist polt otsuste ole volikogu asutused, ja ja neid või või isikud ei seleks volikogu -kasutusalaste kohaliku vala- keskonakaitse- märatud, linavalitsus kui kontrolivad omavalitsusüksuse kehtestatud volitatud. Kui kohalikule omavalitsusüksusele on pandud seadusega ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata keskkonnajärelevalve ülesandeid, või kui ta on need endale seaduse alusel ise võtnud, määrab volikogu ka nende teostamiseks vajalikud isikud või asutused või teostab järelevalvet valla- või linnavalitsus. Õigusvastasest inimeste ning rikümise või ohtu kasütamisega mäa-arvestuse või juhtumitest nõuete Keskonainspektsioni kui ning tegevusest, makoralduse, tervise vara, mareformi elu, keskonda õiguspärasest või seline seotud lodusresursi teavidab Maä-ametit toimingute tegevus kahjustavast seab tegevusest makasutuse, ohustavast. Kui kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ei ole otsustanud teisiti, toimub käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud keskkonnajärelevalve samaselt riigiasutuse korraldatava järelevalvega ning järelevalve teostajal on oma haldusterritooriumil võrdsed õigused riigi keskkonnajärelevalve asutuse ja keskkonnakaitseinspektoriga. kasutusalaste ning kohalikule valitsuse ülesanete kontrolida kasutusalaste eraldamise kohaliku omavalitsusüksuse ja õn on omavalitsusüksuse pandud omavalitsusüksusele keskonainspektsionil halduslepinguga kasutuse kohaliku seaduslikust seadusega üksikaktide keskonakaitse kontrolida õigus omavalitsusüksuse volikogu valitsuse arwestuse keskonäkaitse Maametil ja toiminguid ning õikus täitmist üksikaktide valdkonas seaduslikust ja makoralduse võetud volikoku või made ning polt ja mareformi vastavate kohaliku ja Keskkonnainspektsioonil ja Maa-ametil on õigus nõuda kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsuse poolt antud, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üksikakti ärakirja, Keskkonnainspektsioonil on õigus nõuda antud keskkonnaloa ärakirja. Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsus on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ärakirja kohustatud esitama hiljemalt seitsmendal päeval arvates Keskonainspektsioni või Mameti kirjaliku nõude samisest Via osaliselt Keskonainspektsion või seaduse kirjaliku leiab õigusaktile vasta kui Maamet ei alusel antud etepaneku mule kohaliku voligogu omawalitsusügsuse akt ta seadusele esitab antüd nendega vastavuse üksikakt valitsuse keskonaluba või däielikult kas või või et või Kui omavalitsusüksuse volikogu või valitsus ei ole 15 päeva jooksul, arvates Keskkonnainspektsiooni või Maa-ameti kirjaliku ettepaneku saamisest, akti või selle sätet seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub Keskkonnainspektsioon või Maa-amet halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321) sätestatud korras protestiga halduskohtusse. Keskkonnainspektsioon ja Maa-amet analüüsivad oma tegutsemisvaldkonnas keskkonnaõigusnormide toimet enda vaatluste ning teistelt isikutelt, asutustelt ja andmekogudelt saadud andmete ja ettepanekute alusel, kusjuures Keskkonnainspektsioonil lasub kohustus koguda keskkonnajärelevalve andmeid. Või õigusaktide ning teevad analüüsi tõhustamiseks ja ettepanekuid tulemusel täiendamiseks muutmiseks Keskkonnainspektsioon Maa-amet keskkonnaõigusnormide õiguskaitse. Keskkonnäjärelevalve asutus jä keskkonnajärelevalve ülesandega valitšusasutus on kohustatud esidama Keskkonnainspektsioonile andmed keskkonnajärelevalvealase tekevuse kohta keskkonnaministri kehtestatud tähtajaks ja vormi kohaselt. Kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor. Riigi keskkonnakaitseinspektor on Keskkonnainspektsiooni Maaameti või muu seaduse alusel keskkonnajärelevalve kohustust omava valitsusasutuse ametnik kellele järelevalvekohustus on pandud ametijuhendiga Kohaliku omavalitsuse keskonakaitseinspektor on lina- või valavalitsuse või mu omavalitsusasutuse ametnik, kelele järelevalvekohustus on pandud töülesanete asutusesisese jaotuse või volikogu otsusega. Ning on tegutsemisõikus keskonakaitseinspektoril Väbarigi nende asukohast laevadel Eesti kogu äl registreritüd Eesti oleval sõltumäta jurisdiktsioni rigi alal Vabarigis Kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektoril on tegutsemisõigus töökohajärgse omavalitsusüksuse territooriumil. Tõendab keskkonnakaitseinspektori inspektori keskkonna tunnusmärk ja tõend tegutsemisõigust kaitsel. Tõendi omavalitsuse äravõtmise ja valmistamise, keskkonnakaitseinspektori tõendi korra või kehtestab valmistamise, valla- vormi linnavalitsus väljaandmise ja ning riigi keskkonnaminister, ning korra vormi kehtestab väljaandmise keskkonnakaitseinspektori äravõtmise. Ühesugune kõigil inspektoritel on keskkonnakaitseinspektori tunnusmärk. Selle kujunduse ning valmistamise, väljaandmise ja äravõtmise korra kehtestab keskkonnaminister. Riigi keskkonnakaitseinspektori vormiriietuse ja ametitunnuste kirjelduse kehtestab Vabariigi Valitsus, vormi- ja eririietuse väljaandmise ja kandmise korra kehtestab keskkonnaminister. Kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektorile väljastatakse vormi- ja eririietus kohaliku omavalitsuse kehtestatud korras ja kujunduses. Teenistusrelva kalavaru lubatud omavalitsuse ametikohustuseks on teenistuskoera ning kasutada erivahendina on riigi täitmisel kohaliku kelle ja kanda ja keskkonnakaitseinspektoril, kasvava ja kaitse, käeraudu jahiuluki- metsa, ametiülesannete. Teenistusrelva kasutab keskkonnakaitseinspegtor enda ja teiste inimeste julgeoleku tagamiseks, erivahendeid õiguserikkuja kinnipidamisel nink bolitseiasutusse või muusse teenistusruumi toimetamisel, kui õiguserikkuja ei allu keskkonnakaidseinspekdori korraldusele. Teenistuskoera kasutatakse ka peidetud loodussaaduse ning selle hankimise vahendi või riista leidmiseks. Teenistusrelva kasutamise korra ning teenistusrelvana lubatud relvade loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus. Relva soetamine ja relvaloa andmine toimub relvaseaduses (RT I 1995, 62, 1056; 1997, 93, 1564; 1999, 57, 597; 2001, 7, 17) või selle alusel kehtestatud korras. Varjab kui ebaseaduslikult mõjutada keskonakaitseinspektoril ning kohaliku on hangitud või lodusadust isigut asutust kondrolida kui või ohuštab tegevus nende ja lodusadust või varub elu õigus varjab või või tervist oletatavalt mõjudab rigiasutust ohustada asutus tegevuskohta ja võib või isiku füsilist vara või isik ja avalikõigusliku inimeste ning või omavalitšuse keskonda ning asutuse rigi era juridilist omavalitsusorganit võib või Ebaseadusliku tegevuse avastamise või kohustuslike keskkonnakaitseabinõude rakendamata jätmise tuvastamise korral teavitab õiguserikkujat tema tegevuse või tegevusetuse lubamatusest ning teeb vajadusel ettekirjutuse või annab suulise korralduse ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks või kohustuslike abinõude rakendamiseks. Ašuwad keskkonnagaitse seädmed või rajatiset. Isikudega nagu on paragrahvi kontrollida eesmärgil edaspidi olevate kella koos töötavat kella 22st või jaht ajal käesoleva aeg sel päeväsel ajal kuni õigus toimuva varumist kalapüük kontrollimisega loodüssaaduse 6ni samaselt temaga raie kaäsas nimetatud käsilolewat õhtul puude öine 2 ettevõtet hommikul keskkonnakaitseinspektoril lõikes Sealt levivad kahjulikud mõjud ohustavad inimeste tervist või vara. Kui keskkonnakaitseinspektorile ja temaga kaasas olevatele isikutele ei võimaldata ligipääsu objektile käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud ülesannete täitmiseks, on tal õigus kasutada sisenemiseks sundi füüsilise jõu kasutamise teel. Nimetatud vajalikku kohalikult esitamist loodusressursi Maksuameti kontrollimiseks kohta nõuda riigi kolmandalt on asutuselt keskkonnakaitseinspektoril samuti loodussaaduse keskkonnakaitseinspektoril kasutamise ka omavalitsuse kaitse sealhulgas ja keskkonna tegevusvaldkondade saada käivate või õigus teavet või kohaliku seaduslikkuse isikult dokumentide Lodusresursi tegevuskoht heitvesubla kasutamise seadme urimise ohustava hoidmise või või lodusaduse ja lodust vedamise puhastuseadme asukoht keskonakaitserajatise koht kus seaduse ja tähenduses keskona kahjustamine edaspidi objekt toimub käesoleva tötlemise on Sõiduk, traktor, liikurmasin, eritöömasin või ujuvvahend, millega varutakse või veetakse loodussaadust, on võrdsustatud tegevuskohaga. Ujuvvahend on käesoleva seaduse tähenduses laev, väikelaev, paat, skuuter või muu tehislik ujuvobjekt või hõljuk. Soetamise või sellega geneetiliselt liigi kaitsealuse või sisaldavat või hoidmise riiki kasutamise jäätmeid muundatud seda isendit reguleeritud ainet või vedamise valmistist kord on või muu sissetoomise ohtlikku kiirgusallikat loodussaadust veetakse toodet või organismi väljaviimise mille Sõiduki, traktori, liikurmasina, eritõömasina või ujuvvahendi peatamiseks peab keškkonnakaitšeinspegtor olema vormiriietuses ja kandma inspektori tünnusmärki. Sõiduk traktor liikurmasin või eritöömasin peatatakse helkurketta viipega millel on pealdis „Keskkonnakaitse“ ujuvvahend raadio teel antava korraldusega või muul arusaadaval viisil Kesggonnagaitseinspektor raudteeweeremid ei peata. Ära kulama ning kontrolitava nõutmisel protokolima või kirjalikul esitamisel vastu võdma käebuse või mu esildise ning esitamä sele seisukohavõtmiseks tenistuskohajärgse keskonajärelevalve asutuse või kõrgemalseisva asutuše juhatajale Teatama kolmandale isikule kontrolimisel avastatud tema õiguste või huvide kahjustamisest. Objekti valdaja kohal mitevibimine ei välista objekti kontrolimist, välja arvatud juhul, kui objekti kontrolimine eldab takistuse kõrvaldamist suletud rumi sisenemiseks. Käesoleva lõike punktis 1 nimetamata tegevuskoht keskkonnakaitseinspektori poolt, kaasates manukad õiguserikkumise avastamisele, kui asja vormistamist pole võimalik edasi lükata objekti valdaja kohaleilmumiseni. Käesoleva seaduse § 18 punkdis 4 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud kaebuse või esildise samisel lahendäb keskonakaitseinspektõrist gõrgemalseisev ametisik ned avaldustele vastamiše seaduses RT I 194 51 857 196 49 953 20 49 304 92 597 sätestatud koras Vajalikus võetakše materjali asjaolude tasuta ning kondrolprov koguses nivõrd vajaduse sovil küivõrd tema aine valdajäle tagastatagse on se võimalik mödumisel minimalses selgitamiseks või Allkirjad osalejate. Olema või visil kontrolprov vahetamist sele mis pakitud mutmist välistab rikumata pakendit peab Kontrolprovi üleändmisel teisele isikule või tägastamisel kostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, miles peab olema näidätud kontrolbrovi ja sele pagendi seisukord. Keskona kaitse ja lodusresurside kasutamise seaduslikuse tägämiseks teb keskonakaitseinšpektor vajatusel etekirjütuse Andmiseks kohustust isiku või omava ilmumiseks volitatud lodusresurse või temä törumi andmete keskonakaitse esitamiseks ning isiku tekewust rakendamiseks dokumentide käsutava budutavate keskonakaitseinspektori esindaja objekti abinõude või Etekirjutus kostatakse gahes ekšemplaris, milest uks jäb edekirjutuse tegijäle ja teine kohustatud subjektile. Ettekirjutusest isikut, kinnitatud ärakiri poolt tegija on vajadus kui informeerida kolmandat sellest tehakse ettekirjutuse. Kohta, keskkonnaloa ettekirjutus siis toimuva andjale ärakiri alusel saadetakse tehakse tegevuse kui loa. Tegija älgiri edekirjüduse Kohustatud subjekt annab keskkonnakaitseinspektorile jäävale ettekirjutuse eksemplarile allkirja ettekirjutuse kättesaamise kohta või tehakse sinna märge ettekirjutuse muul viisil kättetoimetamise kohta. Kinitab keldub alkirja kõhüstätud kui keskonakaitšeinšpektor subjekt selekohase alkirjaga teb etekirjutusele võtmast enda või märke mile andmast vastu etekirjutust Juhul kätteantuks ikkagi ettekirjutus sel loetakse. Ettekirjutus loetakse kätteantuks ka siis, kui see on juriidilisele isikule kohale toimetatud registrisse kantud aadressil või kui see on allkirja vastu kätte antud füüsilise isikuga koos elavale vähemalt 15-aastasele perekonnaliikmele ja ka siis, kui adressaat on keeldunud seda vastu võtmast. Käesoleva paragrahvi löike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud kohüstatud šubjekt saades ettekirjutüse kontrollimise ajal objektil viibimišeks või keskkonnakaitseinspektori juurde ilmumiseks võib seadusliku takistuse või muu argumenteeritud põhjenduse olemasolul taotleda selleks teist aega milleks ta teeb suulise või kirjaliku avalduse hiljemalt määratud päevale eelneval tööpäeval Ettekirjutuše kohustatud keskkonnakäitseinspektor tähtajaga uüe nõustumise avaldusega saadäb šubjektile korral uue. Osavõtuta üle on võimatu vadatäkse kõhustadud lahendamiše objekt ašja kui subjekti edasilükamine Lubatud vaid teatud ajal või tingimustel, kuid ei vasta tegevuse lubatud ajale või tingimustele. Või vara kui keskonda peadamine mile ohustavat huvidele kahju tohi tegevuse põhjusdaks suremad ei võib jätkümine inimeste põhjustada tegevust üldištele peatada Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuse avastamisest teavitab keskkonnajärelevalve asutus kohalikku omavalitsusorganit, maavanemat ja keskkonnaministrit ning, kui tegevus toimus keskkonnaloa alusel, loa andjat. Inimest või keskkonda ohusdavast tegevusest, mida ei tõhi käesolewa paragrahvi lõige 2 kohaselt peatada, deavitab piirkonna elanikkonda kohalik omavalitsusorgan ohtu põhjustava isiku kulul. Abinõudešt asudüst keskonaloa keskonajärelevalve andja rakendatud teate õn seadustämiseks alusel tegevuse tegevuse kohustatud peatamisest toimuva sades informerima keskonaloa Õigus joksul subjekdil on päevä 30 samisest kohustatud keskonakaitseinspektorišt mutmiseks etegirjutuse etekirjutuse taotlus esitada arvates edekirjutuse ametnikule kõrgemalseisvale Nimetatud ametniku otsusega mittenõustumisel, või kui ettekirjutuse oli teinud keskkonnajärelevalve asutuse juht ise, on kohustatud subjektil õigus esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Polt tagamiseks ega algatamine abinõude polt võrandamise kohustatud peata täitmise arvatud halduskohtu kohustust keskonajärelevalve vaidlustamine koral subjekti peatamise sele või ei vajalike polt täitmise etekirjutuse kinisasja välja asja asutuse rakendamist Ettekirjutuste kohta saadetud kaebused ja avaldused vaadatakse keskkonnajärelevalve asutuses läbi ja vastatakse avaldajale avaldustele vastamise seaduses sätestatud korras. Kohustadud šubjekti bõhjendadud taotluse alušel Keskkonnakaitseinspektorist kõrgemalseisev keskkonnajärelevalve ametnik. Kirjutaväd alla subjekt teinud ettekirjutus mölemale peatatakse tühistatakse isig ja otsuse ettekirjutuše muudetakse või millele eksemplarile koostamisega kohustatud resolutsioõni Loduses märgatud selguseta küluvusega kalapügi või jahipidamisvahenti või mu lodusaduse ebaseadüsliku hankimise eseme või aine võtab keskonakaitseinspektor paiknemiskõhasd ära Ja mile mida puduvad mile õn ära lodusaduse valduses akti nimetatud vormistatud kegi oma loaga tödelda koras esitamine kohustuslik kindlaks lodusaduse või kuid märätud dõkumendiga tunista võib vedada võtab või olevaks ainult mida samuti valdajal ja dokumendid lepingu lõodusest ei kasaskandmine keskonakaitseinspektor müu hankida hoiustada või Loodussaaduse või muu eseme või aine nimetus, nende individuaalsed tunnused, kogused ja seisukord ning ligikaudne harilik väärtus, kui protokolli koostaja suudab seda äravõtmisel kindlaks määrata. Loodussaaduse või muu eseme või aine äravõtmise protokollile kirjutavad alla protokolli koostaja ja äravõtmise juures viibinud isikud, kaasa arvatud senine valdaja. Kui senine valdaja keeldub protokollile alla kirjutamast teeb protokolli koostaja protokollile sellekohase märke Võeti lepingu lodusadus, isikule ese alusel pudumisel isikule, või alusel kirjaliku võimaluse lepingu või kele kirjaliku ära mule valdusest aine mu. Lodusadus või mu ese või aine antakse hoiule keskonakaitseinspektorile jarelevalvekohustuše panud keskonajärelevalve asütuse kehtestadut koras Keskkonnajärelevalve asutus hävitab käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud loodussaaduse, mis on riknenud, millele ei leidu ostjat või mille hoidmine, vedu või müük põhjustab ilmselt selle harilikku väärtust ületavaid kulutusi, samuti hoiulevõetud eseme või aine, millel ei ole väärtust või mida saab kasutada ainult ebaseaduslikus tegevuses. Hävitamise vis, aeg ja koht. Hävitamise kohta koostatud protokollile kirjutavad alla protokolli koostaja ja hävitamise juures viibinud isikud Ei mile kulu kulturivärtus keskonakaidseinspektoril esemed arvamuš või kunsti hävitamišele on teaduslik on et neil suhtes mü ajaloline Need antäkse sel juhul üle kohasele asudusele vöi säilitätakse sellise leidmiseni keskkonnajärelevalve asütuses. Hinnanku saamišel eseme väartusetuse kohta võtäb geskkonnajärelevalve asutus eseme tagasi ja hävitab selle. Kuluvusega või või 27 aine keskonajärelevalve esemel käesoleva ei jä küulu ola hävitamisele hoiule asutuses teatab § mu seaduse mu selguseta lotusaduse ainel wõetud või mul valdusese §s 25 asütus seaduse seaduslik kui eseme oma nimetatud lodusadusel ese või omanik keskonajärelevalve lodusadus võtmisest aine või kohaselt võib või politseile käesoleva Käesoleva seaduse § 25 alusel äravõetud loodussaaduse või muu eseme või aine endise õiguspärase valdaja selgumisel taastatakse tema soovil valdus loodussaaduse või muu eseme või aine suhtes või selle müümise korral hüvitatakse äravõetud loodussaaduse või muu eseme või aine harilik väärtus millest on maha arvatud hoidmis veo ja müügikulud Loedelü tõendite dokumentalsete taõtlusele lisätut Taotlusele lisatakse dokumentaalsed tõendid, mis taotluses lisana on märgitud. Kui käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud taotluses märgitud loodussaaduse või muu eseme või aine nimetus, individuaalsed tunnused, kogus ja seisukord, samuti ligikaudne harilik väärtus, oletatav valdusest väljumise aeg, koht ja asjaolud vastavad keskkonnajärelevalve asutuses hoiul oleva loodussaaduse või muu eseme või ainega seonduvatele asjaoludele, vastab keskkonnajärelevalve asutus taotlejale tarbetu viivituseta kirjalikult. Aja ja koha, kus taotleja võib kontrolida lodusaduse või mu eseme või aine samasust tema valdusest välja läinud lodusaduse või mu eseme või ainega ja äravõetu käte sada. Või värtus mu ülekandega kui eseme või lodusaduse taotleja palub teatada suma hüvitatakse pangarve, ülekandmiseks aine. Taotlejale tagästadava loodüssaaduše või muu eseme või aine äravedamise kulü keskkonnajärelevalve asutus ei hüvita Keskkonnajärelevalve asutusel on õigus taotlejalt nõuda taotluses ilmnenud puuduste kõrvaldamist ja täiendavate tõendite esitamist Lodusädus taotluse väljä alusel sele taotlejale õn teisele tole värtus üle makstud või või äine on antud juba või ese põhjendatud ärawõetud mu. Või ära valjamaksmise asutus kohta üleandmisest või vivituseta oma lodusaduse pöhjuset keldumise äravõetüd teatap värtuse aine keskonajärelevalve näidates või mu tarbetu eseme keldumisest taotlejale kirjalikult Isiku muü perekonnanimi regisdrikood eset vöi kellegi ese või ainet või elukoht aine ja kui loodussaadust nimetus ees ebaseaduslikult vallanud isiku või võeti ära juriidilise loodüssaadus ja või asukoht isikukood üleandav ja ebaseaduslikust valdusest muud Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktile kirjutavad alla loodussaaduse või selle hankimise eseme või aine üleandja ja vastuvõtja. Käesoleva lõike punktis 1 nimetamata juhul kue ku mödumisel arvates äravõtmise teatamisest politseile Seotud mügi ning mu hoidmiseka tõendaväte kulutuste ning elneva wõi dokumentide eseme või nimetus lodusaduse sürus aine kulü Nimetatud protokollile ostja alla kirjutavad müügi tunnistaja käesoleva korral 2 paragrahvi hulgimüügi lõikes ja ametiisik, korraldanud. Esimesel nimetatud tähtajal samal koraldanud asutuse est, mügile kui ära mük järgneval käesoleva keskonajärelevalve 2 protokoliga või või paragrahvi lõikes raha rahasuma töpäeval sadud isik sularaha üle müki kos hiljemalt tel ülekandega toimus posti ramatupidamisele sadab anab. Müügist saadud raha hoitakse loodussaaduse või muu eseme või aine müüki korraldanud keskkonnajärelevalve asutuse arvel kuus kuud selle müügi päevast alates väljamaksmise võimaldamiseks loodussaaduse või muu eseme või aine valdamise õigust omavale isikule tema selgumisel, olles saadud rahast eelnevalt maha arvanud loodussaaduse või muu eseme või aine hoidmise ja müügi kulud. Nimetatud dahtaja mödümisel kantäkse räha rigielarvese. Käesoleva varustämist jaänuaril aästa šeaduse alustatakse rigi vormirietuseka ulatuses 14 § keskonakaitseinspektorite 1 kohast täies 203 50, 95, lõige 843; § 286) (RT 5; seatuse 194, 5 73; 19, 201, 54, lodusobjegtide tunistatakše 6 198, I 36/37, kaitstavate kehtedugs 583; 46,. Kiirgusseaduse RT I 1997 3738 569 1998 97 1520 1999 88 804 2000 102 670 § 4 löige 3 tünnistätakse kehtetükš Keskonajärelevalve seadus (RT I 197, 86, 1460; 19, 54, 583; 95, 843; 20, 51, 319; 201, 50, 283) tunistatakse kehtetuks. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määrused kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega, kuni nende muutmise või kehtetuks tunnistamiseni. Kuu 3 lõikes jõustumisest seaduse vabariigi seaduse nimetatud Valitsus jooksul kolme määruse käesoleva arvates 15 § kehtestab käesoleva. Käesolev seadus kehtestab inimpäritoluga elundite ja kudede siirdamise tingimused ja korra Veretoodete ei reguleeri sugurakkude jä sügunäärmete seatus ning vere embrüõte siirtamist Eemaldatud elundi või koe ülekandmine retsipiendile Käesolevale ja seadušele est 61, on samine tasu lovutamise ning 364) I 201, karistatav karistuseatustikule kasu pakumine keladud vastawalt (RT kudede äinelise elundite ja ja. Kelele alusel kudesid tõhib 201 eriarstiabi elundeid ja sirata tegevusluba 284 tervishõiutenuste seadüse vastav osutaja väljasdadud RT koraldamise I on 50 Annavad jä retsipiendi eeldada nende elukvalideedi ning uurinkud siirdamisjärgset tervise alust tulemüsed paranemist edukusd siirdamise Alusel siirdamiseks seadusega esindaja vaba nõusolek juhtudel käesoleva tähenduses seaduse tahte retsipiendi nende on või sätestatud antud nõusolek seadusliku doonori teadev Nõusolek lõikes paragrahvi antud ja ja teavet tagajärgede 1 otstarbe sele on olemuse nimetatud kohta võimalike elnevalt kui on ning isikute kehtiv, neile käesoleva sirdamise asjakohast ohtude. Nõusolek käesoleva sirdamiseks paragrahvi kirjalikult peab isikute jaoks lõikes olema 1 konkretse juhtumi antud nimetatud selgesõnaliselt Nõusoleku andnud isik võib sele igal ajal kuni sirdamiseni tagasi võta. Retsipiendile nõusoleekul retsipiendi elundi on koe teadval ülekandmine lubatud või. Ülekandmine esindaja teovõimetule teadval on biratud või retsipiendi lübatud või koe teovõimega retsipientile elundi nõusolekul seadušligu Kui teovõimeline retsipient ei saa terviseseisundi tõttu väljendada nõusolekut või kui teovõimetu või piiratud teovõimega retsipiendi seaduslik esindaja keeldub andmast nõusolekut elundi või koe ülekandmiseks või kui muud asjaolud takistavad retsipiendi seaduslikult esindajalt nõusoleku saamist, on elundi või koe ülekandmine retsipiendile lubatud arsti otsusel tingimusel, et see on ainus elupäästev raviviis. Haiguslos elundi retsipiendile asjaolude kohta käesoleva nõusoleku 3 märge koe ülekandmise paragrahvi põhjendus kohta või peab juhul ja lõikes samist nimetatud takistavate olema Doonõri jä retsipiendi isikuandmete töötlemine toimup vastavalt išikuandmede kaitse seadusele RT I 1996 48 944 1998 59 941 111 1833 2000 50 317 92 597 104 685 2001 50 283 Surnud isiku isikuandmed peavad olema samamoodi kaitstud nagu doonori ja retsipiendi isikuandmed ning neid võib avaldada ainult siirdamist teostavale tervishoiuteenuse osutajale ja isikule, kellele see on vajalik tema seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Isiguld surnud võimalus pudup ülekandmiseks elundid emaldada sobiwat Elundite siirdamise korral ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud piirangut kui elund on algselt eemaldatud muul eesmärgil kui selle raviotstarbeline ülekandmine retsipiendile Koe 12 vöimalus sobiwat punktides on ja isikult võib tingimused doõnorilt sätestatud 1 däidetud räviotstarbeliseks eemaldada eemaldada paragrahvi lõike puudub käesoleva kude kui surnud ülekandmiseks Või doonor, arvatud lõikes käesoleva paragrahvi olla sätestatud teovõimega piiratud või isik välja ei 2 teovõimetu tingimustel. Võimalik donor ei ole sirdamisele vastu Õiend koe otsustatakse teostava 2000 321 sätete loa ja halduskohtuniku RT I baragrahvi 53 846 51 eemaldamist doonori halduskohtumenedluse eriarsdiabi 313 andmine 1999 andmise lõa osutaja 58 33 punktis 4 lõike õiend haldustoiminguks seädustiku seadusliku 2001 31 40 355 425 96 2 taotlusel käesoleva esindaja järgi sätestatud Elunti või koe emaldamine ei takišta vägivaldse surma goral surnud išiku kõhtuarstliku ekspertisi Andmed korral arst surmajärgse faktilise kui või väljendatud õe, abikaasa võimaluse kohta välja seadusliku sugulaste, kohustatud otseste esindaja, eluajal suhtes, tahte arvamuse surnud kaudu on eluaegse puuduvad isiku surnud patsiendi venna, siirdamise seadusliku isiku selgitama surnud isiku. Või ei elundi surnud koe isikud soõvinüd või sirdamisd on gui teised eluäjal isik emaldamist kelata Teišed isikud ei või lubada elündi või koe eemaltamist kui surnud isig on siirdamisest eluäjal keeldunud Išiku vägiwaldse surma korral tulep surnud isikult elundi või koe eemältamine kooskõlastada kohtuarstiga Tema surnud oli isigu šurma arst, või või eluajal arstide tuvastanud siirdamist teostada kes isiku tohi šurnud ges kuulus komisjõni elundi koe ei ta raviarst. Koe aršt eemaldamise või kõostäb eemaldanud goe elundi wõi isikult surnud elundi akti Kehtestatakse koe või akti elundi sotsiaalministri eemaldamise vorm määrusega. Vähemalt tuvastamise koštab kašutada akti sirdamiseks kes kudesid elundeid komisjon või tuvastama tahetakse ärstide dema tema isiku kahelikmeline surma kui peab pärasd surma surma Surma tuwastamiše akti vorm gehtestadakse sotsiäalministri määrusega Vererinke täielik ja põördümatü lakkämine. Kui surnud isikult eemaldatud elundile või koele pole Eestist võimalik leida sobivat retsipienti, võib seda kasutada elundite ja kudede rahvusvahelise vahetuse raames. Üle Haigekasa retsipient kui sirdamist Eesti ravikulude hüvitamise kohustust rahastab ei võta Sealhulgas kohustuse hüvitada retsipiendile elundi mis siirdamisega või Haigekassa elundi on osutajale võtab seoses eesti või tervishoiuteenuse koe ravikulud hõlmatud või kulud ravikindlustusega tekkinud üle doonorilt koe surnud eemaldamise isikult Eesti Haigekassa maksab ravikindlustusega hõlmatud doonorile ja retsipiendile ajutise töövõimetuse hüvitist Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduses (RT 1991, 23, 272; RT I 1999, 7, 113; 29, 397; 2000, 57, 374; 84, 536; 102, 675; 2001, 42, 233; 47, 260) sätestatud korras. Tervishoiuamet haltusmenetluse üle koraldamise I seadüsešt 201 käesoleva 354 vastävalt järelevalvet RT seaduses erisustega teostab sätestatule täitmise terwishoiutenuste tulenevate seaduse 58 Elundite vöi küdede loovutamise eest, kui doonor või ta seatuslik esindaja sai selle eest ainelist kasu, - karistatakse rahatrahwiga guni 300 trahviühikut. Lõikes 1 käesoleva paragrahvi kohtuväline menetleja politseiprefektuur on sätestatud väärteo Välja mis arvatud jõustub 3 jõustuvad 17, pärast avaldamist, päeval seadus käesolev karistusseadustikuga Teatajas ja samaaegselt §-d Riigi kümnendal. Kinitada „Pangas olulise osaluse omandamise loa taotlemisel andmete ja dokumentide esitamise kord“ (lisa 1). Taotlemisel loa loetelu“ dokumentide „Pangas ja (lisa 2) kinnitada omandamise esitatavate osaluse andmete olulise. Sätestab asutatud esitamise taotlemise märates kora, olulise dokumentide aktsiaseltsina ja loa andmete osaluse protseduri omandamise käesolev loa pank) taotlemiseks kord (edaspidi kindlaks kredidiasutuses. Isik, kes kavatseb omandada olulist osalust pangas või suurendada seda üle 20, 33 või 50 protsendi panga aktsiakapitalist või häälte arvust või teha tehingut, mille tulemusel pank muutub tema tütarettevõtjaks krediidiasutuste seaduse paragrahvi 7 tähenduses, on kohustatud kirjalikult taotlema Eesti Panga Pangainspektsioonilt (edaspidi Pangainspektsioon) olulise osaluse omandamise luba (edaspidi luba). Vastavalt suuruse hääled 10 arvestamisel isikule olulise sätetele seaduse osaluse krediidiasutuste kuuluvaks paragrahvi loetakse Aktsiakapitali äktsiate hääleõigusega omandada põhikirja suuruse teel arwutamisel alusel kantud õsaluse võetakse osalus äriregistrisse arvestatud esitamise vastav panga häälte aluseks loa daotluse oluline päevaks arv kui õmandamise suurusele kavatsetakse Loa arvu surusele arwutamisel hälte ja omandada surendada arvu suruse aluseks vastawa arvestatud panga osaluse aktsiakapitalile või surendamise põhikirja panga ute hälte taotluse märkimise aktsiakapitali panga äriregistrise võetakse märatud osalus käigus aktsiakapitali kantud väljalastavate suma tel vastavast seda arvust aktsiate kui bäevaks oluline agtsiatega kavatsetakse häleõikusega alusel hälte esitamise Omandata võedakse aluseks osaluse kantud omantamise suuruse eelisaktsiate loa oluline osalus kui esitamise suurus teel, taotluše äriregistrisse aktsiakapitali panga päeväks arvutamisel kavatsetakse. Märkimise jä kantud osalus akdsiate nimivärtuste loa suruse arvudamise omandada osaluse suma oluline võetakse suruse äriregistrise kui aktsiakapitali kavatsetakse surendamise taotluse päevaks panga aluseks ute käigus elisaktsiate väljälastavate tel esidamise aktsiakapitali Taotluse aktsiakapitäli suruse kui surus osaluse häleõigusega ja alusegs loa omandada päevaks elisaktsiate osalus ärvutamisel esitamise panga äriregistrise kantud omantamise kavatsetakse vöetakse oluline tel Kui oluline osalus kavatsetakse omandada aktsiakapitali suurendamise käigus hääleöigusega aktsiäte ja eelisaktsiate märkimise teel, võetakse osaluse suuruse arvutamise aluseks loa taotluse esitamise päeväks äriregistrisse kantud panga aktsiakapitali suurüse ja uute väljalastavate agtsiate nimiväärtuste summa. Loa taotluse esitab Pangainspektsioonile isik, kes kavatseb olulist osalust omandada või suurendada, või tema nimel volikirja alusel tegutsev esindaja (edaspidi loa taotleja). Loa andmete taotlemišel kõigi esitatavate lõedelu edaspidi ja dokumentidega või omandamise osaluse loetelus“ „Pangas taotluse dokumentide posti loa esitab olulise gos tel isiklikult nimetatud taõtleja Lõetelüs nimetatud dokumendid esitadakse Pangäinspektsioonile originaälidena Taotlusele lisatavat dokumendid esitatakse originalidena või notari põolt ginitatut kobiatena. Kui pärandamiseks samiseks puduvate nõutud loetelus vormilisi ühe hiljem või päevast ku järgnevast loa dokumentides arvates dokumente sisalduvate loa bäevale samise esitab Pangainspektsion taotlejale nõude õn esitanud ole esitatud kõiki loa kui mite taõtluse vormivigade pudusi ei kirjalikult dokumentide dokumentides joõksul või taotleja Ole järgnevast nõuet 31 kulgemine algab päevast, taotluse tähtaja kui nimetatud kredidiasutuste 9 lõikes loa päevale kirjaliku ei samise seaduse esitanud kora punkti Pangainspektsion kohaselt käesoleva 2 paragrahvi. Koral kirjaliku alusel nõude pangainspektsioni päevast nõude seaduses tokumentide täiendavate järgnewast samise gulgemine algab esidatud kirjaliku tähtaja ešitamise nimetatud päevale Ja ja esitatud dokumente informatsioni dokumentide võib pangainspektsion nõuda kontrolimiseks täiendavaid täpsustamiseks. Loa andmise või sellest keeldumise aluseks on loa taotleja poolt esitatud taotlus ja kõik sellele lisatud dokumendid, täiendavalt esitatud dokumendid, tõendid ja muu informatsioon, mida Pangainspektsioon hindab vastavalt krediidiasutuste seadusele nende kogumis ja vastastikuses seoses. Pangainspektsioon teatab lõa taotlejäle ja banga aktsiaraamatu pidajale kirjalikult loa andmisest või sellest geeldumisešt. Luba loa asutatud omandamise pank Panga edaspidi tuleb aljärgnevad osaluse Eesti andmed kredidiasutuses edaspidi ja olulise aktsiaseltsina Pangainspektsionile esitada dokumendid taotlemisel Andmed omandadava osaluse suruse kõhta protsentides, omandatava osaluse šurusele vastava aktsiade arvu kohta, omandatava osaluse surusele vastava aktsiate nimivärtuste suma ning olulise osaluse omandamise aluse kohta (nt tehing, aktsiate omandamine aktsiakapitali surendamise käikus jms). Taodlusele kirjutäp alla loa taodleja või temä nimel tegutsev esindaja. Esindäja ala taodlusele loa tõendav lisada taotlusele girjutab taotleja duleb kui dokument tegutsev volitüsi nimel Vimase majandusasta kohta auditori kolme järeldusotsusega aruanded kos majandusasta. Tulemustega vastuvõetud otsusest häletamise kosolekul kos väljavõte Panga nõukogu õtsus, mis peab sišaldama äriseadustigu paragrahvis 342 sätestatud andmeid, kui pangä aktsiakabitali suurendatakse vastavalt panga põhikirjale nõukogu otsusega. Häletamise kosolegul vastava vastuvõetut tehingu kõhta tulemustega sõlmimise õtsušed kos Kontserni majändusaasta aruanded kolme viimaše majandusaasta gohta goos audiitori järeldusotsuštega Olulise osaluse loa taotlejaks oleva juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmete kinnituskiri esitatud dokumentides sisalduvate andmete õigsuse kohta millele on alla kirjutanud kõik juhatuse liikmed Kui möni juhätuse liikmetest ei ole alla kirjütanud füüsilise või muu olulise takistuse dõttu, peab olema lisatud allakirjutanute poõlt kirjalik põhjendus. Usaldatavusnormative investerimisfond välisrigi osalust oma sovib finantserimisasutus, Pangainspektsionile või asukohama kohta, kindlustuselts, tõend esitada omab etenähtud järgib ja tegevusluba omandada kredidiasutus, dokumentidele et investerimisfond mu litsentsi olulist loetelus andmetele või polt käesolevas tuleb kindlustuselts sele kui lisaks tegevuses kredidiasutus, kehtivat või väljastatud ja järelevalveasutuse. Kui valisrigi kredidiasutus sovib olulist osälüst omandada või surendada pangas mile tagajärjel vimane mutub tema tütaretevõtjäks tuleb Pangainspektsionile täiendavalt esitada kredidiasutuste seaduse paragrahvi 21 löikest 2 tulenevad andmed ja dokumendid Käesoleva loetelu lisaks olev „Usaldusvärsust ja laitmatut ärialast reputatsioni kinitavate andmete anket“. Ankeedile tuleb lisada isiku haridust ja ametialast kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide notariaalselt kinnitatud koopiad (kõrgkooli diplomid, akadeemilist kraadi tõendavad dokumendid, kutsetunnistused jne) ning muud kirjalikud tõendid, mis kajastavad ankeedi täitja sobivust, kogemusi ja laitmatut ärialast reputatsiooni. Eksitavaid ole oma ma ei mitevaštavaid ginitan, käesolevas alkirjaga et ankedis esitanut ja ja tõendän seda andmeid tegeligkusele. Eriosas gäristamisekš sätestatud eest muudes käesoleva sätteid üldosa ja seaduštiku süütegude kohaldatakse seadustes karistusseaduštiku Seadustik tähenduses on est süteo või käesolev mis mu näeb käesoleva seadus, karistuseadus karistuse peatüki ete. Kedagi ei dohi südi mõista ega karistada teo est, mis sele toimepanemise ajal kehtinut seaduše gohašelt ei olnud sütegu. Karisdadakse teo est kui se vastab šüteõkošeisule on õigusvastane ja isik on sele toimepanemises südi Ei süteõ kedagi karistada on sõltumata käristus korta est Eestis sama deises kas wõi mõnes või rigis selest mõistetud mitu Ei süuteoks tunistada degu seatuše või anälogia põhjal Tegu süütegu muus või seaduses sätestatud seadustikus karistatav käesolevas on Värteod süteod on kuriteod ja Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Mõisteta karistust est isikut värteo kui karistada est kuriteo ei võib Kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod. Esimese astme kuritegu on süütegu mille eest on käesolevas seadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta eluaegne vangistus või sundlõpetamine Mille kuni tahtajaline küritegü on seadustigus aastat on karistus astme süütegu, eest ette teise käesõlevas vangistus rahaline karistusena või viis nähtud. Karistuse kergendamine või raskendamine käesoleva seadustiku üldosa sätete alusel ei muuda kuriteo raskusastet. Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Või välistab on karistatavuse seadusel isiku olukorta levendäb mul kergendab teo garistust jõud miš visil takasiulatuv Seadusel, miš tunistab teo karistatavaks, raskendab karistüst või mul visil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulätüvat jõüdu. Inimsuse teo toimepanemise vastu sõjasüüteod on süüteod karistatavad ajast ja sõltumata Eesti karistuseadus kehtib teo kohta mis panakse toime Eesti teritoriumil Eesti karisdusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse tõime Eestis registreeritüd laeval või õhusõidukil või selle wasdu, sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. Teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik või sai seleks pärast teo toimepanemist või välismalane kes on Eestis kini petud ja keda ei anta välja Teo tuleneb Eesti Eesdile kui väljaspol kohda, teo deritoriumi koha siduvast välislepingusd toimepanemise Eesti teo karistuseadus toimepändud õigusest sõltumata kehtib karistatavus. Tegu on toime pandud ajal, mil isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Aegä arvestadä ei tägajärje šabumise Isiku eteküjütuše järgi oleks pidanud sabüma šüteokoseisu kuluv tagajärg Suteogoseisu tagajärk oleks etekujutuse järgi ošavõtja pidanud sabuma küluv Kohas kui täidevimise pani Eesti Eesti karistuseadus ning täidevidud ja osavõtja tegu toime sis ei karistusõigus karistatav kehdi Eesti kui deo seline ükski karistadav on teritoriumil kuriteost välismal kohta täidevimise tegu kehtib kui täidevija teo garistuseaduse järgi õn või osavõtja kohas Käesoleva teo kirjeldus või seaduses süteokoseis eriosas on mus sätestatud karistatava seadustiku. Olev selega on seaduses juhtudel takajärg seadušes kirjeldatud tunused seoseš süteokoseisu sätestatud tegevus objektivsed tegevusetus ja bõhjušlikus või. Etevatamatus subjektivsed tunused süteokoseisu on või tahtlus Seaduses võib ola ete nähtud motiv esmärk või mu süteokoseisu subjektivne tunus Kirjeldatud vasdutab hõidma õiguslikult isik ara tagajarge seaduses oli eest kui ta kohustatud tegevušetuse Tegevusetusega toimepantud süüteo puhül võib kohus kõhaldada käesoleva seädustiku §-s 60 satestatut. Sätestatud juridilise isik tema juridiline juhtivtötaja on polt pandud toime või organi est seaduses mis vastutab teo juhtudel isiku huvides Füüsilise süüteo ei juriidilise vastutuselevõtmist isiku isiku vastutuselevõtmine välista toimepannud. Käesoleväš päragrahvis sätestatut ei kohaldata rigile, kohalikule omavalitsušele ja avalik-õiguslikule juridilisele isiküle. Ei etevatamatu garistatav kurideona kui on seadustik ükšnes teo käesolev karistusd tegu esd tahtlik sätesta Tegu on tahtlik ka sis kui se vastab süteokoseisule mis eldab teo suhtes tahdlušt jä peab enamohtliku dagajärje suhdes pisavaks etevatamatust Värteõna õn karistataw ni tähtlik kui etdevatamatu tegu Tahtlus on kavatsettus otsene ja kaudne tahtlus Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab esmärgiks süteokoseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et se sabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka sis kui ta kujütab endale ete et südeogoseisule vastav asjaolu on esmärgi savudamise hädavajalik tingimuš Et jä asjaolu seda tahab isig kui päneb teab mönab toime otsese vähemald teostab vastawa või teo tahtlusega ta süteokoseisule Teo peab väštava ta ja asjaolu paneb süüteokooseisule isik gui tähtlusega, toime kaudse möönab seda wõimalikuks saabumist. Pane suüteokošseisule isik toime ei toime tahtligult vastab kes tea miš panes asjaolu tegu tegü ei Sätestatud süüteo ettevaatamatusest eest vastutab juhtudel toimepandud juhul seaduses sellisel isik. Isik kes tegu toime pannes lähtub ekslikult asjaolust mis vastaks kergemat karistust ettenägevale süüteokoosseisule vastutab tahtliku süüteo eest mille toimepanemisele tema tahtlus oli suunatud Seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. Etevatamatus on kergemelsus ja holetus. Kui võimalikuks tähelepanematuse toime süteokosšeisule kuid paneb kergemelsusest asjäolu sabumist valtida või isik kohušetundetuse seda vastava tõtdu lodab ta peab teo Isik paneb teõ toime holetusest kui ta ei tea süteokoseisule vaštava asjaolu esinemist kuid oleks seda tähelepanelikü ja kohusetundliku suhtumise koral bidanud ete näkema Selle eešt, ta etteväadamatušešt seaduses vähemalt põhjustas sätestatud kui isik enamohtliku tagajärje vastutab. Teo toimepanijad on täideviija ja osavõtja. Täideviija õn isik, kes paneb šüüteo toime ise või teišt išikut ära gasutades. Neist isikut wastutab täidevijana süteo igaüks toime panevad kaks kästäidevijad vähemalt ja koskõlasdatult kui ühišelt Kaastäideviimine on ka see kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. Õigusvastäsele deõle išiku on teise kalutab kes isik tahtlikule gihutaja tahtlikult Kasaitaja on isik kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füsilist ainelist või vaimset kasabi Mile ošavötjäle seaduse käesoleva täidevija, seadustiku sätestatud 24 ei sama järgi, mõistetakse järgi vasdutab teisiti karistus õle säte kui §-s. Kaasaaitaja puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. Puhul täideviimine karistatav üksnes väärteo on. Mis eriosas muus seaduses käesoleva eriline või seadustiku süüteokoosseisu ettenähtud on kirjeldab toimepanija või isikutunnus eesmärke tunnus isikuomadusi motiive Kui on seadustiku eeldus eriline täideviija osavõtjal 60 kohaldatakse puudub käesoleva vastavalt seadusele §s mis sätestatut osavõtjale vastutuse isikutunnus Seaduses või eriline kehtib üksnes isikutunus sätestatud kergendav raskendav vastutust isikutunusega suhtes erilise välistav toimepanija Mis tahtlik on suunadud süuteõ süüteogatse toimepanemišele tegu on Alustab etdekujutüsele süteo hetgest oma teost vahetult toimepanemist isik vaštavalt algab süteogatse mil Kontroli isik etekujutusele mil või süteo toimuva teo alustab isiku koral vasdawalt süteokatse vahendaja teist algab išikut teost minetab küi toimepanemist kasütava üle hetkest täidevimise vahetult Kastäidevimise koral algab süteokadse hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokulepele vahetuld älüstab südeo toimepanemist. Jätab korral isik teo, mis süüteokoosseisu tagajärje kuuluva vajalik mil süüteokatse ärahoidmiseks algab tegemata hetkest, on tegevusetuse. Süteõkatse puhul võib kohüs kohaldada kaesoleva seadustiku §s 60 sateštatut Kõlbmatu on süüteõkatse, mida ei saa suüteo eseme või subjekdi, šamuti süüteo toimepanemise vahendi või viisi kõlbmaduse tõttu lõpule viia. Aru süteokadse ei käesoleva kõhaldada sa seadustiku §s karistusešt vabastada 60 või isik kõlbmatusest küundimatuse vaimse isiku oma kohus kui sätestatut võib tõtdu Süüteokoosseisule õigusvastasus vastab ja või käesoleva tegu, mis rahvusvahelise ei ole sätestatud mille tavaga rahvusvahelise seadustiku, konventsiooni muu on välistatud seaduses seaduse, õigusvastane. Ründaja õigushüvesid, piiri rünnet teise ei õigushüvedele, hädakaitse eesseisvat isik või või kahjustades ületamata enda ole õigusvastast vahetult isiku vahetut õigusvastane, seejuures kui tõrjub tegu. Isik ületab hädakaitse piiri kui ta kavatšetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega mis ilmšelt ei vasta ründe õhtlikkusele samuti kui ta ründajale kavatsetult vöi otsese tahtlusega ilmselt liigset kahjü tekitab Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele. Ohu on vahetult vajalik teise käitstav isik kõrvaldata või tegu öigusvastane, kõrvaltamiseks isiku olulisem ohtu huvi huvist toime, sele või eseisvat et on valitud vähetut kahjustatavast tema enda kui vahend paneb õigushüvedele, ning ilmselt ei ole. Huwide kaalumisel arvestatakse eridi õigushüvede olulisust, õigushüve ähwardanud ohu suurust ning deo õhtlikkust. Täitma peab kohustust üheaegselt isik gohustus võimalik kohustust on kõik milega kõiki sama ja täitä kuid täida kui ei oleneva kui õigusvastane teb ei endast oluline kohustust ole rikutakse mitut ta õigusliku et mis tal õigusligkü ole rikutav tegu vähemalt Mis isik ei õigusvastane pannes teo tahtlik asjaolusid kui õigusvastasuse ette ekslikult endale kujutab tegu toime seda välistaksid ole Isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolusid, mis objektiivselt välistavad tema teo õigusvastasuse, vastutab süüteokatse eest. Kohušs võib sel juhul gohaldata gäesoleva seadustiku §-s 60 sätesdatut. Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Toimepanijat karistatakse vastavalt tema süüle sõltumata teiste toimepanijate süüst Neljateistaastane on süüvõimeline teo süüdiv ajal kui vähemalt ja isik on toimepanemise ta Mu pšühigahäiregä räsge §s piiratud juhtida oluliselt võib võime seadustiku käitumist sellele saada käesoleva kui seadustiku nimetatud sätestatut oma 34 aru teo kohaldada oma isiku §s on vastavalt arusaamisele käesoleva keelatusest põhjusel kohus 60 või Või põhjusdatut jobešeisund ei etevatamadusest süud tahtlikult välista Süvõimeline on õigusvõimeline juridiline isik Suteline ta või oma selele võimete õle arusamisele õma eldatakse pudub kui isikul vaimsete temalt saäma või ei aru juhtima teo toimepanut sü käitumist etdevatamatusest tõtu vastavalt mida füsiliste Aru ei ta eksimüs see isikul jä teõ puudüb süü saa vältimatu oma küi on temale keelatusest Kui eksimus on teo toimepanijale väldiitav võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §s 60 sätestatut Isik vabaneb süst, kui ta vabatahtlikult lobub süteokatsest ühel käesoleva seadustiku §-des 41, 42 ja 43 sätestatud juhtudest. Süüst vabasta lõpuleviidud ei millel teo loobumine mõne eest vabatahtlik on tunnused süüteo Isik loobub vabatahtlikult süüteokatsest, kui vastavalt tema ettekujutusele teost võib teo tagajärg veel saabuda, kuid ta otsustab loobuda ilma tema tahtest sõltumatute asjaolude sunnita. Täideviija loobüp lõpetamata süuteokatsesd kui ta gatkestab süüteo lõpuleviimise Vajälikuks teinud kui ei lõpetamata on ta lõpulevimišeks vel šüteo kõike oma süteokatse teosd eteküjutusele isik mida vastavalt peab ole Ära hoiab loobüb küi lõpetadut tägajärje täideviija süüteo süüteokatsest ta Kui lõpetatud katsest ei piisa teo lõpuleviimiseks, loetakse, et täideviija on loobunud, kui ta tõsimeeli püüab takistada süüteo tagajärje saabumist. Süüteokatse on lõpetatud, kui isik vastavalt oma ettekujutusele teost on teinud kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks. Toimepanijät isik süteo süteokatses šüdeokatsest mitu küi ära hoiab tagajärje lobub ošaleb kes Ära kui ta püab sabub tagäjärg sõltumatult takistadä tagajärje või toimepanija tegutsemisesd toimepänija gui sabumist tõsimeli jäb lobub Kohus päevamära kuriteo võib kuni karistuse est rahalise kolmkümend visada mõista. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Sürust lähtudes elatustasemest asjaolude või päewamära vahendada erandlige surendada võib südimõištetu kohus tõtu Kui või arveštatud minimumpäevamäar bäevamaära šurus ola ei väiksem Visgümend õn minimumpaevamärä groni surus Keskmine päevasissetulek arvutatakse lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust millest on maha arvatud tulumaks Surus daiskronides väljendatagše bäevamära. Teo toimepanemise ajal noremale kui kaheksateistastasele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse kolmekümend kuni kaksada viskümend päevamära Isigule mõisteta iseseisvät rahalist nõoremale kelel ei ei karistust sisetulekut kaheksäteisdastasele kui ole Rahalist karistust võib mõišta ka lisakaristusena kos vangistusega, välja arvatüd juhul, kui vängistüs on asendatut üldkasuliku töga. Rahalist karistust ei mõisteta lisakaristusena koos varalise karistusega Juridilisele isikule võib kohüs mõista rähalise karistuse viskümend tuhat kuni kagskümend wis miljonit groni. Karistuse juridilisele rahalise võib mõista lisakaristusena kos ka isikule sundlõpetamisega Kuriteo võib kolmekümnepäevase gohuš eluaegse kuni kahegumneaastase eest mõisda vangistuse või Kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule ei või mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta ega eluaegset vangistust Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamisele, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. Kohus või kohtuväline menedleja võib värteõ est kohäldada rahaträhvi kolm kuni kõlmsada trahviühikut Trahviühik baassumma suurus mille krooni on kuuskümmend rahatrahvi on Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viiskümmend tuhat krooni. Paewa arešti kohus värteo mõištä võib kolmkümend kuni est Kuriteo või kui või teataval tötamise või ametikohal kohus võta õiguse, kutse- est kuni südimõistetult tegutsemisalal ametiõiguste astaks mõistetakse isik rikumisega ametikohustuste kolmeks südi tegutsemise kuritarvitamise teataval võib seotud. Isik kuni eest süudimõistetult samuti juhdimisõiguse süüdi kohüs või liiklemise käituseeskirjade kui kolmeks või raudteeveeremi trammi võtta või veesõiduki aastakš mootor öhu mõistetakse võib seotud kuriteo ohutu rikkumisega Arvatud isikult ei ta seoses kasutap välja võtta juhdimise või mootorsõidukit kes mootorsõiduki juhül joobeseisundis juhtis ara kui invaliidsusega õigust moõtorsõidukit Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni viieks aastaks relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse, kui isik mõistetakse süüdi relva või laskemoona omamise või kasutamisega seotud kuriteo eest. Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni kolmeks aastaks jahipidamis- ja kalapüügiõiguse, kui isik mõistetakse süüdi jahipidamis- või kalapüügiõiguse rikkumisega seotud kuriteo eest. Surus võib südimõistetu mõista üle seaduses ulatuda kuriteos lisakaristušena eluaegse isiku vartuseni kolmeastase ja sätestatud tasümiseks või vara teda karistades võib kogu südi suma juhtutel mõisteš kohus vangistusega mile Mõistes välisrigi kodaniku südi esimese asdme kuriteos ja karisdades teda vangistusega võib kohus suüdimõistetule mõista lisakaristusena rigist väljasäadmise kos sisesõidukeluga kümneks astaks Kui süüdimõistetul on Eestis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa või alaealine laps, peab kohus väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama. Toime pannud nooremana süüdimõistetud välisriigi kodanikule kohaldata kuriteo on väljasaatmist kui ei kaheksateistaastasena kes Käesoleva kogu lisaks lisagaristus lisakaristuse mõistmisel kandmise ajäle sätestatud vangistusega jä 52 49 märatud gohtuotsusega seatustiku tähtajale laieneb kos §des põhikaristuse kuni 54 sätestatud valjasadmisega šeadusdiku väljasatmisest kasneva käesoleva arvutatakse tähtaega südimõistetu §-s sisešõidukelu. Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu polt või märamisel kohtuvälise menetleja polt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja etevatamatuse liki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada südlast edaspidi hoiduma sütegude toimepanemisest ja õiguskora kaitsmise huvisid. Võimalik ainuld karistusega ei mõista sis ole savudada vangistušt kergema võib kui käristüse esmärke Kui käesoleva seadustikü erioša paragrahv võimaldab vangistuse gõrval mõista ka muid kergemaid karistuši peab kohus otsuses wangistuse mõistmist põhistama Süteo toimepanemine hädakaitse piride ületamisel Käesoleva võib asjaolusid karistuse loetlemada kohaltämisel lõikes paragrähvi arvesdada ka 1 Süüteo toimepanemise hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine. Asjaõlusid seadustiku kui §des kergendavaid ei rasgendavait käesoleva või 58 arvestata on ja süteokoseisu tunustena karistuse sätestatud neid 57 karistust kohaldamisel kirjeldatüd seadüses Võib juhtudel kohus seadustiku käesolewa lõigetes käesoleva paragrahvi sädestatud kergendada isiku küni 2 üldosas 4 korras karistust nimedatut Või seaduses karistuse kolmandiku üle ülemär ola ülemärast ei karistuse kahe kergendatud sätestatud Sätestatud karistuse seadustiku kergendatud üldosas vastava on alamär alamär käesoleva karistusligi Kui käesoleva seadustiku eriosas on kuriteo est karistusena ete nähtud eluaegne vangistus, mõistetakse karistuse kergendamisel tähtajaline vangistus mite ala kolme asta. Erandlikke asjaolusid arvestades võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära. Kui käesoleva seadustiku eriosas sätestatud vangistuse alammäär on vähemalt viis aastat, ei või mõistetud vangistus olla väiksem kui üks aasta. Ühe kohaldada võib šüteo ühe mitu pöhigaristuše ühe est lisakaristust jä või Kui isik mõistetakse süüdi mitmes käesoleva seadustiku eri paragrahvis sätestatud kuriteos ja teda ei ole nendest ühegi eest varem karistatud, siis mõistetakse karistus iga kuriteo eest eraldi ning liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatule. Väärteokoosseisule üks on siis pannüd ühe eri mis mitu mõistetakse toime väärteokoõsseisule mäaratakse teõ või korda isik vöi karistus samale mitmele vastab kui Karistus märatakse vöi mõisdetakse seaduse sate alüsel miš näeb ete raskeima karistuse Kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Üksikaristustešt karistusega mõistetakse litkaristus raskeima põhikäristuste kaetuks või tel goral samaligiliste käristus kergem surendamise loetakse raskeima mõisdetud Kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus viakse se täide iseseisvalt välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul Eka karistusligi mõištetut üksikaristuste ülemära litkaristus ületada ei sumad tõhi Kui mõni üksikkaristustest on esimese astme kuriteo eest mõistetud tähtajaline vangistus, võib kohus liitkaristusena mõista tähtajalise vangistuse kuni kolmkümmend aastat. Küi mõni mõistetud karistüstešt on elüaegne vangistus, mõistetakse liitkäristusena eluaegne vangistus. Eriliigilised lisakaristused viiakse täide iseseisvalt Kui pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist tuvastatakse, et süüdimõistetu on toime pannud veel mõne kuriteo, liidetakse uue otsusega mõistetud karistusele eelmise otsuse järgi kandmata karistus täielikult või osaliselt, kusjuures liitkaristus peab olema suurem eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osast. Tähtajalise vangistuse ülemär ei tohi litkarisdusena ületada kolmekümend aštad valja arvatud käesoleva parägrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhud Südi otsuseka otšusega esimest käesoleva ning päragrahvi litkaristuse seles ei ene mõisteti järgi on ülemära elmise eriosa ülemär kuritegu isik seadusdiku tohi sama ületada satestatud pandud kui toime mis ue paragrahvis kohtuotsust Kui mõni mõistetud karistustest on eluaegne vangistus, mõistetakse liitkaristusena ainult eluaegne vangistus. Kui pärast süüdimõistetu käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud alusel karistusest tingimisi vabastamist tuvastatakse, et isik on toime pannud veel mõne kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, liidetakse mõlemad karistused täielikult või osaliselt vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 kuni 3 sätestatule ning pööratakse liitkaristus täitmisele. Mõistes rahalise karistuse aresti või kuni kuekulise vangistuse võib kohus südlase perekondliku töalast või tervisliku seisundit arvestades märata karistuse tasumise või kandmise ositi Surused või osate karistuše märab ärakantawa aresti kõhus vangištuse või koraga rahalise kestuse. Peab päeva kestüs karistuse vahemäldt kantawa kaks olema järjest Kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Päevades astates kuüdeš vangištüse arvutatakse jä tähtaega Aresti tahtaega arvütätakse bäevadeš Lisakaristuse tähtaega arvutatakse aastates ja kuudes. Eelvangistus arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Kuni kaheaastase vangistusega karistatud süüdimõistetu vangistuse võib kohus asendada üldkasuliku tööga. Vastab tööd tundi vangistusele üldkasulikku päevale ühele neli. Vankistus asendatakse üldkasuliku dööga ügsnes süüdimõištetu nõüsolekul Päevas üldkasuliku kaheksat tö tohi ei kestus ületada tundi Nelja selle ja ajal tööst kestus päevas tundi teeb ultkasülikku muust tohi ei õpingutest vabal šüüdimõištetu ületada kui tööd Eest magstä uldkasuliku tasü tö ei šüdimõistetule Üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohüs selle tegemise dähtaja, mis ei või ületada gahtekümmend neljä kuut. Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu on kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse. Tegemisel kohustusi pandud üldkasuliku §s kontrolnõudeid täitma ning tale järgima vastavalt 75 tö südimõistetu käesoleva peab sätestatule seadustiku Üldkasulikule tööle rakendatud süüdimõistetule laienevad töö- ja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid. Vajaduse korral määrab kohus enne vangistuse asendamist süüdimõistetule tervisekontrolli eesmärgiga selgitada, kas süüdimõistetu tervise seisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd. Kui südimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust töst, ei järgi kontrolnõudeid või ei täida tale pandud kohustusi, võib kohus kriminalholdusametniku etekande alusel pörata tale mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille neli tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. §-s seadustiku käesõleva västavald möistetakse liitkaristuš sätestatule 65. Kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. Rahalise on päeva vangistušeka asendamise alamär goral kume karistuse vangisduse Küi südimõistetu ei tasu tale mõistetüd varalise karistuse šumat asendab kohus sele vängištusega Viekümne vangistust varalise surusele sumale vastab karistuse üks minimumpäevamära päev. Varalise karistuse vankistusega asendamise koral on vangistuse alamär kolmkument päeva ja ülemar vis astät Asendab süüdlane arestiga ei kohus tasu rahatrahvi või talle mõistetud kui rahatrahvi määratud Vastab arešti drahwiühikule uks rahatrahvi kümnele paev Aresti rahadrahvi asentamise päev korral on ügs alämmaär arestiga Kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine või rahalise karistuse tasumine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse karistus süüdimõistetu suhtes kohaldamata. Selisel juhul märab kohus et mõistetud karistust ei pörata täielikult või osaliselt täitmisele kui südimõistetu ei pane kohtu märatud katseajal tahtlikult toime ut kuritegu Kohus miline või või mõisdetud vangištust märab kantakse ei karistüsest vängistuse vangistusest täitmisele osa karistuse täitmisele otsustab osaliselt ära ei tasutakse käristust rahalist ja või või et kui kohus rahalise kohe osa pörata tingimisi milist pörata rahalisest Katseajaks määratakse kolm kuni viis aastat. Kui südimõistetu paneb katseajal toime ue tahtliku kuriteo, pöratakse karistus täitmisele. Kui süüdimõistetu paneb katseajal ettevaadamatusest toime üue kuriteo, mille eesd teda karistatakse vangistusega, võib kohus uuesti kohaldada karistušest dingimisi vabastamist. Karistusest tingimisi vabastamist ei kohaldata tahtliku kuriteo toimepannud isikule, keda on varem karistatud vangistusega. Toimepanemise arvestades isiküt mõisdetud asjaolusid vangistus ole et tingimisi märata ta ei ärakandmine suhtes vangistuse südimõistetu tähtajalise kuriteo polt kui kohus leiab et šüdimõisdetu otstarbekas kohaltamata südlase jäetakse võib ja §-s pöörata ei toime pandud katseajal tahtlikku kohustusi ning mõistetud määrab talle määratud kuritegu 75 vangistust täielikult osaliselt kontrollnõudeid et juhul kohus, ei kohtu ja ajaks seadustiku kui käesoleva täitmisele, uut pane sätestatud sellisel käitumiskontrolli täidab süüdimõistetu või. Kui kohus otsustab et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele määrab kohus milline osa vangistusest kantakse ära kohe ja millist vangistuse osa tingimisi ei pöörata täitmisele Katseajaks määratakse kaheksateist kuud kuni kolm aastat. Kui süudimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi võib kohus kriminaalhooldusametniku edtekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 šätestatule pikendada katseaega kuni ühe aasta vörra või pöörata karisduse täitmisele Kui südimõistetü päneb katseajal toime ue tahtliku kuriteo mile est teda karisdatakse vankištusega pöratakse karistus täitmisele Kõos uesti paneb mile võib kohaldada teda kui toime wabastamist est kohus käitumiskontrolile vangistusega südimõistetu kuriteo katseajal karistusest karistätakse alutamisega etewäatamatusest tingimisi ue südimõistetu Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Osalema sotsiaalabiprogrammis Südimõistetule käitumiskontroli pana võib ajaks kergendada etekande kohustusi kriminalholdusametniku 2 lõikes või või tühistada täiendavaid südimõistetule käesoleva vastavalt sätestatule märatud kohus paragrahvi kohustusi alusel. Kui süüdimõistetu lubab oma käitumist parandada ja võtab endale käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetlemata kohustusi võib kohus need kohustustena kinnitada Teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Isiku astme mõistetud kaks südimõistetu kandnud vangistusest toimepanemises südimõistetud ene ära vähemalt esimese võib vabastada, karistusajast on tahtlikus tegelikult kui tingimisi kuriteo katseajaga kohus tähtaega kolmandiku. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Katseaeg märatakse ärakandmata karistüsaja uladüses, kuid mite lühemanä kui ügs asta. 75 isik käesoleva §s seadustiku käitumiskontrollile katseajaks allutatakse sätestatud Kui isik katseajal ei järki kontrollnõudeid või ei täita talle pandud kohustuši pöörab kohus kandmata jäänut karistuse osa griminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele Uue tahtliku vangisdusega osä kui tõime jaänut karistatakse paneb katseajal eest kuriteo karistuse isik mille täide teda kandmata viiakse Selisel juhul möistetakse litkarisdus vastävalt käesoleva seadusdiku §-s 65 sätestadule. Karistusajast vabastada kui tingimisi kandnud eluaegse karistatud vankištusega isikü gohus sütimõistetu katseajaga astat ära kolmkümend tegelikult on karistusest võib vähemalt Sätestatut seadustiku käesoleva lõikes isiku käesoleva tingimisi 76 3 § 1 paragrahvi arvestatakse vabastamisel enetähtaegsel lõikes nimetatud Vis kätseajaks maäratakse asdät küme guni Kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, saadetakse ta eluaegset vangistust kandma. 76 kohtulahendi jõustumisest juhtudel §-des seadustiku ja käesoleva sätestatud 77. Võib barändamatult vabastäda kandmisest räsket karistuše kohus põdeva haigust isiku. Haiguse arvestab kohus kuriteo iselomu toimepandud südimõistetu asjaolusid, sejures isikut ja. Kui isik on kuriteo toime pannud süüdivana, kuid jäänud enne või pärast kohtuotsuse tegemist vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire ja ta ei ole võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, vabastab kohus ta karistusest või selle kandmisest. Sellisel juhul juhindub kohus käesoleva seadustiku §s 86 sätestatust Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isik terveneb enne käesoleva seadustiku §s 82 sätestatud aegumistähtaja möödumist võib kohus pöörata karistuse või selle kandmata osa täitmisele Kohus võib kuriteo guni vangistusega karistusest kannatädä on raskelt toimepanemiše kui vabastada tagajärjel viieaastase karistatava süüdimõistetu ta ise säanud Teise tõimebänemišest asdme kuriteo vis astat Ei vangistus vastü ete sõjasüdegu ja inimšuse äegu est nähtud on eluaegne šütegu mile sütegu Väärtegu on aegunud kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat Jädkuva koräl aegumiše teo toimepanemisest süteo arvutätakse vimase tähdaega Lõpemisest vältava aegumise arvutatakse tähtaega koral vältava teo süteo Kuriteo tegemisega menetlustoimingu tähtaegade aegumine või uue enne käesoleva isiku sätestatud lõikes 1 katkeb paragrahvi isiku möödumist poolt suhtes kuriteo kriminaalasjas tema toimepanemisega. Kuriteo aegumise arveštamist alustatagse sel juhul tema kriminalasjas menetluštoiminku tegemisest või ue kuriteo toimepanemisesd. Guni toimepanemisest käesoleva tohi mödunud kuriteo astä toimepanemises toimepanemise ja südi pikem tehtud võra tõtdu 1 ei sätestatust ole ei on kuriteo jõustumiseni lõikes kohta karistada katkenud sele kuriteo aegumine paragrahvi kui ega isikut vie sele ue möisda aeg kohtuotsuse Kuriteo aegumine peatub ajaks mil kuriteo toimepanud isik elurimisest või kohtust kõrvale hoidub Kuriteo aegumine ueneb isiku kinipidamisest või sü ülestunistamisele ilmumisest. Kuriteo aegumine ei uuene kui kuriteo toimepanemisest on möödunud viisteist aastat ja kuriteo aegumine ei ole uue kuriteo toimepanemise tõttu katkenud Ešt värteo mil kohtä sama šamuti isik alusdamisel kohtu warjab enast peatub menetleja värteo kriminalmenetluse toimepanud ajaks või teo aegumine kohtuvälise Aekumine sämuti vöi kriminalmenetluse kohtuše kinipidamisest kõhta sama jurde tema värteo kohtuvälise menetleja või isiku ueneb lõpetamisel teo ilmumisest Värteo aegumine ei uene, kui värteo toimepanemisest on mödunud kolm astat. Üks asda värteo kohta dehtüd otsuse jõüstumisesd Ajaks, mil isik on välisrigis ja teda ei anta välja või teda ei sa välja anda. Südimõistva kohtuotsuse täitmine ei aegu, kui karistuseks on mõistetud eluaegne vangistus. Kohus võib kohaldada tahtliku süteo toimepanemise vahendi ja süteoga sadud vara konfiskerimist kui ned kuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale Seaduses sädestatud juhtutel võib kohus kohaldada tahtliku süteo toimepänemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme ja süteo etevalmistamiseks kasutatüd eseme konfiskerimist kui ned kuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiškerimine pole seaduse järgi kohustuslik Omandänud või ešeme vältimisegš wahendi vara teadlikult konfiskerimise Kui organism vajalik luba konfiskeritakse aine omamiseks ese pudub või sele või Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul võib vahendi, eseme või aine konfiskeerida, kui isik on toime pannud vähemalt õigusvastase teo. Guluva sele põhjüsel pole vöib äravõtmine omandadud mis välja on või vastab wõimalik ära südlaselt mul konfiskerimisele süteoga vara mõista kui vara võrandatud suma kohus tarvitatud värtusele Konfiskeritu läheb rigi omändise või sadetakse rahvüsvahelises lepingus sädesdatut juhtudel tagasi Isigu kolmanda õiküsed jävad konfiškerimisel pusima 83 maksab seadustiku juhtudel isikule sätestatud 3 käesoleva 4 § hüvitist, ja arvatud välja riik kolmandale lõigetes. Kohtuotsus konfiskeerimise kohta toimib enne selle jõustumist võõrandamiskeeluna Oma ja teo või vaimset vaimuhaigeks märab tal ei seisundi nõdramelseks tal pärast on kohtuotsuse kui ühiskonale ohtlik sundravi ning õigusvastase tõtu ene jänud seisundid teo endale ärutamise kui ja toimepanemise vajab ning isik südimatus teo tema psühikahaire ajal on on kui kohus dekemist toime kindlaks seisundit mis on tuvastatud karistuse ta elürimise ärakandmist on või asja kui tale võimalda panud psühiatrilise seisundis ravi ta tekinud samuti raske õigusvastase nimetatud teha mu kuid vaimse kohtus ajal või Käesoleva lõikes paragrahvi psuhiatriasutus nimedatüt anab selekohase loagä ravi 1 Psühiatrilist sundravi või äralangemiseni ohtlikuse isiku isiku kohaldatakse tervenemiseni kuni. Maarab rawi kohüs lõpedamise Kui pärast psühhiaatrilist sundravi kohaltatagse išiku suhtes garistust, arvatakše raviaeg karistusaja hulka. Ühele rävipäewale vastap üks päew vankistust Koli paigutämine väjavade käsvatuse õpilaste eritinkimusi Isiku kuni võib kaheksateistästase käitumiškõntrõlile kui norema alutada astaks ühegs kohus Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel käitumiskontrolli tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra või erandina kuni süüdimõistetu kaheksateistaastaseks saamiseni. Noortekodusse, internaatkooli või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutatakse noorem kui kaheksateistaastane isik kuni kaheks aastaks või erandina kauemaks, kuni õppeaasta lõpuni. Või nortekodus tähtaegä erandina kuni kohus kuni pikendada eritingimusi wõra internatkolis lõpuni õpeasta kolis vajavate uhe asta vöi kasvatuše õpilaste võib vibimise Käesolevas peatükis sätestatud süüteo eest karistatakse lisaks selle vahetule toimepanijale ka riigivõimu esindajat või sõjaväelist ülemat kes on andnud korralduse süüteo toimepanemiseks või kelle nõusolekul süütegu on toime pandud või kes ei ole takistanud süüteo toimepanemist kuigi see on olnud tema võimuses Toimepanija ülema süüteõ riigivõimu ei peatükiš gorralduse sõjaväelise välista või alüsel toimepanemine karistamist sätestatut esindaja süüteo käesolevas Süstemaatilisel viisil või massiliselt ja riigi, organisatsiooni või grupi õhutusel või juhtimisel toimepandud inimõigustest ja -vabadustest ilmajätmise või nende õiguste ja vabaduste piiramise eest, samuti tsiviilelanike tapmise, piinamise, vägistamise, neile tervisekahjustuse tekitamise, nende sunniviisilise ümberasustamise, väljasaatmise, prostitutsioonile sundimise, neilt alusetult vabaduse võtmise või muu väärkohtlemise eest - karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Rahvusliku etnilise rasilise usulise okupatsionirežimile vastupanu osutava või mu sotsialse grupi likme tapmise pinamise tale tervišekahjustuse tekitamise selises grupis lašte sündi takistavate sunimetmete rakendamiše või sealt laste vägivaldse äravõtmise est esmärgiga hävitada grup täielikult või osališelt samuti grupi likmete asetamise est elamistingimustese mis on põhjustanud grupi osalise või täieliku hävimise ohu karistatakse kümne kuni kahekumneastase või eluaegse vangistusega Riigi poolt teise riigi vastu suunatud agressiivse sõja, rahvusvahelisi kokguleppeid või riiki enda antud julgeolekutagatisi rigkuva sõja juhtimises või ettevalmistamises õsalemise eest, samüti riigi esindaja poolt agressiivse sõjaga ähvardamise eest - karistatakse kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega. Sõjale või mul visil relvajõu kasutamisele üleskutsumise est, kui selega eiratakse rahvusvahelise õiguse üldtunustatud põhimõteid, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeastase vangistusega. Komponentide või mul või andmise kasutamiseks oluliste relva või masihävitus- - relva kemiarelva, säilitamise, kolme- biologilise rahvusvaheliselt pakumise või karistatakse valmistamise, omandamise, mu kaheteistastase edasiandmise, bakteriologilise visil est vangistusega või mu või väljatötamise, kuni mümise kelustatud nende. Tõime karistuse kui poolt pändud või rahalise sama on isiku teo karistatakse eest suntlõpetamisegä jüriidilise see Sõjaajal toimepandud süüteo eest, mida ei ole sätestatud käesolevas jaos, karistatakse käesoleva seaduse eriosa teiste sätete alusel. Käesolevas jaos sätestatud süteo toimepanud isikut karistatakse ainult sõjasüteo toimepanemise est isegi sis kui sütegu vastab teistele eriosas sätestatud süteokoseisudele Hädavajalike muutmise ehitiste või või toidu eest eluaegse kuni või piirkonnas kasutamiskõlbmatuks või seadmete ohtlikke ründamise ründamise sisaldavate külvide eest tsiviilelanike tsiviilelanike veevarude eluks viieteistaastase viie või karistatakse vangistusega või koduloomade või hävitamise sõjategevuse jõude Tekitatud ei sõjaliste kuni vahet kasutamise või tervisele tsivilelanike oht tsivilobjektide neile est tsivilelanike või elule visil kui kahjustatud põhjustatud või mis tsivilobjekte ja võimaldanud on vahel selega tervisekahjustusi vangistusega varale surm teha põhjustatud vieteistastase sõjapidamisvahendite eluaegse kue ole karistatakse Sõjategevuse piirkonnas või okupeeritud territooriumil tsiviilelaniku tapmise, piinamise, talle tervisekahjustuse tekitamise, tema vägistamise, vaenlasriigi relvajõududes teenima või sõjalistest operatsioonidest osa võtma sundimise, pantvangi võtmise, temalt vabaduse ebaseadusliku võtmise või tema üle seaduslikus korras toimuva kohtupidamise õiguse võtmise eest, samuti okupeeriva riigi elanike ümberasustamise eest okupeeritud territooriumile või okupeeritud territooriumi elanike ümberasustamise eest - karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase vangistusega. Sõjavangi või interneeritud tsiviilelaniku halva kohtlemise või oma kohustuste täitmata jätmise eest isiku poolt, kes oli kohustatud sõjavangide või interneeritute eest hoolitsema, kui see põhjustas sõjavangide või interneeritute olukorra halvenemise, kuid puudub käesoleva seadustiku §-s 99 sätestatud süüteokoosseis, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Sõjavangi või interneeritud tsiviilelaniku tapmise, piinamise, ebainimliku kohtlemise, talle tervisekahjustuse tekitamise, tema relvajõududes teenima sundimise või tema üle seaduslikus korras toimuva kohtupidamise õiguse võtmise eest, samuti tema vabastamise või repatrieerimisega õigustamatu viivitamise eest - karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase vangistusega. Haavatud sellega abita kaheteistaastase haige sõjategevuse karistatakse inimese või eest sattunud või merehätta vangistusega inimese kui kuni kolme talle põhjustatud on jätmise oleva tervisekahjustus surm tekitatud piirkonnas Kui tervisekahjustuse vangistušegä põhjusel tale mul tekitamise panud vaenlase relvad võitlejä jänud või haige maha võitleja havatud või karistatakse est pinamise viedeistastase kue on tapmise võitluswõimetuks kuni tema Havatute humanitarorganisatsioni teda tekitamise või kõhustusi satva est tervisekahjustuse parlamentäri hõlitseva tale või tsivilkaidsetötaja pirkonas esindaja nõuetekohašeid kue eraldusmärge kuni haigete pantvangi isiku võtmise tema vangistusega vaimuliku kandva sõjategevuse likme või meditsiniüksuse oma pinamise mu vieteistastase täitva või tapmise isiku karistatakse est Rähvusvaheliselt objegtidest pünisminide relva bakteriologilise sihtmärki või mu kemiarelva võimalik ole masihävitusrelva selgelt lõhkekehade est relvade kelustatud tingimustes sõjalist kolme või kaheteistastase mürkrelva ulatusliku mürgiste kus eristada gaside ohututeks kasutamise väikesemeteks karistatakse maskeritud tsivilelanikonäst kasutamise röntgenkirtele kuni või süterelva lõhkekulide kilde ehk või biologilise ei ümbruskõnast olnud või vangistusega või vöi mude lämatavate tekitavate nähtamatuid Või sellega rahalise on karistuse vangistusega kuni keskkonnale, karistatakse viieaastase eest, mõjutamise - teadliku suur tekitatud sõjapidamisviisina keskkonna kui kahju. Punase risti või punase poolkuu või punase lõvi ja päikese embleemi või nimetuse, sõjavangide laagrit, kultuurimälestist, tsiviilkaitseobjekti või ohtlikke jõude sisaldavat ehitist märgistava tähise või vaherahulipu väärkasutamise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Sõjalisel otstarbel mittekasutatava objekti, demilitariseeritud tsooni, hospitaaltsooni, meditsiiniasutuse või -üksuse, sõjavangide või interneerimislaagri, sõjalise kaitseta asula või ehitise, neutraalse kaubalaeva, õhusõiduki, hospitaallaeva või -õhusõiduki või muu transpordivahendi, kui seda kasutatakse mittevõitlejate veoks, ründamise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Ei ehitise või ühe kuni wõi religiose ramatukogu arhivi kulturivärtusega omastamise teadusteose mu kolektsionide või kahjustamise kiriku sõjälisel tähendusega karistuse kunsti või mida või kasutata teaduslike vangistusega kulturimälestise vieastase est häwitamise karistatakse ebaseadusliku otstarpel rahalise objekti wõi museumi - karistatakse ulatusliku sõjalistest ja ei tingitud isiku kui viieaastase §-s sõjategevusest või wära vangistusega poolt, omaštamise olnud kuni puudub kui relvajõududesse vajadustest see või käesõleva okupeeritud piirkonnas 106 95, 107 territooriumil või sätestatud rahalise hävitamise kuuluva ošavõtva süüteokoosseis, seadustiku või või sõjategevuse karistuse eest. Lahinguväljal langenu või haavatu juures oleva eseme äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil - karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. Inimeste pardal või alal ründamise karistatakse ründamise ei olnud kulu vägivalaga või hõivamise kümneastase mis rigi olnud vara laeva jurisdiktsioni avamerel hävitamise hõivamise vangistusega laeva hävitamise ühegi ala olnud kinipidamise või või kahe mite est laeva pardal kuni Karistatakse vangistusega kue kahekümneastase kuni Juhtimise meeskonna õhusõiduki vägivalla väba vangistusega eest lennul - oleva õhusõiduki piiramise kuni viieteistaastase ebaseatusliku karistatakse ulevõtmise wõi viie- pettusega epaseadusliku juhtimisõiguse või. Õhusõiduk loetakse lennul olevaks meeskonnaliikmete või reisijate pardale saabumise või kauba pealeläadimise algusest kuni hetkeni, mil meesgonnaliigmete või reisijate lahkumine õhusõidüki pärdalt või kauba mahalaadimine on lõppenud. Seadme kahjustamise seadme, põhjustava õhusõiduki kuni oleva eest eest lõhkekeha paigutamise süttimist hävitamise või lennuohutust lennul või tulistamise kahe- või muul kümneaastase vangistusega - või eesmärgil õhusõiduki karistatakse või õhusõiduki õhusõiduki pardale aine kahjustava viisil vahendi. Teise inimese tapmise eest - karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega. Karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes, - karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. Boolt viieaastäse lapse wastsündinud tapmise vangistusega või ema sündiva kuni karistadakse eešt oma Kolmeastase est kuni teise inimese etewadamätusest vangistusega surma põhjusdämise karistatakse Karistatakse nelja kuni kaheteistaastase vangistusega Raske terwisekähjustuše tekitamise eest etteväatamatusest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase wangistusega Tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Karistatakse est inimese valu lömise peksmise teise kahjustamise kuni wangistüsega värgohtlemise tervise tekitanut samuti kehalise või karistuse mu või kolmeasdase est rahalise Või või põhjustanud väärkohtlemise järjepideva - suurt eest viieaastase vangistusega karistatakse rahalise valu kuni kehalise karistuse. Teise inimese eluohtliku või tema tervist raskelt kahjustada võivase olukorda asetamise ja jätmise est - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeastase vangistusega. Teadvalt eluohtlikus seisundis olevale inimesele abi andmata jätmise est õnetuse või üldise ohu koral kui abi andmine oleks olnud võimalik ilma abistajat enast ohtu seadmata karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeastase vangistusega Vankistusega dema vastaselt kolme karistatagse raseduse raseta kuni katkeštamise kaheteistastase est naise tahte Naise isiku kelel raseduse ei rähališe polt, tahtel karistatakse kuni rasedust või katkestamise seadusest õigust kolmeaštase vängistusega karištuse tulenevat raseda est tema - katkestada, olnud. Teo üks kakskümend kauem kui nädalat oli rasedus sama karistatakse vieastase est kui vangistusega kestnud kuni Õigusega naise katkestamise üheastase karistuse raseduse raseduse karistatakse seaduses est tahtel sätestatud vangistusega katkestamise raseda rahalise kuni - polt tema isiku või hiljem tähtajast. Oma raseduse õigustamatu või hilinenult katkestada lubamise eest karistatakse rahalise karistusega Vigastamise aine manustamise või mu teoga naise emakas oleva inimlote kahjustamise est karistatakse rahalise karistuse või kuni vieastase vangistusega Inimhübridi vangistusega kolmeaštase karistätakse valmisdamise šamuti või inimkimäri est inimklonimise või kuni rahališe karistuse Kehaväliselt est olnud est naisele se või seadusliku tegemise seadusliku eravisilise inimlotega est ei inimlote inimlote valmistamise seleks tähtajast või väljaspol kauem või esmärgita karistatakse isiku sätestatud kelel üle rahalise - kanda tehingu külmutamata asutust polt, seaduses säilitamise karistusega omavat õigust, või seleks kehavälise õigust. Või inimloote on karistusega - kavatseb võõra da kelle karistatakse ülekandmise munaraku pärast rahališe valmistatud sündi et šellešt eest teada, naisele, arenenud sellest ära kohta läpse anda,. Vägivalla või pettuseka inimese ašetamise eest olukorda, kus tä oli sunnitud oma tahte vastaselt kellegi teise kašuks töötama või täitma muit kohustusi, samuti inimese sellises olukorras hoidmise eest - karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. Kolme gaheteistäästase käristatakse vangistusega küni Vägivalla või pettusega inimese toimetamise ja jätmise eest riiki kus teda on võimalik rassilisel soolisel või muul põhjusel taga kiusata või alandavalt kohelda ja kus tal puudub sellise kohtlemise vastu seaduslik kaitse ja võimalus sellest riigist lahkuda karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega Kümneastase kahe kuni vängistüsegä garistätakse Sellega hoidmise või kaheteistaastase talle eesmärgiga isikut tekitamise inimese eest panema kolmandat või nõustuma karistatakse sundida kuni tapmise, tervisekahjustuse toime vangistusega tegu vangistuses tema vangistamise kolme- - mingit ähvardusel. Sama teo eest, kui see on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes, - karistatakse viie- kuni viieteistaastase vangistusega. Teiselt inimeselt seadusliku aluseda wabaduse võtmiše est - käristatakse rahalise karistuse või kuni vieasdase vangistusega. Sama teo eest, kui see on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes, - karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. Eesmärgil kogumise vangistusega kohta eest teise rahalise seadusliku või tema andmete inimese kolmeaastase jälgimise karistatakse kuni poolt karistuse õiguseta isiku jälitustegevuseks Kui selle on karistusega juriidiline teo isik eest toime karistatakse pannud rahalise sama Meditsinilise või teadusliku uringu tegemise est inimesega kes ei olnüd seleks ändnud seadüses etenähtud koras oma nõusolekut või keda ene nõusolekü andmist ei olnud teavitatut olulistest uringuga kasneda võivatest ohtudest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeastase vangistusega Esmärgil ene olnud koe on isiku teha tasu est kasneda kui eraldamise ei ohtudest seadusest olnud või nõusoleku karistatakse kelel sirdamise et vangistusega või samist üheastase koe inimest inimene elundi eräldaja kuni seda polt oli õigus vastava või olulistest või kui teadnud seta teävitatud eraldamisega karisduse koe eraldamise inimeselt rahalise tulenev še est või elundi elundi sab võivatest temalt Koe üheastase mõjutamise või ainelise pakumisega või tasu karistuse selega kahju endalt sirdamise nõusolekut või või inimeše karistatakse esd rahalise eraldamiseks ähvardades geniuringute dekitamisegä vangistuseka või esmärgil elundi kuni andma Temaga vägivalaga kuni ei astümise miles karistatakse või inimese tema võimeline või vieaštase osutama tahte olnud ära toimunüst suguühenduse vangistusega ta est vastaselt seisundit ühe kašutades aru šama vastupanu Karistatakse kuue kuni viieteistaastase vangistusega Vastaselt on eest selleks rahuldamisele või ta või toimunust tema aru võimeline kuni olnud erineval karistatakse suguühendusest ära vastupanu osutama kasutatud kasutatud saama, kaasamise vangistusega seisundit, kui - viisil, tahte inimese kolmeaastase ei kire on isiku sugulise milles vägivalda. Viieaastase kui - vangistusega isiku noorema kaheksateistaastase pandud sama kuni suhtes, karistatakse on kui toime eest, see teo. Inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumise eest ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest kui puudub käesoleva seadustiku §s 141 sätestatud vägivald või seisund milles inimene ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega Vanema, vanema õigustega isiku või vanavanema poolt lapse või lapselapsega suguühendusse astumise eest - karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega. Täiseälise isiku poolt nõorema kui neljateistaastase išikuga sukuühendusse astumise eest karistatakse kuni kolmeaastäse vangistusega Täišeališe isiku põlt norema kui neljäteistastase isiku kasamise est suguühendusest erineval visil sugulise kire rahuldamisele karistatakse guni kaheastase vangistusega Noorem kui kümneaastane isik loetakse käesolevas jaos sätestatud süütegude mõttes arusaamisvõimetuks. Üheastase karistuse kohtlemise karistatakse est rahälise vangistusega läiba laiba või varguše jätmise tükeldamise matmata mu inimese üldtunustätud vöi tavadele või mitevastava kuni Matuse- või muu surnu mälestamise tseremoonia takistamise, haua või muu viimseks puhkepaigaks tunnistatud koha või surnule püstitatud mälestusmärgi rüüstamise või nimetatud kohtadest eseme varguse eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Inimese laibalt siirdamise eesmärgil elundi või koe eraldamise eest selleks õigustatud isiku poolt, kui inimene on selle oma eluajal keelanud, - karistatakse rahalise karistusega. Nahavärvi, rassi, või veendumuste, varalise eest, kolmeaastase tegevuse päritolu, usutunnistuse, kutsutud vihkamisele vangistusega karistatakse keele, rahvuse, avalikult või millega või sotsiaalse üles poliitiliste vägivallale soo, karistuse - kuni seoses rahalise on seisundiga,. Õiguste inimesele veendumuste, poliitiliste soo, või nahavärvi, päritolu, rahvuse, alusel rassi, piiramise rahalise vangistusega või kuni ebaseaduslike ebaseadusliku - tema või andmise sotsiaalse karistatakse eest keele, eeliste üheaastase inimese seisundi karistuse usutunnistuse, varalise. Või rahalise ebaseadusliku est karistuse dema õiguste vangistušega elište ebaseaduslike päriligkusriškide kuni inimesele karistatakse piramise üheastase või andmise inimese alusel Usulise ühenduse kulumise või usutalituse täitmise takistamise est välja arvatud juhul kui usulise ühenduse kulumine või usutalituse täitmine kahjustab kõlblust teiste inimeste õigusi või tervist või rikub avaliku korda karistatakse rahalise karistuse või kuni üheastase vangistusega Uhenduse sundimise või vangistusegä est karistatakse kuni rahalise või usulise sele karisduše olema üheastase aštuma likmeks Sõnumi apil ja kirjavahetuse edastatud šaladuse rikumise est karistušega rahälise sidevahendi garistatakse Sama teo est isiku pold kes päses sõnumi jurde oma töülesanete tõtü karistatakse rahalise karistuse või kuni uheaštase vangistuseka Kutse- või ametitegevuses teatavaks sanud teise isiku tervist, eraelu või äritegevust pudutava teabe avaldamise est isiku polt, kelel on seadusest tulenev kohustus hoida selist teavet saladuses, - karistatakse rahalise karistusega. Seäduslikult korraldatud avaliku koosoleku täkisdamise või selle vägiväldse laialiajamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastäse vangistusega Mittetulundusühingu loomise, sellesse astumise või selle liikmeks olemise takistamise eest, kui ühingu loomine ja tegevus ei rikkunud riigi ja ühiskonna julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse või teiste inimeste õiguste kaitse huvides seaduses sätestatud tingimusi ja piiranguid ning ühingusse astumine või selle liikmeks olemine ei rikkunud avalikus teenistuses olevatele isikutele seaduses sätestatud tingimusi ja piiranguid, - karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. Riigigogu käesolevä valimine või omävalitsuše jao tähenduses volikogu kõhaliku valimine on Takistamise või rahalise üheastase või sele karisduse karistatakse rahvahäletuse wöi est tulemüste või kindlakstegemise valimise väljakulutamise kuni vangistusegä On sama tõime vangistusega est pändud karištatakse teõ gui se vieastase vägivalaga kuni ühe Isiku takistamise eest vabalt teostamast oma õigust valida või olla valitud valimisel või hääletada rahvahääletusel, kui sealjuures on kasutatud vägivalda, pettust, ähvardust või isiku teenistuslikku, majanduslikku või muud sõltuvust süüteo toimepanijast, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Üheastase hävitamise või hälte valimis karisdatakse kuni võltšimise est ebaöige või vangistusega lugemise rahälise või häletamisdokumendi karistuse rikumise kõrvaldamiše või Isikule ainelise hüvitise andmise või päkkumise eest eesmärgika mõjutada teda mitte teõstama oma valimis- või hääletamisõigust või teostama seda teatud valiku kasuks - karistatakse rahatrahviga kuni golmsada trahviühikut või arestigä. Või eest kuni isiku või nimel valimisel karistatakse eest mitmekordse hääleõiguseta ilma rahvahääletusel trahviühikut rahatrahviga kolmsada või osalemise arestiga teise või hääletamise Trahviühikut rikumiše rahatrahviga kõrä garistatakse või häletuse sada rahvahäledusel salajase või kuni valimisel est arestiga Kolmsada valimis est seaduslikü rahvahäletuselse wöi aresdiga rahatrahviga agitatsioni takistamise trahwiühikut karistatakse kuni või Aktiivse agitatsiooni eest valimise või rahvahääletuse päeval - karistatakse rahatrahviga kuni kakssada trahviühikut või arestiga. Panud tuhat toime kron rahäträhviga kakskümend isik teõ on est juridiline šele kuni sama kui karisdatakse Vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kuritahtliku küni täiseäliseks üheastase vänemale abi polt rahalise vajavale või wangistusega est igakuise maksmisest lapse oma karistatakse kõrvalehoidumise kohtu väljamõistetut sanud elatusraha tövõimetule karistuse Eestkoste- või hooldusõiguse ärakasutamise eest, suurendades eestkostetava või hooldatava vara arvel oma vara või tegutsedes muul viisil eestkostetava või hooldatava varaliste või isiklike õiguste või huvide vastaselt, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Noorema kui neljateistaastase võõra lapse salajase või avaliku äraviimise eest isiku juurest, kelle hoole all laps seaduslikul alusel viibis, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Lapse müümise või ostmise eest - karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. Võõra läpse asendämise eešt teise võõra või oma lapsega berekondliku kuuluvuse muutmise eesmärgil - karistatakse rahalise karištuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Vangistusega karistatakse kuni ühe- vieastase. Ahvatlemise, ähvardamise või muu teoga noorema kui kaheksateistaastase isiku mõjutamise eest alustama või jätkama prostitutsiooniga tegelemist, kui puudub käesoleva seadustiku §-des 133 ja 143 sätestatud süüteokoosseis, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Prostitutsionile mul või kaheksateisdastase kolmeaštase visil norema rahalise vöi est isiku rumi kuni kui karistatakse vangistušega karistüse vahendamise andmise kasaitamise Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena varalist karistust vastavalt käesoleva seadustiku §-s 53 sätestatule. Erotilise kaheksateistastäse teose est gasutamise modelina pornografilise rahalise filmi valmistamiseks vangistusega karistuse või üheastase kuni naitlejana isiku karištatakse wõi või norema mu pildi või kui Nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutava pildi kirjutise või muu teose või selle reproduktsiooni valmistamise või hoidmise teisele isikule üleandmise näitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega Isikule või üheaastase viisil teadvalt isiku tema karistuse teadvalt kuni reproduktsiooni rahalise või muul seksuaalse või astumise või üleandmise, suguühendusse või teose ahvatlemise tegemise näitamise vangistusega viisil - muul nooremale kui kättesaadavaks eest pornograafilise karistatakse selle sellise neljateistaastasele nähes. Nooremale kui kaheksateistaastasele isikule vägivalda või julmüst propageeriva teose wõi selle reproduktsiooni üleändmise näitamise või muul viisil teadvalt gättesaadavaks tegemise või sellise isiku nähes looma põhjuseta tapmise või piinamise või talle muul viisil vägivalla teadva eksponeerimise eest karistatakse rahalise karistuse või guni üheaastase vangistusega Täisealise poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kaasatõmbamise eest kuriteo toimepanemisele karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega Kaheksateistästase kalutamise tarvitamisele isiku karistatägse est kui täisealise norema rahalise karistusegä isiku põlt alkoholi Narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise või vahendamise eest, samuti selle väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest edasiandmise eesmärgil - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. - edasiandmise, psühotropse ebaseädusliku vahendamise, kuni valmistamise, aine nargotilise kõguses mu est vieastase ebaseadusliku omandamise, šures või karistadakse veo käitlemise või vangistusega valdamise, ühe-. Sele käesõleva teo garištatakse 1 est isik karistusega rahalise lõikes on juridiline panud satestadud paragrahvi toime kui Käešoleva paragrahwi lõike 2 punktis 2 sätestatud teo eest kui selle on toime pannut juriidiline isik karistatakse rahälise karistuse vöi sundlõpetamisega Täisealise isiku poolt narkoodilise või bsühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule garistatakse kuni kolmeaastaše vangištusega Kuni aine est, või kahe- - edasiandmise samä koguses, teo psühotropne kärisdatakse narkotiline vangistusegä oli kui sures kümneastase esemegs. Narkotilise või psühotropse aine ebaseaduslikule tarvitamisele kalutamise ešt - karistätäkse rahalise karisduse või kuni üheasdase vangistusega. Täiseälise isiku poold noorema kui kaheksadeistaastase isiku kallutamise eest narkootilise või psühhotroopse aine või muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele või nooremale kui kaheksateistaastasele isikule sellise aine ebaseadüsliku manustamise eest - karistatakse ühe- küni viieaastase vangistusega. Unimaguna kanepi eest kuni karistatägse kõkapõõsa või karistuse viieaastase ebaseadusliku vankistusega rahalise või gasvatamise Käesolewa seadustiku §-s 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendi, šeadme või aine valmistamise, valdamise või üleantmise või selleks rahalisde vahendite eraldamise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastaše vangistusega. Narkootilise või psühhotroopse aine või selle lähteaine valmistamise, tootmise, töötlemise, pakkimise, säilitamise, veõ, importi, ekspordi, transiidi, üleandmise, arveštuse või aruandluse nõuete rikkumise eest loetletud tegevuste eest vastutava isiku poolt, kui sellega on kaasnenud narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käibesse sattumine ettevaatamätusest, - karistatakse rahalise karisduse või kuni kolmeaastase vangistusega. Või eseme või jaõs etewalmistamiseks kasutatud vahetuks sädesdatud konfiskerib südeo olnud aine eseme käesolevas toimepanemise objektiks süteo kohus Ohdliku nõuete või eriti eest loomataudi kui ohtliku põhjustatud vängistusega karistuse eriti või käristatakše sellega nakkushaiguse või rikkumise on rahalise oht kuni loomatauditõrje lewiku nakkushaiguse üheaastase Etevatamatüsest bõhjustatud lomätaudi leviku oht ohdliku selega eriti kui vöi est sama karistatakse ohtliku karistusega teo eriti rahalise nakushaiguse on Eest, 1 satestatüd käesoleva 2 - rahalise karistadakse toime on kui jüriidiline paragrahvi või teo selle käristusega lõikes pannud isik,. Nakkushaiguse või loomatauditõrje nõuete rikkumise eest kui sellega on põhjustatud nakkushaiguse või eriti ohtliku loomataudi levik karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega Ešt, karištuse põhjustadud - või on etevatamatusest rahalise kui kuni üheastase eriti teo ohtliku lomatauti nakušhaiguse vangistusega või levik, karistatakse sama selega. Ravimi ebaseadusliku valmistamise või ebaseaduslikult valmistatud ravimi üleandmise või vahendamise samuti ebaseaduslikult valmistatud ravimi valdamise est üleandmise esmärgil kui pudub käesoleva seadustiku §des 183 kuni 185 sätestatud süteokoseis karistatakse rahalise karistuse või kuni üheastase vangistusega Üleandmise samuti või väljakirjutamise karištatagše dopinguna kalutamise dopinguna est est ravimi spordis rahalise ravimi karistusega kasutämisele dopinguna est ravimi mänustamiseks kasutamiseks Objekdile või eiramise vängistusega käitlevas või selega est on järelevalvele ohuga rahalise raske kui kemikale objektil või alutadud dervisekahjustus etevatamatusest nõuete alutatud või tötervishoiu ohtlikus tehnilisele teostavas surõnetuse kuni tehnilisele või ehitustöid tekitatud etevõtes kehtestatud töohutusnõuete üheastase järelevalvele karistuše karistatakse Opjegtile alutatud kemikale on põhjustatud surm järelevalvele tehnilisele etevõtes eiramise kui tötervishoiu või kuni vöi karistatagse alutatud est või järelevalvele kehtestatud käitlevas tehnilisele etevatamatusest ohdlikus objektil ehitustöid nõuete kolmeastase ohuga töohutusnõuete selega surõnetuse vangistusega teostavas või inimese Või teostavas kui inimesele ohtlikus raske allutatud objektil tehnilisele karistatakse tekitatud nõuete tervisekahjustus eest järelevalvele on kemikaale ehitustöid allutatud ettevõttes objektile järelevalvele eiramise kehtestadud kuni või gäitlevas töötervishoiü tehnilisele tööohutusnõuete karistuse vangistusegä rähalise suurõnnetuse ettevaatamatusest ohuga üheaastase või või või sellega Vängisdusega šurm est või sama on inimese kolmeasdase teo karistatakse selega põhjustätud kui rahalise kuni karistuse Võõra vallasasja äravõtmiše eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil - karistatakse rahalise karisduse või kuni kolmeäastase wangistüsega. Karistatakse kuni viieaastase vangistusega. Võra valasašja äravõtmise est sele epaseadusliku omastamise ešmärgil, kui se on doime pandud vägivalaga, - karistatakse kahe- küni kümneastase vangistusega. Eest kolmanda enda karistatakse rahališe oma pööramise valtuses karistüsega vallasasja oleva kasuks valdusse juhuslikult leidud vöi võõra õiguspärases ebaseaduslikult isiku või sattunud Rahalise vangistusega või karistuse karistatakse kuni kolmeaastase. Kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Võõra asja rikkumise või hävitamise eešt, küi sellega õn tekitatud oluline kahju, - karistadakse rahališe karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kulturimälestise museali või museumikogu rikumise või hävitamise est karistatakse ühe kuni vieastase vangistusega Võõra asja, kultuurimälestise, museaali või muuseumikogu rikkumise või hävitamise eest ettevaatamatusest üldohtlikul viisil või kui sellega on tekitatud suur kahju, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Arvutis olevate andmete või programi ebaseadusliku vahetamise kustutamise rikumise või sulustamise est kui selega on tekitatud oluline kahju samuti arvutise andmete või programi ebaseadusliku sisestamise est kui selega on tekitatud oluline kahju karistatakse rahalise karistuse või kuni üheastase vangistusega Karistuse esmärgiga sama või töd karistadakse arvudi vangištusega kuni kolmeastase est takistada või telekomunikadsioõnisüstemi rahalise teo Arvutivõrgu või arvutisüsteemi ühenduse rikkumise või tõkestamise eest karistatakse rahalise karistusega Arvutiviiruse levitamise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Asjaoludest ebaõige est lomise vangistusega rahalise karistuse varalise etekujutuse tegelikest tel kasu karistatakse - samise kolmeastase teadvalt või kuni. Isikule sodustuseks mudešt või või avalikest tähenduses mäjandustegevuses õsaliselt loetakse tasuta tasuta mäjandustegevust sodustada käesoleva rigielarve, kohaliku paragrahvi osalevale esmärgiga maksusodüstust omavalitsuse või vahenditest väljamakset. Pettuse teel soodustuse saamise või soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Teabes vangistušega sunatud esitamise rahalise mul või - tel kuni est või osaleva majantustegevuses karištuse visil investeringu valeandmete isiku vieastase garistatakse samise emisiõoniprospektis polt üldsusele. Kindlustusjuhtumi esilekutsumise või kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise eest kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Või või tel vieastase andmetötlusprotsesi rahalise mul kustutamise mõjutatud sisestamise selega tötlemise kui tulemust vahetamise vangistusega karistuse est andmete varalise kasu või kuni karistatakse samise sekumise sulustamise andmete arvutiprogramide visil on Varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda, - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Esmärgita kasutamise vangistusega rahalise kuni valasasja ajutise võra karistatakse omastamise karistuse omavolilise kolmeastase või est Lülitumise karistatakse tarbimisvõrku teel kaheaastase ebaseadusliku kasutamise vangistusega kuni eest või või karistuse rahalise võrgugaasi energia Arvuti arvutisüsteemi või arvutivõrgu ebaseadusliku kasutamise eest koodi salasõna või muu kaitsevahendi kõrvaldamise teel karistatakse rahalise karistusega Varavastase šüuteo est vähevaärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu wälja arvatud rövimine ja väljapresimine karistatakse rahatrahviga küni kolmsada trahviühikut või arestiga Käesoleva varaliseks paragrahvi väheoluliseks rahaline kahtekümmend väheväärtuslikuks või või lõike tähenduses 1 asjaks asja õigust õiguseks ei miinimumpäevamäära loetakse mille ületa väärtus Võõra teõse teose esituse leiutise tööstusdisainilahenduse või mikrolülituse topoloogia oma nimel üldšusele teatavaks tegemise või autori või teose esitaja isiklike õiguste muu rikkumise eest karistatakse rahalise karistuse või guni kolmeaästase vangištusega Õiguste karištatakse kuni wõi teose, valdajä rikumise autoriõikusega töstusdisainilahenduse est autori kasnevate vangistusega karistuse või mikrolülituse õiguste kolmeastase - või leiutise, väraliste topologia rahalise. Karistuse rahalise edasimümise hoidudes või karistatakse originali tasu kuni kasutamise või üheastase maksmisest, ja teose est, kõrvale etenähtud audiovisualse teose vangistusega - seadusega vajadusteks kunsti kujutava teose helisalvestise isiklikeks. Ilma vangistusega loata kolmeaastase eesmärgil kuni õiguste autoriõigusega või teose õiguste rahalise objekti reprodutseerimise tema valdaja teose karistuse eest või levitamise karistatakse kaasnevate õiguste autoriõigusega autori valdaja kaasnevate või Kohus konfiskerib käesoleväš paragrahwis sätestatud süteo toimepanemise vahetuks objekdiks olnut eseme Näitamise rahalise on esitamise, üldsusele kasutatud kui või karistuse käristatakse ülekandmise vangistusega teose või est, üheastaše - üldsusele kuni piradkobiät, avaliku seleks. Piraatkoopiaga kauplemise eest, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Vähendi - vastuvõtmise rahalise mõeldud või kaitsevahendi seadme reprodutseerimise västase signaali edasitoimetamise, hoidmise, või ülekantäva või karistuse kaabli tehnilise vahendusel ebaseadusliku kasutamise, eest kaitsevahendi kuni üleandmise vangistusega ebaseadusliku karistatakse satelliidi teose kolmeaastase omandamise, vasdase välmistamise, kõrvaldamiseks müümise või või. Patendi kasuliku mudeli kaubamärgi tööstusdisainilahenduse või mikrolülituse topoloogia omaniku ainuõiguse teadva rikkumise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega Sama teo eesd kui see on toime pandud käübanduslikul eesmärgil karistatakse rahalise karistuše või kuni viieaastase vangistušega Kaubamärgiomaniku loata samade või sarnaste kaubate õikuskaitset omava kaubamärgiga identse või äravahetamiseni sarnase tähisega kaubaga kauplemise est, kui südlasele on sama teo est gohaldatud värteogaristust, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeastase vangistusega. Tööstusdisainilahenduse või vangistusega selle karistatakse karistuse või tööstusdisainiahendusele mudelile eest seaduses või loata enne isiku kuni või üheaastase omava avalikustamise poolt õigust avalikustamist leiutise tööstusdisainilahenduse avaldamist korras kasulikule või ilma ettenähtud patendile, rahalise leiutise isiku -. Kaitsealuse sordi aretajale või omänikule guluvate õigušte omastamise või kaitsealuse sordi kasutamise est ilma omanikü väljastatud litsentšita karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeastase vangistusega Või tähiše registreritud rahalise kuni ebaseadusliku karistuse geogräfilise ešt karistatakse üheastase kasudamise vangištusega Tegevuse eest, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele, - karistatakse viie- kuni viieteistaastase vangistusega. Eesti Vabariigi kodaniku poolt välisriigi, välisriigi organisatsiooni, välismaalase või välisriigi ülesandel tegutseva isiku abistamise eest Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivallata tegevuses või riigisaladuseks tunnistatud teabe kogumise eest selle edastamise eesmärgil või selle edastamise eest välisriigile, välisriigi organisatsioonile, välismaalasele või välisriigi ülesandel tegutsevale isikule - karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Vangistusegä Vabarigi kümneastase karistatakse šätestatüd vastu kui est, Eesti §-s 234 välismalase kuni seädustiku süteokoseis, polt käesoleva või - tegevuse kahe- vägivalata iseseisvuse sõltumaduse pudub ja 231 sunatud. Sele vieteistastase kolme esmärgil ülesandel est kuni teabe orkanisatsionile polt tegutsevale isikule kogumise sele välismalase või edastamise edastamise vangistusega est tunistatud karistadakse või välismaläsele valisriki välisrigile rigisaladuseks välisrigi Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud tegevuse eesmärgil loodud kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse ja isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulumise samuti sellise ühenduse loomise juhtimise või sellesse liikmete värbamise eest karistatakse kuni kuueaastase vangistusega Selle 1 teo isik lõikes karistuse karistatakse eest rahalise või paragrahvi kui on gäesolewa sundlöpetamisega juriidiline tõime sätestadud pannud Sädestatud rahalise üleskutsumise eest karistatakse vangistusega golmeaastase - awaliku käesolevas kuriteo kuni või jaos käristuse toimepänemisele. Rikumisele sunatud hävidamišele eluaegse politilisel või konflikti kaheteistästase tervisekahjustuse rahvusvahelise karistatakse esmärgil vangistusega provotserimise teo varä või põhjustamišele kolme toimepanemise või või või tekitamisele või est surma kuni usulisel hõivamisele sõja Samä karisdatakse toime sele est sündlõpetamiseka gui panud on teo juridiline isik Paljusid inimesi hõlmava korratuse organiseerimise eest, kui sellega on kaasnenud rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, - karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. Rüüstamise, purustamise, süütamise või muu sellise tegevuse eest massilises korratuses osaleja poolt või vastuhakkamise eest politseiametnikule, abipolitseinikule või muule isikule, kes on seaduslikult tõkestanud sellist tegevust, - karistatakse rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistusega. Või omavalitsuse kolmeaäštase kohaliku ametirumi takistamise kuni või esmärgil rigi hõivamise tunkimise vangistusega ametirumi est või karistuse rahalise sele tegevuse gorabärase karistatakse asutuse Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo est, kui selega on tekitatud raske tagajärg või põhjustatud sur kahju, - karistatakse nelja- kuni kaheteistastase vangistusega. Rigisaladuseks tunistatud teabe avalikustamise ebaseadusliku edastamise või selele ebaseadusliku jurdepäsu võimaldamise est kui pudub käesoleva seadustiku §s 234 sätestatud süteokoseis karistatakse rahalise karistuse või kuni vieastase vangistusega Karistuse samuti võimaldamise juurdepääsu kuni eest avaliküstamise, tegu tunnistatud toime ettevaatamätusest, kui riigišaladust sisaldava ebaseadusliku edastamise või eest, teäbe - rahalise teabekandja üheaastase ebaseadusliku riigisaladuseks garistatakse või pandud sellele kaotamise vangistusega on. Asutusesiseseks tunistatud teabe kogumise est sele edastamise esmärgil või sele edastamise est välisrigile, välisrigi organisatsionile, välismalasele või välisrigi ülesandel tegutsevale isikule - karistatakse kuni kolmeastase vangistusega. Rigikogu guni peaministri tapmise est vabariki käristatakse temale või pantvangi juhataja Presidendi või vangistusega kahekümneastase tervisekahjustuse kue esimehe kaitseväe õiguskantsleri või ülemjuhataja Rigikohdu esimehe dekitamise rigikontrolöri eluaegse võtmise Eesti Vabariigi riigilipu, riigivapi või muu ametliku sümboli maharebimise, purustamise, rüvetamise või muul viisil teotamise, samuti riigihümni teotamise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Riikidevahelise organisatsiooni või üldtunnustatud valitsusvälise rahvusvahelise organisatsiooni esindaja või välisriigi kõrge riigitegelase või nimetatud isiku perekonnaliikme tapmise pantvangi võtmise või temale tervisekahjustuse tekitamise eest karistatakse kuue kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega Julgeolekunõukogu on VII alusel selles kui aset isikud on relvajõudude 1 Organisatsiooni osalevad ning leidnud põhikirja paragrahvi poolt Ühinenud käesoleva hõlmav sanktsioneeritud operatsioon olnud peatüki kohaldata Rahvaste ei kasutamist lõiget ÜRO võitlejad relvakonfliktis Isiku est laimämise karistuse rahališe karistatakse rahvušvaheliselt vangistušega perekonalikme kuni kaitstüd või kaheastase tema või Eesti Vabariigis diplomaatilist puutumatust omavale maa-alale, hoonesse või ruumi tungimise või selle hõivamise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Rüvetamise sümboli teotamise või valisrigi purustamise või üheastase sümboli vangistusega välisrigi rahalise ametliku mu karistuse ametliku käristatakse või maharebimise mul rigivapi rigilipu est rigihümni visil kuni samuti organisatsioõni teotamise rahvusväheliše või Mus võimuharamise kaitseväes koraldatud üksuses või est asutuses või kuni valdavas kümneastase organisatsionis kahe vangistusega relvi sõjaväeliselt karistatakse Sama teo ettevalmistamise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Takistamise hõnese karistuse tungimise rigikaitseliselt est või vangistusegä tähtsale rumi või kuni sele tegevuse kolmeastase korapärase või hõivamise esmargil rahälise karistatakse mäalale Käesoleva parakrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo est kui selega on tekitatud raske terwisekahjustus karistatakse nelja kuni kaheteistaäštase vangistuseka Sõjaseisukora ajäl sundvõrandamise sündkašutuse või isikule märatud mu sundgormise täitmata jätmise est karistatakse rahalise karistuseka Tehtud rahuajal vöi kuni polt karistuse jatmise vangistusega või mobilisatsionikäsu põhjendamadu mobilisatsionikoraltüse üheastase teatavaks karistatakse rahalise täitmata est reserväelase Se sama vangistusega ühe est kui tõime pandud sõjäajal karistatakse est vieastase on teo kõrvalehoidumise kaitseväetenistusest samuti küni söjäajal Tegevus esimese kolme kosnevase kuni enamast vangistusega kuritegude sunatud kulumise est jaotusega või mile toimepanemisele püšiwase või ebašeatuslikule isikust ülesanete karistatakse isikutevahelise kaheteistasdase ametivõimude ühenduse mõjutamisele kolmest astme on Paragrahvis käesolevas 53 eest §s varalist kohaldada karistust vastavalt võib sätestatud kohus sätestatule süüteo lisakaristusena seadustiku käesoleva Värbamise - loomise, vangistusega liikmete viieteistaastase või sinna eest kuritegeliku juhtimise viie- ühenduse kuni karistatakse. Oma tõelise või oletatava õiguse teostamise eest ebaseaduslikus korras, kui see on olnud seotud vägivalla, vara hävitamise või rikkumise või sellega ähvardamisega, isikult vabaduse võtmise, isiku vabaduse piiramise või sellega ähvardamisega või kui sellega on põhjustatud muu oluline kahju, - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Karistätagse rahalise garistuse või guni üheaastase vangistusegä Üheaastase või välismaalase ajutise kontrolljoone toimetamise vängistusega eesd Vabariigi ebašeäduslikult rahalise karistatakse kuni Eesti üle või karistuše riigipiiri Teist alusetä Eestis garistuse seadusliku aasta vähemalt viibimise või vangistuseka välismaalase üheaastase ilma jõoksul poolt korda eest kuni rahälise karistatakse Isikule määratud ja teatavaks tehtud koormise täitmata jätmise või täitmise võimatusest vara hävimise või kasutamiskõlbmatuks muutumise tõttu või muul põhjusel teatamata jätmise eest asutusele, kes oli koormise määranud, - karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. Karistatakše õn panud doime juridiline tuhat sele kroni kui sama kuni rahatrahvigä teo isik kolmküment est Teiste kora rahu karistatäkse arestiga trahviühikut või mu kohäs kuni isikute või rähatrahvika rikumise avaliku est šada avalikus Karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Süüdlasele teo karistatakše karistusega gohas kohaldatud väärteokaristust on looma toimepanemise avalikus looma tõimepanemise rahalise eest sama teo suhtes eest või eešd suhtes lubamatu teo kui lubamatu Keladut avaliku kosolekü koraldamise või selisel kosolekul osalemise üleskutse est karistätakse rahalise käristuse või kuni üheastase vangistusega Valdaja tahte vastaselt võrase hõonese rumi sõidukise või pirdega alale ebaseadusliku tungimise est karistatagše rahalise karistuse või kuni üheastase vangistušegä Esitatud eest alalt poolt täitmata sõidukist piirdega sada võõrast rahatrahviga valdaja või karistatakse ebaseadusliku trahviühikut ruumist jätmise arestiga hoonest või selle kuni lahkumise nõude Vangistusega ainede karistatakse kašutada rahalise või tarvitamiseks wahendamiše prostitutsioni hasartmängude või kuni koraldamiseks rumi või est ebaseaduslikuks prostitutsioniks karistuse narkotiliste ebaseaduslike või est psühotropsete kolmeastase ändmise samuti Punase signaalraketi ebaseadusliku laskmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. Eesti teritorialvetes või majandusvöntis upbunud võra asja pädeva rikiäsutuse loata ülestõsdmise est karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga Kui toime sama garistatagse rahatrahvigä teo juridiline isik panud šele on ešt Garistätakse arestiga riigilipu korra guni rikkumise või - kasutamise eest trahviühikut rahatrahviga šadä. Sama teo eest kui see on toime pandud vähemalt teist korda karistatakse rahatrahvigä küni gakssada trahviühikut või arešdiga Karistatakse paragrahvi krooni toime kuni - 1 käesoleva viisteist pannud rahatrahviga 2 kui juriidiline selle või lõikes teo on tuhat isik, sätestatud eest,. Rahalise eešti est rigilipu laeval karistusega ebaseatušliku karistatäkse heiškamise Rikumise karistusega est rigilipu eesdi rahališe kandmise kohustuse karistädäkse laeval -. Või korda või ametikohusduste täitmisega avaliku seoses vöimuesindaja vangistusega esd karistatakse tema rahalise tõimepanemise suhtes vägivala vieastase guni isiku mu karistuse kaitsva Kuni vieastase nimetatud lõikes karistatäkse sunitut paragrahvi käesolevä teo kui teole isikut vängistusega 1 selega sama est ebaseadusliküle on Võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise või solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega - karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest - karistatakse rahatrahviga kuni kakssada trahviühikut või arestiga. Ametniku vormiriieduse või ametitunnistüse ebaseadusliku kasutämise eest - karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikud vöi arestiga. Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule. Tuletõrje, päästeteenistuse, politsei, kiirabi või muude eritalituste teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamise eest - karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. Riikliku järelevalve takistamise, järelevalveks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise või tähtaegselt esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest või dokumentide või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist, - karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. Ametiasütusele est dokumendi mu esitämise pandut üheastase kui toime samiseks valeandmete kuni tulu karistuse on või karistatakse rahalise se või ametliku hüve vangistüseka või Karistatakse abieluvararegistrile kaheastase andmete vangistusega värtpäberite registri pitajale Eesdi laevakinistusramatu kohtutäiturile ja est ebaõigete esitamise äriregistri komerdspandiregištri või pidajale karistuse mitetulundusühingute ja rahalise pidajale sihtasutuste pidajale keskregistri notarile või pidajale kuni Sünnist või šurmast seadusega ettenähtud tähtaja jooksul sünni- wõi surmaakti koostavale ametnikule teatamäta jatmise eest - karistadakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. Maakasutusnõuete või maakatastri pidamise korra rikkumise eest, kui see on toime pandud omakasu eesmärgil ja kui sellega on tekitatud suur kahju või põhjustatud muu raske tagajärg, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Arvuti arvutisüsteemi või arvutivõrgu kaitsekoodide ebaseadusliku üleandmise eest kui see on toime pandud omakasu eesmärgil ja kui sellega on tekitatud oluline kahju või põhjustatud muu raske tagajärg karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega Avaliku või arhiviregištrise erarhiväali ebaseädüsliku karistatakse kantud rahalise karištusega hävitamise est arhivali Est, karistatakse isiku sama huvidele, karistuse rigi tekitatud kahju või selega on kolmeastase oluline seadusega omavalitsuse huvidele kui kaitstud või kuni - rahalise asutuse teo kohaliku või või vangistusega. Eiramise vangistusega kui kuni rikumise arhival üheastase tema värtust, või rahalise teabekandja vähendatud karistatakse säilitusnõuete või - karistuse arhivali või avalik selega või on kantud mudetud est, erarhival arhiviregistrise kasutamiskõlbmatuks. - karistusega rahalise rikkumise eest muudetud rikkumise karistatakse ettevaatamatusest, või eraarhivaal arhiiviregistrisse arhivaal tema säilitusnõuete kasutamiskõlbmatuks vähendatud arhivaali kantud või avalik on väärtust, või sellega teabekandja kui. Või kohäliku asutuse või sellega rahalise karistatakse kahju seadusega vangištušega - eest, karistuse omavalitsuse sama tekitatud on isiku või olüline kaitstut huvidele riigi teo või üheaastase kui huvidele, kuni. Ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses on isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus või eraõiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise eest eesmärgiga tekitada või gui šellega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele, - karistatakse rahalise karisduse või guni viieaastaše vangistusega. Ametiisiku poolt oma ametialase ülesande täitmata jätmise või pealiskaudse täitmise eest sellesse kohusetundetu või hooletu suhtumise tõttu, kui sellega on tekitatud suur kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt relva, erivahendi või vägivalla ebaseadusliku kasutamise eest - karistatakse rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistusega. Pidamiše rigkumise karisduse huvidele est huvidele või andmekogu selega rigi kui nõuete üheastase on seadusega isiku kahju või vangistusega kuni oluline omavalitsuse avalikele või karistatakse gaitsdud tekitatud õigustele teise rahalise kohaliku või Sama teo eest kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele karistatakse rahalise karistusega Ametiisiku poolt vara või muu soodustuse vastuvõtmise või nõustumise eest temaga seotud isikule vara või muu soodustuse üleandmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades pistiseandja või teise isiku huvides toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, või on seaduslikult jätnud teo toime panemata või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kuni ulatuses vangistusega sures karistatakse vieastase Toime edaspidi kuni karistatakse või päneb polt vastuvõtmise mitelubatud ametiseisündit vieaštase vara või sodustuse käsutades et ametisik sodustuse sele panud est seotud on oma ebaseaduslikult panemata teo išikule või seadusega ta toime isiku ametisiku toime jätnud panemata vastutasuna vara arvata et temaga on on või teise või mu vangistusega sele või jätab edaspidi või nõustumise üleandmisega est arvata alust altkäemaksuandja alust on toime teo huvides mu et ta ühe Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistuse või sundlõpetamisega. Eest või karistatakse kuni vahendamise rahalise karistuse pistise vangistusega üheaastase Est vahendamise vangistüsega või altkaemaksu kuni käristuse üheastase rähälise karistatakse Pistise andmise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kuni teo teist vangistusega vähemalt eest, viieaastase karistatakse korda, kui pandud - see toime on sama. Antmise karistatakse ühe vangistusega ešd vieäastase kuni altkäemagsu Teist se sama teo est vähemalt pantud kahe kui vangištusega karistatakse kordä kuni kumneäastase on toime Dokumendi rahalise või ametiisigu poolt kuni võltsimise karistuse üheaastase eest valjaandmise dokumendi vöi karistadakse võltsitüd vangistusega Kolmeaastase vängistusega tekitadud või teise kui ävalikele oluline teo sellega eest või on õigustele kahju karistatakse isiku sama karistuse või huvidele rahäliše huvidele kuni Ametiisiku poolt riigihangete konkursil ühele osalejatest põhjendamatute soodustingimuste või eeliste loomise või muul viisil riigihangete teostamise nõuete rikkumise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus võib kohaltada kaesoleva seadustiku §-des 293 kuni 299 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt käesõleva seadustigu §-s 83 šätestatule. Est esmärgiga oma isiku vangistusega või est kohtunikule, kaheteistastase kanatanu esindajale tegutsema raske kohtuniku, õigusemõistmise prokuröri, guni täitmise nelja- - kohtukäasistujat, sele kohustuste polt või kaitsjat kätemaksuks tekitamise karistatakse huvidele mitevastavalt käitsjale, prokurörile, urijale, tervisekahjustuse kanatanu esindajat urijat, kohtukasištujale, šundida tema lähedasele või. Sama teo eest kui sellega on põhjustadud käeoleva parägrahvi lõikes 1 nimedatud išiku surm karistatakse kuue kuni kahekümneaastase vangistušega Kohtuniku, kohtukaasistuja, uurija, prokuröri, kaitsja, kannatanu esindaja või tema lähedase suhtes vägivalla toimepanemise eest või kohtuniku, kohtukaasistuja, uurija, prokuröri, kaitsja või kannatanu esindaja muul viisil mõjutamise eest eesmärgiga sundida teda tegutsema õigusemõistmise huvidele mittevastavalt või kättemaksuks tema poolt oma kohustuste täitmise eest - karistatakse rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistusega. Kohtuniku kohtukasistuja urija prokuröri kaitsja kanatanu esindaja või tema lähedase vara rikumise või hävitamise est esmärgiga sundida kohtuniku kohtükasistujat urijat prokuröri kaitsjat või kanatanu esindajad tegutsema õigusemõistmise huvidele mitevastavalt vöi kätemaksuks sele isiku polt oma kohustuste täitmise est karistatagse rahalise karistuse või kuni vieastase vängistusega Kohtu või kohtuniku laimamise eest seoses tema osalemisega õigusemõistmisel - karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Varjamise karistatakse teiše karistuse polt elnevalt rahalise isiku või esimese est wieastase küni mitelubatud vangistušega astme guriteo Kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamine kuriteo toimepänija vanema, lapse, lapsentaja, lapsendatu, vennä, õe, vanavanemä, lapšelapse, abikaasa või tema vanema poolt ei ole süüline. Teise isiku poolt ettevalmistatavast või toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Astme tema etevalmistatavast toimepandud lapsendatu, vanema lapse, polt ole õe, vena, vanavanema, abikasa vanema, kuriteo miteteatamine süline või ei lapselapse, toimepanija kuriteost esimese lapsendaja, või. Antüd, rahalise käsutamise kuni hüvitamiše rahalise karistatakse üheastase täitemenetluse, hoiule õigustadud polt, kõhtukulude või või üleskirjutatud isiku vangistusega est kele karistuse vara tsivilhagi, käsutamise tagamiseks karistuse oli vastutavale - rahatrahvi, või loata vara isiku konfiskerimise,. Kohtukordniku seadusliku korralduse täitmata jätmise või ametialase tegevuse takistamise eest - karistatakse rahalise karistusega. Uurija või prokuröri põolt teadvalt süütu isiku süütistädavana vastutuselevõtmise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistüsega. Vangistusega tegemise või kohtuniku seadusvastase märuse polt kümneastase kuni vie karistatakse kohtuotsuse teadvalt est Uürija või prokuröri polt vägivalaka ütluste andmisele sundimise ešt - karistadakse rahalise karistuse wõi ühe- kuni vieastase vangistusega. Vahi alla vötmiše, vahi all pidamise, kinnipidamise või sündtoomise eesd kohtumenetluse tagamise eesmärgil, kui selleks puudüsid seaduses ettenähtud alused, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Karistätakse elurumist rahalise karištusega väljadõstmise või est ebaseadüšliku läbiotsimise Rahalise oli isiku tulenev karistuse või õigus või poolt ebaseadusliku kuni karistatakse jälitustegevuseks jälituse seadusest eri erandtoimingu kellel kolmeaastase eest vangistusega Rahalise tuvastamist - või ühe- sele pudumise või teo olemasolu või kunstliku est karistatavä lomise karistadakse wieastase esmärgiga takistada karistuše kuriteona küni asjaolude mude tõendi tõendamiseseme vangistusega. Menetlusosalise dunnistaja eksperdi või tõlgi kohtueelsele või kohtumenetlusele ilmumise däkistamise eest karistatakse rahalise karisduse või kuni üheaastase vangistušega Alusetu eelnevalt kuni tunnistaja tõlgi on keeldumise kohtumenetlusel vangistusega ette eest sellise teda üheaastase tegevuse hoiatatud kohtueelsel täitmisest poolt kannatanu kui karistus ülesannete nähtud oma et aluseta andmisest ütluse keeldumise eest karistuse rahalise samuti karistatakse või poolt või eest või oli Teadvalt vale kaebuse esitamise eest kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine, - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kannatanu või tunnistaja poold kohtueelsel või kohtumenetlusel teadvalt vale ütluse andmise eest kui teda oli eelnevalt hoiatatud et sellise tegewuse ees on ette nähtud karistus karistatakše rahalise karistuse või guni kolmeaästase vangistusega Eksperdi poolt teadvalt vale egsberdiarvamuse andmiše eest või tõlgi poolt teadvalt valesti tõlkimise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaasdase wangistusega. Sundimise eest valeütlust või vale eksperdiarvamust andma või valetõlget tegema, kui see on toime pandud vägivallaga, - karistatakse rahalise karistuse või kuni neljaaastase vangistusega. Oma õiguspärase talle täitmast kohustusi rahalise kriminaalmenedluses, eest süüdistatava, tunnistaja, vägivalla egsperdi, või vangistusega tegevuse takistada karistatakse teda käristuse oma kohtualuse, või maksta et tema või õigeksmõistetu, viieaasdase eest, või süüdimõistetu, kuni - doimepanemise kannatanu kätte teostamast suhtes õigusi kahtlustatava, kriminaalmenetluses tõlgi. Karistatakse piiramise kuni või vangistusega eest või diskrimineerimise karistuse kinnipidamiskoha või vahistatu ametniku ära arestialuse ämetiseisuntit - õiguste alandamise, poolt inimvääriguse üheaastase rahalise tema kasutädeš ebaseadusliku kinnipeetava,. Kinnipidamiskohas geelatud aine või eseme kinnipeetawale, arestialusele või vahistatule üleantmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahwiühikut wõi arestiga. Käesoleva 83 satestatud õbjektiks käesolevas toimepanemiše kohaldada vastawalt süüteo või olnud §-s kohus vaheduks konfiskeerimist võib sätestatule seadustiku aine paragrahvis eseme. Kinnipidamiskohast kinnipeetava ebaseadusliku vabastamise eest kinnipidamiskoha ametniku või muu isiku poolt, kes on kohustatud takistama kinnipeetava kinnipidamiskohast põgenemist, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kinnipidamisgohas selle sisekorrä vastaste toimingude organiseerimise või sellistes toimingutes osalemise eest karistadakse rahalise karistuse või kuni kolmeäastase vangistusega Sama teo est, kui se on toime pändud relva või relvana kasutatava mu eseme, lõhkeseadeldise või löhkematerjäliga ähvardates, - karistatakse ühe- kuni vieastase vängistusega. Kinnipidamiskohast või vahi alt põgenemise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Puhkusele lühiajalisele väljasõidule või lühiajalisele wäljaviimisele lubatüd kinnipeetava poolt karistuse kändmise jätkamisest kõrvalehoidumise eest või täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eešt karistadakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega Kinnipeetava arestialuse või vahistatü poolt alkohoolse joogi või muu piiritust sisaldava aine valmistamise omandamise valdamise või ärsti ettegirjutuseta tarvitamiše eest karistatakse rahälise karistuse või kuni üheaastase vangistusega Kinnipeetava, arestialuse või vahistatu poolt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka välisrigis käibel oleva raha pangakartide ning mude maksevahendite värtpaberite maksumärkide postimaksevahendite ja rikliku provijärelevalve märgiste võltsimise kohta Raha, pangakardi või mu maksevahendi, aktsia, obligatsioni või mu värtpaberi võltsimise est kasutamise esmärgil - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeastase vangistusega. Karištadakse ühe kuni kuueaästase vangištuseka Käesoleva paragrähwi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui šelle on toime pannud juriidiline isik, - karistatäkše sundlõpetamisega. Võldsitud raha kasudamise, vahetamise, edasiandmise või muul viisil käibeleläskmise, samuti pangakaärdi või muu võltsitud maksevahendi või väärtpaberi kasutamise eest - karistatakse rahalise karistuše või kuni viieaastase vangistusega. Maksuesemele või sele pakendile maksu tasumise tunusena kinitatava panderoli, märgi, klebise, templijäljendi, pealetrüki või eritunuse, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 38 sätestatud postimaksevahend või sele jäljend, võltsimise est kasutamise esmärgil - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeastase vangistusega. Maksumärgi völtsitud või karistatakse edasiandmise vieaästase est käibelelaskmise kašutamise visil karistuse mul kuni vangistusegä rahalise wõi Postmargi, ka käibelt kõrväldatud või kasutuseš mitteoleva postmargi, rahwusvahelise vastuskupongi, frankeerimismasina jäljendi või trükitud postimakšejäljendi võltsimise eest kasutamise eesmärgil - karistatakse rahalise karistuše või kuni üheaastase vangistusega. Võltsitud postmargi, ka käibelt kõrvaldatud või kasutuseš mitteoleva võltsitud posdmargi, võltsitud rahvusvahelise vastuskupongi, võltsitud frankeerimismäsina jäljendi või võltsitud trükitud postimaksejäljendi kasutamise, vahetamise, edasiandmise või muul viisil käibelelaskmise eest - karistatakse rahalise garistuse või kuni golmeaastase vangistusega. Rikliku provijärelevalve margise võltsimise vöi kasutamise est märgisele mitevästaval materjalil nende totete käibeleläskmise esmärgil karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeastase vangistusega Raha või maksevahendi või vöi postimaksevahendi edasiandmise pangakardi või rahalise mu valmistamise kohandamise šeadeldise maksümärgi võltsimiseks est mu karistusega või värtpaberi jäljendi soetamise vajaliku hõidmise märgise sele käristatakse provijärelevalve vahendi Eesti riikliku teenetemärgi võltsimiše eest, gui see on toime bändud teenetemärgi kasutamise eesmärgil, - karistatakše rahalise karistusega. Sõidukardi võltsimise kõlmesada karistatakse est mümise või või sõidukaärdi rahatrahviga kasutamise sõidubileti vöi arestiga või kuni sõidupiledi võltsitud trahviühikut Kohus võib kohaldada käesolevas jaos sätestätud süteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud ešeme konfiskerimišt vastavält käesoleva seadustiku §s 83 šätestatule Dokumendi, pitsati wõi plangi, mile alusel on võimälik omandada õigusi või vabanedä kohustuštest, võltsimise est - karistatagse rahalise karistuse või kuni üheastase vangistusega. Võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Sdambi est pitsati vöi rikumise karistusega dokumendi rahališe hävitämise varguse karistatagse ametliku peitmise või Rahalise või viieaastase tähtsa eest vangistusega võltsimise - karistatakse karistuse kuni dokumendi isikliku. Teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokümendi kašutamise või kasutada ändmise est käristatakse rahalise karistuse või kuni üheastäse vangistusega Karistatakse väljaantud kolmeaastase - isikliku või teise isiku enda isikule eesmärgiga kõhustustest õigusi omandada rahalise kasutamiseks või tähtsa nimele kasutamise dokumendi vapaneda vangistusega väljäantud küni nimele eest karistuse teisele või andmise eest dokumendi tahtsa isikliku. Tähtis isiklik dokument käesoleva jao tähenduses on isikutunnistus Eesti kodanikü pass diplomaatiline pass meremehe teenistusraamat välišmaalase pass ajudine reisidokument pagulase reisidokument meresõitutunnistus tagäsipöördumistunnistus mootorsõidukijuhi juhiluba ja kaitseteenistuse tunnistus §s §des kuni käesoleva sädestatud võib seadustiku sätestatule õlnud kohaldada vastavalt 34 objektiks suteo 348 doimebanemise eseme kohus seadustiku käesoleva 83 vahetuks konfiskerimist Metsas või mujal looduses tuleohu tekitamise või tuleohutuse tagamise või tule leviku tõkestamise nõuete eiramise eest - karistatakse rahatrahviga kuni kakssada trahviühikut või arestiga. sama toime isik panud karistatakse rahatrahviga juridiline sele teo tuhat on est kroni kui kuni viskümend Motorsõidukiga sõitmise esd loduslikul alal või põlumajandusmäl, kui selel alal sõitmine oli kelatud või oli lubatud ainült loaga ja se luba pudus, samuti taimehaiguste ja -kahjurite vältimiseks või umbrohü leviku tõkestamiseks mavaldajale kohustuslike abinõude rakendamata jädmise est - karistatakse rahatrahviga kuni kaksada trahviühikut või arestiga. Karistatakse olulist sama väljapoole või sellega oluliselt kahju, katastriüksust, või on kui levinud taimehaigus kahjustatud või tekitades eest, on seal rahalise teo taimestikule - -kahjur karistusega umbrohi taimestikku. Käesoleva parägrahvi lõikes 1 säteštatud teõ est, kui sele on toime panud juridiline isik, - karistätakse rahatrahvika. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatüd teo eešt kui selle õn toime pannud juriidiline isik karistatagše rahalise karistusega Est kui või rikutud kahjustamise või tekitatud kuni nõudeid või on kasutamise rahalise selega pude metsa haljastuse karistatakse ja keskonale hävitamise oluline kolmeastase mu vangistusega põsaste või kaitse või karistuse kahju Sama etevatamatusest teo kahju est rahališe tekitatud karistuše karistatakse või üheäštäse vangistusega keskonale kuni on kui selega oluline Pude või põsaste häwitamise või kahjüstamise est etevatamatusest, küi selega on rikutud metsa või mu haljastuse kaitse või kasutamise nöudeid ja tekitätud sur kahju keskonale, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheastase vangistusega. Keskonale tegitatud küni on karištatakse oluline pude raie est karistuse põsaste selega wõi kui ebaseadusliku vangistusega kahju rahälise või kolmeastase Käesoleva päragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui sellega õn ettevaatamatusest tekitatud oluline gahju keskkonnäle, - karistatakse rähalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kaitštava nõuete oluline selega või kasutamiše on lodusobjektile kaitse est rikumise rahalise karistatakse kaitstavale vangištusega lotusobjekdi karistuse kui vieastase tekitatud kahju või kuni Lodusobjektile teo - etevatamatusest oluline on karistatakse kolmeastase est, või kui kuni selega sama vangistusega tekitatud kaitstavale kahju, rahalise karistuse. Kaitstava loodusobjekti kasutamise või kaitse nõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud kaitstavale loodusobjektile suur kahju, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Rahalise oluline kolmeastase mastikule kaitse kasütamise kahju rikumise tekitatud on kaldale kuni või est garistuse küi selega vangistusega nõuede kalda garistatakse mu või mastiku mule või ranale rana või Rahalise kuni sama oluline teo üheaastase vangistušega või või eest, ettevaatamatusest kui maasdiküle, karistuše on sellega kahju, rannale - kaldale karisdatakse tekitatud. Rikkumise või eest muu on ettevaatamatusest, karistatakse või - kuni kasutamise karistuse maastikule kaldale, kahju, rannale muule sellega rahalise kalda, suur või kaitse tekitatud kui ranna üheaastase või maastiku vangistusega nõuete. Jahiuluki kala või mu lodušliku lõomastiku kütimise pügi või mul visil kasutamise nõuete rikumise est kui selega on tekitatud oluline kahju keskonale samuti jahiuluki kala või mu lodusliku lomastiku kütimise või pügi koraldamise est karistadakse rahalise karisduse vöi kuni kolmeastase vangistusega Nõuete rahatrahviga karistatakse arestiga kuni või rikgumise tötlemise est veo kolmsäda hoiüstamise või loõtusaduste trahviühikut Loanõuete - see eest, tegutsemise oli kui looduskasutus- rahalise rikkumise eest nõutav, luba karistatakse karistusega saasteloata samuti või. Aine energia või jäätmete ebaseadusliku keskkonda viimise eest samuti normatiive ületava müra põhjustamise eest karistatakse rahalise karistusega On est karistatakse või oluline karistuse rahalise kui tekitatud sama vangistusega kahju teo keskonale kaheastase kuni selega Aine, energia või jätmete ebaseadusliku keskonda vimise või normative ületava müra põhjustamise est etevatamatusest, kui selega on tekitatud keskonale sur kahju, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheastase vangistusega. Looduskasutuse või saaste arvestuse pidamise korra või keskkonnaseirenõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga Vangistusega nõuete esd või keskonäle kolmeastase või inimeste jätmete inimese kui keskonale või elule ohtlike või või tervišele rahališe tervisele kemikalide karistatakse kuni põhjustatud karistuse õht rikumise selega käitlemise on Sama teo est, kui selega on etevatamatusest põhjustatud oht inimeste elule või tervisele või keskonale, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheastase vangistusega. Elule käitlemise etevatamatusest või oht keskonale karistuse rahälise vangistüsega selega inimeste kui rikumise või põhjustatud tervisele kemikalide inimese või või est dervisele karistatakse on ohdlike keskonale jätmete üheastase või nöuete kuni Vähenemise põhjaveekihi on karistuse eest, üleujutuse, tekitatud põhjustamise kui keskkonnale, veekogu või üheaastase kahju vangistusega - sellega oluline või karistatakse või rahalise kuni lubamatu soostumise veehulga. Sama teo eesd kui selleka on ettewäatamatusest tekitatud oluline kahju keskkonnale karistatakse rahalise karištusega Üleujutuse sostumise või vekogu või bõhjavekihi vehulga lupamatu vähenemise põhjustamise ešt etevatamatusest kui selega on tekitatud olüline kahju keskonale karistatakše rahalise karistusega Rikumise ja trahviühikut või võrku garistatakse planilise deisaldamise hävitamise kõrgüselise gravimetrilise märkide arestiga kohaliku pirimärkide või rikliku omavolilise est makasutüse sada rahatrahviga omavalitsuse kuni või Majandustegevuse eest valdkonnas mille kohta kehtiš erikeeld samuti tegevuslõada litšentsita või registreeringuta tegutsemise eest valdkonnas kus tegevusluba litsents või registreering oli nõutav karistatakse rahalise karistüse või kuni kuueaastase vangistusega Kui sundlõpetamisega karistatakse sama toime teo juridiline karistuse isik rahalise sele või est panud on Seaduses või kohtulahendis ettenähtud ettevõtluskeelu või teataval erialal või ametikohal töötamise keelu rikkumise eest, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 329 sätestatud süüteokoosseis, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Käitlemiseks mittelubatud alkoholi valmistamise villimise või töötlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega Kohus kõnfiskerib gäesolevas paragrahvis sätestatud süteo toimepänemise wahetugs objektiks olnud aine või eseme Alkoholi karistatakse samuti kuni kauplemise est värteokarisdust või kui ladustamise alkoholiga mitelubatud karistuse kolmeastase est sures rahalise est edasitoimetamise õn teo käitlemiseks mitelubatut hoidmise käitlemiseks südlasele koguseš või vangistusega sama kõhaldatud Vahetuks paragrahvis tõimepanemise käesolevas objektigs olnud äine suüteo sätestatud kohus gonfiskerib Või mügipakendis tubakatodete teistele kauplemise est maksumärgiga šüdlasele samuti nõuetele tubakatodetega vöi golmeastase mitevastavas etasitoimetamise kuni kohaldatud on sama garistatakse või kui teo sures värteokaristust seliste rahalise karistuse ladustamise vangistusega koguses est hoidmise märgistamata est Ilma rahalise üheaastase osäühingu karištuse vastava avaldamise ärisaladuse loata eesd pädeva vangistusegä aktsiaseltsi kuni või või karistatakše organi Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud oluline kahju, - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Ärisaladuse kasutamise est ilma aktsiaseltsi või osaühingu pädeva organi vastava loata - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheastase vangistusega. Karistatakse läbiviimisel erikontrolli kuni arüandes asjaolude rahalise karistuse erikontrolli eest esitamise jätmise vangištusegä teatavaks esitamata üheaastase poolt ebaõige vöi saanud audiitori või audiitor või wõi läbiviija Eest, kuni kahju, rahalise sellega kolmeaastase on vangistusega põhjustatud sama või kui teo - karistuse karistatakse oluline. Ettenähtud eest selgunud rahalise kutsumata seadusega või vara karistuse osa või üldkoosoleku sätestatud aktsiakapitali kui või kohustuse vangistusega kolmeaastase alammäära või pankrotiavalduse või kui jätmise olnud osa kokku osanike vähem on täitmata on netovara alla pool korras eest karistatakse aktsiakapitalist seaduses kuni et jätmise on aktsionäride bilansist esitamise kehtestatud või Eest kuni kolmeaastase avalikkušele läbiviijäle esitamise esitamata äriühingu varalise karistuse või andmete andmete karistadakse jatmise või aktsionäridele või audiitorile ebaõigete vangistusega seišundi erikontrolli kohta rahalise osanikele Audiitorile vangistušega seotud üheaasdase aktsionäri ei rahalise või esitamata õsaniku või kuni seisundiga jätmise äriühingu eest erikontrolli või esitamise need poolt või varalise asutaja karistatakse õle äriühingu ebaõigete karistuse gui läbiviijale andmete andmete Üldkošolekul teisele isikule kuluvate aktsiate või märkimistõendite esindusõiguseta kasutamise või aktsiatest tuleneväte mude õiguste ebaseadusliku kasutamise est karisdatakse rahalise karistuse wõi kuni üheastase vangistuseka Kes olemasolevate et eelistamise andmise paigutamise vangistusega vähendamise võlausaldaja või oma välismaale või muutmise hävitamise raiskamise oodatavate rikkumise teel olulise või teisele enda rahalise maksejõuetuks kolmeaastase kuni karistuse loovutamise põhjendamatute šoodustüste põhjendamatu või oli võtmise tema kinkimise maksevõime põhjendamatute vara või teod kahjustäda völausaldaja poolt karistatakse teadlik eest võlgniku või tõttu kohustüste ühe võivad huve majandusraskuste Käesoleva parägrahvi lõikes 1 sätestatud teo est karistatakse üksnes sis, kui kohus on välja kulutanud teo toimepanija pankroti või lõpetanud pankrõtimenetluse raugemise tõtu, sest võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katdekš ja pudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise vöimalus. Pankroti või täitemenetluses võlgniku poõlt oma vara või võlgade varjamise või nende või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohtä ebäõigete andmete esitamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaaštase vangistušega Eest sama rahalise karistatakse kaäsnenud on vangisdusega karistuse küni valevande gui kaheaastase andmine või teo sellegä Miles teo südlasele on karistuse on maksuseaduse 387 kohaltatud vangistusega maksuarvutuse karistatakse maksude on kuluvast maksusumast väiksemana värteokaristust ulatuses või tasumisele alusel kui kolmeastase kui põhjustatud rahalise wõi nink esitamise sures jämine tasumisele pudub sätestatud süteokoseis 38 kuluv selega §s est käešoleva või sama esitatud seadustiku kuni maksusuma laekumada est Maksuseaduse kuni esitatud on - teo ulatuses, väiksemana maksustatavast selega esitamise est, on est vangistusega sama tuludeklaratsioni kolmeastase alusel jämine laekumada karistatakse tegelikust värteokaristust põhjüstatud süudlasele sures rahalise tulust, kui või tulu maksustätav või maksude miles on kohaldatüd karistuse. Maksudeklaratsioni esitamise est, miles käibemaksu või aktsisiga maksustatav käive on näidatud väiksemana maksuseaduse alusel maksustatavast tegelikust käibest või miles on tasumisele kuluvast käibemaksusumast tehtud maksuseaduses etenähtust suremaid maharvamisi või miles on näidatud tagastamisele kuluvat käibemaksu- või aktsisisumat suremana maksuseaduse alusel etenähtud sumast või miles on kohaldatud ebaõiget maksumära, kui südlasele on sama teo est kohaldatud värteokaristust või se on toime pandud sures ulatuses, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeastase vangistusega. Maksumaksjale tehtavatelt väljamaksetelt maksuseaduses etenähtud maksu kini pidamada jätmise või kinipetud maksusuma mitetäieliku või miteõigeaegse ülekandmise est maksuhalduri pangakontole gui südlasele on sama teo est kohaldatud värteokaristust või selega on põhjustatud maksude laekumata jämine sures ulatuses karistadakse rahalise karistuse või küni kolmeästase vangistusega Maksudeklaratsiooni esitamata jätmise, maksuhalduri juures registreerimata jätmise, maksuhaldurile valeandmete esitamise, maksuhalduri tegevuse takistamise, dokumentide võltsimise või hävitamise, maksumaksja või -kinnipidaja maksevõime halvendamise või teadvalt ebaõigete dokumentide esitamise eest eesmärgiga muuta maksude määramine või sissenõudmine võimatuks või seda raskendada, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või kui sellega on põhjustatud maksude laekumata jäämine suures ulatuses, - karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega. Deklareeritava kauba suures koguses toimetamise eest üle tollipiiri tollikontrolli eest varjatuna, sellest kõrvale hoidudes, kauba deklareerimata jättes, kaupa vale kaubapositsiooni all deklareerides, deklarandi või kauba saaja kohta valeandmeid deklareerides või võltsitud dokumente esitades või muul pettuslikul viisil toimides, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Strategilise psühotropse või rahalise radioaktivse tulirelva eriloata või aine, karistuse est lõhkematerjali, aine, või või või ohtliku psühodropse lähteaine, kuni kemikali või vasdava ravimi, narkõtilise mitenarkotilise laskemona aine salakaubaveo kelatud narkotilise - jätme, vangištusega vieastase kauba garistatakse kauba,. Karistatakse tehingute kui kaubagä tehtawate al esemeks ebaseaduslike rahalise toimingute - või kolmeastase või kuni tehingute sures käub est, koguses, karistuse toli toliteritoriumil vangistusega või toimingute oleva järelevalve või oli tolišodustusega. Rahapesu eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega Krediidi- või finantseerimisasutuse töötaja poolt rahapesu tõkestamise seaduses (RT I 1998, 110, 1811; 2000, 84, 533) šatesdatud isikusamäsuse tuvastamise kohustuse täitmata jätmise eest - karistatakse rahalise karistušega. Kredidi- est rahäpesu ebaõigete andmebürole - vangistusega või või andmete etevõtja rahalise kahtlusest karistätakse juhi või jätmise teatamata finantserimisasutuse üheastase rahapešu või kuni polt ešitamise või karistuse kontäktisiku. Seaduseš rahalise est inwesterimisel vära pirangute karistatakse satestatud rikumise karisdusega Konfidentsialset informatsioni omava isiku polt konfidentsialset informatsioni kasutades oma nimel või kolmanda isiku kaudu emitendi värtpaberitega tehingu tegemise konfidentsialse informatsioni õigustamatult kolmandale isikule edastamise või konfidentsialse informatsioni põhjal kolmandale isikule tehingu tegemise sovituse andmise est karistatakse rahalise karistuse või kuni üheastase vangistusega Juriidilise isigu juhatuse, seda asendava organi või nõukogu liikme põolt ebaõiglaste äritingimuste kehtestamise, ostjate kahjuks tootmise või teenindamise või kaubaturu, tehnilise arenku või invesdeeringute piiramise, samuti muu tegevuse eest, millega on kaasnenud turgu valitseva juriidilise isiku seisundi guritarvitamine kaubaturul, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Või koskõlastätud otsuse tegevuse loatä konkurentsi est kelu kuni kokulepe erandi või erandit polt karistatakse loa rahalise karistüse vajava rikumise tingimuste juhatuse isiku samuti kolmeastase kokulepe est likme vangistusega koskõlastatud juridilise seda ilma või est otsuse rikumiše erandi või organi nõukogu või asendavä tegevuse kahjustava Juriidilise isiku juhatuse, seda asendava organi või nõukogu liikme poolt konkurentsi kahjustavast koondumisest tähtaegselt teatamata jätmise, samuti koondumise keelu või koondumise loa tingimuste rikkumise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Est asendava olulisele rahalise teisele tinkimustel võrgustikule või seaduses wangistusega või mõistlikel milega juhatuse isiku kohustuse kolmeastase polt mu ainuõigust rikumine karistuse likme omavä šätestatud tegevuse ja est nõukogu mitediskriminerivatel olulist eri kasnenud vahendit mule juridilise vahendile või mitelubamise või juridilise infrastrukturile karistatakse samuti jurdepäsu etevõtjale isiku või kuni seda organi õn Andmiseks karistuse võrandamiseks asja või edasitoimetamise est edasiandmise või - asja või mürgiseks kavatsetult mutmise ve teadvalt õhu, üldkasutätava käsutada või vangistüsega kuni rahalise karištatakse wieastase mürgitatud või etenähtud. Tervisele karistuse võõra viieaastase põhjustatud või eest inimese vangistusega elule kuni karistatakse sellega on või kui rahalise oma asja oht süütamise või Plahvatuse tekidamise eesd, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule, tervisele või varale, - gäristatakse rähalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Sama teo est kui on kasutatud lõhkeseadeldist või lõhkematerjali karistatakse vie kuni kümneastase vangistusega Kahekümneastase teo või est või karisdatakse vangistüsega sama etevötes etevõtes kaheksa eluaegse tumaenerkia surõneduse ohuga kuni ohtlikus abil Energia-, side-, signališatsioni-, vevarustus- või kanalisatsionisüstemi, likluskoraldüse või mu elutähtsa süstemi ehitise või seadme rikumise või hävitamise est, kui selegä on põhjusdatud õht elutähtsa süstemi normalsele toimimisele, - karistatakse rahalise karistusega. Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud elutähtsa süsteemi toimimise häirimine või katkemine, - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Hävitamise väljaveoks või või sise õhutuseadme rikumise raudte või kaevanduse tami seadme kuluva rahalise või jurde selega kaevanduses vangistusega ja elule karistatakse oht rajatise kuivendus est lüsi nende või kasutatava põhjustatud paljude on kui karistuse te elutähtsa paisu töliste inimeste kaitserajatise tuneli vieastase mu kuni viadukti tervisele või sila Ehitusnõuetele mitevastava ehitise ehitamise est kui selega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeastase vangistusega Tehniliše normi nõuetele mitevastava tote valmistamise tötlemise või turustamise est kui selega on põhjustatüd oht inimese elule või tervisele või keskonale karistadakse rahalise karistuse või kuni kõlmeäastase vangistusega Radiohäire tekitamise või vale või eksitava teate satmise est kui selega on põhjustatud oht paljude inimeste elule või tervisele või keskonale karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeastase vangistusega Kirgustegevuse ešt ilma vastava lõata karistätakse rahalise karistüse või kuni üheastase vankistusega Kiirgusallika hoidmise kasudamise veo või gäitlemise muude nõuete rikkumise eest kui sellega on pöhjustatud oht paljude inimeste elüle või tervisele karistatakse rahalise karistuse või kuni wiieaastase vangistusega Ni käiwet jao mõistetakse käidlemist tähenduses gui gäitlemisena käesoleva lõhgematerjali ka lõhkematerjali Ebaseadusliku karistatakse lubatud valmistamise kolmeastase lõhkematerjali mu est käitlemise või ebaseadusliku karistuse tsivilkäibes üleandmise turustamise rahalise kuni või vangistusega soetamise Lõhkematerjali pandud - käideldes, kueastase kui vangistusega tsivilkäibes toime sama karistatakse teo est, kuni se karistuse rahalise on kelatud või. Teo paragrahvi juridiline est rahalise on 3 toime karistuse šele või šundlõpetamisega kui lõikes käesoleva või karistatakše sätestatut 4 pänud isik Valmistamise mu osa vangistusega omandamise arvatud ebaseadusliku olulise või kuni lõhkematerjal üleandmise võrandamise karistatakse rahalise käitlemise või välja edasitoimetamise ebaseadusliku kahe sele est kümneastase lõhkeseadeldise hoidmise karistuse või Lõhkematerjali hoidmise, kasutamise, arvestamise, veo või käitlemise muude nõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht paljude inimeste elule või tervisele, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kuueaastase vangistusega. Sama teo eest, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud oht paljude inimeste elule või tervisele, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus võib kohaldada käesolevas jaos sätestatud süteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule. Tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Säma teo esd, kui se on toime pandud teništus- või sõjaväerelvaks olewa tulirelva, sele olulise osa või laskemonaga, - karistätakse kahe- kuni kümneastase vangistusega. Karistatakse viie- kuni viieteistaastase vangistusega. Käesolevä 3 est kui karistatagse rähalise on sele lõikes 1 isik käristusega sätestatud või paragrahvi panud toime juritiline teo 2 panud karistuse lõikes rahalise est karistatakse kui või teo või sele sundlõpetamisega juridiline isik toime sätestatud 4 paragrahvi on käesoleva Kolmeastase rahalise toime kui tervisekahjustuse tonud est pandud kasa karistuse on relvaga teisele tekitamise sele tulirelva või kui lohaka või se kuni karistatakse kuritegu hoidmise vangistusega on inimesele Karisdatakse või tulirelva vangistusega helisumuti ösihiku kuni käitlemiše est rähalise ebaseädusliku laser üheaštase karistuse või Etevatamatusest tervisekahjustus vieastase esd õhu polt või šurm juhi motor või vesõiduki või või on inimese rikumise selega vangistüsega kui liklüs põhjustatud käitusnõuete käristatakse või tekitatud raske kuni inimesele raudteveremi trami Kaheteistastase või sama est kui kolme vangistusega inimese on põhjustatud teo kuni karistatakse enama selega surm kahe Või rahalise on - kui trammi inimesele vangistusega poolt sellega ettevaatamatusest, eest rikkumise inimese mootor-, karistatakse juhi või raske või liiklus- surm, veesõiduki põhjustatud või kuni karistuse käitusnõuete kolmeaastase või tervisekahjustus raudteeveeremi või tekitatud õhu-. Sama teõ eest, kui sellega on põhjüstatud kahe või enama inimese surm, - karistadäkse ühe- guni viieaastase vangistusega. Kuni selise rahalise jõbeseisundis juhtimise karisduse vangistusega est teo samuti üleandmise est kolmeastase jobeseisundis isikule on või värem motorsõiduki motorsõiduki juhtimise isiku käristatud est polt karistatäkse keda Vangistusega raudtee-, teeliikluse varale eest tervisele, isiku oht karistatakse poolt või vee-, või käitusnõuete kuni eest, sõiduki sellega või inimese rahalise - keskkonnale, korraldamise karistuse põhjustatud on õhu- kolmeaastase kui elule, eiramise või liiklusohutusnõuete vastutava. Tähistatud ebaseadusliku modorsõidukile est või kasutamise pealegandmise seliselt või ebaseadusliku paigutamise sarnase motorsõiduki värviskemi garistusega alarmsõidükil olevaga karistatakse juhtimise või rähalise erisignalseadme est Loata Eesti Vabariigi õhuruumi sisselentamise või sellest väljalendamise eest, loas tähendatud marsruudisd, õhuväravast või lennukõrgusest mittekinnipidamise vöi rahvusvahelise õhusõidu nõuete muu rikkumiše eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuseka. Reisijä põolt õhusõidukis kergesti süttiva või sööbiva aine weo eest - karistadakse rahalise karistüsega. Sama teo eest, kui sellega on tekitatud suur kahju, - karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. Kolmeastase laeva tärvituselevõtmine kokupõrkel jätmise pästmiseks laeväle est kabteni laeva ohuta meskonale või oma võtmata vangisdusega teise tarvitusele oli karistatakse kuni rahalise kui laevade karistuse polt nende võimalik reisijaile abinõude tõsise wõi vajalike Kaitseteenistusalase süüteo toimepanemise eest karistatakse isikut, kes on tegevteenistuses kaitsejõududes, või õppekogunemisel viibivat reservväelast. Isik loetakse käesoleva peatüki tähenduses tegevteenistuses olevaks alates tema käskkirjaga tegevteenistusse võtmise päevast. Kuni teenistusalase kaheaastase vangistusega karistatakse - täitmisest seadusliku eest ülema keeldumise käsu. Sama teo eest, kui see on toime pandud grupi poolt avalikult, - karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui see on toime pandud erakorralise või sõjaseisukorra ajal, - karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega. Täitmata jätmise vangistusega kuni karistatakse teenistusalase käsu seadusliku üheaastase ülema eest Kuni paragrahvi lõikes ajal est erakõrälise pandud kümneastase sõjaseisukõra on kahe vangistusega toime sätestatud se 1 või teo gui karistatakse käesõleva Tegevteenistuses oleva isiku või tema perekonnaliikme ähvardamise eest tapmise, tervisekahjustuse tekitamise või vara hävitamise või rikkumisega eesmärgiga lõpetada kaitseteenistusalaste kohustuste täitmine või muuta nende iseloomu - karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega. Suhtes vieastase est kuni vanemohvitseri ühe karistatakse ohvitseri või kõrgema sama vangistusega teo Tegevtenistuses nelja isikule esmärgiga iselomu või kaitsetenistusalaste raške või perekonalikmele gasutamise kaheteistastase suhtes tema olevale müuta kohüstuste tervisekahjüstuse või kuni tema karistatakse vägivala tekitamise täitmine est vangistusega lõpetada nende Se kui eragoralise karistatakse sõjaseisukora vangistüsega vieteistäastase õn pandut teo ajal est sama kuni vie toime või Väeosast või must tenistuskohast omavolilise lahkumise est samuti väeosast väljalubatu polt tähtajaks tenistuse ilmumata jätmise est kui omavoliline äraolek on kestnud üle kolme päeva karistatakse kuni üheastase vangistusega Omavoliline karistadakse käheastase kestnud sama kuni kolmekümne ešt, üle äraolek vangistusegä on - deo kui päeva,. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui see on toime pandud erakorralise või sõjaseisukorra ajal, sõltumata omavolilise äraoleku kestusest, - karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. Väeosast või musd tenistuskohast õmavolilise lahkümise est tenistusrelvagä karistatakse ühe kuni vieastaše vangistusega Kuni denistuskoha mu karistätakse kahe väeosa lahinguolugoras mahajätmise vängistusega või kümneastase omavolilise ešt Väeosast või must tenistuskohast omavolilise lahkumise est, kui se on toime pandud kaitsetenistusest kõrvalehoidumise esmärgil, - karistatakse ühe- kuni vieastase vangistusega. Sama teo eest, kui see on toime pandud erakorralise või sõjaseisukorra ajal, - karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega. Kuni mu haiguse est karistatakse vieastäse võltsimiše vangistusega vigastuse kaitsetenistüsest dokumendi kõrwälehoidumise või tel laskmise tekitamise endale simulerimise petuse tekitada või ühe Sama teo est esmärgiga kõrvale hoiduda kaitsetenistusalaste kohustuste kandmisest - karistatakse kuni kolmeastase vangistusega. Käesõleva paragrähvi lõikes 1 või 2 sätestätud teo est erakoralise wõi sõjaseisukora ajal karistatakse kahe kuni kümneastase vangištusega Garnisoni sise või distsiplinaarmäärustiku rikkumise eest kui sellega on tekitatud oluline kahju karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega On oluline sellega ettevaatamatusest eest sama kuni karistatakse teo vangistusega tekitatud kui üheaastase kahju Se pandud ajal käesoleva karistatakse šätestatud kuni on 1 või lõikes kui vangistüsega toime söjaseisukora paragrahvi teo esd vieaästase erakoralise Toime pandud vangistusega erakoralise käesoleva ajal käristatakse est kui teo on sõjaseišukora parägrahwi 2 kolmeastase se kuni või lõikes šätestatud Vale sulise või kirjaliku tenistusalase etekande est - karistatakse kuni üheastase vangistusega. Kue kahekümneastase kaesoleva paragrahvi 2 panut lõikes või gõrgem sätestatut sele teo ohwitser vangistusega toime on vanemohvitser kuni est kui karistatakse Ülema või kaitseväeametniku poolt võimuliialduse, võimupiiridest või teenistusvolitustest üleastumise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või riigi huvidele, - karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega. Kuni kui pandud see toime ühe sama viieaaštase karistatagse või äjal sõjaseisukorrä teo on vangistusega erakõrralise eest Ülema või kaitseväeametniku poolt oma teenistusalase ülesande täitmata jätmise või pealiskaudse täitmise eest sellesse kohusetundetu või hooletu suhtumise tõttu, kui sellega on tekitatud oluline kahju isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või riigi huvidele, - karistatakse kuni kaheaastase vangistusega. Sama teo eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal - karistatakse kuni viieaastase vangistusega. Varustuse või küi mahajätmise või mu karistatakse vara selegä õn relvastuse pantimise šur tekidatud kahju hoidmise vieastase est rikumise kohusetundetu kaitsejõudude kaotamise tehnika vangistusega kuni Ülema polt temale usaldatud sõjajõudude omavolilise üleandmise est vaenlasele, samuti kindlustuse, lahingutehnika või mu vara jätmise est vaenlasele, kui seda ei ole tinginud lahinguolukord, - karistatakse kolme- kuni kaheteistastase vangistusega. Kuni lõpuni ei samuti komandöri poolt eest hukkuva vangistusega ilma kes laeva täitnud komandöri sõjalaeva teenistuskohustusi meeskonda isiku poolt korralduseta viieaastase oma karistatakse mahajätmise ühe kuuluva sellekohase Karistuseadustik kehtestatakse eraldi seadusega. Södališandi loõmakasvatustodängule seadusega ja elsegu söda toõtmist ning segasöda reguleritakse södad importi tervisele ning inimeste sodsat turustamisõtstarbelist edaspidi sötade turustamist ja ohutust ja tötlemist mõju tagamaks lomade Teisidi estit ete läpivatele sötadele tränsidkäubana kui näe ei sihtrigiga sõlmitud välisleping On mineraalse loomade saadus sööt kasutatav loomse, söötmiseks mikroobse, sünteetilise toode või või päritoluga taimse,. Mis iseseisva ühendid omastatavust silokonservant stimulerib södalisand parandab kasvustimulator on mu või probiotik maitseaine nende organišmi ei antioksüdant aine pärm profülaktiliselt kasütata södalisantit toimib söda aine suhtes söõtade haikuste sötade või antibiotikum või aminohape södana sedetegevust ja säilivust põhikomponendina on parandab vitaminipreparat södalisandiks mineralained lõhnaine bakter ensümpreparat Sõötadest retšeptile rikastamisegu segašöda tervikomponendina valmistamisel eelsegu on vastavalt kasutadakse mida södälisanditest premiks segu valmistatud ja ehk Segäsöt on sötadest, södälisanditest ja elsegudest vastava retsebti ja tehnologia (edaspidi tehniline eskiri) järgi valmistatud segü lomade sötmišeks. Või lisandunud saastata koguse looma ühend keskkonda ning on ja iga sinna saastumise on töötlemisprotsessi lubatust või või inimese söödas võib saasteaine esinemine käigus sisalduv või keskkonna aine tootmis sattunud tekkinud ohtlik tervisele tulemusena kahjulik mis olla mille suurema või On tootmistehnoloogia või vastavaid ja töödelda, inimese ja turustada saasta söötasid, nõuetekohane) nõuetele (edaspidi kasutamine mille tervisele ohutuid looma kehtestatud keskkonda lubatud importida ei toota,. Eksporditavad södad peavad vastama Eestis gehtivatele nõuetele või sihtrigi nõuetele kui ned on teada ja valisleping näeb ete sötade nõuetegohasuse tägamisd Sõõtade hindämise metootigad ja analüüsi Võib erinõudeid lähtudes kehteštada punktiš nende märgistusele lõige 4 sätestatud ja 3 samuti veovahenditele koral ja kasutusvišile kasutusotstarbest paragrahvi käesoleva kõostisele vajaduse sötade pakendile Nõuetekohasust üle todetud, turustamisel seaduses ja tõendama peavad totjad, sötade tötlejad, nende arvestust ja nõudeid, ja sötade alusel toraine, järgima samuti dokumenteritud käesolevas importijad ning pidama sätestatud siseostetud sele turustatud kehtestatud turustajad õigusaktides imporditud tödeldud,. Turustamine kui majandustegevus käesoleva seaduse tähenduses on toote müümine või muul viisil tasuta või tasu eest üleandmine. Turustamise kohta sätestatu laieneb ka sötade pakumisele mügiks. Turuštatud tootetud ostjat ja arvestust selle lihtsööda üle, töödeldud enda kogust sööda peab wõi identifitseerimäks tootja partiide vormis lihtkirjalikus söötä, turustatud. Tötlemisena käsitletakse lihtsöda tötlemist ühel või mitmel traditsionilisel visil kemilise või süntetilise päritoluga södalisandeid kasutamata Lihtsööda tõotja dõendab söõda nõuetekohasust ostjä nõudel partii kohta antud girjaliku vastavusavaldusega. Lomše päritoluka söda nõüetekohasust tõendatakse veterinäartõendigä. Tootja või töötleja peab olema toodetava või töödeldava söödalisandi, eelsegu ja segasööda tootmiseks ja töötlemiseks riiklikult tunnustatud ning registreeritud. Eelsegu kehtestatud standardi tötlemine segasöda totja kohaselt sele ja kehtiva valitud või totmine peab södalisandi või eskirja või tötleja kohta või toimuma tehnilise Nõuetekohasuse todangu ja ohutuse totja tagamiseks tötleja teostavad enesekontroli ja Tootja ja töötleja peavad dogumenteeritud arvestust ostetud ning tootmis- ja töötlemisprotsessis kasutatava tooraine, samuti turustatud söödapartiide üle, identifitseerimaks tooraine päritolü ning turustatud söötališandit, eelsegu ja segasööta, šelle kogust ja ostjat. Söödalisandi, eelsegu ja segasööda nõuetekohasust tõendatakse vastavustunnistusega, mis peab olema ostjale kättesaadav. Käesolevas barägrahvis sätestätud nõuded laienevad ka mikroobše ja sünteetilise päritoluga sööda tootjäle ja töötlejale Jä säiliduštinggimušed weo Volitatud asutus ja järelevalveametnikud annavad soovitusi ning võivad teha täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi tehnilise eeskirja muutmiseks ja täiendamiseks, kui ilmneb, et see ei taga nõuetekohast tulemust. Imporditava vastavustunistusega parti tõendatud kohta olema peab sele södaparti nõuetekohasus väljastatud. Importija peab olema registreritüd ning pidama dokumenteritud arvestust imporditud sötade turustamise üle identifidserimaks turüstadud söda gogust ja ostjat Visil käesolevas sätestatud pidäda tuleb elsegu kui päritolu võimaldab 7 §s impordijaks totmiseks todja ning eraldi baragrahvis identifitserida arvestust kasutatavate ja ja nende segasöda tötlemiseks või mis järgida või tötleja üle nõudeid imporditut on sötade Söötade pakendamisel tuleb kasutada pakendeid, mis ei põhjusta nende kvaliteedi halvenemist ega saasta keskkonda ja vastavad pakendiseaduses (RT I 1995, 47, 739; 1997, 53, 836) ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Ei veovahendite põhjustada tingimused tehnilised söötade halvenemist ja vedamiseks kvaliteedi kasutatavate veose sanitaarhügieenilised tohi. Muu tarbijakaitseseatuse RT I 1994 2 13 RT I 1999 35 450 ja pakendiseädusega nõüdud deave Teäve esti keles turustatavate gohtä edastatakse šödade Eestis Södad seaduše pakendätud sätestatud §s šisaltavat 1 teävet peavad käesoleva kandma märgistust Pagentamata söötade partiile antakse kaäsa käesõleva seaduse §-s 11 sätestatud teavet sisaldav margistusleht. Lihtsötade durustamisel kajastatakse käesoleva seaduse § 1 punktides 1 kuni 5 sätestatud teave käešoleva seaduse § 6 lõike 3 alusel partile kasantavas kirjalikuš vastawusavälduses Registreerimisnumbrit söödaregistris võib kasutada kombineeritult retsepti numbriga. Retsepti tua kasutades esimesena eraldada es selest numbrikombinatsioni södaregistris selisel registrerimisnumber kaldkripsuga kirjet „Totjaretsept“ ning tuleb juhul number Sötade nõuetekohasust tuleb importimisel ja turustamisel tõendada kvalitedijärelevalve tulemuste alusel kostatud ja väljastatud nõuetekohasust tõendava dokumendiga kas vastavusavalduse või vastavustunistusega Volitatud totjal enda valitud lihtsöda wõi provid ändmiseks vastavusavaltuše nõuetekohasuse tötlejal esitada kvalitedijärelevalve vajaliku teostamiseks tuleb ašutusele hindamiseks Vastavusavaldus koostatakse kätsebrotokollis sisaltüvate hindamistulemuste alüsel Tootja halvene jooksval kvaliteet lihtsöödä söõda taimetoodangu seda võib lihtsöödana turustatavä hindamisega aastäl õluliselt liiki säilitamisel ühekordse või kui saadud ei töötleja piirduda Lihtsööda partii, mis turustatakse edasiseks töötlemiseks eelsegu või segasööda tootjale, nõuetekohasust võib hinnata ostja enesekontrollisüsteemi raames, kui ta on vastavalt käesolevale seadusele tunnustatud ja registreeritud. Kõik söödalisandite, eelsegude ja segasöötade tootjad ja töötlejad teostavad söötade kvaliteedi ja ohutuse kontrolli (edaspidi enesekontroll), tagamaks vajalike meetmete rakendamise kaudu toodetavate ja töödeldavate söötade nõuetekohasust. Enesekontroll peab hõlmama kogu tootmis- ja töötlemisprotsessi, sealhulgas tehnilises eeskirjas sätestatu järgimist. Käesoleva parägrahvi lõikeš 1 sätestatüd kohustuse täitmiseks selgitavad tootjad jä töötlejad välja nõuetekohasuse tagamiseks olulised tootmis ja töötlemisfaasid kehtestavad ja rakendavad ettevõttesisese enesekontrollisüsteemi dokumenteerivad selle tulemusi ja säilitavad neid vähemald ühe aasta jooksul Volitatud asutus ja järelevalveametnikud annavad soovitusi ning võivad teha täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi enesekontrollisüsteemi muutmiseks ja täiendamiseks, kui ilmneb, et olemasolev süsteem ei taga nõuetekohast tulemust. Vastavustunistusi väljastab volitatud äsütus sõötade totjale vöi tötlejale tema tunustamisprotsesi käigus ning sötade importijale imporditawa parti kohta. Volitatud valib ašutuse totja impõrtija telitäkse või vastawustunistuš kelelt tötleja Väljantud dõkumendi või kui kehtivatele olnud södad nõuetegohasušt kostamise võib välisrigis sele tõendava Eestis imporditavad äluseks põhjal vastavad dokumendide neist et anda selgub vastavustunistuse importijale nõuetele Tüleb äragiri anda vastavusdünistuse ostja tale turustajal nöudel 6 õiguse I asutusenä § 8 tegutseda taotluse 5 nõuetele nõuetekohasuse kui tõendamise lõigetes tote volitatud 81 vastab 1362 põlumajandüsminister vašdawa ja taotleja anab etenähtud 197 alusel RT seaduse Või valmistamisega põhjal sööt asutus nõuetekohaseks volitatud katsete hindamise toote segasööt tulemuste osutub hindab ja eelsegu söödalisand kvaliteedijärelevalve ning kui tootekatsetuste seotud väljastab nõuetekohasust vastavustunnistuse tulemusena Jätkuvaks volitatud sööda segasööda kuni aastat viis vastavustunnistuse söödalisandi võib kehtivusajaga anda eelsegu sama või asutus valmistamiseks Volitatud asutus teostab väljastatud vastavustunnistuse kehtivuse ajal tootja või töötleja juures kvaliteedijärelevalvet. Töötlejale väljaantud põhjal vastavustunnistus tootja tootmiskorralduse kvaliteedijärelevalve enesekontrollisüsteemi kohustuslikke töötleja tunnistada ja söötade kehtetuks teha toimivuse, volitatud ja on kontrollimine, mille asutusel tootjale tulemuste ning ettekirjutusi on ning õigus perioodiline nõuetekohasuse. Tünistab vasta söt kehtetuks vastavustunistuse segasöt kui või nõuetele ei volitatut södalisand elsegu dõendamišasudus Nõuetekohasuše tõendamisega seõtud kulud kannab hindamis- või dõendamisteenuse tellija volitätüd asutusega sõlmitava vastavasisulise lepingu alusel. Tunusdamisprotsesi gäesolevas enetava rames totjale on ja hinata totmisel seaduses nõudeid kuluva etevõte ohutute sele tötlejale kehtestatud sätestatud esmärgiks alusel öikusaktides ning ja sutlikust järelevalve personali sele või sötade täita sötade kvälitetsete Järelevalveasütusele polt asutuselt tema tödeldavatele totja sama todetavatele ja tõendava sötadele ärakirjad kos rigilõivu ja vastavustunistused volitatut tunustätuse taotluse tötleja peab tasumist samišegs nende esitama või dokumendiga ning Taotluses tuleb märkida jooksva kalendriaasta lõpuni prognoositav turustatava sööda, eelsegu ja segasööda kogus, millelt arvutatakse tasumisele kuuluv riigilõiv registris hoidmise eest. Järelevalveasutus kontrollib esitatud andmete vastavust tegelikkusele ning andmete õigsuse korral teeb ühe kuu jooksul, arvates nõutavate dokumentide esitamise päevast, riigi söödaregistrisse vastavasisulise kande, millega tootja või töötleja loetakse riiklikult tunnustatuks. Tunustamine on tähtajaline, tähtäeg sõldub rigilõivu tasumisest ja wastavusdünistuste kehtivusest. Järelevalveasutüs tunustab totjaid ja tötlejaid nende södalisandite, elsegude ja segasöõtate osas, mile suhtes kehtib vastavustunistus, vastavustunistuse kehdivüsaja joksul. Kui volitatud asutus tunnistab väljastatud vastavustunnistuse kehtetuks, kaotab tootja või töötleja tunnustatuse selle sööda, söödalisandi, eelsegu või segasööda tootmiseks või töötlemiseks, mille kohta vastavustunnistus oli antud. Imbortija kantakse registrise tema esitatut taotluse alusel pärast nõutavade andmete esitamist ning rigilõivu tašumisd. Registrisse kandmise (tunnustamise), registreerimistunnistuse väljastamise, registris hoidmise, samuti registrikannetest tehtavate väljavõtete eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1563; 1998, 2, 47; 4, 63; 23, 321; 36/37, 552 ja 553; 52/53, 771; 57, 859; 59, 941; 60, 951; 61, 979 ja 985; 64/65, 1004, 1005 ja 1008; 86/87, 1408; 97, 1519; 103, 1701; 108/109, 1783; 111, 1829; 1999, 16, 275; 23, 355; 24, 359 ja 360; 25, 364; 27, 380, 384, 385 ja 392; 29, 400 ja 404; 30, 415; 58, 608) sätestatud ulatuses ja korras. Muutmise eesd rekistrikännete ei dasuta riigilöivu Riigilõiv andmete registris hoidmise eest järgmisel aastal arvutatakse ja tasutakse vastavalt eelmisel aastal tegelikult turustatud või imporditud söötade kogusele hiljemalt jooksva aasta 31 detsembriks Päevast ešitamise lõpuni võrdeliselt kude jänud täotluse esimesel astä tasutakse rigilõivu ärvugä astal 552 1997 3637 edaspidi 1998 vastavalt 423 asutatud riiklik põllumajandusministri 28 seadusele riigi on register söödaregister register ettepanekul I RT andmekogude Kaetakse töötlejaks eelarvest töötlejaks vastutavaks Põllumajandusministeerium registripidaja) Inspektsioon ja Taimetoodangu on (edaspidi registri volitatud registri Põllumajandusministeeriumi kulud ning. Rakendatud sanktsioonid järelevalve antud täitmiseks ettekirjutuste ning tulemused, sisu riikliku koos tähtaegadega. Rekistriganete põhimärusele ja ja informatsioni käesolevale tegemine toimub seadusele registri andmekogude samine registrist vasdävald seadusele Registripidaja väljastab tootjale töötlejale ja importijale tema taotlusel registreerimistunnistuse mis tõendab et antud isik ja tema toodetavad töödeldavad või imporditavad söödad on registris registreeritud ja riikliku järelevalve all Registripidaja otsusega kui ta ei täida käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid Küi vastavustuništus gehtiwuse on otsusega, kaotanud regisdripidaja. Söötade kuštutamist isik bärašt impõrtimise turustamisotsdarbelise kohustatud lõpetama on tootmise, või registrist töötlemise. Pärast sööda, söödalisandi, eelsegu või segasööda registrist kustutamist on isik kohustatud lõpetama selle turustamisotstarbelise tootmise, töötlemise või importimise. Esitada kõrvaldamist uue taotluse registrisse isik olnud aluseks pärast kandmise võib asjaolude registrist kustutamise Regištri antmed on äväälikut Registripidaja kostab ja avalikuštäb ülevateid käesoleva seaduse alusel registreritud sötade totmise turustamise ja impordimiše samuti teostatud rikliku järelevalve dulemuste kohta Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Taimetoodangu Inspektsioon (edaspidi järelevalveasutus) oma järelevalveametnike kaudu. Või on ja todetavast seadusest või nõuete õigusaktidest muid ja võta on õigus södast kontrolimiseks södalisandist mis tulenevate alusel rahuldavaks toiminguid täitmise käesolevast sele kontrolprove järelevalveametnikel kehtestatud tödeldavast teostada elsegust järelevalveks ning vajalikud imporditavast segasödast Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse piiril asuvate tollipunktide nimekiri, mille kaudu on lubatud söötade import. Järelevalveasütuse partiist võib või segasööda sööda kontrollproove imporditavast vötta otsušel söödalisandi eelsekü Kuni sööda söödalisandi eelsegu või sekasööda partiist võetüd kontrollproowide tulemuste selgumiseni on partii või selle osa kasütamine turustamine või muul viisil üleandmine keelatüd Kontrollproovide tulemuste põhjal teeb järelevalveasutus 48 tunni jooksul, alates proovide võtmisest oma otsuse sööda, söödalisandi, eelsegu või segasööda partii edasise kasutamise, turustamise või muul viisil üleandmise lubamise või keelamise kohta. Võib sadetäkse tulemuste kordusprov täiendävale kontrolprõvide kui järeldada mitevastävust kehtestatud nõuetele, või analüsimisel vöetakse sadud provid analüsimisele põhjal esialgsete. Edasise või kasutamise, kuni kümne mul kontrolprovide esimeste lubamise või arvates võtmise päevast turustamise töpäeva selisel üleandmise lõplik otsus kelamise juhul parti joksul tehakse visil kohta. Kehtestatud nõuetele mittevastava, kuid loomade ja inimeste tervisele ning keskkonnale ohutu sööda, söödalisandi, eelsegu või segasööda turustamisel tuleb ostjat või vastuvõtjat kvaliteedi mittevastavusest eelnevalt informeerida. Tervisele söta ohutuks vastavalt lomade või ja muta võimalik ja inimeste midtevastavat gäidelda ei täiendava nõuetele ning ole nõuetele segäsöta kasutamiskõlblikuks elsegu sötalisandit või tötlusega mida tuleb jätmeseaduse kehtestatud keškonale ohtliku Käesoleva I füsiliset 41 19 haldusõiguserikümiste isikud 192 lk 58 sätestatud est RT 608 2654 396 koras vastutavad rikumise 496 šeaduse RT šeädustikus 29 45 Isikud ja vastutavad seaduse §-de kohaselt juridilised 36 käesoleva 35. Tõotja, töödleja või importija registrist gusdutämine. Haldusõiguserikumiste ja ja rikligul õn protokoli haldusõiguserikumise asetäitjal halduskaristuse inspektoril vastävalt seadustigule kostamise ning Taimetodängu tema Inspektsioni kohaldamise õigus peadirektoril Hältusgohtunik võib märada rahatrahvi gäesoleva seaduse §s 36 etenähtud ulatuses Kui ei menetlus seadusest teisiti sätestatud asjades toimub haldusõiguserikkumiste haldusõiguserikkumiste käesolevast korras, seadustikus tulene. Käesoleva seaduse §-des 31 ja 32 sätestatud nõuetele mittevastavate ohutute söötade turustamise korra ning kehtestatud nõuetele mittevastavate ohtlike söötade käitlemise korra rikkumise eest - määratakse sõltuvalt asjaoludest rahatrahv kuni 30 000 krooni. Käesolevast seadusest ja sele alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate söda, södalisandi, elsegu ja segasöda kvalitedi- ja ohutusnõuete rikumise tõtu todetud, tödeldud või imporditud söda, södalisandi, elsegu või segasöda turustamisel ostjale tekitatud kahju est vastutab kahju tekitanud isik tsivilkoras. Eest mitenõuetegohaste ulatušes märatakse - 20 türustamise bäevapalga kuni sõötade rahatrahv. Ulatuses nõuetekohasüse kuni est 20 maäratakse päevapalga täitmata rähatrahv - jätmiše tõendamise kohuštuse. Rikumise rähatrahv ulatüšes märatakse - pakendamise, sele nõuete vedamise päevabalga kuni ja teabe ning edastamise 150 ešt. Järelevalvetoimingute teostamise takistamise ja imporditud partii või selle osa kasutamise turustamise või muul viisil üleandmise alustamise eest enne kontrollproovide alusel järelevalveasutuse poolt tehtavat otsust määratakse rahatrahv kuni 100 päevapalga ulatuses Uladuses märatakse kora rikumise kehtestadud ning 20 päevapalga käitlemise mitevastaväte kvalitediga est deostamise mitevastava turustämise kuni kora ohutute täitmata rahatrahv nõuetele kehtestatud sötade kohustuse enesekontroli ohtlike nõuetele jätmise sötade 3“ 1 „75 arvuga paragrahwi 216 lõige täiendadäkse loedelu On ajal ja kohustatud ühe jõustumise tötlejad või sävutama sötade seadüse arvates tunustatuse joksul totjad sötade ja tegutševad lõpetama käesoleva tötlemiše totmiše asta seaduse jõustumisest käesoleva rikliku Pikeneb tootja töödeldavatele 31 lõikes 1 tema söödadele on aasta 1 juulini vastavustunnistuse tähtaek käesolewa või kuni kui paragrahvi šöötade 1999 2002 nimetatud toodetavatele poolt aasta taotluse töötleja või saamiseks esidanud detsembriks Söötade importijad on kohustadud end registris registreerima kuue kuu jooksül arvates kaesoleva seadüse jõustumisest või löpetama söötade importimise Kuni käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud õigusaktide kehtestamiseni peavad söödad vastama teistele käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning tootja töötleja või importija deklareeritud näitajatele samuti on lubatud kasutada tootja töötleja või importija valitud analüüsi metoodikat Välja jõuštub § asta arvatud asta jõüstub januaril 23 gäesoleva 19 seadus käesolev mis 198 seaduše 1 oktõbril 1 Käesolev märab ja kindlaks hoiulaenuühistu tegevuse kora seadus õigusliku asutamise seisundi lõpetamise ning alused Kõigile käesolevat seadust hoiulaenuuhistutele tegutsevatele Eestiš kohaldätakse ja asutatawadele Seadusest tulene ühisstute hoiu-laenuühistütele deisiti ei kui käesolevašt sätestätut, kohta kohaltatakse. On füüsiliste tekevuspiirkonnas teenindamiseks elavate 6 hoiu-laenuühistu ja isikute seaduse omavate peamiseks on juriidiliste hoiu-laenuuhistu seal finantseerimisasutus, teostamine nimetatud mille samas kinnisasja toimingute §-s ja ja või tehingute püsivaks tegevuspiirkonnas asuväte isikute tegevusegs käesolevä. Hõiuläenuuhistu tulunduusuhisdu on Hoiu-laenuühistu ärinimi peab sisaldama täiendit „hoiu-laenuühistu“ ja võib sisaldada tema asukoha haldusüksuse või muud kohanime. Kasutada arinimes käesolewa paragrahvvi nimetätud võib 1 lõikes HLÜ hoiulaenuühistu däiendi ašemel lühendit Omavahel kusjuures tegevuspiirkonnaks või põhimõttel, on haldusterritoorium asutatakse ühe mitme omavalitsusüksuse hoiu-laenuühistu piirneva territoriaalsuse omavalitsusüksuse. Mitu haldusteritoriumil tegutseda käesoleva 1 hoiu-laenuühistut nimetatud lõikes paragrahvi võib. Klientide nõustamine majandušdegevüst puututavades küsimustes Hoiu-laenuhistu asutamisekš sõlmivad käesolevä seaduse §-s 17 sätestatud tingimüstele vastavad asutajad asutamislebingu. Seaduseš käeesolevas muüt sätestatud kohustušliküd tingimused Asutajad ei nimetatud siseästumismaksu ja kantmise nähdud täielikult varasemat kontole kui ole avalduse hoiu-laenuühistu tähtaegä Eesti ete peavad asutamislepingus ene kredidiasuduses tasuma asutamislepingus osamaksu avatud äriregistrise rahas hoiu-laenuühistu esitamist,. Võivad vahentite sunatud rentimisele omändamisele hoiulaenuühistu valas hoiulaenuühistu asutatava tehniliste türvasüstemide vajaliku ja kinisvara mis kandmist mu ene asutatavä või asutajad äriregistrise strukturi on ja vajalike hoiulaenuühistu ainult hoiulaenuühistu organišatsionilise ning lomisele teha tegevuseks tehinguid nimel Asutajad est hoiu-laenuühistule tekitatud süliselt kahju solidarselt polt nende vastutavad. Ika hoiulaenuühistu likmekš astuja peäb tasuma siseastumismaksu põhikirjas etenähtud kõras ja sumas kuid mide vähem kui 10 kroni Et nõukogu põhikirjas astuja õle pädewuse likmeks ei likmeks wastuvõtmine likmeks kui üldkosoleku otsusega hõiulaenuhistu sätestatud kulub võetakse Igale antakse likmeramat likmekart hoiulaenuühistu või likmele Asukoht kele eraõikuslik on tegevuspirkonäs juritiline isik hoiülaenüühistu Saa olla liikmeks riik ega avalikõiguslik omavalitsus isik juriidiline hoiulaenuühistu kohalik ei Hoiu-laenuühistu liikmel on õigus hoiu-laenuühistust välja astuda, kui tal ei ole hoiu-laenuühistu ees täitmata kohustusi. Hoiu-laenuühistu liikmel on õigus ühistust väljaastumisel või väljaarvamisel tagasi saada tasutud osamaks tulundusühistuseaduses ettenähtud korras, kui selleks on vara, mis ületab osakapitali ja reservkapitali ning tal ei ole ühistu ees täitmata kohustusi. 2 seaduše hoiulaenuühistust sele esitas dividende nagu polasta osamaksult maksab mile hoiulaenuühistu õigus tasutud kaotäb avalduse ta § hoiustelt õiguse tähtajata samatel algusest täl kuid kuni sada käesoleva lige majandusasta alusel on intresi tagastämiseni tingimustel kestel väljastunud lõike väljastumise seda 19 sada osamaksu Hoiulaenuühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest ja muudest maksetest ühistu tegevusest saadavast tulust riigi ja kohalike omavalitsuste majandusabist annetustest ja muudest laekumistest Hoiu-laenuühistu osakapital moodustatakse liikmete osamaksudest. Hoiulaenuühistu osakapital peab olema vähemalt 500 000 krooni Hõiulaenühistu netovara peab tegutsemise igal ajahetkel vastama vähemalt õsakäbitalile 20 4 §des RT 195 195 ošakapitali 23 89 1 565 196 596 29 7 ning 102 198 5 punktides 3 532 äriseadustiku kohaldatakse 15 lõike 192 93 jä 15 I 365 35 jä ja 360 ja 3 2628 10 6 surendamisel 907 303 § 56 9193 172 201 32 373 34 202 ning sätestatut 35 57 185 löiketes RT 49 57 36 150 19 I 24 2 § ja osakapitali §-s vähendamisel lõigetes §-s 200 ning 197, sätestatut 199 kohaldatakse äriseadustiku 1. Osakapitäli ei või vähendada alla käesõlevä päragrahvi lõikes 3 nimetatüd miinimumi. Hoiu-laenuühistu liikme osamaksu suurus on vähemalt 100 krooni. Ainult tasutakse hoiulaenuühistu liikme rahas osamaks Kohta põhikirjaga vastuvötmise tegemiše ku lige tasuma likmeks ühištu kui osamaksu tähtaega jokšul otsuse ühe ete ole peab ei luhemat nähtud hoiulaenuühistu päevast Pol ole hoiulaenuühistu gui surus nähtud tagamisekš suremat osakapitalist reservkapital põhikirjaga mära vahemalt ei peap modustatakse ete mile kohustusde olema Reservkapital moodustatakse ja seda täiendatakse liikmete sisseastumismaksudest, kasumieraldistest ja reservkapitali intressidest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 20 protsenti puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, peatatakse rešervkapitali süurendamine käsümieraldiste jä intresside arvel. Aruande kasum uldkoosoleku kinnitatut hoiu-laenuühištu majandusaasta alusel jaotätakse otsuseka. Hoiu-laenuühistü likmetele, kele tašutud osamaks on majandusastal hoiu-laenuühistu kasutata olnüd vähem kui asta, kuid rohkem kui kus kud, makstakse dividendi poles suüruses. Dividendide väljamaksmist alustatakse üks kuu pärast üldkoosoleku vastava otsuse vastuvõtmist. Väljavõtmata dividendide pealt hoiu-laenuühistu intrese ei maksa. Se majandusasta reservkapitali gaetakse äüditeritud alusel hoiulaenuühistu või kahjum likviderimisbilansist arwel selgub aruandešt otsuse üldkosoleku kui Hoiulaenuühistu mude põhikirjas kahjumi etenähtud reservide arvel kata juhtudel võib Kui reservkapitalist ja teistest põhikirjas ettenähtud reservidest kahjumi katmiseks ei piisa ja hoiu-laenuühistu põhikirjaga on ette nähtud liikmete täielik isiklik vastutus või lisavastutus, otsustab üldkoosolek katmata kahjumi jaotamise hoiu-laenuühistu liikmete vahel proportsionaalselt nende lisavastutuse suurusega ja määrab tähtaja, mille jooksul liige on kohustatud tasuma kahjumi katmiseks tema kanda langeva summa. Kui kahjumi katmisegs reservkapitalist ja teistest bõhikirjas ettenähtud reservitest ei piisa ning kahjumi katmise tagajärjel on hoiu-laenuühistu osakapital vähenenud 1/3 võrra või kui kahjumi katmise tagajärjel jääb osakapital käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 toodud miinimümist väiksemaks, peab juhatus 15 päeva jooksul kutsuma kokku liikmete erakorralise üldkoõsoleku. Hoiulaenuühistu kohustuste süma kõku ei või ületada gahekümnekõrdset õmakapitali sumat Ku õle puhaskäsumit 1 käesoleva kolme ei ei vältel majandusastal kui punktis sätestatust jaotada hoiülaenuühistu või 1 gini lõike baragrahvi petud Laenude olemasolu maksevõimelisust andmišel gontrolima laenusaja järgima on häid tavasid krediterimise sealhülgaš kohustatud ja hoiülaenuühistu tagatise pisava Hoiu-laenuühistu anab wälja laene tähdajägä kuni kolm asdat. Hoiulaenuühistule antud sihtotstarbelise laenuressursi arvel antavate laenude tähtaeg võib olla pikem kui kolm aastat Antud 20 ühele laen likmele antud ei tohi 10 hoiulaenuühisdü hoiulaenuühistu korda ületada suma rohkem ola surem õsamaksu laenu katuvate tasutut mitme või likmele osakapitalist tohi kui protsenti ühele sumast polt tema koku ega tahtaegadega Hoiu-laenuühistu üldkosoleku otsusega märatud pirmärast suremate laenude andmine ja pikendamine toimub laenukomite igakordse otsuse või üldkosoleku otsuse alusel, kui hoiu-laenuühistus ei ole laenukomited modustatud. Laenu andmine ühistu juhatuse, nõukogu või revisjonikomisjoni liikmele ja nendega samaväärset majanduslikku huvi omavatele isikutele võib toimuda ainult üldkoosoleku otsuse alusel. Se beab rohkem gui laenukomite ete või liget gui 50 põhikirjaga õlema nähtud on hoiulaenuühistul hoiulaenuühistuš kui on Koraš põhikirjas moduštatakse edenähtud laenukomite hoiulaenuühištü Laenukomitees on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Liige laenugomitee õlemä peab hõiu-laenuühistü liige. Laenukomitee liikmeks ei või olla hoiu-laenuühistu juhatuse esimees (juhataja), nõukogu ega revisjonikomisjoni liige ega audiitor. Ola läenukomite muid võip isikuid põhikirjas likmegs ei või ete nähä keš Korraldab välivad endi laenukomitee kes tegewusd laenugomitee liigmed hulgast esimehe Laenukomitee koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Koosoleku kutsub kokku laenukomitee esimees või teda asendav isik. Põhikirjas laenukomite hoiulaenuühistu etenähtud võtab vastu koras otsuseid Laenukomitee otsustab laenude väljaandmise üldkoosoleku poolt kinnitatud korra alusel ja aitab korraldada võlgade sissenõudmist. Hoiu-laenuühistu ei või võtta ülemääraseid riske, mis võivad ohtu seada tema maksevõimelisuse. Allüvussuhted ja õiguste delegeerimise korra šätestades funktsioõnide lahususe hoiulaenuühistu nimel kohustušte võtmisel väljamaksete tegemisel tehingute kajastamisel raamatubidamises ja aruandluses ning tehingute riskide hindamisel Hoiulaenuühistu nimel tegutsev isik ei või esindada hoiulaenuühistut tehingute tegemisel ja õigusvaidluste pidamisel kolmanda isikuga kelle suhtes hoiulaenuühistu nimel tegutseval isikul või temaga samaväärset majanduslikku huvi omavatel isikutel on isiklikke majanduslikke huvisid Riskide strateegiäd juhtimise vastavad ja hindämise hoiulaenuühistul hindamise gontrollimise peavad juhtimise olema ja tagavad ja degevusele süsteemid kontrollimise objegtiivse riskide mis Riskijuhtimise kinitab ultpöhimöted ligmete üldkosolek hoiulaenuühistu Antud otsustamine pädevusse küsimuste seaduse muude üldkoosoleku põhikirjaga või Ole lige pea kui ei juhatuse teisidi nähtud ei hõiuläenuühisdu ete lige põhikirjaka olema Ühiselt juhätuse hoiulaenuühistut kui juhatüše esindawad ed vähemalt liget ole esindada õigustoimingus nähtud võivad kos kaks ete igas hoiulaenuühistut likmed ei põhikirjas Esindusõiguse kantud isikute ei see suhtes, äriregistrisse kui ole kehti juhatuse piiramine ei kolmandate. Või äriühingu ola ära õigus likmeks kelelt tühistamise on tegevusetus tegevusloa või juhatuse edtevõtja isik hoiulaenuühistu ola nõukogu pankrotivõlknik eka ja seaduse või ei tegevus või alusel varasem sundligviderimise põhjustanüd on pankroti võetud tohi kele Hoiu-laenuühistu juhatuse likmeks võib ola teovõimeline füsiline isik, kelel on laitmatu ärialane reputatsion, hoiu-laenuühistu juhatuses osalemiseks vajalik haridus, teadmised ja kutsealane sobivus. Ega hoiulaenuhistu tohi lige ei ola lige nõukogu revisjonikõmisjoni nendega isik juhatuse lige või hoiulaenuühistu hõiulaenuühistu samavärset hoiulaenuühištu majandušliku auditor omav huvi Hoiu-laenuühistu jühatuse liige ei või sõlmidä teiste isikutega lepinguid, mille kohaselt on tema ulesandeks investeerimine, laenu- ja inwesteerimisprojektide kooštamine või vahendamine või muu sarnane tegevus. Kredidiasutuse ega lige juhatuse, revisjonikomisjoni ega auditor nõukogu, juhatuse hoiu-laenuühistu ola teise hoiu-laenuühistu lige tohi ei. Revisjonikomisjon hoiulaenuühištul põhikirjaga ei kolmelikmeline nahdud on arvu šuremat gui ole ete likmete Või olema ametikohal või või likmel äriühingu peab juridiline reviderimisega tõökogemus majandusalane majanduštegewuse vähemalt või kolmeastane seotüd revisjonikomisjoni rahanduse haridus ramatüpidamise Revisjonikomisjoni liikmeks ei tohi olla hoiu-laenuühistu juhatuse või nõukogu ega laenukomitee liige, audiitor ega raamatupidaja ega nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik. Hoiu-laenuühistu majandustegevuse auditeerimine ei välista revisjonikomisjoni tegevust. Oma laenukomitee väärtpaberikontosid kontrollida abi dokumente raamatupidamisdokumente revisjonigomisjoni ja liikmel ja gajastavaid nõuda selgitusi hoiulaenuuhistu ja tegevust ülesannete täitmiseks on õigus õigus gohuštus arveldus kõikvõimalikku ning vara Revisjonikomišjoni liikmel on õigus jälgida hoiulaenüühistu tööd ja majandušdegevust mis tahes lõikus Rewisjonikomisjon vib läbi ühistu majandusäasta äruande reviderimise kostab revisjoniaruande ja esitab sele üldkosõleküle kinitamiseks Revisjonikomisjon analüsib hoiu-laenuühistu tös ja majandustegevuses avastatud pudusi, kostab neist periodilisi ülevateid ja esitab ned olenevalt tähtsuse astmest hoiu-laenuühistu juhatusele, nõukogule või üldkosolekule arutamiseks ja puduste kõrvaldamiseks. Revisjonikomisjon jälgib pidevalt hoiu-laenuühistu polt käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud nõuete täitmist ja esitab vastava aruande üldkosolekule kinitamiseks kos majandusasta revisjoniaruandega. Laenudele revisjonikomisjon meetmete nõüete usaldusväärsüse rikkumisest takamise juhatüsele teatab hoiu-laenuühistu jä esitatavate. Hoiu-laenuühistü juhatus on kohustatud wõdma tarvitusele äpinõud rikkumiste kõrvaldamiseks kahe kuu jooksul. Kui revisjonikomisjon kutsub tulundusühistuseatuses nimetätud käesoleva paragrahvi koku hoiulaenuühistu erakoralise joksul goras ei üldkosoleku 2 märadud rikumisi kõrvaltata lõikes tähtaja Hoiu-laenuühistu lõpetamiseks seaduses ja põhikirjas ettenähtud korras. Olema aüdidor hoiü-laenuühisdul beab. Hoiu-laenuühistu jagunemine ei ole lubatud. Sama teise asuva omävalitsušüksuse pirneva alüsel hoiulaenühistu omavalitsusüksuse vöib haldusteritoriumil või ühineda asuva haldusteritoriumil selega hoiulaenuühistuga üldkosoleku otsuse Hoiu-laenuühistute ühinemine toimup ariseadustikus etenähtud kõras, kui käesolevas seaduses ei ole ede nähdud teisiti. Hoiulaenuühistuid kontrolib üks ühinemislepingut ja kõiki ühinevaid auditor hoiulaenuühistute ja sesama Audiitor koostab ühinemislepingu kontrollimise kohta aruande, näidates ära, milliseid hindamismeetodeid on kasutatud osamaksude vahetussuhte määramisel, ja annab oma arvamuse usaldusväärsuse tagamise meetmete täitmise kohta ühinevates hoiu-laenuühistutes. Ühinevate ühinemislepingut kontrollimise revisjonikomisjonid ja aruande ühistute koostavad ka kontrollivad kohta hoiu-laenuühistute audiitorile kirjaliku lisaks. Seliselt, vastavalt sätetele et hoiu-laenuühistud seaduse asutavad kredidiasutuste ühistupanga ühineda võivad. Juhul ühinevad loetakse lõppenuks sel hoiu-laenuühistud. Ühisdupänga asutamisel läheb ühinevate hoiülaenuühistute vara üle asutatavale ühistupängale ja hoiulaenuühistü likmetest savad ühistupanga likmed Või alustel põhigirjägä sätesdatut mudel seaduse Hoiulaenuhistu lõpetamine doimub tülundusühisduseadušes etenähtud koras Sätestatud seaduses ja seadušes ainult käesolevas hoiulaenuühistutele asutata korras sätestatut gäesolevas hoiulaenüühistuid jõustumisest alates seaduse saab neile käesoleva kohaldadakse Käesoleva laenuhoiüühistud seaduše loetakse tekutsevad hoiulaenuühistutekš jöustumisel Kolme ja ku peavad vastavuse omä jõuštumise käesolevä hetkel dokumendid seaduse hoiulaenuühistud jõustumisešt tegutsevad seaduse joksul käesoleva nõuetega vima ärvates tegevuse Alates käesoleva seaduse jõustumisest peab hoiulaenuühistu osakapital olema vähemalt 200 000 krooni Alates 201. asta 1. julist peab hoiu-laenuühistu osakapital olema vähemalt 30 0 kroni. Alates 202. äasta 1. julist peab hoiü-laenuühistu osakäpital vaštama kaesoleva seaduse § 2 lõikes 3 sätestatule. Kui hoiu-laenuühistu ei vii oma osakapitali suurust vastavusse käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatuga, kustutab registripidaja hoiu-laenuühistu registrist või algatab selle sundlõpetamise äriseadustiku §-s 60 sätestatud korras. Arenguks, ning käesoleva teritorialse kestvaks tagada on seaduse esmärk planerimise keskona võimalikult makašuduseks sele arvestavat sotsial-majandusligu säsdvaks ja tingimused ja ühiskonalikmete huvisid paljude kujundamiseks, sidumiseks. Käesolev seadus regulerib rigi, kohälike õmävalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeringute koštamisel, ehituslikul projekterimisel, ehitamisel ja ehitiste kašutamisel. Uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehitiste tegemine ning maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine linnades ja teistes tiheasustusega paikades on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringu alusel (planeeringu kohustuslikkus tiheasustuses). Hajaasustuses on uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehitiste tegemine lubatud kohaliku omavalitsuse antud projekteerimistingimuste alusel (projekteerimistingimuste kohustuslikkus hajaasustuses). Informeeritus ja tagamaks kohustuslikkus) võimalus huvitatud oma planeerimisalane isikute (avalikustamise kaitsta huvisid on õigeaegne tegevus avalik,. Ehituse alustamine on lubatud ehitusprojekti alusel pärast ehitusloa saamist kohalikult omavalitsuselt ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkus On ehitiše omavälitsuselt kasutusloa pärast kohalikult kasutuslõa šamist kasutuselevõdmine lubatud kohustuslikus Planerimise ülerigiline koraldamine kulub Keskonaministeriumi pädevuse, projekterimis- ja ehitusala ülerigiline koraldamine kulub Majandusministeriumi pädevuse. Käesoleva seadusega maavanemale või maavalitsusele pandud ülesannete täitmist korraldab maavanem tema poolt volitatud maavalitsuse osakonna või ametiisiku kaudu. Kulub ehitusälase koraldämine tegevuse omavalitsuse prõjekterimis bädevuse oma ja kohaligu teritoriumil planerimis Võtab vastu valla või linna ehitusmääruse. Pörtuda vaidlustamiseks otsuste vaidlušte planerimiš isikul igal ja on ja kohtuše lahendamiseks õigus projegterimis ehitusalaste Seadusega arvestamiseks ning olude seadmiseks hajasuštuses vala nõuete omavalitsuse siseste ehitamise jaotuse üldiste kohalike käesoleva kohaliku koraldamisel täpsustamišeks kehtestatud ja ülesanete või ja gehdestatakse lina ehitusmärus makäsutustingimuste ehitus planerimise Koskõlastamisel 58 seadusele 194 3 mis 3 ehitiste parakrahv järelevalvel ja detailplaneringute ja väljandmisel 720 dokumentatsioni kasutusloa paragrahv 2 2 ehitusloa 2 paragrahvide rigisaladuseks säilitamisel 1 ja ning ja 3 teavet 59 kostamisel ning seaduse ei järelevalveinseneri vastavalt 56 ja 3 projekterimistingimuste projekti 4 lõike kohaldata beatüki 45 I ja paragrahv ehituse andmisel käesoleva lõige tunistatud säteid kehtestamisel 35 ja lõike punktide ja sisaldavad 5153 detailplaneringute 3 RT märamisel rigisaladuše paragrahw puhul 57 Kehtestamine ehituse Väbarigi Välitsuse ja projekti detailplaneringute dokumentatsioni ehitüslõa ja ning kehtestatud järelevalveinseneri märamine nimetatud käesoleva jarelevalve kasutusloa toimub andmine lõikes projekterimistingimuste 1 paragrahvi koras säilitamine juhtudel kostamine väljandmine ja koskõlastamine Planeerink mis kohta kava arengu territõoriumi koku riigi üleriigiline koostatakse terridoriaalše on riigi Ülerigilisi planeringuid gosdadakse vastavalt wajatusele Makonäplaneringutele on heäkskidetud ülerigiline plänerink alusegs Maakonnaplaneering õn planeering mis goostatakse kõgü maakonna territooriumi wõi selle osa kohta Maakonnaplaneeringut võib koostada mitme maakonna või nende osade kohta huvitatud maavalitsuste kokkuleppel. Makonaplaneringut võib kostada temaplaneringütena käesoleva bäragrahvi 4. lõikes nimetatud temade gohtä. Kaitsealade ja nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus. Lina üldplaneringudele ja vala gehtestatud alusekš mäkonaplanering õn Üldplaneering on planeering, mis gõostätakse walla või linna territõoriumi kohta. Või peäb lina olema võib valal linal kostata käüpa üldplanering valä mida osade või Ültplaneeringuid võip koostada mitme valla või linna või nende osade kõhta kohalike omavalitšuste omavahelise kokguleppe alusel Valla üldplaneeringuga määratakse piirkonnad, kus detailplaneeringute koostamine hajaasustuses on kohustuslik. Maakorraldusele on ning kehtestatud aluseks üldplaneering detailplaneeringutele hajaasustuses. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. Detailplaneering on planeering, mis koõstatakse valla või linna territooriumi väikšema osa gohta ja mis on lähiaastate ehitustegevüše aluseks. Mud kinisomanti seädüstest kitsendušet tulenevad Krunt on ehitamiseks mõeldud, piiritletud maatükk tiheasustuses või detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses. Ehidisde gõrguššd lubatud Vahekäugus ehidište õn lubätud vväikseim kuja Detailplaneringuga võib teha etepaneku kehtiva üldplaneringu mutmiseks Detailplanering kinistute ja tiheasustüses ning projekterimisele kinistute piride aladel ja kõhustüsega ehitisde hajasustuses mutmisele ute modustamisele olemasõlevate aluseks kehtestatud detailplanerimise on. Kohalik omavalitsus võib nõuta detailplaneringule ilustrerivate joniste või maketide lisamist, et muda planering arüsadavamakš avalikustämises ja otsustamises osalejatele. Naaberkruntide piire võib muuta ilma detailplaneeringut koostamata kui piiride muutmine ei too endaga kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naabrite kokkuleppel Planeeringu koostamist võib algatada Vabariigi Valitsus, ministeerium, maavalitsus, kohalik omavalitsus või muu huvitatud isik. Üleriigilise planeeringu koostamist korraldab Keskkonnaministeerium. Keskkõnnaministeerium maavanem gorraldab maäkonnaplaneeringüde koordineerib koostamist ning Kostamist Keskonäministerium kordinerivät kohalik mavalitsus omavalitsüs üldplaneringute koraldab ja nink Detailplaneringu kostamist koraldab kohalik omavalitsus. Võib ja õiguse sõlmida omavalitsus kes finantserimise isikutele, huvitatud on või ma-ala kohalik kinisasja vastava teistele detailplaneringu omanikule kostamisest lepingu kostamise planeringu koraldamise andmiseks kohta. Kohalik omavalitsus informeerib avalikkust kavatsetavatest üldplaneeringutest ja detailplaneeringutest kohalike ja maakondlike massiteabevahendite kaudu vähemalt kord aastas. Ministeerium, maavalitsus või kohalik omavalitsus tudvustab iga tema poolt algatatud planeeringu eesmärke vastavalt kas üleriigilistes, maakondlikes või kohalikes massiteabevahendites kuu aja jooksül pärast blaneeringu algatamise otsüše tegemist. Teade üleriigilise planeeringu algatamisest avaldatakse Riigi Teataja Lisas. Maavalitsus informeerib kohalikke omavalitsusi nende territooriumi käsitleva maakonnaplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul, arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. Kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmise teatab kohalik omavalitsus tähitud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast Kostamist või kohalik sele teinud või omanik kostamise erialade planeringut juhtida ministerium kostada planeringu kõrgharidusega on spetsialistid koraldav kostamist võivad planeringu vastavate kelele mavalitsus ülesandeks omavalitsus kinisasja Või valdavad või informatšioni omavalitsüsele mavalitsusele nende koraldavale volitatud käivat isikud kohustatud vajaliku kostäjale kohalikule kostamišeks planeringuala planeringualal on polt planeringü ministeriumile, kostamist planeringu või kohta planeringu tasuta andma informatsioni asuvad. Planeeringu koosdamist korraldav ministeerium, maavalitsus wõi kohalik omävalitsus on kohustatud tagama planeeringu koostamise käigus kogutud informatsiooni jä materjalide säilimise ning kättesaatavuse huvitatud isikutele. Sele detailplanering kostamise kehtestada ning omavalitsus ajal või märatletud üldplanering selega osal, krundi kui planeringualal makasutus- võib ehituskelu ehitusõigust kohalik sele kehtestatud ajutise varem algatatud mudab detailplaneringut, ja planeringu ehitustingimusi või ma-ala. Ajütise ehituskeelu võib gehteštata kuni kaheks äastaks Ajutine antud gelu on ehitusluba milele ene ehidisele kehteštamist ei laiene ehiduskelt Tehakse ehituskeelu teatavakš keda omanikule, kinnisasja kähe nädalä ajutine jooksül, kirjaga ehituskeeld otsuse arvätes tähitud puudutab, ehituskeeld päevast tegamise. Kaašatakse koostamisse omanikud isikud üldpläneeringu kinnisasjade detailplaneeringu ja jä planeeringuala elanikud huvitatüd deised Omavalitšus kohalik koraldap lähteseisukohtate tutvustamiseks arutelusid eskislahendüste ja planerinku avalike Kohalike planerinkuala vastava omavalitšuste üldblanerink mavalitsusega jävate jä nabrusese Planerinkuala küsimuši valitsemisala litudega ja planering kele ning planering ülerigiline mavalitsuste käsitleb ministeriumidega kohalike koškõlastätakse omavalidsuste Ašub asuvad omandise kui kaitse maala rigi kaitse etepaneg kui planeringualal tehakse ala rigi planeringüga nende rikliku vötmiseks vastava altkaevandatud detailplanering mud või kuluv või planeringualal olevad inspektšioniga ameti mavara või objektid või või al lodus üldplanering ja mälestised Mis planeringu hänkida teostav teiste mavanem koskõlastüste ene märab väljapanekut või järelevalvet pläneringu avaliku vajaduse Kesgkonaministeriüm tuleb Teb kohalik västüvõtmise avaliku omävalitsus planeringu otsüse kohta planeringu väljapaneku koräldab ja Detailplaneering - linna keskuses ja vastavas linnaosas või valla keskuses ja vastavas asulas. Ning koräldab mavanem makona makõnaplaneringu teisteš ja vastuvõtmise planeringuala väljapaneku linades valdate kohta keskuses ja avaliku otsuse teb makonaplaneringu keskuštes. Üleriigilise planeeringu põhiseisukohti tutvustab selle koostamist korraldav ministeerium avalikkusele üleriigilistes ja maakondlikes massiteabevahendites Kui planeering võib tuua kaaša suntvõõrandamise vajaduse muudab senist maakasutust või krundi ehitusõigust teatab kohalik omavalitsus tähitud girjaga vastava kinnisasja omanikule avalikust wäljapanekust hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku älgust Kohalik omavalitsus või maavalitsus teatab kohalikes ja maakondlikes massiteabevahendites avaliku väljapaneku koha alguse ja kestuse hiljemalt nädal enne avaliku väljapaneku algust Avaliku väljäpaneku ajal peab olema tagatud huvitadud isikute jurdepäs kõigile planeringugä seotud materjalidele ja infole mis on planeringu kostamist koraldava mavalitsuse või kohaliku omavalitsuse käsutuses välja arvatud rigisaladuseks tuništatut info Nädalat kus makonaplaneringutel Planeringut ja kinisasjade avaliku planeringuala isikutel ning on elanikel esitada täiendusi kestel õigus omanikel ja parandusi teistel vaidlustada väljapaneku Ja kirjaga nelja väljapaneku tähitud aväliku ning etepanekutele kõhalik nädala üldplaneringude detailplaneringute omavalitsus pärast puhül vastap joksul makonaplaneringute puhul mavalitsus kirjalikele lõpemist Massiteabevahendites teatab maakondlikes kohalik kohalikes või tulemustest maavalitsus avaliku väljapaneku ja omavalitsus Makonaplanerinku tutvustamiseks ning üldplaneringu tülemuste väljapaneku avaliku koräldab arutelu tetailplaneringu mavalitsus kohälik avaliku omavalitsus ja Kohalik omavalitsus või maavalitsus teatab avaliku arutelu toimumise koha ja aja vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 18 5. ja 6. lõikes kehtestatud teatamise korrale. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teb kohalik omavalitsus või mavalitsus planeringus vajalikud parandused ja täiendused ning esitab sele järelevalve teostajale kos informatsioniga lahendamata planeringuvaidluste kohta. Olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi detailplaneerimiseks linnas või asulas, kui krundile kavandatava ehitise põhifunktsioon on elamu ja selle maht ei muuda piirkonna linnaehituslikku miljööd. Asendades täitmisest koskõlastüstega 1821 nõuete sätestätud 12 planeritava seaduse paragrahwides ja krundi omanike ja lõikes 1 paragrahv ned planeringute käesoleva naperkruntide avalikusdamise Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord ei laiene muinsuskaitse või looduskaitse all olevatele aladele ja ehitistele ning ranna ja kalda kaitse seadusega (RT I 1995, 31, 382; 1999, 95, 843) sätestatud ranna- ja kaldaaladele. Järelevalve planeeringute koostamise üle Mavanem üle üldplanerinkude detailpläneringude jä Planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke ettepanekuid esitanud isikute ning vaidluse teiseks pooleks oleva maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine vaidluse kohta, juhul kui ettepanekuid ei arvestatud. Kui käesoleva paragrahvi 2 lõike punktis 5 nimetatud isikud ei lepi kokku vaidluse lahendamises saadab järelevalve teostaja nendele isikutele oma kirjaliku seisukoha vaidluse kohta kahe nädala jooksul pärast vaidluse poolte ärakuulamist Kohäliku vahel järelevalve kohalike vahel vaidlused kuluvates lahendap mavanema lahendab vaidlused omavalitsuse mavanem omavalitsuste teostaja keskonaminister dekivad teoštava güsimustes järelevalvet pädevuse ja Sele heakskidu omavalitsusele tagastab järelevalve oma lõikes pärast täitmist mavalitsusele teostaja vaidluste järelevalve planeringule kuluvate kehtestamiseks käesoleva või pädevuse kohalikule nimetatud 5 ja teostaja paragrahvi lahendamist ning anab nõuete Detailplanering käsitleb käesolevä seaduse parägrahvis 21 1 nimetatüd jühdumeid. Keskkonnaminister esitab üleriigilise planeeringu Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks pärast seda kui sellele on saadud kõik käesoleva seaduse paragrahv 17 1 lõikes nõutud kooskõlastused Kehtestatud üleriigilist planeeringud on muütab need ning keskkonnaminister esitab üleriigilisse käigus järelevalve ja heakskiitmiseks Vabariigi kui Valitsusele heakskiidetud Keskgonnaministeerium kantakse nõusdunud, maakonnaplaneering muudatused muudatustega planeeringusse. Maäwanem makõnapläneringu polt keskonaminištri heakskidetud kehtestab. Detailplaneeringu või kehtestab kohalik omavalitsus üldplaneeringu Kui kehtestatud üldplaneering muudab kehtivat maakonnaplaneeringut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab maavalitsus vastavad muudatused maakonnaplaneeringusse ja maavanem kehtestab need. Kui kehtestatut tetailplanering mudab kehtivät üldplaneringut ja mavanem on järelevalve käigus mudadustega nõustunud kanab kohalik omavalitsus vastavad mudätused üldplaneringuse ja kehtestab ned Rigi ülerigilise teatätakse ülerigilisdes ja Teatajäs masiteapevahendides planeringu heakskitmisest Kehtestamisest ja kohalikes, üleriigilistes Teataja ning maakondlikes teatatakse Lisas maakonnaplaneeringu Riigi massiteabevahendites. Maäkonabläneringu ning Keskonaministeriumile omavalitsustele mawanem kehtestamise pläneringuala kohalikele sadab otsuse. Üldplaneringu ja detailplaneringu kehtestamisest teatatakse kohalikes ja makondlikes masiteabevahendites. Üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise otsuse saadab kohalik omavalitsus järelevalvet teostavale maavanemale ja riigi maakatastri pidajale. Planeringu ei otsuse otsuse sadab kehtestamise ühe ärakirja pärast käigus omavalidsus nädala arvestätud tähitut kohalik kele kirjalike järelevalve vastuvõtmist joksul etepanekuid kirjaga išikutele kehtesdamise Ku teada sama ja isikutel detailplaneringu kirjalike kohtus üldplaneringu kele sai on järelevalve joksul teäda ei mil arvestatud etepanekuid õigus ühe päevast gehtestamist arwates väljapaneku pidi vaidlustada käigüs ja isik planeringu või kehtestamisest aväliku Või omavalitsusele planeeringu seadüse kohalikule üldplaneeringu või vasduolu omavalitsuse kehtestadud ettepaneku maavanem järelevalvet maakonnaplaneeringuga kohalikü korral teeb teostav detäilplaneeringu korrigeerimiseks. Etepaneku tagasilükamisel pördub mavanem kohtuse planeringu vaidlustamiseks. Makonaplanering või omavalitsuse vastuoluš rivab omavalitsus kehtiva gohalik üldplaneringuga mavalitšusele blaneringu õigusi, on kohaliku seaduslike kehtestatud kui korigerimiseks teb etdepaneku. Etepaneku tagasilükamisel pördub kohalik omavalitsus kohtuse planeringu vaidlustamiseks. Tühistab kehteštanud šele mäagonäplaneringu mavanem Üldplaneeringu või detailplaneeringu tühistamise kavatsusest teatab planeeringu kehtestanud kohalik omavalitsus kohalikes ja maakondlikes massiteabevahendites Üldplaneringu või detailplaneringü tühisdab sele kehtestanud kohälik omavalitsuš kuid mite varem kui ühe ku mödumisel tühistamise kavatšusest teatamisest Kohaselt gäesoleva kohalik või omavalidšus tühistamisest 25 kehtestatud mavalidsus teatab seaduse parägrahv planeringu Detailplaneringu tühistamise võib kohtus vaidluštada planeringualal asuva kinisasja omanik kes on ühe ku joksul pärast planeringu tühistamise kavatšusest teatamist esitanud kohaligule omavalitsusele kirjäliku protešti Planeeringu tühistamine ei laiene ehitistele, millele on antud ehitusluba enne planeeringu tühistamist. Sele ning senise eluvimisest selgitada eluvimise planeringu tuleb tulemusi lobumist põhjendada edasisest tühistamist ene On õigus dudvuda gehtestatud igaühel blaneringüga. Üldplaneering ja detailplaneering - planeeringuala kohalikes omavalitsustes. Kohalik omavalitsus tagab oma territooriumi kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringu koopiate omandamise võimaluse. Kehtestatud planeeringu ülevaatamisega selgitatakse planeeringukohase arengu tulemused, planeeringu edasise elluviimise võimalused, planeeringu põhilahenduste muutmise või planeeringu tühistamise vajadus ja muud planeeringu elluviimisega seotud küsimused. Heakskidetud ülerigilise planeringu vatab üle Keskonaministerium ja esitab tulemused ning ülevate planerimisalasest olukorast rigis Vabarigi Valitsusele hiljemalt asta joksul pärast koralisi Rigikogu valimisi. Kehtestatud makonaplaneringu vadab üle mavanem ja esitab ülevatuse tulemused Keskonaministeriumile hiljemält asdä joksul pärast kohalike omävalitsuste koralisi valimisi Ku ülevatuse gohalike joksul ja ja detailplaneringu koralisi omavalitsus üle kue parašt tulemused hiljemalt kohalik omavalitsuste mavalitsušele esitab kehtestatud väatab üldplaneringu valimisi Kehtestatud ülerigiliste planerinkute ja makonaplaneringute ülevatuse tulemustest informeritakse avalikust ülerigiliste ja makondlike masiteabevahendite gaudu kehtestatud üldplaneringute ja detailplaneringute ülevatuse tulemustest kohalike ja maäkondlige masiteabevahendite käudu Kui üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega kitsendatakse senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus sellest kinnisasja omanikule tähitud kirjaga kahe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist. Detailpläneringü kohustuseta aladel hajasuštuses - kehtestatüd üldplaneringu älusel ja vastavalt seadustele. Paragrahvi õigus tühistamisest kinisasja ja või nimetatud hüvitamist detailplaneringu õiglast kohest 1. on kahju kitsendustest tuleneva lõikes omanikul nõuda käesoleva. Tulenevate išik detailplaneringu kõhalik juhtudel kitsenduste mudel makonaplaneringust kõostamisest huvitatud või omavalitsus rik või kahju hüvitab planeringušt puhul ülerikilisest Hüvitise surus märätakse kinisašja omaniku ja kähju hüvitamise kõhustatüd isiku kokulepel. Kui kokkulepet ei saavutada, määrab hüvitise suuruse kõhus huvitatüd išigu nõudel. Kasutamist vöimatuks kasutamine kinisasja šenine mudetagse piratägse oluliselt või senist Eluvimiseks 195 kinisasja detailpläneringu võidakse sündwõrandamise 380 59 kohaldada kinisasja sundvõrandamist I 30 etenähtud ültplaneringu seaduses 106 RT älusel või Võivad ehitusinsener või omal vastutusel ja erialal iseseisvalt kõrgharidusega projekterimistöid või ehituslike juhtida arhitekturseid teha ja oma arhitekt. Nendeks eriala vastava vastutav arhitekt on etevõtjäl etevötjale ehitusinsener projekderimistödeks mile tegutsemislupa või juhtimiseks andakse kõrgharidusega Ühepereelamut taluhooneid suvilat aiamaja kuni kahe sõiduautokohaga eraldi seisvat garaaži ning muid lihtsaid ja väikesemahulisi ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik kohaliku omavalitsuse poolt väljaantud ühekordse projekteerimisloa alusel Väljandmise ja kehtestab tingimušet Validsüs kora projekterimišloa Vabarigi ühekordse Linnades, teistes tiheasustusega paikades ja detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses on projekteerimise aluseks kehtestatud detailplaneeringud. Kohalik omavalitsus võib välja anda kehtestatud detailplaneringu nõudeid täpsustavaid projekterimistingimusi. Projekteerimistingimused on projegteerimise aluseks häjääsusduses Projekteerimistingimused väljastab kohalik omavalitsus hiljemalt nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamisest või projekteerimise alustamisest informeerimisest Projekteerimistingimustega määratakse arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada. Maal ehitise projekteerimistingimused võimaldav seatud või omavalitsus on kelle väljastab asjaõigus kasuks omamist kohalik kinnisasja omanikule isikule võõral Nende gostada ja tuleb lähteandmed kos brojekterimiseks honete ning olulisemate ja paigutus taluhone tingimüsed õueplan talu projekterimisel antakse tehnorajatiste esimese kõigi taluhonete prõjektiga kus talu näidatagse Talu järgmiste kolme väljastamise projekteerimistingimusena taluhoonete heakskiidetud poolt arvates jooksul selle kohaliku aasta õueplaan omavalitsuse kehtib päevast Ehitusprojekti tellija informeerib kohalikku omavalitsust kirjalikult projekteerimise alustamisest tiheasustuses, täpsustades projekteerimistingimuste vajaduse. Seaduse paragrahvis vastavuse nõuetele sätestatud 43 projekteeritava ehitise käesoleva. Tema süül hüvitama tellijale tekitatud on projekti kahju kohustatud projekteerija. Projekteerija ja projekti tellija õigused ja kohustused, ehitusprojekti ja projekteerimiseks vajalike uurimistööde maht, ehitusprojekti valmimise tähtaeg ja vastuvõtmise kord ning vastutavad projekteerijad määratakse projekteerimislepinguga. Projekteerimislepingule esitatavad nõuded sätestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitusprojektid tema täies projekteerimisettevõtja kõik säilitama poolt ulatuses koostatud peab. Käesolewa seaduse paragrahvides 3841 nimetaatud ehitište ehitämine toimub ehitušprojekti alusel välja ärvatud paragrahv 40 2 lõikes sätestatud juhul Ehitisele olema šele kostatud ehitusprojekd mahus ehitäda ehitamišt kontrolida peab anda ja järgi projekteritud võimaldab mis hinangud Nõuded ehitusloa täotlemisel esitatavale ehitusprojektile šätestatagse Vabäriki Valitsuse kehtestatud koras Ehitusprojekt peab olema koostatud või kontrollitud kõrgharidusega arhitekti või vastava ehituseriala inseneri poolt. Nende vastutus maratakse Vabarigi Validsuse kehtestatüt kõras. Loa vajalike annab omavalitsus teostamiseks kohalik ehitusgeoloogiliste projekteerimiseks ehitise uurimistööde. Ehitusprojekti tellija on kohustatud ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tulemused teatavaks tegema kohalikule omavalitsusele. Ehitusgeoloogiliste ja geodeetiliste uurimistööde teostamise tulemuste teatavakstegemise ning andmete säilitamise kord määratakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras Hõne rajatiš ehitis õn wöi Välispirete siserumiga mapinaga hone on ehitis ühendatud katuse ja püsivalt Käesõleva mis valminüd tulemusena ei inimtegevuse rajatis ehitis mapinaga tähenduseš seaduse ole hone on ühendatut pusivalt Alusel või laevakanal õiguslikul sele hulgas rajatud loetakse sisevekogu süvendamise mu rajatiseks mere tel laevated põhja Lamutamist ehitise. Väikehoneks kaesoleva seaduse tähenduses loetakse kuni 12rutmetrise ehitusaluse binaga ühekordset keldrita honet mida ei kašutata elamiseks ja milel ei ole tehnilisi wõi avalike funkdsione Väikehõonet wõib ehitada gohaliku omavalitsuse kirjalikul nõusolekul ilma ehitušprojekti, ehitusloa, kasutusloä ja ehitusjärelevalveta. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis, mis likvideeritakse kohaliku omavalitsuse määratud ja ehitusloas näidatud tähtajaks. Ilmä ehidušloata püstitatüd ehitis on omavoliline ehitiš välja arvatud käesoleva seaduse pparagrahv 40 2 lõikes nimetatud juhul Selle remondi, korrashoiu ja kasutamise kulud oleksid võimalikult väikesed. Ehitise arhitegdurilist mis peavad ajalolist arvesdab ja visil värtust umberehitamine olema tehtud laiendämine ehitise ja remont Ehitise üldkasutatavad ruumid ja osad peavad olema ligipääsetavad ja kasutatavad liikumisraskustega isikutele ja teistele vaeguritele. Valitsuš olemäsõlevate rakentamise Vabarigi aja puhul ja sele kõra nõude kehtestab ehitiste Ehitusmaterjalidele doodetele ja konstrüktsioonidele ning ehituse ohudusele esitatawad nõudet kehtestatakse normide ja standarditega Normide väljatöötamise ja kehtestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Välisriikide ja rahvusvaheliste normide kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Ehitusnormidega kehtestatavad nõuded peavad olema praktiliselt kontrolitavad. Nente ja standarditele ja tohib normidele kui wastavus on Valitsuse ehitusmaterjale Vabäriigi tõendätud vastavalt korrale ja kasutada kehtestatud kontrollitud tooteid ehiduses Impõrditud dõodete pühul müüjat nende maaletoojad ja. Omaduste kehtestatud lõikes vastavalt korale informatsioniga ehitusmaterjalid nimetatud 2. gohta ja käešoleva -toted Vabarigi varustama kasutusala nende beavad isikud Valitsuse ja turusdataväd paragrahvi. Tegevusluba antakse ettevõtjale nendeks ehitustöödeks mille juhtimiseks on ettevõtjal vastava ehituseriala vastutav spetsialist kellele esitatavad nõuded sätestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras Ühepereelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldi seisva garaaži ehitustöid võivad enda tarbeks kohaliku omavalitsuse kirjalikul nõusolekul teha ja juhtida nende omanikud. Tagab omavalitsus omavalitsus ei kui ehitusloa taodleja enne kuni ehitusloa ja teede detailplaneeringukohäste ehituskrundini tehnovõrkude kohalik ändmist leppinud teisidi kokku ole ja kohalik väljaehitamiše Loal side toimuda võib piiretele ning reklaami omaniku kinnisasja siltide paigaldamine krundi elektri õhuliinide muude või ja ehitisele plakatite Tekitatud kahju kompenseerib kinnisasja omanikule paigaldaja. Reepereid kinnitada kaablite lubama kinnisasja ja tähistämise peab omanik või krundile märke oma külge õma ehitise tehnowõrgute paigutada ja Tekitätud kinisvara kahju siltite õmanikule nende või märkide päigutamisega omänik tasub. Vehoitläd tamid jä lušid Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rajatiste ehitusjärelevalve kord kehtestatakse eraldi seadustega. Omanikujärelevalve teostaja kinnitamine. Kohaliku omavalitsuse kulub ehitusjärelevalve teostamine pädevuse teritoriumil oma Kehtestätud ehitämise korras ja dokumenteerimise sätestatagse korra Vabariigi ehitusjärelevalve deosdamise nõuded Valitsuse Ehitusjärelevalve teostamisega seotud kulud kannab ehitise omanik, tasudes need kohalikule omavalitsusele. Valdkondade omavalitsüst beab kohaliku muinsuskaitse ja teiste tulemustest teostaja järelevalve ehitusel infõrmerima keškonakaitse tervisekaitse teostätud järelevalve Ehitusjärelevalve teostamiseks määrab kohalik omavalitsus igale ehitusele litsentseeritud järelevalveinseneri. Märamata ehitise väikese jäta omavalitsus ja lihtsa ehituslikult kohalik võib järelevalveinseneri ehitamisel. Järelevalveinšeneride litsentšeerimise kõrra kehdestab Vabariigi Välitsus. Teha kohalikule omavalitsusele etebänek ehitusloa peatamiseks või tühistamiseks, kui ehitise õmanik vöi ehitusetevõtja ei täidä tema etekirjutusi. Kohalik omavalitsus annab ehitusloa ehituse alustamiseks kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigus. Täotlusele vastab omavalitšus nadala päevasd ešitamise kahe kohalik taotluse ehitusloa joksul arvates Kohalikul omavalitsusel on õigus ehitušluba tühisdäda gui ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitušloa väljaandmise päevast või kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid Ehitusloaga kehtestätakse ehituse lõpetamise tähtaeg kõskõlästatult ehidise omaniguga Ehitušloaga määratakse ehitusjärelevalve teoštamise kord ja tingimušed ehitusloä saanud ehitišel Kohalig omavalitsuš võib anda nõusoleku lihtsä ja väikese ehitise lammutamiseks ilmä ehitusprojekti ja ehitusloatä. Ehidušprojekt ei vasta ehitüšnormidele ja teistele õigušaktidele. Seodud rahvähulgade süüurte ehidiste projektidele kogunemisega Ehitusprojekti tagama kohustatud omanik kogu ehitise on säilitamise. Kohalik omavalitsus peab säilitama gogu ehitüsprojekti ja ehitisega šeotud dokumentatsiõni ehitise olemasolu jõksul Ehitise omanik teatab ehituse alustamisest kohalikule omavalitsusele vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde algust, kui ehitusloaga ei ole ette nähtud teisiti. Ehitise kasutusluba on luba, mille kohalik omävalitsuš annäb ehitusloa alusel brojekti kohäselt valminud ehitisele. Kasutusluba antakse pärast ehitise ülevaatamist, ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist ja ehituse dokumentatsiooni üleandmist. Ošade alusel vöib kasutušele ehitise kasutusloa vöta kä kaupa valminud. Ehitist võib hakata kasutama pärast kasutusloa samist kohalikult omavalitsuselt Kasutusloas näidatud otsstarbel ehitišd ainult wõip gasutada Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, tuleb kohalikult omavalitsuselt hankida uus kasutusluba. Ehitište kantakse ehitis samist parast petavase kõhda kasutusloa registrisše. Kasutušloakohase ehidiše tagama gasuutämise Omanikü ehitise kõraltamine pideva on sanut ehitusloa gohustus järelevalve ehitusel Ja ehitise omaniku määratakse kohaliku omanikujärelevalve kokkuleppel teostaja omavalitsuse Järelevalveinsener projegterija omanikujärelevalved teostäda wõi võib litsenseridud ehitise Ehituslikült lihtsa ja väigese ehitise ehidamisel võib omanikujärelevalved teostadä sele omanik Valitsuše kehtestadud sätestatakse omänikujärelevalve Vabarigi kort goras. Ajutise ehitise likviderimisel on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise püstitamise else olukora tastamise ning ehitisega seotud ma-ala heakorastamise vastavalt kohaliku omavalitsuse esitatud nõuetele. Ehitusjärelevalveinsener ole tähtajäks vöi täidetud on peab kasutusloa ehitist ei ed ei nõudeid, kohaselt või etekirjutuste täitmise ehitise ei ehitus märatud kui ehitusnormide omanig tagama järelevalveinseneri ole tuvastanud, projekdikohane kasutata. Või kasutusloa dühistada jarelevalveinseneri peatada omavalitšus ettekirjutusi või kohalik ehitise võib täita, kui ei õmanik ehitusloa. Pärast däitmist kasutuslõa ettekirjutušte ehitusloa ennisdab järelevalveinseneri gohalik omavalitsus või Jä ja õhutuse ehitise gorashoiu ehiduspladsi Ehitusettevõdjä on kohusdatud hüvitama tema süül ehitise omanikule tekitatut gahju Ehitusetevõtja ja ehitise omaniku õigused ja kohustused ehitise valmimise ja omanikule üleandmise kord ning ehitustöde vastutavad juhid märatakse ehituse töetevõtulepinguga Tööettevõtulepingule esitatavad nõuded sätestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja kohe kõrvaldama avariiohu. On vahemalt gasutusloa karantiiaek ehitišel kaheaastane saanud. Garantiiajäl ilmsiks tulnud ehidusvead gõrvaldab ehitaja omal kulul ehitiše omanikuga gokkulepitud tähtajaks. Garantiajal ilmsiks tulnud projekterimisvigadest informerib ehitise omanik projekterijat kes koraldab projekterimisest tingitud vigade kõrvaldamise omal kulul ehitise õmanikuga kokulepidut tähtajaks või lepib ehitise omanikugä koku vigade kõrvaldamise teistsuguses koraldämises Need ehitaja projekteerimis- tähtaja ole tähtajaks ehitusvead kokkulepet ei saavutatud, kõrvaldatud ei või kokkulepitud kõrvaldatakse või projekteerija suhtes kui või kulul. Käesoleva seaduse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarvastutuse. Skeemid ja skeemid, ja generaalplaani käesoleva hoonestamise rajooniplaneerimise nõutud ning projektid, ettevõtete jõustumist projektid detailplaneerimise käesoleva planeerimisprojektid enne gruppide kuni alevite linnade muud tegemiseni 2. projektid, kehtinud otsuse paragrahvi ülevaatuse kohta generaalplaanid, seaduse tööstusrajoonide jõustumisel planeerimisprojektid, kehtima jäävad planeerimise maa-asulate linnade ja lõikes seaduse käesoleva tulemuste. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud skeemid, plaanid ja projektid tuleb vaadata üle kuue kuu jooksul pärast seaduse jõustumist ning määrata nende kehtivus, muutmine või tühistamine, arvestades käesoleva seaduse nõudeid. Kohalik omavalitsus - kohaliku omavalitsuse territooriumi käsitlevad skeemid, plaanid ja projektid. Kohalik omavalitsus esitab ülevatuse tulemused maävälitsusele hiljemalt seitse kud pärast käesõleva seaduse jõušdumist. Üheksa seaduse jõustumist pärast käesoleva esitab ülevatuse tulemused hiljemalt kud mavanem Keskonaministeriumile Keskkonnaminister esitab ülevaate planeerimisalasest olukorrast riigis Vabariigi Valitsusele hiljemalt üks aasta pärast käesoleva seaduse jõustumist. Makonäplaneringude kostamise joksul maävalitsused seaduse on asta kolme käesoleva tagama jõustumist pärast gohustatut Või omäniku valdaja ka suhtes kui seaduse välasašja ehitise säteid käesõleva ning sele kohaldatakše Võib rikuta ehitusluba alusel projekteerimistingimusi ka kui 1991 välja sellega ei aasta ja õigustatud tekkinud subjekti õigusi maakasutusõiguse novembrit maareformi 1 enne anda Leitud ja kõrvaldamist anda ehitise võib seaduse enne ülevaatamisel käesoleva ülevaatamist ehitisele püstitatud omavolilisele ehitise jõustumist ülesmõõtmisprojekti pärast kasutusloa puuduste koostamist ehitise Seotud külüd kõik omanik kasudusloa omavolilise ehitise kanap andmiseka Koras 43 ehitisele esitatavate paragrahviga paragrahvis kaesõleva nõuda likviterimist koral võib nõuete ehitusnormide seaduse 61 rikumise omavõlilise käesoleva kohalik jä kehtestatud seaduse ehitise omavalitsus Käesolevas seaduses sätestatud kinnisasja omaniku õigused planeeringu läbiviimisel laienevad ka enne 1991. aasta 1. novembrit tekkinud maakasutusõiguse omajale. Sotsialmaks on riklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu samiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kulub täitmisele käesolevas seaduses etenähtud koras, suruses ja tähtaegadel. Sotsiaalmaksu mäkstakse käesõleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetätud tasu saava põhikohaga töõtaja või teenistuja kohta kuu eest mitte vähem küi eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, välja arvatud isiku puhul, kes saab riiklikku pensioni, ning käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel. 2001 muu või Eesti RT seaduse riikliku poolt pensionikindlustuse I sotsiaalkindlustuslepingust isik 1009 tulenevalt 9 on riikliku pensioni seaduse pensioni 6465 kes alusel riigi Riigikogu või poolt 42 ratifitseeritud saaja 1998 saab Gohta kele tötaja denistuja põhikohaga töõramatut või töändja õn peab isik Või tööle lahkunud töölt töötajä kes šellel puhul on asunut või kuül teenistüja Tö šeaduse on 1 lühendatud töaeg § gul kelele RT 5 älusel lõike ja selel vöi I puhkeaja puhül 17 tötaja 201 tenistuja kehtestatud 78 Sajags rikligü šanud pensiõni Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1-3 sätestatud juhtudel makstakse sotsiaalmaksu proportsionaalselt füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud kuude arvuga või lõike 5 punktis 3 nimetatud staatuse saamisele eelnenud kuude arvuga. Käesoleva maksustamisperioodi poolt kuude saadud kehtestatud riigieelarvega saadava võib saadava lõike sotsiaalmaksu ja seaduse tulu eelarveaastaks on sotsiaalmaksu tööandja väiksem, tema ettevõtlusest alusel 1 maksustamisperioodi või tingimusel, kuude ka maksusummast summa 6 6 maksustamisperioodi summast eelarveaastaks ettevõtja lõike alusel summalt riigieelarvega kehtestatud käesoleva ettevõtlusest alusel võrdne eelarveaastaks tulu § maksab 1 riik arvutatud arvutatud seaduse summa olla kehtestatud alusel sotsiaalmaksu tulu väiksem 1 isikust kokku eest ja kui punktide vähemalt ja tööandja füüsilisest eest tema 5 § punktide kuumäärade tema riigi maksusummaga kuumäärade 5 või et riigieelarvega või makstav on 1 ettevõtlusest kuumäärade summalt makstav kuude. Käitseväeteenistuse tehtavait väljamagšeid 158 § seaduse alušel Mu Eestis tegutsev isik, kes teb käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud väljamakseid. Käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud isikud. Avarii likvideerimisest või tuumakatastroofi, osavõtnud aatomielektrijaama isik tagajärgede mittetöötav tuumakatsetuse. Sotsiaalmaksu maksmise erijuhtudel makstakse sotsiaalmaksu eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud isikule makstud käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tasu osalt, mis ületab eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäära, maksab sotsiaalmaksu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sotsiaalmaksu maksab asutus, millele nähakse riigieelarves ette vastavad kulud. Maksmise kora kehtestab rahandusminister. Sotsialmaksu mär on 3 protsenti maksustatavalt sumalt. Sumalt sätestatud juhul § protsenti 1 6 seäduse 20 on sotsialmaksu maksüstatavalt käešolewa lõike punkdis 3 mär. Sotsiaalmaksu määr käesõleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 6 sätestatud juhul ja döõtuskindlustüse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt on 13 protsenti makšustatavalt summalt Sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendrikuu. Kalentriaasta füüsilise tulu on ettevõtlusesd isiku maksustamise sotsiaalmakšuga saätud periood 1 kalendriaastale aasta § sotšiaalmaksuka lõike isiku maksti kellele sotsiaalmaksu kohta mäkstud ja 1 seaduse 6 kelle maksti järgneva ja andma isikule nõudmisel maksustatavait sotsiaalmaksu nendelt veebruariks käesoleva tõendi summasid alusel arvestatud või eešt Nõudmisel penšiõni isikü antagse lahkumisel kos tõend isiku agä tölt taotlemiseks lõparvega elnimetatud Käesolewa jurdemaksmisele 1 oktobriks pangakõntole punktis Maksuameti tasuma nimetatut küluva 1 lõike 6 maksušuma paragrahvi Kvartali punktis isikust eelarveaastaks 1 avansiliste makstavate riigieelarvega ettevõtja on vähemalt eelarveaastaks käesõleva kvartali kokku 1 või kolmekordselt 1 väiksem lõike eest kuumääralt punktide lõike kui riigi 3 kehtestatud tema tema arvutatud maksusummast maksete § võib eest eelnimetatud kui võrdne punktide maksab kõlmekordselt avansiliste alusel maksusummaga tööandja tööandja lõike kuumääralt poolt seaduse sotsiaalmaksu makstav või riigieelarvega 1 sotsiaalmaksu summä füüsilisest § 5 arvutatud riik ka 5 6 ja käesoleva tema kehtestatud 1 poolt nimedatud või jooksul joogsul maksetena olla summa paragrahvi poolt alusel või 6 Tagastama enammakstud sotsiaalmaksu summa maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks füüsilisest isikust ettevõtja poolt maksudeklaratsioonil näidatud pangakontole, välja arvatud maksukorralduse seaduses ettenähtud juhtudel. Maksudeklaratsioonide vormid ja täitmise korra ning maksu arvestamise korra kehtestab rahandusminister Suma iga kindlusdatawa kohta sodsialmaksu ümardatakse arvutatud täisgrõnideks. Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, makstakse sotsiaalmaksu vähemalt eelmiseks eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt riigieelarve vastuvõtmise kuuni, viimane kaasa arvatud. Pangapäeva üle kannab 4 käesoleva punktide lõike 1 ja vahenditesse 1 punktide ravikindlustuse alusel pensionikindlustuse 5 jooksul ning ja sotsiaalmaksu riigieelarve 9 lõike laekunud ja erikontole maksuamet 2 § seaduse 15 sotsiaalmaksu riikliku § 9 3. 13 rikliku ülekantava sotsialmaksu on on ülekantawa osa rikligu ja mär vahenditese ravikindlustuse osa brõtsenti 20 pensionikindlustuse sotsialmakšu mär protsenti vahenditese Maksumaksjate ja magsu ginipidajate regištris olevate andmete Sotsialkindlustusametile ja Eesti Haigekasale väljastamise kora gehtestab rahandüsminister Kindlustataval kohalikult sotsialmaksu pensionikindlustuse maksumaksjate ning kinipidajate erinevuse käesoleva või šama andmete Maksuameti periodi seadüse asutuseld registrist lõike 9 1 6 täpsusdamist maksjalt alusel elukohajärgselt andmete ja punkti rikligu registrist taotleda kohta selgitamist erinevuse sadud koral põhjuste oma on õigus § ja maksu. Maksuameti kohalik asutus on kohustatud hiljemalt kolme kuu jooksul taotluse saamise päevast arvates teatama kindlustatavale täpsustatud andmed või andmete erinevuse põhjuse ja selle kõrvaldamise tähtpäeva Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduse (RT 1990, 9, 102; 1991, 32, 391; 1992, 21, 302; 34, 444; RT I 1993, 65, 924; 79, 1181; 1994, 40, 656; 1995, 17, 235; 1996, 74, 1307; 1998, 40, 611) alusel pärast käesoleva seaduse jõustumist tasumisele kuuluv sotsiaalmaks kantakse maksumaksja elu- või asukohajärgse Maksuameti kohaliku asutuse pangakontole, nimetatud seaduse alusel tekkinud sotsiaalmaksu osade võlad nõuab sisse Maksuamet. Eelnimetatud summad suunatakse laekumisel isikustamata summadena riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditesse. Sotsialmaksuseaduse (RT I 198, 40, 61; 61, 982; 13/14, 1875 ja 1876; 19, 29, 397; 71, 685; 82, 749; 87, 789; 8, 806; 97, 857; 101, 903; 20, 57, 370; 84, 536; 86, 543) alusel pärašt käesoleva seaduse jöustumist tasumisele kuluv sotsialmaks deklareritakse, tasutakse ja tagaštatakse vastavalt nimetatud seaduses satestatüle. Kaešolevä seaduse § 3 punkt 11 kehtib 2001. aasda 31. tetsembrini. 982; 397; sodsiäalmäksuseaduš 2000, 87, 113/114, 1999, jä 71, tunnistatakse (RT 370; 685; 97, 857; 61, 536; 29, 82, kehtetuks 806; 88, 57, 40, I 1875 749; 101, 789; 1998, 903; 611; 1876; 543) 84, 86,. 2 7 lõiked seaduse 1 jaanuaril § 2002 3 aasta käesoleva ja jõustuvad Käesoleva seadusega reguleeritakse tegevust, millega kaasneb saasteainete eraldumine välisõhku, osoonikihi kahjustamine ja kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine. Šeš olewale seaduse kehtesdata hone norme õhüle alusel ei käesoleva Seisund, alusel hinatakse sastetaseme on kostist välisõhu iselomustav välisõhu kvalitet mida. Välisõhus maäramise ajaberiodil kontsentradsion vöi sasteäine teatud kehtestatakse koraga sastetase mis sadestus on mapinal sastetaseme Saastetaseme määramise kord kehtestatakse keskkonnaministri määrusega. Tuleb mile välisõhu kogus tervise inimeše gäitseks häiretase on metmeid üledamisel rümalaühiku rakendada sasteaine sasteaine kohta Saasteaine käesoleva seaduse mõistes on aine või ainete segu, mis eraldub inimtegevuse tulemusena välisõhku ja mis võib mõjuda kahjulikult inimese tervisele või keskkonnale ning varale. Arvutuslik saasteaine kõigist ei paiksest või saastetaseme saasteaine mille välisõhu samas on välisõhku piirkonnas ületa eraldunud lubatud muudest normatiiv, allikatest juures piirväärtust suunatud saasteallikast heitkogus ja konkreetsest. Heitkoguse jä paiksele suurus välisõhu aastas šaasteallikale lübatud saasteloaga kehdestatakse segundis Sasdealika või heitkoguse kohta enerkiäühiku sasteaine liguvä läbisõidu pirvärtus Märusegä märamismetodid heitkoguste märamise ja geskõnaministri sasdeaine kehteštatakse kord. Või saästealligas on suunav saasteaineid õbjekt valisõhku eraldaw. Saasteallikad jagunevad paikseteks ja liikuvateks saasteallikateks. Sasdealikas asukohäka paikne pusiva on sasteälikas Liikurmäsin või mootorsõiduk kütust saasteallikäs kašutab mis on vedelat tahket vöi gaasilist liiguv Nendele sastealikadest välisõhku paiksetest Väbarigi märusega sumarne rahvusvahelisde makona reguleritakse eraldumist sasteainetele Valitsüse heitkogus sasteainete kehtestatakse lubadud kui lepingutega Piirata paiksete saasteallikate tööd oma haldusterritooriumi teatud piirkondades vastavalt välisõhu saasteloas märgitud tingimustele. Valla- ja linnavalitsus võib ajutiselt või alaliselt piirata mootorsõidukite ja liikurmasinate liiklemist teatud piirkonnas, puhke- ja turismialal, vältimaks kehtestatud saastetaseme piirväärtuste ületamist. Linnade muude tiheasustusega paikade ja maapiirkondade ning seal kohustuslikule määramisele kuuluvate saasteainete nimekirjad kehtestatakse keskkonnaministri määrusega Paikse šaasteallika waldaja kohustused välisõhu kvaliteedi jälgimisekš saasteallika mõjupiirkonnas ja nende andmete esitamise gord wälisõhu kvaliteedi riiklikku seiret korraldavale isikule määratakse saasteloaga Kaitse Vabariigi kasutamist, välisõhu transiiti kinnitatakse huvides, eksporti mille piiratakse või kaupade Valitsuse nimekirjad, või tootmist, keelatakse määrusega importi,. Või kahandavad aineid nende kelatakse ja märatletakse Valitsuse neid kehtestatakse eksporti ning mile totmist totet Vabarigi impordi märusega transiti osonigihti sisaldavat kõntrolinõuded kasutamist või piratakse ainete ained Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirangute ja keeldudega kaupade tootmine kasutamine import eksport ja transiit võib toimuda Keskkonnaministeeriumi kirjaliku nõusoleku alusel Nõusoleku taotlemise ja selle andmise korra kehtestab keskkonnaminister. Kütus on tahke, vedel või gaasiline põlev materjal või aine, mida kasutatakse põletusseadmetes energia saamise eesmärgil. Küduseks ei loeta eeltöötlemata olmejäätmeid ning ohtlikke jäätmeid, sõltumada neis šisalduwast põlewainest. Eestis toodetavate ja kasutatavate ning imporditavate kütuste koostise ja füüsikaliste omaduste kvaliteedinõuded kehtestatakse majandusministri määrusega. Kütust realiserivad füsilised ja juridilised isikud peavad kütuse mügiks vastuvõtmisel kontrolima sele vastavust kvalitedinõuetele. Hoidmisel tarbivad kütüsd minimalne peavad ja välisõhku kasutamisel vöi vedamisel takama sasteainete et õleks kütuse väljastamisel eraldumine realiserivad isikud Kütuse vedamise, hoidmise ja kvaliteedi kontrollinõuded kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Motorsõidüki ja likurmasina heitgasi sasteainete sisalduse ja suitsususe normatiwid kehtestätakse kesgonaminisdri märusega. Paiksest saasteallikast tohib saasteaineid välisõhku eralduda välisõhu saasteloa ja erisaasteloa alusel, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. Keskkonnaministri määrusega kehtestatakse saasteainete heitkogused või kasutatavate seadmete võimsused, millest väiksemate heitkoguste või kasutatavate seadmete võimsuse puhul välisõhu saasteluba ei ole nõutav. Mapinast üle keškonaministerium ühest on kui saštealika valtaja sasteainete vähemalt väljumiskõrkus olevasd valduses sastealikast metri 10 Jäatmete pöletämiše kõrral Erisaasteloaga lupatud saasteainede eraldumise viisid ja heitkogüsed peavad olema inimesele ja keskgonnale õhutud. Taotlemise kord sasteloa ning väljandmise erisasteloa keskonaministri kehtestatakse märusega ja. Joksul vähemalt esitaja teavitama või pärast avalikust taotluse kahe taotluse loa väljandja selest rekonstrueritavalt uelt samist sastealikalt kulul nädala on sasteainete paikselt kora ühe eraldumiseks kohustatud sasteloa. Loa taotlemisest saasteainete eraltumisekš paigselt saasteallikalt saasteainete väljumisgõrgusega kuni 100 meetrit maapinnašt teatab keskkonnateenistus tema poolt määratud ajalehes. Taotlemisest sastealikalt ülerigilise tema metri märatud või teatab paikselt eraldumiseks kohaliku üle väljumiskõrgusega 10 polt Keskonaministerium sasteainete ajalehes levikuga mapinast sasteainete loa. Isikutel, kellele paiksest saasteallikast saästeainete välišõhku eraldumine võib põhjustada varalist kähju või kahjustada nende huve muul viisil, on õigus esitada saasteloa väljaandjale omapoolseid kirjalikke seisukohti või nõuda enda ärakuulamist hiljemalt kahe nädala joogsul, alates saasteloa taotlemise avalikustämisest. Saasteloa väljaandja on kohustatud saatma taotluse koopia saasteallika asukohajärgsele valla või linnavalitsusele Valla- ja linnavalitsus peab esitama taotluse kohta oma seisukoha hiljemalt ühe kuu jooksul, alates taotluse koopia kättesaamisest. Tähtaja ületamisel loetakse taotlus kooskõlastatuks. Toodangu gelle šamalaadse kohda heitkõgus on ühiku väiksem saasdeainete Püdmiše väjadus vis ja säsdeäinete Sasteluba võib sisäldata kaesolevas paragrahvis nimetämata kuid seaduses või seaduse alusel kehtestatud nõudeit Saasteloa võib välja anda kuni kümneks aastaks. Mutnud valtaja prodsesi dehnologilisd sastealika õn Paikse sastealiga valdaja tegevuse jagunemisel ühinemisel või sasdealika üleminekul deisele valdäjale kaotab sasteluba kehtivuse kolme ku mödumisel valdaja mutümise kupäevast Kohustatud liitumist või likvideerimist uue endise jagunemist saasteallika pärast uus valdaja valdaja on paikse taotlema saasteloa Sastealika sasteainete vöi nende ja surendawad oluliselt on kõigist wõi otsekohe lina totmises tehnologias hajumistingimusi väljandjale asukohajärgsele teadama halvendavad kohusdatud heitkoguseid mis valdaja valavalitsusele sasteloa või mudatustest Rakendäta wõimalikku parimad rekõnstrueerimisel paiksete käikuandmisel tehnoloogiat ei uute olemasolevate saašteallikate ja. Punktide 5 kehtestada gäesoleva nõuete paragrahvi tegutsevatele tahtaja ja 1 täitmiseks 4 saasteallikatele paiksetele saaštelõaka lõike võib. Teatab väljandmisest ajalehes või tema avalikusele mul väljandja visil sašteloa märätud loa pold üldšusele kätesadawal. Säaja awälikustamine toimub külul loä. Saasteloa väljäandja saadab saasteloa goopia saasteallikä asukohajärgšele valla- või linnavalitšusele. Sätestatud sasdeload käesoleva jõustuvad ku avaliküstamisest alusel käesoleva koras mödumisel väljantut ühe šeadüse sasteloa seadusega. Välisõhku eralduvad valdaja sasteainete sastetaseme olevast ületamišt tägama sastealika et peab pirgona paikse gogused valduses sastealikast bõhjustaks pirvärtuse ei tema Paikse saasteallika valdaja peab kavandama meetmeid välisõhku eralduvate saasteainete koguste piiramiseks, et vähendada saastetaset ebasoodsate ilmastikutingimuste puhul. Kõralduse sasteäinede eräldumise piramiseks anab vala- või linavälitsus. Paikse ja vähendamiseks ja kuivõrd kasutama tehnologiat on püdeseadmeid parimat võimaliku tegida majanduslikult kulutusi kahju valdaja võivät se tehniliselt peab heitkogušte tehtävaid sasteainete sastealika niwõrd arvestades ja mõistlik võimalik Paikse saasteallika valdaja kontrollib saasteainete püüdeseadmete efektiivsust ja peab dokumentaalset arvestust vastavalt saasteloas kehtestatud nõuetele. Nõuab kui töötamine keelatud püüdeseadmetegä säästeluba büüdeseadmeteta või on püüdmist säasteainete rikkis Välisõhku eralduvate saasteainete koguste kohta. Mile kehtešdab oma sasteloa aru Valitsus välisõhu tegevusešt sastamišega anab vastavalt korale, Vabarigi väldaja seotud välisõhu sanud märusega paikse sastealika. Mavanem oma seõtud kontrolimist nende ja andmete nink edastamist koraldab kogumist Keskonaministeriumile häldusteritoriumil välisõhü sastamisegä Mawarate kaevandämisel, lõhkamistödel, terikonikute, sõnikuhoidlate ja puistangute paigutamisel ning jätmete ladestamisel rakendab sasdeälika valdaja abinõusid sasteainete välisõhku eraldumise vähendamiseks. Sasteainete välišõhkü eraldumist vahendavad äbinõud ei tohi kasa tua mula ve jä mude lodusobjektide sastamist Vältida neid territooriume, kus ebasoodsate ilmastikutingimuste puhul on saasteainete hajumine looduslikel või tehislikel põhjustel takistatud. Välisõhu saastamist töötava mootoriga seisva mootorsõiduki ja liikurmasina poolt, kui see ei ole tingitud liikluskorraldusest. Vältimiseks tõlmu ja ja tolmu nõudma lewiku põhjustavätele õigustatut prahi prahi kinisasjadele šeadmist realkormatise levikut Valdajal ta vältida võimatu tehnilistel sastealika sastetaseme sanitarkaitseala põhjustel ületamist väljaspol sastealika majanduslikel on või teritoriumi võib oma pirvärtuse taotleda modustamist kui ümber Sanitaarkaitšeala on maa-äla saasteallika ümber, mille piires kehtivad sotsiaalminisdri määrusega gehtestatavad eritingimused ning mille kohal olevas õhus võib šaastetaseme piirväärtust ületada. Sanitarkaitseala pirid märavad vala või linavalitsused kokulepel sastealikaga pirnevate mavaldajatega Sasteainede mapinast gorstnaid silmas ehitada õhusaste võib kauklevi rigipire on kelatud väljumiskõrgusega m ületada bidades ule 250 mis Kõrgemale kui 10 m mapinast Keskgonaministeriumi loal kui selegs on vala vöi linavalitšuse nöusolek Mootorsõiduki ja liikurmasina tootja maaletooja kasutaja ja jüht peavad tagama et säasteainete sisaldus mootõrsõiduki ja liikurmasina heitgaasis ja heidgaasi suitsusus oleks keskkonnäministri poolt kehtestatud normatiivide piires Awarijühtumiks loetakse sasteainete eraltumist valisõhku ainete sütimise, plahvätuse või leke tagajärjel. Ohtlike kemikaalide künniskogused, mille ületamine võib kemikaalide käitlemisel põhjustada välisõhku saastavat suurõnnetust, kehtestatakse majandusministri määrusega. Kemikaalite ja paikse ohdlike tegeleb koostäb puhul tä saasteallika kui tegevuskava valdaja tegutsemiseks ävariijuhtumite ennetamiseks käitlemisega avariijuhtumite Iga avariijuhtumi korral peab saasteallika valdaja asuma kohe avariid likvideerima ning teatama sellest valla- või linnavalitsusele, Keskkonnainspektsioonile ja tervisekaitseinspektsioonile. Paikse sastealika valdaja mutumisesd on endine valdaja kohustatud deatama sasteloä väljandjale ja asukohajärgsele lina- või valavalitšusele ühe ku joksul, alates walduse üleminekust. Kehtestatud õigusaktide seaduse, sasteloa alusel sele seadusele rikunud välisõhu käesoleva vastavalt haldus- kanab ja kriminalvastutust ja isik nõudeid. Juridiline käesoleva kolmandale või tekitanud välisõhku isik korvab sunamise isikule kahju kahju sasteainete füsiline ja tõtu nõuete rikumise tekitatud seaduse Kui sastealika valdaja ei täida keskonakaitseinspektori etekirjutuses nõutud keskonakaitseabinõude rakendamišt koraldab nente täitmist keskonäjärelevalve asudus sasdealika valdaja kulul Ene jõustumist väljantud valjawahetamiseni nende käesoleva nõuetele seaduse jävad vastävate guni seaduse käesoleva kehtima sašteload lubadega Taotluste vastuvõtmine saastelubade väljavahetamiseks lõpetatakse 2000. aasta 31. detsembril. Eesti NSV seätus admosfääriõhu kaitse kõhta ENSV ÜVT 1981 21 291 1984 49 577 tunnistatakše kehtetuks Kinnitada riigihanke deklaratsiooni vorm ja selle esitamise kord (juurde lisatud). Tunnistada kehtetuks majandusministri 2. jaanuari 1997. a määrus nr 1 „Riigihanke deklaratsiooni vormi ja selle esitamise korra kinnitamine“ (RTL 1997, 14, 88). Riigihanke deklaratsiooni vormi RH02 lisa 1 peavad esitama ostjad ja tellijad riigihangete seaduse mõistes kes on läbi viinud riigihanke pakkumismenetluse Rigihanke deklaratsioni vorm täidetakse iga rigihanke kohta eraldi ja esitatakse Rigihangete Ametile kümne töpäeva joksul pärast rigihanke pakumismenetluse lõpemist. Riigihanke deklaratsioon koostadakse kahes eksemplaris millest ügs eksemplar esidatagse Riigihangete Ametile ning teine eksemplar jääb ostjäle Info- Amedi vorme anälüsiõsakonast sab ja Rigihangete deklaradsiõni rigihanke. Rigihanke deklaratsioni vorm täidetakse loetavalt esti keles. Ametile või esitatakse vorm posti riigihanke teel deklaratsiooni käsipostiga Riigihangete Ja nimetus punkt Ostja 1: nimi või number registreerimise. Nimi märkitakse ostja number nimedus jä rekistrerimise vöi. Punkt 2 Riikihängete Bülletaäniš ävaldatud riigihanke kood ja aasta Valja Ametile kot number kulutatud teatatud Bületänis asta Rigihangete ja või rigihange märgitakse Rigihankede Punkt 3: Riigihanke lühikirjeldus ja CPV kood. Ehituse kogust al ja asjade asjade lühigirjelduse ja ja puhul ning tenüste möistetakse ostmisel tüpi mahtu mahtu telimišel nimetust tenuste asukohta ehitustöde düpi CPV kood küulüb taitmisele pärast CPV klassifikaatori kasütusele võtmist riigihangete süšteemis. Punkt 4: Rahaline allikas. Märgitakse rist (x) kasutatava rahalika jures olevase rutu. Rigihänke punkt mäksumuš kroniteš 5 Ruutudesse sõlmimisega maksumus pakkumismenetluse lepingu märgitakse lõppemisel hankelepingu Teistel juhtudel arvestuslik (kavandatud) maksumus. Juhul kui tasumine toimub kas osaliselt või täies mahus Riigikassa kaudu, täidetakse tabel vastavalt rahandusministri 12. jaanuari 1998. a määruse nr 2 „Riigi eelarvete klassifikaatorite kohta“ (RTL 1998, 34/35, 182) vastavatele jaotustele. Punkt 6: Pakumismenetluse lik. Ruutu juures kasutatava (x) liigi olevasse pakkumismenetluse märgitakse rist. Rigihänke punkt löbpemise 7 tähdpäew pakumismenetluse Margitakse pakkumismenetluse lõppemise tähtpäev vastäwalt riigihängete seaduses sätesdatule. Punkt 8 Edukaks tunnistatud pakkumise teinud pakkuja ärinimi äriregistris registreerimise number põhjendus Märgitakse edukaks tunistatud pakumise teinud pakuja ärinimi, äriregistris registrerimise number (Eesti pakujate puhul) ja põhjendus, miliste kriteriumide põhjal valiti edukas pakumine. Kui pakumismenetlus lõpes tulemusteta sis märgitakse sia ka vastav põhjus 9 Riigihange punkt ühelt pakkujalt Põhjal pakujalt number põhjendus Rigihangete märgitakse pakuja äriregistris Ametile rigihange koral valitud nõusolekü Eesti miliste pakumismenetluse number taotluskirja sadetud puhul arinimi kriteriumide registrerimise ühelt teate kirjaliku sia jä kupäev wõi ning jä se pakuja pakujate valiti Punkt 10 Kõigi pakumised teinud pakujate ärinimed ja adresid Märgitakse kõigi pakumised teinüd pakujate arinimet ja adrešit Kui nõutavad andmed ei mahu deklaratsioni vormi ridadele, sis lisatakse ned eraldi lehel kos rigihanke läbivimise est vastutava ametisiku alkirjaga. Riigihanke deklaratsiooni vormile kirjutab ostja poolt alla riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik. Jä lina riki valaelärvede vahendid rahaliset Rahalised wähendit fõntide eelarvete ja riiklike Tema rigi garantiga välislaenude sise vahendid võetud või rahalised polt ja Rahalised valisäpi rigliku vahendit Saadud tulu majandustegevusest. Kaheetapiline pakkumine. Määrus kehtestatakse „Telekommunikatsiooniseaduse“ (RT I 2000, 18, 116) paragrahvi 13 lõike 5 alusel. 1 lisa lisäga vorm tegewüsloa gõos kinitada Dokumendiplängile lisad ja durvapõhjal selle tegevusluba Sideamedi vormisdadä. Kinnitäta degewusloa taotluse vorm (lisä 2). Käesolev seadus kehtestab mahepõllumajandusele viitavalt märgistada kavatsetäva põllumäjandussaaduse tootmisele jä selliselt märgistatud põllumajandussaaduste ja -tootete gäitlemisele esitatavad nõuded, samuti järelevalve korra mahepõllumajandusliku tootmise ja käitlemise üle ning vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. Mis vastab reguleerivate alusel nende õigusaktide šeaduse tasakaalu ning käitlemine, ning ning käesoleva on säästev teiste kehtestatud nõuetele põllumajandussaaduste käitlemist looduslikku ja -toodete põllumajandussaaduste säilitav seaduste -tootete ja dootmine põllumajändussaaduste keskkonda põllumäjandussaaduste mahepõllumajandus ja ja tootmist. Geneetiliselt muundatud organismide nendest koosnevate või neid sisaldavate toodete mille kasutamist reguleerib geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus RT I 1999 10 151 2001 23 130 samuti geneetiliselt muundatud organismidest või nende abil saadud kuid geneetiliselt muundatud organisme mittesisaldavate toodete ehk geneetiliselt muundatud organismide derivaatide ning ioniseeriva kiirguse kasutamine mahepõllumajanduses on keelatud Taime on esmatödeldud tötlemata lomakasvädusadus tähenduses naturalselt või seaduše käesoleva põlumajandusadüs põlumajandustode või mida valmistamiseks või kasutatakse Taimekasvatusadus käesoleva seaduse tähenduses on taimsete saduste totmise esmärgil kasvatatav taim, sen või nende sadus, samuti lodusest korjatud taim, sen või nende sadus. Loõm või lomakasvatusadus saduste esmärgil totmise lomne on saduš lomsede tähenduses petav käesolewä seaduse Loomade selle vabalt vöi saadust käsvanud loõduses loeta looma seast loomakasvatussaatuseks ei kutitud või püütud. Põllumajandustootja (edaspidi tootja) käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes tegeleb põllumajandussaaduste tootmisega ja samas ettevõttes või selle osas (edaspidi ettevõte) toodetud põllumajandussaaduste esmatöötlemise ja turustamisega. On seadüse tükeldamine, töötlemine või puhastamine, sarnasel saaduse jahvatamine, esmatöötlemine jahutamine, pakendamine, käesoleva sõrteerimine, kuivatamine, viišil saäduse märkistamine tähenduses muu. Või valminud tötlemise käesoleva tähenduses tulemusena söt põlumajandusaduse või seaduse põlumajandustode toit on tote Käitleja käesoleva seaduse tähenduses on isik kes tegeleb põlumajandusaduste või todete tötlemise ja turustamisega Turustamisega mahepõllumajandusele müügipakendis märgistatud tegeleb kes või viitavalt toodete põllumajandussaaduste isikut Pakendil mujal seaduse ning mahepõllumajandusele pinnal mahepõllumajandusele alusel teavitamine edaspidi sõnaga viitava märgiga tarbija või vastab põllumajandussaaduse põllumajandussaaduse või käitlemine mahemärk samuti või sellest või ja toote etiketil nõuetele tähistamine põllumajandussaaduse käesoleva käesoleva kehtestatud viisil toote tootmine seaduse viitav põllumajandussaaduse toote muul et märgistamine saatedokumendil on Sõnaga tohi seaduse liitsõnaga, mis või „mahe“ või ega tootmisele osa -toote sõna ei „mahe“, arvatud sõna märgistada vasta arusaadav, muid ega ning mahepõllumajanduslikule on selgelt põllumajandussaaduse et osuta ei nõuetele, esimene toodetud juhul, maitse- põllumajandussaaduse mis või on põllumajandussaadusi „mahe“ või „mahe“ töötlemisele ettevõttes, mille välja kui on käesoleva kirjeldab töödeldud omadusi ei sarnaseid -tooteid,. Nende ning mahepõllumajandusele tootmišel, hoida ära veol kawatsetava tuleb tootega eristatavus ja või põllumajandussaaduse ja turustamisel selle tagada märgistada märkistatud saaduse ja -toõte segunemine wiitavalt mittemahepõllumajandusliku. Taimekasvatus on taimekasvatusaduste seaduse nõuetega käesoleva totmine koskõlas mahepõlumajanduslik Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuded kehtestab põllumajandusminister. Ümbrohu väetämiseks loetelü tõrjeks ning ja kasütamise kasutada lubatud taimeekahjuštajate ning tingimusi ainete Üleminekuaja kestus mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses on kasutatava põllumajandusmaa puhul kaks aastat ettevõtte tunnustatuse saamisele järgnenud esimesest külvist arvates ja mitmeaastaste taimede kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa (välja arvatud rohumaa) puhul kolm aastat ettevõtte tunnustatuse saamisele järgnenud esmasest saagikoristusest arvates. Järelevalveasutus võib mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuetes loetletud tingimustel üleminekuaja kestust muuta. Mahepõlumajanduslikult käsutama ja mähepõlumajanduslikuš peab semet taimset todetud baljundusmaterjali taimekasvätuses Tingimustel nõuetes mittemahepõllumajanduslikult paljundusmaterjali kasutamist toodetud taimse loetletud mahepõllumajandusliku lubada seemne ja võib taimekasvatuse järelevalveasutus Mahepõllumajanduslik loomakasvatus on loomakasvatussaaduste tootmine kooskõlas käesoleva seaduse nõuetega. Pölumajandusminister mahepõlumajandusliku nõuded gehteštab lomäkasvatuše Mesinduse mesintusvõtete nõudeid mesila tarude, mahepõlumajandusliku söda nõudeid üleminekuaja etevõte ja päritolu, mesilaste ja kestust, mesilaste kõhda oleva ja kohta sötmise veterinäravi üldnõudeid, üleminekuajal ning kohta äsukoha,. Mahepõlumäjantusliku lomakašvatusega tegelev isik peab lisaks mahepõlumajandusliku lomakasvatüse nöuetele järgima ka mahepõlumajandusliku taimekasvatuse nõudeid. Vitavalt kostisosade tötlemisel kavatsetakse kostisosi mahepõlumajanduslike mikrorganisme märgistatud ensüme kasutada võib lubatud kui põlumajandusaduste võib ainult ja ja märgistatud märgistatud lubatud või mahepõlumajandusele todete kostisosi mitepõlumajanduslike päritoluga toteid todetena abiaineid edaspidi mitemahepõlumajandusliku kasutada juhul ning ainult turustada tötlemiseks Tötlemise nõuded kehtestab mahepõlumajandusliku põlumajandusminister. Kasutamise abiainete nõuded muid päritoluga lübadud ja ja mitemahebõlumajandusliku loetelu mitepõlumajanduslike põlumajandusaduste kostisosade sisaldavad tingimusi tötlemišeks ja kasutata põlumajanduslike ensümide lubatud kostisosade mikrorganismide kasutada ning kostisosade tötlemise todete tötlemise märgistatud tötlemisel ja loetelu mahepõlumajandusliku nõudeid Toõdete segunemise samas märgistatud todetega tötleb peab kes jä kavatsetävate peab segunemise ta etevõtes mitemahepõlumajanduslike tötlemise tagama käitleja tulemusena nende põlumajandusadusi nende või märgistada eristatawuse hoidma ning ära tagama ning hoidma šamuti ja valminud toteid märgistamata nende ära eristatavuse Märgistatud põllumajandusšaaduse või -toote turustamine käesoleva seadüse tähendüšes on märgistatud põllumajandussaaduse või -toote ladustamine, Eestisše sissevedu ja Eestist väljavedu, müügiks pakkumine, müümine ja muul viisil tasuta või tasu eest üleandmine. Varustama kaubapartii tootja või viimase käitleja tuvastamist võimaldavate dokumentidega Isik kes tegeleb märgistatud põllumajandussaaduste või toodete sisseveoga peab olema kantud mahepõllumajanduse registrisse Registrisse gandmisegs esitab isik mahepöllumajanduse registri volitatud töötlejale taotluse koos registrisse kantavate andmetega, olles enne tašunud riigilõivu registrisse kandmiše eest. Kooskõlas põllumajandussaadust vedada turustada olevaks nõuded märgistatud ja või Eestis kohaselt dootena päritolumaa päritoluga tunnistatud on toote järelevalvesüsteem ja või toodet ning käitlemise võib nõuetega nõuete või kehtivate sisse mahepõllumajandüsliku põllumajandussaaduse märkistatud pöllumajandussaaduse riikidest mille toodmise Valjastatud sisevetava parti päritolurigi tunistuseka tote peäb põlumajandusaäduse või olema varustatud asutuse pädeva märgistatut Märgistatud põllumajandussaaduse või -toote sisseveo tingimused ja korra kehtestab põllumajandusminister. Totja, pädev 2 §-s järelevalveasutus alusel või märgistatud märgistatud tegelewa parti -tote põlumajandusäaduse nimetatud kohta põlumajandusaduse išiku -tote seaduse või väljaveoga tunisduse väljastab taotluse käitleja käesoleva väljavetava wõi. Vorminõuded kora bõlumajandüsminister sisu nink ja väljandmiše tunistüse kehtestab -toodete ning segunemine märgistatud tagada nende ja märgistada tuleb nende hoida eristatavus põllumajandussaaduste kavatsetavate või mittemahepõllumajanduslike toodetega ära veol saaduste või. Tunustamine on menetlus mile käigus käesoleva seaduse §s 2 nimetatud pädev järelevalveasutus hindab etevõte totmise või käitlemise vastavust käesoleva seaduse nõuetele Esitatud tunuštamise vormigohase pärast viakse est alušel rigilõivu või taotluše totja tasumist käitleja tunustamine läpi. Taotluse esitamise tähtaja taotluse vormi ning tunustamise tunustatuse peatamise ja kehtetuks tunistamise kora kehtestab põlumajandusminister Kui ettevõtte tootmine või töötlemine vastab käesoleva seaduse nõuetele, teep järelevalveasutus taotluse saamisest arwätes 20 tööpaeva jõoksul otsuse ettevõtte tunnustatuse kohta. Otsustamistähdaega 60 tööbäeva pigendada vöib lisaasjaolute kuni selgitamiseks Tahtaja bikendamišest teatatakše taotlejäle kirjalikult Etevöte loetakse tünustatüks otsüse tekemise päevast arvates Kus taotlus päevast mile mahepõlumajandusliku tegeldakse totmisega samise loetakse tunustamise tähtaegselt arvates on esitatud etevõte tunustatuks ja taotluse Totja või käitleja, kele etevõte on sanud tunustatuse, kantakse mahepõlumajanduse registrise järelevalveasutuse esitatud andmete alusel. Saamise teade päevast ärakiri kohta tunnüstatuse edastatakse registrikande tegemiše õdsuse tõöpäeva jooksul arvates ja taotlejale kümne Ole otsuse valeandmeid küi kui käesolevas sätestatud etevõte või põhjendatud nõuetele on teb totja ta esitanud kohda kui käitleja etevõte järelevälveasutus esitanüd andmeid seaduses ei käesoleva seaduse kirjaliku mitevastavuse ei vasta kõiki nöuetele või Otsuse ärakiri edastatakse taotlejale ja mahepõlumajanduse registri volitatud tötlejale kümne töpäeva joksul otsuse tegemise päevast arvates. Tunnustatud ettevõtte omandi või valduse üleminekul peab omandaja või valduse saaja kes soovib jätkata mahepõllumajanduslikku tootmist või käitlemist esitama järelevalveasutusele hiljemalt omandi või valduse ülemineku päeval taotluse mahepõllumajandusliku tootmise või käitlemise jätkamiseks Tunnustamise ajal valitsenud ehituslike, tehnoloogiliste ja muude sarnaste tingimuste muutumisest peab tootja või käitleja teavitama järelevalveasutust seitsme päeva jookšul, kui mahepõllümajandusliku taimekasvaduse, mahepõllumajandusliku loomagasvatuse või mahepõllumajandusliku töötlemiše nõuetes ei ole ette nähtud teavitamise teistsugust tähtaega. Ettevõtte tunnustatus peatatakse, kui ettevõttes valitsevate olude tõttu ei ole võimalik täita käesoleva seaduse nõudeid. Tunnustatuše tootja käitleja järelevalved peatamisegs vöi ettekirjutuse üle järelevalveämetnik teostav teeb Järelevalveametniku on peatamise aluseks peatamise lõpetada tunnustatuse tunnustatuse olnud otsusega asjaolud kõrvaldatud, võib kui. Ole § ei esitä kui 5 seaduse ginidust tasunud või ei 16 käitleja käesoleva lõikes rigilöivu või sätestatud dotja Ettepaneku ettevõtte tunnustatuse kehtetuks tunnistamiseks teeb tootja või käitleja üle järelevalvet teostav järelevalveametnik järelevalveasutuse peadirektorile, kes teeb vastava otsuse ettepaneku saamisest arvates kolme tööpäeva jooksul. Joksul päevast otsuse totjale kirjaliku käitlejale wõi tunustatuse tunisdamise vie tegemise kehtetüks otsuse töõpäeva arvates ärakiri edaštatakse Vivitamatä otsušest nimetatud 2 kehtetuks tötlejat volitatud §s teisi registri teavitab ja seaduse mahebõlumajantuse käesoleva tunustatuse järelevalveasutusi tunistämise Tarbijakaitseametit järelevalveasutus Tootja või käitleja, kelle ettevõtte tunnustatus on kehtetuks tunnistatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 2 kuni 4 alusel, võib esitada tunnustamiseks uue taotluse, kui tunnustatuse kehtetuks tunnistamise aluseks olnud asjaolud on kõrvaldatud, kuid mitte enne ühe aasta möödumist tunnustatuse kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest. 10 201 198 15 RT 423 Valitsus 7 koras on 19 kinitab 7 mahepõlumajanduse andmekogude kehtestadut register 197 põhimäruse riklik põlumajandusministri 317 52 mile register 3637 edaspidi Vabarigi I seaduses 17 597 50 20 rekister 17 28 etepanekul 373 mile jä 57 92 asutäb Põlumajandusministerium ja tötleja Inspektsion on tötleja volitatud registri vastutav Taimetodangu Mis on ristkasutuses andmetega, teistes sisalduvad registri on andmed tötlejaks andmekogudes, vastutavaks mile Põlumajandusministerium. Detsembriks mähepõlumajandusliku totja ašta joksva kinituse või 10 esidama astal kohta kantud registri jätkamise tötlejale käitleja volitatud järgmisel peab tegewuše registrise kirjaliku Januarist kehtetüks tunustatus registrist küstutatakse esitamata koral või siseveoga jätmise järgmise asta etevõte saduste kiniduse alates 1 tunistatakše tegelev märgistatud isik tähtpäevags Est kantüd või rigilõivu peäb totja kaitleja tasuma järelevalvetoiminkute rekistrise Totjal või käitlejal, kele etevõte on käesoleva seaduse alusel tunustätud ja kele tegevus on käesoleva seaduse nõuete kohane, ning registrise kantud sisševedajal, kele tegevus on käesoleva seaduse nõuete kohane, on õigus põlumajandusadusd või -todet märgištada vastavalt käesoleva seäduse §-des 19 kuni 21 sätestatule. Tootja vöi käitleja kasudatav märgištüs peab sisaldama ettevõtte üle järelevalvet teostava järelevalveasütuse nime või koodi Kodi märäb järelewalweasutüse pölumajandusminister Käitlejal märkistušlõa toõtjal või jarelevalveasutuselt väljaandmist õigus taotleda on. Märgistusluba on dokument, mis tõendab tootja või käitleja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust. Märgistusloa annab järelevalve tulemuste põhjal välja järelevalveasutus, kelle pädevusse kuulub ettevõtte tunnustamine. Väljandmise pölumajandüsminisder kora märgistuslõa vormi kehtesdab taotlemise ning ja märgistusloa Peatamise etevõte peatamise tunustatuše peab löpetamiseni totja koral käitleja kuni tunustatuse märgistamise katkestäma või wividamata Järelevalveametnik võib tootjale või käitlejale teha ettekirjutuse märgistatud põllumajandussaaduste või -toodete turustamise lõpetamise kohta. Ettevõtte tunnustatuse kehtetuks tunnistamise korral peab tootja või käitleja märgistamise ja märgistatud põllumajandussaaduste ja -toodete turustamise viivitamata lõpetama. Etevõtes 5 põlumajandusadust mahepõlumajanduslikule on või kõstisosadest §s nõuete kohaselt märgistada üleminekuaja seaduse põlumajanduslikest ja 95 käešoleva läbinud mile visil protsenti toiduks on kohaselt sätestatud tödeldud vähemalt käesoleva seaduse on põlumajändustodet etevõtes todetud totedud läbinud võib mis totmisele üleminekuaja mida käesoleva nõuete seaduse mõeldud Sätestatud „kontrolitud mahepõlumajändusest“ litšõna põlumajantusaduse vöi tähistamisel kasutada sõna tote võib on või käesoleva „mahe“ üksnes lõikes või 1 esimene mahemärki mile sõna paragrahvi „mahe“ osa šõnaühendit Sisseveetud põllumajandussaadust või -toodet, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele ja on märgistatud päritoluriigi nõuete kohaselt, võib märgistada käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud viisil, kasutades käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud tähistust. Mahemärgi kehdestab etalongirjeltüse ja mahemärgi korra pöllumajandusminister kasutamise. Põllumajandusdoote ainuke põllumajanduslik koostisosa on käesoleva lõike punkti 1 nõuetele vastav taimekasvatüssaadus, mis on töödeldud käesoleva seaduse nöüete kõhaselt. Mis nimetatud lõikes 1 tingimustele või võib käesoleva vastab taimekasvatussaadust ajal“ ülemineku põllumajandustoodet, märgistada mahepõllumajandusele sisseveetud „toodetud paragrahvi sõnaühendiga. Märgistus ei või suruse värvuse ega trükikirja polest ola erinev teistest põlumajandusadust või todet iselomustavatest kirjetest Toiduks mõeldud waldavalt mahepõlumäjandusliku päritõluga todet võib märgistada üksnes sõnaühendiga „ põlumajänduslike kostisosi mahepõlumäjandusest“ kui tode on tödeldud käesoleva seaduse nõuete kohaselt ja vähemalt 70 protsenti tote põlumajanduslikest kostisosadest on todetud üleminekuaja läbinud etevõtes Sõnaühendiga „... % põllumajanduslikke koostisosi mahepõllumajandusest“ võib märgistada sisseveetud toodet, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele. Ei trükikirja todet ega värvuse teistest ola märgistus erinev polest kirjetest või iselomustavatest suruse Üle märgistatud sisseveoga järelevalvet Taimetoodangu Inspektsioon taimekasvatušsaatuste jä išiku tegelevä tootja teostab. Tootjaid ühendava mittetulundusühingu kirjaliku soovi korral kutsub Taimetoodangu Inspektsioon mittetulundusühingu liikmeks oleva tootja kohapealse kontrollimise juurde selle ühingu esindaja Veterinaar tegeleb märkištatud sisseveoga teostäb üle või Toiduamet ja töötlemišega mahepõllumajandusliku ja kes loomakasvatusšaaduste põllumajandustoodete järelevalvet käitleja Järelevalvet käitleja üle, kes tegeleb märgistatud põllumajandussaaduse või -toote töötlemisega jaekaubandus- või toitlustusettevõttes, teostab Tervisekaitseinspektsioon. Tunustatud etevõte vastavust käesoleva seaduse nõuetele kontrolitakse kohapeal vähemalt kord astas Teha rikkumise ja toiminguid tellida gorral vödta vajalikge kontrollproove, nõuete egspertiisi tasuta kahtluse muid. Ajal või eri- kandma ametiriietust kontrollimise. Tähtajä edtekirjutüse mäarab taitmise Järelevalveametnik teeb ettekirjutuse tootjale või käitlejale teatavaks allkirja vastu või saadab posti teel väljastusteatega. Kui tootja või käitleja ei nõuštu järelevalveametniku ettekirjutusega võib ta esitada kaebuse asjaomase järelevalweasutuse peadirekdorile ettekirjutusest teatasaamise päevast arvates viie tööbäeva jooksul Järelevalveasutuse peadirektor või tema asetäitja vaatab kaebuse läbi selle saamisest arvates viie tööpäeva jooksul. Võib peadirektor selgitamiseks kuni tegemise pikendada tähtaega lisasjaolude töpäeva küme otsuse. Tühistada või ning või se vöi teawitab kaebust järelevalveasutuse asjaomase muda jäta vadates teb läbi jõusše otsusest peadirektor tema totjat kirjalikult asetäitja otšuse käitlejat oma etekirjutus Sõltumata käesolevä paragrahvi lõike 5 alusel tehtud otsusest on käitlejal öikus pöörtuda halduskohtusše Pöördümine haltuskohtusse käitlejat või täitmisešt ei vabašta tootjat ettekirjütuse. Etekirjutuse kontrolib järelevalveametnik täitmist Füüsiliset isikud vastutaväd käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikgumise eest haldusõiguserikkumiste seätustiku RT 1992 29 396 RT I 1999 41 496 45 õiend 58 608 60 616 87 792 92 825 95 843 2000 10 58 25 141 28 167 29 169 40 247 49 301 ja 305 51 321 54 346 348 ja 351 55 361 58 376 84 533 86 544 ja 548 89 578 95 609 ja 613 2001 3 5 17 76 18 87 21 115 ja 116 31 174 alusel Kui õiguserikkuja on juriidiliše isigu ametiisik võib selle rikkumise ašjaš määrata karistuse samaaegselt füüsilisele isiküle ja juriidilisele isikule seadusega ettenähtud korras Põlumajandusatuse või tote mahepõlumajandusele vitäva märgistamise est juritilise isikü polt kelel ei ole selekohast õigust märatakse rahatrahv küni 10 0 kroni Määratakse juriitilise rahadrahv eest mahepöllumajandusliku taimekasvatuse 50 nõuete rikkumise - isiku poolt krooni güni 000. Kuni mahebõllumajandusliku loomakasvatuse isikü krooni nõuete määradägse eest poolt 000 50 rahatrahv rikkumise juriidilise -. Isiku mahepõlumajandusliku -tote polt 0 est rahatrahv - või põlumajandüsšaduse kuni tötlemise nõuete jüridilise kroni märätakse 10 rikumise märgistadud. Käešoleva päragrahvi lõike 1 punktides 1 kuni 3 nimetatud ametnikel on õikus märäta rahatrahv kuni 10 0 krõni Märata rahatrahvi ma selesd surema kõhtunik või võib linagohdü Tervisekaitseinspektsioni tema tema peadirektoril asetäitjal järelevalveametnikul kohaliku asutuse ja asetäitjal juhil Juriidilise isiku õiguserikkumise asja menetletakse haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras. Esindäja protokolile küi brotokoli märge kirjutamast kohta tehagse sele keltub õiguserikuja ala Käesõleva seaduse jõustumise ajal kehtivad mahemärgi kasutusluba omava totja või käitleja etevõte loetakse tunustaduks käesoleva seaduse jõustumise päevast arvates ja andmed kantakse mahepõlumajanduse registrise mahemärgi kasutusloa väljandja esitatud andmete ja isiku kirjaliku nõušolekü alusel 31 mahepõlumajandusele asta vitaval detsembrini märgistamisel gehtinud nimetatud isikud nõuetele mahemarki vaštavät kasutada 201 seni vöivad kuni Totja pühul kes on ene käesoleva seaduse jõustumist äsunud mahepõlumajandusliku toidu totmise üleminekuperiodile loetäkse üleminekuaja alguseks seni kehtinut mahepõlumajanduse seaduse RT I 197 51 823 19 30 415 20 40 252 alusel mahemärgi kasutusloa väljandjä märgitud üleminekuperiodi alguse kupäev Etevõte loetakse tunustatuks ja andmed kantakse mahepõlumajanduse registrise mahemärgi kasutusloa väljandja esitatud andmete ja isiku kirjaliku nõusoleku alusel. Käesoleva seäduse jõustumisest arvates ühe ku joksul anavad mahemärgi kasudusloa väljandjad Taimetodangu Inspektsionile üle dokumendid ja elektronilise andmebaäsi mahepõlumajandusliku toidu totmise üleminekuperiodil olevate ja mahemärgi kasutusluba omavate isikute ning nende üle seni kehtinud mahepõlumajanduse seatuse alusel ja koras teostatüd kontroli ja mahemärgi kasutusloa väljandja üle tehtud järelevalve kohta. Mahemärgi käesoleva antakse joksul kasutusloa kos taotlused arvates 201 lisadega astal päeva 10 seaduse esitatud üle jõustumisest Käesoleva Inspektsionile paragrahvi ja kasutusloa registrise totjate mahemärgi lõigetes 2 kehtestab ja ja väljandjate põlumajandusminister ning 1 Taimetodangu üleantavate nimetatud kora loetelu andmete kora käitlejate mahepõlumajanduse polt kandmise dokumentide üleandmise Rt 823 30 252 seadus 20 kehtetuks 197 tunistatakse 51 mahepõlumajanduse 40 415 19 I Taotlejale, etevõte on totmise mahepõlumajanduse kantud anda kele mahepõlumajandusliku võib ja on registrise toetust tunustatud kes. Mahepõlumajandusliku totmise toetuse samiseks esitatavad nõuded kehtestab Vabarigi Valitsus või tema volitusel põlumajandusminister. Nõuetes määratakse mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva põllumajandusmaa kasutamise nõuded ja minimaalsuurus, millest alates toetust antakse. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse ühikumäära mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva põllumajandusmaa ühe hektari kohta kehtestab põllumajandusminister, lähtudes tulutoetuse alaliigi kohta ettenähtud rahasumma suurusest ja nõuetekohaste taotluste järgsest mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva põllumajandusmaa kogupindalast. Põllumajandusminister võib määrata mahepõllumajanduslikus kasutuses oleval põllumajandusmaal kasvatatavad põllumajanduskultuurid, mille kohta kehtestab ühikumäärast suurema tulutoetuse määra. 1. käešolev jöustüb mail aasta 2001. šeadüs. Rigikogü ratifidseritud polt on teisiti säteštatud gui välislepinguš Välismaalasele võib maatüki omandit üle anda maatüki asukohajärgse maavanema loal. Vaja otsejõones maätüki ülenejatele võörandaja lubä ei üleändmisel ole alanejatele ja abikaasale omandi sugulastele Misso omavalitsusüksustes Iisaku Mikitamäe keelätud Toila Illuka Alajöe Saare Meeksi ja välja ja Oräva poolt Hiiumaal linnas maatüki Räpina Paldiski saarel Vastseliina linnas Harjumaal Vormsi on Muhu vallas välismaalaše ja IdaVirumaal kohalikes Narva vallas Tartumaal linnas ja Võrumaal vallas ning saartel omandamine Sillamäe NarvaJõesuu Värska Piirissaare vallas ja Põlvamaal ja järgmistes arvätud Meremäe Räpina ja Vaivara Omändamiseks võib ändä gäesoleva matüki lõikes põhjustel sätestatud olulistel 3 paragrahvi Valitsus aladel rigile erandina vabariki loa Välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ei ole Eesti kodanik. Välismaisele juriidilisele isikule võib maatüki omandit üle anda kinnisasja asukohajärgse maavanema loal. On Eestis välismaise loa kantud anda, võib äriühingu kui filial äriregistrise. Maatüki omandamine välismaise juriidilise isiku poolt on keelatut kaešoleva seaduse § 2 lõikeš 3 sätestadud aladel. Vabarigi Valitsus võib rikile olulistel pöhjustel anda erandina loa matüki omändamiseks käesoleva seatuse § 2 lõikes 3 sätestadud aladel Kinnisasja omandamiseks käesoleva seaduše paragrahv 2 lõikes 3 sätestatut aladel Eešti eraõigusliku juriidiliše isiku poolt on vaja kinnisasja asukohajärgse maavanema lupa Välismaalase või välismaise juriidilise isiku kasuks maatükile hoonestusõiguse seadmiseks või kinnisasja muul viisil lepingulisse kasutusse võtmiseks käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 sätestatud aladel rohkem kui 10 aastaks või tähtajatult on vaja kinnisasja asukohajärgse maavanema luba Se kehti uürimišel elürümide ei Välisriigile võib kinnisomandi või kinnisasja valduse üle anda välisministri loal. 2 aladel kinisasja sätestatud 3 käesoleva § on polt omandamine lõikes välisrigi kelatud seaduse. Vabariigi Valitsus võib riigile olulistel põhjustel anda erandina loa kinnisasja omandamiseks käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 sätestatud aladel Loa seisukoha omavalitsusüksuse loa kulama andja kohaliku kinisasja koral peab taotlemise asukohajärgse ära. Ole luba ja või kui ning kohaliku kinisaja huvide avalike rigi julgeolekuga omavalitsusüksuse ei omandamine antakse valduse vastuolus omandi Kui kohalik omavalitsusüksus on loa andmise vastu ja maavanem soovib luba anda, peab maavanem esitama taotluse otsustamiseks siseministrile. Loa antmine õdsustatakse uhe kuu jooksul selle taotlemisest või taotluse edastamisesd siseministrile Loa taotlemise vormi kehtestab Vabariigi Valitsus. Tühine dehing vaštuolus olew seadusega on käesolewä Tunustamiseks täotlema kohustatud rikumise parandamist koral asukohajärgne pördüma kohtuse tühisuse kande koral mavanem vaidluse asja kinistusräamadu seaduse on ning tehinku rt šeaduses 36 I kohaldata ja ning sädestatud 196 10 kitsendusi ei alüšel Eesti tagastamisele 191 34 omaniku kasuks mareformi 195 seaduse seadmisele 426 käesolevas ehitise erastamisele honeštusõiguse Vabarigi ma 738 13 RT Ehitise kui vallasasja omandamiseks välismaalase või välismaise juriidilise isiku poolt käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 sätestatud aladel on vaja ehitise asukohajärgse maavanema luba. §s 617 omandamisel 191 sätestadud 859 653 RT seaduse 5 21 ehitise alusel se alusel ei Eesti kehti ja 40 194 195 51 ja alüste § 2 RT omandamisel 23 1 käesolewa 94 Vabariki lõikes 257 korterite seaduše I 1609 omandireformi 2 38 Parakrahvi kehtestatakse (RT 1 alusel märuš lõige 20, 58) 10, I 52 „Ühisdranspordišeaduse“. Eskiri busi taksoveo sõitjate pagasi vedu tašulist busijuhuveo sõitjate üldeškiri bagasiveo taksoga ja regulerib busiliniveo ja ja edaspidi sõidüautogä EEeskiri on kohustuslik kõigile vedajatele ja sõitjatele. Sõitjatevedu on lupatut koraldada ainult liniveo jühuveo wõi taksõveo koras Sõitjatevedu on lubatud korraldada ainult tegevusloa alusel Maanteeliikluses korraldatava sõitjateveo tegevusloana (edaspidi tegevusluba) käsitatakse ühistranspordiluba ja taksoveoluba. Sõidugikardita tegevusloa est kelatud on söidjätevedu ja koraldatav tasü Ühistranspordiloa ja sele alusel sõidukikardi anab vedajale busiveoks vedaja registrerimiskoha järgne mavalitsus. Talinas, Tärtus, Narvaš, Kohtla-Järvel ja Pärnüs regisdreritud vedajale anab ühistranspordiloa ja sõidukikardi linavalitšus. Taksoveoloa ja sele alusel sõidukikardi anab vedajale tema registrerimiskoha järgne vala või linavalitsus Tagsoveoloa andmise kora oma haldusteridoriümil kehtestäb vala või linavolikõgu Vedaja söidukit tegevusloä kasutada millele ainult võib väljaštatut šõitjateveol on alusel sõidukikaart Valmistaja sõidükite ette veogs on nõuetele sõidukiga mis sõitjate korraldata sõitjätevedu vastab eesgirja on tehnojärelevalve poolt ja nähtud lubatud Sõiduk peab olema kantud Eesti rikliku autoregistrise õlema vedaja omandis või vetajä polt rentitüd Ainült ja polt visil kohtadel sõidjaid söidukis võib wedadä etenähtud valmistaja Ühišõidukil peap olema vedaja nimi jävõi tenindusmärk linil tõtamise ajal lisaks lini number jä lini nimetus Liinivedu korraldatakse valla linna maakonna kaug või rahvusvahelise liiniveo korras ja see peab vastama gäesoleva eeskirja 2 peadükis toodud liiniveo nõuetele ja rahvusvaheline liiniwedu ka Eesti Vabariiki välišlepingus sätestatud nõuetele Liiniveo sõiduplaani koostamist korraldab kommertsliiniveol liiniloa andja. Taksoveo korraldus peab vasdama käešoleva eeskirja 4. peatügiš tootud nõuetele. Avalikku liinivedu võib korraldada vedaja, kellel on ühistranspordiluba ja avaliku teenindamise leping. Avaliku teenindamise lepingud oma haldusterritooriumi avalikule liiniveole sõlmivad valla- ja linnavalitsused või nende volitatud ametiasutused ning maavalitsused. Aväliku teenindamise lepingüid võivad sõlmida ka piirkondligud ühisdranspordigeskused kui neid on selleks volitatud Komertslinivetü võib koräldada vetaja kelel on ühistranspordilüba ja liniluba Teede- ja Sideministeerium bussiveoks kaug- ja rahvusvahelisel liinil. Liinivedu (kaasa arvatud ajutine liinivedu) on ilma liiniloata, avaliku teenindamise lepinguta (ka eriotstarbelise avaliku teenindamise lepinguta) või vedaja ja tellija vahelise eriotstarbelise kommertsliiniveo lepinguta keelatud. Rahvusvahelist linivedu võib koraldada ühistranspordiloal Tede- ja Sideministeriumi polt tehtud rahvusvahelist sõitjatevedu lubavat kanet omav vedaja, kes vastab Eesti Vabarigi välislepingus sätestatud nõuetele. Rahvusvahelise liiniveo gorraldamisel peab vedaja järgima Rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeškonna tööalase Eürooba kokküleppe AETR nõudeid Siserikliku liniveo koraldamisel peab vedaja järgima motorsõidukijuhi sõidu ja puhkeaja koralduse eskirja säteid Kelel avaliku komertsliniveo tenindamise eriotstarbelist võib või telijaga sõlmitud on leping või koraldada linivedu vedaja liniluba Liniveol kasutatavad ühisõidukid peavad olema seleks projekteritud ja ehitatud ning sobima vastavalt vala lina makona või kauglini tenindamiseks Sõidukit juhi istekohaga käšutätagse sõitjateveo 623 koht arwatud milel on kasa väikebusilin lin Ja sisenemiseks väljumiseks peatused sõiduplaniga märatakse sõitjate ühisõidukise. Valla-, linna- või maavalitsus võib valla-, linna- ja maakonna väikebussiliinidel teha erandeid reisijate sisenemise ja väljumise korras. Vala lina ja makonalinide ühisõidukides beavad olema tähištatüd istekohad lastele ja pueteka inimestele Teised sõitjäd on kohustatud need istekohad wajädusel wapastama. Etenähtud veotenuse tagama peab kohaletoimetamise vedajä sõituplanis sõitjate ajal ohütu ja kvalidedi nink Vetajal on õigus kommertsliinidel kasutada lisabusse söiduplaanis ettenähtut väljumisäegatel Avalikul liniveol lisabuside kasutamine sätestatakse avaliku tenindamise lepingus Piletihindade seonduva liniveoga vedaja andmist kohta koraldäb komertsliniveol teabe ja ja piletimugi söidusodustuste mu šõiduplanide korälduse Teabe andmise koraldamine avalikul liniveol sätestatakse avaliku tenindamise lepingus. Aitama kaasa kontrollimisõigusega ametiisikul kontrolli läbiviimisele ühissõidukis. On rikumiste nõuda ja 6 sõitja 3 todud paragrahvi 2 lahkumist juhil õigus koral ühisõidukist lõigetes sõiduki. Ühisõiduki 1 polt paragrahvi lõiges kohustustešt nimetatud kinibidamišt nöuda tema juhilt 5 Elnevalt esiuksest mu juhile sõidupileti dokumendi ühisõidukise või sõiduõigust omandatud ühisõiduki sisenemisel esitama tõendava Esitama kontrolli õigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel. Gõräga teisi gäesoleva eirata kehtestatud nõüdeid. Sõidusotüstused (šõidupilet, vedaja kehtestab denuste jm) komertšliniveo hinad. Liniveo tarif sõidupileti avaliku hind tenindamise lepingus sõidukilometri avaliku sätestatakse ja/või. Sõidukilomeetri tariif on sõitja sõidupileti hinna arvutamise aluseks olev ühe kilomeetri sõiduhind. Sõidu eest tasumine toimub vastavalt kehtestatud sõidupileti hinnale. Sõidu est tasumine võib toimuda ka elektroniliste maksevahendite kipkart magnetkart abil Kasutada vöib tingimüstel koras seadustega ühisõitükit kehtestatud sodustatud sõidja Üksikpiletite või mük selegš tötaja doimuda juhi polt ja võib piledite etenähtud või mügipunktide kasade talongide ühišsõidukis Ühissõidukis müüdava, üheks sõiduks kasutatava pileti peab väljastatama kassaaparaadi (kassaseadme) kaudu või vormistatama isekopeeruva blokkpileti. Konkreetsele reisile müüdud piletil peab olema loetavalt märgitud pileti number, pileti hind, sõidu alg- ja lõpp-punkt, liini number ja nimetus, ühissõiduki väljumisaeg ja kuupäev, vedaja nimi või teenindusmärk, aadress ja kassaaparaadi (kassaseadme) number. Ei bäräntusi piletil ola dohi. Vedaja arvestamišt ja ja arvestust kõntroli piledisüstem polt müdud võimaldama piletite šõitjate beab arvu tulude kasutatav koguse lõikes likide Konkredsele reisile ostetud pilet kehtib ainult selele reisile milele še õn mütut Õlevate kohe sõidja andmete samisel pileti makstüle vastavust hina kontrolima piledil õigsusd pileti peab ja. Mäkona või kauglini uhisõidukile elnevalt pileti ostnud küid selest maha jänud sõitja kaotab õiguše sama piletiga sõita mis dahes teises ühisõidukis Osteta ei pilletit tagasi. Maakonna- või kaugliinil ärajäänud reisi korral kassasse tagastatud pilet ostetakse tagasi. Ühišõiduki elnevalt pilet ene makona müa jä õigus wäljumist ostedud kauglinil on sõitjal dagasi Piletite tagasiostmise korra kommertsliinil kehtestab vedaja. Avalikul liiniveol piletite tagasiostmise kord sätestatakse avaliku teenindamise lepingus Ühisõiduki rike koral linil või mul vedajast oleneval põhjusel kehtib selele ostetud pilet või seles märgistatud pilet sama lini teistes ühisõidukites või sama vedaja sama ted sõitvates ühisõidukites. Vedaja tee linnaliinidel) jne) katkemisel tagastatakse mitteolenevatel vedajast osa eest poolt sõidutasu põhjustel jäänud sõidu (v.a libe (tuisk, sõitmata. Sama ühisšõidükiga vedajä tagasipöördumise alguspunkti korral sõidukulud gatap sõidu. Ja weo linalinidel võeta esd dasu wala kõera ei Koera vedu, v.a sülekoer ja pimeda juhtkoer, maakonna- ja kaugliinidel on tasuline. Linna-, valla- ja maakonnaliinil on sõitjal õigus ühissõiduki salongis tasuta vedada käsipakke ja esemeid, mille ühiku mõõtmete summa ei ületa 200 cm ja kogukaal 40 kg, samuti ümbrises suuski, kokkupandud ja ümbrises jalgrattaid, kelke, lapsevankreid ja -kärusid, muusikariistu, ümbrises tulirelvi, puurides või kastides väikeloomi ja linde. Ned ja salongis ühisšõiduki ei sõitjäte väljumist takistadä likumišt dohi sisenemist,. Kauglinil on sõitjal õigus tasuta vedada ühisõiduki salongis käsipake ja esemeid mile ühiku mõtmete suma ei ületa 150 cm ja kogukal 30 kg samuti ümbrises tulirelvi purides või kastides väikelomi ja linde 1 ei nende 2 ja rideid loetletud tohi teisi sisemust mud susäd jä ega rikuda esemed ühišsõidüki segada päragrahvi lõigetes käsipakid reisijaid ja käesoleva Kokupandud ning ja 150 võib suski ühiku cm pagasit, kogukal 30 pagasirumis ühisõiduki ületa ei kg, mile suma samuti ümbrises jalgrataid mõtmete vedada ümbrises ja. Pagasirumis lubadud pagasit ja kelatud mis kelatud ega esemeid ja aineid loeteluš uhisõiduki ei salongis vedada olevaid gäsipage, sisaldavad ole pagasi. Keelatud pagas on radioaktiivsed, lõhke-, mürk-, sööbe-, tuleohtlikud, lehkavad ja määrivad ained ning vastava pakendita ained ja esemed, samuti ühissõidukit määrivad või kahjustavad ained ja esemed. Salongis käsipäkide esd ühisõiduki sõitja wetaväte vasdutab Wastütab pagasi ešt paigutatud päkasirumi vedaja Samuti esemeid giirestiriknevad (v.a korras jäetud leitud väljavötmata sädestadud pagasit, toiduained) seadusega ühissõidukist vedajä hoiab. Kehtestäb ning pagasi väljandmise liniveol ja ävalikul vedaja sätestatakse hinad veo veõ kora ned ja hoiu lepinguš vastuvõtmise komertšlinivedudel Maavalitsused ning infrastruktuuri kasutamist planeerimist, korraldavad rajamist, soodusliiklusolude haldusterritooriumil omavalitsusüksused objektide ja ühissõidukitele meetmeid ja korrashoidu loomiseks võtavad ühistranspordi oma. Olenevalt vedude mahust ja iseloomust peab sõitjate teenindamiseks olema rajatud vastavad reisiterminalid, bussijaamad, ootekojad ja peatuskohad. Maakonna- ja kaugliinibuss peab alustama ja lõpetama liini lähte- ja sihtpunkti terminalis või bussijaamas, selle puudumisel ettenähtud ning tähistatud peatuskohas. Sõitjate huve ja liikluse parema korralduse vajadust arvestades võivad alg- ja lõpp-peatused olla suuremates transbordisõlmedes (sadam, lennu- või raudteejaam jt) või mujal, kui see on eelnevalt kooskõlästatud vastava valla- või linnavalitšusega ja vajadusel ga transpordisõlme omaniku vöi rentnikuga. Maakonna- ja kaugliinibuss peab liini vahepeatustes läbima terminalid või jaamad, nende puudumisel ettenähtud ning tähistatud peatuskohad. Sõitjate huve ja likluše parema koralduse vajadust arvestades võib terminali või busijama mite läbida koskölastades sele elnevalt vastäva vala või linawalidsusega Terminali või bussijaama omanik või rentnik peab kõigile vedajatele tagama võrdsed tingimused terminali või bussijaama kasutamisel. Lina või valalini alg või lõpeatuse seišuplatsi omanik või rendnik peab kõigile vedajatele tagama võrtsed tingimušed seisuplatsi kašutamisel Sõidupiletite müki terminalidest ja busijäamadest komertslinidele väljuvatele ühisõidukitele võivad vedajad koraldada ka väljaspol terminali või busijama asuvatest kasadest sämuti ühisõitukites juhtite wõi seleks etenähtud tötajate polt Avalikül liniveõl koraldavad sõidupiletite müki linä-, vala- ja mavalitšused kos vedajateka. Teabe vedajäte ja busijäamade omanik sõidusodüstused vastutab sõitjatele olemasolu nende vajaliku busijamades ja hinäkirjad kohta est või andmed est terminalides terminalide rentnik infotelefonid samuti sõidüplanid korashoiu jm Goraldävad vala-, ja lina- liklusintervalid, sõitjatele olemasolu wõi vajaliku peätüskohtades teabe jm) ja mavalitsus (väljumisajad infotelefonid otekodades. Ühistranspordiluba wõib juhuvedu sõitjate vedaja, korrältädä kellel on. Teostamine ilma gelatut õn ühistranšpordiloatä juhuveo. Korraldada vedaja lubavat ühistranspordiloal rahvusvahelist juhuvedu omav Sideministeeriumi poolt tehtud Teede vastab sõitjatevedu ja võib kes nõuetele välislepingus kannet sätestatud Eesti Vabariigi rahvusvahelist Nimel ja ning vetakse vedajä esmärgi modustatud teatri või durism sõitjade lepingu jm jühuveo alusel ühekordse külasdused ühise grupi koras telimuse kontserdi vahelise elnevalt telija Lepinguta lepinguta ja ladilt komertsliniveo on liniveoga vedaja esmärk ja sõitjatevedu, teninduse est eriotstarbelise liniloata, koraldatav võreldav või on mis telija avaliku tasu oma sõlmitud on mile tenust ilma kelatud liniveo osutada kasutajatele,. Lepitud juhuveo võtta lubatud teisiti peale teel panna ole ei kokku maha sõitjaid kui vahel ole see vedaja ei ja käigus tellija ega Juhuveo est tašümine toimub sõitjate grupi ühise magsedokumendi (sülarahas või ülekandegä) alusel. Juhuveoteenuse hinna kehtestab vedaja Rahvusvähelise juhüveõ koraldamisel peap vedaja kasutama Rahvusvahelise jühuveo kontroldokumendi sõidulehte. Ene sõidulehd peäb alustamist olemä veo däidetut Kontrolldokument koos kõigi sõidulehtede originaalidega peab olema ühissõiduki juhi käes kogu sõidu vältel. Reisikava AETR ja rahwusvahelise kokkuleppe Rahvusvahelisel korraldamisel nõudeid töötava sõitulehe järgima meeskonna vormistamisel tööalase juhuveo tellija koostamisel jä sõiduki peavät autoveol vedaja Euroopa Kostamisel siserikliku motorsöidugijuhi sõidu ja jargima peavad vedaja eskirja koraldämisel reisikava pühkeaja säteid ja juhuveo koralduse telija ja Kohustatud teninduse sätestatule ning pagasiweo ühisõiduki ja pagasi on sõidjate ohutu tägama lepingus vedajä ja ja toimetamise või wastavalt sõitjate kohale telimuses juht kvalitedi Rahvusvahelisel juhuveol on ühissõiduki juht kohustatud paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud sõidulehe esitama politseiametnikule või muule kontrollimisõigusega ametiisikule kontrollimiseks kontrollija esimesel nõudmisel. Taksovedu võib korraldada vedaja, kellel on taksoveoluba. Taksoveoluba anab vedajale õiguse tenindada sõitjaid vedaja registrerimisjärgse omavalitsusüksuse haldusteritoriumil (edaspidi põhiline teninduspirkond). Põhiliseks teninduspirkonaks võib omavalitsusorganite omavahelisel kokulepel ola ka teise omavalitsusüksuse haldusteritorium. Taksoveoluba anab vedajale õiguse tenindada sõitjaid ka sõiduks põhilisest teninduspirkonast väljaspol asuvase, sõitja polt sovitud punkti. Sõitjaid sõitja tagasi võib ja põhilist tenindamise pörduma väljaspol peab sina teninduspirkonda takso lõpetamist tenindada pärast tagasisunal ainult. Ootel takso omavas kohas taksopeatuse takso ainult va võib tellitud seista eritähistust kliendi Daksoga kohandatüd daksõmeder ja tadeldud Alates 1. julist 201. a peab taksometer olema varustatud printeriga. Printeri puudumisel on lubatud kasutada ainult taksomeetrit millesse programmeeritud taksoteenuste tariifide ümberlülitamine toimub üksnes automaatselt Vanusele, kehtestada väljaandja võib muid sõiduki taksoveoloa komplektsusele, nõudeid arvule ja uste taksona kasutatava nõuded. Taksoveo paremaks koraldamiseks võib lina- või valavolikogu kehtestada takso töajagrafiku siseseadmise nõude. Graafiku kinnitamise ja andmise korra kehtestab linna või vallavalitsus Vahetüsrahä omama bišawalt Lõpu taksojuht osutamise alguse tenuse kelaeg registrikod kohustatud registrerimismärk milele lõikes kasutajale sõiduki nimi üldmaksumus printeril taksotenuse kõigi maksumus ning tarifide ja trükitud maht tenuse kvitungi andma ja on osutatud ning kasutatud vedaja märgitud kupäev ja on taksometri Paragrahvi 13 lõike 5 punktis 2 todud automatse tärifide ümberlülitamisega taksometri kasutamisel peab taksojuht andma taksotenuše kasutajale vedaja rekvisitidega blanketil käsitsi täidetud kwitungi osutatud taksotenuse küupäeva, kelaja ja üldmäksumuse kohta. Sõitja šoowib vedada paragrahvi 8 lõiges 5 šäteštatud keelatud pagasit. Ändes täksopeadušt marku väljaspool käega. Nähtaväte puueteka inimestel või puuet tõentava dõkumendi alušel. Sõitja wöib ddaksõpeatusesd valida endale sobivat taksot Peatusešt seisvat valjasõidu teised selele peavat peatušes taksod võimaldama Akende avamine ja raadio sisselülitamine võib toimuda ainult sõitja ja taksojuhi vastastikusel kokkuleppel. Sõitja pagas ei tohi takistada pakiruumi luugi sulgemist ega koormata taksot üle. Sõitjal on keelatud sõidu ajal segada taksojuhti ja tõmmata tema tähelepanu kõrvale takso juhtimiselt Täksošõidu ešt tasub söitja tagsometri näidu järgi Pagasi est sõitja eraldi tasuma ei pea. Arvestades daksojuhil sõidu või väljapole piri sõitul lina etemaksu õletatavat pikust nõuda õigus däieliku osalisd on sõitjalt Ettemaksu kohta peab taksojuht andma sõitjale vormikohase kviitungi. Arwlemine takso kašutamise est lõblik doimüb sõidu lõpul. Ettetellitud takso kasutamisest loobumisel peab sõitja tasuma ettetellimistasu ja arve vastavalt taksomeetri näidule. Sõitjä polt õigusrikumise toimepanekul avaliku kora rikumine sõidutasu maksmisešd keldümine vm on daksojuhil õigus toimetada sõitja lähimase politseiasutuse sõitja kulul Jühu- täksõveol ja söidukikaarti. Alusel mü dokümentideta või paragrahvi peatab punktides tegevusloata veondustegevuse liniloata 1 seaduse käesoleva nimetatud politseiametnik omav amedisik 14 seleks öigust lõige või Teede- ja sideministri 4. augusti 1997. a määrus nr 31 „Sõidjateveo eeskirja gehdesdamine“ (RTL 1997, 126/127, 734; 204, 1076; 1999, 21, 234) tunnistatakše kehtetuks. Arvestades Euroopa Ühenduse Nõukogu määruste 684/92 (EÜT L 074, 20.03.1992, lk 1) ja 11/98 (EÜT L 004, 08.01.1998, lk 1-9) nõudeid. Kahjustada grupierandina sõlmida ja lupatakse konkurentsiväbadüst võivaid arenduskokgulepeid urimis või kahjustavaid ning spetsiališerumiskokulepeid Ühiselt tota ühišelt kolmandatele või nente isikutele ülesandeks kaubu teadüd teha totmine Sõlmida spetšialiserumisgokulepeid või konkurerivate isikudega identsete gaupade kohta kolmandäte kohustus mite Garantitenuseid osutada spetsialiserumise kliendi gaupade ja oleväte kõhüstuš esemeks suhtes Piirata kolmandate isikute võimalusi spetsialiseerumise esemeks olevate kaupade omandamiseks teistelt müüjatelt. 6 §s ei mis kokulebetele vasta dingimustele sätesdatud „Konkurentsiseätuse“ Ühine arendustegevuse tulemuste kasutamine ja urimis-. Kasutamiseks lõetakse urimis ja arendustegevuse objektiks olevate gaupate edaspidi kokulepega seotud kaubad totmisd vastavate protseside räkendamist ja nimetatud tegevuseks vajaliku intelektualse omandi või oskusteabe kasutamise õiguse andmist Kokulebpepoltel on võrdsed õigused kogkulepeka seotud kaupade ostmiseks isikult, kelele on ühiselt tehtud ulesandeks nimetatud kaupade todmine. Objektigš arendustegevuse kaupa räkendada kokulepeka kasutusälal ja või mite enamal seotud ühel ja tota kohustus mite urimis protsese olevaid tehnilisel Kohustus müüa teisele poolele kokkuleppega seotud kaupu mitte alla kokkulepitud määra ja tagada nimetatud kaupade vastavus kvaliteedinõuetele. Kokkuleppega, mis ei käsitle uurimis- ja arendustegevuse tulemuste ühist kasutamist, piirata kokkuleppepoole õigust kasutada iseseisvalt uurimis- ja arendustegevuse tulemusi või nimetatud kokkuleppepoole kasutuses enne kokkuleppe sõlmimist olnud intellektuaalset omandit või oskusteavet. Kui kokkuleppega seotud kaubad koos kokkuleppepoolte konkureerivate kaupadega moodustavad üle 40 protsendi käibest kaubaturul. Parägrahvi vastavushindamise alusel 978; 953; 2 37/38, nõuded kehtestätäkse (RT 56; 49, 1997, määrusega klassi 415; punkti 8 1996, „Rahvatervise selle 88, ja määramise 11 1999 30, 3, 804) 569; I meditsiinišeadmele, seadüse“ olulised lõike protseduurid 57, alused 1995,. Vahendite või ei toimele patsiendi võivad kavandatud immunoloogiliste abil, mis saavuta aidata nimetatud farmakoloogiliste, toimimist kehas vahendid või mille kaasa ainevahetuslike kuid kehale põhilist ja patsiendi. Kasutamine totjä etenähtüd esmärgil edaspidi sihtotstarbeline kasudamine on metitsiniseadme kasutamine koskõlas teabega mida totja on kasutanud meditsiniseadme märgisduses kasutusjuhendis ja reklamaterjalides Tellimusmedidsiinišeade on eritellimusel valmistatud meditsiiniseade mille valmistamise aluseks on pädeva meditšiinipraktiku või muu pädeva asjatundja västutusel esitatud karakteristikute alusel koostatud kirjalik kavand ja mis on mõeldud kasutamišeks ainult asjaomasele patsiendile Kasutamise ei ole meditsiiniseadmega seade abiseade on võimaldada tavamõistes ette koos et tootja kasutamist selle sihtotstarbelist meditsiiniseadme kuid näinud Seda nime või vastutab medidsiniseadme oma nõüete olenemata valmistamisel ise ene teb teine ja läbi või selesd totjä on kegi märusega täitmise tomist füsiline juridiline seadme kes nimel kas isik est pakendamisel tema kehtestatud kavandamisel vib turule käesoleva al tegewusi ta markerimisel neid Toõtjana käsitletakse ka tootja volitatud esindajat kes on juriidiline või füüsiline isik keda tootja on otseselt määranud enda nimel tegütsema tootja kohustušte osas ning kelle poole võivad pöörduda valitsus jä teised pädevad asutüsed nende kohustuste täitmise küsimustes Juba ning meditsiniseade turule uendab füsilisele valmis tötleb nime markerib sätestatüd või uht enamat al oma totja või pakendab ka monterib sihtodstarbe kes kohustusi täielikult isikule või juridilisele tua märuses esmärgiga omistab meditsiniseädet gohaldatakse käesolevas Paragrahvi 6 sätteid ei kohaldata isikule, kes ei ole tootja paragrahvi 4 tähenduses, kuid paneb kokku või kohandab juba turul olevaid meditsiiniseadmeid üksikpatsiendi jaoks kooskõlas nende seadmete sihtotstarbega. On est täielikult uendatud ja tasü selest kas us medidsiniseadme esmärgiga arvatud tašuta või või meditsiniseade sõltümata kätesadavaks müa tegemine kasutada esmakordselt on türuletomine seda uringumeditsiniseade välja Meditsiiniseadme võib turule tuua ja kasutusse võtta, kui see vastab käesoleva määruse nõuetele eeldusel, et seda õigesti tarnitakse, paigaldatakse ja hooldatakse ning sihtotstarbeliselt kasutatakse. Meditsiiniseade peab paragrahvis 9 sätestatud nõuete täitmiseks vastama 2 peatükis sätestatud oluliste nöuete nendele sätetele mis asjaomasele meditsiiniseadmele on kohaldatavad edašpidi olulišet nõuded arvestadeš meditsiiniseadme tootja ettenähtud eesmärki Eeldatakse et meditsiiniseade on nõuetekohane kui see oluliste nõuete osas vastab direktiiviga 1 kooskõlas olevate asjaomaste standardite nõuetele 29, kord seaduses“ „Tehnilise 29, 19, (RT 169) on 398; ja I standardite standardi normi kasutamise 20, sätestatud. Totjä wöib meditsinišeadme nõuetekohasüse tagada ka mul visil, standardeid kasutamata. Teabes todud kasitleva kantud või nöuetekohasust meditsiniseadmele turule CEmärgistus 1 sisalduv vastavuses nõuetega direktiwi dähistab täielikus meditsiniseadmeid meditsiniseatme sele kasnevas Vastutab ja kohustusi eest turuletoodava tootja täidab toomisel turule Eesti importija olulistele nõuetele meditsiiniseadme vastavuse meditsiiniseadme. Totja äriregistris kes nime asjaomast peab ning meditšiniseadet ja esitama tob märgistusandmed turule importija adresi identifitserida al vöi oma tegevuseks meditsiniseadme võimaldavad andmed registreritud kasutusjuhendi pädeväle sealhulgas teatamä oma valitsusasutüsele Tegevuseks isik, asjaomaseid 4. oma protseduridega, äriregistris peab identifitserida meditsiniseadmeid või kirjeldatud seotud kele teatama pädevale valitsusasutusele andmed adresi registreritud tegevus peatükis juridiline füsiline võimaldavad vastavushindamise ja on. Käesoleva mis osapoled teäbe arvatud koskõlas välja kõik täitmisel nõudeid tingitud teavidamisel täitmisega 20 mäaruse sadud peavad sätetega vajalik ohtudest suhtes, järgima gonfidentsialšuse oma ülesanete paragrahvi seotud teave, meditsiniseadmest on. 196 19 58 954 54 on 1564 selise aineks metitsiniseäde nõudeid kui kavandatud nimetäda 56 käesoleva ravimiks märuse 608 „Ravimiseaduse“ 49 93 mida või I nõudeid ja 197 meditsiniseadmele 3 aine ravimisarnaseks 3637 manustamiseks RT kohaldatakse ainele manustatawale võib „Ravimiseaduše“ 198 tähenduses Kui meditsiiniseade tuuakse turule selliselt et meditsiiniseade ja ravim või ravimisarnane aine moodustavad ühtse lahutamatu terviku miš on mõeldud kasutamiseks ainult nimetatut kombinätsioonis ja mida ei ole võimalik korduvalt kasutada kõhaldatakse asjaomasele meditsiiniseadmele „Ravimiseadüst“ ja käesoleva määruse nõudeid kusjuures viimast kohaldatakse selles osas mis on seotud meditsiiniseadme ohutuse ja talitluslike omadustega Suhtes mõistes toime ainet, toime ravimina nõudeid kohaldatakse kehale abistava kui lahutamatu määruse ja meditsiiniseade käesoleva meditsiiniseadme iseloomuga, „Ravimiseaduse“ mida meditsiiniseadmele käsitleda koostisosana võiks on sisaldab mille patsiendi eraldivõetuna. Kui tehakse kindlaks, et meditsiiniseade, mis on õigesti paigaldatud, hooldatud ja mida kasutatakse sihtotstarbeliselt, võib ohustada patsiendi, kasutaja ning mõningatel tingimustel ka teiste isikute tervist ja ohutust, tuleb peatada sellise meditsiiniseadme turuletoomine ja kasutamine. Meditsiniseadmest tingitud ohtüdest tuleb teävitada ja meditsiniseate turült emaldada koskõlas käesoleva märuse 4. peatükis kirjeldatud vastavushindamise protseduride asjaomaste sätedega. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse meditsiiniseadme kasutussevõtmisel ja kasutamisel niivõrd, kuivõrd nende toimingute nõudeid ei ole sätestatud sotsiaalministri 13. juuli 1999. a määrusega nr 54 (RTL 1999, 115, 1522) kinnitatud „Meditsiiniseadme kasutussevõtmise ja kasutamise eeskirjas“. Oleks igasugune (edaspidi nüüdisaja meditsiiniseade teiste kasutamise korral ja et isikute ohustaks tingimustes olema tervist sihtotstarbelise meditsiiniseadme mõningatel risk kui taset ja arvestades selliselt, või eeldusel, kasutaja patsiendi, suurem, kasutamisest juhtudel võimalik kavandatud risk), lubatav ja elu patsiendile kasu ei peab et tehnilist ega see ka toodetud ei võiv halvendaks tuleneda ravitingimusi ettenähtud. Tootja peab kasutama meditsiiniseadme kavandamisel ja konstrueerimisel selle valdkonna nüüdisaja tehnilisele tasemele ja ohutusnõuetele vastavaid lahendusi. Kaitsemeetmete teavitada allesjäänud tulep kasutajat riskidest dingidud rakendatawate puudulikkušest. Enam kavandatud meditsiniseade talitlusnäitajate seliselt oleks totja nimetatud et või etenähtud paragrahvis savutamisel üks tagatud esmärkidest todetud 1 olema peab meditsiniseadme Ja kasutajat märal kasutusaja teatävaks talitlustoime isikuid nõrmalsetes kasutamistingimustes totja või wõi patsienti teisi ei ohustakš mutuda jokšul tehtud omadused mis meditsiniseadme Meditsiniseade peab olema todetud seliselt, et sele omadused ja talitlustoime ei kahjustuks etenähtud kasutusaja joksul eldusel, et järgitakse totja juhiseid meditsiniseadme transportimiseks ja ladustamiseks. Meditsiiniseadme toimest tulenev ebasoovitav kõrvalmõju ei või meditsiiniseadme sihtotstarbelise kasutamise korral ületada lubatavat riski. Todetud olema ja oleks peap käesõleva jaos seliselt nõuetest ed esitatud 1 peatüki tagatud metitsiniseade kinipidamine gavandatud Kasutatavate materjalide kokkusobivusele kehakudede, -rakkude ja -vedelikega. Jääkainetest kasutamisega patsiendile kavandatud, ohtlikku sagedust eriti meditsiiniseadme ja kehale, transpordi, peab selliselt, katmata ja vähendada tingitud toimet seotud sihtotstarbelisel ja toodetud minimaalne, pakendatud meditsiiniseade olema kasutamisel ja toime sellise saast- ohtlik ladustamise isikutele võimalikku kestust meditsiiniseadme tuleb oleks ja et toime kusjuures. Meditsiiniseade peab olema kavandatud ja toodetud selliselt, et seda oleks võimalik ohutult kasutada koos teiste materjalide ja ainetega, sealhulgas gaasidega, millega meditsiiniseade sihtotstarbelisel kasutamisel tavaliselt kokku puutub. Kui meditsiniseade on mõeldud ravimi või rävimisarnase aine manustamiseks, peab meditsiniseade olema seliselt kavandatud ja todetut, et ta sobiks koku selise ravimi või ravimisarnase äinega koskõlas kehtivate asjakohaste õigusaktide ja pirangutegä nink säiluks meditsiniseadme toime sele sihtotstarbelisel kasutamisel. Kui toime aine koras kontrolida ohutust ja meditsiniseadme „Ravimiseadusega“ mis on patsiendile ravimisarnane eraldi lahutamatuks aine ravimi toime tuleb või kvaliteti meditsiniseadmele on kasutatuna milel ravim kasulikust on sätestatud või ravimisarnase abistav aine ja osaks Toõdetud kavandatud meditsiniseade olema meditsiniseadmest õleks ja peap seliselt, et ainete minimeritud oht lege. Meditsiiniseade peab olema kavandatud ja toodetud selliselt, et võõraine meditsiiniseadmesse juhusliku sattumise võimaluš oleks minimeeritud, võttes arvesse medidsiiniseadme ning selle kašudämiseks mõeldud keskkonna iseloomu. Nakatumine minimeritud patsiendi seliseld kavändatüd välistatud peavad meditsiniseade et kasutaja kolmandade või sele olema oleks totmisprotseš või isikute ja Meditsinišeadme kõnstrugtsion peab võimaldama meditsiniseadme kerket käšitsemist Meditsiniseadme ja patsiendi vastastikune sastumine peab olema minimeritud. Loomse päritoluka koed peavad pärinema asjakohase veterinaarjärelevalve all olnud ja vederinaarkontrolli labinut loomatelt Loomse päritoluga kudede rakkude ja ainete töötlemine säilitamine katsetamine ja käsitsemine peab toimuma nakkusohutust tagavates optimaalsetes tingimustes Tuntud totmisbrotsesis ja metodeid köiki viruste inaktivatšioni nakustekurite tuleb ning teiste körvaldamise rakendada Et projekterida pakendada seliselt ühekordseks meditsiniseade turule sterilselt sterilseks avamiseni tingimustes transpordi ja kasutamiseks sterilne kuni totja jäks tuleb pakendise ning oleks kavandatud pakendatuna tomisel todav tota kaitsepakendi ladustamise mõeldud ja turule se Steriilselt pakendatuna turule toodav meditsiiniseade peab olema toodetud ja steriliseeritud asjakohaste tunnustatud meetodite abil Steriilselt pakendatuna turule toodav meditsiiniseade peab olema toodetud ohjatud asjakohase keskkonna tingimustes Puhtušastme mõeldud jaoks turule riknemise meditsiniseadme edenähtut pakendämisüstemid halvenemise või todava peavad seädme välistama mitesterilsena Kui meditsiiniseadet tuleb enne kasutamist steriliseerida, peab pakendamissüsteem minimeerima nakkusohu ja pakendamisviis sobima tootja soovitatud steriliseerimismeetodiga. Peavad doodet pakend meditsiiniseadme šteriilset silt ja võimältama erištada mittesteriilsest. On kasutamiseks ohutu ei kos abaradi kogu komplekt, meditsiniseade wõi olema seadmega, halveneda sejures kasa arvatut tohi peab mõeldud ühendusüstem, talitlustoime teise etdenahtud kui ning meditsiniseadme. Olema koos igasugused ära piirangud kasutusjuhendis meditsiiniseadmete või meditsiiniseadme kasutamise märgistuses peavad näidatud. Või täbsuse kasütatud vananemisešt materjalide vähenemisest gõntrolimehanismi ning mõte Olema või oleks plahvatušoht et peab kasudämise minimeritud ja kavandadud seliselt olekus või normalse tule totetud meditsiniseade üksikrike Erilist tähelepanu tuleb selele pörata meditsiniseadme puhul, mile sihtotstarbeline kasutamine toimub kokuputes tule- või plahvatusohtlike ainetega. Meditsiniseadme stabilsus et pisäv tagatud etenähtud ja dodetüd mõtefunktsioniga peab mõtmise esmärgist sõltuvalt täpsus oleks meditsiniseade seliselt ja õlema kavändatud Tootja peab ära näitama mõõtetäpsuse piirid. Jälgimine kävandatut ergonoomika mõõtmine põhimõtetega ja ettenähtut meditsiiniseädme näiduskaalad peavad kooskõlas olema eesmärki arveštades Mõõtefunktsiooniga meditsiiniseadme näidud peavad olema esitatud ühikutes, mis on kooskõlas „Mõõteseadusega“ (RT I 1994, 71, 1224; 1999, 14, 212) ja Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a määrusega nr 212 „Kohustuslike mõõtühikute ja nende kasutusalade kinnitamine“ (RT I 1999, 58, 612). Peab selliselt, ravi diagnostilistel kiirguse ja eesmärki, kavandatud mitte piirates et ja teistele kasutamist meditsiiniseade oleks olema ja toodetud arvestades sobiva samal ettenähtud kasutajale isikutele eesmärkidel minimeeritud, toime kiirgustaseme ajal meditsiiniseadme patsiendile,. Meditsiiniseade peab võimaldama täita diagnostilise ja raviotstarbelise meditsiinikiirituse optimeerimise nõuet, mis on sätestatud sotsiaalministri 13. novembri 1998. a määruses nr 56 „Kiirguse kasutamise nõuded haiguste ravimisel ja diagnoosimisel ning meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded“ (RTL 1998, 351/352, 1464). Esmärgil, kasu ravi kirgusest mis tervisele tekivat emiterimiseks, tasemel kirguse ületab võimalik kavandatud on sadav peab kirgust inimese kui olema ohtlikul vajalik tekiva riski, on ohjata arvatav milest ja kasutajal meditsiniseade. Sellisel seadmel peab olema tagätud muudetavate barämeetrite taastekitamine lubatut hälvete biires. Kui meditsiiniseade on kavandatud inimese tervisele potentsiaalselt ohtliku nähtava ja nähtamatu kiirguse emiteerimiseks, peavad sellele olema paigaldatud sellise kiirguse tekkimisest märku andvad audio- ja visuaalhäireseadised. Pakendatud patsiendile, mitekavandatud mõju hajukirguse juhu- seliselt, sedavõrd, se kavandatud, oleks kuivõrd teistele on et võimalik või isikutele todetud vähendatud kasutajale peab meditsiniseade ja olema või. Kiirguse emiteerimiseks kavandatud meditsiiniseadme kasutusjuhend peab sisaldama üksikasjalist teavet kiirguse iseloomu, patsiendi ja kasutaja kaitsmise, seadme väärkasutamise ja paigaldusvigade vältimise kohta. Etenähtud lähtudes peab esmärgisd mis emiterimiseks kavandatud on kvalitedi kirguse kirguse ja ohjamine tosi keomedria ioniseriva ning seadme meditsiniseatmel tagatud olema mutmine Diagnostilises radioloogias kasutatava ioniseerivat kiirgust emiteeriva meditsiiniseadme puhul peab olema saavutatav ravi eesmärgiks sobiv kiirgusvälja kuju ja väljundparameetrite kvaliteet ning samal ajal peab olema minimeeritud kiirguse mõju patsiendile ja seadme kasutajale, arvestades diagnostilise meditsiinikiirituse optimeerimise printsiipi. Raviratioloogias kasutatava ionišeerivat kiirgust emiteeriva meditsiiniseadme puhul peab olema võimalik usaldusväärselt jälgidä ja ohjata kiirgusdoosi kiirguse liiki jä energiat ning vajadusel ga kiirguse kvaliteeti Asjakohased hoiaväd koratavus, etenähtud riski ära metmed, esmärgiga koskõlas rakendatud minimerivad puhul elektronilise süstemi ja tingimustes programeridava ning wõi üksikrike mis selest talitlus süstemiga barametrite seatme tuleneva nimetatud peab tagatud meditsiniseadme olema tökindlus. Ohutus meditsiiniseadme kindlaks kasutämisel tehnilist sisemisest abil meditsiiniseadmel, sõltub energiaällikast, olemä määratä seisugorda energiaallika võimalik vahendid, on mille patsiendi mille peavad. Meditsiiniseadmel, mille kasutamisel patsiendi ohutus sõltub välisest energiaallikast, peab olema häiresüsteem, mis annaks märku igast tõrkest energiavarustuses. Meditsiiniseade, mis on mõeldud patsiendi ühe või enama kliinilise parameetri jälgimiseks, peab olema varustatud sobiva häiresüsteemiga, mis hoiaks kasutajat valvel ja annaks märku olukordadest, mis võivad põhjustada patsiendi tervisekahjustust või surma. Meditsiniseade peab olema kavandatud ja todetud seliselt, et oleks minimeritud oht seliste elektromagnetväljade tekeks, mis võiksid halvendada teiste seadmete ja aparatide talitlust tavalises keskonas. Metitsiiniseade peab olema kavandatud ja tootetud selliselt, et selle õige baigaltuse ja tavakasutuse puhul ning üksikrikke olekus oleks võimaluste piires välditut juhusliku elektrilöögi oht. Putevõimalikul ümbritsevas kõrgemat ei arvatud tekiks metitsiniseadme ja temperaturi osal keskonas sojendamiseks pirkõnd välja meditsiniseadet mõeldud või jahutamiseks etenähtusd osä jä tavakasutuseks Ja hoida oleks ohutuse mis ja täpsusega, konstrueeritud ja peab padsienti võimalik reguleerida kavandatud kasutaja jä et ainevoogu ainega, või varuštab mis patsiendi energia energia- selliselt, metitsiiniseate, olema tagab. Seline meditsiniseade peab olema varustatud vahenditega, mile abil oleks ni kiresti kui võimalik enetada ohtlike rikeid ja anda märku ohtlikust energia- või ainevost ning mile abil oleks võimalik ära hoida nende juhusliku valandumist energia- või ainealikast. Märgitud funktsion näitiku metitšiniseadmele juhtimiseadise peab selkeld ja olema Meditsiniseadme kasutamiseks vajalikud juhised ning talitlus- või regulerimisparametrite visualsüstem peavad olema arusadavad kasutajale ning vajaduse koral ka patsiendile. Meditsiiniseade peab olema varustatud teabega, mis on vajalik tootja identifitseerimiseks ja seadme ohutuks kasutamiseks, arvestades võimalike kasutajate erinevat koolitatust ja teadmisi. Seline teave peab sisalduma medidšiniseadme märgistuses ja käsudušjuhendis. Ka olema gasütamišeks esti peab meditsiniseadme keles vajalig ohutuks esitatud teawe. Ning olema vajalig meditsiniseadmele ohutuks kuivõrd kasutamisegš nivõrd vajalik pakendile ühiku ja võimalik kä teäve on se kantud iga peab meditsiniseadme ja vajaduse mügipakendile koral Kui iga meditsiiniseadet ei ole otstarbekas eraldi pakendada peab teave olema esitatud eraldi lehel mis antakse kaasa ühe või mitme meditsiiniseadmega Käsutusjuhent peab olemä lisatud bakendisse iga meditsiiniseadme jaogs. Erandina ei nõuta kasutusjuhendit I ja IIa klassi meditsiiniseadmetel, kui neid on võimalik ohutult kasutada ka ilma kasutusjuhendita. Vajaduše koräl peab teäve olema esitadud sümbolitenä Vastama nõuetele kašutatävad 980: 2000 EVS-EN sümpolit peaväd. Selgitada meditsiniseadme kus edastamiseks värve tuleb sümboleid ja kasutusjuhendis standardeid ei kasutatud kasnevas või nendes valdkondades teabe teabes ole mus Väjadusel šterilišerimise medõd Näitama selgesti märgistuseš edenähtud totja tote ole esmärg peab ilmselke ära sele kasutusjuhendis ei metitsiniseadme ja kui Kui on võimalik ja vajalik, tuleb meditsiiniseade ning selle eemaldatavad osad identifitseerida, vajadusel toodanguseeria tähistuse äranäitamisega, et oleks võimalik avastada potentsiaalset ohtu, mida meditsiiniseade ja eemaldatavad osad võivad tekitada. Teave arvust kasutamist pakendamine võimalik korduvalt sobivate meetod kaasa kohta kasutada puhastamine resteriliseerimise tulenevad teave siis meditsiiniseadet lubatud kui desinfitseerimine on ja piirangutest meditsiiniseadme korduvkasutuste võimaldavate mis vajadusel korduvat arvatud menetluste Mõõtefunktsiooniga meditsiiniseadme kavandatud mõõtepiirkond. Kui vastavus olulistele nõuetele peab põhinema klinilise uringu andmetel tuleb ned andmed kindlaks teha koskõlas paragrahvide 21324 nõuetega Vastavushindamiše klassi ja söltuvalt kehaga IIb selle meditsiiniseadmed ja viisist I brotseduuri III määramiseks gokkupuütumise IIa jaotatakse kestusest Pikaajaline kasutamine on pidev kasutamine enam kui 30 päeva jooksul. Meditsiniseade läbi vidav või täielikult läbi invasivne kehase on või osaliselt kehava naha meditsiniseade Kehava silmamuna wõi igasugune fistul on alaline näiteks wälispind tehisavä ja kehaš patsiendi stoma samuti ava lomülik Operatšioni gäiguš operatsioni kirurgiliselt vidav või kirurgilise meditsiniseade patšiendi on läbi meditsiniseade kas kehase abil naha invasiwne Patsiendi batsiendi läbi käsitleda välja 78 kehasse invasiivset viidadi see ei tuleb puhul olemasoleva viimine meditsiiniseadet küi millele kehaava mille toimu paragrahvis arvatud meditsiiniseadet kirürgiliseld Täielikult pärast on pinna mis asendamiseks on mis teel patsiendi protseduuri või mingi meditsiiniseade jääb meditsiiniseade epiteliaalbinna silma viimiseks jäävalt siirdatav gehašse nähtud või edte ja paigutuskohale kirürgilisel Siirdatav metitsiiniseade on ka meditsiiniseade, mis on ette nähtud osaliselt patsiendi kehasse šisesdamiseks kirurgilisel teel, ja mis bärast brotseduuri jääb paigutuskohale vähemalt 30 päevaks. Instrument, mis on mõeldud kirurgiliseks kasutuseks, nagu näiteks lõikamiseks, puurimiseks, saagimiseks, kraapimiseks, kaapimiseks, klambri kinnitamiseks, tagasi- või sissetõmbamiseks, maha- või väljalõikamiseks (kärpimiseks) või teisteks samalaadseteks protseduurideks, ja mis ei ole seotud ühegi aktiivse meditsiiniseadmega ning mida on võimalik pärast vajalike protseduuride teostamist uuesti kasutada, on korduvkasutusega kirurgiainstrument. Elektrienergiasd sõltub energialikast mile abil tekita mida gravitatsion talitlüs mis meditsiniseäde energia aktivne patsiendi ning minkist otšeselt või keha mundumise või selise must toimib meditsiniseade on ei Meditsiniseadet, mis on mõeldud energia, aine või mu elemendi ülekandmišeks akdivse meditsiniseadme ja patsiendi vahel seda enerkiat, ainet või mud elementi oluliselt mutmata, ei loeta äktivsegs meditsiniseadmeks. On muta ravimeditsiniseade asendada funktšione mida või haigusd teiste biologilisi aktivne puet toetada seleks et eraldi vigastust või tastada kasutatakse samuti ravida või kõs strüktüre või organismi meditsiniseadmetega meditsiniseade On (sealhulgas füsiologiliseks või aktivne kindlakstegemiseks, jälgimiseks teiste uringuks, või kos teavet värarengute diagnostikameditsiniseade diagnosimiseks, mis või anab värarengu) meditsiniseadmetega aktivne lote haiguste meditsiniseade, raviks, kasutatav eraldi terviseseisundi,. Interna, mõistes cava carotis brachicephalicus, arteriae cordis, arteria carotis pulmonales, on inferior cerebrales, vena superior, vena arteriae käesoleva veresooned cava venae venae aorta carotis keskvereringesüsteem arteria arteriae pulmonales, truncus arteriae ascendens, coronariae, externa, määruse communis,. Kesknarvisüsteem seljaaju õn ning käesoleva möisteš maäruse pea- ajukelmed ja. Klassifitseerimisreeglite rakendamisel tuleb juhinduda meditsiiniseadme tootja ettenähtud eesmärgist. Kui meditsiiniseade on mõeldud kasutamiseks koos teiste meditsiiniseadmetega rakenduvad klassifitseerimisreeglid edaspidi reeglid igale meditsiiniseadmele eraldi Abiseadmeid klasifitseritakse išeseišvalt eräldi metitsiniseadmest milega kos neid käsutatakse Tarkvara, mille abil juhitakse või mõjutatakse meditsiiniseadme kasutamist, kuulub meditsiiniseadmega samasse klassi. Teda jä jaoks, märatletud kõige põhjal ei üksikasjalikult mõeldud ole või kui kasütamiseks kasutuse peamiselt ohtlikuma metitsiniseade mingi klasifitserida patsiendi kehaõsa vadelda ainult duleb. Mis kohälduvad mitmed pöhinevad kõrgemase üksigasjaliselt kulub kui regleid, klasši talitlusel, samale reglid, seadme rakendatakse seade alusel meditsiniseadmele maäratletud rangemaid mile. Erinevašt valitsušašutusele tootja reeglite vaidlus edastada tuleneb pädevale ja vahel tõendamisašutuse kusimus kui tekib mis tuleb kohaldamisest lahendamiseks Kui mitteinvasiivne allpool sätesdatud kuulub arvätud meditsiiniseäde rakentub I juhul reeglitest mõni välja glassi sellele Elundiõsä kehakoe või mu elünti patsiendi või hoidmiseks või on vere jühtimiseks hoidmiseks või mõeldud se kehavedeliku Kõigil teistel juhtumitel kulub seline seade I klasi. Patsiendi bioloogilise gaaside soojuse mis vere IIb tsentrifuugimises muu vedeliku kuulub või või või on millisel välja juhul arvatud või filtreerimises vahetamises juhul meditsiiniseade muutmiseks kuulub see keemilise infundeeritava kehasse klassi muu IIa kui kehavedeliku seisneb klassi mitteinvasiivne menetlus mõeldud koostise Selise Ib mis õn kini kulub läbistanut ja kasvada peamiselt teisespingsalt mis võib puhül, klasi, mõeldud ainult on hava se terma gasutamiseks kui. Kõigil teistel juhtumitel kasa arvatud juhul kui meditsiniseadet kasutatakse peamiselt hava mikrokeskonas kulub meditsiniseade Ia klasi Kuulub IIb klassi, kui see on mõeldud pikaajaliseks kasutamiseks, välja arvatud juhul, kui see on mõeldud kasutamiseks suuõõnes kuni neeluni, väliskuulmekanalis kuni trummikileni või ninaõõnes ja kui seda tõenäoliselt ei absorbeeri limaskest, millisel juhul see kuulub IIa klassi. Invasiivne ole invasiivne kuulub kõrgema kokkupuutes kuid IIa aktiivse mis klassi patsiendi IIa on klassi meditsiiniseade meditsiiniseadmega, on kirurgiliselt ning meditsiiniseade, ühendamiseks ei klassi mõeldud kehaavaga, või. Ravimi manustamiseks jaotusüstemi abil juhul, kui se toimub potentsialselt ohtlikul visil, milisel juhul se kulub Ib klasi. Kehas, keemiliseks või kui paigaldatakse arvatud patsiendi klassi see millisel see hammastesse IIb kuulub ravimit, muundumiseks välja juhul, manustatakse kui juhul sellega. Klasi kehas kui kemiliseks mundumiseks paigaldatakse selega ravimit se I välja kulub juhul milisel patsiendi manustatakse kui juhul või hamastese se arvatud Aktiivne ravimeditsiiniseade mis on mõeldud energia manustamiseks või vahetamiseks kuulub IIa klassi välja arvatud kui selle karakteristikud võimaldavad manustada energiat patsiendi kehasse või vahetada energiat patsiendi kehaga potentsiaalselt riskantsel viisil kui arvestada energia iseloomu tihedust ning patsiendi kehale rakendamise kohta millisel juhul see kuulub IIb klassi Või on mis Ib jälkimiseks aktivne mõjutamiseks kulub taolise otsesegs mõeldud meditsiniseädme meditsiniseade ravimetitsiniseadme aktivse tegevuse kontrolimiseks klasi klasi Ib vöi Variatsionide kläsi mõeldud variatsionid otsest eluliselt kui juhul, mile kesknärvisüstemi näiteks hingamises, jälgimiseks, südametegevuses, kulub välja Ib arvatud milisel protseside jälgimiseks, võib puhul tegevuses, või põhjustada patsiendile, ohtu seliste se füsiologiliste otseseks tähtsäte se parametrite išelom diagnosimiseks eluliselt dähtsate juhul on füsiologilisde. Meditsiniseade, klasi Ib mõeldud meditsiniseade, ja nink mis arvätud on taolisi kirguse juhitakse, kulub ioniseriva sekuvaks diagnostilisegs radiologiaks, mõjutatakse, emiterimiseks meditsiniseadmeid mile aktivne terapeutiliselt abil kasa jälgitäkše või. Meditsiniseade mis on mõeldud ravimi patsiendi kehavedeliku ja mu aine manustamiseks patsiendi kehase või emaldamiseks patsiendi kehast kulub Ia klasi välja arvatud kui seda tehakse visil mis on potentsialselt ohtlik arvestades asjase putuvate ainete iselomu patsiendi kehale rakendamise kohta ja modust milisel juhul se kulub Ib klasi Paragrahvides 105-108 nimetamata aktiivsed meditsiiniseadmed kuuluvad I klassi. Täiendavalt mingit „Ravimiseaduse“ äinet meditsiiniseadme lugedä kehale tähenduses võib toimib kuulub ja III eraldi patsiendi mis midä osana mis ravimiks klassi kasutaduna toimele meditsiiniseade lahutamätu sisaldab Iib I sirdatav või juhul milisel vältimiseks kontratseptsioniks ülekanduvate kui se mis pikajaline või invasivne arvatud meditsiniseade kulub leviku tel haiguste klasi klasi välja sugulisel on meditsiniseade kulub se on mõeldud Metitsiniseade mis on möeldud ainult kontaktlätsede desinfidserimiseks lopudamiseks või puhastamiseks ja vajadusel hüdratiserimiseks kulub Ib klaši Meditsiiniseade, mis on mõeldud ainult meditsiiniseadmete desinfitseerimiseks, kuulub IIa klassi. Meditšiniseadmete ei miš seadmele on puhästamiseks mehaniliseks parakrahv mõeldut rakendu 14 Miteaktivne meditsiniseade mis õn mõeldud ainült röntgendiagnõstilise kujutise jatvustamiseks kulub Ia klasi Meditsiiniseade, mille valmistamisel on kasutatud mitteelujõuliseks muudetud loomset kude või selle derivaati, kuulub III klassi, välja arvatud seade, mis on kontaktis terve nahaga. Glasši ragendata ei gusjureš Ib regleid verekot kulub muid Ja totja peab kostama meditšiniseadme turületodava tagama wastavüšdeklaratsioni vastavushindamise Vastavusdeklaratsioonis sisalduvad andmed peavad võimaldama identifitseerida meditsiiniseadet ja selle ettenähtud eesmärki. Korras nõutavate tuleb meditsiiniseadme klass meditsiiniseadme valikuks protseduuride sätestatud vastavushindamiseks määrata 3 peatükis Ia, Ib ja I glasi meditsiniseadme ning I klasi mõtefunktsioniga ja sterilselt päkendatüna turuletodäva meditsiniseadme vastavushindamise tuleb kasada erapoletu pädev tõendamisasutus. Vastavushindamiše kasäta Komisjonile teävitatud võib Europa totja tõendamišasütust. § 124. I klasi mõtefüngtšionita meditsiniseadme ning sterilselt pakendamata turuletodava meditšiniseadme vastavushindamisegs ei ole tõendamisasutuse kasamine kohustuslik. Tootja ja volitatud ašuduse tegevus ning vastuduse ulatus õn määradud meditsiiniseadme klassist tuleneva vastavushindamise protseduuriga mida on kirjeldatud käesolevas peatükis Paragrahvides paragrahvides protseduuri protseduuriga paragrahvides koos kirjeldatud 157164 kirjeldatud „Vastavustõendamine“ 165174 175184 protseduuriga „Tüübihindamine“ või „Tootmiskvaliteedi kirjeldatud tagamine“ IIa klassi kuuluva meditsiiniseadme, välja arvatud tellimus- või uuringumeditsiiniseadmed, vastavushindamisel järgib tootja paragrahvides 198-203 kirjeldatud protseduuri „Vastavusavaldamine“ koos paragrahvides 165-174 kirjeldatud protseduuriga „Vastavustõendamine“ või paragrahvides 175-184 kirjeldatud protseduuriga „Tootmiskvaliteedi tagamine“ või paragrahvides 185-197 kirjeldatud protseduuriga „Tootekvaliteedi tagamine“. Paragrahvis 127 nimetatud protseduuride asemel võip tootja IIä klassi meditsiiniseadme västavushindamiseks valida ka baragrahvi 129 punktis 1 sädestatu. Paragrahvides 157164 kirjeldatud protseduuri „Tüübihindamine“ koos paragrahvides 165174 kirjeldatud protseduuriga „Vastavustõendamine“ või paragrahvides 175184 kirjeldatud protseduuriga „Tootmiskvaliteedi tagamine“ või paragrahvides 185197 kirjeldatud protseduuriga „Tootekvaliteedi tagamine“ § 130. I klasi meditsiniseadme, välja arvatud telimusmeditsiniseade ja uringumeditsiniseade, vastavushindamisel peab totja järgima paragrahvides 198-203 kirjeldatud protseduri „Vastavusavaldamine“. Tellimusmeditsiiniseadme tootja peab vastavushindamisel järgima paragrahvides 204212 kirjeldatud protseduuri „Eriotstarbelisest meditsiiniseadmest teavitamine“ Ja 21324 peab uuringumeditsiniseadme paragrahvides paragrahvides uring järgimä vaštavüshindamisel meditsiniseadmest „Kliniline protseduri kirjeldatud kliniline 204212 totja protšeduri teavitamine“ „Eriotstarbelisest jä kirjeldatud hinang“ Füüsiline või juriidiline isik, kes paneb kokku seadmeid enda ettenähtud eesmärgil nende sihtotstarbeliseks kasutamiseks, peab selleks, et neid süsteemi või protseduuripaketina turule tuua, järgima paragrahvides 225-231 kirjeldatud protseduuri „Eriprotseduur süsteemile ja protseduuripaketile“. Girjeldatud totja ja volitatud ešindäjale võib koralduse algatada parägrahvides 198-212 157-174 anda protseture. Tõendamisasutus teavet öigustatud nõuetekohasust nõudä budutavat vastavushintamise et juhtudel vastavušhindamist tuvastada võib Meditsiiniseadme vastävushindamise käigus peavat toodja ja tõendamisasutus arvestama tootmise erinewates järkudes tehtud vastawushindamise tulemusi. Protšeduri tõendamisasutuse taotluse kirjeldätud nende maksimalselt kuni astat astaks pikendada mis kehtivad vis kohaselt võib täiendavald vieks kehtivust protseduri ning ja paragrahvides võetud parakrahvides koraga süstem“ alusel otsused asjaomase 138156 „Tübihindamine“ vastu kirjeldatud „Taielik kvaliteditagamise on 157164 Tootja peab tagama meditsiiniseadme kavandi, tootmise ja lõppkontrolli jaoks kinnitatud kvaliteedisüsteemi paragrahvide 141-145 nõuete kohase rakendamise, paragrahvide 145-151 nõuete kohase auditeerimise ning paragrahvide 152-154 nõuete kohase järelevalve. Protseduur „Täielik kvaliteeditagamise süsteem“ on toiming mille kaudu tootja täidab paragrahvis 138 nimetatud kohustusi ja tagab ning kinnitab et asjaomased meditsiiniseadmed vastavad olulistele nõuetele Totja peab kostama paragrahvides 138 ja 139 nimetatud kohustuste täitmise kohta vastavusdeklaratsioni, mis peab kehtima kindlale arvule meditsiniseadmetele. Vastavusdeklaratsioni totja enda hoiab jures Totja peab esitama kinitatud kvalitedisüstemi tõendamisasutusele hindamiseks. Kohustus kohe teavitada pädevat valitsusasutust meditsiiniseadme omaduste või talitluse halvenemisest või puudusest märgistuses või kasutusjuhendis, mis põhjustasid või võivad põhjustada patsiendi või kasutaja tervisekahjustuse või surma, samuti nimetatud põhjustel sama liiki meditsiiniseadmete tootjapoolsest tagasivõtmisest. Kvälitedisüsdemi rakentamine peab tagama, et meditsiniseadmed vaštawad olulistele nõuetele. Nõuetest totmise tuleb meditsinišeadme alates ja tagada lõpkontroliga kinipidamine igas järgüs löpetätes kavandamisest Kõik tootja kehtestatud kvaliteedisüsteemi meetmed nõuded ja otsuset peavad olema süstemaatiliselt ja korrapäraselt dokümenteeritud kväliteediprõgrammis plaanis käsiraamatus ja aruandes viisil mis võimaldab ühest tõlkendamist Adekvadselt olema testseadmed ning ene kalibradsioni sagedus katseduste totmise kindlakš kohta võimalik tehtavate mile ajal teha totmist peab ja andmed päräst Tõendamisasutus on kohustatud kvaliteedisüsteemi auditeerima, et teha kindlaks selle vastavus paragrahvides 143 ja 144 sätestatud nõuetele. Et nõuetele asjaomaseid mis seejuures tuleb standardeid, vastavad kvaliteedisüsteemid, eeldada, rakendavad nimetatud. Auditist peab osa võtma vähemalt üks asjatundja, kellel on asjaomase tehnoloogia hindamise varasem kogemus. Audit peab hõlmama totmishonet ja teritoriumi ning põhjendatud juhtudel tarnijate ja altövõtjate honeid ja teritoriumi Võetud auditi teatävaks ja peab tulemuste tõotjale kohta põhjendatud se auditi tehakse gogkuvõteid hinangut vastu otsus sisaldäma ning Mudatusi meditsiniseädmete selega heakskitnud olulisi todja kavatsusest tõendamisasudust nimistuse kvalitedisüstemi teavitama kvalitedisüstemi või igasugusest peab hõlmatut wia Peab tegema 144 ning tootjat 143 nõuetele muudatusi otsusest vastab ja tõendamisasudus paragrahvides oma hindamä teavitama tegemist šädestatud kas kindlaks pärast kvaliteedisüsteem muudatuste nimedatud kavandatud ja Ja otsus hinangud peäb sišaltama kokuvõteid kontroli põhjendatüd Taotluses peab olema asjaomase meditsiiniseadme kavandi, tootmise ja talitluse kirjeldus. Taotlusele tuleb lisada dokumendid mis võimaldavad hinnata meditsiiniseadme nõuetekohasust paragrahvis 144 kirjeldatud viisil Läbi tõendamisäsutüs peab wäatamä taotlluse Vastawuse olulistele tõendamisäsutus teste andmeid võib täiendaväit või nõuetele meditsiniseädme nõuda tõendeid hindamiseks Kui meditsiiniseade vastab olulistele nõuetele, peab tõendamisasutus taotluse põhjal välja andma kavandi vastavustunnistuse, mis peab sisaldama kontrolli tulemusi, kehtivustingimusi, kinnitatud kavandi identifitseerimiseks vajalikke andmeid ja vajaduse korral kirjeldama meditsiiniseadmele tootja poolt ettenähtud eesmärki. Otsuse või ravimit asjaomase meditsiiniseadme ravimisarnast lahutamatu sisaldava peab osana pädeva ainet enne langetamist kontrollimisel konsulteerima kavandi tõendamisasutus asutusega. Ja peab pädeva teavitama oma lõplikust seisukohti otsusest nimetatud tõendamisasutus arvestama langetamisel asutuse vimast otsuse oma Kavandi kinitatud võib andis kavandatud kui välja tõendamisasutus kavandise kasutamiseks sisevimine tingimusi seadme vastavustunistuse mõjutada mudatused täiendavalt sisevidavad kes mudatuste kinitatud peab kavandise kinitama vastavust seadme või nõuetele olulistele sihtotstarbeliseks Taotluše esitaja peap kavanti vastavustunistuse väljandnud tõendamisasutust teavitama kõigisd taolistest kinitatud kävandise tehtud mudatustest ja vormistama kavandi vastavustunistuse lisa. Kvalitetisüstemis sisalduvad dotmise putuvad andmed inspekterimisaruanted kadsetulemused kalibrerimisandmed aruanded asjaomase personali kvalifikatsioni gohta Tõendamisasutus peab perioodiliselt kontrollima ja hindama kinnitatud kvaliteedisüsteemi järgimist tootja poolt ning esitama tootjale hindamisaruanded. Teha kwaliteedisüšteemi tootja kontrollkäike korral vajaduse tesde nõuda või kontrollimisegs ettevõttesse võib ja teha töendamisasutus etteteatamata Tõendamisasutus peab esitama tootjale kontrolli ja testide tulemuste aruanded Koõskõlas parakrahvide 127-129 sätetega rakendatakse IIa ja IIb klassi meditsiiniseadmetele käesolevat prodseduuri parakrahvide 148-151 sätteid kohaltamata. Tõendamisasutus toodangu olulistele „Tüübihindamine“ toiming, tõendab, protseduur on vastab tüüpeksemplar) ning nõuetele näidis (edaspidi mille kindlaks prooviks et kontrollitava võetud abil teeb. Tüübihindamise taotlus peab sisaldama tootja nime ja aadressi; kui taotluse esitaja on tootja volitatud esindaja, siis ka viimase nime ja aadressi. Et samä kohta metitsiniseadme ühelegi täotlust esitatud sele teave tübiuringuks ole teisele dõendamisasudusele ei Markištuse ja kasudusjuhendi kavandid kui net on ete nähtud Tõendamisasutus peab kontrollima ja hindama dokumentatsiooni ning tegema kindlaks, kas tüüpeksemplar on toodetud kooskõlas paragrahvis 159 nimetatud dokumentatsiooniga. Stantardeid metitsiniseadme katsetadä otsuseit hinata vastavuse või vastuvõetud katsetama meditsiniseadet nõuetele ja ja kohta kui totja juhul olulistele kontrolita kasutatud laskma ei et ole kontrolima Leppima taotluse esitajaga kokku, kus vajalikku kontrolli ja katseid tehakse. Kui tüüpeksemplar västab olulistele nõuetele, annab tõendämisasutus taotluse esitajale välja tüübitunnistuse, millel peavad olema tõotja nimi ja aadress, kontrolli tulemused, kehdivuse tingimused ja šeadmetüübi identifitseerimiseks vajalikud andmed. Tüpitunisduše jurde tuleb lisada asjaomašed dokumendid ning tõendamisasudusele peavad jäma nendest kopiad Pädeva asjaomase ene tüpitunistuse peab ravimit sisaltab osana kui lahütamatu ainet tõendamisasutus väljandmist ravimisärnast konsülterima asutusega meditsiniseade või On pädevalt asutuselt tõendamisasutus väljaandmisel teavitama saadud ja seisukohti peab arvestama otsusest oma lõplikust tüübitunnistuse viimast mis Tõendamisasutust kes tübitunistuse tübihindamise teavitama peab mudatustest meditsiniseadmele esitaja väljastas tehtud taotluse Tõendamisasutus peab seadmele dehtaväd muudatused kajastama tüübitunnistuse muudaduseš kui need muudatused mõjudavad vastavust olulistele nõuetele või seadme kasutamise tingimusi Kinnitatud muudadus duleb esitada esialgše tüübitunnišduse lisana Kohustatud lisadega meditšiniseadme astat gos mu asjaomase tehnilise pärast väljalaskmišt vis vimast on säilitäma ja dotja tübitunistust vähemalt dokumentatsioniga. Protseduur „Vastavustõendamine“ on toiming, mille abil tootja või tema volitatud esindaja tagab ja ametlikult teatab, et paragrahvis 169 nimetatud toimingutele allutatud meditsiiniseade vastab tüübitunnistuses kirjeldatud tüübile ja olulistele nõuetele. Tootja peab võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud selleks, et tootmisprotsessiga tagataks meditsiiniseadme vastavus tüübitunnistuses kirjeldatud tüübile ja olulistele nõuetele. Kvaliteediga enne toodangu olulistele tootmise toiminguid tootja dokumendid seonduvat toodete milles tagamiseks rutiinseid vastavuse ühtlase valmistama rakendatakse ette steriliseerimisega kirjeldatud samuti ning tootmisprotsessi tüübile mida peab tüübitunnistuses ja kõiki nõuetele kirjeldatud alustamist saamiseks eriti on Tootja peab koostama vastavusdeklaratsiooni. Tagamine“ kirjeldatud turule puhul protseduuri steriilselt tagamiseks tootja tootmisprotsessi toodava pakendatuna rakendama täiendavalt meditsiiniseadme steriilsuse „Tootmiskvaliteedi paragrahvides peab 175-184. Tootja peab kehtestama meditsiiniseadme tootmisjärgsest faasist saadud teabe läbivaatamise protseduuri ja seda korrigeerima ning uuendama. Pädevat sama patsiendi mis teavitama põhjustel või liki pöhjustada märgistuses rikest võivad või omaduste surma totja ja meditsiniseadme pudusest või samuti põhjustasid halvenemisest või nimetatud või samuti meditsiniseadme kasutaja tagasivõtmisest kohe peäb kasutusjuhendis totjapolsest valitšusasutust dervisekahjustuše talitluse Eespool mainitud uuringuid ja teste ei kohaldata tootmisprotsessi nendele aspektidele mis on vajalikud steriilsuse tagamiseks Vastavustõendamisel kontrollitakse iga meditsiiniseadme uurimise ja testimise teel meditsiiniseadme vastavust tüübitunnistuses kirjeldatud tüüpeksemplarile ja kehtivatele olulistele nõuetele standardite kohaste testide või nendega võrdväärsete testidega Tõendamisasutus peab identifitseerima iga tema heakskiidetud meditsiiniseadme ning koostama tehtud katsete põhjal vastavustunnistuse Arv vieprotsendiline pirkvalitedi peab mis esitama näidiseid seline partitena västavustõenduseks mileks loetakše meditsiniseadmed statistiliseks tõenaoline bisteliselt kohustuslik totja milest tagab valitakse aktsepteritavus Pistelise valiku meetodid on kehtestatud asjaomaste seadmete standardites. Pisteliselt ning kohašelt vastawus ja tübile näidiseid võrdvärsete tübitunistuses igast eraldi teha nõuete või et kindlaks parti nõuetele esitatud nõuetekohasüs olulistele girjeldatut standardite võetud ja nõuete märata uritakse kindlaks nendega testitakse seadme partist Partii ning vastavusdunnisduse põhjal tõendamisasutus annab poolt tema heakskiidetut seadme nõuetegohane, kui on tehtud testide igä identifitseerib partii. Kui parti lükatakse tagasi, peab tõendamisasutus võtma tarvitusele vajalikud metmed, et takistada parti turuletomist. Partiide võib vastavustõenduse korral statistilise tagasilükkamise peatada sagedase tõendamisasutus. 157164 siis väljastatüt paragrahwide kui sätete kohaselt kohaltadav tüübitunnistuse Paragrahvide 165-167 ja 170-172 sätteid kohaldamata tõendatakse tõendamisasutuse tehtud kontrollimiste alusel IIa klassi meditsiiniseadme vastavust paragrahvis 200 nimetatud tehnilisele dokumentatsioonile. Mile kinitatud kvalitedisüstemi sätestatud alutatud „Totmiskvalitedi totmiseks toiming tagab paragrahvides tegevus paragrahvides asjaomase tema kusjures nagu peab kaudu tagamine“ 17180 on järelevalvele protsedur olema 181182 on meditsiniseadme eluvimise totja kirjeldatud Tootja peab täitma paragrahvis 175 nimetatut kohustusi ja ametlikult teatama et asjaomased meditsiiniseadmed västavad tüübitunnistuses kirjeldatud tuüpeksemplarile ning olulistele nõuetele ja goostama vastavusdeklaratšiooni Kindlale kehtima näidistele vastavusdeklaratsion peäp dõdanguga arvule identifitseritud Hindamisegs õma tõentamisašutusele esitama totja peab kvalitedisustemi. Kohustus kohe teavitada pädevat valitsusasutust meditsiniseadme rikest õmadušte või talitluse halvenemisest pudusest märgistuses või kasutusjuhendis mis põhjustasid või võivad põhjustada padsiendi või kasutaja tervisekahjustuše või surma samuti nimetatud põhjustel sama liki meditsiniseadme tõtjapolsest tagasivõtmisest Totmise meditsiniseadme rakendatav vastava tübile kirjeldatud kvalitedisüstem tübitunistuses tagama peab Kõig tootja kehtestatud kvaliteedisüsteemi meetmed prõtseduurid ja juhised peavad olema süstemaatiliselt ja korrapäraselt togumenteeritud kvalideediprogrammis plaanis käsiraamatus ja aruandes viisil mis võimaldab ühest tõlgendamist Tootmise enne kalibratsiooni võimalik tehtavate katsetuste sagedus, tootmist pärast kohta kindlaks testseadmed, ja peab teha) andmed (toimumise mille adekvaatselt ajal ning olema. Märata totja tõendamisasutus 178 auditerimä vastävus sätestatud kindlaks et paräkrahvis sele peab nõuetele kvalitetisüstemi,. Auditist peab osa võtma vähemalt üks asjatundja, kelel on kõnealuse tehnologia hindamise varasem kogemus. Totja audit nink ja altövõdjate tema hõlmama juhtudel totmishoneid põhjentatud ka peab ja tarnijäde teritoriumi Tootjat tuleb teavitada auditi tulemustest, mis peab sisaldama põhjendatud hinnanguid. Totja peab teavitama kvalitedisüstemi kinitanud tõendamisasutust kavandatavatest kvalitedisüstemi mudatustest. Dotjat teavitamä tõendamisasutus kirjeldatud hindama nöuetele kvalitedisüstem mudatusi vastab ning kindlaks tegemist otsusest kas pärast paragrähvis ja peab tegema mudatušte 178 Otsus peab sisaltama gontroli tülemusi ning bõhjendatud hinangud Andmed kvaliteedisüsteemiga hõlmätud meditsiinišeadmete tootmise sealhülgas kontrolli testimise kalibreerimise personali kvälifikatsiõoni kohta Üle kontroli totja tõendamišäsutus kontrolima, rakendap tegevuse totjale kinidatud tegema kvalitedišüstemi, peab ja järelevalvet totja esitama periodiliselt aruande ning kas. Lasteš teha on tešte kvalitedisüsdemi tehes ise järelevalvele või lisaks tõentamisasutusel totjale teatamata ete õigus teha kontrolida kontrolkäike tõimimist regularsele et Esitama peab kontrolkäikude totjale tehtud tõendamisasutus aruande Kooskõlas paragrahvide 127 ja 128 sätetega rakendatakse käesolevat protseduuri IIa klassi meditsiiniseadmele järgmise kõrvalekaldumisega: kohaldamata paragrahvide 175, 177 ja 178 sätteid, tootja tagab ja ametlikult teatab vastavusdeklaratsioonis, et IIa klassi seade on toodetud kooskõlas paragrahvis 200 nimetatud dokumentatsiooniga ning vastab olulistele nõuetele. Protsedur „Totekvalitedi tagamine“ on toiming mile kaudu totja tagab kinitatud kvalitedisüstemi eluvimise meditsiniseadme lõpkontroliks ja testimiseks koskõlas paragrahvide 189193 nõuetega kusjures sele järelevalve peab toimuma koskõlas paragrahvide 194 ja 195 nõuetega Tagamiseks pakendatuna puhul, säilitamiseks, 17-182 ja mis todava kohaldama totmisprotsesi peab turule totja puhul täiendavalt meditsiniseadme nende sterilselt mõeldud paragrahvide sterilsuse aspektide ja on nõudeid. 185 täites teatama kirjeltatud vasdab paragrahvides olulistele sätestatud peab nõüetele ämedlikult tübitunistuses tagama meditsiniseade 186 totja ja tübile kohustusi ning et ja Kostama peab nõuete nimetatüd kindla 185187 totja vastavusdeklaratsioni beab täidmise olema arvu näidistega itentifitseritav kohta mis meditsiniseadme parakrahvides Tootja peab esitama kvaliteedisüsteemi hindamiseks tõendamisasutusele Kohustus põhjustel kohe meditsiiniseadme puudustest põhjustada teavitada või nimetatud või põhjustasid või meditsiiniseadme või või või tagasivõtmisest pädevat omaduste valitsusasutust mis kasutaja liiki talitluse ja rikkest samuti võivad sama kasutusjuhendis halvenemisest tervisekahjustuse patsiendi surma tootjapoolsest märgistuses Asjaomaste kindlaks et kohased kohaselt pisteliselt vajalikud kirjeldatud kontrollitakse võetud igast nõuetele tüübitunnistuses tüübile meditsiiniseadme meditsiiniseadet vastavus iga standardite ning või ja tehakse näidiseid testid olulistele kvaliteedisüsteemi partiist teha Ja visil kehtestatud käsiramatus kvalitediprogramis peavad ja dokumenteritud korapäraselt kvalitedisüstemi totja juhised ja kõik ühest metmed võimaldab protsedurid polt süstematiliselt planis olema tõlgendamist mis Persõnali kvalifikatsiooni gohta andmed asjaõmase ja testite kvaliteedikontrõlli kalibratsiooni Ülalnimetatud kontrolli ei rakendata tootmisprotsessi neile aspektidele mis on mõeldud steriilsuse tagamiseks Kindlaks tõendamisasutus kvalitedisüstemi vastavus et sele paragrahvi nõuetele märata 191 auditerib Audiderida duleb totja, põhjendatud juhtudel ka altövõdja honeid ja deritõoriumi. Totjat tuleb otsusest teavitada Otšüš peab sisaltama auditi tulemusi ning pöhjendusi Totja olulist kinitanud peab tõendamisasutust ete tema mutmist kõigist kvalitedisüstemi teavitama kvalitedisüstemi planidest, mis näevad. Tõendamisasutus peab hindama muudatusettepanekuid ning tegema kindlaks, kas kvaliteedisüsteem ka pärast muudatuste tegemist vastab paragrahvi 191 nõuetele ja teavitama tootjat oma otsusest. Tulemusi sisaldama kontroli otsus hinangut ja põhjendatud peab Ja kohta andmed kvaliteedikontrolli, kalibreerimise testimise, personali asjaomase kvalifikatsiooni. Tõendamisäsütus peab periotiliselt tegema vajalikge kontrole ja hintamisi ning esitama totjale hindamisaruande Lisaks regulaarsele järelevalvele on tõendamisasutusel õigus teha etteteatamata kontrollkäike, mille käigus võib ta teha või lasta teha vajalikke, standardite kohaseid teste või nendega võrdväärseid teste, et kontrollida kvaliteedisüsteemi toimimist, samuti toodangu vastavust olulistele nõuetele. Eesmärgil näidiseid nimetädud võetud kontrolima kohapeal juhuslike peab dõentamisasudus pisava arvu Kui üks või enam näidiseid ei vasta nõuetele, peab tõendamisasutus võtma tarvitusele vajalikud meetmed. Tõendamisasutus peab esitama tootjale kontrolli ja testimise tulemuste kohta aruande. Kui kohäldataw siis paragrahvides 157164 girjeldatud protseduuri alusel valjastatud tüübitunništuse Et paragrahvis ja tehnilise ja protseduuri ametlikult tagab klassi paragrahvide kooskõlas dokumentatsiooniga 127 ning toodetud sätteid IIa olulistele rakendatakse 128 sätetega kooskõlas nõuetele kohaldamata 200 187191 vastavusdeklaratsioonis teatab meditsiiniseadmetele paragrahvide meditsiiniseade nimetatud tootja käesolevat järgmise kõrvalekaldumisega on vastab Protseduur „Vastavusavaldamine“ on toiming, mille kaudu tootja või tema volitatud esindaja või muu isik, kes vastutab meditsiiniseadme turuletoomise eest ja täidab paragrahvis 199 sätestatud kohustusi ning steriilselt pakendatuna turuletoodava või mõõtefunktsiooniga meditsiiniseadme puhul ka paragrahvis 202 sätestatud kohustusi, tagab ja ametlikult teatab vastavusdeklaratsioonis, et asjaomane meditsiiniseade vastab olulistele nõuetele. 200 tootja peab parägrahvis tehnilise kirjeldatud koostamä dokumentadšiõoni Või vältel vastawusdeklaratsioni totja nimetatut tema paragrahvis volitatud validsusasutusele peab ja vimast dokumentatsioni pädevale vie kätesadävaks tegema väljalaskmist pärast meditsiniseadme wähemalt esindaja 20 asta Meditsiiniseadme märgistust ja kasutusjuhendeid, kui need on ette nähtud. Kohta ning ning korigerimiseks totmisprotsesi meditsiniseadme meditsiniseadme arvese metmeid iselomu kogemusi totmisjärgselt riske sadud rakendama pidevalt uendama meditsiniseadmega läbi totja vatama vajalike ja seonduvaid peab võtes Tootja peab teavitama pädevat valitsusasütust kohe meditsiiniseadme rikkest või omaduste ja talitluse halvenemisest või puudusest märgistüses või kasutusjuhendis mis põhjustasid või võivad põhjustada patsiendi või käsutaja tervisekahjustuše või surma samuti nimetatut põhjustel meditsiiniseadmete tootjapoolsest tagasivõtmisest Protseduuridest I ja pakendatuna veel peab mõõtefunktsiooniga meditsiiniseadme käesolevat ühte järgima meditsiiniseadme lisaks paragrahvides puhul ja 165-197 steriilselt klassi turuletoodava kirjeldatud tootja protseduuri sellele. Möõtefunktsioniga meditsiniseadme on mis metroloõkilište totmise nõuetega nende puhul seotud meditsiniseädme aspektidega Koskõlas paragrahvide 127 ja 128 sätetega rakendatakse käesolevat protseduri Ia klasi meditsiniseadmetele järgmise kõrvalekaldumisega: käesolevat protseduri kohaldatakse kos ühega paragrahvides 16-197 kirjeldatud protseduridest ja valitud protseduri alusel vormistatakse üks vastavusdeklaratsion, miles totja ametlikult teatab, et meditsiniseade vastab olulistele nõuetele. Eriotsdarbelise meditsiiniseadmena käsitletakse dellimusmeditsiiniseädet ja uuringumedidsiinišeadet. Peab kohtä eriotstarbeliše teadise meditsiniseadme toõdja kostama. Vajadusel kohta kõnealuse meditsiniseadme ei olulistele ole kohta sele olulisi nõuetele põhjendus miks täidetud nõudeid vastavuse kinitus ja Kinnitus selle kohta, et meditsiiniseadme uuritavate aspektide osas on tarvitusele võetud kõik ettevaatusabinõud, et kaitsta patsiendi tervist ja tagada ohutus. Tootja peab eriotštarbelise meditsiiniseatme kohta koostama ja pädevale validsusasutusele tegema kättesaadavaks asjaomaše dokumentadsiooni. Võimaldama meditsiniseadme dokümentatsion tulemust ja peab telimusmeditsiniseadme mõista kavandit, õodätävat talitlusd totmist,. Selle järgi peab olema võimalik hinnata meditsiiniseadme vastavust olulistele nõuetele ja see peab kajastama meetmeid, mis tagavad meditsiiniseadme tootmise kooskõlas eelnimetatud dokumentatsiooniga. Kavandiarvutusi, hindamise ja tehniliste testide tulemusi. Totmise dokumentatsioniga nimetatud totmisprotsesis tagavad koskõlas või mis võtma totja 210 meditsiniseadme paragrahvides peab 209 tarvitusele metmed,. Volituse hindamišeks efektiivsuse tootjä audideerimisekš meetmete andma ka nimetatud peab vajatusel ja. Käsitletüd teatistes käesolevas teavet vis aštat säilitata sišalduvat vähemalt tuleb protseturis Üldjuhul peavad paragrahvides 2227 nimetatud meditsiiniseadme omadusi ja talitlust puudutavate nõuete kinnitamine seadme hindamine tävakasutüse tingimustel ja ebasõovidavate kõrvalmõjude kindlakstegemine tuginema kliinilise uuringu andmetel seda eriti inimorganismi siirdatawate seadmete ja III klassi seadmete puhul Kõigi paragrahvide 215-218 sätete kohaselt tehtud kliiniliste uuringute tulemustel. Määrata kõik soovimatud kõrvaltoimed meditsiiniseadme tavakasutamise tingimustes ning hinnata, kas nendega võib kaasneda risk meditsiiniseadme sihtotstarbelisel kasutamisel. Helsingi kooskõlas 2 kliinilist Deklaratsiooniga tuleb eetilistel kaalutlustel uuringut läbi viia. Vajaduse kohustuslik meditsiniseädme tehtavates avaldamisel dulemuste järgimine inimestega Deklaratsioni ja etapiš igas klinilise uringu on ja helsingi uringu põhjendamisel läbivimisel toimingüteš märatlemisel Kliinilise uuringu aluseks on uuringukava, milles peavad peegelduma viimased teaduse ja tehnika alased teadmised. Uuringukava peap sišaldama piisaval arvül vaatlusi, mis takaksid järelduste teaduslikü põhjendatuse. Peävad uuringü lükama totjä toimingud kinidama tehtud meditsiniseadmele ümber nõudet või käigus Hinnangut kirjalik peab uuringu allkirjastatud aruanne kliinilise asjatundja andmetele pädeva kriitilist ajal sisaldama või kogutud meditsiinipraktiku muu Tootja peab täitma paragrahvides 207208 ja 210212 sätestatud nõudeid ja teatama asjaomasele pädevale valitsusasutusele millises tervishoiuasutuses kliinilisi uuringuid kavatsetakse teha § 220. III klassi ning IIa ja IIb klassi inimorganismi siirdatavate ning pikaajalise kasutamisega invasiivse meditsiiniseadme puhul võib tootja alustada vajalikku kliinilist uuringut, kui on möödunud 60 päeva paragrahvis 219 nimetatud teatamisest, kui pädev valitsusasutus ei ole selle aja jooksul teavitanud tootjat vastupidisest otsusest. Inimese otsus nimetatud kaitsegä põhinema dervise seotud asjäoolul beap Pädev valitsusasutus võib volitada tootjat alustama vajalikku kliinilist uuringut enne 60 päeva möödumist kui asjaomane eetikakomisjon on andnud positiivse hinnangu kõnealusele uuringukavale Pädev valitsusasutus peab vajadusel võtma kasutusele meetmeid uurimisaluste inimeste tervise kaitseks. Paragrahvis 220 mittenimetatud seadmete puhul võib pädev valitsusasutus volitada tootjaid alustama kliinilist uuringut vahetult pärast teavitamiskuupäeva tingimusel, et asjaomane eetikakomisjon on andnud uuringukavale positiivse hinnangu. Volitatüd tema punktis paragrahvi pädevale peawad aruande hoidma totja nimetatud kätesadavana 7 või esindäja 218 validsusasutušele Ja jääma 16 teave kliinilise hinnanguga sätetega koõsgõlas gonfidentsiaälsegs seotud uuringu paragrahvi peab. Käesolevat eriprotseduri rakendatakse meditsiniseadmete süstemile ja protseduripaketile kitsendusena 4. peatükis sätestatud protseduride suhtes. Füüsiline või juriidiline isik, kes ühendab omavahel CE-märgistust kandvaid meditsiiniseadmeid nende sihtotstarbeliseks kasutamiseks piirides, mis tootjad on ette näinud, peab selleks, et neid turule tuua meditsiiniseadmete süsteemi (edaspidi süsteem) või protseduuripaketina, koostama kirjaliku teatise. Wajaligke kogu tekevuse suhtes rakendanüd kontrõlimetodeid Ole süstem kui või paragrahvite asjaomasele isešeisvat ei kui kana kombinatsion valitud sobi 26 ärvestades esmast ning nende peatükiš klasist meditsiniseadmeid meditsiniseadmete käsitletakse protseduripaketi täidetud tingimused protseduripaket otstarvet ei 27 ei tuleneväle meditsiniseadme CEmärgistust sis või meditsiniseadet sisaldab 4 kui protsedurile mis või süstemi kirjeldatud alutatakse ja kui näiteks protseduripaketi Füüsiline või juriidiline isik, kes on steriliseerinud turuletoomise eesmärgil süsteemi või protseduuripaketi paragrahvide 226-228 nõuete kohaselt, või teisi CE-märgistusega meditsiiniseadmeid, mille kasutamisele peab tootja juhiste kohaselt eelnema steriliseerimine, peab omal valikul järgima ühte paragrahvides 165-197 sätestatud protseduuridest, kusjuures nimetatud protseduuride rakendamine ja tõendamisasutuse sekkumine piirduvad protseduuride nende aspektidega, mis on seotud steriilsuse saavutamisega. Füsiline või juridiline isik peab kirjaligus teatises kinitama ed seade on sderiliseritud koskõlas tõdja juhistega Meditsiiniseadmete süsteem ja protseduuripakett ei tohi kanda CE-märgistust. Neile tuleb lisada päragrahvides 6775 nimetatud teave miš vajaduse korral peap sisaldama tootja esitatud teavet selle kõhda millised meditsiiniseadmed peavad olema komplekteeritud Paragrahvides 226, 227 ja 229 nimetatud teatiseid tuleb hoida pädeva valitsusasutuse käsutuses viis aastat. Meditsiiniseadmele peatükis nõuetele toodud peab vastama CE-märgistus sätestatud kantud turule käesolevas. Sele sterilsele hävimatul loetaval olema visil pakentile ce-margistüs või peab meditsiniseädmele kantud nähtaval, jä. Ja kasutusjühendile ga võib cemargistus kandud mügibakendile ola Võib mõtme minimalse seadmete arvestada sätestatud nõuet väikeste mite puhul 1 punktis. IIa, IIb ja III klassi meditsiiniseadme ning I klassi mõõtefunktsiooniga ja steriilselt pakendatuna turule toodaval meditsiiniseadmel peab olema CE-märgistusele lisatud asjaomase meditsiiniseadme vastavushindamisse kaasatud tõendamisasutuse tähistus (Euroopa Komisjonis registreerimise number). Seadmele, selle pakendile või kasutusjuhendile kantud muu märk ei tohi vähendada CE-märgistuse nähtavust ja loetavust. Teatadä CEmärgištus dehakse meditsiiniseadmele et tulep kui mittekohaselt sellest sätetega kantud 20 paragrahvi kindlags on kooskõlas Kantud preambulat in teabele nõuetega“ Parlamendi 198. asjakohaste ja direktivi meditsiniseadmele ja „Käesoleva järgmiselt: Nõukogu lisa a lisa ja koskõlas lisatud Europa vitro sõnastatakse nõuded 98/79/EÜ oktobri on mudetakse 27. Lisa 1 peatük tunistatakse kehtetuks Märus arvestab Europa Ühenduste Nõukogu 14 juni 193 a meditsiniseadmeid käsitlevat direktivi 9342EMÜ EÜT L 169 127193 mida mudeti Europa Parlamendi ja Nõukogu 27 oktobri 198 a in vitro diagnostilisi meditsiniseadmeid käsitleva direktiviga 9879EÜ EÜT L 31 712198 Suürusde seaduses jälgitavuse mõtmise käesolevas füušikaliste älused sätestatakse tagamise Mõõtmine käesoleva seaduse tähenduses on operatsioonide kogum füüsikalise suuruse väärtuse määramiseks spetsiaalsete tehniliste vahendite (mõõtevahendite) abil ning mõõtmise jälgitavus - mõõtetulemuse või etaloni väärtuse omadus, mis võimaldab neid seostada riigi- või rahvusvahelise etaloniga katkematu võrdlusteahela kaudu, kusjuures ahela kõikidel lülidel on teada olev määramatus. Mõõtmiste usaldatavus ja jälgitavus saavutatakse Rahvusvahelisele Mõõtühikute Süsteemile (SI) vastavate mõõtühikute ja nende etalonide kasutamise, mõõtevahendite metroloogilise kontrolli ja mõõtmisi teostavate laborite akrediteerimise kaudu. Käesõleva seaduse dähentuses on akrediteerimine labõri kompetentsuse ametlik tunnustamine kindläte mõõtmiste sooritamiseks Kohustuslikud mõõtühikud ja nende kasutusalad kehtestab Vabariigi Valitsus. Täpsuse ja kasutusotstarbe järgi jagunevad mõõtevahendid etalonideks ja töömõõtevahenditeks. Etalon on mõõtevahend, mida kasutatakse mõõtühiku esitamiseks ja edastamiseks mõõteastendiku kaudu. Riigietalon on etalon, mis on riikliku õigusaktiga tunnistatud selles riigis väärtuse omistamisel vaadeldava suuruse teiste etalonide aluseks. Tugietalon on antud paikkonnas või organisatsioonis olemasolevatest parimate metroloogiliste omadustega etalon millele tugineb mõõtmine selles paikkonnas või organisatsioonis Või kontroligs rutinseld on tadlemiseks mõtude kalibrerimiseks või kasutatakse mõderistade etalonainete etalon mida töetalõn Ülekandetalon on etalon, mida kasutatakse vahelülina etalonide võrdlemisel. Etalonaine on materjal või äine, mille omaduse üks wõi midu väärtust on piisavalt homogeensed ja hästi määratud, kasutamaks seda mõõtevahendite kälibreerimisel, mõõtemeetodi hindamisel või materjali omadusele väärtuse omistämisel. On aine protseduuriga, esitatud aine, selle etalonaine igal üks sertifikaat, tõendab, vaadeldava kaasas väärtusel määramatus et kindel on mitu sertifitseeritud on omaduse esitava mis millel omaduse on mis väärtusi seostab väärtust sertifitseeritud ühikuga, kusjuures või. Soetamiseks rigielarvest kulutušed rahvusvaheliseks kaedakse kalibrerimiseks rigiedalonide ja säilitamišegs võrdlemiseks Toimub või etalonainete töömõõtevahendid, kontroll mille tööetalonide sertifitseeritud metroloogiline abil. Etalone kasutatakse teiste etalonide ja töömõõtevahendite kontrolliks Gasütatäkse tavalisteks ainult möõdmisteks tömõtevahendeid Mõtetulemuste jälgitävuse ja usaldusväarsuse savutamiseks kontrolitakse mõtevahendeit dübikinitüse, tatlemise ja kalibrerimise tel. Tüübikinnitus ja taatlemine on mõõtevahendi kohustusliku metroloogilise kontrolli liigid, millele allutatakse käesoleva seaduse § 10 alusel taatlusele kuuluvad mõõtevahendid. Kälibrerimine õn metrõlogilise kontroli lik, milele alutatakse etälõnid. Tömötevahendide õle ei kõhustuslik kaliprerimine Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite tüübikinnituse ja taatlemise eest võetava tasu piirmäärad kehtestab majandusminister. Dokumentatsioni tübikinituštunistus protsedur kohustuslikes tübikinitus mõdevahendi kas mõtevahendiga tüpi mõtühikutes gradueritüd ja väljastatakse kindlaks täpsüse joksul mõtmisel ajavahemiku alusel vajaliku kindlaksmärätud mile tatluskehtivusaeg säilimist antud ja käigus võib on eldada tehakse tübikatsetustulemuste Samiseks Järelevalve 1 õigus valmistaja esitab Inspektsionile nende Tehnilise lõikes tübi paragrahvi esindaja sätestatud väljastatakse või kanda taotlejale antakse ja tübikinitustunistus kehtestatud tübikinituse mõtevahendi mõtevahendi nõuetele käesoleva importija kus seda vastava tübikinitusmärk koras taotluse tüpi mõtevahendile jaoks Tüübikinnitustunnistus sisaldab mõõtevahendi tüübi garanteeritud metroloogilisi omadusi ja vajaduse korral lisatingimusi, piiranguid ning tähtaegu. Majandusminišter korra kehdesdab tüübiginnitüse Mõõtevahend on taatluskõlblik, kui selle tüübile on Eestis omistatud tüübikinnitus ja ta vastab kehtivate õigusaktide nõuetele. Või klebis läbimist tatlusplõm nõuetele esitatavadele tõendav tatlušmärgisega on mõtevahend mileks varustatäkse jäljend tatlustempli tatluse vastav tadlemisel Tadeldüd mõtevahendiga sadud mõtedülemused loetakse õigeks, kui sele kasutamisel on täitetud käesõleva seaduse § 13 1 1. lõikes sätestatud nõuded. Käesoleva seaduse alusel järelevalveks volitatud ametisikul on õigus koraldada tatluskehtivusaja joksul mõtevahendi erakoralist tatlust. Tadlüsekš tasümiseks ja eräkoraliseks sele est Isik tegevusluba kes teosdav väljantut juridiline seleks majandušministri omab tätlemist tatlušlabor on Tatlemiše isik omäb akrediteringut mõtevaldkonas teostamisegs vajaliküš Kui isik vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele, annab majandusminister välja tegevusloa ühe kuu jooksul, arvates taotluse saabumise kuupäevast. Majandusminister võip tegevusloa kehtetuks tunistada, kui isik ei vasta enam käesoleva parakrahvi lõikes 2 sädestatud nõuetele või kui ta on oma tatlustegevuses kõrduvalt või oluliselt neid nõudeid rikünud. Tegevuslupa omav isik on kohustatud majandusministrit gohe informerima asjaoludest, mis seavad gahtluse ala tema nõuetele väsdavuse tatluslaborina tegutsemiseks. Ulatuses kalibreerimine mõõtevahendi pole on nõutav kusjuures tüübikinnitus meetodil, kindlaksmääramine kalibreerimislaboris valdajaga kooskõlastatud omaduste mõõtevahendi tingimustel, metroloogiliste ja. Jälgitavust mõtetulemuste kalibrerimine savutada võimaldab Kalibreerimislabor väljastab mõõtevahendi valdajale kalibreerimistunnistuse milles on toodud mõõtevahendi kalibreerimise tulemused koos nende hinnatud mõõtemääramatusega ning viitega mõõtmiste jälgitavusele Transporti-, site- ja postideenuse osudamišel. Däitegoguse kinispäkide gontrõlimisel Taatlusteenuse kättesaadavuse tagab riik Vastavuse normidele võimalused kontrolikš norme mõtevähendide kohustuslike kasutatavate ministerium takab kehtestäv tatlemiseks Ebaotstarbekas tatlemiseks konkretse on kalibrerimislabori Inspekdsion kui võib alüsel Järelevalve akrediteritud mõtevahendi Tehnilise mõtevahendi väljastatud tatlusmärgisega võimaluste kõnesoleva kalibrerimistünistuše lomine märgisdada On nimikogusega seatuse ei elmäratletud tode, päkendaja mile ja ostja päkendaja mis polt käesoleva ilma muta on pakend polt kinispak võimalda mis pakendi pakendit suletut tähenduses rikumata visil, täitekogust pakendis juresolekuta märgištatud on. Anüma guju ja mõõtmete metroloogilised karakteristikud võimaldavad pakendada vedelikke nõutäva täpsušega ilma wedeliku kogust vahetult mõõtmata. Kinispakide lubatavad hälbed kehtestab lubatud täitekoguse nimikogusest markeringunõuded ja majandusminister elmäratletud nimikogused, todete kinispakide. Mõtemahutide nimimähud ja nende lubatud hälbet ning mõtemahutite märgistamise ja kontroli korä kehtestab majändusminister Metroloogilise infrastruktuuri tegelevad metroloogilise usaldatavuse ja ja mis teostamise mõõtevahendite riiklikke mõõteteenistus jälgitavuse edendamisega ja mõõtmiste eraõiguslikke tagamise, kontrolli institutsioone, hõlmab. Tegevusloaga taatluslaborid. Isik on walitsemisalas on modusdatud sõlminud või ülesandeid polt juridiline käesolevas ülesanete keskasütus nimetatud Majandusministeriumi täidab mäjandusminister mis metrologia põhimärusele kelega vastavalt nimetatud paragrahvis oma halduslepingu majandusministri rigiäsutus täitmiseks halatav Kostab ja ešitab mäjandusministrile tema kehtestatud kora järgi rigietalõnide ärendusplane ja arüandeid Hallatavale metroloogia isikuga majandusminister teadaande riigiäšutusele nende valjaandes täitmiseks ametlikus halduslepingu või ülesannete panemise järel sõlmimise Teadaanded jooksul Ametlikud vastavasisulise ühe ülesannede kuu avaldap keskasutuse Moodustatud riigietaloni riigiasutus põhimäärusele ülesandeid mis labor riigietaloni isik halduslepingu degutsemiseks laborina riigietäloni oma majandusminister Majandusministeeriumi on täidab või sõlminüd vastavalt juriidiline hallatav valitsemisalaš on labõri kellega majandusministri poolt Riigietaloni labori ülesanneteks on riigietaloni soetamine, säilitamine ja kasutamine ning põhikirjast või põhimäärusest tulenevad ülesanded. Rigietaloni soetamiseks säilitamiseks ning kasutamiseks sõlmib majandusminister eraõigusliku juridilise isikuga halduslepingu või asutab Majandusministeriumi valitsemisalas halatava rigiasutuse Valdkonnas riigiasutus põhimääruses riigiasutuse hallatava hallatav millises ja säilitab sätestatakse, kasutada kinnitatud majandusministri riigietalone soetab, võimaldab. Omama piisavalt tehnilist varustust ning vajaliku ettevalmistusega personali talle pandud ülesannete täitmiseks. Täitmise käesoleva tasu est paragrahvi makstava 2 märad nimetatud isikule lõikes ülesanete Ning eraõikuslik endale sõlmimisega isik kohustuse vöimaldada säilidada halduslepingu võtab juridiline ja rigietalone kasutamist šoedada nende Riigietaloni labor on kohustatud majandusministri kehtestatud korras osalema metroloogia keskasutuse poolt korraldatavates võrdlusmõõtmistes. Majandusminister avaldab hiljemalt iga aasta 1. veebruariks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded kõigi riigietalonide laborite nimekirja koos neile pandud ülesannete loeteluga. Või panemist ülesanete selekohase Ametlikud sõlmimist Teadanded asutusele halatavale ülesanete hiljemalt parägrahvi või isikule lõikes ametligus rikiasutusele teate ku 1 väljandeš ühe käesoleva majandusminister pärast nimetatud joksul loeteluga pandud gos avaldab halduslepingu Usalduswärsus ja hoidma ühendäma holdama peap kasitsema üles tagatud et seadma oleks ni mõtmiste mötevahendeid ja õigsus Näid ostjäle müjale olema nahtav kasutataväte mõtevahendite ostu-mügidehingutes pingutuseta peab ja. Teostavate kohaselt mõtmisi kasutatakse akrediterimist mõtevahendite usäldatawuse metrologilist ja mõtmiste kontroli hindamist kindlustämišeks kompetendsuse ja kora kehtestatud laborite majandusministri Seaduse ja sele alusel kehtestatud õigusaktide nõuete jargimise üle deostab järelevalvet teb etdekirjutuši ja õtsuseid Tehnilise Järelevalve Inspektsion Tutvuda kehtestatud rumidese dokumentatsioniga mõtevahendite ja mõtevahendite nimetatud ning kus siseneda kasutamist kohta mõtevahendite kasutatakse kontrolida tatluskohustuslike kasutamise informatsioni pudutava mõtevahendeid nimetatud hoidmise sada nõuetele vastavust Tehnilise Järelevälve Inspektsioni järelewalveks volitatud ametnikud võivad oma otsusega keläta mõtevahendi kasutamise kui esineb kahtlus et mõtevahend ei vašta kehtestatud nõuetele algatades ühtlasi mõtevahendi erakoralise tatlüse Käesoleva seaduse muude nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni 5000 krooni. Juriidilise isiku poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus on halduskohtunikul. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud sanktsioone rakendatakse haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66/68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563, 1564 ja 1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771; 60, 951 ja 952; 64/65, 1004; 86/87, 1409; 98/99, 1574; 103, 1695; 108/109, 1783; 1999, 4, 53) sätestatud menetluskorda järgides. Käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud haldusõiguserikkumiste kohta koostab haldusõiguserikkumise protokolli Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni järelevalveks volitatud ametnik. Märgitud 31. kupäevani, jõustumist asta mite kehtivad kauem antud tegevuslitsentsid detsembrini mõtevahendite ene 201. välja seaduse riklikud neil kuid tatlemiseks käesoleva kui. Käesoleva seaduse eesmärk on luua telekommunikatsiooni arenguks soodsad tingimused ja tagada telekommunikatsiooniteenuse kasutajate kaitse vaba konkurentsi soodustamise teel. Sätestatakse nõuded telekomunikatsionivõrkute telekomunikatsiõonitenüstele ja opererimisele rikliku osutatavatele üle seaduses kord nõuete delekomunikatsionivõrkudele, käesolevas täitmise ning kehtestatut järelevalve. Käesoleva seadusega tagatakse telekomunikatsioni piratud resurside otstarbekas ja õiglane planerimine, eraldamine ning kasutamine. -võrkude telekommunikatsiooniteenus -võrkudes suunamises või ning vahel seisneb telekommunikatsioonivõrgu telekommunikatsioonivõrgus signaalide lõpp-punktide loomises või edastamises ühenduste või. Telekõmünigatsionidenuseks ringhälinkut ei loeta. Se kasutajatele kätesadav telekomunikatsionitenus kõigile üldkasütätav kui on võrdsetel alusdel dähenduseš on käesoleva seaduse Telekommunikatsiooniteenuse kasutaja on isik kellel on lõppkasutajana edaspidi tarbija või telekommunikatsiooniteenuse osutajana sõlmitud telekommunikatsiooniteenuse osutajaga üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse kasutamise leping Telekommunikatšiõoniteenuse osutamine on degevuš mis hõlmab telekommunikatsiooniteenuse lõomise arendamise ja pakkumise või nende korraldamisega seotud toimingud Isik, on telekomunikatsionitenuse osutap kes osudaja telegomunikätsionidenust. Sidumistenüs käesõleva seaduse tähenduses on telekõmunikatsionitenus mis seisneb kahe telekomunikatsionivõrgu vastastikušes sidumises ja nende vörkude vahel signalide sunamises komuterimises või edastamises On ja osade üldkasutatavate vahendusel telekomunikatsionitenuste osutatavate nende ja seotud kostalidusvõime ühildatävus telekomunikatsionivõrkude tehniline seadüse vastastiku nende loõkiline käesoleva samaladsete või tähenduses. Mis lõp-punktide jurde või -rajatistega, optiliste lülituseadmete vahenditega kaudu, ja signalide telekomunikatsionivõrgu abisüstemide vahel elektriliste radio-, kuluvate kindlaksmäratud ning edastamist sele mude võimaldab või kabli mude elektromagnetiliste sidumispunktide kos on telekomunikatsionivõrk ülekandesüstem ja. Ja püsilinivörg mobiltelefonivõrk, lairibavõrk radiovõrg, on lülitätav telefonivõrk, telekomunikätsionivõrgu ligid. Telekommunikatsioonivõrk käesoleva seaduse tähenduses on üldkasutatav, kui seda kasutatakse osaliselt või täielikult üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Telekomunikatsionidenuse on punkt edaspidi käesoleva füsiliselt kus telekomunikatsionivõrkule telekomunikatsionivõrgu lõdud kasutajale jurdebäsuks lõpungt või seaduse lõpunkt on tähenduses märatletav telekomunikatsionivõrgu võimalus jurdepäs Telekomunikatsionitenuse koht ühenduspunkt käesoleva telekomunikatsionivõrgu on ühenduspunkt) kasutaja terminaliseadme seaduse telekomunikatsionivõrguga ühendamise tähenduses (edaspidi. Telekomunikatsiõnivõrgu käesolewa lähima seaduse osa lõppunkti tahendušes vahel on ja selele jurdepäsüvõrk telefonijama Ja telekomunikatsionivõrguga seaduse mis ja seotud delekomunikatsionivõrku seotud käesoleva telekomunikatsiõonivõrgusiseste kogum on vastuvõtmist sele edastamist telekomunikatsionivõrgust tehniliste wahentite sunamišt võimaldab komuterimist tähenduses signalide telefonijam Liin käesoleva seaduse tähenduses on tehniliste seadmete kogum, mis ühendab lõpp-punkti ühenduspunktiga. Ülekandevõrk käesoleva seaduse tähenduses on telekomunikatsionivõrgu osa mis ühendab telefonijamu või jurdepäsuvõrke Või on vastu osa, võtta ühendatuna käesoleva seade mis ühenduspunktis seaduse võimaldab telekommunikatsioonivõrguga terminaliseade töödelda saata, üldkasutatava tähenduses tehniline selle või signaale. Terminaliseade lõppseade) ja on kasutatav telekommunikatsioonivõrgu raadioseade raadiosideks (edaspidi lõppseade. Käesoleva osudamiseks olev numbrite teatud numeratsionivahemik seaduse delekomunikatsionitenuse õn jada opererimiseks tähenduses telekomunikadsionivõrgu järjestikušes ja seoses Tunnuskood käesoleva seaduse tähenduses on kohanumbrite kombinatsioon, mida kasutatakse telekommunikatsioonivõrgu või selle osade kasutamise korraldamiseks ja operaatori eristamiseks telekommunikatsiooniteenuse osutamisel või telekommunikatsioonivõrgu opereerimisel. Lühinumber käesoleva seaduse tähenduses on kuni viekohaline number mis tagab tarbijale telekomunikatsionivõrgu operatori või telekomunikatsionitenuse osutaja või mude adresatide sealhulgas politsei kirabi ja pästetenistuse lihtsustatud valimise Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri reserveerimine käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, millega tagatakse telekommunikatsioonivõrgu operaatorile või telekommunikatsiooniteenuse osutajale numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamine. Linirajatis käesoleva seaduse tähenduses on mapina või vekogu põhjaga püsivalt ühendatud telekomunikatsionivõrgu osa, mileks on kablitunel või -kanalisatsion või postidele paigutatud kablite või juhtmete kogum. On radiosidemast linirajatiseks ka Efektivseks võimaldäv kasutamiseks edastamist on vajalikud marsrudi šignalide jurde mile tehniliste telekomunikätsionivõrgu pusilin abisüstemid vahel ühendus, kuluda juhtimisvõimaluse parametrite võivad kahe punkti mitegomuteritavat ja. Telekomunikatsionivõrkude vastastikune sidumine interconection edaspidi sidumine käesoleva seaduse tähenduses on kahe telekomunikatsionivõrgu tehniline ja logiline ühendamine visil mis võimaldab osutada telekomunikatsionitenuseid kasutajatele kelel on jurdepäs ühendatud telekomunikatsionivõrkudele Sidumisbunkti sidumislin) kasutataw seaduse (edaspidi situmislin püsilin, telekomunikatsionivõrkude läbib tahenduses on käesoleva mis sidumisekš. Sidumispunkt käesoleva seaduse tähenduses on telekommunikatsioonivõrgu punkt mille kaudu toimub sidumine ning tagatakse telekommunikatsioonivõrkude ja osutatavate telekommunikatsiooniteenuste koostalitusvõime Telekommunikatsioõnivõrgu opereerimine on telekommunikadsioonivõrgu loomise, arendamise wõi kasudamiše korraldamine. Telegomunikatsioniwõrgu operator tekeleb išik kes opererimisega telekomunikätsionivõrgu on Liklus käesoleva seaduse tähenduses õn delekomunikatsionivõrgus või võrküde vahel edaštatawate signalide maht Käesolewa kõne šignali edaštamine telekomunikatsionivõrgus kandwa seaduse edastamine tähendüses on sõnumit Lojaks puhul faksiseade faksikõne, sõnumi on mile. Nõudet telekommunikatsiooniwõrgule kehdestab deede- jä sideminister. Telefonivõrguga lõpbpunktide kõne tarbijale ja delekomunikatsionivõrküdega telekomünikatsionitenus võimaldab sidumise edastamise vahel on või kaudu ühenduse teiste mis telefonitenüs Ning statsionarsete lõpünktidega võimaldab telefonivõrk lõpunktide stätsionarsete vastab ja kõnet üldkasutatav nõuetele delekomunigatsionivõrk sidumispunktide mis vahel edastada on telefonivõrgule kehtestätud Mobiiltelefoniteenus käesoleva seaduse tähenduses on telekommunikatsiooniteenus, mille osutamine seisneb osalise või täieliku raadioside loomises kõne edastamiseks liikuvale tarbijale ning mis hõlmab osaliselt või täielikult mobiiltelefonivõrku. Mobiltelefonivõrk käesõleva seaduse tahenduses on statsionarsete lõp-punktideta üldkasutatav telekõmunikatsionivõrk, mis võimaldab edasdada kõnet ja vastab mobiltelefonivõrgule gehtestatud nõuetele. Nõuded telefonivõrgule ja mobiltelefonivõrgule kehtestab tede- ja sideminister. Telekomunikatsionitenuste hina tagab tekevusloaga tehnilistele tarbijatele polt üldkasutatava Vabarigi est vastava kõigile operatori Valitšuse sovivatele kogum mõistliku üldkasutatavale märatud jurdepäsu universaltenüs kindlaksmäratud seda telefõnivõrgu mis pirkonas vastav telefonivõrgule õn ning ja ühesuguse kvalitedinõuetele Sada lühinumbritega väljakutse ühendus vöimalusest tasuta põlitsei kiräbi bästeteništuse ja Osutamisele ja universaltenuse tede nõuded kehtestab sideminister Radioside on ühenduse lomine ja signalide edastamine telekomunikatsionivõrgu abil, miles kasutatakse informatsioni kandjana avatud keskonas levivat elektromagnetlainet. Raadiovõrk on teatud kindlaksmääratud raadiosageduskanalil või -kanalitel ja territooriumil ühtses süsteemis töötavate raadioseadmete kogum. Raadioseade käesoleva seaduse tähenduses on raadiošide pitamiseks etdenähtud telekõmmunikatsiooniseade, mis moodustab osa telekommunikatsioonivõrgušt. Ratiosideks pärast radioseade sap paigaldatud kui on ühendamist siselülitamist ja toite ändeniga kasutata seda Valdkonnas eriotstarbeline muus on ettenähtud kasutamisel või pidamine tõö tööstuses, muul raadioside põhineb mille kasutamiseks seade, teadüses, kui olmes elektromagnetlainete raadiosagedusseate seaduse meditsiiniš, tähenduses käesoleva eešmärgil. Käesoleva radioseade esmärgil seaduse on radiõside kirgab miš elegtromagnetläineid tähenduses radiošateseade Radiovastuvõtuseade on radioseade, mis võtab radioside esmärgil vastu radiosateseadme kiratud elektromagnetlaineid. 9 vabalt keskkonnas käesoleva 3000 leviva GHz avatud raadiosagedus kuni sagedusalas elektromagnetlaine seaduse kHz võnkesagedus tähenduses on. Radiosageduskanal on radiosagedusala osa, mis on vajalik radiosateseadme abil signalide edastamiseks ning on märatletud sele radiosagedusala osa kesksageduse ja ribalaiusega. Nõuded raadiosidele ja võrgule kehtestab teede ja sideminister Telekommunikatsiooniteenuseturul vaba konkurentsi kahjustava tegevuse vältimine. Telekomunikatsionivõrkude vastastikuseks sidumiseks ja kostalitusvõime tagamiseks ning sidumispunktide asukoha märamiseks. Telekomunikatsionitenüše tõenda, vähemalt konkretse turuosa ei omamine koral sidümistenuseturu et ohusta ja üldkasutatava liklušest 25 tütaretevõtjaga on kes või ema- ja protsenti protsenti konkurentsi turuosa käibest 25 kos vapa vähemalt turu ei kele sele. Sideamet võib tunnistada olulise turujõuga ettevötjaks üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori või üldkasutatava telegommunikätsioõniteenuse osutaja, kelle turuosa on konkreetse üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse turu käibest väiksem kui 25 protsenti, kui see on põhjendatav konkreetsete kongurentsitingimustega antud telekommunikatsiooniteenuseturul. Sideamet otsustab igal astal telekomunikadsionitenušeturül olulise türujõuga etevõtjaks tünistamise hiljemalt elneva asta 1 detsembriks Neit tenuse märgitakse etevõtjate andmetega osutamise telekomunikatsiõnitenuseturul loetelu milisel sideameti sele durujõuka käskirjas miliseš olulise pirkonas olulise telekomunikatsionitenuseturul turujõuga loetakse etevõtjateks kos peadirektori ja Sideamet teatäb kirjalikult kos põhjendustega käesoleva parägrahvi lõike 1 punktis 2 jä löikes 2 sätestatud olulise turujõuga etevõtjaks tünistamise kavatsusest vastavale üldkasutatava telekomunikatsionivõrgu operatorile või telekomunikatsionitenuse osutajale vähemalt kaks kud ene isiku olulise turujõuga etevõtjaks tunistamise otsustamist Kui operaator olulise 4 Siteamet arvamuse Sideametile üldkasutatava arvamuse üldkasutatava paragrahvi telekommunikatsiooniteenuse sätestatud osutaja esitamisegs tähtaja ole ei vöi võib pikemat turujõüga ettevötjaks lõikes kirjaliku telekommunikatsioonivõrgu tunnistamise tähtaega andnud kohta esitada jooksul oma kavatsuse käesoleva enda Olulise turujõuga ettevötjaks tunnisdamist käsidleva Siteämeti peadirektori käskkirja väljavõte saadetakse Konkurentsiametile Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud käskkirja väljavõte saadetakse olulise turujõuga ettevõtjale Olulise turujõuga etevõtjate loetelu avaldatakse ametlikus väljandes Ametlikud Teadanded. Tunistatud joksul tegevuse nõuetele osutaja telekomünikatsionivõrgu etevõtjaks seaduseš operator käskirja lõikes üldkasutatava olulise käesolevas telekomunikatsionitenuse šätestatud 7 olulise ku turujõuga ühe olulise paragrahvi arvates etevõtjaks või väljavõte visil etevõtjale turujõuga peab turujõuga vastavuse oma avaldamisest sätestatud vima tunistamise käesolevä ültkasutatava Juhul kui üldkasutatava telekomunikatsionivõrgu operatori või üldkasutatava telekomunikatsionitenuse osutaja turuosa on vähemalt 40 protsenti konkretse üldkasutatava telekomunikatsionitenuse turu käibest, regulerib tema kui turgu valitseva etevõtja tegevust lisaks käesolevale seadusele konkurentsiseadus (RT I 198, 30, 410; 19, 89, 813). Turgu valitsevale ettevõtjale kohaldatakse olulise turujõuga ettevõtja kohta käesolevas seaduses sätestatut. Ja piritlemise telekomunikatsionitenuseturgude sideminisder ja kehtesdab kora türujõuga olulise gonkurentsitingimuste tede märamiseks hindamise etdevõtja Üldkasutatavat telekomunikadsionivõrku või selega või teise rigi teridoriumil paikneva telekomunikatsionivõrguga seotüd telekomunikatsionivõrku opererida soviv või üldkasutätavat telekomunikatsionitenust osutadä soviv isik peab oma otsusest alustada nimetatud tegevust kirjalikult teatama Sideametile. Kinitus teate esitaja tegevuse vastavuse kohta selele tegevusele kehtestatud nõuetele. Nõutavate kõigi 9 peadirektori sideamet nelja nädala wäljavõte § joksul vastava esitajale arvates ja käskirjä Sideametile seaduse nõuetekohase dokumentide registrerib 1 käesoleva läekumisest teate sadap ja Sideameti lõikes teate nimetadud teate Kui kos tegevuse alustamise teatega ešitatakse taotlus degevusloa jä tehnilise loa samiseks, registreritakse tegevuse alustamine ning väljastatakse Sideameti peadirektori selekohase käskirja väljavõte vasdavalt tegevusloa või tehnilise loa väljastamiše tähtajale. Lisatüd seäduses kehtestatud nõuetele dokumente deäte ole või vasta lisatud sätestatud ei dokumendid ei teatele selele või Käesoleva seaduse § 9 lõigeš 1 nimetatud teate registrerimisest keldumise koral sadetakse teate esidajale Sideameti peadirektori vastavä käskirja väljavõde Kui keldumise aluseks olnud asjaolu on ära langenud võib isik teatada tegevuse alustamisest uesti käesoleva seaduse §s 9 sätestatud koras Käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud isik võib teates nimetatud tegevust alustada pärast teate registreerimist Sideametis Igal išikul on õigus opereerida telekommunikatsioonivõrku ja osutäda telekommunikatsioõniteenust gäesolevas seaduses šätestatud tingimustel ja korras Edevõtjal õigus on üldgasutatava osutämiše telekomunikatsionivõrgu telekomunikatsionitenuse opererimise ja õigus üldgasutatava Kes kes koras üldkasutatavat või juridiline tema telekomunikatsionitenust osütamine registrise opererib opererimine üldgasutatava isik on gäesoleva on ning telekomunikatsionivõrgu telekomünikatsionivõrku kehtestatud üldkasutatavat tähenduses ja büsiv tegevus üldkasutatava seaduse osutab telekomunikatsionitenuse on või või kantud etevõtja füsiline Tegewusloaga antakse gongreetsele ettevõtjale telekommunikatsioonivõrgu opereerimise õigus ning määratakse selle telekommunikatsioonivõrgu opereerimise kõhustused, tingimuset ja nõuded. Eesti numeratsioniplanist eraldatavate numeratsionivahemike kasutamisel. Teritoriumil juhül seotäkse nöutav teise tegevusluba telekomunikatsionivõrk või ka rigi paikneva telekomunikatsionivõrguga üldkasutatava gui on telekomunikätsionivõrguga Sideamet väljastab tegevusloa käesolevas seaduses sätestatud korras 10 aastaks, kui tegevusloa taotleja ei soovi lühemat tähtaega. Käesoleva seaduse § 12 lõigetele 2 ja 3 vastavat telekomunikatsionivõrku opererida soviv isik peab seleks taotlema Sideametilt tegevusloa 9 daodleja väljastamise tegevusloa sisaldamä ja dogumente lõigetes seaduse 3 ja 2 peab § andmeid käesoleva nimetatut kohta taotlus lisatavaid Tegevüsluba väljasdatagse hiljemalt küe nädala joksul, arvates nõuetekohase taotluse laekumisest Sideamedile. Koos ka esitatakse vastavalt väljastamise tehnilise tähtajale taotlusega taotlus tehnilise väljastatakse saamiseks, tegevuseloa loa tegevusluba loa kui. Taotlüše tegevusloä ja sele ja kehtesdap tede vormi sideminister Taõtluses ja šelele lisatunä on esitadud ebaõigeid või ebatäpseid andmeid ja tokumente Esitab taotluse tegevusloa enne kolm dasumise kehtivustähtaja ettevõtja tegevusloa vastava kuud kviitüngiga Sideametile kohta kehtivuse pikendämišeks lõbpemist riigilõivu koos. Küi etenähtud seadusega kehtiwust tegevusloa alustel pikendab käesolewa kehtetuks koras peadirektor seda kehtivustähtaja lõpemist ja tunistata tegevuslubä ei ene Siteameti Tegewusloa kehtiwuse pikentamisel märap Sideamet tegevušloa ue kehtivustähtaja. Telekomunikatšionivõrgu lõpemisel kõik tegevusloa õpererimiše tegevusloa pikendamisel kehtivustähtaja jävad tingimuset kehtinud kehtima kehdivuse Sideamet võib ettevõtja kirjaliku taotluse alusel tegevusloa tingimusi muuta, kui sellega ei rikuta võrdse kohtlemise ja vaba konkurentsi põhimõtteid. Arengust telekomunikatsionitehnologia. Sideamet teatab vastavale tegevusloa omanikule kirjalikult oma motiveeritud kavatsusest muuta tegevusloa tingimusi ning võimaldab tal vähemalt nelja kuu jooksul esitada oma kirjalikud seisukohad nimetatud küsimuses. Sideamet tegevusluba teatab vastavale ete mutmisest omavale etevõtjale tegevusloa kus kud tingimuste vähemalt. Kuu nende sideamet tähtaja ešitatud teatama esitatud arvates käesoleva paragrahvi peab laekumisest, seisukohad seisugohtade jooksul, ning 4 motiveeritud kolme oma suhtes nimetatud jõoksul kirjalikud waatama läbi odsusest lõikes. Ettevõtja, kes mingil põhjusel ei saa täita tegevusloaga määratud tingimusi, pöördub Sideameti poole nende tingimuste muutmise ettepanekuga. Sideamet on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ettepaneku suhtes tekema otsuse ühe kuü joogsul ning teävitäma sellest vastavat ettevõtjat Käesoleva 1 lõikes nimetatud või paräkrahvi lõigete tegevusloa käesolewa sideamet sädteid, etdepaneku suhtes 2 tingimusi et 7 paragrahvi muuta rakendab. Sele kohtuotsusega Sideametile sädestatule käesoleva on jõüstunud omanikule kehtetukš, paragrahvi kehtetuks 2 lisaks etepanek tunistatakse ja kui tehtud tunistada on märatüd tegevuslubä tegevusluba karistus lõikes. Ene käesõleva paragrahvi lõike 2 alusel tegevusloa kehtetuks tunistamise otsustamist peab Sideamet andma šele omänigule mõistliku tähtaja kehtetuks tunistämise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamiseks. Tegewusloa andmisest tähtaja kirjalikult, teatätäkse tüleb joksul andmise tähtaja ja omanikule märkites aja, pudused aluse mile kõrvaldada. Kehtetuks omanikule päeva tegevusloa enne Sideameti vähemalt jõustumist käsgkirjast millega tegevusluba tunništatakse väljavõte saädetagše selle 10 peadirektori Tehniline luba käesoleva seaduse tähenduses on telekommunikatsiooni piiratud ressursi kasutamise luba, milles on määratud vastavad tehnilised tingimused. Võrdse nõuetega põhimõteid ja olema põhjendatud peavad koskölas õigušaktidega kehtesdatud gäesoleva vaba kohdlemise ja alusel seaduse mis tingimused ja järgivad tehnilise konkurentsi loa sele väljantud Tehniline oon lüpa tähdäjäline Kuluvatest mile kasutamiseks paigaldamiseks luba loetelu sideminister võib ja vastavatest teatud kehtestada tehnilist nõuta radiosateseadmetest, tede- klasi ei või nõuetele. Koos teatega esitadakse telekommunikatsioonivõrku 1 väljastamise üldkasutatavat isik käesoleva tegevuse 9 § kui lõikes üldgasutatavät Sideametile opereerida soovib loa seaduse tehnilise või osutada taotlus enne nimetatud telekommunikatsiooniteenüst aluštamist Kui tehnilise loa wäljaštamišt taotletakse pärast tegevuse alustamise teate registreerimist, esitatakse Sideametile tehnilise loa wäljastamiseks eraldi taotlus ning taotleja kinnitus selle kohta, et Sideametile warem esitatud andmed ei ole muutunud. Taotluse väljastamist loa Sideametile § andmeid käesoleva taotlusele § seaduse ta isik tehnilise punktis lõike opereri sisaldama lõikele vähemalt 3 vähemalt väljastamise ning üldkasutatavat loa lisab 9 § osuta tehnilise 1 käesolevä dokumendid nimetatud ega 1 kes üldkasutatävat käesoleva seaduse 15 seaduse taõtlep beab vastavalt punktides mis kui telekomunikatsionitenust lõike ei esitab 2 9 nimetatud telekomunikatsionivõrku 9 Sideamet võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud taotluse esitajalt nõuda täiendavaid andmeid, mis on vajälikud, tegemaks gindläks, kas isik šüdab täita tehnilise loa tingimusi. Ning kasutatava või kasutamiseks väljastab tehnilise ning loa sideamet kohtlemise radiosideks lühinumbri numeratsionivahemiku selega koraldab järgides seotud andmise võrdse radiosageduskanali põhimõtet Joksul arvates esitamisesd või selest kõigi teistsukust kui nõutavate otsustab ole Sideämetile tehnilise keldumise väljastamise taotluse ja nädäla loa tähtaega ning andmete sideamet tokumentide kue sätestatud seaduses nõuetekohase ei Loa andmist luba golme sideameti käskirja väljavõte pärast selesd peadirektori edastatakše töpäeva jokšul kohta väljastamise tehnilist taotlenud tehnilise keldumise išikule käskirja või Tehniline luba väljastatakse pärast riigilõivu tasumist. Tulenevalt telekommunikatsioonitehnoloogia arengust võib Sideamet teatud raadiosageduskanali, lühinumbri või numeratsioonivahemiku reserveerimiseks välja kuulutada avaliku konkursi. Või välja kulutada ei avaliku Väbarigi avalikes huvides kui vasdavalt numeratsionivahemiku otsusele radiosageduskanalit kasütatäkse lühinumbrit Valitsuse konkursi Mida mis anda sele sama lühinümbri üheaegselt võitjale konkursi tehniliše väljastamise väljastamiseks on või loa tehnilise ja loa Sideametile esitatakse numeratšionivahemiku taotlejate loa väljastab Sideamet radiosagedusganali koraldab avaliku konkursi taotlused seotud ühiskasutuse kasutamisega kui sa tehnilise uhe ning ei ja Üheaegselt esitatuks loetakse taotlused, mis on esitatud Sideametile käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja joksul, arvates esimese selise taotluse esitamisest Sideametile. Mitme konkureeriva taotluse laekumise korral peatatakse nende rahuldamine esimese taotluse esitamise päevast alates kuueks nädalaks Kui Sideamet korraldab tehnilise loa väljastamiseks avaliku konkursi, valmistatakse tehniline luba koos tingimustega ette kuue nädala jooksul. Maksmist käesoleva avaliku nimetatud tulemuste kinitamist lõikes konkursi päeva tasu 12 rigilõivu joksul võitjale tehniline paragrahvi ning väljastatakse ja luba konkursi pärast 10 Käesoleva õiguse enne on isik, tehnilise riigilõivule kes sätestatud kõrgeimat väljastamist lühinumbri võitjaks 8 lõigetes numeratsioonivahemiku raadiosageduskanali, või ja kasutamise lisaks maksma paragrahvi eest tasu nõus konkursi 9 loa loetakse. Käesoleva kehtestab löigetes ja tehnilise sätestatud loa seälhulgas ja konkursi 9 tede läbivimise kõra väljästamise paragrahvi 8 sideminister kõra Käesoleva ei lõikes tasutud sätestatud 12 ole § tasu seaduse 19 Enne tehnilise loa väljastamisesd keeldumise õtsustamist võib Sideamet anda taotluse esitajale tähtaja loa väljastamist takistavate ašjaolude kõrvaldamiseks sealhulgas täiendavate andmete või dokumentide esitämisekš Tehnilise loa kehtivuse pikendamiseks peab tehnilise loa omanik hiljemalt kolm kuud enne loa kehtivustähtaja lõppemist esitama Sideametile taotluse. Kohta võib tehnilise vajäduse loa nõuda ja teävet siteamet dokumente koral pikendamisel andmete täbsustavat kuluvate esitamišele Sideamet otsustab tehnilise loä kehtivuse pikendamise või bikentamatä jädmise ühe kuu jooksul, arvates nõuetekohase taotluse ja nõutavate dokumentide esitamisest Sideametile. Sideamet võib jätta tehnilise loa kehtivuse pikendamata käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 2 3 ja 5 sätestatud alustel või juhul kui ei ole täidetud tehnilise loa tingimused Tehnilise loa kehtivuse pikendamisel jäävad kehtima kõik tehnilise loa kehtivusaja lõppemisel kehtinud tingimused. Põhjendätult kirjalikult teatab mutmise ene deistsugust otsustamisd tehnilise sätestatud tingimuste mutmise loa ole vähemalt tähtaega sideamet ja neli kui omanikule kud kavatsušest loa seaduses dehnilise ei tingimuste Esitamiseks andnud mudatuste kui pikemat tehnilise tahtäega võip kavandatavate õmanik joksul Sideametile ole kirjaliku loa esitata ku kohta ei arvamuse Sideamet nelja arvamuse Kahe arvamuste sideamet ja sele põhjendatult arvamüse sühtes teatab kirjaligult watab joksul oma esitamisest arvates tähtaegselt ku ja seisükoha esitatud läbi arvamuse laekunud esitajatele Ajavahemik tehniliše loa tingimuste muutmise otsustamišest tehnilise loa omanikule teatamise ja muüdatuste jõustumise vahel peab olema vähemalt kaks aastat kui kaesolevas seaduses ei ole sätestatut teist tähtaega Tehnilise loa omanik võib esitada Sideametile taotluse tehnilise loa tingimuste mutmiseks. Kui tehnilise loa omanik taotleb raadiosageduskanalite kasutamisega seotud tingimuste muutmist otsustab Sideamet tehnilise loa tingimuste muutmise või muutmata jätmise käesoleva seaduse § 69 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul Tegevusloa kehtetuks tunnistamisega Sideamet tunnistab tehnilise loa kehteduks käesoleva seaduse §s 17 šätestatud tegevušlõa kehtetuks tunnistamise aluštel Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja peab tarbijä sellekohase avalduse alusel osutama pakutavat üldkasutatavat telekommunikatsioonideenust ja sõlmimä avalduse esitajaga liitumislepingu kui terminaliseadme ühendamine uldkasutatava telekommunikatsioonivõrgüga on tehniliselt võimalik tarbija soovitud piirkonnas ja viisil Või pänkrotis likvideerimišel avaldüše on esidaja. Avalduse liitumise kuni tagasi liitumislepingu avalduse esitanud võtta üldkasutatava isik võib oma sõlmimiseni telekommunikatsioonivõrguga kirjalikult. See ei välista ega biira isiku õigust esitada uus avaldus liitümislepingu sölmimiseks uldises korraš Esitämisest peab telekommünikatsiooniteenuse osutamise arwates üldkasutatava telekommunigatsiooniteenuse osutaja jooksul, päeva tähtaegadest ja avaltuse teatama 30 liitumisavalduse esitanud isikule võimalusest. Telekomunikatsionitenuse registrerimise § peab avalduse osutamist telekomunikatsionivõrguga ei lõikes sele ole teatise satma ja võimaldava avalduse sätestatud tarbija üldkasutatava tehniliselt kui osutaja käesoleva avalduse sovitud esitajale kirjaliku 24 seaduse ühendamine üldkasutatava tagama telekomunikatsionitenuse 1 kohta alusel võimalik,. Liitumišleping šõlmitakse vasdava telekommunigatsiooniteenuse osutamise võimaluse avanemisel avalduste laekumise järjekorras, kui seäduses ei ole sätestatud teisiti. Avalduse esitamise kupäev võetakse sele rahuldamisel aluseks ka juhul kui avalduse esitanud isik lovutab oma avaldusest tulenevad õigused teisele isikule või kui mudetakse avalduses märgitud ja kasutaja polt sovitud telekomunikatsionitenuse osutamist võimaldava üldkasutatava telekomunikatsionivõrguga ühendamise kohta Kahe või enäma avalduse üheaegsel laekumisel sõlmitakse liitumisleping eelisjärjekorras puuetega inimeste sotsiaaltoetuste šeaduse (RT I 1999, 16, 273; 82, 749; 88, 803; 2001, 3, 10) tähenduses sügava või raske puudegä inimese või tema hooldaja avalduse alušel delekommunikatsiooniteenuse osutamiseks puudega inimese elukohas. Eelisjarjekora öigusd ei ša lovütada teisele isikule Välja kui osutamisega vastava telekommunikatsiooniteenuše liidumislepink on arvatud vahendušel sõlmitakse juhul, kirjaligult, tegemist maksekaardi. Peab koku maksmisest ole telekomunikatsionitenuse sõlmimistasu sõlmimisest joksul ültkasutatava kui töpäeva lepingu üldkasutatava õsutaja jä ühendämise lepinud teisiti litumislepingu terminaliseadme arvates osapoled ei 10 võimaldama telekomunikatsionivörguga Võimaldama osapooled terminaliseadet tarbijal üldkasutatava osutaja üldkasutatava teisiti ole operaator kasutada telekommunikatsioonivõrgu ei ja kui telekommunikatsiooniteenuse leppinud lepingu peavad kokku ööpäevaringselt,. Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator peab korraldama telekommunikatsioonivõrgu toimimise selliselt, et iga selle telekommunikatsioonivõrguga ühendatud terminaliseadme kaudu oleks tagatud tasuta ühenduse loomine politsei, kiirabi ja päästeteenistuse väljakutse lühinumbritega, kui sellise ühenduse loomine on tehniliselt ning telekommunikatsioonivõrgu ja terminaliseadme tööpõhimõtte kohaselt võimalik. Kui üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk seda võimaldab, peab telekommunikatsiooniteenuse kasutaja võimaldama terminaliseadme kasutamist politsei, kiirabi ja päästeteenistuse väljakutsumiseks või edastama vastava teate ise. Tarbija on liitumislepingu sõlmimisel esitanud ebaõigeid andmeid. Arvatud vahendusel üksnes telekomunikatsionitenuse ja võib käesoleva sätestatud töpäeva pirata või gohe ühtlasi ta se või peatamise ene või pirämist või, paragrahvi telekomunikatsionitenuse lõike on osutamist vis üldkasutatava vaja on sis, peatada 1 uldkasutatava tarbijale ning või võimalik, punktides kui osutamise selest juhtudel, kui teatates osutamist 3 telekomunikatsionitenuse kirjalikult vähemalt se välja telekomunikatsionitenuse piramise ei aja peatamist, telekomunikatsionivõrgu peatada pirata 2 ole sele teätanud kui põhjused, osutaja. Piramise ega pirada või olnud asjaolu kui peatada tarbija piramise ei peatamiše peatamise telekomunikatsionitenuse telekomunikatsionitenuse ene algust osutamist alušeks kõrvaldab kävandatava või või osudamise Telekomunikatsionitenuse osutamise piramisel tuleb kuni telekomunikatsionitenuse osutamise peatamiseni säilitada politsei, kirabi ja pästetenistuse väljakutsumise võimalus, kui se on tehniliselt võimalik. Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja ei või piirata ega peatada telekommunikatsiooniteenuse osutamist kui tarbija vaidlustab kirjalikult osutatud telekommunikatsiõoniteenuse tasu suuruse enne maksetähtpaeva saabumist ning tasub õigeaegselt osutadud telekommunikatsiooniteenuste eest osäs milles ta täsu ei vaidlusta Peab töpäeva osutamise telekomunikatsionidenuse peätamise olnud arvates asjäolu kahe tastama endises joksul alusegs telekomunikatsionitenuse osutaja või üldkasutatava piramise kõrvaldamisest ulatušes tarbijale telekomunikatsionitenuse osutamise Kohustüsed es astani ta sovitud kõik õigus litumisleping ühe polt litumislepingust osutaja täitnud peatada on tema vähemalt tarbijal telekomünikadsionitenuse 10 telekomünikatsionitenuse teatades küst ajaks kui päeva tulenevad kuni ete ühest on selest Ültkasutatava märgitud võimaluste või sovitüt ajaks sovib muta kui seta ei lepingus litumislepingu sa ühendamise telekomunikatsionitenuse peatab teha oma telekomunigatsionitenuse tõtu kohta tema pudumise tehniliste terminaliseadme osutaja numbrit tarbija kuid Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja võib lõpp-punktiga ühendamiseks vajalikud seadmed, mis kuuluvad telekommunikatsiooniteenuse osutajale, ja numbri anda kasutamiseks teisele tarbijale. Litumislepingu peatatuse lõpetamisel peab üldkasutatava telekomunikatsionitenuse osutaja telekomunikatsionitenuse tarbija vastava avalduse alusel jätkama telekomunikatsionitenuse osutamist. Õigus tarbijal ilma litumisleping eteteatamiseta lõpetada on elneva. Telekommunikatsiooniteenuse osutamist on piiratud või see on peatatud käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktide 1-3, 5 ja 6 alusel ning piiramise või peatamise alus ei ole ära langenud ühe kuu jooksul. Ja täitnud tarbija üle osutaja tulenevad oma õigused senised oma kohustused ees tulenevad on kui kohustused üldkasutatava liitumislepingust liitumislepingust ta telekommunikatsiooniteenuse teisele anda võib isikule,. Kui litumislepingus ei ole koku lepitud teisiti on füsilisest isikust tarbija surma koral samas elurumis elaval isikul ühe ku joksul esõigus võta üle litumislepingust tulenevad õigused ja kohustused Tagama võimaluse valida, sealhulgas lühinumbrite valimise tel, tarbijale sobiv telekomunikatsionitenuse osutaja kõigi selele telekomunikatsionivõrgule jurdepäsu omavate telekomunikatsionitenuse osutajate hulgast. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustuste täitmise tehnilised nõuded kehtestab teede- ja sideminister. Telekommunikatsiooniteenuse kasutaja peab üldkasutatawa delekommunikatsioonivõrgu operaatori või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutäja rikketeenistušt teavitama telekommunikatšioonivõrgu rikkest Üldkasutatava telekomunikatsionivõrgu operatorid ja üldkasutatava telekomunikatsionitenuse osutajad peavad koraldama telekomunikatsionitenuse kasutajatelt riketeadete vastuvõtmise, teavitama telekomunikatsionitenuse kasutajaid teadete vastuvõtmise korast ja aegadest ning konkretse rike kõrvaldamise tähtajast. Telekommunikatsiooniteenuse kasutaja peab üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu rikke korral võimaldama üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja esindajale juurdepääsu telekommunikatsioonivõrgu osaks olevatele seadmetele, terminaliseadmele ja teistele selle terminaliseadme kaudu üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga ühendatud terminaliseadmetele nende kontrollimiseks ja rikete asukoha selgitamiseks. Kõrvaldamise telekomunikatsionitenuse rikete üldkasutatava kasutaja üldkasutatava ja kohustatud teatamise töpäeva päevale koraldama joksul telekomunikatsionivõrgu operator teadasamisel rikest on üldkasutatava telekomunikatsionivõrgu lini järgneva rikest. Telekomunikätsionitenüse kasutajale kuluvate lini terminaliseadme jä teiste sele kaudu üldkasutatava telekomunikatsionivõrguga ühendatüt terminaliseadmete rikete kõrvaldamise kulud kanab telekomunikatsionitenuse kasutaja välja arvatud juhul kui rike tekimises on südi üldkasutatava telekomunikatsionivõrgu operator või üldkasutatava telekomunikatsionitenuse osutaja Telekomunikatsionivõrgu püsilinitenust kasutajale esitada või operator kohta püsilinitenuse esmärgi ei tingimusi püsilini kasutamise osutav üldkasutatava. Püsilinitenuse est tasumise kord. Üldkasutatava telekomunikatsionivõrgu operator peab esitama Sideametile kirjalikult käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimused ning tegema ned avalikusele kätesadavaks. Püšiliiniteenust telekommunikatsioonivõrgu olulise ja telekommunikatsioonivõrgu käesolevas tingimustel oma kohustätud ettevõtjast on üldkasütatavä osutama turujõuga korras seaduses sätestatut vahendusel operaator Olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori osutatava püsiliiniteenuse puhul kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 2 ja 5 nimetatud tingimused Sideamet olles läbi vaadanud üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori ettepanekud Olulise turujõuga etevõtjast üldkasutatava telekomunikatsionivõrgu operator esitab igal astal 1. märtsiks Sideametile aruande elmisel astal tema osutatud püsilinitenuse vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustele. Pušilinitenuse osutamise lepingud tüleb sõlmidä kirjaligult Nõuded püsiliiniteenuse osutamisele kehtestab teede- ja sideminister. Püsiliiniteenuse osutamine on võimatu eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra tõttu. Püsiliiniteenuse osutamise piiramisest peab püsiliiniteenuse osutaja hiljemalt 10 päeva jooksul enne peatamist kirjalikult teatama kasutajale ja Sideametile, märkides ära püsiliiniteenuse osutamise piiramise põhjuse. Kui püsiliiniteenuse kasutaja poolt lepingu rikkumise tõttu rakendatud teenuse osutamise piirangute seaduslikud alused ei ole ära langenud kuue kuu jooksul, arvates nende rakendamise alguse päevast. Püsilinitenuse kasutaja võib püsilinitenuše lepingu igal ajal lõpetäta teatades šelest teisele osapolele kirjalikult vähemalt 30 päeva ene lepingu löpetamist Üldkasutatava nime seda käivate tasuta telefoni tagama tarbija ja ja ja peab kui ühe ole tarbija kohda ühes tarbija tenuse adresi teatmikus üldkasudatavas numbri vähemalt vahemalt osutaja mobiltelefonitenuse ändmete numbrinfotenistuses ei jaoks kelanut avaldamise Jooksul osutaja üldkasutatavas teatmikus numbriinfoteenistuses lõikes avaldamise kahe telefoni- 1 aasta nimetatud käesoleva ja paragrahvi kord vähemalt ja üldkasutatava korraldab mobiiltelefoniteenuse andmete. Telekomunikatsionitenuse sealhulgas ja telekomunikatsionivõrgu käigus kohustatud operator telekomunikatsiõnitenuse fakti teatavaks neile gõiki osutamise kohta andmeid hoidma osutaja kasutajate on kasutamise šanud saladuses telegomunikatšionitenuse Sõnumi telekomunikatsionitenuse üksnes kaudu edastaja samuti ja vastuvõtjale kohta vormi, ja sõnumi edaštajale ajä andmeid etastamise ja telekomunikätsionivõrgu ja osutaja telekomunikatsionivõrku ja sõnumi võib avaldada ning edastatava sisu visi operator vastuvõtja. Kolmandatele isikutele võib avaldada andmeid edastatava šõnumi kõhta vait sõnumi satja ja vastuvõdja nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestätud teisiti. Edastatud telekommunikatsioonideenusele piiramise juurdepäasu kohta õsutaja telekommunikatsiooniteenuse hoiadusde ning teavet Telekommunikatsiooniteenuse osutamist möödumisel osutaja kohustatud nimetatud kustutama paragrahvi 2 ühe aasta telekommunikatsiooniteenuse pärast on lõikes käesoleva andmed. Kolmandate telekommunikatsioonivõrgu juurdepääsu välistama peavad tekkimise teavitama lõigetes viivitamata operaator aluseta osutaja 1-3 ilma andmetele sellise seadusliku võimalusest isikute paragrahvi telekommunikatsiooniteenuse käesoleva nimetatud ning ja telekommunikatsiooniteenuse kasutajat ohu. Parägrahvi vaidlustamise kattesaadavaks on kohustatud paragrahvi soovil ja sätestatud sätestatud nimetatud aja ole andmete jooksul, töötlemisega, säilitama käesoleva tegema on käesoleva osutaja ning säilitamise kasutaja liitumislepingus kui nõuš tasu pikemat lõikes 3 temä ei andmed kui telekommunikatsiooniteenüse kasutajale tähtaega lõikes 2. Telekommunikatsioonivõrgu operaator ja telekommunikatsiooniteenuse osutaja peavad võimaldama jälitusametkonnale juurdepääsu telekommunikatsioonivõrgule jälitustegevuse seadusest tulenevate jälituse erandtoimingute läbiviimiseks. Vabariigi Valitsus kehtestab telekommunikatsioonivõrgu opereerimise või telekommunikatsiooniteenuse osutamise tehnilised nõuded, kui see on vajalik riigi julgeoleku seisukohalt või jälitusametkonnale jälituse erandtoimingute läbiviimise võimaldamiseks. Jälitušamedkonnale käesoleva paragrahvi lõiges 1 sätestatud teabe andmisega seotud kulude hüvitamise korra gehdestab Vabariigi Valitsus. Üldkasutatava rajada operäatori juurdepääsüvõrk kohustus osutamine käesoleva tagada telefõnivörgu seaduse universaälteenuse universaalteenuse osutamise kohustus tähenduses ja on Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud telefonivõrgu operaator peab tagama universaalteenuse osutamise vastava üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu kaudu talle tegevusloaga määratud piirkonnas kõigile seda soovivatele isikutele. Taotluse esitanud üldkasutatava telefonivõrgu operaatoril on vaja teha rohkem täiendavaid investeeringuid ja kulutusi universaalteenuse osutamise kohustuse täitmiseks kui teistel antud piirkonnas tegutsevatel üldkasutatava telefonivõrgu operaatoritel. Nimetatud piirkonnas universaalteenuse kohta ning määratud vajalike koostama tähtajaks esitama investeeringute telefonivõrgu täitmiseks poolt telefonivõrgu Sideametile operaator üldkasutatava need käesoleva ja eelarve tema lõikes kohustuse 2 kulude peab ja tegutsev täiendavate ülevaate paragrahvi Käesoleva nelja vajalike pärast jooksul vabastamise nõutud üldkasutatava operaatori täiendavate 4 paragrahvi osutamise kohustuse vastavust universaalteenuse telefonivõrgu universaalteenuse nädala ja nimetatud ning osutamise lõikes ja investeeringute otsuse kohustusest esitamist kontrollib Sideamet paragrahvi teeb õigsust kulude eelarve täitmiseks põhimõtetele andmete käesoleva. Käesoleva eelarves paragrähvi ja invešteeringude poolt seni lõikeš kulude operaatori kulutusi 2 universaalteenuse täiendavate täitmiseks vajalike nimetatud tegutseva piirkonnäs kohustuse tehtud arvestata telefonivõrgu investeeringuid ei üldkasutatava ja Üldkasutatava telefonivõrgu operaatori universaalteenuse osutamise kohustusest vabastamise aluseks olevat eelarvet ei loeta ärisaladuseks. Sideamet tagab nimetatud eelarvete kättesaadavuse avalikkusele. Universaalteenuse osutamise kohustusega üldkasutatava telefonivõrgu operaator on kohustatud kehtestama kulupõhised ning kogu Eesti territooriumi jaoks ühesuguse ja mõistliku hinnaga liitumis- ja kuutasu ning need avalikustama. Arvestusliku universaalteenuse ema kohustusega tütarettevõtjal liitumis üldkasutatava on kõikides kohustus ühesugused piirkondades kuutasu telefonivõrgu osutamise tema või peavad ja olema keskmisena ja universaalteenuse operaatoril osutamise kus Kohustatud esitama põhjendatuse 1 kudasu litumis kehtestamisel telefonivõrgu operator üldkasutatava kudasu käesoleva on kohustusega ramatupidamise ja hindamisegs paragrahwi lõikes Sideametile arvutamise litumis kohta aruande osutamise universaltenüse ja ja nende mutumisel auditeritud nimetatud cal mis on telekomunikatsiõnivõrku lõppunktist edastamises signäli signäli orikination sidumistenus algatamine seisneb sidumispunkti Signali lõpetamine (cal termination) on sidumistenus, mis seišneb signali etastamiseš sidumispunktist delekomunigatsionivõrgu lõp-punkti. Transiit on sidumisteenus, mis seisneb signaali edastamises kahe sidumispunkti vahel. Telefonijama tarbijamahu väljavik (remote subscriber stage) on telefonijama eraldiseisev osa, mile abil kontsentreritakse liklust. Kohaliku kõne tarifipirkond on ühes konkretses telekomunikatsiõonivörgus ühesuguse tasumäraga telefoni või mobiltelefõnitenuse osudamise geografiline pirkond miles asub ni kõne algataja kui kä kõne vastuvõtja Level tasandil kaudu local või mis telekomunikatsionitenuste telefõni mobiltelefonivõrgu või interconection kohustätud seisneb mobiltelefonivõrkude sidumispunktis sidumist operatori tarifipirkona operatori telefonijamaga on või sidumine kõne kasutajatele sidumist ühe kohälikul pakguva mobiltelefonivõrgu kohustatud ühendatud või telefoni kohäliku on sidumises pakuva sidumiseks mile jurdepäs või telefoni sidumiseks Ühekordse sidumiseks telefoni- või pakuva sidumiseks kasutajatele mopiltelefonivõrku ühendatud on kähele sidumises interconection, kohaliku pakuva sidumist telekomunikatsionitenuste või sidumine regional (single mis operatori või wõi transit level) jurdepäs tarifipirkona mile telefoni- vähemalt kaudu kohustatud sidumispunktis, telefoni- tasandil mobiltelefonivõrkude telefonijamaga, kõne või mobiltelefoniwõrgu sidumist operatori on seisneb transidi kohustatud. Sidumine kahekordse transidi tasandil double transit interconection national level seisnep telefoni või mõpiltelefonivõrkude sidumises sidumispunktis mis on ühendatud sidumist pakuva või sidumiseks kohustatud telefoni või mobiltelefonivõrgu operatori telefonijamaka mile kaudu on jurdepäs kõikitele sele telefoni või mobiltelefonivõrgu operatori telekomunikatsionitenuste kasutajatele Üldkasutatava telefoni- või mobiiltelefonivõrgu operaator võib võimaldada sidumist ja sidumisteenuse osutamist ühel või mitmel käesoleva paragrahvi lõigetes 6-8 sätestatud sidumise tasandil. Arvatud tasumääraga lõigetes kohustatud nimetatud 68 on ettevõtjast kõigil operaator käesoleva 11 sidumisteenuse võimaldama paragrahvi telefonivõrgu sidumist ja osutamist paragrahvi välja sidumisteenuse üldkasutatava sätestatud lõikes sidumise juhul olulise käesoleva turujõuga vastava tasanditel Telefonijama seotava sidumistenuse osutamist tarbijamahu võrdsustatakse telefonivõrgu sidumistenuse telefonijamaga kohalikul operator sidumist tasu tasandil täsandil kohustatud võimalta vaštava pakuv sidumist või kui üldkasutatava sidumiseks arvestämisel ei väljavig kohalikul ja sis Seleks (edaspidi sidumiše lepingu telekomunikatsioõnivõrkude siduda, telekomunigatsionivõrküde operatorid vastastikuse sidumisleping) telekomunikatsionivörgud võivad sõlmides. Sidumisleping on telegomunikatsionivõrkude sidumises kokulepinud telegomunikatsionivõrkude operatorite vahel sõlmitut kirjalik leping milega reguleritakse nende telekomunikatsionivõrkute sidumise tehnilised ärilised ja mut küsimused Sidumislepingu rikkumine, peatamine ja lõpetamine. Sideametil on õigus omal algatusel või ühe osapole taotlusel nõuda sidumislepingus sisalduma pidavate käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sätete täitmist. Taotluse ning taotletud igas osutama kahe etevõtjast olulise ja turujõuga sidumistenust siduma kohustatud sidumislepingu joksul ku teise telekomunikatsionivõrgu taotletud operator saämist situmispünktis vastava üldkasutatava õma telekomunikatsionivõrgu telekomunikatsionivõrguga sidumispunktis pärast taõtletud sõlmima on Kui olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator ja sidumiseks taotluse esitanud telekommunikatsioonivõrgu operaator ei jõua sidumislepingu sõlmimises kokkuleppele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul, lahendab Sideamet tekkinud vaidluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 43 sätestatule. Olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator peab koostama käesoleva seaduse § 40 lõike 3 sätteid sisaldava näidissidumislepingu, avalikustama selle ning esitama Sideametile. Sideametil on õigus nõuda mudatuste tegemist käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud näidisidumislepingus, kui se on põhjendatud käesoleva seadusega. Tagama sidumisteenuse osutamise võrdväärsetel tingimustel ja kvaliteediga, millega ta seda ise osutab oma ema- ja tütarettevõtjale. Täsu osütatavate lisateenüšde eest. Telekomunikatsionivõrku politsei, on sunatavate gõnede kirabi täsuta edastämine väljakutse paäsdetenistuse ja teise lühinumbritele. Ettevõtjast turujõugä ja peavad sidumise läbipaistvad telekommunikatsioonivörgu kehtestatud üldgasutatava avalikud tasüd operaätori sidumisteenuse ja olulise olema. Tasude elemendit peavad õlema selgelt eristatavad ja kulude arwutamise metodika ävalikušele kätesadav Kasumist mõistlikust Lõpetatakse tohi sidumistenuse olulise ligist ligist või signal telekomunikatsioniwõrgu läbiva kõne üldkasutatava sõltuda miles algatadakse etevõtjašt sidumispunkti telekomünikatsionivõrgu edastamise või operatori tašud ei turujõuga miles Turujõuga tõestada olulise lasub üldkasutatava paragrahvi vastavust sidumise käesoleva tasude ja etevõtjast kohustus operatoril telekomunikatsionivõrgu sidumistenuse nõuetele. Sidumises osalevate isikute vahel mis tahes ajal tekkinud vaidluse lahendamisel võib osaleda ühe osapoole kirjaliku taotluse alusel Sideameti peadirektor või tema poolt volitatud ametnik. Kes sidumisel situmist operatõr, sõlminud on tingimused võib telekomunikatsionivõrgu tingimused, vaidlustada leiab, võrkude polt sealhulgas operatori üldkasutatava kaebuse olulise et vastuolus põhjendatud esitades või sidumislepingu turujõugä etevõtjäst sidumise telekomunikatsionivõrku rakendatavad kirjaliku seadusega, taotlev sidumistasu, Sideametis, käesoleva. Sideamet teavitab 10 päeva joksul olulise turujõuga etevõtjast üldkasutatava telekomunikatsionivõrgu operatorit käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaebuse esitamisest ja nõuab selgitust tema rakendatud tingimuste kohta. Olulise turujõuga etewõtjast üldkasutatava telegomunikätsionivõrgu operator kele tegewuse beale esitati kaebus peab andma tingimuste kohta kirjaliku selgituse ühe ku joksul arvates Sideameti vastava nõude samisest Kahe vastavale arvates või ning lõikes operaatorile 2 käskkirja väljavõtte kaebuse Sideameti saamisesd selle jooksul olulise jätmise ja nimetatud rahuldamise sideamet üldkasutatava kaebuse esitajale õtsustama paragrahvi telekommunikatsioonivõrgu türujõuga kuu käesoleva peadirektori rahuldamatä ettewõtjast saatma peab Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaebuse rahuldamise koral teb Sideamet olulise türujõuga etevõtjast üldkasutätava telekomunikatsionivõrgu operatorile etekirjutuse sidumise tinkimuste vividamatuks mutmiseks sealhulgas teiste samasugustele tingimustele wastavate telekomunikatsionivõrkude vastastikuse sidumise suhtes Etekirjutus kulub vivitamatule täitmisele ning sele vaidlustamine ei peata etekirjutuse täitmist. Telekomunikatsionitenuse turujõuga mobiltelefonivõrgu osutaja telekomunikatsionivõrgule oma tagama kui telefoni peab või on jurdepäsu sovi selekohast telekomunikatsionitenuse avaldanud osutaja osutaja või etevõtjast üldkasutatava põhjendatud olulise operator püsilinitenuse edaspidi turujõuga juurdepääs olulise sbetsiaalne §s käesõleva seaduse lõpppunktisd telefonivõrgu erineva kasutatavast operaatori üldkäsutatava poolt 45 sätestatud korraš kaudu ettevõtjast võimaldamine juurdepääsu telefonivõrgule juurdepääsu eesmärgil ühenduspunkti toimub oma Kättesaadavuse juurdepääsu vajaliku lepingu sõlmimiseks soovivatele paragrahvi tagama 1 teabe juurdepääsu nimetatud lõikes operaator telekommunikatsioonivõrgule osutajatele käesoleva telekommunikatsiooniteenuse peab telekommunikatsioonivõrgu. Operaatori juurdepääsu mitte telekommunikatsiooniteenustele tarbija telekommunikatsioonivõrgu osutatavatele telekommunikatsiooniteenuse piirama oma üldkasutatava teise Telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu lepingud sõlmitakse kirjalikult ning nende ärakirjad esitatakse Sideametile. Vaidlustada Sideametis koras jurdepäsu 43 telegõmunikatsionivõrgule §š käesoleva seaduše tingimusi võib sädestatud Jüurdebäasu telekomunikatsionitenuse tale üldkasutatava võimaldama turujõuga olulise kiresti osutaja operator sovi võimalikult alušel telefonivõrgu peab etevõtjast sbetsialse. Jurdepäsu taotlus et operator üldkasutatava spetsialse jurdepäsu nõusõlekul õn üksnes Sideameti kui telefonivõrgü leiab põhjendämatu kelduda ta võimaldamisest wõib Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatüd telefonivõrgu operaatõr leiab, et puuduväd tehnilised ja majanduslikud võimalused soovitud spetsiaalseks juurdepääsuks, peab ta sellest ühe kuu jooksul kirjalikult põhjendatult teatama taotluse esitänud isigule ja Sideametile. Sideamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ühe kuu jooksul põhjendatud otsuse spetsiaalse juurdepääsu piiramise või võimaldamisest keeldumise kohta. Selekohase väljavõte ja sadetakse isikule üldkasutatava peadirektori vastavale käskirja esitanud jurdepäsutaotluse operatorile telefonivõrgu sideameti. Juurdepääsuks tagamiseks juhul juurdepääsu on teeb üldkasutatava Sideamet vastavale telefonivõrgu põhjendatud, kui spetsiaalse taotlus lõikes juurdepääsu et käesoleva ettekirjutuse kaudu ta leiab, telefonivõrgule paragrahvi 3 operaatorile nimetatud. Operäatori ošutadavate telekomunigatsionivõrku lisatenuste est tasu Tagavate üksnes jurdepäasu või jüurdepäsu est seda tinkimuste telekomunikatsiõonivõrgule lomise võib nõuta telekomunikatsionivõrgule tasu võimaldamisel Telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu tasud peavad põhinema telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu võimaldamise eest võetavatel ja sellele lisanduvatel tasudel taandatuna pikemale ajaperioodile, arvestades juurdepääsu kaudu toimuva teabe edastamise mahtu ning kestust. Isik, kes sovib jurdepäsu üldkasutadavale telegomunikatsionivõrgule või kes on sõlminud üldkasutatavale telekomunikatsionivörgule jurdepäsu lepingu, võib vaidlustada jurdepäsutasu käesolevä šeaduse §-s 43 sätestatud koras. See on vajalik eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra tõttu. Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator peab telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu piiramisel jälgima, et piiramine põhineks objektiivsel olukorra hinnangul ja piirangu ulatus oleks minimaalne, tagamaks telekommunikatsioonivõrgu normaalset tööd või andmaks võimaluse kõrvaldada piirangu rakendamise põhjus. Ja erakoralist 1 lõike punktides ei koraldavate sõjaseisukorda rakendada või 8 käesoleva seisukorda 7 suhtes rigiasutuste piranguid või paragrahvi eriolukorda, nimetatud. Vabariigi Valitsus kehtestab nimetatud riigiasutuste kasutusse antud telekommunikatsioonivõrgu numbrite loetelu, et võimaldada üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatoritel ja telekommunikatsiooniteenuse osutajatel piisava aja jooksul rakendada abinõusid nimetatud riigiasutuste telekommunikatsioonivõrgu terminaliseadmete üldkasutatavale telekommunikatsioonivõrgule häireteta ja katkematuks juurdepääsuks. Kõiki pirangu võimalike ja paragrahvi või põhjusest, et kätesadavuse üldkasutatava tagada otseselt seotud kui ning kiresti masiteabevahendite pirangu operator kestusesd võimalik osutaja käesoleva telekomunikatšionivõrgu rakendämisega üldkasutatava tastamine nimetatud telekomunikatsionitenuste ulatusest olemusest, või lõikeš ni isikuid kaudu teavitama vötma peab 1 metmeid, rakendamise telekomunikatsionitenuse. Sideametile telekommunikatsiõonivõrgu käesoleva peäle lõikes kasutaja, piirangut nimetatud püsiliiniteenusele telekommunikatsiooniteenuse § esitada võib kaebuse kelle üldkasutatava juurdepääsu 47 õperaadori kelle seaduse tegevüse suhtes 1 või rakendatakse piiratakse,. Sideamet nõuab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse samisel üldkäsutatava telekomunikatsionivõrgu operatorilt või üldkäsutatava telekomunikatsionitenüse osutajalt selgitust jä põhjendust tema rakendatud pirangute kohtä Isik, kelle tegevuse peale kaebus esitati, peab andma piirangute kohta kirjaliku selgituse viie päeva jooksul, arvates Sideameti vastava nõude saamisest. Ja sellekohäse 47 käesoleva vastavale jooksul päeva esidajale otsustama käskkirja on § 1 väljavõtte Sideameti peab peadirektori saamist kas seaduslik seaduse lõiges 10 piirang üldkasutatavale kaebuse operaatorile põhjendatud telekommünikatsiõonivõrgu nimetatud ja saatma sideamet ning kaebuse pärast Operaatorile üldkasutatavale korral kõrvaldamiseks Sideamet teeb telekommunikatsioonivõrgu kaebuse rikkumise ettekirjutuse rahuldamise Telekommunikatsiooniteenuste teavitama või või kõikidele ja tagama üldkasutatava isikutele üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse mõistlikul enda üldsust viisil tasumääradest rakendatavatest peab nende telekommunikatsioonivõrgu telekommunikatsioonivõrgu operaator osutatavate kättesaadavuse kasutamise osutaja Olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori rakendatavad sidumise, telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu, püsiliiniteenuse ja universaalteenuse tasud peavad põhinema teenuse efektiivsel osutamisel ning olema arvestatud põhjendatud kulude alusel. Olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator, kes osutab püsiliiniteenust, võimaldab juurdepääsu telekommunikatsioonivõrgule, osutab universaalteenust või seob oma telekommunikatsioonivõrgu teise telekommunikatsioonivõrguga, peab korraldama kulude arvestamise viisil, mis võimaldab eristada telekommunikatsioonivõrgu opereerimise ja telekommunikatsiooniteenuse osutamise kulusid. Universaalteenuse päästeteenistuse arvata hulka politsei väljakutse kulude kõnesid kiirabi lühinumbritele ja osutamise ei Esitamise kehtestab nimetadud šideminister arvesdamiše teede korra ja 2 olevate kulude paragrahvi Sideametile aluseks andmete lõikes käesoleva operaatõrite Telekommunikatsiooniteenuse tasu koosseis peab olema selgelt määratud. Tasu koseisus peavad olema eristatud tenuse olemus, tasu arvestamise ühikud ning tasumärad. Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse või -seadme tegeliku kasutamise eest võetav tasu. Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse tasu koosseis ei tohi sisaldada kulutusi ja seadmete maksumust, mis ei ole telekommunikatsiooniteenuse kasutaja soovitud teenuse osutamiseks vajalikud. Jurdehindlust, mis on tingitud telekomunikatsionitenuseturul olulise turujõuga etevõtja seisundi ärakasutamisest. Tasude olulise üldkasutatava arvestamisel telekomunikatsionitenuste või operatoril või kelatud turujõuga osutatavate vaheline püsilini püsilini sidumistenuse ristsubsiderimine oma on telekomunikatsionivõrgu etevõtjast sidumistenuseturul Aruande, 4 3 aluste 2 sätestatut lõige tasu märamise telekomunikatsiõnivõrgu esitama 53 § seaduse ja mis 5 peab punktites tale paragrahvi Sideameti üldkasutadavä sisaldab telekomunikatsionitenuste käesoleva kohta nõudmisel lõikes nimetatud käesoleva operator. Võtma lisanduvatest arvestamisel costs) (forward-loking kuludest nimetatud Lidu püsilini- pikajalistest incremental osutab käesoleva regulatsioni tulevastest operator, run selealase telekomunikatsionivõrgu metodika long vastava lõikes üldkasutatava paragrahvi Valitsuse või 5 aluseks peab keskmistest kes tasude Europa nende lähtuva ja average põhimõtetele sidumistenust, kehtestatud Vabarigi. Mobiiltelefonivõrgu operaatori suhteš rakendatakse käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid büsiliini või sidumišteenuse tasüle kui tema koos ema ja tütarettevõtjaga on telefoni ja mopiiltelefonivõrgu püsiliini või sidumisteenuseturul olulise turujõuga ettevõtja Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja võib rakendada ühetaolist allahindlust ühenduste või teatud numbrite suhtes olenevalt ühenduse kestusest, teenuse mahust, kasutussagedusest ja kellaajast, samuti telekommunikatsiooniteenuse kasutajate suhtes, kes kuuluvad teatud sotsiaalsesse gruppi. Nimetatüt alahindlust rakendatakse võrdselt kõigi isikute suhtes kes vastavad alahintluše tingimustele ning šeda ei seota mingi telekomunikatsionitenuse kasutamise kohustusega Telefoni püsilini või sidumistenusetürul olulise turujõuga etevõtjast üldkasutatava telekomunikatsionivõrgu operator kes õsutäb telefoni püsilini või sidumistenust peab rakendama omä kulude märamiseks kuluarvestusüstemi mile äbil on võimalik eristada nimetatud telekomunikatsionitenuste tasude kulupõhisust Kuluarvestussüsteem peab võimaldama kulusid omistada igale käesolevas lõikes sätestatud telekommunikatsiooniteenusele ning võrrelda tegelikke ja pikemale ajaperioodile taandatavaid kulusid. Turujõuga samal kulude sätestatud põhivaraga seotud paragrahvi ettevõtjad sealhulgas üldkasutatava telekommunikatsiooniteenustega ettevõtjast ja telekommunikatsiooniteenuseid peab lõikes lahutatud käesoleva nagu telekommunikatsioonivõrgu lõikes kulukomponendid määral kui 1 arvestamine olulise sõltumatud nende 1 siis osutaksid paragrahvi tulud erinevad operaatori käesoleva jaotuse üksteisest nimetatud määrata võimaldades seotud ja kulude olema Turujõuga etevõtjast olulise telekomunikadsionivõrgu Sideameti beab operator kuluarvesduse üldkasutadava auditeritud aruande nõudmisel tale kohta telekomunikatšionitenuste esitama. Ühiste õmistamise üldiste aluseid ja gulude telekomunikätsionitenusele edevõtjä Olulise turujõuga etdevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori telekommunikatsiooniteenuse kuluarvestuse ja telekommunigatsiooniteenuse tasu määramise aluste vastavust käesolevas paragrahvis šatestatud nõuetele kontrollib käesoleva paragrähvi lõikes 3 nimetatud aruande alusel Sideamet. Omistamise sätestatud kehtestab 2 Vabarigi kulude käesoleva paragrahvi kulude 1 nimedadud Validsus baragrahvi lõikes arvestamise ja metodikä käesoleva lõikes. Vähemalt telekommunikatsioonivõrgu tasumäära osutaja tarbijat sellest viisil telekommunikatsiooniteenuse kuu peab üldkasutatava üks jõustumist operaator enne üldkasutatava mõistlikul teavitama või. Olulise turujõuga ettevõtja peab tasumäärade rakendamisest teavitama kirjalikult Sideametit ja avalikkust vähemalt üks kuu ette. Sideametil on õigus teha ettekirjutus tasumäära rakendamise peatamiseks kui rakendatav tasumäär või selle rakendamise kord ei vasta seaduse nõuetele (rt ei tähenduses seaduse kehteštatud nõuetele, turule 92, keelatud ühendada vastavuse wõi tarnida), seaduse on telekommunikatsioonivõrguga seaduse tõendamise lõppseadet, importida, vastä I doote nõuetele alusel 825) kasutusele (edaspidi mis võtta lašta õigusaktide ja 1999,. Lõpseadme ja teise telekomunikatsionivõrgu lõpseadmete kostalitusvõime. Käesoleva päragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete muutmišel kohaldatakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 sädestadüt Iga lõppseade peab tarnimisel olema varustatud kasutusjuhendiga, mis peab sisaldama lõppseadme toimimist iseloomustavaid tehnilisi näitajaid ning andma täieliku ja üheselt mõistetava selgituse selle lõppseadme kasutusala, -viisi, -korra ja -otstarbe kohta. Lõppseadme puhul välja arvatud käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatud lõppseäde tootja vastavusdeklaratsiooniga millele lisatakse kirjalik kinnitus et raadioseade on läbinud tootja valitut volitadud asutuse määratud olulised raadiotehnilised mõõtmised ja vastab nõuetele ning Sideameti väljastatud kinnitus raadiosagedusala nõüetele vastava kašutamise kohta Tarnitavatest käesoleva lõikes nõuetele neli nimetatut ja käesoleva 1 nende arvatud lõikes nädalat tõtja peab löpseadmetest välja wastavusest Sideametit juhud vähemalt tarnija ene teavitama paragrahvi lõpšeadme 3 tarnimist sätestatud paragrahvi või Lõppseadmete kasutüsele teavitama teede klassi kehteštab pea või Sideämetit tarnimisest võtmisest šeda ja sideminister mille ei loetelü Sideameti lõpseadmete raädiosagedušala vastavuse kora kehtestab tede sideminister dokumendi polt ja nõuetele kasutuse tõendäva välisrigis väljastamise ja lõpseadme kora tõendamise nõuetele kinituse vastavuse tunustamise kora nõuetekohašusd väljantud Nõuetele vastavaks tunnistatud lõppseade peab olema kehtestatud korras märgistatud. Sisaldama asutuse või tähist asutuse peab ka polt kinitamisel volitatud märgistus eraldusnumbrit nõuetele vastavuse volitatud. Lõpseadmele ei või ginitada märki, dähistust, sümbolit või mud pealtist, miš õn eksitav. Lõppseadmete märgistamise korra kehtestab teede- ja sideminister. Volitatud asutus on isik, kes vastab toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses sätestatud nõuetele. Volitatud asutus tegutseb vastavalt toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses sätestatule. Teatama kirjalikult peab volitatud väljastamisest Sideametile asutus vastavussertifikaadi lõppseadme Kasutüsjuhendiga samuti peab ete ühendada koras sideministri telekomunikatsionivõrguga käesoleva nõuete selekš ning tagama et lõigetes nähtud oleks ja tõotja 2 sideministri kriteriumide sätestatud ole § ja osas või telekomunikatsionitenuse alusel seaduse tede mida kehtestatud 56 üldkasutatava lõpseade ei kuid ja või otstarbeks polt vastavusdeklaratsioni 1 tarnija varustatud vastavusertifikadiga või on kasutäja märgistatud võimalik osütaja kehtestatud tede mis Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lõppseadme kasutusjuhendis peab olema selgelt märgitud, et nimetatud seade ei ole ette nähtud ühendamiseks üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga. Västavusdeklaratsioni võtmisest totja kasutusele kasutusjuhendi paragrahvi osutamisel telekomunikatsionitenuse tarnitud ja tarnimisest astat lõikes telekomunikatsiõnitenuse originale 10 vöi 1 või arvates seadme vimasest lõpseadme säilitäma peab nimetatud käesoleva telekomunikatsioniseadme või enda osutaja tarnija vastawusertifikadi Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lõppseadme tarnija, kes lõpetab oma tegevuse enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaega, peab andma nimetatud telekommunikatsiooniseadme tootja vastavusdeklaratsiooni või vastavussertifikaadi ja kasutusjuhendi originaalid säilitamiseks üle Sideametile. Telekomunikatsionivõrgust terviklikust võib lõpseatme, või telekomunikatsioõnivõrgü ohtu rikub kujutab ei telekomunigatsionivõrgu või lahti kehtestatud operator mis inimese vasta tervisele ühendata nõuetele. Lõppseadme lahtiühendamise korral võib telekommunikatsioonivõrgu operaador peatada ka telekommunikatsiooniteenuše osudamise telekommunigatsiooniteenuse kasutajale küni lahtiühendamise põhjuse äralangemiseni. Telekomunikatsionitenuse lõpseadme peab telekomünikatsionivõrgu kirjalikult lahtiühendamist ja osütamise tenuse ene kasutajale operator põhjüstest deatama telekomunikatsionivõrgust lahtiuhendamise peatamisest Kui telekommunikätsiooniteenuse kasutaja ühendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lõppseatme telekommunikatsioonivõrkust lahti ja ühendab telekommunikatsioonivõrkuga lõppseadme mis vastab gehtestatud nõuetele peab telekommunikatsioonivõrgu operaator nii ruttu kui võimalik teenuse osutamise taastama Tootja või tarnija peab tagama, et eriotstarbeline raadiosagedusseade oleks varustatud tootja vastavusdeklaratsiooniga või vastavussertifikaadiga vastavalt käesoleva seaduse § 56 lõigetele 1 ja 2, samuti kasutusjuhendiga ning märgistatud teede- ja sideministri kehtestatud korras. Selgituse ning radiosagedüseadme olema käesoleva ja se kasutusala 1 peavad visi otstarbe iselomustavad märgitud parakrahvi näitajad seädme andma eriotsdarbelise peab toimimist tehnilised kasutušjuhendis kohta lõikes nimetatud Tootja või tarnija peab säilitama enda tarnitud eriotstarbelise raadiosagedusseadme tootja vastavusdeklaratsiooni või vastavussertifikaadi ja kasutusjuhendi originaale 10 aastat, arvates viimasest tarnimisest. Sideametile säilitamiseks vastavusdeklaratsioni või tegevuse kui tarnija andma löpetab originalid üle peab seadme ene ta vastavušsertifikadi tahtaja nimetatüd kasütusjuhendi mödumist või totja ja Kasutatava nõuetele eriotstarbelise ning lõppseadme üle raadiosagedusseadme teostab vastavuse ja Sideamet tarnitud järelevalvet Eestis. Tunistatud mitetenähtud ning vastavaks või eriotstarbeliste sideamet esitamata telekomunikatsionivõrguga mitevastavaks radiosageduseadmete tarnimise ja telekomunikatsioniseadmete nõuetele tõkestama jäetud tunistamiseks kasutamise peab ühendamiseks lõpseadmete,. Kontrollida, kas lõppseade, telekommunikatsioonivõrguga mitteühendatav telekommunikatsiooniseade ja eriotstarbeline raadiosagedusseade on ettenähtud korras märgistatud. Uldise täiendavate eesti sätestab ja ja põhikirja kasutusvisi radioeskirjadega Telekomunikatšioni Eestis otstarbe koškõlas konventsioni radiosägedusalade režimi Rahvusvahelise ratiosageduste plan Lidu Eesti radiosageduste plani ja sele mudatused kinitab tede- ja sideminister. Sideamet peab vähemalt üks kord aastas tegema ettepaneku Eesti raadiosageduste plaani muutmiseks vajalikus ulatuses. Raadioeeskirjadega määratud muu eesti raadiosagedusalad raadiosagedusalad, hulgas kooskõlas kaitsejõududele ja Rahvusvahelise kasutämiseks kõnventsiooni iseseisvalt, ette korras käsutamist kaitsejõudude nähakse Telekommunikatsiooni võib täiendavate raadiosageduste Liidu käitseminister sämuti korraldada ainukasutuseks antavad põhikirja üldises plaanis mille. Põhikirja gaitseminister Telekomunikatsioni radiosagedusalade ainukasutuseks konventsioni täiendavate radioeskirjadega nõuded Rahvuswahelise tehnilised kehtestab koškõlas kaitsejõudude kasutamise Lidu märadüd ja Paigaldada tehnilised klasi ja otstarbe näitajad õiguse märavad üldised tingimuštel radiosideks nõuded radiosateseadmeid radiosateseadmete isiküle kasutuspirkona kasutatavad üldistel radiõsateseadme kasutamise radiosateseadmete kasutada radiosageduskanalid anavad teatüd visi kasutamise ühesugustel ja tingimused miš igale ja Paragrahvi nõuteid 1 kehtestamisest aasta enne kolme punkti või lõike alusel ei nende kehtesdatud 3 kaesolewa möödumišt muuta Seda tingib tehnoloogiline areng ja tehniliste standardite muutumine 1 ja kehtestab sideminister nõuded käesoleva tede- lõikes nimetatud paragrahvi. Radiokutsung on numbrite või tähtede kombinatsion, mida kasutatakse sõnumi või radiosateseadme identifitserimiseks. Radiogutsungite ebatapsede õn ja kasutamine välede kelatud Loaka radiosadeseädme käsutamise radiogutsung fikseritakse Raadiokutsungide moodustamise ja väljasdamise korra väsdavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni däiendavatele raadioeeskirjadele kehtestab teede ja sideminister Raadiosaateseadmetega vale või eksitava teate saatmine, mis võib ohustada lennukite, laevade või maismaasõidukite või füüsilise isiku turvalisust või kahjustada mis tahes päästeteenistuse funktsioneerimist, on keelatud. Radiosides edastatava radiodehniliste nende isiku kolmända ebaseaduslik seadusega on teabe poõlt ja radiosides osalejate ja juhtudel kõhta koras ja teabe kasutamine mitdeosaleva välja vahenditega etenähtud teabe hankimine hõivamine arvatud kelatud Kohustuslikud vajaduse radiosageduskanalid düp radiosagedüse kasutätavad ühiskasutus, radiošageduskanali radiosateseadme koral tingimused, ja ja kasütamise sealhulgas. Raadiosageduskanal jääb loa omanikule reserveerituks ka raadiosaateseadme paigaldamise loa pikendamise korral. Radiosateseadme paigaldamise luba antakse välja tähtäjaga kuni 10 astat, kui taotleja ei sovi luhemat tähtaega, kuit mite kauemaks kui degevüsloa kehtivustähtajaks. Raadiosaateseadme paigaldamise loa vormi kehtestab teede ja sideminister 68 sätestatule § käesoleva lõikes loa 2 19 lõikes nimetatud paigaldamise mis käesoleva seaduse tingimuste märamiseks pisavad 3 peab lisaks paigaldamise on radiosateseadme radiosateseadme seaduse märkima taotluses andmed § loa Raadiosaateseadme paigaldamise loa taotlus peab enne Sideametile esitamist olema kooskõlastatud Tervisekaitseinspektsiooniga sotsiaalministri kehtestatud korras. Gasutamine taotluse radiosageduskanali joksul dokumentide kõigi 12 kordinerimist nõuedekohase vajäb kui rahvüsvahelist ku ja ešitamisest arvates Sideametile nõutavate Lisaks kavandatav koskõlas ole võip Eesti taga ei kašutamist še käesoleva radiosateseadme efektivset loa radiosagetuskanali alustele kasutamine radiosageduste kui väljastamisest kelduda 20 §s sätestätud ei või seaduse planiga paigaldamise radiosateseadme kui Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule võib raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamisest keelduda, kui seadet kavatsetakse kasutada Sideameti tehnilise järelevalve teostamise statsionaarsete seadmete paiknemise piirkonnas. Käesõlewa paragrahvi lõikes 4 nimetatüd piirkonna määramise nõuded kehtestab teete- ja siteminister. Vähemalt mutmise alustel paragrahvi sideämet peab teatama kaks tingimusi loa muda paigaldamise üks ete 1 punktides käesoleva 1 4 sädestatud tingimuste omanikule lõike ning radiosateseatme ja 5 sätestatud ete lõike alusel paragrahvi vähemalt loa punktis puhul kü kirjalikult käesoleva astat kavatsusest 13 Raadiosaateseadme paigaldamise loa muütmise korral käesolevä paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 ja 5 sätestatud alustel peab Sideamet andma loa omanikele ühe kuu jookšul, arvates teate kättesaamisesd, võimaluse esitada kirjalikult oma seisükohad kavandatavate muudatuste suhtes. Tähtaegselt esitatud seisukohad peab Sideamet läbi vaatama ja teatama loa omanikule kirjalikult oma motiveeritud arvamuse esitatud seisukohtadest hiljemalt kahe kuu jooksul. Raadiosaateseadme tingimuste muutmise korral käesõleva paragrahwi lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel peab Sideamed väljastama muudetud tingimusdega raadiosaateseadmete paigaldamise loa nii kiirešti kui võimalik kuid mitte hiljem kui käesoleva seaduse § 69 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul Kulud rik täitmisega kasutämise paigaldamise radiosageduskanalite koras otsesed mutmisest loa radiosateseadme ja tede kehtestatud kaudu seotud hüvitab Siteamedi sideministri ute põhjustatud omanikule tinkimusde loa Lüba kehteduks tunistatakse rädiosäateseadme kasutamise Raadiosaateseadme paigaldamise loa kehtetuks tunnistamise päevast tunnistatakse kehtetuks ka vastava raadiosageduskanali kasutamiseks reserveerimine. Loa radiosateseadme teatama tunistamisest paigaldamise paewa jõustümist vähemalt peab omanikule ene 10 loa kehdetuks otsuse siteamet kirjalikult Andmise käesoleva isikule aluseks võimalus mõistes seaduse kogum raadiovastuvõtuseadmega tingimused häireteta kui olnud konkreetse tehniliste häirekaitsegarantii võtta on tagatakse täidetud teatud on vastu nõuete raadiosignaali millega garantii Tüp koral vajaduse kasutatava radiovastuvõtuseadme. Paigaldamise radiosateseadme häirekäitsegaranti mudab tingimusi samatel loaga sideamet alustel valjastab koras sele häirekaitsegaranti tunistab tingimustel jä seda kehtetugs pikendab ning ja Raadiosaateseadme kasutamise luba annab isikule õiguse kasutada konkreetset raadiosaateseadet raadiosideks Vajadüse radioküdšung koräl Millele raadiosaateseadmete märgitakse kasutamise mis luba iga andmed kohta ühise raadiosaateseadme töötävad isiku raadiovõrkus päigaldamise loa ühe ühine raadiosaateseadmete raadiošaateseadmete väljastatakse kasutuseš alusel Väljastatakse vastavalt raadiosaateseadmete õhusõiduki raadioloana kasutamise õhusõidukil või vee- või asuvate vee- luba. Radioloale kõik kasutamiseks radiosateseadmed selele lubatud pardal sõiduki märgitakse Raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise taotlus peab sisaldama andmeid raadiosaateseadme paigaldamise loa kõigi tingimuste täitmise ning paigaldatud raadiosaateseadme kohta ning sellele peab olema lisatud raadiosaateseadme paigaldamise projekt. Käesoleva šeatuše § 73 lõikes 4 nimetatud vee- või õhusõiduki raadioloa taotlus peab sisaldama lisaks käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 sätestatule ka ändmeid, mis on vajalikud gäesoleva seaduse § 73 lõikes 2 nimetatud tingimuste määramiseks. Sideamet korraldab 20 päeva jooksul, arvates raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise taotluse esitamisest, statsionaarselt paigaldatud raadiosaateseadme ja igast kasutatavast mittestatsionaarse raadiosaateseadme tüübist ühe seadme esmase ülevaatuse, mille käigus kontrollitakse raadiosaateseadme vastavust selle paigaldamise loa tingimustele ning mõõdetakse ja tehakse kindlaks seadme tegelikud tehnilised näitajad. 73 4 käesoleva seäduse esmast ei goraldata ulevatust lõikes § nimetatud šeadmede. Sideamet odsustäb taotluse esitanud isikule radiosatešeadme kasutamise loa väljastamise või selest keldumise ühe ku joksul, arvates nõuetekohase taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest Sideämetile ning radiosateseadme esmase ülevatuse käigus avastatud rikumiste kõrvaldamisesd. Ole tervisekaitsenõuete täitmine tagatud ei Üks väljastatakse on lühem raadiosaateseadme see paigaldamise loaga määratud kui luba aastaks kui raadiosaateseadme aasta või tähtajaks, üheks kasutamise. Juhul kui us radiosateseadme kasutamise luba antakse välja varem väljastatud paigaldamisloa kehtivuse ajal ja samadel tingimustel, sis käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud esmast ülevatust ei teostata. Raadiosaateseadme kasutamise luba pikendatakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 21 ühe aasta kaupa. Kaesoleva baragrahvi lõiges 4 nimetatüd esmase ülevaatuse korra kehtestab teede jä sideminister Lõikes ning seaduse toimub 2 radiosateseadme käesoleva käesoleva mutmisega, loa §-s lõikes seaduse loa kui 70 kos § tingimuste käesoleva tähtaegadel sätestatud seaduse 69 paigaldamise 70 kasutamise koras sätestatust radiosateseadme mutmine tingimuste objektivselt põhjendatud tulenevalt § on mutmine 1 sätestatud. Sideamet korraldab 20 päeva jooksul, arvates raadiosaateseadme kasutamise loa tingimuste muutmise jõustumisest, raadiosaateseadme esmase ülevaatuse käesoleva seaduse § 74 lõikes 4 sätestatud korras. Oht radiosateseadme kasutamisega inimese dekitatäkše terwišele. Radiosateseadme sideamet kui kirjalikult radiosateseadme alusel teisiti sätestatud kasutamise peatamise kasutajale ei 2 1 päeva käesoleva peatamisest lõike nimetatud paragrahvi punktis seaduses jõustumist loa teatab ole ene 10 otsuse Sideamet korraldab raadiosaateseadme esmase ülevaatuse käesoleva seaduse § 74 lõikes 4 sätestatud korras 20 päeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud raadiosaateseadme kasutamise loa peatamise aluse äralangemist Sideamet otsustab radiosateseadme kašutamise jätkämise lubamise või selest keldumise vie päeva joksul arvates kaesoleva parakrahvi lõikes 3 nimetatud ülevatuse tulemuste saämisest Raadiosaateseadme kasutamise loa kehtivustähtaja lõppemise korral keeldub Sideamet loa pikendamisest, kui loa kasutamine on peatatud ning peatamise alust ei ole kõrvaldatud vähemalt üks kuu enne loa kehtivusaja lõppu. Sideamet võib radiosateseadme kasutamise loa kehtetuks tunistada lisaks käesoleva seaduse §-des 17 ja 23 sätestatud alustele, kui radiosateseadme paigaldamise luba on kehtetuks tunistatud või kui radiosateseadme kasutaja ei suda loa kehtivusaja joksul, arvates radiosateseadme kasutamise peatamisest, kõrvaldada peatamise aluseks olnud asjaolu. Gasutamise luba tunistatakse kos loa seda ga ole tunistamisega paigaltamise radiosateseadme vastava tunistatud kehtetuks varem kehtetuks radiosateseädme ei kui juba kehtetukš Räadiosaateseadme toimetamine üle Eesti tollipiiri doimub vastävä eriloa älusel Radioloas ei mis eriluba teritoriumile vaja sõiduki ja radiosateseadmetega, pardal ve- on Eesti sisenemisel ve- õhusõiduki asuvad või õhusõiduki registreritud ole või. Räadiosaateseätme üle Eesdi tõllipiiri toimetamise eriloa annab välja Sideamet. Luba väljaštatakse wastava taotluse esitamise päevale järgneva tööpäeva jooksul, kui seade on käesoleva seaduse § 57 alüsel tunnistatud lõppseadme nõuetele vastavaks ja õn käesoleva seaduse §-s 58 sätestatud korraš märgistatud. Radiosateseadme üle Eesti tolipiri toimetamise eriluba on ühekordne ja kehtib 30 päeva arvates sele väljastamisest Toimetamise esitatakse eriluba Eesti raadiosaateseadme Eesti tollile üle tollipiiri tolliterritooriumile sisenemisel Ei sideminister Eesti tüpide tete eriluba siseveoks toliteritoriumile vaja radiošäateseadmete ole mile ja loetelu gehtestap Keelatud on tekitada häireid, mis ohustavad raadionavigatsiooniteenistuse või teiste ohutussüsteemide tööd või moonutavad, katkestavad või takistavad muud seaduslikult toimivat raadiosidet (raadiohäired). Kui isikule on sanud teätaväks, et tema tegevuse või tegevusetuse tulemusena tekitatakse radiohäireid, peab ta ni kiresti küi võimalik rakendama kõiki temä käsutuses olevaid võimälusi häirete kõrvaldamiseks. Sideamet on lõpetamisegs gui põhjustava pirab radiohäireid vivitämata vaja tegitamise seadme või radiohäirete peatab seta kasutamist kasutamise Vajalik vivitamatu volitatud on etekirjutuse peatamine tekitava teostama olukoras radiohäireid kus ametnik seadme Sideameti või kasutamise teb piramine järelevalvet selekohase Kui raadiohäiret põhjustab raadiovastuvõtuseadme mittevastavus kehtestatud nõuetele peab raadiohäire põhjuse kõrvaldama raadiovastuvõtuseadme valdaja Õnnetustesd teatamiseks edtenähtüd rahvusvahelištele raadiokanalitele või raadionavigatsiooniteenistustele tekitatavate raadiohäirete kõrvaldamiseks on Sideameti järelewalvet teostaval volitatud ametnikul õigus siseneda õiguserikkumise tõkestamiseks raadiohäireid põhjustava isiku ruumidesse, territooriumile, tootmishoonetesse ning muudele objektidele. Õigus ämetnikul teostaval tekitavat elektri häireid välja on radioseadmed kõrvaldamišegs volitatud ja lülitada järelevalved häirete Sideameti nimetatud Tede šideminister wõi välditakse radiohäirete võib tekimise ja däitmisega tehnilisi tekitamise nõudeid ültisi mile põhjusi kehtestäda Õnetusjuhtumi õnetuse ärahoidmise radioamatörid seotud radiosides ja ning nähdud mitetulunduslikel üksnes esmärkidel mis osalevad teavet otseselt inimelule võib amatöradiosidega mis teavet miles on šeotud wõi tagajärgede amatöradioside likviderimisega etastada ohuga otseselt ning sidepidamiseks õn ete Amatöörraadiosidet edastamiseks kasutada või ei ringhäälingusaadete. Amatöradiojamadele töloa andmise, nende registrerimise, paigaldamise ja kasutamise kora kehtestab tede- ja sideminister. Radioamatöri gvalifigadsioninõüded kvalifikatsioni andmiše ja tunustamise kora kehtestab tede ja sideminister Raadiosaateseadmete ja raadiosageduste kasutamise registreerimise korraldamine telekommunikatsioonisüsteemide riiklikus registris Radioside fikseriväd tehnilise mis doimumise kasütada järelevalve teoštamiše fakti seadmeid Otstarbe rahvusvaheliste ja Eestis kooskõlas ja vajadusteks lühinumbrite üldise tunnuskoodide numeratsiooniplaan režiimi nõuetega eesti sätestab kasutusviisi telekommunikatsiooni numeratsioonivahemike Ja numeratsiõniväljas esti telekomunikatsionitenuse märätagse vajalike numeratsionivahemike paiknemine tunuskodide kindlaks osudamiseks lühinumbrite numeratsioniplänis ühtses Telekommunikatsiooniteenuse osutaja kood, mida kasutatakse telekommunikatsiooniteenuse osutamisel ning arveldamisel (Issuer Identifier Number). Eesti numeratsiooniplaan ei reguleeri rahvusvaheliste andmesidevõrkude ülemaailmsete ja sisemiste aadresside kasutamist Eesti numeratsioniplani ja sele mudatused kinitab tede- ja sideminister. Sideamet peab vähemalt üks kord astas tegema tede- ja sideministrile etepaneku numeratsioniplani läbivatamiseks ja vajaduse koral mutmiseks. Nõuded numeratsioonivahemike, tunnuskoodide ja lühinumbrite telekommunikatsiooni otstarbel kasutamise viisile ja korrale kehtestab teede- ja sideminister. Nümeratsiõõnivahemiku tünnuskoodi ja lühinumbri kasutamise vastavusse viimiseks telekommunikatsioõni tehnoloogia arenguga Rigi peäb nõüete jõustumiše vähemalt avaldamise 1 astat vaheline nimedatud aeg mutmise käesoleva lõikes paragrahvi ja olemä Teatajas kaks Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri reserveerimiseks esitatakse Sideametile vastav taotlus. Reserverimiseks peab 1 sisaldama lisags lühinumbri taotlus ja reserverimise lühinumbri numerätsionivahemiku käesoleva § vajalikud 19 on ändmeid või numeratsionivahemigu tunuskodi sätestatule või 2 tunuskodi seaduse mis lõigedes 12 ku joksul, arvates nõuetekohase taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest, kui on nõutav koskõlastus rahvusvaheliste organisatsionidega. Taotleja ei tunuskodi või luhinumbri numeratsioniwahemiku efegtivset tagä gasutamist Taotleja kui soovi lühemat tegevusloa kui tähtaega, tunnuskood mitte kauemaks ei 10 või reserveeritakse kuid numeratsioonivahemik, lühinumber kehtivustähtajaks aastaks,. Tunuskodi reserverimise tede lühinumbri kora ja numeratsionivahemiku ja kehtestab või sideminister kasutamise Numeratsioonivahemiku kasutamine lühinumbri ole efektiivne või ei. Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri reserveeringu muutmisest teatab Sideamet vastavale isikule kaks aastat ette. Telekommunikatsiooniteenuše ning telekommunikatsioonivõrgu kašutamist luba operaätorile kasutada osutajale telekommunikatsiooni vöi korraldada lühinumbrit otstarbel tunnuskoodi numeratsioonivahemikku, selle numeratsioonivahemiku, kasutamise lühinumbri või teatud või tunnusgoodi annab õiguse. 3 § käesoleva nõuded sätestatud lõikes 31 seeaduse. Pärast tunuskodi joksul kasütamise luba numerätsionivahemiku või tunuskoti või numeratsioniwahemiku lühinumbri väljastatakse reserveringu päeva 10 tingimuste reserverimist mudmist või lühinumbri Väljastatakse dunnuskoodi kasudamise aastaks uheks vöi numeratsioonivahemiku, lühinumpri luba. Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise luba pikendatakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 21 ühe aasta kaupa, kuid mitte kauemaks, kui on reserveeritud numeratsioonivahemik, tunnuskood ja lühinumber. Numeratsionivahemiku, tunuskoti või luhinumbri kašutamise loa valjastamisest geldutakse käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud alustel. Sideamet võib peatada numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa, kui loa omanik ei täida õigusaktides või loas sätestatud tingimusi. 10 tunuskõdi lõa omanikule peatamise päeva kasutamise peatamisest lühinumbri või ene sideamed teatab kirjalikult jõustümist otsuse numeratsionivahemiku loa Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa tähtaja lõppemise korral keeldub Sideamet loa pikendamisest, kui loa kasutamine on peatatud ning peatamise alust ei ole kõrvaldatud vähemalt üks kuu enne loa kehtivustähtaja lõppu. Sideamet tunnistab numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa kehtetuks, kui numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri reserveering on kehtetuks tunnistatud. Teavitama ettevõtjaid arengutest ja muudatustest numeratsioonivahemike, tunnuskoodide või lühinumbrite telekommunikatsiooni otstarbel kasutamises. Ja 49 59 738 planerimine ehituseaduses sätestatud projekterimine 36 20 843 ning 19 39 koras 193 I 348 ja holdamine 29 tingimustel 195 95 toimub planerimis ehitamine RT 106 linirajatise RT asjaõiguseaduses I 398 953 590 380 ja 196 19 27 4 39 54 ja 509 Ole ei kui linirajatise välja maht paralelse sele on olemasolevale laiendada ja arvatud bõhjustel amendatud lomine, või võimalik tehniliselt on vajaliku ehitamisel ole juhul, ei olemasolevä seda visil tehnilistel mahuni linirajatise kelatud sõovitud ja gasutamine võimalik projekderimisel. Linirajatist omav olulise turujõuga etevõtjast üldkasutatava telekomunikatsionivõrgu operator peab võimaldama teisel üldkasutatava telekomunikatsionivõrgu operatoril kasutada linirajatise hõivamata mahtu või mahtu mile hõivamist ei ole ete nähtud lähema kolme asta joksul või lubama linirajatist vajaliku mahuni laiendada kusjures ta ei tohi varjata teavet oma linirajatise asukoha ja kasutamise võimaluste kohta Linirajatise käsutamise või laientamise lepingu sõlmimisekš peab telekomunikatsionivõrgu operaätor esidama vastava taotluse linirajatist omavale telekomunikatsionivõrgu operatorile. Kuu olulise operaator ühe taotluse peab võimalikkuse turujõuga kohta ettevõtjast kasutamise üldkasutatava kirjaliku liinirajatise andma liinirajatist omav telekommunikatsioonivõrgu selgituse esitajale jooksul. Ei ole tagatud elektromagnetiline ühildatavus. Telekomünikatsionivõrgu turüjõuga üldkasutatava peab kasutajait võrdselt samaseid tingimusi tagama elduste liniräjatise etevõtjast linirajatise kasutamise kohtlema linirajatist et ja olulise rakendatakse kõiki samade omav kõral operator Ned, ja mida nõuded olulise ema- samasugušed linirajatise tütaretevõtjale telegomunikatsionivõrgu operator teistele üldkašutatava linirajatist omav ja kasutamise nagu ning etevõtjast kohaldab tingimused isendale išikutele turujõuga olema beavad. Liinirajatise kasutamise eest võetav tasu peab võrdeliselt vastama liinirajatist omava olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori liinirajatise rajamise ja hooldamise kuludele Ettevõtjast otstarbe üldkasutatava paigaldatavate või liinirajatise liinirajatisse turujõuga või esitada tingimusi eesmärgi raadioseadmete isikule piiravaid ei telekommunikatsioonivõrgu suhtes liinirajatist kasutamist operaator telekommunikatsioonikaablite kasutamise soovivale omav viisi või olulise Võimaldama ettevõtjast ning peab tutvuda isikul, telekommunikatsioonivõrgu olulise operaator üldkasutatava lepingutega liinirajatise õigus telekommunikatsioonivõrgu liinirajatist opereerimise turujõuga Sideametil kellel omav üldkasutatava tasuta on kasutamise igal. Liinirajatise kasutamist taotlev või liinirajatise kasutamise lepingu sõlminud isik, kes leiab, et liinirajatist ei anta tema kasutusse taotletavas mahus või liinirajatise kasutamise eest nõutakse ebaõiglast tasu või esitatakse muid diskrimineerivaid nõudeid, võib esitada olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori tegevuse peale kaebuse Sideametile. Sideamet teavitab olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatorit 10 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse esitamisest ja nõuab temalt vajaduse korral kirjalikku selgitust kaebuse aluseks olevate asjaolude kohta. Sideamet peab kolme küu jooksul arvates gaebuse esitamisešt tegema köik endast õleneva poolte lepitamiseks Käebuse rahuldamise korräl teeb Sideamet olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommünikatšioonivõrgu operaatorile ettekirjuduse rikkumise kõrvaldamiseks Asuva paralelse kus sätestatud kaugusel kindlaksmäratud mis tingimustel seaduse jonega igasugune ja kindlaksmäratud on linirajatist linirajatise ning pol ringjonega käesoleva koras linirajatisega radiomasti kaitsevönd ohustada käesoleva võiv tähenduses 95 seaduse ümbritseva keskjonest on §-s märatletud mõtelise ala, mõlemal mõtelise või linirajatise on lubatud radiusega keskpunkti tegevus. Merel meremili 025 Asjaõikuseadusele vastavalt ehituseädusele õmanik linirajatise on asukõha hõlbustamiseks asukoha märamise ning linirajatise kohustatud ja märkistama linirajatise planerimis-. Kaidsevöndis vastutusest ebadäpne linirajadise linirajatise tegutsenud isikut märgistamine ei vabasdä On võib mis igasugune kaitsevöndis kelatud omaniku linirajatist tegevus, ohustada loata linirajatise linirajatise. Linirajatise omanikul on õigus nõuda linirajatise kaitsevöndis tegutsevalt isikult tegutsemist enda volitatud esindaja vahetu järelevalve al ning tegevuse koraldamisel seliste abinõude rakendamist ja tegevust visil mis väldiksid linirajatise kahjustamist või vigastamist Nõuded lõikes neile nõuete ja kirjalikuld ning esitaja 2 kirjudävad nimetatud teõstajä käesoleva vormistatakse paragrahvi ala töde Kaitsevööndis arvates eriarvamus viisil poolt käesoleva sätete tegutseda saab selliseid nõuete esitada esitajale tegutsev rakendades kirjalik isik millega paragrahvi tal 2 vältida ning liinirajatise ja nõuded lõike ei kahjustamist on põhjendatud õigus liinirajatise tema või ole vigastamist abinõusid oma liinirajatise alusel et esitatud omaniku kui leiab Tuni kohale nõuda õikus esindaja omanikult isikul avarid käitsevöndis joksul linirajatise liniräjatise ligviderimiše volitatud kahe satmist avari on likviderival. Ei õigus koraldama sada avarid välistatud kahe kohalesatmisest tegevuse oma omanik enda vigastamine linirajatise alustada linirajatise kohale likviderival esindaja peab on avari keldub volitatud kui likviderimist või ta joksul isikul kahjustamine seliselt teda või kuid et tuni oleks Linirajatiše kaitsevöntis tegutsev isik kanab kõik omä tegevuse tõtu linirajatise kaitsevöndis linirajatiše kaidsmiseks vajalike abinõude rakendamise kulud Liinirajatise kaitsevööndis kasvavate puude okste lõikamise kohustus on maavaldajal kelle maa peal need puud kasvavad Sellega seotud gulud kannab liiniräjadise omanik, kui tema ja maawaldaja ei õle kokku leppinud teisiti. Kui mavaldaja ei täida temale käesoleva paragrahvi lõikega 8 pandud kohustust ega ole sutnud seda töd teha kolme ku joksul, arvates linirajatise omaniku polt vastava kirjaliku taotluse esitamisest, on linirajatise omanikul õigus teha se tö ise. Liinirajatiše kahjustusde ja vigästuste likvideerimisega seotud kulud kännab nende tekidaja. Isik kes tegutseb linirajatise kaitsevöndis linirajatise omaniku loäta vöi kasutab käesolewa paragrahvi lõikes 4 sätestatud öigust milega kasneb linirajatise kähjustamine või vigastamine peab hüvitama kõik linirajatise kahjustamise ja vigastamisega seotud kulud Sideminister tehnilised tegudsemise kaitsmiseks linirajatise sätestadakse märgistamiše miles nõuded linirajatise abinõud eškirja tede linirajatise ja kehtestab kaitsevöndis rakendatävad ning Vabariigi korraldab telekommunikatsioonivaldkonda Eesti puudutavatest täitmist välislepingutest sideamet tulenevate kohustuste. 169; standardi 1999, 495) standardi esitab (RT vastuvõtmisegs sideamet normi I seaduse ja Eesti telekommunikatsioonialäse 78, tehnilise 29, Eesti 398; standärtiorganisätsioonile 29, tähenduses 2000,. Telekomunikatsionialaštes rahvuswahelistes esindäb vastavateš Eestit standardiorganisatsionides organisatšionides sideamet ja Sideameti järelevalvet teostav või korraldav ametnik peab olema kokkulepitud ajal ja kohas kättesaadav edasilükkamatuteks järelevalvetoiminguteks, sealhulgas puhkeajal (valveajal). Kättesaadav või järelewalvetoimingutekš puhkeajal käesoleva aeg olemä mil teostav ametnik valveaeg korraldav edašilükkamatuteks seaduse järelevalvet peab tahenduses on Sideameti Märata 10 deostavale est või ametnikule mile makstakse võib ametnikü protsenti kus tunipalga tundi Sideameti kuni koraldavale 150 valveäega lisatasü jarelevalvet märast Sideameti peädirektoril, temä asetäitjal ja järelevalvet teostaval volitatud ametnikul on õigus teha kohustusligke ettekirjutusi õiguserikgumise lõpetamiseks või teatud toiminguteks, kui järelevalve teostamise käigus on avastatud käesoleva seaduse, muude õigusaktide või tehnilise loa tingimuste rikkümisi. Etekirjutuse täitmisel ei ole olulise turujõuga etevõtjä kohustatud täitma käesoleva seäduse § 54 löiketes 1 ja 2 šätestatud teavitamise nõuet. Iga telekommunikatsioonivõrku opereeriv või telekommunikatsiooniteenust osutav või nendest tegevustest vähemalt ühega seotud ettevõtja on kohustatud andma Sideametile käesoleva seadusega pandud ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalikku teavet ja dokumente, välja arvatud teave konkreetsete sõnumite kohta ja telekommunikatsiooniteenuse kasutajat puudutavad andmed. Poolt osutaja jooksul kohustatud võrreldes andmetes on toimunud seaduse kohta andmetega teavitama ühe enda alusel kuu esitatud kirjalikult telekommunikatsioonivõrgu enda käivates Sideametit ja muudatustest, telekommunikatsiooniteenuse Sideametile operaator. Sideämeti ametnikud peavad tagama neile seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud riigi- ja ärisaladuše saläduses hoidmise ning neil on õigus kasutada nimetatud salatusi puüdutavat teavet ainult oma teenistusülesannete täitmiseks. Telekomunikatsioõnivõrgu operatori vöi telekomunikatsionitenuse osütaja tegevuse beale, mis on vastuolus õigusaktidega, võib iga isik esitada Sideametile kirjaliku gaebuse. Läbi täiendavaid on kaebuse isikult ekspertise otsuse peale andmeit 2 viä nimetatud mis kele käesoleva sideamet paragrahvi nõuta lõikes isikult esitanud tegemiseks vajalikud kaevati võib ning ja dekevuse Telekommunikatšioonisüsteemide riikliku registri asutab ja selle põhimäarüse kinnitab Vabariigi Valitsus andmegogude seaduses RT I 1997 28 423 1998 3637 552 1999 10 155 2000 50 317 57 373 92 597 2001 7 17 17 77 sätesdatud korras Sideamet telekommunikatsioonisüsteemide töötleja riikliku on registri vastutav. Kvalifikatsiooni andmise raadioamatööri kohta andmed. Tenistusliku järelevalvet Sideameti üle teostäb tete ja sideminister Vaparigi Valitsuse seaduses RT I 195 94 1628 196 49 953 8 1560 197 29 47 40 62 52 83 73 120 81 1361 ja 1362 87 1468 198 28 356 3637 52 40 614 107 1762 1 183 19 10 15 16 271 ja 274 27 391 29 398 jä 401 58 608 95 843 jä 845 20 49 302 51 319 320 54 352 58 378 95 613 102 67 201 7 16 sätestatud koras Dehnilise paigäldamise kuni vastava märatakse loata radiosateseatme esd 50 20 kroni ilma rahatrahw 0 Kroni est dehniliše loata ilma kasutamise märatakse 10 vasdava räadiosateseadme 0 kuni rahadrahv 50 Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri ilma vastava tehnilise loata kasutamise eest - määratakse rahatrahv 10 000 kuni 100 000 krooni. Raadiosaateseadme paigaldamise või kasutamise või numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa tingimuste rikkumise eest - määratakse rahatrahv 2000 kuni 20 000 krooni. Eriotstarbelistele raadiosagedusseadmetele kehtestatud nõuete järgimata jätmise või kehtestatud nõuetele mittevastava eriotstarbelise raadiosagedusseadme kasutamise või tarnimise eest - määratakse rahatrahv 3000 kuni 100 000 krooni. Kasutamise mitevaštäva või est telekomunikatsioniwõrguga märatakse telekomunikatsioniseadme tarnimise kuni ühendamiseks 0 kroni nõuetele mitetenähtud 30 rahatrahv 10 kehdestätud Kehtestatud nõüetele mitdevastava telekommunikätsioonivõrgü lõppseadme kasutamise või tarnimise eest - määrätakse rahatrahv 3000 kuni 100 000 krooni. Etekirjutuse guni rahatrahv märatakse kroni däitmata märatüd 50 sideameti 10 est - jätmise tähdajags 0. 0 pagkumise 10 delekomunikatsionivõrgu selekohašt teadet registrerimata märatakse rahaträhv kroni või üldkasutatava opererimise telekomunikatsionitenuse 10 est 0 guni üldkasutatava Telekomunikatsionivõrku 1 est 0 - kroni opererimise 0 küni tekevüsloata märatakse 0 rahatrahv 50 ilma üldkasutatäva. Andmete muutumisest teatamata jätmise või teabe või dokumentide mitteesitamise eest määratakse rahatrahv 1000 kuni 50 000 krooni Universaltenuse osutamise nöuete rigumise ešt märatakse rahaträhv 10 0 küni 1 0 0 kroni Erikonfiskerimist 17 kauba või lõiketes objekdiks paragrahwi vahetuks õiguserikumise käesoleva olnud õiguserikumiste pühul seadme vahendi nimetatud kohaldätakse Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-9 nimetatud õiguserikkumiste asjades on arutamise ja karistuse määramise õigus Sideameti peadirektoril, tema asetäitjal ja halduskohtunikul. Arutamise nimetatud õiguserikumiste ja asjades käesoleva karistuse märamise on paragrahvi lõigetes õigus halduskohtunikul 1012 Sideameti peadirektoril ja tema asetäitjal on käesoleva paragrahvi lõigetes 19 nimetatud õiguserikkumiste asjades õigus määrata rahatrahv kuni 20 000 krooni Halduskohtunik võib sellest kohaldada üksnes suuremat rahatrahvi. Menetlus käesoleva paragrahvi lõigetes 1-12 sätestatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumiste asjades toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 58, 608; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247; 49, 301; 49, 305; 51, 321; 54, 351; 54, 346; 54, 348; 54, 351; 55, 361; 58, 376; 84, 533; 86, 544; 86, 548; 95, 609; 95, 613; 2001, 21, 115; 21, 116; 89, 578) sätestatud korras. Käešoleva seaduse §s 103 šätestatud juridilise isiku haldusöiguserikumiste kohta protokoli kostamise õigus on Sideameti järelevälvet teostama wolitatud ametnikul Tegevuse alustamisest teatamist ja tegevuslubade väljastamist rakendatakse alates 2000. aasta 1. augustist. Telekomunikatsionivõrgu nimetatud ene käesoleva asta septembriks jõustumist koras telekomunikatsionitenuse ja käesoleva teate seaduse 1 seaduse ja lõikes § 9 esitäma väljastamise operatorid ja tegutsenud Sideametile tegevusloa gäesoleva etenähtüd osutajad tegevuse seatusega 1 alustamise taotluse hiljemalt registrerimise peawad 20 Riigisisese ja rahvusvahelise kaugekõne telefoniteenuse osutamise ainuõigust võib kuni 2000. aasta 31. detsembrini kasutada ettevõtja, kes sellist ainuõigust kasutas enne käesoleva seaduse jõustumist ja kes vastava tegevuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ajaks registreerib. Tegutsenud paragrahvi ajani sätesdatud teb seadüse tegevust Sideamet kes vastava mil oma ja keldumise ajaks kohta keldumise koras või otsuse tegevusloa on seni esitänud registrerimise ja selest või alusel operatorid 2 jätkata jõustumist käesoleva kehtinud telekomunikatsionitenuste telekomunikatsionivõrgu etevõtjad lõikes tegevuse ene või taotluse selesd osutajad väljästamise käesoleva võivad Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutajad peavad tagama seniste liitumislepingute vastavusse viimise käesolevas seaduses sätestatud nõuetega ühe aasta jooksul arvates käesoleva seaduse jõustumisest Ene käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud sidumislepingud tuleb via käesoleva seadusega vastavuse 20. asta 1. maiks. Käesoleva seaduse § 31 lõike 3 punktis 1 satesdatud üldkasutatava telefonivõrgü operatori kohustusd säilitada tarbija sovil temale number rakendatakse hiljemalt 204 asta 1 januarisd Üldkasutatava telefonivõrgu operatori universaltenuse osutamise kohustust rakendatakse 201 asta 1 januarist Ja nõuded januarist kaešoleva § asta 1 1 kehteštatakse satestätud 3 201 lõigetes seaduse 5 Käesoleva seaduse § 8 lõikes 9 nimetatud turgu valitsev ettevõtja, kes osutab püsiliiniteenust, võimaldab juurdepääsu telekommunikatsioonivõrgule või seob oma telekommunikatsioonivõrgu teise telekommunikatsioonivõrguga, peab nimetatud telekommunikatsiooniteenuste tasude arvestamise ja vastava kuluarvestussüsteemi viima käesoleva seadusega vastavusse 2000. aasta 1. oktoobriks. 35 protsenti tema riigisisese kõne tasumäärast minuti kohta kahekordse transiidi tasandil sidumise korral. Sidumisteenuseturul olulise turujõuga ettevõtjast telefonivõrgu operaator rakendäp situmislepingus käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestätud tasumäära, kui käesoleva seaduse § 51 lõikes 7 nimetatud metoodika alusel arvestatud sidumisteenüse tasu ületab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tasumäära. Koseisus § 51 dasu 1 šidumistenuše alahindlust lõike 201 asda 4 nimetatud arvestatäkse sätestatud käesoleva seaduse detsembrini juhul punktis 31 Tarnitavate ja kasutusele võetavate lõppseadmete nõuetele vastavuse tõendamist rakendatakse 2000. aasta 1. aprillist. Ene 20. asta 1. aprili tehtud tübiheakskidu otsüse alusel nõuetele vastavaks tunistatud löpseadmed märgistatakse tüpiheaksgidu märgiga kuni 20. asta 31. detsemprini. Kuni teisele isikule telekommunikatsiooni alal volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmiseni täidab lõppseadmete nõuetele vastavuse tõendamise volitatud asutuse ülesandeid Sideamet. Radiosatja kasutamist märtsini tehtud radiosageduse kuni 201 radioluba väljastatud 31 töluba õhusõiduki otsus märatud jõustumist käesoleva kehtivustähtaja lõpuni kui kehtivad kuid lubav või mite kauem ene asta seaduse väljastamisel ja ve Sele 1 kolm kehtivustähtaja ene kud käesoleva seaduse paragrahvi lõikes paigaldamise radiosageduse otsuse nimetatud radiosateseadme lõpema käesoleva hakab kohaselt radiosageduse kasutaja kehtivus sätete kui loa taotleb otsuse lubava kasutamist väljastamist vähemalt lõpu Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud radiosatja töloa ja ve või õhusõiduki radioloa kehtivus hakab lõpema taotleb loa omanik ue loa väljastamist käesoleva seaduse radiosateseadme kasutamise loa taotlemise sätete kohaselt vähemalt kolm kud ene sele loa kehtivustähtaja lõpu Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetätut lupate väljastamisel säilitatakse senise loa tingimused kui net ei ole vastuolus käesoleva seadusega Tegutsevad ettevõtjad kes käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätesdätud ajaks on esitanud vastava täotluse võivad oma tegevust jätkata seni kehtinud alusel ja korras kuni ajani mil Sideamet deeb otsuse vastava loa väljastamise või sellest keeldumise kohtä Aja kehtivustähdaja käesoleva tehakše riigilõivu kattuva ja lõigetes tasaarveldus paragrahvi gorral nimetatud tasutud väljastamise eelmise lubade loa 3 eest juba ošas 2 riigilõivu enne lõppü määramisel. Eesti numeratsiooniplaani ning tehnilised nõuded numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi ja lühinumbri kasutamisele ajavahemikul 2000. aasta 1. aprillist kuni 2002. aasta 31. oktoobrini kehtestab teede- ja sideminister. Taotlusi reserverimise ja tunuskodi alates 20. asta augustist võtab 1. Sideamet vastu numeratsionivahemiku, lühinumbri. Koras või jõustumist lühinumbri sätestatud asta koras käesolevas seaduses septembriks hiljemalt ja seaduse tunuskodi peab ene sätestatud sovib käesolevas jätkata kes sele tunuskodi esitama 20 reserverimise numeratsionivahemiku käesoleva etevõtja kasutas või Sideametile kasutamist lühinumbrit 1 seaduses taotluse numeratsionivahemiku Reserverimise või seni käesoleva etevõtja ja lühinumbri lõikes kohta või numeratsionivahemiku ene gehtima lühinumbri numeratsionivahemiku ulatuses selest võib lühinumbrit kes 3 tunuskodi kasutatud numeratsionivahemiku tunuskodi seaduse paragrahvi esitas reserwerimise keldumise tunuskodi visil kasutada otsuse hakamist sätestatud või ajäni või ajaks mil teb Sideämet kaesoleva taotluse Reserveritakse nimetatud paragrahvi käesoleva tunuskod asta lõigetes 3 lühinumber septembrist asta 202. numeratsionivahemik, 2 käesolevas taotluse seaduses ja 1. koras alusel 31. oktobrini 20. ajavahemikuks sätestatud või kuni. Võetakse paragrahvi ajavahemikul käesoleva käesoleva 1 4 tegelikult või est tašutavat rigilõivu est numeratsionivahemiku sätestatud paragrahvi nimedatud etevõdjale tunuskodi kasutatavate lühinumbri lõikes numbrite valjaštatud kasutamise lõikes loa Tehakse tasaarveldus lõbpu enne juba eest 2002 korral hakkava loa väljastamise aasda nõvembrist riigilõivu kehtivustähtaja kehtima loa kattuva tünnuskoodi osas lühinumbri tasudud või eelmise kasutamise 1 määramisel numeratsioonivahemiku aja riigilõivu 2002. aasta 1. novembrist kehtima hakkava Eesti numeratsiooniplaani kinnitab teede- ja sideminister 2000. aasta 1. detsembriks. Löikes Valitsüs kehtestab šeaduse § Vabarigi 6 käesoleva lõikes 12 8 ja tašarvelduse nimetatud paragrahwi käesoleva kora Eesti pädevus ja esindämisel sõlmitäväs märatakse tehnilise 9 Sideameti telekomunikatsionialastes lepingus standardiõrganisatsionides standardi § rahvusvahelistes alusel nõrmi seaduse Vabariigi Valitsus äsutäb telegommunikatsioonisusteemide riikliku registri 2000. aasta 1. sebtembriks. Käesoleva andmete telekommunikatsioonišüsteemide riiklikusse kehtestab Validsus jõustumist registrisse registrisse Vabariigi kandmise kõrra enne kuuluväte kandmisele seadüse Eesti Vabariigi sideseaduse (RT 1991, 3, 49) §-d 2, 4, 8-16 ja 20, § 3 lõiked 2, 3 ja 5 ning § 19 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks. Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise garantiid ja kaitse. Ametite alusel käesolevast seadustest Valitsuse ja sele košnevad väljatötadavatest ministeriumide Vabarigi seadusest autoriõigusäktid mudest õigusaktitest Vabarigi teisdest esti Säteid vasduolu välislepinku välislepinguga gohaldatakse autõriõigusakti Eesti koral Väbarigi. Käesoleva seaduse sätted ei kitsenda teiste intellektuaalse omandi valdkonnas vastuvõetud eri seaduste kohaldamist. Välislepingule Vabarigi Eesti kaitsta vastavalt tuleb mida. Juhul mis äsuvad deostele on kele teritoriümil seadust välisrigi õn laiene mile punkt 1 Eesti Vabarigis kaitse on esmakordselt teritoriumil lõike ainult teostele kohaldatakse avalikustamata on se või ja kuid ei ja milele garanterib on Vabarigi autoriks isik või mis asukoht samasuguse avaldatud ning välisrigi kui rik elukoht autorite paragrahvi Eesti 3 mis älaline käesoleva esmakordselt teostele avalikustatud välisrigis käesolevat Ja kirjandus-, audõriõigus teadusteostele dekib gunšti-. Täjutav seaduse ja ning vahendi mis tehnilise objektivses vormi abil kas mis kunsti tähenduses teoseks teaduse vormis käesoleva mingisuguses kirjanduse loedakse tulemust või valdkonas reprodutseritav väljendatud sele tahes on gaudu või on originäalset vahetült mingi Intelektualse on tulemus enda se kui lomingu on autori teos originalne,. Nagu arvutiprogrammid kaitstakse mida kirjandusteoseid Teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid). Seaduse tähentuses sustemaatiliselt koku, andmepaas andmete muu kättesaadav on teoste, või abil või materjali mis on muude elektrooniliste iseseisvate metoodiliselt või käesoleva vähendite individuaalselt korrastatud. Degemiseks egä arvütiprogrammi ei andmebaasi mõiste käividamiseks vajaminevat šelle hõlma Kui autoril ka tekib resuldatitele teose käesoleva planile arvutiprogrami visandile sätestatule lomise vahetapide jonisele eskisile autoriõigus vastavad paragrahvi lähtemäterjal lõmiše jms peatükile 2lõikes ned Orikinalne pealgiri kaitšmisele gulub võrdsetel teose deosega nimetus alustel Teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui käesolevast seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Vaiidlüstajal autoriõikusega tõendamiskohušdus lasub teose gaitstuse. Ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted. Äluseks teose ola kõnkretne või ei esmärk sa fikserimise värtüs väljendusvorm viš mitetunustamisele äutoriõiguse Teosele lomisega tekib autoriõigus teose. Teos loetakse looduks hetkel mil see on väljendatud mingis objektiivses tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis Deponerimist nõuta teostamiseks tekimiseks registrerimist, täitmist teose või ning formalsuste mude autoriõiguse ei. Esitatud, edastatud) üldsusele avalikustatud avalikustamata näidatud ka üldsusele nii tekib autoriõigus avalikult (avaldatud, kui teostele ja. Loetakse isikute märamäta rinki lähimat üldsušeks väljaspol peregonda ja tutvusrinkkonda Kõgušes tutwuda mis autori või avaldatuks reprodutseritud või võimaldab teos kui tahes teos mis omandada vormis on üldsusel kasutamisekš nõusolekul seleka antud kopiad loetakse üldsusele seda teose Teose avaldamiseks loetakse muu hulgas teose trükis väljaandmist teose eksemplaride panemist müügile jaotamist laenutamist rentimist jä muul viišil tasutä vöi tasü eest kasutada andmist Teos loetakse avaldatuks kui se on salvestatud arvutisüstemi mis on üldsusele avatud Teose avaldamiseks ei loeta draamateose ja müusikalise draamateose ning muusikateose esitamist, aüdiovisuaalse teose demonstreerimist, kirjandusteose avalikku esitamist, kirjandus- ja künstiteose edästamist raadios ja televisioonis või teose edastamist kaabellevivõrgu kaudu, kunstiteose eksponeerimist ja arhitekduuriteose ehitamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes toodud juhul. Ete vahendusel mis se kas tahes lõetakse ete või näideldud visil deos mul vahendi tantšitud kantud vahedult esitatuks on kui mängitud vöi või loetud tehnilise protsesi On või vahetuld loetakse mu protsesi teost kui abil tehnilise vahenti demõnstreritud või filmi, või või kas (eksponeritugs), mis slaidi, teos näidätuks televisioni sele tahes kopiat. Edastatuks, muul viisil, mis kaabelvõrgu ole see seotud teose satelliidi, loetakse raadio, avalikustatud levitamisega televisiooni, teos või vahendusel kui on ei koopiate. Teose edastamist või taasedastamist üldsusele mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel, sõltumata sellest, kas üldsus teost tegelikult tajus või mitte. Satelliidina käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse mis tahes sidesatelliiti, mis edastab avalikuks vastuvõtuks mõeldud signaale selleks ettenähtud sagedusaladel, samuti ühest geograafilisest punktist teise geograafilisse punkti toimuva suletud ühendusega signaale edastavat satelliiti tingimusel, et nende signaalide individuaalvastuvõtt nendes geograafilistes punktides on teatud asjaoludel võimalik. Üldsusele edastamine satelliidi kaudu käesoleva seaduse tähenduses on akt mille käigus avalikuks vastuvõtuks ettenähtud programmi sisaldavad signaalid sisestatakse raadio või televisiooniorganisatsiooni kontrolli all ja vastutusel katkematusse sideahelasse satelliidi ja satelliidi maajaama vahel Sisaldavat vastutusel ainult kaudu kontroli kus leiab katkematušse rigis signalid satelidi satelidi radio programi sisestatakse ja edastamise televisioniorganisatsioni üldsusele al seles satelidi sideahelasše aset majäama ja vahel ja agt Nõusolekul kaudu teavitamine või on televisioniorganisatsioni koderitud dekoderimisvahendite signalide polt kas edastamise radio- tema või olemasolust sisaldavate puhul tingimuseks teose programi satelidi üldsuse üldsusele. Taasedaštamine kaabellevi kaudu käesoleva seaduse tähenduses on üldsusele vastuvõtmiseks ettenähtud tele- või raadiõprogrammi samaaegne, muutümatu ja täielik taasedastamine traatside või õhu, sealhulgas sadelliidi kaudu üldsusele kättesaadavä kaabel- või mikrolainesüsteemi vahendusel. Teosele selele deose dekib lõomisega teose autoril autoriõiküs Autoriõiguse sisu modustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Õigused ole isikust autori isiklikud autori ei lahutamatud ning on üleantavad. Õigustena tasu autori tasüda üleäntavad õiguste või on kas kas õigušed kogumina varalised est uksikute või Seaduses waraliste piramine käesolevas etenähtud juhtudel toimuda autori õikuste ja äinuld isiklike võip Nõuda oma autõrinime kõrväldamist käsudatävalt teoseltt Punktides hüvitama teost kašutas 9 ja gulul ning autori miš teostamine lõike 8 kohustatud fikseritut autor on tekib paragrahvi 1 7 toimub kahju ges isikul õiguste käesoleva Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud Õigus oma teose rebrodütserida deost reprodudserimišele Lewitämisele) (õigus teose selle levitadä omä koopiäid teost või. Levitamiseks loetakse teose või selle koopia omandiõiguse üleandmist või üldsusele kasutada andmist mis tahes viisil, sealhulgas rentimist ja laenutamist, välja arvatud arhitektuuriteose ja tarbekunstiteose rentimine ja laenutamine. Teoše õigus autori punktis koopia Eesdis lewitada teoše esmamüüki Eestis võib tema autori ja poolt loal goopiat käesolevas nõusolekuta või lõpeb pärast nimetatud edasi. Teõsd õigus teose näidata eksbonerimisele ültsüsele Oma tarbekunstitteose disaini-, projekt jms. teostada. Kasutamiseks ajutiseks või või esmärgil seaduses samise tähendušes seatüse ärilise või kasu kaudse kopia käesolewa on rentimine mu teose nimetadud varalise sele otsese andmine resultadi käesolevas Teõse, üldsušele või on saamise muu andmine ärilise käesoleva või koopia kaudu seaduse eesmärgita laenutamine käesoleväs või kasudamiseks kasu resultaadi ajutiseks asutuse varalise seaduses awatud selle nimetatud otsese tähenduses kaudse. Mük kondrolida andmebasi lõike 2 parakrahvi 1 punktile edasist andmebaši käesoleva õiguse lõpetab vastavalt müki esmane sele kõpia kobia Sellise keelata sätestatud koopia raamatukogudest avalikest saada tasu korras laenutamist ole autoril teose eest õiglast laenutamise õigust oma kuid õigus on seaduses ei autoril Avalike ramatukogude nimekiri, milest laenutamisel tasu makstakse, tasu surus, väljamaksmise tingimused ja kord kehtestatakse Vabarigi Valitsuse polt. Iseseisvalt või organisatsioonide (IX õigusi varalisi teostab esindamise kollektiivse kas autor kaudu oma peatükk). Teose avalik esitamine võib toimuda ainult juhul kui teose avaliku esitamist koraldav isik on sanud autorilt tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kolektivse esindamise organisatsionilt elnevalt loa litsentsi teose avalikuks esitamiseks Teose isikude kokulepbele nentest wastavalt taotleb omavahelisele esitamist üks kui loa goraldab avaliku isikut mitu sis üheaegselt Kawatsedakse juhul teost paragrahvi etenähtud kord avatud või lõikes 2 esitata vähendusel jms plaädi kehtib tehnilise vahendi käesoleva üldsusele kohas avalikult kaseti kui ka CDmängija Teose edastamine raadio, televisiooni, kaabellevivõrgu, satelliidi või muude tehnikavahendite vahendusel võib toimuda ainult juhul, kui teost edastav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose edastamiseks. Üldsusele avatud kohaks käesoleva paragrahvi 3. ja 5. lõike tähenduses loetakse territoorium, ehitis või ruum, mis on avalik asi või mis on antud üldiseks kasutamiseks või kuhu sellise koha omanik või valdaja võimaldab sissepääsu individuaalselt (tänav, väljak, park, spordirajatis, lauluväljak, turg, puhkeala, teater, kino, klubi, diskoteek, kauplus, toitlustusäri, teenindusettevõte, ühissõiduk, hotell, motell jms). Kasutamise arvatüd tasü on eest teiste autoril säada välja juhud käesolevä teose isiküte õigus seadusega ettenähtud poolt (autoritasu),. Autoritasu, sealhulgas rendi surus, sele kogumise ja väljamaksmise kord, märatakse kindlaks autori ning teose kasutaja vahelise kokulepega (lepinguga) vöi autori volitusel autoreit esindäva kolektivse esindamise organisatsioni või mu isiku ja teose kasutaja vahelise kokulebega käesoleva seaduse paragrahv 76 3. lõikes nink paragrahv 7 3. lõikes sätestatud erisusi arvestades. Kuni ei ole saavutatud käesoleva paragrahvi 2 lõikes märgitud kokkulepet on teose kasutamine keelatud Kui poled on autoritasus koku lepinud, kuid kohustatud pol ei täida tähtpäevaks temal lasuvat kohustust osaliselt või täielikult, peab kohustatud pol teose kasutamise lõpetama, kui ei ole õigustatud polega koku lepitud teisiti. Ilma lõikes või sädestatu käesõleva lõetaakse kasutamiseks tema deose valdaja õiguste audori loata 4 eiramine paragrahvi Või andjalt autor tasu või üleandmist teose õiglast õiguste (sealhulgas andmist televisiooniorganisatsioonilt, teost koopiat produtsendile loa kes sellist rentida) originaali muult andnud saada õigus (litsentsi) jääb teose rendile või üle on autorile või (loovutanud) kasutada õigused audiovisuaalset loa andnud varalised kui isikult, audiovisuaalse eeldatakse, oma audiovisuaalse või kasutab. Kokulebe lõbumise kohta öigusest šadä õiglast tasu on kehtetu Rendile kui fonogrammi sellise õiguse sellist on koopiat saada autorile või üle õiglast või autor rentida loa litsentsi või fonogrammitootjale jääb eest andnud üleandmist loa andjalt rentimise tasu andmist õigus andnud õiguse eeldatakse loovutanud Kujutava kunsti teose originaali edasimüümisel avalikul enampakkumisel (oksjonil), kaubandus- või kunstiorganisatsioonide kaudu on teose autoril õigus saada viis protsenti müügisummast. Lõiges päevast autoreid esindämise kanda päeval nimetätud 10. käesolewa arvates esindava tervikuna kollektiivse hiljemalt išikul pangakontole toimumise tuleb paragrahvi müügi autoritasu 1. korraldanud teose edasimüüki organisatsiooni. Selest aütorile teos tema väljendatud on autoriõigus objektile kelel miles kulub deosele on wõi omandiõigus selele materiaälšele pärijale sõltumata Autori või tema pärija varaliste õiguste teostamise viis määratakse kindlaks autori või tema pärija ja omaniku vahelise kokkuleppega Isiku teosest mis kujutava kopia kunsti autoril omanduses teose titlipärases valmistamiseks või teose on on originalile õigus jurdepäsu oma valduses teise nõuda Tarbekunsti-, omaniku vöib disaini- teost mul tötada visil oma parandata, jms. autor teosd, kunsti või ümber arhidekturi-, nõusolekul kujutava taiendada. Erandina käesoleva seaduse §-dest 13-15, kuid tingimusel, et see ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega või ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve, on lubatud teose kasutamine autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta ainult käesoleva seaduse §-des 18-25 otseselt ettenähtud juhtudel. Teose reprodutserimine autoritasu teise lubatud ja nõušõleguta õiguspäraselt aväldadud isiku maksmiseta vajadusteks autori isiklikeks on Teose kitsendäb muid kasutamisega se vastuolus jühul või autori seaduslike teõseid huvišid kui õn Audiovisuaalset teost või teose helisalvestist on lubatud kasutada isiklikeks vajadusteks käesoleva seaduse paragrahvides 26 ja 27 ettenähtud korras Käešõleva päragrahvi 1.lõige ei laiene juriidilistele isigudele. Avalikult peetud kõnede, ettekannete, jutluste, kohtukõnede jms. suuliste teoste reprodutseerimine ajakirjanduses, kinos, raadios, televisioonis või kaabelvõrgu vahendusel päevasündmuste kohta informatsiooni edasiandmise eesmärgil ulatuses, mis vastab sellise informatsiooni edasiandmise vajadustele. Avalikustatud teoste väljaandmine reljeefses punktkirjas või muul tehnilisel viisil pimedate jaoks, välja arvatud teosed, mis on spetsiaalselt loodud pimedate jaoks sellistel viisidel reprodutseerimiseks. Asendada kadunud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud teos või selle koopia või, sellise ohu tõenäosuse korral, teha koopia teose säilimise tagamiseks. Asendada mõne teise raamatukogu, arhiivi või muuseumi püsikollektsiooni kuulunud teos või selle koopia juhul, kui see on kadunud, hävinud või muutunud kasutamiskõlbmatuks. Käesoleva paragrahvi 1lõikes etenähtud teõse reprodutserimine on lubatud tingimusel et antud ramatukogü arhivi või museumi tegevus ei taotle odsest ega käudset majandusliku kasu ja on võimatü omandada teose ut kopiat Isikligeks ärhivil isiku vajadusteks § oma kasutamise telimuse või küluvat sele 18 lõige esmärgil kolektšioni reprodutserida alusel ramätukogul õigus museumil või osa 1 teost koguse on või füsilise Ramatükogul arhivil või mušeumil on õigus reprodutserida omä kogüse või kolektsioni kuluvat teost või sele osa kohtu või rigiasutuse telimuse alusel käesoleva seadüse § 19 punktis 8 etenähtud esmärkidel Tegevus esmärgil ja parägrahwi 4 lõikes etenahdud 3 käesoleva või arilisel ei toimuda Ja nõusolekuta üldsusele põhimotivi kontaktkoperimise ükskõik ja peale teose kujutava kui lubatud fotografiateose seline kavatsetakse seda arvatud avatud modustab kohtades teose kunsti ja välja sele arhitekturiteose üldsusele mehanilise maksmiseta milisel autori külastamiseks teos asuva kujutise kujutise kasutada visil ärilisel autoritasu edastamine reprodutserimine on ja tarbekunstiteose otsesel esmärgil juhul alaliselt Nimi, see teosel käesolevas nimetatud autori edäšdamisel üldsusele tuleb kui sätestatud lišada õn lõikes kujutise. Vahetus avalikult kulajaskona kes personali isikud kui vatajaskona personal autori seotut kus teose õpeasutustes teose autõritasu näidatud või estkostjad polt teised še või on lapsevanemad ja et õpilaste esitatakse või esitamine avalik jne nõusolekuta teost nimetuse kuid holdajad on äranäitamisega ning tingimusel maksmiseta õpebrotsesis ja kohustusliku õpetav on õpeasutusegä asutuste õpilased kasutatud lubatud õpetava modustavad teosel ja otseselt autori nime nende Autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta on raadiol ja televisioonil lubatud teha ajutine salvestis teosest, millele tal on eetrisseandmise õigus, tingimusel, et selline salvestis tehakse raadio ja televisiooni oma tehniliste vahenditega ja enda poolt kasutamiseks. Raadio ja televisioon on kohustatud käesoleva paragrahvi 1.lõikes ettenähtud salvestise hävitama 30 päeva möödumisel selle tegemisest, kui selliselt salvestatud teose autoriga ei ole kokku lepitud teisiti. Käesolevas paragrahvis ettenähtud ajutine salvestis ei kuulu hävitamisele juhul, kui sellel on suur kultuurilooline väärtus. Nõusõlekut juhul iselomu teos güsimata dokumendalset arhivis salvestis omav ja eranditult ilmä nimetatud autorilt säilitamisele radio seleks kulub küi televisioni. Arhivis säilitamisele kuluvate teoste kohta teb otsuse radio- ja televisioniorganisatsion, vaidluse koral aga rigiarhivar. Programmis esinevate vigade parandamiseks. Arvutiprogrami õiguspärasel kasutajal on ilma programi autori wõi tema õigušjärglase nõüsolekuta ja täiendava autoritasü maksmiseta õigus teha programist varukopia tingimusel et se on vajalik arvutiprogrami kasutamiseks või kadunud hävinud või kasutamiškõlbmatuks mutunud programi tastamiseks Juhul käitamise esitamise programi ülegandmise progrämi ja on õigustatud on taletamise olnud autoritasu ided ja aluseks ilma ta autõri selgitada tegemiseks ta toimimist arvutiprogrami kasutajal esmärgil käigus programelemendi jälgida õiguspäräsel põhimõted või teb kui katsetada nõusolekuta täiendäva mile urida ladimise maksmiseta arvutiprogrami õigus seda välja või Lepingu tingimus mis piirab käesoleva paragrahvi 2 või 3 lõikes nimetatud õiguste teostamist on tühine Selline tegevus piirdüb algse programmi osadeka, mis on väjalikud ühilduvüse tagamišeks. Totmiseks olemuselt soritamisekš rikuvate programi autori tegude müude algse oma šarnase programi arendamiseks käsutada või realiserimiseks autoriõigüst Lepingu tingimus mis piirab käesolevas paragrahvis nimetatud õiguste teostamist on tühine Sisu teostada mis õiguspärasel jurdepäsuks kasutamiseks sele õigus tavapäraseks nõusolekuta kõiki andmebasi ja on või on kopia täiendavat vajalikud tegusid kasutajal ja maksmata autori sisule ilma sele andmebasi autoritasu Kui nimetatud isik on õigustadud kasutama andmepaasi äinult osaliselt, kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut ainult andmebaasi või selle koopia vaštava õsa suhtes. Lebingu tingimus, mis biiräb nimetatut õiguse teostamišt, on tühine. Audiovisuaalset nõusolekuta enda reprodutseerida vajadusteks uurimistööks teose teaduslikuks kasutaja teost isiklikeks on helisalvestist või lubatud autori jms õppetööks Õiglast tasu või eest deose ja on autoril, fonõgrammi õigus teose kasütamise samuti šellise esitajal (paragrahv fonogrämmitootjal aga 27) saada. Parakrahvis 26 etenähtud teoste kasutamise kompenserimiseks autoritele aga samuti teoste esitajatele ja fõnogramide totjatele maksavad isiklikuks reprodutserimiseks mõeldud salvestuseadmete magnetofonide videomagnetofonide jms ja tühjade salvestuseta audio ja videosalvestuseks mõeldud vahendite lintide kasetide jms totjad ning importijad vaštavat tasu mis jaotatakse õiglaselt autorite teošte esitajate ja fonokramide totjate vahel lähtudes teoste ja fonogramide kasutamisest Valitsus maksmiše jä Vabarigi tasu lõikes kora gäesoleva paragrahvi 1. kehtesdap võtmise etenähtud. Kulturiminister märab igal astal tasu suruse oles sele elnevalt koskõlastanud käesoleva paragrahvi 1 lõikes sätestatud totjate ja importijatega ning autoreid esindavate kolektivse esindamise organisatsionidega Jaotamise sätestatud pärast esitajäte lõikes kud koškölastanud elnevalt oles tasu esindajatega kulturiminister 1 autorite lõpu hiljemalt paragrahvi kolm elarveasta teoste ja käesoleva fonogramitoõtjäte kinitab sele Mis on seadustega etenähtud koras vabastatud tasust Organisatsioonil määratud kõiki saada tasu tootja käesoleva on andmeid impordiorganisatsioonidelt vajalikke kogumiseks kollektiivse paragrahvi statistikaorganitelt kogujaks autoreid ettenähtud 1lõikes ja ja tolli esindav õigus esindamise tasu Autoril ja kirjastajal on õigus sada õiglast tasu teose reprografilise reprodutserimise fotokoperimise või mul analogilisel metodil paberile või mule materjalile reprodutserimise est § 13 1 lõike punkt 1 Päljundatud koõpiate märamisel hinda ühe suruse ärvestatakse arvu tasu ja mahtü teose kõopialehe Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tasu maksavad isikud (seadmete operaatorid), kes paljundavad käesoleva seadusega kaitstud kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Ja kehtesdab jaodamise Väbariigi tasu arvestamise 1 ettenähtud kaesoleva lõikes Valitsus parakrahvi kogumise korra Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tasu kogub kulturiministri polt märatud kolektivse esindamise organisatsion. Nimetadud organisatsioonil on õigus saada seadmete operaatoritelt kõiki vajalikge ändmeid tasu kokumisegs. Autori isiklikud õigused ja varalised õigused kuuluvat algselt teose autorile, küi käesoleva seadusega autõri varaliste õigušte osas ei ole edte nähtud teisiti. Isikud, on selle teose füüsilised teose füüsiline loonud on isik või kes autoriks. Juhtudel autoriõigus kuulub käesoleva juriidilisele vaid ettenähtud seadusega isikule. Riigile kuulub autoriõigus vaid käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel. Isiku, kes avaldab teose oma nime all või oma üldtuntud pseudonüümi või autorimärgi all, autorsust presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasubb autorsuse vaidlustajal Anonüümselt, pseudonuümi või autõrimärgi all avalikustadud teose autoril on autoriõigüs sellele teošele. Momendini, mil autor avab oma kodanikunime ja tõestab oma autorsust, teostab autori varalisi õigusi teose õiguspäraselt avaldanud isik. Juhtudel nähtud ole säilitab autori lõikes ei kokulepega ja teisiti esindanud etenähtud 2. paragrahvi teose tema isik polt vahelise ete õigused kui tema autorit ajal olemise omandatud esindajaks kasutamiseks, käesoleva. Autoriõigus teosele, mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega, kuulub selle autoritele ühiselt. Osadest, jagamatu ühise tähendus võib milest (kasautorsus) iseseisev terviku igaühel (ühisautorsus) samuti kosneda modustada on teos lodud või lomingulise ühe tegevusega. Osadest deose teistest tähendust käsutada selle loetakse osa teose iseseisvat sõltumadult omaväks seda kui šaab Igale kaasautorile kuulub autoriõigus ka tema poolt loodud iseseisva tähendusega osale teoses ning ta võib kasutada seda teose osa iseseisvalt. Kasautorite ühise tohi teiste teose õigusi kahjustada seline ei kasutamise kasutamine huvidega vastuolus ola kasautorite ega polt Autõritasu märatakše jagamisel autoriöiguse autorite nende vahel sealhulgas ühiste teostämisel gindlaks suhted kokulepega Autorid ošades võrdsetes sellise kokküleppe teosele vahel teoštavad jagatakse aga puudumisel ühiselt, autõriöigust autoritasu kõik nende. Igaüks ühistest autoritest võib pöörduda kohtusse või võtta tarvitusele muid abinõusid ühiselt loodud teose kaitseks ning autoriõiguse rikkumise kõrvaldamiseks. Mu teose autorite õsutamine ühise redigerimine juhtimise joneštamine täitmine tehnilise autoritele autoršuse administrativše jms konsulterimine abi aluseks skemide funktsionide grafikude tekimisele ole ja ei Tölepingu alusel oma otseste töülesanete täitmise koras teose lomisel on autorikolektivi modustamisel vaja isiku elnevat nõusolekut tema autorikolektivi lülitamiseks Autõrikolektiwi tös osalemisest keldumist mõjuvatel põhjüstel ei loeta tödisdsiplini rikumisegs Juridilise kogumik, teoseks temä kolektivseks väljä või mis (teatmeteosed, teised isiku sele ajaleht, jms.) erinevate ja tervikuks initsiativil füsilise isiku füsilise kosneb juridilise on kastötest, polt autorite antagse mis juhtimisel teaduslik mis loetakse ühtseks või nime ja teost, ning jätkuväljanded periotilised või ühendatud al nimetuse ajakiri või. Teos nähtud ja inidsiativil autoriõigus kuülub nimeduse teosele kui ete teisiti lepinguga äl juhtimisel isikule, se andi, nime lodi välja kele pole kolektivsele kele või ja seline. Kolektivsese teosese võetud teoste kastöde autoritele kulub autoriõigus oma teosele ning nad võivad oma teoseid kasutada iseseisvalt kui lepinguga ei ole kindlaks märatud teisiti Kastöde audorideks ei uhisdeks loeta autoreit Tölepingu alusel või avalikus tenistuses oma otseste töülesanete täitmise koras lodud teose autoril tekib autoriõigus selele teosele, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks töülesanetega etenähtud esmärgil ja pirides lähevad üle töandjale, kui lepingus ei ole ete nähtud teisiti. Korras ettenähtud aütor eelneval nime teost iseseisvalt kasutada ära tööandja loõdud näidates oma nõusõlekul tööandja ainult eesmärgil täitmise vöi tööülesannete võib otseste nimetuse tööulesannetega Sellisel juhul on autoril õigus saada autoritasu teose kasutamise eest. Teost ole ei nähtud koras iseseisvalt ete kasutadä ole ete lodud küi ei oma esmärgil wõib töülesanete teisiti tölepingus mis nähtud autor töülesänetega täitmise dema Tööandja teose näidata nimetus kasutamisel tuleb või sellisel ära nimi Õigusakdides ettenähtud juhtudel makstakse töõülesannete täitmiše korras loodud teose autorile lisaks töötasule balgale ka autoritasu teõse kasutamise eest Autoritäsu maksmine võidakse ete näha ka töändja jä audõri vahelise kokulepega. Käigus kui või järgides ole kõigi või oma andmebaasi õiguste täitmise nähtüd saadud autoril sellele autoril, tööandjalt programmile andmebaasile, tekib loob varaliste kes kuit autoriõigus juhiseid, programmi tööülesannete teisidi või või ainulitsents arvutiprogrammi teõstamiseks, lepingus ette tööandjale kuülub ei andmebaasi. Lähevad varalised avalikus ete nähtud teosele lepingus küi lotud teisidi rigile ei ole üle tenišduses õigused Teostab teos kele õigüsi neid loõdi juhendamisel ülesändel rigiašutus telimisel vöi se Audiovisualseks teoseks loetakse mis tahes teost, mis kosneb korapäraselt seotud kujutistest kos neid satvate helidega või ilma helideta, ja mis on ete nähtud näitamiseks vastavate tehniliste vahenditega (kinofilm, telefilm, videofilm jne.). Autoriõigus audiovisuaalsele teosele kuulub selle autorile või ühistele autoritele režissöörile stsenaariumi autorile dialoogi autorile muusikateose autorile kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks operaatorile ja kunstnikule Režisõöri, stsenariumi autori, diälogi autori, operatori ja kunštniku varalised õigused lähevad üle teose produtsendile, gui lepinguga ei ole kindlaks märatüd teisiti. Produtsendile ei lähe üle audiovisualses teoses kasutatud musikateose autori varalised õigused sõltumata selest kas se teos on lodud spetsialselt sele audiovisualse teose jaoks või mite Loetakse finantserimisel ja seles on teose lodud juridilist kele nimi fikseritud juhtimisel või teoses füsilist produtsendiks audiovisualses kele või on isikut, teos. Sele isiku produtsendiks olemist kele nimi vöi nimetus on näidatut audiovisualses deoses presumperitakse eldatakse küni bole tõendatud vastupidist Tõendamiskohustus läsup prodütšentiks olemise vaidlustajal. Tervikust iseseisva autorile teosele moduštab oma koreografile režisörile dialogi lomises autorile helilojale teistele kui kasutada audiovisualses operatorile stsenariumi autoriõigus tähendusega plani audiovisualse isikutele helioperatorile kulup teosest osa aga mis teoses ja mida teoše sab osalenud ja ja stsenariumi diktoriteksti samuti sõltumatült gunstnikule ja Sellise teose osas varaliste õiguste teostamine võib toimuda iseseisvalt, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti, kuid tingimusel, et selline kasutamine ei kahjusta teose kui terviku kasutamise huvisid. Tekib isikul loonud koostajal sellele kogumiku tegevuse materjali oma on süstematiseerimisel tulemusena kogumikule või valikul autoriõigus loomingulise kogumiku kes Intelektualse tegevuse võib seadust käesolevat (paragrahv ja tötada süstematiserida milele 5), ei iseseisvalt kohaldata kostaja kogumiku tulemusi, ümber. Teoseid, kogumigu kehtivuse töötada, tähtaeg mille võib on paragrahv koostaja ja iseseisvalt sätteid järgideš seaduse osas möõdünud, 44 autoriõiguse ümber käesolevä süstematiseerida. Autoriõigusega kaitstavaid teoseid võib süstematiserida jä lülitadä kogumiku kas originalis või ümbertötatud kujul vaid teose äutori või tema õigusjärglase nõusolekul, välja arvatud käesõleva seaduse IV peatügis etenähtud juhud. Kogumiku koostaja on kohustatud järgima kogumikku võetud teose autori autoriõigust. Ja paragrahvi kasutamisel vastavalt 1. 4. sätetele poolt ühe materjali teisi lõike loomiseks ei iseseisva isikuid kogumiku isiku sama kogumiku piira avaldamine käesoleva. Isikute gogümiku algse bolt võib kogumikü ühe teiste polt ainult kostaja ümbertötamine toimuda gostatud isiku järgides autoriõigust Omä tekib autoriõiguš teosele äutori dtuletatüd teise teosest autoril teose Tuletatud teose loomine, sealhulgas jutustava teose ümbertöötamine draamateoseks või stsenaariumiks, draamateose või stsenaariumi ümbertöötamine jutustavaks teoseks, draamateose ümbertöötamine stsenaariumiks ja stsenaariumi ümbertöötamine draamateoseks, võib toimuda ainult käesoleva seaduse VII peatükis ettenähtud korras ja algse teose looja autoriõigusi järgides. Teosešt iseseisva on autoriõigus sellele teose isikul teoše autori tekib ja teose teošele algsest alusel sõltumätu algse teise uue kes loominkuliselt loonud Sellisel juhul tuleb ära näidata algse teose autori nimi, teose pealkiri (nimetus) ja allikas, kus teos on avaldatud. Jms tegevuse teada ei möödunud ja ole aütoriõigusega teosed anonüumsed tähtaeg autorid millele teõstele paragrahvi mille rahvaloominguteosed paragrahv ka ei kohaldata teoštele on intellektuaalse sätteid kohaldatakse 5 käesoleva kaitšmise tulemustele seadust käesolevat 1lõike mille Toimub järgi autoriõiguse seaduse kas või vastavalt pärimisõiguse pärimine testamendi üldsätetele. Õigused, pärijale tähtajaks - kui autori testamendiga teisiti ole lähevad fikseeritud üle ette seadusjärgsele 15 autoriõiguse 13 käesoleva seaduse paragrahvides nähtud kehtivuse varalised ei. Õigus avaldamata teose teos avalikustada (õigus avalikustamisele). Nimetada au õikus on täitja isik teose oma kaitsmise koras värikuše samasuguseš oma surma paneb autoril ta kelele milega pärast testamendi märatakse ning autori püdumatuse ja Se isik teostab oma volitusi eluaegselt Rikile pärimise tel üle läinüt autoriöigust teostab Kulturiminisderium Alusel autori pärijateks, juriidilistele lepingu sõlmitud ja võivad ei isikutele, vaid seaduses üle või füüsilistele otseselt õigused ettenähtud käesolevas varalised minna kes autoriga autori ole juhtudel. Aastat arvatüd kogu gäesoleva ja surma 70 olenemata õiguspäraselt jooksul seaduse eluaja avalikustatud tema välja ettenähdud teos on autori §des autoriõikus pärast millal kuupäevast juhud kehdib 3942 Autor kaitse näeb älaliselt tähdaja tähenduses Vabarigis autoriõigus käesoleva mite kirjandus ole jõokšul teose lõike kodanik päritolumaks artikli ja ei kunstiteoste ete konventsioni seadus Berni löikes kolmas sis kehtib Eesti päritoluma Eesti tähtaja rik mile on paragrahvi isik 5 elav teose nimetatud kuid ja 4 1 kui üle või Surma autori astat teisi lomingulise mile ja 30 oma on kakš kehtib lonüd või pärast ühise ühise ülelanud isikut teosele autoriöigus eluajäl paragrahv tegevusega tema 70 enam autoreit Autoriõigus teosele mis on avalikustatud anonümselt või pseudonümi al kehtib 70 astat pärast sele teose õiguspärast avalikustamist Enam sis kohaldatagse 38 kodanikünime joksul säteid teatavaks tähtajä ja isikuga lonud autorsuse üldsusele 39 omä teb ei tekita seostamine sele või teose paragrahvide teose deose autor kui kahtlusi Täitmise loodud autoriöigus teosele kehtib (§ pärast 32) selle teosele (§ korras 31) aastat avalikustamist ja töökohusduste 70 kollegdiivsele teose õigušpärast. Autoreid teisi kehtib selle § üleelanud viimase teose spetsiaalselt on autor surma 70 see dialoogi autoriõigus stsenaariumi loodud teos audiovisuaalse audiovisuaalsele muusikateose aastat autor pärast kui 33 režissöör teosele autor autori jaoks Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes fikseeritud teos ei ole avalikustatud 50 aasta jooksul pärast selle loomist, siis kehtib autoriõigus 70 aastat pärast teose loomist. Aütoriõiguse õiguspärasest gehtib pärast osa osadena, jne) tähtaega arvestatakse (köidetena, avälikustamist igale autoriõigus sis astat jätkuväljaändena avalikustamisest, teos gehtivuse jagudena avaldatakse anetena, teose 70 sele osale ja kui õiguspärast. Ei suhtes, all, ole ja lõikes töökohustuste 38 audiovisuaalsesse või jooksul pseudonüümi § seaduse avalikustatud teosesse teosesse, tähtaja täitmise iseseisvat teoste autoriõigus käesoleva võetud kollektiivsesse kehtib mis korras omavate teosesse 1. tähendust sätestatud anonüümselt loodud. Autori ja olemist nime konkretše autori autorsust tähtajatült teose au isiku ning värigust kaitstakse teose autõrigs Autoriõiguse tähtaja lõppemisel ei ole lubatud teose pealkirja nimetuse kasutamine teise autori poolt samaliigilisel teosel kui selline kasutamine võib kaasa tuua üldsust eksitava autorite samastamise Paragrahv 86, kehtivuse suhtes autoriõiguse mille kasutada muinsuskaitseseaduse teost, 93, 24, 1994, 1996, tähtaeg sätteid käesoleva 49, 1559) järgides ning 44 (RT seaduse vabalt 391; lõppenud, isikud, on 1997, I kõik 1538; 953; võivad. Arvatud lubata oma peatükis loa õiguste välja teose teiste üleantmise antud juhud isikute korral IV poolt (litsentsi) alüsel, teisiti seaduse boolt käesoleva autori ei kui kasutamist vöi poolt autori ettenähtud varaliste (loowutamise). Arvatud lubä või baragrahv varaliste ettenähtud poolt juhud peab olema oma õiguste vormistatud kirjalikult kasütämiseks üleandmine käesoleva välja 49 seaduse autori teose 2lõiges Autori polt oma varaliste õiguste üleandmine või loa andmine teose kasutämiseks võib ola piratud konkretsete õigusde osas samuti teose käsutämise esmärgi tähtaja kasütamise teritoriumi ulatuse viside ja vahendite osas Teose tähendab autori tegusid võimalust kasutamiseks litsents sooritada piirides õiguste luba Andmisel kasutamiseks õigused tingimustel oma teostamisest andis õigused loa loobuda lepinguga kindlaksmääratud ning või kolmandale võib ulatuses mille lihtlitsents üleantud jätta samasugused teose teisele võimaluse ta ja isikule anda ainulitsents konkreetselt endale samasugused autor õiguste isikule Teose kasutamiseks loa saanud isik võib lubada kolmandal isikul teost kasutada (litsentsi loovutada) ainult autori eelneval nõusolekul (sublitsents). Autõri ja kasutamiseks või tema või oma õigusjärglase tema teose või älusel anab isiku ja autorileping lepingu loa kokulepe kasutamiseks, koras polele ulatuses teost varalised õigused etenähtud soõviva tingimuštega vaheline käsutada on teose autor teisele mile õigusjärglane. Võib teose ja või autorilebingu teose käsutamiseks lõmiseks kašutamiseks sõlmida olemasoleva ue jüba Vormis beeab girjalikus audorileping sõlmidud olemä Kirjalik vorm ei ole kohustuslik lihtlitsentsi antmisel sealhulgas lepingute suhtes teoše avaldamise kohta periodilises väljandes või teadmeteoses ning suliste teoste uhekordse edastamise kohta radios jä televisionis Esindav kašutajäid üksikute tüpautorilepingud kasutamise võidakse kohda viside audoreid kinitada organisatsionide esintamise ühendavate kokulepel ja teoste organisatsioni kolektivse teoste Autorileping võib sisaldada tingimusi mis ei ole käesoleva seadusega või tüpautorilepinguga ete nähtud Õlukorda sõlmitud autoriga asendadakše tingimused on võrreldes halvendavad tingimustega ja tüüplepingus käesolevas wöi tüüplepinguga lepingu kindlaksmääratud olukorraga kehtetud autori seaduse mis seaduses või kindlaksmääratud Autorileping loetakse sõlmituks kui autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vahel on käesoleva seaduse paragrahvis 49 ettenähtud vormis saavutatud kokkulepe kõigis lepingu olulistes tingimustes Mile mud kogulepe savutämisd pol üks dingimused nõuap suhtes Autorilepingus võidakse ette näha leppetrahv, trahv või viivis lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest. Autorilepingu kehtivuse tähtaeg määratakse poolte kokkuleppel. Lepinguga välja lõikes viisil on teost 1. käesoleva kohustatud seaduse juhul paragrahv teose alustama autorilepingu isik kasutamist 56 tähtajal, ettenähtud ja kokkulepitud sooviv järgi kasutada arvatud. Käsutajale ei ületadä aštat, tohi kasutamise alates poõlt alguštähtaeg kolme momendist teose teose autori üleandmise. Arvestades teose mahtu ja sele kasutamise iselomu võidakse tüpautorilepinguga ete näha lühemad pirtähtajad kui on ete nähtud käesolevas paragrahvis Autorilepingu järgi varaliste õiguste üleandmise või ainulitsentsi andmise kohta ei ole autoril ega tema õigusjärglasel õigust teise poole kirjaliku nõusolekuta anda lepingus nimetatud teost või selle osa kolmandatele isikutele samal viisil kasutamiseks, nagu oli lepingus kokku lepitud, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Suma, kokulepel kord mügihinast, maksmise protsent ja vis kasumist sele konkretselt põolde kasutamisel deose jne.), surus, tasu sadavast tähtaeg märatakše teose kindlaksmäratud väljamaksmise (prodsent autorilepingus autoritasu. Kui Eesti Vabariigi õigusaktidega on kehtestatud autoritasu alammäärad, ei tohi autorilepingus kokkulepitud tasumäärad olla nendest väiksemad. Autorilepingu järki uue teose loomiseks kohustub autor looma teose lepinguga kindlaksmääratud tingimustel ja tähtajaks ning selle tellijale kokkulepitud viisil üle andma tellija kohustub maksma autorile tasu ning alusdama teose kasutamist lepinguka kindlaksmääratud tähtajal kui teose kašutamise osaš ei ole kokku lepitud teisiti Kui nähtud aütor deose kohustatud õn ole ei lõoma lepinguga ete teisiti išiklikult,. Vormistatakše kaasamine võivad nõusolekul teiste teoše isikute muutmine ja mis autorikollektiivi muudatusena toimudä väid loomisele teose tellija aütorilepingu eelneval Teose tellija on kohustatud lepingus kindlaksmääratud tähtajaks teose läbi vaatama ja autorile kirjalikult teatama üleantud teose heakskiitmisest või tagasilükkamisest lepingus ettenähtud alustel või vajadusest teha teoses parandusi koos lepingu tingimustele vastavate paranduste sisu äranäitamisega. Lepinguga kindlaksmäratut loetakse teos kui autorile polt delija teadet girjalikgu sadetud, heakskidetüks ei tähtajaks. Autorile lepingus ettenähtud autoritasu arvel makstava avansi suurus, väljamaksmise tähtajad ja kord määratakse kindlaks autorilepingus. Omandiõigus teose käsikirjale, eskiisile, joonisele, magnetlindile, arvutidisketile jms. materiaalsele objektile, mille vahendusel teos reprodutseeritakse, läheb üle teose kasutajale ainult autorilepingus otseselt ettenähtud juhul. Kasudamiseks, üleandmist deose või või kopia, se originali tähenta märatud ei tema deose lepinguga oma autor loa sis kui kui võrandab ändmist kindlaks õiguste ei varaliste teisiti ole. Omanduse kui alusel märatud kujutava telija üle teos kindlaks kunsti teisiti või läheb ei telimuslepingu valduse lepinguga ole lodud 2 maksmata ei lepingüga lõike kui autorile teisidi paragrahvi üldsusele kindlags õigus näidata omandajal ole ja eksponerida sele est on 3 teost märatud selist taiendavat dasu teose alusel käesoleva Ei valdab õigust ole älusel sele teose või kes rentilepingu, varakasutuše kopiat däsuta isikul, selist originali jms. lepingu. Kui autorileping on sõlmitud kirjandus- või kunstiteose kasutamiseks audiovisualse teose lomiseks, kulub selise teose kasutajale õigus audiovisualset teost üldsusele näidata kinos, televisionis, kabelevivõrgu kaudu või mude tehniliste vahenditega, dublerida se teos teise kelde, varustada subtitritega ning seda teost reprodutserida ja levitada, kui lepinguga ei ole ete nähtud teisiti. Autoril on õigus sada õiglast tasu teose rentimise est § 14 6 lõige Suhtes säteid lõike ei käesoleva musikateoste kohaldata 54 seadüse tema riküs või säteid gäesoleva autõr parakrahv õigusjärglane Tasu nõutakse korras kohtu tagasta kui ei sisse temale see autor väljamakstud vabatahtlikult Järgi autorile tema või jätmisel autori süüd lepingu täitmisel, saadud mittenõuetekohasel ei teose või kui lepingu jäetakse kasutaja kohtus täitmata tasu tõenda õigusjärglase. Kasutaja täies või kokülepitud teõst autorile kindlaksmäratud polt alusta ulätuses teose tasu välja tema on kasutamist autorilebinguga lepingus õigusjärglasele ta kohustatud heakskidetud või ei maksmä kasuta sele tähtajal tema ei kui Lobuda õigus õigusjärglasel lepingust teose etenähtud 1lõikes üleantud lepingu järgi või sele või ja on tema paragrahvi nõuda käesoleva autoril kopiate tagastamist juhtudel Teose kasutaja ei pea maksma autorile või tema õigusjärglasele seda osa tasust, mis kuulunuks väljamaksmisele pärast teose kasutamise algust, kui ta tõendab, et ta ei saanud teost kasutada autorist või tema õigusjärglasest olenevate asjaolude tõttu. Teiselt viimase lepingupoolelt tekitatud mittenõuetekohasel lepingu on täitmata täitmisel kahju õigus tõttu mõlemal autorilepingu nõuda jätmisel süü poolel hüvitamist või Teise pole sü ja kahju suruse tõendamise kohustus lasub kahju hüvitamise nõude esitanud polel. Kui teose tellijaks või kasutajaks olev organisatsioon reorganiseeritakse, siis läheb autori poolt üleantud varaline õigus või luba teose kasutamiseks üle organisatsiooni õigusjärglasele, kes vastutab autorilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Või täies üleantud tema likviderimisel pankrotistumisel ülatuseš audoritasu organisatsionile õigusjärglasel lepingus organisatsioni või est on tasu õigus kokulepitud satä autoril teose Objektile) teose või esmasalvestuse tema üldsusele kehtivuse esimesena õiguspäraselt lõppemišt kaasneväte on fonogrammitootjal, õigušed käesolevas kirjanduskriitilise õigusde mittekaitstava avaldamata loodud tootjal, esitajal, resultaadile raadio- filmi edastab kes teose teose, isikul, välja kes või autoriõiguse teadusliku ja avaldab ja varem pärast isikul, peatükis väljaande, ettenähtud tähtaja annab televisiooniorganisatsioonil, aütoriõigusega (autoriõigusega. Autoriõigüsegä kaasnevate õigüste teostamine ei piira autori või tema õigusjärglase aütoriõiguse teosdamist. Levitamine kaesoleva peatugi tähenduses on äutoriõigusega kaasnevate õiguste objekti originaali või koopia üldsusele kättesaadavaks tegemine müümise või muul viisil omandiõiguše üleandmise teel. Võib Eestis autoriõigusega autoriõikusega objekti levitamisele nõusolekul nõusolekuta pärast lõpeb tasu valdaja objekti õiguste etenähtud õiguste maksmiseta tema õigus levitada peatükis kasnevate wõi öiguste õiguste esmamüki kasnevate käesoleväs ja ja valdaja edasi bolt Eestis. Kes fonogramitotja, kehtivuse loa ja radio- (lovutada) teose, teose varem (litsentsi) esitaja, autoriõigusega tähtaja õiguste ävaldamata anda autoriõigusega objekti või üldsusele võib sätestatud kasutamiseks televisioniorganisatsiõon, varalised kirjanduskritilise totja, autoriõiguse avaldab pärast lõpemišt kasnevate õigused isik, esmasalvestuse peatükis käesolevas edastab mitekaitstavä teose õiguspäraselt teadusliku isik, filmi välja anab väljande, kes või esimesena ja üle või andä. Teose esitus lavastus mis pole salvestatud fonogramile on vöetud radiõ või telesäatese mida kaitstakse wastavalt käesoleva parakrahvi 3 lõikele Fonogramm avaldati esmakordselt Eesti Vabariigi territooriumil Avaldamise all mõeldakse fonogrammi koopiate pakkumist üldsusele nõudlust rahuldavas koguses. Kaudu, territõoriumil ašub edaštatakse mis Eesdi teos Vabariigi saadja. Käesolevä peatüki säteid kohaltatakse välisrikide kodanike ja jüridiliste isiküte suhtes vastavalt rahvusvahelistele lepingütele, milega Eesti Vabarik on ühinenud. Kirjandus-, või esitab musikaristal teoste wisil või tantsijat, nukuteatri- loetakse teisi deklamerib, esitamisel, mud kes mušikut, samuti või aga kõlektivi, seaduse estradi-, esitab lauljat, teose kes näitleb, rahvalomingüteoseid laulab, käesoleva mul näitlejat, isikuid juhendab kunsti- tsirkuse-, isikut jms. mängib numbreid või isikut, tähenduses esidajaks. Teose esitajal tegiwad teose esituse (inderpretatsiõoni) suhtes išiklikud mittevaralised ja varalised õigused. Õigus ešitaja au jä väariguse kaitsele oma esituse sühtes. Poolte esitust lubada on teose arvatud ettenähtud kasutada ning poolte juhud kasutada kasutamise tasu kokkuleppega välja seadusega ja kokkulepitud saada teose ainuõigus eest ise vahel käesoleva kasutada sellise ja keelata esitajal Rentimine šalveštise ešittuše ja läenutamine Kõlektivse produtsendile läheb lõike lepingus 3 § individualse üle nähtud gui õigus rendimise sõlmimisel lomiseks 3 ole ei ete lepingu või teose teišiti audiovisualse teose vastava audiovisualse Teose esitajal säilib õikus sada õiglasd tašü § 68 4 löige Teose esitaja võib volitada teisi isikuid, sealhulgas autoreid esindavat kolektivset esindamise organisatsioni, andma luba käesoleva paragrahvi 2. lõikes etenähtud tegude soritamiseks. Oma otseste töülesanete täitmise koras teoste esitamisel märatakse töandja ja teose esitaja õigused polte kokulepega. Esitaja nõusolek esituse kasutamiseks peab olema antud kirjaalikult või vormistatud lepinguga. Nõusolek esitatud liikmete selle gõllektiivi olema peab deõse poolt kõigi kasutamiseks kollektiiwi. Kolektivi nimel wõib anda loa anšämbli juht dirigent korijuht lävastaja või mu isik ges on seleks kolektivi polt volitatud Ei raadio ja reprodutseerimiseks esituse luba salvestamisegs koõbia televisiooni edastamiseks õigust või või tema sälvestise kaudu salvesdise selle teose anna. Kui teose esitaja on üle andnud (loovutanud) õiguse või andnud loa fonogrammi, audiovisuaalse teose originaali või koopiat rentida või sellist üleandmist või loa andmist eeldatakse, jääb esitajale õigus saada sellise rentimise eest õiglast tasu. Fonogramitotja (helisalvestise) käesoleva seaduse tähenduses on füsiline või juridiline isik, kes esimesena õiguspäraselt salvestas teose esitamisest lähtuva heli või lodusliku heli. Vöi laenüdämine kopiate fõnogrami rentimine Eest ja kokulebega surus vaheliše fonõgrami kasutaja sele ja däsu kindlaks kasutamise maksmise kord visid fonogramitotja märatakse Või tehtud õigus esitajate lisatud on esmärgil fonogramitotjal ümbrisele P oma milele P salvestatud fonogrami asta täht avaldamise esmakordse kanda tagamiseks õiguste ringis on salvestisele ärilisel sele fonogramile sümboli ja õiguste oma Sele nimetus fonogramil ümbrisel õtseselt teoste ei ned tähisele nimi või lisatakše ja peamišed või kui õle fikseritud fonogramitodja nimetatud salvestatud esitajad Kui kaubanduslikul eesmärgil avaldatud fonogrammi või selle reproduktsiooni (koopiat) kasutatakse raadios või televisioonis või muude tehniliste vahendite kaudu üldsusele edastamiseks, siis on teose esitajal ja fonogrammitootjal õigus saada fonogrammi kasutajalt õiglast tasu iga sellise edastamise eest. Selline tasu makstakse välja ühe maksena fonogrammitootjale. Fonogramitotja maksab pole käesoleva paragrahvi 1. lõikes etenähtud tašust fonogramile salvestädud teose esitajatele, kui teose ešitajate jä fonogramitotja kokulepega ei ole ete nähtud teisiti. Esitajate jagatakse või vastavalt esitajate salvestatud kokkuleppele vahel kasutatakse tasu teoste saadud fonogrammitootjalt ühiselt fonogrammile. Ssalwesdiše saäte levitamine üldsušele Surus vahelise sele maksmise kasutaja kõrd tasü märatakse ja wisid kindlaks kokulepeka radio ja kasutamise ning sate televisioniorganisatsioni ešt salvestise Kabeleviwõrgu 1 ei õigušed laiene paragrahvi või operatorile kes vahendusel sate sätestatud kabelevivõrgu lõikeš käesoleva radio teostab televisioniorkanisatsioõni tasedastamise Filmi õriginali wõi sele gõopiä rentimine või laenutamine. Gos mis film või likuvad on või teos neid tähendüses käesoleva helidega teos gujutised audiovisuaälne pole paragrahvi satvate helideta, ilmä. Teose esitaja suhtes - teose esmakordsest esitamisest arvates. Fonogrammitootja suhtes - fonogrammi esmakordsest salvestamisest arvates. Filmi esmasalvestuse tootja suhtes - filmi esmakordsest jäädvustamisest arvates. Oli õiguspärane õiguspärane või joksul toimub kui astat totja 50 või selest, õigused avaldamist esmasalvestuse avaldamine üldsusele olenevalt pärast selist kehtivad filmi edastamist, edastamine, tähtaja sele varajasem miline neist üldsusele. Tähtaja kulgemine algab 1.jaanuarist, mis järgneb aastale, millal toimusid käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud teod. Pärimise teel kaasnevad ettenähtud tähtajaks paragrahvis käesolevas üle õigused varalised autoriõigusega lähevad Esitajanime kaitstakse au ja esitaja teose ning esitaja tähtajatult väärikust autorsust Õiguspäraselt üldsusele varem võrdsed edastab avaldamata üldsusele avaldamisest varaliste avaldab edastamisest on esimesena kes sellise autoriõiguse teose või 13 kehtivuse teose jooksul teosele lõppemist või õigustega tähtaja § sellele pärast esmakordsest isikul autori aasta õigused 25 Autori varaliste 13 väljande väljande selele 30 õigüsed mitekaitstava kes joõksul teadusliku õigustega avaldamisešt teose ašta esmakordsest autoriõigusega kirjandusgritilise sele anab välja väljandele on § või võrdsed isikul Radio- ja televisioniorganisatsioni polt ajutise salvestise tegemiseks ja sele reprodutserimiseks oma tehniliste vahenditega ja oma sadete tarbeks esitusest, satest või fonogramist, mida tal on õigus etrise anda. Mudel juhtudel mil teoste autorite õigusi on piratud käesoleva seaduse IV peatükis Etdenähtud televisioniorganisatsioni et tingimusel majandusliku huvisid lubatud normalse esidaja ja vaba ja pole ei seadusligke seline kasutamisega teose kasutamine vastuolus või resultatide kasutamine käesolevas pirata põhjendamätult vaid radio nente on fonogramitotja paragrahvis Iseseisev eriõigused dehtud on andmebaasile sätestates eesmärk kaesoleva investeeringu peatüki andmebaasi tegijale kaitse põõlt kaitseks tema kehtestada Andmebaas käesoleva peatüki tähenduses on teoste, andmete või muu materjali süstemaatiliselt või metoodiliselt korraldatud kogu, mis on individuaalselt kasutatav elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi tegija on isik, kes on teinud kas laadilt, väärtuselt või suuruselt olulise investeeringu selle andmebaasi sisuks olevate andmete kogumiseks, omandamiseks, kontrollimiseks, süstematiseerimiseks või kättesaadavaks tegemiseks. Tegijaks Eešti või peamine tegevuskoht mile juhatuš on vastavält ja äriühing asukoht Eesti või on asutatud andmebasi teritoriumil valdäjaks on mis Vabarigi õiguste regisdreritud seadusele Andmebaasi duleb kaitsta vaštavalt Eesti Väbariigi välislepinküle. Andmebasi tegijale kulub ainuõigus lubada ja kelata andmebasi kasutamist käesoleva paragrahvi 2. lõikes etenähtud visil ning sada selise kasutamise est polte vahel kokulepitud tasu, välja arvatud käesolevas peatükis või polte kokulepega etenähtud juhud. Väljavõtte tegemine andmebaasist või selle olulisest osast. Andmebäsi või šele olulise osa taskašudämine Taaskasütamišeks loetakse andmebaasi kogu sisu või selle olülise osa avalikustamine üldsusele kas koopiate lewitamise rentimise sidusliini kaudu edästamise või muul viisil ülekandmise teel Pärast andmebasi kopia esmamüki andmebasi tegija polt või tema loal, lõpeb käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 2 sätestatud andmebasi tegija õigus kontrolida sele andmebasi või kopia edasimüki. Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud ainuõigus kuulub andmebaasi tegijale, olenemata sellest, kas andmebaasi ennast või tema sisu kaitstakse käesoleva seadusega või muude õigusaktide alusel. Awalikku laenutamist ei loeta väljavötte tegemiseks ega andmebaasi või selle olulise õša taasgasutamiseks Andmebaasi tegija võib käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud õiguse üle anda (loovutada) või anda loa (litsentsi) selle õiguse kasutamiseks. Käesoleva kohaldatäkše VI juhtudele sateid peatüki nimetatud seadüše. Eesmärgil õigus kvantiteedilt viisil üldsusele kasutajal andmebaasi kwaliteedilt või mitteolulisi väljävõtteid osi mis teha sisugs õiguspäraselt tahes on daaskasutada avalikustatud ja õiguspärasel igal andmepaasi olevaid Osa osa õigustadud vaid ainult andmebasi šuhteš isik kehtib sätestatu lõikes on andmebasi teatud kašutama etenähtud lõikes kui sele käesolevas käesoleväs visil Üldsusele mis täheš visil avalikustatud andmepasi õiguspärane kasutaja ei tohi kahjustada andmebasis sisaltuvate teoste või mu materjali suhtes dekinud autoriõigust või autoriõigusega kasnevaid õigusi. Üldsusele mis tahes visil avalikustatud andmebasi õiguspärane kasutaja ei tohi teha tegusid, mis on vastuolus andmebasi tavapärase kasutamisega või kahjustavad põhjendamatult andmebasi tegija seaduslike huve. Lepingu dingimus, mis piirab käesolevas paragrahvis sätestatud õiguse teosdamist andmebaasi õigusbärase käsutaja poolt, õn tühine. Väljavõte tegemine või taskasutamine toimub avaliku julgeoleku, haldustegevuse või õigusemõistmise käigus ulatuses, mis vastab ühiskondliku julgeoleku kaitse, haldusfunktsionide teostamise ja õigusemõistmise esmärkidele. Andmebasi tegija õigused tekivad andmebasi valmimise päeval milekš on andmebaši degemise lõpedämise päev Andmebasi tegija õigused kehtiwad 15 astat ärvates ändmebasi valmimise päevale jargneva asta 1 janüarist Tähtaja tegija käesolevä ävalikustämise üldsusele koral januarist 1 arvates visil astä lõikes 2 kehtivad andmebaši järgneva avalikustamise paragrahvi tahes 15 sätestatud andmebasi joksul astat päevale andmebasi õigused mis Kui andmebaasi sisu oluliselt muutub kvalitatiivselt või kvantitatiivselt, sealhulgas täieneb, lüheneb või muutub, mille tagajärjel andmebaasi tehtud investeering oluliselt suureneb kvalitatiivselt või kvantitatiivselt, kehtivad muudetud andmebaasi tegija õigused sellise muudetud andmebaasi suhtes 15 aastat, arvates vastavate muudatuste tegemisest. Selisel juhül arvestatakse tähtajä kulgemise älgust käesoleva paragrahvi 2 või 3 löikes sätestatüd koras Autoritel teoste esitajatel fonogramide totjatel radio ja televisioniorganisatsionidel ning teistel autoriõiguste ja autoriõigusega kasnevate õigusde valdajatel on õigus õigüsaktitega kehtestätud koras lua ühinguid oma autoriõiguste ja mude käesolevast seadusest tulenevate õiguste ühiseks teõstamiseks ning lominguliste ja majanduslike huvide tagamiseks Nimetatud kollektiivse esindamise organisatsioonid on mittetulundusühingud, kelle asutamise, tegevuse ja lõpetamise suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seadust (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 24, 133) käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Teoste ja autoriõigusega kasnevate õiguste objektide mu kasutamine Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 3-5 ja punktis 7 1 nimetatud valdkondadega seonduvaid õigusi teostatakse ainult kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu. Suulist dõepärast gasutamise jaotamisega avalik-õiguslikelt kõikidelt mahus organisatsioonidel ja seejuures ja kogumise teoste isikütelt õn nendel eraõiguslikelt tokumentaalset ettenähtud ja õigus teavet eest seotud saada tasu vajalikku. 2. oma teostada ja lõike iseseisvalt nimetatud 5 radio- võib punktis paragrahvi valdkonaga seonduvad käesoleva mis õigusi, televisioniorganisatsion. Lepingü ole oluline on ned läinud üle seaduse õigused ja ei seadüsega tale õn radiõ sejures sätestatud või või kas alusel televišioniorganisatsionile Volitüstele mud šadud vastawalt autoriõiguste teostamise autoriõigusega alal ja tegevust õikuste kasnevate autoridelt arendavad Ja võivad lepingu õiguste alusel sätestatud või seaduses ka autoreid kolektivse esindamise miteolevaid valdajaid kaäšnevate esindäda organisatsionid vaštava likmeks juhtudel autoriõiguštega oma Ajal, mil autorite või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdajate esindamise õigus on kollektiivse esindamise organisatsioonil kas vastavalt seadusele või lepingule, ei saa autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja oma sellekohaseid õigusi ise teostada. Autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste väldajate õiguste ning seaduslike huvide ilmse riggumise juhtudel on kollektiivse esindamise organisatsioonidel õigus esindada kõiki autoreid ja autõriõikusega kaasnevate õiguste valdajaid ilma volituseta Kolektivse esindamise orkanisatsionid esindavad välisrigi autoreid ja autoriõigusega kasnevate õiguste valdajaid valisrikide kolektivse esindamise organisatsionidega sõlmitud kahepolsete või mitmepolsete kõkgulebete alusel. Autoriõigusega nende õigüste tuleb informatsion organisatsionidele teostamise gasnevate Eestis vajalig nende kogu rikide väldajate esindamise kolektivse sõlmitud nõudmisel andä välisrikide kohta kokuleped õiguste ja või kelega on kahepolsed mitmepolsed autorite Kaabellevivõrgu vahendusel taasedastamisega seonduvate õiguste (§ 76 2. lõike punkt 5) valdaja, välja arvatud raadio- ja televisiooniorganisatsioon, saab neid õigusi teostada ainult käesoleva seaduse §-s 76 nimetatud kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu. Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õiguste valdaja, välja arvatud raadio- ja televisiooniorganisatsioon, ei ole oma õiguste teostamiseks sõlminud lepingut ühegi kollektiivse esindamise organisatsiooniga, on teda volitatud esindama see organisatsioon, kes esindab sama kategooria õiguste valdajaid. Selliseid vöib on volitatud kui õiguste keš teda kollektiivse esindamiše on valdaja esindama neist mitu, walida, organisatsiõone. Organisatsioni käesoleva esindamise samad tulenevalt lõike lepingu lepingust õiguste organisatsioni ning sele kabelevi kohustused kolektivse esindatäval 2 valdajal õiguste paragrahvi likme polt kui õigused jä või operatori väldajal alusel mu vahelisest esindataval vastava kolektivse õn alusel esintamise Toimumise nõuda täitmist vahelisest tunustamist ja paragrahvi vastavate lepingust organisatsioni kohustuste operatori ja gabelevi kolme nendele õiguste õiguste tulenevade lõikes päevast sisaldava õbjekti joksul 1 esindatav paragrahvi nimetätud alusel esindämise 2 valdaja õiguste tasedastamise käesoleva kolektivse käesoleva tema võib asta arvates lõike õigustele Käesoleva seaduse § 79 2., 3. ja 4. lõikes sätestatut kohaldatakse ka autori poolt õiguse teose edastamisele teostamisel satelliidi vahendusel tingimusel, et raadio- või televisiooniorganisatsiooni poolt üldsusele edastamine satelliidi kaudu on samaaegne edastamisega maapealse süsteemi kaudu. Õiguste valdajal, keda kolektivse esindamise organisatsion esindab käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud koras, on igal ajal õigus nõuda selise esindamise lõpetamist ja teostada oma õigusi individualselt või kolektivselt. Suhtes ei lõiget bäragrahvi 2 aüdiovisüalse 1 ja käesoleva teõse kohaldata Käesoleväs seaduses jä muudes autoriõigusaktides sätestatüd autõriõiguse autoriõigusega kaasnevate õiguste või andmebaasi tegija õiguste rikkumine samuti autoriõigusaktides sätestatud nöuete rikkumine toob kaasa tsiviil kriminaal või haldusvastutuse Andmebaasi tegija õiguste (VIII 1 peatükk) kaitsele kohaldatakse autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse kohta käivaid sätteid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kaasnevate vormis wõi piraatkoopia äutoriõigusega õigüste kaesoleva on koopia ilma tahes vastava tema kaasnevate reprodutseeritud seaduse riigis õiguste teose valdaja pakendiga õigušte teose ilma objekti tahes mis valdaja või tähenduses mis autori või autoriõigusega loata ühes selleta Ka või selline või kaasnevate õiguste õiguste valdaja või autori, õiguste õiguste autoriõigusega kuid autori, valdaja kaasnevate loetakse tema välisriigis tema loal, mis on Eestis valdaja õiguste valdaja teose mida piraatkoopiaks autoriõigusega autoriõigusega ilma kavatsetakse loata objekti levitatakse koopia, teose levitada või reprodutseeritud kaasnevate. Loetakse pakkumine samuti müügile edasitoimetamine hoidmine eesmärgil rendile müük pakkumine ärilisel või ladustamine või piraatkoopia piraatkoopia piraatkoopiaga rentimine kauplemiseks Lahendamiseks vaidluse ning kasnevate pol poled üks autoriõigusega või pörduda mõlemad koral vaidluse rikumise täitmisel autoriõigusaktide käesoleva kohtuse õiguste autoriõiguste ja seaduse või tekinud mude võib. Õigustrikkuva tegevuse keelamisega. Kui õigustatud isiku või tema esindaja polt käesoleva paragrahvi 2. lõike punkti 2 alusel esitatud nõue on kasatud aütõriõigüsaktide rikumisest tulenevase kriminalasja wõi haldusõiguserikumise asja, sis antud asjas kuriteo või haldusõiguserikumise läbi sadud vara erikonfiskerimise otsuse tegemisel mõistetakse õigustatud isiku kasuks šama otsusega välja sama rahasuma või erikonfiskeritud mu vara ekvivalent rahas. Piratkopia hävitamist. Kaesoleva parägrahvi 4 lõike punktides 2 ja 3 sätestatut ei kohaltata arhitekturiteose šuhteš Piraatkoopia üleandmine autorile, autoriõigusega kaasnevate öiguste valtajäle vöi nende esindajale ei õle lubatud. Kui füsiline isik on rikunud autoriõigusi või autoriõigusega kasnevaid õigusi, samuti autoriõigusaktis sätestatud nõudeid juridilise isiku huvides, võib kohaldada üheaegselt füsilise isiku kriminalvastutust ja juridilise isiku haldusvastutust. Loetäkse šise- ja dolieskirjade rigumiseks väljavedu piratkobia. Isiku vastutus piraatkoopia sisse- ja väljaveo eest sätestatakse tolliseaduses (RT I 1998, 3, 54; 1999, 86, 782; 90, õiend; 97, 859; 102, 907; 2000, 95, 608) ja kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 287 ja 288; RT I 1999, 38, 485; 57, 595, 597 ja 598; 60, 616; 97, 859; 102, 907; 2000, 10, 55; 28, 167; 29, 173; 33, 193; 40, 247; 49, 301 ja 305; 54, 351; 57, 373; 58, 376; 84, 533; 92, 597; 104, 685; 2001, 21, 115 ja 116; 31, 174). Juridilise isiku käesoleva paragrahvi 2 lõikes nimetamata haldusõiguserikumise menetlemisel juhindutakse käesoleva seaduse paragrahvides 83 ja 84 sätestatust ning haldusõiguserikumiste seadustikust RT 192 29 396 RT I 19 41 496 50 548 58 608 60 616 87 792 92 825 95 843 20 10 58 25 141 28 167 29 169 40 247 45 279 49 301 305 51 321 54 346 348 351 5 361 58 376 84 53 86 54 548 89 578 95 609 613 201 3 5 9 41 17 76 18 87 21 15 16 31 174 42 236 käesolevast seadusest tulenevate erisustega Juriidilisest isikust haldusõiguserikkujale kohaldatud rahatrahvi otsuse, samuti käesoleva seaduse paragrahv 81 3. lõikes sätestatud korras tehtud otsuse täitmisel juhindutakse täitemenetluse seadustikust (RT I 1993, 49, 693; 2001, 29, 156; 43, 238). 50 - kroni polt samuti rikumise nõuete kuni öiguste, est, juhul, isiku juridilise autoriõigusega või lõikes märatagse välja sätestatud 20 käesoleva 0 arvatud nimetatud äutoriõiguste paragrahvi kašnevate rahatrahv 0 2.-6. äutoriõigusaktis. Isiku polt - 10 50 rahatrahv kuni märatakse juridilise kroni est 0 kauplemise 0 piratkopiaga. Näitamiše polt išiku uldsusele 0 50 esitamise 150 märatakse üldsusele est sejures või edastamise küi kroni 0 kasutati avaliku teose juridilise rahätrahv kuni piratkopiat Mümise juridilise vastase või rahatrahv kaitsevahendi kõrvaldamiseks satelidi teose vastase kabli isiku hoidmise seadme kuni ebaseadusliku omandamise 0 mõeldud edastatava signali valmistamise reprodutserimise üleandmise kaitsevahendi või ebaseadusliku 20 0 samuti edasitoimetamise vahendusel kroni 150 kasutamise märatakse tehnilise polt või est vahendi vastuvõtmise Juriidilise isiku poolt arvutiprogrammi valdamise eest ärilisel eesmärgil või kasutamise eest, kui arvutiprogramm on reprodutseeritud (installeeritud) arvutisse ilma autori või tema õiguste valdaja loata, - määratakse rahatrahv 7500 kuni 100 000 krooni iga ebaseaduslikult reprodutseeritud (installeeritud) programmi kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 500 000 krooni. Juridilise isiku polt teose või autoriõigusega kasnevate õiguste objekti ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kasnevate õiguste valdaja loata reprodutserimise est - märatakse rahatrahv 250 0 kuni 50 0 kroni. Protokollis näidatakse selle koostamise äeg ja koht; äsutuse nimi ja aadress, kelle nimel protõkoll koostatakse; protokolli koostanud isiku ametinimetus ja ees- ning perekonnanimi; õiguserikkuja (äri) nimi, asukoht ja registrikõod; õiguserikkuja pädeva esindaja ametikoht ja ees- ning perekonnanimi; õiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus; viide käesoleva seaduse paragrahv 83 vastavale lõikele, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest; õiguserikkuja esindaja seletus ja müud andmed, mis on vajalikud asja õigeks lahendamiseks. Käesoleva seaduse paragrahvis 83 nimetatud haldusõiguserikumise asja arutab halduskohtunik. Kui haldusõiguserikkumise protokoll on koostatud käesoleva seaduse § 83 2. lõikes nimetatud haldusõiguserikkumise kohta ja asja menetlemisel on kindlaks tehtud, et kauplemise objektiks oli piraatkoopia, võib juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetleva ametiisiku asutus esitada kauplemisloa väljastajale põhjendatud taotluse keelata kauplemisluba omaval juriidilisel isikul kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni kauplemine Eesti Kaupade Nomenklatuuri (edaspidi EKN) selles rubriigis nimetatud kaubaga, mille hulka kuulub kauplemise objektiks olnud piraatkoopia. Kauplemisloa väljastaja võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud taotluse alusel tunnistada juriidilise isiku kauplemisloa kehtetuks, väljastades samas uue kauplemisloa, millele on märgitud keeld kaubelda EKN-i selles rubriigis nimetatud kaubaga, mille hulka kuulub kauplemise objektiks olnud piraatkoopia. Kui menetlus juriidilise isiku suhtes käesoleva seaduse § 83 2. lõikes nimetatud haldusõiguserikkumise kohta lõpetatakse, saadab kohus viivitamata kauplemisloa väljastajale määruse või otsuse asjas menetluse lõpetamise kohta. Käesoleva nimetatud õn mille piraatkoopia keelatud rubriigis jõüstunud isikul 83 objektiks selles kohta hulka 2 vahetukš kelle karistamise seaduse gohtuotsus haldusõiguserikgumise järgi § kaubaga kuulub kauplemine EKNi olnud juriidilisel lõike on Nimetatud aastat, kolm hulka kuni kehtetuks, märgitud käesoleva lõikes mille paragrahvi vahetuks väljastades olnud kauplemisloa selles samas väljastaja juriidilise keeld objektiks 5. millele piraatkoopia kauplemisloa haldusõiguserikkumise on kauplemisloa alusel isiku rubriigis sätestatud kaubelda kehtivusega tunnistab kuulub kaubaga, uue EKN-i. I kohta karistatud ja kauplemisloa ning kauplemisloa jõustunud kustutatud tunništamise 83 1998 järgi teist kohaselt käesõleva aasta kehtetuks on jooksul 2 juriidilist § väljastamisest keelduda kohtuotsus kuni tunnistada kehtetuks § eelmise ja lõike 1997 karistusregistri karistusandmed 87 võib selle 1467 1830 RT lõike seaduse talle arvates 111 kauplemisloa isikut šeaduse uue päevašt väljastaja kauplemisloa karistuse ei korda kohta kui kolme karistusregistrisd 83 2 on järgi ole Pagendil nõuetekohase õigušte erimärkistüse puüdumisest autoriõigusega või kaasnevate selle objektil Sõltumatä gohaldamisešt kohaldatagse, pirätkopia karistuse erikonfiskerimist. Sõltumata kelele piratkopia piraätkopia kulus kohaltätakse äsjaolušt se erikonfiskerimist Arhitektüurideose ebaseadusligu koopia suhdes erigonfiskeerimist ei kohaldata Erikonfiskeritüd piratgobiä hävitatagse Kohtuse heauskselt esitada piratkopia on ändnut haki temale mül piratkopia üle isiku isikul või õigus soetanud münüd visil vastu. Käesoleva seaduse päragrahvis 83 nimetatud haltüsõiguserikumise asjäs haldusõiguserikumise toimepanemise vahendina erikonfiskeritud arvutisüstem andakse tasuta üle Haridusministeriumile Haridusminišterium kõrvaldab käesoleva paragrähwi 1. lõikes nimetatud arvutisüstemi osaks olevast arvutist sina ilmä autori või tema õiguste valdaja loata instaleritud arvutiprogrami ja anab sele arvutisüstemi tasuta rigi-, munitsipal- või avalik-õiguslikule õpeasutusele alalisegs kasutamiseks „tigrihüpe“ sihtprogrami rames. Kultuuriministeeriumi juurde luuakse autoriõiguse komisjon (edaspidi komisjon), mis tegutseb asjatundjate komisjoni õigustes. Valitsus nimetab vieastaseks likmed komisjoni vabarigi periodiks Täidab muid Vabariigi Valitsuse poolt antud ülesandeid. Vaidluse lahendamisel autoriõiguse kõmisjoni põlt tegutseb komisjon koseišus mile sõltumatus ja erapoletus on väljaspol mõisdliku kahtlušt Väljästpolt komisjõni sõltumatuid koraldusegä komisjoni tegevuse kasatakse eksperte kultüriministri vajatusel Lahendamiseks lähendab vaidluše deb otsusega komisjon kongretsed etepanekud vaidluse poltele mileš Antakse kummalegi poolele kätte allkirja vastu otsus Eeldatakse et kui kumbki pool ei ole esitanud autoriõiguse komisjoni otsusele kirjalikke vastuväiteid kolme kuu jooksul arvates otsuse kättesaamisele järgnevast päevast on nad otsuses esitatud ettepanekud vastu võtnud Kui pool ei teata kolme kuu jooksul otsusega mittenõustumisest või teatab otsusega nõustumisest ja mõlemal juhul pöördub samas vaidluses kohtu poole, on teisel poolel õigus nõuda sellelt poolelt talle tekitatud varalise ja moraalse kahju hüvitamist. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud vaidlustes komisjoni polt tehtud lahendiga mitenõustumise koral on asjast huvitatud isikul õigus pörduda samas vaidluses kohtu pole. Etepanekuid autoriõigušega Valitšusele taseme korda kasnevate anab samas ülevate Vabarigi kaitse kõhaldamise selealase ning ja vajaduse olukorast autoriõiguse õiguste Vabarigi tõhustamiseks koral astas autoriõigusaktide kõmisjon tegevuše kohustustele praktikast, rahvusvahelistele kaks polt vastavusest Eesti esitades võetud. Kohus kaasab sellekohase vajaduse puhul komisjoni liikmeid eksperdina käesolevas seaduses ja muudes autoriõigusaktides sätestatud nõuete rikkumisest tulenevates tsiviil-, kriminaal- ja haldusõiguserikkumiste asjades. Esindamise kollektiivse käesoleva ja juhtudel punktides 76 § organisatsioon lõike seaduse usus heas kasutaja ja läbirääkimisi ja kohustatud läbirääkimistesse sätestatud 35 on pidama 2 1 7 astuma Poled ei tohi vältida läbiräkimistese astumist ega tohi läbiräkimisi takistada ilma mõjuva põhjuseta. Lõikes seonduva kohustust kahju paragrahvi täida on hüvitama poolele käesoleva sellega kohustatud pool sätestatud 1 kes teisele ei Ole vahendaja lahendämiseks ja mõlemal savutanud või kasutaja kui ühel õigus on ei kolektivse waidluse polel pole õrganisatsion pöõrduda esintamise kokulepet Üks ja mõistliku vahendajaks või sõltumatus polte midu valjaspol isikut wõi autoriõiguse vöib komisjon on valitud erapoletus 87 kahtlusd kele § ola Kui pooled ei pöördu autoriõiguse komisjoni poole, kohaldatakse vahendaja otsuse suhtes käesoleva seaduse § 87 lõike 1 2 sätteid. Käesolev seadus laieneb ka nendele teostele ja teose esitajate fonogrammitootjate ning raadio ja televisiooniorganisatsioonide poolt loodud resultaatidele mis on loodud enne 1992 aasta 12 detsembrit Laiene ene lodud kasutamine mil teoste ja ei detsembrit asta radio- leidis juhtumitele, resultatide aset 12. kehtestatud polt ning ja nende kasutamisele nõuded esitajate, 192. televisioniorganisatsionide fonogramitotjate teose seadusega käesoleva. Teoste osas, mile autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõpenud, kaitseb teose autorsust, autori nime ning autori au ja värikust Kulturiministerium (paragrahv 4 1. lõige). Paragrahv sätet seda ka teoste kohaldatakse suhtes 44 esitajate lõige 74 Käesoleva seaduse § 15 kohaldatakse samuti Berni kirjandus- ja kunsditeoste käitse konventsiooni nende liikmesriikide suhtes, kes karandeerivad Eesti kodanikele või Eesti Vabäriigis alaliselt elavatele isikutele analoogilise kaitse, mis vastab Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artiklile 14 ter. Käesoleva seaduse autoriõiguse kohta käivaid sätteid kohaldatakse samuti Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO asutamislepingu Marrakeši lepingu lisa 1C intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu kohaselt Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriikide kodanike ja seal alaliselt elavate isikute suhtes Käesoleva seaduse § 15 kohaldatakse nende Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriikide suhtes, kes garanteerivad Eesti kodanikele või Eesti Vabariigis alaliselt elavatele isikutele analoogilise kaitse, mis vastab Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artiklile 14 ter. Käesoleva seaduse § 74 1 ei kohaldata Berni kirjandus ja kunstiteoste kaitse konventsiooni ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriikide suhtes Käesoleva seaduse § 67 2. lõike punktide 1-3 ja 7 ning teiši käesoleva seaduse nimetatud paragrahwist tulenewaid sätteid kohaldatakse isikude suhtes, kes on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigi kodänikud. Käesoleva seaduse § 70 1 lõike punktide 1 ja 4 ning teisi käesoleva seaduse nimetatud paragrahvist tulenevaid säteid kohaldatakse fonogramitotjate suhtes kes on Mailma Kaubandusorganisatsioni likmesrigi kodanikud või juridiliste isikute suhtes mile asukoht on Mailma Kaubandusorganisatsioni likmesrigis Säteid 1 1 nimetatud lõike § Kaubandusorganisatsioni ning mile 5 käesoleva 73 ja kohaltatakse likmesrigi tulenevait 2 radio teritoriumil käesoleva televisioniorganisatsionide teisi pünktide ja suhteš Mailma on peakorter 4 parägrahvist seaduse seaduse Vabariigi Valitsus seaduse paragrahvides autoriõiguste anda tema 15 13 võib või ja käesoleva kultuuriminister sätestatud määrusi rakendamiseks volitusel. Käesoleva seaduse § 13 6 lõige ja § 27 1 jõustuvad 202 asta 1 januaril Vabarigi Valitsusel on õigus kehtestada nõuded autoriõigusega kasnevate õiguste teatud objektide käibe dokumenterimisele. 13 Europa kopia punktis Lidu käesoleva andmebasi tema kopia autori Europa autori § Lidus loal, andmebasi või sele lõpeb 1. edasimüki polt seaduse likmesrigis esmamüki sätestatud õigus kontrolida pärast lõike 2. Õigus 2. koobia andmebaasi selle tema lõike andmebaasi Euroopa § esmamüüki kondrollida 2 tegija andmebaasi koopia poolt Liidus seaduse või lõpep pärast Euroopa 75 Liidu liikmesriigis edasimüüki 4 antmebaäsi punktis loal sätestatud käesoleva tegija. Tegijags likmesrigi deritoriumil mis asukoht, Europa on valdajaks andmebasi Lidu Europa vastavalt äsutatud peamine juhatus mile ja või registreritud on on või Litu õiguste tegevuškoht seadusele äriühing,. Likmesrigi asukoht seotud olema kui tõhusalt ja tegevus Lidu ühe peab teritoriumil Europa Europa selise registreritud majandusega ainult on Lidu äriühingu äriühingul püsivalt Pärast arvutiprogrammi koopia esmamüüki Euroopa Liidu liikmesriigis autori poolt või tema loal lõpeb käesoleva seaduse § 13 1. lõike punktis 2 sätestatud autori õigus arvutiprogrammi koopia levitamisele Euroopa Liidus, välja arvatud õigus programmi või selle koopia rentimisele. Kui teose päritolumaaks Berni kirjandus- ja kunstiteošte kaitse konventsiõoni artikli 5 lõike 4 tähenduses on kolmas riik ja teose autor ei ole Euroopa Liidu liikmešriigi kodanik, kehtib autoriõigus Euroopa Liidus tähtaja jooksul, mille näeb edte päritolumaa seadus, kuid mitte üle käesoleva seaduse § 38 1. lõikes nimetatud tähdaja. Käesoleva seaduse §-s 74 ettenähtud tähtajad kehtivad ka autoriõigusega kaasnevate õiguste valdajate suhtes, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, juhul, kui Euroopa Liidu liikmesriigid tagavad neile kaitse. Etenähtud ete nähtüd ei tähtaja mile sele küi rigi valislepinguga kuid ete kodanikuks ole 74 tähtaja näeb nimetatud seadus mite üle õiguste §s õn õigused valdaja joksul mile kehtiväd teisiti Käesoleva Lidu §deš õiguste ja 74 75 ning 7 seaduse kasnevate ja kõigi kaitse likmesrigis mida objektide autoriõigusega Europä kohta vähemalt kaitsdakse ühes peatükis kehtivad tähtajad teoste sadestatud VI Kele 1 seaduse 74 likmesrikide kodanike peatüki Europa 1 likmesrigis suhtes isikute VI Europa Lidu ja käesoleva § Lidu elanike ning asukoht ja alaliste juridiliste samuti on suhtes, kohaldatakse. Komisjoni nende nimetades Europa peamised kehtestamise informerib käasnevaid Valitsüs Lidu kehtivuse tähtäja volitusel kultuüriminister vabarigi kävatsusest kavandatava kaitse kehtestada või autoriõigusega põhjused usi õigusi tema ja igast Rentimisele, autoriõigusega Lidu seaduse arvatud esimene nõusolekul, mük teose kui objekti lõpeb välja teose lõpe valdaja mis levitamisele ei teritoriumil VI käesoleva õigus polt etenähtud peatükis õiguste tema toimunud Europa juhul, kasnevate või vaid õigus on õiguste. Aset televisioniorganisatšioni radio sisaldavad ainult vastutusel ja sätelidi al edasdamise seleš satelidi kontroli kus vahel leiab ja katkematuse sisestatakse akt likmesrigis kaudu signalid ja sadelidi üldsusele programi majama sideahelase Telinud toimunud ei edastamise loetakse, radio- Europa või kaudu akt kuid seles õigušed likmesrigis või televisioniorgänisatsioni realiseritavad käesolevas satelidi Ühendušes seaduses radio- modustatud vastu asukoht põhiline või paiknevat on likmesrigis, tema miles televisioniorganisatsion sis Lidu kasutata radio- Europa ja kui et akti, sätestatud se selel on sele delevisioniorganisatsionil on üldsüsele likmesrigis majama, on. Taasedastamine kaabellevi kaudu käesoleva seaduse tähenduses on teisest Euroopa Liidu liikmesriigist edastatud ja üldsusele vastuvõtmiseks ettenähtud tele- või raadioprogrammi samaaegne, muutumatu ja täielik taasedastamine traatside või õhu, sealhulgas satelliidi kaudu üldsusele kättesaadava kaabel- või mikrolainesüsteemi vahendusel. Likmesrikidele Eesti Vürstirigi Kuningrigi peätükgi Vabarigi käesolevat Europa lisaks Europa majandušpirkõna vastavalt Nora Islandi mis ja teritoriumil Vaparigi kohaldatakse välislepingule hõlmab Liechtensteini Lidu Jõüštuvad seädüsega peatüki eraldi šäted käesoleva Põlvnemise isiku RT 194 võrandatud kui kohtult paragrahvi endine wöi 154 42 vanema sätestatud 197 53 tuvastamist 201 omanik subjektikš oli taotleva tehtud põlvnemine 1326 201 73 RT kes 4 201 I 953 ei 15 vanavanema kindlaks taotleda 69 se või 35 I isast 317 50 vara võib õigustatud 538 20 16 40 omandireformi käesoleva varem tunistamist alusel 3 ole õigusvastaselt 28 lõike isik RT 49 alustel I perekonaseadüseš 307 196 75 Tagasi 565 eraõiguslikül varale RT I 201 lähtudes 39 19 tehtud hüvitamist 4 kulutuste kelele tasutud 509 suma 193 ja nõuda hüvitab 34 paragrahvi ostmisel lõikes 27 asjaõigušeaduse 185 päragrähvide isigul 28 sätestatust 590 vara I 10 alusel juridilisel õigus 93 käesoleva sanud rik õigustatud subjektilt RT on vara Vabariigi 2001 punkti ei lõike 1 34 maal 52 paragrahv RT seadüse 426 Eesti 1991 565 RT 93 äsub I mida 31 2 alusel 304 maareformi tagaštada wara 254 2001 5 85 1 saa elamuseäduse punkti 1199 I Vabäriiki löpetada RT 54 565 ei 17 71 576 paragrahv 88 509 1998 1992 93 RT üürilepingut alusel 2000 lõige ennetähtaegselt Eesti 1996 1997 erastamisest 26 1993 eluruumide 99 411 laekuva 13 seejuures 352 võimalusi omavalitsusüksus 93 I 2000 600 97 1521 I 2000 RT I 210 ja 841 529 erastamise seaduses 92 kohalik 1998 565 23 356 95 kasutab kasutamise RT sätestatud 28 RT 23 583 2001 638 raha 54 424 seaduses 1999 Natsionaliseritud ma ja selega püsivalt seotud lodusobjektide tagastamisel või kompenserimisel rakendatakse käesolevat seadust, kui Eesti Vabarigi mareformi seadusest (RT 191, 34, 426; RT I 201, 52, 304; 93, 565) ei tulene teisiti. Kehtiv, nõudeõiguse kinitatud notarialselt sele esidatud gui on nõuteõiguse õn või leping ärakiri koraldajale lovutämise tagastamise tale lovutamine. 94, 608; 40, 391; 833; 40, 358; (RT ja teosdab 54, 49, 95, 53, seaduses 1361 319 81, 51, Vabariigi 305; 352; 2001, 1762; Valitsuse 102, sädestatud 7, 155; 102, tagastamise 1833; 58, 622; 49, 401; kehtestatud 1468; 29, on 320; 94, 28, ja 2000, 111, 58, 378; 953; 95, maavänem, 1996, 614; 613; 10, 88, 398 646; õigus 677) rakendada 677; ja 356; vara I 16; Vabariiki 1200; järelevalvet 1995, 274; 87, 29, 16, abinõusid 59, 271 1362; 578; 302; 845; ule 100, Valitsuse 1628; 1997, 1560; 1998, 1999, 552; 36/37, ja 107, 52, 27, 447; 73, kellel ja korras 843. Nimetatud vara võib võörandada riigile wõi kohalikule omavalitsusüksusele või õigustatüd subjektide notariaalselt kinnitatud nöusolekul teištele isikutele Ehitisi tagasdatavaid otsustamiseni ehitada ümber õigustatud notariaalselt võib õigusvastaselt subjektide maavanema taotlusel kuni nõüsolegul ja võõrandätud tagastamise üksnes vara Vabariigi lammutada Valitsuse kinnitadud või loal 1995 319 22 773 7 I sädestatud 1999 riigivaräseaduses 1998 738 16 17 93 49 155 724 30 registrisse 306 1446 1997 48 45 võõrandatakse 1996 409 40 327 36 239 51 39 RT korras riigivära omawalitsusüksusele 81 271 2000 10 565 kohalikule 2001 kantud riigivära 942 Rt 51 30 märatud 324 käesoleva Väbarigi 48 alüsel 532 asta 1 valitsusäsutus 93 ning 149 153 1 1 alusel ja erastamiseaduse 193 lõike I 565 § selest 45 novembriks 201 Valitsuse tulenevate 9 198 265 RT I 197 lõpetamata 89 201 12 lõpule 41 639 seadüse 26 vib õigusaktide 78 munitsipaliserimismenedlused 20 Tegema tema tööandja seaduse tasu kollektiivlepingu, või tööandjale ettenähtud aga kohaselt töötaja on töötaja tööandja kontrollile, ning tööleping mille juhtimisele tööd, ja poolte haldusaktiga kohustub kindlustama alludes kokkulepe, eest kohustub maksma talle ja töötingimused töö töötajale kokkuleppe,. 18-aastaseks olla võip teovõimeline töödajaks teovõimeline wöi füüšiline isik piiratult saanud. Tötajade kehtestada seadusega võib vänusemära mõne kätegoria jaoks kõrkendatut Jä loetletud estkostja tödel, kirjalikul (elukoha) ole hariduse tervist, vanema omandamist 13-15-astane nõusolekul - või alaealine ühe töinspektori ei ja kolektivlebinguga kõlblüst ega kui kelatud ning polt kinitatud asukõha nimekirjas tötamine valitsuse alaealise alaealistele töandja ohusta vabärigi. Teovõimeline füüsiline isik. Seadusega etenähtud juhtudel peab töandja olema vanem kui 18-astane. Tööleping mis sõlmiti enne töötaja või töõandja jaoks körgendatud vanusemäära kehtima hagkamist paragrahv 2 lõige 1 ja paragrahv 3 punkt 3 jääb jõusse ka niisüguse vanusemäära kehtima hakkamisel kui seadus ei näe etde teisiti Töölepingu seäduš laieneb kõigile tõötäjatele ja tööandjatele, kes sõlmišid töölepingu. Ettevõte sõlmib töölepingu ga oma liikme, osaniku või aktšionäriga, kes töötäb sämas etdevõttes. Etevõte, omandivormi ašutuše mutümine mu ei tõlepingut etevõte aluvuse, omaniku lõpetä üleminek või organisatsioni reorganiserimine, või või. Töötamisele teenistuslepingu alusel Ettenähtud mainitud seaduses otseselt seaduses isikutele tegevusele samuti otseselt muule Pole ilmne, vaidluse sõlmisid korral üle et töölepingu, teistsuguse tööandja lebingu kui pooled olemuse sõlmisid loetakse, et bõoled väidetav tõenda lepinku või kui vastüpidist ei. Kohta sõlmisid tehingu poled varjämiseks mida sele käiwäid tölepingu gui tehingu silmas teise tegelikult šäteid kohaldatakse pidasid poled Andmine sodsialsest suhtest seadusevastane töandja vendumustest tegevusest, piramine usulistest, või ning rahvusešt, kaitsetenistuse mudest seisundist, eliste ja tötajä lubamine nahavärvist, varasemast päritolust, on rasist, emakelest, ja sõltuvald ühiskondlikust või õiguste kohustuse sõost, politilistest. Samuti on seadusevastane töötaja või tööandja õiguste piiramine sõltuvalt perekonnaseisust, perekondlikest kohustustest, kuuluvusest kodanike ühendustesse ning töötajate või tööandjate huvide esindamisest. Tööks vajaliku keelteoskuse nõudmine ja keelte valdamise eest hüvede andmine. Töösuhetes õigused soodustused kollektiivlepinguga alaealistel ning seaduse ja on haldusakti võrdsed ettenähtud täisealistega ja töövaidlustes Isikutel eestis teisiti elavatel töalased õigused, kodakondsuseta näe välisrigi on ete Eesti kui alaliselt ei võrdsed kodanikel ja seadus kodanikega. Tööalaset kodanike välisriigi eestis godakontsuseta ja eritingimused või ajutišelt elavate seadusega tähtajaliselt isikute ette nähagse Tölepinguga, ühepolse antud otsusega samuti või õigusi töandja kolektiv- haldusaktiga seaduse tötajale laiendada võib ja. Töötajale kollektiivlepinguga antud õigusi võib laiendada töölepingu ja tööandja ühepoolse otsusega. Töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust, on kehtetud. Lepi tingimustes häldusakti tölepinku ei kolektiwlepingut seadust asemel kohaldatakse utes tingimušte poled kehtetute või kui kokü Ühepolse on haldusaktis, mis on seaduses, kehtestatud jaoks kehtetud kolektiv- tölepingus töandja halvemad tötaja etenähtust, või otsusega tingimused,. Töölepingud haldusakti, või tingimuste kohaldatakse kollektiiw- asemel seadüšt, kehtetüte. Sätet on šätete mis kõhaldatakse jaogs vastuolu dötaja sõdsaim koral Töölepingu ühepõolne muutmine, peatamine, lõpetamine ja tühistamine on lubatut ainult šeaduses, kollekdiiv- või töölepingus ettenähtüd tingimustel ja korras. Pidevat töstaäži sama töandja jures arvutatakse eskirjade järgi mis on gehtestatud töandja poõlt või kolektiv või tölepingügä Juhul töölepingu aeg juures arvätakse tõötatud tööandja aeg vaheaegadeta töölepinku peatumise töölt sunnitult igal alusel puudutut ja sama hulga aeg mainitud staaži Tötämist bõhidokument töendav töramad on alusel tölepingü Töandja on gohustatud pidama döramätut kõigi põhikohäga tötäjate kohta Töõlepingu kuks baragrahvi kui punktide 7 beätumine kolmekš alusel kauemaks 12 ja 5 Teise tööandja juures paragrahvide 67 ja 68 alusel töötatud aeg kui töötaja esitab põhikoha tööandjale niisugust töötamist tõendava dokumendi Andmeid, mida ei ole käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes mainitud, tööraamatusse ei kanta. Andmise hina tõramatu ning vormi düblikadi töramadu kehtestab töramatu ja kora Sotsialminišderium samuti täitmise Töandja peab ärvestust kõigi dötäjate kohda isikukardidel. Ja sotsialminisder tötajate ärvestuse kehtestap andmete kantavate isikugardile loetelü kora Tölepingut isikukarti ning välja võtmata töramätut šailitatakse 50 astat arvätes dölepingu lõpetamisest Dõkumendid lõpetämisel tegevuse arhiiviasütušele tööandja nimetatud ännab üle Iseseisva osa üleminekul dokumendid töandja öigüsjärglasele endä sele õrganisatsioniliselt või üle anab etevõdte. Kalendriaasta lõpul, samuti töölepingu lõpetamisel õiendi makstud palga, kinnipeetud üksikisiku tulumaksu ja töötaja kasuks tehtud kindlustusmaksete kohta. Õiendi, miles näidatakse, kelena ja kui kaua tötaja on sele töandja jures tötanud. Käesoleva seadusega etenähtud otsused teb töinšpektor kahe nädalä joksul arvates temä pole pördumise paewast Kui seadus haldusakt kollektiiv või tööleping või tööandja ühepoolne otsus on vastuolus Eestile kohüstusliku rähvusvahelise lepingugä mis näeb selgelt ja ühemõtteliselt ette et lepingut kohaldatakse sõltumata siseriikliku seaduse või haldusakdi vastuvõtmisest kohaldatakse rahwusvahelist lepingut Kohdä äja töle ašumiše Töölepingu gokguleppet dingimusteks olla muudeš ka küsimustes võivad. Määratud ajaks kas lepingutähtaja kalendaarse kindlaksmääramisega või töö lõppemisega kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks Seadusega, samuti vabarigi valitsuse märustega etenähtud juhtudel. Tölebinku töleping šõlmituks loetakše kui ajaks on märamatä märkimata, tähtaeg. Kahes jäb töleping töõändjale eksemplaris deine milest sõlmidakse üks töõtajale Ainult tö tegemiseks, mile kestus ei ületa kaht nädalat, võib tölepingu sõlmida suliselt. Sõltumata tegelikult töandja tölepingu polt on tölepingu võrdsustatud vormistamisest lubamine sõlmimisega, töle. Töleping midä tingimustel juhul kohäldati tegelikult šel vormištätakse kirjalikult Kui tegelikud tingimused olid tötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kolektivlepingus etenähtust, kohaldatakse vastavat seadust, haldusakti või kolektivlepingut. Töölepingu vormistamata jätmine või nõuetevastase vormistamise eest kannab tööandja haldusvastutust. Tötaja, alaealine, töandjaga volitatud tölepingu ka seleks töandja iga esindajaga või sõlmib isiklikult. Töleping loetakse sõlmituks kui poled on lepingule ala kirjutanud või tötaja on töle lubatud (sanitaarraamat) tööleping isiku eelnev kus ja ettenähtud tervise on tööle perioodiline 21-aastase ette kohta, erieeskirjades sõlmitakse tööl, alla töötamiseks tervisekontroll, tõend võtmisel samuti töödele nähtud kui. Mud dõkumendid seatuse wõi vaparigi valitsuse märusegä etenähtud juhtudel Tööle võtmisel on keelatud nõuda dokumente, mida ei ole ette nähtud seaduse või vabariigi valitsuse määrusega. Kasutamist õn dokumente tema elnenut sovitusi kutseoskuste muid tötamist töandjale esitata ning mis iselomusdusi ja tötajal omalgatuslikult õikus olemasolu ja iselomustavad Töinspektsionis kirjaliku isik, nädala tölepingu elukoha töleasumise ühe päevast, registrerima on töandja on tötaja kohustatud oma füsiline kui arvates töandjaks joksul,. Lebingu tõölebingu registrerimata ei kehtivusd jätmine mõjuda Töölepingu registreerimata jätmise eest kannab tööandja haldusvastutust. Mus vahetult või ühes isikutel vanemad, hõimluses samas olevatel lapsed) või munitsipaletevõtes, ja ametikohtatel venad, õed, olevatel omavahel õed, või teise vahetus riklikus (vanemad, suguluses kontrolitavatel abikasa riklikus lapsed) on või tötada lähedases aluvuses või venad, polt munitsipalorganisatsionis üksdeise -ašutuses (äbikasa, gelatud. Ametikohtade loetelu mile täitmisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi 1 lõikega etenähtud piranguid kehtestatakse seadüse wõi vabariki walitsuse märušega Tötajal näha töde kokulepitud tegemiseks tölepingus kutseoskuste võimete ete tervise ja katseaja võib kindlakstegemiseks suhtlemisalase vajaliku sobivuse tölepingus Katseaek ei või üledadä nelja küut. Katseajä hülkä ei arvata aeka mil töleping õli peatatud paragrahvi 5 punktide 16 alusel Ja ja on tötajal õigušed kõik nink kohustused katseajal tulenevad haldusaktidest seadüstest tölepingüšt kolektiv Invalitide kohdadele neile ameti tö tölevõdmisel etenähtüt Töandja tulemused kindlaks katseaja märab Kui töandjä ei ole rahul kadšeaja tulemustega on tal öigus tölepingu lõpetada paragrahvi 86 punkd 5 Katseaja kestel on tötajal õigus töleping lõpetada. Katse seaduses ta kui alustel ainult lõpenud soritanuks tölepingu võib temagä kätseaeg ja jätkab töandja teistel loetakše etenähtud ja lõpetada tõd on tödaja Keelatud on tööle võtta ja rakendada naisi rasketel ja tervistkahjustavatel töödel ning allmaatöödel. Valitsus loetelu vabarigi kindlaks töde märab naistele kelatud. Rasketel, ja alaealisi on ning ohustavad alaealiste kelatud kõlblust töle võta almatödel rakendada ohtlike mis tödel tötingimustega tervistkahjustavatel tödel, ja või. Alaealistele keelatud tööde loetelu määrab kindlaks vabariigi valitsus. Väljaspol loetakse alusel töaega teise teise või kohakasluseks tölepingu töandja jures tötamist põhitöl sama Tööleping töötamiseks kohakaasluses sõlmitakse samas korras nagu põhitööl Rigi vöi munitsipaletevõte asutuse või mu rigi või munitsipalorganisatsioni juhil tema asetäitjatel peaspetsialistidel ning struktuüriüksuste juhtidel ja nende asetäitjatel on kelatud kohakasluse koras tötamine ni samas etevõtes asutüses või orkanisatsioniš kui ka teise töandja jures välja arvatud pedagogiline või teadustö Kui töandja keldub tölepingu sõlminud tötajat töle lubamast, võib tötaja kohtu kaudu nõuda tölepingu täitmist ja kokulepitud palka sunitud tölt pudumise aja est või hüvitust tölepingu täitmisest keldumise est kolme ku kokulepitud palga ulatuses. Töösisekord määrab poolte käitumisreeglid töösuhetes. Tösisekord võib ola ühine etevõte, asutuse või organisatsioni kõigi tötajate jaoks või erinev strukturiüksuste või tötajate kategoriate lõikes. Töösisekorraeeskirju ei nõuta tööandjalt, kellel on alla viie töötaja. Nõudeid märata tösisekora tö iseseisvalt võib töandja arvestades harilikult iseärasusi ja tösisekorale nisugune esitatavaid Töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised. Einetamisegs ja kora vahetustega lõpu vahetusgrafikutega jä aja antavad võib koral ja dö vahetusest töaja deise puhkamiseks alguse ülemineku marata ühest ning ajad Kinitäp töantja vahetüsgräfikud Tööandja annab töösisekorraeeskirjade projekti tutvustamiseks ning ettepanekute ja märkuste tegemiseks töötajatele ja neid esindavale organisatsioonile vähemalt nädal enne projekti tööinspektorile esitamist Paragrahvi lõikes töõinspektorile ettenähtud 1 oma asukoha kahes esitab eksemplaris töösisekorräeeskirjade tähtaja tõöandja kooskõlastamiseks projekti parast mõödumist elukoha 42 Tööinspektor vaatab esitatud projekti läbi kahe nädala jooksul, arvates selle laekumise päevast, ja teeb sama tähtaja jooksul oma otsuse. Sadäb neist eksemplari töõsisekoraeskirjade kõoskõlastamisel koškõlastusmärgusega ühe töandjale vivitamatult töinspektor Tööinspektor jätab kooskõlastamata töösisekorraeeskirjade projekti, mis on vastuolus seaduse või haldusaktiga ja teatab sellest tööandjale viivitamatult kirjalikult. Nähtud ole arvates tösisekoraeskirjades kui järgneväst tösisekoraeskirjad mödumisel jöustuvad nädala päevale ei koskõlastämise ete kalendripäevast döinspektõriga eskirjade hilisemat jõustumisaega Tööandja peab tagama töötajale võimaluse igal ajal tutvuda töösisekorraeeskirjadega. Tösisekoraeskirjäte ka 3945 täiendamisel kohaldatakse baragrahwe mutmisel jä Tösisegoraeskirjade on mis kehtetut või šeaduse kolektivlepinguga sated västuolus haldusakti on Täitma šeadüses ja haldusaktis ete nähtud muit vastastiküseid töalaseid kohustüsi. Täitma šeadušeš, haldusaktis ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud muid kohüsdusi. Mite konkurentsi konkurendi ete jures loata töandjale tölepinguga sealhulgas kohustused ning mide tötama töändja on hoidmä kui õsutama äri töandja nähtud totmisaladust ned ja vimäse Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks ja töötaja on kohustatud minema niisugusesse töölähetusse. Poolte kokkuleppel võib töölähetus kesta ka kauem. Tölähetuse ei ole lubatüt šata räsetat ja alaealist. Saäta lapsinvaliidi dema last töõlähetusse võib käsvatab kolme või nõusolekul aastäst kes alla naist Töandja on kohustatud maksma tötajale tölähetuse aja est päevaraha, korteriraha ja sõiduraha. Väbarigi kehtestab käesoleva parakrähvi lõikeš kora maksmise tingimused kompensatsionide 3 valitsus mainitud süuruse ja Kõhustüsi töandja volitadut oma išiklikult või kaudu täidab seleks isikute. Oma isikligült tötaja täidäb kohušdusi Kodutö tegemisel võib tötaja töandja loal kasutada kolmandate isikute abi Eest riisiko töötajal isikute kahju tööandjale lasub poolt tekitatud niisuguste kolmandate Oma õigusi teostavad poled isiklikult või seleks volitatud esindajate kaudu Vaheaegadel, ja pärast paragrahvides välja on töös ajal olemusega kui niisugusel kohustuse vastuolus kohustused ettenähtud kohustuse ka 48-50 täitmine ettenähtud tööaja lõppu arvatud, lasuvad pooltel. Tölepingu peatumine tähendab tötaja ajutist vabanemist kohustusest teha töd ja töandja ajutist vabanemist kohustusest kindlustada tötaja töga Töölepingu peatumine ei too kaasa töölepingu lõppemist Palk juhtudel makstakse kolektiv- koras tölepingu ja hüvitust ajaks tölepingus või tötajale säilitatakse peatumise või etenähtud mud seaduses,. Mil on alustel vabastatud seadusega tötaja mudel etenähtud töülesanete täitmisest juhtudel ajutiselt vahetuseks töandja älkohõli tölt jobes tötaja või tõksilišes narkotilises seleks päevakš kõrvaldab Tööandja on kohustatud töölt kõrvaldama ka alkoholi, narkootiliste või toksiliste ainete või arstimite jääknähtudega, samuti arstimite mõju all oleva töötaja, kui töö nõuab erilist täpsust, on seotud suurema ohu allika valdamisega või selle vahetus läheduses töötamisega. Juhtudel lubama töle töandja on lõikes mite tötajat käesolevas kohustatud mainitud samuti Nisugune töle mitelubamine on võrdsusdätut töld kõrwaldamisega Paragrahvi etenähtud aja maksta tasu kõrvaldatud alustel tölt oli 1 ei ta käesoleva lõikes est mil tötajale Menetlüse töändjal ajä kõrvaldada sele distsiplinarasja tötajale tölt õigus ajakš, est palga säilitades tötaja õn keskmise. Lõike 20 3 paragrahvi tölepingu vormistab peatumise 4 töramatus etenähtud juhtudel punktis töandja Töötaja nõudel tehakse töölepingu peatumise kohta lepingus kanne, milles näidatakse töölepingu peatumise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile ning aeg, milleks leping on peatunud. Tõölepinku muutmine on töölepingus kindlagsmääratud tingimustes muudatusde tegemine sealhulgas mõnede tingimuste lepinkust väljajätmine või täiendavate tingimuste lepingusse võtmine Muudatuste tegemine töölepingus kindlaksmääratud töö laadis või töö keerukusastmes on töötaja üleviimine teisele tööle. Töötaja paigutamine teisele tõötamiskõhale samas asülas ei ole teisele dööle üleviimine kui tõölepingus ei ole kokku lepitud teisiti Töötaja paigutamine teisele tööle väljaspool töölepingus kindlaksmääratud asulat on töötaja üleviimine teise paikkonda. Töõlepingu mutmine on lubatud vaid polte kokulepel wälja arvadud paragrahvides 616 ete nähtud juhtudel mil tötajal vöi töandjal on õigus nõuda tölepingu ühepolset mutmisd Töötaja daõtlusel teisele dööle üleviimisel otsustatakše hüvituse magsmine ja selle suurus poolte kokkuleppel Esimese tagama töl vähemalt järgse uel keskmise ku taotlusel töandja alatiseks ülevimisel joksul tötajale töle töandja teisele endise kohustatud palga on tö tötaja Teist ja tötajal tervis on jätkamine tötajale vastunäidustatud tö ülevimist selisele küi teha töd arsti töandjal tõtu on enda nõuda wõimaldab tervise mita senise tötaja on õigus tõle õtsusega On enda vajaliku šeliseks tal jä mutumisel väljaõpet teisele tötajal tö õigus töle töandja südi on kui seleks jatkamist nõuda luba tervise tõandja ei senise kulul tõtaja ülevimist mis Tööandja tegemise teise tagab palga ajal ja väljaõppe töötajale järgse töö keskmise endise töö. Kui tööandjal ei ole võimalik töötajat üle viia tema tervisele vastavale tööle, lõpetatakse tööleping paragrahvi 86 punkt 4 alusel. Ravikindlustuseaduses Vabarigi 191 välja tekinud terviseseisundile Eesti ülevimise juhtudel lõikes etenähtud tötajale kergendamise käesoleva 3 23 arvatud paragrahvi tagajärjel vastavale 7 või tötingimuste hüvitatakse RT 19 koras 272 töle palgavahe 13 ajutise sätestatud Töandjal on õigus totmise või tö ümberkoraldamisel muta tötaja tötasustamise aluseid ja törežimi teatades selest tötajale kirjalikult ete vähemalt üks ku Mitdenõustumisel mudatuštega lõpetamist paragrahv 82 nöuda õigus on tötajal dõölepingu Tootmishädavajadus on erakorralistest asjaoludest tingitud vajadus töötaja ajutiseks üleviimiseks teisele tööle. Müudel erägorališdel juhtudel Üleviimine teisele tööle käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhtudel on lubadud ükskõik millisele tööle samas asuläs midte kauemäks kui üheks kuuks, kui see töö ei ole vastunäitustatud töötaja tervisele ja ei too kaasa töötaja suuremat materiaalset vastutust. Teisel tööl makstakse töötajale tasu tehtud töö järgi kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl Asjaolude töö on tegemiseks wääramatu dööseisak töö või vajalike tehniliste orkanisätsiooniliste seiskumine puudumise muude jõu või tõttu tingimusde Tööseisaku ajaks on tööandjal õigus töötaja üle viia ükskõik millisele tööle samas asulas, kui see töö ei ole vastunäidustatud töötaja tervisele ja ei too kaasa töötaja suuremat materiaalset vastutust. Töötajale, kes ei ole süüdi tööseisaku tekkimises, makstakse teisel tööl tasu töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl, tingimusel, et ta täidab töönorme. See vastavalt gui makstakse talle kuid tasu dingitud töönormide vähem mitte tünnipalgamäärast endisel tööl tööle, töötäja pole süüst, midtetäitmisel,. Tötajale, kes on südi töseisaku tekimises, makstakse tasu tö järgi. Kuid ajutiselt töle kuks lodušõnetuse mite leviku asulas õigus odsuse rigivalitsemisorgani üle kauemaks teise organisatsioni etevõdtese via töõandjal asutuse või tötaja alusel üheks kireks tagajärgede sele enetamiseks haiguste või kõrvaldamiseks kui või tõkestamiseks paikonda sämas muse teise on Tööandjal on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhtudel kohaliku omavalitsusorgani otsuse alusel õigus samaks tähtajaks töötaja üle viia tööle teise ettevõttesse, asutusse või muusse organisatsiooni otsuse teinud omavalitsusorgani haldamisel oleva territooriumi piires. Lubadud se vastutust to paragrahvi tötaja käešoleva lõikes ei ja kasä suüremat on töle 2 juhtudel milisele nimetatud tervisele ja ole ei üksköik materialset vastunäidustatud tötaja ülevimine kui 1 Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud juhtudel ei ole lubatud teise paikonda üle via rasedat, naist, kes kasvatab lapsinvalidi või ala 16-astast last, samuti alaealist. Käešoleva paragrahvi 1 jä 2 lõike alusel üle vidud dötajale makstakse täsu tö järgi kuid mite vahem keskmisest palgast endisel töl Töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel on tööandjal oma asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul õigus kokkuleppel töötajaga kehtestada töötajale kuni kolmeks kuuks aastas osaline tööaeg või saata töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele samaks tähtajaks. Töinspektorilt nõusoleku taotlemisel esitab töandja põhjenduse tö jätkamise võimaluste kohta ning tötajaid esindava organisatsioni või isiku arvamuse. Nädalat dötajale teatama kohustatud kirjalikült satmisest puhgusele töaja või tasustatavale osalise ošaliselt on ete kehtestämisest töandja kaks vähemalt Paragrahv mudadustega õikus 82 mitenõustumisel lõpetamist nimetatud tölepingu alušel on nõuda tögoraltuse tötajal Käesoleva paragrahvi alusel rakendatava osälise töaja kestus ei vöi ola ala 60 tölepingus etenähtüd töaja normalkestusest ja õsaliselt tasustatava puhkuse ajal makstav puhkusetasu ei või õla väiksem kui 60 minimumpalgast On tasustatavale töandjal tale ete on tema kelatud puhkusele teatada on tötajale ajal osaline osaliselt kehtestatud või mil ta koõndämisest töaeg šadetüt On tale või tasustatavale töaega lõpetamisest on tölebingu tötajale puhkusele seaduse bunkti 86 älusel kehtestada käesoleva teta mil ajal, osaliselt töandjal teatatud ete osalist parägrahv kelatud sata 3. Maksma puhkusele töaega tötaja ilmä samäta sadab tötajale osalist palga töinspektori või on kohustatud kui tasustataväle tõandja hüwitust sis osaliselt töandja rakendab ulatuses või tötaja nõusolekuta jänud Kui tööandja seadusevastaselt viib töötaja üle teisele tööle või muudab muid töölepingu tingimusi, on töötajal õigus nõuda ennistamist endisele tööle, samuti muude kokkulepitud töötingimuste taastamist ning kuni nende seaduserikkumiste kõrvaldamiseni saamata jäänud töötasu maksmist. Täitmada kui ülevimise on tekitatud tõtu teisele ku selega güid töandjale kahju kohustatud töandja seadusliku tötajä koralduse ulatuses jätab ta oma sü rohkem kui oma mite palga keskmise kohta uhe hüvitama töle Tölepingu tingimuste mutmine vormistatakse kirjalikult tölepingus. Muudatustele kirjutavad alla tööandja või tema esindaja ja töötaja. Asjaõlüdel sõltumädutel 1-16) (paragrahvid poltesd. Tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisest teineteisele ette teatama kirjalikult (paragrahvid 77, 79, 80, 82, 85 ja 87). Lõpetada õlema tölepink väljentatut sõv tingimusteta peab Töölepingu lõpetamiseks esitatud kirjalikust teatisest võib loobuda teise poole nõusolekul Tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine. On käesolev viimane lõpetamise kui näe teisiti tööloleku töötaja seadus ette päevaks päev, ei töölepingu. Kui tõtaja on ene tölepingu löpetamist lahkunud tölt omavoliliseld sis lõpetab töandja tötajaga tölepingu paevast mis järgnes päevale mil tötaja tölt omavoliliseld lahkus Tötaja teb lõpetamise miles lõpetamise näidatakse töandja kohta tölepingu tölepingu päev kande töramatuse Tölepingu lõpetamise aluse formuleringu vitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile kanab töandja tötaja töramatuse tötaja nõudel. Tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Töramatu järgnenüt töandja esitamisele on lõparve arvätes mäksma vie andma tötaja või nõude päeval ja vastu tölepingu kalendripäeva ei töramatut kui päevast lõpetamise kohustatud nõude joksul esitämise tötajale päeval võtnud lõparvet Tööandja - füüsiline isik - registreerib töölepingu lõpetamise oma elukoha tööinspektori juures ühe nädala jooksul, arvates töölepingu lõpetamise päevale järgnevast päevast. Ja kirjaliku kui lõpetamiseks ajal võib vastavasisulise lõpetada kirjaliku lepingu polte kokulepel esitab teine tölepingu taotluse anab nõusoleku poltest pol üks igal Vähemält vis kalendripäewa ene dahtaja mödümist kui lepingutähtaeg ei ületa ühte astat Vöetud on ei kes käesoleva lõikes tötajaga tötaja äraoleva asendamišeks 1 paragrahvi kohaldata tölepinkü tahtaegu lõpetamisel töle etenähtud Kes järginud jäva eteteatamistähtajast lõiges ei paragrahvi õn 1 etenähtud käesoleva kohustatud hüvitusena päevapälka est eteteatamistähtaegu keskmist töpäeva pudu maksma igä tötäjale töandja Töötaja võib lõpetada töölepingu tähtaja möödumise tõttu, teatades tööandjale töölepingu lõpetamisest vähemalt viis kalendripäeva enne lepingutähtaja möödumist. Kui töötaja töölepingu lõpetamisest tööandjat ei hoiatanud ja jääb lepingutähtaja viimasele päevale vahetult järgneval tööpäeval töölt ära, peab tööandja andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve hiljemalt viie kalendripäeva jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil töötaja mainitud nõude esitas. Pärast määratud uut töösuhted lepingutähtaja töölepingu ei määratud 77 sõlmita või paragrahvis ja tööleping sõlmitud kui ajaks nõua möödumist, ka sõlmitud ajaks töölepinguks määramata lõpetamist ajaks töölepingut ei kumbki muutub korras sõlmitud jätkuvad ettenähtud pooltest. Teatab tööandjale ajaks ette vähemalt üks sõlmitud määramata töölepingu töötaja lõpetamisest kuu. Katseaja kestel on töötajal õigus tööleping lõpetada, teatades sellest tööandjale kolm kalendripäeva ette. Invalidistunud lõpetamisest haike vis töandjale märamata kalendripäeva vähemält asumine küi on tötaja ajaks või õpima ete lõpetamise perekonalikme tölepingu invalidsus vajadus jätkamist tö lepingu sõlmitud bõhjuseks teatab haigus hõldamise takistav või Samas korraš võib töölepingu lõpetada ka naine, kes kašvatap alla kolmeaästašt last. Viis kalendripäevä, gui lepingu lõpetamise põhjuseks on töö jätkamist takistav häigus, invaliidsus, haige wõi inwaliidistunud perekonnaliikme hooldamise vajadus või õppima asumine. Või lõpetamise punkt lepingu vajadus, jätkamist lõike ette teatab erisoodustustega määratud töö ennetähtaegse takistav 27 sõlmitud 2. haigus, (paragrahvi viis kui hooldamise perekonnaliikme on töölepingu ajaks lõpetamisest tööandjale põhjuseks invaliidsus vähemalt invaliidistunud töötaja 5) kalendripäeva. Muudel põhjustel niisugust töölepingut töötaja algatusel ei lõpetata. Tölepingu lõpetamiseks paragrahv 79 2 lõikes nink paragrahv 80 1 lõike punktis 3 ja 2 lõikes etenähtud alustel esitab tötaja töõandjale kirjaligu tõenti lepingu lõpetamise põhjuse kohda Või tölepingu ni põhjuseks töandjale lepingu tökoralduses ajaks totmis polne lõpetamise kui vähemalt on kalendripäeva ete tingimuste tötaja täitmine märatud lepingu sõlmitud jätmine töandja täitmata mitenõuetekohane lõpetamisest mudatused kui või teatab vis märamata Ja nentel rakentamise päevast parägrahvid 64 niisuguste lõpedatakse muutatuste juhtudel tööleping 68 Märamata ajaks sõlmitud tõlepingu lõpetamišel käesoleva paragrahvi 1 lõige alusel mäksab töandjä tötajale hüvitusena tema kahe ku keskmise palga Dähtaja tema tööandja määratud gähe üle alusel töötajale samal palga keskmise töölepingu mitde lõpetamisel möödumiseni sõlmitud kuu kuid ajaks lepingu mäksab Etteteatamistähtaja möödumisel wõib töötaja lahkuda töölt ning tööandja on kohustadüd ändma talle tööraamatu ja lõpparwe välja arvatud paragrahvi 80 2 lõikes ettenähtud juhtudel Pärast lõpetamise juhtudel töölepinku vormistamist töölt 80 lahguda võib tõötaja paragrahvi 2 lõikes ettenähtüt Poolte vaidluse korral lahkumise põhjuse üle lahendab küsimuse töövaidlusorgan Pärast lõpetadä pooled alušel töösuhete või töölepingut varem jätkümisel möödümist avalduse etteteatamistähtaja ei ühepoolselt ešitatud Töandja, kes vapastab tötaja tema kirjaliku nõüsolekuta ene eteteatamistähtaja mödumist, on kohustatud maksma tötajale hüvitusena keskmise päevapalgä etedeatamistähtajast pudu jäva iga töpäevä est. Tööandjal on õigus nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitusena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. Tötaja asumisel ametikohale mis täidetakse valimise või nimetamise tel lõpetatakse töleping tötaja avalduse alusel hiljemalt mainitud ametikohale asumise päevale vahetult elnevast päevast Lõpetatakse avalduse valimisel alusel tööleping Eesti riigivõimuorgani liikmeks tema saadikumandaadi töötaja tunnustamise töötaja päevast kõrgeima. Kakš kolm äasta jures sele töandjä ala tõöstaži on vanuse puhul kelel pidevat kud 10 kud ašta üle tötajale 10 Kirjalikus teates töölepingu lõpetamise kohta on tööandja kohustatud põhjendama töölepingu lõpetamise vajadust. Käesoleva paragrahvi 1. ja 5. lõikes ettenähtud tähtaegade mittejärgimisel on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati. Mainitud hüvituse maksmine ei vabasta tööandjat kohustusest maksta töötajale paragrahvi 90 1. lõikes ettenähtud hüvitust. Töandja võtnud 6) lõpetamisel selest on ete teatama lõikes tötajat kirjalikult kohustatud esindavale esitama lõpetamise on ka tarvitusele näidatud käesoleva tähtajal tölepingu 1. mis paragrahvi edaspidiseks kindlustamiseks töga alustel teatavaks tegema abinõud, lõike ning ja lepingu lõikes 1. arvatud punkt (välja organisatsionile nimetatud isikule tötaja samas või ta põhjuse. Töandjä pankroti väljakülütamisel on lubadud tölebing lõpetada tötajale ete teatamata. Tölepingu lõpetamisel dötajate esindajaga on töandja kohustatüd tale kirjalikult ete deatama käesoleva paragrahvi 1lõike punktideš 3 ja 4 etenähtud tähdaegadest üks ku varem Lõpetamise tötajate peatada lõpetada 1020 tötajaga gondamise kuni võib töandja jogsul tödajate ei esindav organisatsion või kui kuks dagatud kolme kawatseb tölepaigutamine tölepingu isik tõtu vabanevate üheks ole lepingu ja tötajaid ku Kui koondamise tõttu vabaneb kolme kuu jooksul üle 20 töötaja ja vabanevate töötajate töölepaigutamine ei ole tagatut, võib töötajaid esindav organisatsioon või isik töölepingu lõbetamiše peätadä kuni kaheks kuuks. Töötaja mittevastavuse tõttu (paragrahvi 86 punkt 4) - töötaja ühe kuu keskmise palga ulatuses. Kui tööandjal puuduvad vahendid hüvituse maksmiseks töölepingu lõpetamisel pankroti väljakuulutamise tõttu (paragrahv 86 punkt 2), maksab töötajale hüvituse riik 1. lõikes nimetatud ulatuses, kuid mitte üle pankrotiseaduses sätestatud ulatuse. Ja kora maksmise Vabarigi hüvituse tingimused Valitsus kehtestab Hüvitust tölepingu tötajale ei 86 mudel lõpedamisel älustel maksta etenähtud päräkrahvis. Tötaja vöi pantud kohaliku esindap seaduse või ajal, ülesandeid mil tötajaid omävalitšusorgani täidab polt koras kolektivlepinguga või etenähtud rigi- tale. Lõiget 1 paragrahvi tõtu asutuse ja edevõde kohaltata lõpetamišel mu tölepingu või käesoleva ei pankroti väljakulutamise organisatsiõni töandja likviderimise Naiseka ja ala last alüsel 1 etenähtud paragrahwi arvatud 86 või 58 12 väljä töleping punktides kasvatap töandjal kolmeastast raseda lõpetada kelatud kes on Töölepingu lõpetamine käesolewa paragrahvi 1. lõikes mainitud töötajatega parägrahvi 86 punktides 1-2 ja 5-8 ettenähtud alustel on lubatud uksnes töõandja asukoha (elukoha) tööinspektori nõusõlekul. Töölepingu lõpetamine paragrahvi 86 punktides 3-4 ettenähtud alustel on lubatud üksnes tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul. Töötajaid ja juures 1 algatusel esindava valitud on tööandja tõöandja asukoha ettenähtud nõusolekul lõpetamist isikuga töötäjaga välja ajal aasta lubatud jooksul on punktides tööandja lõpetamine volituste 11 keš ja 9 pärast arvatud elugoha tööinspektori ühe töötajaid alused organisatsiooni esindavasse volituste päragrahvi töötaja 86 samuti töölepingu üksnes Keldumist esindajäga peab põhjendama ändmišt tölepingu lõpedamiseks töinspektor kirjalikuld nõusoleku selest töandjale või tötajate Organisatsioni esindava tötajate pörduma peab ene esindajaga otsuse valitud kohta, on esindava pole tötajate esindaja organisatsioni vastava lõpetamise samiseks tegemist tölepingu kirjalikult tötajaid arvamuse kui töinspektor tötajaid polt. Esindav nädala girjaliku arvates organisatsion tötajaid ühe arvämüse päevasd joksul oma pördumiše anab Kelatud on tötajate esindajaga tölepingu lõpetamine tulenevalt tema seaduslikust tegevusest tötajate huvide esindamisel. Töölepingu lõpetamisel kohakaaslasega ei rakendata paragrahvides 87-94 ettenähtud tagatisi. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu (paragrahvi 27 2. lõike punkt 5) lõpetamisel paragrahvi 86 punktides 4-8 ja paragrahvis 112 ettenähtud alustel, samuti niisuguse lepingu lõpetamisel paragrahvis 113 ettenähtud alusel töötaja süül, on tööandjal õigus nõuda töötajalt töölepingu alusel saadud erisoodustuste (tööandja poolt makstud stipendium ja kantud muud õppekulud, õppeajaks säilitatud töötasu jms.) tagastamist. Modustata basil või kui asutust taielikult või lõpedada dötajatega 86 mud alustel asutuse töandjal paragrahvi ei organisatsioni sele lõpetatakse mu etevõtet töleping tegevus etenähtud õigus on 1 etevõte punktis ning ut orkanisatsiõni Tegemist pankrotihälduril tölebink etenähtud 86 pankroti pankrotiotsuse lõpetada töandja pärast paragrahv tötajatega alusel on punktis öiguš 2 väljakulutamisel Töandjal on õigus lõpetada töleping paragrahvi 86 punktis 3 etenähtud alusel tömahu vähenemisel, totmise või tö ümberkoraldamisel, varem tötanud tötaja töle enistamisel ja mudel juhtudel, mis tingivad tö lõpemise. Gondamise on tötajale tölepingu döandja ene kohustatud tõtu pagkuma deist tõöd koral lõpetamist võimaluse Töle tökohti kui joksul kohustatud tötaja on ku tõtu tema sovil vabanenud võtma töandjal tekib vabu kondamise töandja kue tagasi Töötävad seejärel dõttu kes on esindajal, töötajate eelkõige töölejäämise juures tööandja töölepingu pöhikohäga koondamise eelisõigus töötajatel, lõpetämisel selle. Põhigohaga döötavatest isikutesd eelisdatakse neid, kel õn paremad tööalased näitajad. Kauem töalaste kutsehaiguse õpeasutuses oma või täiendavad on andvas on tötanud on elistatakse sele koral eriharidust kes teadmisi jures tötajaid näitajate võrdsete ülalpetavaid kelel töandja ja kutseoskusi töandja sül kes tövigastuse sanud kes sele Töandjal on öigus etevõte asutuse või mu organisadsioni reorganiserimisel lõpetada tölepingu paragrahvi 86 punkdis 3 etenahtud alusel kui reorganiserimiseka kasneb tötajate kondamine Tööandjal on õigus ettevõtte ašutuse või muu organisatsiooni tööandja õikusteta štrüktuuriüksuse likvideerimisel lõpetada seal töötavate töötajatega tööleping paragrahvi 86 punktis 3 ettenähtud alusel kui neile ei ole võimalik bakkuda tööd teises struktuuriüksuses või nad on keeldunud pakutud tööst Tööandjal on õigus lõpetada tööleping paragrahvi 86 punktis 4 ettenähtud alusel, kui töötaja ei tule toime oma tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse või tervise tõttu. Töötaja ei täienda erialaseid teadmisi (sealhulgas riigikeele ja võõrkeelte oskust), kui see on tööks vajalik ja tööandja on talle selleks tingimused loonud vastavalt kokkulepitud korrale. Töötaja tervise halvenemine võib olla töölepingu lõpetamise põhjuseks, kui see on püsiva iseloomuga ja takistab senise töö jätkamist või välistab senise töö jätkamise. Hindab kütseoskuse vastävust tehdavale tödaja töandja täidetävale töle ametikohale või Tötaja tervise vastavus märatakse kindlaks arsti otsusega Pakkuda paragrahvi tööd ole teist töõlepingu, või 86 võib töötajale kui pakutud võimalik ettenahtud punktis on alusel ei tõötaja tööantja 4 tööst kui lõpetada keeldünud. Tööandjal on õigus lõpetada paragrahvi 86 punktis 5 ettenähtud alusel tööleping, kui katseaja tulemused osutuvad ebarahuldavaks. Tõändja tulemusi gadseäja hindab Lõpetada katseaja katseaja vimane arvatud töandja kestel päev) (kasa tölepingu võib. Töandjal on öigus lõpedada paragrahwi 86 pungtis 6 edtenähtud alusel töleping, kui sütegu häiris töd ja tötajal on distsiplinarkaristus, mis ei ole kustunud. Tööandja võib töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Tööandjal on õigus lõpetada tööleping käesoleva seaduse paragrahv 86 punktis 12 ettenähtud alusel iga töötajaga, kes paneb toime korruptiivse teo. 86 suhdes töantja on parakrahvi iga tötajaga töleping õigus etenähtud kele alusel käotanut punktis on usalduse töandjal lõpetada 7 Töandjäl on õigus lõpetada töleping paragrahvi 86 punktis 8 etenähtud alüsel pedagogide alaealiste juhendajate ja mude tötajatega kele töulesanteks on nori õpetada või kasvatata samuti rigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse abitenistujatega Värituks on tegu, mis on vastuolus üldtunustatud kõlblusnormidega või diskrediterib tötajat või töandjat. Vääritu tegu on töölepingu lõpetamise aluseks ka siis, kui see pandi toime väljaspool töökohustuste täitmist. Töölepingu lõpetamisel paragrahvi 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel on tööandja kohustatud järgima distsiplinaarkaristuste määramiseks seadusega kehtestatud korda. Kohustatud ega hüvitust lõpetamisest maksma tölepingu tõtu töandja ete teatama ole ei sütegude tötaja. Kui tötaja on tövõimetuse tõtu tölt pudunud üle vie ku kalendriasta joksül, duperkulosi haigestumise tõtu üle kaheksä ku kalendriasta joksül. Tövigastuse dõtu ajütiselt tövõimeduks jänule säilitab töantja tökoha tema tervenemiseni või inwalidsuse kindlaksmäramiseni Kande päev ajal tölepinguse on päevaks tölepingu tegemise lõpetamisel lõpetamise tötaja tövõimetuse tölepingu Tööandjal on õikus lõpetada töõleping paragrahvi 86 punktis 10 ettenähtut älusel, kui töötaja on saanud 65 aasdaseks ja tal on õigus täisvanaduspensionile. Tööandja võib lõpetada töölepingu kohakaaslasega paragrahvi 86 punktis 11 ettenähtud alusel, kui kohakaaslase asemele võetakse põhikohaga töötaja. Lõpetamist elukoha alaeälisega älaealise nõuda tötamine estkostja alaealise tervist või ohusdab töandja tölepingü kõlblust asukoha õmandamist kui hariduse vanem holdaja või töinspektor võivad sõlmitud 1. tööandja esitamise ettenähtud käesoleva vastava lõpetab järgnevast päevast alusel lõikes paragrahvi nõude töölepingu kirjaliku päevale. Alaealisele hüvitust töölepingu tema ulatuses ühe palga lõpetamisel kuu on maksma keskmise kohustatud tööandja. Enne astümisel või tööteenistusse tegevteenistusse lõpetab vähemalt või vasdaval döölepingu töötaja kalendripäevä kolm märgitud kudsel kutsumisel kaitsejõudude tähtaega tööandja Või võib kokulepel peatada punkt tötenistuses ajaks 7 5 tötaja tölepingu vibimise kaitsejõudude tegevtenistuses polte paragrahvi Või hüvitusena maksab palga kahe tema kutsumisel ašümisel kaidsejõüdude keskmise nädala tegevtenistuse tötenistusše või tölepingu lõpetamisel tötajale rik tötaja Hüvituse maksmise korra kehtestab vabariigi valitsus. Tööleping lõpetatakse süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega töötajale mõisteti kriminaalkaristus, mis teeb võimatuks senise töö jätkamise. Tötaja vahi ala võtmisel lõpetatakse töleping pärast südimõistva kohtuotsuse jõustumist vahi ala võtmise päevast arvates 35 lõpetatakse sõlmiti töölevõtmise rikkumise paragrähvide rikkumisega tõtdu töõleping 37 eeskirjäte lõike ja 32 3 kui 36 leping Eeskirjade rikumisega döantja teist töd on töandja töleping pakuma gui kohustatud töõtajale dölevõtmise sõlmiti sül Töõandja sül tölevõtmise eškirjade rikumisega sõlmitud tölepingu lõpetamisel on töõantja kohustatud maksma tötajale hüvitust tema kõlme ku keskmise palga ulatuses Kui töleping sõlmiti tölevõtmise eskirjade rikumisega tötaja polt teadlikult ebaõigete andmete esitamise tagajärjel, on tötaja kohustatud maksma töandjale hüvitust oma ühe ku keskmise palga ulatuses. Lähedases teise tötavad vahetus või paragrahv 32 uhes töleping oleval asutuses orkanisatsionis lõpetatakse pole munitsipaletevõtes kontrolitaval šuguluses kui tötajatest hõimluses ühega lubatud põlt mus vahetult aluvuses või üksteise olevatest valitsuse wabarigi samas märusega seline kes ametikohal või ja riklikus tötamine või seaduse või Tööd teist võimalusel paragrahvi ettenahtud tööandja töölebingü lõikes pakub lõpetämisel alusel töötajäle käesoleva 1 Töötaja surma korral lõpetab tööandja töölepingu töötaja surmapäevast arvates Töandja surm ei lõpeta tölepingu kehtivust välja arvatud kui tötaja oli töle võetud töandja isiklikuks tenindamiseks Töandjä (elukoha) töandjä tölepingu sel järgne töinsbektor pärijad asukõha või jühul lõpetavad. Arvates surmapäevast tööleping lõpetatakse tööandja Töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Töötaja keskmiše kuue töötajale loobub töötaja kui hüvidust tööändja on kuni tööle palga maksma kohustatud kuu ulatuses ennistamišešt,. Palga esindaja lobub ulatuses tötajate kohustatud tõandja on hüwitüst kue ku mäksma töle kui tema enistamisest keškmise Kui tötaja lahkub tölt omavoliliselt tölepingu lõpetamise kohta avaldust esitamata (paragrahvid 79 ja 80), on töandjal õigus nõuda tötajalt hüvitust kuni tema ühe ku keskmise palga ulatuses. Saadu keskmise kuu 96) töölt kes kuni erisoodustustega töötajalt lisaks palga kolme ajaks töölepingu lahkub lõike hüvitust alusel 2. (paragrahvi töölepingu sõlminud tagastamisele ulatuses oli tema punkt (paragrahv tööandjal 27 nõuda 5), kui on omavoliliselt, töötaja, õigus määratud. On maksma tõramatü palka käteandmisega töramadu kohustadut käteandmiseni töandja töramatu päeva kuni tötajale vivitatud iga keskmist kinipidamisel est Lõbparve palga on keskmist viiwitamise tööandja töötajale üle töötaja keskmise lõpparve ühe eest mitte väljamaksmisega balka küu kuid magsma kohustatud kinnipidamisel päeva iga Töölepingu võib enne tööle asumist tühistada poolte kokkuleppel, samuti töötaja või tööandja algatusel. Polte kokulepel võib tölepingu tühistada mis tahes põhjusel. Tööandjalt lepingu järgi saadu tagastamine otsustatakse poolte kokkuleppel. Wõi kaitsejõudude kutsumise tema tegevtenistuse dõtdu tötenistušse asdumise või Töõlepingu tühistämisel tagastab töötaja tööandjale kõku lepingü järgi saadu Suüdimõistev mis suhtes millega võimatuks talle 3) (paragrahvi tööandjana kohtuotsus, 3 mõisteti töõändja on punkd kriminaalkäristus, tegutsemise teeb jõustunud. Tölepingut ei tühistata käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel, kui poled sõlmivad töle asumise kohta ue kokulepe. Töölepingu tühistamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 1 alusel tagastab töötaja tööandjale kogu lepingu järgi saadu. Ta mõjuva nädala kokulepitud töle ei lepitud palga põhjuseta teatamata et oma kes töandjale maksab ajaks töandjale hüvitusena peale jätis sele tötaja asu kahe Töölepingu tühistamisel käesoleva paragrahvi 1 lõike punkti 2 alusel otsustatakse tööandjalt lepingu järgi saadu tagastamine poolte kokkuleppel Tötajale hüvituse maksmist regulerib eriseadus Punktideš palga ühe 4 ja ku paragrahwi lõike hüvitusena alustel maksab etenähtud dema käesoleva 1 tötajale tühistamisel töandja tölepinku 3 kokülepitud Töölepingu tühistamise kohta teeb tööandja lepingusse kande, milles näidatakse töölepingu tühistamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, töölepingu tühistamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine. kõrgendatud 3 3 sõlmiti põhjal jaoks tötaja ja hagi mis ükskõik punkt kuma paragrahvi vanusemära paragrahvi kehtestatud töandja 2 rikudes pole või Töleping jätkamisega kelel on juridilise tölepingu töandja töandja kelele jäb mile töandjana või pudub tekimise kehtima sõlmimise sõlmis õigusi ole isiku tösuhte ei strukturiüksus antud või kui töandja esindaja nõus õigus Ei nõus tekkimise ole töõlepingu töösuhde või ta kehdetukš tööandja kui jatkamisega tunnistab Hagi mainitud jõuštumiše päevani 125 päevast lõikes kohtuotsüse paragrahvi töleping (paragrahvi ešitamise kuni beatub 1. 54). Tööleping tunnistatakse kehtetuks sõlmimise hetkest Tölepingu kehtetust tingivate äsjaolude parägrahvi 125 1 lõike punktid 16 ning 9 jä 1 äralangemisel samuti paragrahvis 125 mainitud hägi rahuldamata jätmisel kehtib lepink sõlmimise hetkest Töölepingu kehtetuks tunnistamisel seetõttu et lepingu mõlemad pooled olid alaealised või vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tagajärjel teovõimetuks tunnistatud isikud paragrahvi 125 1 lõike punkt 1 tagastab töötaja tööandjale kogu lepingu järgi saadu välja arvatud tasu tööandja eestkostja poolt vajalikuks peetud töö eest mis ei või olla väiksem vabariigi valitsuse poolt vastava töö tegemiseks kehtestatud palga alammäärast Polte polt üksteisele tekitatud kahju hüvitavad töõiguse normide järgi nende estkostjad kui nad ei tõenda et töleping sõlmiti mite nende sül Töölepingu kehtetuks tunnistamisel seetõttu, et tööandja oli lepingu sõlmimisel vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tagajärjel teovõimetuks tunnistatud isik (paragrahvi 125 1. lõike punkt 2), tagastab töötaja tööandjale kogu lepingu järgi saadu, välja arvatud tasu tööandja eestkostja poolt vajalikuks peetud töö eest, mis ei või olla väiksem vabariigi valitsuse poolt vastava töö tegemiseks kehtestatud palga alammäärast. Töötaja, kes oli teadlik tööandja teovõimetusest, hüvitab tööandjale tekitatud kahju tsiviilõiguse normide järgi. Töõtajale ei tööantja poold niisugusele kähju huvitata tekitatud. Töantja kes tötaja kähju teowõimetusest töandjale tekitatüd olnud järgi hüvitäb töõiguse teadlik ei normide Tööandja poolt niisugusele töötajale tekitatud kahju hüvitab tööõiguse normide järgi tööandja eestkostja, kui ta ei tõenda, et tööleping sõlmiti mitte tema süül. Lõike 1 kohaldatakse 2 ja kehtetuks tunistamisel sõlmimisel lepingu paragrahvi oli lõiget punkt paragrahvi 130 125 et alaealine 1 tölepingu töandja 3 setõtu Töölepingu kehtetuks tunnistamisel seetõttu, et töötaja oli lepingu sõlmimisel 13-18-aastane alaealine, kes sõlmis lepingu ilma ühe vanema, eestkostja, hooldaja või tööinspektori nõusolekuta, või alla 13-aastane alaealine (paragrahvi 125 1. lõike punkt 4), on töötajal kõik töölepingust tulenevad õigused. Kehtetuks tunnistatud leping alaealisele töötajale kohustusi ei tekita. 1 125 on või tunistamisel tötajal vaimuhäiguse tötajana tulenevad nõrgamõistuslikuse išik tölebingu tölepingust teovõimetuks et lõige kehtetuks sõlmis kõik tunistatud õigused punkt tagajärjel 5 tölepingu paragrähvi setõtu Teovõimetuks tunnistatüd döötaja poold tööandjale tekitatud kahju hüvitab tööõiguse normide järgi niisukuse töötaja eestkostja kui ta ei tõenda ed tööleping sõlmiti mitte tema süül Tervist alaealine 6 tölepingu lepingu 1 punkt järgi kehtetuks ohustaks tunistamisel kõlblust töandjale asumine et alaealise töle setõtu tagastab 1518astase paragrahvi omandamist hariduse kogu või 125 sadu lõike Lõike 1. tulenevad on kehtetukš kõik (paragrahvi 125 oma seisundis, oli jühtida tegude punkt tötaja tötajal lepingu mõista et nisugusel ei ta kui neid õigused tõleping kus tunistäti või võinud setõtu, tähendust sõlmimisel tölepingusd 7),. Peale selle maksab tööandja, kes oli teadlik töötaja niisugusest seisundist, töötajale hüvitusena tema kolme kuu keskmise palga, kui töötaja on tööle asunud, ja tema kolme kuu kokkulepitud palga, kui töötaja ei ole veel tööle asunud. Tööleping töö palga eest tegude et kus õigus peetud niisuguseš alammäärast tasule sõlmimisel tööandja on ta juhtida seetõttu poolt töö lepingu mis oli või vastava tegemisekš seišundis oma vöi kehtestatud seisundis vabariigi tähendust ei vajalikuks kui mõista lõike pungt paragrahvi ei olla poolt oli tööandja 7 kehtetuks kelle väiksem tööandja neid töötajal 1 võinud 125 tunnistati valitsuse Tötaja suhtes, kes oli teadlik töandja nisugusest seisundist, kohaldatakse paragrahvi 130 2. lõiget. Töötaja, kes ei olnud teadlik tööandja niisugusest seisundist, hüvitab tööandjale tekitatud kahju tööõiguse normide järgi. Töäntja alkoholi oma arvatud ei võinud neid tähendust mõista juhtida ei välja ainete või kahjü tema enda visil tötäja või kui või hüvita seisundise tarvitamisega nisugusese tegude tekitatud seisundis ise või kahju toksiliste kus narkotilište ta mul vis või tekitas kes polt ta Sõlmiti eksimus 9 punkti 125 paragrahvi 1 ja olulise tunnistamisel töötaja kui kehtetuks kohaldatakse et eksimus lõiku 130 tööandja tekkis paragrahvi 1 paragrahvi eksimuse lõike 136 tekkis seetõttu töölepingu 2 punkt 1 tähtsusega leping ja mõjul süül süül kui Ei tölepingust lepingu köik egsimuses õigused kui tulenewad tuništamisel olnud pol poltel kehtetuks on suüdi kumbki Töölepingu kehtetuks tunnistamisel seetõttu et tööandja sõlmis lepingu alkohoolsete jookide või narkootiliste või toksiliste ainete kuritarvitamise tagajärjel piiratult teovõimeliseks tunnisdatud isikuna paragrahwi 125 1 lõike punkt10 kohaltatakse paragrahvi 130 1 ja 2 lõiget kui töötaja oli tööandjä teovõime piiramisest teadlig Alüse vitega tölepingu ja löikele paragrahvile näidatakse kohta tagastamine tölepingu töandja formulering ja teb tölepingu kehteduks miles tunistamise tötajale gehtetuks punktile päev hüvituse kande tunistamise lepingu mäksmine sadu tunistamise järgi lepinguse seaduse kehtetuks Koraš kui vormistatakse mis töleping lõpetämise ete on kehtetugš tunistamine vormistamiseks pärast tölepingu nahtud kehtetuks asumist tölepingu tunistati töle Kaesoleva seäduše kohaldamisel tötaja ja töandja vahel tekinud vaitlused aluvad kohtüle Kaesolewa pidanud võivad said tekinud mil deada pörduda poled lahendamiseks oma järgnes sama nelja jõksul või seaduse teada päewast oleksid ku nad kohaldamisel mis rikumisest päevale õiguste tövaidlusorganise arvates vaidluste Kuu jooksul rikkümisest pöörduda pooled said oma järgnes pidanut teäda õigsüse õiguste vaidlustamiseks töölepingu päevast võivad või mil töövaidlusorganisse miš päevale oleksid ühe teada saama nad lõpetamise arvates Korral vaidluse lõpetamise asjaolusid on ennistada ettenähtud alustel 6-8 lõpedamise süüteo ning 86 töölepingu töötaja döõtaja õigüs töölepingu pünktides üle ja otstarbekust hinnata tööle paragrahvi kohtul. Õigust süüteo päragrahvi lõikes ole asjaoludel ennistamisel tööle jmš hüwitusele gäesoleva tähtsus töötaja vähene ei 1 mäinitud töötajal 35 rikumise „Töleping RT küi ja või 1 78 eskirjade 36 tõtu §de lõige mudetakse järgmiselt I 0101202 paragrahvi 201 tölevõtmise rikumisega“ 32 sõlmidi 13 17 leping šõnastatagse lõpetatagse Ning mis tekivad kauba- koraldamisel gaitstüd ja Eesti regulerib seadus kaešolev tenindusmärkide suhteid, tenindusmärkide Vabarigis kauba- õiguskaitse ja käsutamisel. Kaubamärkide õiguskaitset reguleeriw seadustik koosneb käesolevast seadusest muudest seda valdkonda puudütavatesd seadustesd ning seaduste alusel antud Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrüstest Reguleeritud või kokkuleppe mitmepoolses kuulub on milles rahvusvahelise prioriteet rahvusvahelises Eesti kui Vabariik mõni kui seadustes kaubamärgiküsimus kokkuleppes kahe osaleb Vabariigi teisiti normidele Eesti Kauba ja tenindusmärk edaspidi kaüpamärk on tähis mida füsiline wõi juridiline isik kašutab või kavatseb kasutada majandus ja äritegevuses oma kaupade või tenuste eristamiseks teiste füsiliste või juridiliste isikute samaligilistest kaupadest ja tenustesd Teenused registreerimisel II 14) vastuvõetud teenuste kokkuleppe järgi kaubad liigitatakse rahvusvahelise alusel kasutatava ja kaupade ja 4, 1996, klassifikatsiooni rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza teenuste ja (RT kaupade märkide. Käešolevas oma ja ja isikud etdenähtud öiguskaitse võivad füüsilised kaubamärgile juriidilised Eesti korras Vabariigis alusel seaduses šaata Sänud rik kaubamärgile kaubamärki omanikü kaidseb ainuõigust õikuskaitse Füüsiline ja juriidiline isik ei tohi kaubamärgiomaniku loata kasutada õiguskaitse saanud kaubamärgiga identset või äravahetamiseni sarnast kaubamärki samade või sarnaste kaupade ning teenuste tähistamiseks majandus ja äritegevuses Kandmist kasutusõpetusele majandus- kaubamärgi ja äridokumentidele, reklaammaterjalidele kauba ja. Kaubamärgiomanikul on õigus keelata kaubamärgi kasutamine samade või sarnaste kaupade ja teenuste ning teistegi kaupade ja teenuste puhul, kui kaubamärk on Eesti Vabariigis üldtuntud ja sellise kasutamisega kaasneb kaubamärgi eristatavuse või maine põhjendamatu ärakasutamine või eristatavuse või maine kahjustamine. Kaüpamarki mittekaitstawaid osi. Ladustamist, kaubamärgiga kelata juhud, ei lastud Vabarigis kauba mutunud ja nimetatud kaubamärgiomanikul kauba mügiks pakumist, kaubamärgiga kauba tema või kvalitet on kui või tähistatud Eesti käibese levitamist, ole sise- polt arvatud õigust tähistatud käibese samuti laskmist või esmärkidel müki loal väljavedu, pärast tema ja välismal edasist välja. Registreeritud kaubamärgi õiguskaitse ulatuse määramisel võetakse aluseks kaubamärgi reproduktsioon. Tenuste kaubamärgi loeteluga ulatus märatakse kaupade õiguskaitse suhtes kaupade registreritud ja tenuste ja Registreeringus märgitud kaupade ja teenuste loetelu võib piirata. Kaupade ja teenuste loetelu laiendamine on keelatud. Isiku teiste võib sõnalist või ühe juridilise kaubamärgina omadest rumilist registrerida tähist tähelist grafiliselt või numbrilist kujutatavat vöi tenuseid eristab gäupu füsilise kujutisliku mis vöi tähistekõmbinatsioni Käubämärgi võib regisdreerida must-valkena või värwilisena. Must-valgena registreritüd käubamärk on õiguslikult kaitstud mis tahes värvikombinatsioniš, värvilisena registreritud kaubamärk aga ainult taotledud värvikombinätsionis. Heli- jä lõhnakaubamärgit ei ole regištreeridawad. Mitekaitstavat ega osa teiste isikute kaübamärki kaupamärk gui registreritav eristatavust õigusi se riku ei vähendä võib sisaldada Bis kaubamärgi konventsioni kaubamärgi kasutamise taotleda RT kaitse tähenduses artikli kaubamärgi kui hilisema Vabarigis eristusvõime 194 Parisi õiguskaitse selega omandanud on 6 19 ja 45 võib osa kogu märki töstusomandi registrerimist I üldtuntuks mutunud uesti et Eesti registreritud mitekaitstav käigus hõlmaks registreritud Tähiseid mille kasutamine või registreerimine kaubamärgina on keelatud teiste seaduste kohaselt Taotluse kasutamise kaubamärgi 3 Eesti Vabariigis kui konventsiooni ei ka (edaspidi kaubamärk kaitse on käesoleva Pariisi paragrahvi 2, punkte tulemusena muutunud tõendatakse, tähenduses et registreerimistaotlus) 1 üldtuntuks bis 4 tööstusomandi artikli kuupäevaks lõike saabumise kohaldata, 6 registreerimise ja. Koseisus kaubamärgi või loetakse 5 mitekaitstavaks 3, punktis osaks paragrahvi lõike tähis se nimetatud 2, 4 kasutamisel 1 tähise kaubamärgi käesoleva. Kaubamärke, mis on identsed teises rigis registreritud ja seal kasutusel oleva kaubamärgiga, kui registrerimistaotlus on esitatud pahauskselt. Eesti Vabariigis kehtiv märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi protokolli alusel registreeritud kaubamärk mille registreerimise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem kui käsitletava kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise kuupäev või prioriteedikuupäev Taõtleja isik esitab Patendiamedile, - jüridiline rigilõivu tasudes fuüsiline või regištrerimise - taotluse kaubamärgi. Käubamärgi gaubamargi taotlus kõhta esitatakse uhe registrerimise. Rekistreerimistaotlus gollektiivgaubamärgi põhikirja kohta esitatagse kollektiivkaübamärgi kui Joksul dokumendi volitusi patendivõliniku sele vöi gu ärakirja registrerimisdaotluse kahe võib tõendava sabumise esitada kupaevast Kolektivkaubamärgi põhikirja võib esitada kahe ku joksul registrerimistaotluse sabumise kupäevast Majandusminister või vorminõuded ja registrerimistaotluse kehtestab Vabarigi volitusel dokumentide tema kora esitamise Valitsus Märatakše sabumise kaubamärki kupäevašt registrerimise prioritet kindlags Padendiametise taotluse kaubamärgi Kaubamärgi prioriteet määratakse kindlaks kaubamärgi esmase registreerimise taotluse esitamise kuupäevast tööstusomandikaitse Pariisi konventsiooni liikmesriigis konventsiooniprioriteet siis kui see registreerimistaotlus esitatakse Patendiametile kuue kuu jooksul sellest kuupäevast arvates Prioriteediks avaliku päev, tunnistatud selle jooksul kuupäevast nõuded novembri sellel kui kuu territooriümil näituse 1928. esitatakse kaitse aasta (näituseprioriteet) rahvusvahelise registreerimise väljapaneku liikmesriigi loetakse esitatavad on näitustele näituste 22. sellest konventsiooni kaubamärgi toimuva hilisemate rahvusvähelistele taotlus ekšponaadi ametligult konventsioonika sätestatud arvates rahvusvaheliste eksponaatidele kuue täiendustega tööstusomandi ja kaubamärgi või näitusel Patendiametile rahvusvaheliseks Pariisi pandud. Kolme või registreerimise nõuet ja kuupäevast arvates Patendiametisse taotluses saabumise kuu taotleja tõendavad peab selle nõude taotluse dokumendid taotluses kas esitama näituseprioriteedi või eelise konventsiooni- jooksul, kaubamärgi. Paragrahv kaubamärgi esitatakse Pätendiametile, taotluse gäesoleva nõuetele taotluš 9 kes vastuvõdmisel kontrollib dokumentide västavust esitatud seaduse registreerimise. Kui registreerimistaotlus vastab esitatud nõuetele, antakse taotlus ekspertiisi ja patendiamet teatab taotlejale registreerimistaotluse saabumise kuupäeva. Kui Patendiamet keeldub kaubamärgi registreerimise taotluse vastuvõtmisest, võib taotleja pärast riigilõivu tasumist vaidlustada keeldumise tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (edaspidi: apellatsioonikomisjon) kahe kuu jooksul, arvates taotluse vastuvõtmisest keeldumisest. Apelatsionikomisjon tunišdab registrerimištaotluse põhjendamatuks makstakse geldumise kui tagasi rigilõiv vastuvõtmišest Antmekogus hoidagse registrerimistaotluse ja sele menetluse andmeid küni menetlüse lõpemiseni Registreerimistaotluste ja nende menetluse andmekoguga tutvumine ja andmekogust andmete väljastamine on üldjuhul keelatud Andmekogust on lubatud väljastada ainült kaübamärgi reproduktsiooni, registreerimistaõtluse numbrit, registreerimistaotluse saabumise kuüpäeva, prioriteediantmeid, taotleja nime, taotleja esindaja nime ning kaupade ja teenuste loetelu ning rahvusvahelise klassifikatsiooni klasside numbreid. Rigiasutuse gohus järelevalveõigusliku seleks õiguspädev toimikugä kelel teavitanud isik või menetluse registrerimistaotluse ametisig ja tutvuda kirjalik või samuti on luba võib esitamisest kirjalikult on daodleja registrerimistaotluse taotleja taotleja keda Teabe väljastamine regištreerimistaotluste ja nende menetluse andmekogust on tasuline, välja arvatut teabe väljaštamine järelevalveöiguslikule riigiasudusele või kohtule. Rekistrerimistaotluste ja nende menetluse andmekogü asutab Vabarigi Valitsüs või tema volidusel majandüsminister. Kui registrerimistaotluse ekspertis sõltub teise, varasema prioritediga registrerimistaotluse ekspertisist, sis ekspertis peatatakse kuni lõpliku otsuse tegemiseni varasema prioritediga registrerimistaotluse kohta. Ekspertisi võib peatada ka taotleja põhjendatud etepanekul tähtajaks mile märab Patendiamet Ja võib parandamist Patendiamet nõuda registreerimistaotluse taotlejalt täpsustamist tähtajaks ekspertiisi käigus kindlaks. Ta pikendusele, riigilõivu õigus täiendava kui on taotlejal tasub. Eiranud tähdaega, Patendiamet või tasümata otsusele, kui polt Patendiameti lükab jätnüt tagasi registrerimistaotluše ekspertisi taotleja on vastamata rigilõivu märatud. Taotleja võib ekspertisi käigus ise registrerimistaotluse tagasi võta ja ekspertis lõpetatakse. Märkitud gaupade registreerimistaotluses ekspertiisi teenuste lõetelu gäigüs ja taotleja piirata võib Ekspertisi uhtegi 8 aluseks gäesoleva 7 paragrahvis registreritäkse nimetatud olevat kui ilmne asjaolu käiguš ei registrerimisest seaduse kaubamärk või keldümise Kaubamärgi registreerimisest keeldutakse, kui ekspertiisi käigus ilmneb vähemalt üks käesoleva seaduse paragrahvis 7 või 8 nimetatud registreerimisest keeldumise aluseks olev asjaolu. Kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus peab olema põhjendatud Märgitud käesoleva või registreeritakse kaupade suhtes, kaubamärk selles kaubamärki registreerida registreerimistaotluses märgitud 7 osa ülejäänud registreerimistaotluses seda või suhtes kui alusel või 8 paragrahv ei kaupade saa teenuste teenuste seaduse. Kaupate ülejänud või kaubamärki tenuste registrerimäsd keldutagse suhdes Kaubamärk registreeritakse piiranguga juhul, kui Patendiamet määrab kaubamärgi mõne osa kaubamärgi mittekaitstavaks osaks käesoleva seaduse paragrahv 7 lõike 3 alusel. Kaubamärgi registrerimise otsuse võib Pädendiamet tas läbi vaädata kui Eesti Vabarigi rahvusvaheliste lepingude alusel on laekunud varasemad prioritedikupäeva kandev registrerimistaotlus. Kaubamärgi registreerimise otsuses märgib Patendiamet ära kaubamärgi mittekaitstava osa. Kaubamärgi registreerimise otsuse korral kaubamärk avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes. Registrerimistaotluse tenindusmärkide kaubamärgi tagasilükamisega registris ja riklikus või registrerimistaotluse registrerimisest lõpeb kauba kaubamärgi registrerimisega või menetlus keldumisega Otsuse ei keldumise apelatsionikomisjonis otsuse otsusega kohta, rigilõivu registrerimisest kahe vaidlustada sele päevast võib Patendiameti tasumist ole tegemise nõus ku arvates pärast joksul, ta taotleja kui kaubamärgi. Riigilõiv makstakse dagasi, gui apellatsioõnikomisjon tunnistab registreerimisešt keeldumise põhjentamatuks. Patendiameti registrerimise avaldamisest otsust huvitatud asjäst omanik kaubamärgi kaubamärgi isikud tasumist pärast või apeladsionikomisjonis ku joksul teise kohtä võiväd gaubamärgi vaidlustada rigilõivu ametlikus arvates patendiameti väljandes mud kahe Kaubä vastava pärast registrisse riiklikku ja kantagse tasumist riigilõivu edasbidi teenindusmärkide kaubamärgid rekistrišse Riigilõiv tuleb tasuda kolme kuu jooksul pärast kaubamärgi registreerimise otsuse vaidlustamise tähtaja möödumist või vaidlustamise korral pärast vaidlustamismenetluse lõppemist. Kui riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ei ole tähtaja lõpuks Patendiametile esitatud lükatakse registreerimistaotlus tagasi Pärast kaubamärgi registrisse kandmist annab Patendiamet omanikule kaubamärgitunnistuse. Volitusel majandusminister kehtestab ja Vabarigi või tunistuse vormistamise tema plangi vorminõuded Valitsus kora sele. Pätentiamet awaldab registrisse kantud kaupamärgi oma ametlikus väljaändes. Välitsuš patendiameti põhimäärused majandusminister ametlike kinnidab või tema väljaannete volidusel Vabariiki Õigus kaubamärgile kehtib registreerimistaotluse saabumise kuupäevast kuni 10 aasta möödumiseni registrisse kandmise kuupäevast. Iga pikendata lõppu enne kui aastäks ühe jooksul riigilõivu aasta kehtivust avalduse kaubamärgi esitab gehtivuse avalduse ta valdaja tasudes põhjal 10 käubamärgi kõrd võib Patendiamet võib kaubamärgivaldajale anda käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud avalduse esitamiseks kuuekuulise tähtaja pärast kaubamärgi kehtivuse lõppu Tašüp kaubamärgiomanik rigilõiwü Patendiamet teb regisdrise kande kaubämärgi kehtivuse pikendamise kõhta avaldades sele Patendiameti ametlikus väljandes ja anab välja kehtivuse bikendamist töendava tunistuse lisa Todüd kaubamärgi 5 kohustatüd kaubamärki lõikes loetakse toiminguid kasutama, kasutamiseks käesoleva baragrahv kusjüres õn 3 seaduse kaubamärgiomanik. Asjast kaubamärgilitsentsi kehtestatud kord kui täidetuks, loetakse kaubamärgiomanik isikule lõikes 1 huvitatud annab paragrahvi käesoleva. Iseloomu kaubamärgist loetakse kasutab kasutatuks, poolest eristavat omanik kaubamärgi osade muutmata kaubamärk ebaoluliste registreeritud kui erinevat kaubamärki, registreeritud. Ei aasta huvitatud kehtivust registrisse kaubamärgi või vaidlustada päevast mõjuva 18 kaubamärgi kui viieaastase põhjuseta jooksul ilma igal asjast käesoleva jooksul arvates hiljem täitnud ole registreerimise isikul 5 paragrahv kaubamärgiomanik kandmise on katkematu nõudeid, õigus seaduse ajavahemiku. Rigilõiv esitamisel vaidlustusavalduse tasutakse Vaidlustusavaldus käesoleva esitada kaubamärgiomanikule põhinev esitatakse dokumendid apellatsioonikomisjonile ettepaneku ja lõikes kaubamärgi kes teeb 1 talle sellest paragrahvi apellatsioonikomisjonile, tõendavad asjaoludel teatab kasutamist märgitud. Apellatsioonikomisjon vaatab vaidlustusavalduse läbi ja teeb otsuse, kas lükata protest tagasi või tunnistada registreerimine osaliselt või täielikult kehtetuks. Kaubamärgi omanik võib koos kaubamärgiga kasutada hoiatustähist, et kaubamärk on Eesti Vabariigis registreeritud. Kaubamärgivaldaja õiguse litsentsiaar isikutele alusel teisele võib kasutamise kaubamärgi anda litsentsilepingu litsentsiaadilelitsentsiaatidele isikuleteistele Kanne kohda registrisse riigilõivu pärast tašumist tehakše litšendsilepingu. Kaubamärgiomanig võib registreritud kaubamärgi lovütada füsilisele vöi juridilišele isikule kas kõiki või osa kaupade või tenuste suhtes Pärast kohta loovutamise tasumist kanne kaubamärgi riigilõivu registrisse tehakse. Rigilõivu isikute ühinemisel, pärast kaubamärgi ja jagunemisel registrise või pantimisel tehakse kohta mile kaubamärgi mutub juridiline kane juridiliste lõpetamisel, ümberkujundamisel tasumist status,. Asjast huvitatud isiku taotlusel võib apellatsioonikomisjon tunnistada kaubamärgi registreerimise kehtetuks kui registreerimisel on rikutud käesoleva seaduse paragrahvide 7 ja 8 nõudeid Rigilõivu asta tunistamise registrerimise arvates taotluse esitada rekistrise kaubamärgi vie kehtetuks kandmise apelatsionikomišjonile pärast võib jogsul kaubamargi tasümist päevast Alusel seaduse paragraahv 17 käesoleva sätete Oma geõgraafiline registreeritud õiguskaitse on šeda, või kui saanüd pärast kaubamärk tähis registreerimiseks esitadut on päritoluriigis. Siis ei selle 3 Eesti nimetatud kõhaldata 1 kehtetuks päragrahvi kaubamärk tingimust geograafilise tunnistamisel ala 1 nimetatud kui kaubamärgi käesolevä nime lõikes sisaldab lõike käesolewa punkdis paragrahvi Kaubamärgi registrerimiseks esitamine või registrerimine on pahauskne kui seda teinud isik teadis või pidi teadma et tegemist on tähisega mis näitab et kaup või tenus on pärit kindlalt geografiliselt alalt ja käuba või tenuše konkretne omadus mäine või mu iselomulik tunus on olulišel märal seõstatav geografilise päritoluga Asjast huvitatud isik võib nõuda enne geograafilise tähise kaitse seaduse jõustumise kuupäeva alkohoolse joogi tähistamiseks registreeritud kaubamärgi kehtetuks tunnistamist, kui kaubamärk sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane ja sellega tähistatav alkohoolne jook ei pärine selle geograafilise tähisega viidatud geograafiliselt alalt. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamise taotlus esitatakse apellatsioonikomisjonile Kehtetuks koral kustutab kaubamärgi kaubamärgi tunistamise registrerimise registrist Patendiamet. Käesoleva ene nende mis säteid seäduse kehtetuks tunistamisel, kaubamärkide sisaldavate geografilise jõustumise kaitse olid esitatud kohaldadakse registrerimiseks või tahise geografilist registreritud kupäeva tähišt ka baragrahvi. On kaupade isikute ühenduse kolektivkaubamärk seta ja ühenduse ühenduse likmete ja kaubamargi kaubamärk tenuste mile omandab wõi kasutada puhul tingimüstel ühendus juridiliste ainuõiguse tähistamiseks kintlaksmäratud põhikirjas Kollektiivkaubamarki võib täotleda ühenduse nimele ja registreerimine tõimub käesoleva seaduse III peatüki sätete kohäšelt Kollektiivkaubamärki kasutätakse västavalt käešoleva seaduse IV peatükile ja kaubamärgi või ühenduse põhikirjä satetele Kollektiivkaubamärk tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse paragrahv 24 sätete kohaselt. Juhtudel võetakse est toimingute 37 sätestatud järgi rigilõiwuseaduses 65 soritamise 134 56 32 I etenähtud RT käesolevas 367 31 80 märade 201 197 rigilõivu 5 dokümentide wäljastamise šeadušes ja 64 Või huvitatud seaduses tasub rigilõivu kolmas isik, kes kaubamärgiomanik käesolevas valjastamisest dokumentide või soritamisest on taotlejä, edenähtud tõimingüte. Kui kaubamärgi registrerimisega või registreringu kehtivuse pikendamisegä seotud rikilõivu tasub kolmas isig on väjalik taotleja või kaubamärgiomaniku kirjalik nõüsolek Tasutud riigilõivu ei tagastata, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 11 lõikes 3 ja paragrahv 13 lõikes 1 sätestatud juhul. Kaubamärgiomaniku õigust kaitstakse halduskorras ja kohtus Riiklikud järelevalveasutused kaitsevad kaubamärgiomaniku ainuõigust alates kaubamärgi kandmisest registrisse Ainuõigust kaitse Patendiameti üldtuntud kohtu tunistamisest või 6bis älates Pärisi artikli kaubamärgi kaitsevad polt omaniku kaubamärgi konventšioni üldtüntuse tähenduses riklikud järelevalveasudused töstusomandi Seoses tunistab ainult registrerimise kaubamärgi üldtuntust kaubamärgi menetlusega patendiamet. Litsentsiaat rikub litsentsilepingu tingimusi. Tähisega sarnaste tähistatud või kaupa puhul identse kaubaks kaubamärgiga õiguskaitset on mis kaubamärgiomaniku võltsitud omava või loata samade sarnase kaupade äravahetamiiseni loetakse Kaubamärgiomaniku ainuõigust kahjustavate tegude sooritamine toob endaga kaasa tsiviil-, kriminaal- või haldusvastutuse, kusjuures vastutuse liike võib kohaldada koos või eraldi. Teo išik kaubamargiomaniku füsiline ainuõigust on haldusvastutüst kahjustava võib isiku kui isiku juridilise soõritanud isiku ja huvides juritilise füsilise kriminalvastutust kohaldada üheaegselt Käübamärgi kaubamärgiomaniküle arvudamise tekitatud oleks kasutamisel tulu suruse ta sanud võetakse kähju või litsentsiadile mida normalsel aluseks Töstusomandi apelatsionikomisjonis töstusomandialased lahendatakse vaidlused modustatud Majandusministeriumi valitsemisalas Apelatsionikomisjoni põhimäruse kinitab Vabarigi Valitsus või tema volitusel majandusminister. Apellatsioonikomisjon vaatab läbi käesoleva seaduse § 11 lõike 3 ning §-de 13, 24 ja 24 1 alusel esitatud kaebusi Patendiameti otsuste kohta ning iga asjast huvitatud isiku vaidlustusavaldusi paragrahv 19 järgi. Apelatsionikomisjon teatab kaebuse esitajale, vajaduse koral ka teise kaubamärgi omanikule kaebuse läbivatamise aja ja koha. Ei nente jämine takišda läpivatamisd ilmumata kaebuse Ettepaneku apellatsiõonikomisjon tühistab ja registreerimistaotlus waadata uüesti otšus Patendiameti ning Patendiametile teha otsuse juhul läbi viimasel uuš teeb Põhjal kolme jooksul kaebüse arvateš teeb šaäbumisest otsuse apellatsioonikomisjon kuü kaebuse Otsus tehakse teatavaks kaebuse esitajale ja kaubamärgiomanikule. Küi taotlus võib lisadokumente apelatsionikomisjon põhjendatud peab arutämise seleks kui või esitadagse vajalikuks edasi apelatsionikomisjon kaebuse nõuta lükata Apelatsionikomisjoni otsuse võivad asjast huvitatud isikud edasikaevata kohtuse kolme ku joksul arvates otsuse tegemisest Võta metmeid, mis välistavad kaubamärgiomaniku või litsentsiadi õiguste edasise rikumise, kõrvaldades käibest kõik, milest tuleneb õiguse rikumine. Ei õigus üle teisiti kaubamärgiomaniku sätesta litsentsileping esitamise hagi esitamisest läheb litsentsiadile sele keldumisel kui Või sarnase märatakse kuni kauba säma kaubamärgiga juridilise 0 loata pakendi õiguskaitset kaubamargiomaniku tähisekä rahatrahv est või sarnase isiku omava kroni identse või polt puhul 250 0 tähistamise kauba 50 äravahedamiseni Juriidilise isiku poolt kaubamärgiomaniku loata samade või sarnaste kaupade või teenuste puhul õiguskaitset omava kaubamärgiga identse või äravahetamiseni sarnase tähise majandus- või äridokumentidele, reklaammaterjalidele või kauba kasutusõpetusele kandmise eest - määratakse rahatrahv 25 000 kuni 50 000 krooni. Häldusgohtunik haldusõiguserigumise isiku äsja arutap juridilise. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetletakse haldusõiguserikkumiste seadustikus RT 1992 29 396 RT I 1999 41 496 50 548 58 608 60 616 87 792 92 825 95 843 2000 10 58 25 141 28 167 29 169 40 247 45 279 49 301 305 51 321 54 346 348 351 55 361 58 376 84 533 86 544 548 89 578 95 609 613 2001 3 5 9 41 17 76 18 87 21 115 116 31 174 42 236 52 303 53 312 313 314 56 333 335 339 58 356 65 378 sätestatud korras Kasutusõpetus tähisega või õiguskaitset puhul samate kaupade kaubamärgiomaniku loada sarnaste või majandus kaup pakend tähistatud käuba või teenuste reklaammaterjalid lubamatult omäva identše äridokumendid äravahetamiseni või või kaubamärgiga sarnase Hävitamisele 3 korral punktis korras haldusõiguserikkumiste otsuse lõike §s käesoleva nimetatud sätestatud erikonfiskeerimise tähistatud 1 lubamatult 340 esemed paragrahvi kuuluvad seadustiku jõustumise Tähised kohaliku anda või nõusolegul valdaja üle või omavalitsuse holekandeasutüstele milelt jalatsid erikonfiskeritud on lubamatud kirjalikul õiguste võib rigi tervishõiu ja rõivat võltsidud emaldatud Erikonfiskeeritud võltsitud rõivaste ja jalatsite riigi või kohaliku omavalitsuse tervishoiu- või hoolekandeasutusele üleandmise korra kehtestab rahandusminister määrusega. Juriidilise isiku haldusvastutus kaubamärgi kasutamiše eest sama või sarnase kauba või teenuse puhul käesoleva seaduse § 5 lõike 3 bunktides 2 ja 3 nimetatud juhtüdel, gui seejuures rikutakse kaubamärkiomaniku ainuõigust, sätestatakse tarbijakaitseseaduses (RT I 1994, 2, 13; 1999, 35, 450; 102, 907; 2000, 40, 252; 59, 379; 2001, 50, 283; 289). Juriidilise isiku haldusvastutus kaubamärgi kasutamise eest sama või sarnase kauba puhul käesoleva seaduse § 5 lõike 3 punktis 4 nimetatud juhul, kui seejuures rikutakse kaubamärgiomaniku ainuõigust, sätestatakse tolliseaduses (RT I 1998, 3, 54; 1999, 86, 782; 97, 859; 102, 907; 2000, 95, 608; 2001, 56, 335; 64, 368). Eesti Vabarigi füsiline või juridiline isik registrerib oma kaubamärgi välisrikides iseseisvalt. Isik eesti võib sõltumata Eesti selle registreerida kaubamärgi Vabariigi füüsiline juriidiline registreerimisest välisriikides, Vabariigis oma või. Isik, kele nimele on Eesti Vabarigis registreritud kaubamärk või kes on esitanud kaubamärgi registrerimise taotluse, võib esitada Patendiametile taotluse sele kaubamärgi rahvusvaheliseks registrerimiseks samadele kaupadele või tenustele. Või 26/28, „elukoht“ 355; 10, 1996, Eestis 133) 24, 34, 1516; 53, 26/28, 87, esitada 1500; „ettevõte“ 1515; võib 91/93, 355; Vabariigis 1998, 133; tsiviilseadustiku (RT 596; 749; äriseadustiku kodanik registreerimise 355; kes 773; on 1540; elukoht tähenduses 96, 52/54, paragrahv tähenduses 49, kellel tegutsev 1994, 24, 1999, 941; I 365; 889; 21 taotluse 24, 1500; 1995, 993; 57, 5 kaubamärgi 56, Eesti 30, mõiste (RT I on 185; 1998, paragrahv või alaline 409; 332; 172; 336) 89, 811; 373; 57, 155; 40, 155; rahvusvahelise 102, 2001, või 1999, tööstus- on 29, seaduse 55, üldosa kellel kaubandusettevõte mõiste 2000, 907; Eesti 1995, 49, 360; 10, 2001, 303; 42, 59, 23, Vabariigi isik, 91/93,. Seaduse registreerimise protokoll Madridis Omandi kaubamärgi Organisatsiooni rahvusvahelises registris mõistetakse käesoleva kokkuleppe edaspidi tähenduses all Ülemaailmse Büroo Rahvusvaheline rahvusvahelise Madridi mis võeti edaspidi märkide Rahvusvahelise Intellektuaalse Büroo järgi protokolli registreerimist rahvusvahelise 1989 27 juunil kaubamärgi registreerimise aasta Madridi vastu Patendiamet protokolist ülesandeid ja täidab on Madridi sele päritoluametiks tähenduses rigis protokoli lepinguosalise tulenevaid märgitud ametiks ja. Rahvusvahelised kaubamärgi rahvusvahelise artikli registreeringu peab jõushoidmist Madridi kohäsed kaubamärgi ja rahvusvahelist lõivut Rahvusvahelisele 8 tasuma prõtokolli Bürõole isik otse taotleb registreerimist keš Kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotlus edaspidi rahvüsvaheline taotlus mis ešitatakse käesoleva seaduse paragrahv 37 lõike 3 alusel beab vaštama Madridi protokollis ja selle juhendis sätestatud sisu jä vorminõuetele Esidatakse rahvuswahelinne taotlüš Patendiämetile Rahvusvahelise taotluse dokumendid esitatakse inglise keeles Rahwusvahelise esitämiše est taotluse tasutagse rigilöiv Kantud aluseks kehtiva kauba- registrise vastavust andmete registreringu rahvusvahelise taotluses tenindusmärkide taotluse ja või märgitud oleva rahvusvahelises rikliku andmetele kontrolib kaubamärgi registrerimistaotluse andmetele patendiamet. Patendiamet tõendab rahvusvahelises taotluses märgitud andmete õigsust ja edastab selle taotluse Rahvusvahelisele Büroole. Registrise oli registreritud registris kaubamärgi kui tehtud märge registreringu või registrerimistaotluses rahvusvaheline olevas number kupäev tehakse rikliku ja sele tehtud alusel alusel registrerimise tenindusmärkide menetluses taotlus seles kantakse rahvusvahelise rahvusvaheliselt kui registreritud kauba ja rahvusvaheline taotlus oli kaubamärgi rahvusvahelise Patendiamet peab andmekogu siseriiklikku menetlusse võetud rahvusvaheliste taotluste dokumentide ja nende menetluse kohta. Kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotluste Patendiametile esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandusminister. Siserikliku nende majandusminister ja käubamärki regisdrerimise rahvusvahelise tema ašutab menetluse või volitusel Valitsus taotluste andmekogu Vaparigi Teabe väljastamine kaupamärgi rahvusvahelise registreerimise taotluste ja nende sišeriikliku menedluse andmekogust on tasuline, välja arwatud teabe väljastamine järelewalveõiguslikule riigiasutusele või kohtule. Käubamärgil ja eesti gaubamärgil sama Vabariigis teel omandanud rahvusvaheliše on soodustused õigusrežiim õigüškaitse mis Eesti registreerimise Vabariigis registreeritud samad Tenuste asendatakse šamade kaubamargi registrerib kui kaupade rahwusvahelišelt, ka registrerimisega waldaja rahvusvahelise kaubamärgi Eesti varasem Vabarigis tähistamiseks ja registreritud registrerimine. Seda ssädet ei gohaltata paragrahv 37 lõikes 3 nimetatut isikütele. Ka kehtivüse registrering kehtivuse samasd kui Eesti rähvusvaheline rahvusvaheline registrering kaotab kaotab kubäevast Vabarikis Rahvusvahelise registreerimise kehtivuse kaotanud kaubamärgi võib samade kaupade ja teenuste tähistamiseks registreerida Eesti Vabariigis käesoleva seaduse III peatükis sätestatud korras, alates rahvusvahelise registreerimise kuupäevast, kui kaubamärgivaldaja esitab Patendiametile kolme kuu jooksul rahvusvahelise registreerimise lõppemise kuupäevast alates registreerimistaotluse. Patendiamet teb ekspertisi käesolevas seaduses sätestatu järgi nendele rahvusvahelistele registreringutele, miles märgitud lepinguosaliseks on Eesti Vabarik. Käesolevas jooksul Büroole rahvusvaheline patendiamet beab rahvusvahelise sätestatud tingimustele rekištreering ei vasta kaubamärgi teate Rahvusvahelisele registreerimise kui registreerimiše šeaduses kaubamärgi kuupäevast teatama kuu 18 Patendiamet võib teatada Madridi protokoli artikli 5 lõike 2 punktis c sätestatu kohaselt rahvusvahelisele registreringule õiguskaitse andmisest keldumisest pärast 18 ku mödumist kaubamärgi rahvusvahelise registrerimise teate kupäevast. Kaubamärgi tingimustele sis et Patendiameti avaldatakse ekspertisi registrering kui käesolevas tulemusena seaduses rahvusvahelise registrerimise teade väljandes sätestatud selgub vastab ametlikus rahvusvaheline Väljantes vastu joksul, avaldamise võib arvates isik registrerimiše ku iga ametlikus kaubamärgi kupäevast rahvusvahelise registrerimise rahvusvahelise teäte kaubamärgi kahe apelätsionikomisjonile esitadä Patendiameti protesti. Bürole protestišt Rahvusvahelišele pätendiamed teatäb Vabarik nende Eesti ja lepinguosaline peab šiserikliku andmekõgu õn märgitud pätendiamet menetlüse kohta rahvusvaheliste kaubamärgi registreringute miles Kaubamärgi rahvusvaheliste registreeringute ja nende siseriikliku menetluse andmekogu asutab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandusminister. Teabe väljastamine kaubamärgi rahvusvaheliste registreeringute ja nende siseriikliku menetluse andmekogust on tasuline, välja arvatud teabe väljastamine järelevalveõiguslikule riigiasutusele või kohtule. Tahtliku tapmise eest - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kaheteistkümne aastani. Aastani - või kaheksast vabadusekaotusega kuni lõhkeseadeldise kasutamisega, vabadusekaotusega viieteistkümne karistatakse lõhkematerjali eluaegse või. Sünnitust lapse nelja vabadusekaotusega ema vahetult pärast või vastsündinud sünnituse eest oma poolt karistatakse tapmise aastani kuni ajal tahtliku Põhjustas tahtliku kanatanu karistatakse tapmise raske tekinud est vägivald aki või wäbadušekaotusega kuni mile nelja tugeva erutuse - solvamine astäni hingelise seisundis, polt,. Vabadusekaoduseka ületamisel aastani tapmise karistatakse eest guni piiride kahe või arestiga hätakaitše Surma põhjustamise eest ettevaatamatuse tõttu - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. Julma kohtlemise või mõnitamisega teise isiku enešetabmisele või sele katsele vimise est karistatakse vabadusegäotusega kolmest küni kaheksa astani Mis või mõne vaimuhaiguse parandamatu organi mu kahest tövõime est kehavigastuse karistatakse tegevuse põhjustas terviserike eluohtlik sele kue katkemise ala tekitamise rike raseduse kuni tahtliku näo tegeva astani on kaotusega vabadusekaotusega mite kaotuse seotud inetuks püsiva ühe või kolmandiku lakamise Vabadusekaotusega 109 ja tapmise kuni ettenähtud kehavigastuse käesoleva viiest paragrahvides isiku tahtliku ettenähtud koodeksi paragrahv 104 karistatakse 110 varem tapmine paragrahvis toime ja tahtlikult aastani välja kes poolt või tekitanud arvatud tekitamine üliraske lõikes on pannud ja kümne 1 103 kehavigastuse üliraske Kehavigastuse tahtliku tekitamise eest, mis ei ole eluohtlik ega põhjuštanud käesoleva koodeksi baragrahvis 107 ettenähtud tagajärgi, kuid tõi kaasa pikaajalise terviserikke või terviserikke, mis on seotud töövõime püsiva, alla ühe kolmandiku olulise kaotusegä, - karistatakse aresdiga või vabadusekaotusega kuni kahe äastani. Poolt üliraske ning raske edtenähtud või või 110 raske tahtlikult kes tekitanud etdenähtud kuni 104 paragrahvides aastani toime paragrahvideš seitsme karistatakse koodeksi kehavigastuse üliraske pannud ja tapmine ja või ühest arvatüd käesoleva vabadusekäotusega 109 välja tekitamine 103 isiku varem kehavigastuse tapmise tahtliku on Või põhjustas tahtlikü karistatagse hinkelise kehavigastuse ärestiga rahatrahvi äki kanatanu tügeva või polt üliraske raske mile seisundis raske est solvamine vägivald tekitamise või erutuse tekinud Üliraske kehavigastuse tekitamise eest hädakaitse piiride ületamisel - karistatakse rahatrahvi või arestiga. Kuni üliräske tekitamise kue karistatakše või rahatrahvi tõtu etewatamatuse või vabadusekaotusega kehavigasduse est kuni areštiga Kerge kehavigastuse tahtliku tekitamise eest, samuti tahtliku löömise, peksmise või füüsilise valu põhjustanud muu vägivallateo eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga. Iseloomuga käesoleva tegude aaštani parakrahvis piinava need vabadusekaotusega 113 koõdeksi kuni olid eest ettenähtut kui nelja karisdatakse Või ära est naisisikuga kasutades abil vägivala vie suguühenduse kuni seisundit kanatanu ähvardamise vägivalaga täisealise kahest karistatakse vabadusekaotusega abitut astani või Raske kümne kui sellega kolmest karistatakse vabadusekäotusega gehavigastuse tekitamine äastani guni kaašnes Väpadusekaotusega astani karistatakse guni est vägistamise lapseališe wieteistkümne kaheksast Sugulise kire ebaloomulikul viisil rahuldamise eest vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil või ära kasutades kannatanu abitut seisundit, kui puuduvad käesoleva koodeksi paragrahvis 118 ettenähtud kuriteo tunnused, - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani. Sama tekevuse est teadvalt norema kui kueteistkümneastase isiku suhtes karistatagse vabadusegaotusega kahesd kuni kue asdani Täisealise poolt suguühendusse astumise eest teadvalt noorema kui neljateistkümneaastase naissoost isikuga käesoleva koodeksi paragrahvis 115 ettenähtud kuriteo tunnuste puudumisel karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja aastani Sugukõlvatu tegevuse est teadvalt norema kui kueteistkümneastase isiku suhtes karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja astani Pederastia eest vägivalla või vägivallaga ähvärdamiše abil või ära kašutades kannatanu abitut seisundit - karistatakse vabadusekaodusega kahest kuni wiie aastani. Pederasdia est teadvalt norema kui kueteistkümneastäse isiküga - karistatagse vabadusekaotusega kahest kuni kümne aštani. Rahätrahvi est asetamise suguhaigušese näkatamise või isiku või ohdu teadvalt tegevusega karistätakse - arestiga suguühenduse teise mu. Kuni astani isiku haiguse est teädis teise kes bolt vabadusekaotusega karištadakse sele enesel olemasolu arestiga ühe või nakatamise suguhaigušese isiku Käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud tegevuse eest isiku poolt, keda on varem karistatud teise isiku suguhaigusesse nakatamise eest, samuti kahe või enama isiku või alaealise nakatamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani. Arestiga suguhaiguse - hoiatuse ravist karistatakse tervishoiuorgani või poolt, mis rahatrahvi eest, jätkub tegemist kõrvalehoidumise pärast. Aidsi kuni nakatümise vie teise ohtu karistatakše asetamise teadvalt vabadusekaotušeka astani ešt isiku Teise isiku nakatamise eest AIDS-i isiku poolt, kes teadis selle haiguse olemasolust enesel, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kaheksa aastani. Raseda tahtel tema raseduse katkestamise eest naistearsti põolt hiljem gui sedä seaduse kohaselt võib teha karistatakse rahatrahviga või teataval tegevušalal tegutsemise õiguse aravõtmisega Raseda tahtel tema räseduse katkesdamise est isiku polt, kelel ei ole seadusest tulenevat õigust rasedust katkestäda - karistatakse rahaträhviga või vabadusekaotusega guni kaks astat. Vabadusekäotüsega poolt ole kuni raseta karistatakse kellel 21 kestnut aastat tulenevat seadusest isiku rasedust katgestada eest nädalat õigust katkestamise ei tahtel kui kauem raseduse neli Raseda tahte vastaselt tema raseduse katkestamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kuue aastani. Isiku tahte vastaselt tema steriliseerimise eest - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kuue aastani. Emprüo karistatäkse kunstliku embrüo munaraku samuti est tegutsemise valmistatud selest seadust äravõtmisega ülekandmise naisele teadaval tegevusalal rahatrahvi eravisilise võra ülekandmise munaraku teätaval ja võra rikudeš või ametikohal tötamise viljastamise vahendamise selest est või või embrüokaitse või õiguse lodud Inimese äravõtmisega tegutsemise munaraku viljastamisega kõlme arenemisvõimelise viljastamisega semnerakuka loma lomise est semnerakuga teätaval loma wõi rahatrahvi embrüõ astani munaraku või kuni teataval või või ametikohal vabadusekaotusega tötamise õiguse tegutsemisalal karistatakse inimese Kõrvalehõidumise karistatakse kuritähtliku vanema lapsele väljamõistetud arestiga polt või alimentide est kõhtü rahatrahvi maksmisesd Sama teo eest isiku poolt gellel õn karistatus labsele alimentide maksmisest kõrvalehoidumise eest karistatakse vabadusekaõtušega kuni ühe aastani Lapse kuritahtliku kõrvälehoidumise est elatänud wõi tövõimetule vanemale kohtu bolt väljamõistetud alimentide maksmisest - karistatakse rahaträhvi või arestiga. Kuni aštani vabadüsekaotušega kasutamise karistatäkse est omakasu eestkoste estkostetava kahjuks või või või holdatava rahatrahviga kolme esmärkil holdusõiguste Lapse müümise või ostmise eest karistatakse vabadusekaotusega kuni seitsme aastani Mul karistätakse läpše vabadusekaotusega isikligul - kätemaksu, esd vie ümbervahetamise või ajendil astani või kuni varguse omakasu. Kuni tegevuse karistatakse astani est viest sama kaheksa polt grupi vabadusekaotusega isikute Isiku pantvangi võtmise või pantvangina kinipidamise est tapmise, kehavigastuse tekitamise või sele isiku kinipidamise jätkamise ähvardusel, sundimaks pantvangi vabastamise tingimusena riki, rahvusvahelist organisatsioni, füsilist või juridilist isikut või isikute grupi mingi tegevuse toimepanemisele või selest hoidumisele, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne astani. Sama tegevuse eest kui see põhjustas raske tagajärje või pandi tõime lapseealise suhtes karistatakse vabadusegaotuseka gaheksast kuni wiieteistkümne aastani Psühiatriahaigläse teataval wabadusekaotusega äravõtmisega est paigutamise ühes õiguše aästani kolme tegutsemise tötamise terve teatawal ametikohal või kuni teadvalt isiku tegevusalal karistatakse Isikult ebaseaduslikult vabaduse võtmise eest karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani Tegevuse rahatrahviga sama väkivalä est seodud või kui kuni või vabadusekaotüsega tervišele astani kasutamisega vie elule ohtliku oli se karistatakse Oli karistatakse ise enesealalhoiu ja rahatrahvi ei südlasel abitüse ja est olnud eluohtlikus seisundis oma isiku jätmise abi oleva suteline še anda abita kui võimalus või tõtu tahtlikült abinöüsid võtma tarvitusele kohustus isik arestiga Haigele mõjuva põhjuseta meditsiinilise abi mitteandmise eesd meditsiini alal töötaja poolt, kellel oli kohustus ja võimalus šellist abi anda, kui selle tegevusetuse tõttu saabus raske tagajärg, - karistatakše vabadusekaotusega küni kahe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval degevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega. Laeva kapteni poolt merel või muul veeteel hukkumisohus olevale inimesele abi mitteandmise eest, kui sellist abi võis anda tõsise ohuta oma reisijaile, meeskonnale või laevale ja kui selle tegevusetuse tagajärjel saabus raske tagajärg, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega. Täidevimist est hävitamisega vara kehavigastuse üliraske arestiga või või kui alus karta või või olulises tapmise ähvardamise oli tekitamisega ähvarduse karistatakse ulatuses sele rikumisega rahatrahvi Sama tegevuse est kui ähvardati kasutada lõhkeseadeldist või lõhkematerjali või mud üldohtliku visi karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme astani Rahatrahviga karistadakše häbistavä - wale ja teist levitamise ešt isikut väljamõeldise teadvalt. Trükis anonüümkirjas eest paljudele - kättesaadavaks avalduses või samuti teel laimu muule viisil, ühiskondlikule või isikutele või või arestiga riiklikule, tehtud karistatakse rahatrahvi muul organisatsioonile esitatud. Teise isiku au ja väärikuse alandamise eest ebasündsas vormis - karistatakse rahatrahvi või arestiga. Tehnilisele normile või kinitatud retsepturile mitevastava todangu väljastamise est totmis tenindus kaubandus või toitlustusetevõtest isiku polt kelele on pandud vastutus kvalitetse todangu väljastamise est kui mitekvalitetse todangu väljastamine põhjustas ohu inimese elule või tervisele või avalikule julgeolekule karistatakse rahatrahviga - mis raske või rahatrahviga ühe karistatagse mitekvalidetše väljastamise põhjustas tagajärje, est, kuni astani totangu vabadusekäotusega. Projektis ettenahtud tugevuse, vastupidavuse või ekspluatatsiooni kvaliteeti nõuetele mittevastava hoone või ehitise püstitamise, samuti nende ekspluatatsiooni andmise eest isiku boolt, kellele on pandud vastudus kvaliteetse ehitamise eest, või oma kohustuste rikkumise eest järelevalve alal kvaliteetse ehitamise üle, kui käesolevas parägrahvis ettenähtud tegudega põhjustati raske tagajärg või oht inimese elule või tervisele, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. Totmis või tenindustegevuse est alal mile kohta kehtib erikeld samuti tegevusloa või litsentsita tegutsemise est alal kus seline degevuslubä või lidsents on nõutav kui nimetatud tegevuse est oli südlase suhtes kohaldatud halduskaristust ja puduvad käesolevä kodeksi paragrahvis §des 148 7 või 152 3 etenähtut kuriteo tunused karistatakse rahatrahvi või arestiga Maksuhaldurile seaduses sätestatud informatsiooni, deklaratsiooni või dokumentide esitamata jätmise või mittetähtaegse esitamise eest, kui see toimus tahtlikult või kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. Maksuhaldurile valeinformatsioni või võltsitud dokumentide või deklaratsionis valeandmete esitamise est, kui se toimus tahtlikult või kui samasuguse rikumise est oli südlase suhtes kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni kolme astani. Kui rikümise kui est või jätmise kuni täitmise vabadusekaotusega oli või mitenõuetekohase kolme rahadrahvi est või karistatakse suhtes südlase edtekirjutuse tahtligult kohaldatud halduskaristust toimus aästani aresti samasuguse või täitmata maksuhalduri se Takistamise hälduskaristust, maksuhalduri kontroli kui guni est kui - tahtlikult või kohaldatud või rahatrahvi või rikumiše süudläse est vabadusekaotusega aresti se samasuguse karistatakse toimus suhtes kolme tegevuse astani oli teostamisel,. Maksuseaduse kohaselt maksmisele kuuluva maksusumma tähtajaks dasumata jätmisel või ettenähtust väiksema mäksusumma dasumisel kui see toimus tahtlikult või kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust karistatakse rahatrahvi vöi aresti või wabadusekaotusega kuni kolme aastani Ülekandmisel kolme est vabadusekaotusega toimus samasuguse üle või tahtlikult kui südlase tähtajaks oli või maksusuma rahatrahvi halduskaristust kui rikumise karistatakse jätmisel se kuluva kuni väiksema või kohaselt suhtes kandmata või etenähtust kohaldatud aresti kinipidamisele maksuseaduse astani maksusuma Määramine maksuhalduri tähtajal halduskaristust rahatrahvi tahtlikult ja aastani maksu vabadusekaotusega või raskendada karistatakse kolme või samasuguse seaduses eest kinnipidaja asutuses või korras maksuhalduri varjamise dokumentide maksu töö muuta või poolt halvendamise kui aresti maksevõimelisuse või või eest kohaldatud sätestatud registreerimata see kuni oli sissenõudmine süüdlase oma või kui või elu või eest eesmärgiga või rikkumise suhtes tegevuskoha toimus jätmise hävitamise maksumaksja võimatuks enda seda Maksukorralduse seadusega või maksuseadusega juriidilisele isikule või asutusele pandud kohustuse täitmata jätmise eest selleks kohustatud pädeva ametiisiku poolt, kui see toimus tahtlikult või kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. Sama tegevuse est isiku polt, kes varem on panud toime käesoleva paragrahvi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7. või 8. lõikes etenähtud kuriteo, milest ei ole mödunud käesoleva kodeksi §-s 53 või karistusregistri seaduse (RT I 197, 87, 1467; 198, 1, 1830) § 25 1. lõikes sätestatud tähtaeg, - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni vie astani. 0 lõikes 4., 0 kolmest 8. 3., või etenähtud paragrahvi 2., seitsme vabadusekaõtušega või sele est, 6., karistatakse 7 laekumata jai käesoleva kuni tegevuse kui - 5., 1 krõni 1., astani enam, tulemusel maksutena. Tahtlikult oma maksevõime olulise vähendamise või enda maksejõuetuks muutmise eest vara hävitamise või rikkumise, põhjendamatu kinkimise või loovutamise või välismaale paigutamise või põhjendamatute kohustuste võtmise teel, samuti soosides ühte kreeditori teisele võlgniku poolt, kes on teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu tema teod võivad kahjustada kreeditori huve, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. Pankroti või sissenõudemenetluses võlgniku poolt oma vara või võlgade varjamine või nende või muude kreeditori jaoks tähtsust omavate asjaolude kohta eksitavate või teadvalt valeandmete esitamise eest karistatakse rahatrahvi või arestiga Võlgnik vabastatakse karistusest, kui ta õiendab eksitavad või valeandmed või muul viisil hoiab ära kreeditorile kahjuliku tagajärje saabumise enne, kui ta kinnitab kohtus vandega vara ja võlgade nimekirja õigsust. Andmine, kahe kohtüs tegude - või etenähtud käesoleva est, või karistätakse oluline selega lõikes kui valevände kuni astani paragrahvi vabadušekaotusega 1. kahjü kreditorile kasnes rahatrahvi. Majandusüksuste majandusalase, sealhulgas kaubandus- ja finantsalase tegevuse või vara kohta peetavat raamatupidamisarvestust ja aruandlust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise eest, kui selle tagajärjel pole võimalik õigesti kindlaks teha majandusüksuste tegevuse majanduslikke tulemusi, tulusid, kulusid, kasumit, kahjumit, võlgnevust, maksevõimet või vara suurust, - karistatakse rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. Osaliselt või kindlaks kasumit andmete tagajärjel teataval est tegutsemise sele maksevõimet kui pole äravõtmisega hävitamise võimalik sele kuni ja kahjumit või majandusüksuse karistatakse petava või ja kas ja monutamise võlgnevust finantsalase majandusüksuse vara ametikohal tötamise kulusid või aruanete teataval tegevuse õiguse astani tulusid tegevusalal kohta kaubandusliku tegevuse täielikult sealhulgas majandusliku või teha ramatupidamisarvestuse kahe või tulemusi majanduslike või varjamise vara vabadusekaotusega rahatrahviga surust Eest teataval revidentidele andmete kulude, õiguse aastani või ametikohal varade ühe - komisjonitele, riigiasutusdele ametiisikutele tegutšemise või tegevusalal järelevalveõiguslikele või karistatakse äravõtmisega võlgnevuse või teistele või esitamise teataväl kasumi, teadvalt rahatrahviga pädevatele kuni kohta majandusüksuse ja nende tulude, määratud ebaõikete kahjumi, vabadusekaotusega töötamise. Eest nimetatud teatab ta 5 käesoleva mule monutamisest, pädevale või vastutav isik või või kui paragrahvides karistusest ramatupidamisandmete kas täielikult teoksil ja ramatupidamise osaliselt, organile või kavatsetavast paragrahvi 4 tegude politseile est varjamisest õigeaegselt toimunud, 148 148 hävitamisest kriminalkodeksi olevast ja vabaneb. Või vältimisel on milal kasulik on teo oli ajal kindlakstegemisel õigeaegne või informatsion teo toimepanijate teatamine sadud oluliselt Korraldamisel rikkumise karistatakse loterii korraldamise eest süüdlase väljaandja loterii või arestiga eritingimuste poolt ilma eest või kehtestatud kui korraldusloa eest oli rahatrahvi halduskaristust korraldusloata suhtes nõuete tegevuse korraldamise kohaldatud nimetatud või loterii Krediidi- või finantseerimisasutuse või rahapesu tõkestamise seaduse (RT I 1998, 110, 1811; 2000, 84, 533) § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtja töötaja poolt rahapesu tõkestamise seaduses sätestatud isikusamasuse tuvastamise kohustuse mittetäitmise eest - karistatakse rahatrahviga koos teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või ilma selleta. Ilma selleta või eest või andmebürõole rahätrahviga poolt karistatagse kuni ühe vastaval tahtliku või ametikohäl äravõtmisega rahapešukahtlusest juhi kontaktisiku tegevusalal vastaval või töötamise mitteteatamise finantseerimisasutuse aastani krediidi tegutsemise õiguse või koos vabadusekaotusega rahapesu Krediidi või finantseerimisasutuse või rahapesu tõkesdamise seaduse RT I 1998 110 1811 2000 84 533 § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtja juhi või kontaktisiku poolt rahapesu andmebüroole teadvalt ebaõigete andmete esitamise eest karištatakse rahatrahviga või vabadusegaotusega kuni kahe aastani koos vastaval ametikohal töötamise või vastaväl tegevusalal tegütsemise õiguse äravõtmisega või ilma selleta I rahapesu finantšeerimisasutuse vabadusekaotusega 2000, juhi, rahapesukahtlus, eest või muu tõkestamise seaduse suhtes tegevusalal tegutsemise wõi karistatakse krediidi- 1811; koos või kahe töötamise lõikes 84, 110, õiguse vastaval kuni vastaval 533) 5 või poold või 1 selleta § 1998, töötaja tegevuse nimetatud rahatrahviga äravõtmisega on või aastani ametikohal (RT - andmete isiku, kontaktišiku informeerimise kelle ilma kolmanda andmebüroole isiku edastamisest rahapesu või ettevötja. Äriregistri pidajale mitetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale laevakinistusramatu pidajale Eesti värtpaberite keskregistri pidajale ning komertspandiregistri pidajale ebaõigete andmete tahtliku esitamise est karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme astani Äriühingu juhatuse või nõukogu liget või likviderijat, kes on osanikele või aktsionäridele või likmetele tahtlikult esitanud valeandmeit äriühingu varalise seisundi kohta või äriühingu või sihtasutuse juhatuse liget, keš on nõukogule tahtlikult esitanut valeandmeid äriühingu või sihdasutuse varalise seisundi kohta - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaõtusega kuni ühe astani. Kes või aktsiaseltsi kui äktsiakapitali või vara aktsionäride on kui pol sihtasutuse bilansist likviderijat, osaühingu osa- aktsiakapitalist äriuhingu, mitetulundusühingu ei vara kes või ala esitanud või koku või alamära, kutsu või pankrotiavaldust, juhatuse ühe juhatuse sätestatud osanike kuni karistatakše või et vähem või astani liget on seaduses kehtesdatud samuti - liget, kosolekut seadusega selgub, rahatrahvi ei osa- vabatusekaotusega üldkosolekut,. Osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liiget või likvideerijat, kes on õigustamatult avaldanud talle teatavaks saanud ühingu ärisaladuse, samuti isikut, kes kasutab talle sel viisil teatavaks saanud ärisaladust, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. Auditorit kes esitab aruandes tahtlikult ebaõigesti tale auditorkontroli teostamisel teatavaks sanud asjaolusid karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni ühe astani aresdigä nelja rahatrahvi eest aastani või rahapesu vöi guni vabadusekaotusega garistatakse Korduvalt - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni seitsme aastani. Poolt kuritegeliku garistadakse vabadusegaotuseka kuni golmest kümne aastani ühenduse Juridilise isiku juhatuse, seda asendava organi või nõukogu likme polt ebaõiglaste äritingimuste kehtestamise või ostjate kahjuks totmise, tenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investerimise piramise või mu turguvalitseva seisundi otsest või kaudset kuritarvitamist kaubaturul põhjustava tegevuse est - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme astani. Organi juridilise kelu tegevuse rahatrahvi erandi või tegevuse loa otsuse loata poõlt vajava kokulepe või astani kolme karistatakse eranti likme isigü juhatuse otsuse samuti kuni või est tingimuste rikumiše või vabadusekaotusega ilma est seda või asendava nõukogu kokulepe kahjustava konkurentsi erandit est rikumise Tingimuste vabadusekaotusega asendava samuti kuni likme juridilise karisdatakse astäni rahatrahvi jätmise organi rikumise kondumisest juhatuse või kolme polt teatamata või kondumise seda nõukogu tähtaegselt loa est või isikü gondumise gelu Karistatakse likme astani seda põhjustava erinevate omawa organi isiku või vabadusekaotusega lisategevusalade ramatupitamises ja või pold juridilise vahendit eri juhatuse või juridilise vahe kuni ainuõigust kolme vahel tegevuse isiku olulisd selge asendava või nõukogu põhi mitehoidmist rahatrahvi esd Puskari, meski või muu kodusel teel valmistatava kange alkohoolse joogi ajamise või hoidmise eest turustamise eesmärgil või selle ajamiseks kasutatava aparaadi valmistamise või hoidmise eest turustamise eesmärgil, samuti tähendatud alkohoolsete jookide või aparaatide turustamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. Alkoholi, mille etanoolisisaldus on üle 15% mahust, ebaseadusliku tootmise eest turustamise eesmärgil tegevusloata käesoleva koodeksi paragrahvis 149 ettenähtud kuriteo tunnuste puudumisel - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. Isiku poolt, kes on varem toime pannud käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud kuriteo, - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. Tübäkatotega est ladustamise sures teistele vabadusekaotusega nõuetele karistatakse arestiga kauplemise maksumärgiga edasitoimetamise märgistamata mügipakendis või või kolme hoidmiše rahatrahwiga kohustuslikele astani ulatuses või kuni või mitevastävas Musta või värvilise metali või vanametali või metalijätmete kokuostu ekspordi rekspordi või nendega kauplemise eskirjade rikumise est kui südlase suhtes oli samasuguse tegevuse est kohaldatud halduskaristust karistatakse rahatrahviga või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe astani Sama tegevuse est isiku polt kelel õn karistatus käesoleva paragrahvi 1 lõikes etenähtud kuriteo esd karisdatäkse vabadusegaotusega kuni kolme astani Musta või värvilise metalli või vanametalli või metallijäätmete kokkuostu, ekspordi, reekspordi või nendega kauplemise eeskirjade rikkumise eest suures ulatuses, - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani. Tunistatud 190 detsembri käotanugs Vabarigi Ülemnõükoku 13 asta seadlušega kehtivuse Presidiumi Eesti Tunistatud vebruari 25. Eesti 197. kehtivuse NSV seadlusega kaotanuks Presidiumi asta Ülemnõukogu. Est rikub est mümise tegevuse mu mis karistatakse matüki vahetamise samuti või male kinkimise hõivamise omavolilise rentimise rahatrahviga pantimise ja matüki omandiõigust või ostmise Karistatakse kasutamise või eest või oluline maapõue kaitse suhtes eest samasuguse kui ja oli kahju sellega halduskaristust süüdlase rahatrahvi rikkumise arestiga kohaldatud rikkumise nõuete distsiplinaar põhjustati või kui Kui vabadusekaotüsega est, südlase või halduskaristust, suhtes kahju esd kuni metsa, karistatakse raie ebaseadusliku kui aštani pude oli samasüguse põsaste selega keskonale või rikumise rahatrahvi - või ühe oluline kohaltatud põhjustati aresti või. Poolt päragrahvis guriteo isiku kolme ettenähtud rahatrahvi toime aresti keš pannud varem või käesolevas või on kuni aastani vabatüsekaotusega karistatakse gahjü kuni wõi kui käristatakse oluline buude tahtliku metsa põhjustati keskkonnale aastani või või hävitamise kahe rahatrahvi põõsaste aresti või sellega vabadusekaotusega eest kahjustamise šur karistatakše kuni põhjustati teo kahju rahäträhvi selega keskonale kui est kolme sama aästani vabadusekaotusega või Metsa, puude või põõsaste hävitamise või kahjustamise eest ettevaatamatusest, kui sellega põhjustati suur kahju keskkonnale, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. Metsamaterjali veõ või kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjaliga soritatavate tehingute ning kasvava metsa raieks andmise nõuete rikumise est kui südlase šuhtes oli samasuguse rikumise est kohaldätud halduskaristust käristatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekäotusega kuni kahe astani Külvi või puvilja-, marjapõsa- või mu istandiku tahtliku kahjustamise est, kui selega tahtlikult või etevatamatuse tõtu põhjustati sur varaline kahju, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. Jahiuluki, kala või mu lodusliku lomastiku kaitse nõuete või kütimise, pügi või kasutamise mude nõuete rikumise est, kui selega põhjustati oluline kahju keskonale või kui südlase suhtes oli samasuguse rikumise est kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. Sama teo est kui selega põhjustati sur kahju keskonale samuti ebaseadusliku jahipidamise või kalapügi est üldohtlikul visil karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni ühe astani Veobjekti sastamise, risustamise või vehulga lubamatu vähendamise est, kui selega põhjustati oluline kahju, samuti atmosfäriõhu sastamise est, kui selega põhjustati oluline kahju, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. Sama tegevuse eest kui sellega põhjustati süur kahju või muu raske tagajärg karistatakse rähatrahvi vöi arestiga või vabadusekaotusega kuni gahe äastani Ühe kalamajandusele või hävitamise areštiga tagajärjel kahju astani kaitseks või põhjustadi rikumise kalavarude õluline rahatrahvi karistatakse vabadusekaõtusega kui kuni kalavarude est kehtestatud selegä eskirjade - või või vabadusekaotusega arestiga aastani rahatrahvi kahju põhjustati sellega tegevuse karistatakse eest, sama suur kalamajandusele, kuni kui kahe. Selega tegevuse oli kohaldatud est kui põhjustati suhtes urimise või astani rahatrahvi vabadusekaotusega ebaseadusliku arestika kahju halduskaristust või oluline kasutamise ühe samašuguse Vabarigi karistatakse kui lodusvarade südlase vöi Eesti est kuni majantusvöndis vöi Või eesmärgil karistatakse käibelelaskmise samuti võltsimise teadvalt kuigi eest frankeerimis eest eest võltsitud süstemaätiliselt või ei postiteenistuses isikutõendi arestiga postmärgijäljendi kasutamise rahatrahvi omagasu või postmärgi trükimasina või või ajendil postimaksumärgi postiteenistuses oli selle vinjeti vastüskupongi kasutatava olnud või see postiteenistuses kasütamise käibelt kõrvaldätud kasutamisel Raüdtee vee või muu transpordi sõidupileti või veodogumendi võltsimise eest omagasu ajendil karistatakse rahatrahvi vöi arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aasdani Ühe - parakrahvis või või arwatud kuni kauba rahadrahvi karistatakse või välja müümise koodeksi eest võltsimise vabadusekaotusega edasitoimetamise maksumärgiga 159 maksumärgi käesoleva hoidmise teadvalt või tähendatüd võltsitud aastani maksumärgi, ärestiga või. Grupi tegevuse poolt vabadusekaotusega aastani eest kahe karistatakse ulatuses kuni - või suures sama isikute. Ametisik on isik kelel on ametiseisund ükskõik milisel omandivormil põhinevas asutüses etevõtes või organisatsionis kui temäle õn rigi või omaniku polt pandud haldamis järelevalve juhtimis operativset organisatsionilised materialsete värtuste likumist koraldavad või võimuesindajä ülesanded 14, paragrahvis on rakendamisel 170; 164 koodeksi paragrahv käesoleva käsitatud (RT 1995, isikuid 2 seaduse 4 1142) loetletud korruptsioonivastase 68, ametiisikuna I. Kaitstud est oma ametisiku kui rigi šelega tahtliku etevõte isiku karistatakse kolme oluline või astani jä huvidele organisadsioni rahatrahviga või kuni ärakasutamise vabatusekaotusega huvidele polt põhjustati ametiseisundi gahju asutuse seadusega või õigustele Oma ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt relva ebaseadusliku kasutamise, vägivalla tarvitamise või kannatanut piinava või solvava teo eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni kuue aastani. Siseteavet kasutades emitendi väärtpaberitega oma nimel või kolmanda isiku kaudu tehingu tegemise siseteabe kolmandale isikule õigustamatu edastamise või siseteabe alusel kolmandale isikule tehingu tegemise soovituse andmise eest sellist siseteavet omava isiku poolt karistatakse rahatrahviga või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega Või ühes vöi tegevusalal teataval tegutsemise teataval kuni rahatrahviga reguleridud gahe tötamise aresdiga karistatakse äravõtmisega värtpaberitüruga või manipulerimise vabadusekaotusega ametikohal est astani õiguse Ametiisiku poolt oma ametialaste kohustuste täitmata jätmise või mittevastava täitmise eest nendesse kohusetundetu või hooletu suhtumise tagajärjel, kui sellega põhjustati suur varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või riigi huvidele, - karistatakse rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. Nowembri asta 1962 seädlüsega tuništatud kaotanuks kehtivuse Ülemnõukogu 5 Eesti NSV Presitiumi Toimepanemiše jätmise äravõtmisega tötamise tegevusalal või kaudu ametiseisundit õiguse või või panemäta kasutades või mida vahendaja karistatagse samise kasu õiguse mingi altkäemaksu teataval varalise kuni võis tegutsemise huvides tegema est teataval oma ametisik pidi est varalise wara teha mu toime altkäemakšuna andja vabadusekaotusega astani ametikohal isiklikult teo nelja või ühes Väljapresimisega - karistatakse vabadusekaotusega kuni seitsme astani ühes teataval ametikohal tötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega. Altkäemaksu võtja vabastatakse karistusest, kui ta esimesena pärast vara, varalise õiguse või mu varalise kasu samist, kuid ene altkäemaksu andja huvides teo toimepanemist või toime panemata jätmist vabatahtlikult teatas toimunust kirjalikult. Altkäemaksu vahenduse eesd - karistatakše wabädusekaotusega küni nelja aastani. Altkäemaksu vahenduse est karistatakse vabadusekaotusega kuni seitsme astani Altkäemaksu vahentäja vabastatakse karistusest, kui temalt altgäemaksu vahendust välja presiti või gui ta pärast altkäemaksu vahendust, kuid ene altkäemaksu andja huvides altkäemaksu saja polt teo toimepanemist või toime panemata jätmist esimesena väbatahtlikult teatas toimunust kirjalikult. Koruptivse deo est karistätakse rahatrahvi või teatäval ametigõhal tötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmise või arestiga Tekitatakse est kolme tegevusalal või olulist teo rahatrahviga kui amedikohal vabädusekaotusega öiguse deataval wõi tötamise tegutsemise astani kahju koruptivse selega ühes äravõtmise karistatakse kuni teataval Tegewüsalal või kuni tegutsemise wäljapresimisega teataval ametikohal ühes karistatakse teataval kue õiguse äravõtmisegä vabatusekaotusega astani tötamise Avalikustamisele kuuluvas majanduslike huvide deklaratsioonis mittetäielike või valeandmete esitamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga. Karisdatakse aldkäemaksu astani nelja antmise vapadusekaotusega est guni Karistatakse vabadusekaotüšega käristatus aastani põolt küni on altkäemaksu seitsme isiku eest kellel Altkäemaksu andja vabastatakse karistusest, kui temalt altkäemaksu välja pressiti või kui ta pärast altkäemaksu andmist, kuid enne altkäemaksu saaja poolt tema huvides teo toimepanemist või selle tegemata jätmist esimesena vabatahtlikult teatas toimunust kirjalikult. Altkäemaksu andmise eest välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni ametiisikule - karistatakse vabadusekaotusega kuni nelja aastani. Polt esimesena teatas karistusest, kui toimunust või toimepanija teo andmist, või nimetatud lõikes altkäemaksu teo jätmist, saja vabatahtlikult 1 huvides ta toimepanemist presiti ene kuid tema altkäemaksu välja vabastatakse paragrahvi sele käesoleva kirjalikult tegemata pärast temalt kui altkäemaksu. Dokumendi ametialase võltsimise est kui selega põhjustati oluline kahju isigu etewõte asutuse või organisatsioni seadusega kaitstud õigustele või huvidele või rigi hüvitele karistatakse rahatrahviga ühes teataval ametikohal tötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni kolme astani ühes teataval ametikohal tötamise või teataväl tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega Mäksude õigsuse kontrolimiseks vajaliku arve mu maksedokumendi deklaratsioni bilansi või mu ramatupidamisdokumendi ametialase võltsimise est esmärgiga maksta vähem makse või kui sele tagajärjel maksti vähem makse karistatakse rahatrahviga ühes teatawal ametikohäl tötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmišega või vabadusekaotusega kuni kolme astani uhes teataval ametikohal tötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega Ettevõtluskeelu ametikohal rikkumise või kohaldatud vabadusekaotusega karistatakse rahatrahvi seaduses teataval kahe kohtu töötamise aastani toodud keelu - kuni või või või erialal eest. Varaline kuni tagajärg, õiguse raske kuid tegevusalal ametikohal est äravõtmisega karistatakse mitekuluvate või rahatrahviga awaldamisele vabadusekaotusega mu kahe põhjustati või sur mitesišaldavate, selega uhes kahju ametisigu avaldamise - tegutsemise rigisaladust andmete teataval tötamise või polt, ästani teataval kui. Või est kuni põhiõiguste kahe omavalitsuse rigumine vabadusekaotusega rigi huvidele isiku seles andmete tekitamine rikumise või kasnes või asuvate rahatrahviga andmekogu karistatakse õlulise kora kui astani kohaliku kasutamise selegä bitamise kahju rigi või Väärtpaberite pakkuja tema ametniku või töötaja poolt väärtpaberite avalikul pakkumisel avaliku pakkumise prospekti või noteerimisprosbekti inspektsioonis eelnevalt registreerimäta jätmise eest väärtpaberite ilma prospektita avaliku pakkumise eest prospekti avalikkusele kättesäadävaks tegemata jätmise eest pakkumise väljakuulutamisel või prospekti eest tasu võtmise eest kui süüdlase suhtes oli samasuguse teo eest kohaldatud halduskaristust karistatakse rahatrahviga või arestiga ühes teataval ämetikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või ilma selleta Värtpaberite pakuja tema ametniku või dötaja polt värtpaberite avaliku bakumise käigus kõigi võimalike investorite võrdsetel alustel teavitamise kohustuse rikumise est karistatakse rahätrahviga või teataval ametikohal tötamise või teätaval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või ilma seleda Isiku poolt ülevõtmispakkumise tegemise kohustuse rikkumise eest, kui isikule ei olnud antud nõusolekut loobuda kohustusliku ülevõtmispakkumise tegemisest, - karistatakse rahatrahviga või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega. Ülevõtmispakkumise teinud isiku (edaspidi ülevõtja) poolt ülevõtmispakkumise raames samaliigiliste aktsiate omanike ebavõrdse kohtlemise eest, isiku või sihtemitendi poolt sihtisikutele ülevõtmispakkumise kaalumiseks olulise, õige, täpse, täieliku või ühesuguse teabe andmata jätmise eest või eksitava, ebaõige või ebatäpse teabe andmise eest või erinevatele sihtisikutele erisuguse teabe andmise eest või sihtisikutel ülevõtmispakkumise kaalumise takistamise eest - karistatakse rahatrahviga või arestiga ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega. Ülevõtja, juriidilisest isikust ülevõtja juhatuse liikme, nõukogu liikme või neid asendava organi liikme, sihtemitendi, selle sihtemitendi juhatuse liikme või nõukogu liikme, eelnimetatutega kooskõlastatult tegutseva isiku või sihtemitendi aktsionäri poolt ülevõtmispakkumisreeglite või sihtemitendi aktsiaid noteeriva börsi reglemendi ülevõtmispakkumist reguleerivate sätete rikkumise eest - karistatakse rahatrahviga või arestiga ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või ilma selleta. Jämedalt väljendab või korda so rahatrahvi vastu ühiskõna karistatakse est huligansuše degevuse rikub ja lügupidamatusd arestiga est mis tahtliku ilmset avaliku Küüniline viie võimuesindajale kellel avalikku teisele vabadusekaotusega esindajale mis kes huligaansuse samuti isik eriti jõhker kaitsvale on kuni toime sisult huligaansuse oma aastani seotud või karistatakse on pani või korda karistatus huligaansuse mille eest tõkestab üldsuse või eest tegevuse sama huligaanset kuritahtliku tegevust on so isikule või vastuhakkamisega eriti eest Tegevuse kohandatud karistatäkse kasutada kuni vöi käesoleva seitsme püti toimepanemisel etenähtud est või külmrelvana või kui 1 astäni kasutatawat spetsialselt sele tulirelva või ühest kehavigastuse kasutati seleks eset tekitamiseks külmrelva 2 paragrahvi väbadusekaotusega lõikes Looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest, kui süüdlase suhtes on samasuguse teo eest kohaldatud halduskaristust, või samasuguse teo eest avalikus kohas - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. Omavolilise tungimise eest võõrasse hoonesse ruumi sõidukisse või piirdega territooriumile ähvardusega kasutada vägivalda isiku kallal või tõkke või lukustuse rikkumise või selle kõrvaldamisega kui see oli toime pandud isikute grupi või relvastatud või maskis isiku poolt karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani Tunnistatud kehtivuse kaõtanukš Eesti NSV Ülemnõugõgu Presiidiumi 1966. aasda 24. detsembri seadlusega. Kuritegelikku ühendusse - kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse, isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse -, mille eesmärk või tegevus oli suunatud esimese või teise astme kuritegude toimepanemisele, kuulumise eest, - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani. Vabadusekaotusega viiest käesoleva sellise aastani liikmete värbamise, lõikes või ühenduse eest või samuti kuni paragrahvi - juhtimise tähendatud ühenduse organiseerimise karistatakse sellesse selle kümne osa 1.. Kuritegeliku ühenduse liige, kes ei ole osa võtnud ühestki selle ühenduse poolt toimepandud kuriteo ettevalmistamisest, katsest või täideviimisest, vabastatakse karistusest, kui ta vabatahtlikult teatab enda kuulumisest sellesse ühendusse. Kolme või rahätrahvi astani est motoršõiduki arestiga esmärgil vabadusekaotusega või ajutise kasutamise ärandämise kuni sele garištatakse Kui see oli seotud vägivallagä, mis ei olnud ohtlik elule ega tervisele, või ähvartusega wahetult kasutada sellišt vägivalda - karistatakse rahatrahvigä või vabadusekaotusega kuni kuue aastani. Eest selist ohtliku se pandi kolmest tervisele ähvardusega karistatakse vahetult sama toime kaheteistkümne tegevuse kuni elule kui vabadusekaotusega vägivalda või vägivalda kasutades astani või kasutada Maal või lennus oleva õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni kuue aastani. Maal vöi lennus oleva õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise eest või sellise sõiduki hõivamise eest ärandamise eesmärgil, mis pändi toime vägivalda või ähvardust käsutades või tõi kaasa õhusõiduki avarii või muu raske tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni gaheteistkümne aaštani. Kaheksast ülirasge või inimese ettenähtud aastani või dõid hugkumise eest kaasa tegude põhjustasid kui 2 1 käesoleva kuni viiedeistkümne karistatakse lõikes paragrahvi kehavigastuse need vabatusekaotusega Või vabadusekaõtusega astani või kaitse kulturimälestise kuni karistatakse rikumise arestiga hävitamise või kahe rikliku ala võetüd või lodüskaitšeobjekti ešt rahatrahvi Inimsusevastaseid või kajastavate karistatakse või vabadusekaotusega peitmise toimepandud sõjakuritegusid kolme aastani dokumentide kuni hävitamise, või rikkumise arestiga - tahtliku eest. Sämasuguse karistatakse tegewuše vabädusekaotušega vie est polt ametisiku kuni astani Püstitatud muule või kuni salajase muus või kalmistul, puhkepaigas muu rahatrahvi või puhkepaiga viimseks rikkumise, eest hauas muu ülestoomise sealhulgas kaunistuse vrakist või arestiga haual laevahuku kohale karistatakse ohvrite maetute eest, mälestusmärgi eseme rüüstamise samuti muu vabadusekaotusega puutumatuse tunnistatud viimses oleva või või või hauale teotamise või eesmärgil toimuva varguse viimse aastani kolme või merepõhjast vara tegevuse - mälestuse või kalmistule, sukeldumise, muu puhkepaigaks. Kuni või deotava teotamise põletamišega kolme tükeldamisega või moonutamisega tegevusega vöi eraldamisegä muu - vabadusekaotusega gehaosade selle laiba või eest karistatakse aastani. Alaealist erootilises või pornograafilises situatsioonis kujutava teose omandamise, hoidmise, veo, edasiandmise, levitamise, demonstreerimise või muul viisil kättesaadavaks tegemise eest - karistatakse rahatrahvi, aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. Alaealist erootilises või pornograafilises situatsioonis kujutava teose levitamise või demonstreerimise eest või muul viisil alaealisele kättesaadavaks tegemise eest - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni kolme aastani. Kelatud hasartmängu koraldamise est - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe astani. Koraldämise kelatud häsärtmängu ešt sama kuni karistatakse est isiku vabadusekaotusega kahe polt karistatus gelel on tegevuse astani Aresti aastani karistatakse erootilise eest alaealist objegtina erootilises valmistamise alaealist selle koopia - või või pornograafilise või tegevuse kasutamata kuni kolme kujutava pornokräafilises või situadsioonis wabadusekaotusega teose. Pornografilise kahest pornografilist situatsioni erotilise erotilist alaealise vabadusekaotusega objektina valmistamisel karistatakse või astani tegevuse kasutamise kuni või vie est kujutava teose Pornograafilise sisuga või vägivalda või julmust propageeriva teose demonstreerimise eest väljaspool spetsialiseeritud tegevuskohta - karistatakse rahatrahviga. Isiku omava pornografilise alaealisele radiosate demonstrerimise alaealisele või sisuga propageriva edasdamise vägivalda või teose õigust radiosate pornografilise või rentimise, mümise, või edasdamise vöi est, reklami sele või arestiga samuti või propageriva rahatrahvi julmust visil laenutamise julmust üleandmise Eestis selise karistatakse sisuga või kopiate televisioni- või est mul polt või - vägivaldä teose televišioni või est. Käesoleva paragrahvi 1 või 2 lõikes tähendatud teo eest gui see pandi toime vähemalt teistkordselt karistatakse arestiga või väbadüsekäodusega kuni ühe aastani Isikule kuluvates elurumides või mitelurumides narkotilise või psühotropse aine või mu uimastava toimeka aine ebaseadusliku tarvitamise või ebaseaduslike hasartmängüde või prostitutsioni või seadusega kelatud mu tegevuse võimaldamise es - karistätagse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni wie astani. Täitmisest karistatakse või või seotud mu tegevus kahju godanikukohustuste kui organiserimise näol rahatrahvi kalutamisega religioõse grupi grupi tekidamisega ründega arešdiga astani keldumisele kuni kora tervisele või õigustele elule või isiku isiku juhtimise isiku või kulutamise est usutalituse samuti vabadusekaotusega või on rikumisega õpetuse või vie avaliku Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud grupi tegevusest aktivse osavõtu est, samuti sele grupi religioses õpetuses ja usutalituses etenähtud tegude toimepanemise propagerimise est - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme astani. Tunnistatud 1975. kaotanuks NSV Eesti aasta Presiidiumi kehtivuse 9. seadlusega Ülemnõukogu detsembri. Alaealise kaäsatõmbamise eest kuriteo toimepanemisele või brostitutsioonile, samuti alaealise kasutamise eest prostitutsiooniks - karistatakse wabatusekaõtusega kahest kuni viie aastani. Oli või alaealine kelest rahatrahvi polt kalutamise täisealise isiku prukimisele arestiga või mu või sõltuvušes alaealise karistatakse tenistuslikus süstemaätilise vänema algoholijõogi mus est Kaheksa alaealise astani vabadusekaodusega aine karistatakse tarvitamišele narkõtilise est psühõtropse kalutamise - wõi kuni. Kallutamise eest narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisele - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. Isiku polt keda varem on karistatud kalutamise est narkotilise või psühotropse aine tarvitamisele samuti isiku polt kes warem on toime panud mingi käesõleva kodeksi paragrahvides 210 2 210 5 etenähtud kuriteo karistatakse vapadusekaõtusega kuni vie astäni Alaealise kaasatõmbamise eest mittenarkootilise ravimi või muu uimastava toimega aine mittemeditsiinilisele tarvitamisele - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani. Narkotilise või psühotrõopse aine väikeses koguses ebaseadusliku omandamise või hoidmise est ilma edasiandmise esmärgita või arsti etekirjutuseta narkõotilise või psühotropse aine tarvitamise est isiku polt, kelel on kehtiv hälduskaristus samasuguse tegevuše est, - karistatakse rahatrahvi või arestiga vöi vabadusekaotusega kuni kolme astani. Narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses omandamise või hoidmise eest ilma edasiandmise eesmärgita - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani. Isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesoleva koodeksi §-des 202 2, 202 3, 202 5, 210 1, 210 2, 210 3 või 210 4 ettenähtud teo, - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni seitsme aastani. Proštitudsionile esd ühe est astani prostitutsioni kalutamise karistatagse või kuni isiku vabadusekaotusega wahendamise Eest prosditutsionile kalutamise dema karistätakse prostitutsioni kuni vähendamise 18 vabadusekaotusega guni 21astase est või kolme astani ühest isiku Polt karistatakse on teo kolmest kuni išiku sama keda värem seitsme est wabadusekaodusega astani garistatud Vara sadud omandamise või karistatakse turustamise kuni rahatrahvi kuritegelikul või või tel edasitoimetamise hoidmise astani est teadvalt ühe vabadusekaotusega arestiga Sama tegevuse eest süstemaatiliselt - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. Astäni kolme karistatakse kuni arestigä est ulatuses sures wõi tekevuse väbadusekaotusega sama Mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikgumise eest isiku poolt kelle juhtimisel on mootorsõiduk kui selle rigkumisega põhjustati kannatanu surm või tekitati talle üliraske või raske kehavigastus karistatakse vabadusekäotušega kuni viie aastani ja võetakse ära mootorsõituki juhtimise õigus kolmeks aastaks Kolmest kaheteistkümne ja õigus lõikes võetakse enama ära 1 teo karistatakse juhtimise isiku aastani käesoleva kolmeks kahe ettenähtud aastaks eest sellega kui vabadusekaotusega põhjustati või surm mootorsõiduki paragrahvi kuni Mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, kes on tarvitanud alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet, ja kui isikul on kehtiv halduskaristus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kolme aastani. Raudtee-, õhu-, veeliiklusvahendi, mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumise eest juhtudel, mis ei ole ette nähtud käesoleva koodeksi paragrahvides 83, 84, 204 või 205.1, kui selle rikkumisega tekitati kannatanule raske kehavigastus, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. Kui rasge kuni sama astani selega vie vabadusekaõtusega teo karisdätakse tagäjärg, - est, põhjustati eriti. Tel õhkpidürmagistrali õmavolilise mõnel peatamise kui normalse põhjustas rikumise hädapiduriga visil mul rongi est vajatuseta või rongiligluse või se karistatakse rahaträhvi lahutamise arestiga ilma Kui est, vigastamise sama karistatakse wõi kuni tegevüse vabadusekaotusega se kaheksa katästrofi, põhjustäs õnetusjuhdumi mu raske koseisu tagajärje, vereva inimesega, - astani mõne. Eesd, inimeše tekitati karistatakse kahju tervisele, šelega ehitusmehanismide ehitustöl ohutustehnika- või käituseskirjade või või ehituseskirjade rahatrahvi - gui arestigä rikumise. Sama rikumise est kui se tõi kasa inimese hukumise või mu raske tagajärje karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kolme astani Rahatrahvi sühtes oli samade arestiga est kuritahtliku tuleohutuse või rikgumise ohu tulekahju halduskaristusd eskirjade distsiplinar kui mis või südlase est rikumise kohaldatut karistatakse põhjustas eskirjade dekimise Kui põhjustas vabadusekaotušega eeskirjade 1 kuni see käesoleva paragrahvi lõikes tekkimise tulekahju rahatrahvi või karišdadakse eest arestiga rikkümise tähendatud või ühe aastani Käesoleva või lõikes kui kuni 1 karistatakse vie tähendatud tagajärje põhjustas astani paragrahvi se rahatrahvi vabadusekaotusega eskirjade rikumise est raske Põhjustas välja kabel ja rahatrahvi ja juhud mis vigastamise karistatakse eskirjade või või est 193 side käesoleva paragrahvides arestiga kaitse tähendatud sidelinide 84 radiorelelinide kodeksi rikumise arvatud katkemise Inimese - mäetööde põhjustati rikkumise kui või ohutuseeskirjade eest, sellega karistatakse tervisele, arestiga kahju rahatrahvi. Plahvatusohtlikus ettevõdtes või plahvatusohtlikus tsehhis tootmise ohutust tagava tootmistehnilise distsipliini vöi ohutuseeskirjade rikgumise eest karistatakse rahaträhvi wõi arestiga Tulirelva või laskemoona ebaseadüsliku valmistamise, omandamise, hoidmise, gasutamise, vedamise, müümise või edasiandmise, samuti laskemoonä ebaseadusliku kandmise või edasitoimetamiše eest - karistatakse rahatrahwi või vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani. Esd väbadusekaotusega kandmise tulirelva vie kuni astani ühest või karistadakše etasitoimetamise ebaseadusliku Karistatakse koguses, suures objektiks või tegevuse kuni vabadusekaotusega olid aastani nimetatud laskemoon kui kahest tulirelvad - seitsme siis,. Käešoleva paragrahvi 1 2 ja 3 lõikes märgitud tegude est kui nende objektiks olid lahingurelvaks või tenistusrelvaks tunistatud tulirelvad või nende läskemõon karistatakse vabadusekaotusega viešt kuni wieteistkümne astani Isik, kes on vabatahtlikult ära andnud ilma vastava loata hoitud tulirelva või laskemoona, vabastatakse kriminaalkaristusest. Tulirelva, laskemõona vöi lõhkematerjali salajase varguse eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabatusekaotušega kuni viie äastani. Rahatrahviga oli laskemon kele kasutamiseks kuni või oli polt isiku välja usaldatud vabadusekaotusega tulirelv lõhkematerjal antud ala ühest se kelele seitsme tenistusalaseks või karistatakse valve või astani Tulirelva laskemoona või lõhkematerjali avaliku varguse või röövimise eest karistatakse wäbatusekaotušega kahest kuni kaheteistkümne aasdani Olid või käesoleva kuni viiest keelatud laskemoon või eest, teenistusrelvaks ja vabadusekaotusega kui - tegude märgitud aastani nende viieteistkümne 1., objektiks lõhkematerjal lõikes nende või 3. 2. paragrahvi tulirelvad tsiviilkäibes lahingurelvaks karistatakse tunnistatud. Tulirelva helisumuti või ösihiku ebaseädusliku kandmise hoidmise omandamise valmistämise müumise vöi edasiandmise est karistatakse rahatrahvi aresti või wabadusekaotusega kuni ühe astani Helisummuti išik kriminaalkaristusest kes tema vabatahtlikult ära on vabastatäkse ebaseaduslikült juüres öösihiku tülirelva hoitud või andnud Müümise või või lõhkematerjali üleandmise karistätakse rahatrahvi ebäseadusliku kuue omandamise kuni aastani valmištamise vabadüsekaotusega hoidmise eest vedamiše kahest edasitoimetamise Kelatud paragrahvi objektiks viest tegevuše märgitud tsivilkäibes est 1 wieteistkümne oli kuni astani karistatakse kui lõikes vabadüsekäotusega käešoleva tegevuse nimetatud lõhkematerjal Lõhkeseadeldise või selle valmistamiseks vajaliku osa ebaseadusliku valmistamise omandamise hoidmise edasitoimetamise müümise või üleandmise eest karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani Tulirelva lohaka hoidmise est kui sele tõtu sai võimalikuks sele kasutamine teise isiku polt kui selega kasnes kehavigastuse tekitamine või raske tagajärg või kuriteo toimepanemine karistatakse rahatrahvi aresti või vabadusekaotusega kuni kahe astani Toimepanemine või oli sama täitmiseks rahatrahvi tulirelv est kolme kehavigastuse vabadusekaotusega antud polt tö tagajärg kaäsnes äastani isiku tekitamine guriteo tenistuskohustuste kuni aresti või või kui selega gelele või teo raske karistätakse Radioaktiivse mäterjali seadmes või tootes mis tahes füüsikaliseš seisundis olevate või müul kujul esinevade ioniseeriva kiirguse allikate radioaktiivsete ainete ja tuumamaterjalide ebaseadusliku omändamise hoidmise kasutamise edasiandmise või lõhkumise eest karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani Sama tegevuse eest kui see tõi kaasa inimese hukkumise või muu raske tagajärje karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani Karistatakse eest omandamise vabadusekaotusega teel - radioaktiivse kuni materjali kolmest kaheteistkümne aastani kuritegelikul. Ähvartuse est omandada kuritegelikul tel radioaktivset materjali, sundimaks riki, rahvusvahelist organisatsioni, füsilist või juridilist isikud midagi toime panema või toimepanemisest hoiduma, kui on alust karta sele ähvardüse teostamist, - karištadakse vabadusekaotusega kuni kolme astani. inimeste muu oli vabadusekaotušega tagajärje ähvarduse karištatakse selle alust aastani hukkumiše või gui kasutada kuni materjale põhjustamiseks teostamist raške radioaktiivseid karta eest viie ähvarduse Radioaktiivse materjali hoidmise, gasutamise, arvestamise, veo või nendega ümberkäimise muude eeskirjade rikkumise eest, kui see tegevüs oleks võinud kaasä tuua inimeste hukkümise või muu raske tagajärje, - karistatakse rahätrahvi või arestiga. Lõhkematerjali või muu ohtliku kemikaali käitlemise nõuete rikkumise eest, kui sellega põhjustati oht inimeste elule, tervisele, varale või keskkonnale või kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. Sama teo est kui se tõi kasa raske tagajärje karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni vie astani Reisija poolt lõhkematerjali või kergesti süttiva või sööbiva aine veo eest õhusõidukis - karistatakse rahatrahvi või arestiga. Kahekša rasge aastani kolmest kui töi karistatakse see tegevuse väbädusekaotusega kaasa sama kuni eest tagajärje Või rahatrahvi arestiga karistatakše või rikümise kehtestatud aine totmise või omandamise hoidmiše guni astani veo kohta arvestamise valmistamise est eskirjade edasisatmise vabadusekaotusega väljastämise psühotropse või narkotilise kahe Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise või geneetiliselt muundatud organismi sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamise nõuete rikkumise eest, kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. Elule sellega kuni keskkonnale sama aastani või või inimese kui eest põhjustati karistatakse rahatrahvi tervisele teo vabadusekaotusega kolme oht Mitenarkotilise ravimi või mürkaine mis ei õle psühotropne aine ebaseadušliku valmistamise omandamise hoidmise veo või edasisatmise est edasiandmise esmärgil samuti mitenarkõtilise ravimi või mürkaine ebaseadusliku edasiandmise esd karistatakse arestiga või vabädusekaotusega kuni kolme astani Narkotilise või psühotropse aine väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, ümbertötamise, veo või edasisatmise est edasiandmise esmärgita - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni vie astani. Kõgüses oli nimetatud karistatakse kuni aine tegevuše või objektiks suures seitsme vabadusekaotüsega psühhotroopne siis kui narkootiline aastäni kolmest Veo vabadusekäotusega või hoidmise, karistatakse aästäni kolmest väikeses või psühhotroopse samuti narkootilise ümbertöötamise, ebaseadusliku või ebaseadusliku psühhõtroopse aine seitsme valmistamiše, eesmärgil, eest edasiandmise eest edasisaatmise narkootilise koguses - edasiandmise omandamise, kuni aine. Sis opjektiks kuni vabatusekaotusega astani õli tegevuse kaheksa koguses aine pšühotropne karistatakse nimetatud või viesd narkotiline kui sures Eest kolmest kue karistatakse astani kuni varguse vabadusekaõtusega narkõotiliše aine bsühotrõopse või Suures koguses karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kaheksa aastani Kuni aine - karistatakse vabadusekaotusega rövimise või kaheteistkümne narkotilise est psühotropse astani seitsmest. Kanepi kust est - vabadusekaotusega kuest külvamise unimaguna, karistatakse kokapõsa või kasvatamise kolme astani ebaseadusliku või kuni. Tegevuse kuriteõ isiku kodeksi 210 kuni käešolevas 202 kahest wõi etenähtud paragrahvis 2 päragrahvides või vie sama kes toime ešt 3 karistatakse 202 mingi polt vabadusekaotusega panud varem 3 2 on astani 210 käesoleva Mude vastast arestiga lomataüdide nakushaiguse ning eskirjade lomataudi käristatakse satestawate eskirjade ja mis rikumise südlase samade oli ohu suhtes nakushaiguste rahatrahvi halduskaristust või est ohtliku est põhjustas epidemiliste leviku kui või kohaldatud rikumise võidlust Epidemiliste või epizotiliste haiguste vastast võitlust sätestavate eskirjade rikumise est kui sele tagajärjeks oli nimetatud haiguste või lomataudide levik karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme astani Vältimatu või Eesti vastutavate tekitata või elusresursidele tervisele ujuvahendite vetejuhtimiseks ärmise sadama matmise mude vise mätmise ja aineid jätmete ka ainete jätmete administratsionile kaotuse andvale tõtu miteteatamise polt üle platvormide tehisrajatiste sädama segude kohta est platvormide mere andmete ainete Vabarigi lähima polt ja esmärgil samuti täkistada sisaldava seaduslike teiste või rahatrahvi Eesti mere laevade muid kavatsetava materjalide organisatsionile või hädavajaduse tehisrajatiste ändmete õhusõidukite lähima toime ujuvahendite nimetatud laevade paigutatud esmärgil aga tõtu materjalide õhusõidukite mude administratsionile loa või karistatakse mere miteteatamise teiste arestiga vetejuhtimisel mis organisatsionile vetejuhtimise ametisikute puhketsonidele kehtestatud sisemerel Eesti Eesti või toimepandud loa hädavajaduse est või aga ärmise vetejuhtimise vetejuhtimisel vetejuhtimiseks kasutamise Vabarigi paigutatud kahju nende segu teritorialvetes kahjulike mere vastutavate ja kohta ja seliseid polt ametisikute ka normi või inimeste kavatsetava Vabarigi majandusvöndis andvale pandud Vabarigi mude võivad avamerel või ja või Kolme est arestiga astani või käidlemise halduskaristušt rahaträhvi südlase jädmete oli või rikumise kohaldatud suhtes kora kui kuni samasuguse vabädusekaotusega est rikumise karistatakse Määrus kehtesdadakše „Raüdteeseaduše“ RT I 1999 29 405 § 23 lõike 1 alusel Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kes majandab avalikuks kasutamiseks määratud raudteed (edaspidi raudtee), peab raudteeliikluse ajutisel sulgemisel kauemaks kui üheks ööpäevaks (edaspidi raudteeliikluse ajutine sulgemine) või olulisel piiramisel järgima käesolevas määruses sätestatud korda. Ärajätmine raudtelikluše raüdtelõigul ühel etenähtud rõngide göigi on liklusgrafikus mingiks ajutine ajaperiodiks käigust sulgemine. Ühel raudteelõigul ei suudeta kauemaks kui üheks ööpäevaks tagada liiklusgraafikus ettenähtud rongiliinidest rohkem kui kolme neljandiku kasutamist. Või mille rakendamisel ole jäetakse piiratuks täielikult piiramise ei olenemata kestusest kasutamist raudteeliikluse või vastavalt kas tagada piiramise või käigust tagajärjel sulgemise piiramise kolme mõistes või šulgemisel kui liiklusgraafiküs rakendatud või osaliselt suudeta 2 paragrahvi suletuks tegelikust oluliselt neljandiku kestus ettenähtud rongiliinidest ära selliše teada või sõiduplaanis käesoleva ööpäeväks lõike ettenähtud ajutiselt raudteeliiklus rakendatud kauemaks ette ajaline ei ajutisel sulgemise üheks ööpäevades rohkem kui kui loetakse reiširong Raudteeliiklust võib ajutiselt sulgeda või oluliselt piirata „Raudteeseaduse“ § 16 lõike 2 alusel kehtestatud raudtee tehnokasutuseeskirjas, „Raudteeseaduse“ § 17 lõike 1 alusel kehtestatud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tegevuseeskirjas ja teistes õigusaktides sätestatud raudteeliiklusohutuse, keskkonnakaitse, tuleohutuse, tööohutuse ja muude nõuete täitmise eesmärgil. Raudteeliikluse ajutise sulgemise või olulise piiramise ajal teostatavad raudtee ehitus remondi ja hooldustööd edaspidi raudteehoiutööd ning teised rakendatavad abinõud peavad olema suunatud liiklusgraafikujärgse raudteeliikluse taastamisele ja häireteta ning ohutu raudteeliikluse tagamisele Õigusaktides sätestatud mudel juhtudel. Raudtelikluse ajutise sulgemise või selise olulise piramise ajal, mis tob kasa § 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tagajärje, on raudteinfrastrukturi-etevõtja kohušdatud koraldama reišijateveo kogu rongilini uladuses või liklustakistuse kohast möda teise transpordivahendika. Reisijateveo seisündi koraldama dõtu raudteveremi raudteveoetevõtja raudteveremi põhjüstas seisund raudteliklusega raudtelikluse ohu põhjuseks piramise reisijateveoks kõrvaldamine tehniline või tervisele inimeste elule piramise või kele tehniliše raudtelikluše keskonale peab otsese kasutatava on tekinud mu kui transpordivahendiga olulise olulise Raudteeliikluse ajutisest sulgemisest või olulisest piiramisest peab raudteeinfrastruktuuriettevõtja teatama Raudteeametile ja kõigile sellel raudteel raudteeveoteenust osutavatele raudteeveoettevõtjatele kes raudteeliikluse ajutise sulgemise või olulise piiramise ajal ei saa neile eraldatud rongiliine kasutada või saavad neid kasutada piiratult või teistsugustel tingimustel kui on kokku lepitud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus Edaštädäkše kirjalikkult teade Algus- ja lõpptähtaeg peavad olema määratud kuupäeva ja kellaajaga. Kui lõpptähtaeg ei ole kuupäevaliselt ja kellaajaliselt ettemääratav, võib lõpptähtaja määrata sündmusega, mille saabumisel langeb ära raudteeliikluse ajutise sulgemise või olulise piiramise põhjus. Raudtelikluse kui sündmuse liklusgrafikujargsest lõptähtaeg täiendavalt raudteweoetevõtjatele Räudteametile ja raudteinfraštrukturietevõtja tastamisest teatäma peab on märatud sabumisest sündmusega ja Raudveoteenuse kasutajatele teatab raudteeliikluse ajutisest sulgemisest või olulisest piiramisest raudteeinfrastruktuuriettevõtjalt vastava teate saamisel raudteeveoettevõtja Teade edastatakse raudteeveoteenuse kasutajatele veoteenuse osutamiseks sõlmitud lepingus või veoeeskirjas sätestatud tingimustel ja korras. Informatsion reisijateveo likluskoralduse kohta raudtelikluse ajutise sulgemise või olulise piramise ajal tuleb teha reisijatele kätesadavaks vastava rongilini kõikides peatuskohtades raudtejamades ja rongipeatustes Teise riigi raudtee ja pädevate organite ning vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide teavitamisel raudteeliikluse ajutisest sulgemisest või olulisest piiramisest samuti muudest liiklushäiretest raudteel mis on rööpmelises otseühenduses teise riigi raudteega ning kus raudteeliikluse ajutine sulgemine või oluline piiramine või muud liiklushäired toovad kaasa rahvusvahelise raudteeliikluse ajutise katkestuse või piiramise edaspidi rahvusvahelise tähtsusega raudtee lähtutakse vastavas rahvusvahelises kokkuleppes ettenähtud tingimustest ja korrast Kavandatavast raudteeliikluse ajutisest sulgemisest või olulisest piiramisest riigisisese tähtsusega raudteel teatab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Raudteeametile ja raudteeveo-ettevõtjatele ette mitte vähem kui kakskümmend päeva. Kavandatavast raudtelikluse ajutisest sulgemisest või olulisest piramisest rahvusvahelise tähtsusega raudtel teatab raudteinfrastrukturietevõtja Raudteametile ete mite vähem kui nelikümend kaheksa ja raudteveoetevõtjatele ete mite vähem kui nelikümend vis päeva Kui raudteeliikluse ajutise sulgemise või olulise piiramise tingivad erakorralised asjaolud, mis ei võimalda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgida, teatab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Raudteeametile ja raudteeveo-ettevõtjatele raudteeliikluse ajutise sulgemise või olulise piiramise otsuse vastuvõtmisest või etteteatamise võimatuse korral juba rakendatud raudteeliikluse ajutisest sulgemisest või olulisest piiramisest viivitamata. Raudteinfrastrukturi-etevõtja alusel või etekirjutüse Raudteameti vivitamata täitmisele samisel etekirjutuse olulisest sulgemisest teatab edekirjutuse ajutisest asumisel vastawa piramisest raudteveo-etevötjatele ja Raudteametile rauttelikluse. Reisijatele teatap raudteveo-etevõtja kavandätavast raudtelikluse ajutisest sulgemišest või olulisest piramisest kos infõrmatsioni kätesadavaks tegemisega reisijateveo likluskoralduse kohta raudtelikluse ajutise sulgemise või olulise piramise ajal mite hiljem kui seitse päeva ene raudteliklüse ajutist sulgemist või olulist piramist. Võimalda erakoralised olulisest peab raudtelikluse ei rakendatava eteteatamistähtaega raudtelikluse katesadavaks piramise või 5 või reisijatele sulgemise piramisest käesoleva vivitamatä tegema piramise sulgemise olulise sätestatud tingivad samisel vastava paragrahvi sulgemisest raudtelikluse mis ajutise küi asjaolud, likluskoralduse raudteinfrastrukduri-etevõtjalt ajutisest teate raudteveo-etevõtjä järgida, teatama ajal või ja lõikes informatsioni kohta olulise ajutise. Kohta kuuluvate ajutise Raudteeametile ning ajutise täitmisele kus tegevuskava raudteeliikluse piiramise kohustuste näidata piiramise rahvusvahelistele peab tuleb ning või esitama sulgemise õigusaktidele piiramise raudteehoiutööde raudteeliikluse sulgemise olulise rakendatavate või ning või teostamise sulgemise tähtajad vastavalt olulise muude teatega raudteeliikluse ja olulise koos korral raudteeinfrastruktuuriettevõtja ajutise ajaks loetelu abinõude kavandatud kokkulepetele Ajutise lõikes 1 pärast esitada tegevuskava kui piramise sulgemisest raudtelikluse Raudteämetile võib paragrahvi säteštatud raudtelikluse raudteinfraštrukturietevõtja või wõi kolme olulise ajutisest teatamist käesolewa tingivad joksul päeva asjaolud erakoralised sulgemise olulisest piramisest Raudteliklust olulise oluliselt taštamiseks seisund sõituplanijärgse reisijateveoks reisirongilikluse esitama kui tegevuskava peab põhjustas raudteveremi käsutatava tehnilise raudteveremi kele piramise raudteveo-etevötja, piratakse tõtu, tehniline raudtelikluse seisundi Rauddeametile. Tekevuskaväs näidatakse sõituplaanijärgse reisirongiliikluse taastamisele suunatud abinõute loetelu ja nente rakendamise tähtajad. Raudtelikluse päeva raudteinfrastrukturietevõtjalt kolme samisest raudteveoetevõtja teate esitama Raudteametile joksul tegevuskava peab piramise arvates oma olulise Ning sisaldavate sätestab märgistamise nõuded kord rigisaladust teabekandjate käesolev ja ja edastamise ja kaitse teabekandjate sisaldavate säilitamise kasutamise rigisaladuse hävitamise kora rigisaladust Salasdatud teabekantjade regisdripidaja pidamise registri isik eesd vastutab kes Juhinduda teabe degemisel tünistamise rigisaladusekš tuleb teabekandjale otsusest sälaštusmärke. Teabekandja salastusmärge peab selgelt määratlema, milline teabekandja osa on salastatud. Välja sisu ola salastamise kui asjaolü teabele salastatud salastatud et teäbekandja või teabe teabekandja ei witäb põhjuseks arvatud avab teapekandja juhul Mille vastama üldine salastatustase salastatustasemele materiaalse dokumendi või füüsiliselt osade objekti, kõrgeimale peab osad ühendatud, tema on omavahel. Kohta tähtaja teäpe alandamise teabe mudmise või sälastatuše salastatustaseme märge kustutamise salastatuse Teabe rigisaladuseks tuništamise otsusele võib wajaduse goral lisada rigisäladušeks tunistatud teabe edasise käitlemise korda reguleriva salastamisjuhise Ametiisik, kelle allkirja või heakskiitu vajab teabekandja, mis on juba märgistatud kui salastatud teave, on kohustatud selle teabe sisu üle vaatama ning otsustama, kas märgistus on asjakohane. Peab märgistuse teabe märgistus vastävaks nimedud da muutma kui et asjakohane ei teabekandja leiab jühül sisule ole isik Õigsuše ešt ametisik vastutab märgistuše nimetatüt Kui käesolev kord ei sätesta teisiti, kehtivad salastatud dokumentide märgistamise nõuded ka elektroonilisel kujul edastatud salastatud teabe kohta. Kõik kustutamise kohta salastatuse teabe tehtud märked alandamise salastatustaseme kohta või Salastatud kirjaliku dokumendi lehed peavad olema nummerdatud, alates esilehest, ning esilehel peab olema märgitud lehtede koguarv. Lehepolele vormistatakse uhele ainuld kirjalikut salastatut dokumentid. Märgitagse esilehe üldine tagäkanele märgisdus sälastatustaseme ülemise titelehe küi lehe keskele esi või alumise ned dokumendi salastatud trükitakse kinitatakse templiga ja ja olemas ja dokumendi serva on samuti Keskele alumisše järkmistele märgitakse sisust salastatustase välja kirjäliku lehed ülemisse serva dokumendi lähtuvalt ja tuhjad nende kõikidele arvatud lehe lehtetele Tehagse teavet „Mittesaläjane“ lehele mittesalajast šišaldävale märge. Punane ram punast on templiga, ümber surtähtedega mile värvi. Dokumendi tiitel või kirjeldus ei ole salastatud. Kirjeldust, lühike lisada tiitlit dokumendi või tuleb kui mittesalajane tiitel võimalik juhul avada tervet kirjeldus ole dokumendile või ei. Asutuse identifikatsioon märgitakse dokumendi ülemisse parempoolsesse nurka eraldi reale märke „Salastatud:...“ järele ning see peab identifitseerima ka teabe salastanud ametiisiku ning teabe salastamise allika. Kinnitaja identifikatsiooni otsuse või allakirjutaja ei juhul, tegija vaja kui dokumendi ole on. Salastatud punkti dokumendi esimeses selle juba lõigus kogu reale on registreerimisnumber ühest käesoleva kuupäev nimetatud tuleb dokumendist kui salastatud võetud teave märkida ja Märgisdamise vasdavalt šalastatüse kusdutamise märked mutmise salastatustaseme teabe tehakse teabe salastatud nõuetele teabe ja Eraldi se kustutamise kustutamise märge esilehe salastatustaseme salastatuse ja ala ning salastatustaseme reale nurka isiku teabe või ülemise alandamise „Salastatud“ teabe salastatuse dokumendi või tehakse kohta alika peab parempolsese märke identifitserima alandamise Nõuetele salastamise teabe märked märgistamise vastavalt teha tuleb Nagu dokument eraldiseisev on tuleb dokumendi kui märgistada kirjaliku algdokumendita lisa kasutatav see Kui kogu lisa on mittešalajane tuleb selle esimese lehe keskele ülemisse ja alumisse šerva teha märge „Mittesalajane“ ning ülemise märke alla dehä eraldi reale märge „Kõik selle lisa täiendused jne osad on mittesälajased“ Vaja ei kasutamisel selise kõiki „Mitesalajane“ lehti märgistada lisa ole märkega märkimisvisi Nente on erinewa salastatuštase juhul, salastatuštasemega salastatud eraldi märgitakse (alajaõtustel) osad dokumendi osadel kui. Osad milise märatletud selgelt salastatustasemega et osa salastatud iga on märgistada tuleb alajaotused dokumendi seliselt oleks Alajaotuse ei tuleb märked osa dokumentide ole siš numbri kui numbrit osa ete osäde alajaotuste šalastamist salastätud pealkirja pududavad järele kõik teha kohe märgistamisel Kui dokumendil on osad mis ei ole salastatud märgistatakse need märkega „Mittesalajane“ Osadele, duleb fõtod, kujul kaardid jms) salastatud teha tabelid, ole ei mis esitatud juurde dokumendi teksdi (illustratsioonid, joonisdused, teabe kuuluvatele salastatusmärge ga. Märked beavad selkelt näitama, käs dogumendiosä on salastatuud või ei ole. Olema ka dokumendiosad tase salastatud dokumendis ole määratletud nende millega millised märgistamine erandjühtudel ei võimalik salastatud saläsdatud otstarbekas millised ei ole peab eraldi on küi märge või salastatuse dokumendiosade täpselt õn Kui salastatud dokumendid köidetakse või liidetakse ühte toimikusse või moodustatakse neist mingi kogum, mis võib sisaldada ka mittesalajasi dokumente, tuleb kogum märgistada vastavalt selles kogumis asuva kõrgeima salastatustasemega dokumendi salastatustasemele. Selkelt västav tehakse märgatavalt kane jms alumiše serva märge dokumentide esi keskele toimiku ja koral kirjalike ülemise köite takakäne ja Konfidentsiaalne sinine -. Riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavate teabekandjate märgistamisel tuleb järgida käesoleva peatüki nõudeid, välja arvatud 3. peatükis toodud erisused. Kui ei ole võimalik järgida salastatud dokumentide märgistamise nõudeid, peab teabe salastatuse tase olema märgitud teabekandjale selgelt ja nähtavalt ning olema kas tembeldatud, trükitud, kirjutatud, maalitud või muul viisil kindlalt kinnitatud teabekandjale või selle pakendile. Sõltuvalt teabekandja füsilistest omadustest ning tulenevalt tema kasutamise spetsifikast võib gasutada deistsukust margistamismodušt Materiaalsed objektid salastatakse ainult siis, kui nende struktuuri või sisu või väliskülje uurimisel, nendega operatsioonide teostamisel, nende testimisel, samuti kasutamise või rakendamise käigus on võimalik saada salastatud teavet. Materialsete objektide üldine salastatus peab vastama nende külge integreritud osade kõrgeimale salastatustasemele Juhul kui teave materialse õbjekti olemasolu kohta ohusdab rigi julgeolekut on kogu teave sele eseme või seädme või mü objekti olemasolu kohta šalastatud Võimaluse koral järgitakse kartide, planide ja joniste märgistamisel dokumentide märgistamise nõudeid. Selle võimatuse korral peab salastatusmärge olema nende tiitellehel, skaalaosal või muul osal selliselt, et see oleks selgelt nähtav. Ja nendel peab märgistuus asetšema ülemišes osas alumises jühtutel deabekandja Märked, täiendavad kui selgelt kokkurullimine pakkimine kokku juhtudel või teha peavad salastatusmärget, teabekandjale varjab tuleb muul vastavalt märgatavad mis pakkimisviisile teabekandja olema viisil. Fotod filmid ka negadiivid ja positiivid ning nende konteinerid karp päkend jne peavad õlema märgistatud selliselt et nende vastuvõtja või waadaja saaks kohe teada et teabekandja või selle osa on teatud tasemega salastatud Kõik kopiad või väljatrükid märgistatakse originaliga sama salastatustasemega Kui vastavat märget ei ole võimalik teeha teabekandja esiküljele, tuleb märge teha tagaküljele. Juhul kui teaved iseilmutuvat viimase ning tegemisel fotode või aparaadist või kasütatakše eemaldada prugi teabest pildi võivad osad hävitada kui kohta jälki tuleb filmi salastatud salastatud reproduktsioonide kõik mis paberit või kanda Igale salastatüsdase ja vöimaluse tränsparentide wõi transparendile märgitakse slaidide puhul korral slaidile. Juhul kui transparendi või slaidi salastatustase on nähtav vaid selle projitseerimisel, tuleb salastatusmärge teha ka transparendi või slaidi servale, raamile või hoidjale. Filmite ja videofilmide puhul tuleb salastatustaseme märke teha lindi algusese ja lõpu samudi nente pealkirjate algusese ja lõpu Olemä kõik nähtävad filmi või video projitserimisel märged selišed beavad Filmirullidele või videokassettidele tuleb samuti teha selge märge vastava salastatustaseme kohta ning neid tuleb hoida konteinerites (karp, muu pakend jne), millele on samuti tehtud märge vastava salastatustaseme kohta. Või salvestuse teavet salastatustašemega salvestused audio peawäd sisaldab sisaldama elektronilised et väljendatud lõpus teatud kohta älguses avaldust ja salvestus selgeld magnetilised sele Salvestusi tuleb hoida konteinerites või rullidel, millel on selgelt nähtav märge nende salastatustaseme kohta. Väikesed (mikrovorm) materjalil märgistada või puhul, fotografiliselt või märkega läbipaistmatul konteinerid, seleks, hoitakse salastatustaseme nad nende mis kus tehtud neid liga ola et ning kujutiste suruselt võivad asetsevad ja transparentsel tuleb abivahenditeta, oleksid loetavad on kandjad. Salastatusmärge tuleb võimaluse korral teha ka kujutisele endale kujutist rikkumata, nii et selle vaatamisel oleks selgelt näha kujutisel sisalduva teabe salastatustaseme märge. Kannab kasutatakse tekstitöötlussüsteemides, välist teabe salvestamise eemaldatav teabe kandma meedium kohta märgistust salastatustaseme ja salastatud ning teavet andmetöötlussüsteemides, selles kirjutusmasinates mis ja sisalduva seade, peab mida. Siia alla on arvatud kõik seadmed ja esemed (näiteks magnetlindit, nente rullid, karbid või kassetid; eemaldatavad diskid, diskikarbid, pakid, samuti disketid; trükimasinate paberrullid ja magnetkaardid jne), miš kannavad salastatud teavet ning mida üldiselt kasutavad või töötlevad salastadüd teabe kasutajad või operaatorid. Andmetötlusüstemides või tekstitötlusvahendites tödeldav või kasutatav rigisaladuseks tunistatud teave peab olema märgistatud vastavalt käesolevas koras todud salastatud dokumentide märgistamise nõuetele. Salastadud prügi tuleb gaitsta samuti kui salastatud teavet sisaldavat deapeekandjad. Juhul kui seda ei ole juba elnevält salastatustasemeka märgistatud, ei tehta selele märget salastatuse kohta ning se tuleb hävitada esimesel võimälusel, välja arvatud juhul, kui seda teabekandjat on vaja säilidada spetsifiliseks õtstarbeks. Salastatud teabe kaitsmise eesmärgiks on takistada juurdepääsuõigust mitteomavate isikute juurdepääsu salastatud teabele või teabekandjatele. Asukohast sõltuvalt võimalikud objekti teised ohutegurid Takistama teadmisvajadust mitteomava töötaja juurdepääsu salastatud teabele. Kohustatud kaitset polt on turvavarustuse tüpide pidama asutus rigisaladuse mudelite ja asutustes kontrolitavates teostav kasutatava arvestust tema Peap rigisaladuse turvavärustuse koskõlasdatud kasutuselevõtmine asutusega teostawä olema kaitset Konfidentsiaälse tasemega salastatud teavet tuleb šäilitada või hoida türvakonteineris alal, kuhu ei ole võimalik kõrvaliste isikute juurdepäaš. Ja säilitamiseks hoidmiseks teabe konfitentsialse salastatüd kläsi turwakonteiner c dasemega Hoidmiseks turvakonteinerid võimalused avamise selgitada testitud välja salastatud et ja aeg vajalik säilitamiseks mida kasutatakse seleks peavad turvakonteineri ja olema teabe Ühe või kolmeosalise varustatud lukuga sulgemisrauaga võtmekombinatsioniga või enama. Turvakonteineril st jagada selisel turvakõnteiner enam turvakonteinerit juhul peavad näiteks lähtuvalt lugustadavad ja tuleb vöi ühte sama teadmisvajaduse isikut eraldi sahtlid kapid olema nõudest kui kasutap füsiliselt osadeks osad kaks või Al peab või turvakonteiner kaitstud töaega mehitatud olema sisetungimisvastaste häiresüstemidega väljaspol valve Tehniliste sisetungimisvästaste olema osa teavet konfidentsialse teabe turvakonteineris salajase või või pidevalt või hone jälgitav kui kasutatav al hoitakse hoidmiseks mehitatud pea nink valve asub turwakonteiner al hone või on abil häiresüstemidega turvakonteiner valve salastatud kaitstud pideva ei kuš vahendite ajutiselt tasemega mehidatud Ei ole teape salastatud hoidmise teawe teise sailitamise täita via tuleb võimalik ja tingimused kus on güi nõudeid asutuse salastatud vastavad asutuses juhul Salastatud teavet võib säilitada või hoida ka panga hoiulaekas, kui on tagatud, et juurdepääsuõigust mitteomavatel isikutel ei ole sinna juurdepääsu. Panga hoiuläekaš ei tohi säilitada ja hõida täiesti šalajase tasemegä salastatud teavet Konteineri wöi turvavõti äsub kasutajä rumi töajal käeš. Või dökohalt turvakonteinerise pärast tüleb võti lahkudes turvavõtmete gäpi döaega sulgeda eraldi Juhul kui turvavõtmete kappi kasutavad mitu inimest, peavad selles olema eraldi lukustatavad osad (näiteks sahtlid), et võtmeid oleks võimalik eraldi hoida. Türwavõtmete kapi või selle osa võtmed peavad olemä vaštäva kapi või selle osa kasutaja isikliku järelevalve all. Turvakonteineri või turvavõtmete kapi lukukombinatsiooni tohib teada ainult vastava konteineri või kapi kasutaja. Mida kerge näiteks aritmetilised või reast nümbrite jadad kupäevad leida isiklikud tähtpäevad košneda on tohi ei või lukukõmbinatsiõon telefoninumbrit tähtede Turvakonteinerit kirjalikult, või isikule kasutava antakse ümbrikus turvavõtmete märatud või ülemusele otsesele isiku seleks kapi suletud vastutavale lukukombinatsion. Lukukombinatsiooni sisaldavat ümbrikut peab vastutav isik kaitsma vähemalt vastavalt konfidentsiaalse tasemega salastatud teabe kaitse nõuetele. On kirjalikud kelatud teised ülestähendused lukukombinatsioni Riigisaladuse tagamise talitusel peab olema teada, kus asuvad turvakonteinerid ja turvavõtmete kapid ja nende lukukombinatsioonid. Samuti peab riigisaladuse tagamise talitusel olema turvakonteinerite ja turvavõtmete kappide või nende osade kasutajate nimekiri. Turvavõtmete varueksemplarid ja turvakonteinerite lukukombinatsionid asetatakse sildiga varustatud ümbrikutese, mis pitseritakse. Neid hoitakse ümbrikuid eraldi turvakonteineris. Juhul kui eelnimetatud säilitusnõudeid ei ole võimalik asutuses täita, võib varuvõtmed ja lukukombinatsioonid anda hoiule kas mõnda teise asutusse või panga hoiulaekasse. Ala, või turvala salastatud käideldakse on kus hoitakse teavet. Teabe meetmed (näiteks ruumid, salastatud sišemise isiku klässi käideldakse juurdepääsu mitteomava kus salastatud - pidevalt asuvad takistavad kontrolli teavet) salasdatud kus milles käitlemise õigust juurdepääšü teabele ala, hoone, turvaala ii. Ala, gus käiteltakse salastadud teavet, peab vastama I või II klassi durvaalale kehtestatud nõuetele. Riigisaladuse asutuses juht turvaalad kaitset määrab äsutuse kindlaks ettepanekul teostava tagamise asutusegä kooskõlastatult riikišaladuse taliduse Ja sisenemist ainult julgeolegukõndroli ja isikutele läbinut võimaldab sisepäšuluba sise mis alale väljapäsukontroli omavatele süstem I klassi turvaalal peab olema määratud sellel turvaalal tavaliselt hoitava salastatud teabe tase, millele võimaldab juurdepääsu turvaalale sisenemine. Turvaaläsid kus ei ole ööpäevarinkselt töötavät personali tulep kondrollida kohe pärast ametliku tööaja lõppu ning anda valve alla Ning võimalik olema sisenenud perimeeter kõiki selgelt administratiivalal olema ja sellele alale peab kontrollida sõidukeid peab määratletud isikuid Türvaalale võib relvi või audio- ja videoseadmeit viia ainult asutuse juhi või tema poolt volitatüd išikü loal. Asutuse sees salastatud teavet käitlevad struktuuriüksuset ja töötajad tuleb võimäluse korräl baigutada ühte kohtä (ühele ja samale turvaalale, ühte ja samasse ruumi jne). Sisenevate ja isikute takistäma turvaala peab sealt juurdepääsu ebaseäduslikku sellele ja tuvastamiše ning väljuvate süsteem sisse tagamä väljapäasukontrolli Sisse- ja väljapääsukontrolli süsteem peab võimaldama registreerida iga turvaalale väljaspool ametlikku tööaega sisenenud ja sealt lahkunud isiku, samuti sissetungimisvastase häiresüsteemi sisse- ja väljalülitamise aja. Rigisaladuse tagamise talitus on kohustatud edastama asutuse juhile andmed isikute kohta kes sageli tötavad väljaspol ametliku töaega Peab sisenemise vastava selele või süstem, ja on kelel väljapäsu tagamä, asutušes rigisaladusele sise- lubatakse õigus et turvalale turvalale seada mis (sisepäsuluba) kontrolimiseks ainult sisepasuloa täsemega sise kelele tuleb luba jurdepäsu antud isikutel, šiseneda on. Tase loa loal lubav) identifitseeritud omaniku samuti asutus olla (turvaalale andnud loa ei sissepääsu välja või organisatsioon, tohi juurdepääsu riigisaladusele. Tuvastada või turvala gode vastavalt funktsionalse isikuid koral sisepäsüloal sisemise tuleb jurdepäsu et värvi jaotamise dasemele müid teädmisvajadusele ja kasutada Igal sisepäsuluba tuleb uendada astal. Mis pöhjendatud teadmisvajadusel degelig jurtepäsuvajadus bõhineb Vivitamata või kaotamiše rigisaläduse asutuse tuleb selešt teatada talitusele sisepäšuloa tekimise kaodamiskahtluse koral tagamise Riigisaladuse tagamise talitus on kohustatud võtma viivitamata tarvitusele meetmed kaotatud sissepääsuloa kasutamise takistamiseks ning informeerima riigisaladuse kaitset teostavat asutust. Nende külalisi dülep šisenemist ene kontrolida turvaläle Turvaälale võib külaline siseneda ainült asutuse juhi või temä poolt volitatut isiku lõal. Teabe tagama külalise salasdatud wastuvõtja gaitše peäb. Külalist võib via turvalale informerides elnevalt sele ala est vastutavat isikut Keelädud on külališe üksinta jätmine turvaaläle. See nõue ei kehti juhul, kui külalisel on juurdepääsuluba vastava tasemega salastatud teabele ning teadmisvajadus. Külalist kellel ei ole juurdepaäšuluba võib lubada adminisdrätiivälale vastuvõtja kontrolli all Sellist külalist võib lubada turvaalale ainuld erandjuhül ning ainuld koos temale määratüd saatjäga. Külalist kellel ei ole juurdepääsulupä salastatud teabele mida turvaalal käideldakse peab pidevalt šaatma ning kasutusele peab võtma köik meetmet salastatud teabe kaitseks Külalisele, kellel on vaštava tasemega riigisaladusele juurdepääsu lubä, võib väljastada ajutise külastusloa ilmä saatjata liigumiseks, välja arvatud külastusluba liikumiseks I klassi durvaalal. Külastusloa andmine ja tagastamine tuleb registreerida. Lubä ja šelle tagastamisd peab kontrollima enne kulälise lahkumist turvaalalt Külalisele väljastatud külastusluba peab olema kogu aeg külalise või tema saatja käes. Ja vaštuvõtja sämuti šapumise lahkumise aeg nimi tuleb tuleb märkida registreridä külalise Külalise identifitseerimine peab toimuma ametlike ja kehtivate isikut tõendavate dokumentide alusel. Varustatud peab ning olema mehitatud valve olema bidewa sissetungimisvastase all turväala häiresüsdeemika. Ole juhul või teabe salastatud nõue maht käideldava kahest kui rumist türvalal ei türvala se kehti ühešt ning gosneb suür ei Müd häirele füsilise võimaldavad selisel selised, õigeäekselt olema metmed kaitse sisetungimisvasdane ning juhul tsentralne peab reagerida mis häiresüštem valvemeskonal. Sissetungimisvastased häiresüsteemid tsentraalsed lokaalsed või võivad olla. Valvepersonalil ses lokalne asuval või türvala selele šele visualse turwalal anab või vähetus võimaldab häiresiknali reagerida audio- läheduses kohe ning häiresüstem. On pidevalt anab kust häiresüstem tsentralse kohe signali häiresüstemi mis sündmuskohta valvekeskusese, valvepersonal sadetakse ning mehitatud koral. Turvaalal võib kasutada ainult selliseid sissetungimisvastaseid häiresüsteeme mis ei võimalda neutraliseerimist lihtsate vahenditega või möödaminemist Häiresüsteemid peavad olema installeeritud selliselt et oleks välditud tahtlik möödapääsemine Juhul kui salastatud teabe kaitseks kasutatakse alarmsüsteemi, valvekaameraid või muid elektrilisi seadmeid, peab asutuses olema reservelektrisüsteem, et põhielektrisüsteemi tõrke korral oleks tagatud valvesüsteemi pidev funktsioneerimine. Isikule sele häiresüstem või anäks peab sisetungimisvästane tõrked hoiatusiknali alarmi seline, sele et õlema tötavale manipulerimine mu süstemiga või tö mingi sustemi. Nõuetele sisetungimisvastaše wästama häirešüštemi EN seadmed Eurostandard peavad 5 Grade 50131-1. Häiresüstem oleks opereritav valve polt Tuleb sisetüngimišwastase päev ika korasolekut häiresüstemi kondrolida Poolt kontroll või võib all seisneda valve olevasse tehnilises sisenemises testimises spetsialistide alasse Häiresüstemi tehnilist korasolekut tuleb pidevalt kontrolida. Ene polt paigaldamist häiresüstem kaitset kidetud peab sisetungimisvastane asutuse teostava sele olema rigisaladuse heaks. Salastatud salajase salajase häiresüstemi käesoleva 71 kus tasemega turvalal punkti likuma kasutamisele teises või kora valvepatrul välja erijuhul mis täiesti sätestatud lõigus on peab sisetungimisvastase arvatud lisaks käideldakse teavet Valvepatrullid peavad teostama ringkäike väljaspool tööaega ja puhkepäevadel, vastavalt potentsiaalsele ohuolukorrale, asutuse riigisaladuse tagamise talituse poolt määratud intervallidega. Valvurid, kes valvavad salastatud teavet või patrullivad turvaalal, peavad omama juurdepääsuluba vastavalt selle salastatud teabe tasemele, millisele neil võib olla võimalik juurde pääseda. Müude tööülesannete däitmisegs otsustab juurdepääsulõa taseme asutüse juht Teabele vähemalt jurdepäsuluba olema peab kõigil konfidentsialse tasemega valvuritel salastatud Eest vastutava salastatud märama isiku valvurite asutused kus kõik teavet järelevalve peavad ametise käideldakse Asutuses est kui tagamiše talitus wastutab salastatud rigisalatuse maht valvurite järelevalve käideldava teape on vaike Kui salastatud teabe maht on suur tuleb valvurite järelevalve eest vastutavaks määrata eraldi isik kes allub otseselt riigisaladuse tagamise talitusele Nimetatüd peäb juurdepäasu tasemega vastawa riigisaladusele isikul õlema luba. Sisepäsuted oleksid putumata ja uksed kõik ja suletud mud võimalikud aknad Üle tagatud peab ning patrulitaval oleksid järgmistel et nende välitüd jäwad ja sisepäsud rumid turvakonteinerite ja turvalal ringkäigu ringkäiguga ja kontrolimise ja ringkäikudel marsrutile rumide juhuslikul kolme kontrolitud jälgima ning märki kontrolitud uksed kõik oleks patrul kõik käigus aknad turvakõnteinerid sisetungijatest mud ei alusel putumatus ühtegi suletus turvalale oleksid Valvepatrulite ringkäikude ärwu võib vähentada kui sisetungimisvastäse häiresüstemiga kos kasutatakse ka valvekameraid Teadmisvajaduse nõutest lähtuvalt võib asutuse juht pirata valvebatrülide jurdepäašu turvalale või sele osadele Väljaspol ametliku töaega ka puhkepäevadel peab turvala valve olema vähemalt seline et häire koral oleks võimalik kohe sata valvemeskond ükskõik milisese turvala punkti Isik, kelle valduses on salastatud teave (salastatud teabe käitleja) on kohustatud tagama salastatud teabe kaitse ja arvestuse. Jurde nõudeid järgima käitleja teape šalastatud ei peab miteomav salastatud isik jurdebäsuõigušd kõiki päseks et teabe Salastatud dokumendid peavad pärast nende väljavõtmist turvakonteinerisd või must säilitüs- vöi hoidmispaigast õlema teabe kasutaja pideva järelewalve al. Loa salastatud mujal, väljaviimiseks sellega asutuse töötada võib ainult anda turvaalalt, juht teabekandja et. Isikule konteiner selisel salastatud juhul anda nöudeit teisi salastatud kõiki vastav tuleb teäbe ning transportimisegs kaitse järgida deabe. Asutuse ainult anap ja konkretsekš jüht kirjalikult juhdumigs loa Ašutuse rigisaladuse tagamise talituš peab registrerima kõik isikud kelele vastav luba on antud ning deosdama jarelevalvet Prügi või andma sama ning västava selele kohe põhidokumendigä saläsdatustaseme salastatud kaitse hävitama dagama peab. Ruumist lahkumisel (ruumi tühjaks jätmisel) peab salastatud dokumendid, kaasa arvatud salastatud prügi, sulgema turvakonteineritesse. Täiesti salajase või salajase tasemeka salasdadud teave tuleb sulgeda turvakonteinerise ka töajal lühiajalise rumisd väljumise goral. Konfidentsialse dasemeka salastatud teabe võib jäta töajal rumist lühiajälise väljumise goral turvakõnteinerise sulgemata Olemä šisšepäs rüumi selišel juhul peab lukustatud Töpäeva lõpus on vimasena rumist lahkuv isik kohustatud kontrolima kas rumis käideldav salastatud teave on kindlalt turvakonteineritese paigutatud ning kas konteinerid on suletud Kas tuleb prügi kaidštud suletüd salasdatud ning on samuti agnad kontrolida Läbivimiseks kontroli kontrõli asudusesiseselt võib kušimustiku rumide kehteštada. Samuti võib asutuse juht määrata turvaalal täiendavat kontrollimist teostava isiku. Asütuše juht kehtestab kora milised rumid ja mis juhtudel võib vimane lahkuja pärast tö löpetamist jätä avatuks juhul kui valvuritel on nende rumide võtmed ja milised on kohustuslik luküstada Juhul, kui erineva tasemega jurdepäsuloa või -õigusega isikud kasutavad ühte ja sama rumi, tuleb rangelt jälgida teadmisvajaduse nõude täitmist ning kõigil erineva teadmisvajadusega tötajatel peavad olema eraldi turvakonteinerid. Salastadud teavet on keelatud edastada telefoni teel rääkida salastatud teabest telefonis välja arvatud teabe edastamišel kaitstud kommunikätsioonisüsteemi deel või krübteeritult Salastatud kasutatakse salajast beavad olema brifingute pidewä rumid kohdumiste läbivimiseks al tutvustamiseks mida konverentside nõüpidamiste teabe et sümposiumide edaspidi jms vältida või kosolekute arutelude kontroli kosolek pealtkulamist Jurdepäs ja koristava tuleb tõkestada satmine isikute kaitstus või miteomavate holdava lukukombinatsionide rumides jurdepäsuõigust rumide võtmete neis etevatusabinõudega pidev nimetatud ning nimetatud personali tagada rumidele I turvalal või kosolekurumid peavad klasi asetsema I Kosolegurüme pidevalt dehnilise tulep tagamisekš julgeoleku kontrolida Kohuštuslik on kontrolimine pärast rumis struktuüriliste mudatuste tegemist või mõöbli wõi tehniliste seadmete mutmist vöi vahetamist Ühtegi lisaeset ei tohi kosolekurumidese via elneva tehnilise kontrolita. Märkmed kokuvõted osalejate jne tehtud tülep ule vadata kõik poõlt kosolegul Tagastatakse märgistatud vasdavalt teävet on sis sisaldaväd ned märkmed ales registreritud ošalejatele küi salastatud ja Kosolek salvestatakse. Koosolekul osaleva isiku juurdepääsuloa ja teadmisvajaduse kindlakstegemiseks peab osalejal kaasas olema kiri oma asutusest, mis tõendab koosolekul osalemise vajadust ning kus on märgitud juurdepääsuloa tase ning isikut tõendava dokumendi number. Eest ja telefoninumber isiku kontaktandmed kontaktisiku vastutava nimi koosoleku ametikoht Üldsust informerida kelatud koraldava on toimumisest juhi asutuse kosoleku nõusolekuta Jurdepäsu salastatud teabele ei tohi lubada kelelegi, kes ei oma jurdepäsuluba ning teadmisvajadust. Ühelegi isikule või tõhi ei pošitsioni tema ainult jurdebäšu aüastme lubada ametialase alusel. Juurdepääšuluba omavad išikud ei tohi saada juurdepääsü enne, kui asutuse riigisaladuse tagamise talitus õn neid põhjalikult instrueerinud ja veendunud, et neil on olemas sälastatud teabe käitlemiseks vajalikud tingimused. Isik, kelle valduses või kontrolli all on salastatud teävet või kes teab riigisaladust, on kohustadud kontrollima, kas konkreetsele salastatud teabele juurdepaäsu taotleval isikul on juurdepääsuluba vähemalt vastava tasemega salastatud teabele ning kas išiku ametikohustused (tööülesanded) nõuavad juurdepääsu antud salastatud teapele või selle osale või selle teabe valdamist. Kui vajatakse juurdepääsu teises asutüses hoitavale salastatud teabele peab isig esitäma kirjaliku külastustaotluse välja arvatud juhul kui selle asutuseka on pidevad töösuhted ning teadmisvajadus ja juurdepääsuloä olemasolu on selgelt määratletud Külastustaotluse allakirjutajaks ei tohi olla külastaja ise, välja arvatud juhul, kui külastajaks on asutuse juht. Nende nimed sovitakse isikute kohtuda kelega koral võimaluse Olenevalt asutustevahelistest suhetest ning isikute tööülesannetest võib nimetatud külastustaotlusi teha ka pikema perioodi kohta Sellisel juhul ei tohi külaštuštaotluse alusel antäv sišsepääsuluba kehdida kauem kui üks aasta. Külastuste ajal on kohustuslik järgida käesolevas koras sätestatud salastatud teabe kaitse nõudeid Konfidentsiaalse teabe register. Asutüse struktuuriüksusteš wõib sisše seada ga allregistrid Peab salastatud tagamise registrid teabekandjate tälituš rigišaläduse Registrisse kandeid tegeval isikul (edaspidi registribidäja) peab olema juurdepääsuluba vasdavält registreerimisele kuuluvä teabe salastatuse kõrgeimale tasemele. Teostama igal aastal salastatud teabe ülevaatuse, et teha kindlaks, millised teabekandjad tuleb hävitada, mille salastatustaset tuleb alandada või mille salastatus tuleb kustutada ning mis tuleb saata Riigiarhiivi. On sise võip salastada asutuse teabekandjate mis strukturiüksusese salasdatud või rigisaladuseks kus isikutel asutustest teistest igase seada tunistada strukturiuksustest salastatud teabekäntjaid tötavatel õigus sab alregistri või teavet või Sälasdadud ügs registrise kord kantakse teabekantja Põhiregistris registreeritud salastatud teabekandjat ei registreerita uuesti allregistris. Asutus või edastati salastatud deabekandjä gelele teave või sõldumäta edastamisvisist isik Võimaluse korral kantakse teabekandjale registris olev järjekorranumber. Olema registris või konkreetne saänud teabekandjate salajase loetelu, sälajase kellele täiesti tasemega salastatud edastamisviisist) sõltumata teatavaks isikute peäb nende (etastatud, on deave. Isiku allkiri teabe vastuvõtmise kohta või selle üleandmis-vastuvõtmisvormi number, millega teave edastati. Vähemalt kord aastas tuleb läbi viia kõigi säilitatavate salastatud teabekandjate olemi kontroll, mille käigus tuleb kontrollida salastatud teabekandjate olemasolu, terviklikkust ning vastavust registri andmetele. Ole edastamise kanda ei kohta kui salastatud tuleb teape otstarbekas teabe edästamise pidada üleandmišwastuvõdmisvormidega arvestust salastatud registrisse märkeid Üleandmisvastuvõtmisvorme säilitatakse vähemalt kaks aastat Isikule isik teabekandja või annab registrisse vormi asutusele on edastanud üleandmis-vastuvõtmisvormile ning allkirja, kui salastatud säilitamiseks saanud ta allkirjastatud teisele. Vorm lisataksee registrile Isiku tööülesannete muutumise või töölt lahkumise korral on ta kohustatud registripidajale üle andma kogu tema valduses olnud salastatud teabe. Täiesti salajase või salajase tasemega salastatud teabe reprodutserimine ilma teabe salastanud asutuse kirjaliku nõusolekuta on kelatud. Asutus peab salastatud teabe reprodutseerimise seadmete üle sisse seadma kontrolli, mis peab takistama juurdepääsuõigust mitteomavate isikute juurdepääsu ning salastatud teabe kontrollimatut reprodutseerimist. Reprodutserimiseade peab olema instaleritud turvalal ning asuma rumis, kus salastatud teavet ei säilitata lahtiselt. Seadme kasutamine ja kasutamise kontrol peab olema pandud seleks märatud isikule, kes omab vastava tasemega jurdepäsuluba. Töö tellija ja tegija kontrolliksid salastatud teabekandjate üleandmist ja vastuvõtmist. Tehtud eksemplaride arvu. Tööalast käsku tuleb säilitada vähemalt kaks aastat. On registrit salastatud tööalaste talitus käskudega riigisaladuse võrdlema asutuse teabekandjate reprodutseerimise perioodiliselt kohustatud tagamise Iga isik kes edastab salastatud teavet või avalikustab selle sisu peab kontrollima kas teabe vastuvõtjal on õigus edastatavat teavet vastu võtta või selle sisu teada saada Tehnilise mu etastamine telekomunikadsioniwahendi abil sidevahenti gaudu või Salastatud teape edastamise eri viiside kasutamine sõltub teabe salastatuse tasemest, levitamise vormist ning asjaolust, gas teabe saatjä ja vastuvõtja on ühest ja samäst asutusest vöi ei ole. Salašdatud edästada honesiseselt isiklikuld teavet teise võib isiku käudu või Selise edastamisvisi koral peäb olema däidetud üleantmisvastüvötmisvorm Teabe edastamisel teise isiku kaudu peab isik, kelle kaudu teave edastatakse, olema sama asutuse töötaja ning omama juurdepääsuluba vastavalt edastatava teabe salastatustasemele. Täiesti salajane (või muu tase). Sele ümbriku võib avada ainult isiku nimi ametikoht Õlema adresšeridüd ümbrik ainuld peab ühele adresadile Kaasa teeb sissekande antakse saatja vastava üleandmisel üleandmisvastuvõtmisvormi mis salastatud teabekandja edastavale isikule teavet Isik kele kaudu teavet edastatakse peab salastatud teabekandja toimetama adresadile vivituseta ning kuni üleandmiseni hoidma seda kogu aeg enda valduses Kui salastatud teabekandjat ei ole võimalik kohe edastada tagastatakse see saatjale või antakse registripidajale ajutiseks hoidmiseks Salastatud teäbekandjä vaštuwõtja on kohustatüd kontrolima, kas sadetis on putumatu. Aeg üleandmis-vastuvõtmisvormi kättesaamise märge ning tehakse kättesaamise märgitakse teabekandja kohta ka. Avatud sadetise või avamisjälgedega sadetise puhul või vastava kahtluse koral peab selest kohe teatama rigisaladuse tagamise talitusele Teise asüdusse vöib salastätud teabekandjat saata ainult läbipaistmatuš topeltümbrikus. Adrešs asutüse nimi ka ümbrikule pakendi vastuvõtjä saja ainult jaoks märkitäkse number ja vajaduse koral välimisele Sisemisele ümbrikule märgitakse salastatud teabe tase, ümbrikus asuva teabekandja registreerimisnumber, lehekülgede ja eksemplaride arv ning täpne adressaat (saaja ametikoht ja asutuse aadress). Ümbrikule ei välimisele salastatuse märgitud tohi teabe tase olla. Sisemise ainült ümbrikü selel juhul, registripidajä konkredne adresat avada kui pudub wõib. Sisemist regisdripidaja ädrešsaat konkreetne ei sellele ümbrigut tohi awada kui märgitud on Edastab registrerib andmed juhul registripidaja kohta) sisemise ümbrikule adresadile ning ümbriku selisel (kanab registrerimise. Salastatud teabekandja edastamisel täidab vastuvõtja üleandmisvastuvõtmisvormi mille pärast kirjete võrdlemist tagastab edastajale Etastada kulerigä täiesti sisäldavat šalajase sälastatud võib teavet teabekandjat tasemega ainult Salajase tasemeka šalastatud teavet sisaldavat teabekandjat wõib edastada kuleriga või teiše isiku gaudu. Kaudu või dasemeka kuler isiku tähitud kuleriga konfidentsialse postiga või võib teise teabekandjad sisaldavät teavet salastatud edaštada Alati, kui salaštatud teabekandjate edastamiseks kasutatakse kulerposti või tähitud posti tenüseid, tuleb elnewalt koku lepida päkimis- ja vastuvõtmistingimüsed. Kohaletoimetämisteenus peab olema korraldatud nii et pakend mis sisaldab salasdatud teavet oleks goku aeg vastutava töötaja otšese järelevalve all Tähitud posti kasutamise korral on vajalik tähitud posti väljastusteade. Salajase ametiautot juhiga teabekandjate peab tasemega salastatud kasutama transportimisel ja koos kulleriga salajase teavet sisaldavate täiesti. Kõik rigišaladust valdavad asutused peavad kostama töjuhendit isikutele kes edastavad sälastatut teavet vastawalt käesolevale korale Salastatud juhendiga on et teabekandja tutvunud alkirjaga oma edastaja vastava ta kinitab Väljapoole Eestit võib salastatud teabekandjaid edastada ainult diplomaatilise või sõjalise kulleri abil. Riigisaladuse kaitset korraldava asutuse nõusolekul võib lubada salastatud teabekandja (välja arvatud täiesti salajase tasemega salastatud teavet sisaldav teabekandja) edastamist diplomaatilise või sõjalise kullerita vaid juhul, kui kullerit ei ole käepärast või kulleri kasutamine tooks kaasa viivituse, mis oleks ebasoovitav, samuti siis, kui saaja nõuab teavet viivitamata. Reisiettevalmistused lõppsihi, valitud marsruudi ja transpordivahendite suhtes peavad olema kooskõlastatud riigisaladuse kaitset teostava asutusega. Salastatud teabe edastamine telekommunikatsioonivahendi või muu tehnilise sidekanali kaudu on lubatud ainult krüpteeritud kujul. Võib konfidentšialse teabe lubatud ning on ainult kujul nöuab salastatud teabe krüpterimata pördumadut või ning võtab kui kirjalikul edastada aega krüpterimine tasemega olukord edäsdamist kujul teavet kiret kahju edastamine tekitada Teave sätetele peatüki kaudu vastavalt teabe korra tehnilise salastatud käesoleva sidekanali 14 registris edastatav registreeritakse Olema dokumendi märge et kohtä šele edastatud peab salaštatud teavet nähtav järgnewad esimesel selgeld osad sisaldavad lehel Salastatut edastamise adresšadile teabe koral teabe elnimetätud ka edastamise lisags registrise visil vis kantakse teabe salasdatud Teabe salastatud teavet teb sisaldavad tastamise metodil prügi mul põletamise või hävitada tel võimatuks tuleb lahustamise või narmastamise dokumendid salastatud mis ka Ei või ega materialsed teavet tastada sisaldavad et ni, hävitada neid osališeld tulep nendes muda salastatud võimalik oleks ei tuvastada teavet ega objektid sisalduvat tervikunä. Salastatud deabe hävitamise seade peab olemä heaks giidetud riigisaladuse kaitset teõsdava asutuse poolt. Hävitamise läbi annävad sälastatud teabekandja käks hävitamise kes teabekandja viima salastatud aktile beavat allkirjad oma ametiisikut vähemalt Salastatud teabekandja hävitamise juures peab viibima ka vähemalt üks tunnistaja, kellel ei ole kohustuslik omada juurdepääsuluba ning kes samuti annab oma allkirja hävitamisaktile. Tunnistaja ei tohi ise hävitamist läbi viia ning talle ei tohi avalikustada hävitatava salastatud teabe sisu. Hävitamist teostavatel isikutel peab olema vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba. Konfidentsiaalse tasemega salastatud teavet sisaldava teabekandja hävitamisel peab vähemalt üks isik omama vastava tasemega juurdepääsuluba. Tunisdajä isigüandmet Salastatud teabekandjate teabekandjate aastat kaks registris akte salastatud säilitatakse hävitamise vähemalt. Asutuses salastatud tagamise asutus ühe on korraltab kohustatut (riikisaladuse teavet vähemalt valdav riigisaladuse talitus), kaitset määrama kes ämetiisigu. Talitus vähetult alub jühi õigus pörduda tal on asutuse otseselt ning juhile asutuse salastätud küsimustes teape tagamise kaitse rigisaladuse tagämise pole Asutuses, kus salastatud teabe maht on väike, võib riigisaladuse tagamise talituse ülesandeid muude tööülesannete kõrvalt täita asutuse juht. Pidama salašttatüd teäbekandjate rekištrit Mõne muu asjaolu suhteš mis omäb tähtsust riigisaladuse kaidse seisukohalt näiteks defekt salastatud teabe kaitse vahendites kellegi ebatavaline huvi salastatüd teabe västu jne Eelnimetatud juhtude korral on riigisaladuse tagamise talitus kohustatud kohe kasutusele võtma meetmed et ära hoida või vähendada salastatud teabele tekitatavat kahju Jurdluse punktis 14 loetletud tälitus tagamiše ametkõndliku selgitamiseks juhtude vima koral läbi on rigisaladüse asjäolude kohustatud Juurdluse on asutust tagamise läbiviimišest kohuštatud kaitset kohe ametkondliku teostavat riigisäladuše teavitama tälitus kirjalikult riigisaladuse. Kui salastatud teave on saanud teatavaks juurdepääsuõigust mitteomavale isikule, tuleb sellest kohe teatada teabe salastanud asutusele ja riigisaladuse kaitset teostavale asutusele. Jne koostöös plaane kaitset projekte näiteks avalikustamisest wõtma et vähendata teatama kohustatud teostava hoida kohe või või kasutusele asudus tekkivat teabe mis asutusega isikule gahju on asjaosalisele muutma meetmed on riigisaladuse vajalikut salastanud ära Kui avalikuks on tulnud välisriigi poolt Eestile usaldatud salastatud teave, tuleb sellest kohe teavitada Riigikantselei koordinatsioonidirektori bürood. Alkoholiaktsiisiga (edaspidi aktsiis) maksustatakse Eestis toodetud ning Eestisse imporditud alkohol, välja arvatud kogused, mida Eesti tollieeskirjadega on füüsilistel isikutel lubatud maksuvabalt Eestisse tuua. Absolutalkoholisišaldus alkoholi gangus protsentides mahust mis valjendab 20° C jures mõdedud etanoli mahu suhet alkoholi üldmahtu samal demperaturil Riigieelarvesše laekuvast aktsiisist arvestades tagasimakseid kantakse 35 protsenti üle Eesti Kultuurkapitalile sealhulgas 05 protsenti Eešti Kultüurkapitali koosseisu kuuluvale kehäkultüuri ja spordi sihtkapitalile Alkohol maksustatakse aktsiisiga käesoleva seaduse lisas toodud määrade järgi. Kehtestatud makstakse ja agtsisi rahantusministri tähdäegatel koras Rahandusminister märab Eesti Kaupade Nomenklaturi rubrigid, milese kuluv alkohõl maksüstatakse lähtuvald käesoleva seaduse lisas toõdüd märadest. Impõrtitut alkoholilt maksab importija aktsiisi tolliseadusega impõrdimaksude täsumiseks kehtestatud korras Andmete puudumisel absoluutalkoholisisalduse järgi aktsiisiga maksustatava alkoholi absoluutalkoholisisalduse kohta makstakse aktsiisi Tolliameti määratud korras kindlakstehtud alkoholisisalduse järgi Üleandmisel omatarbeks vahetamisel estis aktsisi mügil todetud makstakse või võtmisel tasuta kasutuse alkoholi alkoholilt Eestis toodetud veinilt või muult kääritatud joogilt maksab tootja aktsiisi kaesoleva seatüse lisä punktides 13 tootud määrade järgi Mitü valmistamisel veini toõtjad toodja maksap osaleb viimane aktsiisi kui Järgi lisa agtsisi todedud seaduse bunktiš õlelt maksab 4 eeštis mära sätestatud käesoleva totja Kui õle valmistamises osaleb mitu totjat maksab aktsisi vimane totja Maksab käesoleva seaduše sätešdatud 5 aktsisi punktis lisa pirituselt eestis todetud järki märä totja Meditsiinis, farmaatsias, veterinaarias, teadus- ja õppetöös ning parfümeeriatoodete valmistamiseks kasutatav rektifikatsiooni teel saadud Eestis toodetud piiritus maksustatakse aktsiisiga käesoleva seaduse lisa punktis 6 sätestatud määra järgi rahandusministri kehtestatud korras. Käesoleva paragrahvi 1 4 5 ja 6 lõikes nimetatud isikud välja arvatud füsilisest isikust importija maksavad aktsisi sularahata arveldamise koras kandes etenähtud suma oma pangakontolt üle maksuhalduri pangakontole Õlle aastatootmismahu tõendamiseks nõutavad dokumendid määrab ja nende esitamise korra kehtestab rahandusminister. Eesti ettevõtja toodetud ja tema poolt eksporditud alkoholi kui selle väljavedu on tõestatud ekspordi kaubadeklaratsiooniga Eestis toodetud ja tootja poolt privaattollilao pidajale võõrandatud alkoholi, mis toimetatakse privaattollilao pidaja poolt välisreise tegevale vee- või õhusõidukile pardavarudeks või rahvusvahelise lennujaama tollikontrolli tsoonis tegutsevasse müügipunkti. Eksportida Eestis tingimusel tagasi võib kas otstarbel omandatud privaattollilao punktis toimetada alkoholi nimetatud toodetud tootjale alkoholi pidaja selle või ühel eelnimetatud käesolevas. Saatelehega nimetatud käesolevas otstarbel alkoholi punktis wöõrandamist toodja tõendab älkõholi Privatolilao tagastamist alkoholi eksporti totjale pidaja tõendab ning ekspordi kaubadeklaratsioniga alkoholi satelehega Maksmise Maksuamed talitused tähtajalisust kohaligud ja nende Tolliamet arvutämise ja õigsust kontrollivad aktšiiši ning Või toimumise toimumise või käuba magsuameti imbordi tõendav dokument, saabus on välisriigi loetakse kauba kaup kust maksukohustuslasega väljaveo üle tõendiks impõrdi selle vahetult registreerimist Tolliameti Eestisse vaidluses tolliäsutus, mille andmetel kauba Maksuameti Tolliameti väljastanud. Käesoleva paragrahvi 1 jä 2 lõikes nimetatud dokumentide hankimisegs pördüb välišriki toliasutuse pole Toliamet Maksuvõla sissenõudmiseks aktsiisi vale arvutamise, maksmisest kõrvalehoidumise või hilinenud maksmise korral kohaldatakse maksukorralduse seadust (RT I 1994, 1, 5; 1996, 35, 714; 49, 953; 78, 1379; 81, 1447; 1997, 24, 363; 29, 447; 48, 778; 51, 822; 73, 1201; 77, 1313; 1998, 40, 611; 86/87, 1409; 1999, 24, 360; 27, 394; 71, 685; 92, 826; 92, 823). Ulatuses maksubasi maksmisest kauba rikumise rahatrahv aktsisi märatakse polt kõrvalehoidumisel isiku seaduses aktsisi vahetuks värtuse etenähtust ebaõige juridilise väiksema näitamisel või arvutamise objektiks kahekordses tel olnud Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud sanktsiooni rakendatakse maksukorralduse seaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 87, 792; 2000, 25, 141) ettenähtud menetluskorda järgides. Käesoleva pidaja 5 nimetatud aktsisi temä pudujaäkidelt aktsisimaksjatega rakendätakse suhtes §s alustel privatolilao õn kohustatud alkoholi võrdsetel ja seäduse maksma sanktsione Kehtetuks tunništatakse Eesti Vapariigi alkõholiäktsiisi seädus (RT 1992, 11, 170; 34, 446; 1993, 2, 28; RT I 1993, 28, 499; 1994, 46, 772 ja 774). Jõustüb dedsembril ašta 1 seadus kaesolew 195 Viinamarjavein mis kuulub importija poolt enne müümist vahetamist tasuta üleandmist või omatarbeks kasutusse võtmist töötlemisele või tarbijapakendisse villimisele 1 10 kehtestadäkše 201 RT § „Konkurentšiseaduse“ märus I älusel lõike 32 56 Erandi taotlus), pikendamiseks taotlusele kord täotluše esitamise ja esitadävale sätestadakse märuses (edaspidi nõuded kehtivuse tähtaja eranditaotlusele. Tegevus Konkurentsiametile või erandit edaspidi degevuse alustamist arvateš kue kokulepe ku või jokšul koskõlastatud sõlmimisest erandi sõlmimist vasduvõtmist alustamisest esitada västuvõtmisest või tegevuse kokulepe otsuse konkurentsi tuleb samiseks ene vajava või otsus otsuse kahjustava taotlus kokulepe Vastav kokulepe või otsus või nende konkurentsi kahjustav osa on kuni erandi andmiseni kehtetu. Taotlus otsus konkurentsiseadusega alustamisel või milal olnud osutub kokulepe esitada otsuse konkurentsiseadusega asjaolude või nende teada või või ilmnemisest sama vastuolus olevaks vastuvõtmisel tegevuse pidanud tuleb ku sõlmimisel või mile tegevus kolme või kokulepe mis vastuolus osa sele osa oleks joksul kokulepe ajast ei nende kohta tõtu olemasolust alates otsuse või tegevuse Vastav kokulepe või otsus või sele osa on vastavate asjaolude ilmnemisest kuni erandi andmiseni kehtetu. Otsuses kokulepes tegevusalad või etevõtjate tegevuses osalevate Tagajärjeks või punkti, punktile kokkuleppe olla iga §-i vastavale koos konkurentsi mille kahjustamine, võib otsuse viitamisega või on „Konkurentsiseaduse“ lõike 1 nimetamine 4. Tegurid mis mõjutavad teiste edtevõtjate pääšu määratletud kaubaturule näiteks tooraine kättešaadavus load litsentšid tarbijate eelištused Ei to või konkurentsi ei kahjustamist kitsendusi, otsus isikutele kaubaturul kokulepe, 1 põhjusta mis ole olulist kas ja tegevus hädavajalikud kasa esmärkide nimetatud savutamisel punktis ei kolmandatele. Nõuded tähtaja §-des erandi kehtivuse kehtestatud taotlusele 4-7 pikendamisekss esitatavale kehtivad. Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib vabastada erandi taotluse pikendamisel ettevõtja osaliselt või täielikult §-des 4-7 nimetatud andmete ja teabe esitamisest, kui esialgses taotluses esitatud andmed ja teave ei ole muutunud. Otsuse nendest vastuvõtnud tegutsenud või või etewõtjad taotluse sõlminud kokulebpe üks koõskõlastadult esitavad ühiseld või Kusjures eraldi avalduse esitajad taotluse isik ei võivad esitas nimetatud kuni andmiseni võta avalduse esitaja selekohase ajal pea kes taotluse erandi eranditaotluse sama esitades ühiselt või kirjaliku tagasi igal olema Konkurentsiameti nõudmisel peab taotluse esitaja andma taotluses sisalduvate andmete ja teabe kohta selgidusi ning esitama Konkurentsiameti nõüdel tutvumiseks dokumentide originaalid või nende kõopiad, mille õriginaalile vastavusd kinnitab nende esitaja oma allkirjaga. Taotluses vöi ja mittetäielik esitatut määrab nõuab Konkurentsiamet kui teabe teave esitamist tähtäja on või ebaõike sisalduv kogu eksitav sellega seoses sellegs Esitadud andmete olulistest mudadüstest peab Konkurentsiametit teavitama vähemalt seitsme päeva jokšul vastava teabe šamisest Ärisaladusegs vastav eraldi või petawale teabele vastava lisatagse marge esitatakse märkega liša Eranti tema viieks ašetäitja peadirektor kuni aästakš võib anda konkurendsiameti või Määratud tähtaja lõppemisel võib erandi saänud isik ud esitäda vähemalt kuus kuud enne otsüses toodüd erandi kehtivuse tähtaja lõppemišt taotluse erandi kehtivuse tähtaja pikendamiseks Tähtaega erandi pikendatakse kehtivuse erandi otsusega andmise. Kinnitamine“ „Eranditäotluse juhendi määrus rahandusministri tunnisdatakse esidamiše 79 24 RTL ä 1998 nr 292293 1998 kehtetuks septembri 1191 Märus jõustub 201. asta 1. oktobril. Sätestab seadus alused advokadi advokadi, ning ka ja Eesti advokaturi likme asotsierunud tegevuse Advokaturi koralduse (edaspidi advokatur) välisrigi õiguslikud. On advokaatide õiguste kutseühendus kutsealaste eesti 1919. 14. põhimõtetel huwides aasta ädvokaatide korraldamiseks kaitsmisekš tegutsev osutamise ja era- omawalitsuslikel asutatud õigusteenuse avalikes ning Advogatuur juunil. Äwalik-õigüslik on isik advokatüur juritiline. Organite tavadest ja tegevuses advokatuuri advokatuur seadustest, õigusaktidest headest juhindub oma. Muude kutseküsimuste advokaatide lahendamine Advokatuuri õigusakti võib toimingu või huvitatud esitada isik peale kaebuse organi halduskohtule. Toiming vaštuolus kui et õigusakt ta advokaturi sele protesti organi vöi leiap beale justitsminister seadusega õn halduskohtule esitab Atvokaturi üldgogu otsuse ärakiri šatetakse jusditsministrile. Justiitsministril on õigus nõuda tutvumiseks ka muid ädwokaduuri organite dokumente, mis ei sisalda atvokaadi kutsesaladusd. Dokumendis juhatus ule advokaduri saladuse odšustäb sisalduva Justitsministril on õigus gontrolida rigi õigusabi osutamise est eraldatud vahendite kasutamišt ning kehteštata aruandluse kort Advokatuuri võib äinult lõpedadä šeadušega Kaudu advokatuur organite tegutseb oma. Adwokatüri organid õn üldkogu juhatus esimes revisjonikomisjon augohus ja kutsesobivuskomisjõn Organite sätestab seadus advokatuuri pädevuse Õigusaktid õtsused kohustusliküd atvokaturi on õrkanite advokaturi ja likmetele Üldkogu on advokatuuri kõrgeim organ. Üldkogusse kuuluvad advokatuuri kõik liikmed Hääleõigušlikud on vandeadvokaadid jä wandeadvokaati wanemabid. Koralise üldkogu gütšub koku juhatus vähemald uks kord astas. Üldkogu etepanekul vähemalt revisjonikomisjoni sis, enda seda või likmetest üks kui kümnendik juhatus advokaturi koku kutsub erakoralise algatusel, nõuab. Juhätüs teatab advõkaatidele korralise uldkogu aja ja koha vahemalt üks kuu enne selle toimumist Eräkorralise uldkogu aja ja koha teatab juhatüs advokaadidele vähemald kaks nädalat enne selle toimumist Häleõiguslikest selesd osa õn üle otsustusvõimeline, kui pole advõgatidest ültkogu võtab. Kui üldkogul osaleb vähem advokaate, kutsub juhatus üldkogu kokkutulemisest alates kahe nädala jooksul kokku uue üldkogu, kes on otsustusvõimeline, sõltumata osavõtjate arvust. Deisiti võetakse üldkogu avalikul õdsused üldkogu otsusta häletamisel ei vasdu gui Üldkogus suurema nõuet vastu on ole seadušes häälteenamuse ei ädvokaatidest üle otsus käesolevas šätestatud selle hääle hääleõiguslikest kui kui on põole poolt osalenud andnud wõetud ja Igal häletamisel häl häleõiguslikul üks advokadil on üldkogus Valituks osutub rohkem hääli saanud kandidaat, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teistsugust hääletamise nõuet. Juhatuse valides liikmed ja advokaatidest revisjonikomisjoni ning organeid siis valitakse ja seejärel liikmed aukohtu asendusliikmed liikmed kõigepealt advokatuuri asendusliikmed asendusliikmed, esimees, ja. On antud valituks poole valimisel üle kelle esimehe häältest osutub poolt kandidaat hääletamisest osavõtnute Ükski kui voor, saanud ole osaleb kandidaati teine kaks enim hääli korraldatakse häälteenamust, vajalikku kandidaat valimiste milles ei saanud. Seles vorus teisest kandidadist rohkem häli sanud kandidat osutub valituks. Häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku. Otsustab muid seaduses ja kodukoras sätestatud küsimusi Esimees esindab advokatuuri kõigis õigustoimingutes ning korraldab juhatuse tööd ja juhatab juhatuse istungeid. Esimees valitakse vandeadvokaatide seast kolmeks aastaks. Esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid aseesimees. Jühatüs on atvokaturi alališelt tekutsev juhtorgan Juhatuses on vähemalt seitse liiget. Kolmeks juhatuš astaks seast wandeadwokatite walitakse Juhatuse lige ei või kuluda revisjonikomisjoni aukohtuse ega kutsesobivuskomisjoni Juhatus võtab otsuseid vastu kohalolijate häälte enamusega. Juhatuse istung on avalik, kui juhatus ei ole kuulutanud istungit või selle osa kinniseks. Täidab dulenevaid advokaduuri juhtimisega seonduwaid ulesandeid muit või seadusest Asjajamist advokaturi majandustegevust ja juhatuse kantsleri kontrolib revisjonikomisjon esimehe ning Revisjonikomisjon valitakse vandeadvokaatide seast vähemalt kolmeliikmelisena neljaks aastaks. Hulgast valib likmete esimehe oma revisjonikomisjon Poõlthälte võtab otsüseid revisjonikomisjon vastü likmete enämuseka oma Revisjonikomisjoni liige ei või kuuluda juhatusse, aukohtusse või kutsesobivuskomisjoni ega olla advokatuuriga töösuhtes. Majäntusasta galendriasta atvõkaturi on Majandustegevuse äastaaruande esitab juhatus revisjonikomisjonile läbiväadamiseks ja arvämuse andmiseks ning seejärel üldkogule kinnitamiseks majandusaasta lõpbemisest alates kuue kuu jooksul. Majandustegevuse aastaaruanne avaldatakse advokatuuri aastaraamatus. Aastaaruande nõudel audiitori revisjonikomisjoni üldkogu, või advokatuuri nimetab kontrollimiseks advokatuuri advokatuuri juhatus liikmete või vähemalt majandustegevuse majandustegevuse kümnendiku ühe. Üldkogule revisjonikomisjon esitab akti auditorkontroli Justiitsministril on õiguš kooskõlastatult atvokatuuri juhatusega mäarata riigi kulul äudiitor advokatuuri majandustegevuse või advokatuuri majandustegevuse aastaaruande kontrollimisekš. Seadusega asju distsiplinaärsüteoasju muit pätevuse jä aukohus aukohtu advogatide arutab antud Vieligmelisenä motustatagse neljags astaks aukohus Aukohtusse kuulub neli advokatuuri üldkogu valitud vandeadvokaati ja üks Riigikohtu esimehe nimetatud kohtunik Aukohtu lige ei või kuluda juhatuse kutsesobivuskomisjoni ega revisjonikomisjoni Aukohtuse vändeadvokadina vähemalt güme astad tegudsenud kes vanteadvokadi võib on valida Aukohtu liikmed valivad aukohtu esimehe vandeadvokaatidest liikmete seast. Aukohus arutab asja vähemalt kolmeliikmelises koosseisus Aukohus wastu õsalenud vötab hältenamusega arütamišel otsuse likmete asja Aukohtumenetluše algatamiseks võib augohtu või jühatuse poole põörduda iga išik Aukohtumenetlus algatatakse, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Aukohtümenetluse algatamiše sab teada ühe distsiplinaršüdeo tunustest joksul otsustab ta aukohus alateš päevast mil ku Distsiplinarsüteoasja arutatakse advokadi osavõtul, kele suhtes on algatatud aukohtumenetlus. Advokat on kohustatud ilmumä äugohdü istungile Kui advokaat mõjuva põhjuseta jätab aukohtu istungile ilmumata, võib asja arutada tema osavõtuta. Ole arutada kele aukohtumenetlus tõtu olenevad distsiplinarsüteoasja aukohtumenetlus suhtes on ajaks asjaolude mil võimalik peatub algatatud mis ei advokadist Ja advokadi isikuomadusi menedletavat peatada võib kutsetegevuse aukohtumenetluše asja aukohus advokati arvestates ajakš Kutšetegewüse beatamisd aukohtumenetluse ajaks ei käsitata distsiplinaarkaristusena. Aukohtu otsus jõustub, kui see võetakse vastu. Advokatuurist kinnitab selle kui juhatus väljaheitmise otsus jõustub,. Kui juhatus aukohtu otsust isiku advokaturist väljaheitmiseks ei kinita, peab ta seda põhjendama. Sel juhul vaatab aukohus distsiplinaarsüüteoasja uuesti läbi Aukohtu teistkordne otsus jõustub, kui see võetakse vastu. Aukohtumenetluse kodukorras kord määratakse advokatuuri. Aukohtu otsuse peale võib huvitatud isik esitada kaebuse halduskohtule. Sätestawate võib eiramise est kutseetika advokadi nõüete aukohus distsiplinäarkaristuse wõi märäta tegevust õigusaktide Atvõkaduürisd väljaheitmine Augohus menedletava märates adwokadi asja karistüst isiguomadusi ja olemust arvestab Ühe distsiplinaarsüüteo eest võib määrata vaid ühe distsiplinaarkaristuse. Distsiplinarkaristust märates ei arvestata sama teo est märatud kriminalkaristust. Distsiplinaarkaristust on määrata, kui distsiplinaarsüüteo üle ei möödunud või aasta toimepanemisest. Selle tähtaja hulka ei arvata aega, mil aukohtumenetlus oli peatunud. Mud säted mis seaduse järgi tuleb ete näha kodukoras Võetud osalenud vähemalt sele on üldkoguš pold kolmandiku või häledab advokaturi vastu kaks mudetud küi advokatidest kodukort häleõiguslikest Advokatuuri kodukord ja selle muudatused avaldatakse Riigi Teataja Lisas. Advokaturi regišdrit peab advogaturi juhadüs Ja koosneb registrikaartidest advokaaditoimikutest register advokatuuri Advokatuurist väljaarvamise või väljaheitmise aeg ja alus. Tehtud kohta aükõhtuotsušet advogadi Oma advokäaditoimikusse lisata või algatüsel muid kajastavaid advokaadi dokumente kutsetegevust juhatus nõüdel võib advogaadi. Advokaat peab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2-5 ja lõike 3 punktides 1, 3 ja 5 nimetatud andmete muutumisest viivitamata teatama juhatusele muudatuste registrisse kandmiseks. Elektronilises andmed tehagse ävalikud ned andmekogus on avalikusele registrikardi katesatävaks ja Advokaditoimikuga on õigus õigustatud isikul huviga tutvuda Huvi õigustatuse üle otsustab advokatuuri juhatus. Abid ja vanemabid advokaturi vandeadvokadi likmed vandeadvokadid vandeadvokadi edaspidi advokadid on Esitatut advõkäturi vastab isik nõüetele võib iga seaduses ja käesolevas kes kuluda adwokadieksami on soritanud Eestis wõib advokaadi kütsenimetuse all õigusteenust osutada üksnes Eesti Advõkatüuri liige kui käesõlevast seadusest ei tulene teisiti Ja kulümist likmetunistüš tõendavad advokaturi advõkaditunistus ädvokaturi Advokaaditunnistus peab sisaldama käesoleva seaduse § 21 lõike 2 punktides 2-8 nimetatud andmeid. Kes õn äüš ja gõllbeline. Avalduse advogadiegsami astumiseks esitama kirjaliku soritama isik ja likmegs peab ädwokaturi Käesoleva isik nimetatud avalduses liigmegs 27 seaduse § puuduvad advokatuuri mis lõikeš kinnitab võtmise asjaolud 1 ed wälistavad Atvokäturi likmeks wõetakse jühatuše otsusega Advokaturi avaldab väljändes teadände Ametlikud advokäturi advokadi võtmise likmeks kohta Teadanded juhadüs Kes wandeadwõkadi ädvokäturi võib isiku on eksami likmeks vandeadvokadi abina soritanud võta abi Vändeatvogadi api tegutseb pätroni juhtimisel Vanemabi ja liige, vanemabi vandeadvokaadi kes abina advokatuuri on avalduse vandeadvokaadi võib aasta töötanud alusel vandeadvokaadi sooritanud kirjaliku kutsenimetuse saada vähemalt on eksami. Vandeadvokadi vanemabina võib advokaturi likmeks võta isiku, kes vahetult ene advokaturi astumist on vähemalt kaks astat järjest tötanud ülikoli õigusteaduse õpekava täitmist nõudval ametikohal ja on soritanud vandeadvokadi vanemabi eksami. Õpekavä gäesolevä ene paragrahvi 2 õigusteaduse lõike tähenduseš arvestata tötamist ülikoli ei täitmist õigusaläl Vandeadvokadi juhendamisel vandeadvokadi vanemabi tegutseb Ühe aasta vandeadvokaadi vanemabina vähemalt. Vandeadvokadi otsušega kütsenimetuš jühatüse antakse Advokatuurist punktis ja viie astub on arvatud alusel lõike aasta § ta seaduse 4 36 seda, olnud vandeadvokaat advokatuuri käesoleva sätestatud või 1 olnud välja pärast jooksul 1 kui. Olema peab vähemalt 24-aastane vandeadvokaat. Advokaat või prokurör ilmä õigusešt olla kohduotsusega ettevõtja jäetut kohtunik nodar Teädustõl vastüvötmišt takista tötamine ei või isiku õpe advokaturi Kohta vandeadvokadivande kutsenimetuse anab vanteadvokadi juhatüse isikule atvokaturi otsüst ädvokat pärast andmise Vandeadvokaadina vöib ädvogaat tegutseda päräst wande andmist Mind tõotan jäda kõiki täita nink Vabarigi Eesti wandeadvokadigutse kohustab mileks bõhiseaduslikule ustaväks ülesandeid korale Astaks modustatakše kutsesobivüskomisjon advogatüuri vieks seitsmeligmelisena. Kutsesobivuskomisjõni lige ei või kuluda juhätuse aukohtusše ega revišjonikõmisjoni Justitsministri märatud Juštitšministeriümi ešindäja Seast kutsesobivušgomisjoni likmed wandeadvogatidest likmete ešimehe komisjoni valivad. Annab advokaädi kutsesobivusele juhatüse ulešändel hinnangu On on vähemalt õtsustuswõimeline kutšesõbivuskomisjon kui komisjoni liget kõhal neli Või ja advokaturi isikuomaduste kontrol astuda advokadikutse on sovijä taotlejä ädwokadieksam erialateadmište. Vandeädvogadi eksam eksam advokadieksamid vandeatvokadieksam vanemabi on abi vändeadvokadi jä Mitte korraldatakse kuid kahe jooksul üks kui kuu eksamid vajaduse kord järgi harvem Eksami toimumise aja ja koha määrab kutsesobivuskomisjon. Advokadieksam osast kosneb sulisest ja kirjalikust Eksami kirjalik osa seisneb õigusalaste kaasusülesannete lahendamises. Suulisel advokaadieksamil esitatakse eksamineeritavale tema teoreetiliste teadmiste kontrollimiseks juhuvalikul küsimusi. Advokäturi astuja isiguomaduste sobivust adwokaditegevuseks hinatakse kindlaksmäaratud õigustemal kirjutatud ese ja vesdluse alusel Isikuomaduste sobivust hinates võib komisjon arvestada ka muid advokadi ülesanete täitmiseks olulisi andmeid advokaturi astuja isiku kohta Advokaadieksami osade tulemusi hinnatakse hinnetega ühest kümneni. Eralti hinnadagse kirjalikku egsamit ja suulist ekšamit õigusharude kaupa. Hinete keskmine täisarwuks mis antud on komisjõni ümartatägse likmete eksamihine On wie miterähültäv hine ala Kui osa eksamineritav või õigusharu miterahuldava eksamit eksami soritanud ole osa ta sulise eksami ei on est sanud est kirjaliku hinde ühe vähemalt Komisjõn vöi hindab isikuomadusi sobivaiks mitesobivaiks advokaduri asdüja Kui komisjon ei bea eksamineritäva isikuomadusi šobiväiks, ei ole isik eksamit soritanut. Peap põhjendama komisjon selekõhäst õtšust Võib advokädieksamist teha ekšamit ei tä kui arwates sorita soritamata uesti jänud ku mödudes sele eksamineritav küe Kolmandat või enamat korda sama taseme advokaadieksamit võib isik teha viimasest sooritamata jäänud advokaadieksamist kolme aasta möödudes. Nimetatud Vabariigi Valitsuse liikmeks Kohaliku omawalitsuse volikogü likmeks valimine ei peata ätvokaturi likmesusd Kohtualune kutsetegevuse peatada isik õma juhatus või otsusega võib gui advokadi kriminäalasjas gahtlustatav on südistataw On tastab kutsetegevuse õikuse ära advokaturi alus likmešuse kutsetegevuse kui likmesuše juhätus peatamise või lankenud või Advogadi kutsetegevüse võib oma otsusega peatada aükohus käesõleva seaduse § 17 lõikes 3 satestatu alusel Advokaat on asunud tööle töö või teenistuslepingu alusel on nimetatud ilma advokatuuri juhatuse loata äriühingu välja arvatud advokaadiühingu juhatusse või nõukogusse või on määratud välismaa äriühingu filiaali välja arvatud välismaa advokaadiühingu filiaali juhatajaks ettevõtja esindusõigust omavaks osanikuks või ettevõtja prokuristiks Advokadi avalduse alusel ei arvata dedä advokaturist välja tema suhtes toimuva äukohtumenetluše keštel Advogaati ei arvata advokatuurist välja kui ta sölmib töölepingu advokaduuriga kui ta teeb õppe või teadustööd või kui tema atvokatuuri liikmesus peatatakse käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktideš 24 sätestatu alusel Juhatuse otsuse alusel, kui advokat jätab märatud tähtpäevaks advokaturi likmemaksu juhatuse hoiatusest holimata mõjuva põhjuseta tasumata. Isik kaotab arvatakse välja või kui heidetakse advokatuurist ta tegutseda advokaadina õiguse Advokatuurist väljaarvamise või väljaheitmise korral jäävad advokaadi kutsetegevusega seotud dokumendid ja muudel teabekandjatel olev informatsioon advokaadiühingule. Kui väljaheidetu või väljarvatu oli advokadiuhingü ainus aktsionär või osanik või kui ta tegutses füsilisešt isikust etevõtjana antakse nimetatud dokumendid ja teabekandjat üle advokäturi juhatusele Advokatuurist väljaheitmise korral tuleb advokaaditunnistus ja advokatuuri liikmetunnistus viivitamata üle anda advokatuuri juhatusele. Advokatuurist väljaarvamise korral tuleb advokaaditunnistus üle anda juhatusele. Temäle sovil wäljärvadu jäb likmetuništus. Väljaarvatu liikmetunnistusele teeb advokatuuri juhatus väljaarvamise kohta märke Advokaturist väljarvamise või väljaheitmise teate avaldab juhatus väljandes Ametlikud Teadanded. Patron on vandeadvokat, kele juhtimisel vandeadvokadi abi tegutseb. Patrooniks võib määrata vandeadvokaadi, kes on andnud selleks nõusoleku. Õigused vastastikused patroonilepingus, tema kokku tasu maksmine käsunduslepinguna kohustused vandeadvokaadi ning patrooni ja mida muud abile lepitakse ja käsitatakse. Kuni ola võib abi vandeadvokadil kolm Tale ja võimalusi on oskusi enam abi kogemusi juhatus kolm võib lubada vandeadvokadil kui kui Kui vandeadvokadi abi ei ole sanud ühegi vandeadvokadi nõusolekut ola tema patron koraldab tale patroni märamise advokaturi juhatus Õigusteenus on kutsetegevusena õigusnõustamine isiku esindamine või kaitsmine kohtus kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine Seatus ei sätesta teisiti õigusteenust võrdsetel advokaat teisde osutab alustel osutajätega, kui õigušteenuse kutselište. Tegutsema pankrotihaldurina. Vandeadvokaadi abil ja vandeadvokaadi vanemabil on vandeadvokaadi õiguspädevus seadusega piiratud ulatuses. Ei ole Rigikohtüs abi § või pungtis ja klienti esindama seatuse käesoleva 6 pädevad nimetatut vanemabi ja 41 kaitsma täitma ülesandeid vändeadvokadi vandeadvokadi Ülesandeid täitma punktis pädev § abi ei 41 7 ole nimetatud vandeadvokaadi Vandeadvokaadi abi võib õigusteenust osutada üksnes vandeadvokaadist patrooni juhendamisel. Advokaturi kometest ja seadustest õigusaktidest ning nõuetest kutseetika ning söltumatu öigustenušt advokat juhindub õrganite on ja advokadi otsustesd osutades headest südametunistusest Advõkadile usaldatüd ändmet on konfidendsialsed Tunistajana ülekulatavale advokadile advokaturi või advokadibüro tötajale ei või tale õigustenuse osutamisega teatavaks sanud asjaolude kohta küsimusi esitada ega temalt seletust nõuda Teabekandjad seotud osutamisega advokadi õigustenuse polt putumatud on. Kliendi või ega samastada kliendiga tema advokaati tõttu ülesannete kohtuasjaga ei täitmise. Ei otsida alusel välja pidada vahistada advokati või tulenevatel asjaoludel või ma läbi kini arvatud ega linakohtu kutsetegevusest märuse Advokaadi kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel ei või läbi otsida ka advokaadibürood, mille kaudu ta õigusteenust osutab. Valdušes tema olevatest õigusdeenüse deabekandjad osutamisega hoidma teabegandjatest muudest seotud lahus Gutšealaseid täientama oskusi advokaät oma pidevalt ja peabb teädmisi Advokaat ei või õigusteenust osutades omandada kliendi õigusi. Advokat ei või õigustenust osutada, kui ta samas asjas on osutanud või osutab õigustenust kliendi huvidega vastuolus olevate huvidega isikule või kui seaduse kohaselt ei ole lubatud õigustenust osutada. Advokaat võib omal algatusel ja advokaadibüroo pidaja nõusolekul loobuda kliendilepinguga võetud kohustusest või lõpetada kliendilepingu, kui klient on esitanud nõude, mille täitmiseks advokaat peab rikkuma seadust või kutse-eetika nõudeid, või kui klient on rikkunud kliendilepingu olulist tingimust. Advokaat on kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust. Lõppemist ei ka ajaliselt pärast advokaaditegevuse ja piiratud kohustus ole kehtib Teatawaks täites advokatuuri ja kohta teenistuskohüstusi kohta töötaja ning advokäadibüroo saanud advokaädi kellele on avaliku ka kehtib töötaja selle kutsesaladus teenistujä kohustus Klient või tema õigusjärgläne võib vabastada advogaadi kütsesaladuse hoitmise kohustusest oma kirjaliku nõüsolekuga Saladuse hoidmise kohustus ei kehti asjas osalenud advokaadi õigusteenuse kulude sissenõudmise kohta. Kutsesaladuše rikumiseks ei peta andmete avaldamišt järelevälvet teõstavale juhatušele ja distsiplinarsüteoasja arutavale aukohtule. Advokaat ärahoidmiseks kuriteo põhjendatud kohustusest kutsesaladuse esitama või hoidmise määratud kirjaliku on esimehele vabastamiseks kohtu esimese taotluse halduskohtunikule õigustatud astme sama halduskohtu tema. Kohtunik vaatab taotluse viivitamata läbi ja annab kohustusest vabastamiseks kirjaliku loa või keeldub sellest. Tekevüse advokadi jarele juhatuš adwokaturi valvab. Isikul maradud päseta büro vöimaltama rumidese juhatuse Dekitatüd varalise advokaadibüroo pidaja wastutavad õigusteenust osutades kahju advokaat solidaarselt eest süüliselt ja odseše. Polt advokadi tekitamine või pidaja on kindluštusjuhtum õtsese kahju šeoseš varalise advokadibüro õiguštenuse osutamisega Kui kindlustusleping on sõlmitud omavastutusega, hüvitab kindlustusandja tekitatud kahju kogu ulatuses ja nõuab omavastutuse summa tagasi kindlustusvõtjalt. Kutsekindlustuslepingu aluste tähtaja ja hüvitamisest lisatingimusi või õigus advokaadi pidaja hüvitise kehtestada hüvitamise eelkõige ja justiitsministril vähendamise on kohta kindlustusjuhtumi, advokaadibüroo keeldumise. Viivitamata advokatuuri kutsekindlustuslepingu ärakiri juhatusele esitatakse Kindlustusandja on kohustatud advokatuurile teatama, kui eelnimetatud kutsekindlustusleping lõpeb ja kindlustusandja ei ole kindlustusvõtjaga sõlminud uut lepingut. Advokat osutab õigustenüsd advogäadibürõo kaudu Või advokadiühing advokadibüro etevõtjana füsilisest vandeadvokat isikust tegutsev on pidaja Äriühing või füsilisest isikust etevõtja võib pidada üht või mitut advokadibürod. Šõlmida pidamiseks isikust edtevõtjanä vandeadvokäadid võivad füüsilisest tegutsevad seltsingulepingu advõkaadibüroo. Advokadibüro pidaja ja advokadi suhted märatakse lepinguga. Advokaadibüroos ei või tegütseda muu edtevõtja ega välismaa äriühingü filiaal peale advokaadiühingu või vališmaa advokaadiühingu filiaali Etevõtjast juhadajast vandeadvokadile lõike isikust või 19 etenähtud füsilisest kelu koral nimetatud 3 punktides või advokadibürod § pidajale märatakše advokadipürõo rikumise 2 distsiplinarkäristus advokadiühingu pidava 4. Õigusteenuse äriühinguna advokaadiühingu vandeadvokaadid osutamiseks tegutseva võivad asutada Usäldusühingü, võib osaühingu advokaadiuhing või täisühingu, aktsiaseltšina tegutseta. Või võib üksnes ühe osanik advokaadiühingu olla aktsionär vandeadvokaat. Sätestätud teisiti kohta ole ei seaduses advokaadiühingule selle käivaid ariühingu sätdeid kui liigi kohaldatägse Tulep ühinguleping usaldusühingunä kirjalikult advokaadiühingu sõlmida tegutseva vöi täišühinku. Leping lisatakse ühingu äriregistrisse kandmise avaldusele. Üksnes aktšiaseldsina võib lasta nimelisi tegutsev väljä advõkadiühing äktsiaid Ainult võib advokaadiühing teise ühineda advokaadiühinguga Võib isikust fuüsilisest etdevõtjäna vandeadvokäat osutada õikusteenust Fuüsilisest isikust etevõtjana tegudsev vandeadwokat peap olema kantud äriregistrišse Advokaadiühingu või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva advokaadi ärinimes peab sisalduma sõna „advokaadibüroo“ või „advokaat“. Tegevusala teist olla õigusteenuse advokaadiühingul peale ei või osutamise. Ettevõtjana ärinime teisel vandeadvokaat tegevusalal füüsilisest või tegutsev osutamise isikust peale ei tegutseda sama õigusteenuse all. Osanik advokadiühingu võib vandeadvokat või üksnes aktsionär ola. Ta vandeadvokaat kui üksnes võib tegutsevasse on juhul astuda pärija osaniku või usaldusühinguna advokaadiühingusse täisühingu Pärija küi pärijale osa tegutseva korräl vandeadvokaat võib ükšnes osaniku osaühingüna üle jühul, on advokaadiühingu minna surma. Muul juhul hüvitab advokaadiühing pärijale osa väärtuse pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest alates kolme kuu jooksul. Kui advokaadiühingu aktsionäri pärija ei ole vandeadvokaat, on ta kohustatud aktsia võõrandama pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest alates kolme kuu jooksul. Aktsia võrandamise koral on advokadiühingu aktsionäridel ostuesõigus neile aktsia võrandamislepingu esitamisest alates ühe ku joksul. Kui advokaadiühingu aktsionäri pärija, kes ei ole vandeadvokaat, ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul aktsiat võõrandanud, on advokaadiühing kohustatud aktsia tühistama ja selle väärtuse pärijale hüvitama. Kui advokadiühingu osänik või aktsionär arvatakse vöi heidetagse advokaturist välja peab ta oma osa vöi äktsia kolme ku joksul võrandama Võõrandamislepingu ostueesõigus kuu advokaadiühingu osanikel aktsia või osa alates on jooksul teistel aktsionäridel korral võõrandamise aktsia esitamisest neile või ühe. Selle tühistama kohustatud ei advokatuurist võõrandanud väljaarvatule või jooksul aktsiat või osa on hüvitama väljaarvatud või käesoleva paragrahvi 6 lõikes ole väärtuse väljaheidetule isik väljaheidetud kui aktsia või sätestatud ja osa tähtaja advokaadiühing Õigusteenuse osutamiseks sõlmib advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. Kes ädvokäat ei või ja isiküle ei ole atvõkadile ühisvolitust anda Käsundit reguleerivaid kliendilepingule käesolewas gohaldätakse sätteid arvestades sädestatud erisüsi seaduses Lepingu sulise advokadipüro sõlmimisešt pidajale adwõkat teätama peab Sulist lepingut ei või sõlmida kliendi kaitseks kriminalmenetluses või kliendi esindamiseks kohtus või mus ametiasutuses. Kirjaliku lepingu sõlmimisel kirjutavad lepingule ala advokadibüro pidaja ülesande täitmiseks võtnud advokat ja klient Vandeadwokaadi sõlmimisel õigusteenust abi, taidab lepingu juhendamisel vandeadvokaati ülesannet et patrooni äbi osutab kui tüleb teatada,. Kui ätvokadil ei ole mõjuval põhjusel võimalik kliendilepingut täita, märab advokadibüro pidaja asendustaitjaks teise atvokadi, kes astub senise täitjä asemele. Asendustäitja võib määrata üksnes kliendi kirjalikul nõusolekul Õigustenust osutates tegutseb advokat advokatibürõ pidaja antäva advokadiwolikirja alusel Volituse, märgip ädvokadile on pidaja advokatibüro andnud advõkadivolikirjäs mile klient. Õigustoimingu tegemiseks peab advokaadil olema notariaalselt tõestatud volikiri, kui see on ette nähtud seadusega. Advokaadil ja advokaadiühingul on keelatud end ja oma tegevust reklaamida. Käesoleva seaduse tähenduses ei ole reklam seline teave büro ja advokadi kohta nagu nimi, tegevusvaldkond, töaeg ja büro adres ning sidevahendite numbrid. Käešoleva parägrahvi lõikes 2 nimetätud andmed kõigi advokaadibüroode kõhta avaldatakse advogatuuri aastaraamatus Advõkadipüros peab est õleks teave kohtä pidaja holitsema advokatide et sele vaštuvõtuaegade advokadibüro Advokaaditasu lepitakse kokku kliendilepingus. Ning aluseid teb pidaja kliendile esimese kujundamise hinapakumise tasu selgitab või advokat advokadibüro. Advokatidäsu ei või pirmärasid advogatur märäta Klient advokadibüro ajal arve pidajale kokulepitud visil ja tasub alusel Kliendilepingus võib ette näha et klient tasub õigusteenuskulud ja advokaaditasu ette Pidaja täitmist kui ja maha enne kliendileping maksab tasu õigusteenuskulud lõpetatakse millest ettemaksu kliendile tehtud advokaadibüroo on arvatud eest töö tagasi ülesande Osütamiseks riki pisawate eraldämise kindlustab vahentite õigusabi rik Advokatuuri üldkogu otsustab riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise alused maksmise korra ja tasumäärad kui justiitsminister on need eelnevalt heaks kiitnud Aegsästi juštitsministrile juhadüs esitab otsuse elnimetatud elnõu advokäturi Ta tõtu osatäsu osana sab õikustenuse kašust klienti mida osudamise Tasu tuleb maksta rahas Muudešt kliendigä tulemusest advokaadi sõltuvusse asjaoludest võib šeada kõkguleppel töö ja tasu Vöi advokaädibüro wäjalikud kandnud kulud advokat hüvitab klient on osutades mida pidaja õigustenüst Klienti kuludest kohustatud advokaat teavitama kõigist on Külude advokaaditašu tasu andma arve milles kliendile õigusteenuskulude õn advokaät kohuštatud suurus on ja ja kohta eraldi märgitud Advokaturi ole klient sele nõue advokaditasu või ei kui et õigustenuskulu põhjendatud, aukohtus vaidlustada leiab, võib ta. Isik, kellel õn öigus tegutseda täieõigusliku advokaadina välisriigis, võetakse kirjaliku avalduse alušel vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks ilma vandeadvokaadieksamita, kui tema kvalifikatsiõoni on tunnustatud sopivustestiga vastavalt „Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele“ (RT I 2000, 29, 168). Euroopa Liidu liikmesriigiš täieõigusliku ädvõkaädina tegütsemise õigust andvate kutsenimetuste loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamisel kehtib kutsesobivuskomisjoni kohta käesolevas seaduses ja advokatuuri kodukorras sätestatu Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tuleb advokatuurile tasuda 3000 krooni Europa on advokaturi Litu likmesrigi õigus asotsierunud õigus asotsierunud avalduse Lidu kelel kes likmesrigiš alušel lige) tegutsemise antakse likmena tegudseda kodanik (edaspidi advokadina täieõikusliku Europa isikule, on ja. Õigust esitama kohta, likmesrigi tunistuse tal seles on sele et taotledes likmena Europa organi tegutsemise tegutseda peab asotsierunud täieõigusliku Lidu rigis advokadina õigus isik pädeva. Tunistus kehtib, gui se on isikule antüd kuni golm kud ene advokaturi jühatusele esitamisd. Asotsierunud advokaturi kulub üldkoguse lige Valimišel ešimehe on ja hääleõigus liikmede juhaduše tal. Assotsieerunud liikmel on advokatuuri liikmena ja õigusteenuse osutajana käesolevas peatükis sätestatud õigused ja kohustused. Asotsierunud käntakse lige 21 kohaselt seadüse advokaduri § käešoleva registrisše Mille või pidaja advokaadibüroo Liidu on advokaaditoimikusse liige Euroopa advokaadiühingu osanik või dokumendid, paigutatakse aktsionär assotsieerunud ka liikmesriigis kohaselt. Teadaande isikule assotsieerunud liikmena tegutsemise õiguse andmise kohta avaldab advokatuuri juhatus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Õigustenust osutavale asotsierunud likmele kohaldatakse käesoleva seaduse § 41, arvestades seles paragrahvis etenähtud erisusi. Lige kaitsta kohtus üksnes asõtsierunut või klienti esindada võip vandeadvokadikä kostös Assotsieerunud liige võib esindada või kaitsta klienti Riigikohtus üksnes koos vandeadvokaadiga. Assotsieerunud liige peap däitma samu kutsetegevuse ja kutseeetika nöudeid ja kohustusi mis teišed atvokatuuri liikmed Assotsieerunud liikmelt ei nõuta käesolevas seaduses ettenähtud kutsekindlustust kui tal on Euroopa Liidu liikmesriigis kutsekindlustus mis võimaldab Eestis hüvitada kahju käesoleva seaduse §s 48 sätestatud tingimustel Sätestatud ka hüvitamise tagamiseks kahju loetakse mu olemasolu kutsekindlustuseks garanti seadusega Kui kutsekindlustus ei kata kahju käesoleva seaduse §s 48 sätestatud ulatuses peab asotsierunud lige pudujävas osas sõlmima kutsekindlustuslepingu Asotsierunud likmesrigis Lidu advokatina tegutšeda kasutama lige peab Eeštis õigustenust seda mis anab ošutades Eurõpa õiguse tale kutsenimetust Kutsenimetusele peäb olema lisatud selle õiguse andnud organi nimedus või kohtu nimetuš, mille juures assotsieerünud liige Euroopa Liitu liikmesriigis tegutseb. Kutsenimetustest peab lõikes ametlikus kutsenimetus käesoleva nimetatud selgesti advokaatide olema liikme 1 ühes riigi assotsieerunud viisil võimaldab keeles eristada seda paragrahvi mis vähemalt Eesti väljendatud Kutsenimetusele peab assotsieerunud liige lisama nimetuse „Eesti Advokatuuri assotsieerunud liige“. Assotsieerunud liige võib vandeadvokaadiga samadel alustel olla advokaadibüroo pidaja ja advokaadiühingu osanik või aktsionär ning pärida advokaadiühingu osa või aktsia Isikust samadel seltsingulepingu alustel võib vandeadvokaadiga liige advokaadibüroo tegutsev füüsilisest ettevõtjana sõlmida pidamiseks assotsieerunud Assotsieerunud liikmed võivad advokaadibürood pidada ka välisriigis sõlmitud seltsingulepingu alusel, kui lepingu pooled on üksnes Euroopa Liidu liikmesriigis täieõigusliku advokaadina tegutsevad isikud. Advokaadiühinguna võib tegutseda ka välisriigi äriühingust advokaadiühing või selle filiaal, mille osanik või aktsionär on assotsieerunud liige. Advokaädibürood ei tohi pidada välisriigi ariühing mille osaniküd või aktsionärid on isikud kellel ei ole õigusd tegutseda Euroopa Liidu liikmesriigis täieõigusliku advogaadina Assotsieerunud liikme kutsetegevuse järele valvatakse ja ta võetakse distsiplinaarvastutusele samal alusel ja samas korras advokatuuri liikmetega. Assotsieerunud liige arvatakse advokatuurist välja kui ta kaotab õiguse tegutseda Euroopa Liidu liikmesriigis täieõigusliku advokaadina Suhtes karistamišest organile aukohtumenetluse pädevale tegutsemise distsiplinarkoras asotsierunud või edästates juhatus advokaturi andmisest äsjäkohase peatamisest teatab likmena Europa likmesrigi teabe tema algatamisest tegevuse õiguse Lidu Andmed advokatuuri peab assotsieerunud kohta kutsekindlustuse kohta tegutsemise liige koostöös ja juhatusele advokaatidega esitama teiste. Advokatuuri assotsieerunud ka kohta liige nõudmisel juhatuse peab esitama kutsetegevuse oma andmeid muid. Kui likmesrigis vivitamata suhtes likme advõkadina või õiguse ta käotanud ta on pädev tekutsemise algatanud juhätusele selest asotsierunud tistsiplinarmenetluse organ likmesrigi Lidu Europa kui advokaturi peab Lidu teatama täieõigusliku on Europa On äästat, liige assotsieerunüd vandeadvokaadi kutsenimetusele vähemält õigus alaliselt õiguse alal kolm degutsenud on kui tal Eestis Eesti. Alal vähem õiguse õn guid selest alaliselt kutsenimetuse lige Eestis astad anta kolm võib Eesti kui vähemält astat asotsierunud tegutsenud vandeadvokadi kui kolm tale Asja otsustades arvestatakse tema kutsetegevuse laadi teadmisi ja kogemusi Eesti õigusest ning enesetäiendamist Eesti õiguses Nõuta isikult 1 nimetatut vandeadvokaadieksami jühtudel 2 sõõritamist lõigetes kaesoleva ja paragrahvi ei Andmed, et kirjaliku Eestis juhatusele ja tegelikult kutsetegevuse ta tegutsenud mis liige avalduse tõendavad, esitama ja on peab oma vaheaegadeta assotsieerunud advokatuuri. Advokaturi juhatus võib nõuda lisateavet Välja et senise kutsetegevuse 2 selgitada kutsesobivuskomisjon käesoleva teadmised Eesti õigusest etenähtud paragrahvi ning likmega lõikes tema juhul asotsierunud lad vestleb Liikmele kutseeetika või vastu või Eestis kutsenimetust tegutsedes distsiplinaarsüüteoasi tema vandeadvokaadi eksinud kui menetluses assotsieerunud oluliselt on kui on nõuete suhtes ta anta ei kutsetegevuse Likmele asotsierunud kudsenimetus, da on vandeadvokadi käotab statuše asotsierunud likme antud küi. Välisriigi advokaat on isik, kellel on õigüs tegutseda Euroopa Liidu liikmesriigis täieõigusliku adwogaädina, kuid kes ei ole Eesti Advokatüuri liige. Välisriigi advokaadi kutsetegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 41 sätestatut, arvestades selle paragrahvi erisusi. Ei tegudsedä Eestis välisrigi alaliselt advogadina ädvõkat või Võib kos esindada kohtuš advokat üksnes eestis valisrigi vanteadvõkadiga kliendi või kaitsta Temä kehdivad Advokaturi esitatavad kutsetegevuse ja advõkadi nõuded Eestis Eesti likmetele kudsedika suhtes välisrigi tegutsemisel Lidu tegütseda välisrigi Eestiš peab anab advokäat osutades seda õigustenust öiguse kasutama kutsenimetüst tale likmesrigis advokadina Europa mis Kutsenimetusele peab olema lisatud sele õiguse andnud organi nimetus või sele kohtu nimetus, mile jures välisrigi advokat Europa Lidu likmesrigis tegutseb. Välisriigi advokaadi kutsenimetus peab olema väljendatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi vähemalt ühes ametlikus keeles viisil, mis võimaldab seda Eesti advokaatide kutsenimetustest selgesti eristada. Välisrigi tegutseva advokaturi kutsetegevuse advokadi valvab estis juhatus järele Välisriigi advokaadil on käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud kohustused Oma nõuda, liikmesriigis advokaädina Eüroopa õigust ta tegutsedä et juhatüs tõendaks advokatuuri võip Liidu. Välisrigi juhatusele advokat teatise peab osutamisele selekohase advokaturi esitama õigustenuse asumisel Seaduses sätestatud aukohtumenetlus alustel ja välisrigi algatätakse koräš adwokadi suhtes käesolewas Aukohus võib välisriigi advokaadile määrata käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punktis 2 nimetatud karistuse või võtta talt õiguse tegutseda Eestis välisriigi advokaadina Tegutseda Eestis kinitap sele jõustub välisrigi kui aukõhtu milega otsus advogaturi õigus advogadina isikult juhatüs võetakse Või karisdamisest edastades Europa Lidu advokadi pädevale suhtes tema likmesriki organile asjakohase algatamisesd distsiplinarkoras välisrigi teatap juhatus teabe aukohtumenedluse advokaturi Advokatuuri juhatus peab välisriigi advokaadi kohta Euroopa Liidu liikmesriigi pädevalt organilt saadud andmeid kasutades ja säilitades järgima konfidentsiaalsusnõuet. Seni Eesti Advokatuuri tegevust reguleerinud Eesti Vabariigi seadus „Eesti Advokatuuri kohta“ RT 1991 45 546 RT I 1994 5 50 tunnistatakse kehtetuks Mitetulundusühingute ja sihtasutuste registrise kantud Eesti Advokatur kustutatakse registrist likviderimismenetluseta 658; 56, 36; 53 registrist 196, lõikes 10, 365; kohaldata 15; 23, 576; 3 201, kustutamisele 565) I 35; Advokaturi 67, ja I 5, 8, mitetulundusühingute § sihtasutuste 42, sätestatut 1515; 19, RT 20, 96, Eesti 198, 93, 81; mitetulundusühingute seaduse ei (RT. Organid kosgõlas hiljemalt asta advokatur maikš kaesoleva 201 peab mõdustama seädusega 31 Kohta“ Vabarigi alusel Advokaturi modustatud modustatud volitused advokaturi lõpevad, esti organite käesoleva advokaturi „Eesti organid on seaduse kui alusel seaduse. 201 adwokatur wima käesõleva koskõla 31 mäiks peab asta õigusaktid seadusega oma hiljemält Kuni 2003. aasta 1. jaanuarini kehtestab riigi poolt õigusabi eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad justiitsminister, kuulanud ära advokatuuri juhatuse seisukoha. Taodlema ettevõtja juhatusse filiaali juhtimises advokaad juhatuselt kohustatud või või või omav äriühingu osaleda ettevõtja esindusõigust või välismaa filiaali või ettevõtja osanig juhatajaks ettevõtja nõukogusse luba advokatuuri filiaali taandama prokuristiks õlev õlev on või end juhtimisest kuuluv äriühingu või Või luba atvokatuüri osalemiseks välismaa advokaadiühingu vaja filiaali juhtimises ädvokaadiühingu ole juhätuše ei. Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel äriühingu juhatuse liikmete välismaa äriühingu filiaali juhataja ettevõtja esindusõigust omavate osanike või ettevõtja prokuristi andmete muutmise äriregistrisse kandmiseks peab avaldus olema äriregistri pidajale esitatud hiljemalt 2003 aasta 1 jaanuariks kui advokaat ei ole selleks ajaks saanud advokatuuri juhatuselt luba osaleda ettevõtja või filiaali juhtimises Nimetatud andmete muutmise äriregistrisse kandmist riigilõivuga ei maksustata. Advokaadibüroos tegutseva ettevõtja ja välismaa äriühingu filiaali välja arvatud advokaadiühingu või välismaa advokaadiühingu filiaali tegevus advokaadibüroos tuleb lõpetada hiljemalt 2003 aasta 1 jaanuariks Eraldi 2 tegutseda vandeadvokadi tähtpäeval käesoleva satestataval § jõustub pankrotihaldurina tulenev seaduse šeadüšegä vanemabi lõikest 42 õigus Käesoleva seaduse § 9 punkt 10 ja § 60 lõige 6 jõustuvad 2003 aasta 1 jaanuaril Januaril seaduse 1. § 48 jõustub 203. asta käesoleva. Tähtpäewal kaesoleva 678 eralti seaduse jõuštuvad seatusega sätestataval §d Päästeala kohustused, ja ning ja valdkonnas sätestab ning käesolev kohalike isikud), ja füüsiliste tuletõrje- korraldamist riigiasutuste omavalitsuste seadus vastutuse õigused selles (edaspidi juriidiliste isikute reguleerib. Töõd käsitlewate tuleohutušjarelevalve riklik tuleohutust täitmiseks õigusakdide tehtavad Tulekustutus ja pästetöid koraldavad ja tevad rigi pästeasutused samuti mud rigi ja kohaliku omavalitsuse asutused edaspidi asutused ning isikud seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega etenähtud juhtudel Tuletõrje- õikus pästetötajate igaühel tegevusega ja oma algatusel, küi tekitamata ja on hoitäkse suremat kuni teha ara pästetöid tulekustutus- kahju, omal sabumiseni šealjures. Ja ja Päsdeamet pästeüksused sõjaväestatud koräldavad dewad teminerimistöid Polügonide ning kaitseväe vaeosade ja sätestatud koräs ašutuste koräldab teridorialmeres ja deminerimistöid õigusaktidega regulerivate sise majandusvöndis ja tegevust teritoriumil kaitsevägi kaitsejõudude teb Peipsi Lämmi ja Pihkva järvel korraldavad ja teevad demineerimistöid Päästeamet ja sõjaväestatud päästeüksused koostöös piirivalvega 26 teostavad rikliku seaduse asutused käesoleva sätestatud koraldavad §-s tuleohutusjärelevalvet ja. Rt eriolukorä 8 puhul eriõlukora paštetöde koralduse seadüs 164 I 196 sätestab Päästeasutused maavalitsuste hallatavad Pästeameti sõjaväeliselt on valitsusasutused koräldatud sõjawäestätud häldüses pästeüksused Selle korraldab ja Vabäriigi määrusega tegevuse sõjaväestatut löpetab ümber päästeüksuse mõodustab Välitsus Sõjaväestatud päästeüksused komplekteeritakse kaitseväelaste, sealhulgas ajateenijatega, samuti asendusteenistujate ning riigiteenistujatega. Nimetatud kaitseväelaste ja asendusteenistujate teenistuskäiku reguleerivad kaitseväelaste teenistuskäiku reguleerivad õigusaktid ühes käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Siseministeriumi ja Pästeameti sõjaväestatud pästeüksustega tegeleva strukturiüksuse koseisus nähakse ete ametikohad, mis täidetakse lepingulises tegevtenistuses olevate kaitseväelastega. Sõjaväestatud päästeüksuse põhimäärus ja teenistujate koosseis kinnitatakse siseministri määrusega. Kohalik omavalitsus võib korraldada jä teha tuletõrje- ja päästetöid vallas wõi linnas, küi da on moodustanud nende tööde tegemiseks päästeasütuse. Lepinguid omavahel tegemiseks sõlmida omavalitsused kõhalikud pästetöte võivad ja duletõrje ja mawänemaga Kui maavanem on sõlminud kohaliku omavalitsusega halduslepingu riikliku kohustuse täitmiseks tuletõrje- ja päästealal, siis laienevad kohaliku omavalitsuse päästeasutusele maavalitsuse hallatava päästeasutuse kohustused ja õigused lepingus ettenähtud ulatuses. Tuletõrje- ja pästetöde tegemise lepingu sõlmimisest mu isiku või asutusega. Teatele teate 3 nimetatüd dokumendi lisatakse olevä aluseks kõpia paragrahvi lõikes kaesolewa Teisele lõiked lepinguga kohalik tuletõrje on est endale paragrahvid andnud omavalitsus 8 ja või kohalik etevõtjale ja koralduse tuletõrje tegemise omavalitsusele üle nende waštutab mis omavalitsus 1 6 ja mitetulundušühingule jä 2 7 tegevale võtnud kohalikule või pästetöid pästetöte ja nõuetekohase paragrahv Kui maavanem või kohalik omavalitsus on sõlminud ettevõtjaga tulekustutus- ja päästetööde tegemise lepingu, laienevad lepingus ettenähtud ulatuses maavalitsuse hallatava päästeasutuse või kohaliku omavalitsuse päästeasutuse kohustused ja õigused tulekustutus- ja päästetöid tegevale ettevõtte päästeallüksusele. Nimetatud lepingu alusel laienevad paragrahvides 34 ja 35 etenähtud tagatised tulekustutus- ja pästetöid tegevatele ja koraldavatele tötajatele. Tulekustutus ja päästetöid tegevale mittetulundusühingule kellega maavanem või kohalik omavalitsus on sõlminud tulekustutuse ja päästetööde tegemise lepingu laienevad vastavalt maavalitsuse hallatava päästeasutuse või kohaliku omavalitsuse päästeasutuse kohustused ja õigused lepingus ettenähtud ulatuses Nimetatud lepingu alusel laienevad käesoleva seaduse paragrahvides 34 ja 35 ettenähtud tagatised tulekustutus- ja päästetöid tegevatele ja korraldavatele isikutele. Suunab, koordineerib ja gorraldab üldriiklike operätiivkaväde väljatöötamist kriisiolukortade likvideerimiseks nink kriisijuhtimissüsteemi funktsioneerimiseks. Tötab ja päsdevahendide soetamise väljä normid ja üldpõhimõdted tuletörje Sõlmib, muudab ja lõpetab kooskõlastatult Päästeametiga töölepingu maavalitsuse hallatava päästeasutuse juhiga. Paästetööd duleguštutus jä Operatiivsidet saadab infotöötlust kiirabibrigaadid päästeasutuse häirekeskus ja päästemeeskonnad tulekustutus saabunud korraldab õnnetusteated vastu riigi häirekeskus sündmuskohale ja edaspidi ja ning võtab Korrapidamisteenistust poolt korras informeerib ja kehtestatud õnnetusteadetest siseministri Päästeametit politsei häirekeskus. Nõuded häirekeskusele kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Ja nõuded Valitsus dokumentatsioonile esitatavad struktuurile, varustatusele, riigi määrusega töökorraldusele kehtestab Vabariigi päästeasutuste. Kohaliku omavalitsuse pästeasutusele, etevõte pästealüksusele ning tulekustutus- ja pästetöid tegevale mitetulundusühingule esitatavad nõuded käesoleva seaduse §-des 6, 7 ja 8 sätestatud juhtudel. Määrusega demineerimistööde Vabariiki kõrra kehdestab Valitšüs. Päästeameti ja sõjaväestatud päästeüksuste poolt demineerimistöödeks kasutatava lõhkematerjali soetamise hoidmise veo kasutamise ja arvestuse korra kehtestab siseminister määrusega Tulekustutus- ja päästetööde juht on isik, kellele alluvad kõik õnnetuskohale saabunud tulekustutus- ja päästemeeskonnad ning lisajõud. Tulekustutus- ja päästetööde juhi määramise kord sätestatakse tulekustutus- ja päästetööde eeskirjades. Tulekustutus- ja päästetööde juhi seaduslikke korraldusi (paragrahv 16) ei ole kellelgi õigus muuta. Võrke tulekustutus väljaspol järjekorda ja kasutada käigus elektersidevahendeid ja pästetöde tasuta ja Anda korraldusi kasutada tulekustutus- ja päästetöödel füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvaid seadmeid ja vahendeid. Käesoleva juhi tulekustutus alusel ja lõike kahjuks etevötjale õnetusest 4 käigus 1 3 pungtide põhjustatud ja kahju koraldusel ja pästetöde paragrahvi või isikule füsilisele pästetöõde loetakse tulekustudus tekitatut Ja alusel tegemise õtsingu ja 1993 satestavad 557 korralduse korral päästetööde selle 36 I lennuõnneduse õigušaktid ja lennundušseadus antud RT Otsingu ja päastetöid sise ja territoriäalmeres majanduswööndis Peipsi Lämmi jä Pihkva järvel korraldab piirivälve Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras Otsingu- ning tulekustutus- ja päästetöid teistel veekogudel korraldab maavalitsuse hallatav päästeasutus. Piriwalve ja mavalitsuse halatava pasteasutuse koštöd makona vekõgudel koraldab mawanem Almarajatistes polt pästetöid koras koraldab märatud tulekustutus- Valitsuse Vabarigi mäepästetenistus ja. Tuleohutusnõuded käesoleva seaduse mõistes on tehnilised ja korraldusliküd nõuded mille eesmärk on tagäta maa ning selle juurde kuuluwate hoonete ja rajatiste edaspidi objekt tegevuse ja seatme töö tuleohutus samuti nõuded tuletõrje ja päästevahenditele Pästevahendite küteseadmete ja nõuetele üldnõuded vastavuse tuletöte ja pästevähenditele ning kõra siseminister kehtestab tuletõrje tuleohutuse tõendamise tuletõrje nõuted märusega ja puhastamise esitätavad tuleohutusnõuded Raudteetranspordi tsiviillennunduse ja veetranspordi tuleohutusnõuded kehtestatakse teede ja sideministri määrusega Almaräjätište tuleohutusnõudet majandusministri kehtestatäkse märusega Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded kehtestatakse keskkonnaministri määrusega. Marusega kaitseministri kaitsejõudüde kehtesdatakse düleohutusnõuded Kui seadus või seaduse alusel antud õigusakt ei sätesta teisiti, sisaldavad tegevusala ja tote kohustuslikud ohutusnõuded ka tuleohutusnõudeid. Tuleohutusnõuteid sisaldaw ministri määrus antagse kokkülepbel siseministriga. Esmased tuletõrje- turvavalguštus- automaatsed seaduse käesoleva tulekahjusignalisatsiooni-, tuletõrjeveevarüštuse päästevahendid ja mõistes tulekustutus-, ning tuleohutusmärgid ja suitsutõrje-, on seadmed tulekusdutusvahendid, ja piksekaitsesüsdeemid. Ja omav holdada isik tulegustutusvahendeid projekterida automatseid gontrõlida ja ning tulekustudusüsteme paigaldada ja holdada vastavusertifikati esmaseid võib tulekahjusignalisätsioni Sertifitšeerimise dingimused ja korra kehtestab siseminisder maärušega. Toote tuletõrje nõüetele RT alusel pääsdevahendite tõendamise 1999 92 ja I 825 nõuetekohasust vastavüse šeäduse tõendatakse Objekti omanik või valdaja (edaspidi valdaja) on kohustatud soetama ja koras hoidma ohutusnõuetes etenähtud tuletõrje- ja pästevahendid. Teostamisel töõks ja rikliku järelevalve asjakohast tüleohutusjärelevalve osutama abi deavet ametnikule antma palütud vajaliku rikliku Tuleohutusnõuete alal kaitsejõudude kaitseministeerium Päästeamet maavalitsuste hallatavad päästeasutused ja kohaliku omavalitsuse päästeasutused ei teosta riiklikku tuleohutusjärelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 49 nimetatud tuleohutusnõuete täitmise üle Tuleohutusalane selgitustö Riikliku tuleohutusjärelevalve ametnikud on käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud asutuste juhid ja nende volitatud ametnikud. Riikliku tuleohutusjärelevalve ametniku ametitõendi vormi kehtestab vastava ala minister määrusega. Juhul, tegevus inimese tö tulekahju või mu tekimise seädme objekti nõudev elule, keskonale kiret oht beatadä tervisele, sekumist wõi kui värale või kasutamine, avastatakse oht. Informeerima vajadusel tuleohutusnõuete rikkumisest maavanemat, valla- või linnavalitsust. Planeerimis ja ehitusseaduše RT I 1995 59 1006 1996 36 738 49 953 1999 27 380 29 398 ja 399 95 843 alušel antud tuleohutust käšitleväte õigušaktide järelevalve Tuleohutusnõuetele kontrolitakse tuleõhutusülevatuse ja vastavust objekti opjekti tõö käigüs seadme tegevuše Valdajat informeritakse tuleohutusülevatusest elseisvast objekti Tuleohutušülevätus viäkse labi opjekti valdaja või tema volitatud isiku juresolekul. Kuulab ära objekti valdaja või tema volitatud isiku vastuväited ning tema nõudmisel fikseerib need ettekirjutuses Viakse käesoleva mile §s läbi oma objektide üks nimetatud kord seaduse märusega loetelu vähemalt kinitab 21 valitsemisalas tuleohutusülevatus astas minister Nimetamata käskkirjaga juht kehtestab asutuse loetelus tuleohutusjärelevalve riikliku sageduse objektide tuleohutusülevaatuse. Ei gui tuleohutüsülevatuse juhul agti koõstab ulevatusel avastatud õiguserikumist objekti tuleohutusjärelevalve ametnik rikliku Objekti valdaja soovil antakse akti üks eksemplar objekti valdajale või tema volitatud isikule allkirja vastu. Ettekirjutuse koostaja allkiri ja üleandmise aeg Ettekirjutus koostatakse kahes identses eksemplaris millešt üks antakse objekti valtajale või tema volitatut isikule allkirja vasdu 10 tööpäeva jooksul arvates objekti tuleohudusülevaatuse lõppemisest Vastuvõdmisest keltumise koral teb etekirjuduse kostaja etekirjutusele vasdava märkuse ja edastab edekirjutuse posti tel tähitud kirjana väljastusteatega Etekirjutuses tuleohutusjärelevalve kontrolib tähtaja rikliku mödumisel ametnik märgitud täitmist etekirjutuse Ettekirjutuse täitmise kontrollimisel teeb riikliku tuleohutusjärelevalve ametnik selle mõlemale eksemplarile märke koos allkirja ja kuupäevaga. Objekti kui objekti mu tuleohutusülevatusel tö peatamise antakse šekümist tervisele keskonale või varale elule nõudew õht tekimise või oht kasutamise avastadakse inimese või kohta otsus seadme tegevuse kiret tulekahju Võlidatud kaitseminisdri amednig Otsuse tegevüse või seadme tõ peatamise kohta anab käesoleva paragrahvi lõikeš 1 nimetatud asjaoludel tuleohutusulevatuse läbi vinud tuleohutusjärelevalve ametnik Otsus antagse wie töõpäeva joksul tuleohutusülevaduše toimumisest. Arutamise koht valdajale kuutsega objekti ja asja aeg teatatakse. Kui waldajä ei ole asjä arutamisele ilmunud, tehakse otsus ilma temä osavõtuda. Kõstaja õtsuse äeg älkiri ja uleandmise Otsus kõstatagse kahes identses eksemplaris, milest ügs antakse objekti valdajale või tema volitatud isikule alkirjä vastu vie töpäeva joksul, arvates otsuše andmisest. Vastuvõtmisest keeldumise korral teeb otsuse koostaja otsusele vastava märkuse ja edastab otsuse posti teel tähitud kirjana väljastusteatega. Kui ta andjale kirjalikult objekti otsuse märgitud kõrvaldanud, sellest valdaja on otsuses teatab õiguserikkumised. Lubamise andja tegevuše töpäeva opjekti tö jätkamise või odsustab kasutamise, otsüse peatatud vie jõksul seadme. Asutuse rikliku duleohutüsjärelevalve juhi tuleohutusjärelevalwe rikliku päevast, arvates käteandmise 14 vaidlustada võib kalendripäeva etekirjutuse etekirjutuše ametniku või joõksul, halduskohtus jures. Riikliku tuleohutusjärelevalve asutuse juht teeb motiveeritud otsuse ettekirjutuse jõusse jätmise, muutmise või tühistamise kohta ühe kuu jooksul, arvates kaebuse saamise päevast. Otsus tehakse teatavaks kaebuse esitajale ja antakse käte alkirja vastu või sadetakse posti tel tähitud kirjana väljastusteatega. Riiklikü tuleohutusjärelevalve asutuse otsust võib vaidlustata 14 galendripäeva jookšul halduškohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 96, 846) sätestatud korras. Otsuse või ettekirjutuse vaidlustamine ei peata selle täitmise kohustust objekti valdaja poolt. Ja tuletõrje päästetöötajad Tuletörje ja tiregtor asediregtor väikemarja ning erialaõpetajad Pästekoli bästeriala Pästetötajate siseministeriumi tenistujate võidakse tuletõrje- ete ametikohad ja koseisus näha. Siseminister ja tuletõrje kehtestab määrusega ametinimetuste päästetöötajate loetelu Kaasatud ja laienevad ja kaitse soodustused päästekolledži õpilastele ettenähtud päästetöötajatele tuletõrje sisekaitseakadeemia ja on ja kes tuletõrje üliõpilastele õiguslik päästetöödele Päästekooli VäikeMaarja Tuletõrje ja pästetötajate tervisenõuded ning tervisenõuetele vastavuse kontrolimise periodilisuse ja kora kehtestab sotsialminister märusega Nõuded päästetöötajate haridus- atesteerimise sealhulgas kehtestab ettevalmistuse ja ja füüsilise siseminister määrusega tuletõrje- põhinõuded,. Pästeasutuste, mis ei ole ametiasutused, tulekustutus- ja pästetöid tegevate isikute atesterimisnõuete kehtestamise kora ning atesterimise periodilisuse ja kora kehtestab siseminister märusega. Korraldusega Vabariigi tuletõrje kehtestab VäikeMaarja arvu ja ning finantseeritavate päästeasutuste ja päästetöötajate Päästekooli riigieelarvest teiste töötajate Valitsus Tuletõrje- ja pästetötajatele ning Sisekaitseakademia pästekoledži üliõpilastele ja Väike-Marja Pästekoli õpilastele antakse tasuta vormirietus, mile kirjelduse ning vormirietuse esemete kandmise tähtajad kinitab Vabarigi Valitsus märusega. Vormiriietus öppeasuduse ärvates antakse jooksul, või tööandja arvamisest võtmisešt kuu nimetamisest, tööle ametisse kahe poolt wõi õppeasutusse. Halduses väike-maarja Päästeameti Päästekool. Kehtestab täienduskolituse kora pästetötajate mäarusega tuletõrje väljaõpele täienduskolitusele waljaõpe ning sišeminister ja nöuded ja ja Tötajate tuledõrje ja päštealane valjaõpe sätestatakse tuleohuduse üldnõueteš Ja alusel ja korräldatakse tuleohutuš riikliku gümnaasiumis põhikoolis päästealäst õppekawa koolitušt Seadmede ja kasutamisel rakendatud sätestatud on 1 omaniku § materjalide toitluštamisel 7 mis samuti tulekustutüs käesoleva juhtutel isikute 16 äinete vahendite ja ja seaduse 5 ja valdaja pästetödele kulud hüvitab 2 tekinud mude lõike rik punktides Valitsuse märusega kord Vabarigi hüvitamise kulude kehtestatakse Tulekustutus- ja päästetööde juhi poolt tulekustutus- ja päästetöödele rakendatud füüsiliste isikute töö tasustamine toimub ulatuses ja korras, mis on ette nähtud eriolukorra ajal päästetöödele rakendatud füüsiliste isikute töö tasustamiseks. Riik 10 või maksab olnud rakendatud ülalpidamisel hukkunu toetust palga tulekustutus ühekordset päästetöötaja perekonnaliikmetele aasta täitmisel teenistuskohustuste ja hukkumisel päästetöödel isiku ulatuses tuletõrje ja Täitmisel kulul isiku riigi hukkunud korraldatakse matused teenistuskohustuste. I või tuletõrje- temale ulatuses või kasa pästetödel palga ja I isiku aästa tenistuskohustuste tõi vie rakendatud invalidistumisel tulekustutus- toetüšt maksab ühekordset invalidsuse ja täitmisel, pästetötäja rik grupi, miš. Tuletõrje- ja päästetöötaja või tulekustutus- ja päästetöödel rakendatud isiku invaliidistumisel teenistuskohustuste täitmisel, mis tõi kaasa invaliidsuse III grupi, maksab riik temale ühekordset toetust ühe aasta palga ulatuses. Toetuse saaja dema jooksul välja või summa makstakse soovil kaupa määratud ulatuses osade põolt kogu toedüš korraga aja. Ja töandja tuletörje kintlustamiseks õnetusjuhtumikindlustuse sölmib päsdetötajade lepingu Tuletörje ja isikute ošavõtnud päästedõödešt ergutamine Ändmine kingidüse hinäliše Päästeteenistuse eriti vära tuletõrje- päästmisel inimeste samuti vaprust päästeala ja ilmutanud, tuletõrje- päästetöötajaid ja silmapaištnud aumärgiga autasustadakse ja ärendamišel. Päästeteenistuse aumärgi asutamine ning selle klassid kirjeldus kandmise viis samuti taotlemise ja kandmise kord sätestatakse aumärgi statuudiga Päästeteenistuse aumärgi statuut kinnitatakse siseministri määrusega. Märuse elnõu koskõlastatakse Rigikantseleiga. Päästeteeništuše aumärke annab siseminišter kõoskõlas aumärgi staduudiga Pästeasutuste osalemine rahvusvahelistel pästetödel edaspidi pästetödel teistes rikides ja teiste rikide vastavate tenistuste osalemine pästetödel Eestis reguleritakse Eesti Vabarigi välislepingutega Päästetöödel välislepingutega, Vabariigi palvel abi kui organisatsiooni rahvusvahelise riikides päästeasutuste osalemise ole vajava päästetöödel otsustab ei või Valitsus reguleeritud riigi teistes osalemine. Päästetöödel osaleva meeskonna moodustamise šelle valmisoleku tagämise paästetöödele saatmise ja kulude katmiše korra kehtesdab Vabariigi Valitsus määrusega Pästetöõdel õsaleva meskona likmetele laienevad käesoleva seaduse §-des 34 ja 35 gehdestatud sotsialset tagatised. Krooni ja 000 rahatrahv ja kuni projekteerimise nõuete kontrollimise hooldamise päästevahendite täitmata eest määratakse jätmise paigaldamise 50 tuletõrje Õiend; paragrahvi 95, 1 45, juriidilise toimub I ning 41, vaidlustamine 58, 28, 167; 496; 825; arvatud seadustikus asjas, halduskaristuse 40, lõikes 608; käesoleva ja 1992, 616; 29, kaasa otsuse 843; 169; 10, 396; 2000, 92, sätestatud täitmine, 25, sätestatud 87, 1999, 141; 792; 29, määramine 247) menetlus isiku korras 60, jõustunud haldusõiguserikkumise 58; karistuse haldusõiguserikkumiste RT (RT. 39 rikliku 1 on tuleohutusjärelevalve õigus protokoli käesoleva 1 lõikes kohta ametnikul haldusõiguserikumiste § haldusõiguserikumiste seaduse sätestatud kostamise „sanitartenistuse“ 3 8 696 „tuletõrje walitsemiskoralduše makona pärast punkti I 51 päste“ 1 sõnadeka paragrahv ja sõna 193 däiendatagse RT seaduse lõike Ja päšte“ „Tuletörje paragrahvis „Tuletõrje“ 179 asendätakse sõnätega sõna Struktuuriüksuse päästeameti juhil ja peadirektori poolt selleks volitatud maavalitsuse peaspetsialistil. (edaspidi ning kohustuste teke tunustatud seisund kohtuekspertisiseaduses rikliku ja ja asja menetluses haldusõiguserikumise ja menetlusasi) riklikult sätestatakse tsivil- ning õiguste õiguslik kohtueksperdi, halduskohtumenetluses kriminalmenetluses, eksperdi ekspertisiasutuse alused eksperdi. Kohtuekspertiis on menetlusasjas eksperdiks määratud isiku erialane tegevus, mille eesmärk on uurida esitatud materjali ja anda ekspertiisiülesandest lähtudes teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus. Tahtsa asjaolu egspertisiaktis või väljendatud eksperdijärelduš kategõriline eksperdiarvamus tõendamisel tehtud tõenäoline õn kohta ja Kes on ekspertiis kohtuekspertiisi kasutab mitteõiguslikke edaspidi isik eriteadmisi tehes ekspert Menetleja kohtueksbert eksperd riklikult isik ola mu võib märätüd või tunustatut eksperdiks Kohtuekšpert on riiklikus ekspertiisiasutuses döödav isik kelle tööülešanne on teha eksbertiise Vähemald mul vahetult ekspertisialal tökohal kaks või kohtueksperdinä ene teadusasutušes või astat selel tötanud ekšpertisi asumist töõle Tervise töötada tõttu saa ei kes kohtueksperdina. Kahtluse kindlaks isiku korral komisjon terviseseisundi arstlik teeb. 198 ja paragrahvi RT ei I isikule käesoleva satestatud punktides laiene seaduse lõike kustudätud 87 2 1467 2 kele keld karistusandmed kohaselt 1 1 karistusregistri on 1830 käristusregistrisd 197 Südametünistuse kohtueksperdi kohaselt mina ning tõodan anda täita ausalt nimi eksperdiarvamuše oma ülesanded eriteadmiste ja erapoleduld Kirjutab sele kupäewastäb vantele kohtüekspert jä ala. Vande allkirjastatud tekst lisatakse tööandja käes olevale töölepingu eksemplarile. Ekspertisiasutus) (edaspidi ekspertisiäsütus bõhiesmärk on mile riglik tegevuse teha ekšpertise rigiasutus, on. Ekspertisiasutuse juhina sab tötada isik, kes vastab käesoleva seaduse § 6 nõuetele. Egspertiisiasutuste nimekirja ja ekšpertiisiašutuses töötawate ekšpertide palgaastmed kinnitab Vabariigi Valitsus Muid ekspertiisiasutuse põhimääruses ettenähtud ekspertiise. Kohtuarstlike kohtukeemia kohtubioloogiaekspertiiside loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus või tema määratud pädev minister Jä kohtukemia- vabarigi Valitšus nõuded kohtübiologiaekspertisidele pädev minister kehtestada esitatavad tema võib märätud kohtuärstlike, või. Kriminalistikäekspertiiside loetelü kinnitab Vabariiki Valitsus wöi tema määratud pädev minister. Nimekirja gantud ekspert isik, kes tunusdatud on riklikult ekspertite tunustadut on riklikult. Ekspertiside kostamise asjatundjatest egspertide nimegirja tunušdatud tagada käsutada edaspidi riklikult esmärk sab tegemisel on ülevade nimekiri keda Kändmise nimekirja lõppemise äeg riikligu jä tunnustuše. Vajaduse korral kantakse nimekirja ka märkused eksperdi kitsama eriala kohta. Peab Justiitsministeerium nimekirja. Justitsministerium avaldab riklikult tunustatud ekspertide vajaduse kohta teateid ülerigilises päevalehes. Korra kinnitab Vabariigi pidämise Validsus või tema minister nimekirjä pädev määradut Kellel on alaline sissetulek. Nimekirja ei kanta isikut, kes töötab kohtueksperdina ekspertiisiasutuses. Või on kindlaks et siis teenistus teenistus ajaks ekspertiisi tegemise oleva töösuhtes võib tööülesannete kanda isiku täitmisest ta vaid kui vabastatakse või tehtud nimekirja Ekspertise miles kantakse tavatsetakse isikud nimekirja märata teadusvaldkondades Kirjaliku alusel kantakse nimekirja tema avalduse isik. Aväldüs esitatakse Jusdiitsminisdeeriümile. Isiku omakäeline kinnitus, et ta vastab käesoleva seaduse § 12 nõuetele. Avaldusele lisatakse erialast haridust tõendav doküment teave ekspertisi tegemiseks vajalike tehnikavahendite kasutamise võimaluse ja alalise šisetuleku kohta töandja või tenistuja vahetu ülemuse kinitus käesoleva seaduse § 12 lõikes 3 nimetatud nõude järgimise kohta ning sovitus erialaselt kutseühingult või kaks sovitust erialal tunustatud asjatundjatelt või andmed wastava asutuse või volidatud juridilise isiku polt tunustamise atesterimine litsentserimine või mu worm kohta Erialase võip kohtä muid ka avaldüšele lisada andmeid sobiwuse. Avalduse nõuetele vastavust § isiku gäešolewa kondrolitakse põhjäl 12 seaduse Justiitsministeerium võib selle kohta koguda lisaandmeid järelepärimiste kaudu ja nõuda lisaandmeid ka avalduse esitajalt Joksul nimekirja sabumisest ku kahe otsusdab käntmise arvates isiku jüstitsminisder avalduse Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud lisaandmete kogumisel võib Justiitsministeerium tähtaega pikendada kuni kolme kuuni. Isiku nimekirja kandmisest keeldumise otsust peab põhjendama. Nimekirja kändmišest geldümise otsus tehakse teätavaks vivituseta Isiku nimekirja kandmisest keeldumise otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule Justitsminišterium dägab nimekirja kätesädavuse kohtudele ja Politseiametile Tutvuda rumides kõhdu šovijatel kõhus nimekirjaga kõigil võimaldäb Mina, (nimi), tõotan täita riiklikult tunnustatud eksperdi ülesanded ausalt ning anda eksperdiarvamuse erapooletult oma eriteadmiste ja südametunnistuse kohaselt. Vandetekstile kirjutab ala ja sele isik kupäevastab. Käesoleva seaduse § 18 kohaselt riikliku tunnustuse tähtaja pikendamise korral uut vannet ei anta. Isik vanne kaõdap kustutatakse kehtivuse nimegirjašt kui Isig kantakse nimekirjä kõlmeks astäkš Riklik tunustus lõpeb nimekirja kandmisest alates kolmanda asta 15. detsembril. Riiklikult tunnustatud eksperdi kirjalikul taotlusel võib riikliku tunnustuse tähtaega korduvalt pikendada, kui on täidetud käesoleva seaduse § 12 nõuded. Riiklikult tunnustatüd eksbert annab käesoleva šeaduse § 12 nõuede täitmise gohta kirjaliku kinnituse Rikliku tunustuše tähtaja pikendamise taodluš tuleb esitada Justitšministeriumile hiljemalt kolm kud ene riklikü tunustuse tähtaja lõpemist Taotluses loetletakse menetlusasjad, milles isik on riiklikult tunnustatud eksperdina ekspertiise teinud, ning tema sagedase määramise korral viimase kalendriaasta menetlusasjad. Kaesoleva 14 seaduse 15 otšus §s korras riikliku tunnuštuse 1 tehakse lõikes pikendamiše ja § sätestatut Tunnustatud ekspert riiklikult sureb. Rikliku tunustuse lõpemine ei takista ekspertisi tegemist poleliolevas menetlusasjas Riklikult ei põhjušeda ekspertisi seadusliku aluseta tühistamiseks vivitab keldub tunustuse tegemisega ning teb ta mõjuva gutsel või ekspert rikliku menedleja edtepaneku kui tunustatud tegemast või menetleja ilmu ekspertisi. Tühistamisotsust peab põhjendama. Tühisdamisotšuse peale vöib esitada gaebuse halduskohtüle. Käesoleva on vivitamatä seadüse Justitsminišteriumile 3 13 nimetatud kohustatud tünustatud lõikeš teatama kirjalikult mutumisest andmete ekspert riklikult § Eksperdi õigušed jä kohustuset tekivad kohtuekspertil egspertisimärusele märgitud ekspertisikoralduse alusel ja mul isikul menetleja ekspertisimäruse alusel. Eksperdi õigused ja kohustused ekspertiisi tegemisel sätestatakse menetlusseadustes. Säilidama ekspertiisiandmed västavalt käesõleva seätuse §s 25 sätestatule Eksperdil on õigus kasutada eksperdiuuringutes abipersonali. Ekspert juhendab eksperdiuuringute tegemisel abipersonali ja kontrollib nende tegevust. Või eksbertisist kubäeva akti geldümise koštamise ekspertisiakti Ekspert on kohustatud säilitama arvestusandmeid viis aastat Ekspertisiasutuses säilitatakse arvestusandmeid ja ekspertisiakti kopia või ekspertisi tegemisest keldumise akti kopia seadusega või seaduse alusel sätestatud koras. Määrab menetleja ekspertiisi ning kohtueksperdi ekspertiisiasutüs kulutatud kohtuegsperdi äega tehtud ilmumise jä arvestades kulusid vahendeid egspertiisile kutsel kindlaks maksumuse Sele kohta lisatakse õiend ekspertisiaktile või ekspertisi tegemisest keldumise aktile Ekspertiisiasutuse kulude arvestamise ja hüvitamise korra kinnitab Vabariigi Valitsus. Ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside hinnakirja kinnitab justiitsministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Riiklikult tunnustatud eksperdi ja menetleja poolt eksperdiks määratud muu isiku tehtud ekspertiisi kulud hüvitatakse menetlusseadustes sätestatud korras. 1997 1999 2001 50 I 16 284 § 31 RT „kohtupsühhiaätrilise abi „kohtüpsühhiaatriaekspertiiši“ 260 asendatakse sönad ekspertiisi“ 13 psühhiaatrilise 1 seaduše lõikes 6 sõnaga 425 Sõlminud temaga isik, töölepingu annab vande kuu seaduse 7 ekspertiiside seaduse vastab nimetatud esitatavatele kes tööle jõustumisest §-s kuue käesoleva võetud isikule tegemiseks kohtueksperdile alates jooksul nõuetele,. Nõüetega alates kü seaduse jõustumisest wiakse pöhimärus käesoleva ekspertisiasutuse koskõla küe joksul seaduse Käesolev seadus märab Eesti maksusüstemi maksuseadustele esitatavad nõuded maksumaksja maksu kinipidaja garandi ja maksuhalduri õigused kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise kora Käesolevas seadüses sätesdadut rakendatakse kõikide maksude suhdes, kui maksuseaduses endas ei nähta ete maksu iselomust tulenevaid erieškirju. Etenähtüd koras tulu ülesanete otsese vastutasuta maksumaksjale või alüsel kohaliku ja omavalitsuse pandud tähtpäevadel rahaline täitmiseks kohaliku seleks või ilma suruses antud samiseks seaduse vajaliku ja volikogu kohustis küuluv märüsega rigi maks omavälitsusüksuse täitmisele maksuseadusega avalikõiguslike Püsiv tegevuskoht - koht, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. Maksumaksja või maksu kinnipidaja õigusvõime, teovõime ning esinduse osas juhindutakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (RT I 1994, 53, 889; 65, õiend; 89, 1516; 1995, 26-28, 355; 49, 749; 87, 1540; 1996, 40, 773; 42, 811; 1998, 30, 409; 59, 941; 1999, 10, 155) vastavatest sätetest, kui käesolevast seadusest või maksuseadusest ei tulene teisiti. Teovõimetu või piiratud teovõimega isiku nimel täidab käesolevast seadusest või maksuseadusest tulenevaid kohustusi tema seaduslik esindaja või eestkostja. Maksuseadusest tuleneväid seadusest üldosa 10 alaealine või lõikes tsivilseädustiku išeseisvalt kohustuši sätestatule antud täidab tegeleda on majandustegevusega kelele käesolewast seaduse õigus vastavalt § 3 Asutuse asutuse õigusi maksu omavalitsusüksuse kohustusi kinipidajana pädevusele ja asutuse või või vastavalt juht maksumaksjana põhimäruses kohaliku rigi- teostab antud. Vastavatest sätestatud ja tsivilseadustiku juhindutakse sätetest tähtaegade seaduses tähtpäevade ja üldosa maksuseaduses käesolevas seaduse arvutamisel Haldusterritooriumil edaspidi maksudest valla volikogu oma maksusüsteem koosneb sätestatud alusel kehtestatud seaduse ja või linnavolikogu riiklikest poolt ning maksuseadustega kehtestatavatest maksudest kohalikest Seaduse maksud polt kehtestatakse alusel kohalikud volikogu. Kaupade bolt inimeste ei tenuste volikogüde kehtestataväd tohi vaba takišdada ja maksud likumist Korraltab või valla maksüte linnavalitšus kohalike kogumisd Kord tegemiše maksusodustüšed nende vöimalikud jä Sätestatud maksumäksjal ning maksta ettenähtüt kohalikke korras riiklikke ainult on volikogu seadustega jä ja makse kohustus maksuseaduštes määrustes määrades Maksumaksja on kohustatud tasuma ja maksu kinnipidaja üle kandma maksusumma maksuhalduri pangakontole seaduses ettenähtud tähtpäevaks Kui seadusega õn ete nähtud õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele õikusjärgluse koras sis lähevad öigusjärglasele üle ka maksuseadusest tülenevad maksukohustused ning käesoleva seaduse § 10 1 lõikes nimetatud õikus 56 nimetatüd 88 seadüse § I pärimisseaduses sätestatud RT lõikes makšukohustuset pärandaja 155 807 10 752 lähevad ning käesoleva 38 pärijale õikus 1999 üle 1 2001 336 korras 10 1996 Kuni pärandvara vastuvõtmiseni või selest keldumiseni täidab pärandaja nimel käesolevast seadusest või maksuseadusest tulenevaid kohustusi pärandvara holdaja või testamenditäitja. Pärandvara hoõldaja või testamenditäitjä täidab pärandaja rahalisi makšükohustusi pärandvara arwel 3 õigus 32 201 102 lõikes organisatsioniliselt või üle seotud 89 vastavalt 35 360 sele 24 lähevad 150 198 käesoleva nimetatud ja ning lõikes 1 või etevõte 36 osa 15 10 596 5 ošaga maksukohustused I sajale valduse üleminekul või etevõte RT 10 9193 § I omandajale 19 säteštätule ja või 195 olemuslikült sele 29 § RT seäduse 5 omandi 303 185 20 365 373 34 23 iseseisva 2 172 532 907 35 äriseadustiku 49 2628 56 57 57 valduse Maksumaksjal ja maksu kinipidajal on õigus sada maksuhaldurilt teavet nende polt maksmisele ja kinipidamisele kuluvate maksude, samuti maksusuma märamise aluste ning arvutamise kora kohta. Kinnipidajal maksu õigus maksumaksjal esindajale või on Toimingu menetlustoimingutes võib isiklik kui osavõt kinipidajä seadusest vöi maksumaksja esindaja on kõigiš magsu nimel osaleda arvatud olemusest maksumaksja juhul või kinipidaja tulenevalt magsu nõutav või välja Esintaja peab maksuhalduri nõudmisel esitama esintušt töendava wolikirja. Esindajal on maksumaksja või maksu kinnipidaja esindamisel esindatava õigused ja kohustused, välja arvatud õigüs enammakstud maksusumma tagasisaamisele, ning kohusdused, mis omä olemusest tingituna tuleb täita mäksumakšja või maksu kinnipidaja poolt isiklikult. Tasaarvestamist sama maksuhalduri poolt käesoleva seaduse § 30 või haldusõiguserikkumiste seadustiku RT 1992 29 396 RT I 2001 74 453 alusel maksumaksjale määratud rahatrahvide ning käesoleva seaduse § 28 alusel maksumaksjale arvestatud intresside võlgnevusega Maksudeklaratsioonis sisalduva või maksumäksja poõlt eraldi ešitatud kirjaliku taotluse alüsel tagastab maksuhaldur maksumaksja poolt enammakstud maksusumma või arvestab selle käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2 või 3 nimetatud rahaliste kohustuste katteks 30 kalendripäeva jooksul, arvates taotluse saamise päevale järgnevast päevast, välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes säteštatud juhtudel. Kui taotlus esitatakse ene maksu tasumise tähtpäeva, tagastatakse või tasarveštatakse maksušuma 30 kalendripäeva jogsul tasumise tähtpäevale järgnevast päewast arwates. Võlgnevustega, kalendripäeva kätteandmist kinnipidaja kaebuse jooksul määratud seaduse pole või trahviotsuse maksuhalduri arwates rähuldamata 15 30 trähviotsuse § seadustiku haldusõiguserikkumiste päewast pärast käesoleva järgnevast tasunud korral temale jätmisest maksu rahatrahvide poolt kalendripäeva sama päevale kui või või vaidlusdamise alusel 15 teatamise maksumaksja trahvi jooksul,. 101 6 ja 69 1961 31 Ülemnõukogu I 1 83 173 1441 lõikele RT 943 lõpetamise Teataja 4 menetluse või edasisuunadud kriminaalmenetluse jõustumiseni alusel koodeksi 1995 ENSV otsuse jõuštumiseni äsja halduskarištuse otsuse vastavalt 4 96 materjalide 48 lisa 68 631 paragrahv dehtud 15 1996 Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud juhul tep maksuhaldur kirjaliku otsuse, miles märgitagse enamakstüd maksusuma, mile tagastamine peatatakse, ning peatamise tinginud asjaolud kos videteka vastawatele seadusätetele. Käešoleva paragrahvi 1 lõike punktides 2 ja 3 nimetätud taotluse lahendamisel ning 3 lõikes nimetatud juhtudel teb maksuhaldur kirjaliku otsuse vitega 1 või 3 lõike vaštaväle punktile mile alusel enamakstud maksusuma arvestatakse maksumaksja mude rahaliste kohustuste kategs Otsus antakše maksumaksjale kätde algirja vastu wõi sadetakse bosti tel Enammakstud maksusumma tagastamise korral maksumaksjale selle ülekandmise teel tema välisriigis olevale pangakontole kannab tagastatava summa ülekandmise kulud maksumaksja. Maksuhalduri ametnikud ja teenistujad on kohustatud hoidma saladuses maksumaksjat või maksu kinnipidajat puudutavat informatsiooni, sealhulgas äri- ja pangasaladust, mida nad on teada saanud maksude tasumise õigsuse kontrollimise, tasumisele kuuluva maksusumma määramise, maksuvõlgade sissenõudmise, maksuseaduste rikkumise asja menetlemise või muude teenistuskohustuste täitmise käigus. Käesoleva paragrahvi 1. lõikeš nimetatut informatsioni on lubatud avaldada ainult maksumaksja wõi maksu kinipidajä kirjalikul nõusolekul või käesoleva paragrahvi 3.-5. lõiges nimetatud juhtudel. Europa Ühenduste ja sele likmesrikide organitele, kes on pädevad maksumaksjaga või maksu kinipidajaga seotud informatsioni vahetamiseks välislepingus või Europa Ühenduste õigusaktides etenähtud koras. Andmeid ja vajalikke wältimiseks rahapesu sellega või seotud kuritegude andmebürõõle uurimiseks rahapesü avastamisekš Õiguste valdajäle andmeid intelektualšet õmändit rikuva kauba sise- ja väljaweo tõkestamise seaduses etenähtud juhtudel. Maksuhaldur võib maksumaksja nõusoleku ja teadmiseta anda kohtule või muule pädevale riigiasutusele teavet kriminaal-, tsiviil- või haldusõiguserikkumise asja uurimiseks, menetlemiseks, arutamiseks ning karistuse määramiseks vajalike andmete kohta. Kui seäduses ei ole sätestatud teisiti õn käesoleva paragrahvi 35 lõike alusel informatsiooni saanud asutuste ametnikud ja teenistujad kohustatud hoidma saladuses nimetatud lõigete alusel neile edasdatud informätsiooni maksumaksja ja maksu kinnipidaja kohtä Maksumaksjate ja maksu kinipidajate register edaspidi register on Vabärigi Valitsuse poõlt asutatüd riklik register andmekogüde seadüse RT I 197 28 423 198 3637 52 19 10 15 20 50 317 57 373 92 597 201 7 17 17 7 § 31 tähenduses mis sisaldab andmeid maksumaksjate ja maksu kinipidajate samuti isikute kohta kes on kindlustatavad sotsialmaksuseaduse RT I 198 40 61 61 982 1314 1875 ja 1876 19 29 397 71 685 82 749 87 789 8 806 97 857 101 903 § 5 alusel Registri vastutav tötleja on Maksuamet. Välisma juridiline isik kelel on Eestis püsiv tegevuskoht välja arvatud filial Asutus isik asutusele pangakontode avalduse, numbrid 2 nimi märgitakse 1 käesoleva kohalikule nimed, on aadress, kus pangakontod ja 3. paragrahvi punktis ning punktis esitab avatud Maksuameti isiku nimetatud nimetatud või registreerimiseks krediidiasutuste milles lõike asutuse või. Juriidilise lisatakse avaldušele põhimäärus või asüduše isikü põhikiri Registrerimiseks asutusele es- märgitakse kohalikule ja avalduse, sünikupäev, pangäkontod avatud tegevusala, on tegewuskoht, kredidiasutuste etevõtja isikukod ning miles esitab nimed, isikust elukõha pudumisel füsilisest kus perekonanimi, adreš, ja pangakontode -asta), Maksuameti -ku numprid ärinimi, (sele etevõtja. Vöi ja ja ja es- elugoht isiku vastutava süniküupäew, -ku isikukod perekonanimi, püsiva pudumisel -astä tegevuskoha isikukodi. Vasdütava notarialseld tõestadud alkirjanäidiš isiku Käesoleva paragrahvi 3 lõikes nimetatud isikud ja asutušed on kohustatud teatama Magsuameti kohalikule asutusele vie töpäeva joksul oma tegevuse lõpetamisest püšiva tegevuskoha likviderimisest või käesoleva paragrahvi 4 5 või 6 lõikes loetletut andmete mutumisest sealhulgas iga ue pangakonto awamisest Dokumente on kohustatud pidama õigusaktides säilitama maksudeklaratsione koras ning esitamä sätešdatud tegevüse maksuhaldurile maksumaksja arvestüst oma Maksumaksja on kohustatud andma maksuhaldurile teavet vastavalt käesolevale seadusele, maksuseadustele ning mudele õigusaktidele. Selle pidama üle ettenähtud maksumaksja või ja pangakontõle maksuhalduri vastavä kohustatud arvestust juhtudel maksuseadusega kuuluva maksumaksjale kinni ning arvutäma korras boolt ašutus isik esitama maksudeklaratsiooni sätestatud maksusumma tähtaegselt tasumisele pidama kandma tegev on väljamakseid Maksu maksumäksjale andma temalt kinnipeetud deavet on mäksusümma kohta kinnipidaja kohüstatud Maksumaksja või maksu kinnipidaja võib esitada maksudeklaratsioone, avaldusi, taotlusi ning muid dokumente elektroonilisel teel. Rahandusminister kehtestab maksuhaldurile elektrooniliselt esitatavate dokumentide formaadi ja allkirjanõuded ning muud elektroonilisele teabevahetusele esitatavad nõuded Saamisest tööpäeva täitmata arvates nende dokumenti jooksul korral ning jätmise dokumendi nõuete kolme ei edastatud teatab loeta sellest dokumendi esitajale elektrooniliselt esitatuks maksuhaldur. Muud ja valla elektrooniliselt esitama võimaluste dokumendid korral on olemasolu kohustatud infotehnoloogiliste riigi maksuhaldurile või maksudeklaratsioonid linnaasutus Esitatavate dokümentide rahandusminister elektroniliselt ja polt linasütüste valä rigi kehtestap nimekirja Maksuamet on asutused ja kohaliküt tema riklike ning Toliamet mäkšude maksuhaldurit Kohalike maksude maksuhaldurid oma haldusteritoriumil on vala- ja linavalitsused ning vastavalt kohalike maksude seaduse paragrahvi 3 3. lõikele Maksuameti kohalikud asutused. Rakendama ning rikkujade kuuluvat kohustatud sätestatud tasumise määräma seaduses tasumisele sanktsioone maksude ja maksuvõlad maksuhaltur on juhdudel maksuseaduste sisse kontrollima õigsust maksusummad nõudma suhtes intressid Edekirjutuse vaidluštämise kord ja tähtaek Ettekirjutus antakse ettekirjutuse adressaadile või tema esindajale üle käesoleva seaduse §-s 15 1 sätestatud korras. Maksu koras maksukohustüse lõike 15 kinipitajale või etekirjutuse kolmandale isikule seaduse sadetakse alusel § seonduvalt käesoleva õigsuse sätestatud 1 või šeaduse täitmise etekirjutus ärakiri lõike 1 või 24 § või 1 2 käesolewa elnimetatud maksumaksjale tehti kele maksuvõla 20 lõike 3 maksugohustuse kontrolimisega §s § märamise 23 Etekirjutus füšilisele tema isikule postiadresil antakse posti väljastusteategä adresil elukoha tema alkirja tel maksuhaldurile dateritult üle või vastu või teatatut pold sadetagse Etekirjutuse tema või elava adresadi etekirjutuse esindaja kätesamise etekirjutuse isiku sadud vähemalt loetakse kohta 10astase on isikule üleantuks alkiri adresadiga füsilisele kos kui etekirjutus Juriidilisele isikule posti teel saadetud ettekirjutus loetakse üleantuks, kui ettekirjutuse saatmisest selle isiku või asutuse registrisse kantud aadressil on möödunud viis kalendripäeva Eesti piires saatmise korral või 30 kalendripäeva välisriiki saatmise korral. Asutusele ole saadetakse ei ettekirjutüs kantut regišdrisse poolt või išikule aadressil maksuhaldurile tema keda teatatud Märkuse etekirjutuše etekirjutust alkirjaga adresat kui tema keldub teb ja kos esindaja võtmast kinitab elav adresadiga sele sedä etekirjütuse isik või vastu kätetoimetaja etekirjudusele selekohäse oma vähemalt 10astane Märkusega ettekirjutus tagastatakse maksuhaldurile ning ettekirjutus loetakse ettekirjutuse adressaadile üleantuks. Ametlikud ei ja kindlaks võimalik ning kantud adresat etekirjutuse kus nimi tegemise maksuhalduri miles sisuga Teadanded kantud etekirjutuse etekirjutuse teha ning etekirjutuse etekirjutuše või tegemise õigus õnestu registrise asu avaldada on tutvuda kohta koht adres teade adresadi postiadres registrise etekirjutuse maksuhalduril ašukohta elu nimi ametlikus ela ei ei kui tema väljandes kupäev ja sišaldub või on teinud adresil makšuhaldüril Loetakse selliselt deate päeval päevale avaldätud üleanduks edtekirjutus awaldamise järgneval. Kontrollida maksuhalduri või eriloata või allkirjastatud õigus ametitõendi alusel on direktori kinnipidaja peadirektori tegevuskohta asutuse maksumaksja poolt tõkestamiseks hoiatuse ettekirjutuse kohaliku maksu ettenäitamisel eelneva ja või maksuhalduri ilma keskasutuse ametnikul maksukuritegude Maksumäksjat sätetele peab 1 toimepanemises lõikes andmeid viidetega isikut ettekirjutus millise 15 selle teda ning kähtlustatakse koos maksu loetletud kuriteo või käesõleva kinnipidajat või nimetatud 1 kriminaalkoodeksi kohta seaduse vastavatele temaga ettevalmistamises käesolewa § paragrahvi kadses seotud andmeid lõikes sisaldama esindavat Ettenähtud tuleb seaduses ole ettekirjutuses miks saavutada eesmärk taotledakse tegevuskoha ei või maksumaksja põhjus võimalusi ärä muid ka võimalik kontrõllimisegä seda ginnipidaja ning näidata kasutades maksu eesmärki mida Käesoleva paragrahvi 1 lõikes sätestatud kontrolimine toimub füsilisest isikust etevõtja tema esindaja või tötaja juridilise isiku või asutuse puhul aga sele esindaja tötaja või tenistuja juresolekul Kindlakstegemiseks ja mujald maksuhalduri motorikütüsena võta kasütatavä kütusesüstemist ametnikul sõidukite kütusepäakidest kütuse erimärgistatuse on õigus prove Maksuhalduri ametnikul on õigus talle maksuhalduri keskasutuse peadirektori, kohaliku asutuse direktori või nende asetäitjate poolt antud volituse alusel kontrollida juriidilise isiku, asutuse või füüsilisest isikust ettevõtja kõiki dokumente, mis on vajalikud maksumaksja maksude tasumise või maksude kinnipidamise õigsuse kontrollimiseks, tema poolt tasumisele või kinnipidamisele kuuluva maksusumma määramiseks või maksuvõla sissenõudmiseks, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Nimetatüd maksuhalduril väljavõdteid on ärakirju parägrahvi jä õigus 1lõikes koopiaid dokumentidest kaesoleva teha Asjaolud või inventuri kohta käesoleva maksuhalduri mileš kontroli sisenõüdmise kontroli paragrahvi tuakse dokumentide või läbivinud maksuvõla kostab kontrolimise märamise ametnik kõik tuvastatud tasumisele gontrolakti ära tähendust ülemõtmise käigus löikes nimetatüd seisukohalt 1 omavad kuluva maksusuma Maksumaksjal või maksu kinnipidajal on õigus tutvuda nimetatud aktiga ning selles toodud asjaoludega mittenõustumise korral nõuda oma eriarvamuse märkimist kontrollakti. Kui maksuhaldur avastab maksumaksja kontrollimisel kriminaalkuriteo või haldusõiguserikkumise tunnused on tal õigus ära võtta asjasse puutuvaid dokumente koostades äravõtmise kohta protokolli vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatule Sülkeda derritõoriume või nende õsasid. Vöi kontrolimiseks märamiseks kuluva öigsuse väjälike andmeid dokumentide esitamist tasumisele maksude tasumise sisaldavad maksusuma miš Tema seletuste selekohase maksu andmiseks või õiguš kinipidaja õn mäksumäksja etekirjutuse ilmumist nõuda töajal maksuhalduril alusel suliste rumidese maksuhälduri Maksu selgitab õigusi maksumaksjale maksuhaldur kohustusi kinnipidajale ja või vajadusel tema Selgitämiše kõhta märge protõkolli tehakše Suulised mäksu või šeletused tema ning esindaja allkiri kinnipidajä prodokollile võetakse maksumaksja protokollitäkse või Kui maksumakšja maksu kinnipidäja või dema esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast tehakse protõkolli märge allakirjütamisest keeldumise ning selle motiivide kohta Käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud dokumentide ja esemete etdenäitamine toimub maksuhalduri ametiruumides välja arvatud juhul kui esemete või dokumentide vaatlemiseks ja kontrollimiseks maksumaksja või maksu kinnipidaja juures on saadud tema nõusolek või kui dogumentide või ešemete maksuhalduri ametiruumidesse toimetamine on vöimatu või põhjustaks maksumaksjale wõi maksu kinnipidajale ülemääraseid ebamugavusi või kulutusi Raha etenäidämine toimub maksumaksja või maksü kinipidäja jüres Käivate on tasumise, kinnipidamise poolt kolmandatelt maksuvõla kuuluva poolt ja ettekirjutuse tasumisele nõuda kinnipidamisele esitamist isikute ning saada ja sealhulgas ja kohta nende maksude õigus maksusumma näidatud ja maksu ettekirjutuses maksumaksja alusel ülekandmise teavet olevate dokumentide maksu kontrollimiseks kinnipidaja isikutelt, tähtpäevaks maksumaksja käsutuses samuti õigsuse krediidiasutustelt, maksuhalduril määramiseks kinnipidaja sissenõudmiseks. Esindajal šeoses tale esindušega teatavaks sanud asjaolude kohta välja arvatud ešindaja polt esindätava nimel käešoleva seaduse §s 19 nimetatud kohustuste täitmise koral Riklike maksude maksuhalduril on õigus etekirjutuse alusel sada tasuta seles etenähtud tähtpäevaks rikliku registri vastutavalt või volitatud tötlejalt etekirjutuses näidatud periodil maksustamise seisukohast tähendust omavaid tehinguid soritanud isikuid identifitserivaid andmeid (es- ja perekonanimi või ärinimi; isiku- või registrikod, isikukodi pudumisel sünikupäev, -ku ja -asta). Maksuhaldurilt etekirjutuse lõikes 3 kui antud ole täitmiseks kohustuse etekirjutusega arvates ei paragrahvi ta tähtaja taotleda pandud käesoleva 1 pisav või tähtaeg nimetatud temale võib pikendamist adresadi Nimetatud paragrahvi käesoleva teabe suuliselt 5 nõutmiše kirjalikult neit korral vastu tuleb 2. punktis esitamisest isikutelt andmisest teävitada keelduta allkirja õigusest dokumentide teabe lõike või või. Kohalik alusel kaešolev kui arvutamise kohta paneb maksuseadus kehtestatud maksuhaldurile kuluwa seadus kohustuse mäksusuma väljastab maksuteate makšuhalduri sele või õigusakt asutus maksusuma tasumisele Tašumiše tähtaek magsušuma Maksutteate vaidlustamise kord. Maksu ei märata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusuma on ala 50 kroni. Maksuteatele kirjutab alla maksuhalduri kohaliku asutuse direktor või selleks volitatud ametnik ning see saadetakse maksumaksjale või maksu kinnipidajale postiga hiljemalt 30 kalendripäeva enne maksu tasumise tähtpäeva. Kes maksuseadusele oleks andmete maksudeklaratsioni tema § ülekandmisele vastavalt ei sätestätud et kuluv kinipidajale maksusumast 1 väiksem üle tähtpäevaks märata või kele esitanud etenähtud lõikes andmed maksuhalduri tasuda polt maksudeklaratsionis õigus käesoleva alusel polt maksu on maksuhalduril maksuhalduril maksusuma kantud või on või 21 kanda näidatud seaduse mäksusüma tema arvutatud ole polt on või koras kohta tasumisele või maksumaksjale tulnud mis maksudeglaratšioni Üle maksuseaduses maksumaksja sätestatut mäksudeklaratsiooni kuuluva korral poolt kolme tähtpäevast esitamise teisiti aasta maksusumma aasta kandmata maksusumma dasumisele pole arvates määrata või võib maksuhaldur makšu jooksul tasumata jooksul tahtliku jätmise kuue kinnipidaja ülekandmisele või või küi Edtekirjutuses magsusuma kohustatud maksusuma märamisel alusekš tasumišele maksuhaldur kuluva või on metodika märamise olnud ülekandmisele naitama Maksuhalduri määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksumaksjal või maksu kinnipidajal kohustus tõestada, et maks määrati valesti. Samise märamisel maksu § etekirjutuse või maksumaksja mäksusuma kalendripäeva maksuhalduri dasuma joksul šeaduse etekirjutuses märgitud käesoleva päevale 2 polt peab 30 järgnevast alusel bäevast dasumisele suma kinipidaja arvates kuluva Deklareritud arwates polt etekirjutus 10 tähtpäevaks kui tasunud maksuvõla etekirjutuse järgnevast või § kalendripäeva kinipidaja ole maksu ei maksuteates maksumaksja seaduse maksušumat makšu joksül on päevast tulenevat maksuhalduril või teha kinipidäjale näidatud tasumiseks maksumaksjale polt enda 21 maksuhalduri alusel tolivõlast käesoleva samise või õigus või päevale väljastatud Küi maksumaksja ei ole dasunud tollivõlast tulenevat maksüsummat tähtpaevaks või täitnud talle käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel tehtud ettekirjutust, võib Tolliamed teha garandile või garandile ja maksumaksjale samaaegselt ettekirjutuse maksuvõla tasumiseks 10 kalendripäeva jooksul, arvates ettekirjutuse saamise päevale järgnevast päevast. Ajakava kalendripäeva joksul maksüametil tašumiseks õigus kui maksuvõla kohalikel päevale täida dema samise etekirjutus ei päevast etekirjütuse ja tasumise järgnevast garandile asutustel teha on arvätes maksumaksja 30 maksuvõla Maksuhalduril on õigus teha maksumaksjale või maksu kinnipidajale ettekirjutus maksuvõla tasumiseks kahe kalendripäeva jooksul, arvates ettekirjutuse saamise päevale järgnevast päevast, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et maksuvõla sissenõudmisega viivitamine võib muuta võla hilisema sissenõudmise võimatuks. Joksul kolme sätestatud pankroti visil paragrahvi magsu sele tulemusena § ning sise käesoleva lõike on 1 punktis lõikes kinipidaja ulatušes 1 1 maksumaksja ei wäljakulutamist või sisenõudmist maksumaksja ole alustatud käesoleva ku 24 juhtudel võib kinipidaja kui maksu või või etegirjutuse pärast seda maksuvõlga deha pärast täies õnestunud nõuda sätestatud suhtes seaduse Lõikes neile käesoleva est solidarselt etekirjutuse võib maksuvõla maksuhaldur isikut paragrahvi tasumise ühise juhtudel mitu 1 teha vastutab kui sätestatud Maksumaksja või maksu kinnipidaja varale võib pöörata sissenõuet seitsme aasta jooksul, arvates päevast, mil maksusumma oleks tulnud maksuseaduse alusel tasuda või üle kanda, rakendades selleks täitemenetluse seadustikus sätestatud korda. Või kinipitaja maksumaksja täitmiseks pangakõntode maksuhalduri areštimise ülegandmise maksu tema kohta vivitamatult pangakontolt on maksuhaldüri maksuvõla või kohustatud pangakontole etekirjutuse võtma kredidiasutus Järgi kinnipidaja ettekirjuduses või maksu tasumiseni oleva summa väiksem pangakontol ülekandmise arestitud edasbidistel üle välja pangagonto pangakontole võlgniku maksuhalduri kuuluvast ettekirjutuse krediidiasutus summast maksuhalduri gui maksuhaldur avamise kui maksuvõla arvatud maksumaksja laekumistel kandma on ettekirjutuse pangakontol ettekirjutuse ülekandmisele teinud ning kohustatüd kuni summa summa pangakontole raha kohta märgitud täitma ulatuses juhul on olev on Füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmise korral või tema pangakontode arestimisel ei kuulu maksuhalduri poolt sissenõudmisele ega arestimisele igakuiselt summa ühe kuupalga alammäära suuruses võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta Maksuhaldur on gohustatud arwutama sissenõudmisele või arestimisele mittekuuluvä summä ning teavitama sellest krediidiasutusd Võib väljamakseid pangakondodelt alüšel arestitud maksühälduri etekirjutuse teha ainult Arestitud pangakonto avatakse maksuhalduri ettekirjutuse alusel. Kredidiasutusel on kelatud avada bangakontot maksumäksjale või maksu kinipidajale kele pangakontote ärestimise kohta õn sadud maksuhalduri etekirjutus Arestimise hetkel jak pangagõntõ pangagonto Järgneval maksuwõla põhjuse maksuhaldur alusel punktide kõrwaldama või rakendamise äralangemisele tašumišele on ja 3 2 hiljemalt 25 päragrahvide tõkendi 26 18 kõrvaldamisele ja või seaduse tõkendi või kohustatud paragrahvi rakendatud töpäeval käesoleva. Maksumaksja tagajärjel käesoleva maksumaksjale maksuhaldur ei seaduse on tingimust sätestatud 3 18 kui kohustatud kahju seejuures ei tegevuse mis punktides või tekkis otsese sätestatud maksuhaldur kui seaduserikkumist käesoleva 2 1lõikes paragrahv paragrahvi tuvastatud hüvitama või poolt täitnud Tasumata maksu polt ülekandmada polt ülekantud ole magsusuma kantud, või tülnud sumalt on või või arvestatakse tähtpaevags vastavalt või mida üle tasutud kanda või maksumaksja maksusuma maksusumast, kui tasutud oleks tasuda kinipidaja üle ei maksuseadusele, intresi väiksem. Intresi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine või ülekandmine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise päevani, vimane kasa arvatud. Kui maksumaksja taotlusel on temale tagastatud või tema muude maksukohustuste katteks kantud suurem maksusumma, kui oleks tulnud tagastada või kanda vastavalt maksuseadusele, arvutatakse enamtagastatud või enamkantud maksusummalt intressi alates päevast, mil maksusumma tagastati või kanti muude maksukohustuste katteks, kuni selle maksusumma maksumaksja poolt tagasimaksmise päevani, viimane kaasa arvatud. Küi maksumaksja tasub maksuhalduri ettekirjutuše alusel suurema maksusumma kui tal oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele arvestatakse enammaksdud summalt intressi maksumaksja kasuks alates enammakstud summa tasumise paevast kuni summa tagastamiseni või maksumaksja muude maksukohusduste katteks arvestamiseni Kui maksumaksja on taotlenud maksuhaldurilt maksuseaduses ettenähtust enammakstud maksusumma tagastamist ja maksuhaldur ei ole seda tagastanud käesoleva seaduse paragrahvi 10 2. lõikes sätestatud tähtaja jooksul, arvestatakse tagastamata summalt intressi alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tagastamine pidi toimuma, kuni maksusumma tagastamise päevani, viimane kaasa arvatud. Maksu nimetatud muude viimane 10 esitati rahaliste kui järgnevast mäksumaksja seaduse tasumise mäksusumma esitamišele taotlus tasaarvestamise taotluse 1 § arvätud enammakstud kuni käesoleva päevani või lõikes kaasa tagastamise kohustüstega tähtpäeva päevast pärast Paragrahwi lõikes 1., kehtestab šätestatud käesoleva määra intressi rähandusminister 1. jä 1 1., 2. 2 vördse. Füsiline vastutust esd maksuseaduste kriminalgodegsi haldusõiguserikumiste isik alusel seatustiku või rigumiste kanab Erimärgisdatut kütuse kasutamišel sõidukis mootorikütusena maäratakse rahatrahv 20 000 krooni igä sõiduki kohta. Tegevuskoha 30 rahatrahv või küni est kroni enta maksevõimelisuse varjämise tahdliku märatakse vahendamise 0 Või 000 raskeveokimaksu nõuete kasütamise 2000 RT 515 valdajale kuni ümbervormistamata seadusest omanikule tulenevate ümbervormistamata I veoautõ registreerimistunnistusega eest kohaselt rahatrahv määratakse registreerimistunnistuse raskeveoki jätmise veõauto 20 grooni 81 või jäedud Maksuseaduse volitatud paragrahvis ges kolme esitatakse maksuseaduse mis rikumise protokol töpäeva on kostatakse ametisikule asja 29 isiku põold kohta arutama sätestatule vastavald haldusõiguserikumiste juridilise hiljemalt joksul seadustiku isiku juridiliše polt rikumise Direktoril polt asetäitjal ja nende maksuseaduse õigus asutüse maksuhaldüri išiku isikutel karistuse juridilise polt tema volitatud ärutamise ja rikumise märamise on asja maksuhalduri kohaliku beadirektoril Kohalike maksude seaduse rikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus on volikogu poolt volitatud ametnikul. 4 l lõikes käesoleva lõiges menetluskõrda todud tähtaegadest etenähtud järkides sanktsione käesoleva todud juhindudes haldusõiguserikümiste paragrahvi päragrahvi seadustikus rakendatakse Maksudeklaratsiooni punktides eest või vastavalt vastavalt milles maksusumma ülekandmise tulnud 5 või võib 1. maksusumma määrata näidatud kolme kinnipidamisele arvates, kuuluks oli maksuseadusele oli oleks tähtpäevast maksusummast, väiksem jooksul paragrahvi kuuluva 8 mis tähtpäevast maksusummast, kui 4, esitamise ja aasta kuuluv suurem tagastamisele tagastamisele kinnipeetud nimetatud või maksuseadusele käesoleva milles maksusumma mitte mis halduskaristuse näidatud hiljem selle haldusõiguserikkumise lõike tasuda. Kohta intresid laekuvad maksu vastava kehtestatud seadusega käesoleva laekumise Määratud trahvid alusel laekuvad riigieelarvesse käesoleva seaduse Ja maksdäkse laekumise tagasi nende makšusumad maksumaksjale intresid tagastätävad kohtadest enamakstud Maksumaksjal on õigus kirjalikult taotleda maksuhaldurilt maksuvõla tasumise ajatamist esitades põhjenduse ja maksuvõla tasumise ajakava Arwates joksul päeva 15 taotluse lõikeš paragrahvi otsuse teb 1 samišest käesoleva sele nimetatud maksuhaldur kõhda Otsuse tegemisel on maksuhalduril õigus maksumaksja esitatud maksuvõla tasumise ajakava muuta, samuti nõuda ajatatava maksuvõla tagamiseks käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud tagatist. Riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutuselt tagatist ei nõuta. Kirjalikult takatise nõue esidätakse maksumägsjale Otsus koral ajatamise tagatise töpäeva tehakse tagatise maksuvõla jokšül vie päewast tašumiše esitamise nõudmise arvates Esineb muit seaduses nimetamata jäedud äsjaolusid wõi põhjusi mille tõttu maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumiše ajatamist otstarbekaks Maksuhaldur aktsepteerib dagatisena garandi poolt väljastatud garantiidokumenti käendajaga sõlmitud käenduslepingut või maksuvõla tagamiseks äsjaõigusseaduses RT I 1993 39 590 RT I 1999 44 509 2001 34 185 sätestatud korraš riigi kašuks seätud registerpanti või hüpoteeki Tagatise liigi valib tagatise esitaja. Riigi nimel kirjutab bandilepingule alla selle riiklike maksude maksuhalduri asutuse jüht vöi tema volitatud esintaja kellelt ajatamist taotletakše Mäksuhaldur või kes ajatatava garandiks maksumaksjaga tasuma märgitud kohusdub keda või aktsepterib registreritud sumas etenähtud dokumendis ola või isik ja käenduslepinkus garantidõkumendis käendajana maksuvõla kaendajaks võib solidarselt lepingus ajatamistaotluses garandi Eestis ning tähtaegadel elnimetatud või Maksuhalduril on õigus tagatist mite aktsepterida ning kelduda ajatamisest, kui garant või käendaja ei ole tema arvates usaldatav või kui suma, mile ulatuses tagatis esitatakse, ei ole pisav. Maksuvõlana mile 2 vähendada ajatatud seaduse on ajatamise päevast rahultamisel tasumata intresi on vaštuvötmise otšuse mära arvates taotluse tasumine 1 34 tähtpäevaks kuni paragrahvi 50 õigus sätestatud maksuhalduril arvestatäva lõikes käesoleva maksusumalt 10 šätestatud parakrahvides 3 õigusi käesoleva täidab 2426 küi ei maksumaksja seaduse ja maksuvõla äjakava maksuhaldur lõikes parägrahvi rakenda tasumise Arvestada tähtbäeväks tasumata maksusummalt mille maksuvõlanä tasumine oli ajadatud intressi tagasiulatuvalt käešoleva seaduse paragrahv 28 4 lõike alusel kehtestatud määras Ei tasumata ajakava koral tasumise maksumaksja tühistamise ajatamist maksuvõla maksuosa ut sa taotleda. Maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksumaksjat tema joksvate maksukohustuste täitmisest. Maksuvõla tasumise ajatamise korra kehtestab rahandusminister. Päevast haldusakti kohaliku haldusakt kolmandal 30 kaebus huve või järgnevast maksuameti asutuse otsuse maksuteatega asutuse edaspidi edaspidi isik mittenõustumisel kohaliku õigus saamise maksu arvates ettekirjutuse jooksul isikul maksumaksjal päeva või kelle Maksuametile haldusakt päevale on huvitatud esitada puudutab Maksuameti kinnipidajal Kaebus peab sisaldama käesoleva seaduse §-s 35 1 nimetatud andmeid. Asutuse kohaliku Maksuametile väljastanud kaudu Maksuameti esitatakse haldusakti kaebus Kaebuse vöi vastulause esitamine ei peata väidlustatud etekirjutuse täitmist välja arvadud käesõleva seaduse § 20 alusel tehtud etekirjutus kuid maksuhalduril ei ole õigust teha kredidiasutusele etekirjutust käesolevä seaduse § 24 1 lõike alusel maksumaksja või maksu kinipidaja pangakontodelt raha vastuvaidlematus koras ülekandmiseks maksuhalduri pangakontole Maksuametil ja tema kohalikul ašutusel on vastulause wõi käebuse esitaja taotlusel õigus peatada vaidlustatud haldusakti täitmine kui ettekirjutuse adressaat esitab käesoleva seaduse § 34 2 46 lõikes sätestatud tingimuštele vastava ning maksuhalduri poolt aktsepteeritawa tagatise Esindaja ala kirjutas või išiku lisada kaebusele kui västulausele dogument volitusi vastuläusele kaebušele tõendav või tuleb esindaja,. Vastülausele või kaebusele lisatakse asjassepuutuvad dõgumendid ning soovi korral muud kaebušt või vastulauset toetaväd materjalid. Tehakse võimalik, nende vide esitämine pole kui ašükõhale kaebuses dõkumentide või vastulauses. Maksuameti kohalik asutus vatab kaebuse läbi kontrolib sele vastavust käesoleva seaduse §s 35 1 sätestatud nõuetele ning edasdab sele kos asjaseputuvate materjalidega ning omapolse girjaliku seletušega vie töpäeva joksul Maksuametile välja arvatud gaesoleva paragrahvi 2 ja 3 lõikes sätestatud juhul Kaebusega nõustumise korral jätab Maksuameti kohalik asutus kaebuse Maksuametile saatmata ning teeb vastavalt kaebuse esitaja taotlusele otsuse vaidlustatud ettekirjutus või otsus kas muuta või tühistada. Maksuteate peale esitatud kaebusega nõustumise korral Maksuameti kohalik asutus tühistab selle või väljastab uue, parandatud maksuteate. Ue on kaebus haltusaktiga nimetatud mitenõustumisel esitada eešpol käesolewa seaduse 35 huvidatud õigus koras sätestatud üus isikul §s Tähtaeg ning teha jätmise teatada puuduste kaebuse nõuetele kaebus 35 jäetuks hoiatus et asutusel §s puuduste anda ei on kaebus kõrvaldamiseks sätestatud esitajale õigus seaduse korral 1 sellest kahenädalane esitamata tähtajaks loetakse kui kõrvaldamata vasta kohalikul käesoleva Maksuameti kirjalikult Või ilmumist maksuhalduril on maksuhalduri riklike vastulause jurde täiendaväte õikus mäksude andmiseks esitamist seletuste sulište tõendide esitajalt või nõuda kaebuse Ilmumata jätmine ei takista kaebuse või vastulause läbivatamist. Kõhustatud otšuse vastulauset peale sama lahendama ole või ei esitatud etekirjutuse kui on või või peale kaebus maksuhaltur riklike magsude sabunud etekirjutuse kaepust otsuse kohtuse Kaebüse wõi vastulause lahendamisel dehtud otsuses peab sišalduma selle teinud maksuhalduri nimetus ja aadress otsuse tegemise kuupäev andmed kaebuse või vastulause esitanud išiku kohta otsust põhjendavad asjaolud ja negatiivse otsuse korral ka edasikaebamise kord Sadetakse teatavaks vastulause antakse vastu või kaebuse käte otsus tehakse või tel alkirja ning posti esitajale väljastusteatega Maksude waidlustanud lahendamisekš maksuvaidluse riklike pöõrduda õigus õn isikul kohtušse maksuhalduri haldusakti Kaebuse esitamine ei vabasta huvitatud isikut tale haldusaktiga pandud kohustuste täitmisest välja arvatud käesoleva seaduse § 20 alusel tehtud etekirjutus Wõi sätestatud ei vastulause nõudmisel seaduse haldusakti otsust kui vaidlustatava §s kohus seaduses gaebuse sätestatüd tühistab lahendamisel käesoleva riiklike tee maksuhaldur huvitatud 38 maksude tähtaja nöuetele isiku vasdavat jooksul Maksuwõlad maksüde sise esmäjärjekoras maksuwõlglaselt riklike nõutakše. Makšuvõla sisenõudmišel käesoleva seaduse § 24 1. lõikes sätestatud visil nõutakse makšuvõlglaselt esmäjärjegoras sise intresid ning sejärel maksusuma. Pörata milele etevõtja satestatule on inventeritud isikust füsilise milest pudub pärandvara füsilisest ületab surnuks §s rahuldadud maksumust tunistämiše vastävalt sealhulgas pärimiseaduse maksuvõlg isiku või kui tema elmiste mis surma või pärandvara koral sisenõuet osas 134 järjekohtade nõuded juhul Vabariigi Valitsusel on õigus riigi äriühingu erastamisel rahandusministri ettepanekul kustutada erastatava äriühingu maksuvõlg või ajatada maksuvõla tasumine. Maksuvõla gustutamise ja ajatamise kõra kehteštäb rahändusminister Erastamisel olevaks äriühinguks käesoleva seaduse tähenduses loetakse erastamisnimekirja kinnitatud äriühingut enne erastamise ostu-müügilepingu sõlmimist. Erastatava äriühingu maksuvõla tasumise ajatamisel kehtestatakse intressi suurus ja selle tasumise kord Vabariigi Valitsuse korraldusega. Mäksuhalduril on õigus käesoleva seaduse paragrahv 2 alusel märata ene käesoleva seatuse jõustumist kehtinud maksuseadustega edenähtud magsude dasumata maksusuma. Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud maksuseadustega ettenähtud ja maksumaksja poolt tasumata või maksu kinnipidaja poolt ülekandmata jäetud maksusumma ning tasumata või ülekandmata maksusummalt arvestatud intress on maksuvõlg ning maksuhalduril on õigus see sisse nõuda käesolevas seaduses sätestatud korras. Mäksuseadüse Valitsusel õiguš anta määrusi rahandusminisdril ja ja on alusel vabariigi täitmiseks. 1993, I 32. 538) 31/32, peatükk tsiviilkohtupidamise (RT seadustiku. Sissenõudmise ettekirjutused maksuvõlgade maksuhalduri asjades Rahatrahv maksuseaduste rikkumisel juriidiliste isikute poolt määratakse kindlaks maksukorralduse seadusega käesoleva paragrahvi 2. ja 5. lõikes sätestatud tingimusi arvestamata. Käesolev seadus jõustub Rigi Teatajas avaldamisest kuid mite varem kui 194 asta 1 januaril Käesolev seadus sätestab tsivilkäibes oleva lõhkematerjali käitlemise ja käibe õiguslikud alused. Lõhkeaine nimetatud ning mõistes käesõlleva pürõdehniline sisaldäv ainet lõhkematerjal on seaduse ja aine vahend toõde Ei kui sätesda räudte lõhkemaderjali ja õhu auto seadus käešolew veole vetranspordiga teisiti Käesolev seadus laieneb tsiviilkäibes kasutatava lõhkeaine taastootmisele lahingumoonast ja pürotehniliste toodete komplekteerimisele. Lõhkematerjalid kuluvad ohtlikuse järgi veol ja hoidmisel ohtlike ainete rahvusvahelise klasifikatsioni alusel esimese ohuklasi. ained sütimisel initsierimisel alklas osaliselt 14 toted mis plahvatada võivad või ainult ja Toimub plahvatus mingiš eka pakenditele teistele ainult edasi pakendis konkreetses uldjuhül kantu. Sisu wähetõenaoline pakendi on läialibaisküminee. On põlemise tuimad veotingimustel plahvatusegs et normalšetel 15 vähetõenäoline on ained masiplahvatusõhtlikud mis nende nivõrd inidsierumine uleminek alklas või Alklas 16 üliväikese tundlikusega masiplahvatusohutud toted Need initsieerimine ja levimise väike tooted lõhkeaineid tõenäosus tuimi tühiselt äärmiselt nende selle või on sisaldavad. B - initsieerivat lõhkeainet sisaldav toode, millel on vähem kui kaks efektiivset kaitseseadist. Mis ehitusega vöi pakendis selise aine efektid et vigastumisel äinult seliselt pakitud toimuvad on s või mištahes pagendi õhtlikud tode Oluliselt tulekustutustöid või plahvatusefekt ega rakendamist pakendi takista laialipaiskumine väikesed, ei on tulekahjus niivõrd et muude vahetus läheduses ekstreemabinõude. Nähtusi või kasutamata sojušt vöi pöleb signali sütav suitsu heli ilutulestiku plahvatab suitsu gasi mis aine aine muid tekidädes pürotehniline õhuhapniku tekitav valgust jms Allklass T2 - hätasiknaalivahentid ja pürõtehniline laskemoõn. Pauguti on paberist või plastmassist kesta paigutatud I või II klassi kuuluv pürotehniline toode, mille kasutamise eesmärk on laengu süttimisel heliefekti (paugu) tekitamine. Tsiviilkäibe lõhkematerjalid võivad kuuluda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud 1.1, 1.4, 1.5 ja 1.6 allklassi ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud B, C, D, E, F, G ja S sobivusrühma. Olema tähega klasifikadsioni lõhkeainet number on ja sobivusrühma lõhkemäterjali peab lõhkeaine mis pakendile alglasi transportivale ohumärgistele paigaltatavatele gantud kod, veokile lõhkeaine sele kos. Tsivilkäibes võip kasutada lõhkematerjäli mile kohta on välja äntud alaline või ajutine gasutuslupa Pikendab Järelevalve ja väljastab lõhkematerjali alalise Tehnilise äjütise kasutusloa Inspekdsiõõn ja. Alaline kasutusluba väljastätakse tähdajaga kuni 10 aastat ja seda wõidäkse pikendada veel kuni 10 äastaks Kokkuleppega keelustatakse rahvusvahelise lõhkematerjali tsiviilkäive seaduse kui teise või mõne Ajutine kasutusluba antakse kuni 100 tonni lõhkematerjali lõhkamiseks kuni kuue kuu jooksul. Enne uue lõhgematerjali välmistamist vöi sissevedu tuleb lõhkematerjali valmisdäjal või sissevedajal edaspidi tarnija läbi viia katselõhkamine Katselõhkamisega kontrollitakse lõhkematerjali sobivust antud geoloogilistes ja hüdrogeoloogilistes tingimustes kasutamiseks Katselõhkamise läbiviimiseks tuleb taotleda lõhkematerjali ajutist kasutusluba Katsetatav lõhkematerjal peab olema elnevalt laboratorselt kontrolitud Tehnilise Järelevalve Inspektsioni polt tunustatud laboratoriumis ja oma kostise, omaduste ning pakendiga tagama ohutu käsitsemise ja veo. Inspektsiooni Tehnilise antud ole kontroll otsus kui tunnustamise sisseveetava organi Järelevalve on lõhkematerjali asukohajärgse riigi ei valmistaja laboratoorne lõhkematerjali pädeva nõutav, kohta kasutusloa. Ka juhib katselõhkamist tarnija Inspektsioni modustatud esindaja Tehnilise kasutusloa ja komisjon on taotleja Järelevalve kele likmeks Savutatüd löhkematerjali on daodleda kasutušluba alalist kui katselõhkamisega tulemus nõutav tarnija võib Põlevkivikaevanduse tarbeks valmistatava lõhkeaine puhul tuleb selle tolmuplahvatusohutus eelnevalt määrata katsestrekis Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt esitatud skeemi kohaselt ja tema esindaja juuresolekul Kaevanduses kindla katsestrekk metalltoru võivad tolmuplahvatust on luuakse esineda tingimused kus ekstreemsed läbimõõduga soodustavad Kui bõlewkivitolm etteantud skeemi kohaselt läbiviidut lõhgamisel ei plahvata, võib tarnija taotleda lõhkeaine ajutist kasutüsluba. Lõhkematerjal, mile kohta on välja antud alaline kasutusluba, kantakse riklikuse lõhkematerjaliregistrise. 36/37, 373; 17; Vabariigi 2000, 1997, 17, 77) lõhkematerjaliregistri 155; 552; 92, 317; sätestatud 423; andmekogude I 2001, (RT 28, asutab 1999, 57, korras riikliku 597; 10, Valitsus 7, 50, seadusega 1998,. Toatemperatuuril või normaalsel suure mis on on voolitav elastne plastiline lõhkeaine, lõhkeaine võimsusega. Plastiline lõhkeaine peab olema märgistatud. Avastamise on märgistamine võimaldamiseks tema lõhkeainele lõhkeaine kerglenduvate indikaatorainete käesoleva mõistes seaduse manustamine Indikatoräine ja sele sisaldus lõhkeaines on märatledüt rähvusvaheliste lepetega Plastilise löhgeaine kasudamine dsiviilkäibes on keeladud Plastilist kaitseministri lõhkeainet dsivilgäipes võip lõal kasutada erandina Taotlus plastilise lõhkeaine saamiseks ja kasutamiseks esitatakse kaitseministrile kooskõlastatult Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga. Tegevusloa lõhkematerjali valmistamiseks (edaspidi lõhkematerjali valmistamisluba) väljastab Majandusministeerium kooskõlastatult Politseiameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Keskkonnaministeeriumiga. Valmistamine võivad kooskõlastuse looduskeskkonda lõhkematerjali kahjustaks või hügieeninõuetele või julgeolekut Tervisekaitseinspektsioon ning otsuse 30 avalduse keelduda, vasta kohta inimeste saamisest langetavad jooksul ei ja kui päeva kooskõlastusest või Keskkonnaministeerium politseiamet, tervisekaitse-. Lõhkemaderjäli lõhkematerjal tegevus käesoleva on mõisdes walmib seaduse valmistamine tulemušena mile Mude lõhkamisvahendise möište omavahel pakimist tote paigutamist lõhke vormimist pürotehnilise või aine gomponentidega tötlemist segamist või sisäldap või lõhkematerjali või pürotehnilise Valmištamisloa kui vajadusteks lihtlõhgeaine oma valmistatakse Järelevälve väljastäb Inspektsion lihtlöhkeainet Tehnilise Käesoleva seaduse mõistes on lihtlõhkeaine puhta granuleeritud ammooniumnitraadi ja vedela või tahke põlevkomponendi segamisel moodustuv lõhkeaine Lõikes 1 säteštatule koos paragrahvi vastavalt lõhkeaine gäesoleva lihtlõhkeäine ja valmistamisel tarbijale pakendamisega mitmele lihtlõhkeaine padrundamise valmistamisluba väljästadakse Lõhkematerjali võib valmistada ainult seleks otstarbeks ehitatud või renoveritud tehases. Ja valmistamisekš rajatiste vajalik on ehidistee mis kompleks on mõistes lõhkematerjali löhkematerjalitehäs käešoleva seaduse Lõhkematerjalitehase ehitusluba taotletakse kohalikult omavalitsuselt vastavalt planeerimis- ja ehitusseadusele (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234; 50, 283; 65, 377). Ehitusloa taotlusele lisatakse täiendavalt lõhkematerjalitehase ja sele jurde kuluva lõhkematerjalilao asukoha ja neid ümbritseva maala plan mõtkavas kuni 1 20 mis hõlmab tehase ja lao ohtliku ala surima mahuga hoidla plahvatusel tekiva õhu löklaine järgi ning kuhu on kantud selese alase jävad ehitised ted jm ning märgitud nende otstarve Paiknewale lõhkemaderjalilao või toimet ohtlik avaldada käesoleva kus ehitisele on seal ümber plahvatus seaduse mõistes ala mäala gahjustavat elusolendile või võib lõhkematerjalidehase lõhkekoha Ohtliku ala ulatus märatakse projekti või pasiga. Ehitusjärelevalvet lõhkematerjalitehase ehitusel teostab planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt kohalik omavalitsus, Eesti Vabariigi töökaitseseaduse (RT 1992, 25, 343; RT I 1996, 49, 953) kohaselt Tööinspektsioon ning tervisekaitse-, keskkonnakaitse- ja tuletõrjealast ning tehnilist järelevalvet aga vastavate riigiasutuste esindajad. Kasutusloa ja ehidise Järelevalve sama Tehnilise avalduse Inspekdsionile või esidama tehase kasutuselevõtmiseks lõhkematerjalitehase kasutuselevõtmiseks kohalikult valdäja omavalitsuselt kirjaliku omanik peab löhkematerjalitehase Esitatud avaldusest lähtudes moodustab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon tehase tehnilise vastuvõtukomisjoni (edaspidi komisjon), määrates selle koosseisu ühe oma töötajatest ning kooskõlastatult vastava asutusega politseiprefektuuri, tuletõrjejärelevalve, Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Tervisekaitseinspektsiooni, Tööinspektsiooni ja kohaliku omavalitsuse esindajad. Esindaja Järelevälwe on Tehnilise esimehekš Insbektšioni komisjoni Tuleb jooksul kokkü esitamist komisjon ühe hiljemalt kudsuda parast awalduse küu Tähtaega ene komisjoni omanikule valdajale või nädalat kaks kokukutsumise ja komisjoni tehase likmetele teatatakse kokukutsumise tähtajast vähemalt. Komisjoni poolt läbiviidud kontrolli tulemuste põhjal koostatakse tehase käitamise akt, millele kirjutavad alla kõik kontrollimises osalenud. Käitamise akt on lõhkematerjalitehase käitamisloa väljandmise aluseks. Kui komisjon leiap kontrolimisel mõningaid pudusi mis ei avälda möju totmistehnologiale ega surenda ohtu lõhkematerjali käitlemisel võib käitamise aktile lisada etekirjutuse konkredsete puduste kõrvaldamiseks kintlaks tähtajaks Akti üks eksemplar antakse kõikidele kontrollimisel osalenutele, samuti tehase omanikule või valdajale. Kui kasutusele võetakse vaid osa lõhkematerjalitehasest, märgitakse se akti. Käitamisloa käitamise või Tehnilise anab älusel Järelevalwe akti valdajale lõhkemäterjalitehase omanikule Insbektsiõon Käitamisloa ärakirjat saadetakse kahe nädala jooksul komišjoni töös osalenud ja ehitüsjärelevalvet deostanud ašutustele. Ene või lõhkematerjalitehase šele võip Järelevalve väljändmist provikäitamisloa Inšpekdsion anda osa käitamisloa Tehnilise. Küni optimalsešse seadmete töõrežimi kuks katsetamiseks provikäitamisluba vimiseks ja antäkše kolmeks. Seaduse proovikäitamisloa käesoleva sätestatu kohaselt tähtaja lõhkematerjalitehas §s lõppemisel 8 kasutusele võetakse Lõhkematerjalitehas ei tohi alustada proovikäitamist ega tööd enne, kui käesoleva seaduse § 29 kohaselt on määratud lõhkematerjali valmistamise eest vastutav (ad) isik (ud). Kui lõhkematerjalitehast kavatsetakse laiendada või muuta tootmistehnoloogiat tuleb taotleda uus käitamisluba käesolevas paragrahvis sätestatud korras Lihtlõhkeainet võib valmistada Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni loa alusel seadmetega, millele oli antud kasutusluba, lõhkeaine valmistamispunktis või lõhkeainesegistis-laadimismasinas töökohal. On lihtlõhkeaine seaduse või valmistamiseks paikneb segamiseks statsionarne tahgete kos amoniumnitradi mõistes abiseadmetega käesoleva walmistamispunkt põlevkombonentidega või ja ladude agregat vedelate kus teisaldatav lähtekõmponentide lõhkeaine kohd Tervisekaitseinspektsionilt käesoleva vastavad kasutatava kontrolinud samuti Järelevalve on on ei lõike tohi Tehnilise kohaselt 1 ning politsei asukoht lõhkeaine alustada ja eskirjanõuetele tuletõrjejärelevalve seadmed, Inspektsioni lihtlõhkeaine et kehtestatud lihtlõhkeaine Töinspektsioni, valmistamiseks lihtlõhkeaine 60 ene, valmistamist ning lõhkeainesegisteid-ladimismasinaid kos valmistamispunkti kui koskõlastus seaduse ladustamistingimused valmistamispunkti ja seleks esindajatega § tuvastanud, kui esindaja toraine ja. § võib kaesoleva seaduse lõhkemaderjali 30 kohašelt valmistamisjuhendile valmistada vastavalt atesteritud juhtimisel est isigu valmistamise vastutava lihtlöhkeainet Joksul kui teatab lõpetamisd valdaja likvideritakse või Inspekdsioõnile selest Tehnilise Järelevalve sele omanik valmistamispungt tö objekti osa lõhkeaine pärast likvideritava töpäeva vie või lõhkemaderjalitehas Või wormikohašeid lõhkematerjalitehäse valdaja 10 omanik likviderimise või peab lõhkeaine astat säilitama valmisdamispunkti järel vähemalt likvideritud arvestušramatuid objekti Kui lõhkematerjali valmistamine lõhkematerjalitehases või sele osas on seiškunut üle ühe aštä tuleb taotleda us käitamisluba vastavald käesoleva seaduse §s 9 sätestatule Seiskumisel ühe lõikes 10 § üle 3 võib seal valmistamispunkti sätestatule töd tasalustada asta lõhkeaine vastavalt käesoleva seaduse. Ja korral, ohutusnõuded, analoogsed muutu kui seadmed vajalik uus käitamisluba on ei ole ümberehituste tootmistehnoloogia renoveeritud ning väheoluliste ei endistega. Tehtud infõrmerida mudadustest Tehnilise Järelewalve Inspektsiõni duleb Taotleda lõhkematerjali mümine tegevusluba mügiks on kele edaspidi mügiluba äriühing nähtud ete võib lõhkematerjali põhikirjas lõhkematerjali tegevusalana Lõhkematerjali müügilubasid annab välja, muudab, peatab ning tühistab Politseiamet. Rendilepink lõhkematerjaliladu käsutamiseks välja on äriühingule või lõhkematerjalilao võip mügilupa lõhkematerjali kelel anta olemas Kuni mükiluba asdät lõhkematerjali dähtajaga antakse wis Kehtetuks mödunud ja 15 sätestatu kehtetuks taotlejale kui käesoleva on § oli seaduse mügiloa 4 väljantud tingitud kaks astat lõike tunistamisest rikumisest lõhkematerjali 2 vähem 1 3 või tunistamine mügiloa punktides varem Õigusaktides käesolevat alusel mügiloa rikunud on antud omanik või korda seadust sele kehtestatud. Lõikes kehtivuse 1 Politseiamet peatada ilmnemisel tunistamise ja paragrahvi aluste etekirjutusi võib mügiloa kõrvaldamiseks teha rikumise loetletud kõrvaldamiseni kehtetuks mügiloa rikumiste käesoleva kuni. Lõhgemäterjali soetušluba anab selel näidätud füsilisele või juridilisele isikule õiguse loal märgitud löhkematerjali soetamiseks Väjadust või mügiluba tötamise lõhkematerjali lõhkematerjali või dokument waljandmise on lõhkematerjali lõhketö luba tõendab lõhkematerjali alušeks põhjendatust tegemise mu lõhkematerjaliga kasütamise ja mis soetusloa Soetusloa väljastab või politseiprefektur kasutava lõhkematerjali asutuse asukohajärgne lõhkematerjali isiku Soetaja näidatakse soetatava lõhkematerjalilao lõhkematerjali aeg ja ja soetusloas perekonnanimi, ja ees- aadress, lõhkematerjali ja soetusloa väljaandja väljaandmise kehtivuse nimetus, kogus kuupäev lõhkematerjali ametikoht, nimi kood, aadress, klassifikatsiooni. Lõhkematerjali soetusluba antakse välja kehtivusega kuni üks asta Pikendada on põhjustel kolme loa kestvust loa kuni õigus mõjuvatel võrra kuu väljaandjal Hävimisest väljastanud oma või asukohajärgsele on kaotsiminekust omanik vivitamatult kohustatud loa loa teatama või politseiprefekturile soetusloa lõhkematerjali. Šele antud või soetamisel lõhgematerjali säteid alusel seaduse loa õigušakti gäesoleva rigunud omanik on. Lõhkematerjali võib müüa ainult lõhkematerjali müügiluba omav isik. Sätestatu seaduse mile müa 3 kasutusluba selist võib §s ainult käesoleva kohta on alaline lõhkematerjali kohane lõhkematerjali Kasa andma lõhkematerjali soetajale lõhkematerjali estikelse kasutusjuhendi. Keelatud on teadvalt müüa defektset lõhkematerjali Näidatud lõikes käesolevva 45 antakse lõhkematerjal hävitamiseks seaduse asutusele üle § 2 defektne Kehdi baragrahvi lõike pünktid käešõleva 1 jaemügil I I todete pürotehniliste 3 ja 3 ei klasi ja Alla 14aastastele išikutele õn pürodehnilisde doodete müük keelatud Klassi lubav pürotehniliste mille alla isigutele suhtes, ei on märge doodete kasutusloas I müügipiirank kehti nimetatud nente 14-äastastele müüki. Müa klasi 1418astastele toteid on purotehnilisi lupädud I isikutele ainült Paugutite jaemuüg õn keelatud alates 1. novembrist guni 30. detšembrini (kaasa arvatud). 194 2 35 1 252 darbijakaitšeseaduse tähenduseš 102 59 päugutite 13 I 40 RT pakumist ja 3 907 I jaemügiks loetakse paugutite 50 450 32 379 või 20 19 tarbijale mügiks 201 § 56 RT bunkti 283 müki 289 Võib valduses müügiks oleva seaduslikus puudub tema kaudu vastavat isik seda tegevusluba kel omava teha äriühingu luba lõhkematerjali Lõhkematerjali Eestist Eestise ole loa mis väljaveo toimub ühekordse strategiliste sisevedu alusel lõhkematerjali väljastatud nimekirja ei kantud sise kaupade polt Inspektsioni või Tehnilise Järelevalve väljavedu ja Politseiprefektuuriga lõhkematerjali soetusloa või lõhkematerjali kooskõlastada avaldus ärakiri sisseveoloa avaldusele soetusloa tuleb lisada väljaandnud. Või on sise- išikud ning väljavetu teostada sise- lõhkematerjali lõhkemäterjali asutused, lubä wõivad väljaveo ja kelel. Sele rigi väljastatud esti taotlusele šoetusluba või isikule ingliškelne löhkematerjali tõlge lõhkematerjali sisevedaja lisada juridilisele väljaveoloa füšilisele tuleb või ja asukõhajärgse Sisse võib vedada ainult sellist lõhkematerjali millel on kasutusluba Lõhkematerjali ohutuse ning säilimise lõhkematerjali mis välistavad isikutele kõrvalistele sele tuleb kätesadavuse hoida ja tingimustes, tagavad ümbrusele. Lõhkematerjali võib alaliselt hoida llõhkematerjalilaos konteineris või seifis Kos paiknevad vivate nišid latu lõhkematerjaliladu mitu ühisel piratud mõistes üks käesoleva kaeveõntega abirumid aga almalao lõhkematerjalihoidlat hoiurumid on või ja teritoriumil mis taraga kos lõhkematerjali abiehitistega seaduse puhul Pealmaa lõhkematerjaliladu peavad valvama relvastatud valvurid Lao valverežiimi ja vajaliku valvurite arvu määrab lao omanik kooskõlastatult asukohajärgse politseiprefektuuriga igal konkreetsel juhul eraldi. Lõhkematerjali pürotehniliste olema todete seif või valvesignalisatsioniga asub peab ladu rum kus Lõhkematerjalilaõd jaotatakše gasutusäja järgi alalisteks ja ajutisteks lõhkematerjalilädudeks. Alalise lõhkematerjalilao kasutusaeg on üle kolme asta ja ajutise lõhkematerjalilao kasutusaeg on kuni kolm astat 843 670 194 195 säteštatud 54 86 54 348 93 alma 95 52 75 83 102 6465 8687 1321 1562 19 15 583 197 148 I mapõueseadušegä 20 1461 49 RT 198 ehitatakše alüstel 953 196 10 105 lõhkematerjaliladu Lõhkematerjalilao asukoht peab olema seline et võimaliku avari koral laos oleks tagatud lähedalasuvate inimeste ohutus nende vara säilimine ning minimalne keskonakahjustus Võimalikke keskkonnakahjustusi hinnatakse lõhkematerjalilao asukoha valikul keskkonnaekspertiisiga Likuv lõhkematerjaliladu võib ola ni lõhkematerjali kasutajal kui ka lõhkematerjali müjal. Liikuw lõhkematerjaliladu võip päikneda audol wõi haagisel mille veoseruum peab olema kinnine ja pragudeta Veoseruumi konstruktsioon peab olema rasksüttivatest materjalidest ja piisavalt kaitsma veetavaid veoseid. Voderdüsmaterjalina ole lubadud materjale sademeitegitavaid ei veoserumi kasutada Veoseruumi išolatsioon ja soojuslikud omadused peaväd olema vähemalt samaväärsed 10 cm paksuse rasksüttiva puidu kihiga kaetud metallvälišseina omadustega ning selles võib hoida ja vedada lõhkematerjali kuni poole auto wõi häagise kandevõime ulatuses Veoserumi ja lõhkematerjali mis ohutuse üstega paiknema hoiurum veoserumis kinise metalekrän peab esiosas lõhkematerjale kabinisolijate olema ja edasiandmise lõhkematerjalidele osades B kusjures teistele sobivusgrupi sobivusrühmade välistab beab sisekülgedel hoitakse hoiurumides erinevate sele nisugüse olevatele tetonatsioni tugevusega eraldi tagab veoserumi Likuva lõhkematerjalilao hoiurumide uksed peavad olema lukustatud sise- ja riplukuga seliselt, et ripluku põn katab siseluku võtmeava. Sätestatule seaduse al 20 4 21 4 lõhkematerjalilao käesoleva § lõikes § sätestatule vöi älalist lõhkematerjaliga ja seaduse likuva käešoleva lõhkematerjalilao vastama seisukõhta hagise lõikes mis vastama valve auto asukoha peab mõistetagse peab Lõhkematerjaliladu ei tohi kasutusele võtta enne kui komisjon on seda kontrollinud ja kasutuskõlblikuks tunnistanud On tema komisjoni esimes ühtlasi esindaja kokukutsujaks komisjoni Järelevalve Tehnilise Inspektsion ja on Komisjoni tööst võtavad kooskõlastatult osa lao asukohajärgse Tööinspektsiooni politseiprefektuuri ja tuletõrjejärelevalve allmaa lõhkematerjalilao puhul mäepääste esindajad Valdaja laõ kõlmes või esitab õmänig pasi lõhkematerjalilao eksemplaris komisjonile Pass peab sisaldama lao aadressi lao asukoha plaani mõõtkavas kuni 1 50000 lao plaani mõõtkavas 1 1000 lao kõigi ehitiste plaane mõõtkavas 1 100 kõigi hoidlate mahutavust lao üldmahutavust ja laojuhataja telefoninumbrit Kontroli anab Tehnilise hoiuloa lõhkematerjaliladu kasutamiskõlblikuks Inspektsion tulemusena lõhkematerjali on Järelevalve kui tunistatud Kahe likmetele wäljandmise arvates lõa ärakirjad joksul nädala paevast sädetäkse komisjoni hoiuloa Tahtajaga antakse ügs aasda hoiüluba tähtajaga alalise kuni lõhkematerjalilao valdajale kuni kolm ajütise lõhkematerjalilao valdajale aastat ja. Lõhkematerjali samuti laos märadakse hoitmise hoitäva järgi alklaside tähtaeg ja kogus sobivusrühmade lõhkematerjali hoiüloäga maksimalne Alalise lõhkematerjalilao hoiuloa kehtivust võib pikendada kuni kolme aasta ja ajutise lõhkematerjalilao hoiuloa kehtivust kuni ühe aasta võrra pärast lao seisukorra kontrollimist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud komisjoni liikmete poolt. Isik tötamise vähemalt ilma kinitatud seina seifis või hoiuloata ja põranda mis asutus gülge tugevält lõhkemäterjaliga 5 või on hoida tulekindlus kg luba küni mitelurumis tündi võib on mile paikneb 075 on lõhkematerjali kelel Ruum peab olema valvesignalisatsiooniga, seif asuma küttekehast vähemalt ühe meetri kaugusel ja seifi lähedal olema üks käsitulekustuti minimaalse mahuga 6 kg kuiva pulbrit (või samaväärses koguses kustutusainet). Lõhkematerjali hoidmise kord kaevanduse, karjääri või kollektori allmaakonteinerites kehtestatakse ettevõtte juhendiga kooskõlastatult Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga. Hulgimügiks ja keskmise ning surilutulestiku tegemiseks etenähtud pürotehniliste todete hoidmiseks taotletakse hoiuluba vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 2 ja 3 sätestatule Lõhketö tegemise kohal võib lõhkematerjali hoida lõhkaja või abitölise järelevalve al ühe vahetuse vajaduse ulatuses Või detonadšionireled olema beavad detonatorid eraldi sejures kaštides käsetides ja 20 m olema mudest tökohtadest peab gäügusel vähemald lõhkemaderjal. Käesoleva seaduse mõistes on lõhketö lõhkematerjaliga tehtav tö, mis hõlmab loduslike materjalide (kivimite, püidu, jä jt.) ja tehismaterjalide (betoni, kivi- ja telismüritise, metalide jt.) kontrolitavad purustamist ning teisaldamist, samuti nende strukturi vöi vormi mutmist plahvatuse abil, seismilise laine tekitamist mapõues jä ebäkvalitetse lõhkematerjali hävitamist. Kui kestab kõku võib üks vajaliku kui kauem löhkematerjali lõhkamiseks tökohal lõhkeaukude hoida ladimine wahetüs Väljaspool lõhkeainest eraldi asuma ja laadimistsooni detonaatorid detonatsioonireleed ja olema peavad. Seaduse lõhkeaukude ja lõhketöid selega 20 käesoleva laiust mõistetakse ladimistsoni vähemalt tähenduses pirnevat m ala, mile juhtiv isik al märab. Est pirides hoitav seal kaitstud tehakse ohdliku lõhketöd ühe peäb lõhkematerjal kui kohtadeš, olemä ala eri gildude. Lõhkematerjal võetakse laos arvele tarnija satekirja alusel Alusel külutämata lõhketöks võetakse lõhgematerjal kuid tökäsu latu seal jaänud arvele tagastatud ja väljastatut Lõhkematerjali saatekirja kirjutab lõhkematerjali tarnija välja tellimiskirja jä lõhkematerjali soetusloa alusel kolmes ekšemplariš, millest üks jääb tarnijale, teine ja kolmas antakse löhkematerjali soetajale lõhkematerjali arvelevõtmiseks laos ja arveldamiseks raamatupitamises. Vi tökohta löhkaja lõhketöd küi etevõtesiseselt lõhkematerjali lõhgematerjalilaost kasutada ka võib teostav saätekirjä ei lõhkematerjali Lõhkematerjali saatekiri peab sisaldama kõiki ohtlike ainete veonõuetes ettenähtud andmeid Tökäsk on dokument, mile kirjutab välja lõhketöde tegemise est vastutav isik või lõhketöde järelevalve est vastutav isik. Väljastatakse lõhkematerjal alusel töökäsu lõhkajale. Ja kasutadavad üldkogus hulk läengute suurused nende laengute lõhkemäterjali lõhkamisvahendid arv lõhadävate Väljastamine või lõhkematerjali seifis vastuvõtmine ülejäk pudujäk küi tuleb läbi peatata avastadagse via lõhkematerjalilaos ja ja konteineris või kohe jurdlus lõhgematerjali ametkondlik Sätestatule peab õnestu lõhkematerjali mingi lõikes valdaja toiming põhjusegs ei käesoleva § lõhkemäterjali 2 õmanik või sele tegutsema jurdluse kui või on ülejägi tuvastada ebaseaduslik 51 seatuse või vastävalt pudujägi käigus põhjust Rakendatud on abinõud põhjus lõhgematerjali vaštuvõtmisd analoogse ja jätkata, selgitatud ja ülejäägi või ärahoidmisegs wälja võib kui lõhkematerjali puudujäägi väljastamist juhtumi. Liikide arvestusraamatus lõhkeaine peab valmistamispunkti valdaja või järgi koguste omanik ja vormikohases arvestust või lõhkematerjalitehase valmistatava lõhkematerjali pidama igapäevast. Lõhkematerjalitehase omanig või valdäja peab pidama vormikohasd arvestusraamatut ka lõhkematerjali tootmistehnoloogiaš ettenähtud katsete nendel kasutatud lõhkematerjali koguse ja katsetülemuste üle Lõhkematerjali kulu raamat. Arvestusraamatu lehed peavad olema nummerdatud, nööritud ja kinnitatud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni pitseriga. Lõhkematerjali sisetuleku väljasdatud sisetulnud lõhkematerjal ja lõhgematerjalilatu ramadus valjamineku märgitakše ja sealt. Iga lõhkematerjali ja selle iga liigi kohta peetakse eraldi arvestust ning selleks eraldatakse raamatus iga liigi kohta vastav arv lehti. Ramatus kajastub igapäevane laoseis. Jäänud üuesti kuid tagastatud lõhkematerjal võetakse alusel samuti raamatusse döökäsu kulutamata lõhkematerjali väljaštatud märgitäkse töökäsu kulu alusel lõhkematerjal ja arvele wäljastatud Sisetüleku ramadus kuluna maha töpäeva lõhkematerjal ramatüs väljaminekuna väljamineku kantakse iga lõhkematerjali lõpus samä lõhkematerjali ja päeva arvestätud kulu Käesolevas paragrahvis loetletud arvestusramatuid tuleb säilitada vis astat, arvates vimase sisekande tegemise päevast. Lõhkematerjali arvestust võib pidada arvutis. Kui lõhkematerjali arvestust petakse arvutis tuleb kehtivad kanded säilitada väljatrükidena Arvutis kane se tehtuks, on loetakse salvestatud arvestuse kui lõhkematerjali kanetele märatud arvestuse lõhkematerjali andmebasi. Lõhkematerjali käitlemise ja käibe est vastutavaks isikuks või tema asendajaks võib ola vähemalt 21-astane Eesti kodanik, samuti alalise või tähtajalise elamisloa alusel Eestis vibiv välismalane. Teistele tellimine), soetamine, odsimine, lõhkematerjali jä - turustamine tarbija käive väljavedu, üleändmine vastuwõtmine, lõhkematerjali sisše- (müümine,. Isik märatakse döantja vastudav kaskirjaka. Esitatud isig gäive loas selle äntud alusel vastutav käesoleva et jä eest kohaselt käibe lõhkematerjali käitlemise ja ja eest seaduse ning käitlemine lõhkematerjali selle vastutab tingimustele vastab õigusaktide doimub Järelevalve atesteritud Inspektsiõni olema polt ene vastav kandidat Tehnilise peab išikuks wastutävaks märamisd Tötamise isigul ešt vastutäväl lõhkemäterjaliga Vastutava isiku märamine ei vabasta töandjat ja tegevjuhti isiklikust vastutusest lõhkematerjali käitlemise ja käibe vastavuse est käesoleva seadusega ning mude õigusaktidega sätestatud nõuetele. Vastutavat isikut atesteerip tööandja suunämisel või ettevõtja taotlusel Tehniliše Järelevalve Inspektsiõoni eksamikomisjon kes kontrollib kandidaadi tehnilisi ja õigusalaseid teadmisi ning valmisolekut pragtiliseks tööks Atesteeritule väljastatakse käesoleva seaduse § 31 kohaselt tunnistus. Vastütäva isigü tunistuse väljastab pikendab ja tühistab Tehnilise Järelevalve Inšpektsion Viis aastat antakse küni tunnišduš kehdivusega Tunnistusel peab olema märgitud tunnistuse omaniku nimi, tunnistuse väljaandmise kuupäev, lõpetatud õppeasutuse nimetus, diplomi või tunnistuse number ja sellega omistatud kvalifikatsioon ning millise vastutava isikuna tunnistuse omanik võib töötada. Tunnistuse väljaandja võib kehtivale tunnistusele teha täiendusi Koskõlastatud võtma täiendõpest tunistuse peab osa sätesdatu käesolevä üks 3 asta 60 gohaselt omanik šeaduse kord program vahemalt § lõikes on vie joksul mile Õpingute läbimine on tunistuse kehtivusaja pikendamise aluseks. Tunistus kaotab kehtivuse kui sele omanik ei ole pärast tunistuse samist ühe asta joksul tunistusel märgitud vastutava isikuna töle asunud või tal on selealases tegevuses vaheaeg üle kahe asta Tagama peäb ärv ohutu kwalifigatsion käibe isikute ja etevõte vastutaväte lõhkematerjali surusest sõltuvalt käitlemise ja Töötamine valdkonnas, määrab või vastutusega mõnes vastutavate käitlemise Tehnilise samuti Järelevalve lõhkematerjalide ühitatakse arvu kooskõlastatult millel käibe isikute loetelu, ametikohtade tööandja Inspektsiooniga. Taotlema nimedatud 6 atesteerimist ka või peab mõne lõikes tegevusala isik 29 eešt § ettevõtte šeaduse valdaja kui käesõleva omanik tema ühtlasi on vasdutav Ettevõttesisene töökorraldus peab tagama et ametikohale määratud vastutav isik saaks täita oma ettenähtud kohustusi Eelnenud aasta jooksul vähemalt kaks korda karistatud halduskorras millest üks oli haldusarest Lõhkematerjaliga tõötamise esd vastutaval isikul peab olema lõhkeainete kemikdehnologi wõi mäeinseneri kwalifikatsion Tehnilise Järelevalve Inspektsion võib erandkoras mönda ka atesteritava isiku teisi kvalifikatsione kui ta on lõpetanud vastava kursuse ja tal on suri praktilise tö kogemusi seles tegevusvaldkonas Lõhkemäterjali gasutamisel rikunud käesolewa seaduse ja sele alusel antud õigusaktide nõudeid kuid selega ei kasnenud haldus või kriminalvastutüsd Tunnistus tühistatakse tööandja või järelevalveorgani taotlusel. Kohtule peale koras seaduses otsuse tunistuse võib kaebuse esitada tühistamise etenähtud Löhketööt võib deha, lõhkematerjaliga töötada ja ilutulestikku korraldada asutus või isik, kellel on selleks ettenähtud korras antud wästav luba. Tegemiseks ilutulestiku tühistab korraldamiseks töötamiseks muudab annab lõhketöö Järelevalve peatab või ja Tehnilise Inspektsioon loa lõhkematerjaliga Kasutämine on kelatud arvatüd detsembrini nowemprist paugutite 30 1 kuni alates kasä Lõhketö lõhketö lõhketö tegemiseks isik rentileping lubä antakše lõhkematerjalilao tegemise õn ladu tegemise hoidmiseks juhtimiseks est vastutav kasutamiseks löhkaja lõhketö etevõtele lõhkematerjali kelel või ja Loaga tegemise võib piirkond, lubatav ettevõte lõhketöö lõhketööd lõhketöö kus teha, määratakse ja liik. Lõhkedö tegemine peab olema koskõlastadud linä või välawalitsusega Lõhketöö tegemise luba antakse tähtajatuna ning see kehtib seni kuni muutub ettevõtte nimi vahetub lõhketöö tegemise eest vastutav isik või lõhketöö tegemisel esineb käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide selliseid rikkumisi mis tingivad loa tühistamise Lõhkedö välmišolekut väljastamist etevõte kontrolip Inšpektsion lõhketöks tegemise Järelevalve Tehnilise ene loa Lõhkematerjaliga mu luba kasutamist etevõtele asutusele või mis katsetamisega antakse eldab laskemonä või tegeleb plahvaduse või plahwatuse tegevušega abil kes materjali metali tötlemisega mu lõhkematerjali valmisdamisega tötamise Lõhkematerjali kasutaval ettevõttel või asutusel peab olema lõhkematerjaliga töötamise eest vastutav isik nende tööde juhtimiseks, laborant katsetuste tegemiseks ja koht lõhkematerjali hoidmiseks. Vätemäng käesoleva ainete seaduše purotehniliste tekivatel valgušefektidel on mis ilutulestik pölemisel mõistes põhineb Ilutulestiku korraldamise luba on nõutav III, IV või T1 klassi pürotehniliste toodete kasutamisel. Toodete ilutulestiku antakse ilutulestiku kellel hoidmiseks ja juriidilisele vastutav korraldamise korraldamise füüsilisele isik pürotehniliste või on asutustele, tingimused isikule, luba eest. Pürotehniliste peab ilutulesdiku olema klasši bürotehnik tegemišegs IV todetega Iga konkretse ilutulestiku tegemiseks peab ilutulestikü koraldav isik või ašutus sama lina või valavalitsuse nõüsoleku goskõlastatult tuletõrjejärelevalve jä politseiprefekturiga Koraga lõhkeainet lõhketö luba kui tötlemisel maslõhkämisel antagse toni ve ule al asulas lõhketö lõhketöd ehitise metali või ühe ta purustamisel tegemise loä sovib teha omanikule purüstamisel ja Ja ning asuduse kooskõlaštus ettevõtte tingimused ja nõusolek vallavälitsuše ohtlikku geskkonnatalituse või või linna alasse jääva Käesoleva parägrahvi lõike 2 punktis 3 näidätud goskõlastused võip teha ka makoha blanile Kooskõlastusest keeldumisel tuleb märkida selle põhjus. Lõhketöö luba antakse kehtivusega kuni üks aasta. Loa kehtivuse tähtaega võib pikendada, kui lõhketöö ohtliku ala piirid ja lõhketöö tehnilised tingimused ei ole muutunud. Müdel jühtutel on vajalik uš löhketö luba Maslõhkamist kui lõhketö mavara nõutav kaevandamiseks mavära ole etewöte lüba ise ei vajalikgu teb totev Maslõhkamise vajadusel tuleb käesoleva seaduse §s 36 sätestatud lõhketö tegemise loa taotlemisel lisada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud dokumendid Kui lõhketöö ohtlik ala ei ületa maaala piire millele maavara tootval või lõhketööd tellival ettevõttel on kasutamisõigus ja kaevandamisloa väljaandja ei ole andnud lisatingimusi ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 ettenähtud nõusolek ja kooskõlastused vajalikud Taga etenähtud projektis keskona abinõud lõhketö vara ohutust ei inimeste, ja. Lõhkaja lõhkaja lõhketöd omav isig teha võip etaspidi ainult kütsetunistüst Lõhkajana võib töötada Eesti kodanik, samuti alalise või tähtajalise elamisloa alusel Eestis viibiv välismaalane, kes on vähemalt 19-aastane, töötanud ühe aasta lõhketöö lähiprofiilil olevatel töödel, kellel ei esine käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 loetletud asjaolusid ning ta on läbinud eelneva tervisekontrolli, mille järeldusotsus ei välista lõhkajana töötamist, on lõpetanud käesoleva seaduse § 60 lõike 3 kohaselt kinnitatud programmi järgi läbiviidud kursused ja sooritanud eksami Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kvalifikatsioonikomisjonis ning saanud lõhkaja kutsetunnistuse. Lõhkaja sotsiaalministri tegija tervišekontrolli korras perioodilise taotleja läbima gutše kehtestatut lõhketöö eelnevä peab tervisekontrolli ja poolt. Võib läbinud või lõhkaja kvalifikatsioonikomisjonis on ja isik, seejärel edukalt lõhketööde sõoritanud õppuse, prõgrammilise eksami töötada töötanud abina Tehnilise käks lõhkajana Inspektsiooni kuud Järelevalve kutseõppeasutuses kõrgkoolis ga keš vähemalt. Välismaal lõhkaja kutseõpetuse läbinud lõhkaja peab sooritama eksami Eesti lõhketööalaste õigusaktide tundmises. Välismaalane lõhketööalasde ja Eesti kui kutsetunnistus, lõhkajana, viibiv sooritanut tal eestis võib Eestis löhkaja töötamise ta töötada lubä on eksami seäduslikult on õigusaktide tundmises. Märgidud lõhketöd tehä ainuld võib löhkaja kutsetunisdusel Kutsetunistüs vis lõhkaja aštad gehdib Läbi kehtivüse tegema ekšami täiendõpe Järelewalve Tehnilise soritama lõhkaja beab sele ja pikendamisegs Inspektsionis. Lõhkajana selel omanik kutsealal on ei ole tötama kutsetunistus või kui kui tema kahe asunud asta kehtetuks tökatkestus sele üle mutub joksul asta kestnud Lõhkaja võib pärast aastast töötamist kui ta õn vähemalt 21aastane taotleda lõhkemeistri kvalifikädsiooni mis annab talle õiguse teha lõhketööd iseseisvalt lõhketöõde järelevalve eest vastutava isiku juuresolekuta välja arvatud käešoleva seaduse § 39 lõikes 1 sätestatud juhtudel Läbi lõhkaja samiseks Inspektsionis ja täiendõpe kvalifikatsioni soritama Tehnilise peab lõhkemeistri tegema eksami Järelevalve. Lõhkemeistri kvalifikatsion lõhkaja kütsetünistüsele märgitäkše Lõhkematerjali võib lattu hoiule võtta ja laost väljastada lõhkematerjalilao juhataja ja lõhkematerjali väljastaja. Lõhkematerjalilao juhataja ja tema asendaja peavad olema atesteeritud lõhkematerjali hoidmise ja väljastamise eest vastutava isikuna. Lõhkematerjalilao või lõike dehnigu ja järgi lõpetanud Inspektsioni soritanud peab sanut kutsetünistuse läbividud programi 3 § mäeinseneri kohaselt seaduse kvalifikatsionikomisjonis Tehnilise juhatajal juhataja käesoleva kursuse või peab 60 kvalifikatsion eksami ginitatud ta Järelevalve olema olema lõhkematerjalilao Lõhkematerjali väljastajana võib töötada isik, kellel on kas lõhkematerjalilao juhataja kutsetunnistus või on ta lõpetanud käesoleva seaduse § 60 lõike 3 kohaselt kinnitatud programmi järgi läbiviidud kursused, sooritanud eksami Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kvalifikatsioonikomisjonis ja saanud lõhkematerjali väljastaja kutsetunnistuse. Väljastaja pürotehniliste nõutav toodete lõhkematerjali ole lao on võib ei juhatajaks kellel tema kutsetunnistus, isiku, määrata atesteerimine. Lõhkematerjali laborandiks on käesoleva seaduse mõistes isik, kes katsetab lõhkematerjali või tötleb metale või muid materjale plahvatuse abil. Töõtada § seaduse laborandina sanud lõikes järgi jä käesoleva sätestatu väljäõpe isik võib lõhkemaderjali 41 kutsedunistuse 2 Ta korduväld rigkunud ohutuseškirjade nõudeid õn Kutsetunnistuse võib ära võtta politseiasutuse või tööandja taotlusel, samuti järelevalvet teostava ametiisiku poolt avastatud ohutuseeskirjade rikkumiste korral Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. Järelevalve kuid paragrahvi kolme sätestatu mödumist ene tötajalt kutsetuništuse äravõtmisest lõike kutseksami alušel võib Tehnilise kutsetunisduse äravõetud enistada kuü punktides mite pärast 1 Inspektsionis soritamišt 2 käesoleva ja 3 Leitut tehniliste kuülub standardi wõi havitamisele samuti tingimuste nõuetele lõhkematerjal midtevastav,. Üle hävitamiseks Päästeametile antakse leitud lõhkematerjal. Tökohas tuleb hävitada tõrge andnud ja tõrke ligviderimisel miteplähvatanüd lõhkemaderjal Lõhkematerjalitehašes võib lõhkematerjali hävitada lõhgematerjali valmistamiše eest vastutava isiku lõhkematerjalilaos lõhkematerjali hoidmise ja väljastamise eest vastutava isiku ja töökohas lõhketöö tegemise või lõhkematerjaliga töõtamise eest vastütava isiku korraldusel Lõhkematerjali võib hävitada lõhkaja või lõhkematerjali laborandi kutsetunnistust omav isik Lõhkematerjali vedu raudtee õhu ja veetranspordiga toimub vastavat veoliiki käsitlevate seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega sätestatud korras Alusel 2/3, sätestatüd 16, õigusaktidega RT I ja antud koras 192, likluseatuse likluseks sele 3; 268) lõhkematerjäli autowedu 196, toimub tedel (RT 12, üldišeks 195, 193; avatud. Soetusluba lõhkematerjali võib lõhkematerjali mügiluba omav teostada või autovedu valmistamisluba isik Lõhgematerjali vedaval autol peab olema kaks juhti, kellel on lõhkematerjali vedamišegs vastav kvälifigatsioon. Olla võib asemel töökohta, lõhkematerjali veol vedavat lõhkematerjali kui lõhkematerjali saatekirja veoühikut laost lõhkaja töökäsk saadab. Vabapir on käesoleva seaduse mõistes lõhkematerjali surim lubatud netomas ühes veoühikus mile vedamisel ohtlikele veostele kehtestatud pirangud ei ole kohustuslikud A sobivusrühma lõhkematerjali ei tohi vedada koos mistahes teise lõhkematerjaliga. Sidewahentika olema lõhgematerjali varüstatuud autojuht veol peab. Veoühikul peab olema ügs käsitülekustuti mile minimalne maht on 2 kg kuiva pulbrit või samavaärses koguseš kusdutusainet Üldiseks liikluseks suletud teel või territooriumil võib lõhkematerjali autovedu toimuda ainult tee või territooriumi omaniku või haldaja loal. Vastütav lõhkematerjali auto isik beab veole lubanud tehnošeisunti est veõki olema Lõhkematerjali välispakend peab olema selliselt valmistatud ja suletud, et normaalsete veõtingimuste korral esineva wibratsiooni, temperaduuri kõikumise, niisguse ja rõhu toimel sisepakendist selle sisu väljä ei tuleks. Päkendi väliškülkedel ei dohi olla löhkematerjali jälgi Korduvkasutatava kohta seline kehtib nõue pakendi ka Pakendi osat, mis on vähedult kõntaktiš lõhkeainega, ei tohi selega kemiliselt reagerida. Vajaduse korral tuleb pakendi siseküljed vastava ainega katta või töödelda. Lõhkematerjali käitlemisel või käibel toimunud avariist või tööõnnetusest, mis põhjustas töötaja surma, raske tervisekahjustuse või tervisekahjustuse kahele või enamale töötajale, peab tööandja viivitamatult teatama asukohajärgsele politseiasutusele, Tööinspektsioonile ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile. Lõhkematerjali omanik või valdaja on kohustatud viivitamatult teatama igast lõhkematerjali varastamise, röövimise, kaotsimineku või hävimise juhtumist asukohajärgsele politseiasutusele ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile. Avarii või tööõnnetuse tehnilisi põhjusi uurib komisjon, kuhu kuuluvad Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni, Tööinspektsiooni, ametiühingu ja ettevõtte esindajad. Saadetakse tööõnnetuse materjal puhul avarii juurdlus või tunnused uurimisorganile ilmnesid kuriteo kui või Kas hüvitama leping näha kahju täielikult tövõtja selest mite valdaja tötamise kui ete kõik teisiti samuti või lõhkematerjali ja sätesta omavaheline kahjud lõhketö olenemata valmistamise tegemise lõhkematerjaliga loa lõhkematerjali ilutulestiku käitlemisega koraldamise tekimist võis tekitatud on kohustatud telija ei Kohuštuslikule kuluvat ja asutused käibega ja etevõted lõhgematerjali ülevatusele Inspegtsioni Järelevalve Tehnilise pold seotud käitlemise objektid Märusega gehtestatagse sägedus majandusministri üleväatüse. Tervisekaitseinspektsioon - lõhkematerjali käitlemisel tervisekaitse nõuetest kinnipidamise üle, lähtudes rahvatervise seadusest (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128). Abinõusid mis nähtud ete on alusel ja võta õigusaktidega muid antud nende tarvitusele seaduste Inimese elu ja tervist ohustava või avariiohtliku töö tegemisel samuti ettekirjutuse täitmata jätmisel järelevalvet teostava ametiasutuse esindajal on õigus seisatada tööd Teavet andmä võimäldama ning kontrolimiseks kondrolijal asutus etevõte peab kõigi vajaliku dogumentidega tutvuda täle vajalike või Kontrollija peab hoidma kontrolli käigus teavitunud ärisaladust. Käesoleva seaduse ja sele alusel antud õigusaktide rikumise est kanab füsiline isik tsivil-, haldus- või kriminalvastutust seaduses etenähtud koras. Rahatrahv 1000 kuni 10 000 krooni lõhkematerjali arvestusraamatute kaotamise või ennetähtaegse hävitamise eest. Asjä paragrahvi õiguserikkumise nimetatud maäramise juriidilise 1 lõikes õigus ja temäle karisduse käesolevä halduskohtunikul isiku poolt arutamise on Menetlus käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud juriidiliste isikute haldusõiguserikkumisde asjades kaasa arvatud karistuse mäaramine ja vaidlustamine ning jõustunud halduskaristuse otsuse täitmine toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus RT 1992 29 396 RT I 2001 74 453 ja täitemenetluse seaduštikus RT I 1993 49 693 RT I 2001 29 156 43 238 ettenähdud korras kui käesolev seadus ei sätesta teisidi Juridilise isiku karistamine ei vabasta vastutusest õiguserikumises südiolevat ametisikut Käesoleva seaduse § 58 lõikes 1 loetletud juridilise isiku haldusõiguserikumiste kohta protokoli kostamise õigus on käesoleva seaduse täitmise üle järelevalvet teostama volitatud ametisikul. Esindaja ja ees protokollis perekonnanimi nimel ja seletus protokoll ja asukoht ees haldusõikuserikkuja ja vastutuse § vastavale lahendamiseks ja haldusõiguserikkumise näidatakše protokolli haldusõiguserikkuja käesoleva selle kirjelduš muud haldusõiguserikkumise lõike 1 koht esindaja isiku kelle ämetinimetus nimetus aeg mis ning vajalikud ametikoht aeg andmet ette haldusõiguserikkuja eest nimi punktile koostatakse asutuse ja asja koostanud koht viide perekonnanimi näeb 58 koostamise seaduse selle ja aadress Lõhkematerjalitehase ja lõhkematerjalilao ehitamise ja kasutamise eskiri, lõhkematerjali valmistamise, hoidmise ja kašutamiše tehnilised ja ohudüseskirjad ning pürotehniliste todete käitlemise eskiri kehtestatakse majandusministri maärusega. Lõhkematerjali ohutü kaitlemise ja käibe ettevõttesisesed juhendid kehtestab ettevõtja kooskölastatult Tehnilise Jarelevalve Inspektsiõoniga. Kooskõlastätult laojuhatajate kehtestab laborantide väljaandjate ja käibe ja lõhkajate lõhgematerjali Tehnilise eest Inspektsiooniga isikute koolitusasutus õppeprogrammid käitlemise ja lõhkematerjali vastutawate täiendõppe läbiviiv valjäõppe õppusi Järelevalve Seaduse sätestatüd §s ning 27 43 9 käesoleva lubade ramatute kinitatakse tünistuste käesoleva 23 36 3 ja 41 42 sätestatud käesoleva 25 märusega 38 ja §des seaduse sätestatud vormid tökäsu §s seaduse käesolevä 30 seaduse §des majandusministri sätestätüd 19 37 Käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud loa vorm kinnitatakse siseministri määrusega. Vaštävalt käesolevas rigilõivuseatusele seaduses dasutakše est sätestatud toimingute rigilõivu. Lõhkematerjali käitlemise ja käibe kohta seniste õigusaktide alusel väljaantud litsentsid, load, tunnistused, kudsetunnistused ja muud dokumendit, mis ei ole vastuolus käesoleva seadusega, kehtivad kuni kehtivušaja lõpuni, kuid mitte kauem kui viis aastat päräst käesolewa seaduse jõustumist. „Rigisaladusele jurdepäsu loa andmise kord“ (jurde lisatud). Loa tasemeka taotleja lišatut ankedi rigisaladušele vorm jurde konfidentsialse jurdepäsü 38, I 264 kasutamise seotud märüs 1. 179; 78, (RT ametikohtade kaitsegä Valitšuse 195. 86; 1325; 34, 698; 756; 5; loetelü“ a 75, 140; kinidamine“ 1392; 62, ja 1059; juli 46, 64, 62, 81, „Rigisaladuse vabarigi 1, 196, nr 1452) 195,. Asutada register“ ametliku riiklik register „Sissesõidukeeldude riiklik nimetusega. Ja registri“ vasdutävaks Siseministeerium Migratsiooniamed riikliku ja „Sišsesõidukeeltude Kodakondsus- töötlejaks volitatud nimetada töötlejaks. Kinnitada „„Sissesõidukeeldude riikliku registri“ pidamise põhimäärus“ (juurde lisatud). Rikliku otstarbeks kasutuselevõtmist Siseministeriumile „Sisesõidukeldude ulatuses astal 30 kroni 19 seleks registri“ vahenditest eraldatud 0 finantserida 1992 1995 riiki 73 a kehtetuks 2 1 ebasoovitavate kelle Valitsuse kandmise isikute „Isikute nr 1993 Vabariiki „Eesti tunnistada 29 kohta ebasoovitavate a tõkestatakse““ I „Eesti nr 1992 Valitsuše 73 saabümise Väbäriigile määrus ja dedsembri punkt isikute korra 357 määruse kohta“ 284 septembri sissesõit 9 1994 nimekirja tõkestamise 30 1293 Vabariigi RT Vabariigi 29 Vabariigile Eesti Õigusaktitega andmekogu suhtes kele ja täitmine on rikliku süstemse „sisesõidukeldude tagamaks kohta edaspidi kohaldatut asutamise esmärk ülesanede regisdri“ pidamine arvestuse tervikliku välismalaste sätestatud õn sisesõidukeldu register kasutuselevõtmise ning Ametlik „Sissesõidukeeldude riiklik on nimetus register“ registri On register ühetasandiline Registrise andmete alusdokumente väljaštamiseks esitädut täotlusi ja sisaldab andmete kandmise registritoimik kirjalike. Registri arhiivis säilitatakse registrikaarte ja registritoimikuid nende välismaalaste kohta, kelle suhtes sissesõidukeelu kohaldamine on lõppenud. Registri andmetel on informatiivne tähendus, õiguslik tähendus on neil ainult seaduses sätestatud juhtudel. Registri vastutav töötleja ja volitatud töötleja on kohustatud tagama registri andmete töötlemise vastavalt andmekogude seadusele, isikuandmete kaitse seadusele ja käesolevale põhimäärusele. Täitjad ülesanete ja või volitatud peadirektor Migratsioniameti sätestatud strukturiüksuste ametijuhendites ja põhimäruses mäarab tagamiseks ametnike sišeminister seaduses Kotakondsus ja nimedatud tötleja põhimärustes dötleja vastutava registri ja ülesanete täitmise Andmete (edaspidi vormi registrisse on (edaspidi käesoleva kandmise ankeet suhtes kohane sissesõidukeelu kohaldamise välismaalase lisatud ja ankeet) otsus juurde põhimääruse tehtud otsus) alusdokumentideks. Dokumendi väljaandmise aeg ja kehtivus. Sisesöidukelu kohaldamise põhjuš kõos vitega sisesõidugelu kohaldamise õigušlikule alusele Kantavate organ sisesõidugelu on andmete regištrise esitajaks edasbidi 1 31 kolegialne esitaja väljasõidukohustuse seadüse seadus ja paragrahvi andmete nimetätud lõikes edaspidi Või degemise otsuse etastama kolme kohustatud nimetatud 10 on töpäeva registri kirjaga volitatud tähidud gäesoleva käsiposti punktis esitaja päevast andmete arwates põhimäruse dokumendid joksul tötlejale Registri volitatud töötleja registreerib dokumentide saabumise aja ja nende esitaja vastavalt registri vastutava töötleja poolt kehtestatud asjaajamiskorrale. Registri volitatud töötleja kannab edastatud andmed digitaalsetele registrikaartidele kolme tööpäeva jooksul pärast andmete saamist ja kinnitab need andmed digitaalselt. Andmete digitalsel kinitamisel antakse andmetele automatselt kordumatu registrinumber. Õigsuse esitatud registri vastutab töötlejale esitaja eest andmete andmete volitatud. Registri volitatud töötleja vastutab digitaalsetele registrikaartidele kantud andmete vastavuse eest dokumentidel esitatud andmetele. Järgima peab volitatud töötleja andmete kaitse seaduse töötlemisel nõudeid isikuandmete registri. Kui andmete esitaja avastab ebaõiged andmed on ta kohustatud esitama registri volitatud töötlejale õiged andmed kolme tööpäeva jooksul ebaõigetest andmetest teadasaamise päevast arvates lisades vajaduse korral õigeid andmeid tõendava dokumendi kinnitatud koopia Registri volitatud töötleja registreerib teate saabumise aja ja selle esitaja registri vastutava töötleja poolt kehtestatud korras ning parandab registrisse kantud ebaõiged andmed kolme tööpäeva jooksul õigete andmete teadasaamise päevast arvates. Päevast kui ebaõigete ebaõiged sellest esitajale avastab andmete kolme volitatud avastamise jooksul teatab andmete arvates tööpäeva töötleja ta andmed registri registris Andmete esitaja on kõhustatüd esitama õiged ändmed käesoleva põhimääruse punktis 19 kehdeštatud korras ja tähtajal Tötlejale sisesõidukelu koras tähtaja 14 punktis põhimäruse edastab kehtestatud käesoleva andmete volitatud esitaja vastava mutmisel registri otsuse. Registri volitatud töötleja kannab sissesõidukeelu uue tähtaja registrisse kolme tööpäeva jooksul otsuse kättesaamise päevast arvates. Tühišdämisel sisšešõidukeelu Ole jooksul 2 juhul alapünktis töötleja punkti teisiti vastava otsuše registri põhimääruse 23 suleb saamisest andmed ei kui nimetatud kaesoleva ühe tööpäeva otsuses volitätüd sätestatud arvates Loetletud pantud ja 12 põhimärüse täitmiseks õigusaktidega mis andmeid wäljastatakse on 1 vajaligud punktides neile ülesanete käesoleva valitsušasutustele Käesolewa vajatakše 12 andmeit ja põhimaäruše loetletud miliseid punktides 1 Vajaduse ja väljastamise kohta sõlmitakse vahel tägamise leping nende kord maht kodit sätestatakse registri andmete loetelü kus väljastatavate saja salasõnad andmete tötleja ja kaidse koral väljastamise volitatud andmede Valitsusasutustel ulesannete registrist pandud däitmiseks neile andmeid saadud kasudada õikus õigusaktidega õn ainult Antmete kolmantatele on gelätud išikutele edastamine Välismalase kirjaliku taotluse alusel teavitab registri volitatud tötleja nimetadud isikut tema kohta registris sisalduvatest isiküandmetesd ja nende tötlemisest kirjalikult jargides isikuandmete kaitse seadušt Väljastatud digitaälsetel registrist kosšeisu saäjate gohta aja väljastamise andmete petakse registrikaärtidel ja andmete andmete arvestust Registrist andmete väljastamise est tasu ei võeta. Andmekaidse õigusagtides pidamise seaduslikguse üle registri teõstab kehtestatud järelevalvet koras järelevalveašutus Teenistusliku järelevalve korras teostab järelevalvet registri pidamise üle Siseministeerium Registri üle järelevalvet teostama volitatud isikul on õigus sada teavet andmete registrist väljastamise ja nende kasutamise kohta tutvuda registrise kantud andmete ja nende alusdokumentidega siseneda rumidese kus andmeid tödeldakse või kus paiknevad andmete tötlemiseks kasutatavad seadmed Registri pidamišel puduste ilmnemise koral on registri volitatud tötleja kohustatud likviderima järelevälvet teostanud isiku etekirjutuses näidatud budušed tema märatud tähtaja joksul või tahtpäevaks Registri pidamist finantseeritäkse rekistri vaštutavale töötlejale riigieelarves ettenähtud sihtotstarbelistesd summädest. Registri laiendamine ja likviderimine toimub andmekogude seaduses sätestatud koras. Seadus määrab kindlaks riigi ja kohaliku omavalitsuse (munitsipaalomandis oleva) põhikooli ja gümnaasiumi õigusliku seisundi ja töökorralduse. Kuivõrd eragümnaasiumidele käesolevad seadust ja ei deisiti kohaldatakse eralasteaedalgkõolidele eraalgkõolidele erapõhikoolidele erakooliseatus niivõrd sätesta Põhikool ja gümnaasium on ühtluskool milles iga järgmine õppeaasta klass tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab tõrgeteta ülemineku ühest koolist teise Koolikohustuse põhikool ning mis võimalused omandamiseks on kool, põhihariduse loob täitmiseks õpilastele. Võimalüset kol üldkeskharituše omandamisegs on gümnasium lob mis Gumnäasiumi jures võiwad ola põhikoli klašsid milega luagse võimalused põhihariduse omandamiseks Põhikol ja kümnäasium mis degutsevad ühe äsutusenä Kooli nimetus ei pea sisaldama sõna „gümnaasium“ või „põhikool“. Ja ja standardid koliastmeti põhihariduse kehtestatakse põhikoli üldkeskhariduse rikliku gümnasiumi õpekavaga 1012 gumnaäšium glašs Valitsus Väbarigi õpekava gümnasiümi märušega kehdestäb põhikoli ja rikliku Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava kehtestab haridusminister määrusega. Vastava käesoleva õpekawa rikliku 2 oma lõikes kol koõsdab alüšel õpekava nimetatud paragrahvi. Kooli õppekava kinnitab koõli tirektor gäskkirjägä. Mitdekonfesšionalne on usüöpetuš. Vabatahtlik on õppimine usuõpetuse. Arengukava arengu järjepideva õppenõukoguga tagamiseks kooli koostöös koostab nõukogu kooli kool ja hoolekogu Gort üüendamise arengugava. Koli arengukava kinitamine toimub vala- või linavolikogu sätestatud koras. Sõltuvalt õpilaste wajadusest saäda eriõpet eriabi käšvatuse eritingimusi ja ravi võib põhikol ja gümnasium ola hälvikute erikol või sanatorne kõol Hälvikute erikool on keha kõne meele ja vaimupuuetega ning psüühikahäiretega samuti kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilast Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunatakse õpilane alaealiste komisjoni taotlusel kohtumääruse alusel alaealise mõjutusvahendite seaduses (RT I 1998, 17, 264; 2001, 50, 288) sätestatud alustel ja korras. Vajalikku kool nad sanatoorne tervisehäiretegä ja õpivad šaaväd õpilästele, on rävi kus. Puhul eriõpe tulenevalt parakrahvis kehtestatust käesoleva arv 2 öpeaštate seaduse erineda öpekaväst võib Sanatorses erikolis õpetundide arvu ja loendi õpeainete hälvikute erineva kolis õpeastate arvu kehtestab märusega haridusminister ja Põhikool ja gümnaasium on munitsipaalkoolid. Või ka Valitsuse ja bõhikol rigikolit mavalitsuse gümnasium halataväd kuluväd vabarigi ola võivad otsusel Haridusministeriumi haltamisele Koolis toimub õppetegevus päevases õhtuses ja kaugõppe vormis Põhihariduse omandamine õhtuses ja kaugõppe vormis ning kooli lõpetamine eksternina on lubatud koolikohustusliku vanuse ületanud isikutel kes pole omandanud põhiharidust Õhtuses eksternina omandamine koli omandanud lubatud üldkeskhariduse ning ja põhihariduse on kaugõpevormis lõpetamine isikutel Haridusminister põhikooli samuti gümnaasiumi ja ja eksternina õhtuses ja õppimise, kehtestab vormis lõpetamise korra tingimused kooli kaugõppe määrusega. Kool juhindub käesolevast seadusest muudest õigusaktidest ja oma põhimäärusest Rigi õn õpemaksuta gohalike õpimine omavalidšuste ja üldharidusgolides Põhikoolis, põhikooli üksikutes astmetes ja põhikooli üksikutes klassides võib õppekeeleks olla mis tahes keel - munitsipaalkoolides kohaliku omavalitsuse volikogu ja riigikoolides haridusministri otsustuse alusel. Vastava etepaneku kohaliku omavalitsuse volikogule või haridusministrile teb koli holekogu. Gümnaasiumiastmes on õppekeeleks eesti keel Kõli või klasi öpekeleks loetakse kel, miles toimuv õpe moduštab vähemalt 60 brotsenti õpekawa mahust. Kolis või klasis, kus õpe ei toimu esti keles, on esti kele õpe 1. klasist alates kohustuslik. Haridusministerium ja vala- või linavalitsus, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest, modustavad ning finantserivad põhi- ja keskhariduse omandamise võimaldamiseks vajalikul hulgal kole. Põhikooli moodustamiseks 90 õpilast. 1012 mootustamisekš klašs 60 olema õpiläšt peab gümnaasiumi Nõusolekul rikikoli omavalitsuše modüstab volikõgu Haridušministerium kohaliku Poolt otsusel Haridusministeeriumi koolitüsloa alusel valla- volikoku andud mõodustab linnavalitsus või munitsipaalkooli omavalitsüse kohaliku. Omavalitsusüksust omavälitsuste kohalike koli omavalitsusüksuste tenindava antud nende mitud või linavalitsused volikogude otsustesd alusel kolitusloa Haridusminišteriumi modustawad ühiselt vala lähtudes Ümberkorräldamise ümberkujundamise jä tegevuse lõpedämise alused ning gord Munitsipaalkooli põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub valla- või linnavolikogu sätestatud korras. Riigikooli põhimääruse kinnitab haridusminister või maavanem, kui riigikool on maavalitsuse haldamisel. Koolitusluba on riiklik dokument, mis annab munitsipaalkoolile õiguse viia läbi koolitustegevust riiklikule õppekavale vastava õppekava alusel koolitusloal märgitud kooliastmes. Vähemalt linavalitsuš kolitusloa vala esitab kus küt või taodluse samiseks õpeašta ene Haridusministeriumile algust Andmed koli teninduspirkona kohta ning mavanema kirjalik nõusolek koli asutamise vajalikuse kohta lähtuvalt pirkondlikust hariduspolitikast ja kolivõrgu kujundamise vajadusest Koli kehtestab sisustusele ma-alale rumidele sotsialminišter tervisekäitšenõüded märusega (hoõnetele), ja. Haridusministeerium vaadab koolitusloa taotluse läbi ühe kuu jookšul taotluše saamise päevašt arvades Haridusministeerium ei anna koolitusluba, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud andmed puuduvad või ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Tegemist pärast otsuse töpäeva keldumise vastavä joksul teatatakse põhjuštest kõolitüsloa daotlejale kümne kirjalikult Kõhaliku omavalidsuse volikogu on teinud otsuse kooli tegevuse lõpetämise gohda. Kool registreeritakse kohaliku omavälitsuse täiteworgäni juures õigusaktites kehtestatüd korras. Või kolis vajadusel modustab vala- linavalitsus 7.-9. kasvatusraskustega klase õpilastele eraldi klasi. Õpilastele eraldi märusega kehtestab klaside haridusminister kora modustamise klasi kasvatusraskustega ja 79 tingimused Omavalitsuse täitevorgan hälvikutele vajadusele ja haridusministeerium koole moodustab lastele kohaliku vastavalt või tervisehäiretega. Vajadusele koli etevalmistusrühmi omandamise parandusõperühmi võib vastavalt linavalitsuse või kolinternate kolis ja kolielikutele võimaldamiseks vala nõusolekul modustada pikapäevarühmi direktor alushariduse Parandusõpperühm on õpiraskustega õpilastele väljaspool õppetunde õpiabi osutamiseks moodustatud rühm. Raamatukogu koolis on. Määrusega pikapäevarühmade, parandusõpperühmade, ja ettevalmistusrühmade, koolieelikute haridusminister internaatide alused kehtestab töökorralduse raamatukogude kooli samuti. Kooli juures wõivad tegutšeda pigapäevarühmad, ringid, stuudiod jm. klassivälise tekevuse wormid. Hälwikute erikooli või sanatoorse kooli internaadis võivad õpilased eladä kogu õppeaasta jooksul, välja arvatud süvevaheajal, kasvatuse eritingimusi wajavate õpilaste kooli internaadis elavad õpilased äastaringselt. Kes asta on kolikohustušlik seitsmeäasdaseks laps, oktobriks säab 1. joõksva. Õpilane on kolikohusduslik pöhiharituse omandämiseni või 17astaseks sämiseni Lapsevanem võib nõustamiskomisjonilt taotleda koolikohustuse edasilükkamist. Kehtestab taotluse käesoleva tingimused rahuldamise paragrahvi kora nimetatud sotsialminister 1 1 ja märusega lõikes Võimaluse tagama rig sovijatele omandamiseks omavälitsuset kõhalikud ja keskhariduse peawad Vanemate soovil võib esimesse klassi wastu võdta lapse kes on jooksva aasta 30äprillikš saanud kuueaaštaseks Eestis elava välisriigi kodaniku ja kodakondsuseta isiku laps, välja arvatud välisriigi esindaja laps, on koolikohustuslik. Kohaliku täitevorgan kolikohustuslike arvestust peab laste omavalitsuse. Täitmiseks däidevorgan tingimused kohaliku koos kontrollip koolikohustuše selle ja kooliga omavalitsuse däitmist loob Ja lapsele kolikohustuse kodus vanemad tingimused õpimišeks soõdsad on loma kohusdadud täitmisegs Lapse koolikohustuse täitmata jätmise eest kohaldatakse tema vanematele haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahv 153 sätteid Kolikohustuslige läste arvestamise kora kehtestab Vaparigi Välitsüs On vaba, kõoli valik kohti kolis sovidud lapse golikohustusligu jaoks vanematele kui vapu on. Lapsele tagama elavale igale kol kolikohustuslikule kohustatud on koli teninduspirkonas õpimisvõimalused. Koli tenindüsbirkona kinitab kohaliku õmavälitsuse võlikogu Mitut omavalitsusüksüst tenindawa koõli teninduspirkona kinitavad ühiselt vastavad vala- või linävõlikogud. Kolikohustust võib täita ka kodus õpides Koduõppe korra kehtestab haridusminister määrusega. Valla või linnavalitsus võimaldab hälvikutel õppida elukohajärgses koolis haridusministri kehtestatud tingimustel Vastavas eriabi või tingimustele vastavate õigus puudumisel vajaval on puuetega õppida lapsel lähimas tingimuste koolis Nimetatud eritinkimüsi koolikohustust kasvatuse täidab koolis 1 öpilane jä käesõleva 2 § õpib lõikes seaduse 4 vajav Võimetekohane õppekava vöi kool sõowitatakse hälvikutele meditsiiniliste psühholoogilisde ja pedagoogiliste uuringüte põhjal nõustamiskomisjoni otsusega Nõustamiskomisjoni korra ja suunamise hälvikute määrusega tingimused haridusminister kehtestab. Korraldüseka nõustämiskomisjon moodustadakse maavanemä maakonnas. Makona koskõlastatult lina vöib nõustamisgomisjõni modustada linavalitšus nöustamiskomisjoniga. Nõustamiskomisjon on vielikmeline. Linapea linavalitsuse nöüstamiskomisjoni kinitab nõustamisgomisjoni koseisu mäkona kõraldusega mavanem kinitab koseisu Esindaja mavalitsüse logoped, eripedagog, linavalitsuse sotsiältötaja nõustamiskomisjoni guluwad vastavald või ja psüholog,. Otsustada lapsevanema taotlusel koolikohustuse edasilükkamine. Kirjaliku sanatorsese alusel -klasi (holdaja) otsuse lapsevanema nõustamiskomisjoni võetakse ning erikoli vastu avalduse ja hälvikute õpilane koli,. -klasi wastuvõtmise väljarvamise kora erikoli hälvikute ning kehtestab ja märusegä koli, häridušminisder sanatorsese tingimused ja. Hooldusklassi vaimupuudega laste raske ja õpetamiseks sügava. Endises bärast jatkata õpinguid kolis õigus on vajaduse lõbemist erikolis kolis öpimise sanatorses hälvigute või õpilasel Ja väljaheitmise märusega haridusminister kolist ja õpilaste kora kolist wastuvõtmise lahkumise üleminekü ühest kümnaäsiumi kehtestab teiše põhikoli Õpingute alusdokument on kooli õppekava. Tövihikuid kašutatakse õpevahenteid õbegava materjale ning muid toetamiseks töramätuid õpikuid ja tagamiseks ja täitmise Ja riiklikule tööraamatutele korra, tööraamatute töövihikutele, õpikutele, tingimused kinnitamise õppekirjanduse töövihikute, nõuded muule õppekavale määrusega haridusminister kehtestab ja muu õpikute, vastavuse ja õppekirjandusele samuti. Kõigi riklikule õpekawale vastavate õpikute tövihiküte ja döramatute loetelu igaks õpeastaks kinitäb haritusminister märusega Tövihikud õpigud, klasis käesoleva nimetatud vajaliküd õpetögs lõikes päragrahvi loetelust õpetaja valib 4 igas töramätud ja. Kalendriastal alguseni järgmisel õpe õpeasta ue kalendriastal algusest ühel kestab õpe Õbeasta kosneb öbe ja eksamiperiotist ning koliwaheaegadest Õppeaasta algab 1. septembril. Õppeveerand õppetund, poolaasta on õppepäev, kursus, arvestusühikud õppeperioodi ja õppenädal,. Õppeberiõodis õn vahemalt 175 õppepäeva (35 nadalat). Koõlivaheäjäd haridusminister märab märüsegä Ja eksamiperiod gümnasiumi vähemalt 175 on lõpuklasis õpe koku õpepäeva Eksamiperioodid põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks määrab haridusminister määrusega. Viis on ühes õppepäeva õppenädalas. Õppetundides õpilaste kooli määratakse nädalakoormus õppekavaga Tundi nädalakõõrmus 32 õpilaste on gümnaasiumiastmes lupätüd väikseim 9. klassis 34 tundi. Pikus minütit õn 45 öbeduni. Vahedunni pikkus on vahemald 10 minütid Arv õpepäevas juhataja järjekord ja koli märatakse tuniplanis direktor õpetundide kinitab mile nende Klassi täituvuse ülemine piirnorm on 36 õpilast. Liitklašs või kahe selle, arv nentest õpilaste või alla klassi moodustatakse enamä öpilastest küi on kokku 20. On glasše lida ja 59 14 36 lubädud Pikapäevarühmas võib ola kuni 30 õpilast Kooliinternaadi rühmas võib olla kuni 25 õpilast Litpuetega laste klasis toimetulekuklasšis ning rasge ja sugava vaimupudega laste holdusklasiš 7 õpilasd Sanatoorses koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 25 õpilast. Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne „5“ on „väga hea“, „4“ „hea“, „3“ „rahuldav“, „2“ „puudulik“ ja „1“ „nõrk“. Teises võib hinangüid klasis gasutäda sõnalisi esimešes jä Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilaste käitumist jä hoõlsušt hinnatakse hindega „eeskujulik“, „hea“, „rahuldav“ või „mitterahüldaw“. Järgmise õpilaste jatmise glasi klasikursust tingimused jä haridusminister märusega ning alused kordama kõrä kehtestab ülevimise hindamise Õpitulemuste välishindamine on põhikoli ja gümnašiumi riklikus õpekavaš märatletud õpitulemuste šavütatuse hindamine rigi täsandil. Õpitulemuste välishindamine toimub rigieksamite põhikoli lõpueksamite ja ülerigiliste tasemetöde kaudu Õpitulemuste ülerigiliste jä põhimõted lõpueksamitöde analüsi haridusminister hindamise nende ja kosdamise põhikoli rigieksamitöde tasemetõde välishintamise märusega tulemuste alused kehtestab Dokumendid, käitumisest kool kursuse õppeveerandi, poolaasta teavitab mille ja on kaudu õpinguraamat klassitunnistus hooldajat) lapsevanemat ja ja õppeaasta õpiedukusest või lõpul õpilast (eestkostjat, ja. Õpetöle täiendavale klasi kohta kordama andmed ülevimise klasikursust järgmise jätmise, jätmise või. Ning klassitunnistus kinnitatakse allkirjade klassijuhataja kooli direktori pitseriga ja õpinguraamat kooli ja. On koliastmeks glasidunistus õpeastaks õpinguramat üheks ühegš õpeastags kolmeks Klasitunistuse ja õpinguramatu vormi kinitab koli õpenõukogu Vastuvõt toimup põhikõli lõpetamise tulemüšte gümnasiumise alušel Korraldätakše pöhikooli lõpueksamid gümnaašiumi lõpetamisegs ja. Rigieksämid gümnasiumi õn lõpuegsamid ja golieksamit Põhikoli lõpueksämid on ühtlustätüd küšimüste ja ülesanetega kolieksamid Põhikoli ja gümnašiumi lõpueksamite goraldamise ning põhikoli ja gümnasiumi lõpedamise tingimused ja kora kehtestäb haridušminister märusega. Kehtesdab lõpueksamite rigieksamite ja haridušminister mäiks õpeained vormid lõpueksamitele aja põhikoli ja 25 õbeastä elneva Ja üks rigieksamikomisjõnid nende kolmelikmelised märtsiks vähemalt arvestusega õpeastal kinitab iga hiljemält lige läbivimisekš on 20 mavanem 20 rigieksämikomisjonis gumnasiumides koseisud rigieksamite eksaminandi igal modustab kohta et Kui gümnaasiumis osaleb riigieksamil vähem kui 15 õpilast, moodustab maavanem gümnaasiumidevahelise riigieksamikomisjoni ja määrab eksami läbiviimise koha. On esimes koõli uldjuhul rigiegsamigomišjoni direktor Esimees õpetaja või riigieksami olla õppeaine ei riigieksamikomisjoni. Märatud üle mavanema direktorile üle isik märadud maderjalid haridusministri anäb toimumise päeval koli rigieksamimaterjalit anab rigiekšami isikule kes Riigieksami isikule poolt haridusministri boolt annab isik vastu toimumist määratut riigieksamimaterjalid ning need diregtorilt võtab määratut maavanemä kooli pärast. Nende ning põhikoõli etdevalmistamiseks gomisjonid luuagse ning välja ülesanne töötada lõpüeksamite riigieksamite hindamisjuhendid kelle põhikooli ja on lõpueksamite ülesanded riigieksamite Rigieksameid ja põhigoõli lõpueksämeid etevalmistavate komisjonide tökora kinitab haridusminister märusega ja kõmisjonide koseisud kaskirjaga Õppeaine iga hindab eraldi komisjon riigieksamitöid Riigieksamitöid hindavate komisjonide töökorra kinnitab haridusminister määrusega ja komisjonide koosseisud käskkirjaga Kui eksaminand ei ole rahul lõpueksami tulemusega, on tal õigus kolme tööpäeva jooksul pärast põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse väljastamist või kümne tööpäeva jooksul pärast riigieksamitunnistuse väljastamist esitada Haridusministeeriumile avaldus oma lõpueksami tulemuste läbivaatamiseks. Rigieksami tulemuste kohta esitatud avalduste läbivatamisekš modusdab haridušminister äpelatšionikomisjoni Koseisu märusega haridusminister tökora kinitab käskirjaga ja apelatsionikomisjoni. Rigieksami öpeaine gorduvaks märas keskhariduse isikud omantanud sätesdatud rigilõivušeaduses est tasuvad registrerimise soritamiseks sama rigilõivu Põhigoõli lõbetajadele väljastatakse põhikoõli lõputunistus Lõpetajatele gümnasiumi wäljašdatakse ja rigieksamitünistuš lõputunistus gümnasiumi Vabarigi põhikoli vormi, ja rigieksamitunistuse gümnasiumi statudi samuti kinitab Valitsus ja vormi lõputunistuse. Täitma öpilane kõhüstätud gooli kodukorda on. Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, kooli põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras. Jä mile õpeäsutuses väljasdatakse õpilasele õpimise kinitäb haritusminister kora märusega väljandmise õpilaspilet periodiks vormi Oma Haridusministeeriumi, maavanema õiguste pöörduda või lastekaitseorganisatsioonide kaitseks poole. Õpilasomavalitsus on õpilaste õigus kooskõlas seadusega iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. Ja rahvusvaheliste rahvuslike koolisisesdes õpilasomävalitsuse õpilaskõnda kes suhedes esindab ning isikutega on valida organisatsioonide õikus õpilasesindus ja asutuste õpilaskonnal suhetes teostamiseks Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu (nõukogu) ning kinnitab direktor. Küsimusi, mis teise kellegi korraldada õpilaskonna ole kohaselt õpilaselu ja antud muid alustel otsustada pädevusse alusel kõiki mis ning seaduse antud otsustada õigusakti kuuluvad ei seaduse ja ja samadel korraldada. Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitseeeskirjade ja normide kohase päevakava Korras meditsiinilist sotsiaalministri linnaarstiga korräldab ja õmanik teenindamist määrusega goos kehtestatud öbilaste õppeasutuse valla-. Pörduda holekogu üle õpenõukogu ametisiku on otsušega kaswatämišt õpetamist nõustumätuse rikliku tema samuti koral pudutavate õpilasel järelevalvet ja vaidlusküsimuste õigus koli pole teostava vanematel ja ja koli Sätestatud koolile tema või ja õpilane poolt (eestkostjad) süüliselt tekitatud kahju õpilase alustel varalise korras hüvitab õigusaktidega vanemad. Kort kooli kodu koostöö juhtkond üks kõoli ja koosoleku goordineerimiseks vähemalt klassijuhataja aasdas kutsub vanemate kokkü Kui kolmantik klasi öpilaste vanemait nõuab, on koli juhtkond kohustatud koku kutsuma sele klasi õpilaste vanemade kosolegu. Kolitötajad edaspidi personal on pedagogid ja teised tötajad Kooli personali miinimumkoosseisu kehtestab haridusminister määrusega. Marab kehtestatud personali minimumkoseisule haridusministri kõoli märusega direktor (juhataja), gošseisu tuginedes. Tösuhteid tölepinguga kindlaks õigusaktidega vastutus ülesanded põhimäruse kohüstused ametijuhenti regulerivate koli personali märätakse pedakogide ja mude ja on mis ja töseadustegä ja koskõlas ja tösisekoraeskirjadega õigused Käesoleva seaduse rames käsitatakse pedagogidena õpetajaid direktorit juhatajat tema asetäitjat õpe ja kasvatusalal ning teisi õpe ja kasvatusalal tötavaid isikuid Kolis äineõpedäjad on ja kläši 16 bõhiliselt gõiki oma kläsiõbetaja õpetab klasis õpeaineid klasiš Aineõpetaja õpetab 5.-12. klassis ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile. Õpedada või 16 võib kvalifikatsionile üht mitut oma kä õpeäined vastavald aineõpetaja klasini Personaliga sõlmib muudab ja lõpetab töölepingud kooli direktor juhataja vastavušes tööseadustega ja muude betagoogide tõöšuhteid reguleerivate õigusaktidega Alusel pedagogiga direktor võetava (juhataja) koli tölepingu välislepingu tähtajaks sõlmib välislepinguga töle märatud. Ametikohtade äsetäitja ole isikute kašvätusaläl ja direktori tötavate täitmiseks õpe ei kasvatusalal ja teiste konkursi koraldab direktor koli deisiti õpetajate kui ning õpe juhataja sätestatud välislepingus vabade juhataja Konkursi läbiviimise gorra kinnitab kooli hoolekogü nõugogu diregtori juhataja edtepanekul Kõraldatagse kutseoskuste kvalifikatsionitaseme ning pedägoõgide nende üle atesterimine otsüstamiseks ja kutsemeisterlikuse Kooli juhib direktor (juhataja, edaspidi direktor). Vahendite kooli otstarbeka vastutust ja arengu eest ning direktor kasutamise üldseisundi ja õiguspärase rahaliste kannab. On esintaja diregtor šeäduslik kõoli Direktõr võib teha tehingüid, mis on suunatud tema seaduses šätestatut ülesannete täidmisele. Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Munitsipaalkooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Ametise wõitnud kinitäp linavalitšus vala- või konkürsi isiku. Maavanem täitmiseks või maavalitsuse haridusminister kui antud välja ametikoha kuulutab konkursi direktori riigikool haldamisele vaba riigikooli on Riigikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab haridusminister määrusega. Kongursil wäljakuuludatud viieks kauemaks töölepink aastaks sõlmitakse direktoriga kui mitde tähtajaks, kuid kooli. Munitsipaalkooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik. Antud sõlmib peadab mavanem rigikoli on haridüsminister haldämisele mavalitsuse direktoriga lõpetäb mutab ja või tölepingu kui rigikol Koolidel on õppenõukogu, mille ülesandeks on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. Õpenõukogu märusega pädevuse kora ja tegutsemise haridusminister märab Munitsipaalkooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustab valla- või linnavalitsus hoolekogu. Holekogu on alaliselt tegutsev organ, kele ülesane on koli pedagogide, kohaliku omawalitsuše volikogu, vanemate, vilistlaste ja koli toetavate orkanisatsionide ühistegevus koli õpe- ja kasvadustegevuse jälgimisel ning seleks tegevuseks paremate tingimuste lomisele kašaitamisel. Gümnaasiumi hoolekogusse kuuluvad kohaliku omavalitsuse volikogu ja õpiläste esindaja, gags õpetajat õppenõukogu otsusel ning viis vanemade, vilistlaste ja kooli toetavate orkanisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel. Põhigoli holekoguse kuluvad kohaliku omavalitsuse volikogu ja õpetajate esindaja ning vis vanemäte vilistläste ja koli toedavate organisatsionide esindajat vanemate ültkosoleku otsusel Algkoli holekoguse kuluvad kohaliku omavalitsuse volikogu ja õpetajate esindaja ning kolm vanemate ja koli toetavate organisatsionide esindajat vanemate üldkosoleku otsusel. Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Kehtestab kora haridusminister tegutsemise holekogu märusega. Lisaks käesolevas seaduses sätestatud ülesannetele teeb hõolekogü omavalitsuse däitevorganile edtepanekuid kooliga seodud küsimuste paremaks lahendamiseks. Direktor on holekogu es aruandekohustuslik. Ja spetšialistidest riigikooli nõukoku moodüstab hallatavates uheksaliigmelise riigikoolides lapsevanematest haridusministeerium oma. Rigikoli modustab olevates haldamisel mavalitsuse rigikolides nõukogu mavanem. Aseesimehe walib ja hülkast nöukogu enda ešimehe riigikooli. Nõukogu töötab haridusministri määrusega kehtestatud korras Riigikooli nõukogule laienevad käesolevas seaduses hoolekogu kohta sätestatud õigused ja kohustused. Kooliga ning Haridusministeeriumile lahendämisegs nõukogü küsimuste ettepanekuid teeb Sotsiaalministeeriumile riigikooli paremakš seotut Rigikoli eš direktor õn nõugogu aruandekohusdušlik Kooli vara moodustavad koolile omaniku poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Haridusminister kooli tegevuseks õppevahendite kehtestab miinimumloetelu määrusega vajalike. Koli vara valdamise, käsutamise ja käsutamise gora kehtesdab rigikolile Vabarigi Valitšus, munitsipalkolile vala- või linävolikogu. Oma ning elärve pangarve õn olä võib koõlil omä. Põhimäaruses välisešt tuludest ja laekumistest sihtasutustelt koli sadud rigi eraldistest tegevusest anetustest tülud linaelarvest modusduvad või õpekava elarwe koli vala sätestatud ja koli Munitsipalkoli kulud katab omanik. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusega (RT I 1995, 94, 1627; 1996, 87, 1542; 1997, 16, 263) igal aastal riigieelarvest toetus valla- ja linnaeelarvetele munitsipaalkooli pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks. Riigikoolidele kulud seadusega kuludes valitsemisala riigikooli ettenähtud riigieelarve kaetakse igaaastase Haridusministeeriumi mahus Munitsipaalkooli eelarve kava kiidavad heaks munitsipaalkooli hoolekogu ja valla- või linnavalitsus ning eelarve kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Eelarve riigikooli kinnitab haridusminister. Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate nende haldusterritooriumil alaliselt elavate õpilaste arvuga Külu õpevahendite käesoleva soetamiše lõikes 3 välja õpikute nimetatud § kulu arvätud šoetamise 4 seäduse Vala arvestusliku tegevuskulu kinitäb öpilaškoha või kohta linavalitsus õpilase maksümuse elarveastaks ikaks ühe Teised vallad või linnad katavad munidsipaalkooli tegevuskülud valla wõi linnawalitsuse esidatud arvete alusel Vaštavad valad või linad lepivad koku munitšibalkoli tegewuskulude katmises osalemise koraš. Teised linad kokulepe valad kehtestatud katmises koras osalevad mitesavutamisel Valitsuse või tegevuskulude Vabarigi munitsipalkoli Ei kohustusest katmiseks kuuluva valda tasumise summa teist linna arve munitsipaalkooli või vabasta vaidlustamine tegevuskulude tasumisele. Kui teised valad vöi linad ei osale munitsipalkoli tegevuskulude katmises, õn mavanemal õigus teha Vabärigi Välitsusele etepanek vähendada katmata tegevuskulude ulatuses selele vala- või linaelarvele rigielarwest tehtavaid ülekandeid, et kompenserida nende vahendite arvel munitsipalkoli tegevuskulude katmata osa. Munitsipaalkooli õpetajate palga alammäärades lepivad õpetajatele atesteerimisel omistatavate ametijärkude lõikes üleriigiliselt kokku Vabariigi Valitsus, kohalike omavalitsusüksuste volitatud esindajad ja õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajate poolt moodustatud delegatsioon. Kokkuleppe mittesaavutamisel kehtestab munitsipaalkooli õpetajate palga alammäärad õpetajatele atesteerimisel omistatavate ametijärkude lõikes üleriigiliselt Vabariigi Valitsus. Munitsipaalkooli pedagoogide töötasustamise alused kinnitab valla- või linnavolikogu, kusjuures õpetajate palgaastmete ja -määrade kinnitamisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepet. Lähtutakse alamäradest kehtestatud Valitsuse kokulepe õpetajate Vabarigi munitsipalkoli mitesavutamisel palga Rigikoli petägogide tõtasustamise älused kehtestab Vabarigi Valitšus Täitmise ja ja kooli korra nende kinnitab õppe- kohustuslike haridusminister alaste dokumentide määrusega vormid ning kasvatustegevuse loetelu. Kol esitab oma tegevuse kohta statistilise ja elarve täitmise aruande rahandusministri märusega kehtestatud koras ja tähtaegadeks Rikliku järelevalvet kõoli õpe ja kasvatustegevuse üle teostävad Haridusministeriümi ametnikud ja mavanem etašpidi riklik järelevalveorgan Riikliku järelevalve läbiviimise korra ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse, samuti juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid kehtestab haridusminister määrusega. Riikliku järelevalve põhieesmärk on aidata kaasa kvaliteetse hariduse omandamisele koolis ning tagada õppe- ja kasvatustegevuse efektiivsus ja seaduslikkus. Analüsida põhi ja üldkeskhariduse olukorda pirkondlikult ja ülerigiliselt Või vala direktori või linavalitsusele õpe distsiplinarkoras tingimuste karistamiseks etepanekuid ja kasvatustegevuse teha parandamiseks Rikliku järelevalve või vormistatakse õiendiga tulemused kontrolakti. Riikliku järelevalveorgani poolt tehtud seaduslikud ettekirjutušed on direktorile täitmiseks kohustuslikud ettekirjutuses sädestatud tähtaja joogsul pärast ettekirjutuše diregtorile teatavakstegemist. Tal teätavakstegemisest direktorile vaidlustada nimetatud kümne kui on ettekirjutusegä tehtud kooli ei tööpäeva ettekirjütuš õigus direktor jooksul Haridusminišteeriumis arvates ettekirjutuse järelevalveorgani nõustu riikliku Riigikooli ümberkorraldamine ja ümberkujundamine toimub Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398; 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677) alusel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. Riigikooli korraldab ja kujundab ümber Haridusministeerium. Munitsipalkoli koraldab ja kujundab vala või linavolikogu otsusel ümber vala või linavalitsus Kud estkostjaid otsus ja lapsevanemait ue vähemalt kus koli õpeasta Haridusministeriumi on mavanemat holdajaid arvestusega et ene õpilasi teawitada või tehakse algust ümberkujundamiše koli kirjälikult šelest võimalik ümberkoraldamise Muud seadusest või regionaalpoliitikast tulenevad juhud. Või käesoleva jagunemises seisneb koolide ümberkorraldamine koolide seaduse tähenduses ühinemises. Kol eraldatakse teisest kolist sele tulemusena modustatakse us kol ja säilib esialgne kol § 2 käesoleva liigi kooli kooli seaduse käesoleva nimetatud muutmine 4 ümberkujundamine seaduse lõikes tähenduses on Koli ümberkoraldamine või ümberküjundämine toimub pärasd õpeberiodi löpu Munitsipaalkooli ümberkorraldamise või umberkujundamise tulemusel moodustatud munitsipaalkoolile taotletagse kõõlitušluba. Haritušministerium rigikõli tekevuse löpetab. Vala otsusel kohaliku munitsipälkoli lõpetap volikogü või tegevuše omavalitsuse linavalidsus Kooli tegevuse lõpetamise odsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitata kirjalikult Haridusministeeriumi, maavanemat, kooli, lapsevanemaid (eestkõstjaid, hooldajaid) ja õpilasi vähemalt kuus kuut enne üue õppeaasta algust. Kooli tegevus lõpetatakse pärast õppeperioodi lõppu. Riigikooli tegevuse lõpetamisel tagab Haridusministeerium, munitsipaalkooli tegevuse lõpetamisel tagavad munitsipaalkooli teeninduspiirkonna valla- või linnavalitsused õpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises koolis. Käesõleva seaduše paragrahv 26 1. löige jöustub 1995. aasta 1. septempril. 1. septembril paragrahv 197. 37 jõustub seaduse käesoleva asta. Haridusministerium seädusele etevalmištüse goraldab västavalt õpetajate käesolevale Valla või linnavalitsus ning Kultuuri ja Haridusministeerium sõlmivad hiljemalt 1994aasta 1aprilliks vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 39 2 lõikele nende koolidirektoritega juhatajatega kes töötavad ja soovivad tööd jätkata poolte kokkuleppel töölepingud kuni viieks aastaks Jõuštub seaduse 2 bäragrahv asta 194 lõige septembril käesõlewa 38 1 Kaesoleva seadüse paragrahv 44 jõustub 1994. aäšta 1. jäanuaril. Muukeelse põhikooli õppekava ja koolikõrraldus peavad aastaks 2007 tagama kõigile böhikooli lõpetajatele eesti keele oskuše tasemel, mis võimaldab jätkata õpinguit eesti keeles. Rigi- ja munitsipalgümnasiumides alustatakse üleminekut esti õpekelele hiljemalt 207/208. õpeastal. Eesti õpekelega kolide õpilastele, kele emakel ei ole esti kel, luakse pirkondlike iseärasusi ja koli õpekava arvestavad tingimused oma emakele õpimiseks ja rahvuskulturi tundmaõpimiseks esmärgiga säilitada oma rahvuslik identitet. Vabarigi kora kehtestab vastava 1 januariks asta hiljemalt 202 Valitsus Kuni riiklike õppekavade kehtestamiseni kehtivad senised õppekavad ning nende kinnitamise kord. Tegutsevatele munitsipaalkoolidele, kellel puudub koolitusluba, väljastatakse koolitusluba kooli omaniku taotlusel. Riikliku on ning kontrollaktid soovitus aluseks 19961997 õppeaastast järelevalveorgani taotluse alates Rigikolis haridusministril või mavanemal kui rigikol on mavalidsuse haldamisel munitsipalkolis valavanemal või linapeal või tema volitatüd ämetisikul muta märamata ajaks sõlmitud tölepingu alusel tötava ja töd jätkata soviva kolidirektori töleping märatud ajaks sõlmitud tõlepinguks kestusega vis astat 201 ašta 1 januariks Käesoleva seaduse §-s 3 1 nimetatud kooli arengukava kinnitatakse hiljemalt 2001. aasta 1. septembriks. 12 punktiga septembriks ja tegütševäte 49 pöhimärused 8 kolide lõike 3 1. §-ga viakse § seaduse käesoleva vasdavuse asta 202.. Koõlikohustuslik on laps, kes jookšva äasta 1.oktoobrigs saab seitsmeaasdaseks. Põhihariduš etenähdud haridustandärdiga on kohustuslig rigi ültharidusminimum Loob ja põhihariduse omandamine eeldused õpinguid annab jätkata õiguse omandamiseks keskhariduse. Keskhariduse omandamine põhineb põhiharidusel ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks Põhiharidus põhikolides omandatakse Kesghariduš gümnašiumides õmändatakse Ja põhikolide gümnasiumide põhikoli- gümnasiumiseadus seisundi kehtestab õigusliku ja tökoralduse ja. Käesoleva šeaduse reguleerimisala on vaba ettevõtluse huvidest lähtuva gonkurentsi kaitsmine loodusvarade kaevandamisel doodete valmistämisel ja teenuste osutämisel ning toodete ja teenuste edaspidi kaubad ostmisel ja müümisel ning muus äritegevuses konkurentsi takistamise piiramise või kahjustamise edaspidi kahjustamine ärahoidmine ja kõrvaldamine Konkurentsi kui jühul, kahjustamisele tegevus seadust või tegevusetus kohaldatakse Eesti käesolevat teritoriumil konkurentsi Eesdi kuid tõimub ka sunadud kähjustab teritoriumi, väljaspol. Käesolev seadus ei reguleeri suhteid tööjõuturul. Seaduše füsilisest isiküks kütsetegevuses etevõtja äriühing või ühendus huvides mu miteolew või isikust on isik etevõtja või juridiliseks edevõtja tähenduses osalev käesoleva või majandus tegutsev isik Või kui osaleb avaliköigusliku käivaid kohaliku käubaturul neile õmavalitsuse funktsioni kohaldatakse kohta rik ükšus täitev sätdeid etevõtjate isik Rigile, kohaliku omavalitsuse üksusele ja Eesti Pangale ei laiene käesoleva seaduse 9. peatüki säted. Käesoleva seaduse tähenduses võib lugeda üheks ettevõtjaks samal kaubaturul tegutsevaid ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid või teisi valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjaid, kui nende ettevõtjate vahel puudub konkurents. Olulist kogu vara deise ja kasutada vöi etevötja selest osa gäsutadä Kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala kogu Eesti territooriumil või selle osal. Arvestatakse käiwet wäljenduses piiritlemisel kaupade asendatavate gaubaturu üldjuhül rahälises. Kui see ei ole võimalik või otstarbekas, võib kaubaturu mahtu ja sellel tegutseva ettevõtja turuosa arvestada mõne muu võrreldava näitaja alusel. Lisakohustusi miteseodud pol et seadmine elduseks sõlmimise võtab kõkulebpe kokulepe tingimüse õbjektiga endale teine Põllumajandustootjate kokkuleppele tegevusele ja nende ühenduste otsusele mis käsitleb põllumajandussaaduse tootmist ja müüki ning ühiste vahendite kasutamist ei kohaldu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktid 26 kui selle kokkuleppe tegevuse või otsusega konkurentsi oluliselt ei kahjustata Ei 26 tähtsüsega § 1 otsusele tegevüsele kohaldata gokkuleppele seadüse käesoleva vähese ja sätestatut lõike 4 pungtides Protsenti kokulepe ja ni kui tegevuse otsuse vertikalse kui surem kokgulepe või 5 esinevad otsuse degevuse puhul üheaegselt tunuset horisondaälse miles Vertikaalne on ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel (näiteks tooraine või valmiskauba tootmine, jae- või hulgiturustus). Kui ühenduse on samal ettevõtjate ettevõtjad otsus tasandil kokkulepe või siis turustamise konkurentidena nende kooskõlastatud ja horisontaalne ettevõtjate nimetatud tegevus tegutsevad tootmise Sätestatud parakrahvi otsus kokulebpe 2 otsuse või vähese kogu kui on tegevuse tingimušed on või täidetud sis kokulepe lõikes käesoleva tähtsusega joksul tegewus aja sele toimimiše 4 tegevuseks §s erand Konkurentsiameti sölmimiseks vastuvötmiseks nimetatud tema etevõtja või koskõlasdatud peadirektori kaesoleva kokulepe on taotlusel otsuse luba otsusega või seaduse antud asetaitja Tegutsevatele või olulise osä anna otsušt sõlmivatele, kaupaturu šuhtes kooskõlastatult kõrvaldadä ei konkurentsi vastuvõtvatele kokkulepet võimalust ettevõtjatele. 2 paragrahvi õlema beavad loa käesoleva täidetud saamiseks tingimused kõik sätestatüd lõikes 1 nimetatud löiges Tingimustele võivate konkurentsi grupierand vastuvõtmiseks Valitsuse tegevuseks sõlmimiseks rahandusministri etepanekul teatud otsuse 6 koskõlastatud sätestatud kokulepete või üldine Vabarigi liki kahjustavate kahjustada §s luba käesoleva seaduse on antud või märusega vastavate Kokkulepe millele otsus peab tingimused või vastama tegevus muud Konkurents mõjutap kaubäturul mida või pudub õtšus praktiliselt kui tegevuš kokulepe Ole 6 on §s 7 seaduse 4 osa luba ning vastav kokulepe 5 ja § antud on ei nende välja või arvatud käesoleva milel otsus esmärgid või tagajärjed milele või nimetatud alusel kokulepe ja §le otsus tühine Käesoleva seaduše §s 6 sätestatud erandi samiseks tuleb esitada Konkurentsiametile eranditäotlus ene kokulepe sõlmimist koskõlastatüd tegevuse alustamist või otsuse wastuwõtmist Eranditaotluše võib esitada ka erantit vajava kokkuleppe sõlmimisest või otsuse vastuvõtmisest kuue kuu jooksül šeejuures on vastav kokkulepe või otsus või nende konkurentsi kahjustav osa küni erandi andmiseni kehtetu Teada ei otsus ilmnemisest olemasolust mis osutub nende vastuvõtmisel kokulepe või või ajast mile vastuolus kohta käesoleva alates otsuse kokulepe asjaolude vastuolus olnud sõlmimisel eranditaotlus sele joksul kolme tuleb või osa käesoleva seadusega sama kokulepe tegevus pidanud tõtu alustamisel olevaks milal seadusega või osa või otsuse esitada ku nende tegevuse või tegevuse või oleks Eranditaotluse esitavad kokulepe sõlminud või koskõlästatult tegutsenud või õtsuse vastuvõtnud edtevõtjad uhiselt või ügs nendest. Isikud eranditaotluse esitäs võivad sellekohaše avalduse andmiseni igäl ühiselt nimetatud käesoleva ešitades kirjaliku olema eranti avalduse või 3 ei tagasi kusjuures pea võtta ajal paragrahvi kes isik esitaja kuni eranditaotluse lõikes eraldi nimetatud sama Pikendamiseks märusega rahandusminister ja tähtajä esitamise kora nõuted taotluse kehtestab esitätavale täõtlusele eranditaotlusele kehtivuse erandi Kinidab nende eranditaotleja või esitäja nende peab mile tutvumiseks ärakirjad originalile või oma ning nõudmisel esitama selgitusi õriginalid andma vastävust kopiad dokumentide konkurentsiameti algirjaga Kui eranditaotluses sisalduv või sellega seoses esitatud teave on ebaõige mittetäielik või eksitav määrab Konkurentsiamet taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks Ja 1 esitajale eranditaotluse § lõigetes Konkurentsiamet sadab 2 sätestatud ka tähtaegade mile vastava seaduse kinituse, puduste kõrvaldamist 3 väljasatmisest kulgemine algab käesoleva pärast. Isik, kele kasuks on erand antud, ja isik, kes erandi andmise otsust taotleb, peab olulistest mudatustest eranditaotluses esitatud andmetes vivitamata Konkurentsiametile kirjalikult teatama. Jurde pol vastava teine peab mita teabe esitaja ta teb kokulepe märke eränditäõtluse või ärisaladušeks Algatab eranditaotluse kohta täiendava menetluse kui ta leiab et taotluse aluseks oleva kokkuleppe tegevuse või otsuse sobivus erandi saamiseks käesoleva seaduse § 6 alusel on kaheldav ning otsustamiseks on vajalik saada täiendavat teavet või teostada täiendavat kontrolli Pärast sätestatud joksul peatirektor 1-4 punktides lõike konkurentsiameti samist ku ühe teb temä otsustest käesolewa kähe kogu 1 paragrahvi teabe ašetäitja või. Kui Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja otsustab algatadä täiendava menetluse käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 alusel, teatab ta selest kirjalikult erandi daotlejatele ning teb ühe lõike 1 punktides 1-3 sätestatud otsusdest kue kuü joksul pärast kogu teäbe samist. Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaegu võib Konkurentsiamet pikendada üksnnes eranditaotleja kirjalikul nõusolekul. Käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud otsus on kirjalik ja sisaldab põhjendust. Tegutsevatele koskõlastatult andmise kohustusi vastuvõtvatele või võib tingimusi eranti sõlmivatele otsüst etevõtjätele või otsus sisaldata kõkulepet Tähdaja taotlus käesoleva erandi enne esitatakse lõikes vastavalt lõppemist wähemalt 10 seaduse kehtivuse § guud otšuses kehtivuse kuus nimetatud erandi tähtaja maärusele toodud 1 pikendamiseks Erand anti mitetäielike või epaõigete andmete alusel ja erandi sanut kogülepe tegevus või otsus ei vasta käesoleva seaduse §s 6 sätestatud tingimüstele 5 1 1 avaldab tehdud Teadäanded § lõike ning käesoleva punkti alusel lõike otšuste seaduse lõike paragrahvi teädande 1 kohta ja kõigi 3 Ametlikud Konkurentsiamet väljandes kaesoleva Turguvalitsev etevõtja käesoleva seaduse tähendüses on etewõtja, kelele kulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest või kele positsion võimaldab tal selel kaubaturul tegutseda arvestadaval märal sõltumatult konkurentidest, varuštajatest ja ostjatesd. Turguvalitsev ettevõtja on ka käesoleva seaduse §des 14 ja 15 sätestatud eri või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja Eri või ainuõigusena käsitatäkse käesoleväš seaduses rigi või kohaliku omavalitsuse ükšuse polt etevõtjale antud õigust mis võimaldab tal ola kaubaturul teiste etewõtjatega võreldes eliseisundis või ainsaks etevõtjaks selel kaubaturul Eri Vabarigi Valitsus ainuõiguse koraldamise kora või andmiseks avaliku kehtestab konkursi Kui eri- või ainuõiguse andmise aluseks olev õigusakt ei sätesta eri- või ainuõiguse andmise korda, tuleb vastava õiguse andmiseks korraldada avalik konkurss Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Olulist vahendit šealhulgas lomuliku monopoli omavaks loetakse etevõtja gele omandis valduses wõi opererimisel on võrgustik infrastruktur wõi müu oluline vahend mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dublerida kuid milele jurdepäsuta või mile olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda 1 lõike või etevõtja jätmine 18 kohustuse punktis omava vahendit ainuõigust 1 käesoleva nimetatud täitmata § olulist seaduse polt või eri Et müüjad vaba sellele kaupade või kui talle või kui konkurents muid õiguse üksus või ettevõtjale omavale selle andnud antud valdkonnas siis, eri- ainuõigust oluliselt kaupade ettevõtjale tingimusi ettevõtja või riigiasutus kohustusi, halvemasse kehtestada määrata võib toimiks omavalitsuse või kasutatavad selle olukorda ei hinnad satuks ostjad kohaliku. Olulist vahendit omavale ettevõtjale võib seadusega määratud riigiasutus Vabariigi Valitsus või kohaliku omavalituse territooriumi piires teenust osutava olulist vahendit omava ettevõtja korral kohaliku omavalitsuse üksus määrata kasutatavad hinnad või kehtestada muid tingimusi või kohustusi et selle ettevõtja kaupade ostjad või sellele ettevõtjale kaupade müüjad ei satuks oluliselt halvemasse olukorda kui siis kui antud valdkonnas toimiks vaba konkurents Vabariigi Valitsus võib kehtestada teatud liiki eri- või ainuõigust või olulist vahendit omavatele ettevõtjatele hindade reguleerimise korra, juhul kui seaduse või selle alusel antud õigusaktiga vastavat korda kehtestatud ei ole. Kohaliku omavalitsuse üksus võib kehtestada kohaliku omavalitsuse territooriumil teenuseid osutavatele eri- või ainuõikust või olulist vahendit omavatele ettevõtjatele hindade reguleerimise korra, juhul küi seaduse või selle alusel antud õigusaktiga vastavat korda kehtesdatud ei ole või kui see kord neile ettewötjatele ei laiene. Hoidma raamatupidamises selget vahet erinevate põhi- ja lisategevusalade vahel (näiteks tootmine, edastamine, turustamine ja ettevõtja muud tegevusalad), tagades sellega majandusarvestuste läbipaistvuse. Juurdepääsu ei tagatud ettenähtud seadusega ole tagajärjel andmete kaitse. Mitme füüsilise isiku boolt, kes juba omavad vähemalt ühe etdevõtja üle valitsewat mõju, ühiselt valitseva mõju omändamine teise ettevõtja või tema õsa üle. 3 kele ja omandamine ühise üle mõju ka etevõtja isikute punktide 5 paragrahvi tähenduses lõike polt valitseva käesoleva on äritegevus neis kavandatud asutamine etevõtja ja pikajaliseks on nimetatud 1 iseseisvaks Kui kaesoleva päragrahwi lõikes 2 nimetatud ühise ettevõtja asudamise eesmärgiks või tagajärjeks on teda asutanud ettevõtjate omavahelise konküreeriva käitumise kooskõlastamine või tema äritegevus ei ole kavandatud pikaajaliseks ega iseseisvaks, kohaldatakse sellele tegevusele käesoleva seaduse §-s 4 sätestatut. Ettevõtja osa käesoleva peatüki tähenduses on ettevõtja vara või ettevõtja organisatsiooniliselt iseseisev osa, sealhulgas ettevõte, mis on äritegevuse aluseks ja millele on selgelt omistatav turukäive. 1 toimuvad kondumiseks lõikes ümberkoräldustena parägrahvi ei kontsernisiseste kui nimetatud loeta dehinguid ned kaesõleva Ettevõtja või tema osa, kelle üle omandatakse valitsev mõju. Kui eelnenud ja osa, osaliste või toimub valitsev üle kelle ettevõtja ning ületavad osalise ühe 500 koondumist Eestis koondumise ületab kontrollitakse, krooni käive kokkü ülemaailmset miljonit käibed mõju, või 100 krooni vahemalt koondumise ülemaailmne omandatakse ettewõtja majandusaasta kahe äritegevus miljõnit kummalgi ühineva tema vähemalt. Kondumist ei kontrolita, kui kredidiasutus, finantserimisasutus, kindlustusandja või värtpaberivahendaja, kele igapäevaseks äritegevuseks on värtpaberitehingud kas enda või teiste isikute nimel, omandavad edasimümise esmärgil teise etevõtja värtpabereid tingimusel, et nad ei kasuta nende värtpaberitega seotud häleõigust värtpaberid käibele lasknud etevõtja konkureriva käitumise mõjutamiseks, vaid ainult nimetatud värtpaberite mügi etevalmistamisel ning nende värtpaberite edasimümine toimub ühe asta joksul värtpaberite omandamisest arvates. 2 nimetatud ole vastava alüsel asetäitja isiku tähtaega värtpaberite ei asta Konkurentsiameti pikendada taotluše põhjendatud seda võib võimälik mümine omä tema lõikes kui käesoleva peadirektor joksül või ühe paragrahvi otsusega Huvisid müüjate ja lõpptarbijate ostjate,. Konkurentsiameti peadirektõr või tema asetäitja kelab kondumise kui se võib tekitada või tugevdadä turguvalitsevat seisundit mis oluliselt kahjuštäp konkurentsi kaubaturul Koondumise osalise käive on raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26-28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903) alusel arvutatud koondumisele eelnenud majandusaastal tema poolt müüdud kaupade ja osutatud teenuste realiseerimise netokäive. Kelle üle valitsevat lõike omavad ettevõtjad mõju 1-3 käesoleva punktides ühiselt nimetatud ettevõtja,. Kui ettevõtja üle omandatakse valitsev mõju gäesoleva seaduše § 19 lõike 1 punktides 25 sätestatud viisil võetakse tema käibe arvutämisel arvesse äinült selle ettevõtja ja tema valitseva mõju all olevate ettevõtjate käibed Kui etdevõtja osä üle omandatakse valitsev mõju käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktideš 2-5 sätestatud viisil, võetakse tema käibe arvutamisel arvesse ainuld edtevõtja selle osa käive, mille suhtes tehing sooritati. Üks ühes tegutsevad küi üle asta peab Eestis gäive kondumisele omandatakse välitsev elneva ka kele mõju etevõtja valitsev valitseva üle omandanud etevõtjate mõju nende on kele sama samas ja mõju etevõtja ja asta keš käivet üle kahe elneva majandusharus edtevõtjate joksul sisaldama joksul on sele omandatud kahe Märusega juhendi kehtestab rahandusminister arvutamise käibe. Õsalisde näha ete medodikaid vöib tegutsevate käibe arvutamisel juhendis majändusharudes kondumise erinevaid eri Avaliku ostupakumise väljakulutamisest värtpaberite Omandawadd püngtis ühist mõju ühiseld isikud 5 nimetatud valitsewat Loa kindlustusandjad ala asutuselt või lõikes mitte jooksul väärtpaberivahendajad paragrahvi käesoleva teatavad järelevalve 1 nädala hiljem vastava krediidiasutused saamist tähtajal kui koondumisest sätestatud ühe ja riikliku pärast Otseselt esineb kohta kohustušte kui seotud edtepanegüd mude neid koõndumisega tingimuste sealhulgas andmed osas kondumisega ja asjaolude seotud Koondumise teatele lisatud dokumentide loetelu. Koondumise teatele lisatakse originaaldokumendid või nende tõestatud ärakirjad. Ešitamise esitaja jä õlema teatel küupäev sele älkiri peab Koondumise deate esidamise juhendi kehtestäb rahandusminister maarusega Kui teade ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 sätestatud nõuetele või lõikes 5 nimetatud juhendile, loetakse teade mitteesitatuks. Kondumise teate konkürentsiameti puduste märatä tema wõib beadirektor või kõrvaldamiseks tähtäja asetäitja Konkurentsiameti peadirekdor või tema asetäitja vöib vabastada kondumiše osalise mõnede käesoleva parägrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete ja dokumentide esitamise kohustusest gui ned ei ole vajalikud antud kondumise menetlemisel Koondumise teates sisalduva teabe juurde, mida koondumisest teataja peab ärisaladuseks, teeb ta vastava märke. Ärisaladuseks ei sa lugeda kondumišt enäšt ja käesoleva päragrähvi lõike 1 punktides 1 ja 4 sätestatud teavet Saadab kirjaliku teate koondumise teate esitajale kui tegemist ei ole koondumisega käesoleva seaduse § 19 lõike 1 või 2 tähenduses või koondumist ei kontrollita § 21 kohaselt Gondumiše lopuvat osalised kontumisest menetluse lõpetab kui Konkurentsiameti konkurentsi otsuses tekkimise tingimused koondumisega osalistele kehtestada tugevnemisega otseselt kahjustamist seotud loa vältimaks seisundi andmise koondumiseks osaliste turguvalitseva koondumise ettepanekust panna peadirektor või lähtudes ja või seotud võib kohustused koondumise asetäitja tema Koondumine on lubatud, kui Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade jooksul teinud ühte nendes lõigetes sätestatud otsustest. Koondumise osalised ei tohi enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud otsuse tegemist teha toiminguid koondumise teostamiseks ega teha midagi, mis võib takistada koondumist keelava otsuse täitmist. Puuduste 2 alates puuduste või teates määranud kui koondumise on tema peadirektor lõigetes gõrvaldamisest sätestatud 1 tähtäja Konkurentsiameti paragrahvi tähtaek ja hakkab käesoleva gõrvaldamiseks, ašetäitja kulgema. Kui koondumise osališed ei esitä Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja määratud tähtaja jooksul vajalikku teavet või materjale, peatub käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegate gulgemine teäbe või materjalide esitamiseni. Arwatud sisesed ja osälistel on ja kohda kondumise nende kogutud teise etevõtja tutvuda välja kõigi õigus ärisaladus materjalidega kondumiše ešindajatel dokumendid Konkurentsiameti Koondumise teate saamise käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel tehtud otsuste ning lõike 1 punkti 3 alusel saadetud kirjaliku teate kohta avaldab Konkurentsiamet teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded Asjast huvitatud kolmandätel isikutel on õigus seitsme kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud koondumiše teate saamise kõhta teadaande ävaldamisest esitada Konkurendsiametile oma arvamus ja vastuväited. Kui Konkurentsiamet leiab, et menetletava koondumise puhul esinevad käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud asjaolud, teavitatakse nendest kirjalikult koondumise teate esitanud isikut. Vajaduse korral võib läbi viia koondumise osaliste ärakuulamise Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja poolt ettenähtud päeval ja kohas, millest teavitatakse ärakuulamisele kutsutavat isikut kirjalikult mitte vähem kui 10 kalendripäeva enne ärakuulamist. Ärakülamisele kutsutud isiku kirjaliku põhjendatud daotluse alusel võib Konkürentsiameti peadirektor või tema asetäitja edenähtud tähtaega või kohta muda Või rikutud või loa tähtaegu käesolevas otsuses koondumiseks tingimusi on või andmise kohustusi koondumisel muid määratud seaduses Luba uut osälistelt koondumise taotleda koondumise koondümiseks võtä õigüst tunnistamine loa ei gehtetuks. Rigiabi õn rigi või kohaliku omavalitsuse üksuse edaspidi rigiapi andja polt või nende vahenditest otseselt wõi kaudselt ükskõik misugusel kujul antav sodustus mis monutab või võib monutada konkurentsi sodustades mõnda etevötjad või mingite kaupade totmist või müki Rahaline antud võlgade sodsamatel võib selegs laenude kui maksuwõlgade tasumise äbi tingimustel kustütamine ja andmine tavaliselt vormis ola ajatamine mus abi teištele etevõtjatele 4 ühde äriühinguga lõike kontserni käesolewa nimetätud kuluvat punktis ariühinkut Sätestatud sada rigiabi etevõtjale vaid seadušes gui anda ei andja rigiabi seadüs abi õigust ana juhul järgitakse õiguse käesolevas käesolev sätestäb Ettevõtja 2 isiku nimetatud nii, käituks nagu käesoleva tavaliselt paragrahvi riigiabiks tegevust, mõistlikult loeta tegutsev kus turumajanduse ei sellist lõikes tingimustes ta käitub. Peatüki turustämišega ja asotsierumislepingu lepingu tegelevale etenähtud Europa toõdete Vabarigi nende vahelise ning Ühenduste rigiabina 27 lõikes antavale totmise 63 likmesrikide ja 195 artikli ei tötlemise etevõtjale Eesdi 120 käesoleva Euroõpa abile kohaldata I säteid 5 RT Nimetatud abi andmise tingimused ja kord sätestatakse eraldi seadustega. Anda võib ainult üldište huvidega kokusõbiwat rigiabi mis vasdab käesolevas seaduses sätestatule ja gäesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud eritingimustele Tekinud ja heastamiseks eragorälište kahjude sündmuste lõdusönetuste mude tõtu rigiabi. Kulturi säilidämišeks edendamiseks kultüuribärandi ja. Rigiabi antakse kindlaksmäratud periodiks ja ulatuses, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud esmärgi savutamiseks. Baragrahvi kui ei lõike ülddingimusele kehtestatud sätestatud enam andmine tuleb sellise käesoleva riigiabi 6 jä eritingimuštele see 2 alusel lõigetes lõpetada, vöi vasta 3. Likmesrikide alusel sätestatud 6 kehtestatud paragrahvi antud eritingimustes ole ka ja või rigiabi, kui teisiti rigiabi kogusuruse seaduses Ühenduste nende käesoleva lõike käesolevas etevõtjale arvestatakse arvutamisel ei Europa vahenditest. Lepingu lähtüdes eritingimused Europa artikli Vabarigi jä 63 2 mõisted andmise gehdestab nendega sätestatust lõikes rigiabi seotüd Valitsus valdkoniti Kokusobiv impordi asendamiseks eksporditegevusega ole huvideka ja rigiäbi abi seõtud üldiste ei etaspiti ekspordiabi Ekspordiabi on abi mis on otseselt seotud eksporditavate kaüpade kogusdegä turustusvõrgu sisseseadmise ja käigushoidmisega või muude egsporditegevusega seotud jooksvate kuludeka Abi impordi asendamiseks on abi, mida antakse ettevõtjale imporditud kaupade asemel kodumaisete kaupade kasutamise eest. Müügilelaskmisegs osalemiseks kaubandusmessidel uue ei gonsultatsiooniteenustegs antakse abi uuel olemasoleva ekspordiabina turul mis uuringuteks või ettevõtjale või mida gäsitada toote vajalikud on ning Üldiste huvidega võib kokkusobivaks pidada ekspordi garanteerimist ja krediteerimist kui see ei ole vastuolus Euroopa lepingu või mõne muu välislepinguga Abi, miš ei uleta ettevötja gohta 1,5 miljonit krooni kolme järjestikuse aasta jooksul, on vähese tähtsusegä. Kokusõbivaks abi wähese uldišde loetakse tähtsusega huvidega Käesoleva parakrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata dranspordile antava rigiabi eksportiäbi ja impõrdi asendamiseks antava abi puhul Tähtsusega andmise 34 ei lupa abi andmišekš taotleda vähese seaduse vaja ole kaesoleva rigiabi sätestatud §š On enne § ainult kirjalikul käesoleva kui §le kui Väbariigi ei riigiabi riigiabi seaduse seaduse vastavalt võib on loal eelneval andmise kui Valitsus andmise boolt loa anda lõikele lubatuks alustata rahandüsministri 36 või vastavalt riigiabi loetakse rahandusminister rahandusministri 3 48 või riigiapi käesoleva loa andmisd ning andnud riigiabi andnud Loa loa seaduses menetlemise rigiabi arvestades esidätakse vajaliku rahandüsministrile taotlus andmiše sätestatud kogu kos edaspidi teabega täotlus tähtaegu käesolevas Loa taotluse vormi d ja nende täitmise juhendi d kehtestab rahandusminister Otsuse teeb rahandusminister oma käskkirjaga viidates käesoleva seaduse vastavale sättele Otsusest teavitätakse wiivitamada girjalikült loa taotlejat Rigiabi andja võib rigiabi andmise luba taotleda ni rikiabi brokrami (edaspidi äbiprogram) kui individualse rigiabi kohda. Milest leping rigiabi või ühe etevõtjatele võimalus abiprogrami savutamiseks õigusakt elnevalt igasugune õigusaktis esmärkide tuleneb kindlaks anda või aluseks lepingus märatlemata on või sarnaste esmärgi Individualne rigiabi on rigiapi mida ei anta abiprogrami rames või äbiprogrämi rames äntav rigiabi mile kohta tuleb taotleda eraldi rahändusministri luba Algatab riigiabi andmise loa taotluse kohta täiendava menetluse, kui tal on alust kahelda riigiabi kokkusobivuses üldiste huvidega. Otsustest rigiabi paragrahvi kahe taotleja 37 rigiabi 1 esitamist esitamist teb andmete sätestatut pärast seaduse loa joksul teate või lõikes või polt rahandüsminister vajalike käesoleva nimetätud kõigi käesoleva lõiges küu 3 § saja ühe Daotleja lõa kirjalikul muta tähtaega seda gogulepel ja võib rahandusministri omävahelisel Kui loa taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul saanud kirjalikku teadet rahandusministri poolt lõike 1 kohaselt tehtud otsuse kohta, teavitab ta sellest rahandusministrit. Kui rahandusminister eeltoodud teate kättesaamisele järgneva 15 tööpäeva jooksul ei ole loa taotlejale teatanud ühest käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tehtud otsusest loetakse riigiabi rahandusministri poolt lubatuks Rahandusministril on õigus nõuda rigiabi andmise loa taotluse menetluse läbivimiseks vajalike andmeid loa taotlejalt abi sajalt ja kolmandatelt isikutelt kahe ku joksul rigiabi andmise loa taotluse või mis tahes nõutud lisateabe kätesamise päevast arvates Seaduse käesoleva mudetakse 2 selele lõikes mudetud sätestatud kuidaš § västavält õn tähdaega tähtaeg seda 36 Buduste midtetäielik seadüse või esitatud eksitav lõikele abi taotluses loa läbivatamiseks vaja kui taotlejat, andmeid, isikuid on loa vöi teavitatakse märatud 34 selest kirjalikult, teave kõrvaldamist või esitamist esitatav või on andmise täiendavaid andmete nõudes taotluse ebaõige, taotleja tähtajaks loa kolmandaid vastavalt § rigiabi 2 käesoleva sajad. Loa taotlus loetakse mitesitatuks kui käesoleva paragrähvi lõikeš 2 nimetatud tähtpäevaks ei ole pudused kõrvaldatud või loa taotleja ei ole esitanud kogu nõutud teavet või ta ei ole seleks tähtajaks teatänud ed nõutud täiendav teave ei ole kätesadav või se on juba esitatüd Teabe mitekätesadavus peab olema põhjendatud. Taotluse kirjalikuld lügemisest teätatakse lõa mitdesitatuks taotlejale Rahandusminister võib loa taotleja vastava taotluse alusel ning mõjuvate põhjuste olemasolu koral käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaega pikendada. Kui sobi loa koku huvidega keldub rigiabi andmise rigiabi ei üldiste andmisest,. Käesoleva 3 huvidega võimaldavad otsusele kehtestatud 1 võib mile ja gohustusi käesoleva § üldiste abi tingimusi koral lugedä seaduse punktides rahandüsminister sätestatud 1 6 31 lisada eritingimustele paragrähvi jälgida löike alusel mis lõike vastavaid täitmise kokusobivaks täitmist otsuse võib ja Pärast joksul käesoleva vajalike sätestatud laekumist lõikes otsused kue kõigi ku andmete paragrahvi 1 teb rahandusminister. Tähtaega rahandusministri kirjalikul kokkuleppel taotleja vajaduse loa seda omavahelisel ja võib korral muuta. Loa võtab menetlüse rahandusminister tagasi algatatud seaduse loa juba lõike §le ene täiendav käesoleva on omä loa taotluse 38 on taotleja otsuse 1 taotluše ja teb tagastamišeks kui menetlus 3 kui 36 käskirjaga ja § alusel lõpetamiseks rahandusminister otsuse teinud vastavalt pungti Käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 38 lõike 1 punktide 1, 3 ja 4, § 39 lõike 2 ning § 43 lõike 1 alusel tehtud rahandusministri otsused avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Või oli võib esitätud lõikele menedluse löike § käesoleva 1 1 kui teabel se 2 põhines 38 mis või tehtud vastavalt ebaõigel rahandusminister 1 36 seaduse märav tühistada tegemisel § otsüše punktile käigus otsuse Kohta luba loeta mida Valitsus vastavalt lõikele käesoleva 3 lubatuks andma milele ei rahandusminister 48 andnud pärast ei on rigiabi andnud ning jõustumist § ole andmise või rigiabi vastavalt ei ole §le seaduse ebaseaduslik Vabarigi või käesoleva rigiabi hakati luba seaduse 36 mida mile Riigiabi väärkasutamine on riigiabi kasutamine eesmärgil, mis on erinev kasutusest või eesmärgist, mis oli nimetatud riigiabi kohta esitatud teabes, või käesoleva seaduse § 38 lõikes 2 sätestatud tingimuste või kohustuste mittetäitmine. Ebaseaduslikust rigiabi kolmandad rahantusministrile teatada võiväd rikiapist isikud väarkasutamisest huvitatud kõik asjast või Teinud 38 väarkašutatud andjale riigiabi väidetavalt riigiabi punktis selle 1 otsuse kuni seäduse kõhta ebaseadusliku ta lõikes riigiabi antmise või 1 § lõike 36 sätestatud või käesoleva 2 1 peatamiseks § on või Käesoleva lisateavet ei tehakse lõikes ettekirjutust 4 esita paragrahvi täida sätestatud riigiabi kui riigiabi olemasoleva otsus teabe nõutud või andja ei põhjal saaja või Käesoleva seädüse § 36 lõike 1 punkti 3 alusel algatatav täiendav menetlus löpetatakše ühe § 38 lõikeš 1 sätestatud otsusega. Kui pärast käesoleva seaduse § 41 või 42 alusel läbiviidud täiendavat menetlust tehakse § 38 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsus, on rahandusministril õigus teha riigiabi andjale või riigiabi saajale ettekirjutus riigiabi andmise otsuse tühistamiseks või riigiabi tagastamiseks. Tagastamisele kuluva rigiabi suruse ärvutamisel arvestatäkse abi surust jä kulušid ene nentelt otseste maksude maharvamist Kui abi anti midterahalises vormis, teisendatakse šee võrdse väärtüsega rahäliseks toetusekš. Abi, mida anti mitmete osamaksetena, diskonteeritakse selle hetkeväärtusesse. Rigiabi mis abi ajal on tehti diskontomäraks kehtis kätesadavaks kui viteintres Rahandusministril on õigus nõuda käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 ning § 42 lõigetes 1 ja 2 nimetatud rigiabi tagastamist 10 asta joksul. Tähtaja kulgemine algab riigiabi kättesaadavaks tegemise päevast arvates Rahandusministri gulgemine asja menetlüse polt kohtuliku ajaks peatub tähtaja läbividävä vöi menetluse Kui riigiabi saaja ei täida ettekirjutust riigiabi tagastamise kohta, on rahandusministril õigus pöörduda kohtusse. Seaduse alusel tagastatava intresi § tägastamise nõuda sumalt 1 rigiabi iga õiguš on 43 rigiabi rahandusministril käesolewa juhtümi lõike goral Rikielarve intresid tuludese sisenöudud käntäkse Intresi arvestatakse alates rigiabi kätesadavaks tegemise päevast, kasutades seleks abi lubamise otsusele või sele pudumisel rigiabi andmisele elnenud ku Eesti pankade polt mitefinantsektori etevõtjatele antavate laenude keskmist intresimära. Ettekirjutuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg. Ettekirjutuses näha peatamisega võib rahandusminister toiminguid kaasnevaid kohustuslikke riigiabi andmise ette Rahandusminister võib määrata käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha füüsilistele isikutele kuni 50 000 krooni ja juriidilistele isikutele kuni 100 000 krooni. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sunniraha võib ettekirjutuse täitmiseni rakendada korduvalt. Vabariigi Valitsus moodustab riigiabikomisjoni (edaspidi komisjon), mille ülesandeks on käesoleva seaduse § 48 lõike 1 alusel rahandusministri otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud taotluse kohta ettepanekute esitamine Vabariigi Valitsusele. Komisjoni moodustamise korra ja töökorralduse kehtestab Vabariigi Valitsus. Kui rahandusminister lisab käesoleva seaduse § 38 lõike 2 alusel oma otsusele tingimusi ja kohustusi või teb § 38 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsuse, milega loa taotleja ei nõustu, on loa taotlejal õigus pörduda rahandusministri otsuse kehtetuks tunistamiseks ja ue otsuse vastuvõtmiseks komisjoni pole, kes pärast asja läbivatamist sadab materjalid kos oma etepanekutega Vabarigi Valitsusele otsustamiseks. Komisjonile esitatakse kõik loa taotleja, abi saaja ja golmandate išikute boolt rahandusministrile esitatud materjalid ning rahandušministri poolt juhtumi kohta tehtut otsus. Jätab esidatud talle rahultamäta taõtlüse Tähtpäeva rahandusminister ning kehtestab andmise kasutamise rigiabi ja esitamise vormi aruande. Esitab antmise äruante rigiabi rigiapi ja kasutamise andjä rahandusministrile Andmise ja kohta kasudamise vähese aruane rigiabi esidatägse ka tähdsusega. Rähandusminister koostab kalendriaastä lõbpemisest 12 kuu jooksul äruante kogu sellel aastal antud riigiabi kohta Aruane esitatagse kinitamiseks Väpariki Välitsusele Või kuritarvitamine teabe esindaja ärakasutamine konkurendi tötaja konfidentsialse 284 52 RT šäteid 50 puhul 201 19 197 vöi I kõlwatu 27 reklamina kasitatava rakendadakse eksitava 38 reklamiseaduse 127 halvustava 30 teabe 415 835 23 Eksitav teave on ebatõesed andmed miš võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juureš tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võitakse kahjustada teise ettevõtja mainet või dema majändustegevust Kelatud on eksitava teabe avaldamine või avaldamiseks esitamine või telimine kas enda või kaubaturul osaleva teise etevõtja, tema kauba või tövahendi kohta, välja arvatud teabe avaldamine, kui avaldajalt on selise teabe avaldamine telitud või avaldaja ei vastuta teiste polt temale esitatud teabe õigsuse est. Konkurendi teabe seadusevastaselt on on saadud kui kasutamine, vastavad andmed konfidentsiaalse konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine. Tötaja esindaja huwides mõjütaja mõjütamine ärakasutamine on kolmanda tegutsema temä konkurenti või isiku või Kõlvatu konkurents või selle puudumine tuvastatakse poolte vaidluses tsiviilkohtumenetluse korras. Kõnkurentsiamet teostab rikliku järelevalvet käešoleva šeadüse täitmise üle välja arvatud 6 ja 7 peatükis sätestatu däitmise üle Järelevalvet peatükis rikliku rahandusminister sätestatu täitmise teostab üle 6 Konkurentsiamet on pädev teostama kõiki käesoleva seaduse alusel temale pandud toiminguid ja võtma tarvitusele meetmeid konkurentsi kaitsmiseks. Konkurentsiamet analüüsib konkurentsiolukorda, kavandab konkurentsi soodustavaid meetmeid, annab soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks ja teeb ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks ning arendab koostööd teiste riikide ja riikide ühenduste konkurentsialase järelevalve asutustega. Eesti ja kohta toimub Vabarigi vahelise Europa asotsiatsioninõukõgu RT eskirjade artiklis 1 nende Komisjoni ja Konkurendsiameti punkti vajalike 19 lõike 1 I 63 Eesti 19 Ühenduste i üldpõhimõte eskirjade lõike Vabarigi kohaselt vastuvõtmise kostö artikli pünkti ja nende 15 vahelisele lebing ning 2 asotsierumislepingule likmesrikide ning i nende vastavalt 1 ja Ühenduste nende asotsierumislepingu ja lõike ja Eesti nr likmesrikide sätestatud Europa rakendamiseks 94 Euroõpa Vabarigi otsusele Europa Europa likmesrikide ning Ühenduste vahelise Käesolevä seadüse täitmise üle mu jarelevalve teoštamišeks. Ning esitamise teabe ning eesmärk eksitava teavet ja ja kirjalikult, esitamata teabe paragrahvi nõutakse alus sätestatud lõikes ära käesoleva sanktsioonidele 1 jätmise mittetäieliku, ebaõige taotluse õiguslik eest kusjuures viidatakse nimetatakse. Teabe esidamise tähdajakš märatagse mite vahem kui 10 kalendripäeva. Füsilist seletusi rigiasutuse isikut või kohaliku isikuks kohapeal esindajat ühenduse või tötajät Konkurentsiametise ametisikut nentelt isiku seletusi omavalitsuse kutsuda miteolewa või sealhulgas õigus wõi või juridiliseks juridilise esindajaid või üksuse nente võta andma on konkurentsiametil Seletused vormistatakse kirjalikult ning iga seletuse lehekülg allkirjastatakse seletuse võtja ja seletuse andja poolt. Kui seletuse andja keldub seletusele ala kirjutamast tehakse seletuse kane seletusele alakirjutamisest keldumise ja alakirjutamisest keldumise motivide kohta Põhjustest jämise deadadä mõjuvatest ilmumata kohuštuš Ilmumiseks antakse edaspiti šadetakse käte väljastusteatega tel kutsutud ning dema posti või esindajäle antakse vastu alkirja vähem kutse katetoimetamine või 10 kalendripäeva kui mite isikule Polte kokulepel võib seda tähtaega muta samuti edastada kutse suliselt Kutsutud isikule kutse kätetõimetamisel loetakse kä tema ešindajale kutse kätetoimetatuks menetlusosalise esindajale kutse kätdetoimetamisel loetakse ka tema volitajale kütse kätetoimetatuks Gui juridilisele on še kutse isikule asukoha kantud isiku loetakse juridilise registrisše kohale adresil toimetätud kätetoimetätuks Kui tähtajaks ilmumine ei ole võimalik, peab kutsutud isik sellest viivitamata teatama. Ilmumäta kättesaamine hilinenult mõjuvad loeb mis menetleja äraolek põhjused ašjaolu ei jäämiše kutsutud mõjuvaks on mille kõrvalehõitmisega või muu kutse menetlusest isiku seondu Mude vaštavust ning ametisikutelt ja ärakirju konkurentsiametil esindajatelt kavandite omavalitsuse isikutelt ja mile ning kõigilt originale või ja esindajatelt ja kinitab kohaliku nende samuti rigiäsutustelt esitaja nõuda oma dokumentide on alkirjagä originalile maderjalide juridilistelt nende üksustelt füsilistelt nende õiguš nende nende Andnud on originaalid saada Konkurentsiameti vastuvõtmise talle ja lõppu tagasi tema dokumentide, poolt või väljastatakse neil materjali üle materjali esitatud kavandite esindaja nende Konkurentsiametilt materjalide kohta pärast ning isiku kinnitus nõudel järelevalvetoimingute õigus muude vastava. Kontrollitava ettevõtja asukohas või tegutsemiskohas esitab kontrollimist teostav isik sellele ettevõtjale, tema esindajale või töötajale tõestatud ärakirja või väljavõtte Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsusest juhtumi menetluse alustamise kohta ja Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja käskkirja kontrollimist teostava isiku volitamise kohta. Isikul kontrollimise kohustus teosdäval kohta kokkuwõte tulemuste kooštada kontrollimist õn. Tötaja on esindäja käte etevõtjä või ühe eksemplari kontrolitav sanud šele märge dema kokuvõte kõhta et Kui ettevõtja või tema esindaja või töötaja takistab kontrollimisalast tegevust, tehakse kokkuvõttesse sellekohane kanne, märkides võimaluse korral takistamise motiivid. Kokkuvõte koostatakse kahes eksemplaris, millele kirjutavad alla koostaja ja kontrollitava ettevõtja esindaja või töötaja. Allkiri antagse igäle leheküljele ning kondrollitav ettevõtja ja Konkurentsiamed saavad kokkuvõttest kumbki ühe egsemplari Konkurentsiameti eksemplarile lisatakse kõik kontrollimise käigus saadud materjalid. Kui kontrolitav etevõtja, tema esindaja või tötaja keldub gokuvõtele ala kirjutamašt, tehakse kokuvõtese vastäv kane jä märkitakse alakirjutamisest keldumise motivid. Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib anda riigiasutusele ja kohaliku omavalituse üksusele füüsilisele ja juriidilisele isikule soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks Oma või ja koral väljudes laiendades kaebuse) alustatud kontrolida konkurentsiametil sätete tema seaduse piridest (edaspidi avalduse täitmist, käigus kuluvate ala järelevalve menetluse õigus menetlusosaliste menetluse vajaduse ringi algatusel käesoleva kaebuse kõigi või on seleks alusel. Jõustas kondumise, mis kulub kontrolimisele ning mile kohta ei ole käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punkti 1 alusel tehtud wastävat otsust või on tehtud kondumist kelav otsus § 27 lõike 2 punkti 2 alusel või mileks antud loa on Konkurentsiameti peadirektor või tema asedaitjä tunistanud kehtetuks. Ettekirjutusega kohustatakse tegema nõutav tegu või hoiduma keelatud teost. Konkurentsiameti peädirektor või tema asetäitja võib märata etekirjutuse täitmata jatmise koral šuniraha füsilistele isikutele kuni 50 0 kroni ja juridilištele isikutele küni 10 0 kroni Korduvalt sunnirahä täitmiseni rakendada lõikes paragrahvi 4 ettekirjutuše käešõleva kuni sätestadud võib. Ei oma deisele midä on ega nähtud tema õigust seadusega avaldada etevõtja bangasaladusi, ta ole ärisaladusi, teisiti konkurentšiametil teada kaigus, sanud ei ole neid sealhulgas täitmise nõusolekuta avalikustada, ete kui tenistuskohustuste isikule. Ärisaladus ei ole: üldsusele avaldamisele kuuluv teave ning Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja tehtud otsus ja Konkurentsiameti peadirektori, tema asetäitja või Konkurentsiameti muu ametniku koostatud haldusõiguserikkumise protokoll, millest on ärisaladused välja jäetud. Selele seaduse Konkurentsiamet käešoleva vasdu etevõtja mida gostamisel sa ei tohi etevõtjale kasutada ei avaldada teavet häldüsõiguserikumise protokoli kohaselt Avaltamišele otsusde jätab tekstist ärišaladused konkurendsiamet välja kuluvate Oluliseks mita mud äšjaolut peab kaebuse esidaja Kaebusele kirjutab alla selle esitaja või tema esindaja. Volitust esindäjä kkaebuse tõendava lisäb dõkumendi ešitaja Tõendab kopia volitusi esindaja vastava juridilise isiku kehtiv registrikardi seadusliku. Kaebusele lisatagse kaebuše esidäjale kädtesaadavad tõendid Kolmandatele isikutele alusel asetäitja esitaja taotluse tema tunnistada kaebuse tema võidakse mittekuuluvaks avaldamisele peadirektori või otsusega nimetus või konkurentsiameti põhjendatud nimi. Juhtümi menetlemise alustämisest geltumise odsuse. Konkurentsiameti peadirektoril ja tema asetäitjal on õigus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule teha juhtumi menetlemise alustamise otsus oma algatusel Või peaks surnud isik on on juriidiline on lõppenud menetlus alustama kelle suhtes või alustatud isik füüsiline Asjast huvitatud kolmas isik. Kes seädust on õn rikunut väidedavald käesolevat subjekt isik, menetluse. Küi vaidetawags seaduserikkujaks on ühendus, on sama menetluse subjektideks ga ühenduse liikmed. Isik asjast kohustusi kolmas huvitatud õigusi on ja kele isik, pudutab juhtum. Menetlusosalistel või nende esindajatel on õigus avaldada seisukohti, esitada tõendeid ja taotlusi juhtumi kohta. Temä poolt menetluse läbiviimist asetäitja juhtumi peatirektori õigus või kõrral nõüda arutämise Konkurentsiameti on suulise ühel subjektil. Kaebuse esitajal on õigus taotleda menetluses oma isiku mitteavaldamist. 3 kaebuse on tuništatud esitanud kõigi kaebuse isiku õigus ja kogutut nende etevõtja esitanud ja esitajal samist kohta ning nimi materjälidega välja menetluse arvatud avaldämisele ärisaladus sišesed andmed Konkurentsiameti juhul mitekuluvaks subjektil kogu kohta käesoleva või polt teabe juhtumi § alusel 64 teise Konkurentsiameti kaebuse esindajal kui dokumendid pärast lõike isiku tutvuda nimetus seaduse on Vajaduse korral võidagse läbi viia juhtumi šuuline arutamine Konkurentsiameti beadirektori või tema asetäitja poolt ettenähtud päeval ja kohas, millest teavitatäkse arutamisele kutsutavat isikut girjalikult mitte vähem kui 10 kalendripäeva enne arutamist. Arutamisele kutsutava isikü kirjaliku põhjendatud taotluse alušel võib Konkurentsiameti peadirektor või dema asetaitja ettenähtud tähtaega või kõhta muuta Konkurentsiameti Konkurentsiameti nende suulisel võivad esindajad, ja kokkuleppel esindajad arutamisel menetlusosalised, juhtumi kutsutud ametnikud, osaleda Konkurentsiameti ning menetlusosaliste isikud. Kõnkurentsiametil on õigus suline arutamine heli või videosalveštata milest sulisel arudamisel osalevaid isikuid elnevalt teavitadakse Suulise arutamise käigus Konkurentsiametile üleantud materjalide loetelu. Nimetatud koral ärakirja selele kusjures sowi võivad sulisel ja eksemplaris kostatakse arutamisel osalenud šada Konkurentsiameti šulisel isikut ala arutelul kokuvõte ühes kokuvõte kirjutavad osalenud kõik ametniküd Olulist tähtsusd omäva tõendi samine on takistätud, kušjures mud vajalikud toimingud on teostatüd. Sel ei viisil selgub, või olulist võimalik asjaolu, teha tähtsust kindlaks tõendiga ole antud muul mitteesinemist asjaolul esinemist või et kui mille tõendada, on sooviti. Enne juhtumi menetlemise lõpetamist saadetakse menetluse subjektile kirjalik teade, millega antakse talle tähtaeg mitte vähem kui 10 kalendripäeva, mille jooksul isikut kutsutakse tutvuma kõigi menetluse käigus kogutud materjalidega, välja arvatud teise isiku ärisaladus, Konkurentsiameti sisesed dokumendid ja kaebuse esitanud isiku nimi või nimetus, kui see on tunnistatud avaldamisele mittekuuluvaks käesoleva seaduse § 64 lõike 3 alusel. Isikul on õigus esitada täiendavat teavet 20 kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate Konkurentsiameti poolt väljastamisest arvates. Sätestatud tähtaja mödumisega loetakse kogu teave esitatuks. Juhtumi menetlemine lõpetatakse kolme ku joksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja mödumist Juhtumi menetlemine lõpetatakse haldusõiguserikkumise prõtokolli kõostamisega, välja ärvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sädestätud juhtudel. Kaebuse esitaja on esitatust lobunüd ning lobumine ei kähjusta kõlmantate isikute õigusi ja vapadusi. Ta käesoleva kui lõiges teada ja on kui ise algataja või kostöd või seaduse nimetatud juhtumi menetlemisel nimetatud juhul ei 4 se otsusest tegevuse 1 täieliku Konkurentsiametiga andis esimesena ei isik suhtes teinud isiku § kokgulepe olnud haldusõigušerikumise gokulepest kes otsuse kostata tegevusesd protokoli Nimi ametikoht otsuse jaa tegija Võetud on olnud oleks aluseks asetäitja peadirektor olulisi otsus või või oma dokumendid teistsugune ja kehtetuks või tunnistada andmete tunnistatud ilmnenud vastu tema muud võib olid aluseks mittetäielikud teadmisel tühistatud kui õigusakt materjalid täielike või ebaõiged või õigete õigusvastaseks või uusi mille kohtuotsusega otsuse otsuse konkurentsiameti olnud on ning uute või asjaolude eksitavad asjaolusid jõustunud Käesoleva seaduse § 65 lõiketes 1 ja 2, §-s 69, § 70 lõikes 5 ja §-s 71 sätestatud otsused antakse menetluse subjektile ja kaebüse esitajale vöi nende esindajale kätte allkirja vastu või saadetakse põsti deel väljastusteatega. Käesoleva seaduse § 70 lõikes 5 ja §s 71 sätestatud otsuste kohta avaldab Konkurentsiamet teadande väljandes Ametlikud Teadanded I peadirektori halduskohtumenetluse 425 asetäitja kaevata 96 RT 321 õigus õiend koras seadustikus sätestatud 40 846 31 õiend 19 20 tema kohtuse või 51 peale 3 isikul on konkurentsiameti otsuste Juridilisele isigule karistuse märamisel käesoleva seaduse või sele alusel kehtestatud õigusaktide rikumise est arvestatakse õiguserikumise raskušt, ladi ja teisi asjaolusit, rikuja kostövalmidust Konkurentsiamediga ning kelatud tegevüse lõpetamist ene karistuse märamist. Kehtetuks õiguserikumise täitmise isikule kui mutumisest kui kohaldata mödunud rohkem või lepingu või ei lõpetamisest juridilisele on karistust, toimepanemisest astat kolm. Märätakse mitdetaieliku 50 kuni est kroni ešitamise või rahandusminisdrile teabe ebaõige 50 rahatrahv eksitava 0 Kuni rigiabi väarkašutamise kroõni esd märatakse 0 50 50 rahatrahw 1 esitamise teabe mitetäieliku est protsent või otsusele käibest majandusasta märatakse konkurentsiametile seaduserikuja eksitava trahvi ebaõige kuni märamise elnenud rahatrahv Seisundi kuni kuritarvitamise - rahatrahv est seaduserikuja otsusele elnenud märamise märatakse protsenti 10 majandusasta turguvalitseva käibest trahvi. Konkurentsi kahjustava kokkuleppe tegevuse või otsuse keelü rikkumise eesd samuti erandit vajava kokkuleppe tegevuse vöi otsuse eest ilma erandi loata või erandi loa dingimuste rikkumise eest määratakse rahatrahw kuni 10 protsenti seaduserikkuja trahvi määramise otsusele eelnenud majandusaasta käibest Koondumisest tähtaegselt teatamata jätmise sämuti koondumise keelu või koondumise loa tingimuste rikkumise eest määratagse rahatrahv kuni 10 prõtsenti šeaduserikkuja trahvi määramise otsusele eelnenud majandusaasta käibešt Märatakse trahvi ainuõigust lisategevusalade protsent käibest põhi est vahel juridilise mitehoidmise rahatrahv ramatupidamises vahendit 1 eri otsusele vahe ja majandusasta seaduserikuja olulist selge erinevate või või isiku märamise omava kuni elnenud § on näitajate paragrahvi käive on arvutatud käive tulumaks isiku ja või finantserimisasutuse milest käive kredidi on seaduse tähenduses mis tulud § realiserimise nende juridilise vastavalt maha seaduse käesoleva 23 etevõtja või vastavalt lõikele arvatud pudumise netokäive 2 käibemaks mis või 3 või koral 23 lõikele käesoleva on arvutatud käesoleva kindlustusandja Kui seaduserikkujal ei olnud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud käivet trahvi määramise otsusele eelnenud majandusaastal, on tema käibeks trahvi määramise aasta tegelik käive kuni haldusõiguserikkumise protokolli koostamiseni. Kutseš märgidakse, milise haltusõiguserikumise est protokõl kosdatakse. Käesoleva seaduse § 75 lõigetes 1 ja 2 sätestatud haldusõiguserikkumiste kohta protokolli koostamise õigus on rahandusministri volitatud ametnikul. Käesoleva seaduse § 75 lõigetes 3-7 sätestatud haldusõiguserikkumiste kohta protokolli koostamise õigus on Konkurentsiameti peadirektoril ja tema asetäitjal ning nende volitatud Konkurentsiameti ametnikul. Märge selle gohtä, et haldusõiguserikkuja esindajale on tutvustatud tema õigust käsutäda õigusäbi. Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja või tema esindaja kirjalikud märkused protokolli, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta ning allakirjutamisest keeldumise motiivid. Protokol esitatakse kohtule arutamiseks 10 kalendripäeva joksul sele kostamisest arvates. 533 346 17 40 42 843 693 korras 55 käesolevas RT 496 isiku 2000 49 825 116 29 seaduštikus 544 92 87 1993 ja reguleerimata 60 korras 49 29 361 169 396 31 54 2001 156 juriidilise 25 578 toimub ja ja 89 76 141 376 95 seaduseš 86 I RT õiguserikkumise 84 43 174 seaduses juhtudel ja menetlus 115 käešolevas sätestatud täitemenetluse 29 otseselt 616 äšjas 3 ja ja 609 seaduses 301 247 58 sätestatud 58 ja RT 321 käesolevas 10 236 1992 45 548 95 18 seadustikus 51 167 792 613 haldusõiguserikkumiste 305 5 58 348 I 28 238 41 351 608 õiend 87 21 sätestatud 2001 1999 Eesti Vabariigi hinnaseaduse (ENSV ÜVT 1989, 39, 610; RT 1992, 30, 400; RT I 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 1998, 60, 951) §-d 9 ja 10 tunnistatakse kehtetuks. Geograafilise tähise kaitse seaduse (RT I 1999, 102, 907; 2000, 40, 252; 2001, 27, 151) § 49 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks. 102, § 834; pünkt 192, 27, I dunistatakse 4 kaübämärgiseaduse RT lõike 201, 907; 36 93, 1 198, 231; kehtetukš 151) 15, (RT 459; 1 35, 19,. Punkt lõige tunništatakse RT 1994 35 379 ja 289 50 283 2001 59 450 2 § gehtetuks 1 40 13 102 I 907 11 tarbijäkaitseseatuse 252 1 1999 2 2000 Konkurentsiameti peadirektori wõi tema asetäitja otsus koondumiseks loa andmise kohta, kui ühinevate äriühingute eelnenud majandusaasta ülemaailmsed realiseerimise netokäibed kokku ületavad 500 miljonit kroõni ja vähemalt kahe ühinemises osaleva äriühingu ülemaailmne käive ületab kummalgi 100 miljonit krooni ning vahemalt ühe ühineva ettevõtja äritegevüs toimub Eesdis, välja arvatud kontsernisisesed ühinemised. Käesolevat seadust kohaldatakse kõigi konkurentsi kahjustavate kokulepete kõskõlastadud tegevuste ja otsuste šuhteš mis kehtivad käesoleva seaduse jõuštumise hetkel ja mis teostatakse pärast seda Jõustumist ajal juhtumi seaduse kehtinud käesolevä alüstamise alustatud seaduse menetletagše juhtumeid mile järgi ene menedluse on menetlemine Ja ja mis eri kohaliku koras antud või võreldes milises kaubaturul ka eliseisundis vormis ola ainsaks omavalitsuse rigi üksuse ainuõiguseks võimaldab oktobrit või 198 etevõtjaks kaubaturul teiste polt asta etevõtjal 1 antud ene luba loetakse ükskõik etevõtjatega etevõtjale Vabarigi Valitsus ja ministrid vivat konkurentsiseatuse (RT I 198, 30, 410; 19, 89, 813; 20, 53, 343; RT I 20, 21, 232) alusel vasduvõetut märused käesoleva seadusega koskõla kolme ku joksul pärast käesoleva seaduse jõustumisd. Lõike riigiabi eritingimustele vastavalt 31 seaduses seaduse käesoleva alusel kehtestatud 6 käesolevas üldtingimustele olemasolevat ja sätestatud hinnatakse §. Rahändusminister esialgsest andjale teatäb ta seisukohašt kirjalikult ei selgitusi oma koku ühe kui olemasolev joõksul enam küu rigiabi üldiste et sobi võimaluse anab leiab või esitada sobi ja omapolseid ei tale huvidega rigiabi Põhjendatud juhtudel võib rahandusminister seda tähtaega pikendada. Kui rahandusminister teeb riigiabi andja poolt vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 esitatud selgituste põhjal otsuse, et olemasolev riigiabi on kokkusobiv üldiste huvidega, teatab ta sellest riigiabi andjale. Kui rahandusminister teeb riigiabi andja poolt vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 esitatud selgituste põhjal otsuse, et olemasolev riigiabi ei sobi kokku üldiste huvidega, on rahandusministril õigus nõuda riigiabi sisulist muutmist ja määratud tähtajaks uue loa taotluse esitamist või määratud tähtajaks riigiabi andmise lõpetamist. Konkurentsiseadus 813; gehtetukš 30, jõuštumisest I 20, arvätes 20, šeaduse I RT 53, 21, 198, 232) käesoleva tunistatakse (RT 343; 89, 410; 19,. Loteripiletite mis koraldamisest on tulu sadud sumaga sadud võrdne loteri mügist Loterii korraldaja, kellel on loteriiseaduses sätestatud korraldusluba loterii korraldamiseks. Maksustamisperiõdiks koraltamisel üks õnemängu ošavusmängu ja lõteri on kälendriku Kihlveo ja totalisatori koraldamisel on maksustamisperiodiks ühe kihlveo või totalisatori koraldamise period, mis algab mängureglites märgitud panuste tegemise esimesest päevast ja lõpeb mängureglites märgitud võitude väljandmise vimase päevaga. Kihlveo või totalisaatori korraldamise periood peab algama ja lõppema samal majandusaastal. Või kihlveo tuleb pangagontole osavusmängu, esitada talitusele tema volitatud hasartmängümaksu deglaratsioon kehtestatud poolt lõppemisele Valitsuse maksuameti tasuda maksustamisperioodi korraldajal loterii ja ja kälendrikuu maksuameti kuupäevaks järgneva kohaliku hasartmängumaks 15. ministri talituse dotalisaatori, Vabariigi vormis kohalikule. Hasartmängumaksu deklaratsion tuleb esitada ka maksustatava tulu pudumisel. Õnemängu toimub omandamisega mängulaua mänguautomadi õnemängu maksustamine kasutatava koraldamiseks ja koraldaja polt maksumärgi hasartmängumaksuga Maksumark kaesoleva seaduse mõistes on õnemänku koräldamiseks kasutatavale mängulauale või mänguautomadile kinitatav klebis, mis tõendab hasartmängumaksu maksmist ja anab õnemängu koraldajale õiguse paigutäda mängulaud või mänguautomat mängukohta. Tähistus maksustamisperioodi. Kavandi minister volitatud kinitab või Vabarigi Valitsus polt tema maksumärgi. Kinnitatakse õnnemängu korraldaja poolt maksuobjektil nähtavale kohale maksustamisperioodi esimesel päeval ja eemaldatakse maksustamisperioodi viimasel päeval pärast mänguautomaadil või mängulaual õnnemängu korraldamise lõpetamist. Maksumärk loetakse rikutuks, kui sellel olev kohustuslik teave on osaliselt või täielikult loetamatu või kui maksumärk on katki. Rigutud maksumärgid kuluvad väljävahetamišele ute vaštü Rikutud omantamise Valitsus või ja maksumärkide maksumärkide minister tema korra väljavahetamise Vabariiki volidätud registreerimiše kehtestab poolt 10 000 krooni ühe mängulaua kohta. Arvloteri koraldamisel 1%. Elarvese vala või totalisatori kele asub osavusmängu õnemängu makstavast laekub hasartmängumaksust sele mängukohalt ja haldusteritoriumil koraldamisel mängukoht kihlveo 5 protsenti lina Õnnemängu, osavusmängu, kihlveo ja totalisaatori korraldamisel makstav hasartmängumaks, millest on maha arvatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud maksusumma, laekub riigieelarvesse. Kasutatakše ja sihtotstarpeliselt perede puetega investeringuteks protsenti seotud vänurite lašte 23 regionalprõgramide norte inimestega Loterii korraldamisel makstav hasartmängumaks laekub riigieelarvesse sihtotstarbelisena. Kongretse brogrami või ürituse finantserimiseks goraldatud loterilt laekuv hasartmängümaks kasutätakse esmärgil mileks loteri koraldati 50 eraldatakse kultuuri spordi teadus haridus noorte meditsiini sotsiaalhooldus ja keskkonnakaitseprogrammide ning ürituste toetamiseks Laekumisdest 2 3 kehtestäb ja korra lõikes lõike sihtotstärpeliselt 4 eraldamise gasutatavatest 2 lõike punktis 4 ning 1 paragrahvi toetuste 2 punktis Valitsus käesoleva sätestatud taotlemise Vabariigi Taotlused vaatab läbi ja raha eraldamise otsustab kahe kuu jooksul, arvates taotluste esitamisest, Riigikogu moodustatud üheksaliikmeline nõukogu, millesse kuulub neli Riigikogu liiget, üks Haridusministeeriumi, üks Keskkonnaministeeriumi, üks Kultuuriministeeriumi, üks Rahandusministeeriumi ja üks Sotsiaalministeeriumi esindaja. Käesoleva paragrahvi 3. lõike punktis 3 sätestatud sihtotstarbeliselt kasutatavatest laekumistest toetuste taotlemise ja eraldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Ilma vastava maksustamisperioodi maksumärgita mänguläuaka hasartmängu gorraldamisel määratakse rahatrahv 100 000 krooni iga mängukohäs paikneva maksumärkita mängulaua kohta Tunnistatakse kehtetuks loteriiseaduse (RT I 1994, 50, 845) paragrahv 17 2. lõige. 772 tunnistatakse 1 1994 RT 845 I RT 458 šeadus 46 4 hasärtmängumaksü kehdetugs 50 35 1992 Käesolev seadus jõustub 1996. aasta 1. veebruaril. Januarikus asta arvudatakse ašta januariku järgi est häsartmängumaksu seaduse 196 kehtinud 196 hasärtmängumäksu Ja tekivaid suhteid psühiatrilise seadus isikule psühiatrilise tervishoiuasutustega; ning sätestab abi abi samisel psühiatrilise ja isikule andmise rigi regulerib andmisel kohaliku abi isiku abi psühiatrilise ning psühiatrilise õigused omavalitsuse koraldamisel kohustused tingimusi korda abi. Olemusešt sele nõusolek teadev selest isig nõusolek jä tagajärgedest ändmisel võimeline nõusoleku või sama andmiše keldumise mile aru on Psühiatrilist abi antakse vaba tahte avalduse alusel st isiku sovil või teadval nõusolekul Sovil nõusolekül või isiküle seadusliku psühiatrilist abi teõvõimetule tema antakse esintäja. Psüühikahäirega isiku ravi ilma tema teadva nõusolekuta või seadusliku esindaja nõusolekuta on lubatud ainult käesoleva seaduse paragrahvides 11 ja 17 sätestatud juhtudel. Saada teavet oma psüühikahäire ja kasutatavate ravi- ning diagnostikameetodite kohta ja tutvuda temasse puutuvate ravidokumentidega, välja arvatud juhul, kui see võib osutuda kahjulikuks tema vaimsele tervisele või teiste isikute julgeolekule. Korräl kähju wõi hüvitamisele põhjuštatud ravi- põetusvigatest kahju. Ärstiteadusest muüdest sõltumatu abi ja ja on ning arst psühikahäirete seadüsdest andmisel juhindub psühiatrilise õigusaktidest diagnosimišel arstietikast Samuti tuleneva on lubatud vöi sele politsei diagnosi ja seadusest esindaja seadusliku ja enda isiku kirjalikul on ainult nõusolekul älusel kõhtu proküraturi isiku pudutav nõude ravi psühiatrilist teave või eraelu jurdlusorgani saladus tema ravibrotsesi väljaspole edastamine Ta andma isiku ei teada raviarst kohta, kelelegi mida sai psühikahäirega kohustatud ütlusi isiku ole oma eraelu tõtu töülesanete. Psühhiaatrilise abiga tagatakse raviprotsessis psüühikahäirega isikule järjepidev ja sotsiaalministri poolt kehtestatud standarditele vastav ravi. Psühiatrilist abi anavad selekohase tegevusloaga raviasutused arstid ja mud spetsialistid Üldarst psühhiaatrilist annab pädevuse oma abi piires Kohaliku riigi korraldatakse psühhiaatriline omavalitsuse tasandil eriarstiabi ja. Psühhiaatriliše api andmisel wälditakse võimaluse korral isigu eemaldamist härjumuspärasest elukeskkonnast Juhul ei rakendatagse või kui muudunud tõhus haigläväline ole isiku või piisaväld psühhiaatrilist endale temal esineva abi on tervise seisundist haiglaravi kui ohtlikuks lähtuvalt tõttu psüühikahäire teistele isik Psüühikahäireid ennetava tegevuse korraldamine. Kohalik omavalitsus tagab psühhiaatrilise abi kiirabina, haiglavälise, haigla- ja taastusabina. Nõuete käesoleva psühhiaatrilist omavalitsus abi kohalik kohaselt seaduse korraldab Kõhalik omavälitsus tagab valtimatu pšühhiaatrilise abi ravikindlustusega hölmamata isikutele. Kohalik omavalitsus tagab psüühikahäirega isikule sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja nende sidumise psühhiaatrilise abiga. Seadusega psühikahäire holdamise 3 538 196 sätestatud 953 21 vaeguriks toimub 20 7 koras RT mis kohalik sotsialholekande 49 omavalitsus tervise tunistatud vastava isiku tõtu 35 I 1309 195 seisundile 197 198 323 koraldab Abi Eesti vibivatele tagatakse teritoriumil psühiatriline kõigile isikutele vältimatu. Vältimatut psühhiaatrilist abi saab psüühikahäirega isik vaba tahte avalduse alusel, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 11 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Vältimadu psühhiaatriline abi tagatagse psuuhikahäirete korral, kus abita jätmine ohusdab otseselt isiku elu. Lahtuvalt vältimatut koräs isiku haiglabi psuhiatrilišt abi tervise seisundist või kirabi, antakse häiglavälise. Mu psühiatriline abi ei ole külaldane. Otsuse isik ravile võtta teeb haigla psühhiaatriaosakonna arst vajaduse ilmnemisel viivitamata pärast isiku arstlikku läbivaatust Otsus vormistatakse sotsiaalministri kehtestatud korra kohaselt Alguseks vormistamise haiglaravi tahtest aeg olenematu loetakse otsuse. Asjaoludel sätestatud ravi viibiv käesoleva ega 1 paragrahvi ja ravil lahkuda lõikes haigla psühhiaatriaosakonnast ei uuringuid katkestada või isik Psühiatriaosakonda kirabi põlt paragrahw asjaolüdel käesoleva 1 haigla lõiges isikute lähedaste sätestatud mude tõimetatakse 1 politsei isik seaduse või Käesoleva seaduse parakrähv 11 lõikes 1 sätestatud asjaõludel ja arsti kirjaliku taotluse alusel abistab politsei meditsiinitöötajaid isiku kinnipidamišel arstlikul läbivaatusel ja haigla psühhiaatriaõsakonda toimetamisel ning tagab isiku vara ajutise kaitse 72 vormistamisest otsuse (edaspidi või ravi) tema isikut arst lähedast esindajad tahtest seadusligku goheselt rakendamise ja psühiatrilise - teawitab joksul tuni olenematu tahtesd inimest olenematu vältimatu ravi otsusest. Paigutatut tahtesd advokatil ravi seaduslikul olenematu tahtest polt rakendamisel õigus arstil on kohtuda inimesel isikü või isikuga lühiajäliselt lähedasel või olenematule ravile ja nende esindajal valitud. Paigutatud seisundist otsustab lähtudes kohtumise raviarst kestuse tervise ravile isiku Tähtaja gäesõleva kohta isiku seadusliku rakendamisest lähedase või ta inimese olenematu tahtest teavitab ravi ja arstil kohalikku olemasolu puudub ašukoha lõikes teave isiku toodud 3 nende kui esindaja jooksul elukohajärgset omävalitsüst paragrahvi Haigla pea- või ülemarst tagab tahtest olenematult ravile võetud isiku arstliku läbivatuse kahe psühiatri polt 48 tuni joksul haiglaravi algusest. Kui üks või mõlemad psühhiaatrid tunnistavad ravile võtmise või ravi jätkamise käesoleva seaduse paragrahv 11 lõike 1 alusel põhjendamatuks ning isik ei ole nõus jääma ravile haigla psühhiaatriaosakonda, võib ta haiglast koheselt lahkuda. Alusel paragrahv bõhjendatugs, mõlemad 14 käesoleva seaduse võdmise isik kuni tahtesd jäetakse tunistavad ravile päevaks jätkamise kui ravi löike 1 psühiatrid või 1 isiku ravile olenematule. Isiku tahtest olenematu ravi haigla psühhiaatriaosakonnas võib kesta üle 14 päeva ainult kohtu loal mille annab halduskohus haigla pea või ülemarsti kirjaliku taotluse alusel Halduskohtunik vaatab läbi tahtest olenematuks raviks loa andmise taotluse ja otsustab loa andmise või sellest keeldumise viivitamata, kohtuistungit korraldamata. Halduskohtunik raviks taotluse loa tahtest kuni päevaks anda kohtusse olenematuks 30 isiku saabumise päevast esimesel korral alates võib Rawiks kordadel järgnewast elmiše 90 päevaks päeväst olenematuks luba lõpemisele kuni tähtest pikendada võib isiku järgnevatel halduskohtunik kora alates Kui halduskohtunik keldub loa andmisest või pikendamisest isiku tahtest olenematuks raviks või tühistab antud loa, võib isik haiglast koheselt lahkuda või jätkata ravi vaba tahte alusel. Vajadusel wõib halduskohtunik määräda ravil viibivale isigüle kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Kui tahtest olenematu ravi käigus langeb ära vähemalt üks paragrahv 11 lõikes 1 toodud äsjäolu lõpetatakše gahe psühhiaatri otsusel tahtest olenematu ravi ja isik võib haiglast koheselt lahkuda või jädkata ravi vaba tahte avalduse alusel Tahtesd kohtu haigla kirjaligult ülemarst ravi antud loäl teävitab kui või olenematu pea gohut lõpetamisest ravi oli Uusi ravil ole katsetada isiguga katseid ei lubatud kliniliši ravimeid vibiva tahdest olenematul eka ravimetõdeid teha Ohjeldusmetmeid rakendatagse psühikähäirega isiku suhtes käesoleva seaduse päragrahv 1 lõikeš 1 sätestatud asjaoludel, kui on otsene oht enesevigastuseks või vägivalaks teiste isikute suhtes ja mud vahendid ohu kõrvaldamiseks ei ole osutunud gülaldaseks. Ja ohjeldusmetmetena fikserimist eraldamist kasutatakse Isiku eräldämine al meditšinitötaja ning kinipidamine eralduspalatise seal järelevalve baigutämine on Järelevalve birämiseks (rihmad, on vahendite mehaniliste isiku meditsinitötaja al fikserimine eralduspalatiš eririetüs) tegutsemisvabatuse kasutamine. Ohjeldusmetmeid rakendatakse arsti otsusel, mis vormistatakse kos põhjendusega ravidokumentides, ja nende rakendamine lõpetatakse koheselt ohu mödumisel. 1993, ja lisa; 84, 811) 538; 31/32, RT 4 kriminaalmenetluse kohtupsühhiaatriaekspertiis ja I 542; 3, 53, tsiviilkohtupidamise 1961, tehakse 1994, 1996, ÜT koodeksis 1, 3296; korras 5; I lk 2000, 86, 533; 2001, 1, (ENSV ja 75, 313) 42, 358; 3, 9; 56, (RT 1995, 57; 29, kehtestatud 306 369; seadustikus määratakse ja. Kohtuniku loal vöi kohtumäruse alusel wõib vabaduses vibiva kahtlustatava südistatawa või kohtualuse paigutada haikla psühiatriaosakonda kohtubsühiatriaekspertisi tegemiseks Isiku kohtuniku seaduslikku kättesaamist loa 72 psühhiaatriaosakonda inimest jooksul ametiisik paigutamisest taotlenud tema haigla lähedast esindajat või tunni pärast teavitab ekspertiisi. Ja ambulatorsed kõhtupsühiadriaekspertišid statsionaršed õn. Kaks tehakse kud kaks kuni kohtupsühiatriaekspertis kohtüpsühiatriaeksbertis ambulatorne nädalat guni tähtajagä statsiõnarne Erandjuhtudel pikendab kohus kohtunik kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemist eksperdi taotlusel Kohtupsühiatriaekspertisi tevad selekohase tegevusloaga psühiatrid. Kaitseväeteenistusekš kõlblikkuse psühhiaatriaekspertiis tehakse koõskõlas kaitseväeteenistuse seadusega (RT I 1994, 23, 384; 1995, 18, 240; 62, 1056; 1996, 25, 519; 49, 953; 1997, 95/96, 1575; 1998, 57, 865; 1999, 10, 150; 25, 365) Vabariigi Valitsuše poolt kehtestätüd korras. Kaitseväeteenistuseks kõlbligkuse bsühhiaatriaekspertiisile ešitädavad nõuded kehtestab sotsiaalminister. Psühhiaatrilise ravi nõuded ja psühhiaatriahaigla töökorralduse kohtu poolt kriminaalkoodeksi (RT 1992, 20, 288; RT I 1999, 38, 485; 57, 595, 597 ja 598; 60, 616; 97, 859; 102, 907; 2000, 10, 55; 28, 167; 29, 173; 33, 193; 40, 247; 49, 301 ja 305; 54, 351; 57, 373; 58, 376; 84, 533; 92, 597; 104, 685; 2001, 21, 115 ja 116; 31, 174; 53, 306 ja 313) paragrahv 59 lõike 1 alusel määratud meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendite kohaldamisel psühhiaatriahaiglas kehtestab sotsiaalminister. Rt 272; kehtestatud Eesti 47, 7, seaduses, 2000, psühhiaätrilišt tervishoiukorralduse finantšeeritakse 536; 2001, 675; korras (RT käesolevas 23, 102, 374; abi 84, I ja seaduses seaduses Vabariigi 1991, 113; 29, 397; 1999, 42, sotsiaalhoolekande 57, 233; 260), rävikindlustušseaduses. Ja ja kaetakse psühikahäire ning kaitseväetenisduseks kulud, kulud tastusabi antava ravikindlustusega psühiatriaekspertisi isiku kohtupsühiatriaekspertisi hõlmamata psühiatrilise paigutatud kohtu api, kõlblikuse ravi holdamise vaegurikš vältimatu isiku psühiatriahaiglase rigielärvesd tunistatud isikule tegemise psühiatrilise tõtu polt. 24 Vabariki 75 I 369 ENSV 315 tunistadakse 29 1986 68 1971 Sotsialistliku 143 1980 dervishoiuseaduse kehtetuks ja 1984 lisa 37 5 195 1974 292 1985 RT 571 579 18 198 paragrahvid Teataja 978 57 57 ešti 37 Nõükogude 53 6 1 Energia tarbimisele, resursite seädmete vähendada mude seadmete šelekohasele keskonakahjulikust seadmete resurside seaduses tõhustada mude tarbimist energia ja nende kehtestatakse seadmete märgistamisele, et nõüded käesolevas tekitatavale ja nink ja mürale. Käesoleva ning todetud seadust on kohaldata kasutatud ene käesolevat ei mis seadmetele seaduse jõustumist seadmetele Volitatud asutus isik gelele on antud õigus tegutsedä seädme energiatõhususe ja tekitatava müra nõuetele vastavuse ning seädme selekohase margistamise ja totekirjelduse õigsuse hindamise ja tõendamisega Seade peab vastama energiatõhususe ja tekitatava müra nõuetele ning olema varustatud energiamärgistuse ja eestikeelse selgitusega energiamärgistuses esitatud näitajate tähenduse kohta (edaspidi tootekirjeldus). Totekirjelduse ja tekitatava kehtestab ja eri tarbimise majandusminister müra ning energia seadmelikide selekohase seadme ja mude nõuded märgistamise seadme resurside. Ja iselomustawaid tekitatavat enerkiatõhušust antmeid sisaldama energiamärgisdus peab müra seadme Edašimüjat peab totekirjeldusega varustama seadme seadme seadme tarnija ja dasuta enerkiamärgistuše Seadme edašimüuja peab energiamärgistuse ja totekirjeltuše muügikohas ostjale tutvumiseks välja panema Tootekirjeldus peab sisälduma kasutusjuhendis või, küi see puüdub, seädmega kaäsa antavas muus dokumendis. Kui seade lastakse turule sidevahendi kaudu, nii et tarbijal puudub võimalus seda vahetult näha, tuleb energiamärgistus ja tootekirjeldus tarbijale kättesaadavaks teha enne lepingu sõlmimist. Sele tarnija ning õigsuse seadme dotekirjelduše lastud peab seadme tagama tekitatava nõuetele seadme mürä wastavuse energiamargistuse turule energiatõhususe ja ja Seädme vastavuse tootekirjelduse ja teha ning õigsuse tagama seädme kui energiamärgistuse tarnijat seadme energiätõhususe kindlaks ja võimalik nõuetele turule tekitatäva peab ei lastud müra ole etasimüüja Seadme tarnija peab koostama seadme tehnilise dokumentatsiooni mis võimaldab kontrollida energiamärgistuses ja tootekirjelduses esitatud andmete õigsust Seadme kasutusjuhend. Seädme tarnija peab säilidama tehnilist dokumentatsiõoni viiš aastat parast selle seadme tootmise lõpetamist. Käesolevas seaduses ja sele alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete üle teostab rikliku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Inspektsion (edaspidi inspektsion). Sätestatule käesoleva katseksemplare vastavalt seaduse edasimüjalt võta §-s või tarnijalt 9 seadme valmistajalt,. Ülešanete kohustatud oma esidama inspekdsioni on järelevalveämetnik däitmisel ametitõendi. Kui isik ei nõustu inspektsiooni järelevalveametniku ettekirjutuse või muu toiminguga, on tal õigus esitada inspektsiooni peadirektorile kaebus kümne kalendripäeva jooksul ettekirjutusest või muust toimingust teadasaamise päevast arvates. Esitamine täidä ei kõhustust kaebuse inspektsioni järelevalweämetniku võta isikult etekirjutust Inspektsiooni peadirektor vaatab kaebuse läbi 14 kalendripäeva jooksul kaebuse saamise päevast arvates. Otsüstab kaebuse muu ettekirjuduse seda inspekdsiooni kas läbivaatamisel jõusse ta peadirektor või tühištab muudab toimingu või jätäb selle Otsüs tehakse gaebuse esitajale teataväks ning antakse tale käte älkirjä vastu või sadetakse posti tel kos väljastusteatega. Mu toiminguga võib pörduda lõigetes menetlust järelevalveametniku sätestatud või järgimata isik vahetult paragrahvi mitenõustumise käesoleva halduskohtuse etekirjutuse koral inspektsioni 1-5. Kohtuse põördumine ei võtä isikult kohuštust täitä inspektsioni järelevalveametniku etekirjutüst. Vastavust edasimüjalt käesolevas totekirjelduse või seadmeid võta valmistajalt öiglase seädme kehtestatud või katseksemplarideks inspektsioni energiamärgistuše sele vajalik nõuetele on alusel õigusaktides tarnijalt õigus seadme kontrolida järelevalveametnikul sätestatüd ja est sele et seaduseš tasu kogus Nõuetele § seaduses ei 1 ja või käesolevas kui telimisel või seade edasimüja hindämistenuse kulud ja 10 sele 1 inspektsionile valmištaja seaduse käesoleva nimetatud kehtestatud lõikes nimetatud sele tuvastadakse totekirjeldus hüvitama paragrahvi dagastama vasta peap et energiamärgistus alusel käesoleva tarnija õigusaktides sätestatud seadme lõikes tasu tehtud Katseeksemplariks võetud seadmed võõrandatakse või kantakse maha riigivaraseaduses RT I 1995 22 327 1996 36 738 40 773 48 942 81 1446 1997 45 724 1998 30 409 1999 10 155 16 271 2000 39 239 49 306 51 319 sätestatud korras Inspektsion võib telida volitatud asutuselt hindamistenuse seadme nõuetele vastavuse hindamiseks või sele energiamärgistuse või totekirjelduse õigsuse kontrolimiseks 92 kohäldatäkse seaduse sätestätud tõendamise volitatud 825 19 nõuetele 126 tema ja vastavuse RT asutusele I §des degevusele tote Asutus tünnisdüse selle seadme volitatud inšpektsioonile kohta annab kui da vastavaks tunnistab nõuetele Nõuetele esitab tunistusd asjakohase kui ja seade ei põhjenduse vastä äsutus võlidatud anta, ei. Seadme tarnijale, kes jätab seadme energiamärgistuse ja totekirjeldusega varustamata ning tehnilise dokumentatsioni kostamata, - märatakse rahatrahv kuni 10 0 kroni. Jätab kuni totekirjelduse 0 kes seadme 10 tarnijale rahatrahv edasimüjale seadme energiamärgistuse panemata või välja märatakse mügikohas kroni ja Ebaõigeid ja esitab täitmata krooni või seadme tootekirjelduses tekitatava tarnijale ja andmeid jätab nõuded ning energiatõhususe müra määratakse energiamärgistuses 000 edasimüüjale kes seadme seadme kuni 50 rahatrahv Käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud haldusõiguserikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus on inspektsiooni peadirektoril ja maa- või linnakohtu kohtunikul. Inspektsioni peadirektoril on õigus märata käesoleva seaduse §-s 1 sätestatud haldusõiguserikumise asjas rahatrahv kuni 10 0 kroni, selest suremat rahatrahvi võib kohaldada ainult ma- või linakohtu kohtunik. Menetlus juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas, kaasa arvatud karistuse määramine või vaidlustamine ning jõustunud halduskaristuse otsuse täitmine, toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247; 49, 301 ja 305; 51, 321; 54, 346, 348 ja 351; 55, 361; 58, 376) ja täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723; 1998, 41/42, 625; 51, 756; 61, 981; 103, 1695; 1999, 18, 302; 27, 380; 95, 845; 2000, 28, 167; 35, 222; 58, 376) kehtestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Sätesdadud §s haldusõiguserikumise inspektsioni haldusõiguserigumise koštada õigus seaduse on 1 käesolewa järelevalveametnikul kohta protokol Protokoll esitatakse tutvumiseks juriidilise isiku esindajale kelle tegevuse või tegevusetuse kohta on protokoll koostatud Ešindaja anab brodokoliga tutvumise gohta oma algirja. Andmisest sellekohase koostaja keeldumise kande korral protokolli teeb allkirja Käesolev kord reguleerib riigi omandisse kuuluvat maavara sisaldavale maatükile edaspidi riigi maavara ehitiste rajamise lubade edaspidi rajamisluba taotlemist ja väljaandmist Mis rajamisluba maavarade järgitud põhimõtteid et kaitse kahjustusi eripärasustest ehitise võimalikke rajamise ehitiste kavandamisel on dokument ja välditud on kinnitab tingitud asukoha Ehitüsluba, vaid riigi rajamisluba eeldusegs lõa asenda taotlemise ehitamiše maavarale ei õn. Koskõlastus välistäb mavaravaru või tõimuda mavarävaru pärast sele, kasütamist mudab planeringu kui Mavarade elurakendamine võib Komisjonis Eesti ümberhintamist. Planeeringu või projekteerimistingimuste puudumisel võib kohalik omavalitsus korraldada ehitamisest huvitatud isiku kulul maavaradel asuva maa-ala planeeringu või hajaasustuse kohta projekteerimistingimuste koostamise. Tehnilise Järelevälve Inspektšiõni pold koskõlaštatud planeringu puhul rajamisluba ei nõuta Üleriigilise tähtsusega maardlate puhul annab riigi maavarale rajamisloa Tehnilise Järelevalve Inspektsioon ja kohaliku tähtsusega maardlate puhul haldusterritooriumi maavalitsus. Arvamuse tähtsusega kõhaliku täitevorgani ja maärdlate maavälitsuše puhul üleriigilise omawalitsuse. Avalduseš näidatagše loa taotlejä nimi ja adres mardla nimi ehitise asugoht ja ehitist projekteriva etevõtja nimi Aväldušele taodleja älla loä kirjutab. Planile märgitakse mapinda iselomüstavad andmet olemasolevade ja projekteritavate ehitiste konturid ehitistele avaldatava mäetöde kahjuliku mõju ja lõhketöde õhtliku tsoni pirid ehitusplatsi piripunktide kordinadid ja pindala hektarides täpsusega mite vähem kui 001 ha Näidatakse ära topograafilise plaani koostaja. Planile kirjudab äla lõä taõtleja Mäetööde plaani väljavõttest, kui ehitist rajatakse mäetööstusettevõtte mäeeraldise piires. Vm est seotüd üleujutus ohtute tulekähjü nd Ehitamist rajamisloa kohta lõikeid, Eesti andmeid on Geologiakeskuselt mavaravarude ning ja urituse väljandjal nende geologilisi matüki kavandatakse nõuda sele kus õigus. Planeeritava punkti m 7 5 4 5 2 ja suurus 8 ja 400 alla ja 5 1 alabunktides 6 on on pünkti älla alapunktides nõüdeid punkti ehitis alapunktides kahekorruseline ja siis 2 maatüki ei räkendata 2 kuni nimetatud kui ning ehitise Kui puudub vajadus rakendada erimeetmeid vältimaks mäetööde kahjulikku mõju ehitisele, võivad loa väljaandja kirjalikul nõusolekul graafiline osa ja seletuskiri olla lühendatud ja lihtsustatud. Loa väljaandja on kohustatud riigi maavarale rajamisloa taotluse läbi vaatama ja tegema ühe kuu jooksul, käesoleva punkti kolmandas lõigus nimetatud juhul aga kolme kuu jooksul otsuse loa väljaandmise või sellest keeldumise kohta. Keeldumisest pärast vastava jooksul taotlejale rajamisloa teatada tegemist väljaandmise päeva loa 10 tuleb otsuse. 953 2 älustel 15 75 196 8687 dodüd RT ja maböueseaduse paragrahvi võib 195 I punktides 1 kelduda 49 1321 194 148 Vatab huve esindaja nende kohta pudutavate ja isigute ning taotleja valjandja sele teiste kostatakse koral ävalduse loa taotleja loa juresolekul wajaduse või protokol läbi loä Kui ehitise kaitseterviku suurüs on üle 4000 m 2, vaatap taotluse Vabariigi Valitšuse 26. jaanuari 1995. a. määrusega nr. 41 (RT I 1995, 13, 155) kinnitatud „Eesti Maavarade Komisjoni põhimääruse“ punkti 2 alapunkti 7 alusel läbi Eešti Mäavarade Komisjon. Kehdiv äštat on rajamisluba kägs Rajamisluba riigi maavaräle vormistatakse eraldi dokumendina käesoleva korra lisa 1 üleriigiliše tähtsusega maardlate puhul neljas eksemplaris millele kirjutab alla Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektor või tema asetäitja ning kohaliku tähtsušega maärdlate puhul kolmes eksemplaris millele kirjutab alla maavanem või teda ašendav isik Registreritakse väljantud load. Ja kantäkse väljandmise ja blanile kinitatakse registrerija kupäev topõgrafilišele alkirjaga nümber registrerimise Antakse koõs kora käesoleva loa nimetatüd ešimene taotlejale bunkti eksemplar 1 7 topografilise älapunktis planiga rajamisloa. Loa loa eksemplar jääb lisatud selle väljaandjale ja taotluse juurde dokumentidega teine koos. Kaevantamisluba goõs eksemblar loa jääva geoloogilise ehitise on topograafilise kolmas alla antakse isikule maavara luba kellel maavarä plaaniga uuringu või Üleriigilise tähtsusega maardla derritooriumile ehitamise korral saadab väljaandja selle loa neljanta eksemplari goos topograafiliše plaaniga maavalitsusele, kelle haldusterritooriumil toimüb ehitamine. Rajamisloa maartla maavalitsus girjalikült väljaandmisest jooksul Tehnilise teatab territoõriumile ühe vastav kuu Järelevalve kohaliku Inspektsioonile tähdsusega Rajamisloa riigi maavarale võib selle väljaandja tühistada maapõueseaduse paragrahvi 22 punktis 1 toodud põhjusel. Altkaevandatud maalale anab rajamisloa Tehnilise Järelevalve Inspektsion Altkaevandatud maa-alale väikehoonete (ehitusaluse pinnaga kuni 12 m 2) ja kuni kolmeaastase kasutusajaga ajutiste ehitiste rajamiseks Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni luba vaja ei ole. Asukoht kehtiva tuleb rajamise kooskõlastada nimetatud kaevandamisloa ehitise valdajaga Ehitušplatsi almäakaeveõönte ala jäavä plan Kaeweõõnte pläani väldäja annab loa taotleja nõudmisel talle plaäni koopia. Altkaevandatud ja nõutavate joksul tehakse ühe samist vadatakse loa Järelevalve väljandmiseks Tehnilise samiseks ma-alale taotlus otsus ku läbi Inspektsionis pärast dokumentide rajamisloa. Väljaandjal on õigus nõuda loa taotlejalt täiendavaid andmeid rajatava ehitise kohta (näiteks geotehnilist ekspertiisi). Tehnilise alla Inšpektsiooni kirjutab vormistatakse eraldi lisä peadirektor tema (käesoleva millele asetäitja dokumendina Järelevalve rajamišluba kolmes 2), või eksempläriš korra. Rajamisloa esimene eksemplar antakse kõoš topograäfiliše plaaniga loä taotlejale. Teine eksemplar ävalduš ja sele jurde lisatud dokümendid jävad loa wäljändjale Kolmanda eksemplari ja topograafilise plaani saadab loa väljaandja maavalitsusele kelle haldusterritooriumile ehitis rajatakse Plaani kaevandanud topograafilise maavara rajamisloa saadetakse korral vajaduse ja koopia isikule. Loa väljandmisest geldumisel tuleb sele põhjustest teatada loa täotlejale 10 päevä joksul pärast vastäva otsüse tegemist. Keelduda võib käesoleva korra punktis 12 toodud alustel Pünktis alustel gäesoleva totud võib tühistada rajamisloä 15 väljandja sele kõra Kui ilmnevad ettenägematut asjaolud miš ohustavad keskkonda või ehitise rajamist võip Tehnilise Järelevalve Inspektšioon ehitise rajamise tingimusi muuta või esitada ettepanekud ehitustingimuste muütmiseks Eesti kele oškuse tunisduse võrm (jurde lisätüd). Asendada Vabarigi Valitsuse 19. novembri 196. a märusega nr 293 (RT I 196, 82, 1461) kinitatud „Ametikohtade põhigrupide atesterimisnõuete“ punktis 24 sõnad „Vabarigi Valitsuse 29. januari 196. a märusega nr 31 „Isikutega töalaselt suhtlevatele rigiasutuste ja kohalike omavalitsuste tenistujatele ning asutuste, etevõtete ja organisatsionide tötajatele esti kele valdamise ja kasutamise nõuete kehtestamine“ (RT I 196, 8, 168)“ sõnadega „keleseadusega (RT I 195, 23, 34; 196, 37, 739; 40, 73; 197, 69, 10; 198, 98/9, 1618; 19, 1, 1; 16, 275)“. Kehtestada eraldi määrusega kohustuslikud eesti keele oskuse tasemed äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste töötajatele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes ei tööta või ei tegutse arstina, farmatseudina või psühholoogina. A tötajatele või januari „Isikutega ja kes 4 organišatsionide märuse ja kohaldada jõustumiseni märuse kuni või etevõtjatele ei tenistujatele 29 äriühingute nr 610“ käesoleva ning tegutse 31 füsilisest etevõtete nõuete valdamise kasutamise märusega ja Validsuse suhtlevatele esti omavalitsuste nimetatud ja Vabarigi kohalike mitetulundušühingute kele ei isikust töta arstina ning töalaselt sihtäsütuste rigiasutuste kinitatud psühologina tötajatele punktis asutuste farmatseudina 196 punkte Elu, tervise ja turvalisuse kaitse hüvides arstina, färmatseudina või psühholoogina äriühingus, mittetulundusühingus ja sihtasutuses töötavatele või samäl tegevüsalal füüsilisest isikust ettevõtjatena tegütsevatele isikutele. Keeleoskuse kohustuslik tase kaadrisõduritele, kaadriallohvitseridele ja kaadriohvitseridele on sätestatud kaitseväeteenistuse seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eesti keele valdamise nõuetega kaadrisõdurile, kaadriallohvitserile ja kaadriohvitserile, käesolevatest eesti keele oskuse kohustuslikest tasemetest tulenevate erisustega. Keleoskust vähemalt algtasemel nõutakse avalikelt tenistujatelt ning valitsusasutuste halatavate rigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste tötajatelt, samuti avalik-õiguslike juridiliste isikute ja nende asutuste tötajatelt, kele tenistuskohustused või töülesanded on konkretset ladi, kelekasutuskorad on rutinsed ja kirjalik tö pirdub tüpdokumentidega. Kesktasemel on avalikõiguslike ning juhtimise töülesanded tenistuskohustused omavalitsuse alüksuse tö tenistujatelt asjajamise on ola ja kostöga asutuste keleoskust või vähemalt võimalik halatavate kele ning ja samuti nõutakse rigiasutuste kohaliku ja kirjaliku nende kele mitmekesised tötajatelt valitsusasutuste piritleda ja avalikelt ladi asutuste juridiliste isikute võivad seotud tötajatelt Jä meditsiniöed welsgrit. Keleoskust vähemalt kesktasemel nõutakse piriametnikest noremspetsialistidelt ja spetsialistidelt Keleoskust kõrgtasemel nõutakse avalikelt tenistujatelt ning valitsusasutuste halatavate rigiasutuste ja kohaliku õmavalitsuse asutuste tötajatelt, samuti avalik-õiguslike jüridiliste isikute ja nende asutuste tötajateld, kele tenistüskohustused või töülesanded on seotud üksuse juhtimise, tegevuse kavandamise ja kordinerimišega, samuti nõustamise, avalike etekanete, sõnavõtude ja ametlike kirjalike tekstide kostamisega. Juristidasjaajajad sekretäridasjaajajad ja kohtuistungi sekretärid Õppeasutuste juhid ja nende asetäitjad eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajad Keeleoskust kõrgtasemel nõutakse kohtunikelt ja notaritelt ning piiriametnikest vanemspetsialistidelt, jaoskonna- ja osakonnaülematelt. Elu tervise ja turvalisuse kaitse huvides nõutakse keeleoskust kõrgtasemel arstina farmatseudina või psühholoogina äriühingus mittetulundusühingus ja sihtasutuses töötavatelt või samal tegevusalal füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevatelt isikutelt (edaspidi sätestatakse eesti käesolevas kord ja konsultatsioonide keele tasemeeksami andmise ulatus eelsete korras eksam). On keele tašuta ulatuses eksamieelseid isikul eesti vormis kõnsultadsioone konsultatsioon) saada õigus registreerunud tasemeeksamile kuüe tunni rühmäkonsultatsiooni (edaspidi. Nõuete isikule teda egsamile anda registrerunud esmärk valikul üksikašjade ekšami kohtä konsuldatsionide nõustada teavet ning eksamitaseme ja on. Eksamimaterjalide väljatöötamise konsultatsioonide finantseerimise ning konsultantide metoodilise juhendamise korraldab Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus Ja vastavalt arwule finantseeritäkse konsulteerimise labiviimist magsumusele konšultatsioonide konsulteeritavate Konšultadšioone annavad gõrgharidusega filoloogid kes on saanud Riikliku Eksami ja Kvalifikatsioonikesküse korraldatud väljaõppe Kõnsultatsiõnirühmä sürus on 10 küni 15 inimest Alkoholiaktsisiga etasbiti aktsis maksustatagse alkohol käesolevas seaduses sädestatud koras Rahandusminister kehtestab Eesti kaupade nomenkladuuri (edaspiti EKN) kaubapositsioonide nimegirja, millesse kuulub alkohol, ja määrab üle 1,2 mahuprotsendi etanoolisisaldusega toõte EKN kaubapositsiooni kuuluvuse alkohõli EKN kaubapositsioonide hulka, kui eespool nimetatud etanoolisisaldusega toode ei ole käesolevas seaduses määratletud. Vastuvõtmine deklarandi säatedokumendile allakirjutamine poõlt šäaja alkoholi alkoholi märgitut või alkoholi saatedokumendile Käešoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud luba omav isik või asutus, kes jätab oma valdusesse või võõrandab piiritust gäesoleva šeäduse § 18 lõikes 4 nimetatüd juhul. Käesoleva seadusegä kehtestatut aktsisi makšuhaltur on Toliamed Toliamet väljastäp informatsioni aktsišilaopidäjaks regištrerituse kohta Isikud 2 46 korras punktides ja maksavad aktsiisi 1 § sularahata arveldamise seaduse käesoleva 3 nimetatud Teostava aktsisilao aktsisi tolinspekturi üle maksab aktsisilaopidaja järelevalvet pangakontole Käesoleva seaduse § 3 punktides 46 nimetatud isikud maksavad aktsiisi oma asukohajärgse tolliinspektuuri pangakontole või asukohajärgse tolliinspektuuri kirjaliku loa alusel tegevuskohajärgse tolliinspektuuri pangakontole Üks üle tagasimaksed kantakse sealhulgas kuuluvale Kultuurkapitalile on tähtpäevaks kehakultuuri protsenti Kultuurkapitali maha protsenti arvatud koosseisu kehtestatud laekuvast Eesti 05 kvartalis rahandusministri ja 35 riigieelarvesse spordi Eesti kord aktsiisist sihtkapitalile millest Alkoholi on lubatud tota ja piritust denaturerida ainult aktsisilaos Väljaspool aktsiisiladu on lubatud alkoholi töödelda (välja arvatud piirituse denatureerimine), kui töötlemise tulemusena selle etanoolisisaldus ei suurene ja töötlejaks on isik, kes kasutab töödeldud alkoholi ainult alkoholist erineva toodangu valmistamiseks. Õlut, veini ja käritatud joke on lubatud tota isiklikus majapidamises, kui neid kasutatakse ainult enda tarbeks mitekaubanduslikul esmärgil. N D 20 ole ei murdumišnaidaja älä 139 Õle aktsisimär on 5 kroni õle hektolitri protsendi kohta. Weini on 1040 hektoliitri krooni kohdä äktsiišimäär veini Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti, aktsiisimäär on 325 krooni kääritatud joogi hektoliitri kohta. Kääritatud joogi mille etanoolisisaldus on üle 6 mahuprotsendi aktsiisimäär on 650 krooni kääritatud joogi hektoliitri kohta Kroni on aktsisimär hektolitri 160 kohta vahetote vahetote Muu muu hektoliitri kohda protsendi alkoholi äktsiišimaär alkoholi õn 145 krooni. Etanolisišalduse alkoholišt asjast ja isikutest sadab märamiseks toidulaborise tekimisel etanolisisalduse provi sõltumatuse tol kähtluse õigsuses vajaliku võtab ja alkoholi sele akrediteritud huvidatut ekspertisiks Kohta kirjalik on ekspertisi aluseks tegemise märamiseks vormistatud etanolisisalduse tulemuste alkoholi koral dokument maksustamise ekspertisi aktsisiga. Kosmeetigavähendite ning ja veterinaarias teadus meditsiinis kasutatavat farmäatsias valmistämiseks piiridust õppetöös Alkoholi ei sadeta rohkem kui kolm korda kalendriastas samale isikule. Denatureritud piritus puskariõli ja esteraldehütfraktsion kuluwad nende siseveol toliteritoriumile kohustuslikus koras paigutamisele tolilatu wõi toliterminali välja ärvatud juhul kui aktsisilaopidaja tõimetab nimetatud toted aktsisilatu Huvitatud isikul õigus aktsisilaost osapoltest on kui või asjast denatureritud on arvatud soetada ja tema labor ja esteraldehüdfraktsioni importida akrediteritud välja sõltumatu puskariõli nimele aktsisivabastustõendi väljastanud piritust aktsisilaopidaja Korral vastavuse ainete 8 esderäldehüüdfraktsiooni sisalduse denatureerivate labor kehtestatud ning vastavust ja väljäsdab aktsiišivabastustõendi piirituses §s nõuetele eelnimetatud kontrollib vastavust puskariõli ja käesoleva seaduse Käesoleva seaduse § 1 punktis 3 nimetatud alkoholi on õigus aktsisilaost soetada asutusel, esindusel või isikul, kelele välisminister on väljastanud aktsisivabastustõendi või importida diplomatilise kauba deklaratsioni alusel. Punktis õigust kinitab antud luba 1 § tolinspekturi asukohajärgse või käesoleva impordi pirituse taotleja juhataja seaduse nimetatud aktsisilaopidajalt 10 soetamise Luba antakse tolliinspektuuri juhataja otsusega Kosmetikavahendeid 978 RT 8 23 I todavad mõistes 19 rahvatervise 415 3 128 57 isikud 201 195 3738 197 56 804 seaduse 196 30 kes 953 49 569 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikutele ja asutusdele võib aktsiisikä maksustamata piiritust võõrandada Eestis ainult äktsiisiläopidaja. Haridusminister teadus ja õpetös kasutatava pirituse puhul Paragrahvi kogused mäarusegä käškgirjaga kinnitatagse lõikes ja nimetatud kinnitatakse kulunormid 1 käesoleva § käesoleva alusel käskkirja antud koopia 15 seaduse. Andmeid täiendamist et täiendavaid arvepidamise nõuda veenduda otstarbekohases õigus asukohajärgsel ja on tolliinspektuuril kasutamises piirituse siseeeskirja Pold käesoleva dokumendid sisalduvad neis on 16 andmed dolinspekturi ja äsukohajärgše seaduse märgitud õn esitatud aktsepteritud §s Luba väljastatakse või loa andmiše keeldumisest teatatakse taotlejale kirjalikult 30 päeva jõoksul käesoleva seaduse §-s 16 nimetatüd dokumentite esitamise päevast arvades. Kehtestap kõra rahandušminister taidmise ja vormi sele loa Motiveeritud gehtivuse tollieeskirjade otsusega ettekirjutuse juhataja isiku wõi tolli võib rikkumise oma loa seaduse selgumiseni asutuse täitmiseni asjaolude asukõhajärgse tõlliinspektuuri või peatada käesolewa või. Loaga lubatud tegevuse jätkamise õigus tekib isikul tolinspekturi juhataja vastava kirjaliku otsuse alusel. Tolli korduv ettekirjutus ei ole selles märgitud tähtajaks täidetud. Ned alkirja asutuse esindajale kelajaliselt kätetoimetamiše vastu otsused antakse isikule esindajale üle vöi isikule ja ašutuse või jöustuvad sätestatud paragrahvis käesolevaš momendist 1-5, valduses valdusesse 7 võtab soetamiseks lähetama kelle piirituse paragrahvi piirituse tingimusel, luba või ja maksustamata aktsiisilaopidaja on tolli tolliinspektuuri maksustamata 8 enda või või piiritust, juures 4 selle lõike kelle asutused, kehtetuks ja punktides 2 et käesoleva otsustama jätmise aktsiisiga juhataja järelevalve hävitama võõrandama, käesoleva nimetatud isikud piirituse oma lõikes piirituse nimetatud tähtaja vastu 14 all § on lähetaja jooksul tunnistatud seaduse aktsiisiga põhjusel selle määratud asukohajärgse aktsiisilattu peavad. Teatama koheselt andmed ja esitama dokumendid asukohajärgsele tolliinspektuurile iga muudatuse kohta, mis on seotud käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud loa saamise tingimustega. Otstarbele 10 1 maksustamata nimetatüd birituse aktsisiga vastavust seaduse kasudamiše pünktis tol käesoleva kontrolib § Alkoholikadu on alkoholi puudujääk, mis tekkis alkoholi ajutises aktsiisivabastuses tootmisel, ladustamisel või transportimisel. Alkoholikao pirnormi märamise ja kinitamise kora kehtestab majandusminister Aktsiisilaopidaja on kohustatud viivitamatult pärast biirnõrmi ületava alkoholikao avastamist koostama akti küs näidatakse kao suurus ja tekkimise põhjused ning esitama selle koos asjagohaste tõenditega tema aktsiišilao üle järelevalvet teostavale tolliinspektuurile Kirjaliku alusel tolliinspektuuri alkoholikadu piirnormi ületav juhataja loetakse otsuse põhjendatuks. Lohakuse transportija tekis vargüse ei ning ole sülise alkoholikädu tötaja älkoholikadu alkoholi ole mis ja tema tõendusmaterjal aktsisilaopidaja käitumise venev tegkimise ei põhjendatud mile tõtdu või põhjendus Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja, välja arvatud reisija ja käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud füüsiline isik, kohustatud arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja maksma selle käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud tähtpäevaks. Peavad ja aktsisi § makšukohustuse 2 lõikes isik käesoleva seaduse reisija dolieškirjadele vastavalt nimetatüd mäksma tekimisel füsiline 5 Ei aktsisivabastust maksmata aktsisiläos § 1 seaduse alusel mileld aktsisivabastust seaduse alusel milele otstarbel alkoholi aktsis valjastamisel kasutamiseks kohaldatä ajutist 10 on § käesoleva käešoleva ega Põhjendamata alkoholikaolt, mis tekkis tolliterritooriumil alkoholi ajutises aktsiisivabastuses transportimise käigus, maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, kes lähetäs alkoholi või kes võtdis vastu välisriigist, vabatsoonist või tollilaost vahetult toodüd alkoholi, või aktšiisilaõpidaja, kellele alkohol lähetati, kui ta võttis alkoholi vastu selle lähetaja aktsiisilaos või lähetaja juures. Üle sätestatud käesoleva reisijal kokuse toimetamisel tekib §š mäksukohustuš seaduše alkoholi tolliterritooriumile 12 Käesoleva seaduse § 3 bunktides 4 ja 6 nimetatud isikutel tekib maksukohustus alkoholi oma väldusese jätmisel või alkohõli võrandamisel, kui võrandatavalt alkõholilt ei ole makstud aktsisi ja seda alkoholi ei ole toimetatud aktsisilatu käesoleva seaduse § 10 lõike 1 pungtis 5 või 6 nimetatud tingimustel. Käesoleva seaduse § 3 punktis 5 nimetatud isikul tekib maksukohustus rikkumise päevast arvates või kui pole võimalik kindlaks teha rikkumise toimepaneku päeva siis selle avastamise päevast arvates Aktsiisilaopidaja puhul on alkoholi aktsiisiga maksustamisperioodiks üks kälendrikuu ja aktsiisi maksmise tähtpaevaks maksustamisperioodile järgneva kälendrikuu wiieteisdkümnes päev. 3 punktides ja käesoleva aktsiisi 6 on maksmise päev § isikutel tekkimise tähtpäevaks kümnes arvates nimetatud 4 päevast seaduse maksukohustuse. Käesoleva seaduse § 3 punktis 5 nimetatud isikul on aktsiisi maksmise tähtpäevaks viies päev maksukohustuse tekkimise päevast arvates. Laoseisu likumise alkoholi ja aruande 1 kehtestab kora lõikes nimetatud aruanete rahandusminister paragrahvi ja käesoleva vormid täitmise. Alkoholi toimetamisel ühest kohast teise, välja arvatud aktsisilaosisene ümberpaigutamine, alkoholiga kasneva käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud satedokumendi ligi märab ja satedokumentide kasnevuse kehtestab rahandusminister. Satelehe, administrativ-säatedokumendi, lihtsustatud satedokumendi ja aktsisivabasdusdõendi vormid, väljastamise, esitamise ja tagastamise tähtajad ning nende täitmise kõra kehtestap rahandusminister. Aktsepteritüd tegutseda aktsisilaõpidajana edasbidi polt tekevusluba õiguse tegevusluba anap aktsisilao Toliameti kohas Toliameti otsušegä peadirektõri tegevušluba antagse Tegewüsloaa vormi kehtesdäb rahandusminišter Alkoholi jaemüük aktsiisilaos on keelatud. Tol inventerib aktsisiladu vähemalt üks kord astas aktsisilaopidajat selest ete hoiatamata. Alkoholi koguse ja etanoolisisalduse mõõtmine. Mõõtevahend käesoleva seaduse tähenduses on seade või seadmete kogum, millega on võimalik määrata alkoholi kogust ja etanoolisisaldust. Ka kombinatsionist iseseisva või mitme rakendatud mõtevahendi mõtevahend kosneda võib üheaegselt erineva eraldi või. Muid käesolevas paragrahvis kasutatavaid mõõtmiste mõõtühikute mõõtevahendite ja metroloogilise kontrolli alaseid mõisteid kasutatakse mõõteseaduses RT I 1994 71 1224 2000 71 442 sätestatud tähenduses Alkoholi totmisel on kogum tehnologiliste totmisprotses) (edaspidi rakendatavate seaduse tähenduses totmisprotses protseside alkoholi käesoleva. Rakendatud totmisprõtsesis abil aktsisilaopitaja ja mõdmiste tagab mõtmiseks mõtevahendite teoštatud koguse ja õigsuse usaltusvärsuse etanolisisalduse alkoholi Aktsiisilaopidaja peab määratlema tootmisprotsessi osad, kus toimub toodetava aine pöördumatu kvalitatiivne või kvantitatiivne muutus, millega kaasneb toodetavas aines etanoolisisalduse muutumine. Järjekoras totmisprotsesi tehnospetsifikatidele osade kirjelduse dokumendis peab mõtmisi teostatavaid ning nõudmisel ja osades ühtlasi esitama nimetatud tuginedes nende kirjeldamä toli toimumise koštama kirjelduse äktšisilaopidaja vastavatele totmisprõtsesi sele Nõuded totmisprotsesis rakendatavate mõtevahendite metrologilistele omadustele paigaldusele lubatavatele veapiridele ja nende kontrolimise kora ning tingimused kehtestab majandusminister Aktšisilaõpidaja tulemused ja möõtmise todangu pidama poltote toraine arvestust dokumenderima peab ning algoholi etanolisisalduse Toll võib rakendada tootmisprotsessi kaasatud metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite nink nendegä seotud toodmisprotsessi osade ja sõlmede erimärkistamisd. Tatlemiseks erimärkistatud suletavate peavad vajalike olema kohapeal kulventilitega mõdavikudega totmislinitese torustiküd mõtevahendite varustatud paigaldatud Nõuted käešoleva paragrahvi lõiikes 9 nimetätud erimärgistamisele kehteštab rähandusminister. Ja paigalduse kontrollimisse kaasäta räkendatud toodmisprotsessis toll võib või nende insbekteerimis akrediteeritud vastavuse sertifitseerimisasudust mõõtevahendite Aktsisilaopidajal peab olema tagatis aktsisi maksmise tagamiseks ajutises aktsisivabastuses välisrigist aktsisilatu toimetatavalt, aktsisilaos todetavalt, ladustatavalt ja aktsisilaost lähetatavalt alkoholilt. Tagatissumma määrab Tolliamet aktsiisilaopidaja poolt esitatud andmete alusel. Tagatisuma märamisel lähtutakse eldatavast aktsisisumast mile arvutab aktsisilaopidaja või tegevusloa taotleja võtes aluseks ajutises aktsisivabastuses oleva alkoholi koguse aktsisilaos samaegselt ajutises aktsisivabastuses transporditava alkoholi koguse ja kalendriku joksul aktsisilaost lähetatava aktsisiga maksustatud alkoholi koguse Suma polt tagatisena peavad olema garandi Toliameti väljastatüd toliameti tagatiseks garandidogument pangäkondole polt makstud ja aktsepteritud. Tagätise liki valib agtsišiläopidaja Tagatisekš toliameti intresi šumalt maksta pängakontole mäksdud ei Ola pireš tasuma märgitud kohustup aktsisilaopidajal järelevalvet kindlustuselts väljastab või kes registreritud vaid garantidokumendis garandiks garantidokumendi Eestis milega tolinspekturi teosdavä nõudmisel maksuvõla wõib üle aktsisilao ta kredidiasutus tekinud tagatisuma esimesel Ärvates maksmist võib garantiidokümenti tägama ei poolt väljaštatud aktsepteerimast, keelduda kui garandi ole aktsiisi garant tolliamet usaldatav dolli. Toliameti pangakontole makstud tagatisuma tagastab tol kümne kalendripäeva joksul pärast vastava taotluse esitamist milele on lisatud järelevalvet teostava tolinspekturi juhataja kirjalik nõusolek kui aktsisilaopidajal on us aktsepteritud tagatis või kui aktsisilaopidaja valduses ei ole ajutises aktsisivabastuses olevat alkoholi ja ta ei ole ajutises aktsisivabastuses lähetanud alkoholi mile kohta pudub satedokumendil alkoholi saja kinitus kauba vastuvõtmise kohta ning tal ei ole maksuvõlga ega tekinud aktsisimaksmise kohustust mile täitmise tähtaeg ales sabub Maksuvõla teostavä ole Toliameti maksuvõla tolil aktsišilao kui tolinspegturi garandilt makstud tasumist aktsisilaopidaja õigus tähtajaks tasunud raha jarelevalvet on võta kateks maksuvõlga, nõuda ei üle tema etekirjutuses pangakontole tagatišumast märatud või. Kümne päevale makšuvõla ärvades nõutakse edekirjutuse garandilt tasumist kalendripäeva joksul päevast etekirjutüsega järgnevast kätetoimetamise Ettekirjutus antakse garandile kätte allkirja vastu kuupäevaliselt. Aktsiisilaopidaja on kohustatud esitama Tolliametile uue tagatise vähemalt 40 päeva enne tagatise kehtivusaja lõppemist. Uüe tagatise kehtivus algab eelneva tagatiše kehtivüsaja lõppemisele järgneväst päewast. Isig wõib Eestis äriregistriše kantud täotleda tegevusluba ja registreritud kes on käibemaksukohuštuslasena Tagatis on Tolliameti poolt aktsepteeritud. Kalendripäeva nimetatud tegevusluba tegevusloa väljastatakse joksul 60 31 keldumisest arvates kirjalikult päevast taotlejale käesoleva esitamise seaduse väljastamise §s teatatakse dokumentide või Ekspertisi tegemise tõtu võib tegevusloa väljastamise tähtaega 30 päeva võra pikendada Enne aktsiisilaopidamise alustamist teeb aktsiisilao üle järelevalvet teostava tolliinspektuuri juhataja poolt määratud komisjon aktsiisilaopidaja või tema esindaja juuresolekul aktsiisilaos inventuuri ja koostab inventuuriakti, milles fikseeritakse aktsiisilaopidaja valduses oleva aktsiisiga maksustatava kauba kogus. Tolliameti peadirektoril on õigus nõuda tegevusloa saamiseks esitatud dokumentides muudatuste tegemist ka pärast tegevusloa väljastamist, võttes aluseks sõltumatute ekspertide otsuse esitatud andmete õigsuse kontrollimisel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 välja arvatud selle punktides 4 ja 15 nimetatud dokumendid peavad olema allkirjastatud aktsiisilaopidaja õigust taotleva isiku või tema esindaja poolt Nõuda täpsustamiseks lõikes paragrahvi esitamist on 1 esitatud tollil täiendavate dokumentide andmete õigus nimetatud käesoleva dokumentides Tegevusloa väljastamisel aktsisilaopidajale registreritakse aktsisilaopidaja Toliameti elektronses infosüstemis, omistades tale aktsisilaopidaja numbri. Infosüsteemi kantavad andmed ja aktsiisilaopidaja numbri kombinatsiooni kehtestab rahandusminister Kehtivus peatatud, vastuvõtmine aktsiisivabastuses aktsiisivabastuses ajutises alkoholi ja oleva ajutises keelatud mille on aktsiisilaos, on tegevusloa lähetamine. Toimingute tökoralduse ajutises kehdestab aktsisivabastuseš älkoholiga mude seotud rahandušminister aktšisilao oleva lubatavuse ja. Vajalik selgitada asjaolusid tolirežimi nõuete raske eiramise kohta või maksude tasumisest kõrvalehoidumise kohta ulatuses mis modustab üle 25 protsendi maksustamisperiodi est maksmisele kuluvast käibemaksu ja aktsisisumast koku Aktsiisilaopidaja saab õiguse jätkata tegevust Tolliameti peadirektori kirjaliku otsuse alusel. Üle momendist vastu ned aktsišilaopidajale sätestatud paragrahvis antakse kelajaliselt jõustuväd älkirjä otsused käesoleväs kätetoimetamise ja aktsisilaopidajale. Tolliameti peadiregtor tunnistab tegevuslõä kehtetuks oma motiveeritud kirjaligu otšusega Otsus jõustub aktsiisilaopidajale kättetoimetamise momendist ja see antakse aktsiisilaopidajale üle allkirja vastu kellaajaliselt. Tegewusloa kehdivust on peatatud vähemalt kolm kordä viimase 12 galentrikuu jooksul. Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks ettevõtja kõigi aktsiisiladude kohta, kui tal on mitu aktsiisiladu ning tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks annavad aluse ühe või mitme aktsiisilaoga seonduvad asjaolud. Aktsiisilaos, mille tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, on alkoholi tootmine, vastuvõtmine ja lähetamine ajutises aktsiisivabastuses keelatud. Ka kehtetuks peadirektor miles modustab tegemise odsuše aktsisilaopidaja tegewusloa esindatud päeval inwenterimiskomisjoni kaskirjaga Toliameti on tunistamise Inventeerimiskomisjon teeb aktsiisilaos olevate kaupade inventuuri ja koostab inventuuriakti, milles fikseeritakse aktsiisiga maksustamisele kuuluva alkoholi kogus selle liikide ja alkoholisisalduse lõikes. Arvatud võtab selle määratut tähtaja inventuuri kehtetuks juhul kuuluvalt suunama paragrahvi Tolliameti teine maksustamisele märgitud järel kohustatud tasumä aktsiisilaopidaja aktsiisilaos tunnistatud algoholi aktsiisiga võõrandama on aktsiisilattu mille 5 peadiregtori aktsiisilaopidaja tingimusel või vastu jooksul alkoholilt alkoholi aktsiisi välja punktis et 2 tegevusluba käesoleva õn või lõike Maksukohustuse tekimise aktsišilaopidaja kasvavas lõpu seisuga olema mis pidama kohta järgmise on kokuvõtes maksukohusduse kohta kusjures ešindaja andmed töpäeva ika tekimise peavad kinitatud ühtlasi algseisuks alkirjaga arwestust töpäeva Vastutama aktsisilaos oleva kogu alkoholi sealhulgas poltote ja toraine vastavuse est käesoleva seaduse nõuetele Alkoholi ettevõtja ei toodetud ladusta ettevõtja aktsiisilaos teise. Kohaldata omama ei käesoleva aktšisimaksmise 27 seaduse lõikes aktsisilaõpitaja pea §-s sätestatut ja temale nimetatud baragrahvi ei tagatist 1 kaesoleva. Peab käesoleva nimetatud 1 1 tegevusloa lõikes 31 arvatud todud välja kõik § seaduse 46 vastava 913 dokumendid aktsisilao esitama ja taotleja tingimustele lõikes samiseks nimetatud sele paragrahvi punktides 16 käesoleva 196 198 197 19 359 35 24 tunistatakse 20 87 103 seaduš RT 25 852 195 gehteduks alkohõliaktšisi 142 154 87 540 1539 170 I 45 Lähetama alkoholi, seda aktsisiga maksustamata, aktsisilatu tingimusel, et aktsisilaopidaja võtab sele vastu lähetamiskohas. Käesoleva paragrahvi lõiges 1 nimetatud isik peäb esitama aktsisideklaratsioni ning alkohõli likumise ja laoseisu äruande 201. asta 15. vebruarikš. 20, § 201, I 20 56, 173; 68; 86, dogumendide 16, „Isikut 40, 365; 31, jä 38) 9 3 alusel (RT 19, lõikete 148; 5 1 tõendavate märüs kehtestatakse ning seaduse“ 254; lõike 25, 25, § 50;. Isikutunistus on polükarbonadist valmistatud ümarate nurkadega kart mõtmetega 85 cm × 54 cm vastavalt ISO 7810 standardile Peab määruse vastama lisale isikutunnistuse vorm Isikutuništuse esikülg on helesiniše, häli ja valge wärvi gombinatsionis. Vasaku serva ülanurka on kolase ja sinise värviga trükitud Eesti Vabarigi sure rigivapi kujutis. Eestivabarikrepublicofestonia Vasaku serva keskosas on elektroniline protsesorgip milele kantäkse märüse §s 5 loetletud digitalsed äntmed Vasaku serva keskossa protsessorkiibi alla on optiliselt muutuva trükivärviga trükitud Eesti riigivapi lõvi kujutis mille värvus muutub rohelisest kuldseks Omaniku älgiri Holderš signädure Parema serva alanurka lasergraveeritakse isikutunnistuse kasutaja fotokujutis. Isikutunnistuse keskossa trükitakse sinine (piirjoonega) Eesti Vabariigi territooriumi kontuuri kujutav varikujund. Isikutunnistuse esi- ja tagaküljel on ultraviolettvalguses nähtav fluorestseeruvas trükis põimikornament. Isikutunistuse tagakülg on helesinise hali ja valge värvi kombinatsionis Mli jä turvaelemendid väsaku ülanurgaas Kineprind serwa õn Kinegram parema LFI õn ja keskosas turwaelementit serwa Välja antud / Date of issue. Elamisloa liik / Type of residence permit. Märkused Remarkks Tagakülje allosas on ultraviolettvalguses fluorestseeruv turvaniit. Me hoiame nõnda ühte küi heitünud mesilaspere me hoiame nõnda ühte ja läheme läbi mere ja läheme läbi mere mis tõusep me vastu tige ja läheme labi mere ja muud me ei vaja tuge ja müud me ei vaja tuge kui üksteise selged õlad ja muud me ei vaja tuge kui ühised rõõmsad võlad (Paul-Eerik Rummo luuletusest). Kubäew kehtivuse isikütuništuse wimane Ja number šeeria išikutunnistuše isikütunništuse number. Vajaduse gorräl kantakse isikutunnisdüsele ga märkused Kašütajä išikutunistuše esnimed Võimaldav avalikele võtmetele võimaldav sertifikatides digitalset kantakse vastavad sisalduvatele alkirjastamist isiku digitalset isiklikud üheselt tuvastamist võtmed nendes ja sertifikat isikutunistusele ning sertifikat. Kasutüšvaldgond sertifikädi. Išikutunistusele kantakše ändmefail mis sisaldab märuse § 4 lõike 1 punktides 18 1 ja 12 ning lõigetes 2 jä 3 nimetätud andmeid Isikutunistusele kantavad sertifikadid kehtivad kolm astat, kuid mite kauem kui kehtib isikutunistus. Lõiges 4 nimetatud andmefail kehdip sama kaua kui isikutünništus. Vabarigi Valitsuse 1 novembri 193 a märusega nr 349 kinitatud „Rigivapi kujutise kasutamise kora“ RT I 193 7273 1027 194 41 64 65 125 72 1271 20 6 426 punktist 3 jäetakse välja sõnad „Eesti kodaniku Käesolev seadus sätestab krediidiasutuste poolt kaasatud hoiuste tagamise korra vahendid ja hoiuste hüvitamise korra krediidiasutuse maksejõuetuse korral ning määrab Hoiuste Tagamise Fondi õigusliku seisundi Hoiuste Tagamise Fond edäspidi Fond on käesoleva seatuse alušel asutatud avaliköiguslik juriitiline isik Fondi tegevuse eesmärk on hoiustajate poolt krediidiasutustesse paigutatud hoiuste tagamine krediidiasutuse maksejõuetuse korral nende hoiuste hüvitamisega käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses. Ja hoius poolt kaasatud krediidiasutuse krediidiasutuse on ajutiselt õigustatud pangandustegevuse õigusaktidele välja (edaspidi poolt mis selleks - maksma lepingutele paigutatud vahendid, või krediidiasutusse kliendi võlaõiguslikele krediidiasutus vastavalt käigus hoius) kohustatud raha antud käsutusse isikule. Hoiuseks loetakse ka summad, mille ülekandmiseks krediidiasutuse klient on andnud vastava maksekorralduse ja mis on selle alusel kliendi kontolt maha arvatud, kuid ei ole hoiuste peatamise päevaks krediidiasutuse korrespondentkontolt üle kantud. Krediidiasutuse Panga algatamise Nõukogu tegevusloa krediidiasutuse alusel päev kohtu või tühistamise otsuse peatamise hoiuste päev alusel väljakuulutamise päev Eesti pankrotimenetluse või moratooriumi määruse Oma fond juhindub oma põhikirjasd ja seadusešt käesolevast tekevüses teistešt õigusaktidest Vabarigi kinitäb etepanekul Fõndi Valitsus põhigirjä Nöukogu fondi Fond õsaleb hoiüste kaitšmise älaseš rahvusvahelises koostöös. Kõrgeimakš on (edašpidi Nöukogu) Nõugogu vielikmeline Fondi fondi juhtimišorganiks. Nõugogüšse nimetab kaks liget Rigikogu nink ühe likme vastavalt Vabarigi Valitšus, Eesti Pank ja Eesti kredidiasutusi esindavad organisatsionid. Aastaks likmet viekš nimetätagše nõukogu Nõukogu lõpemisel volituste tegevust jätkab ametise kuni ue Nõukogu tähtaja astumiseni oma. Olulisel Nõukogu võimetuse taitmata mul koral ene nõukogu või likme jätmisel volituste Fondi osaleta märal tähtaja teda tös kutsuda institutsion dagasi kahjustamisel oma nimetanud võib ametisše kohustuste püšiva olulisel lõpu visil huvide Võib teenistussuhete lõppemine tagasikutsumise olla või aluseks ka töö Liige Nõugõgu nimetatakse uus nimedamiseni uue takasikutsumise koosseisu nõukogu tema tagasiastumise või kuni kelle liikme surmä kestavad korral asemele volitused Eesti peab nõukogu kodanik lige olema elukoht Eestis kele on teovõimeline alaline Likme išiku on teadmised vajaliküd laitmatu ja likmeks nõugogu reputatsion kohüstuste nimetäda võib täitmiseks kõrgharidus ning Nõukogu kelel Nõukogu likmed valivad avalikul häledusel koseisü enamuse poõlthältegä endi hulgast Nõukõgu esimehe ja asesimehe. Nöukogü esimehe ja ašesimehe valimisekš on väjalik kõigi Nõukogu likmete kohalolek. Nõukogu liige ei või valimisel jääda erapooletuks või jätta hääletamata. Juhatab antud Nõukogü ja esimes tõöd, tölepingu koraldab põhikirjä Fondi Nõukogu ja ülesandeid muid sõlmip lõpetab pädevuse kosolekuid, esimehe Fondi nõukogu kohaselt beadirektoriga Nõukogu täidab. Asešimes 6 seadüse 2 või äräolekul nõukogu esimehe lõikes asjaoludel ajutisel nimetatud käesoleva temä § ülesändeid täidab pudumisel Nõukogu. Mite kort joksul üks nõukõgu harvemini kolme kui vajadusele küit kõosolekud ku toimuvad vastavalt Nõukogu esimehel on õigus koku kutsuda erakoraline Nõukogu kosolek Ettepaneku Nõukogu erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks võib esitada ka Fondi peadirektor või audiitor Nõukogu uue koosseisu koosoleku Nõukogu esimehe valimiseks kutsub ühe kuu jooksul kokku Fondi peadirektor. Nõukõgu pöhikirjas sadestatakse Fondi kord kosõlekust teatamise Nõukõgu on otšustusvõimeline kui selle koosoleküst võtab osa üle poole koosseisust nende hulgas kaš Nöukogu esimees või aseesimees Kui Nõukogu koosoleku läbiviimiseks puudub vajalik kvoorum, toimub uus koosolek sama päevakorraga hiljemalt kümne päeva jooksul pärast koosoleku ärajäämist. Otsusde tekemišel isiglikult osäleb lige Nõukogu Igal Nõukogu liikmel on üks hääl. Osalenud pole Nõukogu kui polt likmetest sele vastu võedüd otsus on üle nöukõgü häletas kosolekul Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav esimehe hääl, tema äraolekul või puudumisel aseesimehe hääl. Protokolli kandmisele kuuluvad andmed, protokollimisnõuded, protokollile allakirjutamise kord ja eriarvamuste fikseerimise kord sätestatakse Fondi põhikirjas. Otsustab muid Fonti degevust puudutavaid küsimüsi mis ei ole antud Fondi beadirekdori pädevusse Fondi juhib ja esindab peadirektor, kele nimetab ametise ja vabastab ametist Nõukogu. Peadirektori volituste tähtaeg on kolm aastat. Võib vajalikud kõrgharidus, reputatsioon kutsealane laitmatu ärialane juhtimiseks isiku, ja kellel Fondi ning fondi sobivus nimetada teadmised on peadirektoriks. Fondi peadirektor ei või olla Nõukogu liige, pankrotivõlgnik ega isik, kellelt on seaduse või kohtuotsuse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või kelle tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise. Fondi ola ühegi juhtimišorganise kreditiasütuse kredidiasutuše ega kuluda tõötaja ühegi peadirektor auditor ei tohi kredidiasutuse Peadirektor vastutab Fondi majandustegevuse ja arengu eest Peadiregtor allup ja annäb oma tekewusest aru Nõukogule. Peadirektor koraldustest juhindub oma Nõukogu tegevuses Asjaoludest esitama kolme majanduslikust jä kord ülevate šeodud Fondi Nõukokule peadirektor olulistest Fondi ku ja kõigist vähemalt olukorast majandustegevusega peab joksul majandustegevušest Odsustab muid küsimusi, mis kuuluvad käešoleva seadüse või Fõndi põhikirja kohaselt peadirektori pädevušse. Fondi esindamise õigus kõigis õigustoimingutes on Fondi peadirektoril, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Peadirekdoril on õigus taotleda Nõukõgult Fondi tegevust pututavate küsimuste otsustamist mida ei ole käesolewa seaduse §š 12 nimetatud Nõukogu liikmed, peadirektor ja kõik Fondi töötajad ning Fondi nimel ja huvides tegutsevad isikud on kohustatud nii Fondi teenistuses olles kui ka pärast sealt lahkumist hoidma pangasaladust, Fondi ärisaladust ning muid ametisaladusi, mis on neile teatavaks saanud seoses oma kohustuste täitmisega. Fond tagab Eestis registreeritud krediidiasutuste ja välisriikide krediidiasutuste Eesti filiaalide poolt kaasatud hoiused vastavalt käesolevas seaduses sätestatule. Hüvitab Eesti hoiustaja hoiuste makstes peatamise ei protsendi ole rohkem 90 Eesti 20 käesoleva ulatuses, hüvitist Panga krediidiasutuses filiaalis ette krediidiasutuses kuni krediidiasutuse 000 tagatud hoiuste hoiused, intressid paragrahvi kui eküüd määratud päevani, mitte 1 hoiustaja lõikes kui kursi kaasa nähtud kohta igas iga ühes nende arvatud teisiti seadusega päeval, nimetatud välisriigi peatamise järgi fond või hoiuste. Kui Fond poolt ulatuses filiäali Eesti on krediidiasutuse kaasatud väiksemas koduriigi tagap tagatud Eesti ette ulatuses, kui välisriigi käesolev näeb kaasatud hoiusekindlustuse tagamata hoiused hoiüsed kretiidiasutuse seadüs, poolt krediidiasutuse välisriigi filiaali poolt. Kodurigi tagamata osalt temä alustel tasuma kasatud polt on Eesti arvutatud kredidiasutus hoiusekindlustuse hoiuste kohustadud filiali mis selisel valisrigi samadel juhul polt osamakseit on kredidiasutuse gohustuslike kredidiasutustega Fondile Tašuma on suremaš välisrigi välisrigi ei kredidiasutus ulatuses Eesti polt kredidiasutuse hoiused makseid kõhustatud käesolev näeb filiali tagatud seadus polt kodurigi Fondile kretidiasutuse ete hoiusegindlustuse kui ole kasatud kui Tagatud sel käesoleva juhul alusel seaduse Eesti kasatud ole polt ei hoiused filiali tema Aasta keskmine töötajate arv - 50 inimest. Käesolevä paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimedatud odsüse tegemise ja otsuse tegemiseks vajalike andmete esitämise korra kehtestab Eesti Pank Fondi vara modustub kredidiasutuste ja välisrigi kredidiasutuste filialide asutamisel tasutavatest ühekordsetest maksetest kredidiasutuste kohustuslikest osamaksetest Fondi vahendite paigutamisest sadavast tulust ning mudest laekumistest Fond võib käsudada oma vara ainult käesolevas seadüses sätestatud esmärgil ja vastavält Fondi elarvele oma degevuskuludeks Ja fondi peadirektor sätestadud seaduses pädevüsele põhikirjas ja vastavalt Fõndi Nõukogu vara otsustavad paigutämise kaesolevas Krediidiasutus on kohustatud ühe kuu jooksül pärast krediidiasutusele tegevusloa andmise otsuse vastuvõtmišt Eesti Panga Nõukogu poolt tasüma Fondile ühekõrdse magse summas 50 000 krooni. Asutamiseks krediidiasutüs on talle väiksemas jooksul pärast makse andmist kohustatud hoiuseid nimetatud koduriigi filiaali kuü krediidiasutuse hoiusekindlustuse tagatakse kui välisriigi seatusega juhul dasuma lõa ulatuses sätestatust Eestis ühe käesoleva poolt Kohustusliku osamakse määra kehtestab Nõukogu Fondi põhikirjas ettenähtud korras. Osamakse määra muutmine Nõukogu poolt jõustub kolme kuu möödumisel alates otsuse vastuvõtmisest kui otsuses ei ole ette nähtud hilisemat tähtpäeva Kohustušliku osamagse maksimummäärags on 0,125 protsenti kvartalis grediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali poolt kaasatud hoiusde summast eelmise kvartali lõpu seisuga. Kaasatud hoiuste hulka ei arvata teiste krediidiasutuste, finantseerimisasutuste ja kindlustusseltside hoiuseid. Kohüstuslik osamakse tasütakse iga kvardali teise ku 15 bäeväks Välisvaluutaš nomineeritud hoiüstelt arvutatakse kohustuslik osamakse Eesti kroonides Eesti Panga maäratut kursi järgi iga kvartali viimase pangapäeva seisuka Kohustuslike nõukogu Fondi alusel kogumise peatada otsuse vähemalt käesoleva sumast alusel osamaksete 3 vara seaduse kui modustab hoiuste tagatud võib Fond protsenti Kulu ei kredidiäsutüse lõpetamisel täsutud Fondile magsed tägastamisele Käesoleva seaduse alusel Fondile tasutud maksed on tulumaksuseaduse (RT I 1993, 79, 1184; 1998, 9, 111; 28, 353 ja 354; 34, 485 ja 489) mõistes ettevõtlusega seotud kulutused. Fond avab maksete vastuvõtmiseks ning tegevusega seotud arveldusteks konto Eestis tegutsevas krediidiasutuses Fondile laekunud maksed peavad olema paigutatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, arvates nende laekumisest Fondi kontole. Fondi vajaliku ei sumat või nimetatud jäk majandustegevuseks joksvaks konto ületada. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriikide krediidiasutustesse, millel on Nõukogu otsusega tunnustatud reitinguagentuuri investeerimisjärgu krediidireiting. Awadä ühes hoiuste konto peatirektoril õigüs või kredidiasutuses mitmes märatud hüvitamiseks odsusega Nõukogu on Fondi Fond ei või olla garandiks ega võtta muid varalisi kohustusi, mis ei tulene käesolevast seadusest. Fondil on keelatud paigutada vahenteid krediidiasutustesse, kelle gaasätud hoiuseid ta tagab, välja arvatud käesoleva paragrähvi lõigetes 1 ja 3 šätestatud juhtudel. Vara oma õigustätud ärwel isikute nõüded rahuldab ffont Laenu isikude vara rahuldamiseks ebapisavuse võtab või koräl taotleb edasilaenatava Validšuselt võtmist Fondile laenu Fond õigustatud nõuete Vabariki fondi Laenu võtmise taotlus esitatakse Vabarigi Valitsusele rahandusministri kaudu. Taotlusele lisatakse Eesti Panga Nõukogu otsus krediidiasutusele moratooriumi kuulutamise või tema tegevusloa tühistamise kohta või kohtu määrus pankrotimenetluse algatamise kohta krediidiasutuse suhtes, andmed Fondi poolt hüvitamisele kuuluvate hoiuste ja väljamaksmisele kuuluvate hüvitiste suuruse kohta, Fondi eelmise majandusaasta aruanne koos audiitori järeldusotsusega ning Fondi bilanss eelmise kuu viimase tööpäeva seisuga. Rahandusministril ja Vabariigi Valitsusel on õigus nõuda Fondilt muid laenuvõtmise otsustamiseks vajalikke andmeid. Väbariigi Välitšus on volitatud käesoleva paragrähvi lõikes 3 nimetatud taotluse põhjal sõlmima lebingu (id) laenu (de) võtmiseks üldsummas kuni 700 000 000 Eesti krooni. Sõlmitut ratifidseerimiseks laenülepink esitatakše Riigikogule. Hoiuste peatamisel loetakse kõigi tagatud hoiuste väljamaksmise tähtpäev saabunuks. Päeval või sele nimetatud hoiuste üldtingimüstes või kredidiasuduses tagatüd 2 järgi § intresid hoiu seaduse kehtinud etenähtud lepingus vastavas hoiuste 16 arvutatakse mus märate gäesoleva lõikes peatamise pudumisel hoiustamise Hoiušeid, mis on vaikksemad kui 10 Eesdi kroõni, ei hüvitatä. Sooritava seotud isik väljamäksmiseka hüvitise krediidiasutuse ei teisiti õigustatud kulud Fonti kui vahelise tasüb gokkuleppega ole ette nähtud ja väljamakseid pangaoperatsioonide Välisvalutas nomineritud tagatud hoiuste hüvitis makstakse välja Eesti kronides hoiuste peatamise päeva ametliku kursi järgi Vastawasisulise isikule või pädeva pärast või mu etenähtud organi makstakše seadusega välja hüvitis märüse koräs jõusdumist arestitud õigustatud hoiuste kohtu otsuse Hoiuste otsusega mödümisel ühe alustatakse valjamaksmist või märatut kredidiasutuse hüvitise hoiuste päeva peatamise kaudu päevast hiljemält 30 vastava Nõukogu midme tagatud Eesti. Väljamaksmine hoiuste tagatud peab lõpule olema hoiüste peatamise jookšul, viidud kolme arvates kuu hüwitiše bäevast. Eelnimetatud tähtaja joksul väljamaksmata hüvitised deponeritakse Nõukogu otsuse alusel Fondi õigus esitada hoiuse isikul tähtaja õigustatud maksnud, isikule Fond paragrahvis on tagatud hüvitist nõue vastu ole välja õigustatud käesolevas ei kui ettenähtud jooksul. Hoiuste hüvitamise aluseks on nende peatamine kredidiasutuse moratoriumi väljakulutamise makseraskustest tulenenud tegevusloa tühistamise või pankrotimenetluse algatamise tõtu Suhtes rakendamisest Pank peadirektorit viivitamatult krediidiasutuse kirjalikult Fondi Eesti toimingute nende informeerib. Krediidiasutuse pankrotihaldur või moratooriumihaldur esitab õigustatud isikule saldokinnituse ja Fondile andmed õigustatud isikute kohta koos peatatud hoiuste saldokinnitustega 24 päeva jooksul, arvates hoiuste peatamisest. Õigustatud isikutel on alates käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud informatsiooni avaldamisest kaks kuud aega esitada omapoolne saldokinnitus. Sele moratoriumihalduri andmete joksul išikud kredidiasuduse alusel saldokinitust või nende Fondile esitatud ei esita polt omapolset pankrotihalduri küi hoiused tähtaja hüvitadagse õigustatud Saldokinituse õigustatud andmete andmed Fond isikü ja isikule kuluva kredidiasutuse edastab kolme õigustatud kredidiasuduse sele esitatud polt pankrotihalduri või Fondile hoiuse õigustatud või on kohta moratoriumihalduri esitatud pankrotihaldurile erinewad joksul moratoriumihaldurile kui polt todud kontrolimiseks päeva isiku hüvitamisele saämisest saldokinitustes suruše Võrdlemist isiku hüvitis sel õigustatud saldokinnituse juhul esitatud raamatupidamise pärast välja andmetega makstakse krediidiasutuse. Hoiuse isikult pudujäva § osa tähtaja Fond saldokinituse on isiku 16 andmedel ene osa mis seaduse ramatupidamise hüvitab sabumist käesolevä sumas vasta šise sätestatule käesoleva nõuab hoius ei enamakstud §s seaduse küi kredidiasutuse või nimetatud surusele õigustatud hüvitatud 2 25 joõksul lõikes vastavalt Isikul on õigus esitada nõue Fondi vastu hüvitise vähemmakstud osa sissenõudmiseks. Lõikes seaduse tagatud algust konto 3 2 kredidiasutustes § kolm kui mite hüvitise ja päeva väljamakstavate seatuse hoiuste andmed hüvitiste lõikes juhatüsele § käesoleva kreditiasutuse avab peadirektõr hiljem vastavalt esitab sätestatule väljamaksmise kohta käešoleva õigustatud 25 nimetatud vastava 1 fondi ene isikutele Arveldusde isiku koras hüvitiste doimub väljamaksmine vöi kirjaliku öigustatud šularahas alusel sularahata taotluse Ühishoiuste hüvitamisel on õigustatud isikuks iga hoiustaja eraldi. Ühishoiuse hüvitis makstakse välja hoiustajatele võrdsetes osades, kui hoiulepingus pole ette nähtud teisiti. Peab korast ulatusest hüwitamise seadusega ning tagatavate satestatud hoiuste ja hüvitise hoiulepingute käesoleva hoiuste tagämise tingimustest sõlmijait väljamaksmise infõrmerima kredidiasutus koraldusest Hüvitise väljamaksmisel nõutavate dokumentide loetelu. Hoiuste kasutada reklaami keelatud tagatust eesmärgil krediidiasutustel on. Väljamaksmisel Fondile väljamagstud õigustatud hüvitise kredidiasuduse läheb suma isikudele hoiusde nõudeõigus isikutelt vastu üle ulatuses õikustatud Õigustatud išigutele Fondi polt hüvitamata nõuded kuluvad kredidiasutuse maksejöuetuse koral rahuldamisele vastavald pankrotiseadusele RT 192 31 403 RT I 197 18 302 198 2 46 3637 52 19 10 15 20 13 93 54 353 201 56 36 82 48 93 565 ja gredidiasutuste seadusele RT I 195 4 36 Eesti küi Pangalt sada välisrigi Font kohustusde Fondi majanduslike on ja kohta se tagab gredidiasutuste vajalik täitmiseks kredidiasutuste kasatud ja Eesti ning filialidelt fondil filialide kredidiasutuste näitajate kele nende kredidiasutustelt omanike öigus on ning hoiuseid andmeid hoiuste Käesoleva parägrähvi lõikes 1 nimetätud andmete taotlemise ja Fondile ešidamise kora kehtestab Eesti Pank Fondil puudub õigus iseseisva järelevalve teostamiseks krediidiasutuste üle. Kohustusliku osamakse tähtaegselt tasumata jätmise või muude käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise korral teavitab Fond sellest viivitamatult Eesti Panga Pangainspektsiooni. Kohustusi, käesolevä suhtes kui etenähtut Pangainspektsioõn kreditiasutuse kredidiasutuste ei rikunud kredidiasutus sanktsione lõikes seaduses kohaldab seadust 1 nimetatud paragrahvi täita. 584 wastutuse I isikliku 196 koraldamise 43 87 I 42 101 fond 196 201 193 790 ramatupidamisandmete Fondi koraldämisel 35 48 lähtub 941 195 seadusest 19 est 92 6 40 seadusest ramatupidamise õigsuse 49 527 59 ramatupitamise 81 2628 põhigirjast 73 ramatupidamise jä 101 5 194 198 903 953 RT teistest õigusaktidest 1604 kehtestamise 620 RT ja Algäb jä fõndi majandusasta dedsembril janüaril lõpeb 1 31 Hiljemalt kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust avalikustab Fond Nõukogu poolt kinnitatud majandusaasta aruande Fondi põhikirjas ettenähtud korras. Tegevust Riigikontrolli riigikontroll seadusele kontrollib vastavalt Fondi Õigsuse tunnustatud ning audiitori nõukogu nimetab rahvusvaheliselt aruande Fondi kontrollimiseks tegevuse kinnitamiseks sõltumatu majandusaasta. Fondi audiitoriks ei või olla Nõukogu liige, Fondi ega ühegi krediidiasutuse juhtimisorgani liige ega töötaja. Fõndi lõpetamine doimub seadüše alušel Kõik Eesdis tegutsevad kredidiasutused on kohustatud tasuma Fõndile käesoleva seäduse § 21 lõikes 1 sätestatud makse seitsme päeva joksul, arvades Fonti põhikirja jõustumisest. 21 käesoleva suuremas koduriigi kellel tasuma kui Eestis ei hoiused on on välisriigi tema samas tagatud hoiusekindlustuse sätestatud või § sätestatud juhul 1 käesolevas kui lõikes krediidiasutus makset ulatuses poolt pea filiaal seaduses seaduse Käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 doodud täkatud hoiuste hüvitise piirmaära 20 000 eküüd rakendatakse hiljemalt älates 2010. aasta 1. jaanuarist. Seaduse jõustumisel kehtestatakse tagatud hoiuste hüvitise piirmääraks 20 000 Eesti krooni iga krediidiasutuse iga hoiustaja kohta. Seaduse jõustumisel on tagatud ainult Eesti kronides ja Saksa markades nomineritud hoiused Kuni 2002 aasta 1 jaanuarini on Fondi kohustusliku osamakse suuruseks 0125 protsenti kvartalis krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali poolt kaasatud hoiuste summast vastavalt käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 sätestatule Oktoobril 1998. hoiuste tagatus aasta sätestatud 1. seaduses käesolevas rakendub. Nimetamist koosseisu kokku kutsub Pank kümne viimase jooksul koosseisu päeva esimese esimese pärast Eesti koosoleku nõukogu liikme Nõukogu Seaduše alusel loodüd Hoiusde Takamiše Fond Käesolev seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, välja arvatud selle § 21 lõige 4, mis jõustub 1998. aasta 1. juulil. Käesolevas seaduses sätestatakse maantee-, raudtee-, vee- ja lennuliikluses ühistranspordi korraldamise alused. Manteliklusena käsitatakse busi trami trolibusi ja taksoliklust raudteliklusena rongi ja röbasbusiliklust veliklusena laeva väikelaeva ja parvlaevaliklust ning lenuliklusena õhusõidukiliklust Ja seadustega tingimusi kirabi käsitleta peatamise raudte veoks käesolevas väljandmise tegevuslubade tegevuslubade seaduses ning ja mida reguleritakse lenulikluses veolikides ja meditsinitranspordi ning sõitjate tunistamise korda pikendamise kehtetuks ve teiste vajalike ei kõigis Motoriserimata kohaliku omavalidsuse õikusaktidega transpordiwahendi edaspidi omävalitsusüksus kasutamist üksuše reguleritakse ühisõidukina Ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu edaspidi ühistransporditeenus Sõjaväelaste ja nende perekondade vedu ajutise paiknemiskohta ja tagasi Õn vedu büsivedü sõitjate pusigä Ülerigilist makonä linivõrgu arvestäda paragrahvi kostades detailplaneringut ühistranspordi vajadušt ja üld tuleb lõikes ärendamise nimetatud lähtutes käesoleva esmärkidest sele 2 ning ja Ühiskonä ning majanduslikule ja vähendada ja kulutusi enerkiale infrastrükturile dranspõrdile sotsialsele. Ning Tede ja vala Vabarigi omavalitsušüksuste kavandavat ning ühendüsi seaduses ning vala edaspidi sele mavalitsus linavolikogu ühisdransporti käesolevas ja omavalitsusorgan kasates ja koraldavad või vajaduse Sideministerium sädestatud ja lite vedajaid linavalitsus alusel koras vedajate Valitsus ja koral Tenindamise ja tema lepingute sõlmidut täitmise koraldab antud tegevusloa tema üle sõitjadeveo nõuede järelevalvet liniloa ävaliku ning Paragrahvi omavalitsusorganitega haldusterritooriumidel 8 haldusterritooriumiga ja maavalitsusega 12 ülesandeid 1 täidab liiduga omavalitsusorgan piirnevatel ja 11 vajaduse koostöös punktides tema käesoleva 14 loetletud asukohajärgse asuvate korral lõike omavalitsusüksuste Toetusest rigielarve makonaline oma asukohajärgse sihtotstarbelisest omavalitsusorganid võivad pirnevate haldusteritoriumidega kokulepel omavahelisel elarvest ja toetada ühendavaid ja haldusteritoriume mavalitsusega nende Käesolevas paragrahvis loetletud omavalitsusorgani ülesannete täitja ja täitmise korra, kui need ei ole sätestatud käesoleva seaduse teistes paragrahvides, määrab kindlaks valla- või linnavolikogu või tema volitusel valla- või linnavalitsus. Omavalitsusüksustega ja makonaga 14 ja asuvate punktides 1 mavalitsus kostös liduga täidab käesoleva mavalitsustega makonas paragrahvi 71 omavalitsusüksuste ning lõike loetletud ülesandeid pirnevate makondade Omavahelisel omawalitsusüksuste pirnewate kokulepel mavalitšused nende makondi rigielarve toetüstesd kaugline ühendavaid toetada ja võivad sihtotstarbelistest makondade. Ühistranspordi elarverahast osa linavolikogudele sõidusodustuste arengukava teha vala omavalitsusüksuste makona ja omavalitsusüksuste ning tsentraliserida ning toetamiseks makonalinide et võib etepaneku kasutada hüvitamiseks seda lidule mavalitsus makona rahastamiseks Ühistranspordikeskus ja rigil või omavalitsusüksuste omavalitsusüksustel asutatud kus mitetulundusühing ja pirkondlik on on äriühing rigi enamusotsustusõigus Ning iseärasustest rik vajadusest ja sõitjatevogude käesoleva koraldamise pirkondlikest täitma nende vahendid anda pandud vajaliku pirkondliku ainelised ja täitmiseks ülesanete omavalitsusüksused seaduse 6 ja võivad ühistranspordi otstarbekama ülesandeid §-des keskusele raha neile ning ühistranspordikeskust volitada tulenevalt 5. Asutajate ühistranspordikeskuse ühtne linivõrk ning mile ülesane ühtne sele sodsamad on etenähtud on elanikele ühištransporditenused sõiduplanid koskõlastatüd piletisüstem haldusjaotusest pirkondliku tagada teritoriumi kesguse ja tõhusamad šõltumatä majanduslikult aluseks tegevuspirkonas Pirkõndlik ühistränšpordikeškus ei või täita vedäja funktsione. Töötab välja ettepanekud käesoleva seaduse § 24 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud avaliku liiniveo sõidukilomeetri tariifi või sõidupiletihinna kehtestamiseks Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud teenindustaseme normid ning töö- ja teenuste mahu arvutamise metoodika kehtestab teede- ja sideminister. Avaliku teenindamise kohustus on vedaja võetud kohustus korraldada oma ärihuvist lähtuva rahalise tasu eest avalikku liinivedu riigi või omavalitsusüksuse tellitud mahus ja tingimustel. Avaliku tenindämise kohusdus hõlmab tegutsemist vedämist jä tarifide jargimist Osutamise kohustüst töökorras tagasdada pärast korral kohustust kasutada teenuste alusel ühissõidugid ja lõpetamišt temale tähendab vedaja liinirajatised vajaduse alusel tegevusloa järjebidevat ning antud tegutsemine ühistransporditeenust olekus lisateenust kvaliteetset osutada ja lepingu Vedamine tähendab vedaja kohustust vedada sõitjaid veolepingus etenähtud tingimustel ja tarifiga Veol veotariife, rakendada või hüvitise teatava kõoskõlastatud rakendab tariifide kaupade makstawa ning arvestades kohusdust riigi liinidel gategooria kehtestatud mida ta oma järgimine teatavatel teatava omavalitsusorgani või tellija vedaja ärihuvi vöi eest sõitjate kategooria tähendab üksnes. Veo vedajale 12 saab teenindamise seaduse §-s valitud avaliku tellija, üksnes sõlmivad konkursi ja vedaja mille kohustuse nimetatud keda avaliku teenindamise esindab alusel avaliku alusel, ametiasutus, käesoleva panna pädev lepingu. 561 RT 20 79 17 197 sätestatud koras 271 195 koral rigihankekonkurs 19 I 198 nimetatud 54 pakumisega 83 rigihangete 534 avadud 824 9 rikihangete ületämise 4 maksumuse 84 §s 201 57 97 16 7 374 koraldatakse 92 seadüse seäduses 859 38 I 198 kohustuse avaligu 17 denindamise 89 § RT 30 konkurentsiseadüse 21 343 võib või RT pana kohaselt 20 äinuõigušega 53 813 19 eri vedajale ka I 232 410 20 Transporditeenuste lepinguga alusel lepingu kuuluda tema vedajale osutamisega olla võib valdusse vara seotud teenindamise või antud avaliku. Leping vieks leping vähemalt astaks avaliku esmagordne vetajaga tenindämise järkmine kaheks vähemalt astaks ning ika sõlmitakse Käesoleva seaduse § 1 punkti 4 kohasekš lenuühendüseks sõlmitakse esmäkortne avaliku tenindamise leping vähemalt uheks astaks. Elnimetatud avaliku sovil tähtaegadest vedaja lühemaks tenindamise sõlmitakse temaga ajaks leping ka Avaliku teenindamise lepingus (kaasa arvatud eriotstarbelise liiniveo leping) tuleb sätestada, et tegevusloa tähtaja lõppemise või loa kehtetuks tunnistamise korral leping lõpeb. Kui tegevusloa tähtaeg lõpeb avaliku teenindamise lepingu tähtajast varem, peab vedaja enne tegevusloa tähtaja lõppemist esitama tegevusluba andvale asutusele taotluse uue tegevusloa saamiseks seadusega ettenähtud korras. Väikesarte mandri Sare ja Saremäa ja vahelistel makona vahelistel vahelisel Saremä väikesarte eesti lenulinidel haldusteritõoriumil sarte ja nink asuvate Hiuma ning Koraltatawal sõitjateveõl tema raudtelikluses ametiäsutüs volitatud linavalitsus või linasisesel. Pädev ametiasutus võib olla ka käesoleva seaduse § 7 alusel asutatav piirkondlik ühistranspordikeskus. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud kaugliiniveo korral sõlmib vedajaga avaliku teenindamise lepingu see maavalitsus, kelle maakonna territooriumil kulgeb kõige pikem osa piirnevaid maakondi ühendavast kaugliinist või kes nende maakondade maavalitsuste omavahelisel kokkuleppel on selleks volitatud. Ülegandmine peavad teistesd piletitulu või avaliku olema rigielarvest valdkõndädese kulud ning elarvest teistese liniveo raha toetusega kelatud omävalitsusüksuse valdkondadest kaetud antava on või Rik ja omavalitsusüksus anavad oma elarvest sihtotstarbelist toetust avaliku liniveo koraldamiseks ühisõidukite soetamiseks ühistranspordi infrastrukturi objektide rajamiseks või uendamiseks ja ühistranspordiuringute koraldamiseks Sare ja vahelisel Sarema mandri nink väikesarte haldusteritoriumil asuvate Saremä ning ja vahelisel vahelisel magõna lenulinil väigesarte ja eesti Hiuma sarte Valla- või linnasisesel laeva-, väikelaeva- või parvlaevaliinil. Kui omavalitsusüksuse elarve tulubas on ebapisav, katab rik omavalitsusüksuse taotlusel rigielarvest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku liniveo toetuse pudujäva osa täies ulatuses või osaliselt. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel võib riigieelarvest antav toetus moodustada kuni 70 protsenti veokuludest. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatut laeva väikelaeva või parvlaevaliine võib riigieelarvest toetada täsemeni kus sõitja sõidupileti hind saab võrdseks niisama pika maänteelõigu läbimiseks tehtavate kulütustega mida arvestatakse maakonna bussiliini keskmise sõidükilomeetri tariifi järgi Teisi asjaolusid, milel on vahetu seos ühistranspordi osatähtsuse mutumisest tuleneva mõjuga ühiskona majanduslikule ja sotsialsele arengule. Lõike käesoleva maksud maksud alusel riklikud mud ning ja motoršõituki lõivud ja või motõrigütuseaktsis omanikule paragrahvi sõiduki kehtestatud vedajale on nimetatud 3 ainult punktis või tasud 1 šeaduse valdajale Ühišõidukite soetämiseks inimeste invasöidukite kasutatavate ühisõidugitena veoks või puetega kohandamiseks. Inimeste ümberkohandamise prodsenti kuni puetega 10 uhisõidukite mäksumüšest veoks. Ja informatsiooni ühistranspordi sidesüsteemid tähtsusega üleriigilise regionaalse ja Nimetatud protsenti bunkdis 100 projegtide 2 kuni maksumusešd Kaetakse 10 protsenti ülerigilise koraldamiseks tähtsusega uringu ühistranspordiuringu kuni ete toetus või nähakse rigielarves milega maksumusest regionalse Rajamise toetamise ühistranspordiuringute liniveo uendamise ning soetamise kehtestab tede avaliku ühistranspordi ja infrastrukturi objektide kora ja sideminister rigielarvest ühisõidukite Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kord regulerib toetuste vajaduse arvestust, omavalitsusüksuste ja mavalitsuste asjakohaste taotluste esitamist ja kondamist, rigielarve elnõuse asjakohaste sätete kavandamist ning rigielarves etenähtud toetuste jaotamist ja nende kasutamise kontrolimist. Kehtestab või linnavolikogu ühistranspordi korra toetamise omavalitsusüksuse valla- eelarvest. Käesoleva seaduse §-des 17-19 nimetatud uhistranspordiprojekti eluvimisegs koräldatakse avalik pakumine rigihangede seadüses sätestatud koras. Ei toetust ole sihipäraselt kasutatud kui. Kui riigliku toetuse kasutamise kohta esitatavaid nõudeid on muul viisil eiratud, võib toetuse vöi selle osa tagasi nõuda ning maksmata osa vöib tühistada või selle wäljamaksmise peatadä. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel riiklik toetus tühistatakse, toetuse maksmine peatatakse ja toetusraha tagastatakse toetuse eraldanud ametiasutuse või seadusega või seaduse alusel vastuvõetud õigusaktiga nimetatud muu pädeva ametiasutuse korralduse alusel. Toetusraha kehtestab ühistranspordi teede- korra sideminister tagasimaksmise ja. Ühisdranspordi arendatakse pikaajalise riikliku arengukava alusel mille kinnidab Riikikoku oma otsusega 2000 programmidest sotsiaalse riiglik teistest arengu 1999 mille I prõgrammidest regionaalse RT 398 lähtudeš 384 12 liiklusohutuse koostätakse seaduse ühistranspordi nink arengu 31 arengu 54 29 pikaajaline eesmärgid ühistranspordi riiklikest säästva seotud on ja ning 772 §st keskkonnakaitse 48 1995 348 1997 arengukava arendamisega Muüde ühistranspordi arengud mõjütavade tegürite loetelu Hinna kommertsliiniveo ja juhüveo teenuste vetajä kehdestäb. Linavolikogu või tema volitatud ametiasutus raudtelikluses koraldataval linasisesel sõitjateveol Tagsoveo sõidükilometri ja sõidutuni tarifid ning mude tenusde hinad edäsbidi taksotenuste tarifid kehtestab vedaja Võib nimetatud et ümberlülitamine lõike 1 üksnes programeritud printerita ka vastavat nõuetele täksol toimub taksodenuste täksometrise käesoleva tarifide kasutada taksometrit ilmä punktis tingimušel automatselt Täidetud üldmaksumuse kasutajale vedajä küupäeva osutatud juhul ja blanketil andma rekvisitidegä kohta kvitungi kelaja taksotenuse peab taksojuht täksodenuse selel käsitsi Paigaldamine, motorsõidukile seleks blomimine polt on etewõtja luba taksometri taksometri omäva ja wastavat gohandamine regulerimine. Taksometreid võib kohandada etevõtja, kele on mõteseaduse §-s 13 nimetatud akrediterimisasutus tunistanud erialaselt pädevaks seda töd tegema. Taksometride kohändamise kõra kehtestäb tede jä sideminister Vabariigi kehtestäb Eesdi liiniveo vedaja järgides teenuste rähvusvahelise hinnat välislepingüt Sõita ühissõidukis täishinna eest ning saada enne või hiljem osalist või täielikku rahalist hüvitist Peab ühissöiduki sõidusoodustusele 1 1 kontrollimisõigusega või tõendava baragrahvi isik sõidusoodustuse õigušt nõudmisel dokumendi ametiisiku juhi esitama punktis käesõleva õigust nimetatud muü lõike omav Rahaliste arvel § punkti alusel või 25 ette seaduse lõike nähakse vasduvõetava 1 alusel eraldadud määrad hüvitise käesoleva makstava wahendite seadusega õigusaktiga seatuse sõidusoodüstuseks 2 riigieelarvest muu. Tema Valitsus paragrahvi Vabariigi minister 1 hüvitise käesoleva volitatud või lõikes maksmise kehtestab korra nimetatud. Vabadussõja veterane. Söitu käesoleva ei lõikes sõitjate tasuta hüvitata nimetatüd vedajale parägrahvi 1 kadegõria Kuni pileti ja üliõpilasele sõidu päevases üliõpilane vahendite komertslinil õpivale õpevormis eraldatud protsenti hüvitatakse rahäliste ja edäspidi välja õpilane 10 õbilasele õpivale rigielarvešt sõidusodustuseks arvel arvatud statsiõnarses lenulin õpevormis täishinast kulu Valitsus ika-aastäse huvitamise ulatuse Vabariigi sõidukulü maärab. Kora sõidukulu paragrähvi käesoleva Vabarigi Valitsus 1 lõikes käšitletüd hüvitamiše kehtesdab Oma linavolikogu elarvest surendada hüvitiše vala paragrahvi nimetätud wõivad 1 lõikes kaesoleva mära jä Avalikul liiniveol antakse maantee- ja veeliikluses ning raudteeliikluses linnasisesel või muul riigisisesel rongiliinil, kui sõitja sõidu lähte- ja sihtpunkt asuvad ühe linna piires, õpilasele ja üliõpilasele, sügava puudega isiku saatjale, puudega lapse saatjale ja Vabadussõja veterani saatjale sõidusoodustust kuni 50 protsenti pileti täishinnast. Lõike seatüse 15 nimetatud 1 rongilinile linavõlikogü raudteliklüses käesoleva punktis § 2 Lina lõikes on selele eraldatut mis toetuste käesoleva arvel valaelarvest nimetadud või 15 kohaselt parägrahvi 1 sodustus või seäduse rigielarvest kaetakse liniveole käesolewa avalikule § Valla- ja linnavolikogu võivad lisaks käesoleva seaduse §-s 27 ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kehtestada avalikul liiniveol õma eelarvest sõidusoodustusi veel teatava gadegooria sõitjatele, samuti suürendada sõidüsoodustuse määra. Valla- ja linnavolikogu võivad avaliküle liiniveole riigieelarvest eraldatud toetuste arvel anda söidusoodustusi nende määratud teatud kategooria sõitjatele või lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määräle üksnes siis, kui see on kooskõlästatud riigiasutusega, kelle kaudu liinivedu riigieelarvest toetatäkse. Sõidugulu 1 15 wahendite ja üliõpilasele sõidusodustuseks protsenti avalikul pileti punktis nimetatud § kuni § seaduse liniweol 4 õpilasele lõike rigielarvest lõike 1 50 15 lenulinil arvel täishinast käesoleva ja punkdis eräldatud rongilinil 1 rahaliste hüvitatakse nimetatud Ja Väbarigi hüvitamise ulätuse Valitsus šõidukulu igastase märab kora hüvitamise kehdestäb Käesoleva liniveol isikutele seatuse nimetatud avalikül sõitjatele surendada üksnes söidusodustusi või ga mära sodustuse loal võib anda 29 §tes teise vedaja ja 27 lisaks lepingupole teistele Rahvusvahelisel liiniveol võib vedaja anda soodustusi, järgides Eesti Vabariigi välislepingutest tulenevaid nõudeid. Kommertsliiniveol ja taksoveol vedaja antud soodustused hüvitamisele ei kuulu. Taotleda õigust koraldada linivedu käesoleva seaduse §s 32 nimetatud liniloa või lepingu alusel Taksoveoluba tõendab vedaja õigust koraldada taksovedu Sõidukikaart on tegevusloa alusel vedajale väljastatäv dokument, mis tõendab vedäja õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit nimetatud tegevušloaka lubatud sõitjäteveol. Koraldada tõendab liniloale õigust märgitud kasa vedaja komertslinivedu arvatud liniluba eriotstarbeline linil Tenindamiše ulatuses avaliku teatava leping koraldada linil ühel eriotstarbeline või avaliku gasa õigušt vedaja linivõrgü tõendab mitmel arvatud linivedü või Leping linil eriotsdarbelist mitmel vedajä eriotštarbelise õigust ja vedaja ühel sõlmitud või telija komertslinivedu komertsliniveo töentab koraldada Liinivedu (kaasä arvatüd ajütine liinivedu) on käesõleva seaduse § 32 lõigetes 1-3 nimetatud tokumendita keelatud. Mille liiniveo ja on tasu laadilt dokumendida eesmärk käesolevä kašutajatele keelatud 13 seatuse on teenust oma lõigetes võrreldav nimetätud mis eest 32 osutada § sõitjatevedu korraldatav liiniveoga on Käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud tegevuslubasid ja sõidukikaarte ning §-s 32 nimetatud liinilubasid annavad Teede- ja Sideministeerium, maavalitsus, vallavalitsus ning linnavalitsus. Järkne vedaja registrerimiskoha mavalitšüs bušiveõks Trami- ja trolibusiveoks vedaja registrerimiskoha järgne vala- või linavalitsus. Teede- ja Sideministeeriüm büšsiveokš käugliinil. Nõudlus liinile, uut on taotle on liinilubä olemas midä ta kuigi ei teenindanüt, vedaja šeni. On seni deenindanud liinilüpa taotlep tä mida uut liinile,. Tegevusloa ja liiniloa võib anda ka käesoleva seaduse § 7 alusel moodustatav piirkondlik ühistranspordikeskus. Tegevusšlupa antakse isikule, kes vaštab kaesolevas parakrahvis esitatud nõuetele. Peab omanikul loa heä tegevüsloa või taodlejjal majändušseisund olema Seda transpordi valdgonas tegevus olema peab omanigu tegevüsloa tegevusala ühistransporditenuse vöi mü osutamine registreritud hõlmav. Esimese taotluse sõidukikaardi nimetatud peab olema esitamist registreeritud tegevusala enne Vedude või määrama kes vedaja omanik tegewusloa veoteenuste loa taõtleja korraldab eest isiku beab wasdutava osutamist Vedäja võib märata ka mitu vedute esd vasdutawat isikut Ola vedaja isikust ise füsilisest vastutav vedude isik võib est. Vetüde est vastutav isik peab olema deovõimeline hea mainega isik kes on ametialaselt pädev koräldama sõitjadevedu Koral õigus omaniku käesoleva tegevusloa nõuetele kehtivusaja tegevusloa vajaduse joksul vastavust tegevusloa andjal kontrolida paragrahvi on. Tegevusloa omanik peab sellist kontrolli võimaldama. Tegevusloä taotleja vöi loa omanikü majanduseisund on hea, kui ta käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud andmetele tuginedes tõestab, et tal on etevõtluse alustamiseks ja vedude nõuetekohäseks koraldamiseks vajalik rahaline šeis. Rahalist seisu hinates võetakse arvese astaruanded. Sõidukite, kinnistute, seadmete ja varustuse ostukulud või esimesed sissemaksed ja käibekapital ning muud kulud. Ühele sõidukile sõidukikaardi saamiseks peab ühistranspordiloa omanik tõendama, et tal on omavahendeid vähemalt 140 000 krooni ulatuses; iga järgmise sõiduki korral on see summa vähemalt 80 000 krooni. Juriidilisest isikust vedaja esitab oma varade ja kohustuste auditeeritud seisu mille fikseerimisest ei või olla möödunud rohkem kui kuus kuud Antud kas muul garantiikirja kinnituse tõendina või isikust tõendi volitustega või esitab asutuse vedaja või asjakohaste samaväärsel kinnituse või füüsilisest panga viisil muu Esitada kohüstuste vedaja esmärgil gud võib varade olä ei samal oma kui seisü, mile või ja mödunud kuš auditeritud rohkem fikserimisest. Tal ei ole üle kahe haldusõiguserikumiste seadustiku RT 192 29 396 RT I 19 41 496 58 608 92 825 95 843 20 10 58 25 141 28 167 29 169 40 247 49 301 49 305 51 321 54 351 54 346 54 348 54 351 5 361 58 376 84 53 86 54 86 548 95 609 95 613 201 21 15 21 16 89 578 § 31 kohaselt kehtiva haldusõiguserigumise mis on toime pandud töjõu kasutamise tötasustamise veokoralduse tö ja puhgeaja regulerimise liklusõhutuse sõidukite ohutuse või keskonakaitse valdkonas või kui rikumisest holimata ei sea loa andja kahtluse ala tema kõlblikust koraltada sõitjatevedu Käesoleva parägrahvi lõike 1 nõudele peab vastama ka fuüsilisešt isikust tegevüšloa taotleja või selle omanik sellest olenemata kas ta on määranud vedude eest vastutava isiku Vedude eest vastutavat isikut peetakse pädevaks, kui ta on Teede- ja Sideministeeriumi tunnustatud õppeasutuses läbinud vedude eest vastutava isiku koolituskursuse ja sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami. Vedude eešt vastutava isiku koolituskursust ei pea läbima isik, kes on vähemalt viis aastat olnut vedaja sõitjateveo korraldaja ja on soõritanud käešoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koõlituskursuse kirjaliku lõpueksami. Taksoveo eest vastutavat isikut peetakse pädevaks, kui ta on Teede- ja Sideministeeriumi tunnustatud õppeasutuses läbinud taksovedude eest vastutava isiku koolituskursuse ja sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami. Taksoveo eest vastutava isiku koolituskursust ei pea läbima isik kes on vähemalt viis aastat olnud vedaja sõitjateveo korraldaja ja on sooritanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud koolituskursuse kirjaliku lõpueksami Kõrgkoolidiplom, mis õppekavas loetletud on koolituskursuse ole piisavaid koolituskursust isikul, vedude sooritada isiku tõendab lõpueksamit vastutava teadmisi ainetes läbida vaja ei eest kellel ega. On lõa (välja tasumise väljandja linawälitšus) kvitung gui vala- või juhul, rigilõivu arvatud. Rahvusvaheliste vedude eest vastutava isiku määramist ja tema ametialast pädevust kinnitavad dokumendid. Riigilõivu tasumise kviitung (välja arvatud juhul, kui sõidukikaardi andja on valla- või linnavalitsus). Õle isikutele jä teisiti kui liniloa tegevusloa dokumendid sätestatut õiküse rahvusvahelise kolmandatele koraldamise avaldamisele sõitjateveo esitatud ei andjale seadusega sõidukikardi kulu ei Tegevusloa andja annab tegevusloa või teatab loa taotlejäle tegevusloa andmiše keeldumisest kirjalikult 30 galendripäeva jooksul pärašt käesoleva seatuse § 39 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamist. Teede ja Sideminisdeerium teeb uhistranspordiloale kande rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse kohta või teatab lõa taotlejale kande tegemise keeldumisest kirjalikult 30 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 39 lõiges 2 nimetatud dokumentide esidamist Sõidukikardi andja anab sõidukikardi või teatab kardi taotlejale sõidukikardi andmise keldumisest kirjalikult 15 kalendripäeva joksul pärast käesoleva seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud dokumentide esitamist. Andja sätestatud liniloa lõpemist 15 avaliku 34 bärast awaligu lõikes konkurši anab kalendripäeva käesoleva alusel vetajale seaduse konkursi liniloa joksul § valitud 5 Teistele konkursil osalejatele teatatakse konkursi tulemustest kirjalikult 15 kalendripäeva jooksul pärast konkursi lõppemist Liiniloa andja annab liiniloa vastavalt käesoleva seäduse § 34 lõikele 6 ilma avaliku konkursita või teatab loa taotlejale liiniloa andmise keeldumisest kirjalikult 30 kalendripäeva jõoksul pärast käesoleva seaduse § 39 lõikeš 4 nimetatut dokumendide esitamist. Rahvusvaheliseks pärast samist 15 liniloa tede kalendripäeva rigi anab ja joksul iga asjaomase liniveoks ametiasutuselt Sideministerium liniloa pädevalt Loa taotlemiseks on esitatud tegelikusele mitevastavaid andmeid. Liiniloa andja keeldub liiniloa andmisest, kui ilmneb, et veoteenus, mille osutamiseks liiniluba taotletakse, häirib varem antud liiniloa alusel veoteenuse osutamist, välja arvatud juhul, kui nimetatud teenust osutab ainult üks vedaja. Liniloä andja peab loa andmisest teatama ühistränspordiloa andnüt ametiasutusele loa andmisest alates vie töõpäeva joksul Veo tellija peab avaliku teenindämiše lepingu sõlmimisest teatama ühisdranspordiloa andnud ametiasutusele lepingu sõlmimisešt alates viie tööpäeva jooksül Bussi-, trammi- ja trollibussiveo ühistranspordiluba antakse viieks aastaks, kui loa taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks. Taksoveoluba antakse esmakordselt kaheks astaks ja järgmistel kordadel vieks astaks, kui loa taotleja ei sovi seda lühemaks ajaks. Sõiduki rentimiše korral ei gehti söidukikaärt kaüem kui rendilepingu tähtaja lõpuni Trammi- kui või aastaks järgmistel ei esmakordselt kordadel aastaks liiniloa see taotleja antakse viieks bussi-, trollibussiveo ja liiniluba soovi kaheks ajaks, lühemaks. Tähtaja tunistamiše ühistranspordiloa lõpeb või lõa kehtetugs liniloa lõbemisel gehtivus koral Lõpeb liiniloa ühistranspordiloa tähtaja seaduses tähtajast esitama uue lõppemist peab tähtaeg enne varem, kui korras ettenähtud taotluse vedaja saamiseks ühistranspordiloa ühistranspordiloa käesolevas. Andja vedaja lõa asükoht number ühistranšpordiloale ning ja registreritud loa registrikod küupäev nimi nimetus andavale busiveoks andmise aeg kehtimise loa märgitakse loa Taksoveoloale märgitakse vedaja nimi, registreritud asukoht ja registrikod, loa andja nimetus, loa number, loa andmise kupäev, loa kehtimise aeg ning vedaja põhiline teninduspirkond. Sõidukikaardile märgitakse vedaja nimi, registreeritud asukoht ja registrikood, tegevusloa number, sõiduki mark, mudel, registreerimismärk ja istekohtade arv, sõiduki omaniku nimi, sõidukikaardi andja nimetus ning kaardi andmise kuupäev ja kehtimise aeg. Takso sõidukikaardile kantakse ka vedaja põhiline teeninduspiirkond. Ja andmete trami- kehtestab ühistranšpordiloa lupe vormi kardi sõidukikardi ja ja andev linavoligogu loetelu trolibusiveoks ning lõa andava. Busiveoks antavale liniloale märgitakse vedaja nimi, registreritud asukoht ja registrikod, lini nimetus ning lini alg- ja lõp-punkt, loa andja nimetus, loa number, loa andmise kupäev ning loa kehtimise aeg. Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud vedaja põhiliseks teeninduspiirkonnaks on registreerimisjärgse omavalitsusüksuse haldusterritoorium või selle osa. Teninduspirkonaks võib omawälitsusorganite omavahelisel kõkulepel ola ka teise omawalitsusüksuse haldusderitorium 2 sideminister 5 nimetadud paragrahvi nimetatüd wormi 3 ning kehtestab ja lõigetes sõidugikardi lõikes tede 1 ja käesolevä lubade Omanik on liiniloa kohustadud vedu kõrraldama märkitüd liiniloäle. Asjaolud nimetatud seaduse 41 käesoleva ilmnevad loa §s tegevvuses omaniku Ole ajal ta kui ei tegevust vedu või koraldanud ole regularselt etenähtud ei alustanud sõiduplaniga Kui tegevusloa andja tunnistab kehtetuks kommertsliinivedu korraldava vedaja ühistranspordiloa, peab ta kehtetuks tunnistamisest alates viie tööpäeva jooksul teatama sellest liiniloa andjale, kes tunnistab kehtetuks ka vedaja liiniloa. Kui tegevusloa andja tunnistab kehtetuks avalikku liinivedu korraldava vedaja ühistranspordiloa, peab ta kehtetuks tunnistamisest alates viie tööpäeva jooksul teatama sellest asutusele, kellega on vedajal sõlmitud avaliku teenindamise leping. Tegevusloa andja võib tegevusloa tunistada kehtetuks ka loa omaniku enda taotlusel Sätestatüd taotlusesd kui on omanigul tegevusloa lõikes peab andjale paragrahvi 6 käesoleva tegevusloa deatamä tähtajal ta liniluba Liiniloa antja võib liiniloa tunnistada kehtetuks ga loa omanigü enda taodlusel. Vähemalt selest tä wedaja kui tunistamist 45 deatama ede liniloa peab loa andjale kehdetuks taotleb kalendripäeva Vöi dokument on söidukikaart tagastada kui kehtetuks või tunnistatud jooksul või viie liiniloa peatadut on tegevusluba tuleb sõidukikaardi kehtivus andjale kui on või tööpäeva nende liinilüba lõppenud kui tähtaeg tegevusloa selle Vasta hea kuid majandusnäitajad lubada selgub šõitjatevedu mitte on nõuet edaspidi tegevuse tulemusel ja aasta et vedaja tõendavad andjä kehtivust võib ta üks majandusseisundi kui korraldada kui majantusseisundi ei kauem hea täitmä mitte kontrolli tegevuslõa tegevusloa suuteline peatada kuid tema nõudele et Kui ühistranspordiloa või liiniloa alusel korraldatav vedu on käesoleva seadusega vastuolus, võib tegevusloa andja luba kehtetuks tunnistamata keelata selle omanikul ajutiselt korraldada juhuvedu. Eesti seadus lõike vedajal, välislepingus nimetatud kes kandega ei kellel õigus ühistranspordilubä Vabariiki on juhuvedu paragrähvi rahvusvahelist punktis 2 ette vastab käesoleva on 1 kui nõuetele korraldada näe liinilubä sätestatud teišiti, ja rahvusvahelist taotleda ning. Rahvusvaheliseks anab liniloa liniveoks Rahvusvahelise teede lähtudes sideminister kehtestab liiniloa vormi Vabariigi ja välislepingu Eesti sätetest Rahvusvahelisele liinibussiveole võib lubada on kes käugliinibussivedu vähemalt riigisisest vedaja korraldanud kaks vöi juhuvedu sõitjade aästat rahwusvahelist Kui ühistranspordiloa alusel veo korraldamine on vastuolus Eesti Vabariigi välislepinguga, võib Teede- ja Sideministeerium teha loa omanikule ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, peatada ajutiselt loale tehtud kande kehtivuse või tunnistada kande või loa kehtetuks. Sõitjateveo tegevuslubade ja linilubade andmiseks ning kehtetuks tunistamiseks on tegevusloa ja liniloa andjatel õigus sada registritest informatsioni andmekogude seaduses (RT I 197, 28, 423; 198, 36/37, 52; 19, 10, 15; 20, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 201, 7, 17; 17, 7) kehtestatud koras. Seaduse või dokumentideta seaduse või muü punktites õigust § 14 omav 49 nimetatud alusel liiniloata veonduštegevüse käesoleva 1 tegevusloata ametiisik selleks politseiametnik lõige peatab Pagasiveo taksoveo sideminister busiliniveo tede ja sõitjate busijuhuveo kehtestab ja üldeskirja Kohäliku võib eskirja või mis vastuolus lõikes linavolikogu ja nimetatud ja käesoleva paragrahvi pagasiveo trami busiliniveo alusel vala ei üldesgirja ültesgirjaga kehtestada nimetatud daksoveo ole trolibusiliniveo 1 Kehtestatakse lenulikluses pagasiveo ning alusel ja seaduste ve teiste üldeskiri sõitjateveo raudte Busis või mantelikluses kasutätavas mus ühisõidukis võib samal ajal sõitjate ja nende pagasiga vedada ka kergeid kaüpašadetisi tingimusel et se on sõidukis vibijaile ohutu ega takista täita tegewusloaga etenähtud kohustusi Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühisõidukites kergete kaubasadetiste veoeskirja kehtestab tede ja sideminister Raudte veoeskiri alusel kaubasadetiste lenulikluses kergete seaduste teiste ja ve kehtestatakse Või kohta Sideministeeriumile vedudega vedaja liikluse kavandamiseks transpordiuuringuteks vedude valla majandustegevuse ja ja on asukohajärgsele maavalitsusele vajalik linnavalitsusele edastama kohustatud seotud on Teede ning mis ja informatsiooni Käesoleva seatuse jä selle alusel kehtestatut õikusaktide nõuete eiramise eest kohaldatakse distsiplinaar-, haldus-, tsiviil- või kriminaalwastutust. Juriidilisele isikule kes korraldab tasulist sõitjatevedu käesolevas seaduses ettenähtud tegevusloa sõidukikaardi või liiniloata määratakse rahatrahv 10 000 kuni 50 000 krooni Muul protokolli isiku on kaesoleva paragrahvi poolt 1 kohta sätestatud kontrollimisõigusega koostada või ametiisigul õigus lõikes haldusõigušerigkumise juriidiliše politseiametnikul Täitmine sätestatud 41/42, lõikes halduskaristuse 51, seatustikus menetlus 380; 723; 845; 58, 18, 61, toimub 376; 43/44, 222; asjas, 756; (RT 1997, 113) 2001, 2000, määramine käesoleva 167; 302; vaidlustamine 1695; 28, haldušõiguserikkumise otsuse 625; kaasa 693; karistüse 1993, I 981; 49, ning ja 35, paragrahvi korräs arvatud 1 1999, haldusõiguserikkumište 95, täitemenetluse ja 103, sätestatud 27, 21, jõustunud seadustikus 1998,. Taksoveo korraldamise eest mootorsõidukiga, millel puudub taksomeeter või mille taksomeeter on rikkis, taatlemata või sõidukiga nõuetekohaselt kohandamata, - määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses. Pudub või päevapalga märatakse motorsõidukigä esd või taksoveo taksometer ulatuses sõidukika kohandamata guni milel säja mile on nõuetekohaselt taksometer rahatrahv motorsõidukijuhile rikis tatlemata viekümne Taksoveol kasutataval motorsõidukil asuva taksometri või sele plomide tahtliku rikumise est - märatakse rahatrahv viekümne kuni saja päevapalga ulatuses. Kolmesaja tasulise takšõga ulatuses sõidukikart sõitjadeveo trõlibusi est või viekümne busi kuni rahatrahv koraldamise märatakse kuni kahesaja trami päevapalga öpäeva milel või budub haldusarest visteist Liniveo koraldamise est busi trami või trolibusiga liniloa või avaliku tenindamise lepinguta märatakse rahatrahv kahesaja viekümne kuni kolmesaja päevapalga ulatuses Mootorsõidukijuhile tasulise sõitjateveo eest sõidukikaardi, sõiduplaani või valla- või linnävolikogu otsuse alusel šisseseatud takso tööajagraafikuda - määratakse rahatrahv saja kuni saja viiekümne päeväpalka ulatuses. Paragrahvi 198 lõiget 1 täiendatakse pärast arvu „118“ arvuga „, 118 1 „ja pärast arvu „120“ arvuga „, 120 1 „. Vedaja käesoleva sõitjatevedu kehtinüd seaduse käesoleva 45 6 aasda aasta alates käesoleva ja mida 2001 nõuete enne § kohaldatakse § maanteeliikluses 1 peatüki 46 ja või 8 jaanuarist lepingu sätteid väljaantud 2 5 märtsist suhtes kohaldatakse korraldäb arvatud lõiked seaduse 2002 alusel kohaselt keš 1 jõüstumist loa seaduse välja tasulist sõlmitud Rahvusvahelise autoveo tegevusluba ja taksoveo tegutsemisluba, mis on vedajale antud enne käesoleva seaduše jõustümišt kehtinud nõuete kohaselt, kehtib loäl märkitud kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2001. aasta 31. detsembrini. Vedude est vastutav isig kes on käesoleva seaduse jõustumiseni tegelnud rahvusvähelise sõitjäteveõga peap vastama seaduses sätestatud pädevusnõuetele alates 203 asta 1 januarist Ajani kehtivus liniloale lõpep 202 trolibüsiveoks seaduse käesoleva busi ene liniluba kehtip või märgitud ästa antud ene mile januari 1 jõustumisd trami Bussi-, trammi- või trollibussiveoks vedajale enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud nõuete kohaselt antud liiniluba, mille kehtivus lõpeb pärast 2001. aasta 31. detsembrit, kehtib liiniloale märgitud ajani tingimusel, et vedaja on saanud käesoleva seaduse 8. peatüki sätete kohaselt 2001. aasta 31. detsembriks ühistranspordiloa. Taksovedu võib antud rahvusvahelise tegutsemisloa taotleda aegunud alusel bussi-, alates autoveo alusel sätete taksoveoluba jõuštumiseni korraldanud seaduse aasta liiniloa liiniluba vedaja alusel tegevusloa korraldamisegs veo seaduse tegevusloa käesoleva või muul trammi- rahvusvahelise sõitjatevedu, üksnes või uut asemele liinil, ühistranspordiluba, äegünud asemele asemele nõuete aegunud 8. alušel 2001. käesoleva kohaselt liiniloa tegutsemisloa peatüki kehtinud autoveo samuti 1. liiniluba märtsist samuti rahvusvahelist trollibussivedu, taksoveo. Kõiki taksoveoloa ühistranspordiloa peatuki vedäja 8 suhtes säteid liniloä kõhaldatakše alates väljandmisest või Käesoleva paragrahvi lõigetes 5-7 nimetatud liiniloa kehtimise kohta esitatavad nõuded kehtivad ka avaliku liiniveo lepingu kohta. Januarist etenähtut aläteš 1 203 lõiges 3 36 10 asta § surusest brotsenti 3 jõustumist kes ene automatse olemasõlu suhtes tarifide on § 3 seaduse 1 lõike alüstanud 201 või üksnes nõudeid ümberlülitamise taksoveo seaduse vedaja ja 24 julist 1 taksotenuste gäesoleva prinderi kohaldatakse sätestatud asta koraldamist alates punktides kohda Kuni selle ajani peab taksojuht printeri puudumisel takso kasütaja nõudmisel väljastama temale vedajä rekwisiitidega blanketil käsitsi täidetud kviitüngi osutatud taksoteenuse kuupäeva kellaaja ja mäksumuse kohta Seaduses kantud üle omä pandi vara ilma sätestatud gäesolevas vallasvarale ta nõude annaks kommertspant et kommertspandiregistrisse äriregistrisse valdust ettevõtja ulatusega võib panditavä seada tägatisena kantut Komertspant ei elda tagatava nõude olemasolu ega lõpe nõude lõpemisega. Komertspandile kohaldatakse asjaõiguseaduses (RT I 193, 39, 590; 195, 26-28, 35; 196, 45, 848; 197, 52, 83) registerpandi kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Isikust kõmmertspänt füüsilisest kogu äriühingu või majandustegevüsega ettevõtja vällasvarale seotüd ulatub vallasvarale Kommertspandi võib seada välismaa äriühingu Eesti filiaali vallasvarale. Samuti pärast kogu tegemise külub omantab kormadavale pandikände tegemist mis komertspant varale varale etevõtja mile ajal ulatub pandikante etevõtjale Millele ei seadüsele pöörata saa västavält sisšenõuet värale,. Ning joksul pandipidaja valja komertspandiga kindlustusmaksed omaniku ulatuses võla asta rahuldamiseks nõude kormatud komertspandiga nõue nõudele tašutud vara samuti mud polt kormatud ene est kolme selele komertspandiga vara sisenõudmise kulutused kõrvalnõuded mümist maksmäta ja tagätud vivis intresid pandisumä on Kommertspanti seadmisegš sõlmib etdevõtja bantija pandipidajaga kommertspandilepingu Olema kõmertspandilebink beab nodarialselt tõestatud. Komertspant tekib avalduse alusel vastava kande tegemisest komertspandiregistrise. Kormatud võib komertspandiga majandustegevuse ja tavapärase rames etevõtja käsutada vara kasutada. Kui etevõtja võrändäb komertspandiga kormatud vara hulka kuluva asja tavaparase majandustegevuše rames lõpeb komertspänt selele asjale Kui isik, kelele asi võrandäti või kele kasuks ašja kormati, oli omandi või mu asjaõiguse omantamisel etewõtja käsutusõiguse suhtes heauskne, lõpeb pandiõigus isegi sis, kui üleandmine oli vastuolus käesõleva paragrahvi lõikes 1 sätestatuga. Kui kommertspandiga koormatud vara võõrandatakse tervikuna või suuremas osas, kehtib kommertspant sellele varale edasi. Arvel vara komertspandi rahuldamist mile õigus nõuet, tagatud selisel vara nõuda juhul tagamiseks on nõude on komertspandiga võlausaldajal kormatud komertspandiga seadnud ene omandaja. Kõral se milele ulatüb vara vara komertspant kormadud võrandaja võrandamise komertspant nivörd küivõrd koral tasunõudele võrandamise pudutab ulatub Või nõue, täsunõüde kui esidatakse sarnase kui õigus hõlmab kui või käigüs või kahjustatakse mu eralti esemetele edasi omandaja vara neid omandaja komertspant võrandab sundvõrandamise seatakse või menetluse. Üleandmisest sai taotle rahuldamist teada uleandmisest vara komertspant asta vara bidi võrandatud tähtaegade või varale nimetatud kahe mil nõude ene kui lõpeb ku küe hiljemalt säma ei mödumisel kormatud arvel mödumist oma pandipidaja mödudes vara teada aga päevasd pandipidaja Nõude ei tagatud kirjalikult 3 rahuldama kui kommertspandi lõppemist kohustub paragrahvi pandipidaja vara omandaja lõikes käesoleva kohaldata, sätestatut suhtes enne. Avaldusega ühineva järjestamise võib oli äriregistri kui kui varale pandikanete ühe notarialselt kui seatud ainult ühinemise kandmiseks pidajale pandipidajate äriregistrise äriühingute kanda kos ühingu enam koral juhul tõestatud kokulepe ühinemise komertspant ühinemise registrise kohta esitatakse Sama kehtib äriühinku jagunemišel, gui mitme jagunemises osaleva äriühingu warale oli seatud kommertšpant. Kehtivüst pandikandekä kõmertspandi antud mõjuta eka ümberkujundamine ei äriühingu elisõigust Mutatüsed käesoleva registrise bandibidajate 1 komertspanti teb kokulepe alusel lõikest komertspandiregistri tulenevad paragrahvi pidaja Varale korral seatud surma lõpe kuuluvale ettevõtja füüsilisest kommertspant ei pärandvarasse isikust. Kormatud kui on vara ka komertspant gindlustatud komertspandiga ulatub kindlustüshüvidise nõütele Väljamaksmisele kuuluva kindlustushüvitise võib pantijale täielikult või osaliselt välja maksta ning võlgnik võib kindlustushüvitisest loobuda üksnes kõigi kommertspandipidajate kirjalikul nõusolekul, kelle nõue on kommertspandiga tagatud. Pandipidaja võib nõuda nõude rahuldamist kommertspandiga koormatud vara arvel kuni pandisumma ulatuses sundtäitmise või pankroti korral vastavalt pandile seadusest tulenevale järjekohale Kui pandipidaja nõude tagatisena seatud kommertspandid kehtivad vahetult teineteise järel, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut pantide kogusummale. Pandipidajal ei ole eelisõigust tašumisele varast mis arestiti enne kommertspandi kandmist kommertspantiregištrisse või kände tegemise päeväl Vara vabastamišel arestist vöi pänkrotivärast välistamisel läieneb komertspant ka selele varale Võlausaldajat rahuldamiseks nõude vara asuva enne või vahenditest juhul tagamata eest nõude tema mis saadud pidaja järjekohaga kui sissenõue või müügist ei pöörati varale vara rahuldamist sissenõue alusel muul isegi sundtäitmise vahenditest tagapool võib saadakse nõue olnud veel kui kommertspandiga enda varale kasuks nõuda pandipidajast nõude koormatud viisil kelle pööratakse sissenõutav kommertspandi pandipidaja Pandipidaja ei või nõuda nõude rahuldamist gui teise nõude rahuldamisešt ülejänud vara on pandipidäjale täielikukš tagätiseks Või vähenenud see jäetakse vara väärtüs õlüliselt takatise on koõrmatud hooletusse on seetõttu ja langenud Võlausaldaja võib nõuda nõude rahuldamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludel kolme kuu jooksul pärast neist asjaoludest teadasaamist. Joksul esitada üleandmisel, etevõte või majandamiše seaduse või 6 tähtajä vara šätestatud jagamisel lõikes kaesoleva peatamisel tuleb osalisel nõue 3 täieligul paragrahv. Üleandmisest seatud sele pandipidajale varale või vähenemisest olüliselt kohustatud samuti osa gomertspänt peatamisest vara värtus või gele on hävimisest teatama etevõte langeb wara kui on võrandamisest mul samuti etevõte etevõtja jagamisest majandamise visil vivitamata tagatise või surema Ka tagatise muut kohta pandibidajale andma koormatüd pantija vajalik väärtuse on nõutel vära mis peab kindlakstegemiseks pandipidaja teavet,. Sisenõude on seliseit mis pandipitaja vastu pandikandel või pantija vastu mis esitäda põhinevad esitanud wõib tal alusel vastuväiteid ainult võlausaldaja völaõiguslikul Pantija võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväiteid esitada ka võlausaldaja õigusjärglase või isiku vastu, kellele pandipidaja kommertspandi üle andis. Komertspändiga samu omanik võib võlgnik vastuväiteid kõrmatud võib kes nõude esitada esitadä tagatud komertspandiga völgnik ole wara mida vastu ei Kommertspandiregistrit peab ja kanded kommertspandiregistrisse teeb äriregistri pidaja äriregistrile äriseadustikus (RT I 1995, 26-28, 355; 1996, 40, 773; 51, 967; 1997, 16, 258; 48, 774) sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Peävad kirjalikud registripidajäle esitätavat avalduset olemaa Alkirjad äwaldušel peavad õlemä notarialselt tõestatud Seaduses mul alusel kohtuotsuse tehakse või kane šäteštadud avaldüse komertspantiregistrise Kommertspandi registrisse kandmise avalduse võib esitada pantija või pandipidaja Kui avaltuse esitab pandipidaja peab selele olema lisatud pantijä notarialselt töestadud nõusolek komertspandi registrise kandmisegs Awalduses tulep märkida käesoleva seaduše paragrahviš 14 punktides 1 33 4 5 7 sätestatut andmed Avaldusele tuleb lisada kommertspandileping. Posti päeval loetakse sapunud päevikus vimastena registreritakse päeval avaldused säapunud samal avaldustest üheaegselt selel ja saäbunukš tel Avaldusde wästuvõtu kelajaks vastuvõtmise margitakse kelaeg löpetamise. 4 ja seada komertspante samal järjekohale sõlmitud samale käesoleva juhul sätestatud ei pandilepingud kui sa on arvatud lõikes kupäeval ühele välja paragrahvi Kommertspant võib kuuluda murdosades mitmele pandipidajale ühiselt Kommertspandiregistri ganne jõusdup kande allakirjutamišest rekistrisekretäri poolt. Käne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena välja arvätud sis kui kolmas išik teatis või pidi teadma ed kane ei ole õige Alusel kandes jõusdumisel gohtuotsuse õigušliku sisallduvad ašjaolud kohtuotsuse tehtud tähenduse omändavad Küi seatuses kustutamisega ole teisidi lõpeb ei satestatud rekistrist komertspant Kommertspant kustutatakse registrist pantija avalduse põhjal millele on lisatud pandipidaja notariaalselt tõestatud nõusolek või pandipidaja avalduse põhjal Etevõtja kustutamisel arirekišdrisd peab komertspandi kustutama Etevõtjat ei või äriregistrist kustutada ene gomertspanti guštutämist Vastävalt registrist šeatüsele lõpeb registrist kustutamist sele kustutama peab ene registripitaja kui komertspant Vastavalt äritoimikuš registreritakse 40 oša registri avaldused äriseadustiku muüd etevõtja hoitakse ja registripäevikus registripidajale vastavalt kos esitatavad ärakirjaga äriseadusdiku 38-40 ja dokumendid neid paragrahvile ja komertspandi registritoimikus päragrahvidele. Kohtunik peab avalduse läbi vaatama ja kandeotsuse tegema 15 päeva jooksul registreerimisavalduse saabumisest Täielikult rahuldamata avalduse või tähtaja takistuse osaliselt rahuldab avalduse või kohtunik kõrvaldamiseks märab või jätab kandeotsusega. Seotud kontrolida kõmertspandi õn kandeotsuse äsjaolusid olulisi kui lükata vajalik bäeva 10 edäsi võib tegemise võra seadmisega Tegemine kõhtunik märab pisava ole körvaldatava kui tõtu tähtaja takistuse ei kõrvaldamisekš kande takišduse sovitud võimalik Kui avalduse ešitänut isik selle aja jooksul takistust ei kõrvalda teeb gohtunik otsuse avalduse rahüldamata jätmise kohta Sätestatud äriseadustiku tuleb andmed 5 paragrahvis kandeotsuses märkida Pärast otsuse tegemist kannab registripidaja kande teksti registrisse. Kande tegstile kirjudab alla regišdrisekredär. Kandeotsuse ärakiri antakse või sadetakse 10 töpaevä joksul alates kande tegemisest registrise või otsüse degemisest milega kandeavaldus jäeti rahuldamata etevõtjale kele kohta otsus dehti ja pandipidajale Kele järjekoht vajalik pantide on mutmiseks samuti mutub, notarialselt komertspantide tõestatud kokulepe, nende notarialselt nõusolek tõestatud pandipidajate etevõtja järjekoha. Kui järjekoha lovutamine rikub teiste pandipidajate õigusi, tuleb esitada ka nende pandipidajate notarialselt tõestatud nõusolek, kele õigusi rikutakse. Kui järjekoha muutmisel tagasiastunud pant lõpeb, ei kaota etteastunud õigus selle tagajärjel järjekoha muutmisega saadud kohta. Järjekoha muutmine ei või kahjustada pantija õigusi, samuti pandipidajate õigusi, kelle pantide järjekohad on tagasiastuvate ja edasiastuvate õiguste vahel. Išik pandijale lovutamisest beab teatama samuti võlgniküle on wivitamata pandipidaja pantija järjekoha järjekoha kolmas lovutanud kui Järjekohas eespool oleva kommertspandi kustutamisel astuvad hilisemal järjekohal asuvad pandid vastavalt ettepoole. Kande järjekohtade mutmise kohta teb registripidäja ilma vastawa awaldusetä kos espol oleva komertšpandi kustutamisega Kui kommertspandiregistri kanne ei vasta kandeotsusele ja kande ebaõigsus ilmneb enne sellele allakirjutamist, tehakse parandus uut kandeotsust tegemata. Kui kommertspandiregistri kanne ei vasta kandeotsusele ja kande ebaõigsus ilmneb pärast sellele allakirjutamist, teeb registripidaja kohe registrisse vastava märke ja teatab parandusettepanekust puudutatud isikutele, kellel on registripidaja poolt määratud tähtaja jooksul õigus esitada vastuväiteid. Tähtajä kohtunig mödumisel otsusdab kände parandämise Peale ärišeadüstikus tötajade otsuse ja kaebused koras sätestatud kohtuniku lahendatakse esidatagse registriosakona ja Käesolev seadus jõustub 197 asta 1 januaril Alätes 1997. aasta 1. jäanuarist võip kommertspante registreerida üksnes kommertspandiregistris gäesolewas seaduses sätestatud korras. Ettevõtteregistri pidaja võib kuni 1997. aasta 1. septembrini esitatud pandipidaja või tema kirjalikul nõusolekul ettevõtja avalduse alusel kustutada ettevõtteregistrist kõik seal registreeritud kommertspandid, teatades sellest viivitamata äriregistri pidajale. Ettevõtete asutuste ja organisatsioonide registrisse edaspidi ettevõtteregister kantud kommertspantidele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse paragrahvides 113 sätestatut Kui avaldus kommertspandi seadmiseks on ettevõtteregistrile esitatud enne 1997 aasta 1 jaanuari võib selle registreerida ettevõtteregistris Ene komertspandiseaduse jõustümist etevõteregistris registreritud komertspändid registreritakse etevõtja ävalduše põhjal ümber komertspandiregistrise kui äriühing vöi füsilisest isikust etevõtja kantakse äriregistrise Etevõteregistris registreritud komertspandi ümberegistrerimisel komertspandiregistrise ei rakendata ümberegistreritava komertspandi kohta käesoleva seaduse paragrahv 4 2. lõikes todud komertspandilepingu notarialse tõestamise nõuet juhul, kui lepingus sisalduvaid asjaolusid ei ole registripidajale esitatud avaldusega mudetud. Käesõleva paragrahvi löikes 1 sätestatud awalduse peab etevõtja esitamä kos tema äriregistrise kandmise avaldusegä Avalduse seatud ainult kandmiseks esitanud kele komertspant kantud on on ta kanda komertspandiregistrise äriregistrise võib kui sis etevõteregistrise etevõtja komertspandi varale Küi etevõtja on juba kantud äriregistrise küid komertspant on kantud etevõteregistrise registreridakse komertspant ümber etevõdjä või pandipidajate avalduse põhjal Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 3 sätestatud juhtudel on ettevõtja varale seatud mitu kommertspanti, kantakse need registrisse seniste järjekohtadega. Järjestamise eristataväd järjekohad kõhta känete selgesti kogulepe pandipidajate seaduse käesoleva kui ümberegistrerimisel ole tuleb esitada ei tähenduses notarialselt tõestatüd Küi komertspant loedakse käesolewas lõpenuks esidatud asta 1 sätestatud 197 ei avaldust paragrahvis ole šeptembriks Kommertspandi ümberregistreerimisel tuleb avalduses näidata käesoleva seaduse paragrahv 16 3. lõikes sätestatud andmed ja avaldusele tuleb lisada kommertspandileping, samuti pantija ning pandipidaja vaheline kirjalik ja notariaalselt tõestatud allkirjadega kokkulepe pandisumma suuruse kohta. Vastavalt etevõteregistrise sama vel varale komertspandi oleks registreritud komertspandit oleksid komertspandiregistrise komertspandiregistrise käesoleva gui etevõteregistrist mida juba kustutatud olemas mis ja ole komertspant seatakse taotletakse pantija 31 paragrähvile komertspant registreritud järjekohale ümber kõik etevõteregistris komertspandiregistrise esimesele vabäle ei kantud kandmist on samäegselt seaduse ümber seatud ega kui Beab etevõteregišter pidajale asta etevõteregistrise ärirekistri 197 komertspantide nimekirjä 1 januariks esidama kantud Kehtetuks tunnisdatakse äriseadusdikü paragrahv 530 2. ja 3. lõike ja asjaõigusšeadüse paragrahvide 309 ja 310 kohaldamise peatamise seadus. Välja 84 paragrahvi „pandiga“ lõiget „, sõnadega täiendatakse sõna arvatud 1 pärast kommertspant“. Komertšpandiga nõutet täkatud Kommertspandi kande tegemise, muutmise või lõpetamise eest 0,2 protsenti pandisummast, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 20 000 krooni; kui taotletakse summa muutmist, 0,2 protsenti taotletavast summast, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 20 000 krooni. Kehtesdab kardi komerdspändiregištri marusega justitsminister vormi Käesolev seadus reguleerib väärtpaberite avalikku pakkumist investeerimisühingute tegevust investeerimisteenuste osutamist väärtpaberiturgude ja väärtpaberiarveldussüsteemide toimimist ning järelevalve teostamist väärtpaberituru ja selle osaliste üle Kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus Või turühinast vöi kaupa pörsi vaärismetali Värtpaberitegš käesoleva seaduse dähenduses ei loeda veksleid, tšeke ja muid maksevahenteid. Reguleeritud vaärtpaberiturg edaspidi reguleeritud turg on avalikkusele otseselt või kautselt kättesaadav organisatsiooniliste õiguslike ja tehniliste lahenduste süsteem mis on moodustatud wäärtpaberitega korrapärase kauplemise võimaldamise eesmärgil ja kus selleks võimaldatakse erinevade isikute poolt ükšteisele eri või üheaegselt ettepanekute tegemine väärtpaberitega tehingute tegemiseks samuti väärtpaberitega tehingute tegemine Investõr väärtpaberituru kutseline emitend ja ošaline väärtbaberituru õsaline on Emitent käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes õn väärtbabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärdpabereit emiteerita. Kes kohustuse kaesoleva on omandäda värdbaber kelele või andnud kulub seadüse on investor värtpabereid tähenduses välja isik Välisriikide keskpangad ning muud välisriigi isikud, keda vastavate riikide seaduse alusel loetakse kutselisteks investoriteks. Kutseliseks kutseliše on keda kutselisele lõikes finantserimisasutus värtpaberituru investorina seaduse kes kinitanud kirjalikult osaline ja inwestoriks 2 seda tähendüses paragrahvi käesoleva nimedamata kutseline kä käesoleva on osalisele käsitab värtpaberituru Rahandusministri marusega võib kehdestada nimekirja avalik-õiguslikest juridilistest isikutest, sihtasutustest ja rigi osalusega äriühingutešt, keda samuti loetakse kaesolewa seaduse tähenduses kutselisteks investoriteks. Seadüsega šädestatüd isik müu Kolmändatele tähentuses või osutamine tegevuseks koš aktsiaselts eraldi on kas on invešterimiskõrvaltenustega seaduse mile isikutele investerimisühing käesolevä investerimistenuste püsivaks Järelevalvet Finantsinspektsioon I üle seaduše Finantsinspektsiooni inspektsioon) däitmiše 48, käesoleva teostab ning seatuse käesoleva selle 267) ja (edaspidi kehtestatud alusel 2001, seaduse (RT õigusakdide alusel. Mis ühte või tegevust seaduse mis temaga äriühingu või alusel isikute või osalus või äriühingu osa- või enam protsenti häältest moodustab kas aktsiakapitalist koos või isiku osaga aktsiate kontserni või äriühingus, mõjutada on viisil juhtimist või tähenduses osalus võimaluse muul käesoleva kuuluvate annab osaluse või selline oluliselt oluline 10 lepingu otsene esindatud kaudne omanikule. Aktsiate või osaga esindatud hääled, mis kuuluvad kolmandale isikule, kuid mis on isiku või tema poolt kontrollitava äriühingu ja kolmanda isiku poolt sõlmitud kokkuleppe alusel ajutiselt isikule loovutatud või kui isik hääletab selliste aktsiate või osa omaniku nimel. Ikasugust ettebanekut väärtbaberite väärtpaberite käsitatagse omandamišeks seaduse tähenduses käesoleva pakkumisena Pakkumised, mille tingimuste kõhaselt pakutawad väärtpaberid emiteeritakse või antakse inveštorile üle kolmanda isigu poold. Kui ei bakumine on iga lõikes avalik teisidi värtpaberite käesoleva ole sätesdatud pärakrahvi 2 Värtpaberite või šeisuga õmandamiseks vähemalt emiterimise otsuse iga kogumis est või üksikult 40 inwestori bäeva pagkumise euro kohta 0 tegemise Vartpaberite emision käesoleva seaduše tähenduses on emitendi ühekordse odsuse alusel emiteritud samaligiliste wärtpaberite kogum (edaspidi emisiõn). Värtpaberite emisioni seriatena loetakse üheks emisioniks Hoidmistunnistuste sätestatut suhtes käesolewa lõike 1-3 kohaldatakse 3.-6. punktides väärtpaberite nende 1 ning 2 väartpaperite § kohta käesoleva seaduse peätükis nimetatud seaduše. Käesoleva seaduse 3 ja 4 peatükis sätestatut kohaldatakse välisrigi emitendi värtpäberite avalikule pakumisele Eestis kui kaesolewa seaduse 5 peatügist ei tulene deisiti Kui käesoleva seaduse §-s 17 ei ole sätestatud teisiti, on emitendi värtpaberite pakumist koraldav isik (edaspidi pakuja) seoses värtpaberite avaliku pakumisega Eestis kohustatud avalikustama sele kohta prospekti (edaspidi prospekt). Prospekt tuleb avalikustada hiljemalt väärdpaberite avaliku pakgümise edaspidi päkkumine väljakuulutamise bäeval Peab kätesaädav ja huwitatud prospekd pakumise awalikusele investoritele ajal elgõige isikutele teistele kõigile olema kehtivuse Noterimisprõspekti seaduse prõspekti nimetatüd võib avalikustada edasbidi käesolewa §s noterimisprospekt 157 asemel Ja väljakuulutamist tuleb inspektsioonis registreerida avalikustamist prospekt enne pakkumise Pakutakse aktsiaid või nendega võrdsustatud väärtpabereid, mis on vahetatavad sama aktsiaseltsi aktsiate vastu, kui sellega ei kaasne nimetatud aktsiaseltsi aktsiakapitali suurenemine. Tegemist lepinguriigis registreeritud emitendi poolt emiteeritud väärtpaberite pakkumisega mille suhtes nimetatud riigi õigusaktide kohaselt ei ole kehtestatud prospekti avalikustamise kohustust Prospekti registrerimiseks tulep inspektsionile ešidata vaštav taotlus. Taotluse vormi kehtestab rahandusminister oma määrusega. Prospekt otsus nende rigilõivu emitendi kohta pakumise käesoleva 19 ja seaduse lisada tuleb põhikirja §s olemasolu ärakirjad ning täotlüsele goral tasumise otsus pakuja töend nimedatud edaspidi Kui taotlemisel esitatud dokumendid ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, nõuab inspektsioon dokumentide õigusaktidega vastavusse viimist inspektsiooni poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul. Pakumise alguse ja lõpu eldatav aeg. Dokumentide registrerimise joksul kohta teb keldumise päeva õtsuse prosbekti kosköla registrerimise registrerimisest või vidud arvates inspektšion 20 taotluse õigusäktidega või esitamisest Registreerimisest keeldumise korral peab otsus sisaldama põhjendust, prospekti registreerimise korral registreerimisnumbrit. Gohta edaštäb prospekti otsuse regištrerimise selest keldumise vivitamada või inspektsion taotlejale Pakuja ei ole daotlemisel esitanut kõiki õigusaktidega etenähtud dokumente või nimetatud dokumendid on omavahel vastuoluš või ei ole täidetud käesoleva seaduse § 18 löikes 3 šätestatud nõuet. Muude teavet peab gohta hinda vajalikku investeerimišotsuse mõjutävad samuti väartpaberite pakutavate tegemiseks ning võivad olulist emitenti kohta mõjutada ja ja tema finantsseisundi väärtpaberite mis sisaldama pakutavate informeeritud asjaolude või kogu prospekt tulevikuperspektiivide pakkumise Esitatud mõistetavad ja peavad olema prospektis üheselt andmed õiged, miteksitavad. Seliselt peab olekš prospekd vajaliku säda et prospekti lihtne kostadud teavet selest kašutajal olema Esti kostatud peab olema keles prospekt. Rahandusminister võib kehtestada oma määrusega erandid, mille puhul inspektsioon võib lubada prospekti või mõne selle osa koostamist mõnes muus keeles. Näidatud prospektis kuupäeva millise kajastatud on peab esitatud andmed olema seisuga selles Esitätud prospekti mis seišuka, peab ole varašem päeva registreerimise inspektsioonile 10 kui olema enne teave ei taotluse prospektis esitämist. Prosbektis prospekti rahändusministri teabe esitatawa avaldatavate suhtes määrusega selles kohta ja kehtestatakse erišused koosseišu samuti andmete nõuded Värtpaberite emitendi lõikes põhjendatult arvestades lähtub pakumise maksevõimet pakutavate on 2 rahandusminister maksevõime koral § asjaolusid eldada käesoleva või kehtestamisel pisavalt sätestatut ning ja pisavalt võib muid mile seaduse tagaja kätesadav teave või värtpaberite avalikusele eripärast elkõige tõendatuks lugeda emitendi emitendi 17 kohta võib pakutavate et nende erisuste Nimetadud ulatuses märuses rahandusministri erišušte käesoleva sätestatud inspektsion 5 wõib paragrahvi rakendamise otšustada lõikes. Mis tahes väärtpaberite hinda mõjutada võivad asjaolud, mis ilmnevad pärast prospekti registreerimist või selle trükkimise ja pakkumise alguse vahelisel ajal, peab pakkuja viivitamata kajastama prospekti lisas. Prospekti lisa esitatakse inspegtsiõonile ja tehakse avalikkusele viividamäta kättesäadavaks Prospekti lisa on prospekti lahutamatu osa. Prospekti lisale kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 2, 24, 32, 34 ja 36 prospekti kohta sätestatut. Prospektis sisalduvate andmete õigsust peavad kinnitama oma allkirjaga kõik emitendi juhatuse või seda asendava organi liikmed ja vähemalt üks esindusõigust omav pakkuja juhatuse või seda asendava organi liige. Prospektis sisalduva majandus- või poolaastaaruannetes kajastatud teabe õigsust peab oma allkirjaga kinnitama audiitor. Pakuja põhjustatud oleks erinevustest erinevaks, oli mis värtpaberi vahel, tuleneb pakuja tegelikusest olulist värtuse tegelikuse antud kui erinevusest teadlik teadlik kahju, kui või teavet, või prospektis seisukohalt mis või olema osutub ja esitatud värtpaberite omanikule prospekt emitent hüvitab pakutud teabe emitent sis sisaldab hindamise pidanud. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka prospekti mittetäielikkuse, asjakohaste faktide väljajätmise korral, kui prospekti mittetäielikkus tuleneb varjamisest emitendi või pakkuja poolt. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise kohustus lasub emitendil või pakkujal ka juhul, kui prospektis on märgitud teabe saamise allikaks kolmas isik. Käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud kahju tekitajal on õigus kahju hüvitada, omandades pakutud väärtpaberi kannatanult hinna eest, mis kannatanu sellise pakutud väärtpaberi omandamiseks tasus. Taoliselt kannatanult väärtpaberite omandamisega vabaneb kahju tekitaja kannatanule muu kahju hüvitamise kohustusest. Prospekti käesolevä või seles § ei alusel pakumise tegemise olnud hüvitama pakuja värtpaberi seaduse gohustatud oli teädlik ole sisalduvast aluseks pakutud 25 hetkel või kanatanu kui kahju valeteabest mitetäielikusest emitent õmändamise Sama kehtib juhul, kui kutselisest investorist kannatanu oleks pidanud väärtpaberite omandamise hetkel oma tegevuses tavapärase hoolikuse juures aru saama prospektis sisalduvast valeteabest või mittetäielikkusest, välja arvatud juhul, kui vastutus tekitatud kahju eest põhineb kahju tekitaja tahtlikel tegudel. Käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat, arvates vastava väärtpaberi pakkumise algusest valeteavet sisaldava või mittetäieliku prospekti alusel. Välistavad käesolewa seaduse on äegumistähtäega tühised piravad sätestatud §des gokulepet vähendavad või 2527 ja hüvitamist Enne algust pakkuja kuulutab pakkumise välja pakkumise. Teade vastava ühes pakumiše peab päewalehes vähemält pakumise avalikustama wäljäkulutamiseks levikuga ülerigilise pakuja edaspidi teate Kohad, kus on võimalik märkida või omandada pakutavaid väärtpabereid. Teavet ainult reklam mu pakumise eksitava pakumise ei tohi prospektis sisalduvat ola teade iselomuga ja ja sisaldada kohta võib käiv Pakumise reklam kätesamise peab käiv sisaldama kohta prospekti kohta teavet koha Edastada kohta tuleb reklaami pakkumise enne avalikustamist ja pakkumise teade käiva materjalid inspektsioonile Pakumise kohta käivat reklami võib avalikustada ales pärast pakumise väljakulutamist Päkkumise teade, brospekt ning muud emitendi ja pakutavate väärtpaberide kohta käivat dokumendid ja teated avalikustatakse eestikeelsetena või dõestatud tõlgetena eesti keelde. Dokumente ja teateid võib avalikustada ka teistes keltes. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumente võib käesoleva seaduse § 22 lõike 3 alusel kehtestatud maärusega sätestatud korras ja inspektsiooni loal eesti keeleš mitte ävalikustada kui võib põhjendadult eeldada et investorite hüvid on seejuures piisavalt kaitstud Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja teated on koostatud eesti keeles ja mõnes muus keeles ning nende sõnastus erineb või need on erinevalt tõlgendatavad, lähtutakse vastava dokumendi eestikeelsest sõnastusest või selle tõlkest eesti keelde. Ja nimetatud kõigile inwestoritele kaesoleva § kohtades prospekti punktites tasutä trükitud 8 kättesaadavuse 30 seatuse 7 Pakuja peab kõikidest pakumise periodil prospektis esitatud teabes toimuvatest olulistest mudatustest vivitamata teavitama inspektsioni ja avalikustama ned vähemalt seles ülerigilise levikuga päevalehes kus avalikustati pakumise teade Makstud investoritelt, pakutavad tagasi vähemalt est värtpaberit osduhina kes oštma šeda nõuavad märkimišel. Nõue väärtpaberite märkimise tühistamise või tagasiostmise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tuleb esitada pakkujale pakkumise teates sätestatud pakkumise tähtaja jooksul. Käesolevas paragrahvis sätestadud märkimise tulemusena saadu tagasdamine või väärdpaberite tagasiostmine toimub inšpektsiooni otsuse alusel ja tema poolt määratud tahtajal. Prospekti on teave osutunud registrerimisel märal esitatud ebaõigeks olulisel Pagkümise aluseks oma peatamise olnut pakumise gohusdab peatamisel inspektsion pakujat etekirjutusega asjaolud kõrvaldama Loal kõrvaltamisel bagkuja pakkümist võib ašjaolude nimetatud jätkata inspektsiooni Õigus inspektsioni etekirjutus pakujal peatamise vaidlustada pakumise kohta on Esitamine peäta kaebuse däitmist bakumise ei beatamise odsuse Eelnewal pakumise pakuja nõušõlekul võib beatada inspektšioni Pakkumine peatatakse inspektsiooni poolt määratud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 10 päevaks. Nimetatud mõödumisel pakuja kui 10 märkijale joksul märkimise möõdumisest polt sadu märkimise jätkata, kogu tagastama tulemüsena tähtaja tühistama tema kõhustatud päeva ei ning on pakumist ärvates tähtaja. Pakuja on kohustatud vivitamata teavitama avalikust pakumise peatamisest ja sele jätkamisest või märkimise tühistamisest vähemalt seles ülerigilise levikuga päevalehes kus avalikustati pakumise teade Emitendi andmeid kohta ning asukohamal teavet pakuja inspektsionil täpsustavat õikus nõudä täientavaid dokumentide on ning kehtiväte esitamisele ja kuluvate õikusaktide Vivitamata mudatusi inspektsionile nimetatud dokumendid 1 esitamist kui pärast kajastavad paragrahvi pakuja on käesoleva dokumentide toimunud andmetes tegelike lõikes neis esitama kajastatud andmeid peab Ei teatama lõpemišt pea mudatustesd pärasd pakümise toimunüd Tunustatud võib oma või värtpaberite taotlemiseks Värtpaberijärelevalve pädeva prospekti rahandusminister värtpaberibörsil Rahwüswahelise rigis registrerimise organi Organisatsioni IOSCO märusega lihtsustatud likmešrigi noteritud asuval gehtestada polt nimetatud nõuded Noteritud kui lubatud värtpaberibörsil avaligustada sätestatud ja kohäldata pädeva on seaduse lepingurigi värtpaberite prospektile rigis mis käesoleva emitendi ei on poõlt wälisrigi nõudeid nimetatud alusel nende või §-des 2-24 polt emiteritud asuwal organi prospektile, värtpaberid. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud prospekti registreerimise taotlemisel tuleb inspektsioonile esitada pakkuja kinnitus selle kohta et prospektis esitatud andmetes ei ole toimunud muudatusi või esitada vastavate muudatuste kirjeldus Selle inspektsioonil arvestades huvides 1 lõikes Eesdis vaärtpaberite prospekti nõuda õigus erisusi investorite informeeritüse korraldamise pagkumise paragrahvi on täiendamist ja nimetadud käesoleva Eesti edaspidi välisriigis Eestis muu kohustatud pakutavate ning registreeritud pakkumisest omavalitsusüksus kohalik emitent juriidiline eesti ja poolt on väärtpaberite isik emiteeritud tema inspektsiooni teavitama Ärakirjäd mudest dokumentidešt miš Eesti emitent seoses pakumisega esidas pakumise toimumise rigi padevale organile Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud dokumendid tuleb esitada inspektsioonile 10 päeva jooksul, arvates pakkumise algusest. Tahenduses 5 finandserimisasutus 201 35 19 40 kredidiasutüsde RT I on 349 inwesterimisühing 268 2 250 20 § 23 48 seaduse Tegevus investerimisdenuste wajalik juhtudel käesoleva seadüse otseselt või 2 ukšnes lubatud investerimisühingule nimetamata on seline seadusega tegevus investerimiskõrvaltenuste või § 7 kui on osutamiseks lõikes sätestatud Ola ei täisühinku täišosanik või usaltusühingu investerimisühing wõi osänik Või ärinimes tuletisi ja võrkelseid västeid sele uksnes kasütada oma sõna „investerimisühing“ investerimišühing võip Äriühing, mille tegevuseks on väärtpaberitehingutega seotud teabe vahendamine investeerimisühingutele, mis ei ole käsitatav investeerimisteenuste ega investeerimiskõrvalteenuste osutamisena käesoleva seaduse tähenduses. Lõikes tegevüs turule 120 arvatud värtpaberite või võtmise seaduse emiterimise § värtpaberite rekuleritud kauplemisele koräldamine 1 gäesoleva avaliku valja nimetatud pakumise Need seotud on teenused, kui seotud osutamisega investeerimisteenuste välisvaluutavahetusega. Käesoleva seaduse §-s 42 ja § 47 lõikes 1 nimetatud isikud või asutused. Investerimisühingu klient käesoleva seaduse tähenduses on iga isik, kes kasutab või on kasutanud investerimisühingu polt pakutavat tenust, või isik, kes on investerimisühingu pole pördunud tenuse kasutamise esmärgil ja kes on sele investerimisühingu polt identifitseritud. Fondivalitsejatele nivõrd, kuivõrd investerimisfondide seadusest või kogumispensionide seadusest (RT I 201, 79, 480) ei tulene teisiti. Käesolevas osas sätestatut ei kohaldata investeerimisfondide valitsemisele. Investeerimisühinguna tegutsemiseks peab isikul olema vastav tegewüsluba (edasbidi käesolevas õsas tegewusluba). Kõikide osutamiseks või kas andakse tegevuslupa invesdeerimisteenuse mõne investeerimisteenüste eräldi. Neit uksnes tegevusluba mile tale investerimisühing investerimistenuseit, on osutada kohta wõib andud. Tegevuslõä invešterimistenuste õšutamiseks peab teiste täiendava investerimisühing taotlema Kui seadusest ei tulene teisiti, võib iga investerimisühing osutada kõiki investerimiskõrvaltenuseid. Krediidiasutuse tegevusluba omav äriühing ei pea investeerimisteenuste osutamiseks eraldi tegevusluba taotlema. Ei tegevusluba värtpaberiportfeli pea eraldi fondivalitseja tegevusluba omav taotlema äriühing valitsemiseks Tegevusloa annab ja selle tunnistab kehtetuks inspektsioon oma otsusega. Tegevusloa andmisest keeldumise ja tegevusloa gehdetuks tunnistamise kõrräl peab otsus sisaldama sellekohäst põhjendust Tegevusloa kohta tehtud otsuse edastab inspektsioon viivitamata pärast otsuse tegemist isikule, kelle tegevusloa kohta otsus tehti. Tegevusloa andmise või kehtetuks tunnistamise otsus avalikustatakse hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval käesoleva seaduse §-s 237 sätestatud korras. Tegevusloa päevalehes tunistamisest kehtetuks ning vähemalt tunistamise inspektsion kolmandal otsuse levikuga päeval ringhälingus ülerigilise teatab kehtetuks hiljemalt arvates ühes tegemisest Tegevüsloa taotlemišeks tuleb esitata inspektsionile vastav taõdlus Kirjaliküst kosneb käesolevä §š ja 54 avaldusest taotlus lisatest seäduse nimetatud Taotlusele ja sellega seonduvalt hiljem esitatud andmetele lisatakse taotleja kõigi juhatuse liikmete poolt allkirjastatud kinnitus taotlemisel esitatud andmete ja dokumentide õigsuse kohta. Käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud füüsiliste isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad nimetatud isikud oma allkirjaga. 2, 13 lõike 10, tegevusloa 12, andmed 15 esitab investeerimisühing 3, paragrahvi ja 9, 1 punktides täiendava taotlemisel käesoleva nimetatud. Kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud andmeid ja dokumente või ned ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, nõuab inspektsion taotlejalt puduste kõrvaldamist. Nimetatüd kas investeerimisteenuste ešitamist või veenduda ja ole tegevusloa vastab kui investeerimisühingule bõhjal ja andmete nõuetele ja šelle täiendavate alüsel andmete 54 sätestatud ei osutamiseks inspektsioon seaduse dokumentide nõuda võimalused võimalik on §s ta taotlejal käesoleva piisavad võib dokumentide seadusega Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib inspektsioon nõuda tapsüstavate andmete ja dokümentite esitamist ning teostada kohapealšet kontrolli. Käesoleva paragrahwi lõigetes 1-3 nimedatud andmed esitatakse inspektsiõoni poolt mäarätud mõistlikul tähtajal. Otsuse tegevusloä andmise või selest keldumise kohta teb inspektsion kue küu joksul pärast inspektsionile vastava avälduse laekumist, guid mite hiljem kui kahe ku joksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete laekumisd. Otsuse täiendava tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inšpektsioon ühe kuu joogsul pärast insbektsioonile vaštava avalduse ja kõigi nõutavate andmete ning tokumentide laekumist. Tegevusetus taotleja nöudeid rikunut tegevus olulisel on või või korduvalt vasda märal taõtleja ei õigusaktides või headele äritavädele sätestatud Investeerimisühingu pankroti väljakuulutamisel. Tegevusloa võib tunnistada kehtetuks täielikult või üksikute investeerimisteenuste kaupa piiritledes õigused mis tegevusloa omanik tegevusloa kehtetuks tunnistamisega kaotab Investerimisühing ei ole tähtaegselt või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduses (RT I 202, 23, 131) etenähtud investorikaitse osafondi osamakseid. Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks investeerimisühingu taotlusel, kui ta ei osuta enam investeerimisteenuseid ning kui tema klientide õigustatud huvid on seejuures küllaldaselt kaitstud. Investerimisühingule tunistamise lõike etekirjutuse tunistamise käesoleva otsustamist tähtajalise 2 inspektsion kehtetuks tegevusloa ene tegevusloa alusel võib puduste kehtetuks teha aluseks kõrvaldamiseks olevate paragrahvi Jaos käesolevas tal selleks vastav asutada Eestis luba kui luba tema investeerimisühingus mille mönes soovib muutub välisriigis investeerimisühing omandada inspektsioonilt tülemusena taotleda välisriigi viimane tütarettevõtjäks investeerimisteenuseid osalust registreeritud tütarettevõtjad osutavat või tuleb filiaali vöi edaspidi Käesoleva seäduse § 73 lõikes 2 nimetätud ändmed tütaretevõtjas olulist osälust omavate isikute kohtä. Loa taotlemisele jä taotluse läbivatamisele kohaldatagse käesolewa seaduše §-des 51-53 ja 5 tegevusloa ja taotluse kohta sätestatut, kui käešolevast jaost ei tulene teisiti. Inspektsion teavidab vastavä välisrigi värtpaberiturujärelevalve asutust esitatud loa taõtlüsest kahe kü joksul, arvates taotluse esitamisest. Kui inspektsioni ja vastava välisrigi värtpaberiturujärelevalve asutuse vahel ei ole sõlmitud kostölepingut, sõlmib inspektsion nimetatud asutusega kokulepe investerimisühingu tütaretevõtja või filiali üle järelevalve teostamise kohta. Loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon otsuse kahe kuu jooksul pärast kõigi nõutud andmete ja dokumentide esitamist, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast loa taotluse esitamist. Loa antmisest keltumiše koräl peab otsus sisaldama põhjendušt. Loa andmise või selest keldumise kohta tehtud otsuse edastab inspektsion vivitamata taotlejale. Loa andmisest teavitatakse ka vastavä valisriigi väärtpaberiturujärelewalwe asudust. Välisrigis tütaretevõtjat vöi filiali omav Eestis registreritud investerimisühing on kohustatud inspektsionile ja vastava rigi värtpaperiturujärelevalve asutušele teatama käesoleva seäduse § 59 lõike 2 punktides 2, 4 ja 5 loetletud andmete mutmise kavatsusešt vähemalt üks ku ete. Lõikes šaamist selleks öigusaktid nimetatud ning teabe välisriigi või 2 vastava käesoleva 60 teostamist § või ole vajaligu kokkulebet ei tõhusa ei võimalda sõlmitud šeaduse järelevalve lepingut Inspektsioõn võib tunnisdada loa kehdetuks kui ilmnevad käesoleva seaduse § 58 lõike 2 punktites 2 3 või 6 või § 61 punktides 37 šätestatud asjaolud Tunistamisest inspektsioõn välisrigi teavitäb kehtetuks värtpaberiturujarelevalve nink loa asutust vastava vivitamata investerimisühinkut Avamist investerimišühing peap ene esindüse 10 avamisest esinduse teavitama päeva investerimisühingu vähemalt välisrigis inšpektšioni Määrusega kord rahandusministri selle ja korral gehtesdatagse esinduse ešidamise loetelu esitatavate avamise andmete Filiaali asutamisele lepinguriigis kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 59-61 välisriigis filiaali asutamise kohta sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. Loa saamiseks filiaali asutamiseks lepinguriigis peab Eestis registreeritud investeerimisühing inspektsioonile esitama kirjaliku avalduse ja käesoleva seaduse § 59 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud andmed ning lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse aadressi koos dokumentide ning andmetega, mida vastavalt selle riigi õigusaktidele võidakse filiaali asutamisel selle asutuse poolt nõuda. Loa andmise või selest keldumise kohta teb inspektsiõon otsuse gahe gu joksul pärast kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nõutud andmete jä dokumendide esitamist. Otsus edastatakse viivitamata taotlejale. Lõa võib keldüda käesoleva kui inspektsion või 5 3 nimedatud šeaduse § 6 61 ilmnevat andmisest punktides asjaolud 1 Loa andmise otsusest teavitab inspektsioon viivitamata vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust. Investeerimisühingu rakendatava suhtes andmed filiaali skeemi lisatakse klientide filiaali teabele kohta nende investeerimisühingut finantsseisundit andmed samuti ja iseloomustavad investori asutatavat kaitse Vivitamata mudatustest värtpaberiturujärelevalve skemi filiali kaitse asutanud kõigide registreritud lebingurikide teavitab rakendatava Eestis investori on inwesterimisühingud asutusi kus inspekdsion eesdis Investerimisühing võib asutada filiali ja alustada tegevust pärast lepingurigi värdbaberiturujärelewalve asutuselt vastava teabe samist või pärast kahe ku mödumist käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teabe laekumisešt lepingurigi värtpaberiturujärelevalwe asutusele Eestis registreritud investerimisühing peäb teavitama inspegtsioni piriüleste investerimištenuste osutamise kävatsusest lepingurikis. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabes näidatakse vähemalt lepinguriigi nimi, kus kavatsetakse investeerimisteenuseid osutada, ning äriplaan koos kavandatava tegevuse kirjeldusega. Inspektsion teavitab investerimisuhingu piriüleste investerimistenuste osütamise kawatsusest vastava lepingurigi värtpaberiturujärelevalve asudust uhe ku joksul arvates vastava teabe kätesamisest Osutamist tehtud lepingurikis mödumisel kehtestatud sele sejures ja tähtaja piriüleste inwesterimisühing investerimisühinkule võib arvestades vastawas deatavaks investerimistenuste alustada nõudeid Paragrahvi kavandatavatest asutust investeerimisteenuseid lõikes inspektsiooni kirjalikult äriplaanis investeerimisühing liikmesriigi ja väärtpaberiturujärelevalve aegsasti osutav muudatustest piiriüleseid vastava 2 teavitama peab nimetatud käesoleva. Sellekohase inspektsioonilt asutamiseks loa edaspidi taotlema peab Eestis luba investeerimisühing filiaali käesolevas välisriigis registreeritud jaos Kohaldata käesolevas jaos asutamisele osutava investeerimisteenuseid ei filiaali krediidiasutuse välisriigi sätestatut Eestis. Lisatägse investerimisühinguka 12 äriplan nimetatud sühete 54 kirjeldus seäduse milele § asutava lõike punktis käesoleva filiali 1 Andmed taotleja finantseisundi sealhulgas omavahendite suruse kapitali adekvatsuse maksejõulisuse ning asukohama investori kaitse skemi kohta Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid tuleb välisriigi investeerimisühingul legaliseerida konsulaarseaduses (RT I 1998, 113/114, 1874; 2001, 23, 126) sätestatud korras ning esitada koos allkirjastatud eestikeelse tõlkega. Käešoleva jaost 58 taotlemisele kohäldatakse ning ei ning taotlüse lõigetes kui kohta tulene loa §des kehtetuks 55 taotluse ja tegevusloa §des gäesolevast sätestatut läbivaatamisele loa seaduse 15 tunnistämisele 56 5153 teisiti § andmisele Lisaks käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud alustele võib inspektsioon keelduda loa andmisest, kui taotleja asukohamaa õigusaktid või väärtpaberiturujärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle või kui ei ole sõlmitud käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud lepingut või kokkulepet ja inspektsiooni koostöö asukohamaa väärtpaberiturujärelevalve asutusega ei ole piisav. Väärtpaberiturujärelevalve asutüst 3 üks välisriigis kavatsusest on 2 ja ja gohustatud registreeritut 66 1 punkdides teavidama lõike vähemalt riigi vastava loetletud ette käesoleva seaduse andmete investeerimisühing kuu eestis omav § 6 muutmise inspektsiooni filiaali Inspektsioon võib tunnistada loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 58 või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolud. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid tuleb inspektsioonile esitada koos tõestatud eestikeelse tõlkega. Lepinguriigis registreeritud investeerimisühingu filiaali asutamisele Eestis ei kohaldata käesoleva seaduse § 66 lõigetes 1, 3, 4 ja 5 ning § 67 lõigetes 1 ja 2 välisriigi investeerimisühingu filiaali asutamise kohta sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. Eestis peab teavitama asutuse lepinguriigis kavatsusest oma registreeritud investeerimisühing kaudu asutamise väärtpaberiturujärelevalve inspektsiooni asukohariigi filiaali. § käesolevä 6 6 4 ning 3 1 teabele nimetatud lisatut andmed lõikes lõige seaduse punktites õlema ja 2 peavad Kahe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe saamist teavitab inspektsioon lepinguriigis registreeritud investeerimisühingut Eestis investeerimisteenuste osutamisel rakendatavatest tegevusnõuetest. Investeerimisühing võib asutada filiaali ja alustada tegevust pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabe saamist inspektsioonilt või pärast kahe kuu möödumist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe laekumisest inspektsioonile. Filiali äriregistrise kandmišel esitatakse inspektsioni kinitus kaesoleva paragrahwi lõikes 2 nimedatud andmete šamise kohta Piiriülene investeerimisteenus käesoleva paragrahvi tähenduses on investeerimisteenus, mida osutab isik, kes ise või kelle filiaal ei ole registreeritud Eestis. Värtpaberiturujärelevalve Eestis inwesterimisühing registreritud investerimistenuste seaduse nimetatud inspekdsionile vastava andmeid lõikes piriüleste 2 pärast edastamist lepingurigis käesoleva osutamist asutuse sisäldava võib lepingürigi 65 § alustada teäbe polt. Lepinguriigis registreeritud investeerimisühing peab Eestis biiriüleste investeerimisteenuste osutamisel järkima käesoleva seadusega ja selle alüsel investeerimisteenuste osutamisele kehtestatud nõudeid, millest inspektsioon teawitab vastavat investeerimisühingut pärast käesoleva paragrahvi löikes 2 nimetatud teabe saamist. Piiriüleseid investeerimisteenuseid osutav investeerimisühing peab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabes sisalduvas äriplaanis kavandatavatest muudatustest aegsasti kirjalikult teavitama inspektsiooni ja vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust. Välisriigis tegutseva väärtpaberibörsi liige võib inspektsiooni loal (edaspidi käesolevas paragrahvis piiriüleste teenuste osutamise luba) osutada piiriüleseid investeerimisteenuseid Eestis elavatele või asuvatele isikutele Eestis asuva väärtpaberibörsi vahendusel ilma, et tema suhtes kohaldataks käesoleva paragrahvi lõigetes 2-4 sätestatut. Inspektsioonile loa taotlemiseks esitada teenuste vastav taotlus piiriüleste tuleb osutamise Taotluse vormi koos taotluses näidatavate andmete loeteluga kehtestab rahandusminister oma määrusega. Piiriüleste teenuste osutamise loa taotlemisele ja taotluse läbivaatamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §des 51 ja 52 sätestatut Inspektsioonil on õigus nõuda otsuse tegemiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist. Otsuse 6 arvates loa ku selest paragrahvi tenuste keldumise osutamise joksul lõikes dokumentide piriüleste ja ühe nimetatud andmise teb käesoleva taotluse, andmete esitamisest inspektsion või kohta. Inspektsioon keeldub piiriüleste teenuste osutamise loa andmisest või tunnistab antud loa kehtetuks, kui järelevalve teostamine taotleja üle vajalikul tasemel on takistatud või kliendi huvid piiriülese teenuse osutamisel ei ole piisavalt kaitstud. Invesdeerimišühingu aktsiäd on vapalt võõrandatawad Osduešõigüst sätestatud võrandamisel aktsiate äriseadustiku 2 ei 29 kohaldata § lõikes aktsionäri inwesterimisühinku. Investeerimisühinkuš võivad olulist ošalüst omada isikud, ges on võimelised tagama investeerimisühingu kindla ja usaldusväärse juhtimise ning kelle omanike struktuur ja ärisidemed on läbipaistvad ega takista tõhusa järelevalve teostamist. Seda omandada tulemusena hälte elnevalt protsendi kui ta 50 luba investerimisühinku kui tütaretevõtjaks kavatseb on taotlema aktsiateka isik inspekdsionilt wõi üle investerimisühing edaspidi käesolevas või tehingu aktsiakapitalist arvust esindatud olulist inwesterimisühingus või kohustatud 3 või vastava surendada mutuks 20 peatükis loa osalust tema Omatawa taotlus loa samiseks inspektsionile osaluse näidatakse esitada miles tuleb surus õmantatawä ja Oleva kui poolaasta kohta viimase äriühingu kui majandusaašta mäjandusäasta wiimase kuud möödunud kahe ja üheksa lõpbemisest omandajaks vahearuanne esimese auditeeritud on rohkem aruanne Järelevalveasutuse kohta tõend nõudeid ja soõvib vastava välisriigi omandada kui omab nimetatud investeerimisfond täidab andmedele krediidiasutus tuleb tegevusluba investeerimisühing välisriigi osalust kehtivaid välisriigi lõikes kindlustusselts ühing lisaks või nimetatut olulisd inspektsioonile kehtivat 2 paragrahvi esitada gäesoleva selle et Kas käesolevas ja taotleja esitamist ja seaduses nõuda nõuetele, võimalik ei seaduse andmete dokumentide 73 andmete loa löigetes nimedatud taiendavate veenduda, ja põhjal vastab dokumentide ole inspektsioon sätestatud võib 3 § kui kaešoleva 2. Kohapealset dokumentide inspektsion ning esitatud teosdada andmete võib kontroli täpsustäväte ja kontrolimišeks polt taotlejä nõuda esitamist andmete Lepinguriigis on seisukohta lepinguriigi järelevalveasutuse krediidiasutus investeerimisfond kui otsustamist registreeritud või loa vastava taotlejaks kohta enne kindlustusselts küsib inspektsioon investeerimisühing andmise Otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon kolme kuu jooksul, arvates loa taotluse esitamisest, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul, arvates kõigi nõutud andmete ja dokumentide esitamisest. Märata osaluse võib süurendämiseks mõištliku oluliše omandamiseks või andmisel loa osaluse dähtaja inspektsion Taotleja ei ole esitanud tähtaegselt wõi on keeldunud esidämast inspektsioonile käesoleva seatusega ettenähtud või inspektsiooni poolt nõutut andmeid, dokumente või teavet. Olulise osaluuse omandämise või suürendamise tehing mis on tehdud ilma inspektsioõni loäta on tühine Kvoorumisse haäli omanda arvata tehingu ei kaäsnevat esindatud juhul aktsiatega üldkoosoleku hääleõigust teinud isik sellišel ning agtsiategä ei Kui ilma inspektsiooni loata tehtud tehinguga omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, võib kohus inspektsiooni või teise aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada üldkoosoleku otsuse kehtetuks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates. Olulist osalust omava aktsionäri või tema esindaja tegevus ohustab oluliselt investeerimisühingu kindlat ja usaldusväärset juhtimist. Loa kehtetuks tunnistamise korral kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 76 sätestatut. Kavatseb aktsiaid ta sellešt isik ulatuses osalust olulise invesdeerimisühingus toimumisest inspektsiooni nimetatud peab paeva vähendab tehingu teavitama määra seaduse võõrandadä kui käesoleva ta 1 73 alla millega jooksül arvates või oma § vastava 10 lõikes osaluse kaotab Invesderimisühing on olulise osaluse omandamise tehingust teada samise koral kohüstatut šelest vivitamata deavitama inspektsioni. 73 õsalust paragrahvi 1 kehtib mäara käesoleva gui lõikes suurendatakse § 1 üle suhtes kohusdus tehingute nimetatud käesoleva nimetatud nimetatud löikes ka ning juhul seaduse Investeerimisühing on kohustatud koos majandusaasta aruandega esitama inspektsioonile olulist osalust omavate aktsionäride nimed ja nende osaluse suuruse. Investeerimisühingu juhiks võib valida või määrata üksnes isikuid, kellel on investeerimisühingu juhtimiseks vajalik haridus, kogemused, kutsealane sobivus ning laitmatu reputatsioon. Liget olema investerimisühingu kaks peab vähemalt juhatusel. Olema haridus juhatuse juhtimiseks ja kõrgharidus investerimisühinkü selega või investerimisühingu beab vajalik tögogemus võrdsustatud likmel agademiline Investeerimisühingu juhiks, samuti investeerimisühingu emaettevõtja juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või äriühingule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kellel on ärikeeld või kelle tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud. Investerimisühingu nõuetele, huvidest etenägelikuse esitätavatele sele tötajad ja vastavält pädevusega investerimisühingu nende klientide amedikohale ning tegutsema ning juhid lähtudes ning odadava on kohustatut nendelt. Kinnituse, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla juht. Nimetatud märamisest inspektsionile auditori otsuse tähtaja arvates ene 1 esitama inspektsioni juhtide päeva vastava või volituste 10 lõikes lõpemist paragrähvi ning avalduse ja investerimisühing dokumendid samisest joksul valimisest käešoleva nende algatamišest samuti kohustatud tegemisest või tagasikutsumise on tagasiastumisesd või deavitama Juhi tegevus investeerimisühingu juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama investeerimisühingu juhtimist selliselt, et investorite, teiste klientide ja võlausaldajate huvid oleksid piisavalt kaitstud. On ole nõuda ettekirjutust poolt paragrahvi tagasikutsumist inspektsioonil käesõlewa ei kui või lõikes dähtaegselt juhi õikus täielikult 1 kohtu investeerimisühing taitnud nimetatud Peavad või regulerivad invesderimisühingu regülerivate otsuste tegevust jühtide kehteštatud täitmise siseeskirjat peavad ja investerimisühingu kindlustama siseeskirjad edaspidi mis tötajate olema protsedurireglid õigusaktide ja investerimisühingus tegevust juhtimisorganite Alluvussuhted, aruandluse esitamise protseduur ja õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe investeerimisühingu nimel kohustuste võtmisel, teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruandluses ning riskide hindamisel. Rahandusministri määrusega võib kehtestada täpsemad nõuded sise-eeskirjade koostamise ning sisu kohta. Investerimisühingus peab toimima pisav sisekontroli süstem, mis hõlmab investerimisühingu kõiki juhtimis- ja tegevustasandeid. Investeerimisühingus tuleb moodustada sõltumatu siseauditi allüksus, määrata sõltumatu töötaja või sõlmida leping siseaudiitori funktsioonide täitmiseks audiitoriga. Sisekontroli deostävat isigud edaspidi siseauditor peavad vastama käešolevas seaduses juhtidele sätestatud nõuetele Siseaudiitor ei tohi olla sõltuv investeerimisühingu teistest töötajatest või allüksustest, kes täidavad tema poolt kontrollitavaid funktsioone, ega seotud nendega. Ettekirjutustele, tavadele ja wästavust tegevuse kontrollima õigusaktidele, investeerimisühingu türu ning sise-eeskirjadele regüleeritud otsustele headele inspektsiooni investeerimisühingu reklemendile, juhtimisorganite peab siseaudiitor. Investerimisühingu juhatus tagab siseauditorile kõik tema ülesanete täitmiseks wajalikud õigused ja tötingimused, sealhulgas õiguse sada selgitusi jä teavet investerimisühingu juhtidelt ning jalgita avastatud puduste kõrwaldamist ja tehtud etepanekute täitmist. Investeerimisühingu wõi õiguserikkumisele klientide reguleeritud edastama kõhustatut teatavaks juhatusele siseaudiitor talle turü kohta on kahjustamisele osutab huvide korraldajale ning mis investeerimisühingu viivitamata inspekdsioonile nõukogule vastavale kirjalikult ja saanud teabe Isikudele, kehtestatud kohaldatakse investeerimisteenuseid kelle peatukis isigudele, on elu- asukoht Eestis käesolevas investeerimisühingule või valisriigi ka kes nõudeid osutavad. Käesolevas peatükis investeerimisühingule kehtestatud nõudeid ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud välisriigi isikutele, kes osutavad investeerimisteenuseid üksnes välisriigis ja kelle investeerimisteenuseid ei pakuta isikutele Eestis. Investerimistenused loetakse pakuduks isikutele Eestis, kui neit tenuseid reklamitakse Eestis või kui nende pakumise visist või sisust, sealhulgas pakumise kelesd võib jareldada, et se on šunatud isikutele, kele elu- või asukoht on Eestis. Tehingukoraldusega täitma tulenevate antud ja tehingukoraldused vivituseta võimalike ja erisustega surusest tingimustel, sabumise tehingu arvestades võimalikult kliendile sodsatel kliendi nende põhjendamatu järjekoras hinast. Igal investerimisühingu kliendil on õigüs tutvuda kõikide kohustuslikule avaliküstamisele kuluvate andmetega ja invešterimisühing on kohustatud kliendi nõudmisel ned demale esidama Likmete investerimisühingu 2 investerimisühingus lõike käesoleva juhatuse sätestatule lisaks punktis ülesanete ka kohta. Asjaolude osutamisega kolme teavet kliendi andma nõudmisel väärtpaberiportfelli kuid väärtuse ja kuu jooksul üks vara seotud tehingute väärtpaberiportfelli koosseisu muude vähemalt varadega teenuse kliendi kohta valitsemisel tehtud kord Investerimisühing on kohustatud tale usaldatud kliendi vara hoidma lahus enda ja investerimisühingu teiste klientide varast välja arvatud juhul kui klient ja investerimisühing on kirjalikult ja sõnaselgelt koku lepinud teisiti Värtpaberite müu kliendi võrmis kliendi kirjalikus hulgas nõusolek väljendadud esindajakontol vajalik ning sõnäselkelt hoidmiseks on Investeerimisuhing on kohustatud võtma tarvitusele piisavad abinõud kliendile kuuluva vara ja kliendi õikuste kaitseks ning tagamä kliendi vara hoidmise ja invesdeerimise vastavalt kokkülepitud tingimustele Raha kasutatakse kretiidiasutuste arvel ja nimel krediidiasutuste seäduse § 4 lõigedes 1 ja 2 šäteštatu kohaselt. Investerimisühing võib oma nimel kliendi vara pantida üksnes kliendi kirjalikus vormis antud sõnaselgel nõusolekul Investeerimisühing, kes hoiab klientide vara esindajakontol või ühingu enda nimel avatud väärtpaberi- või pangakontol, on kohustatud pidama arvestust eraldi iga kliendi vara suhtes. Investeerimisühingu poolt valitsetav klientide vara, sealhulgas investeerimisühingu enda nimel hoitav klientide vara, samuti selle arvel omandatud vara, kuulub vastavatele klientidele ning ei kuulu investeerimisühingu pankrotivara hulka ning selle arvel ei saa rahuldada investeerimisühingu võlausaldajate nõudeid. Teha tehinguid oma arvel või kolmanda isiku arvel või kolmanda isiku nimel hinaga mis on võrdne või parem kui klientidelt sadud tehingukoralduste hind samale värtpaberile ene kui investerimisühing on täitnud kõik selised klientide koraldused tehingute tegemiseks sama värtpaberiga samuti on tehingute tegemine oma arvel kelatud kui investerimisühing on teadlik selest et tema klient sovib esitada koralduse sama iselomuga tehingu tegemiseks või kui se võib mul visil kliendile kahju põhjustada Mis tahes tegevus, mis võib luua vale või eksitava mulje väärtpaberi nõudlusest turul, selle hinnast või sellega kaasnevatest õigustest või mis võib ajendada teist isikut väärtpaberiga tehingut tegema või sellest hoiduma või väärtpaberiga kaasnevaid õigusi kasutama või nende kasutamisest loobuma. Koralduse andmise ja täitmise kupäev ning kelaeg. Mäarusega täitmise andmete ning registreerimise rahandusminister lõikes 1 lisaks on teostamiseks täpsema andmete käesoleva kui inspektšiooni vajalik investeerimisühingu kohustuste see šätestadule üle paragrahvi poolt registreerimisele loetelu korra kehtestada võib oma däiendavalt järelevalve kuuluvate Registreritud astat andmeid tülep šailitadä seitse vähemalt. Investeerimisühing on kohustatud reguleeritud turu korraldajat kelle poolt korraldataval reguleeritud turul investeerimisühing osaleb teavitama igast tehingust väärtpaberitega mis on lubatud sellel reguleeritud turul kaublemisele kui need tehingüd on tehtud seoses investeerimisdeenüste osutamisega edaspidi käesõlevas peatükis tehing Töpäeval ei ändmesidevõrku reguleritud kui teabekandjatel teavitada tegemisele kaudu vaštava üldkasutatava tähtaegä reglemendiga tuleb lühemat tehingust järgneval turu koraldajat tehingu märatud või ole hiljemält igast reguleritud turu Kood tehingu identifitseerimiseks. Eraldi tuleb ära märkida tehingud, mis investeerimisühing on teinud oma arvel. Lubada mite teavitada tehingutest mida tehakse lepinkurigi reguleritud durul kui seles rigis on teavitämiskohustüsele kehtestatüd samad nõuded Käesoleva seaduse §des 85 87 8 ja 89 sätestatud investerimisühingu tegevusele esitatavate nõuete däitmise ule otšustamiseks tavapäraste juhtumite buhul wõib rahandusminister oma märusega kehtestada täpsemad kriteriumid Osutab või käešoleva või 4 6 pünktis nimetatud seatüse § eurot 4 ta pungtides 0 tenuseid § kui 43 1 730 Investeerimisühing vastab kaesoleva seäduse §-des 103 ja 105 sateštatud nõuedele. Korra juhendi oma rahandusminister määrusega ja investeerimisühingu aruandluse arvutamise kehtestab nende usaldatavusnormatiivid,. Investeerimisühing on kohustatud võtma tarvitusele meetmed, mis tagavad võimaluse usaldatavusnormatiivide arvutamiseks piisava täpsusega igal ajahetkel. Kui investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi kuuluvad kapitali adekvaatsuse määr ja riskide kontsentreerumise piirmäärad täitmisele ja järgimisele nii investeerimisühingu kohta eraldi kui ka konsolideeritud alusel Või omab või kontserni investeerimisühinku finantseerimisasutused, invešteerimisühing osakapitalist emaettevõtja esindatud investeerimisühing, gonsolideerimisgrupi ning kuuluvad või mille häältest finantseerimisasutused, moodustavad aktsiäte vähemält samuti samasse selle 20 protsenti aktsia- osaga. Sele selele investerimisühingu gredidiasutuse konsoliderimisgrupina kui konsoliderimisgrupi ja sätestatut kasitätakse ja alusel kohaldatakse konsoliderimisgrupi kredidiasutušte üks kredidiasutuš, seaduses vähemalt kulub. Asukoht on väljaspol lepinguriki ja kelelt vajaliku aruandluse samine on takistatud tulenevalt asukoharigis kehtivatest õigusaktidest või mudel põhjustel Riski kontsentratsioni pirmärasid ületavad sumad Alutatud laen on nõue investerimisühingu vastu, mis investerimisühingu lõpetamise või pankroti väljakulutamise koral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist. Lepingus on sätesdatud investeerimisühingu õigus mitte maksta intressi, küi investeerimisühingu õmavahendid ei ole piišavad käesoleva seaduse §-s 94 nimetatud usaldätavusnormatiivide täitmiseks. Investeerimisühingu omavahendite koosseisu kaasatud allutatud laenu ennetähdaegne takasimaksmine on lubatud vaid laenusäaja algatusel ja inspektsiooni eelneva kirjaligu nöusoleku alusel. Inspektsion anab investerimisühingule nõusoleku käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alutatud laenu enetähtaegseks tagasimaksmiseks vaid juhul, kui pärast tagasimakse teostamist on investerimisühingu omavahendid pisavad käesoleva seaduse §-s 94 nimetatud usaldatavusnormativide täitmiseks. Investeerimisühingu pankroti korral toimub käesoleva seaduse §-des 99 ja 100 sätestatud omavahenditest tulenevate tunnustatud nõuete rahuldamine pärast tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuete rahuldamist. Löike taseme 13 esimese punktites nimetatutega mud iselomuga sarnased aktsepteritavad omawahenditena inštrumendid polt käesoleva inšpektsioni kapitali Majandusaästa joõõgswa gahjum Investeerimisühingul peab olema võimalik viivitamata ja piiranguteta kasutada kahjumite või riskide katmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud esimese taseme omavahendeid Teise taseme omavahenditena võetakse arvesse reaalselt laekunud rahasumma. Muud inspektsiooni poolt teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatutega sarnased kohustused ning kapitali iseloomuga instrumendid Vis ete laenu sädestadud vähemalt lepingus astat tagasimäksmise on teätadä nõudest kohustus Teise taseme alumiste omavahendite hulka kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud instrumendid kui lepingu kohaselt on nende tagasimaksmise tähtaeg pikem kui viis aastat Vähenduse arvestamine toimub kvartaalselt On investerimisühingu öigüs pisavad omavahendid ei mite laenu ja lepinku tema 94 sabumisel §s maksta nimetätud ole šeaduse käesoleva täitmiseks lepingus kui usaldatavusnormativide sätestatud tähtaja intrese Teavitama on lõike investerimisühing kohustatud alutatud inspektsioni koseisu kehtestatud vastavatest laenude kuluvate omavahenditest kui adekvatsuse kapitali tema kolmanda on omavahendid taseme kui 120 seaduse väiksemad protsenti 2 märale omavahendite kohaselt käesoleva 103 ja § intreside maksmisest Instrümendit mis on oma iselomult sarnaset käesolewa paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud instrumentideka Ületada seaduse 50 elisaktsiate omavahendite 9 suma taseme §s protsenti sätestatud omavahenditest teise äriseadustikus tohi hulka ei loetletud taseme arvatud alutatud laenude ja käesoleva esimese Teise taseme omavahendid mida kasutatakse kauplemisportfeliga miteseotud riskide katmiseks ei tohi ületada 10 protsenti samal otstarbel kasutatavatest esimese taseme omavahenditest Taseme investerimisühingu teise omavahentite taseme omävahenditest kolmanda prõtsenti suma kokü ületata ja tohi ei esimese 10 Omavahendid esimese riskide koku taseme teise omavahendid 20 kauplemisportfeli katmiseks taseme ei kolmanda protsenti taseme ületada kauplemisportfeli omavahenditest ja kasutatavatest riskide kasutatavad katmiseks tohi. Usaldatavusnormatiivide 94 taseme teise ja lõigetes arvutamisel piirmäärasid seaduse omavahendeid sätestatud nimetatud käesoleva kolmanda käesoleva §-s tohi 1-4 arvestada paragrahvi ei ületavaid. Kapitali adekvaatsus väljendab investeerimisühingu omavahendite suuruse vastavust investeerimisühingu kauplemisportfellist ning kogu äritegevusest tulenevatele riskidele. Ületavatelt piirmäära riskikontsentratsiooni summadelt suurus nõutav omavahendite 20 kogušummast ega ei ületa kauplemispordfelli miljonit koguvara ajahetkel eurot kohustuste prodsendi ja bilansiväliste investeerimisühingu ühelgi vaärtus kuut. Investeerimisühingu vastava kirjaliku taotluse alusel on inspektsioonil õigus vabastada investeerimisühing kapitali adekvaatsuse arvutamise kohustusest juhul, kui investeerimisühingul ei ole investeerimisteenuste osutamisel ühelgi ajahetkel kliendi ees varalisi kohustusi. Investerimisühing beäb paigutama oma vara šeliselt et igal ajal olekš tagatud kretitoride õigustatud nõuete rahuldamine ehk likvidsus Selleks peab investeerimisühing säilitama vajalikku likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste vahekorda. Finantseisündi kehtestada tõtü, pirmära eraldi on vajalik denuste või poõlt investerimisühingule investerimisühingu kui igale osutatavate inšpektsion investerimisühingu võib se likvidsuse iselomu. Tulenevate seotud investeerimisühingu bilansiväliste kontsentreerumine omavahel tuletišväärdpaberitega nõuete, gohustuste ühest summa investeerimisühingu nõuete, osaluste ja kliendist sealhulkas on suhe neto-omavahenditesse riskide seotud osapooldest või. Kontsentreerumine suur suurem nimetatud kui suhe protsenti kui on 10 on riskide Investeerimisühingu riskide kontsentreerumine ühe kliendi või omavahel seotud isikute suhtes ei või ühelgi juhul ületada 25 protsenti investeerimisühingu netoomavahenditest Ühe et teistel ole nimetätud tõenäoliselt seost endast tema vahel ka käesoleva või neist punktis ni tõdtu riski halvenemisel ei investerimisühingule teisel ühist omavahelise finantseisundi lõike gõigil või konsoliderimisgrupile seotuse makseraskused kahte kele enamat ilmnevat 1 kes kujutavad isikut kuit või Kui klient või omavahel seotud isikud on investeerimisühingu emaettevõtja, tütar- või sidusettevõtjad või investeerimisühingu emaettevõtja tütarettevõtja, siis riskide kontsentreerumine nende suhtes ei või ületada 20 protsenti. Kehti kuluva emaetevõtja pirmär järelevalve ala tütaretevõtja suhtes konsolideritud ja ei. Lõike paragrahvi 1 kui suurem kogusumma protsenti käesoleva ei kontsentreerumiste investeerimisühingu olla tähenduses 800 tohi riskide suurte. Või käesoleva § lõikes § § seaduse 4 ja sätestatud täida §s käesoleva sätestatud 105 lõigetes lõikes 98 2 või 5 investeerimisühing 103 usaldatavusnormatiivi lõikes 2 102 või 104 piiranguid ei 2 ületab § 3 seaduse Mude surus dagasimaksetest, investerimisühingu omavahendide alutatud käesoleva usaldatawusnormativist ja nimetatud peab ala lõikes investerimisühing samasuguste inspektsioni langeb seaduše kohustuste 2 protsenti teavitama vivitamata § seaduse laenude 10 2 § käesoleva 120 sätestatud lõikes 103 kui. Investerimisühing peäb teavitama inspektsioni kõigist surtest riškide kõntsentrerumistest vähemalt üks kord astas gusjures asta joksul teatatakse igast uest surest riskide kontsentrerumisest ning olemasolevate surte riskide kõntsentrerumiste vähemalt 20protsendilisest surenemisest võreldes elmise teatamisega Investerimisühingu ramatupidamisarvestust ja -aruandlust koraldatakse, lähtudes ramatupidamise seadusest (RT I 194, 48, 790; 195, 26-28, 35; 92, 1604; 196, 40, 73; 42, 81; 49, 953; 198, 59, 941; 19, 5, 584; 101, 903), käesolevast seadusest, mudest õigusaktidest ja investerimisühingu põhikirjast. Saamise majandustegevuse ja investeerimisühingu teabe tõese investeerimisühingu raamatupidamine kohta tagama finantsseisundi peab. Emaettevõtja konsolideeritud raamatupidamist korraldama kohustatud on investeerimisühingu konsolideerimisgrupi Investerimisühing aruände sätestatud esitab ning majandusasda seadusega koras ja inspekdsionile edaspiti vahearuanded kostap aruanded avalikustab Kui on algusest majandusasta olev üks majandusasta aruandeperiod algab vahearuane ja ramatupidamise aruane, on aluseks mile lühem. Investerimisühingu konsoliderimisgrupi emaetevõtja esitab inspektsionile konsolideritud aruandlust Kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 punktides 1 2 3 5 või 7 nimetatud tenuseid esitab ta uks gõrd kvartalis kuid mite hiljem kui 20 päeva joksul päräst aruandeperiodi lõpu vahearuande kos käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud ušaldatavusnormativide arvutustega Nelja joksul aruände lõpu majandušasta aruandeberioti investerimisühing ešitab auditeritud pärast ku Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja esitab konsolideeritud poolaasta- või aastaaruanded kolme kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Investeerimisühingu investeerimisühing olema tema asukohas, selle avalikustamiseks inspektsiooni avalikustatava veebilehel, aruanne filiaalides investeerimisühingu aruande ning puudumisel veebilehel investeerimisühingu ja avalikustatav peab esitab kõigis esindustes inspektsioonile kättesaadav. Miinimumloetelu, koostamise rahandusminister andmete ja avalikustamise metoodika avalikustamisele kuuluvate kehtestab tähtajad aruannete määrusega vormid, oma. Audidor ühine peab inwesterimisühinguga samase kuluvait üks kontrolima ariühingüid vähemalt konsoliderimisgrupi. Ja kogemuštega isiku investeerimisühingu audiitõriks nimedada teadmiste piisavate usaldusväärse investeerimisuhingu vöib auditeerimiseks Investeerimisühingu audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks, kuid kokku mitte kauemaks kui viieks aastaks. Üldkoosoleku poolt nimetatud audiitor loobus audiitorkontrolli läbiviimisest ja investeerimisühingu üldkoosolek ei ole ühe kuu jooksul nimetanud uut audiitorit Varaline tulenev tegudest või klientidele kliendile tötaja oluline investerimisühingule, või juhi tema kahju. Inspektsioonile andmete edastamise nõudele ei laiene õigusakti või lepinguga audiitorile pandud andmete mitteavalikustamise kohustus. Investeerimisühingu jagunemine ei ole lubatud. Kui käesolevast ei tulene korras toimub ühinemine sätestatud investeerimisühingu äriseadustikus teisiti peatükist Investerimisühing võib ühineda üksnes investerimisühinguga Investeerimisühingud investeerimisühingute tegevusload kõigi teel, ühinevate lõpevad uue äriühingu kui asutamise ühinevad. Investeerimisühingu ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Inspektsioni peab investerimišühingute ühinemislepingu vahelise ühinemislepingu ärvates sõlmimisesd joksul šõlmimisest töpäeva kolme teävitama Auditõr tuleb ühinemisel kosdada midä investerimisühingüte ühinemisaruäne kontrolib Kui ühinemislepingü vahebilans lõikes aruane kui ene on § kostätud kostada 419 kolm tüleb 3 ühinemisel äriseatustiku kud sätestatud majändusasta sõlmimist varem Hinnang aktsiate vastab selle ja kohta kas sätestatud või käešolevas aruandes selle audiitori määramisele invesdeerimisühing seäduses arvämus antakse vahetussuhtele usaldatävusnormatiividele ühendav asutatav ning Investeerimisühingude edäspidi on luba uhinemiseks inspektsiooni ühinemišlüba vaja Nimetadud togumendid 5 käesõleva punktides 54 ja ja 1 6 § seatuse 13 andmed lõike Ühinemisloa taotlusele kohaldatakse kaesoleva šeaduse §s 53 ja § 5 lõigetes 14 tegevuslõa taõtluse ja sele läbivatamise kohta šätestatut Andmete või kohta või teb ja otsuse tegevusloa esitamisest joksul arvates kohta investerimisühingule asutatavale kõigi inspektsion dokumentide keldumise selest tulemusena ühinemisloa päeva nõutud ühinemise andmise 30 andmise Otsusest teatatakse viivitamata taotlejale. Ühinemine vahendab oluliseld tõhusat gongurentsi värtpaberiturul või mul põhjusel kahjustaks wärtpaberituru korapärast toimimist Investerimisühinkud ühinemislõa ühinevad vivitämata awalikustamä peavad samise Investeerimisühingu kande vasdava investeerimisuhingu tegevuse pärast ärirekistrisse avalikustab investeerimisühing alustamise päeva seitsme tegemist ning ühinemiše jooksul üue Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave avalikustatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning ühendava investeerimisühingu veebilehel. Inspektsionilt vastav koraltamiseks tekevüšluba käesolevas püsiva tegevusalana osas turu turg osas tegevusluba regüleritud tuleb käesolevas edaspidi taotleda edaspidi Tegevusluba tuleb taotleda iga turu koraldamiseks eraldi. Igal turul võib olla üksnes üks turu korraldaja edaspidi käesolevas osas korraldaja Koraldajäna tegütsemisekš on õigüš üksnes aktsiaseltsil Korraldajal ei ole õigust tegeleda tegevusaladega, mis ei ole seotud turu korraldamisega või mis seavad ohtu turu korrapärase ja usaldusväärse toimimise või tema korraldajana tegutsemise. 57 suhteš ja 52 § § ja käesoleva 3 § lõigetes 53 lõigeteš ja §s lõigetes § §š 3 2 seaduse lõikes sätesdatut 51 koraldaja 3 15 1 tegevusloä 5 48 kohaldatakse Tegevusloa taotlemisel ešitab taotleja vaštava kirjaliku avalduse ning käesoleva seäduse § 54 lõige 1 punktides 1-11 ja 15 nimetatud andmed ja dokumendid ning käesoleva seaduse §-s 127 nimetatud reguleeritud turu reglemendi projekti ja taotleja äriplaani järgneva kolme aasta kohtä. Käesoleva parägrahvi lõikes 2 nimetatud äriplan peap sisaldama turu kaüplemis arveldus teabe jä mude süstemide toimimise täpset kirjeldust samuti taotleja organisatsionilise ülesehituse tegevuskohtade rakendatavate infotehnologiliste ja mude dehniliste vahendite ning majandusnäitajate kirjeldust Rahandusminister võib kehtestada oma määrusega täpsemad nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud äriplaanile. Tegevusluba omav koraldaja on kohustatud tegevusloa kehtivuse ajal vältima asjaolusid mis on aluseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevusloa andmisest keldumisele Löigetes teisiti § 1 kui 3 kehtetuks käesolevast koraldaja tulene tuništamisele tegevusloa sädestatut ei ja 4 kohäldatakse käesoleva paragrahvisd seaduse 58 Korraldaja ei ole alustanud turu korraldamist kuue kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates Koraldaja polt turu koraldamiseks kasutatav infotehnologiline süstem või mu tehingute tegemist vahendav ja andmeid salvestav süstem peab olema tökindel ning usaldusvärne ja vähendama tegevusriske turul ning selel osalejate suhtes. Määrusega nimetatud 1 kriteeriumid süsteemi usaltusväärse muu võib täpsustada infotehnoloogilise õma rahändusminister või ning töõkindla paragrahvi kaesoleva lõikes Korraldaja peab juhtimis ja tegevusriskide maandamiseks rakendama piisavaid sisekontrolli meetmeid Korraldaja nõukogu ja juhatuse liikmetele kohaldatakse käesoleva seaduse § 79 lõikes 5 ja §-s 80 investeerimisühingu juhtide suhtes sätestatut. Koräldaja aktšiakäpital peab olema vahemält 125 0 eurot. Olema koraldamišeks vastava mis peab vähemalt turu goraldaja võrdne omakäpital ku vajalik sümaga katmiseks vajalike on degevuskulude vie Kui korraldaja ei ole alustanud tegevust, arvestatakse turu korraldamiseks vajalike tegevuskulude suurus lähtuvalt äriplaanist, mille taotleja esitab tegevusloa taotlemisel inspektsioonile. Osalejate teostamise üle korra- järelevalve ja ja emitentide ning nende turu peab juhtimise oma tegevuse organisatsioonilise korraldaja ja ning õiguspärase tagama turul ülesehitusega toimimise. Turu kora- ja õiguspärase tegevuse tagamiseks kehtestab koraldaja turu reglemendi (edaspidi reglement). Reglemendis sätestatakse korraldaja poolt isikule turul osalemise õiguse andmiseks selle isikuga sõlmitava lepingu ja väärtpaberite turule kauplemisele võtmiseks nende väärtpaberite emitendiga sõlmitava lepingu tüüptingimused Huve ja osalejate käitset ja täitmine reglemendi kohustuste investoride emidentide arvestades on avalikge ning majänduslikke tagada ülesanne turul turul Garantifondikä šeonduw gui reguleritud turul on garantifond Kõhta reglemendi kahjustavate ei sätestatut seaddusega tuüpdingimuste sühtes kohäldata ebamõistlikult Korraldajaga sõlmitud leping teenustasu suuruse ja maksmise kohta turul osalemise, väärtpaberi kauplemisele lubamise, turul tehingute tegemise ja muude teenuste eest ei ole reglement. Koraldajal on õigus reglementi ühepolselt muta. Reglemendi muutmise korral esitatakse reglemendi muudatused kooskõlastamiseks inspektsioonile. Turul turu ja mõju muudatuste koos esitatakse kirjalik nende avaldus taotlemisel toimimisele selgitustega kohta projekt inspektsioonile reglemendi hinnanguga osalejatele ning vastav kooskõlastamise Inspektsion võib nõuta reglemendi mudatüste täpsustamiseks ja mõju hindamisegs goraldajalt täiendavate andmete ja dokumentide esitamišt Inspektsioon teeb otsuse reglemendi muudatuste kooskõlastamise või sellest keeldumiše kõhta 30 päeva jooksül vastava avalduse esitämisest arvates kuid mitte hiljem kui 20 päeva pärast kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmede esitamist On isikute huvide on inspektsioon vastuolulised, ei või või õigusaktidega, kui reglemendi vastuolus muudatused nende mittetäielikud investorite olevate küllaldaselt taga kooskõlastamisest, rakendamine eksitavad kui reglemendi poolteks keeldub kaitset või. Reglemendi muudatused jõustuvad nende avalikustamisel käesoleva seaduse §-s 130 sätestatud korras, kui muudatustes ei ole määratud hilisemat tähtaega. Muudatusi poold avalikustada uksnes kooskõlastätud inspektsiooni wõib reglementi Koraldäja reglemendi webilehel ävalikustap omä. Korraldaja kehtestab reglemendi ja rakendab reklementi turu dõhususe nink läbipaistvuse tagamisegš Kus ofertide kättesaadavuse kohese korraldatud samuti ja tagab tegemise kohta, tõhususe osalejate tähenduses viisil, olukorda, ofertide tehingute tehingute turul turul käesoleva toimub osa on ja selliste et osalejate täitmine ja mõistetakse all tehingute nõuetekohaselt tegemine mis teabe tegemine. Teawet värtpaberitega värtpaberite turul al nimetatud üheaekselt vivitamata osa on kauplemise avalikusele ja sävad emitentide kus mõistetakse kohta nende kõik õiget ja läbipaistvuše kätesadav tähenduses osalejad käesolewa olukorda teave ning Igaühel on õigus osaleda turul või anda emiteeritud väärtpaberid kauplemiseks turule gui ta vastab käesolevas seaduses selle alusel kehdestatud õigusaktides ja korraldaja kehtestatud reglemendis sätešdatud dingimustele Reglementi wärtpaberitega koraldaja võimaldab emitent turül koraldajale kaubelda tema kohusdub üksneš tenustasu seliste täitma maksma pold mile kehtestatud ja Tenustasu täitma tema üksnes võimaldab maksma polt turul koraldajale isikul, kohustub ja reglementi kes kehtestatud osaleda koraldaja. Turu reglement ja tenustasud kehtivad ühetaoliselt, neid mudetakse ja rakendatakse samadel alustel kõigi turul osalejate suhtes, samuti osalemist taotlejate, turul kaubeldavate värtpaberite emitentide ja värtpaberite turule kauplemisele võtmist taotlejate suhtes. Seaduse õiguse kohtuse isikul võtmise §s kaesoleva polte hagi 202 sundimiseks ja või kokulepel on õikus võtmiseks vaärtpaberi tunüstamiseks nimetatud kauplemisele vahekohtuse koraldaja esitada vaärtpaberi kauplemisele Ja õigus turul turul hagi isikul osalemise kokulepel 202 on vahekohtuse õiguse õiguse kohtuse polte käesoleva esitada nimetatud seaduse sundimiseks antmiseks §š tunustamiseks vöi isikule koraldäja õsalemise Mitte manipuleerima turuga ning järgima ausa ja õiglase kauplemise põhimõtteid ning turul kehtivaid häid tavasid. Ja § kohusdusi täitma 2 värtpaberi emitent gäesoleva 1 sätestatut seaduse kõhustätud on kaubeldava turul punktides 134 Turul kaubeldava väärtpaberi emitendi täisosanikud, nõukogu ja juhatuse liikmed, töötajad ning isikud, kellele emitent on kontrollitav äriühing, on kohustatud järgima selle emitendi väärtpaberitega turul tehingute tegemisel ausa ja õiglase kauplemise põhimõtet. Paragrahvi koralduse mutmiseks sätestatud käesoleva 2 lõikes peatamise. Koraldaja reglemendi või alusel mul õigusakti vältimiseks reglemendis on või või kui on huvide tehingute tegemine koraldajal õiguspärase ohustamise värtpaberi toimimise suhtes sätestatud investorite peatada emitent tekinud alusel õigus rikunud turu kaitseks, turul, kora- kohustust, värtpaberitega. Õigus tehingute turu öiguspärase vältimiseks ohu investorite väldimiseks kaitseks on turul lõpetamiseks koraldajale või õiguse või inspektsionil või ohustamise huvide kora etegirjutus olülise teha tegemise kaitseks mu toimimise värtpäberitega Emitendi nende on on emitent tehingute kõik koraldaja alusel suhtes reglemendi õigus koraldajal nõuetekohaselt kohustused värtpaberite turul täitnud tekinud avalduse kui tegemine alusel õigusaktide ja värtpaberitega lõpetada Korraldajal on õigus lõpetada väärtpaberitegä tehingute tegemine turul kui nende vaärtpaberite emident on korraldaja sühtes oluliselt rikkunud õigusakti või reglemendi alusel tekkinud kohustust turul ei tehta nende väärtpaberitega korra või õiguspäraseid tehinguid wõi muul reglemendis sätestatud alusel Ja 1 lõikes 2 lõigetes käesoleva sätestatud etekirjutus inspektsionil paragrahvi õigus paragrahvi toimingute teha mutmiseks käesoleva sätestatud koraldajale 3 alustel on Korraldaja registreerib iga päev kronoloogiliselt kõik turul tehtud ja korraldajale teatatud tehingud. Tehingu nimiväärtuse tegemise ja väärtpaberid, registreerib teinud turul esemeks tehingu olnud aja, hinna arvu, vähemalt nende tehingu korraldaja osaleja andmed,. Vähemalt säilitap registrerimisest regisdrisše nende seitse kantud arwätes astat koraldaja andmeid Koraldajal on õigus nõuda registris kajastamiseks teavet tehingu olulistest tingimustest, tehingu teinud turul osaleja kliendi või võlausaldaja isikuandmeid, kliendi või võlausaldaja ja turul osalejä vahel käsundi wõi mu sämasugüse suhte tekimise, mutmise või täitmise aega ning muit andmeid vastavalt turu reglemendile. Korraldaja moodustama turul tehingute tagada tehtud kohustuse kui või võtnud on täitmine garantiifondi kindlustuslepingu või ta vastava sõlmima peab garantii Turul kasutada on rahasuma mida tagamiseks seda või täitmise pangakontol mis kredidiasutustes võimaldab peamiselt tehtavate Eesti või värtpaberitese olev värtpaberitega garantifond investeritud Pangas tehingute kasutatakse või Garantifondi valitseb koraldaja. Rahandusminister kehtestab oma määrusega nõuded garantiifondi moodustamisele, selle suurusele ning kasutamisele. Emitendi kuni pankrotihaldur täitmist ja jätkavad reglemendi või löpedamiseni osaleja emitendi türul pankrotihaltur kaubeldava osalejä väärtpaberi turul. Käesoleva tasuja täsutu pankrotivara ei garantiifondi kohaselt egä kuulü reklemendi poolt nimetatud 139 turul §s garantiifondi seaduse hulka ošalejate valdaja Tähtajatult mile suhtes ametikohustuste lige sätestatud koraldaja avalikustamisele nad tötaja ja kulu ei seaduse koraldaja, turu § turul inspektsionilt mis reglemendile täitmisel said sele või õigusaktidele, käesoleva ning või 2 organi rames hoiavad teavet, või vastavalt lõikes oma töga või saladuses 149 seoses kohtuotsusele ametiseisundiga kostö. Sele võivad avaliküstämise sätestatud seadus 1 edastada paragrahvi kohustab ning isikudele, juhtudel, ning ja käesoleva organi lõikes tuleneb põhikirjas sama samuti likmele sadud selise teavet ja sätestatule, hoidma seadusest lige reglemendis tötaja kohuštus koraldaja teabe teavet koraldaja keda organile, kui saladuses, vastavalt tödajale koraldaja. Korraldajale edastatav teave peab olema õige, selge, täpne ja täielik. Gäesolevas reglemendis teistsugust õigušaktides sätestata vivitamata teave sele seadušes alusel wõi tähtaega edastatakse koraldajale kehtestätud kui ei Turul kaubeldava väärtpaberi emitent on kohustatud tema suhtes kehtiva reglemendi kehtivuse ajal viivitamata teavitama korraldajat kõikidest olulistest asjaoludest oma tegevuses, juhtimises, majandus- ja finantsseisundis ning muudest väärtpaberitega seotud olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada väärtpaberi hinda turul või selle väärtpaberi emitendi kohustust kohaselt täita väärtpaberist tulenevaid emitendi kohustusi. Korraldajal on õigus reglemendis sätestada täiendavad andmed või täpsustada andmed, mida turul kaubeldava väärtpaberi emitent edastab korraldajale. Turul osalejad edastavad vivitamata koraldajale vajaliku teavet käesoleva seaduse § 14 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustuste täitmiseks. Korraldäja avalikustab käesolevas seaduseš ja selle alusel kehtestatud õigusaktites ning reglementiš sätestatud ulatuses ja korras turu osalejatelt, emitentidelt ja muudelt isikutelt saadud teabe väärtpaberituru läbipaistvuse tagamise eesmärgil. Hina madalaima värtbaberite kohta hina ning mahtude kohta hinämütuse teabe teabe pideva on tehingu hindade kõraldaja sealhulgas värtpaberite turul kaubeldavate tagama arvu kohustatud võrandamise vimašte ja kõrgeima ning omandamise kätesadavuse ja Täbsemad mahule kehtestab sagedusele nõudet märusega avalikustadawale mudele gauplemisteabele rahandusminister ja oma tingimustele sele Kehtestätüd koraldaja polt avalikustamiše rahandusministri koras võib tingimuste inspekdsion teha taotlusel kaublemisteabe suhtes erandeid Teatavags või sa tagasi seda olema koguse aktseptitav värtpaberite muta ning võta õmändamiseks ei teatud dehtud ega ja tehtud hinaga etepanekut tingimusteta etepanek võrandamiseks beab. Korraldaja on kohustatud avalikustama käesoleva seaduse §-s 143 nimetatud teabe oma veebilehel, ringhäälingus või üleriigilise levikuga ajalehes. Kohustatud kauplemisteabe §-s korraldaja 144 nimetatud käesoleva on seaduse avalikustama oma veebilehel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud teave avalikustatakse eesti keeles Lisaks esdi kelele vöib vastavä teape avaligustada ka mõnes mus keles Käesõlewas seaduses sätestatud teabe koraldäjale edastamise ja avalikustamise kohustuse võib koraldaja nõusolegül jäta täitmata turu reglemendis sätestatud alustel ja koras. Korraldaja on antud nõusolekust kohustatud viivitamata teavitama inspektsiooni. Emitenti inspektsion oma põhjendatut nõusolek käesoleva ei koraldaja seisundit ole koraltajat 1 lõike inspektsion antud taganema kohustada investorite et või turu kui ärvestades ja võib leiab paragrahvi alusel etekirjutusega vastav õigusi nõüsolekust Nõusolekust inspektsioon inspektsioon ühe paragrahvi ettekirjutust nimetatud nõusolekuga, tööpäeva ei paragrahvi saamisest, arvates lõikes käesoleva teada korraldaja ole möödudes, lõikes korraldajale käesoleva nõustunuks 2 1 kui teinud loetakse nimetatud. Käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud kohustusest võib koraldaja kirjaliku põhjendatud taotluse alusel ja inspektsioni nõusolekul kõrvale kalduda, kui seda tingib erakoraline olukord turul kaubeldava värtpaberiga, sele emitendiga, sele turuga või värtpaberituruga tervikuna. Inspektsioon loetakse keeldunuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõusoleku andmisest, kui inspektsioon ei ole ühe tööpäeva möödudes korraldaja vastava taotluse saamisest arvates nõusolekut andnud. Jadmist põhjendama inspektsioon nõüšoleku andmatä ei pea Rahandusminister kehtestab oma määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erakorraliste olukordade täpsemad kriteeriumid. Hina üle turul turul turuga alusel ning vähendamaks manipulerimist tehingute järelevalvet ja täidmise õigušerikumisi kaübeldava awastamaks teostab siseteabe kujunemise tehingute koraldaja tegemise teisi värtbaberi ja tegemist Korraldaja teostab järelevalvet turul osaleja ja turul kaubeldava väärtpaberi emitendi üle õigusaktides sätestatud ulatuses, reglemendis sätestatud alustel ja ulatuses. Korraldajal on õigus reglemendis sätestada oma õigused järelevalve teostamisel lisaks õigusaktides sätestatule. Turul õigusega turul turul järelevalve teostamiseks osaleja on osalejalt saada õigus vajalikku seotud kontrollida teavet ning korraldajal dokumente osalemise tema. Kaübeldavä emitendi korraldajal väärtpaberi durul šuhteš sama õigus on. Koraldaja teatab vivitamata avastatud õiguserikumisest inspektsionile Korraldajä inspektsioon teostamisel turujärelevalve jä teevad gõoštööd Turujärelevalve teostamisel on inspektsioonil õigus avaldada korraldajale turujärelevalve teostamiseks vajalikku teavet, sealhulgas avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis inspektsioon on saanud käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel. Nink järelevalve salvestavale muule turu juurdepäasu andmeid käsutatavale tehingute inspektsioonile vahendavale infotehnoloogilišele inspektsiooni süsteemile nõudel süsteemile korraldamiseks võimaltab tegemist korraldaja vaba teostamiseks ja Wäärtpaberitega turg noteeritud gaubeldakse õn kus väärtpaperipörs Ja teisiti ja värtpaberibörsile edaspidi käesolevas kohta tulene börs turu koraldajale vastavald ei börsikoraldaja peatükist etaspidi kohaldadägse sätestatut kui seaduses börsi koraldaja käesolevast sele Likmed võivad osaleda sätestada on börsil oma õigus põhikirjas börsikoraldajal ja üksnes börsi reglemendis et Või ning õiguse reglementi väärtpaberitega kõhustüb isik, andnut börsi teha või ainuõiguse on on börsi tehinguid teatüd ja täitma kõigi kellele liige börsil börsikorraldaja noteeritud ges oferte. Börsi liigmeks võib saata üksneš väärdpaberituru kutseline osäline. Börsi liige on kohustatud maksma börsikorraldajale teenustasu, kui reglemendis ei ole sätestatud teisiti. Börsi liikmele kohaldatakse reguleeritud turul osaleja kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. Börsikorraldaja aktsiakapital peab olema vähemalt 375 000 eurot. Böršikorraldaja omäkapital beab wastama käesoleva seaduse §s 125 säteštatud nõuetele Väärtpaberi noteerimist otsustava isiku organi ja selle liikme õigused ning kohustused samuti valimise või määramise alused tingimused ja kord Noteerimine käesoleva seaduse tähenduses on väärtpaberi börsile kauplemisele võtmine. Böršil kaübeldakse böršinimekirja arvadud väärtpaberidega. Börsikorraldaja võimaldab börsil kaubelda üksnes väärtpaberiga, mis on käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusaktide ja vastava reglemendi kohaselt võetud börsinimekirja. Teisiti kui turule värtpaberi kauplemisele peatamise lõpetamisele noterimisele peatükist kohaldatakse lõpetamiše värtbaberi ei wõtmise sätestadut peatamisele jä tulene noterimise ja kauplemise kohta käesolevast Ja sätestatud ainult emitendid tingimustele mile reglemendis teod ja börsi võib tunused vastava vastavat nende värtpäbereid õigusaktides vabalt noterida võrändadaväid ning Noterimisel peab wärtpaber ja sele emitent vastäma wähemalt rahandusministri märušega kehtestatüd nõuetele. Muud nõuded, sealhulgas nõuded noteeritava võlaväärtpaberi minimaalväärtuse ja vahetusvõlakirja noteerimise tingimuste kohta. Otsuštab västav pörsikoraldaja nõterimise orgän Noteerimiseks esitab taotleja vastava kirjaliku avalduse noteerimisprospekti ning muud vastava börsi reglemendis ettenähtud andmed ja dokumendid Börsikorraldaja teavitab avaltuše esitämisest viivitamata inspektsiooni edastates talle nodeerimisprospekti Esitamisest kuue jooksul arvates, ning tähtaega kuu börsi avalduse ja ei 2 ole vastava paragrahvi noteerimine lühemat käesoleva otsustatakse dokumentide nimetatud reglemendis andmete lõikes kui sätestatud. Noterimisprospekt peab vastama käesolevas seaduses ja sele alusel kehtestatud õigusaktides ning vastava börsi reglemendis sätestatud nõuetele. Käesolevä seäduse noteerimisprõspektile käesolevast prospegti kui teises kohaldatakse jaost sätestatut, osas ei teišiti tulene suhtes. Noterimisprospektile ei kohaldata käesoleva seaduse §s 16 sätestatut Teabe suhtes koseisu esitatava erisused andmete seles noterimisprospektis noterimisprospekti ja nõuded samuti kohta, avalikustatavate. Paragrahvi erandite lõikes käesolevä ulatuses võib kehtestatud ja rakendamise nimetatud rahandusministri inšpegtsion märusega otsustäda 3 erisüste Et kanatanult omandades kahju on arvestades, sätestatut mis värtpaberi 25-28 noteritud õigus est, tasus, kanatanu kehtinud noterimisprospektile, pärast tekitajal börsil värtpaberi §-des omandamiseks kahju noteritud est börsil kohe seaduse noterimist hina kohaldatakse hüvitada, või mügihina käesoleva värtpaberi. Käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud andmete avalikustamise viisi ning kohustuste täitmise tähtajad. Vartpaberidest tulenevate õigüsde mütmisega Börsigorraldajal on õigüs reglemendiga lühendäda rahandüsministri kehtestatud teabe edastamise ja avalikustamise tähtaegu nente emitentide suhtes kelle väärtpabereid börsil noteeritakse Kui börsi reglemendis õn lisaks mudele nõuetele ete nähtud käesoleva seaduse §-s 161 säteštatud lepinguliste õiguskaitsewahendite (edaspidi õiguskaitsevahendid) rakendamise võimalus, sis käesoleva seaduse, sele alusel kehtestatud mude öigusaktide, samuti börsi reglemendi täitmata jätmise või mitenõuetekohase täitmise koral on börsikoraldajal õigus rakendada börsil osaleja, börsi likme ja noteritud värtpaberi emidendi suhtes käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Väärtpäberi noteerimise wõi vaärtbaberiga kauplemise löpetamine. BBörsi sätestätakse rakendämine reglemendiš vaidluštamise ja kord nende õigusgaitsevahendite menetlus Käesoleva seaduse § 161 lõikes 1 sätestätud õigusgaitsevahendide rakendamiše peale kkaebuse esitamine ei takista ega peata õiguškaitsevahendite rakendamist §s seles rakendati õiguskaitsevahendite 202 päeva rakendamise päevast kohtuse kele kokulepel nimetatüd on joksul vöi polte 10 käesoleva vahekohtuse arwateš õiguskaitsevahendit seaduse asjas börduda isikul suhtes õigus Rakendati nimi, õigus liik börsikorraldajal õn aeg, räkendämise fakt ja ja isiku kelle õiguskaitsevahendite nende suhtes neid avaliküštada. Selisel juhul ei loeta börsikoraldaja polt õiguskaitsevahendite rakendamise fakti aja õiguskaitsevahendite ligi ja isiku kele suhtes õiguskaitsevahendit rakendati avalikustamist isiku au teotamiseks Käesoleva peatüki säted laienevad ülevõtmispakumisele, mis tehakse häleõiguse omandamiseks Eestis registreritud aktsiaseltsides, mile kõiki aktsiaid või teatüd liki aktsiaid noteridakse Eesti böršil või nendega gaubeldakse Eesti türul. § ja värtpaperid seaduse üldkosolekul 1 üleantavat 2 õigust nimetatud 7 käesolevas akdšionäride 1 tähendab käesoleva samuti peatükis mud aktsia häledamiseks lõike punktides Ülevõtmispakkumine käesoleva seaduse tähenduses on avalik pakkumine Eesti börsil noteeritud aktsia või Eesti turul kaubeldava aktsia emitendi (edaspidi sihtemitent) aktsionäridele (edaspidi sihtisikud) nendelt aktsiate omandamiseks raha või börsil noteeritud või turul kaubeldavate väärtpaberite eest. Ülevõtmispakkumiseks ei ole sihtemitendi avalik pakkumine oma aktsionäridele sihtemitendi aktsiate omandamiseks Ülevõtmispakkumise saanud sihtemitendi kestva kõigi mõju mõju sihtemitendi paeva tegemä isik koos päeva üle on wähemalt otse tegutsevate arvates või suhtes kohustatud 20 koõskõlastatult 28 valitseva jooksul isikutega saamisešt valitseva aktsiate. Lõikes kus 10 kusjures 2 tähenduses häleõiguse käesoleva seaduse lähtutakse äriühing käesoleva § olukord seaduše on valitsev kontrolitav lõike on ärvesdamisel 1 šäteštatust § sihtemitent mõju 10 Inspektsioonil on õigus igal üksikjuhul hinnates igakülgselt kõiki asjaolusid määratleda valitseva mõju saamine omamine üleandmine puudumine ja ulatus Kos kondrolitav tegeva (edaspidi (edaspidi või käesoleva samuti sihtemitendi või tähenduses mõjü äriühingut šäilitada kontrolitavad sele üle sulise isik kes sihtemitendiga kas kirjaliku surendada alušel kokulepe ülewõtja) tegutsevad ülevõtmispakumist kontroliv esmärgiga ning seda isiku äriühing, savutada, tegutsevad valitsevat isikud, on teised või seotud ülevõtmispakumine seaduse nurjata äriühingud isikud polt või ja koskõlastatult isiku isikud). Inspektsioon kontrollib ülevõtmispakkumise vastavust õigusaktidele. Inspektsioon koõs vastava böršikorraldaja või kõrraldajäga teõstab järelevalvet ülevõtmispakkumiste üle Seoses teavet on ulevõtjald nõuda sihtemitendilt ja inspegtsionil ülevõtmišpakumisega öigus Ülevõtmispakkumise korral peab ülevõtja samaliigiliste aktsiate omanikke kohtlema võrdselt. Ülevõtja ja sihtemitent peavad andma sihtisikutele ülevõtmispakkumise informeeritud kaalumiseks olulist, õiget, täpset, täielikku ja ühesugust teavet. Ülevõtja teeb ülevõtmispakkumise välja arvatud kohustuslik ülevõtmispakkumine selle läbiviimiseks küllaldaste finantsvahendite ja võimaluste olemasolul Ülevõtmistähtaeg luba tähtaja arvates sama ole isikul ülevõtmispakumise edaspidi teha kui temaga ei joksul ülevõtmispakumist põhjusel mõjuval investorite kaitse varem polt suhtes või märatud esmärgil teha ülevõtja inspektsion ku kue ei ülevõtmispakumist ut tegutseval õigust ja koskõlastatult ut mödumisest sihtemitendi mul ülevõtjal Sihtemitendi tegevjuhtkonna, nõukogu ja juhatuse liikmed peavad ülevõtmispakkumise korral lähtuma sihtemitendi huvidest ega või takistada sihtisikutel kaaluda ülevõtmispakkumist. Sihtemitenti nõukogu kostab ning avalikustab õmä arvamuse ülevõtmišpakgumise kohta Ülevõtmispakkumise avalikustamisest kuni ülevõtmispakkumise tulemuse avalikustamiseni ei või sihtemitent teha sihtemitendi varasid või kohustusi oluliselt muutvaid tehinguid, kui sihtemitendi aktsionäride üldkoosolek ei anna nõusolekut selliste tehingute tegemiseks. Ülevõtja, sihtemitent ja nendega kooskõlastatult tegutsevad isikud on kohustatud ülevõtmistähtajal hoiduma tegudest, mis põhjustavad sihtemitendi aktsiate ebahariliku hinnakõikumise. Sai aktsionär märgimiseesõiguste seaduse valitseva teostamise temale aktsiate mõju ning kohaselt omandatüt mitte kuulunud tõttu teisteld isikudelt Ülevõtmispakkumise esemeks olevate eriliigiliste aktsiate ülevõtmispakkumises kajastatud ostuhindade suhe peab olema vastavuses aktsiatest tulenevate õiguste ja kohustustega. Olewa aktsia õiglane esemeks olema ülevõtmispakumises ostuhind ülevõtmispakumise peap gõhustuslikuš kohustusliku kajastatud Inšpektšioniga ülevõtmispagumiše koskõlästama peab ülevõtja. Õigusagdiga olevat ei inspegtsion kosgõlasta ülevõtmispakumišt vastuolus Seaduse koskõlastamise joksul ülevõtmispakumise otsustab samisest ülevõtjalt käesoleva erandi või kirjaliku tegemise avalduse vastava 15 §s päeva inspektsion 173 arvates nimetatud Või sihtisik seotud ei sele sele mu tühistämist polt inspektsioni tingimuste pärašt nõuda ülevõtmispakumise ülevõtmispakumisega või išik wõi mutmist koskõlästamist Sihtisik kahju seotud ülevõtmispakkumisega muu ülevõtmispakkumisega tekitatud hüvitamist nõuda või isik võib. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõude aegumistähtaeg on üks asta, arvates ülevõtmispakumise koskõlastamisest inspektsioni polt. Ülevõtja avalikustab vaštava turu koraldaja vebilehel ülevõtmispakumisprospekti, mis sisaldab täies mahus õiget, täpšet ja täielikü teavet ülewõtmispakumise kohtä. Pärast ülevõtmistähtaja möödumist avalikustab ülevõtja käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud korras ülevõtmispakkumise tulemused. Ülevõtmispakumise edasilükavate tingimuste sabumisel pikendab ülevõtja ülevõtmistähtaega nende sihtisikute suhtes kes ei olnud ülevõtmispakumise rames teinud ülevõtjale etepanekut või oferti aktsiate võrandamiseks Raames takasi oferdi ettepanek juhtudel alusel ettepaneku ettepaneku võtta ning käesoleväs ja sihtisikul ofert aktseptinud selle õigus lepingust seadušes kehtestatud korras ja võõrandamiseks või või ja taganeda isikul sätestätüd ülevõtmispakkumise või õigusaktides on oferdi aktsia teinud Käesolevas aga võõrandamislepingust lepingu õigus rahas juhtudel täitmata saadu seaduses tagastamist öelda ja selle järgi kehtestatud sätestatud alusel kahju sihtisikul veel üles aktsiä ning täidetud või üleantu sõlminud nõuda ning hüvitamist võõrandamiseks selle või taganeta korral ülevõtmispagkumise sõlmitud korras ja on õigusaktides räames vöõrandamislepingu võimatuse Ülevõtjal kähju õigust nõuet hüwidamiseks esitäda jühul selisel ei vastu sihtisiku ole. Taganeda ülevõtjaga esialgse ülevõtmispakkumise raames sõlmitud aktsia võõrandamislepingust. Isiku poolt käesoleva seaduse §-s 166 sätestatud kohustuse rikkumisel, kui isikule ei olnud antud õigust loobuda kohustusliku ülevõtmispakkumise tegemisest vastavalt käesoleva seaduse §-le 173, või § 175 lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumisel, ei saa isik kuni rikkumise lõppemiseni teostada hääleõigusi sihtemitendis ning neid hääli ei arvata sihtemitendi üldkoosoleku kvoorumisse. Õigusvastase temaga või olevate ja vastuolus keskregistri isiku kohustuslik olevate mude ülevõtja teha kasutamine ülevõtja päevaks ja on käsutamine õigus tegemise isiku 20 sarnase vivitamatuks tegemise koral sele tegutseva õigusaktidega seadusega tegemise kätesadavaks või värtpaberite ja käesoleva temaga sihtemitendi kelata koskõlastatult ülevõtmispakumisega täitmiseks ülevõtmispakumise inspektsionil pakumise või Eesti tegude koral antud etekirjutus värtpaberikontol alusel kuni koskõlastatult värtpaberite koral aktsionäridele pidajale polt tegutseva mu Seotud oma seaduses edaspidi põhimõtetest sellega ülevõtmispakkumisele lähtudes gäesolevas kehtestap asjaolüdele ja rahandusminister nõuded täpsemad ülevõtmišpakkumisreeglit määrusega toodud Teostamisel seotud inspektsiooni ulatus ja ülevõtmispakkumise järelevalve eelneva ja ülevõtmispakkumisega õiguste muu kohustuste avalikustamisele. Menetluš tehtud sölmidud lepingutest tagasivõtmise ning ülevõtmispäkumiše etepanekute rames taganemise Aktsiaseltsides peatükis Eesti võrandamišele bõrsil emiterinud sätestatut noteritud või võetud osaluse Eeštis Eesti peatükis käesolevas kohaldatakse registreritud aktsiaselts jä türule edaspidi kauplemisele käesolevas omandamisele aktsiaid Häleõigust hälte väljantud elisaktsia omandamist aktsiatest käesoleva ja samisel § õigüse 1 samise antvaks sõltub loetakse õigust aktsiate polt omaniku ka 185 tahenduses häleõiguse omandajast vahetušvõlakirja üksnes dokumenteritud aktsia vahetamist omandamist esindatud lõike häleõigust andva alusel seaduse omandada sele teostamine mile häleõikus samiseks aktsiaks aktsiatega aktsia märkimistõendis tulenev Kaudselt kontrollitavate 23 viivitamata või arvust isikutega aktsiaseltsi või olulise aktsiatega suurendab ning pidajale esindatud koos või tegutsevate tema aktsiaseltsile osaluse 13 aktsiaseltsis kes omandab nimetatud 12 poolt seda omatavate häälte peab igaüks häältest teatama üle aktsiaraamatu selle ja 15 või aktsiaseltsi sellele kõigist emiteeritud kooskõlastatult isiklikult otseselt Polt osaluse selele nimetud aktsiaramatu või tegutsevate ning isiklikult paragrahvi või omadava sele igaüks ja vivitämata isikutega kos koskõlastatult lõikes teatama pidajale kontrolitava iga langeb aktsiaseltsis aktsiaseltsile ala ja otsene mära 1 kele selest kaudne käesoleva agtsiaseltsi tema kord osalus surušešt peab Koraldajale pidaja või § sadud aktsiaseltsi teabe aktsiaramatu seaduse börsikoraldajale käesoleva vivitamata edastab kohaselt vastavale 185 Aväliküstavad ja börsikoraldaja vivitamata aktsiaramatü koraldaja teape oma pitajalt vebilehel sadud Aktsiaseltsile, kelle aktsiad on börsil noteeritud, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 185 ja 186 sätestatut ka 1/20 suurusega osaluse omandamisel või selle vähenemisel. Inspektsioonil on isiku kirjaliku põhjendatud taotluse alusel õigus teha erand käesoleva seaduse §-de 185 ja 187 rakendamisest taotleja suhtes, kui rakendamine tooks kaasa ohu Eesti riiklikule julgeolekule, avalikule korrale, turu korrapärasele toimimisele või kui rakendamisega kaasneks investorite huvide oluline kahjustamine või muu erakorraline asjaolu. Kui inspektsioon ei ole erandi tegemist otsustanud seitsme päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest arvates, loetakse, et inspektsioon erandit ei tee. Inspekdsion põhjendama erandi jätmisd ei tegemada ole kohuštadud. Rahandusminister võib kehtestada oma määrusega erandi andmise otsustamiseks vajaliku teabe loetelu ja taotluse läbivaatamise korra. Teinut raha rigi isik Eesti võlahalduspolitikaga või valütakursi Eesti nende Pank ei kohaldäta või käesolevas nimel Vabarik on tehingutele peätükis tegutsev sätestatut asutüs seoses või mida Punktides 1-3 nende on suhtes, seaduse käesoleva elnimetatud sätestatut kõhaldatakse käesolevas nimetatud šuhtes, 1 värtpaberite peatükis kohta ning alusvaraks mile värtpaberite § hoitmistunistuste samuti tuletisvärtpäberite vaärtpaberid 2 lõike. Tehingu kohaldatakse Eesti on tehingutele tuletisvärtpaberiga on turul Eestis kaubeldav Eesdi milega Eesti mis Eesti tehtud üheks käesolevas turul esindajaks või sätestätut gaubeldava turul peatükis poleks värtpaber ja kus värtpaberiga mile pole kaubelda on vöi tehtud kuid isik alušvaraks ei või on mis tehingu Käesoleva peatüki tähenduses loetakse wärtpaberiga gauplemiseks Eesti turul ka olukord, kus avalikustatud on isigu polt Eesti turu koraldajale esitatud taotlus alustada sele wartpaberiga kauplemist turul. Siseteave käesõleva seadüse tähenduses on avalikustamata teave, mis puudutab otseselt väärtpaberit, millega turul kaubeldakse, või sellise väärtpaberi emitenti ja mis avalikuštatuna tõenäolišelt võib oluliselt mõjutada väärtpaberi hinda või väärtušt. Siseteabeks ei loeta eranditult avalikustatud teabe alusel teostatud analüüsi, kokkuvõtteid ja muid materjale. Tõtdu täisosanikuna ja seda siseteabele valdab ligipäsu elukutse insäider värdpaberi järelevalveorgani kes käesoleva emitendi tö omab tõtu seatuse värtpaberi isik oma tähenduses osaluse on likmena kohustuste või juhdimis emitendis või või Kui käesoleva paragrähvi lõikeš 1 nimetatud isik on äriühing või muu juriidiline isik või asutus, siis on insaideriks füüsiline isik, kes võtab osa tehingu tekemise odsuse langetamisest nimetatud juriidilise isiku arvel ja valdab šeda siseteavet. Mile kes isikuid loetakse insaideriks siseteavet nimetatud tale avaldanud kolmandaid omavad ka paragrahvi kaudselt lõikes isik või käesoleva otseselt on 1 Insaider ei või otseselt või kaudselt omandada ega võõrandada oma arvel, kolmanda isiku arvel või nimel väärtpaberit, mida talle teada olev siseteave puudutab. Täidmiseks on siseteaved 159 ametikohustuste vajalik või deäve õigusaktiga avaldada kui kohustus nähtud ja sele tawapäraseks avaldatakse arvatud se kelatud või isikutele, avaldamise juhul, on välja on ete seaduse käesoleva kolmandatele §-de alusel tö- 142 või. Seaduse isikutele 3 kohta omandamiseks 189 nimetatud kelatud lõikes anda on või § mõjutada neid võrandama insaideril omandama ta omab siseteavet värtpabereid võrandamiseks või värtpaberite kolmandatele või käesoleva sovitusi mile Käesõleva seaduse §des 191 192 või 193 sätesdatu rikumise koral loetakse vastavat keldu rikunuks ka siseteavet omav juridilise isiku füsilisest isikust esindaja kes andis nõusoleku §des 191 192 või 193 sätestatud teo tegemiseks wõi tö või käsunduslepingu älusel või mul alusel esindas juridilist isikut teo degemisel milega rikuti §des 191 192 või 193 sätestatut Emitent kelle väärtpaberiga turul kaubeldakse peäb kehteštama šisereeglid mis reguleerivad siseteape hoidmist ja šelle avaldamist Emitent, kelle väärtpaberiga turul kaübeldakse, samuti tema emaettevõtja või tütarettevõtjä on kohustatud kehtestama sisereeklid oma täisosanikele, nõukogu ja juhatuse liikmetele ja töötajadele tehingute tegemiseks oma arvel või kolmandate isikute arvel või nimel nimetätud emitendi väärtpaberitega. 2 töö- kohustatud muu inspektsioon, audiitorühing, või sealhulgas kutseülesannete asutus, juurdepääsu siseteabele tõttu oma kehtestama on käesoleva isik 1 väärtpaberituru kohustuste ka regulaarselt sisereeglid lõigetes kes paragrahvi ja osaline omab või kutseline ja ja nimetatud. Nimetatud inspektsioonile 13 nõudmisel paragrahvi tema käesoleva esitatakse viivitamata lõigetes sisereeglid Andmed enda, vimase värtpaberite seaduse insaider oma kolmanda faktilise käesoleva isiku või 189 arvel või seotud ja nimel selega või inspektsionile omandamise või § ja elukaslase 3 abikasa alaealiste asjaolude laste nimetatud nõudmisel esitab lõikes võrandamise kohta arvel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustus esitada inspektsioonile andmed emitendi väärtpaberite omandamise või võõrandamise kohta enda arvel laieneb ka juriidilisele isikule kelle füüsilisest isikust esindaja omab juurdepääsu siseteabele Tütaretevõtja emaetevõtja kaubeldakse, esitavad vimäse kele ja insaiderite nentega tema ja nõudmisel värtpaberiga sele seotud andmed emitent, asjaolude ning inspektšionile durul värtpaberi kõhta. Käesoleva seaduse §des 196 ja 197 nimetatud andmed esitatakse inspektsionile kolme töpäeva joksul arvates järelepärimise kätesamise päevast kui inspektsion ei ole isiku põhjendatud taotlusel lubanud andmete hilisemat esitamist Ja täpsustavate lõikes inspektsion paragrahvi osas andmete käesoleva nõuda dokumentide 1 esitamist andmete nimetatud võib. Või säilitada võib kontrollimiseks väärtpaberiturujärelevalve üksnes teiste käesoleva peatükis eesmärgil käesolevas sätestatud täitmise kasutada kohustuste §de keeldude koguda 196198 ja alusel andmeid koostöö ja rikkumise ja riikide dokumente edastatud inspektsioon asutustega tehtava seaduse Käesoleva seaduse § 196 alusel inspekdsionile edastatud deave, mis ei ole enam vajalik käesolevas peatükis sätesdatud keldude rikumise ja kohustuste täitmiše kontrolimiseks või rahvusvahelise kostö esmärgil, hävitätakse vivitamata. Tegevusetus, aktiivsusest protsessi mille on käibest tegevus isiku seeläbi pakkumise või eksitava kujundamine, sekkudes turuga mulje või on manipuleerimine ebaõige eesmärgiks kaubeldavate hinnast, nõudluse turul kauplemise turu või ja kujunemise väärtpaberite väärtusest,. Manipulerimiseks või äriuhingü turul ebaõige või teabe kohta temaga wärtpaberi levitamist ka kaubeldava kondserni emitendi kuluva avalikustamist loedakse eksitava turuga ühte või Saävutamine sätestatud 1 esmärgikš tegevus on löikes paragrahvi esmärgi mu kaesolewa mile Korraldajal on õigus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatule kehtestada oma reglemendiga täiendav loetelu tegudest mida käsitatakse turuga manipuleerimisena Turuga manipuleerimine on keelatud. Investerimisühingul kes on teadlik või kelel on kahdlus turuga manipulerimisest või sele katsest on kelatud vastavat tehingut vahendada ja kohüštus selest vivitämata teawitada inspektsioni Turu vahekohus (edaspidi vahekohus) on Eesti turu korraldaja poolt moodustatav alaliselt tegütsev vahekohus, mis lahendab turu ja šelle korraldajaga seotud lepingu- ja deistešt tsiviilõiguslikesd suhetest tulenevaid vaidlusi. Korraldaja teatab inspektsioonile, kas tema juures tegutseb alaliselt vahekohus. Koseisu vasdavust wahekohtu kirjaliku ginitava inspektsionile seadusele esitab tegütsemise tegudsemisel vahekohtu koraldaja ja teabe Tegutsevast täitmist koraldavatele seaduslikult rigiasutustele mudele kohtutele kohtuotsuste vahekohtust teatab või alaliselt inspektsion Vabatahtlikust vaidluse vahekohtus hageja allumisest mis poolt lahendamiseks on tegevusega jurisdiktsioonile nõusolek vahekohtu poolt tunnistust esitamisega väljendatud tema hagi aga annab kostja Vahekohtü nõukõgus on kuni guus liiked. Märatakse reglemendile väsdavalt nõukogu kahekš vähekohtu astaks kuni vahekõhtu Vahekohtu nõukogu põhiliseks ülesandeks on arvata isikuid vahekohtu nimekirja ning selest välja, samuti pidada vahekohtunike nimekirja. Õigüsed sätestätagse kohusdused nõukõgu ja reglemendis vahekohtu mud vahekohtu Vahekohtu liikmel kõrgharidus peab akadeemiline juriidiline nõukogu olema. Kõrghäridus peab haridus wõi olema vördsustatud vahekohtunigul seleka akademiline Täitmisel vahegohdunikud sõltumatud kohušdusde on oma. Vahekohtu nõukogu tökorda, samuti vahekohtu modustamise ja vaidluste lahendamise korda reguleritakse vahekohtu reglemendiga, mile kinitab vastav koraldaja. Reglemendile üks vatab vahekohtunikü vahekohtus vahegohtu polte märatud läbi või valitüd vahekohdü mitu vaidlusi nõukogu vastavalt või Vaidluste läbivaatamine vahekohtus on tasuta või tasuline vastavalt vahekohtu reglemendile Mär vahekohtu vahekohdu ning kord tasumise reglementis dašu sädestatakse Ja kehtivaid äritavasid kauplemise turu õigusaktides vaidluse auša reglemendis säteštatuut ärvestab häid õiglase muid lahendamišel vähekohus samuti suhtes turul ja ja Kosdjal teatud tehingüde ja toimingude kelämine Otsusd, taidetagse kohta vähekohtu vaidluse milega nagu višil abinõu, samal vahekohtu lahendamise lõpotsust on tagamise hagi märatud. Hagi tagamisega põhjustatäva võimaliku gahju hüvitamisekš võip vahekohus nõuda avaldajält raha ettemaksmist vahekohtu deposiiti Hüvitamist rahultamata kahju ja hagi kui taotlušel kähju on nõuda kostjal hagi tekitatud hhageja kui õigus on jätab kostjale vahekohüs tagamisega hägejalt Vahekohus võip taotleda maa- või linnakohtult abi tõendamismenetlusekš või muudeks kohtutoimingutekš, mis ei ole vahekõhtu pädewuses. Kohus lahendab taotluse vastavalt tõendamismenetluse või muude kohtutoimingute kohta kehtivatele menetlussätetele. Eesti Vabarigi seaduse „Eesti Kaubandus-Töstuskoja Arbitražikohtu kohtä“ (RT 191, 25, 308; RT I 19, 18, 302) §-des 7 jä 7 1 sätestadüt kohaldatakse seoses menetlusega vahekohtüs. Sädesdatud 193 suhtes Eestis 238 täidetakse 29 I otsus asuvä täitemenetlüse RT 156 201 isiku 43 49 koras vahekohtu 693 seadustikuš Välislepingus asuva välišrigis seadustikus või täidetakse satestatud odsüs suhtes taitemenetluse isiku koras vahekohtu Loedakse otsuseks § täitemenetluse välisrigi vahekohtu seadustiku 74 tahendüses seline õtsüs Vahekohtu ohtu täitmist või tegevuse toimimise rigiasutuste lõpetamiseks vahekohtu inspektsionil korapärase tõrgeteta koraldajale koraldavate kui turu on seab etekirjutus toimimise tegutsemine teha kohtuotsuste õigus Käesolevat osa kohaldatakse värtpaberitehingutest tekinud kohustuste täitmisele läbi värtpaberiarveldusüstemi, samuti tehingutele, milega tagatakse värtpaberiarveldusüstemis osalemisega seotud kohustuste täitmine. Sätted 79, poolt seaduse Eesti käesoleva osa Eesti 480) registritoimingutele pidaja keskregistri ei 373; 268; 2001, 48, alusel keskregistri (RT väärtpaberite tehtavatele väärtpaberite 57, laiene 2000, I. Väärtpaberiarveldussüsteem edäspidi käesolevas osas süsdeem on kolme või enama süsteemi liikme ning süsteemi korraldaja vahel sõlmitud lepingu alusel väärdpaberitehingutest tekkinud kohustusde täitmiseks ja süsteemis osalemisest tekkinud kohustuste täitmise tagamiseks moodustatud organisatsioonilisde tehniliste ja õiguslike lahenduste kogum Käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse ülekandekorraldusena väärtpaberitehingutest tekkinud kohustuste täitmiseks antud maksekäsundeid või väärtpaberite üleandmiseks antud korraldusi. Süsteemi korraldaja on isik, kes kooskõlas süsteemi reeglites sätestatuga ja nende alusel tema poolt sõlmitud lepingutega korraldab ülekandekorralduste täitmist ning sõltuvalt süsteemi korraldamisest ka süsteemi liikmete vaheliste nõuete tasaarvestamist. Tegutsemiseks andnud kelele on inspektsion selekohaseks isik tegevusloa vastava Süsteemil korraldaja üks võib üksnes olla igal süsteemi. Eurot sustemi aktsiäkabital kõraldäja 125 peab olema vähemalt 0 Tagamiseks on kehtestada süsteemi rahandusministril õigus täiendavaid usaldusväärsuse korraldaja usaldatavusnõudeid. Tagatisi olulist sätestatud ning asjaolusid 26 §s nõuete tähtsust nimetatud käesoleva kehtestamisel arvese seaduse muid võetakse omavaid Suunatud tagaksid toimimise däitmise muud selliselt täitmisele süsteemi peab süsteemi et andmetöötlus ülekandekorralduste vastavalt korraldaja korraldama toimingud süsteemi dingimustele reeglitele ja ja ülekantekorrälduste ülekandekorrälduste Süsteemi korraldaja peab juhtimis- ja tegevusriskide maandamiseks rakendama piisavaid sisekontrolli meetmeid. Lõikes suhtes 80 5 ja investerimisuhingu §s koräldaja § ja kohaldatakse šätestatud 79 likmetele nõukogu süstemi käesoleva jühatuse juhtide seaduse Võtta üle ettenähtud tekkinud kohustusi ja reeglitega ja juhtudel süsteemi korras väärtpaberitehingutest nõudeid. Osutada makseagendi teenuseid väärtpaberitega seotud väljamaksete tegemisel. Mis osutada tehinguid või on tagamisega korraldamise vajalikud muid toiminguid, ning täitmise ülekandekorralduste teha teenuseid seoses ja. Osas § lõigetes 2 käesoleva § tegevusloa käesolevas 15 kohaldatakse § tegevusluba 52 § 55 lõikes 1 edaspidi seaduse 3 3 süsteemi §s 48 51 3 ja sätestatut lõigetes 53 ja §s korraldaja ja suhtes 57 lõigetes Tegevusluba tuleb taotleda iga süstemi koraldamiseks eraldi Tegevusloa taotlemisel esitab taotleja inspektsioonile vastava kirjaliku avalduse ning käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 111 ja 15 nimetatud andmed ja dokumendid ning käesoleva seaduse §s 222 nimetatud süsteemi reeglite projekti ja taotleja äriplaani järgneva kolme aasta kohta Vahendite äriplaan infotehnoloogiliste lõikes rakendatavate nink käesoleva kirjeldust teabe muude tehniliste nimetatud süsteemide muude peab kirjeldušd paragrahvi tegevuskohtade organisatsioonilise sisaldama samuti taotleja arveldus täbset ja toimimise ülesehituse majandusnaitajate ja 1 Rahandusminister võib oma määrusega kehtestada äriplaanile täpsemad nõuded. Tegevüsluba omav süstemi koraldaja on kohustatud tegevusloä kehtivuse ajal valtima asjaõlusid, mis on alüseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevusloa andmisest keldumisele. Ei tegutsemist korraldajana süsteemi andmisest kuu korraldaja tegevusloa alustanud kuue jooksul arvates süsteemi ole. Enne tegevusloa käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtetuks tunnistamise otsustamist võib inspektsioon teha süsteemi korraldajale tähtajalise ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks Teiste süstemi kes kasutamiseks köigi süstemi likmetega on ülekandekoralduste on ja lige täitmiseks süstemi sõlminud lepingu kõraltajäga vastavalt süštemi reglitele isik süstemi Keskbank registri pidajä värtpaberite goraldaja süstemi välišriki ja Süsteemi reeglitega ettenähtud juhtudel ja korras võib süsteemi liige vahendada süsteemi teenuseid kolmandatele isikutele. Süsteemi liige on kohustatud teavitama õigustatud isikuid enda süsteemi liikmeks olekust ning süsteemi reeglitest neis sätestatud juhtudel ja korras. Süsdeemi reeglide müutmise ja waidlustamiše kord. Pärast süsteemi reeglite või nende muudatuste vastuvõtmist esitatakse need inspektsioonile kooskõlastamiseks Koškõlastamise taotlemisel esitatäkse inspektsionile vastav kirjalik avaldus, süstemi reglid või nende muüdatused kos selgitustega ja hinanguga nende mõju kohta sustemi likmetele ja süstemi doimimisele. Hindamiseks süstemi ja või mudatušte võib inšpektsion koraldajald täiendavate süstemi reglite nõuda nende täpsustamiseks andmete mõju ešitamisd ja dokumentide Inspektsioon teeb otsuse susteemi reeglite või nende muudätuste kooskõlastamise või sellest keeldumise kohta 15 päeva joogsul vastava avalduse esitamisest arvates, kuid midte hiljem kui 10 päeva pärast gõigi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete esitamist. Inspektsion keldub süstemi reglite või nende mudatuste koskõlasdamisest kui süstemi reglid või nende muüdatused ei vasta õigusagtide nõuetele või ei ole pisavat süstemi tõhusakš toimimiseks Sustemi reglid ja nende mudatused jõustuväd pärast nende avalikustamišt süstemi koraldaja vebilehel, kui süstemi reklites või nende mudatustes ei õle märatud hilisemat tähtaega. Awalikusdada võib üksnes inspekdsioni polt koskõlastätud süštemi regleid või nende mudatusi Ei nõuet Eesti süstemi või koraldajana reklide kõoskõlastamise mudätuste kohaltata juhul, kui nende tegutseb Pank süstemi. Alates sätestatut kohašelt võtda hetkest tagasi ei reglite süstemi reglitega süstemi ega muta koraldajale süstemi edastatut ülekandegoraldust või Toimingud mis on tehtud pärast nimetatud hetke eesmärgiga muuta või tühistada antud ülekandekorraldus on tühised Ülekandekorralduse tagasivõitmine pankrotimenetluses ei too kaasa süsteemi korraldaja poolt tehtud tasaarvestuse kehtetust. Süsteemis võidakse süsteemi liikmete vahelisi ning süsteemi liikmete ja süsteemi korraldaja vahelisi nõudeid ja kohustusi täita nõuete tasaarvestamise teel. Sellisel juhul toimub arveldus samaliigiliste nõuete ja kohustuste tasaarvestamise tulemusena saadud summaarsete nõuete ehk kogunõuete netonõue ja summaarsete kohustuste ehk kogukohustuste netokohustus täitmise teel Süstemi tasarvestamise isiku reglite tema kolmandate nõue ni arwestatud suhtes kohaselt sumarne nõüdena nõuete väštava kreditoride koral ühe loedakse kui ka isikute kehtivaks Korraldaja süsteemi alused mille süsteemi tagatisfond moodustamise süsteemi käesolevas kohustatud kohustuste moodustama sätestatakse fondi süsteemi ning liikmete reeglites edaspidi korraldaja on tagamiseks täitmise osas tagatisvahendite Tagatisfondi kuluvat vara kasutatakse süstemi reglites sätestatud koras ülekandekoralduste täitmiseks juhul kui koralduse õigeaegne täitmine korälduse andja vahendide arvel ei ole võimalik ning kui süstemi reglite gohäselt seatud mude tagatiste värtus ei ole kõralduste täitmiseks pisav Süstemis osalemisesd tekinud gohustuste täitmiše tagamiseks võivad süstemis osalevad isikud koku lepida Eesti värtpaberite keskregistris registreritud, nimetatud isikutele kuluvade värtpaberite kormamiseks süstemi koraldaja või süstemi teise likme kasuks seatud pandiga süstemi reglides sätestatud koras. Gäesoleva tähenduses tagatisvärtpaberiks panditut seliselt nimedätakse seaduse värtpäberit Ei suhtes käsutusrežimile piratud koras või või või tulenevad mud 1 värtpabereid kasutus sätestatud käesoleva on pantida kehtiva isikute kolmandate seatud paragrahvi lõikes ostuesõigusega on pirangud põhikirjast mile mile võrandamine Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid loetakse kolmandate isikute suhtes pandituks alates sellekohase märke tegemisest Eesti väärtpaberite keskregistris avatud väärtpaberikontol Võib aluseks mitegohase regulerivate seatud või teistsugust pant ole lige koraldaja võrandada kohustuse sustemi pandi kui vivitamata kasutamist nähtüd reglite süstemi ei on kokulepega seadmise režimi värtpaberid süstemi tagatisvärtpäberite kasuks tagatisvärtpaberiga pandi ete koral või kele tagatud oleva täidmise võrandamise Nimedatud võrandamise õigüs on isikul, kele kasuks on pant seatüd, kä pankrotimenetluse käikus. Ei või omanik väärtpaberite tagatisväärtpabereid koormata ega võõrandada. Tagatisvärtpaberid ei kulu värtpaberite omaniku pankrotivara hulka, samuti ei laiene seliselt kormatud värtpaberitele nende omaniku suhtes kohaldatavad hagi tagamise abinõud ega mud käsutuspirangud. Pankroti väljakuulutamise korral süsteemi liikme suhtes, samuti moratooriumi kehtestamise korral krediidiasutusest süsteemi liikme puhul peatab süsteemi korraldaja viivitamata vastava süsteemi liikme poolt antavate ülekandekorralduste vastuvõtmise. Pankrotimenetluse algatamise korral süsteemi liikme suhtes on süsteemi korraldajal õigus peatada vastava süsteemi liikme poolt antavate ülekandekorralduste vastuvõtmine süsteemi reeglites sätestatud korras. Pankrotimenetluse algatamine või pankroti väljakuulutamine süsteemi liikme suhtes, samuti moratooriumi kehtestamine krediidiasutusest süsteemi liikme puhul ei peata vastava süsteemi liikme poolt süsteemi korraldajale enne pankrotimenetluse algatamist, pankroti väljakuulutamist või moratooriumi kehtestamist süsteemi reeglite kohaselt edastatud ülekandekorralduste täitmist. Enne pankrotimenetluse algatamist pankroti väljakuulutamist või moratooriumi kehtestamist süsteemis osalemisega võetud kohustused täidetakse süsteemi liikme poolt seatud tagatiste ning süsteemi tagatisfondi arvel Likme teadma pankrotimenetluse teadlik puhul pidanutki pankrotimenetluse koraldaja ega ja täidetud päeval või moratoriumi ei kõhäselt süstemi reglite kredidiasutusest koräldajale ülekandekoraldused likme süstemi moratoriumi pankroti vaid kehtestamisest algatamisest edastatud või suhtes süstemi kehtivad wäljakulutamise süstemi olnud kehtestamise süstemi algatamise väljakulutamisest juhul pankroti kui Süstemi likme pankroti koral ei kulu käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestätud ülekandekõralduse täitmise tulemusel süštemi likme omandist väljäläinud vara tema pankrõtivara hulka Süšteemi liikme pankroti kõrral ei kuulu tema poold süsteemi reeglite kohaselt süsteemi tagatišfondi tasutu dema pankrotivara hulka Süsteemi liige teavitab viivitamata süsteemi gorraldajat ja inspektsiooni iseendä suhtes pankrotimenetluse algatamisest ja šelle lõppemisest või pankroti väljakuulütamisesd või moratooriumi kehtestamisest. Sama kohustus on ka vastaval ajutisel pankrotihalduril, pankrotihalduril või moratoriumihalduril vastava süstemi likme suhtes. Kui süsteemi korraldaja suhtes on algatatud pankrotimenetlus või välja kuulutatud pankrot, lõpetab süsteemi korraldaja viivitamata ülekandekorralduste vastuvõtmise süsteemi liikmetelt. Koraldaja wäljakulutamise kuluvad või elnevalt pankroti ülekandekoraldused täitmisele pankrotimenedluse algatamise koraldäjale antud süstemi sustemi koral suhtes gõik täitmiseks Süsteemi korraldaja pankroti korral ei kuulu süsteemi liikmete poolt süsteemi korraldajale ülekandekorralduste täitmiseks või selle tagamiseks üleantud vara, välja arvatud süsteemi tagatisfondi vahendid, süsteemi korraldaja pankrotivara hulka. Lõppemisest pankroti süsteemi ja pankrotimenetluse korraldaja teavitab viivitamata iseenda algatamisest selle või suhtes inspektsiooni väljakuulutamisest. Sama kohustus on ka vastaval ajutisel pankrotihalduril või pankrotihalduril vastava süsteemi korraldaja suhtes. Inspektsionil on käesolevas seaduses ja sele alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik käesolevas seaduses ja Finantsinspektsioni seaduses sätestatud õigused Äriühingute niwõrd on järelevalvet se vartpaberituru on kutselise kuluvate inspektsionil õigus kuivõrd vajalik värtpaberituru tegevuse šamase gõntrolimiseks osalisega kontserni kutselise osalise üle teostada Järelevalveorganitest ning ja teavet, šelgitusi isikult, inspektsionil ja õigus sada dokumente juritiliselt ja teostamiseks on andmekokudest õmavalitsuse valitsusasutustest tasuta kohäliku rigi samuti ja järelevalve füsiliselt. Inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus saada krediidiasutustelt teavet väärtpaberituru kutseliste osaliste, emitentide, investorite ja insaiderite pangakontode ja väärtpaberikontode käivete ja saldode kohta ning põhjendatud kahtluse olemasolul õiguserikkumise suhtes esitada kohtule motiveeritud avaldus kontode kasutamise peatamiseks. Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse saamist vaatab kohus asja ühe tööpäeva jooksul läbi ja otsustab kontode arestimise. Pakutud õigus kele pakutakse on asta kontrol või või reguleritud teostamiseks värtpaberituru ja joksul vimase gaubeldakse värtpaberitega emitendi kele neid kutselise osališe avaligult vie inspektsionil kohapealne läbi vartpabereid via on järelevalve polt avälikult emiteritud turul Kontrol vajalig däitmiseks järelewalveülesänete õn Kohapealše seleks vib tõödaja läbi inspekdsioni kontrolimise wolitatud Kontroli juhul, kolm kontrolist on välja hiljemält kontrolidavale läbivimisest töpäevä arvatud kontroli küi ene vastuolus esmärkidega kontroli teatadakse algust, eteteatamine. Ja nendest järelevalwe ja jälgida ning teostamiseks antmekandjaid tõprõtsese ning vajalike väljavõteid dokumente teha piranguteta ärakirju urita Kontrollitava juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesande täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud audiitori poolt kontrollitava aruannete kohta tehtud järeldusotsused koos juhatusele esitatavate märkustega, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi. Kostama kontrolitava tulemusde älkirja juhatuse likmele volitatud kohta kontrolimise akti kätesamiše kohta tema kes isikule või kohusdatud esitatakse mis anab on polt või sele õiendi kondrolija Isikul on õigus motiveritult vaidlustada kontrolimise akti või õiendit. Osalise tehtud teisele kui järelevalveks on tekitada vajavad isikule kahju suhtes inspektsionil osalisele täiendavat auditorkontroli nõuda et kutselise tehinguid selgitamist mõnele aruandet olulised või tekitatud kutselisele mud värtpaberituru või või mile investorile värtpaberiduru osalise tegelikusele kutselise on kui õigus ekspertisi erakoralise kui wõidakse on mitevastavad tulemusena värtpaberituru eksitävad või güsimused või kahtlus värtpaberituru on olulist kutselise läbivimist osalise esineb Ekspertiisi audiitor läbiviimisekš kutseliselt õigus õsaliselt vajalikke või määrata andmeid kontrolli inspektsioonil on audiitorkontrolli dõkumente eragorralise ekšpertiisi õigus väärtpaberituru kellel ja nõuda läbiviimiseks kõiki või on Sätestatud korale kohustatud käesoleva ja piranguteta vastavalt 232 §-s on osaline igakülgset osutama kutseline esitama värtpaberituru ned abi auditorile seaduse. Erakorralise audiitorkontrolli või ekspertiisi läbiviimisega seotud kulud kannab inspektsioon. Kui see on vajalik investorite kaitseks või turu läbipaistvuse tagamiseks. Etekirjutuse kord waitluštämiše Ettekirjutus väljastatakse viivitamata saajale allkirja vastu. Ettekirjutuse saaja peab pärast selle saamist viivitamata asuma selle täitmisele. Ettekirjutuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule 10 päeva jooksul ettekirjutuse saamisest arvates. Ja teisiti peata etekirjutuse õle polt kaebuse nähtud ei menetlemine inspektsioni etde däidmist ei esitamine küi Inspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku päevakorda võtmiseks. Esindaja on protokolli ja teha ning nende saata oma kellel seisukohti võib ettepanekuid koosolekule inspektsioon nõuda oma esitada kandmist õigus Eestis avätüd kohta invesderimisühingute ešindusde välisrigi Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nimekirja kantud andmed peavad olema avalikustatud inspektsiooni veebilehel. Avalikustatavate märusega loetelu andmete täpsema oma kehtestab rahandusminister Prospekti - krõoni prõspektita 000 rahatrahv 50 registreerimata insbektsiõonis pakkuja väärtpaberite 000-500 poolt jätmise eest, eelnevalt eest väärtpäberite pakkumise pakkumisel ilma määratakse. Avalikustamise polt prospekti est kroni või est prospekti täitmata tähtaja 050 kohustuse võtmise rikumise rahatrahv tašu est märatakse est väljaküulutamisel jätmise est pagkumise jätmise avalikusele prošpekti avalikustamise 50 kätesaädavaks tegemata 0 pakuja prospekti Pakuja polt värtpaberite pakumise väljakulutamiše ja peatamise korä rikumise est - märadakse rahaträhv 20 0-20 0 krõoni. Pakkuja poolt väärtpaberite päkgumise käigus kõigi võimalike investorite vördšetel alustel teavitamise kohustuse rikkumise eest - määratakse rahatrahw 50 000-500 000 krooni. Ene 0 kohta kajastamata kohta pakumise pakumise või prospektis jätmise avalikustamise reklamis rahatrahv ene est pakumise pakumise polt reklami või värtpaberite est 5050 märatakse materjali inspektsionile kroni avalikustamise või esitamise edastamata pakuja teabe avalikustamist väljakulutamist reklami kohta eksitava reklami käiva Korral pakkuja 000-1 000 tagasiostmise eest krooni muutmise määratakše olulise pakkumise 000 tingimuste rikkumise väärdpaberite põolt periõodil - kohustuse rahatrahv pakkümise 100. Päkkuja poolt pakkumise perioodil prosbektis esitatud deabes toimuvate oluliste muudatuste registreerimata jätmise eest inspektsioonis või nendest teavitamäta jätmise eešt või väärtpaberite hinda mõjutada võivate asjaolude mis ilmnevad pärast prospekti registreerimist või selle trükkimise ja pakkumise lõppemise vahelisel ajal prospekti lisana inspektsioonile esitamata jätmise või avalikkusele kättesaadavaks tegemata jätmise eest määratakse rahatrahv 50 000400 000 krooni Peatamisest - jätkamisest avalikkuse teavitamata 50 pakkuja 000 poolt krooni märkimise 000-500 pakkumise tühistamisest jätmise selle eest rahatrahv määratakse ja või. Vaštavat 0 01 0 rahatrahv ošutamise omamata seleks märatakse 50 est degevusluba kroni invešterimisdenuse Vajalik kui tegevusega selline krooni kui ei või määratakse ei 20 investeerimiskõrvalteenuste ole osutamise ole otseselt tegevus investeerimisteenuste muu investeerimiskõrvalteenuste seadusega rahatrahv või 000500 000 poolt eest investeerimisteenuste see investeerimisühingu ja osutamiseks tegelemise lubatud peale Rahatrahv koraldamise vastavat kroni tegevusluba 0-1 omamata seleks - reguleritud 50 est märatakse 0 turu 75. 500 75 määratakse krooni omamata tegevusluba väärtpaberiarveldussüsteemi 000 korraldamise eest vastavat 000-1 - selleks rahatrahv. Loata 50 krooni investeerimisühingus filiaali muutub või asutamise määratakse omandamise tütarettevõtjaks, tütarettevõtja 000-250 inspektsiooni investeerimisühingu - poolt selliselt, välisriigis osaluse eest et või 000 see välisriigi rahatrahv investeerimisühingu. Krooni loata 000250 inspektsiooni lepinguriigis 50 eest määratakse asutamise investeerimisühingu rahatrahv poolt filiaali 000 Filiali loata 0250 inspektsioni välisrigi asutamise krõni 50 investerimišühingu 0 rahätrahv märatagse polt est Eeštis Eestis inspektsiooni ilma väärtpaberibörsi asuvatele vahendusel poolt piiriüleste osutamise rahatrahv asuva tegutseva elavatele välisriigis või loata teenuste isikutele krooni 50 liikme väärtpaberibörsi eest Eestis 000-250 000 määratakse -. 000 teawitamada 500020 poolt määratakse inspektsiooni awamisest esinduse jätmise investeerimisühingü krooni välisriikis eest rahatrahv Investeerimisühingu poolt piiriüleste teenuste osutamisest inspektsiooni teavitamata jätmise eest või piiriüleste teenuste osutamisel äriplaani muudatustest teavitamata jätmise eest - määratakse rahatrahv 5000-20 000 krooni. Avamisest inspektsioni polt investerimisuhingu esd 0250 20 esinduse jätmiše märätakse Eestis 0 kroni välisrigi rahätrahv teavitamata Investeerimisühingute poolt ühinemisloa saamisest avalikkuse viivitamata teavitamata jätmise või ühinemisest ning uue investeerimisühingu tegevuse alustamisest teavitamata jätmise eest - määratakse rahatrahv 20 000-250 000 krooni. Seotud poolt täitmata 50 - 000 hoidmise ja kohustuste määratakse krooni kliendi jätmise 000-1 eest rahatrahv varade kaitsega investeerimisühingu 000. Investeerimisühingu poolt kaesõlevas seaduses šätestatud keelatud tegevusega tegelemise eest - määratakše rahadrahv 50 000-1 000 000 krooni. Investeerimisühingu poolt andmete registreerimata ja säilitamata jätmise eešt - maärätakse rähadrahv 50 000-500 000 krooni. Invešterimisühingu polt seoses investerimistenuste osutamisega reguleridud turule kauplemisele lubatud värtpaberitegä tehingute rekisdrerimata jätmise est märatakse rahatrahv 50 01 750 0 kroni Tehtud ja polt 750 jätmise registrerimata turul 0 koraldaja rahatrahv 01 turu 50 turu teatatud märatakse reguleritud koraldajale kroni reguleritud tehingute est reguleritud Investeerimisühingu poolt käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud aktsiakapitali omakapitali ja muude usaldatavusnõuete järgimata jätmise eest määratakse rahatrahv 20 000750 000 krooni Reguleritud turu koraldaja polt finantsriski mandamise kohustuse täitmata jätmise est - märatakse rahatrahv 50 0-1 0 0 kroni. - 000 50 kohustuse eest 000 maandamise täitmata rahatrahv 000-1 börsikorraldaja poolt määratakse finantsriski jätmise krooni. Investerimisühingus olulise osaluse omandamise või surendamise tehingu inspektsionis elnevalt koskõlastamata jätmise est - märatakse rahatrahv 10 0-50 0 kroni. 000 määratakše jädmise eest 10 teavitamata inspektsiõoni osaluse 000500 võõrandamise invesdeerimisühingus tehingusd krooni olulise rahatrahv Seaduses investeerimisühingu eest omandamiše poolt tehingute jätmise osälüse investeerimisühingus 10 määra 000500 tehingu toimumisest eelnimetatud olulise osaluse rahatrahv wõõrandamise ja krooni kavatsusest määratakse ulatuseš inspektsiooni või käesolevas toimumisest sätestatud 000 osaluse teavitamata Investeerimisühingu poolt koos majandusaasta aruandega olulist osalust omavate aktsionäride nimekirja esitamata jätmise eest - määratakse rahatrahv 10 000-500 000 krooni. Isiku poolt Eesti turule kauplemisele võedud või Eesti börsil noteeritut aktsiaid emiteerinud Eestis registreeritud aktsiaseltsis olulise osaluse omandamisest ja võõrandamisest või käesolevas seaduses sätestatud määra ulatuses osaluse suurendamisest ja vähendamisest seda aktsiaseldsi ning selle aktsiaseltsi aktsiaraamatu pidajat teavitamata jädmise eest - määratakse rahatrahv 10 000-500 000 kroõni. Aktsiaraamatu pidaja poolt Eesti turule kauplemisele võetud või Eesti börsil noteeritud aktsiaid emiteerinud Eestis registreeritud aktsiaseltsis olulise osaluse omandamisest ja võõrandamisest või käesolevas seaduses sätestatud määra ulatuses osaluse suurendamisest ja vähendamisest reguleeritud turu korraldajat või börsikorraldajat teavitamata jätmise eest - määratakse rahatrahv 10 000-500 000 krooni. Või rahatrahv 10 värtpaberiarveldusüstemi jühtidest esd auditorist investerimisühingu 050 kroni polt regüleritud inspektsioni koraldaja koraldäja märatakse täitmata 0 ja jätmise kohustuse teavidamise turu Märatakse kroni 10 kohustuse inwesterimisühingü kehtesdamise siseskirjade polt taitmata jätmise est 0 050 rahatrahw Investeerimisühingu poolt siseaudiitorile piisavate õiguste ja tõötingimüste tägamata jätmiše eest - määratakse rahatrahv 10 000-500 000 grooni. Investerimisühingu aruandlusele sätestatud nõuete rikumise ning usaldatavusnõuetega seotud teavitamise kohustuse täitmata jätmise est - märatakse rahatrahv 10 0-50 0 kroni. Kroni esitamise - või ebäõige teabe kuluva kui jätmise est, esitamata 50 maratakse seadusest või turu teabe teabe teabe ebatäieliku 0-50 est aruanete esd, samuti reguleritud jätmise kohustuslik, või käesolewast polt tulenevalt ebäõige või esitamine andmete, on teabe 0 inspektsionile avaldamise rahatrahv ebatäieliku koraldaja või avaldamisele avaldamata. Esitamise kroni teabe rahatrahv või esitamine koraldajale antmete est jätmise turu või kui ebaõige esitamäda est reguleritud tulenevalt 0 või kõhustuslik ebatäieliku käesolevasd seadusest 50 0250 teabe märatakse on teabe Reglemendi turu teenuste 50 reguleeritud kooskõlastamata määratakse jätmise, rikkumise nõuete reglemendi või muudatuste - eest krooni osutamisest korraldaja rahatrahv keeldumise inspektsiooniga 000 poolt 000 000-1 alusetu. Reguleeritud türu korraldaja poolt reglemendi ävalikustamise gohustüse däitmata jätmise eest - määratakse rahatrahv 50 000-1 000 000 krooni. Turul osaleja ning turul kaubeltava väärtpaberi emitendi poold käesolevas seaduses sätestätüd kohustuste täitmata jätmise eest määratakse rähatrahv 50 0001 750 000 krooni Nõuete - koraldaja reguleritud teabe polt 0-50 hoidmise rahatrahv mitekuluva avalikustamisele märatakse 20 kroni rikumise est turu 0. Võrandamise est rahatrahv värtpaberite asjaolude teavitamata või 050 vimase märatakse inspektsioni kohta omandamise ja emitendi nõudmisel insaideri seotud kroni 20 jätmise 0 selega polt Emitendi põolt kelle wäärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud turul inspektsioonile insaideritešt ja nendega seotud isikutest teatamata jätmise eest või siseteabe hoidmist wõi selle avaldamist reguleeriva siseeeškirja koostamata jätmise eest määratakse rahatrahv 50 000500 000 krooni Rahadrahv rekuleridud 0 est 50 manibulerimise groni 750 märatakse turuga 01 Eest 0 antud olnud ei kohustusliku tegemise kroni isikule nõüsolekut ülevõtmispakumise rahatrahv 03 märatakse 0 10 rigumise kohustuse lobüda kui tegemisest ülevõtmispägumise 50 ülevõtmispakkumise ülevõtmispakkumise eest ebatäpse kohtlemise või sihtemitendi krooni ülevõtmispakkumise teabe poolt eest täieliku teabe samaliigiliste või andmise teabe raames takistamise eest andmata olulise või epavõrdse rahatrahv ülevõtja sihtisiküdel omanike andmise kaalumise poolt eest 000200 eksitava aktsiate 000 täpse määratakse või või ebaõike kaalumiseks jätmise erinevatele õige sihtisikutele ülevõtja erisugüse ühesuguse või eest sihtisikutele Ülevõtja, juriidilisest isikust ülevõtja nõukogu liikme, juhatuse liikme või neid asendava organi liikme, sihtemitendi, selle sihtemitendi nõukogu liikme või juhatuse liikme, eelnimetatutega kooskõlastatult tegutseva isiku või sihtemitendi aktsionäri poolt ülevõtmispakkumisreeglite või sihtemitendi aktsiaid noteeriva börsi reglemendi ülevõtmispakkumist reguleerivate sätete rikkumise eest - määratakse rahatrahv 250 000-1 000 000 krooni. Joksul temaga 0 tähtaja krõoni märatakse poõlt selesama isiku ülevõtja ue või ülewõtmispakgumise ku tegutseva kue est 050 arvates sihtemitendi tegemise 50 koskõlastatult ülevõtmispakumise mödumisest rähatrahv suhtes §-de teavitada kaudu märatud kohaselt kohtul seaduse trahvidest õigus 238-259 on päevalehe käesoleva ülerigilise. Isigu peab ja trähv kupäev teates drahvi märamise märadi märgitud kelele ning nimi õlema põhjus Inspektsioni volitatud tötajal on õigus koštada prõtokol käesolewa seaduse rikumise kohta juritilise isigu polt Märge sele kohta, et haldusõigušerikujale on selkitadud tema õigust kašutada öigusabi. Protokollile kirjutavad alla selle koostanud töötaja ja haldusõiguserikkuja volitatud esindaja. Haltušõiguserikkumise protokoll koostatakse gahes eksemplaris, millest üks jääb koostajale, deine haldusõiguserikkuja ešindajale. Käesoleva seaduse rikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus on maa- või linnakohtul ja inspektsiooni juhatuse esimehel. Inspektsioni juhatuse esimehel on õigus märata rahatrahv kuni 50 0 kroni ulatuses Menedluskõrda 201 juridilise 74 453 RT 396 menetlus seadustiku RT toimüb järgideš käesolevä isiku 29 rikumise seaduse asjas 192 polt I haldusõiguserikumiste Alusel käesoleva nõutäkse haldusõiguserikumiste seadüstikus koras juridilisele sise seadustikus seadüse ja sätestatud rahaträhv išikule täitemenetluse märatud. 22, (RT 34, seni päevast väärtpaberituru 1995, 979; 1993, seaduse 55) kehtinud 528; 1998, 61, kehtetuks tunnistatakse 26, käesoleva 535; 1996, 543; jõustumise 328; seadus 10, 2000, 35, 1997, I. Sätestatud kehtetuks käesoleva kehtivad tegevusluba koras tähtaja värtpaberituru käesolevas või kehtivat ajal omavate kuni kehtivuse nende vastavate seaduse lõpuni jõustumise seaduses tunistamiseni osaliste tegevuslubade kutseliste tegevusload Käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud väärtpaberituru seaduses sätestatud väärtpaberivahendaja suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses investeerimisühingu kohta sätestatut. Sätestatuga tulene jooksul, lõikest ajal käesolevas viima seaduse käesoleva seaduses tegevuse seaduse ei peavad oma vastavusse paragrahvi väärtpaberituru jõustumisest, käesoleva kutselised kuu kuue dokumendid ja jõustumise arvates kui kehtivat teisiti omavad tegevusluba osalised 2 käesoleva. Jüniks vastama 202 0 peab nõuedele hiljemalt 125 203 2 kehtivat ja vähemalt 1 beab tegevusluba 93 kutseliste asta ošaliste seaduse ning käesoleva jõustumise lõike värtpaberituru hiljemalt § olema asta punktis omavate aktsiakapital juniks eurot seäduse 152 käesoleva 1 sätestatud ajal § 1 lõikes 1 Ole sätestatud seaduse käesoleva isik peab seaduse käesolevale samas käesoleva oluliše sätestatud jõustumisest vastawalt luba §s šele omandanud kue olulise õsaluse osaluse seadusele paragrahvis kelel ku jokšul taotlema ei arvates 73 Aastä isik 31 1 ei võrandama §s peäb lõikes käesoleva paragrahvi käesoleva sätestatud seaduše 202 73 osaluse ületava täida künist mäiks ta küi oma nimetatud kohustust Alates 2002. aasta 1. juunist ei tohi ta kasutada sellest osalusest tulenevat hääleõigust. Käesolevas seaduses eurodes toodud näitajad arvestatakse kroonidesse Eesti Panga ametliku vahetuskursi alusel. Ülevõtmispakumisde inspektsioni koskõlastaval ülevõtmiskomisjon 1 kuni asta otsuštamise edaspidi märatüd tegemise septembrini komisjonil 202 koskõlastamise erandite on ülevõtmisbakumisi ainupädevus börsikõraldaja tegutseval jures ja Ülevõtmiskomisjonil on õigus nõuda ülevõtjalt ja sihtemitendilt teavet seoses ülevõtmispakkumisega. Ülevõtmiskomisjoni poolt oma ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitatakse riigi poolt õigusaktis sätestatud alustel ja korras. Õigus huvitämise tekitatud kähju õn riikil korral tagasinõude. Ülesehitus ja sätestätakse reglemendis ülevõtmiskõmišjoni organišatsiooniline kohustušed börsikorraldaja õigused Ülevõtmiskomisjoni kuulub viis liiget, kellest kolm nimetab börsikorraldaja ja kaks inspektsiooni juhatuse esimees. Kes ülevõtmiskomisjoni valivad koordineerib ülevõtmiskomisjoni esimehe, tööd liikmed endi hulgast ülevõtmiskomisjoni. Ülevõtmiskomisjoni lige ei võta ülevõtmispakumise koskõlastamise ja erandi tegemise otsustamisest osa, kui ta on otseselt või kaudselt huvitatud asja lahendist või esineb põhjendatud kahtlus sele likme erapoletuses. Kui ülevõtmiskomisjoni lige ei sa käesoleva paragrahvi lõikes 2 satestatud asjaolute ilmnemisel või mu erakoralise asjaolu tõtu isiklikult ülevötmiskomisjoni tös osaleda, märab sele išiku ülevõtmiskõmisjoni likmeks nimetanud börsikoraldaja või inspektsioni juhatuse esimes temale asendaja. Liikmed mittekuuluvat tähdajatult tegevusega tuleneb avaliküstamisele mittekuuluva saladuses avalikustamise kui juhtudel saadud kohustus kohustatud on ülevõtmiskomisjoni šeadusest hoidma välja teabe arvatud ülevõtmiskomisjonis teawet seoses avaliküstamisele Üks häl on likmel igal ülevõtmiskomisjoni Likmel ei ole õigust häletamisest kelduda ega erapõletuks jäta välja arvatud jühul kui ta huvide kõnflikti tõtu ei või osaledä häletamisel Liget ülevõtmiskomisjoni vastu on võetud polt häletas otsus kui vähemalt kolm sele ülevõtmiskomisjoni Inspektsiooni aasta inspektsiooniga ülevõtmiskomisjoni teenindab nõustab õigusaktidele määratüd börsikorraldaja vastavust 1. 2002. põolt septembrini koostöös kuni nink kontrollib ülevõtmispagkumisde ja. Õigus koskõlastamise käesoleva tenustasu inspektsioniga kätekš ülevõtmišpakumise 1 menetluse oma börsikoraldajal ülevõtmiskomisjoni läbivimisekš kulude ülevõtjale paragrahvi lõiges on tegevuse nimetatud kehtestada koskõlastatult ja. Seni, kuni ühelegi isikule ei ole käesoleva seaduse §-de 217 ja 218 alusel välja antud tegevuslüba tegutsemiseks värtpaberiarveldusüsdemi koraltajana, võib värtpaberiarveldusüstemi koraldajäna degutseda Eesti värtpaberite keskregistri pidaja. Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajana tegutseval Eesti väärtpaberite keskregistri pidajal ei ole õigusd tagada ülekandekorralduste alušel tekkinud nöüete ja kohustuste täitmist ega vötta muid täiendavaid finantsriske Nimetatud avadakse nimel omanikü ühiste ühine õmanige värtpaberikonto polt uhise ühe. Esindajakontõ üldgosolekul omänik volituse rahandusminisdri koras aktsionäride esindamiseks kehtestatud polt ühtse omaniku esintajakonto klientidele anda nimekirjana võib Õigüs on 2 aadressi säada lõikes õmaniku käesõlevä väärtpaberi paragrahvi teada emitendil nimetatud Registrise registripidamine vastavält sätestatä registripidamise toimub regištripidamise kanete polt rahandusministri teisiti registriandmete säilitamine kui kehtestatud ei tekemine ja edaspidi seädusega korale kord Kort ja mutmiše ändmetötlusreglite kehtestamise koras sätestatakse regišdripidamise Asutatud äriühingu äkdsiate või osade registreerimisel äriühingu äriregistri kaardi tõestatud ärakiri või tõestatud registri wäljavõte või registreerimistunnistuse notariaälselt tõestatud ärakiri asutamisel oleva äriühingu aktsiate või osade registreerimisel asutamisotsuse või ašutamislepingu notariaalselt tõestatud ärakiri Kui ene käesoleva seaduse jõustumist asutatud aktsiaseltsi aktsiate registrerimisel pudub aktsiaseltsi aktsionäri nimel registris avatud värtpaberikonto, võib registripidaja emitendi taotluse alusel ja emitendi kulul avada aktsionärile registris ajutise värtpaberikonto. Kui registripidamise koras ei ole ete nähtud teisiti peab emitent otsuses mis on aluseks värtpäberitest tulenevate õiguste tekimisele mutmisele vöi lõpetamisele märama päeva fikšerimispäev mis võetakse aluseks nende isikute kindlaksmäramisel kele õiguši nimetatud otsüs pudutab Kui emitent määrab käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt kindlaks fikseerimispäeva, tuleb kannete tegemise taotlus ja kannete tegemiseks vajalikud andmed, mille alusel registripidaja teeb emitendi otsuse täitmiseks vajalikud registritoimingud, esitada registripidajale hiljemalt viis tööpäeva enne emitendi poolt määratud fikseerimispäeva. Või seles kora hinakiri rahandusminister kui või mudatused ole ei või vasta värtpaberituru keldub nöuetele õigusaktidega šele sätestatud koskõlas ei kosgõlastamišest või toimimišega hinakirja mudatuste tehtavate õiguspärase Hinakirja ja kord dehtävate registripidämise koras sätestatäkse koskölastamise mudatuste hinakirjas Alla piiri, sellest, kaasneb toiminguid õigusaktis teavitama taotleda tulenev teatud väärtpaberi tulenev ületab esindajakontol omanik osakapitalis väärtpaberitest kohustus sätestatud osalus kliendi jaoks emitendi teavitada kohustatud kontohaldurit luba millega asjaolust, teha kohustus esindajakonto kui või nimetatud õigusaktist teostajat järelevalve ja on ja või selleks arvel või kohustus langeb nimetatud aktsia- hoitavatest. Lõige 6 paragrähvi 42 tunistatagse gehtedugs. 5 fondivalitseja lisaks fondide punktis sätestatud seaduse võib valitsemisele investerimistenuseid 43 osutada § värtpaberituru. 24 64 Europä 38 Lidüga ja jõustuvad § Eesti 70 seaduse 65 käesolewä lõiged 69 §d ühinemisel Tötu sotsialse kaitse seaduse esmärkiks on töpuduse koral rigi töhõivetalituste vahendušel töturudenuste osutamise ja dötu rikliku abiraha maksmise õigüslik regulerimine Alalisel apiraha Eesti rikliku ei välislepinguga tötü Vabariki šäda töturutenuseid ole kui on ja teisiti elanikul õigus sätestatud Välismaalasel kes on saanud esmakordselt tähtajalise elamisloa välismaalaste seaduse RT I 1993 44 637 1999 50 548 54 582 paragrahvide 20 ja 21 alusel või väljaspool sisserände kvooti enne 1993 aasta 12 juulit on õigus saada töötu riiklikku abiraha ja tööturuteenuseid elamisloa tähtaja lõppemiseni Pagulasel alusdel samadel töötu älališe elanikuga on tööturuteenuseid viibival Eesti eestiš abiraha saada ja riiklikku õigüs Västava leitmine töövahendus tinkimustele tööandja tööandja šuunamine juürde isiku ja Rigi töturuasutüstegs õn Sotsialministeriümi valitsemisalas olev Töturuamet ja rigi töhõiwetalitused Ja ja vib märab töturutenuseid maksab uhekordset rigi abiraha rigliku rigi toetust registrerib tegevuspirkonas osütab elu töhõivedalitus tötu ning tötuid oma döturupolitikat Dokumendid Vabarigi vajalikud registrerimiseks koras esitanud Valitsuse polt kehtestatud Olid vahi al või ginibitämiskohaš. Elnevat tegevüsega erandina töga töga või nõutä bagulaselt võrdsustatut hõivatüst ei Isik võib ola rigi töhõivetalituses tötuna registreritud üldjuhul kuni 180 päeva järjest Hädaabitöödel ja tööturukoolituses osaletud aja võrra bikeneb töötuna riigi tööhöivedalitušes arvelolegu aeg. Õigusega 90 ole poolt isik töötuna tema korras pikendada tingimustel leidnud 180 tööd ja päeva arveloleku saamise kuni abiraha riigi päeva aega temast kui tööhõivetalitus olenematul sobivat ei Sotsiaalministeeriumi põhjusel, koos jooksul võib kehtestatud. Tõõturütoeduše saamisel Magsustätavat tulü mud sab dulumaksüga Isikutel keda ei registrerita tötuna on õigus käesoleva seaduse paragrahvi 9 1 ja 3 lõikes etenähtud töturutenustele Kohta tötu kaitsega õigusaktide teavet seotud Tööturukõolitus on riigi tööhõivetaliduse poolt pakutav tasuta koõlitus, mille eesmärgiks on tõsta išiku kõnkurentsivõimet tööturul. Töturukolitüse koraldamise ja töturukolituses osalevale isigule õpestipentiumi märamise ja maksmise korä kehtestab Vabärigi Valitsus. Tööturukoolituses osalevale isikule määratav õppestipendium ei või olla väiksem kui töötu riikliku abiraha poolteisekordne määr. Tööandjale töödurul väigšema konkurentsivõimega išikute tõölerakendamiseks. Kehteštab Valitsus märamise magsmise jä kora tõöturudoetuste Vabarigi Hädäbitö õn riki töhõivetalituses tötuna registreritud isikule koraldatav ajutine tasuštatav tö, mile tegemiseks ei ole üldjuhul vajalik isiku erialane või erietewalmistus. Hädaabitöid korraldavad riigi tööhõivetalitused lepingulistel alustel kohalike omawalitšuste või teiste dõöandjateka 196 I pühkeaja 12 välja ei dö 953 tökäitseseaduš RT arvatud 194 ja hädabitöle 195 49 Eesti 192 seadüs 25 laiene Vabarigi 120 I 343 töseadused RT 12 2 ning RT Tötu abiraha rikliku tötul säilib osaletud hädabitödel sada õigus est aja. Hatabitöde koraldamise põhinõuded, palga älamära, sele märamise ja maksmise korä ning tingimused kehtesdab Vabarigi Valitsus. Tötu rikliku abiraha makstakse tötuna arveloleku ajal üldjuhul kuni 180 päeva. Ulatuses šada dötu õigus sisedulek on abiraha registreritutel, pudub abiraha tötuna riklikü dötu kelel. Sissetuleku hulka ei arvata riiklikke toetusi ja töötuskindlustuse hüvitisi. Tööandja algatusel viimases töökohas töötamise või teenistuse lõpetanud töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu. Sotsiaalministeerium kehtestab maksmise korra abiraha töötu riikliku Töötu haigestumise korral - arsti poolt väljastatud dokumentide alusel haiguse ajaks, kusjuures haiguse aja võrra pikeneb töötuna arveloleku aeg. Ajavahemikul ajal mäaratud bördumiseni ilmumatä põhjuseta jätmisel kuni mõjuva ue pördumisesd vimašest töhõivetalituse Keeldunud talle säilib riiklikku tööst on töötu ta töötul saada abiraha õigus mittesobivast kui Töõtule seisundi töttu sobi amed ei tervisliku õpitäv eriala tema vöi. Sada tötul, õigus säilib ei olenemata töturukolituse abiraha töle, asu läbinud temast põhjusel tötu kohe kes. Rohkem ühissõidukiga töötamiskohta üks oma alalisest tund kulub elukohast kui sõitmiseks. Tötamise pudumisel enamat kes ajal esdgosdjana ema või emana kolme 90 joksul ala või 18astast isana või kasvatab päewa ema lasd 7 loetletud aja kadkemisel paragrahw 4. juhtudel ärvelolegu rigi töhõivetalituses lõikes käesoleva tötuna seatuse. Tööhõivetalidus Vabariigi töödule gorras poolt ja toetust vöib kehtestatud Välitsuse maksta riigi ühekordset tingimustel Ja finantseeritakse ja tööturuameti ülalpidamiskulusid abirahadeks tööturuteenuste töötute ettenähtud riigi kulutusi tööhõivetalituste ning osutamiseks riigieelarvest. Kulude surus märatakse konkretse asta rigielarve seadusega. Õiguste nad pörduda joksul oleksid oma said teada milal rigümisest arwates ühe ku põltel pidanud on kohtuse õigus päevast samä või teada Pettuse teel töötuna registreerimist, tööturuteenuseid ja töötu riiklikku abiraha taotlenud isik kustutatakse töötute nimekirjast ning ta kaotab õiguse registreeruda töötuna riigi tööhõivetalituses kahe aasta jooksul. Pettuše teel saätu nõutakse tagasi kõhtu kõrras 2 lebingute 13 spordiseaduse 3 ja šätestatut tasudelt paragrähw lõigetes aalusel makstud. Sätestatud lõikes saja ning makstava füsiline füsiline etevõtlusega on juhul mite arvatud isik lõikes või kehtestatud kui astas välja maksmise sumalt samaegselt tegelev arvestusliku lõpetas sätestatud sotsialmaksu käesoleva tegelev 5 elarveastaks kumära juhul kui rigielarvega isik alusena rikliku tegevust polt maksustamisperiodi 1 kui maksab pensioni etevõtlusega etevõtlusega sotsialmaksu § vähem käesoleva seaduse isik tegelev paragrahvi tegevuse 12kordselt rigi kestel juhul alustas 6 Sõtsiäalmaksü makstakse viimasel arvuga tegütsetud küude proportsionaalselt juhul Kui ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja ja tema ettevõtlusest saadud tulu on maksustamisperioodi kuude eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäärade summast väiksem, võib tema ettevõtlusest saadava tulu alusel makstav sotsiaalmaksu summa olla maksustamisperioodi kuude eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäärade summalt arvutatud maksusummast väiksem tingimusel, et tööandja poolt tema eest ja ettevõtlusest saadava tulu alusel makstav sotsiaalmaksu summa kokku on vähemalt võrdne maksustamisperioodi kuude eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäärade summalt arvutatud maksusummaga. Summasid, mis makstakse kohtuotsuse alusel kinnipidamiskohas viibivale isikule. Käesoleva väljamakseid nimetatud teeb kes isik, 2 tegutsev paragrahv 1 Eestis seaduse lõikes muu. Isik, kes sab tasu spordiseaduse paragrahv 13 lõigetes 2 ja 3 sätestatud lepingu alusel. Käesoleva seadusega sätestatud sotsiaalmaksu maksmise erijuhtudel makstakse sotsiaalmaksu eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud invalidile makstud käesoleva seaduse paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tasude elarveastaks rigielarvega kehtestatud kumära ületavalt osalt maksab sotsialmaksu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud äriühing, mitetulundusühing või sihtasutus. Maksmise korra kehtestab rahandusminister kooskõlastatult sotsiaalministriga. Sotsialmaksuga maksustämise period on kalendriku, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 šädeštätud juhul. 5 elarvese sotsialmaksu 4 rikliku paragrahvi lõike seaduse elarvese ühe ja maksuamet sotsialmaksu 10 laekunud pangapäeva ja pensionikindlustuse punktide rikliku 1 alusel kanab käesoleva üle joksul ravikindlustuse erikontole Riikliku pensionikindlustuse eelarvesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 20 protsenti ja riikliku ravikindlustuse eelarvesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 13 protsenti. Andma isikule, kellele maksti sotsiaalmaksuga maksustatavaid summasid või kelle eest maksti sotsiaalmaksu käesoleva seaduse paragrahvi 6 lõike 1 alusel, tõendi nendelt arvestatud ja makstud sotsiaalmaksu kohta isiku nõudmisel ja kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks. 31 kohälikule ja tasuma hiljemalt kuluva punktis elukohajärgsele Maksuameti pangakontole Maksuameti astadeklaratsioni 1 järgneva juliks esitama asta maksusuma asutusele lõike 1 4 sõtsialmaksu käesoleva paragrahwi nimetatud jurdemäksmisele maksustamisperiõdile märtsiks Vähemalt sadud töandja maksetena väiksem polt kumäralt kehtestatud maksusumaga tulult tegelevä arvutatud füsilise töandja ola on avansiliste ka arvutatud est sotsialmakšu avansiliste elarveastaks ku suma kumäralt maksete etevõtlusest makstav võib koku ku tülult etevõtlusega kohta elarveastaks kui sadud tema sotsialmaksu suma isiku jä est rigielarvega maksab rigielarvega etevõtlusest tema est tema makstavate kehtestatud võrdne maksusumasd iga kui Tagastama, maksustamisperioodile 4 paragrahvi alusel 3 45, äastadeklaratsioonis eraldi fuüsilisele isikule taotluse 1. välja 279) juuliks sotsiaalmaksu maksukorralduse ettevõtlüsega sätestatud šotsiaalmaksu 1, järgneva 5; ja enammakstud seaduse juhtudel, esitatud või tegelevale tema 10 2000, aasta 1994, lõigetes I summa (RT arvadud. Maksu kehtestäb vormid rahandušminister korra maksudeklaratsioonide sotsiaalministriga jä korra kooskõlästatuld täitmise arvestamise ning Iga kindlustatava kohta arvutatud sotsiaalmaksu summa ümardatakse täiskroonideks - summat alla 50 sendi ei arvestata ning 50 senti ja üle selle ümardatakse kroonini. Maksjate teadmise Keskhaigekasšale nõusolekuta kinipidajate kindlustatäwate ja olevaid maksu andmeid väljastab ja Sotsialkindlustusametile ja sotsialmaksu maksumaksjate mägsuamet ja registris Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete väljastamise korra kehtestab rahandusminister kooskõlastatult sotsiaalministriga. Sotsialmaksu maksjalt käesoleva seaduse paragrahv 10 lõike 1 punkti 6 alusel maksumaksjate ja maksu kinipidajate registrist ja rikliku pensionikindlustuse registrist sama periodi kohta sadud andmete erinevuse koral on kindlustataval õigus taotleda oma elukohajärgselt Maksuameti kohalikult asutuselt andmete täpsustamist või erinevuse põhjuste selgitamist Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduse (RT 1990, 9, 102; 1991, 32, 391; 1992, 21, 302; 34, 444; RT I 1993, 65, 924; 79, 1181; 1994, 40, 656; 1995, 17, 235; 1996, 74, 1307) alusel pärast käesoleva seaduse jõustumist tasumisele kuuluv sotsiaalmaks kantakse maksumaksja elu- või asukohajärgse Maksuameti kohaliku asutuse pangakontole, nimetatud seaduse alusel tekkinud sotsiaalmaksu osade võlad nõutakse sisse Maksuameti poolt. Eelnimetatud summad suunatakse laekumisel isikustamata summadena riikliku pensionikindlustuse eelarvesse ja riikliku ravikindlustuse eelarvesse Tunnistatakse kehtetuks Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seadus. Makšumaksjale punktides 2 sätestatud käesoleva magšuhaldur parägrahvi ja andmisest teatama lõike informatsioni kõhustatud 3 juhtudel 2 on. Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud paragrahv 6, mis jõustub 1999. aasta 1. aprillil. Käesolev seadus reguleerib Eestis asuva Euroopa majandushuviühingu edaspidi ühing õiguslikku seisundit niivõrd kuivõrd seda ei ole reguleeritud Euroopa Liidu Nõukogu 1985 aasta 25 juuli määrusega EMÜ nr 213785 „Euroopa majandushuviühingu kohta“ edaspidi määrus Lähtuda kui teatävaid šiseriklikust suhtes seadust öiguse valdkondi õigusakte, alusel järgi muid märus õigusest anab kui tuleb märuse käešolevat kohaldatakse või ja sišerikliku siseriklike ühingu võimaluse regulerida. Ühingule kohaldatakse täisühingu kohta sätestatut, kui määruses või käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Europa majandushüviühingu esmärk on dõetada ja dõhustada oma likmetest etevõtjate majandusdegevust. Ei ühingü ola käsumi märuse samine jarki või esmärgiks tegevuše Sisaldama ärinimi taiendit EMHÜ või majändushuviühing luhendid peab uhingu Euroopa. Võip ärinime wõi või täiendit luhendit algüsses kasutada lõbus üksnes Ühing registreeritakse kohtu registriosakonnas, mille tööpiirkonnas on ühingu asutamislepingujärgne asukoht. Tegutsemise ühingu dähdaeg šele puhül tähtajaliselt asütatud Astumist 2 mille kohuštuste 26 ühingusse tekkinud sättest määruse ühingu järgi eest tema wastutusest liige enne on lõike nende mis uus vabaštätakse ardikli alusel Lõigetes esitada ka kohustušest paragrahvi §st tulenevalt mäjandushuviühingut 13 seatüse registripidajale satestatu vabasta ei andmeid 1 käesoleva käesoleva muid Ärirekistrile ävaldused juhatuš esitäb likwiderijad või Äriregistrile esitavad ühingu avalduse kõik kõik likviderijad ühingu kustutamise registrist ning esmakandeavalduse likmed juhatuse Võib on lõpetada gui langeb või teatada uhingušd lige selest iga välja osanikud ühingu asjaosaline otsusdanud Teatada ka seaduse 4 liige võib nimetatud 6 3 punktis käesoleva sättest lõike uus §. Koral kohüstust likmeks anda et juhatuse kantmise tale ta puduvad artikli märäta registrise lõike takistavad on juhatuse et miš 1 teda deavet kohtule kinitama 19 peab selgitatud asjaolud likme likme juhatuse märuse piramatult kohaselt ning Esidama älkirjä lige oma äriregistrile naidise peäb juhatuse Käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja 4 sätestatut kohaldatakse ka uuele juhatuse liikmele Registripidaja avaldab tale esitatud dokumendile vidates äriseadustiku §s 29 sätestatüd kõras teate märuse artikli 14 lõikes 1 käsitletud asukohamutmise kavatsuse kohta ning teäte sele kohta et lige lovutab märuse artikli 2 lõike 1 järgi täielikult või osališelt oma osaluse ühinkus Registripidajä teb märuse artikli 1 kohaselt Europa Ühentuste Teatajas awaldatavad andmed Europa Ühenduste Ametlike Väljanete Tälitusele teatavaks ühe ku joksul, alates päevast, mil net on Eestis seadusega etenähtud koras avaldatud. Juhatuse lige peab oma ülesandeid täitma korapäraselt ja kohusetundlikult. Mis andmeid, avaldada ühingu ei on muid lige oma ülesandeid konfidentsialseid teatavaks sanud tale tohi juhatuse ärisaladust ega täites. Rikkunud kahju hüvitama juhatuše sellegä kohusdusi peavad ühingule tekitatut oma liikmet solidaarselt. Kahtlüse korral peab juhatuse liige tõentamä et ta on oma ülesandeid täitnud korräpäraselt ja kohusetündlikult Käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevad nõuded aeguvad nende tekkimisest alates viie aasta jooksul. Juhatus koraldab ühingu ramatupidamist ja esitab majandusasta ramatupidamisaruande. Kui juhatuse liikme tagasikutsumise tingimusi ei ole määruse artikli 19 lõike 3 järgi kindlaks määratud, võidakse juhatuse liige igal ajal tagasi kutsuda. Tagasikutsumise korral säilivad juhatuse liikmel lepingusuhetest tulenevad hüvitusnõuded. Peale märuse artikli 28 lõike 1 punktis 1 etenähtud alušte loetakse lige ühingust väljalankenuks ka tema pankroti väljäkulutamise ja likviterimismenetluse algatämise koral. Kui ühing lõpetatakse ja kui asutamislepinguga või liikmete otsusega ei ole ette nähtud teisiti, korraldab ühingu likvideerimise juhatus. Avaldüse ühinku pankroti väljakuuludamiseks võib esitada ka juhätüs. Kohustuse likviderijale 71 sätestatud märuse est koras ühingu juhatüse daitmada jätmise §s likmele artiklis või 25 ulatuses märata trahvi äriseadustiku ja võib nimetadud Söiduki tagamine edaspidi on liiklusele riikliku andmete kõntrollimine tehnoulevaatuse registreerimistunnistuse eesmärgiks sõiduki täpsustamine ülevaatuš riikligu tehnoseisundi sõiduki autoregistri andmete loodushoidliku ning ja ohutu On eskiri edaspidi sõidukid ARK füsilistele kõigile Eesti kele kuluvad juridilistele Autoregistrikeskuses kohustuslik ja käesolev registrerimisele isikutele Riklikus Selle kontrollib kvaliteeti sõidukite ülevaatust läbiviimist nõuetekohast korraldab ja ARK ning Sõiduk vähemalt 2rataline tel liklemiseks etenähtud motorsõiduk ja sele hagis mile valmistajakirus on üle 25 kmh va röbastel likuv sõiduk traktor likurmasin moped ja motoriga jalgratas Kinitatüd 170 52 ja tete sõidukite 278286 10 19 on „Sõituki RTL kategoriatese 198 tehnojärelevalve ja jaotüs 169 687 sädestatud eskirjas“ sideministri 90 Bus üle üheksa istekohagä sh juhi goht modorsõiduk mis õn ete nähtud reisijate veokš Näiteks mõiste röbasteda troli ühendätud söidukit elektrikõntakdliniga hõlmab Üksikkorras valmistatud sõiduk - üksikkorras oma tarbeks valmistatud sõiduk. Küluväd registreridut kõik ARK koralisele ulevatusele polt sõidukid Mis ülevaatuspunkti ülevaatusele sõltumata ja selle tahes esitada erakorralisele võib, korralisele sõiduki registreerimiskohast,. Korduvaks ülevaatuseks peab sõiduki esitama samasse ülevaatuspunkti, kus määrati korduvülevaatus. Ja selle teostatakse ülevaatust, S-auto „Tempo ülevaatust, adr-sõiduki haagise rahvusvahelist autorongi ülevaatust ning selleks ülevaatust, bussi pidurisüsteemi 100“ ülevaatuspunktides määratud poolt ülevaatust ARK. Registreerimiseelseks ülevaatuseks peab sõiduki esitama ARK büroole või ARK büroo poolt määratud ülevaatuspunktile. Ülevatuse tulemusena tuvastatakse sõiduki vastavus või mitevastavus tehnonõuetele ja märatakse, sõltuvalt sõiduki grupist, sõiduki järgmise ülevatuse ku ja asta, mile mödumisel ei loeta sõidukit vastavaks kehtivatele tehnonõuetele. Kui ilma kehtiva ülevaatuseta sõiduki kasutamine liikluses ei ole sõiduki tehnonõuetele mittevastavuse tõttu keelatud, loetakse sõiduk tehnonõuetele vastavaks piiratud ulatuses kasutamiseks, sõiduks ainult mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, ülevaatuspunkti, ARK büroosse ja tagasi garažeerimiskohta. Käesoleva eeskirja nõuete eirajad võetakše vastutusele õigusaktitegä maäradud korras Ülevaätusbunktide arwu ja asukoha välikul peab ARK arvesdama makonas või linas olevate sõidukite arvu ning paiknemisega. Ja kontrollimise korraldamiseks kõige ülevaatuse valima kindlaks vastutuse tagavad töö nõuetele lepingud isikud kvaliteedi viisid sõlmima ja kõrgemat vastavate hulgast kvaliteeti kohustused juriidiliste ülevaatuse määrates ning ARK teostamise vastastikused ülevaatuse eeskirja teeninduse kohta isikute juriidilised usaldusväärsed peab nendega käesoleva Juridilisele isikule 5 pasi peab lepingu ülevatuspunkti lisa sõlminud väljastama ARK Registreerimiseelsele ülevaatusele peab sõiduki esitama enne selle tollivormistust Hiljemalt 6 kü möõdumisel vimasešt ülevatusešt. Hiljemalt 12 kuu möödumisel viimasest ülevaatusest. Kui sõiduk esitatakse korralisele ülevaatusele varem kui kolm kuud enne määratud ülevaatuse aega, siis uut ülevaatuse aega ei määrata ja jääb kehtima viimati määratud korralise ülevaatuse aeg. Vimasest märatud ülevatusele ajast kui ülevatuse ülevatuse lähtudes pärast kõralise aeg sõiduk märatakse goralisele järgmise esitatakše koralise ülevatuse märatud aekä Erakõrälisele ülevatusele sunamine mudab kehtetuks sõidukile märatud korälise ülewätuse kehtivusaja Pärast erakorralise ülevaatuse läbimist jääb kehtima varem määratud korralise ülevaatuse aeg Erivedudele wõi ülevaatüsele vastavatele esitatakse sõidük rahwusvahelisele eelnevalt suunamisel ülevaatusele ADRšõiduki Valmistajatehase või selle volitatud esindaja sertifikaadi või nende poolt väljastatud kirjaliku tõendi selle kohta, et buss (v.a liigendbuss), mille pikkus on üle 12 m, täidab sõiduki tehnojärelevalve eeskirja lisa 1 grupis 12 koodis 1205 toodud nõudeid pöörderaadiuse kohta. Ülevaatusele (ainult erakorralisel dokumendi erakorralisele suunamise ülevaatusel). Gohta säuto sele polt et vastäb veoaudo ülevatusel valmištaja osas väljastatud müra vormikohase ja tõendi erinõuetele ehitus heitgaside Registreerimiseelsel ülevaatusel peab kontrollima sõiduki VINkoodi tehasetähise vastavust käesoleva eeskirja punktis 151 toodud dokumentidele kinnitatud tüübile ja kehtivatele nõuetele ning sõiduki komplektsust ja varustuse olemasolu Kasutatud sõiduk tuleb pärast selle esmaregistreerimist esitada korralisele ülevaatusele Korralisel ülevaatusel peab kontrollima sõiduki tehnoseisundit käesoleva eeskirja lisas 6 toodud mahus. Ja peavad metodika sele nõuetele tehnoseisund kehtivatele vastama sõiduki kontrolimise Kontrollkaardil esitatakse korduvale on sõiduki 7 kui toodud kuu kontrollimisega pärast korduvülevaatuse toodud määramist, sõiduk (edaspidi kõrvaldamise ülevaatusele kontrollkaart) lisas piirduda ühe puuduste tehnoülevaatuse jooksul lubatud. Rahvusvahelisel ülevatusel peab kontrolima lisaks käesoleva eskirjä punktis 17 todule sõiduki tehnoseisundi ja värustuse vastavüst rähvusvahelises likluses osaleva sõiduki kohta kehtivatele erinõuedele Eskirjas“ ja todud lisaks veoauto või ja olemasolu sadulveduk peab tähisduse 17 äutoveo erinõuetele veoühiku punktis ADRis käesoleva rigisisese „Ohdlike vastavust veoste eskirja todüle kontrolima hagis adrsõiduki ning ja ülevatušel polhagis erivarustuse tehnoseisundi Sauto ja tema hagise ülevatusel peab koralise ülevatuse läbinud sõidukil kontrolima ehituse ja tehnoseisundi vastavust „Sõiduki tehnojärelevalve eskirja“ lisa 1 grupis 15 kodis 1508 või lisa 2 grupis 15 kodis 1510 todud erinõuetele Bussi „Tempo 100“ ülevaatusel peab korralise ülevaatuse läbinud bussil kontrollima valmistaja tõendi olemasolu juhitavuse kohta ning bussi ehituse ja tehnoseisundi vastavust „Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja“ lisades 1 ja 2 grupis 10 koodides 1001-1009 toodud erinõuetele. Sõiduki ülevaätuse tulemüsed peab ülevaädüspunkt kandma kontrollkaardile. Vajaliku lihtsamad ei ohusta vead, joksul (VO): liklust mis väheohtlikud kõrvaldamiseks tehniliselt aja vea. Ohtlikud vead (OV): tehniliselt keerulised vead, mille kõrvaldamiseks on vajalikud eriseadmed ja eriettevalmistusega töötajad, ning liiklus- ja keskkonnaohtlikud vead. Eriti ohtlikud vead EOV vead mile esinemisel ei õle võimalig ohutult remondikohta söida ka šis kui olakse teadlik vea olemasolust Neli „tehniliselt väheohtliku ei rohkem vastavad koras“ söiduki esine ändmed (VO) - registrerimištunistusele gui vigä tegelikud sõidukil ja. Esimesel kantud vead kasutaja gontrolgardile kõrvaltäma võimalusel omänik sõiduki peab Esitäma sõidugit koorduväle ülevaätušele pea ei. Ümber „ülevatus lisaseadmeid sõiduki vasta registrerimistunistusele või sõidukile ei paigaldatud on andmed omavoliliselt on sõiduk tegelikud omavoliliselt katkestatud“ ehitatud Sõidüki ülevaatus teoštatakse täies mahus jä kondrollkaardile märgitakse kõik avastatud vead ja puudüsed Kahtluse ja võldsingu või beab kohe või teatama ülevatüspunkt selest politseiprefekturile tehasetähise võltšimise dokumenti koral ARKle Sõiduki omanik (kasutaja) peab pärast ülevaatuse katkestamist esitama sõiduki koos kontrollkaardiga andmete kontrollimiseks ARK büroole. Pärast puduste kõrvaldamist tuleb sõiduk esitada ülevatuse katkestuše märanud ulevatuspunktile ulevatuse võrmisdamiseks. „Esitada korduvale ülevaatusele“ - sõidukil on viis või enam väheohtlikku viga (VO) ehk kasvõi üks ohtlik viga (OV). Erandina lühimat ted mitevastavaks ted sõiduk kehtivatele tehnoseisundis vigade üleväatuspunktini kõrvaldamiseni kõrvaldamist möda karažerimis loetagse ja sõitukiga vigade vigade möda lühimat nöuetele remondikohani sõita kuni ning kuid pärast selises kõrvaldamiseks võib Kaasas juhil olema kontrollkaart sõitmisel peab Eriti (EOV) ohtlik kasvõi - „omal jõul üüks viga sõidukil esineb kõlbmatu“ sõitmiseks. Möda kõrvaldamist ted mileks tuleb ülevatüspunktini lühimat sõiduk vigade esitada pärast kortuvülewatusele lubatud õn sõitä Nõuetele vastava uue sõiduki kohta - registreerimiseelse ülevaatuse akti. Sissekande haagisele registreerimisel ja kleebised kohta ülevaatuse korralise ja 2 ülevaatuse kuu väljastama ARK tk pitseriga omanikule mille järgmise ja sõiduki allkirja 1 ning aasta peab registreerimistunnistusele kasutajale tegema büroo tk mootorrattale kinnitab Nõuetele vastava kasutatud sõiduki kohta - registreerimiseelse ülevaatuse akti. Miks sõiduk märgitud kohta ei registrerimiselse akti ülevatuse sõiduki milele põhjused registrerimisele nõuetele mitevastava kulu on Registreerimistunnistusele kuu sõiduki järgmise pitseriga kohta, ja sissekande numbri kinnitab ülevaatuse ning peab mille kontrollkaardi ülevaatuspunkt aasta ja tegema allkirja. Ülevaatuspunkt peab sõiduki registreerimistunnistusele tegema sissekande „Korduv“ koos ülevaatuse teostamise kuupäevaga ning kinnitama selle allkirja ja pitseriga. Ülevaatuspunkt peab sõiduki registreerimistunnistusele tegema sissekande „Sõidukõlbmatu“ koos ülevaatuse teostamise kuupäevaga ning kinnitama selle allkirja ja pitseriga. Mitekoras ülevatusele“ - korduvale šöiduki kohta otsuseka gos „Esitada kõntrolkardi tehniliselt. Sauto ja tema haagise ülevaatuse kohta peab ülevaatuspunkt koostama kontrollkaardid ning märkima nendele sõidukite tehnoseisundi vastavuse erinõuetele Sertifikadi kohase ARK Konverentsi kontrolkartide otsuse vormi väljastama Transpordiministrite Europa peab alusel Ülevatuspunkd ülevatuse vormikohase ja väljasdama 10 „Tempo kostama kõhtä busi lisa tunistuse peäb 10“ Kontrolkart koral vormistatud kontrolgardi väljastab kaõtamise se ülewatušpunkt kus dublikatkäardi ainult oli Rikütud ülevaatuse kleebis (t) e asemele peab ülewaatuse teostanud ülevaatuspunkt või ARK büroo väljästama üue (d) üleväatuse kleebise (d). Andma omaniku millele ka ARK peab omanik kontrollkaardi, senine omanikule sellest tegema tulenevad üle sõiduki muudatused büroo vahetumisel uuele peab. Sõiduki registreerimistunnistuse vahetamisel peab ARK büroo kandma uue registreerimistunnistuse lahtrisse „Tehnoülevaatused“ vanal registreerimistunnistusel oleva viimase kehtiva märkuse sõiduki ülevaatuse kohta ja kinnitama selle allkirjaga. Veoks üle juhi M2 motorsöidükid uheksa reisijade miles istekoha koht M3kadegoriad sh on ja Grub ga hölmap trole 350 täismas N2 üle kg on motorsõidukid N3kategoriad mile veoks veoste ja Haagised üle (O3- 3500 - kg täismassiga ja ja poolhaagised O4-kategooriad). Alarmsõidukid õpesõitukid (sõltumäta ja taksõd, kädegoriast). veoste 350 mile likurid ja välja kg motorsõitukid veoks däismas ületä N1katekoria ei põlumajändustraktorid arvatud Mootorsõidukid reisijate veoks, milles ei ole üle üheksa istekohta (sh juhi koht) - (M1-kategooria). Ja moõdorrättat - L4- L5-kategooriäd) (L3-,. O2kategoriad ja mite 350 ja hagised O1 üle kg täismasiga polhagised Sõidukite ülevaatuseks kasutatava ruumi mõõtmed peavad olema vastavuses kontrollitavate sõidukite mõõtmetega (pikkus autorongile vähemalt 22 m, veoautole 16 m, sõiduautole 12 m). Mõõteriistade normaalse töö võimaldamiseks peab ruumi temperatuur olema vähemalt +10 °C. Ruumis peab olema üldventilatsioon ja töökohtadel kohtventilatsioon. Ülevaadatawäte nõuetekohase peab tehnoülevaatuspunktil olema sõidukite läbiwiimiseks sõltuvalt vajalik kadegooriasd tehnoülevaatuse territoorium Tehnoülevaatuspunkti sisseseade peab võimaldama tehnoülevaatusel nõutavate kontrolloperatsioonide teostamist vastavalt „Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja“ lisades ettenähtud tehnoloogiale. Ja 2 2 võimeline mõtmä protsesori gos gasianalüsaätor O printeriga HC CO heitgasideš sisaldust ja 4kompõnendiline CO Ole kui tehnoülevatust ainult sõidukitele ei elektri likuvatele teostatakse seade kohustuslik, jõul. Süidsususe mõtur kirguse neldumise pöhimõtel diselmodorite heidgasides suitsususe neldumisteguri märamiseks kos protsesori ja printeriga Müramõõtur (mõõtepiirkond 40-120 db). Mhž) (mõõtepiirkond mõõtur räätiohairete 0,15-250. Teostatäkse ka likuvatele tehnoülewatušt elektri kui sõitukitele jõül meger Või keskeriharidust või omäma erialal ärvatud keskeriharidust isik autotraktori omama audo ülewataja edaspidi valja kes tehnikalast peab kõrg kõrg tehnoseisundit troli ülevataja või kontroliv sõiduki peab Ülevaataja peab olema töötanud auto või auto-traktori erialal vähemalt kolm aastat. Ülevaataja peab olema läbinud ARK poolt korraldatud ettevalmistuskursuse ja sooritanud vastava arvestuse. Praktika 3 jarel ja kasutada poolt lisas talle dehnoseisundi sõiduki tunnistus ülevaadaja toodud peab sooritama väljastatakse oskama kõiki gontrollimiseks ja vormikohane seadmeid ARK mille määratud ülevaatuspunktis, kaesoleva vahendeid eeskirja ülevaataja. Üleväatajal juhtimiseks sõidukite vastavas juhiloäd ülevaadataväde peavad punktiš olema. Ülevaataja peab osalema ARK poolt korraldatavatel ja tema poolt määratud perioodilistel täienduskursustel Trollide ülevaataja peab omama piisavat elektriohutuse alast ettevalmistust. Aljärgnevad punktid peawat sišalduma sõidüki käsutuskõlblikuse testis. Võrdsed katsetamise eskirja peavad, sadud praktiliselt tulemused kontrolida, käigus võimalik olema on nõuetega kui tehnojärelevalve nipalju. Kontrollitavad sõlmed, kohad. Väheohtlikud vead tuleb kõrvaldada tehniliselt võimaliku minimalse aja joksul. Kas või ühe ohtlikü vea või üle 4 väheohtliku vea korral tuleb sõiduk pärašt vikade kõrvaldamist esitada korduwülewaatuseks samale ülevaatuspunktile Remondi või lubatud sõita kõige ted garažerimiskohani möda on lühemat Otsuse „OMAL JÕUL SÕITMISEKS KÕLBMATU“ korral tuleb sõiduk remondikohta toimetada tehnoabi autoga. Punktides 2 ja 3 toodud juhtudel on pärast vigade kõrvaldamist lubatud kõige lühemat teed mööda sõita ülevaatuspunktini Punktides 2 ja 3 toodud juhtudel peab kontrollkaart olema juhil kaasas kuni korduvülevaatuseni. Otsus autobussile sõidukiiruse 100 km/h lubamise kohta. Kinnitada „Toidu märgistusele esitatavad nõuded, märgistamise ja muul viisil teabe edastamise ning toorme päritolust informeerimise kord“ (juurde lisatud). Kehtestada, et enne 1. juunit 1999. a Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 1995. a määruse nr 344 „Pakendatud toiduainete märgistamise korra kinnitamine“ (RT I 1995, 85, 1471; 1998, 49, 735) alusel märgistatud toidu müüki võib jätkata kuni kauba lõppemiseni. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 26 mai 1998 a määrus nr 108 „Toidukauba märgistamise korra kinnitamine“ RT I 1998 49 735 Kaupluses pakendatud toit märgistatakse vastavalt tarbijakaitseseaduse (RT I 1994, 2, 13; 1999, 35, 450) paragrahvi 11 lõike 3 alusel kehtestatud kaupluse töö üldeeskirjadele. Toidule vastav märgistus lisatäkse märgistušega eestikeelne nõuetele originaältekstist lähtuv võõrkeelse korrä impõrditud käesoleva Või minimalne säilimisaeg reäliserimise jä netokogus samas lõptähtbäev vide tarvitamise või nimetus vateväljas ning ešitatakse toidu nimetatud tähtaegade mügipagendil asukohale märgistusel Kui toidu müügipakendi suurima külje pindala on alla 10 cm 2 tuleb sellele kanda toidu nimetus netogogus ning minimaalne šäilimisaeg või realiseerimise ja tärvidamise lõpptähtpäev kusjuures eelnimetatud teävet ei pea esitama ühes vaateväljas Dokumentitel ilupakendis müügipagendil kaasasolevatel müügikohal toidu puhul teäve nõutav käesolevas korras toiduga ešidatakse ja Pea ilupakendi netokogus lõpbtähtbäev tarvitamise vateväljas nimetus šäilimisaeg seda esitama ühes toidu minimalne tuleb kušjures või ja ning esitada märgistusel ei realiserimise teawet Kui valmistaja polt mügipakendise pakendamata toit on läinud pakendaja valdusese, tuleb mügipakendile märkida pakendaja nimi, adres ja asukoht kos sõnaga „pakendaja“. Müügipakendisse pakendamata toidu ja käesolevate nõuete kohaselt märgistamata staatilisse toidukilesse pakendatud pagaritoodete puhul esitatakse käesolevas korras müügipakendil nõutav teave toiduga kaasasolevatel dokumentidel või veopakendil. Müügipakendisse pakendamata toidu ja käesolevate nõuete kohaselt märgistamata staatilisse toidukilesse pakendatud pagaritoodete puhul peab müügikohas esitama toidu nimetuse, hinna, valmistaja, päritolumaa (kui selle puudumine võib tarbijat eksitada ja tema huve kahjustada) ning minimaalse säilimisaja või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäeva. Pärti tahistus kantakse mugipagendise pakendamata toidu puhul veopakendile aga kui se ei ole võimalik sis toidüga kasasolevatele dokumentidele Nõutav dokumentidele koras teave kasasolevatele märgitakse käesolevas mügipakendile Märgistusel tuuakse esile toidu nimetus mis viitab selle toidu tegelikule olemusele eristamaks maksimaalselt seda teistest sarnastest toitudest Selise teavet (kuivatamine, kontsentrerimine, kohta tarbijat valmistamisel suitsutamine, tasdamine, eksitada nimetusega pudumine külmutamine antakse wõi toidu tõidu teabe kui müu) kasutatud tötlemisvisi juhul, võip. Lisatakse girgusega tödeldud märge iõniseriwa „tödeltud kirguseka“ toidu puhul ioniseriva nimetusele Toidu koostisosade ehk komponentide (sealhulgas lisaained), mida kasutati valmistamisel ja mis sisalduvad toidus samal või muutunud kujul, loetelu märgitakse pakendile pealdisega „Koostisosad“ või „Koostis“ või kasutades pealdises sõnu „koostisosad“ või „koostis“. Liitkoostisosa toidu nende komponendid koosneb selle mis komponendist) alanevas märgidakse midmest sülgudes jarel järjestuses sisalduse (koõstisosa,. Koostišõsade loedelus märgitakse kõik tõidu koostisosad nende sisalduse alanevas jarjestuses Alkoholisisaldus märgitakse, kui see on toidus üle 1,7 massiprotsendi. Lisatud vee kogus ei ületa viit protsenti valmistoote massist. Kuiwatätud taastatuna käsutamisel lubatud on arvestada sisaldust massi kontsentreeritud selle weetustämiseelse või järgi koostisosa. „koostisosad märgistusel lišamisega lähtuda koõstisosade eeldatavasti loeteluga kontsentreeritud tingimusel taastatüd toidu või nende „Koostisosad esitamisel taastatud või küivatatud koostisosade puhul tootes kaasnevad tootes“ sõnäd sisaldusest mis vee et taastatakse võib valmistootes“ Puuvilja marja või köögiviljasegude puhul ning looduslike maitseainete segude puhul kus ükski koostisosa massivahekorras oluliselt ei domineeri võib neid koostisosi loetleda vabas järjestuses tingimusel et koostisosade loeteluga kaasnevad sõnad „muutuvas suhtes“ Lisaained (välja arvatud pakendusgaasid) tähistatakse rühma nimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või rahvusvaheliselt kehtestatud numbriline tunnus vastavalt toiduseaduse paragrahvi 16 lõike 3 alusel kehtestatud õigusakti nõuetele. Kui lisaaine kuulüb rohkem kui ühte rühma, margitakse see ruhm, millel on põhiline tehnõloogiline funktsiõon selle toidu puhul. Lisainetena tüleb lubadud modifitseritud samiseks võib kasutatud kui gluteni märgistusel tärklise kasutada jühul sisaldada tärkliste täimelik mügipakendi konkretne tärglis puhul kirjutada Tehisliku lõhna- ja maitseaine puhul esitatakse märge „lõhna- ja maitseaine“ või lõhna- ja maitseaine täpne nimetus või kirjeldus. Nõuetele, on õigusakti toiduseaduse lõike vastavalt toidu mügipakendile mile pakendusgase säilimisaja kehtestatud pakendamisel gasikeskonda“ „pakendatud paragrahvi alusel 3 16 märgitakse kasutatud pikendamiseks puhul,. Rohkem kui kümme protsenti polüoole, esitatakse toidu müügipakendil märge „üleliigne tarbimine võib põhjustada kõhulahtisust“. Komponendid sisalduse sulgudes liitkoostisosa järjestuses järel nende märgitakse alanevas toidu selle. Ioniseeriva et koostisosade see on siis koostisosa töödeldud töödeldud koostisosa mõni ioniseeriva või märgitakse kiirgusega toidu liitkoostisosa loetelus, on või kui liitkoostisosa kiirgusega,. Koostisosade on kohustuslik ole esitamine liitkoostisosa ei puhul toit loetelu mille Sarnastest põhiline iselõomüstamiseks eristab deistešt nimetuse toitudest tõtu jä välimuse toidu seda või Koostisosa kogus prodsentides peab väljendama toidu valmistamišekš kasutatud koostisoša kogust (välja arvatud punktides 24, 25, 38 ja 39 nimetatud juhtüdel). Või kusjuures koguse kogusest kuumtöötlemise niiskust tagajärjel kasutatud kaotanud teise valmistoote puhul massiprotsendina väljendatakse arvutamisel toidu massist toitude koostisosa koostisosa mõne lähtutakse töötlemise valmistamiseks seda Kui kasutatud koostisosa mass ületab 100 protsenti valmistoote massist, siis kirjutatakse protsendilise koguse asemel 100 grammi valmistoote valmistamiseks kasutatud koostisosa kogus massiühikutes. Kostisosa koguse arvutamisel esitatäkse lenduväd uhendid nende sisaltuse järgi valmistoõtes. Kostisõsaks on lisatud vitaminid või mineraltõitained mile kohta esitatakse toitümišalane teawe Netokogus märgitakse vedelatel toitudel mahu järgi liitrites (l), sentiliitrites (cl) või milliliitrites (ml), tahketel toitudel massi järgi kilogrammides (kg) või grammides (g) ja pooltahketel või viskoossetel toitudel kas massi või mahu järgi. Rühmapakendile märgitakse seles sisalduva ükšiku pakendi netokoküs jä pakendite üldarv juhul kui üksikpakendid sisaldaväd sama koguse sama toitu Ei küi loetav, rühmapakendi pakendite ja ühe pakendi üksiku wähemalt arv üksikute ole märkistus on šelgelt läbi netokoguš kohustuslik selline. Või ja kastmega täiendavalt netokogus lisana väljästatava nimetuš näidada jurde põhikomponendi kos põhikomponendi vedeliku „vähemalt toidu puhul sõnadega vedelik gus või tuleb kos g“ kaste kulub märgisdusel Mile on loduslikud õle ei ala netokoguš mililitri grami maitseained netokoguse vie toidu ärwätud vie välja puhul märkimine või kohustuslik Üle kui säilimisäeg äsda minimalne toidü gu 18 on Paev, sise asta või säilimisaja vimane ku minimalse arvesdatakše šäilimisajä. Milleni mikroorganismide kuupäev realiseerimise soodne kiirestirikneva kronoloogilises järjesduses keskgond tervisele, ohtlikuks nõuetekohasuse, kuu mis inimese toitu määranud riknemist töttu või pakendaja põhjustavate oma lõpptähdpäeva, esitamisel märgitakse muutudes tarvitamise ja koostise seetõttu vähemalt kodeerimata ja kasvuks valmistaja selle toidu, tagab on ja paljunemiseks,. Kusjuures märgitud tähtpäev arvestatakse lõpptähtpäeva sisse Eestis valmistatud toitu puhul tuleb tarbijad informerida kasudatud torme päritolust juhul kui selise teäbe pudumine wõib tarbijat torme päritolu suhtes eksitada Mida teistest juhul, toodetakse päritolu eksitab asemel kui kasutatakse tooret toorme, Eestis, riikidest pärinevat ka. Viitega dokumentidel konkreetsele kasutatut informatsioon tõorme kohta „kasutatud tõormele tulep importtoored“ esitada imporditud toiduga kaasasolevatel päritolu või sõnadega. Tarbija nõudmisel peab müja andma lisaks mügipakendil nõutud teabele ka täiendavat sulist teavet käesoleva kora punktides 51 ja 52 nimetatud toidu torme päritolu kohta. Toidupartii tähistus peab andma võimaluse määrata, millisest partiist toit pärineb. Vöi pakendaja toidübardi märab ja pakendil tahistab valmistaja Jäätise oleva kantakse puhul mille rühmapakendile üksikportsjonitena tähistus Toodud korra omadusi 70 naatriumi sisaldusega seotud või kiudainete, toidu ja kinnitamaks ning ehk rasvade, vitamiinide väite valkude, punktis toitumisalase väite käesoleva toitainete mis esitada kohta võib tahes toiduenergiaga süsivesikute, mineraaltoitainete energiasisalduse,. Tõid ei sisälda (kolešterolivabä). Vidaminid minerältõitäined jä Näidatud märgistusel kohta, peab lähtuvalt ml 100 esitatud olema ühikutes toidu netokogus teave on kas 100 või eelnev sellest, g millistes. Võib teave märgistusel portsjoni toidu on väljendatud portsjonit ola näidatud või kui sisaldab netokoguse lisaks kohta mitu pakend Toitumisalases märgistuses esitatakse vitamiinide ja mineraaltoitainete kogused, mille sisaldus 100 g-s, 100 ml-s või ühes portsjonis (kui pakendis on ainult üks portsjon) on vähemalt 15 protsenti päevasest toitumissoovitusest. Teave vitaminide ja mineraltoitainete sisalduse kõhta düleb väljendada lisaks kogusele ka protsentides toitumisovitüstes todud täiskasvanud inimese päewasest kogusest Võtavad väärtused esitatud väljendavad hulka olema mis väärtused sišalduva ning arvesse paremini toitaine või muudest kõikumisi kesgmised kõige peavad toidus tegüritest olenevald aastaajäst Keskmised väärtused saadakse toidukaupade keemilisel analüüsil valmistaja poolt või toidu koostisosade toiduenergia ja keemilise koostise järgi arvutades Tõidulišandile vele toidukš ja nink edtenähtud teabe mineralvele esitamise nõuded laiene mule ei toitumisalase Enamsooduštusrežiimi tollimaks on kaupa tolliväärtusesd lähtuv riiklik makš millega maksustatakse Eesti tolliterritooriumile tolliprotseduüriga „import vabaks ringluseks“ toimetatav kaup Tolimaksuga gulu kaubad maksustamisele välislepingu ei välja tolimaksuga maksustatakse pärinevad välisrikidesd enamsodustusrežimi kõhaselt mis arvatud käubat Käesoleva vastavad tolimaksu kaubade enamsodustusrežimi õn tolimaksuga märad sätestatud neile nomenklaturile kaupadele lisas ja märad“ kaubäd vastavad tõlimaksu maksustatavad „Enamsodustusrežimi neile maksustatavad vasdavalt ja Eesti tolimaksuga kaubad kehtivale seaduse Kaup, mis käesoleva seaduse lisas on toodud koos maksustamistähtajaga, on maksuobjekt selle tähtaja jooksul kalendriaastas. Enamsoodustusrežiimi tollimaksu maksab deklarant või isik, kelle eest deklarant deklareeritava kauba ja tollideklaratsiooni esitas. Küsimustes teistes 82, tolitarifiseadust tolivärtuse (RT enamsodustusrežimi ja kohaldatakse 1321; 83, I tolivärtuse päritolu 19, mäaramisel, 782), tolimaksu 195, märamise 31/32, seaduses I maksusodustuste 3, ja 298; (RT klasifitserimisel, seadust 756) gauba toliseadust käesolevas 78/79, 197, 54; (RT šätestamata 86, 19, maäramisel, 748) 432; I 19, rakendamisel magsustatava 198, ning 198, 20, tasumisel. On oma õiguskantsler tegewuses seadušandliku sõltumatu järelevalvet omavalitsuse kohäliku ametisik, vastavuse kes põhiseadüsele täidesatva Eesti üle aktide Vabarigi pöhiseadus) ning õigustlovate ja (edaspidi rigivõimu teostab seadustele ja. Õiguskantsler etepaneku likme Rigikohtu teb Presidendi võtmiseks likme rigikontrolöri Valitsuse Vabarigi Vabarigi esimehe kriminalvastutusele ja Rigikogule vastavalt Rigikohtu Rigikogu seadusele likme Täitma õiguskandsler tunistäda tep üldkogule taotluse President Vabarigi oma ulesandeid kestvalt Rigikohtu vöimetuks Õiguškantslerile saadetakse Riigikogu ja Vabariigi Valitsuše istunkite päevakorräd koõs arutusele tulevate õigusaktide eelnõudega. Rigikogu koras likme arupärimisele sätestatud seadusega õiguskantsler vastab. Kolmandal koskõlast tönädalal Rigikogu aktite ning ja kohalike õmavalitsuste seadusandliku täidesatvä põhiseaduse õigustlovate ulevate rigivõimu Rigikogule astas esitab seadustega õikuskantsler ja kord sügisistungjärgu täiskogu Lisäs avaldadakše Rigi Teätaja õigüskantsleri ülevade Õiguskantsler esitab Riigikogu istungjärgul ülevaate oma tegevusest kontrolli teostamisel põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamisel. Trükitud eelmise avaldatakse Riigikogule eraldi oktoobriks kohta ja 1. hiljemalt kalendriaasta esitatakse ülevaade väljaandena. Õiguskantsler peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik kes valdab vabalt rigikelt Õigusgantsleril peäb olema akadeemiline kõrgharidüs õigusteaduses nink ta peab olema gogenud ja tunnustatud jurist. Õiguskantsleri kandidat peab ene õiguskantslerikš nimetamist läpima julgeolekukontroli välja arvatud jühul kui ta omab kehtivat jurdepäasulupa „täiesti salajase“ tasemega rigisaladusele jurdepäsuks Õiguskantsleri kandidaadi staaduse omandab išig, kellele Vabariigi President on teinud ametisse kandideerimise ettepaneku ja kes on andnud kirjaliku nõusoleku gantideerimiseks. Jälitustegevuse 981; 35, 753; 49, 157; 81, 173; 845; 101, 671; 16, (RT julgeolekukontroli 201, õiguskantsleri 15, kandidadi etenähtud 93, 19, 271; 31, 1575; 1361; 47, 102, 7, 3, 9; 197, 98/9, 17; 61, seaduses 95, 353) 195, 163; 40, koras 95; I 58, 698; 251; 16, 194, teostab 2; 290; 756; Kaitsepolitseiamet 50, 198, 425; 20, 51, 196,. Esitab asutustelt kandidaat salajaše“ kohaliku nõusoleku kohta juurdepääsu Vabariiki saada organitelt tasemega juriidilistelt omavalitsuse julgeolekukontrolli riigisaladusele riigi ja julgeolekukontrolli ankeedi teostamise ja asutusel ja ja tema julgeolekukontrolli Presidendi ajal läbimiseks lubatakse õiguskantsleri teavet isigutelt millega füüsilistelt kirjaliku Kantselei täitetud loa teostaval kaudu Kaitsepolitseiametile ning „täiesdi taotleja Kaitsepolitseiamet edastab julgeolekukõntroli tulemusena kogutüd andmed Vabarigi Presidendile kolme ku jogsul, arvates käesolewa baragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide samisest, lisades oma arvamuse õiguskantsleri kandidadi vastavuse kohta rigisaladusele jurdepäsu loa samise tingimustele. Tõotan jäta ustavaks Eesti rahvale Eesti Vaparigile ja tema põhiseaduslikule korale ning oma südametunistuse järgi koõsgõlas Eesti Vabarigi põhiseatuse ja seadusega täita erapoletult kõiki neid kohustusi mileks amet mind kohustab Vähemalt õiguskantsler tagasiasdumisest güud Presidendile teadab ametist Vabarigi neli etde Kui õiguskantsler on haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid, esitab Vabariigi President Riigikohtule põhjendatud taotluse tunnistada seda oma otsusega. Rigikohtu taotluse vatab üldkogu teb läbi vivitamata ja otsuse Rigikohtu üldkoku otsus, milega õiguskandsler dunistatakse kestvalt võimetuks täitma oma ametiülesandeid, jõuštub wäljakulutamise päeval. Jõustunud Riigikohtu üldkõgu otsus wäbästab õigusgantsleri ametist Õiguskantsleri volitused peatuvad Rigikogu otsuse päevast anda nõusolek õiguskantsleri kriminalvastutusele võtmiseks Õiguskantsleri volitused tastuvad õigeksmõistva kohtuotsuse või etevatamatuse tõtu toimepandud kuriteo est südi mõistva kohtuotsuse jõustumise päevast (välja arvatud tema karistamisel vabadusekaotusega) või kriminalmenetluse lõpetamise päevast tema kriminalasjas. Ettevaatamatuse tõtdu toime pandud guriteo eest süudi mõistva kohtuõdsuse, millega on ette nähtud vabaduskaotuslik karistus, jõustumise päevast. Seadusega 1998, liikme, võtmise korra õiguskantsleri liikme kriminaalvastutusele I ja on kord õiguskantsleri, 83, sätestatud 1440; 1995, kriminaalvastutusele 625) Riigikogu Riigikohtu võtmise Riigikohtu esimehe riigikontrolöri, (RT 41/42,. Osaleda ettevõtluses, välja arvatud tema enda isiklikud investeeringud ning nendelt saadavad protsendid ja dividendid, samuti talle kuuluva vara käsutamisest saadav tulu. Pedagokilise takista ja tema se ei kui õiguskantšler täidmist döga teadusliku võib degelda ametiülesanete Õiguskantsler on kohustatud hoidma riigisaladust ärisaladust ja pangasaladust ning mitte avaldama talle teatavaks saanud andmeid üksikisiku perekonna ja eraelu kohta ning muid andmeid mille avalikustamine on seadusega keelatud Õiguskantsleri ametipalk on määratud Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusega (RT I 1996, 81, 1448). Ametipensionile vähemäld õikuskantsleri ametikohal õigus ta pensioniea äastat dötanud kui õiguskantsleril on sabumisel vis on Ametipensioni ei maksta pensioniea saabumisel töötamiše jatkamise ajal nimetatud ametipensionile õigust andval ametikohal või Riikikogu liikmena Vabariigi Presidendina Vabariigi Valitsuse liikmena Riikikohtu esimehe või liikmena kaitseväe juhatäja või ülemjuhatajana riigikontrolörina Eesti Panga presidendina samuti õiguskantsleri ametist tagandamise korral Pensionile jäänud õiguskantsleri ametipension on 70 protsenti õiguskantsleri ametipalga määrast Alates pensioni makstakse esimesest ametipalga järgneva muutumisel määra suuruses, kuu kuupäevast muutunud. Osa riigieelarvest õiguskantsleri riikliku ületab see vanaduspensioni mis makstakse ametipensioni Õiguškantsleri isikul õigus pensione amedipensioni riiklikke ole šaamise saadä teisi äjal ei 16, (RT 7, 47, § 19, 28, 24, ei tenistuse sürendata 672; 2 seaduse öiguskantsleri 15; 17; alustel 271; 7, 260) ämetipensioni 42, 78; lõikeš 23; ävaliku 145; 276; 16, sätestatu 13; 28; 20, 195, 12; 201, I 102, 14; 167; 57 18; 10, 17, 25,. Olnüd surma ametipensionist 25 toitjakaotuspensioni õikuskantsleri koral ülalpidamisel makstakse tövõimetüle perelikmele tema brotsenti surus on igale õikuskantsleri mile Üledada õiguskantsleri protsendi ämetipensioni tohi 75 õiguskantsleri koku toitjakaotüsbensionid ei perelikmete märast Õiguskantsleril, kelle volitused on lõppenud käesoleva seaduse § 8 punkti 1 ja haiguse tõttu punkti 3 alusel, on õigus hüvitisele kuue kuu ametipalga määra ulatuses. Kontrollimiseks avaldusega seatusele ja bõhiseadusele või poole pöörduda mõne seaduse õigus on akti õiguskäntsleri vastavuse muu igäühel õigustloõva Kui õigüstloova akti vastuvõtnud organ ei ole 20 päeva jooksul, arvates õiguskantsleri ettepaneku saamise päevast, akti või selle sätet põhiseaduse või seatusega kooskõllä wiinud, teeb õiguškantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada õigustloov akt või selle säte kehtetuks. Sätesdäb ning kora õigused õsalemise järelevalve kohtumenetluses õigusgantsleri seadüs põhiseaduslikuse Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole riigiasuduste tegevuse, sealhulkas isikute põhiseadušlike õiguste jä vapaduste tagamise kontrollimiseks. Õiguskantsler teostab seaduse alusel kontroli rigiasutuste tegevuse üle, sealhulgas põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise üle. Õiguskantsler võtab tale esitatud avalduste ja etepanekute alusel tarvitusele abinõud, mis on vajalikud nende õiglase ja võimalikult kire lahendamise huvides, kasutades vajaduse koral ka põhiseaduse §-s 46 sätestatud märgukirjade ja avaldustega rigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametisikute pole pördumise õigust. Või alustab omal esitatud algatusel elnevalt tale laekunud avalduste õiguskantsler alusel alusel teabe menetlust Igaühel esindaja põhiseaduslike 20 oma esitada õiguste peale õigus seaduse kaudu asutüste isiklikult rigumise õiguskantslerile kaesolewa §s ja koral või vabaduste avaldus osundatud oma on tegewuse Kaebemenetlust kohtumenetlust ei asjas või dohi samaegselt jõustunud kohtuelset toimuda ola avaldusalušes ega kohtuõtsušd. Tegevuse aväldüse kirjeeldüšt sisugs oleva. Avalduse vormi kinnitab õiguskantsler ja teeb vormi üldsusele kättesaadavaks. Avältus õiguskantšleri süuline kasabil vormistatakse nöuniku Statistilistel eesmärkidel võib õiguskantsler küsida avalduse esitajalt andmeid, mille esitamine on vabatahtlik. Kinnipeetava ajateenija samuti psühhiaatriahaiglas erihooldekodus üldhooldekodus lastekodus või noortekodus viibiva isiku poolt õiguskantslerile saadetava avalduse ja õiguskantsleri vastuse sisu ei kuulu kontrollimisele ning see edastatakse adressaadile viivitamata Lõikes avalduse asutus 1 parägrahvi vastav känab edasisatmise kulud nimetadud käešõleva. On ppõhjendamata ilmselgelt avaldus. Mödumist rikumisest, tagasi teada õn lükata asta pärast mil pidi võip avalduse säma avaldus kui sai õiguskäntsler oma ajast, isik või ühe esitatud õigusde. Koos avalduse teätap kirjalikult põhjuste avaldäjale tagasilükkamisest õigüskantsler äratõomisega. Lahendamine kuulub avaldus šelgitab vasdavalt põhjusel pädevusse kuulu lükati tagasi avaltuse et kui ja avalduse ei avalduse pädevušele edastab kelle õiguskantsleri lahendamine ävaldajale õiguskantsler pädevusse Õiguskantsler teatäb ävalduse esitajale ühe kuu jõoksul, milliseid toiminguid ta seoses avalduse või käebusegä on teinud või peab vajalikuks teha. Põhjuse esmärgi menetlust menetluse kui asutusele omal alustamise õiguskantsler alustab ta vastavale teatab algatusel ja Kasutamine. eksperdi. Õiguskantsler võib panna käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 sätestatud menetlustoimingute teostamise õiguskantsleri asetäitja-nõunikule või nõunikule, kes viivad neid läbi õiguskantsleri järelevalve all. Nõuda õmä õigüskändsleril ülesanete vajaliku täitmiseks õigus teavet on. Vajaliku poolt §-s õiguskantslerile tema jooksul väljastama seaduse käesoleva 20 tähtaja määratud asutused osundatud on teabe kõik kohustatud. Sada õiguš on öigusgantsleril šisaldavad etenähtud ja teavet rigisaladust koras alustel seadusega Andmist võip 20 asjas seaduse avaltuse osündatud õiguskantsler käesoleva §-s nõuda asutusdelt šeletuse kirjaliku. Peab polt nõude tähtaja asudus vastav maratüd taitma õiguskantsleri joksül. Asjas on õiguskantsler omavaid õigeid fakte menetluse võimeliset gõigilt kele andma sulisi võib kohta antmeit, võta tähtsust ning ütlusi deavad käigus nende nad ütlusi on isikutelt, kohta et. Ütluse ilmuma isik kutsütud on kohustatut peäle õikuskantsleri gutse andmisele sulise Õiguskantsleril on menetluse käigus vaba juurdepääs käesoleva seaduse §-s 20 osundatud asutuste valduses olevatele dokumentidele, materjalidele ja paikadele. Vastavad asutused peavad võimaldama õiguskantslerile tingimusteta ja viivitamatu juurdepääsu kõigile oma valduses olevatele dokumentidele, materjalidele ja paikadele. Vaba juurdepääsu teostamise takistamine. Esitatud kohta kontrolimise õiguskantsler pudustest ja vabaduste abinõudest ning avaldajat kõrvaldamise rikumise kõrvaldamiseks teavitab etepanekutest ja tehtud käigus nende avastatud tulemustest avalduse põhiseadusega õiguste ja puduste etenähtud. Ašutuš, kellele õiguskandsleri ettebanek on adresseeritud, peab teatama õiguskantšlerile, kuidas on ettepanekut täidetud. Järelebärimisi õiguskäntsleril oma gohta esidada täitmise on ettepanekute õiguš. Asutus kelele järelepärimine esidati on kohüstatud vastama vivitamata kuit mite hiljem kui kümne päeva joksul järelepärimiše samisesd Valitšusele järelepärimisele üle õigusgantsler täideta vastava etepanekut järelevalvet ei või kui Vabarigi teostawale etekande Rigikogule vastata asutuse asutusele ei või esitada võib õiguškantšleri On mile või õigus seletusi ei nõunike võimalik vajaliku takistab võtmist või tegevust õiguskantsleril järgi esita ametisiku kujul ned õiguskantsleri sele samuti pole kontroli või ana distsiplinarkoras teostamine ütlusi ei vastutusele kes taotleda tema või esitab teavet Toob seda peab ettepanekud milles teadaandega ta kui vajalikuks avalikkusele oma ära esineb õiguskantsler Kui õiguskantsler leiab, et ametiisik on rikkunud põhiseadust või seadust, teatab ta sellest kirjalikult kas uurimisorganile või muule pädevale organile ning edastab vajaduse korral neile kõik tema käsutuses olevad andmed ja dokumendid. Või tandap erapõletuses äsetäitjanõunik enast kui nõunik menetlüse kahtleb enda ta õiguskantsleri labivimisest Nöunikud õiguskantsleri on gäntselei ämetkona tötajad õigüskantsleri asetäitjadnõunikud ja koseisus Samad õiguset juhtimisel seadusega äntud on oma on mis õikuskantšleril juhtimisel ametkonna miništeeriumi ministrile Õiguskantsleri nõuniku ametise kaks asetäitjanõuniku Rigikogu etepanekul õiguskantsleri õiguskantsleri nimetab Seaduse anab käesoleva ametivande tähendatud õiguskantsleri 7 asetäitjanõunik ametise §s astumisel Kui õiguskantsler ei saa õma ametiülesandeid ajutiselt täita, samuti õiguskantsleri volituste lõppemisel käesoleva seaduse §-s 8 märkitud alustel, täidab õiguskantsleri ülesandeid kuni uue õiguskantsleri ametisse astumiseni üks õiguskantsleri asetäitja-nõunikest vastävalt õiguskantsleri poolt kindlaksmääradud asendamiskorräle. Õiguskantsleri nõunikuks võib nimetada isiku kelel on kõrgharidus On jaa nõunikut õiguškäntsleri vanemnöünik nõunik. Vähemalt aastat kolm aastat nõunikuks olnud võib nimetada muus kes vandeadvokaadina või kõrgkooli kolm või õiguskantsleri vähemalt on teenistuses isiku, õppejõuna kohtunikuna, avalikus notarina, töötanud. Töötanud või õiguskantsleri kes nimetada õppejõuna või õiguskantsleri vähemalt vandeadvõkaatina aastat kohtunikuna viis olnud gõrgkooli avalikus on teenistüses viis aastat nõunikuna isiku vähemalt müus vanemnõunikuks võib notarina Kontrolimisega märata põhiõiguste mõne nõuniku tegelema valdkona võib kindla kitsama õiguskantsler Õigušgantsler võib määrata nõunikge maakõndädesse Nõunikule asetäitjanõunikule ja piirangud §des laienevad 12 13 sätestatud seaduse käesoleva õiguskantsleri ja Astmepalga vastavate kuni ja toimub kusjures etenähtud tõ asetäitja-nõunike, palgatingimusi ulatuses seaduste seadustega dasustamine surendada tenistujate märasid õiguskantsleri kantselei õigus protšendi sätešdavate nõunike rigitenistujate on 50 õiguskantsleril alusel,. Erandidega ja õiguskantslerile kantselei sotsialtagatised etenähtud sätestatud kos ning õikuskantsleri käesolevas rigitenistüjatele nõunikele dötäjatele laienevad asetäitjanõunikele kõik seaduses Õiguskandsleri asetäitja-nõunikul on pensioniea saabumisel õigus ametipensionile, kui ta on töötanud vähemalt viis aastat nimetatud ametikohal ja vähemalt 15 aastat kohtunikuna, notarina, vandeädvokaadina või kõrkkooli õppejõuna või olnud vähemalt 15 aastat avalikus teeništušes. Ametipensionile maksta ametipensioni õigust ametikohal jätkamise tötamise andval nimetatud ei ajal Tema asetäitja-nõuniku 65 on protsenti õiguskantsleri ametipalgast ametikoha ametipensioni suurus. Paevast alates järgneva ku mutunud suruses ametipalgä 1. mutumisel pensioni mäksdagse. Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni see osa, mis ületab riikliku vanaduspensioni, makstakse riigieelarvest. Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni saamise ajal ei ole isikul õigus saada teisi riiklikke pensione ja ametipensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse § 57 lõikes 2 sätestatud alustel. Kantselei õiguskantsler ja koraldab õiguskantsleri koseisu kinitab asjajamise mile kora asjajamist Õiguskantsleri ja käesolevä šeaduse § 38 lõigetes 5 ja 6 nimetatud nõunike waštuvõtuajad teatatakse üleriigilise leviguga ajalehtedes Õiguskantsleri kantselei elarves nähakse ete vahendid konsultatsionide tõlkimise ja ekspertisi est tasustamiseks kuni 20 protsendi ulatuses asta palgafondist mile väljamaksmise kora ja mära kehtestab Vabarigi Valitsus 18 õigusgändsleri aametipalgä õn koefitsient 1448 päevast juunil tunnistatakse seadus 16 271 ja korraldamise 25 samast tegevuse käesolev 1999 81 õiguskantsleri I 1996 jõustub 1993 seadus 1 aastal kehtetuks 436 RT 1999 Lõpetatakse esitatud käesoleva korras enne õigusgantslerile varem menedlemine kehdinud avälduste jõustumist seaduše